Auditeerimata lühendatud konsolideeritud 6 kuu vahearuanne perioodi kohta, mis lõppes 30. juunil 2023

AS Tallinna Sadam

AS TALLINNA SADAM

AUDITEERIMATA LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD 6 KUU VAHEARUANNE PERIOODI KOHTA, MIS LÕPPES 30. JUUNIL 2023

Äriregistri kood	10137319
Käibemaksukohuslase registreerimisnumber	EE100068489
Registreeritud aadress	Sadama 25
	15051 Tallinn
Asukohamaa	Eesti Vabariik
Telefon	+372 631 8555
E-post	[email protected]
Internetilehekülg	www.ts.ee
Majandusaasta algus	1. jaanuar
Majandusaasta lõpp	31. detsember
Vahearuande perioodi algus	1. jaanuar
Vahearuande perioodi lõpp	30. juuni
Juriidiline vorm	aktsiaselts
Audiitor	AS PricewaterhouseCoopers

	TEGEVUSARUANNE 4
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE17
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE17
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE18
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE19
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE20
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD 21
1.	ÜLDINE INFORMATSIOON21
2.	ARVESTUSMEETODID21
3.	TEGEVUSSEGMENDID 22
4.	NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED 24
5.	INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE 24
6.	MATERIAALNE PÕHIVARA25
7.	VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD 25
8.	VÕLAKOHUSTISED26
9.	OMAKAPITAL 27
10.	MÜÜGITULU 28
11.	TEGEVUSKULUD29
12.	SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED 29
13.	TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED30
14.	KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED30
15.	TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 31
16.	ARUANDEPERIOODI JÄRGSED SÜNDMUSED 32
	JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD33

TEGEVUSARUANNE

Kontserni 2023. aasta 6 kuu tulemustes on oluline mõju nii reisijate arvu kasvul kui kaubamahtude vähenemisel. Kui reisijate arvus jätkus stabiilne taastumine ja endiselt on kasvupotentsiaali jõudmaks koroonapiirangute eelse tasemeni, siis kaubamahtudes jätkub langus tulenevalt sanktsioonidest ja üldisest kaubamahtude vähenemisest.

KONTSERNI PEAMISED NÄITAJAD¹

Näitaja	ühik	6 kuud 2023	6 kuud 2022	vahe	muutus %	II kv 2023	II kv 2022	vahe	muutus %
Müügitulu	tuh EUR	57 189	57 135	54	0,1%	28 783	30 364	–1 581	–5,2%
Ärikasum	tuh EUR	12 555	16 328	–3 773	–23,1%	5 758	9 111	–3 353	–36,8%
Korrigeeritud EBITDA Põhivara kulum ja väärtuse	tuh EUR	25 279	28 871	–3 592	–12,4%	11 715	15 389	–3 674	–23,9%
langus	tuh EUR	–13 227	–12 512	–715	5,7%	–6 189	–6 225	36	–0,6%
Tulumaks	tuh EUR	–2 985	–4 111	1 126	–27,4%	–2 985	–4 111	1 126	–27,4%
Perioodi kasum	tuh EUR	7 065	12 252	–5 187	–42,3%	1 363	5 061	–3 698	–73,1%
Investeeringud	tuh EUR	6 147	8 966	–2 819	–31,4%	4 605	4 269	336	7,9%

Töötajate arv (keskmine)	in	463	464	–1	–0,2%	468	470	–2	–0,4%
Kaubamaht	tuh tonni	6 614	9 526	–2 912	–30,6%	3 251	4 683	–1 432	–30,6%
Reisijate arv	tuh in	3 546	2 804	742	26,5%	2 150	1 902	248	13,0%
Laevakülastuste arv	tk	3 519	3 593	–74	–2,1%	1 801	1 948	–147	–7,5%

Varade maht perioodi lõpus	tuh EUR	611 361	618 604	–7 243	–1,2%	611 361	618 604	–7 243	–1,2%
Netovõlg2 perioodi lõpus	tuh EUR	146 179	168 821	–22 642	–13,4%	146 179	168 821	–22 642	–13,4%
Omakapital perioodi lõpus	tuh EUR	368 842	367 636	1 206	0,3%	368 842	367 636	1 206	0,3%
Aktsiate arv perioodi lõpus	tuh tk	263 000	263 000	0	0,0%	263 000	263 000	0	0,0%

Ärikasum/müügitulu Korrigeeritud		22,0%	28,6%			20,0%	30,0%
EBITDA/müügitulu		44,2%	50,5%			40,7%	50,7%
Perioodi kasum/müügitulu		12,4%	21,4%			4,7%	16,7%
EPS: perioodi kasum
/kaalutud keskmine
aktsiate arv	EUR	0,03	0,05	–0,02	–42,3%	0,01	0,02	–0,01	–73,1%
Omakapital/aktsiate arv
perioodi lõpus	EUR	1,40	1,40	0,00	0,3%	1,40	1,40	0,00	0,3%

Reisijate arv³ kasvas 6 kuuga 26,5%, tänu eelkõige Stockholmi ja Helsingi liinile. Kruiisireisijate arv kasvas vaatamata sellele, et kruiisilaevade külastuste arv vähenes. Reisijate arv kokku võrreldes aasta varasema perioodiga kasvas, kuid kriisieelsest tasemetest (2019. aasta) ollakse ca 21% madalamal tasemel Helsingi liinil ja 24% madalamal kõiki liine arvestades. Reisijate arvu kasv on tulnud paranenud täituvusest ja laevakülastuste arvu kasvust Stockholmi ja Helsingi liinidel. 6 kuu müügitulu püsis eelmise aasta tasemel tänu reisijate arvu tugevale kasvule, mida toetas täiendavalt tulude kasv nii reisiparvlaevade kui jäämurdja Botnica tegevusest. 2023. aasta 6 kuu müügitulu kasvas 0,05 mln euro võrra ehk 0,1% 57,2 mln euroni. Kaubamahtude langusesse

¹ tabelis esitatud suhtarvud ja muutused võivad sisaldada ümardamisest tulenevaid vahesid.

² võlakohustised miinus raha ja raha ekvivalendid

³ reisijate arv ei sisalda reisiparvlaevade segmendi Eesti mandri ja suursaarte vahelist reisijate arvu

panustasid jätkuvalt kõige enam sanktsioonidest mõjutatud vedel- ja puistlast, kuid üldise majandusaktiivsuse languse taustal näitasid kõigi kaubagruppide mahud vähenemist.

aasta 6 kuu ärikasum langes 3,8 mln euro võrra (–23,1%) 12,6 mln euroni ja perioodi kasum kahanes 5,2 mln euro võrra (–42,3%) 7,1 mln euroni, seejuures oli sel aastal dividendide tulumaks ca 1,1 mln eurot väiksem kui aasta varem. Korrigeeritud EBITDA⁴ langes 3,6 mln euro võrra 25,3 mln eurole (–12,4%). 2023. aasta II kvartalis võrreldes 2022. aasta II kvartaliga kasvas reisijate arv 13%, samas kaubamaht vähenes 30,6%. Kaubamahu vähenemine, laevakülastuste langus ja elektrienergia hinna langus vähendas ka II kvartali müügitulu. Müügitulu langes 1,6 mln eurot (–5,2%) 28,8 mln euroni, seda eelkõige tulenevalt langusest kaubasadamate ja reisisadamate segmendist. Kontserni ärikasum vähenes 36,8% 5,8 mln euroni ja kasum 3,7 mln euro võrra (–73,1%) 1,4 mln euroni.

TEGEVUSMAHUD

aasta 6 kuuga oli kontserni sadamaid läbinud kaubamaht kokku 6,6 mln tonni, vähenedes 2,9 mln tonni ehk 30,6 % eelneva aasta sama perioodi suhtes. Kaubamahu langus tulenes peamiselt vedellasti mahtude vähenemisest 2,2 mln tonni (-69,1%) võrra, mis oli tingitud Ukraina sõjaga seotud sanktsioonidest Venemaa ja Valgevene naftatoodetele Vähenesid ka kõik teised meritsi veetavad kaubaliigid. Puistlasti maht langes 266 tuh tonni (–20,4%). Puistlasti languse taga on peamiselt väetiste mahu langus (Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju), kuid vähenes ka vanaraua ja puidugraanulite maht. Ro-ro kauba maht vähenes 124 tuh tonni (–3,5%), konteinerite maht langes 205 tuh tonni ehk –17,9% (TEU-des –38 tuh ühikut, –26,0%) ja segalast –140 tuh tonni ehk –38,3%. Ro-ro kauba languse taga on eelkõige väiksem maht kaubasadamates, reisisadamates ro-ro mahud ei ole langenud. Ro-ro kaubamaht tonnides langes, kuid kaubatasu saadakse ro-ro kaupade puhul koguse (veeremiühikute) pealt ning tasustatud kogus oli aasta varasemaga samal tasemel. Konteinerkaupu vedavate laevade külastuste arv on kasvanud, kuid nii kaubamaht tonnideks kui ka TEU-des on langenud. Ro-ro kaupade väiksem langus võrreldes teiste lastiliikidega viis tema osakaalu kogu kaubamahust 51% peale (aasta varem 37%) ehk ro-ro on sellel aastal olnud suurim lastiliik. Varem oli suurim lastiliik vedellast, mille osakaal oli veel eelmisel aastal ligi kolmandik kaubamahust, kuid nüüd vaid alla 15% kaubamahust. 2023. aasta II kvartalis läbis kontserni sadamaid 3,3 mln tonni kaupu, mis oli ligi 1,4 mln tonni (–30,6%) vähem kui eelneva aasta samal perioodil. Languse taga olid eelkõige sanktsioonide mõju vedellastile kui ka üldine kaubamahtude langus. Vedellasti maht langes 1,0 mln tonni (–67,8%). Languses olid ka teiste lastiliikide mahud. Ro-ro maht vähenes 191 tuh tonni (–10,2%), konteinerveoste maht 122 tuh tonni (–20,6%, TEU-des –23 tuh ühikut, –29,1%), segalasti maht 84 tuh tonni (–41,0%), puistlasti maht 56 tuh tonni (–9,8%). 6 kuu reisijate arv jätkas kasvu, mis algas peale koroonapiirangute lõppemist. Esimese 6 kuuga kasvas reisijate arv 0,7 mln võrra 3,5 mln reisijani (+26,5%). Kiire kasv oli nii Tallinn-Stockholm (+77 tuh reisijat, +42,1%) kui ka Tallinn-Helsingi liinil (+656 tuh reisijat, +26,6%), lisaks kasvas ka kruiisireisijate arv (+15 tuh, +28,1%). Helsingi liinil on reisijate arvu aidanud kasvatada nii suurem laevakülastuste arv (+10%) kui ka suurem täituvus.

