AS Silvano Fashion Group

2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

Aruandeperioodi algus	1. jaanuar 2021
Aruandeperioodi lõpp	31. detsember 2021

Ärinimi	AS Silvano Fashion Group
Äriregistri kood	10175491
Juriidiline aadress	Tulika 17, 10613, Tallinn, Eesti
Telefon	+372 684 5000
Faks	+372 684 5300
E-post	[email protected]
Interneti kodulehekülg	www.silvanofashion.com
Põhitegevusalad	Naistepesu disain, tootmine ja turustamine
Audiitor	Ernst & Young Baltic AS

TEGEVUSARUANNE3
Hea ühingujuhtimise tava 14
Ettevõtte sotsiaalne vastutus19
Tasustamisaruanne21
Juhatuse kinnitus tegevusaruandele 22
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 23
Juhatuse kinnitus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele 23
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne24
Konsolideeritud kasumiaruanne25
Konsolideeritud koondkasumiaruanne 25
Konsolideeritud rahavoogude aruanne 26
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne27
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD28
Lisa 1 Üldine informatsioon 28
Lisa 2 Kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest28
Lisa 3 Olulised arvestushinnangud, otsused ja ebakindlused41
Lisa 4 Õiglase väärtuse määramine44
Lisa 5 Finantsriskide juhtimine44
Lisa 6 Kontserni ettevõtted ja äriühendused50
Lisa 7 Raha ja rahalähendid51
Lisa 8 Finantsvarad ja -kohustised52
Lisa 9 Nõuded ostjate vastu ja muud varad 52 Lisa 10 Ettemaksed ja muud maksunõuded53
Lisa 11 Varud 53
Lisa 12 Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse 53
Lisa 13 Immateriaalne põhivara54
Lisa 14 Kinnisvarainvesteeringud55
Lisa 15 Materiaalne põhivara 56
Lisa 16 Võlad tarnijatele ja muud võlad57
Lisa 17 Maksud57
Lisa 18 Omakapital59
Lisa 19 Kasum aktsia kohta60
Lisa 20 Kliendilepingutest saadav tulu60
Lisa 21 Müüdud toodangu kulu 60
Lisa 22 Turustuskulud61
Lisa 23 Üldhalduskulud61
Lisa 24 Muud ärikulud62
Lisa 25 Finantstulud/(-kulud) 62
Lisa 26 Rendid62
Lisa 27 Tegevussegmendid 64
Lisa 28 Tehingud seotud osapooltega 66
Lisa 29 Sihtfinantseerimine 67
Lisa 30 Sündmused pärast aruandekuupäeva67
Lisa 31 Emaettevõtte eraldiseisvad finantsaruanded68
JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON 73
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 74
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK80

TEGEVUSARUANNE

Üldteave AS-i Silvano Fashion Group kohta

AS Silvano Fashion Group (edaspidi ka: kontsern) on valdusettevõte, mille omanduses on naistepesu disaini, tootmise, hulgi-, frantsiisi- ja jaemüügiga tegelevad ettevõtted. Kontserni tulu tuleneb Milavitsa, Alisee, Aveline, Lauma Lingerie, Laumelle ja Hidalgo tootemarkidega kaupade hulgimüügist, frantsiisimüügist ning jaemüügist Milavitsa ja Lauma Lingerie nimetuse all tegutsevates kontserni enda jaekauplustes. 2021. ja 2020. aastal olid kontserni peamised müügiturud Venemaa, Valgevene, Ukraina ja muud SRÜ riigid ning Balti riigid.

Kontserni emaettevõte on Eestis asuv AS Silvano Fashion Group (edaspidi ka: emaettevõte). AS-i Silvano Fashion Group juriidiline aadress on Tulika 17, Tallinn, Eesti.

AS-i Silvano Fashion Group aktsiad on noteeritud Nasdaq OMX Tallinna börsil ja Varssavi börsil.

aasta 31. detsembri seisuga oli kontsernis 1602 töötajat (31. detsember 2020: 1744 töötajat).

Kontserni kuuluvad järgmised äriühingud:

			Osalus seisuga 31.	Osalus seisuga 31.
	Asukoha		detsember	detsember
Emaettevõte	riik	Põhitegevusala	2021	2020

AS Silvano Fashion Group	Eesti	Valdusettevõte
Silvano Fashion Groupi
kontserni kuuluvad
ettevõtted:
CJSC Silvano Fashion*	Venemaa	Jae- ja hulgikaubandus	100%	100%
LLC Silvano Fashion	Valgevene	Jae- ja hulgikaubandus	100%	100%
LLC Silvano Fashion	Ukraina	Hulgikaubandus	100%	100%
Silvano Fashion SIA	Läti	Jaekaubandus	100%	100%
CJSC Milavitsa	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	85,02%	85,02%
JSC Sewing firm Yunona	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	58,33%	58,33%
LLC Gimil	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	100%	100%
JSC Lauma Lingerie	Läti	Tootmine ja hulgikaubandus	100%	100%
Alisee SARL	Monaco	Valdusettevõte	99%	99%
JCS Metropolitan Trade	Venemaa	Valdusettevõte	100%	100%
Company Milavitsa**
LLC Baltsped logistik	Valgevene	Logistika	50%	50%

* Silvano Fashion CJSC kuulub 100% ettevõttele Metropolitan Trade Company Milavitsa CJSC (sama ka 31. detsember 2020).

** Metropolitan Trade Company Milavitsa LLC kuulub ettevõtetele AS Silvano Fashion Group ja SIA Silvano Fashion, kellest kummalgi on 50% osalus (sama ka 31. detsember 2020).

Lisaks oli ettevõtte AS Silvano Fashion Group tütarettevõttel CJSC Milavitsa investeering sidusettevõttesse LLC Trade house "Milavitsa" Novosibirsk, kus neile kuulub 25% osalus (sama ka 31. detsember 2020).

Kontserni ärimudel põhineb vertikaalselt integreeritud disaini, tootmise ning jaekaubanduse funktsioonidel, mis hõlmavad erinevaid kaubamärke.

Kontserni strateegia on keskendunud vertikaalselt integreeritud moekaupade kontserni ärimudeli rakendamisele, sealhulgas brändi juhtimine, tugev jaemüük, oma paindlikud tootmisüksused ja allhankijad, diferentseeritud sõltumatud tooraine tarnijad ja integreeritud logistika. Kontserni eesmärk on luua väärtust, pakkudes pesutooteid laias sortimendis, atraktiivses keskkonnas hea teeninduse, erakordse kvaliteedi ja mõistliku hinnaga.

Valitud näitajad

Kontserni valitud finantsnäitajad 2021. ja 2020. aasta 12 kuu kohta ning seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 olid järgmised:

Tuhandetes eurodes	12 k 2021	12 k 2020	Muutus
Müügitulu	46 686	38 479	21,3%
Brutokasum	25 410	23 209	9,5%
Ärikasum	13 005	10 544	23,3%
EBITDA	16 242	14 111	15,1%
Aruandeperioodi puhaskasum	9 924	1 667	495,3%
Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist	9 031	1 347	570,5%
Kasum aktsia kohta (eurodes)	0,25	0,04	525,0%
Äritegevuse rahavoog aruandeperioodil	12 996	6 356	104,5%

	31. detsember	31. detsember
Tuhandetes eurodes	2021	2020	Muutus
Varad kokku	53 753	42 256	27,2%
Käibevara kokku	40 331	29 597	36,3%
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	34 148	24 504	39,4%
Raha ja rahalähendid	17 098	8 980	90,4%

Rentaablusanalüüs, %	12 k 2021	12 k 2020	Muutus
Brutokasum	54,4	60,3	-9,8%
Ärikasum	27,9	27,4	1,8%
EBITDA	34,8	36,7	-5,2%
Puhaskasum	21,3	4,3	395,3%
Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist	19,3	3,5	451,4%

Finantssuhtarvud, %	31. detsember 2021	31. detsember 2020	Muutus
ROA	17,9	3,2	459,4%
ROE	28,7	5,6	412,5%
Hinna ja kasumi suhe	7,8	41,7	-81,3%
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja	4,3	3,4	26,5%
Likviidsuskordaja	2,1	1,3	61,5%

Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:

EBITDA = perioodi puhaskasum + põhivara kulum + finantstulud ja -kulud kokku + tulumaksukulu Brutorentaablus = brutokasum / müügitulu

Ärirentaablus = ärikasum / müügitulu

EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu

Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu

Emaettevõtte omanike osa puhasrentaablusest = emaettevõtte omanike osa puhaskasumist / müügitulu

ROA (varade tootlus) = ettevõtte omanike osa viimase 4 kvartali puhaskasumist / keskmine koguvara

ROE (omakapitali tootlus) = ettevõtte omanike osa viimase 4 kvartali puhaskasumist / ettevõtte omanike osa keskmisest omakapitalist

EPS (kasum aktsia kohta) = ettevõtte omanike osa puhaskasumist / perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv

Hinna ja kasumi suhe = aktsiahind aruandeperioodi lõpus / kasum aktsia kohta, mis leitakse ettevõtte omanike osa alusel viimase 4 kvartali puhaskasumist

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustised

Likviidsuskordaja = (käibevara – varud) / lühiajalised kohustised

Kontsernile kuuluvate poodide ja frantsiisikaupluste paiknemine

	Kontsern	Frantsiis	Kokku
Venemaa	44	353	397
Ukraina	0	20	20
Valgevene	60	0	60
Balti riigid	6	21	27
Muud riigid	0	91	91
Kokku	110	485	595

Kontsernile kuuluvad poed ja frantsiisikauplused 2021. aasta lõpu seisuga:

Aruandeperioodi lõpu seisuga opereeris kontsern koos oma frantsiisipartneritega kokku 562 Milavitsa ja 33 Lauma Lingerie poodi, millest 110 kauplust haldas kontsern ise. 2020. aasta lõpus oli kontserni hallatavaid poode 109 ja frantsiisikauplusi 485.

aasta 31. detsembri seisuga ulatus kontserni hallatavate kaupluste müügipind kokku 10 140 m2-ni, kusjuures peamised asukohad olid järgmised:

	31. detsember	21. detsember
	2021	2020	Muutus
Venemaa	3 378	3 557	-5,03%
Valgevene	6 393	6 525	-2,02%
Balti riigid	369	269	37,17%
Kokku	10 140	10 351	-2,04%

Ettevõtluskeskkond aastal 2021

ja 2020. aastal olid Silvano Fashion Groupi peamised tegevuspiirkonnad Venemaa, Valgevene, Ukraina ja teised SRÜ riigid ning Baltikum. Kontserni 2021. aasta 12 kuu tulemusi mõjutas jätkuvalt olukord peamiste turgude – Venemaa, Valgevene ja Ukraina – majanduses.

Venemaa riikliku statistikaameti Rosstat andmetel tõusis aastane inflatsioonimäär Venemaal 2021. aasta detsembris 8,39%-ni. Viimati oli inflatsioonimäär nii kõrgel tasemel 2015. aastal, kui inflatsiooniks registreeriti 12,9%. 2021. aastal kasvasid kõige kiiremini toidukaupade hinnad, tehes läbi 10,62% kasvu, mis on 1,6 korda rohkem kui 2020. aastal (6,69%). Toiduks mittekasutatavate toodete hinnatõus oli 2021. aastal 8,58% ning teenuste hinnad tõusid 4,98%.

Valgevene statistikaameti andmetel oli kaupade ja teenuste tarbijahinnaindeks 2021. aasta detsembris novembriga võrreldes 100,9% ning 2020. aasta detsembriga võrreldes 109,97%. Üldine hinnatõus oli 2021. aasta detsembris 2020. aasta detsembriga võrreldes toidukaupade puhul 11,4%, toiduks mittekasutatavate toodete puhul 9,9% ja teenuste puhul 7,6%.

Ukraina statistikaameti andmetel oli inflatsioon tarbijaturul 2021. aasta detsembris novembriga võrreldes 0,6% ning 2021. aasta üldine inflatsioon 10%. Alusinflatsioon oli 2021. aasta detsembris võrreldes sama aasta novembriga 0,4%, aasta kokkuvõttes 7,9%. Eelkõige tõusid 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga toidukaupade (10,8%), alkohoolsete jookide ja tubakatoodete (9,8%) ning eluaseme- ja kommunaalteenuste (23.2%) hinnad (kõige enam ehk tervelt 65,8% kerkis maagaasi hind). Riidekaupade ja jalatsite hinnad langesid aga 4,5%.

Äritegevuse tulevikuvaade

Kontserni äritegevus on üles ehitatud meie praegustele sihtturgudele juba tuttavate hea kvaliteedi ja mõistliku hinnaga pesutoodete – täpsemalt klassikaliste korsett-toodete – pakkumisele. Kontserni äritegevus on kestlik ja rajaneb tugevatel kaubamärkidel. Lisaks sellele on kontsernil tugev müügivõrk, kuhu kuulub 595 kauplust, millest 110 haldab kontsern ise.

Silvano Fashion Groupil on hea positsioon tänu tugevatele kaubamärkidele, suurepärasele tootevalikule, mõistlikele hindadele ning fookusele funktsionaalsetel pesutoodetel. Täpsemalt keskendub Silvano Fashion Group järgmisele:

Kontsern jätkab õhema organisatsioonistruktuuri rajamist, et kontserni juhtimine läbipaistvamaks ja tõhusamaks muuta.
Kontserni distributsiooniettevõtted (Venemaal, Valgevenes, Ukrainas ja Lätis) keskenduvad müügivõrgustike arendamisele, uute kaupluste avamisele ning frantsiisettevõtete toetamisele, et suurendada müüki ja kasumlikkust.
Kontserni tootmisettevõtted jätkavad tooteportfoolio optimeerimist, et ostu- ja tootmistegevusi sujuvamalt siduda ning turusuundadega vastavuses olla.
Kontsern jätkab tegevus- ja personalikulude optimeerimisega.
Kontsern on avatud partnerlustele, mis võiksid kontserni tegevust või müügiterritooriumi avardada.

Kaupluste avamisega seoses soovime oma partnerite hoiakuid nihutada kvantiteedilt kvaliteedile, mis peaks lõppkokkuvõttes suurendama nende äri kasumlikkust ja vähendama ebaõnnestumisohtu. Toetame kaupluste avamist, sest see võimaldab meil ja meie frantsiispartneritel meie tuluvoogu paremini juhtida.

Venemaa majanduse väljavaated

Kontserni müügitulu Venemaal oli 27 511 tuhat eurot, kasvades 2020. aasta 12 kuuga võrreldes 24,4%. 2020. aasta 12 kuu müügitulu kohalikus valuutas oli eelmise aasta sama perioodi müügitulust 32,3% suurem. Kontsern keskendub jaekaubanduse kasumlikkuse tõstmisele ning sobiliku hinnatasemega pindade olemasolul ka oma poodide võrgustiku laiendamisele. Aruandeperioodi lõpu seisuga opereeris kontsern kokku 44 poodi. 28. oktoobril kehtestati koroonaviiruse laialdase leviku tõttu pea kõikjal Venemaal nn soovituslikud piirangud. Haiguse leviku aeglustamiseks kiitis valitsus heaks ühe nädala pikkuse tasustatud puhkuse 30. oktoobrist kuni 7. novembrini. Sel perioodil olid kontserni poed Venemaal suletud. Hetkel töötavad kõik kauplused oma tavapärases rütmis.

Valgevene majanduse väljavaated

Kontserni 2021. aasta 12 kuu müügitulu Valgevenes oli 11 569 tuhat eurot, kasvades 2020. aasta sama perioodiga võrreldes 5,9%. Müük kohalikus valuutas kasvas samal perioodil 14,6%. Hetkel opereerib kontsern seal kokku 60 poodi.

Ukraina majanduse väljavaated

Kontserni 2021. aasta 12 kuu müügitulu Ukrainas oli 1 565 tuhat eurot, kasvades 2020. aasta sama perioodiga võrreldes 38,9%. Müük kohalikus valuutas kasvas samal perioodil 44,2%.

Finantsriskid

Kontserni tegevusega võivad kaasneda mitmesugused finantsriskid, millest kõige olulisema mõjuga on krediidirisk, likviidsusrisk ning intressimäärade ja valuutakursside kõikumise risk. Finantsriskide juhtimine kuulub kontserni juhatuse pädevusse, selle eesmärk on minimeerida finantsriskide võimalikku kahjulikku mõju kontserni finantstulemustele ning see hõlmab nii riskide tuvastamist ja mõõtmist kui ka nende maandamise meetmete efektiivsuse kontrollimist. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Kontserni finantsriskide juhtimine lähtub kontsernis kehtestatud riskijuhtimisstrateegiast. Kontserni nõukogu vastutab juhatuse poolt riskide maandamiseks võetud meetmete üle järelevalve teostamise eest. Lisateavet finantsriskide kohta leiab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisast 5 "Finantsriskide juhtimine".

Majandustulemused

Kokkuvõttes kasvas kontserni müügitulu võrreldes 2020. aasta 12 kuuga 21,3%. Aluspesu müügi kasvu mõjutas COVID-19 olukorra stabiliseerumine. Kokku kasvas hulgimüügi käive 24,5%, mõõdetuna eurodes. 2021. aastal sai vaktsineerimisest üks olulisemaid majandustegevuse taastumist mõjutavaid tegureid.

Kontserni 2021. aasta 12 kuu brutokasum oli 25 410 tuhat eurot, kasvades eelmise aastaga võrreldes 9,5%. 2021. aasta 12 kuu brutokasumi marginaal kahanes 2021. aasta 60,3%-lt 54,4%-le. Müüdud toodangu kulu suurenes 39,3%.

Konsolideeritud ärikasum kasvas 2021. aasta 12 kuuga 23,3% 13 005 tuhande euroni. 2020. aastal oli sama perioodi konsolideeritud ärikasum 10 544 tuhat eurot. 2021. aasta 12 kuu konsolideeritud ärikasumi rentaablus ulatus 27,9% ni (2020. aasta 12 kuud: 27,4%). Konsolideeritud EBITDA kasvas 2021. aasta 12 kuuga 15,1%, moodustades 16 242 tuhat eurot, mis teeb rentaabluseks 34,8% (2020. aasta 12 kuud: 14 111 tuhat eurot ja 36,7%).

Emaettevõtte omanike osa konsolideeritud puhaskasumist moodustas 2021. aasta 12 kuu peale 9 031 tuhat eurot (2020. aasta 12 kuud: 1 347 tuhat eurot), emaettevõtte omanike osa puhasrentaablusest oli 19,3% (2020: 3,5%).

Finantsseisund

aasta 31. detsembri seisuga oli kontserni konsolideeritud varade maht 53 753 tuhat eurot, kasvades 2020. aasta 31. detsembri seisuga võrreldes 27,2%. Selle muutuse peamiseks põhjuseks on kõrge likviidsusega varade märkimisväärne suurenemine. Varude saldo kasvas 2 379 tuhande euro võrra ning moodustas 2021. aasta 31. detsembri seisuga 20 906 tuhat eurot.

Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kasvas 9 644 tuhande euro võrra, ulatudes 2021. aasta 31. detsembri seisuga 34 148 tuhande euroni. Lühiajalised kohustised suurenesid 2021. aasta 12 kuuga 589 tuhande euro võrra, kõige enam kasvasid võlad tarnijatele.

Müügi struktuur

Müük turgude lõikes

Müük kontserni 3 peamisel turul – Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas – moodustas 87,0% kogu müügitulust.

	12 k 2021	12 k 2020	Muutus	Muutus, %
Venemaa, tuhandetes (RUB)	2 380 773	1 799 417	581 356	32,3%
Valgevene, tuhandetes (BYN)	34 751	30 331	4 420	14,6%
Ukraina, tuhandetes (UAH)	50 622	35 117	15 505	44,2%

Kontserni müügitulemused turgude kaupa on välja toodud alljärgnevas tabelis eurodes:

	12 k 2021	12 k 2020	Muutus, EUR	Muutus, %	12 k 2021,	12 k 2020,
Tuhandetes eurodes					% müügist	% müügist
Venemaa	27 511	22 120	5 391	24,4%	58,9%	57,5%
Valgevene	11 569	10 927	642	5,9%	24,8%	28,4%
Ukraina	1 565	1 127	438	38,9%	3,3%	2,9%
Balti riigid	1 241	1 089	152	14,0%	2,7%	2,8%
Teised turud	4 800	3 216	1 584	49,3%	10,3%	8,4%
Kokku	46 686	38 479	8 207	21,3%	100,0%	100,0%

Müük ärisegmentide lõikes

	12 k 2021	12 k 2020	Muutus, EUR	Muutus, %	12 k 2021,	12 k 2020,
Tuhandetes eurodes					% müügist	% müügist
Hulgikaubandus	30 828	24 771	6 057	24,5%	66,0%	64,4%
Jaekaubandus	15 757	13 608	2 149	15,8%	33,8%	35,4%
Muud tegevusvaldkonnad	101	100	1	1,0%	0,2%	0,2%
Kokku	46 686	38 479	8 207	21,3%	100,0%	100,0%

Peamised hulgimüügi piirkonnad olid Venemaa, Valgevene ja Ukraina.

Investeeringud

Kontserni 2021. aasta 12 kuu investeeringute kogumaht materiaalsesse põhivarasse oli 312 tuhat eurot (2020. aasta 12 kuud: 289 tuhat eurot). Investeeriti peamiselt oma kaupluste avamisesse ja renoveerimisse, aga ka seadmetesse ja hoonetesse, mis aitaksid säilitada tootmise efektiivsust tulevastel perioodidel.

aasta jooksul plaanib kontsern investeerida orienteeruvalt 759 tuhat eurot oma olemasolevasse äritegevusse, millest ligi pool suunatakse uute poodide avamiseks ja olemasolevate poodide renoveerimiseks ning teine pool põhiliselt tarkvaraprogrammide ning tootmistehnoloogia ja seadmete uuendamiseks.

Teadus- ja arendustegevus

Kontsern viib läbi teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust kõigis oma tegevusvaldkondades eesmärgiga parandada tootmis- ja turustusprotsesse ning arendada ärijuhtimist hõlbustavaid tehnoloogiaid kas omavahendite abil või kolmandate osapoolte abiga.

Meie saavutused teadus- ja arendustegevuse vallas aruandeaastal hõlmavad e-kaubanduse kanali arendamist Valgevenes. Täpsemalt käivitas kontsern 2021. aastal Valgevenes oma e-poe, mis on kättesaadav aadressil https://shop.milavitsa.by. Koguinvesteering oli 14 tuhat eurot.

Äritegevuse hooajalisus

Silvano Fashion Groupi äritegevuses ei ole suuri hooajalisi kõikumisi. Nagu rõiva- ja moevaldkonnale, eriti pesu segmendile, iseloomulik, on neljas kvartal keskmisest veidi väiksema müügiga (2021. aastal 16% väiksem kvartali keskmisest müügitulust). Suurem osa esimeses kvartalis aset leidnud müügitulu kaotusest tuli jaanuarist, sest traditsiooniliselt on aasta esimene kvartal moekaubanduses hooajalise allahindluse tõttu nõrgem ning ka COVID-19 jättis sinna oma jälje. Kolmas kvartal oli keskmisest veidi suurema müügiga (2021. aastal +17%).

Poolaastate tulemused on olnud viimastel aastatel üsna võrdsed. Sarnane trend on iseloomulik ka ärikasumile.

Personal

aasta 31. detsembri seisuga oli kontsernis 1602 töötajat, kellest 485 töötas jaemüügi segmendis. Ülejäänud töötajad tegutsesid tootmise, hulgimüügi, haldus- ja tugiteenuste valdkondades. 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli kontsernis 1744 töötajat, kellest 500 töötas jaemüügi segmendis.
aasta 12 kuu palgakulu koos maksudega oli 9 388 tuhat eurot (2020. aasta 12 kuud: 9 854 tuhat eurot).

Silvano Fashion Groupi ettevõtetes on ametis kõrge kvalifikatsiooniga professionaalsed spetsialistid, kellel on naistepesu valdkonnas pikaajaline töökogemus. Ärivaldkonna kasvavate nõudmistega kaasas käimiseks pöörab kontsern tähelepanu kõikide juhtimistasandite töötajate arendamisele ning kogu kollektiivi ja allhankijate koolitamisele, et kõik töötajad oleks suutelised täitma kontserni nõudmisi ja järgima oma töös kontserni terviklikku strateegiat.

Silvano Fashion Group töötab koos oma töötajate ja partneritega pidevalt selle nimel, et tagada kontserni kestlik edu. Kontserni personalipoliitika eesmärk on väärtustada, arendada ja austada kontserni töötajaid ühtsete põhimõtete järgi, mis hõlmavad personalijuhtimist ja planeerimist, läbimõeldud värbamis- ja valikuprotsessi ning sellele järgnevat eesmärgipärast ja motiveerivat arengut ning seda toetava keskkonna loomist. Kontsern lähtub tegutsemisprintsiibist, mille kohaselt põhineb äriedu lojaalsetel, pühendunud, eetilistel ja tulemusele orienteeritud töötajatel.

Olulised sündmused 2021. aasta jooksul ja kuni aastaaruande avaldamiseni

juunil 2021 toimus Silvano Fashion Groupi aktsionäride korraline üldkoosolek, kus võeti vastu järgmised otsused.
Kinnitati 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne.
Otsustati dividende mitte maksta ning kanda 2020. aasta puhaskasum jaotamata kasumisse.

Aruandeaastal jätkas Silvano Fashion Group oma kohapealse poevõrgu laiendamist Venemaal. 2021. aastal avas Silvano oma esimese poe Sotšis.

oktoobril kehtestati koroonaviiruse laialdase leviku tõttu pea kõikjal Venemaal nn soovituslikud piirangud. Haiguse leviku aeglustamiseks kiitis valitsus heaks ühe nädala pikkuse tasustatud puhkuse 30. oktoobrist kuni 7. novembrini. Sel perioodil olid kontserni poed Venemaal suletud. Hetkel töötavad kõik kauplused oma tavapärases rütmis.
aasta veebruaris sai alguse konflikt Venemaa ja Ukraina vahel. Selle tulemusena on kehtestanud mitmed riigid Venemaa ja Valgevene vastu sanktsioonid ning see nimekiri täieneb pidevalt. Konflikt võib mõjutada kontserni äritegevust, kuna oluline osa sellest on seotud Venemaa ja Valgevenega. Hetkel Ukraina kriis kontsernile olulist mõju ei avalda, kuna praegu kehtestatud piiravad meetmed kontserni tegevusele kahjulikku mõju ei avalda ning kontserni tegevus jätkub harjumuspäraselt, välja arvatud Ukrainas, kus kogu tegevus 24. veebruaril 2022 peatus. Ukraina tütarettevõtte mõju kontserni koondtulemustele ei ole märkimisväärne. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande väljastamise kuupäevaks ei olnud Venemaal ja Valgevenes toimuvas äritegevuses olulisi muutusi olnud.

	Nasdaq OMX Tallinna börs	Varssavi börs
ISIN	EE3100001751	EE3100001751
Väärtpaberi lühinimi	SFG1T	SFG
Nimekiri/segment	BALTIC MAIN LIST	MAIN LIST
Emitent	Silvano Fashion Group (SFG)	Silvano Fashion Group (SFG)
Nominaal	0,10 €	0,10 €
Emiteeritud väärtpabereid	36 000 000	36 000 000
Noteeritud väärtpabereid	36 000 000	36 000 000
Noteerimise kuupäev	20. mai 1997	23. juuli 2007

AS-i Silvano Fashion Group aktsiad

aasta 31. detsembri seisuga moodustas AS-i Silvano Fashion Group registreeritud aktsiakapital 3 600 000 eurot, mis jagunes 36 000 000 aktsiaks nimiväärtusega 0,1 eurot aktsia. Aktsiaraamat on elektrooniline ja seda hoitakse Eesti väärtpaberite keskregistris. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Nasdaq OMX Tallinna börsi I-nimekirjas alates 20. maist 1997 ja põhinimekirjas alates 21. novembrist 2006 ning Varssavi börsil alates 23. juulist 2007.

Kõigil aktsionäridel on õigus dividendidele, kui ettevõte neid jagab. Iga lihtaktsia annab AS-i Silvano Fashion Group aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Aktsiad on vabalt võõrandatavad, neile ei ole ettevõtte põhikirjaga seatud mingeid piiranguid, nagu ei ole piiranguid seatud ka aktsiate üleandmisele ettevõtte ja aktsionäri vahel. Aktsionäridevahelistes lepingutes ei ole teadaolevalt piiranguid aktsiate üleandmisele.

Informatsioon SFG aktsiate kohta

Aktsia näitajad	2017	2018	2019	2020	2021
Aktsiate arv aasta lõpu seisuga	36 000 000	36 000 000	36 000 000	36 000 000	36 000 000
Kaalutud keskmine aktsiate arv	36 048 850	36 000 000	36 000 000	36 000 000	36 000 000
Aktsia hind aasta lõpu seisuga, eurodes	2,88	2,31	2,17	1,56	1,965
Puhaskasum aktsia kohta, eurodes	0,3	0,3	0,3	0,04	0,25
Dividend aktsia kohta, eurodes	0,2*	0,2**	n/a	n/a	n/a
Dividend puhaskasumi kohta	0,67	0,67	n/a	n/a	n/a
Hinna ja kasumi suhe	9,60	7,70	7,23	39,00	7,86

* Lisaks 2017. aasta eest makstud 0,20 euro suurusele dividendile aktsia kohta, maksis ettevõte ka mitterahalisi dividende (st vähendas kapitali) 0,20 eurot aktsia kohta.

