AS Silvano Fashion Group

2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

Aruandeperioodi algus	1. jaanuar 2020
Aruandeperioodi lõpp	31. detsember 2020

Ärinimi	AS Silvano Fashion Group
Äriregistri kood	10175491
Juriidiline aadress	Tulika 17, 10613, Tallinn, Eesti
Telefon	+372 684 5000
Faks	+372 684 5300
E-post	[email protected]
Interneti kodulehekülg	www.silvanofashion.com
Põhitegevusalad	Naistepesu disain, tootmine ja turustamine
Audiitor	Ernst & Young Baltic AS

TEGEVUSARUANNE 3
Hea ühingujuhtimise tava 15
Ettevõtte sotsiaalne vastutus 18
Juhatuse kinnitus tegevusaruandele 21
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 22
Juhatuse kinnitus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele 22
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 23
Konsolideeritud kasumiaruanne 24
Konsolideeritud koondkasumiaruanne 24
Konsolideeritud rahavoogude aruanne 25
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 26
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 27
Lisa 1 Üldine informatsioon 27
Lisa 2 Kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest 27
Lisa 3 Olulised arvestushinnangud, otsused ja ebakindlused 39
Lisa 4 Õiglase väärtuse määramine 42
Lisa 5 Finantsriskide juhtimine 42
Lisa 6 Kontserni ettevõtted ja äriühendused 47
Lisa 7 Raha ja rahalähendid 49
Lisa 8 Finantsvarad ja -kohustised 49
Lisa 9 Varud 50
Lisa 10 Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse 51
Lisa 11 Immateriaalne põhivara 51
Lisa 12 Kinnisvarainvesteeringud 52
Lisa 13 Materiaalne põhivara 53
Lisa 14 Maksud 54
Lisa 15 Omakapital 56
Lisa 16 Kasum aktsia kohta 57
Lisa 17 Kliendilepingutest saadav tulu 57
Lisa 18 Müüdud toodangu kulu 57
Lisa 19 Turustuskulud 58
Lisa 20 Üldhalduskulud 58
Lisa 21 Muud ärikulud 59
Lisa 22 Finantskulud 59
Lisa 23 Rendid 59
Lisa 24 Tegevussegmendid 60
Lisa 25 Tehingud seotud osapooltega 62
Lisa 26 Sihtfinantseerimine 63
Lisa 27 Emaettevõtte eraldiseisvad finantsaruanded 63
JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON 66
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 68
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK 73

TEGEVUSARUANNE

Üldteave AS-i Silvano Fashion Group kohta

AS Silvano Fashion Group (edaspidi ka: kontsern) on valdusettevõte, mille omanduses on naistepesu disaini, tootmise, hulgi-, frantsiisi- ja jaemüügiga tegelevad ettevõtted. Kontserni tulu tuleneb Milavitsa, Alisee, Aveline, Lauma Lingerie, Laumelle ja Hidalgo tootemarkidega kaupade hulgimüügist, frantsiisimüügist ning jaemüügist Milavitsa ja Lauma Lingerie nimetuse all tegutsevates kontserni enda jaekauplustes. Kontserni peamised müügiturud on Venemaa, Valgevene, Ukraina ja muud SRÜ riigid ning Balti riigid.

Kontserni emaettevõte on Eestis asuv AS Silvano Fashion Group (edaspidi ka: emaettevõte). AS-i Silvano Fashion Group juriidiline aadress on Tulika 17, Tallinn, Eesti.

AS-i Silvano Fashion Group aktsiad on noteeritud Nasdaq OMX Tallinna börsil ja Varssavi börsil.

aasta 31. detsembri seisuga oli kontsernis 1 744 töötajat (31. detsember 2019: 1 888 töötajat).

Kontserni kuuluvad järgmised äriühingud (toodud protsendid erinevad lisas 6 toodutest, kuna viimases on esitatud efektiivsed osalused tütarettevõtetes):

			Osalus seisuga	Osalus seisuga
	Asukoha		31. detsember	31. detsember
	riik	Põhitegevusala	2020	2019
Emaettevõte
AS Silvano Fashion Group	Eesti	Valdusettevõte
Silvano Fashion Groupi
kontserni otseselt kuuluvad
ettevõtted:
Silvano Fashion ZAO	Venemaa	Jae- ja hulgikaubandus	100%	100%
Silvano Fashion OOO	Valgevene	Jae- ja hulgikaubandus	100%	100%
Silvano Fashion TOV	Ukraina	Hulgikaubandus	100%	100%
Silvano Fashion SIA	Läti	Jaekaubandus	100%	100%
Milavitsa SP ZAO	Valgevene	Tootmine ja	85,02%	84,96%
		hulgikaubandus
Yunona OAO	Valgevene	Tootmine ja	58,33%	58,33%
		hulgikaubandus
Gimil OOO	Valgevene	Tootmine ja	100%	100%
		hulgikaubandus
Lauma Lingerie AS	Läti	Tootmine ja	100%	100%
		hulgikaubandus
Alisee SARL	Monaco	Valdusettevõte	99%	99%
Stolichnaja Torgovaja	Venemaa	Valdusettevõte	100%	100%
Kompanija "Milavitsa" ZAO
Baltsped logistik OOO	Valgevene	Logistika	50%	50%

Silvano Fashion Groupi missiooniks on luua mugavust, positiivseid emotsioone ja usaldust meie klientidele, töötajatele ja aktsionäridele läbi suurepäraste toodete ja jaemüügikeskkonna, mis on tujutõstev, aitab kujundada stiili, julgustab individuaalsust ning tõstab iga kliendi enesehinnangut. Kontserni ärimudel põhineb vertikaalselt integreeritud disaini, tootmise ning jaekaubanduse funktsioonidel, mis hõlmavad erinevaid kaubamärke.

Kontserni strateegiliseks eesmärgiks on saada juhtivaks bränditud pesutootjaks ning jaemüüjaks tugevate frantsiisipartneritega, keskendudes Venemaale, Valgevenele, Ukrainale, Baltikumile, SRÜ riikidele ning pikemas perspektiivis ka Kesk- ja Ida-Euroopale. Kontsern kavatseb eesmärkide saavutamiseks laiendada ja tugevdada nii frantsiisipartnerite kui ka omaenda jaemüügivõrku olemasolevatel turgudel, siseneda uutesse geograafilistesse piirkondadesse, arendada kontsernisiseseid sünergiaid ning ühendada ressursse ja oskusteavet kontserni erinevates ettevõtetes.

Kontserni strateegia on keskendunud vertikaalselt integreeritud moekaupade kontserni ärimudeli rakendamisele, sealhulgas brändi juhtimine, tugev jaemüük, oma paindlikud tootmisüksused ja allhankijad, diferentseeritud sõltumatud tooraine tarnijad ja integreeritud logistika. Kontserni eesmärk on luua väärtust, pakkudes pesutooteid laias sortimendis, atraktiivses keskkonnas hea teeninduse, erakordse kvaliteedi ja mõistliku hinnaga.

Valitud finantsnäitajad

Juhime käesolevaga tähelepanu asjaolule, et esialgselt avaldatud auditeerimata IV kvartali ja 12 kuu aruande puhaskasum summas 2 551 tuhat eurot erineb auditeeritud 12 kuu aruande puhaskasumist, mis moodustab 1 667 tuhat eurot. Puhaskasumite erinevus selgus auditeerimisprotsessi käigus ning erinevus tuleneb kohalike raamatupidamisstandardite ja rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) erinevast tõlgendamisest.

Kontserni valitud finantsnäitajad 2020. ja 2019. aasta 12 kuu kohta ning seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 olid järgmised:

Tuhandetes eurodes	12 k 2020	12 k 2019	Muutus
Müügitulu	38 479	56 943	-32,4%
Brutokasum	23 209	29 651	-21,7%
Ärikasum	10 544	12 712	-17,1%
EBITDA	14 111	17 004	-17,0%
Aruandeperioodi puhaskasum	1 667	11 149	-85,0%
Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist	1 347	10 663	-87,4%
Kasum aktsia kohta (eurodes)	0,04	0,30	-86,7%
Äritegevuse rahavoog aruandeperioodil	6 356	15 086	-57,9%

Tuhandetes eurodes	31. detsember 2020	31. detsember 2019	Muutus
Varad kokku	42 256	46 309	-8,8%
Käibevara kokku	29 597	27 123	9,1%
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	24 504	26 324	-6,9%
Raha ja rahalähendid	8 980	5 152	74,3%
Rentaablusanalüüs, %	12 k 2020	12 k 2019	Muutus

Brutokasum	60,3	52,1	15,7%
Ärikasum	27,4	22,3	22,9%
EBITDA	36,7	29,9	22,7%
Puhaskasum	4,3	19,6	-78,1%
Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist	3,5	18,7	-81,3%

Finantssuhtarvud, %	31. detsember 2020	31. detsember 2019	Muutus
ROA	3,2	22,2	-85,6%
ROE	5,6	38,9	-85,6%
Hinna ja kasumi suhe	41,7	7,3	471,2%
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja	3,4	2,7	25,9%
Likviidsuskordaja	1,3	0,8	62,5%

Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:

EBITDA = perioodi puhaskasum + põhivara kulum + finantstulud ja -kulud kokku + tulumaksukulu

Brutorentaablus = brutokasum / müügitulu

EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu

Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu

Emaettevõtte omanike osa puhasrentaablusest = emaettevõtte omanike osa puhaskasumist / müügitulu

ROA (varade tootlus) = ettevõtte omanike osa viimase 4 kvartali puhaskasumist / keskmine koguvara

ROE (omakapitali tootlus) = ettevõtte omanike osa viimase 4 kvartali puhaskasumist / ettevõtte omanike osa keskmisest omakapitalist

EPS (kasum aktsia kohta) = ettevõtte omanike osa puhaskasumist / perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv

Hinna ja kasumi suhe = aktsiahind aruandeperioodi lõpus / kasum aktsia kohta, mis leitakse ettevõtte omanike osa alusel viimase 4 kvartali puhaskasumist

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustised

Likviidsuskordaja = (käibevara – varud) / lühiajalised kohustised

Ettevõtluskeskkond aastal 2020

Silvano Fashion Groupi peamised tegevuspiirkonnad on Venemaa, Valgevene, Ukraina ja teised SRÜ riigid ning Baltikum. Kontserni 2020. aasta 12 kuu tulemusi mõjutas jätkuvalt olukord peamiste turgude – Venemaa, Valgevene ja Ukraina – majanduses.

Venemaa riikliku statistikaameti Rosstat andmetel tõusis aastane inflatsioonimäär Venemaal 2020. aasta detsembris 4,9%-ni, olles olnud eelmisel kuul 4,4%, mis on kooskõlas ka Rosstati esialgsete hinnangutega. See ületas oluliselt ka keskpanga seatud 4% eesmärki. Viimati oli inflatsioonimäär nii kõrgel tasemel 2020. aasta maikuus. Kõige kiiremini tõusid toidukaupade (detsembris 6,7%, novembris 5,8%), toiduks mittekasutatavate toodete (detsembris 4,8%, novembris 4,5%) ja teenuste (detsembris 2,7%, novembris 2,5%) hinnad. Tarbijahinnad kasvasid detsembris 0,8% ja novembris 0,7%.

FocusEconomicsi eksperdid ennustavad 2021. aasta lõpuks 3,5% inflatsioonimäära, 2022. aasta lõpu seisuga võiks olla inflatsioonimääraks 3,8%.

Valgevene riikliku statistikaameti Belstati andmetel tõusis aastane inflatsioonimäär Valgevenes 2020. aasta detsembris 7,4%-ni, olles olnud eelmisel kuul 6,6%. Viimati oli inflatsioonimäär nii kõrgel tasemel 2017. aasta jaanuaris. Kõige kiiremini tõusid teenuste (detsembris 8,4%, novembris 7,4%), toiduks mittekasutatavate toodete (mõlemal kuul 8,1%) ja toidukaupade (detsembris 6,2%, novembris 5,1%) hinnad. Tarbijahinnad kasvasid detsembris 1,2% ja novembris 0,7%.

FocusEconomicsi kohaselt peaks keskmine inflatsioon jääma 2021. aastal 5,8% juurde, 2022. aasta keskmiseks inflatsiooniks prognoositakse 5,5%.

Ukraina statistikaameti andmetel oli 2020. aasta novembrikuine inflatsioonimäär Ukrainas 3,8%, mis ületas prognoositud 3,4%. Viimati oli inflatsioonimäär nii kõrgel tasemel 2019. aasta detsembris. Kõige kiiremini tõusid eluasemekulude, vee, elektri, gaasi ja teiste kütuste (novembris 10,8%, oktoobris 5,5%), transpordi (novembris 1,1%, oktoobris -0,1%), toidukaupade ja karastusjookide (novembris 3,2%, oktoobris 1,6%) ning mitmesuguste kaupade ja teenuste (novembris 5,0%, oktoobris 3,9%) hinnad. Inflatsioon restoranide ja hotellide tegevusalal aga aeglustus (novembris 3,7%, oktoobris 4,2%) ning riidekaupade ja jalatsite hinnad jätkasid langemist (novembris -6,1%, oktoobris -5,1%). Tarbijahinnad kasvasid kuuga 1,3%, mis on kõrgem ka prognoositud 0,9%-st. FocusEconomicsi kohaselt peaks inflatsioon jääma 2021. aasta lõpu seisuga 5,5% juurde, 2022. aasta lõpu inflatsiooniks prognoositakse 5,1%.

Äritegevuse tulevikuvaade

Kontserni äritegevus on üles ehitatud meie praegustele sihtturgudele juba tuttavate hea kvaliteedi ja mõistliku hinnaga pesutoodete – täpsemalt klassikaliste korsett-toodete – pakkumisele. Ärimahtude vähenemisele vaatamata on meie äritegevus kestlik ja rajaneb tugevatel kaubamärkidel. Lisaks sellele on kontsernil tugev müügivõrk, kuhu kuulub 594 kauplust, millest 109 haldab kontsern ise.

Silvano Fashion Groupil on hea positsioon tänu tugevatele kaubamärkidele, suurepärasele tootevalikule, mõistlikele hindadele ning fookusele funktsionaalsetel pesutoodetel. Täpsemalt keskendub Silvano Fashion Group järgmisele:

Kontsern jätkab õhema organisatsioonistruktuuri rajamist, et kontserni juhtimine läbipaistvamaks ja tõhusamaks muuta.
Kontserni distributsiooniettevõtted (Venemaal, Valgevenes, Ukrainas ja Lätis) keskenduvad müügivõrgustike arendamisele, uute kaupluste avamisele ning frantsiisettevõtete toetamisele, et suurendada müüki ja kasumlikkust.
Kontserni tootmisettevõtted jätkavad tooteportfoolio optimeerimist, et ostu- ja tootmistegevusi sujuvamalt siduda ning turusuundadega vastavuses olla.
Kontsern jätkab tegevus- ja personalikulude optimeerimisega.
Kontsern on avatud partnerlustele, mis võiksid kontserni tegevust või müügiterritooriumi avardada.

Kaupluste avamisega seoses soovime oma partnerite hoiakuid nihutada kvantiteedilt kvaliteedile, mis peaks lõppkokkuvõttes suurendama nende äri kasumlikkust ja vähendama ebaõnnestumisohtu. Toetame kaupluste avamist, sest see võimaldab meil ja meie frantsiispartneritel meie tuluvoogu paremini juhtida.

Venemaa majanduse väljavaated

Rosstati 1. veebruaril avaldatud esialgsete andmete kohaselt langes majandus 2020. aastal eelmise aastaga võrreldes 3,1%. Kogu aasta kestnud languse peamiseks süüdlaseks oli pandeemia piiravate tingimuste tõttu vähenenud sisenõudlus. Kui 2019. aastal kasvas eratarbimine parandatud andmete kohaselt 3,2% (esialgsetel andmetel 2,5%), siis 2020. aastal langes see järsult, tervelt 8,6%, mis on viimase viie aasta halvim tulemus.

Järgmistes kvartalites peaks majandus vaktsineerimisprogrammide edenedes ja pandeemiapiirangute leevenedes järk-järgult taastuma. Taastumise peamiste mootoritena nähakse lähiajal tarbijate nõudluse taastumist ja globaalse olukorra paranemist, mida toetavad omalt poolt ka valitsuse pakutavad finantsstiimulid. FocusEconomicsi kohaselt on oodata 2021. aastal 3,0% SKP kasvu, mis on eelmise kuu hinnangust 0,1% võrra madalam. 2022. aastaks prognoositakse 2,4% majanduskasvu.

Valgevene majanduse väljavaated

Esialgse hinnangu kohaselt langes majandus 2020. aastal 0,9%, mis on parem, kui oleks võinud esimese kolme kvartali 1,2% languse põhjal oletada, ning näitab, et neljandas kvartalis pöördus majandus taas kasvule. Neljanda kvartali paremate tulemuste taga oli osaliselt kindlasti ka konkurentsivõimeline hinnastamine välissektoris, mille muutis võimalikuks valuuta odavnemine, mis soodustas eksporti ja vähendas importi. Kuna Valgevenes olid füüsilise distantseerumise meetmed leebemad, õnnestus sealsel majandusel eelmisel aastal regiooni teistest riikidest oluliselt paremini hakkama saada. Sektorite vaates langes majanduses olulist rolli mängiv jae- ja hulgimüügi sektor 2020. aastal pandeemia ja kolmandas kvartalis lahvatanud protestide tõttu 1,4%. Suurenenud välisnõudluse toel peaks majandus sel aastal taas kasvule pöörduma. FocusEconomicsi konsensusprognoosi kohaselt peaks majandus 2021. aastal 1,7% kasvama, 2022. aastaks prognoositakse 2,1% SKP kasvu.

Ukraina majanduse väljavaated

Kui veel novembris langes tööstustoodang 0,3%, siis detsembris kujunes kasvuks juba 4,8%. Enne seda kasvas tööstustoodang viimati 2019. aasta septembris. Tulemused näitavad, et paranemist on märgata kõigi indeksi komponentide puhul. Hooajaliselt korrigeeritud kuises võrdluses kasvas tööstustoodang detsembris 1,1%, aeglustudes pisut võrreldes novembris toimunud 1,5% kasvuga. Üleüldine trend oli aga positiivne ning detsembris oli tööstustoodangu aastane keskmine kõikumine -5,2%, mis on parem kui novembri -6,2%.

FocusEconomicsi konsensusprognoosi kohaselt peaks kasvama tööstustoodang 2021. aastal 4,0%, mis on eelmise kuu hinnangust 0,5% võrra kõrgem. 2022. aastaks prognoositakse 3,6% kasvu.

Läti majanduse väljavaated

Läti statistikameti 1. veebruaril avaldatud esialgsete andmete kohaselt langes SKP 2020. aasta viimases kvartalist eelmise aastaga võrreldes 1,4%. Kolmandas kvartalis oli registreeritud languseks 2,6% ning seega oli tegemist juba neljanda järjestikuse kvartaliga, kus SKP langes. Hooajaliselt korrigeeritud võrdluses kasvas SKP neljandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes aga 1,1%, mis jääb oluliselt alla kolmandas kvartalis registreeritud 7,1% hüppele. Kogu 2020. aasta peale kokku langes SKP hinnanguliselt 3,5%, mis on teravas kontrastis 2019. aastal registreeritud 2,0% kasvuga ning mille näol on tegemist kümnendi suurima langusega.

Neljanda kvartali tagasihoidlike tulemuste taga oli peamiselt teenindussektori aktiivsuse kahanemine COVID-19 piirangute taaskehtestamise ajal, mis pidurdas tarbimist. Prognooside kohaselt peaks majandus sel aastal COVID-19 tagajärgedest tasapisi taastuma hakkama, kuna piiranguid nii kodu- kui ka välismaal järk-järgult tühistatakse ning majandustegevus saab taas jätkuda.

FocusEconomicsi kohaselt on oodata 2021. aastal 3,8% SKP kasvu, mis on eelmise kuu hinnangust 0,2% võrra madalam. 2022. aastaks prognoositakse 4,2% majanduskasvu.

Majandustulemused

Kontserni 2020. aasta 12 kuu müügitulu küündis 38 479 tuhande euroni, mis on 32,4% vähem kui samal perioodil eelmisel aastal. Kokku kahanes jaemüügi käive 32,4%, mõõdetuna eurodes.

Kontserni 2020. aasta 12 kuu brutokasum oli 23 209 tuhat eurot, kahanedes eelmise aastaga võrreldes 21,7%. 2020. aasta 12 kuu brutokasumi marginaal kasvas 2019. aasta 52,1%-lt 60,3%-le.

Konsolideeritud ärikasum kahanes 2020. aasta 12 kuuga 17,1% 10 544 tuhande euroni. 2019. aastal oli sama perioodi konsolideeritud ärikasum 12 712 tuhat eurot. 2020. aasta 12 kuu konsolideeritud ärikasumi rentaablus ulatus 27,4%-ni (2019. aasta 12 kuud: 22,3%). Konsolideeritud EBITDA kahanes 2020. aasta 12 kuuga 17,0%, moodustades 14 111 tuhat eurot, mis teeb rentaabluseks 36,7% (2019. aasta 12 kuud: 17 004 tuhat eurot ja 29,9%).

Emaettevõtte omanike osa konsolideeritud puhaskasumist moodustas 2020. aasta 12 kuu peale 1 347 tuhat eurot (2019. aasta 12 kuud: 10 663 tuhat eurot), emaettevõtte omanike osa puhasrentaablusest oli 3,5% (2019: 18,7%).

Müük kontserni 3 peamisel turul – Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas – moodustas 88,8% kogu müügitulust.

Kontserni müügitulu Venemaal oli 22 120 tuhat eurot, kahanedes 2019. aasta 12 kuuga võrreldes 34,1%. 2020. aasta 12 kuu müügitulu kohalikus valuutas oli eelmise aasta sama perioodi müügitulust 25,2% väiksem. Suurem osa müügitulu langusest tuli aprillist ja maist, kui Venemaal oli eriolukord ning kauplused suleti. Aruandeperioodi lõpu seisuga opereeris kontsern kokku 44 poodi.

Kontserni 2020. aasta 12 kuu müügitulu Valgevenes oli 10 927 tuhat eurot, kahanedes 2019. aasta sama perioodiga võrreldes 32,1%. Müük kohalikus valuutas kahanes samal perioodil 20,0%. Hetkel opereerib kontsern seal kokku 60 poodi.

Kontserni 2020. aasta 12 kuu müügitulu Ukrainas oli 1 127 tuhat eurot, kahanedes 2019. aasta sama perioodiga võrreldes 27,0%. Müük kohalikus valuutas kahanes samal perioodil 22,4%.

Kokku kahanes kontserni müügitulu 2019. aasta 12 kuuga võrreldes 32,4%. Naistepesu müügi langust mõjutas kahtlemata kõik COVID-19 ümber toimuv. 2021. aastal võib vaktsineerimise tempo olla üks olulisemaid majandustegevuse taastumist ja valitsuse majanduse elavdamiseks suunatud jõupingutuste tulemuslikkust mõjutavaid tegureid. Prognooside kohaselt peaks majandus 2021. aastal COVID-19 tagajärgedest tasapisi taastuma hakkama, kuna nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi piiranguid järk-järgult tühistatakse ning majandustegevus saab taas jätkuda.

Finantsseisund

aasta 31. detsembri seisuga oli kontserni konsolideeritud varade maht 42 256 tuhat eurot, vähenedes 2019. aasta 31. detsembri seisuga võrreldes 8,8%.

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kahanesid 2019. aasta 31. detsembriga võrreldes 522 tuhande euro võrra, küündides 2020. aasta 31. detsembri seisuga 2 088 tuhande euroni. Varude saldo vähenes 832 tuhande euro võrra ning moodustas 2020. aasta 31. detsembri seisuga 18 527 tuhat eurot.

Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital vähenes 1 820 tuhande euro võrra, ulatudes 2020. aasta 31. detsembri seisuga 24 504 tuhande euroni. Lühiajalised kohustised vähenesid 2020. aasta 12 kuuga 1 371 tuhande euro võrra.

Müügi struktuur

Müük turgude lõikes

Müük kontserni 3 peamisel turul – Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas – moodustas 88,8% kogu müügitulust. Kohalikus valuutas mõõdetuna kahanes müük kõnealustel turgudel vastavalt -25,2%, -20,0% ja -22,4%.

	12 k 2020	12 k 2019	Muutus	Muutus, %
Venemaa, tuhandetes (RUB)	1 799 417	2 406 844	-607 427	-25,2%
Valgevene, tuhandetes (BYN)	30 331	37 918	-7 587	-20,0%
Ukraina, tuhandetes (UAH)	35 117	45 238	-10 121	-22,4%

Kontserni müügitulemused turgude kaupa on välja toodud alljärgnevas tabelis eurodes:

					12 k 2020,	12 k 2019,
Tuhandetes eurodes	12 k 2020	12 k 2019	Muutus, EUR	Muutus, %	% müügist	% müügist
Venemaa	22 120	33 582	-11 462	-34,1%	57,5%	59,0%
Valgevene	10 927	16 082	-5 155	-32,1%	28,4%	28,2%
Ukraina	1 127	1 543	-416	-27,0%	2,9%	2,7%
Balti riigid	1 089	1 323	-234	-17,7%	2,8%	2,3%
Teised turud	3 216	4 413	-1 197	-27,1%	8,4%	7,8%
Kokku	38 479	56 943	-18 464	-32,4%	100,0%	100,0%

Suurim osa 2020. aasta 12 kuu pesutoodete müügist oli seotud Venemaaga, st 22 120 tuhat eurot, mis moodustas 57,5% kogukäibest. Müügimahult teine piirkond oli Valgevene, kus käive ulatus 10 927 tuhande euroni, mis moodustas 28,4% kogukäibest (jae- ja hulgimüük kokku). Ukraina moodustas müügimahu poolest oma 1 127 tuhande euroga 2,9% kogukäibest.

Müük ärisegmentide lõikes

			Muutus,		12 k 2020,	12 k 2019,
Tuhandetes eurodes	12 k 2020	12 k 2019	EUR	Muutus, %	% müügist	% müügist
Hulgikaubandus	24 771	36 546	-11 775	-32,2%	64,4%	64,2%
Jaekaubandus	13 608	20 137	-6 529	-32,4%	35,4%	35,4%
Muud tegevusvaldkonnad	100	260	-160	-61,5%	0,2%	0,4%
Kokku	38 479	56 943	-18 464	-32,4%	100,0%	100,0%

aasta 12 kuu hulgimüügi tulu oli 24 771 tuhat eurot, mis moodustas 64,4% kontserni müügitulust (2019. aasta 12 kuud: 64,2%). Peamised hulgimüügi piirkonnad olid Venemaa ja Valgevene.

Jaemüügi tulu kahanes 32,4%, ulatudes 13 608 tuhande euroni, mis moodustas 35,4% kontserni müügitulust.

aasta 31. detsembri seisuga oli kokku 594 Milavitsa ja Lauma Lingerie brändi kauplust, sh 562 Milavitsa ja 32 Lauma Lingerie poodi. Jaemüügiga tegeles kontsern Valgevenes, Venemaal ja Lätis. 2020. aasta lõpuks opereeris 109 poodi kontsern ise. 2020. aasta 31. detsembri seisuga opereerisid frantsiispartnerid kokku 485 Milavitsa ja Lauma Lingerie brändi kauplust.

Kontsernile kuuluvate ja frantsiisikaupluste paiknemine

	Kontsern	Frantsiis	Kokku
Venemaa	44	356	400
Ukraina	0	20	20
Valgevene	60	0	60
Balti riigid	5	20	25
Muud riigid	0	89	89
Kokku	109	485	594

Investeeringud

Kontserni 2020. aasta 12 kuu investeeringute kogumaht materiaalsesse põhivarasse oli 289 tuhat eurot (2019. aasta 12 kuud: 1 216 tuhat eurot). Investeeriti peamiselt oma kaupluste avamisesse ja renoveerimisse, aga ka seadmetesse ja hoonetesse, mis aitaksid säilitada tootmise efektiivsust tulevastel perioodidel.

aasta jooksul plaanib kontsern investeerida orienteeruvalt 520 tuhat eurot oma olemasolevasse äritegevusse, millest ligi pool suunatakse uute poodide avamiseks ja olemasolevate poodide renoveerimiseks ning teine pool põhiliselt tarkvaraprogrammide ning tootmistehnoloogia ja seadmete uuendamiseks.

