Ekspress Grupp — Annual Report 2021

Apr 1, 2022

AS Ekspress Grupp

Consolidated Financial Statements

Consolidated Statement of Financial Position

AS Ekspress Grupp
529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31
529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31
529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31
529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31
529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31
529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember
529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember
529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember
529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember
529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember
529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember
529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember
529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember
529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember
529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember
529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember
529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember
529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember
529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember
529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember
iso4217:EUR
iso4217:EUR
xbrli:shares

2021 Inter aktiivne online aastaaruanne ASi Ekspress Grupp aastaaruandega saab tutvuda k a veebis: Lisaks infor matsioonile ettev õtte k ohta ja finantsadmetele sisaldab online aruanne täiendavat funktsionaalsust, sh videoid ja erine vaid v eebilinke.

AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021
3

SISUKOR D
ÜLDANDMED .......................................................................................................................... 4
TEGEVUSA RUANNE .................................................................................................................. 5
HEA ÜHI NGUJUHT IMISE TAVA AR UANNE ......................................................................................... 67
TASUST AMISARUANN E .............................................................................................................. 81
KONSOL IDEERITUD R AAMATUPIDAMISE AASTAARU ANNE ....................................................................... 84
Juhat use kinn itus konso lideeri tud majandu saasta aru andele .............................................................. 141
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ............................................................................................. 142
2021. AASTA KASU MI JAOTAMI SE ETTEPAN EK ................................................................................ 147
JUHATUSE JA NÕ UKOGU DEKL ARATSIOON .................................................................................... 148
PEAMISED F INANTSNÄITAJAD 20 17 - 2021 ...................................................................................... 149

AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021
4

ÜLDAN DME D

Aruande perio odi a lgus 1. jaanu ar 2021
Aruande perio odi l õpp 31. detse mber 2021
Ettevõtte nimi AS Ekspr ess Grupp
Äriregis tri ko od 10004677
Aadress Pard a 6, Tallinn 10151
Asukoh amaa Eesti Va bariik
Telefon +372 669 8381
E- mail egrupp@ egrupp. ee
Koduleh ekülg www. egrupp. ee
Põhiteg evusa la Meedia ja sel lega s eotud t egevus ( 581 4)
Juhatus
Mari - Lii s Rüüts alu
Signe K uki n
Kaspar H anni
Nõukogu
Priit Ro huma a
Hans H. Luik
Indrek Ka sela
Aleksand ras Česnavičius
Audi itor KPMG Baltics OÜ
Majandu saasta aru anne ko osn eb te gevusaruan dest, hea ühingu juht imise tava ar uand est, tasustamis aruand est, konsolide eritud raamat upid amise a astaar uandest , ju hatuse k innituse st aru andele , sõltu matu van deaudi itori aruande st, kasu mi jaot amise ett epane kust j a juhatuse ning nõu kogu d eklarat sioonist .
Dokument koosneb 150 leheküljest.

AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021
5

TEGEV USARUANNE

KONTSERN I PÕHITEGEVUS JA O LEMUS ............................................................................................ 6

JUHATUS E ESIMEHE PÖÖRDUMINE ................................................................................................ . 7

KONTSERN I STRATEEGIA JA EESMÄRGID .......................................................................................... 9

KONTSE RNI OLUL ISED ETTEV ÕTTED .............................................................................................. 10

MEIE MEEDIABRÄND ID .............................................................................................................. 11

MEEDIAKONTSERNI VASTUTUS Ü HISKONNAS .................................................................................... 12

DIGITALI SEERUV MEEDIAETTEVÕ TE .............................................................................................. 19

2021. AASTA TÄH TSAMAD SÜND MUSED .......................................................................................... 24

MEEDIA TUN NUSTUSED J A AUHINNAD 2021. AASTAL .......................................................................... 28

ÄRITEGEVU S ......................................................................................................................... 31

FINANTSN ÄITAJAD JA SUHT ARVUD ............................................................................................... 34

SEGMENTIDE Ü LEVAAD E ........................................................................................................... 35

KLIENDIKOG EMUS JA R AHULOLU ................................................................................................ . 42

TÖÖTAJA D ........................................................................................................................... 45

ÜHISKON NA JA SEKTORI ARE NDAMIN E ........................................................................................... 51

KESKKONNAMÕJU J UHTIMINE ..................................................................................................... 58

ASi EKSPRESS GR UPP AKTSIAD JA AKTSIONÄRI D ................................................................................ 63

AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021
6

KONTSERNI PÕHITEGEVUS JA O LEMUS

Ekspress Grupp on enam kui 30 - aastase ajaloog a Baltimaad e juh tiv meediak ontser n, kuh u kuulub viis meediae ttev õtet E estis, L ätis j a Leedu s. Lisaks k uulub grupp i mitmeid p orta ale ja d igimee dialahen dusi p akku vaid ette võtte id. Kõikid es Balti riik ides k orraldatak se kult uuri - ja spordisündmu si ning mu id ürit usi ühisk ondliku lt olul istel teemad el. P eamine foo kus on pakku da nüüd isaegset e dig ilahend uste j a - tee nuste abil par imaid v õimalusi meediat arbijale , rek laamiklie nd ile j a k oostööpart nerite le.

 Põhiteg evus : ajakirj anduslik u sisu t ootmine ja rekl aami müük dig itaalset ele pl atvormid ele te rves Baltikum is. Aj alehte de, ajakirjade ja raamatu te kirj astamin e Eest is.
 P õhitege vusi t oeta vad in fotehnoloo gia are ndus, audiovi suaalse produk tsioon i lahend used , rek laamipindad e rent, paberväljaannete k ojukanne.
 D igitaalset e ärisuund ade arenda mine: 2021. aastal v äljus kon tsern t rükiseg mendist , mille ga kont serni tulub aas muutu s suures osa s digit aalsek s. 2021. aast a lõpus andsid d igitaalse d toot ed/te enused 76% (2020: 70%) ko ntserni k ogukäib est.
 P iletimüügiport aalide j a p iletimüüg ikoht ade h aldamin e Eestis j a Lätis.
 Digit aalsetel väliekraanidel re klaami müü k Eesti s j a Lät is.
 K asvab meelel ahutu süritust e j a temaatiliste konverentsid e korrald amise t ähtsus.

Ekspress Grupi kliendid jagunevad kolme suuremasse grupp i:
 m eediasi su tarbij ad (nii jae - kui ka äriklie ndid) ,
 r eklaami ostjad ,
 teised grupi ette võtete teenus eid ostvad era - j a juriidilise d klien did.

1. aastal tugevdas Ekspress Gru pp oma po sitsioone k õikides t egev usvaldk ondades. A ruandeaast al jätk unud koroonav iiruse l evik mõj utas olul iselt g rupi et tevõt ete tööd , pannes p roovile eelkõig e meed iaväljaan nete töökorral duse j a muude t eenuste digit aalseks muut mise.

ASi Ekspress Grupp aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinna börsil alates 5.aprillist 2007. Suuraktsionär on Hans H. Luik, kelle kui lõpliku kasusaaja osalus läbi erinevate ettevõtete on 73,23%.# AS Ekspress Grupp Konsolideerimata majandusaasta aruanne 2021

JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE

Mari-Liis Rüüt salu, juhatuse esim ees

Ekspress Grupp on oma koduturgudel Eestis, Lätis ja Leedus üks peamisi avalikku inforuumi kujundajaid. Usume, et meie kvaliteetne töö aitab kaasa parema ühiskonna loomisele täna ja homme.

1. aasta oli Ekspress Grupile edukas. Covid-19 pandeemia jätkumine ja suurenenud tähelepanu ühiskonnas toimuva vastu hoidis huvi klassikalise ajakirjanduse vastu kõrgel. Eelnevatel aastatel tehtud investeeringud ajakirjanikesse ja kvaliteetsesse sisutootmisse on toonud meile edu. See väljendub eelkõige digiteellimuste hulga kasvujätkumises. Aasta lõpuks oli Ekspress Grupi erinevatel ettevõtetel ligi 135 000 digitellimust. Enim on digitaalseid tellimusi Eestis, kus suurima digiteellimuste arvu saavutas Ekspress Meedia. Õhtuleht Kirjastuse digitaalsete tellimuste number näitas 2021. aastal väga head kasvu. On näha, et turul on lugejate huvi erineva sisuga väljaannete vastu suur, mis lisab meile julguses katsetada erinevate formaatidega, et suurendada digiteellimuste numbrit ka järgnevatel aastatel.

Pandemia mõjud olid märgatavad ka 2021. aastal. Enim kannatasid piirangute all piletimüügi ettevõtted Lätis ja Eestis. Kasutades ära teadmisi ja meie tehnoloogilist platvormi Läti piletiär is, avasime 2021. aasta kevadel Piletitasku nime all platvormi ka Eestis. Tänu pandeemiale sai piletite müük suurema hoo sisse alles sügisel. Eelnevast hoolimata lõpetasid meie piletplatvormid aasta head e tulemustega tänu oskusele pidevalt muutuva olukorraga kaasas käia ja arendades teatritele, kontserdisaalidele ning teistele ürituste korraldajatele tarbeks olulisi tehnoloogilisi lahendusi. Need arendused aitasid piirangute ajal külastajaid hajutada või näiteks klientide vaktsineerimist kontrollida.

Digitaalsed välireklaamid on pandeemia ajal olnud üks enim kannatada saanud ettevõtteid reklaamisektoris. Aasta teine pool näitas siiski klientide huvit kasvutrendi ka välimeedias. Oleme nii Eestis kui Lätis digitaalsete ekraanide kasvatamises laienemas – aasta alguses ostsime neli digitaalset välireklaami ettevõtte Riias. Lisaks osalesime mitmel Riia linnavalitsuse korraldatud hankel, millest võitsime kaks. Tänu hangete võidule suurendame oma jalajälge Riia digitaalsete välireklaamide turul märgatavalt ja suudame pakkuda klientidele edaspidi erinevaid formaate.

AS Ekspress Grupp Konsolideerimata majandusaasta aruanne 2021

Juunis teavitas Ekspress Grupp trükikoja AS Printall müügist. Tehing on kooskõlas kontserni strateegiaga, mis keskendub eelkõige digitaalse äri kasvatamisele. Kuna paberajakirjanduse osakaal on kontserni käibes järjest kahaneva osatähtsusega, siis ei ole trükikoja omamine pikas perspektiivis grupile strateegiliselt oluline. Müügist vabanenud vahendeid kasutab kontsern digitaalse äri kasvuks.

Detsembris ostis Ekspress Grupp Eestis meediaettevõtte Geenius Meedia. Geenius Meedia on tehnoloogia-, auto- ja äriuudistele keskendunud meediafirma, millel on juba täna märkimisväärne hulk digitaalseid tellimusi. Ühtlasi on tegemist nišiga, mida Ekspress Grupi väljaanded regulaarselt ei kata. Geenius Meedia jätkab ostu järel iseseisva meediaettevõttena. Geeniuse veebiportaalidel on igakuiselt umbes 300 000 lugejat ning aasta lõpuks oli üle 4 000 maksva digitellija.

Kokkuvõttes oli 2021. aasta kontserni jaoks edukas: vaatamata jätkuvale pandeemiale ja koroonaviirusest tingitud majanduse ebakindlusele suutis kontsern tugevdada oma turupositsiooni ja parandada oluliselt ka kasumlikkust. 12 kuu müügitulu kasvas 2020. aastaga võrreldes 20% 53,5 miljonile eurole ja puhaskasum kasvas 61% 4,1 miljoni euroni. Kontserni digitaalsete tulude osakaal moodustas detsembri lõpus 76% kogu käibest. Lisaks digitellimuste kasvule andis erakordse tulemuse saavutamisele suure panuse ka digitaalse reklaami kasv kõikides riikides. See on eelkõige seletatav pandeemiast tingitud äride digitaliseerumisega ja seetõttu ka suurema panustamisega digitaalsele reklaamile.

Ekspress Grupp lõi 2021. aasta l Eestis aktiivselt kaasa Eesti Meediaettevõtete Liidu (EML) tegevuses, mille eesmärgiks on suurendada konkurentsi Eesti meediamaastikul, võidelda turumoonutuste vastu ning suurendada ajakirjandusväljaannete kättesaadavust Eesti inimestele. Sama fookus on ka Lätis ja Leedus, kus lööme aktiivselt kaasa tööstusharu probleemide lahendamisel läbi meie kohalike ettevõtete. Pikaajalised probleemid on ettevõtete võrdse kohtlemisega seotud teemad – ülmalmailmselt platvormide maksustamise teemad ja autoriõigustega seotud teemad. Kohalikel turgudel on sarnane olukord, kus kohalikud rahvusringhäälingud panustavad digitaalsetesse toodetesse. Konkurentsiolukorda hinnates pole tegemist turutõrkega, mida oleks vaja maksjarahaga lahendada. Edumeelsena võib välja tuua Läti ja Leedu, kes 2021. aastal alandasid käibemaksu ka digitaalsetele meediatoodetele 5%-le. Nii on Eesti Euroopas üks väheseid riike niivõrd kõrge käibemaksuga digitaalsetele meediatoodetele (9%). Madalam käibemaksumäär aitab kaasa meediaettevõtete digipöördele ja väärtustab ajakirjandust ja ajakirjanikke tervikuna. Tugev ajakirjandus on tugeva demokraatliku ühiskonna alustala.

Viimase kahe aasta tulemused näitavad, et oleme strateegiliselt õigel teel. Ettevõtte käive ja kasumlikkus on kasvanud, samas oleme arendanud ja arenenud, juurutanud uusi tehnoloogiaid, lansseerinud uusi tooteid ja panustanud sisuliselt meie meediaettevõtetesse. Meile on oluline, et oleksime meediapoolkonnas suunanäitajad ja turuliidrid. See tagab meile digitaalsete tulude ja kasumlikkuse jätkuva kasvu.

Täname nii meie lugejaid - vaatajaid - kuulajaid, aktsionäre ja kui ka kliente usu ning toetuse eest meie grupi ettevõtetesse!

Lugupidamisega,
Mari-Liis Rüüt salu

AS Ekspress Grupp Konsolideerimata majandusaasta aruanne 2021

KONTSERNI STRATEEGIA JA EESMÄRGID

Missioon

• teenida demokraatiat

Meie eesmärgid

• Luua auhinnatud sisu, mida hindavad nii meie lugejad kui ka meediaeksperdid
• Olla Baltikumi juhtiv digikirjastaja (digiteellimuste, kasutusaja ja tegelike kasutajate arvu osas)
• Pakkuda jätkuvalt meie paberkandjal kvaliteetseid meediaväljaandeid lugejatele, kes väärtustavad seda formaati
• Tegutseda sotsiaalset vastutust silmas pidades ning luua tugevaid ja usaldusväärseid brände
• Suurendada ettevõtte väärtust meie aktsionäride jaoks

Kontserni strateegia

Ekspress Grupp keskendub nii olemasoleva digitaalse äri orgaanilisele kasvule kui ka võimaluste leidmisele ärimahtude kasvatamiseks uute omandamiste teel. Kontserni eesmärk on suurendada ettevõtte väärtust, luues sünergiat lisanduvate uute äritegevuste ja senise meediategevuse vahel. Digimeedia segmendis viime ellu kiire kasvustrateegiat, eesmärkideks on turu arendamine ja samaaegselt turuosa kasvatamine. Trükimeedias jälgime kulutõhusust ja pakume turu kvaliteetsemat ajakirjandust.

Kontsern tugevdab olemasolevaid põhitegevusi investeeringutega orgaanilisse kasvusse ja suurendab lisaks digitaalsete tulude osakaalu läbi meediaga potentsiaalselt head sünergiat pakkuvate teiste digitaalsete äride. Nii meedia kui toetavate digitaalsete äride kasvu toetab finantsiliselt optimaalne investeeringute jaotus, finantsvõimekuse mõõdukas kasutamine ning kasvueesmärke arvestav dividendipoliitika.

Kontserni strateegia elluviimisel on jätkuvalt meie eesmärk luua auhinnatud sisu, mida hindavad nii meie lugejad kui ka meediaeksperdid, olles samas Baltikumi juhtiv digikirjastaja nii digitellimuste, kulutatud aja kui ka tegelike kasutajate arvu poolest. Soovime edaspidigi pakkuda turu kvaliteetseimat trükimeediat lugejaskonnale, kes väärtustab seda formaati.

Ekspress Grupp on 2021. aasta jooksul läbi teinud olulise muutuse, kontsern võõrandas oma trüki teenuste äri tegevuse ning keskendub jätkuvalt väga tugevalt digitaalse äri tegevuse kasvule nii orgaaniliselt kui ka uute omandamiste kaudu. Nõukogu poolt seatud kontserni pikaajalised strateegilised finantseesmärgid on seotud äritegevuse kasv, digitaliseerimise, kasumlikkuse ja dividendide maksevõimega. Eesmärgid põhinevad muutustel tegevuskeskkonnas, konkurentsimaastikul ja ümberkujundamise strateegia edenemisel.

Ekspress Grupi pikaajalised strateegilised finantseesmärgid

Eesmärk	2026. aasta lõpuks	2026 eesmärk	2021 tegelik
Digitellimused Baltimaades	> 340 000	134 947
Digitaalse tulu osakaal	>85%	76%
EBITDA marginaal	>15%	15%
Dividendi väljamakse määr	vähemalt 30%	37%

AS Ekspress Grupp Konsolideerimata majandusaasta aruanne 2021

KONTSERNI OLULISED ETTEVÕTTED

AS Ekspress Meedia / Eesti

Ekspress Meedia haldab Eesti kõige mitmekülgsemat ja loetavamat internetiportaali Delfi, mida külastab iga nädal üle 600 000 inimese. Samuti annab Ekspress Meedia välja Eesti meediamaastiku ajalehtede (Eesti Ekspress, Maaleht, Eesti Päevaleht) ja ajakirjade (Maakodu, Eesti Naine, Tervis+, Oma Maitse, Anne&Stiil, Pere&Kodu, Kroonika) lipulaeva. 2021. aastal avas ettevõte uue ärisuunana innovatiivse piletimüügikeskkonna Piletitasku.# MEIE MEEDIABRÄNDID

AS Ekspress Grupp

Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Delfi UA B / Leedu
Delfi Leedu on ligi 1,4 miljoni igakuise ja enam kui 700 tuhande igapäevase kasutajaga internetiportaal.

A/S Delfi / Läti
Delfi Läti on tunnustatud kõige usaldusväärsemaks ja armastatumaks meediabrändiks Lätis. Delfi on enam kui 800 000 igakuise kasutajaga Läti juhtiv uudisportaal nii läti kui ka vene keeles.

Geenius Meedia OÜ / Eesti
Geenius Meedia on kiiresti kasvav ettevõte, mis ehitab täpselt sihitud meediakanaleid, mille sisu on faktipõhine, arusaadav ja kasulik. Oleme müravabaks ja sõltumatuks platvormiks andekatele autoritele, hinnatud ekspertidele ning ideedele, mis teaduse ja tehnoloogia abil elu paremaks muudavad.

SIA Biļešu Paradīze / Läti
Biļešu Paradīze haldab elektroonilist piletimüügiplatvormi (bilesuparadize.lv) ja piletimüügikohti, müües nende kaudu ürituste korraldajate nimel pileteid erinevatele meelelahutusüritustele. Ettevõte on korraldanud piletimüüki internetis üle 15 aasta ja on üks kahest juhtivast pileti teenuse pakkujast Lätis.

AS Õhtuleht Kirjastus / Eesti
Õhtuleht Kirjastus annab välja ajalehte Õhtuleht – suurima tiraažiga päevlehte Eestis ning üle 485 000 igakuis e kasutajaga uudis- ja meelelahutusportaali. 2018. aasta 1. juunil ühineti Ajakirjade Kirjastusega, võttes üle rohkem kui 10 ajakirja, 2019. aasta lõpus ostis Õhtuleht Kirjastus ajakirjad Tiiu ja Eesti Ajalugu. Õhtuleht Kirjastuse portfellis on kokku üle 120 000 tellimuse.

Digital Matter UA B / Eesti, Läti, Leedu
Digital Matter (endise nimega Adnet Media) on suurim Baltiku mis tegutsev reklaamivõrgustik, mis tegeleb nüüdisaegse RTB-reklaami ning sihtgruppide ja kampaaniate optimeerimisega.

SIA Altero / Eesti, Läti, Leedu
Altero on Baltiku mis juhtiv finantsvõrdlus platvorm. Altero alustas oma tegevust Lätis 2016. aastal, Leedus 2019. aastal ja Eestis 2020. aastal. Alates turule toomisest 2016. aasta juunis on enam kui 100 000 Altero klienti võrrelnud tarbimislaenude, autolaenude ja muude toodete finantspakkumisi.

Babahh Media OÜ / Eesti
Babahh Media pakub terviklikku valikut videomaterjali tootmise teenustest reaalajas ning salvestatud videos streaming’u teenust, automatiseerimist ja videoarhiivi.

Kinnisvarakeskkond OÜ / Eesti
Kinnisvarakeskkond arendab koostöös kohalike kinnisvaraettevõtetega nüüdisaegset kuulutusteportaaali Kinnisvara24.ee.

Linna Ekraanid OÜ / Eesti
Linna Ekraanid on kiiresti kasvav välimeediaettevõte, mis ehitab ja haldab elektroonilisi välireklaami pindu paljudes paikades üle kogu Eesti.

D Screens SIA / Läti
D Screens on kiiresti kasvav välimeediaettevõte, mis ehitab ja haldab elektroonilisi välireklaami pindu paljudes asukohtades Lätis.

OÜ Hea Lugu / Eesti
Hea Lugu on raamatukirjastus. Hea Lugu kirjastab nii algupärast kui ka tõlgitud ilukirjandust, ajalooraamatuid, biograafiaid ja memuaare, lastekirjandust, teadmekirjandust ja praktilisi käsiraamatuid. Hea Lugu opereerib kaubamärke Maailm ja Mõnda, 100 Rooga, Õhtuõpik ja Raamat24. Raamatuid antakse välja ka e- ja audiovormingus.

AS Ekspress Post / Eesti
Ekspress Post on Eesti ainus ajakirjanduse varahommikuse kojukande teenust pakkuv ettevõte, mis tegeleb lisaks ka otseposti ja kirjade kojukandega.

Kontserni struktuuri kuuluvate ettevõtete detailne loetelu on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

11 MEEDIAVÄLJAANDED

12 MEEDIAKONTSERNI VASTUTUS ÜHISKONNAS

AS Ekspress Grupp on Baltimaade juhtiv meediakontsern ja omab seetõttu olulist rolli ühiskonna edendajana. Grupi meediaväljaanded on kõigil kolmel koduturul olulised avaliku informatsiooni kujundajad. Lisades sellele vastutuse märkimisväärse suurusega tööandjana, lasub grupilla kohustus juhtida kõiki kontserni ettevõtteid eetiliselt ja vastutustundlikult ning luua sõltumatut, professionaalset ja usaldusväärset ajakirjanduslikku sisu.

Kontserni ettevõtted peavad olema juhitud ausalt, seadskuulekalt ja eetiliselt – see on grupiga seotud osapoolte ja laiemata avalikkuse usalduse aluseks. Laiema avalikkuse ja Ekspress Grupiga seotud osapoolte usalduse eelduseks on, et kontserni ettevõtted on juhitud ausalt, seaduskuulekalt ja eetiliselt.

Kontsernis on kokku lepitud ühiskondlikku mõju ja vastutust väljendavad fookussuunad ja -tegevused, milles kontsern on võtnud strateegilise rolli. Soovime olla:

• Sõltumatu ja arenev sisulooja - kõigile kättesaadav info mugavate ja nüüdisaegsete digilahenduste kaudu - loodav sisu on usaldusväärne, ajakirjanikud sõltumatud ja eetilised
• Ihaldusväärne tööandja - professionaalide hoidmine ja kasvatamine - võrdne kohtlemine ja mitmekesisuse väärtustamine
• Vastutustundlikult juhitud ettevõte - kaasav ja ausameelne juhtimine - jätkusuutliku arengu eesmärkide seadmine ja täitmine
• Ühiskonna edendaja - avatuse ja osalusdemokraatia toetamine - olulise ühiskondliku mõjuga teemade käsitlemine

Meie sotsiaalse vastutuse ja keskkonna-, sotsiaal- ja hea juhtimistava (ESG) eesmärgid:

1. KESKKONNATEEMA: seada kontserni jaoks eesmärgid ettevõtlusega seotud sotsiaalse vastutuse aspektidele ning jälgida ja avalikustada neid kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavadega. Kesken dua heite-eesmärkide täpsustamisele.
2. SOTSIAALTEEMA: arendada sotsiaalselt olulisi võtmeteemasid, mis võimaldavad kontserni üksustel viia ellu algatusi, et aidata süstemaatiliselt kaasa mõne meie sotsiaalse väljakutse lahendamisele, et luua institutsionaalne vundament paremale ajakirjandusele, mis teeniks demokraatiat.
3. HEA JUHTIMISTAVA: viia aruandlus kooskõlla ELi taksonoomia avalikustamisnõuetega.

Olemapühendunud jätkusuutlikkusele. Meie pühendumine jätkusuutlikkusele on esitatud meie keskkonnamõju juhtimise ja sotsiaalse vastutuse aruandes ning hea ühingujuhtimise tavaraportis. Kontserni aastaaruanne kajastab kõigi nende aspektide juhtimispõhimõtteid, näiteid ja tulemusi 2021. aasta kohta.

Ekspress Grupi missioon on teenida demokraatiat. Selle täitmise eelduseks on keskkond, mis aitab inimestel, ettevõtetel ja riigijuhtidel teha ühiskonna kestlikkust tagavaid otsuseid.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

13 MEEDIA VASTUTUS SUURENEB

Sarnaselt teiste meediaorganisatsioonidega nii Eestis kui ka maailmas on Ekspress Grupp läbimas suuri muutusi. Meediaettevõtete fookuses on toodete/teenuste digiteerimine, mis seab ootused nii töötajate kvalifikatsioonile kui ka investeeringutele. Ühiskonna jätkuv ja üha teravam polariseerumine suurendab survet meediamajadele luua ja esitada õigeaegselt usaldusväärset ja kvaliteetset ajakirjanduslikku sisu. Nende kahe ülesande edukas elluviimine aitab tagada uudiste lugejad nii täna kui ka homme.

„Ärevatel aegadel on ühiskonna huvi meedia vastu kindlasti suurem. Uuringud näitavad, et usaldus meedia vastu on tõusnud ja sotsiaalmeedia platvormide vastu langenud nii meil kui ka mujal maailmas. Täna äg ab sotsiaalmeedia iseenda loodud probleemide käes. Klassikalise ajakirjanduse uus tulemine on olnud väga tugev. Teisalt on see paljudes riikides kaasa toonud rünnakuid ja süüdistusi nii ajakirjanduse kui ka ajakirjanike vastu.“

Mari-Liis Rüütalu, Ekspress Grupi tegevjuht

Ajakirjandusliku sisu loomisel ja ettevõtete juhtimisel peavad Ekspress Grupisse kuuluvad meediaväljaanded arvesse võtma nii meediasektoris kui ka ühiskonnas toimuvat:

• digiteerimine on läbiv märksõna, kasvavad nõuded nii tehnilistele lahendustele kui ka meediaväljaannete töötajate oskustele, lugejatele peab info olema kergesti leitav ja kasutatav erinevates nutiseadmetes;
• jätkuv koroonakriis lõhestas ühiskonda veelgi, faktikontroll, tõese info esitamine ja teemade tasakaalustatud kajastamine on meediamajade kohustus ja proovikivi;
• ärilised otsused suurendavad sünergia loomist kontserni äride vahel, samal ajal peavad sisuturundus ja ürituste korraldamine ning erapooletu uudiste voog olema meediatarbijale selgelt eristatavad.

„Tunnetuslikult ei ole usaldus meedia vastu langenud. Pigem on muutunud kogu tähelepanuahel ja toimub info killustumine. Maailmavaadet mõjutab see, kes, mida ja kus kanalis loeb. Näiteks noored ei ole traditsioonilise meedia kasutajad.“

Tarmo Paju, Delfi tegevtoimetaja

Vaba ja tasakaalustatud ajakirjandus

Ajakirjandus peab olema sõltumatu ja vaba. Poliitilised seosed või poolehoid, kellegi ärihuvid, isiklikud suhted või kasu, altkäemaksud või mis iganes hüved ei tohi mõjutada ajakirjanike ja väljaannete tööd. Tasakaalustatud ajakirjanduse põhimõtteid järgitakse kõigis kontserni ettevõtetes. Sõna antakse eri osapooltele võrdses mahus, võimaldatakse vastulaused ja vajadusel vabandid. Esitatav info on alati allikatest kontrollitud. Allika- ja konfidentsiaalsuse kaitse on iga ajakirjaniku vastutus. Tundlike teemade puhul on oluline tunda eetilise piiri.

„Ajakirjandusel on selge roll ja peame seda täitma. Kindlasti tahame pakkuda tasakaalustatud ajakirjandust ja sellest tähendab, et peame valima, milliseid teemasid ja kuidas kajastada. Kvaliteetse sisu ja tasakaalu pakkumine on üha olulisem ja samas keerulisem väljakutse.“

Mari-Liis Rüütalu, Ekspress Grupi tegevjuht

Kriis mõjutab maailma meediavabadust

Viimaste uuringute järgi andis koroonaviiruse pandeemia maailma ajakirjandusele tugeva löögi.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritu d majandusaasta aruanne 2021

Maailma ajakirjandusvabadus

Piirid eta Ajakirjanikud (Reporterid sans frontières – RSF) iga -aastasest ajakirjandusvabaduse raportist selgus, et olukord on järsult halvenenud ning ajakirjandust tõkestatakse täielikult või osaliselt enam kui kahes kolmandikus 180st vaadeldud riigist. Koroonapandeemiat kasutatakse ajakirjanduse survestamise ettekäändena ning eriti on ajakirjanike ligipääs infole, allikatele ja võimualustele sündmuskohalt toimuvat kajastada piiratud Aasias, Lähis-Idas ning Euroopas. Parim on ajakirjandusvabadus Norras, Soomes, Rootsis ja Taanis.

Maailma ajakirjandusvabaduse edetabeli järgi on Balti riikide meedia vaba – 2021. aasta tabelis asus Eesti 15. kohal (2020: 14), Läti 22. (2020: 22) ja Leedu 28. kohal (2020: 28). Läti ja Leedu positsioonid ei muutunud, Eesti kukkus ühe koha võrra allapoole. Samas toodi raportis välja, et Leedus on pinged valitsuse ja ajakirjanike vahel suurenemas, infot ei jagata ja valitsuse otsused ei ole tihti läbipaistvad. Lätis sattusid uurimise alla venekeelsed kanalid, mis lõppes kanali sulgemise või uudiste edastamise keeluga. Eest puhul toodi välja, et mitmel korral kasutati seaduslikku õigust keelata kohtuasjade kajastamine, kuigi see oleks avalikkuse huvides. Valitsuse liikmed ründasid ajakirjanikke verbaalselt ja keeldusid infot jagamast või kommenteerimast.

Kõik Ekspress Grupi ajalehed, uudisteportaalid ja ajakirjad kuuluvad Eesti, Läti või Leedu ajakirjanduse eneseregulatsiooni sõltumatutesse organitesse – pressinõukogudesse.

Rahutud ajad kasvatavad kaebuste hulka

Ekspress Grupi väljaanded ja uudisteportaalid toodavad aasta jooksul kümneid tuhandeid artikleid, reportaaže, taskuhäälingusaateid, telesaateid, fotosid. Ajakirjanduslikku sisu puudutavad kaebused on meediaäri paratamatu ja lahutamatu osa.

1. aastal esitati Ekspress Grupi Eesti meediaväljaannete vastu pressinõukogusse 31 kaebust, neist Ekspress Meedia väljaannete vastu 26 ja Õhtuleht Kirjastuse vastu 5. Taunivaid otsuseid oli kokku üheksa. Läti Delfi kohta kaebusi 2021. aastal ei esitatud. Leedus tegeleb ajakirjanduse vastu suunatud kaebustega kaks institutsiooni, Delfi vastu on kaebusi esitatud regulaarselt nii avaliku info eetika komisjonile kui ka ajakirjanduseetika inspektorile. Tavapäraselt esitatakse paar kaebust kuus, kuid vaatamata suurele hulgale kaebustele on Delfi suutnud end peaaegu kõigil juhtudel edukalt kaitsta ja on pääsenud nii hoiatustest kui ka karistustest.

Igasuguseid rikkumisi võetakse kontsernis tõsiselt. Võimalike eksimuste vältimiseks koolitatakse ajakirjanikke pidevalt ja vajadusel peetakse toimetustes avatud arutelusid. Kontserni eesmärk on ennetada seotud osapooltele kahju tekitamist, ametlikke süüdistusi, kohtuotsuseid ja karistusi.

Digitellimused näitavad uusi rekordeid

1. aastat iseloomustas stabiilne ja järjepidev kasv kõikide grupi meediaväljaannete digitellimustes. Sõltuvalt väljaandest püstitasid rekordeid nii lugejate kui ka digite llimuste arv. Eesti uudisteportaalide digitellimuste aastane kasv oli enam kui 50%, samal ajal kasvas digite llimuste arv Lätis kaks ja Leedus neli korda. Digite llimuste juurdekasv tuleb peamiselt uute klientide arvelt ja on tõestus sellest, et grupi meediaväljaanded on järjest enam kõnetamas neid lugejaid, kes siiani ei ole Ekspress Grupi meediaväljaannete tellijad.

„Kuigi paberväljaandjate tellijate arv aina väheneb, katab selle languse digite llimuste juurdekasv, nii et koondvaates on Õhtulehe tellijaid varasemast aastast rohkem.“

Erik Heinsaar, Õhtuleht Kirjastuse juhatuse esimees

„Päevakorral tõuseb järjest enam olem asoleva kliendibaasi diferentseerimine. Juba varem oli näha, et lugejate muutmine digite llijaks käib mitmes jaos, esimesed tuhanded ja kümned tuhanded ehk kriitilise hulgaga lugejaid saime igapäevastest uudiste tarbijatest. Nüüd tuleb neid lugejaid kasvatama hakata ja saab teemasid kitsamaks ajada. Muuta digite llijaks ka spordi uudi ste lugeja või kultuurihuviline. Peame aina aktiivsemalt otsima neid lugejagruppe, kellele me ei ole veel suutnud tekitada tunnet, et peaks ikka selle digite llimuse ära tegema.“

Tarmo Paju, Delfi tegevtoimetaja

Kontroll kommentaaride üle suureneb

Kommentaariumid on oluline osa veebiväljaannetest, sest lugejad saavad kaasa rääkida nende jaoks olulistel teemadel. Ekspress Grupi meediaväljaanded propageerivad kommentaariumide registreeritud ja sisse logitud kasutamist. Ebasobivate kommentaaride eemaldamiseks kasutatakse inim- ja masinmodereerimist. Eesti uudisteportaali Delfi värskendatud kujunduse ja mitmete muudatuste lansseerimisega aasta esimeses kvartalis uuendati ka portaali kommentaariumi haldusmootorit, et edendada sisulist vestlust ja vähendada ebakvaliteetset kommenteerimist. Delfi kommentaariumi halduses kasutatakse sest mõista masinõpet ja tänapäevaselt automatiseeritud töövahendeid. Leedus tõi 2021. aasta kaasa kommenteerimise põhimõtete muutuse. Sarnaselt välisriikide kogemusega kustutavad Interneti Meedia Assotsiatsiooni (ISA) liikmed koroonaviiruse vastu vaktsineerimist käsitlevate artiklite ja videotega nii anonüümsed kui ka registreeritud kasutajate kommentaarid, et aidata kaasa Leedu vaktsineerimisnäitajate parandamisele. Esimesena käivitas selle Leedus Delfi, seejärel järgnesid teised väljaanded 15min.lt, Lrytas.lt, Madeinvilnius.lt, ve.lt ning kutsusid oma vastutustundliku eeskujuga liituma ka teisi riigi meediakanaleid. 2021. aasta lõpuks jõudis lõpule Delfi kommenteerimispoliitika muudatus, mille kohaselt saavad artikleid ja muud meediasisu kommenteerida vaid registreeritud kasutajad.

Vihakõne mõjutab ajakirjanike tööd

Ühiskondlikult keerulistel aegadel tõusevad esile mitmed sotsiaalsed valupunktid. Seetõttu on meedia ülesanne pakkuda tasakaalustatud ja õiget informatsiooni veelgi suurem. Eri osapoolte vastasseisud võivad pingete kasvades muutuda järjest teravamaks ja seda oli 2021. aastal näha, kui suurenesid nii verbaalsed kui ka füüsilised rünnakud meediamajade toimetuste ja ajakirjanike vastu. Sotsiaalmeedias tehti üleskutseid Delfi ajakirjanike füüsiliseks ründamiseks.

„Meil on palju juttu olnud anonüümse vihakõne kasvust. Kindel on, et oma töötajaid me kaitseme ja pakume neile võimalikult palju tuge. Eestis ja Leedus palkasime turvamehed, sest ähvardusi oli väga palju. See aga ei tähenda, et loobuksime oma ülesannete täitmisest. Püüame selle asemel riske maandada, näiteks sulgedes me kommentaarid koroonaviiruse ja vaktsineerimisega seotud lugudel.“

Mari-Liis Rüütsa lu, Ekspress Grupi tegevjuht

Selge piir ajakirjanduse ja sisuturunduse vahel

Sisuturundus jätkab tõusuteel, see seab nõuded ja piirangud kõikidele meediamajadele, sh grupi meediaväljaannetele, et tagada usaldusväärsus ja läbipaistvus. Kontsern on selgel seisukohal, et ajakirjanduslikku sisu ei tohiks mõjutada reklaamiklientide huvid, sisuturundus või kontserni enda kommertsürituste korraldamine. Reklaami ja meediamtoimetuse töö vahele tuleb tõmmata selge piir, sisuturundus ja muu tasu eest näidatav sisu peab olema äratuntav ja vastavalt märgistatud. Eesti Meediaettevõtete Liidu tasandil on paika pandud, millistele kriteeriumitele peab sisuturundus vastama. Lisaks on meediaettevõtted kinnitanud majasisesed reeglid, mis seavad raamid makstud meediasisule ja kirjeldavad toetajate õigusi ja rolli.

„Sisemiselt oleme kokku leppinud, kui palju võib sisuturundust olla, ja oleme väga hoolikad. Selge märgistus ja eraldi meeskond aitavad tasakaalu tagada. Ajakirjanikel on tihti ka selle vastu allergia, kui keegi tuleb ütleb, et peaks sellest või tollest kirjutama. See on au küsimus. Eks mõned hallid alad on, näiteks fotograaf võib justkui mõlemat teha – fotosid nii ajakirjanduslikku kui ka sisuturundusartikli juurde.“

Argo Virkebau, Ekspress Meedia juhatuse esimees

Olulistel teemadel rääkimine loob väärtust

Meedia saab ja peab tooma avalikkuse ette ühiskonnas aktuaalsed ja probleemseid teemad. See on meedia vastutus. Ühiskondlike valupunktide kajastamine juhib tähelepanu muutmist vajavatele olulistele protsessidele, et neid seejärel positiivses suunas mõjutada. Meediaväljaannete ja ajakirjanike igapäevane töö on esitada lugejale kajastusi teemadel, mis vajavad ühiskonna tähelepanu. Eraldi ülesanne on esitada neid teemasid atraktiivsel kujul, et tagada lugejate süvenemine, mis aitaks kaasa tuua olulisi ühiskonda puudutavaid muutusi. Ekspress Grupi ajakirjanikud tõstatasid 2021. aastal mitmeid suure tähtsusega teemasid, mis tekitasid ühiskondlikku arutelu või tõid kaasa silmapaistvaid muutusi.

Eesti

• Õhtuleht avaldas mitu lugu endisest haridusministrist, keskerakondlasest Mailis Repsist, kes avalikuks tulnud juhtumite järel oli sunnitud astuma tagasi fraktsiooni juhi ja erakonna aseesimehe kohalt. Ühtlasi ei andnud erakond Mailis Repsile võimalust osaleda 2021. aasta kohalikel valimistel.
• Eesti Ekspress paljastas toonase peaminister Jüri Ratase ootamatult hooletu suhtumise riigi rahakotti kõige kõrgemal tasemel.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Sissejuhatus

Täna, 2021. aasta lõpus, elame teistsuguses maailmas kui aasta tagasi. Kuigi majanduskasvu pöörded ja võidukäigud on olnud tuntavad, siis samal ajal on meie ümber toimunud suured muutused. Majanduses on nii tõusud kui ka langused, kuid üks asi, mis jääb igal juhul kestma, on meie töö ajakirjanduse ja meediamaailma arengu nimel.

Meie eesmärk on pakkuda igaühele võimalust saada usaldusväärset ja kvaliteetset infot, mis aitab neid maailmas paremini orienteeruda. Seetõttu panustame pidevalt uute lahenduste arendamisse ja olemasolevate täiustamisse, et vastata ajakirjanduse aina kasvavatele nõudmistele.

Ülevaade tegevusaastast

1. aasta oli mitmes mõttes pöördeline. Meie tegevust mõjutasid mitmed uued suundumused ja väljakutsed, millele me reageerisime kiiresti ja paindlikult.

Eesti

• Eesti Päevaleht tabas kõrge Vene diplomaadi järjekorravälise vaktsineerimise otse sündmuskohalt ajal, mil ravimitootjad vähendasid järsult Eestisse saadetavate koroonavaktsiinide hulka.
• Maaleht ja Eesti Ekspress paljastasid eksperimendi käigus, et kuigi tarbijale räägitakse, et tema sorteeritud pakendid suunatakse taaskasutusse, siis tegelikkuses läheb neist suurem osa põletusse. Erinevaid lahendusi on nii riiklikul kui ka ettevõtete tasandil, kuid muutused jäävad enamasti raha taha. Tarbijate motivatsioon jäätmeid liigiti sortida kukkus aga veelgi.
• Eesti Päevaleht tegi laia uurimuse 4300 Wagneri palgasõduri ehk Venemaa presidendi Vladimir Putini salajase palgaarmee sõdurite kohta ja kohtus perekondadega, kelle lähedased on Venemaa varjatud sõdades surma saanud.
• Õhtuleht võttis luubi alla Eesti metsades toimuva ja Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse. Andmeid analüüsides saadi kinnitust, et riiklik statistika ei vasta tõele. Kokku ilmus metsandusest kuus lugu. Uurimus nomineeriti Bonnier'i preemiale.
• Õhtuleht avalikustas juhtumi, kus rahvusraamatukogu koondas vähihaige eaka naise, kes oli pea aasta aega haiguslehel olnud. Sellega katkes naise haigushüvitis, kuid tegu polnud seaduse nõudega, vaid ametnike uue tõlgendusega. Õhtulehe sekkumisel käskis tervise- ja tööminister Tanel Kiik koondatule haigusraba edasi maksta.
• Õhtuleht avaldas mitu artiklit noorte suitsiidide teemal, sõna said nii lapse kaotanud vanemad, sõbrad ja lähedased kui ka psühholoogid.
• Kroonika tõi avalikkuse ette suunamudijast abielupaari koduvägivallajuhtumi, millest kirjutamise käigus aitas autor kaasa ka väidetava ohvri turvalisuse tagamisele.
• Koostöös Levila ajakirjanikega valmis Eesti Päevalehel kiriku ühiskondlikku ja poliitilist mõju uurinud artikliseeria "Usu võim".

Läti

• Delfi oli esimene, kellele tuntud Läti rokklaulja Māra Holšteina-Upmane jagas oma väikese poja haiguse ja ravimise lugu, mis leidis laialdast arutelu.
• Novembris ilmus lugu sellest, kuidas 33-aastane mees suri koroonasse, kuna ei soovinud end vaktsineerida. Artiklil oli ühiskonnas lai vastukaja ja see julgustas inimesi vaktsineerima. Lisaks avaldas Delfi mitmeid pikemaid analüüse vaktsineerimise vajalikkusest, need said samuti laia kõlapinda.
• Delfi paljastas konflikti Läti olümpiakulla ja korvpalliliidu juhatuse liikme vahel, mis tõi kaasa muudatused liidu juhatuses.
• Delfi tõi avalikkuse ette loo vägivaldsest kunstikriitikust, kelle käe all on kannatanud mitmed tüdrukud. Artikkel tekitas ühiskonnas tulise arutelu perevägivalla üle.

Leedu

• Delfi tõi avalikkuse ette skandaalse juhtumi, kus Leedu riiklik raudtee-ettevõte AB Lietuvos Geležinkeliai tegi mais maailma ühele suurimale väetisetootjale, Valgevene ettevõttele Belaruskaali ette makse väetiste vedamiseks, mida peagi rakenduvad USA sanktsioonid ei oleks lubanud. Leedu valitsus teatas valmisolekust skandaali tõttu tagasi astuda. Valitsus jätkas siiski tööd senises koosseisus.
• Delfi kirjutas, kuidas koos Leedu jõudnud Valgevene illegaalsete immigrantidega on riiki saabunud mitukümmend terrorismiga seotud inimest.
• Delfi tõi avalikkuse ette loo Klaipeda elanikust, kes ise ratastooliga aheldatuna korraldas enam kui 500 miljoni euroni ulatuvat üle-euroopalist narkoäri.

2021 oli mõranemise ja võidukuse aasta

Martin Šmutov, Õhtulehe peatoimetaja

Ühel meediaalasel koosviibimisel küsiti minult, kas meedia on süüdi ühiskonna lahkukasmises ja kuidas me saaks pooled kokku õmmelda? Kust üldse leida Eestis seda häält, keda kõik või enamik usaldaks? Tänapäeval, kus samamoodi mõtlevad inimesed on vaid paari hiirekliki kaugusel ja need teised saab mõne klaviatuuriklahvi kõlksuga paika panna, on ehk mõttetu loota, et kasvame taas ühtemoodi mõtlevaks ühiskonnaks, seda isegi kõige tähtsamates teemades.

Tõsi, positiivne on, et pandeemia ajal kasvas üle maailma meedia usaldusväärsus ja kõrgeim on see Soomes. Nagu ühiskond es, nii ajakirjandus järel või vastupidi? Aasta 2021 tähistab aastat, kus ajakirjandus, mis igal pool rõhutab avatuse ja andmete või näiteks kohtulahendite kättesaadavuse lihtsust tähtsust, hakkas ise sulguma ja lõhestuma. Nii pole huvilistel enam võimalik näha kõigi meediaettevõtete digitellijate arvu, pole võimalik näha sedagi, kui palju inimesi ühel või teisel veebilehel käib. Tiraaže kord nagu hakatakse avaldama ja siis jälle mitte. Kuidas nõuda kellegiltki avatust, kui oled ise salatsev ja varjav?

Murenenud on ka sisemiselt. Lisaks varjamisele kasvas mullu lahku parimate ajakirjanike tunnustamine. Selle asemel, et tuua uued ideed seniste auhindade tugevdamiseks ja ühiselt kasvamiseks, astuti esimene samm suunas, et igal meediamajal on lõpuks oma auhinnalaud. See meenutab poksimaailma – kõigil on oma raskekaalu tiitel ja mitte keegi ei saa aru, kes on parim või eelmise aasta väljapaistvaim. Parima selgitamine on aga oluline, sest see seab latid, mille ületamise suunas liikuda – Eesti rekord on reeglina alati viletsam kui maailmarekord. Needsamused latid on Õhtuleht Kirjastuse eduks olnud erakorraliselt tähtsad, kuid võib-olla peame uues olukorras need enda jaoks ümber mõtestama või sellisest lähenemisest üldse loobuma. Kuniks ajalugu ei tõesta vastupidist, olen veendunud, et nagu poksis, ei võida sellest lahkukasmisest keegi ka ajakirjanduses. Tõsi, nagu juhtus poksis, võib ajakirjanduseski, kui mitte olla valvas, tekkida olukord, kus kõigil meediamajadel on küll enda parima ajakirjaniku tiitel, kuid rahamagnet ja tõeline staar tuleb sotsiaalmeediast või hoopis kuskilt mujalt.

DIGITALISEERUV MEEDIAETTEVÕTE

Kaspar Hanni, grupi arendusjuht

1. aasta oli digimeediale taaskord kiire kasvu aasta – pandeemiast alguse saanud turbokiirusel hoogustunud digitaliseerumine jätkus. Aasta võib kokku võtta kolme peamise trendiga:

2. Tugev kasv tasulise digisisu osas kõigil meie põhitarugudel, Eestis, Lätis ja Leedus jätkus;

3. 2021 pandeemiaalased jätkuv mõju digitaalse reklaami turul;
4. Reklaamiklientide pandeemia olukorraga kohanemine ja reklaemieelarvete liikumine digitaalsele reklaamile ning kaubanduse e-kanalitele.

Aasta tagasi ootasime tellimusel põhise ärimudeli laiema leviku meie põhitarugudel, sellest tulenevat kasvu digitellimustes ehk tarbija kasvavat huvi kvaliteetse ajakirjanduse vastu. Ootasime selliste tellijate hulga kasvu, kellel on mitu uudismeedias digitellimust erinevatelt pakkujatelt. Täna saame kinnitada, et nii Eesti, Läti ja Leedu turud arenesid lõppenud aastal oodatud suunas. Ekspress Grupp, olles meie sihtturgudel suurim digitellimuste pakkuja uudismeedia osas, kasvatas digitaalsete tellimuste hulka aastas Balti riikides kokku 62%. Delfi Läti ja Delfi Leedu tasulised digitellimused jätkasid samuti kiiret kasvu, kasvades aastalõpu seisuga aasta varasemaga võrreldes vastavalt 57% ja 164%. Arvestades digitaalse sisu tarbijate koguarvu ning tänaseid tasulise digisisu tarbijate numbreid, usume, et digitellimuste ärimudel ootavad veel mitmeid kiiret kasvuaastad. Uudismeedia on tänasel päeval positsioonil, kus päevakajaliste teemadega kursis olemiseks ja oma maailmapildi avardamiseks teeb üha enam inimesi endale digitaalse uudismeedia tellimuse.

Jätkuvalt on digitaalse reklaami turul Baltikumi meediamajade jaoks rahaliselt suurimateks konkurentideks rahvusvahelised internetiplatvormid. 2021. aastal oli suurte tehnoloogiaettevõtete tegevus jätkuvalt mitmetes riikides üle maailma seadusandjate ja konkurentsivaldkonna regulaatorite terava tähelepanu all. Ehkki regulaatorite tegevus globaalsete ettevõtete osas võtab tavapäraselt palju aega, näeme ilmselt juba lähiaastatel turujõu regulatsioonile ja ühiskondlike ja majanduslike mõjude tasakaalustamisele suunatud varasemast otsustavamaid samme erinevates riikides. Ka meie põhitarugudel on näha esimesi märke platvormide huvist meediaorganisatsioonidega parema koostöö vastu. Lisaks on ül globally platvormid läinud digitaalses reklaamis kontakthinna tõstmise teed, mis omakorda väärtustab ka kohaliku uudismeedia platvormidel pakutavaid reklaamivõimalusi. Nii nägime eelmisel aastal mitmel korral, kus nõudluse tipphetkedel tõstsid näiteks nii Google kui Facebook oma reklaamihinnad võrreldes varasemaga kuni kümnekordseks.

1. aasta jooksul oli meie põhitarugudel jätkuvalt aktuaalne teema riigi poolt rahastatavate ringhäälingu asutuste tegevus digimeedia turul. Et internetis edastavate uudiste ja digisisu tootmise osas on eraõiguslike meediamajade vahel piisavalt tugev konkurents ja tarbijale pakutakse laia valikut ajakirjanduslikku sisu, ei ole riigipoolne sekkumine nendel turgudel kuidagi põhjendatud. Eesti, Läti ja Leedu digitaalse uudismeedia osas ei eksisteeri turumoonutust, mida riigid peavad kasvava eelarvega finantseeritud endale kuuluvate meediamajade kaudu lahendama. Kuri oosuminana võiks välja tuua veel fakti, kus Baltimaades on igas riigis suurim meediaorganisatsioon kohalik Rahvusringhääling.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritu d majandusaasta aruanne 2021

Meediaportaalide arendus on kesksel kohal, et pakkuda lugejatele parimaid digiteenuseid ja -tooteid eri nutiseadmetes. Lisaks müüb Hea Lugu e-raamatuid ja haldab e-poodi Raamat24 ja läbi siduse ettevõtte audioraamatute kuulamiseks mõeldud platvormi digiread.ee. Digital Matter (endise nimega Adnet Media), Babahh Media, Kinnisvara24, Biļešu Paradīze ja Piletitasku ongi digiärid. Linna Ekraanid ja D Screens pakuvad reklaamipindasid digitaalsetel väliekraanidel Eestis ja Lätis.

„Jälgime kõikide tehnoloogiliste lahenduste arenguid, mis meie toodetele ja teenustele võiksid kaasa aidata, näiteks masinõppetehnoloogiad. Igasugune helitöötlus ja keeletehnoloogiad on olulised suunad, hoiame end kursis nii eesti, läti, leedu kui ka vene keele lahendustega. Tarkvaraarenduste puhul tahame alati kasutada parimat saadaolevat tehnoloogiat, mis aitab meil kogu protsessi kergemini ellu viia, sest see peab olema kiire ja töökindel ning kasutatav reaalses keskkonnas.“ Kaspar Hanni, Ekspress Grupi arendusjuht

Digimeedia toob uusi rekordeid iga kvartaliga

• Ekspress Grupi digitellimuste hulk kasvas 2021. aastal Balti riikides kokku 62%.
• Ekspress Meedia tasuliste digitellimuste arv kasvas aastaga 51% ja oli 74 873 (2020: 49 696), Õhtuleht Kirjastusel 52%, ulatudes 20 992 (2020: 13 820) tellimuseni.
• Lätis kasvas digitellimuste arv aastaga 57% ja oli 2021. aasta lõpuks 17 549 (2020: 11 143).
• Leedus oli digitellimuste hulk aasta lõpus 17 433 (2020: 6595), kasvades aastaga 164%.
• Kontserni digitaalsete tulude osakaal on 76% käibest (2020: 70%).

Läti Delfi lugejarekordid

Läti Delfi püstitas lugejarekordid kolmel järjestikusel päeval oktoobris, mil kajastati valitsuse otsuseid eriolukorra kohta riigis.

• 1. oktoober – 835 000 külastajat
• 1. oktoober – 745 000 külastajat
• 1. oktoober – 714 000 külastajat

• oktoobril Läti Delfit külastanud lugejate arv on suurem kui portaali ühe kuu keskmine tavapärane lugejate arv.