⁴ korrigeeritud EBITDA = kasum enne kulumit, vara väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid, finantstulusid ja -kulusid (kokku) ning tulumaksukulu, ja korrigeeritud varade sihtfinantseerimise amortisatsiooniga

II kvartalis kasvas reisijate arv 13,0% võrra 2,2 mln reisijani. II kvartali reisijate arvu kasvud peamistel liinidel olid aeglasemad kui viimastel kvartalitel kuna COVID-19 piirangud olid juba eelmise aasta II kvartalis lõppenud TS Laevad (reisiparvlaevade segment) teostas mandri ja suursaarte vahel 6 kuuga kokku 10 839 reisi, mida oli 57 reisi ehk 0,5% rohkem kui aasta tagasi. II kvartalis oli reiside arvuks 6180 ehk 23 reisi (+0,4%) rohkem kui aasta varem.

OÜle TS Shipping kuuluva jäämurdja Botnica (muu segment) lepinguliste tööpäevade ehk prahipäevade arv oli I poolaastal 119 ehk 5 päeva rohkem kui aasta varem, tulenevalt varem alanud suvetööst. Laeva kasutusmäär oli 66%. (aasta varem 63%). II kvartalis oli prahipäevade arvuks 29 (2022. aasta teises kvartalis 24) ja kasutusmäär 32% (aasta varem 26%).

	II kvartal 2023	II kvartal 2022	Muutus %	6 kuud 2023	6 kuud 2022	Muutus %
Kaubavood lastiliikide lõikes	3 251	4 683	–30,6%	6 614	9 526	–30,6%
(tuh tonni)
Ro-ro kaubad	1 681	1 872	–10,2%	3 410	3 534	–3,5%
Vedellast	463	1 438	–67,8%	978	3 169	–69,1%
Puistlast	515	571	–9,8%	1 041	1 308	–20,4%
Kaup konteinerites	469	591	–20,6%	936	1 141	–17,9%
Konteinerid TEU	56 062	79 028	–29,1%	108 711	146 856	–26,0%
Segalast	122	206	–41,0%	226	366	–38,3%
Mitte-mereline	1	5	–70,3	23	10	140,9%
Reisijate arv liinide lõikes (tuh inimest)	2 150	1 902	13,0%	3 546	2 804	26,5%
Tallinn-Helsingi	1 865	1 657	12,5%	3 121	2 465	26,6%
Tallinn-Stockholm	158	129	22,4%	260	183	42,1%
Muuga-Vuosaari	48	47	1,8%	75	79	–4,6%
Kruiisireisijad (traditsiooniline)	69	54	28,1%	69	54	28,1%
Muud	9	14	–32,4%	21	24	–12,6%
Laevakülastuste arv	1 801	1 948	–7,5%	3 519	3 593	–2,1%
Kaubalaevad	379	411	–7,8%	700	760	–7,9%
Reisilaevad (sh Ro-Pax)	1 378	1 469	-6,2%	2 775	2 765	0,4%
Kruiisilaevad (traditsioonilised)	44	68	–35.3%	44	68	–35,3%
Reisiparvlaevad
(Saaremaa ja Hiiumaa liinid) Reisijate arv (tuh inimest)	671	632	6,2%	1 021	955	6,9%
Sõidukite arv (tuh sõidukit)	312	300	4,1%	493	478	3,1%
Jäämurdja Botnica
Prahipäevade arv	29	24	20,8%	119	114	4,4%
Kasutusmäär (%)	32%	26%	20,8%	66%	63%	4,4%

MÜÜGITULU, KULUD JA KASUM

Müügitulu kasvas 2023. aasta 6 kuuga 54 tuh eurot (+0,1%) 57,2 mln euroni. Müügitulu aitas samal tasemel hoida tulude suurenemine mandri-Eesti ja suursaarte vahelisest üleveoteenusest, suurematest reisijatasudest reisisadamates ja suuremast laeva prahitasust muud segmendis, mis kompenseerisid langust laeva- ja kaubatasudes ning väiksemat tulu elektrienergia müügist.

Müügitulu liikide lõikes oli I poolasta suurimaks muutuseks laevatasu tulude langus 2,2 mln euro võrra (–12,2%) 16,0 mln euroni. Laevatasude languse taga on eelkõige kaubamahtude langusest tingutud kauba- ja ro-pax laevade külastuste arvu vähenemine ning kruiisilaevade külastuste arvu langus (–35,3%). Elektrienergia müügist langes tulu 1,0 mln euro võrra (–32,8%) 2,1 mln euroni. Elektrienergia hind oli madalam kui aasta varem ning ka elektrienergia tarbimine on seoses kaubamahtude langusega vähenenud. Laeva prahitasu tulu kasvas 1,1 mln eurot (+24,4%) kuna prahipäevade arv II kvartalis kasvas ning I kvartalis tõusis prahitasu määr uue lepingu tõttu jäämurdehooajal. Tulu üleveoteenuse osutamisest⁵ kasvas 1,5 mln euro võrra (+9,4%) 17,3 mln euroni. Tulu suurendas eelkõige tasude indekseerimine Eesti kütuse-, tööjõu- ja tarbijahinna indeksite tõusuga. Reiside arv võrreldes aasta varasemaga oluliselt ei muutunud. Reisijatasu tulu kasvas 1,0 mln euro võrra (+24,6%) 5,2 mln euroni. Reisitasude tulude kasvu toetas reisijate arvu kasv (+26,5%), kuid reisijate arvu kasvust madalam tõus oli seotud Vanasadama liinireisija tasumäära vähendamisega 10% võrra alatest eelmise aasta märtsist. Kaubatasu tulud langesid aastaga 0,5 mln euro võrra (–13,2%) 3,1 mln euroni tulenevalt kaubamahtude langusest. Kaubatasu tulude langus oli madalam kui kaubamahtude langus (–30,6%), kuna eelkõige on langenud madalama tasumääraga kaupade maht. Kasutusrendi tulud tõusid 0,2 mln euro võrra (+3,5%) 6,7 mln euroni. Tulusid aitasid kasvatada reisisadamate ja reisiparvlaevade segment, mis kompenseerisid langust kaubasadamate segmendis. Teiste tululiikide muutused olid väiksemad.

Segmentidest kasvas tulu 6 kuu võrdluses reisisadamate, reisiparvlaevade ja muud segmendis (jäämurdja Botnica), mis kompenseerisid languse kaubasadamate segmendis.

Muud tulud kasvasid 133 tuh euro võrra 0,9 mln euroni. Muude tuludena on kajastatud kasum põhivara müügist, tulud sihtfinantseerimisest ning saadud trahvid ja viivised.

Tegevuskulud kasvasid 6 kuuga 1,6 mln eurot (+8,5%). Kululiikide lõikes olid muutused erinevad. Vähenes kütuseja energiakulu (–1,5 mln eurot), kuna elektrienergia hind langes ning ka ostetava elektrienergia kogus vähenes. Enim kasvas põhivarade remondikulu (+1,3 mln eurot). Remondikulud kasvasid reisiparvlaevade segmendis ja segmendis muu. Reisparvlaevade segmendi remondi kulude kasvu üheks põhjuseks oli, et eelmise aasta II kvartalis vähendas remondikulusid kindlustushüvitise saamine (0,3 mln eurot). Muu segmendi remondikulud olid seotud eelkõige Botnica plaaniliste doki- ja remonttöödega, väiksemas mahus ka ettevalmistustega selle aasta suvetöödeks. Sadamate infrastruktuuri jaoks ostetud teenuste kulu suurenes tulenevalt korrashoiu teenuse kallinemisest. Ostetud teenuste kulu on kasvanud seoses sildumistasude kulude kasvuga ja laevadelt jäätmete

⁵ Üleveoteenus reisiparvlaevadega mandri-Eesti ja suursaarte vahel

vastuvõtmisega seotud kulude suurenemisega (sh vastuvõetud jäätmete hinnad ja mahud), reisiparvlaevade segmendis suurenes sadamateenuste kulu. Muude tegevuskulude kasvu põhjuseks oli ebatõenäoliste nõuete kulu ning IT-kulude suurenemine, samuti segmendis muu kulude kasv seoses ettevalmistusega jäämurdja Botnica suvetööks. Rendikulude kasv oli seotud täiendava tehnilise võimekus tagamisega Botnica projektipõhiseks suvetööks. II kvartalis kasvasid tegevuskulud 1,1 mln eurot (+11,0%).

