AI assistant
Hepsor Annual Report 2025
2218_rns_2026-04-24_c9f1a048-9316-4448-a4bc-a5122b94763f.pdf
Annual Report
Open in viewerOpens in your device viewer
hepsor
Paevälja kvartal, Paevälja 7, 9, Tallinn
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Ettevõtte nimi: Hepsor AS
Registrikood: 12099216
Aadress: Järvevana tee 7b, 10112 Tallinn
E-post: [email protected]
Telefon: +372 660 9009
Koduleht: www.hepsor.ee
Aruandeperiood: 01.01.2025-31.12.2025
Majandusaasta: 01.01.2025-31.12.2025
Nõukogu: Henri Laks, Kristjan Mitt, Andres Pärloja
Juhatus: Martti Krass
Audiitor: Grant Thornton Baltic OÜ
Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100082306/reports)
2
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Sisukord
Hepsor kontsern ... 4
Juhtkonna aruanne ... 5
Juhatuse pöördumine ... 6
Tegevuskeskond ... 7
Arendusprojektide ülevaade ... 14
Arendusprojektid ehituses ja müügis ... 21
Majandustulemused ... 26
Kontserni struktuur ... 31
Olulised sündmused ... 32
Hea ühingujuhtimise tava ... 35
Tasustamisaruanne ... 42
Aktsia ja aktsionärid ... 45
Vastutustundlik ettevõtlus ... 49
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ... 55
Juhataja kinnitus ... 109
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ... 110
Kasumi jaotamise ettepanek ... 119
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Hepsor kontsern
✓ Hepsor AS (edaspidi „kontsern“ või „Hepsor“) on Eesti kapitalil põhinev rahvusvaheline kinnisvaraarendusettevõte, mille peakontor asub Tallinnas ning mille aktsiad on alates 2021. aastast noteeritud Nasdaq Balti põhinimekirjas. Novembris 2025. aastal noteeriti Nasdaq Balti võlakirjade põhinimekirjas ka Hepsori võlakirjad.
✓ Ettevõte on asutatud 2011. aastal ja tegutseb täna kolmel turul – Eestis, Lätis ja Kanadas.
✓ Hepsori põhitegevus on jätkusuutlike ja inimkesksete elu- ning ärikeskondade arendamine, ühendades uuenduslikud insenerlahendused, keskkonnasõbralikkuse ja kaasaegse arhitektuuri. Hepsor on esimese arendajana Baltimaades rakendanud mitmeid uuenduslikke insener-tehnilisi lahendusi, mis muudavad ettevõtte rajatavad hooned energiatõhusamaks ja seeläbi keskkonnasõbralikumaks.
✓ Neljateistkümne tegutsemisaasta jooksul on Hepsor arendanud kokku ligi 162 000 m² kinnisvara, sealhulgas üle 2 000 kodu ja 44 000 m² äripindasid.
✓ Hepsori Eesti ja Läti arendusportfellis on 28 kinnisvara arendusprojekti kogupindalaga ligikaudu 196 650 m². Lisaks tegutseb kontsern viies Kanada projektis, kus põhitegevuseks on maa uute detailplaneeringute koostamine ning seeläbi suurema ehitusõiguse saavutamine.
✓ Kontserni müügitulu ja kasum sõltuvad otseselt projektide arendustsüklist, mis kestab ligikaudu 24–48 kuud. Müügitulu tekib alles tsükli lõpus. Arendustsükli pikkusest ja arenduse algusest sõltuvalt võib ühes kvartalis lõppeda rohkem projekte kui teises ja kvartalid võivad nii kasumi kui ka müügitulu poolest üksteisest olulisel määral erineda. Seetõttu võib nii majandusaasta lõikes tervikuna kui ka kvartalite lõikes olla mõni aasta või kvartal nõrgem ja teine oluliselt tugevam.
✓ Kontserni konsolideeritud aruanded koosnevad emaettevõtte ja kõigi tema tütaettevõtete finantsaruannetest aruande kuupäeva seisuga. Tütaettevõtte konsolideerimine algab siis, kui emaettevõte saab kontrolli tütaettevõtte üle, ja lõpeb, kui emaettevõte kaotab kontrolli tütaettevõtte üle. Tütaettevõtetes on kontserni osalus 50%-100%. Tütaettevõtted, kus kontsern omab 50%-list osalust, on konsolideeritud, kuna kontsern kontrollib tütaettevõtet kinnisvaraarendusprojektide juhtimise kaudu ja/või osanike lepingute kaudu. Sidus- ja ühisettevõtteid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Juhtkonna aruanne
2025. AASTA AUDITEERITUD MÜÜGITULU JA PUHASKASUM
2024. AASTA AUDITEERITUD MUUGITULU JA PUHASKASUM
2024 AASTA MÜÜGITULU
EMAETTEVÕTTE OMANIKELE KUULUV PUHASKASUM 2024 AASTAL
FINANTSSUHTARVUD JA NÄITAJAD
| 2025 | 2024 | |
|---|---|---|
| Varad kokku | 91 835 | 88 813 |
| Laenud kokku | 50 644 | 66 803 |
| sh. tütarettlevõtete omanike allutatud laenud kokku | 16 070 | 16 393 |
| Omakapital kokku | 27 078 | 22 010 |
| sh. emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital | 20 858 | 20 912 |
| Kohandatud omakapital | 43 148 | 38 403 |
| Omakapitali määr (%) | 29,5% | 24,8% |
| Kohandatud omakapitali määr (%) | 47,0% | 43,2% |
ARENDUSPROJEKTIDE ÜLEVAADE
| ELUKONDLIK | Staatus | Arenduste arv | m² | Korterite jääk (tk) | Võlaõigus lepingud sõlmitud | Potentsiaaline müügitulu kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Valmis | 5 arendust | 1545 m² | 27 | 0,2 M€ | 5,2 M€ | |
| Ehitus | 5 arendust | 26 453 m² | 362 | 12,4 M€ | 94 M€ | |
| ÄRIKONDLIK | Staatus | Arenduste arv | m² | Vakantsus 31.12.25 seisuga | 2025 aasta IV kv üüritulu kokku | 2025 aasta üüritulu kokku |
| --- | --- | --- | --- | --- | --- | --- |
| Valmis | 4 arendust | 16 655 m² | 16% | 0,4 M€ | 1,1 M€ |
ESMAMÜÜGID
- Esmamüükidena kajastatakse kvartali jooksul sõlmitud võlaõigus- ja asjaõiguslepinguid. Esmamüügina käsitletakse asjaõiguslepinguid, millele ei ole eelenud võlaõiguslepingud.
PIKK VAADE (01.01.2025 VS 31.12.2025)
ARENDUSPROJEKTIDE MÜÜGITULU POTENTSIAAL
PIPELINE MUUTUS
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Juhatuse pöördumine
Lugupeetud aktsionärid, investorid ja lugejad
Martti Krass
Juhatuse liige
- aasta oli Hepsori jaoks mitmes mõttes uute alguste aasta. Lisaks muutustele kontserni juhtkonnas, kaasasime esmakordselt avaliku võlakirjaprogrammi raames Baltimaade investoritelt 8 miljonit eurot kapitali ja maksime esimest korda avaliku ettevõttena dividendi 0,26 eurot aktsia kohta. Alustasime ehitustegevust meie jaoks rekordilise 428 korteri rajamiseks, mille ehitusmaksumus on üle 60 miljoni euro ning lisasime oma arendusportfelli kolm uut arendusprojekti, mille raames rajatakse ligikaudu 700 korteri ja 2 500 m² äripinda.
Kuigi 2025. aasta oli tempokas ja mitmete uute alguste aasta, jäi kasum meie eesmärkidele alla – emaettevõtte tasandil on see viimastel kahel aastal olnud 0,4 miljonit eurot. Tulemusi mõjutas muu hulgas ebakindel kinnisvaraturu olukord ning asjaolu, et Eestis ei valminud aasta jooksul ühtegi uut elamu- ega äriarendusprojekti. Lätis lõpetasime 40 korteriga Annenhof Maja arendusprojekti ehituse ning valmis stock-office tüüpi ärihoone StockOfissU34, mille renditav pind on 8 747 m².
Head meelt teeb, et lõppenud aastal suutsime müüa ära pea kogu valmis korterite laovaru. Kontserni müügitulu oli 2025. aastal 35,4 miljonit eurot, sh müüsime aruandeaastal 141 korterit. Valmis elamuarendusprojektides on rajatud viimastel aastatel kokku 355 uut kodu ja 453 m² äripinda. Aruandekuupaeva seisuga on neist asjaõiguslepingutega müüdud 92% ehk 327 korterit. Kontserni valminud korterite jääk oli lõppenud aasta seisuga 28 korterit. Meie kolm valmis ärihoonet olid aasta lõpu seisuga 84% ulatuses välja üüritud.
-
aasta oli märgiline ka meie Kanada investeeringute jaoks – kinnitust sai meie investeerimisstrateegia, mille kohaselt keskendume kiirendatud korras ehitusõiguse suurendamisele üürimajade rajamiseks. Toronto linnavolikogu kinnitas Weston Roadi projekti detailplaneeringu, mis võimaldab rajada kaks, vastavalt 37- ja 39-korruselist korterelamut kogumahuga 62 000 m² brutopinda.
-
aastal plaanime alustada uute arendusprojektide ehitust, mille raames rajame üle 200 korteri ja 9 600 m² äripinda. Jätkame uute investeeringute tegemist, täiendades arendusportfelli ennekõike Lätis, kuid sobivate võimaluste puhul ka Eestis. Vajadusel kaasata võlakirjaprogrammi raames vahendeid investeeringute elluviimiseks ja jätkata iga-aastast dividendi maksimist aktsionäridele.
Tulevikku vaadates on põhjust olla positiivne: kui 2024. aasta lõpus oli meie esmamüükide nelja kvartali libisev keskmine 4,9 miljonit eurot, siis 2025. aasta lõpuks oli see kasvanud 9,0 miljoni euroni, mis tähendab 84% kasvu. Esmamüükide kasvu veab uute projektide käivitamisega suurenenud pakkumine ning seda toetab kasvanud nõudlus uute korterite järele meie koduturgudel.
- aasta on alanud üsna turbulentselt, kuid see ei tule enam üllatusena, arvestades viimase kuue aasta sündmusi. Majanduskeskond võib jääda muutlikuks, kuid inimese kodu on koht, mis pakub turvatunnet ja pikaaegset väärtust – see tagab ka meile arendajana pideva nõudluse kvaliteetse kinnisvara järele.
Ligi 15 aastaga on Hepsor kasvanud usaldusväärseks ja tugevaks rahvusvaheliseks kinnisvaraarendajaks, kes oskab kiiresti kohaneda muutuvates turutingimustes ja vajadusel oma fookust korrigeerida. Minu eesmärk on jätkata uute kihtide lisamist juba tugevale vundamendile, toetudes kolmele alustalale: kliendikeskus, kvaliteet ja kasumlikkus.
Olen uhke Hepsori meeskonna üle ning tänulik meie partneritele ja investoritele. Lõppenud aasta tõi meile palju uusi algusi ning 2026. aastal jätkame uue hoogal.
Paevälja kvartal
Päevälja 7,9, Tallinn
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Tegevuskeskond
EESTI JA LÄTI
Majanduskeskond
-
aastal pöörduid majandused nii, Eestis kui ka Lätis taas kasvule. Majanduskasvu vedasid ennekõike töötv tööstus, IT-sektor ja Lätis ka ehitussektor. Eesti SKP kasvas 0,6% (2024: langes 0,3%) ja Läti SKP kasvas 2,1% (2024: langes 0,4%). Tarbijahinnaindeks tõusis Eestis 4,8%-ni (2024: 3,5%) ja Lätis 3,6%-ni (2024: 1,3%), ehitushinnaindeks oli vastavalt 1,5% ja 1,9% (2024: 1,6% ja 2,0%), ning registreeritud töötuse määr jäi mõlemas riigis samale tasemele kui aasta varem olles Eestis 7,5% (2024: 7,6%) ja Lätis 6,7% (2024: 6,8%).
-
aasta keskmine brutopalk tõusis Eestis 5,6% (2024: 8,1%) ja Lätis 7,7% (2024: 9,7%). Aruandeaastal oli keskmine brutopalk Eestis 2 092 (2024: 1 975) eurot ning Lätis 1 815 (2024: 1 685) eurot. Keskmised brutopalgad riikide pealinnades Tallinnas ja Riias olid vastavalt keskmiselt 2 451 (2024: 2 299) eurot ja 1 990 (2024:1 869) eurot.
Olulised majandusnäitajad, Eesti ja Läti 2023–2026:
Allikas: Eesti Pank, Läti keskpank, Eesti Statistikaamet, Läti Statistikaamet
- aastal alanud Euribori langustrend jätkus ka 2025. aastal, kus intressimäärad püsisid aasta jooksul ligikaudu 2,0–2,3% tasemel sõltuvalt tähtajast. 6-kuu Euribor alanes aasta jooksul 2,63% tasemelt 2,14% peale, mis on ligi 0,5 protsendipunkti langust võrreldes 2024. aasta lõpu seisuga. Kuue kuu Euribori langustrend peatus 2025. aasta teisel poolel ja intressimäärad on jõudnud uuele püsivamale tasemele.
Intressimäärade langus, jätkuv palgakasv ja järgnevate aastate madalam inflatsioon võiksid mõjuda positiivselt kinnisvara kättesaadavusele, mis omakorda toetab elamispindade tehinguaktiivsuse kasvu.
Eluasemelaenud
Eestis ja Lätis on eluasemelaenude maht iga-aastaselt kasvanud, Eestis kiiremas tempos kui Lätis. Seisuga 31.12.2025 oli Eesti eluasemelaenude maht 13,1 miljardit eurot (2024: 12,0 miljardit eurot) ja Lätis 5,6 miljardit eurot (2024: 5,1 miljardit eurot). Aastases võrdluses on eluasemelaenude maht kasvanud Eestis 10,0% (2024: 7,6%) ja Lätis 9,5% (2024: 5,4%).
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Eluasemelaenude maht 2021-2025:
Allikas: Eesti Pank, Läti keskpank
ELUKONDLIK KINNISVARA
Tallinn
- aastal oli Tallinnas kinnisvaraturg aktiivne ja pakkumine on suurenenud, kuid kõrged hinnad, eriti uusarendustes on vörd buses keskmise sissetulekuga jät nud ostjate jaoks korterid raskesti kättesaadavaks.
Tallinn: Keskmine netopalk, keskmine korteritehingu hind ning palga ostujõud:
Allikas: Maa- ja Ruumiamet, Eesti Statistikaamet
Eesti Maa- ja Ruumiameti ostu- ja müügitehingute statistika põhjal tehti Tallinnas 2025. aastal 9 034 (2024: 8 403) korterite ostu-müügitehingut, mis on 7,5% rohkem kui aasta varem. Aruandeaastal pöördu Tallinnas tehtavate tehingute arv tõusule peale kolme aastast langust. Pikaajalisest keskmisest madalama tehingute arvu peamiseks põhjuseks on jätkuvalt madal tarbija kindlustunne. Kinnisvara ostu-müügitehingute mediaanhind 2025. aastal jäi samale tasemele kui aasta varem, olles 2 830 euro/m² (2024: 2 843 euro/m²).
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Citify portaali andmetel püsisid 2025. aastal Tallinna uusarenduste turul hinnad oluliste muutusteta. 31. detsembri 2025 seisuga oli keskmine Tallinna uusarenduste ruutmeetri hind 4 994 eurot (31. detsember 2024: 4 870 eurot/m²), mis on 2,5% kõrgem aasta varasemast. Tugev konkurents uusarenduste turul suurendas 2025. aastal pakkumiste arvu 6,8% võrra- pakkumise jääk seisuga 31.12.2025 oli 2 765 ühikut (31. detsember 2024: 2 589 ühikut). Müümata korterite jääk uusarendustes püsis kõrgel kasvades 2025. aasta lõpuks 1 063 ühikuni (31. detsember 2024: 1040 ühikut). 2025. aasta uusarenduste turgu iseloomustas ostjate tugevam positsioon, suurenenud valik ning ostuotsuste ootav hoiak, samas kui arendajad kohanesid aeglasema müügitempo ja tugeva konkurentsiga.
Riia
Riias oli turg mõõdukalt taastuv, tehingute arv kasvas ja pakkumine oli tasakaalus, mistõttu kinnisvara kättesaadavus oli Tallinnaga võrreldes parem ning ostujõud kõrgem, eriti järelturu korterites.
Riia: Keskmine netopalk, keskmine korteritehingu hind ning palga ostujõud:
Allikas: Läti Statistikaamet, Swedbank Research & Macrobond
Colliers International poolt koostatud analüüsi kohaselt tõusis 2025. aastal Lätis tehinguaktiivsus uusarenduste turul 38%, võrreldes 2024. aastaga. Tehinguaktiivsuse kõrge tõus viitab, et turu madalaim punkt võis jääda 2024. aastasse.
- aasta lõpuks müügis (nii valminud kui ka arenduses olevad) uusarenduste korterite jääk oli 5 000 ühikut (2024: 4 450 ühikut), mis on 12% (2024: 16%) suurem võrreldes eelmise aastaga. 2025. aastal paranes müügitegevus märkimisväärselt, võimalades arendajatel vähendada oma müümata valminud korterite portfelli. Selle tulemusena vähenes müümata valmis korterite varu võrreldes eelmise aastaga 22%, jõudes aasta lõpuks 1 700 ühikuni (2024: 2 170 ühikut), mis omakorda toetas uute projektide käivitamist, suurendades aktiivses arenduses olevate korterite arvu 45%. Eelmüügi aktiivsus 2025. aastal tõusis 23% võrreldes eelmise perioodiga. Turuaktiivsuse tugevnedes lõpetas enamik arendajaid 2025. aasta keskpaigaks eelmüügis olevate arendusprojektides soodustuste pakkumise, samas püsisid eelmüügi tehinguhinnad üldjoontes muutumatuna võrreldes 2024. aastaga.
Aasta jooksul toimus asjaõiguslepingute alusel Riia piirkonnas kokku 2 190 (2024:1 570) uusarenduste ostu-müügi tehingut, mis on 38% rohkem aasta varasemast ja samal tasemel kui 2023. aastal. Erinevalt varasematest aastatest ei olnud enamik registreeritud müügitehingutest (65%) seotud varasemate eelmüükidega, mis viitab ostjate ettevaatlikumatele ostuotsustele, et vähendada riske ja teha otsus siis, kui arendusprojekt on valmis ja turutingimused selgemad. Küll aga prognoositakse 2026. aastaks esmamüükide aktiivsuse tõusu.
10
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Asjaõigustehingute hinnadünaamikas jätkus müüghinna kasv – keskmine asjaõigustehingu hind uusarendustes oli 2 770 euro/m² (2024: 2 610 euro/m²), mis on 6,1% enam aasta varasemast.
ÄRIKINNISVARA
Ülevaade tugineb Colliersi koostatud analüüsile. 2025. aastal ulatus ärikinnisvara tehingute maht Eestis 276 miljonini euroni (2024: 483 miljonit euro) ja Lätis 316 miljoni euroni (2024: 133 miljonit euro). Seejuures tasub märkida, et 10 suurimat tehingut Balti riikides andsid 35% (2024: 55%) kogu tehingute mahust. Tehinguid tegid peamiselt Balti investorid, mis moodustas 92% kogu tehingumahust.
Ärikinnisvara ostu-müügitehingute puhul jääb kohalik kapital turul valdavaks ning üha sagedamini moodustatakse ühisfinantseerimisstrukture, et pääseda ligi suurematale tehingutele.
Bürood
Tallinna bürooturu aktiivne areng jätkub arvestatava mahuga arendusportfellide pinnalt, kus arendajatel on käivitamiseks valmis mitmeid erineva suurusega arendusprojekte. 2025. aasta lõpu seisuga oli Tallinnas 954 tuhat ruutmeetrit (2024: 905 tuhat ruutmeetrit) büroopinda. Büroode segmendi vakantsus jäi samale tasemele kui võrreldaval perioodil olles ca 11%, ja kapitalisatsioonimäär oli 6,75%. Tallinna büroopindade kasutuselevõttu veavad peamiselt üürnike ümberkolimised, suurimat nõudlust loovad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, finants-, kindlustus- ja avalik sektor. Tervishoiusektor lisab stabiilselt täiendavat nõudlust.
- aasta lõpu seisuga oli Riias 905 tuhat ruutmeetrit (2024: 877 tuhat ruutmeetrit) büroopinda. A-klassi büroohoonete täituvus on peaaegu maksimaalne, mistõttu parimate pindade kättesaadavus on vähenenud. Üürnike tähelepanu on liikunud vanema büroopinna poole, mis on toonud kaasa madalamad üürihinnad ja tagasihoidliku turuaktiivsuse. B- ja C-klassi hooned seisavad silmitsi kasvava vakantsuse ja piiratud üürnike leidmise võimalustega; omanikud jagavad pindu väiksemateks üüripindadeks või kaaluvad nende ümberheitamist elamispindadeks. Investorite huvi selliste varade vastu on piiratud, kuna need ei vasta praegustele investeerimiskriteeriumidele. Riias on büroopindu muudetud meditsiini- ja ühiselamu kasutuseks, ning uusi büroode ümberheituse projekte planeeritakse ka 2026. aastal. Büroopindade vakantsusmäär jäi samale tasemele kui võrreldaval perioodil, olles ligikaudu 18% ning kapitalisatsioonimäär oli 6,75%.
Stock-office
Aasta lõpu seisuga oli Riias ja selle lähiümbruses hinnanguliselt 83 tuhat ruutmeetrit (2024: 69 tuhat ruutmeetrit) stock-office tüüpi kinnisvara, millest 14 tuhat ruutmeetrit valmis 2025. aasta jooksul, sh Hepsori arendusprojekt StokOfiss 34-8 300 ruutmeetriga. Vakantsus ulatus 2025. aasta lõpuks 17,4%-ni (2024: 18%), mis näitab Riia turule omaselt, et pindade täitumine kiireneb tavaliselt alles pärast projektide täielikku valmimist. Kõrge vakantsuse ja tugeva konkurentsi tõttu tööstus- ja logistikasektoriga püsisid üürihinnad 2025. aastal stabiilsed ning 2026. aastal ei ole oodata märkimisväärset hinnatõusu.
KANADA
Majanduskeskkond
- aastat iseloomustas Kanada majanduses aeglane kasv. USA kaubanduspoliitika ebakindlus ja tollitariifid vähendasid eksportinõudlust ning tõid kaasa struktuursed muutused majanduses - investeeringud aeglustusid ning tööhöive vähenes mõnes sektoris, samal ajal kui teistes sektorites loodi uusi töökohti.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
-
aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt siiski mõõdukalt 1,2% (2024: 1,6%) ning tarbijahinna indeks langes aasta lõpuks ligikaudu 2,0%-ni (2024: 2,4%), mis mahub Kanada keskpanga poolt kehtestatud 1-3% sihtvahemikku. Kanada keskpank langetas baasintressimäärä aasta jooksul 2,25% tasemele (2024: 3,0%). Töötuse määr tõusis mõõdukalt olles 6,9% (2024:6,4%), mis oli peamiselt tingitud majanduse aeglustumisest, välisnõudluse vähenemisest ja struktuursetest muutustest tööturul.
-
aastal iseloomustas Greater Toronto Area (GTA, elanikkond 7,1 miljonit) eluasemeturgu tehingute arvu vähenemine, uute pakkumiste suurenemine ja keskmise tehinguhinna langus. 2025. aastal tehti GTA-s kokku 62 735 eluasemete müügitehingut (2024: 67 985), mis on 7,7% vähem kui võrreldaval perioodil. Samal ajal oli kõigi kodutuüpidë keskmine müügihind 2025. aastal 1 068 210 dollarit, mis on 4,5% langust võrreldes 2024. aasta keskmise 1 118 137 dollariga. Elukondliku üürikorterite vakantsusmäär tõusis 0,5% jõudes 2025. aastal 3%-ni (2024: 2,5%). Nõudlust pidurdasid ostjate ebakindlus, suhteliselt kõrged intressimäärad ning jätkuvalt kõrged eluasemehinnad. Kuigi intressimäärad 2025. aastal väheneid võrreldes 2024. aastaga, püsisid need siiski tasemel, mis koos kõrgete hindadega piiras ostujõudu ja vähendas tehingute arvu. Lisaks avaldas mõju nõudlusele ka ajutiste elanike vähenemine ning üldine majanduslik ebakindlus, millest tulenevalt lükkasid paljud ostjad ostuotsuseid edasi.
MAJANDUSKESKKONNA VÄLJAVAADE
Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt on Eesti majandus taastumas 2026. aastaks oodatakse 3,6% majanduskasvu ja 2027-2028 majanduskasv jääb vahemikku 2,5-2,8%. 2026. aastal toetavad majanduse elavnemist eelkõige välisturgude kosumine ja riigipoolsed sammud. Tulumaksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte ja riigi kulutuste kasv suunab Eesti majandusse täiendavat raha. Eesti majanduse väljavaadet parandavad hea ligipääs pangalaenule, alanenud intressimäärad ja aeglustuv hinnatõus. Edasised intressimäärade muutused Euriboris on pigem väikesed, kuid seni toimunud langus ja pankade suutlikkus laene anda toetab nii ettevõtteid kui ka majapidamisi.
Hinnatõus aeglustub lähiaastatel. 2026. aasta alguseks taandub inflatsioonist mootorsõidukimaksu mõju ning aasta keskpaigaks kaob hinnakasvunäitajast ka aasta varem jõustunud käibemaksutõusu mõju. Samal ajal kandub toidutoormete odavnemine järj- järgult jaehindadesse ning toiduainete hinnakasv aeglustub. Teenuste senist kiiret hinnatõusu aitab edaspidi pidurdada palkade mõõdukam kasv. Tarbijahinnaindeksi kasv aeglustub 2026. aastal 2,9%-ni ning 2027. aastal 2,4%-ni.
Töötus väheneb järj-järgult ning prognoositav tööpuuduse määr järgnevalet aastatel on 6,0-6,6%, keskmiseks palgakasvuks ootab Eesti Pank 2026. aastal 5,4%. Keskmise brutokuupalga kasv aeglustub, ent tulumaksusüsteemi muutmine suurendab inimeste netosissetulekut hüppeliselt. Tänu hinnakasvu aeglustumisele paraneb inimeste reaalne ostujõud märkimisväärselt. Teisalt aitab tulumaksuseaduse muutus vähendada kulusurvet tööandjatele ja annab võimaluse taastada viimastel aastatel kannatada saanud kasumlikkust.
Läti keskpank prognoosib aastateks 2026-2028 sarnast majanduskasvu, mis oli 2025. aastal. Eeldatakse, et aastatel 2026-2028 jääb majanduskasv 2,8-3,2% juurde. Majanduskasvu toetavad nii riigi- kui erasektori investeeringud kui ka eratarbimine. Tarbijate kindlustunne ja finantsolukord tugevnevad, mis suurendab eratarbimist. Ekspordi kasvu toetab tugevnev välisnõudlus, kuid survet avaldavad kõrged tööjõukulud ja geopoliitilised riskid. Eelarvepolitika jääb majandust toetavaks, tarbimist ja investeeringuid soodustavad kaitse- ja demograafiakulutused ning palgatõus. Inflatsioon püsib järgmise kolme aasta jooksul vahemikus 3–4%, 2026. aastal 3,2%. Inflatsiooni kiirenemist toetavad kiire palgakasv, reguleeritud tariifide muutmine ja aktsiiside tõus. Tööturg jääb pingeliseks ning palgakasv ületab inflatsiooni, tugevdades elanike ostujõudu. Tööpuuduse määr jääb madalaks, olles järgnevelat aastatel vahemikkus 6,2-6,6%, keskmiseks palgakasvuks ootab Läti Pank 2026. aastal 7,6%.
Kanada Kinnisvara Finantseerimise ja Arendamise Agentuur (Canada Mortgage and Housing Corporation) prognoosib pärast 2025. aasta kinnisvaraturu langust, lähiaastateks Toronto elamukinnisvaraturu mõõdukat kasvu. 2026-2027. aastal peaks järelturu pakkumine ületama nõudlust, mille tulemusena keskmine müügihind langeb veelgi. Prognoosi kohaselt alustatakse 2026. aastal
12
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
elamuarendusprojektide ehitusega väiksemas mahus kui 2025. aastal. Osaliselt kompenseerib korterelamute ehituse langust tugev üürielamute ehitus. 2026. aastal prognoositakse müügitehingute arvu kasvu 3,6% võrreldes 2025. aastaga, kuna varem ostuotsuseid edasi lükanud ostjaid julgustavad madalamad müüghinnad ja soodsamad finantseerimistingimused, mis suurendavad ostjate laenuvõimekust. Sellest hoolimata jääb müügimaht alla viimase 10 aasta keskmise, mida mõjutavad kõrge töötus, nõrk investorite kindlustunne ning madal kinnisvara kättesaadavus. Pärast 2026. aastat loob paranev tööturg eeldused müügi edasiseks kasvuks.
Üürielamute ehitus püsib aktiivne hoolimata elamuehituse kogumahu vähenemisest. Seda toetavad jätkuvalt nii riiklikud rahastamisprogrammid kui ka kohalike omavalitsuste erinevad toetusmeetmed. Turuosaliste hinnangul on sektori pikaajaline väljavaade positiivne: arendajaid soosib vähenenud konkurents, kuna korterelamute valmimine aeglustub. Üha enam arendajaid kaalub ka olemasolevate korteriprojektide ümberkujundamist üürielamuteks. Üüriks ehitatud korterite vakantsusmäär kasvab 2026. aastal 3,5%-ni (2025: 3%), nii üüripakkumise suurenemisest, kui ka rahvastiku kasvu aeglustumisest. Samuti võib osa kõrgema sissetulekuga üürnikest parema ostujõu tõttu liikuda koduomanikeks.
13
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Arendusprojektide ülevaade
Seisuga 31. detsember 2025 on kontsernil erinevates arendusfaasides kokku 33 aktiivset arendusprojekti* (31. detsember 2024: 24 projekti) kokku 196 650 ruutmeetriga (31. detsember 2023: 172 500 ruutmeetrit).
| VALMIS: | TÖÖS: | PIPELINE: | ||
|---|---|---|---|---|
| Äri | ||||
| 16 900 | ||||
| m² | Elukondlik | |||
| 1 500 | ||||
| m² | Elukondlik | |||
| 25 900 | ||||
| m² | Äri | |||
| 68 600 | ||||
| m² | Elukondlik | |||
| 85 900 | ||||
| m² |
Manufaktuuri Vabrik, Tallinn
Ulbrokas 34, Riga
Weston, Toronto
| 19 PROJEKTI – 100 500 m² | |
|---|---|
| VALMIS ARENDUSED: | |
| Äri | 7 900 m² |
| Elukondlik | 1 000 m² (18 korterit) |
| Kokku | 8 900 m² |
| EHITUSES: | |
| Elukondlik | 13 500 m² (201 korterit) |
| PIPELINE: | |
| Äri | 13 500 m² |
| Elukondlik | 64 600 m² (1031 korterit) |
| Kokku | 78 100 m² |
| 9 PROJEKTI – 98 100 m² | |
| --- | --- |
| VALMIS ARENDUSED: | |
| Äri | 8 800 m² |
| Elukondlik | 400 m² (10 korterit) |
| Kokku | 9 200 m² |
| EHITUSES: | |
| Elukondlik | 12 500 m² (227 korterit) |
| PIPELINE: | |
| Äri | 59 300 m² |
| Elukondlik | 17 200 m² (290 korterit) |
| Kokku | 76 500 m² |
| 5 MAA ARENDUSPROJEKTI – 254 000 m² | |
| --- | |
| PIPELINE: | |
| 3 000 sihtotstarbeliselt ehitatud üürikorteri ehitusõiguste saamise etapp. | |
| PEAMINE INVESTEERIMISSTRATEEGIA | |
| Maa omandamine ehitusõiguse laiendamiseks eesmärgiga maa müüa. |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Olulised muutused arendusportfellis 2025. aasta jooksul:
- Valminud projektides anti klientidele üle 141 korterit.
- Tallinnas asutati uus ettevõte Hepsor PHX5 OÜ, mille arendus näeb ette ligi 300 korteri arendust.
- Lätis lisandus portfelli Starta 17 arendusprojekt 250 korteriga.
Arendusportfelli jaotus erinevate arendusetappide vahel ruutmeetrites* seisuga 31. detsember 2025:
*Välja arvatud Kanada projektid
Arendusportfelli jaotus riikide ja valdkondade lõikes* seisuga 31. detsember 2025:
*Välja arvatud Kanada projektid
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Arendusprojektid Kanadas seisuga 31.12.2025:
Hepsori Kanada projektid on kajastatud finantsinvesteeringuna. Hepsor on investeerinud Torontos viite erinevasse arendusprojekti. Koostöös äripartneritega on Kanada suurimas linnas omandatud projektide esimeseks eesmärgiks detailplaneeringu teostamine ja seeläbi ehitusõiguse saavutamine kokku ca 3 000 uue rendikorteri rajamiseks.
- Weston Road projekti eesmärgiks oli kinnistu ehitusmahtude tõstmine ning ehitusõiguse saamine kahe kortermaja loomiseks. 2025. aasta augustis jõustus Toronto linnavolikogu otsus, millega anti ehitusõigus kahe 35- ja 39-korruselise kortermaja rajamiseks, kogubrutopinnaga on 62 000 m².
- Isabella projekti eesmärgiks on Torontos aadressil 164 – 168 Isabella Street asuva kolme kinnistu liitmine ja tekkinud uuele kinnistule elukondliku körghoone planeerimine ehitusmahus ca 42 000 m².
- Elysium Glenavy projekt, mille raames omandati 7 kinnistut Toronto kesklinna Leaside-i piirkonnas aadressil 17-29 Glenavy Avenue, eesmärgiga arendada sinna tulevikus elukondlik rendikorteritega körghoone ehitusmahus ca 25 000 m².
- High Park-i projekt, mille raames omandati 11 kinnistust koosnev arendusprojekt, aadressil 21-29 Oakmount Rd & 26-36 Mountview Avenue. Arendusalale planeeritakse kahe torniga rendikorteritega körghoonet ehitusmahus ca 62 000 m².
- Brownville Avenue projekt, mille käigus omandati 17 kinnistust koosnev arendusprojekt Kanadas, Torontos, Brownville Avenue-I. Projekti raames planeeritakse rendikorteritega hoonet ehitusmahus ca 63 000 m².