„Digitellijate lisandumine mõjub positiivselt Ekspress Grupi majandustulemustele ja kinnitab kontserni pikaajalise strateegilise suuna õigsust. Digitellimuste kasvatamine on meie olulisemaid eesmärke, sest see annab grupi meediaväljaannetele diferentseeritud ja järjest tugevama digitaalse tulu baasi. Töötame aktiivselt ka tehniliste lahenduste kallal, et tellimine ja lugemine oleks järjest mugavam. Meie jaoks on oluline tellimuse eluea pikendamine, mis saab tulla ainult köitva ja mitmekesise sisu kaudu.“ Mari-Liis Rüütli, Ekspress Grupi tegevjuht

Ekspress Grupi meediaväljaanded on kõikidel koduturgudel digitellimustes juhtival positsioonil.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritu d majandusaasta aruanne 2021

22

„2021. aastal jätkasime kasvamist ja investeerimist digitoodetesse ning oleme oluliselt laiendanud videosisu loomist, mis on suur strateegiline valdkond Leedus. Meil on neli videoplatvormi – Delfi, Youtube, Facebook ja lineaarne telekanal, millega oleme oma eesmärgid täitnud ning näeme nii käibe kui ka kasumlikkuse kasvu.“ Vytautas Benokraitis, Leedu Delfi tegevjuht

Eesti Delfi uuele platvormile

1. aastal jõudis lõpule Eesti Delfi viimine uuele platvormile. Selle tehnoloogilise uuendamise tingis tarbijate lugemisharjumuste kolimine järjest enam arvutist mobiili. Umbes kaks kolmandikku Delfi külastajatest kasutab mobiilseadet, mistõttu vajas kõige enam uuendusi Delfi mobiilivaade. Delfi värske platvormi arendamise ja ehitamise kallal töötas 18 kuud üle 30 inimese kõigis Balti riikides.

Digiteerumine esitab uusi tehnoloogilisi väljakutseid

Digisuunal töö on kogugrupi jaoks olnud konstantne ja loomulik areng, mis esitab väljakutseid nii tehnoloogilistele uuendustele, sisemistele protsessidele kui ka töötajate oskustele ja pädevusele. Ekspress Grupi arendusüksus on järjepidevalt turule toonud uusi innovaatilisi lahendusi, mis pakuvad lisaväärtust meie uudiste- ja müügiportaalide kasutajatele, sh lugejatele.

„Suutsime väga kiiresti reageerida valitsuse seatud tingimustele. Kui otsustati, et kultuursündmustele tuleb hakata müüma isikustatud pileteid, et külastajaid saaks vajadusel tuvastada, siis meie jaoks oli see oluline arendus. Meie IT-osakond tegi selle kiiresti ära ja ürituste korraldajad olid sellega väga rahul. Hiljem lisasime süsteemile ka funktsiooni, mis suutis COVID-i sertifikaate lugeda. See mõjutas kogu sektorit tugevalt ja meie saime sellega hakkama.“ Jānis Ķuzulīs, Biļešu Paradīze tegevjuht

Taskuhääling, videohääling, story’d

Taskuhääling (podcast) kinnitas 2021. aastal jõudsalt kanda. Erineva saatemaadiga on Delfi taskuhäälingu valdkonnas turuliider Eestis. Tasku- ja videohääling tõusid pildile koroonakriisi ajal ja mõned saated on Delfi viinud püsivalt video vormi. Funktsionaalsuse poolelt on Delfi arendanud näiteks Instagramist tuttavad story’d. Delfi Tasku saated on kuulatavad kõikides suuremates rakendustes nagu Spotify, iTunes, Soundcloud, Google Podcasts, Castbox jne. Audio jääb lähiaastatel kindlasti fookusesse, seda nii taskuhäälingu kui ka artiklite audiokujule viimise näol. Taustal käib kõnetuvastusroboti arendamine, mis aitaks seda tööd automatiseerida.

Tulevik on audioraamat

Audioraamat tuleb varem või hiljem jõuliselt. Eestis ilmub praegu väga palju paberraamatuid, mille hulk peaks vähenema. Seda korrastab ilmselt paberi hinnatõus. Audioraamat on juba jõuliselt tulnud Põhjamaade turule, kus on suured platvormid. Eestis on loodud ca 250 audioraamatut, kuid Põhjamaade suur edu annab lootust kasvule. Raadiokuulajana on eestlane Euroopa Liidus eesrindlik, seega harjumus teksti kuulata on olemas. E-raamat kukkus Eestis läbi, sest kriitiline hulk reisivaid inimesi oli väike. Audioraamat on viimasest oluliselt erinev, sest pakub võimalust kuulata audioraamatut ja teha samal ajal muid tegevusi.

Uuenenud platvormid, digilahendused ja -tooted

Digitoodete arendus sõltub suuresti tarbijate ootustest, samuti pannakse rõhku toodete kasutajamugavusele. Kõik tooted ja teenused peavad olema ligipääsetavad ja mugavad kasutada erinevatest nutiseadmetest. Selleks uuendatakse kõigi toodete digiväljaandeid regulaarselt. 2021. aasta jooksul tehti kontserniüleselt mitmed uuendused: Delfi läks uuendatud imagoga täielikult üle uuele platvormile, millega jõudis lõpule suurprojekt Delfi 2.# AS Ekspress Grupp Consolidated Annual Report 2021

Õhtuleht Kirjastus brought a new digital package to the market, with crosswords and quizzes as a new product to be included; in addition, various themed portals were launched: finance, children, women, home, etc. Lithuanian Delfi launched the M360 project, a digital subscription intended primarily for professional use; Latvian Delfi launched an improved subscription package Delfi+, which includes multiple products.

Sharing Experiences in a New Form

IT is a sector where internal skills and experience sharing are essential for being in a common space. In the context of the group's digital transformation, this is even more important. The form of gatherings has changed. Joint physical presence has moved to a virtual space. Joint virtual team lunches are also organized online. The food delivery platform Wolt enables solutions where each team member can order their preferred lunch to their home, they eat together and discuss work issues at the same time. Various games are also played as part of this, so opportunities have been created for the team to spend time together to strengthen team spirit and teamwork.

Advertising Clients Digitize

With the increase in state restrictions, the economy did not shut down in 2021 as it did the previous year, but it still affected the group's outdoor advertising companies and ticketing businesses. At the same time, it is evident that advertising clients have adapted to the situation, and the growth of the advertising business in all countries shows that most companies have managed to adapt to the situation, become more digital, opened their sales channels, and the advertising demand has recovered.

Synergy of Group's Digital Businesses Increases

The new Estonian ticketing platform Piletitasku was launched in the spring of 2021 as restrictions eased, and it was well received by both event organizers and ticket buyers. Piletitasku offers a fresh and convenient purchasing experience for ticket buyers and a technological update for organizers. The ticketing platform is a good example of a digital business that has clear synergy with digital media and fits into the group's strategy of mutually supporting digital businesses.

AS Ekspress Grupp Consolidated Annual Report 2021 24

KEY EVENTS OF 2021

JANUARY

• Latvian company SIA D Screens purchased DIMAX's network of five outdoor digital screens in Riga, increasing D Screens' network to fourteen digital screens. The group continues to actively invest in the outdoor media network in both Latvia and Estonia.
• Peeter Saks, a member of the AS Ekspress Grupp Supervisory Board, submitted his resignation. The Ekspress Grupp Supervisory Board will continue with four members: Priit Rohumaa (chairman), Hans H. Luik, Indrek Kasela, and Aleksandras Česnavičius.
• AS Ekspress Grupp published the digital subscription results for the fourth quarter of 2020, according to which the number of digital subscriptions in the Baltic countries grew by 73% in 2020 and reached 81,254 by the end of the year.
• Lithuanian Delfi launched a separate solutions department to offer advertising services to clients on the Google Ads platform and social media networks to reach the largest possible target audience. The department is led by municipality-recognized expert Romuald Nareiko.

FEBRUARY

• AS Ekspress Grupp published its unaudited interim report for the fourth quarter and 12 months of 2020.
• Lithuanian Delfi celebrated its 21st anniversary with an event, Delfi Titans 2021, which was broadcast on both the Delfi news portal and the Delfi TV channel.

MARCH

• Delfi launched a portal in Estonia with a new design and several changes, where, in addition to the visual aspect, the entire portal technology and editorial internal tools were updated.
• Latvian Delfi's digital subscribers, who previously had two separate subscriptions, were transferred to a core combined subscription Delfi+, which includes multiple products.
• In the first quarter, all cultural events were postponed in Latvia due to the coronavirus pandemic, which most affected the activities of the group's local ticketing platform.

APRIL

• The Supervisory Board of AS Ekspress Grupp approved the 2020 annual report.
  AS Ekspress Grupp Consolidated Annual Report 2021 25
• AS Ekspress Grupp published the digital subscription results for the first quarter of 2021, according to which the group's digital subscriptions in the Baltic countries grew by a total of 16% in the first quarter (annual growth of 74%) and reached 94,639 by the end of March.
• SIA D Screens won the second public auction for the rights to rent municipal real estate in Riga. The lease agreement covers 91 advertising spaces belonging to the City of Riga, and winning the tender allows the network of advertising spaces to be increased to more than 100 objects.
• AS Ekspress Grupp published its unaudited interim report for the first quarter of 2021.
• Piletitasku was launched – a new ticketing platform in Estonia, which was quickly welcomed by both event organizers and ticket buyers.

MAY

• The internet user survey by the Estonian Media Companies Association revealed that the most read Estonian internet environment is Delfi, which is read by 68% of Estonian residents according to the survey.Õhtuleht is read by 24% of Estonian residents.
• Latvian Delfi launched a third project covering business news, offering substantial business news and added value to Delfi digital package subscribers.
• Lithuanian Delfi organized the five-day innovation and technology conference LOGIN, which featured over 150 experts in their fields and was broadcast on all major Lithuanian media portals.

JUNE

• On June 15, the shareholders of AS Ekspress Grupp approved the 2020 annual report.
• The term of office of Supervisory Board member Aleksandras Česnavičius was extended as a member of the Supervisory Board until 16.06.2025.

JULY

• AS Ekspress Grupp published the digital subscription results for the second quarter of 2021, according to which the number of digital subscriptions in the Baltic countries grew by a total of 76% year-on-year and reached 110,253 by the end of June.
• AS Ekspress Grupp signed loan agreement amendments with AS SEB Pank, extending the loan term and reducing the amount of quarterly payments. In addition, the group signed a new loan agreement with AS SEB Pank, which refinances AS Citadele Banka's loan in the amount of 2.1 million euros.
• The Supervisory Board of AS Ekspress Grupp extended the term of office of management board member Signe Kukk until December 31, 2024.
• AS Ekspress Grupp published its unaudited interim report for the second quarter and the first half of 2021.
• The book publishing house Hea Lugu moved its e-shop to a new platform, achieving autonomy and independence from the group's companies.

AS Ekspress Grupp Consolidated Annual Report 2021 26

AUGUST

• KJK Fund SICAV - SIF sold all of its 4,002,052 AS Ekspress Grupp shares to OÜ HHL Grupp. The shares to be alienated constituted 13% of all AS Ekspress Grupp shares. After the transaction, Hans Luik's shareholding in AS Ekspress Grupp totals 73.23%.

SEPTEMBER

• In accordance with the decision of the extraordinary general meeting of AS Ekspress Grupp dated 13.07.2021, AS Ekspress Grupp and OÜ Trükitung signed a sales contract on September 3, 2021, according to which Ekspress Grupp sells all its shares in Printall to Trükitung OÜ.
• Õhtuleht's editor-in-chief Martin Šmutov was elected as the new chairman of the Press Council.
• According to a recent survey, Delfi is the most recognized web portal in Lithuania, with 56% of respondents spontaneously naming it first. 15min.lt is in second place, named by 24% of respondents.
• Latvia started selling Delfi plus digital subscriptions at Circle K gas stations.
• At the Baltic understanding marketing conference Baltic Brands Forum, Latvian Delfi was recognized as the most loved media brand in the Baltics.

OCTOBER

• AS Ekspress Grupp published the digital subscription results for the third quarter of 2021, according to which the number of digital subscriptions in the Baltic countries grew by a total of 75% compared to the previous year and reached 121,874 by the end of September.
• On October 13, the Supervisory Board of AS Ekspress Grupp approved the group's dividend policy, according to which the group will pay out at least 30% of the annual profit as dividends from 2022, provided that there are sufficient financial resources for the financing of core operations and for making new strategic investments.
• AS Ekspress Grupp published its unaudited interim report for the third quarter and 9 months of 2021.
• Õhtuleht Kirjastus ceased publication of Linnaleht, which had been published since 1997, due to a significant decline in advertising revenue caused by the coronavirus pandemic. The last issue of Linnaleht was published on October 29.
• Lithuanian Delfi launched a new digital subscription project M360, which offers exclusive content primarily for marketing professionals, to help them strengthen their professional knowledge with the advice of industry experts.

NOVEMBER

• Merili Nikolo started as the editor-in-chief of Eesti Ekspress in November. The newspaper's current editor-in-chief Erik Moora continues as the editor responsible for societal issues in the same publication.
• On November 4, the shareholders of AS Ekspress Grupp decided to pay extraordinary dividends in the amount of 3,028,287 euros, or 10 cents per share, in connection with the sale of AS Printall.

DECEMBER

• Ekspress Meedia took first place in the TOP of media companies compiled by Äripäev, and Õhtuleht Kirjastus received second place.
• AS Ekspress Grupp acquired the media company Geenius Meedia OÜ to grow its digital media business and expand into niches that were not regularly covered by the group's publications until then.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

27

Geenius Me edia OÜ jätkab tehingu järel eraldiseisva meediaettevõttena ning AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 27 selle asutajad Henrik Rooneema ja Siim Saidla osalevad aktiivselt ettevõtte juhtimises ja igapäevategevuses.
 Kirjastus Hea Lugujõudis Äripäeva kirjastuste TOPis II kohale.
 AS Ekspress Grupp avalikustas 2021. aasta IV kvartali digitellimuste tulemused, mille kohaselt kasvas digitaalsete tellimuste hulk võrreldes eelmise aastaga Balti riikides kokku 62% (IV kvartalis 8%) ja ulatus detsembri lõpus 134 947-ni.
 ASi Ekspress Grupp nõukogu pikendas juhatuse liikme Mari-Liis Rüütalu volitusi kuni 31. detsembrini 2025. aastal.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 28

MEEDIA TUNNUSTUSED JA AUHINNAD 2021. AASTAL

EESTI

1. aasta märtsis kuulutati välja Eesti Meediaettevõtete Liidu konkursi „Ajakirjanduspreemiad 2020“ võitjad. Nende hulgas oli palju Ekspress Grupi töötajaid ja väljaandeid:
    Ekspress Meedia ajakirjanikud pälvisid Eesti Meediaettevõtete Liidu ajakirjandusauhinnade jagamisel kolm kõige kõrgemat kohta. Aasta ajakirjanikuks kuulutati Holger Rooneema Ekspress Meedia uurivast toimetusest, noore ajakirjaniku preemia pälvis Greete Lehepuu Eesti Ekspressist ja elutööpreemia sai Rein Raudvere Maalehest.
    Üleriigiliste lehtede arvamussaate kategooria preemia pälvis Ann-Marii Nergis Eesti Päevalehe LP-s 4. juulil ilmunud arvamusega "AUTORIKÜLG | Ann-Marii Nergi: vanglakaristus kohtuistungit kajastamise eest? Luba ge vastuväielda!", milles kirjutas sellest, kuidas ajakirjandust tõrjutakse tähtaegseid kohtuistungeid kajastamast juriidilise nüansiga, mida kohtud meeleldi kasutavad, ja 4. detsembril Delfi Ärilehes ilmunud looga "Ajakirjanduse võit. Riigikohus otsustas: Sadama istungite kajastamise keelamine oli vale", mille kirjutas, kuidas riigikohus nõustus Eesti Päevalehega selles, et Tallinna Sadama kohtuasjas ja korruptsioonikuritegudes üldisemalt on avalik huvi alati suurem, see-ga peavad olema ka istungite kajastamise keelamise argumendid väga kaalukad. Ühtlasi tühistas riigikohus, pärast pooleteise aastast protsessi erinevates kohtuastmetes, Tallinna Sadama istungitel kehtinud kajastamiskeelu.
    Olemusloo preemia võitis Toivo Tänavsuu 12. veebruaril Eesti Ekspressis ilmunud loo „Agu Uudelepa viimased päevad: "Võtsin kogu jõu kokku, et lastega veel hüvasti jätta". Kopsuvähidiagnoosi saanud Agu Uudelepale pakkusid arstid elulootust veel aastaks. Mees elas neli aastat. Tänavsuu kirjutas, mis andis pealejõule nii palju elujõudu ja lootust.
    Suurte lehtede koroonakülgede võitja on Eesti Ekspressis 5. augustil ilmunud "Tartu kroona hullud lõbusad seiklused Eestimaal", mis on lauamäng ja milles saab rännata läbi Eesti, nakatades võimalikult palju sõidukrooniviirusega, autor on Tarmo Rajamets ja illustratsioonid tegi Heiki Ernits.
    Suurte lehtede avatud rühma võitja on Eesti Ekspressis 25. märtsil ilmunud külg "Meil tõuseb!", autor Tarmo Rajamets. Kujundus viitas humorikalt palkade tõusmisele. Kujunduskonkursi rahalise peaauhinna võitis suurtest lehtedest Eesti Ekspress 25. märtsil ilmunud sama küljega.
    Digitööde kategooria võitja on Eesti Päevalehes ilmunud "Sain naerda ja nutta. Draamateater 100", mille autorid on Liisi Viskus, Imbi Võrel, Anna Plukk ja Mart Nigola. Lugu on põnevate multimedialahendustega tagasivaade teatri värvikale ajaloole.
    Parima olemusfoto auhinna sai Stanislav Moškov Õhtulehest fotoseeriaga “Rahvusballett karantiinis”.

LÄTI

 Delfi projekt „Kod.lv“ pälvis Läti Ajakirjanike Liidu parima võõrkeelse projekti auhinna, kokku nomineeriti kaheksa Delfi tööd. Rus.delfi.lv ajakirjanike multimeediaprojektis „Kod.lv“ püüti lahti muukida ann lätlaste koodi – mis neid mõjutab (muusika, matusekombed, milliseid mänge mängitakse, Läti kino mõju jne).
 Esimest korda sai Läti Delfi töö auhinnatud loovuse ja reklaamikonkursil „Adwards“. Heategevusprojekt „Tugevad tugevamaks“ ("Stiprināt stipros") võitis teise koha ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja jätkusuutlikkuse kategoorias.
 Baltikumi turunduskonverentsil Baltic Brands Forum tunnustati Läti Delfit kui Baltikumi armastatuimat meediabrändi.
 Delfi ajakirjanik Laine Fedotova nomineeriti Läti Ajakirjanike Assotsiatsiooni Noore ajakirjanik 2021 tiitlile.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 30

LEEDU

 21. sünnipäevagalal andis Leedu Delfi Titaanide auhinna inimestele, kes oma eeskujuga murravad stereotüüpe ning tõmbavad tähelepanu olulistele avalikele nähtustele ja sündmustele. Teiste seas pälvisid auhinna ajakirjanik ja poliitikakommentaator Kęstutis Girnius pikaajalise panuse eest Leedu ühiskonna valupunktide kajastamisel ning Aukse Mickienė, nakkushaiguste osakonna juht Leedu Tervishoiuülikoolis ennastohverdava töö eest.
 Neljandat aastat korraldas Leedu rahandusministeerium konkursi, et selgitada välja parimad Euroopa Liidu investeeringute kasutamisega seotud kajastused Leedus, et analüüsida ja muuta tõhusamaks ELi struktuurifondide kasutust. Tänavu hinnati parimaks Delfi ajakirjaniku Edgar Savickase töö.
 Delfi kolumnist Rimvydas Valatka pälvis Ro mas Sakadolskise ajakirjandusauhinna erakordse arvamusa jakirjanduse eest. Rimvydas Valatka avaldab igal pühapäeval Delfis oma arvamuse olulisematest poliitilistest ja sotsiaalsetest küsimustest.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 31

ÄRITEGEVUS TULEMUSTE KOKKUVÕTE

Kooskõlas ASi Ekspress Grupp 13.07.2021 erakorralise üldkoosoleku otsusega allkirjastasid AS Ekspress Grupp ja OÜ Trükitööd 3. septembril 2021 müügilepingu, mille kohaselt müüs Ekspress Grupp 100%lise osaluse tütarettevõttes Printall AS. Tehing viidi lõpuni seisuga 6. september 2021. 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes on esitatud andmed jätkuvate tegevusvaldkondade kohta, kus lõpetatud tegevusvaldkonna tulud ja kulud kajastatakse konsolideeritud koondkasumiaruandes eraldi real „Kasum/-kahjum lõpetatud tegevusvaldkonnast“. Kuni müügini moodustas Printall ASi äritegevus trükiteenuste segmendi, mida käesolevas aruandes kajastab kontsern lõpetatud tegevusvaldkonnana. Majandusaasta aruande koondkasumiaruandes ja segmendi ülevaates on jätkuvate tegevusvaldkondade võrdlusandmed korrigeeritud. Konsolideeritud bilansis ja rahavoogudes vastavalt IFRS-i nõuetele korrigeerimisi tehtud ei ole. Trükiteenuste segmendiga seotud varad on bilansis seisuga 31.12.2020 endiselt ridarealt konsolideeritud, kuna Printall AS ei vastanud seisuga 31.12.2020 müügiootel varaks klassifitseerimise kriteeriumitele. Alljärgnevad andmed on esitatud ainult jätkuvate tegevusvaldkondade kohta, juhul kui ei ole viidatud teisiti.

MÜÜGITULU

1. aasta konsolideeritud müügitulu jätkuvatest tegevusvaldkondadest oli 53,5 miljonit eurot (2020: EUR 44,5 miljonit eurot). Müügitulu kasvas 2021. aastal aastaga 20%. Nii reklaamitulu kui digitellimuste tulud on kasvanud. Kontserni digitaalsete tulude osakaal moodustas 2021. aasta lõpus 76% kogukäibest (2020. aasta lõpp: 70% kogukäibest). Digitaalsed tulud suurenesid 31% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

KASUMLIKKUS

1. aasta konsolideeritud EBITDA jätkuvatest tegevusvaldkondadest oli 8,24 miljonit eurot (2020: 5,92 miljonit eurot). 2021. aastal kasvas EBITDA 39% võrreldes eelmise aastaga ning EBITDA margin oli 15,4% (2020: 13,3%). Kasumlikkust on aidanud tõsta tugev veebireklaami ja digitellimuste müük ning madala kulubaasi hoidmine kõikides Balti riikides. 2021. aasta jooksul on kontsern saanud COVID-19 pandeemia mõjust tingituna ühekordseid riiklikke abimeetmeid Lätis 0,41 miljoni euro eest piletimüügiplatvormi tegevuse suhtes, kus üritused jäeti ära peaaegu 7-kuulise jooksul. 2020. aastal olid ühekordsed COVID-19 pandeemia mõjust saadud riiklikud hüvitised Eestis ja Lätis kokku 0,9 miljonit eurot. 2021. aasta konsolideeritud puhaskasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest oli 4,13 miljonit eurot (2020: 2,57 miljonit eurot), mis on võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 1,57 miljonit eurot ja 61% kõrgem. 2021. aasta puhaskasu mõjutab ühekordse finantstuluna kajastatud 0,4 miljonit eurot piletimüügiplatvormi ostuhinna tasumata tuleviku kohustuse osa õiglase väärtuse korrigeerimise eest (2020: 0,7 miljonit eurot).

RAHAPOSITSIOON

Aruande perioodi lõpus oli kontsernil vaba rahalisi vahendeid 11,0 miljonit eurot ja omakapitali 53,7 miljonit eurot (57% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2020. aasta 31. detsembri seisuga, mis sisaldavad ka trükiteenuste segmenti, olid vastavalt 6,3 miljonit eurot ja EUR 54,6 miljonit eurot (58% bilansimahust). Seisuga 31. detsember 2021 oli kontserni netovõlg 11,3 miljonit eurot (31. detsember 2020: EUR 15.9 miljonit eurot). Seisuga 31.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Signe Kukin, grupi finantsjuht

1. aasta oli Ekspress Grupi jaoks tugev ja rekordiline. Aastaga kasvasid tulud viiendiku võrra ja EBITDA moodustas 8,24 miljonit eurot, mis on 39% rohkem kui eelmisel aastal. Puhaskasum (jätkuvast äritegevusest) moodustas 4,13 miljonit eurot, mis on 61% suurem kui 2020. aastal. Grupi meediaärid olid jätkuvalt väga edukad ning ületasid meie ootusi digireklaami ja digitellimuste tulude osas. Ekspress Grupil on erinevad digibrändid ja maailmatasemel meediamajad Balti riikides, mis iga päev võimestavad tuhandeid inimesi nende igapäevaelus, et toetada usaldusele ja läbipaistvusele rajatud ühiskonda.

2. aastal oli kontserni jaoks oluliseks tehinguks trükiteenuste äritegevusest väljumine, ASi Printall võõrandamine. Ettevõte sai müügist 6,3 miljonit eurot vaba raha ning samaaegselt kõrvaldas mitte-strateegilise vajaduse investeerida igal aastal trükikoja varadesse. Kontserni jaoks on võtmetähtsusega keskenduda oma strateegiale ning omada piisavalt ressursse, et toetada digitaalse äritegevuse orgaanilist kasvu ja uute ettevõtete omandamist. Meil on rõõm näha, et Ekspress Grupp, mille tuludest 76% tuleb juba digitaalsest äritegevusest, on muutumas digitaalseks turuliidriks.

Osa meie strateegiast omandas kontsern 2021. aasta lõpus niši meediaportaali Geenius Meedia, et laiendada haaret alternatiivsetele lugejateni ja mitmekesistada meie poolt pakutavat sisu. Kasvuambitsioonide elluviimine ja digimeediale üleminek vajab investeeringuid, mis on seotud eeskätt toodete ja tehnoloogiaga ning turundusega. Toodete ja tehnoloogia maksumus on peamiselt seotud tööjõukuludega, mis on oluliselt kasvanud ja mida soovime tasakaalus hoida tulevaste tulude kasvuga. Nende kulude tekkimine loob ajutise kõrgema kulude baasi, millest sõltumata on meie eesmärgiks jätkuvalt hoida kasumlikkuse taset.

1. aastal pöörasime suurt tähelepanu hoidmaks tasakaalu kontserni likviidsuspositsioonil. Muutsime AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepinguid ja refinantseerisime AS-ilt Citadele banka võetud laenu, mis kokku parandas ettevõtte iga-aastast rahavoogu 1,7 miljoni euro võrra. Laenutähtaega pikendati 5 aasta võrra 2026. aasta juulini ning laenumarginaalid langesid vahemikku 1,75% - 1,9% (varem kuni 3,9%). Omame täiendavalt 3 miljoni euro suurust arvelduskrediiti, mis tagab vajaliku likviidsuspuhvri edasiseks tegevuseks, ning mis oli aasta lõpus kasutusse võtmata.

Nagu kõikjal maailmas, on COVID-19 pandeemia avaldanud olulist negatiivset mõju Balti riikide majandustele, kuid riikide järkjärguline taasavamine ja digipöörde kiirenemine eri majandusharudes on toonud kaasa kiire taastumise ja loonud paljudele meie ettevõtetel uusi võimalusi. Kuigi teatav ebakindlus jääb püsima ka 2022. aastal, on meie äritegevuse kasv viimase kahe aasta jooksul ja prognoosid Balti turgude jaoks julgustavad.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD

Kasumlikkuse näitajad (tuhandetes EUR)

	2021	2020	Muutus %	2019	2018	2017
Jätkuvad tegevusvaldkonnad
Müügitulu	53 516	44 514	20%	44 717	37 879	32 180
EBITDA	8 240	5 924	39%	4 904	2 041	2 528
EBITDA marginaal (%)	15,4%	13,3%		11,0%	5,4%	7,9%
Ärikasum/(kahjum)	4 864	3 071	58%	2 337	850	1 766
Ärirentaablus (%)	9,1%	6,9%		5,1%	2,0%	4,9%
Intressikulud	(709)	(860)	18%	(1 085)	(721)	(653)
Ühise ettevõtete kasum/(kahjum) kapitaliosalusel meetodil	(281)	102	-376%	(38)	(273)	(2)
Perioodi puhaskasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest	4 133	2 566	61%	755	(614)	991
Puhas rentaablus (%) - jätkuvad tegevusvaldkonnad	7,7%	5,8%		1,7%	-1,6%	3,1%
Varade tootlus (%) **	2,4%	2,7%		1,6%	0,0%	4,2%
Omakapitali tootlus (%) **	4,1%	4,9%		2,8%	0,0%	6,1%
Kasutatud kapitali tootlus (ROCE) (%)	6,6%	4,1% *		3,7% *	1,9% *	5,1% *
Puhas kasum (kahjum) aktsia kohta jätkuvatest tegevusvaldkondadest (eurodes)
Tavakasum aktsia kohta	0,14	0,09		0,03	(0,02)	0,03
Lahus tu n ud kasum aktsia kohta	0,13	0,08		0,03	(0,02)	0,03

• Aastatel 2020-2017 on kasutatud kapitali tootluse (ROCE) (%) suhtarvu arvutatud EBITi baasil, mis sisaldab ka EBITit lõpetatud tegevusvaldkondadest.
  ** Varade tootluse (%) ja omakapitali tootluse (%) suhtarvud on arvutatud puhaskasumi baasil, mis sisaldab ka puhaskasumit lõpetatud tegevusvaldkondadest.

Bilanss (tuhandetes EUR)

	31.12.2021	31.12.2020	Muutus %	31.12.2019	31.12.2018	31.12.2017
Perioodi lõpu seisuga
Käibevara	20 553	18 482	11%	19 472	13 831	13 827
Põhivara	73 705	75 695	-3%	75 935	62 907	62 130
Varad kokku	94 258	94 177	0%	95 407	76 738	75 957
sh raha ja pangakontod	10 962	6 269	75%	3 647	1 268	1 073
sh firmaväärtus	45 576	43 085	6%	42 628	37 969	37 969
Lühiajalised kohustused	20 947	18 945	11%	21 647	12 186	8 372
Pikaajalised kohustused	19 619	20 613	-5%	22 137	14 118	15 091
Kohustused kokku	40 566	39 558	3%	43 784	26 304	23 463
sh võlakohustused	22 219	22 202	0%	24 342	15 474	15 257
Omakapital	53 692	54 619	-2%	51 622	50 434	52 494

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Finantssuhtarvud (%)

	31.12.2021	31.12.2020	31.12.2019	31.12.2018	31.12.2017
Omakapitali osakaal (%)	57%	58%	54%	66%	69%
Võla ja omakapitali suhe (%)	41%	41%	47%	31%	29%
Võla ja kapitali suhe (%)	17%	23%	29%	22%	21%
Koguvõla ja EBITDA suhe	2,70	3,17*	3,59*	3,63*	2,44*
Likviidsuskordaja	0,98	0,98	0,90	1,13	1,65

• Aastatel 2020-2017 on koguvõla ja EBITDA suhe arvutatud EBITDA baasil, mis sisaldab ka EBITDA'd lõpetatud tegevusvaldkonnast.

Tsüklilisus

Kontserni kõiki tegevusvaldkondi iseloomustab tsüklilisus ja kõikumine, mida põhjustab üldiste majandustingimuste ja tarbijate käitumise muutumine. Kontserni tulusid mõjutavad negatiivselt majandusarengu aeglustumine või majanduse surutisse langemine nii kodu- kui ka eksportturgudel. See avaldub nii jaesektorile suunatud reklaamikulude üldises vähenemises kui ka teiste reklaamikanalite eelistamises. Samuti mõjutab tulusid ja tarbijate tarbimisharjumuste muutumine.

Hooajalisus

Kontserni reklaamimüügi tulud sõltuvad olulistest hooajalistest kõikumistest. Müügitulu tase on kõrgeim iga aasta teises ja neljandas kvartalis. Nimetatud tulud on madalaimal tasemel kolmandas kvartalis. Tulud on suuremad neljandas kvartalis, sest tarbijad kulutavad jõuleelseks perioodil rohkem, millega kaasneb ka reklaamile tehtud kulutuste suurenemine. Suvekuudel on klientide kulutused reklaamile tavaliselt kõige väiksemad, samuti pärast jõulu- ja uusaastapüha aastate esimestel kuudel. Raamatumüük on kõige aktiivsem aasta viimases kvartalis. Ajalehtede ja ajakirjade tellimine ja jaemüügitulu ei kõigu nii palju kui reklaamitulu. Suveperiood on tavaliselt siiski vaiksem ja kooli algusega septembris suurenevad ka tellimused ja jaemüük, mis tavaliselt kestab kuni järgmise suvepuhkuste perioodini.

SEGMENTIDE ÜLEVAADE

Alates septembrist 2021 tegutseb kontsern ainult ühes jätkuvas tegevussegmendis – meediasegmendis. Meediasegment hõlmab kontserni tegevust Eestis, Lätis ja Leedus. Siia kuuluvad online uudisportaalide ja kuulutuste portaalide haldamine, reklaamimüük oma portaalides üle Baltikumi ning ajalehtede, ajakirjade, kliendi- ja rekla lehtede ning raamatute kirjastamine ja väljaandmine Eestis ning digitaalse välireklaami müük Eestis ja Lätis. Samuti hõlmab meediasegment tehnoloogia- ja innovatsioonikonverentsi „Login” korraldamist Leedus, elektroonilise piletimüügiplatvormi haldamist Lätis ja Eestis ning sisuloomise produktsioonistuudio Leedus.

Meediasegmendi müügitulu ja EBITDA
Müügitulu
EBITDA
Digitaalse tulu osa kaal# Segmentid ja peamised finantsnäitajad (jätkuvad tegevusvaldkonnad) (tuhandetes EUR)

	2021	2020	Muutus %	2019	2018	2017
Müügitulu
Meediasegment	52093	43728	19%	44218	37248	31753
sh tulu kõikidest digitaalsetest ja online kanalitest	40453	30963	31%	30534	24561	19963
% tulu kõigidest digitaalsetest ja online kanalitest	78%	71%		69%	66%	63%
Keskused tegevused	4118	2761	49%	2076	2341	2486
Segemtid-vahelised elimineerimised	(2695)	(1975)		(1577)	(1710)	(2058)
KONTSERN KOKKU	53516	44514	20%	44717	37879	32180
% tulu kõikidest digitaalsetest ja online kanalitest	76%	70%		68%	65%	62%

(tuhandetes EUR)

	2021	2020	Muutus %	2019	2018	2017
EBITDA
Meediasegment	8927	6601	35%	5966	3355	3729
Keskused tegevused	(669)	(720)	7%	(1150)	(1492)	(1201)
Segemtid-vahelised elimineerimised	(18)	43		90	179	0
KONTSERN KOKKU	8240	5924	39%	4906	2042	2528

	2021	2020	2019	2018	2017
EBITDA marginaal (%)
Meediasegment	17%	15%	13%	9%	12%
KONTSERN KOKKU	15%	13%	11%	5%	8%

Finantssuhtarvude leidmisel kasutatud valemid:

• EBITDA: Kasum enne intresse, makse, materiaalse ja immateriaalse põhivar a kulu mit. EBITDA ei hõlma vara väärtuse langust, mida kajastatakse perioodi jooksul või restruktureerimise tulemust.
• EBIT: Kasum enne intresse ja makse.
• EBITDA marginaal (%): EBITDA / müügitulu x 100
• Ärirentaablus (%): Ärikasum / müügitulu x100
• Puhasrentaablus (%): – jätkuvad tegevusvaldkonnad: Puhaskasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest aruandes / müügitulu x 100
• Puhaskasum/(kahjum) aktsia kohta (EPS): Puhaskasum / keskmine aktsiate arv
• Omakapitali osakaal (%): Omakapital / (kohustused + omakapital) x100
• Võla ja omakapitali suhe (%): Intressikandvad võlakohustused / omakapital x 100
• Võla ja kapitali suhe (%): Intressikandvad võlakohustused – raha ja pangakontod (netovõlg)/ (neto võlg + omakapital) x 100
• Koguvõla ja EBITDA suhe: Intressikandvad võlakohustused / EBITDA
• Intresside ja laenumaksete kattekordaja (DSCR): EBITDA / (intressi- ja põhiosamaksed)
• Likviidsuskordaja: Käibevara / lühiajalised kohustused
• Varade tootlus ROA (%): Puhaskasum / keskmine varade jääk x 100
• Omakapitali tootlus ROE (%): Puhaskasum / keskmine omakapital x 100
• Kasutatud kapitali tootlus (ROCE) (%): EBIT / (Koguvara - lühiajalised kohustused) x 100

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 37

MEEDIASEGMENT

DIGITEERUMINE

Digiteerumine on üks olulisemaid ja kõige kiiremini kulgevaid megatrende, mis seab väljakutseid kõikidele meediamajadele üle maa ilma, sh kontserni ettevõtetele ja seda nii tehnoloogilise võimekuse, töötajate kompetentside kui ka lugejate ja klientide ootuste kontekstis. Meediaväljaanded peavad lugejatele pakkuma järjest uusi ja põnevamaid lahendusi ja vorme ajakirjandusliku sisu esitamiseks nutiseadmetes; investeeringud tehnoloogiasse peavad tagama toodete / teenuste järjepideva toimimise; töötajaid tabab kompetentside vajaduse kasv.

„Meediama ja j aoks on sama olulised nii ajakirjandusliku sisu loomine kui ka tehnoloogilised arendustööd. Kui varem oli IT pigem meediaäri toetav tugifunktsioon, siis enam see nii ei ole. Vaadates, kui palju arendusi teevad meediaettevõtted Eestis ja mujal maailmas IT-valdkonnas, on nad pigem digimajakad.“

Kaspar Hanni, Ekspress Grupi arendusjuht

„Välimeedia on valdkond, kuhu digiteerimine ei veel ole jõudnud. Kui ühel hetkel kasvas reklaamiklientide vajadus osta rohkem väljundeid e-kanalites, siis arvati ka, et keegi ei hakk a mobiili reklaami ostma. Seejärel toimus revolutsioon nutiseadmetes. Nüüd jääb oodata, millal digiteerimine murrab end välimeediasse. Tahame olla valmis, kui see toimub, ja tahame olla valdkonna turuliidrid.“

Mihkel Luks, Linna Ekraanid OÜ tegevjuht

ÜHISKONNA POLARISEERUMINE

Paaril viimasel aastal on teravalt tunda andnud ühiskonna järjest suurenev lõhestumine. Avalikult esinetakse väga jäikade seisukohtadega, suureneb surve, et inimene peab valima selge maailmavaatelise poole. Seda on juhtinud poliitiline olukord (liberaalid vs. konservatiivid), koroonaviirusest tulenev (vaktsineerija vs antivakser) ja ka ühiskondlikud teemad (nt samasooliste abielu, abordikeeld vms) grupi ettevõtete koduturgudel, lähiriikides ja ka mujal maailmas.

1. aastal jõudsid need suundumused ka reaalsete tagajärgedeni, kui kasvas digiteerimise lõpetajate hulk põhjendusega, et meediaväljaanded kajastavad seisukohti/arvamusi, mis nende maailmavaatega ei ühti. See paneb meediat proovile, sest tuleb hoolega jälgida, et sisu oleks tasakaalus ja sõna saaksid kõik pooled.

„Ajakirjanduse tähtsus suureneb kogu maailmas. Sotsiaalmeedia ei ole suutnud hakkama saada kontrolliga oma sisu üle. Seda suurem roll on ajakirjandus el ja ka ühiskond eeldab meedialt suuremat vastutust. Usaldus meedia vastu on oluliselt kasvanud.“

Mari-Liis Rüütsalu, Ekspress Grupi juhatuse esimees

TASULINE DIGITAALNE MEEDIA SISU

Kogu digimeedia liigub tasulise sisu poole. Tasulisest digitellimusest on saanud uus normaalsus, inimesed on üha rohkem valmis kvaliteetse ajakirjandusliku sisu eest maksma. Maksvat digitellijat väärtustatakse järjest enam, pakkudes talle sobivaid lisatooteid ja -teenuseid.

„2021. aasta kõige selgem trend, mis jookseb läbi kõigi meediama j ade ja ka meie, on tulumudeli ja fookuse selge muutus tasulisele sisule. See tähendab digisisu ja digitellijate esiletõstmist. Nii selge fookus ei ole meil kunagi varem olnud, et iga töötaja tajub, et digitellija on kõige olulisem. Sellega on kaasnud aastane edulugu, sest digitellimuste ja digitulude mõttes on läinud üle ootuste hästi.“

Tarmo Paju, Delfi peatoimetaja

Ekspress Gruppi, kui Baltimaade juhtivat meediakontserni, mõjutavad peale regioonis toimuvat ka globaalsed trendid. Meediasektorit laiemalt mõjutavad kolm suuremat üleilmalist trendi.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 38

„Kohalik meedia on saanud viimasel ajal palju usaldusväärsust juurde ja see trend tugevneb. Digimeedial läheb hästi ja inimesed on tasulise toote suhtes soosivam ad. Tellitakse kohalikku ajakirjandustoodet, ehk isegi mitut, toetatakse kvaliteetset sisu ja saadakse aru, et Facebook ei ole info saamisel tõeallikas, selleks on sõltumatu meediaorganisatsioonid. Instagram, Facebook ja TikTok on jätkuvalt tugevad, aga ühiskonnas aktsepteeritakse omakeelset kvaliteetset ajakirjandust praegu oluliselt rohkem kui näiteks kolm aastat tagasi.“

Kaspar Hanni, Ekspress Grupi arendusjuht

1. aasta meediasegmendi müügitulu oli 52,1 miljonit eurot (2020: EUR 43,7 miljonit eurot). Müügitulu kasvas 19% võrreldes eelmise aasta ga. Müügitulude kasvu taga on aktiivne online reklaamiturg, mis jätkab kasvu trendi võrreldes traditsiooniliste meediakanalitega. IV kvartalis kasvas Baltimaade online reklaamiturg rohkem kui 20% võrdluses eelmise aasta sama perioodiga. Trükimeedia reklaam on olnud raskustes ja me usume, et see ei saavuta Covidi-eelset taset. Kokkuvõttes ei ole reklaamiturg Balti riikides kasvanud. Samas on digikanalid tõusuteel võrreldes teiste reklaamikanalitega, mis on meie hinnangul jätkuv trend ka tulevikus.

2. aasta lõpus moodustas kontserni digitaalsete tulude osakaal 76% kogu käibest (31.12.2020: 70%).

3. aasta EBITDA oli 8,9 miljonit eurot (2020: 6,6 miljonit eurot). Võrreldes eelmise aasta ga suurenes EBITDA 35%. Seda mõjutasid positiivselt tugev veebireklaam, digitellimused ja kontserni üldiselt hoitud kontrollitud kulu baas.

4. aastal mõjutas EBITDA-d positiivselt ka COVID-19 pandeemia mõjust tingituna ühekordne riiklik abimeede Lätis 0,41 miljoni eurot piletimüügi platvormi tegevuse suhtes, kus üritused jäeti ära peaaegu 7 kuu jooksul (2020: 0,9 miljonit eurot Eestis ja Lätis).

Kõige enam on COVID-19st tingitud eriolukord mõjutanud Läti piletimüügi platvormi. 2020. aasta IV kvartalis kuulutati välja eriolukord ja jäeti ära kõik sündmused. Eriolukord kestis Lätis kuni 4. aprillini 2021, kuid karmid piirangud kehtisid kuni 2021. aasta juuni keskpaigani. Kui III kvartalis enamus üritusi toimus, siis alates 11. oktoobrist kehtestati Lätis taas eriolukord ja 21. oktoobrist 2021 kuni 15. novembrini jäeti Lätis täiendava piiranguna ära kõik kontserdid ja teatrid olid suletud. Alates 15. novembrist 2021 on avalikud üritused lubatud, kuid endiselt kehtivad olulised piirangud. Omikroni variandi levinise ja selle seotud arengutega teistes riikides ja arvestades epidemioloogide prognoose otsustas Läti 6. jaanuaril 2022 pikendada eriolukorda 28. veebruarini 2022. Alates 1. märts 2022 leevendati piiranguid Lätis ja kuni 1000 külastajale mõeldud üritused on lubatud siseruumides.

Alates aprillist 2021 sisenes kontsern piletimüügikeskkonnaga Piletitasku ka Eesti turule. Piletimüügi äri laiendamisega Eestisse jätkab kontsern oma senist strateegiat, mille eesmärgiks on suurendada digitaalsete tulude osakaalu ja leida uusi ärisuundi ning olemasoleva meediategevuse vahel tekkivat sünergiat. Soovime pakkuda mugavaimat platvormi nii piletiostj ale kui ürituste korraldajatele. Platvorm võeti 2021. aasta jooksul hästi vastu ning kontsern jätkab oma strateegiat ja suurendab oma turuosa 2022. aastal.

Läti väli meedia ettevõte SIA D Scree ns, mis võitis I poolaastal Riia linnale kuuluv a kinnisvara rendiõiguste enampakumise, jätkab aktiivselt digitaalse väliekraani võrgu arendamist.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Hanke võit võimaldab ettevõttel suurendada oma võrgustikku rohkem kui 100 objektini ning osaleda turul nii suurte kui ka väikeste ekraanivõrgustikega, mis katavad kõik Riia linna olulisemad magistraalid. Uued ekraanid paigaldatakse 2022. aasta lõpuks. 2021. aasta detsembris, AS Ekspress Grupp omandas 100%lise osaluse meediaettevõttes Geenius Meedia OÜ. Omandamise eesmärk oli digitaalse meediaäri kasvatamine ja laienemine nišši, mida kontserni väljaanded seni regulaarselt ei kata. Ekspress Grupi ja Geenius Meedia ühine eesmärk on pakkuda edaspidi geenius.ee lugejatele köitvat sisu. Tehingu järel jätkab Geenius Meedia OÜ tegevust eraldiseisva meediaettevõttena. Ekspress Grupi kontsern pakub Geenius Meediale sünergiat meediaäri toetavates funktsioonides, mis annab kiiresti arenevale ettevõttele oluliselt suurema kasvu potentsiaali. Geenius Meedia OÜ tulemused kaasatakse kontserni konsolideeritud kasumiaruandesse alates 2022. aastast. Ühisettevõte Õhtuleht Kirjastus AS, mis on oluline meediaettevõte Eesti turul, on kajastatud kontserni tulemustes kapitaliosaluse meetodil ühe reana finantstuludes. Õhtuleht Kirjastus AS-i 2021. aasta müügitulu oli 13,9 miljonit eurot (2020: 13,4 miljonit eurot).

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 39

DIGITELLIMUSED

Digite llimuste detailne ülevaade:

	31.12.2021	31.12.2020	Muutus %
AS Ekspress Meedia	74 873	49 696	51%
AS Õhtuleht Kirjastus	20 992	13 820	52%
Geenius Meedia OÜ	4 100	1 931	112%
Delfi AS (Läti)	17 549	11 143	57%
Delfi UAB (Leedu)	17 433	6 595	164%
Ekspress Grupp kokku	134 947	83 185	62%

ASi Ekspress Grupi digitaalsete tellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aastaga Balti riikides kokku 62% ja ulatus detsembri lõpus 134 947-ni.

• Eestis uudisportaali Delfi, Eesti Päevalehe, Maalehe, Eesti Ekspressi ja mitmeid populaarseid ajakirju kirjastava ASi Ekspress Meedia digitellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aastaga 51%, ulatudes 74 873-ni.
• 50% - liselt Ekspress Grupile kuuluva ASi Õhtuleht Kirjastus digitellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aastaga 52%, ulatudes 20 992-ni.
• Geenius Meedia OÜ, mis kuulub alates 17. detsembrist 2021 Ekspress Grupi kontserni, digitellimuste arv kasvas võrreldes eelmise aastaga üle 2 korra, ulatudes 4 100-ni.
• Lätis kasvas Delfi A/S-i digitaalsete tellimuste hulk võrreldes eelmise aastaga 57%, ulatudes 17 549-ni.

• Leedus kasvas Delfi digitellimuste hulk võrreldes eelmise aastaga üle 2 korra, ulatudes 17 433-ni.

• aastal jätkus digitaalsete tellimuste kasv kõigis Ekspress Grupi peamistes väljaannetes ja tegevusriikides. Digite llimuste juurdekasv tuleb peamiselt uute klientide arvelt. Kõige kiiremat kasvu näitasid Läti ja Leedu, kus seni on digitellijate arv olnud väiksem. Aastases võrdluses jätkas kiiret kasv u ka Eesti turg, kuid viimases kvartalis aeglustus kasv suurimate tellijate arvuga kanalites. Näeme siiski mõõduka kasvu jätkumist ka Eestis. Digitaalsete tellijate lisandumine mõjub positiivselt Ekspress Grupi majandustulemustele kuna pakub online reklaami müügi kõrval stabiilset tulubaasi ja kinnitab grupi pikaajalist strateegilist suuna õigsust.

0
20000
40000
60000
80000
100000
120000
140000
160000
dets .19
märts.20
juuni.20
sept .20
dets .20
märts.21
juuni.21
sept .21
dets .21
Digitellimused
AS Ekspress Meedia
AS Õhtuleht Kirjastus
Delfi AS (Läti)
Delfi UAB (Leedu)
Ekspress Grupp (Baltikum) kokku

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 40

KINNISVARAPORTAAL

1. aasta oli Eesti kinnisvaraturul tormiline. Selle tulemusena vähenes kõikides Eesti kinnisvaraportaalides kuulutuste arv aastataguse ajaga. Samas suutis Kinnisvara24.ee keerulisest turu olukorrast hoolimata kindlustada kuulutuste arvu poolest oma teist positsiooni turul. Kuigi kuulutuste arv Kinnisvara24.ee portaalis vähenes, suurenes kodulehe külastajate arv 11% võrra. See ilmestab hästi inimeste suurenenud huvi kinnisvara vastu. Samuti mõjutas külastajate arvu kasvu edukas Kinnisvara24.ee bränditunnuse suurenemine. IV kvartalis keskendus Kinnisvara24.ee meeskond kodulehe kasutajamugavuse parandamisele. Kuna enamus kodulehe külastajaid eelistab kinnisvara otsida mobiiltelefonide vahendusel, siis läks IV kvartalis töösse Kinnisvara24.ee uus mobiilivaade. Uue lahenduse eesmärk on pakkuda kasutajatele veelgi kasutajamugavamat keskkonda ja täpsemaid otsingutulemusi.

TRÜKITEENUSTE SEGMENT (lõpetatud tegevusvaldkond)

1. aasta septembris müüs AS Ekspress Grupp 100%lise osaluse tütarettevõttes Printall AS. Kuni müügini moodustas Printall AS-i äritegevus trükiteenuste segmendi, mille tulud koosnesid nii paberi- kui ka trükkimise teenuse müügituludest. Trükiteenuste segmenti kajastatakse 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes lõpetatud tegevusvaldkonnana ning antud segmendi tulud ja kulud kajastatakse konsolideeritud koondkasumiaruandes eraldi real „Kasum/-kahjum lõpetatud tegevusvaldkonnast“. Aktsiate müügilepingu põritingimused on alljärgnevad:

2. aktsiate müügileping põhineb ettevõtte väärtusel (Enterprise Value), milleks on 10 miljonit eurot, millele aktsiate üleandmise seisuga lisandub ettevõtte vaba raha ja millest lahutatakse laenukohustused;

3. ostuhinnast 1 miljon eurot sõltub Printalli 2025. majandusaasta tulemustest, kusjuures 0,7 miljonit eurot sellest moodustab ajatatatud makse kuni ettevõtte 2025. majandusaasta tulemuste selgumiseni;
4. Ekspress Grupp ja Printall jätkavad koostööd.

Seisuga 6. september 2021 lõpuni viidud tehingu tulemusena on kontserni kahjum tegevusvaldkonna müügist 2,2 miljonit eurot ning kontserni netorahavoog 6,3 miljonit eurot. Müügitehingu mõju kontserni finantsaruannetele on detailsemalt toodud lisas 21.

0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
jaan .19
veebr .19
märts.19
apr.19
mai.19
juuni.19
juuli .19
aug.19
sept .19
okt.19
nov.19
dets .19
jaan .20
veebr .20
märts.20
apr.20
mai.20
juuni.20
juuli .20
aug.20
sept .20
okt.20
nov.20
dets .20
jaan .21
veebr .21
märts.21
apr.21
mai.21
juuni.21
juuli .21
aug.21
sept .21
okt.21
nov.21
dets .21
Kuulutuste arv kuude lõikes
City24
KV Kinnisvara24

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 41

FINANTSISKKIDE JUHTIMINE

Finantsriskide juhtimine on oluline ja lahutamatu osa kontserni äriprotsesside juhtimisel. Juhtkonna võimel identifitseerida, mõõta ja kontrollida erinevaid riske on oluline mõju kontserni kasumlikkusele. Risk on kontserni juhtkonna defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest. Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid, millest olulisema mõju avaldavad krediidirisk, likviidsusrisk, tururisk (sh valuutakursi risk, intressimäärarisk ja hinnarisk), tegevusrisk ja kapitalirisk. Kontserni riskijuhtimise aluseks on Tallinna Börsi, Finantsinspektsiooni ja teiste regulatiivsete organite seatud nõuded, üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisstandardid ja hea tava ning kontserni ja tema tütarettevõtete sisemised regulatsioonid ja poliitika. Riskide juhtimine kontserni tasandil sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ja kontrollimist. Kontserni riskijuhtimise süsteem keskendub finantsturgude ettemääramatusel ja võimaluste leidmisel sellest tulenevate potentsiaalsete negatiivsete mõjude minimeerimiseks kontserni finantstegevusele. Peamine roll riskide juhtimisel lasub kontserni emaettevõtte ja tütarettevõtete juhatustel. Kontsern hindab ja piirab riske süstemaatilise riskihalduse kaudu. Kontserni finantsüksus tegeleb kontserni juhtkonna volitusel nii emaettevõtte kui ka tütarettevõtete finantseerimisega ja sellest otseselt tulenevalt likviidsusriski ja intressimäärariski haldamisega. Ühisettevõtetes teostatakse riskijuhtimist koostöös ühisettevõtete teiste aktsionäridega. Rohkem teave riskijuhtimise kohta on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 4.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 42

KLIENDIKOGEMUS JA RAHULOLU

Ekspress Grupi jaoks on oluline kontsernis kuuluvate ettevõtete klientide rahulolu, pakutavate teenuste vastavus kliendi ootustele ja vajadustele ning kliendile antud lubaduste täpne täitmine. Ekspress Grupi ettevõtete kliendid jagunevad kolmeks suuremaks grupiks:

• meedakanalite sisutarbijad,
• eristportaalide teenuste tarbijad;
• reklaamikliendid.

Selles peatükis käsitleme kliendikogemuse ja rahulolu puhul eelkõige digikanalite sisutarbijate, paberväljaannete tellijate ja üksikmüügist ostjate hinnangut kontserni tegevusele. Endiselt mõjutas koroonakriis oluliselt reklaamimüüki, kuid uue muutuse tõi ühiskonnas aset leidnud vastasseis eelkõige vaktsineerimise pooldajate ja vastaste vahel, kellest viimased asusid näitama oma suhtumist meediaväljaannetesse tellimustest loobudes.