** Lisaks 2018. aasta eest makstud 0,20 euro suurusele dividendile aktsia kohta, maksis ettevõte ka mitterahalisi dividende (st vähendas kapitali) 0,10 eurot aktsia kohta.

Aktsiate hind ja kauplemine

aastal kasvas SFG aktsia hind 26% ning kontserni turuväärtus 14,58 miljoni euro võrra.

Aktsia kauplemisajalugu Tallinna börsil	2017	2018	2019	2020	2021
Kõrgeim hind, eurodes	3,02	3,18	2,76	2,34	2,195
Madalaim hind, eurodes	2,39	2,27	2,08	1,37	1,55
Sulgemishind, eurodes	2,88	2,31	2,17	1,56	1,965
Kaubeldud aktsiate arv	5 485 736	3 922 331	3 443 297	5 504 119	6 319 071
Käive, miljonites eurodes	15,22	10,72	7,96	9,35	10,95
Turuväärtus, miljonites eurodes	103,68	83,16	78,12	56,16	70,74

Aktsia hind ja kauplemisstatistika Tallinna börsil 2021. aasta 12 kuu jooksul (eurodes)

aasta 12 kuu jooksul oli AS-i Silvano Fashion Group aktsia kõrgeim hind Tallinna börsil 2,195 eurot ja madalaim hind 1,55 eurot.

Aktsia kauplemisajalugu Varssavi börsil	2017	2018	2019	2020	2021
Kõrgeim hind, Poola zlottides	14,40	13,90	11,60	10,80	9,88
Madalaim hind, Poola zlottides	9,96	10,00	8,96	6,00	6,66
Sulgemishind, Poola zlottides	11,96	10,35	9,48	6,50	8,52
Kaubeldud aktsiate arv	261 419	513 511	268 377	68 573	115 488
Käive, miljonites Poola zlottides	2,96	5,87	2,89	0,52	0,93

Aktsia hind Varssavi börsil 2021. aasta 12 kuu jooksul (Poola zlottides)

aasta 12 kuu jooksul oli AS-i Silvano Fashion Group aktsia kõrgeim hind Varssavi börsil 9,88 Poola zlotti ja madalaim hind 6,66 Poola zlotti.

AS-i Silvano Fashion Group juhatuse liikmetel puudub ilma aktsionäride üldkoosoleku otsuseta (ja nende kehtestatud tingimusi järgimata) õigus uute aktsiate emiteerimiseks või oma aktsiate tagasiostuks. Lisaks sellele puuduvad siduvad kohustused ettevõtte ja töötajate vahel kompensatsioonide osas, mis kaasuvad ühinemiste ja ülevõtmistega lähtudes väärtpaberituru seaduse paragrahvist 19.

Aktsionäride struktuur

aasta 31. detsembri seisuga oli AS-il Silvano Fashion Group 3389 aktsionäri (31. detsember 2020: 2931 aktsionäri).

Kõik AS-i Silvano Fashion Group aktsiad on nimelised lihtaktsiad. Iga lihtaktsia annab selle omanikule aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Aktsiatähti aktsionäridele ei väljastata. Ettevõtte aktsiaraamat on elektrooniline ja seda hoitakse Eesti väärtpaberite keskregistris.

Iga lihtaktsia annab selle omanikule õiguse osaleda kasumi jaotamisel proportsionaalselt aktsionäri aktsiate arvuga. Ettevõtte aktsionäride nimekirjaga on võimalik tutvuda Eesti väärtpaberite keskregistri kodulehel (http://statistics.eregister.ee/et/shareholders).

	31. detsember 2021	31. detsember 2020
Osalus	Aktsionäride arv	Häälte %	Aktsiate arv	Aktsionäride arv	Häälte %	Aktsiate arv
> 10%	2	47,36	17 049 804	2	46,72	16 820 000
1,0–10,0%	11	26,24	9 447 538	12	26,25	9 451 047
0,1–1,0%	41	13,49	4 856 686	40	12,65	4 552 749
< 0,1%	3 335	12,91	4 645 972	2 877	14,38	5 176 204
Kokku	3 389	100,00%	36 000 000	2 931	100,0%	36 000 000

Aktsiate jagunemine 2021. aasta 31. detsembri seisuga:

AS-i Silvano Fashion Group suurimad aktsionärid (häälte osakaal, %):

	31.	31.
	detsember	detsember
	2021	2020
BALTPLAST AS	25,14%	24,50%
AS SEB Pank Clients	22,22%	22,22%
Clearstream Banking AG	5,09%	4,92%
UNICREDIT BANK AUSTRIA AG	4,64%	4,64%
SWEDBANK AS CLIENTS	2,61%	2,26%
CITIBANK ( NEW YORK) / GOVERNMENT OF NORWAY	2,43%	2,43%
Krajowy Depozyt Papierow Wartošciowych S.A.	2,13%	2,10%
NORDEA BANK ABP/NON TREATY CLIENTS	2,11%	2,10%
Olegs Radcenko	2,05%	1,17%
STATE STREET BANK AND TRUST OMNIBUS ACCOUNT A FUND NO OM01	1,50%	2,26%
FIREBIRD REPUBLICS FUND LTD	1,36%	1,75%
SWEDBANK AB CLIENTS	1,18%	0,79%
osaühing Hausman & Toran	1,13%	1,25%

aastal muutus ühe suuraktsionäri osalus. Selle tulemusel kuulub ettevõttele AS Baltplast nüüd 25,14% AS-i Silvano Fashion Group hääleõigusega aktsiatest.

Aktsionärid, kellele kuulus 2020. aasta 31. detsembri seisuga üle 1% kõigist häältest, AB SEB BANKAS ja FIREBIRD FUND L.P., 2021. aasta 31. detsembri seisuga enam üle 1% hääleõigusest ei omanud.

Kuna hääleõiguste jagunemine ei lange tingimata kokku hääleõiguste seadusliku kuuluvusega, ei pruugi ettevõtte aktsionäride registrisse olla kantud kõik isikud, kellele kuulub üle 5% aktsiatega esindatud hääleõigusest.

aasta 31. detsembri seisuga ei kuulunud Eastern Star Consultingu (Firebird Funds) hallatavatele fondidele üle 5% kõikidest hääleõigustest. 2021. aasta 31. detsembri seisuga kuulus neile 825 385 aktsiat ehk 2,26% kõikidest hääleõigustest.

Juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad aktsiad

aasta 31. detsembri seisuga juhatuse ja nõukogu liikmetele ühtegi aktsiat ei kuulunud. 2021. majandusaastal Silvano Fashion Groupi aktsiatega ühtegi tagasiostutehingut ei toimunud.

Dividendid

AS-il Silvano Fashion Group ei ole kohustust maksta oma aktsionäridele dividende. Juhatuse ja nõukogu ettepanekud kasumi jaotamise kohta lähtuvad ettevõtte finantstulemustest, kapitali juhtimise nõuetest, investeerimisvajadustest ja strateegilistest kaalutlustest. Kasumi jaotamise otsuse teeb aktsionäride korraline üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

Hea ühingujuhtimise tava

AS-i Silvano Fashion Group aktsiad on võetud kauplemisele Nasdaq OMX Tallinna börsil ja Varssavi börsil. Kontsernis kehtib kaks hea ühingujuhtimise tava eeskirja: 1) NASDAQ OMX Tallinna börsi ja Finantsinspektsiooni kasutatavad korporatiivjuhtimise soovitused (edaspidi ka: HÜT) ning 2) parima tava juhend Varssavi börsil registreeritud ettevõtetele "Best Practice for GPW Listed Companies 2016" (edaspidi ka: GPW CGP).

Lähtuvalt HÜT-ist ja GPW CGP-st peab kontsern kirjeldama oma juhtimistavasid hea ühingujuhtimise tava soovituste aruandes ning kinnitama selle vastavust või mittevastavust HÜT-ile. Kui kontsern HÜT-iga ja/või GPW CGP-ga vastavuses ei ole, peab ta aruandes mittevastavust põhjendama. Parima tava juhend Varssavi börsil registreeritud ettevõtetele esitab kontsernile samad nõudmised, kuna ettevõte on registreeritud ka Varssavi börsil. Varssavi börsi GPW CGP sarnaneb Tallinna börsi HÜT-iga.

Emaettevõtte juhatus ja nõukogu kinnitavad, et nad on teinud aruandeaasta jooksul oma parimate teadmiste kohaselt omalt poolt kõik tagamaks ettevõtte juhtimistavade vastavuse HÜT-iga ja GPW CGP-ga kõigis olulistes punktides. Kui juhtimistavad juhatuse ja/või nõukogu arvates HÜT-i ja/või GPW CGP sätetest 2021. aasta jooksul kõrvale kaldusid, on sellised hälbed põhjendatud allpool.

Silvano Fashion Group ei ole veel rakendanud kõigile kontserni kuuluvatele ettevõtetele mitmekesisuse põhimõtteid, kuna kontsern tegutseb paljudes erinevates seaduse- ja kultuuriruumides, millest suurem osa asub väljaspool EL-i. Ettevõtte kultuuris ja igapäevatöös järgime me mitmekesisuse põhimõtteid aga sellegi poolest, tagamaks kontserni kuuluvate majandusüksuste juhtorganites piisava mitmekesisuse, et erinevad arvamused ja vaated oleksid esindatud ja kõigil oleks vabadus tulla välja uute ideedega. Selline lähenemine toetab tegutseva juhtkonna otsuseid, juhatuse ja nõukogu juhtimise praktikaid ja järelevalvet ning seeläbi ka ettevõtete tulemusi. Suurenev mitmekesisus ja läbipaistvus aitavad oluliselt ka kontserni kõigi ettevõtete vastavates otsustavates organites toimuva võimaliku diskrimineerimise vastu võidelda ja toetada võrdset kohtlemist. Inimeste diskrimineerimine nende usu või veendumuste, puude, vanuse, soolise orientatsiooni, soo, rassi või etnilise päritolu pärast ei ole värbamisel või töösuhetes Silvano Fashion Groupi organisatsioonikultuuris vastuvõetav.

Silvano Fashion Group ei järgi GPW CGP põhimõtet I.Z.1.4, mille kohaselt peab ettevõte avaldama oma veebilehel aktsionäride struktuuri, näidates ära need aktsionärid, kellele kuulub ettevõttes vähemalt 5% häältest. Kontsern oma veebilehel sellist teavet ei esita, kuna see on avaldatud juba Varssavi börsi kodulehel.

Aktsionäride üldkoosolek

Kontserni kõrgeim võimukandja on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosoleku pädevus, koosoleku korraldamise ja otsuste vastuvõtmise kord on sätestatud emaettevõtte põhikirjas. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas, erakorralisi üldkoosolekuid võib juhatus kokku kutsuda seaduses ettenähtud juhtudel. Üldkoosolekul on pädevus muuta põhikirja, valida nõukogu liikmeid ja otsustada nende tasu, määrata audiitor, kinnitada aastaaruanne ja kasumieraldised ning langetada otsuseid muudes põhikirjas ja seadustes ettenähtud küsimustes. Põhikirjas ei ole ettenähtud õigusi teistsuguste aktsiate kohta, mis looks hääletamisel aktsionäride vahel ebavõrdse olukorra. Üldkoosolek otsustab ettevõtte põhikirja muutmise seaduses sätestatud korras ning põhikirja muutmine jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse.

Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosoleku otsus võetakse vastu, kui üle poole koosolekul esindatud häältest on selle poolt, välja arvatud juhul, kui seaduses on nõutud suurem enamus. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.

Üldkoosoleku otsused avaldati Nasdaq OMX Tallinna Börsi kodulehel, Varssavi Börsi kodulehel ja emaettevõtte kodulehel eesti ja inglise keeles.

1. juunil 2021 toimus Silvano Fashion Groupi aktsionäride korraline üldkoosolek, kus võeti vastu järgmised otsused.
o Kinnitati 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne.
o Otsustati dividende mitte maksta ning kanda 2020. aasta puhaskasum jaotamata kasumisse.
Korralise aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldati 31. mail 2021 NASDAQ OMX Tallinna börsi kodulehel, Varssavi börsi kodulehel ja kontserni kodulehel ning ajalehes Eesti Päevaleht. Teade avaldati eesti ja inglise keeles.
Üldkoosoleku otsused avaldati Nasdaq OMX Tallinna börsi kodulehel, Varssavi Börsi kodulehel ja emaettevõtte kodulehel eesti ja inglise keeles.
aasta üldkoosoleku ülalnimetatud kirjeldust silmas pidades on ettevõte suuresti HÜT-ist kinni pidanud, teavitades aktsionäre ning kutsudes kokku ja korraldades üldkoosoleku.

Ettevõte ei ole vastavuses Eesti Finantsinspektsiooni väljastatud HÜT-i punktiga 1.3.3 "Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet)". Kuna Silvano Fashion Groupil ei ole tehnilisi vahendeid, mis võimaldaksid aktsionäride isiku tuvastamist, ei ole praegu võimalik üldkoosolekul sidevahendite kaudu osaleda. Ka GPW CGP kohaselt (IV.R.2.) on soovitatav kasutada üldkoosoleku läbiviimisel elektroonilise side vahendeid (otseülekanne, reaalajas kahepoolne suhtlus, hääletamise õiguse kasutamine kas isiklikult või volikirja alusel). Eespool kirjeldatud põhjustel kontsern nimetatud GPW CGP soovitust ei rakenda. Lisaks ei rakenda kontsern eelnimetatud soovitust ka seetõttu, et selle rakendamisega kaasneksid tehnilised riskid. Aktsionäridele üldkoosoleku ajal suhtlemise võimaluse andmine koosolekul viibimata, kasutades elektroonilist sidevahendit, kätkeb endas nii tehnilisi kui ka õiguslikke riske, mis realiseerumisel võivad takistada üldkoosoleku nõuetekohast ja efektiivset läbiviimist. Eelkõige toob see endaga kaasa reaalse ohu, et tehnilised tõrked takistavad sujuvat kahepoolset suhtlust aktsionäridega, kes viibivad mujal kui koosolekuruumis. Seetõttu ei ole kontsern võimeline tagama ka tehnilise infrastruktuuri usaldusväärsust. Kontserni hinnangul võimaldavad kehtivad üldkoosolekutel osalemise reeglid aktsiatega seotud õiguste nõuetekohast ja tõhusat teostamist ning kaitsevad kõigi aktsionäride huve. Samuti ei ole kontsernini jõudnud aktsionäride sooviavaldust aktsionäride üldkoosoleku läbiviimiseks elektroonilise side vahendeid kasutades.

Kontsern ei rakenda GPW CGP põhimõtet I.Z.1.20. ning ei võimalda vaadata ettevõtte kodulehel üldkoosoleku heliega videosalvestusi. Samuti ei rakenda kontsern põhimõtet IV.Z.2. ega võimalda jälgida üldkoosolekute reaalajas ülekandeid. Kontserni hinnangul tagab üldkoosolekute senine dokumenteerimise viis kontserni tegevuse läbipaistvuse ning kaitseb kõigi aktsionäride õigusi. Täpsemalt teeb kontsern kättesaadavaks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste sõnastuse jooksvate aruannete ja kodulehel avaldamise kaudu. Samal kujul tehakse kättesaadavaks ka täpsemad andmed hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta esitatud vastuväidete kohta. Nii saavad investorid hoida end kursis üldkoosoleku olulisemate osade ja seal arutatud küsimustega.

Juhatus

AS-i Silvano Fashion Group juhatus on ettevõtte juhtorgan, mis esindab ja juhib igapäevaselt emaettevõtte tegevust. Vastavalt ettevõtte põhikirjale võib juhatusse kuuluda üks kuni kolm liiget. Äriseadustiku kohaselt valib AS-i Silvano Fashion Group juhatuse liikmed nõukogu. Kellegi juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek. Vastavalt kontserni põhikirjale valitakse juhatuse liige kindlaks tähtajaks, mis kestab kuni kolm aastat. Juhatuse liikme kutsub juhatusest tagasi nõukogu. Nõukogu võib juhatuse liikme mis tahes põhjusel tagasi kutsuda.

Juhatuse liige võib juhatusest põhjusest sõltumata tagasi astuda, teatades sellest nõukogule.

aasta 31. detsembri seisuga oli juhatusel üks liige, Jarek Särgava, kuigi HÜT-i punkti 2.2.1 kohaselt peab olema juhatusel enam kui üks liige ning juhatuse liikmete seast valitakse juhatuse esimees. Kõik juhatuse otsused võetakse vastu kooskõlastatult emaettevõtte nõukoguga. Emaettevõtte juhatamisel toimub tihe koostöö tütarettevõtete juhtkondade ja asjakohaste valdkondade juhtidega. Kontsern usub, et selline jaotus kaitseb kõige paremini kõigi aktsionäride huve ning tagab kontserni kestlikkuse. Nõukogu hinnangul on kontserni juhtimine ühe juhatuse liikmega selgem ja läbipaistvam ning seni ei ole nõukogu pidanud täiendava juhatuse liikme valimist vajalikuks.

Ametisse asumisel allkirjastab juhatuse liige kontserniga juhatuse liikme lepingu või teenuste osutamise lepingu kontserni kuuluva ettevõttega, mille ülesandeid see liige täidab. Need lepingud määravad kindlaks juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutuse ning sätestavad põhitasu maksmise. Juhatuse liikme tasu on lepitud kokku vastavalt tema ülesannetele ja talle määratud tegevustele, ettevõtte hetkeseisundile ja tulevikuprognoosidele. Täpsem ülevaade juhatuse liikmele makstavast tasust on toodud tasustamisaruandes. Juhatuse liikmed on teavitanud emaettevõtet oma tööst teistes majandusüksustes, mis ei ole kontserni liikmed, või nende juhatustes. Ükski juhatuse liige ei ole kontserniga otseses konkurentsis. Juhatuse liikmete ja kontserni vahel ei ole huvide konflikti ning juhatuse liikmete teatud huvid ja nende osalemine teistes juhtorganites ei riku konkurentsikeeldu. Lisaks on juhatuse liikmed võtnud oma lepingutega endale kohustuse konkurentsikeeldu mitte rikkuda.

Veel enam, kontserni sisekorraeeskiri sätestab, et ükski juhatuse liige ega töötaja ei tohi oma enda huvides ja tööga seoses kolmandatelt isikutelt nõuda või neilt vastu võtta raha või muid hüvesid ega teha kolmandatele isikutele ebaseaduslikke või ebamõistlikke teeneid.

Silvano Fashion Group ei järgi GPW CGP põhimõtet I.Z.1.2., mille kohaselt peaks ettevõte avaldama oma kodulehel juhatuse ja nõukogu liikmete CV-d. Kontsern ei avalda CV-sid, kuna juhtkond ja nõukogu usuvad, et sellise teabe avalikustamine ei too Silvano Fashion Group AS-i investoritele ja aktsionäridele mingit täiendavat kasu. Samuti ei järgi Silvano Fashion Group GPW CGP põhimõtet I.Z.1.3., kuna ta ei avalda oma kodulehel diagrammi, mis näitaks ülesannete ja kohustuste jaotust juhatuse liikmete vahel, kuna juhatuses on ainult üks liige.

Nõukogu

Nõukogu ülesandeks on emaettevõtte tegevuste plaanimine, äri organiseerimine ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamine. Emaettevõtte nõukogu liikmed valib aktsionäride üldkoosolek.

Nõukogul on sõltuvalt üldkoosoleku otsusest kolm kuni viis liiget, kes valitakse ametisse kuni viieks aastaks. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, ent mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul.

aasta 31. detsembri seisuga kuulus emaettevõtte nõukogusse viis liiget: Toomas Tool (esimees), Stephan Balkin, Mari Tool, Risto Mägi ja Triin Nellis. Nõukogu hetkekoosseis on üleval ka emaettevõtte koduleheküljel.

Vastavalt HÜT-i punktile 3.2.2. olid rohkem kui pooled nõukogu liikmetest sõltumatud. Hetkel on kontsern vastavuses nõudega, mille kohaselt peavad vähemalt pooled nõukogu liikmed olema sõltumatud, nagu on sätestatud HÜT-i punktis 3.2.2.

Nõukogu liikmed valivad ja määravad ametisse esimehe. Alates 15. novembrist 2012 on nõukogu esimees olnud Toomas Tool.

HÜT-i punkt 3.2.5. ütleb: "Nõukogu liikme tasu suurus avaldatakse hea ühingujuhtimise tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasud (sh lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved)."

AS-i Silvano Fashion Group nõukogu liikmete tasu otsustati 3. mail 2019 aktsionäride üldkoosolekul. Tasu koosneb 2000 eurost, mis on iga nõukogu liikme igakuine brutotasu, ning 5000 eurost, mis on nõukogu esimehe bruto kuutasu. Nõukogust lahkuvatele liikmetele lahkumiskompensatsiooni ei maksta.

HÜT-i punkt 3.3.2. ütleb: "Hea ühingujuhtimise tava aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktid koos igakordsete lahendustega."

Emaettevõte juhatus ei tea ühestki huvide konfliktist nõukogu liikmete ja kontserni vahel.

Aruandeaasta jooksul toimus kokku 4 nõukogu koosolekut. Suurem osa kontserni nõukogu liikmetest osales enam kui pooltel nende ametiaja jooksul toimunud nõukogu koosolekutel.

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatus ja nõukogu teevad tihedat koostööd. Juhatus ja nõukogu peavad ühiseid koosolekuid, et arutada kontserni strateegiat, ning vahetavad omavahel pidevalt kontserni strateegilise arenguga seotud teavet. Sellistel koosolekutel teavitab juhatus nõukogu mis tahes kõrvalekaldumistest kontserni plaanidest ja eesmärkidest ning nende põhjustest. Vajadusel kohtuvad nõukogu esimees ja juhatuse liikmed, et omavahel teavet vahetada. Teabevahetusega seoses rakendatakse ettevõttesiseseid eeskirju, mis sätestavad ettevõttesisese teabe hoidmise ja avaldamise ning emaettevõtte aktsiatega tehtavate tehingute korra.

Juhatus hoiab nõukogu kursis Silvano Fashion Groupi äritegevuse ja tegevusplaanidega seotud põhiliste asjaolude, kaasnevate riskide ja nende haldamisega.

majandusaastal ühtegi huvide konflikti ei esinenud.

Teabe avaldamine

Alates emaettevõtte registreerimist Nasdaq OMX Tallinna börsil ja Varssavi börsil on emaettevõte järginud börside poolt kehtestatud teabe avalikustamise nõudeid, et luua emaettevõtte aktsionäridele võrdsed tingimused.

Emaettevõtte koduleht on saadaval aadressil www.silvanofashion.com. Aktsionäridele mõeldud teave on kergesti leitav alamleheküljelt http://www.silvanofashion.com/investors, kus on avaldatud üldkoosolekutega seotud materjalid, sh teated, päevakorrad, otsused, aastaaruanded, teave nõukogu liikmelisuse ja audiitorite kohta ning muu asjakohane teave. Materjalid on kättesaadavad eesti ja inglise keeles.

Emaettevõte on avaldanud oma koduleheküljel kõik kontserniga seotud faktid ja hinnangud, mis on avalikustatud finantsanalüütikutele või teistele isikutele.

Emaettevõte avaldab kõik teated emaettevõtte koduleheküljel ning Nasdaq OMX Tallinna börsi kodulehel eesti ja inglise keeles, Varssavi börsi kodulehel avaldatakse teave inglise keeles.

HÜT-i osa 5.6. ütleb: "Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel."

Vastavalt Nasdaq OMX Tallinna börsi reeglitele, avaldab Silvano Fashion Group kõik materjalid ja hinnatundliku teabe esmalt läbi börsisüsteemi. Analüütikutega kohtumistel avaldatud teave piirdub varasemalt avaldatud teabega. Kõik avaldatud teave, sh kohtumiste esitlused, on saadaval kontserni koduleheküljel (www.silvanofashion.com), kus on olemas ka kontaktandmed, kust saab rohkem teavet. Kohtumiste graafiku avaldamine kontserni koduleheküljel ei ole hetkel asjakohane. Reeglina ei saa emitent võimaldada teistel aktsionäridel analüütikute ja institutsionaalsete investoritega peetavatel kohtumistel osalemist. Tagamaks koosolekute objektiivsuse ja neutraalsuse, järgivad institutsionaalsed investorid sise-eeskirju, mis ei luba kolmandaid isikuid sellistele koosolekutele.

Auditikomitee

AS-il Silvano Fashion Group on auditikomitee, kelle protseduurireeglid kinnitab nõukogu. Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust ning konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsessi. Samuti teeb komitee ülaltoodud ülesannetega seotud ettepanekuid probleemide ja ebatõhususe vältimiseks või kõrvaldamiseks. Auditikomitee peab andma oma tegevustest aru nõukogule, kelle ülesandeks on ka auditikomitee liikmete valimine ja tagasi kutsumine. Auditikomiteel on kaks kuni viis liiget ning nad valitakse ametisse määramata ajaks. Auditikomitee liikmetele komiteesse kuulumise eest tasu ei maksta. Auditikomitee on hetkel kaheliikmeline: sinna kuuluvad Otto Tamme ja Risto Mägi.

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Silvano Fashion Group AS-i juhatusel on kohustus korraldada kontserni sisekontrolli ja riskijuhtimist viisil, mis tagaks avalikustatavate finantsaruannete täpsuse. Finantsaruandluse protsessiga seotud sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide eesmärk on tagada kontserni finantstulemuste ühtlustatud ja usaldusväärne aruandlus, mis on kooskõlas kohaldatavate seaduste ja määrustega ning kontserni kinnitatud arvestus- ja aruandluspõhimõtetega. Riskijuhtimise põhimõtted on määratletud kontserni riskijuhtimise raamistikus, mis sätestab riskide tuvastamise, hindamise, prioriseerimise ja maandamisega seotud tegevused ning valdkonnaga seotud mõisted, rollid ja vastutused. Täiendavalt on riskijuhtimise ja sisekontrolli tegevused korraldatud kontserni ja selle tütarettevõtete töökorraldustega, mis kirjeldavad erinevate protsesside toimimist.

Kontserni finantsvaldkond koos raamatupidamis- ja juhtimisarvestusega on kontserni finantsjuhi haldusalas, kes vastutab finantsaruandluse riskide tuvastamise ja hindamise eest ning määratleb finantsaruandlusega seotud põhimõtted. Finantsaruandluse protsesse ja süsteeme arendatakse pidevalt. Riskianalüüs viiakse läbi igal aastal. Nimetatud riskianalüüs on aluseks järelevalve- ja kontrollimeetmete edasisele arendamisele ning aruandluse kontrollidele, et vältida riskide realiseerumist.

AS-i Silvano Fashion Group juhatus avaldab kord aastas aastaaruande ning finantsaasta jooksul ka vahearuandeid. Juhatuse ja nõukogu poolt allkirjastatud aastaaruanne edastatakse ülevaatuseks aktsionäridele. Kontserni konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Audiitor (Ernst & Young Baltic AS) auditeerib kontserni konsolideeritud aastaaruannet neljandat aastat järjest.

Kontserni audiitor osutas kontsernile 2021. aasta jooksul Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud maksu- ja nõustamisteenuseid.

HÜT-i punkt 6.2.1. ütleb: "Samuti avaldatakse tasu, mida emitent selliste teenuste eest audiitorile on maksnud või maksab."

Kontsern ei avalda audiitorile makstava tasu suurust, kuna kontserni arvates ei muuda selle mitteavaldamine auditit koostanud audiitori aruande usaldusväärsust.

HÜT-i punkt 6.2.4. ütleb: "Lepingu alusel kohustub audiitor avaldama nõukogule ja üldkoosolekule temale tavapärase auditi teostamise käigus teatavaks saanud asjaolud, mis osutavad hea ühingujuhtimise tava mittejärgimisele juhatuse või nõukogu poolt. Nimetatud asjaolude kohta koostab audiitor märgukirja, mis esitatakse emitendile koos audiitori järeldusotsusega. Audiitor ei kajasta märgukirjas asjaolusid, mida juhatus on hea ühingujuhtimise tava aruandes selgitanud."

Audiitorettevõtte poolt allkirjastatud leping allub rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele, Eesti auditeerimiseeskirjale ning audiitorettevõtte riskihalduspoliitikatele, mis ei nõua, et audiitor esitaks emitendi hea ühingujuhtimise tavale mittevastavuse kohta märgukirja. Sellele vastavalt ei sisalda AS-i Silvano Fashion Group ja tema audiitorettevõtte vahel sõlmitud leping vastavat punkti ning audiitor sellist märgukirja ei esita.

Meie hinnangul oli 2021. aastal läbiviidud finantsaudit asjakohaste regulatiivsete nõuete ja rahvusvaheliste standarditega kooskõlas ning vastas meie ootustele. Ernst & Young Baltic AS on tutvustanud meile auditeerimise tulemusi nii vaheauditite käigus kui ka enne lõppauditi vandeaudiitori aruande väljastamist. Sõltumatu vandeaudiitori aruanne on toodud lehekülgedel 74-79.