Kanada arendusportfelli jaotus projektide lõikes seisuga 31.12.2025:
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Töös olevad arendusprojektid:
| Projekti aadres | Projekti nimi | Arendusettevõte | Hepsori osalus | Projekti stautus | Ühliujd müüa | Müügitulo prograssi (M€) | Planeeritud ehituse algus | Planeeritud projekti lõpp | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Korterid (tükid) | Ärikondük (m²) | ||||||||
| Nõmme tee 57, Tallinn | Lilleküla kodud | Hepsor N57 OÜ | 100% | Ehitusas ja/või müügis | 1 | 0 | 0,2 | IV kv 2022 | IV kv 2025 |
| Manufaktuuri 7, Tallinn | Manufaktuuri 7 | Hepsor Phoenix 2 OÜ | 50% | Ehitusas ja/või müügis | 8 | 466 | 1,5 | I kv 2023 | IV kv 2026 |
| Paldiski mnt 227, Tallinn | Ojakalda kodud | Hepsor 3 Torni OÜ | 100% | Ehitusas ja/või müügis | 9 | 0 | 1,8 | III kv 2022 | I kv 2026 |
| Alvari 1,1a,5, Tallinn | Alvari 1, 1a,5 | Hepsor A1 OÜ | 100% | Planeering menetluses | 145 | 777 | 37,8 | N/A | N/A |
| Manufaktuuri 12,Tallinn | M12 | Hepsor Phoenix 4 OÜ | 50% | Ehitusas ja/või müügis | 49 | 0 | 12,6 | III kv 2025 | II kv 2027 |
| Võistluse 7, Tallinn | V7 | Hepsor V7 OÜ | 50% | Ehitusluba menetluses/olemas | 8 | 0 | 2,6 | I kv 2026 | II kv 2027 |
| Manufaktuuri 5, Tallinn | Manufaktuuri Vabrik | Hepsor Phoenix 3 OÜ | 50% | Ehitusas ja/või müügis | 152 | 0 | 48,6 | III kv 2023 | III kv 2028 |
| Manufaktuuri 5, Tallinn | Manufaktuuri Vabrik II etapp | Hepsor Phoenix 3 OÜ | 50% | Ehitusluba menetluses/olemas | 171 | 1 731 | 48,7 | N/A | N/A |
| Paevälja 7,9, Tallinn | Paevälja kvartal I etapp | Hepsor SOF OÜ | 50%* | Ehitusluba menetluses/olemas | 88 | 918 | 20 | II kv 2026 | I kv 2028 |
| Narva mnt 150, 150a, Tallinn | Paevälja kvartal II-III etapp | Hepsor SOF OÜ | 50%* | Planeering menetluses | 209 | 0 | 40,6 | II kv 2027 | II kv 2030 |
| Kadaka tee 197, Tallinn | Kadaka tee 197 | H&R Residentsid OÜ | 50% | Planeering menetluses | 101 | 0 | 17,6 | N/A | N/A |
| Meistri 14, Tallinn | Grüne maja | Hepsor M14 OÜ | 51% | Valmis, teenib rahaoogu | 0 | 3 474 | N/A | II kv 2023 | N/A |
| Vana Tartu mnt 49, Tallinn | Veski keskus | Hepsor VT49 OÜ | 50% | Ehitusluba menetluses/olemas | 0 | 3 551 | N/A | I kv 2026 | N/A |
| Pärnu mnt 113, Tallinn | P113 Tervisemaja | Hepsor P113 OÜ | 45%* | Valmis, teenib rahaoogu | 0 | 4 002 | N/A | IV kv 2022 | N/A |
| Narva mnt 150B, Tallinn | Narva mnt 150b | Hepsor N450 OÜ | 100% | Planeering menetluses | 0 | 4 185 | N/A | N/A | N/A |
| Ranka Dambis 5, Riia | Nameja Rezidence | Hepsor RD5 SIA | 100% | Ehitusas ja/või müügis | 6 | 0 | 1.0 | III kv 2024 | I kv 2026 |
| Jurmalas gatve 74, Riia | Annenhof Mâjas | Hepsor JG SIA | 100% | Ehitusas ja/või müügis | 4 | 0 | 1,3 | I kv 2025 | I kv 2026 |
| Braila iela 23, Riia | Zajà Jugla | Hepsor Jugla SIA | 100% | Ehitusas ja/või müügis | 105 | 0 | 16,2 | III kv 2025 | III kv 2028 |
| Eizenijas iela 18, Riia | Kirsu Kalna Majas | Hepsor E18 SIA | 100% | Ehitusluba menetluses/olemas | 54 | 0 | 7,6 | IV kv 2025 | II kv 2027 |
| Dzelzavas iela 74C, Riia | 360° Dzelzavas Residences | Hepsor DZ74 SIA | 50% | Ehitusas ja/või müügis | 103 | 0 | 14,3 | II kv 2025 | II kv 2027 |
| Smaidu, Drelini | Smaidu park | SIA "Riga Properties 4" | 50% | Planeering menetluses | 0 | 74 314 | N/A | N/A | N/A |
| Starta 17, Riia | Starta 17 | Hepsor S17 SIA | 100% | Ehitusluba menetluses/olemas | 255 | 0 | 39,0 | II kv 2026 | IV kv 2029 |
| Ulbrokas 34, Riia | StockOffice U34 | Hepsor U34 SIA | 59,3% | Valmis, teenib rahaoogu | 0 | 8 789 | N/A | II kv 2024 | N/A |
| Ganibu Dambis 17, Riia | Veidama kvartal I etapp | Hepsor Ganibu Dambis SIA | 100% | Ehitusluba menetluses/olemas | 0 | 5 154 | N/A | II kv 2026 | N/A |
| Ganibu Dambis 17a, Riia | Veidama kvartal II etapp | Hepsor Ganibu Dambis SIA | 100% | Ehitusluba menetluses/olemas | 0 | 18 961 | N/A | N/A | N/A |
| Saules aleja 2a, Riia | Saules aleja | Hepsor SA2 SIA | 51% | Planeering menetluses | 0 | 4 190 | N/A | N/A | N/A |
| Manufaktuuri 3, Tallinn | Manufaktuuri 3 I etapp | Hepsor PHX5 OÜ | 50% | Planeering menetluses | 80 | 1 177 | 19,4 | I kv 2029 | I kv 2031 |
| Manufaktuuri 3, Tallinn | Manufaktuuri 3 II etapp | Hepsor PHX5 OÜ | 50% | Planeering menetluses | 80 | 0 | 19,4 | IV kv 2029 | IV kv 2031 |
| Manufaktuuri 3, Tallinn | Manufaktuuri 3 III etapp | Hepsor PHX5 OÜ | 50% | Planeering menetluses | 150 | 1 135 | 48,5 | IV kv 2030 | IV kv 2033 |
| KOKKU | 1 778 | 132 787 | 479** |
Sidus- ja ühisettevõtted
*Seisuga 31.12 on müügipotentsiaalist 398 miljonit eurot elukondlik (83%) ja 81 miljonit eurot ärikondlik (17%).
N/A müügitulu puhul ärihooneid ei kajastata, ajalise vaate korral planeerime aega alates ehitusloa menetlusest.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Arendusprojektid Tallinnas seisuga 31. detsember 2025:
Planeering menetluses
1 Narva mnt 150, 150a
2 Narva mnt 150b
3 Alvari 1, 1a
4 Kadaka tee 197
5 Manufaktuuri 3 I-III etapp
Ehitusluba menetluses/olemas
6 Paevälja 5, 7, 9
7 Vana-Tartu mnt 49
8 Võistluse 7
9 Manufaktuuri 5 II etapp
Ehituses ja/või müügis
10 Manufaktuuri 5 I etapp
11 Manufaktuuri 7
12 Manufaktuuri 12
13 Nõmme tee 57
14 Paldiski mnt 227c
Valmis objekt, teenib rahavoogu
15 Meistri 14
16 Pärnu mnt 113
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Arendusprojektid Riias seisuga 31. detsember 2025:
Planeering menetluses
1. RP4 Drelini
Ehitusluba menetluses/olemas
2. Saules aleja 2a
3. Ganibu Dambis 17a
4. Eizenija 18
5. Starta 17
Ehitusas ja/või müügis
6. Jurmalas Gatve 74
7. Ranka Dambis 5
8. Dzelzavas 74C
9. Braila 23
Valmis objekt, teenib rahavoogu
10. Ulbrokas 34
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Projektid Torontos seisuga 31. detsember 2025:
Maa vääwindamiseks ostetud kinnistud
- 3406-3434 Weston road
- 164-168 Isabella street
- 17-29 Glenavy Avenue
- 21-29 Oakmount Rd & 26-36 Mountview Avn
- 70-104 Brownville avenue
20
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Arendusprojektid ehituses ja müügis
Müügitulu potentsiaal (31.12.2025 seisuga):
Müügitulu potentsiaaliks 31.12.2025 seisuga oli 479 miljonit eurot, millest 83% moodustab elukondlik kinnisvara ja 17% on ärikinnisvara. Elukondlikust kinnisvarast on kas valmis või ehituses 25% ning ärikondlikust kinnisvarast 44% on valmis.
POTENTSIAALNE TULU PROJEKTIDEST 479 mln eurot*
- Kõik müügiandmed on esitatud ilma käibemaksuta
Eelmüügis ja müügis olevad elukondlikud arendusprojektid (seisuga 31. detsember 2025):
Esmamüükidena kajastatakse kvartali jooksul sõlmitud võlaõigus- ja asjaõiguslepinguid. Esmamüügina käsitletakse asjaõiguslepinguid, millele ei ole eelenud võlaõiguslepingut.
21
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
| Kokku kortereid | 31.12.2025 seisuga müüdud | Müümata | ||
|---|---|---|---|---|
| VÖL | AÖL | |||
| Valmis arendusprojektid | 356 | 1 | 328 | 27 |
| Ehitus arendusprojektid | 428 | 64 | 0 | 364 |
| Kokku | 784 | 65 | 328 | 391 |
2025. aastal müügis olevad elukondlikud arendusprojektid võrdluses 2024. aastaga:
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Ehituses olevad elukondlikud arendusprojektid (seisuga 31. detsember 2025):
Seisuga 31.12.2025 oli kontsernil ehituses 428 korterit (31.12.2024: 192 korterit), millest 201 (31.12.2024: 152) korterit Eestis ja 227 (31.12.2024: 40) korterit Lätis.
| Ehituses olevate korterite arv (tk) | Ehituses | Löppenud | Ehituses olevate korterite arv kõkku |
|---|---|---|---|
| Jurmalas Gatve 74, Riia | 40 | 0 | |
| Manufaktuuri 5 I etapp, Tallinn | 152 | 0 | |
| 31.12.2024 Ehituses olevate korterite arv | 192 | 0 | 192 |
| Jurmalas Gatve 74, Riia | 0 | -40 | |
| Dzelzavas 74C, Riia | 103 | 0 | |
| Manufaktuuri 12, Tallinn | 49 | 0 | |
| Braila iela 23 I etapp, Riia | 70 | 0 | |
| Eizenija 18, Riia | 54 | 0 | |
| 31.12.2025 Ehituses olevate korterite arv | 276 | -40 | 428 |
| Paevälja 7,9, Tallinn | 88 | 0 | |
| Starta17 I etapp, Riia | 84 | 0 | |
| Manufaktuuri 12, Tallinn | 0 | -49 | |
| Braila iela 23 II etapp, Riia | 35 | 0 | |
| Dzelzavas 74C, Riia | 0 | -103 | |
| 31.12.2026 Prognoos | 207 | -152 | 483 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Ehituses olev ärikinnisvara (seisuga 31. detsember 2025):
| Projekt | Ehituses (m²) | Ehitus lõppenud (m²) | Ehituses olev äripind (m²) |
|---|---|---|---|
| Manufaktuuri Vabrik I etapp | 1 515 | 0 | |
| StokOfiss 34 | 8 789 | 0 | |
| Seisuga 31.12.2024 | 10 304 | 0 | 10 304 |
| Manufaktuuri Vabrik I etapp | 0 | -1 515* | |
| StokOfiss 34 | 0 | -8 789 | |
| Seisuga 31.12.2025 | 0 | -10 304 | 0 |
| Veidama kvartal I etapp | 5 154 | 0 | |
| Paevälja kvartal I etapp | 918 | 0 | |
| Veski keskus | 3 551 | 0 | |
| Prognos 31.12.2026 | 9 623 | 0 | 9 623 |
- Manufaktuuri Vabriku esimeses etapis äripindasid ei rajata
Ärikinnisvara arendusprojektide täituvus seisuga 31. detsember 2025:
| Projekt | Üüritav pind (m²) | Seisuga 31.12.2024 üüritud | 01.01.2025-31.12.2025 | Seisuga 31.12.2025 üüritud | |||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Üüritud pind m² | Vakantsus % | Sõimitud üürilepingud m² | Üüritud pind kokku m² | Vakantsus m² | Vakantsus % | ||
| Valminud projektid | 16 655 | 6 949 | 58% | 6 964 | 13 913 | 2 742 | 16% |
Lisaks kontserni arendatud uutele äri- ja büroohoonetele üürib kontsern välja arenduse- ehk uute hoonete rajamise ettevalmistavas faasis olevatel kinnistutel asuvaid äripindasid Riias ja Tallinnas.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Seisuga 31.12.2025 ärikinnisvara täituvus võrdluses 2024. aastaga:
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Majandustulemused
Peamised finantsnäitajad
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 | 2023 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|---|---|
| Müügitulu | 35 414 | 38 397 | 41 135 | 12 870 | 14 961 |
| Brutokasum | 5 636 | 6 762 | 7 068 | 1 774 | 3 059 |
| EBITDA | 3 458 | 4 536 | 5 227 | 383 | 2 037 |
| Ärikasum | 3 359 | 4 332 | 5 034 | 235 | 1 880 |
| Puhaskasum | 1 039 | 2 134 | 3 480 | 1 331 | 1 733 |
| Sh. emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum/-kahjum | 399 | 423 | 1 185 | 1 396 | -22 |
| Koondkasum/-kahjum | 191 | -156 | 1 713 | 1 315 | -12 |
| Sh. emaettevõtte omanikele kuuluv koondkasum/-kahjum | 889 | -81 | 1 127 | 1 033 | 46 |
| Varad kokku | 91 835 | 88 813 | 91 001 | 78 368 | 55 345 |
| Sh. varud | 58 938 | 64 141 | 77 439 | 69 760 | 37 237 |
| Kohustised kokku | 64 757 | 66 803 | 68 840 | 58 045 | 36 308 |
| Sh. allutatud tütaretttevõtte osanike laenud ja muud omakapitalilaadsed instrumendid, mis on klassifitseeritud kohustisena | 16 070 | 16 393 | 13 202 | 13 908 | 13 073 |
| Laenukohustised kokku | 47 747 | 54 688 | 56 905 | 48 580 | 28 363 |
| Sh. allutatud tütaretttevõtte osanike laenud | 13 770 | 14 693 | 13 202 | 13 908 | 13 073 |
| Omakapital kokku | 27 078 | 22 010 | 22 161 | 20 323 | 19 037 |
| Sh. emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital | 20 858 | 20 912 | 20 993 | 19 866 | 18 904 |
| Kasum aktsia kohta | 0,10 | 0,11 | 0,31 | 0,36 | -0,01 |
Suhtarvud
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022 | 2021 | |
|---|---|---|---|---|---|
| Brutokasumi marginaal | 15,9% | 17,6% | 17,2% | 13,8% | 20,4% |
| Ärikasumi marginaal | 9,5% | 11,3% | 12,2% | 1,8% | 12,6% |
| EBITDA marginaal | 9,8% | 11,8% | 12,7% | 3,0% | 13,6% |
| Puhaskasumi marginaal | 2,9% | 5,6% | 8,5% | 10,3% | 11,6% |
| Üldkulude suhtarv | 8,9% | 7,0% | 5,0% | 12,0% | 8,1% |
| Omakapitali määr | 29,5% | 24,8% | 24,4% | 25,9% | 34,4% |
| Kohandatud omakapitali määr | 47,0% | 43,2% | 38,9% | 43,7% | 58,0% |
| Võlakordaja | 52,0% | 61,6% | 62,6% | 62,1% | 51,3% |
| Kohandatud võlakordaja | 37,0% | 45,0% | 48,0% | 44,2% | 27,6% |
| Lühiajaliste kohustuste kattekordaja | 4,6 | 2,3 | 1,7 | 2,5 | 4,2 |
| Omakapitali tootlus | 4,2% | 9,7% | 16,4% | 6,8% | 12,1% |
| Emaettevõtte omanikele kuuluva omakapitali tootlus | 1,9% | 2,0% | 5,8% | 7,2% | -0,2% |
| Varade tootlus | 1,2% | 2,4% | 4,1% | 2,0% | 4,0% |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Suhtarvude definitsioonid
Brutokasumi marginaal = brutokasum / müügitulu
Ärikasumi marginaal = ärikasum / müügitulu
EBITDA marginaal = (ärikasum + kulum) / müügitulu
Puhaskasumi marginaal = puhaskasum / müügitulu
Üldkulude suhe = (turunduskulud + üld- ja halduskulud) / müügitulud
Omakapitali määr = perioodi lõpu omakapital / varad kokku
Kohandatud omakapitali määr = (perioodi lõpu omakapital + allutatud tütarettevõtte omanike laenud ja muud omakapitali-laadsed instrumendid, mis on klassifitseeritud kohustustena) / varad kokku
Võlakordaja = intressikandvad kohustused / varad kokku
Kohandatud võlakordaja = (intressikandvad laenukohustused-allutatud tütarettevõtte osanike laenud)/varad kokku
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused
Omakapitali tootlus = viimase 12 kuu puhaskasum / perioodi alguse ja lõpu aritmeetiline keskmine omakapital
Emaettevõtte omanikele kuulva omakapitali tootlus = viimase 12 kuu emaettevõte omanikele kuuluv puhaskasum / emaettevõtte omanikele kuuluv perioodi alguse ja lõpu aritmeetiline keskmine omakapital
Varade tootlus = viimase 12 kuu puhaskasum / perioodi alguse ja lõpu aritmeetiline keskmine varade maht
Müügitulu
Kontserni 2025. aasta müügitulu oli 35,4 miljonit eurot (2024: 38,4 miljonit eurot), millest müügitulu Eestis oli 26,1 miljonit eurot (2024: 32,5 miljonit eurot) ehk 73,7% (2024: 84,6%) kogu müügitulust ja Lätis teenis kontsern müügitulu aruandeaastal 9,3 miljonit eurot (2024: 5,9 miljonit eurot) ehk 26,3% (2024: 15,4%) kogu müügitulust.
- aastal müüs kontsern asjaõiguslepingutega kokku 141 korterit (2024: 194 korterit). Aruandeaastal müüdi Tallinnas asjaõiguslepingutega kokku 91 korterit (2024: 165 korterit) ja Riias 50 korterit (2024: 29 korterit).
Müügiks valmis elukondlikes arendusprojektides oli seisuga 31.12.2025 müümata 28 korterit, (31.12.2024: 129) millest 10 korterit Riias (31.12.2024: 20 korterit) ning 18 korterit Tallinnas (31.12.2024: 109 korterit) ja 453 m² äripinda.
- aastal müüsid Hepsor kontserni ettevõtted Hepsor Fortuuna OÜ ja Hepsor N450 OÜ kinnistud aadressidel Paevälja 7 ja 9 ja Narva mnt 150, 150a kontserni 50% osalusega ühisettevõttele Hepsor SOF OÜ-le. Tehingute kogumaksumus oli 9,0 miljonit eurot, millele lisandus käibemaks. Aruandeperioodil kajastub sellest tehingust müügituluna 7,2 miljonit eurot kuna tulu on korrigeeritud realiseerimata kasumi (1,8 miljoni euro) võrra.
Lisaks korterite müügile teostab kontsern arendusprojekti projektijuhtimiseteenust tütar- ja sidusettevõtetele ning teenib üüritulu nii valminud hoonete kui ka arenduses olevate projektide äripindade ajutisest väljaüürimisest. 2025. aasta üüritulu ulatus 1,1 miljoni euroni ja moodustas 3,2% kontserni kogu 2025. aasta müügitulust (2024: 1,1 miljonit eurot ja 2,8%).
Müügitulu suur kõikumine on kinnisvara arendusfirmade puhul suhteliselt tavapärane. Kontserni kinnisvaraprojektide arendustsükkel kestab ligikaudu 36 kuud. Aasta võrdluses võivad müügitulud ja kasumid kõikuda olenevalt sellest, millisesse perioodi jääb arendusprojekti ehituse valmimine ja valminud korterite müük.
27
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Kasumlikkus
- aastal mõjutas kontserni kasumlikkust klientidele üle antud korterite arvu vähenemine võrreldes eelmise aastaga – 141 korterit (2024: 194). Lisaks avaldasid kasumlikkusele negatiivset mõju müüdud projektide madalam kasumimarginaal, mis 2025. aastal oli 16,9% (2024: 17,8%) ning suurenenud arendusprojektidele tehtud turustuskulud, mis 2025. aastal olid 1,1 miljonit eurot (2024: 0,7 miljonit eurot). Turustuskulude kasv on eelkõige seotud müügis olevate projektide arvu ja mahu suureneemisega, mis on toonud kaasa aktiivsema müügi- ja turundustegevuse. Kontserni tööjõukulud püsisid võrreldes eelmise aastaga samal tasemel.
Kontserni aruandeaasta brutokasum oli 5,6 miljonit eurot ja brutokasumimarginaal oli 15,9% (2024: 6,8 miljonit eurot ja 17,6%).
- aastal müüdi kinnistud Paevälja 7,9 ja Narva mnt 150, 150a, millest tulenevalt realiseerus teises ja kolmandas kvartalis brutokasumit 1,9 miljonit eurot.
Kontserni 2025. aasta ärikasum oli 3,4 miljonit eurot (2024: 4,3 miljonit eurot). Ärikasumi marginaaliks kujunes 9,5% (2024: 11,3%). Positiivselt mõju andis varude ümber liigitamine kinnisvarainvesteeringuks. Kinnistute hindamisest õiglassesse väärtusesse teenis kontsern 0,8 miljonit eurot (2024: 0,3 miljonit eurot) muud äritulu. Kinnistuid hoitakse väärtuse kasvu eesmärgil.
- aasta puhaskasum oli 1,0 miljon eurot (2024: 2,1 miljonit eurot), millest emaettevõtte omanike kasumiks kujunes 0,4 miljonit eurot (2024: 0,4 miljonit eurot) ja vähemusosaluse puhaskasum oli 0,6 miljonit eurot (2024: 1,7 miljonit eurot). Kontserni puhaskasumimarginaaliks kujunes aruandeaastal 2,9% (2024: 5,7%). Emaettevõtte omanike kasumimarginaaliks kujunes aruandeaastal 1,1% (2024: 1,1%).
Kontserni finantstulud olid 2025. aastal 0,7 miljonit eurot (2024: 0,4 miljonit eurot). Aruandeasta finantskulud olid 2,7 miljonit eurot (2024: 2,6 miljonit eurot).
28
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Bilanss
Kontserni bilansimaht on aastaga kasvanud 3,4% olles seisuga 31.12.2025 – 91,8 miljonit eurot (31.12.2024: 88,8 miljonit eurot). Varud moodustasid bilansimahust 64,2% ehk 58,9 miljonit eurot (31.12.2024: 72,2% ja 64,1 miljonit eurot). Varude kasvu on mõjutanud 2025. aastal kontserni arendusportfelli lisandunud kolm uut elamuarendusprojekti nendest kaks Riias, 103 korteriga arendusprojekt aadressil Dzelzavas iela 74C ja 255 korteriga arendusprojekt aadressil Starta 17 ning üks Tallinnas, aadressil Manufaktuuri 3. Varud on vähenenud asjaõiguslepingutega müüdud 141 korteri arvelt, kinnistute Paevälja 7,9 ja Narva mnt 150, 150a müügist ning kinnistute Narva mnt 150b ja Alvari tänav 1,1a ja 5 ümber liigitamisest kinnisvarainvesteeringuks.
Seisuga 31.12.2025 moodustasid raha ja raha ekvivalendid bilansist 4,2% ehk 3,8 miljonit eurot. Eelmisel aastal moodustasid raha ja raha ekvivalendid bilansimahust 7,0% ehk 6,2 miljonit eurot.
Kontserni laenukohustised olid 31.12.2025 seisuga kokku 47,7 miljonit eurot võrreldes 54,7 miljoni euroga eelmisel aastal samal perioodil ja võlakordaja oli 52,0% (31.12.2024: 61,6%). Tütarettevõtete osanike poolt antud laenud, mis on seotud tütarettevõtte arendusprojekti riskiga olid 13,7 miljonit eurot (31.12.2024:14,7 miljonit eurot). Kohandatud võlakordaja oli aasta lõpu seisuga 37,0% (2024: 45,0%).
Bilansi struktuur 31.12.2025 (M EUR)
Kontserni omakapital kasvas aastaga 23,0% ning ulatus 27,1 miljoni euroni. Kontserni omakapitali kasvu suurim mõju on vähemusosaluse poolt tehtud mitterahaline sissemakse tütarettevõtte Hepsor PHX5 OÜ vabatahtlikku reservi. Vähemusosaluse omakapital Hepsori konsolideeritud aruandes ulatus aruandeaasta lõpuks 6,2 miljoni euroni (2024: 1,2 miljonit eurot). Omakapitalimäär seisuga 31.12.2025 oli 29,5% (31.12.2025: 24,8%). Kohandatud omakapitalimäär, kus on tütarettevõtete vähemusosaluse poolt arendusprojekti riski vastu antud laenud liidetud omakapitali koosseisu oli seisuga 31.12.2025 47,0% (31.12.2024: 43,2%).
Kontserni emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital vähenes aruandeperioodil 0,3% võrra, ulatudes 20,9 miljoni euroni. Omakapitali muutust mõjutas lisaks aruandeasta kasumile dividendide maksmine summas 1,0 miljonit eurot, mis kajastati jaotamata kasumi jaotamisena ning Hepsor Latvia 20%-lise osaluse omandamine (lisa 29).
29
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Rahavood
Kontserni raha ja raha ekvivalendid olid 2025. aasta alguses 6,2 miljonit eurot ning perioodi lõpus 3,8 miljonit eurot. Aruandeaasta negatiivne rahavoog oli 2,6 miljonit eurot (2024: 1,3 miljonit eurot).
Põhitegevuse rahavoog oli 2025. aastal positiivne 14,3 miljonit eurot (2024: 8,9 miljonit eurot). Põhitegevuse rahavooge mõjutas enim korterite ja kinnistute müügist tulenev varude vähenemine, varude muutuse tõttu oli 2025. aasta põhitegevuse rahavoog positiivne 4,1 miljonit eurot (2024: 6,5 miljonit eurot) ning positiivne mõju põhitegevuse rahvoole oli 5,8 miljoniet euro suurune mitterahaline muutus, mis tulenes kinnistu üleandmisest vabatahtlikku reservi. Tegemist on mitterahalise tehinguga, mis ei mõjutanud kontserni rahalisi vahendeid, kuid omas mõju rahavoogude aruandes kajastatud põhitegevuse rahvoole.
Investeerimistegevuse rahavoog oli 2025. aastal negatiivne 7,5 miljonit eurot (2024: 3,7 miljonit eurot). Aruandeperioodil investeeris kontsern Kanada projektidesse 1,9 miljonit eurot (2024: 4,4 miljonit eurot) ning tasus osaluse eest Hepsor DZ74 SIA-a ja Hepsor S17 SIA-s 1,4 miljonit eurot. 2025. aastal on kontsern andnud sidus- ja ühisettevõttele laenu 4,1 miljonit eurot (2024: 0,9 miljonit eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog oli negatiivne 9,5 miljonit eurot (2024: 6,5 miljonit eurot). Saadud laenude netosumma 2025. aastal oli -13,5 miljonit eurot (2024: -1,3 miljonit eurot). Aruandeperioodil tasus kontsern intresse 3,5 miljonit eurot (2024: 5,3 miljonit eurot). Novembris 2025. aastal kaasas kontsern avaliku võlakirjaemissooni käigus 8,0 miljonit eurot. Emissiooniga seotud kulud moodustasid 0,2 miljonit eurot, mida kajastatakse finantskohustuse korrigeerimisena ja jaotatakse intressikuluna võlakirjade kehtivusperioodi jooksul. Netorahavoog võlakirjade emiteerimisest oli 7,8 miljonit eurot.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Kontserni struktuur
Seisuga 31. detsember 2025 koosnes kontsern emaettevõttest, 48 tütaretevõttest ja kahest sidusettevõttest, ühest ühisettevõttest ning ühest sidusettevõtte tütaretevõttest (31. detsembril 2024 koosnes kontsern emaettevõttest, 44 tütaretevõttest ja 1 sidusettevõttest ning tema tütaretevõttest). Tatari 6a Arenduse OÜ, Weston Limited Partnership, Elysium Isabella Limited Partnership, Elysium Glenavy Limited Partnership, Hepsor & Elysium Limited Partnership, Elysium & Hepsor High Park Limited Partnership ning Elysium & Hepsor Brownville Limited Partnership kajastatakse kui finanssinvesteeringut.
Hepsor AS
2025. aasta jooksul toimusid kontserni struktuuris järgmised muudatused:
✓ 20.03.2025 asutas Hepsor AS tütaretevõte Hepsor Finance OÜ tütaretevõtte Hepsor SOF OÜ ning müüs 11.04.2025 50%-lise osaluse Usaldusfond EfTEN Special Opportunities Fundile. Hepsor Finance OÜ kajastab Hepsor SOF OÜ-d ühisettevõttena.
✓ 30.04.2025 omandas Hepsor AS 49%-lise osaluse Hepsor 3Torni OÜ saades ettevõtte ainuomanikuks.
✓ 8.07.2025 võttis Hepsori nõukogu vastu otsuse suurendada Hepsori aktsiakapitali 57 821 euro võrra. Aktsiakapitali suurendamine on seotud 12. juuni 2025 aktsionäride otsusega heaks kiidetud Hepsor Latvia OÜ 20% osaluse omandamisega Hugomon OÜ-lt, mille eest Hepsor tasus osaliselt aktsiate emiteerimisega Hugomon OÜ-le.
✓ 9.07.2025 omandas Hepsor AS tütaretevõte Hepsor Latvia OÜ 50%-lise osaluse Hepsor Dz74c SIA-s, äriregistri kanne tehti 01.08.2025.
✓ 01.08.2025 omandas Hepsor AS tütaretevõte Hepsor Latvia OÜ 100%-lise osaluse Hepsor S17 SIA-s, äriregistri kanne tehti 14.08.2025.
✓ 18.12.2025 asutati Hepsor AS tütaretevõte Hepsor PHX5 OÜ, milles on Hepsoril 50% osalus.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Olulised sündmused
✓ Hepsor AS-i tütarettevõte Hepsor Finance OÜ sölmis osanike lepingu, mille alusel müüdi 50% suurune osalus Hepsor SOF OÜ-s EfTEN Capitali hallatavale usaldusfondile EfTEN Special Opportunities Fund. Hepsor SOF OÜ osaluse müügiga loodi alus Lasnamäel asuva arendusprojekti ühiseks elluviimiseks. 14. aprillil teavitati Hepsori ja EfTENi koostööst arendada Lasnamäele ligi 300 korterit.
✓ 30. aprillil sölmis Hepsor AS tütarettevõte Hepsor 3Torni OÜ asjaõiguslepingu, mille alusel müüdi 20 korterit Ojakalda Kodud arendusprojektis (Paldiski mnt 227c, Tallinn) ettevõtte teisele osanikule Artex KV OÜ-le.
✓ Hepsor AS-i nõukogu valis Hepsor AS-i uueks juhatuse liikmeks Martti Krassi, kes asus ametisse 1. augustist 2025 viieaastase volitusega. Martti töötas varasemalt Hepsori Läti maajuhina. Senise juhatuse esimehe Henri Laksi volitused lõppesid 1. augustil 2025, mil ta siirdus vastavalt Hepsori aktsionäride 21. mail 2025 toimunud üldkoosoleku otsusega Hepsori nõukogu liikmeks.
✓ Hepsor AS tütarettevõte Hepsor VT49 OÜ sölmis pikaajalised üürilepingud Maxima Eesti OÜ ja GYM Eesti OÜ-ga ning alustas uue Veski keskuse arendust aadressil Vana-Tartu mnt 49, Rae vald.
✓ 8. juulil võttis Hepsor AS nõukogu vastu otsuse suurendada aktsiakapitali 57 821 euro võrra. Aktsiakapitali suurendamine on seotud 12. juuni 2025 aktsionäride otsusega kus kiideti Hepsor Latvia OÜ 20% osaluse omandamisega Hugomon OÜ-lt, mille eest tasutakse osaliselt Hepsor AS aktsiate emiteerimisega Hugomon OÜ-le. Hepsor AS otsustas omandada Hepsor Läti maajuhilt Martti Krassilt talle (läbi Hugomon OÜ) kuuluva vähemusosaluse Hepsor Latvia OÜ-s ning asendada see osalusega Hepsor AS-is. Tehingu eesmärgiks oli joondada tulevase juhatuse liikmeh huvid kontserni kui terviku huvidega ja sellest tulenevalt viia Martti Krassi osalus emaettevõtte tasandile.
✓ 19. juunil 2025 sölmisid Hepsor AS tütarettevõte Hepsor Latvia OÜ ja INTH Vara OÜ osanikelepingu, mille eesmärk on alustada 13-korruselise eluhoone ehitust Riias, aadressil Dzelzavas iela 74c. Osanikelepingu kohaselt omandas Hepsor Latvia OÜ 50% suuruse osaluse ettevõttes Laba mäja centrā SIA (uue ärinimega Hepsor Dz74c SIA), mille eest tasuti 174 tuhat eurot. Osaluse muutuse kanne tehti Äriregistris 01.08.2025.
✓ 9. juulil allkirjastasid Hepsor AS-i tütarettevõte Hepsor Phoenix 4 OÜ ja ehitusettevõte Mitt & Perlebach OÜ lepingu M12 nime kandva arendusprojekti ehitamiseks Tallinnas, aadressil Manufaktuuri 12. Ehituslepingu maht on 7,0 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
✓ 21. juulil sölmis Hepsor AS ja EfTEN Special Opportunities Fundi ühisettevõte Hepsor SOF OÜ asjaõiguslepingu, millega omandati kinnistud aadressidel Narva mnt 150 ja Narva mnt 150a. Kinnistud osteti Hepsor kontserni ettevõttelt Hepsor N450 OÜ.
✓ 5. augustil valis Hepsor AS nõukogu uueks esimeheks Henri Laksi, kelle volitused kehtivad kolm aastat.
✓ 14. augustil 2025 registreeriti Läti äriregistris Hepsor AS tütarettevõte Hepsor Latvia OÜ 100%-lise osaluse omandamine Läti ettevõttes Starta 17 SIA. Starta 17 SIA-le kuulub kinnistu Riias, aadressil Starta iela 17. Kinnistule on kavas ehitada kolm 14-korruselist kortermaja kokku ligikaudu 250 korteriga ning netomahuga 14 500 m2. Etapiviisilise ehitusega planeeritakse alustada 2026. aasta lõpus.
✓ 19. augustil teostas Hepsor AS dividendimakse aktsionäridele summas 0,26 eurot aktsia kohta, kokku 1,0 miljonit eurot.
✓ 12. septembril sölmisid Hepsor AS kontserni kuuluvad ettevõtted Hepsor Phoenix 3 OÜ ja Hepsor Phoenix 4 OÜ AS-iga LHV Pank laenulepingud kogumahus 40,3 miljonit eurot, et finantseerida kahte Manufaktuuri kvartali arendusprojekti Tallinnas – Manufaktuuri Vabrik I etapp ja Manufaktuuri 12.
32
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
✓ 15. septembril allkirjastas Hepsor AS kontserni tütarettevõte Hepsor Phoenix 3 OÜ aadressil Manufaktuuri 5b Manufaktuuri Vabriku esimese etapi ehitamiseks ehituslepingu Mitt & Perlebach OÜ-ga, kogumaksumusega 33,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
✓ 15. septembril allkirjastasid Hepsor AS kontserni kuuluv ettevõte Hepsor Jugla SIA ja ehitusettevõte Mitt&Perlebach SIA ehituslepingu maksumusega 8,2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Leping sõlmiti Zaļā Jugla elamuarendusprojekti esimese etapi ehitustööde teostamiseks aadressil Braila iela 23, Jugla, Riia.
✓ 21. novembril lõppes Hepsor AS võlakirjade avalik pakkumine. Pakkumise raames märgiti võlakirju kokku 8,5 miljoni euro eest, sellest 6,2 miljonit eurot ehk 72,8% Eestis, 2,1 miljonit eurot ehk 24,6% Lätis ja 0,2 miljonit ehk 2,6% Leedus. Esimese seeria pakkumise baasmaht summas 6 miljonit eurot märgiti 1,4-kordselt üle. Hepsor kasutas õigust suurendada pakkumise mahtu 2 000 võlakirja võrra, mille tulemusena suurenes pakkumise kogumaht 8 miljoni euroni. Võlakirjad kanti investorite väärtpaberikontodele 26. novembril ning võlakirjade esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade põhinimekirjas oli 27. november 2025.
✓ 18. detsembril sõlmisid Hepsor ja Tolaram Grupi ettevõte AS Phoenix Land osanikelepingu, mille alusel jätkatakse koostööd Manufaktuuri kvartali järgmise etapi elluviimisel. Selleks on asutatud Hepsori tütarettevõte Hepsor PHX5 OÜ, mis kuulub võrdsetes osades Hepsor AS-ile ja AS-ile Phoenix Land. Uus ettevõte alustab elu- ja ärikinnisvara arendust Tallinnas aadressil Manufaktuuri 3. AS Phoenix Land annab nimetatud kinnistu mitterahalise sissemaksena Hepsor PHX5 OÜ vabatahtlikku reservkapitali kokku summas 5,8 miljonit eurot.
✓ 19. detsembril kinnitas Harju Maakohus Novel Clinic Assets OÜ võlausaldajate nimekirja, milles asus seisukohale, et Hepsor P113 OÜ-I oli õigus üürileping Novel Clinic Assets OÜ-ga üles öelda. Kohus tunnistas Hepsor P113 OÜ kahjunõudeid Novel Clinic Assets OÜ suhtes summas 6 090 257,27 eurot 1. järgu nõudena. Sellest 2 947 092,88 eurot on tingimuslik ja sõltub sellest, kas kõnealune osa kahjust tulevikus väheneb.
✓ 30. detsembril sõlmisid Hepsor AS-i kontserni ettevõte Hepsor E18 SIA ja ehitusettevõte Mitt & Perlebach OÜ lepingu „Kiršu Kalna Mājas“ nimelise elamuarendusprojekti ehitamiseks Riias Dzirciemsi linnaosas. Ehituslepingu maht on ilma käibemaksuta 5,25 miljonit eurot.
33
Dzelzavas 360
Dzelzavas 74c, Riia
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Hea ühingujuhtimise tava
Hepsor AS lähtub oma tegevuses Finantsinspektsiooni ja Nasdaq Tallinna Börsi poolt vastu võetud soovitusliku „Hea ühingujuhtimise tava“ (HÜT) juhendist. Käesolev aruanne kirjeldab Hepsor AS-i juhtimist 2025. aastal ning selle vastavust HÜT juhistele. Neis kirjeldatud põhimõtted on soovituslikud ning iga ettevõte otsustab ise, kas ta võtab need põhimõtted enda juhtimise korraldamise aluseks või mitte. Alljärgnevas aruandes on Hepsor AS kirjeldanud „täidan või selgitan“ põhimõtte kohaselt oma juhtimist.