Äritegevuse hooajalisus

Silvano Fashion Groupi äritegevuses ei ole suuri hooajalisi kõikumisi. Nagu rõiva- ja moevaldkonnale, eriti pesu segmendile, iseloomulik, on neljas kvartal keskmisest veidi väiksema müügiga (2020. aastal -9% väiksem kvartali keskmisest müügitulust). Suurem osa teises kvartalis aset leidnud müügitulu langusest tuli aprillist ja maist, kui Venemaal oli eriolukord ja kauplused suleti.

Kolmas kvartal oli keskmisest veidi suurema müügiga (2020. aastal +25%).

Poolaastate tulemused on olnud viimastel aastatel üsna võrdsed, esimese poolaasta osakaal oli 2020. aastal veidi väiksem, moodustades 46% kogu aastasest müügimahust. Sarnane trend on iseloomulik ka ärikasumile.

Personal

aasta 31. detsembri seisuga oli kontsernis 1744 töötajat, kellest 500 töötas jaemüügi segmendis (31. detsember 2019: vastavalt 1888 ja 503 töötajat). Ülejäänud töötajad tegutsesid tootmise, hulgimüügi, logistika, haldus- ja tugiteenuste valdkondades.

aasta 12 kuu palgakulu koos maksudega oli 9 854 tuhat eurot (2019. aasta 12 kuud: 13 195 tuhat eurot). Kontserni juhtkonna võtmeisikute töötasud, sealhulgas kõikide tütarettevõtete juhtide töötasud, moodustasid kokku 710 tuhat eurot.

Silvano Fashion Groupi ettevõtetes on ametis kõrge kvalifikatsiooniga professionaalsed spetsialistid, kellel on naistepesu valdkonnas pikaajaline töökogemus. Ärivaldkonna kasvavate nõudmistega kaasas käimiseks pöörab kontsern tähelepanu kõikide juhtimistasandite töötajate arendamisele ning kogu kollektiivi ja allhankijate koolitamisele, et kõik töötajad oleks suutelised täitma kontserni nõudmisi ja järgima oma töös kontserni terviklikku strateegiat.

Silvano Fashion Group töötab koos oma töötajate ja partneritega pidevalt selle nimel, et tagada kontserni kestlik edu. Kontserni personalipoliitika eesmärk on väärtustada, arendada ja austada kontserni töötajaid ühtsete põhimõtete järgi, mis hõlmavad personalijuhtimist ja planeerimist, läbimõeldud värbamis- ja valikuprotsessi ning sellele järgnevat eesmärgipärast ja motiveerivat arengut ning seda toetava keskkonna loomist. Kontsern lähtub tegutsemisprintsiibist, mille kohaselt põhineb äriedu lojaalsetel, pühendunud, eetilistel ja tulemusele orienteeritud töötajatel.

Olulised sündmused 2020. aasta jooksul ja kuni aastaaruande avaldamiseni

juunil 2020 toimus Silvano Fashion Groupi aktsionäride korraline üldkoosolek, kus võeti vastu järgmised otsused.
Kinnitati 2019. majandusaasta aruanne.
Otsustati dividende mitte maksta ning kanda 2019. aasta puhaskasum jaotamata kasumisse.
Kuulutati kehtetuks põhikirja punkt 5.7, mille kohaselt võis esindada aktsiaseltsi kõikides õigustoimingutes üksnes kaks juhatuse liiget ühiselt. Kinnitati ettevõtte uus põhikiri.
Otsustati kutsuda SFG nõukogu liikme kohalt tagasi Toomas Tool, Mart Mutso, Risto Mägi, Triin Nellis ja Stephan David Balkin. SFG nõukogu liikmeks valiti järgmiseks viieks aastaks ehk kuni 30. juunini 2025 Toomas Tool. SFG nõukogu liikmeks valiti järgmiseks viieks aastaks ehk kuni 30. juunini 2025 Mari Tool. SFG nõukogu liikmeks valiti järgmiseks viieks aastaks ehk kuni 30. juunini 2025 Risto Mägi. SFG nõukogu liikmeks valiti järgmiseks viieks aastaks ehk kuni 30. juunini 2025 Triin Nellis. SFG nõukogu liikmeks valiti järgmiseks viieks aastaks ehk kuni 30. juunini 2025 Stephan David Balkin.
AS-i Silvano Fashion Group 2020., 2021. ja 2022. aasta auditeerimiseks otsustati valida kontserni audiitoriks Ernst & Young Baltic AS (registrikood: 10877299, aadress: Rävala 4, 10143 Tallinn).

	Nasdaq OMX Tallinna börs	Varssavi börs
ISIN	EE3100001751	EE3100001751
Väärtpaberi lühinimi	SFG1T	SFG
Nimekiri/segment	BALTIC MAIN LIST	MAIN LIST
Emitent	Silvano Fashion Group (SFG)	Silvano Fashion Group (SFG)
Nominaal	0,10 €	0,10 €
Emiteeritud väärtpabereid	36 000 000	36 000 000
Noteeritud väärtpabereid	36 000 000	36 000 000
Noteerimise kuupäev	20. mai 1997	23. juuli 2007

AS-i Silvano Fashion Group aktsiad

aasta 31. detsembri seisuga moodustas AS-i Silvano Fashion Group registreeritud aktsiakapital 3 600 000 eurot, mis jagunes 36 000 000 aktsiaks nimiväärtusega 0,1 eurot aktsia. Aktsiaraamat on elektrooniline ja seda hoitakse Eesti väärtpaberite keskregistris. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Nasdaq OMX Tallinna börsi I-nimekirjas alates 20. maist 1997 ja põhinimekirjas alates 21. novembrist 2006 ning Varssavi börsil alates 23. juulist 2007.

Kõigil aktsionäridel on õigus dividendidele, kui ettevõte neid jagab. Iga lihtaktsia annab AS-i Silvano Fashion Group aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Aktsiad on vabalt võõrandatavad, neile ei ole ettevõtte põhikirjaga seatud mingeid piiranguid, nagu ei ole piiranguid seatud ka aktsiate üleandmisele ettevõtte ja aktsionäri vahel. Aktsionäridevahelistes lepingutes ei ole teadaolevalt piiranguid aktsiate üleandmisele.

Informatsioon SFG aktsiate kohta

Aktsia näitajad	2016	2017	2018	2019	2020
Aktsiate arv aasta lõpu seisuga	37 000 000	36 000 000	36 000 000	36 000 000	36 000 000
Kaalutud keskmine aktsiate arv	36 863 270	36 048 850	36 000 000	36 000 000	36 000 000
Aktsia hind aasta lõpu seisuga, eurodes	2,96	2,88	2,31	2,17	1,56
Puhaskasum aktsia kohta, eurodes	0,22	0,3	0,3	0,3	0,04
Dividend aktsia kohta, eurodes	0,5	0,2*	0,2**	n/a	n/a
Dividend puhaskasumi kohta	2,27	0,67	0,67	n/a	n/a
Hinna ja kasumi suhe	13,45	9,60	7,70	7,23	39,00

* Lisaks 2017. aasta eest makstud 0,20 euro suurusele dividendile aktsia kohta, maksis ettevõte ka mitterahalisi dividende (st vähendas kapitali) 0,20 eurot aktsia kohta.

** Lisaks 2018. aasta eest makstud 0,20 euro suurusele dividendile aktsia kohta, maksis ettevõte ka mitterahalisi dividende (st vähendas kapitali) 0,10 eurot aktsia kohta.

Aktsiate hind ja kauplemine

aastal langes SFG aktsia hind 28% ning kontserni turuväärtus vähenes 21,96 miljoni euro võrra.

Aktsia kauplemisajalugu Tallinna börsil	2016	2017	2018	2019	2020
Kõrgeim hind, eurodes	3,12	3,02	3,18	2,76	2,34
Madalaim hind, eurodes	1,21	2,39	2,27	2,08	1,37
Sulgemishind, eurodes	2,96	2,88	2,31	2,17	1,56
Kaubeldud aktsiate arv	7 041 158	5 485 736	3 932 331	3 443 297	5 504 119
Käive, miljonites eurodes	13,3	15,22	10,72	7,96	9,35
Turuväärtus, miljonites eurodes	109,52	103,68	83,16	78,12	56,16

Aktsia hind ja kauplemisstatistika Tallinna börsil 2020. aasta 12 kuu jooksul (eurodes)

aasta 12 kuu jooksul oli AS-i Silvano Fashion Group aktsia kõrgeim hind Tallinna börsil 2,34 eurot ja madalaim hind 1,37 eurot.

Aktsia kauplemisajalugu Varssavi börsil	2016	2017	2018	2019	2020
Kõrgeim hind, Poola zlottides	14,63	14,40	13,90	11,60	10,8
Madalaim hind, Poola zlottides	5,17	9,96	10,00	8,96	6,00
Sulgemishind, Poola zlottides	13,44	11,96	10,35	9,48	6,50
Kaubeldud aktsiate arv	1 489 604	261 419	513 511	268 377	68 573
Käive, miljonites Poola zlottides	10,40	2,96	5,87	2,89	0,52

Aktsia hind Varssavi börsil 2020. aasta 12 kuu jooksul (Poola zlottides)

aasta 12 kuu jooksul oli AS-i Silvano Fashion Group aktsia kõrgeim hind Varssavi börsil 10,80 Poola zlotti ja madalaim hind 6,00 Poola zlotti.

AS-i Silvano Fashion Group juhatuse liikmetel puudub ilma aktsionäride üldkoosoleku otsuseta (ja nende kehtestatud tingimusi järgimata) õigus uute aktsiate emiteerimiseks või oma aktsiate tagasiostuks. Lisaks sellele puuduvad siduvad kohustused ettevõtte ja töötajate vahel kompensatsioonide osas, mis kaasuvad ühinemiste ja ülevõtmistega lähtudes väärtpaberituru seaduse paragrahvist 19.

Aktsionäride struktuur

aasta 31. detsembri seisuga oli AS-il Silvano Fashion Group 2 931 aktsionäri (31. detsember 2019: 2 231 aktsionäri).

Ettevõtte aktsionäride nimekirjaga on võimalik tutvuda Eesti väärtpaberite keskregistri kodulehel (http://statistics.e register.ee/et/shareholders).

Aktsiate jagunemine 2020. aasta 31. detsembri seisuga:

31. detsember 2020				31. detsember 2019
Osalus	Aktsionäride arv	Häälte %	Aktsiate arv	Aktsionäride arv	Häälte %	Aktsiate arv
> 10%	2	46,72	16 820 000	2	46,72	16 820 000
1,0–10,0%	12	26,25	9 451 047	13	30,32	10 916 058
0,1–1,0%	40	12,65	4 552 749	40	11,55	4 156 036
< 0,1%	2 877	14,38	5 176 204	2 176	11,41	4 107 906
Kokku	2 931	100,00%	36 000 000	2 231	100,0%	36 000 000

	31. detsember 2020	31. detsember 2019
Baltplast AS	24,50%	24,50%
AS SEB Pank Clients	22,22%	22,22%
Clearstream Banking AG	4,92%	2,83%
UNICREDIT BANK AUSTRIA AG	4,64%	4,64%
CITIBANK (NEW YORK) / GOVERNMENT OF NORWAY	2,43%	2,43%
STATE STREET BANK AND TRUST OMNIBUS ACCOUNT A FUND NO OM01	2,26%	2,60%
SWEDBANK AS CLIENTS	2,26%	2,09%
NORDEA BANK ABP/NON TREATY CLIENTS	2,10%	2,09%
Krajowy Depozyt Papierow Wartošciowych S.A.	2,10%	4,99%
FIREBIRD REPUBLICS FUND LTD	1,75%	2,14%
AB SEB BANKAS	1,36%	1,34%
osaühing Hausman & Toran	1,25%	1,25%
Olegs Radcenko	1,17%	0,00%
FIREBIRD FUND L.P.	1,13%	1,53%

AS-i Silvano Fashion Group suurimad aktsionärid (häälte osakaal, %):

märtsil 2019 andis Mari Tool oma 8 200 000 AS-i Silvano Fashion Group aktsiat üle ettevõttele AS Baltplast. 29. märtsil 2019 andis Toomas Tool oma 620 000 AS-i Silvano Fashion Group aktsiat üle ettevõttele AS Baltplast. Tehingu tulemusel kuulub ettevõttele AS Baltplast nüüd 24,5% AS-i Silvano Fashion Group hääleõigusega aktsiatest.

Aktsionäridest, kellele kuulus 2019. aasta 31. detsembri seisuga üle 1% kõigist häältest, CACEIS BANK UCITS CLIENTS 2020. aasta 31. detsembri seisuga enam ühtegi aktsiat ei omanud ning FIREBIRD AVRORA FUND, LTD. 2020. aasta 31. detsembri seisuga enam üle 1% hääleõigusest ei omanud.

Kuna hääleõiguste jagunemine ei lange tingimata kokku hääleõiguste seadusliku kuuluvusega, ei pruugi ettevõtte aktsionäride registrisse olla kantud kõik isikud, kellele kuulub üle 5% aktsiatega esindatud hääleõigusest.

aasta 31. detsembri seisuga ei kuulunud Eastern Star Consultingu (Firebird Funds) hallatavatele fondidele üle 5% kõikidest hääleõigustest. 2019. aasta 31. detsembri seisuga kuulus neile 1 372 481 aktsiat ehk 4,22% kõikidest hääleõigustest.

Juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad aktsiad

aasta 31. detsembri seisuga juhatuse ja nõukogu liikmetele ühtegi aktsiat ei kuulunud. 2020. majandusaastal Silvano Fashion Groupi aktsiatega ühtegi tagasiostutehingut ei toimunud.
mail 2019 registreeris Tartu Maakohus aktsiakapitali suurendamise 7 200 000 euroni vastavalt aktsionäride korralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsusele (3. mai 2019). Ettevõtte registreeritud aktsiakapitali uus väärtus on 7 200 000 eurot, mis on jagatud 36 000 000 lihtaktsiaks nimiväärtusega 0,2 eurot.
septembril 2019 kanti Eesti äriregistrisse AS-i Silvano Fashion Group aktsiakapitali vähendamine 19. juunil 2019 toimunud ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel. Ettevõtte registreeritud aktsiakapitali uus väärtus on 3 600 000 eurot, mis on jagatud 36 000 000 lihtaktsiaks nimiväärtusega 0,1 eurot aktsia kohta.

Dividendid

AS-il Silvano Fashion Group ei ole kohustust maksta oma aktsionäridele dividende. Juhatuse ja nõukogu ettepanekud kasumi jaotamise kohta lähtuvad ettevõtte finantstulemustest, kapitali juhtimise nõuetest, investeerimisvajadustest ja strateegilistest kaalutlustest.

Hea ühingujuhtimise tava

AS-i Silvano Fashion Group aktsiad on kauplemiseks vastuvõetud Nasdaq OMX Tallinna börsil ja Varssavi börsil. Ettevõttes kehtib kaks hea ühingujuhtimise tava eeskirja: 1) NASDAQ OMX Tallinna börsi ja Finantsinspektsiooni kasutatavad korporatiivjuhtimise soovitused (edaspidi ka: HÜT) ning 2) parima tava juhend Varssavi börsil registreeritud ettevõtetele.

Lähtuvalt HÜT-ist peab ettevõte kirjeldama oma juhtimistavasid hea ühingujuhtimise tava soovituste aruandes ning kinnitama selle vastavust või mittevastavust HÜT-ile. Kui ettevõte HÜT-iga vastavuses ei ole, peab ta aruandes mittevastavust põhjendama. Parima tava juhend Varssavi börsil registreeritud ettevõtetele esitab ettevõttele samad nõudmised, kuna ettevõte on registreeritud ka Varssavi börsil.

Emaettevõtte juhatus ja nõukogu kinnitavad, et nad on teinud aruandeaasta jooksul oma parimate teadmiste kohaselt omalt poolt kõik tagamaks ettevõtte juhtimistavade vastavuse HÜT-iga kõigis olulistes punktides. Kui juhtimistavad juhatuse ja/või nõukogu arvates HÜT-i sätetest 2019. aasta jooksul kõrvale kaldusid, on sellised hälbed põhjendatud allpool.

Silvano Fashion Group ei ole veel rakendanud kõigile kontserni kuuluvatele ettevõtetele mitmekesisuse põhimõtteid, kuna kontsern tegutseb paljudes erinevates seaduse- ja kultuuriruumides, millest suurem osa asub väljaspool EL-i. Ettevõtte kultuuris ja igapäevatöös järgime me mitmekesisuse põhimõtteid aga sellegi poolest, tagamaks kontserni kuuluvate majandusüksuste juhtorganites piisava mitmekesisuse, et erinevad arvamused ja vaated oleksid esindatud ja kõigil oleks vabadus tulla välja uute ideedega. Selline lähenemine toetab tegutseva juhtkonna otsuseid, juhatuse ja nõukogu juhtimise praktikaid ja järelevalvet ning seeläbi ka ettevõtete tulemusi. Suurenev mitmekesisus ja läbipaistvus aitavad oluliselt ka kontserni kõigi ettevõtete vastavates otsustavates organites toimuva võimaliku diskrimineerimise vastu võidelda ja toetada võrdset kohtlemist. Inimeste diskrimineerimine nende usu või veendumuste, puude, vanuse, soolise orientatsiooni, soo, rassi või etnilise päritolu pärast ei ole värbamisel või töösuhetes Silvano Fashion Groupi organisatsioonikultuuris vastuvõetav.

Aktsionäride üldkoosolek

Ettevõtte kõrgeim võimukandja on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosoleku pädevus, koosoleku korraldamise ja otsuste vastuvõtmise kord on sätestatud emaettevõtte põhikirjas. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas, erakorralisi üldkoosolekuid võib juhatus kokku kutsuda seaduses ettenähtud juhtudel. Üldkoosolekul on pädevus muuta põhikirja, valida nõukogu liikmeid ja otsustada nende tasu, määrata audiitor, kinnitada aastaaruanne ja kasumieraldised ning langetada otsuseid muudes põhikirjas ja seadustes ettenähtud küsimustes. Põhikirjas ei ole ettenähtud õigusi teistsuguste aktsiate kohta, mis looks hääletamisel aktsionäride vahel ebavõrdse olukorra.

Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosoleku otsus võetakse vastu, kui üle poole koosolekul esindatud häältest on selle poolt, välja arvatud juhul, kui seaduses on nõutud suurem enamus.

Üldkoosoleku otsused avaldati Nasdaq OMX Tallinna Börsi kodulehel, Varssavi Börsi kodulehel ja emaettevõtte kodulehel eesti ja inglise keeles.

1. juunil 2020 toimus Silvano Fashion Groupi aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolek viidi läbi eesti keeles. Üldkoosoleku päevakorda kuulusid järgmised 5 punkti: 1) 2019. majandusaasta aruande kinnitamine, 2) kasumi jaotamine, 3) põhikirja muutmine, 4) nõukogu liikmete tagasi kutsumine ja uute nõukogu liikmete valimine, 5) AS-i Silvano Fashion Group audiitori nimetamine aastateks 2020 – 2021 ning asjakohase tasu sätestamine. Üldkoosolek võttis vastu otsused kõigis ülalnimetatud päevakorrapunktides.
Koosolekul osales juhatuse liige hr Särgava. Nõukogu esimees hr Tool ei saanud osaleda üldkoosolekul seoses ootamatute kohustuste täitmisega välismaal.
Korralise aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldati 8. juunil 2020 NASDAQ OMX Tallinna börsi kodulehel, Varssavi börsi kodulehel ja ettevõtte kodulehel ning ajalehes Eesti Päevaleht. Teade avaldati eesti ja inglise keeles.
Üldkoosoleku otsused avaldati Nasdaq OMX Tallinna börsi kodulehel, Varssavi Börsi kodulehel ja emaettevõtte kodulehel eesti ja inglise keeles.
aasta üldkoosoleku ülalnimetatud kirjeldust silmas pidades on ettevõte suuresti HÜT-ist kinni pidanud, teavitades aktsionäre ning kutsudes kokku ja korraldades üldkoosoleku.

Ettevõte ei ole vastavuses Eesti Finantsinspektsiooni väljastatud HÜT-i punktiga 1.3.3 "Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet)". Kuna Silvano Fashion Groupil ei ole tehnilisi vahendeid, mis võimaldaksid aktsionäride isiku tuvastamist, ei ole praegu võimalik üldkoosolekul sidevahendite kaudu osaleda.

Juhatus

AS-i Silvano Fashion Group juhatus on ettevõtte juhtorgan, mis esindab ja juhib igapäevaselt emaettevõtte tegevust. Vastavalt ettevõtte põhikirjale võib juhatusse kuuluda üks kuni kolm liiget. Äriseadustiku kohaselt valib AS-i Silvano Fashion Group juhatuse liikmed nõukogu. Kellegi juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek. Vastavalt põhikirjale valitakse juhatuse liige kindlaks tähtajaks, mis kestab kuni kolm aastat.

Kõik juhatuse otsused võetakse vastu kooskõlastatult emaettevõtte nõukoguga. Emaettevõtte juhatamisel toimub tihe koostöö tütarettevõtete juhtkondade ja asjakohaste valdkondade juhtidega. Ettevõte usub, et selline jaotus kaitseb kõige paremini kõigi aktsionäride huve ning tagab kontserni kestlikkuse.

aasta 31. detsembri seisuga oli juhatusel üks liige: Jarek Särgava.

Ametisse asumisel allkirjastab juhatuse liige ettevõttega juhatuse liikme lepingu või teenuste osutamise lepingu kontserni kuuluva ettevõttega, mille ülesandeid see liige täidab. Need lepingud määravad kindlaks juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutuse ning sätestavad põhitasu maksmise. Juhatuse liikme tasu on lepitud kokku vastavalt tema ülesannetele ja talle määratud tegevustele, ettevõtte hetkeseisundile ja tulevikuprognoosidele.

Emaettevõte ei ole vastavuses HÜT-i nõudega avaldada juhatuse liikme tasu, preemiasüsteem ning muud maksed ja hüved ettevõtte koduleheküljel ning käesolevas aruandes (HÜT, punkt 2.2.7). Emaettevõte on seisukohal, et selline avaldamine võiks kahjustada juhatuse liikmete ja emaettevõtte õigusi. Juhtorganite liikmetele makstavate summade jaotus on toodud kontserni konsolideeritud aastaaruandes.

Juhatuse liikmed on teavitanud emaettevõtet oma tööst teistes majandusüksustes, mis ei ole kontserni liikmed, või nende juhatustes. Ükski juhatuse liige ei ole kontserniga otseses konkurentsis. Juhatuse liikmete ja kontserni vahel ei ole huvide konflikti ning juhatuse liikmete teatud huvid ja nende osalemine teistes juhtorganites ei riku konkurentsikeeldu. Lisaks on juhatuse liikmed võtnud oma lepingutega endale kohustuse konkurentsikeeldu mitte rikkuda.

Veel enam, kontserni sisekorraeeskiri sätestab, et ükski juhatuse liige ega töötaja ei tohi oma enda huvides ja tööga seoses kolmandatelt isikutelt nõuda või neilt vastu võtta raha või muid hüvesid ega teha kolmandatele isikutele ebaseaduslikke või ebamõistlikke teeneid.

Nõukogu

Nõukogu ülesandeks on emaettevõtte tegevuste plaanimine, äri organiseerimine ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamine. Emaettevõtte nõukogu liikmed valib aktsionäride üldkoosolek.

Nõukogul on sõltuvalt üldkoosoleku otsusest kolm kuni viis liiget, kes valitakse ametisse kuni viieks aastaks. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, ent mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul.

aasta 31. detsembri seisuga kuulus emaettevõtte nõukogusse viis liiget: Toomas Tool (esimees), Stephan Balkin, Mari Tool, Risto Mägi ja Triin Nellis. Nõukogu hetkekoosseis on üleval ka emaettevõtte koduleheküljel.

Vastavalt HÜT-i punktile 3.2.2. olid rohkem kui pooled nõukogu liikmetest sõltumatud. Hetkel on ettevõte vastavuses nõudega, mille kohaselt peavad vähemalt pooled nõukogu liikmed olema sõltumatud, nagu on sätestatud HÜT-i punktis 3.2.2.

Nõukogu liikmed valivad ja määravad ametisse esimehe. Alates 15. novembrist 2012 on nõukogu esimees olnud Toomas Tool.

HÜT-i punkt 3.2.5. ütleb: "Nõukogu liikme tasu suurus avaldatakse hea ühingujuhtimise tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasud (sh lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved)." AS-i Silvano Fashion Group nõukogu liikmete tasu otsustati 3. mail 2019 aktsionäride üldkoosolekul. Tasu koosneb 2000 eurost, mis on iga nõukogu liikme igakuine brutotasu, ning 5000 eurost, mis on nõukogu esimehe bruto kuutasu. Nõukogust lahkuvatele liikmetele lahkumiskompensatsiooni ei maksta.

HÜT-i punkt 3.3.2. ütleb: "Hea ühingujuhtimise tava aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktid koos igakordsete lahendustega." Emaettevõte juhatus ei tea ühestki huvide konfliktist nõukogu liikmete ja kontserni vahel.

Aruandeaasta jooksul toimus kokku 2 nõukogu koosolekut. Suurem osa ettevõtte nõukogu liikmetest osales enam kui pooltel nende ametiaja jooksul toimunud nõukogu koosolekutel.

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatus ja nõukogu teevad tihedat koostööd. Juhatus ja nõukogu peavad ühiseid koosolekuid, et arutada kontserni strateegiat, ning vahetavad omavahel pidevalt kontserni strateegilise arenguga seotud teavet. Sellistel koosolekutel teavitab juhatus nõukogu mis tahes kõrvalekaldumistest kontserni plaanidest ja eesmärkidest ning nende põhjustest. Vajadusel kohtuvad nõukogu esimees ja juhatuse liikmed, et omavahel teavet vahetada. Teabevahetusega seoses rakendatakse ettevõttesiseseid eeskirju, mis sätestavad ettevõttesisese teabe hoidmise ja avaldamise ning emaettevõtte aktsiatega tehtavate tehingute korra.

Juhatus hoiab nõukogu kursis Silvano Fashion Groupi äritegevuse ja tegevusplaanidega seotud põhiliste asjaolude, kaasnevate riskide ja nende haldamisega.

majandusaastal ühtegi huvide konflikti ei esinenud.

HÜT-i osa 5.6. ütleb: "Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel." Vastavalt Nasdaq OMX Tallinna börsi reeglitele, avaldab Silvano Fashion Group kõik materjalid ja hinnatundliku teabe esmalt läbi börsisüsteemi. Analüütikutega kohtumistel avaldatud teave piirdub varasemalt avaldatud teabega. Kõik avaldatud teave, sh kohtumiste esitlused, on saadaval kontserni koduleheküljel (www.silvanofashion.com), kus on olemas ka kontaktandmed, kust saab rohkem teavet. Kohtumiste graafiku avaldamine kontserni koduleheküljel ei ole hetkel asjakohane. Reeglina ei saa emitent võimaldada teistel aktsionäridel analüütikute ja institutsionaalsete investoritega peetavatel kohtumistel osalemist. Tagamaks koosolekute objektiivsuse ja neutraalsuse, järgivad institutsionaalsed investorid sise-eeskirju, mis ei luba kolmandaid isikuid sellistele koosolekutele.

Teabe avaldamine

Alates emaettevõtte registreerimist Nasdaq OMX Tallinna börsil ja Varssavi börsil on emaettevõte järginud börside poolt kehtestatud teabe avalikustamise nõudeid, et luua emaettevõtte aktsionäridele võrdsed tingimused.