Ettevõtte sotsiaalne vastutus

AS Silvano Fashion Group on teadlik oma erilisest vastutusest kogukonna ja keskkonna ees. Seetõttu on meie korporatiivstrateegia ja äritegevus lisaks majanduskasvule suunatud ka ökoloogilistele ja sotsiaalsetele väärtustele. Kontserni jaoks tähendab see mitmeid teemasid, millesse pühendumine aitab toetada töötajate tervist ja professionaalset arengut ning tegevusi keskkonna ja ökosüsteemi kaitseks.

Kestlik ettevõtlus

AS Silvano Fashion Group töötab koos oma töötajate ja partneritega pidevalt selle nimel, et tagada kontserni kestlik edu. Seetõttu on ettevõtte äristrateegia keskendunud kaubamärgi väärtuse pikaajalisele tõstmisele, jätmata tähelepanuta seejuures ka klientide ja kapitaliturgude lühiajalisi nõudmisi.

Keskkonnaalane vastutus

AS Silvano Fashion Group on teadlik oma kohustusest hoida loodust ja keskkonda tulevaste põlvede jaoks ning püüab pidevalt parandada nii oma töötajate kui ka oma tegevuspiirkonnas elavate inimeste elujärge ja oma toodetavate kaupade kvaliteeti, pühendudes järgmisele:

1. Järgime nii riiklikke kui rahvusvahelisi keskkonnakaitse alaseid seadusi.
1. Toodame kaupu maksimaalse ökoloogilise tõhususega, tarbides materjale ja ressursse kokkuhoidlikult.
1. Vähendame keskkonnamõjusid ning jäätmete tekitamist, parandades kasutuses olevaid ja võttes kasutusse uusi ressursisäästlikke, madala jäätmetekkega või üldse jäätmevabu tehnoloogiaid.
1. Täiendame pidevalt töötajate keskkonna- ja ökoloogiaalaseid teadmisi.
1. Parandame praegust keskkonnajuhtimissüsteemi, hinnates ja arendades seda pidevalt edasi.
1. Teavitame avalikkust ja partnereid regulaarselt juhtkonna ja töötajate võetud meetmetest keskkonna kaitseks ja tootmisprotsesside ökoloogiliselt efektiivsemaks muutmiseks.

AS Silvano Fashion Group ja selle suurim tütarettevõte CJSC Milavitsa on alati tootmise ökoloogilistele ja keskkonnaohutusküsimustele tähelepanu pööranud. CJSC Milavitsa võttis kasutusele standardile ISO 14000 vastava keskkonnajuhtimissüsteemi juba aastal 2003. Hiljem, 2009. aastal saadi ISO 14001 sertifikaat (2005. aasta versioon). Aastal 2006 sai CJSC Milavitsa töötervishoiu ja ohutuse juhtimissüsteemi standardi BS OHSAS 18001:2007 sertifikaadi. 2009. aastal saadi BS OHSAS 18001:2007 aasta 2007 sertifikaat. Aastal 2018 sertifitseeriti töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise süsteem vastavalt standardile BS OHSAS 18001 ja ISO 14001 2015. aasta versioonile. 6. juunil 2018 saadi sertifikaadid TIC 15 104 151343 ja TIC 15 116 12364, mis tõestavad integreeritud süsteemi vastavust standarditele ISO 14001:2015 ja BS OHSAS 18001:2007. 13. juulil 2021 sai CJSC Milavitsa ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaadi.

AS-i Silvano Fashion Group teine tütarettevõte Lauma Lingerie sai ISO 14001:1996 keskkonnastandardi sertifikaadi ja ISO 9001:2000 kvaliteedijuhtimise sertifikaadi juba aastal 2003.

Sotsiaalne vastutus

AS Silvano Fashion Group teadvustab oma vastutust nii oma töötajate kui ka äripartnerite elu ja tervise eest, püüab alati parandada tööohutust ja töötingimusi, pühendudes järgmisele:

1. Jälgime nii riiklikke kui rahvusvahelisi tööjõu õiguste kaitse alaseid seaduseid.
1. Garanteerime oma töötajatele turvalised töötingimused: märkame ja analüüsime regulaarselt seotud riske, teeme kõik vajaliku ning eraldame vajalikud ressursid, et viia võimalikke ohtlike ja kahjulike asjaolude mõju töökohas miinimumini.
1. Parendame pidevalt töötajate töötingimusi ning tagame tervise toetamise programmi abil töötajatele sotsiaalse toe.
1. Hoolitseme töötajate tervise eest, ennetades tööga seotud haigusi ning tagades tervise toetamise programmi raames meditsiinilise abi.
1. Kasutame tänapäevaseid seadmeid ja uusi tehnoloogiaid, et tagada ohutud töötingimused ning kõrge tootlikkuse.
1. Tagame töötajate rahulolu, motivatsiooni ja pühendumise, investeerides professionaalsetesse koolitustesse ja haridusse.
Viime läbi standardseid arenguvestlusi kõigis ärivaldkondades, et tuvastada ja toetada isikliku arengu ning karjäärivõimalusi iga töötaja jaoks.

Lisaks sellele tunnetavad AS Silvano Fashion Group ja tema suurim tütarettevõte CJSC Milavitsa vastutust regiooni üldise arengu ja kohalike elanike heaolu eest Valgevenes, keskendudes peamiselt lastele, noortele ja sportlastele, toetades nende haridust, aidates neil veeta vaba aega heades tingimustes ning luues võimalusi professionaalse spordiga tegelemiseks.

Inimõiguste kaitse

Silvano Fashion Group on jätkuvalt pühendunud ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni järgimisele ning aitab saavutada deklaratsiooni eesmärke, tagades inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kõigis oma tegevustes.

Korruptsioonivastane võitlus

Silvano Fashion Group peab korruptsiooniks ametipositsioonist tuleneva võimu kuritarvitamist isikliku kasu saamise eesmärgil ning on seisukohal, et korruptsioon ohustab demokraatiat ja inimõigusi, õõnestab head valitsemistava, sotsiaalset õiglust, kahjustab riikide konkurentsivõimet ja majandusarengut ning ohustab demokraatlikke institutsioone ja ühiskonna moraalseid alustalasid. Kontserni peamine eesmärk on korruptsiooni ennetamine, kuid märkimisväärset tähelepanu pööratakse ka igapäevase tegevuse kontrollimisele. Peamisteks relvadeks korruptsioonivastases võitluses on huvide konflikti vältimine, läbipaistvuse tagamine ja korruptsioonialase teadlikkuse suurendamine kontsernis. Peamised korruptsiooni vormid, mille ennetamisega kontsern tegeleb, on järgmised:

1. Altkäemaks ehk pistis
1. Ametiseisundi või mõjuvõimu kuritarvitamine
1. Huvide konflikt
1. Onupojapoliitika
1. Omastamine
1. Oskus- või siseteabega kauplemine või selle kasutamine isiklikes huvides

Korruptsiooniga võitlemisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1. Töötajatega suheldes annavad kontserni kuuluvate ettevõtete juhid neile selgelt mõista, et kontsernis ei aktsepteerita ühtegi korruptsioonivormi ning igasugune korruptsioon on kontserni eetiliste tõekspidamistega vastuolus.
1. Kontsern lähtub eetilisest, õiglasest ja läbipaistvast äritegevusest ning rakendab meetmeid, mis sellele kaasa aitavad (nt eeskirjad, juhised, lepingud, deklaratsioonid jne).
1. Suhetes äripartneritega järgivad mõlemad pooled igakülgselt korruptsiooni ennetamise põhimõtteid.
1. Korruptsioonijuhtumite ilmnemisel edastatakse asjakohane teave viivitamata politseile või prokuratuurile.

Kvaliteedijuhtimine

Kõrgekvaliteediline äri- ja juhtimismudel on üks AS-i Silvano Fashion Group kalleimatest varadest. Nende eesmärgiks on arendada äriprotsesse, tavasid ja süsteeme, mis tuginevad järjepideva täiustamise põhimõttel ning on vastavuses kliendi vajaduste ja ootustega. Kvaliteediarendus on järjepidev protsess, kus igal töötajal on oma kindel roll. Eriti rõhutab kontsern kliendi tagasiside töötlemise vajalikkust, et vajalik teave jõuaks võimalikult kiiresti õige töötajani ning parandus- ja ennetavate meetmete rakendamine oleks võimalikult efektiivne.

Silvano Fashion Groupi suurim tütarettevõte CJSC Milavitsa oli esimene Valgevene ettevõte, mis sai sertifitseeritud juhtimissüsteemi ning seda juba aastal 1996. ISO 9000 sertifikaat saadi aastal 2003 vastavalt rahvusvahelisetele kvaliteedistandarditele. Kuna nõuded 2009. aastal muutusid, sertifitseeriti Milavitsa ka uue sertifikaadi ISO 9001 nõuete järgi. Milavitsa on standardi järgi tegutsenud aastaid. Aastal 2018 läbis ettevõte edukalt sertifitseerimisauditi, mille eesmärk oli kontrollida ettevõtte vastavust standardi STB ISO 9001-2015 nõuetele. 11. juunil 2021 sai Milavitsa ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaadi, esmase sertifitseerimise kuupäev oli 11. juuni 2003.

Tasustamisaruanne

Käesolev tasustamisaruanne on koostatud kooskõlas Eesti väärtpaberituru seadusega ning annab ülevaate AS-i Silvano Fashion Group (edaspidi Grupp) juhatuse liikmele makstud tasudest. Eesti väärtpaberituru seaduse kontekstis on Grupi juht juhatuse liige Jarek Särgava.

Tasustamisaruande eesmärk on anda terviklik ja selge ülevaade juhile makstud tasu kohta.

Juhatuse liikme tasu

aastal oli Grupi juhatus üheliikmeline.

Juhatuse liikme lepingu tingimuste kohaselt on Jarek Särgavale makstud 2021. aastal igakuist põhitöötasu 1 tuhat eurot ja aastatasu kokku summas 12 tuhat eurot. Lisaks sellele tegutseb Jarek Särgava Venemaa Föderatsioonis asuva Silvano Fashion Group AS-i tütarettevõtte, Metropolitan Trade Company Milavitsa LLC, tegevdirektorina. Juhatuse liikme Jarek Särgava ülesanded ja tasu on täpsemalt määratletud temaga sõlmitud ametilepingus, milles ettevõtet Metropolitan Trade Company Milavitsa LLC esindas nõukogu esimees Toomas Tool. Ametilepingu tingimuste kohaselt töötab Jarek Särgava osalise koormusega (0,25 täistööaja ekvivalenti) ning põhitöötasu on fikseeritud vene rublades ja on 167 000 RUB. Lisaks võib Jarek Särgava saada tulemustasu aasta töötulemuste alusel ja vastavalt nõukogu otsusele.

tuhandetes, EUR	2020	2021
Tasu kogusumma	36,40	35,20
sh põhitöötasu1	36,40	35,20
sh tulemustasu	0,00	0,00

¹ Põhitöötasu on arvestatud tekkepõhiselt brutotasuna.

Aastate 2017-2019 eest arvestatud tasu ei erine oluliselt ülaltoodud summadest.

Juhatuse liikme Jarek Särgava tasude muutuse, Grupi tulemuslikkuse ja Grupi töötajate täistööaja keskmise tasu aastane muutus:

tuhandetes, EUR	2017	2018	2019	2020	2021
Ärikasumi muutus	-16%	27%	-28%	-17%	23%
Juhi tasu kasv1	9%	-8%	2%	-9%	-3%
sh põhitöötasu kasv	9%	-8%	2%	-9%	-3%
sh tulemustasu kasv	0%	0%	0%	0%	0%
Täistööaja keskmise tasu kasv2	14%	-9%	15%	-18%	1%

¹Tasu muutus on mõjutatud EUR/RUB valuutakursside kõikumistega kuna osa juhatuse liikme tasust on fikseeritud vene rublades.

² Täistööaja keskmine tasu on arvestatud vastavalt lisas 23 "Üldhalduskulud" toodud palgakulude, millest on maha arvatud juhatuse liikme tasu, jagamisel aruandeperioodi keskmise täistööajale taandatud töötajate arvuga, kus ei ole sisse arvatud juhatuse liiget.

Juhatuse tasustamise põhimõtete ja töötasude üle on otsustamisõigus nõukogul.

Juhatuse liikmele Jarek Särgavale ei ole antud ega pakutud täiendavaid boonuseid, allahindlusi, aktsiaid ega aktsiaoptsioone.

Juhatuse kinnitus tegevusaruandele

Juhatus deklareerib oma vastutust ja kinnitab oma parimas teadmises, et lehekülgedel 3–21 esitatud ja peatükkidest "Hea ühingujuhtimise tava", "Ettevõtte sotsiaalne vastutus" ja "Tasustamisaruanne" koosnev tegevusaruanne on AS-i Silvano Fashion Group 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande lahutamatu osa ning kajastab õiglaselt kontserni, mille moodustavad AS Silvano Fashion Group ja tema tütarettevõtted, majandustegevuse suundi ja tulemusi ning olulisi riske ja ebakindluse allikaid aruandeperioodil.

___________________________

Jarek Särgava Juhatuse liige 1. aprill 2022

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Juhatuse kinnitus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele

Juhatus deklareerib oma vastutust ja kinnitab oma parimas teadmises, et

1) lehekülgedel 24–72 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on AS-i Silvano Fashion Group 2021. aasta konsolideeritud aastaaruande lahutamatu osa ning finantsaruannete koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt;

2) finantsaruanded kajastavad õiglaselt kontserni ja emaettevõtte finantsseisundit, äritegevuse tulemusi ja rahavoogusid;

3) AS Silvano Fashion Group on jätkuvalt tegutsev.

___________________________

Jarek Särgava Juhatuse liige 1. aprill 2022

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes	Lisad	31. detsember 2021	31. detsember 2020
VARAD
Käibevara
Raha ja rahalähendid	5, 7	17 098	8 980
Nõuded ostjate vastu	5, 8, 9	909	1 022
Ettemaksed ja muud maksunõuded	10	1 149	846
Muud varad	5, 8, 9	269	222
Varud	11	20 906	18 527
Käibevara kokku		40 331	29 597
Põhivara
Pikaajalised nõuded	5, 8	262	249
Investeeringud sidusettevõtetesse	6	80	57
Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse	12	262	238
Edasilükkunud tulumaksuvara	17	1 226	1 032
Immateriaalne põhivara	13	535	374
Kinnisvarainvesteeringud	14	1 086	1 018
Materiaalne põhivara	15	9 971	9 691
Põhivara kokku		13 422	12 659
VARAD KOKKU		53 753	42 256

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised laenukohustised	5, 8	0	400
Lühiajalised rendikohustised	26	2 193	2 121
Võlad tarnijatele ja muud võlad	5, 8, 16	6 504	5 583
Maksukohustised	17	671	675
Lühiajalised kohustised kokku		9 368	8 779
Pikaajalised kohustised
Edasilükkunud tulumaksukohustis	17	1 746	500
Pikaajalised laenukohustised	5, 8	0	400
Pikaajalised rendikohustised	26	4 727	4 707
Pikaajalised eraldised		51	52
Pikaajalised kohustised kokku		6 524	5 659
Kohustised kokku		15 892	14 438
Omakapital
Aktsiakapital	18	3 600	3 600
Ülekurss		4 967	4 967
Kohustuslik reservkapital	18	1 306	1 306
Ümberhindluse reserv		0	355
Realiseerimata kursivahed		-18 251	-18 864
Jaotamata kasum		42 526	33 140
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku		34 148	24 504
Vähemusosalus		3 713	3 314
Omakapital kokku		37 861	27 818
OMAKAPITAL JA KOHUSTISED KOKKU		53 753	42 256

Lisad lehekülgedel 28–72 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Konsolideeritud kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes	Lisad	12 k 2021	12 k 2020
Kliendilepingutest saadav tulu	20, 28	46 686	38 479
Müüdud toodangu kulu	21	-21 276	-15 270
Brutokasum		25 410	23 209

Turustuskulud	22	-8 573	-8 548
Üldhalduskulud	23	-3 555	-3 779
Muud äritulud		406	336
Muud ärikulud	24	-683	-674
Ärikasum		13 005	10 544

Tulu/(kulu) valuutakursi muutustest	25	1 565	-6 062
Muu finantstulu/(-kulu)	25	-432	-428
Finantstulud/(-kulud) kokku		1 133	-6 490

Kasum (kahjum) sidusettevõtetest kapitaliosaluse meetodil		19	1
Kasum enne tulumaksu		14 157	4 055
Tulumaksukulu	17	-4 233	-2 388

Aruandeaasta kasum		9 924	1 667
Sealhulgas:
Emaettevõtte omanike osa kasumist		9 031	1 347
Vähemusosalus		893	320


Tava- ja lahustatud kasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (eurodes)	19	0,25	0,04

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Tuhandetes eurodes	12 k 2021	12 k 2020
Aruandeaasta kasum	9 924	1 667
Muu koondkasum Muu koondkasum, mida võib hiljem kasumiaruandesse ümber klassifitseerida:
Kursivahede mõju välismaiste äriüksuste tulemuste ümberarvestamisele	869	-3 187
Aruandeaasta muu koondkasum (-kahjum)	869	-3 187
Aruandeaasta koondkasum (-kahjum) kokku	10 793	-1 520
Sealhulgas:
Emaettevõtte omanike osa kasumist	9 644	-1 820
Vähemusosalus	1 149	300

Lisad lehekülgedel 28–72 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes	Lisad	12 k 2021	12 k 2020
Rahavood äritegevusest
Aruandeaasta kasum		9 924	1 667
Korrigeerimised:
Põhivara kulum	13, 14, 15	3 237	3 567
Kasum kapitaliosaluse meetodil kajastatud
investeeringutelt		-19	-1
Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist	15	24	9
Finantstulud/-kulud kokku		-1 133	450
Eraldis ostjate vastu suunatud nõuete eeldatava krediidikahju katteks	5, 9	-1	20
Varude eraldis	11	187	202
Töötajatele makstavate sotsiaalhüvitiste eraldis		0	52
Tulumaksukulu	17	4 233	2 388
Varude muutus	11	-1 979	832
Muutused nõuetes ostjate vastu ja muudes nõuetes	9, 10	-237	427
Muutused võlgades tarnijatele ja muudes võlgades	16	917	-1 512
Tasutud intressid		-2	-9
Makstud tulumaks		-2 155	-1 736
Rahavood äritegevusest kokku		12 996	6 356

Rahavood investeerimistegevusest
Saadud intressid		19	13
Saadud dividendid		0	46
Materiaalse põhivara müük	15	143	75
Materiaalse põhivara soetamine	15	-312	-289
Immateriaalse põhivara soetamine	13	-147	-110
Rahavood investeerimistegevusest kokku		-297	-265

Rahavood finantseerimistegevusest
Vähemusosaluste omandamine	6	0	-26
Saadud laenud		0	800
Saadud laenude tagasimaksed		-800	0
Rendikohustiste põhiosamaksed		-2 402	-2 003
Rendikohustistelt tasutud intress		-450	-492
Makstud dividendid		-750	-413
Rahavood finantseerimistegevusest kokku		-4 402	-2 134
Raha ja rahalähendite muutus		8 297	3 957
Raha ja rahalähendid perioodi alguses	7	8 980	5 152
Esitusvaluutasse ümberarvestamise mõju		75	0
Valuutakursside muutuste mõju rahavoogudele	7	-254	-129
Raha ja rahalähendid perioodi lõpus		17 098	8 980

Lisad lehekülgedel 28–72 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

Tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	Kohustuslik reservkapital	Ümberhindluse reserv	Realiseerimata kursivahed	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	Vähemusosalus	Omakapital kokku

Saldo seisuga 31. detsember 2019	3 600	4 967	1 306	355	-15 697	31 793	26 324	3 427	29 751
Aruandeaasta kasum	0	0	0	0	0	1 347	1 347	320	1 667
Aruandeaasta muu koondkasum	0	0	0	0	-3 167	0	-3 167	-20	-3 187
Aruandeaasta koondkasum kokku	0	0	0	0	-3 167	1 347	-1 820	300	-1 520
Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega
Väljakuulutatud dividendid Otse omakapitalis kajastatud tehingud	0	0	0	0	0	0	0	-413	-413
omanikega kokku	0	0	0	0	0	0	0	-413	-413
Saldo seisuga 31. detsember 2020	3 600	4 967	1 306	355	-18 864	33 140	24 504	3 314	27 818
Saldo seisuga 31. detsember 2020	3 600	4 967	1 306	355	-18 864	33 140	24 504	3 314	27 818
Aruandeaasta kasum	0	0	0	0	0	9 031	9 031	893	9 924
Aruandeaasta muu koondkasum	0	0	0	0	613	0	613	256	869
Ümberhindluse reservi ümberliigitamine	0	0	0	-355	0	355	0	0	0
Aruandeaasta koondkasum kokku	0	0	0	-355	613	9 386	9 644	1 149	10 793
Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	0	0	0	0	-750	-750
Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega kokku	0	0	0	0	0	0	0	-750	-750
Saldo seisuga 31. detsember 2021	3 600	4 967	1 306	0	-18 251	42 526	34 148	3 713	37 861

Lisad lehekülgedel 28–72 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Üldine informatsioon

AS Silvano Fashion Group (edaspidi ka: kontsern) on valdusettevõte, mille omanduses on naistepesu disaini, tootmise, hulgi-, frantsiisi- ja jaemüügiga tegelevad ettevõtted. Kontserni tulu tuleneb Milavitsa, Alisee, Aveline, Lauma Lingerie, Laumelle ja Hidalgo tootemarkidega kaupade hulgimüügist, frantsiisimüügist ning jaemüügist Milavitsa ja Lauma Lingerie nimetuse all tegutsevates kontserni enda jaekauplustes. Kontserni peamised müügiturud 2021. ja 2020. aastal olid Venemaa, Valgevene, Ukraina ja muud SRÜ riigid ning Balti riigid.

Emaettevõte on aktsiaselts, mille aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil ja Varssavi börsil. Emaettevõte on registreeritud ja asub Eestis aadressil Tulika 17, 10613 Tallinn, äriregistri kood on 10175491. Kontsernil ei ole kontrolli omavat aktsionäri. Käesolev raamatupidamise aruanne on AS-i Silvano Fashion Group juhatuse poolt heaks kiidetud 1. aprillil 2022.

Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on osa aktsionäride poolt kinnitatavast majandusaasta aruandest ning üheks kasumijaotuse otsustamise aluseks. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja nõukogu heakskiidetud majandusaasta aruannet mitte kinnitada ning nõuda uue aruande koostamist.

Lisa 2 Kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest

Alljärgnevalt on kirjeldatud peamisi käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtteid. Kui pole märgitud teisiti, on neid põhimõtteid rakendatud järjepidevalt kõikide aruandeaastate suhtes.

2.1 Koostamise alused

AS-i Silvano Fashion Group konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Konsolideeritud aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud omakapitaliinvesteeringute puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande, nagu on kirjeldatud alltoodud arvestuspõhimõtetes.

Raamatupidamise aastaaruande koostamine kooskõlas IFRS-iga nõuab teatud oluliste arvestushinnangute kasutamist. Samuti peab juhtkond langetama otsuseid kontserni arvestuspõhimõtete rakendamise protsessis. Olulisel määral hinnangulised või keerulisemad valdkonnad ning valdkonnad, mille puhul eeldustel ja hinnangutel on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele oluline mõju, on esitatud käesoleva aruande lisas 3.

2.1.1 Arvestuspõhimõtete ja esitusviisi muutused

Arvestuspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt kõigil aruandes esitatud perioodidel, välja arvatud järgnevad uued ja/või muudetud IFRS-id, mida on rakendatud alates 1. jaanuarist 2021:

• Viitintressimäärade (IBOR) reformi teine etapp – IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatused

aasta augustis võttis IASB vastu IBOR-reformist tulenevad muudatused standardites IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16, viies lõpule oma IBOR-reformi mõjude adresseerimisele suunatud tegevused. Muudatustega nähakse ette ajutised vabastused selleks, et tulla toime mõjuga finantsaruandlusele, mis tekib IBOR-i asendamisest alternatiivse, peaaegu riskivaba intressimääraga (RFR). Täpsemalt lubatakse kasutada finantsvarade- ja kohustistega seotud lepingupõhiste rahavoogude arvutamise aluse muutumise kajastamisel lihtustust, mille kohaselt võib korrigeerida sisemist intressimäära intressi turumäära muutumisega samas ulatuses. Samuti lubatakse muudatustega lihtsustusi riskimaandamissuhete lõpetamise kajastamisel, sh ei pea RFR-instrumendi riskikomponendi maandamise instrumendina määratlemisel ajutiselt täitma selgelt eristatavuse nõuet. Muudetud on ka IFRS 7-t, et aidata finantsaruannete kasutajatel mõista viitintressimäärade reformi mõju ettevõtte finantsinstrumentidele ja riskijuhtimisstrateegiale. Rakendamine toimub küll tagasiulatuvalt, kuid varasemaid perioode korrigeerima ei pea. Kõnealused muudatused kontserni raamatupidamise aastaaruandele olulist mõju ei avaldanud.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100001751/reports).

• IFRS 16 "Rendiarvestus" muudatus: COVID-19-st tingitud rendisoodustused

Muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt kõigile 1. juunil 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine, sh finantsaruannete puhul, mis polnud 2020. aasta 28. mai seisuga veel kinnitatud. IASB muutis standardit, et võimaldada rentnikel loobuda IFRS 16 nõuete rakendamisest rendilepingute muutmise kajastamisel seoses otseselt COVID-19 pandeemiast tingitud rendisoodustustega. Muudatusega lubatakse rentnikel kajastada COVID-19 pandeemiast tingitud rendisoodustustest tulenevat rendimaksete muutust nii, nagu nad teeks seda IFRS 16 kohaselt siis, kui tegemist ei oleks rendilepingu muudatusega, kuid seda vaid juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

➢ Rendimaksete muutuse tulemusel on renditasu sisuliselt sama või väiksem kui vahetult enne muutust.
➢ Rendimaksete vähendamine mõjutab ainult makseid, mis kuulusid algselt tasumisele hiljemalt 30. juunil 2021.
➢ Rendilepingu muudes tingimustes olulisi muudatusi ei tehta.

Kõnealused muudatused kontserni 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruandele olulist mõju ei avaldanud.

2.1.2 Vastuvõetud, kuid mitte veel jõustunud ega ennetähtaegselt rakendatud standardid

Vastu on võetud ka teatud uued ja muudetud standardid ja tõlgendused, mis muutuvad kohustuslikuks kõigile 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, kuid mida kontsern ennetähtaegselt rakendanud ei ole.

• IFRS 10 "Konsolideeritud finantsaruanded" ja IAS 28 "Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse" muudatused: varade müügi ja üleandmise tehingud investori ning tema sidus- või ühisettevõtete vahel

Muudatustes käsitletakse ebakõlasid IFRS 10 ja IAS 28 nõuete vahel, mis puudutavad varade müügi ja üleandmise tehinguid investori ning tema sidus- või ühisettevõtete vahel. Muudatuste tulemusena kajastatakse kasumeid ja kahjumeid äritegevuseks kvalifitseeruvate varadega tehtavate tehingute puhul täies ulatuses (sõltumata sellest, kas neid hoitakse tütarettevõttes või mitte). Kasumeid ja kahjumeid äritegevuseks mittekvalifitseeruvate varadega tehtavate tehingute puhul kajastatakse osaliselt ka siis, kui kõnealuseid varasid hoitakse tütarettevõttes. 2015. aasta detsembris lükkas IASB muudatuse jõustumise kuupäeva määramata ajaks edasi, et oodata ära oma kapitaliosaluse meetodit käsitleva uuringu tulemused. EL ei ole kõnealuseid muudatusi veel heaks kiitnud. Juhtkonna hinnangul kõnealuste muudatuste rakendamine konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele mingit mõju ei avalda.

• IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" muudatused: kohustiste liigitamine lühi- või pikaajalisteks

Muudatusi oleks tulnud hakata algselt kohaldama 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti oli lubatud ennetähtaegne rakendamine. COVID-19 pandeemia tõttu lükkas IASB standardi jõustumise kuupäeva aasta võrra edasi 1. jaanuarile 2023, et anda ettevõtetele rohkem aega sellega kohustiste liigitamisel kaasnevate muudatuste rakendamiseks. Muudatuste eesmärk on tagada finantsaruannete parem võrreldavus, aidates ettevõtetel määrata, kas võlad ja muud kohustised, mille maksetähtpäev ei ole kindel, tuleb liigitada finantsseisundi aruandes lühi- või pikaajalisteks. Muudatused mõjutavad kohustiste esitusviisi finantsseisundi aruandes ega muuda eksisteerivaid nõudeid, mis puudutavad vara, kohustise, tulu või kulu mõõtmist, kajastamise aega või avalikustatavat infot. Muudatustega selgitatakse ka, kuidas liigitada võlainstrumente, mida ettevõte võib arveldada emiteerides omakapitaliinstrumente.

aasta novembris avaldas IASB standardi muutmise projekti, kus selgitatakse, kuidas kajastada kohustisi, mis on seotud lepingutingimuste täitmisega pärast aruandeperioodi lõppu. Täpsemalt tegi IASB ettepaneku teha standardis IAS 1 väikesemahulised muudatused, millega sisuliselt tühistatakse 2020. aastal kõnealuses standardis jõustunud muudatused, millega kohustati ettevõtteid liigitama lühiajaliseks need kohustised, mis olid seotud lepingutingimuste täitmisega 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui neid lepingutingimusi polnud aruandeperioodi lõpu seisuga täidetud. Uute muudatuste kohaselt tuleks ettevõtetel kajastada eraldi kõik pikaajalised kohustised, mis on seotud lepingutingimuste täitmisega 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui ettevõte kõnealuseid lepingutingimusi aruandeperioodi lõpu seisuga ei täida, on vaja avalikustada täiendavat informatsiooni. Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele tagasiulatuvalt vastavalt standardile IAS 8, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Samuti on IASB teinud ettepaneku lükata 2020. aasta muudatuste jõustumise kuupäev edasi, nii et ettevõtetelt ei nõutaks praeguse praktika muutmist enne kavandatud muudatuste jõustumist. EL ei ole kõnealuseid muudatusi (sh standardi muutmise projekti) veel heaks kiitnud. Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju ebaoluliseks.

• IFRS 3 "Äriühendused", IAS 16 "Materiaalsed põhivarad" ja IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad" muudatused ning iga-aastased parandused ajavahemikuks 2018– 2020

Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. IASB on andnud välja IFRS-ide väikesemahulised muudatused:

➢ IFRS 3 "Äriühendused" muudatustega uuendatakse standardis olevat viidet finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule ilma, et muudetaks äriühenduste kajastamise nõudeid.
➢ IAS 16 "Materiaalsed põhivarad" muudatustega keelatakse ettevõttel sellise müügitulu mahaarvamine materiaalse põhivara soetusmaksumusest, mis saadakse toodetud toodete müümisest perioodil, kui ettevõte tegeleb veel vara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimisega. Sellise müügitulu ja seotud kulud peab ettevõte kajastama kasumiaruandes.
➢ IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad" muudatustega täpsustatakse, milliseid lepingu täitmisega seotud kulusid peab ettevõte lepingu kahjulikkuse hindamisel arvesse võtma.
➢ Iga-aastaste parandustega ajavahemikuks 2018–2020 tehakse väiksemaid muudatusi standardites IFRS 1 "Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt", IFRS 9 "Finantsinstrumendid" ja IAS 41 "Põllumajandus" ning IFRS 16 "Rendiarvestus" näidetes.

Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju minimaalseks.

• IFRS 16 "Rendiarvestus" muudatus: COVID-19-st tingitud rendisoodustused pärast 30. juunit 2021 Muudatust kohaldatakse 1. aprillil 2021 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine, sh finantsaruannete puhul, mis polnud muudatuse kuupäeva seisuga veel kinnitatud. 2021. aasta märtsis muutis IASB IFRS 16 kohaselt lubatud lihtsustuse tingimusi, millega võimaldati rentnikel loobuda IFRS 16 nõuete rakendamisest rendilepingute muutmise kajastamisel otseselt COVID-19 pandeemiast tingitud rendisoodustuste puhul. Muudatuse tulemusena on nüüd võimalik kõnealust lihtsustust kasutada vaid juhul, kui rendimaksete vähendamine mõjutab ainult makseid, mis kuulusid algselt tasumisele hiljemalt 30. juunil 2022, ning kõik muud lihtsustuse kasutamise tingimused on täidetud. Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju minimaalseks.

• IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" ja IFRS-ide rakendusjuhendi nr 2 muudatused: arvestuspõhimõtete avalikustamine

Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Muudatustega antakse juhiseid selle kohta, kuidas otsustada, milline informatsioon on avalikustamiseks piisavalt oluline. IAS 1 muudatustega asendatakse nõue avalikustada 'peamised' arvestuspõhimõtted nõudega avalikustada 'olulisemad' arvestuspõhimõtted. Rakendusjuhendisse on lisatud ka täpsemad suunised ja näited, mis peaksid aitama otsustada, milline informatsioon on avalikustamiseks piisavalt oluline. Kõnealused muudatused kontserni raamatupidamise aastaaruandele olulist mõju ei avaldanud.

• IAS 8 "Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead" muudatused: mõiste 'arvestushinnang' definitsioon

Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. Muudatused puudutavad kõiki 1. jaanuaril 2023 või hiljem arvestuspõhimõtetes ja arvestushinnangutes toimuvaid muutusi. Uue definitsiooni kohaselt on arvestushinnang raamatupidamise aastaaruandes kajastuv rahaline summa, mille mõõtmisel esineb hinnangu ebakindlus. Samuti täpsustatakse muudatustega, mis on arvestushinnangute muutused ning kuidas need erinevad muutustest arvestuspõhimõtetes ja vigade korrigeerimisest. Kõnealused muudatused kontserni raamatupidamise aastaaruandele olulist mõju ei avaldanud.

• IAS 12 "Tulumaks" muudatused: edasilükkunud tulumaks, mis on seotud ühest tehingust tulenevate varade ja kohustistega

Muudatusi kohaldatakse 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, samuti on lubatud ennetähtaegne rakendamine. 2021. aasta mais andis IASB välja IAS 12 muudatused, millega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusala ning täpsustatakse, kuidas peaksid ettevõtted arvestama edasilükkunud tulumaksu selliste tehingute puhul nagu rendilepingud ja taastamise kohustused. Muudatuste kohaselt ei saa rakendada esmase kajastamise erandit tehingutele, mille esmasel kajastamisel tekkiv mahaarvatav ja maksustatav ajutine erinevus on võrdsed. Seda saab kasutada vaid juhul, kui renditava vara ja rendikohustise (või taastamiskohustise ja eemaldatava vara) kajastamisel tekkiv mahaarvatav ja

maksustatav ajutine erinevus ei ole võrdsed. EL ei ole kõnealuseid muudatusi veel heaks kiitnud. Juhtkond on hinnanud muudatuste rakendamise mõju ebaoluliseks.

Ülejäänud uued ja muudetud standardid ja tõlgendused, mis veel ei kehti, kontserni eeldatavasti olulisel määral ei mõjuta.

2.2 Konsolideerimise alused

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koosneb ettevõtte ja tema tütarettevõtete raamatupidamise aastaaruannetest seisuga 31. detsember 2021. Tütarettevõtted on kõik majandusüksused, mille üle on kontsernil kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta on avatud või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ning ta saab kasutada oma mõjuvõimu majandusüksuse üle, et mõjutada selle kasumi suurust. Tütarettevõtteid konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes täielikult alates kontrolli tekkimisest. Konsolideerimine lõpetatakse kuupäeval, mil kontroll lõppeb. Kontsernisisesed tehingud, saldod ning kontsernisisestest tehingutest realiseerimata kasumid elimineeritakse. Sama moodi käitutakse ka realiseerimata kahjumitega. Vajadusel on korrigeeritud tütarettevõtete kajastatud summasid, et viia need vastavusse kontserni arvestuspõhimõtetega.

a) Äriühendused

Kontsern rakendab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Soetusmaksumuse mõõtmiseks liidetakse ülekantud tasu, mida hinnatakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses, omandatud ettevõttes kontsernile kuuluva vähemusosaluse summaga. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest tuleneva vara või kohustise õiglast väärtust. Äriühenduse käigus omandatud eristatavad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised võetakse arvele omandamise kuupäeval nende õiglastes väärtustes. Kontsern kajastab vähemusosaluse omandatavas ettevõttes iga omandamistehingu puhul eraldi kas õiglases väärtuses või vähemusosaluse proportsionaalses osas omandatava majandusüksuse eristatavast netovarast.

Omandamisega seotud kulud kantakse kuludesse nende tekkimisel.

b) Tütarettevõtete osaluses ilma kontrolli muutuseta toimunud muutused

Tehingud vähemusosalusega, mis ei too kaasa kontrolli kaotust, kajastatakse omakapitalitehingutena – tehingutena teiste osalejatega kontserni omakapitalis. Vahe makstud tasu õiglase väärtuse ja vastava tütarettevõtte netovara bilansilises väärtuses soetatud osa vahel kajastatakse omakapitalis. Kasumid ja kahjumid, mis tekivad müümisel vähemusosalusele, kajastatakse samuti omakapitalis.

c) Sidusettevõtted

Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle kontsernil on oluline mõju, aga mida kontsern ei kontrolli. Üldjuhul kaasneb oluline mõju 20-50% osalusega hääleõiguslikes aktsiates või osades. Investeeringuid sidusettevõtetesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil, mille kohaselt kajastatakse investeering algselt soetusmaksumuses ning edaspidi suurendatakse või vähendatakse selle bilansilist väärtust, et kajastada investori osalust investeerimisobjekti kasumis või kahjumis.

Kontsernile kuuluv osa sidusettevõtte omandamise järgsetest kasumitest või kahjumitest kajastatakse konsolideeritud kasumiaruande real "Kasum (kahjum) sidusettevõtetest kapitaliosaluse meetodil". Sidusettevõtete muus koondkasumis toimuvad muutused kajastatakse osana kontserni konsolideeritud koondkasumist. Lisaks, kui otse sidusettevõtte omakapitalis kajastatakse mingi muutus, kajastab kontsern ennast puudutava osa sellest muutusest oma konsolideeritud omakapitali muutuste aruandes. Realiseerimata kasumid ja kahjumid kontserni ja sidusettevõtete vahel tehtud tehingutest elimineeritakse ulatuses, mis vastab kontserni osaluse suurusele sidusettevõttes. Kui kontserni osa sidusettevõtte kahjumist on võrdne või ületab sidusettevõttesse tehtud investeeringu bilansilist väärtust, mille hulka arvatakse ka muud tagamata nõuded, kajastab kontsern hiljem tekkivaid kahjumeid ainult juhul, kui ta on võtnud juriidilisi või faktilisi kohustusi või teinud sidusettevõtte nimel makseid.

Kontserni ja sidusettevõtte omavahelistest üles- või allapoole suunatud tehingutest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kontserni raamatupidamise aastaaruandes ainult selles ulatuses, mis vastab mitteseotud investorite

osalustele sidusettevõttes. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse, kui tehing ei viita üleantud vara väärtuse langusele. Sidusettevõtete arvestuspõhimõtteid on vajadusel muudetud, et tagada vastavus kontserni arvestuspõhimõtetele.

Kontsern hindab igal aruandekuupäeval, kas eksisteerib objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusettevõttesse tehtud investeeringu väärtus on langenud. Kui see on langenud, arvutab kontsern väärtuse languse summa, lahutades sidusettevõtte kaetavast väärtusest selle bilansilise väärtuse, ning kajastab kahjumi konsolideeritud kasumiaruande real "Kasum (kahjum) sidusettevõtetest kapitaliosaluse meetodil".

2.3 Välisvaluutatehingud

a) Arvestus- ja esitusvaluuta

Kontserniettevõtete raamatupidamise aastaaruannete kirjed kajastatakse ettevõtte esmase majanduskeskkonna valuutas (edaspidi: arvestusvaluuta). Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes, mis on kontserni esitusvaluuta.

b) Tehingud ja saldod

Välisvaluutas toimunud tehingud arvestatakse ümber arvestusvaluutasse, kasutades tehingupäeva, või juhul, kui kirjeid mõõdetakse uuesti, väärtuspäeva valuutakurssi. Kursikasumeid ja -kahjumeid, mis tekivad sellistest tehingutest ning välisvaluutas fikseeritud rahaliste varade ja kohustiste ümberhindamisest aastalõpu valuutakursiga, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes muude äritulude või -kulude all. Kursikasumeid ja -kahjumeid, mis on seotud kas sularahas toimunud välisvaluutatehingutega või kontserni laenukohustistega, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruande real "Tulu/(kulu) valuutakursi muutustest".

Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised arvestatakse aruandekuupäeval ümber aruandekuupäeval kehtivate arvestusvaluuta hetkekursside alusel.

Valuutakursivahed mitterahalistelt finantsvaradelt ja -kohustistelt, nagu näiteks aktsiad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes õiglase väärtuse muutusena.

Mitterahalised kirjed, mida kajastatakse soetusmaksumuse põhimõttel välisvaluutas, arvestatakse ümber esialgse tehingu toimumise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

c) Kontserni ettevõtted

Kontserni kõikide ettevõtete, mille arvestusvaluuta erineb esitusvaluutast, tulemused ja finantsseisund arvestatakse esitusvaluutasse ümber alljärgnevalt.

Välismaiste äriüksuste varad ja kohustised arvestatakse ümber esitusvaluutasse aruandekuupäeval kehtiva vahetuskursiga.
Iga kasumiaruande tulud ja kulud arvestatakse ümber kas kuu, kvartali või aasta keskmise vahetuskursiga sõltuvalt sellest, millist keskmist kurssi saab lugeda tehingupäevadel valitsevate määrade kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks. Juhul, kui ühtegi antud keskmistest ei saa lugeda tehingupäevadel valitsevate määrade kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks, konverteeritakse tulud ja kulud tehingu toimumise kuupäeva kursiga.

Ümberarvestamisel tekkivad kursivahed kajastatakse omakapitalis kirjel "Realiseerimata kursivahed" konsolideeritud muu koondkasumi aruande kirje "Kursivahede mõju välismaiste äriüksuste tulemuste ümberarvestamisele" kaudu.

2.4 Materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara on vara, mida

(a) kasutatakse kaupade tootmiseks, teenuste osutamiseks või halduseesmärkidel ning (b) planeeritakse kasutada rohkem kui ühe perioodi jooksul.

Materiaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja väärtuse langus.

Materiaalse põhivara esialgne maksumus koosneb selle ostuhinnast, sh soetuselt tagastamatutest maksudest, ning kulutustest, mis on otseselt seotud varaobjekti otstarbekohaseks kasutamiseks vajalikku seisukorda ja asukohta viimisega. Pärast materiaalse põhivara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimist tekkinud kulud, nagu remondi- ja hoolduskulud, kajastatakse üldjuhul konsolideeritud koondkasumiaruandes perioodil, mil need on tekkinud.

Kui põhivara olulisi osi tuleb korrapäraselt vahetada, amortiseerib kontsern neid osi eraldi lähtudes iga konkreetse osa kasulikust elueast.

Varade kulumit arvestatakse lineaarselt varade hinnangulise kasuliku eluea jooksul alljärgnevalt:

Ehitised
Tootmishooned	30–75 aastat
Muud hooned	20–50 aastat
Masinad ja seadmed
Õmblusseadmed	7–10 aastat
Transpordivahendid	5–7 aastat
Muud seadmed	5–10 aastat
Muud seadmed ja inventar
Arvutid, tööriistad ja muu inventar	3–5 aastat
Kaupluste sisseseade	3–5 aastat

Varade lõppväärtust ja kasulikku eluiga hinnatakse ning vajadusel korrigeeritakse iga aruandeperioodi lõpus.

Materiaalse põhivara bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse, kui sündmused või asjaolude muutumine viitavad sellele, et nende bilansiline väärtus ei pruugi olla kaetav. Kui varaobjekti kaetav väärtus on madalam kui tema bilansiline väärtus, hinnatakse vara bilansiline väärtus alla selle kaetavale väärtusele.

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse selle müügil või kui selle kasutusest või müügist ei prognoosita enam tulevast majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse võrreldes saadud tulu varade bilansilise väärtusega, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude all.

2.5 Immateriaalne põhivara

Eraldi ostetud kaubamärgid ja litsentsid võetakse arvele soetusmaksumuses. Edaspidi kajastatakse neid soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja väärtuse langus. Äriühenduses omandatud kaubamärke ja litsentse kajastatakse omandamiskuupäeva õiglases väärtuses. Kaubamärkidel ja litsentsidel on piiratud kasulik eluiga ning neid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja väärtuse langus. Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt, et jaotada kaubamärkide ja litsentside soetusmaksumus nende hinnangulisele elueale, milleks on 5–10 aastat. Immateriaalse põhivara amortisatsioon sõltub konkreetse vara funktsioonist ning seda kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud toodangu kulu, turustus- ja/või üldhalduskulude all. Täpsem informatsioon on toodud lisas 13.

2.6 Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteering on kinnisvara (maa või ehitis), mida kontsern hoiab pikaajalise renditulu teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil, mitte aga kasutamiseks oma tavapärases majandustegevuses. Kinnisvarainvesteeringud võetakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt seotud kulusid (nt notaritasud, kinnisvaramaksud, juriidilise teenuse konsultatsioonitasud ja muud tehingukulutused, milleta kinnisvara soetus poleks teoks saanud). Edaspidi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kinnisvarainvesteeringute (ehitiste) kasulikud eluead jäävad 20 ja 50 aasta vahele.

Kinnisvarainvesteeringu kajastamine lõpetatakse selle võõrandamisel või siis, kui kinnisvarainvesteering on kasutusest lõplikult eemaldatud ning sellest ei eeldata enam tulevast majanduslikku kasu.

Kinnisvarainvesteeringu kajastamise lõpetamisest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude all perioodil, mil investeeringu kajastamine lõpetatakse. Kui toimub muutus vara kasutuses, klassifitseeritakse kinnisvarainvesteering bilansis ümber. Muutuse päevast alates rakendatakse varale uue varagrupi arvestuspõhimõtteid.

2.7 Mittefinantsvarade väärtuse langus

Kontsern hindab igal aruandekuupäeval, kas on mingeid viiteid selle kohta, et vara väärtus võib olla langenud. Selliste märkide olemasolu korral hindab kontsern vara kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on vara või raha teeniva üksuse õiglane väärtus, millest on arvatud maha võõrandamiskulud, või selle kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Kaetav väärtus määratakse kindlaks eraldi iga eraldiseisva varaobjekti kohta, välja arvatud juhtudel, kui vaatlusalusest varaobjektist ei tulene rahavoogusid, mis oleksid valdavas osas sõltumatud muude varade või vararühmade poolt loodavatest rahavoogudest. Kui vara või raha teeniva üksuse bilansiline väärtus ületab selle kaetavat väärtust, loetakse vara väärtus langenuks ja vara hinnatakse alla selle kaetava väärtuseni.

Kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulised tulevased rahavood nüüdisväärtuseni, kasutades maksueelset diskontomäära, mis peegeldab turu hetkehinnangut raha ajaväärtuse suhtes ja varaga seotud spetsiifilisi riske. Õiglase väärtuse ja võõrandamiskulude vahe suuruse hindamisel võetakse arvesse hiljutisi turutehinguid. Kui selliseid tehinguid ei leita, kasutatakse sobivat hindamismudelit. Nende arvutuste õigsust aitavad kinnitada hindamiskordajad, avalikult kaubeldavate ettevõtete noteeritud aktsiahinnad või muud kättesaadavad õiglase väärtuse näitajad.

Kontsern kasutab väärtuse languse hindamisel hiljutisi eelarveid ja prognoose, mis koostatakse eraldi kontserni iga sellise raha teeniva üksuse kohta, millele varaobjektid on jaotatud. Need eelarved ja prognoosid koostatakse üldjuhul viie aasta kohta.

Kahjumeid jätkuvate tegevusvaldkondade väärtuse langusest kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes allahinnatud vara funktsioonile vastavas kulukategoorias.

Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas esineb viiteid sellele, et varem kajastatud kahjum väärtuse langusest ei pruugi enam eksisteerida või võib olla vähenenud. Selliste märkide olemasolu korral hindab kontsern vara või raha teeniva üksuse kaetavat väärtust. Varasematel perioodidel kajastatud kahjum vara väärtuse langusest tühistatakse vaid siis, kui vara kaetava väärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud eeldused on pärast väärtuse langusest tingitud kahjumi kajastamist muutunud. Allahindluse tühistamine on piiratud sedavõrd, et vara bilansiline väärtus ei ületaks selle kaetavat väärtust ega sellist bilansilist väärtust, mis oleks kujunenud juhul (kulumit arvestamata), kui varasematel aastatel poleks väärtuse langusest tingitud kahjumit kajastatud. Allahindluse tühistamine kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes.

2.8 Finantsvarad

2.8.1 Klassifitseerimine

Kontserni liigitab oma finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses (muutusega läbi muu koondkasumi või kasumiaruande)
finantsvarad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses

See, millisesse kategooriasse konkreetne vara liigitatakse, sõltub kontserni poolt finantsvara haldamiseks kasutatavast ärimudelist ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

2.8.2 Kajastamine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvara oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval – päeval, mil kontsernil tekib kohustus vara osta või müüa. Finantsvara kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või on üle kantud ning kontsern on andnud üle ka sisuliselt kõik omandiga seonduvad riskid ja hüved.

2.8.3 Mõõtmine

Kontsern võtab kõik finantsvarad arvele nende õiglases väärtuses (välja arvatud juhul, kui tegemist on nõudega ostja vastu, mille puhul oluline rahastamiskomponent puudub, mis võetakse arvele tehingu hinnas), millele lisatakse kõigi finantsvarade puhul, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande, nende soetamisega otseselt seotud tehingukulutused. Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvaradega seotud tehingukulutused kantakse kuluna konsolideeritud kasumiaruandesse.

Võlainstrumendid

Kontserni võlainstrumendid koosnevad varadest, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumise eesmärgil, mille rahavood koosnevad ainult põhiosa- ja intressimaksetest, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses sisemise intressimäära meetodil ning amortiseeritakse. Korrigeeritud soetusmaksumusest lahutatakse kahjumid vara väärtuse langusest. Kursikasumid ja -kahjumid esitatakse konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjetena. Kajastamise lõpetamisest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse otse konsolideeritud kasumiaruandes.

Kogu 2021. aasta jooksul ehk perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2021 koosnesid kontserni võlainstrumendid nõuetest ostjate vastu ning muudest ostjate vastu suunatud ja muude nõuete alla liigitatud pikaajalistest finantsvaradest.

Omakapitaliinstrumendid

Omakapitaliinstrumente kajastatakse edaspidi õiglases väärtuses, õiglase väärtuse muutused konsolideeritud kasumiaruandes. Antud kategooriasse kuuluvad kõik omakapitaliinvesteeringud, mida kontsern tagasivõtmatult õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavateks määratlenud pole. Dividendid omakapitaliinvesteeringutest kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes kirjel "Muu finantstulu/(-kulu)", kui kontsernil on tekkinud õigus dividendimakse saamiseks.

Kogu 2021. aasta jooksul ehk perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2021 koosnesid kontserni omakapitaliinstrumendid investeeringutest muudesse osadesse ja aktsiatesse.

Nõuded ostjate vastu

Nõuded ostjate vastu on klientidelt saadaolevad summad tavapärase äritegevuse käigus müüdud kaupade või osutatud teenuste eest. Kui laekumine toimub eeldatavalt ühe aasta jooksul (või ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul, kui see on pikem), liigitatakse nõuded käibevaradeks. Vastasel korral kajastatakse need põhivaradena. Nõuded ostjate vastu, millel puudub oluline rahastamiskomponent, võetakse arvele tehinguhinnas, nagu kirjeldatud jaotises 2.16 "Tulu kajastamine".

2.9 Finantsvarade väärtuse langus

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade puhul kajastatakse ka kahjumeid vara väärtuse langusest. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, rahast ja rahalähenditest ning muudest finantsvaradest, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande.

Eeldatava krediidikahju näol on tegemist tõenäosusega kaalutud hinnangulise krediidikahjuga. Krediidikahju suurust mõõdetakse lepingu kohaselt kontsernile tasumisele kuuluvate rahavoogude ja kontsernile eeldatavalt laekuvate algse sisemise intressimääraga diskonteeritud rahavoogude vahena.

Eeldatava krediidikahju mõõtmisel arvestatakse (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mis tehakse kindlaks võimalike erinevate tulemuste hindamisega; (ii) raha ajaväärtust ning (iii) aruandekuupäeval ilma

liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Kontsern hindab ebatõenäoliselt laekuvad nõuded alla järgmiselt:

ostjate vastu suunatud nõuete (sh kasutusrendinõuete) puhul summas, mis võrdub nende eluea jooksul eeldatava krediidikahjuga;
raha ja rahalähendite puhul, mille krediidiriski peetakse aruandekuupäeva seisuga madalaks (juhtkond loeb krediidiriski madalaks, kui on olemas vähemalt ühe suurema reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireiting) summas, mis võrdub 12 kuu jooksul eeldatava krediidikahjuga;
kõikide muude finantsvarade puhul summas, mis võrdub 12 kuu jooksul eeldatava krediidikahjuga, kui krediidirisk (st makseviivituse tõenäosus finantsvara eeldatava eluea jooksul) pole pärast algset arvelevõtmist oluliselt suurenenud; kui krediidirisk on oluliselt suurenenud, siis summas, mis võrdub nende eluea jooksul eeldatava krediidikahjuga.

2.10 Raha ja rahalähendid

Raha ja rahalähenditena kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes ja konsolideeritud rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, pangahoiuseid ning kuni 3-kuulisi lühiajalisi kõrge likviidsusega hoiuseid, mida saab kergesti muuta teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumiste risk on väike.

2.11 Varud

Varusid hinnatakse lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimisväärtus. Soetusmaksumus leitakse kaalutud keskmise meetodil. Valmis- ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus sisaldab toorainet, otseseid tööjõukulusid, muid otseseid kulusid ning tootmise üldkulusid (mis põhinevad tavapärasel tootmismahul). Netorealiseerimisväärtus on tavapärases äritegevuses kasutatav hinnanguline müügihind, millest on arvatud maha hinnangulised müügikulud.

Varud, mille netorealiseerimisväärtus on soetusmaksumusest madalam, loetakse kasutuskõlbmatuteks varadeks. Kasutuskõlbmatuteks varudeks on edasiseks kasutamiseks mittemõeldud tooraine; standardne valmistoodang, mis ei ole mõeldud edasimüügiks; valmistoodang, mida planeeritakse müüa hooajalise allahindluse käigus ja promoüritustel, (keskmine allahindlus 30%) ning teatud osa mittestandardsest valmistoodangust (mittevastav, defektne valmistoodang) (kokku keskmiselt 85% lõppsaldost).

2.12 Aktsiakapital

Lihtaktsiad liigitatakse omakapitaliks. Kui kontserni ettevõte ostab ettevõtte lihtaktsiaid (omaaktsiaid), kajastatakse aktsiate eest makstud tasu koos mis tahes otseste vältimatute kulutustega (millest on maha arvatud tulumaks) ettevõtte omanikele kuuluva omakapitali vähendusena kuni kõnealused aktsiad tühistatakse või uuesti emiteeritakse. Lihtaktsiate uuesti emiteerimise korral kajastatakse saadud tasu (millest on arvatud maha tehinguga kaasnevad otsesed vältimatud kulutused ja nendega seotud maksumõju) emaettevõtte omanikele kuuluva omakapitali suurendamisena.

2.13 Finantskohustised

2.13.1 Esmane arvelevõtmine ja kajastamine

Finantskohustised klassifitseeritakse esmasel arvelevõtmisel kas õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavateks finantskohustisteks, laenukohustisteks, kreditoorseks võlgnevuseks või efektiivsete riskimaandamisinstrumentidena määratletud tuletisinstrumentideks.

Kõik finantskohustised võetakse esmalt arvele õiglases väärtuses, millest arvatakse kreditoorse võlgnevuse ja laenukohustiste puhul maha nendega otseselt seotud tehingukulutused.

2.13.2 Edasine kajastamine

Võlad tarnijatele on tavapärase äritegevuse käigus soetatud kaupade ja teenuste eest maksmisele kuuluvad summad. Võlad tarnijatele on liigitatud lühiajalisteks kohustisteks, kui nende maksetähtaeg on kuni üks aasta (või tavapärane äritsükkel, kui see on pikem). Vastasel juhul kajastatakse neid pikaajaliste kohustistena.

Võlgu tarnijatele kajastatakse edaspidi korrigeeritud soetusmaksumuses sisemise intressimäära meetodil.

2.13.3 Kajastamise lõpetamine

Finantskohustise kajastamine lõpetatakse selle täitmisel, tühistamisel või aegumisel. Kui olemasolev finantskohustis asendatakse sama laenuandja teise kohustisega, millel on märkimisväärselt erinevad tingimused, või kui olemasoleva kohustise tingimusi oluliselt muudetakse, loetakse sellist asendamist või muutmist esialgse kohustise kajastamise lõpetamiseks ja uue kohustise arvelevõtmiseks. Vastavate bilansiliste väärtuste vaheline erinevus kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes.

2.14 Tasumisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks

Tulumaksukulu koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasilükkunud tulumaksust. Tulumaksu kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes, välja arvatud juhul, kui tulumaks on seotud konsolideeritud koondkasumis või otse omakapitalis kajastatud kirjetega. Sellisel juhul kajastatakse ka tulumaksu vastavalt kas konsolideeritud koondkasumis või otse omakapitalis.

