Auditeerimata lühendatud konsolideeritud 6 kuu vahearuanne perioodi kohta, mis lõppes 30. juunil 2022

AS Tallinna Sadam

AS TALLINNA SADAM

AUDITEERIMATA LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD 6 KUU VAHEARUANNE PERIOODI KOHTA, MIS LÕPPES 30. JUUNIL 2022

Äriregistri kood	10137319
Käibemaksukohuslase registreerimisnumber	EE100068489
Registreeritud aadress	Sadama 25
	15051 Tallinn
Asukohamaa	Eesti Vabariik
Telefon	+372 631 8555
E-post	[email protected]
Internetilehekülg	www.ts.ee
Majandusaasta algus	1. jaanuar
Majandusaasta lõpp	31. detsember
Vahearuande perioodi algus	1. jaanuar
Vahearuande perioodi lõpp	30. juuni
Juriidiline vorm	aktsiaselts
Audiitor	KPMG Baltics OÜ

	TEGEVUSARUANNE 4
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE16
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE16
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE 17
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE18
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE19
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD 20
1.	ÜLDINE INFORMATSIOON20
2.	ARVESTUSMEETODID20
3.	TEGEVUSSEGMENDID 21
4.	NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED 23
5.	INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE 23
6.	MATERIAALNE PÕHIVARA24
7.	VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD 25
8.	VÕLAKOHUSTISED25
9.	OMAKAPITAL 27
10.	MÜÜGITULU 28
11.	TEGEVUSKULUD29
12.	SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED 29
13.	TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED30
14.	KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED30
15.	TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 31
16.	ARUANDEPERIOODI JÄRGSED SÜNDMUSED 32
	JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD33

TEGEVUSARUANNE

Kontserni 2022. aasta 6 kuu tulemusi mõjutasid oluliselt COVID-19 pandeemia piirangute leevendamine ja kaubamahtude jätkuv langus. Koroonapiirangute leevendamine aitas oluliselt parandada reisisadamate segmendi tulemusi vaatama sellele, et liinireisijate tasumäära vähendati märtsis 10% võrra.

KONTSERNI PEAMISED NÄITAJAD

Näitaja	ühik	6 kuud 2022	6 kuud 2021	vahe	muutus %	II kv 2022	II kv 2021	vahe	muutus %
Müügitulu	tuh EUR	57 135	49 248	7 887	16,0%	30 364	24 260	6 104	25,2%
Ärikasum	tuh EUR	16 328	12 439	3 889	31,3%	9 111	5 218	3 893	74,6%
Korrigeeritud EBITDA Põhivara kulum ja väärtuse	tuh EUR	28 871	24 153	4 718	19,5%	15 389	11 132	4 257	38,2%
langus	tuh EUR	–12 512	–12 098	–414	3,4%	–6 225	–6 076	–149	2,5%
Tulumaks	tuh EUR	–4 111	–3 275	–836	25,5%	–4 111	–3 275	–839	25,5%
Perioodi kasum/-kahjum	tuh EUR	12 252	8 501	3 751	44,1%	5 061	1 657	3 404	205,4%
Investeeringud	tuh EUR	8 966	7 930	1 036	13,1%	4 269	4 290	–21	–0,5%

Töötajate arv (keskmine)	in	464	467	–3	–0,6%	470	472	–2	–0,4%
Kaubamaht	tuh tonni	9 526	11 168	–1 642	–14,7%	4 683	5 893	–1 210	–20,5%
Reisijate arv	tuh in	2 804	969	1 835	189,4%	1 902	596	1 306	219,1%
Laevakülastuste arv	tk	3 593	3 514	79	2,2%	1 948	1 836	112	6,1%
Varade maht perioodi lõpus	tuh EUR	618 604	618 631	–27	0,0%	618 604	618 631	–27	0,0%
Netovõlg1 perioodi lõpus	tuh EUR	168 821	187 806	–18 985	–10,1%	168 821	187 806	–18 985	–10,1%
Omakapital perioodi lõpus	tuh EUR	367 636	363 755	3 881	1,1%	367 636	363 755	3 881	1,1%
Aktsiate arv perioodi lõpus	tuh tk	263 000	263 000	0	0,0%	263 000	263 000	0	0,0%
Ärikasum/müügitulu Korrigeeritud		28,6%	25,3%			30,0%	21,5%
EBITDA/müügitulu		50,5%	49,0%			50,7%	45,9%
Perioodi kasum/müügitulu		21,4%	17,3%			16,7%	6,8%
EPS: perioodi kasum
/keskmine aktsiate arv	EUR	0,05	0,03	0,01	41,0%	0,02	0,01	0,01	205,4%
Omakapital/aktsiate arv
perioodi lõpus	EUR	1,40	1,38	0,02	1,1%	1,40	1,38	0,02	1,1%

Piirangute leevendamise mõjul kasvas reisijate arv² 6 kuuga ca 2,9 korda, seda eelkõige Helsingi liinil, lisaks algas kruiisihooaeg varem kui eelmisel aastal. Reisijate arv võrreldes aasta varasemaga on teinud kiireid kasve, kuid kriisieelsest tasemetest (2019 aasta) ollakse endiselt ca 38% madalam tasemel Helsingi liinil ja 40% madalamal kõike liine arvestades. Reisijate arvu kasv on tulnud oluliselt paranenud täituvusest. Laevade külastuste arv Helsingi liinil oli esimese kuue kuuga samal tasemel kui aasta varem (+3%), kriisieelsest tasemest on see veel 4% madalam. Reisijate arvu kiire kasv toetas 6 kuu müügitulu suurenemist 7,9 mln euro ehk 16% võrra 57,1 mln euroni. Kaubamahtude langus jätkus kolmandat kvartalit järjest võrreldes aasta varasema perioodiga. Kaubamahtude languse taga on eelkõige puistlasti (neli kvartalit järjest vähenemist võrreldes aasta varasemaga) ja vedellasti (kolm kvartalit järjest vähenemist võrreldes aasta varasemaga) mahtude langus.

¹ võlakohustised miinus raha ja raha ekvivalendid

² reisijate arv ei sisalda reisiparvlaevade segmendi Eesti mandri ja suursaarte vahelist reisijate arvu

Ärikasum kasvas 3,9 mln euro (+31%) võrra 16,3 mln euroni ja perioodi kasum kasvas 3,7 mln euro (+44%) võrra 12,2 mln euroni, seejuures oli käesoleval aastal dividendide tulumaks ca 0,8 mln eurot suurem kui aasta varem. Korrigeeritud EBITDA³ kasvas 4,7 mln euro võrra 28,9 mln eurole (+19,5%).

aasta II kvartalis võrreldes 2021. aasta II kvartaliga kasvas reisijate arv 219%, samas kaubamaht vähenes 20,5%. Hoolimata kaubamahu langusest, müügitulu kaubasadamatest jäi samale tasemel, mis aasta varem. Müügitulu kasvas 6,1 mln eurot (+25,2%) 30,4 mln euroni, seda tänu reisisadamate ja reisiparvlaevade segmentidele.