Tööjõukulud kasvasid 1,7 mln eurot (+15,9%) töötasude tõusu mõjul. Kontserni keskmine töötajate arv vähenes poolaastate võrdluses 464-lt inimeselt 463-le inimesele ehk 0,2%. II kvartalis kasvasid tööjõukulud 0,8 mln eurot (+14,4%).

Põhivara kulum ja väärtuse langus suurenes 6 kuuga 0,7 mln eurot ehk 5,7%. Kulumi suurenemine on seotud eelkõige põhivarade ühekordse maha kandmisega I kvartalis seoses põhivarade arvele võtmise alampiiri tõstmisega alates 01.01.2023 vastavalt ettevõttele kohalduvate avaliku sektori finantsarvestuse regulatsiooni muudatusele. II kvartalis põhivarade mahakandmisi ei tehtud ja kulum langes võrreldes aasta varasemaga 0,6%.

Ärikasum langes 6 kuuga 3,8 mln eurot (–23,1%). Ärikasumi languse põhjuseks oli suurenenud kulubaas (tegevuskulud, tööjõukulud, põhivara kulum ja väärtuse langus, kokku 4,0 mln eurot), samas kui müügitulud jäid aasta varasemaga samale tasemele ja muud tulud kasvasid 133 tuh eurot. Kontserni ärikasumi marginaal langes 28,6%-lt 22,0%-le. II kvartali ärikasum oli 5,8 mln eurot (–36,8%) ja ärikasumi marginaal kahanes 30,0%-lt 20,0%le. Teise kvartali marginaali languse põhjuseks oli müügitulude vähenemine (–5,2%) ja tegevuskulude (+11,0%), tööjõukulude (+14,4%) ja muude kulude kasv. II kvartalis vähenes vaid kulum (–0,6%).

Korrigeeritud EBITDA vähenes 6 kuuga 3,6 mln euro võrra (–12,4%) 25,3 mln euroni. Vähenes nii kaubasadamate kui segment muu korrigeeritud EBITDA, mille vähenemist ei suutnud kompenseerida korrigeeritud EBITDA kasv reisisadamate ja parvlaevade segmendis. Muu segmendi korrigeeritud EBITDA languse põhjuseks olid suuremad kulud II kvartalis seoses jäämurdja Botnica plaaniliste doki- ja remontöödega. Korrigeeritud EBITDA langus oli veidi väiksem kui ärikasumi langus, kuna kulumi ja kahjum vara väärtuse languse kahjumi kasv ületas varade sihtfinantseerimise amortisatsiooni tulude kasvu ning kasumi vähenemise sidusettevõttest.

II kvartalis vähenes korrigeeritud EBITDA võrreldes eelmise aastaga 3,7 mln eurot (–23,9%) Korrigeeritud EBITDA langes kõigis segmentides välja arvatud reisiparvlaevad. Reisisadamate ja kaubasadamate segmendi puhul oli langus tingitud tulude vähenemisest. Muud segmendis müügitulu küll kasvas, kuid kulude kasv (seoses suvetööks ettevalmistamisega) oli suurem.

Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 6 kuuga 50,5%-lt 44,2%-le ja II kvartalis 50,7%-lt 40,7%-le.

Finantskulud (neto) kasvasid 6 kuuga 2,1 mln euro võrra (+388%) tulenevalt võlakohustiste intressikulu tõusust seoses intressimäärade (Euribor) üldise tõusuga. Võlakohustiste maht on samas aastaga vähenenud –22,6 mln eurot (–13,4%). II kvartalis kasvas finantskulu (neto) 1,2 mln euro võrra (+421%).

Kasum enne tulumaksu langes 6 kuu võrdluses 6,3 mln eurot (–38,6%) 10,1 mln euroni. Kasum langes ärikasumist enam, kuna sidusettevõttest Green Marine kapitaliosaluse meetodil arvestatud tulemus langes 0,4 mln euro võrra ja finantskulud (neto) kasvasid. 2023. aasta II kvartalis välja kuulutatud dividendidega summas 19,2 mln eurot kaasnes tulumaksu kulu 3,1 mln eurot, mis oli 1,0 mln euro võrra väiksem eelmise aasta kulust, mis kaasnes dividendide väljamaksega. Tulumaksu kulu vähendas edasilükkunud tulumaksu tühistamine summas 0,1 mln eurot. 6 kuu kasum vähenes aasta baasil 5,2 mln eurot (–38,6%). II kvartali kasum oli 1,4 mln eurot (–3,7 mln eurot), tulumaksueelne kasum oli 4,3 mln eurot (–4,8 mln eurot).

INVESTEERINGUD

aasta 6 kuuga investeeris kontsern 6,1 mln eurot, mis oli 2,8 mln eurot vähem kui aasta varem. 2023. aasta 6 kuu investeeringud olid jäämurdja Botnica regulaarsed dokitööd ja jääklassi parandamine, Paldiski Lõunasadamasse uue kai rajamine, Vanasadamas kai rekonstrueerimine ja reisiterminali D ümbritseva välisruumi rekonstrueerimise lõpetamine ning Muuga sadamas ro-ro kauba teenindusvõimsuse suurendamine (II korruse ramp).

II kvartali investeeringute summaks kujunes 4,6 mln eurot (2022. aasta II kvartalis 4,3 mln eurot).

SEGMENTIDE TULEMUSED

Segmentide lõikes kasvas 6 kuu müügitulu kõige enam reisiparvlaevade segmendis (+1,5 mln eurot, +9,5%), millele järgnesid reisisadamate segment (+1,3 mln eurot, +7,6%) ja muud segment (+1,4 mln eurot, +24,7%). Kaubasadamate segmendi müügitulu languse (–3,9 mln eurot, –20,1%) tõttu jäi kogu kontserni müügitulu samale tasemele eelmise aastaga. II kvartalis vähenes müügitulu kokku 1,6 mln eurot, kuna kaubasadamate segmendi tulud vähenesid tulenevalt kaubamahtude langusest ja reisisadamate segmendis langesid tulud vähenenud kruiisilaevade külastuste tõttu. Reisiparvlaevade ja muud segmendis tulud II kvartalis kasvasid.

6 kuud 2023 Reisi								6 kuud 2022 Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv			Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	18 027	15 585	17 797	5 780	57 189	16 749	19 502	16 248	4 636	57 135
Korrig. EBITDA	9 344	6 558	7 974	1 403	25 279	8 843	10 188	7 158	2 682	28 871
Ärikasum	5 055	2 392	5 111	–3	12 555	5 059	6 073	4 272	924	16 328
Korrig. EBITDA
marginaal	51,8%	42,1%	44,8%	24,3%	44,2%	52,8%	52,2%	44,1%	57,9%	50,5%

		Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	1 278	–3 917	1 549	1 144	54
Korrig. EBITDA	501	–3 630	816	–1 279	–3 592
Ärikasum	–4	–3 681	839	–927	–3 773

II kv 2023 Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv			Reisi	Kauba	Reisi parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	10 013	7 657	9 366	1 747	28 783	10 736	9 850	8 809	968	30 363
Korrig. EBITDA	5 711	3 088	4 123	–1 207	11 715	6 313	5 060	3 923	93	15 389
Ärikasum	3 851	1 149	2 727	–1 969	5 758	4 464	3 011	2 484	–848	9 111
Korrig. EBITDA
marginaal	57,0%	40,3%	44,0%	–69,1%	40,7%	58,8%	51,4%	44,5%	9,6%	50,7%

		Muutus, II kvartal
		Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	–723	–2 193	557	779	–1 580
Korrig. EBITDA	–602	–1 972	200	–1300	–3 674
Ärikasum	–613	–1 862	243	–1121	–3 353

Reisisadamate segmendi müügitulu suurenes 6 kuuga 7,6% eelneva aasta suhtes peamiselt reisijatasu tulu (+1,0 mln eurot) suurenemise tõttu seoses reisijate arvu kiire kasvuga ning renditulude (+0,2 mln eurot) kasvuga. Renditulu kasvas tulenevalt täiendavate pindade lisandumisest, parkimistasude suurenemisest ja suuremast tulust kruiisiterminalist. II kvartalis langes müügitulu võrreldes aasta varasemaga 6,7% 9,3 mln euroni (–0,7 mln eurot). II kvartali tulude languse peamiseks põhjuseks oli laevatasutulude langus tulenevalt vähenenud kruiisilaevade külastustest, teised peamised tululiigid (reisijatasud, kaubatasu- ja renditulud) suurenesid.

