AS Silvano Fashion Group

2022. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

Aruandeperioodi algus	1. jaanuar 2022
Aruandeperioodi lõpp	31. detsember 2022

Ärinimi	AS Silvano Fashion Group
Äriregistri kood	10175491
Juriidiline aadress	Tulika 17, 10613, Tallinn, Eesti
Telefon	+372 684 5000
Faks	+372 684 5300
E-post	[email protected]
Interneti kodulehekülg	www.silvanofashion.com
Põhitegevusalad	Naistepesu disain, tootmine ja turustamine
Audiitor	Ernst & Young Baltic AS

TEGEVUSARUANNE 3
Hea ühingujuhtimise tava 15
Ettevõtte sotsiaalne vastutus 20
Tasustamisaruanne 24
Juhatuse kinnitus tegevusaruandele 25
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 26
Juhatuse kinnitus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele 26
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 27
Konsolideeritud kasumiaruanne 28
Konsolideeritud koondkasumiaruanne 28
Konsolideeritud rahavoogude aruanne 29
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 30
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 31
Lisa 1 Üldine informatsioon 31
Lisa 2 Kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest 31
Lisa 3 Olulised arvestushinnangud, otsused ja ebakindlused 43
Lisa 4 Õiglase väärtuse hindamine 47
Lisa 5 Finantsriskide juhtimine 47
Lisa 6 Kontserni ettevõtted ja äriühendused 53
Lisa 7 Raha ja rahalähendid 55
Lisa 8 Finantsvarad ja -kohustised 55
Lisa 9 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 56
Lisa 10 Ettemaksed ja muud maksunõuded 56
Lisa 11 Varud 56
Lisa 12 Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse 57
Lisa 13 Immateriaalne põhivara 57
Lisa 14 Kinnisvarainvesteeringud 58
Lisa 15 Materiaalne põhivara 59
Lisa 16 Võlad tarnijatele ja muud võlad 60
Lisa 17 Maksud 61
Lisa 18 Omakapital 63
Lisa 19 Kasum aktsia kohta 64
Lisa 20 Kliendilepingutest saadav tulu 64
Lisa 21 Müüdud toodangu kulu 64
Lisa 22 Turustuskulud 65
Lisa 23 Üldhalduskulud 65
Lisa 24 Muud ärikulud 66
Lisa 25 Finantstulud/(-kulud) 66
Lisa 26 Rendid 66
Lisa 27 Tegevussegmendid 68
Lisa 28 Tehingud seotud osapooltega 70
Lisa 29 Sihtfinantseerimine 71
Lisa 30 Sündmused pärast aruandekuupäeva 71
Lisa 31 Emaettevõtte eraldiseisvad finantsaruanded 72
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 77
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK 83
JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON 84

TEGEVUSARUANNE

Üldteave AS-i Silvano Fashion Group kohta

AS Silvano Fashion Group (edaspidi ka: kontsern) on valdusettevõte, mille omanduses on naistepesu disaini, tootmise, hulgi-, frantsiisi- ja jaemüügiga tegelevad ettevõtted. Kontserni tulu tuleneb Milavitsa, Alisee, Aveline, Lauma Lingerie, Laumelle ja Hidalgo tootemarkidega kaupade hulgimüügist, frantsiisimüügist ning jaemüügist Milavitsa ja Lauma Lingerie nimetuse all tegutsevates kontserni enda jaekauplustes. Kontserni peamised müügiturud 2022. ja 2021. aastal olid Venemaa, Valgevene, Ukraina (2022. aastal külmutas kontsern oma tegevuse Ukrainas) ja muud SRÜ riigid ning Balti riigid.

Kontserni emaettevõte on Eestis asuv AS Silvano Fashion Group (edaspidi ka: emaettevõte). AS-i Silvano Fashion Group juriidiline aadress on Tulika 17, Tallinn, Eesti.

AS-i Silvano Fashion Group aktsiad on noteeritud Nasdaq OMX Tallinna börsil ja Varssavi börsil.

aasta 31. detsembri seisuga oli kontsernis 1616 töötajat (31. detsember 2021: 1602 töötajat).

Kontserni kuuluvad järgmised äriühingud:

			Osalus seisuga	Osalus seisuga
	Asukoha		31. detsember	31. detsember
	riik	Põhitegevusala	2022	2021
Emaettevõte
AS Silvano Fashion Group	Eesti	Valdusettevõte
Silvano Fashion Group

kontserni kuuluvad
ettevõtted:
CJSC Silvano Fashion*	Venemaa	Jae- ja hulgikaubandus	100%	100%
LLC Silvano Fashion	Valgevene	Jae- ja hulgikaubandus	99%	99%
LLC Silvano Fashion	Ukraina	Hulgikaubandus	100%	100%
SIA Silvano Fashion	Läti	Jaekaubandus	100%	100%
CJSC Milavitsa	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	85,02%	85,02%
JSC Sewing firm Yunona**	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	58,33%	58,33%
LLC Gimil***	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	100%	100%
JSC Lauma Lingerie	Läti	Tootmine ja hulgikaubandus	100%	100%
Alisee SARL	Monaco	Valdusettevõte	99%	99%
JSC Metropolitan Trade	Venemaa	Valdusettevõte	100%	100%
Company Milavitsa ****
LLC Baltsped logistik	Valgevene	Logistika	50%	50%

* CJSC Silvano Fashion kuulub 100% ettevõttele JSC Metropolitan Trade Company Milavitsa (sama ka seisuga 31. detsember 2021).

** JSC Sewing firm Yunona kuulub ettevõtetele AS Silvano Fashion Group, kellel on 49,27% osalus, ja SIA Silvano Fashion, kellel on 9,07% osalus; ülejäänud 41,66% kuulub kontserni mittekuuluvatele investoritele (sama ka seisuga 31. detsember 2021).

*** LLC Gimil kuulub ettevõtetele AS Silvano Fashion Group, kellel on 99,80% osalus, ja SIA Silvano Fashion, kellel on 0,20% osalus (sama ka seisuga 31. detsember 2021).

**** JSC Metropolitan Trade Company Milavitsa kuulub ettevõtetele AS Silvano Fashion Group ja SIA Silvano Fashion, kellest kummalgi on 50% osalus (sama ka seisuga 31. detsember 2021).

Lisaks oli ettevõtte AS Silvano Fashion Group tütarettevõttel CJSC Milavitsa 2022. aasta 31. detsembri seisuga investeering sidusettevõttesse LLC Trade house "Milavitsa" Novosibirsk, kus neile kuulub 25% osalus (sama ka seisuga 31. detsember 2021).

Kontserni strateegia on keskendunud vertikaalselt integreeritud moekaupade kontserni ärimudeli rakendamisele, sealhulgas brändi juhtimine, tugev jaemüük, oma paindlikud tootmisüksused ja allhankijad, diferentseeritud sõltumatud tooraine tarnijad ja integreeritud logistika. Kontserni eesmärk on luua väärtust, pakkudes pesutooteid laias sortimendis, atraktiivses keskkonnas hea teeninduse, erakordse kvaliteedi ja mõistliku hinnaga.

Valitud näitajad

Kontserni valitud finantsnäitajad 2022. ja 2021. aasta 12 kuu kohta ning seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 olid järgmised:

Tuhandetes eurodes	12 k 2022	12 k 2021	Muutus
Müügitulu	57 667	46 686	23,5%
Brutokasum	30 884	25 410	21,5%
Ärikasum	14 665	13 005	12,8%
EBITDA	18 283	16 242	12,6%
Aruandeperioodi puhaskasum	12 544	9 924	26,4%
Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist	11 796	9 031	30,6%
Kasum aktsia kohta (eurodes)	0,33	0,25	32,0%
Äritegevuse rahavoog aruandeperioodil	14 062	12 996	8,2%

	31. detsember	31. detsember
Tuhandetes eurodes	2022	2021	Muutus
Varad kokku	63 991	53 753	19,0%
Käibevara kokku	50 309	40 331	24,7%
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	44 786	34 148	31,2%
Raha ja rahalähendid	25 909	17 098	51,5%

Rentaablusanalüüs, %	12 k 2022	12 k 2021	Muutus
Brutokasum	53,6	54,4	-1,5%
Ärikasum	25,4	27,9	-9,0%
EBITDA	31,7	34,8	-8,9%
Puhaskasum	21,8	21,3	2,3%
Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist	20,5	19,3	6,2%

Finantssuhtarvud, %	31. detsember	31. detsember	Muutus
	2022	2021
ROA	19,0	17,9	6,1%
ROE	28,1	28,7	-2,1%
Hinna ja kasumi suhe	3,4	7,8	-56,4%
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja	5,1	4,3	18,6%
Likviidsuskordaja	2,8	2,1	33,3%

Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:

EBITDA = perioodi puhaskasum + põhivara kulum + finantstulud ja -kulud kokku + tulumaksukulu

Brutorentaablus = brutokasum / müügitulu

Ärirentaablus = ärikasum / müügitulu

EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu

Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu

Emaettevõtte omanike osa puhasrentaablusest = emaettevõtte omanike osa puhaskasumist / müügitulu

ROA (varade tootlus) = emaettevõtte omanike osa puhaskasumist / keskmine koguvara

ROE (omakapitali tootlus) = emaettevõtte omanike osa puhaskasumist / emaettevõtte omanike osa keskmisest omakapitalist

EPS (kasum aktsia kohta) = emaettevõtte omanike osa puhaskasumist / perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv Hinna ja kasumi suhe = aktsiahind aruandeperioodi lõpus / kasum aktsia kohta, mis leitakse emaettevõtte omanike osa alusel

puhaskasumist

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustised

Likviidsuskordaja = (käibevara – varud) / lühiajalised kohustised

Kontsernile kuuluvate poodide ja frantsiisikaupluste paiknemine

	Kontsern	Frantsiis	Kokku
Venemaa	49	345	394
Valgevene	59	0	59
Balti riigid	6	21	27
Muud riigid	0	88	88
Kokku	114	454	568

Kontsernile kuuluvad poed ja frantsiisikauplused 2022. aasta lõpu seisuga:

Aruandeperioodi lõpu seisuga opereeris kontsern koos oma frantsiisipartneritega kokku 535 Milavitsa ja 33 Lauma Lingerie poodi, millest 114 kauplust haldas kontsern ise. 2021. aasta lõpus oli kontserni hallatavaid poode 110 ja frantsiisikauplusi 485.

aasta 31. detsembri seisuga ulatus kontserni hallatavate kaupluste müügipind kokku 10 774 m² -ni (31. detsember 2021: 10 140 m² ), peamised asukohad olid järgmised:

	31. detsember 2022	31. detsember 2021	Muutus
Venemaa	4 018	3 378	18,95%
Valgevene	6 387	6 393	-0,09%
Balti riigid	369	369	0,00%
Kokku	10 774	10 140	6,25%

Ettevõtluskeskkond aastal 2022

ja 2021. aastal olid AS-i Silvano Fashion Group peamised tegevuspiirkonnad Venemaa, Valgevene, teised SRÜ riigid ning Baltikum. Kontserni 2022. aasta 12 kuu tulemusi mõjutas jätkuvalt olukord peamiste turgude – Venemaa ja Valgevene – majanduses. Lisaks mõjutas kogu kontserni äritegevust olukord Ukrainas. Venemaa ja Ukraina vahelise relvastatud konflikti algus 24. veebruaril 2022 oli geopoliitiline ja makromajanduslik pöördepunkt, millel olid tõsised tagajärjed kogu maailma majandusele. Sellel oli märkimisväärne mõju mitte ainult raha- ja kapitaliturgudele, vaid ka kaupade liikumisele, kaubandusele ja tarneahelatele ning energiatarnetele. Kogu aastat iseloomustas väga muutlik turukeskkond ja ebakindlus.
veebruaril 2022 võttis EL vastu esimese sanktsioonide paketi, et reageerida Venemaa otsusele tunnustada valitsuse kontrolli alt väljas olevaid Ukraina Donetski ja Luhanski oblasteid iseseisvate üksustena. Sanktsioonid puudutasid prominentseid isikuid ja üksusi ning hõlmasid varade külmutamist ja neile rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise keeldu, samuti reisikeeldu loetellu kantud isikutele. EL otsustas kehtestada ka sektoripõhise keelu Venemaa, selle valitsuse ja keskpanga rahastamisele. Kahandades Venemaa riigi ja valitsuse suutlikkust pääseda ligi EL-i kapitali- ja finantsturgudele ning -teenustele, piiras EL eskaleeriva ja agressiivse poliitika rahastamist.

Olukord arenes aga kiiresti ning vaid mõni päev hiljem võttis EL vastu täiendava individuaalsete ja majanduslike meetmete paketi, millega laiendati olemasolevaid finantssanktsioone, piirates Venemaa juurdepääsu kõige olulisematele kapitaliturgudele. Uute piirangute eesmärk oli suurendada Venemaa laenukulusid, tõsta inflatsiooni ning vähendada järk-järgult Venemaa tööstusbaasi. Sanktsioonide pakett puudutas ka energeetika-, transpordi- ja tehnoloogiasektorit. Kontserni äritegevust see siis aga ei mõjutanud.

Venemaa-Ukraina relvakonflikti eskaleerumine tõi kaasa uued meetmed, mis hõlmasid muu hulgas keeldu teha tehinguid Venemaa keskpangaga ning keeldu osutada finantsandmete vahetamiseks kasutatavaid spetsiaalseid finantssõnumiteenuseid (SWIFT) seitsmele Venemaa pangale. Selle tulemusena ühendati Bank Otkritie, Novikombank, Promsvyazbank, Rossiya Bank, Sovcombank, Vnesheconombank ja VTB Bank rahvusvahelisest finantssüsteemist lahti ning kahjustati nende suutlikkust ülemaailmselt tegutseda. See ei mõjutanud aga emaettevõtte ja kontserni Venemaal asuvate tütarettevõtete vahelisi rahavooge, kuna AS-i Silvano Fashion Group Venemaa tütarettevõtted hoiavad oma raha teistes pankades, mis sanktsioonide nimekirja ei kuulu. Samuti on EL kehtestanud keelu müüa, tarnida, üle kanda või eksportida euro pangatähti Venemaale või mis tahes füüsilisele või juriidilisele isikule või üksusele Venemaal.

Pisut hiljem, märtsi alguses, leppis EL kokku uutes meetmetes vastuseks Valgevene osalemisele Venemaa ja Ukraina vahelises relvastatud konfliktis, mis olid suunatud Valgevene finantssektori vastu. Kokkulepitud meetmetega piirati muu hulgas spetsiaalsete finantssõnumiteenuste (SWIFT) osutamist kolmele Valgevene pangale ning keelati tehingud Valgevene keskpangaga ja euro pangatähtede tarnimine Valgevenesse. Kõnealused meetmed tegevust Valgevenes, täpsemalt kontsernisiseseid rahavooge ei mõjutanud, kuna Valgevene tütarettevõtetel on kontod pankades, millele sanktsioone ei kohaldata.

Edasiste sanktsioonidega on kehtestatud ka kaubanduspiirangud teatud liiki kaupade. Pesutooted ei ole seni aga veel ühtegi sanktsioonide nimekirja kantud ning seega ei mõjutanud see ka kontserni tegevust. 8. aprillil 2022 vastu võetud viies sanktsioonide pakett hõlmas EL-i sisenemise keeldu Venemaa ja Valgevene maanteeveo-ettevõtjatele. Selle tulemusena suurenesid kontserni transpordikulud 2022. aasta teises pooles märkimisväärselt. 2022. aasta juunis laiendas EL SWIFTi-keeldu veel kolmele Venemaa krediidiasutusele ja ühele Valgevene pangale. Samuti keelati arvepidamis-, audiitor- (sh kohustuslikud auditid) ja raamatupidamisteenuste ning maksunõustamis-, ärinõustamisja juhtimiskonsultatsiooni- ning suhtekorraldusteenuste osutamine Venemaa valitsusele ning kõigile Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, nagu ettevõtted ja muud üksused või asutused. Kontserni jaoks oleks see tähendanud seda, et emaettevõte ei saa enam osutada oma teenuseid Venemaa tütarettevõtetele. Nõukogu määrust muudeti aga siiski õnneks hiljem nii, et seda piirangut ei kohaldata selliste teenuste osutamise suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes sellistele Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, mis on mõne EL-i liikmesriigi õiguse alusel asutatud või moodustatud juriidilise isiku, üksuse või asutuse omandis või ainu- või ühiskontrolli all. See tähendab, et AS Silvano Fashion Group võib oma Venemaa tütarettevõtetele juhtimisteenuseid edasi osutada.

Sanktsioone karmistati 2022. aasta suvel veelgi ning aruandeaasta teisel poolel võeti vastu mitu uut sanktsioonide paketti. Need olid aga suunatud teistele sektoritele ning kontserni tegevust ei mõjutanud. Nüüdseks on EL-i sanktsioonid viinud aga Venemaa ja Valgevene poolsete vastusanktsioonide kehtestamiseni.

Alates 2022. aasta veebruarist on avaldanud geopoliitiliste pingete eskaleerumine ning Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt negatiivset mõju Valgevene majandusolukorrale. 2022. aastal vähenes Valgevene SKP 2021. aastaga võrreldes 4,7%, ulatudes jooksevhindades 191,4 miljardi Valgevene rublani. Teenuste väliskaubanduse saldo oli 2022. aastal ülejäägis, kuid vähenes 2021. aastaga võrreldes siiski 10,7%. Valgevene rubla nõrgenes peamiste välisvaluutade suhtes. 2022. aasta esimest poolt iseloomustas suurenenud volatiilsus valuutaturul, pangahoiuste väljavool ja inflatsiooniprotsesside kiirenemine. Makromajandusliku tasakaalu tagamiseks ning olukorra stabiliseerimiseks kodumaistel valuuta- ja hoiuseturgudel tõsteti alates 2022. aasta märtsist Valgevene keskpanga refinantseerimismäära 9,25%-lt 12%-le aastas. Inflatsioon küündis 2022. aastal 12,8%-ni.

Venemaa poliitiline olukord on suhteliselt ebastabiilne, kuna sealsele majandusele on mõjunud negatiivselt nii Venemaale kehtestatud sanktsioonid, riigi üldine geopoliitiline olukord kui ka toornafta hinna kõikumised. Alates veebruari lõpust on Vene rubla olnud volatiilne, kuid vaatamata toimunud nõrgenemisele on vahetuskurss aga endiselt tugevam kui 2022. aasta alguses. Inflatsiooniootused hüppasid konflikti alguses 18%-ni, kuid langesid kevadel. 2022. aasta detsembris oli inflatsioon Venemaal 11,9%. Venemaa SKP vähenes 2022. aastal 2,5%.

Ka Baltikumi jaoks on 2022. aasta olnud tormiline: esile on kerkinud uued ohud, nagu energiakriis, viimase 25 aasta kõrgeim inflatsioon ja intressimäärade järsk tõus.

Makromajanduslikele ja geopoliitilistele šokkidele vaatamata suutis kontsern kiiresti muutuva keskkonnaga aga hästi kohaneda ning nende äritegevus on jätkuvalt tugev ja vastupidav. Kontserni juhtkond jälgis olukorda aruandeaasta jooksul tähelepanelikult ning hoiab ka edaspidi arengutel Ida-Euroopa geopoliitilises olukorras ja selle võimalikel mõjudel silma peal.

Äritegevuse tulevikuvaade

Kontserni äritegevus on üles ehitatud meie praegustele sihtturgudele juba tuttavate hea kvaliteedi ja mõistliku hinnaga pesutoodete pakkumisele. Kontserni äritegevus on kestlik ja rajaneb tugevatel kaubamärkidel. Lisaks sellele on kontsernil tugev müügivõrk, kuhu kuulub 568 kauplust, millest 114 haldab kontsern ise.

AS-il Silvano Fashion Group on hea positsioon tänu tugevatele kaubamärkidele, suurepärasele tootevalikule, mõistlikele hindadele ning fookusele funktsionaalsetel pesutoodetel. Täpsemalt keskendub AS Silvano Fashion Group järgmisele:

Kontsern jätkab õhema organisatsioonistruktuuri rajamist, et kontserni juhtimine läbipaistvamaks ja tõhusamaks muuta.
Kontserni distributsiooniettevõtted (Venemaal, Valgevenes, Lätis) keskenduvad müügivõrgustike arendamisele, uute kaupluste avamisele ning frantsiisettevõtete toetamisele, et suurendada müüki ja kasumlikkust.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100001751/reports).

Kontserni tootmisettevõtted jätkavad tooteportfoolio optimeerimist, et ostu- ja tootmistegevusi sujuvamalt siduda ning turusuundadega vastavuses olla.
Kontsern jätkab tegevus- ja personalikulude optimeerimisega.
Kontsern on avatud partnerlustele, mis võiksid kontserni tegevust või müügiterritooriumi avardada.

Kaupluste avamisega seoses soovime oma partnerite hoiakuid nihutada kvantiteedilt kvaliteedile, mis peaks lõppkokkuvõttes suurendama nende äri kasumlikkust ja vähendama ebaõnnestumisohtu. Toetame kaupluste avamist, sest see võimaldab meil ja meie frantsiispartneritel meie tuluvoogu paremini juhtida.

Venemaa majanduse väljavaated

Kontserni müügitulu Venemaal oli 35 215 tuhat eurot, kasvades 2021. aasta 12 kuuga võrreldes 28,0%. 2022. aasta 12 kuu müügitulu kohalikus valuutas oli eelmise aasta sama perioodi müügitulust 3,0% suurem. Aruandeperioodi lõpu seisuga opereeris kontsern kokku 49 poodi (31. detsember 2021: 44 poodi). Kontsern keskendub jaekaubanduse kasumlikkuse tõstmisele ning sobiliku hinnatasemega pindade olemasolul ka oma poodide võrgustiku laiendamisele. 2023. aasta veebruaris avati esimene pood ka Peterburis.

Valgevene majanduse väljavaated

Kontserni 2022. aasta 12 kuu müügitulu Valgevenes oli 14 619 tuhat eurot, kasvades 2021. aasta sama perioodiga võrreldes 26,4%. Müük kohalikus valuutas kasvas samal perioodil 19,0%. Aruandeperioodi lõpu seisuga opereeris kontsern seal kokku 59 poodi (31. detsember 2021: 60 poodi).

Ukraina majanduse väljavaated

Kontserni 2022. aasta 12 kuu müügitulu Ukrainas oli 233 tuhat eurot, kahanedes 2021. aasta sama perioodiga võrreldes 85,1%. Alates 2022. aasta märtsist on müügitegevus Ukrainas ajutiselt peatatud. 2022. aasta suvel tõstis Ukraina valitsus aluspesu importimiseks keelatud kaupade nimekirjast välja ning lubas maksta importijatele grivnades. Esimene 1844 esemest koosnev proovipartii Lauma tooteid tarniti ja müüdi LLC-le Silvano Fashion 2022. aasta detsembris. Hetkel saavad kliendid esitada Lauma toodetele tellimusi ning teine partii saadeti teele 28. veebruaril 2023. Kontsern ootab, et müügitegevus Ukrainas taastub järk-järgult 2023. aastal.

Finantsriskid

Kontserni tegevusega võivad kaasneda mitmesugused finantsriskid, millest kõige olulisema mõjuga on krediidirisk, likviidsusrisk ning intressimäärade ja valuutakursside kõikumise risk. Finantsriskide juhtimine kuulub kontserni juhatuse pädevusse, selle eesmärk on minimeerida finantsriskide võimalikku kahjulikku mõju kontserni finantstulemustele ning see hõlmab nii riskide tuvastamist ja mõõtmist kui ka nende maandamise meetmete efektiivsuse kontrollimist. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Kontserni finantsriskide juhtimine lähtub kontsernis kehtestatud riskijuhtimisstrateegiast. Kontserni nõukogu vastutab juhatuse poolt riskide maandamiseks võetud meetmete üle järelevalve teostamise eest. Lisateavet finantsriskide kohta leiab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisast 5 "Finantsriskide juhtimine".

Majandustulemused

Kokkuvõttes kasvas kontserni müügitulu võrreldes 2021. aasta 12 kuuga 23,5%. Aluspesu müügi kasvu taga oli ebatavaline turusituatsioon, mille põhjustas mõnede teiste tuntud kaubamärkide väljaviimine Venemaa ja Valgevene turgudelt, mis tugevdas oluliselt AS Silvano Fashion Group kaubamärkide positsiooni nimetatud turgudel. Kokku kasvas jaemüügi käive 35,2%, mõõdetuna eurodes.

Kontserni 2022. aasta 12 kuu brutokasum oli 30 884 tuhat eurot, kasvades eelmise aastaga võrreldes 21,5%. 2022. aasta 12 kuu brutokasumi marginaal kahanes 2021. aasta 54,4%-lt 53,6%-le. Müüdud toodangu kulu suurenes 25,9%.

Konsolideeritud ärikasum kasvas 2022. aasta 12 kuuga 12,8% 14 665 tuhande euroni. 2021. aastal oli sama perioodi konsolideeritud ärikasum 13 005 tuhat eurot. 2022. aasta 12 kuu konsolideeritud ärirentaablus ulatus 25,4%-ni (2021. aasta 12 kuud: 27,9%). Konsolideeritud EBITDA kasvas 2022. aasta 12 kuuga 12,6%, moodustades 18 283 tuhat eurot, mis teeb rentaabluseks 31,7% (2021. aasta 12 kuud: 16 242 tuhat eurot ja 34,8%).

Emaettevõtte omanike osa konsolideeritud puhaskasumist moodustas 2022. aasta 12 kuu peale 11 796 tuhat eurot (2021. aasta 12 kuud: 9 031 tuhat eurot), emaettevõtte omanike osa puhasrentaablusest oli 20,5% (2021: 19,3%).

Finantsseisund

aasta 31. detsembri seisuga oli kontserni konsolideeritud varade maht 63 991 tuhat eurot, kasvades 2021. aasta 31. detsembri seisuga võrreldes 19,0%. Selle muutuse peamiseks põhjuseks on kõrge likviidsusega varade märkimisväärne suurenemine. Kontsern jätkas likviidsuse suurendamiseks raha kogumist kogu 2022. aasta vältel ning 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli suurendanud oma Eestis asuvaid rahareserve 10 586 tuhande euro võrra. Varude saldo kasvas 1 358 tuhande euro võrra ning moodustas 2022. aasta 31. detsembri seisuga 22 264 tuhat eurot. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kahanesid 2021. aasta 31. detsembriga võrreldes 41 tuhande euro võrra, küündides 2022. aasta 31. detsembri seisuga 1 044 tuhande euroni.

Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kasvas 10 638 tuhande euro võrra, ulatudes 2022. aasta 31. detsembri seisuga 44 786 tuhande euroni. Lühiajalised kohustised suurenesid 2022. aasta 12 kuuga 534 tuhande euro võrra, kõige enam kasvasid maksuvõlad, mis oli tingitud 2020. aastal tehtud muudatuste tõttu ühe kontserni tegevusriigi maksuseadustes tekkinud maksudega seotud ebakindlusest, mis viis täiendavate eraldiste moodustamiseni aastal 2022 (vt lisa 3).

Müügi struktuur

Müük turgude lõikes

Müük kontserni 2 peamisel turul – Venemaal ja Valgevenes – moodustas 86,4% kogu müügitulust.

	12 k 2022	12 k 2021	Muutus	Muutus, %
Venemaa, tuhandetes (RUB)	2 451 014	2 380 773	70 241	3,0%
Valgevene, tuhandetes (BYN)	41 350	34 751	6 599	19,0%
Ukraina, tuhandetes (UAH)	7 531	50 622	-43 091	-85,1%

Kontserni müügitulemused turgude kaupa on välja toodud alljärgnevas tabelis eurodes:

Tuhandetes eurodes	12 k 2022	12 k 2021	Muutus, EUR	Muutus, %	12 k 2022, % müügist	12 k 2021, % müügist
Venemaa	35 215	27 511	7 704	28,0%	61,1%	58,9%
Valgevene	14 619	11 569	3 050	26,4%	25,3%	24,8%
Ukraina	233	1 565	-1 332	-85,1%	0,4%	3,3%
Balti riigid	1 490	1 241	249	20,1%	2,6%	2,7%
Teised turud	6 110	4 800	1 310	27,3%	10,6%	10,3%
Kokku	57 667	46 686	10 981	23,5%	100,0%	100,0%

Müük ärisegmentide lõikes

Tuhandetes eurodes	12 k 2022	12 k 2021	Muutus,	Muutus, %	12 k 2022,	12 k 2021,
			EUR		% müügist	% müügist
Hulgikaubandus	36 323	30 828	5 495	17,8%	63,0%	66,0%
Jaekaubandus	21 304	15 757	5 547	35,2%	36,9%	33,8%
Muud tegevusvaldkonnad	40	101	-61	-60,4%	0,1%	0,2%
Kokku	57 667	46 686	10 981	23,5%	100,0%	100,0%

Peamised hulgimüügi piirkonnad olid Venemaa ja Valgevene.

Investeeringud

Kontserni 2022. aasta 12 kuu investeeringute kogumaht materiaalsesse põhivarasse oli 445 tuhat eurot (2021. aasta 12 kuud: 312 tuhat eurot). Investeeriti peamiselt oma kaupluste avamisesse ja renoveerimisse, aga ka seadmetesse ja hoonetesse, mis aitaksid säilitada tootmise efektiivsust tulevastel perioodidel.

aasta jooksul plaanib kontsern investeerida orienteeruvalt 1 101 tuhat eurot oma olemasolevasse äritegevusse, millest ligi pool suunatakse uute poodide avamiseks ja olemasolevate poodide renoveerimiseks ning teine pool põhiliselt tarkvaraprogrammide ning tootmistehnoloogia ja seadmete uuendamiseks.

Teadus- ja arendustegevus

Kontsern viib läbi teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust kõigis oma tegevusvaldkondades eesmärgiga parandada tootmis- ja turustusprotsesse ning arendada ärijuhtimist hõlbustavaid tehnoloogiaid kas omavahendite abil või kolmandate osapoolte abiga.

Meie saavutused teadus- ja arendustegevuse vallas aruandeaastal hõlmasid näiteks uue tarkvara kasutuselevõttu: kasutusele sai võetud allsüsteem nimega "1C: ERP enterprise management 2 for Belarus", kuhu alla kuuluvad tootmise vähendamisega seotud tööjõukulude reguleerimise ja kajastamise toimingud, kasutatud materjalide mahakandmine ja kontroll tootmisosakondades, seadistused integreerimiseks ettevõtte infosüsteemi teiste allsüsteemidega, aruandlusploki loomine. Rakendamine võimaldas optimeerida osa ettevõtte äriprotsessidest, saada täpsemaid analüütilisi andmeid ja hõlbustada töötajate tööd. Raamatupidamisandmete kohaselt investeeriti tarkvaratoote juurutamiseks 2022. aastal kokku 85 tuhat eurot.

Äritegevuse hooajalisus

AS-i Silvano Fashion Group äritegevuses ei ole suuri hooajalisi kõikumisi. Nagu rõiva- ja moevaldkonnale, eriti pesu segmendile, iseloomulik, on IV kvartal keskmisest veidi väiksema müügiga (2022. aastal 5% väiksem kvartali keskmisest müügitulust). Suurem osa I kvartalis aset leidnud müügitulu kaotusest tuli jaanuarist, sest traditsiooniliselt on aasta I kvartal moekaubanduses hooajalise allahindluse tõttu nõrgem. Kolmas kvartal oli keskmisest veidi suurema müügiga (2022. aastal +22%).

Poolaastate tulemused on olnud viimastel aastatel üsna võrdsed. Sarnane trend on iseloomulik ka ärikasumile.

Personal

aasta 31. detsembri seisuga oli kontsernis 1616 töötajat, kellest 499 töötas jaemüügi segmendis. Ülejäänud töötajad tegutsesid tootmise, hulgimüügi, haldus- ja tugiteenuste valdkondades. 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli kontsernis 1602 töötajat, kellest 485 töötas jaemüügi segmendis.
aasta 12 kuu palgakulu koos maksudega oli 12 759 tuhat eurot (2021. aasta 12 kuud: 9 388 tuhat eurot).

AS-i Silvano Fashion Group ettevõtetes on ametis kõrge kvalifikatsiooniga professionaalsed spetsialistid, kellel on naistepesu valdkonnas pikaajaline töökogemus. Ärivaldkonna kasvavate nõudmistega kaasas käimiseks pöörab kontsern tähelepanu kõikide juhtimistasandite töötajate arendamisele ning kogu kollektiivi ja allhankijate koolitamisele, et kõik töötajad oleks suutelised täitma kontserni nõudmisi ja järgima oma töös kontserni terviklikku strateegiat.

AS Silvano Fashion Group töötab koos oma töötajate ja partneritega pidevalt selle nimel, et tagada kontserni kestlik edu. Kontserni personalipoliitika eesmärk on väärtustada, arendada ja austada kontserni töötajaid ühtsete põhimõtete järgi, mis hõlmavad personalijuhtimist ja planeerimist, läbimõeldud värbamis- ja valikuprotsessi ning sellele järgnevat eesmärgipärast ja motiveerivat arengut ning seda toetava keskkonna loomist. Kontsern lähtub tegutsemisprintsiibist, mille kohaselt põhineb äriedu lojaalsetel, pühendunud, eetilistel ja tulemusele orienteeritud töötajatel.