TEGEVUSMAHUD

	II kvartal	II kvartal	Muutus	6 kuud	6 kuud	Muutus
Kaubavood lastiliikide lõikes	2022 4 683	2021 5 893	% –20,5%	2022 9 526	2021 11 168	% –14,7%
(tuh tonni)
Ro-ro kaubad	1 872	1 677	11,6%	3 534	3 219	9,8%
Vedellast	1 438	2 352	–38,9%	3 169	4 420	–28,3%
Kaup konteinerites	591	483	22,2%	1 141	926	23,2%
Konteinerid TEU	79 028	57 826	36,7%	146 856	109 932	33,6%
Puistlast	571	1 264	–54,8%	1 308	2 366	–44,7%
Segalast	206	115	78,3%	366	237	54,2%
Mitte-mereline	5	0	–	10	0	–
Reisijate arv liinide lõikes (tuh inimest)	1 902	596	218,9%	2 804	969	189,3%
Tallinn-Helsingi	1 657	545	204,2%	2 465	878	180,6%
Tallinn-Stockholm	129	0	–	183	0	–
Muuga-Vuosaari	47	32	47,2%	79	62	27,8%
Kruiisireisijad (traditsiooniline)	54	0	–	54	0	–
Muud	14	20	–29,1%	24	29	–18,8%
Laevakülastuste arv	1 948	1 836	6,1%	3 593	3 514	2,2%
Kaubalaevad	411	436	–5,7%	760	795	–4,4%
Reisilaevad (sh Ro-Pax)	1 469	1 400	4,9%	2 765	2 719	1,7%
Kruiisilaevad (traditsioonilised)	68	0	–	68	0	–
Reisiparvlaevad (Saaremaa ja Hiiumaa liinid)
Reisijate arv (tuh inimest)	632	584	8,2%	955	853	12,0%
Sõidukite arv (tuh sõidukit)	300	297	1,1%	478	455	5,1%
Jäämurdja Botnica
Prahipäevade arv	24	24	0,0%	114	114	0,0%
Kasutusmäär (%)	26%	26%	0	63%	63%	0

³ korrigeeritud EBITDA = kasum enne kulumit, vara väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid, finantstulusid ja -kulusid (kokku) ning tulumaksukulu, ja korrigeeritud varade sihtfinantseerimise amortisatsiooniga

aasta 6 kuuga oli kontserni sadamaid läbinud kaubamaht kokku 9,5 mln tonni, kahanedes 1,6 mln tonni eelneva aasta varem sama perioodi suhtes (–14,7%). Lastiliikidest vähenesid enim vedellast (–1,3 mln tonni, 28,3%) ja puistlast (–1,1 mln tonni, –44,7%). Vedellasti mahtude languse taga on eelkõige märtsis Valgevene naftatoodetele kehtestatud sanktsioonid. Vedellasti mahtusid on eelmise aasta lõpust vähendanud ka turu struktuuri muutus tulenevalt nafta hindade kasvust ja Eesti elektri ja gaasi hindade kõrgest tasemest, mistõttu kauba hoidmine terminalides ei olnud paljudele klientidele enam kasumlik. Puistlasti languse taga on peamiselt väetiste mahu langus (Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju), vähenes ka puidugraanulite maht. Puistlastis kasvas aga põllumajandustoodete maht (eelkõige teraviljad). Muude lastiliikide osas mahud kasvasid, kuid nende kasv ei kompenseerinud suurt langust vedel- ja puistlastis. Ro-ro kauba maht kasvas 315 tuh tonni (+9,8%), konteinerite maht kasvas 215 tuh tonni ehk +23,2% (TEU-des +37 tuhat ühikut, +33,6%) ja segalast (+128 tuhat tonni, +54,2%). Ro-ro kasvas peamiselt Eesti-Soome suunalistel liinidel jätkuva maanteevedude nõudluse kasvu mõjul. Nii ro-ro kui konteinerkaupade puhul toimus kasv laevade täituvuse suurenemise arvelt. Ro-ro kasvu on aidanud kaasa ka laevakülastuste kasv II kvartalis. Konteinerkaupu vedavate laevade külastuste arv ei ole kasvanud. Konteinerite puhul on kaubamahu kasv olnud väiksem kui konteinerite kasv TEU-des, seda eelkõige madalama konteinerite täituvuse tõttu. Vedellasti mahu langus ja ro-ro kauba mahu suurenemine tähendas ka seda, et ro-ro kaubad on sellel aastal olnud suurim lastiliik. Varem on suurim lastiliik olnud vedellast. Vedellasti osakaal aastatel 2016-2021 on olnud aasta kokkuvõttes vahemikus 39-47%. Käesoleva aasta esimesel poolaastal on vedellast moodustanud kolmandiku kaubamahust.
aasta II kvartalis läbis kontserni sadamaid 4,7 mln tonni kaupu, mis oli ligi 1,2 mln tonni (–20,5%) vähem kui eelneva aasta samal perioodil. Languse taga olid eelkõige sanktsioonide mõju nii vedel- kui puistlastile (väetised). Vedellasti maht langes 0,9 mln tonni (–38,9%) ja puistlast 0,7 mln tonni (–54,8%).

Kasvasid ro-ro (+195 tuh tonni, +11,6%), segalasti (+90 tuh tonni, +78,3%) ja konteinerveoste maht (+107 tuh tonni, +22,2%, TEU-des +21 tuh ühikut, +36,7%).

6 kuu reisijate arv tegi läbi kiire kasvu tulenevalt COVID-19 pandeemiaga seotud reisipiirangute leevendamisest. Esimese 6 kuuga kasvas reisijate arv 1,8 mln võrra 2,8 mln reisijani (+189%). Kiire kasv oli eelkõige Tallinn-Helsingi liinil, lisaks hakkas kruiisihooaeg varem kui eelmisel aastal. Kui eelmise aasta esimese 6 kuuga traditsioonilisi kruiisireisijaid ei olnud, siis sellel aastal on Vanasadamat külastanud ca 53 tuhat (64 kruiisi) ja Saaremaad ca 1000 reisijat (4 kruiisi). Koroonakriisile eelnenud 2019. aasta samal perioodil oli külastuste arvud vastavalt 125 ja 1 kruiisi ja reisijate arvud 240 tuhat ja ca 0,8 tuhat. Kruiisilaevade täituvused võrreldes kriisieelsega on tunduvalt madalamad. Kui 2019. aasta I poolaastal oli keskmine täituvus Vanasadamat külastanud kruiisilaevade puhul 91%, siis käesoleval aastal oli samal perioodil täituvus vaid 38%.