Aktsionäride üldkoosolek
Aktsionäride õiguste teostamine
Hepsor AS on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsionäride üldkoosolek on kontserni kõrgeim juhtimisorgan, mille pädevus tuleneb õigusaktidest ja ettevõtte põhikirjast. Aktsionäride üldkoosolek otsustab muu hulgas põhikirja muutmise, nõukogu liikmete valimise ja tagasikutsumise, audiitori nimetamise ja majandusaasta tulemuste kinnitamise ning muud põhikirjas ja seaduses ettenähtud küsimused. Korraline aktsionäride üldkoosolek, kus kinnitatakse majandusaasta aruanne hiljemalt kuus kuud peale majandusaasta lõppu, toimub vähemalt üks kord aastas.
Igale aktsionäride tagatakse õigus osaleda üldkoosolekul, võtta sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. Kontrolliv aktsionär hoidub nii üldkoosolekul kui ka Hepsori juhtimise korraldamisel teiste aktsionäride õiguste põhjendamatust kahjustamisest ega kuritarvita enda positsiooni.
Üldkoosoleku kokkukutsumine ja avaldatav teave
Aktsionäre teavitatakse üldkoosoleku kokkukutsumisest börsiteatega Nasdaq Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu. Üldkoosoleku kutse avaldatakse Hepsori veebilehel ning ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kolm nädalat enne üldkoosoleku toimumist.
Kontserni juhatus määrab aktsionäride üldkoosoleku päevakorra ja koostab iga päevakorras oleva otsuse kohta otsuse eelnõu, mille üle üldkoosolekul hääletatakse. Kui aktsionäride üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid, nõukogu või audiitor, määrab selle päevakorra koosoleku kokkukutsuja, kes koostab ka päevakorras olevate otsuste eelnõud ja edastab need juhatusele. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kontsernile esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, mille üle üldkoosolekul hääletatakse. Üldkoosoleku päevakord, juhatuse ja nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele kättesaadavaks kontserni kodulehel enne üldkoosolekut.
Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest teavitab kontsern aktsionäre kohe pärast selle kokkukutsumise otsustamist. Vastavas teates näidatakse ära erakorralise koosoleku kokkukutsumise põhjus ning kokkukutsumise ettepaneku tegija (juhatus, nõukogu, aktsionärid või audiitor). Erakorralise koosolekuga seotud teave tehakse viivitamata teatavaks ka kontserni veebilehel.
Hepsor AS-i 2025. aasta aktsionäride korraline üldkoosolek toimus 21. mail 2025 Ibis Styles Tallinn konverentsikeskuses aadressil Toompuiestee 19, Tallinn. Korraline üldkoosolek oli otsustusvõimeline, kuna seal osales 34 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 2 962 118 häält, st kokku 76,84%. Hepsor AS-i aktsiatega esindatud häältest, sealhulgas 5 aktsionäri, kes kasutasid võimalust hääletada enne koosolekut ning kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 507 385 häält.
35
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Hepsor AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas:
☑ Kinnitada 2024. aasta majandusaasta aruande üldkoosolekule esitatud kujul;
☑ Jaotada eelmiste perioodide jaotuskölblik kasum summas 8 259 tuhat eurot:
- makstes dividendidena välja 0,26 eurot aktsia kohta ehk 1 002 tuhat eurot
- jaotamata kasumi jääk summas 7 257 tuhat eurot jätta jaotamata;
☑ Tulenevalt Hepsor AS nõukogu liikme Lauri Meidla tagasiastumisest omal soovil kutsuda Lauri Meidla Hepsor AS nõukogust tagasi alates 31.07.2025 ning valida Hepsor AS nõukogu liikmeks Henri Laks, kelle volitused Hepsor AS nõukogu liikmena algavad alates tema kui Hepsor AS juhatuse liikme volituste lõppemisest, alates 01.08.2025.
Hepsor AS-i juhatus avaldas 5. juunil 2025 vastavalt äriseadustiku § 2991 lõigetele 1, 2 ja 3 aktsionäridele otsuste eelnõud otsuste vastuvõtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata. Oma hääle andis 6 aktsionäri, kellele kuuluvad aktsiad esindasid kokku 2 978 700 hääll, mis moodustas kokku 77,27% aktsiatega määratud häällest.
Hepsor AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek otsustas:
☑ Kiita heaks tehing, millega Hepsor AS omandab Hugomon OÜ-lt Hepsor Latvia OÜ osa, millega on esindatud 20% Hepsor Latvia OÜ osakapitalist, järgmistel põhitingimustel:
- Hepsor AS tasub Hepsor Latvia OÜ osa eest Hugomon OÜ-le 20 000 eurot rahas ning emiteerib Hugomon OÜ-le 57 821 Hepsor AS aktsiat, kusjuures aktsiate emiteerimisel tasub Hugomon OÜ aktsiate eest mitterahalise sissemaksena Hepsor Latvia OÜ osaga;
- Hepsor AS nõukogule antakse põhikirja muudatusega õigus Hepsori aktsiakapitali suurendamiseks ja uute aktsiate väljalaskmiseks Hugomon OÜ-le;
- uute aktsiate märkimisõigus antakse Hugomon OÜ-le ning olemasolevate aktsionäride märkimisõigus välistatakse.
☑ Muuta Hepsor AS põhikirja;
☑ Välistada Hepsor AS aktsionäride märkimise eesõigus aktsiakapitali suurendamisel ja 57 821 uue aktsia väljalaskmisel seoses Hugomon OÜ-lt Hepsor Latvia OÜ osa omandamisega.
Üldkoosolekut tehtud otsused avalikustati Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemis, Finantsinspektsiooni ja ettevõtte veebilehel.
Juhatus
Juhatuse koosseis ja ülesanded
Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib kontserni igapäevast tegevust. Juhatus lähtub otsustamisel kontserni ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest ning kohustub tagama kontserni jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Juhatus teeb oma parima tagamaks, et kontsern ja kõik konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud järgiksid oma tegevuses kehtivaid õigusakte.
Juhatus tagab kontserni tegevusvaldkonnast lähtudes kontserni tegevuses sobiva riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise. Tõhusa riskijuhtimise ja sisekontrolli tagamiseks juhatus:
☑ analüüsib kontserni tegevus- ja finantseesmärkidega seotud riske (sh keskkonna, konkurentsi ning õiguslikud riskid);
☑ koostab vastavad sise-eeskirjad;
☑ töötab välja vormid finantsaruannete koostamiseks ja käitumisjuhised selliste aruannete koostamiseks;
☑ korraldab kontrolli ja aruandluse süsteemi.
Juhatus peab seltsi juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Vastavalt põhikirjale võib juhatusel olla üks kuni kolm liiget ning juhatus valitakse viieks aastaks. Kontserni juhatus on üheliikmeline. 31. juuli 2025. aastal lõppesid senise juhatus liikme
36
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Henri Laksi volitused Hepsor AS juhatuse liikmena kui ta nimetati aktsionäride üldkoosoleku otsusea Hepsor AS nõukogu liikmeks. Alates 1. augustist 2025 on Hepsori juhatuse liige Martti Krass, kellega on sõlmitud juhatuse liikme leping, mis kehtib kuni 1.08.2030. Kontserni juhatuse liige võib olla ühtlasi ka kontserni tütar- ja sidusettevötete juhatuse liige.
Martti Krass
Juhatuse liige
Martti Krassil on üle 14 aasta töökogemust kinnisvaraarenduses.
2014. aastal omandas ta Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) diplomi tsiviilehituse erialal.
2014. aastal alustas tööd Hepsoris arendusprojektijuhina.
Alates 2017. aastast kuni 31. juuli 2025 töötas Hepsor Läti projektijuhina ja maajuhina.
Alates 2025. aasta augustist on Hepsor AS tegevjuht ja juhatuse ainulige.
Kontrollitavate aktsiate arv 59 109 (1,51%).
Kontsern ei järgi HÜTi punkti 2.2.1. soovitust, et juhatuses on enam kui üks liige, arvestades kontserni töötajate arvu. Kontserni laiendatud juhtkonna koosseisu kuuluvad finantsjuht, Eesti maajuht ning Läti maajuht. Olulised otsused võetakse vastu koostöös nõukoguga.
Juhatuse liikme tasustamise põhimõtted
Juhatuse tasustamise otsustamisel lähtub nõukogu hinnangust juhatuse liikme tegevusele. Juhatuse liikme tegevuse hindamisel võtab nõukogu eelkõige arvesse juhatuse tööülesandeid ja tegevust, samuti kontserni majanduslikku olukorda, äritegevuse hetkeseisu ja tulevikusuundi võrdluses samasse majandussektorisse kuuluvate äriühingute samade näitajatega. Juhatuse liikme tasu, sh preemiasüsteem, peab olema selline, mis motiveerib isikut tegutsema kontserni parimates huvides ning hoiduma tegutsemisest isiklikes või muude isikute huvides. Juhatuse liikme põhipalk ja tasustamispõhimõtted sätestatakse juhatuse liikme lepingus.
Juhatuse liikmele makstakse juhatuse liikme lepingus fikseeritud igakuist tasu ning majandusaasta eesmärkide täitmise eest tulemustasu. Tulemustasu ei maksta, kui majandusaastaks seatud eesmärke ei saavutata. Juhatuse liikme lahkumishüvitis on 6 kuu brutotasu.
Huvide konflikt
Juhatuse liige väldib huvide konflikti tekkimist oma tegevuses. Juhatuse liige ei tee otsuseid enda isiklikest huvidest lähtudes ega kasuta kontsernile suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige teatab nõukogule huvide konflikti olemasolust enne ametilepingu sõlmimist ning samuti viivitamata sellise konflikti hilisemal tekkimisel. Juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule tehtavast ärilisest pakkumisest, mis on seotud kontserni majandustegevusega, teatab juhatuse liige viivitamata nõukogu esimehele.
Nõukogu otsustab kontserni ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate kontserni jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Juhatuse liikmed võivad juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval tegelda muude tööülesannetega ainult nõukogu nõusolekul.
Nõukogu
Nõukogu koosseis ja ülesanded
Nõukogu ülesandeks on juhatuse tegevuse korrapärane kontrollimine. Nõukogu osaleb oluliste kontserni tegevust puudutavate otsuste tegemisel. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ja kontserni ning kõigi aktsionäride parimates huvides.
Vastavalt põhikirjale võib kontserni nõukogus olla kolm kuni viis liiget ning nõukogu liikme volituste tähtaeg on kolm aastat. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi aktsionäride üldkoosoleku otsusega. Nõukogu liikmeteks valitakse isikud, kellel on nõukogu toös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused. 21. mail 2025. aastal toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsusega lõpetati nõukogu liikme Lauri Meidla volitused nõukogu liikmena alates 31.07.2025 ning valiti Henri Laks Hepsori nõukogu liikmeks alates 01.08.2025. 5. augustil 2025 valis Hepsori nõukogu uueks nõukogu esimeheks Henri Laksi.
Henri Laks
Nõukogu esimees
Kristjan Mitt
Nõukogu liige
Henri Laks - Hepsori asutaja
Henril on üle 15 aasta kogemust kinnisvaraarenduses.
- aastal omandas Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) diplomi
kinnisvarahalduse erialal ja 2010. aastal magistrikraadi Estonian Business Schoolist.
Aastatel 2004–2009 toötas Kapitelis (endine ELL/Merko), kus juhtis arendusprojekte nii Eestis kui ka Lätis.
Aastatel 2009–2012 juhtis Laks Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi uue koolimaja ehitust.
Aastatel 2013–2025 Hepsori juhatuse liige.
Alates 01.08.2025 Hepsori nõukogu liige.
Kristjan Mitt - Hepsori asutaja
Kristjanil on üle 15 aasta kogemust ehitustööstuses.
- aastal omandas ta Tallinna Tehnikaülikoolis diplomi ehitusinseneri erialal, ja 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikoolist ärijuhtimise magistrikraadi (cum laude).
Aastatel 2004–2007 toötas Koger & Partnerid AS-is projektijuhina ja 2008–2011 Koger & Partners SIA juhina.
Alates 2010. aastat ehitusettevõtte Mitt & Perlebach OÜ juhatuse liige.
Aastatel 2011–2021 Hepsori juhatuse liige ning alates 2021. aastast Hepsor AS nõukogu liige.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Andres Pärloja - Hepsori asutaja
Andresel on üle 20 aasta kogemust panganduses, varahalduses ja ehituses.
- aastal omandas diplomi Estonian Business Schoolis rahvusvahelise äri-juhtimise erialal.
2000–2004 Ühispanga Varahalduse AS-i (praegu AS SEB Varahaldus) müügijuhina ja hiljem juhatuse liikmena.
- aastal AS-i Parex panga Eesti filiaali juhatuse liikmena.
Aastatel 2005–2010 töötas ehitusettevõttes Koger&Partnerid.
Alates 2011. aastast ehitusettevõtte Mitt & Perlebach OÜ juhatuse liige.
Aastatel 2011–2021 Hepsori juhatuse liige.
2021–2025 Hepsor AS nõukogu esimees ning alates 05.08.2025 Hepsor AS nõukogu liige.
Nõukogu määrab kindlaks ja vaatab korrapäraselt üle kontserni strateegia, tema üldise tegevuskava, riskijuhtimise põhimõtted ja aastaeelarve. Nõukogu tagab koostöös juhatusega kontserni tegevuse pikaajalise planeerimise.
Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust kontserni strateegia elluviimisel, samuti hindab nõukogu kontserni finantsseisundit, riskijuhtimise süsteeme, juhatuse tegevuse õiguspärasust ning seda, kas kontserni puudutav oluline teave on nõukogule ja avalikkusele nõuetekohaselt teatavaks tehtud.
Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra, juhatab nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete operatiivset edastamist nõukogu liikmetele, tagab, et nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja andmetega tutvumiseks ja esindab nõukogu suhtlemisel kontserni juhatusega.
Hepsor AS ei rakenda HÜT-i punkti 3.2.2. soovitust, et vähemalt pooled kontserni nõukogu liikmetest on sõltumatud. Sõltumatust tagatakse nii, et nõukogu liige ei tohi hääletada nõukogu koosolekul, kui otsustatakse nõukogu liikmega seotud isiku ja kontserni vahelise tehingu teostamiseks nõusoleku andmist.
- aastal võeti nõukogu poolt vastu 45 otsust, sellest 39 otsust on allkirjastanud kõik nõukogu liikmed. Otsused, kus oli tegemist nõukogu liikmega seotud isiku ja kontserni vahelise tehingu teostamiseks nõusoleku andmisega, allkirjastas sõltumatu nõukogu liige.
Huvide konflikt
Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses. Nõukogu liige eelistab oma tegevuses nõukogu liikmena kontserni huvisid isiklikele või kolmanda isiku huvidele. Nõukogu liige ei kasuta isiklikes huvides ärilisi pakkumisi, mis on suunatud kontsernile. Nõukogu lähtub oma tegevuses kontserni ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest.
Nõukogu liige teatab viivitamata nõukogu esimehele ja juhatusele ärilisest pakkumisest, mis tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule.
Nõukogu liige peab rangelt kinni äriseadustikus sätestatud konkurentsikeelust (äriseadustik § 324) ning teavitab viivitamata teisi nõukogu liikmeid enda kavatsusest osaleda ettevõtluses kontserniga samal tegevusalal.
Hepsori kontsernil on olnud pikaajaline koostöö ehitusettevõtjatega Mitt & Perlebach OÜ ja Mitt&Perlebach SIA (ühiselt Mitt&Perlebach). Mitt&Perlebachi kontrollivad aktsionärid ja juhatuse liikmed Kristjan Mitt ja Andres Pärloja on Hepsori nõukogu liikmed. Juhtkonna arvates on tehtud kõik mõistlikud jõupingutused, et vähendada võimalike huvide konfliktidega seotud riske. Hepsori ja Mitt&Perlebach on sõlminud raamlepingud, milles pooled on kokku leppinud Mitt&Perlebach kontsernile osutatud
39
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
teenuste eest tasustamise põhimõtted. Raamlepingu kohaselt võib kontsern küsida Mitt&Perlebachilt kindlasummalist või avatud pakkumist, kusjuures pakkumised põhinevad alati otsestel kuludel (alltöövõtjate pakkumised ja prognoosid) ja Mitt&Perlebachi fikseeritud marginaalil, mis lisandub otsestele kuludele ja mille suurus sõltub sellest, millise hinnakujunduse mehhanismi kontsern valib. Kindlasummalise pakkumise korral kannab Mitt&Perlebach kogu ehitamise lõppmaksumusega seotud äririski; avatud pakkumise puhul jagunevad nii riskid kui ka kasum poolte vahel. Konkreetse lepingu tüübist (kindlasummaline või avatud) olenemata viib Mitt&Perlebach läbi alltöövõtu hanked, peab läbirääkimisi ja koostab hinnapakkumise, mille vaatab läbi kontsern. Esitatud hinnapakkumine sisaldab kõiki alltöövõttude hindu (otsesed kulud) ja Mitt&Perlebachi projektijuhtimise tasu (lisaks otsestele kuludele). Kõik otsused selle kohta, millist liiki pakkumist kontsern soovib ja kas üldse kasutada Mitt&Perlebachi peatöövõtjana, kuuluvad nõukogu ainupädevusse (kus Kristjan Mitt ja Andres Pärloja nõukogu liikmetena hääletamises ei osale).
Nõukogu tasustamispõhimõtted
Nõukogu liikmete tasu ja selle maksmise korra otsustamisel võtab üldkoosolek arvesse nõukogu tööülesanded ja nende ulatuse, samuti kontserni majandusliku seisukorra. Lähtuvalt nõukogu töö iseloomust võib tasu suuruse otsustamisel võtta arvesse ka nõukogu esimehe tööga seotud erisused.
Kontserni nõukogu liikmete brutotasud olid nii 2025. aastal kui ka 2024. aastal 120 tuhat eurot.
| Nimi | Positsioon | Ametiaja algus | Ametiaja lõpp | Nõukogu liikme igakuine brutotasu EUR | Kontrollitavate aktsiate arv seisuga 31.12.2025 | Osalus % seisuga 31.12.2025 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Henri Laks | Nõukogu esimees | 5. august 2025 | 31. juuli 2028 | 8 000 | 498 000 | 12,73 |
| Andres Pärloja | Nõukogu esimees | 1. november 2021 | 4. august 2025 | 4 500 | 997 500 | 25,88 |
| Andres Pärloja | Nõukogu liige | 5. august 2025 | 23. mai 2027 | 1 000 | ||
| Kristjan Mitt | Nõukogu liige | 1. november 2021 | 23. mai 2027 | kuni 31.07 - 4 500 | ||
| alates 01.08 - 1 000 | 997 500 | 25,88 | ||||
| Lauri Meidla | Nõukogu liige | 1. november 2021 | 31. juuli 2025 | 1 000 | 385 700 | 9,86 |
Juhatuse ja nõukogu koostöö
Juhatus ja nõukogu teevad kontserni huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Juhatus ja nõukogu töötavad ühiselt välja kontserni tegevuseesmärgid ja strateegia.
Juhatus lähtub kontserni juhtimisel nõukogu poolt antud strateegilistest juhistest ning arutab nõukoguga strateegilisi juhtimisküsimusi korrapäraselt ja reeglina vähemalt kaks korda kuus.
Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad kontserni tegevuse planeerimist ja äritegevust, tema tegevusega seotud riske ning nende riskide juhtimist. Juhatus juhib eraldi tähelepanu sellistele muutustele kontserni äritegevuses, mis kalduvad varem seatud plaanidest ja eesmärkidest kõrvale, tuues seejuures välja muutuste põhjused. Nimetatud teave edastatakse nõukogule ilma viivituseta ja see hõlmab kõiki olulisi asjaolusid.
Teabe avaldamine
Kontsern kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitab kõiki aktsionäre olulistest asjaoludest võrdselt. Aktsionäride ja investorite teavitamisel kasutab kontsern peamiselt Nasdaq Tallinna Börsi infosüsteemi ja kontserni investoritele suunatud veebilehte. Avalikustatav teave on kättesaadav eesti ja inglise keeles.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Finantsaruandlus ja auditeerimine
Finantsaruandlus
Hepsor AS-i konsolideeritud raamatupidamise aruanded koostatakse lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (International Financial Reporting Standards – IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Kontsern avalikustab igal aastal majandusaasta aruande ning majandusaasta jooksul vahearuanded. Juhatus koostab majandusaasta aastaaruande, millele annab heakskiidu kontserni nõukogu ning mida kontrollib audiitor. Kontserni majandusaasta aruanne kinnitatakse aktsionäride üldkoosoleku poolt.
Nõukogu poolt on moodustatud auditikomitee, kelle ülesandeks on nõustada teda kontserni raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Kontserni auditikomiteel on 2 liiget ning nende töö ei ole tasutatud.
Kontsern avalikustab raamatupidamise aastaaruande lisas 32 tehingud seotud osapooltega.
Audiitori valmine ja auditeerimine
- aastal valis kontsern majandusaastate 2021-2025 audiitoriks Grant Thornton Baltic OÜ. 2025. majandusaasta aruannete auditeerimise eest makstud või tasumisele kuuluvate tasude kogusumma on 69 tuhat eurot pluss käibemaks. Kontsern järgib audiitorite rotatsiooni põhimõtet.
Audiitor andis nõukogu moodustatud auditikomiteele kirjaliku ülevaate ettevõtte 2025. aasta auditeerimise käigust, tehtud tähelepanekutest ning muudest olulistest teemadest, mida arutati ettevõtte juhatusega.
41
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Tasustamisgruanne
Juhatus
Käesolev tasustamisgruanne on koostatud vastavalt Hepsor AS juhatuse liikme tasustamise põhimõttetele. Juhatuse liikmele makstakse tasu vastavalt juhatuse liikme lepingule. Tasustamisgruanne avaldab teabe 2025. majandusaastal juhatuse liikmele makstud töötasu ja hüvitiste kohta.
Juhatuse tasustamise põhimõtete lähtekohaks on kontserni pikaajalised strateegilised eesmärgid, võttes seejuures arvesse kontserni majandustulemusi ning investorite ja võlausaldajate õigustatud huve. Tasustamispõhimõtete eesmärk on toetada kontserni pikaajaliste strateegiliste eesmärkide saavutamist läbi kvalifitseeritud ja tulemustele orienteeritud juhatuse liikmete värbamise ja hoidmise.
Juhatuse tasustamise elemendid on järgmised:
- ☑ põhitõötasu - fikseeritud põhitõötasu eesmärk on pakkuda juhatuse liikmele baassissetulekut, mis vastab tema kogemusele ja kvalifikatsioonile ning ametikohaga seotud ülesannete ulatusele, keerukusele ja vastutusele. Põhitõötasu vaadatakse üle üldjuhul üks kord aastas.
- ☑ tulemustasu - tulemustasu sõltub juhatuse liikmele ja kontsernile vastavaks majandusaastaks seatud eesmärkide täitmisest. Eesmärkide täitmist hindab kontserni nõukogu vastava majandusaasta lõpus. Tulemustasu arvestusperiood on majandusaasta. Tulemustasu väljamaksmise otsuse teeb kontserni nõukogu.
Kontserni juhatus on üheliikmeline. 31. juuli 2025. aastal lõppesid senise juhatus liikme Henri Laksi volitused Hepsor AS juhatuse liikmena kui ta nimetati aktsionäride üldkoosoleku otsusega Hepsor AS nõukogu liikmeks. Alates 1. augustist 2025 on Hepsori juhatuse liige Martti Krass, kellega on sõlmitud juhatuse liikme leping, mis kehtib kuni 1.08.2030. Lepingu lõppemisel on lahkumishüvitis 6 kuu brutotasu.
| Brutotasu tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 | 2023 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|---|---|
| Martti Krass alates 01.08.2025 | 43 | - | - | - | - |
| Henri Laks kuni 31.07.2025 | 88 | 179 | 151 | 109 | 56 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Töötajad
Seisuga 31.12.2025 töötas kontsernis koos juhatuse ja nõukogu liikmetega 26 (31.detsember 2024: 28) inimest, sh Eestis 14 (31. detsember 2024: 14) ja Lätis 12 (31. detsember 2024: 14).
- aastal olid tööjõukulud kokku 2 155 tuhat eurot (2024: 2 168 tuhat eurot). Aruandeaastal on tööjõukulud püsinud samal tasemel kui võrreldaval perioodil.
Kontsern loeb tööjõukuludeks töötasu (sh põhitõötasu, lisatõötasu, puhkusetasu ning tulemustasu), töötasult arvestatud makse, erisoodustusi ning erisoodustustelt arvestatud makse. Juhatuse liikme tasu ning nõukogu liikme tasu loetakse samuti tööjõukuludeks.
Juhatuse ja nõukogu liikmete brutotasud olid aruandeaastal 516 tuhat eurot (2024: 500 tuhat eurot).
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 | 2023 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|---|---|
| Kontserni palgakulu kokku | 2 155 | 2 168 | 1 981 | 1 530 | 908 |
| Töötajate keskmine arv | 21,4 | 21,4 | 20,0 | 18,0 | 13,8 |
| Kontserni müügitulu | 35 414 | 38 397 | 41 135 | 12 870 | 14 961 |
| Kontserni müügitulu töötaja kohta | 1 655 | 1 794 | 2 057 | 715 | 1 084 |
Stockofiss U34
Ulbrokas 34, Riia
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Aktsia ja aktsionärid
Hepsor AS-i aktsiad (HPR1T; ISIN EE3100082306) on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas alates 26. november 2021. Kokku on kontsern emiteerinud 3 912 522 tavaaktsiat nimivärtusega 1 euro. Hepsor AS-i üldkoosolekul annab iga aktsia ühe hääle ning erinevad aktsiaklassid puuduvad.
Seisuga 31. detsember 2025 oli Hepsor AS-il 8 561 aktsionäri (31.12.2024: 9 433 aktsionäri).
Hepsor AS kümme suurimat aktsionäri, sealhulgas juhtkonna ja nõukogu liikmed ning nendega seotud ettevötted:
| Aktsionär | Positsioon | Aktsiate arv 31.12.2025 | Osalus % | Aktsiate arv 31.12.2024 | Muutus |
|---|---|---|---|---|---|
| Martti Krass | Juhatuse liige | 59 109 | 1,51% | 1 288 | 57 821 |
| Henri Laks | Nõukogu esimees | 498 000 | 12,73% | 498 000 | 0 |
| Andres Pärloja | Nõukogu liige | 997 500 | 25,50% | 997 500 | 0 |
| Kristjan Mitt | Nõukogu liige | 997 500 | 25,50% | 997 500 | 0 |
| Juhatus ja nõukogu kokku | - | 2 552 109 | 65,23% | 2 494 288 | 57,821 |
| Lauri Meidla | Tavaaktsionär | 385 700 | 9,86% | 385 700 | 0 |
| Järvevana 7b OÜ | Tavaaktsionär | 133 461 | 3,41% | 133 461 | 0 |
| OÜ Hinno Invest | Tavaaktsionär | 95 513 | 2,44% | 62 160 | 33 353 |
| SEB PENSIONIFOND 18+ | Tavaaktsionär | 55 178 | 1,41% | 55 178 | 0 |
| OÜ Trailborg | Tavaaktsionär | 43 000 | 1,10% | 13 500 | 29 500 |
| WATSON GROUP OÜ | Tavaaktsionär | 25 000 | 0,64% | 25 000 | 0 |
| Kokku | - | 3 289 961 | 84,09% | 3 169 287 | 120 674 |
| Väikeaktsionärid | Tavaaktsionär | 622 561 | 15,91% | 743 235 | -120 674 |
Aktsionäride struktuur aktsiate arvu järgi seisuga 31. detsember 2025:
| Aktsiate arv | Aktsionäride arv | % aktsionäridest | Aktsiate arv | % aktsiatest |
|---|---|---|---|---|
| 100 001-... | 6 | 0,07% | 3 012 161 | 76,99% |
| 10 001-100 000 | 9 | 0,11% | 348 584 | 8,91% |
| 1001-10 000 | 47 | 0,55% | 140 442 | 3,59% |
| 101-1000 | 755 | 8,82% | 206 127 | 5,27% |
| 1-100 | 7 744 | 90,46% | 205 208 | 5,24% |
| Kokku | 8 561 | 100,00% | 3 912 522 | 100,00% |
Aktsionäride jaotus riikide lõikes seisuga 31. detsember 2025:
| Aktsia hoidjariik | Aktsiate osakaal 31.12.2025 | Aktsiate osakaal 31.12.2024 | Muutus |
|---|---|---|---|
| Eesti | 99,4% | 99,5% | -0,1% |
| Läti | 0,3% | 0,2% | 0,1% |
| Leedu | 0,2% | 0,2% | - |
| Teised riigid | 0,1% | 0,1% | - |
| Kokku | 100% | 100% | 0% |
Lisaks 3 suuremale aktsia hoidjariigile on aktsia hoidjaid veel 21 riigis (2024:14 riigis).
45
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Aktsiate jaotus investori tüübi järgi seisuga 31. detsember 2025:
| Investori tüüp | 31.12.2025 seisuga aktsiate arv | 31.12.2024 seisuga aktsiate arv | Osakaal 31.12.2025 | Muutus |
|---|---|---|---|---|
| Jaeinvestor | 2 271 605 | 2 284 025 | 58% | -12 420 |
| Institutsionaalne | 71 640 | 102 640 | 2% | -31 000 |
| Äriühing | 1 569 277 | 1 468 036 | 40% | 101 241 |
| Kokku | 3 912 522 | 3 854 701 | 100% | 57 821 |
Perioodil 1. jaanuar 2025 kuni 31. detsember 2025 teostati Hepsori aktsiatega kokku 6 844 tehingut, mille käigus vahetas omanikke 151 152 aktsiat kogusummas 783 520 eurot. Perioodi kõrgeim tehinguhind oli 7,26 eurot ning madalaim 3,60 eurot. Aktsiate turukapitalisatsioon oli 31. detsembri 2025 seisuga 24,3 miljonit eurot ning kontserni emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital on 21 miljonit eurot (31.12.2024: 21 miljonit eurot). Aruandeasta omakapitali mõjutas oluliselt dividendi maksimise otsus summas 1,0 miljonit eurot, mida kajastati jaotamata kasumi jaotamisena.
Hepsori nõukogu võttis 8. juulil 2025 vastu otsuse suurendada Hepsori aktsiakapitali 57 821 euro võrra. Aktsiakapitali suurendamine on seotud 12. juuni 2025 aktsionäride otsusega heaks kiidetud Hepsor Latvia OÜ 20% osaluse omandamisega Hugomon OÜ-lt, mille eest Hepsor tasus osaliselt aktsiate emiteerimisega Hugomon OÜ-le.
31.12.2025
turuväärutus
24,3
miljonit eurot
Hepsori aktsiakapitali suurendamine kanti äriregistrisse 17. juulil 2025, millest alates on Hepsori aktsiakapitali suurus 3 912 522 eurot, mis on jagatud 3 912 522 aktsiaks nimiväärtusega 1 euro. Vastavalt Nasdaq Tallinna börsi juhatuse 18. juuli 2025. a otsusele noteeriti ja võeti Hepsori poolt täiendavalt emiteeritud 57 821 aktsiat kauplemisele Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas alates 22.07.2025.
Aruandeperioodi alguses oli aktsia hind 4,18 eurot aktsia kohta (01.01.2024: 7,02 eurot aktsia kohta). Aruandeperioodi lõpus oli aktsia hind 6,22 eurot (31.12.2024: 4,2 eurot aktsia kohta). Perioodi aktsia mediaanhinnaks kujunes 6,12 eurot (2024: 5,91 eurot aktsia kohta). Seisuga 31.12.2025 oli P/E suhtarv 62,2 (31.12.2024: oli suhtarvuks 38,2).
Aktsia kauplemisajalugu seisuga 31. detsember 2025:
| Kauplemisajalugu | 2025 | 2024 | 2023 |
|---|---|---|---|
| Körgeim hind | 7,26 | 7,14 | 9,23 |
| Madalaim hind | 3,6 | 4,1 | 6,9 |
| Mediaan hind | 6,12 | 5,91 | 8,3 |
| Hind seisuga 31.12 | 6,22 | 4,2 | 7,02 |
| Kaubeldud aktsiate arv | 151 152 | 128 182 | 117 234 |
| Turuväärutus 31.12 seisuga | 24 335 887 | 16 189 744 | 27 060 001 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Hepsor AS aktsiatega kauplemise hinnavahemik ja kogus, 12 kuud (01.01.2025 – 31.12.2025):
Allikas: Nasdaq Baltic
Hepsor AS aktsia hinna muutumine vörreldes OMX Tallinn vördlusindeksiga 12 kuud (1.01.2025 – 31.12.2025):
Allikas: Nasdaq Baltic
47
Manufaktuuri Vabrik
Manufaktuuri 5, Tallinn
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Vastutustundlik ettevõtlus
Juba viiendat aastat koostame majandusaasta aruande osana vastutustundliku ettevõtluse aruannet, et anda huvigruppidele läbipaistev ülevaade meie jätkusuutlikkuse põhimõtetest, keskkonnamõju juhtimisest ning sotsiaalse vastutuse tegevustest. Kestlikkusega seotud tegevuste ja aruandlusega seotud riskijuhtimise eest vastutab Hepsor AS-i juhatus, igapäevaste tegevuste elluviimist koordineerivad Eesti ja Läti tütarettevõtete maajuhid. Juhatuse ja nõukogu liikmete vastutusalad, ülesanded ja taust on detailsemalt kirjeldatud Hea ühingujuhtimise tava aruandes. Ettevõtte ärimudelist ning põhitegevusest 2025. aastal annab ülevaate tegevusaruande peatükk „Arendusprojektide ülevaade".
Keskkonnamõju
Oleme alati pidanud oluliseks rakendada hoonete arendamisel võimaluste piires keskkonnasäästlikke lahendusi ning panustada Eesti ja Läti ehitusvaldkonna pikaajalisse arengusse. 2025. aastal sõnastasime oma rohelise mõtteviisi põhimõtted, et juhtida protsesse süsteemsemalt ja siduda need selgete mõõdikutega:
- Usumme, et keskkonnahoid peab pakkuma väärtust kompromissideta taskukohasuse ja mugavuse arvelt.
- Teadvustame, et kinnisvaraarendus avaldab paratamatult survet looduskeskkonnale. Kuigi äriliste piirangute tõttu ei ole võimalik kõiki väljakutseid korraga lahendada, oleme pühendunud pidevale arengule.
- Mõistame, et oleme positsioonis, kus meie otsused kujundavad keskkonnamõju ka väljaspool meie otsest tegevust. Seetõttu läheneme kestlikkusele hoone tervikliku elutsükli vaatenurgast – alates tootmisest ja ehitusest kuni pikaajalise kasutamiseni.
- Teeme oma otsuseid andmepõhiselt - me ei lükka ideid tagasi enne, kui oleme neid põhjalikult analüüsinud, ega avalda kestlikkuse alaseid väiteid ilma kontrollitavate tõenditeta.
Nendest põhimõtetest lähtuvalt toetub meie tegevus kolmele sambale – ennetamine, vähendamine ja säilitamine. See tähendab, et valime arenduste asukohti nende suutlikkuse alusel aidata ennetada pikaajalisi negatiivseid ökoloogilisi ja sotsiaalseid mõjusid ning projekteerimise ajal keskendume eelkõige energiatõhusatele lahendustele, mis aitavad vähendada kasutusaegset kliimamõju. Aruandeaastal oleme tegelenud näiteks energiasalvestuse võimaluste loomisega kortermajade juurde. Lisaks püüame jooksvalt leida lahendusi laiemalt keskkonnahoidlikku elustiili toetavate hoone funktsioonide planeerimiseks, näiteks hobi-ja hoiuruumid ja elukeskkonda toetavad ärid. Selle kõige juures püüame igakülgselt pidada silmas hoonete maksimaalse eluea suurendamist, sest just elutsükli pikendamine on üks tõhusamaid viise hoone keskkonnamõju vähendamiseks.
- aastal omandasime Läti arendusprojektile StokOfiss U34 BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Method) ehituseelse sertifikaadi tasemel „våga hea“ (3/5), 2025. aastal sai see kinnitatud ka valminud hoone kohta, mis annab tunnistust hoone terviklikust energiatõhususest, keskkonna- ja kasutajasõbralikkusest ning kestlikkusest hoone igas kavandatud elukaare etapis.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Kliima
Oleme alates 2022. aastast koostös valiste ekspertidega hinnanud oma tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside (KHG) heidet mojualades 1-3.