Kaubasadamate segmendi 6 kuu müügitulu langes võrreldes aasta varasemaga (–20,1%). Suurem langus oli laevatasude tuludes (–2,2 mln eurot) seoses vähenenud laevakülastustega tulenevalt kaubamahtude langusest. Kaubatasud vähenesid (–0,5 mln eurot), kuna kaubamahud langesid kõikides lastiliikides (enim vedellast ja segalast) peale mitte-merelise, mille mahud on väikesed. Elektrienergia müügitulu vähenes (–1,0 mln eurot), kuna tarbimine vähenes kaubamahtude vähenemise tõttu ja langenud on ka elektrienergia hind. Langesid ka renditulud ja muude teenuste müük.

II kvartali võrdluses langes kaubasadamate segmendi müügitulu 2,2 mln eurot (–22,3%), peamiselt laevatasude, kaubatasude ja elektrienergia müügi vähenemise tõttu.

Reisiparvlaevade segmendi tulu kasvas 6 kuuga 1,5 mln eurot (+9,5%) nii üleveoteenuste tulu kui renditulu kasvu tõttu. Üleveoteenuste tulu on suurenenud lepingulise tasu tõusust tulenevalt Eesti kütuse-, tööjõu- ja tarbijahinnaindeksi kasvust. II kvartali võrdluses kasvas reisiparvlaevade segmendi müügitulu 0,6 mln eurot (+6,3%).

Muu segmendi müügitulu kasvas 1,1 mln eurot (+24,7%). Müügitulu kasvas tänu jäämurdja Botnica täiendavale suvetööle ja suuremale prahitasule jäämurdehooajal (uus leping Transpordiametiga). Botnica täiendav suvetöö jäi küll planeeritust projekti tehniliste muudatuste tõttu lühemaks (40 päeva asemel 9 päeva). II kvartalis kasvas müügitulu 0,8 mln eurot (+80,5%). Müügitulu aitas kasvatada täiendav suvetöö ja kõrgem tasu jäämurdeperioodil, mis kestab 20. aprillini.

Segmentide põhiselt langes korrigeeritud EBITDA 6 kuu võrdluses enim kaubasadamate segmendis (–3,6 mln eurot) ja muud segmendis (–1,3 mln eurot). Kaubasadamate segmendi korrigeeritud EBITDA langust mõjutas enim kaubamahtude langus. Muud segmendi korrigeeritud EBITDA languse peamiseks põhjuseks on kulude kasv, mis ületas tulude kasvu. Kasvanud on põhivarade remondi kulud, lisaks vähenes sidusettevõttelt Green Marine kapitali osaluse meetodil arvestatud kasum. Reisiparvlaevade ja reisisadamate segmentide korrigeeritud EBITDA kasvasid vastavalt 0,8 mln ja 0,5 mln eurot.

II kvartalis korrigeeritud EBITDA langes 3,7 mln eurot, ainsana kasvas korrigeeritud EBITDA reisiparvlaevade segmendis.

6 kuu korrigeeritud EBITDA marginaal kontserni tasandil langes 50,5%-lt 44,2%-le. Suure languse tegi läbi muud segmendi marginaal, mis kahanes 57,9%-lt 24,3%-le. Kaubasadamate marginaal langes 52,2%-lt 42,1%-le, reisiparvlaevade marginaal veidi paranes, kerkides 0,7 protsendipunkti võrra 44,7%-le. Reisisadamate marginaal langes 52,8%-lt 51,8%-le. II kvartalis langesid kõikide segmentide korrigeeritud EBITDA marginaalid, enim muud segmendis.

RISKID

Seoses 24. veebruaril 2022 puhkenud Vene-Ukraina sõjaga ning seejärel Lääne riikide poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonidega avaldub mõju kontserni äritegevusele eelkõige kaubaäris. Venemaa päritolu kaup (vedellast ja väetised), mille lähte- või sihtriik on Venemaa, moodustas varasemalt kontserni kogu kaubamahust keskmiselt ligi kolmandiku ning valdav enamus sellest oli Venemaa eksport. Sanktsioonide rakendamine ja ulatuse laiendamine on toimunud sõja algusest järk-järgult erinevatel ajahetkedel. Täiendavalt otsustas Vabariigi Valitsus 27. oktoobril 2022 keelustada Venemaa naftasaaduste impordi ja transiidi alates 5. detsembrist 2022. Lisaks rakendati Valgevene kaubale Eestis täielikud sanktsioonid alates 1. märtsist 2022. Valgevene päritolu kaup (vedellast) moodustas 2021. aastal kontserni kogu kaubamahust 9%. Venemaa ja Valgevene suunaliste sanktsioonide (nii naftasaaduste impordi ja transiidi keelustamise kui sanktsioneeritud isikutega seotud ettevõtete majandustegevuse peatamise) negatiivne mõju kontserni majandustulemustele võrreldes 2021. aasta tulemusega on kokku hinnanguliselt ca 7 mln eurot aastas. 2022. aasta tulemustes kajastus sellest 3,5 mln eurot, mis oli oodatust vähem. Selle põhjuseks oli asjaolu, et sanktsioonid lisandusid järk järgult aasta jooksul, mistõttu Venemaa ja Valgevene kauba osakaal küll langes, kuid moodustas siiski 21% ehk 3,7 mln tonni kontserni kaubamahust. Eeldatavalt avaldub ülejäänud sanktsioonidest tingitud mõju 2023. aasta jooksul. Samaaegselt on vedellasti kaubaoperaatorid tegemas pingutusi sanktsioneeritud kauba asendamiseks alternatiivsete kaupadega. Esitatud rahaline mõju lähtub 2021. ja 2022. aasta tulemusest ja aruande kinnitamise hetke olukorrast ning seda ei saa käsitleda prognoosina tulevaste perioodide kohta. Ülejäänud kaubagruppide (st arvestamata vedel- ja puistlasti) mahu muutus on enam korrelatsioonis üldise majandusliku olukorraga nii Eestis kui peamiste kaubanduspartnerite juures ja majandusaktiivsuse languse taustal võib toimuda mahtude vähenemine ka muudes kaubagruppides.

Kõik kontserni klientideks olevad kaubaoperaatorid on Euroopa Liidus registreeritud ettevõtted ja arveldamine nendega toimub eurodes. AS Tallinna Sadam teeb igakülgset koostööd oma partnerite, Rahapesu Andmebüroo jt riigi institutsioonidega Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioonide järgimiseks ja nende vastutustundlikuks rakendamiseks nii kaubale kui kontserni klientidele.

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

AS Tallinna Sadam noteeriti Nasdaq Tallinna börsil Balti põhinimekirjas 13.06.2018, aktsia kauplemistähis on TSM1T ja ISIN kood EE3100021635. Ettevõttel on kokku 263 000 000 lihtaktsiat, millest 176 295 032 ehk 67,03% kuulub Eesti Vabariigile. Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Iga aktsia annab üldkoosolekul hääletamisel ühe hääle.

ASi Tallinna Sadam aktsia sulgemishinna dünaamika ja kaubeldud aktsiate kogused alates Nasdaq Tallinna börsil noteerimisest 13.06.2018 kuni 30.06.2023 on esitatud järgneval graafikul:

Aktsia avamishind II kvartali alguses oli 1,418 eurot. Seisuga 30.06.2023 oli aktsia sulgemishind 1,424 eurot, kasvades II kvartalis 0,4%. Ettevõtte turuväärtus seisuga 30.06.2023 oli 374,5 mln eurot (31.03.2023: 372,9 mln eurot). ASi Tallinna Sadam aktsia hinna dünaamika võrdluses OMX Baltic Benchmark GI indeksiga on esitatud alljärgneval graafikul:

Allikas: nasdaqbaltic.com

aasta II kvartalis toimus ASi Tallinna Sadam aktsiaga 17 211 tehingut (2023 I kvartal: 14 660), mille käigus vahetas omanikku 4,3 mln aktsiat (2023 I kvartal: 4,1 mln aktsiat), tehingute käive kokku oli 6,1 mln eurot (2023 I kvartal: 5,9 mln eurot).

Seisuga 30.06.2023 oli ettevõttel 24 035 aktsionäri (31.03.2023: 23 577), kellest üle 5% osalust omas ainult Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu). Viis suurimat aktsionäri seisuga 30.06.2023 olid:

Aktsionäri nimi	Aktsiate arv	Osalus, %
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium	176 295 032	67,0%
Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD)	9 350 000	3,6%
SEB Progressiivne Pensionifond	6 484 365	2,5%
LHV Pensionifond L	5 536 570	2,1%
AB SEB Bankas	1 759 502	0,7%

Aktsionäride struktuuris II kvartalis võrreldes I kvartali lõpuga olulisi muutusi toimunud ei ole. Välisinvestorite osalus on vähenenud 7,6 protsendipunkti võrra (–1,4 mln aktsiat), mis on liikunud peamiselt erainvestorite kätte ning Eesti ja Balti fondidele.

Joonis: Aktsionäride struktuur seisuga 30.06.2023.

DIVIDENDID

Üldkoosolek kinnitas 25.04.2023 juhatuse ettepaneku maksta 2023. aastal dividendi 0,073 eurot aktsia kohta, kokku summas 19,2 mln eurot ehk 75% eelmise aasta kasumist. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 10.05.2023 (ex-päev 09.05.2023) ja dividendid maksti aktsionäridele välja 12.05.2023 Nasdaq CSD vahendusel. 2022. aastal maksime aktsionäridele dividendidena välja 25,5 mln eurot ehk 0,097 eurot aktsia kohta.