Tasumisele kuuluv tulumaks arvutatakse lähtudes aruandekuupäeval kehtinud või olulises osas vastuvõetud tulumaksuseadustest riikides, kus emaettevõte ja tema tütarettevõtted tegutsevad ning maksustatavat tulu teenivad. Olukordades, kus kohaldatavaid maksuregulatsioone võib erinevalt tõlgendada, hindab juhtkond perioodiliselt maksudeklaratsioonides võetavaid seisukohti. Vajadusel moodustatakse eraldised summadest, mis eeldatavalt maksuhaldurile tasumisele kuuluvad.

Edasilükkunud tulumaksu arvestatakse kohustiste meetodil kõikide ajutiste erinevuste alusel, mis tekivad varade ja kohustiste maksustamisbaasi ning nende konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes toodud bilansiliste väärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaksukohustisi ei kajastata, kui need tekivad firmaväärtuse esmasel arvelevõtmisel; edasilükkunud tulumaksu ei kajastata juhul, kui see tekib varade või kohustiste esmasest arvelevõtmisest sellise tehingu puhul, mis ei ole äriühendus ning ei mõjuta tehingu toimumise ajal ei raamatupidamislikku ega maksustatavat kasumit ega kahjumit. Edasilükkunud tulumaksu leidmisel kasutatakse maksumäära (ja seadusi), mis on bilansipäeval kehtivad või olulises osas vastuvõetud ning mida eeldatakse kehtivat ka siis, kui nendega seotud edasilükkunud tulumaksuvara realiseeritakse või edasilükkunud tulumaksukohustis arveldatakse.

Edasilükkunud tulumaksuvara kajastatakse üksnes ulatuses, mille osas on tõenäoline, et tulevikus tekib maksustatavat kasumit, mille arvel saab ajutist erinevust kasutada.

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutistelt erinevustelt, mis tekivad investeeringutelt tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud sellise edasilükkunud tulumaksukohustise puhul, kus ajutise erinevuse tühistamise ajastamist kontrollib kontsern ning on tõenäoline, et ajutine erinevus lähemas tulevikus ei tühistu.

Edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustised tasaarveldatakse siis, kui ettevõttel on juriidilist jõudu omav õigus tasumisele kuuluvate tulumaksuvarade ja -kohustiste tasaarveldamiseks ning edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustised on seotud tulumaksuga, mida rakendab sama maksuhaldur kas sama maksustatava majandusüksuse suhtes või erinevate maksustatavate majandusüksuste suhtes, kui eksisteerib kavatsus tasaarveldada saldosid netobaasil.

Eesti

Vastavalt kohaldatavatele Eesti Vabariigi seadustele ei maksa Eesti ettevõtted kasumilt tulumaksu. Kasumi asemel maksavad ettevõtted tulumaksu dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 1. jaanuarist 2015 on netodividendina väljamakstava summa maksumääraks 20/80. Alates 2019. aastast on võimalik rakendada dividendide väljamaksetele teatud juhtudel ka maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab

kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta.

Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse koondkasumiaruandes tulumaksukuluna ja finantsseisundi aruandes edasilükkunud tulumaksukohustisena kavandatava dividendimakse ulatuses. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse pärast tütarettevõtete omandamist tekkinud jaotamata kasumilt ja muutustelt nende muudes reservides, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ning on tõenäoline, et erinevus lähemas tulevikus ei dividendide maksmisega ega ka muul viisil ei tühistu.

Kontsern kontrollib oma tütarettevõtete dividendidelt või nende võõrandamisest saadud kasumilt maksmisele kuuluvate maksudega seotud ajutiste erinevuste tühistamist. Selliste ajutiste erinevustega seotud edasilükkunud tulumaksukohustisi kajastab kontsern vaid ulatuses, milles juhtkond eeldab, et ajutine erinevus lähemas tulevikus tühistub.

Läti

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendusid muudatused Läti tulumaksuseaduses, mille kohaselt ei maksustata Lätis mitte enam ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende. 2021. aastal oli maksumäär netodividendidena väljamakstud summalt 20/80 (2020: 20/80). Kuna maksuobjektiks ei ole mitte kasum, vaid dividendid, pole erinevusi ka varade ja kohustiste maksuarvestuslike ja bilansiliste väärtuste vahel, mis võiks viia edasilükkunud tulumaksuvarade ja -kohustiste tekkeni. Dividendidelt tasumisele kuuluv tulumaks kajastatakse selle perioodi tulumaksukuluna, kus dividendid välja kuulutatakse.

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse Lätis registreeritud tütarettevõtete jaotamata kasumilt ja muutustelt nende muudes reservides, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ning on tõenäoline, et erinevus lähemas tulevikus ei dividendide maksmisega ega ka muul viisil ei tühistu.

Kontsern kontrollib oma Lätis registreeritud tütarettevõtete dividendidelt või nende võõrandamisest saadud kasumilt maksmisele kuuluvate maksudega seotud ajutiste erinevuste tühistamist. Selliste ajutiste erinevustega seotud edasilükkunud tulumaksukohustisi kajastab kontsern vaid ulatuses, milles juhtkond eeldab, et ajutine erinevus lähemas tulevikus tühistub.

Muud riigid

Kontserni välismaal registreeritud üksused tasuvad ettevõtte tulumaksu vastavalt asukohamaa seadustele. Monacos on maksumäär 33,33%, Venemaal 20%, Valgevenes 18% ja Ukrainas 18%.

Kõnealustes riikides registreeritud tütarettevõtete puhul tehakse aruandekuupäeval kindlaks kõik edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustised, mis tulenevad ajutistest erinevustest varade ja kohustiste maksustamisbaasi ning nende bilansiliste väärtuste vahel. Edasilükkunud ettevõtte tulumaksu arvestamisel võetakse aluseks aruandekuupäeval kehtivad maksumäärad ning seadused, mida eeldatakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksuvara realiseeritakse (Lisa 3).

2.15 Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Eraldised kulude ja juriidiliste nõuete katteks kajastatakse siis, kui kontsernil on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel juriidiline või faktiline kohustus; on tõenäoline, et selle kohustuse täitmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid vähenevad; ja kohustuse summa on usaldusväärselt hinnatav. Tulevaste ärikahjumite katteks eraldisi ei moodustata.

Mitmete sarnaste kohustuste olemasolul määratakse kohustuste täitmiseks vajalike ressursside vähenemise tõenäosus kindlaks, vaadeldes kõiki kohustusi kui üht tervikut. Eraldist kajastatakse isegi siis, kui rahalise väljamineku tõenäosus ühe samas kohustuste klassis oleva kohustuste kohta on väike.

Eraldisi mõõdetakse eeldatavasti kohustuse täitmiseks vajatavate kulutuste nüüdisväärtuses, kasutades maksueelset määra, mis peegeldab turu hetkehinnangut raha ajaväärtuse kohta ja kohustusega seotud spetsiifilisi riske. Eraldise suurenemine aja möödumise tõttu kajastatakse intressikuluna.

Muud kohustused, mille arveldamine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.

2.16 Tulu kajastamine

Müügituluks loetakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus teenitavat tulu. Müügitulu kajastatakse tehingu hinnas. Tehingu hind on tasu summa, mida kontsernil on tema hinnangul õigus lubatud kaupade või teenuste kliendile võõrandamise eest saada ja millest on arvatud maha kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Kaupade müük – jaemüük

Tulu kaupade müügist kajastatakse jaemüügikaupluses kliendiga müügitehingu lõpule viimisel. Üldjuhul tasuvad kliendid ostude eest kas sularahas või kaardiga.

Kaupade müük – hulgimüük

Hulgimüügi tulu kajastatakse, kui kontroll toodete üle on kliendile üle antud, mis tähendab, et tooted on tarnitud hulgimüüjatele. Hulgimüüja on vaba valima toodete müümiseks endale sobiva müügikanali ja -hinna ning puuduvad täitmata kohustused, mis võiksid mõjutada toodete hulgimüüjapoolset vastuvõtmist. Tarne loetakse sooritatuks, kui tooted on tarnitud kokkulepitud asukohta, nende vananemise ja kahjustumisega seotud riskid on läinud üle hulgimüüjale ning hulgimüüja on võtnud tooted vastavalt müügilepingule vastu, lepingu vastuvõtmist reguleerivad sätted on aegunud või on kontsernil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik vastuvõtmise nõuded on täidetud.

Nõue kajastatakse, kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest. Tagastatavate toodete arvu prognoosib kontsern eeldatava väärtuse meetodil, tuginedes oma varasemale kogemusele. Eelduse paikapidavust ja tagastuste võimalikku mahtu hinnatakse igal aruandekuupäeval. Kuna tagastatud toodete arv on olnud aastaid stabiilne, ei ole kajastatud kumulatiivse müügitulu olulises mahus tühistamine eriti tõenäoline.

Rahastamiskomponent

Kontsernil pole lepinguid, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern tehingu hindu ka raha ajaväärtuse mõjust lähtuvalt.

2.17 Rendid

Kontsern kui rentnik

Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet, st kas lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus. Kui lühiajalised ja madala väärtusega vara rendilepingud välja arvata, kasutab kontsern kõigi rendilepingute kajastamiseks ja mõõtmiseks samu põhimõtteid. Kontsern kajastab rendikohustise rendimaksete tasumiseks ning vara kasutusõiguse alusvara kasutamiseks.

Vara kasutusõigus

Rendiperioodi alguses (st päeval, mil alusvara antakse kasutamiseks üle) kajastab kontsern vara kasutusõiguse. Vara kasutusõigus kajastatakse soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad kahjumid ning mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustiste ümberhindamisele. Vara kasutusõiguse soetusmaksumus koosneb kajastatud rendikohustistest, esmastest otsekulutustest ning rendiperioodi alguses või enne seda tehtud rendimaksetest, millest on lahutatud saadud rendistiimulid.

Vara kasutusõigust amortiseeritakse lineaarselt kas rendiperioodi või vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul (sõltuvalt sellest, kumb on lühem) järgmiselt:

Äripinnad kuni 3 aastat
Lao- ja kontoripinnad kuni 5 aastat

Kui rendiperioodi lõpus läheb renditava vara omandiõigus üle kontsernile või vara maksumus peegeldab ostuõiguse realiseerimise hinda, kasutatakse amortisatsiooni arvestamisel vara hinnangulist kasulikku eluiga.

Ka vara kasutusõigust amortiseeritakse. Vaata jaotises 2.7 "Mittefinantsvarade väärtuse langus" toodud arvestuspõhimõtteid. Vara kasutusõigus kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes materiaalse põhivara alla.

Rendikohustised

Rendiperioodi alguses kajastab kontsern rendikohustised rendiperioodi jooksul tasumisele kuuluvate rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed sisaldavad fikseeritud makseid (k.a sisuliselt fikseeritud makseid), millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid, muutuvaid rendimakseid, mis sõltuvad indeksist või määrast, ning summasid, mida tuleb jääkväärtuse garantiide alusel eeldatavasti tasuda. Samuti loetakse rendimaksete koosseisu piisavalt kindlalt realiseerimisele kuuluva ostuõiguse realiseerimise hind ning rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel eeldatakse, et kontsern kasutab rendilepingu lõpetamise õigust. Muutuvad rendimaksed, mis ei sõltu ühestki indeksist ega määrast, kajastatakse kuluna perioodil, mil nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus aset leiab (v.a juhul, kui nimetatud kulutusi tehakse varude valmistamiseks).

Kuna rendi sisemist intressimäära ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab kontsern rendimaksete nüüdisväärtuse leidmiseks oma alternatiivset laenuintressimäära rendiperioodi alguse seisuga. Pärast rendiperioodi algust suurendatakse rendikohustiste summat jooksvalt kogunenud intressi ning vähendatakse tehtud rendimaksetele võrra. Rendikohustiste bilansiline väärtus hinnatakse ümber ka juhul, kui muudetakse rendiperioodi, rendimakseid (nt tulevased maksed muutuvad nende arvutamise aluseks oleva indeksi või määra muutumise tõttu) või alusvara ostuõiguse hinnangut.

Rendikohustised kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes rendikohustiste alla.

Lühiajalised ja madala väärtusega vara rendilepingud

Oma lühiajaliste masinate ja seadmete rendi lepingute (st rendilepingud, mille perioodi kestus selle algusest arvestades ei ületa 12 kuud ning mis ei sisalda ostuõigust) kajastamisel rakendab kontsern lühiajaliste rendilepingute puhul lubatud erandit. Madala väärtusega kontoritehnika rendi lepingute kajastamisel kasutab kontsern madala väärtusega rendilepingute puhul lubatud erandit. Lühiajaliste ja madala väärtusega vara rendilepingutega seotud rendimakseid kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.

Kontsern kui rendileandja

Rendileandjana määrab kontsern rendilepingu alguses kindlaks, kas tegemist on kapitali- või kasutusrendiga. Kui kontsern leiab, et rent annab üle sisuliselt kõik alusvara omandiga seonduvad riskid ja hüved, käsitletakse renti kui kapitalirenti. Rendid, mille puhul kontsern sisuliselt kõiki alusvara omandiga seonduvaid riske ja hüvesid üle ei anna, liigitatakse kasutusrentideks. Kuna tegemist on äritegevusega seotud tuluga, kajastatakse renditulu rendiperioodi jooksul lineaarselt konsolideeritud kasumiaruandes muude äritulude all. Tingimuslikke renditulusid kajastatakse tuluna nende teenimise perioodil.

2.18 Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimine kajastatakse siis, kui on piisavalt kindel, et sihtfinantseerimine leiab aset ning kõik sellega seotud tingimused suudetakse täita. Kulude sihtfinantseerimine arvatakse maha asjaomastest kuludest.

Lisa 3 Olulised arvestushinnangud, otsused ja ebakindlused

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, nõuab juhtkonnalt teatud otsuste, hinnangute ja eelduste kasutamist, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ning aruandes esitatud varasid, kohustisi, tulusid ja kulusid. Tegelikud tulemused võivad antud hinnangutest erineda.

Hinnangud ja otsused vaadatakse korrapäraselt üle lähtudes varasematest kogemustest ja teistest faktoritest, kaasa arvatud ootustest tulevikusündmustele, mis tunduvad hetke asjaolusid arvestades põhjendatud.

Varude allahindlus neto realiseerimisväärtusele

Neto realiseerimisväärtuse hinnang on varude hinnanguline müügihind, mis põhineb kõige usaldusväärsematel andmetel, mis olid hinnangu tegemise ajal kättesaadavad. Samas võib tegelik müügihind tehingu toimumise hetkel aga hinnangust erineda. Varude allahindluse vajadus ja ulatus määratakse kindlaks järgmiselt: edasiseks kasutamiseks mittemõeldud tooraine hinnatakse alla 100%; standardne valmistoodang, mis ei ole mõeldud edasimüügiks, hinnatakse alla 100%; valmistoodang, mida planeeritakse müüa hooajalise allahindluse käigus ja promoüritustel, hinnatakse alla keskmiselt 30%; mittestandardne valmistoodang (mittevastav, defektne valmistoodang) hinnatakse alla keskmiselt 85%.

Hinnangud ja nende aluseks olevad eeldused vaadatakse regulaarselt üle. Arvestushinnangute muutused kajastatakse aruandeperioodil, mil hinnangut muudetakse, kui muudatus puudutab ainult antud perioodi. Täpsem informatsioon varude allahindluse kohta on avaldatud lisas 11.

Rendiperioodi määramine pikendamise ja lõpetamise õigust sisaldavate rendilepingute puhul (kontsern kui rentnik)

Rendiperioodi määramisel arvestatakse rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui on piisavalt kindel, et seda võimalust kasutatakse, ning rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui on piisavalt kindel, et seda võimalust ei kasutata. Kontsernil on mitmed pikendamise ja lõpetamise õigust sisaldavad rendilepingud.

Nende kajastamisel peab kontsern hindama, kas kõnealuste õiguste kasutamine / kasutamata jätmine on piisavalt kindel. Seda tehes võetakse arvesse kõiki olulisi asjaolusid, mis loovad rendilepingu pikendamiseks või lõpetamiseks majandusliku stiimuli. Pärast rendiperioodi algust hindab kontsern rendiperioodi pikkust uuesti, kui ilmneb mõni oluline sündmus või asjaolude muutus, mis on kontserni kontrolli all ning mõjutab kontserni võimet kasutada oma õigust rendilepingu pikendamiseks või lõpetamiseks (nt renditud vara oluline parendamine või kohandamine).

Kuna kontsernil ei ole võimalik rendi sisemist intressimäära hõlpsasti kindlaks teha, kasutab ta rendikohustiste mõõtmisel oma alternatiivset laenuintressimäära. Alternatiivne laenuintressimäär on intressimäär, mida kontsern peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada vara kasutusõigusega sarnast vara. Seega näitab alternatiivne laenuintressimäär seda, mida kontsern 'peaks maksma', mis nõuab hinnangute andmist olukorras, kus jälgitavad intressimäärad puuduvad (kuna kontsern finantseerimistehinguid ei tee).

Kontsern toetub alternatiivse laenuintressimäära leidmisel võimalusel jälgitavatele sisenditele (nt intressi turumäärad) ning peab tegema teatud ettevõttespetsiifilisi hinnanguid (nt tütarettevõtte eraldiseisev krediidireiting, mis põhineb turul tegutsevate pankade poolt kinnitatud laenude kättesaadavusel).

Vara kasutusõiguse ja materiaalse põhivara väärtuse langus

Kontsern on töötanud välja üldise süsteemse lähenemise, et hinnata aruandekuupäeva seisuga varade kaetavat väärtust ning tuvastada väärtuse langusele viitavaid asjaolusid. Kontsern jälgib teatud sündmusi või asjaolusid, peamiselt analüüsitakse selliseid äri- ja tootmispindu, mis on läbinud kontserni poolt kasumisse jõudmiseks ettenähtud aja, kuid kannavad endiselt kahjumit, aga jälgitakse ka konkreetsete äripindade asukohti puudutavaid otsuseid või muid asjaolusid, mis viitavad, et vara väärtus ei pruugi olla täielikult kaetav.

Kui selle tulemusel selgub, et teatud varade väärtus võib olla langenud, hindab kontsern raha teenivate üksuste (jaekaupluste, tootmisüksuste) kaetavat väärtust ning kontrollib vara kasutusõiguse ja materiaalse põhivara

väärtuse langust vastavalt lisa 2 jaotises 2.7 "Mittefinantsvarade väärtuse langus" kirjeldatud arvestuspõhimõtetele.

Raha teenivate üksuste kaetavad väärtused leitakse kasutusväärtuse kaudu diskonteeritud rahavoogude meetodil. Hindamisel kasutatakse rahavoogude prognoose, mis põhinevad maksimaalselt viis aastat ette prognoositud finantsandmetel. Kaetavat väärtust mõjutavad nii diskonteeritud rahavoo mudelis kasutatav diskontomäär kui ka hinnangulised tulevased rahavood. Tulevaste rahavoogude hindamine ja diskontomäära valimine nõuab juhtkonnalt otsuste ja hinnangute kasutamist.

Raha teenivate üksuste (jaekaupluste) kasutusväärtuse hindamisel kasutatakse maksueelset diskontomäära ja jätkuperioodi väärtuse nullkasvumäära. Diskontomäär on maksueelne näitaja, mis kajastab kapitali kaalutud keskmist hinda. Diskontomäär koosneb järgmistest komponentidest:

Turuspetsiifiline riskivaba tulumäär
Riskipreemia
Äritegevusespetsiifiline beetakordaja, mis kajastab turul valitsevat arusaama majandusüksuse riskipreemiast
Võlakapitali hind
Võla ja omakapitali suhe, mis vastab jaemüügisektori kapitali struktuurile (diskontomäära leidmisel on arvestatud rendikohustistega)

Kuigi 2020. aastal alanud COVID-19 puhang ning sellega kaasnenud ajutised müügipiirangud Venemaa poodides ja tootmisüksuste töö peatamine Lätis on kontserni äritegevust ja kasumit oluliselt mõjutanud, hakkas kontserni Valgevenes, Venemaal ja teistes SRÜ riikides asuvate äripindade kasum siiski tasapisi taastuma. Samuti on hulgimüügisegmendi kasumlikkus kogu 2021. aasta vältel võrreldes 2020. aasta tulemustega paranenud. Kui lühike periood 2021. aasta oktoobris-novembris välja arvata, on kõigi riikide äri- ja tootmisüksused tegutsenud tavapäraselt.

Kontserni poolt 2020. aastal läbi viidud väärtuse languse test näitas, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes ei ole vaja väärtuse langust kajastada, ning 2021. aastal kontserni tegevusriikides suuremate COVID-19 piirangute leevendamise ja kontserni tulemuste üldise paranemise taustal ei ole kontsern aruandekuupäeva seisuga väärtuse langusele viitavaid asjaolusid tuvastanud. Seega leiab kontserni juhtkond, et aruandepäeva seisuga ei ole vaja vara kasutusõiguse ega materiaalse põhivara väärtuse langust kajastada.

Edasilükkunud tulumaksuvara ja ebakindlad maksupositsioonid

a) Edasilükkunud tulumaksuvara on mahaarvatavate ajutiste erinevustega seotud tuleviku tulumaksuvähendused, mida kajastatakse ulatuses, milles need tulevikus tekkiva maksustatava kasumi tekkimisel tõenäoliselt ära kasutatakse. 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli kontsernil 1 226 tuhat eurot edasilükkunud tulumaksuvara (31. detsember 2020: 1 032 tuhat eurot). Juhtkond usub, et kogu edasilükkunud tulumaksuvara võetakse kasutusele. Juhtkonna järeldus, et edasilükkunud tulumaksuvara on võimalik hinnangulise tulevase maksustatava tulu arvelt kasutada, põhineb heakskiidetud äriplaanidel ja eelarvetel tütarettevõtetes, kus edasilükkunud tulumaksuvara on tekkinud.
b) Kontsernil on tingimuslik kohustis, mis on seotud kontserni välismaal tegutsevate tütarettevõtete ebakindla maksukeskkonnaga ning mille potentsiaalne summa oli 2021. aasta 31. detsembri seisuga veel ebaselge, kuid võib osutuda oluliseks. Juhtkonna hinnangul võis küündida tingimuslik kohustis 2021. aasta 31. detsembri seisuga maksimaalselt ca 8,4 miljoni euroni. Kõnealuse tingimusliku kohustise realiseerumine võib avaldada olulist negatiivset mõju kontserni finantsseisundile, äritegevuse tulemustele ja rahavoogudele. Tingimuslike kohustiste realiseerumise tõenäosuse hindamine nõuab juhtkonnalt oluliste hinnanguliste otsuste langetamist olukorra võimalike tagajärgede ning sellest tulenevalt raamatupidamise aastaaruandes kajastatavate eraldiste ja avalikustatavate tingimuslike kohustiste kindlakstegemiseks.

Toetudes tõlgendusele IFRIC 23 "Ebaselgus tulumaksukäsitluste osas", otsustas juhtkond kajastada võimalike maksukohustiste katteks AS-i Silvano Fashion Group konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes 2020. aastal 500 tuhande euro suuruse eraldise. Vastav kulu kajastati konsolideeritud kasumiaruandes tulumaksukuluna. Juhtkond usub, et praegune maksukäsitlus on tõenäoliselt (tõenäoline IFRS-i määratluse kohaselt tähendab 'pigem võimalik kui mittevõimalik') maksuhalduri poolt aktsepteeritav ning moodustatud eraldis on võimalike kahjude katmiseks piisav. Juhtkonna analüüs

põhineb hiljutisel kohtupraktikal ja kontserni käsutuses olevatel sisedokumentidel, selgitustel ning faktide ja asjaolude põhjendustel. 2021. aastal ei ole kõnealuste võimalike maksukohustiste katteks täiendavaid eraldisi moodustatud.

c) Lähtudes 2020. aastal tehtud muudatustest ühe kontserni tegevusriigi maksuseadustes, mis puudutavad kõiki 1. jaanuaril 2021 või hiljem algavaid aruandeperioode, otsustas juhtkond kajastada võimaliku maksudega seotud ebakindluse katteks 400 000 euro suuruse eraldise. Maksueraldise moodustamise otsuse langetamisel tugines juhtkond asjakohaste seadusemuudatuste juhtkonnapoolsele tõlgendusele ja tulevaste kohustiste tõenäosusele.

Tütarettevõtetesse tehtud investeeringutega seotud edasilükkunud tulumaks

Kõnealuse tütarettevõtte jaotamata kasumist tekivad nn välised ajutised erinevused, st erinevused investeeringute või osaluste maksuarvestuslike väärtuste (st algse soetusmaksumuse) ja vastavate investeeringute või osaluste netovarade bilansiliste väärtuste vahel. Kuigi emaettevõte omab kontrolli kontserni konsolideeritud tütarettevõtete tegevuse üle ja võib kontrollida ka ajutiste erinevuste tühistamise ajastust, on äärmiselt tõenäoline, et tütarettevõtete jaotamata kasumiga seotud ajutised erinevused mitme tütarettevõtte puhul siiski lähemas tulevikus tühistuvad. Kui emaettevõte peab kasumieraldisi tõenäoliseks, on kajastatud kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes seega erinev maksukohustis.

Juhtkonnal on olnud tavaks Venemaal ja Lätis tegutsevate tütarettevõtete tulud nende äritegevusse reinvesteerida, mistõttu on otsustatud, et lähiajal mingeid väljamakseid ei tehta, ning seega ei ole kõnealuste väliste ajutiste erinevustega seoses antud tütarettevõtete puhul edasilükkunud tulumaksukohustist kajastatud.

Küll aga on kontsernil olnud tavaks jaotada kasumit oma Valgevenes ja Ukrainas tegutsevate tütarettevõtete puhul. Nende riikide maksuseaduste kohaselt kuuluvad mitteresidendist emaettevõttele makstavad dividendid täiendavale maksustamisele. Tulevase väljamakse eeldatav summa määratakse kindlaks mitme eelneva aasta keskmiste dividendide ja tütarettevõtte aruandeperioodi kasumi põhjal. Sellise dividendimaksega seotud edasilükkunud tulumaksukohustised kajastatakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, kasutades Valgevene puhul 10% ja Ukraina puhul 5% maksumäära (lisa 17).

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määrab juhtkond vara omandamisel ning nende asjakohasust kontrollitakse igal aastal. Kasulikud eluead põhinevad varasematel kogemustel sarnaste varadega ning tulevikusündmuste prognoosimisel, mis võivad nende kasulikku eluiga mõjutada.

Koroonaviiruse mõju

Võrreldes 2020. aastaga, mida mõjutasid tugevalt pandeemiaaegsed karantiini- ja liikumispiirangud riikides, kus kontsern tegutseb, täheldati 2021. aastal kontserni äritegevuse taastumist. Vaktsineerimisprogramm ja enamikus riikides rakendatud meetmed majanduse taasavamiseks on toonud alates 2021. aasta teisest kvartalist kaasa COVID-19 tõttu kehtestatud piirangute leevendamise, hoogustades nii majanduse taastumist ning ergutades tarbimist.

Aruandeaasta neljandas kvartalis tõi uue, senisest nakkavama tüve esilekerkimine kaasa aga piirangute osalise taastamise.

aasta 28. oktoobril kehtestati uue tüve laialdase leviku tõttu pea kõikjal Venemaal nn soovituslikud piirangud. Viiruse edasise leviku aeglustamiseks kiitis valitsus heaks ühe nädala pikkuse tasustatud puhkuse 2021. aasta 30. oktoobrist kuni 7. novembrini. Sel perioodil olid kontserni poed Venemaal suletud ning seega on kontserni tulemused selle perioodi kohta vähesel määral moonutatud.

Valgevenes 2021. aastal täiendavaid piiranguid ei kehtestatud ning kõik kontserni tegevuskohad toimisid tavapäraselt.

aastal jätkas kontsern meetmete rakendamist, mille eesmärk on leevendada tulevikus COVID-19 levikust tingitud võimalike ebakindluste mõju. Kontsern on käivitanud Valgevenes e-poe, kuigi e-müügi osakaal kontserni kogutuludes on endiselt suhteliselt madal. COVID-19 pandeemia negatiivse mõju leevendamiseks sai Lauma Lingerie AS 2021. aasta veebruarist juulini riigilt 550 000 eurot toetust oma igapäevase tegevuse finantseerimiseks (lisa 29).

Üldiselt leiab juhtkond, et COVID-19 kontserni pikaajalist strateegiat ja tegevust oluliselt ei mõjutanud, kuna pandeemiat peetakse ajutiseks olukorraks, mille leevendamiseks on omad mehhanismid välja töötanud nii nende riikide valitsused, kus kontsern tegutseb, kui ka kontserni juhtkond ise.

Lisa 4 Õiglase väärtuse määramine

Kõik varad ja kohustised, mis on hinnatud õiglasesse väärtusesse või mille õiglased väärtused on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud, on klassifitseeritud vastavalt alltoodud õiglase väärtuse hierarhiale, mis põhineb madalaima taseme sisendil, mis on oluline õiglase väärtuse mõõtmisele tervikuna:

Tase 1 — noteeritud (korrigeerimata) turuhinnad aktiivsetel turgudel identsetele varadele või kohustistele Tase 2 — hindamistehnikad, mille puhul õiglase väärtuse hindamise seisukohalt olulised madalaima taseme sisendid on otseselt või kaudselt jälgitavad

Tase 3 — hindamistehnikad, mille puhul õiglase väärtuse hindamise seisukohalt olulised madalaima taseme sisendid ei ole jälgitavad

Kontsern hindab iga aruandeperioodi lõpul, kas varad ja kohustised, mis esinevad raamatupidamise aastaaruandes perioodide lõikes korduvalt, vajavad tasemete vahel ümberklassifitseerimist (toetudes madalaimale sisendile, mis on oluline õiglase väärtuse hindamisele tervikuna).