Mõjuala 1 käsitleb otsest kasvuhoonegaaside heidet meie enda allikatest või meie kontrollitavatest allikatest, lähtudes tegevuskontrolli põhimõttest. Sinna arvestame enda kasutatud sõidukikütused, mille tarbimine 2025. aastal vörreldes eelnevate aastatega on jäänud sarnaseks. Valdava osa mõjuala 1 heitest mõlemal aastal moodustab külmaainete tarbimine Hepsori rendihoonetes, mis võib aasta-aastalt märkimisväärselt varieeruda.
| Mõjuala 1 KHG heide | 2025 | 2024 | Muutus |
|---|---|---|---|
| Koguheide (t CO2 ekv) | 31,6 | 6,3 | 401,6% |
Mõjuala 2 hõlmab sisseostetud energiast tulenevat kaudset KHG heidet. Sellesse kategooriasse oleme arvestanud kogu enda tarbitava elektri- ja soojusenergia ning rendihoonete üldalade energiatarbimise. 2024. aastal kajastusid seal ainult Läti andmed, 2025. aastal on lisatud ka üldalade energiatarbimine Eesti üksuste rendihoonetes, kus tarbimine toimus tõenäoliselt sarnases mahus ka aasta varem, kuid andmed selle kohta puudusid. Seetõttu ei esita me ka muutuse näitajat.
Turu hea tava kohaselt esitame andmed kahe arvutusmeetodi alusel: asukohapõhine ja turupõhine. Turupõhine meetod kajastab elektrienergia heitkoguseid, mis on seotud ettevõtte tehtud valikutega elektriturul. Asukohapõhine meetod väljendab elektrienergiatootmise keskmist emissiooni kindlas piirkonnas, hoolimata sellest, kas elektritarbimine kompenseeritakse taastuvenergia sertifikaatidega.
| Mõjuala 2 KHG heide | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Asukohapõhine koguheide (t CO2 ekv) | 309,5 | 126,4 |
| Turupõhine koguheide (t CO2 ekv) | 288,8 | 122,9 |
Mõjuala 3 sisaldab meie väärtusahelas tekkivat kaudset heidet, kuhu kuulub teiste hulgas nii jäätmetest tekkiv heide kui ka töötajate liikumine töö ja elukoha vahel ning välja renditud pindade energiatarbimine. Kuna 2024. aasta andmed Läti jäätmete kohta ei olnud täielikud, ei esita me selles kategoorias võrdlusandmeid.
| Mõjuala 3 KHG heitkogused kontoritegevuse valdkonnas | 2025 | 2024 | Muutus |
|---|---|---|---|
| Ostetud kaubad ja teenused (t CO2 ekv) | 3,5 | 3,3 | 6,6% |
| Kapitalikaubad (pikaajalises kasutuses olevad kaubad) (t CO2 ekv) | 13,6 | 11,5 | 18,3% |
| Kütuse ja energiaga seotud tegevused (t CO2 ekv) | 15,9 | 12,0 | 32,5% |
| Tegevuse käigus tekkinud jäätmed (t CO2 ekv) | 27,4 | 1,7* | - |
| Ärireisid (t CO2 ekv) | 22,8 | 113,9 | -79,9% |
| Töötajate tööle- ja kojusõit, sh kodukontor (t CO2 ekv) | 5,6 | 16,8 | -66,7% |
| Väärtusahela järgnevate etappide rendihooned (t CO2 ekv) | 390,7** | 529,5** | -26,2% |
| Mõjuala 3 koguheide (t CO2 ekv) | 479,9 | 688,7 | - |
*Andmed Läti kontori jäätmete kohta ei ole täielikud.
**Andmed puuduvad Läti rendihoonete rendipindade energiatarbimise kohta.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Kogu kontoritegevuse mõju. Kontoritegevusega seotud KHG heide on läbi aastate püsinud erinevate kategooriate lõikes stabiilsena, kus väärtusahelaga seotud heide (mõjuala 3) moodustab suurema osa meie kliimamõjust. Suurim muutus võrreldes 2024. aastaga on ärireiside mahu vähenemisest tekkinud heite langus ligi 80%.
| Kontoritegevuse koguheide | 2025 | 2024 | Muutus |
|---|---|---|---|
| Asukohapõhine koguheide (t CO2 ekv) | 821 | 821 | 0% |
| Turupõhine koguheide (t CO2 ekv) | 800 | 818 | -2% |
| Turupõhise heite suhe kontserni müügitulusse (t CO2 ekv/MEUR) | 22,6 | 21,3 | 6% |
Samuti hindame eraldi iga arendatava hoone kliimamõju tema eeldatava elukaare (50 aastat) vältel. Enam kui poole hoonete KHG heitest moodustab kasutusaegne energiatarbimine. Erinevuste tõttu Läti ja Eesti energiatarbimise tulevikustsenaariumites on Läti hoonete eluea heide läbivalt väiksem, samas materjalikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud heide on riikide lõikes sarnane. Hoonete KHG heidet arvutame igal aastal hoonete kohta, mille ehituse algus jääb antud perioodi.
Hoonete heide t CO₂ ekv m²/aastas
Kogu Hepsori tegevuse mõju. Hepsori kogu kliimamõju vaatest on igal aastal kõige suuremm mõjulikas olnud ehituse ettevalmistavas faasis projektide kogu elukaare prognoositud mõju, mis lisatakse mõjulasse 3. Kuigi arvestatud projektide arv kahel viimasel aastal on olnud erinev, on heide jäänud sarnaseks, sest 2024. aasta projekt oli oma kogumahult võrreldav kolme 2025. aasta projektiga.
| Kontori ja arendustegevuse koguheide | 2025 | 2024 | Muutus |
|---|---|---|---|
| Asukohapõhine koguheide (t CO2 ekv) | 14 635 | 14 584 | 0,4% |
| Turupõhine koguheide (t CO2 ekv) | 14 614 | 14 580 | 0,2% |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Sotsiaalne mõju
Lisaks oma tegevuse keskkonnamõjule teadvustame, jälgime ja suuname ka selle sotsiaalset mõju. Meie äritegevuse põhieesmärk on pakkuda klientidele parimat teenust, mistõttu peame oluliseks häd kliendisuhteid ning püsivat teadlikkust klientide, koostööpartnerite ja kogukondade vajadustest. Selle eelduseks on parimate töötajate leidmine ja hoidmine, millele panustame igapäevaselt.
Kliendid ja lõppkasutajad
Soovime pakkuda oma klientidele ja hoonete lõppkasutajatele parimat elukeskkonda. Meile on oluline kindlustunne, et hoones, kus inimesed veedavad suure osa oma ajast, oleks hea ja turvaline olla. Järgime kohalikke nõudeid hoonete sisekliima tagamiseks ning väärtustame kvaliteetset arhitektuuri ja ehituskunsti, et luua isikupäraseid hooneid ja rikastada linnaruumi. Samuti teeme tihedat koostööd avaliku sektori esindajate ja linnavalitsustega, et tagada meie arenduste kooskõla linna vajadustega ning panustada laiematesse arenguplaanidesse.
Paralleelselt hoonete arendusega kujundame ka mitmekeise haljastusega kvartali sisehoovid, mis pakuvad elanikele rohkelt võimalusi vaba aja veetmiseks. Soovime, et praeguses arendusfookuses olevas Manufaktuuri kvartalis tärkaks lisaks mugavatele kodudele ka kogukonnaelu, mille innustamiseks panustasime 2025. aasta suvel KopliFesti korraldamisesse, tutvustades ka valmiva kvartali ajalugu ja tulevikuplaane.
Klientide privaatsus
Tegevusvaldkonnast tulenevalt peame hoiustama oma klientide delikaatseid isikuandmeid. Kvaliteetsete kinnisvarateenuste pakkumiseks kogume ja töötleme andmeid vaid õiguspärasel alusel ning minimaalses vajalikus mahus. Andmete turvalisuse tagamiseks ning andmetega seotud rikkumiste, volitamata juurdepääsu ja väärkasutuse ennetamiseks rakendame rangeid turvameetmeid. Lisaks teeme andmete hoiustamisel koostööd sõltumatu kolmanda osapoolega, kes tagab vastavuse parimatele turvastandarditele ja regulatiivsetele nõuetele.
Tagasiside ja kaebuste käsitlemine
Meie eesmärk on kujundada ruume, mis vastavad meie klientide vajadustele, ning seetõttu panustame juba arendusprojektide algfaasis aktiivsesse suhtlusse. Kaardistame arendatava ala ja hoonete kasutajate ootused, et luua kestlikke ja kvaliteetseid elukeskkondi.
Tagame oma arendatud hoonetele garantiiperioodi, mille jooksul meie koostööpartnerid hoolitsevad selle eest, et võimalikud ehituslikud vead või puudujäägid saaksid kiirelt ja kvaliteetselt parandatud. Klientide ootuste ja vajaduste paremaks mõistmiseks oleme Lätis ka juba aastad kogunud hoonete valmimise järgselt tagasisidet kliendirahulolu kohta. Samasugust protsessi hakkame juurutama 2026. aastal ka Eestis.
Kliendikogemuse kujundamisel lähtume Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) heast tavast, mis rõhub aususele, kiirele ja asjatundlikule teenindusele, klientide huvide esikohale seadmisele, tehingute läbipaistvusele ning kõrgele professionaalsuse tasemele kogu kinnisvaravaldkonnas. Järgides neid põhimõtteid, loome usaldusväärseid ja kliendikeskseid lahendusi, mis toetavad sektori jätkusuutlikku arengut.
52
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Oma töötajaskond
Meie 26-liikmelise meeskonna koostööd toetavad ühised väärtushinnangud, usaldus ja vastastikuse panuse hindamine. Töötajate professionaalse arengu ja heaolu soodustamiseks pakume inspireerivat töökeskkonda, koolitusvõimalusi ning ühistegevusi eri riikide vahel. Igal aastal korraldame neli suuremat tiimiüritust ning lisaks ka väiksemaid kokkusaamisi, mis aitavad tugevdada omavahelist sidet. Suvepäevadel suuname fookuse traditsiooniliselt ühistööle ja tiimitunde kasvatamisele.
Aruandeaastal viisime läbi meeskonnas rollide tuvastamise isiksusetüüpide põhjal, et paremini arvestada iga töötaja eripära ning toetada isiklikku arengut. Lisaks peame kõigi töötajatega regulaarseid arenguvestluseid, et saada tagasisidet juhtimise ja töötajate ootuste kohta. Arenguvestluste käigus selguvad ka koolitusvajadused, toimub vastastikune tagasisidestamine ja ootuste juhtimine, samuti annavad need sisendi töötaja individuaalsesse arenguplaani.
Juhtimiskultuur
Meie tegevus põhineb läbipaistvusel, aususel ja vastavusel kehtivatele õigusnormidele. Väikese organisatsioonina on meie igapäevane suhtlus otsene ja vahetu ning eetiline äritegevus on senise tegevuse jooksul kujunenud loomulikuks osaks igapäevasest otsustusprotsessist, mistõttu ei ole me pidanud vajalikuks kehtestada eraldi ärilise käitumise poliitikaid. Eeldame niisugust käitumist ka oma tarnijatelt ja koostööpartneritelt ning nende valikul oleme keskendunud pikaajaliste koostöösuhete hoidmisele. Ainsana reguleerime oma tegevuses dokumenteeritult seadusest tulenevalt rahapesu tõkestamise valdkonda.
Osaleme aktiivselt ka nii Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) kui ka Läti Kinnisvaraarendajate Liidu (NIAA) tegevuses, järgides liidu kehtestatud head tava ning panustades jätkusuutliku ja turvalise kinnisvaraturu kujundamisse. Kinnisvaraliitude liikmena saame ka osaleda seaduseelnõude ja muude õigusaktide väljatöötamises ning esindada liidu huve riigi- ja omavalitsusorganites.
Toetustegevus
Olles edukalt tegutsenud juba üle 10 aasta, soovime oma edu jagada ka laiema kogukonnaga. Soovides panustada järgmise põlvkonna haridustee kujundamisse, anname Lätis välja stipendiumit noorele insenerile. 2025. aastal oleme annetustega toetanud Tallinna Lastehaiglat ning teeme koostööd Läti jalgrattaliiduga eesmärgiga toetada noortevõistluste korraldamist.
53
Manufaktuuri 12
Manufaktuuri 12, Tallinn
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne ... 56
Konsolideeritud koondkasumi aruanne ... 57
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne ... 58
Konsolideeritud rahavoogude aruanne ... 59
Konsolideeritud finantsaruannete lisad ... 60
Lisa 1. Arvestuspõhimõtted ... 60
Lisa 2. Raha ja raha ekvivalendid ... 75
Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed ... 75
Lisa 4. Varud ... 75
Lisa 5. Materiaalsed põhivarad ... 77
Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud ... 78
Lisa 7. Finantsinvesteeringud ... 78
Lisa 8. Muud pikaajalised nõuded ... 78
Lisa 9. Antud laenud ... 79
Lisa 10. Saadud laenud ... 80
Lisa 11. Rendikohustised ... 82
Lisa 12. Võlad tarnijatele, muud võlad ja ettemaksed ... 83
Lisa 13. Muud pikaajalised kohustised ... 83
Lisa 14. Varjatud tuletisinstrumendid ... 84
Lisa 15. Omakapital ... 84
Lisa 16. Tingimuslikud varad ja kohustised ... 85
Lisa 17. Müügitulu ... 86
Lisa 18. Müüdud kaupade ja teenuste kulu ... 86
Lisa 19. Turustuskulud ... 87
Lisa 20. Üldhalduskulud ... 87
Lisa 21. Tööjöukulud ... 87
Lisa 22. Muud äritulud ja -kulud ... 88
Lisa 23. Finantstulud ... 88
Lisa 24. Finantskulud ... 88
Lisa 25. Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks ... 89
Lisa 26. Kasum aktsia kohta ... 89
Lisa 27. Konsolideeritud rahavoogude aruande lisa ... 90
Lisa 28. Segmendiaruandlus ... 91
Lisa 29. Tütarettevõtete aktsiad ja osad ... 92
Lisa 30. Vähemusosalus ... 95
Lisa 31. Sidus- ja ühisettevõtted ... 98
Lisa 32. Seotud osapooled ... 100
Lisa 33. Aruandeperioodi järgsed sündmused ... 101
Lisa 34. Riskijuhtimine ... 101
Lisa 35. Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded ... 105
Juhataja kinnitus ... 109
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ... 110
Kasumi jaotamise ettepanek ... 119
55
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Konsolideeritud finantsaruanded
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
| tuhandetes eurodes | Lisa | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|---|
| Varad | |||
| Käibevarad | |||
| Raha ja raha ekvivalendid | 2 | 3 821 | 6 249 |
| Nõuded ja ettemaksed | 3 | 1 807 | 761 |
| Lühiajaliased laenunõuded | 9 | 0 | 200 |
| Varud | 4 | 58 938 | 64 141 |
| Käibevarad kokku | 64 566 | 71 351 | |
| Põhivarad | |||
| Materiaalne põhivara | 5 | 260 | 288 |
| Immateriaalne põhivara | 0 | 2 | |
| Kinnisvarainvesteering | 6 | 11 820 | 7 980 |
| Finantsinvesteering | 7 | 7 837 | 6 424 |
| Investeeringud ühisettevõtese | 26 | 0 | |
| Pikaajaliased laenunõuded | 9 | 6 521 | 2 428 |
| Muud pikaajaliased nõuded | 8 | 805 | 340 |
| Põhivarad kokku | 27 269 | 17 462 | |
| Varad kokku | 28 | 91 835 | 88 813 |
| Kohustised ja omakapital | |||
| Lühiajaliased kohustised | |||
| Lühiajaliased laenukohustised | 10 | 5 687 | 23 336 |
| Lühiajaliased rendikohustised | 11 | 50 | 52 |
| Võlad tarnijatele, muud võlad ja ettemaksed | 12 | 8 376 | 7 266 |
| Lühiajaliased kohustised kokku | 14 113 | 30 654 | |
| Pikaajaliased kohustised | |||
| Pikaajaliased laenukohustised | 10 | 42 060 | 31 352 |
| Pikaajaliased rendikohustised | 11 | 112 | 162 |
| Muud pikaajaliased kohustised | 13 | 8 472 | 4 635 |
| Pikaajaliased kohustised kokku | 50 644 | 36 149 | |
| Kohustised kokku | 28 | 64 757 | 66 803 |
| Omakapital | |||
| Aktsiakapital | 15 | 3 913 | 3 855 |
| Ülekurss | 15 | 8 917 | 8 917 |
| Reservkapital | 15 | 385 | 385 |
| Jaotamata kasum | 13 863 | 8 853 | |
| Omakapital kokku | 27 078 | 22 010 | |
| sh emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku | 20 858 | 20 912 | |
| sh vähemusosanikele kuuluv omakapital kokku | 6 220 | 1 098 | |
| Kohustised ja omakapital kokku | 91 835 | 88 813 |
Konsolideeritud aastaaruande lisad lehekülgedel 60 kuni 108 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
56
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Konsolideeritud koondkasumi aruanne
| tuhandetes eurodes | Lisa | 2025 | 2024 |
|---|---|---|---|
| Müügitulu | 17, 28 | 35 414 | 38 397 |
| Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-) | 18 | -29 778 | -31 635 |
| Brutokasum | 5 636 | 6 762 | |
| Turustuskulud (-) | 19 | -1 334 | -898 |
| Üldhalduskulud (-) | 20 | -1 828 | -1 802 |
| Muud äritulud | 22 | 1 155 | 449 |
| Muud ärikulud (-) | 22 | -270 | -179 |
| Ärikasum | 28 | 3 359 | 4 332 |
| Finantstulud | 23 | 712 | 421 |
| Finantskulud (-) | 24 | -2 685 | -2 578 |
| Kasum enne tulumaksu | 1 386 | 2 175 | |
| Tasumisele kuuluv tulumaks | 25 | -347 | -41 |
| Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum | 1 039 | 2 134 | |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis | 399 | 423 | |
| Vähemusosalusele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis | 640 | 1 711 | |
| Koondkasum/-kahjum | |||
| Omanikuvahetusega seotud muutused | 29 | -81 | -313 |
| Muutused tütarettevõtete omakapitalides | 29 | 249 | 0 |
| Varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus | 14 | -714 | -1 874 |
| Valuutakursi vahed välisettevõtete ümberarvestusel | -302 | -103 | |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/-kahjum | -848 | -2 290 | |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis | 491 | -504 | |
| Vähemusosalusele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis | -1 339 | -1 786 | |
| Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum | 191 | -156 | |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv osa koondkasumis | 890 | -81 | |
| Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis | -699 | -75 | |
| Kasum aktsia kohta | |||
| Tava (eurot aktsia kohta) | 26 | 0,10 | 0,11 |
| Lahustatud (eurot aktsia kohta) | 26 | 0,10 | 0,11 |
Konsolideeritud aastaaruande lisad lehekülgedel 60 kuni 108 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
57
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne
| tuhandetes eurodes | Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital | Vähemus-osanikele kuuluv omakapital | Omakapital kokku | |||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Aktsia-kapital | Ülekurs | Reserv-kapital | Jaotamata kasum | |||
| Saldo 31.12.2023 | 3 855 | 8 917 | 385 | 7 836 | 1 168 | 22 161 |
| Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum | 0 | 0 | 0 | 423 | 1 711 | 2 134 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/ -kahjum | 0 | 0 | 0 | -504 | -1 786 | -2 290 |
| Vabatahtliku reservkapitali moodustamine | 0 | 0 | 0 | 0 | 5 | 5 |
| Saldo 31.12.2024 | 3 855 | 8 917 | 385 | 7 755 | 1 098 | 22 010 |
| Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum | 0 | 0 | 0 | 399 | 640 | 1 039 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum / -kahjum | 0 | 0 | 0 | 491 | -1 339 | -848 |
| Vabatahtliku reservkapitali moodustamine | 0 | 0 | 0 | 0 | 5 821 | 5 821 |
| Tasutud dividendid | 0 | 0 | 0 | -1 002 | 0 | -1 002 |
| Aktsiate emiteerimine | 58 | 0 | 0 | 0 | 0 | 58 |
| Saldo 31.12.2025 | 3 913 | 8 917 | 385 | 7 643 | 6 220 | 27 078 |
Lisainformatsioon omakapitali kohta on esitatud lisas 15.
Konsolideeritud aastaaruande lisad lehekülgedel 60 on 108 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
58
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
| tuhandetes eurodes | Lisa | 2025 | 2024 |
|---|---|---|---|
| Rahavood pöhitegevusest | |||
| Aruandeaasta ärikasum | 28 | 3 359 | 4 332 |
| Korrigeerimised: | |||
| Põhivara kulum | 99 | 204 | |
| Muu korrigeerimine | -692 | -278 | |
| Tasutud tulumaks | -320 | 0 | |
| Muutused käibekapitalis: | |||
| Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus | -1 040 | 789 | |
| Varude muutus | 27 | 4 116 | 6 464 |
| Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus | 2 970 | -2 602 | |
| Muud mitterahalised muutused | 5 859 | 0 | |
| Rahavood pöhitegevusest kokku | 14 351 | 8 909 | |
| Rahavood investeerimistegevusest | |||
| Tasutud materiaalse põhivara soetamisel | 5 | -69 | -23 |
| Laekunud materiaalse põhivara müügist | 2 | 0 | |
| Tasutud immateriaalse põhivara soetamisel | 0 | -3 | |
| Tasutud finantsinvesteeringu soetamisel | -1 868 | -4 420 | |
| Tasutud ühisettevõtete soetamisel | 29 | -2 | 0 |
| Tasutud tütarettevõtete soetamisel | 29 | -1 421 | -1 |
| Laekunud tütarettevõtete müügist | 29 | 4 | 1 601 |
| Antud laenud | 9 | -4 144 | -918 |
| Laekunud intressid | 27 | 5 | 39 |
| Rahavood investeerimistegevusest kokku | -7 493 | -3 725 | |
| Rahavood finantseerimistegevusest | |||
| Saadud laenud | 10 | 19 574 | 37 619 |
| Saadud laenude tagasimaksed | 10 | -33 104 | -38 869 |
| Võlakirjade emissioon (neto) | 10 | 7 808 | 0 |
| Makstud intressid | 27 | -3 522 | -5 326 |
| Kapitalirendi tagasimaksed | 11 | -10 | -9 |
| Kasutusrendi tagasimaksed | 11 | -42 | -147 |
| Vähemusosaluse sissemaksed omakapitali | 29 | 249 | 209 |
| Tasutud tütarettevõtte jagunemisel | 14 | 0 | -1 537 |
| Osakapitali väljamaksed vähemusosalusele | 29 | 0 | -134 |
| Makstud dividendid | -1 002 | 0 | |
| Muud laekumised finantseerimistegevusest | 13 | 610 | 1 738 |
| Muud tasumised finantseerimistegevusest | -16 | -83 | |
| Rahavood finantseerimistegevusest kokku | -9 455 | -6 539 | |
| Rahavood kokku | -2 597 | -1 355 | |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi algusese | 2 | 6 249 | 7 604 |
| Tütarettevõtete omandamisel saadud raha | 29 | 169 | 0 |
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | -2 597 | -1 355 | |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 2 | 3 821 | 6 249 |
Konsolideeritud aastaaruande lisad lehekülgedel 60 kuni 108 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
59
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Konsolideeritud finantsaruannete lisad
Lisa 1. Arvestuspõhimõtted
1.1. Üldine informatsioon
Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte Hepsor AS (edaspidi „kontsern“ või „Hepsor“) tegutseb Eestis, Lätis ja Kanadas.
Kontserni 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne allkirjastati Hepsor AS juhatuse liikme poolt 23. aprillil 2026.
Eesti Vabariigi äriseadustiku nõuete kohaselt kinnitatakse juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja nõukogu heakskiidetud majandusaasta aruannet mitte kinnitada ning nõuda uue aruande koostamist. Aktsionäride korraline üldkoosolek, mille üks päevakorrapunkte on Hepsor AS konsolideeritud majandusaasta aruande 2025 kinnitamine, toimub 20. mail 2026.
1.2. Aastaaruande koostamise alused
Kontserni 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (International Financial Reporting Standards – IFRS), nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. Kontsern on arvestusmeetodeid järjepidevalt rakendanud kõikidel esitatud perioodidel, kui ei ole öeldud teisiti.
- aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse alusel.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitamine kooskõlas Euroopa Liidu poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (edaspidi IFRS (EL)) eeldab juhtkonnalt teatud arvestushinnangute kriitilist kasutamist. Samuti nõuab see juhtkonnalt oma hinnangute ja otsuste tegemist kontserni arvestuspõhimõtete rakendamise protsessis. Hinnanguid ja otsuseid vaadatakse üle perioodiliselt ja muudatused hinnangutes kajastatakse perioodis, millal need aset leidsid, ning nende mõju jätkudes ka järgmistes perioodides. Kontserni juhtkond usub, et 2025. majandusaasta aluseks olevad eeldused on asjakohased.
Konsolideeritud majandusaasta aruanne koosneb konsolideeritud finantsseisundi aruandest, konsolideeritud koondkasumiaruandest, konsolideeritud omakapitali muutuste aruandest, konsolideeritud rahavoogude aruandest ja selgitavatest lisadest.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes ning kõik summad on ümardatud lähima tuhandeni (000 eurot), kui ei ole märgitud teisiti.
1.3. Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead (IAS 8)
Kui IFRS (EL) kehtib konkreetselt tehingu, muu sündmuse või tingimuse suhtes, määratakse selle kirje suhtes kohaldatavad arvestuspõhimõte või -põhimõtted kindlaks IFRS-i (EL) alusel. Kui konkreetset tehingu, muu sündmuse või tingimuse suhtes kohaldatavat IFRS-i (EL) ei ole, kasutab juhtkond oma hinnangut arvestusmeetodi väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mille tulemuseks on teave, mis on asjakohane kasutajate majandusalaste otsuste tegemiseks ja on usaldusväärne.
Kontsern valib ja rakendab oma arvestuspõhimõtteid järjepidevalt sarnaste tehingute, muude sündmuste ja tingimuste jaoks, v.a juhul, kui IFRS (EL) konkreetselt nõuab või lubab kategoriseerida instrumente, mille puhul võivad sobida erinevad põhimõtted. Kui
60
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
IFRS (EL) nõuab või lubab sellist liigitamist, valitakse sobiv arvestusmeetod ja rakendatakse seda järjepidevalt iga kategooria suhtes.
Kontsern muudab arvestusmeetodeid ainult juhul, kui muudatust nõuab mõni IFRS (EL) või kui selle tulemusena annavad finantsaruanded usaldusväärset ja asjakohasemat teavet tehingute, muude sündmuste või olukordade mõju kohta majandusüksuse konsolideeritud finantsseisundile, finantstulemustele või rahavoogudele. Kui arvestusmeetodit muudetakse tagasiulatuvalt, korrigeerib kontsern iga mõjutatud omakapitali komponendi algsaldot kõige varasema eelneva perioodi kohta ja muid võrdlussummasid, mis on avalikustatud iga eelneva perioodi kohta, nagu oleks uus arvestusmeetod alati olnud rakendatud.
Arvestushinnangu muutuse mõju kajastatakse edasiulatuvalt koondkasumiaruandes perioodil, mil muudatus toimub, kui muudatus mõjutab ainult seda perioodi või perioodil, mil muutus toimub, ja tulevastel perioodidel, kui muutus mõjutab mõlemat.
Kontsern korrigeerib tagasiulatuvalt olulised eelnevate perioodide vead konsolideeritud finantsaruannetes, mis kinnitatakse pärast vigade avastamist, korrigeerides eelmise perioodi(de) võrdlusandmeid, milles esines viga; või kui viga esines enne kõige varasemat esitatud perioodi, korrigeerides varasema esitatud perioodi varade, kohustiste ja omakapitali konsolideeritud algsaldod.
1.4. Kehtima hakkavad standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused
Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida kasutati kontserni 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta konsolideeritud aruandes.
Kehtima hakkavad standardimuudatused
Alates 1. jaanuaril 2025 või pärast seda algavatel aruandeperioodidel muutus kontsernile kohustuslikuks:
Standardi IAS 21 „Vahetatavuse puudumine” muudatused;
- aasta augustis andis IASB välja IAS 21 muudatused, millega täpsustatakse, kuidas hinnata valuutade vahetatavust ja määrata hetkevahetuskurssi olukorras, kus vahetatavus puudub. Uute nõuete kohaselt ei korrigeerita võrdlusandmeid ning mõju kajastatakse esmakordse rakendamise kuupäeval.
Kontserni hinnangul ei olnud ülalnimetatud muudatusel mõju kontserni finantsaruannetele.
Uued või muudetud standardid ja tõlgendused
Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2026 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt. Kontsern hindab kõikide allpool nimetatud muudatuste mõju finantsaruannetele.
Finantsinstrumentide klassifitseerimise ja möötmise muudatused – IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused
-
mail 2024 andis Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) välja IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused, et:
-
täpsustada teatud finantsvarade ja -kohustiste kajastamise ja kajastamise lõpetamise kuupäeva, koos uue erandiga osade finantskohustiste puhul, mis arveldatakse elektroonilise rahaülekandesüsteemi kaudu;
- täpsustada ja lisada täiendavaid juhiseid hindamaks, kas finantsvara vastab ainult põhiosa ja intresside tasumise (SPPI) kriteeriumile;
- lisada uut avalikustatavat teavet teatavate instrumentide kohta, mille lepingulised tingimused võivad muuta rahavoogusid (näiteks mõned instrumendid, mille omadused on seotud keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise (ESG) eesmärkide saavutamisega);
61
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
- ajakohastada avalikustatavat teavet omakapitaliinstrumentide kohta, mis on määratletud õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi (FVOCI).
Kontsern hindab muudatuste mõju finantsaruannetele ning ei eelda olulist mõju.
IFRS-i raamatupidamisstandardite iga-aastased täiustused
Standardis IFRS 1 täpsustati, et IFRS-i raamatupidamisstandarditele üleminekul tuleb riskimaandus lõpetada, kui see ei vasta riskimaandamisarvestuse "kvalifitseeruvatele kriteeriumidele", mitte "tingimustele", et lahendada sõnastuse vahelisest vastuolust tulenev segadus IFRS 1 ja IFRS 9 riskimaandamisarvestuse nõuete vahel. IFRS 7 nõuab teabe avalikustamist kasumi või kahjumi kohta selliste finantsvarade kajastamise lõpetamise puhul, millega ettevõte on jätkuv seotud, sealhulgas selle kohta, kas õiglase väärtuse mõõtmissed hõlmasid „olulisi mittejälgitavaid sisendeid". See uus fraas asendas viite „olulised sisendid, mis ei põhinenud vaadeldavatel turuandmetel". Muudatuse järel on sõnastus kooskõlas standardiga IFRS 13. Lisaks täpsustati teatud IFRS 7 juhendi rakendamise näiteid ja lisati tekst, et näited ei pruugi illustreerida kõiki standardis IFRS 7 viidatud paragrahvides esitatud nõudeid. Standardit IFRS 16 muudeti täpsustamaks, et kui rentnik on tuvastanud, et rendikohustus on IFRS 9 kohaselt aegunud, on rentnik kohustatud rakendama IFRS 9 juhiseid sellest tuleneva kasumi või kahjumi kajastamiseks kasumis või kahjumis. See täpsustus kehtib rendikohustuste kohta, mis aeguvad selle aruandeperioodi algusese või pärast seda, mil ettevõte seda muudatust esmakordselt rakendab. IFRS 9 ja IFRS 15 vahelise vastuolu lahendamiseks tuleb nüüd nõuded ostjate vastu võtta algselt arvele "IFRS 15 rakendamisega määratud summas", mitte "tehinguhinnas (nagu on määratletud standardis IFRS 15)". Standardit IFRS 10 muudeti, et kasutada vähem veenvat keelt, kui ettevõte on de facto agent ja täpsustamaks, et IFRS 10 paragrahvis B74 kirjeldatud suhe on vaid üks näide asjaoludest, mille puhul on vaja otsustada, kas osapool tegutseb de facto agent-ina. Standardit IAS 7 parandati, et kustutada viited soetusmaksumuse meetodile, mis eemaldati IFRS-i raamatupidamisstandarditest 2008. aasta mais, kui IASB andis välja muudatuse „Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse üksusse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu maksumus".
IFRS 18 „Finantsaruannete esitamine ja neis avalikustatav teave"
-
aasta aprillis andis Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) välja uue standardi IFRS 18 finantsaruannetes esitamise ja neis avalikustatava teabe kohta, keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud peamised uued mõisted on seotud:
-
kasumiaruande struktuuriga;
- kohustusliku avalikustamisega finantsaruannetes teatud kasumi või kahjumi tulemuslikkuse näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool ettevõtte finantsaruandeid (st juhtkonna määratletud tulemusnäitajad); ja
- täiustatud agregerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse peamiste finantsaruannete ja lisade suhtes üldiselt.
IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõted jāetakse väheste muudatustega alles. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete kajastamist ega mõõtmist, kuid see võib muuta seda, mida ettevõte kajastab oma „ärikasumi või -kahjumina". IFRS 18 rakendub 1. jaanuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ja seda kohaldatakse ka võrdlusandmetele.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontsernile.
1.5. Konsolideerimine (IFRS 10)
Kontserni konsolideeritud aruanded koosnevad emaettevõtte ja kõigi tema tütaettevõtete finantsaruannetest 31. detsembri seisuga. Kõigi tütaettevõtete aruandekuupäev on 31. detsember. Tütaettevõtte konsolideerimine algab siis, kui emaettevõte saab kontrolli tütaettevõtte üle, ja lõpeb, kui emaettevõte kaotab kontrolli tütaettevõtte üle.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Kontsern kontrollib (majandus)üksust, kui kontsern on avatud või tal on õigus (majandus)üksuses osalusest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjuvõimu kaudu seda kasumit mõjutada. Tütarettevõtted, kus kontsern omab 50%-list osalust, on konsolideeritud, tuginedes juhtkonna hinnangule, et kontsern kontrollib tütarettevõtet kinnisvaraarendusprojektide juhtimise kaudu ja/või osanike lepingute kaudu.
Konsolideerimisel elimineeritakse kõik kontserni ettevõtete vahelised tehingud ja saldod, sh kontserni ettevõtete vaheliste tehingute realiseerimata kasumid ja kahjumid. Tütarettevõtete aastaaruannetes kajastatud summasid on vajaduse korral korrigeeritud, et tagada kooskõla kontserni arvestuspõhimõtetega.
Kontsern kasutab konsolideeritud finantsaruannete koostamisel sarnastes tingimustes toimunud samalaadsete tehingute ja sündmuste puhul ühtseid arvestusmeetodeid.
Kontsern kajastab mittekontrollivaid osalusi konsolideeritud finantsseisundi aruandes omakapitali koosseisus, eraldi kontserni omanikele kuuluvast omakapitalist.
Aruandeperioodi jooksul soetatud või müüdud tütarettevõtete kasumit või kahjumit ja koondkasumit või kahjumit kajastatakse vastavalt kas alates soetamise kuupäevast või kuni realiseerimiskuupäevani.
1.6. Äriühendused (IFRS 3, IAS 36)
Kontsern kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit, kui kontsern on saavutanud kontrolli tütarettevõtte üle või ühendanud ühe või mitme ettevõtte netovara kontserni netovaraga. Soetusmaksumus arvutatakse üleantud varade õiglase väärtuse summana soetamiskuupäeval. Omandamisega seotud kulud, mis kontsernil äriühenduse käigus tekivad, kantakse kuludesse nende tekkimise ajal.
Kontsern kajastab omandamise kuupäeva seisuga omandatud eraldiseisvad eristatavad varad ja ülevõetud kohustised nende õiglases väärtuses.
Kontsern rakendab korrigeeritud omandamismeetodit ühise kontrolli all olevate äriühenduste omandamisel, kajastades omandatud ettevõtte varad ja kohustused või äritegevuse kontserni finantsseisundi aruandes bilansilises maksumuses. Ostuhinna ja soetatud netovara bilansilise maksumuse vahe kajastatakse omandaja omakapitali suurendamise või vähendamisena.
Kui äriühenduse esmane arvestamine ei ole lõpuni viidud selle aruandeperioodi lõpuks, mil ühendus toimub, näitab kontsern oma finantsaruannetes esialgsed summad objektide kohta, mille puhul on arvestamine lõpuni viimata. Mõõtmsperiood on omandamise kuupäevale järgnev periood, mille jooksul võib kontsern korrigeerida äriühenduse kohta kajastatud esialgseid summasid. Mõõtmsperioodil kajastab kontsern esialgsete summade korrigeerimised nii, nagu oleks äriühenduse arvestamine viidud lõpule omandamise kuupäeval. Seega parandab kontsern võrdlinformatisooni finantsaruannetes esitatud eelnevate perioodide kohta vastavalt vajadusele, tehes sh muudatusi kulumis, amortisatsoonis või muudes tulu mõjudes, mis on kajastatud esmase arvestamise lõpuleviimisel. Pärast mõõtmsperioodi lõppu parandab omandaja äriühenduse arvestamist ainult vea parandamisena.
1.7. Sidusettevõtted (IAS 28)
Sidusettevõte on üksus, mille üle on kontsernil märkimisväärne mõju; märkimisväärne mõju on võime osaleda investeerimisobjekti finants- ja tegevuspoliitikat käsitlevate otsuste langetamisel, omamata kontrolli või ühist kontrolli selliste poliitikate üle.