TS Laevad (reisiparvlaevade segment) teostas mandri ja suursaarte vahel 6 kuuga kokku 10 782 reisi, mida oli 691 reisi ehk 6,8% rohkem kui aasta tagasi. II kvartalis oli reiside arvuks 6157 ehk 371 reisi (+6,4%) rohkem kui aasta varem. Reiside arv on kasvanud tulenevalt graafikujärgsete reiside lisandumisest.

TS Shippingule kuuluva jäämurdja Botnica (muu segment) lepinguliste tööpäevade ehk prahipäevade arv oli I poolaastal 114 ehk sama kui aasta varem. Laeva kasutusmäär oli 63%. II kvartalis oli prahipäevade arvuks 24 (sama ka 2021. aasta teises kvartalis) ja kasutusmäär 26%.

MÜÜGITULU, KULUD JA KASUM

Müügitulu kasvas 2022. aasta 6 kuuga 7,9 mln eurot (+16,0%) 57,1 mln euroni. Kasvu panustas eelkõige müügitulude suurenemine 25,2% teises kvartalis, mis omakorda oli toetatud reisijate arvu kasvust ja suurematest tuludest ka mandri-Eesti ja suursaarte vahelisest üleveoteenusest. Müügitulu liikide lõikes oli I poolasta suurimaks muutuseks reisijatasu tulu kasv 163% 4,2 mln euroni. Reisitasude tulude kasvu toetas reisijate arvu kasv (+189%), kuid reisijate arvu kasvust madalam tõus oli seotud Vanasadama liinireisija tasumäära vähendamisega 10% võrra alatest märtsist. Tulu üleveoteenuse osutamisest⁴ kasvas 1,5 mln euro (+10,2%) võrra 15,8 mln euroni. Tulu suurendas nii suurem reiside arv (+6,8%) kui ka tasude indekseerimine Eesti kütuse-, tööjõu- ja tarbijahinna indeksite tõusuga. Tulu laevatasudest tõusis 2,0 mln euro võrra (+12,3%) 18,3 mln euroni. Laevatasusid aitasid kasvatada kruiisihooaja varasem algus, mille mõju vähendas madalam tonnaažitasu tariif Vanasadamat külastavatele reisilaevadele. Kasutusrendi tulud tõusid 0,8 mln euro võrra (+14,3%) 6,5 mln euroni. Tulusid aitasid kasvatada kruiisiterminali kasutusele võtmine ja võrdlusperioodil tehtud soodustused. Kaubatasu tulud kasvasid aastaga 0,4 mln (+11,7%) euro võrra 3,6 mln euroni vaatamata kaubamahtude langusele, kuna mahtude langus puudutas madalama tasumääraga kaupu (vedel- ja puistlast), samas kõrgema tasumääraga kauba mahud tõusid (peamiselt veerem). Elektrienergia müügist kasvas tulu 0,4 mln euro võrra (+13,1%) 3,2 mln euroni. Elektrienergia hind oli kõrgem kui aasta varem, veelgi suuremat kasvu hoidis tagasi kaubamahu langus puist- ja vedellastis ning elektri jaotusvõrgu tegevuse lõpetamine Paljassaare sadamas 2021. aasta detsembris.

Muud tulud kasvasid 69 tuh euro võrra 0,7 mln euroni. Muude tuludena on kajastatud kasum põhivara müügist, tulud sihtfinantseerimisest ning saadud trahvid ja viivised.

Tegevuskulud kasvasid 6 kuuga 3,1 mln eurot (+20,4%). Üle 90% kulude suurenemisest tuli kütuse-, õli ja energiakulude kasvust sadamategevuses ja reisiparvlaevade segmendis. Tõusnud on nii kütuste kui elektrienergia hinnad. Väiksem mõju oli infrastruktuuri jaoks ostetud teenuste kulu suurenemisel, seda eelkõige tulenevalt nii valveteenuse mahu kui ka teenuse hinna tõusust Vanasadamas. Kuludest langes väheväärtusliku vara soetus ja korrashoid seda eelkõige tulenevalt väiksematest kuludest IT riistvarale. II kvartalis kasvasid tegevuskulud 1,8 mln eurot (+22%).

Tööjõukulud kasvasid 0,6 mln eurot (+6,0%) töötasude tõusu mõjul. Kontserni keskmine töötajate arv vähenes poolaastate võrdluses 467-lt inimeselt 464-le inimesele ehk 0,6%.

⁴ Üleveoteenus reisiparvlaevadega mandri-Eesti ja suursaarte vahel

Põhivara kulum ja väärtuse langus suurenes 6 kuuga 0,4 mln eurot ehk 3,4%. Kulumi suurenemine on seotud eelkõige põhivarade mahu kasvuga, seoses investeeringute valmimisega viimase 12 kuu jooksul. Käesoleva aasta I kvartalis oli ka ühekordne põhivarade mahakandmise kulu 0,1 mln eurot. II kvartalis põhivarade mahakandmisi ei tehtud ja kulum kasvas võrreldes aasta varasemaga 2,4%.

Ärikasum kasvas 6 kuuga 3,9 mln eurot (+31,3%). Ärikasumi kasvu toetas müügitulude kasv (+16%). Tegevuskulude kasv oli küll kiirem (+20%), kuid muude kululiikide (tööjõukulud, kulum) kasv oli tulude kasvust aeglasem. Kontserni ärikasumi marginaal tõusis 25,3%-lt 28,6%-le. II kvartali ärikasumi marginaal tõusis 21,5%-lt 30,0%le. Teise kvartali marginaali aitas kasvatada tulude kasv (+25,2%), mis ületas nii kui tegevuskulude (+21,9%) ja muude kululiikide kasvu. II kvartali ärikasum oli 9,1 mln eurot (+74,6%) ja ärikasumi marginaal 30,0% (aasta varem 21,5%).

Korrigeeritud EBITDA kasvas I poolaastal 4,7 mln euro võrra (+19,5%) 28,9 mln euroni. Suurima panuse EBITDA kasvu andis reisisadamate segment (+4,5 mln eurot) ja reisiparvlaevad (+0,7 mln eurot). Kaubasadamate EBITDA kahanes 0,8 mln euro võrra. Siiski vaatamata kaubamahtude langusele viiendiku võrra suudeti kaubasadamate segmendi tulusid aasta varasemaga kasvatada (+0,6%), samas kulud kasvasid kiiremini. II kvartalis tõusis EBITDA võrreldes eelmise aastaga 4,3 mln eurot (+38,2%) ehk kogu poolaasta EBITDA kasvust 90% tehti II kvartalis. Suurima panuse II kvartali EBITDA kasvu andis reisisadamate segment (+3,8 mln eurot). EBITDA kasvas II kvartalis ka reisiparvlaevade segmendis (+0,5 mln eurot) ja segmendis muu (+0,3 mln eurot). Kaubasadamate segmendi EBITDA langes ka II kvartalis (–0,3 mln).