Olulised sündmused 2022. aasta jooksul ja kuni aastaaruande avaldamiseni

juunil 2022 toimus Silvano Fashion Groupi aktsionäride korraline üldkoosolek, kus võeti vastu järgmised otsused.
Kinnitati 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne.
Otsustati dividende mitte maksta ning kanda 2021. aasta puhaskasum jaotamata kasumisse.
Otsustati kinnitada "AS Silvano Fashion Group juhatuse liikme tasustamise põhimõtted".
aasta veebruaris sai alguse konflikt Venemaa ja Ukraina vahel. Selle tulemusena on kehtestanud mitmed riigid Venemaa ja Valgevene vastu sanktsioonid ning sanktsioonide nimekiri täieneb pidevalt. Hetkel Ukraina kriis kontsernile olulist mõju ei avalda, kuna praegu kehtestatud piiravad meetmed kontserni tegevusele kahjulikku mõju ei avalda ning kontserni tegevus jätkub harjumuspäraselt, välja arvatud Ukrainas, kus kogu tegevus 24. veebruaril 2022 peatati. 2022. aasta novembris müük Ukrainas taastus ning esimene JSC Lauma Lingerie toodetud partii saadeti LLC-le Silvano Fashion (Ukraina) teele 2022. aasta detsembris. 2023. aasta veebruaris läks teele juba teine partii.

Käesoleva raamatupidamise aastaaruande väljastamise kuupäeva seisuga ei olnud Venemaal ja Valgevenes toimuvas äritegevuses olulisi muutusi olnud.

Aruandeaastal jätkas AS Silvano Fashion Group oma kohapealse poevõrgu laiendamist Venemaal. 2022. aastal avas Silvano 5 (sh teine kauplus Sotšis) ja sulges 1 poe. 2023. aasta veebruaris avati esimene pood ka Peterburis.

AS-i Silvano Fashion Group aktsiad

	Nasdaq OMX Tallinna börs	Varssavi börs
ISIN	EE3100001751	EE3100001751
Väärtpaberi lühinimi	SFG1T	SFG
Nimekiri/segment	BALTIC MAIN LIST	MAIN LIST
Emitent	Silvano Fashion Group (SFG)	Silvano Fashion Group (SFG)
Nominaal	0,10 €	0,10 €
Emiteeritud väärtpabereid	36 000 000	36 000 000
Noteeritud väärtpabereid	36 000 000	36 000 000
Noteerimise kuupäev	20. mai 1997	23. juuli 2007

aasta 31. detsembri seisuga moodustas AS-i Silvano Fashion Group registreeritud aktsiakapital 3 600 000 eurot, mis jagunes 36 000 000 aktsiaks nimiväärtusega 0,1 eurot aktsia. Aktsiaraamat on elektrooniline ja seda hoitakse Eesti väärtpaberite keskregistris. Kontserni aktsiad on noteeritud Nasdaq OMX Tallinna börsi I-nimekirjas alates 20. maist 1997 ja põhinimekirjas alates 21. novembrist 2006 ning Varssavi börsil alates 23. juulist 2007.

Lihtaktsia omanikel on õigus dividendidele, kui ettevõte neid jagab. Iga lihtaktsia annab AS-i Silvano Fashion Group aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Aktsiad on vabalt võõrandatavad, neile ei ole ettevõtte põhikirjaga seatud mingeid piiranguid, nagu ei ole piiranguid seatud ka aktsiate üleandmisele ettevõtte ja aktsionäri vahel. Aktsionäridevahelistes lepingutes ei ole teadaolevalt piiranguid aktsiate üleandmisele.

Informatsioon AS-i Silvano Fashion Group aktsiate kohta

Aktsia näitajad	2018	2019	2020	2021	2022
Aktsiate arv aasta lõpu seisuga	36 000 000	36 000 000	36 000 000	36 000 000	36 000 000
Kaalutud keskmine aktsiate arv	36 000 000	36 000 000	36 000 000	36 000 000	36 000 000
Aktsia hind aasta lõpu seisuga, eurodes	2,31	2,17	1,56	1,965	1,12
Puhaskasum aktsia kohta, eurodes	0,3	0,3	0,04	0,25	0,33
Dividend aktsia kohta, eurodes	0,2*	n/a	n/a	n/a	n/a
Dividend puhaskasumi kohta	0,67	n/a	n/a	n/a	n/a
Hinna ja kasumi suhe	7,70	7,23	39,00	7,86	3,39

* Lisaks 2018. aasta eest makstud 0,20 euro suurusele dividendile aktsia kohta, maksis kontsern ka mitterahalisi dividende (st vähendas kapitali) 0,10 eurot aktsia kohta.

Aktsiate hind ja kauplemine

aastal langes AS-i Silvano Fashion Group aktsia hind 43% ning kontserni turuväärtus vähenes 30,42 miljoni euro võrra.

Aktsia kauplemisajalugu Nasdaq OMX Tallinna börsil	2018	2019	2020	2021	2022
Kõrgeim hind, eurodes	3,18	2,76	2,34	2,195	2,078
Madalaim hind, eurodes	2,27	2,08	1,37	1,55	0,6601
Sulgemishind, eurodes	2,31	2,17	1,56	1,965	1,12
Kaubeldud aktsiate arv	3 922 331	3 443 297	5 504 119	6 319 071	5 992 900
Käive, miljonites eurodes	10,72	7,96	9,35	10,95	6,55
Turuväärtus, miljonites eurodes	83,16	78,12	56,16	70,74	40,32

Aktsia hind ja kauplemisstatistika Nasdaq OMX Tallinna börsil 2022. aasta 12 kuu jooksul (eurodes)

aasta 12 kuu jooksul oli AS-i Silvano Fashion Group aktsia kõrgeim hind Nasdaq OMX Tallinna börsil 2,078 eurot ja madalaim hind 0,6601 eurot.

Aktsia kauplemisajalugu Varssavi börsil	2018	2019	2020	2021	2022
Kõrgeim hind, Poola zlottides	13,90	11,60	10,80	9,88	9,10
Madalaim hind, Poola zlottides	10,00	8,96	6,00	6,66	3,29
Sulgemishind, Poola zlottides	10,35	9,48	6,50	8,52	5,72
Kaubeldud aktsiate arv	513 511	268 377	68 573	115 488	261 426
Käive, miljonites Poola zlottides	5,87	2,89	0,52	0,93	1,20

Aktsia hind Varssavi börsil 2022. aasta 12 kuu jooksul (Poola zlottides)

aasta 12 kuu jooksul oli AS-i Silvano Fashion Group aktsia kõrgeim hind Varssavi börsil 9,10 Poola zlotti ja madalaim hind 3,29 Poola zlotti.

AS-i Silvano Fashion Group juhatuse liikmetel puudub ilma aktsionäride üldkoosoleku otsuseta (ja nende kehtestatud tingimusi järgimata) õigus uute aktsiate emiteerimiseks või oma aktsiate tagasiostuks. Lisaks sellele puuduvad siduvad kohustused kontserni ja töötajate vahel kompensatsioonide osas, mis kaasuvad ühinemiste ja ülevõtmistega lähtudes Väärtpaberituru seaduse peatükist 19.

Aktsionäride struktuur

aasta 31. detsembri seisuga oli AS-il Silvano Fashion Group 3585 aktsionäri (31. detsember 2021: 3389 aktsionäri).

Kõik AS-i Silvano Fashion Group aktsiad on nimelised lihtaktsiad. Iga lihtaktsia annab selle omanikule aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Aktsiatähti aktsionäridele ei väljastata. Kontserni aktsiaraamat on elektrooniline ja seda hoitakse Eesti väärtpaberite keskregistris.

Iga lihtaktsia annab selle omanikule õiguse osaleda kasumi jaotamisel proportsionaalselt aktsionäri aktsiate arvuga.

		31. detsember 2022		31. detsember 2021
Osalus	Aktsionäride arv	Häälte %	Aktsiate arv	Aktsionäride arv	Häälte %	Aktsiate arv
> 10%	2	47,54	17 115 798	2	47,36	17 049 804
1,0–10,0%	10	25,53	9 189 587	11	26,24	9 447 538
0,1–1,0%	45	13,88	4 997 800	41	13,49	4 856 686
< 0,1%	3 528	13,05	4 696 815	3 335	12,91	4 645 972
Kokku	3 585	100,00%	36 000 000	3 389	100,0%	36 000 000

Aktsiate jagunemine 2022. ja 2021. aasta 31. detsembri seisuga:

AS-i Silvano Fashion Group suurimad aktsionärid (häälte osakaal, %):

Kontserni suuraktsionärid seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsembriga 2021 on esitatud alljärgnevas tabelis:

	31. detsember 2022	31. detsember 2021
BALTPLAST AS	25,31%	25,14%
AS SEB Pank Clients	22,22%	22,22%
UNICREDIT BANK AUSTRIA AG	5,98%	4,64%
Clearstream Banking AG	3,00%	5,09%
SWEDBANK AS CLIENTS	2,93%	2,61%
NORDEA BANK ABP/NON TREATY CLIENTS	2,63%	2,11%
CITIBANK ( NEW YORK) / GOVERNMENT OF NORWAY	2,43%	2,43%
Krajowy Depozyt Papierow Wartošciowych S.A.	2,22%	2,13%
Olegs Radcenko	1,98%	2,05%
SWEDBANK AB CLIENTS	1,80%	1,18%
FIREBIRD REPUBLICS FUND LTD	1,28%	1,36%
INTERACTIVE BROKERS LLC Client Omnibus Account	1,28%	0,67%

Aktsionärid, kellele kuulus 2021. aasta 31. detsembri seisuga üle 1% kõigist häältest, STATE STREET BANK AND TRUST OMNIBUS ACCOUNT A FUND NO OM01, 2022. aasta 31. detsembri seisuga enam ühtegi aktsiat ei omanud, ning Hausman & Toran 2021. aasta 31. detsembri seisuga enam üle 1% hääleõigusest ei omanud.

Kuna hääleõiguste jagunemine ei lange tingimata kokku hääleõiguste seadusliku kuuluvusega, ei pruugi kontserni aktsionäride registrisse olla kantud kõik isikud, kellele kuulub üle 5% aktsiatega esindatud hääleõigusest.

Juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad aktsiad

ega ka 2021. aasta 31. detsembri seisuga juhatuse ja nõukogu liikmetele ühtegi aktsiat ei kuulunud. 2022. ja 2021. majandusaastal AS-i Silvano Fashion Group aktsiatega ühtegi tagasiostutehingut ei toimunud.

Dividendid

AS-il Silvano Fashion Group ei ole kohustust maksta oma aktsionäridele dividende. Juhatuse ja nõukogu ettepanekud kasumi jaotamise kohta lähtuvad ettevõtte finantstulemustest, kapitali juhtimise nõuetest, investeerimisvajadustest ja strateegilistest kaalutlustest. Kasumi jaotamise otsuse teeb aktsionäride korraline üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

Hea ühingujuhtimise tava

AS-i Silvano Fashion Group aktsiad on võetud kauplemisele Nasdaq OMX Tallinna börsil ja Varssavi börsil. Kontsernile kehtib kaks hea ühingujuhtimise tava eeskirja:

1) NASDAQ OMX Tallinna börsi ja Finantsinspektsiooni poolt vastu võetud Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi ka: HÜT)

2) ühingujuhtimise põhimõtted Varssavi börsil registreeritud ettevõtetele "Best Practice for GPW Listed Companies 2021" (edaspidi ka: GPW ÜP)

Lähtuvalt HÜT-ist ja GPW ÜP-ist peab kontsern kirjeldama oma juhtimistavasid hea ühingujuhtimise tava soovituste aruandes ning kinnitama selle vastavust või mittevastavust HÜT-ile ja GPW ÜP-ile. Kui kontsern HÜT-iga ja/või GPW ÜP-iga vastavuses ei ole, peab ta aruandes mittevastavust põhjendama. Ühingujuhtimise põhimõtted Varssavi börsil registreeritud ettevõtetele esitavad kontsernile samad nõudmised, kuna ettevõte on registreeritud ka Varssavi börsil. Varssavi börsi GPW ÜP sarnaneb Nasdaq OMX Tallinna börsi HÜT-iga.

Emaettevõtte juhatus ja nõukogu kinnitavad, et nad on teinud aruandeaasta jooksul oma parimate teadmiste kohaselt omalt poolt kõik tagamaks ettevõtte juhtimistavade vastavuse HÜT-iga ja GPW ÜP-iga kõigis olulistes punktides. Kui juhtimistavad juhatuse ja/või nõukogu arvates HÜT-i ja/või GPW ÜP-i sätetest 2022. aasta jooksul kõrvale kaldusid, on sellised hälbed põhjendatud allpool.

AS Silvano Fashion Group ei ole veel rakendanud kõigile kontserni kuuluvatele ettevõtetele mitmekesisuse põhimõtteid, nagu seda nõuab GPW ÜP-i punkt 2.1., kuna kontsern tegutseb paljudes erinevates seaduse- ja kultuuriruumides, millest suurem osa asub väljaspool EL-i. Ettevõtte kultuuris ja igapäevatöös järgime me mitmekesisuse põhimõtteid aga sellegi poolest, tagamaks kontserni kuuluvate majandusüksuste juhtorganites piisava mitmekesisuse, et erinevad arvamused ja vaated oleksid esindatud ja kõigil oleks vabadus tulla välja uute ideedega. Selline lähenemine toetab tegutseva juhtkonna otsuseid, juhatuse ja nõukogu juhtimise praktikaid ja järelevalvet ning seeläbi ka ettevõtete tulemusi. Suurenev mitmekesisus ja läbipaistvus aitavad oluliselt ka kontserni kõigi ettevõtete vastavates otsustavates organites toimuva võimaliku diskrimineerimise vastu võidelda ja toetada võrdset kohtlemist. Inimeste diskrimineerimine nende usu või veendumuste, puude, vanuse, soolise orientatsiooni, soo, rassi või etnilise päritolu pärast ei ole värbamisel või töösuhetes AS-i Silvano Fashion Group organisatsioonikultuuris vastuvõetav.

Aktsionäride üldkoosolek

Kontserni kõrgeim võimukandja on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosoleku pädevus, koosoleku korraldamise ja otsuste vastuvõtmise kord on sätestatud emaettevõtte põhikirjas. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas, erakorralisi üldkoosolekuid võib juhatus kokku kutsuda seaduses ettenähtud juhtudel. Üldkoosolekul on pädevus muuta põhikirja, valida nõukogu liikmeid ja otsustada nende tasu, määrata audiitor, kinnitada aastaaruanne ja kasumieraldised ning langetada otsuseid muudes põhikirjas ja seadustes ettenähtud küsimustes. Põhikirjas ei ole ettenähtud õigusi teistsuguste aktsiate kohta, mis looks hääletamisel aktsionäride vahel ebavõrdse olukorra. Üldkoosolek otsustab ettevõtte põhikirja muutmise seaduses sätestatud korras ning põhikirja muutmine jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse.

Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosoleku otsus võetakse vastu, kui üle poole koosolekul esindatud häältest on selle poolt, välja arvatud juhul, kui seaduses on nõutud suurem enamus. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.

Üldkoosoleku otsused avaldati Nasdaq OMX Tallinna börsi kodulehel, Varssavi Börsi kodulehel ja emaettevõtte kodulehel eesti ja inglise keeles.

juunil 2022 tegi AS Silvano Fashion Group aktsionäridele ettepaneku võtta aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused vastu koosolekut kokku kutsumata.

Üldkoosoleku teade avaldati 8. juunil 2022 NASDAQ OMX Tallinna börsi infosüsteemis aadressil https://nasdaqbaltic.com/statistics/en/instrument/EE3100001751/news?date=2022-06-29, Varssavi börsi infosüsteemis, AS Silvano Fashion Group kodulehel aadressil https://www.silvanofashion.com/investors/company announcements/ ning ajalehes Eesti Päevaleht.

juunil 2022 toimus AS-i Silvano Fashion Group aktsionäride korraline üldkoosolek, kus võeti vastu järgmised otsused.
Kinnitati 2021. majandusaasta aruanne.
Otsustati dividende mitte maksta ning kanda 2021. aasta puhaskasum jaotamata kasumisse.
Kinnitati "AS Silvano Fashion Group juhatuse liikme tasustamise põhimõtted".

AS-i Silvano Fashion Group juhatus tegi aktsionäridele ettepaneku võtta aktsionäride otsused vastu äriseadustiku § 299¹ kohaselt koosolekut kokku kutsumata. Kõik aktsionäride küsimused seoses esitatud otsuste ettepanekutega saadeti eelnevalt e-posti aadressile [email protected] kuni 16. juunini 2022. Aktsionäride otsuste hääletamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti 22. juunil 2022 NASDAQ CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpus. Aktsionäride otsuseid hääletati ajavahemikul 8. juunist kuni 29. juunini 2022 (kaasa arvatud). Kui aktsionär ei edastanud oma hääli, loeti, et ta hääletas otsuste vastu. Aktsionäril oli oma hääle andmiseks kaks võimalust:

1) Saata hääletamisperioodi jooksul e-posti aadressil [email protected] digitaalselt allkirjastatud või paberil allkirjastatud ja skaneeritud hääletussedel, mille oli täitnud hääletav aktsionär või tema volitatud esindaja.

2) Esitada või saata täidetud hääletussedel, mille hääleõiguslik aktsionär või tema volitatud esindaja oli käsitsi allkirjastanud, AS-i Silvano Fashion Group peakontorisse aadressil Tulika 17, 10613 Tallinn kell 9.00–12.00 (EET), nii et see jõudis kohale hiljemalt 29. juunil 2022 kell 16.00 (EET).

Paberkandjal allkirjastatud ja skaneeritud hääletussedelite saatmisel e-posti teel või paberkandjal allkirjastatud hääletussedelite saatmisel posti teel tuli saata koos hääletussedeliga ka koopia aktsionäri või tema esindaja isikut tõendava dokumendi (nt pass või ID-kaart) isikuandmete leheküljest. Aktsionäri esindajal tuli edastada ka kehtiv eesti- või ingliskeelne kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volikiri. Selleks võis aktsionär kasutada volikirja vormi, mis oli kättesaadav AS-i Silvano Fashion Group veebilehel aadressil www.silvanofashion.com. Kui aktsionär oli välisriigis registreeritud juriidiline isik, paluti tal edastada koopia väljavõttest vastava välisriigi äriregistrist, millest nähtus esindaja õigus aktsionäri esindada (seaduslik esindusõigus). Väljavõte pidi olema kas inglise keeles või tõlgitud eesti keelde vandetõlgi või vandetõlgiga samaväärse ametliku tõlgi poolt.

Üldkoosoleku otsused avaldati Nasdaq OMX Tallinna börsi kodulehel, Varssavi Börsi kodulehel ja emaettevõtte kodulehel eesti ja inglise keeles. 2022. aasta üldkoosoleku ülalnimetatud kirjeldust silmas pidades on ettevõte suuresti HÜT-ist ja GPW ÜP-ist kinni pidanud, teavitades aktsionäre ning kutsudes kokku ja korraldades üldkoosoleku.

Ettevõte ei ole vastavuses Eesti Finantsinspektsiooni väljastatud HÜT-i punktiga 1.3.3 "Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet)". Kuna AS-il Silvano Fashion Group ei ole tehnilisi vahendeid, mis võimaldaksid aktsionäride isiku tuvastamist, ei ole praegu võimalik üldkoosolekul sidevahendite kaudu osaleda. Ka GPW ÜP-i kohaselt (4.3.) on soovitatav kasutada üldkoosoleku läbiviimisel elektroonilise side vahendeid (otseülekanne, reaalajas kahepoolne suhtlus, hääletamise õiguse kasutamine kas isiklikult või volikirja alusel). Eespool kirjeldatud põhjustel kontsern nimetatud GPW ÜP-i soovitust ei rakenda. Lisaks ei rakenda kontsern eelnimetatud soovitust ka seetõttu, et selle rakendamisega kaasneksid tehnilised riskid. Aktsionäridele üldkoosoleku ajal suhtlemise võimaluse andmine koosolekul viibimata, kasutades elektroonilist sidevahendit, kätkeb endas nii tehnilisi kui ka õiguslikke riske, mis realiseerumisel võivad takistada üldkoosoleku nõuetekohast ja efektiivset läbiviimist. Eelkõige toob see endaga kaasa reaalse ohu, et tehnilised tõrked takistavad sujuvat kahepoolset suhtlust aktsionäridega, kes viibivad mujal kui koosolekuruumis. Seetõttu ei ole kontsern võimeline tagama ka tehnilise infrastruktuuri usaldusväärsust. Kontserni hinnangul võimaldavad kehtivad üldkoosolekutel osalemise reeglid aktsiatega seotud õiguste nõuetekohast ja tõhusat teostamist ning kaitsevad kõigi aktsionäride huve. Samuti ei ole kontsernini jõudnud aktsionäride sooviavaldust aktsionäride üldkoosoleku läbiviimiseks elektroonilise side vahendeid kasutades.

Kontsern ei võimalda vaadata ettevõtte kodulehel üldkoosoleku heli- ega videosalvestusi. Samuti ei võimalda kontsern jälgida üldkoosolekute reaalajas ülekandeid. Kontserni hinnangul tagab üldkoosolekute senine dokumenteerimise viis kontserni tegevuse läbipaistvuse ning kaitseb kõigi aktsionäride õigusi. Täpsemalt teeb kontsern kättesaadavaks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste sõnastuse jooksvate aruannete ja kodulehel avaldamise kaudu. Samal kujul tehakse kättesaadavaks ka täpsemad andmed hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta esitatud vastuväidete kohta. Nii saavad investorid hoida end kursis üldkoosoleku olulisemate osade ja seal arutatud küsimustega.

Juhatus

AS-i Silvano Fashion Group juhatus on ettevõtte juhtorgan, mis esindab ja juhib igapäevaselt emaettevõtte tegevust. Vastavalt ettevõtte põhikirjale võib juhatusse kuuluda üks kuni kolm liiget. Äriseadustiku kohaselt valib AS-i Silvano Fashion Group juhatuse liikmed nõukogu. Kellegi juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek. Vastavalt kontserni põhikirjale valitakse juhatuse liige kindlaks tähtajaks, mis kestab kuni kolm aastat. Juhatuse liikme kutsub juhatusest tagasi nõukogu. Nõukogu võib juhatuse liikme mis tahes põhjusel tagasi kutsuda.

Juhatuse liige võib juhatusest põhjusest sõltumata tagasi astuda, teatades sellest nõukogule.

aasta 31. detsembri seisuga oli juhatusel üks liige, Jarek Särgava, kuigi HÜT-i punkti 2.2.1 kohaselt peab olema juhatusel enam kui üks liige ning juhatuse liikmete seast valitakse juhatuse esimees. Kõik juhatuse otsused võetakse vastu kooskõlastatult emaettevõtte nõukoguga. Emaettevõtte juhatamisel toimub tihe koostöö tütarettevõtete juhtkondade ja asjakohaste valdkondade juhtidega. Kontsern usub, et selline jaotus kaitseb kõige paremini kõigi aktsionäride huve ning tagab kontserni kestlikkuse. Nõukogu hinnangul on kontserni juhtimine ühe juhatuse liikmega selgem ja läbipaistvam ning seni ei ole nõukogu pidanud täiendava juhatuse liikme valimist vajalikuks.

Ametisse asumisel allkirjastab juhatuse liige kontserniga juhatuse liikme lepingu või teenuste osutamise lepingu kontserni kuuluva ettevõttega, mille ülesandeid see liige täidab. Need lepingud määravad kindlaks juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutuse ning sätestavad põhitasu maksmise. Juhatuse liikme tasu on lepitud kokku vastavalt tema ülesannetele ja talle määratud tegevustele, ettevõtte hetkeseisundile ja tulevikuprognoosidele. Täpsem ülevaade juhatuse liikmele makstavast tasust on toodud Tasustamisaruandes. Juhatuse liikmed on teavitanud emaettevõtet oma tööst teistes majandusüksustes, mis ei ole kontserni liikmed, või nende juhatustes. Ükski juhatuse liige ei ole kontserniga otseses konkurentsis. Juhatuse liikmete ja kontserni vahel ei ole huvide konflikti ning juhatuse liikmete teatud huvid ja nende osalemine teistes juhtorganites ei riku konkurentsikeeldu. Lisaks on juhatuse liikmed võtnud oma lepingutega endale kohustuse konkurentsikeeldu mitte rikkuda.

Veel enam, kontserni sisekorraeeskiri sätestab, et ükski juhatuse liige ega töötaja ei tohi oma enda huvides ja tööga seoses kolmandatelt isikutelt nõuda või neilt vastu võtta raha või muid hüvesid ega teha kolmandatele isikutele ebaseaduslikke või ebamõistlikke teeneid.

Nõukogu

Nõukogu ülesandeks on emaettevõtte tegevuste plaanimine, äri organiseerimine ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamine. Emaettevõtte nõukogu liikmed valib aktsionäride üldkoosolek.

Nõukogul on sõltuvalt üldkoosoleku otsusest kolm kuni viis liiget, kes valitakse ametisse kuni viieks aastaks. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, ent mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul.

aasta 31. detsembri seisuga kuulus emaettevõtte nõukogusse viis liiget: Toomas Tool (esimees), Stephan Balkin, Mari Tool, Risto Mägi ja Triin Nellis. Nõukogu hetkekoosseis on üleval ka emaettevõtte koduleheküljel.

Vastavalt HÜT-i punktile 3.2.2. olid rohkem kui pooled nõukogu liikmetest sõltumatud. Hetkel on kontsern vastavuses nõudega, mille kohaselt peavad vähemalt pooled nõukogu liikmed olema sõltumatud, nagu on sätestatud HÜT-i punktis 3.2.2. GPW ÜP-i punkt 2.3. samuti nõuab, et vähemalt kaks nõukogu liiget vastaksid sõltumatuse kriteeriumile ja AS Silvano Fashion Group täidab seda nõuet.

Nõukogu liikmed valivad ja määravad ametisse esimehe. Alates 15. novembrist 2012 on nõukogu esimees olnud Toomas Tool.

HÜT-i punkt 3.2.5. ütleb: "Nõukogu liikme tasu suurus avaldatakse hea ühingujuhtimise tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasud (sh lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved)." AS-i Silvano Fashion Group nõukogu liikmete tasu otsustati 3. mail 2019 aktsionäride üldkoosolekul. Tasu koosneb 2000 eurost, mis on iga nõukogu liikme igakuine brutotasu, ning 5000 eurost, mis on nõukogu esimehe bruto kuutasu. Nõukogust lahkuvatele liikmetele lahkumiskompensatsiooni ei maksta.

HÜT-i punkt 3.3.2. ütleb: "Hea ühingujuhtimise tava aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktid koos igakordsete lahendustega." Emaettevõte juhatus ei tea ühestki huvide konfliktist nõukogu liikmete ja kontserni vahel.

Aruandeaasta jooksul toimus kokku 6 nõukogu koosolekut. Suurem osa kontserni nõukogu liikmetest osales enam kui pooltel nende ametiaja jooksul toimunud nõukogu koosolekutel.

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatus ja nõukogu teevad tihedat koostööd. Juhatus ja nõukogu peavad ühiseid koosolekuid, et arutada kontserni strateegiat, ning vahetavad omavahel pidevalt kontserni strateegilise arenguga seotud teavet. Sellistel koosolekutel teavitab juhatus nõukogu mis tahes kõrvalekaldumistest kontserni plaanidest ja eesmärkidest ning nende põhjustest. Vajadusel kohtuvad nõukogu esimees ja juhatuse liikmed, et omavahel teavet vahetada. Teabevahetusega seoses rakendatakse ettevõttesiseseid eeskirju, mis sätestavad ettevõttesisese teabe hoidmise ja avaldamise ning emaettevõtte aktsiatega tehtavate tehingute korra.

Juhatus hoiab nõukogu kursis AS Silvano Fashion Group äritegevuse ja tegevusplaanidega seotud põhiliste asjaolude, kaasnevate riskide ja nende haldamisega.

majandusaastal ühtegi huvide konflikti ei esinenud.

Teabe avaldamine

Alates emaettevõtte registreerimist Nasdaq OMX Tallinna börsil ja Varssavi börsil on emaettevõte järginud börside poolt kehtestatud teabe avalikustamise nõudeid, et luua emaettevõtte aktsionäridele võrdsed tingimused.

Emaettevõtte koduleht on saadaval aadressil www.silvanofashion.com. Aktsionäridele mõeldud teave on kergesti leitav alamleheküljelt http://www.silvanofashion.com/investors, kus on avaldatud üldkoosolekutega seotud materjalid, sh teated, päevakorrad, otsused, aastaaruanded, teave nõukogu liikmelisuse ja audiitorite kohta ning muu asjakohane teave. Materjalid on kättesaadavad eesti ja inglise keeles.

Emaettevõte on avaldanud oma koduleheküljel kõik kontserniga seotud faktid ja hinnangud, mis on avalikustatud finantsanalüütikutele või teistele isikutele.

Emaettevõte avaldab kõik teated emaettevõtte koduleheküljel ning Nasdaq OMX Tallinna börsi kodulehel eesti ja inglise keeles, Varssavi börsi kodulehel avaldatakse teave inglise keeles.

HÜT-i osa 5.6. ütleb: "Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel." Vastavalt Nasdaq OMX Tallinna börsi reeglitele, avaldab AS Silvano Fashion Group kõik materjalid ja hinnatundliku teabe esmalt läbi börsisüsteemi. Analüütikutega kohtumistel avaldatud teave piirdub varasemalt avaldatud teabega. Kõik avaldatud teave, sh kohtumiste esitlused, on saadaval kontserni koduleheküljel (www.silvanofashion.com), kus on olemas ka kontaktandmed, kust saab rohkem teavet. Kohtumiste graafiku avaldamine kontserni koduleheküljel ei ole hetkel asjakohane. Reeglina ei saa emitent võimaldada teistel aktsionäridel analüütikute ja institutsionaalsete investoritega peetavatel kohtumistel osalemist. Tagamaks koosolekute objektiivsuse ja neutraalsuse, järgivad institutsionaalsed investorid sise-eeskirju, mis ei luba kolmandaid isikuid sellistele koosolekutele.

Auditikomitee

AS-il Silvano Fashion Group on auditikomitee, kelle protseduurireeglid kinnitab nõukogu. Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust ning konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsessi. Samuti teeb komitee ülaltoodud ülesannetega seotud ettepanekuid probleemide ja ebatõhususe vältimiseks või kõrvaldamiseks. Auditikomitee peab andma oma tegevustest aru nõukogule, kelle ülesandeks on ka auditikomitee liikmete valimine ja tagasi kutsumine. Auditikomiteel on kaks kuni viis liiget ning nad valitakse ametisse määramata ajaks. Auditikomitee liikmetele komiteesse kuulumise eest tasu ei maksta. Auditikomitee on hetkel kaheliikmeline: sinna kuuluvad Otto Tamme ja Risto Mägi.

Finantsaruandlus ja auditeerimine

AS-i Silvano Fashion Group juhatusel on kohustus korraldada kontserni sisekontrolli ja riskijuhtimist viisil, mis tagaks avalikustatavate finantsaruannete täpsuse. Finantsaruandluse protsessiga seotud sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide eesmärk on tagada kontserni finantstulemuste ühtlustatud ja usaldusväärne aruandlus, mis on kooskõlas kohaldatavate seaduste ja määrustega ning kontserni kinnitatud arvestus- ja aruandluspõhimõtetega. Riskijuhtimise põhimõtted on määratletud kontserni riskijuhtimise raamistikus, mis sätestab riskide tuvastamise, hindamise, prioriseerimise ja maandamisega seotud tegevused ning valdkonnaga seotud mõisted, rollid ja vastutused. Täiendavalt on riskijuhtimise ja sisekontrolli tegevused korraldatud kontserni ja selle tütarettevõtete töökorraldustega, mis kirjeldavad erinevate protsesside toimimist.

Kontserni finantsvaldkond koos raamatupidamis- ja juhtimisarvestusega on kontserni finantsjuhi haldusalas, kes vastutab finantsaruandluse riskide tuvastamise ja hindamise eest ning määratleb finantsaruandlusega seotud põhimõtted. Finantsaruandluse protsesse ja süsteeme arendatakse pidevalt. Riskianalüüs viiakse läbi igal aastal. Nimetatud riskianalüüs on aluseks järelevalve- ja kontrollimeetmete edasisele arendamisele ning aruandluse kontrollidele, et vältida riskide realiseerumist.

AS-i Silvano Fashion Group juhatus avaldab kord aastas aastaaruande ning finantsaasta jooksul ka vahearuandeid. Juhatuse ja nõukogu poolt allkirjastatud aastaaruanne edastatakse ülevaatuseks aktsionäridele. Kontserni konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Audiitor (Ernst & Young Baltic AS) auditeerib kontserni konsolideeritud aastaaruannet viiendat aastat järjest.

Kontserni audiitor osutas kontsernile 2022. aasta jooksul Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud maksuteenuseid.

HÜT-i punkt 6.2.1. ütleb: "Samuti avaldatakse tasu, mida emitent selliste teenuste eest audiitorile on maksnud või maksab." Kontsern ei avalda audiitorile makstava tasu suurust, kuna kontserni arvates ei muuda selle mitteavaldamine auditit koostanud audiitori aruande usaldusväärsust.