Emaettevõtte koduleht on saadaval aadressil www.silvanofashion.com. Aktsionäridele mõeldud teave on kergesti leitav alamleheküljelt http://www.silvanofashion.com/investors, kus on avaldatud üldkoosolekutega seotud materjalid, sh teated, päevakorrad, otsused, aastaaruanded, teave nõukogu liikmelisuse ja audiitorite kohta ning muu asjakohane teave. Materjalid on kättesaadavad eesti ja inglise keeles.

Emaettevõte on avaldanud oma koduleheküljel kõik kontserniga seotud faktid ja hinnangud, mis on avalikustatud finantsanalüütikutele või teistele isikutele.

Emaettevõte avaldab kõik teated emaettevõtte koduleheküljel ning Nasdaq OMX Tallinna börsi kodulehel eesti ja inglise keeles, Varssavi börsi kodulehel avaldatakse teave inglise keeles.

Auditikomitee

AS-il Silvano Fashion Group on auditikomitee, kelle protseduurireeglid kinnitab nõukogu. Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust ning konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsessi. Samuti teeb komitee ülaltoodud ülesannetega seotud ettepanekuid probleemide ja ebatõhususe vältimiseks või kõrvaldamiseks. Auditikomitee peab andma oma tegevustest aru nõukogule, kelle ülesandeks on ka auditikomitee liikmete valimine ja tagasi kutsumine. Auditikomiteel on kaks kuni viis liiget ning nad valitakse ametisse määramata ajaks. Auditikomitee liikmetele komiteesse kuulumise eest tasu ei maksta. Auditikomitee on hetkel kaheliikmeline: sinna kuuluvad Otto Tamme ja Risto Mägi.

Finantsaruandlus ja auditeerimine

AS-i Silvano Fashion Group juhatus avaldab kord aastas aastaaruande ning finantsaasta jooksul ka vahearuandeid. Juhatuse ja nõukogu poolt allkirjastatud aastaaruanne edastatakse ülevaatuseks aktsionäridele. Kontserni konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Audiitor (Ernst & Young Baltic AS) auditeerib kontserni konsolideeritud aastaaruannet kolmandat aastat järjest.

Kontserni audiitor osutas kontsernile 2020. aasta jooksul Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud maksu- ja nõustamisteenuseid.

HÜT-i punkt 6.2.1. ütleb: "Samuti avaldatakse tasu, mida emitent selliste teenuste eest audiitorile on maksnud või maksab." Kontsern ei avalda audiitorile makstava tasu suurust, kuna kontserni arvates ei muuda selle mitteavaldamine auditit koostanud audiitori aruande usaldusväärsust.

HÜT-i punkt 6.2.4. ütleb: "Lepingu alusel kohustub audiitor avaldama nõukogule ja üldkoosolekule temale tavapärase auditi teostamise käigus teatavaks saanud asjaolud, mis osutavad hea ühingujuhtimise tava mittejärgimisele juhatuse või nõukogu poolt. Nimetatud asjaolude kohta koostab audiitor märgukirja, mis esitatakse emitendile koos audiitori järeldusotsusega. Audiitor ei kajasta märgukirjas asjaolusid, mida juhatus on hea ühingujuhtimise tava aruandes selgitanud." Audiitorettevõtte poolt allkirjastatud leping allub rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele, Eesti auditeerimiseeskirjale ning audiitorettevõtte riskihalduspoliitikatele, mis ei nõua, et audiitor esitaks emitendi hea ühingujuhtimise tavale mittevastavuse kohta märgukirja. Sellele vastavalt ei sisalda AS-i Silvano Fashion Group ja tema audiitorettevõtte vahel sõlmitud leping vastavat punkti ning audiitor sellist märgukirja ei esita.

Meie hinnangul oli 2020. aastal läbiviidud finantsaudit asjakohaste regulatiivsete nõuete ja rahvusvaheliste standarditega kooskõlas ning vastas meie ootustele. Ernst & Young Baltic AS on tutvustanud meile auditeerimise tulemusi nii vaheauditite käigus kui ka enne lõppauditi vandeaudiitori aruande väljastamist. Sõltumatu vandeaudiitori aruanne on toodud lehekülgedel 68–72.

Ettevõtte sotsiaalne vastutus

AS Silvano Fashion Group on teadlik oma erilisest vastutusest kogukonna ja keskkonna ees. Seetõttu on meie korporatiivstrateegia ja äritegevus lisaks majanduskasvule suunatud ka ökoloogilistele ja sotsiaalsetele väärtustele. Kontserni jaoks tähendab see mitmeid teemasid, millesse pühendumine aitab toetada töötajate tervist ja professionaalset arengut ning tegevusi keskkonna ja ökosüsteemi kaitseks.

Kestlik ettevõtlus

AS Silvano Fashion Group töötab koos oma töötajate ja partneritega pidevalt selle nimel, et tagada kontserni kestlik edu. Seetõttu on ettevõtte äristrateegia keskendunud kaubamärgi väärtuse pikaajalisele tõstmisele, jätmata tähelepanuta seejuures ka klientide ja kapitaliturgude lühiajalisi nõudmisi.

COVID-19 pandeemia mõju

Riikide poolt COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud kaitsemeetmed hakkasid kontserni tegevusele mõju avaldama alates 2020. aasta märtsi teisest poolest. 2020. aasta märtsis Eestis välja kuulutatud eriolukord kestis 17. maini.

COVID-19 pandeemia Lätis on osa globaalsest koroonaviiruse haiguse pandeemiast. Sealne valitsus kuulutas 13. märtsil välja eriolukorra, mille raames kehtestati mitmed epidemioloogilised ohutusmeetmed ja piirangud, mis puudutasid eelkõige kogunemisi, reisimist, avalikke ja haridusasutusi. Kuna uute kinnitatud juhtumite arv päevas püsis stabiilselt kahekohaliste arvude madalamas otsas, pikendati eriolukorda perioodiliselt kuni 2020. aasta keskpaigani, mil kinnitatud nakkusjuhtumid langesid peaaegu nulli ning eriolukord 9. juunil lõpetati. Enamik piiranguid kaotati. Septembri lõpus tõusis nakkusjuhtumite arv aga taas mõne tosinani päevas, jõudes novembriks juba mõne saja juurde, ning paljud piirangud taastati, mõned isegi endisest karmimas vormis, ja kehtestati ka mitmeid uusi piiranguid. 9. novembril kuulutati välja uus eriolukord. Aastavahetuse ümbruses kasvas nakkusjuhtumite arv veelgi ning eriolukorda pikendati 6. aprillini. Vaktsineerimisega alustati 2021. aasta alguses.

märtsil kehtestati koroonaviiruse laialdase leviku tõttu pea kõikjal Venemaal nn soovituslikud piirangud. Suleti kohvikud ja toitlustusasutused, ostu- ja vabaajakeskused, kinod ning kultuuriasutused. Alates 28. märtsist 2020 olid kõik kontserni poed Venemaal COVID-19 epideemia tõttu suletud. 1. juunil anti luba poed Venemaal uuesti avada. Viirusohu tõttu võttis kontsern kohe kasutusele meetmed oma töötajate ja klientide ohutuse tagamiseks. Venemaa erinevate piirkondade järkjärguline avanemine andis võimaluse hulgimüügiga jätkata. Alates 30. juunist olid kõik kontserni müügipinnad jälle klientidele avatud.

Valgevene on ainuke riik piirkonnas, mis on hoidnud oma piirid seni avatud. Valitsuse hinnangul ei peataks piiride sulgemine COVID-19 levikut ning seega pole Valgevenes praeguse seisuga veel karantiini välja kuulutatud. Kõik kontserni Valgevenes tegutsevad ettevõtted jätkavad töötamist.

märtsil teatas Ukraina oma esimesest kinnitatud SARS-CoV-2 juhtumist. 25. märtsil kehtestas sealne valitsus kogu Ukrainas 30-päevase erakorralise režiimi, mis pidi lõppema 24. aprillil. Hiljem pikendas Ukraina valitsus karantiini aga 22. maini. 11. novembril kiitis valitsus heaks nädalavahetuseti kehtivad piirangud, mille raames pidid kõik mittehädavajalikud ettevõtted kolme nädala jooksul alates 14. novembrist oma uksed nädalavahetuseks sulgema. 8. jaanuaril kehtestas Ukraina uued piirangud, et päevaste uute nakatunute numbrid kontrolli alla saada. Enamik neist piirangutest umbes kolm nädalat hiljem ehk 25. jaanuaril siiski tühistati.

Riikidevahelist kaubavedu pole riikides, kus kontserni ettevõtted tegutsevad, piiratud.

Viirusohu tõttu võttis kontsern kohe kasutusele meetmed oma töötajate ja klientide ohutuse tagamiseks. Klientide ohutuse tagamiseks paigaldati kõigi kontserni jaemüügipunktide sissepääsude juurde vahendid käte desinfitseerimiseks ning nende kasutamise juhendid. Poodide töötajate tervise kaitsmiseks on kassade juures kaitsekindad ja maskid nii klientide kui personali jaoks.

Muutunud olukorras vaadatakse kogu kontserni kulubaas kriitilise pilguga üle. Rakendatud on meetmed tööjõukulude piiramiseks. Käimas on läbirääkimised rendileandjatega, et suletud müügipunktidega seotud rendikulusid võimalusel minimeerida.

Vähenenud ostujõud, suletud müügipunktide müügitulu kadumine ning viiruse leviku tõkestamiseks tehtavad lisakulutused mõjuvad negatiivselt kontserni kasumile.

Esialgsete prognooside kohaselt ei tohiks viirusest põhjustatud majanduslikud muudatused kontserni tegevuse jätkuvust aga mõjutada.

Keskkonnaalane vastutus

AS Silvano Fashion Group on teadlik oma kohustusest hoida loodust ja keskkonda tulevaste põlvede jaoks ning püüab pidevalt parandada nii oma töötajate kui ka oma tegevuspiirkonnas elavate inimeste elujärge ja oma toodetavate kaupade kvaliteeti, pühendudes järgmisele:

1. Järgime nii riiklikke kui rahvusvahelisi keskkonnakaitse alaseid seadusi.
1. Toodame kaupu maksimaalse ökoloogilise tõhususega, tarbides materjale ja ressursse kokkuhoidlikult.
1. Vähendame keskkonnamõjusid ning jäätmete tekitamist, parandades kasutuses olevaid ja võttes kasutusse uusi ressursisäästlikke, madala jäätmetekkega või üldse jäätmevabu tehnoloogiaid.
1. Täiendame pidevalt töötajate keskkonna- ja ökoloogiaalaseid teadmisi.
1. Parandame praegust keskkonnajuhtimissüsteemi, hinnates ja arendades seda pidevalt edasi.
1. Teavitame avalikkust ja partnereid regulaarselt juhtkonna ja töötajate võetud meetmetest keskkonna kaitseks ja tootmisprotsesside ökoloogiliselt efektiivsemaks muutmiseks.

AS Silvano Fashion Group ja selle suurim tütarettevõte Milavitsa SP ZAO on alati tootmise ökoloogilistele ja keskkonnaohutusküsimustele tähelepanu pööranud. Milavitsa SP ZAO võttis kasutusele standardile ISO 14000 vastava keskkonnajuhtimissüsteemi juba aastal 2003. Hiljem, 2009. aastal saadi ISO 14001 sertifikaat (2005. aasta versioon). Aastal 2006 sai Milavitsa SP ZAO töötervishoiu ja ohutuse juhtimissüsteemi standardi BS OHSAS 18001:2007 sertifikaadi. 2009. aastal saadi BS OHSAS 18001:2007 aasta 2007 sertifikaat. Aastal 2018 sertifitseeriti töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise süsteem vastavalt standardile BS OHSAS 18001 ja ISO 14001 2015. aasta versioonile. 6. juunil 2018 saadi sertifikaadid TIC 15 104 151343 ja TIC 15 116 12364, mis tõestavad integreeritud süsteemi vastavust standarditele ISO 14001:2015 ja BS OHSAS 18001:2007.

AS-i Silvano Fashion Group teine tütarettevõte Lauma Lingerie sai ISO 14001:1996 keskkonnastandardi sertifikaadi ja ISO 9001:2000 kvaliteedijuhtimise sertifikaadi juba aastal 2003.

Sotsiaalne vastutus

AS Silvano Fashion Group teadvustab oma vastutust nii oma töötajate kui ka äripartnerite elu ja tervise eest, püüab alati parandada tööohutust ja töötingimusi, pühendudes järgmisele:

1. Jälgime nii riiklikke kui rahvusvahelisi tööjõu õiguste kaitse alaseid seaduseid.
1. Garanteerime oma töötajatele turvalised töötingimused: märkame ja analüüsime regulaarselt seotud riske, teeme kõik vajaliku ning eraldame vajalikud ressursid, et viia võimalikke ohtlike ja kahjulike asjaolude mõju töökohas miinimumini.
1. Parendame pidevalt töötajate töötingimusi ning tagame tervise toetamise programmi abil töötajatele sotsiaalse toe.
1. Hoolitseme töötajate tervise eest, ennetades tööga seotud haigusi ning tagades tervise toetamise programmi raames meditsiinilise abi.
1. Kasutame tänapäevaseid seadmeid ja uusi tehnoloogiaid, et tagada ohutud töötingimused ning kõrge tootlikkuse.
1. Tagame töötajate rahulolu, motivatsiooni ja pühendumise, investeerides professionaalsetesse koolitustesse ja haridusse.
1. Viime läbi standardseid arenguvestlusi kõigis ärivaldkondades, et tuvastada ja toetada isikliku arengu ning karjäärivõimalusi iga töötaja jaoks.

Lisaks sellele tunnetavad AS Silvano Fashion Group ja tema suurim tütarettevõte Milavitsa SP ZAO vastutust regiooni üldise arengu ja kohalike elanike heaolu eest Valgevenes, keskendudes peamiselt lastele, noortele ja sportlastele, toetades nende haridust, aidates neil veeta vaba aega heades tingimustes ning luues võimalusi professionaalse spordiga tegelemiseks.

Inimõiguste kaitse

Silvano Fashion Group on jätkuvalt pühendunud ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni järgimisele ning aitab saavutada deklaratsiooni eesmärke, tagades inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kõigis oma tegevustes.

Korruptsioonivastane võitlus

Silvano Fashion Group peab korruptsiooniks ametipositsioonist tuleneva võimu kuritarvitamist isikliku kasu saamise eesmärgil ning on seisukohal, et korruptsioon ohustab demokraatiat ja inimõigusi, õõnestab head valitsemistava, sotsiaalset õiglust, kahjustab riikide konkurentsivõimet ja majandusarengut ning ohustab demokraatlikke institutsioone ja ühiskonna moraalseid alustalasid. Kontserni peamine eesmärk on korruptsiooni ennetamine, kuid märkimisväärset tähelepanu pööratakse ka igapäevase tegevuse kontrollimisele. Peamisteks relvadeks korruptsioonivastases võitluses on huvide konflikti vältimine, läbipaistvuse tagamine ja korruptsioonialase teadlikkuse suurendamine kontsernis. Peamised korruptsiooni vormid, mille ennetamisega kontsern tegeleb, on järgmised:

1. Altkäemaks ehk pistis
1. Ametiseisundi või mõjuvõimu kuritarvitamine
1. Huvide konflikt
1. Onupojapoliitika
1. Omastamine
1. Oskus- või siseteabega kauplemine või selle kasutamine isiklikes huvides

Korruptsiooniga võitlemisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1. Töötajatega suheldes annavad kontserni kuuluvate ettevõtete juhid neile selgelt mõista, et kontsernis ei aktsepteerita ühtegi korruptsioonivormi ning igasugune korruptsioon on kontserni eetiliste tõekspidamistega vastuolus.
1. Kontsern lähtub eetilisest, õiglasest ja läbipaistvast äritegevusest ning rakendab meetmeid, mis sellele kaasa aitavad (nt eeskirjad, juhised, lepingud, deklaratsioonid jne).
1. Suhetes äripartneritega järgivad mõlemad pooled igakülgselt korruptsiooni ennetamise põhimõtteid.
1. Korruptsioonijuhtumite ilmnemisel edastatakse asjakohane teave viivitamata politseile või prokuratuurile.

Kvaliteedijuhtimine

Kõrgekvaliteediline äri- ja juhtimismudel on üks AS-i Silvano Fashion Group kalleimatest varadest. Nende eesmärgiks on arendada äriprotsesse, tavasid ja süsteeme, mis tuginevad järjepideva täiustamise põhimõttel ning on vastavuses kliendi vajaduste ja ootustega. Kvaliteediarendus on järjepidev protsess, kus igal töötajal on oma kindel roll. Eriti rõhutab kontsern kliendi tagasiside töötlemise vajalikkust, et vajalik teave jõuaks võimalikult kiiresti õige töötajani ning parandus- ja ennetavate meetmete rakendamine oleks võimalikult efektiivne.

Silvano Fashion Groupi suurim tütarettevõte Milavitsa SP ZAO oli esimene Valgevene ettevõte, mis sai sertifitseeritud juhtimissüsteemi ning seda juba aastal 1996. ISO 9000 sertifikaat saadi aastal 2003 vastavalt rahvusvahelisetele kvaliteedistandarditele. Kuna nõuded 2009. aastal muutusid, sertifitseeriti Milavitsa ka uue sertifikaadi ISO 9001 nõuete järgi. Milavitsa on standardi järgi tegutsenud aastaid. Aastal 2018 läbis ettevõte edukalt sertifitseerimisauditi, mille eesmärk oli kontrollida ettevõtte vastavust standardi STB ISO 9001-2015 nõuetele.

Juhatuse kinnitus tegevusaruandele

Juhatus deklareerib oma vastutust ja kinnitab oma parimas teadmises, et lehekülgedel 3–20 esitatud tegevusaruanne on AS-i Silvano Fashion Group 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande lahutamatu osa ning kajastab õiglaselt kontserni, mille moodustavad AS Silvano Fashion Group ja tema tütarettevõtted, majandustegevuse suundi ja tulemusi ning olulisi riske ja ebakindluse allikaid aruandeperioodil.

___________________________

Jarek Särgava Juhatuse liige 29. aprill 2021

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Juhatuse kinnitus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele

Juhatus deklareerib oma vastutust ning kinnitab oma parimas teadmises, et lehekülgedel 23–66 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on AS-i Silvano Fashion Group 2020. aasta konsolideeritud aastaaruande lahutamatu osa ning finantsaruannete koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, finantsaruanded kajastavad õiglaselt kontserni ja emaettevõtte finantsseisundit, äritegevuse tulemusi ja rahavoogusid ning AS Silvano Fashion Group ja tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad.

___________________________

Jarek Särgava Juhatuse liige 29. aprill 2021

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

		31. detsember	31. detsember
Tuhandetes eurodes	Lisad	2020	2019
VARAD
Käibevara
Raha ja rahalähendid	5, 7	8 980	5 152
Nõuded ostjate vastu	5, 8	1 022	962
Ettemaksed	8	846	1 422
Muud nõuded	5, 8	222	228
Varud	9	18 527	19 359
Käibevara kokku		29 597	27 123
Põhivara
Pikaajalised nõuded	8	249	334
Investeeringud sidusettevõtetesse		57	82
Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse	10	238	321
Edasilükkunud tulumaksuvara	14	1 032	905
Immateriaalne põhivara	11	374	423
Kinnisvarainvesteeringud	12	1 018	869
Materiaalne põhivara	13	9 691	16 252
Põhivara kokku		12 659	19 186

VARAD KOKKU		42 256	46 309
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised laenukohustised	5, 8	400	0
Lühiajalised rendikohustised	23	2 121	2 362
Võlad tarnijatele ja muud võlad	5, 8	5 583	6 899
Maksukohustised	14	675	889
Lühiajalised kohustised kokku		8 779	10 150
Pikaajalised kohustised
Edasilükkunud tulumaksukohustis	14	500	14
Pikaajalised laenukohustised	5, 8	400	0
Pikaajalised rendikohustised	23	4 707	6 333
Pikaajalised eraldised		52	61
Pikaajalised kohustised kokku		5 659	6 408
Kohustised kokku		14 438	16 558

Omakapital
Aktsiakapital	15	3 600	3 600
Ülekurss		4 967	4 967
Kohustuslik reservkapital	15	1 306	1 306
Ümberhindluse reserv	2.5	355	355
Realiseerimata kursivahed		-18 864	-15 697
Jaotamata kasum		33 140	31 793
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku		24 504	26 324
Vähemusosalus		3 314	3 427
Omakapital kokku		27 818	29 751
OMAKAPITAL JA KOHUSTISED KOKKU		42 256	46 309

Aastaaruande lisad lehekülgedel 27–66 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Konsolideeritud kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes	Lisad	12 k 2020	12 k 2019
Kliendilepingutest saadav tulu	17, 24	38 479	56 943
Müüdud toodangu kulu	18	-15 270	-27 292
Brutokasum		23 209	29 651

Turustuskulud	19	-8 548	-11 714
Üldhalduskulud	20	-3 779	-4 582
Muud äritulud		336	300
Muud ärikulud	21	-674	-943
Ärikasum		10 544	12 712

Tulu/(kulu) valuutakursi muutustest	22	-6 062	3 057
Muu finantstulu/(-kulu)	22	-428	-590
Finantstulud/(-kulud) kokku		-6 490	2 467

Kasum (kahjum) sidusettevõtetest kapitaliosaluse meetodil		1	8
Kasum enne tulumaksu		4 055	15 187

Tulumaksukulu	14	-2 388	-4 038

Aruandeaasta kasum		1 667	11 149
Sealhulgas:
Emaettevõtte omanike osa kasumist		1 347	10 663
Vähemusosaluse osa kasumist		320	486


Tava- ja lahustatud kasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (eurodes)	16	0,04	0,30


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Tuhandetes eurodes	Lisad	12 k 2020	12 k 2019

Aruandeaasta kasum		1 667	11 149

Muu koondkasum
Muu koondkasum, mida võib hiljem kasumiaruandesse ümber klassifitseerida:
Kursivahede mõju välismaiste äriüksuste tulemuste ümberarvestamisele		-3 187	-699

Aruandeaasta muu koondkasum (-kahjum)		-3 187	-699
Aruandeaasta koondkasum (-kahjum) kokku		-1 520	10 450
Sealhulgas:

Aastaaruande lisad lehekülgedel 27–66 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Emaettevõtte omanike osa koondkasumist -1 820 9 662 Vähemusosaluse osa koondkasumist 300 788

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes	Lisad	12 k 2020	12 k 2019
Rahavood äritegevusest
Aruandeaasta kasum		1 667	11 149
Korrigeerimised:
Põhivara kulum	11, 13	3 567	4 292
Kasum kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringutelt		-1	-8
Kahjum materiaalse põhivara müügist	13	9	50
Finantstulud/-kulud kokku		450	-2 467
Ebatõenäoliselt laekuvate arvete eraldis	5, 19	20	45
Varude eraldis	9	202	263
Töötajatele makstavate sotsiaalhüvitiste eraldis		52	0
Edasilükkunud tulumaksuvara väärtuse langus	14	0	678
Tulumaksukulu	14	2 388	4 038
Varude muutus	9	832	-1 714
Muutused nõuetes ostjate vastu ja muudes nõuetes	8, 14	427	944
Muutused võlgades tarnijatele ja muudes võlgades	8, 14	-1 512	114
Tasutud intressid		-9	0
Makstud tulumaks		-1 736	-2 298
Rahavood äritegevusest kokku		6 356	15 086

Rahavood investeerimistegevusest
Saadud intressid		13	12
Saadud dividendid		46	0
Materiaalse põhivara müük	13	75	84
Antud laenude tagasimaksed		0	6
Materiaalse põhivara soetamine	13	-289	-1 216
Immateriaalse põhivara soetamine	11	-110	-219
Rahavood investeerimistegevusest kokku		-265	-1 333
Rahavood finantseerimistegevusest
Vähemusosaluste omandamine	6	-26	0
Saadud laenud	8	800	0
Rendikohustiste põhiosamaksed		-2 003	-2 988
Rendikohustistelt tasutud intress		-492	-636
Makstud dividendid		-413	-7 710
Aktsiakapital vähendamine		0	-10 800
Rahavood finantseerimistegevusest kokku		-2 134	-22 134
Raha ja rahalähendite muutus		3 957	-8 381
Raha ja rahalähendid perioodi alguses	7	5 152	13 603
Valuutakursside muutuste mõju rahavoogudele	7	-129	-70
Raha ja rahalähendid perioodi lõpus		8 980	5 152

Aastaaruande lisad lehekülgedel 27–66 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

							Emaettevõtte omanikele kuuluv		Oma
			Kohustuslik	Ümberhindluse	Realiseerimata	Jaotamata	omakapital	Vähemus	kapital
Tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	reservkapital	reserv	kursivahed	kasum	kokku	osalus	kokku
Saldo seisuga 31. detsember 2018	3 600	8 567	1 306	355	-14 696	28 330	27 462	3 149	30 611
Aruandeaasta kasum	0	0	0	0	0	10 663	10 663	486	11 149
Aruandeaasta muu koondkasum	0	0	0		-1 001	0	-1 001	302	-699
Aruandeaasta koondkasum kokku	0	0	0	0	-1 001	10 663	9 662	788	10 450
Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	0	0	-7 200	-7 200	-510	-7 710
Aktsiakapitali ja ülekursi vähendamine	-3 600	0	0	0	0	0	-3 600	0	-3 600
Aktsiakapitali ja ülekursi muutus	3 600	-3 600	0	0	0	0	0	0	0
Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega kokku	0	-3 600	0	0	0	-7 200	-10 800	-510	-11 310
Saldo seisuga 31. detsember 2019	3 600	4 967	1 306	355	-15 697	31 793	26 324	3 427	29 751
Saldo seisuga 31. detsember 2019	3 600	4 967	1 306	355	-15 697	31 793	26 324	3 427	29 751
Aruandeaasta kasum	0	0	0	0	0	1 347	1 347	320	1 667
Aruandeaasta muu koondkasum	0	0	0	0	-3 167	0	-3 167	-20	-3 187
Aruandeaasta koondkasum kokku	0	0	0	0	-3 167	1 347	-1 820	300	-1 520
Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	0	0	0	0	-413	-413
Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega kokku	0	0	0	0	0	0	0	-413	-413
Saldo seisuga 31. detsember 2020	3 600	4 967	1 306	355	-18 864	33 140	24 504	3 314	27 818

Aastaaruande lisad lehekülgedel 27–66 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Üldine informatsioon

Emaettevõte on aktsiaselts, mille aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil ja Varssavi börsil. Emaettevõte on registreeritud ja asub Eestis aadressil Tulika 17, 10613 Tallinn, äriregistri kood on 10175491. Kontsernil ei ole kontrolli omavat aktsionäri. Käesolev raamatupidamise aruanne on AS-i Silvano Fashion Group juhatuse poolt heaks kiidetud 29. aprillil 2020.

Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on osa aktsionäride poolt kinnitatavast majandusaasta aruandest ning üheks kasumijaotuse otsustamise aluseks. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja nõukogu heakskiidetud majandusaasta aruannet mitte kinnitada ning nõuda uue aruande koostamist.

Lisa 2 Kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest

Alljärgnevalt on kirjeldatud peamisi käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtteid. Kui pole märgitud teisiti, on neid põhimõtteid rakendatud järjepidevalt kõikide aruandeaastate suhtes.

2.1 Koostamise alused

AS-i Silvano Fashion Group konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Konsolideeritud aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud omakapitaliinvesteeringute puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande, nagu on kirjeldatud alltoodud arvestuspõhimõtetes.

Raamatupidamise aastaaruande koostamine kooskõlas IFRS-iga nõuab teatud oluliste arvestushinnangute kasutamist. Samuti peab juhtkond langetama otsuseid kontserni arvestuspõhimõtete rakendamise protsessis. Olulisel määral hinnangulised või keerulisemad valdkonnad ning valdkonnad, mille puhul eeldustel ja hinnangutel on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele oluline mõju, on esitatud käesoleva aruande lisas 3.