Korrigeeritud EBITDA marginaal kasvas I poolaastal 49,0%-lt 50,5%-le ja II kvartalis tõusis marginaal 45,9%-lt 50,7%-le.

Finantskulud (neto) vähenesid 6 kuuga 136 tuh euro võrra ehk 23,0% tulenevalt laenukohustiste vähenemisest. II kvartalis vähenes finantskulu (neto) 49 tuh euro võrra (–14,5%).

Kasum enne tulumaksu kasvas 6 kuu võrdluses 4,6 mln eurot (+39%), moodustades 16,4 mln eurot. Kasum kasvas ärikasumist enam kuna sidusettevõttest Green Marine kapitaliosaluse meetodil arvestatud tulemus paranes 0,5 mln euro võrra ja finantskulud (neto) vähenesid. 2022. aasta II kvartalis välja kuulutatud dividendidega summas 25,5 mln eurot kaasnes tulumaksukulu 4,1 mln eurot, mis oli 0,84 mln euro võrra suurem eelmise aasta kulust, mis kaasnes dividendide summaga 20,3 mln eurot. 6 kuu kasum 12,3 mln eurot oli eelmise aasta tulemusest 3,8 mln eurot parem (+44,1%). II kvartali kasum oli 5,1 mln eurot (+3,4 mln) eurot, tulumaksueelne kasum kasvas 4,2 mln eurot.

INVESTEERINGUD

aasta 6 kuuga investeeris kontsern 9,0 mln eurot, mis oli 1,0 mln eurot enam kui aasta varem. I poolaasta investeeringud olid peamiselt seotud Vanasadamas reisiterminali D ümbritseva välisruumi rekonstrueerimise, laevade teenindusseadmete uuendamisega ja kaldakindlustuse rekonstrueerimise ning Muuga sadamas ro-ro kauba teenindusvõimsuse suurendamisega.

II kvartali investeeringute summaks kujunes 4,3 mln eurot (2021. aasta II kvartalis samuti 4,3 mln eurot).

SEGMENTIDE TULEMUSED

Segmentide lõikes kasvas 6 kuu müügitulu kõige enam reisisadamate segmendis (+6,1 mln eurot, +57,1%), millele järgnes reisiparvlaevade segment (+1,6 mln eurot, +10,9%). Kaubasadamate ja muud segmendi müügitulud kasvasid ca 0,1 mln võrra (vastavalt +0,6% ja +2,0%). II kvartalis kasvas müügitulu kokku 6,1 mln eurot. Kasvu taga olid reisisadamad ja reisiparvlaevad, kaubasadamate ja muud segmendi tulu jäi samale tasemele mis aasta varem.

6 kuud 2022 Reisi								6 kuud 2021 Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv			Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	16 749	19 502	16 248	4 636	57 135	10 664	19 392	14 647	4 545	49 248
Korrig. EBITDA	8 843	10 188	7 158	2 682	28 871	4 290	10 986	6 441	2 435	24 153
Ärikasum	5 059	6 073	4 272	924	16 328	971	6 690	3 453	1 325	12 439
Korrig. EBITDA
marginaal	52,8%	52,2%	44,1%	57,9%	50,5%	40,2%	56,7%	44,0%	53,6%	49,0%

		Muutus, 6 kuud
		Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	6 085	110	1 601	91	7 887
Korrig. EBITDA	4 553	–798	717	247	4 718
Ärikasum	4 088	–617	819	–401	3 889

II kv 2022								II kv 2021
			Reisi					Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv			Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	10 736	9 850	8 809	968	30 363	5 701	9 818	7 809	932	24 260
Korrig. EBITDA	6 313	5 060	3 923	93	15 389	2 469	5 400	3 447	–185	11 132
Ärikasum	4 464	3 011	2 484	–848	9 111	798	3 252	1 952	–783	5 219
Korrig. EBITDA
marginaal	58,8%	51,4%	44,5%	9,6%	50,7%	43,3%	55,0%	44,1%	–19,8%	45,9%

		Muutus, II kvartal
		Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	5 035	32	1 000	36	6 103
Korrig. EBITDA	3 844	–340	476	278	4 257
Ärikasum	3 666	–241	532	–65	3 892

Reisisadamate segmendi müügitulu suurenes 6 kuuga 57% eelneva aasta suhtes peamiselt reisijatasu tulu suurenemise tõttu seoses reisijate arvu kiire kasvuga ning laevatasude kasvuga. Kasvas ka renditulu (+ 0,46 mln eurot) tulenevalt uute pindade kasutusele võtmisest ja elektrienergia müügitulu. Muudest teenustest kasvas tulu eelkõige reklaamimüügist (võrdlusperioodil olid soodustused). II kvartalis kasvas müügitulu võrreldes aasta varasemaga 88% 10,7 mln euroni.

Kaubasadamate segmendi 6 kuu müügitulu jäi samale tasemele aasta varasemaga (+0,6%). Laevatasud tegid läbi languse (–0,5 mln eurot) seoses mahukaupade langusega (puist- ja vedellast). Laevatasude langust kompenseeris kaubatasude kasv (+0,3 mln eurot) seoses kaubamahu struktuuri muutusega, renditulu kasv (+0,2 mln eurot) seoses tasumäärade muudatustega ja elektrienergia müügitulu suurenemine (+0,3 mln eurot).

II kvartali võrdluses kasvas kaubasadamate segmendi müügitulu 32 tuh eurot.

Reisiparvlaevade segmendi tulu kasvas 6 kuuga 1,6 mln eurot (+10,9%) nii üleveoteenuste tulu kui renditulu kasvu tõttu. Üleveoteenuste tulu on suurenenud lepingulise tasu tõusust tulenevalt Eesti kütuse-, tööjõu- ja tarbijahinnaindeksi kui ka reiside arvu kasvust. II kvartali võrdluses kasvas reisiparvlaevade segmendi müügitulu 1,0 mln eurot (+12,8%).

Muu segmendi müügitulu kasvas 2%, II kvartalis kasvas müügitulu 3,9%. Müügitulude kasvu toetas lepingulise tasu muutus tulenevalt Eesti tarbijahinnaindeksi tõusust.