Investeeringuid sidusettevõtese kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Sidusettevõttesse tehtud investeering kajastatakse esmalt soetusmaksumuses. Sidusettevõtese tehtud investeeringu bilansilist maksumust suurendatakse või vähendatakse, et kajastada kontserni osa sidusettevõtete kasumis või kahjumis ja koondkasumis, mida vajaduse korral korrigeeritakse, et tagada kooskõla kontserni arvestuspõhimõtetega.
63
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Kontsern lõpetab kapitaliosaluse meetodi kasutamise päevast, mil investeering ei ole enam sidusettevõte või kui investeering on liigitatud müügiks hoitavaks.
1.8. Ühisettevõtted (IFRS 11)
Ühisettevõtteid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Algsselt kajastatakse osalust ühiselt kontrollitavas majandusüksuses soetusmaksumuses mida seejärel korrigeeritakse netovara muutustega, mis on toimunud soetamise järgselt ühiselt kontrollitava majandusüksuses. Kontserni kasumiaruanne sisaldab kontserni osa ühiselt kontrollitava majandusüksuse kasumist või kahjumist. Omavahelistest tehingustest tulenevad realiseerumata kasumid ja kahjumid elimineeritakse.
1.9. Materiaalne põhivara (IAS 16)
Materiaalne põhivara on vara, mida kasutatakse tootmiseks, teenuste osutamiseks või halduslikel eesmärkidel rohkem kui ühe aasta jooksul.
Materiaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega otseselt seotud kuludest, mis on vajalikud vara töökorras olekusse ja asukohta viimiseks. Kui materiaalse põhivara objekt koosneb eraldi identifitseeritavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, kajastatakse neid komponente eraldi varana ja neile määratakse eraldi amortisatsioonimäärad vastavalt komponentide kasulikule elueale. Renditingimuste alusel renditud põhivara objekte kajastatakse sarnaselt ostetud põhivaraga.
Amortisatsiooni kajastatakse kuluna lineaarselt põhivara instrumendi ja selle identifitseeritavate komponentide eeldatava kasuliku eluea jooksul.
Rakendatakse järgmisi eeldatavaid kasulikke eluigasid:
- hooned ja rajatised 2–33 aastat;
- masinad ja seadmed 5–10 aastat;
- muu materiaalne põhivara 3–5 aastat;
- sõidukid 5–7 aastat.
Maad ja pooleliolevaid ehitusi ei amortiseerita.
Kontsern kasutab kõikides kontserni ettevõtetes ühtseid amortisatsioonimäärasid. Hinnanguline kasulik eluiga, jääkvärtused ja amortisatsioonimeetodid vaadatakse igal aastal üle. Muudatuste mõju kajastub aruandeperioodil ja järgnevatel perioodidel.
Materiaalse põhivara objektide kajastamine lõpetatakse nende võõrandamisel või kui vara jätkuvast kasutamisest või võõrandamisest ei tulene majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tulenevad kasumid või kahjumid kajastatakse kasumiaruandes kas muude äritulude või muude ärikulude koosseisus.
1.10. Immateriaalne põhivara (IAS 38, IAS 36)
Immateriaalne põhivara kajastatakse esmalt soetusmaksumuses.
Amortisatsiooni kajastatakse kuluna lineaarselt põhivara instrumendi ja selle identifitseeritavate komponentide eeldatava kasuliku eluea jooksul.
Rakendatakse järgmisi eeldatavaid kasulikke eluigasid:
- litsentsid ja tarkvara 2–5 aastat.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Soetatud immateriaalse vara soetusmaksumus on selle õiglane väärtus omandamise kuupäeval. Pärast esmast kajastamist mõõdetakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja akumuleeritud kahjumid väärtuse langusest. Immateriaalse põhivara kasulik eluiga on piiratud või piiramatu.
Immateriaalse põhivara kajastamine lõpetatakse selle võorandamisel (st. päeval, mil saaja omandab kontrolli) või kui selle kasutamisest või võorandamisest ei eeldata tulevast majanduslikku kasu. Kõik kasumid või kahjumid, mis tekivad vara kajastamise lõpetamisest (arvutatakse netomüügitulude ja vara bilansilise maksumuse vahena) ning kajastatakse koondkasumiaruandes.
Firmaväärtus
Firmaväärtust hinnatakse algselt soetusmaksumuses (mis ületab üleantud tasu ja mittekontrolliva osaluse summa ja omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustiste netosumma). Kui omandatud netovara õiglane väärtus on suurem kui üleantud tasu, hindab kontsern uuesti, kas ta on õigesti tuvastanud kõik omandatud varad ja kõik ülevõetud kohustused, ning vaatab läbi protseduurid, mida kasutati summade kajastamiseks omandamise kuupäeval. Kui üleantud summa ületab omandatud netovarade õiglast väärtust, kajastatakse tekkinud kasum koondkasumiaruandes.
Pärast esmast kajastamist mõõdetakse firmaväärtust soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Vara väärtuse languse kontrollimise eesmärgil jaotatakse äriühenduses omandatud firmaväärtus alates omandamise kuupäevast igale kontserni raha teenivale üksusele, mis eeldatavasti saavad ühenduse sünergiast kasu, olenemata sellest, kas omandatud muud varad või kohustused on üle antud nendele üksustele.
Kui raha teeniva üksuse kaetav väärtus on väiksem selle bilansilisest väärtusest, jaotatakse väärtuse langusest tulenev kahjum esmalt üksusele ja seejärel üksuse muude varade bilansilise maksumuse vähendamiseks proportsionaalselt bilansilise jäägi alusel. Kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse kohe koondkasumiaruandes. Firmaväärtuse kajastatud allahindlust ei tühistata järgnevalet perioodidel.
Kui firmaväärtus on eraldatud raha teenivale üksusele ja osa selle üksuse tegevusest realiseeritakse, kaasatakse võorandatud toiminguga seotud firmaväärtus tehingu bilansilisse väärtusse, kui määratakse müügist saadav kasum või kahjum. Nendel tingimustel realiseeritud firmaväärtust mõõdetakse realiseeritud tehingu suhteliste väärtuste ja raha teeniva üksuse säilitatud osa põhjal.
1.11. Kinnisvarainvesteeringud (IAS 40)
Kinnisvarainvesteeringud on kinnisvaraobjektid, mida hoitakse eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlema eesmärgil, mitte aga toodete ja teenuste tootmiseks, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.
Kinnisvarainvesteeringud võetakse esmaselt arvele soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja kõiki otsesid kulusid mis on seotud vara omandamisega.
Edasine kajastamine: Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Vara õiglase väärtuse hindamine toimub regulaarselt, vähemalt igal aruandeperioodil.
Kinnisvarainvesteeringu kajastamine lõpetatakse selle võorandamisel (st. päeval, mil saaja omandab kontrolli). Kõik kasumid või kahjumid, mis tekivad vara võorandamisel (arvutatakse netomüügitulude ja vara bilansilise maksumuse vahena) ning kajastatakse koondkasumiaruandes.
Kinnisvarainvesteering liigitatakse ümber kui vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile, näiteks kui kontsern hakkab kinnisvaraobjekti kasutama halduseesmärkidel.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
1.12. Raha ja raha ekvivalendid, rahavood (IAS 7)
Raha ja raha ekvivalendid on arveldukontod pangas, lühiajalised ülilikviidsed investeeringud (tähtajaga kuni kolm kuud), mida saab kergesti muuta teadaoleva suurusega rahasummas ja mille väärtuse muutumiste risk on väike.
Piirangutega raha ja raha ekvivalentide saldod on need, mis vastavad raha ja raha ekvivalentide määratlusele, kuid ei ole kontsernile kasutamiseks. Kontsernil võib osana oma äritegevusest olla kohustus hoiustada raha tagatisdeposiidina. Sellised tagatisdeposiidid on rahavoogude aruandes kajastatud äritegevuse nõuete muutusena.
Rahavoogude aruanne kajastab aruandeperioodi rahavoogusid, liigitades need põhitegevuse-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Kontsern kajastab põhitegevuse rahavoogusid kaudsel meetodil, mille kohaselt ärikasumit või -kahjumit korrigeeritakse mitterahaliste tehingute, varasemate või tulevaste äritegevusega seotud tekkepõhiselt kajastatud rahalaekumiste või -maksete ning investeerimis- või finantseerimistegevuse rahavoogudega seotud tulude või kulude mõjuga.
1.13. Välisvaluuta
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja kohustused on aruande kuupaeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindluste kursivahed on kajastatud aruandeperioodi kasumiaruandes. Välismaal asuvate tütarettevõtete arvestusvaluutaks on nende majanduskeskkonna valuuta, mistõttu konsolideerimisel on nende tütarettevõtete aruanded välisvaluutast ümber arvestatud eurodesse seejuures vara ja kohustuste kirjod on ümber hinnatud bilansipäeva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel, tulud ja kulud aasta kaalutud keskmise valuutakursi alusel ning muud omakapitali muutused nende tekkimise päeva kursi alusel. Ümberhindluste kursivahed kajastatakse omakapitalis.
1.14. Varud (IAS 2, IAS 23)
Varudes kajastatakse müügiks valmis arendusprojektide all hetkest kui arendusprojektille on väljastatud kasutusluba, muul juhul kajastatakse arenduses olevaid arendusprojekte pooleliolevate arendusprojektide all.
Varusid kajastatakse kas soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Soetusmaksumus koosneb otsesest materjalist ja vajaduse korral otsesest tööjöukulust ja nendest üldkuludest ilma milleta varud ei oleks olemasolevas asukohas ega seisukorras. Kui varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Netorealiseerimisväärtus on hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud objekti lõpetamiseks vajalikud kulud ning turustamis-, müügi- ja üleandmiskulud.
Kinnisvaraarendusprojektidega seotud laenukasutuse kulud on arvatud varude soetusmaksumusse. Kontsern kapitaliseerib laenukasutuse kulud, mis on otseselt seotud kinnisvaraarendusprojektide soetamise või arendamisega, ja lõpetab kapitaliseerimise, kui kinnisvaraarendusprojekt on saavutanud müügivalmiduse, kuid mitte hiljem kui kinnisvaraarendusprojekt on saanud kasutusloa. Kinnisvara hooldamise või kasutamisega seotud intressikulusid ei kapitaliseerita varude soetusmaksumusse, vaid kantakse kuludesse nende tekkimise perioodil. Laenukasutuse kulutused on intress ja muud kulutused, mis tekivad ettevõttel seose arendusprojekti finantseerimisega.
Valminud arendusprojektid müüakse kas ositi või tervikuna. Müügitulu kajastatakse tuluna kinnisvara müügist.
Kontserni arendusprojektid on kajastatud varudes isegi kui kontsern enne arendusprojekti täieliku või osalist müüki teenib renditulu. Kontserni eesmärk on soetatud kinnistud välja arendada ning arendatud projektid müüa.
66
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
1.15. Finantsinstrumentid (IFRS 9, IAS 32)
Finantsinstrument on igasugune leping, millega tekib ühele lepingu osapoolele finantsvara ja teisele lepingu osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument.
Finantsvarad ja -kohustused kajastatakse kontserni finantsseisundi aruandes, kui kontsernist saab instrumendi lepinguline osapool.
Finantsvarasid ja -kohustusi mõõdetakse algselt õiglases väärtuses, v.a nõuded ostjate vastu, millel puudub oluline rahastamiskomponent ja mida hinnatakse tehinguhinnas. Tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvarade ja finantskohustuste (v.a finantsvara ja finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) omandamisel või emiteerimisel, lisatakse või lahutatakse finantsvarade või -kohustuste õiglasest väärtusest, vajaduse korral esmasel arvele võtmis. Tehingukulud, mis on otseselt seotud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade või finantskohustuste omandamise, kajastatakse koheselt kasumiaruandes.
Tavaliselt kannab (majandus)üksus omakapitaliinstrumentide emiteerimisel või soetamisel erinevaid kulusid. Nendes kuludes võivad sisalduda registreerimis- ja muud reguleerivate asutustega seotud tasud, juristidele, audiitoritele ning teistele professionaalsetele nõustajatele makstud summad ja riigilõivud. Omakapitali tehingute tehingukulud kajastatakse omakapitalist mahaarvamisena eeldusel, et need on käsitatavad omakapitali tehinguga otseselt kaasnevate lisakuludena, mida muidu oleks vältitud.
Finantsvarad
Esialgsel kajastamisel mõõdab kontsern finantsvara õiglases väärtuses, millele liidetakse või millest lahutatakse, juhul kui finantsvara ei ole õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, tehingukulu, mis on otseselt seotud finantsvara omandamise või emiteerimisega. Pärast esmast kajastamist mõõdab kontsern finantsvara kas amortiseeritud seotusmaksumuses, õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.
Finantsvara ost-müük kajastatakse arvelduskuupäeva põhist arvestust kasutades. Arvelduskuupäev on kuupäev, mil vara on kontsernile üle antud või kontsern on selle üle andnud.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui finantsvaradelt rahavoogude saamise õigused on lõppenud või need on üle antud ning kontsern on üle andnud sisuliselt kõik omandiõiguse riskid ja hüved. Kajastamise lõpetamisel kajastab kontsern bilansilise jääkmaksumuse ja saadud tasu vahe kasumina või kahjumina. õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade tehingukulud, mis kas liidetakse või lahutatakse, kajastatakse kasumiaruandes. Võlainstrumentide edasine mõõtmine sõltub kontserni vara haldamise ärimudelist ja vara rahavoogudest.
Kontsern mõõdab oma võlainstrumentte korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvara amortiseeritud soetusmaksumus on summa, milles finantsvara esmaselt kajastatakse ja millest on maha arvatud põhiosa tagasimaksed ning millele on lisatud kumulatiivne amortisatsioon, kasutades sisemise intressimäära meetodit selle esialgse summa ja lunastustähtajal makstava summa vahelise iga erinevuse suhtes ja mida on vajadusel korrigeeritud allahindlusega.
Kontsern kajastab laenuinstrumentide, rendinõuete, ostjate vastu esitatavate nõuete, lepinguliste varade ja finantsgarantiilepingute väärtuse langusest tulenevaid eeldatavaid krediidikahjumeid. Eeldatav krediidikahjum on kõigi tasumisele kuulvate lepinguliste rahavoogude ja kõigi kontserni poolt eeldatavalt kättesaadavate rahavoogude vahe, mis on diskonteeritud algse sisemise intressimääraga. Eeldatavate krediidikahjumite summat mõõdetakse igal aruandekuupäeval, et kajastada krediidiriski muutusi pärast vastava finantsinstrumentendi esmakordset kajastamist.
Kontsern mõõdab nõuded ostjate vastu, lepinguliste varade ja rendinõuete eeldatavaid krediidikahjumeid nende kehtivusaja jooksul. Nende finantsvarade eeldatavaid krediidikahjumeid hinnatakse eraldiste maatriksi alusel, mis põhineb kontserni
67
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
varasemal krediidikahjumite kogemusel ning mille mõõtmisel võetakse arvesse võlgnike spetsiifikat, üldisi majanduskeskkonda ja aruande seisuga kehtivaid tingimusi ning tulevasi prognoose, sh vajadusel raha ajavärtust.
Kõigi muude finantsinstrumentide puhul kajastab kontsern eeldatavaid krediidikahjumeid, kui krediidirisk on pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud. Juhul kui finantsinstrumendi krediidirisk ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud, mõõdab kontsern selle finantsinstrumendi kahju allahindlust 12 kuu jooksul eeldatava krediidikahju summas. Kehtivusajal eeldatav krediidikahjum tuleneb kõigist finantsinstrumendi kehtivusajal võimalikest kohustuste täitmata jätmise juhtudest. 12-kuuline eeldatav krediidikahjum on finantsinstrumendi kehtivusaja eeldatav krediidikahjumi osa, mis vastab finantsinstrumendiga seotud kohustuste täitmata jätmise tagajärjel 12 kuu jooksul pärast aruandekuupaeva tekkida võivale eeldatavale krediidikahjumile.
Finantsvara amortiseeritud soetusmaksumuse intressitulu arvutamiseks kasutatakse sisemise intressimäära meetodit. Finantsvaradelt, mille krediidiväärtus on hiljem langenud, kajastatakse intressitulu, rakendades finantsvara korrigeeritud soetusmaksumusele sisemist intressimäära. Kui järgnevatel aruandeperioodidel finantsinstrumendi krediidirisk paraneb nii, et finantsvara väärtus ei ole enam krediidi tõttu langenud, siis rakendatakse intressitulu arvutamiseks sisemist intressimäära bilansilisele brutojääkmaksumusele.
Finantskohustused
Kõik finantskohustused kajastatakse algselt õiglases väärtuses ning laenude, laenukohustuste ja võlgnevuste puhul on maha arvatud otseselt seotud tehingukulud.
Kontserni finantskohustuste hulka kuuluvad võlad, ettemaksed ja laenukohustused. Intressi kandvad laenukohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Sisemise intressimäära meetod on meetod võlainstrumendi amortiseeritud soetusmaksumuse arvutamiseks ja intressikulu jaotamiseks asjakohase ajavahemiku jooksul. Sisemise intressimäär on määr, millega diskonteeritakse hinnangulised tulevased maksed (sh tehingukulud ja muud lisatasud või allahindlused) finantskohustuse eeldatava kehtivusaja jooksul finantskohustuse bilansilisse brutojääkmaksumusse või finantskohustuse amortiseeritud soetusmaksumusse.
Kontsern lõpetab finantskohustuste kajastamise ainult siis, kui kontserni kohustused on täidetud, tühistatud või aegunud. Kajastatud finantskohustuse bilansilise jääkmaksumuse ning makstud ja maksta jääva tasu vahe kajastatakse kasumi või kahjumina kasumiaruandes.
Varjatud tuletisinstrumendid
Kui kontsern sõlmib äripartneriga osanikelepingu, hindab ta finantsvara ja -kohustusi, mis on võetud asjakohaseks liigitamiseks ja määramiseks vastavalt lepingutingimustele, majanduslikele näitajatele ja asjakohastele tingimustele omandamise kuupaeva seisuga. See hõlmab varjatud tuletisinstrumentide eraldamist põhilepingutes. Hübriidlepingusse lülitatud tuletisinstrument, millel on finantskohustus või mittefinantsvara põhileping, eraldatakse põhilepingust ja kajastatakse eraldi tuletisinstrumendina, kui tuletisinstrumendi majanduslikud näitajad ja riskid pole põhilepinguga tihedalt seotud; samasuguste tingimustega eraldiseisev instrument vastab tuletisinstrumendi määratlusele; ja hübriidlepingut ei mõõdeta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Varjatud tuletisinstrumente mõõdetakse õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse muutustega läbi koondkasumiaruande. Ümberhindamine toimub ainult siis, kui lepingu tingimused muutuvad selliselt, et toimub oluline muutus lepingujärgsetes rahavoogudes või finantsvara ümberliigitamine õiglasest väärtusest läbi koondkasumi.
1.16. Eraldised ja tingimuslikud kohustused (IAS 37)
Eraldisi kajastatakse siis, kui kontsernil on minevikusündmusest tulenev eksisteeriv kohustus (juriidiline või faktiline), on tõenäoline, et kontsern peab selle kohustuse täitma, ning kohustuse summa on usaldusväärselt hinnatav. Eraldisena kajastatud
68
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
summa on parim hinnang eksisteeriva kohustuse taitmiseks nõutava tasu kohta aruandeperioodi lõpus, arvestades kohustusega seotud riske ja ebakindlaid asjaolusid. Kui eraldist mõõdetakse eksisteeriva kohustuse taitmiseks vajamineva rahavooga, on selle bilansiline väärtus nende rahavoogude nüüdisväärtus (kui raha ajavärtuse mõju on oluline).
Kui eeldatakse, et osa või kogu eraldise hüvitab kolmas osapool, kajastatakse hüvitis varana, kui on kindel, et hüvitise saamine peale kohustuste täitmist on praktiliselt kindel.
Tingimuslikud kohustused
Tingimuslikud kohustused on need kohustused, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui realiseerimata jätmine või mille summat ei ole võimalik piisavalt usaldusväärselt mõõta. Kontsern ei kajasta tingimuslikke kohustusi, kuid avalikustab tingimuslike kohustiste olemuse lühikirjelduse ja võimaluse korral hinnangu selle finantsmõjule, võimalike väljamaksete summa ja ajaga seotud ebakindlad asjaolud ja hüvitise saamise võimalikkuse juhul, kui väljamaksete võimalus seoses kohustiste täitmisega on äärmiselt vähetõenäoline.
1.17. Valitsusepoolne sihtfinantseerimine (IAS 20)
Valitsusepoolne sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi (majandus)üksusele ressursside üleandmise teel vastutasuks selle eest, et (majandus)üksus on minevikus vastanud teatavatele põhitegevusega seotud tingimustele või teeb seda tulevikus. Tegevuskulude sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mis ei ole varade sihtfinantseerimine.
Valitsusepoolset sihtfinantseerimist kajastatakse süstemaatiliselt kasumiaruandes nendel perioodidel, mil (majandus)üksus kajastab kuluna seotud kulutusi, mille kompenseerimiseks on sihtfinantseerimine ette nähtud. Valitsusepoolne sihtfinantseerimine, mida saadakse juba esinenud kulude või kahjumite kompenseerimise või (majandus)üksusele kohese rahalise toetuse andmise eesmärgil, ilma asjaomaste tulevaste kulutusteta, kajastatakse selle perioodi kasumiaruandes, mil ta muutub kättesaadavaks.
1.18. Rendiarvestus (IFRS 16)
Kontsern hindab lepingu sõlmimisel, kas leping on rendileping või sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigust kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus.
Kontsern kui rentnik
Kontsern mõõdab kasutusõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustusi kõigi rendilepingute osas, milles osaleb kui rentnik, v.a madala väärtusega lühiajalised rendilepingud.
Kasutusõiguse esemeks olevat vara mõõdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad kahjumid, ning korrigeeritakse liisingukohustuste ümberhindlusega. Kasutusõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab rendikohustuse esialgsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat, kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid (millest on maha arvatud saadud allahindlused), kõiki kontsernile tekkinud rentniku esmaseid otsekulutusi; ja rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele, v.a juhul, kui need kulutused tehakse varude valmistamiseks.
Kontsern mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustuse selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimakseid diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga või kontserni alternatiivse laenuintressimääraga. Alternatiivne intressimäär on intressimäär, mida kontsern peaks maksma laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara.
Rendimaksed hõlmavad fikseeritud makseid (sh sisulised fikseeritud makseid), millest on maha arvatud saadaolevad rendistiimulid, muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast, ja summad, mida eeldatavasti tasutakse jääkvärtuse
69
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
garantiide alusel. Rendimaksed hõlmavad ka kontserni poolt mõistlikult kasutatava ostuõiguse realiseerimise hinda ja tasumisele kuuluvad trahve rendilepingu lõpetamise eest, kui rendiperiood eeldab, et kontsern kasutab rendilepingu lõpetamise õigust.
Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutusõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et kontsern realiseerib ostuõiguse, arvestab kontsern kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab kontsern kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.
Rendikohustust mõõdetakse järgmiselt:
- bilansilise väärtuse suurendamine vastavalt rendikohustuse intressile;
- bilansilise väärtuse vähendamine vastavalt tehtud rendimaksetele;
- bilansilise väärtuse ümberhindamine vastavalt kasutamisõiguse esemeks oleva vara rendikohustuse ümberhindusele või rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.
Kortsern kui rendileandja
Rendilepingud, mille puhul kontsern on rendileandja, liigitatakse kapitali- või kasutusrendiks. Kui kõik olulised rendile antava vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, liigitatakse rendileping kapitalirendiks. Kõik muud rendid liigitatakse kasutusrendiks.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul tuluna lineaarselt. Renditulu teenimisel tekkinud kulutused, k.a amortisatsioon, kajastatakse kuluna. Kasutusrendi sõlmimiseks tehtud esmased otsekulud lisatakse alusvara bilansilisele väärtusele ja kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt, samadel alustel nagu renditulu.
Kortsern on sõlminud rendileandjana lühialised rendilepingud elukondliku kinnisvaraarenduses Lätis kuni kinnisvara müümiseni. See kinnisvara kajastatakse varuna, kuna seda hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus.
1.19. Tulud (IFRS 15)
Kortsern kajastab müügitulu järgmistest peamistest allikatest:
- tulu kinnisvara müügist;
- projektijuhtimisteenustest saadav tulu;
- üüritulu;
- tulu muudest teenustest.
Kortsern kajastab klientidele lubatud kaupade või teenuste müümisel müügitulu summas, mis vastab tasule, mida on õigus vastavate kaupade ja teenuste müügi eest saada. Kontsern kajastab tulu, kui kontroll müüdud toodete või teenuste eest läheb üle kliendile.
Tulu kinnisvara müügist
Tulu ostetud kaupade ja valmistoodangu, sh tulu kontserni arendatud kinnisvara müügist, kajastatakse siis, kui ostja on saanud olulises osas kontrolli kauba üle ja on tõenäoline, et tehinguga seotud majandusliku kasu saab kontsern ning tehinguga seotud või tekkivaid kulusid ja võimalikku tulu saab usaldusväärselt mõõta. Kinnisvara müük loetakse toimunuks, kui ostjaga sõlmitakse asjaõiguslik leping.
70
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Kontsern kajastab tulu tehinguhinna ulatuses. Tehinguhind on tasu, mida kontsern loodab saada vastutasuks lubatud kaupade või teenuste võõrandamise eest kliendile.
Projektijuhtimisteenustest saadav tulu
Projektijuhtimiseteenuse tulud teenitakse projektijuhtimisteenustest, mida osutatakse kontsernivälistele koostõopartneritele ja sidusettevõtetele. Projektijuhtimise tulud kajastatakse aruandeperioodil, mil teenust osutatakse.
Üüritulu
Üüritulu sisaldab tulu kontserni elu- ja ärikinnisvara üürimisest. Kasutusrendi renditulu kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt.
Tulu muudest teenustest
Muu müügitulu on tulu kontserni poolt osutatud teenuste, mis ei ole projektijuhtimine ega üürimine, ja kaupade, mis ei ole arendusprojektid, müügist teenitud tulu.
1.20. Tegevussegmendid (IFRS 15, IFRS 8)
Segment on kontserni eristatav komponent, mis teenib tulu ja kannab kulu. Segmendiaruandlus esitatakse tegevus- ja geograafiliste segmentide kohta.
Kontsern esitab eraldi teavet järgmiste tegevussegmentide kohta:
- elukondlik kinnisvara;
- ärikinnisvara;
- peakontor.
Geograafilised segmendid viitavad kinnisvara asukohale. Kontsern tegutseb Eestis, Lätis ja Kanadas.
Kontserni juhatus vaatab äritulemused regulaarselt üle, et jälgida erinevate segmentide müügitulu tulemuslikkust ja ärikasumit (kahjumit). Segmendiaruandlus esitatakse konsolideeritud näitajate alusel, kus kõik kontserni ettevõtete vahelised tehingud on elimineeritud.
1.21. Tulumaks (IAS 12)
Ettevõtte tulumaks Eestis
Eestis 1. jaanuaril 2000 jõustunud tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata ettevõtte kasumit, vaid maksustatakse netodividende. Tulumaksu makstakse dividendide, erisoodustuste, kingituste, annetuste, külaliste vastuvõtukulude, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete ja siirdehindade korrigeerimise eest. Tegelik tulumaksumäär on väljamakstud netodividendidelt 22/78. Varasem regulaarsete dividendide soodusmäär 14/86 kehtis kuni 31. detsembrini 2024.
Ettevõtte tulumaks Lätis
Alates 1. jaanuarist 2018 maksustatakse pärast 2017. aastat teenitud kasumit 20/80 määraga. Tulumaksuseaduse üleminekueeskirjad lubavad vähendada dividendidest makstavat kasumit, kui ettevõttel on 31. detsembri 2017. aasta seisuga kasutamata maksukahjumeid või teatud eraldisi. Alates 2018. aastast kehtiva tulumaksuseaduse rakendamise tulemusel ei ole Lätis enam erinevusi maksuarvestuse ning varade ja kohustuste bilansilise väärtuse vahel, mistõttu ei kajastata edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi Läti tütarettevõtete ees.
71
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Ettevõtte tulumaks Kanadas
Mittresidentide kontrolli alla kuuluvate ettevõtetele kohaldatakse Kanadas ettevõtte tulumaksu, mille kombineeritud föderal- ja provintsimaksumäär on 26,5%. Maksustav tulu arvutatakse ettevõtte kasumist enne tulumaksu, mida korrigeeritakse ajutiste või püsivate tulude ja kulude korrigeerimisega vastavalt kohalikele tulumaksuseadustele. Mitteresidentist aktsionäridele makstavate dividendide kinnipeetav tulumaksumäär on 5%.
Edasilükkunud tulumaksukohustis
Edasilükkunud tulumaksukohustust kajastatakse seoses tütarettevõtetesse tehtud investeeringutega, v.a juhul, kui kontsern saab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistamise ajastust ja on tõenäoline, et tagasipööramist lähitulevikus ei toimu. Kuna emaettevõte kontrollib dividendide maksimist, investeeringu müümist või likvideerimist ning muid tehinguid tütarettevõtetes, saab ta kontrollida nende investeeringutega seotud maksustatavate ajutiste erinevuste tühistamise ajastust. Seega, kui emaettevõte on otsustanud, et teenitud kasumit lähitulevikus ei jaotata, ei kajasta emaettevõte edasilükkunud tulumaksu kohustust. Kui emaettevõte hindab, et dividendid makstakse välja lähitulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustust kavandatud dividendimakse ulatuses tingimusel, et aruande kuupaeva seisuga on dividendide ja omakapitali maksmiseks piisavalt vahendeid, mille arvelt lähitulevikus kasumit jaotada.
1.22. Õigllase väärtuse mõõtmine (IFRS 13)
Õiglane väärtus on hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel mõõtmiskuupaeval turuosaliste vahelises tavapärases tehingus hetkel kehtivatel turutingimustel. Kontsern mõõdab oma finantsinstrumente õiglases väärtuses igal finantsseisundi aruande kuupaeval. Õigllase väärtuse mõõtmine eeldab, et tehing vara müümiseks või kohustise tasumiseks toimub kas vara või kohustise põhiturul või põhituru puudumisel vara või kohustise kõige soodsamal turul.
Kontsern mõõdab vara või kohustise õiglast väärtust eelduste põhjal, mida turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinna määramisel, eeldades, et turuosalised tegutsevad oma parimates majanduslikes huvides.
Vara või kohustuse õigllase väärtuse hindamisel kasutab kontsern turul jälgitavaid andmeid ulatuses, milles see on kättesaadav.
Raha ja raha ekvivalendid on arvelduskontode jäägid ja hoiuseid kohalikes kommertspankades. Hoiused on lühiajalised ja väga likviidsed investeeringud, mis on kergesti konverteeritavad teadaolevateks rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on ebaoluline. Oma lühiajalisuse tõttu on bilansilised väärtused ligilähedased raha ja raha ekvivalentide õiglasele väärtusele.
Lühiajaliste laenunõuete, pikaajaliste laenude ja muude pikaajaliste nõuete eeldatav krediidikahjum on 0%, ostjate nõuete ajalooline keskmine on olnud seisuga 31.12.2025: 2,6% (31.12.2024: 2,3%). Mõju nõuete kaetavusele lühikeses perspektiivis ja eeldatavad kahjumid nende nõuete kehtivuse ajal on finantsseisundi aruande kuupaeval ebaolulised.
Varud on finantsseisundi aruandes kajastatud soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Õiglast väärtust hinnatakse neto realiseerimisväärtuse alusel koos 15% allahindlusega, et katta kõik riskid ja võimalikud kahjud enne kui arendus on lõpetatud ja kinnisvara müüdud (n-ö hair cut). Rakendatud protsent põhineb juhtkonna hinnangul, mis tuleneb nende erialastest teadmistest tegevusvaldkonnas.
Materiaalse põhivara õiglane väärtus võrdub eelduslikult bilansilise väärtusega, kuna selle hinnanguline kasulik eluiga, jääkväärtused ja amortisatsioonimeetodid vaadatakse üle igal bilansipäeval.
Kontserni hinnangul ei erine finantskohustiste bilansiline väärtus konsolideeritud finantsseisundi aruandes oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna neid mõõdetakse neto rahavoogude diskonteerimisel tegeliku intressimääraga, mis arvestab kõiki laenamisega kaasnevaid otsekulusid ja finantskohustise planeeritava tasumise aega.
72
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Osa kontserni pikaajalistest laenudest on ujuva intressimääraga (sisaldab 6 kuu Euribori). Juhtkonna hinnangul ei ole kontserni finantsväljavaated ja tururiskid pärast laenude saamist oluliselt muutunud ning kontserni või a intressimäärad vastavad turutingimustele.
Kõik varad ja kohustused, mille õiglast väärtust finantsaruannetes mõõdetakse või avalikustatakse, liigitatakse õiglase väärtuse hierarhiasse, mida kirjeldatakse järgmiselt, lähtudes madalaima taseme sisendist, mis on õiglase väärtuse mõõtmisel tervikuna oluline:
- Taseme (T) sisendid – identsete varade ja kohustuste noteeritud turuhinnad aktiivsetel turgudel.
- Taseme (T) sisendid – õiglast väärtust hinnatakse turuinfo abil ja hindamine põhineb jälgitavatel sisenditel.
- Taseme (T) sisendid – õiglast väärtust hinnatakse diskonteeritud rahavoogude hindamismeetodit kasutades ja hindamine põhineb mitte-järgitavatel sisenditel.
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Bilansiline väärtus | Õiglane väärtus | T | Bilansiline väärtus | Õiglane väärtus | T | |
| Varad | ||||||
| Käibevarad | ||||||
| Raha ja raha ekvivalendid | 3 821 | 3 821 | 1 | 6 249 | 6 249 | 1 |
| Nõuded ostjatele ja muud nõuded | 1 807 | 1 807 | 3 | 761 | 761 | 3 |
| Laenunõuded | 0 | 0 | 3 | 200 | 200 | 3 |
| Varud | 58 938 | 57 116 | 3 | 64 141 | 61 220 | 3 |
| Käibevarad kokku | 64 566 | 62 744 | 71 351 | 68 406 | ||
| Põhivara | ||||||
| Materiaalne põhivara | 260 | 260 | 3 | 288 | 288 | 3 |
| Immateriaaline põhivara | 0 | 0 | 3 | 2 | 2 | 3 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 11 820 | 11 820 | 3 | 7 980 | 7 980 | 3 |
| Finantsinvesteeringud | 7 837 | 7 837 | 3 | 6 424 | 6 424 | 3 |
| Laenunõuded | 6 521 | 6 521 | 3 | 2 428 | 2 428 | 3 |
| Muud pikaajalised nõuded | 805 | 805 | 3 | 340 | 340 | 3 |
| Põhivara kokku | 27 269 | 27 269 | 17 462 | 17 462 | ||
| Varad kokku | 91 835 | 89 987 | 88 813 | 85 868 | ||
| Kohustised ja omakapital | ||||||
| Lühiajalised kohustised | ||||||
| Laenukohustised | 5 687 | 5 687 | 3 | 23 336 | 23 336 | 3 |
| Rendikohustised | 50 | 50 | 3 | 52 | 52 | 3 |
| Ettemaksed klientidelt | 1 544 | 1 544 | 3 | 724 | 724 | 3 |
| Võlad tarnijatele ja muud võlad | 6 832 | 6 832 | 3 | 6 542 | 6 542 | 3 |
| Lühiajalised kohustised kokku | 14 113 | 14 113 | 30 654 | 30 654 | ||
| Pikaajalised kohustised | ||||||
| Laenukohustised | 42 060 | 42 060 | 3 | 31 352 | 31 352 | 3 |
| Rendikohustised | 112 | 112 | 3 | 162 | 162 | 3 |
| Muud pikaajalised kohustised | 8 472 | 8 472 | 3 | 4 635 | 4 635 | 3 |
| Pikaajalised kohustised kokku | 50 644 | 50 644 | 36 149 | 36 149 | ||
| Kohustised kokku | 64 757 | 64 757 | 66 803 | 66 803 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
1.23. Hüvitised töötajatele (IAS 19)
Kontsern kasutab ainult lühiajalisi hüvitisi töötajatele (eeldatakse, et need makstakse täielikult välja enne 12 kuu möödumist aruandeperioodi lõpust, mil töötajad teenuseid osutavad), nagu palgad ja sotsiaalkindlustusmakse; tasuline põhipuhkus ja haiguspuhkus; ja boonused. Kontserni töötajad ei ole aruandeperioodidel ega pärast viimast finantsseisundi aruande kuupäeva 31.12.2025 saanud hüvitisi, aktsiapõhiseid makseid ega aktsiaoptsioone.