2.1.1 Arvestuspõhimõtete ja esitusviisi muutused

Arvestuspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt kõigil aruandes esitatud perioodidel, välja arvatud järgnevad uued ja/või muudetud IFRS-id, mida on rakendatud alates 1. jaanuarist 2020:

• IFRS-ide kontseptuaalne raamistik

aasta 29. märtsil andis IASB välja finantsaruandluse muudetud kontseptuaalse raamistiku, millega pannakse paika finantsaruandluse ja standardite kehtestamise üldised põhimõtted ning antakse juhiseid aruannete koostajatele ühetaoliste arvestusmeetodite väljatöötamiseks ning nõuandeid ka teistele standardite mõistmiseks ja tõlgendamiseks. Kontseptuaalse raamistikuga koos andis IASB välja ka eraldi lisadokumendi "IFRS-ides esinevate kontseptuaalse raamistiku viidete parandused", milles on toodud ära muudatused asjakohastes standardites, et uuendada neis esinevaid viiteid finantsaruandluse muudetud kontseptuaalsele raamistikule. Selle eesmärk on olla muudetud kontseptuaalsele raamistikule üleminekul abiks ettevõtetele, kes kasutavad kontseptuaalset raamistikku arvestuspõhimõtete väljatöötamiseks olukordades, kus ükski IFRS konkreetse tehingu kajastamist ei reguleeri. Aruannete koostajate puhul, kes kasutavad kontseptuaalset raamistikku arvestuspõhimõtete väljatöötamiseks, kohaldatakse uut raamistikku 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele.

• IFRS 3 "Äriühendused" muudatused

IASB andis välja IFRS 3 muudatused, millega täpsustatakse 'äritegevuse' definitsiooni, et lahendada probleeme, mis on tekkinud ettevõtetel olukordades, kus neil on vaja teha kindlaks, kas omandatud on äritegevus või vararühm. Muudatusi kohaldatakse äriühendustele ja varadele, mille omandamise kuupäev on 1. jaanuaril 2020 või hiljem algaval aruandeperioodil, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Juhtkonna hinnangul kõnealuste muudatuste rakendamine konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele mingit mõju ei avalda.
IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" ja IAS 8 "Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead" muudatused: mõiste 'oluline' definitsioon

Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Muudatustega täpsustatakse mõiste 'oluline' definitsiooni ning selle kasutamist. Uue definitsiooni kohaselt loetakse informatsioon oluliseks, kui võib põhjendatult eeldada, et selle väljajätmine, väärkajastamine või varjamine võiks mõjutada otsuseid, mida üldotstarbeliste finantsaruannete esmased kasutajad konkreetse aruandva ettevõtte finantsaruannetes sisalduva finantsteabe alusel teevad. Samuti on täiendatud definitsiooniga kaasnevaid selgitusi. Muudatustega tagatakse ka see, et mõistet kasutatakse kõigis IFRS-ides samas tähenduses. Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju minimaalseks.

• Viitintressimäärade (IBOR) reform – IFRS 9, IAS 39 ja IFRS 7 (muudatused)

aasta septembris võttis IASB vastu muudatused standardites IFRS 9, IAS 39 ja IFRS 7, millega lõpetas esimese etapi oma tööst, et tegeleda IBOR-reformi mõjudega finantsaruandlusele. Avaldatud muudatused adresseerivad teemasid, mis mõjutavad finantsaruandlust intressimäära asendamisele eelneval perioodil, ning käsitlevad reformi mõju teatud IFRS 9 ja IAS 39 riskimaandamisarvestuse nõuetele, mis eeldavad tulevikku suunatud analüüsi. Muudatustega võimaldatakse kasutada ajutisi vabastusi kõigi riskimaandamissuhete kajastamisel, mida viitintressimäärade reform otseselt mõjutab, võimaldades riskimaandamisarvestuse jätkumist seniste põhimõtete alusel kuni ebakindluse lõpu ja tänase viitintressimäära asendamiseni alternatiivse riskivaba intressimääraga. Muudetud on ka IFRS 7-t, kuhu lisandus täiendavaid nõudeid intressimäärade reformist tuleneva ebakindluse avalikustamise osas. Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt kõigile 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Teises etapis tegeletakse küsimustega, mis võivad mõjutada finantsaruandlust, kui tänane viitintressimäär asendatakse riskivaba intressimääraga (RFR). Juhtkonna hinnangul kõnealuste muudatuste rakendamine konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele mingit mõju ei avalda.

• Viitintressimäärade (IBOR) reformi teine etapp – IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatused

aasta augustis võttis IASB vastu IBOR-reformist tulenevad muudatused standardites IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16, viies lõpule oma IBOR-reformi mõjude adresseerimisele suunatud tegevused. Muudatustega nähakse ette ajutised vabastused selleks, et tulla toime mõjuga finantsaruandlusele, mis tekib IBOR-i asendamisest alternatiivse, peaaegu riskivaba intressimääraga (RFR). Täpsemalt lubatakse kasutada finantsvarade- ja kohustistega seotud lepingupõhiste rahavoogude arvutamise aluse muutumise kajastamisel lihtustust, mille kohaselt võib korrigeerida sisemist intressimäära intressi turumäära muutumisega samas ulatuses. Samuti lubatakse muudatustega lihtsustusi riskimaandamissuhete lõpetamise kajastamisel, sh ei pea RFR-instrumendi riskikomponendi maandamise instrumendina määratlemisel ajutiselt täitma selgelt eristatavuse nõuet. IFRS 4 muudatustega võimaldatakse endiselt IAS 39-t rakendavatel kindlustusandjatel kasutada samu ajutisi vabastusi, mis kehtestati IFRS 9 muudatustega. Muudetud on ka IFRS 7-t, et aidata finantsaruannete kasutajatel mõista viitintressimäärade reformi mõju ettevõtte finantsinstrumentidele ja riskijuhtimisstrateegiale. Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2021 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Rakendamine toimub küll tagasiulatuvalt, kuid varasemaid perioode korrigeerima ei pea. Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju minimaalseks.

• IFRS 16 "Rendiarvestus" muudatus: COVID-19-st tingitud rendisoodustused

Muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt kõigile 1. juunil 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine, sh finantsaruannete puhul, mis polnud 2020. aasta 28. mai seisuga veel kinnitatud. IASB muutis standardit, et võimaldada rentnikel loobuda IFRS 16 nõuete rakendamisest rendilepingute muutmise kajastamisel seoses otseselt COVID-19 pandeemiast tingitud rendisoodustustega. Muudatusega lubatakse rentnikel kajastada COVID-19 pandeemiast tingitud rendisoodustustest tulenevat rendimaksete muutust nii, nagu nad teeks seda IFRS 16 kohaselt siis, kui tegemist ei oleks rendilepingu muudatusega, kuid seda vaid juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

➢ Rendimaksete muutuse tulemusel on renditasu sisuliselt sama või väiksem kui vahetult enne muutust.

➢ Rendimaksete vähendamine mõjutab ainult makseid, mis kuulusid algselt tasumisele hiljemalt 30. juunil 2021.
➢ Rendilepingu muudes tingimustes olulisi muudatusi ei tehta.
Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju minimaalseks.

Vastu on võetud ka teatud uued ja muudetud standardid ja tõlgendused, mis muutuvad kohustuslikuks kõigile 1. jaanuaril 2021 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, kuid mida kontsern ennetähtaegselt rakendanud ei ole.

2.1.2 Vastuvõetud, kuid mitte veel jõustunud ega ennetähtaegselt rakendatud standardid

• IFRS 10 "Konsolideeritud finantsaruanded" ja IAS 28 "Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse" muudatused: varade müügi ja üleandmise tehingud investori ning tema sidus- või ühisettevõtete vahel

Muudatustes käsitletakse ebakõlasid IFRS 10 ja IAS 28 nõuete vahel, mis puudutavad varade müügi ja üleandmise tehinguid investori ning tema sidus- või ühisettevõtete vahel. Muudatuste tulemusena kajastatakse kasumeid ja kahjumeid äritegevuseks kvalifitseeruvate varadega tehtavate tehingute puhul täies ulatuses (sõltumata sellest, kas neid hoitakse tütarettevõttes või mitte). Kasumeid ja kahjumeid äritegevuseks mittekvalifitseeruvate varadega tehtavate tehingute puhul kajastatakse osaliselt ka siis, kui kõnealuseid varasid hoitakse tütarettevõttes. 2015. aasta detsembris lükkas IASB muudatuse jõustumise kuupäeva määramata ajaks edasi, et oodata ära oma kapitaliosaluse meetodit käsitleva uuringu tulemused. EL ei ole kõnealuseid muudatusi veel heaks kiitnud. Juhtkonna hinnangul kõnealuste muudatuste rakendamine konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele mingit mõju ei avalda.

• IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" muudatused: kohustiste liigitamine lühi- või pikaajalisteks

Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. COVID-19 pandeemia tõttu on IASB lükanud standardi jõustumise kuupäeva aasta võrra edasi 1. jaanuarile 2023, et anda ettevõtetele rohkem aega kohustiste liigitamisel kaasnevate muudatuste rakendamiseks. Muudatuste eesmärk on tagada finantsaruannete parem võrreldavus, aidates ettevõtetel määrata, kas võlad ja muud kohustised, mille maksetähtpäev ei ole kindel, tuleb liigitada finantsseisundi aruandes lühi- või pikaajalisteks. Muudatused mõjutavad kohustiste esitusviisi finantsseisundi aruandes ega muuda eksisteerivaid nõudeid, mis puudutavad vara, kohustise, tulu või kulu mõõtmist, kajastamise aega või avalikustatavat infot. Muudatustega selgitatakse ka, kuidas liigitada võlainstrumente, mida ettevõte võib arveldada emiteerides omakapitaliinstrumente. EL ei ole kõnealuseid muudatusi veel heaks kiitnud. Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju ebaoluliseks.

• IFRS 3 "Äriühendused", IAS 16 "Materiaalsed põhivarad" ja IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad" muudatused ning iga-aastased parandused ajavahemikuks 2018– 2020

Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. IASB on andnud välja IFRS-ide väikesemahulised muudatused:

➢ IFRS 3 "Äriühendused" muudatustega uuendatakse standardis olevat viidet finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule ilma, et muudetaks äriühenduste kajastamise nõudeid.
➢ IAS 16 "Materiaalsed põhivarad" muudatustega keelatakse ettevõttel sellise müügitulu mahaarvamine materiaalse põhivara soetusmaksumusest, mis saadakse toodetud toodete müümisest perioodil, kui ettevõte tegeleb veel vara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimisega. Sellise müügitulu ja seotud kulud peab ettevõte kajastama kasumiaruandes.
➢ IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad" muudatustega täpsustatakse, milliseid lepingu täitmisega seotud kulusid peab ettevõte lepingu kahjulikkuse hindamisel arvesse võtma.
➢ Iga-aastaste parandustega ajavahemikuks 2018–2020 tehakse väiksemaid muudatusi standardites IFRS 1 "Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt", IFRS 9 "Finantsinstrumendid" ja IAS 41 "Põllumajandus" ning IFRS 16 "Rendiarvestus" näidetes.

EL ei ole kõnealuseid muudatusi veel heaks kiitnud. Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju minimaalseks.

• IFRS 16 "Rendiarvestus" muudatus: COVID-19-st tingitud rendisoodustused

aasta veebruaris tegi IASB ametliku ettepaneku pikendada rendisoodustuste kehtivust aasta võrra, st lubada soodustuste rakendamist rendimaksetele, mis kuulusid algselt tasumisele hiljemalt 30. juunil 2022 (mitte 30. juunil 2021, nagu varem). Muudatust kohaldatakse 1. aprillil 2021 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. EL ei ole kõnealuseid muudatusi veel heaks kiitnud. Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju ebaoluliseks.

• IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" ja IFRS-ide rakendusjuhendi nr 2 muudatused: arvestuspõhimõtete avalikustamine

Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Muudatustega antakse juhiseid selle kohta, kuidas otsustada, milline informatsioon on avalikustamiseks piisavalt oluline. IAS 1 muudatustega asendatakse nõue avalikustada 'peamised' arvestuspõhimõtted nõudega avalikustada 'olulisemad' arvestuspõhimõtted. Rakendusjuhendisse on lisatud ka täpsemad suunised ja näited, mis peaksid aitama otsustada, milline informatsioon on avalikustamiseks piisavalt oluline. EL ei ole kõnealuseid muudatusi veel heaks kiitnud. Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju minimaalseks.

• IAS 8 "Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead" muudatused: mõiste 'arvestushinnang' definitsioon

Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Muudatused puudutavad kõiki 1. jaanuaril 2023 või hiljem arvestuspõhimõtetes ja arvestushinnangutes toimuvaid muutusi. Uue definitsiooni kohaselt on arvestushinnang raamatupidamise aastaaruandes kajastuv rahaline summa, mille mõõtmisel esineb hinnangu ebakindlus. Samuti täpsustatakse muudatustega, mis on arvestushinnangute muutused ning kuidas need erinevad muutustest arvestuspõhimõtetes ja vigade korrigeerimisest. EL ei ole kõnealuseid muudatusi veel heaks kiitnud. Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju ebaoluliseks.

Ülejäänud uued ja muudetud standardid ja tõlgendused, mis veel ei kehti, kontserni eeldatavasti olulisel määral ei mõjuta.

2.2 Konsolideerimise alused

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koosneb ettevõtte ja tema tütarettevõtete raamatupidamise aastaaruannetest seisuga 31. detsember 2020. Tütarettevõtted on kõik majandusüksused, mille üle on kontsernil kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta on avatud või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ning ta saab kasutada oma mõjuvõimu majandusüksuse üle, et mõjutada selle kasumi suurust. Tütarettevõtteid konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes täielikult alates kontrolli tekkimisest. Konsolideerimine lõpetatakse kuupäeval, mil kontroll lõppeb. Kontsernisisesed tehingud, saldod ning kontsernisisestest tehingutest realiseerimata kasumid elimineeritakse. Sama moodi käitutakse ka realiseerimata kahjumitega. Vajadusel on korrigeeritud tütarettevõtete kajastatud summasid, et viia need vastavusse kontserni arvestuspõhimõtetega.

a) Äriühendused

Kontsern rakendab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütarettevõtte soetamisel üle antud tasu koosneb üle antud varade, omandatava endiste omanike ees võetud kohustiste ja kontserni poolt emiteeritud omakapitali osaluste õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest tuleneva vara või kohustise õiglast väärtust. Äriühenduse käigus omandatud eristatavad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised võetakse arvele omandamise kuupäeval nende õiglastes väärtustes. Kontsern kajastab vähemusosaluse omandatavas ettevõttes iga omandamistehingu puhul eraldi kas õiglases väärtuses või vähemusosaluse proportsionaalses osas omandatava majandusüksuse eristatavast netovarast.

Omandamisega seotud kulud kantakse kuludesse nende tekkimisel.

b) Tütarettevõtete osaluses ilma kontrolli muutuseta toimunud muutused

Tehingud vähemusosalusega, mis ei too kaasa kontrolli kaotust, kajastatakse omakapitalitehingutena – tehingutena teiste osalejatega kontserni omakapitalis. Vahe makstud tasu õiglase väärtuse ja vastava tütarettevõtte netovara bilansilises väärtuses soetatud osa vahel kajastatakse omakapitalis. Kasumid ja kahjumid, mis tekivad müümisel vähemusosalusele, kajastatakse samuti omakapitalis.

c) Sidusettevõtted

Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle kontsernil on oluline mõju, aga mida kontsern ei kontrolli. Üldjuhul kaasneb oluline mõju 20-50% osalusega hääleõiguslikes aktsiates või osades. Investeeringuid sidusettevõtetesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil, mille kohaselt kajastatakse investeering algselt soetusmaksumuses ning edaspidi suurendatakse või vähendatakse selle bilansilist väärtust, et kajastada investori osalust investeerimisobjekti kasumis või kahjumis.

Kontsernile kuuluv osa sidusettevõtte omandamise järgsetest kasumitest või kahjumitest kajastatakse kasumiaruandes ning talle kuuluv osa muus koondkasumis pärast omandamist toimunud muutustest kajastatakse muus koondkasumis, korrigeerides investeeringu bilansilist väärtust. Kui kontserni osa sidusettevõtte kahjumist on võrdne või ületab sidusettevõttesse tehtud investeeringu bilansilist väärtust, mille hulka arvatakse ka muud tagamata nõuded, kajastab kontsern hiljem tekkivaid kahjumeid ainult juhul, kui ta on võtnud juriidilisi või faktilisi kohustusi või teinud sidusettevõtte nimel makseid.

Kontsern hindab igal aruandekuupäeval, kas eksisteerib objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusettevõttesse tehtud investeeringu väärtus on langenud. Kui see on langenud, arvutab kontsern väärtuse languse summa, lahutades sidusettevõtte kaetavast väärtusest selle bilansilise väärtuse, ning kajastab selle kasumiaruande real "Osa sidusettevõtete kasumis/(kahjumis)".

Kontserni ja sidusettevõtte omavahelistest üles- või allapoole suunatud tehingutest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kontserni raamatupidamise aastaaruandes ainult selles ulatuses, mis vastab mitteseotud investorite osalustele sidusettevõttes. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse, kui tehing ei viita üleantud vara väärtuse langusele. Sidusettevõtete arvestuspõhimõtteid on vajadusel muudetud, et tagada vastavus kontserni arvestuspõhimõtetele.

2.3 Segmendiaruandlus

Segmendiaruandlus on esitatud kooskõlas kontserni kõrgeimale äritegevust puudutavate otsuste langetajale esitatava sisemise aruandlusega. Kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja, kes vastutab vahendite eraldamise ja tegevusvaldkondade tulemuslikkuse hindamise eest, on emaettevõtte nõukogu.

2.4 Välisvaluutatehingud

a) Arvestus- ja esitusvaluuta

Kontserniettevõtete raamatupidamise aastaaruannete kirjed kajastatakse ettevõtte esmase majanduskeskkonna valuutas (edaspidi: arvestusvaluuta). Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes, mis on kontserni esitusvaluuta.

b) Tehingud ja saldod

Välisvaluutas toimunud tehingud arvestatakse ümber arvestusvaluutasse, kasutades tehingupäeva, või juhul, kui kirjeid mõõdetakse uuesti, väärtuspäeva valuutakurssi. Kursikasumeid ja -kahjumeid, mis tekivad sellistest tehingutest ning välisvaluutas fikseeritud rahaliste varade ja kohustiste ümberhindamisest aastalõpu valuutakursiga, kajastatakse kasumiaruandes. Kursikasumeid ja -kahjumeid, mis on seotud kas võlakohustiste või raha ja rahalähenditega, kajastatakse kasumiaruande real "Tulu/(kulu) valuutakursi muutustest". Kõiki muid kursikasumeid ja -kahjumeid kajastatakse kasumiaruande ridadel "Muud äritulud" või "Muud ärikulud".

Valuutakursivahed mitterahalistelt finantsvaradelt ja -kohustistelt, nagu näiteks aktsiad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande, kajastatakse kasumiaruandes õiglase väärtuse muutusena.

c) Kontserni ettevõtted

Kontserni kõikide ettevõtete, mille arvestusvaluuta erineb esitusvaluutast, tulemused ja finantsseisund arvestatakse esitusvaluutasse ümber alljärgnevalt.

Iga esitatud bilansi varad ja kohustised arvestatakse ümber bilansipäeva sulgemiskursi alusel.
Iga kasumiaruande tulud ja kulud arvestatakse ümber kas kuu, kvartali või aasta keskmise vahetuskursiga sõltuvalt sellest, millist keskmist kurssi saab lugeda tehingupäevadel valitsevate määrade kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks. Juhul, kui ühtegi antud keskmistest ei saa lugeda tehingupäevadel valitsevate määrade kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks, konverteeritakse tulud ja kulud tehingu toimumise kuupäeva kursiga ning ümberarvestusest tekkinud erinevused kajastatakse muus koondkasumis.

2.5 Materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara on vara, mida

(a) kasutatakse kaupade tootmiseks, teenuste osutamiseks või halduseesmärkidel ning

(b) planeeritakse kasutada rohkem kui ühe perioodi jooksul.

Materiaalne põhivara on kajastatud soetusmaksumuses, millest on arvatud maha kulum ja vara väärtuse langus, välja arvatud Baltsped logistik OOO laoseadmed, mida kajastati kuni 2017. aasta 31. detsembrini ümberhindluse meetodil. Baltsped logistik OOO laoseadmeid kajastati õiglases väärtuses, mis baseerus perioodilisel, vähemalt kord kolme aasta jooksul tehtud väliste sõltumatute hindajate hinnangutel, vähendatuna hilisema amortisatsiooni võrra. Ümberhindlus kajastati ümberhindluse reservis. Ümberhindlusest tulenev tootmisseadmete bilansilise väärtuse suurenemine kajastati, ilma maksudeta, muus koondkasumis ja ümberhindluse reservis. Kui uue ümberhindluse väärtus oli väiksem, kajastati muutus esmalt muus koondkasumis summas, mis oli võrdne antud vara osas kogunenud ümberhindluse reserviga. Ülejäänud vähenemised vara väärtuses kajastati kasumiaruandes.

Alates 2018. aasta 1. jaanuarist kajastatakse laoseadmeid soetusmaksumuses, millest on arvatud maha vara väärtuse langus, nagu muud materiaalset põhivara. Soetusmaksumus hõlmab kulusid, mis on otseselt soetamisega seotud. Kontsern ei ole arvestuspõhimõtte muutusest tulenevalt võrdlusinformatsiooni korrigeerinud, kuna peab arvestuspõhimõtte muutuse mõju ebaoluliseks.

Hilisemad kulutused lisatakse vara bilansilisele väärtusele või kajastatakse vajadusel eraldi varana ainult siis, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Asendatud osa bilansilise väärtuse kajastamine lõpetatakse. Kõiki muid remondi- ja hoolduskulusid kajastatakse kasumiaruandes kuluna nende tekkimise perioodil.

Varade kulumit arvestatakse lineaarselt varade hinnangulise kasuliku eluea jooksul alljärgnevalt:

Ehitised
Tootmishooned	30–75 aastat
Muud hooned	20–50 aastat
Masinad ja seadmed
Õmblusseadmed	7–10 aastat
Transpordivahendid	5–7 aastat
Muud seadmed	5–10 aastat
Muud seadmed ja inventar
Arvutid, tööriistad ja muu inventar	3–5 aastat
Kaupluste sisseseade	3–5 aastat

Varade lõppväärtust ja kasulikku eluiga hinnatakse ning vajadusel korrigeeritakse iga aruandeperioodi lõpus.

Kui varaobjekti kaetav väärtus on madalam kui tema bilansiline väärtus, hinnatakse vara bilansiline väärtus alla selle kaetavale väärtusele.

Materiaalse põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse võrreldes saadud tulu varade bilansilise väärtusega, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude all.

2.6 Immateriaalne põhivara

Eraldi ostetud kaubamärke ja litsentse kajastatakse soetusmaksumuses. Äriühenduses omandatud kaubamärke ja litsentse kajastatakse omandamiskuupäeva õiglases väärtuses. Kaubamärkidel ja litsentsidel on piiratud kasulik eluiga ning neid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langus. Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt, et jaotada kaubamärkide ja litsentside soetusmaksumus nende hinnangulisele elueale, milleks on 10 aastat. Immateriaalse põhivara amortisatsioon sõltub konkreetse vara funktsioonist ning seda kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud toodangu kulu, turustus- ja üldhalduskulude all.

Omandatud tarkvaralitsentse kapitaliseeritakse kulude põhjal, mida tehakse konkreetse tarkvara omandamiseks ja kasutusele võtmiseks. Neid kulusid amortiseeritakse nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5 kuni 10 aastat. Täpsem informatsioon on toodud lisas 11.

2.7 Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteering on kinnisvara (maa või ehitis), mida kontsern hoiab pikaajalise renditulu teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil, mitte aga kasutamiseks oma tavapärases majandustegevuses. Kinnisvarainvesteeringud võetakse finantsseisundi aruandes arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt seotud kulusid (nt notaritasud, kinnisvaramaksud, juriidilise teenuse konsultatsioonitasud ja muud tehingukulutused, milleta kinnisvara soetus poleks teoks saanud). Edaspidi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kinnisvarainvesteeringute (ehitiste) kasulikud eluead jäävad 20 ja 50 aasta vahele.

Kinnisvarainvesteeringu kajastamine lõpetatakse selle võõrandamisel või siis, kui kinnisvarainvesteering on kasutusest lõplikult eemaldatud ning sellest ei eeldata enam tulevast majanduslikku kasu. Kinnisvarainvesteeringu kajastamise lõpetamisest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude all perioodil, mil investeeringu kajastamine lõpetatakse. Kui toimub muutus vara kasutuses, klassifitseeritakse kinnisvarainvesteering bilansis ümber. Muutuse päevast alates rakendatakse varale uue varagrupi arvestuspõhimõtteid.

2.8 Mittefinantsvarade väärtuse langus

Kontsern hindab igal aruandekuupäeval, kas on mingeid viiteid selle kohta, et vara väärtus võib olla langenud. Selliste märkide olemasolu korral hindab kontsern vara kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on vara või raha teeniva üksuse õiglane väärtus, millest on arvatud maha võõrandamiskulud, või selle kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Kaetav väärtus määratakse kindlaks eraldi iga eraldiseisva varaobjekti kohta, välja arvatud juhtudel, kui vaatlusalusest varaobjektist ei tulene rahavoogusid, mis oleksid valdavas osas sõltumatud muude varade või vararühmade poolt loodavatest rahavoogudest. Kui vara või raha teeniva üksuse bilansiline jääkmaksumus ületab selle kaetavat väärtust, loetakse vara väärtus langenuks ja vara hinnatakse alla selle kaetava väärtuseni.

Kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulised tulevased rahavood nüüdisväärtuseni, kasutades maksueelset diskontomäära, mis peegeldab turu hetkehinnangut raha ajaväärtuse suhtes ja varaga seotud spetsiifilisi riske. Õiglase väärtuse ja võõrandamiskulude vahe suuruse hindamisel võetakse arvesse hiljutisi turutehinguid. Kui selliseid tehinguid ei leita, kasutatakse sobivat hindamismudelit. Nende arvutuste õigsust aitavad kinnitada hindamiskordajad, avalikult kaubeldavate ettevõtete noteeritud aktsiahinnad või muud kättesaadavad õiglase väärtuse näitajad.

Kontsern kasutab väärtuse languse hindamisel hiljutisi eelarveid ja prognoose, mis koostatakse eraldi kontserni iga sellise raha teeniva üksuse kohta, millele varaobjektid on jaotatud. Need eelarved ja prognoosid koostatakse üldjuhul viie aasta kohta.

Kahjumeid jätkuvate tegevusvaldkondade väärtuse langusest kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes allahinnatud vara funktsioonile vastavas kulukategoorias.

Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas esineb viiteid sellele, et varem kajastatud kahjum väärtuse langusest ei pruugi enam eksisteerida või võib olla vähenenud. Selliste märkide olemasolu korral hindab kontsern vara või raha teeniva üksuse kaetavat väärtust. Varasematel perioodidel kajastatud kahjum vara väärtuse langusest tühistatakse vaid siis, kui vara kaetava väärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud eeldused on pärast väärtuse langusest tingitud kahjumi kajastamist muutunud. Allahindluse tühistamine on piiratud sedavõrd, et vara bilansiline väärtus ei ületaks selle kaetavat väärtust ega sellist bilansilist väärtust, mis oleks kujunenud juhul (kulumit arvestamata), kui varasematel aastatel poleks väärtuse langusest tingitud kahjumit kajastatud. Allahindluse tühistamine kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes.