ASi Tallinna Sadama dividendipoliitika seab eesmärgiks maksta dividende alates 2021. aastast vähemalt 70% eelmise aasta kasumist, sõltuvalt turutingimustest, ettevõtte kasvust ja arenguplaanidest, arvestades vajadust säilitada mõistlik likviidsus ning välja arvatud ühekordsete tehingute mõju.

KONTSERN JA JUHTIMINE

Seisuga 30.06.2023 oli ASil Tallinna Sadam kaks 100%-lise omandusega tütarettevõtet – OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad ning üks 51%-lise omandusega sidusettevõte – AS Green Marine.

Nõukogu vastutab ettevõtte majandustegevuse strateegilise planeerimise eest ning teostab järelevalvet ettevõtte juhatuse tegevuse üle. Vastavalt ASi Tallinna Sadam põhikirjale on nõukogus 6 kuni 8 liiget. Seisuga 30.06.2023 koosnes nõukogu seitsmest liikmest: Riho Unt (esimees), Maarika Honkonen, Kaur Kajak, Veiko Sepp, Marek Helm, Risto Mäeots, Ain Tatter. Nõukogu alluvuses tegutseb järelevalve küsimustes nõukogu nõustava organina nõukogu liikmetest koosnev 4-liikmeline auditikomitee ning 4-liikmeline tasustamiskomitee.

Juhatus vastutab ettevõtte igapäevase juhtimise eest vastavalt seadusele ja põhikirjale. Vastavalt põhikirjale võib ettevõttel olla 2 kuni 5 juhatuse liiget. Seisuga 30.06.2023 kuulus ettevõtte juhatusse kolm liiget: juhatuse esimees Valdo Kalm, finantsjuht Andrus Ait ja kommertsjuht Margus Vihman. Aruandeperioodil juhatuses muudatusi ei olnud.

Täiendav info ettevõtte juhtimise ning juhatuse ja nõukogu liikmete kohta on toodud kontserni veebilehel ja 2022. aasta majandusaasta aruandes.

Kontsern juhindub Hea Ühingujuhtimise Tava põhimõtetest.

OLULISEMAD SÜNDMUSED 2023. AASTA II KVARTALIS

1. Reisiparvlaev Regula lisareisid 2023 suvel. ASi Tallinna Sadam tütarettevõte TS Laevad OÜ ja Transpordiamet sõlmisid sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu lisa, mille kohaselt Transpordiamet tellib kuni 536 lisareisi parvlaevaga Regula Virtsu-Kuivastu liinil perioodil 1. juunist 31. augustini 2023. Lisaks on Transpordiametil võimalus pikendada lisareiside tellimust täiendavaks perioodiks kuni 1. oktoobrini teatades sellest ette vähemalt 30 päeva enne perioodi algust. Lisareisid tehakse, kui graafikujärgsete reisidega ei suudeta tipuhetkedel nõudlust teenindada.
2. ASi Tallinna Sadam üldkoosolek toimus 25. aprillil 2023 Vanasadama kruiisiterminalis. Üldkoosolekul kinnitati 2022. aasta majandusaasta aruanne ja dividend, audiitori valimine ja põhikirja muudatus. Üldkoosolekul osales kokku 71 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 192 191 024 häält, mis moodustasid 73,08% kõigist aktsiatega esindatud häältest.
3. Jäämurdja Botnica täiendav suvetöö. ASi Tallinna Sadam tütarettevõte OÜ TS Shipping sõlmis lepingu Equinor UK Ltd'ga multifunktsionaalse jäämurdja Botnica prahtimiseks 40 päevaks alates 5. juunist 2023, millele lisandus optsioon kuni 10 lisapäeva prahtimiseks. Tegelikkuses osutas Botnica Equinorile abilaevateenuseid alates 13. juunist 2023, kuid seoses projekti tehniliste muudatustega kujunes planeeritud 40-päevane prahiperiood lühemaks.
4. Lepingu sõlmimine Paldiski Lõunasadamasse uue kai rajamiseks. AS Tallinna sõlmis lepingu Akciju Sabiedriba BMGS Eesti filiaaliga ja Insenerehituse ASiga Paldiski Lõunasadamasse multifunktsionaalse kai nr 6A ja tagalaala projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks. Lepingu maksumus lepingu sõlmimise hetkel on 53,2 miljonit eurot ja vastavalt lepingus ette nähtud indekseerimise võimalusele võib ulatuda kuni 55,9 miljoni euroni. Kai koos tagalaalaga valmib juulis 2025. Investeeringut kaasrahastab Euroopa Komisjon 20 miljoni euro ulatuses. Uus kai tagab võimekuse võtta sadamas vastu suure süvisega eriotstarbelisi laevu meretuuleparkide ehitamisel ja tuulikute komponentide transpordil.
5. Muudatus ASi Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevad OÜ nõukogus. ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Laevad nõukogust kutsuti tütarettevõtte üldkoosoleku otsusega tagasi endise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Johann Peetre. TS Laevad nõukogu jätkab kolmeliikmelisena, sinna kuuluvad Tallinna Sadama juhatuse liikmed Valdo Kalm ja Andrus Ait ning äriarenduse juht Rene Pärt.
6. Nordea alustas ASi Tallinna Sadama aktsia katmist. Nordea (Soome) alustas Tallinna Sadama analüütilist katmist ja avaldas esmase analüüsiraporti. Raport ja edasised kvartaalsed kommentaarid on kõigile investoritele tasuta alla laetavad Nordea kodulehelt https://research.nordea.com/CommissionedResearch#. Esmane raport on leitav ka Tallinna Sadama kodulehelt.
7. Eesti Vesinikuoru asutamine. Aprillis allkirjastasid Alexela, Eesti Energia, Tallinna Sadam, Tartu Ülikool ja Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing Eesti Vesinikuoru asutamislepingu, et kiirendada vesinikuvaldkonna jõulist ja mitmekülgset arendamist ning luua ametlikult maailma esimene tervet riiki kattev vesinikuorg. Eesti Vesinikuoru juhtrühma kuuluvad Alexela, Eesti Energia, Tallinna Sadam, Tartu Ülikool ja Tartu linn. Taastuvenergial põhineva rohevesiniku valdkonna arengu hoogustamine mängib võtmerolli rohepöörde

elluviimises ja Eesti riiklike kliimaeesmärkide saavutamises. Euroopa Liidu ja Eesti ambitsioonikas eesmärk saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus loob vajaduse märkimisväärselt kiirendada rohetehnoloogiate arengut ja kasutuselevõttu.

8. Transpordisektori Rohefoorum. Mais toimus Vanasadama kruiisiterminalis transpordisektori Rohefoorum, mis sel aastal keskendus jätkusuutlikule ehitusele ja arendusele. Rohefoorumi põhiküsimuseks oli kuidas saaksid Eesti väravad muutuda roheliseks ning olla eeskujuks ka teistele sektoritele. Sel aastal vedasid Rohefoorumit AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Eesti Raudtee, OÜ Rail Baltic Estonia ja Rohetiiger.
9. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kuldmärgised. AS Tallinna Sadam ja tütarettevõte TS Laevad OÜ pälvisid mõlemad Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kuldmärgise. Osalesime Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi korraldatud vastutustundliku ettevõtluse indeksi küsimustikus, et taaskord saada väline hinnang ettevõtte sotsiaalselt vastutustundlikele ja jätkusuutlikele tegevustele. AS Tallinna Sadam on alates 2014. aastast Eesti Sotsiaalselt Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liige ning seni oleme omanud hõbetaseme märgist.

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes	Lisa	30.06.2023	31.12.2022
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid		37 836	44 387
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	4	11 005	7 477
Lepingulised varad		407	0
Varud		860	749
Muu käibevara kokku		50 108	52 613
Müügiootel põhivara		28	100
Käibevara kokku		50 136	52 713
Põhivara
Investeeringud sidusettevõttesse	5	1 879	2 099
Muud pikaajalised nõuded	4	341	303
Materiaalne põhivara	6	557 130	564 379
Immateriaalne põhivara		1 875	1 735
Põhivara kokku		561 225	568 516
Varad kokku		611 361	621 229

KOHUSTISED
Lühiajalised kohustised
Võlakohustised	8	15 916	15 916
Eraldised		760	2 013
Sihtfinantseerimine		8 351	8 578
Maksuvõlad		1 146	1 060
Võlad tarnijatele ja muud võlad	7	11 310	9 770
Lepingulised kohustised		2 759	62
Lühiajalised kohustised kokku		40 242	37 399
Pikaajalised kohustised
Võlakohustised	8	168 099	171 482
Sihtfinantseerimine		32 871	30 156
Muud võlad	7	572	449
Lepingulised kohustised		735	767
Pikaajalised kohustised kokku		202 277	202 854
Kohustised kokku		242 519	240 253

OMAKAPITAL Aktsiakapital	9	263 000	263 000
Ülekurss		44 478	44 478
Kohustuslik reservkapital		22 858	22 115
Eelmiste perioodide jaotamata kasum		31 441	25 791
Perioodi kasum		7 065	25 592
Omakapital kokku		368 842	380 976

Kohustised ja omakapital kokku		611 361	621 229

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

juunil lõppenud 6 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	II kv 2023	II kv 2022	2023	2022