Usaldusväärse info kõrval vajatakse põnevat sisu

Jätkunud koroonakriisis oli meediamajade ülesanne pakkuda koroonauudiste ja laialt levivate valeudiste ümberlükkamise kõrval põnevat, mitmekesist ja positiivse laadiga sisu. Igapäevaste uudislugude kõrval soovivad lugejad teemakäsitlusi eri valdkondadest: sport, kultuur, roheteemad. Lisaks peab kogu meediasisu olema kättesaadav iga kliendi jaoks talle sobivas kanalis ja formaadis. Populaarsust kogus endiselt taskuhääling, 2021.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Aastal tõusis esile ka videosisu. „Kliendibaasi diferentseerunud see rimine on nüüd üks tähtsaimaid fookuseid, kuidas edasi minna. Ühiskondlikult kaalukad lood, paljastused ja poliitikute korruptsioon, õõvastavad krimilood – sealt tuleb üles leida see miski, mis klienti paelub. Sisu mõttes tähendab see, et peame leidma uusi allikaid ja teistmoodi lähenemisi, peame oma klienti tundma õppima, kes nad on inimestena, mida teevad, mis neile meeldib? Kriitiline kliendibaas on loodud, nüüd saame hakata kliendibaasi kasvatama ja valdkondade kaupa kitsamaks ajama.“ Tarmo Paju, Delfi tegevtoimetaja

Ekspress Grupi meediaettevõtete digitellimuste hulk kasvas võrreldes 2020. aasta ga Balti riikides kokku 62% ja ulatus 2021. aasta detsembri lõpus 13 4947 tellijani.

Digitellimuste arvu kasv 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga

Ettevõte/Bränd	Digitellimuste arv 2021. aasta lõpus
Ekspress Meedia	51% 74 873
Õhtuleht Kirjastus	52% 20 992
Geenius Meedia (kontsernis alates 2021. aasta detsembrist)	112% 4 100
Läti Delfi	57% 17 549
Leedu Delfi	164% 17 433

Ligi 2000 ühekordset artikli digitellimust tehti Delfi kokkuvõttele, mis rääkis ajakirjanik Triinu-Liisi ja tema abikaasa Justiniga toimunud koduvägivallast. See oli neli korda enam, kui eelmise rekordartikli loetavus.

„Leedus on digitellimused jõudsalt kasvamas, Lätis tuleb harjumus digiteenuste eest maksta aeglasemalt. Seal on ajakirjandus Eestiga võrreldes nõrgemas seisus. Eestis on paberajakirjandus suhteliselt tugev, Leedus pole enam ühtegi iga päev ilmuvat paberlehte. See annab eelise digiplatvormi ja -meedia usalduse suhtes, kuid harjumus digitellimuste eest maksta lätlastel ja leedulastel puudub. Siiski oleme mõlemas riigis digitellimustega heal positsioonil ja kasv on olnud päris korralik.“ Mari-Liis Rüütsalu, Ekspress Grupi juhatuse esimees

Digi maailm loob teenuste arendusele uued võimalused

Meediakontsernina soovib Ekspress Grupp pakkuda oma lugejatele alati kõige kiiremini ajakohast, kvaliteetset ja põnevat sisu nüüdisaegsete ja paljude võimalusi loovate digikanalite kaudu (mobiil, veeb, video, audio). „Kliendile lisaväärtuse loomine on olnud meie põhstrateegia. Selleks peame otsima erinevaid segmente ja formaate, et kliendile tõestada, miks tal lisaks uudiste lugemisele peab meie tellija olema. Digitellimuste pakettide süsteemi loomine on meie tegevuse suur strateegiline alus.“ Argo Virkebau, Ekspress Meedia tegevjuht

1. aasta oli digimaailma kasvu poolest mitmekülgne. Digitellimuste kõrval tõusid esile ka erinevad tooted/teenused, mida online-platvormid olemasolevatele klientidele kinnistamiseks ja tulevastele klientidele atraktiivsuse loomiseks pakkuda, seda nii Eestis, Lätis kui Leedus. Leedus on kokku 4 videoplatvormi – Delfi, YouTube, Facebook ja lineaarne telekanal, mis pakuvad rohkelt võimalusi originaalse videosisu loomiseks. Oluline suund oli kiire infotarbimise populaarsuse tõus, eelkõige story'de ja lühivideote näol.

Uudiskirjad teevad info tarbimise lihtsamaks

Mitmed grupi ettevõtted Eestis käivitasid digitellijatest klientidele mõeldud uudiskirjad, mis vastavalt formaadile on kas:
* masintöötlusel loodud ülevaade päeva loetuimatest uudistest;
* toimetuse töötaja koostatud ülevaade ja kokkuvõte olulisematest kajastustest.

Ekspress Meedia kliendid saavad valida kokku üksteist uudiskirja vahel (päeva loetumad või tähtsamad uudised, nädala kokkuvõte, põhjalik analüüs teatud teemal, praktiliste nõuannetega uudiskiri jms). Õhtuleht saadab digitellijatele igahommikuse uudiskirja loetumate artiklitega. Läti Delfil on digitellijatele mõeldud uudiskirjad toimetaja valitud olulise artikliga ja kokkuvõte nädala enimloetud uudistest. Leedu saadab Delfi kord nädalas toimetaja valitud artiklitega.

Iseteeninduse kõrval püsib aktiivne suhtlus klienditeenindusega

Tarbijakäskrust mugavust pakub Ekspress Grupp klientidele EkspressKontoga – üks kasutajakonto, mida lugeja saab kasutada kõigi Ekspress Grupi meediaportaalide jaoks. 2021. aastal laiendas Ekspress Meedia oluliselt tasulist videosisu: korvpalliklubi Kalev/Cramo mängude otseülekanded, tennisemängude ja WRC ralli ülekanded, retseptiveeb. Lisaks linastus esmakordselt samaaegselt nii kinodes kui ka Delfi videokeskkonnas digitellijatele uhiuus mängufilm, Peeter Rebase „Tulilind“.

Ekspress Grupi meediaväljaanded peavad oluliseks teadlikku kliendirahuolu kaardistamist ja -kogemuse kujundamist, sest see tagab uute, tarbija ootustele ja vajadustele vastavate toodete/teenuste arendamise, mis on omakorda eelduseks lugejate arvu suurendamisele. Kliendi jaoks vajalike mugavate lahenduste loomine, kliendile pühendumine ja tema kuulamine on võimalus konkurentidest eristuda. Kliendisuhtluses on oluline roll iseteeninduskeskkonnal, mis näiteks Eestis on lehed.ee. Kliendid saavad antud keskkonnas teha tellimusi nii digikanalite kui ka paberväljaannetele ja pakettidele. Iseteeninduskeskkonna lehed.ee keskmine külastuste arv kuus oli 2021. aastal 147 076 ja unikaalsete külastajate arv kuus 52 151 seadet.

Kiire, personaalne ja reaalajas suhtlemine on klientide jaoks oluline. Kuigi digikanalite tähtsus infotarbimise osas järjest suureneb, kasutatakse operatiivseks klientide teeninduseks pigem telefoni. Näiteks Ekspress Meedia kliendid pöördusid 2021. aastal klienditeenindusse 104 195 korral, neist 62 722 ehk 60% olid pöördumised telefoni teel ja 41 473 ehk 40% olid e-kirjad.

Eesmärke aitab seada kliendirahulolu mõõtmine

Ekspress Grupi ettevõtted haldavad kogu terviklikku kliendikogemuse loomise ahelat, mis hõlmab nii sisuloomet, trükikvaliteeti, kanalite kättesaadavust kui ka klienditeenindust. Tagasisidet koguvad kõik kliendiga otsekontaktis olevad kontserni ettevõtted, et pakkuda edaspidi klientide soovidele ja ootustele vastavaid tooteid/teenuseid.
* Sisu. Ekspress Meedias jälgitakse klientide rahulolu kogu tasulise sisuga ja seda nii digitellimuste kui ka üksikartikli ostnute puhul.
* Teenindus. Ekspress Meedia on kontserni suurima väljaannete arvuga ettevõte, mis puutub klientidega kokku eri etappides ja kogub tagasisidet nii väljaannete sisu kui ka tellimise, teenindusprotsessi, digikeskkonna tehnilise poole ja paberlehe kojukande kohta.
* Levi. Ekspress Posti eesmärk on toimetada väljaanded klientidele õigeaegselt (varahommikul kell 7.30) ja eesmärk on hoida hilinemiste või pretensioonide määr alla 1% kogu Ekspress Grupi väljaannete kojukande tiraažist. 2021. aastal saavutati tulemuseks 0,52% (2020: 0,77%, 2019: 0,85%, 2018: 0,73%; 2017: 1,05%).
* Digiteenused. VideoStarsi ja Digital Matteri klientide tagasiside küsitluste kohaselt oli kummagi ettevõtte klientide rahulolu 2021. aastal 80%.

Andmekaitse

Ekspress Grupi ettevõtted haldavad suuri kliendiandmebaase ja üha kompleksemaks muutuvat veebimeedia kontsernina teadvustatakse andmekaitsega seotud riske. Kliendiandmete turvalise kogumise, hoidmise ja töötlemise ning väliste pahatahtlike rünnakute vastu kaitsmise protsessid on kirjapanud ja rakendatud. Jätkub töötajate andmekaitselane koolitamine, nõustamine ja toetamine. Ekspress Grupi meediaväljaannete veebilehtedel on eraldi andmekaitse rubriik, kust leiab hõlpsasti üldtingimused, andmekaitsetingimused, küpsiste kasutamise põhimõtted ja volitatud andmetöötlejate nimekirja. Suuremaid isikuandmete rikkumisega seotud kaasusi, mis oleks päädinud kontserni ettevõtete jaoks süüdimõistva otsusega, 2021. aastal Ekspress Grupi kontsernis ei esinenud.

„Kui on tunda, et süsteemse kuritarvituse motivatsioon kasvab, siis peame olema veel tublimad, et seda ära hoida. Näiteks kui kommentaarium aktiivsus kasvab ja seda proovitakse järjest osavamalt ära kasutada. Igasuguseid süsteeme mõeldakse välja, otsitakse nn halli ala, kus toimetada, meie peame sellega kaasa liikuma ja ajas kiiresti arenema.“ Kaspar Hanni, Ekspress Grupi arendusjuht

Ekspress Meedia lugejate soovituse indeks NPS (Net Promoter Score) ehk kui tõenäoliselt oleksid nad valmis meediat oodet oma lähedastele soovitama, oli 2021. aastal 57,53 (2020: 45,63). Olulise kasvu tõi lugejate rahulolu nii toodete sisu kui ka klienditeenindusega.

TÖÖTAJAD

Ekspress Grupp on tööandjaks rohkem kui 1400 töötajale (sh ühisettevõtete töötajad), kes igapäevase pühendunud tööga aitavad ellu viia grupi missiooni ja eesmärke. Tipptasemel töövahendid, paindlik töökorraldus ja toetav meeskond on oluline osa motiveeriva töökeskkonna loomisest. Kontserni ettevõtetes väärtustatakse kõiki töötajaid sõltumata ametipositsioonist, oluline fookus on olemasolevate töötajate motivatsiooni hoidmisel ja järelkasvu tagamisel.

1. aastal töötas kontserni ettevõtetes (sh ühisettevõtted 100%) kokku keskmiselt 1422 (2020: 1590, 2019: 1609) töötajat. Üks töötajate arvu vähenemise põhjus on enam kui 200 töötajaga Printali trükikoja müük aruandeaastal.

Meeste ja naiste tasakaal toimetustes ja teistes üksustes on viimastel aastatel püsinud sarnane – umbes 60% naisi ja 40% mehi.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

4. TÖÖTAJATE ARV JA KOOSSEIS

Juhtide palgalõhe

Ette võtet e juhtid e seas oli mehi 59% ja naisi 41% (2020: 55% ja 45% ).

Töövaidlused

Töövaidlu si oli 2021. aastal k ontsernis k okku 4 (2020: 4, 2019: 4).

Töötajate voolavus

Eksp ress G rupi et tevõt e tes oli 2021. aastal k eskmiselt 19% (2020: 23%, 2019: 34%), mis on oluli selt paranen ud võrre ldes v arasemat e aastate ga.

Kohandumine jätkuva kriisiga

Koroonap andee mia tõi 20 21. aastal k ontsern i et tevõt etes ter avalt esil e kaks olu list t eemat:
 p ikaajali se pan deemia mõj u tööt ajate v aimsele t ervisele ;
 t öötajat e füü siline tu rvalisus s eoses rün nakut ega ajak irjanik e vast u.

1. aasta lõ pul algu se saanu d koroonaviirusest põhju statud kriis on kog u perioodi j ooksul toonu d lainet ena kaasa töötaj ate haig estumisi, ett evõte te töö ü mberko rraldami se ja töö tajate kaugtööle suunamise, palkad e ajut ise vähend amise, v aktsine erimise vaj aduse j a kõige selle taustal ühiskond liku surv e ja in fovajaduse olulise k asvu.

Töötaj ate vaim se terv ise toet amisek s loodi 20 21. a astal kõikide ko ntserni kuuluva te ettev õtete töötajatele võima lus kasutad a spetsial istide abi. Psü hholoog iga rääk imine on ano nüümn e ja t öötajad o n selle abimee tme väg a hästi v astu võtnu d. Eest i töötaj ad kasutav ad võimalu st psühh oloogiga rääkid a olulise lt enam k ui Läti v õi Leed u töötaj ad.

„Sel aast al oli tund a, et k ogu meedi asekto ri s oli oluko rd olul iselt t eravam, ajaki rjani kke rünnati i segi füüsi lisel t. And sime om a töötajat ele soovi tusi , k uidas sell ega hakk ama saad a. L õime k äed pro jektig aVõõr as Sõber , ku hu on koon dunud Eesti par emad psü hholo ogid. Nad pak uvad psühho loogi lise nõust amise te enust viiel päeval näd alas T alli nnas, Tar tus ja k a Sk ype´i vahend usel. Teenus on meil t õesti popu laarne. See on anonüü mne, n ime ei k üsita, mis lisab turvat unnet . “
Tiina Paju, Ekspres s Meed ia pers onal ijuht

Töötajate rahulolu

Ekspres s Grupi ettevõte te töö tajate ra hulolu (mõõdetu d vii es ettevõt tes, mille töö tajate arv kokku hõl mab po ole kogu k ontsern i töötaj ate arvust ) 2021. aast al veidi su ure nes võrre ldes ee lmise aast aga, mis n äitab, e t tööt ajad hindavad kriis is teht ud juht imisotsu seid, mil le peamin e fo okus oli tö ökohtad e säilita misel ja k valitee tse ajakirj anduslik u sisu p akkumis el. E ttevõt ted invest eeriv ad nii tööv ahendit esse ku i ka töötaj atesse , kont serni brän did on m aineed etabe lite tip us ja see loo b eeld used t öötajat e lojaalsusele .

Palkade taset ja v õrdset koh tlemist palg aturul jälgit akse turu - uuring ute ab il. Esimest kor da osales Eksp ress Mee dia Fontese palgauu ringus, misjärel v iis ett evõtte palg atasem e turu olukorral e vast avaks. Töö - j a tulemu stasu ning soodustu ste süst eem on ig a grupi ette võtte en da kujundada. Hüved ena pakut akse soodustu si ja toet usi tervise edend amiseks nin g pere kondlik eks sün dmuste ks, võimal datakse paindl ikku t ööaega. Meeskon natunn etuse kasvatam ise ks t oimuvad ü hisür itused, sageli k oos pere dega.

Vajaduspõhised koolitused

Töötaj ate aren gu - ja koolit usvaj adused se lgitat akse välj a iga - aast aste l arengu vestlu stel, mille ee st vastu tab iga ette võte iseseisv alt. K ontsern iülese lt on are nguve stluse l äbinud k eskmiselt 68% (2020: 59%) töötaj atest. Ekspress Meedias on arengu vestlu se läbinud 90% töötaj atest, L eedu Delfis 85%. K ontserni e maett evõtt es, Läti De lfis, Hea Lugu, Linna Ek raanides, Digit al Matte ris ja D Scr eensis on k õik tööt ajad re gulaarset el aren guve stluste l osalenud .

Kontsern i suuri ma töötaj ate arvuga meed iaett evõte on Ekspress Me edia. Kü sitluse k ohase lt hind avad mee diamaja töötaj ad oma tööa lase id osku si väga k õrgelt , aastat ega on kasvanu d rahulol u nii õp pimis e - k ui ka en esetäien damise võimalu stega.

202 1. aast al oli kool itust e fooku ses peamise lt
 v aimne te rvis ja t öötajat e heaolu;
 d igiosku sed (an dmete visualis eerimine, sotsi aalmeedi a, sisu turu ndus) ;
 k übert urvalisu s ja füü siline tu rvalisu s (esmaab i ja tule ohutu s);
 a jakirj andusee tika.

60% Ekspre ss Mee dia tööt ajat est osales aast a jooksul ajaki rjan duseet ika või me edia va stutu se tee malisel koo lituse l. Leedu Delfis ol i see osakaal 6 5%, L äti Delf is ning Õ htul eht Kirjastuse s umbes 10% .

Töötaj ate liik umine org anisatsio oni see s on kõrge lt hinn atud. Inf o vabade st ametik ohtadest j õuab t öötajat eni enn e avaliku k onkursi v äljaku uluta mist.

Ekspress Meedia käivitas üldhariva talendiakadeemia

Ekspress Meedia p ersonal iosak ond ku tsus 2021. aastal ellu talend iakadeem ia, kuh u suunat i iga osakonn a koolitu sfondist 30% j a mille r aames kutsu ti rääk ima eri vald kondade spetsial iste, e t suure ndada t öötajat e motivat siooni. Igas ku us toimu s kuni k olm loeng ut ja nee d olid avatu d kõikid ele hu vilistel e. Koolit ustel k äsitlet ud teemad olid üld harivad, näitek s vaimse t ervise t oetamine või IT - koolitu sed majasise se di gipöörd e toet amiseks.

1. aa stal toimu s talend iakadeem iase ri teemad el 17 koo litust , näit eks
    v aim ne tervis
    u uriva aj akirjand use semin arid välisesin ejate ga
    k uidas kirj utad a teaser’ e id?
    D- Day – digit aalsed tre ndid t urunduse s
    k uidas anda tagasi sidet?
    k uidas tulla toime st ressiga?
    k uidas te lefonig a momente tabada ?
    teistmoodi veebilood, mis ülla tavad lugejat

Uute tööta jate ootused tööandjale on järjest suuremad

Viimased kaks a astat on t oonu d olulisi areng usuund i tööturu le. Ühe st küljest kaotasid palju d inimesed koroon akri isi tõtt u töö, mis l aiendas po tentsiaal set e töötaj ate hu lka, t eisalt olid väg a palju d rahul v õimalust ega, mida pakk us koduk ontoris t öötamine, ning mid a nüüd järj est e nam soovitak se. Pain dlik tö öaeg ja kod ukont oris töötamin e on saanud uu eks no rmaalsu seks, mida uue d tööle kand ideerij ad ju lgelt küsivad või sõltuv alt ametikoh ast eeld useks pe avad.

„Ei saa öeld a, et värb amine o leks li htsamak s läinu d. Inim esed on väg a vali vad, kandid aadi d on jär jest nõud liku mad. Mei e oleme meed iamaj a, kõ ik ei saa 100% k odust töötad a. Peame suu tma väg a kiir esti reageer ida j a info voos o lema, seetõ ttu t ahaksim e, e t inime sed käiks id en amiku aja st kontori s.“
Tiina Paju, Eks pres s Me edia pers ona lijuh t

„Tööj õu struktu urne puu dus on so tsia alne tre nd, m is mõjut ab IT - valdk onda väga t ugevalt. Uu si inime si on meil keeru line lei da. Oleme su nnitu d uus i töötaja id võtma kas koolip ingist võ i siis i lma kogem usteta inime si sekto rist väljastpo olt , kes õpih imul ised ja ke llel on olemas võim ekus, ning õ petame n ad ise väl ja. Pan eme olul ist rõ hku sellel e, et võ imali kult hästi hoida olem asolev aid t öötaj aid. “
Priit Kuuse or g, IT a renduso sakonna juh t

„Oleme täna olu kor ras, kus töök oht võib mõnd a aega olla täi tmata, sest ot sime sin na täp selt õi get i nimest. Toime tuse põh ifunkts ioonid on tä idetud, a ga spet siifilis te osku ste ga in imes t on väg a kee ruline le ida. Toimet us peak s olema võ imal iku lt mit mekesin e, a ga uu e töö taja lei dmi sel ei pea r apsima. Hästi o n tööt anud suverep orteri te süsteem - võtame suvel si sse, koo litame, aitame j a oleme juur es ning sellest seltsko nnast on igal aast al k eegi t ööle jäänud, et ennast üles ehi tada. Ajak irjani ku töö o n põnev, a ga se da on kee ruline nul lis t al usta da, kui pu uduv ad ni i teadmis ed, oskus ed, allika d kui ka ajalool ine m älu. “
Marti n Šmu tov, Õ htulehe pe atoim etaja

Aktiivne töö järelkasvu nimel

Kiirelt mu utuv ates tööt uru ti ngimu stes on mot ive eritud järelk asvu tag amine oluline. Ek spress Mee dia n ing Läti j a Leedu Delfi t eevad aktiivse t koost ööd üliko olideg a, et tutv ustada Ek spress G ruppi t ööandjana (v t täpse malt peatü kist „Ühiskonna j a sektori ar endam ine“ lk 51 ).

1. aastal p akkus Eksp ress Grup p 86 (2020: 58, 2019: 53) praktik andile võimalu st saad a töökog emust nii aj akirj anduse, turun duse kui k a keeletoimet use vallas. Ekspr ess Meedias ol i 2021 . aastal 36 prakt ikanti ( 2020: 25) , ke llest viis j äid tööle, Õht uleht Kirjastu ses oli prak tikan te 14 (2020: 11) , Läti De lfis 18 (2020: 10) ja Le edu Delfis 16 ( 2020: 5).

Kogemuslug u – praktikandist töötajaks

„Töö ajak irjand uses ei ole minu jaok s kunagi o lnud eraldi eesm ärk või iseg i mitte unistus, kuigi mo tivatsioon ikirjas kinnit asin ilmsel t va stupid ist. Kui j uunik uus esimest korda Eksp ress Me dia maj a uksest sisse astusin, ei olnud mul ei kogemu st ega iseg i mitte ette kuju tust sellest , kuidas k eskmine ajak irjanik välja näh a võiks. Ol i vaid põnev us ning aimdus, e t kui kirj utamine ning maailma s toimuv minu jao ks ühtviisi hu vitavad ja meel divad on , ei saa otsek ui midagi valesti minna. Se ega tu li prakt ika Ekspr ess Meed ias minu j uurde täiesti juhusl ikult j a isegi ootamat ult. Kuigi mee dia ja t öö uudistet oimetaj ana ei olnud kunag i varem midagi, mid a oleksin p laaninud või endale e esmä rgik s seadnud , siis pool aastat hilj em ol in jõud nud tõde museni, et küllap m a lihtsalt ei osanud selle st unist ada. Miks n ii? Sest v ähemalt p raeguse s hetkes on Ekspress Meedia min u ja oks unistu ste täit umine. Ekspress Meedia k ui ett evõte on julgu stav ja inspir eeriv. Kolleeg id suure pärasem ad, k ui oskaksin üldse k üsida. Uudist etoimet aja või aj akirja niku t öö ei ole mid agi, mida t uled hommikul t ükitöö na tege ma nii, et lük kad ke ll 17.00 enda j ärel ukse kinni – p igemini ei jät a amet e ga sellega k aasnev v aimustus j a soov kõik e enda ü mber t eada ja märgata s ind maha e i päe val e ga ööl. En t selle st pole l ugu. Ekspress M eedia s tunne n ma, et ei käi päe vagi t ööl, sest sellele kõigele siin k uulub k a minu süda.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Kogemuslugud 2

Läti Delfi töötaja mitu põlve

„Minu suurim mõjutaja oli isa, kes on Delfis töötanud juba 14 aastat ja nii kaua kui ma mäletan, on ta alati väga positiivselt rääkinud ettevõttest, kuidas Delfi oma töötajatest hoolib ja kuidas ta oma kolleegidega igapäevaselt suuremate eesmärkide nimel töötavad, et ühiskonda paremaks muuta. Tulin Delfisse praktikale, veetsin turundusosakonnas 2 kuud ja tundsin, et see on koht, kus ma kunagi tahan töötada. Kandideerisin ka Delfi Brand Studiosse, kuid minu õnneks ma seda kohta ei saanud, sest mul avanes võimalus asuda tööle Delfi turundusosakond, mis sobibki mulle paremini. Olen väga tänulik Elisale ja Konstantīnsile, kes on andnud mulle võimaluse siin töötada ja samal ajal ülikoolis õppida. Usun, et minu kohalolu aitab ka Delfil kasvada ja meediaväljaajana Lätis areneda. Meedial on ülisuur mõju ühiskonnale – kuidas inimesed informatsiooni käsitsevad, kuidas nad oma arvamusi kujundavad. Korrektne keelekasutus, faktidel põhinevad ja hästi kirjutatud artiklid aitavad lugejaid informeerida ja õpetada.“
Mari-Liis Truusööt, Delfi välisuudiste suvepraktikant, alates 01.11.21 erilahenduste ja sisuturunduse toimetaja, alates 01.01.22 välisuudiste reporter-toimetaja

Elza Strautmane, Läti Delfi praktikant, tänane turundusosakonna projektijuht

„Usun siiralt, et minu praktika aeg Delfis oli elu muutva tähtsusega ja see sai juhtuda vaid seetõttu, et minu juht oli motiveeritud, kannatlik ja soovis õpetada. Jäin peale praktikaperioodi tööle, sest tundsin, et tahan tagasi anda neid ressursse ja energiat, mis minu õpetamisele läks. Lisaks – Delfi on Läti üks mõjukamaid meediakanaleid ja siin töötamine on väga ausa sees. Olen aru saanud, et meedia roll ühiskonnas on lihtsalt inspireerida tegema väikeseid muutusi. Ja kui see ei ole võimalik, siis tuleks vähemalt püüda mitte kahju teha ja allikaid kontrollida, arvamusi kriitiliselt hinnata ja mitte ajakirjanduse standardeid alla viia pressiteateid ümber kirjutades.“
Laine Fedotova, Läti Delfi praktikant, tänane reporter

„Tulin Delfisse praktikandiks, sest mu sõbrad olid samuti oma praktikasi siin teinud ja andsid väga head tagasisidet ettevõtte kohta. Esimesel kolmel kuul sain väärtuslikke teadmisi turunduse väärtusest meediasektoris ja rakendasin oma teoreetilisi teadmisi erinevate projektide elluviimiseks. Olen väga rahul, et Delfi juhtkond märkas minu potentsiaali ja pakkus lepingulist tööd. Seega ei mõelnud ma kaua, sest ma väga naudin siinset töökeskkonda, erinevate projektidega töötamist ja kolleege.“
Diana Skužinskaitė, praktikant, tänane Leedu Delfi projektijuht müügiosakonnas

„Otsustasin Delfisse jääda, sest olin vaimustunud siinsest positiivsest töökultuurist, ettevõtte suhtumisest töötajatesse, inspireerivast meeskonnast, mitmekülgsetest võimalustest õppida ja areneda professionaalide käe all ja nägin suurepäraseid tuleviku väljavaateid.“
Justinas Arlauskas, Leedu Delfi TV ajakirjanik ja produtsent

Neljast Delfi stipendiumi pälvinud Läti Ülikooli tudengist kolm jätkasid oma karjääri Delfi ajakirjanikena: Laura Seliņa Puķe, Laine Fedotova ja Lita Lūse. Laine Fedotova nomineeriti Läti Ajakirjanike Assotsiatsiooni Noor ajakirjanik 2021 tiitlile. Ekspress Meedia pälvis 2021. aastal parima tööandja tiitli tudengite seas.

Stipendium toetab töötajate enesearengut

1. aastal taastavapärane toetus grupi ettevõtete töötajatele - Hans H. Luige nimeline koolitusstipendium, mille abil saavad töötajad oma silmaringi arendada ja läbida selliseid täienduskoolitusi, mis ei ole otseselt seotud nende töövaldkonnaga. 2021. aastal anti stipendiumit välja kolmel korral kokku 46 töötajale (2020: 29). Stipendiumid jagunesid ettevõtete vahel järgmiselt:

2. Ekspress Meedia – 11

3. Õhtuleht Kirjastus – 10
4. Ekspress Grupp – 5
5. Linna Ekraanid – 2
6. Delfi Läti – 3
7. Delfi Leedu – 15

Näiteks läbiti Hans H. Luige stipendiumi raames järgmised koolitused:

• töötajate brändingu meistriklass
• digireklaami kolmekuuline koolitusprogramm
• avaliku esinemise koolitus
• sisuturunduskoolitus
• New York Timesi meediakoolis
• keeleõppeprogrammid, IT-koolitused, visuaal- ja fotokoolitused jpm.

Jätkus 2017. aastal käivitunud ja 2020. aastal uuendatud Ekspress Grupi aktsiaoptsiooniprogramm võtmetöötajatele, mille eesmärk on tunnustada ja väärtustada ettevõtte juhtivatel positsioonidel töötavaid inimesi, andes neile optsioone ettevõtte aktsiate omandamiseks. Optsiooniprogrammi pikkus on kolm aastat ja optsiooni saajatel on õigus omandada aktsiaid optsioonide väljastamise hetkel kehtiva aktsiate nimiväärtusega.

Töötervishoid ja -ohutus

Igapäevase ohutu ja tervist toetava töökeskkonna loomine on tähtis ja seda aitab tagada regulatsioonidest lähtumine. Olulist tähelepanu pööratakse kontoritehnika ja tööruumide ergonoomikale. Kodukontorisse suundunud töötajatele võimaldati soovi korral ka töö tegemiseks vajalikud vahendid (sh kontoritool, laud, arvuti, telefon jms).

„Võimalikud töötervishoiuga seotud riskid tulenevad lähitulevikus kaugtööst. Pea kindlaks tegema, kas inimese kaugtöö töökoht on turvaline, kas tool on ergonoomiline. Praegu nõuab seadus, et kontrolliksime midagi, mida on võimatu kontrollida. Kui üks inimene on kaugtööl, on üks asi, aga kui üle poole töötajatest on kodus, siis see on midagi hoopis muud. Riiklikul tasandil taoks norme üle vaadata.“
Martin Šmutov, Õhtulehe peatoimetaja

Kontserni ettevõtetes oli keskmine haiguspäevade osakaal, mil inimesed ei saanud oma tööülesandeid puudumise tõttu täita, 1,8% (2020: 2,1%) kõigi töötajate planeeritud summeeritud tööajast. Tööõnnetusi oli 2021. aastal 6 (2020: 12, 2019: 22), mis kõik olid ajakirjanikke vastu suunatud verbaalsed või füüsilised rünnakud (juhumid leidsid aset Läti ja Leedu Delfis), surmaga lõppenud tööõnnetusi kontsernis ei olnud (2020: 0, 2019: 0).

Turvalisuse tagamiseks on vaba ligipääs toimetustesse takistatud, lisaks palgati kontserni Eesti meediaväljaannete toimetustesse turvamehed ning ajakirjanike täiendavaks kindlustundeks on kontsern sõlminud riski- ja õnnetusjuhtumikindlustused.

„Aastat läbi võtmise teema on olnud sisesmise tasakaalu leidmine. Selleks, et ise endaga hakkama saada, tuleb ka ise endaga tegeleda. Poliitiline olukord, kas vaktsineerida või mitte vaktsineerida, inimeste üldine heaolu ja turvalisus – see on tulnud töötajate tasandile. Millised reeglid tuleb kehtestada, et kedagi töötajatest ei diskrimineeriks? Katsu mus on jääda tööandjana normaalseks, et kõik töötajad tunneksid end hoituna ja oleks turvaline.“
Tiina Paju, AS Ekspress Meedia personali juht

Mitmekesisus ja inimõigused

Ekspress Gruppi kuuluvates ettevõtetes töötavad erineva emakeele ja kultuuritaustaga inimesed. Oluline on kõigi töötajate võrdne ja aus kohtlemine. Inimõiguste ja mitmekesisuse teema on peamiselt käsitletud värbamise kontekstis, kus jälgitakse rangelt võrdse kohtlemise printsiipe. Diskrimineerimine soo, rassi, emakeele, poliitiliste veendumuste ega vanuse alusel ei ole lubatud üheski kontserni ettevõttes. 2021. aastal ei registreeritud kontserni ettevõtetes ühtegi diskrimineerimise juhtumit.

„Tänapäevane töökeskkond on teistsugune kui näiteks 15 aastat tagasi. Need trendid muutuvad pika aja jooksul. Kindlasti on võrdõiguslikkus rohkem päevakorral. Meedia on suhteliselt nüüdisaegne valdkond kogu aeg olnud, sest see on alati nähtav. Mina olen grupi juhatuses olnud viis aastat ja meil on kolm juhatuse liiget, kellest kaks on naised. See ei ole probleem olnud. Samas näen, et näiteks noorte ja vanemate olijate ootused või maailmad põrkuvad.“
Mari-Liis Rüütsalu, AS Ekspress Grupp tegevjuht

„Töötajate poolest on Delfi toimetus väga mitmekesine. Meil on töötaja, kes on noorem kui Delfi ettevõttena, ja meil on ka üle 60-aastaseid inimesi tööl. Tõsi on, et järjest raskem on palgata noort inimest, sest me ei mõista nende maailma ja nii on väga raske töötada.“
Konstantin Kuzikov, Läti Delfi juhatuse esimees

ÜHISKONNA JA SEKTORI ARENDAMINE

Baltimaade juhtiva meediakontsernina teadvustame oma rolli kõikide koduturgude majanduse ja ühiskonna arengus. Meie meediaväljaanded Eestis, Lätis ja Leedus on olulised infoallikad ja avaliku info ruumi kujundajad suurele osale elanikkonnast. Väljaannete ajakohane, kvaliteetne ja mitmekesine sisu ning ajakirjanike pühendunud töö aitab kaasa parema ühiskonna loomisele. Lisaks põhitegevusele toetavad meediakontserni kuuluvad väljaanded ühiskonnas olulisi teemasid koostööprojektide kaudu. Ekspress Grupi ettevõtted panustavad ühiskonda peamiselt kolmel tasandil:

1. professionaalse ja usaldusväärse ajakirjandusliku sisuloosega;
2. valdkonna arvam usliidri rollis avalike sõnavõttude, erialaliitude ja haridusasutuste kaudu;
   3.# Ühiskondlik vastutus

ühiskonn a pikaaja lise are ngu toetamise ga sisul iste kog ukonn aproje ktide ja asjak ohaste t oetust egevuste abil. Meediavälj aannete sisu on professio naalne ja usaldusväärne Meedia ro llist j a vastu tusest on pike malt kirj utatu d peatük is „Ekspress Gr upi vast utus ühiskonnas“ lk 12 . Järel kasvu tag avad stipe ndiumi d, pro grammid, k oolit amine Juht iva meed iakontser nina o n Eksp ress Grup p võt nud vald konnas e estkõn eleja r olli ja panustab seeläbi se ktor i arengu sse ja j ätkusuu tlikku se kasvu.

• G rupi me ediavälj aanded teev aad aktiiv set koost ööd har idusasut usteg a kõigi s kolmes r iig is: Eestis T artu Ülikooli j a Tallin na Ülikoo liga, Leed us Vilniuse Ül ikoolig a, Lät is Läti Ülik ooli, St ockholmi Kõrg ema Majandu skooli, R iia Stradin i Ülik ooli ja Vid zeme Ülikooliga, et parandad a eelkõig e noorte t eadlik kust ajakirj anduseg a seotu d karjää rivalik utest ja võimalu stest.
• 1 2 n oort ajakirj anikku lõpe tasid 2021. aasta l Vidzeme Ülik ooli, Baltimaad e Meedia Oivakesk use ja Inte rnewsi k ursuse #St orygram. Kursuse r aames said noore d ajak irjaniku d kolmes Balti riig is – Laisve sTV (Lee du), Delf i (Läti) , Kurze mnieks (Lät i) ja ERR (Eest i) – kogenud ajakirj anike kõrv al õppides oman dada praktil ised ajak irjand use ja mu ltimeed ia oskused .
• E kspress G rupp j ätkab ajakirj anike en esearen gu toe tamist Hans H. L uige st ipendiu mi toe tusel. 2021. aa stal anti stip endium i välja k olmel k orral kok ku 46 töö tajale.
• L ätis toet as Delfi noori ajakir janikk e ja tule vasi meed iatarbijaid stipen diumiga. 2021. aastal sai kak s ajakirj andust udeng it 5 000 euro suu r use st ipendiu mi. Del fi Pl us digit ellimuse k äim asolev a kool iaasta l õpuni said lisak s kõik Lät i Ülikool i Si htasut u se stipe ndiumi sa ajad.
• L eedu Delfi mak sis ajak irjani kele t oetust , et näidata üh iskonnale ajakirj aniku töö vää rtust atust olu lisust ühiskonna ed endamise l.
• G rupi et tevõte te juhid, mee diaväljaann ete p eatoimet ajad, ajakirj anikud , IT ja teiste äriük suste t öötajad annavad loengu id ja käivad noortele rääk imas aj akirjanik u el ukutse st ja ajakirj anduss ektorist laiemalt . Ülikoolid es ant akse loe ngui d meed ia ja kommu nikat siooni t eemade l, toime tuste s võe takse v astu ekskur sioone, osal etak se tud engiü rituste l ja messid el. Pal jude st kont serni ette võtet es töövarj udeks ja praktik antide ks käinu d noort est saav ad hilje m Ekspre ss G rupi t öötajad . Pike malt on uu te tööt aja t e kasvatam isest rääg it ud peat ükis “Töötaj ad ” lk 45.

AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021
52

Aktiivne osalemine erialavõrgustikes

Kontsern i ette võtt ed ja nen de töötaj ad kuj undavad meediase ktori t ulevik utren de ja räägiv aad aktiiv selt k aasa sekt ori arengu s, osaled es järg miste koh alike j a rahvusv ahelist e organ isatsio onide t öös:

• E esti Mee diaett evõte te Liit (ja selle organisat siooni kau du ka News Med ia Europe liikme sus) – ( Ekspre ss Meedia AS ja Õh tuleht Kir jastus AS )
• I ntern et Med ia Associati on (Leedu De lfi)
• T he In ternat ional Fact - Checking Network , IFCN (Leedu Delfi)
• L äti Aj akirjanik e Liit (Latv ijas Žu rnal asoc iācij a) (L äti Del fi)
• T he In ternat ional New s Media Associat ion - INMA
• E esti Pre ssifotog raafid e Liit
• E esti Pe rsonalij uhtimise Ühing PARE ( Ekspre ss Meedia, Express Po st)
• U N Global C ompact (Leedu Delf i)
• E esti Äriing lite As sotsi atsioon - EstBAN (em aettevõte )

Väljaannete sisuline töö ühiskondlikult olulistel teemadel

Ekspress Grupi me ediaväljaan ded mängivad Eestis, Lätis j a Le edus olu list ro lli ühiskondlik e v alupun ktide ja tee made tõstat amisel n ing kaj astami sel. 202 0 . aast al töötas Ek spre ss Mee dia välj a ühiskond likult olul ised fook usteem ad, mis seo ti mee diamaja su urem ate brändid ega j a mis on suure mate turund uskampaan iate aluse ks v ähemalt k olme aasta j ook sul, sh aru andeaast al. Ekspress Meedia v äljaanne te fook ustee mad on j ärgmised:

• D elfi – liiklussu rmade arv u väh endamine
• E esti Eksp ress – k oduväg ivalla väh endamine
• E esti Naine – vaimn e terv is
• E esti Päe valeht – keskkond ja jätkusuutlikkus
• M aaleht – maaelu v äärtust amin e

AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021
53

Ekspress Grupi m eediavälj aanded peav aad olu liseks t õstatada ühi skonnas olul isi teemasid, kajastada neid põhjalikult, et positiivsed muutuse d saaksid alguse. 2021. aastal v äärivad esi le tõs tmist jär gmised tee mad ja al gatused .

Eesti

• 1. aastal k orraldas Eesti Päevaleht kolmandat korda arv amusvõ istluse „ M is saa b homme? ”. Kokku laekus 52 a rtiklit, 1000 - eur ose pe aauhinn a võitis loomaökoloog Kun ter Tätt e, kes küsis oma artikli pealkir jas „Aga mik s ei või vae susest p õgene da?”. Tätt e esitas oma arv amusart iklis ju lge tee si, et kliimamu utust e põhisüü dlast el ehk rikaste l tööstusr iikide l oleks aus hak at a kliimap agulas i vastu võtma, sest ju st nemad on kliimapagul aste hädad es palju ski süüdi.
• Kirj astus Hea Lugu k uulutas väl ja ajalool iste romaan id e konkursi , kuhu ootab põnevaid lugusid usutav ate te gelaste ga, kes aitavad läh edale t uua olulisi sü ndmusi, nähtu si, is ikuid aj aloos.Võit jad kuulu tatakse välja 23. aprillil 2022.
• Juu lis alustas Delf i sot siaalka mpaani a ja üle skutseg a " Vaktsineeri. End. Kohe . ", et anda oma p anus võitluse s kiire lt kasv ava ko lmand a koroon alaine ga ja aidata ka asa v aktsinee ritute osaka alu kasv ule Ee stis. Sotsiaalk ampa ania ee smärk ol i julgu stada j ust neid inimesi k iirelt t egut sema, kes k õhklev ad või on vaktsin eerimi st mingil m uul kui t ervislik ul põhj usel edasi lük anud.
• Ajak irja Oma Maitse ja Elamusstuu dio korrald atav Black F ood Fe stival p idi t oimu ma 6. nov embril, kuid lükku s pandee mia tõtt u edasi. Selle gipoole st ei jäänud head mait sed Tall innas se toomat a. Rist ikhein a kohvik u ja Ch aga kaasabi l viis id ko rraldajad Mustam äe haiglas se koroon ahai geid rav ivatel e meditsiin itööt ajate le head ja paremat.
• Ann e & Stiil käivit as sotsia alk ampaania “ Sinu elu. Sinu reeg lid. Sin u piir . ” se ksuaal se ahist amise v astu, mille raa mes kut sus luge jaid üle s jagama om a lugus id olukord adest, kus täh elepan ust sai ah istamin e. Kogemusi jagade s ja oma lugusid rääkides s aab ühiskond aimu, k us on piir ahistamise ja tähe lepanu osutami se vahel . Kampaani a k utsub ü les eelkõig e seadma en da jaoks k onkree tseid piire , kust ei lasta kellel gi teise l üle ast uda.
• Sep tembr i alguses t oimunud Anne & Stiili n aistele suunatu d inspirat sioonik onver ent sil „ Sinu elu. Sinu reeglid. Sina loed. ” astu sid ül es peaminist er K aja Kallas, Test lio asutaj a Kristel Kruust ük, Funderb eami asutaja K aidi Ruusa lepp ja palju d teised , kes jagasid oma karjäär ialase id pöörd epu nkte ning insp ireerisid naisi el ama parem ini ja t eadli kumalt.
• Te ist kord a korraldas Eesti Päevaleht koroonakonvere ntsi „ Uus norma alsus j a lõputu koh ane mine “, kus sel k orral k eskend uti teem adele ning inim estele , kes v iimase 12 kuu jooksul on enim viiruse t õttu k annatan ud, ol nud ramb ivalguse s või trotsinu d kriit ikat.
• Kolman dat kord a korrald as Maaleht koostöös Eesti Metsa - ja Puidut ööstuse L iidug a metsak onve rents i , kus räägit i metsat ööstuse p anuse st rohep öörde j a kliimaneu traalsu se saav utam isel. Konvere nts koon dab aasta oluli semad p unktid ühele lav ale teadlast e ja ettevõtete kaudu, kellel o n val dkonna s tähti s rol l.
• Ok toobri alg uses toim us Kul tuurikat las Eest i Eksp ress i aj akirjan ike kokk u pand ud esimene krimifest ival , mis tõi k okku põnevu se ja krim ilugud e austajad ning sp etsiali stid pol itseist, ajakirj anduse st ja krimik irjand use vallast . Festivali laval e sitles id kõnelejad sen iavalda mata de taile n äiteks sarimõrv ar

AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021
54

• Juri Ust imenko t abamisek s käivitat ud politse ioperat sioon ist, aga k a narkokau bandu sega võitle vate p olitseinik e tööst .
• Maaleht valis koostö ös Põllumaj andus - Kauband uskojag a 21. korda aast a põllumee st . Sel korral j õudis tiit el esi mest kor da lih aveiseka svatu sse. 2021. a asta põl lumehe ks kuul utat i Topi t alu pere mees Andres V aan, ke s on aastatega ar etanud Topi Mõisa OÜs üh e uhkema limusiini t õuk arja ja tõu snud üh eks suuremak s tõumate rjali müü jaks Eest is. To pi karjas on 400 limu siini t õugu ma helihav eist, kes suvit i hooldav ad Mats alu loodus kaitse ala Kas ari jõe kallaste l.
• 1. aastal k äivitas Eesti Päev aleht esimese meediav äljaand ena Eesti s kliimar ubr iigi ja võtt is tööle k liimarepo rteri, et sisu k audu suu rendad a inimeste teadlik kust k liimapr oble emideg a seonduv ast ja tee mat avad a. 2021. aast a sep tembr is läbis rubr iik uuend uskuuri ja muutus laiap õhjali semak s Rohepor taalik s , e t vald konda puud utav e lanikel e ve el kerg emini kät tesaadav aks teh a.

Läti

• Del fi toimet aja Jānis B agātais oli kutsutud Läti investeeringute ja arenguagentuuri (LIAA) ning majandu sminist eerium i korr aldat ava, L äti vanim a ja maineka ima maj andusko nku rsi „Eksp ordi - ja innovat siooni auhind 2 021“ ž üriisse.
• Delfi oli peamine meediap artner mit mel ürit usel, sh arvamusfestivalil Lampa , kus Delf i viis läbi k aks arutelu ja te gi festival ist otseü lekand eid.
• Nov embris kor raldas Läti Delfi kampaania , mille fookuse s olid Delf i ajakirj anikud ja nen de roll ühiskonn as toimu va k ajast amisel. Ka mpaan ias rõhutat i, kui o luline rol l on Delf i lugej al ajakir janike igapäev atöös. Sotsiaalka mpaania mõj u suur eneb Nelj andat aast at kogu s Läti Delfi detsembr is heate gevusl iku anne tuskamp aaniaga „ Tugevused ja tugev ad “ anne tusi peredele , kes peav ad igap äevaselt

AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021
55

• hooldama oma haig eid l ähe dasi.# Sel aastal ol i fookuses koduteenuste tähtsus nendele pere d ele.

• a asta det sembriks oli an netaj atel ko gunen ud 107 000 eurot ja kamp aania jätku s j aanuari lõp uni. Annet uskampaan ia võitis 2 021. aast a Adword sil parima PR - kampa ania t iitli e ttev õtte so tsiaalse vastut use ja j ätkusu utlikk use kat egoorias. Lisaks selgus Delfi uuringust, et

• so tsiaalk ampaan ia näht avus on varase ma aastaga võ rreld es oluli selt p aranenud , mis viitab e dukale kommuniak tsio onile;

• võrreld es varasema a astag a mainitak se Delfit heate gevu sliku annetu skampaani a „Tuge vused ja t ugevad“ t oetajana olulise lt rohkem;
• an netu skampaan ia toetab De lfi bränd i main et ü hiskondl ikult olu li ste te emade kajast ajana.

Leedu

• Del fi jätk as 2019. aast al käivitu nud sotsiaalk ampaan iaga “ Ä rge kissitage silmi ” („Než VAIRUO K!“), mill e e esmärk on juhtida tähele panu mob iiltelef onide k asutamisel e autoju htimise aj al.
• “Idee Leedule” algatust korral danud meesk ond j ätkas 2021. aa stal tööd Leedu äri - , avalike - , po liitiliste ja meediap artnerit e ühe ndamisel alg atuse „ Jätkusuutl ik Leedu “ ( Tvari L ithuania) nime all. Selle raam es tutv ustati av alik kusele j ätku suutlik u ettevõtlus e ja jätkusuutl ikkusega se otud asp ekte , väljak utseid ja raken dusmee tmeid e ri suhtlu svahend ite ja p latvormide jaoks. Projekt i käigus mõõd etakse ja uuritak se, ku idas Leed u inimesed tajuv ad jät kusuut likkust , millise id bränd e nad pe avad jät kusuu tlikuk s. Koos De lfi luge jate ga kogut akse kok ku jätk usuutlikum ad ideed ja järgid es Rootsi uu ringuf irma SB Insig ht rahv usvahe lisi tavasid, püüt akse Sust ainable Bran d Inde x uuring ut laiend ada üleriig iliselt . Proj ekti e lluviija on L eedu Delfi uudist eportaal koost öös ül eriiklik u ja koh aliku meediag a, hõlmat es ka sot siaalmee diakan aleid. Kõik kajast used märg istatakse vast ava tähise ga, mis lu bab kogu sisu tasuta e dasi jag ada teist esse kanal itesse .

AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 56

Veebipo rtaalide inits iatii v enesetappu de enne tustö ö tõh ustami seks

Leedu suurimad u udiste port aalid al lkirjast asid me memoran dumi, et muu ta tug evamaks e neset appe p uudut avat ennet ustööd. Leed u elanike vaimse tervise näitajad on kor oonapand eemi a tulemu sena olu liselt h alvene nud. D elfi, lrytas. lt, 15min .lt, tv3.lt, Mad einviln ius.lt, ve.lt ja kaunas. kasvykst a.lt t oimetu sed ning Leedu uudist evahet usplatv orm Etap lius. lt sõlmisid k oostö öleping u, et panna p aika ühtse d reeg lid, kuid as meediav äljaand ed kajast avad ene setapu katsei d ja e nesetap pude sooritamist. Uud isteport aali De lfi pe atoimetaj a Kęst uti s Cemnolon skise sõnul on en esetap ud ja ene setapu katsed kahjuks en diselt päevakorral j a tegu on tundliku teemaga. "Pikaajal ise tr endina on nende arv ukus kü ll vähenemas, kuid muret t eeb pand eemiape riood, mil elanikk onna vaimne tervis o n halven enud. Ootama ta, millal vast ut avad riigi asutu sed mid agi välj a pakuv ad, v õtame inits iatiiv i enda kätte. Hindame v astutu stund likult se da, e t avaliku lt kät tesaadav inf o võib inime si mõjut ada, mi stõttu on oluline pakku da hästi esit atud in fot ja vast utust undlik ult valit ud sõnast ust, mis ei võimaldaks su itsiid e ja suit siidikatse id romanti seerida, ” rääk is ta.

Sotsiaalkampaania turvalisemaks liiklemiseks

Nelj andat aast at viis Del fi 2021. aasta suv el Eestis l äbi eduka sot siaalkamp aania „ R ooli s ei loe “, mis kutsu b ül es roolis oll es mitte kasuta ma nu tiseadme id ja j uhib liik lejate tähele panu nu tijoob e ohtlik kusele . Tran spordiame ti iga - aastane uu ring ütleb , et kui telef oni käes ho idmine j a kasut amine r ooli taga on Eest i autoj uhtide seas pisut vähene nud, siis kasvanu d on a utoj uhtid e arv, kes auto t juhtides r ooli tag a tele foniga p ilte - vide oid tein ud. D elfi on võtnu d eesmärgik s kirjut ada teema av amiseks ja se lle tõsid use mõistmise ks inim este lu gusid, nii õnnet ustest ku i ka õnnelik est pääse miste st ja saadud õp petu ndidest, jagada statistikat , vid eo - ja pildimat erjali. Kleeb ised “Ro olis ei loe” oli võ imalik igal sõid ukiju hil oma aut o tagakl aasile pai gutad a ja kutsud a seeläbi ka kaasliik lejaid n utite lefoni tarbimat a liikle ma. Sot siaalm eedias saab oma kogem usi ja üle skutse ga liitumist välj endada t eemaviit es #rooli seiloe. Leedu Delfi sotsiaalk ampaan ia “ Ärge kissitage silmi ” („N ežVAI RUO K!“) ku tsub juba aastaid üles rool is olle s mit te telef oni kasut ama. Tän avu hõlmas kamp aania muu hulgas t elesaade t „Parim ad kuulsustest telefonidega autojuhid“, Leedu Delfi lug ejate koge muslugusid autoõnne tuste st, mis t ulene sid roolis te lefoni kasut amisest , 30 - minu tilist õppef ilmi koolide le, mis k äsitle s roolis tektstisõnum ite saat mise oh tlikku st, näd alast välj akut set ju htida au tot ja sel ajal mitt e tel efoni k asutada. Delfi uurin gu koh aselt on sot siaalkamp aania t õhus, seda on näin ud 46% v astanut est. Uuring us osalenu te sõnu l on rekl aami sõnum selge j a arusaad av ja ärg itab oma k äitumist muut ma.

AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 57

Ühiskondl ikult olulise d teem ad jõuav ad raamat utesse

Grupp i kuulu v kirjastu s Hea Lug u otsib raamat ute v äljaand misel tee masid, mis ühiskon da k õnetak sid. Viimase l ajal on tug evamalt esile tõu snud kliimate emalise d tek stid ja ökoloog ia. Samut i jõuavad ühisk onnas akt uaalse d teem ad, näitek s koolikiu s, last eraamat ut esse. Eesti Last ekirj anduse Ke sku s reast as pea 800 aast al 2020 il munud teost, mille se ast leit i t unnust use vääril ised ole vat 16 lastera amatut ja seitse noorte teost. Lasteraam atute k ateg oorias pälvis t unnust use H ea Loo välj a antud Leedu aut ori Marius Marcinkevič iuse „Võlujärv“ (ill Lina Dūd aitė, tõlk inud Tiiu Sandrak) , mis toob esile ü hise keele leidmise ja ükst eise toe tamise olu lis use vaat epunk tide e rinevuse korral. Ameerikl ase R ob Harrel li jutu stus „Vid usilm “ kajast ab aga haig usi (nii v aim seid kui k a füüsilisi) ja ne ndega toim etule kut. „Sell iste r aamatut ega võib õnnest uda, aga või b ka mi tte õnnest uda. Olul ine on, et eesti k eele õpet ajad märka ksid neid raamat uid. T egelikult piis ab ra ama tu elusp idamis eks kahe st - ko lmest k oolist , kus õp etajad on seda märganu d ja lu gemisek s soovi tavad. “ Tiin a Kaalep, Hea Lu gu teg evjuht Kokku an dis Hea Lu gu 2021. aastal välj a 74 uut tiitlit ja 34 kord ustrük ki.

AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 58

KESKKONNAMÕJU JUHTIMINE

Ettevõtet e tegevuse m õju keskkonn ale, sel le tead vustamin e, mõõt mine ja e esmär gipäran e vähe ndamine on vastut ustund liku et tevõtl use osa. Kon tserni e ttevõt ted peavad järj est enam arv estama nii seadu sandl ike, ühiskond like ku i ka ett evõte tes kok ku lep itud kesk konnamõj u vähe ndami st puud utavat e ootu stega. Meediak ontsern ina on E kspress G rupi kõig e suure m keskkonn amõju se otud p abervälj aannet ega, nende mat erjali tootmise , trük kimise j a transpor diga. „Kesk konnah oiu teema on üha o luli sem. K indlast i jääb alati alles t eatud hul k skept ikuid , kui d järjes t rohk em inim esi mõt leb sell e peale. Paljud es or ganisat sioon ides n äib kesk konnaho id keerulisel t teo statava ülesand ena, aga kui seda t eadlik ult ei ar enda, si is olukor d ka ei muutu. S uurtes asjades peame ühi selt tegut sema, et iga ük sikisi ku panus ann aks t unda. Kind lasti muutub asi paremak s gen eratsi ooni vahetuseg a, aga praeg u tul eb in imesi n ügida, et hakk ame tegema ja teemegi , aga t eeme k oos. “ Kaspar Hanni, Ekspr ess Gr upi ar endusju ht

Kontse rni ett evõtet est esi mesena võttis om a ke skkonn amõju vähend amise tead likult ees märgiks Ek spre ss Meedia, hinnate s 2021. aastal k ogu o ma väärtu sahel a kliim amõju ning seades ee smärke jalaj älje vähend amiseks. Teiste s kontse rni ett evõte tes seisab keskkonn aaspekt ide kaard ista mine nin g kesk konnap laani loomine ees.