Juhtkonna hinnangul ei erine kontserni finantsvarade ja -kohustiste bilansiline väärtus oluliselt nende õiglasest väärtusest. Nõuded ostjate vastu ja võlad tarnijatele on lühiajalised, mistõttu on nende bilansiline väärtus juhtkonna hinnangul lähedane nende õiglasele väärtusele. Ostjate vastu suunatud nõuete ja tarnijatele võlgu oldavate summade õiglased väärtused on klassifitseeritud õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia kolmandale tasemele. Laenukohustiste õiglased väärtused on klassifitseeritud õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia teisele tasemele. Juhtkonna hinnangul vastavad kontserni laenukohustiste intressimäärad turutingimustele, mistõttu on nende bilansiline väärtus lähedane nende õiglasele väärtusele. Muudesse osadesse ja aktsiatesse tehtud investeeringute õiglased väärtused on klassifitseeritud õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia kolmandale tasemele. Kõnealuste omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse hindamiseks rakendatavates mudelites kasutatakse nii jälgitavaid kui ka mittejälgitavaid andmeid. Mudelite mittejälgitavad sisendid hõlmavad eeldusi investeerimisobjekti tulevaste finantstulemuste kohta, tema riskiprofiili ning majandusprognoose tööstusharu ja riigi kohta, kus konkreetne investeerimisobjekti tegutseb. Kuna kontsern kasutab sõltumatute kinnisvara hindajate abi, on klassifitseeritud kinnisvarainvesteeringute õiglased väärtused õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia teisele tasemele. Sõltumatu kinnisvara hindaja on rakendanud turuväärtuse meetodit, kuid lõpliku väärtuse määramisel on tehtud siiski hinnatava kinnisvara eripäradega arvestada võimaldavaid hinnangulisi korrigeerimisi.

Lisa 5 Finantsriskide juhtimine

Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: krediidirisk, likviidsusrisk ja tururisk (sh valuutarisk ja õiglase väärtuse intressimäära risk). Kontserni riskijuhtimissüsteem keskendub finantsturgude ettemääramatusel ja võimaluste leidmisele kontserni finantstulemustele sellest tulenevate potentsiaalsete negatiivsete mõjude minimeerimiseks.

Kontserni riskijuhtimise üldpõhimõtete sõnastamine ja nende rakendamise järelevalve kohustus lasub kontserni juhatusel. Riskijuhtimise eesmärkide saavutamiseks on riskijuhtimise protsess ühildatud tavapärase juhtimis- ja äritegevusega. Riskijuhtimise all mõistetakse ärieesmärkide saavutamist takistada võivate äririskide tuvastamist, hindamist ja maandamist.

Krediidirisk

Krediidirisk väljendub kahjuna, mida kontsern võib kanda, kui klient või lepingupartner, kellega on seotud mõni finantsinstrument, ei suuda täita kontserni ees oma lepingulisi kohustusi.

Krediidiriski, välja arvatud ostjate vastu suunatud nõuete saldodega seotud krediidiriski, juhitakse kontserni tasandil. Iga kohaliku majandusüksuse kohustuseks on kontrollida ja analüüsida enne standardsete makse- ja tarnetingimuste pakkumist iga uue kliendi krediidiriski. Krediidirisk tuleneb rahast ja rahalähenditest, pankades ja finantsasutustes deponeeritud summadest ning hulgimüügiklientidega seotud krediidiriskist, sealhulgas laekumata nõuetest ja kokkulepitud tehingutest. Pankade ja finantsasutuste puhul aktsepteeritakse ainult selliseid tehingupartnereid, kellele on antud sõltumatu kõrge krediidireiting. Kui hulgimüügikliendile on omistatud sõltumatu reiting, siis lähtutakse ka nende puhul krediidireitingust. Kui sõltumatut reitingut ei ole, hindab kliendi krediidikvaliteeti juhtkond, võttes arvesse nende finantsseisundit, varasemaid kogemusi ja teisi asjakohaseid tegureid. Individuaalsed riskilimiidid kehtestatakse sise- või välisreitingute põhjal vastavalt kohaliku majandusüksuse juhatuse kehtestatud piiridele. Krediidilimiitide rakendamist jälgitakse regulaarselt. Arveldamine jaeklientidega toimub kas sularahas või levinumate krediitkaartide abil. Aruandeperioodil krediidilimiite ei ületatud ning juhtkond ei eelda kahjumeid tehingupartnerite kohustuste täitmata jätmisest.

Maksimaalne krediidiriskile avatud summa on võrdne finantsvarade (v.a õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad) bilansilise väärtusega. Aruandekuupäeva seisuga olid maksimaalsed krediidiriskile avatud summad järgmised:

Tuhandetes eurodes	Lisad	31. detsember 2021	31. detsember 2020
Raha ja rahalähendid	7	17 098	8 980
Nõuded kolmandate osapoolte vastu	9	853	1 022
Nõuded seotud osapoolte vastu	9	56	0
Muud lühiajalised nõuded	9	178	133
Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse	12	262	238
Pikaajalised nõuded	8	262	249
Kokku		18 709	10 622

Maksimaalne krediidiriskile avatud summa raha ja rahalähendite puhul oli järgmine:

Tuhandetes eurodes	31. detsember 2021	31. detsember 2020
Fitchi reiting A-AAA	6 697	576
Fitchi reiting B-BBB	9 915	8 165
Fitchi reiting C-CCC	0	0
Reitinguta	486	239
sh reitinguta EL-is	10	10
Rahalähendid kokku	17 098	8 980

Ostjatelt laekumata arvete ja muude nõuete vanuseline jaotus:

	Bruto		Bruto
	31.	Eeldatav	31.	Eeldatav
	detsember	krediidikahju	detsember	krediidikahju
Tuhandetes eurodes	2021	2021	2020	2020
Maksetähtaeg ületamata	1 040	0	1 216	0
Maksetähtaeg ületatud 1–30 päeva	166	0	102	0
Maksetähtaeg ületatud 31–90 päeva	84	0	37	0
Maksetähtaeg ületatud 91–180 päeva	41	0	9	0
Maksetähtaeg ületatud enam kui 180 päeva	75	-57	97	-57
Kokku	1 406	-57	1 461	-57
Kokku neto	1 349		1 404

Maksetähtaeg ületamata grupis olevad nõuded ostjate vastu on seotud hulgiklientidega. Olulist riskikontsentratsiooni ostjate vastu suunatud nõuete puhul ei ole. Kõnealused nõuded olid käesoleva aruande kuupäevaks laekunud.

Ostjate vastu suunatud nõuete väärtuse langus on kajastatud, kui võlgnikud on olulistes finantsraskustes ja nõude laekumise peetakse vähetõenäoliseks. Aasta jooksul toimunud muutused ostjatelt laekumata arvete ja muude nõuete eeldatavas krediidikahjus olid järgmised:

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Saldo perioodi alguses	-57	-61
Perioodi jooksul tekkinud	-1	-20
Perioodi jooksul tühistatud	1	24
Saldo perioodi lõpus	-57	-57

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk tähendab seda, et kontsern ei suuda oma finantskohustusi nende maksetähtaegade saabudes tasuda. Kontserni majandusüksused koostavad rahavoogude prognoose, mis koondatakse kontserni finantsüksuse poolt. Kontserni finantsüksus jälgib pidevalt kontserni likviidsusnõuete täitmist tagamaks, et kontsernil on oma tegevusvajaduste täitmiseks alati piisavalt vabu vahendeid. Sellistes prognoosides võetakse arvesse kontserni finantskavasid, vastavust sisemistele bilansi suhtarvude sihtnäitajatele ning vajadusel ka asjaomaseid regulatiivseid või muid nõudeid, näiteks valuutapiiranguid.

ja 2020. aasta 31. detsembri seisuga ületasid kontserni käibevarad lühiajalisi kohustisi.

Allolevas tabelis analüüsitakse kontserni finantskohustisi lepingujärgsete lunastustähtaegade järgi lähtuvalt järelejäänud perioodist aruandekuupäeva seisuga. Tabelis on näidatud lepingujärgsed diskonteerimata rahavood.

Tuhandetes eurodes Seisuga 31. detsember 2021	Lisad	Bilansiline väärtus	Lepingu järgsed rahavood	6 kuud või vähem	6−12 kuud	1−2 aastat	2−5 aastat
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad
finantskohustised Võlad tarnijatele Rendikohustised Muud võlad	8, 16 26 8	4 795 6 920 669	4 795 8 117 669	4 795 1 348 669	0 1 255 0	0 2 029 0	0 3 485 0
Kokku		12 384	13 581	6 812	1 255	2 029	3 485
Tuhandetes eurodes Seisuga 31. detsember 2020	Lisad	Bilansiline väärtus	Lepingu järgsed rahavood	6 kuud või vähem	6−12 kuud	1−2 aastat	2−5 aastat
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustised
Võlad tarnijatele Laenukohustised	8, 16 8	4 086 800	4 086 800	4 076 200	0 200	0 400	10 0
Rendikohustised Muud võlad	26 8	6 828 570	7 532 570	1 242 570	1 236 0	1 746 0	3 308 0
Kokku		12 284	12 988	6 088	1 436	2 146	3 318

Tururiskid

Tururisk väljendub selles, et turuhindade võimalikud muutused, nagu näiteks valuutakursside, intressimäärade või kapitali hinna kõikumised, võivad mõjutada kontserni tulu või finantsinstrumentide väärtust. Tururiskide juhtimise eesmärgiks on juhtida ja kontrollida tururiski mõjusid mõistlikes piirides, pidades silmas vajadust optimeerida kontserni vara tootlust.

Valuutarisk

Kontsern on avatud valuutariskile müüdud ja sisseostetud kaupade ja teenuste ning sularaha osas, mis on fikseeritud muudes vääringutes kui vastava kontserni ettevõtte arvestusvaluuta. Kontserni jaemüügiturgudel on müügi- ja ostuhinnad fikseeritud järgmistes vääringutes: EUR (euro), RUB (Vene rubla), BYN (Valgevene rubla), UAH (Ukraina grivna). Muud ostu- ja müügitehingud teostatakse peamiselt eurodes ja USA dollarites. Kontsernisisesed tehingud teostatakse valdavalt eurodes, Vene rublades ja Valgevene rublades.

Valdav osa naistepesu tootmiseks vajalikest materjalidest imporditakse Euroopa Liidu liikmesriikidest. Materjalide ostud teostatakse peamiselt eurodes.

Kontsern müüb hulgimüügi tingimustel kolmandatele isikutele kaupu üldjuhul Vene rublades. Kontserni jaemüügihinnad on fikseeritud vastava kohaliku turu vääringus. Kohalike vääringute vahetuskursside kõikumine avaldab mõju nii kontserni müügitulule kui ka kuludele. Majanduskeskkonna kiire muutumine ning valuuta kallinemine või odavnemine jaekaubandusturul võib avaldada olulist mõju kontserni äritegevusele ja klientide ostujõule.

Muude välisvaluutas fikseeritud rahaliste varade ja kohustiste puhul tagab kontsern, et avatus valuutakursside kõikumistele hoitakse aktsepteeritaval tasemel, lähtudes valitsevast olukorrast. Selle saavutamiseks ostab ja müüb kontsern vajadusel välisvaluutat hetkekurssidega, et tulla toime kursside lühiajaliste kõikumiste negatiivsete mõjudega.

Kontsern on kõige rohkem avatud valuutariskidele, mis tulenevad Valgevene rubla ja Vene rubla vahetuskursi kõikumisest. Selle riski vähendamiseks hoiab kontsern raha stabiilsemates valuutades, nagu euro. Valuutariski juhtimiseks hoitakse Valgevene rublades ja Vene rublades vaid sellist summat, mis on vajalik kohustiste täitmiseks vastavate tarnijate ees. Kontsern ei kasuta valuutariskide maandamiseks tuletisinstrumente.

Kontserni majandustulemusi mõjutanud valuutakursside muutused euro suhtes (sulgemiskursside põhjal) olid aruandeaastal järgmised: Ukraina grivna +11,0% (2020: -31,0%), USA dollar -7,9% (2020: +9,9%), Valgevene rubla +9,0% (2020: -34,7%) ja Vene rubla +7,6% (2020: -35,5%).

Kontserni avatus valuutariskile oli arvestuslike summade alusel järgmine:

Tuhandetes eurodes
Seisuga 31. detsember 2021	Lisad	Kokku	EUR	BYN	RUB	USD	UAH
Raha ja rahalähendid	8	17 098	16 112	437	246	-	303
Nõuded ostjate vastu, neto	8	909	258	382	269	-	-
Investeeringud muudesse
osadesse ja aktsiatesse	8	262	-	262	-	-	-
Muud lühiajalised nõuded	8	178	-	52	-	126	-
Pikaajalised nõuded	8	262	22	-	240	-	-
Võlad tarnijatele	8	-4 795	-3 345	-477	-14	-959	-
Muud võlad	8	-669	-78	-544	-46	0	-1
Avatud riskipositsioon kokku		13 245	12 969	112	695	-833	302


Tuhandetes eurodes Seisuga 31. detsember 2020	Lisad	Kokku	EUR	BYN	RUB	USD	UAH
Raha ja rahalähendid	8	8 980	8 333	409	111	0	127
Nõuded ostjate vastu, neto	8	1 022	388	255	336	0	43
Investeeringud muudesse
osadesse ja aktsiatesse	8	238	-	238	-	0	0
Muud lühiajalised nõuded	8	133	115	12	4	0	2
Pikaajalised nõuded	8	249	22	-	227	0	0
Võlad tarnijatele	8	-4 086	-2 997	-439	-16	-634	0
Muud võlad	8	-570	-75	-468	-24	-3	0

Juhtkonna poolt aruandekuupäeva seisuga antud hinnangu kohaselt ei tohiks EUR/BYN ja EUR/RUB kurss aastas üle 20% kõikuda.

Valgevene rubla 20% nõrgenemine euro suhtes oleks mõjutanud 2021. aasta 31. detsembri seisuga kasumit või kahjumit alltoodud tabelis näidatud ulatuses. Käesolevas analüüsis on eeldatud, et kõik teised muutujad, eelkõige intressimäärad, jäävad samaks. Analüüs viidi läbi 2020. aastaga samadel alustel.

Mõju maksueelsele kasumile tuhandetes eurodes

	2021	2020
EUR	-48	1
Kokku	-48	1
Mõju omakapitalile tuhandetes eurodes
	2021	2020
EUR	-39	1
Kokku	-39	1

Valgevene rubla 20% tugevnemine euro suhtes oleks toonud kaasa võrdse, kuid vastupidise märgiga mõju eeldusel, et kõik muud muutujad jäävad samaks.

Vene rubla 20% nõrgenemine euro suhtes oleks mõjutanud 2021. aasta 31. detsembri seisuga kasumit või kahjumit alltoodud tabelis näidatud ulatuses. Käesolevas analüüsis on eeldatud, et kõik teised muutujad, eelkõige intressimäärad, jäävad samaks. Analüüs viidi läbi 2020. aastaga samadel alustel. Mõju maksueelsele kasumile tuhandetes

eurodes

	2021	2020
EUR	98	128
Kokku	98	128
Mõju omakapitalile tuhandetes eurodes
	2021	2020
EUR	81	105
Kokku	81	105

Vene rubla 20% tugevnemine euro suhtes oleks toonud kaasa võrdse, kuid vastupidise märgiga mõju eeldusel, et kõik muud muutujad jäävad samaks.

Intressimäära risk

Intressimäära risk tähendab seda, et finantsinstrumendi väärtus kõigub seoses muutustega turu intressimäärades. Intressimäära risk tuleneb fikseeritud intressimääraga hoiustest. Kontserni juhtkonna hinnangul ei ole intressimäära risk märkimisväärne, kuna kontsernil ei ole olulisi pikaajalisi hoiuseid ega laenukohustisi.

Kapitali juhtimine

Kontserni eesmärgiks kapitali juhtimisel on tagada kontserni tegevuse jätkuvus, et teenida omanikele tulu ning kaitsta ka teiste sidusrühmade huve. Kontsern juhib kogu omakapitali, sealhulgas vähemusosalusi kui kapitali. 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli kontserni poolt hallatava kapitali suuruseks 37 861 tuhat eurot (31. detsember 2020: 27 818 tuhat eurot). Välised kapitalinõuded tulenevad Eesti äriseadustikust, kus sätestatakse teatud omakapitali miinimummäärad. Need nõuded on kaasatud kapitali juhtimise protsessi ning on olnud kõigil aruandeperioodidel täidetud. Kontserni kapitalijuhtimise põhimõtted ega regulatiivsed nõuded kapitali juhtimisele aruandeperioodil ei muutunud. Olulises mahus väliskapitali kaasamist ei planeerita.

Turusituatsiooni ebakindlus

Valgevene ja Venemaa arenevate turgudega on seotud majanduslikud, poliitilised, sotsiaalsed, õiguslikud ja seadusandlikud riskid, mis erinevad arenenumatele turgudele iseloomulikest riskidest. Valgevenes ja Venemaal tegutsevate ettevõtete tegevust reguleerivad seadused ja muud õigusnormid muutuvad jätkuvalt kiiresti. Makse, valuutasid ja tollieeskirju puudutavad õigusaktid on mitmeti tõlgendatavad ning muud õigus- ja finantsalased takistused kujutavad Valgevenes ja Venemaal tegutsevatele ettevõtetele endiselt olulist väljakutset. Riikide majanduslik suund tulevikus sõltub õiguslike, regulatiivsete ja poliitiliste arengute kõrval suuresti ka valitsuse poolt rakendatavate majandus-, finants- ja rahapoliitiliste meetmete efektiivsusest.

Kontserni finantstulemust on mõjutanud nii valuutakursside kõikumine ja üldised muutused majandusolukorras kui ka Valgevenes 2020. aasta keskel eskaleerunud poliitilised riskid.

Lisa 6 Kontserni ettevõtted ja äriühendused

	Asukoha riik	Põhitegevusala	Efektiivne osalus seisuga 31. detsember 2021	Efektiivne osalus seisuga 31. detsember 2020
Emaettevõte
AS Silvano Fashion Group	Eesti	Valdusettevõte
Silvano Fashion Groupi
kontserni kuuluvad ettevõtted:
CJSC Silvano Fashion	Venemaa	Jae- ja hulgikaubandus	100%	100%
LLC Silvano Fashion	Valgevene	Jae- ja hulgikaubandus	99%	99%
LLC Silvano Fashion	Ukraina	Hulgikaubandus	100%	100%
Silvano Fashion SIA	Läti	Jaekaubandus	100%	100%
CJSC Milavitsa	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	85,02%	85,02%
JSC Sewing firm Yunona	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	58,33%	58,33%
LLC Gimil	Valgevene	Tootmine ja hulgikaubandus	100%	100%
Lauma Lingerie AS	Läti	Tootmine ja hulgikaubandus	100%	100%
Alisee SARL	Monaco	Valdusettevõte	99%	99%
JCS Metropolitan Trade Company	Venemaa	Valdusettevõte	100%	100%
Milavitsa
LLC Baltsped logistik	Valgevene	Logistika	50%	50%

Tehingud 2021. aastal

Perioodi jooksul ei toimunud äriühendusi ega kontserniettevõtete osaluste müüki, millel oleks oluline mõju kontserni raamatupidamise aastaaruandele.

Tehingud 2020. aastal

aasta 9. jaanuaril omandas AS Silvano Fashion Group teistelt aktsionäridelt 5 CJSC Milavitsa aktsiat, suurendades kontserni osalust 84,96%-lt 85,02%-le.

Ülevaade olulise vähemusosalusega seotud ettevõtetest

Vähemusosalus kokku on 3 713 tuhat eurot (2020: 3 314 tuhat eurot), millest 2 627 tuhat eurot on seotud ettevõttega CJSC Milavitsa (2020: 2 453 tuhat eurot). Ettevõtetega JSC Sewing firm Yunona, LLC Silvano Fashion Belarus ja LLC Baltsped logistik seotud vähemusosalus ei ole oluline.

Kontsernil puuduvad märkimisväärsed piirangud vähemusosalusega tütarettevõtete varadele juurdepääsu ja kasutamise ning kohustiste rahuldamise osas.

a) Kokkuvõtlik finantsinformatsioon olulise vähemusosalusega tütarettevõtete kohta:

Kokkuvõte CJSC Milavitsa bilansist

Tuhandetes eurodes	31. detsember 2021	31. detsember 2020
Käibevara	18 966	16 497
Põhivara	4 791	4 490
Varad kokku	23 757	20 987
Lühiajalised kohustised	6 222	4 612
Netovara	17 535	16 375
Kohustised ja omakapital kokku	23 757	20 987

Kokkuvõte CJSC Milavitsa kasumiaruandest

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Müügitulu	25 783	20 588
Kasum enne tulumaksu	6 441	5 555
Tulumaksukulu	-2 257	-1 120
Aruandeaasta kasum	4 184	4 435
Muu koondkasum (-kahjum)	-278	-400
Koondkasum kokku	3 906	4 035
Vähemusosaluse osa koondkasumist	585	604
Vähemusosalusele makstud dividendid	-740	-404

Kokkuvõte CJSC Milavitsa rahavoogude aruandest

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Aruandeaasta kasum	4 184	4 435
Rahavood äritegevusest kokku	4 068	2 125
Rahavood investeerimistegevusest kokku	256	114
Rahavood finantseerimistegevusest kokku	-4 091	-2 824
Raha ja rahalähendite netomuutus	233	-585
Raha ja rahalähendid perioodi alguses	492	1 113
Valuutakursside muutuste mõju rahavoogudele	-44	230
Esitusvaluutasse ümberarvestamise mõju	33	-266
Raha ja rahalähendid perioodi lõpus	714	492

b) Ettevõtte LLC Baltsped logistik suhtes eksisteeriva kontrolli alus:

LLC Baltsped logistik loetakse kontserni kontrolli all olevaks, kuna kontsern on võimeline suunama ettevõtte olulisi tegevusi. Sellise võime annavad kontsernile osalusest tulenev hääleõigus ning operatiivkokkulepped, millest tulenevalt on oluline osa LLC Baltsped logistik äritegevusest seotud kontserniga.

c) Investeeringud sidusettevõtetesse:

aasta 31. detsembri seisuga koosnesid investeeringud sidusettevõtetesse 80 tuhande euro suurusest investeeringust 25% osaluse eest ettevõttes LLC Trade house "Milavitsa", Novosibirsk (31. detsember 2020: 25% osalus, 57 tuhat eurot).

Lisa 7 Raha ja rahalähendid

Tuhandetes eurodes
Seisuga 31. detsember Lisad	2021	2020
Lühiajalised hoiused kõikides valuutades	4 661	211
Lühiajalised hoiused	13	20
Pangakontod EUR	11 591	8 302
Pangakontod teistes valuutades, v.a EUR	552	208
Raha teel	158	173
Raha kassas	123	66
Kokku 5	17 098	8 980

Lisa 8 Finantsvarad ja -kohustised

Tuhandetes eurodes

		31. detsember	31. detsember
Finantsvarad	Lisad	2021	2020
Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad
Investeeringud muudesse osadesse ja
aktsiatesse	12	262	238
Korrigeeritud seotusmaksumuses
kajastatavad võlainstrumendid
Pikaajalised nõuded*	5	262	249
Nõuded ostjate vastu	5, 9	909	1 022
Muud varad	5, 9	178	133
Raha ja rahalähendid	5, 7	17 098	8 980
Finantsvarad kokku		18 709	10 622
Lühiajalised kokku		18 185	10 622
Pikaajalised kokku		524	487
* Rendilepingute tagatisraha Tuhandetes eurodes
		31. detsember	31. detsember
Finantskohustised	Lisad	2021	2020
Lühiajalised laenukohustised*		0	400
Lühiajalised rendikohustised	26	2 193	2 121
Võlad tarnijatele	16	4 795	4 086
Muud võlad*	16	669	570
Lühiajalised finantskohustised kokku * V.a klientidelt saadud ettemaksed ja viitvõlad (lisa 16)		7 657	7 177
Pikaajalised laenukohustised*		0	400
Pikaajalised rendikohustised		4 727	4 707
Pikaajalised finantskohustised kokku		4 727	5 107

* 2020. aasta 31. detsembri seisuga koosnesid laenukohustised Lauma Lingeriele väljastatud riiklikust laenust (Läti riigile kuuluvast finantsasutusest ALTUM) tähtajaga 10. oktoober 2022 ja intressimääraga 2,9%. 2021. aasta jaanuaris maksti laen täies ulatuses tagasi.

Lisa 9 Nõuded ostjate vastu ja muud varad

Seisuga 31. detsember	2021	2020
Nõuded kolmandate osapoolte vastu	910	1 079
Nõuded seotud osapoolte vastu	56	0
Nõudes osutatud teenuste eest	79	37
Muud nõuded	99	96
Tulevaste perioodide kulud	91	89
	1 235	1 301
Allahindlus eeldatava krediidikahju ulatuses	-57	-57
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
kokku	1 178	1 244

Lisa 10 Ettemaksed ja muud maksunõuded

Seisuga 31. detsember	2021	2020
Tarnijatele tehtud ettemaksed	502	375
Tagastatav käibemaks	646	438
Muud maksude ettemaksed	1	33
Ettemaksed ja muud maksunõuded kokku	1 149	846

Lisa 11 Varud

Tuhandetes eurodes	31. detsember 2021	31. detsember 2020
Tooraine ja materjal	4 760	3 691
Lõpetamata toodang	1 010	954
Valmistoodang	13 914	13 065
Muud varud	1 222	817
Kokku	20 906	18 527

Kontsern hindab kasutuskõlbmatud varud jooksvalt alla. Samuti jälgib kontsern pidevalt varude neto realiseerimisväärtust. 2021. aasta 31. detsembri seisuga hindas kontsern 187 tuhande euro väärtuses toorainet alla selle neto realiseerimisväärtusele (2020: 202 tuhat eurot). 2021. ja 2020. aastal kontsern valmistoodangut alla selle neto realiseerimisväärtusele ei hinnanud.

Lisa 12 Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse

Andmed kontserni investeeringute kohta muudesse osadesse ja aktsiatesse:

			Osalus			Bilansiline väärtus
Tuhandetes eurodes	Asukoha maa	Põhitegevusala	2021	2020	31. detsember 2021	31. detsember 2020
OJSC Svitanok	Valgevene	Tootmine	11,3730%	11,3730%	248	225
CJSC Minsk Transit Bank	Valgevene	Finantseerimine	0,0262%	0,0262%	7	7
OJSC Belvnesheconombank	Valgevene	Finantseerimine	0,0030%	0,0030%	7	6
OJSC Belinvestbank	Valgevene	Finantseerimine	0,0000%	0,0000%	0	0
National Pension Fund of					0	0
Belarus	Valgevene	Finantseerimine	0,0005%	0,0005%
Kokku					262	238

Investeeringud muudesse osadesse ja aktsiatesse on liigitatud omakapitaliinstrumentideks ning kajastatud nende õiglases väärtuses, mis määratakse õiglase väärtuse hierarhia kolmanda taseme kohaselt, sest aktsiad ei ole aktiivsel turul kaubeldavad. Nii 2021. kui ka 2020. aasta 31. detsembri seisuga oli kõnealuste börsil noteerimata äriühingute aktsiate ja osade õiglased väärtused lähedased nende bilansilisele väärtusele ning leiti juhtkonna otsustel põhinevate meetoditega.

Lisa 13 Immateriaalne põhivara

Tuhandetes eurodes	Tarkvara	Kaubamärgid	Ettemaksed	Kokku
Seisuga 31. detsember 2019
Soetusmaksumus	1 705	74	301	2 080
Akumuleeritud kulum	-1 620	-37	0	-1 657
Jääkmaksumus	85	37	301	423

Muutused aastal 2020
Omandamised	8	0	102	110
Ülekandmised ja ümberliigitamised	11	0	-11	0
Müügid	0	0	-6	-6
Amortisatsioon	-33	-7	0	-40
Realiseerimata kursivahed	-20	-9	-84	-113
Jääkmaksumus perioodi lõpus	51	21	302	374

Seisuga 31. detsember 2020
Soetusmaksumus	1 333	58	302	1 693
Akumuleeritud kulum	-1 282	-37	0	-1 319
Jääkmaksumus	51	21	302	374

Muutused aastal 2021
Omandamised	2	0	145	147
Ülekandmised ja ümberliigitamised	272	7	-279	0
Müügid	-1	0	0	-1
Amortisatsioon	-20	-6	0	-26
Realiseerimata kursivahed	15	2	24	41
Jääkmaksumus perioodi lõpus	319	24	192	535

Seisuga 31. detsember 2021
Soetusmaksumus	1 727	69	192	1 988
Akumuleeritud kulum	-1 408	-45	0	-1 453
Jääkmaksumus	319	24	192	535

aasta 31. detsembri seisuga oli kontserni poolt kasutatavate, kuid täielikult amortiseeritud immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus 1 046 tuhat eurot (2020: 571 tuhat eurot).