2.9 Finantsvarad

2.9.1 Klassifitseerimine

Kontserni liigitab oma finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses (muutusega läbi muu koondkasumi või kasumiaruande)
finantsvarad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses

See, millisesse kategooriasse konkreetne vara liigitatakse, sõltub kontserni poolt finantsvara haldamiseks kasutatavast ärimudelist ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

2.9.2 Kajastamine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvara oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval – päeval, mil kontsernil tekib kohustus vara osta või müüa. Finantsvara kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või on üle kantud ning kontsern on andnud üle ka sisuliselt kõik omandiga seonduvad riskid ja hüved.

2.9.3 Mõõtmine

Kontsern võtab kõik finantsvarad arvele nende õiglases väärtuses (välja arvatud juhul, kui tegemist on nõudega ostja vastu, mille puhul oluline rahastamiskomponent puudub, mis võetakse arvele tehingu hinnas), millele lisatakse kõigi finantsvarade puhul, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande, nende soetamisega otseselt seotud tehingukulutused. Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvaradega seotud tehingukulutused kantakse kuluna kasumiaruandesse.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni poolt konkreetse vara haldamiseks kasutatavast ärimudelist ning varaga seotud rahavoogude iseloomust. Varasid, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumise eesmärgil ning mille rahavood koosnevad ainult põhiosa- ja intressimaksetest, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses sisemise intressimäära meetodil. Korrigeeritud soetusmaksumusest lahutatakse kahjumid vara väärtuse langusest. Kursikasumid ja -kahjumid ning kahjumid vara väärtuse langusest esitatakse konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjetena. Kajastamise lõpetamisest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse otse kasumiaruandes.

Kogu 2020. aasta jooksul ehk perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2020 koosnesid kontserni võlainstrumendid nõuetest ostjate vastu ning muudest ostjate vastu suunatud ja muude nõuete alla liigitatud pikaajalistest finantsvaradest.

Omakapitaliinstrumendid

Omakapitaliinstrumente kajastatakse edaspidi õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande.

Kogu 2020. aasta jooksul ehk perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2020 koosnesid kontserni omakapitaliinstrumendid investeeringutest muudesse osadesse ja aktsiatesse.

2.10 Finantsvarade väärtuse langus

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade puhul kajastatakse ka kahjumeid vara väärtuse langusest. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, rahast ja rahalähenditest ning muudest finantsvaradest, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande.

Eeldatava krediidikahju näol on tegemist tõenäosusega kaalutud hinnangulise krediidikahjuga. Krediidikahju suurust mõõdetakse lepingu kohaselt kontsernile tasumisele kuuluvate rahavoogude ja kontsernile eeldatavalt laekuvate algse sisemise intressimääraga diskonteeritud rahavoogude vahena.

Eeldatava krediidikahju mõõtmisel arvestatakse (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mis tehakse kindlaks võimalike erinevate tulemuste hindamisega; (ii) raha ajaväärtust ning (iii) aruandekuupäeval ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Kontsern hindab ebatõenäoliselt laekuvad nõuded alla järgmiselt:

ostjate vastu suunatud nõuete (sh kasutusrendinõuete) puhul summas, mis võrdub nende eluea jooksul eeldatava krediidikahjuga;
raha ja rahalähendite puhul, mille krediidiriski peetakse aruandekuupäeva seisuga madalaks (juhtkond loeb krediidiriski madalaks, kui on olemas vähemalt ühe suurema reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireiting) summas, mis võrdub 12 kuu jooksul eeldatava krediidikahjuga;
kõikide muude finantsvarade puhul summas, mis võrdub 12 kuu jooksul eeldatava krediidikahjuga, kui krediidirisk (st makseviivituse tõenäosus finantsvara eeldatava eluea jooksul) pole pärast algset arvelevõtmist

oluliselt suurenenud; kui krediidirisk on oluliselt suurenenud, siis summas, mis võrdub nende eluea jooksul eeldatava krediidikahjuga.

2.11 Nõuded ostjate vastu

Nõuded ostjate vastu on klientidelt saadaolevad summad tavapärase äritegevuse käigus müüdud kaupade või osutatud teenuste eest. Kui laekumine toimub eeldatavalt ühe aasta jooksul (või ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul, kui see on pikem), liigitatakse nõuded käibevaradeks. Vastasel korral kajastatakse need põhivaradena.

Nõuded ostjate vastu võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses ning kajastatakse edaspidi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit, arvates maha kõik väärtuse languse katteks moodustatud eraldised. Kontsern rakendab sisemist intressimäära, et diskonteerida hinnangulised tulevased maksed või laekumised finantsinstrumendi eeldatava eluea või vajaduse korral ka lühema perioodi jooksul finantsvara või -kohustise bilansilise väärtuseni. Sisemise intressimäära arvutamisel hindab kontsern rahavooge, arvestades finantsinstrumendi kõiki lepingulisi tingimusi (nt ettemakseid, ostu- jms optsioone), kuid mitte tulevast krediidikahju. Arvutus hõlmab kõiki lepingu osapoolte vahel makstud või saadud tasusid, mis on sisemise intressimäära olemuslikeks komponentideks, tehingukulutusi ning kõiki muid lisatasusid või allahindlusi.

2.12 Raha ja rahalähendid

Raha ja rahalähenditena kajastatakse konsolideeritud rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, nõudmiseni pangahoiuseid ning muid kuni 3-kuulisi lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid.

2.13 Varud

Varusid hinnatakse lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimisväärtus. Soetusmaksumus leitakse kaalutud keskmise meetodil. Valmis- ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus sisaldab toorainet, otseseid tööjõukulusid, muid otseseid kulusid ning tootmise üldkulusid (mis põhinevad tavapärasel tootmismahul). Netorealiseerimisväärtus on tavapärases äritegevuses kasutatav hinnanguline müügihind, millest on arvatud maha hinnangulised müügikulud.

Varud, mille netorealiseerimisväärtus on soetusmaksumusest madalam, loetakse kasutuskõlbmatuteks varadeks. Kasutuskõlbmatuteks varudeks on edasiseks kasutamiseks mittemõeldud tooraine; standardne valmistoodang, mis ei ole mõeldud edasimüügiks; valmistoodang, mida planeeritakse müüa hooajalise allahindluse käigus ja promoüritustel, (keskmine allahindlus 30%) ning teatud osa mittestandardsest valmistoodangust (mittevastav, defektne valmistoodang) (kokku keskmiselt 85% lõppsaldost).

2.14 Aktsiakapital

Lihtaktsiad liigitatakse omakapitaliks. Kui kontserni ettevõte ostab ettevõtte lihtaktsiaid (omaaktsiaid), kajastatakse aktsiate eest makstud tasu koos mis tahes otseste vältimatute kulutustega (millest on maha arvatud tulumaks) ettevõtte omanikele kuuluva omakapitali vähendusena kuni kõnealused aktsiad tühistatakse või uuesti emiteeritakse. Lihtaktsiate uuesti emiteerimise korral kajastatakse saadud tasu (millest on arvatud maha tehinguga kaasnevad otsesed vältimatud kulutused ja nendega seotud maksumõju) emaettevõtte omanikele kuuluva omakapitali suurendamisena.

2.15 Finantskohustised

2.15.1 Esmane arvelevõtmine ja kajastamine

Finantskohustised klassifitseeritakse esmasel arvelevõtmisel kas õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavateks finantskohustisteks, laenukohustisteks, kreditoorseks võlgnevuseks või efektiivsete riskimaandamisinstrumentidena määratletud tuletisinstrumentideks.

Kõik finantskohustised võetakse esmalt arvele õiglases väärtuses, millest arvatakse kreditoorse võlgnevuse puhul maha sellega otseselt seotud tehingukulutused. Kontserni finantskohustised hõlmavad võlgu tarnijatele ja muid võlgu.

2.15.2 Edasine kajastamine

Võlad tarnijatele ja muud kohustised on tavapärase äritegevuse käigus soetatud kaupade ja teenuste eest maksmisele kuuluvad summad. Võlad tarnijatele on liigitatud lühiajalisteks kohustisteks, kui nende maksetähtaeg on kuni üks aasta (või tavapärane äritsükkel, kui see on pikem). Vastasel juhul kajastatakse neid pikaajaliste kohustistena.

Võlgu tarnijatele kajastatakse edaspidi korrigeeritud soetusmaksumuses sisemise intressimäära meetodil.

2.15.3 Kajastamise lõpetamine

Finantskohustise kajastamine lõpetatakse selle täitmisel, tühistamisel või aegumisel. Kui olemasolev finantskohustis asendatakse sama laenuandja teise kohustisega, millel on märkimisväärselt erinevad tingimused, või kui olemasoleva kohustise tingimusi oluliselt muudetakse, loetakse sellist asendamist või muutmist esialgse kohustise kajastamise lõpetamiseks ja uue kohustise arvelevõtmiseks. Vastavate bilansiliste väärtuste vaheline erinevus kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes.

2.16 Tasumisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks

Tulumaksukulu koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasilükkunud tulumaksust. Tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes, välja arvatud juhul, kui tulumaks on seotud muus koondkasumis või otse omakapitalis kajastatud kirjetega. Sellisel juhul kajastatakse ka tulumaksu vastavalt kas muus koondkasumis või otse omakapitalis.

Tasumisele kuuluv tulumaks arvutatakse lähtudes bilansipäeval kehtinud või olulises osas vastuvõetud tulumaksuseadustest riikides, kus emaettevõte ja tema tütarettevõtted tegutsevad ning maksustatavat tulu teenivad. Olukordades, kus kohaldatavaid maksuregulatsioone võib erinevalt tõlgendada, hindab juhtkond perioodiliselt maksudeklaratsioonides võetavaid seisukohti. Vajadusel moodustatakse eraldised summadest, mis eeldatavalt maksuhaldurile tasumisele kuuluvad.

Edasilükkunud tulumaksu arvestatakse kohustiste meetodil kõikide ajutiste erinevuste alusel, mis tekivad varade ja kohustiste maksustamisbaasi ning nende konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes toodud bilansiliste väärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaksukohustisi ei kajastata, kui need tekivad firmaväärtuse esmasel arvelevõtmisel; edasilükkunud tulumaksu ei kajastata juhul, kui see tekib varade või kohustiste esmasest arvelevõtmisest sellise tehingu puhul, mis ei ole äriühendus ning ei mõjuta tehingu toimumise ajal ei raamatupidamislikku ega maksustatavat kasumit ega kahjumit. Edasilükkunud tulumaksu leidmisel kasutatakse maksumäära (ja seadusi), mis on bilansipäeval kehtivad või olulises osas vastuvõetud ning mida eeldatakse kehtivat ka siis, kui nendega seotud edasilükkunud tulumaksuvara realiseeritakse või edasilükkunud tulumaksukohustis arveldatakse.

Edasilükkunud tulumaksuvara kajastatakse üksnes ulatuses, mille osas on tõenäoline, et tulevikus tekib maksustatavat kasumit, mille arvel saab ajutist erinevust kasutada.

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutistelt erinevustelt, mis tekivad investeeringutelt tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud sellise edasilükkunud tulumaksukohustise puhul, kus ajutise erinevuse tühistamise ajastamist kontrollib kontsern ning on tõenäoline, et ajutine erinevus lähemas tulevikus ei tühistu.

Edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustised tasaarveldatakse siis, kui ettevõttel on juriidilist jõudu omav õigus tasumisele kuuluvate tulumaksuvarade ja -kohustiste tasaarveldamiseks ning edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustised on seotud tulumaksuga, mida rakendab sama maksuhaldur kas sama maksustatava majandusüksuse suhtes või erinevate maksustatavate majandusüksuste suhtes, kui eksisteerib kavatsus tasaarveldada saldosid netobaasil.

Eesti

Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte kasumit, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi. Kasumi asemel maksustatakse väljamakstavaid dividende ja muid kasumieraldisi. Maksumäär on 20/80. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes samal perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Alates 2019. aastast on võimalik rakendada dividendide väljamaksetele teatud juhtudel ka maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on

maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta.

Läti

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendusid muudatused Läti tulumaksuseaduses, mille kohaselt ei maksustata Lätis mitte enam ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende. 2020. aastal oli maksumäär netodividendidena väljamakstud summalt 20/80 (2019: 20/80). Kuna maksuobjektiks ei ole mitte kasum, vaid dividendid, pole erinevusi ka varade ja kohustiste maksuarvestuslike ja bilansiliste väärtuste vahel, mis võiks viia edasilükkunud tulumaksuvarade ja -kohustiste tekkeni. Dividendidelt tasumisele kuuluv tulumaks kajastatakse selle perioodi tulumaksukuluna, kus dividendid välja kuulutatakse.

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse Lätis registreeritud tütarettevõtete jaotamata kasumilt ja muutustelt nende muudes reservides, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ning on tõenäoline, et erinevus lähemas tulevikus ei dividendide maksmisega ega ka muul viisil ei tühistu.

Kontsern kontrollib oma Lätis registreeritud tütarettevõtete dividendidelt või nende võõrandamisest saadud kasumilt maksmisele kuuluvate maksudega seotud ajutiste erinevuste tühistamist. Selliste ajutiste erinevustega seotud edasilükkunud tulumaksukohustisi kajastab kontsern vaid ulatuses, milles juhtkond eeldab, et ajutine erinevus lähemas tulevikus tühistub.

Muud riigid

Kontserni välismaal registreeritud üksused tasuvad ettevõtte tulumaksu vastavalt asukohamaa seadustele. Monacos on maksumäär 33,33%, Venemaal 20%, Valgevenes 18% ja Ukrainas 18%.

Kõnealustes riikides registreeritud tütarettevõtete puhul tehakse bilansipäeval kindlaks kõik edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustised, mis tulenevad ajutistest erinevustest varade ja kohustiste maksustamisbaasi ning nende bilansiliste väärtuste vahel. Edasilükkunud ettevõtte tulumaksu arvestamisel võetakse aluseks bilansipäeval kehtivad maksumäärad ning seadused, mida eeldatakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksuvara realiseeritakse. Edasilükkunud tulumaksuvarasid kajastatakse finantsseisundi aruandes vaid juhul, kui on tõenäoline tulevase maksustava kasumi teke, millest on võimalik kõnealuseid mahaarvamisi teha.

2.17 Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Eraldised kulude ja juriidiliste nõuete katteks kajastatakse siis, kui kontsernil on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel juriidiline või faktiline kohustus; on tõenäoline, et selle kohustuse täitmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid vähenevad; ja kohustuse summa on usaldusväärselt hinnatav. Tulevaste ärikahjumite katteks eraldisi ei moodustata.

Mitmete sarnaste kohustuste olemasolul määratakse kohustuste täitmiseks vajalike ressursside vähenemise tõenäosus kindlaks, vaadeldes kõiki kohustusi kui üht tervikut. Eraldist kajastatakse isegi siis, kui rahalise väljamineku tõenäosus ühe samas kohustuste klassis oleva kohustuste kohta on väike.

Eraldisi mõõdetakse eeldatavasti kohustuse täitmiseks vajatavate kulutuste nüüdisväärtuses, kasutades maksueelset määra, mis peegeldab turu hetkehinnangut raha ajaväärtuse kohta ja kohustusega seotud spetsiifilisi riske. Eraldise suurenemine aja möödumise tõttu kajastatakse intressikuluna.

Muud kohustused, mille arveldamine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.

2.18 Tulu kajastamine

Müügituluks loetakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus teenitavat tulu. Müügitulu kajastatakse tehingu hinnas. Tehingu hind on tasu summa, mida kontsernil on tema hinnangul õigus lubatud kaupade või teenuste kliendile võõrandamise eest saada ja millest on arvatud maha kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Kaupade müük – jaemüük

Tulu kaupade müügist kajastatakse jaemüügikaupluses kliendiga müügitehingu lõpule viimisel. Üldjuhul tasuvad kliendid ostude eest kas sularahas, krediitkaardi või pangaülekandega.

Kaupade müük – hulgimüük

Kontserni hulgimüük koosneb peamiselt pesutoodete müügist hulgimüüjatele. Müügitulu kajastatakse, kui kontroll toodete üle on üle antud, mis tähendab, et tooted on tarnitud hulgimüüjale, hulgimüüja on vaba valima toodete müümiseks endale sobiva müügikanali ja -hinna ning puuduvad täitmata kohustused, mis võiksid mõjutada toodete hulgimüüjapoolset vastuvõtmist. Tarne loetakse sooritatuks, kui tooted on tarnitud kokkulepitud asukohta, nende vananemise ja kahjustumisega seotud riskid on läinud üle hulgimüüjale ning hulgimüüja on võtnud tooted vastavalt müügilepingule vastu, lepingu vastuvõtmist reguleerivad sätted on aegunud või on kontsernil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik vastuvõtmise nõuded on täidetud.

Nõue kajastatakse, kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest. Tagastatavate toodete arvu prognoosib kontsern eeldatava väärtuse meetodil, tuginedes oma varasemale kogemusele. Eelduse paikapidavust ja tagastuste võimalikku mahtu hinnatakse igal aruandekuupäeval. Kuna tagastatud toodete arv on olnud aastaid stabiilne, ei ole kajastatud kumulatiivse müügitulu olulises mahus tühistamine eriti tõenäoline.

Rahastamiskomponent

Kontsernil pole lepinguid, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern tehingu hindu ka raha ajaväärtuse mõjust lähtuvalt.

2.19 Rendid

Kontsern kui rentnik

Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet, st kas lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus. Kui lühiajalised ja madala väärtusega vara rendilepingud välja arvata, kasutab kontsern kõigi rendilepingute kajastamiseks ja mõõtmiseks samu põhimõtteid. Kontsern kajastab rendikohustise rendimaksete tasumiseks ning vara kasutusõiguse alusvara kasutamiseks.

Vara kasutusõigus

Rendiperioodi alguses (st päeval, mil alusvara antakse kasutamiseks üle) kajastab kontsern vara kasutusõiguse. Vara kasutusõigus kajastatakse soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad kahjumid ning mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustiste ümberhindamisele. Vara kasutusõiguse soetusmaksumus koosneb kajastatud rendikohustistest, esmastest otsekulutustest ning rendiperioodi alguses või enne seda tehtud rendimaksetest, millest on lahutatud saadud rendistiimulid.

Vara kasutusõigust amortiseeritakse lineaarselt kas rendiperioodi või vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul (sõltuvalt sellest, kumb on lühem) järgmiselt:

• Äripinnad – 3–10 aastat

Kui rendiperioodi lõpus läheb renditava vara omandiõigus üle kontsernile või vara maksumus peegeldab ostuõiguse realiseerimise hinda, kasutatakse amortisatsiooni arvestamisel vara hinnangulist kasulikku eluiga.

Ka vara kasutusõigust amortiseeritakse. Vaata jaotises 2.8 "Mittefinantsvarade väärtuse langus" toodud arvestuspõhimõtteid. Vara kasutusõigus kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes materiaalse põhivara alla.

Rendikohustised

Rendiperioodi alguses kajastab kontsern rendikohustised rendiperioodi jooksul tasumisele kuuluvate rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed sisaldavad fikseeritud makseid (k.a sisuliselt fikseeritud makseid), millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid, muutuvaid rendimakseid, mis sõltuvad indeksist või määrast, ning summasid, mida tuleb jääkväärtuse garantiide alusel eeldatavasti tasuda. Samuti loetakse rendimaksete koosseisu piisavalt kindlalt realiseerimisele kuuluva ostuõiguse realiseerimise hind ning rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel eeldatakse, et kontsern kasutab rendilepingu lõpetamise õigust. Muutuvad rendimaksed, mis ei sõltu ühestki indeksist ega määrast, kajastatakse kuluna perioodil, mil nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus aset leiab (v.a juhul, kui nimetatud kulutusi tehakse varude valmistamiseks).

Kuna rendi sisemist intressimäära ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab kontsern rendimaksete nüüdisväärtuse leidmiseks oma alternatiivset laenuintressimäära rendiperioodi alguse seisuga. Pärast rendiperioodi algust suurendatakse rendikohustiste summat jooksvalt kogunenud intressi ning vähendatakse tehtud rendimaksetele võrra. Rendikohustiste bilansiline väärtus hinnatakse ümber ka juhul, kui muudetakse rendiperioodi, rendimakseid (nt tulevased maksed muutuvad nende arvutamise aluseks oleva indeksi või määra muutumise tõttu) või alusvara ostuõiguse hinnangut.

Rendikohustised kajastatakse finantsseisundi aruandes rendikohustiste alla.

Lühiajalised ja madala väärtusega vara rendilepingud

Oma lühiajaliste masinate ja seadmete rendi lepingute (st rendilepingud, mille perioodi kestus selle algusest arvestades ei ületa 12 kuud ning mis ei sisalda ostuõigust) kajastamisel rakendab kontsern lühiajaliste rendilepingute puhul lubatud erandit. Madala väärtusega kontoritehnika rendi lepingute kajastamisel kasutab kontsern madala väärtusega rendilepingute puhul lubatud erandit. Lühiajaliste ja madala väärtusega vara rendilepingutega seotud rendimakseid kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.

Kontsern kui rendileandja

Rendileandjana määrab kontsern rendilepingu alguses kindlaks, kas tegemist on kapitali- või kasutusrendiga. Kui kontsern leiab, et rent annab üle sisuliselt kõik alusvara omandiga seonduvad riskid ja hüved, käsitletakse renti kui kapitalirenti. Rendid, mille puhul kontsern sisuliselt kõiki alusvara omandiga seonduvaid riske ja hüvesid üle ei anna, liigitatakse kasutusrentideks. Kuna tegemist on äritegevusega seotud tuluga, kajastatakse renditulu rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes müügitulu all. Tingimuslikke renditulusid kajastatakse tuluna nende teenimise perioodil.

2.20 Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimine kajastatakse siis, kui on piisavalt kindel, et sihtfinantseerimine leiab aset ning kõik sellega seotud tingimused suudetakse täita. Kulude sihtfinantseerimine arvatakse maha asjaomastest kuludest.

Lisa 3 Olulised arvestushinnangud, otsused ja ebakindlused

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, nõuab juhtkonnalt teatud otsuste, hinnangute ja eelduste kasutamist, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ning aruandes esitatud varasid, kohustisi, tulusid ja kulusid. Tegelikud tulemused võivad antud hinnangutest erineda.

Hinnangud ja otsused vaadatakse korrapäraselt üle lähtudes varasematest kogemustest ja teistest faktoritest, kaasa arvatud ootustest tulevikusündmustele, mis tunduvad hetke asjaolusid arvestades põhjendatud.

Varude allahindlus neto realiseerimisväärtusele

Neto realiseerimisväärtuse hinnang on varude hinnanguline müügihind, mis põhineb kõige usaldusväärsematel andmetel, mis olid hinnangu tegemise ajal kättesaadavad. Samas võib tegelik müügihind tehingu toimumise hetkel aga hinnangust erineda. Varude allahindluse vajadus ja ulatus määratakse kindlaks järgmiselt: edasiseks kasutamiseks mittemõeldud tooraine hinnatakse alla 100%; standardne valmistoodang, mis ei ole mõeldud edasimüügiks, hinnatakse alla 100%; valmistoodang, mida planeeritakse müüa hooajalise allahindluse käigus ja promoüritustel, hinnatakse alla keskmiselt 30%; mittestandardne valmistoodang (mittevastav, defektne valmistoodang) hinnatakse alla keskmiselt 85%.

Hinnangud ja nende aluseks olevad eeldused vaadatakse regulaarselt üle. Arvestushinnangute muutused kajastatakse aruandeperioodil, mil hinnangut muudetakse, kui muudatus puudutab ainult antud perioodi. Täpsem informatsioon varude allahindluse kohta on avaldatud lisas 9.

Rendiperioodi määramine pikendamise ja lõpetamise õigust sisaldavate rendilepingute puhul (kontsern kui rentnik)

Rendiperioodi määramisel arvestatakse rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui on piisavalt kindel, et seda võimalust kasutatakse, ning rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui on piisavalt kindel, et seda võimalust ei kasutata. Kontsernil on mitmed pikendamise ja lõpetamise õigust sisaldavad rendilepingud.

Nende kajastamisel peab kontsern hindama, kas kõnealuste õiguste kasutamine / kasutamata jätmine on piisavalt kindel. Seda tehes võetakse arvesse kõiki olulisi asjaolusid, mis loovad rendilepingu pikendamiseks või lõpetamiseks majandusliku stiimuli. Pärast rendiperioodi algust hindab kontsern rendiperioodi pikkust uuesti, kui ilmneb mõni oluline sündmus või asjaolude muutus, mis on kontserni kontrolli all ning mõjutab kontserni võimet kasutada oma õigust rendilepingu pikendamiseks või lõpetamiseks (nt renditud vara oluline parendamine või kohandamine).

Vara kasutusõiguse väärtuse langus

COVID-19 puhang ja selle aeglustamiseks võetud ranged meetmed paljudes riikides, sealhulgas riikides, kus kontserni ettevõtted tegutsevad, avaldasid negatiivset mõju kontserni äritegevusele. Venemaal asuvad ja kontserni hallatavad jaekauplused suleti mitmeks kuuks, mis tõi kaasa märkimisväärse languse müügituludes. Seetõttu hindas juhtkond raha teenivate üksuste (jaekaupluste) kaetavat väärtust ning kontrollis vara kasutusõiguse väärtuse langust vastavalt lisa 2 jaotises 2.8 "Mittefinantsvarade väärtuse langus" kirjeldatud arvestuspõhimõtetele.

Raha teenivate üksuste kaetavad väärtused leiti kasutusväärtuse kaudu diskonteeritud rahavoogude meetodil. Hindamisel kasutati rahavoogude prognoose, mis põhinesid maksimaalselt viis aastat ette prognoositud finantsandmetel. Kaetavat väärtust mõjutavad nii diskonteeritud rahavoo mudelis kasutatav diskontomäär kui ka hinnangulised tulevased rahavood. Tulevaste rahavoogude hindamine ja diskontomäära valimine nõuab juhtkonnalt otsuste ja hinnangute kasutamist.

Raha teenivate üksuste (jaekaupluste) kasutusväärtuse hindamisel kasutati maksueelset diskontomäära 15% ja jätkuperioodi väärtuse nullkasvumäära. Diskontomäär on maksueelne näitaja, mis kajastab kapitali kaalutud keskmist hinda. Diskontomäär koosneb järgmistest komponentidest:

Turuspetsiifiline riskivaba tulumäär
Riskipreemia
Äritegevusespetsiifiline beetakordaja, mis kajastab turul valitsevat arusaama majandusüksuse riskipreemiast
Võlakapitali hind
Võla ja omakapitali suhe, mis vastab jaemüügisektori kapitali struktuurile (diskontomäära leidmisel on arvestatud rendikohustistega)

Kontserni poolt aruandeperioodi lõpus tehtud vara kasutusõiguse väärtuse languse test näitas, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes pole vaja väärtuse langust kajastada.

Edasilükkunud tulumaksuvara ja ebakindlad maksupositsioonid

a) Edasilükkunud tulumaksuvara on mahaarvatavate ajutiste erinevustega seotud tuleviku tulumaksuvähendused, mida kajastatakse ulatuses, milles need tulevikus tekkiva maksustatava kasumi tekkimisel tõenäoliselt ära kasutatakse. 2020. aasta 31. detsembri seisuga oli kontserni 1 032 tuhat eurot edasilükkunud tulumaksuvara (31. detsember 2019: 905 tuhat eurot). Juhtkond usub, et kogu edasilükkunud tulumaksuvara võetakse kasutusele. Juhtkonna järeldus, et edasilükkunud tulumaksuvara on võimalik hinnangulise tulevase maksustatava tulu arvelt kasutada, põhineb heakskiidetud äriplaanidel ja eelarvetel tütarettevõtetes, kus edasilükkunud tulumaksuvara on tekkinud.
b) Kontsernil on tingimuslik kohustis, mis on seotud kontserni välismaal tegutsevate tütarettevõtete ebakindla maksukeskkonnaga ning mille potentsiaalne summa oli 2020. aasta 31. detsembri seisuga veel ebaselge, kuid võib osutuda oluliseks. Juhtkonna hinnangul võis küündida tingimuslik kohustis 2020. aasta 31. detsembri seisuga maksimaalselt ca 8,4 miljoni euroni. Kõnealuse tingimusliku kohustise realiseerumine võib avaldada olulist negatiivset mõju kontserni finantsseisundile, äritegevuse tulemustele ja rahavoogudele. Tingimuslike kohustiste realiseerumise tõenäosuse hindamine nõuab juhtkonnalt oluliste hinnanguliste otsuste langetamist olukorra võimalike tagajärgede ning sellest tulenevalt raamatupidamise aastaaruandes kajastatavate eraldiste ja avalikustatavate tingimuslike kohustiste kindlakstegemiseks.