Ekspre ss Meed ia plaan kl iimam õju vähe ndamisek s

1. aast al hind as Ekspres s Me edia esimest korda oma t egev usest tul enevat kliimamõj u, ku i hinnati ära kog u väärtusah elaü lene k asvuhoon egaasid e jalaj älg 202 0. aast a kohta. Põhj alik analüü s and is ülevaat e, millin e on ettevõtte tegevus te kliimamõju ehk mi s o n suur emad kasvhoon egaa side jalaj älje allik ad j a kuidas se da mõju vähend ada. Ekspress Meedi a 2020. aasta k asvuh oonegaa side e missio oni maht oli 330 4 tonn i CO2 - ekvivalenti 1 . 2021. aa sta kohta ette võte om a kliimamõju analüü sinud e i ole. 2020. aast a analüü si kohase lt tuleb Eksp ress Mee dia peamine k liimamõj u skoop 3 e missioonidest (kok ku 89, 1% kogumõj ust) , sh ee lkõige pabervälj aannet e jaoks p aberi to otmise st ja tr anspord ist trü kiko tta (57 ,0% kog umõjust ), väljaan nete t rükkim isest (8, 1%) n ing valmis t rükist e transp ordist ( 13,9%) . Olu line skoop 3 emissioon ide allik as on k a ettevõtte töötaja te tööle - ja kojusõit ude mõj u ( 8,0% kogumõjust ). Detailn e Ekspre ss Meedia 2 020. aasta kliim amõju analüü s on leit av ASi Eksp ress Meed ia kodul ehelt .

1 Eksp ress Meedia kliim amõj u on arvu tatu d järg ides rahvusv ahel iselt tun nustatud j a enimkasutat ud kasv uhoonegaasid e raporteer imise standar dit „GHG Protoco l Corpora te Acconti ng and Reporti ng Standa rd“. Standar d hõlmab sei tsme kasvuhoon egaas i heitkogus te hinda mi st – s üsinikdiok siid (CO 2), metaa n (CH4), di lämma stiko ksi id (N2O ), fluorosüsi vesin iku ü hendi d (HFC), perf luorosüsi niku ü hendid (PFC ), vää velhe ksafluo riid (S F6) ja lämmast iktrifluor iid (NF3). T ulemuse d on väljendatu d CO2 - ekvivalentid es, mis on universaaln e kasvuhoonegaas ide mõõtühik ni ng peegeldab n ende erin evat potentsia ali globaals e soojenemis e tekitami sel.Arvutust es kasutatud globaalse soojenemise potentsiaali väärtused põhinevad ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) raportitel ning arvestavad kasvuhoonegaaside mõju atmosfääris 100-aastasel perioodil. Emissioonifaktorite tuvastamisel kasutati erialaseid ja tunnustatud andmebaase (nt. Ecoinvent), rahvusvahelisi uuringute raporteid ja teaduskirjandust, riiklikke kasvuhoonegaaside inventuuriaaruandeid, tarnijate andmeid ja muid asjakohaseid allikaid. Töötajate liikumise mõjude hindamiseks korraldati ettevõtte töötajate seas anonüümne veebiküsitlus, millele vastas 27% töötajatest ning mille tulemusi laiendati kogu ettevõttele.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

59

Emissiooni hulk (tonni CO2-ekvivalent)	Osa kaal kogumõjus
Skoop 1 emissioonid: ettevõtte sõidukite kütus 13,2	0,4%
Skoop 2 emissioonid: ettevõtte ostetud elekter- ja soojusenergia 346,4	10,5%
Skoop 3 emissioonid: sisseostetud tooted ja teenused (sh paber, väljaannete trükkimine ja transport, tarbitud vesi, veebimajanduse ja -halduseseotud elekter), ärireisid 1, töötajate liikumine, kontori ja trükiste jäätmed, kütuste ja energia kaudne mõju 2 944,4	89,1%

Tabel: Ekspress Meedia 2020. aasta kliimamõju ülevaade skoopide kaupa.

Peamised rohepööret toetavad tegevussuunad meediasektoris

Ekspress Meedia on defineerinud peamised rohepöörde valdkonnad, kus oma panusega positiivset mõju saavutada (tähtsuse järjekorras):

1) Roheline sisu. Meediaväljaannete tegelik võim luua ühiskonnas reaalset keskkonnaalast muutust peitub sisus. 2021. aastal kasvas lugejate huvi roheteemalis e sisu vast u märkimisväärselt. Nüüd on ülesanne saada sed a protsessi süsteemsemaks ning kujundada välja praktika, kui palju rohe teemadest kirjutada, mis kõik selle teema alla kuulub ning kuidas koondada kõik rohe teemad kokku, et Ekspress Meedia oleks roheteemade eestkõneleja.
2) Digi-transformat sio on. Digiteerumine on oluline kahel suunal: esiteks, kuidas vähendada pabertoodetega seonduvat keskkonnamõju, ning teiseks, kuidas arendada kasvava mahu juures digitooteid väiksema keskkonnamõjuga (arvestades n-ö digiprügi).
3) Roheline kontor. Kontori keskkonnamõju pideva jälgimise ja vähendamisega kaasneb kulude kokkuhoid, loodusressursside säästev kasutamine, jäätmetekk e vähemine ning töökeskkonna tervislikumaks muutumine. Samas on see ka kõige suurem võimalus mõjutada roheliselt mõtlema ettevõtte töötajaid, saada ja hoida enda juures kõige paremad talendid ning viia roheteadlikkus ka töötajate kodudesse ja peredeni.

Roheportaalid toovad keskkonnateemad lugejateni

Keskkonnateemadele keskendunud portaalid on loodud nii Eesti Päevalehe (roheportaal.delfi.ee), Geenius Meedia (rohe.geenius.ee) ning Leedu Delfi (delfi.lt/gynas/) juurde. Koos sellega on tekkinud vajadus äratada ajakirjanikes huvi roheteemadel kirjutamise vastu, et avada lugejatele just neid aspekte, kus peitub ettevõtete ja ühiskonna tegelik keskkonnamõju. Rohepööre on selgelt välja murdmas keskkonnakaitse majanduse ja rahanduse küsimuseks. Igat valdkonda tuleks vaadata keskkonna- ja kliimaaspekti kaudu, sest tänased kliima- ja elurikkusega seotud teemad puudutavad kõiki elualdkondi. Kvaliteetne sisu laiendab roheportaalide lugejaskonda kõikidele meediamajade sihtgruppidele.

¹ Arvestades, et 2020. aastal vähenes koroonapandeemiaga seotud piirangutest tulenevalt ärireiside arv võrreldes varasemate aastatega märkimisväärselt, siis hinnati analüüsi käigus ka 2019. aasta ärireiside kliimamõju. 2020. aasta ärireiside kliimamõju oli 10,2 tonni CO2-ekvivalent ning 2019. aastal 104,2 tonni CO2-ekvivalent, st 2019. aasta ärireisid oleksid moodustanud ligikaudu 3% kogu ettevõtte kliimamõjust.

Ambitsioonikas eesmärk: Ekspress Meedia eesmärk on vähendada oma kasvuhoonegaaside jalajälge 2026. aastaks 50% ja 2031. aastaks 80% võrreldes 2020. aasta mõjuga. Lisaks on ettevõte seadnud kvalitatiivsed eesmärgid keskkonnateemalis e meediasisu, digitransformatsiooni ning rohelise kontori tegevussuundades. Täpse tegevusplaani koostamine on Ekspress Meedia järgmine samm.

Rohemissioon: Ekspress Meedia soovib suurendada roheteadlikkust Eesti ühiskonnas, pakkudes teemakohast sisu lugejaid huvitaval viisil ja olles ise roheteemadel eeskujuks.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

60

Meediamajade kohustus on võtta vastutus ja informeerida ühiskonda olulistest roheteemadest, uurida ja rääkida sellest, kus on rohek üsimustes tegelik mõju, muutuse koht ja vastutus. Eesti Päevaleht käivitas esimese Eesti meediaväljaandena keskkonnateemadele pühendatud rubriigi. Algselt kliimarubriigi nime kandnud alamleht muudeti 2021. aastal roheportaaliks, mis annab täpsemalt edasi, millega on tegu. Portaal on omakorda jaotatud alam rubriikideks: energia ja transport, ringmajandus, loodus, kliimakriis. Nüüdseks on mitmel rubriigil püsitoetajad.

„Sellel aastal uuendasime oma kliimarubriiki, millest tegime eraldi roheport aali. Näeme, et valdkonna vastu on huvi nii lugejatel kui ka ettevõtetel toetaj a na. Teematika kasv ja roheteemade toomine ühe katuse alla haakub väga meie kui meediamaja vastutusega ühiskonna ees.“
Argo Virkebau, Ekspress Meedia juhatuse esimees

Rohetiiger aitab töötajate mõttemaailma muuta

Ekspress Meedia osaleb Rohetiigri Akadeemia programmi 2021. aasta lennus. Mitmekuise ja regulaarsete kohtumistega programmi eesmärk on õppida paremini hindama ja targalt vähendama oma organisatsiooni keskkonnamõju. Laiemalt on Rohetiigri algatuse missioon valdkondade ülese koostööplatvormi abil luua tasakaalus majandusmudel Eestile ja maailmale.

„Oleme väga hoogsalt Rohetiigri projektis sees, sest püüame vähendada oma keskkonna jalajälge. Juhtkonna tasandil oleme otsustanud, et kõik peavad sellesse panustama. Teema on maailmas nii aktuaalne, me peame kursis olema, mis toimub. Võtsime selleks tööle eraldi inimese ja kui me roheteemadest väljapo ole kirjutame, siis peame ka sisemiselt tegutsema. Oleme varemgi üht-teist teinud, aga nüüd võtame kogu valdkonna tükkid e s lahti ja panustame nii ajaliselt kui ka rahaliselt. Käimas on ettevalmistav faas, kuidas majasis eselt töötajate hoiakuid muuta.“
Tiina Paju, Ekspress Meedia personalijuht

Milline on ajakirjaniku tööpäeva digitaalne jalajälg?

Eesti Päevalehe ajakirjanik Annette Parksepp kaardistas digikoristuspäeva eestvedaja Karl Gustav Adamsoo abiga umbkaudse Eesti Päevalehe ajakirjaniku hariliku päeva digitaalse jalajälje. Selleks pidas Annette ühe päeva jooksul päevikut, kuhu märkis kõik tegevused, mida nutiseadmetes tegi. Alustades Twitteri lugemisest ning lõpetades töömeilide saatmise, peaministri intervjueerimise ja TikToki videote vaatamisega. Selgus, et keskkonnateemadele keskendunud ajakirjaniku päeva ne digitaalne jalajälg on populaarteaduslikele artiklitele ja erinevate uuringute mõõdikutele tuginedes ligikaudu 5 kilogrammi CO2-ekvivalent 1. See on võrreldav 26-kilomeetrise Tallinnast Keilasse autosõidu emissiooniga. Kui üldistada ühe tüüpilise tööpäeva kogemused teistele päevadele, sõidaks ajakirjanik nädala jooksul justkui 182 kilomeetrit Tallinnast Tartusse. Aasta kohta toodaks üks ajakirjanik umbes 1,8 tonni CO2-ekvivalent heidet, mis on võrreldav ühe inimese lennureisi kliimamõjuga Tallinnast Los Angelesse.

¹ Arvutuse metoodika ei tugin e ametlikule kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise standardile, mida kasutati Ekspress Meedia ettevõtte aastase kliimamõju hindamisel.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

61

Paberväljaannete keskkonnamõju

Grupi meediaettevõtete paberväljaannete trükkimine on kontserni suurim keskkonnamõju faktor. Selleks, et tagada keskkonnasäästlik paberväljaannete trükkimine, lähtuvad kontserni kuuluvad meediaettevõtted järgmisest:

1. Tiraaži optimeerimine. Kontserni ettevõtted optimeerivad väljaannete tiraaže müüginumbrite prognoosimisel, et vältida jaemüüki minevate numbrite ületrükki. Müümata paberväljaannete osakaal on kontserni kahes suuremas meediaettevõttes umbes 50% kogu jaemüüki paisatud tiraažist. Ettevõtted saadavad kogu müümata koguse paberi ümbertöötamisse.
2. Keskkonnateadlik trükiteenuse osutaja. Oluliseks argumendiks on trükikoda Printall, kus kontserni väljaanded trükitakse, kvaliteetne tehnoloogia, tõhusad protsessid, loodust säästev lähenemine, keskkonnasertifikaadid ja -standardid, mis 2021. aastal uuendati: ISO 14001 keskkonnajuhtimise standard, jätkusuutlikult majandatud metsast pärit paberi kasutamist näitavad FSC® ja PEFC™ Chain of Custody sertifikaadid, Nordic EcoLabel ökomärgis tootmisprotsessi kohta.
3. Pabermaterjali valik. Kontserni trükiteenuse partner Printall kasutab paberit, mille tootmiseks on kasutatud puidujääke, mis ehituspuiduks ei kõlba, ent võimaldab küt teks kasutamise asemel pabertoodete kaudu rohkem lisaväärtust luua. Printall kasutab peamiselt Põhjamaadest ostetud pabert, millest 95% oli sertifitseeritud või muul viisil keskkonnasõbralikult toodetud (sh kogu ajakirjapaber on FSC või PEFC sertifikaadiga).
4. Trükiste tootmise jäätmed. Trükiteenuse osutaja sõnul läheb paarkümmend protsenti tootmises vältimatult lõikevarudeks ja seadistuseks, muus osas otsitakse säästuvõimalusi.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Vastavus Euroopa Liidu kestliku rahastuse taksonoomiaga

98% kõikidest jäätmetest läheb taaskasutusse. Euroopa Liidu kestliku rahastuse taksonoomia Euroopa Liidu rohepeapea eesmärkide elluviimiseks võttis Euroopa Komisjon 2020. aastal vastu kestlike majandustegevuste klassifitseerimissüsteemi („taksonoomiamäärus“) eesmärgiga soodustada erasektori investeeringuid kestlikesse majandustegevustesse.¹

Taksonoomiamäärus seab kindlad nõuded ning tehnilised sõelumiskriteeriumid majandustegevustele, mis aitaksid kaasa Euroopa Liidu keskkonnaeesmärkide täitmisele.² 2021. aasta aprillis võeti vastu taksonoomiamääruse kliimaeesmärkidele delelegeeritud akt („kliimaakt“), mis sätestab tehnilised sõelumiskriteeriumid üheksa majandussektori tegevustele.³ Nende kriteeriumitega keskenduti majandustegevustele ja sektoritele, millel on suurim võimalus panustada Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisse. Lähtuti majandustegevuste kasvuhoonegaaside koguheitest või potentsiaalist toetada kasvuhoonegaaside vältimist, sidumist või pikaajalist säilitamist.

Taksonoomiamäärus ei kohaldu kõikidele majandusvaldkondadele, vaid keskendub suurima keskkonnamõjuga tegevustele, milleks on hetkel loetud:

1. Metsamajandus
2. Keskkonnakaitse ja keskkonna taastamisega seotud tegevused
3. Tootmine
4. Energia
5. Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
6. Transport
7. Ehitus- ja kinnisvaraalane tegevus
8. Teave ja kommunikatsioon
9. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Taksonoomiamäärusest tuleneb Euroopa Liidu direktiivi 2014/95/EL (NFRD) koh lastele, sh ASile Ekspress Grupp, nõue avalikustada kolm taksonoomiaalast tulemusnäitajat. 2021. aasta aruandes on tulemusnäitajateks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/852.² Euroopa Liidu keskkonnaeesmärgid on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saaste vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.³ Kliimaakt (Komisjoni delegeeritud määrus C(2021) 2800 final) hõlmab majandustegevusi järgmistes sektorites: metsamajandus, keskkonnakaitse ja keskkonna taastamine, tootmine, energia, veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus, transport, ehitus ja kinnisvaraalane tegevus, teave ja kommunikatsioon, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 62

taksonoomiamäärusega kaetud käibe, kapitalikulude ja tegevuskulude osakaal kogukäibest ning kogu kapitali- ja tegevuskuludest. Järgmisel aruandeperioodil tuleb aruandekohuslastel raportida taksonoomiamäärusega kooskõlas olevatest tegevustest saadud käibe osakaal ning kooskõlas olevate tegevustega seotud kapitali- ning tegevuskulude osakaalu.

Vastavus Euroopa Liidu kestliku rahastuse taksonoomiaga

Taksonoomiaalastest tegevustest tegeleb AS Ekspress Grupp grupisiseselt andmetöötluse ja veebihostinguga (NACE/EMTАК 63111), kuid ei paku teenust välistele klientidele. Seetõttu puudub ASil Ekspress Grupp taksonoomiamäärusega käsitletud müügitulu. Tuginedes Euroopa Komisjoni 2. veebruari 2022 juhistele, ei avalda AS Ekspress Grupp sisetarbimisega seotud summade kohta.

Ekspress Grupi taksonoomiaalaste tegevustega seotud konsolideeritud kapitali- ning tegevuskulude osakaal jääb alla 1% kogu kapitali- ning kogutegevuskuludest. Arvestades, et aastaaruannet koostatakse olulisuse printsiipi arvestades, hindame, et taksonoomiaalased kulud ei ole kontserni vaates olulised. See tõttu raporteerime neid kapitali- ja tegevuskulusid taksonoomiamäärusega käsitlemata kuludena.

Hetkel on kontserni andmetöötluse ja veebihostinguga seotud tegevuse müügikäive, kapital ja tegevuskulud loetud taksonoomia sõelumiskriteeriumitele mittevastavaks. AS Ekspress Grupp on alustanud tegevuskava loomist, hindamaks võimalusi viia kontserni andmetöötluse ja veebihostinguga seotud tegevus taksonoomiale vastavaks täiendades võtmemõõdikuid.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 63

ASi EKSPRESS GRUPP AKTSiad JA AKTSIONÄRID

Seisuga 31. detsember 2021 ASi Ekspress Grupp aktsiakapital on 18 478 105 eurot (31.12.2020: 18 478 105 eurot) ja see koosnes 30 796 841 aktsiast (31.12.2020: 30 796 841 aktsiat) nominaalväärtusega 0,60 eurot aktsia kohta. Kõik aktsiad on ühte liiki ja omandipiirangud puuduvad. Seltsil puuduvad spetsiifilist kontrollõigust andvad aktsiad ja seltsil puudub teave kokkulepete kohta aktsionäride hääleõiguste piirangute kohta. Seltsi põhikirjast ei tule piiranguid seltsi aktsiate võõrandamisel. Aktsiaseltsil ja aktsionäride vahelistes lepingutes puuduvad samuti aktsiate võõrandamise piirangud. Aktsionäride omavahelistes lepingutes on need seltsile teada vaid selles ulatuses, mis on seotud väärtpaberite pantimisega ning mis on avalik teave.

Aktsionäride struktuur seisuga 31.12.2021

Eesti Väärtpaberite Keskregistri andmetel

Nimi	Aktsiate arv	%
Hans H. Luik ja tema kontrolli all olevad ettevõtted	22 552 672	73,23%
Hans H. Luik	7 963 307	25,86%
OÜ HHL Rühm	14 589 365	47,37%
LHV Pank ja LHV Varahalduspoolt hallatavad fondid	2 541 583	8,25%
Juhatuse liikmed ja nende lähedased*	131 554	0,43%
Ülejäänud väikeaktsionärid	5 057 060	16,42%
Omaaktsiad	513 972	1,67%
KOKKU	30 796 841	100,0%

*ASi Ekspress Grupp ja tema olulisemate tütarettevõtete juhatuse liikmed

ASi Ekspress Grupp juhatuse volitused on sätestatud äriseaduslikus ning need on piiratud ettevõtte põhikirjas määratud ulatuses.

Juhatuse ja nõukogu liikmete omanduses olevad aktsiad

• Mari-Liis Rüütalu omab 36 924 aktsiat.
• Kaspar Hanni omab 18 462 aktsiat.
• Signe Kukin ei oma aktsiaid.
• Hans H. Luik omab 7 963 307 aktsiat ja OÜ HHL Rühm omab 14 589 365 aktsiat, Hans H. Luige kui lõpliku kasusaaja osalus ASis Ekspress Grupp on 73,23 % (22 552 672 aktsiat).

29.06.2021 sõlmiti leping, mille tulemusel võõrandas KJK Fund SICAV-SIF kõik talle kuuluvad 4 002 052 ASi Ekspress Grupp aktsiat OÜ-le HHL Rühm. Võõrandatavate aktsiate arv moodustas 13,00% kõikidest ASi Ekspress Grupp aktsiatest. Tehing viidi lõpuni ja aktsiate omand läks üle 12. augustil 2021. aastal. Tehingu tulemusel suurenes Hans Luige osalus ASis Ekspress Grupp kokku 73,23%ni – OÜ HHL Rühm osalus suurenes 47,37%-ni (14 589 365 aktsiat) ja Hans Luige osalus jäi samaks 25,86% (7 963 307 aktsiat).

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 64

Aktsionäride jaotus kategooriate lõikes

Eesti Väärtpaberite Keskregistri andmetel 31.12.2021

Kategooria	Aktsionäride arv	Aktsiate arv	Aktsionäride arv	Aktsiate arv
Eraisikud	4 379	9 975 908	2 996	10 206 842
Muud ettevõtted	265	15 911 697	206	11 471 638
Muud finantsasutused	39	548 005	40	621 907
Krediidiasutused	10	1 555 786	12	5 606 461
Kindlustus- ja pensionifondid	7	2 805 026	7	2 889 574
Mittetuluühingud	2	419	2	419
KOKKU	4 702	30 796 841	3 263	30 796 841

Aktsionäride geograafiline jaotus

Eesti Väärtpaberite Keskregistri andmetel 31.12.2021

Riik	Aktsionäride arv	Aktsiate arv	Aktsionäride arv	Aktsiate arv
Eesti	4 649	29 574 316	3 219	25 820 834
Soome	16	32 298	12	35 773
Leedu	6	197 614	6	265 390
Saksamaa	6	38 317	4	34 218
Läti	5	90 305	6	110 860
Šveits	2	190 668	0	0
Itaalia	2	1 607	2	1 607
Belgia	2	1 010	2	1 010
Austraalia	2	611	0	0
Taani	2	101	2	101
Suurbritannia	1	322 573	1	373 812
Luksemburg	1	144 811	3	4 147 511
Rootsi	1	98 757	1	3 167
Monaco	1	92 196	0	0
Holland	1	5 000	0	0
Ameerika Ühendriigid	1	4 599	1	500
Kanada	1	1 000	1	1 000
Hispaania	1	757	1	757
Iirimaa	1	201	1	201
Portugal	1	100	1	100
KOKKU	4 702	30 796 841	3 263	30 796 841

krediidiasutused 5,1%			krediidi- asutused 18,2%
kindlustus- ja pensionifondid 9,1%			kindlustus- ja pensi onifondid 9,4%
muud ettevõtted 51,7%			muud ettevõtted 37,2%
muud finantsasutused 1,8%			muud finantsasutused 2,0%
eraisikud 32,4%			eraisikud 33,1%
31.12.2021			31.12.2020

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 65

ASi Ekspress Grupi aktsiainfo ja dividendipoliitika

Väärtpaberiinfo

• ISIN: EE3100016965
• Väärtpaberi lühinimi: EEG1T
• Nimekiri/segment: BALTIC MAIN LIST
• Emitent: Ekspress Grupp (EEG)
• Nominaal: 0,60 EUR
• Emiteeritud väärtpabereid: 30 796 841
• Noteeritud väärtpabereid: 30 796 841
• Noteerimise kuupäev: 05.04.2007

Dividendipoliitika

Októbris 2021 kinnitas ASi Ekspress Grupi nõukogu kontserni dividendipoliitika, mille kohaselt maksab Ekspress Grupp alates 2022. aastast dividendina välja vähemalt 30% aasta puhaskasumist. Ekspress Grupi kapitalistruktuur peab olema tugev ja jätkusuutlik, et säilitada soovitud tegevusvabadus ja kasutada ära majanduse erinevate tsüklite kasvuvõimalusi. Kontserni ülesanne on hoida konservatiivset kapitalijaotust, andmaks ettevõttele paindlikkust vastata uute investeeringute tegemisel võõrkapitali kaasamiseks esitatavatatele nõuetele.

Kasvu toetamiseks on Ekspress Grupp seadnud eesmärgiks tagada kontserni ja investorite seisukohast optimaalne investeeringute, laenude tagasimaksete ja kasumi jaotamise tase. Kontsern maksab dividendidena välja vähemalt 30% eelmise aasta kasumist tingimusel, et põhitegevuse rahastamiseks ja uute strateegiliste investeeringute tegemiseks on piisavalt rahalisi vahendeid. Nendel aastatel kui majandus aeglustub või kui rahavood on muudel põhjustel väiksemad, võib kontsern dividendimäära vähendada või otsustada dividendi mitte maksta.

Dividendid 2021.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

66

aastal maksis kontsern se oses Print all AS'i müügiga aktsionäridele erakorralised dividendina välja 10 euro senti ühe aktsia kohta, mis teeb kokku 3,03 miljonit eurot. Aktsionäride otsused võeti vastu erakorralist üldkoosolekut kokku kutsumata 04. novembril 2021. Õigus dividendidele oli 19. novembril 2021 aktsiaramatusse kantud aktsionäridel ja dividendid maksti aktsionäridele välja 23. novembril 2021. Kooskõlastatult nõukoguga teeb kontserni juhatus ettepaneku maksta 2021. majandusaasta puhaskasumi arvel aktsionäridele dividendina välja 5 euro senti aktsia kohta, kokku 1,51 miljonit eurot, mis teeb dividendimääraks 37% (arvutatuna puhaskasumist jätkuvatest tegevusvaldkondadest) ja dividendi tootluseks 3,2%.

Väärtpaberi kauplemisajalugu 2017 – 2021

	2021	2020	2019	2018	2017
Hind (EUR)
Avamishind	0,79	0,83	1,03	1,26	1,32
Sulgemishind	1,56	0,80	0,83	1,04	1,25
Kõrgeim	1,90	0,86	1,03	1,38	1,37
Madalaim	0,77	0,59	0,72	0,99	1,21
Keskmine	1,17	0,68	0,86	1,20	1,30
Kaubeldud aktsiaid, tükkides	3 166 936	2 886 728	762 202	751 026	538 175
Käive, miljonites eurodes	3,72	1,95	0,66	0,90	0,70
Turuväärtus bilansipäeval, miljonites eurodes	48,04	24,48	24,58	30,99	37,25
Aktsia hinna ja kasumi suhe (P/E)	21,42	9,76	17,64	4701,36	11,84

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

67

Ekspress Grupi aktsia (EEG1T) hind eurodes ning kauplemisstatistika NASDAQ Tallinn börsil alates 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2021.

Aktsiahinna võrdlus (%) Nasdaq Tallinna börsi indeksiga perioodil 1. jaanuar 2017 – 31. detsember 2021.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE

HEA ÜHINGUJUHTIMINE JA STRUKTUUR ......................................................................................... 68

KONTSERNI JURIIDILINE STRUKTUUR ............................................................................................ 71

AKTSI ONÄRIDE ÜLD KOOSOLEK .................................................................................................... 71

NÕUKOGU ........................................................................................................................... 73

JUHATUS ............................................................................................................................ 75

TÜTARETTEVÕTETE NÕUKOGUD JA JUHATUSED ............................................................................... 76

AUDITIKOMITEE ..................................................................................................................... 77

ARUANDLUS JA FINANTSAUDIT ................................................................................................... 77

HUVIDE KONFLIKT JA SISETEABE KÄSITLEMINE ................................................................................. 77

MUU INFORMATSIOON .............................................................................................................. 78

VASTAVUSE DEKLARATSIOON HEA ÜHINGUTAVA SOOVITUSELE .............................................................. 79

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

68

HEA ÜHINGUJUHTIMINE JA STRUKTUUR

Ekspress Grupi ettevõtete juhtimine koroonapandeemias

Ka 2021. aastal oli grupi ettevõtete tegevuse suurim mõjutaja pandeemia mõõtmed võtnud koroonaviiruse levik. Viiruse teise ja kolmanda laine ajal oli töökorralduse ümberkorraldamine küll lihtsam, kuid oluliselt andis tunda jätkuvast kriisiolukorrast tulenev töötajate vaimne väsimus.

„Inimesele on väg a omane märkimisväärne kohanemisvõime. Uute olukordadega saame kiiresti hakkama. Meil ei ole mõtet hellitada end mõttega, et nüüd on tervis kriis läbi. Tegelikult ei ole ja me peamegi selle situatsiooniga hakkama saama ning arvestama sellega kõikjal, seda nii äris kui ka eraelus.“

Mari-Liis Rüütalu, Ekspress Grupi tegevjuht

• 1. aastal jätkunud kriisiolukorras suutis kontsern edukalt tegutseda. Sarnaselt varasem a aastaga oli olulisel kohal kontserniülene ja ettevõttesisene infoliikumine ja avatud suhtlus, teiseks oli fookuses töötajate vaimne tervis ja selle toetamine.
• Töötamine kodukontoris oli kõikidele soovijatele kättesaadav, piirangute leevenedes said soovijad taas kontorisse naasta ja osas ettevõtetes rakendati kontorite osalist täituvust.
• Toetasime grupi ettevõtteid, mida 2021. aasta viiruselained tugevamalt mõjutasid (Lätis kehtisid oluliselt rangemad piirangud märkimisväärselt pikema aja jooksul).
• Jätkasime investeeringutega nii toodetesse kui ka sisusse ja meie inimestesse.

Lisaks toob koroonapandeemia kaasa pikemaajalised mõjud, mille ulatus on võimatu prognoosida:

• Kriisiolukorrast tulenevalt suunati töötajad kodukontorisse ja paljud eelistavad ka peale piirangute tühistamist kodus töötamist. See seab organisatsioonile väljakutse uutes tingimustes hakkama saada, kui meeskonnavaimu tagamine ja ühise eesmärgi nimel töötamine on raske, sest meeskond puutub kokku väga vähe või ei puutu hugi ning samal ajal tuleb tagada tööprotsesside efektiivsus.
• Inimesed, kellele väg a sobib kontori töövorm, ei soovi enam kandideerida nende ametip ositsioonidele, kus kontoris töötamine on eelduseks. See võib tekitada olulise tööjõupuuduse teatud valdkondades.
• Pikaajalise kriisi mõju inimeste vaimsele tervisele – mitme aasta vältel on inimesed pidanud hakkama saama kiire töö ümberkorraldusega, laste koduõppega, pideva hirmuga nakatumise ees, vaktsineerimisega seotud ühiskondliku survega, üleeriigiliste piirangutega, mis kõik on pärssinud tavapärase ja tasakaalustatud elurütmi.

Ekspress Grupi kuuluvad meediaväljaanded koostöös teiste Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmetega tulid riigile appi ja panid koroonaviiruse vastu vaktsineerimise kampaani ale õla alla. Nädalajooksul kutsuti tasuta reklaamipindadel üles Eesti inimesi vaktsineerima.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

69

„2021. aastal töötasime COVID-19 märgi all. Läti on olnud suletud 19 kuud, aga oleme hakkama saanud. Suures ti tänu faktile, et oleme osa Ekspress Grupist. Me ei ole töötajaid koondanud, me oleme hoidnud töötajate palgataset meid ja see kõik on tänu grupi poliitikale, mis lasi meil seda teha. Lisaks riigi abi, mis on olnud Lätis 2021. Aastal olulisel kohal. Samal ajal oleme teinud väga palju tööd: täielikult uuendanud oma ettevõtte brändi ja restruktureerinud siseseid protsesse; jõudnud uuendada oma IT-süsteeme nii piletimüügiks kui ka korraldajatele mõeldud lahendustes. See on olnud meie peamine eesmärk tulla kriisist välja tugevamana, kui sinna sisenesime. Usun, et oleme seda saavutanud. Kahjuks on kriis olnud pikem, kui oodatud, aga kohe kui kultuurisektor avatakse, oleme valmis tegutsemiseks.“

Jānis Ķuzulis, Biļešu Paradīze tegevjuht

Läbipaistvus kõikides tegevustes on fookuses

Kriisiolukorras muutub õigeaegne ja usaldusväärne meediasisu veelgi olulisemaks. Seda näitasid aastad 2020 ja 2021, kui lugejanumbrid tegid järjest uusi rekordeid. Traditsiooniline ajakirjandus muutus info kättesaadavuse kontekstis sotsiaalmeediast ja teistest alternatiivsetest infokanalitest olulisemaks. Meediaväljaanded tegid suuri pingutusi, et lükata ümber internetis levivad valeuudised, andes lugejale mõista, milliseid kanaleid tasub usaldada.

Usaldusväärse maine loomine ja hoidmine on Ekspress Grupi ettevõtete jaoks oluline. See eeldab peamiselt ajakirjanduseetika põhimõtete, aga ka üldiste käitumisnormide ja seaduste laitmatu järgimist kõikidelt grupi ettevõtete töötajatelt.

Ekspress Grupp lähtub oma äritegevuse korraldamisel kõikidel koduturgudel (Eesti, Läti ja Leedu) kehtivatest riiklikest regulatsioonidest, ettevõtte põhikirjast, börsiettevõttena Nasdaq Tallinna börsi nõuetest, hea ühingujuhtimise tava (HÜT) juhistest ning aktsionäride ja investorite võrdse kohtlemise printsiibist.

Kontsernis valitseb nulltolerant s huvide konflikti, korruptiivse käitumise ja eausa konkurentsi suhtes.

Eetikakoodeks seab meediamajade tööle kindla aluse

Grupi meediaettevõtted lähtuvad oma tegevuses riiklike meediaettevõtete liitude koostatud eetikakoodeksitest, lisaks rakendavad Eesti, Läti ja Leedu meediamajad ettevõttepõhiseid eetika- ja käitumiskoodekseid.

Ajakirjanike ja meediaettevõtjate ajakirjanduslikku tegevust, nende vabadusi, õigusi ja kohustusi, aga ka tagatisi reguleerivad mitmed seadused, nagu andmekaitse, avaliku teabe ja teised relevant sed õigusnormid. Olukordades, mis ei ole reguleeritud, lähtutakse otsuseid tehes ühiskondlikust huvist ja aususe põhimõttest toimetuste põhiseelt.

2021. aastal loodi kontserni - ülene käitumiskoodeks

Ekspress Grupis on juhatuse poolt kinnitatud käitumiskoodeks, mis kohaldub kõigi ASi Ekspress Grupp ning tema tütar-, ühis- ja sidusettevõtete töötajate suhtes, sõltumata nende ametikohast organisatsioonis ja töösuhte iseloomust. Käitumiskoodeks annab juhised töötajate igapäevaseks ärialaseks suhtlemiseks ettevõttes ning see peegeldab aktsepteeritavat käitumisnormi. Käitumiskoodeks sisaldab põhimõtteid töötajate, koostööpartnerite, klientide, seadusekuulekuse ja ühiskonna suunas laiemalt. Käitumiskoodeks ei asenda ajakirjanduseetika koodeksit, vaid täiendab seda.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Ühtse käitumise tagamiseks tutvustatakse kontserni ettevõtetes uutele töötajatele ärifilosoofiat, käitumiskoodeksit, ajakirjanduse etiketti, allikakaitset, müügi- ja turundusküsimusi, personalipõhimõtteid ja muud ettevõtte juhtimisega seotud ning igapäevaseks tööks vajalikku taustainfot.

Väärkäitumise kahtlusest teavitamine

Kontsern on loonud ja teinud kodulehel huvigruppidele avalikult kättesaadavaks turvalise ja konfidentsiaalse teavitamise kanali, mille kaudu saab anda vihjeid või teatada väärkäitumisest seoses Ekspress Grupi käitumiskoodeksi rikkumise, kontserni muude tegevuspõhimõtete või reeglite või õigusaktide järgimisega. Konfidentsiaalsuse tagamiseks haldab teavitamise kanalit välisteenusepakkuja (WhistleB). Teavitused edastatakse krüpteeritud ühenduse kaudu ja neid kaitstakse parooliga. Kõik väärkäitumisest teavitamised käsitletakse rangelt konfidentsiaalselt.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

70

Avatud juhtimine loob usalduse

Organisatsioonisisese suhtluse aluseks on üksmeelne, aus ja hooliv käitumine. Kriisiolukorras veelgi enam on olulisel kohal juhtkonna avatud suhtlemine töötajatega. Olulisi otsuseid kommunikeeritakse kõigile töötajatele, juhtkond selgitab otsuste tausta, töötajate vastuvõtlikkust jälgitakse keskastme juhtide tasandil. Kontserni tasandil toimub regulaarne infovahetus nii Ekspress Grupi emafirma juhatuse kui ka tütarettevõtete juhtide vahel, et tagada läbipaistvus eelkõige suuremahuliste tehingute, muudatuste ja otsuste puhul.

Seaduskuulekas ja sõltumatu juhtimine

Ekspress Grupi ettevõtted ega kontserni võtmeisikud ei toetanud 2021. aastal mitte ühegi poliitilise erakonna tegevust ega saanud ka ise erakondadelt või valitsusasutustelt muud varjatud rahastust peale turutingimustel ostetud reklaampindade, valitsuse kriisileevendusmeetmete kaudu jagatud või avalikult kõigile soovijatele kättesaadavate projektipõhiste toetuste.

1. aastal ei registreeritud Ekspress Grupis mitte ühtegi seaduste või muude regulatsioonide rikkumisest tulenevat rahalist trahvi ega karistust (v.a pressinõukogu otsused, mis on kajastatud aruande peatükis „Meediakontserni vastutus ühiskonnas“).

Kontserni juhtimisstruktuur:

Kontserni juhtimisstruktuur kattub kontserni juriidilise struktuuriga.

                                 Aktisönääride üldkoosolek
                                          A   u   d   i   t   i   k   o   m   i   t   e   e
                                                Nõukogu
                                                  Juhatus
                                                     |
                                   Tütarettevõtted ja teised kontserni ettevõtted

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

71

KONTSERNI JURIIDILINE STRUKTUUR

Seisuga 31. detsember 2021 kuulub kontserni 21 ettevõtet (31.12. 2020: 22). Kontserni struktuuri kuuluvate ettevõtete detailne loetelu on esitatud aruande lisas 1.

Muudatused kontserni juriidilises struktuuris

1. aasta juulis omandas AS Ekspress Grupp 100%lise osaluse Babahh Media OÜ-s, mis tegeleb videotootmise, meedia ja infrastruktuurilahenduste müügiga. Seni kuulus AS-ile Ekspress Grupp 49% ettevõttest.

2. aasta septembris müüs AS Ekspress Grupp 100%lise osaluse tütarettevõttes Printall AS. Juhtkond otsustas müüa Printall AS'i, selleks et väljuda ärisektorist, mis ei vasta kontserni strateegiale ja kus on suur investeerimisvajadus. Tehingu tulemusena vabaneb kapital kontserni digivaldkonna kasvu rahastamiseks, täiendav informatsioon vt lisa 21.

3. aasta septembris sõlmisid AS Ekspress Grupp 100%line tütarettevõte A/S Delfi 100%lised tütarettevõtted SIA Biļešu Paradīze ja SIA Delfi Tickets Service ühinemislepingu, leppides kokku, et SIA Biļešu Paradīze kui ühendav ühing omandab kõik SIA Delfi Tickets Service varad ja kohustused. Ühinemislepingu sõlmiti eesmärgiga lihtsustada kontserni juhtimis- ja juriidilist struktuuri. Ühinemine viiakse lõpuni järgmise 6 kuu jooksul.

4. aasta detsembris, kontsern omandas 100%lise osaluse meediaettevõttes Geenius Meedia OÜ. Omandamise eesmärk oli digitaalse meediaäri kasvatamine ja laienemine niši, mida Ekspress Grupi väljanded seni regulaarselt ei kata. Ekspress Grupi ja Geenius Meedia ühine eesmärk on pakkuda edaspidigi geenius.ee lugejatele köitvat sisu. Tehingu järel jätkab Geenius Meedia OÜ tegutsemist erilise meediaettevõttena. Ekspress Grupi kontsern pakub Geenius Meediale sünergiat meediaäri toetavatest funktsioonidest, mis annab kiiresti arenevale ettevõttele oluliselt suurema kasvupotentsiaali.

AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK

Üldkoosolek on AS Ekspress Grupp kõrgeim juhtimisorgan. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu ettevõtte asukohas (Parda 6, 10151 Tallinn, Eesti Vabariik). Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses sätestatud juhtudel.

1. aasta mais ASi Ekspress Grupi juhatus esitas aktsionäridele ettepaneku võtta vastu otsused üldkoosolekut kokku kutsumata ÄS § 299 ¹ alusel. Juhatuse ettepanek oli ajendatud soovist vältida füüsilisi kogunemisi koroonapandeemia tingimustes. Teade otsuste vastuvõtmise kohta avaldati 20.05.2021 börsi infosüsteemis ja seltsi veebilehel ning 21.05.2021 ajalehes LP Eesti Päevaleht.

15.06.2021 ASi Ekspress Grupp aktsionärid võtsid vastu järgmised otsused:

• ASi Ekspress Grupp 2020. majandusaasta aruande kinnitamine.
• 1. aasta kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamine. Jaotada 2 509 578 eurot järgmiselt: suurendada kohustuslikku reservkapitali 125 479 euro võrra ja kanda üle jäänud 2 384 099 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.
• Nõukogu liikme Aleksandras Česnavičiuse volituste pikendamine nõukogu liikmena kuni 16.06.2025.

AS Ekspress Grupp erakorraline aktsionäride üldkoosolek toimus 13. juulil 2021 aktsiaseltsi asukohas. Koosolekust võtsid osa kõik juhatuse liikmed ja nõukogu esimees.

Üldkoosolekul:

• Otsustati anda Ekspress Grupi juhatusele nõusolek ja volitada Ekspress Grupi juhatust sõlmima aktsiate müügilepingut, mille kohaselt müüb Ekspress Grupp kõik endale kuuluvad Printalli (registrikood 10092701) aktsiad Trükitung OÜ-le (registrikood 16253878), mis on Ekspress Grupi nõukogu liige Hans Luige kontrollitav äriühing. Aktsiate müügileping sõlmitakse järgmistel põhitingimustel:
• aktsiate müügileping põhineb ettevõtte väärtusel (Enterprise Value), milleks on 10 miljonit eurot, millele aktsiate üleandmise seisuga lisandub ettevõtte vaba raha ja millest lahutatakse laenukohustused;
  • ostuhinnast 1 miljon eurot sõltub Printalli 2025. majandusaasta tulemustest, kusjuures 700 000 eurot sellest moodustab ajatatud makse kuni ettevõtte 2025. majandusaasta tulemuste selgumiseni;
  • Ekspress Grupp ja Printall jätkavad koostööd.
• Otsustati anda Ekspress Grupi juhatusele õigus määrata aktsiate müügilepingu ülejäänud tingimused vastavalt oma äranägemisele, pidades silmas Ekspress Grupi huve.

• Otsustati volitada Ekspress Grupi juhatust sõlmima kõik tehingud ja tegema kõik toimingud, mis on vajalikud aktsiate müügilepingu sõlmimiseks ja täitmiseks.

• aasta oktoobris ASi Ekspress Grupp juhatus esitas aktsionäridele ettepaneku võtta vastu otsused üldkoosolekut kokku kutsumata ÄS § 299 ¹ alusel. Teade otsuste vastuvõtmise kohta avaldati 13.10.2021 börsi infosüsteemis ja seltsi veebilehel ning 14.10.2021 ajalehes Eesti Päevaleht.

04.11.2021 ASi Ekspress Grupp aktsionärid võtsid vastu järgmised otsused:

• Erakorraline dividendide maksmine seoses ASi Printall müügiga: maksta aktsionäridele dividendidena välja 3 028 287 eurot ehk 10 (kümme) senti ühe aktsia kohta.

• aasta jaanuaris ASi Ekspress Grupp juhatus esitas aktsionäridele ettepaneku võtta vastu otsused üldkoosolekut kokku kutsumata ÄS § 299 ¹ alusel. Teade otsuste vastuvõtmise kohta avaldati 20.01.2022 börsi infosüsteemis ja seltsi veebilehel ning 21.01.2022 ajalehes Eesti Päevaleht.

11.02.2022 ASi Ekspress Grupp aktsionärid võtsid vastu järgmised otsused:

• ASi Ekspress Grupp aktsiaoptsiooniprogrammi kinnitamine kogumahus kuni 371 000 optsiooni tähtajaga mai 2023, mis võimaldab Ekspress Grupilt täita 17.12.2021. a sõlmitud Geenius Meedia OÜ osade ostu-müügilepinguga võetud kohustuse.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

73

NÕUKOGU

Ettevõtte tegevust ja juhtimist korraldab ning juhatuse tegevuse üle teostab järelevalvet nõukogu. Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu peamiseks ülesandeks on kontserni olulisemate strateegiliste ja taktikalisete otsuste kinnitamine ning kontserni juhatuse tegevuse kontrollimine. Nõukogu hindab oma tegevuses ettevõtte põhikirjast, üldkoosoleku suunistest ja seadusandlusest.

Nõukogu koosolekud toimuvad tavaliselt kord kvartalis, muudel juhtudel lähtutakse kontserni vajadustest ning otsuseid tehakse vastavalt vajadusele ka e-kirjastel. Vastavalt põhikirjale koosneb nõukogu kolmest kuni seitsmest liikmest. Liikmete arvu otsustab üldkoosolek. Nõukogu liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks.

1. juunil 2020 toimunud aktsionäride üldkoosolekul valiti nõukogu uueks liikmeks Priit Rohumaa ning otsustati muuta nõukogu liikmetele tasu maksmise korda. Alates 17.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

j uunis 2020 makstakse nõukogu liikmele Priit Rohumaale kuutasu 1 000 eurot. Teistele nõukogu liikmetele tasu ei maksta. ASi Ekspress Grupp nõukogu valis nõukogu uueks esimeheks ja auditikomitee liikmeks Priit Rohumaa alates 19. juunist 2020. Ekspress Grupi nõukogusse kuulub alates 11. jaanuarist 2021 neli liiget. Nõukogu pidas 2021. aastal neli koosolekut. Hans H. Luik ja Indrek Kasela ei võtnud osa kumbki ühtegi koosolekult. Ülejäänud nõukogu liikmed osalesid kõigil koosolekutel. Koosolekuid kokku kutsumata võeti vastu kolmteist otsust.

Priit Rohumaa (ametisse nimetatud kuni 16.06.2025)

• Nõukogu esimees ja auditikomitee liige, nõukogus alates 17.06.2020.
• Viru Keemia Grupp AS, juhatuse esimees aastatel 2009-2015
• Nõukoja esimees ettevõttes Arenguseire Keskus
• Nõukogu liige ettevõtetes Tallinn a Vesi AS, Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaskogu, Euroopa Äriinglite võrgustik Brüsselis, Eesti Äriinglite võrgustik, Nutshell Invest OÜ
• Omandanud aastal 1998 energeetika alal magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis ja aastal 2004 rahvusvahelises ärijuhtimises magistrikraadi Estonian Business School´is.
• AS -i Ekspress Grupp aktsiate arv: -

Hans H. Luik (ametisse nimetatud kuni 20.05.2024)

• Nõukogu ja auditi komitee liige, nõukogus alates 1.06.2004
• OÜ HHL Grupp juhatuse liige
• OÜ Mingert juh atuse liige
• Lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aastal.
• AS -i Ekspress Grupp aktsiate arv: 22 552 672 (73,23 %)

Indrek Kasela (ametisse nimetatud kuni 20.05.2024) – sõltumatu nõukogu liige

• Nõukogu liige alates 20.06.2014
• Fondivalitseja Amber Trust partner
• Juhatuse esimees AS -is PRFoods
• Nõukogu liige äriühingutes AS Toode, ELKE Grupi AS, EPhag AS ja Salva Kindlustuse AS
• Lõpetanud 1996 New Yorgi Ülikooli õigusteaduse magistri. Bakalaureuse kraadi omandanud Tartu Ülikoolis 1994, omab tunnistust EL -i õiguses Uppsala Ülikoolist.
• AS -i Ekspress Grupp aktsiate arv: -

Aleksandras Česnavičius (ametisse nimetatud kuni 16.06.2025) – sõltumatu nõukogu liige

• Nõukogu liige alates 26.10.2016
• Central European Media Enterprises Ltd. Rumeenia regiooni direktor
• Delfi Leedu juhatuse esimees aastatel 2011 – 2013
• Omandanud 2010. aastal meedia alal doktorikraadi Vilniuse Ülikoolis.

• AS -i Ekspress Grupp aktsiate arv: -

• juunil 2021 pikendati Aleksandras Česnavičiuse volitusi nõukogu liikmena kuni 16.06.2025. ASi Ekspress Grupi nõukogu liige Peeter Saks, kes oli ASi Ekspress Grupi nõukogu liige alates 26. oktoober 2016, astus 11. jaanuaril 2021 tagasi Ekspress Grupi nõukogu kohalt.

JUHATUS

Ettevõtte juhatuse volitused on sätestatud äriseadustikus ning need on piiratud ettevõtte põhikirjas määratud ulatuses. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest ning tagades ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Juhatuse liikmed valitakse ametisse kuni viieks aastaks. Juhatuse liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks on vajalik nõukogu lihthäälteenamus. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda, teatades sellest nõukogule üks kuu ette. Ekspress Grupi ja juhatuse liikmete vahel puuduvad kokkulepped, mis käsitleksid hüvitisi seoses väärpaberituruseaduse 19. peatükis sätestatud aktsiaselt si üle võtmisega. Vastavalt põhikirjale koosneb juhatus ühest kuni viiest liikmest. Ekspress Grupi juhatus on kolme liikmeline.

Mari-Liis Rüütalu (ametis kuni 31.12.2025)

• Juhatuse esimees ja grupi tegevjuht alates 01.01.2017, 27. detsembril 2021 pikendati volitusi juhatuse liikmena kuni 31.12.2025.
• AS -i Ekspress Meedia tegevjuht 2015 – 2016
• AS -i Delfi tegevjuht 2012 – 2015
• AS -i Estravel turundus- ja arendusdirektor 1998 – 2012
• Lõpetanud Eesti Majandusjuhtide Instituudi 1998. aastal ettevõtte majanduse erialal ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 1995. aastal ettevõtluse ja ärijuhtimise erialal
• AS -i Ekspress Grupp aktsiate arv: 36 924

Kaspar Hanni (ametis kuni 19.12.2023)

• Juhatuse liige alates 18.12.2017 volitustega kuni 3 aastat, 10. detsembril 2020 pikendati volitusi järgmiseks kolmeks aastaks, grupi arendusdirektor
• Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni juhatuse liige alates 2017
• Microsofti tarkvaravastavuse juht Balti riikides 2015 – 2016
• Microsofti suur klientide osakonna juht Balti riikides 2011 – 2015
• Lõpetanud Estonian Business School'i ärijuhtimise magistrikraadiga 2002. aastal. Õppinud infotehnoloogiat Tallinna Tehnikaülikoolis
• AS -i Ekspress Grupp aktsiate arv: 18 462

Signe Kukin (ametis kuni 31.12.2024)

• Juhatuse liige alates 01.08.2018, 27. juulil 2021 pikendati volitusi juhatuse liikmena kuni 31.12.2024, grupi finantsdirektor
• 2012 - 2017 AS Merko Ehitus, grupi finantsjuht
• 2001 - 2011 United Utilities International Ltd erinevatel positsioonidel Eestis, Suurbritannias ja Araabia Ühendemiraatides
• 1997 - 2001 Deloitte, audiitor
• Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majanduse eriala 1999. aastal (diplomiõpe)
• 2004 Association of Chartered Certified Accountants – ACCA, kogemustega liige (Fellow Member) - FCCA

• AS -i Ekspress Grupp aktsiate arv: -

• juulil 2021 pikendati Signe Kukini volitusi juhatuse liikmena kuni 31.12.2024. Ühtlasi pikendati Signe Kukini volitused ASi Ekspress Grupp kontserni kuuluva 100% -lise tütarettevõtte ASi Ekspress Meedia nõukogu liikmena kuni 31.01.2026. 27. detsembril 2021 pikendati Mari-Liis Rüütalu volitusi juhatuse liikmena kuni 31.12.2025.

TÜTARETTEVÕTETE NÕUKOGUD JA JUHATUSED

ASi Ekspress Grupp tütarettevõtete nõukogude volitused ja vastutus tulenevad nende põhikirjast ning kontsernisisesestest reeglitest. Põhikirjamuudatamine toimub vastavalt äriseadustikus sätestatule. Nõukogud on üldjuhul moodustatud vastava tütarettevõtte põhiosanikuks oleva ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmetest. Olulisemate tütarettevõtete nõukogude koosolekud toimuvad tavaliselt kord kvartalis, muudel juhtudel lähtutakse kontserni vajadustest, tütarettevõtte põhikirjast ja õigusaktidest. Tütarettevõtete nõukogu liikmetele üldjuhul eraldi tasu ei maksta. Tütarettevõtte juhataja või juhatuse liikme nimetab ametisse tütarettevõtte nõukogu. Alljärgnevalt on toodud ASi Ekspress Grupp 100% lises omanduses olevate olulisemate tütarettevõtete nõukogud ja juhatused seisuga 31. detsember 2021:

ETTEVÕTE*	NÕUKOGU	JUHATUS
Ekspress Meedia AS (15318685)	Hans Luik (esimees), Mari-Liis Rüütasalu, Kaspar Hanni, Signe Kukin	Argo Virkebau (esimees) Urmo Soonvald, Tarvo Ulejev, Erle Laak-Sepp, Piret Põldoja
Delfi UAB (4038076)	Mari-Liis Rüütasalu (esimees), Kaspar Hanni, Signe Kukin	Vytautas Benokraitis
SIA Biļešu Paradīze** (682549)	Mari-Liis Rüütasalu (esimees), Signe Kukin, Konstantins Kuzikovs	Jānis Ķuzulis (esimees), Jānis Daube
Delfi A/S (Läti) (3987817)	Mari-Liis Rüütasalu (esimees), Kaspar Hanni, Signe Kukin	Konstantins Kuzikovs (esimees), Ingus Bērziņš, Anatolijs Golubovs
Ekspress Finants OÜ (18268942)	-	Mari-Liis Rüütasalu (esimees), Kaspar Hanni, Signe Kukin

*Põhitütarettevõtte emaettevõttele kuuluv omakapitali summa seisu ga 31. detsember 2021 on näidatud sulgudes.
**Põhikirja alusel nõukogu puudub, nõukogu rolli täidab SIA Delfi Ticket Services juhatus.