Lisa 14 Kinnisvarainvesteeringud

Tuhandetes eurodes	Hooned
31. detsember 2019
Soetusmaksumus	1 302
Akumuleeritud kulum	-433
Jääkmaksumus	869
2020. aasta 12 kuu jooksul toimunud
muutused
Realiseerimata kursivahed	-277
Amortisatsioon	-20
Materiaalse põhivara ümberliigitamine	446
Jääkmaksumus perioodi lõpus	1 018
31. detsember 2020
Soetusmaksumus	1 471
Akumuleeritud kulum	-453
Jääkmaksumus	1 018
2021. aasta 12 kuu jooksul toimunud muutused
Realiseerimata kursivahed	99
Amortisatsioon	-31
Jääkmaksumus perioodi lõpus	1 086
31. detsember 2021
Soetusmaksumus	1 397
Akumuleeritud kulum	-311
Jääkmaksumus	1 086

aastal kasvasid kontserni kinnisvarainvesteeringud Minskis aadressil ul. Starovilenskaya, 131 asuva kinnisvara (2091,20 m2) arvelt, mis liigitati materiaalsest põhivarast ümber kinnisvarainvesteeringuks, sest kontsern nimetatud kinnisvara enam ei kasutanud ja rentis selle välja kolmandatele isikutele.

Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on arvatud maha akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kinnisvarainvesteeringutest saadud renditulu on kajastatud konsolideeritud kasumiaruandes summas 270 tuhat eurot (2020: 236 tuhat eurot). Renditulu kajastatakse muude äritulude all.

Kulud (sealhulgas hooldus ja remont), mis on seotud nii renditulu teenivate kui ka mitteteenivate kinnisvarainvesteeringutega, olid mõlemal aastal ebaolulised.

jaanuaril 2022 teostas sõltumatu sertifitseeritud hindaja IPM Consult kontserni Valgevenes Minskis asuva kinnisvarainvesteeringu hindamise.

Hindamine toimus turuväärtuse meetodil. Antud meetod põhineb kinnisvara liigi ja infrastruktuuri poolest sarnastel turutehingutel. Sarnaste väärtuste alusel leitud väärtust korrigeeritakse vastavalt hinnatava kinnisvara eripäradele.

Sõltumatu hindaja hinnangu kohaselt oli kontserni kinnisvarainvesteeringu õiglane väärtus 2021. aasta 31. detsembri seisuga 2 958 tuhat eurot. Juhtkonna hinnangul ei erinenud kinnisvarainvesteeringu õiglane väärtus 2021. aasta 31. detsembri seisuga oluliselt selle bilansilisest väärtusest.

Lisa 15 Materiaalne põhivara

		Masinad	Muud	Vara	Lõpetamata
Tuhandetes eurodes	Maa ja ehitised	ja seadmed	seadmed ja inventar	kasutus õigus	ehitused ja ettemaksed	Kokku
31. detsember 2019
Soetusmaksumus	5 781	17 834	5 354	11 564	63	40 596
Akumuleeritud kulum	-2 729	-14 623	-4 171	-2 821	0	-24 344
Jääkmaksumus	3 052	3 211	1 183	8 743	63	16 252

2020. aasta 12 kuu jooksul
toimunud muutused
Lisandumised	0	15	92	736	182	1 025
Muudatused	0	0	0	131	0	131
Müügid	0	-1	-65	-112	0	-178
Ümberliigitamine
kinnisvarainvesteeringuks	-446	0	0	0	0	-446
Ümberliigitamised	2	94	101	0	-197	0
Amortisatsioon	-115	-659	-521	-2 232	0	-3 527
Realiseerimata kursivahed	-716	-715	-190	-1 931	-14	-3 566
Jääkmaksumus perioodi lõpus	1 777	1 945	600	5 335	34	9 691
31. detsember 2020
Soetusmaksumus	3 709	13 734	4 271	9 372	34	31 120
Akumuleeritud kulum	-1 932	-11 789	-3 671	-4 037	0	-21 429
Jääkmaksumus	1 777	1 945	600	5 335	34	9 691

2021. aasta 12 kuu jooksul
toimunud muutused
Lisandumised	0	19	138	981	155	1 293
Muudatused	0	0	0	1 369	0	1 369
Müügid	0	0	-119	-13	0	-132
Ümberliigitamised	0	62	67	0	-129	0
Amortisatsioon	-93	-590	-256	-2 272	0	-3 211
Realiseerimata kursivahed	172	231	77	477	4	961
Jääkmaksumus perioodi lõpus	1 856	1 667	507	5 877	64	9 971
31. detsember 2021
Soetusmaksumus	4 065	14 992	4 625	12 499	64	36 245
Akumuleeritud kulum	-2 209	-13 325	-4 118	-6 622	0	-26 274
Jääkmaksumus	1 856	1 667	507	5 877	64	9 971

aasta 31. detsembri seisuga oli kontserni poolt kasutatavate, kuid täielikult amortiseeritud materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus 8 613 tuhat eurot (2020: 9 157 tuhat eurot). Vara kasutusõiguse kajastamise kohta vt lisa 26.

Lisa 16 Võlad tarnijatele ja muud võlad

Seisuga 31. detsember	2021	2020
Võlad kolmandatest osapooltest tarnijatele	4 795	4 086
Klientidelt saadud ettemaksed	581	485
Viitvõlad	459	442
Võlad töövõtjatele	386	312
Muud võlad	283	258
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku	6 504	5 583

* Klientidelt saadud ettemaksed toodete ja teenuste eest on lepingulised kohustised, mis koosnevad ettemaksetest toodete ja teenuste eest, mis kontsernil on kohustus pärast aruandekuupäeva müüa.

Kontsernil ei ole selliseid lepingulisi kohustusi varade ostuks ega tingimuslikke kohustisi, mis konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes ei kajastuks.

Lisa 17 Maksud

Maksude ettemaksed ja kohustised

	Lisad	31. detsember 2021			31. detsember 2020
		Maksude		Maksude
		ettemaksed	Maksukohustised	ettemaksed	Maksukohustised
Käibemaks		646	365	438	282
Kinnisvaramaks		0	0	0	1
Ettevõtte tulumaks		0	26	16	112
Üksikisiku tulumaks		0	85	0	82
Sotsiaalmaks		0	185	17	187
Muud maksud		1	10	0	11
Maksud kokku	10	647	671	471	675

Tulumaksukulu koosneb järgmistest komponentidest:

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Tasumisele kuuluv tulumaks	3 167	2 374
Edasilükkunud tulumaks	1 066	14
Tulumaksukulu	4 233	2 388

Tulumaksukulu ja asjakohase maksumääraga korrutatud kasumi või kahjumi võrdlus

Enamikule kontserni 2021. aasta tuludele kohaldatav maksumäär on 18% ja 20% (2020: 18% ja 20%). Tütarettevõtete tulude suhtes kohaldatava maksumäära vahemik on 0–20% (2020: 0–20%). Eeldatava ja tegeliku maksukulu võrdlus on esitatud alljärgnevalt.

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Kasum enne tulumaksu	14 157	4 055
Teoreetiline tulumaks kohustusliku maksumäära
alusel*	2 657	758
Mahaarvamisele mittekuuluvad kulud	1 070	1 244
Kontsernisisestelt dividendidelt kinnipeetav tulumaks	506	386
Aruandeaasta tulumaksukulu	4 233	2 388

* 2021. aastal oli kontserni teoreetiline tulumaksumäär, lähtudes kaalutud keskmisest tulumaksumäärast ja müügitulu jagunemisest geograafiliste piirkondade vahel, 18,8% (vt lisa 27) (2020: 18,7%).

Edasilükkunud tulumaks tuleneb ajutistest erinevustest varade või kohustiste finantsseisundi aruandes kajastatud bilansiliste väärtuste ja maksustamisväärtuste vahel. Kontserni edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustised on seotud järgmiste varade ja kohustistega:

			Välis
		Kajastatud	valuutade
Tuhandetes eurodes	1. jaanuar 2020	kasumiaruandes	mõju	31. detsember 2020
Mahaarvatavate ajutiste erinevuste
mõju:
Materiaalne põhivara	377	-62	0	315
Varud	607	256	-277	586
Muud ajutised erinevused	-79	278	-68	131
Edasilükkunud tulumaksuvara	905	472	-345	1 032
Tasaarvestatud edasilükkunud tulumaks	0	0	0	0
Edasilükkunud tulumaksuvarad
kokku	905	472	-345	1 032
Maksustatavate ajutiste erinevuste
mõju:
Materiaalne põhivara	-7	7	0	0
Varud	-7	7	0	0
Muud ajutised erinevused	0	-500	0	-500
Edasilükkunud tulumaksukohustis	-14	-486	0	-500
Tasaarvestatud edasilükkunud tulumaks	0	0	0	0
Edasilükkunud tulumaksukohustised	-14	-486	0	-500
kokku
Edasilükkunud tulumaksuvarad ja –
kohustised kokku	891	-14	-345	532
			Välis
		Kajastatud	valuutade
Tuhandetes eurodes	1. jaanuar 2021	kasumiaruandes	mõju	31. detsember 2021
Mahaarvatavate ajutiste erinevuste
mõju:
Materiaalne põhivara	315	-14	0	301
Varud	586	242	0	828
Muud ajutised erinevused	131	-34	0	97
Edasilükkunud tulumaksuvara	1 032	194	0	1 226
Tasaarvestatud edasilükkunud tulumaks	0	0	0	0
Edasilükkunud tulumaksuvarad
kokku	1 032	194	0	1 226
Maksustatavate ajutiste erinevuste
mõju:
Materiaalne põhivara	0	0	0	0
Varud	0	0	0	0
Muud ajutised erinevused*	-500	-1 260	14	-1 746
Edasilükkunud tulumaksukohustis	-500	-1 260	14	-1 746
Tasaarvestatud edasilükkunud tulumaks		0	0	0
	0
Edasilükkunud tulumaksukohustised
kokku	-500	-1 260	14	-1 746
Edasilükkunud tulumaksuvarad ja – kohustised kokku	532	-1 066	14	-520

* 2021. aastal on kajastatud kasumiaruandes muude ajutiste erinevuste all ka edasilükkunud tulumaksu katteks moodustatud eraldis summas 1 260 tuhat eurot (lisa 3). 2020. aastal on kajastatud kasumiaruandes muude ajutiste erinevuste all ka edasilükkunud tulumaksu katteks moodustatud eraldis summas 500 tuhat eurot (lisa 3).

Võimalik tulumaksukulu dividendidelt

Võimalikku tulumaksukulu AS Lauma Lingerie dividendidelt kontsern 2018. aastal (kasum enne tulumaksu: 566 889 eurot, võimalik tulumaksukulu: 113 378 eurot), 2019. aastal (kasum enne tulumaksu: 500 435 eurot, võimalik tulumaksukulu: 100 087 eurot), 2020. aastal (kasum enne tulumaksu: 162 720 eurot, võimalik tulumaksukulu: 32 544 eurot) ega ka 2021. aastal (kasum enne tulumaksu: 655 854 eurot, võimalik tulumaksukulu: 131 171 eurot) ei kajastanud, kuna tal pole kavas lähemas tulevikus dividende maksta.

Kontsern kajastas võimaliku tulumaksukulu järgmiste tütarettevõtete dividendidelt:

CJSC Milavitsa 611 tuhat eurot
LLC Silvano Fashion, Belarus 136 tuhat eurot
LLC Gimil 49 tuhat eurot
LLC Silvano Fashion, Ukraine 9 tuhat eurot

Juhtkonna hinnanguid ja otsuseid on kirjeldatud täpsemalt lisas 3.

Võimalikud maksukontrollist tulenevad kohustised

aastal ei viinud maksuhaldur läbi maksukontrolli ei emaettevõttes ega ka tütarettevõtetes. Maksuhalduril on igal ajal õigus kontrollida viimase 5 aasta maksuarvestust ja dokumente ning määrata vajadusel täiendavaid maksukontrolle ja trahve. Tütarettevõtete äritegevusega kaasnevate riskide tõttu, mida sai kirjeldatud ka lisas 3, on võimalik, et tulevaste maksukontrollide tulemusel võib tekkida kontsernile täiendav maksukohustis või trahv. Juhtkond otsustas moodustada võimalike maksukohustiste katteks eraldise (lisa 3).

Lisa 18 Omakapital

aasta 31. detsembri seisuga moodustas AS-i Silvano Fashion Group registreeritud aktsiakapital 3 600 tuhat eurot, mis jagunes 36 000 000 aktsiaks nimiväärtusega 0,1 eurot aktsia (31. detsember 2020: vastavalt 3 600 tuhat eurot, 36 000 000 aktsiat ja 0,10 eurot). Nii 2021. kui ka 2020. aasta 31. detsembri seisuga olid kõik aktsiad lihtaktsiad ning kõikide aktsiate eest oli täies ulatuses tasutud.
aasta 31. detsembri seisuga on kontserni jaotamata kasumist võimalik aktsionäridele dividendidena jaotada maksimaalselt 33 948 tuhat eurot (31. detsember 2020: 25 748 tuhat eurot). Tasumisele kuuluv tulumaks nendelt dividendidelt oleks 8 578 tuhat eurot (31. detsember 2020: 7 392 tuhat eurot), kuna osa tulumaksu on kontsern nimetatud kasumilt juba tasunud.

Vastavalt põhikirjale on AS-i Silvano Fashion Group miinimumkapital 3 600 tuhat eurot ja maksimumkapital 14 400 tuhat eurot. Kõigi emiteeritud aktsiate eest on täies ulatuses tasutud.

Seisuga 31. detsember	2021	2020
Aktsiakapital tuhandetes eurodes	3 600	3 600
Aktsiate arv	36 000 000	36 000 000
Aktsia nimiväärtus eurodes	0,1	0,1

Iga lihtaktsia annab selle omanikule õiguse osaleda kasumi jaotamisel proportsionaalselt aktsionäri aktsiate arvuga. Otsuse dividendideks väljamakstava summa kohta võtab vastu üldkoosolek emaettevõtte kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel.

aasta 31. detsembri seisuga oli AS-il Silvano Fashion Group 3389 aktsionäri (31. detsember 2020: 2931 aktsionäri).

Kohustuslik reservkapital ja ümberhindluse reserv

Kontsern on moodustanud kohustusliku reservkapitali vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab vähemalt

1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

aasta 31. detsembri seisuga konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatud ümberhindluse reserv summas 355 tuhat eurot kanti 2021. aastal täielikult maha.

Lisa 19 Kasum aktsia kohta

Tavakasumi leidmiseks aktsia kohta võeti arvutustes nii 2021. kui ka 2020. aastal aluseks omanike osa jaotatavast kasumist ja lihtaktsiate kaalutud keskmine arv.

Tuhandetes aktsiates	2021	2020
Lihtaktsiate arv perioodi alguses	36 000	36 000
Lihtaktsiate arv perioodi lõpus	36 000	36 000
Perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv	36 000	36 000

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Emaettevõtte omanike osa perioodi kasumist	9 031	1 347
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)	0,25	0,04

Lahustatud kasum aktsia kohta ei erine tavakasumist aktsia kohta, kuna kontsernil pole finantsinstrumente, mis võiks tavakasumit aktsia kohta lahustada.

Lisa 20 Kliendilepingutest saadav tulu

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Tulu hulgimüügist	30 828	24 771
Tulu jaemüügist	15 757	13 608
Allhange ja teenused	88	87
Muud müügid	13	13
Kliendilepingutest saadav tulu kokku	46 686	38 479
Tulude kajastamise aeg
Kindlal ajahetkel üleantavad kaubad ja teenused	46 686	38 479
Kokku	46 686	38 479

Ei aruande- ega ka võrreldaval perioodil polnud kontsernil kliente, kellelt saadav müügitulu oleks moodustanud üle 10% kogu kontserni müügitulust.

Lisa 21 Müüdud toodangu kulu

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Tooraine ja materjal	10 760	10 090
Ostetud kaubad	1 655	1 005
Ostetud teenused	2 129	1 742
Tööjõukulud	4 124	4 552
Kulum (lisad 13, 14, 15)	366	447
Rendikulud (lisa 26)	44	46
Kommunaalkulud	272	253
Muud tootmiskulud	1 292	1 033
Varude muutus	634	-3 898
Kokku	21 276	15 270

Kontserni palgakulud ja keskmine töötajate arv on toodud lisas 23.

Lisa 22 Turustuskulud

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Reklaami- ja turunduskulud	436	391
Palgakulu	3 786	3 788
Ladustamine ja pakendamine	11	7
Rendikulud (lisa 26)	214	264
Transporditeenused	99	100
Kulum (lisad 13, 14, 15)	2 597	2 764
Kommunaalkulud	490	461
Kasutatud materjalid	351	246
Lähetuskulud	8	8
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu (lisa 5)	-1	20
Jaemüügi panga teenustasud	316	233
Muud kulud	266	266
Kokku	8 573	8 548

Kontserni palgakulud ja keskmine töötajate arv on toodud lisas 23.

Lisa 23 Üldhalduskulud

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Palgakulu	1 478	1 514
Juhtkonna tasud	597	710
Kulum (lisad 13, 14, 15)	177	252
Rendikulud (lisa 26)	220	218
Kommunaalkulud	200	196
Konsultatsiooni- ja nõustamiskulud	248	253
IT-kulud	165	133
Panga- ja börsitasud	122	120
Lähetuskulud	33	40
Kontorikulud	88	71
Sidekulud	47	44
Kindlustus	27	30
Muud kulud	153	198
Kokku	3 555	3 779

Palgakulu

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Palgakulu	7 127	7 572
Sotsiaalmaksud	2 261	2 282
Palgakulu kokku	9 388	9 854
Keskmine töötajate arv aruandeperioodil	1 684	1 807

aastal sai kontsern riigilt rahalist toetust palgakulude, tooraine, transpordi- ja rendikulude hüvitamiseks (lisa 29).

Lisa 24 Muud ärikulud

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Sotsiaalhüvitised töötajatele	153	172
Muud maksud	189	188
Väheväärtuslik materjal	10	26
Kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist	25	9
Kulud annetustele	2	2
Kulum (lisad 13, 14, 15)	97	104
Muud kulud	207	173
Kokku	683	674

Sotsiaalhüvitised töötajatele hõlmavad kulusid seoses sotsiaalprogrammide ja muude töötajatele ettenähtud hüvitistega (peamiselt Valgevenes) ning kulusid seoses sotsiaalse taristu ja töötajate ühiselamute ning esmaabipunkti ja söökla haldamisega.

Lisa 25 Finantstulud/(-kulud)

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Intressitulu hoiuselt	19	13
Muud finantstulud	2	67
Intressikulu rendikohustistelt (lisa 26)	-449	-492
Intressikulu muudelt laenudelt	-3	-8
Muud finantskulud	-1	-8
Muud finantstulud/-kulud kokku	-432	-428
Tulud/(kulud) välisvaluuta konverteerimisest	1 565	-6 062
Finantstulud/(-kulud) kokku	1 133	-6 490

Rea "Finantstulud/(-kulud) kokku" muutus võrreldes 2020. aastaga on suuremas osas tingitud Valgevene ja Venemaa valuutade puhul toimunud valuutakursi kõikumistest.

Lisa 26 Rendid

Kontsern kui rentnik

Järgnevas tabelis on toodud (rendikohustiste all kajastatud) rendikohustiste bilansilised väärtused ja neis perioodi jooksul toimunud liikumised:

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Rendikohustised 1. jaanuari seisuga	6 828	8 695
Lisandumised	981	514
Muudatused	1 369	131
Realiseerimata kursivahed	144	-509
Finantskulud	450	492
Tagasimaksed	-2 852	-2 495
Rendikohustised 31. detsembri seisuga	6 920	6 828

Allpool on toodud rendikohustiste tähtajaline jaotus:

Tuhandetes eurodes
31. detsembri seisuga	2021	2020
Tähtajaga alla 1 aasta	2 193	2 121
Tähtajaga 1–5 aastat	4 727	4 707
Tähtajaga üle 5 aasta	0	0
Kokku	6 920	6 828
Kasumiaruandes kajastatud summad:
Tuhandetes eurodes	2021	2020
Vara kasutusõiguse amortisatsioonikulu (lisa 15)	2 272	2 232
Finantskulud (lisa 25)	450	492
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulud (kajastatud müüdud toodangu kulu ja turustuskulude all)	258	310
Madala väärtusega varaga seotud kulud (kajastatud üldhalduskulude all)	220	218
Kasumiaruandes kajastatud summa	3 200	3 252

aastal kandis kontsern kokku 2 883 tuhande euro väärtuses (2020: 2 589 tuhande euro väärtuses) rendilepingutega seotud kulusid. Muutused vara kasutusõiguse saldos 2021. ja 2020. majandusaastal on avalikustatud lisas 15.

Muutuvad ja fikseeritud rendimaksed

Tuhandetes eurodes

2021	Fikseeritud maksed	Muutuvad maksed	Maksed kokku
Fikseeritud rendimaksed	1 801	0	1 801
Fikseeritud minimaalse rendimaksega muutuvad
rendimaksed	1 051	28	1 079
Muutuvad rendimaksed	0	3	3
Rendimaksed kokku	2 852	31	2 883

2020	Fikseeritud maksed	Muutuvad maksed	Maksed kokku
Fikseeritud rendimaksed	1 592	0	1 592
Fikseeritud minimaalse rendimaksega muutuvad
rendimaksed	903	88	991
Muutuvad rendimaksed	0	6	6
Rendimaksed kokku	2 495	94	2 589

Kontsern kui rendileandja

Kontsern on sõlminud oma kinnisvarainvesteeringute alla liigituvate tootmishoonete rendile andmiseks kasutusrendilepinguid (vt lisa 14). Kõnealuste kasutusrendilepingute rendiperioodid jäävad vahemikku 4–14 aastat. Kontsern on kajastanud kõnealuste lepingutega seoses aruandeaastal renditulu summas 270 tuhat eurot (2020: 236 tuhat eurot). Kontsernil kui rendileandjal ei ole mittekatkestatavaid kasutusrendilepinguid.

Lisa 27 Tegevussegmendid

Kontserni tegevussegmentide kindlaksmääramisel lähtutakse perioodilistest aruannetest, mida emaettevõtte juhatus ja nõukogu (kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja) jooksvalt jälgivad ja analüüsivad.

Nõukogu analüüsib äritegevust põhiliselt tegevusvaldkondadest lähtuvalt, jälgides eraldi hulgimüügi ja jaemüügi valdkonna tegevusi.

Hulgimüügisegmenti kuulub naistepesu ostmine, tootmine ja turustamine kontserniväliste hulgimüügiklientide ja jaemüügisegmendi kaudu. Kontserni tootmisrajatised asuvad Lätis ja Valgevenes.
Jaemüügisegmenti kuulub naistepesu ostmine hulgimüügisegmendilt ja edasine müük kontserni jaemüügivõrgu kaudu Lätis ja Valgevenes.
Valdusettevõtete ning logistikakeskuse tegevused, varad ja kohustised on avaldatud eraldi pealkirja all "Jaotamata".
Segmentidevaheline käive sisaldab nii müüke teistele segmentidele kui müüke samale segmendile.

Hulgi- ja jaemüügi segmendid on omavahel tugevalt seotud peamiselt kaupade müügi kaudu hulgimüügisegmendist edasimüügiks omaenda jaemüügivõrgus. Avalikustatavate segmentide arvestuspõhimõtted on samad. Juhtkonna hinnangul on segmentidevahelised tehingud toimunud turutingimustel.

Peamisteks nõukogu poolt jälgitavateks näitajateks on segmendi müügitulu, segmendi EBITDA (kasum enne kulumit, finantstulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ning kasumit rahaliste vahendite netopositsioonist) ning segmendi puhaskasum. Need näitajad on toodud ka kontsernisisestes tegevusaruannetes, mida vaatavad läbi nii juhatus kui ka nõukogu. Tegevustulemusi mõõdetakse segmendi EBITDA abil, kuna juhtkond leiab, et selline informatsioon on segmentide tulemuste kõrvutamisel teiste samas tööstusharus tegutsevate majandusüksustega kõige asjakohasem. Intressitulud ja -kulud ei ole tegevussegmentide põhitegevusalaks ning neid juhatusele ei esitata ega kasutata juhatuse poolt kriteeriumina segmentide tegevustulemuste hindamisel. Seetõttu on intressitulud ja -kulud kajastatud netosummas.

Jaotamata tulud sisaldavad tulu teenuste osutamisest.

Tegevussegmendid 2021

Tuhandetes eurodes	Naiste pesu jae müük	Naiste pesu hulgi müük	Segmen did kokku	Jaota mata	Elimi neeri mised	Kokku
Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt	15 757	30 828	46 585	101		46 686
Segmentidevaheline käive	0	26 390	26 390	2 522	-28 912	0
EBITDA	6 878	8 884	15 762	480		16 242
Põhivara kulum	-2 041	-630	-2 671	-566	0	-3 237
Äritulud, EBIT	4 837	8 254	13 091	-86	0	13 005
Kasum sidusettevõtetest kapitaliosaluse
meetodil	0	19	19	0	0	19
Finantstulud/(-kulud) kokku	129	-354	-225	1 358	0	1 133
Tulumaks	-835	-2 690	-3 525	-708	0	-4 233
Puhaskasum	4 131	5 229	9 360	564	0	9 924
Investeeringud sidusettevõtetesse	0	80	80	0	0	80
Tegevussegmentide muud varad	4 485	30 683	35 168	18 505	0	53 673
Avalikustatavate segmentide kohustised	1 985	10 402	12 387	3 505	0	15 892
Kapitalikulud	2 463	343	2 806	3	0	2 809
Töötajate arv aruandekuupäeva seisuga	485	1 009	1 494	108		1 602

Tegevussegmendid 2020

Tuhandetes eurodes	Naiste pesu	Naiste pesu	Segmen		Elimi
	jae müük	hulgi müük	did kokku	Jaota mata	neeri mised	Kokku
Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt	13 608	24 771	38 379	100		38 479
Segmentidevaheline käive	0	22 433	22 433	2 358	-24 791	0
EBITDA	5 849	7 993	13 842	269		14 111
Põhivara kulum	-2 221	-728	-2 949	-618	0	-3 567
Äritulud, EBIT	3 628	7 265	10 893	-349	0	10 544
Kasum sidusettevõtetest kapitaliosaluse
meetodil	0	1	1	0	0	1
Finantstulud/(-kulud) kokku	-686	-670	-1 356	-5 134	0	-6 490
Tulumaks	-303	-1 311	-1 614	-774	0	-2 388
Puhaskasum	2 639	5 285	7 924	-6 257	0	1 667
Investeeringud sidusettevõtetesse	0	57	57	0	0	57
Tegevussegmentide muud varad	4 311	27 017	31 328	10 871	0	42 199
Avalikustatavate segmentide kohustised	1 999	8 678	10 677	3 761	0	14 438
Kapitalikulud	1 032	180	1 212	54	0	1 266
Töötajate arv aruandekuupäeva seisuga	500	1 126	1 626	118		1 744

Informatsioon geograafiliste piirkondade kohta

Müügitulu arvestamisel lähtutakse klientide geograafilisest paiknemisest, segmendi varade puhul varade geograafilisest paiknemisest.

Geograafilised segmendid

			Põhivara seisuga	Põhivara seisuga
Tuhandetes eurodes	Müügitulu 2021	Müügitulu 2020	31. detsember 2021	31. detsember 2020
Venemaa	27 511	22 120	2 646	1 968
Valgevene	11 569	10 927	10 379	10 341
Ukraina	1 565	1 127	0	1
Balti riigid	1 241	1 089	372	324
Muud riigid	4 800	3 216	25	25
Kokku	46 686	38 479	13 422	12 659

Lisa 28 Tehingud seotud osapooltega

Seotud osapoolteks loetakse järgmisi osapooli:

a) aktsionärid, kellel on otseselt või kaudselt hääleõigus emaettevõttes või selle olulisemates tütarettevõtetes, mis annab neile olulise mõju emaettevõtte või selle olulisemate tütarettevõtete üle, ja nende kontrolli alla olevad ettevõtted
b) sidusettevõtted ettevõtted, mille üle emaettevõttel või selle tütarettevõtetel on oluline mõju
c) emaettevõtte ja selle tütarettevõtete juhatuste ja nõukogude liikmed ja nende lähedased pereliikmed ning ettevõtted, mis on nende kontrolli või olulise mõju all

Kontserni omanikeks on juriidilised ja füüsilised isikud ning ükski aktsionär ei oma ainuisikuliselt kontrolli kontserni tegevuse üle. Juhtkonna hinnangul ei erinenud seotud osapooltega tehtud tehingutes rakendatud hinnad oluliselt turuhindadest.

ja 2020. aasta 31. detsembri seisuga kontsern ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid sidusettevõtete vastu alla ei hinnanud.