1.24. Seotud osapooled (IAS 24)
Seotud osapoolte vaheline tehing on ressursside, teenuste või kohustuste üleandmine kontserni ja seotud osapoole vahel sõltumata sellest, kas see toimub tasu eest või tasuta. Sellised tehingud võivad mõjutada kontserni kasumit või kahjumit ning finantsseisundit. Sel põhjusel võivad teadmised kontserni tehingutest, võlgnevuse saldodest, sh kohustistest ja suhetest seotud osapooltega mõjutada finantsaruannete kasutajate hinnanguid kontserni tegevusele, sh hinnanguid kontserni ees seisvatele riskidele ja võimalustele.
Emaettevõtte ja tütarettevõtete vahelised suhted avalikustatakse, vaatamata sellele, kas nimetatud seotud osapoolte vahel on olnud tehinguid või mitte. Kontsern avalikustab informatsiooni seotud osapoolte suhete kohta, sõltumata sellest, kas seotud osapoolte vahel on tehinguid toimunud.
Seotud osapoolteks loetakse juhtkonna (nõukogu ja juhatus) võtmeisikud, nende lähisugulased ja nende kontrolli all või olulise mõju all olevad üksused ning sidusettevõtted.
1.25. Kasum aktsia kohta (IAS 33)
Tava aktsiakasum arvutatakse, jagades emaettevõtte omanikele kuuluva aruandeperioodi puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Lahustatud aktsiakasum arvutatakse, jagades emaettevõtte aktsionäridele kuuluva perioodi puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise aktsiate arvuga, võttes arvesse ka potentsiaalselt lahustava toimega emiteeritavate aktsiate arvu.
1.26. Aruandeperioodi järgsed sündmused (IAS 10)
Aruandeasta finantsaruanded kajastavad olulisi vara ja kohustiste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahel ning on seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi aruandeperioodi järgseid sündmusi, mis ei ole seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata finantsseisundi aruandes, nende olemasolul on nende sisu avalikustatud aastaaruande lisades.
74
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 2. Raha ja raha ekvivalendid
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|
| Arvelduskontode jääk | 3 821 | 6 249 |
| Raha ja raha ekvivalendid kokku | 3 821 | 6 249 |
Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|
| Nõuded ostjatele | 1 001 | 463 |
| Ebatõenäoliselt laekuvad ostjate nõuded | -13 | -13 |
| Nõuded ostjatele kokku | 988 | 450 |
| Ettemaksed | ||
| Maksude ettemaks | ||
| Käibemaks | 320 | 147 |
| Muud ettemaksed kaupade ja teenuste eest | 59 | 113 |
| Ettemaksed kokku | 379 | 260 |
| Muud lühiajalised nõuded | ||
| Intressinõuded (lisa 27) | 0 | 2 |
| Muud lühiajalised nõuded | 440 | 49 |
| Muud lühiajalised nõuded kokku | 440 | 51 |
| Nõuded ja ettemaksed kokku | 1 807 | 761 |
Lisa 4. Varud
Varud liigitatakse müügiks valmis arendusprojektide alla kui arendusprojektile on väljastatud kasutusluba. Seisuga 31.12.2025 on kasutusload väljastatud elamuarenduse projektidele aadressidel, Manufaktuuri 7, Nõmme tee 57 ja Paldiski mnt 227c Eestis ning Ranka dambis 5 ja Jūrmalas gatve 74 Lätis. Lisaks on osaline kasutusluba väljastatud ärikinnisvara arendusprojektile aadressil Ulbrokas 34 Lätis.
Müügiks valmis arendusprojektides oli seisuga 31.12.2025 müümata 28 korterit (31.12.2024: 30), millest 10 korterit Riias ning 18 korterit Tallinnas, lisaks 453 m² äripinda Tallinnas.
- aastal toimus Alvari 1, 1a ja 5 ning Narva mnt 150b kinnistute ümberliigitamine kinnisvarainvesteeringuks. Täiendav informatsioon lisas 5.
Aruandeperioodi rahavoogude aruandes on korrigeeritud varude muutust laenu intresside võrra mida kapitaliseeritakse varude soetusmaksumusse. Seisuga 31.12.2025 on aruandeperioodi intressikulusid varudesse kapitaliseeritud summas 1 859 tuhat eurot (31.12.2024: 3 740 tuhat eurot). Lisainformatsioon intressikulude kohta on esitatud lisas 24.
Lisainformatsioon pangalaenude tagatiseks olevate varude kohta on esitatud lisas 10.
75
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Seisuga 31.12 on varudes kajastatud järgmised arendusprojektid:
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Address | Arendusettevõte | Asukoht | Segment | Bilansiline väärtus | Projekti staatus | Bilansiline väärtus | Projekti staatus |
| Pooleliolevad arendusprojektid | |||||||
| Paldiski mnt 227c, Tallinn | Hepsor 3Torni OÜ | Eesti | Elukondlik | 0 | - | 9 530 | E |
| Narva mnt 150b, Tallinn | Hepsor N450 OÜ | Eesti | Elukondlik/Äri | 0 | - | 4 071 | A |
| Manufaktuuri 5, Tallinn | Hepsor Phoenix 3 OÜ | Eesti | Elukondlik/Äri | 10 776 | D | 7 556 | D |
| Manufaktuuri 7, Tallinn | Hepsor Phoenix 2 OÜ | Eesti | Elukondlik/Äri | 0 | - | 7 260 | E |
| Alvari 2/Paevälja 9, Tallinn | Hepsor Fortuuna OÜ | Eesti | Elukondlik | 0 | - | 1 885 | B |
| Alvari 1, 1a, 5, Tallinn | Hepsor A1 OÜ | Eesti | Elukondlik | 0 | - | 2 022 | A |
| Kadaka tee 197, Tallinn | H&R Residentsid OÜ | Eesti | Elukondlik | 1 387 | A | 1 305 | A |
| Manufaktuuri 12, Tallinn | Hepsor Phoenix 4 OÜ | Eesti | Elukondlik | 2 867 | D | 1 131 | B |
| Vana-Tartu mnt 49, Tallinn | Hepsor VT49 OÜ | Eesti | Äri | 1 295 | B | 1 153 | B |
| Võistluse 7, Tallinn | Hepsor V7 OÜ | Eesti | Elukondlik | 490 | B | 425 | B |
| Manufaktuuri 3, Tallinn | Hepsor PHX5 OÜ | Eesti | Elukondlik | 5 834 | A | 0 | - |
| Saules aleja 2, Riia | Hepsor SA2 SIA | Läti | Elukondlik | 1 082 | B | 1 079 | B |
| Ulbrokas 34, Riia | Hepsor U34 SIA | Läti | Äri | 0 | - | 6 794 | D |
| Braila 23, Riia | Hepsor Jugla SIA | Läti | Elukondlik | 1 681 | D | 618 | B |
| Ganibu Dambis 17a, Riia | Hepsor Ganibu Dambis SIA | Läti | Äri | 4 928 | C | 4 431 | B |
| Jürmalas gatve, Riia | Hepsor JG SIA | Läti | Elukondlik | 0 | - | 5 226 | D |
| Smaidu, Drellini | Riga Properties 4 SIA | Läti | Äri | 4 484 | A | 4 226 | A |
| Eizenijas 18, Riia | Hepsor E18 SIA | Läti | Elukondlik | 546 | D | 361 | B |
| Dzelzavas 74c, Riia | Hepsor Dz74c SIA | Läti | Elukondlik | 4 036 | D | 0 | - |
| Starta 17, Riia | Hepsor S17 SIA | Läti | Elukondlik | 1 288 | B | 0 | - |
| Pooleliolevad arendusprojektid kokku | 40 694 | 59 073 |
Müügiks valmis arendusprojektid
| Manufaktuuri 22, Tallinn (parkimiskohad) | Hepsor Phoenix OÜ | Eesti | Elukondlik | 16 | E | 16 | E |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Nõmme tee 57, Tallinn | Hepsor N57 OÜ | Eesti | Elukondlik | 122 | E | 2 349 | E |
| Paldiski mnt 227c, Tallinn | Hepsor 3Torni OÜ | Eesti | Elukondlik | 1 884 | E | 0 | - |
| Manufaktuuri 7, Tallinn | Hepsor Phoenix 2 OÜ | Eesti | Elukondlik/Äri | 2 380 | E | 0 | - |
| Strëlnieku 4b, Riia | Hepsor S4B SIA | Läti | Elukondlik | 0 | - | 77 | E |
| Ranka Dambis 5, Riia | Hepsor RD5 SIA | Läti | Elukondlik | 671 | E | 2 626 | E |
| Jürmalas gatve 74, Riia | Hepsor JG SIA | Läti | Elukondlik | 578 | E | 0 | - |
| Ulbrokas 34, Riia | Hepsor U34 SIA | Läti | Äri | 12 593 | E | 0 | - |
| Müügiks valmis arendusprojektid kokku | 18 244 | 5 068 | |||||
| Varud kokku | 58 938 | 64 141 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Projekti staatsued on liigitatud järgmiselt:
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|
| A – planeering menetluses | 11 705 | 11 624 |
| B – ehitusluba menetluses | 4 155 | 11 083 |
| C – ehitusluba olemas /ehitust ei ole alustatud | 4 928 | 0 |
| D – ehitust on alustatud /müügiga on alustatud | 19 906 | 19 576 |
| E – ehitus valmis, müügis | 18 244 | 21 858 |
| Varud kokku | 58 938 | 64 141 |
Lisa 5. Materiaalsed põhivarad
| tuhandetes eurodes | Hooned ja rajatised | Masinad ja seadmed | Muu materiaalne pöhivara | Kokku |
|---|---|---|---|---|
| 2025 | ||||
| Soetusmaksumus seisuga 31.12.2024 | 270 | 58 | 170 | 498 |
| Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2024 | -55 | -25 | -130 | -210 |
| Jääkväärtus seisuga 31.12.2024 | 215 | 33 | 40 | 288 |
| Soetused | 28 | 0 | 38 | 66 |
| Pöhivara ettemaksed | 0 | 0 | 3 | 3 |
| Kulum | -61 | -12 | -24 | -97 |
| Müüdud pöhivara seotusmaksumus | 0 | 0 | -6 | -6 |
| Müüdud pöhivara kogunenud kulum | 0 | 0 | 6 | 6 |
| Soetusmaksumus seisuga 31.12.2025 | 298 | 58 | 205 | 561 |
| Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2025 | -116 | -37 | -148 | -301 |
| Jääkväärtus seisuga 31.12.2025 | 182 | 21 | 57 | 260 |
| 2024 | ||||
| Soetusmaksumus seisuga 31.12.2023 | 256 | 58 | 157 | 471 |
| Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2023 | -173 | -14 | -122 | -309 |
| Jääkväärtus seisuga 31.12.2023 | 83 | 44 | 35 | 162 |
| Uued rendilepingud (lisa 11) | 302 | 0 | 0 | 302 |
| Soetused | 0 | 0 | 23 | 23 |
| Kulum | -170 | -11 | -18 | -199 |
| Rendilepingu lõpetamine | -288 | 0 | 0 | -288 |
| Lõppenud rendilepingu kogunenud kulum | 288 | 0 | 0 | 288 |
| Maha kantud pöhivara seotusmaksumus | 0 | 0 | -10 | -10 |
| Maha kantud pöhivara kogunenud kulum | 0 | 0 | 10 | 10 |
| Soetusmaksumus seisuga 31.12.2024 | 270 | 58 | 170 | 498 |
| Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2024 | -55 | -25 | -130 | -210 |
| Jääkväärtus seisuga 31.12.2024 | 215 | 33 | 40 | 288 |
Hoonete ja rajatiste varaklassis on kajastatud kontori üürileping Riias. 2024. aastal sõlimti uus rendileping Riia büroole, tähtajaga 5 aastat. Kontsern rendib Riias büroopinda allrendi korras seotud osapoolele. 2025. aastal oli üüritulu 30 tuhat eurot (2024: 30 tuhat eurot). Kasutusrendi allrenti kajastatakse lihtsustatud korras muude äritulude ja muude ärikulude all (lisa 22).
77
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud
Aruandeperioodil liigitati Tallinnas aadressidel Alvari 1, 1a ja 5 ning Narva mnt 150b asuvad kinnistud varudest ümber kinnisvarainvesteeringuks. Kontsern ei kavanda nimetatud kinnistutel arendustegevust ning neid hoitakse eesmärgiga teenida tulu vara väärtuse kasvust. Elamumaa sihtotstarbega Alvari tänava kinnistute õiglase väärtuse määramiseks lähtus kontsern aruandeperioodil läheduses toimunud sarnaste kinnistute tehinguhindadest. Narva mnt 150b kinnistu, mille sihtotstarve on ärimaa, õiglane väärtus määrati sõltumatu eksperdi koostatud hinnangu alusel. 31.12.2025 seisuga on kinnistute õiglaseks väärtuseks hinnatud 3,8 miljonit eurot. Kontsern teenis ümberliigitamisest kasumit 792 tuhat eurot (lisa 22).
Hepsor M14 OÜ büroohoone arendusprojekt Tallinnas, Meistri 14 ehitus valmis 2021. aastal. Seisuga 31.12.2024 liigitati hoone kinnisvarainvesteeringuks, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Kontsern teostas hindamise viie aasta diskonteeritud rahavoogude meetodil. Kuna kinnisvarainvesteeringu eesmärgiks on teenida üüritulu, siis näitab kasutatud meetod kõige paremini kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust. Hinnangu aluseks on olemasolevad rahavood, tootlikkuse määr ning sobiv diskontomäär, mis võtab arvesse keskmise investorite oodatava tootlikkuse sarnaste varade osas. 2025. aasta lõpus kasutati vara hindamiseks tootlikkuse määrä 7,7% ning diskontomäärä 8,1%. Seisuga 31.12.2025 hinnati vara õiglaseks väärtuseks 8,0 (31.12.2024: 8,0) miljonit eurot.
Lisa 7. Finantsinvesteeringud
Finantsinvesteeringuna kajastatakse Tatari 6A Arenduse OÜ, kus kontsern omab 80% osalust ettevõttest. Kontsern osutab arendusprojekti juhtimisteenust. Juhtimisprotsessi kvaliteedi tagamiseks omab kontsern ettevõttes arendusperioodil 80% osalust, mis antakse kaasomanikule üle arendusprotsessi lõppedes. Kontsernil ei ole projektis kasumiosalust. Finantsinvesteeringu bilansiline väärtus on 2 tuhat eurot.
Aastatel 2023–2025 on kontsern investeeritud Kanadas kokku viide ühisettevõttesse. Ühisettevõtteid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. 2023. aastal investeeris Kontsern Kanadas kahte ühisettevõttesse: Weston Limited Partnership ja Elysium Isabella Limited Partnership. 2024 ja 2025 aastatel on kontsern investeeritud kolme Kanada ühisettevõttesse: Elysium Glenavy Limited Partnership, Brownville Limited Partnership ja EH High Park Limited Partnership. Kanada investeeringute bilansiline väärtus 31.12.2025 seisuga on 7 835 eurot.
Seisuga 31.12.2025 on Grupi finantsinvesteeringute bilansiline väärtus kokku 7 837 (31.12.2024: 6 424) tuhat eurot.
Lisa 8. Muud pikaajalised nõuded
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|
| Intressinõuded (lisa 27) | 782 | 309 |
| Muud nõuded | 23 | 31 |
| Kokku | 805 | 340 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 9. Antud laenud
| tuhandetes eurodes | Mitteseotud juriidilised isikud | Seotud juriidilised isikud | Kokku |
|---|---|---|---|
| 2025 | |||
| Laenujääk seisuga 31.12.2024 | |||
| - lühiajaline osa | 200 | 0 | 200 |
| - pikaajaline osa | 0 | 2 428 | 2 428 |
| Laenujääk kokku | 200 | 2 428 | 2 628 |
| Antud laenud | 296 | 4 144 | 4 440 |
| Ümberliigitamine kontsernilaenuks | -296 | 0 | -296 |
| Tütarettevõtte jagunemine (lisa 14) | -200 | 0 | -200 |
| Efektiivse intressimäära mõju | 0 | -51 | -51 |
| Laenujääk seisuga 31.12.2025 | 0 | 6 521 | 6 521 |
| - pikaajaline osa | 0 | 6 521 | 6 521 |
| Lepinguline intressimäär aastas | 0-12% | 7-12% | |
| Efektiivne intressimäär aastas | 0% | 6,47-17,17% | |
| 2024 | |||
| Laenujääk seisuga 31.12.2023 | |||
| - lühiajaline osa | 311 | 0 | 311 |
| - pikaajaline osa | 0 | 1 729 | 1 729 |
| Laenujääk kokku | 311 | 1 729 | 2 040 |
| Antud laenud | 200 | 718 | 918 |
| Tütarettevõtte jagunemine | -311 | 0 | -311 |
| Efektiivse intressimäära mõju | 0 | -19 | -19 |
| Laenujääk seisuga 31.12.2024 | 200 | 2 428 | 2 628 |
| - lühiajaline osa | 200 | 0 | 200 |
| - pikaajaline osa | 0 | 2 428 | 2 428 |
| Lepinguline intressimäär aastas | 0% | 7,0% | |
| Efektiivne intressimäär aastas | 0% | 6,7% |
Lisainformatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta on esitatud lisas 32.
79
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 10. Saadud laenud
| tuhandetes eurodes | Pangalaenud | Völakirjad | Mitteseotud juriidilised isikud | Seotud juriidilised isikud | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| 2025 | |||||
| Laenujääk seisuga 31.12.2024 | |||||
| - lühiajaline osa | 17 753 | 0 | 4 345 | 1 238 | 23 336 |
| - pikaajaline osa | 16 075 | 0 | 15 144 | 133 | 31 352 |
| Laenujääk kokku 31.12.2024 | 33 828 | 0 | 19 489 | 1 371 | 54 688 |
| Saadud laenud | 14 627 | 8 000 | 4 947 | 0 | 27 574 |
| Tagastatud laenud | -25 249 | 0 | -6 617 | -1 238 | -33 104 |
| Ümberliigitamine kontserni laenuks | 0 | 0 | -1 226 | 0 | -1 226 |
| Völakirja emissioonikulud | 0 | -192 | 0 | 0 | -192 |
| Efektiivse intressimäära möju | 114 | 5 | -112 | 0 | 7 |
| Laenujääk seisuga 31.12.2025 | 23 320 | 7 813 | 16 481 | 133 | 47 747 |
| - lühiajaline osa | 1 558 | 0 | 4 129 | 0 | 5 687 |
| - pikaajaline osa | 21 762 | 7 813 | 12 352 | 133 | 42 060 |
| Lepinguline intressimäär aastas | EU6+3,25%-8%; 5,46% | 9,50% | 0-15% | 0-12% | |
| Efektiivne intressimäär aastas | EU6+3,25%-8%; 5,46% | 10,35% | 9,16-11,67% | 5,57-9,85% | |
| 2024 | |||||
| --- | --- | --- | --- | --- | --- |
| Laenujääk seisuga 31.12.2023 | |||||
| - lühiajaline osa | 34 372 | 0 | 4 845 | 1 383 | 40 600 |
| - pikaajaline osa | 1 937 | 0 | 14 368 | 0 | 16 305 |
| Laenujääk kokku 31.12.2023 | 36 309 | 0 | 19 213 | 1 383 | 56 905 |
| Saadud laenud | 28 221 | 0 | 4 688 | 4 710 | 37 619 |
| Tagastatud laenud | -29 296 | 0 | -4 851 | -4 722 | -38 869 |
| Tütarettevõtte müügist tulenev laenu vähendus | -1 300 | 0 | 0 | 0 | -1 300 |
| Efektiivse intressimäära möju | -106 | 0 | 439 | 0 | 333 |
| Laenujääk seisuga 31.12.2024 | 33 828 | 0 | 19 489 | 1 371 | 54 688 |
| - lühiajaline osa | 17 753 | 0 | 4 345 | 1 238 | 23 336 |
| - pikaajaline osa | 16 075 | 0 | 15 144 | 133 | 31 352 |
| Lepinguline intressimäär aastas | EU6+3,75%-5,9%; 5,5% | 0-12% | 7-12% | ||
| Efektiivne intressimäär aastas | 7,34-13,7% | 5,6%-10,6% | 8,9% |
Aruandeperioodi rahavoogude aruandes on korrigeeritud varude muutust laenude tegeliku intressimäära mõjust tulenevalt 102 tuhat eurot (2024: 417 tuhat eurot) mida kapitaliseeritakse varude soetusmaksumusse.
Lisainformatsioon rahavoogude kohta on esitatud lisas 27.
Lisainformatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta on esitatud lisas 32.
80
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Seisuga 31.12.2025 on arendusprojektide riski vastu saadud 79% (31.12.2024: 89%) kõikidest kontsernile antud laenudest.
| tuhandetes eurodes | Pangalaenud | Võlakirjad | Mitteseotud juriidilised isikud | Seotud juriidilised isikud | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| Seisuga 31.12.2025 | |||||
| Arendusprojektidesse antud laenud | 21 320 | 0 | 16 481 | 133 | 37 934 |
| Peakontoritele antud laenud arendusprojektide finantseerimiseks | 2 000 | 7 813 | 0 | 0 | 9 813 |
| Kokku | 23 320 | 7 813 | 16 481 | 133 | 47 747 |
| Seisuga 31.12.2024 | |||||
| Arendusprojektidesse antud laenud | 27 888 | 0 | 19 489 | 1 371 | 48 748 |
| Peakontoritele antud laenud arendusprojektide finantseerimiseks | 5 940 | 0 | 0 | 0 | 5 940 |
| Kokku | 33 828 | 0 | 19 489 | 1 371 | 54 688 |
- detsember 2025 seisuga oli kontsernil arendusprojektide ehituseks saadud järgmiste tingimustega pangalaenud:
| Laenuandja | Riik | Laenu-jääk | Lepingu tähtaeg | Laenu-limiit | Intress aastas | Tagatis | Tagatise bilansiline väärtus (lisa 4, 6) | Kontserni antud garantii |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| LHV Pank AS | Eesti | 4 523 | 2027 | 4 900 | 5,46% | Hüpotek – Meistri 14, Tallinn | 7 980 | - |
| LHV Pank AS | Eesti | 940 | 2026 | 13 900 | 6M Euribor+4,5% | Hüpotek – Paldiski mnt 227c, Tallinn | 1 884 | - |
| LHV Pank AS | Eesti | 166 | 2026 | 5 758 | 6M Euribor+4,5% | Hüpotek – Manufaktuuri 7, Tallinn | 2 380 | - |
| LHV Pank AS | Eesti | 1 549 | 2029 | 7 600 | 6M Euribor+8% | Hüpotek – Manufaktuuri 3, 5 ja 12 Tallinn | 19 477 | 3 000 |
| LHV Pank AS | Eesti | 0 | 2029 | 25 650 | 6M Euribor+6,5% | |||
| LHV Pank AS | Eesti | 870 | 2029 | 7 000 | 6M Euribor+5,5% | |||
| Bigbank AS | Läti | 1 850 | 2028 | 2 000 | 6M Euribor+4,5% | Hüpotek – Ganību dambis 17A Riia; kommertspant | 4 928 | - |
| Bigbank AS | Läti | 168 | 2026 | 3 259 | 6M Euribor+4,9% | Hüpotek – Ranka dambis 5, Riia | 671 | 460 |
| Bigbank AS | Läti | 136 | 2028 | 4 000 | 6M Euribor+4,6% | Hüpotek – Jūrmalas gatve 74, Riia | 578 | 430 |
| Bigbank AS | Läti | 8 838 | 2027 | 9 000 | 6M Euribor+4,4% | Hüpotek – Ulbrokas 34, Riia; kommertspant | 12 593 | 890 |
| Bigbank AS | Läti | 1 853 | 2028 | 8 600 | 6M Euribor+4,4% | Hüpotek – Dzelzavas 74c, Riia | 4 036 | 430 |
| BluOr Bank AS | Läti | 429 | 2030 | 11 990 | 6M Euribor+3,4% | Hüpotek – Braila 23, Riia | 1 681 | - |
- detsember 2024 seisuga oli kontsernil arendusprojektide ehituseks saadud järgmiste tingimustega pangalaenud:
| Laenuandja | Riik | Laenu-jääk | Lepingu tähtaeg | Laenu-limiit | Intress aastas | Tagatis | Tagatise soetus-maksumus (lisa 4, 6) | Kontserni antud garantii |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| LHV Pank AS | Eesti | 4 664 | 2027 | 4 900 | 5,46% | Hüpotek – Meistri 14, Tallinn | 7 980 | - |
| LHV Pank AS | Eesti | 4 746 | 2026 | 13 900 | 6M Euribor+4,5% | Hüpotek – Paldiski mnt 227c, Tallinn | 9 530 | - |
| LHV Pank AS | Eesti | 1 105 | 2026 | 2 450 | 6M Euribor+4,5% | Hüpotek – Nõmme tee 57, Tallinn | 2 349 | - |
| LHV Pank AS | Eesti | 5 678 | 2026 | 5 758 | 6M Euribor+4,5% | Hüpotek – Manufaktuuri 7, Tallinn | 7 260 | - |
| Bigbank AS | Läti | 1 900 | 2025 | 2 000 | 6M Euribor+4,5% | Hüpotek – Ganību dambis 17A Riia; kommertspant | 4 431 | - |
| Bigbank AS | Läti | 2 138 | 2026 | 4 000 | 6M Euribor+5,2% | Hüpotek – Ranka dambis 5, Riia | 2 626 | 460 |
| Bigbank AS | Läti | 3 945 | 2026 | 4 000 | 6M Euribor+5,2% | Hüpotek – Jūrmalas gatve 74, Riia | 5 226 | 1 000 |
| Bigbank AS | Läti | 3 765 | 2027 | 9 000 | 6M Euribor+4,4% | Hüpotek – Ulbrokas 34, Riia; kommertspant | 6 794 | 890 |
81
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
✓ 2025. aasta veebruaris sõlmis Hepsor AS LHV Pangaga laenulepingu lisa, millega vähendati kontsernilaenu laenulimiiti 9 miljonilt eurolt 6 miljoni euroni. Laenu tähtaeg oli 12. märts 2026. Kontsernilaen tagastati ennetähtaegselt 27.11.2025.
✓ 2025. aasta 12. augustil allkirjastati AS LHV Pangaga uus laenuleping 2 miljonile eurole. Laenu tagatiseks on seatud hüpoteek Hepsor AS kontserni tütarettevõtetele Tallinnas Lasnamäel asuvatele kinnistutele. Laenu tähtaeg on august 2028 ning intressimäär 6M Euribor+6,5%.
✓ Lisaks pangalaenule on seatud laenu tagatiseks mitteseotud juriidilistele isikutele ühishüpoteek kontserni ettevõtetel Riga 4 Properties SIA summas 2,75 miljonit eurot kuni laenukohustise täitmiseni.
✓ 2025. aasta novembris kaasas Hepsor AS avaliku võlakirja programmi raames investoritelt 8 miljonit eurot. Võlakirja intressimäär on 9,50% aastas. Esimene intressimakse teostatakse 26.02.2026. Võlakirjaga seotud emisioonikulud oli 192 tuhat eurot.
Lisainformatsioon muude kontserni antud garantiide kohta on esitatud lisas 16.
Lisa 11. Rendikohustised
| tuhandetes eurodes | Kasutusrendikohustised | Kapitalirendikohustised | Kokku |
|---|---|---|---|
| 2025 | |||
| Rendikohustise jääk seisuga 31.12.2024 | 185 | 29 | 214 |
| Rendimaksete tasumine | -42 | -10 | -52 |
| Rendikohustise jääk seisuga 31.12.2025 | 143 | 19 | 162 |
| - lühiajaline osa | 40 | 10 | 50 |
| - pikaajaline osa | 103 | 9 | 112 |
| 2024 | |||
| Rendikohustise jääk seisuga 31.12.2023 | 30 | 38 | 68 |
| Uued rendilepingud (lisa 5) | 302 | 0 | 302 |
| Rendimaksete tasumine | -147 | -9 | -156 |
| Rendikohustise jääk seisuga 31.12.2024 | 185 | 29 | 214 |
| - lühiajaline osa | 42 | 10 | 52 |
| - pikaajaline osa | 143 | 19 | 162 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 12. Võlad tarnijatele, muud võlad ja ettemaksed
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|
| Klientide ettemaksed | 1 544 | 724 |
| Võlad tarnijatele | 1 588 | 1 138 |
| Maksuvõlad | ||
| Käibemaks | 274 | 663 |
| Füüsilise isiku tulumaks | 42 | 40 |
| Sotsiaalmaks | 68 | 65 |
| Ettevõtte tulumaks | 69 | 41 |
| Muud maksud | 71 | 7 |
| Maksuvõlad kokku | 524 | 816 |
| Viitvõlad | ||
| Võlad töövõtjatele | 156 | 113 |
| Intressivõlad (lisa 27) | 915 | 1 011 |
| Muud viitvõlad | 628 | 67 |
| Viitvõlad kokku | 1 699 | 1 191 |
| Muud lühiajalised võlad | ||
| Varjatud tuletisinstrumendid (lisa 14) | 2 588 | 2 074 |
| Muud võlad | 433 | 1 323 |
| Muud lühiajalised võlad kokku | 3 021 | 3 397 |
| Võlad tarnijatele, muud võlad ja ettemaksed kokku | 8 376 | 7 266 |
Klientide ettemaksete alla kajastatakse korterite võlaõigus- ja broneerimislepingute alusel laekunud summasid.
31.12.2025 seisuga on muude võlgade all kajastatud 382 tuhat eurot (31.12.2024: 624 tuhat eurot) Manufaktuuri lasteaia kaasrahastamise kohustust, mille vaidlustamiseks on esitatud kaebus halduskohtule, lisa 16.2.
Lisa 13. Muud pikaajalised kohustised
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|
| Intressivõlad (lisa 27) | 3 468 | 2 539 |
| Muud pikaajalised kohustised | 3 162 | 2 096 |
| Tulevaste perioodide tulud | 1 842 | 0 |
| Muud pikaajalised kohustised kokku | 8 472 | 4 635 |
Seisuga 31.12.2025 on muude pikaajaliste kohustiste all kajastatud võlg arendusprojekti StokOfiss 34 finantseerimisse kaasatud finantsinvestoritele kokku summas 1,7 miljonit eurot (31.12.2024: 1,7 miljonit eurot) ja 0,6 miljonit eurot arendusprojekti Zaļā Jugla finantseerimisse kaasatud finantsinvestoritele.
83
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 14. Varjatud tuletisinstrumendid
Varjatud tuletisinstrumendina kajastatakse kontserni võetud kohustusi tütarettevõtete vähemusosanike ees vastavalt sõlmitud osanike lepingutele. Osanike lepingutest tulenevalt jagatakse kasum vähemusosanikele lepingus kokkulepitud viisil. Aruandeperioodide lõpu seisuga oli arendusprojekti äriplaani osalisel või täielikul realiseerumisel kontsernil varjatud tuletisinstrumentidest tulenevaid kohustusi järgmistes arendusprojektides:
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|
| Varjatud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustiste saldo 01.01 | 2 074 | 2 061 |
| Jagunemislepingutest tulenevad tasaarveldused vähemusosanikega: | ||
| Äriarendus Tooma 2/Tooma 4, Tallinn | 0 | -311 |
| Elukondlik arendus Gregora iela 2a, Riia | -200 | -825 |
| Elukondlik arendus Liela 45, Marupe | 0 | -725 |
| Kokku varjatud tuletisinstrumentidest tuleneva kohustiste muutus | 1 874 | 200 |
| Aruandeaasta vähemusosaluse varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus | ||
| Elukondlik arendus Manufaktuuri 7, Tallinn | 714 | 1 874 |
| Kokku aruandeaasta vähemusosaluse varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus | 714 | 1 874 |
| Kokku kohustis varjatud tuletisinstrumentidest (lisa 12) | 2 588 | 2 074 |
Vastavalt Kvarta SIA osanike vahel sõlmitud jagunemislepingule tasaarveldati ettevõtte poolt osanikele antud laen varjatud tuletisinstrumentidest tuleneva kohustisega summas 200 tuhat eurot (lisa 9).
Lisa 15. Omakapital
Vastavalt Hepsor AS põhikirjale on ettevõtte miinimumaktsiakapital 3 miljonit eurot ja maksimumaktsiakapital 12 miljonit eurot. 8.07.2025 võttis Hepsor AS-i nõukogu vastu otsuse suurendada Hepsor AS-i aktsiakapitali 57 821 euro võrra. Seisuga 31.12.2025 on Hepsor AS-i aktsiakapital 3 913 tuhat eurot. Hepsor AS-il on 3 912 522 aktsiat nimiväärtusega 1 euro.
- novembril 2021 otsustas aktsionäride üldkoosolek noteerida Hepsor AS-i aktsiad Nasdaq Tallinna Börsi pöhinimekirjas ning emiteerida juurde kuni 854 701 aktsiat pakkumishinnaga 11,70 eurot, millest 1 euro oli aktsia nimiväärtus ja 10,70 oli ülekurss. Ülekurssi korrigeeriti uute aktsiate emiteerimise ja noteerimisega kaasnenud kulude võrra. Seisuga 31.12.2025 oli ülekurss 8 917 tuhat eurot (31.12.2024: 8 917 tuhat eurot).
Vastavalt Eesti ärsleadustikule moodustavad äriühingud seaduses ette nähtud kohustusliku reservkapitali. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitali summast. 25.05.2023. aastal toimunud Hepsor AS aktsionäride üldkoosolekul otsustati kanda kohustusliku reservkapitali 1/10 aktsiakapitali summast ehk 385 tuhat eurot 2022. aasta puhaskasumi arvelt.
- aastal maksti aktsionäridele välja dividende summas 1 002 tuhat eurot, 0,26 eurot aktsia kohta. Dividendide väljamaksmisega kaasnes dividendide tulumaks summas 283 tuhat eurot.
Juulis otsustasid Hepsor Phoenix 3 OÜ osanikud suunata ettevõtte vabatahtlikku reservi 24 tuhat eurot (2024: 10 tuhat eurot), millest vähemusosaniku osa oli 12 tuhat eurot (2024: 5 tuhat eurot) ja mis tasaarveldati osanikulaenu intressinõudega (lisa 27).
Detsembris tegid vastloodud ühise ettevõtte Hepsor PHX5 OÜ osanikud sissemakse ettevõtte vabatahtlikku reservi kogusummas 5 858 510 eurot. Vähemusosaniku panus vabatahtlikku reservi summas 5 808 510 eurot tehti mitterahalise sissemaksena Manufaktuuri 3, Tallinn aadressil asuva kinnistu näol.
84
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 16. Tingimuslikud varad ja kohustised
16.1. Varjatud tuletisinstrumentidest tulenevad tingimuslikud kohustised
Vastavalt osanike lepingutele kontserni ja tutarettevõtete vähemusosanike vahel on kontsernil 31. detsember 2025 seisuga kohustus tasuda äriplaani realiseerumisel vähemusosanikele 13 977 tuhat eurot (31. detsember 2024: 5 921 tuhat eurot). Kohustiste summad on hinnangulised ja on arvutatud arendusprojektide aruande esitamise ajal kehtivate äriplaanide alusel. Varjatud tuletisinstrumentidest tulenevad tingimuslikud kohustised hinnatakse enne igat aruandluskuupaeva. 31. detsembri 2025 seisuga jääb aruandes kajastatud tingimuslike kohustiste realiseerimise aeg vahemikku 2025-2033.
16.2. Kohtuvaidused
Hepsor AS tutarettevõteted Hepsor Phoenix 2 OÜ, Hepsor Phoenix 3 OÜ ja Hepsor PHX5 OÜ on esitanud koos AS-iga PHOENIX LAND, ühise kaebuse halduskohtule Tallinna linnaga 28.04.2022 sõlmitud Manufaktuuri lasteaia kaasrahastamislepingu seaduslikkuse kontrollimiseks. Kaebusega soovitakse kaasrahastamiskohustuse tühiseks tunnistamist ja juba makstud summade tagastamist. Vaidustatud kohustuse suurus on 1 049 tuhat eurot. Kaebuse esitamisel on lähtutud sellest, et Riigikohus on 2025. aastal teinud mitu kaasrahastamist puudutavat otsust ja kehtestanud printsiibid, millele kaasrahastus peab vastama. Tegemist on keerulise vaidlusega ja kaebuse rahuldamist on hetkel raske hinnata.
Täiendav informatsioon lasteaia kaasrahastamise kohustuse kohta on toodud lisas 14.
Harju Maakohtu menetluses on 2024 novembris esitatud Manufaktuuri 18 seitsme korteriomaniku hagi Hepsor AS tutarettevõtte Hepsor Phoenix OÜ vastu kahju nõudes. Hagi põhineb väitel, et hagejatele 2018-2019 müüdud korteriomanditel on ehituslikud puudused. Hagejad nõuavad neile väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist summas 467 tuhat eurot ja sellelt summalt arvutatavaid viiviseid. Kohtumenetluses lahendatakse vaheotsusega kõigepealt küsimus, kas ostjate nõuded on aegunud. Hepsor Phoenix OÜ juhtkond ei pea esitatud hagi põhjendatuks ning seni esitatud asjaolude põhjal hindab nõude rahuldamist ebatõenäoliseks.