Muudatused kontserni tütarettevõtete juhtimises

1. mail 2021 ASi Ekspress Meedia nõukogu otsustas kutsuda alates 15. augustist 2021 seoses lapsehoolduspuhkusega ajutisele juhatusest tagasi Karin Vene. Samast ajast valitakse juhatuse liikmeks Piret Põldoja tähtajaga 15. veebruar 2023. Piret Põldoja hakkab vastutama ettevõtte äriarenduse valdkonna eest. Alates 15. augustist 2021 tegutseb ASi Ekspress Meedia juhatus järgmises koosseisus: Argo Virkebau (juhatuse esimees), Erle Laak-Sepp, Tarvo Ulejev, Urmo Soonvald ja Piret Põldoja. 27. augustil 2021 pikendas AS Ekspress Grupp oma 100% -lise tütarettevõtte ASi Ekspress Meedia nõukogu liikmete Hans Luige ja Mari-Liis Rüütasalu volitusi kuni 2. septembrini 2026. ASi Ekspress Meedia nõukogu jätkab endises neljaliikmelises koosseisus: Hans Luik (esimees), Mari-Liis Rüütasalu, Signe Kukin ja Kaspar Hanni. 23. novembril 2021 ASi Ekspress Meedia nõukogu otsustas pikendada juhatuse liikme Urmo Soonvaldi volitusi kuni 31. jaanuarini 2025. Ettevõtte juhatus jätkab endises viieliikmelises koosseisus: Argo Virkebau (juhatuse esimees), Erle Laak-Sepp, Urmo Soonvald, Tarvo Ulejev ja Piret Põldoja.

AUDITIKOMITEE

Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, auditorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning nõukogu tegevuse seaduslikkuse osas. Alates 2017. aastast on auditikomitee liige Hans Luik. Alates 19.06.2020 on auditikomitee liige Priit Rohumaa. Auditikomitee liikmetele tasu ei maksta.

ARUANDLUS JA FINANTSAUDIT

Adekvaatse ja õigeaegse informatsiooni saamine on kvaliteetsete juhtimisotsuste aluseks.# O luline on tagada, et aruandlus oleks faktipõhine, aga ka ettev aatav.

Nii on parimate teadmiste põhjal võimalik juhtida riske ning muuta need võimalusteks võrreldes konkurentidega. Ettevõtte aruandluse saab liigitada kaheks:

a) finantsaruandlus ja
b) juhtimisaruan dlus.

Finantsaruandlus koosneb ASi Ekspress Grupp kontserni kuuluvate ettevõtete konsolideeritud majandusnäitajad koondavatest vahearuannetest ning majandusaasta aruannetest, mis on avalikustatud läbi Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi ning on kättesaadavad kõikidele aktsionäridele kui ka potentsiaalsetele investoritele ja ettevõtet analüüsivatele analüütikutele.

Juhtimisaruan dlus on seevastu suunatud ettevõtte siseseks kasutuseks. Kohane on eristada mitmekülgseid tegevusnäitajaid käsitlevat aruandlust, mis keskendub nii ärisegmentide kui erinevate kontserni ettevõtete tulemuslikkusele ning investeeritud kapitali tootlikkusele. Aruandluse täiustamine on pidev protsess, mille käigus vaadatakse kokkulepitud eesmärkide saavutamist mõjutavaid näitajaid. Juhtimisaruan dlus sisaldab muuhulgas eelarveid ja prognoose, mida AS Ekspress Grupp ei avalikusta.

Finantsauditi teostamisel lähtutakse rahvusvahelistest auditeerimis standarditest (International Standards on Auditing). Audiitori valib ja kinnitab aktsionäride üldkoosolek. Audiitor valitakse tavaliselt kolmeks aastaks, seejärel korraldatakse uus hang e. Valikukriteeriumiteks on auditi meeskonna kogemus, audiitorbüroo maine, kuulumine rahvusvahelisse võrgustikku, audiitori sõltumatus ja teenuste hind. Aktsionäride üldkoosolekul kinnitati aastateks 2020 - 2023 kontserni audiitoriks OÜ KPMG Baltics. Läti ettevõtteid auditeerib kohalik audiitorbüroo ja ühisettevõtte AS Ekspress Post auditeerib Ernst & Young Baltic AS. 2021. aasta auditeid (sh kõik ühisettevõtted) tasud on summas 87 tuhat eurot (2020: 74 tuhat eurot).

Kontsernile on oluline finantsauditi teostaja sõltumatus ja huvide konflikti tekkimise vältimine. Leiame, et 2021. aastal on finantsauditi teostamine olnud kooskõlas regulatiivsete normidega, rahvusvaheliste standarditega ja püstitatud ootustega. Töö tulemusi tutvustas KPMG kahes etapis:

a) vaheauditi raames ja
b) lõppauditi osas enne sõltumatu vandeaduiitori aruande väljastamist.

HUVIDE KONFLIKT JA SISETABE KÄSITL EMINE

Siseteabe nõuetekohane käsitlemine on oluline, et kaitsta aktsionäride huve ning tagada aktsiate aus ja õiglane kauplemine. Kõigile aktsionäridele ja potentsiaalsetele uutele aktsionäridele peab olema õigeaegselt, järjepidevalt ja võrdsetel tingimustel kättesaadav oluline informatsioon ASi Ekspress Grupp ja tema tütarettevõtete kohta. ASil Ekspress Grupp ja tema tütarettevõtetega seotud isikutel on oma ametikohast tulenevalt teatud aegadel ja juhtudel vältimatult rohkem teavet kontserni kohta, kui seda on investoritel ja avalikkusel. Sellise info väärkasutuse vältimiseks oleme kontserni ettevõtetes kehtestanud "Siseteabe hoidmise ja avaldamise ning siseteabe alusel tehingute tegemise sise-reeglid" (edaspidi siseteabe reeglid).

Siseteabe reeglid hõlmavad endas aruandluse süsteemi, mille kohaselt töötajad, kes tööülesandeid täites võivad sattuda huvide konflikti, esitavad oma majandushuvid ning kinnitavad enesehindamisega oma sõltumatust. ASi Ekspress Grupi juhatuse ja nõukogu liikmete puhul on tegemist siseteabe infot kasutajatega (nn insideritega), kes on allkirjastanud vastava kinnituse ja on teadlikud ASi Ekspress Grupp siseteabe reeglitest ning on koos oma lähikondsetega registreeritud ettevõtte insiderite nimekirjas. Samuti on insiderite nimekirjas registreeritud emaettevõtte finantsvaldkonna töötajad, kes puutuvad kokku kontserni konsolideeritud majandusnäitajatega ning olulisemate tütarettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmed koos raamatupidamisinfo koostamise ja esitamise eest vastutavate töötajatega.

Seisuga 31.12.2021 on ettevõtte insiderite registris registreeritud 48 püsivat juurdepääsu omavat isikut (31.12. 2020: 58 isikut). Kontsern peab insiderite arvestust vastavalt väärtpaberituruseaduses ja Nasdaq Tallinna reglemendis sätestatud nõuetele ning komisjoni rakendusmäärusesse (EL) 2016/347, 10. märts 2016, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses insiderite nimekirjade täpse vormingu ja ajakohastamisega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 596/2014.

Meile teadaolevalt ei esinenud 2021. majandusaastal ühtegi siseteabe väärkasutamise tunnustega juhtumit ega huvide konflikti ega ole tehtud turuttingimustest erinevaid tehinguid seotud osapooltega.

AS Ekspress Grupp nõukogu ja juhatuse liikmete otsesed osalused teistes ettevõtetes:

| NIMI | SEOTUD ETTEVÕTE # H1

Juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamine

Juhatuse liikmete ja tegevjuhtkonna lahkumishüvitised kuuluvad üldjuhul väljamaksmisele, kui lahkumise on algatanud ettevõte. Kui juhatuse või tegevjuhtkonna liige kutsutakse tagasi olulise põhjuseta, tuleb sõltuvalt töötajast ette teatada kuni 3 kuud ja tasuda täiendavalt kuni 8 kuu palga ulatuses lahkumishüvitist. Juhul kui juhatuse liige või tegevjuht lahkub ametist omaenda initsiatiivil või juhul, kui ta kutsutakse juhatusest tagasi olulise põhjuseta, siis üldjuhul kompensatsiooni ei maksta. Juhatuse liikmetele makstud tasude üldsumma ja lahkumishüvitised ning aktsiaoptsiooniprogramm on avalikustatud lisades 28 ja 31. Muid hüvesid juhatuse liikmetele määratud ei ole.

HÜT punkt 2.3.2

Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga ettevõtte jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused. Nõukogu poolt heakskiidetud tehingud juhatuse liikme, tema lähedase või temaga seotud isiku ja emitendi vahel avaldatakse hea ühingujuhtimise tava aruandes. 2021. aastal kontserni ja juhatuse liikmete vahel olulisi tehinguid ei tehtud.

HÜT punkt 3.2.5

Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi hea ühingujuhtimise tava aruandes, tuues eraldi välja põhja- ja lisatasu (sh lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved).

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

80

1. aastal maksti emitendi ja kontserni tütar-, ühis- ja sidusettevõtete nõukogu liikmetele tasu kokku 12 tuhat eurot. Muid hüvesid nõukogu liikmetele määratud ei ole.

Mitmekesisuse poliitika

AS Ekspress Grupp on seisukohal, et töötajaskonna mitmekesisus rikastab äritegevust. AS Ekspress Grupp pakub võrdseid võimalusi ja võrdseid õigusi kõigile, sõltumata soost, rahvusest, etnilisest päritolust, vanusest, seksuaalsest orientatsioonist, soolisest identiteedist või usutunnistusest. Mitmekesisuse üldpõhimõtted kehtivad juhtorgani liikmete valikul. Kontserni juhatuse ja nõukogu liikmete valimise tulemusena peab nõukogu ja juhatuse liikmete koosseis olema kontserni juhtimiseks piisavalt mitmekesine, mis võimaldab erinevate kogemuste ja teadmiste laialdasemat integreerimist juhtorganite töösse. Kontserni juhatuse ja nõukogu moodustamisel pöörab AS Ekspress Grupp tähelepanu, et selle koosseis oleks lisaks teadmistele ja kogemustele piisavalt laia esinduslik ka lähtuvalt vanusest, soost, geograafilisest päritolust, haridusest ja töökogemusest.

1. aasta konsolideeritud vahearuanded avaldab kontsern alljärgnevalt:

KUUPÄEV	SÜNDMUS
12. jaanuar 2022	2021. aasta IV kvartali digitellimuste tulemused
22. veebruar 2022	2021. aasta 12 kuu ja IV kvartali auditeerimata vahearuanne
01. aprill 2022	Auditeeritud 2021. aasta majandusaasta aruanne
12. aprill 2022	2022. aasta I kvartali digitellimuste tulemused
29. aprill 2022	2022. aasta 3 kuu ja I kvartali auditeerimata vahearuanne
12. juuli 2022	2022. aasta II kvartali digitellimuste tulemused
29. juuli 2022	2022. aasta 6 kuu ja II kvartali auditeerimata vahearuanne
12. oktoober 2022	2022. aasta III kvartali digitellimuste tulemused
31. oktoober 2022	2022. aasta 9 kuu ja III kvartali auditeerimata vahearuanne

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

81

TASUSTAMISARUANNE

Tasustamise põhimõtteid tutvustatakse aktsionäridele 2022. aasta II kvartalis toimuval korralisel aktsionäride üldkoosolekul (konkreetne kuupäev ja kellaaeg täpsustamisel). Tasustamissüsteemis kirjeldatakse Ekspress Grupi nõukogu, komiteede ja juhatuse liikmete tasustamise põhimõtteid ning tasustamisreeglite kinnitamise, hindamise ja elluviimisega seotud otsustusprotsessi. Tasustamise põhimõtted kehtivad neli aastat. Tasustamissüsteemi koostamisel on võetud arvesse Eesti väärtpaberituru seaduses (§ 135 3), Hea Ühingujuhtimise Tavas (punkt 2.2.7) ja aktsionäride õiguste direktiivis (EL 2017/828, artikkel 9b) toodud soovitusi. Tasustamise põhimõtted on suuniseks ja juhtdokumendiks tulevaste tasustamiskokkulepete kinnitamisel.

Peamised finantsnäitajad (jätkuvad + lõpetatud tegevusvaldkonnad)

(tuhandetes EUR)

	2021	2020	Muutus	2019	2018	2017
Müügitulu	65 083	63 243	3%	67 456	60 489	54 070
EBITDA	9 444	7 004	35%	6 772	4 263	6 261
Digitellimuste arv	134 947	83 185	62%	50 049	29 431	21 545
Kontserni palga kulu kokku (bruto)	24 985	23 199	8%	22 834	19 462	17 878
Keskmine kuupalk (bruto) töötaja kohta	2,24	2,00	12%	1,93	1,77	1,67
Keskmine töötajate arv	837	876	-5%	896	839	820

Ekspress Grupi juhatuse liikmete tasu (bruto):

	2021	2020	Muutus	2019	2018	2017
Mari-Liis Rüütalu – juhatuse esimees alates 01.01.2017	225	205	10%	144	144	120
Signe Kukin – finantsdirektor alates 01.08.2018	163	138	19%	98	41	-
Kaspar Hanni – arendusdirektor alates 18.12.2017	131	91	43%	72	72	3

Peamised finantsnäitajad (jätkuvad tegevusvaldkonnad)

(tuhandetes EUR)

	2021	2020	Muutus
Müügitulu	53 516	44 514	20%
EBITDA	8 240	5 924	39%
Digitellimuste arv	134 947	83 185	62%
Kontserni palga kulu kokku (bruto)	22 410	19 169	17%
Keskmine kuupalk (bruto) töötaja kohta	2,33	2,13	10%
Keskmine töötajate arv	719	674	7%

Ekspress Grupi juhatuse liikmete tasu (bruto):

	2021	2020	Muutus
Mari-Liis Rüütalu – juhatuse esimees alates 01.01.2017	225	205	10%
Signe Kukin – finantsdirektor alates 01.08.2018	163	138	19%
Kaspar Hanni – arendusdirektor alates 18.12.2017	131	91	43%

Ülevaade tasustamisest Ekspress Grupis

Jätkame jätkusuutlikku tulu kasvatamisele suunatud strateegia elluviimist, kasutades digipöördega loodud võimalusi. Meie eesmärgiks on kasvatada aktsionäride vara väärtust läbi tulude ja kasumlikkuse kasvu. Ekspress Grupp arendab ja laiendab oma senist äritegevust ning otsib kasvu võimalusi uutes digitaalsetes ärivaldkondades. Kontserni tasustamispõhimõtete eesmärgiks on edendada pikaajalist finantsdutsust, konkurentsivõimet ja luua aktsionäridele väärtust. AS Ekspress Grupp on seadnud eesmärgiks põhjalikud, tasakaalus ja konkurentsivõimelised tasustamispaketid abil värvata ja hoida tööandjaid, kellel on meie äritegevuse jaoks võtmetähtsus. Kogu ettevõttes vaadatakse töötajate töötasud regulaarselt üle, et kindlustada töötasude konkurentsivõime turul ning värvata ja hoida talente.

Nõukogu ja komiteede liikmete tasustamine

Otsustamisprotsess

Nõukogu liikmete tasustamine kinnitab aktsionäride üldkoosolek. Erinevates komiteedes tehtud töö eest tasu ega lisatasu ei maksta. Nõukogu liikmed ei ole äriühinguga töösuhtes.

Tasustamine 2021. aastal

1. juunil 2020 toimunud aktsionäride korralise üldkoosoleku otsuse alusel makstakse nõukogu esimehele Priit Rohumaale tasu na 1 000 eurot kuus (12 000 eurot aastas). Nõukogu ülejäänud liikmetele tasu ei maksta. Revisjonikomisjoni Auditkomitee töös osalemise eest muid tasusid ei maksta.

Juhatuse liikmete tasustamine

Otsustamisprotsess

Juhatuse liikmete tasustamispõhimõtete koostamise eest vastutab nõukogu. Nende põhimõtete eesmärgipärasuse tagamiseks valmistab nõukogu ette ja teeb ettepanekuid tasustamisreeglite muutmiseks. Juhatuse liikmete tasustamise ja juhatuse liikmete teenistuslepingute muud tingimused otsustab nõukogu. Tasustamispõhimõtted esitatakse üldkoosolekule vastuvõtmiseks vähemalt kord iga nelja aasta järel, samuti juhul, kui tasustamissüsteemis tehakse olulisi muudatusi. Huvide konflikti vältimiseks hallatakse tasustamist täpselt määratletud protsesside kaudu, tagades, et mitte ükski inimene ei oleks kaasatud enda tasustamist puudutavasse otsustusprotsessi.

Tasu komponendid

Juhatuse liikmete tasu koosneb järgmistest elementidest: põhipalk, igal aastal väljamakstav lühiajaline motivatsioonipakett, pikaajaline motivatsioonipakett aktsiate ja muude hüvitiste näol.

Tasustamine Ekspress Grupis

• Loob aktsionäridele väärtust läbi tulude ja kasumlikkuse kasvu
• Motiveerib töötajaid ning aitab värvata ja hoida tipptalente
• Edendab strateegia elluviimist ja juhtimist läbi võtmetulemuste
• On vastutustundlikult juhitud, paindlik ja kooskõlas meie pikaajaliste finantseesmärkidega

Tasu komponendid

• Põhipalk: peab olema mõistlik, tasakaalustatud, konkurentsivõimeline ja moodustama põhiosa töötajale makstud kogutasust
• Lühiajaline motivatsioonisüsteem: rahaline, strateegiast lähtuv preemia konkreetsete iga-aastaste eesmärkide saavutamise eest
• Pikaajaline motivatsioonisüsteem: ühtlustab juhatuse liikmete huvid aktsionäride huvidega aktsiaoptsioonide väljastamise kaudu
• Muu: mitterahalised hüvitised kooskõlas üldise turu tavaga, näiteks mobiiltelefon, sülearvuti, ametiauto või autohüvitis jne.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

83

Juhatuse lepingud kehtivad tavaliselt 3-5 aastat. Maksimaalne lahkumishüvitis moodustab 6-9 kuu põhipalgast. Üldjuhul rakendatakse lahkumishüvitise perioodil konkurentsikeelu ja lahkumishüvitise vähendamist reguleerivaid sätteid. Lühiajaline motivatsioonisüsteem koosneb kuni 6 kuu põhipalgast, millele võib lisanduda nõukogu poolt kinnitatud ühekorrane projektipõhine preemia. Tulemusnäitajad ja lühiajalise motivatsioonisüsteemi eesmärgid määrab nõukogu igal aastal. Väljamaksed tehakse alles pärast seda, kui välisaudiitor on kontrollinud ettevõtte finantsaruandeid. Tasud 2021. aasta osas sisaldavad arvestatud, kuid veel välja maksmata tasusid summas 178 tuhat eurot.Pikaajaline motivatsioonisüsteem on juhatuse liikmetele optsiooniprogrammide alusel pakutavad aktsiad. Aktsiaoptsioone väljastatakse iga aasta lõpus, kuid neid saab realiseerida alles 3 aasta möödumisel optsiooni väljastamisest.

Tasustamine 2021. aastal

Ekspress Grupi juhatuse liikmete tasustamine 2021. aastal (tuhandetes eurodes):

Nimi	Positsioon	Põhipalk (FS)	Motivatsioonitasu (SHI)	FS / SHI suhe	Tasud kokku
Mari-Liis Rüütsalu	CEO	144	81	64/36	225
Signe Kukin	CFO	105	59	64/36	163
Kaspar Hanni	CDO	92	38	71/29	131
Kokku		341	178	66/34	519

Teistest kontserni ettevõtetest juhatuse liikmetele tasusid ei makstud. 2021. aasta eest makstakse lühiajalise motivatsioonisüsteemi raames preemiat nõukogu poolt 2021. aasta alguses seatud aasta eesmärkide saavutamise eest. Väljamaksed teostatakse 2022. aastal. Nende eesmärkide võtmekomponentideks olid EBITDA, puhaskasum, digi tule osakaal ning olemasoleva äritegevuse ja võimalik uute äritegevuse omandamisega seotud strateegiline tegevus.

Kontserni juhatuse aktsiaoptsiooniprogrammi aktsiate arvu muutus 2021. aastal on alljärgnev:

Nimi	Välja teenimata optsioonid 31. detsember 2020	Uued väljastatud optsioonid 2021	Välja teenitud optsioonid 2021	Välja teenimata optsioonid 31. detsember 2021
Mari-Liis Rüütsalu	0	80 000	- 26 667	53 333
Signe Kukin	0	54 667	- 18 222	36 445
Kaspar Hanni	0	40 000	- 13 333	26 667
Kokku	0	174 667	- 58 222	116 445

Nimi	Välja teenitud optsioonid 31. detsember 2020	Realiseeritud optsioonid 2021	Välja teenitud optsioonid 2021	Välja teenitud optsioonid 31. detsember 2021
Mari-Liis Rüütsalu	36 924	-	36 924	26 667
Signe Kukin	38 140	0	18 222	56 362
Kaspar Hanni	18 462	-	18 462	13 333
Kokku	93 526	-	55 386	96 362

Nõukogu leiab, et tasustamine aktsiaoptsioonilepingute kaudu soodustab väärtuse loomist kontsernis ning et nende lepingute mõju ettevõttele ja aktsionäridele on positiivne.

1. aasta juulis kinnitas aktsionäride üldkoosolek võtmetöötajatele suunatud aktsiaoptsiooniprogrammi. Antud aktsiaoptsiooniprogrammi õigustatud isikul on õigus väljastatud optsioone realiseerida pärast kolme aastase perioodi möödumist alates talle optsiooni välja andmisest. Aktsiaoptsioonide alusel saadavad aktsiad antakse juhtöötajatele üle tasuta.

Signe Kukinile väljastatud optsioonid on realiseeritavad 2022. aastal. 2020. aasta septembris kinnitas aktsionäride üldkoosolek uue aktsiaoptsiooniprogrammi perioodiks 2021-2023, mis on suunatud AS-i Ekspress Grupp tegevjuhtkonnale. Iga optsioon annab õiguse omandada ühe ettevõtte aktsia ostuhinnaga, mis on optsiooni väljastamise hetkel kehtiv aktsiate nimiväärtus. Mari-Liis Rüütsalule, Signe Kukinile ja Kaspar Hännile väljastatud optsioonid on realiseeritavad 2024. aastal.

AS Ekspress Grupp
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
84

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Konsolideeritud bilanss ............................................................................................................ 85
Konsolideeritud koondkasumiaruanne ........................................................................................... 86
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne ............................................................................... 87
Konsolideeritud rahavoogude aruanne .......................................................................................... 88

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................... 89
Lisa 1. Üldine informatsioon .................................................................................................. 89
Lisa 2. Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ........................................ 90
Lisa 3. Olulised juhtkonna otsused ja hinnangud ......................................................................... 107
Lisa 4. Finantsriskide juhtimine ............................................................................................ 109
Lisa 5. Raha ja pangakontod ................................................................................................ 114
Lisa 6. Nõuded ja ettemaksed .............................................................................................. 114
Lisa 7. Nõuded ostjate vastu ................................................................................................ 114
Lisa 8. Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks .................................................................. 115
Lisa 9. Muud lühiajalised nõuded ........................................................................................... 115
Lisa 10. Varud ................................................................................................................. 116
Lisa 11. Äriühendused ........................................................................................................ 116
Lisa 12. Muud nõuded ja investeeringud ................................................................................... 116
Lisa 13. Ühisettevõtted ...................................................................................................... 117
Lisa 14. Sidusettevõtted ..................................................................................................... 119
Lisa 15. Materiaalne põhivara ............................................................................................... 120
Lisa 16. Immateriaalne põhivara ........................................................................................... 121
Lisa 17.Võlad ja ettemaksed ............................................................................................... 124
Lisa 18. Pangalaenud ja laenukohustused ................................................................................. 124
Lisa 19. Rendilepingud ....................................................................................................... 126
Lisa 20. Segmendiaruanne ................................................................................................... 127
Lisa 21. Lõpetatud tegevusvaldkond ....................................................................................... 129
Lisa 22. Müügitulu ............................................................................................................ 130
Lisa 23. Müüdud toodangu kulu ............................................................................................. 131
Lisa 24. Turunduskulud ....................................................................................................... 131
Lisa 25. Üldhalduskulud ...................................................................................................... 131
Lisa 26. Kulud liikide järgi ................................................................................................... 132
Lisa 27. Muud äritulud ....................................................................................................... 132
Lisa 28. Aktsiaoptsiooniskeemid ............................................................................................ 133
Lisa 29. Omakapital .......................................................................................................... 133
Lisa 30. Tingimuslikud varad ja kohustused ............................................................................... 134
Lisa 31. Tehingud seotud osapooltega ..................................................................................... 135
Lisa 32. Bilansipäevajärgsed sündmused .................................................................................. 137
Lisa 33. Finantsinformatsioon emaettevõtte kohta ...................................................................... 138

AS Ekspress Grupp
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
85

Konsolideeritud bilanss (tuhandetes EUR)

	31.12.2021	31.12.2020	Lisad
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	10 962	6 269	5
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	9 323	9 450	6, 7
Ettevõtte tulumaksu nõuded	2	-	8
Varud	266	2 756	10
Käibevara kokku	20 553	18 482
Põhivara
Muud nõuded ja investeeringud	1 671	982	12
Edasilükkunud tulumaksu vara	42	30	8
Investeeringud ühisettevõtetesse	1 011	1 661	13
Investeeringud sidusettevõtetesse	2 210	2 253	14
Materiaalne põhivara	7 964	14 134	15
Immateriaalne põhivara	60 807	56 635	16
Põhivara kokku	73 705	75 695
VARAD KOKKU	94 258	94 177
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Võlgmaksu kohustused	3 201	3 613	18
Võlad ja ettemaksed	17 664	15 251	17
Ettevõtte tulumaksu kohustused	82	81	8
Lühiajalised kohustused kokku	20 947	18 945
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohtustused	19 018	18 589	18
Muud pikaajalised kohustused	601	2 024
Pikaajalised kohustused kokku	19 619	20 613
KOHUSTUSED KOKKU	40 566	39 558
OMAKAPITAL
Vähemuisosa lus	140	126
Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital ja reservid:
Aktsiakapital	18 478	18 478	29
Ülekurs	14 277	14 277
Omaaktsiad	(384)	(209)
Reservid	1 920	1 758	29
Jaotamata kasum	19 261	20 189
Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital ja reservid kokku	53 552	54 493
OMAKAPITAL KOKKU	53 692	54 619
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	94 258	94 177

Aruande lisad lehekülgedel 89-140 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

86 Konsolideeritud kasumiaruanne (tuhandetes EUR)

	2021	2020*	Lisad
Jätkuvad tegevusvaldkonnad
Müügitulu	53 516	44 514	22
Müüdud toodangu kulu	(39 674)	(34 013)
Brutokasum	13 842	10 501
Muud äritulud	929	1 691	27
Turunduskulud	(2 359)	(1 905)	24
Üldhalduskulud	(7 435)	(6 930)	25
Muud ärikulud	(113)	(286)
Ärikasum / (kahjum)	4 864	3 071
Intressitulud	35	28
Intressikulud	(709)	(860)
Muud finantstulud/(kulud)	339	634
Kokku finantstulud/(kulud)	(335)	(198)
Kasum/(kahjum) ühisettevõtete aktsiatel ja osadel	(281)	102	13
Kasum/(kahjum) sidusettevõtete aktsiatel ja osadel	161	(129)	14
Kasum /(kahjum) enne tulumaksu	4 409	2 846
Tulumaks	(276)	(280)	8
Aruandeperioodi kasum /(kahjum) jätkuvatest tegevusvaldkondadest	4 133	2 566
Aruandeperioodi kasum /(kahjum) lõpetatud tegevusvaldkonnast	(1 876)	(30)	21
Aruandeperioodi kasum /(kahjum)	2 257	2 536
Aruandeperioodi kasum /(kahjum), mis on omistatav Emaettevõtte aktsionäridele	2 243	2 510
Vähemusosalusele	14	26
Koondkasum /(kahjum) kokku	2 257	2 536
Aruandeperioodi koondkasum /(kahjum), mis on omistatav Emaettevõtte aktsionäridele	2 243	2 510
Vähemusosalusele	14	26
Puhas kasum ( - kahjum) aktsia kohta jätkuvatest tegevusvaldkondadest (eurodes)
Tavakasum /( - kahjum) aktsia kohta	0,14	0,09	29
Lahustunud kasum /(kahjum) aktsia kohta	0,13	0,08	29
Puhas kasum ( - kahjum) aktsia kohta (eurodes)
Tavakasum /( - kahjum) aktsia kohta	0,07	0,08	29
Lahustunud kasum /(kahjum) aktsia kohta	0,07	0,08	29

*2020. aasta andmed on korrigeeritud ja kajastavad rida-realt konsolideerituna ainult jätkuva tegevuse tulemust (vt lisa 21). Aruande lisad lehekülgedel 89 - 140 on konsolideeritud vahearuande lahutamatu osa.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

87 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

(tuhandetes EUR)

	Emaettevõtte omanikele omistatav osa	Vähemsusosalus	Omakapital kokku
	Aktsiakapital	Ülekurs s	Oma-aktsiad	Reserv id	Jaotamata kasum	Kokku
Saldo 31.12. 2019	17 878	14 277	(22)	1 688	17 701	51 522	100	51 622
Kohustusliku reservkapitali suurendamine	0	0	0	70	(70)	0	0	0
Emiteeritud aktsiakapital	600	0	0	0	0	600	0	600
Omaaktsiate ostmine	0	0	(600)	0	0	(600)	0	(600)
Aktsiaoptsioonid	0	0	413	0	39	452	0	452
Tehingud omanikega kokku	600	0	(187)	70	(31)	452	0	452
Muud muutused	0	0	0	0	9	9	0	9
Aruandeperioodi puhaskasum /(kahjum)	0	0	0	0	2 510	2 510	26	2 536
Aruandeperioodi koondkasum /(kahjum) kokku	0	0	0	0	2 510	2 510	26	2 536
Saldo 31.12.2020	18 478	14 277	(209)	1 758	20 189	54 493	126	54 619
Kohustusliku reservkapitali suurendamine	0	0	0	126	(126)	0	0	0
Omaaktsiate ostmine	0	0	(446)	0	0	(446)	0	(446)
Aktsiaoptsioonid	0	0	271	36	(17)	290	0	290
Makstud dividendid	0	0	0	0	(3 028)	(3 028)	0	(3 028)
Tehingud omanikega kokku	0	0	(175)	162	(3 171)	(3 184)	0	(3 184)
Aruandeperioodi puhaskasum /(kahjum)	0	0	0	0	2 243	2 243	14	2 257
Aruandeperioodi koondkasum /(kahjum) kokku	0	0	0	0	2 243	2 243	14	2 257
Saldo 31.12. 2021	18 478	14 277	(384)	1 920	19 261	53 552	140	53 692

Lisainformatsioon omakapitali muutuste kohta on toodud Lisas 29. Aruande lisad lehekülgedel 89 - 140 on konsolideeritud vahearuande lahutamatu osa.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

88 Konsolideeritud rahavoogude aruanne

(tuhandetes EUR)

	2021	2020	Lisad
Rahavood äritegevusest
Aruandeperioodi ärikasum	3 060	3 078	20
Korrigeerimised:Põhivarakulum	4 162	3 968	15,16
(Kasum)/ - kahjum põhivar a müügist, mahakandmisest ja väärtuse langusest	(10)	986
Aktsiaoptsiooni väärtuse muutus	36	0	28
Kahjum lõpetatud tegevusvaldkonna müügist	2 077	0	21
Äritegevuse rahavood:
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus	(1 599)	3 274
Varude muutus	(33)	375
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus	1 464	(1 201)
Rahavood põhitegevusest	9 157	10 480
Makstud ettevõtte tulumaks	(281)	(263)
Makstud intressid	(803)	(903)
Rahavood äritegevusest kokku	8 073	9 314
Rahavood investeerimistegevusest
Tütar ettevõtete ost (miinus omandatud raha)	(2 968)	(341)
Sidusettevõtete ost (miinus omandatud raha)	0	(1)
Laekumised muudest investeeringutest	51	16
Sissemaksed/laekumised kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringutesse / -st	(357)	(83)
Lõpetatud tegevusvaldkonna müügist laekunud raha (miinus raha saldo)	6 326	0	21
Saadud intressid	3	2
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine	(2 786)	(2 561)
Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük	3 308	0
Antud laenud	(212)	(331)
Antud laenude tagasimaksed	156	0
Saadud dividendid	828	150
Rahavood investeerimistegevusest kokku	1 044	(2 841)
Rahavood finantseerimistegevusest
Makstud dividendid	(3 028)	0
Rendi kohustuse põhiosa tagasimaksed	(1 814)	(949)	19
Arvelduskrediidi kasutuse muutus	0	(1 018)	18
Saadud laenud	2 649	0
Laenude tagasimaksed	(1 785)	(1 884)	18
Laekunud aktsiate emiteerimisest	0	600	29
Tasutud omaaktsiate tagasiostmisel	(446)	(600)	29
Rahavood finantseerimistegevusest kokku	(4 424)	(3 851)
RAHA JA RAHA EK VIVALENTIDE MUUTUS	4 693	2 622
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	6 269	3 647	5
Raha ja raha ekvivale ndid perioodi lõpus	10 962	6 269	5

Aruande lisad lehekülgedel 89 - 140 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

89 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTA ARUANDE LISAD

Lisa 1. Üldine informatsioon

ASi Ekspress Grupp ja tema tütarettevõtete peamisteks tegevusaladeks on meediategevus, sealhulgas online-meedia, ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastamine, kojukanne ja muud meediaga seotud tegevused. AS Ekspress Grupp (registreerimisnumber 10004677; aadress: Parda 6, 10151 Tallinn) on Eesti Vabariigis registreeritud valdusettevõte. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kinnitatakse juhatuse koostatud ja nõukogu heakskiidetud majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka konsolideeritud raamatupidamise aastaannet, aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja esitatud majandusaasta aruannet mitte kinnitada ning nõuda uue aruande koostamist. Juhatus kiitis heaks ja allkirjastas majandusaasta aruande 25. märtsil 2022. ASi Ekspress Grupp (edaspidi kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aruanne kajastab allpool toodud ettevõtete majandustulemusi.

Ettevõtte nimi	Staatus	Osalus 31.12.2021	Osalus 31.12.2020	Põhit egevus	Asukoht	Tegevus segment
Ekspress Grupp AS	Emaettevõte			Kontserniettevõtete haldamine ja tugiteenused	Eesti	kesksed tegevused
Ekspress Finants OÜ	Tütarettevõte	100%	100%	Finantseerimis- ja raamatupid amiste enused	Eesti
Ekspress Meedia AS	Tütarettevõte	100%	100%	Online-meedia, päeva- ja nädalalehtede kirjastamine ja ajakirjade kirjastamine	Eesti	meedia (online- ja trükimeedia)
Delfi AS	Tütarettevõte	100%	100%	Online-meedia	Läti
D Screens SIA	Tütarettevõte	100%	100%	Välireklaami müük	Läti
Delfi Ticket Service SIA	Tütarettevõte	100%	100%	Holding ettevõte	Läti
Biļešu Paradīze SIA	Tütarettevõte	100%	100%	Elektroonilise piletimüügi platvormi ja piletimüügikohtade haldamine	Läti
Altero SIA	Sidusettevõte	25,48%	25,48%	Finantstoodete võrdlus- ja vahendusportaal	Läti
Delfi UAB	Tütarettevõte	100%	100%	Online-meedia	Leedu
Sport Media UAB	Tütarettevõte	51%	51%	Hetkel ei tegutse	Leedu
Hea Lugu OÜ	Tütarettevõte	83%	83%	Raamatute kirjastamine	Eesti
Eesti Audioraamatute Keskus OÜ	Sidusettevõte	33,33%	33,33%	Audioraamatute tootmine ja müük	Eesti
Digital Matter UAB	Tütarettevõte	100%	100%	Internetireklaami lahendused ja -võrgustik (endise nimega Adnet media UAB)	Leedu
Digital Matter SIA	Tütarettevõte	100%	100%	Internetireklaami lahendused ja -võrgustik (endise nimega Adnet media SIA)	Läti
Videotinklas UAB	Tütarettevõte	100%	100%	Sisuloome produktsioonistuudio	Leedu
Geenius Meedia OÜ	Tütarettevõte	100%	-	Online-meedia ja ajakirjade kirjastamine (soetatud detsember 2021)	Eesti
Linna Ekraanid OÜ	Tütarettevõte	100%	100%	Digitaalse välireklaami müük	Eesti
Babahh Media OÜ	Tütarettevõte	100%	49%	Videotootmise müük, meedia- ja taristulahendused (100% osalus alates juuli 2021)	Eesti
Õhtuleht Kirjastus AS	Ühisettevõte	50%	50%	Ajalehtede kirjastamine ja ajakirjade kirjastamine	Eesti
Ekspress Post AS	Ühisettevõte	50%	50%	Perioodika kojukanne	Eesti
Kinnisvarakeskkond OÜ	Sidusettevõte	49%	49%	Kinnisvara portfölide arendamine	Eesti
Printall AS	Tütarettevõte	-	100%	Trükiteenuste osutamine (müüdud september 2021)	Eesti	trüki teenused (lõpetatud tegevusvaldkond)

Lisa 2. Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

Alljärgnevalt on toodud peamised arvestuspõhimõtted, mida on kasutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Toodud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt rakendatud kõikide aruandes toodud perioodidele, välja arvatud juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti.

Arvestuse alused

ASi Ekspress Grupp konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Komisjoni poolt (IFRS – International Financial Reporting Standards). Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt neile rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (IFRS) ja tõlgendustele (IFRIC), mis on avaldatud ja kehtivad või on avaldatud ja ennetähtaegselt rakendatavad aruannete koostamisel.# Raamatupidamise aastaaruanne

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumusest, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb anda juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid ning kontserni raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema juhtkonnapoolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuste osatähtsus ja keerukus on olulisema mõjuga või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad olulisel määral eeldustest ja hinnangutest, on kirjeldatud Lisas 3. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes, mis on kontserni arvestusvaluuta. Kui ei ole märgitud teisiti, on kõik summad ümardatud lähima tuhandeni.

Võrreldavus

Finantsaruanded on koostatud lähtudes järjepidevuse ja võrreldavuse printsiibist, metoodikamuutuste sisu ja nende mõju on selgitatud vastavates lisades.

Muudatused peamiste finantsaruannete esitusviisis

1. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes käsitletakse trükiteenuste segmenti lõpetatud tegevusvaldkonnana ja antud segmendi tulud ja kulud kajastatakse konsolideeritud koondkasumiaruandes eraldi real „Kasum / - kahjum lõpetatud tegevusvaldkonnast“. 2020. aasta võrreldavad andmed on samuti konsolideeritud koondkasumiaruandes korrigeeritud. Konsolideeritud bilansis ja rahavoogudes vastavalt IFRS-i nõuetele korrigeerimisi tehtud ei ole. Trükiteenuste segmendiga seotud varad on bilansis seisuga 31.12.2020 endiselt eraldi realt konsolideeritud, kuna Printall AS ei vastanud seisuga 31.12.2020 müügiootel varaks klassifitseerimise kriteeriumitele. Tehingu mõju konsolideeritud finantsaruannetele on avalikustatud lisas 21.

Muudatused arvestuspõhimõtetes

IFRS 16 muudatused „COVID-19 tingitud rendisoodustused”

Kohaldatakse perioodidele, mis algavad 1. aprillil 2021 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatused annavad rentnikele (mitte rendileandjatele) vabaduse vabatahtliku erandi vormis hinnata, kas COVID-19 tingitud rendisoodustust käsitleda rendilepingu muudatusena või mitte. Rentnik võib kajastada rendisoodustust selliselt, nagu tegemist ei olekski rendilepingu muudatusega. Paljudel juhtudel toob see kaasa rendisoodustuse kajastamise muutuva rendimaksena. Praktiline abinõu kehtib ainult rendisoodustustele, mis tekkisid COVID-19 pandeemia otsese tagajärjena juhul, kui kõik järgnevate tingimustest on täidetud:

• rendimaksest tulenevana on muudetud rendi kogutasu olulises osas sama või väiksem tasu, mis kehtis vahetult enne muudatust;
• rendimaksete vähendus mõjutab ainult makseid esialgse maksetähtajaga kuni 30. juuni 2021;
• muid olulisi muudatusi rendilepingu tingimustes ei tehta.

Kui rentnik otsustab rendilepingutele praktilist abinõu rakendada, siis peab ta seda rakendama järjepidevalt sarnaste omadustega ja sarnastes tingimustes rendilepingutele. Muudatust tuleb rakendada tagasiulatuvalt vastavalt standardile IAS 8, kuid rendilevõtjatelt ei nõuta eelmiste perioodide korrigeerimist ega IAS 8 paragrahvis 28(f) sätestatud avalikustamist. Muudatuse rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele.

Standardite IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatused – intressimäärade võrdlusaltuste (IBOR-i te) reform (teine etapp)

Kohaldatakse perioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2021 või hiljem. Muudatused käsitlevad küsimusi, mis võivad intressimäärade võrdlusaluste reformi tagajärjel mõjutada finantsaruandlust, sealhulgas intressimäära võrdlusaltuselt alternatiivsele võrdlusalusele üleminekust tulenevate lepinguliste rahavoogude või riskimaandamise suhete muutuse mõjusid. Muudatused võimaldavad praktilise abinõuna vabastust IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 teatud nõuetest, mis on seotud järgnevaga:

• muudatused finantsvarade, finantskohustiste ja rendikohustiste lepinguliste rahavoogude määramise aluses ja
• riskimaandamise arvestus.

Rahavoogude määramise aluse muutus: Muudatused nõuavad kontsernilt finantsvara või finantskohustise sisemise intressimäära ajakohastamist, kui finantsvara või finantskohustise lepinguliste rahavoogude määramise alus muutub intressimäärade võrdlusaluste reformi tõttu.

Riskimaandamise arvestus: Muudatustega nähakse ette erandid riskimaandamise arvestuse nõuetest järgmistes valdkondades:

• Lubatakse riskimaandamissuhhete määratlemist muuta, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi. See muudatus ei too kaasa riskimaandamisarvestuse lõpetamist ega uue riskimaandamissuhhte määratlemist.
• Kui rahavoogude riskimaandamise arvestuse riskimaandamise objekti muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, loetakse rahavoogude riskimaandamise reservi kogunenud summa aluseks alternatiivne võrdlusalus, mille alusel on maandatud tulevased rahavood kindlaks määratud.
• Kui riskimaandamiseobjektina on määratletud mitmest objektist koosnev rühm ning mõned rühmas olevad objektid muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, jaotatakse maandatavad objektid maandatavate võrdlusmäärade alusel alarühmadesse.
• Kui ettevõte eeldab piisava kindlustundega, et alternatiivne võrdlusalus on 24 kuu jooksul eraldi tuvastatav, võib ta määratleda selle intressimäära lepinguväliselt määratletud riskikomponendina, kui seda ei saa määramise kuupäeval eraldi tuvastada.

Muudatuse rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele.

Standardid, tõlgendused ja muudatused, mis on avaldatud, kuid veel ei kehti

Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused ei kehti veel 31. detsembril 2021 lõppenud aruandeperioodi suhtes ja neid ei ole konsolideeritud finantsaruannete koostamisel rakendatud. Kontsern kavatseb antud muudatused rakendada hetkel, mil need jõustuvad.

COVID-19ga seotud rendihinna alandamine pärast 30. juunit 2021 (standardi IFRS 16 muudatus)

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. aprillil 2021 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. 2020. aasta mais anti välja muudatus „COVID-19ga seotud rendihinna alandamine“ (2020. aasta muudatus), millega muudeti standardit IFRS 16 „Rendarvestus“. 2020. aasta muudatusega võeti kasutusele vabatahtlik praktiline abinõu, mis lihtsustab rentniku jaoks otseselt COVID-19st tingitud rendihinna alandamise kajastamist. Praktilise abinõu kohaselt ei ole rentnikul kohustust hinnata, kas kriteeriumidele vastava rendihinna alandamise puhul on tegemist rendilepinguga, vaid selle asemel saab seda kajastada vastavalt muudele kohaldatavatele juhistele. 2020. aasta muudatusega kasutusele võetud praktilist abinõu kohaldatakse ainult rendihinna alandamisele, mis mõjutab üksnes makseid, mille algne tähtaeg oli 30. juunil 2021 või varem. 2021. aasta muudatusega pikendatakse IFRS 16 kohast COVID-19ga seotud rendihinna alandamise kajastamise praktilist abinõu ühe aasta võrra – st rentnikel on lubatud kohaldada seda rendihinna alandamisele, mis mõjutab üksnes makseid, mille algne tähtaeg on 30. juunil 2022 või varem. Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsolideeritud finantsaruannetele.

Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole neid muudatusi veel heaks kiitnud. Muudatustega selgitatakse, et kohustiste liigitamisel lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud alates aruande kuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Klassifitseerimist ei mõjuta juhtkonna kavatsused ja ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukorda, mida peetakse kohustise tasumiseks. Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsolideeritud finantsaruannetele.

Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ ja IFRSi rakendusjuhendi nr 2 „Olulisuse üle otsustamine“ muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole neid muudatusi veel heaks kiitnud. Standardi IAS 1 muudatuste eesmärk on aidata ettevõtetel avalikustada arvestuspõhimõtete kohta kasulikumat teavet,

• nõudes ettevõtetelt vaid oluliste arvestuspõhimõtete avalikustamist;
• selgitades, et ebaoluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted on samuti ebaolulised ega vaja seetõttu avalikustamist, ja
• selgitades, et ka mitte kõik oluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted ei ole ettevõtte raamatupidamise aruande seisukohalt olulised.

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu muutis ka IFRSi rakendusjuhendit nr 2, lisades juhise ja kaks lisanäidet olulisuse mõiste rakendamise kohta arvestuspõhimõtete avalikustamisel.Muudatused kooskõlas mõiste „olulisus“ täpsustatud määratlusega: „Teave arvestuspõhimõtete kohta on oluline, kui seda koos ettevõtte raamatupidamise aruandes sisalduva muu teabega käsitledes võib mõistlikult eeldada, et see mõjutab otsuseid, mida üldotstarbelise raamatupidamise aruande põhikasu tajad selle raamatupidamise aruande alusel teevad“. Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsolideeritud finantsaruannetele.

Standardi IAS 8 „Arvestuspõhimõtted, arvestushinnangute muutused ja vead“ muudatused - kohaldatakse aruande perioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole neid muudatusi veel heaks kiitnud. Muudatustega võetakse kasutusele mõiste „arvestushinnangud“ uus määratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille mõõtmisega kaasneb määramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestuspõhimõtete ja arvestushinnangute vahelist seost: täpsustatakse, et ettevõte annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestuspõhimõttega kehtestatud eesmärki. Muudatused ei avalda eeldatavasti kontsernile olulist mõju, kuna nendega antakse juhiseid selle kohta, kas muutusi tuleb käsutada hinnangute muutustena, arvestuspõhimõtete muutustena või vigadena.

Standardi IAS 12 „Tulumaks“ muudatused - kohaldatakse aruande perioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole neid muudatusi veel heaks kiitnud. Muudatused selgitavad sellest tehingutest tulenevaid edasilükkunud tulumaksu arvutam ist, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustist ning mõlem a suhetes rakendatakse ühesugust maksustamist. Muudatustega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusal a nii, et kõnealune erand ei kehti tehingutele, millest tekivad võrdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seetõttu peavad ettevõtted kajastama edasilükkunud tulumaksu vara sid ja - kohustisi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad rendilepingu ja kasutuselt kõrvaldamise eraldise esmasel kajastamisel. Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsolideeritud finantsaruannetele.

Standardi IFRS 3 „Äriühendused“ muudatused - kohaldatakse aruandep erioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatusega ajakohastatakse IFRS 3 viide 2018. aasta finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistiku le 1989. aasta raamistik u asemel. Samal ajal lisatakse muudatustega IFRS 3 uus lõik, milles on selgitatud, et tingimuslikke varasid ei saa omandamise kuupäeval kajastada. Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsolideeritud finantsaruannetele.

Standardi IAS 16 „Materiaalsed põhivarad“ muudatused - kohaldatakse aruandep erioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuv alt. Lubatud on varasem rakendamine. IAS 16 muudatusega nõutakse, et materiaalse põhivara objektide vajalikku asukohta ja tööseisundisse viimise jooksul toodetud esemete müügist saadud tulu tuleb kajastada kasumiaruandes koos nende esemetega seotud kuludega ning nende kulude suurust tuleb mõõta vastavalt IAS 2 mõõmisnõuetele. Muudatusi tuleb rakendada tagasiulatuvalt, kuid ainult nende materiaalse põhivara objektide suhtes, mis viiakse vajalikku asukohta ja tööseisundisse kõige varasema perioodi alguses, mis on esitatud aruandes, mille koostamisel ettevõte muudatusi esmakordselt rakendab, või pärast seda. Muudatuse esialgse rakendamise kumulatiivset mõju kajastatakse jaotamata kasumis (või vajaduse korral mõnel muul asjakohasel omakapitali kirjel) algsaldo korrigeerimisena kõnealuse varaseima esitatud perioodi alguses (kui see on vajalik). Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni konsolideer itud finantsaruannetele olulist mõju.

Standardi IAS 37 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“ muudatused - kohaldatakse aruande perioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks nõutakse muudatusega ettevõttelt kõigi otseselt lepingu täitmiseks teetavate kulude arvesse võtmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu täitmise kulud hõlmavad nii konkreetse lepingu täitmiseks tehtavaid vältimatuid kulutusi kui ka osa muudest kuludest, mis on otse seotud lepingute täitmisega. Ettevõte rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel täitnud kõiki oma kohustusi selle aruande perioodi alguses, mil ta muudatusi esmest korda rakendab (esmase rakendamise kuupäeval). Ettevõte ei korrigeeri võrreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettevõte muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset mõju jaotamata kasumi või vastavalt vajadusele mõne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuupäeval. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni konsolideeritud finantsaruannetele olulist mõju, sest kontsern võtab lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramisel arvesse nii vältimatuid kulutusi kui ka muid otse lepingute täitmisega seotud kulusid.

Iga-aastased IFRS-i edasiarendused 2018 – 2020 - kohaldatakse aruandep erioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. IFRS-i edasiarendused (2018 – 2020) sisaldavad standardites tehtud kahte muudatust:
* IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ muudatustega selgitatakse, et hinnates, kas võlainstrumentide vahetamine olemasoleva võlgniku ja laenuandja vahel toimub oluliselt erinevatel tingimustel, sisaldavad koos rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtusega kaasnevad tasud ainult uute tingimuste sõlmimiseks laenuvõtja ja laenuandja vahel makstud või saadud tasusid (sisaldades ka laenuvõtja või laenuandja poolt teise osapoole nimel makstud või saadud tasusid).
* IFRS 16 „Rendilepingud“ muudatustega eemaldatakse illustreeriv näide number 13, mis tekitab praktikas nii rentniku kui ka rendileandja jaoks segadust seoses renditud vara parenduste kajastamisega. Muudatuse eesmärk on eemaldada segadust tekitav illustreeriv näide.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni konsolideeritud finantsaruannetele olulist mõju.

Muud muudatused
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontserni raamatupidamise aastaaruandele.

Konsolideerimise põhimõtted
Tütarettevõtted
Tütarettevõtteks loetakse ettevõte, mille üle emaettevõte omab kontrolli. Tütarettevõte loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui emaettevõte kontrollib tütarettevõtet, omab juurdepääsu või õigusi muutuv a le kasumlikkusele oma tehingutest tütarettevõttega ja suudab kasutada oma võimu kasumlikkuse mõjutamiseks. Kui asjaolud näitavad, et üks või mitu kolmest eespool loetletud kontrollielemendist on muutunud, siis hindab emaettevõte uuesti, kas ta kontrollib tütarettevõtet või mitte. Kui emaettevõttele ei ole tütarettevõttes hääleõiguse enamust, kontrollib ta tütarettevõtet ka siis, kui tema hääleõigus on piisav, et anda talle praktiliselt suutlikkust juhtida ühel pool tütarettevõtte asjaomast tegevust. Hindamaks, kas emaettevõtte hääleõigus tütarettevõttes on piisav kontrolli omamiseks, võtab emaettevõte arvesse kõiki asjaomaseid fakte ja asjaolusid, sealhulgas emaettevõttele kuuluvat hääleõigust võrreldes teistele hääleõiguslikele omanikele kuuluvate osaluste ja jaotusega, emaettevõttele, teistele hääleõiguslikele omanikele või kolmandatele osapooltele potentsiaalselt kuuluvat hääleõigust, teistest lepingulistest kokkulepetest tulenevad õigused ja kõik täiendavad faktid ja asjaolud, mis näitavad, et emaettevõte suudab või ei suuda juhtida antud hetkel otsuste langetamist, sealhulgas mõju tada hääletamise tulemusi aktsionäride koosolekutel.

Kui emaettevõte omandas või loovutas perioodi jooksul ettevõtte üle kontrolli, on vastav tütarettevõte konsolideeritud alates selles kontrolli omandamise kuupäevast kuni kontrolli lõppemise kuupäevani. Kasum või kahjum ning muu koondkasumi kõik komponendid omistatakse emaettevõtte omanikele ja mitte-kontrolli tavatele osalustele. Tütarettevõtte koondkasum omistatakse emaettevõtte omanikele ja mitte-kontrolli tavatele osalustele isegi juhul, kui selle tulemusel tekib mitte-kontrollitaval osalusel puudujäägiga saldo. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostu meetodil. Äriühenduses üleantud tasu kajastatakse õiglases väärtuses, mis on kontsernile üleantud varade omandamise kuupäeval kehtiv õiglane väärtus, kontserni omandatud ettevõtte eelmiste omanike es tekkinud kohustused ja kontserni poolt tütarettevõtte kontrolli omandamise eest väljastatud osaluse omakapitali summa. Omandamise ga seotud kulud kajastatakse üldjuhul kasumiaruandes omandamise hetkel.Firmaväärtus on positiivne vahe makstud tasu, omandatavas ettevõttes mittekontrollitava osaluse väärtuse ning omandajale ettevõttes varasemalt kuulunud osaluse omakapitali õiglase väärtuse summa ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel. Juhul, kui soetusmaksumus on väiksem omandatud netovara õiglasest väärtusest, kajastatakse tekkinud vahe kohe kasumiaruannetes soodustusostuna. Etappidena toimuv äriühenduse puhul hindab kontsern talle eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud omakapitali osaluse omandamise kuupäeva bilansilise maksumuse ümber selle omandamise kuupäeva õiglasesse väärtusesse; ümberhindamise tulemusena tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes. Kontserni osaluse muutusi tütarettevõtetes, mis ei too kaasa kontrolli kaotamist, kajastatakse omakapitali muutustena. Ühise kontrolli all olevatest üksustest või seotud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil. Selliste äriühenduste puhul ei pruugi ühinemine toimuda turutingimustel, mille tulemusena võib taevalise ostu meetodi rakendamine moonutada toimunud tehingu sisu. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete soetusmaksumus ei pruugi kajastada omandatud ettevõtete tegelikku väärtust. Sellest tulenevasena ei ole firmaväärtusel ega negatiivsel firmaväärtusel tavapärast tähendust. Korrigeeritud ostu meetodi kohaselt ei hinnata omandatava äriühingu varasid, kohustusi ja tingimuslikke kohustusi ümber ostuhinna jaotuse õiglases väärtuses, kuid need kajastatakse nende bilansilises väärtuses omandatava äriühingu bilansis ning omandatud netovara soetusmaksumuse ja bilansilise väärtuse vahet ei kajastata positiivse või negatiivse firmaväärtusena, vaid seda kajastatakse omandatava äriühingu omakapitali vähenemise või suurenemisena.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 95

Konsolideeritud aruanne

Konsolideeritud aruandes on elimineeritud kõik kontsernisisesed saldod, tehingud ning realiseerimata kasumid. Realiseerimata kahjumid on samuti elimineeritud, arvestades indikatsioone vara väärtuse languse kohta. Vajadusel on harmoneeritud tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid selleks, et kindlustada ühtlaste arvestuspõhimõtete järgimine kontserni konsolideeritud aruandes.