Segmentide põhiselt kasvas korrigeeritud EBITDA 6 kuu võrdluses ootuspäraselt enim reisisadamate segmendis (+4,6 mln eurot). Muud segmendid kokku panustasid EBITDA kasvu 0,2 mln eurot. Kaubasadamate segmendi EBITDA langes 0,8 mln euro võrra, mida kompenseeris reisiparvlaevade kasv 0,7 mln euro võrra. Muud segmendi EBITDA kasvas 0,2 mln eurot. II kvartalis korrigeeritud EBITDA kasvas 4,3 mln eurot, suurenedes kõikides segmentides peale kaubasadamate.

6 kuu korrigeeritud EBITDA marginaal kontserni tasandil tõusis 49,0%-lt 50,5%-le. Kiire paranemise tegi läbi reisisadamate marginaal, mis tõusis 40,2%-lt 52,8%-le. Kaubasadamate marginaal langes 56,7%-lt 52,2%-le, reisiparvlaevade oli samal tasemel, mis aasta varem, kerkides 0,1 protsendipunkti võrra 44,1%. Marginaal tõusis muus segmendis 53,6-lt 57,9%-le.

RISKID

COVID-19 pandeemia tõttu riikide poolt kehtestatud kaitsemeetmete mõju avaldub kontsernile alates 2020. aasta märtsi teisest poolest. Inimeste vaheliste kontaktide ja piiriülese liikumise piirangud avaldavad suurimat mõju turismisektorile ja reisijate liikumisele, mis omakorda on mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt kontserni reisisadamate segmendi tulemust. Pandeemia mõju teistele ärisegmentidele ei ole märkimisväärne. Reisisadamate segmendis on 2021. aasta sügisest toimumas taastumine, kuid pandeemia eelsete mahtudeni jõudmine nõuab veel aega. Jätkuvalt puudub selgus tulevikus aset leida võivate uute viiruslainete ning nendega seotud võimalike piirangute ulatuse ja mõju kohta.

Võrreldes pandeemia eelse perioodiga on reisisadamate segmendis müügitulu vähenemisel kasumlikkuse langus püsikulude suure osakaalu tõttu vältimatu. Samas leevendab pandeemia mõju ROPAX reisilaevadega toimuv kaubavedu reisisadamate kaudu, mis hoiab laevad liinil ja säilitab stabiilse tulu laeva- ja kaubatasudest.

Seoses 24. veebruaril 2022 puhkenud Vene-Ukraina konfliktiga ning seejärel Lääne riikide poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonidega avaldub mõju kontserni äritegevusele eelkõige kaubaäris. Venemaa päritolu kaup (vedellast ja väetised), mille lähte- või sihtriik on Venemaa, moodustab kontserni kogu kaubamahust keskmiselt ligi kolmandik ning valdav enamus sellest on Venemaa eksport. Kuna sanktsioonide rakendamine ja ulatuse laiendamine on toimunud erinevatel ajahetkedel ning võib jätkuda ka tulevikus, ei ole võimalik nende lõplikku mõju usaldusväärselt hinnata. Samas on Venemaa päritolu kauba puhul tegemist keskmisest madalama tasumääraga kaubagruppidega, mistõttu on hinnanguline mõju kaubasadamate segmendi müügitulule ja kasumile märgatavalt madalam kui osakaal kaubamahus. Seda näitab ka 2022. aasta I poolaasta, mil vaatamata vedellasti ja väetiste põhjustatud üldisest kaubamahu vähenemisest kaubatasu tulu kasvas. Kogu kontserni majandustulemustele on tänu nelja ärisegmendiga tasakaalustatud ärimudelile mõju veelgi väiksem.

Valgevene päritolu kaup (vedellast) moodustas kontserni kogu kaubamahust 9%. Valgevene kaubale rakendati Eestis täielikud sanktsioonid alates 1. märtsist 2022. Lähtudes eelneva aasta kaubaveo mahtudest, oleks sellega seotud arvestuslik aastane negatiivne mõju kontserni majandustulemustele ligi 2 mln eurot. Esitatud rahaline mõju lähtub 2021. aasta tulemusest ja aruande kinnitamise hetke olukorrast ning seda ei saa käsitleda prognoosina tulevaste perioodide kohta.

Kõik kontserni klientideks olevad kaubaoperaatorid on Euroopa Liidus registreeritud ettevõtted ja arveldamine nendega toimub eurodes. AS Tallinna Sadam teeb igakülgset koostööd oma partnerite, Rahapesu Andmebüroo jt riigi institutsioonidega Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioonide järgimiseks ja nende vastutustundlikuks rakendamiseks nii kaubale kui kontserni klientidele. Tagamaks Ukraina sõjapõgenikest reisijatele võimalikult mugav sihtkohta jõudmine, pakkusime Vabasadama reisiterminalides ukrainakeelset teenindust ja võimaldasime kasutada eraldi puhkealasid. Samuti tegime koostööd reisioperaatoritega reisijatasude soodustuste võimaldamiseks sõjapõgenikele.

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

AS Tallinna Sadam noteeriti Nasdaq Tallinna börsil Balti põhinimekirjas 13.06.2018, aktsia kauplemistähis on TSM1T ja ISIN kood EE3100021635. Ettevõttel on kokku 263 000 000 lihtaktsiat, millest 176 295 032 ehk 67,03% kuulub Eesti Vabariigile. Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Iga aktsia annab üldkoosolekul hääletamisel ühe hääle.

Aktsia avamishind II kvartali alguses oli 1,65 eurot. Seisuga 30.06.2022 oli aktsia sulgemishind 1,416 eurot, langedes II kvartalis 14,2%. Ettevõtte turuväärtus seisuga 30.06.2022 oli 372,4 mln eurot (31.03.2022: 434,0 mln eurot).

ASi Tallinna Sadam aktsia sulgemishinna dünaamika ja kaubeldud aktsiate kogused alates Nasdaq Tallinna börsil noteerimisest 13.06.2018 kuni 30.06.2022 on esitatud järgneval graafikul:

ASi Tallinna Sadam aktsia hinna dünaamika võrdluses OMX Baltic Benchmark GI indeksiga on esitatud alljärgneval graafikul:

Allikas: nasdaqbaltic.com

aasta II kvartalis toimus ASi Tallinna Sadam aktsiaga 23 359 tehingut (2022 I kvartal: 23 216), mille käigus vahetas omanikku 5,2 mln aktsiat (2022 I kvartal: 5,6 mln aktsiat), tehingute käive kokku oli 8,3 mln eurot (2022 I kvartal: 9,8 mln eurot).

Seisuga 30.06.2022 oli ettevõttel 22 231 aktsionäri (31.03.2022: 21 218), kellest üle 5% osalust omas ainult Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu). Viis suurimat aktsionäri seisuga 30.06.2022 olid:

Aktsionäri nimi	Aktsiate arv	Osalus, %
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium	176 295 032	67,0%
Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD)	9 350 000	3,6%
SEB Progressiivne Pensionifond	6 484 365	2,5%
LHV Pensionifond L	5 536 570	2,1%
State Street Bank and Trust Omnibus (USA)	3 743 219	1,4%

Aktsionäride struktuuris II kvartalis võrreldes I kvartali lõpuga olulisi muutusi toimunud ei ole.