Müügitulu	3, 10	28 783	30 363	57 189	57 135
Muud tulud		520	434	861	728
Tegevuskulud	11	–10 922	–9 841	–20 067	–18 504
Tööjõukulud		–6 355	–5 554	–11 976	–10 325
Põhivara kulum ja väärtuse langus	3	–6 189	–6 225	–13 227	–12 512
Muud kulud		–79	–66	–225	–194
Ärikasum		5 758	9 111	12 555	16 328

Finantstulud ja -kulud
Finantstulud		329	34	587	63
Finantskulud		–1 837	–323	–3 230	–605
Finantstulud ja -kulud kokku		–1 508	–289	–2 643	–542

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum
investeeringutelt sidusettevõttesse		98	350	138	577
Kasum enne tulumaksustamist		4 348	9 172	10 050	16 363

Tulumaksukulu		–2 985	–4 111	–2 985	–4 111
Perioodi kasum		1 363	5 061	7 065	12 252

Emaettevõtte omanike osa perioodi
kasumist		1 363	5 061	7 065	12 252

Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia
kohta (eurodes)		0,01	0,02	0,03	0,05
Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia
kohta - jätkuvad tegevused (eurodes)		0,01	0,02	0,03	0,05

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

juunil lõppenud 6 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	2023	2022

Kaupade või teenuste müügist laekunud raha		62 283	67 852
Muude tulude eest laekunud raha		181	71
Maksed tarnijatele		–23 952	–23 580
Maksed töötajatele ja töötajate eest		–12 569	–9 664
Maksed muude kulude eest		–204	–238
Makstud tulumaks dividendidelt		–3 264	–4 335
Äritegevusest laekunud raha		22 475	30 106

Materiaalse põhivara soetamine		–4 664	–9 618
Immateriaalse põhivara soetamine		–404	–261
Materiaalse põhivara müük		28	77
Saadud põhivara sihtfinantseerimisest		0	4 954
Saadud dividendid		357	255
Saadud intressid		555	2
Investeerimistegevuses kasutatud raha		–4 128	–4 591

Saadud laenude tagasimaksed	8	–3 383	–3 383
Makstud dividendid		–19 012	–25 287
Makstud intressid		–2 498	–570
Muud finantseerimistegevusest tulenevad maksed		–5	–5
Finantseerimistegevuses kasutatud raha		–24 898	–29 245

RAHAVOOG KOKKU		–6 551	–3 730

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses		44 387	34 840
Raha ja raha ekvivalentide muutus		–6 551	–3 730
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus		37 836	31 110

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

juunil lõppenud 6 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Aktsia kapital	Ülekurss	Kohustuslik reserv kapital	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omaniku osa omakapitalist kokku
Omakapital seisuga
31.12.2022	263 000	44 478	22 115	51 383	380 976
Perioodi kasum	0	0	0	7 065	7 065
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	7 065	7 065
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	–19 199	–19 199
Tehingud omanikega kokku	0	0	0	–19 199	–19 199
Reservkapitali suurendamine	0	0	743	–743	0
Omakapital seisuga 30.06.2023	263 000	44 478	22 858	38 506	368 842

tuhandetes eurodes	Aktsia kapital	Ülekurss	Kohustuslik reserv kapital	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omaniku osa omakapitalist kokku
Omakapital seisuga 31.12.2021	263 000	44 478	21 271	52 146	380 895
Perioodi kasum	0	0	0	12 252	12 252
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	12 252	12 252
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	–25 511	–25 511
Tehingud omanikega kokku	0	0	0	–25 511	–25 511
Reservkapitali suurendamine	0	0	844	–844	0
Omakapital seisuga 30.06.2022	263 000	44 478	22 115	38 043	367 636

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD

1. ÜLDINE INFORMATSIOON

AS Tallinna Sadam (edaspidi ka emaettevõte või ettevõte) on Eesti Vabariigis 05.11.1996 registreeritud äriühing. ASi Tallinna Sadam 30.06.2023 lõppenud 6 kuu lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne hõlmab emaettevõtet ja tema tütarettevõtteid (edaspidi kontsern). Kontserni põhitegevusaladeks on sadamateenuste osutamine landlord-tüüpi sadamana, üleveoteenuse osutamine reisiparvlaevadega ning multifunktsionaalse jäämurdja Botnica opereerimine.

Kontsernile kuulub neli sadamat: Vanasadam, Saaremaa sadam, Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam. Tallinna kesklinnas asuv Vanasadam ja kruiisilaevade vastuvõtmiseks mõeldud Saaremaa sadam osutavad peamiselt reisijateveoga seotud sadamateenuseid. Muuga sadam, mis on Eesti suurim kaubasadam ja Paldiski Lõunasadam osutavad peamiselt kaubaveoga seotud sadamateenuseid.

Kontserni tütarettevõtted seisuga 30.06.2023 ja 31.12.2022:

Tütarettevõte	Asukoht		Osalus (%) Põhitegevusala
OÜ TS Shipping	Eesti Vabariik	100	Jäämurdeteenuse ja teiste merenduse abiteenuste
			osutamine multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica
OÜ TS Laevad	Eesti Vabariik	100	Siseriikliku üleveoteenuse osutamine
			reisiparvlaevadega

Ettevõttel on ka 51%-line osalus sidusettevõttes AS Green Marine, kuid kus ettevõttel puudub kontrolliv otsustusõigus. Kontserni aruandes on osalus sidusettevõttes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Emaettevõtte registreeritud aadress on Sadama 25, Tallinn 15051, Eesti Vabariik.

ASi Tallinna Sadam enamusaktsionäriks on Eesti Vabariik (osalus 67,03%, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu).

2. ARVESTUSMEETODID

30.06.2023 lõppenud 6 kuu lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus".

Käesolevat lühendatud konsolideeritud vahearuannet tuleb lugeda koos ettevõtte 2022. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes esitatud konsolideeritud raamatupidamise aruande ning selle juurde kuuluvate lisade ja selgitustega. Lisateave oluliste arvestusmeetodite kohta on esitatud 2022. aasta majandusaasta aruandes sisalduva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 2.

Lühendatud konsolideeritud vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestusmeetodeid, mida kasutati kontserni 2022. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, va materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade arvele võtmise alampiiri tõstmine 5 000 eurolt 10 000 eurole alates 01.01.2023 vastavalt ettevõttele kohalduvale avaliku sektori finantsarvestuse regulatsiooni muudatusele. Kontsern ei ole ennetähtaegselt rakendanud ühtegi muud standardit ega standardi tõlgendust või muudatust, mis on välja antud, kuid mille rakendamine ei ole veel kohustuslik.

Lühendatud konsolideeritud vahearuanne on esitatud tuhandetes eurodes.

3. TEGEVUSSEGMENDID

	6 kuud 2023
	Reisi	Kauba	Reisiparv
Tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	9 503	6 511	0	0	16 014
Kaubatasud	805	2 341	0	0	3 146
Reisijatasud	5 096	94	0	0	5 190
Elektrienergia müük	562	1 577	0	0	2 139
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	0	0	6 169	0	6 169
Muude teenuste müük	650	261	30	14	955
Renditulu	1 411	4 801	499	0	6 711
Laeva prahitasu	0	0	0	5 766	5 766
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	0	0	11 099	0	11 099
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 10)	18 027	15 585	17 797	5 780	57 189
Segmendi korrigeeritud EBITDA	9 344	6 558	7 974	1 403	25 279
Põhivara kulum	–4 027	–4 518	–2 863	–1 268	–12 676
Kahjum vara väärtuse langusest	–551	0	0	0	–551
Saadud sihtfinantseerimise
amortisatsioon	289	352	0	0	641
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõtjasse	0	0	0	–138	–138
Segmendi ärikasum	5 055	2 392	5 111	–3	12 555
Finantstulud ja -kulud kokku					–2 643
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõtjasse					138
Tulumaksukulu					–2 985
Perioodi kasum					7 065

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 188 tuh eurot ja 5 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

Lisa 3 järg

			6 kuud 2022
	Reisi	Kauba	Reisiparv
Tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	9 517	8 729	0	0	18 246
Kaubatasud	740	2 885	0	0	3 625
Reisijatasud	4 067	97	0	0	4 164
Elektrienergia müük	612	2 572	0	0	3 184
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	0	0	5 840	0	5 840
Muude teenuste müük	611	370	34	1	1 016
Renditulu	1 202	4 849	434	0	6 485
Laeva prahitasu	0	0	0	4 635	4 635
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	0	0	9 940	0	9 940
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 10)	16 749	19 502	16 248	4 636	57 135
Segmendi korrigeeritud EBITDA	8 843	10 188	7 158	2 682	28 871
Põhivara kulum	–3 952	–4 419	–2 886	–1 181	–12 438
Kahjum vara väärtuse langusest	–74	0	0	0	–74
Saadud sihtfinantseerimise
amortisatsioon	242	304	0	0	546
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõtjasse	0	0	0	–577	–577
Segmendi ärikasum	5 059	6 073	4 272	924	16 328
Finantstulud ja -kulud kokku					–542
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõtjasse					577
Tulumaksukulu					–4 111
Perioodi kasum					12 252

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 233 tuh eurot ja 6 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

4. NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED

tuhandetes eurodes	30.06.2023	31.12.2022

Nõuded ostjate vastu	8 648	7 373
Nõuete allahindlus	–1 757	–1 323
Maksude ettemaksed	610	481
Saamata sihtfinantseerimine	2 721	38
Muud ettemaksed	615	744
Nõuded sidusettevõttele (lisa 15)	7	17
Muud nõuded	502	450
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku	11 346	7 780
sh lühiajalised nõuded	11 005	7 477
pikaajalised nõuded	341	303

Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks

tuhandetes eurodes			Maksetähtaega ületanud päevade arv
	Tähtaeg					Kokku
30.06.2023	saabumata	0-30	31-60	61-90	>90

Oodatav krediidikahjumi määr	5,39%	1,5%	3,0%	80,0%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu	6 551	628	59	85	1 325	8 648
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–353	–9	–2	–68	–1 325	–1 757
						6 891

31.12.2022	Tähtaeg saabumata	0-30	31-60	61-90	>90	Kokku
Oodatav krediidikahjumi määr	10,0%	1,5%	3,0%	80,0%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu	6 553	135	19	18	648	7 373
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–657	–2	–1	–15	–648	–1 323
						6 050

5. INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE

	30.06.2023	30.06.2022
	lõppenud 6 kuu	lõppenud 6 kuu
tuhandetes eurodes	kohta	kohta
Äritulud	3 422	4 002
Ärikulud	2 949	2 763
Puhaskasum	270	1 110

tuhandetes eurodes	30.06.2023	31.12.2022
Sidusettevõtte netovara	3 685	4 115
Kontserni osalus sidusettevõttes	51%	51%
Sidusettevõttesse tehtud investeeringute bilansiline väärtus
kontserni finantsseisundi aruandes	1 879	2 099

6. MATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes	Maa ja ehitised	Masinad ja seadmed	Muu materiaalne põhivara	Lõpetamata ehitus	Ettemaksed	Kokku
Materiaalne põhivara
seisuga 31.12.2022
Soetusmaksumus	649 131	254 747	8 834	10 748	1 039	924 499
Akumuleeritud kulum ja
väärtuse langus	–248 048	–105 479	–6 593	0	0	–360 120
Jääkväärtus seisuga
31.12.2022	401 083	149 268	2 241	10 748	1 039	564 379

Liikumine 30.06.2023
lõppenud 6 kuu jooksul
Soetamine ja
rekonstrueerimine	47	626	215	4 524	298	5 710
Arvestatud kulum	–6 050	–5 667	–335	0	0	–12 052
Väärtuse langus	–19	–522	–338	0	0	–879
Müügiootele viidud
põhivara jääkväärtuses	0	–28	0	0	0	–28
Ümberliigitatud
põhivara jääkväärtuses	5 841	7 964	307	–13 209	–903	0
Materiaalne põhivara
seisuga 30.06.2023
Soetusmaksumus	654 836	261 290	8 398	2 063	434	927 021
Akumuleeritud kulum ja
väärtuse langus	–253 934	–109 649	–6 308	0	0	–369 891
Jääkväärtus seisuga
30.06.2023	400 902	151 641	2 090	2 063	434	557 130

7. VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD

tuhandetes eurodes	30.06.2023	31.12.2022

Võlad tarnijatele	5 712	5 344
Võlad töövõtjatele	1 835	1 421
Intressivõlad	1 733	1 012
Töötasudelt arvestatud maksude viitvõlad	805	719
Ettemaksed kaupade ja teenuste eest	832	857
Võlad sidusettevõttele (lisa 15)	238	182
Muud võlad	727	684
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku	11 882	10 219
sh lühiajalised kohustused	11 310	9 770
pikaajalised kohustused	572	449

8. VÕLAKOHUSTISED

tuhandetes eurodes	30.06.2023	31.12.2022

Lühiajaline osa
Laenukohustised	8 266	8 266
Võlakirjad	7 650	7 650
Lühiajaline osa kokku	15 916	15 916

Pikaajaline osa
Laenukohustised	34 149	37 532
Võlakirjad	133 950	133 950
Pikaajaline osa kokku	168 099	171 482

Võlakohustised kokku	184 015	187 398

Võlakirjad

Kõik võlakirjad on emiteeritud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressiks on 3 kuu või 6 kuu Euribor, millele lisandub fikseeritud riskimarginaal). Seisuga 30.06.2023 oli kontsernil kaks võlakirjaemissiooni, mille lõplikud lunastustähtajad saabuvad 2026. ja 2027. aastal. Maksegraafikute kohaselt 30.06.2023 lõppenud 6-kuulisel perioodil võlakirju ei lunastatud. Seisuga 30.06.2023 oli võlakirjade kaalutud keskmine intressimäär 4,26% (31.12.2022: 2,68%). Emiteeritud võlakirjade intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud.

Laenud

Kõik laenulepingud on sõlmitud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressimääraks on 6 kuu Euribor). Tasumata laenujääkide lõpliku tagasimakse tähtajad jäävad vahemikku 2024–2030. 2023. aasta 6 kuu jooksul tasuti laenude põhiosamakseid summas 3 383 tuh eurot (2022. aasta 6 kuu jooksul: 3 383 tuh eurot). Seisuga 30.06.2023 oli kasutusse võetud laenude kaalutud keskmine intressimäär 4,01% (31.12.2022: 1,94%). Võetud laenude intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud. Seisuga 30.06.2023 kontsernil kasutusse võtmata laene ega -limiite ei olnud

Võlakohustiste lepingulised tagastamise tähtajad

30.06.2023

12 533
3 383
162 099
6 000
184 015

Lisa 8 järg

Õiglane väärtus

Kuna aruandeperioodil kontserni riskitaseme hinnang ei muutunud ja rahvusvahelistes rahaturu intressimäärades ulatuslikke muutusi ei toimunud, ei erine kontserni hinnangul korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatud laenude ja võlakirjade õiglane väärtus sarnaselt 31.12.2022 lõppenud perioodiga oluliselt kontserni konsolideeritud finantsseisundi aruandes seisuga 30.06.2023 esitatud bilansilisest väärtusest. Kõik kehtivad laenu- ja võlakirjalepingud on tagatiseta kohustised, see tähendab, et varasid ei ole kohustuste katteks panditud ja võlakirjad ei ole noteeritud. Kontsern on täitnud kõik laenu- ja võlakirjalepingutes sätestatud kohustused, sh need, mis puudutavad eritingimuste täitmist. Seisuga 30.06.2023 täitis kontsern kõiki finantsnäitajatele kehtestatud tingimusi.

9. OMAKAPITAL

Aktsiakapital ja ülekurss

Seisuga 30.06.2023 oli ASil Tallinna Sadam registreeritud 263 000 000 lihtaktsiat, võrreldaval perioodil 31.12.2022 samuti 263 000 000 aktsiat, millest 67,03% kuulub Eesti Vabariigile (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) ja 32,97% kuulub Eesti ja rahvusvahelistele investeerimisfondidele, pankadele, pensionifondidele ja jaeinvestoritele. Aktsia nimiväärtus on 1 euro.

ASi Tallinna Sadam põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 664 000 000 (võrreldaval 2022. aastal samuti 664 000 000). Seisuga 30.06.2023 ja 31.12.2022 oli kõikide väljastatud aktsiate eest täielikult tasutud.

Kasum aktsia kohta

	II kv 2023	II kv 2022	30.06.2023 lõppenud 6 kuu kohta	30.06.2022 lõppenud 6 kuu kohta
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tk) Aruandeperioodi konsolideeritud	263 000 000	263 000 000	263 000 000	263 000 000
puhaskasum (tuhandetes eurodes) Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes)	1 363 0,01	5 061 0,02	7 065 0,03	12 252 0,05

* 30.06.2023 ja 30.06.2022 lõppenud aruandeperioodil lahustava mõjuga instrumente ringluses ei olnud.

Vastavalt 25.04.2023 üldkoosoleku otsusele maksis kontsern 2022. aasta eest dividende 0,073 eurot aktsia kohta, kokku 19 199 tuh eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 10.05.2023 (ex-päev 09.05.2023) ja dividendid maksti aktsionäridele välja Nasdaq CSD vahendusel 12.05.2023.

10. MÜÜGITULU

	30.06.2023	30.06.2022
	lõppenud 6 kuu	lõppenud 6 kuu
tuhandetes eurodes	kohta	kohta

Müügitulud kliendilepingutest
Laevatasud	16 014	18 246
Kaubatasud	3 146	3 625
Reisijatasud	5 190	4 164
Elektrienergia müük	2 139	3 184
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	6 169	5 840
Muude teenuste müük	955	1 016
Müügitulud kliendilepingutest kokku	33 613	36 075

Muud müügitulud
Kasutusrendi tulu	6 711	6 485
Laeva prahitasu	5 766	4 635
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	11 099	9 940
Muud müügitulud kokku	23 576	21 060

Müügitulu kokku (lisa 3)	57 189	57 135

Laevatasud sisaldavad tonnaažitasu, mida arvestatakse laeva kogumahutavuse alusel laeva iga sadamakülastuse eest. Kui laev külastab sadamat eelnevalt kokkulepitud sõiduplaani alusel õigusega saada aasta jooksul mahupõhist allahindlust, siis jaotatakse tehinguhind tonnaažiteenuse ja tulevaste tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse vahel selle laeva antud kalendriaasta sadamakülastuste koguarvu hinnangu alusel. Tonnaažitasu tulu kajastatakse aasta keskmiste tasumäärade ja hinnangulise mahu alusel. Seisuga 30.06.2023 oli kajastatud tulu ja klientidele esitatud arvete vahe kajastatud lepingulise kohustisena summas 2 344 tuh eurot (kajastatud tulu oli väiksem kui esitatud arved).