Toetudes tõlgendusele IFRIC 23 "Ebaselgus tulumaksukäsitluste osas", otsustas juhtkond kajastada 2020. aastal võimalike maksukohustiste katteks AS-i Silvano Fashion Group konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes 2020. aasta detsembri seisuga 500 tuhande euro (2019: 0 euro) suuruse eraldise. Vastav kulu kajastati konsolideeritud kasumiaruandes tulumaksukuluna. Juhtkond usub, et praegune maksukäsitlus on tõenäoliselt (tõenäoline IFRS-i määratluse kohaselt tähendab 'pigem võimalik kui mittevõimalik') maksuhalduri poolt aktsepteeritav ning moodustatud eraldis on võimalike

kahjude katmiseks piisav. Juhtkonna analüüs põhineb hiljutisel kohtupraktikal ja kontserni käsutuses olevatel sisedokumentidel, selgitustel ning faktide ja asjaolude põhjendustel.

Tütarettevõttesse tehtud investeeringuga seotud edasilükkunud tulumaks

Emaettevõtte Läti tütarettevõte kajastab ettevõtte tulumaksu ainult dividendide maksmisel. Kõnealuse tütarettevõtte jaotamata kasumist tekivad nn välised ajutised erinevused, st erinevused investeeringute või osaluste maksuarvestuslike väärtuste (st algse soetusmaksumuse) ja vastavate investeeringute või osaluste netovarade bilansiliste väärtuste vahel. Kuna emaettevõttel on võimalik kontrollida, millal ja kus tütarettevõtete jaotamata kasumist väljamakseid tehakse, ning ta on praeguse seisuga otsustanud, et lähiajal mingeid väljamakseid ei tehta, ei ole kõnealuste väliste ajutiste erinevustega seoses edasilükkunud tulumaksukohustist kajastatud.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määrab juhtkond vara omandamisel ning nende asjakohasust kontrollitakse igal aastal. Kasulikud eluead põhinevad varasematel kogemustel sarnaste varadega ning tulevikusündmuste prognoosimisel, mis võivad nende kasulikku eluiga mõjutada.

Koroonaviiruse mõju

Globaalsel tasandil avaldas aruandeaastal kahtlemata suurimat majanduslikku mõju COVID-19 levik, mis jättis oma jälje ka kontserni finantstulemustele.

Kõik kontserni poed Venemaal olid COVID-19 epideemia tõttu suletud alates 2020. aasta 28. märtsist kuni 1. juunini. Venemaal 2020. aasta lõpus alanud vaktsineerimiskampaania annab põhjust loota, et müük peagi taastub.

Valgevene on ainuke riik piirkonnas, mis on hoidnud oma piirid avatud. Karantiini Valgevenes välja ei kuulutatud. Kõik kontserni Valgevenes tegutsevad ettevõtted jätkavad töötamist.

Viiruse leviku piiramiseks kehtestas Ukraina valitsus kogu 2020. aasta jooksul perioodilisi piiranguid vastavalt nakkusolukorra muutumisele. 2021. aasta 8. jaanuaril kuulutati välja järjekordne karantiin. Enamik piirangutest tühistati umbes kolm nädalat hiljem ehk 25. jaanuaril.

AS Lauma Lingerie majandustegevust mõjutas 2020. aastal COVID-19 pandeemia, mille tagajärjel peatati alates 2020. aasta märtsist ajutiselt kõigi jaekaupluste tegevus nii Lätis kui ka enamikul ettevõtte eksporditurgudest. Seetõttu vähenes nõudlus ettevõtte toodete järele ning kõigile ettevõtte töötajatele ei jätkunud enam tööd. Alates juunist hakati jaemüügile kehtestatud piiranguid järk-järgult kaotama ning ettevõte jätkas jälle täismahus oma äritegevusega kuni aasta lõpuni, mil uued piirangud taas jaekaupluste uksed sulgesid. COVID-19 pandeemia negatiivse mõju leevendamiseks sai AS Lauma Lingerie riigilt rahalist toetust: tööseisaku eest maksti kompensatsiooni kogusummas 184 765,80 eurot, mis kanti töötajate pangakontodele 2020. aasta aprillis–juunis ja detsembris.

Koroonaviirusest põhjustatud muutuste tõttu majanduskeskkonnas vähenes kontserni müügitulu eelmise aastaga võrreldes 18,4 miljoni euro võrra.

Kontsern on hinnanud COVID-19 pandeemia võimalikku mõju oma raamatupidamise aastaaruandele, sh tegevuse jätkuvusele. Esialgsete prognooside kohaselt ei tohiks viirusest põhjustatud majanduslikud muudatused kontserni jätkusuutlikkust ega tema tegevuse jätkuvust järgmise 12 kuu jooksul mõjutada, kuna kontsernil on piisav sularahasaldo ja likviidsus ning kontsernivälised laenukohustised praktiliselt puuduvad. Lisaks on kontserni äritegevus pärast aruandekuupäeva COVID-19 negatiivsest mõjust järk-järgult taastumas ning finantstulemused kooskõlas juhtkonna ootustega.

Lisa 4 Õiglase väärtuse määramine

Kõik varad ja kohustised, mis on hinnatud õiglasesse väärtusesse või mille õiglased väärtused on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud, on klassifitseeritud vastavalt alltoodud õiglase väärtuse hierarhiale, mis põhineb madalaima taseme sisendil, mis on oluline õiglase väärtuse mõõtmisele tervikuna:

Tase 1 — noteeritud (korrigeerimata) turuhinnad aktiivsetel turgudel identsetele varadele või kohustistele Tase 2 — hindamistehnikad, mille puhul õiglase väärtuse hindamise seisukohalt olulised madalaima taseme sisendid on otseselt või kaudselt jälgitavad

Tase 3 — hindamistehnikad, mille puhul õiglase väärtuse hindamise seisukohalt olulised madalaima taseme sisendid ei ole jälgitavad Kontsern hindab iga aruandeperioodi lõpul, kas varad ja kohustised, mis esinevad raamatupidamise aastaaruandes perioodide lõikes korduvalt, vajavad tasemete vahel ümberklassifitseerimist (toetudes madalaimale sisendile, mis on oluline õiglase väärtuse hindamisele tervikuna).

Juhtkonna hinnangul ei erine kontserni finantsvarade ja -kohustiste bilansiline väärtus oluliselt nende õiglasest väärtusest. Nõuded ostjate vastu ja võlad tarnijatele on lühiajalised, mistõttu on nende bilansiline väärtus juhtkonna hinnangul lähedane nende õiglasele väärtusele. Ostjate vastu suunatud nõuete ja tarnijatele võlgu oldavate summade õiglased väärtused on klassifitseeritud õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia kolmandale tasemele. Laenukohustiste õiglased väärtused on klassifitseeritud õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia teisele tasemele. Juhtkonna hinnangul vastavad kontserni laenukohustiste intressimäärad turutingimustele, mistõttu on nende bilansiline väärtus lähedane nende õiglasele väärtusele. Muudesse osadesse ja aktsiatesse tehtud investeeringute õiglased väärtused on klassifitseeritud õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia kolmandale tasemele. Kõnealuste omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse hindamiseks rakendatavates mudelites kasutatakse nii jälgitavaid kui ka mittejälgitavaid andmeid. Mudelite mittejälgitavad sisendid hõlmavad eeldusi investeerimisobjekti tulevaste finantstulemuste kohta, tema riskiprofiili ning majandusprognoose tööstusharu ja riigi kohta, kus konkreetne investeerimisobjekti tegutseb.

Lisa 5 Finantsriskide juhtimine

Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: krediidirisk, likviidsusrisk ja tururisk (sh valuutarisk ja õiglase väärtuse intressimäära risk). Kontserni riskijuhtimissüsteem keskendub finantsturgude ettemääramatusel ja võimaluste leidmisele kontserni finantstulemustele sellest tulenevate potentsiaalsete negatiivsete mõjude minimeerimiseks.

Kontserni riskijuhtimise üldpõhimõtete sõnastamine ja nende rakendamise järelevalve kohustus lasub kontserni juhatusel. Riskijuhtimise eesmärkide saavutamiseks on riskijuhtimise protsess ühildatud tavapärase juhtimis- ja äritegevusega. Riskijuhtimise all mõistetakse ärieesmärkide saavutamist takistada võivate äririskide tuvastamist, hindamist ja maandamist.

Krediidirisk

Krediidirisk väljendub kahjuna, mida kontsern võib kanda, kui klient või lepingupartner, kellega on seotud mõni finantsinstrument, ei suuda täita kontserni ees oma lepingulisi kohustusi.

Krediidiriski, välja arvatud ostjate vastu suunatud nõuete saldodega seotud krediidiriski, juhitakse kontserni tasandil. Iga kohaliku majandusüksuse kohustuseks on kontrollida ja analüüsida enne standardsete makse- ja tarnetingimuste pakkumist iga uue kliendi krediidiriski. Krediidirisk tuleneb rahast ja rahalähenditest, pankades ja finantsasutustes deponeeritud summadest ning hulgimüügiklientidega seotud krediidiriskist, sealhulgas laekumata nõuetest ja kokkulepitud tehingutest. Pankade ja finantsasutuste puhul aktsepteeritakse ainult selliseid tehingupartnereid, kellele on antud sõltumatu kõrge krediidireiting. Kui hulgimüügikliendile on omistatud sõltumatu reiting, siis lähtutakse ka nende puhul krediidireitingust. Kui sõltumatut reitingut ei ole, hindab kliendi krediidikvaliteeti juhtkond, võttes arvesse nende finantsseisundit, varasemaid kogemusi ja teisi asjakohaseid tegureid. Individuaalsed riskilimiidid kehtestatakse sise- või välisreitingute põhjal vastavalt kohaliku majandusüksuse juhatuse kehtestatud piiridele. Krediidilimiitide rakendamist jälgitakse regulaarselt. Arveldamine jaeklientidega toimub kas sularahas või levinumate krediitkaartide abil. Aruandeperioodil krediidilimiite ei ületatud ning juhtkond ei eelda kahjumeid tehingupartnerite kohustuste täitmata jätmisest.

Maksimaalne krediidiriskile avatud summa on võrdne finantsvarade (v.a õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad) bilansilise väärtusega. Aruandekuupäeva seisuga olid maksimaalsed krediidiriskile avatud summad järgmised:

Tuhandetes eurodes	Lisa	31. detsember	31. detsember
		2020	2019
Raha ja rahalähendid	7	8 980	5 152
Nõuded kolmandate osapoolte vastu	8	1 022	962
Muud lühiajalised nõuded	8	133	126
Pikaajalised nõuded	8	249	334
Kokku		10 384	6 574

Maksimaalne krediidiriskile avatud summa raha ja rahalähendite puhul oli järgmine:

Tuhandetes eurodes	31. detsember 2020	31. detsember 2019
Fitchi reiting A-AAA	576	467
Fitchi reiting B-BBB	8 165	4 444
Fitchi reiting C-CCC	0	0
Reitinguta	239	241
sh reitinguta EL-is	10	10
Rahalähendid kokku	8 980	5 152

Ostjatelt laekumata arvete ja muude nõuete vanuseline jaotus:

	Bruto	Eeldatav krediidi kahju	Bruto	Eeldatav krediidi kahju
Tuhandetes eurodes	31. detsember 2020	2020	31. detsember 2019	2019
Maksetähtaeg ületamata	1 216	0	1 242	0
Maksetähtaeg ületatud 1–30 päeva	102	0	139	0
Maksetähtaeg ületatud 31–90 päeva	37	0	17	0
Maksetähtaeg ületatud 91–180 päeva	9	0	19	0
Maksetähtaeg ületatud enam kui 180 päeva	97	-57	66	-61
Kokku	1 461	-57	1 483	-61
Kokku neto	1 404		1 422

Maksetähtaeg ületamata grupis olevad nõuded ostjate vastu on seotud hulgiklientidega. Olulist riskikontsentratsiooni ostjate vastu suunatud nõuete puhul ei ole. Kõnealused nõuded olid käesoleva aruande kuupäevaks laekunud.

Ostjate vastu suunatud nõuete väärtuse langus on kajastatud, kui võlgnikud on olulistes finantsraskustes ja nõude laekumise peetakse vähetõenäoliseks. Aasta jooksul toimunud muutused ostjatelt laekumata arvete ja muude nõuete allahindluses olid järgmised:

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Saldo perioodi alguses	-61	-20
Perioodi jooksul tekkinud	-20	-41
Perioodi jooksul tühistatud	24	0
Saldo perioodi lõpus	-57	-61

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk tähendab seda, et kontsern ei suuda oma finantskohustusi nende maksetähtaegade saabudes tasuda. Kontserni majandusüksused koostavad rahavoogude prognoose, mis koondatakse kontserni finantsüksuse poolt. Kontserni finantsüksus jälgib pidevalt kontserni likviidsusnõuete täitmist tagamaks, et kontsernil on oma tegevusvajaduste täitmiseks alati piisavalt vabu vahendeid. Sellistes prognoosides võetakse arvesse kontserni finantskavasid, vastavust sisemistele bilansi suhtarvude sihtnäitajatele ning vajadusel ka asjaomaseid regulatiivseid või muid nõudeid, näiteks valuutapiiranguid.

ja 2019. aasta 31. detsembri seisuga ületasid kontserni käibevarad lühiajalisi kohustisi.

Allolevas tabelis analüüsitakse kontserni finantskohustisi lepingujärgsete lunastustähtaegade järgi lähtuvalt järelejäänud perioodist aruandekuupäeva seisuga. Tabelis on näidatud lepingujärgsed diskonteerimata rahavood.

Tuhandetes eurodes			Lepingu	6 kuud
Seisuga		Bilansiline	järgsed	või		1−2	2−5
31. detsember 2020	Lisad	väärtus	rahavood	vähem	6−12 kuud	aastat	aastat
Korrigeeritud
soetusmaksumuses
kajastatavad
finantskohustised
Võlad tarnijatele	8	4 086	4 086	4 076	0	0	10
Laenukohustised	8	800	800	200	200	400	0
Rendikohustised	23	6 828	7 532	1 242	1 236	1 746	3 308
Muud võlad	8	570	570	570	0	0	0
Kokku		12 284	12 988	6 088	1 436	2 146	3 318
Tuhandetes eurodes Seisuga 31. detsember 2019	Lisad	Bilansiline väärtus	Lepingu järgsed rahavood	6 kuud või vähem	6−12 kuud	1−2 aastat	2−5 aastat
Korrigeeritud
soetusmaksumuses
kajastatavad
finantskohustised
Võlad tarnijatele	8	4 980	4 980	4 980	0	0	0
Rendikohustised	23	8 695	10 009	1 436	1 386	2 262	4 925
Muud võlad	8	758	758	758	0	0	0
Kokku		14 433	15 747	7 174	1 386	2 262	4 925

Tururiskid

Tururisk väljendub selles, et turuhindade võimalikud muutused, nagu näiteks valuutakursside, intressimäärade või kapitali hinna kõikumised, võivad mõjutada kontserni tulu või finantsinstrumentide väärtust. Tururiskide juhtimise eesmärgiks on juhtida ja kontrollida tururiski mõjusid mõistlikes piirides, pidades silmas vajadust optimeerida kontserni vara tootlust.

Valuutarisk

Kontsern on avatud valuutariskile müüdud ja sisseostetud kaupade ja teenuste ning sularaha osas, mis on fikseeritud muudes vääringutes kui vastava kontserni ettevõtte arvestusvaluuta. Kontserni jaemüügiturgudel on müügi- ja ostuhinnad fikseeritud järgmistes vääringutes: EUR (euro), RUB (Vene rubla), BYN (Valgevene rubla), UAH (Ukraina grivna). Muud ostu- ja müügitehingud teostatakse peamiselt eurodes ja USA dollarites. Kontsernisisesed tehingud teostatakse valdavalt eurodes, Vene rublades ja Valgevene rublades.

Valdav osa naistepesu tootmiseks vajalikest materjalidest imporditakse Euroopa Liidu liikmesriikidest. Materjalide ostud teostatakse peamiselt eurodes.

Kontsern müüb hulgimüügi tingimustel kolmandatele isikutele kaupu üldjuhul Vene rublades. Kontserni jaemüügihinnad on fikseeritud vastava kohaliku turu vääringus. Kohalike vääringute vahetuskursside kõikumine

avaldab mõju nii kontserni müügitulule kui ka kuludele. Majanduskeskkonna kiire muutumine ning valuuta kallinemine või odavnemine jaekaubandusturul võib avaldada olulist mõju kontserni äritegevusele ja klientide ostujõule.

Muude välisvaluutas fikseeritud rahaliste varade ja kohustiste puhul tagab kontsern, et avatus valuutakursside kõikumistele hoitakse aktsepteeritaval tasemel, lähtudes valitsevast olukorras. Selle saavutamiseks ostab ja müüb kontsern vajadusel välisvaluutat hetkekurssidega, et tulla toime kursside lühiajaliste kõikumiste negatiivsete mõjudega.

Kontsern on kõige rohkem avatud valuutariskidele, mis tulenevad Valgevene rubla ja Vene rubla vahetuskursi kõikumisest. Selle riski vähendamiseks hoiab kontsern raha stabiilsemates valuutades, nagu euro. Valuutariski juhtimiseks hoitakse Valgevene rublades ja Vene rublades vaid sellist summat, mis on vajalik kohustiste täitmiseks vastavate tarnijate ees. Kontsern ei kasuta valuutariskide maandamiseks tuletisinstrumente.

Kontserni majandustulemusi mõjutanud valuutakursside muutused euro suhtes (sulgemiskursside põhjal) olid aruandeaastal järgmised: Ukraina grivna -31% (2019: -16,5%), USA dollar +9,9% (2019: -2,4%), Valgevene rubla -34,7% (2019: -4,9%) ja Vene rubla -35,5% (2019: +13,0%).

Kontserni avatus valuutariskile oli arvestuslike summade alusel järgmine:

Tuhandetes eurodes
Seisuga 31. detsember 2020	Lisad	Kokku	EUR	BYN	RUB	USD	UAH
Raha ja rahalähendid	8	8 980	8 333	409	111	0	127
Nõuded ostjate vastu, neto	8	1 022	388	255	336	0	43
Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse	8	238	-	238	-	0	0
Muud lühiajalised nõuded	8	133	115	12	4	0	2
Pikaajalised nõuded	8	249	22	-	227	0	0
Võlad tarnijatele	8	-4 086	-2 997	-439	-16	-634	0
Muud võlad	8	-570	-75	-468	-24	-3	0
Avatud riskipositsioon kokku		5 966	5 786	7	638	-637	172
Tuhandetes eurodes Seisuga 31. detsember 2019	Lisad	Kokku	EUR	BYN	RUB	USD	UAH
Raha ja rahalähendid	8	5 152	3 688	686	553	0	225
Nõuded ostjate vastu, neto	8	962	189	387	335	0	51
Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse	8	321	0	321	0	0	0
Muud lühiajalised nõuded	8	126	39	47	24	13	3
Pikaajalised nõuded	8	334	22	0	312	0	0
Võlad tarnijatele	8	-4 980	-3 424	-749	-240	-567	0
Muud võlad	8	-758	-107	-595	-43	-12	-1
Avatud riskipositsioon kokku		1 157	407	97	941	-566	278

Tuginedes praegusele majanduslikule olukorrale ning peamiste analüütikute prognoosidele järgmise aasta kohta, ei oota juhtkond EUR/BYN ja EUR/RUB kurssides enamat kui 20% kõikumist.

Valgevene rubla 20% nõrgenemine euro suhtes oleks mõjutanud 2020. aasta 31. detsembri seisuga kasumit või kahjumit alltoodud tabelis näidatud ulatuses. Käesolevas analüüsis on eeldatud, et kõik teised muutujad, eelkõige intressimäärad, jäävad samaks. Analüüs viidi läbi 2019. aastaga samadel alustel.

Mõju maksueelsele kasumile tuhandetes eurodes

	2020	2019
EUR	1	19
Kokku	1	19
Mõju omakapitalile tuhandetes eurodes
	2020	2019
EUR	1	16
Kokku	1	16
			45

Valgevene rubla 20% tugevnemine euro suhtes oleks toonud kaasa võrdse, kuid vastupidise märgiga mõju eeldusel, et kõik muud muutujad jäävad samaks.

Vene rubla 20% nõrgenemine euro suhtes oleks mõjutanud 2020. aasta 31. detsembri seisuga kasumit või kahjumit alltoodud tabelis näidatud ulatuses. Käesolevas analüüsis on eeldatud, et kõik teised muutujad, eelkõige intressimäärad, jäävad samaks. Analüüs viidi läbi 2019. aastaga samadel alustel.

Mõju maksueelsele kasumile tuhandetes eurodes

	2020	2019
EUR	128	188
Kokku	128	188
Mõju omakapitalile tuhandetes eurodes
	2020	2019
EUR	105	154
Kokku	105	154

Vene rubla 20% tugevnemine euro suhtes oleks toonud kaasa võrdse, kuid vastupidise märgiga mõju eeldusel, et kõik muud muutujad jäävad samaks.

Intressimäära risk

Intressimäära risk tähendab seda, et finantsinstrumendi väärtus kõigub seoses muutustega turu intressimäärades. Intressimäära risk tuleneb fikseeritud intressimääraga hoiustest. Kontserni juhtkonna hinnangul on intressimäära risk olulise mõjuta, kuna kontsernil ei ole olulisi pikaajalisi hoiuseid ega laenukohustisi.

Kapitali juhtimine

Kontserni eesmärgiks kapitali juhtimisel on tagada kontserni tegevuse jätkuvus, et teenida omanikele tulu ning kaitsta ka teiste sidusrühmade huve. Kontsern juhib kogu omakapitali, sealhulgas vähemusosalusi kui kapitali. 2020. aasta 31. detsembri seisuga oli kontserni poolt hallatava kapitali suuruseks 27 818 tuhat eurot (31. detsember 2019: 29 751 tuhat eurot). Välised kapitalinõuded tulenevad Eesti äriseadustikust, kus sätestatakse teatud omakapitali miinimummäärad. Need nõuded on kaasatud kapitali juhtimise protsessi ning on olnud kõigil aruandeperioodidel täidetud. Kontserni kapitalijuhtimise põhimõtted ega regulatiivsed nõuded kapitali juhtimisele aruandeperioodil ei muutunud. Olulises mahus väliskapitali kaasamist ei planeerita.

Turusituatsiooni ebakindlus

Valgevene ja Venemaa arenevate turgudega on seotud majanduslikud, poliitilised, sotsiaalsed, õiguslikud ja seadusandlikud riskid, mis erinevad arenenumatele turgudele iseloomulikest riskidest. Valgevenes ja Venemaal tegutsevate ettevõtete tegevust reguleerivad seadused ja muud õigusnormid muutuvad jätkuvalt kiiresti. Makse, valuutasid ja tollieeskirju puudutavad õigusaktid on mitmeti tõlgendatavad ning muud õigus- ja finantsalased takistused kujutavad Valgevenes ja Venemaal tegutsevatele ettevõtetele endiselt olulist väljakutset. Riikide majanduslik suund tulevikus sõltub õiguslike, regulatiivsete ja poliitiliste arengute kõrval suuresti ka valitsuse poolt rakendatavate majandus-, finants- ja rahapoliitiliste meetmete efektiivsusest.

Kontserni finantstulemust on mõjutanud nii valuutakursside kõikumine ja üldised muutused majandusolukorras kui ka Valgevenes 2020. aasta keskel eskaleerunud poliitilised riskid.

	Asukoha riik	Põhitegevusala	Efektiivne osalus seisuga 31. detsember 2020	Efektiivne osalus seisuga 31. detsember 2019
Emaettevõte
AS Silvano Fashion Group	Eesti	Valdusettevõte
Silvano Fashion Groupi
kontserni kuuluvad
ettevõtted:
Silvano Fashion ZAO	Venemaa	Jae- ja hulgikaubandus	100%	100%
Silvano Fashion OOO	Valgevene	Jae- ja hulgikaubandus	99%	99%
Silvano Fashion TOV	Ukraina	Hulgikaubandus	100%	100%
Silvano Fashion SIA	Läti	Jaekaubandus	100%	100%
Milavitsa SP ZAO	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	85,02%	84,96%
Yunona OAO	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	58,33%	58,33%
Gimil OOO	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	100%	100%
Lauma Lingerie AS	Läti	Tootmine ja hulgikaubandus	100%	100%
Alisee SARL	Monaco	Valdusettevõte	99%	99%
Stolichnaja Torgovaja Kompanija "Milavitsa" ZAO	Venemaa	Valdusettevõte	100%	100%
Baltsped logistik OOO	Valgevene	Logistika	50%	50%

Lisa 6 Kontserni ettevõtted ja äriühendused

Tehingud 2020. aastal

aasta 9. jaanuaril omandas AS Silvano Fashion Group teistelt aktsionäridelt 5 Milavitsa SP ZAO aktsiat, suurendades kontserni osalust 84,96%-lt 85,02%-le.

Tehingud 2019. aastal

Perioodi jooksul ei toimunud äriühendusi ega kontserniettevõtete osaluste müüki, millel oleks oluline mõju kontserni raamatupidamise aastaaruandele.

Ülevaade olulise vähemusosalusega seotud ettevõtetest

Vähemusosalus kokku on 3 314 tuhat eurot (2019: 3 427 tuhat eurot), millest 2 453 tuhat eurot on seotud ettevõttega Milavitsa SP ZAO (2019: 2 171 tuhat eurot). Ettevõtetega Yunona OAO, OOO Silvano Fashion Belarus ja Baltsped logistik OOO seotud vähemusosalus ei ole oluline.

Kontsernil puuduvad märkimisväärsed piirangud vähemusosalusega tütarettevõtete varadele juurdepääsu ja kasutamise ning kohustiste rahuldamise osas.

a) Kokkuvõtlik finantsinformatsioon olulise vähemusosalusega tütarettevõtete kohta:

Kokkuvõte Milavitsa SP ZAO bilansist

	31. detsember	31. detsember
Tuhandetes eurodes	2020	2019
Käibevara	16 497	19 158
Põhivara	4 490	6 339
Varad kokku	20 987	25 497
Lühiajalised kohustised	4 612	5 035
Netovara	16 375	20 462
Kohustised ja omakapital kokku	20 987	25 497

Kokkuvõte Milavitsa SP ZAO kasumiaruandest

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Müügitulu	20 588	30 783
Kasum enne tulumaksu	5 555	4 395
Tulumaksukulu	-1 120	(963)
Aruandeaasta kasum	4 435	3 432
Muu koondkasum (-kahjum)	(400)	(176)
Koondkasum kokku	4 035	3 256
Vähemusosaluse osa koondkasumist	604	490
Vähemusosalusele makstud dividendid	(404)	(486)

Kokkuvõte Milavitsa SP ZAO rahavoogude aruandest

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Aruandeaasta kasum	4 435	3 432
Rahavood äritegevusest kokku	2 125	3 798
Rahavood investeerimistegevusest kokku	114	(357)
Rahavood finantseerimistegevusest kokku	-2 824	(2 905)
Raha ja rahalähendite netomuutus	-585	536
Raha ja rahalähendid perioodi alguses	1 113	592
Valuutakursside muutuste mõju rahavoogudele	230	(39)
Esitusvaluutasse ümberarvestamise mõju	-266	24
Raha ja rahalähendid perioodi lõpus	492	1 113

b) Ettevõtte Baltsped logistik OOO suhtes eksisteeriva kontrolli alus:

Baltsped logistik OOO loetakse kontserni kontrolli all olevaks, kuna kontsern on võimeline suunama ettevõtte olulisi tegevusi. Sellise võime annavad kontsernile osalusest tulenev hääleõigus ning operatiivkokkulepped, millest tulenevalt on oluline osa Baltsped logistik OOO äritegevusest seotud kontserniga.