HÜT-i punkt 6.2.4. ütleb: "Lepingu alusel kohustub audiitor avaldama nõukogule ja üldkoosolekule temale tavapärase auditi teostamise käigus teatavaks saanud asjaolud, mis osutavad hea ühingujuhtimise tava mittejärgimisele juhatuse või nõukogu poolt. Nimetatud asjaolude kohta koostab audiitor märgukirja, mis esitatakse emitendile koos audiitori järeldusotsusega. Audiitor ei kajasta märgukirjas asjaolusid, mida juhatus on hea ühingujuhtimise tava aruandes selgitanud." Audiitorettevõtte poolt allkirjastatud leping allub rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele, Eesti auditeerimiseeskirjale ning audiitorettevõtte riskihalduspoliitikatele, mis ei nõua, et audiitor esitaks emitendi hea ühingujuhtimise tavale mittevastavuse kohta märgukirja. Sellele vastavalt ei sisalda AS-i Silvano Fashion Group ja tema audiitorettevõtte vahel sõlmitud leping vastavat punkti ning audiitor sellist märgukirja ei esita.

Meie hinnangul oli 2022. aastal läbiviidud finantsaudit asjakohaste regulatiivsete nõuete ja rahvusvaheliste standarditega kooskõlas ning vastas meie ootustele. Ernst & Young Baltic AS on tutvustanud meile auditeerimise tulemusi nii vaheauditite käigus kui ka enne lõppauditi vandeaudiitori aruande väljastamist. Sõltumatu vandeaudiitori aruanne on toodud lehekülgedel 77–82.

Ettevõtte sotsiaalne vastutus

AS Silvano Fashion Group on teadlik oma erilisest vastutusest kogukonna ja keskkonna ees. Seetõttu on meie korporatiivstrateegia ja äritegevus lisaks majanduskasvule suunatud ka ökoloogilistele ja sotsiaalsetele väärtustele. Kontserni jaoks tähendab see mitmeid teemasid, millesse pühendumine aitab toetada töötajate tervist ja professionaalset arengut ning tegevusi keskkonna ja ökosüsteemi kaitseks.

Kestlik ettevõtlus

AS Silvano Fashion Group töötab koos oma töötajate ja partneritega pidevalt selle nimel, et tagada kontserni kestlik edu. Seetõttu on ettevõtte äristrateegia keskendunud kaubamärgi väärtuse pikaajalisele tõstmisele, jätmata tähelepanuta seejuures ka klientide ja kapitaliturgude lühiajalisi nõudmisi.

Keskkonnaalane vastutus ja kestlik tootmine

AS Silvano Fashion Group on teadlik oma kohustusest hoida loodust ja keskkonda tulevaste põlvede jaoks ning püüab pidevalt parandada nii oma töötajate kui ka oma tegevuspiirkonnas elavate inimeste elujärge ja oma toodetavate kaupade kvaliteeti, pühendudes järgmisele:

Järgime nii riiklikke kui rahvusvahelisi keskkonnakaitse alaseid seadusi.
Toodame kaupu maksimaalse ökoloogilise tõhususega, tarbides materjale ja ressursse kokkuhoidlikult.
Vähendame keskkonnamõjusid ning jäätmete tekitamist, parandades kasutuses olevaid ja võttes kasutusse uusi ressursisäästlikke, madala jäätmetekkega või üldse jäätmevabu tehnoloogiaid.
Täiendame pidevalt töötajate keskkonna- ja ökoloogiaalaseid teadmisi.
Parandame praegust keskkonnajuhtimissüsteemi, hinnates ja arendades seda pidevalt edasi.
Teavitame avalikkust ja partnereid regulaarselt juhtkonna ja töötajate võetud meetmetest keskkonna kaitseks ja tootmisprotsesside ökoloogiliselt efektiivsemaks muutmiseks.

AS Silvano Fashion Group peab enda kohustuseks pakkuda tooteid, mis mitte ainult ei rahulda klientide vajadusi, vaid hoiavad ka keskkonda. Seda silmas pidades järgivad AS-i Silvano Fashion Group ettevõtted rahvusvaheliselt tunnustatud tootmisstandardeid nagu Oeko-Tex, REACH, ISO, EAC ja GOST R ning seda nii tooraine kui ka lõpptoodete puhul.

Oeko-Tex®-i standard 100 on kõikjal maailmas tunnustatud sertifitseerimissüsteem töötlemata, poolvalmis ja valmis tekstiiltoodetele kõikidel töötlemistasanditel. See näitab, et toode on ohutu ja kliendid saavad seda usaldada. Kui tekstiiltootel on STANDARD 100 märgis, võib klient olla kindel, et selle toote kõiki komponente ehk iga niiti, nööpi ja muid osi on testitud ohtlike ainete suhtes ning toode on inimese tervisele ohutu. Oeko-Texi sertifikaadiga kaasneb ka regulaarne audit, mis viiakse läbi iga kolme aasta tagant. Kõik Oeko-Texi standarditele vastavad tooted vastavad automaatselt ka REACH-i (kemikaalide registreerimise, hindamise ja autoriseerimise) määruse nõuetele. Määruse eesmärk on kaitsta paremini inimeste tervist ja keskkonda kemikaalidest tuleneda võivate ohtude eest, suurendades samal ajal EL-i keemiatööstuse konkurentsivõimet.

ISO standardite puhul on tegemist üldtunnustatud kvaliteedistandarditega. ISO loob dokumente, millega kehtestatakse nõuded, spetsifikatsioonid, suunised või omadused, mida järjepidevalt kasutades on võimalik tagada, et materjalid, tooted, protsessid ja teenused on oma eesmärgipäraseks kasutamiseks sobivad. AS-is Silvano Fashion Group rakendatakse järgmiseid ISO standardeid:

1. Kvaliteedijuhtimise standardid, mis aitavad efektiivsemalt töötada ja vähendada toodetega seotud probleeme;
1. Keskkonnajuhtimise standardid, mis aitavad vähendada keskkonnamõjusid ja jäätmeid ning olla säästvamad;
1. Töötervishoiu ja ohutuse standardid, mis aitavad vähendada tööõnnetusi.

CJSC Milavitsa võttis kasutusele standardile ISO 14000 vastava keskkonnajuhtimissüsteemi juba aastal 2003. Hiljem, 2009. aastal saadi ISO 14001 sertifikaat (2005. aasta versioon). Aastal 2006 sai CJSC Milavitsa töötervishoiu ja ohutuse juhtimissüsteemi standardi BS OHSAS 18001:2007 sertifikaadi. 2009. aastal saadi BS OHSAS 18001:2007 aasta 2007 sertifikaat. Aastal 2018 sertifitseeriti töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise süsteem vastavalt standardile BS OHSAS 18001 ja ISO 14001 2015. aasta versioonile. 6. juunil 2018 saadi sertifikaadid TIC 15 104 151343 ja TIC 15 116 12364, mis tõestavad integreeritud süsteemi vastavust standarditele ISO 14001:2015 ja BS OHSAS 18001:2007. 13. juulil 2021 sai CJSC Milavitsa ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaadi. AS-i Silvano Fashion Group teine tütarettevõte Lauma Lingerie sai ISO 14001:1996 keskkonnastandardi sertifikaadi ja ISO 9001:2000 kvaliteedijuhtimise sertifikaadi juba aastal 2003.

EAC sertifikaat on vastavusdokument, mis on vajalik toodete impordiks ja müügiks Euraasia tolliliidu riikides. EAC sertifikaate väljastavad EAC majandusühenduse liikmete ehk Venemaa, Valgevene, Kasahstani, Armeenia ja Kõrgõzstani asjakohaste asutuste poolt akrediteeritud sõltumatud sertifitseerimisasutused ja nende laborid.

GOST sertifikaatide näol on tegemist riikliku standardiga ehk dokumendiga, mis tõendab, et toode vastab Venemaa kvaliteedi- ja ohutusnõuetele (GOST R, GOST EN, GOST R IEC, GOST R ISO jne). AS-i Silvano Fashion Group jaoks on need sertifikaadid kohustuslikud, kuna neid nõutakse toodete importimiseks ja müümiseks Venemaal.

Konkreetsetel turgudel rakenduvad kontserni kuuluvatele ettevõtetele ka turuspetsiifilised sertifikaadinõuded, mida järgida.

Sotsiaalne vastutus ja sotsiaalsed algatused

AS Silvano Fashion Group teadvustab oma vastutust nii oma töötajate kui ka äripartnerite elu ja tervise eest, püüab alati parandada tööohutust ja töötingimusi, pühendudes järgmisele:

Jälgime nii riiklikke kui rahvusvahelisi tööjõu õiguste kaitse alaseid seaduseid.
Garanteerime oma töötajatele turvalised töötingimused: märkame ja analüüsime regulaarselt seotud riske, teeme kõik vajaliku ning eraldame vajalikud ressursid, et viia ohtlike ja kahjulike asjaolude negatiivset mõju töökohas miinimumini.
Parendame pidevalt töötajate töötingimusi ning tagame tervise toetamise programmi abil töötajatele sotsiaalse toe.
Hoolitseme töötajate tervise eest, ennetades tööga seotud haigusi ning tagades tervise toetamise programmi raames meditsiinilise abi.
Kasutame tänapäevaseid seadmeid ja uusi tehnoloogiaid, et tagada ohutud töötingimused ning kõrge tootlikkuse.
Tagame töötajate rahulolu, motivatsiooni ja pühendumise, investeerides professionaalsetesse koolitustesse ja haridusse.
Viime läbi standardseid arenguvestlusi kõigis ärivaldkondades, et tuvastada ja toetada isikliku arengu ning karjäärivõimalusi iga töötaja jaoks.

Lisaks sellele tunnetavad AS Silvano Fashion Group ja tema suurim tütarettevõte CJSC Milavitsa vastutust regiooni üldise arengu ja kohalike elanike heaolu eest Valgevenes, keskendudes peamiselt lastele, noortele ja sportlastele, toetades nende haridust, aidates neil veeta vaba aega heades tingimustes ning luues võimalusi professionaalse spordiga tegelemiseks.

AS Silvano Fashion Group usub, et kohalike kogukondade toetamine ja tervislike eluviiside propageerimine annab pikaajalise positiivse panuse terve, majanduslikult aktiivse ja keskkonnateadliku ühiskonna loomisesse. 2022. aastal toetas AS Silvano Fashion Group koole, puuetega inimeste keskusi, hooldekodusid, heategevusorganisatsioone, kõrgkoole, noorte spordiklubisid, tööstustöötajate ametiühinguid jne.

AS Silvano Fashion Group pöörab erilist tähelepanu ka töötajate heaolule. Seetõttu pakub ta töötajate lastele terviselaagrites vaba aja veetmise ja tervise parandamise tegevusi, korraldab töötajatele ja nende lastele kultuuriüritusi ning pakub toetusi ja muid sotsiaalseid hüvesid.

Inimõiguste kaitse

AS Silvano Fashion Group on jätkuvalt pühendunud ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni järgimisele ning aitab saavutada deklaratsiooni eesmärke, tagades inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kõigis oma tegevustes.

Korruptsioonivastane võitlus

AS Silvano Fashion Group peab korruptsiooniks ametipositsioonist tuleneva võimu kuritarvitamist isikliku kasu saamise eesmärgil ning on seisukohal, et korruptsioon ohustab demokraatiat ja inimõigusi, õõnestab head valitsemistava, sotsiaalset õiglust, kahjustab riikide konkurentsivõimet ja majandusarengut ning ohustab demokraatlikke institutsioone ja ühiskonna moraalseid alustalasid. Kontserni peamine eesmärk on korruptsiooni ennetamine, kuid märkimisväärset tähelepanu pööratakse ka igapäevase tegevuse kontrollimisele. Peamisteks relvadeks korruptsioonivastases võitluses on huvide konflikti vältimine, läbipaistvuse tagamine ja korruptsioonialase teadlikkuse suurendamine kontsernis. Peamised korruptsiooni vormid, mille ennetamisega kontsern tegeleb, on järgmised:

Altkäemaks ehk pistis;
Ametiseisundi või mõjuvõimu kuritarvitamine;
Huvide konflikt;
Onupojapoliitika;
Omastamine;
Oskus- või siseteabega kauplemine või selle kasutamine isiklikes huvides.

Korruptsiooniga võitlemisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

Töötajatega suheldes annavad kontserni kuuluvate ettevõtete juhid neile selgelt mõista, et kontsernis ei aktsepteerita ühtegi korruptsioonivormi ning igasugune korruptsioon on kontserni eetiliste tõekspidamistega vastuolus.
Kontsern lähtub eetilisest, õiglasest ja läbipaistvast äritegevusest ning rakendab meetmeid, mis sellele kaasa aitavad (nt eeskirjad, juhised, lepingud, deklaratsioonid jne).
Suhetes äripartneritega järgivad mõlemad pooled igakülgselt korruptsiooni ennetamise põhimõtteid.
Korruptsioonijuhtumite ilmnemisel edastatakse asjakohane teave viivitamata politseile või prokuratuurile.

Kvaliteedijuhtimine

Kõrgekvaliteediline äri- ja juhtimismudel on üks AS-i Silvano Fashion Group kalleimatest varadest. Nende eesmärgiks on arendada äriprotsesse, tavasid ja süsteeme, mis tuginevad järjepideva täiustamise põhimõttel ning on vastavuses kliendi vajaduste ja ootustega. Kvaliteediarendus on järjepidev protsess, kus igal töötajal on oma kindel roll. Eriti rõhutab kontsern kliendi tagasiside töötlemise vajalikkust, et vajalik teave jõuaks võimalikult kiiresti õige töötajani ning parandus- ja ennetavate meetmete rakendamine oleks võimalikult efektiivne.

AS-i Silvano Fashion Group suurim tütarettevõte CJSC Milavitsa oli esimene Valgevene ettevõte, mis sai sertifitseeritud juhtimissüsteemi ning seda juba aastal 1996. ISO 9000 sertifikaat saadi aastal 2003 vastavalt rahvusvahelisetele kvaliteedistandarditele. Kuna nõuded 2009. aastal muutusid, sertifitseeriti CJSC Milavitsa ka uue sertifikaadi ISO 9001 nõuete järgi. CJSC Milavitsa on standardi järgi tegutsenud aastaid. Aastal 2018 läbis ettevõte edukalt sertifitseerimisauditi, mille eesmärk oli kontrollida ettevõtte vastavust standardi STB ISO 9001-2015 nõuetele. 11. juunil 2021 sai CJSC Milavitsa ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaadi, esmase sertifitseerimise kuupäev oli 11. juuni 2003.

Taksonoomia

Seoses EL-i taksonoomiamääruse artiklis 8 sätestatud aruandluskohustusega on AS Silvano Fashion Group analüüsinud kõiki kontserni tegevusi ning võrrelnud neid delegeeritud kliimamääruses¹ kirjeldatud tegevustega, et teha kindlaks EL-i taksonoomiamääruse kohaselt aruandluskohustust tekitavad tegevused.

Taksonoomia tingimustele vastavate tegevuste kindlakstegemiseks (nii EL-i kui ka kolmandates riikides) vaatas AS Silvano Fashion Group läbi kõik EL-i taksonoomias toodud majandustegevused. Raamistikuna kasutati EL-i majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) koode. Praegu ei kata kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgid kõiki majandustegevusi ja sektoreid.

Analüüsi tulemusena selgus, et AS-i Silvano Fashion Group põhitegevusalad (NACE C14.14 ) ei kuulu praegu EL-i taksonoomia kohaldamisalasse.

KÄIVE – analüüsi kohaselt on 0% AS-i Silvano Fashion Group käibest seotud taksonoomias käsitletud majandustegevustega. Seetõttu hõlmab 2022. aasta keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avaldatud informatsioon vaid väga väikest osa AS-i Silvano Fashion Group tegevustest (NACE kood C14.14).

¹ Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke

KAPITALIKULUD – arvestades eeltoodut, on teinud AS Silvano Fashion Group kindlaks kapitalikulud, mis on seotud AS-i Silvano Fashion Group kinnisvara ehitamise ja renoveerimisega. Kokku moodustavad need kapitalikulud 2 554 000 eurot (kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja nimetaja vastavalt EL-i taksonoomia määratlusele). Kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja lugeja arvutamiseks analüüsiti kriteeriumitele vastavaid lisandumisi ning jagati need määruse lisades 1 ja 2 loetletud tegevustele koos asjakohaste kontrollimeetmetega, nagu tõepärasuse kontroll ja kooskõlastav võrdlemine, et vältida topeltarvestust. Kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja lugeja on 834 000 eurot, mis koosneb peamiselt hoonete ehitamise ja renoveerimisega seotud, kriteeriumitele vastavatest kulutustest, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamisele (lisa 1). Seega näitab saadud kapitalikuludega seotud peamine tulemusnäitaja, et kontserni tegevustest 32,7% on taksonoomias käsitletud ja 67,3% mitte.

TEGEVUSKULUD – tegevuskulusid võib seostada tegevustega, nagu teadus- ja arendustegevus, lühiajalised rendilepingud, hooldus ja remont jne. Kuigi AS Silvano Fashion Group on rakendanud oma tegevuse jätkusuutlikumaks muutmiseks mitmesuguseid meetmeid, ei peeta nendega seotud tegevuskulusid AS-i Silvano Fashion Group kõikide tegevuskulude kontekstis oluliseks. Seega on taksonoomia tingimustele vastavate tegevuskulude osakaal ümardatuna lähima protsendini 0%.

Edasised arengud EL-i õigusaktides võivad mõjutada seda, milliseid AS-i Silvano Fashion Group tegevusi taksonoomia puudutab.

Juhtimismudel

AS Silvano Fashion Group plaanib muuta jätkusuutlikkuse kontserni strateegiliseks fookusvaldkonnaks. Kõigis kontserni kuuluvates ettevõtetes on moodustatud juba spetsiaalsed osakonnad/allüksused, mis vastutavad sobivate müüjate ja tarnijate valimise, lepingute haldamise, hinnaläbirääkimiste, hankeprotsessi, optimeerimise ning muude juhtimisküsimuste eest.

Tarneahel

AS Silvano Fashion Group peab jätkusuutlikkusriske tarneahelas üheks oma peamiseks prioriteediks. Seetõttu on meie jaoks äärmiselt oluline tagada, et meie pakutavad tooted ei oleks toodetud sunniviisilise töö käigus või sobimatutes töötingimustes ega avaldaks negatiivset mõju keskkonnale. AS Silvano Fashion Group järgib kogu tarneahelas kohalikke tööaega, miinimumpalka ja keskkonnanõudeid reguleerivaid seadusakte.

Jäätmekäitlus

AS-is Silvano Fashion Group pööratakse palju tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning otsitakse neile lahendusi. Rannariiete ja aluspesu tootmine on valdkond, kus tekib märkimisväärne kogus tekstiilijäätmeid – nii praagi kui ka tootmisjäätmete näol. Võime uhkusega öelda, et kõigis meie üksustes on olemas jäätmete liigiti kogumise süsteemid ning me püüame taaskasutust igati propageerida. Selle saavutamiseks tegeleb AS Silvano Fashion Group igapäevase tegevuse käigus tekkivate kõrvalsaaduste vähendamise ja taaskasutamise ning materjalide ringlussevõtuga.

Energiatõhusus

Viimaste aastate jooksul on AS Silvano Fashion Group oluliselt parandanud oma energiakasutuse tõhusust. Üks viimaseid arenguid oli üleminek LED-valgustusele kõikides AS-i Silvano Fashion Group kuuluvate ettevõtete ruumides. Kõik AS-i Silvano Fashion Group tootmispinnad on nüüd varustatud LED-valgustussüsteemidega, mis tõstab oluliselt kontserni tehaste energiatõhusust.

Lisaks on AS Silvano Fashion Group teinud kontserni tootmispindadel ka muid parendustegevusi, paigaldades näiteks soojustagastusega ventilatsioonisüsteeme ning automatiseeritud süsteeme soojusenergia tarbimise reguleerimiseks. Samuti on paigaldanud AS Silvano Fashion Group kontserni tootmisüksustesse päikesepaneele.

Tasustamisaruanne

Käesolev tasustamisaruanne on koostatud kooskõlas Eesti väärtpaberituru seadusega ning annab ülevaate AS-i Silvano Fashion Group juhatuse liikmele makstud tasudest. Väärtpaberituru seaduse tähenduses on AS-i Silvano Fashion Group juht juhatuse liige Jarek Särgava.

Tasustamisaruande eesmärk on anda terviklik ja selge ülevaade juhile makstud tasudest.

Juhatuse liikme tasu

aastal (ka 2021. aastal) oli AS-i Silvano Fashion Group juhatus üheliikmeline.

Juhatuse liikme lepingu alusel on makstud Jarek Särgavale 2022. aastal igakuist põhitöötasu 3 tuhat eurot (2021. aastal: 1 tuhat eurot) ja aastatasu kogusummas 36 tuhat eurot (2021. aastal: 12 tuhat eurot). Lisaks sellele on Jarek Särgava ka AS-i Silvano Fashion Group Venemaal asuva tütarettevõtte JSC Metropolitan Trade Company Milavitsa tegevjuht. Jarek Särgava ülesanded ja töötasu tegevjuhina on täpsemalt määratletud temaga sõlmitud ametilepingus, milles ettevõtet JSC Metropolitan Trade Company Milavitsa esindas nõukogu esimees Toomas Tool. Ametilepingu tingimuste kohaselt töötab Jarek Särgava osalise koormusega (0,25 täistööaja ekvivalenti) ning selle eest makstakse talle põhitöötasu, mis on fikseeritud vene rublades ja on 189 tuhat rublat kuus (2021: 167 tuhat rublat). Lisaks võib Jarek Särgava saada tulemustasu aasta töötulemuste alusel ja vastavalt nõukogu otsusele.

Juhatuse liikme Jarek Särgava tasu

Tuhandetes eurodes	2020	2021	2022
Tasu kokku	36,40	35,20	63,40
sh põhitöötasu1	36,40	35,20	63,40
sh tulemustasu	0,00	0,00	0,00

¹Põhitöötasu on arvestatud brutotasuna.

Aastate 2018–2019 eest arvestatud tasu ei erine oluliselt ülaltoodud summadest.

Juhatuse liikme Jarek Särgava tasude ning AS-i Silvano Fashion Group finantstulemuste ja täistööajaga töötavate töötajate keskmise töötasu aastane muutus:

	2018	2019	2020	2021	2022
Ärikasumi muutus	27%	-28%	-17%	23%	13%
Juhi tasu kasv1	-8%	2%	-9%	-3%	86%
sh põhitöötasu kasv	-8%	2%	-9%	-3%	86%
sh tulemustasu kasv	0%	0%	0%	0%	0%
Täistööajaga töötavate töötajate keskmise töötasu kasv2	-9%	15%	-18%	1%	44%

¹Tasu muutus on mõjutatud EUR/RUB kursside kõikumistest, kuna osa juhatuse liikme tasust on fikseeritud Vene rublades.

²Täistööajaga töötavate töötajate keskmine töötasu on saadud jagades lisas 23 "Üldhalduskulud" toodud palgakulu, millest on arvatud maha juhatuse liikme tasu, aruandeperioodi keskmise täistööajaga töötavate töötajate arvuga, kus ei ole sisse arvatud juhatuse liiget.

Juhatuse tasustamise põhimõtete ja töötasude üle otsustamise õigus on nõukogul.

Juhatuse liikmele Jarek Särgavale ei ole antud ega pakutud täiendavaid boonuseid, allahindlusi, aktsiaid ega aktsiaoptsioone.

Juhatuse kinnitus tegevusaruandele

Juhatus deklareerib oma vastutust ja kinnitab oma parimas teadmises, et lehekülgedel 3–24 esitatud ning peatükkidest "Tegevusaruanne", "Hea ühingujuhtimise tava", "Ettevõtte sotsiaalne vastutus" ja "Tasustamisaruanne" koosnev tegevusaruanne on AS-i Silvano Fashion Group 2022. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande lahutamatu osa ning kajastab õiglaselt kontserni, mille moodustavad AS Silvano Fashion Group ja tema tütarettevõtted, majandustegevuse suundi ja tulemusi ning olulisi riske ja ebakindluse allikaid aruandeperioodil.

___________________________

Jarek Särgava Juhatuse liige 5. aprill 2023

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Juhatuse kinnitus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele

Juhatus deklareerib oma vastutust ja kinnitab oma parimas teadmises, et

1) lehekülgedel 27–76 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on AS-i Silvano Fashion Group 2022. aasta konsolideeritud aastaaruande lahutamatu osa ning finantsaruannete koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt;

2) finantsaruanded kajastavad õiglaselt kontserni ja emaettevõtte finantsseisundit, äritegevuse tulemusi ja rahavoogusid;

3) AS Silvano Fashion Group on jätkuvalt tegutsev.

___________________________

Jarek Särgava Juhatuse liige 5. aprill 2023

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

		31. detsember	31. detsember
Tuhandetes eurodes	Lisad	2022	2021
VARAD
Käibevara
Raha ja rahalähendid	5, 7	25 909	17 098
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	5, 8, 9	1 044	1 085
Ettemaksed ja muud maksunõuded	10, 17	971	1 149
Antud lühiajalised laenud	5, 8	10	2
Muud varad		111	91
Varud	11	22 264	20 906
Käibevara kokku		50 309	40 331
Põhivara
Pikaajalised nõuded	5, 8	301	262
Investeeringud sidusettevõtetesse	6	82	80
Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse	5, 12	259	262
Edasilükkunud tulumaksuvara	17	2 166	1 226
Immateriaalne põhivara	13	585	535
Kinnisvarainvesteeringud	14	1 041	1 086
Materiaalne põhivara	15	9 248	9 971
Põhivara kokku		13 682	13 422
VARAD KOKKU		63 991	53 753

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised rendikohustised	5, 26	2 373	2 193
Võlad tarnijatele ja muud võlad	5, 8, 16	5 837	6 504
Maksukohustised	17	1 692	671
Lühiajalised kohustised kokku		9 902	9 368
Pikaajalised kohustised
Edasilükkunud tulumaksukohustis	17	1 039	1 746
Pikaajalised rendikohustised	5, 26	4 041	4 727
Pikaajalised eraldised		41	51
Pikaajalised kohustised kokku		5 121	6 524
Kohustised kokku		15 023	15 892
Omakapital
Aktsiakapital	18	3 600	3 600
Ülekurss		4 967	4 967
Kohustuslik reservkapital	18	1 306	1 306

Realiseerimata kursivahed Jaotamata kasum		-19 409 54 322	-18 251 42 526
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku		44 786	34 148
Vähemusosalus	6	4 182	3 713
Omakapital kokku		48 968	37 861
OMAKAPITAL JA KOHUSTISED KOKKU		63 991	53 753

Lisad lehekülgedel 31–76 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Konsolideeritud kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes	Lisad	12 k 2022	12 k 2021

Kliendilepingutest saadav tulu	20, 27	57 667	46 686
Müüdud toodangu kulu	21	-26 783	-21 276
Brutokasum		30 884	25 410

Turustuskulud	22	-11 143	-8 573
Üldhalduskulud	23	-4 391	-3 555
Muud äritulud		525	406
Muud ärikulud	24	-1 210	-683
Ärikasum		14 665	13 005

Tulu/(kulu) valuutakursi muutustest	25	1 117	1 565
Muu finantstulu/(-kulu)	25	-453	-432
Finantstulud kokku		664	1 133
Kasum (kahjum) sidusettevõtetest kapitaliosaluse
meetodil		1	19
Kasum enne tulumaksu		15 330	14 157

Tulumaksukulu	17	-2 786	-4 233

Aruandeaasta kasum		12 544	9 924
Sealhulgas:
Emaettevõtte omanike osa kasumist		11 796	9 031
Vähemusosalus		748	893

Tava- ja lahustatud kasum emaettevõtte omanike
aktsia kohta (eurodes)	19	0,33	0,25

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Tuhandetes eurodes	12 k 2022	12 k 2021
Aruandeaasta kasum	12 544	9 924
Muu koondkasum (-kahjum), mis klassifitseeritakse järgmistel perioodidel ümber kasumiaruandesse
Kursivahede mõju välismaiste äriüksuste tulemuste ümberarvestamisele	-877	869
Aruandeaasta muu koondkasum kokku	-877	869
Aruandeaasta koondkasum (-kahjum) kokku	11 667	10 793
Sealhulgas:
Emaettevõtte omanike osa kasumist	10 638	9 644
Vähemusosalus	1 029	1 149

Lisad lehekülgedel 31–76 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes	Lisad	12 k 2022	12 k 2021
Rahavood äritegevusest
Aruandeaasta kasum		12 544	9 924
Korrigeerimised:
Põhivara kulum	13, 14, 15	3 618	3 237
Kasum kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringutelt		-1	-19
Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist	24	8	24
Finantstulud/-kulud kokku	25	-664	-1 133
Ebatõenäoliselt laekuvate arvete eraldis	5, 9	2	-1
Varude eraldis	11	683	187
Tulumaksukulu	17	2 786	4 233
Varude muutus	11	-1 358	-1 979
Muutused nõuetes ostjate vastu ja muudes nõuetes, ettemaksetes ja muudes maksunõuetes	9, 10	199	-237
Muutused võlgades tarnijatele ja muudes võlgades	16	-667	917
Tasutud intressid		0	-2
Makstud tulumaks		-3 088	-2 155
Rahavood äritegevusest kokku		14 062	12 996
Rahavood investeerimistegevusest
Saadud intressid		38	19
Saadud dividendid		3	0
Materiaalse põhivara müük		58	143
Antud laenud		-8	0
Materiaalse põhivara soetamine	15	-445	-312
Immateriaalse põhivara soetamine	13	-113	-147
Rahavood investeerimistegevusest kokku		-467	-297
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed		0	-800
Rendikohustiste põhiosamaksed	26	-2 634	-2 402
Rendikohustistelt tasutud intress	26	-546	-450
Makstud dividendid		-560	-750
Rahavood finantseerimistegevusest kokku		-3 740	-4 402
Raha ja rahalähendite muutus		9 855	8 297
Raha ja rahalähendid perioodi alguses	7	17 098	8 980
Esitusvaluutasse ümberarvestamise mõju		-509	75
Valuutakursside muutuste mõju rahavoogudele		-535	-254
Raha ja rahalähendid perioodi lõpus	7	25 909	17 098

Lisad lehekülgedel 31–76 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

Tuhandetes eurodes	Aktsia kapital	Ülekurss	Kohustuslik reserv kapital	Ümber hindluse reserv	Realiseerimata kursivahed	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	Vähemus osalus	Oma kapital kokku
Saldo seisuga 31. detsember 2020	3 600	4 967	1 306	355	-18 864	33 140	24 504	3 314	27 818
Aruandeaasta kasum	0	0	0	0	0	9 031	9 031	893	9 924
Aruandeaasta muu koondkasum	0	0	0	0	613	0	613	256	869
Ümberhindluse reservi ümberliigitamine	0	0	0	-355	0	355	0	0	0
Aruandeaasta koondkasum kokku	0	0	0	-355	613	9 386	9 644	1 149	10 793
Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	0	0	0	0	-750	-750
Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega kokku	0	0	0	0	0	0	0	-750	-750
Saldo seisuga 31. detsember 2021	3 600	4 967	1 306	0	-18 251	42 526	34 148	3 713	37 861
Saldo seisuga 31. detsember 2021	3 600	4 967	1 306	0	-18 251	42 526	34 148	3 713	37 861
Aruandeaasta kasum	0	0	0	0	0	11 796	11 796	748	12 544
Aruandeaasta muu koondkasum	0	0	0	0	-1 158	0	-1 158	281	-877
Aruandeaasta koondkasum kokku	0	0	0	0	-1 158	11 796	10 638	1 029	11 667
Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	0	0	0	0	-560	-560
Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega kokku	0	0	0	0	0	0	0	-560	-560
Saldo seisuga 31. detsember 2022	3 600	4 967	1 306	0	-19 409	54 322	44 786	4 182	48 968

Lisad lehekülgedel 31–76 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Üldine informatsioon

Emaettevõte on aktsiaselts, mille aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil ja Varssavi börsil. Emaettevõte on registreeritud ja asub Eestis aadressil Tulika 17, 10613 Tallinn, äriregistri kood on 10175491. Kontsernil ei ole kontrolli omavat aktsionäri. Käesolev raamatupidamise aruanne on AS-i Silvano Fashion Group juhatuse poolt heaks kiidetud 5. aprillil 2023.

Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on osa aktsionäride poolt kinnitatavast majandusaasta aruandest ning üheks kasumijaotuse otsustamise aluseks. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja nõukogu heakskiidetud majandusaasta aruannet mitte kinnitada ning nõuda uue aruande koostamist.

Lisa 2 Kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest

Alljärgnevalt on kirjeldatud peamisi käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtteid. Kui pole märgitud teisiti, on neid põhimõtteid rakendatud järjepidevalt kõikide aruandeaastate suhtes.

2.1 Koostamise alused

AS-i Silvano Fashion Group konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Konsolideeritud aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud omakapitaliinvesteeringute puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande, nagu on kirjeldatud alltoodud arvestuspõhimõtetes.

Raamatupidamise aastaaruande koostamine kooskõlas IFRS-iga nõuab teatud oluliste arvestushinnangute kasutamist. Samuti peab juhtkond langetama otsuseid kontserni arvestuspõhimõtete rakendamise protsessis. Olulisel määral hinnangulised või keerulisemad valdkonnad ning valdkonnad, mille puhul eeldustel ja hinnangutel on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele oluline mõju, on esitatud käesoleva aruande lisas 3.