Mõnedes kaubatasu lepingutes on sätestatud minimaalne kaubamaht aastas. Kui kaubaoperaator laadib ümber minimaalsest mahust vähem kaupa, on kontsernil taolise lepingu korral õigus kalendriaasta lõppedes nõuda kliendilt minimaalse mahu alusel arvestatud kaubatasu. Juhtkond on hinnanud kontserni allesjäänud õigust tasule minimaalse kaubamahu ja klientidelt seisuga 30.06.2023 laekunud tasu põhjal. Selle tulemusena kajastas kontsern lepingulisi varasid summas 407 tuh eurot. Mõnedelt klientidelt laekunud tulu ületas seisuga 30.06.2023 juhtkonna hinnangut. Selle tulemusena kajastas kontsern lepingulisi kohustisi summas 91 tuh eurot, et hinnanguline müügitulu oleks kõigi 2023. aasta vaheperioodide jooksul ühtlaselt kajastatud.

Lisa 10 järg

Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suurus arvestatakse elektrivõrguga liitumise võimaldamiseks tehtud kulutuste alusel. Liitumisteenuse osutamist ei loeta eraldi toimingukohustuseks, sest klient ei saa sellest teenusest eraldi (st ilma elektrit tarbimata) kasu. Seetõttu moodustavad liitumistasud osa elektri eest saadavast tasust ja neid kajastatakse tuluna selle perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt elektrit tarbivad. Saadud liitumistasude tuludesse kandmata osa kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 30.06.2023 moodustasid sellised kohustised 735 tuh eurot (31.12.2022: 767 tuh eurot).

Piletimüügitulu kajastatakse kas selle aja jooksul, mil reisiparvlaev reisijaid ja/või sõidukeid üle veab, mis toimub ühe päeva jooksul, või sel ajahetkel, kui pilet aegub. Tulu selliste piletite eest, mis on müüdud veel toimumata reisidele, käsitletakse ettemaksena ja kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 30.06.2023 moodustasid sellised kohustised 324 tuh eurot (31.12.2022: 62 tuh eurot).

11. TEGEVUSKULUD

tuhandetes eurodes	30.06.2023	30.06.2022
	lõppenud 6 kuu	lõppenud 6 kuu
	kohta	kohta

Kütuse-, õli- ja energiakulu	6 100	7 621
Põhivarade tehniline korrashoid ja remont	3 881	2 613
Infrastruktuuri jaoks ostetud teenused	2 011	1 605
Maksukulud	1 323	1 323
Konsultatsiooni- ja arenduskulud	98	264
Ostetud teenused	2 808	2 489
Väheväärtusliku vara soetus ja korrashoid	604	491
Reklaamikulud	113	110
Rendikulud	613	294
Kindlustuskulud	377	399
Muud tegevuskulud	2 139	1 295
Tegevuskulud kokku	20 067	18 504

12. SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED

Seisuga 30.06.2023 olid kontsernil lepingulised kohustused materiaalse põhivara soetamiseks, remondiks ning uuringu- ja arenguväljaminekute tegemiseks summas 70 945 tuh eurot (31.12.2022: 5 945 tuh eurot).

13. TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED

aasta juunis võttis kohus menetlusse kontserni ettevõtete OÜ TS Laevad ja OÜ TS Shipping vastu esitatud hagi väidetava ärisaladuse kasutamisega Saaremaa ja Hiiumaa liinidel sõitjate üleveoteenuse riigihankel osalemisel põhjustatud kahju hüvitamiseks kokku summas 23,8 mln eurot. Harju Maakohtu 31. märtsi 2023 otsusega jäeti ASi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri ja OÜ Väinamere Liinid poolt esitatud hagiavaldus OÜ TS Laevad ja OÜ TS Shipping vastu rahuldamata. 8. mail 2023 võttis kohus menetlusse ASi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri ja OÜ Väinamere Liinid poolt esitatud apellatsioonikaebuse Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Juhatus on seisukohal, et nõue ei ole põhjendatud ja õigusnõustajate hinnangul ei ole kohustise tekkimine tõenäoline. Seetõttu ei ole juhatus pidanud vajalikuks nõude katteks eraldist moodustada.

14. KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED

26.08.2015 pidas Kaitsepolitseiamet kinni emaettevõtte ASi Tallinna Sadam pikaajalised juhatuse liikmed Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, sest neid kahtlustatakse ulatuslikus altkäemaksu võtmises mitme varasema aasta jooksul. Pärast pikaajalist uurimist esitas kontsern 31.07.2017 Ain Kaljuranna, Allan Kiili ja teiste uurimise all olevate episoodidega seotud eraisikute ja juriidiliste isikute vastu tsiviilhagi. Harju Maakohtu 19.11.2018 määrusega võeti tsiviilhagi eelnevalt nimetatud isikute vastu algatatud kriminaalasja menetlusse.

28.10.2020 tegi Harju Maakohus määruse ja lõpetas Allan Kiili suhtes kriminaalmenetluse seoses tema parandamatu haigusega. Samas kaasati Tallinna Ringkonnakohtu määrusega Allan Kiil kriminaalasja menetlusse tsiviilkostjana. Allan Kiil suri 15.06.2021 ja 23.09.2021 kaasati menetlusse Allan Kiili asemel tsiviilkostja ja kolmanda isikuna Marika Kiil.

Aruande koostamise hetke seisuga toimub nimetatud kohtuprotsessis kriminaalasja kohtulik arutamine ja teiste süüdistuse saanud isikute osas kohtuprotsess jätkub, va Keskkonnahoolduse OÜ ja selle ettevõtte juhatuse liige, kelle osas jätkub ainult tsiviilhagi menetlus. Juhatuse hinnangul ei oma eelnimetatud sündmused aruande koostamise hetkeks teadaoleva teabe alusel kontserni majandustulemustele ega finantsseisundile olulist negatiivset mõju, kuid see võib põhjustada jätkuvalt olulist mainekahju.

kaudu).

15. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

ASi Tallinna Sadam aktsiatest 67,03% kuuluvad Eesti Vabariigile (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tuhandetes eurodes	30.06.2023 lõppenud 6 kuu kohta	30.06.2022 lõppenud 6 kuu kohta
Tehingud sidusettevõttega
Müügitulu	40	37
Tegevuskulud	966	890
Tehingud ettevõtetega, milles kontserni ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu
Müügitulu	1	1
Tegevuskulud	24	5
Muud kulud	20	20
Tehingud riigiasutuste ja ettevõtetega, kus riigil on valitsev mõju
Müügitulu	16 382	15 539
Muud tulud	100	0
Tegevuskulud	2 923	5 573

tuhandetes eurodes	30.06.2023	31.12.2022
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest
sidusettevõttega
Nõuded (lisa 4)	7	17
Võlad (lisa 7)	238	182
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest
ettevõtetega, milles kontserni ettevõtete nõukogu ja
juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu
Võlad	1	1
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest
riigiasutustega ja ettevõtetega, kus riigil on valitsev mõju
Nõuded	106	174
Kohustused	5 444	2 755

Kõik osutatud ja ostetud teenused on tavapärasest äritegevusest tulenevad tehingud, mis on teostatud turutingimustel.

Tehingutest seotud osapooltega tulenevad müügitulud ja tegevuskulud sisaldavad ainult äritegevusega seoses müüdud ja ostetud teenuseid.

Informatsioon ettevõtete kohta, milles kontserni ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmed omavad olulist mõjuvõimu, põhineb seotud osapoolte esitatud andmete põhjal.

16. ARUANDEPERIOODI JÄRGSED SÜNDMUSED

Seoses ministeeriumite töö ümberkorraldamisega kinnitas Eesti Vabariigi Valitus 6. juulil 2023 korralduse "Riigivara valitsejate määramine ja riigivara üleandmine", milles muu hulgas määratakse ASi Tallinna Sadam riigile kuuluvate aktsiate valitsejaks ning aktsionäriõiguse teostajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Kliimaministeerium. Kuna enamusosalus ASis Tallinna Sadam kuulub endiselt Eesti Vabariigile, siis ei kaasne eeltoodud muudatusega kohustust ülevõtmispakkumise tegemiseks.

JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD

Juhatus on koostanud ASi Tallinna Sadam auditeerimata tegevusaruande ja lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande 30. juunil 2023 lõppenud aruandeperioodi kohta.

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 4 kuni 16 esitatud kontserni auditeerimata tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate kontserni äritegevusest, tulemustest ja aruandeperioodi jooksul toimunud olulistest sündmustest.

Juhatus kinnitab lehekülgedel 17 kuni 32 esitatud kontserni auditeerimata lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande õigsust ja täielikkust, sh:

1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (IFRS EL);
1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne kajastab kontserni finantsseisundit, rahavoogusid ja majandustulemusi õigesti ja õiglaselt;
1. kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud vahearuande kinnitamise kuupäevani (09.08.2023), on auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
1. AS Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad ettevõtted.
august 2023

Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige

Valdo Kalm Andrus Ait Margus Vihman

AI Terminal

Tallinna Sadam

2227_ir_2023-08-10_1b96f59b-f8d1-46bd-abab-927f1a045d8c.pdf