Joonis: Aktsionäride struktuur seisuga 30.06.2022.

DIVIDENDID

Üldkoosolek kinnitas 25.04.2022 juhatuse ettepaneku maksta 2022. aastal dividendi 0,097 eurot aktsia kohta, kokku summas 25,5 mln eurot ehk 100% eelmise aasta kasumist. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 05.05.2022 (ex-päev 04.05.2022) ja dividendid maksti aktsionäridele välja 12.05.2022 Nasdaq CSD vahendusel. 2021. aastal maksime aktsionäridele dividendidena välja 20,3 mln eurot ehk 0,077 eurot aktsia kohta.

ASi Tallinna Sadama dividendipoliitika seab eesmärgiks maksta netodividende alates 2021. aastast vähemalt 70% eelmise aasta kasumist, sõltuvalt turutingimustest, ettevõtte kasvust ja arenguplaanidest, arvestades vajadust säilitada mõistlik likviidsus ning välja arvatud ühekordsete tehingute mõju. Perioodil 2019–2020 oli eesmärgiks maksta netodividende vähemalt 30 mln eurot aastas, mis ka täideti.

KONTSERN JA JUHTIMINE

Seisuga 30.06.2022 oli ASil Tallinna Sadam kaks 100%-lise omandusega tütarettevõtet – OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad ning üks 51%-lise omandusega sidusettevõte – AS Green Marine.

Nõukogu vastutab ettevõtte majandustegevuse strateegilise planeerimise eest ning teostab järelevalvet ettevõtte juhatuse tegevuse üle. Vastavalt ASi Tallinna Sadam põhikirjale on nõukogus 6 kuni 8 liiget. Seisuga 30.06.2022 koosnes nõukogu kaheksast liikmest: Aare Tark (nõukogu esimees), Ahti Kuningas, Maarika Honkonen, Kaur Kajak, Urmas Kaarlep, Üllar Jaaksoo, Riho Unt ja Veiko Sepp, kellest kuus liiget on sõltumatud. Kuni 25.04.2022 oli nõukogu liige Raigo Uukkivi, kelle vahetas üldkoosoleku otsusega alates 26.04.2022 välja Kaur Kajak. Alates 01.07.2022 koosneb nõukogu seitsmest liikmest: Riho Unt (esimees), Maarika Honkonen, Kaur Kajak, Veiko Sepp, Marek Helm, Risto Mäeots, Ain Tatter. Nõukogu alluvuses tegutseb järelevalve küsimustes nõukogu nõustava organina nõukogu liikmetest koosnev 4-liikmeline auditikomitee ning 4-liikmeline tasustamiskomitee.

Juhatus vastutab ettevõtte igapäevase juhtimise eest vastavalt seadusele ja põhikirjale. Vastavalt põhikirjale võib ettevõttel olla 2 kuni 5 juhatuse liiget. Seisuga 30.06.2022 kuulus ettevõtte juhatusse kolm liiget: juhatuse esimees Valdo Kalm, finantsjuht Andrus Ait ja kommertsjuht Margus Vihman.

Täiendav info ettevõtte juhtimise ning juhatuse ja nõukogu liikmete kohta on toodud kontserni veebilehel ja 2021. aasta majandusaasta aruandes.

Kontsern juhindub Hea Ühingujuhtimise Tava põhimõtetest.

OLULISEMAD SÜNDMUSED 2022. AASTA II KVARTALIS

1. Paldiski Lõunasadamasse tuuleparkide teenindamiseks uue kai rajamine. AS Tallinna Sadam nõukogu otsustas investeerida kuni 53 miljonit eurot Paldiski Lõunasadamasse uue 310-meetrise kai rajamiseks koos 10 ha suuruse tagala alaga. Investeeringut kaasrahastab Euroopa Komisjon 20 miljoni euro ulatuses läbi sõjalise mobiilsuse projekti EstMilMob, mille eesmärk on parandada Tapa linnaku suunalisi transpordiühendusi järgmise viie aasta jooksul. Kai ja tagala ala valmib suvel 2025.
2. Ro-ro kaupade rekordiline maht. ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluvad sadamad teenindasid 2022. aasta kuue kuuga läbi aegade rekordilise mahu ro-ro kaupasid, sh peamiselt veokite ja treileritega veetavad kaubad.
3. Lõppes kohtuvaidlus Worldwide Cargo Establishment (WCE) leppetrahvi osas. 30.05.2018 esitas WCE Harju Maakohtule Tallinna Sadama vastu hagiavalduse, milles nõudis koostöölepingus minimaalse kaubamahu vähendamist tagasiulatuvalt alates 2015. aastast ja aastate 2015-2017 eest tasutud leppetrahvide tagastamist koos kogunenud viivistega. Riigikohus tegi 11.04.2022 määruse, millega jättis kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata. Määruse tegemise päeval jõustusid Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2021 otsus ja Harju Maakohtu 19.01.2021 otsus ning kohtuvaidlus lõppes.
4. Reisiparvlaev Regula lisareisid 2022 suvel. ASi Tallinna Sadam tütarettevõte TS Laevad OÜ ja Transpordiamet sõlmisid sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu lisa, mille kohaselt Transpordiamet tellib kuni 536 lisareisi parvlaevaga Regula Virtsu-Kuivastu liinil perioodil 1. juunist 31. augustini 2022. Lisaks on Transpordiametil võimalus pikendada lisareiside tellimust täiendavaks perioodiks kuni 2. oktoobrini teatades sellest ette vähemalt 30 päeva enne perioodi algust. Lisareisid tehakse, kui graafikujärgsete reisidega ei suudeta tipuhetkedel nõudlust teenindada.
5. Üldkoosoleku otsuste hääletamine 5.-25.04.2022. Üldkoosolek võttis 25.04.2022 vastu otsused, millega kinnitati 2021. aasta majandusaasta aruanne ja dividendimakse, põhikirja muudatus, nõukogu ja juhatuse tasustamispõhimõtted ning nimetati ametisse uus nõukogu koosseis. Otsuste eelnõude tutvustamiseks korraldati 06.04.2022 veebiseminar, kus esinesid juhatuse, nõukogu ja nimetamiskomitee esindajad. Aktsionäride üldkoosoleku otsuseid hääletas 82 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 205 326 998 häält ehk 78,07% kogu aktsiakapitalist.
6. Dividendimakse. AS Tallinna Sadam maksis aktsionäridele 2021. aasta eest dividende 0,097 eurot aktsia kohta kokku summas 25,5 mln eurot. Dividendiõigusike aktsionäride nimekiri fikseeriti 05.05.2022 ja väljamakse tehti Nasdaq CSD vahendusel 12.05.2022.
7. AS Tallinna Sadam ja Gdynia sadam sõlmisid ühiste kavatsuste protokolli vesiniku kasutamise võimaluste loomiseks. Koostöö eesmärk on käivitada logistilistes tarneahelates lisandväärtust loovaid projekte, mis on seotud "rohelise" vesiniku tootmise, ladustamise ja käitlemisega. Ühtlasi hõlmab protokolli sisu ka teabevahetust uudsete arendusprojektide osas, mis on seotud muude alternatiivsete süsinikneutraalsete kütuste kasutamisega merendusvaldkonnas laiemalt.