16.3. Kontserni antud garantiid
31.12.2025 seisuga on kontsern andnud Tallinna linnale garantii seoses tutarettevõtete lasteaia kaasrahastamise kohustuste täitmise tagamiseks summas 1 294 tuhat eurot.
Kontsernil on kohustus klientide ees teostada garantiitöid garantiiperioodil. Kontsern tellib arendatud kinnisvaraprojektide garantiiaegse teeninduse lepingulistelt ehitusteenuste partneritelt. Lähtuvalt ehituslepingutest ja varasemast kogemusest, ei ole kontsern moodustanud ehitustööde garantiieraldist.
Täiendav informatsioon pangalaenudele antud garantiide kohta on esitatud lisas 10.
85
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Konsolideeritud koondkasumiaruande lisad
Lisa 17. Müügitulu
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Kinnisvara müük | 33 243 | 36 188 |
| Projektijuhtimisteenused | 454 | 915 |
| Üüritulu | 1 142 | 1 078 |
| Muu müügitulu | 575 | 216 |
| Kokku | 35 414 | 38 397 |
- aastal teeniti 20,4 miljonit eurot (2024 33,5 miljonit eurot), mis on 61% (2024: 93%) kinnisvara müügitulust, eraklientidelt. 2025. aasta olulisemad äriühingutest kliendid olid Artex KV OÜ, kelle tehingu maht oli 4 miljonit eurot ehk 12% kogu müügitulust, ning ühisettevõte Hepsor SOF OÜ tehingu mahuga 7,2 miljonit eurot ehk 22% müügitulust. Aruandeaastal müüdi 141 (2024: 194) korterit, sellest Eestis 91 (2024: 165) ja Lätis 50 (2024: 29).
Müügitulu asukohamaa järgi:
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Eesti | 26 067 | 32 541 |
| Läti | 9 347 | 5 856 |
| Kokku | 35 414 | 38 397 |
Müügitulu tegevussegmentide lõikes:
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Elukondlik kinnisvara | 33 432 | 36 450 |
| Ärikinnisvara | 1 528 | 1 031 |
| Peakontorid | 454 | 916 |
| Kokku | 35 414 | 38 397 |
Lisainformatsioon tegevus- ja geograafiliste segmentide kohta on esitatud lisas 28.
Lisa 18. Müüdud kaupade ja teenuste kulu
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Müüdud kinnisvara maksumus | -27 625 | -29 729 |
| Tööjõukulud (lisa 21) | -770 | -868 |
| Põhivara kulum | -4 | -33 |
| Muud kulud | -1 379 | -1 005 |
| Kokku | -29 778 | -31 635 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 19. Turustuskulud
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Tööjõukulud (lisa 21) | -244 | -192 |
| Põhivara kulum | -26 | -48 |
| Muud turustuskulud | -1 064 | -658 |
| Kokku | -1 334 | -898 |
Lisa 20. Üldhalduskulud
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Tööjõukulud (lisa 21) | -1 141 | -1 108 |
| Põhivara kulum | -69 | -123 |
| Sõidu-, transpordi- ja lähetuskulud | -69 | -113 |
| Ostetud teenuste kulud | -324 | -309 |
| Muud halduskulud | -225 | -149 |
| Kokku | -1 828 | -1 802 |
Lisa 21. Tööjõukulud
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Palgakulud | -1 660 | -1 657 |
| Sotsiaalkindlustus- ja muud palgaga seotud maksud | -495 | -511 |
| Kokku (lisad 18, 19, 20) | -2 155 | -2 168 |
Seisuga 31. detsember 2025 toötas kontsernis koos juhatuse ja nõukogu liikmetega 26 (31.12.2024: 28 töötajat, neist Eestis 14 (31.12.2024: 14) ja Lätis 12 (31.12.2024: 14).
Kontserni keskmine töötajate arv oli 2025. aastal 21 (2024: 21), sellest Eestis 9 (2024: 9) ja Lätis 12 (2024: 12).
Kontsern loeb tööjõukuludeks töötasu (sh põhitõötasu, lisatõötasu, juhatuse liikme tasu, nõukogu liikme tasu, puhkusetasu ning tulemustasu), töötasult arvestatud makse, erisoodustusi ning erisoodustustelt arvestatud makse.
Juhatuse ja nõukogu liikmete brutotasud perioodil jaanuar- detsember 2025 olid 516 tuhat eurot (12 kuud 2024: 500 tuhat eurot).
Kontserni töötajatele, sh võtmeisikutele, ei ole makstud erihüvitisi, aktsiapõhiseid makseid ega võimaldatud aktsiaoptsioone.
87
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 22. Muud äritulud ja -kulud
Muud äritulud:
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Allrendi tulu (lisa 5) | 29 | 30 |
| Ümberhindluse tulu (lisa 6) | 792 | 312 |
| Muud äritulud | 334 | 107 |
| Kokku | 1 155 | 449 |
- aasta vördlusandmetes sisaldab „Muud äritulud“ trahve ja hüvitisi summas 19 tuhat eurot ning muid äritulusid summas 88 tuhat eurot, mis 2024. aasta majandusaasta aruandes olid kajastatud eraldi ridadel.
Muud ärikulud:
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Kahjum ebatõenäoliselt laekuvatest ja lootusetutest nõuetest | -24 | -14 |
| Allrendi kulu (lisa 5) | -29 | -30 |
| Muud ärikulud | -216 | -135 |
| Kokku | -270 | -179 |
Lisa 23. Finantstulud
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Intressitulud (lisa 27) | 476 | 185 |
| Kasum finantsinvesteeringult kapitaliosaluse meetodil | 26 | 0 |
| Muud finantstulud | 9 | 38 |
| Tulud diskonteerimisest | 201 | 198 |
| Kokku | 712 | 421 |
Lisa 24. Finantskulud
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Intressikulud (lisa 27) | -2 508 | -2 473 |
| Kahjum sidusettevötetelt kapitaliosaluse meetodil (lisa 31) | -42 | 0 |
| Kulud diskonteerimisest | -119 | -22 |
| Muud finantskulud | -16 | -83 |
| Kokku | -2 685 | -2 578 |
- aastal on laenude intressikulusid kapitaliseeritud varude soetusmaksumusse summas 1 859 tuhat eurot (2024: 3 740 tuhat eurot) (lisa 4).
Pikaajaliste finantsnõuete ja kohustiste diskonteerimisel on kasutatud efektiivset intressimäära.
88
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 25. Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks
Ajalooliselt on kontsern oma arendustegevust rahastaud peamiselt jaotamata kasumist ning dividendimakseid on tehtud vahesel märär.
Kontserni dividendipoliitika arvestab kontserni kasvu eesmarke, arendusprojektide kapitalivajadust, finantsolukorda, kontserni likviidsusnaitajaid ja muid tegureid.
Juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2026. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 1 056 tuhat eurot (0,27 eurot aktsia kohta), mis arvestades aktsia hinda seisuga 31.12.2025 teeb dividenditootluseks 4,3%. Kontsern plaanib järgnevalet aastatel jätkata dividendide maksimist sarnasel tasemel, võimalusel iga-aastaselt dividendi aktsia kohta suurendades.
- aastal arvestati kontserni Läti ettevõtetes tulumaksu kokku 65 tuhat eurot, mis tasuti 2026. aastal.
Dividendidelt tasuti 2025. aastal tulumaksu 283 tuhat eurot ning lisaks tasuti 2025. aastal kontserni Läti ettevõtete 2024. aasta tulumaksu 37 tuhat eurot.
Edasilükkunud tulumaksukohustise moodustab kontsern vähemusosalusega tütarettevõtetelt teenitud kasumilt või kahjumilt, kui kasumi jaotamine ei ole osanike lepingus kokku lepitud. Kui emaettevõte hindab, et dividendid makstakse välja lähitulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist kavandatud dividendimakse ulatuses aruande kuupaeva seisuga. Edasilükkunud tulumaksukohustist vähendatakse, kui arendusprojektist saadava kasumi jaotamine on osanike vahel kokku lepitud.
Lisa 26. Kasum aktsia kohta
Hepsor AS aktsiate arv on: aktsiakapital 3 912 522 (EUR) / 1 (EUR) aktsia nominaalväärtus = 3 912 522 aktsiat.
| 2025 | 2024 | |
|---|---|---|
| Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (tuhandetes eurodes) | 399 | 423 |
| Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv (tuhat tk) | 3 880 | 3 855 |
| Puhaskasum aktsia kohta (eurodes) | 0,10 | 0,11 |
| Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes) | 0,10 | 0,11 |
Kasum aktsia kohta arvutatakse emaettevõtte omanikele kuuluva aruandeaasta puhaskasumi jagamisega kaalutud keskmise aktsiate arvuga.
Hepsori nõukogu võttis 8. juulil 2025 vastu otsuse suurendada Hepsori aktsiakapitali 57 821 euro võrra. Aktsiakapitali suurendamine on seotud 12. juuni 2025 aktsionäride otsusega heaks kiidetud Hepsor Latvia OÜ 20% osaluse omandamisega Hugomon OÜ-lt, mille eest Hepsor tasus osaliselt aktsiate emiteerimisega Hugomon OÜ-le.
Hepsori aktsiakapitali suurendamine kanti äiregistrisse 17. juulil 2025, millest alates on Hepsori aktsiakapitali suurus 3 912 522 eurot, mis on jagatud 3 912 522 aktsiaks nimivärtusega 1 euro. Vastavalt Nasdaq Tallinna börsi juhatuse 18. juuli 2025. a otsusele noteeriti ja võeti Hepsori poolt täiendavalt emiteeritud 57 821 aktsiat kauplemisele Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas alates 22.07.2025.
89
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 27. Konsolideeritud rahavoogude aruande lisa
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Varud | ||
| Ümberliigitamine põhitegevuse rahavoogudest finantseerimistegevuse rahavoogudesse (lisa 4) | 1 859 | 3 740 |
| Varude soetusmaksumuse muutus (lisa 4) | 5 203 | 13 298 |
| Tütarettevõtte müügist tulenev muutus (lisa 4) | 0 | -3 324 |
| Ümberliigitamine varudest kinnisvarainvesteeringuks | -3 048 | -7 667 |
| Tegeliku intressimäära mõju (lisa 10) | 102 | 417 |
| Varude muutus kokku | 4 116 | 6 464 |
| Makstud intressid | ||
| Intressikulu koondkasumi aruandes (lisa 24) | -2 508 | -2 473 |
| Ümberliigitamine põhitegevuse rahavoogudest finantseerimistegevuse rahavoogudesse (lisa 24) | -1 859 | -3 740 |
| Intressivõlgade vähendamine (-)/ suurendamine (+) (lisad 12, 13) | 833 | 882 |
| Vabatahtliku reservi moodustamine (lisa 15) | 12 | 5 |
| Makstud intressid kokku | -3 522 | -5 326 |
| Laekunud intressid | ||
| Intressitulu koondkasumi aruandes (lisa 23) | 476 | 185 |
| Intressinõuete vähendamine (+)/ suurendamine (-) (lisad 3, 8) | -471 | -146 |
| Laekunud intressid kokku | 5 | 39 |
90
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 28. Segmendiaruandlus
Segmendiaruandlus esitatakse tegevus- ja geograafiliste segmentide kohta.
Kontsern esitab eraldi teavet järgmiste tegevussegmentide kohta:
✓ elukondlik kinnisvara;
✓ ärikinnisvara;
✓ peakontorid.
Peakontorid teenivad müügitulu projektijuhtimisteenuste müügist. Kõik tööjöukulud kajastuvad peakontorite kasumis/- kahjumis.
Geograafilised segmendid viitavad kinnisvara asukohale. Kontsern tegutseb Eestis, Lätis ja Kanadas.
Segmendiaruandlus esitatakse konsolideeritud näitajate alusel, kus kõik kontserni ettevõtete vahelised tehingud on elimineeritud.
| tuhandetes eurodes | Elukondlik kinnisvara | Ärikinnisvara | Peakontorid | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2025 | Eesti | Läti | Kanada | Eesti | Läti | Eesti | Läti | |
| Müügitulu | 25 107 | 8 325 | 0 | 712 | 816 | 248 | 206 | 35 414 |
| sh üüritulu | 116 | 1 | 0 | 594 | 431 | 0 | 0 | 1 142 |
| Ärikasum/-kahjum | 4 992 | 1 142 | -36 | 553 | 182 | -2 332 | -1 142 | 3 359 |
| Varad | 31 714 | 10 518 | 8 191 | 13 572 | 22 379 | 4 271 | 1 190 | 91 835 |
| Kohustised | 15 423 | 6 206 | 4 521 | 9 668 | 15 307 | 10 181 | 3 451 | 64 757 |
| tuhandetes eurodes | Elukondlik kinnisvara | Ärikinnisvara | Peakontorid | |||||
| --- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | --- |
| 2024 | Eesti | Läti | Kanada | Eesti | Läti | Eesti | Läti | |
| Müügitulu | 31 627 | 4 823 | 0 | 731 | 300 | 183 | 733 | 38 397 |
| sh üüritulu | 120 | 31 | 0 | 627 | 300 | 0 | 0 | 1 078 |
| Ärikasum/-kahjum | 5 541 | 805 | -47 | 897 | 102 | -2 305 | -661 | 4 332 |
| Varad | 37 703 | 10 316 | 6 826 | 12 784 | 16 077 | 4 033 | 1 074 | 88 813 |
| Kohustised | 24 598 | 7 922 | 3 061 | 9 616 | 10 211 | 7 991 | 3 404 | 66 803 |
Lisainformatsioon müügitulude kohta on esitatud lisas 17.
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 29. Tütarettevõtete aktsiad ja osad
| Osalus ja hääleõigus (%) | ||||
|---|---|---|---|---|
| Ettevõte | 31.12.2025 | 31.12.2024 | Asukoht | Valdkond |
| Hepsor Finance OÜ | 100 | 100 | Eesti | Peakontor |
| Hepsor Tooma OÜ | 100 | 100 | Eesti | Ärikinnisvara arendus |
| Hepsor Kadaka OÜ | 100 | 100 | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Phoenix OÜ | 100 | 100 | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Peetri OÜ | 100 | 100 | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor V10 OÜ | 100 | 100 | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Latvia OÜ | 100 | 80 | Eesti | Peakontor |
| Hepsor P26b OÜ | 100 | 100 | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Phoenix 2 OÜ | 50 | 50 | Eesti | Elukondlik/ Ärikinnisvara arendus |
| Hepsor Phoenix 3 OÜ | 50 | 50 | Eesti | Elukondlik/ Ärikinnisvara arendus |
| Hepsor PV11 OÜ | 100 | 100 | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor M14 OÜ | 51 | 51 | Eesti | Ärikinnisvara arendus |
| Hepsor 3Torni OÜ | 100 | 51 | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor N450 OÜ | 100 | 100 | Eesti | Elukondlik/ Ärikinnisvara arendus |
| H&R Residentsid OÜ | 50 | 50 | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Fortuuna OÜ | 100 | 100 | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor A1 OÜ | 100 | 100 | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Phoenix 4 OÜ | 50 | 50 | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor N57 OÜ | 100 | 100 | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor N170 OÜ | 100 | 100 | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor V7 OÜ | 50 | 50 | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor VT49 OÜ | 50 | 50 | Eesti | Ärikinnisvara arendus |
| Hepsor PHX5 OÜ | 50 | - | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor M7 OÜ | 100 | 100 | Eesti | Peakontor |
| Hepsor Kanada OÜ | 100 | 100 | Eesti | Peakontor |
| Kanada SPV1 OÜ | 100 | 100 | Eesti | Peakontor |
| Kanada SPV2 OÜ | 100 | 100 | Eesti | Peakontor |
| Hepsor SPV I Ltd | 100 | 100 | Kanada | Elukondlik arendus |
| Hepsor SPV II Ltd | 100 | 100 | Kanada | Elukondlik arendus |
| Kvarta Holding OÜ | 100 | 80 | Eesti | Peakontor |
| Hepsor Bal9 OÜ | 100 | 80 | Eesti | Peakontor |
| Hepsor Bal9 SIA | 100 | 80 | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Bal7 SIA | 100 | 100 | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Agen24 SIA | 100 | 100 | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor SIA | 100 | 80 | Läti | Peakontor |
| Hepsor Marupe SIA | 100 | 40 | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor S4B SIA | 100 | 100 | Läti | Elukondlik/ Ärikinnisvara arendus |
| Hepsor SA2 SIA | 51 | 41 | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor RD5 SIA | 100 | 80 | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor U34 SIA | 59 | 47,4 | Läti | Ärikinnisvara arendus |
| Hepsor JG SIA | 100 | 80 | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Jugla SIA | 100 | 80 | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Ganibu Dambis SIA | 100 | 80 | Läti | Ärikinnisvara arendus |
| Kvarta SIA | 100 | 40 | Läti | Elukondlik arendus |
| Riga Properties 4 SIA | 50 | 40 | Läti | Ärikinnisvara arendus |
| Hepsor E18 SIA | 100 | 80 | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Dz74c SIA | 50 | - | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor S17 SIA | 100 | - | Läti | Elukondlik arendus |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Tütarettevõtted, kus kontsern omab 50%-list või väiksemat osalust, on konsolideeritud, tuginedes juhtkonna hinnangule, et kontsern kontrollib tütarettevõtet kinnisvaraarendusprojektide juhtimise kaudu ja/või osanike lepingute kaudu.
- aastal toimusid kontsernis järgmised struktuurimuudatused:
☑ Märtsis tasus vähemusosaluse omanik Hepsor V7 OÜ 50%-lise osaluse eest.
☑ 20.03.2025 asutas Hepsor AS tütarettevõte Hepsor Finance OÜ tütarettevõtte Hepsor SOF OÜ ning müüs 11.04.2025 50%-lise osaluse Usaldusfond EfTEN Special Opportunities Fundile. Hepsor Finance OÜ kajastab Hepsor SOF OÜ-d ühisettevõttena.
☑ 30.04.2025 omandas Hepsor AS 49%-lise osaluse Hepsor 3Torni OÜ-s saades ettevõtte ainuomanikuks.
☑ Hepsori nõukogu võttis 8. juulil 2025 vastu otsuse suurendada Hepsori aktsiakapitali 57 821 euro võrra. Aktsiakapitali suurendamine on seotud 12. juuni 2025 aktsionäride otsusega heaks kiidetud Hepsor Latvia OÜ 20% osaluse omandamisega Hugomon OÜ-lt, mille eest Hepsor tasus osaliselt aktsiate emiteerimisega ning 20 000 euro ulatuses rahas.
☑ 9.07.2025 omandas Hepsor AS-i tütaretevõte Hepsor Latvia OÜ Hepsor Dz74c SIA 50%-lise osaluse, 01.08.2025 tehti kanne äriregistris.
☑ 01.08.2025 omandas Hepsor AS-i tütaretevõte Hepsor Latvia OÜ Hepsor S17 SIA 100%-lise osaluse, 14.08.2025 tehti kanne äriregistris.
☑ 15.12.2025 asutas Hepsor AS-i tütaretevõtte Hepsor PHX5 OÜ, millest 50%-line osalus kuulub Hepsor AS-ile.
☑ 2025. aasta detsembris konverteeriti SIA "Riga Properties 4" vähemusosalusega seotud laenukohustis omakapitali ülekurssi ning osakapitali sissemakseks 2 000 eurot.
| tuhandetes eurodes | Muu koondkasum | Rahavoog | |||
|---|---|---|---|---|---|
| Emaettevõtte omanikele kuuluv muu koondkasum | Vähemusosalusele kuuluv muu koondkasum | Rahavoog investeerimis-tegevusest | Rahavoog finantseerimis-tegevusest | Tütaretevõtte omandamisel saadud raha | |
| Hepsor V7 OÜ | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 |
| Hepsor SOF OÜ | 0 | 0 | -2 | 0 | 0 |
| Hepsor 3Torni OÜ | -49 | 49 | -1 | 0 | 0 |
| Hepsor Dz74c SIA | 0 | 0 | -174 | 0 | 169 |
| Hepsor Latvia OÜ | 842 | -923 | -20 | 0 | 0 |
| Hepsor S17 SIA | 0 | 0 | -1 226 | 0 | 0 |
| Hepsor PHX5 OÜ | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 |
| SIA "Riga Properties 4" | 0 | 249 | 2 | 249 | 0 |
| Kokku | 793 | -626 | -1 419 | 249 | 169 |
- aastal toimusid kontsernis järgmised struktuurimuudatused:
☑ Märtsis, asutas Hepsor Latvia OÜ tütaretevõtte Hepsor E18 SIA.
☑ Aprillis, tasus vähemusosaluse omanik Hepsor VT49 OÜ 50%-lise osaluse eest.
☑ Mais, suurendati Hepsor U34 osakapitali 430 tuhat euro võrra, mille tulemusena Hepsor kontserni osalus Hepsor U34 SIA-s vähenes 8,6%, olles 47,4%.
☑ Hepsor Marupe SIA osakapitali vähendati 267 tuhat eurot, millest vähemusosalusele tasuti 134 tuhat eurot.
☑ Hepsor AS asutas 50%-lise osalusega tütaretevõtte Hepsor V7 OÜ.
☑ Juunis, omandas Hepsor Latvia OÜ 50%-lise osaluse Kvarta Holding OÜ-s, saades ettevõtte ainuomanikuks. Kvarta Holding OÜ osalus tütaretevõttes Kvarta SIA vähenes 100%-lt 50%-le.
93
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
✓ 18.07.2024 asutas Hepsor AS tütarettevõte Hepsor Kanada OÜ tütarettevõtte Kanada SPV2 OÜ. Kanada SPV2 OÜ asutas 100% lise tütarettevõtte Hepsor SPV II Ltd. Finantsinvesteeringuna lisandus aruandeaasta kolmandas kvartalis Hepsor & Elysium Limited Partnership, milles Hepsor SPV II Ltd-il on 50% osalus ja mis omakorda omab 50%-list osalust Elysium & Hepsor High Park Limited Partnership-s. 30.09.2024 allkirjastati Elysium & Hepsor Brownville Limited Partnership leping, milles Hepsor SPV II Ltd-il osalus on 50%.
✓ Novembris, 2024. aastal sõlmisid Hepsor Marupe SIA osanikud jagunemislepingu. Jagunemiskanne tehti äiregistris 04.02.2025.
✓ Kvarta SIA jagunemise kanne tehti äiregistris 20.01.2025.
✓ 17.12.2024 jõudis lõpule T2T4 OÜ jagunemine Hepsorile kuuluva osa jagunevas ühingus omandas Hepsor Finance OÜ.
✓ Detsembris, 2024 müüs Hepsor AS tütarettevõtte Hotell L4 OÜ (endine ärinimi Hepsor L4 OÜ).
Muudatused kontserni struktuuris 2024. aastal ja nende mõju koondkasumile ja rahavoogudele olid:
| tuhandetes eurodes | Muu koondkasum | Rahavoog | ||
|---|---|---|---|---|
| Emaettevõtte omanikele kuuluv muu koondkasum | Vähemusosalusele kuuluv muu koondkasum | Rahavoog investeerimistegevusest | Rahavoog finantseerimistegevusest | |
| Hepsor VT 49 OÜ | 0 | 1 | 1 | 0 |
| Kvarta Holding OÜ | 0 | 0 | -1 | 0 |
| Hepsor U34 SIA | -43 | 252 | 0 | 209 |
| Kvarta SIA | 19 | 4 | 0 | 0 |
| Hepsor Marupe SIA | 20 | -164 | 0 | -134 |
| Hotell L4 OÜ | -397 | 0 | 1 600 | 0 |
| T2T4 OÜ | 0 | -5 | 0 | 0 |
| Kokku | -401 | 88 | 1 600 | 75 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 30. Vähemusosalus
- detsembri 2025 seisuga oli kontsernil 12 (31.12.2024: 23) ettevötet, kus olid vähemusosanikud.
| Vähemusosaluse osalus ja hääleõigus % | *Projekti staatus | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Ettevõte | 31.12.2025 | 31.12.2024 | 31.12.2025 | 31.12.2024 | Asukoht | Valdkond |
| Hepsor Bal9 OÜ | - | 20 | - | - | Eesti | Peakontor |
| Hepsor Bal9 SIA | - | 20 | - | - | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Phoenix 2 OÜ | 50 | 50 | E | E | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Phoenix 3 OÜ | 50 | 50 | D | D | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor M14 OÜ | 49 | 49 | E | E | Eesti | Ärikinnisvara arendus |
| Hepsor 3Torni OÜ | - | 49 | E | E | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor SA2 SIA | 49 | 59 | B | B | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Latvia OÜ | - | 20 | - | - | Eesti | Peakontor |
| H&R Residentsid OÜ | 50 | 50 | A | A | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor U34 SIA | 41 | 52,6 | E | D | Läti | Ärikinnisvara arendus |
| Hepsor RD5 SIA | - | 20 | E | E | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor SIA | - | 20 | - | - | Läti | Peakontor |
| Hepsor Marupe SIA | - | 60 | - | - | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Phoenix 4 OÜ | 50 | 50 | D | B | Eesti | Elukondlik arendus |
| Hepsor JG SIA | - | 20 | E | D | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Jugla SIA | - | 20 | D | B | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Ganibu Dambis SIA | - | 20 | C | B | Läti | Ärikinnisvara arendus |
| Kvarta Holding OÜ | - | 20 | - | - | Eesti | Peakontor |
| Kvarta SIA | - | 60 | - | - | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor VT49 OÜ | 50 | 50 | B | B | Eesti | Ärikinnisvara arendus |
| Hepsor V7 OÜ | 50 | 50 | B | B | Eesti | Elukondlik arendus |
| Riga Properties 4 SIA | 50 | 60 | A | A | Läti | Ärikinnisvara arendus |
| Hepsor E18 SIA | - | 20 | D | B | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor Dz74c SIA | 50 | - | D | - | Läti | Elukondlik arendus |
| Hepsor PHX5 OÜ | 50 | - | A | - | Eesti | Elukondlik arendus |
- Arendusprojekti staatused on jaotatud järgmiselt:
A – planeering menetluses
B - ehitusluba menetluses
C - ehitusluba olemas / ehitust ei ole alustatud
D - ehitust alustatud / müügiga on alustatud
E - ehitus valmis / müügis
95
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Finantsteave vähemusosalusega tütarettävötte kohta seisuga 31.12.2025:
| tuhandetes eurodes | Käibe-varad | Põhi-varad | Lühiajalised kohustised | Pikaajalised kohustised | Oma-kapital | Puhaskasum/-kahjum | Koondkasum/-kahjum |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Ettevõte | Seisuga 31.12.2025 | 2025 | |||||
| Hepsor Phoenix 2 OÜ | 2 999 | 2 852 | 700 | 9 | 5 142 | 1 391 | -714 |
| Hepsor Phoenix 3 OÜ | 12 452 | 0 | 1 131 | 11 314 | 7 | -9 | -9 |
| Hepsor M14 OÜ | 228 | 7 998 | 181 | 7 951 | 94 | 375 | 375 |
| Hepsor SA2 SIA | 1 095 | 0 | 1 120 | 0 | -25 | 0 | 0 |
| H&R Residentsid OÜ | 1 634 | 0 | 0 | 1 631 | 3 | 0 | 0 |
| Hepsor U34 SIA | 13 908 | 0 | 768 | 12 558 | 582 | -169 | -169 |
| Hepsor Phoenix 4 OÜ | 3 447 | 0 | 2 566 | 871 | 10 | 0 | 0 |
| Hepsor VT49 OÜ | 1 586 | 0 | 4 | 1 580 | 2 | 0 | 0 |
| Hepsor V7 OÜ | 570 | 0 | 4 | 557 | 9 | 7 | 7 |
| Riga Properties 4 SIA | 4 660 | 0 | 1 053 | 2 810 | 797 | -37 | 249 |
| Hepsor Dz74c SIA | 4 362 | 0 | 1 912 | 2 272 | 178 | -4 | -4 |
| Hepsor PHX5 OÜ | 5 875 | 0 | 14 | 0 | 5 861 | 0 | 0 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Finantsteave vähemusosalusega tütarettävötte kohta seisuga 31.12.2024:
| tuhandetes eurodes | Käibe-varad | Pöhi-varad | Lühiajalised kohustised | Pikaajalised kohustised | Oma-kapital | Puhaskasum/-kahjum | Koondkasum/-kahjum |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Ettävöte | Seisuga 31.12.2024 | 2024 | |||||
| Hepsor Bal 9 OÜ | 7 | 3 | 0 | 0 | 10 | 7 | 7 |
| Hepsor Bal9 SIA | 46 | 0 | 7 | 0 | 39 | -1 | -1 |
| Hepsor Phoenix 2 OÜ | 10 566 | 0 | 6 805 | 10 | 3 751 | 3 735 | 1 874 |
| Hepsor Phoenix 3 OÜ | 8 360 | 0 | 728 | 7 640 | -8 | -12 | -12 |
| Hepsor M14 OÜ | 142 | 8 011 | 172 | 8 262 | -281 | 230 | 230 |
| Hepsor 3Torni OÜ | 9 905 | 0 | 10 005 | 0 | -100 | -88 | -88 |
| Hepsor SA2 SIA | 1 092 | 0 | 1 117 | 0 | -25 | 0 | 0 |
| Hepsor Latvia OÜ | 2 209 | 6 721 | 1 340 | 6 244 | 1 346 | -59 | -59 |
| H&R Residentsid OÜ | 1 485 | 0 | 1 | 1 481 | 3 | 0 | 0 |
| Hepsor U34 SIA | 7 816 | 0 | 571 | 6 494 | 751 | 3 | 3 |
| Hepsor RD5 SIA | 2 939 | 0 | 2 735 | 0 | 204 | -25 | -25 |
| Hepsor SIA | 273 | 2 350 | 2 560 | 0 | 63 | 289 | 289 |
| Hepsor Marupe SIA | 774 | 0 | 2 | 0 | 772 | 52 | 52 |
| Hepsor Phoenix 4 OÜ | 1 352 | 0 | 2 | 1 340 | 10 | 0 | 0 |
| Hepsor JG SIA | 5 666 | 0 | 5 467 | 0 | 199 | -1 | -1 |
| Hepsor Jugla SIA | 1 209 | 0 | 4 | 860 | 345 | 0 | 0 |
| Hepsor Ganibu Dambis SIA | 5 282 | 0 | 54 | 4 531 | 697 | 72 | 72 |
| Kvarta Holding OÜ | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Kvarta SIA | 1 291 | 0 | 32 | 0 | 1 259 | 15 | 15 |
| Hepsor VT49 OÜ | 1 252 | 0 | 0 | 1 249 | 3 | 0 | 0 |
| Hepsor V7 OÜ | 456 | 0 | 5 | 448 | 3 | 0 | 0 |
| Riga Properties 4 SIA | 4 525 | 0 | 22 | 4 171 | 332 | -17 | -17 |
| Hepsor E18 SIA | 454 | 0 | 6 | 451 | -3 | -5 | -5 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 31. Sidus- ja ühisettevöttted
Aruandeperioodide lõpu seisuga on kontsernil osalus järgmistes sidus- ja ühisettevötetes:
| Osaluse- ja hääleõigus (%) | ||
|---|---|---|
| 31.12.2025 | 31.12.2024 | |
| Hepsor P113 OÜ | 45 | 45 |
| Hepsor SOF OÜ | 50 | 0 |
Finantsteave sidus- ja ühisettevötete kohta:
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|---|
| Hepsor P113 OÜ | Hepsor SOF OÜ | Hepsor P113 OÜ | |
| Käibevara | |||
| Raha ja raha ekvivalendid | 188 | 106 | 210 |
| Nõuded ja ettemaksed | 54 | 63 | 292 |
| Varud | 0 | 10 603 | 0 |
| Käibevara kokku | 242 | 10 772 | 502 |
| Põhivara | |||
| Kinnisvarainvesteering | 11 270 | 0 | 10 610 |
| Tütarettevõtte aktsiad ja osad | 3 | 0 | 3 |
| Nõuded ja ettemaksed | 46 | 0 | 0 |
| Põhivara kokku | 11 319 | 0 | 10 613 |
| Varad kokku | 11 561 | 10 772 | 11 115 |
| Lühiajalised kohustised | |||
| Laenukohustised | 7 988 | 0 | 147 |
| Võlad tarnijatele ja muud võlad | 62 | 506 | 178 |
| Lühiajalised kohustised kokku | 8 050 | 506 | 325 |
| Pikaajalised kohustised | |||
| Laenukohustised | 5 956 | 9 354 | 13 390 |
| Muud pikaajalised kohustised | 1 228 | 860 | 771 |
| Pikaajalised kohustised kokku | 7 184 | 10 214 | 14 161 |
| Kohustised kokku | 15 234 | 10 720 | 14 486 |
| Omakapital | -3 673 | 52 | -3 371 |
| Kohustised ja omakapital kokku | 11 561 | 10 772 | 11 115 |
Seisuga 31.12.2025 on Hepsor P113 OÜ-le kuuluv P113 Tervisemaja 96% (31.12.2024: 77%) ulatuses üürilepingutega kaetud. Hepsor AS on andnud sidusettevõttele Hepsor P113 OÜ seisuga 31.12.2025 laenu 2 748 tuhat eurot. P113 Tervisemaja on kajastatud kinnisvarainvesteeringuna ning hoone õiglane väärtus 31.12.2025 seisuga on 11,2 (31.12.2024: 10,6) miljonit eurot. Hindamine on teostatud diskonteeritud rahavoogude meetodil. Hinnangu aluseks on olemasolevad rahavood või turu keskmistel põhinevad rahavood, tootlikkuse määr ning sobiv diskontomäär, mis võtab arvesse keskmise investorite oodatava tootlikkuse sarnaste varade osas arvestades kinnistu asukohta, tehnilist seisukorda, üürnike riskitasemeid jms. 2025. aasta lõpus kasutati vara hindamiseks tootlikkuse määrä 7,7% (31.12.2024: 7,7%) ning diskontomäärä 8,7% (31.12.2024: 8,75%).
Hepsor AS-i tütarettevõte Hepsor Finance OÜ sõlmis osanike lepingu, mille alusel müüdi 50% suurune osalus Hepsor SOF OÜ-s EfTEN Capitali hallatavale usaldusfondile EfTEN Special Opportunities Fund. Hepsor SOF OÜ osaluse müügiga loodi alus Lasnamäel
98
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
asuva arendusprojekti ühiseks elluviimiseks. Hepsor SOF OÜ omandas aprillis Hepsor kontserni tütarettveõttelt kinnistud aadressidel Paevälja pst 7 ja 9, Tallinn ning juulis kinnistud aadressidel Narva mnt 150 ja 150a, Tallinn. Seisuga 31.12.2025 on Hepsor AS kontserni ettevõtted andnud sidusettevõttele Hepsor SOF OÜ laenu kokku 3 880 tuhat eurot.
Kohtuvaidused
Septembris 2023. aastal ütles Hepsor P113 OÜ üles Novel Clinic Assets OÜ-ga (NCA-ga) sõlmitud üürilepingu võlgnevuste tõttu. 08.11.2023 esitas NCA Hepsor P113 OÜ vastu hagi üürilepingu täitmiseks kohustamiseks, kahju hüvitamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks. Senise kogemuse, seni esitatud tõendite ja menetluse (sh NCA pankrotimenetluse) hetkeseisu pinnalt tuleks NCA hagi rahuldamist hinnata pigem ebatõenäoliseks kui tõenäoliseks.
Detsembris 2024. aastal kuulutas kohus välja NCA pankroti. Pankrotimäärus jõustus lõplikult 11.02.2025. Pankrotimenetluses on otsustatud NCA lõpetada. NCA pankrotimenetluses hindas kohus NCA-ga üürilepingu ülesütlemise seaduslikuks ja tunnustas Hepsor P113 OÜ kahjunõuet NCA suhtes 1. järgu nõudena (see 19.12.2025 tehtud kohtulahend ei ole hetkel jõustunud).
Hepsor P113 OÜ esitas jaanuaris 2024. aastal vastuhagi NCA, Tomas Godelise, Concept 4 Clinic UAB ja Vertas Management UAB vastu kahju hüvitamiseks ja täendavaid või kõrvalnõudeid. Kahju on tekkinud NCA rikkumise tõttu NCA-ga sõlmitud üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise tagajärjel Hepsor P113 OÜ-le tekkinud, hüvitamata jäänud kahjuga. Kohus on NCA pankrotimenetluses Hepsor P113 OÜ kahjunõuet NCA suhtes esitatud ulatuses tunnustanud (lahend ei ole hetkel jõustunud). Senise kogemuse ja seni esitatud tõendite pinnalt tuleks Hepsor P113 OÜ nõude NCA ja Tomas Godelise vastu tunnustamist hinnata pigem tõenäoliseks kui ebatõenäoliseks.