Ühisettevõtted ja sidusettevõtted

Ühisettevõte on ühine ettevõtmine, kus osapooltel, mis ühiselt kontrollivad ettevõtmist, on õigus ühise ettevõtmise netovaradele. Ühine kontroll on lepinguline kokkulepe jagada ettevõtmise kontrolli, mis kehtib ainult juhul, kui otsused asjaomaste tegevuste kohta nõuavad kontrolli jagavate osapoolte ühehäälist nõusolekut. Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle kontsernil on oluline mõju, aga mida kontsern ei kontrolli. Üldjuhul kaasneb oluline mõju 20% - 50% osalusega. Investeeringuid ühisettevõtetesse ja sidusettevõtetesse kajastatakse esialgu soetusmaksumuses ja hiljem kapitaliosaluse meetodil. Kontserni investeering ühisettevõtetesse ja sidusettevõtetesse hõlmab firmaväärtust, mis määratakse kindlaks omandamise hetkel. Kontsernile kuuluv osa sidusettevõtte soetamise järgselt teenitud kasumites või kahjumites kajastatakse koondkasumiaruandes. Kumulatiivsed soetamisjärgselt toimunud muutused kajastatakse investeeringu bilansilise väärtuse korrigeerimisena. Kui kontserni osa sidusettevõtte kahjumist on võrdne või ületab sidusettevõttesse tehtud investeeringu bilansilise väärtuse, mille hulka arvatakse ka muud tagamata nõuded sidusettevõttelt, siis kajastatakse edaspidi tekkivaid kahjumeid ainult juhul, kui kontsern on võtnud kohustuse või on teinud makseid sidusettevõtte eest. Kontserni ja ühis- ja sidusettevõtete omavahelistest tehingutest tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakseproportsionaalselt kontserni osalusega ühis- ja sidusettevõtete aktsia- või osakapitalis. Realiseerimata kahjumid on samuti elimineeritud, kui tehing ei vii üle antud vara väärtuse langusele. Ühis- ja sidusettevõtete raamatupidamis-põhimõtteid on vajadusel muudetud, kindlustamaks kooskõla kontserni arvestuspõhimõtetega. Investeeringute soetamist ühis- ja sidusettevõtetesse kajastatakse ostumeetodil sarnaselt investeeringute soetamisega tütarettevõtetesse kontserni poolt.

Emaettevõtte eraldiseisvad raamatupidamise aruanded

Emaettevõtte eraldiseisvad raamatupidamise aruanded – konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes lisainformatsioonina esitatud emaettevõtte eraldiseisvad põhiaruanded.

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Emaettevõte kasutab kapitaliosaluse meetodit, millest on maha arvatud tema tütarettevõtete, ühisettevõtete ja sidusettevõtetega seotud allahindlused.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid sisaldavad raha kassas, pangakontosid ning kuni 3-kuulisi pankade positiivseid jääke. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis laenudena lühiajaliste kohustuste hulgas.

Välisvaluuta

Arvestus- ja esitusvaluuta

Kontserni kuuluvate ettevõtete raamatupidamise aastaaruandes kajastatud komponendid üle peetakse arvestust arvestusvaluutas, milleks on ettevõtete äritegevuse põhiline majanduskeskkonna valuuta. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded on koostatud eurodes.

Välisvaluutapõhised tehingud ja saldod

Välisvaluutas fikseeritud tehingute ümberarvestusel arvestusvaluutasse on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud vastava kontserniettevõtte asukohariigi keskpanga või euro puhul Euroopa Keskpanga valuutakursid. Sellistest tehingutest ning aasta lõpu kursi ga välisvaluutas fikseeritud monetaarsete varade ja kohustuste ümberarvestustest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes.

Kontserniettevõtted

Kontsernil on ettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus, mille arvestus- ja esitusvaluuta on euro.

Varud

Varud on bilansis hinnatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimisväärtus. Varude soetusmaksumuse kuluks arvestamisel kasutatakse perioodika- ja raamatusegmentides FIFO meetodit ja trükitööstuse segmenti (lõpetatud tegevusvaldkond) tootmisvarude puhul kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Valmistoodangu ja pooltoodangu soetusmaksumus koosneb projekteerimiskuludest, toorainekuludest, otsestest palga- ja muudest otsesetudest ning tootmise üldkuludest (vastavalt normaalse tootangu mahule). Netorealiseerimisväärtus on toodete eeldatav müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud toote lõpetamiseks ja müügi sooritamiseks vajalikud eeldatavad muutuvkulud.

Finantsinstrumendid

Kajastamine ja esmane mõõtmine

Nõuded ostjate vastu kajastatakse nende tekkimise hetkel. Kõik üle jäänud finantsvarad ja -kohustused kajastatakse siis, kui kontsernist saab instrumendi lepinguline osapool. Finantsvara (välja arvatud juhul, kui on tegemist nõudega ostjate vastu, millel ei ole olulist finantseerimiskomponenti) või finantskohustust mõõdetakse esmase kajastamisel nende õiglases väärtuses, millele vara puhul, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, lisanduvad tehingukulud, mis on otseselt seotud selle vara soetamisega. Nõudeid ostjate vastu ilma olulise finantseerimise komponendita hinnatakse esmase kajastamisel tehinguhinnas.

Klassifitseerimine ja edasine mõõtmine

Finantsvarad

Esmasel kajastamisel klassifitseeritakse finantsvara bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses; võlainstrumendina õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi, omakapitaliinstrumendina õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi; või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Finantsvarasid ei klassifitseerita ümber peale nende esmast kajastamist, kui kontsern ei muuda oma finantsvarade haldamise ärimudelit, sellisel juhul klassifitseeritakse kõik mõjutatud finantsvarad ümber ärimudeli muutusele järgneva esimese aruande perioodi esimesel päeval. Finantsvara kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kui see vastab mõlemale järgmisele tingimusele ja ei ole määratletud varana, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande:
* vara hoitakse ärimudeli raames, mille eesmärk on hoida varasid lepinguliste rahvavoo kogumiseks; ja
* lepingutingimused tagavad kindlatel kuupäevadel rahvavood, milleks on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvutatud intress.

Kontsern klassifitseerib korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavateks finantsvaradeks raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded ning antud laenud.# Võlain

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Mitte-kauplemiseesmärgil hoitavate omakapitali instrumentide esmasel kajastamisel võib kontsern pöördumatult valida, kas esitada investeeringu õiglase väärtuse hilisemad muutused koondkasumiaruandes. Antud valik tehakse iga investeeringu osas eraldi.

Kõik finantsvarad, mis ei ole klassifitseeritud mõõdetavateks korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi nagu on eespool kirjeldatud, mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

Esmasel kajastamisel võib kontsern õiglases väärtuses läbi kasumiaruande mõõdetavaks määratleda ka finantsvarad, mis vastavad kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi kajastamise tingimustele, kui see kõrvaldab või vähendab oluliselt mõõtmise või kajastamise mittejärjepidevust, mis muidu tekiks.

Finantsvarad - edasine mõõtmine ning kasum ja kahjum

Finantsvarad õiglases väärtuses läbi kasumiaruande

Antud varasid mõõdetakse õiglases väärtuses. Puhaskasum ja -kahjum, sealhulgas intressi- või dividenditulu, kajastatakse kasumiaruandes.

Korrigeeritud soetusmaksumuses finantsvarad

Antud varasid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha kahjum vara väärtuse languses. Intressitulu, kasum või kahjum valuutakursi muutusest ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes.

Omakapitali instrumendid õiglases väärtuses läbi koondkasumi

Antud varasid mõõdetakse õiglases väärtuses. Dividendid kajastatakse kasumiaruandes tuluna, välja arvatud juhul, kui dividend on selgelt investeeringu soetusmaksumuse oluline tagastus. Muu puhaskasum ja -kahjum kajastatakse koondkasumiaruandes ja seda ei liigitata ümber kasumiaruandesse.

Finantskohustused - klassifitseerimine, edasine mõõtmine ning kasum ja kahjum

Finantskohustused klassifitseeritakse mõõdetuna kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

Finantscohestus klassifitseeritakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kui seda hoitakse kauplemise eesmärgil, see on tuletis instrument või see on sellisena kajastatud esmasel kajastamisel.

Finantscohestused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande hinnatakse õiglases väärtuses ning puhaskasum ja -kahjum, sealhulgas mis tahes intressitulud, kajastatakse kasumiaruandes.

Muud finantscohestused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Intressikulud ja kasum või kahjum valuutakursi muutuseest kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes.

Äriühenduse tulemusena tekkinud kohustus tingimusliku tasu osas klassifitseeritakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

Õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatakse diskonteeritud rahavoogusid. Hindamismudel arvutab eeldatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtust, mida on diskonteeritud, kasutades riskiga korrigeeritud diskontomäära. Hinnanguline õiglane väärtus suureneb (väheneb), kui eeldatavad rahavood oleksid kõrgemad (madalamad) või kui riskiga korrigeeritud diskontomäär oleks madalam (kõrgem).

Finantscohestus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast või juhul, kui kontsernil puudub tingimusteta õigus kohustuse tasumisest edasi lükata rohkem kui 12 kuu pärast bilansipäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse või tagasimakse graafik muudetakse pikaajaliseks pärast bilansi päevast, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena.

Kajastamise lõpetamine

Finantsvara

Kontsern lõpetab finantsvara kajastamise, kui lepingulised õigused finantsvara rahavoogudele lõpevad või kui kontsern annab lepinguliste rahavoogude saamise õiguse üle tehingus, mille puhul antakse sisuliselt üle kõik finantsvara omamisega seotud riskid ja hüved või kus kontsern ei anna sisuliselt üle ega hoia kõik omandiõigusega kaasnevaid riske ja hüvesid ning ei säilita kontrolli finantsvara üle.

Kui kontsern sõlmib tehinguid, millega ta kannab üle oma finantsseisundi aruandes kajastatud varad, kuid säilitab kõik või põhiliselt üleantud varade riskid ja hüved, siis sellistel juhtudel üle antud vara kajastamist ei lõpetata.

Finantskohustused

Kontsern lõpetab finantscohestuse kajastamise, kui tema lepingulised kohustused on täidetud või tühistatud või aegunud. Samuti lõpetab kontsern finantscohestuse kajastamise, kui selle tingimusi muudetakse ja muudetud kohustuse rahavood on oluliselt erinevad, millel juhul kajastatakse muudetud tingimustel põhinev uus finantscohestus õiglases väärtuses.

Finantscohestuse kajastamise lõpetamisel kajastatakse kustutatud bilansilise väärtuse ja makstud tasu (kaasa arvatud üleantud mitterahalis ed varad või võetud kohustused) vahe kasumiaruandes.

Saldeerimine

Finantsvarad ja -kohustused tasaarvestatakse ja netosumma kajastatakse finantsseisundi aruandes siis ja ainult siis, kui kontsernil on sel hetkel seaduslik õigus summasid tasaarvestada ja ta kavatseb need tasuda netopõhise lt või realiseerida vara ja tasuda samaaegselt kohustuse.

Finantsvarade väärtuse langus

Kontsern rakendab väärtuse languse kajastamisel oodatava krediidikahjumi mudelit korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade suhtes. Kontsern mõõdab väärtuse langust summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega, välja arvatud järgmised finantsvarad, mille väärtuse langus mõõdetakse summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega:

• muud nõuded, antud laenud ja pangasaldod, mille krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud.

Nõuded ostjate vastu, millel puudub oluline finantseeringukomponent, väärtuse langust mõõdetakse alati summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega.

Antud finantsvarade eeldatavate krediidikahjumite hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb kontserni ajaloolisel krediidikahjumikogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega seotud tegurite, üldiste majandustingimuste, aruande kuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositud tingimuste ja nende suuna hinnanguga ning vajadusel ka raha ajaväärtusega.

Selleks et kindlaks teha, kas finantsvarade krediidirisk on esmase kajastamise järel märkimisväärselt suurenenud ja hinnata eeldatavat krediidikahjumit, kasutab kontsern mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni, mis on asjakohane ja kättesaadav ilma liigsete kulude ja pingutusteta. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset informatsiooni ja analüüsi, mis põhineb kontserni ajaloolisel kogemusel, teadaoleval krediidihinnangul ning ka tulevikku suunatud informatsioonil.

Eeldatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid. Krediidikahjumid mõõdetakse kõikide rahapuudujääkide nüüdisväärtusena (st vahe ettevõtte lepingujärgsete rahavoogude ja nende rahavoogude vahel, mida kontsern loodab saada).

Eeldatavate rahavoogude diskonteerimisel kasutatakse finantsvara efektiivset intressimäära.

Kontsern hindab igal aruandepäeval, kas korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade krediidi kvaliteet on langenud. Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui on toimunud üks või mitu sündmust, mis avaldavad selle finantsvara eeldatavatele tulevastele rahavoogudele negatiivset mõju.

Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui leiab aset üks järgnevatest sündmustest:

• võlgniku olulised finantsraskused;
• lepingu rikkumine, näiteks kohustuste mittetäitmine või tähtajaks tasumata jätmine;
• laenu või ettemakse restruktureerimine tingimustel, mida kontsern muul juhul ei oleks teinud;
• on tõenäoline, et võlgnik läheb pankrotti või reorganiseerimisele.

Eelnevast sõltumata loeb kontsern kohustuse mittetäidetuks, kui finantsvara on enam kui 60 päeva maksetähtajast ületanud, välja arvatud juhul, kui kontsernil on toetavaid argumente, miks sellest pikem maksetähtaja ületamine on põhjendatud.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Varade bilansist väärtust vähendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade väärtuse languse võrra.

Materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara

Materiaalseteks põhivaraks tohaks varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta puhul, kui on tõenäoline, et nende kasutamisega seoses saadakse tulevikus majanduslikku kasu. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvestatud kulum. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest ja kaudsetest põhivaraga kasutuselevõtuga seonduvatest väljaminekutest. Materiaalse põhivarava soetusmaksumus sisaldab ka eeldatavaid demonteerimise, eemaldamise ja asukohast taastamise kulusid, milleks ettevõttel tekib kohustus vara paigaldamisel ja kasutamisel. Oma tarbeks valmistatud materiaalne põhivara soetusmaksumus sisaldab materjalikulusid ning otseseid tööjõukulusid.

Kui materiaalse põhivarava objekt koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga komponentidest, tohaks need komponendid arvele iseseisvate põhivaravaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Sarnase eeldatava kasuliku tööeaga põhivaravaid arvestatakse kogumitena.

Kui materiaalse põhivarava kaetav väärtus on madalam jääkväärtusest, kajastatakse kahju vara väärtuse langusest summas, mille võrra vara jääkväärtus ületab tema kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikuluutused, või selle kasutuse väärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Kasutusväärtuse leidmisel on tuginetud järgmiste aastate eeldatavatele diskonteeritud rahavaogudele (vaata ka arvestuspõhimõtet “Varade väärtuse langus”).

Materiaalne põhivara allahindlus on kajastatud bilansis akumuleerunud kulumisuurenemisena ja kasumiaruandes kuluna. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivarava allallahindluse vähendusena.

Kulumi arvutamisel kasutatakse üldjuhul lineaarse amortisatsiooni meetodit, jaotamaks soetusmaksumuse ühtlaselt üle vara kasuliku eluea. Ajalehtede trükimasinad ja järeltooluseadmed trükiteenuse segmendis (lõpetatud tegevusvaldkond) maksumusega üle 320 tuhande euro amortiseeritakse tooteühiku meetodi alusel.

Kuluminorm määratakse igale materiaalse põhivaravaobjektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast või eeldatavast kogutoodangust. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning asukohas ning lõpetatakse, kui vara lõppväärtus ületab bilansilist maksumust, vara lõplikul eemaldamisel või ümber klassifitseerimisel „müügiootel põhivaraks“. Amortiseerimist ei lõpetata vara kasutusest eemaldamisel.

Igal bilansipäeval hinnatakse ning vajadusel korrigeeritakse kasutatavaid amortisatsioonimäärad, amortisatsiooni meetodit ning lõppväärtuse põhjendatust. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist maksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.

Põhivara müügikasumid ja -kahjumid on summad, mille võrra müügihind ületab või jääb alla bilansilise maksumuse ning neid kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või ärikuludena.

Kulumit arvestatakse lineaarset või lähtudes tootmisühiku meetodist, kasutades järgmisi eeldatavaid kasulikke eluaigu:

• Maad ei amortiseerita.
• Ehitised ja rajatised: 20 - 33 aastat
• Masinad ja seadmed: Tootmisseadmed: 5 - 15 aastat
• Muud põhivarad: Sõidukid: 5 - 10 aastat; Muu inventar ja seadmed: 2 - 7 aastat

Materiaalne põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab vara objektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kasumiaruandes kuluna nende toimumise momendil.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Immateriaalsed varad

Firmaväärtus

Firmaväärtus on positiivne vahe uue tütar-, sidus- või ühisettevõtte omandamisel makstud ostuhinna ja soetatud identifitseeritava netovara õiglase väärtuse vahel omandamiskuupäeval. Tütarettevõtete omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse immateriaalse varana, ühisettevõtete ja sidusettevõtete omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse investeeringu osana vastavalt kas ühisettevõttesse või sidusettevõttesse.

Firmaväärtuse võimalikku väärtuse langust testitakse vähemalt kord aastas ning vajadusel hinnatakse alla. Firmaväärtuse allahindlusi ei tühistata. Konsolideeritud bilansis kajastatud firmaväärtust võetakse arvesse emaettevõtte kasumi/kahjumi arvutamisel tütarettevõtte aktsiate või osade müümisel.

Negatiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel kajastatakse selle tekkimisel kasumiaruandes tuluna. Väärtuse testimisel jagatakse firmaväärtus nendele varagruppidele, mille kohta on võimalik rahavaogusid eristada (rahatseenv üksus). Firmaväärtus jagatakse nendele rahatseenvatele üksustele või rahatseenvate üksuste gruppidele, mis saavad eeldatavasti kasu äriühendustest, kus firmaväärtus tekkis. Investeeringu kaetava väärtuse aluseks on antud rahatseenviva üksuse tuleviku oodatavad rahavaod, mida diskontitakse, kasutades eeldatavat kaalutud keskmist kapitali tootluse määra. Kui investeeringu kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest maksumusest, hinnatakse investeering alla kaetava väärtuseni ja kajastatakse väärtuse langus kuluna. Kui investeeringu kaetav väärtus on kõrgem tema bilansilisest maksumusest, üleshindlust ei toimu. Hinnangud ja otsused, mida kasutatakse äriühenduste hindamisel, vaadatakse pidevalt üle ning kui tegelikud tulemused erinevad hinnangutest, korrigeeritakse hinnanguid.

Kaubamärgid

Kaubamärgid võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja vara kasutusvalmidusse viimisega otseselt seotud kuludest. Määratud elueaga kaubamärgid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses miinus akumuleerunud kulum. Amortisatsiooni arvutatakse vastavalt lineaarsele meetodile, jaotamaks kaubamärkide soetusmaksumust nende varade eeldatavale elueale.

Amortiseeritavate varade väärtuse langust hinnatakse siis, kui esineb bilansilise maksumuse langusele viitavaid asjaolusid ning vajadusel kajastatakse allahindlus (vaata ka „Mittefinantsvarade väärtuse langus“). Määratud elueaga kaubamärkide eeldatav kasulik eluiga on 5 - 50 aastat. Igal aastal hinnatakse amortisatsiooninormide mõistlikkust.

Arendusväljaminekud

Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistöö tulemuste rakendamisel uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Uute teaduslike või tehniliste teadmiste genereerimise eesmärgil läbiviidud uurimiste ja teadustööga seotud kulutused kajastatakse nende tekkimise momendil kasumiaruandes kuluna. Arendusväljaminekud kapitaliseeritakse ainult juhul, kui a) antud materiaalse vara kasutus- või müügikõlblikuks saamine on tehniliselt võimalik; b) kui ettevõttel on selleks olemas piisavad rahalised vahendid; c) kui ettevõttel on võimalik materiaalset vara kasutada või müüa; d) kui ettevõte suudab usaldusväärselt mõõta materiaalse vara arendustegevuse väljaminekuid. Kapitaliseeritud väljaminekud sisaldavad materjalikulusid ja otseseid tööjõukulusid. Muud arendusväljaminekud ja uurimisväljaminekud kajastatakse nende tekkimise perioodil kasumiaruandes kuluna. Kapitaliseeritud arendusväljaminekud kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvestatud akumuleerunud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Arendusväljaminekud kantakse kuludesse lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 5 aastat.

Kliendisuhted

Kliendisuhted on identifitseeritavad immateriaalsed varad, kui need tulenevad lepingulistest või seadusest tulenevatest õigustest, või on eristatavad. Äriühenduste kaudu omandatud kliendisuhteid mõõdetakse algselt õiglases väärtuses nende omandamise kuupäeval. Kliendisuhted kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleerunud kulum. Amortisatsiooni arvutatakse vastavalt lineaarsele meetodile, jaotamaks kliendisuhete soetusmaksumust nende varade eeldatavale elueale. Amortiseeritavate varade väärtuse langust hinnatakse siis, kui esineb bilansilise maksumuse langusele viitavaid asjaolusid ning vajadusel kajastatakse allahindlus (vaata ka „Mittefinantsvarade väärtuse langus“). Kliendisuhete eeldatav kasulik eluiga on 2 - 10 aastat. Igal aastal hinnatakse amortisatsiooninormide mõistlikkust.

Muud immateriaalsed varad

Muud immateriaalsed varad (k.a. arvutitarkvara) kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleerunud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarset lähtudes 2-7-aastase eeldatavast kasulikust elueast.

Mittefinantsvarade väärtuse langus

Määramatu kasuliku elueaga vara ei amortiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas, kas vara väärtus on langenud. Amortiseeritavate varade ja piiramatu kasutuseaga varade (maa) puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Vara väärtuse langus

Vara väärtuse langus hinnatakse esinemise korral korraliselt hinnatakse vara käesolevat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud allahindlus kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle käesolevat väärtust. Vara käesolev väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulud, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse käesolevat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (rahatootev üksus). Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansipäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara käesolev väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata).

Eraldised

Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustusi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad ettevõtte senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eraldisega seotud kulu kajastatakse perioodi kasumiaruandes. Tuleviku ärikahjumeid ei kajastata eraldistena.

Tingimuslikud kohustused

Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on välja toodud aastaaruande lisades.

Kohustused töövõtjate ees

Kohustused töötajate ja juhatuse liikmete ees sisaldavad väljamakstavaid palgasummasid, preemiaid, mis on arvutatud vastavalt kinnitatud preemiate korrale ning puhkusekohustust, mis on arvutatud kooskõlas töötajate töölepingutega, juhatuse liikmete ametilepingutega ja kohalike seadustega bilansipäeva seisuga. Kohustus sisaldab puhkusetasu kohustust koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse kohustusega, mis on kajastatud bilansis „võlad ja ettemaksud” hulgas ja kasumiaruandes tööjõukulude hulgas.

Aktsiapõhised tehingud

Aktsiate eest töötajate poolt ettevõttele osutatud teenuste (tööpanuse) õiglane väärtus kajastatakse tööjõukuluna kasumiaruandes ning bilansis kohustusena alates aktsiooni väljaandmisest ja teenuste osutamise perioodi jooksul. Saavutatud teenuste õiglane väärtus määratakse lähtudes töötajatele võimaldatud omakapitaliinstrumendide õiglasest väärtusest (turuhinnast) nende võimaldamise kuupäeval. Töötajal on õigus aktsiapõhise makse kokkuleppe raames saada need olenemata kehtivast töösuhtest. Ettevõte on kohustatud aktsiooni lõppemisel üle andma kokkulepitud koguse aktsiaid, mille ta ostab turult turu hinnas. Aktsiooni tarbeks soetatud aktsiad kajastatakse AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 102 omakapitali real „Omaaktsiad“. Aktsiate üleandmisel saldeeritakse real „omaktsiad“ ja bilansis kohustusena kajastatud summad. Tekkiv vahe kajastatakse eelmiste perioodide jaotamata kasumi real.

Rendiarvestus

Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti. Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida ning kasutada vara, kasutab kontsern IFRS 16 rendi definitsiooni.

Kontsern kui rentnik

Rendikomponendi sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle eraldiseisva hinna alusel. Kontsern kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ja taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demontaažist ja taastamisest). Saavutatud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused. Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarset meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus kontsernil rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele, et kontsern plaanib kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutusõiguse vara alusvara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate kontserni omandatavate materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara rendikohustuse teatuid ümberhindamisi.

Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksude nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või, kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab kontsern diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära. Kontsern leiab alternatiivse laenuintressimäära, kasutades selleks erinevaid finantseerimissallikuid. Saavutatud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani.

Rendikohustuses sisalduvate rendimaksude hulka kuuluvad järgmised osad:
* fikseeritud maksud (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksud)
* väljaostuhind (kui vara ost on piisavalt kindel)
* garanteeritud jääkväärtus (makstav summa eeldatav väärtus)
* indeksist või määrast sõltuvad rendimaksed.

Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. See arvutatakse ümber siis, kui tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui kontsern muudab oma hinnangut selle osas, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse rendikohustust ümber, kui muutuvad fikseeritud maksud (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksud). Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjustel, tehakse kasutusõiguse vara bilansilises maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse ka kasumiaruandes, kui kasutusõiguse vara bilansiline maksumus on vähendatud nullini.

Lühiajalised rendilepingud ja väheväärtuslike varade rendilepingud

Kontsern on otsustanud mitte kajastada kasutusõiguse varasid ning rendikohustusi väheväärtuslike varade rentide ning lühiajaliste rentide puhul. Kontsern kajastab nende rentidega seotud rendimaksed kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 103

Müügitulu

Müügitulu mõõdetakse kliendiga sõlmitud lepingus sätestatud tasu alusel. Kontsern kajastab tulu, kui ta täidab toimingukohustuse, andes kauba või teenuse üle kliendile. Kontsern on kauba või teenuse kliendile üle andnud hetkel, kui klient omandab kauba või teenuse üle kontrolli. Kontrolli võib üle anda kas mingil kindlal ajahetkel või aja jooksul. Alljärgnevas tabelis on esitatud informatsioon kliendilepingutest tuleneva toimingukohustuste täitmise ja ajastuse ning sellest tulenevalt müügitulu kajastamise arvestuspõhimõtete kohta:

Müügitulu liik	Toimingukohustuse täitmine ja ajastus	Müügitulu kajastamine IFRS 15 kohaselt
Reklaamitu	Kontroll teenuse üle antakse kliendile üle hetkel, mil reklaam meedias avaldatakse. Kliendile esitatakse arveid vastavalt lepingutingimustele peale teenuse osutamist. Bartertehingud arveldatakse tasaarveldamise korras.	Müügitulu meedia- ja reklaamiteenuste osutamisel ja vahendamisel kajastatakse perioodil, mil teenuseid osutatakse, see tähendab reklaami meedias avaldamise hetkel. Perioodilistest reklaamikuulutuspakettidest saadav tulu kajastatakse tuluna võrdeliselt kehtivusajale. Bartertehingute korral kajastatakse reklaamitu meedias avaldamise hetkel ja vastavalt lepingus sätestatule saadakse teiselt osapoolelt vastu teenus või kaup, mis kajastatakse teenuse või kauba saamisel kuludes. Mittemateriaalne tasu mõõdetakse õiglases väärtuses.
Ajakirjandusväljaannete ja raamatute jaemüük	Kliendid omandavad kontrolli ajakirjade, ajalehtede ja raamatute üle hetkel, kui kaup on üle antud kliendile. Ajalehed ja ajakirjad müüakse hulgitingimustel enamasti tagastusõigusega. Ajalooline kogemus kaubataagastustega on aluseks eeldatavate tagastussummade hindamiseks. Toodete müügil hulgitingimustel esitatakse arve kliendile iga kuu lõpus müüdud toodete eest. Toodete jaemüügil tasub klient üldiselt kas sularahas, maksekaardiga või pangülekandega.	Tulu kaupade müügist kajastatakse hetkel, mil kaup on üle antud kliendile, see tähendab hetkel, mil müügitehing kliendiga on viidud lõpule.

Ettetellit ud perioodili ste välj aannete j a raamat ute m üük

Klien did oman davad k ontro lli aja kirja de, aja lehte de ja raamatute üle h etkel, k ui kaup on ül e antud kliend ile. K liendid tasuvad ettetel litud p erioodiliste välj aannete j a raamat ute ee st ettem aksetena, mis tähendab , et tellim us hakkab kehtima, kui mak se on laekunud. Kliend i maksed raamatut e, ajaleht ede ja aj akirjade tellimus te ees t jagatakse t ellimisperi oodile ning kajastat akse tuludes vastav alt väljaan de ilmumisele. Järgmi ste perioodide t ellimu ste eest saadu d mak sed kajastat akse kliendil epingu k ohustusen a. Tell imuste paket tide k orral j agatakse paket i telli muse hind üksikute le komponenti dele.

Paberi ja trükitee nuste müük (lõpetatu d tegevusva ldkond)

Klient oman dab kontrolli pa bertoode te ja osutatud trükiteenuste üle, kui need on ül e antud kliendile. Klient idele e sitatak se arveid v astaval t lepinguti ngimus tele. Teos tatud tööd, mille e est on lepinguli ne õigus tasu saada, kui d mille kohta e i ole aruandek uupäev a seisug a arvet v äljastat ud, kajastat akse kliendileping u varana. Müügitulu kajastatakse, kui kaup on võõrand atud kliendile, see tähendab hetkel, m il klient sa ab tellitud pabertoote d kätte, ses t kontser n ei loo toimingu kohustus t täite s vara, millele oleks kontser nil alternati ivne kasutu sviis. Samuti ei ole kontser nil võim alust suunat a kliendil e loo davat vara muu sse kasutusse.

Ürituste korraldajat elt j a interne tis müüdud piletitelt saadud v ahendustasud

Ettevõte tegu tseb age ndi rollis ning ei kontrolli tei se osapoole poo lt kliendile pakuta vaid t eenu sei d. Interneti kaudu müüdav ate piletite üle saab klient kontrolli he tkel, mil pilet id on kliendi le üle antud. Müügipunktid es müüdud pilet ite puhul saab toimingukohustus täid etud ürituse toimumisel. Vahendustasude suurus sõltub müüdud pilet ite arvust. Tegutsed es agendina kaj astab ettev õte müügist saadud v ahendustasu s ummas, millele o n tal eeldata vasti õi gus teise osapoole pool t üle antud kaupade v õi teenuste vahendam ise ees t hetkel, mil toimingukohustus o n täidetud.

Intressit ulu

Intre ssitulu k ajastak se sise mise intre ssimäär a meeto dil. Sise mine int ressimäär on määr, mis disk ontee rib hinnang ulised t ulevase d raha laek umised f inantsv ara eeldat ava e luea j ooksul. I ntressitul u arvut amisel rake ndatakse vara bilan silisele brutomak sumu sele sisemi st int ressimäär a (kui vara väärt us ei ole langenu d). Finan tsvarade puhul , mille v äärt us on pärast esmas t kaj astamist l angen ud, arv utatakse intres situlu, raken dades f inantsvar a korrig eeritu d soetusmak sumuse suhte s sisemist int ressimäära. Kui vara ei ole enam allahin natud, siis jätkat akse intr essitulu arvutamist brut osummas.

Dividen ditulu

Divide nditul u kajast atakse sii s, kui omanik ul on te kkinud seaduslik õig us selle saamise ks.

Sihtfina ntseer imine

Sihtfin antsee rimine k ajastat akse õiglases väär tuses, kui eksiste erib põh jend atud kind lustunn e, et see saadakse, ja kontse rn vastab kõigile selleg a seotud tingimu stele. Kuludeg a seotud sihtfin antseer imist lükat akse ed asi ja kajast atakse kasu miaruan des muu är ituluna p erioodi j ooksul, mis on vajalik selleks, e t tasaarveld ada neid k ulude ga, mille komp enseer imise k s n ad on et te näht ud. K asumiaruan des kaj astatak se komp ensee ritavat k ulu ja sihtfin antseer imise st saadud tulu e raldi.

Puhaskasum a ktsia koht a

Tava pu haskasum m aktsi a koht a leitak se jag ades kont sern i akt sionärid ele ku uluv osa aruan deaasta p uhask asumi st periood i kaalut ud ke skmise e mitee ritud l ihtakt siate ar vuga. Omaakt siad on arvu tuste st e elimineerit ud. L ahustat ud puhaskasu mi akt sia kohta ar vutamise k s korrig eeritak se kont serni akt sionärid ele ku uluvat osa puhask asumist ja kaalutu d kesk mist em iteerit ud liht aktsiate arvu kõigi l ahustav at efe kti omav ate p otent siaalset e liht aktsiat e mõjudeg a.

Kohustusl ik reservk apital

Vastavalt Eest i ärisead ustiku le on omakap italis mood ust atud k ohustusl ik reserv kapita l. Re servkapitali võ ib kasut ada kahju mi katmisek s, sam uti ak tsiakapit ali suu renda misek s. Ig al majandu saastal t uleb reser vkapit ali kanda v ähemal t 1/20 puha skasum ist, k uni res ervkap ital moodu stab 1 /10 akt siakapita list. Reserv kapit alist e i või teh a aktsionär ide le väljamak seid.

Dividen dide j aotamine

Divide ndide j aotamine konts erni akt sionärid ele on k ajast atud k ohustu sena finan tsaru ande s selles p erioodi s, kui divide ndide maksmine k innita takse ak tsionär ide pool t. Kui divid endid on välj akuulut atud p ärast bilan sipäeva, siis ne id divid ende ei kajast ata bilansip äeval k ohustuse na.

Bilansip äevaj ärgsed sünd mused

Varade j a kohust uste hindam isel on ar vestat ud oluliste asjaolude ga, mis il mnesid raam atup idamise aast aaruan de koostami sperio odil nin g mis on seotud aruandep erioodil v õi ee lnevat el pe rioodidel toimunud tehin gutega. Bilansip äevaj ärgsed sün dmus ed, mida ei ol e varade ja kohustust e hindam isel arvesse võe tud, kuid mis olul iselt mõjut avad jär gmise maj andus aasta tule must, on välj a toodud raamatupid amise aa staaru ande l isad es.

Segmendiar uandlus

Ärisegme ndid on e ttevõt te osad, mis osal evad ärit egev uses ja millel t ettev õte võib tee nida tulu ja k anda kulusid, millele on kätte saadav ad erald i finantsan dmed j a mille tege vuskasu m vaadatak se regu laarselt ü le ett evõtt e igapäev aste otsu ste lang etaj ate poolt, otsustamak s seg men dile vah endite eraldamin e j a hindamaks segme ndi tulemu slikkust. Segme ndiaruand lus on esit atu d kooskõl as kontser ni igapäe vaste ot suste lan getaj atele esitatav a sisemise aruandlu sega. I gapäev aste otsust e lange taja, k es on vastutav v ahend ite eraldamise ja tege vusvald kondad e tulemu slikkuse hindam ise ees t, o n määratlet ud ku i emaettev õtte juhatus.

Ettev õtte tulumaks j a edasilük kunud tuluma ks

Ettevõ tte tulumaks Ees tis

Ees tis ke htiva t ulumaksu seadu se kohase lt ei maksu stata Eest is ett evõtt e aruandeaast a kasum it. Tu lumaksu maksta kse dividendidel t, eris oodustu stelt, kin gitustel t, anne tustelt, vastuvõ tukuludel t, ette võtluse ga mittes eotud väljamak setelt ning siird ehin na korrig eerimi stelt. Alate s 1. jaanuarist 2015 on divid endid ena jaot atud k asumi maksum ääraks 20/ 80 välj ama kstavalt netosu mmalt. Dividen dide v äljamaksmi sega k aasnev at et tevõtte tulumaks u kajast atakse ko hustuse na j a kasumi aruand es tulu maksuk ulu na sam al p eriood il, kui d ivid endid välja k uulutat akse, sõltumat a sellest, mill ise pe rioodi e eest ne ed on v älja k uulut atud v õi millal n eed t egelik ult väl ja makstak se. Tulumak su tasumi se koh ustus t ekib div idend ide väljamak sele järgn eva ku u kümnend al kuupäev. Divide ndide v äljamaksmi sega k aasnevat tulumak sukohust us t ei k ajastata e raldisen a enne , kui d ividen did on välja kuulu tatud. Maksimaaln e võimalik t ingimusl ik tulu maksuk ohustu se summa, mis v õiks kaasneda j aotamat a kasumi divide ndide na väljamak smiseg a, on ära t oodud aastaaruan de lisad es.

Ettevõ tte tulumaks Läti s

Registreeritu d ett evõtetele 1. jaan uaril 2018 jõ ustus uu s Läti Vabar iigi ett evõtt e tulumaksuse adus, milleg a sätestat i põhimõt teliselt uus maksusta misko rd, mis on sarnane Eest i omaga. Alates 1. j aanuarist 2018 on maksuk äär 20% ja sed a rakend atakse kasumi jao tamisel. Maksust am isperiood on üks k uu ja mit te üks aasta. Eelmiste perio odide mak sukah ju mite ed asikandmi se kasut amine on piir atud j a neid k ahju meid on v õimalik kasut ada selleks, et v ähendad a divid endidelt arvestat ud mak susummat mitte enam kui 50 % ulatuse s kuni aast ani 2022.

Ettev õtte tulumak s Leedus regist reeritud ettevõt etele

Vastavalt koha liku t ulumaksu sead usele mak sust atakse Le ed us ett evõtt e kasumit, mida on korrige eritud seaduses ette näht ud püsivat e ja ajut iste erinev usteg a, tulumak sumäärag a 15%. E dasilükk unud t ulumaksu kohu stus kaj astatak se kõigi m aksus tatavat e aju tiste er inevust e puhul, varade ja kohu stuste maksubaa si ja kon solide eritud aruan des tood ud bilan sili ste maksum uste vah el. Ed asilük kunud tulumak su ei arve stata juhul, k ui see tuleneb vara v õi kohust use esmasest arvele võt misest muu tehing u kui äriü hen duse käig us, mis t ehing u ajal ei mõj uta ei raamatupid amis likku e ga maksuk asumit (või kahjumit). Edasilük kunud tulum aks on arve statud bilansip äeval k ehtiv ate maksu määrade (ja keh tivate sead uste) alusel, mida e eeld atakse keh tivat ka siis, kui edasilük kunud tulumak su vara või koh ustus real iseeruv ad. Ettev õte k ajastab e dasilükk unud t ulumaksu vara üksn es ul atuses, mille os as on tõenä oline, et aj utine e rinevu s lähitule vikus t ühistu b ja tu levikus t ekib mak sustatav at kasu mit, mil le arvel saab ajut ist erine vust k asutada.

Edasilükk unud tulumaks

Edasilükk unud tulumak su kajast atakse aj utiste erinev uste suhte s, mis tek ivad ko ntserni varad e ja ko hustiste bilansi liste väär tuste j a maksub aaside vahe l (maksu baas on vara või k ohustise maksustam isel aluseks v õetav summa). Vastavalt Eesti Vab ari igi sea duste le ei maksu stata Eest is ette võtte aru andeaasta kasumit. Ett evõt te tulumak su maksmise kohust us tekib kasumi j aotamise l ning se e kajast akse k uluna ( periood i kasumis või kahjumis) divide ndide väljak uulut amisel.# Mak sustam issüste emi ole muse st tule nevalt ei tek i Eestis reg istr eeritu d et tevõt tel edasil ükkun ud tulumak suvara sid ega - kohust isi, välj a arvatud võimalik e dasilü kkunu d tulu maksukoh ustis ett evõt te invest eering utel t tütar - , sidus, ja ü hisett evõt tel ed.

Kontsern i edas ilükku nud tu lumaksuk ohusti s tekib nend es riikide s asuvat e äriü hingut e puh ul, ku s aruande aasta kasumit mak sust atakse. Samuti t ekib k ontserni e dasilükkun ud tu lumaksuk ohusti s invest eering utelt Eesti (ja Lät i) tüt ar - , sidus - ja ühisett evõt etesse, välj a arvatud j uhul, ku i kontsern suudab kont rollida mak sustata vate ajutist e erinevu ste tühist umise ajast amist j a nende t ühistum ine etten ähtavas t ulevik us ei ole tõe näoline.

Maksustat avate aj utiste erinev uste t ühistumise näidet eks o n divid endide maksmine, invest eering ut müük või likvide erimine j t teh ingud. Kuna kon tsern k ontrollib tütar ett evõtt e divide ndipoliit ikat, on tal võimal ik k ontrollid a ka kõnealu se inve steering uga seotud ajutist e erine vuste tühist umise ajast ami st. Kui emae ttevõte o n otsustanu d tütarettevõtte kasumit ette nähtav as tulev ikus mitt e jaotada, e i kajasta ta edasilükk unud tul umaksuko hustist. Kui emaet tevõ tte hindab , et divide nd makst akse välj a ett enähtav as tulev iku s, mõõdetak se edasilükk unud tulu maksukoh ustist p laneerit ava AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 106 divide ndi välj amakse ul atuse s eeldu sel, e t divid endi välj amaksmise ks on aruandek uup äeva seisu ga pi isavalt vahend eid j a omak apitali, mil le arvel t ett enähtav as tule vikus kasumit jaotad a.

Kontsern saab vaj adusel b lokeer ida ühiset tevõt te kasumi jaotamise otsuseid , mistõt tu on k ontser nil võimalik kontrol lida ka kõn ealu se invest eering uga seot ud ajutist e erinevu ste tü histumise ajast amist. Kui emaet tevõ te on otsustan ud ühise ttev õtte kasum it ett enähtav as tulev iku s mitte j aotada, ei kaj asta ta ed a silükkunud tulumak sukohust ist. Kui emaett evõt e hindab, et div idend makst akse väl ja ette nähtavas tul evikus, mõõdet akse edasilük kunud tulumak sukohu stist plan eeritav a divid endi väl jamakse u latuses eeld usel, et div idend i väljamak smisek s on aruande ku upäeva se isuga piis avalt v ahend eid ja omak apitali, mille ar velt ettenäh tavas tu leviku s kasumit j aotada.

Kuna kon tsern ül djuh ul siduse tte võtt e divid endipol iitikat e i kontrol li, siis e i kon trolli ta ka maksu stat avate aj utiste erinev uste t ühistumise ajast amist. Seet õttu kaj astab k ontsern sidusett evõt etesse tehtu d investe eringu tega se otud edasilük kunud tulumak sukohu stist . Edasilükk unud tulumak sukohust ise mõõt misel kasutab kontse rn maksumä ärasid , mida ar uande kuupäe val keh tivate maksum äärade alusel ee ldat avasti ko haldat akse mak sustat avatel e ajut istele e rinevu ste le perioo dil, mil n eed eeldat avalt t ühistuv ad.

Maksimaal ne tulu maksu kohust is, mis t ekiks, kui kog u vaba omakapit al div idend idena v älja mak staks, on esit atud aruande lisas 30.

AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 107

Lisa 3. Ol ulised j uhtkonna ot sus ed ja hinna ngud

Vastavalt rahvusv ahel istele f inan tsaruandl use st andardit ele tule b teat ud osades te ha juhtk onnapoolse id otsuse id j a hinnang uid, mis o mavad mõj u finantsarua nnetele. Samuti on nõutud juhtkonnapoolsed otsus ed ja hinnangud raamatu pidami se arvest usme etodit e ja hin damisaluste rake ndamisel.

Raamatup idamise aasta aruan de koost amisel ka asat akse kõi kide k ontsern i kuulu vate e ttevõt ete juh tkond ade te htud hin nang ud, m is mõjutav ad kont serni var asid j a kohust usi bilansip äeval, samuti aru andeaa sta tu lusid j a kulusid. Need hinnang ud tu ginev ad viimasele informat sioonile kontser ni ett evõte te olukorra k ohta ning võt avad arve sse kont serni ja ett evõtet e erald iseisvaid p laane ja k aasnevaid riske raamatu pidami se aasta aruande k oost amise aj al. Juht konnapoo lseid otsu seid ja h innangu id on jär jepidev alt üle vaad atud n ing need põh inevad aj aloolisel k ogemuse l ning mu udel f aktorite l, mille hulgas on ka tule vaste p eriood ide sün dmu ste eeld used, mida peetakse põhjendatuks olemasolevate tingimuste juures. Tegelikud tulemused või vad erineda hinnangutest.

Valdkonnad, mis on nõudnud olulisem aid ju htkonn apoolsei d otsuse id ja hin nangu id, mis omav ad mõju f inantsa ruanne tes k ajastat ud summad e le, on immater iaalse vara kasul iku e luea hind amine ( Lisa 1 6 ), firmav äärtu se hindam ine ( Lisa 16), materiaalse p õhiva ra kasuliku eluea hin damin e (Lis a 15), an tud l aenude ja nõuete väärtuse hindamine (Lisad 4,6, 7), tin gimusliku tasu hindamine (Lisa 1 7) ja tulumak sukohust ise hindam ine ( Lisa 8) .

a) Firmavä ärtuse , kaub amärkid e, mu ude immateria alsete ja mate riaalset e põhiv arade hin damin e

Iga aastal õpu se isuga viib juhat us läbi väär tuse t estid f irma väärtust ele, m is eksistee rivad järgn evate rahatee nivate üksust e või et tevõt ete oman damise tulem usen a, millest olulise mad on De lfi (Ee sti, Lät i j a Leedu ), Ek spress Mee dia ASi välj aantav Maale ht, D ig ital Mat ter (e ndise n imega Adn et Med ia), L inna Ekraanid , Biļešu Parad īze ja Geen ius Meedia .

Firmaväär tuste t estid e raames hinn atakse ühtlas i teist e varad e väärtu st, kuivõrd rahate enivat e üksust e kaetav ad väärt used pe avad lis aks firmav äärtu sele kat ma ära ka samade rah ateeniv ate ük sust ega seot ud muud varad, nagu ole masolev ad kaub amärg id, immat eriaalse d ja mat eriaal sed põ hivarad, netov ara. Iga rahat eeniva ü ksuse varade k aetava v äärtu se leid misel t uginet akse vii mase tu lev iku rahav oogude le, mid a diskon teerit akse, kasutad es eeldat avat k aalutud keskmist kapit ali hind a (WACC).

Detail sem info f irmavää rtust e test ide kohta on esitatu d Lisas 16. Seisuga 31 .12.20 21 ja 31. 12.2 020 firm aväärtust alla ei hinnat ud.

Kontsern il on k a firmav äärtus test erald isei svaid i mmateri aalse id ja m ateria alseid põhivaras id nin g sell iste varade väärtuse hindami se puh ul lähtu b juhtk ond esmalt in dikatsi oonidest , mis võik sid viid ata varade väärtuse languse le. Kui indik atsioon id on ol emas, siis teo statakse erald i vara v äärtu se test väiksei male r aha t eeniva ü ksuse v aradele j a juhu l kui kontse rni juhtk onna koostat ud realist like t ulevik u rahavoogu de tul emusena e i ületa varad e kaet av väärtus bilansi list väärt ust, sii s hinna takse varad alla n ende k aetaval e väärtu sele.

202 0. aasta l viidi läb i kaetav a v äärtu se test mat eriaalse p õhivara suh tes, mille tule musena k ajastati v äärtuse l anguse kahj umit summa s 1 031 tuhat eu rot (Lisa 15) .

b) Im materiaalse põhivar a eluea h indamine

Juht kond on hinnan nud immate riaalset e varad e kasulik ke el uigasid, võtt es arvesse ärite gevu se ting imusi ja maht e, ajalooli st kog emust ant ud valdk onnas ning tulev ikunäg emusi. A mortisat sioonik ulu on t õstetu d juh ul, kui kasu lik elu iga osu tub lü hemaks e sialgselt prognoo situst nin g moraal selt v ananenud ja mittek asutuse s varad on mah a kantud või alla hin natud.

Kaubamä rkide k asulik elu iga on hin nangul iselt 5 - 50 aast at, lähtud es tead aolevat est mine vikuko gemust est sarnast e kaubamärk ide koh ta. O nline - mee dia segme ndi kaub amärk o n online - portaali de n imi Delfi ja Ge enius. ee , trükimeedia segmen di kaub amärgid on p eamiselt erin evate perioodik avälj aannet e (aj akirjad , ajalehe d) nimed.

Online - meedia kaubamärk ide kasu lik e luiga on e eldatav alt pik em kui trük imedia k aubamä rkid e eluig a. Online - meedia kaubamärk ide j ärelejään ud a mortisat sioonip eriood on kun i 36 aastat. Trükim eedia kau bamärkid e kasul ik eluig a on üldjuhul hinnanguliselt 5 - 10 aastat.

Seisuga 31. 12.2021 on k aubamärk ide bilansi line väärt us 9 917 tu hat eurot (31.12.2020: 8 7 33 tuhat eurot) . Kui online - kaubamärk ide ka sulik e luig a pike neks v õi lühene ks 10% võr ra, väh eneks v õi suuren eks aa stane amortisat sioon ikulu vastaval t 37/46 t uhand e euro v õrra.

AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 108

c) Mate riaalse põh ivara e luea hindamine

Juht kond on hinnanud materiaalse põhivara k asulik ke elu igasid, v õtte s arvesse ärit egev use tin gimusi ja mah te, ajalooli st kogemust antud valdkonnas ning tulevikunägemusi. Amortisatsioonikulu on tõstetud juhul, kui kasulik eluiga osu tub lü hemaks e sialgse lt prog noositust ning t ehniliselt vananen ud ning mittekasu tuses v arad on maha kantu d või alla h innatud .

Kui kasul ikud eluead pikene ksid/lüh eneksid 10% v õrra, vähen eks/suure neks a asta am ortisat sioonik ulu 83 /101 tuhand e, 72/88 t uhand e ja 102/125 tuh ande e uro võrra v astavalt ehitist el, masinat el ja se admete l ning muul invent aril. Kok ku väh eneks/su urenek s amortis atsioon ikulu 257/ 314 tuh at eurot , kui e luead pike neksid /lühene ksid 10% võrra.

d) Nõ uete väärt use hind amine

Kontsern kasutab ostjat e vas tu te kkinud nõuet e nende elu ea jooksu l eeld atava kre diid ikahju mi kajasta mise ks standard is IFRS 9 sät estatu d lihtsu statud mee todit . Nõuded ost jate vast u, millel p uudub olu line finant seerim iskompone nt, väärt use lang us mõõdet akse su mmas, mis võrdub eluea jooksul oodatavat e krediid ikahju mitega.

Antu d finant svarade eeldat ava k rediidik ahjumi h indamis eks k asutatak se eraldist e moodustam ise m aatrik sit, m is põhineb kont sern i ajaloo lisel k rediidik ahj umi koge muse l, mida k orrige eritakse konkre etset e deebit orideg a seotud te gurite , üldiste maj andustin gimust e, aruan dekuu päeval f inantsv arale rakend uvate tege like ja progno ositavate tingimu ste ja nend e suuna h innangu ga ning vaj adusel ka raha ajaväärt usega.

e ) Tin gimuslik t tasu

Äriühen dustest tekk inud tingimusl ikku tasu koh ustuse õ iglase väärt use mõõt misel kasut atakse d iskonte eritud rahavoog usid.Hindamismu del arvestab eeldatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtust, mida on diskonteeritud kasutades riskiga korrigeeritud diskontomäära. Hinnangu line õiglane väärtus suureneb (väheneb), kui eeldatavad rahavood oleksid kõrgemad (madalamad) või kui riskiga korrigeeritud diskontomäär oleks madalam (kõrgem).

Seisuga 31. detsember 2021 oli tingimuslike tasude õiglane väärtus 2 256 tuhat eurot, sh 2 033 tuhat eurot lühiajaline ja 223 tuhat eurot pikaajaline kohustus ja seisuga 31. detsember 2020 oli tingimuslike tasude õiglane väärtus 1 995 tuhat eurot, sh 250 tuhat eurot lühiajaline ja 1 745 tuhat eurot pikaajaline kohustus.

Ostumüügilepingu tingimustest tulenevalt tehti 2021. aastal piletimüügiplatvormi soet usmaksumuse tasumata tulevase kohustuse õiglase väärtuse korrigeerimine, mis kajastati ühekordse finantstuluna summas 407 tuhat eurot (2020: 690 tuhat eurot). Hinnangu muutuse aluseks on 2021. aasta müügitulud, mis oli oluliselt väiksem võrreldes ostuhetkel eeldatud hinnanguga, kuna COVID-19-ga seotud eriolukord avaldas sügavat mõju piletimüügiäri tegevusmahtudele.

f) Tulumaks:

Eesti (ja Läti) tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse tehtud investeeringutega seotud edasilükatud tulumaksu kajastamine

Kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat ja tal on võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Samuti saab kontsern vajadusel blokeerida ühisettevõtte kasumi jaotamise otsuseid, mistõttu on kontsernil võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist.

Seisuga 31.12.2021 on kontsern otsustanud tütar- ja ühisettevõtete kasumit ette nähtavas tulevikus mitte jaotada ning seetõttu ei kajasta ta edasilükatud tulumaksukohustist antud investeeringutelt.

Seisuga 31.12.2021 ei kajasta kontsern ka sidusettevõtetesse tehtud investeeringute puhul edasilükatud tulumaksu kohustist, kuna tulumaksu mõju võimaliku kasumijaotuse pealt konsolideeritud finantsaruannetele on ebatõenäoline.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 109

Lisa 4. Finantsriskide juhtimine

Finantsriskide juhtimine on oluline ja lahutamatu osa kontserni äriprotsesside juhtimisel. Juhtkonna võime identifitseerida, mõõta ja kontrollida erinevaid riske omab olulist mõju kontserni kasumlikkusele. Risk on kontserni juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest. Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid, millest olulisema mõju avaldavad krediidirisk, likviidsusrisk, tururisk (sh. valuutakursi risk, intressimäärarisk ja hinnarisk), tegevusrisk ja kapitalirisk.