2.1.1 Arvestuspõhimõtete ja esitusviisi muutused

Arvestuspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt kõigil aruandes esitatud perioodidel, välja arvatud järgnevad muudatused IFRS-ides, mida on rakendatud alates 1. jaanuarist 2022:

IFRS 3 "Äriühendused", IAS 16 "Materiaalsed põhivarad" ja IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad" muudatused ning iga-aastased parandused ajavahemikuks 2018–2020 Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. IASB on andnud välja IFRS-ide väikesemahulised muudatused:
- IFRS 3 "Äriühendused" muudatustega uuendatakse standardis olevat viidet IASB finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule nii, et eelmise versiooni asemel viidataks kehtivale ehk 2018. aasta versioonile, ilma et muudetaks oluliselt äriühenduste kajastamise nõudeid.
- IAS 16 "Materiaalsed põhivarad" muudatustega keelatakse ettevõttel sellise tulu mahaarvamine materiaalse põhivara soetusmaksumusest, mis saadakse toodetud toodete müümisest perioodil, kui ettevõte tegeleb veel vara juhtkonna poolt ette nähtud asukohta ja tööseisundisse viimisega. Sellise tulu ja seotud kulud kajastab ettevõte kasumiaruandes.
- IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad" muudatustega täpsustatakse, milliseid lepingu täitmisega seotud kulusid peab ettevõte lepingu kahjulikkuse hindamisel arvesse võtma. Muudatustes selgitatakse, et kaupade tarnimise või teenuste osutamise lepinguga otseselt seotud kulutused hõlmavad ka otseselt lepingulistele tegevustele jaotatud kulutusi.
- Iga-aastaste parandustega ajavahemikuks 2018–2020 tehakse väiksemaid muudatusi standardites IFRS 1 "Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt", IFRS 9 "Finantsinstrumendid" ja IAS 41 "Põllumajandus" ning IFRS 16 "Rendiarvestus" näidetes.

Juhtkonna hinnangul ei avalda kõnealused muudatused kontserni raamatupidamise aastaaruandele olulist mõju.

• IFRS 16 "Rendiarvestus" muudatus: COVID-19-ga seotud rendihinna alandamine pärast 30. juunit 2021

Muudatust kohaldatakse 1. aprillil 2021 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine, sh finantsaruannete puhul, mis polnud muudatuse kuupäeva seisuga veel kinnitatud. 2021. aasta märtsis muutis IASB IFRS 16 kohaselt lubatud lihtsustuse tingimusi, millega võimaldati rentnikel loobuda IFRS 16 nõuete rakendamisest rendilepingute muutmise kajastamisel otseselt COVID-19 pandeemiast tingitud rendihinna alandamise puhul. Muudatuse tulemusena on nüüd võimalik kõnealust lihtsustust kasutada vaid juhul, kui rendimaksete vähendamine mõjutab ainult makseid, mis kuulusid algselt tasumisele hiljemalt 30. juunil 2022, ning kõik muud lihtsustuse kasutamise tingimused on täidetud. Kuna kontsernile ei ole pärast 30. juunit 2021 COVID-19-ga seotud rendihinna alandamisi tehtud, ei avalda kõnealused muudatused kontserni raamatupidamise aastaaruandele mingit mõju.

2.1.2 Vastuvõetud, kuid mitte veel jõustunud ega ennetähtaegselt rakendatud standardid

Vastu on võetud ka teatud uued ja muudetud standardid ja tõlgendused, mis muutuvad kohustuslikuks kõigile 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, kuid mida kontsern ennetähtaegselt rakendanud ei ole.

• IFRS 10 "Konsolideeritud finantsaruanded" ja IAS 28 "Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse" muudatused: varade müügi ja üleandmise tehingud investori ning tema sidus- või ühisettevõtete vahel Muudatustes käsitletakse ebakõlasid IFRS 10 ja IAS 28 nõuete vahel, mis puudutavad varade müügi ja üleandmise tehinguid investori ning tema sidus- või ühisettevõtete vahel. Muudatuste tulemusena kajastatakse kasumeid ja kahjumeid äritegevuseks kvalifitseeruvate varadega tehtavate tehingute puhul täies ulatuses (sõltumata sellest, kas neid hoitakse tütarettevõttes või mitte). Kasumeid ja kahjumeid äritegevuseks mittekvalifitseeruvate varadega tehtavate tehingute puhul kajastatakse osaliselt ka siis, kui kõnealuseid varasid hoitakse tütarettevõttes. 2015. aasta detsembris lükkas IASB muudatuse jõustumise kuupäeva määramata ajaks edasi, et oodata ära oma kapitaliosaluse meetodit käsitleva uuringu tulemused. EL ei ole kõnealuseid muudatusi veel heaks kiitnud. Juhtkonna hinnangul kõnealuste muudatuste rakendamine kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele mingit mõju ei avalda.

• IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" muudatused: kohustiste liigitamine lühi- või pikaajalisteks

Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele tagasiulatuvalt vastavalt standardile IAS 8, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Muudatustega soovitakse täpsustada standardis IAS 1 kohustiste lühi- ja pikaajaliseks liigitamiseks toodud põhimõtteid. Muudatustega selgitatakse, mida tähendab õigus lükata arveldamine edasi ja nõue, et see õigus peab eksisteerima aruandeperioodi lõpus, ning täpsustatakse, et kohustiste lühi- ja pikaajaliseks liigitamist ei mõjuta ei juhtkonna kavatsus ega ka tehingu vastaspoolele väljastatud optsioonid, mis võivad viia kohustuse arveldamiseni ettevõtte enda omakapitaliinstrumentide üleandmise teel. Samuti täpsustatakse muudatustes, et kohustise liigitamist mõjutavad vaid need lepingutingimused, mida ettevõte peab täitma kas aruandekuupäeval või enne seda. Täiendavat informatsiooni tuleb avalikustada ka sellistest laenulepingutest tulenevate pikaajaliste kohustiste kohta, kus nõutakse lepingutingimuste täitmist 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. EL ei ole kõnealuseid muudatusi veel heaks kiitnud. Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju ebaoluliseks.

• IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" ja IFRS-ide rakendusjuhendi nr 2 muudatused: arvestusmeetodite avalikustamine

Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Muudatustega antakse juhiseid selle kohta, kuidas otsustada, milline informatsioon on avalikustamiseks piisavalt oluline. IAS 1 muudatustega asendatakse nõue avalikustada 'peamised' arvestuspõhimõtted nõudega avalikustada 'olulisemad' arvestuspõhimõtted. Rakendusjuhendisse on lisatud ka täpsemad suunised ja näited, mis peaksid aitama otsustada, milline informatsioon on avalikustamiseks piisavalt oluline. Juhtkond on otsustanud kõnealuste muudatuste nõudeid mitte ennetähtaegselt rakendada ning lisada muudatused oma arvestuspõhimõtetesse, et avalikustada 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatel aruandeperioodidel ainult 'olulisemad' arvestuspõhimõtted. Juhtkonna hinnangul ei tohiks kõnealused muudatused kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustatavale informatsioonile üldiselt olulist mõju avaldada.

• IAS 8 "Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead" muudatused: arvestushinnangute mõiste

Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Muudatused puudutavad kõiki 1. jaanuaril 2023 või hiljem arvestuspõhimõtetes ja arvestushinnangutes toimuvaid muutusi. Uue definitsiooni kohaselt on arvestushinnang raamatupidamise aastaaruandes kajastuv rahaline summa, mille mõõtmisel esineb hinnangu ebakindlus ning mis ei tulene eelneva perioodi vigade korrigeerimisest. Samuti täpsustatakse muudatustega, mis on arvestushinnangute muutused

ning kuidas need erinevad muutustest arvestuspõhimõtetes ja vigade korrigeerimisest. Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju ebaoluliseks.

• IAS 12 "Tulumaks" muudatused: edasilükkunud tulumaks, mis on seotud ühest tehingust tulenevate varade ja kohustistega

Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Muudatustega kitsendatakse ja selgitatakse esmase kajastamise erandi rakendusala ning täpsustatakse, kuidas peaksid ettevõtted arvestama edasilükkunud tulumaksu, mis on seotud ühest tehingust tulenevate varade ja kohustistega, nagu rendilepingud ja eemaldamise kohustused. Muudatustega selgitatakse, et kui kohustise arveldamiseks tehtavad maksed saab maksustamisel maha arvata, tuleb kohaldatavaid maksuseadusi arvesse võttes otsustada, kas sellised mahaarvamised omistatakse maksustamise eesmärgil kohustisele või sellega seotud varale. Muudatuste kohaselt ei saa rakendada esmase kajastamise erandit tehingutele, mille esmasel kajastamisel tekkiv mahaarvatav ja maksustatav ajutine erinevus on võrdsed. Seda saab kasutada vaid juhul, kui renditava vara ja rendikohustise (või eemaldamiskohustise ja eemaldatava vara) kajastamisel tekkiv mahaarvatav ja maksustatav ajutine erinevus ei ole võrdsed. Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju ebaoluliseks.

• IFRS 16 "Rendiarvestus" muudatused: rendikohustised müügi-tagasirendi tehingutes

Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Muudatuste eesmärk on täpsustada standardis IFRS 16 müüja-rentniku poolt müügi-tagasirendi tehingust tuleneva rendikohustise mõõtmisel rakendatavaid kajastamisnõudeid, muutmata seejuures müügi-tagasirendi tehingutega mitteseotud rendilepingute arvestust. Täpsemalt peab müüja-rentnik tegema 'rendimaksed' või 'muudetud rendimaksed' kindlaks nii, et ta ei kajastaks kasumit ega kahjumit talle kasutusõigusega alles jäänud varalt. Nende nõuete rakendamine ei takista müüjal-rentnikul kajastamast kasumiaruandes rendi osalisest või täielikust lõpetamisest tulenevat kasumit või kahjumit. Müüja-rentnik peab rakendama muudatust tagasiulatuvalt vastavalt standardile IAS 8 kõigi müügi-tagasirendi tehingute suhtes, mis on tehtud pärast esmase rakendamise kuupäeva, milleks loetakse selle aruandeperioodi algust, kus majandusüksus IFRS 16 esmakordselt rakendas. EL ei ole kõnealuseid muudatusi veel heaks kiitnud. Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju ebaoluliseks.

• IFRS 17 "Kindlustuslepingud"

Standardit kohaldatakse 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Kui standardi IFRS 17 esmase rakendamise kuupäeval või enne seda on rakendatud IFRS 9, on lubatud ka ennetähtaegne rakendamine. Uus raamatupidamisstandard reguleerib kindlustuslepingute kajastamist, mõõtmist, esitamist ja avalikustamist. IFRS 17 kehtib kõikidele väljastatud kindlustuslepingutele ning teatud garantiidele ja võimaliku kasumiosalusega finantsinstrumentidele. Kuna kontsern IFRS 17 rakendusalasse kuuluvaid lepinguid ei väljasta, ei mõjuta selle rakendumine ka kontserni konsolideeritud finantstulemusi, konsolideeritud finantsseisundit ega konsolideeritud rahavooge.

Ülejäänud uued ja muudetud standardid ja tõlgendused, mis veel ei kehti, kontserni eeldatavasti olulisel määral ei mõjuta.

2.2 Konsolideerimise alused

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koosneb ettevõtte ja tema tütarettevõtete raamatupidamise aastaaruannetest seisuga 31. detsember 2022. Tütarettevõtted on kõik majandusüksused, mille üle on kontsernil valitsev mõju. Kontsern omab valitsevat mõju majandusüksuse üle, kui ta on avatud või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ning ta saab kasutada oma mõjuvõimu majandusüksuse üle, et mõjutada selle kasumi suurust. Tütarettevõtteid konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes täielikult alates valitseva mõju tekkimisest. Konsolideerimine lõpetatakse kuupäeval, mil valitsev mõju lõppeb. Kontsernisisesed tehingud, saldod ning kontsernisisestest tehingutest realiseerimata kasumid elimineeritakse. Sama moodi käitutakse ka realiseerimata kahjumitega. Vajadusel on korrigeeritud tütarettevõtete kajastatud summasid, et viia need vastavusse kontserni arvestuspõhimõtetega.

Hinnates seda, kas kontsernil on investeerimisobjekti üle valitsev mõju, võtab kontsern arvesse kõiki fakte ja asjaolusid. Kontsern hindab uuesti, kas tal on investeerimisobjekti üle valitsev mõju, kui faktidest ja asjaoludest ilmneb, et üks või mitu kolmest valitseva mõju elemendist on muutunud.

a) Äriühendused

Kontsern rakendab äriühenduste kajastamisel ostumeetodit. Soetusmaksumuse mõõtmiseks liidetakse üleantud tasu, mida hinnatakse omandamise kuupäeva õiglases väärtuses, omandatavas ettevõttes kontsernile kuuluva vähemusosaluse summaga. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest tuleneva vara või kohustise õiglast väärtust. Äriühenduse käigus omandatud eristatavad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised võetakse arvele omandamise kuupäeval nende õiglastes väärtustes. Kontsern kajastab vähemusosaluse omandatavas ettevõttes iga omandamistehingu puhul eraldi kas õiglases väärtuses või vähemusosaluse proportsionaalses osas omandatava majandusüksuse eristatavast netovarast.

Omandamisega seotud kulud kantakse kuludesse nende tekkimisel.

b) Tütarettevõtete osaluses ilma valitseva mõju muutuseta toimunud muutused

Tehingud vähemusosalusega, mis ei too kaasa valitseva mõju kaotust, kajastatakse omakapitalitehingutena – tehingutena teiste osalejatega kontserni omakapitalis. Vahe makstud tasu õiglase väärtuse ja vastava tütarettevõtte netovara bilansilises väärtuses soetatud osa vahel kajastatakse omakapitalis. Kasumid ja kahjumid, mis tekivad müümisel vähemusosalusele, kajastatakse samuti omakapitalis.

c) Sidusettevõtted

Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle kontsernil on oluline mõju, aga ei ole valitsevat mõju. Üldjuhul kaasneb oluline mõju 20-50% osalusega hääleõiguslikes aktsiates või osades. Investeeringuid sidusettevõtetesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil, mille kohaselt kajastatakse investeering algselt soetusmaksumuses ning edaspidi suurendatakse või vähendatakse selle bilansilist väärtust, et kajastada investori osalust investeerimisobjekti kasumis või kahjumis.

Kontsernile kuuluv osa sidusettevõtte omandamise järgsetest kasumitest või kahjumitest kajastatakse konsolideeritud kasumiaruande real "Kasum (kahjum) sidusettevõtetest kapitaliosaluse meetodil". Sidusettevõtete muus koondkasumis toimuvad muutused kajastatakse osana kontserni konsolideeritud koondkasumist. Lisaks, kui otse sidusettevõtte omakapitalis kajastatakse mingi muutus, kajastab kontsern ennast puudutava osa sellest muutusest oma konsolideeritud omakapitali muutuste aruandes. Realiseerimata kasumid ja kahjumid kontserni ja sidusettevõtete vahel tehtud tehingutest elimineeritakse ulatuses, mis vastab kontserni osaluse suurusele sidusettevõttes. Kui kontserni osa sidusettevõtte kahjumist on võrdne või ületab sidusettevõttesse tehtud investeeringu bilansilist väärtust, mille hulka arvatakse ka muud tagamata nõuded, kajastab kontsern hiljem tekkivaid kahjumeid ainult juhul, kui ta on võtnud juriidilisi või faktilisi kohustusi või teinud sidusettevõtte nimel makseid.

Kontserni ja sidusettevõtte omavahelistest üles- või allapoole suunatud tehingutest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kontserni raamatupidamise aastaaruandes ainult selles ulatuses, mis vastab mitteseotud investorite osalustele sidusettevõttes. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse, kui tehing ei viita üleantud vara väärtuse langusele. Sidusettevõtete arvestuspõhimõtteid on vajadusel muudetud, et tagada vastavus kontserni arvestuspõhimõtetele.

Kontsern hindab igal aruandekuupäeval, kas eksisteerib objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusettevõttesse tehtud investeeringu väärtus on langenud. Kui see on langenud, arvutab kontsern väärtuse languse summa, lahutades sidusettevõtte kaetavast väärtusest selle bilansilise väärtuse, ning kajastab kahjumi konsolideeritud kasumiaruande real "Kasum (kahjum) sidusettevõtetest kapitaliosaluse meetodil".

2.3 Välisvaluutatehingud

a) Arvestus- ja esitusvaluuta

Kontserniettevõtete raamatupidamise aastaaruannete kirjed kajastatakse ettevõtte esmase majanduskeskkonna valuutas (edaspidi: arvestusvaluuta). Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes, mis on kontserni esitusvaluuta.

b) Tehingud ja saldod

Välisvaluutas toimunud tehingud arvestatakse ümber arvestusvaluutasse, kasutades tehingupäeva, või juhul, kui kirjeid mõõdetakse uuesti, väärtuspäeva valuutakurssi. Kursikasumeid ja -kahjumeid, mis tekivad sellistest tehingutest ning välisvaluutas fikseeritud rahaliste varade ja kohustiste ümberhindamisest aastalõpu valuutakursiga, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes muude äritulude või -kulude all. Kursikasumeid ja -kahjumeid, mis on seotud kas sularahas toimunud välisvaluutatehingutega või kontserni laenukohustistega, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruande real "Tulu/(kulu) valuutakursi muutustest".

Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised arvestatakse aruandekuupäeval ümber aruandekuupäeval kehtivate arvestusvaluuta hetkekursside alusel.

Valuutakursivahed mitterahalistelt finantsvaradelt ja -kohustistelt, nagu näiteks aktsiad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes õiglase väärtuse muutusena. Välisvaluutas fikseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad mitterahalised varad ja kohustised arvestatakse ümber esialgse tehingu toimumise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

c) Kontserni ettevõtted

Kontserni kõikide ettevõtete, mille arvestusvaluuta erineb esitusvaluutast, tulemused ja finantsseisund arvestatakse esitusvaluutasse ümber alljärgnevalt.

Välismaiste äriüksuste varad ja kohustised arvestatakse ümber esitusvaluutasse aruandekuupäeval kehtiva vahetuskursiga.
Iga kasumiaruande tulud ja kulud arvestatakse ümber kas kuu, kvartali või aasta keskmise vahetuskursiga sõltuvalt sellest, millist keskmist kurssi saab lugeda tehingupäevadel valitsevate määrade kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks. Juhul, kui ühtegi antud keskmistest ei saa lugeda tehingupäevadel valitsevate määrade kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks, konverteeritakse tulud ja kulud tehingu toimumise kuupäeva kursiga.

Ümberarvestamisel tekkivad kursivahed kajastatakse omakapitalis kirjel "Realiseerimata kursivahed" konsolideeritud muu koondkasumi aruande kirje "Kursivahede mõju välismaiste äriüksuste tulemuste ümberarvestamisele" kaudu.

2.4 Materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara on vara, mida

(a) kasutatakse kaupade tootmiseks, teenuste osutamiseks või halduseesmärkidel ning

(b) planeeritakse kasutada rohkem kui ühe perioodi jooksul.

Materiaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja väärtuse langus.

Materiaalse põhivara esialgne maksumus koosneb selle ostuhinnast, sh soetuselt tagastamatutest maksudest, ning kulutustest, mis on otseselt seotud varaobjekti otstarbekohaseks kasutamiseks vajalikku seisukorda ja asukohta viimisega. Pärast materiaalse põhivara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimist tekkinud kulud, nagu remondija hoolduskulud, kajastatakse üldjuhul konsolideeritud koondkasumiaruandes perioodil, mil need on tekkinud. Kui põhivara olulisi osi tuleb korrapäraselt vahetada, amortiseerib kontsern neid osi eraldi lähtudes iga konkreetse osa kasulikust elueast.

Varade kulumit arvestatakse lineaarselt varade hinnangulise kasuliku eluea jooksul alljärgnevalt:

Ehitised
Tootmishooned	30–75 aastat
Muud hooned	20–50 aastat
Masinad ja seadmed
Õmblusseadmed	7–10 aastat
Transpordivahendid	5–7 aastat
Muud seadmed	5–10 aastat
Muud seadmed ja inventar
Arvutid, tööriistad ja muu inventar	3–5 aastat
Kaupluste sisseseade	3–5 aastat

Varade lõppväärtust ja kasulikku eluiga hinnatakse ning vajadusel korrigeeritakse iga aruandeperioodi lõpus. Materiaalse põhivara bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse, kui sündmused või asjaolude muutumine viitavad sellele, et nende bilansiline väärtus ei pruugi olla kaetav. Kui varaobjekti kaetav väärtus on madalam kui tema bilansiline väärtus, hinnatakse vara bilansiline väärtus alla selle kaetavale väärtusele.

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse selle müügil või kui selle kasutusest või müügist ei eeldata enam tulevast majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse võrreldes saadud tulu varade bilansilise väärtusega, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude all.

2.5 Immateriaalne põhivara

Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses. Edaspidi kajastatakse immateriaalse põhivara objekte soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja väärtuse langus. Äriühenduses omandatud kaubamärke ja litsentse kajastatakse omandamiskuupäeva õiglases väärtuses. Kaubamärkidel ja litsentsidel on piiratud kasulik eluiga ning neid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja väärtuse langus. Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt, et jaotada kaubamärkide ja litsentside soetusmaksumus nende hinnangulisele elueale, milleks on 5–10 aastat. Immateriaalse põhivara amortisatsioon sõltub konkreetse vara funktsioonist ning seda kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud toodangu kulu, turustus- ja/või üldhalduskulude all. Täpsem informatsioon on toodud lisas 13.

2.6 Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteering on kinnisvara (maa või ehitis), mida kontsern hoiab pikaajalise renditulu teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil, mitte aga kasutamiseks oma tavapärases majandustegevuses. Kinnisvarainvesteeringud võetakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt seotud kulusid (nt notaritasud, kinnisvaramaksud, juriidilise teenuse konsultatsioonitasud ja muud tehingukulutused, milleta kinnisvara soetus poleks teoks saanud). Edaspidi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kinnisvarainvesteeringute (ehitiste) kasulikud eluead jäävad 20 ja 50 aasta vahele.

Kinnisvarainvesteeringu kajastamine lõpetatakse selle võõrandamisel või siis, kui kinnisvarainvesteering on kasutusest lõplikult eemaldatud ning sellest ei eeldata enam tulevast majanduslikku kasu. Kinnisvarainvesteeringu kajastamise lõpetamisest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude all perioodil, mil investeeringu kajastamine lõpetatakse. Kui toimub muutus vara kasutuses, klassifitseeritakse kinnisvarainvesteering konsolideeritud finantsseisundi aruandes ümber. Muutuse päevast alates rakendatakse varale uue varagrupi arvestuspõhimõtteid.

2.7 Mittefinantsvarade väärtuse langus

Kontsern hindab igal aruandekuupäeval, kas on mingeid viiteid selle kohta, et vara väärtus võib olla langenud. Selliste viidete olemasolul hindab kontsern vara kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on vara või raha genereeriva üksuse õiglane väärtus, millest on arvatud maha võõrandamiskulud, või selle kasutusväärtus (olenevalt sellest, kumb on kõrgem). Kaetav väärtus määratakse kindlaks eraldi iga eraldiseisva varaobjekti kohta, välja arvatud juhtudel, kui vaatlusalusest varaobjektist ei tulene rahavoogusid, mis oleksid valdavas osas sõltumatud muude varade või vararühmade poolt loodavatest rahavoogudest. Kui vara või raha genereeriva üksuse bilansiline väärtus ületab selle kaetavat väärtust, loetakse vara väärtus langenuks ja vara hinnatakse alla selle kaetavale väärtusele.

Kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulised tulevased rahavood nüüdisväärtuseni, kasutades maksueelset diskontomäära, mis peegeldab turu hetkehinnangut raha ajaväärtuse suhtes ja varaga seotud spetsiifilisi riske. Õiglase väärtuse ja võõrandamiskulude vahe suuruse hindamisel võetakse arvesse hiljutisi turutehinguid. Kui selliseid tehinguid ei leita, kasutatakse sobivat hindamismudelit. Nende arvutuste õigsust aitavad kinnitada hindamiskordajad, avalikult kaubeldavate ettevõtete noteeritud aktsiahinnad või muud kättesaadavad õiglase väärtuse näitajad.

Kontsern kasutab väärtuse languse hindamisel hiljutisi eelarveid ja prognoose, mis koostatakse eraldi kontserni iga sellise raha genereeriva üksuse kohta, millele varaobjektid on jaotatud. Need eelarved ja prognoosid koostatakse üldjuhul viie aasta kohta.

Kahjumeid jätkuvate tegevusvaldkondade väärtuse langusest kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes allahinnatud vara funktsioonile vastavas kulukategoorias.

Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas esineb viiteid sellele, et varem kajastatud kahjum väärtuse langusest ei pruugi enam eksisteerida või võib olla vähenenud. Selliste viidete olemasolul hindab kontsern vara või raha genereeriva üksuse kaetavat väärtust. Varasematel perioodidel kajastatud kahjum vara väärtuse langusest tühistatakse vaid siis, kui vara kaetava väärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud eeldused on pärast väärtuse langusest tingitud kahjumi kajastamist muutunud. Allahindluse tühistamine on piiratud sedavõrd, et vara bilansiline väärtus ei ületaks selle kaetavat väärtust ega sellist bilansilist väärtust, mis oleks kujunenud (arvestades normaalset kulumit) juhul, kui varasematel aastatel poleks väärtuse langusest tingitud kahjumit kajastatud. Allahindluse tühistamine kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes.

2.8 Finantsvarad

2.8.1 Klassifitseerimine

Kontsern liigitab oma finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses (muutusega läbi muu koondkasumi või kasumiaruande)
finantsvarad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

See, millisesse kategooriasse konkreetne vara liigitatakse, sõltub kontserni poolt finantsvara haldamiseks kasutatavast ärimudelist ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

2.8.2 Kajastamine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvara oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval – päeval, mil kontsernil tekib kohustus vara osta või müüa. Finantsvara kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või on üle kantud ning kontsern on andnud üle ka sisuliselt kõik omandiga seonduvad riskid ja hüved.

2.8.3 Mõõtmine

Kontsern võtab kõik finantsvarad arvele nende õiglases väärtuses (välja arvatud juhul, kui tegemist on nõudega ostja vastu, mille puhul oluline rahastamiskomponent puudub, mis võetakse arvele tehingu hinnas), millele lisatakse kõigi finantsvarade puhul, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande, nende soetamisega otseselt seotud tehingukulutused. Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvaradega seotud tehingukulutused kantakse kuluna konsolideeritud kasumiaruandesse.

Võlainstrumendid

Kontserni võlainstrumendid koosnevad varadest, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumise eesmärgil, mille rahavood koosnevad ainult põhiosa- ja intressimaksetest, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses sisemise intressimäära meetodil ning amortiseeritakse. Korrigeeritud soetusmaksumusest lahutatakse kahjumid vara väärtuse langusest. Kursikasumid ja -kahjumid esitatakse konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjetena. Kajastamise lõpetamisest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse otse konsolideeritud kasumiaruandes.

Kogu 2022. aasta jooksul ehk perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2022 koosnesid kontserni võlainstrumendid nõuetest ostjate vastu ning muudest ostjate vastu suunatud ja muude nõuete alla liigitatud pikaajalistest finantsvaradest.

Omakapitaliinstrumendid

Omakapitaliinstrumente kajastatakse edaspidi õiglases väärtuses, õiglase väärtuse muutused konsolideeritud kasumiaruandes. Antud kategooriasse kuuluvad kõik omakapitaliinvesteeringud, mida kontsern tagasivõtmatult õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavateks määratlenud pole. Dividendid omakapitaliinvesteeringutest kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes kirjel "Muu finantstulu/(-kulu)", kui kontsernil on tekkinud õigus dividendimakse saamiseks.

Kogu 2022. aasta jooksul ehk perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2022 koosnesid kontserni omakapitaliinstrumendid investeeringutest muudesse osadesse ja aktsiatesse.

Nõuded ostjate vastu

Nõuded ostjate vastu on klientidelt saadaolevad summad tavapärase äritegevuse käigus müüdud kaupade või osutatud teenuste eest. Kui laekumine toimub eeldatavalt ühe aasta jooksul (või ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul, kui see on pikem), liigitatakse nõuded käibevaradeks. Vastasel korral kajastatakse need põhivaradena. Nõuded ostjate vastu, millel puudub oluline rahastamiskomponent, võetakse arvele tehinguhinnas, nagu kirjeldatud jaotises 2.16 "Tulu kajastamine". Nõudeid ostjate vastu kajastatakse edaspidi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit, arvates maha kõik väärtuse languse katteks moodustatud eraldised.

2.9 Finantsvarade väärtuse langus

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade puhul kajastatakse ka kahjumeid vara väärtuse langusest. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, rahast ja rahalähenditest ning muudest finantsvaradest, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande.

Eeldatava krediidikahju näol on tegemist tõenäosusega kaalutud hinnangulise krediidikahjuga. Krediidikahju suurust mõõdetakse lepingu kohaselt kontsernile tasumisele kuuluvate rahavoogude ja kontsernile eeldatavalt laekuvate algse sisemise intressimääraga diskonteeritud rahavoogude vahena.

Eeldatava krediidikahju mõõtmisel arvestatakse (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mis tehakse kindlaks võimalike erinevate tulemuste hindamisega; (ii) raha ajaväärtust ning (iii) aruandekuupäeval ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Kontsern hindab ebatõenäoliselt laekuvad nõuded alla järgmiselt:

ostjate vastu suunatud nõuete (sh kasutusrendinõuete) puhul summas, mis võrdub nende eluea jooksul eeldatava krediidikahjuga;
raha ja rahalähendite puhul, mille krediidiriski peetakse aruandekuupäeva seisuga madalaks (juhtkond loeb krediidiriski madalaks, kui on olemas vähemalt ühe suurema reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireiting) summas, mis võrdub 12 kuu jooksul eeldatava krediidikahjuga;
kõikide muude finantsvarade puhul summas, mis võrdub 12 kuu jooksul eeldatava krediidikahjuga, kui krediidirisk (st makseviivituse tõenäosus finantsvara eeldatava eluea jooksul) pole pärast algset arvelevõtmist oluliselt suurenenud; kui krediidirisk on oluliselt suurenenud, siis summas, mis võrdub nende eluea jooksul eeldatava krediidikahjuga.

2.10 Raha ja rahalähendid

Raha ja rahalähenditena kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes ja konsolideeritud rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, pangahoiuseid ning kuni 3-kuulisi lühiajalisi kõrge likviidsusega hoiuseid, mida saab kergesti muuta teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumiste risk on väike.

2.11 Varud

Varusid hinnatakse lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimisväärtus. Soetusmaksumus leitakse kaalutud keskmise meetodil. Valmis- ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus sisaldab toorainet, otseseid tööjõukulusid, muid otseseid kulusid ning tootmise üldkulusid (mis põhinevad tavapärasel tootmismahul). Netorealiseerimisväärtus on tavapärases äritegevuses kasutatav hinnanguline müügihind, millest on arvatud maha hinnangulised müügikulud.

Varud, mille netorealiseerimisväärtus on soetusmaksumusest madalam, loetakse kasutuskõlbmatuteks varadeks. Kasutuskõlbmatuteks varudeks on edasiseks kasutamiseks mittemõeldud tooraine; standardne valmistoodang, mis ei ole mõeldud edasimüügiks; valmistoodang, mida planeeritakse müüa hooajalise allahindluse käigus ja promoüritustel, (keskmine allahindlus 30%) ning teatud osa mittestandardsest valmistoodangust (mittevastav, defektne valmistoodang) (kokku keskmiselt 85% lõppsaldost).

2.12 Aktsiakapital

Lihtaktsiad liigitatakse omakapitaliks. Kui kontserni ettevõte ostab ettevõtte lihtaktsiaid (omaaktsiaid), kajastatakse aktsiate eest makstud tasu koos mis tahes otseste vältimatute kulutustega (millest on maha arvatud tulumaks) ettevõtte omanikele kuuluva omakapitali vähendusena kuni kõnealused aktsiad tühistatakse või uuesti emiteeritakse. Lihtaktsiate uuesti emiteerimise korral kajastatakse saadud tasu (millest on arvatud maha tehinguga kaasnevad otsesed vältimatud kulutused ja nendega seotud maksumõju) emaettevõtte omanikele kuuluva omakapitali suurendamisena.

Kontsern moodustab kohustusliku reservkapitali vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele (lisa 18).

2.13 Finantskohustised

2.13.1 Esmane arvelevõtmine ja kajastamine

Finantskohustised klassifitseeritakse esmasel arvelevõtmisel kas õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavateks finantskohustisteks, laenukohustisteks või kreditoorseks võlgnevuseks.

Kõik finantskohustised võetakse esmalt arvele õiglases väärtuses, millest arvatakse tarnijatele võlgnetavate summade ja laenukohustiste puhul maha nendega otseselt seotud tehingukulutused.

2.13.2 Edasine kajastamine

Võlad tarnijatele on tavapärase äritegevuse käigus soetatud kaupade ja teenuste eest maksmisele kuuluvad summad. Võlad tarnijatele on liigitatud lühiajalisteks kohustisteks, kui nende maksetähtaeg on kuni üks aasta (või tavapärane äritsükkel, kui see on pikem). Vastasel juhul kajastatakse neid pikaajaliste kohustistena.

Võlgu tarnijatele kajastatakse edaspidi korrigeeritud soetusmaksumuses sisemise intressimäära meetodil.

2.13.3 Kajastamise lõpetamine

Finantskohustise kajastamine lõpetatakse selle täitmisel, tühistamisel või aegumisel. Kui olemasolev finantskohustis asendatakse sama laenuandja teise kohustisega, millel on märkimisväärselt erinevad tingimused, või kui olemasoleva kohustise tingimusi oluliselt muudetakse, loetakse sellist asendamist või muutmist esialgse kohustise kajastamise lõpetamiseks ja uue kohustise arvelevõtmiseks. Vastavate bilansiliste väärtuste vaheline erinevus kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes.