Lisa 7 Raha ja rahalähendid

Tuhandetes eurodes	Lisad
Seisuga 31. detsember		2020	2019
Lühiajalised hoiused kõikides valuutades		211	1 046
Lühiajalised hoiused		20	32
Pangakontod EUR		8 302	3 107
Pangakontod teistes valuutades, v.a EUR		208	726
Raha teel		173	140
Raha kassas		66	101
Kokku	5	8 980	5 152

Lisa 8 Finantsvarad ja -kohustised

Tuhandetes eurodes

Seisuga 31. detsember

	Lisad	31. detsember	31. detsember
Finantsvarad		2020	2019
Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse	10	238	321
Nõuded ostjate vastu	5	1 022	962
Muud lühiajalised nõuded	5	133	126
Raha ja rahalähendid	5, 7	8 980	5 152
Lühiajalised varad kokku		10 373	6 561
Muud pikaajalised nõuded	5	249	334
Pikaajalised varad kokku		249	334
Tuhandetes eurodes
		31. detsember	31. detsember
Finantskohustised		2020	2019
Võlad tarnijatele	5	4 086	4 980
Rendikohustised	23	2 121	2 362
Laenukohustised*	5	400	0
Muud võlad	5	570	758
Lühiajalised kohustised kokku		7 177	8 100

Pikaajalised rendikohustised 23 4 707 6 333 Pikaajalised laenukohustised* 5 400 0 Pikaajalised kohustised kokku 5 107 6 333

* 2020. aasta 31. detsembri seisuga koosnesid laenukohustised Lauma Lingeriele väljastatud riiklikust laenust (Läti riigile kuuluvast finantsasutusest ALTUM) tähtajaga 10. oktoober 2022 ja intressimääraga 2,9%. 2021. aasta jaanuaris maksti laen täies ulatuses tagasi.

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

Lisad

Tuhandetes eurodes
Seisuga 31. detsember
Lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded		2020	2019
Nõuded kolmandate osapoolte vastu		1 022	962
Maksude ettemaksed	14	471	645
Ettemaksed		375	777
Muud lühiajalised nõuded, neto		133	126
Nõuded töötajatele		1	6
Tulevaste perioodide kulud		83	90
Muud varad		5	6
Kokku		2 090	2 612
Pikaajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded		2020	2019
Pikaajalised hoiused*		249	334
Kokku		249	334

* Rendilepingute tagatisraha

Võlad tarnijatele ja muud võlad

Tuhandetes eurodes Seisuga 31. detsember

	2020	2019
Võlad tarnijatele	4 086	4 980
Võlad töötajatele	312	450
Muud võlad	258	308
Viitvõlad	405	501
Klientide ettemaksed toodete ja teenuste eest*	485	621
Lühiajalised eraldised	37	39
Kokku	5 583	6 899

* Klientide ettemaksed toodete ja teenuste eest on lepingulised kohustised, mis koosnevad ettemaksetest toodete ja teenuste eest, mis kontsernil on kohustus pärast bilansipäeva müüa.

Kontsernil ei ole selliseid lepingulisi kohustusi varade ostuks ega tingimuslikke kohustisi, mis raamatupidamise aastaaruandes ei kajastuks.

Lisa 9 Varud

Tuhandetes eurodes	31. detsember 2020	31. detsember 2019
Tooraine ja materjal	3 691	4 717
Lõpetamata toodang	954	980
Valmistoodang	13 065	12 985
Muud varud	817	677
Kokku	18 527	19 359

Kontsern hindab kasutuskõlbmatud varud jooksvalt alla. Samuti jälgib kontsern pidevalt varude neto realiseerimisväärtust. 2020. aasta 31. detsembri seisuga hindas kontsern 202 tuhande euro väärtuses toorainet alla selle neto realiseerimisväärtusele (2019: 263 tuhat eurot). 2020. ega 2019. aasta 31. detsembri seisuga kontsern valmistoodangut alla selle neto realiseerimisväärtusele ei hinnanud. Allahindlused on kajastatud müüdud toodangu kulus.

Lisa 10 Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse

			Osalus		Bilansiline väärtus
Tuhandetes eurodes	Asukoha maa	Põhi tegevusala	2020	2019	31. detsember 2020	31. detsember 2019
OJSC Svitanok	Valgevene	Tootmine	11,3730%	11,3730%	225	304
CJSC Minsk Transit Bank	Valgevene	Finantsee rimine	0,0262%	0,0311%	7	9
OJSC Belvnesheconombank	Valgevene	Finantsee rimine	0,0030%	0,0030%	6	8
OJSC Belinvestbank	Valgevene	Finantsee rimine	0,0000%	0,0000%	0	0
National Pension Fund of Belarus	Valgevene	Finantsee rimine	0,0005%	0,0005%	0	0
Kokku					238	321

Andmed kontserni investeeringute kohta muudesse osadesse ja aktsiatesse:

Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse on liigitatud omakapitaliinstrumentideks ning kajastatud nende õiglases väärtuses, mis määratakse õiglase väärtuse hierarhia kolmanda taseme kohaselt, sest aktsiad ei ole aktiivsel turul kaubeldavad. Nii 2020. kui ka 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kõnealuste börsil noteerimata äriühingute aktsiate ja osade õiglased väärtused lähedased nende bilansilisele väärtusele ning leiti juhtkonna otsustel põhinevate meetoditega.

Lisa 11 Immateriaalne põhivara

Tuhandetes eurodes	Tarkvara	Kaubamärgid	Ettemaksed	Kokku
Seisuga 31. detsember 2018
Soetusmaksumus	1 598	71	316	1 985
Akumuleeritud kulum	-1 471	-30	-223	-1 724
Jääkmaksumus	127	41	93	261

Muutused aastal 2019
Omandamised	21	0	198	219
Ülekandmised ja ümberliigitamised	15	0	5	20
Amortisatsioon	-84	-8	0	-92
Realiseerimata kursivahed	6	4	5	15
Jääkmaksumus perioodi lõpus	85	37	301	423

Seisuga 31. detsember 2019
Soetusmaksumus	1 705	74	535	2 314
Akumuleeritud kulum	-1 620	-37	-234	-1 891
Jääkmaksumus	85	37	301	423

Muutused aastal 2020
Omandamised	8	0	102	110
Ülekandmised ja ümberliigitamised	11	0	-11	0
Müügid	0	0	-6	-6
Amortisatsioon	-33	-7	0	-40
Realiseerimata kursivahed	-20	-9	-84	-113
Jääkmaksumus perioodi lõpus	51	21	302	374

Seisuga 31. detsember 2020
Soetusmaksumus	1 333	58	474	1 865
Akumuleeritud kulum	-1 282	-37	-172	-1 491
Jääkmaksumus	51	21	302	374

aasta 31. detsembri seisuga oli kontserni poolt kasutatavate, kuid täielikult amortiseeritud immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus 571 tuhat eurot (2019: 1 675 tuhat eurot).

Lisa 12 Kinnisvarainvesteeringud

Tuhandetes eurodes	Hooned
31. detsember 2018
Soetusmaksumus	1 258
Akumuleeritud kulum	-407
Jääkmaksumus	851

2019. aasta 12 kuu jooksul toimunud muutused
Realiseerimata kursivahed	44
Amortisatsioon	-26
Jääkmaksumus perioodi lõpus	869

31. detsember 2019
Soetusmaksumus	1 302
Akumuleeritud kulum	-433
Jääkmaksumus	869

2020. aasta 12 kuu jooksul toimunud muutused
Realiseerimata kursivahed	-277
Amortisatsioon	-20
Materiaalse põhivara ümberliigitamine	446
Jääkmaksumus perioodi lõpus	1 018

31. detsember 2020
Soetusmaksumus	1 471
Akumuleeritud kulum	-453
Jääkmaksumus	1 018

aastal kasvasid kontserni kinnisvarainvesteeringud Minskis aadressil ul. Starovilenskaya, 131 asuva kinnisvara (2091,20 m² ) arvelt, mis liigitati materiaalsest põhivarast ümber kinnisvarainvesteeringuks, sest kontsern nimetatud kinnisvara enam ei kasutanud ja rentis selle välja kolmandatele isikutele.

Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kinnisvarainvesteeringutest saadud renditulu on kajastatud konsolideeritud kasumiaruandes summas 236 tuhat eurot (2019: 181 tuhat eurot).

Kulud (sealhulgas hooldus ja remont), mis on seotud nii renditulu teenivate kui ka mitteteenivate kinnisvarainvesteeringutega, olid mõlemal aastal ebaolulised.

Juhtkonna hinnangul ei erine kinnisvarainvesteeringute bilansiline väärtus ei 2020. ega ka 2019. aasta detsembri seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest. Juhtkonna hinnangud õiglase väärtuse kohta on tehtud ainult kõnealuse informatsiooni avalikustamise eesmärgil ning põhinevad hindadel, mida saadakse mõõtmiskuupäeval sarnaste varade müügist sarnastes tingimustes tavapärase äritehingu käigus sõltumatute turuosaliste vahel. Õiglase väärtuse hindamisel kasutatud kättesaadavad turuväärtust käsitlevad andmed (õiglase väärtuse hierarhia 2. tase) hõlmasid hiljuti toimunud tehinguid kinnisvaraobjektidega, mille suurus, asukoht ja tehnilised andmed olid antud objektiga sarnased. Kontsern ei kaasanud kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamisel väliseksperte.

Lisa 13 Materiaalne põhivara

Tuhandetes eurodes
	Maa ja ehitised	Masinad ja seadmed	Muud seadmed ja inventar	Vara kasutus õigus	Lõpetamata ehitused ja ettemaksed	Kokku
31. detsember 2018
Soetusmaksumus	5 402	16 086	5 376	0	17	26 881
Akumuleeritud kulum	-2 380	-12 818	-4 289	0	0	-19 487
Jääkmaksumus	3 022	3 268	1 087	0	17	7 394
2019. aasta 12 kuu jooksul toimunud muutused
Lisandumised	0	5	321	11 394	890	12 610
Müügid	0	-33	-101	0	0	-134
Ümberliigitamised	80	453	327	0	-860	0
Amortisatsioon	-122	-716	-601	-2 761	0	-4 200
Realiseerimata kursivahed	72	234	150	110	16	582
Jääkmaksumus perioodi	3 052	3 211	1 183	8 743	63	16 252
lõpus
31. detsember 2019
Soetusmaksumus	5 781	17 834	5 354	11 564	63	40 596
Akumuleeritud kulum	-2 729	-14 623	-4 171	-2 821	0	-24 344
Jääkmaksumus	3 052	3 211	1 183	8 743	63	16 252
2020. aasta 12 kuu jooksul toimunud muutused
Lisandumised	0	15	92	867	182	1 156
Müügid	0	-1	-65	-112	0	-178
Ümberliigitamine kinnisvarainvesteeringuks	-446	0	0	0	0	-446
Ümberliigitamised	2	94	101	0	-197	0
Amortisatsioon	-115	-659	-521	-2 232	0	-3 527
Realiseerimata kursivahed	-716	-715	-190	-1 931	-14	-3 566
Jääkmaksumus perioodi lõpus	1 777	1 945	600	5 335	34	9 691
31. detsember 2020
Soetusmaksumus	3 709	13 734	4 271	9 372	34	31 120
Akumuleeritud kulum	-1 932	-11 789	-3 671	-4 037	0	-21 429
Jääkmaksumus	1 777	1 945	600	5 335	34	9 691

Rakendatavate arvestuspõhimõtetega on võimalik tutvuda täpsemalt lisa 2 jaotises 2.5.

2020. aasta 31. detsembri seisuga oli kontserni poolt kasutatavate, kuid täielikult amortiseeritud materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus 9 157 tuhat eurot (2019: 8 989 tuhat eurot). Vara kasutusõiguse kajastamise kohta vt lisa 23.

Lisa 14 Maksud

Maksude ettemaksed ja kohustised

	Lisad	31. detsember 2020		31. detsember 2019
		Maksude ettemaksed	Maksu kohustised	Maksude ettemaksed	Maksu kohustised
Käibemaks		438	282	522	484
Kinnisvaramaks		0	1	0	2
Ettevõtte tulumaks		16	112	111	130
Üksikisiku tulumaks		0	82	0	83
Sotsiaalmaks		17	187	12	173
Muud maksud		0	11	0	17
Maksud kokku	8	471	675	645	889

Tulumaksukulu koosneb järgmistest komponentidest:

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Tasumisele kuuluv tulumaks	2 374	3 449
Edasilükkunud tulumaks	14	589
Tulumaksukulu	2 388	4 038

Tulumaksukulu ja asjakohase maksumääraga korrutatud kasumi või kahjumi võrdlus

Enamikule kontserni 2020. aasta tuludele kohaldatav maksumäär on 18% ja 20% (2019: 18% ja 20%). Tütarettevõtete tulude suhtes kohaldatava maksumäära vahemik on 0–20% (2019: 0–20%). Eeldatava ja tegeliku maksukulu võrdlus on esitatud alljärgnevalt.

Tuhandetes eurodes

	2020	2019
Kasum enne tulumaksu	4 055	15 187
Teoreetiline tulumaks kohustusliku maksumäära alusel*	758	2 857
Mahaarvamisele mittekuuluvad kulud	1 244	590
Kontsernisisestelt dividendidelt kinnipeetav tulumaks	386	591
Aruandeaasta tulumaksukulu	2 388	4 038

* 2020. aastal oli kontserni teoreetiline tulumaksumäär, lähtudes kaalutud keskmisest tulumaksumäärast ja müügitulu jagunemisest geograafiliste piirkondade vahel, 18,7% (vt lisa 24) (2019: 18,8%).

Edasilükkunud tulumaks tuleneb ajutistest erinevustest varade või kohustiste finantsseisundi aruandes kajastatud bilansiliste väärtuste ja maksustamisväärtuste vahel. Kontserni edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustised on seotud järgmiste varade ja kohustistega:

Tuhandetes eurodes	1. jaanuar 2019	Kajastatud kasumiaruandes	Valuutakursside muutuste mõju	31. detsember 2019
Mahaarvatavate ajutiste erinevuste
mõju:
Materiaalne põhivara	194	183	0	377
Varud	459	148	0	607
Nõuded ostjate vastu ja muud
nõuded	2	-2	0	0
Muud ajutised erinevused*	778	-911	54	-79
Edasilükkunud tulumaksuvara	1 433	-582	54	905
Tasaarvestatud edasilükkunud
tulumaks	0	0	0	0
Edasilükkunud tulumaksuvarad
kokku	1 433	-582	54	905
Maksustatavate ajutiste erinevuste
mõju:
Materiaalne põhivara	-7	0	0	-7
Varud	0	-7	0	-7
Muud ajutised erinevused	0	0	0	0
Edasilükkunud tulumaksukohustis	-7	-7	0	-14
Tasaarvestatud edasilükkunud	0	0	0	0
tulumaks	-7	-7	0	-14
Edasilükkunud
tulumaksukohustised kokku
Edasilükkunud tulumaksuvarad ja –kohustised kokku	1 426	-589	54	891

Tuhandetes eurodes	1. jaanuar 2020	Kajastatud kasumiaruandes	Valuutakursside muutuste mõju	31. detsember 2020
Mahaarvatavate ajutiste erinevuste mõju:
Materiaalne põhivara	377	-62	0	315
Varud	607	256	-277	586
Muud ajutised erinevused	-79	278	-68	131
Edasilükkunud tulumaksuvara	905	472	-345	1 032
Tasaarvestatud edasilükkunud
tulumaks	0	0	0	0
Edasilükkunud tulumaksuvarad
kokku	905	472	-345	1 032
Maksustatavate ajutiste erinevuste
mõju:
Materiaalne põhivara	-7	7	0	0
Varud	-7	7	0	0
Muud ajutised erinevused*	0	-500	0	-500
Edasilükkunud tulumaksukohustis	-14	-486	0	-500
Tasaarvestatud edasilükkunud
tulumaks	0	0	0	0
Edasilükkunud
tulumaksukohustised kokku	-14	-486	0	-500
Edasilükkunud tulumaksuvarad ja –kohustised kokku	891	-14	-345	532

* 2020. aastal on kajastatud kasumiaruandes muude ajutiste erinevuste all ka edasilükkunud tulumaksu katteks moodustatud eraldis summas 500 tuhat eurot. 2019. aastal oli kajastatud kasumiaruandes muude ajutiste erinevuste all edasilükkunud tulumaksuvara väärtuse langus summas 678 tuhat eurot.

Võimalik tulumaksukulu AS Lauma Lingerie dividendidelt

Võimalikku tulumaksukulu AS Lauma Lingerie dividendidelt kontsern 2018. aastal (kasum enne tulumaksu: 566 889 eurot, võimalik tulumaksukulu: 113 378 eurot), 2019. aastal (kasum enne tulumaksu: 500 435 eurot, võimalik tulumaksukulu: 100 087 eurot) ega ka 2020. aastal (kasum enne tulumaksu: 162 720 eurot, võimalik tulumaksukulu: 32 544 eurot) ei kajastanud, kuna tal pole kavas lähemas tulevikus dividende maksta. Juhtkonna hinnanguid ja otsuseid on kirjeldatud täpsemalt lisas 3.

Võimalikud maksukontrollist tulenevad kohustised

aastal ei viinud maksuhaldur läbi maksukontrolli ei emaettevõttes ega ka tütarettevõtetes. Maksuhalduril on igal ajal õigus kontrollida viimase 5 aasta maksuarvestust ja dokumente ning määrata vajadusel täiendavaid maksukontrolle ja trahve. Venemaal äritegevusega kaasnevate riskide tõttu, mida sai kirjeldatud ka lisas 3, on võimalik, et tulevaste maksukontrollide tulemusel võib tekkida kontsernile täiendav maksukohustis või trahv. Juhtkond otsustas moodustada võimalike maksukohustiste katteks eraldise (lisa 3).

Lisa 15 Omakapital

aasta 31. detsembri seisuga moodustas AS-i Silvano Fashion Group registreeritud aktsiakapital 3 600 tuhat eurot, mis jagunes 36 000 000 aktsiaks nimiväärtusega 0,1 eurot aktsia (31. detsember 2019: vastavalt 3 600 tuhat eurot, 36 000 000 aktsiat ja 0,10 eurot). Nii 2020. kui ka 2019. aasta 31. detsembri seisuga olid kõik aktsiad lihtaktsiad ning kõikide aktsiate eest oli täies ulatuses tasutud.
aasta 31. detsembri seisuga on kontserni jaotamata kasumist võimalik aktsionäridele dividendidena jaotada maksimaalselt 25 748 tuhat eurot (31. detsember 2019: 23 845 tuhat eurot). Tasumisele kuuluv tulumaks nendelt dividendidelt oleks 7 392 tuhat eurot (31. detsember 2019: 7 948 tuhat eurot), kuna osa tulumaksu on kontserni poolt nimetatud kasumilt juba tasutud.

Vastavalt põhikirjale on AS-i Silvano Fashion Group miinimumkapital 3 600 tuhat eurot ja maksimumkapital 14 400 tuhat eurot. Kõigi emiteeritud aktsiate eest on täies ulatuses tasutud.

Seisuga 31. detsember	2020	2019
Aktsiakapital tuhandetes eurodes	3 600	3 600
Aktsiate arv	36 000 000	36 000 000
Aktsia nimiväärtus eurodes	0,1	0,1

Kõik AS-i Silvano Fashion Group aktsiad on nimelised lihtaktsiad. Iga lihtaktsia annab selle omanikule aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Aktsiatähti aktsionäridele ei väljastata. Ettevõtte aktsiaraamat on elektrooniline ja seda hoitakse Eesti väärtpaberite keskregistris.

Iga lihtaktsia annab selle omanikule õiguse osaleda kasumi jaotamisel proportsionaalselt aktsionäri aktsiate arvuga. Otsuse dividendideks väljamakstava summa kohta võtab vastu üldkoosolek emaettevõtte kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel.

aasta 31. detsembri seisuga oli AS-il Silvano Fashion Group 2 931 aktsionäri (31. detsember 2019: 2 231 aktsionäri).

Kohustuslik reservkapital

Kontsern on moodustanud kohustusliku reservkapitali vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

Lisa 16 Kasum aktsia kohta

Tavakasumi leidmiseks aktsia kohta võeti arvutustes nii 2020. kui ka 2019. aastal aluseks omanike osa jaotatavast kasumist ja lihtaktsiate kaalutud keskmine arv.

Tuhandetes aktsiates	2020	2019
Lihtaktsiate arv perioodi alguses	36 000	36 000
Lihtaktsiate arv perioodi lõpus	36 000	36 000
Perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv	36 000	36 000
Tuhandetes eurodes	2020	2019
Emaettevõtte omanike osa perioodi kasumist	1 347	10 663
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)		0,30
	0,04

Lahustatud kasum aktsia kohta ei erine tavakasumist aktsia kohta, kuna kontsernil pole finantsinstrumente, mis võiks tavakasumit aktsia kohta lahustada.

Lisa 17 Kliendilepingutest saadav tulu

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Tulu hulgimüügist	24 771	36 546
Tulu jaemüügist	13 608	20 137
Allhange ja teenused	87	238
Muud müügid	13	22
Kokku	38 479	56 943

Ei aruande- ega ka võrreldaval perioodil polnud kontsernil kliente, kellelt saadav müügitulu oleks moodustanud üle 10% kogu kontserni müügitulust.

Lisa 18 Müüdud toodangu kulu

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Tooraine ja materjal	10 090	14 243
Ostetud kaubad	1 005	1 196
Ostetud teenused	1 742	2 688
Tööjõukulud	4 552	6 378
Kulum (lisad 11, 12, 13)	447	562
Rendikulud (lisa 23)	46	61
Kommunaalkulud	253	304
Muud tootmiskulud	1 033	1 893
Varude muutus	(3 898)	(33)
Kokku	15 270	27 292

Kontserni palgakulud ja keskmine töötajate arv on toodud lisas 20.

Lisa 19 Turustuskulud

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Reklaami- ja turunduskulud	391	695
Palgakulu	3 788	5 025
Ladustamine ja pakendamine	7	8
Rendikulud (lisa 23)	264	607
Transporditeenused	100	169
Kulum (lisad 11, 12, 13)	2 764	3 389
Kommunaalkulud	461	595
Kasutatud materjalid	246	407
Lähetuskulud	8	46
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu (lisa 5)	20	45
Jaemüügi panga teenustasud	233	363
Muud kulud	266	365
Kokku	8 548	11 714

Kontserni palgakulud ja keskmine töötajate arv on toodud lisas 20.

Lisa 20 Üldhalduskulud

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Palgakulu	1 514	1 792
Juhtkonna tasud	710	870
Kulum (lisad 11, 12, 13)	252	227
Rendikulud (lisa 23)	218	239
Kommunaalkulud	196	211
Konsultatsiooni- ja nõustamiskulud	253	300
IT-kulud	133	148
Panga- ja börsitasud	120	177
Lähetuskulud	40	142
Kontorikulud	71	95
Sidekulud	44	56
Kindlustus	30	35
Muud kulud	198	290
Kokku	3 779	4 582
Palgakulu
Tuhandetes eurodes	2020	2019
Palgakulu	7 572	10 156

Sotsiaalmaksud 2 282 3 039 Palgakulu kokku 9 854 13 195 Keskmine töötajate arv aruandeperioodil 1 807 1 984

2020. aastal sai kontsern riigilt rahalist toetust palgakulude hüvitamiseks (lisa 26).

Lisa 21 Muud ärikulud

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Sotsiaalhüvitised töötajatele	172	204
Muud maksud	188	288
Väheväärtuslik materjal	26	36
Kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist	9	52
Kulud annetustele	2	4
Kulum (lisad 11, 12, 13)	104	114
Muud kulud	173	245
Kokku	674	943

Sotsiaalhüvitised töötajatele hõlmavad kulusid seoses sotsiaalprogrammide ja muude töötajatele ettenähtud hüvitistega (peamiselt Valgevenes) ning kulusid seoses sotsiaalse taristu ja töötajate ühiselamute ning esmaabipunkti ja söökla haldamisega.

Lisa 22 Finantskulud

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Intressitulu hoiuselt	13	12
Muud finantstulud	67	44
Intressikulu rendikohustistelt (lisa 23)	-492	-636
Intressikulu muudelt laenudelt	-8	0
Muud finantskulud	-8	-10
Muud finantstulud/-kulud kokku	-428	-590
Tulud/(kulud) välisvaluuta konverteerimisest	-6 062	3 057
Finantstulud/(-kulud) kokku	-6 490	2 467

Rea "Finantstulud/(-kulud) kokku" muutus võrreldes 2019. aastaga on suuremas osas tingitud Valgevene ja Venemaa valuutade puhul toimunud valuutakursi kõikumistest ning rendikohustiste intressikulust.

Lisa 23 Rendid

Kontsern kui rentnik

Järgnevas tabelis on toodud (rendikohustiste all kajastatud) rendikohustiste bilansilised väärtused ja neis perioodi jooksul toimunud liikumised:

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Rendikohustised 1. jaanuari seisuga	8 695	8 199
Lisandumised	645	4 120
Realiseerimata kursivahed	-509	-1 272
Finantskulud	492	636
Tagasimaksed	-2 495	-2 988
Rendikohustised 31. detsembri seisuga	6 828	8 695

Allpool on toodud rendikohustiste tähtajaline jaotus:

Tuhandetes eurodes
31. detsembri seisuga	2020	2019
Tähtajaga alla 1 aasta	2 121	2 362
Tähtajaga 1–5 aastat	4 707	4 624
Tähtajaga üle 5 aasta	0	1 709
Kokku	6 828	8 695

Kasumiaruandes kajastatud summad:

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Vara kasutusõiguse amortisatsioonikulu (lisa 13) Finantskulud (lisa 22)	2 232 492	2 761 636
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulud (kajastatud müüdud toodangu kulu ja turustuskulude all)	310	668
Madala väärtusega varaga seotud kulud (kajastatud üldhalduskulude all)	218	239
Kasumiaruandes kajastatud summa	3 252	4 304

aastal kandis kontsern kokku 3 117 tuhande euro väärtuses (2019: 3 931 tuhande euro väärtuses) rendilepingutega seotud kulusid.

Muutused vara kasutusõiguse saldos 2020. ja 2019. majandusaastal on avalikustatud lisas 13.

Muutuvad ja fikseeritud rendimaksed

Tuhandetes eurodes

2020	Fikseeritud maksed	Muutuvad maksed	Maksed kokku
Fikseeritud rendimaksed	1 592	0	1 592
Fikseeritud minimaalse rendimaksega muutuvad rendimaksed	903	88	991
Muutuvad rendimaksed	0	6	6
Rendimaksed kokku	2 495	94	2 589

2019	Fikseeritud maksed	Muutuvad maksed	Maksed kokku
Fikseeritud rendimaksed	1 755	0	1 755
Fikseeritud minimaalse rendimaksega muutuvad rendimaksed	1 233	14	1 247
Muutuvad rendimaksed	0	22	22
Rendimaksed kokku	2 988	36	3 024

Kontsern kui rendileandja

Kontsern on sõlminud oma kinnisvarainvesteeringute alla liigituvate tootmishoonete rendile andmiseks kasutusrendilepinguid (vt lisa 12). Kõnealuste kasutusrendilepingute rendiperioodid jäävad vahemikku 4 – 14 aastat. Kontsern on kajastanud kõnealuste lepingutega seoses aruandeaastal renditulu summas 236 tuhat eurot (2019: 181 tuhat eurot). Kontsernil kui rendileandjal ei ole sõlmitud mittekatkestatavaid kasutusrendilepinguid.