Kontserni riskijuhtimise aluseks on Tallinna börsi, Finantsinspektsiooni ja teiste regulatiivsete organite seatud nõuded, üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisstandardid ja hea tava ning kontserni ja tema tütarettevõtete sisemised regulatsioonid ja poliitikad. Riskide juhtimine kontserni tasandil sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ja kontrollimist. Kontserni riskijuhtimise süsteem keskendub finantsturgude ettemääramatusel ja võimaluste leidmisel sellest tulenevate potentsiaalsete negatiivsete mõjude minimeerimiseks kontserni finantstegevusele.

Peamine roll riskide juhtimisel lasub kontserni emaettevõtte ja tütarettevõtete juhatustel. Kontsern hindab ja piirab riske süstemaatilise riskihalduse kaudu. Finantsriskide juhtimisse on kaasatud kontserni finantsüksus, mis tegeleb nii emaettevõtte kui ka tema tütarettevõtete finantseerimisega ja sellest otseselt tulenevalt likviidsusriski ja intressimäära riski haldamisega. Kontserni kuuluvates ühisettevõtetes teostatakse riskijuhtimist koostöös ühisettevõtete teiste aktsionäridega.

Krediidirisk

Krediidirisk väljendub kahjuna, mida kontsern võib kanda ja mida põhjustab tehingu vastaspool, kui ta jätab oma lepingulised finantskohustused täitmata. Krediidiriskile on avatud raha ja pangakontod, nõuded ostjatele, muud lühiajalised nõuded ja antud laenud.

Raha ja pangakontod (sh pikaajaline hoius) hoiustamata panga krediidireitingu lõikes:

| Pank | Moodys | Standard & Poors | 31.12.2021 | 31.12.2020 |
| -------------- | ------- | ----------------- | ---------- | ---------- |
| SEB | Aa3 | A+ | 7 296 | 3 308 |
| Swedbank | Aa3 | A+ | 1 298 | 1 441 |
| Citadele | Baa2 | - | 1 082 | 1 304 |
| Luminor/LHV | Baa1/Baa1 | -/- | 1 198 | 136 |
| Kokku | | | 10 874 | 6 189 |

Kasutatud on pankade viimast pikaajalist krediidireitingut, mis oli esitatud iga panga kodulehel. Krediidiriski vähendamiseks jälgitakse pidevalt klientide makset distsipliini. Kehtestatud on krediidipoliitika tagamaks teenuste ja toodete müüki adekvaatse krediidiajalooga klientidele ning ettemaksu rakendamist kõrgema riskikategooriaga klientidele. Vastavalt krediidipoliitikale kohaldatakse erinevatele kliendigruppidele erinevaid maksetähtaegu, krediidilimite, võimalikke maksepuhkusi. Klientide grupeerimise aluseks on nende suurus, tuntus, krediiditaustauuringute tulemused ja maksekäitumise ajalugu. Reklaamikliente vaadeldakse esimesel tasandil kahes grupis: reklaamiagentuurid ja otse kliendid, edaspidi grupeeritakse vastavalt ülaltsitatud põhimõtetele.

Kontsern rakendab kõikides Balti riikides sama krediidipoliitikat, kuid on teadlik klientide erinevast krediidikäitumisest. Kõik Eesti tütarettevõtted ostavad sisse meeldetuletusteenust, et tegeleda tõhusamalt maksetähtaja ületanud nõuetega. Uute klientide puhul kontrollitakse nende krediiditausta Kreeditinfo ja teiste analoogsete andmebaaside abil. Samuti monitooriseeritakse nende maksekäitumist alguses kõrgendatud huviga. Makset distsipliini täitmisel on võimalik saada paindlikumaid krediitingutingimusi nagu pikemat maksetähtaega, kõrgemat krediidilimite jm. Makse distsipliini rikkumisel omakorda kohaldatakse rangemaid krediitingutingimusi. Suurte tehingute puhul, eriti trükiteenuste segmendis, peavad kliendid tegema ettemakse või esitama garantii kirja.

Kontsernil pole teada olulisi riske seoses klientide ja partnerite liigse kontsentratsiooniga. Juhtkonna hinnangul puudub seotud osapoolte laenudes oluline krediidirisk, kuna tegu on tugeva finantspositsiooniga ettevõtetega.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 110

Maksimaalne krediidirisk, mis tuleneb kontserni nõuetest ostjate vastu ja muudest nõuetest, on toodud allpool:

31.12.2021

	Maksetähtaeg saabumata	Maksetähtaeg ületatud >= 7 päeva	Maksetähtaeg ületatud >7 päeva ja <=60 päeva	Maksetähtaeg ületatud > 60 päeva	Kokku nõuded (tuhandetes EUR)
Nõuded ostjate vastu (Lisa 6)	5 653	958	371	28	7 009
Muud lühiajalised nõuded (Lisa 6)	1 453	0	0	0	1 453
Muud pikaajalised nõuded (Lisa 12)	93	0	0	0	93
KOKKU	7 199	958	371	28	8 556

31.12.2020

	Maksetähtaeg saabumata	Maksetähtaeg ületatud >= 7 päeva	Maksetähtaeg ületatud >7 päeva ja <=60 päeva	Maksetähtaeg ületatud > 60 päeva	Kokku nõuded (tuhandetes EUR)
Nõuded ostjate vastu (Lisa 6)	5 934	1 009	631	1 757	8 331
Muud lühiajalised nõuded (Lisa 6)	1 107	0	0	0	1 107
Muud pikaajalised nõuded (Lisa 12)	103	0	0	0	103
KOKKU	7 144	1 009	631	1 757	9 541

1. aastal on kontsern ebatõenäoliselt laekuvaid arveid allahinnanud summas 193 tuhat eurot (31.12.2020: 286 tuhat eurot).

Kontsern rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahju kajastamisel standardi IFRS 9 sätetest lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada allahindluse reservi kogu eluea jooksul eeldatavate krediidikahjumite summas. Antud finantsvarade eeldatava krediidikahjumihindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb kontserni ajaloolisel krediidikahjumikogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega seotud tegurite, üldiste majandustingimuste, aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimuste ja nende suuna hinnanguga ning vajadusel ka raha ajaväärtusega. Informatsioon aruandeperioodil nõuete allahindluses toimunud muutuste osas on toodud Lisas 7.

Muude nõuete (sh laenunõudete) osas kajastab kontsern väärtuse langust summas, mis võrdub 12 kuu jooksul eeldatavate krediidikahjumitega, kui krediidirisk ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud. Kui krediidirisk on märkimisväärselt suurenenud, kajastab kontsern krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul eeldatavate krediidikahjumitega.

Seisuga 31.12.2021 ei ole krediidirisk oluliselt suurenenud.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk tähendab seda, et kontsernil ei pruugi olla likviidseid vahendeid oma finantskohustuste õigeaegseks täitmiseks. Kontserni eesmärk on hoida kontserni finantseerimisvajadus ja finantseerimisvõimalused tasakaalus. Likviidsusriski juhtimise vahendina kasutatakse rahavoogude planeerimist.

Kontserni rahavoogude võimalikult efektiivseks juhtimiseks moodustavad emaettevõte ja tema tütarettevõtete pangakontod ühtse kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada kontserni rahalisi vahendeid emaettevõtte poolt kehtestatud limiidi piires. Kontsernikonto toimib Eestis, kuid sellesse on kaasatud välismaised tütarettevõtted nii Lätist kui ka Leedust. Vastavalt kontserni poliitikale koostavad kõik kontserni ettevõtted pikemaajalis e eel arvelise rahavoogude prognoosi terveks järgnevaks aastaks, mida korrigeeritakse kvartaalselt.# Lühiajalise rahajoo jälgimiseks esitavad kontsernikontoga liitunud tütarettevõtted iganädalaselt detailsed rahavoo projektsioonid järgneva kolmeteistkümne nädala kohta.

Likviidsusriski maandamiseks kasutab kontsern erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduslaenud, ostjate nõuete ja tarnep lepingute pidev monitooring. Arvelduslaenu kasutatakse käibekapitali finantseerimiseks. Põhivara investeeringute soetamiseks kasutatakse pikaajalisi pangalaene või rendilepinguid. Kontserni arvelduslaen on oma tähtajalt pikaajaline ja seotud laenulepingu tähtajaga. See toimib sisuliselt pikaajalise krediidilimiidina, mille kasutamisvajadust saab kontsern ise reguleerida.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 111

Diskonteerimata finantskohustuste (põhiosa ja tuleviku intressimaksete) analüüs maksetähtaegade lõikes 31.12.2021

Diskont eerimata	Bilansiline väärtus (tuhandetes EUR)	<= 1 kuu	> 1 kuu ja <=3 kuud	> 3 kuud ja <= 1 aasta	>1 aasta ja <=5 aastat	>5 aastat	Kokku
Pangalaenud (Lisa 18)		158 315	1 411	10 148	0	12 032	11 350
Võlakirjad (Lisa 18)		0	0	300	1 200	5 300	6 800
Rendimaksed (Lisad 18,19)		140 280	1 207	4 452	0	6 079	5 869
Võlad tarnijatele (Lisa 17)		2 775	124	0	0	0	2 899
Muud võlad		3 540	0	0	601	0	4 141
KOKKU		6 613	71 9	2 918	16 401	5 300	31 951

31.12.2020

Diskont eerimata	Bilansiline väärtus (tuhandetes EUR)	<= 1 kuu	> 1 kuu ja <=3 kuud	> 3 kuud ja <= 1 aasta	>1 aasta ja <=5 aastat	>5 aastat	Kokku
Pangalaenud (Lisa 18)		236 468	1 994	10 232	0	12 930	12 545
Võlakirjad (Lisa 18)		0	0	300	1 200	5 600	7 100
Rendimaksed (Lisad 18,19)		115 238	950	3 576	0	4 879	4 657
Võlad tarnijatele (Lisa 17)		2 134	94	2	0	0	2 230
Muud võlad		1 860	0	0	2 025	0	3 885
KOKKU		4 345	800	3 246	17 033	5 600	31 024

Täiendav informatsioon laenu maksete kohta on avalikustatud Lisas 18. Muud võlad sisaldavad võlgu ühisettevõtetele, viintresse, muid viitvõlgu ja tingimuslikku tasu, vaata Lisa 17.

Intressimäärarisk

Intressimäärarisk tähendab seda, et intressimäära muutmine toob kaasa muutuse kontserni rahavoogudes ja kasumis. Kontserni antud ja võetud laenude intressimäärad on seotud euriboriga, millele lisandub marginaal. Kontserni intressimäärarisk on seotud lühiajaliste ja pikaajaliste võlakohustustega, mis on võetud muutuva intressimääraga. Intressimäärarisk on eelkõige seotud euribori kõikumisega. Intressimäära muutus ühe protsendipunkti võrra muudaks kontserni laenuintressi kulu ca 157 tuhat eurot aastas.

Intressi liik

Intressimäär	31.12.2021	Bilansiline väärtus (tuhandetes EUR)
		<= 1 aasta
Fikseeritud ja muutuv intress
6-kuu Euribor+1,90%	Laen	1 680
	Võlakirjad	0
6-kuu Euribor + 1,90% - 2,70%	Rendi-kohustus	1 521
1-kuu Euribor+1,75%	Arveldus-krediit	0

31.12.2020

Intressi liik	Intressimäär	Bilansiline väärtus (tuhandetes EUR)
		<= 1 aasta
Fikseeritud ja muutuv intress	0%+2,15% - 3,90%	Laen
	Võlakirjad	0
6-kuu Euribor + 1,78 - 2,50%	Rendi-kohustus	1 212
1-kuu Euribor + 1,9%	Arveldus-krediit	0

Informat sioon pangalaenude kohta on avalikustatud Lisas 18.

Valuutarisk

Kontserni äritegevus on rahvusvahelise ulatusega ning seetõttu on kontsern avatud mõningal määral valuutakursiriskile. Valuutakursirisk tekib siis, kui tulevikus aset leidvad majanduslikud tehingud või kajastatud varad või kohustused on fikseeritud valuutas, mis pole ettevõtte arvestusvaluuta. Kontserni kuuluvad ettevõtted on kohustatud juhtima oma valuutakursiriski arvestusvaluuta suhtes. Kontserni kohalike maade tulud on peamiselt fikseeritud kohalikes valuutades, milleks on euro nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Samuti makstakse enamikule oma peamistele tarnijatele ja töövõtjatele kohalikus valuutas. Tütarettevõtted on kohustatud välislepingutes kasutama üldjuhul valuutana eurot. Välisvaluutas laekuvad summad konverteeritakse eurodesse vahetult peale laekumist, vähendamaks avatud välisvaluutapositsiooni. Muid vahendeid valuutariski maandamiseks ei kasutata. Seisuga 31.12.2021 oli kontsernil valuutariski üleval USD suhtes summas 77 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2020 oli kontsernil valuutariski üleval USD suhtes summas 87 tuhat eurot ja teiste valuutade suhtes (SEK, GBP, NOK) 32 tuhat eurot.

Hinnarisk

Toormainega seotud hinnariskist avaldab kontserni tegevusele enim mõju paberi hind. Võttes arvesse mitmeid kriteeriume, peab kontsern paberihinna riski aktsepteerimist optimaalseimaks lahenduseks ega kasuta paberihinna riski maandamiseks tuletisinstrumente.

Tegevusrisk

Tegevusrisk on võimalik kahju, mille põhjuseks on ebapiisavad või mittetoimivad protsessid, töötajad ja infosüsteemid või välised faktorid. Töötajate kaasamine riskide hindamise protsessi parandab üldist riskikultuuri. Tehingute teostamisel kasutatakse võimalike kahjude minimeerimiseks tehingulimiite. Kasutatakse nelja silma põhimõtet, mille järgi peab tehingu või protseduuri teostamiseks olema vähemalt kahe teineteisest sõltumatu töötaja või üksuse kinnitus, vähendab inimlike eksimuste ja vigade tekkimise võimalust. Nelja silma põhimõtet kasutatakse samuti läbirääkimiste käigus, mis on seotud ostu-müügi ja teiste tehingutega. Juhtkond ja ettevõtte juristid vaatavad üle kõik advokaadibüroode koostatud lepingud. Juhtkond hindab kontserni õiguskaitset heaks. Kontserni tegevuse sõltuvust infotehnoloogilistest süsteemidest hindab juhtkond keskmisest kõrgemaks ning selle turvalisuse ja töökindluse suurendamiseks investeeritakse pidevalt. Vastutus tegevusriski maandamise eest lasub kontserni ning tütarettevõtete juhatustel. Enim avaldas aruandeaastal maailma majanduskeskkonnale mõju COVID-19 viiruse levik. Kontsern on rakendanud kõiki vajalikke samme, et vältida COVID-19 viiruse levikut kontsernis. Esmaseks eesmärgiks on kaitsta töötajaid ning pakkuda seejuures endiselt oma auditooriumile usaldusväärseid ja õigeaegseid uudiseid ning teisi teenuseid. Piirangutest tulenevate mõjude suhtes olid kõige haavatavamad kontserni välismeedia ja piletimüügi platvorm Lätis. Kui meediaettevõtetes on eelkõige digitaalsed reklaamahud taastunud hästi, siis üritustega seotud piirangud jätkuvad ning mõjutavad piletiäri tegevusmahtusid veel ka 2022. aastal.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 113

Kapitalirisk

Kontserni peamine eesmärk kapitaliriskijuhtimisel on tagada kontserni jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionäridele ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitalistruktuur vähendamaks kapitali hinda. Vastavalt tööstusharu levinud praktikale kasutab kontsern kapitali jälgimiseks võla ja kapitali suhet. Võla ja kapitali suhe arvutatakse netovõla suhtena kogukapitali. Netovõlg saadakse raha ja pangakontode lahutamisel koguvõlast (konsolideeritud bilansis kajastatud lühi- ja pikaajalised intressikandvad kohustused). Kogukapital on konsolideeritud bilansis kajastatud omakapitali ja netovõla summa.

Kontserni kapitalisuht ar vud (tuhandetes EUR)	31.12.202 1	31.12.2020
Intressikandvad võlakohustused	22 219	22 202
Raha ja pangakontod	10 962	6 269
Netovõlg	11 257	15 933
Omakapital	53 692	54 619
Kapital kokku	64 950	70 552
Võla ja kapitali suhe	17%	23%
Bilansimaht	94 258	94 177
Omakapitali osakaal bilansimahu st	57%	58%

Õiglane väärtus

Kontserni juhatuse hinnangul ei erine konsolideeritud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade (Lisad 5, 6,7,9, 12) ja -kohustuste (Lisad 17,18, 19) õiglased väärtused nende bilansilistest väärtustest kontserni bilansis seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020. Kontserni riskimarginaalid vastavad turutingimustele. Eelnevast tulenevalt hindab kontserni juhatus, et pikaajaliste kohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Finantskohustuste õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste rahavoogude baasil, kasutades turuintressimäära, mis on kontsernile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel. Nõuded ostjate vastu ja võlad hankijatele on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses, mistõttu juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus on lähedane nende õiglasele väärtusele. Muude investeeringute õiglane väärtus, mille muutus kajastatakse läbi kasumiaruande, oli 878 tuhat eurot seisuga 31.12.2021 (31.12.2020: 880 tuhat eurot). Investeeringud ei ole ühelgi börsil noteeritud ja neid liigitatakse õiglase väärtuse hierarhia 3. tasemel. Kontserni juhtkonna hinnangul investeeringu õiglane väärtus ei erine oluliselt selle bilansilisest väärtusest. Muude kasumiaruande kaudu kajastatavate kohustuste (tingimuslikud tasud) õiglane väärtus oli 2 256 tuhat eurot seisuga 31.12.2021 (31.12.2020: 1 995 tuhat eurot) ja need liigitatakse õiglase väärtuse hierarhia 3. tasemele.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 114

Lisa 5. Raha ja pangakontod (tuhandetes EUR)

	31.12.202 1	31.12.2020
Sularaha kassas	88	80
Pangakontod	10 844	6 126
Raha teel	18	43
Tähtajaline hoius	12	19
Raha ja pangakontod kokku	10 962	6 269

Lisa 6.# Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes EUR)

	31.12.2021	31.12.2020
Nõuded ostjate vastu (Lisa 4,7)	7 009	7 575
Muud maksu nõuded	141	190
Muud nõuded (Lisa 4,9)	1 453	1 107
Ettemaksed	720	578
Nõuded ja ettemaksed kokku	9 323	9 450

Lisa 7. Nõuded ostjate vastu (tuhandetes EUR)

	31.12.2021	31.12.2020
Nõuded ostjate vastu	7 117	7 816
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus	(108)	(241)
Nõuded ostjate vastu kokku (Lisa 6)	7 009	7 575

(tuhandetes EUR)	2021	2020
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus perioodi alguses	(241)	(228)
Perioodi jooksul laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded	118	230
Perioodi jooksul ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded	(193)	(286)
Perioodi jooksul bilansist maha kantud nõuded	208	42
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus perioodi lõpus	(108)	(241)

Perioodi jooksul tehtud nõuete allahindlused on kajastatud koondkasumiaruandes kirjel „Müüdud toodangu kulu“. Nõuete vanuseline analüüsi kohta (sh nõuded üle tähtaja) vaata Lisa 4. Arvestuspõhimõtted finantsvarade väärtuse languse hindamise kohta on avalikustatud Lisas 2.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Lisa 8. Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks

Kontserni tulumaksu kulu (tuhandetes EUR)	2021	2020
Aruandeperioodi tulumaksu kulu	276	280
Edasilükkunud tulumaksu kulu	0	0
Tulumaksu kulu kokku	276	280

Ettevõtte tulumaks (tuhandetes EUR)	2021	2020
Läti
Aruandeperioodi tulumaksu kulu	(13)	(6)
Leedu
Kasum (kahjum) enne tulumaksu	1 650	1 743
Tulumäär 15%	15%	15%
Arvestuslik tulumaks	(247)	(261)
Mitte maksustatavate tulude/kulude mõju	(16)	(13)
Aruandeperioodi tulumaksu kulu	(263)	(274)
Edasi lükkunud tulumaksu tulu (kulu)	0	0

Lisa 9. Muud lühiajalised nõuded (tuhandetes EUR)

	31.12.2021	31.12.2020
Nõuded sidusettevõtetele (Lisa 31)	98	83
Ostjatelt laekumata arved	11	15
Antud laenud	88	68
Nõuded ühisettevõtetele (Lisa 31)	145	218
Ostjatelt laekumata arved	145	217
Muud nõuded	0	1
Nõuded seotud isikutele (Lisa 31)	17	1
Muud lühiajalised nõuded	1 192	805
Muud lühiajalised nõuded kokku (Lisa 6)	1 453	1 107

Muud nõuded sisaldavad peamiselt ürituste korraldajatele tehtud ettemakseid (ürituste korraldajate nimel ürituste eest kogutud raha), mis kujutavad endast ürituste korraldajatele tehtud maksete saldo enne ürituse toimumist.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Lisa 10. Varud (tuhandetes EUR)

	31.12.2021	31.12.2020
Tooraine	0	2 146
Lõpetamata toodang	26	338
Valmistoodang	239	257
Müügiks ostetud kaubad	1	14
Varud kokku	266	2 756

(tuhandetes EUR)	2021	2020
Valmistoodangu allahindlus	72	78
Koondkasumiaruandes kajastatud allahindlus	72	78

Varude allahindlus on kajastatud koondkasumiaruande kirjel „Müüdud toodangu kulu“.

Lisa 11. Äriühendused

1. aasta juulis omandas AS Ekspress Grupp 100%lise osaluse Babahh Meedia OÜ-s, mis tegeleb videotootmise, meedia ja infrastruktuurilahenduste müügiga. Seni kuulus ASile Ekspress Grupp 49% ettevõttest. 2021. aasta detsembris, kontsern omandas 100%lise osaluse meediaettevõttes Geenius Meedia OÜ. Omandamise eesmärk oli digitaalse meedia äri kasvatamine ja laienemine niši, mida Ekspress Grupi väljaanded seni regulaarselt ei kata. Ekspress Grupi ja Geenius Meedia ühine eesmärk on pakkuda edaspidigi geenius.ee lugejatele köitvat sisu. Tehingu järel jätkab Geenius Meedia OÜ tegutsemist eraldiseisva meediaettevõttena. Ekspress Grupi kontsern pakub Geenius Meediale sünergiat meediaäri toetavatest funktsioonides, mis annab kiiresti arenevale ettevõttele oluliselt suurema kasvupotentsiaali. Äriühenduste tulemusena oman das kontsern netovara bilansilises väärtuses 368 tuhat eurot. Lisaks võeti õiglases väärtuses arvele ostuanalüüsi koostamisel identifitseeritud kaubamärgid ja firmaväärtus (lisa 16). 2021. aasta eeltoodud äriühenduste rahaline mõju on esitatud konsolideeritud rahavoogude aruandes real ”Tütarettevõtete ost (miinus omandatud raha)”, seisuga 31.12.2021 tasumata osaluse soetusmaksumus summas 668 tuhat eurot on kajastatud kohustusena. Mõju kontserni 2021. aasta müügitulule ja puhaskasumile oleks ebaoluline, kui Geenius Meedia OÜ ja Babahh Media OÜ oleksid omandatud seisuga 1. jaanuar 2021.

Lisa 12. Muud nõuded ja investeeringud (tuhandetes EUR)

	31.12.2021	31.12.2020
Nõuded sidus- ja ühisettevõtetele (Lisa 4, 31)	93	103
Muud nõuded (Lisa 21,31)	700	0
Muud investeeringud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande	878	880
Pikaajalised nõuded kokku	1 671	982

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Lisa 13. Ühisettevõtted

Ettevõtte nimi	Osalus % 31.12.2021	Osalus % 31.12.2020	Kaasomanik 31.12.2021	Kaasomanik 31.12.2020
AS Õhtuleht Kirjastus	50%	50%	Alexela Varahalduse AS	Alexela Varahalduse AS
AS Ekspress Post	50%	50%	AS Postimees Grupp	AS Postimees Grupp

Ühisettevõtete põhitegevus on kirjeldatud Lisas 1.

(tuhandetes EUR)	AS Õhtuleht Kirjastus	AS Ekspress Post	Kokku (31.12.2021)	Kokku (31.12.2020)
Netovara ühisettevõttes	2 060	(380)	1 680	2 833
Osaluse suurus ühisettevõttes	50%	50%
Firmaväärtus	0	0	0	0
Muud korrigeerimised	(19)	190	171	245
Ühisettevõtte osaluse bilansiline väärtus	1 011	0	1 011	1 661
Kasum / (kahjum) osaluselt ühisettevõttes	99	(380)	(281)	102

Ühisettevõtete finantsandmed (tuhandetes EUR)	AS Õhtuleht Kirjastus	AS Ekspress Post	Kokku (31.12.2021)	Kokku (31.12.2020)
31.12.2021
Käibevara	2 390	923	3 313	4 233
Põhivara	3 571	49	3 620	3 904
Varad kokku	5 961	973	6 933	8 138
Lühiajalised kohustused	3 503	1 353	4 856	4 901
Pikaajalised kohustused	398	0	398	403
Kohustused kokku	3 901	1 353	5 254	5 304
Eelpool nimetatud varad ja kohustused sisaldavad:
Raha ja raha ekvivalendid	1 574	405	1 978	2 900
Lühiajalised finantskohustused (v.a võlad tarnijatele, muud võlad ja eraldised)	153	0	153	156
Pikaajalised finantskohustused (v.a võlad tarnijatele, muud võlad ja eraldised)	398	0	398	403

(tuhandetes EUR)	AS Õhtuleht Kirjastus	AS Ekspress Post	Kokku (2021)	Kokku (2020)
2021
Müügitulu	13 940	5 165	19 105	18 074
Kulum	(731)	(32)	(763)	(865)
Intressi tulu	1	0	1	1
Intressikulu	(12)	(3)	(16)	(17)
Kasum / (kahjum) enne tulumaksu	574	(566)	7	204
Tulumaksukulu	(375)	0	(375)	0
Aruandeperioodi kasum / (kahjum)	199	(566)	(368)	204
Muu koondkasum	0	0	0	0
Koondkasum kokku	199	(566)	(368)	204
2020
Müügitulu	13 415	4 659	18 074	18 074
Kulum	(826)	(40)	(865)	(865)
Intressi tulu	1	0	1	1
Intressikulu	(12)	(4)	(17)	(17)
Kasum / (kahjum) enne tulumaksu	980	(776)	204	204
Tulumaksukulu	0	0	0	0
Aruandeperioodi kasum / (kahjum)	980	(776)	204	204
Muu koondkasum	0	0	0	0
Koondkasum kokku	980	(776)	204	204

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Lisa 14. Sidusettevõtted

	31.12.2021	31.12.2020
Sidusettevõtete soetamine	0	1
Kasum /(kahjum) sidusettevõtte müügist	(292)	0
Makstud dividendid	78	150
Sidusettevõtete nõuete allahindlus (Lisa 31)	(166)	(174)
Sidusettevõtete aktsiad bilansis	2 210	2 253
Koondkasumiaruandes kajastatud kasum/(kahjum) sidusettevõtetelt
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/(kahjum)	161	(129)
Kasum /(kahjum) sidusettevõtetelt kokku	161	(129)

1. aasta juulis omandas AS Ekspress Grupp 100%lise osaluse Babahh Meedia OÜ-s, mis tegeleb videotootmise, meedia ja infrastruktuurilahenduste müügiga. Seni kuulus ASile Ekspress Grupp 49% ettevõttest.

Ettevõtte nimi	Osalus % 31.12.2021	Osalus % 31.12.2020
Babahh Media OÜ	100%	49%
Kinnisvarakeskkond OÜ	49%	49%
Altero SIA	25,48%	25,48%
Eesti Audiokraamatute Keskus OÜ	33,33%	33,33%

Sidusettevõtte finantsandmed (tuhandetes EUR)	Eesti Audiokraamatute Keskus OÜ	Babahh Media OÜ (01.01 -30.06.2021)	Kinnisvarakeskkond OÜ	Altero SIA (konsolideeritud)	31.12.2021	31.12.2020
Varad kokku	42	-	415	2 192
Kohustused kokku	39	-	1 841	704
Tulud kokku	5	265	530	3 244
Kulud kokku	5	267	846	1 893
Puhas kasum (kahjum)	0	(2)	(316)	1 352
31.12.2020
Varad kokku	-	132	363	833
Kohustused kokku	-	116	1 472	412
Tulud kokku	-	697	462	2 917
Kulud kokku	-	750	818	2 638
Puhas kasum (kahjum)	-	(53)	(356)	280

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Lisa 15.# Materiaalne põhivara (tuhandetes EUR)

	31.12.2019	31.12.2020	31.12.2021
Soetus maksumus
Maa	409	409	0
Ehitised	10 390	10 332	4 829
Masinad ja seadmed	25 578	25 073	1 636
Muu inventar	4 477	4 903	7 508
Lõpetamata põhivara ja ettemaksed	697	1 997	520
Kokku	41 551	42 714	14 493
Akumuleeritud kulum	(4 004)	(4 756)	(1 965)
Maa	0	0	0
Ehitised	(19 682)	(20 508)	(1 044)
Masinad ja seadmed	(2 922)	(3 315)	(3 520)
Muu inventar	0	0	0
Lõpetamata põhivara ja ettemaksed	(26 608)	(28 580)	(6 529)
Bilansiline väärtus	14 943	14 134	7 964
Ostud ja parendused	2 972	5 323
Maa	0	0
Ehitised	642	599
Masinad ja seadmed	171	729
Muu inventar	412	2 779
Lõpetamata põhivara ja ettemaksed	1 748	1 217
Müüdud põhivara (jääkmaksumus)	(141)	(2)
Maa	0	0
Ehitised	(66)	0
Masinad ja seadmed	0	(1)
Muu inventar	(75)	(1)
Allahi ndlus ja mahakandmine (jääk maksumus)	(1 053)	(145)
Maa	0	0
Ehitised	(393)	(111)
Masinad ja seadmed	(646)	*
Muu inventar	(14)	(32)
Ümberklassifitseerimine	(11)	40
Maa	0	0
Ehitised	0	27
Masinad ja seadmed	0	1 738
Muu inventar	438	807
Lõpetamata põhivara ja ettemaksed	(448)	(2 532)
Põhivara kulum	(2 577)	(2 823)
Maa	0	0
Ehitised	(992)	(908)
Masinad ja seadmed	(856)	(790)
Muu inventar	(728)	(1 126)
Lõpetamata põhivara ja ettemaksed	0	0
31.12.2020
Soetus maksumus
Maa	409	409
Ehitised	10 332	10 332
Masinad ja seadmed	25 073	25 073
Muu inventar	4 903	4 903
Lõpetamata põhivara ja ettemaksed	1 997	1 997
Kokku	42 714	42 714
Akumuleeritud kulum	(4 756)	(4 756)
Maa	0	0
Ehitised	(20 508)	(20 508)
Masinad ja seadmed	(3 315)	(3 315)
Muu inventar	0	0
Lõpetamata põhivara ja ettemaksed	(28 580)	(28 580)
Bilansiline väärtus	14 134	14 134
Ostud ja parendused	5 323
Maa	0
Ehitised	599
Masinad ja seadmed	729
Muu inventar	2 779
Lõpetamata põhivara ja ettemaksed	1 217
Müüdud põhivara (jääkmaksumus)	(2)
Maa	0
Ehitised	0
Masinad ja seadmed	(1)
Muu inventar	(1)
Allahi ndlus ja mahakandmine (jääk maksumus)	(145)
Maa	0
Ehitised	(111)
Masinad ja seadmed	*
Muu inventar	(32)
Ümberklassifitseerimine	40
Maa	0
Ehitised	27
Masinad ja seadmed	1 738
Muu inventar	807
Lõpetamata põhivara ja ettemaksed	(2 532)
Soetatud äriühenduste kaudu	45
Maa	0
Ehitised	20
Masinad ja seadmed	0
Muu inventar	26
Müüdud äriühenduste kaudu	(8 608)
Maa	(409)
Ehitised	(2 337)
Masinad ja seadmed	(5 647)
Muu inventar	(52)
Lõpetamata põhivara ja ettemaksed	(162)
Põhivara kulum	(2 823)
Maa	0
Ehitised	(908)
Masinad ja seadmed	(790)
Muu inventar	(1 126)
Lõpetamata põhivara ja ettemaksed	0
31.12.2021
Soetus maksumus
Maa	0
Ehitised	4 829
Masinad ja seadmed	1 636
Muu inventar	7 508
Lõpetamata põhivara ja ettemaksed	520
Kokku	14 493
Akumuleeritud kulum	(1 965)
Maa	0
Ehitised	(1 044)
Masinad ja seadmed	(3 520)
Muu inventar	0
Lõpetamata põhivara ja ettemaksed	(6 529)
Bilansiline väärtus	7 964

1. aasta materjalise põhivara ostud ja parendused sisaldavad renditavate varade (Lätis ja Eestis lisandunud LED ekraanide renditavate asukohtade ning täiendavate kontori pindade ja muude varade) kasutusõiguse arvele võtmist summas 2 170 tuhat eurot vastavalt raamatupidamisstandardile IFRS 16 „Rendilepingud“. 2021. aasta ehitiste allahindlus ja mahakandmine sisaldab kasutusõiguse varade kajastamise lõpetamist summas 110 tuhat eurot. 2020. aastal kajastas kontsern COVID-19 mõju tõttu majanduslikule olukorrale materiaalse põhivara väärtuse languse kahju summas 1031 tuhat eurot. 2021. aastal materiaalse põhivara alla ei hinnatud.

Informatsioon laenude tagatiseks panditud materiaalse põhivara kohta on toodud Lisas 18. Informatsioon rendilepingute ja kasutamisõiguse aluseks olevate varade maksete ja tähtaegade kohta on toodud Lisas 19.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 121

Lisa 16. Immateriaalne põhivara (tuhandetes EUR)

	31.12.2019	31.12.2020	31.12.2021
Soetus maksumus
Firmaväärtus	52 525	52 982	55 473
Kaubamärgid	13 920	13 920	15 515
Arenguvälja-minekud	726	667	695
Kliendisuh ted	3 546	3 546	3 546
Tarkvara	4 552	4 711	5 316
Ettemaksed	585	1 250	1 535
Kokku	75 854	77 076	82 081
Akumuleeritud amortisatsioon ja alla hindlus	(19 485)	(20 441)	(21 274)
Firmaväärtus	(9 897)	(9 897)	(9 897)
Kaubamärgid	(4 703)	(5 186)	(5 598)
Arenguvälja-minekud	(419)	(473)	(548)
Kliendisuh ted	(1 855)	(2 072)	(2 247)
Tarkvara	(2 611)	(2 813)	(2 983)
Ettemaksed	0	0	0
Bilansiline väärtus	56 369	56 635	60 807
Ostud ja parendused	1 319	1 732
Firmaväärtus	0	0
Kaubamärgid	0	0
Arenguvälja-minekud	0	5
Kliendisuh ted	0	0
Tarkvara	204	393
Ettemaksed	1 115	1 334
Mahakandmine (jääk maksumuses)	(120)	(78)
Firmaväärtus	0	0
Kaubamärgid	0	0
Arenguvälja-minekud	0	(2)
Kliendisuh ted	0	0
Tarkvara	(51)	(74)
Ettemaksed	(69)	(1)
Ümberklassifitseerimine	0	(40)
Firmaväärtus	0	0
Kaubamärgid	0	1
Arenguvälja-minekud	29	53
Kliendisuh ted	0	0
Tarkvara	352	788
Ettemaksed	(381)	(882)
Omandatud äriüh enduse kaudu	457	4 278
Firmaväärtus	457	2 491
Kaubamärgid	0	1 594
Arenguvälja-minekud	0	0
Kliendisuh ted	0	0
Tarkvara	0	193
Ettemaksed	0	0
Müüdud äriühendust e kaudu	(382)	(382)
Firmaväärtus	0	0
Kaubamärgid	0	0
Arenguvälja-minekud	0	0
Kliendisuh ted	0	0
Tarkvara	(216)	(216)
Ettemaksed	(166)	(166)
Amortisatsioon	(1 391)	(1 339)
Firmaväärtus	0	0
Kaubamärgid	(483)	(412)
Arenguvälja-minekud	(142)	(103)
Kliendisuh ted	(217)	(175)
Tarkvara	(549)	(649)
Ettemaksed	0	0

31.12.2019 Soetus maksumus: 52 525, 13 920, 726, 3 546, 4 552, 585, 75 854. Akumuleeritud amortisatsioon ja alla hindlus: (9 897), (4 703), (419), (1 855), (2 611), 0, (19 485). Bilansiline väärtus: 42 628, 9 218, 306, 1 691, 1 942, 585, 56 369.

31.12.2020 Soetus maksumus: 52 982, 13 920, 667, 3 546, 4 711, 1 250, 77 076. Akumuleeritud amortisatsioon ja alla hindlus: (9 897), (5 186), (473), (2 072), (2 813), 0, (20 441). Bilansiline väärtus: 43 085, 8 733, 194, 1 474, 1 898, 1 250, 56 635.

31.12.2021 Soetus maksumus: 55 473, 15 515, 695, 3 546, 5 316, 1 535, 82 081. Akumuleeritud amortisatsioon ja alla hindlus: (9 897), (5 598), (548), (2 247), (2 983), 0, (21 274). Bilansiline väärtus: 45 576, 9 917, 146, 1 299, 2 333, 1 535, 60 807.

Informatsioon laenude tagatiseks panditud immateriaalse varade kohta on toodud lisas 18.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 122

Firmaväärtuse jagunemine rahateenivatele üksustele (tuhandetes) EUR

	31.12.2021	31.12.2020
Delfi	35 137	35 137
Digital Matter (endine nimi Adnet Media)	712	712
Maaleht	1 816	1 816
Biļešu Paradīze	3 564	3 564
Linna Ekr aa nid	1 338	1 338
Geenius Me dia	2 211	0
Muu d	798	517
Firmaväärtused kokku	45 576	43 085

Vara väärtuse testides on kaetav väärtus leitud kasutusväärtuse meetodil, kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit. Iga omandatud äriüksuse kohta on koostatud vastava rahateeniva üksuse viie aasta rahavoo prognoosid. Peale viiendat aastat on väärtusetestis rahavoogude hindamisel lähtutud. Perpetuiteedist. Pikaajalise oodatava rahavoo kasvumääradeks on kasutatud konservatiivset kasvuporsenti, mis iseloomustab oodatavat kasvu turul. Müügitulu kasv, muutuv- ja püsikulud on prognoositud varasemate perioodide tulemuste ning lähitulevikus plaanitavate strateegiliste arengute alusel. Väärtuste testides on kasutatud nominaalmudeleid. Delfi väärtusetestis kasutatakse Delfi tooterahavoogusid AS-is Ekspress Meedia, Läti ettevõtte AS Delfi rahavoogusid ja Leedu ettevõtte UAB Delfi rahavoogusid. Maalehe väärtusetest põhineb AS-i Ekspress Meedia ajalehe Maaleht (k.a kõik seotud tegevused ja nende tulemused) ja ajakirja Maakodu ärritegevuste tulevastel rahavoogudel. Digital Matter (endine nimi Adnet Media) väärtusetestis on kasutatud Adnet Media tegevuse rahavoogusid Balti riikides. Linna Ekraanid väärtusetestis on kasutatud Eesti digitaalse välireklaami äritegevuse tulevasi rahavoogusid. Biļešu Paradīze väärtusetestis on kasutatud äritegevuse tulevasi rahavoogusid elektroonilise piletimüügiplatvormi ja piletüügikohtade haldamisest Lätis. 2021. aasta kohta Geenius Meedia suhtes väärtusetesti läbi ei viidud, kuna osalus omandati detsembris 2021 ja sel hetkel toimus ostuhinna jaotamine ning olulisi muutusi õiglases väärtuses ei tuvastatud. Kõikide rahateenivate üksuste rahavood konsolideeritakse ja neid on vajadusel korrigeeritud sisemiste juhtimis- või muude sarnaste tasudega.

Kasutatud on alljärgnevaid tulude kasvud:

Rahateeniv üksus	Keskmine tulude kasv järgmised 5 aastat	Lõppväärtuse kasv
	31.12.2021	31.12.2020
Delfi	5,6%	-11,3%
Digita l Matt er ( endine nimi Adn et Media )	10,7%	9,9%
Maal eht	-0,1%	-0,2%
Linna Ekr aa nid	25,1%	21,3%
Biļešu Paradīze	4,3%	5,1%

Järgmise viie aasta rahavoogude nüüdisväärtus ja lõppväärtus leiti, kasutades diskontomäärana kaalutud keskmist kapitali tootlusmäärä, kus oodatav omakapitali tootlus on 8,8% - 13,7% (2020: 9,1% - 13,8%) ja võlakapitali tootlus on 3,9% (2020: 3,4%). Võlakapitali suhe omakapitali on arvestatud kõikidele ettevõtetele vastavalt Damodar an Online andmebaasi turukeskmisele võlakapitali suhtele. Omakapitali hind on arvutatud kasutades CAPM-i (Capital Asset Pricing Model). Ühe komponendina on kasutatud Damodarana Online andmebaasi vastava tööstusharu kõige viimast finant svõimenduseta beetat. Riigipõhist riskimäärade aluseks on kasutatud Saksamaa pikaajalise eurovõlakirja tootlust. 2021. aastal langesid riskivabad intressimäärad aktisturgudel veelgi, mille tulemuse na kasutatakse väärtuse testides samuti väiksemaid diskontomäärasid.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 123

Kasutatud diskontomäärad on järgmised:

Rahateeniv üksus	31.12.2021	31.12.2020
Delfi	7,42%	-7,78%
Digital Matt er ( endise nimega Adn et Media )	7,53%	7,82%
Maal eht	8,42%	8,47%
Linna Ekr aa nid	10,28%	9,58%
Biļešu Paradīze	7,78%	7,82%

Allpool toodud tabelis on väljatoodud rahateenivate üksuste kaetavad ja bilansilised väärtused ning erinevused nende vahel enne allahindlusi. Bilansilised väärtused sisaldavad firmaväärtust, kaubamärke, materiaalseid ja immateriaalseid varasid ning käibekapitali. Allahindlusi ei ole käesoleval ega eelmise aruandeaastal kajastatud.

(tuhandetes EUR)	31.12.2021		31.12.2020
	Kaetav väärtus	Bilansiline väärtus (enne väärtuse langust)	Eri nevus	Kaetav väärtus
Delfi	150 787	46 379	104 408	103 799
Digita l Matt er ( endise nimega Adnet M edia )	12 197	1 652	10 546	8 383
Maal eht	5 095	2 185	2 910	6 031
Linna Ekr aa nid	9 052	3 058	5 994	3 317
Biļešu Paradīze	23 667	7 963	15 704	25 518

Kontserni juhatuse hinnangul on kõik soetatud rahateenivate üksuste varade kaetavuse väärtuse testides rakendatud olulised eeldused realistlikud. Juhul, kui mõnes testides kasutatud olulises eelduses toimuks ebasoovitavas suunas oluline muutus, võiks sellest tuleneda vara allahindamise vajadus. Delfi, Digital Matter ja Maalehe müügitulu on kõrge ning nende prognoositavad tulevased rahavood ületavad nende varade bilansilist väärtust summas, kus kasutatud eelduse mõistlik muutus ei tekitaks allahindluse vajadust.

1. aastal mõjutas COVID-19-st tingitud eriolukord kõige enam digitaalsete välireklaamide ettevõtet Linna Ekraanid ning Läti piletüügiplatvormi Biļešu Paradīze. Seoses riiklike piirangutega Eestis ja Lätis vähenesid antud ettevõtete reklaamimüügi ja piletäri tegevusmahud 2020. aastal. Välireklaamide turu taastumine 2021. aasta teises pooles ning piirangute leevenemine Lätis 2022. aasta alguses, annab kindlust, et seisuga 31.12.2021 antud ettevõtete prognoositud tulevased rahavood ületavad nende varade bilansilist väärtust summas, kus kasutatud eelduse mõistlik muutus ei tekitaks allahindluse vajadust.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

124 Lisa 17. Võlad ja ettemaksed (tuhandetes EUR)

	31.12.2021	31.12.2020
Võlad tarnijatele (Lisa 4)	2 899	2 230
sh võlad seotud osapooltele (Lisa 31)	252	9
Võlad töövõtjatele	3 349	3 451
Muud maksuvõlad	2 249	2 800
Kliendilepingukohustus (Lisa 22)	2 566	2 199
Tingimuslik tasu	2 033	250
Võlad ühisettevõtet ele (Lisa 31)	226	197
Viitintressid	73	74
Muud viitkohustused	4 270	4 050
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku	17 664	15 251

Kliendileping u kohustus sisaldab klientide perioodiliste väljaannete ettetellimusi. Muud viitkohustused sisaldavad peamiselt raha, mis on kogutud ürituste korraldajate nimel ja nende ürituste eest, mis toimuvad 2022. aastal või on juba toimunud, kuid mille lõpparvet ei ole korraldajatele tehtud (Lisa 9).

Seisuga 31.12.2021 on äriühenduse tulemusena bilansis kajastatud tingimuslik tasu summas 2 256 tuhat eurot, sh 2 033 tuhat eurot lühiajaline ning 223 tuhat eurot pikaajaline kohustus.

1. aastal tehti piletimüügiplatvormi soetusmaksumuse tasumata tulevase kohustuse õiglase väärtuse korrigeerimine, mis kajastati ühekordse finantstuluna summas 40,7 tuhat eurot (Lisa 3).

Seisuga 31.12.2020 on äriühenduse tulemusena bilansis kajastatud tingimuslik tasu summas 1 995 tuhat eurot, sh 250 tuhat eurot lühiajaline ning 1 745 tuhat eurot pikaajaline kohustus.

1. aastal tehti piletimüügiplatvormi soetusmaksumuse tasumata tulevase kohustuse õiglase väärtuse korrigeerimine, mis kajastati ühekordse finantstuluna summas 69,0 tuhat eurot (Lisa 3).

Lisa 18. Pangalaenud ja laenukohustused (tuhandetes EUR)

Saldo seisuga 31.12.2021	Summa kokku	Tagasimakse tähtaeg 12 kuu jooksul	Tagasimakse tähtaeg 1-5 aasta jooksul	Tagasimakse tähtaeg Rohkem kui 5 aasta jooksul
1. Pikaajalised pangalaenud	11 350	1 680	9 670	0
Võlakirjad	5 000	0	0	5 000
Rendi kohustus	5 869	1 521	4 348	0
Kokku	22 219	3 201	14 018	5 000

Saldo seisuga 31.12.2020	Summa kokku	Tagasimakse tähtaeg 12 kuu jooksul	Tagasimakse tähtaeg 1-5 aasta jooksul	Tagasimakse tähtaeg Rohkem kui 5 aasta jooksul
Pikaajalised pangalaenud	12 545	2 401	10 144	0
Võlakirjad	5 000	0	0	5 000
Rendi kohustus	4 657	1 212	3 445	0
Kokku	22 202	3 613	13 589	5 000

125 AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Efektiivsed intressimäärad on väga lähedased nominaalsele intressimäärale. Laenukohustuste õiglane väärtus on ligilähedane nominaal väärtusele, kuna intressimäär on muutuv ja seotud Euriboriga ning marginaal on turutingimustel kokku lepitud 2021. aasta juulis.

Pikaajaline pangalaen. Printall ASi osaluse müügitehingu raames tasuti septembris 2021 AS-ile SEB Pank laenulepingust tulenev Printall ASi laenujääk summas 2,06 miljonit eurot. 2021. aasta juulis AS Ekspress Grupp ja AS SEB Pank sõlmisid laenulepingute muudatused, mille tulemusena on laenude uueks tähtajaks 18. juuli 2026. aasta, varasem 25. aprill 2022. asemel. Uue kokkuleppe kohaselt vähendati igakuist tagasimakset 204 tuhandelt eurolt kuus 60 tuhande euroni kuus.

Lisaks sõlmiti AS-iga SEB Pank uus laenuleping refinantseerimaks AS Citadele banka laen summas 2,1 miljonit eurot ja tähtajaga 3. juuni 2024. Uue lepingu kohaselt jääb laen tagasimaksegraafik samaks, laenu uueks tähtajaks on 18. juuli 2026.

1. detsembril 2021 allkirjastasid OÜ Ekspress Finants ja AS SEB Pank laenulepingu summas 2,65 miljonit eurot maksetähtajaga 18. juuli 2026 igakuise tagasimaksega 30 tuhat eurot.

Uute lepingute kohaselt on intressimarginaaliks vahemik 1,75% - 1,9% varasem 1,9% - 3,9% asemel. Muud peamised laenulepingutingimused jäid samaks.

Laenud on tagatud:
* Tütarettevõtete aktsiatega;
* ASi Ekspress Grupp ja tütarettevõtete garantiidega;
* Kontserni kaubamärkidega summas 4,9 miljonit eurot;
* Lõpliku kontrolli omav aktsionär on samuti andnud isikliku garantii summas 4 miljonit eurot, et katta laenu ja arvelduskrediidi lepinguid.

Vastavalt laenulepingutingimustele peab laenuvõtja koguvõla/EBITDA suhe olema madalam kui 3,0. Seisuga 31.12.2021 oli laenulepingus kokku lepitud korrigeerimistest järgi arvutatud koguvõla/EBITDA suhe 1,41.

Vastavalt laenulepingutingimustele peab laenuvõtja intresside ja laenumaksete kattekordaja (DSCR) olema vähemalt 1,2. Seisuga 31.12.2021 oli laenulepingus kokku lepitud korrigeerimistest järgi arvutatud DSCR suhtarv 2,74.

Lisaks tuleb hoida pangas likviidsusreservi summas 1 miljon eurot.

Võlakirjad

Októvris 2019 emiteeris AS Ekspress Grupp 5 000 võlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot, intressimääraga 6% aastas ja lunastustähtajaga emissiooni kuupäeva 8. aastapäev, s.t 7. oktoober 2027. Intressi makstakse kord aastas 7. oktoobril.

Võlakirjad emiteeriti suunatud emissioonina ASi LHV Varahaldus hallatavatele pensionifondidele. 4. oktoobril 2019 sõlmis AS Ekspress Grupp märkimisleping u pe nsionifondide (LHV Pensionifond XL, LHV Pensionifond L, LHV Pensionifond M) nimel tegutseva ASiga LHV Varahaldus kõikide emiteeritud võlakirjade märkimiseks kogum nimiväärtuses 5 miljonit eurot.

Võlakirjad on allutatud jaanuaris 2019 ASilt SEB Pank võetud laenule. AS SEB Pank on eesõigusnõudega võlausdaja ja võlakirjad on allutatud ASilt SEB Pank võetud eelnimetatud laenule.

Võlakirjad kujutavad endast Ekspress Grupi tagatud võlakohustust aktsionäride ja seotud osapoolte ees. Võlakirjad on täielikult tagatud OÜ Haep garantiiga ja Hans H. Luige käendusega. OÜ Haep 88% osaluse omanikuks on ASi Ekspress Grupp suuraktsionär Hans H. Luik.

Võlakirjade emiteerimisest saadud vahendite arvelt refinantseeris AS Ekspress Grupp OÜlt Aktiva Finants (100% omanik Hans H. Luik) võetud laenu summas 3,2 miljonit eurot ja kasutab üle jäänud 1,8 miljonit eurot tulevasteks investeeringuteks. OÜ-lt Aktiva Finants võetud laen kandis intressi 12% ning oli kontserni vaates sildfinantseerimiseks 2019. a aastal tehtud suurimatele investeeringutele.

1. aastal on kontsern investeerinud Läti turul tegutsevasse piletimüügiplatvormi SIA Biļešu Paradīze (bilesuparadize.lv) ja välis-ekraanide ettevõttesse OÜ Linna Ekraanid Eestis.

126 AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Kontsern jätkab aktiivselt investeeringutega, tugevdamaks olemasolevaid põhitegevusi ja toetamaks kontserni digitaalse muutuse läbiviimisel.

Vastavalt võlakirjade tingimustele peab ASi Ekspress Grupp (kasutades konsolideeritud finantsandmeid) koguvõla/EBITDA suhe olema madalam kui 4,0 ning intresside ja laenumaksete kattekordaja (DSCR) vähemalt 1,2.

Seisuga 31.12.2021 oli võlakirjade tingimustes kokku lepitud korrigeerimistest järgi arvutatud koguvõla/EBITDA suhe 1,41 ja laenumaksete kattekordaja (DSCR) oli 2,74.

Arvelduskrediit

Seisuga 31.12.2021 oli kontsernil sõlmitud pikaajaline arvelduskrediidi leping SEB pangaga summas 3 miljonit eurot tähtajaga 18.01.2023. 31.12.2021 ja 31.12.2020 seisuga ei olnud arvelduskrediidi limiiti kasutatud.

Lisa 19. Rendilepingud

Kasutusõiguse varasid kajastatakse materiaalset e põhivarade koosseisu s. Enamik kontserni rendilepinguid hõlmab kontori ruume, mille rendiperiood on tavaliselt kolm kuni viis aastat ning mille järel on võimalik rendilepingut pikendada. Mõned rendilepingud sisaldavad indeksist või määrast sõltuvaid rendimakseid.

Kontsern rendib IT/kontoritehnikat, mille lepingujärgne rendiperiood on üks kuni kolm aastat. Need on kas lühiajalised ja/või madala alusvara väärtusega rendid. Kontsern on otsustanud antud rendilepingute kasutuseõiguse varad ja rendikohustusi mitte kajastada.

Informatsioon rendilepingute kohta, milles kontsern on rentnik, on toodud allpool.

Kasutusõiguse vara (tuhandetes EUR)

	Ehitised	Masinad ja seadmed	Muu inventar	Lõpetamata põhivara	Kokku
2020
Saldo 1. Jaanuaril	2 857	575	435	398	4 265
Aruandeperioodi kulud	(690)	(77)	(174)	0	(941)
Kasutusõiguse varade lisandumine	642	0	240	1 333	2 215
Kasutusõiguse varade kajastamise lõpetamine	(17)	0	(3)	(22)	(42)
Saldo 31. detsembril	2 792	499	498	1 708	5 497
2021
Saldo 1. Jaanuaril	2 792	499	498	1 708	5 497
Aruandeperioodi kulud	(685)	(261)	(594)	0	(1 541)
Kasutusõiguse varade lisandumine	599	2 206	3 136	0	5 941
Kasutusõiguse varade kajastamise lõpetamine	(110)	(2 185)	(42)	(1 708)	(4 046)
Saldo 31. detsembril	2 595	258	2 998	0	5 852

Lõpetamata põhivara saldo seisuga 31.12.2020 sisaldab lisaks kasutuseõiguse varale põhivara valmi stamiseks tehtud muid kulutusi summas 474 tuhat eurot.

Kasumiaruandes kajastatud summad (tuhandetes EUR)

	2021	2020
Intressikulu rendilepingutest	109	72
Väheväärtuslike varade ja lühiajaliste rendilepingute rendikulu	1 026	922

127 AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Rahavoodearuandes kajastatud summad (tuhandetes EUR)

	2021	2020
Rendilepingutega seotud rahaväljamaksed	(1 814)	(949)

Lisa 20. Segmendiaruanne

Tegevussegmendid on juhtkond määratlenud emaettevõtte ASi Ekspress Grupp juhatuse jälgitavate aruannete põhjal. Juhatus hindab äritegevuste ettevõtte perspektiivist lähtudes.