Jaanuaris 2024. aastal esitas Ilsanta UAB, kes on samas kontsernis NCA-ga, Hepsor P113 OÜ vastu hagi, milles nõuab Ilsantale väidetavalt kuuluvate asjade väljaandmist NCA-le või alternatiivselt asjade soetamishinna kahjuna hüvitamist. Menetlus on peatatud kuni NCA pankrotimenetluses nõuete tunnustamise ja võlausaldajate nimekirja kinnitamise jõustumiseni. Senise kogemuse ja seni esitatud tõendite pinnalt tuleks Ilsanta hagi rahuldamist hinnata pigem ebatõenäoliseks kui tõenäoliseks.
Hepsor P113 OÜ esitas 2024. aasta jaanuaris ja novembris Ilsanta UAB vastu hagid Ilsanta UAB hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Menetlus on peatatud kuni NCA pankrotimenetluses nõuete tunnustamise ja võlausaldajate nimekirja kinnitamise jõustumiseni. Senise kogemuse, seni esitatud tõendite ja menetluse (sh NCA pankrotimenetluse) hetkeseisu pinnalt tuleks Hepsor P113 OÜ hagi rahuldamist hinnata pigem tõenäoliseks kui ebatõenäoliseks.
Concept 4 Clinic UAB esitas aprillis 2024. aastal hagi Hepsor P113 OÜ vastu kahju hüvitamiseks. Riigikohtu määruse kohaselt hagi tagamise vaidluses on hagi sellisena perspektiivitu. Käesolevaks ajaks on menetlus selles kohtuasjas lõppenud – Concept 4 Clinic UAB hagi jāeti läbi vaatamata ja temalt mõisteti välja Hepsor P113 OÜ menetluskulud.
Hepsor P113 OÜ esitas väärteokaebuse NCA-d esindava vandeadvokaadi ja kohtutäituri vastu seoses omavolilise sissetungiga Pärnu mnt 113 hoonesse. Rikkumine leidis tuvastamist, kuid väärteomenetlus lõpetati otstarbekuse printsiibil. Mõju Hepsor P113 OÜ varalisele olukorrale sellel vaidlusel puudub.
Lõplike lahendite aega ei ole hetkel võimalik ennustada.
99
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 32. Seotud osapooled
Seotud osapoolteks loeb kontsern juhtkonna (nõukogu ja juhatus) võtmeisikud, nende lähisugulasi ja nende kontrolli- või olulise mõju all olevaid majandusüksuseid.
Saldod ja tehingud seotud osapooltega:
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|
| Nõuded | ||
| Antud laenud (lisa 9) | ||
| Sidusettevõtted | ||
| Laenujääk seisuga 01.01 | 2 428 | 1 729 |
| Antud laenud | 4 144 | 718 |
| Sisemise intressimäära mõju | -51 | -19 |
| Laenujääk aruandeperioodi lõpus | 6 521 | 2 428 |
| Nõuded ostjatele ja muud nõuded | ||
| Juhtkond ja neile otseselt või kaudselt kuuluvad äriühingud | 14 | 9 |
| Sidusettevõtted | 3 | 1 |
| Intressinõuded | ||
| Sidusettevõtted | 783 | 309 |
| Võlad | ||
| Saadud ettemaksed | ||
| Juhtkond ja neile otseselt või kaudselt kuuluvad äriühingud | 3 | 564 |
| Saadud laenud (lisa 10) | ||
| Juhtkond ja neile otseselt või kaudselt kuuluvad äriühingud | ||
| Laenujääk seisuga 01.01 | 1 371 | 1 383 |
| Saadud laenud | 0 | 4 710 |
| Tagasimaksed | -1 238 | -4 722 |
| Laenujääk aruandeperioodi lõpus | 133 | 1 371 |
| Võlakirjad | ||
| Juhtkond ja neile otseselt või kaudselt kuuluvad äriühingud | 390 | 0 |
| Võlad tarnijatele | ||
| Juhtkond ja neile otseselt või kaudselt kuuluvad äriühingud | 300 | 942 |
| Intressivõlad | ||
| Juhtkond ja neile otseselt või kaudselt kuuluvad äriühingud | 18 | 27 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Kaupade ja teenuste ost ja müük:
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Kaupade ja teenuste müük | ||
| Sidusettevöttted | 153 | 117 |
| Juhtkond ja neile otseselt või kaudselt kuuluvad äriühingud | 90 | 515 |
| Kaupade ja teenuste müük kokku | 243 | 632 |
| Kaupade ja teenuste ost | ||
| Juhtkond ja neile otseselt või kaudselt kuuluvad äriühingud | 12 795 | 20 022 |
| sellest ehitusteenus | 12 565 | 19 847 |
| Teenitud intressitulu | ||
| Sidusettevöttted | ||
| Teenitud intressid | 474 | 150 |
| Kaasnev intressikulu | ||
| Juhtkond ja neile otseselt või kaudselt kuuluvad äriühingud | ||
| Kogunenud intressid | 84 | 187 |
| Makstud intressid | 93 | 228 |
Lisa 33. Aruandeperioodi järgsed sündmused
- veebruaril 2026 allkirjastasid Hepsor AS-i kontsernisettevõte Hepsor E18 SIA ja BluOr Bank AS laenulepingu summas 5,25 miljonit eurot. Viieaastase tähtajaga laenu eesmärk on finantseerida Kiršu Kalna Mājas elamuarendusprojekti ehitust ning taristu rajamist aadressil Eiženijas iela 18, Dzirciems, Riia.
Lisa 34. Riskijuhtimine
Riskijuhtimine on osa kontserni strateegilisest planeerimisest ja otsustusprotsessist. Oma tegevusvaldkonna tõttu on kontsern avatud erinevatele riskidele, sh äri- ja finantsriskidele. Selliste riskide realiseerumine võib avaldada olulist negatiivset mõju kontserni äritegevusele, finantsseisundile, finantstulemustele ja tulevikuvaljavaadetele. Kontserni riskijuhtimise protsess põhineb eeldusel, et kontserni edu sõltub pidevast riskide jälgimisest, täpsest hindamisest ja tõhusast riskijuhtimisest. Kontserni juhtkond teostab järelevalvet nende riskide juhtimise üle.
Strateegiline risk
Kontserni strateegiline risk on risk, mis võib oluliselt mõjutada äristrateegiate elluviimist ja kontserni võimet oma eesmärke saavutada. Selliseid riske mõjutavad poliitilise keskkonna ja turunõudluse muutused ning mikromajanduslikud arengud. Kuigi riskidel võib olla negatiivne mõju kontserni äritegevusele, võivad need luua ka uusi ärivõimalusi. Kontsern valib hoolikalt uusi arendusprojekte ja jälgib turutrende, et oluliste muutuste korral oma strateegiat kohandada.
Tururisk
Tururisk on risk, mis tuleneb muutustest turgudel, millega kontsern kokku puutub. Peamised tururiskid on hinnarisk ja intressirisk. Kontsern on avatud hinnariskile, mis tuleneb kontserni kinnisvaraarendusprojektide turuvärtuste langusest või sisendhindade muutusest tingitud hinnatõusust. Kontserni ei saa tagada, et suudab tulevikus müüa projekte hinnaga, mis on sarnane nende arendusprojektide eeldatava turuvärtusega või sellest kõrgem. Kui kontsernil on keeruline müüa projekte äriplaanides eeldatud hindadega, siis võib see avaldada negatiivset mõju kontserni äritegevusele, finantsseisundile, väljavaadetele ja tulemustele ning
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
strategeia elluviimisele. Tururiski maandamiseks jälgib kontserni juhtkond pidevalt turul toimuvaid muutusi ning turusituatsiooni arendusotsuste tegemisel.
Kontserni tulusid ja rahavooge mõjutab intressimäärade muutus. Kontsern kasutab aktiivselt väliseid ja sisemisi vahendeid oma kinnisvaraarendusprojektide rahastamiseks Eestis, Lätis ja Kanadas. Kontserni väline rahastamine arendusprojektides toimub kas panga-, investor- või projekti vähemusosanike antud laenudega.
Investorilaenude intressimäärad on tavaliselt fikseeritud st intressimäärad ei ole ujuvad (ei sõltu nt Euriborist).
Kontserni pangalaenud on nii fikseeritud kui ka ujuva intressimääraga (sõltuvalt Euriborist). Pangalaenudel on 0% alammäär negatiivse Euribori vastu, mis tähendab, et negatiivse Euribori korral võrdsustatakse Euribor nulliga ja selliste laenude marginaal ei vähene. Juhtkond jälgib pidevalt kontserni avatust intressiriskile, mis tuleneb peamiselt ujuva intressimääraga pangalaenudest. Selline risk on peamiselt seotud Euribori tõusuga. 2025. aastal on 6 kuu Euribor langenud 0,5%, (2024: 1,3%).
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|
| Fikseeritud intressimääraga laenukohustised | 28 950 | 25 523 |
| sh fikseeritud intressimääraga pangalaenukohustised | 4 523 | 4 663 |
| Ujuva intressimääraga pangalaenukohustised | 18 797 | 29 165 |
| Kokku | 47 747 | 54 688 |
Mitmetes pangalaenulepingutes on tingimus, et kasutamata laenujäägilt tuleb tasuda kohustistasu. Kohustistasu sõltub kasutamata laenusummast, mõjutades seega otseselt kontserni efektiivset intressimäärä.
Intressimäärä tundlikkus
Intressimäärade tõus võib negatiivselt mõjutada kontserni võimet katta intressikulusid jooksvatest rahavoogudest. Mõju kontserni kasumile avaldub aastal, mil iga konkreetne projekt realiseerub.
Kui Euribor oleks olnud 50 baaspunkti kõrgem ja kõik teised muutujad oleksid jäänud konstantseks, suureneks kontserni rahavoogude vajadus katta 31. detsembril lõppenud aasta intressikulusid järgmiselt:
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|
| Kasv 50 baaspunkti võrra | 138 | 181 |
Krediidirisk
Krediidirisk on risk, et vastaspool ei täida finantsinstrumendi või kliendilepingu alusel võetud kohustusi kontserni ees ja see toob kaasa rahalise kahju. Kontsern on avatud krediidiriskile, sh nõuded ostjate vastu rendikinnisvaralt ja finantseerimistegevused, nt hoiused pankades ja muud finantsinstrumendid.
Krediidiriski minimeerimiseks sõlmib kontsern tehinguid ainult krediidivõimeliste vastaspooltega ja hoiustab raha Eesti, Läti ja Kanada tunnustatud pankades. Kontsern kasutab oma peamiste koostööpartnerite hindamiseks avalikult kättesaadavat finantsteavet ja oma varasemat kogemust.
Kontsern tegeleb kinnisvaraarendusega ning kinnisvara müümisel sõlmib kontsern ostjatega notariaalselt tõestatud lepingud. Kuna enamik tehinguid on tagatud kas notari hoiukontole hoiustatud rahaga või pangalaenuga, ei puutu kontsern kokku oluliste krediidiriskidega, mis tulenevad nõuetest ostjate vastu.
102
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Seisuga 31.12 olid krediidiriskiga seotud järgmised finantsvarad:
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Raha ja raha ekvivalendid | 3 821 | 6 249 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 1 451 | 530 |
| Laekumata intressid | 782 | 311 |
| Lühiajalised laenunõuded | 0 | 200 |
| Pikaajalised laenunõuded | 6 521 | 2 428 |
| Kokku | 12 575 | 9 718 |
- detsembri seisuga oli ostjate vastu esitatavate nõuete vanuseline jaotus järgmine:
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Tähtaeg tulevikus | 904 | 369 |
| Maksetähtaeg ületatud kuni 2 kuu | 58 | 52 |
| Maksetähtaeg ületatud 2-4 kuud | 4 | 0 |
| Maksetähtaeg ületatud üle 4 kuu | 22 | 29 |
| Kokku | 988 | 450 |
Aruande koostamise ajal 31.03.2026 oli seisuga 31.12.2025 nõuetest laekumata 405 tuhat eurot (31.03.2025: 179 tuhat eurot).
Likviidsusrisk
Kontserni likviidsus väljendab võimet täita õigeaegselt oma kohustused võlausaldajate ees. Likviidsus- ja refinantseerimisriskide hoolikas juhtimine aitab tagada rahastamise kättesaadavuse jätkuvuse. Kontserni äritegevuse olemusest tulenevalt kasutab kontsern aktiivselt väliseid ja sisemisi vahendeid, et tagada ressursid kapitalivajaduse katmiseks.
Kontsern juhib likviidsusriski, jälgides pidevalt prognoositavaid ja tegelikke rahavoogusid ning sobitades finantsvarade ja -kohustuste tähtaegu. Likviidsusriski maandatakse jälgides likviidsuspositsiooni, analüsides jooksvalt erinevaid finantseerimisvõimalusi ning pidades finantseerijatega läbirääkimisi kogu finantseerimisperioodi vältel.
Kontserni finantskohustiste jaotus maksetähtaegade lõikes:
| tuhandetes eurodes | kuni 6 kuud | kuni 12 kuud | 1-5 aastat | Kokku |
|---|---|---|---|---|
| 31.12.2025 | ||||
| Laenu- ja rendikohustised | 2 631 | 3 106 | 42 172 | 47 909 |
| Võlad tarnijatele | 1 588 | 0 | 0 | 1 588 |
| Muud võlad | 1 921 | 3 323 | 8 472 | 13 716 |
| tuhandetes eurodes | kuni 6 kuud | kuni 12 kuud | 1-5 aastat | Kokku |
| --- | --- | --- | --- | --- |
| 31.12.2024 | ||||
| Laenu- ja rendikohustised | 8 076 | 15 312 | 31 514 | 54 902 |
| Võlad tarnijatele | 1 138 | 0 | 0 | 1 138 |
| Muud võlad | 3 030 | 2 374 | 4 635 | 10 039 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Kapitalirisk
Kontserni kapitaliriski juhtimise eesmärgiks on tagada optimaalseim kapitali struktuur, mis toetaks kontserni äritegevuse jätkusuutlikkust ning aktsionäride huve. Kontsern rahastab oma tegevust nii võla- kui ka omakapitaliga.
Kontsern peab kapitaliks laenukapitali ja kogu omakapitali. Kontsern kasutab kapitali jälgimiseks võla ja kapitali suhet, mis arvutatakse netovõla suhtena kogukapitali. Samuti jälgib kontsern omakapitali ja bilansimahu suhet.
Juhtkonna hinnangul on kontserni kapitali struktuur optimaalne.
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Intressikandvad võlakohustused | 47 909 | 54 718 |
| Raha ja pangakontod | 3 821 | 6 249 |
| Netovõlg kokku (intressikandvad võlakohustused miinus raha ja pangakontod) | 44 088 | 48 469 |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital | 20 858 | 20 912 |
| Netovõlg ja omakapital kokku (netovõlg kokku pluss emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital) | 64 946 | 69 381 |
| Võla ja kapitali suhe (netovõlg jagatud netovõlg ja omakapital kokku) | 68% | 70% |
| Varad kokku | 91 835 | 88 813 |
| Omakapitali osakaal varade mahust (omakapital jagatud varad kokku) | 23% | 24% |
Valuutarisk
Kontserni tegevus toimub valdavalt ettevõtete majanduskeskkonna valuutas – Eestis ja Lätis eurodes (EUR) ning Kanadas, Kanada dollarites (CAD). Kontserni välisvaluutarisk tuleneb Kanada tüterettevõtte arvestusvaluuta ümberarvestusest kontserni arvestus- ja esitusvaluutasse. Valuutariskide maandamiseks sõlmitakse kontsernis võimalikult palju välislepinguid ning tehakse enamus kontsernisieseid tehinguid eurodes. Äritegevuse kasv Kanadas toob kaasa kontserni avatuse valuutariskidele. Seisuga 31.12.2025 ei ole kontsern olulises osas valuutariskidele avatud ja seetõttu ei ole kontsernis kasutatud eraldi instrumente valuutariskide maandamiseks.
Geopoliitiline risk
Ettevõtte tegevust mõjutab geopoliitiline olukord tema põhitegevuspiirkondades – Eestis, Lätis ja Kanadas. Suurim geopoliitiline ebakindlus tuleneb jätkuvast Venemaa sõjast Ukraina vastu, mille kestus, mõju ja lõpptulemus on endiselt ebaselged. Lisaks on 2025. aastal püsinud geopoliitilised pinged ning 2026. aasta alguses süvenenud ebakindlus Lähis-Idas, mis mõjutavad energiaturge ja rahvusvahelisi tarneahelaid.
Geopoliitiline olukord võib mõjutada ettevõtte tegevust läbi ehitusmaterjalide kättesaadavuse ja hinnataseme muutuste, energiahindade volatiilsuse, finantseerimistingimuste ja intressimäärade taseme ning üldise majanduskeskkonna ebakindluse. Need tegurid võivad omakorda mõjutada kinnisvaranõudlust ja investeerimisaktiivsust eelkõige Balti riikides.
Ettevõtte tegevus Kanada turul aitab hajutada piirkondlikke riske, kuna sealsed geopoliitilised mõjud erinevad Euroopa omadest ning sõltuvus Ida-Euroopa julgeolekuolukorrast on väiksem. Riskide maandamiseks on Hepsor hajutanud oma arendusportfelli geograafiliselt, jälgib aktiivselt turu- ja finantstingimuste muutusi ning kohandab investeerimisotsuseid vastavalt majanduskeskkonnale.
Juhtkonna hinnangul ei ohusta praegune geopoliitiline olukord ettevõtte jätkusuutlikkust, kuid võib mõjutada projektide ajastust, sisendhindasid ja kasumlikkust.
104
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Lisa 35. Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded
Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on konsolideeritud majandusaastaaruande lisades avaldatud informatsioon konsolideeriva üksuse konsolideerimata põhiaruannete kohta. Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud, kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, v.a tütarettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes soetusmaksumuse meetodil.
Finantsseisundi aruanne
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|
| Varad | ||
| Käibevarad | ||
| Raha ja raha ekvivalendid | 832 | 698 |
| Nõuded ja ettemaksed | 442 | 727 |
| Lühiajaliased laenunõuded | 2 047 | 3 524 |
| Käibevarad kokku | 3 321 | 4 949 |
| Põhivarad | ||
| Materiaalne põhivara | 22 | 46 |
| Tütarettevõtte aktsiad ja osad | 2 369 | 2 228 |
| Finantsinvesteeringud | 2 | 2 |
| Pikaajaliased laenunõuded | 11 427 | 10 232 |
| Muud pikaajaliased nõuded | 3 836 | 2 798 |
| Põhivarad kokku | 17 656 | 15 306 |
| Varad kokku | 20 977 | 20 255 |
| Kohustised ja omakapital | ||
| Lühiajaliased kohustised | ||
| Võlad tarnijatele ja muud võlad | 135 | 114 |
| Lühiajaliased laenukohustised | 0 | 1 238 |
| Lühiajaliased rendikohustised | 10 | 10 |
| Lühiajaliased kohustised kokku | 145 | 1 362 |
| Pikaajaliased kohustised | ||
| Pikaajaliased laenukohustised | 2 000 | 5 941 |
| Pikaajaliased võlakirjad | 7 813 | 0 |
| Pikaajaliased rendikohustised | 9 | 19 |
| Pikaajaliased kohustised kokku | 9 822 | 5 960 |
| Kohustised kokku | 9 967 | 7 322 |
| Omakapital | ||
| Aktsiakapital | 3 913 | 3 855 |
| Ülekurss | 8 917 | 8 917 |
| Reservkapital | 385 | 385 |
| Jaotamata kasum | -2 205 | -224 |
| Omakapital kokku | 11 010 | 12 933 |
| Kohustised ja omakapital kokku | 20 977 | 20 255 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Koondkasumiaruanne
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Müügitulu | 91 | 53 |
| Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-) | -8 | -15 |
| Brutokasum/-kahjum | 83 | 38 |
| Turustuskulud (-) | -99 | -34 |
| Üldhalduskulud (-) | -575 | -626 |
| Muud äritulud | 29 | 29 |
| Muud ärikulud(-) | -3 | -7 |
| Ärikasum/-kahjum | -565 | -600 |
| Finantstulud | 1 419 | 1 751 |
| intressitulu | 1 407 | 1 562 |
| muud finantstulud | 12 | 189 |
| Finantskulud (-) | -1 550 | -1 501 |
| intressikulu (-) | -888 | -993 |
| muud finantskulud (-) | -662 | -508 |
| Kasum/-kahjum enne tulumaksu | -696 | -350 |
| Tulumaks | -283 | 0 |
| Aruandeperioodi puhaskasum | -979 | -350 |
| Aruandeperioodi koondkasum | -979 | -350 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Omakapitali muutuste aruanne
| tuhandetes eurodes | Aktsiakapital | Ülekurss | Reservkapital | Jaotamata kasum | Omakapital kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| Saldo 31.12.2023 | 3 855 | 8 917 | 385 | 126 | 13 283 |
| Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum | 0 | 0 | 0 | -350 | -350 |
| Saldo 31.12.2024 | 3 855 | 8 917 | 385 | -224 | 12 933 |
| Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum | 0 | 0 | 0 | -979 | -979 |
| Aktsiate emiteerimine | 58 | 0 | 0 | 0 | 58 |
| Dividendide tasumine | 0 | 0 | 0 | -1 002 | -1 002 |
| Saldo 31.12.2025 | 3 913 | 8 917 | 385 | -2 205 | 11 010 |
Korrigereitud konsolideerimata omakapital
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|
| Emaettevõtte konsolideerimata omakapital | 11 010 | 12 933 |
| Tütarettevõtete ja olulise mõju all olevate ettevõtete väärtus emaettevõtte konsolideerimata aruandes (-) | -2 370 | -2 228 |
| Tütarettevõtete ja olulise mõju all olevate ettevõtete väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil (+) | 16 133 | 13 967 |
| Emaettevõtte korrigereitud konsolideerimata omakapital | 24 773 | 24 672 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Rahavoogude aruanne
| tuhandetes eurodes | 2025 | 2024 |
|---|---|---|
| Rahavood äritegevusest | ||
| Aruandeaasta ärikasum/-kahjum | -565 | -600 |
| Korrigeerimised: | ||
| Materiaalse põhivara kulum | 13 | 13 |
| Muud muutused | -2 | 0 |
| Muutused käibekapitalis: | ||
| Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus | -25 | 14 |
| Varude muutus | 0 | 15 |
| Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus | -10 | -14 |
| Tasutud tulumaks | -283 | 0 |
| Äritegevuse rahavood kokku | -872 | -572 |
| Rahavood investeerimistegevusest | ||
| Tasutud tütarettevõtete soetamisel | -22 | -3 |
| Laekunud tütarettevõtte müügist | 1 | 1 600 |
| Antud laenud | -7 169 | -9 263 |
| Antud laenude tagasimaksed | 7 198 | 7 945 |
| Laekunud intressid | 350 | 706 |
| Muud tasumised investeerimistegevusest | -62 | -5 |
| Investeerimistegevusest rahavood kokku | 296 | 980 |
| Rahavood finantseerimistegevusest | ||
| Saadud laenud | 2 000 | 4 710 |
| Saadud laenude tagasimaksed | -7 238 | -3 472 |
| Võlakirjade emissioon (neto) | 7 808 | 0 |
| Makstud intressid | -846 | -978 |
| Kapitalirendi tagasimaksed | -10 | -9 |
| Tasutud dividendid | -1 002 | 0 |
| Muud tasumised finantseerimistegevusest | -2 | -45 |
| Finantseerimistegevusest rahavood kokku | 710 | 206 |
| Rahavood kokku | 134 | 614 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses | 698 | 84 |
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | 134 | 614 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 832 | 698 |
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Juhataja kinnitus
Juhatus kinnitab, et 2025. aasta konsolideeritud auditeeritud aastaaruanne, mis koosneb tegevusaruandest, hea ühingujuhtimise tava aruandest, tasustamisaruandest ning jätkusuutlikkuse ülevaatest ning on esitatud lehekülgedel 5 kuni 53 annab õige ja õiglase ülevaate kontserni tegevustest, finantsseisundist ning kirjeldab kontserni peamisi riske ja ebaselgusi.
Hepsor AS-i 2025. aasta konsolideeritud auditeeritud majandusaasta aruandes lehekülgedel 56 kuni 108 esitatud andmed ja lisainformatsioon on tõene ja terviklik. Konsolideeritud raamatupidamise aruanne annab õige ja õiglase ülevaate Hepsor AS-i ja kontserni kui terviku finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Hepsor AS-i konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kehtivaid rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite reegleid järgides, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Hepsor AS kontsern on jätkuvalt tegutsev.
Hepsor AS-i 2025. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne esitatakse aktsionäride üldkoosolekule kinnitamiseks mais 2026. aastal.
Martti Krass
Juhatuse liige
/ allkirjastatud digitaalselt /
Tallinn, 23. aprill 2026
109
Grant Thornton
Grant Thornton Baltic OÜ
Pärnu mnt 22
10141 Tallinn, Eesti
T +372 626 0500
E [email protected]
Reg-nr 10384467
KMKR nr EE100086678
SÖLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Hepsor AS aktsionäridele
Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta
Arvamus
Oleme auditeerinud Hepsor AS ja tema tütarettevõtete (edaspidi „Kontsern“) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2025, konsolideeritud koondkasumiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas olulist informatsiooni arvestuspõhimõtete kohta.
Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS).
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”.
Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunõustamine
Õigusnõustamine • Finantsnõustamine • Ärinõustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused
www.grantthornton.ee
Grant Thornton
Sōltumatus
Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.
Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Kontsernile osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 59¹ poolt.
Auditi ulatus
Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Kontsern tegutseb.
Vastavalt meie riski ja olulisuse hinnangutele määrasime kindlaks, milliseid ettevõtteid on vaja auditeerida täies mahus, võttes arvesse iga ettevõtte suurusest tulenevat suhtelist mõju Kontsernile ning seda, kuidas on kaetud kõik olulised konsolideeritud aastaaruande kirjied.
Eesmärgi saavutamiseks otsustasime teostada täismahus auditi Kontserni emaettevõtte Hepsor AS ja järgmiste tütar -ja sidusettevõtete finantsaruannete osas: Hepsor Finance OÜ, Hepsor Phoenix 2 OÜ, Hepsor Phoenix 3 OÜ, Hepsor Latvia OÜ, Hepsor M14 OÜ, Hepsor N450 OÜ, Hepsor P113 OÜ, Hepsor SOF OÜ ning ülevaatuse ja täiendavad protseduurid põhjendatud kindlustunde saavutamiseks järgmiste tütarettevõtete osas: Hepsor SPV1 OÜ, Hepsor 3Torni OÜ, Hepsor Phoenix 4 OÜ, Hepsor Kanada OÜ, Hepsor Tooma OÜ, H&R Residentsid OÜ, Hepsor Fortuuna OÜ, Hepsor RD5 SIA, Hepsor U34 SIA, Kvarta SIA, Hepsor Ganibu Dambis SIA, SIA „Riga Properties 4“, Hepsor JG SIA, Hepsor N57 OÜ, Hepsor P26b OÜ, Hepsor PV11 OÜ, Hepsor VT49 OÜ, Hepsor SA2 SIA, Hepsor Jugla SIA, Hepsor A1 OÜ, Hepsor PHX5 OÜ, Hepsor Dz74 SIA ja Hepsor S17 SIA.
SIA PKF Latvia viis läbi ülevaatuse protseduurid tütaretevõtte Hepsor SIA finantsaruannete valitud kirjete osas vastavalt meilt kui Kontserni audiitorilta saadud instruktsoonidele. Suhtlesime Läti tütaretevõte audiitoritega regulaarselt ja vaatasime üle teostatud protseduurid ning dokumentatsiooni mahus, mida pidasime vajalikuks.
Kontserni tasemel kontrollisme konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises. Kontserni struktuur on esitatud leheküljel 31.
Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunõustamine
Õigusnõustamine • Finantsnõustamine • Ärinõustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused
Grant Thornton
Peamised auditi asjaolud
Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja meie asjaomase arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.
| Peamine auditi asjaolu | Kuidas me tegelesime peamise auditi asjaoluga oma auditis |
|---|---|
| Varude raamatupidamislik arvestus | |
| Seisuga 31. detsember 2025 on Kontserni finantsseisundi aruandes kajastatud varusid summas 58 938 tuhat eurot. Keskendusime nimetatud valdkonnale, kuna varud moodustavad 64% Kontserni varade mahust. | |
| Täiendav informatsioon on toodud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 1 "Arvestusmeetodid" ja lisas 4 "Varud". | |
| Varudes kajastatakse pooleliolevaid kinnisvara-arendusprojekte ja müügiks valmis kinnisvara-arendusprojekte. | |
| Nii nagu kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 1.14, kajastatakse varusid kas soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Soetusmaksumus koosneb otsestest kuludest ja nendest üldkuludest ilma milleta varud ei oleks olemasolevas asukohas ega seisukorras. Kinnisvaraarendusprojektidega seotud laenukasutuse kulud on arvatud varude soetusmaksumusse. | Auditiprotseduride käigus tegime muu hulgas järgmist |
| Hindasime varude kajastamise põhimõtteid ning veendusime, et kasutatav meetod on kooskõlas IFRS nõuetega. | |
| Hindasime varude netorealiseerimisväärtust. Tegime selleks järelpärimisi Kontsernile, analüüsisme projektide rahavoo prognoose ning veendusime, et kortereid poleks bilansipäevajärgsselt müüdud kahjumiga. | |
| Veendusime, et Kontsern kapitaliseerib ainult laenukasutuse kulud, mis on otseselt seotud kinnisvaraarendusprojektide soetamise või arendamisega ning muid intressikulusid ei kapitaliseerita, vaid kantakse kuludesse nende tekkimise perioodil. | |
| Kokkuvõttes leidsime, et kasutatud varude kajastamise põhimõtted on kooskõlas IFRS nõuetega. Kasutatud andmed ja eeldused on põhjendatud ning kooskõlas mõõdunud perioodi tegelike tulemustega ja oodatavate tulevikuvaljavaadetega. | |
| Meie hinnangul on konsolideeritud aastaaruande lisas 4 varude kohta avalikustatud informatsioon asjakohane ja vastavuses IFRS nõuetega. |
Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunöustamine
Ölgusnöustamine • Finantsnöustamine • Ärinöustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused
Grant Thornton
Muu informatsioon, sealhulgas tegevusaruanne
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab Kontserni kirjeldust, kasumi jaotamise ettepanekut, tegevusaruannet ja tasustamisaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja sealhulgas tegevusaruannet.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.
Vastavalt väärtpaberituru seadusele tasustamisaruande osas on meie kohustus kontrollida, kas tasustamisaruanne sisaldab väärtpaberituru seaduse § 135³ nõuetele vastavat informatsiooni.
Tuginedes auditi käigus tehtud tööle, on meie arvates:
- tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja
- tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt; ja
- tasustamisaruanne koostatud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 135³.
Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunõustamine
Õigusnõustamine • Finantsnõustamine • Ärinõustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused
Grant Thornton
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama Kontserni suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on rakendatav, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Pöhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Me kasutame auditi osana vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks Kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad
Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunöustamine
Öigusnöustamine • Finantsnöustamine • Ärinöustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused
Grant Thornton
vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada Kontserni suutlikkust jätkata jatkuvalt tegutsevana;
- hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
- hangime Kontserni majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus Kontserni konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame Kontserniauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel vastavate kaitsemehhanismide kohta.
Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.
Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta
Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavuse kohta Euroopa ühtse elektronilise aruandlusvormingu (ESEF) nõuetele
Meid on tellitud lepingu alusel Emaettevõtte juhatuse poolt läbi viima põhjendatud kindlustandvat töövõttu, et kontrollida Hepsor AS-i 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavust kohaldatavatele nõuetele („Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis“).
Käsitletava küsimuse kirjeldus ja kohaldatavad kriteeriumid
Emaettevõtte juhatus on rakendanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele esitusviisi, et vastata artiklite 3 ja 4 nõuetele, mis on Euroopa Komisjoni delegeeritud (EL) 2018/815, 17. detsember 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektroniline
Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunõustamine
Õigusnõustamine • Finantsnõustamine • Ärinõustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused
Grant Thornton
aruandlusvorming (ESEF-i määrus). Kohaldatavad nõuded konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohta on sätestatud ESEF-i määruses.
Eelmises lauses kirjeldatud nõuded määravad aluse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohaldamiseks ja on meie hinnangul asjakohane kriteerium meie põhjendatud kindlustandva kokkuvõtte koostamiseks.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisiga
Emaettevõtte juhtkond vastutab selle eest, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastaks ESEF-i määruse nõuetele.
See kohustab juhatust valima ja rakendama sobivaid märgistusi iXBRL-märgistuskeeles ESEF taksonoomia baasilt ning looma, rakendama ning hoidma sisekontrolle, mis on asjakohased konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi koostamiseks, mis ei sisalda olulisi väärkajastamisi ESEF-i määruse nõuetele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine vastutavad finantsaruandluse protsessi järelevalve eest, mille all tuleb mõista ka finantsaruannete koostamist vastavalt ESEF-i määrusest tulenevale vormingule.
Audiitori kohustused
Meie kohustuseks on avaldada sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustandev kokkuvõte, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.
Viisime oma töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud) “Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui mõõdunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused” (ISAE (EE) 3000 (muudetud)) põhjendatud kindlustandva töövõtuna. See standard nõuab, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime kindlustandva töövõtu läbi, omandamaks põhjendatud kindlustunnet, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides kohaldatavatele nõuetele.
Kuigi põhjendatud kindlustunne on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISAE (EE) 3000 (muudetud) standardiga kooskõlas läbiviidud töövõtt garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse (oluline nõuetele mittevastavus).
Kvaliteedikontroll
Me rakendame rahvusvahelist kvaliteedijuhtimise standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt on kehtestanud mitmekülgse kvaliteedikontrollisüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele.
Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunõustamine
Õigusnõustamine • Finantsnõustamine • Ärinõustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused
Grant Thornton
Me oleme vastavuses Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks) sõltumatuse ja muude eetikanõuetega. Eetikakoodeks põhineb järgmistel aluspõhimõteteli: ausus, objektiivsus, kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus, konfidentsiaalsus ja kutsealane käitumine.
Läbiviidud protseduuride kokkuvõte
Meie planeeritud ja läbiviidud protseduuride eesmärgiks oli saada põhjendatud kindlust, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis on vastavuses, kõigis olulistes aspektides, kohaldatavate nõuetega ja selline vastavus ei sisalda olulisi vigu ega väljajätmisi. Meie protseduurid hõlmasid eelkõige järgmist:
- arusaamise loomine sisekontrollisüsteemist ja protsessidest, mis on olulised konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektroonilise aruandlusvormingu rakendamisel, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande XHTML-vormingus koostamisel ja märgistuskeele kasutamisel;
- kontrollimine, kas XHTML-vormingut rakendati õigesti;
- konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande märgistamise täielikkuse hindamine iXBRL-märgistuskeele abil vastavalt ESEF-i määruses kirjeldatud elektroonilise aruandlusvormingu rakendamise nõuetele;
- Kontserni ESEF-i taksonoomiast valitud XBRL-märgistuste kasutamise, ja kui ESEF-i taksonoomiast pole sobiv taksonoomiaelement leitud, laiendussiltide loomise asjakohasuse hindamine; ja
- ESEF-i taksonoomia laienduselementide ankurdamise asjakohasuse hindamine.
Usume, et kogutud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie kokkuvõtte avaldamiseks.
Kokkuvõte
Meie arvates, tuginedes käesolevas aruandes kirjeldatud protseduuridele, vastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.
Audiitori määramine
Meid määrati esmakordselt Hepsor AS-i kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 31. detsembril 2021 lõppenud konsolideeritud majandusaasta aruande suhtes. Seega on meie katkematu audiotorteenuse osutamise periood Hepsor AS-le kui avaliku huvi üksusele kokku viis aastat.
Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunõustamine
Õigusnõustamine • Finantsnõustamine • Ärinõustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused
Grant Thornton
Vastavus aruandega auditikomiteele
Meie käesolevas aruandes esitatud auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 24. aprill 2026 koostatud lisanduva aruandega. Me ei ole osutanud Kontsernile keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.
- aprill 2026
Mart Nõmper
Vandeaudiitor nr 499
Grant Thornton Baltic OÜ
Tegevusluba nr 3
Pärnu mnt 22, 10141 Tallinn
Audiitorteenused • Riskijuhtimisteenused • Raamatupidamisteenused • Maksunõustamine
Õigusnõustamine • Finantsnõustamine • Ärinõustamine • Andmekaitse ja infoturve • Digiteenused
hepsor
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025
Kasumi jaotamise ettepanek
Hepsor AS kontserni omanikele kuuluv jaotamata kasum on:
| tuhandetes eurodes | 31.12.2025 |
|---|---|
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 | 7 257 |
| 2025. aasta puhaskasum | 399 |
| Kokku jaotuskölblik kasum seisuga 31.12.2025 | 7 656 |
| Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt: | |
| Dividendideks (0,27 eurot aktsia kohta) | 1 056 |
| Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist | 6 600 |
Martti Krass
Juhatuse liige
/ allkirjastatud digitaalselt /
Tallinn, 23. aprill 2026
119