2.14 Tasumisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks

Tulumaksukulu koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasilükkunud tulumaksust. Tulumaksu kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes, välja arvatud juhul, kui tulumaks on seotud konsolideeritud koondkasumis või otse omakapitalis kajastatud kirjetega. Sellisel juhul kajastatakse ka tulumaksu vastavalt kas konsolideeritud koondkasumis või otse omakapitalis.

Tasumisele kuuluv tulumaks arvutatakse lähtudes aruandekuupäeval kehtinud või olulises osas vastuvõetud tulumaksuseadustest riikides, kus emaettevõte ja tema tütarettevõtted tegutsevad ning maksustatavat tulu teenivad. Olukordades, kus kohaldatavaid maksuregulatsioone võib erinevalt tõlgendada, hindab juhtkond perioodiliselt maksudeklaratsioonides võetavaid seisukohti. Vajadusel moodustatakse eraldised summadest, mis eeldatavalt maksuhaldurile tasumisele kuuluvad.

Edasilükkunud tulumaksu arvestatakse kohustiste meetodil kõikide ajutiste erinevuste alusel, mis tekivad varade ja kohustiste maksustamisbaasi ning nende konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes toodud bilansiliste väärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaksukohustisi ei kajastata, kui need tekivad firmaväärtuse esmasel arvelevõtmisel; edasilükkunud tulumaksu ei kajastata juhul, kui see tekib varade või kohustiste esmasest arvelevõtmisest sellise tehingu puhul, mis ei ole äriühendus ning ei mõjuta tehingu toimumise ajal ei raamatupidamislikku ega maksustatavat kasumit ega kahjumit. Edasilükkunud tulumaksu leidmisel kasutatakse maksumäära (ja seadusi), mis on aruandekuupäeval kehtivad või olulises osas vastuvõetud ning mida eeldatakse kehtivat ka siis, kui nendega seotud edasilükkunud tulumaksuvara realiseeritakse või edasilükkunud tulumaksukohustis arveldatakse.

Edasilükkunud tulumaksuvara kajastatakse üksnes ulatuses, mille osas on tõenäoline, et tulevikus tekib maksustatavat kasumit, mille arvel saab ajutist erinevust kasutada.

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutistelt erinevustelt, mis tekivad investeeringutelt tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud sellise edasilükkunud tulumaksukohustise puhul, kus ajutise erinevuse tühistamise ajastamist kontrollib kontsern ning on tõenäoline, et ajutine erinevus lähemas tulevikus ei tühistu.

Edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustised tasaarveldatakse siis, kui ettevõttel on juriidilist jõudu omav õigus tasumisele kuuluvate tulumaksuvarade ja -kohustiste tasaarveldamiseks ning edasilükkunud tulumaksuvarad ja kohustised on seotud tulumaksuga, mida rakendab sama maksuhaldur kas sama maksustatava majandusüksuse suhtes või erinevate maksustatavate majandusüksuste suhtes, kui eksisteerib kavatsus tasaarveldada saldosid netobaasil.

Eesti

Vastavalt kohaldatavatele Eesti Vabariigi seadustele ei maksa Eesti ettevõtted kasumilt tulumaksu. Kasumi asemel maksavad ettevõtted tulumaksu dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Netodividendina väljamakstava summa maksumääraks on 20/80. Alates 2019. aastast on võimalik rakendada dividendide väljamaksetele teatud juhtudel ka

maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga.

Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse konsolideeritud koondkasumiaruandes tulumaksukuluna ja konsolideeritud finantsseisundi aruandes edasilükkunud tulumaksukohustisena kavandatava dividendimakse ulatuses. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse pärast tütarettevõtete omandamist tekkinud jaotamata kasumilt ja muutustelt nende muudes reservides, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ning on tõenäoline, et erinevus lähemas tulevikus ei dividendide maksmisega ega ka muul viisil ei tühistu.

Kontsern kontrollib oma tütarettevõtete dividendidelt või nende võõrandamisest saadud kasumilt maksmisele kuuluvate maksudega seotud ajutiste erinevuste tühistamist. Selliste ajutiste erinevustega seotud edasilükkunud tulumaksukohustisi kajastab kontsern vaid ulatuses, milles juhtkond eeldab, et ajutine erinevus lähemas tulevikus tühistub.

Läti

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendusid muudatused Läti tulumaksuseaduses, mille kohaselt ei maksustata Lätis mitte enam ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende. 2022. aastal oli maksumäär netodividendidena väljamakstud summalt 20/80 (2021: 20/80). Kuna maksuobjektiks ei ole mitte kasum, vaid dividendid, pole erinevusi ka varade ja kohustiste maksuarvestuslike ja bilansiliste väärtuste vahel, mis võiks viia edasilükkunud tulumaksuvarade ja -kohustiste tekkeni. Dividendidelt tasumisele kuuluv tulumaks kajastatakse selle perioodi tulumaksukuluna, kus dividendid välja kuulutatakse.

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse Lätis registreeritud tütarettevõtete jaotamata kasumilt ja muutustelt nende muudes reservides, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ning on tõenäoline, et erinevus lähemas tulevikus ei dividendide maksmisega ega ka muul viisil ei tühistu.

Kontsern kontrollib oma Lätis registreeritud tütarettevõtete dividendidelt või nende võõrandamisest saadud kasumilt maksmisele kuuluvate maksudega seotud ajutiste erinevuste tühistamist. Selliste ajutiste erinevustega seotud edasilükkunud tulumaksukohustisi kajastab kontsern vaid ulatuses, milles juhtkond eeldab, et ajutine erinevus lähemas tulevikus tühistub.

Muud riigid

Kontserni välismaal registreeritud üksused tasuvad ettevõtte tulumaksu vastavalt asukohamaa seadustele. Monacos on maksumäär 33,33%, Venemaal 20% ja Ukrainas 18%.

Valgevenes oli nii 2022. kui ka 2021. aasta 31. detsembril lõppenud aruandeperioodil juriidiliste isikute tulumaksumäär 18%. Alates 1. jaanuarist 2023 muudeti Valgevenes ettevõtete kasumile kohaldatav maksumäär kõigi juriidiliste isikute puhul 18%-lt 20%-le. Tuginedes standardi IAS 10 punktis 22(h) sätestatule, ei käsita kontserni juhtkond pärast aruandeperioodi lõppu toimunud muutusi maksumäärades korrigeeriva sündmusena, ning seega arvutati 2022. aastal kõik tulumaksuvarad ja -kohustised 2022. aasta 31. detsembri seisuga kehtinud või olulises osas vastuvõetud maksumäära alusel, milleks 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli 18%. Vastavaid edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustisi tuleks hinnata aga nende maksumäärade alusel, mis peaksid kõnealuse vara realiseerimise või kohustise arveldamise aastal eeldatavasti kehtima, lähtudes aruandekuupäeva seisuga kehtivatest või olulises osas vastuvõetud maksumääradest (ja maksuseadustest). Seega on juhtkond kasutanud neis arvutustes 20% maksumäära (lisa 17).

Kõnealustes riikides registreeritud tütarettevõtete puhul tehakse aruandekuupäeval kindlaks kõik edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustised, mis tulenevad ajutistest erinevustest varade ja kohustiste maksustamisbaasi ning nende bilansiliste väärtuste vahel. Edasilükkunud ettevõtte tulumaksu arvestamisel võetakse aluseks aruandekuupäeval kehtivad maksumäärad ning seadused, mida eeldatakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksuvara realiseeritakse (lisa 3).

2.15 Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Eraldised kulude ja juriidiliste nõuete katteks kajastatakse siis, kui kontsernil on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel juriidiline või faktiline kohustus; on tõenäoline, et selle kohustuse täitmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid vähenevad; ja kohustuse summa on usaldusväärselt hinnatav. Tulevaste ärikahjumite katteks eraldisi ei moodustata.

Mitmete sarnaste kohustuste olemasolul määratakse kohustuste täitmiseks vajalike ressursside vähenemise tõenäosus kindlaks, vaadeldes kõiki kohustusi kui üht tervikut. Eraldist kajastatakse isegi siis, kui rahalise väljamineku tõenäosus ühe samas kohustuste klassis oleva kohustuste kohta on väike.

Eraldisi mõõdetakse eeldatavasti kohustuse täitmiseks vajatavate kulutuste nüüdisväärtuses, kasutades maksueelset määra, mis peegeldab turu hetkehinnangut raha ajaväärtuse kohta ja kohustusega seotud spetsiifilisi riske. Eraldise suurenemine aja möödumise tõttu kajastatakse intressikuluna.

Muud kohustused, mille arveldamine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.

2.16 Tulu kajastamine

Müügituluks loetakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus teenitavat tulu. Müügitulu kajastatakse tehingu hinnas. Tehingu hind on tasu summa, mida kontsernil on tema hinnangul õigus lubatud kaupade või teenuste kliendile võõrandamise eest saada ja millest on arvatud maha kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Kaupade müük – jaemüük

Tulu kaupade müügist kajastatakse jaemüügikaupluses kliendiga müügitehingu lõpule viimisel. Üldjuhul tasuvad kliendid ostude eest kas sularahas või kaardiga.

Kaupade müük – hulgimüük

Hulgimüügi tulu kajastatakse, kui kontroll toodete üle on kliendile üle antud, mis tähendab, et tooted on tarnitud hulgimüüjatele. Hulgimüüja on vaba valima toodete müümiseks endale sobiva müügikanali ja -hinna ning puuduvad täitmata kohustused, mis võiksid mõjutada toodete hulgimüüjapoolset vastuvõtmist. Tarne loetakse sooritatuks, kui tooted on tarnitud kokkulepitud asukohta, nende vananemise ja kahjustumisega seotud riskid on läinud üle hulgimüüjale ning hulgimüüja on võtnud tooted vastavalt müügilepingule vastu, lepingu vastuvõtmist reguleerivad sätted on aegunud või on kontsernil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik vastuvõtmise nõuded on täidetud.

Nõue kajastatakse, kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest. Tagastatavate toodete arvu prognoosib kontsern eeldatava väärtuse meetodil, tuginedes oma varasemale kogemusele. Eelduse paikapidavust ja tagastuste võimalikku mahtu hinnatakse igal aruandekuupäeval. Kuna tagastatud toodete arv on olnud aastaid stabiilne, ei ole kajastatud kumulatiivse müügitulu olulises mahus tühistamine eriti tõenäoline.

Rahastamiskomponent

Kontsernil pole lepinguid, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern tehingu hindu ka raha ajaväärtuse mõjust lähtuvalt.

2.17 Rendid

Kontsern kui rentnik

Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet, st kas lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus. Kui lühiajalised ja madala väärtusega vara rendilepingud välja arvata, kasutab kontsern kõigi rendilepingute kajastamiseks ja mõõtmiseks samu põhimõtteid. Kontsern kajastab rendikohustise rendimaksete tasumiseks ning vara kasutusõiguse alusvara kasutamiseks.

Vara kasutusõigus

Rendiperioodi alguses (st päeval, mil alusvara antakse kasutamiseks üle) kajastab kontsern vara kasutusõiguse. Vara kasutusõigus kajastatakse soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad kahjumid ning mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustiste ümberhindamisele. Vara kasutusõiguse soetusmaksumus koosneb kajastatud rendikohustistest, esmastest otsekulutustest ning rendiperioodi alguses või enne seda tehtud rendimaksetest, millest on lahutatud saadud rendistiimulid.

Vara kasutusõigust amortiseeritakse lineaarselt kas rendiperioodi või vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul (sõltuvalt sellest, kumb on lühem) järgmiselt:

Kaubanduspinnad kuni 3 aastat
Lao- ja kontoripinnad kuni 5 aastat
Muud seadmed kuni 3 aastat

Kui rendiperioodi lõpus läheb renditava vara omandiõigus üle kontsernile või vara maksumus peegeldab ostuõiguse realiseerimise hinda, kasutatakse amortisatsiooni arvestamisel vara hinnangulist kasulikku eluiga.

Ka vara kasutusõiguse väärtus võib langeda. Vaata jaotises 2.7 "Mittefinantsvarade väärtuse langus" toodud arvestuspõhimõtteid. Vara kasutusõigus kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes materiaalse põhivara alla.

Rendikohustised

Rendiperioodi alguses kajastab kontsern rendikohustised rendiperioodi jooksul tasumisele kuuluvate rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed sisaldavad fikseeritud makseid (k.a sisuliselt fikseeritud makseid), millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid, muutuvaid rendimakseid, mis sõltuvad indeksist või määrast, ning summasid, mida tuleb jääkväärtuse garantiide alusel eeldatavasti tasuda. Samuti loetakse rendimaksete koosseisu piisavalt kindlalt realiseerimisele kuuluva ostuõiguse realiseerimise hind ning rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel eeldatakse, et kontsern kasutab rendilepingu lõpetamise õigust. Muutuvad rendimaksed, mis ei sõltu ühestki indeksist ega määrast, kajastatakse kuluna perioodil, mil nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus aset leiab (v.a juhul, kui nimetatud kulutusi tehakse varude valmistamiseks).

Kuna rendi sisemist intressimäära ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab kontsern rendimaksete nüüdisväärtuse leidmiseks oma alternatiivset laenuintressimäära rendiperioodi alguse seisuga. Pärast rendiperioodi algust suurendatakse rendikohustiste summat jooksvalt kogunenud intressi ning vähendatakse tehtud rendimaksete võrra. Rendikohustiste bilansiline väärtus hinnatakse ümber ka juhul, kui muudetakse rendiperioodi, rendimakseid (nt tulevased maksed muutuvad nende arvutamise aluseks oleva indeksi või määra muutumise tõttu) või alusvara ostuõiguse hinnangut.

Rendikohustised kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes lühi- ja pikaajaliste rendikohustiste alla.

Lühiajalised ja madala väärtusega vara rendilepingud

Oma lühiajaliste masinate ja seadmete rendi lepingute (st rendilepingud, mille perioodi kestus selle algusest arvestades ei ületa 12 kuud ning mis ei sisalda ostuõigust) kajastamisel rakendab kontsern lühiajaliste rendilepingute puhul lubatud erandit. Madala väärtusega kontoritehnika rendi lepingute kajastamisel kasutab kontsern madala väärtusega rendilepingute puhul lubatud erandit. Lühiajaliste ja madala väärtusega vara rendilepingutega seotud rendimakseid kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.

Kontsern kui rendileandja

Rendileandjana määrab kontsern rendilepingu alguses kindlaks, kas tegemist on kapitali- või kasutusrendiga. Kui kontsern leiab, et rent annab üle sisuliselt kõik alusvara omandiga seonduvad riskid ja hüved, käsitletakse renti kui kapitalirenti. Rendid, mille puhul kontsern sisuliselt kõiki alusvara omandiga seonduvaid riske ja hüvesid üle ei anna, liigitatakse kasutusrentideks. Kuna tegemist on äritegevusega seotud tuluga, kajastatakse renditulu rendiperioodi jooksul lineaarselt konsolideeritud kasumiaruandes muude äritulude all. Tingimuslikke renditulusid kajastatakse tuluna nende teenimise perioodil.

2.18 Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimine kajastatakse siis, kui on piisavalt kindel, et sihtfinantseerimine leiab aset ning kõik sellega seotud tingimused suudetakse täita. Kulude sihtfinantseerimine arvatakse maha asjaomastest kuludest.

Lisa 3 Olulised arvestushinnangud, otsused ja ebakindlused

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, nõuab juhtkonnalt teatud otsuste, hinnangute ja eelduste kasutamist, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ning aruandes esitatud varasid, kohustisi, tulusid ja kulusid. Tegelikud tulemused võivad antud hinnangutest erineda.

Hinnangud ja otsused vaadatakse korrapäraselt üle lähtudes varasematest kogemustest ja teistest faktoritest, kaasa arvatud ootustest tulevikusündmustele, mis tunduvad hetke asjaolusid arvestades põhjendatud.

Venemaa-Ukraina konflikt ja tegevuse jätkuvus

veebruaril 2022 algas relvastatud konflikt Venemaa ja Ukraina vahel. Selle tulemusena on kehtestanud lääneriigid Venemaa ettevõtete, keskpanga ja valitsuse vastu karmid sanktsioonid. Samal ajal on ka Venemaa seadnud piirangud kapitalivoogudele nn ebasõbralikesse riikidesse. Ka Valgevene pole sanktsioonidest pääsenud ning see on toonud endaga kaasa ka mitmed vastusanktsioonid. Piirkonnas alanud relvastatud konflikt suurendas järsult majanduslikku ebakindlust ning relvakonflikti pidev eskaleerumine Ukrainas on toonud endaga kaasa Venemaa ja Valgevene järkjärgulise majandusliku isoleerimise EL-i riikidest.

Pidevalt muutuv olukord mõjutab kahtlemata ka kontserni äritegevust, kuna oluline osa sellest on seotud Venemaa (oluline müügiturg) ja Valgevenega (suur tootmisüksus). Sellest tulenevalt on kontsern olnud sunnitud kohanema pidevalt muutuva keskkonnaga ning otsima võimalusi toimepidevuse tagamiseks. Näiteks alustas kontsern koostööd mitmete uute tarnijatega Aasiast ning kohandas oma tarneahelat, et tagada tootmise jätkamiseks vajalike materjalide kättesaadavus. Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti tagajärjed olid 2022. aastal kontserni juhtkonna jaoks oluline teema ning olukorda jälgiti tähelepanelikult ja pidevalt. Arutleti toimepidevuse tagamise, likviidsuse ja rahavoogude juhtimise, riskide hindamise, valuutariskide ning teiste strateegiliste küsimuste üle. Kontserni juhtkond hindas hoolikalt pingelises geopoliitilises ja makromajanduslikus olukorras läbiviidud stressitestide tulemusi ning juhtkonda hoiti pidevalt jooksvate arengute ja sündmustega kursis.

Kontserni juhtkond on hinnanud, et Ukrainas toimuvale konfliktile reageerimiseks seni kehtestatud sanktsioonid ei mõjuta hetkel oluliselt kontserni võimet oma tegevust jätkata, kuna praegu kehtestatud sanktsioonid kontserni tegevusele kahjulikku mõju ei avalda ning kontserni tegevus jätkub harjumuspäraselt. Väljakutsetest hoolimata suutis kontsern uue reaalsusega kohaneda, lõpetada aasta kasumis ning säilitada kasumlikkuse 2021. aasta tasemel. Tootmisüksused jätkavad oma tavapärast tööd, kontsernil on tootmiseks piisavalt vajalikke materjale ning lähikuude tootmine on tagatud, et rahuldada ostjate suurenenud nõudlust kõrghooajal. Kontsern ei tugine oma tegevuses välisfinantseeringutele ning nende praegune likviidsuspositsioon võimaldab neil lähitulevikus oma tegevust jätkata. Selle suhtes, kuidas konflikt kontserni aga lähikuudel mõjutama hakkab (sanktsioonide, tarne, valuutakursside jms mõju), jääb kontserni juhtkond ettevaatlikuks. Senine väljavaade ei sea kahtluse alla kontserni finantsseisundit olukorras, kus käimasoleva konflikti ulatuse, tulemuse ja tagajärgede suhtes valitseb suur ebakindlus.

Kontserni juhtkond on analüüsinud mitmeid mõistlikult võimalikke stsenaariume, mis põhinevad Ukraina ja Venemaa hetkeolukorral, ning kaasanud need hindamisprotsessidesse. Hinnangu andmisel on võetud arvesse mitmeid allikaid, kus analüüsitakse praegust olukorda ja võimalikke tulevasi arenguid.

Kontserni juhtkonna hinnangul ei tohiks Venemaa ja Ukraina vahelisele konfliktile reageerimiseks kehtestatud sanktsioonid kontserni tegevuse jätkuvusele olulist mõju avaldada, kui olukord just oluliselt ei halvene. Kontserni juhtkond jätkab olukorra tähelepanelikku jälgimist, viies läbi regulaarset riskihindamist. Eespool nimetatud asjaoludest lähtuvalt jõudis kontserni juhtkond järeldusele, et tegevuse jätkuvuse eeldus on jätkuvalt asjakohane ning seega on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koostatud tegevuse jätkuvuse alusel.

Sellegipoolest on aga praeguses geopoliitilises keskkonnas raske hinnata selle olukorra võimalikke tagajärgi ja täiendavaid riske AS-ile Silvano Fashion Group, kuna olukord võib nii lühikeses kui ka keskpikas perspektiivis väga mitmes eri suunas areneda. Kontserni juhtkond jälgib tähelepanelikult konfliktis toimuvaid arenguid ja nende võimalikke tagajärgi. Olles kaalunud kogu kättesaadavat teavet tuleviku kohta, mis saadi aruandeperioodi jooksul kuni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande avaldamiseks heakskiitmiseni, usub kontserni juhtkond, et kontsern on suuteline oma tegevust jätkama. Arvestades aga olukorra ettearvamatust ja asjaomaste valitsusasutuste võimalikke reaktsioone, sealhulgas võimalikke tulevasi sanktsioone ja vastusanktsioone, ning tõsiasja, et need asjaolud ei ole kontserni juhtkonna kontrolli all, on siiski risk, et Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti edasisel eskaleerumisel võib olla tulevikus negatiivne mõju AS-i Silvano Fashion Group äritegevusele, finantsseisundile ja netovaradele. Seega on tegemist olulise ebakindluse allikaga, mis võib seada kontserni tegevuse jätkuvuse märkimisväärse kahtluse alla.

Valitsevat mõju mõjutav sündmus

Ukraina relvastatud konfliktist tingitud olulised muutused majanduslikus ja poliitilises keskkonnas võivad viidata muutustele investori võimes omada valitsevat mõju oma mõjutatud piirkondades paiknevate tütarettevõtete üle IFRS 10 tähenduses. AS-i Silvano Fashion Group puhul võib lugeda mõjutatud piirkondadeks Venemaa, Valgevene ja Ukraina.

Valitseva mõju hindamisel võtab kontsern arvesse IFRS 10 nõudeid ehk seda, kas ta on avatud või tal on õigused investeerimisobjektis osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjuvõimu kaudu, mis tal on investeerimisobjekti üle, seda kasumit mõjutada. Kui faktidest ja asjaoludest ilmneb, et üks või mitu valitseva mõju elementi on muutunud, hinnatakse uuesti, kas valitsev mõju investeerimisobjekti üle on endiselt olemas.

Faktide ja asjaolude hindamisel kaalus kontsern hoolikalt, kas piirkonnas toimuva relvastatud konflikti või EL-i liikmesriikide või Venemaa ja Valgevene kehtestatud sanktsioonide tõttu on toimunud muudatusi, mis võiksid oluliselt piirata kontserni võimet rakendada mõjutatud piirkondades paiknevate tütarettevõtete suhtes oma õigusi või lepingulisi juhtimissätteid. Kontsern on jõudnud järeldusele, et vaatamata muutuvale tegevuskeskkonnale ei ole valitseva mõju elemendid muutunud ning valitsev mõju mõjutatud piirkondades asuvate tütarettevõtete üle ei ole kadunud. Täpsem info konsolideerimispõhimõtete kohta on toodud lisa 2 punktis 2.2 "Konsolideerimise alused".

Kasutuskõlbmatute varude allahindlus

Varude allahindluse vajadus ja ulatus määratakse kindlaks järgmiselt: edasiseks kasutamiseks mittemõeldud tooraine hinnatakse alla 100%; standardne valmistoodang, mis ei ole mõeldud edasimüügiks, hinnatakse alla 100%; valmistoodang, mida planeeritakse müüa hooajalise allahindluse käigus ja promoüritustel, hinnatakse alla keskmiselt 30%; mittestandardne valmistoodang (mittevastav, defektne valmistoodang) hinnatakse alla keskmiselt 85%.

Hinnangud ja nende aluseks olevad eeldused vaadatakse regulaarselt üle. Arvestushinnangute muutused kajastatakse aruandeperioodil, mil hinnangut muudetakse, kui muudatus puudutab ainult antud perioodi. Täpsem informatsioon varude allahindluse kohta on avaldatud lisades 11, 21 ja 24.

Rendiperioodi määramine pikendamise ja lõpetamise õigust sisaldavate rendilepingute puhul (kontsern kui rentnik)

Rendiperioodi määramisel arvestatakse rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui on piisavalt kindel, et seda võimalust kasutatakse, ning rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui on piisavalt kindel, et seda võimalust ei kasutata. Kontsernil on mitmed pikendamise ja lõpetamise õigust sisaldavad rendilepingud.

Nende kajastamisel peab kontsern hindama, kas kõnealuste õiguste kasutamine / kasutamata jätmine on piisavalt kindel. Seda tehes võetakse arvesse kõiki olulisi asjaolusid, mis loovad rendilepingu pikendamiseks või lõpetamiseks majandusliku stiimuli. Pärast rendiperioodi algust hindab kontsern rendiperioodi pikkust uuesti, kui ilmneb mõni oluline sündmus või asjaolude muutus, mis on kontserni kontrolli all ning mõjutab kontserni võimet kasutada oma õigust rendilepingu pikendamiseks või lõpetamiseks (nt renditud vara oluline parendamine või kohandamine).

Kuna kontsernil ei ole võimalik rendi sisemist intressimäära hõlpsasti kindlaks teha, kasutab ta rendikohustiste mõõtmisel oma alternatiivset laenuintressimäära. Alternatiivne laenuintressimäär on intressimäär, mida kontsern peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada vara kasutusõigusega sarnast vara. Seega näitab alternatiivne laenuintressimäär seda, mida kontsern 'peaks maksma', mis nõuab hinnangute andmist olukorras, kus jälgitavad intressimäärad puuduvad (kuna kontsern finantseerimistehinguid ei tee).

Kontsern toetub alternatiivse laenuintressimäära leidmisel võimalusel jälgitavatele sisenditele (nt turuintressimäärad) ning peab tegema teatud ettevõttespetsiifilisi hinnanguid (nt tütarettevõtte eraldiseisev krediidireiting, mis põhineb turul tegutsevate pankade poolt kinnitatud laenude kättesaadavusel).

Valgevenes 18. juulil 2022 jõustunud seaduse tõttu ei ole Valgevene rentnikel lubatud sõlmida 23. septembrist 2022 kuni 1. jaanuarini 2024 välisvaluutas fikseeritud rendilepinguid. Alates 23. septembrist 2022 tuleb fikseerida lepingutes rendimaksed ainult Valgevene rublades (BYN). Kuna suurem osa kontserni rendilepingutest Valgevenes oli sõlmitud USA dollarites, tuli kontsernil kõik asjassepuutuvad lepingud uuesti sõlmida Valgevene rublades. Juhtkond käsitab rendimaksete valuuta muutumist rendilepingu muudatusena, mida kajastatakse eraldi rendina. Seega lõpetas juhtkond 2022. aasta 31. detsembri seisuga selliste vara kasutusõiguste ja rendikohustiste kajastamise,

mida rendimaksete valuuta muutumine puudutas, ning kajastas uued vara kasutusõigused ja rendikohustised muutunud tulevaste rahavoogude summas, diskonteerituna uute alternatiivsete laenuintressimääradega (lisad 15, 27).

Vara kasutusõiguse ja materiaalse põhivara väärtuse langus

Kontsern on töötanud välja üldise süsteemse lähenemise, et hinnata aruandekuupäeva seisuga varade kaetavat väärtust ning tuvastada väärtuse langusele viitavaid asjaolusid. Kontsern jälgib teatud sündmusi või asjaolusid, peamiselt analüüsitakse selliseid äri- ja tootmispindu, mis on läbinud kontserni poolt kasumisse jõudmiseks ettenähtud aja, kuid kannavad endiselt kahjumit, aga jälgitakse ka konkreetsete äripindade asukohti puudutavaid otsuseid või muid asjaolusid, mis viitavad, et vara väärtus ei pruugi olla täielikult kaetav.

Kui selle tulemusel selgub, et teatud varade väärtus võib olla langenud, hindab kontsern raha genereerivate üksuste (jaekaupluste, tootmisüksuste) kaetavat väärtust ning kontrollib vara kasutusõiguse ja materiaalse põhivara väärtuse langust vastavalt lisa 2 jaotises 2.7 "Mittefinantsvarade väärtuse langus" kirjeldatud arvestuspõhimõtetele.

Raha genereerivate üksuste kaetavad väärtused leitakse kasutusväärtuse kaudu diskonteeritud rahavoogude meetodil. Hindamisel kasutatakse rahavoogude prognoose, mis põhinevad maksimaalselt viis aastat ette prognoositud finantsandmetel. Kaetavat väärtust mõjutavad nii diskonteeritud rahavoo mudelis kasutatav diskontomäär kui ka hinnangulised tulevased rahavood. Tulevaste rahavoogude hindamine ja diskontomäära valimine nõuab juhtkonnalt otsuste ja hinnangute kasutamist.

Raha genereerivate üksuste (jaekaupluste) kasutusväärtuse hindamisel kasutatakse maksueelset diskontomäära ja jätkuperioodi väärtuse nullkasvumäära. Diskontomäär on maksueelne näitaja, mis kajastab kapitali kaalutud keskmist hinda. Diskontomäär koosneb järgmistest komponentidest:

Turuspetsiifiline riskivaba tulumäär;
Riskipreemia;
Äritegevusespetsiifiline beetakordaja, mis kajastab turul valitsevat arusaama majandusüksuse riskipreemiast;
Võlakapitali hind;
Võla ja omakapitali suhe, mis vastab jaemüügisektori kapitali struktuurile (diskontomäära leidmisel on arvestatud rendikohustistega).

Vaatamata kontserni tegevusriikides valitsevale geopoliitilisele ebakindlusele ja sellest tingitud majanduslikele šokkidele jätkus kontserni jaemüügisegmendi kasumi stabiilne taastumine nii Valgevenes kui ka Venemaal. Ka hulgimüügisegmendi kasumlikkus on jäänud kogu 2022. aasta vältel 2021. aasta tasemele. Olles võrrelnud nii konkreetsete jaemüügipunktide kui ettevõtete aruandeperioodi kasumlikkust ja majandustulemusi kavandatud eelarvetega, on juhtkond seisukohal, et aruandekuupäeva seisuga ei ole vaja vara kasutusõiguse ega materiaalse põhivara väärtuse langust kajastada, kuna aruandekuupäeval nende võimalikule väärtuse langusele viitavaid asjaolusid ei esinenud.

Edasilükkunud tulumaksuvara ja ebakindlad maksupositsioonid

a) Edasilükkunud tulumaksuvara on mahaarvatavate ajutiste erinevustega seotud tuleviku tulumaksuvähendused, mida kajastatakse ulatuses, milles need tulevikus tekkiva maksustatava kasumi tekkimisel tõenäoliselt ära kasutatakse. 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli kontsernil 2 166 tuhat eurot edasilükkunud tulumaksuvara (31. detsember 2021: 1 226 tuhat eurot). Juhtkond usub, et kogu edasilükkunud tulumaksuvara võetakse kasutusele. Juhtkonna järeldus, et edasilükkunud tulumaksuvara on võimalik hinnangulise tulevase maksustatava tulu arvelt kasutada, põhineb heakskiidetud äriplaanidel ja eelarvetel tütarettevõtetes, kus edasilükkunud tulumaksuvara on tekkinud.
b) Toetudes tõlgendusele IFRIC 23 "Ebaselgus tulumaksukäsitluste osas", otsustas juhtkond kajastada võimalike maksukohustiste katteks AS-i Silvano Fashion Group konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes 2020. aastal 500 tuhande euro suuruse eraldise. Vastav tingimuslik maksukohustis oli seotud kontserni välismaal tegutsevate tütarettevõtete ebakindla maksukeskkonnaga. 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli juhtkond seisukohal, et kuna potentsiaalne risk ei ole 3 aruandeperioodi (2022. aastat loetakse 4. aruandeperioodiks) jooksul alates vastava riskipositsiooni tekkimisest realiseerunud, on riski realiseerumine vähe tõenäoline. Juhtkond on arvamusel, et maksuhaldur on kontserni maksupositsiooniga nõustunud ning vastava eraldise kajastamine tuleks lõpetada. Juhtkonna analüüs põhineb hiljutisel kohtupraktikal ja kontserni käsutuses olevatel sisedokumentidel, selgitustel ning faktide ja asjaolude põhjendustel. Eraldise kajastamise lõpetamise mõju on kajastatud konsolideeritud kasumiaruandes tulumaksukulu all summas 500 tuhat eurot.

c) Lähtudes 2020. aastal tehtud muudatustest ühe kontserni tegevusriigi maksuseadustes, mis puudutavad kõiki 1. jaanuaril 2021 või hiljem algavaid aruandeperioode, otsustas juhtkond kajastada võimaliku maksudega seotud ebakindluse katteks 400 tuhande euro suuruse eraldise. Kuna kõnealune maksudega seotud ebakindlus püsis ka 2022. aasta 31. detsembril lõppenud aruandeperioodil, on juhtkond suurendanud võimaliku maksudega seotud ebakindluse katteks moodustatud eraldise summat 598 tuhande euro võrra. Maksueraldise moodustamise otsuse langetamisel tugines juhtkond asjakohaste seadusemuudatuste juhtkonnapoolsele tõlgendusele ja tulevaste kohustiste tõenäosusele.