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes	Lisa	30.06.2022	31.12.2021
VARAD

Käibevara Raha ja raha ekvivalendid		31 110	34 840
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	4	9 453	14 151
Lepingulised varad		575	0
Varud		565	399
Käibevara kokku		41 703	49 390

Põhivara
Investeeringud sidusettevõttesse	5	1 881	1 559
Muud pikaajalised nõuded	4	896	896
Materiaalne põhivara	6	572 082	575 563
Immateriaalne põhivara		2 042	2 130
Põhivara kokku		576 901	580 148
Varad kokku		618 604	629 538

KOHUSTISED
Lühiajalised kohustised
Võlakohustised	9	15 916	15 916
Eraldised		958	1 572
Sihtfinantseerimine		1 665	1 223
Maksuvõlad	7	829	890
Võlad tarnijatele ja muud võlad	8	12 953	10 291
Lepingulised kohustised		3 551	57
Lühiajalised kohustised kokku		35 872	29 949

Pikaajalised kohustised
Võlakohustised	9	184 015	187 398
Sihtfinantseerimine		29 741	29 835
Muud võlad	8	552	652
Lepingulised kohustised		788	809
Pikaajalised kohustised kokku		215 096	218 694
Kohustised kokku		250 968	248 643

OMAKAPITAL
Aktsiakapital	10	263 000	263 000
Ülekurss		44 478	44 478
Kohustuslik reservkapital		22 115	21 271
Eelmiste perioodide jaotamata kasum		25 791	26 534
Perioodi kasum		12 252	25 612
Omakapital kokku		367 636	380 895

Kohustised ja omakapital kokku		618 604	629 538

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

juunil lõppenud 6 kuulise perioodi kohta

Konsolideeritud kasumiaruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	II kv 2022	II kv 2021	2022	2021

Müügitulu	3, 10	30 363	24 260	57 135	49 248
Muud tulud		434	335	728	659
Tegevuskulud	11	–9 841	–8 070	–18 504	–15 372
Tööjõukulud		–5 554	–5 100	–10 325	–9 744
Põhivara kulum ja väärtuse langus	3	–6 225	–6 076	–12 512	–12 098
Muud kulud		–66	–130	–194	–254
Ärikasum		9 111	5 219	16 328	12 439

Finantstulud ja -kulud
Finantstulud		34	27	63	37
Finantskulud		–323	–365	–605	–741
Finantstulud ja -kulud kokku		–289	–338	–542	–704

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõttesse		350	52	577	41
Kasum enne tulumaksustamist		9 172	4 933	16 363	11 776

Tulumaksukulu		–4 111	–3 275	–4 111	–3 275
Perioodi kasum		5 061	1 658	12 252	8 501

Emaettevõtte omanike osa perioodi
kasumist		5 061	1 658	12 252	8 501

Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia
kohta (eurodes)		0,02	0,01	0,05	0,03
Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia
kohta - jätkuvad tegevused (eurodes)		0,02	0,01	0,05	0,03

Konsolideeritud muu koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes	II kv 2022	II kv 2021	2022	2021

Perioodi kasum	5 061	1 658	12 252	8 501
Muu koondkasum
Kirjed, mida võidakse tulevikus ümber liigitada
kasumisse või kahjumisse:
Kasum rahavoogude riskimaandamis
instrumentide õiglase väärtuse muutusest (neto)	0	35	0	73
Muu koondkasum kokku	0	35	0	73
Perioodi koondkasum kokku	5 061	1 693	12 252	8 574
Emaettevõtte omanike osa perioodi
koondkasumist	5 061	1 693	12 252	8 574

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

juunil lõppenud 6 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	2022	2021

Kaupade või teenuste müügist laekunud raha		67 852	55 753
Muude tulude eest laekunud raha		71	34
Maksed tarnijatele		–23 580	–19 123
Maksed töötajatele ja töötajate eest		–9 664	–9 064
Maksed muude kulude eest		–238	–271
Makstud tulumaks dividendidelt		–4 335	0
Äritegevusest laekunud raha		30 106	27 329

Materiaalse põhivara soetamine		–9 618	–9 255
Immateriaalse põhivara soetamine		–261	–426
Materiaalse põhivara müük		77	263
Saadud põhivara sihtfinantseerimisest		4 954	0
Saadud dividendid		255	0
Saadud intressid		2	1
Investeerimistegevuses kasutatud raha		–4 591	–9 417

Saadud laenude tagasimaksed	9	–3 383	–3 383
Makstud dividendid		–25 287	–20 082
Makstud intressid		–570	–734
Muud finantseerimistegevusest tulenevad
maksed		–5	–1
Finantseerimistegevuses kasutatud raha		–29 245	–24 200

RAHAVOOG KOKKU		–3 730	–6 288

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses		34 840	26 679
Raha ja raha ekvivalentide muutus		–3 730	–6 288
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus		31 110	20 391

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

juunil lõppenud 6 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Aktsia kapital	Ülekurss	Kohustuslik reserv kapital	Riskimaan damise reserv	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omaniku osa omakapitalist kokku
Omakapital seisuga 31.12.2020	263 000	44 478	20 262	–102	47 794	375 432
Perioodi kasum	0	0	0	0	8 501	8 501
Muu koondkasum	0	0	0	73	0	73
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	73	8 501	8 574
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	0	–20 251	–20 251
Tehingud omanikega kokku	0	0	0	0	–20 251	–20 251
Reservkapitali suurendamine	0	0	1 009	0	-1 009	0
Omakapital seisuga 30.06.2021	263 000	44 478	21 271	–29	35 035	363 755

tuhandetes eurodes	Aktsia kapital	Ülekurss	Kohustuslik reservkapital	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omaniku osa omakapitalist kokku
Omakapital seisuga
31.12.2021	263 000	44 478	21 271	52 146	380 895
Perioodi kasum	0	0	0	12 252	12 252
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	12 252	12 252
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	–25 511	–25 511
Tehingud omanikega kokku	0	0	0	–25 511	–25 511
Reservkapitali suurendamine	0	0	844	-844	0
Omakapital seisuga 30.06.2022	263 000	44 478	22 115	38 043	367 636

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD

1. ÜLDINE INFORMATSIOON

AS Tallinna Sadam (edaspidi ka emaettevõte või ettevõte) on Eesti Vabariigis 05.11.1996 registreeritud äriühing. ASi Tallinna Sadam 30.06.2022 lõppenud 6 kuu lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne hõlmab emaettevõtet ja tema tütarettevõtteid (edaspidi kontsern). Kontserni põhitegevusaladeks on sadamateenuste osutamine landlord-tüüpi sadamana, üleveoteenuse osutamine reisiparvlaevadega ning multifunktsionaalse jäämurdja Botnica opereerimine.