Lisa 24 Tegevussegmendid

Kontserni tegevussegmentide kindlaksmääramisel lähtutakse perioodilistest aruannetest, mida emaettevõtte juhatus ja nõukogu (kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja) jooksvalt jälgivad ja analüüsivad.

Nõukogu analüüsib äritegevust põhiliselt tegevusvaldkondadest lähtuvalt, jälgides eraldi hulgimüügi ja jaemüügi valdkonna tegevusi.

Hulgimüügisegmenti kuulub naistepesu ostmine, tootmine ja turustamine kontserniväliste hulgimüügiklientide ja jaemüügisegmendi kaudu. Kontserni tootmisrajatised asuvad Lätis ja Valgevenes.
Jaemüügisegmenti kuulub naistepesu ostmine hulgimüügisegmendilt ja edasine müük kontserni jaemüügivõrgu kaudu Lätis ja Valgevenes.
Valdusettevõtete ning logistikakeskuse tegevused, varad ja kohustised on avaldatud eraldi pealkirja all "Jaotamata".
Segmentidevaheline käive sisaldab nii müüke teistele segmentidele kui müüke samale segmendile.

Hulgi- ja jaemüügi segmendid on omavahel tugevalt seotud peamiselt kaupade müügi kaudu hulgimüügisegmendist edasimüügiks omaenda jaemüügivõrgus. Avalikustatavate segmentide arvestuspõhimõtted on samad. Juhtkonna hinnangul on segmentidevahelised tehingud toimunud turutingimustel.

Peamisteks nõukogu poolt jälgitavateks näitajateks on segmendi müügitulu, segmendi EBITDA (kasum enne kulumit, finantstulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ning kasumit rahaliste vahendite netopositsioonist) ning segmendi puhaskasum. Need näitajad on toodud ka kontsernisisestes tegevusaruannetes, mida vaatavad läbi nii juhatus kui ka nõukogu. Tegevustulemusi mõõdetakse segmendi EBITDA abil, kuna juhtkond leiab, et selline informatsioon on segmentide tulemuste kõrvutamisel teiste samas tööstusharus tegutsevate majandusüksustega kõige asjakohasem. Intressitulud ja -kulud ei ole tegevussegmentide põhitegevusalaks ning neid juhatusele ei esitata ega kasutata juhatuse poolt kriteeriumina segmentide tegevustulemuste hindamisel. Seetõttu on intressitulud ja -kulud kajastatud netosummas.

Jaotamata tulud sisaldavad tulu teenuste osutamisest ja komisjonitasudest ning renditulu.

Tegevussegmendid 2020

Tuhandetes eurodes	Naiste pesu jae müük	Naiste pesu hulgi müük	Segmen did kokku	Jaota mata	Elimi neeri mised	Kokku
Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt	13 608	24 771	38 379	100		38 479
Segmentidevaheline käive	0	22 433	22 433	2 358	-24 791	0
EBITDA	5 849	7 993	13 842	269		14 111
Põhivara kulum	-2 221	-728	-2 949	-618	0	-3 567
Äritulud, EBIT	3 628	7 265	10 893	-349	0	10 544
Kasum sidusettevõtetest kapitaliosaluse meetodil	0	1	1	0	0	1
Finantstulud/(-kulud) kokku	-686	-670	-1 356	-5 134	0	-6 490
Tulumaks	-303	-1 311	-1 614	-774	0	- 2 388
Puhaskasum	2 639	5 285	7 924	- 6 257	0	1 667
Investeeringud sidusettevõtetesse	0	57	57	0	0	57
Tegevussegmentide muud varad	4 311	27 017	31 328	10 871	0	42 199
Avalikustatavate segmentide kohustised	1 999	8 678	10 677	3 761	0	14 438
Kapitalikulud	1 032	180	1 212	54	0	1 266
Töötajate arv aruandekuupäeva seisuga	500	1 126	1 626	118		1 744

Tegevussegmendid 2019

Tuhandetes eurodes	Naiste pesu jae müük	Naiste pesu hulgi müük	Segmen did kokku	Jaota mata	Elimi neeri mised	Kokku
Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt	20 137	36 546	56 683	260		56 943
Segmentidevaheline käive	0	33 440	33 440	3 507	-36 947	0
EBITDA	9 097	7 959	17 056	-52		17 004
Põhivara kulum	-2 659	-929	-3 588	-704	0	-4 292
Äritulud, EBIT	6 438	7 030	13 468	-756	0	12 712
Kasum sidusettevõtetest kapitaliosaluse meetodil	0	8	8	0	0	8
Finantstulud/(-kulud) kokku	5	-238	-233	2 700	0	2 467
Tulumaks	-823	-1 607	-2 430	-1 608	0	-4 038
Puhaskasum	5 620	5 193	10 813	336	0	11 149
Investeeringud sidusettevõtetesse	0	82	82	0	0	82
Tegevussegmentide muud varad	3 460	34 837	38 297	7 930	0	46 227
Avalikustatavate segmentide kohustised	6 245	6 629	12 874	3 684	0	16 558
Kapitalikulud	8 283	31	8 314	4 515	0	12 829
Töötajate arv aruandekuupäeva seisuga	503	1 233	1 736	152		1 888

Informatsioon geograafiliste piirkondade kohta

Müügitulu arvestamisel lähtutakse klientide geograafilisest paiknemisest, segmendi varade puhul varade geograafilisest paiknemisest.

Geograafilised segmendid

Tuhandetes eurodes			Põhivara seisuga	Põhivara seisuga
			31. detsember	31. detsember
	Müügitulu 2020	Müügitulu 2019	2020	2019
Venemaa	22 120	33 582	1 968	3 799
Valgevene	10 927	16 082	10 341	14 832
Ukraina	1 127	1 543	1	1
Balti riigid	1 089	1 323	324	529
Muud riigid	3 216	4 413	25	25
Kokku	38 479	56 943	12 659	19 186

Lisa 25 Tehingud seotud osapooltega

Seotud osapoolteks loetakse järgmisi osapooli:

a) aktsionärid, kellel on otseselt või kaudselt hääleõigus emaettevõttes või selle olulisemates tütarettevõtetes, mis annab neile olulise mõju emaettevõtte või selle olulisemate tütarettevõtete üle, ja nende kontrolli alla olevad ettevõtted
b) sidusettevõtted ettevõtted, mille üle emaettevõttel või selle tütarettevõtetel on oluline mõju
c) emaettevõtte ja selle olulisemate tütarettevõtete juhatuste ja nõukogude liikmed ja nende lähedased pereliikmed ning ettevõtted, mis on nende kontrolli või olulise mõju all

Kontserni omanikeks on juriidilised ja füüsilised isikud ning ükski aktsionär ei oma ainuisikuliselt kontrolli kontserni tegevuse üle. Juhtkonna hinnangul ei erinenud seotud osapooltega tehtud tehingutes rakendatud hinnad oluliselt turuhindadest.

ja 2019. aasta 31. detsembri seisuga kontsern ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid sidusettevõtete vastu alla ei hinnanud.

Kaupade ja teenuste müük
Tuhandetes eurodes	2020	2019
Sidusettevõtted	639	1 283
Kokku	639	1 283
Saldod seotud osapooltega
Tuhandetes eurodes	31. detsember	31. detsember
	2020	2019
Nõuded sidusettevõtete vastu	0	0
Kokku	0	0
Hüvitised kontserni juhtkonna võtmeisikutele
Tuhandetes eurodes	12 k 2020	12 k 2019
Tasud ja hüvitised	710	870
Kokku	710	870

Juhatuse liikmete lepingu lõppemisel või lõpetamisel ei ole juhatuse liikmetele hüvitisi ette nähtud.

Lisa 26 Sihtfinantseerimine

	2020	2019
Seisuga 1. jaanuar	0	0
Aasta jooksul saadud	185	0
Kajastatud konsolideeritud kasumiaruandes	-185	0
Seisuga 31. detsember	0	0

AS Lauma Lingerie sai riigilt rahalist toetust: tööseisaku eest maksti kompensatsiooni kogusummas 184 765,80 eurot, mis kanti töötajate pangakontodele 2020. aasta aprillis–juunis ja detsembris. Kõik 2020. aastal kajastatud sihtfinantseerimise tingimused said täidetud ning mingeid teisi võimalikke sündmusi sihtfinantseerimisega seoses ei esinenud.

Lisa 27 Emaettevõtte eraldiseisvad finantsaruanded

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on avaldatud konsolideeritud majandusaasta aruande lisades ka konsolideeriva majandusüksuse (emaettevõtte) konsolideerimata põhiaruanded. Need konsolideerimata põhiaruanded ei ole emaettevõtte konsolideerimata finantsaruanded IAS 27 "Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded" mõistes. Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestuspõhimõtteid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a tütarettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes soetusmaksumuse meetodil (miinus väärtuse langus).

Finantsseisundi aruanne

	31. detsember	31. detsember
Tuhandetes eurodes	2020	2019
VARAD
Käibevara
Raha ja pangakontod	7 208	2 588
Nõuded ostjate vastu	54	216
Muud nõuded	2 061	2 123
Käibevara kokku	9 323	4 927
Põhivara
Pikaajalised nõuded	20 315	20 230
Investeeringud tütarettevõtetesse	24 124	24 098
Materiaalne põhivara	32	43
Põhivara kokku	44 471	44 371
VARAD KOKKU	53 794	49 298
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised
Lühiajalised rendikohustised	11	10
Võlad tarnijatele ja muud võlad	21	50
Maksukohustised	18	18
Lühiajalised kohustised kokku	50	78
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised rendikohustised	23	34
Pikaajalised kohustised kokku	23	34
Kohustised kokku	73	112
Omakapital
Aktsiakapital	3 600	3 600
Ülekurss	4 967	4 967
Kohustuslik reservkapital	1 306	1 306
Jaotamata kasum/kahjum	43 848	39 313
Omakapital kokku	53 721	49 186
OMAKAPITAL JA KOHUSTISED KOKKU	53 794	49 298

Kasumiaruanne ja muu koondkasum

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Üldhalduskulud	-637	-590
Muud äritulud	888	1 057
Ärikasum	251	467
Muud finantskulud	-2	-2
Tulu/(kulu) valuutakursi muutustest	-22	10
Muud finantstulud	4 694	6 950
Finantstulud kokku	4 670	6 958
Kasum enne tulumaksu	4 921	7 425
Tulumaksukulu	-386	-591
Aruandeaasta kasum	4 535	6 834
Muu koondkasum	0	0
Aruandeaasta koondkasum kokku	4 535	6 834

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Rahavood äritegevusest
Aruandeaasta kasum	4 535	6 834
Korrigeerimised:
Põhivara kulum	11	15
Finantstulud/-kulud kokku	-4 670	-6 958
Tulumaksukulu	386	591
Muutused nõuetes ostjate vastu ja muudes nõuetes	160	-93
Muutused võlgades tarnijatele ja muudes võlgades	-3	10
Makstud tulumaks (-)	0	-6
Rahavood äritegevusest kokku	419	393
Rahavood investeerimistegevusest
Saadud intressid	53	84
Saadud dividendid	3 571	5 539
Antud laenud	-2 211	-243
Antud laenude tagasimaksed	2 826	6 048
Tütarettevõtete osade ja aktsiate soetamine	-26	0
Rahavood investeerimistegevusest kokku	4 213	11 428
Rahavood finantseerimistegevusest
Makstud dividendid	0	-7 200
Rendikohustiste tagasimaksed	-12	-12
Aktsiakapital vähendamine	0	-10 800
Rahavood finantseerimistegevusest kokku	-12	-18 012
Raha ja rahalähendite muutus	4 620	- 6 191
Raha ja rahalähendid perioodi alguses	2 588	8 779
Raha ja rahalähendid perioodi lõpus	7 208	2 588

Omakapitali muutuste aruanne

Tuhandetes eurodes			Kohus
	Aktsia		tuslik reserv	Jaota mata
	kapital	Ülekurss	kapital	kasum	Kokku
Saldo seisuga 31. detsember 2018	3 600	8 567	1 306	39 679	53 152
Aruandeaasta kasum	0	0	0	6 834	6 834
Aruandeaasta muu koondkasum	0	0	0	0	0
Aruandeaasta koondkasum kokku	0	0	0	6 834	6 834
Otse omakapitalis kajastatud
tehingud omanikega
Makstud dividendid	0	0	0	-7 200	-7 200
Aktsiakapitali suurendamine	3 600	-3 600	0	0	0
Aktsiakapital vähendamine	-3 600	0	0	0	-3 600
Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega kokku	0	-3 600	0	-7 200	-10 800

Saldo seisuga 31. detsember 2019	3 600	4 967	1 306	39 313	49 186
Valitseva ja olulise mõju all olevate					-24 098
osaluste bilansiline väärtus
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus					1 236
kapitaliosaluse meetodil
Korrigeeritud konsolideerimata
omakapital 2019. aasta 31. detsembri					26 324
seisuga
Aruandeaasta kasum	0	0	0	4 535	4 535
Aruandeaasta muu koondkasum	0	0	0	0	0
Aruandeaasta koondkasum kokku	0	0	0	4 535	4 535
Otse omakapitalis kajastatud
tehingud omanikega
Makstud dividendid	0	0	0	0	0
Aktsiakapitali suurendamine	0	0	0	0	0
Aktsiakapital vähendamine	0	0	0	0	0
Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega kokku	0	0	0	0	0

Saldo seisuga 31. detsember 2020	3 600	4 967	1 306	43 848	53 721
Valitseva ja olulise mõju all olevate					-24 124
osaluste bilansiline väärtus
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus					0
kapitaliosaluse meetodil
Korrigeeritud konsolideerimata
omakapital 2020. aasta 31. detsembri					29 597
seisuga

Seisuga 31. detsember 2020 erineb korrigeeritud konsolideerimata omakapital konsolideeritud emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist kuna ettevõtte osa teatud tütar- ja sidusettevõtete muudest koondkahjumistest, mis tulenevad nende tütar- ja sidusettevõtete finantsaruannete ümberarvestamisest ettevõtte esitusvaluutasse, ületab ettevõtte osalust nendes tütar- ja sidusettevõtetes arvestatuna kapitaliosaluse meetodil.

JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON

Juhatus on koostanud AS-i Silvano Fashion Group tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku 2020. aasta 31. detsembril lõppenud majandusaasta kohta vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele ning koostatud raamatupidamise aastaaruanne annab õiglase ülevaate kontserni varadest, kohustistest, finantsseisundist ja kasumist.

AS-i Silvano Fashion Group nõukogu on vaadanud üle juhatuse koostatud konsolideeritud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, juhatuse kasumi jaotamise ettepanekust ja sõltumatu vandeaudiitori aruandest ning on 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud.

___________________________

Jarek Särgava Juhatuse liige 29. aprill 2021

Toomas Tool	Nõukogu esimees	________	______2021
Triin Nellis	Nõukogu liige	________	______2021
Mari Tool	Nõukogu liige	________	______2021
Risto Mägi	Nõukogu liige	________	______2021
Stephan David Balkin	Nõukogu liige	________	______2021

Ernst & Young Baltic AS Rävala 4 10143 Tallinn Eesti Tel.: +372 611 4610 Faks.: +372 611 4611 [email protected] www.ey.com/et_ee

Äriregistri kood 10877299 KMKR: EE 100770654

Ernst & Young Baltic AS Rävala 4 10143 Tallinn Estonia Phone.: +372 611 4610 Fax.: +372 611 4611 [email protected] www.ey.com/en_ee

Code of legal entity 10877299 VAT payer code EE 100770654

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Silvano Fashion Group AS aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Arvamus

Oleme auditeerinud Silvano Fashion Group AS-i ja tema tütarettevõtjate (kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020 ning eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud kasumiaruannet ja koondkasumiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet, konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid ning konsolideeritud aastaaruande koostamisel kasutatud peamiste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas "Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sh rahvusvaheliste sõltumatuse standardite) (edaspidi: IESBA koodeks) ja Eestis konsolideeritud finantsaruannete auditi läbiviimisel asjassepuutuvate eetikanõuetega, mis meile rakenduvad, ning oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele ja IESBA koodeksile.

Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Peamised auditi asjaolud

Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt meie käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja meie asjaomase arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust. Järgnevalt on kirjeldatud põhjalikumalt, kuidas konkreetseid asjaolusid auditi kontekstis käsitleti.

Oleme täitnud kõik meie aruande osas "Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga" kirjeldatud kohustused, k.a alltoodud asjaolude käsitlemisel. Seega teostasime auditi käigus ka auditiprotseduurid vastuseks meie hinnangu kohaselt leitud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande olulise väärkajastamise riskidele. Meie poolt teostatud auditiprotseduuride, sh alltoodud asjaolude käsitlemiseks teostatud protseduuride, tulemused on aluseks meie vandeaudiitori aruandele käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta.

Peamine auditi asjaolu	Kuidas konkreetset asjaolu auditi kontekstis käsitleti
Varude allahindlus neto realiseerimisväärtusele	Auditiprotseduuride käigus tegime muu hulgas järgmist:
Kontserni varude saldo moodustas 2020. aasta 31. detsembri seisuga kontserni finantsseisundi aruandes 18 527 tuhat eurot, mis on kajastatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus (lisa 9).	 Tegime endale selgeks varude hindamise protsessi.  Osalesime valitud inventuuridel, et jälgida varude olemasolu kontrollimise protseduuride rakendamist, mille käigus hindasime ka varude seisukorda.
Hindamine, kas varude neto realiseerimisväärtus on kõrgem kui nende soetusmaksumus, nõuab juhtkonnalt oluliste hinnanguliste otsuste langetamist. Lisaks oli osa kontserni poodidest COVID-19 pandeemia ja karantiini tõttu 2020. aastal kas suletud või nende tegevus oluliselt piiratud. Seetõttu on varude liikumine aeglustunud, kasvatades kontsernis kasutuskõlbmatute varude osakaalu. Lisaks on see asjaolu meie auditi seisukohalt oluline ka varude väärtuse suuruse tõttu, kuna kontserni varud moodustavad 2020. aasta 31. detsembri seisuga koostatud finantsseisundi aruandes üle 43% kontserni varadest.	 Kontrollisime juhtkonna 2020. aasta 31. detsembri seisuga koostatud aeglaselt liikuvate ja kasutuskõlbmatute varude analüüsi, vaadates üle varudes nii 2020. aastal kui ka pärast aruandeperioodi lõppu 2021. aastal toimunud liikumised, et teha kindlaks aeglaselt liikuvad varud.
	 Analüüsisime 2021. aasta jaanuaris müüdud varusid, et teha kindlaks alla oma soetusmaksumuse müüdud varud, võrreldes tegelikke tulemusi juhtkonna hinnanguga.
	 Andsime omapoolse sõltumatu hinnangu potentsiaalselt väärtuse kaotanud varude allahindlusest kajastatava kahjumi kohta, rakendades bilansipäeva seisuga kajastatud varudele eelmiste perioodide müügiandmeid, arvestades seejuures ka konkreetse varu profiili ja vanust, ning võrdlesime seda juhtkonna tehtud arvutustega.
	 Tegime arvutuskäigu uuesti läbi, et kontrollida, kas varude allahindlus nende neto realiseerimisväärtusele on olnud täpne.
	 Arutasime juhtkonnaga COVID-19 mõju kasutuskõlbmatutele varudele ning andsime omapoolse hinnangu nende seisukohtadele, sh allahindluste arvutamisel.
	 Hindasime selle valdkonna kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsiooni piisavust (lisa 9).
Vara kasutusõiguse väärtuse languse hindamine	Auditiprotseduuride käigus tegime muu hulgas järgmist:
Kontserni 2020. aasta 31. detsembri seisuga  konsolideeritud finantsseisundi aruanne sisaldab 5 335 tuhande euro väärtuses vara kasutusõigust. Nagu kirjeldatud lisas 3, hindas juhtkond kontserni aasta majandustulemusi arvesse võttes 2020. aasta 31. detsembri seisuga vara kasutusõiguse väärtuse langust. Juhtkond loeb iga kauplust eraldi raha teenivaks üksuseks. Väärtuse languse hindamise käigus võrreldakse raha teenivate	 Tegime endale selgeks protsessi (sh eeldused ja meetodid), mida juhtkond vara kasutusõiguse väärtuse languse hindamisel kasutas.  Vaatasime üle olulised eeldused, mida juhtkond rahavoogude prognoosimisel kasutas, nagu oodatavad arengud müügitulude ja kulude tasemetes, võrreldes neid eelmiste perioodide tegelike tulemustega.
üksuste bilansilisi väärtusi nende kaetavate väärtustega.

Kaetavad väärtused leitakse kasutusväärtuse kaudu diskonteeritud rahavoogude meetodil.	 Võrdlesime väärtuse languse testis kasutatud sisendandmeid heakskiidetud äriplaaniga.
Kontsern kasutab väärtuse languse hindamisel hiljutisi eelarveid ja prognoose, mis koostatakse eraldi kontserni iga sellise raha teeniva üksuse kohta, millele varaobjektid on jaotatud. Väärtuse	 Arutasime ja kaalusime COVID-19-ga seotud erakorralisi asjaolusid ning juhtkonna hinnangut pandeemia mõju kohta tulevastele rahavoogudele.
languse hindamise tulemusel selgus, et vara kasutusõigust polnud vaja alla hinnata.	 Väärtuse languse hindamisel rakendatud diskonteeritud rahavoogudel põhineva
Väärtuse languse test oli meie auditi seisukohalt oluline, kuna nõudis juhtkonnalt oluliste otsuste langetamist vara kasutusõiguse kaetava väärtuse	metodoloogia, sh kasutatud diskontomäära hindamiseks kasutasime EY hindamisekspertide abi.
leidmisel rakendatud eelduste kohta. Lisaks moodustab vara kasutusõigus 2020. aasta 31. detsembri seisuga olulise osa kontserni varadest.	 Samuti hindasime me kontserni poolt lisas 3 väärtuse languse testi eelduste kohta avalikustatud andmete piisavust ning testi tulemusi.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab kontserni tegevusaruannet, hea ühingujuhtimise tava aruannet, ettevõtte sotsiaalse vastutuse aruannet ja juhatuse kinnitust tegevusaruandele, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande osas

Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ning sellise sisekontrollisüsteemi eest nagu juhtkond peab vajalikuks, võimaldamaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande korrektset koostamist ja esitamist ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama kontserni suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada kontserni suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus kontserni konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame kontserniauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

Me esitame nendele, kelle ülesandeks on valitsemine, ka avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid, ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust, ning nende olemasolul ka ohtude kõrvaldamiseks astutud sammude või rakendatud kaitsemehhanismide kohta.

Me määrame nendele, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast kindlaks asjaolud, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Me kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud avalikustada asjaolu kohta infot või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes infot esitada, sest põhjendatult võib eeldada, et selle kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles sellise info esitamise kasu avalikes huvides.

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta

Muud vandeaudiitori aruande nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 537/2014.

Audiitori ametisse nimetamine ja tunnustamine

Vastavalt aktsionäri otsusele valiti meid kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitoriks esimest korda 2018. aastal. Meie audiitoriks valimist, viimaks läbi kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audit, otsustatakse vastavalt aktsionäri otsusele iga-aastaselt ja kogu katkematu töövõtu periood on 3 aastat.

Vastavus nõukogule ja auditikomiteele esitatavale täiendavale aruandele

Meie käesolevas aruandes toodud arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 11 osutatud täiendava aruandega kontserni nõukogule ja auditikomiteele, mis on esitatud käesoleva aruandega samal kuupäeval.

Auditivälised teenused

Kinnitame, et meile teadaolevalt on kontsernile osutatud teenused kooskõlas asjakohaste seaduste ja regulatsioonidega ning nende näol ei ole tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1 osutatud auditiväliste teenustega. Lisaks auditeerimisteenustele oleme osutanud kontsernile ka maksunõustamisteenuseid. Auditi käigus ei ole me osutanud kontsernile muid teenuseid peale raamatupidamise aastaaruande auditeerimise ja maksunõustamise.

Auditi juhtivaudiitor on Olesia Abramova, kes on allkirjastanud ka käesoleva sõltumatu vandeaudiitori aruande.

Tallinn, 29. aprill 2021

Olesia Abramova Vandeaudiitori number 561 Ernst & Young Baltic AS Audiitorettevõtja tegevusloa number 58

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

AS-i Silvano Fashion Group omanikele kuuluv eelmiste perioodide jaotamata kasum 2020. aasta 31. detsembri seisuga on järgmine:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum	31 793 000 eurot
31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta kasum	1 347 000 eurot
31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta jaotamata kasum kokku	33 140 000 eurot

AS-i Silvano Fashion Group juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule järgmise ettepaneku:
Aktsionäridele dividendidena välja maksta	0 eurot
Kanda jaotamata kasumisse	1 347 000 eurot

Jaotamata kasum pärast jaotamist 33 140 000 eurot

___________________________

Jarek Särgava Juhatuse liige 29. aprill 2021

AI Terminal

Silvano Fashion Group

2224_10-k_2021-04-30_7e1acc5f-6a92-4881-b037-55ad24be85c6.pdf

AS Silvano Fashion Group

2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

TEGEVUSARUANNE

Üldteave AS-i Silvano Fashion Group kohta

Valitud finantsnäitajad

Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:

Ettevõtluskeskkond aastal 2020

Äritegevuse tulevikuvaade

Venemaa majanduse väljavaated

Valgevene majanduse väljavaated

Ukraina majanduse väljavaated

Läti majanduse väljavaated

Majandustulemused

Finantsseisund

Müügi struktuur

Müük turgude lõikes

Kontserni müügitulemused turgude kaupa on välja toodud alljärgnevas tabelis eurodes:

Müük ärisegmentide lõikes

Kontsernile kuuluvate ja frantsiisikaupluste paiknemine

Investeeringud

Äritegevuse hooajalisus

Personal

Olulised sündmused 2020. aasta jooksul ja kuni aastaaruande avaldamiseni

AS-i Silvano Fashion Group aktsiad

Informatsioon SFG aktsiate kohta

Aktsiate hind ja kauplemine

Aktsia hind ja kauplemisstatistika Tallinna börsil 2020. aasta 12 kuu jooksul (eurodes)

Aktsia hind Varssavi börsil 2020. aasta 12 kuu jooksul (Poola zlottides)

Aktsionäride struktuur

AS-i Silvano Fashion Group suurimad aktsionärid (häälte osakaal, %):

Juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad aktsiad

Dividendid

Hea ühingujuhtimise tava

Aktsionäride üldkoosolek

Juhatus

Nõukogu

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Teabe avaldamine

Auditikomitee

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Ettevõtte sotsiaalne vastutus

Kestlik ettevõtlus

COVID-19 pandeemia mõju

Keskkonnaalane vastutus

Sotsiaalne vastutus

Inimõiguste kaitse

Korruptsioonivastane võitlus

Kvaliteedijuhtimine

Juhatuse kinnitus tegevusaruandele

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Juhatuse kinnitus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud kasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Üldine informatsioon

Lisa 2 Kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest

2.1 Koostamise alused

2.1.1 Arvestuspõhimõtete ja esitusviisi muutused

• IFRS-ide kontseptuaalne raamistik

• IFRS 3 "Äriühendused" muudatused

• Viitintressimäärade (IBOR) reform – IFRS 9, IAS 39 ja IFRS 7 (muudatused)

• IFRS 16 "Rendiarvestus" muudatus: COVID-19-st tingitud rendisoodustused

2.1.2 Vastuvõetud, kuid mitte veel jõustunud ega ennetähtaegselt rakendatud standardid

• IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" muudatused: kohustiste liigitamine lühi- või pikaajalisteks

• IFRS 16 "Rendiarvestus" muudatus: COVID-19-st tingitud rendisoodustused

2.2 Konsolideerimise alused

2.3 Segmendiaruandlus

2.4 Välisvaluutatehingud

a) Arvestus- ja esitusvaluuta

b) Tehingud ja saldod

c) Kontserni ettevõtted

2.5 Materiaalne põhivara

2.6 Immateriaalne põhivara

2.7 Kinnisvarainvesteeringud

2.8 Mittefinantsvarade väärtuse langus