Tütarettevõtetesse tehtud investeeringutega seotud edasilükkunud tulumaks

Kõnealuse tütarettevõtte jaotamata kasumist tekivad nn välised ajutised erinevused, st erinevused investeeringute või osaluste maksuarvestuslike väärtuste (st algse soetusmaksumuse) ja vastavate investeeringute või osaluste netovarade bilansiliste väärtuste vahel. Kuigi emaettevõte omab kontrolli kontserni konsolideeritud tütarettevõtete tegevuse üle ja võib kontrollida ka ajutiste erinevuste tühistamise ajastust, on äärmiselt tõenäoline, et tütarettevõtete jaotamata kasumiga seotud ajutised erinevused mitme tütarettevõtte puhul siiski lähemas tulevikus tühistuvad. Kui emaettevõte peab kasumieraldisi tõenäoliseks, on kajastatud kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes seega edasilükkunud maksukohustis.

Juhtkonnal on olnud tavaks Venemaal ja Lätis tegutsevate tütarettevõtete tulud nende äritegevusse reinvesteerida, mistõttu on otsustatud, et lähiajal mingeid väljamakseid ei tehta, ning seega ei ole kõnealuste väliste ajutiste erinevustega seoses antud tütarettevõtete puhul seni edasilükkunud tulumaksukohustist kajastatud. Lisaks, 2022. aastal puhkenud relvastatud konflikti kontekstis ning Venemaa vastusena EL-i poolt Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidele väljastas Venemaa president 5. märtsi 2022 korralduse ajutiste meetmete kohta seoses kohustuste täitmisega välismaiste võlausaldajate ees, et piirata EL-is asuvatele aktsionäridele ja välisvaluutas tehtavaid makseid. Seetõttu kaalub juhtkond võimalust jätkata Venemaal saadud kasumi reinvesteerimist sealsete tegevus- ja äriarendusvajaduste rahuldamiseks ning Venemaalt dividende mitte välja võtta.

Kuna Ukraina puhul on tegemist relvastatud konflikti puhkemisest enim mõjutatud piirkonnaga, on kehtestatud seal dividendide väljamaksmisele teatud piirangud. Ukraina keskpanga 2022. aasta 24. veebruari otsusega peatati Ukrainas ajutiselt valuutaturul kauplemine, välja arvatud klientidele välisvaluuta müümine. Otsusega nähti ette, et eriolukorra ajal ei ole võimalik osta valuutat ega maksta mitteresidentidele dividende välisvaluutas. Ainus võimalus on maksta dividende Ukraina grivnades. Selleks peab mitteresident endale aga Ukraina pangas grivnades pangakonto avama. Sellest tulenevalt on kontserni juhtkonna hinnangul lähitulevikus võimatu Ukrainas registreeritud tütarettevõttelt dividende saada ning seega ei ole tekkinud ka vastavaid edasilükkunud tulumaksukohustisi.

Küll aga on kontsernil olnud tavaks jaotada kasumit oma Valgevenes tegutsevate tütarettevõtete puhul. Valgevene maksuseaduste kohaselt kuuluvad mitteresidendist emaettevõttele makstavad dividendid täiendavale maksustamisele. Tulevase väljamakse eeldatav summa määratakse kindlaks mitme eelneva aasta keskmiste dividendide ja tütarettevõtte aruandeperioodi kasumi põhjal. Sellise dividendimaksega seotud edasilükkunud tulumaksukohustised kajastatakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, kasutades 10% maksumäära (lisa 17).

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määrab juhtkond vara omandamisel ning nende asjakohasust kontrollitakse igal aastal. Kasulikud eluead põhinevad varasematel kogemustel sarnaste varadega ning tulevikusündmuste prognoosimisel, mis võivad nende kasulikku eluiga mõjutada.

Lisa 4 Õiglase väärtuse hindamine

Kõik varad ja kohustised, mis on hinnatud õiglasesse väärtusesse või mille õiglased väärtused on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud, on klassifitseeritud vastavalt alltoodud õiglase väärtuse hierarhiale, mis põhineb madalaima taseme sisendil, mis on oluline õiglase väärtuse mõõtmisele tervikuna:

Tase 1 — noteeritud (korrigeerimata) turuhinnad aktiivsetel turgudel identsetele varadele või kohustistele;

Tase 2 — hindamistehnikad, mille puhul õiglase väärtuse hindamise seisukohalt olulised madalaima taseme sisendid on otseselt või kaudselt jälgitavad;

Tase 3 — hindamistehnikad, mille puhul õiglase väärtuse hindamise seisukohalt olulised madalaima taseme sisendid ei ole jälgitavad.

Kontsern hindab iga aruandeperioodi lõpul, kas varad ja kohustised, mis esinevad raamatupidamise aastaaruandes perioodide lõikes korduvalt, vajavad tasemete vahel ümberklassifitseerimist (toetudes madalaimale sisendile, mis on oluline õiglase väärtuse hindamisele tervikuna).

Juhtkonna hinnangul ei erine kontserni finantsvarade ja -kohustiste bilansiline väärtus oluliselt nende õiglasest väärtusest. Nõuded ostjate vastu ja võlad tarnijatele on lühiajalised, mistõttu on nende bilansiline väärtus juhtkonna hinnangul lähedane nende õiglasele väärtusele. Ostjate vastu suunatud nõuete ja tarnijatele võlgnetavate summade õiglased väärtused on klassifitseeritud õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia kolmandale tasemele. Laenukohustiste õiglased väärtused on klassifitseeritud õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia teisele tasemele. Juhtkonna hinnangul vastavad kontserni laenukohustiste intressimäärad turutingimustele, mistõttu on nende bilansiline väärtus lähedane nende õiglasele väärtusele. Muudesse osadesse ja aktsiatesse tehtud investeeringute õiglased väärtused on klassifitseeritud õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia kolmandale tasemele. Kõnealuste omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse hindamiseks rakendatavates mudelites kasutatakse nii jälgitavaid kui ka mittejälgitavaid andmeid. Mudelite mittejälgitavad sisendid hõlmavad eeldusi investeerimisobjekti tulevaste finantstulemuste kohta, tema riskiprofiili ning majandusprognoose tööstusharu ja riigi kohta, kus konkreetne investeerimisobjekt tegutseb. Kuna kontsern kasutab sõltumatute kinnisvara hindajate abi, on klassifitseeritud kinnisvarainvesteeringute õiglased väärtused õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia teisele tasemele. Sõltumatu kinnisvara hindaja on rakendanud turuväärtuse meetodit, kuid lõpliku väärtuse määramisel on tehtud siiski hinnatava kinnisvara eripäradega arvestada võimaldavaid hinnangulisi korrigeerimisi.

Lisa 5 Finantsriskide juhtimine

Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: krediidirisk, likviidsusrisk ja tururisk (sh valuutarisk ja intressimäära risk). Kontserni riskijuhtimissüsteem keskendub finantsturgude ettemääramatusel ja võimaluste leidmisele kontserni finantstulemustele sellest tulenevate potentsiaalsete negatiivsete mõjude minimeerimiseks.

Kontserni riskijuhtimise üldpõhimõtete sõnastamine ja nende rakendamise järelevalve kohustus lasub kontserni juhatusel. Riskijuhtimise eesmärkide saavutamiseks on riskijuhtimise protsess ühildatud tavapärase juhtimis- ja äritegevusega. Riskijuhtimise all mõistetakse ärieesmärkide saavutamist takistada võivate äririskide tuvastamist, hindamist ja maandamist.

Krediidirisk

Krediidirisk väljendub kahjuna, mida kontsern võib kanda, kui klient või lepingupartner, kellega on seotud mõni finantsinstrument, ei suuda täita kontserni ees oma lepingulisi kohustusi.

Krediidiriski, välja arvatud ostjate vastu suunatud nõuete saldodega seotud krediidiriski, juhitakse kontserni tasandil. Iga kohaliku majandusüksuse kohustuseks on kontrollida ja analüüsida enne standardsete makse- ja tarnetingimuste pakkumist iga uue kliendi krediidiriski. Krediidirisk tuleneb rahast ja rahalähenditest, pankades ja finantsasutustes deponeeritud summadest ning hulgimüügiklientidega seotud krediidiriskist, sealhulgas laekumata nõuetest ja kokkulepitud tehingutest. Pankade ja finantsasutuste puhul aktsepteeritakse ainult selliseid tehingupartnereid, kellele on antud sõltumatu kõrge krediidireiting. Kui hulgimüügikliendile on omistatud sõltumatu reiting, siis lähtutakse ka nende puhul krediidireitingust. Kui sõltumatut reitingut ei ole, hindab kliendi krediidikvaliteeti juhtkond, võttes arvesse nende finantsseisundit, varasemaid kogemusi ja teisi asjakohaseid tegureid. Individuaalsed riskilimiidid kehtestatakse sise- või välisreitingute põhjal vastavalt kohaliku majandusüksuse juhatuse kehtestatud piiridele. Krediidilimiitide rakendamist jälgitakse regulaarselt. Arveldamine jaeklientidega toimub kas sularahas või krediitkaartide abil. Aruandeperioodil krediidilimiite ei ületatud ning juhtkond ei eelda kahjumeid tehingupartnerite kohustuste täitmata jätmisest.

Tuhandetes eurodes	Lisad	2022	2021
Seisuga 31. detsember
Raha ja rahalähendid	7	25 909	17 098
Nõuded kolmandate osapoolte vastu	8, 9	880	853
Nõuded seotud osapoolte vastu	8, 9	0	56
Nõuded osutatud teenuste eest	8, 9	30	79
Muud nõuded	8, 9	134	97
Antud lühiajalised laenud	8	10	2
Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse	8, 12	259	262
Pikaajalised nõuded	8	301	262
Kokku		27 523	18 709

Maksimaalne krediidiriskile avatud summa on võrdne finantsvarade (v.a õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad) bilansilise väärtusega. Aruandekuupäeva seisuga olid maksimaalsed krediidiriskile avatud summad järgmised:

Maksimaalne krediidiriskile avatud summa raha ja rahalähendite puhul oli järgmine:

Tuhandetes eurodes	31. detsember 2022	31. detsember 2021
Fitchi reiting A-AAA	198	6 697
Fitchi reiting B-BBB	22 244	9 915
Fitchi reiting C-CCC	23	0
Reitinguta	3 444	486
sh reitinguta, kuid EL-is	222	10
Raha ja rahalähendid kokku (lisa 7)	25 909	17 098

Ostjatelt laekumata arvete ja muude nõuete vanuseline jaotus:

	Bruto	Eeldatav krediidi kahju	Bruto	Eeldatav krediidi kahju
Tuhandetes eurodes	31. detsember 2022	2022	31. detsember 2021	2021
Maksetähtaeg ületamata	513	0	776	0
Maksetähtaeg ületatud 1–30 päeva	248	0	166	0
Maksetähtaeg ületatud 31–90 päeva	59	0	84	0
Maksetähtaeg ületatud 91–180 päeva	25	0	41	0
Maksetähtaeg ületatud enam kui 180 päeva	258	-59	75	-57
Kokku	1 103	-59	1 142	-57
Kokku neto (lisa 9)	1 044		1 085

"Maksetähtaeg ületamata" grupis olevad nõuded ostjate vastu on seotud hulgiklientidega. Olulist riskikontsentratsiooni ostjate vastu suunatud nõuete puhul ei ole. Kõik "maksetähtaeg ületamata" grupis olevad nõuded olid käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande avaldamiseks heakskinnitamise kuupäevaks laekunud.

Ostjate vastu suunatud nõuete väärtuse langus on kajastatud, kui võlgnikud on olulistes finantsraskustes ja nõude laekumise peetakse vähetõenäoliseks. Aasta jooksul toimunud muutused ostjatelt laekumata arvete eeldatavas krediidikahjus olid järgmised:

Tuhandetes eurodes	2022	2021
Saldo perioodi alguses	-57	-57
Perioodi jooksul tekkinud	-2	-1
Perioodi jooksul tühistatud	0	1
Saldo perioodi lõpus	-59	-57

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk tähendab seda, et kontsern ei suuda oma finantskohustusi nende maksetähtaegade saabudes tasuda. Kontserni majandusüksused koostavad rahavoogude prognoose, mis koondatakse kontserni finantsüksuse poolt. Kontserni finantsüksus jälgib pidevalt kontserni likviidsusnõuete täitmist tagamaks, et kontsernil on oma tegevusvajaduste täitmiseks alati piisavalt vabu vahendeid. Sellistes prognoosides võetakse arvesse kontserni finantskavasid, vastavust sisemistele bilansi suhtarvude sihtnäitajatele ning vajadusel ka asjaomaseid regulatiivseid või muid nõudeid, näiteks valuutapiiranguid.

ja 2021. aasta 31. detsembri seisuga ületasid kontserni käibevarad lühiajalisi kohustisi.

Allolevas tabelis analüüsitakse kontserni finantskohustisi lepingujärgsete lunastustähtaegade järgi lähtuvalt järelejäänud perioodist aruandekuupäeva seisuga. Tabelis on näidatud lepingujärgsed diskonteerimata rahavood.

Tuhandetes eurodes Seisuga 31. detsember 2022 Lisad Bilansiline väärtus Lepingujärgsed rahavood 6 kuud või vähem 6−12 kuud 1−2 aastat 2−5 aastat Üle 5 aasta Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustised Võlad tarnijatele 8, 16 4 055 4 055 4 055 0 0 0 0 Rendikohustised 26 6 414 7 870 1 469 1 531 2 032 2 553 285 Muud võlad 8, 16 587 587 587 0 0 0 0 Kokku 11 056 12 512 6 111 1 531 2 032 2 553 285 Tuhandetes eurodes Seisuga 31. detsember 2021 Lisad Bilansiline väärtus Lepingujärgsed rahavood 6 kuud või vähem 6−12 kuud 1−2 aastat 2−5 aastat Üle 5 aasta Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustised Võlad tarnijatele 8, 16 4 795 4 795 4 795 0 0 0 0 Rendikohustised 26 6 920 8 117 1 348 1 255 2 029 3 485 0 Muud võlad 8, 16 669 669 669 0 0 0 0 Kokku 12 384 13 581 6 812 1 255 2 029 3 485 0

Tururiskid

Tururisk väljendub selles, et turuhindade võimalikud muutused, nagu näiteks valuutakursside, intressimäärade või kapitali hinna kõikumised, võivad mõjutada kontserni tulu või finantsinstrumentide väärtust. Tururiskide juhtimise eesmärgiks on juhtida ja kontrollida tururiski mõjusid mõistlikes piirides, pidades silmas vajadust optimeerida kontserni vara tootlust.

Valuutarisk

Kontsern on avatud valuutariskile müüdud ja sisseostetud kaupade ja teenuste ning sularaha osas, mis on fikseeritud muudes vääringutes kui vastava kontserni ettevõtte arvestusvaluuta. Kontserni jaemüügiturgudel on müügi- ja ostuhinnad fikseeritud järgmistes vääringutes: EUR (euro), RUB (Vene rubla), BYN (Valgevene rubla), UAH (Ukraina grivna). Muud ostu- ja müügitehingud teostatakse peamiselt eurodes ja USA dollarites. Kontsernisisesed tehingud teostatakse valdavalt eurodes, Vene rublades ja Valgevene rublades.

Valdav osa naistepesu tootmiseks vajalikest materjalidest imporditakse kas Euroopa Liidu liikmesriikidest või kohalikelt tarnijatelt, kellega on võimalik sõlmida lepinguid eurodes. Materjalide ostud teostatakse peamiselt eurodes.

Kontsern müüb hulgimüügi tingimustel kolmandatele isikutele kaupu üldjuhul Vene rublades. Kontserni jaemüügihinnad on fikseeritud vastava kohaliku turu vääringus. Kohalike vääringute vahetuskursside kõikumine avaldab mõju nii kontserni müügitulule kui ka kuludele. Majanduskeskkonna kiire muutumine ning valuuta kallinemine või odavnemine jaekaubandusturul võib avaldada olulist mõju kontserni äritegevusele ja klientide ostujõule.

Muude välisvaluutas fikseeritud rahaliste varade ja kohustiste puhul tagab kontsern, et avatus valuutakursside kõikumistele hoitakse aktsepteeritaval tasemel, lähtudes valitsevast olukorrast. Selle saavutamiseks ostab ja müüb

kontsern vajadusel välisvaluutat hetkekurssidega, et tulla toime kursside lühiajaliste kõikumiste negatiivsete mõjudega.

Kontsern on kõige rohkem avatud valuutariskidele, mis tulenevad Valgevene rubla ja Vene rubla vahetuskursi kõikumisest. Selle riski vähendamiseks hoiab kontsern raha stabiilsemates valuutades, nagu euro. Valuutariski juhtimiseks hoitakse Valgevene rublades ja Vene rublades vaid sellist summat, mis on vajalik kohustiste täitmiseks vastavate tarnijate ees. Kontsern ei kasuta valuutariskide maandamiseks tuletisinstrumente.

Kontserni majandustulemusi mõjutanud valuutakursside muutused euro suhtes (sulgemiskursside põhjal) olid aruandeaastal järgmised: Ukraina grivna -26,8% (2021: +11,0%), USA dollar -5,8% (2021: -7,9%), Valgevene rubla -1,3% (2021: +9,0%) ja Vene rubla +8,2% (2021: +7,6%).

Tuhandetes eurodes
Seisuga 31. detsember 2022	Lisad	Kokku	EUR	BYN	RUB	USD	UAH
Raha ja rahalähendid	7, 8	25 909	24 976	548	165	25	195
Nõuded ostjate vastu, neto	8, 9	910	448	395	67	0	0
Muud lühiajalised nõuded	8, 9	134	2	96	1	33	2
Antud lühiajalised laenud	8	10	0	10	0	0	0
Võlad tarnijatele	8, 16	-4 055	-2 212	-737	-37	-1 069	0
Muud võlad	8, 16	-587	-61	-508	-15	-2	-1
Rendikohustised	26	-6 414	-2 214	- 1 370	-2 767	-63	0
Avatud riskipositsioon kokku		15 907	20 939	-1 566	-2 586	-1 076	196
Tuhandetes eurodes
Seisuga 31. detsember 2021	Lisad	Kokku	EUR	BYN	RUB	USD	UAH
Raha ja rahalähendid	7, 8	17 098	16 112	437	246	0	303
Nõuded ostjate vastu, neto	8, 9	909	258	382	269	0	0
Muud lühiajalised nõuded	8, 9	178	0	52	0	126	0
Antud lühiajalised laenud	8	2	0	2	0	0	0
Võlad tarnijatele	8, 16	-4 795	-3 345	-477	-14	-959	0
Muud võlad	8, 16	-669	-78	-544	-46	0	-1

Rendikohustised	26	-6 920	-4 547	-40	-2 241	-92	0

Kontserni avatus valuutariskile oli arvestuslike summade alusel järgmine:

Juhtkonna poolt aruandekuupäeva seisuga antud hinnangu kohaselt ei tohiks EUR/BYN ja EUR/RUB kurss aastas üle 20% kõikuda.

Valgevene rubla 20% nõrgenemine euro suhtes 2022. aasta 31. detsembri seisuga oleks mõjutanud kasumit või kahjumit alltoodud tabelis näidatud ulatuses. Käesolevas analüüsis on eeldatud, et kõik teised muutujad, eelkõige intressimäärad, jäävad samaks. Analüüs viidi läbi 2021. aastaga samadel alustel.

Mõju maksueelsele kasumile tuhandetes eurodes

	2022	2021
EUR	313	48
Kokku	313	48
Mõju omakapitalile tuhandetes eurodes
	2022	2021
EUR	257	39
Kokku	257	39

Valgevene rubla 20% tugevnemine euro suhtes oleks toonud kaasa võrdse, kuid vastupidise märgiga mõju eeldusel, et kõik muud muutujad jäävad samaks.

Vene rubla 20% nõrgenemine euro suhtes 2022. aasta 31. detsembri seisuga oleks mõjutanud kasumit või kahjumit alltoodud tabelis näidatud ulatuses. Käesolevas analüüsis on eeldatud, et kõik teised muutujad, eelkõige intressimäärad, jäävad samaks. Analüüs viidi läbi 2021. aastaga samadel alustel.

Mõju maksueelsele kasumile tuhandetes eurodes

	2022	2021
EUR	517	98
Kokku	517	98
Mõju omakapitalile tuhandetes eurodes
	2022	2021
EUR	414	81
Kokku	414	81

Vene rubla 20% tugevnemine euro suhtes oleks toonud kaasa võrdse, kuid vastupidise märgiga mõju eeldusel, et kõik muud muutujad jäävad samaks.

Intressimäära risk

Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumendi õiglane väärtus või tulevased rahavood kõiguvad turu intressimäärade muutuste tõttu. Kontserni avatus turu intressimäärade muutumise riskile on seotud eelkõige kontserni ujuva intressimääraga võlakohustuste ja hoiustega. Nii 2022. kui ka 2021. aasta 31. detsembri seisuga olid kontserni ainsateks ujuva intressimääraga finantsinstrumentideks nõudmiseni hoiused pankades (lisa 7). Sellist liiki hoiustele kohaldatavate madalate intressimäärade tõttu leiab juhtkond, et muutused nende instrumentide intressimäärades ei tohiks kontserni konsolideeritud kasumiaruandele olulist mõju avaldada.

Kapitali juhtimine

Kontserni eesmärgiks kapitali juhtimisel on tagada kontserni tegevuse jätkuvus, et teenida omanikele tulu ning kaitsta ka teiste sidusrühmade huve. Kontsern juhib kogu omakapitali, sealhulgas vähemusosalusi kui kapitali. 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli kontserni poolt hallatava kapitali suuruseks 48 968 tuhat eurot (31. detsember 2021: 37 861 tuhat eurot). Välised kapitalinõuded tulenevad Eesti äriseadustikust, kus sätestatakse teatud omakapitali miinimummäärad. Need nõuded on kaasatud kapitali juhtimise protsessi ning on olnud kõigil aruandeperioodidel täidetud. Kontserni kapitalijuhtimise põhimõtted ega regulatiivsed nõuded kapitali juhtimisele aruandeperioodil ei muutunud. Olulises mahus väliskapitali kaasamist ei planeerita.

Tegevuskeskkond

Valgevene

Alates 2022. aasta veebruarist on avaldanud geopoliitiliste pingete eskaleerumine ning relvastatud konflikt Venemaa ja Ukraina vahel negatiivset mõju riigi majandusolukorrale. Valgevene on olnud sunnitud tegutsema pidevalt kasvavast sanktsioonide survest tingitud negatiivsete välistegurite kontekstis. EL, USA ja paljud teisedki riigid on kehtestanud arvukalt sanktsioone teatud majandusharudele ning mitmetele Valgevene riiklikele ja kaubandusorganisatsioonidele, sealhulgas pankadele ja üksikisikutele. Piiratud on ka teatud liiki tehinguid, sealhulgas külmutatud juriidiliste isikute varasid välismaal asuvate pankade kontodel. Osad rahvusvahelised ettevõtted on teatanud oma tegevuse peatamisest Valgevenes või toodete tarnimise lõpetamisest Valgevenele.

aastal vähenes Valgevene SKP 2021. aastaga võrreldes 4,7%, ulatudes jooksevhindades 191,4 miljardi Valgevene rublani. Teenuste väliskaubanduse saldo oli 2022. aastal 4,141 miljardi USA dollari suuruses ülejäägis (2021: ülejääk 4,637 mld USA dollarit).

Aastal 2022 nõrgenes Valgevene rubla peamiste välisvaluutade suhtes. Kui 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli ametlik vahetuskurss selline, et 1 USA dollari eest sai 2,5481 Valgevene rubla, 1 euro eest 2,9156 Valgevene rubla ja 100 Vene rubla eest 3,4322 Valgevene rubla, siis 2022. aastal sai 1 USA dollari eest 2,7364 Valgevene rubla, 1 euro eest 3,4322 Valgevene rubla ja 100 Vene rubla eest 3,7835 Valgevene rubla.

aasta esimest poolt iseloomustas suurenenud volatiilsus valuutaturul, pangahoiuste väljavool ja inflatsiooniprotsesside kiirenemine. Makromajandusliku tasakaalu tagamiseks ning olukorra stabiliseerimiseks

kodumaistel valuuta- ja hoiuseturgudel tõsteti alates 2022. aasta märtsist Valgevene keskpanga refinantseerimismäära 9,25%-lt 12%-le aastas.

aasta lõpuks küündis inflatsioon 12,8%-ni, kuigi prognooside kohaselt oleks see pidanud jääma alla 5%. Hinnakasvu soodustasid nii välised tegurid (mitme juhtiva riigi lõtv rahapoliitika, logistikakulude kasv epideemiaga seotud piirangute ajal, toidukaupade hindade tõus kõikjal maailmas, tarbijate nõudluse järsk kasv ebapiisava pakkumise kontekstis) kui ka riigisisesed tegurid (teatud importkaupade käibemaksuvabastuse tühistamine, kütuse hindade tõus tõusvate naftahindade tuules, inflatsiooni ja devalveerimise ootused).

Venemaa

Riigi poliitiline olukord on hetkel suhteliselt ebastabiilne, kuna Venemaa majandusel tuleb seista silmitsi arvukate riikide poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide negatiivsete mõjudega, riigi üldise geopoliitilise olukorraga ning toornafta hinna kõikumistega. Kõik need sündmused mõjutavad negatiivselt kogu Venemaa majandust. Eelkõige toob see endaga kaasa Venemaa rubla volatiilsuse ning vajaduse majanduslike, poliitiliste, maksu- ja muude reformide järele.

Venemaa majanduse stabiilsus sõltub tulevikus paljuski majanduslike reformide läbiviimisest, valitsuse võetavate finants- ja rahapoliitiliste meetmete tõhususest ning juriidilise, regulatiivse, poliitilise ja maksukeskkonna arendamisest.

Kuigi Venemaa valitsus on rakendanud olukorra stabiliseerimiseks mitmesuguseid meetmeid, et kasvatada likviidsust ning aidata Venemaa pankadel ja ettevõtetel oma välisvõlgasid refinantseerida, valitseb kapitalile juurdepääsu ja selle maksumuse suhtes jätkuvalt ebakindlus. Kapitaliturgude ebastabiilsus võib viia likviidsuse märkimisväärse vähenemiseni Venemaa pangandussektoris ning tähendada karmimaid laenutingimusi.

Kui relvastatud konflikt 2022. aasta alguses algas, kukkus rubla esialgu järsult. Impordimahtude kokkukuivamine koos ekspordimahtude suhtelise stabiilsusega tõi järgnevatel kuudel kaasa aga rubla kiire kallinemise. Pärast seda, kui jõustus EL-i embargo Venemaa nafta impordile, tabas rubla järjekordne tagasilöök. Toimunud nõrgenemisele vaatamata on Vene rubla vahetuskurss aga endiselt tugevam kui 2022. aasta alguses. Kui 2022. aasta 31. detsembri seisuga sai 1 USA dollari eest 70,3375 rubla ja 1 euro eest 75,6553 rubla, siis 2021. aasta 31. detsembri seisuga sai 1 USA dollari eest 74,2926 rubla ja 1 euro eest 84,0695 rubla (Venemaa keskpanga andmed).

aasta veebruaris aset leidnud geopoliitiliste sündmuste, neile järgnenud sanktsioonide ja rubla järsu odavnemise tõttu hüppas inflatsiooniootus 2022. aasta märtsis 18%-le. Kevade lõpuks langes inflatsiooniootus aga 12%-ni ning püsis sellel tasemel kuni aasta lõpuni. 2022. aasta detsembris oli inflatsioon riigis 11,9%. Venemaa keskpanga hinnangul vähenes SKP 2022. aastal 2,5%, samas kui prognoositud langustase oli 3,0–3,5%. Majanduslangus osutus Venemaa keskpanga hinnangust tagasihoidlikumaks nii 2022. aasta III kui ka IV kvartalis. Lõviosa langusest tuli vahekaupade (kemikaalid, puidutööstus, metallurgia, naftasaadused), tarbekaupade ja sõidukite tootmisest.

Töötuse määr langes kogu aasta jooksul, jõudes detsembriks madalamale kui kunagi varem ehk 3,6%-ni.

Läti

aasta on olnud Baltikumi jaoks tormiline. Esile on kerkinud uued ohud: relvastatud konflikt Ukrainas, energiakriis Euroopas, viimase 25 aasta kõrgeim inflatsioon ja kiiresti tõusvad intressimäärad. Balti riikides on majanduskasv aeglustunud kiiremini kui mujal EL-is, peatudes siiski peaaegu aasta teises pooles. Läti SKP 2022. aasta IV kvartalis ei muutunud. Ukraina kriisi lähedus ja varasem tihe kaubavahetus Venemaaga on Balti riikide majanduse aeglustumisele tublisti kaasa aidanud, samal ajal kui kõrged energiahinnad ja globaalsel tasandil kõikjal tõusvad toormehinnad on hoogustanud inflatsiooni, mis ületas 2022. aasta lõpus 20%.

SKP kasvu aeglustumine on mõjutanud Baltikumis enamikku majandusharusid ning töötlev tööstus on languses. 2022. aasta detsembris vähenes Läti töötleva tööstuse toodang aastataguse ajaga võrreldes 2,6%. Samal ajal on jaemüüki ja tarbimist tabanud inflatsioon, mis on olnud sissetulekute kasvust märkimisväärselt kiirem, kuigi riiklikud toetusmeetmed on aidanud kõrgete energiahindadega toime tulla. Tööturg on Baltikumis endiselt aktiivne ning 2022. aasta detsembris langes töötus Lätis 7,1%-ni. Balti riigid peaksid hakkama peagi saama aga täiendavaid investeeringuid EL-i taaste- ja vastupidavusrahastust, mille eesmärk on kiirendada piirkonnas rohelisi investeeringuid ning aidata kaasa majanduse taastumisele.

	Asukoha		Efektiivne osalus seisuga 31. detsember	Efektiivne osalus seisuga 31. detsember
	riik	Põhitegevusala	2022	2021
Emaettevõte AS Silvano Fashion Group	Eesti	Valdusettevõte
AS Silvano Fashion Group kontserni kuuluvad ettevõtted:
CJSC Silvano Fashion*	Venemaa	Jae- ja hulgikaubandus	100%	100%
LLC Silvano Fashion	Valgevene	Jae- ja hulgikaubandus	99%	99%
LLC Silvano Fashion	Ukraina	Hulgikaubandus	100%	100%
SIA Silvano Fashion	Läti	Jaekaubandus	100%	100%
CJSC Milavitsa	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	85,02%	85,02%
JSC Sewing firm Yunona **	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	58,33%	58,33%
LLC Gimil ***	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	100%	100%
JSC Lauma Lingerie	Läti	Tootmine ja hulgikaubandus	100%	100%
Alisee SARL	Monaco	Valdusettevõte	99%	99%
JSC Metropolitan Trade Company Milavitsa****	Venemaa	Valdusettevõte	100%	100%
LLC Baltsped logistik	Valgevene	Logistika	50%	50%

Lisa 6 Kontserni ettevõtted ja äriühendused

* CJSC Silvano Fashion kuulub 100% ettevõttele JSC Metropolitan Trade Company Milavitsa (sama ka 31. detsember 2021).

*** LLC Gimil kuulub ettevõtetele AS Silvano Fashion Group, kellel on 99,80% osalus, ja SIA Silvano Fashion, kellel on 0,20% osalus (sama ka 31. detsember 2021).

**** JSC Metropolitan Trade Company Milavitsa kuulub ettevõtetele AS Silvano Fashion Group ja SIA Silvano Fashion, kellest kummalgi on 50% osalus (sama ka 31. detsember 2021).

Tehingud aastatel 2021-2022

ja 2021. aasta 31. detsembril lõppenud aruandeperioodidel ei toimunud äriühendusi ega kontserniettevõtete osaluste müüki, millel oleks oluline mõju kontserni raamatupidamise aastaaruandele.

Ülevaade olulise vähemusosalusega seotud ettevõtetest

Vähemusosalus kokku on 4 182 tuhat eurot (2021: 3 713 tuhat eurot), millest 2 648 tuhat eurot on seotud ettevõttega CJSC Milavitsa (2021: 2 627 tuhat eurot). Ettevõtetega JSC Sewing firm Yunona, LLC Silvano Fashion (Valgevene), LLC Baltsped logistik ja Alisee SARL seotud vähemusosalus ei ole oluline.

Kontsernil puuduvad märkimisväärsed piirangud vähemusosalusega tütarettevõtete varadele juurdepääsu ja kasutamise ning kohustiste rahuldamise osas.

a) Kokkuvõtlik finantsinformatsioon olulise vähemusosalusega tütarettevõtete kohta:

Kokkuvõte CJSC Milavitsa finantsseisundi aruandest

	31. detsember	31. detsember
Tuhandetes eurodes	2022	2021
Käibevara	17 466	18 966
Põhivara	6 299	4 791
Varad kokku	23 765	23 757

Lühiajalised kohustised	5 113	5 160
Pikaajalised kohustised	973	1 062
Netovara	17 679	17 535
Kohustised ja omakapital kokku	23 765	23 757

Kokkuvõte CJSC Milavitsa kasumiaruandest

Tuhandetes eurodes	2022	2021
Müügitulu	31 095	25 783
Kasum enne tulumaksu	4 675	6 441
Tulumaksukulu	-664	-2 257
Aruandeaasta kasum	4 011	4 184
Muu koondkasum (-kahjum)	- 390	851
Koondkasum kokku	3 621	5 035
Vähemusosaluse osa koondkasumist	542	754
Vähemusosalusele makstud dividendid	-537	-740

Kokkuvõte CJSC Milavitsa rahavoogude aruandest

2022	2021
4 011	4 184
4 007	4 068
-944	256
-3 396	-4 091
-333	233
714	492
-610	-44
621	33
392	714

b) Ettevõtte LLC Baltsped logistik suhtes eksisteeriva valitseva mõju alus:

LLC Baltsped logistik loetakse kontserni valitseva mõju all olevaks, kuna kontsern on võimeline suunama ettevõtte olulisi tegevusi. Sellise võime annavad kontsernile osalusest tulenev hääleõigus ning operatiivkokkulepped, millest tulenevalt on oluline osa LLC Baltsped logistik äritegevusest seotud kontserniga.

c) Investeeringud sidusettevõtetesse:

aasta 31. detsembri seisuga koosnesid investeeringud sidusettevõtetesse CJSC Milavitsa 82 tuhande euro suurusest investeeringust 25% osaluse eest ettevõttes LLC Trade house "Milavitsa", Novosibirsk (31. detsember 2021: 25% osalus, 80 tuhat eurot).