1. aasta septembris müüs AS Ekspress Grupp 100%lise osaluse tütarettevõttes Printall AS. Kuni müügini moodustas Printall ASi äritegevus trüikteenuste segmendi. Trüikteenuste segmenti kajastatakse 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes lõpetatud tegevusvaldkonnana ning antud segmendi tulud ja kulud kajastatakse konsolideeritud koondkasumiaruandes eraldi real „Kasum/-kahjum lõpetatud tegevusvaldkonnast“.

Alates 2021.# AS Ekspress Grupp

Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Meediasegment

a septem brist on kontsern tegutseb ainult ühes jätkuvas tegevussegmendis, milleks on meediasegment. Meediasegment: online uudisportaalide ja kuulutusportaalide haldamine, reklaamimüük oma portaalides üle Baltikumi ning ajalehtede, ajakirjade, kliendija reklaehtede ning raamatute kirjastamine ja väljaandmine Eestis ning digitaalse välireklaami müük Eestis ja Lätis. Meediasegment hõlmab samuti tehnoloogia- ja innovatsioonikonverentsi „Login” korraldamist Leedus, elektroonilise piletimüügiplatvormi (bilesuparadize.lv) ja piletimüügikohtade haldamist Lätis ning sisu loomise produktsioonistuudiot Leedus. Sellesse segmenti kuuluvad tütarettevõtted Ekspress Meedia AS (Eesti), AS Delfi (Läti), UAB Delfi (Leedu), OÜ Hea Lugu (Eesti), DScreens SIA (Läti), Digital Matter (endise nimega Adnet Media - Leedu, Eesti, Läti) ja Linna Ekraanid OÜ (Eesti), Babahh Media OÜ (Eesti), SIA Biļešu Paradīze (Läti), Videotinklas UAB (Leedu) ja Genius Meedia OÜ (Eesti) alates 2021. aasta detsembrist.

Meediasegmendi peamisteks tuludeks on reklaambännerite ja teiste reklaampindade ja -toodete ning digitellimuste müük oma portaalides nii Eestis, Lätis kui Leedus. Reklaampindade müük ajalehtedes ja ajakirjades, ajalehtede ja ajakirjade tellimustulud ja üksikmüük. Raamatute ja erinevate sarjade müük ning teenustasu kliendimaterjalide koostamisest ning muudest projektidest. Lisaks digitaalse välireklaami müüki ja piletimüügiplatvormid Eestis ja Lätis.

Kontserni kesksed tegevused on kajastatud eraldi ning need ei moodusta eraldi tegevusvaldkonda. Siia alla kuulub emaettevõte AS Ekspress Grupp, mis pakub kontsernisiseselt juriidilise nõustamise ja IT-teenuseid ning Ekspress Finants OÜ, mis pakub raamatupidamise teenuseid kontserni ettevõtetele.

Juhatus hindab tegevussegmentide tulemuslikkust eelkõige müügitulu, EBITDA ja EBITDA marginaali põhjal. Segmentide reklaamimüügituludest ei ole maha arvatud agentuuridele makstavaid mahupõhiseid ja muid tasusid, kuna kontserni juhtkond jälgib ettevõtete ja segmentide brutotulusid. Allaneelamised ja hinnavähendused kajastuvad kontserni müügitulu vähendusena ja on näidatud elimineerimiste koondreal. Segmendi tulemuses ei kajastu kontsernisisesed juhtimist tasud, firmaväärtuste allahindlused. Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei erine segmentidevahelised tehingud oluliselt tingimustest, millega on tehtud tehinguid kolmandate osapooltega.

Investeeringud põhivarasse sisaldavad materiaalse (Lisa 15) ja immateriaalse põhivar(Lisa 16) omandamist. Olulised Eestist väljaspool asuvad pikaajalised varad on peamiselt erinevad kaubamärgid, mille jääkväärtused on riikide lõikes järgmised:

• Läti 4,2 miljonit eurot seisuga 31.12.2021 (4,4 miljonit eurot seisuga 31.12.2020)
• Leedu 1,7 miljonit eurot seisuga 31.12.2021 (1,8 miljonit eurot seisuga 31.12.2020)

Väljaspool Eestit asuvate ettevõtetega seotud firmaväärtused jääkväärtuses:

• Läti 10,9 miljonit eurot seisuga 31.12.2021 (10,9 miljonit eurot seisuga 31.12.2020)
• Leedus 13,8 miljonit eurot seisuga 31.12.2021 (13,8 miljonit eurot seisuga 31.12.2020)

Väljaspool Eestit asuvate ettevõtetega seotud kliendisuhted jääkväärtuses:

• Läti 1,3 miljonit seisuga 31.12.2021 (1,5 miljonit eurot seisuga 31.12.2020)

Tabelid:

2021

	Meedia	Trükiteenused (lõpetatud)*	Kesksed tegevused	Elimineerimised	Kontsern kokku (jätkuvad + lõpetatud)
(tuhanded EUR)
Müügitulu kontserniväliselt klientidelt	52 030	11 707	1 346	0	65 083
Segmentide vaheline müügitulu	62 1 537	2 773	(4 372)	0	0
Segmendi müügitulu kokku	52 093	13 244	4 118	(4 372)	65 083
EBITDA	8 927	1 286	(669)	(100)	9 444
EBITDA marginaal	17%	10%	15%
Põhivara kulum (Lisa 15,16)	(4 162)
Ärikasum/(kahjum)	3 060
Investeeringud (Lisa 15,16)	7 056

* vt lisa 21

2020

	Meedia	Trükiteenused (lõpetatud)*	Kesksed tegevused	Elimineerimised	Kontsern kokku (jätkuvad + lõpetatud)
**
(tuhanded EUR)
Müügitulu kontserniväliselt klientidelt	43 664	18 913	666	0	63 243
Segmentide vaheline müügitulu	64 2 472	2 094	(4 629)	0	0
Segmendi müügitulu kokku	43 728	21 384	2 761	(4 629)	63 243
EBITDA	6 601	2 224	(720)	(1 101)	7 004
EBITDA marginaal	15%	10%	11%
Põhivara kulum (Lisa 15,16)	(3 968)
Ärikasum/(kahjum)	3 078
Investeeringud (Lisa 15,16)	4 292

* vt lisa 21

**COVID-19 mõju tõttu majanduslikule olukorrale on kontsern 2020. aastal kajastanud materiaalse põhivara väärtuse languse kahjumit summas 1 031 tuhat eurot (Lisa 15).

(tuhanded EUR)

	2021	2020	2021	2020
Müügitulu
EBITDA
Kontsern kokku (jätkuvad + lõpetatud)	65 083	63 243	9 444	7 004
Lõpetatud tegevusvaldkonna eliminatsioon	(13 244)	(21 384)	(1 286)	(2 224)
Segmentidevaheline elimineerimine	1 677	2 655	83	1 144
KONTSERN KOKKU	53 516	44 514	8 240	5 924

Lisa 21. Lõpetatud tegevusvaldkond

1. aasta septembris müüs AS Ekspress Grupp 100%lise osaluse tütarettevõttes Printall AS. Kontserni juhatus otsustas müüa Printall AS'i eesmärgiga väljuda ärisektorist, mis ei vasta kontserni strateegiale ja kus on suur investeerimisvajadus. Tehingu tulemusena vabaneb kapital kontserni digivaldkonna kasvu rahastamiseks. Kooskõlas ASi Ekspress Grupp 13.07.2021 erakorralise üldkoosoleku otsusega allkirjastasid AS Ekspress Grupp ja OÜ Trükitung 3. septembril 2021 müügilepingu, mille kohaselt müüs Ekspress Grupp 100%lise osaluse tütarettevõttes Printall AS. Tehing viidi lõpuni seisuga 6. september 2021.

2. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes on esitatud andmed jätkuvate tegevusvaldkondade kohta, kus lõpetatud tegevusvaldkonna tulud ja kulud kajastatakse konsolideeritud koondkasumiaruandes eraldi real „Kasum/-kahjum lõpetatud tegevusvaldkonnast”. Kuni müügini moodustas Printall AS'i äritegevus trükiteenuste segmendi, mida käesolevas aruandes kajastab kontsern lõpetatud tegevusvaldkonnana. Majandusaasta aruande koondkasumiaruandes ja segmendi ülevaates on jätkuvate tegevusvaldkondade võrdlusandmed korrigeeritud. Konsolideeritud bilansis ja rahavoogudes vastavalt IFRS-i nõuetele korrigeerimisi tehtud ei ole.

Trükiteenuste segmendiga seotud varad on bilansis seisuga 31.12.2020 endiselt rida-realt konsolideeritud, kuna Printall AS ei vastanud seisuga 31.12.2020 müügiootel varaks klassifitseerimise kriteeriumitele. Peale müügitehingut AS Printall jätkab trükiteenuste osutamist kontserni ettevõtetele.

Kasum/(kahjum) lõpetatud tegevusvaldkonnast (tuhanded EUR)

	2021	2020
Segmendi müügitulu	13 244	21 384
Segmendi vaheline müügitulu	(1 537)	(2 472)
Müügitulu kontserniväliselt klientidelt	11 707	18 913
Segmendi kulud	(12 898)	(21 414)
Segmendi vahelised kulud	1 537	2 472
Kontsernivälised kulud	(11 361)	(18 943)
Aruandeperioodi kasum/(-kahjum)	346	(30)
Kahjum tegevusvaldkonna müügist	(2 222)	-
Kasum/(kahjum) lõpetatud tegevusvaldkonnast	(1 876)	(30)
Tavapuhaskasum/-kahjum aktsia kohta (euro)	(0,06)	0,00
Lahustatud puhaskasum/-kahjum aktsia kohta (euro)	(0,06)	0,00

Rahavood lõpetatud tegevusvaldkonnast (tuhanded EUR)

	2021	2020
Rahavood äritegevusest	1 079	3 350
Rahavood investeerimistegevusest	6 151	(512)
Rahavood finantseerimistegevusest	(1 514)	(2 236)
Rahavood kokku	5 716	602

Müügitehingu rahaline mõju kontsernile (tuhanded EUR)

	2021
Netovara	(9 262)
Laekunud osaluse müügist	6 340
Ajatatud makse (Lisa 31)	700
Raha ja raha ekvivalendid müüdud tegevusvaldkonnas	(14)
Kokku rahaline mõju kontsernile	6 326

Lisa 22. Müügitulu

(tuhanded EUR)

	Meedia	Kesksed tegevused	Kokku	2021	2020	2021	2020
Peamised müügitulu liigid
Reklaamikäive	35 227	0	35 227	29 099	0	29 099
sh bartertulud	638	0	638	691	0	691
Ajakirjandusväljaannete üksikmüük	2 058	0	2 058	2 189	0	2 189
Ajakirjandusväljaannete müük tellijatele	11 253	0	11 253	9 147	0	9 147
Raamatute kirjastamine	1 052	0	1 052	961	0	961
Muude kaupade ja teenuste müük	2 440	1 485	3 925	2 268	849	3 118
Kokku	52 031	1 485	53 516	43 664	849	44 514

Müügitulu kajastamise ajastus
Kliendile üle antud kaubad ja teenused kindlal ajahetkel ning aja jooksul

	2021	2020	2021	2020
Müügitulu lepingu tähtajal kokku	52 031	43 664	1 485	849
Kokku	52 031	43 664	1 485	849

(tuhanded EUR)

Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes	2021	2020
Eesti	29 313	24 328
Skandinaavia	767	617
Leedu	11 338	10 056
Läti	8 417	6 039
Muu Euroopa	3 229	2 960
Muud riigid	452	514
Kokku	53 516	44 514

Järgmine tabel annab ülevaate lepingulistest varadest ja lepingulistest kohustustest klientidega.

(tuhanded EUR)

	31.12.2021	31.12.2020
Kliendilepinguga varad	0	310
Kliendilepinguga kohustused (Lisa 17)	2 566	2 199

Kliendilepinguga varad on peamiselt seotud kontserni õigusega saada tasu teostatud tööde eest vastavalt paberija trükiteenuste müügilepingutele, kuid mille eest ei ole aruande kuupäeva seisuga veel arveid esitatud. Kliendilepinguga vara klassifitseeritakse nõudeks klientide vastu, kui kontsernil tekib lepinguline õigus väljastada neile arve. Kliendilepinguga kohustused on peamiselt seotud kliendi ettemaksega perioodiliste väljaannete tellimisel.# AS Ekspress Grupp

Konsolideeriti majandusaasta aruanne 2021

Lisa 23. Müüdud toodangu kulu (tuhandetes EUR)

	2021	2020
Kaubad, toore, materjal ja teenused	457
Sisse ostetud teenused	12 297	10 310
Tööjõukulud	21 774	18 660
Rendikulud (Lisa 19)	640	574
Muud kulud	1 883	1 996
Kulum	2 624	2 049
Kulud kokku	39 674	34 013

Lisa 24. Turunduskulud (tuhandetes EUR)

	2021	2020
Turustus	1 497	1 302
Tööjõukulud	828	567
Rendikulud (Lisa 19)	16	17
Kulum	17	19
Turundus kulud kokku	2 359	1 905

Lisa 25. Üldhalduskulud (tuhandetes EUR)

	2021	2020
Kaubad, toore, materjal ja teenused	146	130
Remondi- ja hoolduskulud	547	509
Side kulud	115	113
Rendikulud (Lisa 19)	370	331
Sisse ostetud teenused	1 502	1 249
Tööjõukulud	3 978	3 770
Kulum	777	826
Üldhalduskulud kokku	7 435	6 930

Lisa 26. Kulud liikide järgi (tuhandetes EUR)

	2021	2020
Tööjõukulud	26 581	22 997
Kaubad, toore, materjal ja teenused	602	554
Rendikulud (Lisa 19)	1 026	922
Sisse ostetud teenused	13 799	11 559
Turunduskulud	1 497	1 302
Remondi- ja hoolduskulud	547	509
Side kulud	115	113
Muud kulud	1 883	1 996
Kulum	3 418	2 894
Kokku müüdud kaupade kulu, turundus- ja üldhalduskulud	49 468	42 848
Keskmine töötajate arv	741	695

Antud lisas toodud informatsioon on Lisad e 23 - 25 koondnumbrid.

Lisa 27. Muud äritulud (tuhandetes EUR)

	2021	2020
Subsiidiumid	656	1 180
Muud äritulud	272	511
Muud äri tulud kokku	929	1 691

1. a aastal on kontsern saanud COVID-19 pandeemia mõjust tingituna ühekordseid riiklikke abimeetmeid Lätis 407 tuhande euro eest piletimüügiplatvormi tegevuse suhtes, kus üritused jäeti ära peaaegu 7-kuujooksul.

Tulenevalt COVID-19 põhjustatud eriolukorrast kehtestas Eesti Vabariigi valitsus 2020. aasta märtsis töötasu hüvitise programmi ettevõtetele, kes olid sunnitud oma tegevust lõpetama ja töötajaid koondama. Töötasu hüvitist maksti töötajale, kelle tööandja tegevus oli erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagas töötajatele sisse tuleku ning aitas tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama.

Töötasu hüvitist sai taotleda 2020. aasta märtsi, aprilli ja mai eest. Hüvitist maksti, kui tööandja oli olukorras, mis vastas vähemalt kahele tingimusele kolmest:
* tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.

Kontserni töötasu hüvitise taotlus kinnitati mais ja juunis 2020 ning selle alusel oli kontsernil õigus saada igakuist töötasu hüvitist tingimusel, et töötajaid ei koondata ja kontsern jätkab töötasu maksmist. Kontsern sai töötasu hüvitist 2020. aasta aprilli ja mai eest. Kontsern sai programmi raames töötasu hüvitist summas 795 tuh eurot. Saadud toetus on kajastatud koondkasumiaruandes real "Muud äritulud".

Lisa 28. Aktsiaoptsiooniskeemid

1. aasta juunis kinnitas aktsionäride üldkoosolek võtmetöötajatele suunatud aktsiaoptsiooniskeemi, mis realiseerus suures osas 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta I kvartalis. 31. detsembriks 2021 oli 2017. aastal kinnitatud programmist väljastatud optsioonide saldo 69 tuhat optsiooni (seisuga 31.12.2020: 450 tuhat optsiooni), millest igaüks annab õiguse saada tasuta ühe ettevõtte aktsia.

Seisuga 31. detsember 2021 on kõik optsioonid üle antud ja neid saab realiseerida 2022. aasta jooksul. Seisuga 31.12.2021 oli nimetatud aktsiaoptsioonikohustuse suurus 72 tuhat eurot (31.12.2020: 289 tuhat eurot).

1. aasta septembris kinnitas aktsionäride üldkoosolek uue aktsiaoptsiooniprogrammi perioodiks 2021 - 2023, mis on suunatud AS-i Ekspress Grupp ja temaga samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevjuhtkonnale. Seisuga 31.12.2021 on antud programmi raames kokku väljastatud 1 064 tuhat optsiooni, millest igaüks annab õiguse omandada ühe ettevõtte aktsia ostuhinnaga, mis on optsioonide väljastamise hetkel kehtiv aktsiate nimiväärtus (praegu 60 euro senti). Optsioonid väljastatakse proportsionaalselt 1/3 aastas kolme aasta se perioodi jooksul. 2021. aastal on välja teenitud 355 tuhat optsiooni aktsiat.

Optsioonide realiseerimine ja aktsiate väljalaskmine toimub ASi Ekspress Grupp aktsiakapitali suurendamise ja uute aktsiate väljalaskmisest teel, mis toimub 2024. aasta I kvartalis.

Aktsiaoptsioonide kinnitamisel võeti optsioonid arvele nende õiglases väärtuses ning kajastati ühelt poolt kasumiaruandest tööjõukuluna ja teiselt poolt omakapitali aktsiaoptsiooni reservina. Seisuga 31.12.2021 oli nimetatud reservi suuruseks 36 tuhat eurot (31.12.2020: 0 eurot).

1. aasta veebruaris kinnitas aktsionäride üldkoosolek uue aktsiaoptsiooniprogrammi, mille alusel tekib Geenius Meedia poolt aastal 2020 väljastatud optsioonide alusvara asendamisel optsioonisajatel õigus omandada Ekspress Grupi aktsiaid. Optsiooniprogrammi raames väljastatakse kuni 371 tuhat optsiooni, millest igaüks annab õiguse omandada tasuta üks ettevõtte aktsia, tähtajaga mai 2023. Antud optsioonide realiseerimine toimub Ekspress Grupi omaaktsiate vastu. Antud programmi raames ei emiteerita uusi aktsiaid. Programm võimaldab ASil Ekspress Grupp täita 17.12.2021 sõlmitud Geenius Meedia OÜ osade ostu-müüglepinguga võetud kohustuse. Seisuga 31.12.2021 oli nimetatud aktsiaoptsiooni kohustus 378 tuhat eurot.

Lisa 29. Omakapital

Aktsiakapital

Seisuga 31. detsember 2021 ASi Ekspress Grupp aktsiakapital on 18 478 105 eurot (31.12.2020: 18 478 105 eurot) ja see koosneb 30 796 841 aktsiast (31.12.2020: 30 796 841 aktsiat) nominaalväärtusega 0,60 eurot aktsia kohta. Põhikirjaga lubatud maksimaalne aktsiakapital on 25 564 656 eurot.

Omaaktsiad

1. a aasta jooksul anti aktsiaoptsiooniskee mi raames optsiooni omanikele üle 3 74 611 aktsiat ja osteti tagasi 547 162 aktsiat, mille tulemusena suuren es oma aktsiate saldo 175 tuhande euro võrra. Seisuga 31. detsember 2021 oli ettevõttel 513 972 omaaktsiat (31.12.2020: 341 421) kogusummas 384 tuhat eurot (31.12.2020: 209 tuhat eurot). 440 tuhat omaaktsiat kasutatakse 2022. ja 2023. aastal realiseeritavates aktsiaoptsiooniprogrammides.

Dividendid

1. aastal maksis kontsern seoses Printall AS'i müügiga aktsionäridele erakorralise dividendina välja 10 euro senti ühe aktsia kohta, mis teeb kokku 3,03 miljonit eurot. Aktsionäride otsused võeti vastu erakorralist üldkoosolekut kokku kutsumata 04. novembril 2021. Õigus dividendidele oli 19. novembri l 2021 aktsiaramatuse kantud aktsionäridel ja dividendid maksti aktsionäridele välja 23. novembril 2021.

Kokku on seisuga 31. detsember 2021 võimalik tulumaksu vabalt maksta välja dividende kogusummas 24,9 miljonit eurot.

Reservid

(tuhandetes EUR)

	31.12.2021	31.12.2020
Kohustuslik reservkapital	1 245	1 119
Omanike täiendav rahaline sissemakse	639	639
Aktsiaoptsiiooni reserv	36	0
Reservid kokku	1 920	1 758

Puhaskasum aktsia kohta

Tavapuhaskasum aktsia kohta on arvutatud emaettevõtte omanikele kuuluva puhaskasumi ja kaalutud keskmise perioodi aktsiate arvu suhtena. Emaettevõttele kuuluvaid omaaktsiaid ei arvestata ringluses olevate aktsiate hulka. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta on arvutatud emaettevõtte omanikele kuuluva puhaskasumi ja kaalutud keskmise perioodi aktsiate arvu suhtena võttes arvesse potentsiaalselt emiteeritavate aktsiate arvu. Emaettevõttele kuuluvaid omaaktsiaid ei arvestata ringluses olevate aktsiate hulka.

EUR	2021			2020
	Jätkuvad tegevused - valdkonnad	Lõpetatud tegevus - valdkond	Kokku	Jätkuvad tegevused - valdkonnad	Lõpetatud tegevus - valdkond	Kokku
Aktsionäridele kuuluv puhaskasum (-kahjum)	4 119 007	(1 875 904)	2 243 103	2 539 554	(29 976)	2 509 578
Lihtaktsiate kaalutud keskmine arv perioodi lõpus	30 243 148		30 243 148	30 243 148		30 243 148
Optsiooni programmi raames potentsiaalselt emiteeritavate lihtaktsiate arv perioodi lõpus	1 064 071		1 064 071	1 180 345		1 180 345
Tavapuhaskasum (-kahjum) aktsia kohta	0,14	(0,06)	0,07	0,09	0,00	0,08
Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta	0,13	(0,06)	0,07	0,08	0,00	0,08

Lisa 30. Tingimuslikud varad ja kohustused

Tingimuslik tulumaksu kohustus

Seisuga 31.12.2021 oli kontserni jaotamata kasum 19 261 tuhat eurot (31.12.2020: 20 189 tuhat eurot). Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb üldjuhul tulumaksukulu 20/80 netodividendina väljamakstavalt summalt.# AS Ekspress Grupp Konsolideeritu d majandusaasta aruanne 2021

Tingimuslikud varad ja kohustused seoses pooleliolevate kohtuasjadega

28.04.2020 toimetati ASile Ekspress Meedia Harju Maakohtu poolt kätte MM Grupp OÜ hagi, milles viimane nõuab ASilt Ekspress Meedia 2,0 miljonit eurot väidetavalt baõigete faktiväidete avaldamisega seotud mittevaralise või alternatiivselt tulevikus tekkiva varalise kahju hüvitamiseks.

17.03.2021 tegi Harju Maakohus MM Grupp OÜ hagis AS Ekspress Meedia vastu otsuse, millega jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude summas 2,0 miljonit eurot ja rahuldas hagi ühe faktiväite ümberlükkamise nõudes. Menetlus kulud jättis kohus poolte endi kanda.

MM Grupp OÜ esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis 02.02.2022 otsusega MM Grupp OÜ hagi AS Ekspress Meedia vastu rahuldamata analoogselt 17.03.2021 tehtud maakohtu otsusele. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad hageja kanda.

MM Grupp OÜ esitas kassatsioonikaebuse Riigikohtusse.

Kontserni tütarettevõtetel on pooleli mitmeid meediaalaseid ja avaldatud artiklitega seotud kohtuvaidlusi, mille mõju kontserni finantstulemusele on ebaoluline.

Lisa 31. Tehingud seotud osa pooltega

Tehinguks seotud osapoolega on tehingud omanikega, sidusettevõtetega, ühisettevõttega, kõikide kontserniettevõtete tegevjuhtkonna liikmete (Key Management) ja nende lähedaste pereliikmete ning nende kontrollitud või olulise mõju all olevate ettevõtetega. ASi Ekspress Grupp kontrolliv isik on Hans H. Luik.

Kontsern on ostnud (kaubad edasimüügiks, tootmismaterjalid, põhivara) ning müünud oma kaupu ja osutanud teenuseid (põhivara rentimine, juhtimisteenus, muud teenused) järgmistele seotud osapooltele.

MÜÜGID (tuhandetes EUR)
	2021	2020
Teenuste müük
Nõukogu liikmed ja nendega seotud ettevõtted *	60	5
Juhatuse liikmed ja nendega seotud ettevõtted	2	0
Sidusettevõtted	160	161
Ühisettevõtted	1	369
Teenuse müük kokku	1591	1761

OSTUD (tuhandetes EUR)
	2021	2020
Teenuste ost
Juhatuse liikmed ja nendega seotud ettevõtted	20	22
Nõukogu liikmed ja nendega seotud ettevõtted *	150	407
Sidusettevõtted	21	28
Ühisettevõtted	1999	1334
Teenuste ost kokku	3189	1791

AS Ekspress Grupp Konsolideeritu d majandusaasta aruanne 2021

NÕUDED (tuhandetes EUR)

	31.12.2021	31.12.2020
Lühiajalised nõuded
Juhatuse liikmed ja nendega seotud ettevõtted (Lisa 9)	0	1
Nõukogu liikmed ja nendega seotud ettevõtted (Lisa 9)*	17	0
Sidusettevõtted (Lisa 9)	98	83
Ühisettevõtted (Lisa 9)	145	218
Lühiajalised nõuded kokku	261	302
Pikaajalised nõuded
Nõukogu liikmed ja nendega seotud ettevõtted (Lisa 21)	700	0
Sidusettevõtted (Lisa 12)	94	103
Pikaajalised nõuded kokku	794	103
Nõuded kokku	1055	405

Seisuga 31.12.2021 on nõudeid sidusettevõtete vastu allahinnatud summas 698 tuhat eurot (31.12.2020: 532 tuhat eurot) ja nõudeid ühisettevõtete vastu allahnadatud summas 55 tuhat eurot (31.12.2020: 156 eurot).

KOHUSTUSED (tuhandetes EUR)

	31.12.2021	31.12.2020
Lühiajalised kohustused
Juhatuse liikmed ja nendega seotud ettevõtted (Lisa 17)	2	1
Nõukogu liikmed ja nendega seotud ettevõtted (Lisa 17)*	250	8
Ühisettevõtted (Lisa 17)	226	197
Kohustused kokku	478	206

* alates september 2021 on Printall AS nõukogu liikmega seotud ettevõte ning Printall AS'iga seotud tehingud ja saldod kajastatakse real "Juhtkonna võtmeisikute poolt kontrollitud ettevõtted". Varem oli Printall AS kontserniettevõte ning tema ga seotud tehingud ja saldod lisas "Tehingud seotud osapooltega" ei kajastu.

Vastavalt 2. juunil 2009 ja 4. mail 2012 toimunud üldkoosoleku otsusele makstakse Hans H. Luigele laenulepingute käendamise eest tagatis seisemise tasu 1,5% aastas tagatise summa st, milleks on 4 miljonit eurot kuni tagatise kehtivuse lõpuni. 2021. aastal tasuti isikliku garantii eest 60 tuhat eurot (2020: 56 tuhat eurot) ja tasumata võlga seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 ei ole.

Konsolideerimisgrup pi kuuluvate kõikide ettevõtete juhtkondade ja nõukogu liikmete tasud (tuhandetes EUR)

	2021	2020
Töötasud ja muud hüvitised (ilma sotsiaalmaksuta)	2318	1981
Aktsiaoptsioon	25	41
Kokku (ilma sotsiaalmaksuta)	2343	2022

Konsolideerimisgrup pi kuuluvate kõikidele juhatuse liikmetele (sh tütarettevõtete tegevjuhtkonnale, kui nendes ettevõtetes ei ole juhatust vastavalt Eesti äriseadustikule) (edaspidi tegevjuhtkond) makstakse lepingu lõppemisel ja lõpetamisel kompensatsiooni vastavalt ametile lepingus ette nähtud tingimustele. Tegevjuhtkonna lahkumishüvitised kuuluvad üldjuhul väljamaksmisele juhul, kui lahkumise on algatanud ettevõte. Kui tegevjuhtkonna liige kutsutakse tagasi olulise põhjuseta, tuleb ette teatada kuni 3 kuud ja tasuda täiendavalt kuni 8 kuu palga ulatuses lahkumishüvitist. Töösuhte lõpetamisel üldjuhul kompensatsiooni ei maksta, kui tegevjuhtkonna liige lahkub oma enda initsiatiivil või juhul, kui nõukogu kutsub tegevjuhtkonna liikme tagasi olulise põhjusga. Potentsiaalne tegevjuhtkonna lahkumishüvitiste maksimaalne brutosumma seisuga 31.12.2021 oli 735 tuhat eurot (31.12.2020: 759 tuhat eurot).

Konsolideerimisgrup pi kuuluvate ettevõtete nõukogu liikmetele tavapäraselt eraldi tasu liikmeks olemise eest ei maksta ning ei ole ette nähtud ka kompensatsiooni nende tagasikutsumisel.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritu d majandusaasta aruanne 2021

Lisa 32. Bilansipäevajärgsed sündmused

ASi Express Post aktsiate müük

ASi Ekspress Grupp ja ASi Postimees Grupp ning ASi Eesti Post vahel 2. märtsil 2022 sõlmitud lepingukohaselt ostab Omniva kaubamärgi all tegutsev AS Eesti Post 100% osaluse ASis Express Post. Tehingu eesmärk on leida ajalehtede ja ajakirjade kojukandele jätkusuutlikum majandusmudel. Postiärist väljumine on kooskõlas Ekspress Grupi pikaajalise strateegiaga ja digitaalse meedia osakaalu pideva kasvuga. Ostu-müügitehingu peab enne jõustumist heaks kiitma Konkurentsiamet, kellel on seisukoha kujundamiseks aega kuni viis kuud. Seisuga 31.12.2021 oli kontserni bilansis kajastatud investeeringu väärtus null eurot ( lisa 13 ).

Sõjaolukord Ukrainas

Tervisekriisi mõjud on küll leevenenud, kuid kõik sektorid ei ole samaaegselt taastunud. Täiendavalt on Balti riikide majandust mõjutamas keskmisest oluliselt kõrgemad energiahinnad ning kasvav inflatsioon. 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjaline rünnak Ukraina Vabariigi vastu on suurendanud riske majanduskeskkonnas.

Aruande kinnitamise päeval valitseb sündmuse lõpliku mõju hindamisel ebakindlus, kuivõrd lääneriikide kehtestatud sanktsioonid ei ole veel lõplikud ning ei ole teada, kas Venemaa ja NATO riikide vahel algab sõjaline tegevus.

Kontsernil puuduvad otsesed suhted Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga, samas omab antud riikide tegevus mõju Balti riikide majandusele kaudselt, sh energia hinnad, tooraine ning selle kogu mõju Euroopa ja teiste lääneriikide majandustele.

Kontsern hindab aruande kuupäevaga teadaolevat mõju marginaalseks. Kõige enam võib mõju avalduda kontserni reklaami müügile. Tulevikus sõjaolukorra jätkumisest on majanduskeskkond jätkuvalt ebakindel ja ettearvamatu, mis omakorda ei võimalda hinnata mõju kontserni tegevusele.

AS Ekspress Grupp Konsolideeritu d majandusaasta aruanne 2021

Lisa 33. Finantsinformatsioon emaettevõtte kohta

Eesti raamatupidamise seaduse kohaselt tuleb konsolideeritud aastaaruande lisades avalikustada konsolideeriva üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded.

ASi Ekspress Grupp (emaettevõte) bilanss (tuhandetes EUR)

	31.12.2021	31.12.2020
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	2071	28
Nõuded ja ettemaksed	2752	2042
Käibevara kokku	4823	2070
Põhivara
Nõuded ja ettemaksed	5026	4815
Muud investeeringud	1532	832
Investeeringud tütarettevõtetesse	64852	71168
Investeeringud ühisettevõtetesse	1011	1661
Investeeringud sidusettevõtetesse	1294	0
Materiaalne põhivara	325	360
Immateriaalsed varad	1794	1243
Põhivara kokku	74542	80374
KOKKU VARAD	79365	82444
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Laenukohustused	63	53
Võlad ja ettemaksed	5289	4386
Lühiajalised kohustused kokku	5352	4439
Pikaajalised laenukohustused	5182	5128
Muud pikaajalised kohustused tütarettevõtete ees	15278	18306
Muud pikaajalised kohustused	0	78
Muud võlad ja ettemaksed kokku	20460	23512
Kohustused kokku	25812	27951
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses	18478	18478
Ülekurs s	14277	14277
Omaaktsiad	(384)	(209)
Kohustuslik reservkapital	1245	1119
Muud reservid	675	639
Jaotamata kasum	19261	20189
Omakapital kokku	53552	54493
KOHUSTUSED JA OMAKAPI TAL KOKKU	79365	82444

AS Ekspress Grupp Konsolideeritu d majandusaasta aruanne 2021

ASi Ekspress Grupp (emaettevõte) koondkasumiaruanne (tuhandetes EUR)

	2021	2020
Müügitulu	4347	2875
Müüdud toodangu kulu	(3
397) (1,990)
Bruto kasum 950 885
Muud äritegevused 0 45
Üldhalduse kulud (1,107) (1,509)
Muud ärikulud (6) (7)
Ärikasum / (kahjum) (163) (585)

Finantstulud ja -kulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt 3,221 3,785
Finantstulud ja -kulud ühisettevõtete aktsiatelt ja osadelt (281) 102
Finantstulud ja -kulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt (167) (200)
Intressitulud 317 275
Intressikulud (730) (865)
Muud finantstulud ja -kulud 47 (2)
Finantstulud ja -kulud 2,406 3,095

ARUANDEAASTA KASUM 2,243 2,510
Aruandeaasta muutuv koondkasum/-kahjum 0 0
Aruandeperioodi koondkasum kokku 2,243 2,510

ASi Ekspress Grupp (emaettevõte) omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes EUR)

Aktsiakapital	Ülekurs s	Om a-aktsiad	Reservid	Jaotamata kasum	Kokku
Saldo 31.12.2019	17,878	14,277	(22)	1,688	17,701
Kohustusliku reservkapitali suurendamine	0	0	0	70	(70)
Emiteeritud aktsiakapital	600	0	0	0	0
Omaaktsiate ostmine	0	0	(600)	0	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	413	0	39
Tehingud omanikega kokku	600	0	(187)	70	(31)
Muud muutused	0	0	0	0	9
Aruandeperioodi puhaskasum/(kahjum)	0	0	0	0	2,510
Aruandeperioodi koondkasum/(kahjum) kokku	0	0	0	0	2,510
Saldo 31.12.2020	18,478	14,277	(209)	1,758	20,189
Kohustusliku reservkapitali suurendamine	0	0	0	126	(126)
Omaaktsiate ostmine	0	0	(446)	0	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	271	36	(17)
Makstud dividendid	0	0	0	0	(3,028)
Tehingud omanikega kokku	0	0	(175)	162	(3,171)
Aruandeperioodi puhaskasum/(kahjum)	0	0	0	0	2,243
Aruandeperioodi koondkasum/(kahjum) kokku	0	0	0	0	2,243
Saldo 31.12.2021	18,478	14,277	(384)	1,920	19,261

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 140

ASi Ekspress Grupp (emaettevõte) rahavoogude aruanne (tuhandetes EUR)

	2021	2020
Rahavood äritegevusest
Aruandeperioodi ärikasum ( -kahjum)	(163)	(585)
Korrigeerimised:Põhivarakulud ja väärtuse langus	412	325
Aktsiaoptsiooni väärtuse muutus	36	0
(Kasum)/kahjum põhivar a müügist ja mahakandmisest	0	(4)
Äritegevuse rahavood:
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus	(226)	64
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus	452	930
Rahavoog põhitegevusest	510	729
Makstud intressid	(814)	(891)
Rahavood äritegevusest kokku	(304)	(162)
Rahavood investeerimistegevusest
Investeeringute suurendamine/vähendamine tütarettevõtetesse	7,584	1,759
Sissemaksed/laekumised kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringutesse/-st	(357)	(83)
Muude investeeringute ost ja tagasilaekumised	51	16
Saadud intressid	97	83
Saadud dividendid	2,300	1,400
Materiaalse ja immateriaalse põhivara ost	(789)	(733)
Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük	0	4
Antud laenud	(853)	(1,010)
Antud laenude tagasimaksed	744	75
Rahavood investeerimistegevusest kokku	8,773	1,510
Rahavood finantseerimistegevusest
Makstud dividendid	(3,028)	0
Arvelduskrediidi muutus	0	(1,018)
Kontsernikonto muutus	123	(784)
Saadud laenud / Saadu d laenude tagasimaksed	(3,000)	540
Rendi kohustuse põhiosa tagasimaksed	(75)	(58)
Emiteeritud aktsiakapital	0	600
Tasutud omaaktsiate tagasiostmisel	(446)	(600)
Rahavood finantseerimistegevusest kokku	(6,426)	(1,321)
Rahavood kokku	2,043	28
RAHA JA RAHA EK VIVALENTIDE MUUTUS	2,043	28
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	28	0
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	2,071	28

AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 141

Juhatuse kinnitus konsolideeritud majandusaasta aruandele

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 5 kuni 83 esitatud ASi Ekspress Grupp tegevusaruanne, hea ühingujuhtim ise tava aruanne ja tasustamisaruann e annavad õige ja õiglase ülevaate emaettevõtte ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku äritegevuse arengust, tulemustest ja finantsseisundist. Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 84 kuni 140 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne annab juhatuse parima teadmise kohaselt õige ja õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja tulemustest vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Samuti sisaldab aruanne peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.

Mari-Liis Rüüt salu juhatuse esimees
allkirjastatud digitaalselt 25.03.2022

Signe Kukin juhatuse liige
allkirjastatud digitaalselt 25.03.2022

Kaspar Hanni juhatuse liige
allkirjastatud digitaalselt 25.03.2022

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Ekspress Grupp AS-i aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Arvamus

Oleme auditeerinud Ekspress Grupp AS-i ja selle tütarettevõtete (koos nimetatud kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2021, konsolideeritud koondkasumiaruannet, konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet ja konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni.

Meie arvates kajastab eespool mainitud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlus standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Me oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Peamised auditi asjaolud

Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.

Firmaväärtuse kaetava väärtuse hindamine

Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid 3 ja 16.

Peamine auditi asi

Kontserni bilansis seisuga 31. detsember 2021 on firmaväärtus summas 4,576 tuhat eurot, mida on detailsemalt kirjeldatud lisas 16. Finantsaruandlusstandardid nõuavad, et firmaväärtuse kaetava väärtuse võimalikku vähenemist alla selle raamatupidamisväärtuse hinnataks vähemalt kord aastas. Firmaväärtuse kaetava väärtuse hindamine nõuab oluliste hinnangute tegemist iga raha teeniva üksuse (RTÜ) tulevaste perioodide tulemuste kohta. Hindamisel leitakse iga RTÜ kasutusväärtus diskonteeritud rahavoogude meetodil, mis nõuab juhtkonnalt olulisi hinnanguid ja otsuseid sisendite kohta, nagu diskontomäärad, tulevate perioodide eeldatavad tulud ja lõppväärtuse kasvumäärad. Hinnangu andmine selle kohta, kas kontserni olulisemate firmaväärtuste kaetava väärtuse arvutamisel kasutatud sisemised ja välised sisendid põhinevad mõistlikel ja asjakohastel hinnangutel, nõudis auditi ajal kõrgendatud tähelepanu. Isegi väikesed muutused kasutatud sisendites võivad oluliselt mõjutada firmaväärtuse kaetava väärtuse hinnangut ning seeläbi ka kontserni majandustulemust.

Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti

Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlmasid muuhulgas järgnev at:
• hindasime oluliste juhtkonna poolt määratletud raha teenivatele üksustele vara jaotamise asjakohasust lähtudes meie arusaamast kontserni äritegevusest;
• koostöös meie hindamisspetsialistidega kontrollisime firmaväärtuse kaetava väärtuse hindamisel kasutatud metoodika sobivust, võrreldes seda asjakohaste finantsaruandluse standardite nõuetega ning hindasime kriitiliselt kaetava väärtuse mudelis kasutatud peamisi eelduseid ja hinnanguid seoses diskontomäärade, tulevate perioodide eeldatavate tulude ja lõppväärtuse kasvumääradega, võttes arvesse väliseid infoallikaid ning oma arusaama kontserni äritegevusest ja majanduskeskkonnast;
• võrdlesime mudelis kasutatud andmeid nõukogu poolt kinnitatud eelarvete ja strateegiaga ning hindasime kontserni ajaloolise eelarvestamise korrektsust võrreldes viimaste aastate tegelike müügitulemuste ja EBITDA-d (kasum enne intresse, makse, kulumit) eelarvestatud summadega;
• hindasime, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsioon (sealhulgas teave, mis käsitleb hindamistulemuste tundlikkust peamiste eelduse muutuste suhtes) on asjakohane.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest, mis sisaldub kontserni konsolideeritud majandusaasta aruandes lisaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele ja meie vandeaudiitori aruandele. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust.
```# Vandeaudiitori aruanne

Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi ja muu informatsiooniga

Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see erineb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvatest seaduses sätestatud nõuetega. Vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 135(3) on meie kohustus kontrollida tasustamisaruande vastavust seadusega kehtestatud nõuetele. Kui me teeme oma töö alusel järeldused, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama.

Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Meie hinnangul on tasustamisaruanne koostatud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 135(3).

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärtkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealast skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:

• teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riski dele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avaldatud informatsiooni põhjendatust;
• teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avaldatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et kontsern ei jätka oma tegevust;
• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil;
• hangime kontserni majandusüksus te või äritegevuse finantsinformatsiooni kohta piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, et avaldada arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta.

Vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuses ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.

Esitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikamäärusi, ning edastame neile informatsiooni kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust ja, juhul kui see on asjakohane, informatsiooni vastavate kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast määratleme need, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud mõne asjaolu kohta informatsiooni avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et mõne asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes informatsiooni avaldada, sest võib põhjendatult eeldada, et avaldamise kahjulikud tagajärjed kaaluvad üle avaldamisest tõusva kasu avalikes huvides.

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRL-vormingus elektrooniliste märgendite vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandevormingu regulatiivsete tehniliste standardite (ESEF RTS) nõuetele

Oleme teostanud põhjendatud kindlust andva töövõtu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRL-vormingus elektrooniliste märgendite osas, mis sisalduvad Ekspress Grupp AS-i koostatud digitaalsetes andmefailides nimedega 529900B52V1TUMW7FS54-2021-12-31-et.zip.

Juhatuse kohustused seoses digitaalsete andmefailide koostamisega vastavalt ESEF RTS-i nõuetele

Juhatus vastutab digitaalsete andmefailide koostamise eest vastavalt ESEF RTS-i nõuetele. See vastutus hõlmab:

• asjakohaste iXBRL-märgiste valimist ja rakendamist, kasutades vajadusel otsustust;
• digitaalse teabe ja inimloetavas vormingus esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande vastavuse tagamist;
• ESEF RTS-i kohaldamisega seotud sisekontrollide kavandamist, rakendamist ja alalhoi dmist.

Vandeaudiitori kohustus

Meie kohustuseks on avaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal arvamust selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektrooniline märgistamine vastab olulises osas ESEF-i regulatiivsetele tehnilistele standarditele (ESEF RTS). Me rakendame rahvusvahelist kvaliteedikontrolli standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt on kehtestanud mitmekülgse kvaliteedikontrollisüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikamäärustele, kutseli s te standarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele.

Me oleme Ekspress Grupp AS-ist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt neile nõuetele.

Viisime läbi põhjendatud kindlustandva töövõtu vastavalt rahvusvahelisele kindlustandvate teenuste standardile (Eesti) 3000 (muudetud) „Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditeid või ülevaatused“ (ISAE (EE) 3000 (muudetud)). Standardi ISAE (EE) 3000 (muudetud) kohane põhjendatud kindlustandev töövõtt hõlmab protseduuride läbiviimist, et koguda tõendusmaterjali vastavuse kohta ESEF RTS-iga. Protseduuride olemuse, ajastuse ja ulatuse valik sõltub vandeaudiitori otsustest, sealhulgas hinnangust ESEF RTS-i nõuetest pettuse või vea tõttu olulise kõrvalekaldumise riski kohta.

Põhjendatud kindlustandev töövõtt sisaldab:

• arusaamise omandamist märgistamisest ja ESEF RTS-ist, sealhulgas töövõtuga hõlmatud märgistamisprotsessi suhtes rakendatud sisekontrollidest;
• märgistatud andmete võrdlemist auditeerit ud konsolideeritud raamatupidamise aruandega seisuga 31. detsember 2021.# AUDIITORI ARUANNE

ARVAMUS ESEF - I REGULEERIVATE TEHNILISTE STANDARDITE NÕUETELE VASTAVUSE KOHTA

Oleme auditeerinud AS Ekspress Grupp (edaspidi "kontsern") konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta, mis on esitatud 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta aruandes ja on sisaldatud andmekogumis nimega 529900B52V1TUMW7FS54-2021-12-31-et.zip.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2019/815, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklit 4 seoses üksuste esitatavate finantsteabe esitamise reeglite kohaldamise kohta, oleme hinnanud, kas nimetatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne:

• on märgistatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2019/815 nõuetele;
• on esitatud märgistatud failivormingus vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2019/815 nõuetele.

Oleme auditeerinud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis põhineb aastaaruande tegelikel finantsandmetel ja on esitatud Euroopa ühtses elektroonilises aruandlusvormingus (ESEF). Meie auditi käigus tegelesime järgmiste punktidega:

• Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande märgistamise tehnilise vastavuse kontrollimine 31. detsembril 2021.
• Meie arvamus põhineb järgmiste punktide hindamisel:
  • Kõigi aruandva üksuse poolt ESEF-i põhitaksonoomiast valitud iXBRL-elementide täielikku hindamist;
  • Aruandva üksuse poolt ESEF-i põhitaksonoomiast valitud iXBRL-elementide ja sobiva põhitaksonoomia elemendi puudumisel laiendtaksonoomia elemendi loomise asjakohasuse hindamist;
  • Aruandva üksuse poolt kasutatud laiendtaksonoomia elementide kinnistamist põhita ksonoomia elementide külge.

Usume, et meie hangitud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.

Meie arvates on Ekspress Grupp AS-i 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta aruandes sisalduv konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne andmekogumis nimega 529900B52V1TUMW7FS54-2021-12-31-et.zip märgistatud kooskõlas ESEF-i regulatiivsete tehniliste standarditega (ESEF RTS).

MUUD AUDITORI ARUANDE NÕUDED

Muud audiitori aruande nõuded tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määru sest (EL) nr 537/2014.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid 17. juunil 2020 auditeerima Ekspress Grupp AS-i seisuga 31. detsember 2021 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet. Audiitorteenust oleme osutanud katkematult kokku viis aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31. detsember 2017 kuni 31. detsember 2021.

Me kinnitame, et:
* meie auditiarvamus on kooskõlas kontserni auditikomiteele esitatud täiendava aruandega;
* me ei ole osutanud kontsernile keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1.

Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.

Tallinn, 25. märts 2022

/allkirjastatud digitaalselt/
Liina Randmann
Vandeaudiitori number 661

/allkirjastatud digitaalselt/
Mari-Leen Sandre
Vandeaudiitori number 701

KPMG Baltics OÜ
Audiitori ettevõtja tegevusluba nr 17

KPMG Baltics OÜ
Narva mnt 5
Tallinn 10117
Estonia
Tel +372 626 8700
www.kpmg.ee

AS Ekspress Grupp
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
147

2021. AASTA KASUMIJAOTAMISE ETTEPANEK

ASi Ekspress Grupp juhatus teeb ettepaneku jagada 31. detsembril 2021. aastal lõppenud majandusaasta puhaskasum summas 2 243 tuhat eurot alljärgnevalt:

(tuhandetes EUR)

ASi Ekspress Grupp omanikele kuuluv osa kasumist
2 243
Dividendidemaksmine
1 515
Kohustuslik reservkapitali suurendamine (1/20 puhaskasumist)
112
Eelmiste perioodide puhaskasumi reale kantav aruandeaasta kasum
616
Kohustuslik reservkapital enne suurendamist
1 245
Kohustuslik reservkapital pärast suurendamist
1 357
Eelmiste perioodide jaotamata kasumi jääk enne kasumi jaotamist
19 261
Konsolideeritud jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamist
17 634

AS Ekspress Grupp
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
148

JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON

Juhatus on koostanud ASi Ekspress Grupp 31. detsembril 2021. aastal lõppenud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, hea ühingujuhtimise tava aruandest, tasustamisaruanadest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, juhatuse kinnitusest aruandele, sõltumatu vandeaudiitori aruandest, kasumi jaotamise ettepanekust ja juhatuse ning nõukogu deklaratsioonist.

ASi Ekspress Grupp nõukogu on tutvunud juhatuse koostatud majandusaasta aruandega, mis koosneb tegevusaruandest, hea ühingujuhtimise tava aruandest, tasustamisaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, juhatuse kinnitusest aruandele, sõltumatu vandeaudiitori aruandest, kasumi jaotamise ettepanekust ja juhatuse ning nõukogu deklaratsioonist, ja heaks kiitnud majandusaasta aruande esitamise aktsionäride üldkoosolekule.

Juhatus

/Allkirjastatud digitaalselt/
Mari-Liis Rüütalu
juhatuse esimees

/Allkirjastatud digitaalselt/
Signe Kuukin
juhatuse liige

/Allkirjastatud digitaalselt/
Kaspar Hanni
juhatuse liige

Nõukogu

/Allkirjastatud digitaalselt/
Hans H. Luik
nõukogu liige

/Allkirjastatud digitaalselt/
Priit Rohumaa
nõukogu liige

/Allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Kasela
nõukogu liige

/Allkirjastatud digitaalselt/
Aleksandras Česnavičius
nõukogu liige

AS Ekspress Grupp
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
149

PEAMISED FINANTSNÄITAJAD 2017-2021

Konsolideeritud koondkasumiaruanne (tuhandetes EUR)

	2021	2020	2019	2018	2017
Jätkuvad tegevusvaldkonnad
Müügitulu	53 516	44 514	44 717	37 879	32 180
Müüdud toodangu kulu	(39 674)	(34 013)	(33 210)	(28 135)	(24 250)
Brutokasum	13 842	10 501	11 507	9 744	7 931
Muud äritulud	929	1 691	601	382	1 372
Turunduskulud	(2 359)	(1 905)	(2 175)	(2 231)	(2 103)
Üldhalduskulud	(7 435)	(6 930)	(7 468)	(6 993)	(5 367)
Muud ärikulud	(113)	(286)	(129)	(52)	(67)
Ärikasum / (kahjum)	4 864	3 071	2 337	850	1 766
Intressitulud	35	28	24	143	173
Intressikulud	(709)	(860)	(1 085)	(721)	(653)
Muud finantstulud/( -kulud)	339	634	(29)	(103)	118
Kokku finantstulud/( -kulud)	(335)	(198)	(1 090)	(681)	(362)
Kasum /(kahjum) ühisettevõtete aktsiatelt ja osadelt	(281)	102	(38)	(273)	(2)
Kasum /(kahjum) sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt	161	(129)	(114)	(234)	(68)
Kasum /(kahjum) enne tuludeklaratsiooni	4 409	2 846	1 093	(338)	1 334
Tuludeklaratsioon	(276)	(280)	(339)	(276)	(344)
Aruandeperioodi kasum /(kahjum) jätkuvatest tegevusvaldkondadest	4 133	2 566	755	(614)	991
Aruandeperioodi kasum /(kahjum) lõpetatud tegevusvaldkonnast	(1 876)	(30)	652	639	2 155
Aruandeperioodi kasum /(kahjum)	2 257	2 536	1 407	25	3 146
Aruandeperioodi kasum /(kahjum), mis on omistatav Emaettevõtte aktsionäridele	2 243	2 510	1 394	6	3 140
Vähemusosadustele	14	26	13	19	6
Koondkasum /(kahjum) kokku	2 257	2 536	1 407	25	3 146
Aruandeperioodi koondkasum /(kahjum), mis on omistatav Emaettevõtte aktsionäridele	2 243	2 510	1 394	6	3 140
Vähemusosadustele	14	26	13	19	6

AS Ekspress Grupp
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
150

Konsolideeritud bilanss (tuhandetes EUR)

	31.12.2021	31.12.2020	31.12.2019	31.12.2018	31.12.2017
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	10 962	6 269	3 647	1 268	1 073
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	9 323	9 450	12 705	9 154	9 917
Ettevõtte tuludeklaratsiooni nõuded	2	7	0	27	4
Varud	266	2 756	3 120	3 382	2 832
Käibevara kokku	20 553	18 482	19 472	13 831	13 827
Põhivara
Muud nõuded ja investeeringud	1 671	982	975	1 588	1 750
Edasilükkunud tulumaksu vara	42	30	38	44	47
Investeeringud ühisettevõtetesse	1 011	1 661	1 254	2 345	2 372
Investeeringud sidusettevõtetesse	2 210	2 253	2 356	319	354
Materiaalne põhivara	7 964	14 134	14 943	11 921	12 189
Immateriaalne põhivara	60 807	56 635	56 369	46 691	45 419
Põhivara kokku	73 705	75 696	75 935	62 907	62 130
VARAD KOKKU	94 258	94 177	95 407	76 738	75 957
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Võlgkohustused	3 201	3 613	5 100	1 356	166
Võlad ja ettemaksed	17 664	15 251	16 483	10 801	8 095
Ettevõtte tuludeklaratsiooni kohustused	82	81	65	29	111
Lühiajalised kohustused kokku	20 947	18 945	21 647	12 186	8 372
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlgkohustused	19 018	18 589	19 242	14 118	15 091
Muud pikaajalised kohustused	601	2 024	2 895	0	0
Pikaajalised kohustused kokku	19 619	20 612	22 137	14 118	15 091
KOHUSTUSED KOKKU	40 566	39 557	43 784	26 304	23 463
OMAKAPITAL
Vähemusosadus	140	126	100	87	68
Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital ja reservid:
Aktsiakapital	18 478	18 478	17 878	17 878	17 878
Ülekurs	14 277	14 277	14 277	14 277	14 277
Omaaktsiad	(384)	(209)	(22)	(22)	(22)
Reservid	1 920	1 758	1 688	1 688	1 531
Jaotamata kasum	19 261	20 189	17 701	16 526	18 762
Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital ja reservid kokku	53 552	54 494	51 522	50 347	52 426
OMAKAPITAL KOKKU	53 692	54 620	51 622	50 434	52 494
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	94 258	94 177	95 407	76 738	75 957