Kaupade ja teenuste müük
Tuhandetes eurodes	2021	2020
Sidusettevõtted	551	639
Kokku	551	639

Saldod seotud osapooltega
Tuhandetes eurodes	31. detsember 2021	31. detsember 2020
Nõuded sidusettevõtete vastu	56	0
Kokku	56	0

Hüvitised kontserni juhtkonna võtmeisikutele
Tuhandetes eurodes	12 k 2020	12 k 2020
Tasud ja hüvitised	598	710
Kokku	598	710

Juhatuse liikmete lepingu lõppemisel või lõpetamisel ei ole juhatuse liikmetele hüvitisi ette nähtud.

Lisa 29 Sihtfinantseerimine

	2021	2020
Seisuga 1. jaanuar	0	0
Aasta jooksul saadud	550	185
Kajastatud konsolideeritud kasumiaruandes	-550	-185
Seisuga 31. detsember	0	0

AS Lauma Lingerie sai riigilt rahalist toetust palgakulude, tooraine, transpordi- ja rendikulude hüvitamiseks kogusummas 550 000 eurot, mis jõudis pangakontodele 2021. aasta veebruaris–juulis. Kõik 2021. aastal kajastatud sihtfinantseerimise tingimused said täidetud ning mingeid teisi võimalikke sündmusi sihtfinantseerimisega seoses ei esinenud.

Lisa 30 Sündmused pärast aruandekuupäeva

veebruaril 2022 algas konflikt Venemaa ja Ukraina vahel. Selle tulemusena on mitmed riigid kehtestanud sanktsioonid Venemaa valitsusasutuste, riigiettevõtete ning teatud Venemaaga seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu kõikjal maailmas, ning see nimekiri täieneb pidevalt. Ka Valgevene pole sanktsioonidest pääsenud.

Pidevalt muutuv olukord koos üha kasvava volatiilsusega toormehindades, valuutakurssides, impordi- ja ekspordipiirangutes, kohaliku tooraine ja teenuste kättesaadavuses ning juurdepääsus kohalikele ressurssidele võib mõjutada kontserni äritegevust, kuna oluline osa sellest on seotud Venemaa (oluline müügiturg) ja Valgevenega (suur tootmisüksus).

Kontserni juhtkond on hinnanud, et Ukraina kriisile reageerimiseks kehtestatud sanktsioonid ei mõjuta hetkel oluliselt kontserni võimet oma tegevust jätkata, kuna praegu kehtestatud piiravad meetmed kontserni tegevusele kahjulikku mõju ei avalda ning kontserni tegevus jätkub harjumuspäraselt, välja arvatud Ukrainas, kus kogu tegevus 24. veebruaril 2022 peatus. Ukraina tütarettevõttel ei ole Ukrainas ühtegi poodi, kuna see oli seotud vaid hulgimüügiga, ning seega ei ole mõju märkimisväärne. Samuti ei too tegevuse peatamine Ukrainas kaasa olulist kaotus kontserni kliendibaasis, kuna 2021. aastal moodustas müük Ukraina turul vaid 3,3% kontserni kogumüügist. Kontsernil ei ole Ukrainas kinnisvara ja kõik pinnad (kontor ja ladu) on renditud ning seega ei olnud kontserni netovara väärtus Ukraina turul 2021. aasta lõpu seisuga käesoleva aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande seisukohast oluline. Kuna need asjaolud ilmnesid pärast aruandekuupäeva, ei moodustatud nende katteks 2021. aasta 31. detsembri seisuga ka ühtegi eraldist.

Valgevenes ja Venemaal toimuv äritegevus ei ole konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande väljastamise kuupäeva seisuga oluliselt muutunud: seni töötavad kõik sealsed tootmisüksused tavapäraselt, ükski tarnija ei ole oma koostööd kontserniga lõpetanud ning kontsern pole kogenud ka olulisi häireid oma tarneahelas. Samuti ei olnud kontsernil Ukraina tarnijaid. Kontsern ei tugine oma tegevuses välisfinantseeringutele ning nende praegune likviidsuspositsioon võimaldab neil lähitulevikus oma tegevust jätkata.

Kontserni juhtkonna esialgse hinnangu kohaselt ei tohiks Venemaa ja Ukraina vahelisele konfliktile reageerimiseks kehtestatud piirangud kontserni tegevuse jätkuvusele olulist mõju avaldada, kui olukord just oluliselt ei halvene. Kontserni juhtkond jätkab olukorra tähelepanelikku jälgimist, viies läbi regulaarset riskihindamist. Riskidele reageerimiseks on töötanud kontserni juhtkond välja mitmeid leevendavaid meetmeid. Näiteks peab juhtkond praegu tarnijate ja hulgiklientidega läbirääkimisi tarne- ja maksetingimuste üle, et vältida häireid tarneahelas ning võimaldada rahavoogude paremat juhtimist. Eespool nimetatud asjaoludest lähtuvalt jõudis kontserni juhtkond järeldusele, et tegevuse jätkuvuse eeldus on jätkuvalt asjakohane ning seega on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koostatud tegevuse jätkuvuse alusel.

Sellegipoolest on aga praeguses geopoliitilises keskkonnas raske hinnata selle olukorra võimalikke tagajärgi ja täiendavaid riske Silvano Fashion Groupile, kuna olukord võib nii lühikeses kui ka keskpikas perspektiivis väga mitmes eri suunas areneda. Kontserni juhtkond jälgib tähelepanelikult konfliktis toimuvaid arenguid ja nende võimalikke tagajärgi. Olles kaalunud kogu kättesaadavat teavet tuleviku kohta, mis saadi aruandeperioodi lõpu ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande avaldamiseks heakskiitmise vahelisel perioodil, sealhulgas konflikti staatust, usub kontserni juhtkond, et kontsern on suuteline oma tegevust jätkama. Arvestades aga olukorra ettearvamatust ja asjaomaste valitsusasutuste võimalikke reaktsioone, sealhulgas võimalikke tulevasi sanktsioone, ning tõsiasja, et need asjaolud ei ole kontserni juhtkonna kontrolli all, on siiski risk, et Venemaa ja

Ukraina vahelise konflikti edasisel eskaleerumisel võib tulevikus olla negatiivne mõju Silvano Fashion Groupi äritegevusele, finantsseisundile ja netovaradele. Seega on tegemist olulise ebakindluse allikaga, mis võib seada kontserni tegevuse jätkuvuse märkimisväärse kahtluse alla.

Lisaks on juhtkonna hinnangul tegemist mittekorrigeerivate aruandeperioodijärgsete sündmustega ning seega ei ole nende võimaliku mõjuga eelduste ja hinnangute kasutamisel 2021. aasta 31. detsembri seisuga ka arvestatud. Küll aga võib antud asjaolu mõjutada kõnealuseid hinnanguid 2022. majandusaastal. Käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande avaldamise kuupäeva seisuga ei ole juhtkonnal võimalik 2022. aastal arvestushinnangutes aset leidvate võimalike muutuste ulatust mõistlike pingutustega kindlaks määrata, kuna olukord on pidevas muutumises, valitseb suur ebakindlus ning ka sündmuste negatiivset mõju majandusele laiemalt ei ole veel võimalik adekvaatselt hinnata.

Lisa 31 Emaettevõtte eraldiseisvad finantsaruanded

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on avaldatud konsolideeritud majandusaasta aruande lisades ka konsolideeriva majandusüksuse (emaettevõtte) konsolideerimata põhiaruanded. Need konsolideerimata põhiaruanded ei ole emaettevõtte konsolideerimata finantsaruanded IAS 27 "Konsolideerimata finantsaruanded" mõistes. Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestuspõhimõtteid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a tütarettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes soetusmaksumuse meetodil (miinus väärtuse langus).

Finantsseisundi aruanne

	31. detsember	31. detsember
Tuhandetes eurodes	2021	2020
VARAD
Käibevara
Raha ja pangakontod	11 743	7 208
Nõuded ostjate vastu	72	54
Muud nõuded	2 406	2 061
Käibevara kokku	14 221	9 323
Põhivara
Pikaajalised nõuded	20 655	20 315
Investeeringud tütarettevõtetesse	24 124	24 124
Materiaalne põhivara	22	32
Põhivara kokku	44 801	44 471
VARAD KOKKU	59 022	53 794
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised
Lühiajalised rendikohustised	17	11
Võlad tarnijatele ja muud võlad	20	21
Maksukohustised	17	18
Lühiajalised kohustised kokku	54	50
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised rendikohustised	12	23
Pikaajalised kohustised kokku	12	23
Kohustised kokku	66	73
Omakapital
Aktsiakapital	3 600	3 600
Ülekurss	4 967	4 967
Kohustuslik reservkapital	1 306	1 306
Jaotamata kasum	49 083	43 848
Omakapital kokku	58 956	53 721
OMAKAPITAL JA KOHUSTISED KOKKU	59 022	53 794

Kasumiaruanne ja muu koondkasum

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Üldhalduskulud	-657	-637
Juhtimistasu	859	888
Ärikasum	202	251

Muud finantskulud	-2	-2
Tulu/(kulu) valuutakursi muutustest	2	-22
Muud finantstulud	5 539	4 694
Finantstulud kokku	5 539	4 670
Kasum enne tulumaksu	5 741	4 921
Tulumaksukulu	-506	-386
Aruandeaasta kasum	5 235	4 535
Muu koondkasum	0	0
Aruandeaasta koondkasum kokku	5 235	4 535

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes	2021	2020
Rahavood äritegevusest
Aruandeaasta kasum	5 235	4 535
Korrigeerimised:
Põhivara kulum	11	11
Finantstulud/-kulud kokku	-5 539	-4 670
Tulumaksukulu	506	386
Muutused nõuetes ostjate vastu ja muudes nõuetes	-21	160
Muutused võlgades tarnijatele ja muudes võlgades	4	-3
Makstud tulumaks (-)	0	0
Rahavood äritegevusest kokku	196	419
Rahavood investeerimistegevusest
Saadud intressid	14	53
Saadud dividendid	4 638	3 571
Antud laenud	-7 030	-2 211
Antud laenude tagasimaksed	6 730	2 826
Materiaalse põhivara soetamine	-1
Rahavood investeerimistegevusest kokku	4 351	4 239
Rahavood finantseerimistegevusest
Tütarettevõtete osade ja aktsiate soetamine	0	-26
Rendikohustiste põhiosamaksed	-11	-10
Rendikohustistelt tasutud intress	-1	-2
Rahavood finantseerimistegevusest kokku	-12	-38
Raha ja rahalähendite muutus	4 535	4 620
Raha ja rahalähendid perioodi alguses	7 208	2 588
Raha ja rahalähendid perioodi lõpus	11 743	7 208

Omakapitali muutuste aruanne

Tuhandetes eurodes			Kohustuslik
	Aktsia		reserv	Jaotamata
	kapital	Ülekurss	kapital	kasum	Kokku

Saldo seisuga 31. detsember 2019	3 600	4 967	1 306	39 313	49 186
Aruandeaasta kasum	0	0	0	4 535	4 535
Aruandeaasta muu koondkasum	0	0	0	0	0
Aruandeaasta koondkasum kokku	0	0	0	4 535	4 535
Saldo seisuga 31. detsember 2020 Valitseva ja olulise mõju all olevate	3 600	4 967	1 306	43 848	53 721
osaluste bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevad					-24 124
osalused kapitaliosaluse meetodil					0
Korrigeeritud konsolideerimata
omakapital 2020. aasta 31. detsembri
seisuga					29 597
Aruandeaasta kasum	0	0	0	5 235	5 235
Aruandeaasta muu koondkasum	0	0	0	0	0
Aruandeaasta koondkasum kokku	0	0	0	5 235	5 235
Saldo seisuga 31. detsember 2021 Valitseva ja olulise mõju all olevate	3 600	4 967	1 306	49 083	58 956
osaluste bilansiline väärtus					-24 124
Valitseva ja olulise mõju all olevad osalused kapitaliosaluse meetodil					1 708
Korrigeeritud konsolideerimata
omakapital 2021. aasta 31. detsembri
seisuga					36 540

Erinevus korrigeeritud konsolideerimata omakapitali ja emaettevõtte omanikele kuuluva konsolideeritud omakapitali vahel seisuga 31. detsember 2021 tuleneb asjaolust, et kapitaliosaluse meetodi kasutamisel lõpetab emaettevõte oma osa kajastamise konkreetse tütarettevõtte kahjumis, kui investeering on vähenenud nullini, samas kui kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes jätkatakse tavapärase konsolideerimisega. Lisaks mõjutavad emaettevõtte omanikele kuuluva konsolideeritud omakapitali mitmed konsolideerimise käigus tehtavad korrigeerimised.

JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON

Juhatus on koostanud AS-i Silvano Fashion Group tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku 2021. aasta 31. detsembril lõppenud majandusaasta kohta vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele ning koostatud raamatupidamise aastaaruanne annab õiglase ülevaate kontserni varadest, kohustistest, finantsseisundist ja kasumist.

AS-i Silvano Fashion Group nõukogu on vaadanud üle juhatuse koostatud konsolideeritud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, juhatuse kasumi jaotamise ettepanekust ja sõltumatu vandeaudiitori aruandest ning on 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud.

___________________________

Jarek Särgava Juhatuse liige 1. aprill 2022

Toomas Tool	Nõukogu esimees	________	______2022
Triin Nellis	Nõukogu liige	________	______2022
Mari Tool	Nõukogu liige	________	______2022
Risto Mägi	Nõukogu liige	________	______2022
Stephan David Balkin	Nõukogu liige	________	______2022

Ernst & Young Baltic AS Rävala 4 10143 Tallinn Eesti Tel.: +372 611 4610 Faks.: +372 611 4611 [email protected] www.ey.com/et_ee

Äriregistri kood 10877299 KMKR: EE 100770654

Ernst & Young Baltic AS Rävala 4 10143 Tallinn Estonia Phone.: +372 611 4610 Fax.: +372 611 4611 [email protected] www.ey.com/en_ee

Code of legal entity 10877299 VAT payer code EE 100770654

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Silvano Fashion Group AS aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Arvamus

Oleme auditeerinud Silvano Fashion Group AS-i ja tema tütarettevõtjate (kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021 ning eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud kasumiaruannet ja koondkasumiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet, konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid ning konsolideeritud aastaaruande koostamisel kasutatud peamiste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas "Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sh rahvusvaheliste sõltumatuse standardite) (edaspidi: IESBA koodeks) ja Eestis finantsaruannete auditi läbiviimisel asjassepuutuvate eetikanõuetega, mis meile rakenduvad, ning oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele ja IESBA koodeksile.

Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Tegevuse jätkuvusega seotud oluline ebakindlus

Juhime tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisale 30, millest nähtub, et Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti edasisel eskaleerumisel ning Venemaa ja Valgevene vastu juba kehtestatud ja tulevastel võimalikel sanktsioonidel, kui neid on, võib olla negatiivne mõju Silvano Fashion Group AS-i äritegevusele, finantsseisundile ja omakapitalile. Nagu lisas 30 märgitud, annavad need sündmused või olud koos lisas 30 toodud muude asjaoludega märku olulise ebakindluse esinemisest, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Meie arvamus ei ole märkusega selle asjaolu suhtes.

Peamised auditi asjaolud

Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt meie käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige märkimisväärsemad. Lisaks meie aruande osas "Tegevuse jätkuvusega seotud oluline ebakindlus" kirjeldatud asjaoludele peame peamiseks auditi asjaoluks, mille kohta tuleb meie aruandes infot esitada, ka allpool kirjeldatud asjaolu. Seda asjaolu käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja meie asjaomase arvamuse kujundamisel ning me ei esita selle asjaolu kohta eraldi arvamust. Järgnevalt on kirjeldatud põhjalikumalt, kuidas seda asjaolu auditi kontekstis käsitleti.

Oleme täitnud kõik meie aruande osas "Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga" kirjeldatud kohustused, k.a alltoodud asjaolu käsitlemisel. Seega teostasime auditi käigus ka auditiprotseduurid vastuseks meie hinnangu kohaselt leitud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande olulise väärkajastamise riskidele. Meie poolt teostatud auditiprotseduuride, sh alltoodud asjaolu käsitlemiseks teostatud protseduuride, tulemused on aluseks meie vandeaudiitori aruandele käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta.

Seda sõltumatu vandeaudiitori aruannet saab kasutada üksnes originaaldokumendiga, mis on esitatud Nasdaq Tallinna börsile masinloetavas .xhtml formaadis (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100001751/reports).

Peamine auditi asjaolu	Kuidas asjaolu auditi kontekstis käsitleti
Varude allahindlus neto realiseerimisväärtusele	Auditiprotseduuride käigus tegime muu hulgas järgmist:
Kontserni varude saldo seisuga 31. detsember 2021 moodustas konsolideeritud finantsseisundi aruandes 20 906 tuhat eurot, mis on kajastatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus (lisa 11). Kontsern müüb naistepesu ning selline tegevus sõltub tarbijate muutuvatest nõudmistest ja moesuundadest. Moe kiiresti muutuva iseloomu tõttu tuleb hinnata, kas varude neto realiseerimisväärtus on kõrgem kui nende soetusmaksumus, mis nõuab juhtkonnalt oluliste hinnanguliste otsuste langetamist. Lisaks on see asjaolu meie auditi seisukohalt oluline ka varude väärtuse suuruse tõttu, kuna kokku moodustavad varud seisuga 31. detsember 2021 koostatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes üle 38% kontserni varadest.	► Tegime endale selgeks varude hindamise protsessi.
	► Osalesime valitud inventuuridel, et jälgida varude olemasolu kontrollimise protseduuride rakendamist, mille käigus hindasime ka varude seisukorda.
	► Kontrollisime juhtkonna 31. detsember 2021 seisuga koostatud aeglaselt liikuvate ja kasutuskõlbmatute varude analüüsi, vaadates üle varudes nii 2021. aastal kui ka pärast aruandeperioodi lõppu 2022. aastal toimunud liikumised, et teha kindlaks aeglaselt liikuvad varud.
	► Analüüsisime jaanuaris 2022 müüdud varusid, et teha kindlaks alla oma soetusmaksumuse müüdud varud, võrreldes tegelikke tulemusi juhtkonna hinnanguga.
	► Andsime omapoolse sõltumatu hinnangu potentsiaalselt väärtuse kaotanud varude allahindlusest kajastatava kahjumi kohta, kasutades aruandekuupäeva seisuga kajastatud varudele eelmiste perioodide müügiandmeid, arvestades seejuures ka konkreetse varu profiili ja vanust, ning võrdlesime seda juhtkonna tehtud arvutustega.
	► Tegime arvutuskäigu uuesti läbi, et kontrollida, kas varude allahindlus nende neto realiseerimisväärtusele on olnud täpne.
	► Arutasime juhtkonnaga COVID-19 mõju kasutuskõlbmatutele varudele ning andsime omapoolse hinnangu nende seisukohtadele, sh allahindluste arvutamisel.
	► Hindasime selle valdkonna kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsiooni piisavust (lisa 3 ja 11).

Muu informatsioon

Muu informatsioon hõlmab Tegevusaruannet, Hea ühingujuhtimise tava aruannet, Ettevõtte sotsiaalse vastutuse aruannet, Tasustamisaruannet ja juhatuse kinnitust tegevusaruandele, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest.

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma.

Tegevusaruande osas viisime läbi ka Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses nõutud protseduurid. Need protseduurid hõlmavad hindamist, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning koostatud vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuetele.

Lisaks oleme vastavalt Eesti Vabariigi väärtpaberituru seadusele kohustatud kaaluma ka seda, kas tasustamisaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse § 135³ nõuetega.

Auditi käigus tehtud töö põhjal oleme jõudnud järgmisele järeldusele:

► tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega;
► tegevusaruanne on koostatud vastavalt asjakohastele Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele;
► tasustamisaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse § 135³ nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande osas

Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ning sellise sisekontrollisüsteemi eest nagu juhtkond peab vajalikuks, võimaldamaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande korrektset koostamist ja esitamist ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama kontserni suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

► teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
► omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
► hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
► teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada kontserni suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
► hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;

► hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus kontserni konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame kontserniauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

Me esitame nendele, kelle ülesandeks on valitsemine, ka avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid, ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust, ning nende olemasolul ka ohtude kõrvaldamiseks astutud sammude või rakendatud kaitsemehhanismide kohta.

Me määrame nendele, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast kindlaks asjaolud, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Me kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud avalikustada asjaolu kohta infot või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes infot esitada, sest põhjendatult võib eeldada, et selle kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles sellise info esitamise kasu avalikes huvides.

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta

Muud vandeaudiitori aruande nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 537/2014.

Audiitori ametisse nimetamine ja tunnustamine

Vastavalt 30. juuni 2020 aktsionäride üldkoosoleku otsusele valiti meid kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitoriks 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta suhtes. Meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood on 4 aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31. detsember 2018 kuni 31. detsember 2021.

Vastavus nõukogule ja auditikomiteele esitatavale täiendavale aruandele

Meie käesolevas aruandes toodud arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 11 osutatud täiendava aruandega kontserni nõukogule ja auditikomiteele, mis on esitatud käesoleva aruandega samal kuupäeval.

Auditivälised teenused

Kinnitame, et meile teadaolevalt on kontsernile osutatud teenused kooskõlas asjakohaste seaduste ja regulatsioonidega ning nende näol ei ole tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1 osutatud auditiväliste teenustega. Lisaks auditeerimisteenustele oleme osutanud kontsernile ka maksunõustamisteenuseid. Auditi käigus ei ole me osutanud kontsernile muid teenuseid peale konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise ja maksunõustamise.

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitlusviisi vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu nõuetele

Allkirjastatud lepingu kohaselt on meid tellitud kontserni juhatuse poolt läbi viima põhjendatud kindlustandvat töövõttu, et kontrollida kontserni 31. detsembril 2021 lõppenud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande, sealhulgas konsolideeritud majandusaasta aruande vastavust Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) nõuetele, mis sisalduvad failis nimega 529900JNG41RRJKJYB65-2021-12-31-et.zip (SHA-256-checksum: b49e523a873d0448e02966c1cd1aa5ed0da75f69f92c25af097a34cb879d4159).

Käsitletava küsimuse kirjeldus ja kohaldatavad kriteeriumid

Kontserni juhatus on rakendanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel Euroopa ühtset elektroonilist aruandlusvormingut, et tagada vastavus komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/815, 17. detsember 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ESEF-i määrus), artiklite 3 ja 4 nõuetele. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisile kohalduvad nõuded on sätestatud ESEF-i määruses.

Eelmises lauses kirjeldatud nõuded määravad kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu kohaldamise aluse ning on meie hinnangul asjakohased kriteeriumid põhjendatud kindlustandva kokkuvõtte tegemiseks.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused

Juhtkond vastutab selle eest, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastaks ESEF-i määruse nõuetele.

See kohustab juhatust valima ja rakendama sobivaid iXBRL-märgistusi ESEF-i taksonoomias ning looma, rakendama ja hoidma sisekontrolle, mis võimaldaks koostada konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu kohaselt nii, et seal ei esineks olulisi mittevastavusi ESEF-i määruse nõuetele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused

Meie kohustuseks avaldada sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustandev kokkuvõte, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab ESEF-i määrusele.

Viisime oma töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) ISAE 3000 (muudetud) "Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE 3000 (muudetud)). See standard nõuab, et me oleksime vastavuses eetikanõuetega ning kavandaksime ja viiksime protseduurid läbi, omandamaks põhjendatud kindlustunde selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides kohaldatavatele nõuetele. Põhjendatud kindlustunne on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et ISAE (EE) 3000 (muudetud) standardiga kooskõlas läbiviidud töövõtu käigus olulise väärkajastamise (olulise nõuetele mittevastavuse) eksisteerimisel see alati avastatakse.

Läbiviidud protseduuride kokkuvõte

Meie kavandatud ja läbiviidud protseduuride eesmärgiks oli saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides kohaldatavatele nõuetele ning seal ei esine olulisi vigu ega puudusi. Meie protseduurid hõlmasid eelkõige järgmist:

► arusaama loomine sisekontrollisüsteemist ja protsessidest, mis on olulised konsolideeritud raamatupidamise Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu, sealhulgas XHTML-vormingu ja märgistuskeele rakendamiseks;
► kontrollimine, kas XHTML-vormingut rakendati õigesti;
► iXBRL-märgistuskeele abil märgistatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande märgistamise täielikkuse hindamine vastavalt ESEF-i määruses kirjeldatud ühtse elektroonilise aruandlusvormingu rakendamise nõuetele;
► kontserni poolt ESEF-i taksonoomiast valitud XBRL-märgistuste kasutamise ja sobiva taksonoomiaelemendi mitteleidmisel loodud laiendtaksonoomiaelementide asjakohasuse hindamine;
► ESEF-i taksonoomia laiendtaksonoomiaelementide kinnistamise asjakohasuse hindamine.

Usume, et kogutud tõendusmaterjal on kokkuvõtte tegemiseks piisav ja asjakohane.

Kokkuvõte

Meie arvates vastab 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Auditi juhtivaudiitor on Olesia Abramova, kes on allkirjastanud ka käesoleva sõltumatu vandeaudiitori aruande.

Tallinn, 1. aprill 2022

Olesia Abramova Olga Pliškina Vandeaudiitori number 561 Vandeaudiitori number 736 Ernst & Young Baltic AS Audiitorettevõtja tegevusloa number 58

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

AS-i Silvano Fashion Group omanikele kuuluv eelmiste perioodide jaotamata kasum 2021. aasta 31. detsembri seisuga on järgmine:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum	33 495 000 eurot
31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta kasum	9 031 000 eurot
31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta jaotamata kasum kokku	45 526 000 eurot

AS-i Silvano Fashion Group juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule järgmise ettepaneku:
Aktsionäridele dividendidena välja maksta	0 eurot
Kanda jaotamata kasumisse	9 031 000 eurot
Jaotamata kasum pärast jaotamist	45 526 000 eurot

___________________________

Jarek Särgava Juhatuse liige 1. aprill 2022

AI Terminal

Silvano Fashion Group

2224_10-k_2022-04-29_d2615a62-03ba-46f3-b554-b7c18c64ba63.pdf

AS Silvano Fashion Group

2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

TEGEVUSARUANNE

Üldteave AS-i Silvano Fashion Group kohta

Valitud näitajad

Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:

Kontsernile kuuluvate poodide ja frantsiisikaupluste paiknemine

Ettevõtluskeskkond aastal 2021

Äritegevuse tulevikuvaade

Venemaa majanduse väljavaated

Valgevene majanduse väljavaated

Ukraina majanduse väljavaated

Finantsriskid

Majandustulemused

Finantsseisund

Müügi struktuur

Müük turgude lõikes

Kontserni müügitulemused turgude kaupa on välja toodud alljärgnevas tabelis eurodes:

Müük ärisegmentide lõikes

Investeeringud

Teadus- ja arendustegevus

Äritegevuse hooajalisus

Personal

Olulised sündmused 2021. aasta jooksul ja kuni aastaaruande avaldamiseni

AS-i Silvano Fashion Group aktsiad

Informatsioon SFG aktsiate kohta

Aktsiate hind ja kauplemine

Aktsia hind ja kauplemisstatistika Tallinna börsil 2021. aasta 12 kuu jooksul (eurodes)

Aktsia hind Varssavi börsil 2021. aasta 12 kuu jooksul (Poola zlottides)

Aktsionäride struktuur

AS-i Silvano Fashion Group suurimad aktsionärid (häälte osakaal, %):

Juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad aktsiad

Dividendid

Hea ühingujuhtimise tava

Aktsionäride üldkoosolek

Juhatus

Nõukogu

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Teabe avaldamine

Auditikomitee

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Ettevõtte sotsiaalne vastutus

Kestlik ettevõtlus

Keskkonnaalane vastutus

Sotsiaalne vastutus

Inimõiguste kaitse

Korruptsioonivastane võitlus

Kvaliteedijuhtimine

Tasustamisaruanne

Juhatuse liikme tasu

Juhatuse kinnitus tegevusaruandele

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Juhatuse kinnitus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud kasumiaruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Üldine informatsioon

Lisa 2 Kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest

2.1 Koostamise alused

2.1.1 Arvestuspõhimõtete ja esitusviisi muutused

• Viitintressimäärade (IBOR) reformi teine etapp – IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatused

• IFRS 16 "Rendiarvestus" muudatus: COVID-19-st tingitud rendisoodustused

2.1.2 Vastuvõetud, kuid mitte veel jõustunud ega ennetähtaegselt rakendatud standardid

• IFRS 3 "Äriühendused", IAS 16 "Materiaalsed põhivarad" ja IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad" muudatused ning iga-aastased parandused ajavahemikuks 2018– 2020

• IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" ja IFRS-ide rakendusjuhendi nr 2 muudatused: arvestuspõhimõtete avalikustamine

2.2 Konsolideerimise alused

2.3 Välisvaluutatehingud

a) Arvestus- ja esitusvaluuta

b) Tehingud ja saldod

c) Kontserni ettevõtted

2.4 Materiaalne põhivara

2.5 Immateriaalne põhivara

2.6 Kinnisvarainvesteeringud

2.7 Mittefinantsvarade väärtuse langus