Lisa 7 Raha ja rahalähendid

Tuhandetes eurodes
Seisuga 31. detsember	Lisad	2022	2021
Lühiajalised hoiused EUR		22 000	4 500
Lühiajalised hoiused teistes valuutades, v.a EUR		191	161
Lühiajalised tagatisdeposiidid		7	13
Pangakontod EUR		2 956	11 591
Pangakontod teistes valuutades, v.a EUR		300	552
Raha teel		284	158
Raha kassas		171	123
Kokku	5, 8	25 909	17 098

Järgmises tabelis on esitatud raha ja rahalähendid nende geograafilise asukoha järgi:

Tuhandetes eurodes
Seisuga 31. detsember	Lisad	2022	2021
Eesti		22 329	11 743
Valgevene		1 266	1 093
Venemaa		1 785	3 563
Ukraina		195	303
Läti		122	196
Monaco		212	200
Kokku	5, 8	25 909	17 098

Lisa 8 Finantsvarad ja -kohustised

Tuhandetes eurodes
Finantsvarad	Lisad	31. detsember	31. detsember
		2022	2021
Õiglases väärtuses muutusega läbi
kasumiaruande kajastatavad finantsvarad
Investeeringud muudesse osadesse ja	12	259	262
aktsiatesse
Korrigeeritud seotusmaksumuses
kajastatavad võlainstrumendid
Pikaajalised nõuded*	5	301	262
Nõuded ostjate vastu	5, 9	910	988
Muud nõuded	5, 9	134	97
Antud lühiajalised laenud	5	10	2
Muud finantsvarad
Raha ja rahalähendid	5, 7	25 909	17 098
Finantsvarad kokku		27 523	18 709
Lühiajalised kokku		26 963	18 185
Pikaajalised kokku		560	524

* Rendilepingute tagatisraha

Tuhandetes eurodes
Finantskohustised	Lisad	31. detsember	31. detsember
		2022	2021
Lühiajalised rendikohustised	26	2 373	2 193
Võlad tarnijatele	16	4 055	4 795
Võlad töövõtjatele	16	429	386
Võlad aktsionäridele	16	7	5
Muud võlad	16	151	278
Lühiajalised finantskohustised kokku		7 015	7 657
Pikaajalised rendikohustised	26	4 041	4 727
Pikaajalised finantskohustised kokku		4 041	4 727

Lisa 9 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

Tuhandetes eurodes
Seisuga 31. detsember	Lisad	2022	2021
Nõuded kolmandate osapoolte vastu		939	910
Nõuded seotud osapoolte vastu		0	56
Nõuded osutatud teenuste eest		30	79
Muud nõuded		134	97
		1 103	1 142
Allahindlus eeldatava krediidikahju ulatuses		-59	-57
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	5, 8	1 044	1 085
kokku

Lisa 10 Ettemaksed ja muud maksunõuded

Tuhandetes eurodes
Seisuga 31. detsember	2022	2021
Tarnijatele tehtud ettemaksed	450	502
Tagastatav käibemaks	520	646
Muud maksude ettemaksed	1	1
Ettemaksed ja muud maksunõuded kokku	971	1 149

Lisa 11 Varud

Tuhandetes eurodes
Seisuga 31. detsember	2022	2021
Tooraine ja materjal	6 042	4 760
Lõpetamata toodang	1 079	1 010
Valmistoodang	14 143	13 914
Kaubad teel	249	406
Ettemaksed tooraine ja materjalide eest	284	258
Muud varud	467	558
Kokku	22 264	20 906

Kontsern jälgib kasutuskõlbmatuid varusid jooksvalt. Juhtkonna lähenemist kasutuskõlbmatute varude võimaliku allahindluse hindamisele on kirjeldatud täpsemalt lisas 3. 2022. aasta 31. detsembri seisuga kajastas kontsern kasutuskõlbmatute varude allahindluse summas 683 tuhat eurot (31. detsember 2021: 187 tuhat eurot). Allahindlus kajastati kuna 256 tuhande euro (31. detsember 2021: 187 tuhat eurot) väärtuses tooraine kasutamist tootmises peeti tulevikus ebatõenäoliseks ning seoses 427 tuhande euro väärtuses valmistoodanguga, mille müüki pidas juhtkond vähe tõenäoliseks.

Lisa 12 Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse

				Osalus		Bilansiline väärtus
Tuhandetes eurodes	Asukoha maa	Põhi tegevusala	31. detsember 2022	31. detsember 2021	31. detsember 2022	31. detsember 2021
OJSC Svitanok	Valgevene	Tootmine	11,3730%	11,3730%	245	248
CJSC Minsk Transit Bank	Valgevene	Finantseeri mine	0,0262%	0,0262%	7	7
OJSC Belvnesheconombank	Valgevene	Finantseeri mine	0,0030%	0,0030%	7	7
OJSC Belinvestbank	Valgevene	Finantseeri mine	0,0000%	0,0000%	0	0
Valgevene riiklik pensionifond	Valgevene	Finantseeri mine	0,0005%	0,0005%	0	0
Kokku					259	262

Andmed kontserni investeeringute kohta muudesse osadesse ja aktsiatesse:

Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse on liigitatud omakapitaliinstrumentideks ning kajastatud nende õiglases väärtuses, mis määratakse õiglase väärtuse hierarhia kolmanda taseme kohaselt, sest aktsiad ei ole aktiivsel turul kaubeldavad. Nii 2022. kui ka 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli kõnealuste börsil noteerimata äriühingute aktsiate ja osade õiglased väärtused lähedased nende bilansilisele väärtusele ning leitud juhtkonna otsustel põhinevate meetoditega.

Lisa 13 Immateriaalne põhivara

Tuhandetes eurodes	Tarkvara	Kaubamärgid	Ettemaksed	Kokku
Seisuga 31. detsember 2020
Soetusmaksumus	1 333	58	302	1 693
Akumuleeritud kulum	-1 282	-37	0	-1 319
Jääkmaksumus	51	21	302	374
Muutused aastal 2021
Omandamised	2	0	145	147
Ülekandmised ja ümberliigitamised	272	7	-279	0
Müügid	-1	0	0	-1
Amortisatsioon	-20	-6	0	-26
Realiseerimata kursivahed	15	2	24	41
Jääkmaksumus perioodi lõpus	319	24	192	535

Seisuga 31. detsember 2021
Soetusmaksumus	1 727	69	192	1 988
Akumuleeritud kulum	-1 408	-45	0	-1 453
Jääkmaksumus	319	24	192	535
Muutused aastal 2022
Omandamised	3	0	110	113
Ülekandmised ja ümberliigitamised	16	0	-16	0
Amortisatsioon	-38	-11	0	-49
Realiseerimata kursivahed	-14	8	-8	-14
Jääkmaksumus perioodi lõpus	286	21	278	585

Seisuga 31. detsember 2022
Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum	1 726 -1 440	71 -50	278 0	2 075 -1 490
Jääkmaksumus	286	21	278	585

aasta 31. detsembri seisuga oli kontserni poolt kasutatavate, kuid täielikult amortiseeritud immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus 1 580 tuhat eurot (31. detsember 2021: 1 046 tuhat eurot).

Lisa 14 Kinnisvarainvesteeringud

Tuhandetes eurodes	Lao- ja tootmispinnad	Kaubandus pinnad	Kontori- ja muud pinnad	Kokku
Seisuga 31. detsember 2020
Soetusmaksumus	390	852	29	1 471
Akumuleeritud kulum	0	-243	-10	-453
Jääkmaksumus	390	609	19	1 018
Muutused aastal 2021
Amortisatsioon	-13	-18	-1	-32
Realiseerimata kursivahed	38	60	2	100
Jääkmaksumus perioodi lõpus	415	651	20	1 086
Seisuga 31. detsember 2021
Soetusmaksumus	429	936	32	1 397
Akumuleeritud kulum	-14	-285	-12	-311
Jääkmaksumus	415	651	20	1 086
Muutused aastal 2022
Amortisatsioon	-14	-19	-1	-34
Realiseerimata kursivahed	-4	-7	0	-11
Jääkmaksumus perioodi lõpus	397	625	19	1 041
Seisuga 31. detsember 2022
Soetusmaksumus	425	925	31	1 381
Akumuleeritud kulum	-28	-300	-12	-340
Jääkmaksumus	397	625	19	1 041

Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kinnisvarainvesteeringutest saadud renditulu on kajastatud konsolideeritud kasumiaruandes summas 208 tuhat eurot (2021: 270 tuhat eurot). Renditulu kajastatakse muude äritulude all.

Kulud (sealhulgas hooldus ja remont), mis on seotud nii renditulu teenivate kui ka mitteteenivate kinnisvarainvesteeringutega, olid mõlemal aastal ebaolulised.

Kontserni kinnisvarainvesteeringud asuvad Minskis, Valgevenes. 16. jaanuaril 2023 teostas sõltumatu sertifitseeritud hindaja IPM Consult kontserni kinnisvarainvesteeringute hindamise. Hindamine toimus turuväärtuse meetodil. Antud meetod põhineb kinnisvara liigi ja infrastruktuuri poolest sarnastel turutehingutel. Sarnaste kinnisvaratehingute väärtust korrigeeritakse vastavalt hinnatava kinnisvara eripäradele. Sõltumatu hindaja hinnangu kohaselt oli kontserni kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus 2022. aasta 31. detsembri seisuga 3 261 tuhat eurot (31. detsember 2021: 2 958 tuhat eurot).

Lisa 15 Materiaalne põhivara

Tuhandetes eurodes			Muud
		Masinad	seadmed	Vara	Lõpeta
	Maa ja	ja	ja	kasutus	mata
	ehitised	seadmed	inventar	õigus	ehitused	Kokku
Seisuga 31. detsember 2020
Soetusmaksumus	3 709	13 734	4 271	9 372	34	31 120
Akumuleeritud kulum	-1 932	-11 789	-3 671	-4 037	0	-21 429
Jääkmaksumus	1 777	1 945	600	5 335	34	9 691

Muutused aastal 2021
Lisandumised	0	19	138	981	155	1 293
Muudatused	0	0	0	1 369	0	1 369
Müügid	0	0	-119	-13	0	-132
Ümberliigitamised	0	62	67	0	-129	0
Amortisatsioon	-93	-590	-256	-2 272	0	-3 211
Realiseerimata kursivahed	172	231	77	477	4	961
Jääkmaksumus perioodi lõpus	1 856	1 667	507	5 877	64	9 971

Seisuga 31. detsember 2021
Soetusmaksumus	4 065	14 992	4 625	12 499	64	36 245
Akumuleeritud kulum	-2 209	-13 325	-4 118	-6 622	0	-26 274
Jääkmaksumus	1 856	1 667	507	5 877	64	9 971

Muutused aastal 2022
Lisandumised	0	14	270	2 605	148	3 037
Müügid	0	0	-43	-412	0	-455
Muudatused	0	0	0	-18	0	-18
Ümberliigitamised	0	97	88	0	-185	0
Amortisatsioon	-100	-498	-287	-2 542	0	-3 427
Realiseerimata kursivahed	-16	-2	26	126	6	140
Jääkmaksumus perioodi lõpus	1 740	1 278	561	5 636	33	9 248

Seisuga 31. detsember 2022
Soetusmaksumus	4 020	14 838	4 688	14 350	33	37 929
Akumuleeritud kulum	-2 280	-13 560	-4 127	-8 714	0	-28 681
Jääkmaksumus	1 740	1 278	561	5 636	33	9 248

aasta 31. detsembri seisuga oli kontserni poolt kasutatavate, kuid täielikult amortiseeritud materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus 11 712 tuhat eurot (31. detsember 2021: 8 613 tuhat eurot).

Järgnevas tabelis on toodud kajastatud vara kasutusõiguste bilansilised väärtused ja neis perioodi jooksul toimunud liikumised:

			Kauban
	Kontori	Lao	dus	Muud
Tuhandetes eurodes	pinnad	pinnad	pinnad	seadmed	Kokku
Seisuga 31. detsember 2020
Soetusmaksumus	162	3 426	5 765	19	9 372
Akumuleeritud kulum	-124	-851	-3 055	-7	-4 037
Jääkmaksumus	38	2 575	2 710	12	5 335
Muutused aastal 2021
Lisandumised	0	96	885	0	981
Muudatused	264	206	899	0	1 369
Müügid	0	0	-13	0	-13
Amortisatsioon	-62	-427	-1 780	-3	-2 272
Realiseerimata kursivahed	-5	9	456	17	477
Jääkmaksumus perioodi lõpus	235	2 459	3 157	26	5 877
Seisuga 31. detsember 2021
Soetusmaksumus	420	3 724	8 319	37	12 499
Akumuleeritud kulum	-185	-1 265	-5 162	-11	-6 622
Jääkmaksumus	235	2 459	3 157	26	5 877
Muutused aastal 2022
Lisandumised	66	0	2 537	2	2 605
Muudatused	0	0	-18	0	-18
Müügid	-9	-265	-120	-18	-412
Amortisatsioon	-73	-425	-2 040	-4	-2 542
Realiseerimata kursivahed	10	29	87	0	126
Jääkmaksumus perioodi lõpus	229	1 798	3 603	6	5 636
Seisuga 31. detsember 2022
Soetusmaksumus	457	3 466	10 407	20	14 350
Akumuleeritud kulum	-228	-1 668	-6 804	-14	-8 714
Jääkmaksumus	229	1 798	3 603	6	5 636

Lisa 16 Võlad tarnijatele ja muud võlad

Seisuga 31. detsember	Lisad	2022	2021
Võlad kolmandatest osapooltest tarnijatele	8	4 055	4 795
Klientidelt saadud ettemaksed*		690	581
Viitvõlad		505	459
Võlad töövõtjatele	8	429	386
Võlad aktsonäridele	8	7	5
Muud võlad	8	151	278
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku		5 837	6 504

* Klientidelt saadud ettemaksed toodete ja teenuste eest koosnevad ettemaksetest toodete eest, mida kontsernil on kohustus pärast aruandekuupäeva müüa.

Kontsernil ei ole selliseid lepingulisi kohustusi varade ostuks ega tingimuslikke kohustisi, mis konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes ei kajastuks.

Lisa 17 Maksud

Maksude ettemaksed ja kohustised

		31. detsember 2022		31. detsember 2021
Tuhandetes eurodes	Lisad	Maksude ettemaksed	Maksu kohustised	Maksude ettemaksed	Maksu kohustised
Käibemaks		520	494	646	365
Kinnisvaramaks		0	1	0	0
Ettevõtte tulumaks		0	768	0	26
Üksikisiku tulumaks		0	100	0	85
Sotsiaalmaks		0	211	0	185
Muud maksud		1	118	1	10
Maksud kokku	10	521	1 692	647	671

Tulumaksukulu koosneb järgmistest komponentidest:

Tuhandetes eurodes	2022	2021
Tasumisele kuuluv tulumaks	4 497	3 167
Edasilükkunud tulumaks	-1 711	1 066
Tulumaksukulu	2 786	4 233

Tulumaksukulu ja asjakohase maksumääraga korrutatud kasumi või kahjumi võrdlus

Eeldatava ja tegeliku maksukulu võrdlus on esitatud alljärgnevalt.

Tuhandetes eurodes	2022	2021
Kasum enne tulumaksu	15 330	14 157
Teoreetiline tulumaks kohustusliku maksumäära alusel*	0	0
Ettevõtte osa sidus- ja ühisettevõtete kasumist	0	0
Maksustatava kasumi leidmisel mahaarvamisele mittekuuluvate kulude maksumõju	-1 711	1 066
Emaettevõttes dividendimaksetele kohaldatavate kõrgemate maksumäärade mõju*	1 085	506
Välismaiste tütarettevõtete kõrgemate maksumäärade mõju**	3 412	2 661
Aruandeaasta tulumaksukulu	2 786	4 233

* Kuna vastavalt kohaldatavatele Eesti Vabariigi seadustele ei maksa Eesti ettevõtted kasumilt tulumaksu, oli kontserni teoreetiline tulumaksumäär 2022. ja 2021. aastal 0%. Kasumi asemel maksavad Eesti ettevõtted 20/80 maksumääraga tulumaksu dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt.

** Kontserni välismaal registreeritud üksused tasuvad ettevõtte tulumaksu vastavalt asukohamaa seadustele. Monacos on maksumäär 33,33%, Venemaal 20%, Valgevenes 18% ja Ukrainas 18% (lisa 2).

Edasilükkunud tulumaks tuleneb ajutistest erinevustest varade või kohustiste finantsseisundi aruandes kajastatud bilansiliste väärtuste ja maksustamisväärtuste vahel. Kontserni edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustised on seotud järgmiste varade ja kohustistega:

Tuhandetes eurodes	1. jaanuar 2021	Kajastatud kasumiaruandes	Välisvaluutade mõju	31. detsember 2021
Mahaarvatavate ajutiste erinevuste mõju:
Materiaalne põhivara	315	-14	0	301
Varud	586	242	0	828
Muud ajutised erinevused	131	-34	0	97
Edasilükkunud tulumaksuvara	1 032	194	0	1 226
Tasaarvestatud edasilükkunud tulumaks	0	0	0	0
Edasilükkunud tulumaksuvarad kokku	1 032	194	0	1 226
Maksustatavate ajutiste erinevuste mõju: Teoreetiline maks väljamakstavatelt dividendidelt	0	-805	0	-805
Eraldis maksudega seotud ebakindluse katteks (lisa 3)	-500	-455	14	-941
Edasilükkunud tulumaksukohustis	-500	-1 260	14	-1 746
Tasaarvestatud edasilükkunud tulumaks	0	0	0	0
Edasilükkunud tulumaksukohustised kokku	-500	-1 260	14	-1 746
Edasilükkunud tulumaksuvarad ja – kohustised kokku	532	-1 066	14	-520

Tuhandetes eurodes	1. jaanuar 2022	Kajastatud kasumiaruandes	Välisvaluutade mõju	31. detsember 2022
Mahaarvatavate ajutiste erinevuste mõju:
Materiaalne põhivara	301	885	-60	1 126
Varud	828	92	-33	887
Muud ajutised erinevused	97 9		47	153
Edasilükkunud tulumaksuvara	1 226	986	-46	2 166
Tasaarvestatud edasilükkunud tulumaks	0	0	0	0
Edasilükkunud tulumaksuvarad kokku	1 226	986	-46	2 166
Maksustatavate ajutiste erinevuste mõju: Teoreetiline maks väljamakstavatelt dividendidelt	-805	90	76	-639
Eraldis maksudega seotud ebakindluse katteks (lisa 3)	-941	635	-94	-400
Edasilükkunud tulumaksukohustis	-1 746	725	-18	-1 039
Tasaarvestatud edasilükkunud tulumaks	0	0	0	0
Edasilükkunud tulumaksukohustised kokku	- 1 746	725	-18	-1 039
Edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustised kokku	-520	1 711	-64	1 127

Võimalik tulumaksukulu dividendidelt

Võimalikku tulumaksukulu JSC Lauma Lingerie dividendidelt kontsern 2018. aastal (kasum enne tulumaksu: 566 889 eurot, võimalik tulumaksukulu: 113 378 eurot), 2019. aastal (kasum enne tulumaksu: 500 435 eurot, võimalik tulumaksukulu: 100 087 eurot), 2020. aastal (kasum enne tulumaksu: 162 720 eurot, võimalik tulumaksukulu: 32 544 eurot), 2021. aastal (kasum enne tulumaksu: 655 854 eurot, võimalik tulumaksukulu: 131 171 eurot) ega ka 2022. aastal (kasum enne tulumaksu: 151 276 eurot, võimalik tulumaksukulu: 30 255 eurot) ei kajastanud, kuna tal pole kavas lähemas tulevikus dividende maksta (lisa 3).

Kontsern kajastas võimaliku tulumaksukulu järgmiste tütarettevõtete dividendidelt:

CJSC Milavitsa 537 tuhat eurot
LLC Silvano Fashion (Valgevene) 69 tuhat eurot
LLC Gimil 31 tuhat eurot

Juhtkonna hinnanguid ja otsuseid dividendidelt maksmisele kuuluva võimaliku tulumaksukulu kohta on kirjeldatud täpsemalt lisas 3.

Lisa 18 Omakapital

aasta 31. detsembri seisuga moodustas AS-i Silvano Fashion Group registreeritud aktsiakapital 3 600 tuhat eurot, mis jagunes 36 000 000 aktsiaks nimiväärtusega 0,1 eurot aktsia (31. detsember 2021: vastavalt 3 600 tuhat eurot, 36 000 000 aktsiat ja 0,10 eurot). Nii 2022. kui ka 2021. aasta 31. detsembri seisuga olid kõik aktsiad lihtaktsiad ning kõikide aktsiate eest oli täies ulatuses tasutud.
aasta 31. detsembri seisuga on kontserni jaotamata kasumist võimalik aktsionäridele dividendidena jaotada maksimaalselt 44 310 tuhat eurot (31. detsember 2021: 33 948 tuhat eurot). Tasumisele kuuluv tulumaks nendelt dividendidelt oleks 10 012 tuhat eurot (31. detsember 2021: 8 578 tuhat eurot), kuna osa tulumaksu on kontsern nimetatud kasumilt juba tasunud. Tulumaks arvutatakse eeldusel, et kogu kontserni jaotamata kasum makstakse dividendidena välja.

Vastavalt põhikirjale on AS-i Silvano Fashion Group miinimumkapital 3 600 tuhat eurot ja maksimumkapital 14 400 tuhat eurot. Kõigi emiteeritud aktsiate eest on täies ulatuses tasutud.

Seisuga 31. detsember	2022	2021
Aktsiakapital tuhandetes eurodes	3 600	3 600
Aktsiate arv	36 000 000	36 000 000
Aktsia nimiväärtus eurodes	0,1	0,1

Kõik AS-i Silvano Fashion Group aktsiad on nimelised lihtaktsiad. Iga lihtaktsia annab selle omanikule aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Aktsiatähti aktsionäridele ei väljastata. Ettevõtte aktsiaraamat on elektrooniline ja seda hoitakse Eesti väärtpaberite keskregistris.

Iga lihtaktsia annab selle omanikule õiguse osaleda kasumi jaotamisel proportsionaalselt aktsionäri aktsiate arvuga. Otsuse dividendideks väljamakstava summa kohta võtab vastu üldkoosolek kontserni kinnitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel.

aasta 31. detsembri seisuga oli AS-il Silvano Fashion Group 3585 aktsionäri (31. detsember 2021: 3389 aktsionäri).

Kohustuslik reservkapital ja ümberhindluse reserv

Kontsern on moodustanud kohustusliku reservkapitali vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

aasta 31. detsembri seisuga konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatud ümberhindluse reserv summas 355 tuhat eurot kanti 2021. aasta 31. detsembri seisuga jaotamata kasumisse.

Lisa 19 Kasum aktsia kohta

Tavakasumi leidmiseks aktsia kohta võeti arvutustes nii 2022. kui ka 2021. aastal aluseks omanike osa jaotatavast kasumist ja lihtaktsiate kaalutud keskmine arv.

Tuhandetes aktsiates	2022	2021
Lihtaktsiate arv perioodi alguses	36 000	36 000
Lihtaktsiate arv perioodi lõpus	36 000	36 000
Perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv	36 000	36 000

Tuhandetes eurodes	2022	2021
Emaettevõtte omanike osa perioodi kasumist	11 796	9 031
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)	0,33	0,25
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	0,33	0,25

Lahustatud kasum aktsia kohta ei erine tavakasumist aktsia kohta, kuna kontsernil pole finantsinstrumente, mis võiks tavakasumit aktsia kohta lahustada.

Lisa 20 Kliendilepingutest saadav tulu

Tuhandetes eurodes	2022	2021
Tulu hulgimüügist	36 323	30 828
Tulu jaemüügist	21 304	15 757
Allhange ja teenused	25	88
Muud müügid	15	13
Kliendilepingutest saadav tulu kokku	57 667	46 686
Tulude kajastamise aeg
Kindlal ajahetkel üleantavad kaubad ja teenused	57 667	46 686
Kokku	57 667	46 686

Ei aruande- ega ka võrreldaval perioodil polnud kontsernil kliente, kellelt saadav müügitulu oleks moodustanud üle 10% kogu kontserni müügitulust.

Lisa 21 Müüdud toodangu kulu

Tuhandetes eurodes	Lisad	2022	2021
Tooraine ja materjal		12 237	10 760
Ostetud kaubad		2 326	1 655
Ostetud teenused		3 586	2 129
Palgakulu	23	5 656	4 124
Amortisatsioonikulu	13, 14, 15	346	366
Rendikulud	26	89	44
Kommunaalkulud		319	272
Remondi- ja hoolduskulud		126	80
Transpordikulud		984	584
Väheväärtuslik materjal		337	298
Muud tootmiskulud		139	144
Kasutuskõlbmatute varude allahindlus	11	256	186
Varude muutus		382	634
Kokku		26 783	21 276

Kontserni palgakulud ja keskmine töötajate arv on toodud lisas 23.

Lisa 22 Turustuskulud

Tuhandetes eurodes	Lisad	2022	2021
Reklaami- ja turunduskulud		545	436
Palgakulu	23	5 207	3 786
Ladustamine ja pakendamine		20	11
Rendikulud	26	491	214
Transporditeenused		130	99
Amortisatsioonikulu	13, 14, 15	2 945	2 597
Kommunaalkulud		498	490
Kasutatud materjalid		577	351
Lähetuskulud		12	8
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus	5	2	-1
Pankade teenustasud		393	316
Muud kulud		323	266
Kokku		11 143	8 573

Kontserni palgakulud ja keskmine töötajate arv on toodud lisas 23.

Lisa 23 Üldhalduskulud

Tuhandetes eurodes	Lisad	2022	2021
Palgakulu		1 894	1 478
Muud kulud		197	153
Amortisatsioonikulu	13, 14, 15	222	177
IT-kulud		221	165
Kontorikulud		128	88
Sidekulud		59	47
Rendikulud	26	236	220
Kommunaalkulud		235	200
Teenused		271	248
Pankade teenustasud		147	122
Lähetuskulud		65	33
Kindlustus		39	27
Tasud nõukogu ja juhatuse liikmetele	28	677	597
Kokku		4 391	3 555
Palgakulu kokku
Tuhandetes eurodes		2022	2021
Palgakulu		9 820	7 127
Sotsiaalmaksud		2 937	2 261
Palgakulu kokku		12 757	9 388
Keskmine töötajate arv aruandeperioodil		1 606	1 684

Lisa 24 Muud ärikulud

Tuhandetes eurodes	Lisad	2022	2021
Sotsiaalhüvitised töötajatele		189	153
Muud maksud		232	189
Kasutuskõlbmatute varude allahindlus	11	427	0
Kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist		8	25
Kulud annetustele		5	2
Amortisatsioonikulu	13, 14, 15	105	97
Muud kulud		244	217
Kokku		1 210	683

Sotsiaalhüvitised töötajatele hõlmavad kulusid seoses sotsiaalprogrammide ja muude töötajatele ettenähtud hüvitistega (peamiselt Valgevenes) ning kulusid seoses sotsiaalse taristu ja töötajate ühiselamute ning esmaabipunkti ja söökla haldamisega.

Lisa 25 Finantstulud/(-kulud)

Tuhandetes eurodes	Lisad	2022	2021
Intressitulu hoiuselt		38	19
Kasum rendikohustiste kajastamise lõpetamisest	26	51	0
Muud finantstulud		4	2
Intressikulu rendikohustistelt	26	-546	-450
Intressikulu muudelt laenudelt		0	-2
Muud finantskulud		0	-1
Muud finantstulud/-kulud kokku		-453	-432
Tulud/(kulud) välisvaluuta konverteerimisest		1 117	1 565
Finantstulud/(-kulud) kokku		664	1 133

Rea "Finantstulud/(-kulud) kokku" muutus võrreldes 2021. aastaga on suuremas osas tingitud Valgevene ja Venemaa valuutade puhul toimunud valuutakursi kõikumistest.

Lisa 26 Rendid

Kontsern kui rentnik

Järgnevas tabelis on toodud (rendikohustiste all kajastatud) rendikohustiste bilansilised väärtused ja neis perioodi jooksul toimunud liikumised:

Tuhandetes eurodes	2022	2021
Rendikohustised 1. jaanuari seisuga	6 920	6 828
Lisandumised	2 615	981
Muudatused	-18	1 369
Kajastamise lõpetamine	-425	0
Realiseerimata kursivahed	-44	144
Finantskulud	546	450
Tagasimaksed	-3 180	-2 852
Rendikohustised 31. detsembri seisuga	6 414	6 920

Allpool on toodud rendikohustiste tähtajaline jaotus:

Tuhandetes eurodes
Seisuga 31. detsember	2022	2021
Tähtajaga alla 1 aasta	2 373	2 193
Tähtajaga 1–5 aastat	3 770	4 727
Tähtajaga üle 5 aasta	271	0
Kokku	6 414	6 920

Kasumiaruandes kajastatud summad:

Tuhandetes eurodes	Lisad	2022	2021
Seisuga 31. detsember
Vara kasutusõiguse amortisatsioonikulu	15	-2 542	-2 272
Intressikulu rendikohustistelt	25	-546	-450
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulud (kajastatud müüdud
toodangu kulu, turustuskulude ja üldhalduskulude all)	21, 22, 23	-816	-478
Kasum (kahjum) rendikohustiste kajastamise lõpetamisest	25	51	28
Muutuvad rendimaksed		-124	-28
Kasumiaruandes kajastatud summa		-3 977	-3 200

aastal olid kontserni rendilepingutega seotud väljamaksed kokku 3 304 tuhat eurot (2021: 2 883 tuhat eurot) . Muutused vara kasutusõiguse saldos 2022. ja 2021. majandusaastal on avalikustatud lisas 15.

Muutuvad ja fikseeritud rendimaksed

Tuhandetes eurodes

2022	Fikseeritud maksed	Muutuvad maksed	Maksed kokku
Fikseeritud rendimaksed	1 808	0	1 808
Fikseeritud minimaalse rendimaksega muutuvad rendimaksed	1 372	78	1 450
Muutuvad rendimaksed	0	46	46
Rendimaksed kokku	3 180	124	3 304

2021	Fikseeritud maksed	Muutuvad maksed	Maksed kokku
Fikseeritud rendimaksed	1 801	0	1 801
Fikseeritud minimaalse rendimaksega muutuvad rendimaksed	1 051	28	1 079
Muutuvad rendimaksed	0	3	3
Rendimaksed kokku	2 852	31	2 883

Kontsern kui rendileandja

Kontsern on sõlminud oma kinnisvarainvesteeringute alla liigituvate tootmishoonete rendile andmiseks kasutusrendilepinguid (vt lisa 14). Kõnealuste kasutusrendilepingute rendiperioodid jäävad vahemikku 4–14 aastat. Kontsern on kajastanud kõnealuste lepingutega seoses aruandeaastal renditulu summas 208 tuhat eurot (2021: 270 tuhat eurot). Kontsernil kui rendileandjal ei ole mittekatkestatavaid kasutusrendilepinguid.

Lisa 27 Tegevussegmendid

Kontserni tegevussegmentide kindlaksmääramisel lähtutakse perioodilistest aruannetest, mida emaettevõtte juhatus ja nõukogu (kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja) jooksvalt jälgivad ja analüüsivad.

Nõukogu analüüsib äritegevust põhiliselt tegevusvaldkondadest lähtuvalt, jälgides eraldi hulgimüügi ja jaemüügi valdkonna tegevusi.

Hulgimüügisegmenti kuulub naistepesu ostmine, tootmine ja turustamine kontserniväliste hulgimüügiklientide ja jaemüügisegmendi kaudu. Kontserni tootmisrajatised asuvad Lätis ja Valgevenes.
Jaemüügisegmenti kuulub naistepesu ostmine hulgimüügisegmendilt ja edasine müük kontserni jaemüügivõrgu kaudu Lätis ja Valgevenes.
Valdusettevõtete ning logistikakeskuse tegevused, varad ja kohustised on avaldatud eraldi pealkirja all "Jaotamata".
Segmentidevaheline käive sisaldab nii müüke teistele segmentidele kui müüke samale segmendile.

Hulgi- ja jaemüügi segmendid on omavahel tugevalt seotud peamiselt kaupade müügi kaudu hulgimüügisegmendist edasimüügiks omaenda jaemüügivõrgus. Avalikustatavate segmentide arvestuspõhimõtted on samad. Juhtkonna hinnangul on segmentidevahelised tehingud toimunud turutingimustel.

Peamisteks nõukogu poolt jälgitavateks näitajateks on segmendi müügitulu, segmendi EBITDA (kasum enne kulumit, finantstulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ning kasumit rahaliste vahendite netopositsioonist) ning segmendi puhaskasum. Need näitajad on toodud ka kontsernisisestes tegevusaruannetes, mida vaatavad läbi nii juhatus kui ka nõukogu. Tegevustulemusi mõõdetakse segmendi EBITDA abil, kuna juhtkond leiab, et selline informatsioon on segmentide tulemuste kõrvutamisel teiste samas tööstusharus tegutsevate majandusüksustega kõige asjakohasem. Intressitulud ja -kulud ei ole tegevussegmentide põhitegevusalaks ning neid juhatusele ei esitata ega kasutata juhatuse poolt kriteeriumina segmentide tegevustulemuste hindamisel. Seetõttu on intressitulud ja -kulud kajastatud netosummas.

Jaotamata tulud sisaldavad tulu teenuste osutamisest.

Tegevussegmendid

Tegevussegmendid 2022 12 k 2022 ja seisuga 31. detsember 2022

	Naiste	Naiste pesu			Elimi
Tuhandetes eurodes	pesu jaemüük	hulgi müük	Segmendid kokku	Jaota mata	neeri mised	Kokku
Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt	21 304	36 323	57 627	40		57 667
Segmentidevaheline käive	0	31 519	31 519	3 032	-34 551	0
EBITDA	10 288	7 824	18 112	171		18 283
Amortisatsioonikulu	-1 936	-1 055	-2 991	-627		-3 618
Äritulud, EBIT	8 352	6 769	15 121	-456	0	14 665
Kasum sidusettevõtetest kapitaliosaluse meetodil	0	1	1	0		1
Finantstulud/(-kulud) kokku	-195	-1 075	-1 270	1 934		664
Tulumaks	-1 011	-1 322	-2 333	-453		-2 786
Puhaskasum	7 146	4 373	11 519	1 025	0	12 544
Investeeringud sidusettevõtetesse	0	82	82	0		82
Tegevussegmentide muud varad	5 108	32 936	38 044	25 865		63 909
Avalikustatavate segmentide kohustised	1 361	11 248	12 609	2 414		15 023
Kapitalikulud	2 262	290	2 552	2		2 554
Töötajate arv aruandekuupäeva seisuga	499	1 010	1 509	107		1 616

Tegevussegmendid 2021 12 k 2021 ja seisuga 31. detsember 2021

Tuhandetes eurodes	Naiste pesu jaemüük	Naiste pesu hulgi müük	Segmendid kokku	Jaota mata	Elimi neeri mised	Kokku
Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt	15 757	30 828	46 585	101		46 686
Segmentidevaheline käive	0	26 390	26 390	2 522	-28 912	0
EBITDA	6 878	8 884	15 762	480		16 242
Amortisatsioonikulu	-2 041	-630	-2 671	-566		-3 237
Äritulud, EBIT	4 837	8 254	13 091	-86	0	13 005
Kasum sidusettevõtetest kapitaliosaluse meetodil	0	19	19	0		19
Finantstulud/(-kulud) kokku	129	-354	-225	1 358		1 133
Tulumaks	-835	-2 690	-3 525	-708		-4 233
Puhaskasum	4 131	5 229	9 360	564	0	9 924
Investeeringud sidusettevõtetesse	0	80	80	0		80
Tegevussegmentide muud varad	4 485	30 683	35 168	18 505		53 673
Avalikustatavate segmentide kohustised	1 985	10 402	12 387	3 505		15 892
Kapitalikulud	2 463	343	2 806	3		2 809
Töötajate arv aruandekuupäeva seisuga	485	1 009	1 494	108		1 602

Informatsioon geograafiliste piirkondade kohta

Müügitulu arvestamisel lähtutakse klientide geograafilisest paiknemisest, segmendi varade puhul varade geograafilisest paiknemisest.

Geograafilised segmendid

Tuhandetes eurodes	Müügitulu 12 k 2022	Müügitulu 12 k 2021	Põhivara seisuga 31. detsember 2022	Põhivara seisuga 31. detsember 2021
Venemaa	35 215	27 511	3 316	2 646
Valgevene	14 619	11 569	10 023	10 379
Ukraina	233	1 565	0	0
Balti riigid	1 490	1 241	318	372
Muud riigid	6 110	4 800	25	25
Kokku	57 667	46 686	13 682	13 422

Lisa 28 Tehingud seotud osapooltega

Seotud osapoolteks loetakse järgmisi osapooli:

a) aktsionärid, kellel on otseselt või kaudselt hääleõigus emaettevõttes või selle olulisemates tütarettevõtetes, mis annab neile olulise mõju emaettevõtte või selle olulisemate tütarettevõtete üle, ja nende valitseva mõju all olevad ettevõtted;
b) sidusettevõtted ettevõtted, mille üle emaettevõttel või selle tütarettevõtetel on oluline mõju;
c) emaettevõtte ja selle tütarettevõtete juhatuste ja nõukogude liikmed ja nende lähedased pereliikmed ning ettevõtted, mis on nende valitseva või olulise mõju all.

Kontserni omanikeks on juriidilised ja füüsilised isikud ning ükski aktsionär ei oma ainuisikuliselt kontrolli kontserni tegevuse üle. Juhtkonna hinnangul ei erinenud seotud osapooltega tehtud tehingutes rakendatud hinnad oluliselt turuhindadest.

ja 2021. aasta 31. detsembri seisuga kontsern ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid sidusettevõtete vastu alla ei hinnanud.

Kaupade ja teenuste müük

Tuhandetes eurodes	12 k 2022	12 k 2021
Sidusettevõtted	637	551
Kokku	637	551

Saldod seotud osapooltega
Tuhandetes eurodes	31. detsember	31. detsember
	2022	2021
Nõuded sidusettevõtete vastu	0	56
Kokku	0	56
Hüvitised kontserni juhtkonna võtmeisikutele*
Tuhandetes eurodes	12 k 2022	12 k 2021
Tasud ja hüvitised (lisa 23)	677	598
Kokku	677	598

* Kontserni juhtkonna võtmeisikuteks loetakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmed.

Juhatuse liikmete lepingu lõppemisel või lõpetamisel ei ole juhatuse liikmetele hüvitisi ette nähtud.

Lisa 29 Sihtfinantseerimine

Tuhandetes eurodes	2022	2021
Seisuga 1. jaanuar	0	0
Aasta jooksul saadud	0	550
Kajastatud konsolideeritud kasumiaruandes	0	-550
Seisuga 31. detsember	0	0

JSC Lauma Lingerie sai riigilt rahalist toetust palgakulude, tooraine, transpordi- ja rendikulude hüvitamiseks kogusummas 550 000 eurot, mis jõudis pangakontodele 2021. aasta veebruaris–juulis. Kõik 2021. aastal kajastatud sihtfinantseerimise tingimused said täidetud ning mingeid teisi võimalikke sündmusi sihtfinantseerimisega seoses ei esinenud.

Lisa 30 Sündmused pärast aruandekuupäeva

Pärast aruandeperioodi lõppu, 17. jaanuaril 2023 allkirjastas Venemaa president Vladimir Putin korralduse kehtestada Venemaa ettevõtetes otsuste langetamiseks uus ajutine kord, mis võimaldab teatud kriteeriumidele vastavatel Venemaa ettevõtetel muuta oma otsustusprotsessi. Uus kord kehtib kuni 31. detsembrini 2023. Kontserni juhtkonna hinnangul nimetatud korraldus kontserni ei puuduta, kuna kontserni Venemaa tütarettevõtted ei vasta korralduses sätestatud kriteeriumidele ning jäävad seega uue ajutise korra rakendusalast välja.

jaanuaril 2023 võttis Valgevene ministrite nõukogu vastu määruse nr 54, millega kehtestati nimekiri Valgevene juriidiliste isikute aktsionäridest, kellel ei ole lubatud oma osalust Valgevene juriidilistes isikutes võõrandada, ning sellesse nimekirja kuulub ka AS Silvano Fashion Group. Kontserni tegevust Valgevenes kõnealusesse nimekirja kuulumine aga ei mõjuta. Kontserni juhtkond pole kunagi plaaninud oma tegevust Valgevenes lõpetada ega muul viisil seal tegutsemisest loobuda. Vastupidi, kontsern plaanib oma tegevust Valgevenes hoopis edasi arendada, kuna sealsed ettevõtted moodustavad kriitilise osa kontserni ärimudelist.
veebruaril 2023 võeti EL-is vastu kümnes individuaalsete ja majandussanktsioonide pakett, millega laiendatakse keelde olulise tähtsusega tehnoloogia ja tööstuskaupade, näiteks elektroonika, eriotstarbeliste sõidukite, masinaosade, veokite ja reaktiivmootorite varuosade ning ehitussektorile mõeldud kaupade ekspordile. Täiendavad piirangud kehtestatakse ka selliste kaupade impordile, mis toovad Venemaale olulises mahus tulu, nagu asfalt ja sünteetiline kautšuk. Lisaks keelati Venemaa füüsilistel ja juriidilistel isikutel gaasi hoiustamine EL-i gaasihoidlates ning sanktsioonidest kõrvale hoidumise tõkestamiseks keelati ka EL-ist eksporditud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia transiit läbi Venemaa. Kontserni juhtkond on kümnendat sanktsioonide paketti põhjalikult analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et ükski nimetatud paketi raames kehtestatud sanktsioonidest AS-i Silvano Fashion Group tegevust ei mõjuta.
aasta veebruaris suleti üks Valgevene-Poola piiril asuv piiripunkt kaubaveoks. Ülejäänud piiripunktidest on aga endiselt võimalik piiri ületada. Kuna nende töökoormus aga suureneb, tekitab see piiril järjekordi ning pikendab tarneaegu, mis võib põhjustada häireid kontserni tarneahelas. Lisaks lõpetas Leedu siseministeeriumi alluvuses olev riiklik piirivalveteenistus 2023. aasta veebruaris koostöölepingu Valgevene tolli- ja piirivalveteenistustega, et tagada katkematu transpordivoog üle piiri ning suurendada kontrollpunktide läbilaskevõimet. Järjekorrad on praegu tavalised nii Valgevene-Läti kui ka Vene-Läti piiril. See võib jällegi põhjustada mitmeid raskusi tarnetega EL-ist Valgevenesse ja/või Venemaale. Sellest tulenevalt peab kontsern nende sündmustega kohanema ning arvestama võimalike häiretega oma plaanides. See võib suurendada kontserni transpordikulusid. Kontserni juhtkonna hinnangul on tegemist mittekorrigeerivate aruandeperioodijärgsete sündmustega ning seega ei ole nende võimaliku mõjuga eelduste ja hinnangute kasutamisel 2022. aasta 31. detsembri seisuga ka arvestatud.

Lisa 31 Emaettevõtte eraldiseisvad finantsaruanded

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on avaldatud konsolideeritud majandusaasta aruande lisades ka konsolideeriva majandusüksuse (emaettevõtte) konsolideerimata põhiaruanded. Need konsolideerimata põhiaruanded ei ole emaettevõtte konsolideerimata finantsaruanded IAS 27 "Konsolideerimata finantsaruanded" mõistes. Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestuspõhimõtteid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a tütarettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes soetusmaksumuse meetodil (miinus väärtuse langus).

Finantsseisundi aruanne

	31. detsember	31. detsember
Tuhandetes eurodes	2022	2021
VARAD
Käibevara
Raha ja pangakontod	22 329	11 743
Nõuded ostjate vastu	176	72
Muud nõuded	642	2 406
Käibevara kokku	23 147	14 221
Põhivara
Pikaajalised nõuded	17 862	20 655
Investeeringud tütarettevõtetesse	24 124	24 124
Materiaalne põhivara	63	22
Põhivara kokku	42 049	44 801
VARAD KOKKU	65 196	59 022
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised rendikohustised	12	17
Võlad tarnijatele ja muud võlad	30	20
Maksukohustised	22	17
Lühiajalised kohustised kokku	64	54
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised rendikohustised	49	12
Pikaajalised kohustised kokku	49	12
Kohustised kokku	113	66
Omakapital
Aktsiakapital	3 600	3 600
Ülekurss	4 967	4 967
Kohustuslik reservkapital	1 306	1 306
Jaotamata kasum	55 210	49 083
Omakapital kokku	65 083	58 956
OMAKAPITAL JA KOHUSTISED KOKKU	65 196	59 022

Kasumiaruanne ja muu koondkasum

Tuhandetes eurodes	2022	2021
Üldhalduskulud	-800	-657
Juhtimistasu	952	859
Ärikasum	152	202

Muud finantskulud	-2	-2
Tulu/(kulu) valuutakursi muutustest	27	2
Muud finantstulud	7 036	5 539
Finantstulud kokku	7 061	5 539
Kasum enne tulumaksu	7 213	5 741
Tulumaksukulu	-1 086	-506
Aruandeaasta kasum	6 127	5 235
Muu koondkasum	0	0
Aruandeaasta koondkasum kokku	6 127	5 235

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes	2022	2021
Rahavood äritegevusest
Aruandeaasta kasum	6 127	5 235
Korrigeerimised:
Põhivara kulum	13	11
Finantstulud kokku	-7 061	-5 539
Tulumaksukulu	1 086	506
Muutused nõuetes ostjate vastu ja muudes nõuetes	-113	-21
Muutused võlgades tarnijatele ja muudes võlgades	8	4
Rahavood äritegevusest kokku	60	196
Rahavood investeerimistegevusest
Saadud intressid	1 718	14
Saadud dividendid	6 061	4 638
Antud laenud	-530	-7 030
Antud laenude tagasimaksed	3 292	6 730
Materiaalse põhivara soetamine	-2	-1
Rahavood investeerimistegevusest kokku	10 539	4 351
Rahavood finantseerimistegevusest
Rendikohustiste põhiosamaksed	-12	-11
Rendikohustistelt tasutud intress	-1	-1
Rahavood finantseerimistegevusest kokku	-13	-12
Raha ja rahalähendite muutus	10 586	4 535
Raha ja rahalähendid perioodi alguses	11 743	7 208
Raha ja rahalähendid perioodi lõpus	22 329	11 743

Omakapitali muutuste aruanne

Tuhandetes eurodes	Aktsia kapital	Üle kurss	Kohus tuslik reserv kapital	Jaota mata kasum	Kokku

Saldo seisuga 31. detsember 2020	3 600	4 967	1 306	43 848	53 721
Aruandeaasta kasum	0	0	0	5 235	5 235
Aruandeaasta muu koondkasum	0	0	0	0	0
Aruandeaasta koondkasum kokku	0	0	0	5 235	5 235
Saldo seisuga 31. detsember 2021	3 600	4 967	1 306	49 083	58 956
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus					-24 124
Valitseva ja olulise mõju all olevad osalused kapitaliosaluse meetodil					1 708
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember 2021					36 540
Aruandeaasta kasum	0	0	0	6 127	6 127
Aruandeaasta muu koondkasum	0	0	0	0	0
Aruandeaasta koondkasum kokku	0	0	0	6 127	6 127
Saldo seisuga 31. detsember 2022	3 600	4 967	1 306	55 210	65 083
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus					-24 124
Valitseva ja olulise mõju all olevad osalused kapitaliosaluse meetodil					10 092
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember 2022					51 051

Erinevus korrigeeritud konsolideerimata omakapitali ja ettevõtte omanikele kuuluva konsolideeritud omakapitali vahel seisuga 31. detsember 2022 tuleneb asjaolust, et kapitaliosaluse meetodi kasutamisel lõpetab emaettevõte oma osa kajastamise konkreetse tütarettevõtte kahjumis, kui investeering on vähenenud nullini, samas kui kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes jätkatakse tavapärase konsolideerimisega. Lisaks mõjutavad ettevõtte omanikele kuuluvat konsolideeritud omakapitali mitmed konsolideerimise käigus tehtavad korrigeerimised.

Ernst & Young Baltic AS Rävala 4 10143 Tallinn Eesti Tel.: +372 611 4610 Faks.: +372 611 4611 [email protected] www.ey.com/et_ee

Äriregistri kood 10877299 KMKR: EE 100770654

Ernst & Young Baltic AS Rävala 4 10143 Tallinn Estonia Phone.: +372 611 4610 Fax.: +372 611 4611 [email protected] www.ey.com/en_ee

Code of legal entity 10877299 VAT payer code EE 100770654

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

AS Silvano Fashion Group aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Arvamus

Oleme auditeerinud AS Silvano Fashion Group ja tema tütarettevõtjate (kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2022 ning eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud kasumiaruannet, konsolideeritud koondkasumiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet, konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid ning konsolideeritud aastaaruande koostamisel kasutatud peamiste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas "Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sh rahvusvaheliste sõltumatuse standardite) (edaspidi: IESBA koodeks) ja Eestis finantsaruannete auditi läbiviimisel asjassepuutuvate eetanõuetega, mis meile rakenduvad, ning oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele ja IESBA koodeksile.

Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Tegevuse jätkuvusega seotud oluline ebakindlus

Juhime tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisale 3, millest nähtub, et Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti edasisel eskaleerumisel ning Venemaa ja Valgevene vastu juba kehtestatud ja tulevastel võimalikel sanktsioonidel, kui neid on, võib olla negatiivne mõju AS-i Silvano Fashion Group äritegevusele, finantsseisundile ja omakapitalile. Nagu lisas 3 märgitud, annavad need sündmused või olud koos lisas 3 toodud muude asjaoludega märku olulise ebakindluse esinemisest, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Meie arvamus ei ole märkusega selle asjaolu suhtes.

Peamised auditi asjaolud

Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt meie käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige märkimisväärsemad. Lisaks meie aruande osas "Tegevuse jätkuvusega seotud oluline ebakindlus" kirjeldatud asjaoludele peame peamiseks auditi asjaoluks, mille kohta tuleb meie aruandes infot esitada, ka allpool kirjeldatud asjaolu. Seda asjaolu käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja meie asjaomase arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust. Järgnevalt on kirjeldatud põhjalikumalt, kuidas konkreetseid asjaolusid auditi kontekstis käsitleti.

Oleme täitnud kõik meie aruande osas "Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga" kirjeldatud kohustused, k.a alltoodud asjaolude käsitlemisel. Seega teostasime auditi käigus ka auditiprotseduurid vastuseks meie hinnangu kohaselt leitud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande olulise väärkajastamise riskidele. Meie poolt teostatud auditiprotseduuride, sh alltoodud asjaolude käsitlemiseks teostatud protseduuride, tulemused on aluseks meie vandeaudiitori aruandele käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta.

Seda sõltumatu vandeaudiitori aruannet saab kasutada üksnes originaaldokumendiga, mis on esitatud Nasdaq Tallinna börsile masinloetavas .xhtml formaadis (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100001751/reports)

Peamine auditi asjaolu	Kuidas asjaolu auditi kontekstis käsitleti
Varude allahindlus netorealiseerimisväärtusele Kontserni varude saldo seisuga 31. detsember 2022 moodustas konsolideeritud finantsseisundi aruandes 22 264 tuhat eurot, mis on kajastatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus (lisa 11). Kontsern müüb naistepesu ning selline tegevus sõltub tarbijate muutuvatest nõudmistest ja moesuundadest. Moe kiiresti muutuva iseloomu tõttu tuleb hinnata, kas varude neto realiseerimisväärtus on kõrgem kui nende soetusmaksumus, mis nõuab juhtkonnalt oluliste hinnanguliste otsuste langetamist. Muutused juhtkonna otsustes ja eeldustes võivad avaldada olulist mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele ja sellest tulenevalt peetakse varude allahindlust netorealiseerimisväärtusele peamiseks auditi asjaoluks. Lisaks on see asjaolu meie auditi seisukohalt oluline ka varude väärtuse suuruse tõttu, kuna kokku moodustavad varud seisuga 31. detsember 2022 koostatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes 34,8% kontserni varadest.	Auditiprotseduuride käigus tegime muu hulgas järgmist: ► Tegime endale selgeks varude hindamise protsessi, sealhulgas eeldused ja meetodid, mida juhtkond kasutab varude allahindamisel nende netorealiseerimisväärtusele. ► Kaugvaatlusvahendeid kasutades tegime inventuure valitud asukohtades, kus kohapeale minemine polnud võimalik, ning kaasasime komponentide audiitorid, et osaleda valitud asukohtades inventuuridel ka kohapeal, eesmärgiga jälgida varude olemasolu kontrollimise protseduuride rakendamist, sealhulgas varude seisukorra hindamist. ► Hindasime lähituleviku tootmisplaane ja kaalusime, kas toorainet saaks tootmises kasutada, et teha kindlaks kasutuskõlbmatu tooraine, mis tuleks alla hinnata. ► Kontrollisime juhtkonna 31. detsember 2022 seisuga koostatud aeglaselt liikuvate ja kasutuskõlbmatute varude analüüsi, vaadates üle varudes nii 2022. aastal kui ka pärast aruandeperioodi lõppu 2023. aastal toimunud liikumised, et teha kindlaks aeglaselt liikuvad varud. ► Võrdlesime 2023. aastaks kinnitatud hinnakirjades kavandatud valmistoodangu müügihindu nende soetusmaksumusega ning analüüsisime 2023. aasta jaanuaris müüdud valmistoodangut, et teha kindlaks alla oma soetusmaksumuse müüdud varud, võrreldes tegelikke tulemusi juhtkonna hinnanguga. ► Arvutasime välja omapoolse sõltumatu hinnangu potentsiaalselt väärtuse kaotanud varude allahindlusest kajastatava kahjumi kohta, kasutades aruandekuupäeva seisuga kajastatud varudele eelmiste perioodide müügiandmeid, arvestades seejuures ka konkreetse varu profiili ja vanust, ning võrdlesime seda juhtkonna tehtud arvutustega. ► Tegime arvutuskäigu uuesti läbi, et kontrollida, kas varude allahindlus nende neto realiseerimisväärtusele on olnud täpne. ► Hindasime selle valdkonna kohta konsolideeritud raamatupidamise aasta-aruandes avalikustatud informatsiooni piisavust (lisa 3 ja 11).

Muu informatsioon

Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, hea ühingujuhtimise tava aruannet, ettevõtte sotsiaalse vastutuse aruannet, tasustamisaruannet ja juhatuse kinnitust tegevusaruandele, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust, välja arvatud nagu allpool toodud.

Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.

Tegevusaruande osas viisime läbi ka Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses nõutud protseduurid. Need protseduurid hõlmavad hindamist, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning koostatud vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuetele.

Lisaks oleme vastavalt Eesti Vabariigi väärtpaberituru seadusele kohustatud kaaluma ka seda, kas tasustamisaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse § 135³ nõuetega.

Auditi käigus tehtud töö põhjal oleme jõudnud järgmisele järeldusele:

► tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega;
► tegevusaruanne on koostatud vastavalt asjakohastele Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele;
► tasustamisaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse § 135³ nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande osas

Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ning sellise sisekontrollisüsteemi eest nagu juhtkond peab vajalikuks, võimaldamaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande korrektset koostamist ja esitamist ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama kontserni suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

► teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
► omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
► hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
► teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada kontserni suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

► hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
► hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus kontserni konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame kontserniauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

Me esitame nendele, kelle ülesandeks on valitsemine, ka avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid, ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust, ning nende olemasolul ka ohtude kõrvaldamiseks astutud sammude või rakendatud kaitsemehhanismide kohta.

Me määrame nendele, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast kindlaks asjaolud, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Me kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud avalikustada asjaolu kohta infot või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes infot esitada, sest põhjendatult võib eeldada, et selle kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles sellise info esitamise kasu avalikes huvides.

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta

1. Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitlusviisi vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) nõuetele

Allkirjastatud lepingu kohaselt on meid tellitud kontserni juhatuse poolt läbi viima põhjendatud kindlustandvat töövõttu, et kontrollida Euroopa ühtses elektroonilises aruandlusvormingus koostatud kontserni 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ESEF-i vorming), mis sisaldub failis nimega 529900JNG41RRJKJYB65-2022-12-31-et.zip (SHA-256-checksum: 64e104ef941110245c9befe7c5d3ce5601cb9e0657084860020cca1850bfd35a), vastavust kohalduvatele nõuetele.

Käsitletava küsimuse kirjeldus ja kohaldatavad kriteeriumid

Kontserni juhatus on rakendanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ESEF-i vormingut, et tagada vastavus komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/815, 17. detsember 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ESEF-i määrus), artiklite 3 ja 4 nõuetele. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ESEF-i vormingule kohalduvad nõuded on sätestatud ESEF-i määruses.

Eelmises lauses kirjeldatud nõuded määravad kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ESEF-i vormingu kohaldamise aluse ning on meie hinnangul asjakohased kriteeriumid põhjendatud kindlustandva kokkuvõtte tegemiseks.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused

Kontserni juhtkond vastutab selle eest, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ESEF-i vorming vastaks ESEF-i määruse nõuetele.

See kohustab juhatust valima ja rakendama sobivaid iXBRL-märgistusi ESEF-i taksonoomias ning looma, rakendama ja hoidma sisekontrolle, mis võimaldaks koostada ESEF-i vormingus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande nii, et seal ei esineks olulisi mittevastavusi ESEF-i määruse nõuetele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest, mis hõlmab ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist ühtses elektroonilises aruandlusvormingus vastavalt kohalduvatele nõuetele.

Audiitori kohustused

Meie kohustuseks avaldada sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustandev kokkuvõte, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ESEF-i vorming vastab kõigis olulistes osades ESEF-i määrusele.

Viisime oma töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE 3000 (EE) (muudetud)). See standard nõuab, et me oleksime vastavuses eetikanõuetega ning kavandaksime ja viiksime protseduurid läbi, omandamaks põhjendatud kindlustunde selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ESEF-i vorming vastab kõigis olulistes osades kohalduvatele nõuetele.

Põhjendatud kindlustunne on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et ISAE (EE) 3000 (muudetud) standardiga kooskõlas läbiviidud töövõtu käigus olulise väärkajastamise (olulise nõuetele mittevastavuse) eksisteerimisel see alati avastatakse.

Kvaliteedikontroll

Me rakendame Rahvusvahelist kvaliteedijuhtimise standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt on kehtestanud mitmekülgse kvaliteedikontrollisüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele.

Me oleme vastavuses Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks) sõltumatuse ja muude eetikanõuetega. Eetikakoodeks põhineb järgmistel aluspõhimõtetel: ausus, objektiivsus, kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus, konfidentsiaalsus ja kutsealane käitumine.

Läbiviidud protseduuride kokkuvõte

Meie kavandatud ja läbiviidud protseduuride eesmärgiks oli saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ESEF-i vorming vastab kõigis olulistes osades kohalduvatele nõuetele ning seal ei esine olulisi vigu ega puudusi. Meie protseduurid hõlmasid eelkõige järgmist:

► arusaama loomine sisekontrollisüsteemist ja protsessidest, mis on olulised konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ESEF-i vormingu rakendamisel, sealhulgas XHTML-vormingu koostamisel ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande märgistamisel;
► kontrollimine, kas XHTML-vormingut rakendati õigesti;
► iXBRL-märgistuskeele abil märgistatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande märgistamise täielikkuse hindamine vastavalt ESEF-i määruses kirjeldatud ühtse elektroonilise aruandlusvormingu rakendamise nõuetele;
► kontserni poolt ESEF-i taksonoomiast valitud iXBRL-märgistuste kasutamise ja sobiva taksonoomiaelemendi mitteleidmisel loodud laienduselementide asjakohasuse hindamine;
► ESEF-i taksonoomia laienduselementide kinnistamise asjakohasuse hindamine.

Usume, et kogutud tõendusmaterjal on kokkuvõtte tegemiseks piisav ja asjakohane.

Kokkuvõte

Meie arvates vastab 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ESEF-i vorming kõigis olulistes osades ESEF-i määrusele.

2. Muud vandeaudiitori aruande nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 537/2014

Audiitori ametisse nimetamine ja tunnustamine

Esmakordselt nimetati meid AS-i Silvano Fashion Group kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 31. detsembril 2018 lõppenud majandusaastaks vastavalt aktsionäride üldkoosoleku 28. juuni 2018 otsusele. Aktsionäride üldkoosoleku 30. juuni 2020 otsusega määrati meid läbi viima kontserni 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditit. Meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood on 5 aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31. detsember 2018 kuni 31. detsember 2022.

Vastavus auditikomiteele esitatavale täiendavale aruandele

Meie käesolevas aruandes toodud aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta on kooskõlas kontserni auditikomiteele esitatava täiendava aruandega, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 11 käesoleva aruandega samal kuupäeval.

Auditivälised teenused

Kinnitame, et meile teadaolevalt on kontsernile osutatud teenused kooskõlas asjakohaste seaduste ja regulatsioonidega ning nende näol ei ole tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1 nimetatud keelatud auditiväliste teenustega.

Peale konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise, kindlustandva töövõtu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitlusviisi vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu nõuetele ja maksunõustamise ei ole me kontsernile muid teenuseid osutanud.

Tallinn, 5. aprill 2023

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Olesia Abramova Olga Pliškina Vandeaudiitori number 561 Vandeaudiitori number 736 Ernst & Young Baltic AS Audiitorettevõtja tegevusloa number 58

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

AS-i Silvano Fashion Group omanikele kuuluv eelmiste perioodide jaotamata kasum 2022. aasta 31. detsembri seisuga on järgmine:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum	42 526 000 eurot
31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta kasum	11 796 000 eurot
31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta jaotamata kasum kokku	54 322 000 eurot

AS-i Silvano Fashion Group juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule järgmise ettepaneku:

Aktsionäridele dividendidena välja maksta	0 eurot
Kanda jaotamata kasumisse	11 796 000 eurot
Jaotamata kasum pärast jaotamist	54 322 000 eurot

___________________________

Jarek Särgava Juhatuse liige 5. aprill 2023

JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON

Juhatus on koostanud AS-i Silvano Fashion Group tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku 2022. aasta 31. detsembril lõppenud majandusaasta kohta kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ning koostatud raamatupidamise aastaaruanne annab õiglase ülevaate kontserni varadest, kohustistest, finantsseisundist ja kasumist.

AS-i Silvano Fashion Group nõukogu on vaadanud üle juhatuse koostatud konsolideeritud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, juhatuse kasumi jaotamise ettepanekust ja sõltumatu vandeaudiitori aruandest ning on 2022. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud.

___________________________

Jarek Särgava Juhatuse liige 5. aprill 2023

Toomas Tool	Nõukogu esimees	________	______2023
Triin Nellis	Nõukogu liige	________	______2023
Mari Tool	Nõukogu liige	________	______2023
Risto Mägi	Nõukogu liige	________	______2023
Stephan David Balkin	Nõukogu liige	________	______2023

AI Terminal

Silvano Fashion Group

2224_10-k_2023-04-28_cd5aa3c6-71e8-4a4a-9570-f1b83255d110.pdf

AS Silvano Fashion Group

2022. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

TEGEVUSARUANNE

Üldteave AS-i Silvano Fashion Group kohta

Valitud näitajad

Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:

Kontsernile kuuluvate poodide ja frantsiisikaupluste paiknemine

Ettevõtluskeskkond aastal 2022

Äritegevuse tulevikuvaade

Venemaa majanduse väljavaated

Valgevene majanduse väljavaated

Ukraina majanduse väljavaated

Finantsriskid

Majandustulemused

Finantsseisund

Müügi struktuur

Müük turgude lõikes

Müük ärisegmentide lõikes

Investeeringud

Teadus- ja arendustegevus

Äritegevuse hooajalisus

Personal

Olulised sündmused 2022. aasta jooksul ja kuni aastaaruande avaldamiseni

AS-i Silvano Fashion Group aktsiad

Informatsioon AS-i Silvano Fashion Group aktsiate kohta

Aktsiate hind ja kauplemine

Aktsia hind ja kauplemisstatistika Nasdaq OMX Tallinna börsil 2022. aasta 12 kuu jooksul (eurodes)

Aktsia hind Varssavi börsil 2022. aasta 12 kuu jooksul (Poola zlottides)

Aktsionäride struktuur

AS-i Silvano Fashion Group suurimad aktsionärid (häälte osakaal, %):

Juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad aktsiad

Dividendid

Hea ühingujuhtimise tava

Aktsionäride üldkoosolek

Juhatus

Nõukogu

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Teabe avaldamine

Auditikomitee

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Ettevõtte sotsiaalne vastutus

Kestlik ettevõtlus

Keskkonnaalane vastutus ja kestlik tootmine

Sotsiaalne vastutus ja sotsiaalsed algatused

Inimõiguste kaitse

Korruptsioonivastane võitlus

Kvaliteedijuhtimine

Taksonoomia

Juhtimismudel

Tarneahel

Jäätmekäitlus

Energiatõhusus

Tasustamisaruanne

Juhatuse liikme tasu

Juhatuse liikme Jarek Särgava tasu

Juhatuse kinnitus tegevusaruandele

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Juhatuse kinnitus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud kasumiaruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Üldine informatsioon

Lisa 2 Kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest

2.1 Koostamise alused

2.1.1 Arvestuspõhimõtete ja esitusviisi muutused

• IFRS 16 "Rendiarvestus" muudatus: COVID-19-ga seotud rendihinna alandamine pärast 30. juunit 2021

2.1.2 Vastuvõetud, kuid mitte veel jõustunud ega ennetähtaegselt rakendatud standardid

• IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" muudatused: kohustiste liigitamine lühi- või pikaajalisteks

• IAS 8 "Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead" muudatused: arvestushinnangute mõiste

• IFRS 16 "Rendiarvestus" muudatused: rendikohustised müügi-tagasirendi tehingutes

• IFRS 17 "Kindlustuslepingud"

2.2 Konsolideerimise alused

a) Äriühendused

c) Sidusettevõtted