Kontsernile kuulub neli sadamat: Vanasadam, Saaremaa sadam, Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam. Tallinna kesklinnas asuv Vanasadam ja kruiisilaevade vastuvõtmiseks mõeldud Saaremaa sadam osutavad peamiselt reisijateveoga seotud sadamateenuseid. Muuga sadam, mis on Eesti suurim kaubasadam ja Paldiski Lõunasadam osutavad peamiselt kaubaveoga seotud sadamateenuseid. Lisaks osutab Tallinna Sadam sadama eeskirjas toodud teenuseid Paljassaare sadamas vastava teenuste lepingu alusel.

Kontserni tütarettevõtted seisuga 30.06.2022 ja 31.12.2021:

Tütarettevõte	Asukoht		Osalus (%) Põhitegevusala
OÜ TS Shipping	Eesti Vabariik	100	Jäämurdeteenuse ja teiste merenduse abiteenuste
			osutamine multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica
OÜ TS Laevad	Eesti Vabariik	100	Siseriikliku üleveoteenuse osutamine
			reisiparvlaevadega

Ettevõttel on ka 51%-line osalus sidusettevõttes AS Green Marine, kuid kus ettevõttel puudub kontrolliv otsustusõigus. Kontserni aruandes on osalus sidusettevõttes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Emaettevõtte registreeritud aadress on Sadama 25, Tallinn 15051, Eesti Vabariik.

ASi Tallinna Sadam enamusaktsionäriks on Eesti Vabariik (osalus 67,03%, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu).

2. ARVESTUSMEETODID

30.06.2022 lõppenud 6 kuu lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus".

Käesolevat lühendatud konsolideeritud vahearuannet tuleb lugeda koos ettevõtte 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes esitatud konsolideeritud raamatupidamise aruande ning selle juurde kuuluvate lisade ja selgitustega. Lisateave oluliste arvestusmeetodite kohta on esitatud 2021. aasta majandusaasta aruandes sisalduva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 2.

Lühendatud konsolideeritud vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestusmeetodeid, mida kasutati kontserni 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Kontsern ei ole ennetähtaegselt rakendanud ühtegi muud standardit ega standardi tõlgendust või muudatust, mis on välja antud, kuid mille rakendamine ei ole veel kohustuslik.

Lühendatud konsolideeritud vahearuanne on esitatud tuhandetes eurodes.

3. TEGEVUSSEGMENDID

	6 kuud 2022
	Reisi	Kauba	Reisiparv
Tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	9 517	8 729	0	0	18 246
Kaubatasud	740	2 885	0	0	3 625
Reisijatasud	4 067	97	0	0	4 164
Elektrienergia müük	612	2 572	0	0	3 184
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	0	0	5 840	0	5 840
Muude teenuste müük	611	370	34	1	1 016
Renditulu	1 202	4 849	434	0	6 485
Laeva prahitasu	0	0	0	4 635	4 635
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	0	0	9 940	0	9 940
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 10)	16 749	19 502	16 248	4 636	57 135
Segmendi korrigeeritud EBITDA	8 843	10 188	7 158	2 682	28 871
Põhivara kulum	–3 952	–4 419	–2 886	–1 181	–12 438
Kahjum vara väärtuse langusest	–74	0	0	0	–74
Saadud sihtfinantseerimise
amortisatsioon	242	304	0	0	546
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõtjasse	0	0	0	–577	–577
Segmendi ärikasum	5 059	6 073	4 272	924	16 328
Finantstulud ja -kulud kokku					–542
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõtjasse					577
Tulumaksukulu					–4 111
Perioodi kasum					12 252

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 233 tuh eurot ja 6 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

Lisa 3 järg

			6 kuud 2021
	Reisi	Kauba	Reisiparv
Tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	7 001	9 253	0	0	16 254
Kaubatasud	671	2 573	0	0	3 244
Reisijatasud	1 482	100	0	0	1 582
Elektrienergia müük	495	2 319	0	0	2 814
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	0	0	4 791	0	4 791
Muude teenuste müük	277	498	38	0	813
Renditulu	738	4 649	287	0	5 674
Laeva prahitasu	0	0	0	4 545	4 545
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	0	0	9 531	0	9 531
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 10)	10 664	19 392	14 647	4 545	49 248
Segmendi korrigeeritud EBITDA	4 290	10 986	6 441	2 435	24 153
Põhivara kulum	–3 438	–4 602	–2 988	–1 070	–12 098
Kahjum vara väärtuse langusest	0	0	0	0	0
Saadud sihtfinantseerimise
amortisatsioon	119	306	0	0	425
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõtjasse	0	0	0	–41	–41
Segmendi ärikasum	971	6 690	3 453	1 325	12 439
Finantstulud ja -kulud kokku					–704
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõtjasse					41
Tulumaksukulu					–3 275
Perioodi kasum					8 501

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 113 tuh eurot ja 5 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

4. NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED

tuhandetes eurodes	30.06.2022	31.12.2021

Nõuded ostjate vastu	6 362	6 544
Nõuete allahindlus	-434	-445
Maksude ettemaksed	787	1 013
Saamata sihtfinantseerimine	1 837	6 017
Muud ettemaksed	679	552
Nõuded sidusettevõttele (lisa 15)	7	8
Muud nõuded	1 111	1 358
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku	10 349	15 047

sh lühiajalised nõuded	9 453	14 151
pikaajalised nõuded	896	896

Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks

tuhandetes eurodes			Maksetähtaega ületanud päevade arv
	Tähtaeg					Kokku
30.06.2022	saabumata	0-30	31-60	61-90	>90
Oodatav krediidikahjumi määr	2,73%	1,5%	3,0%	80,0%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu	5 684	307	97	16	258	6 362
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–155	–5	–3	–13	–258	–434
						5 928
31.12.2021
Oodatav krediidikahjumi määr	6,4%	1,5%	3,0%	80,0%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu	6 238	164	99	10	33	6 544
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–399	–2	–3	–8	–33	–445
						6 099

5. INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE

	30.06.2022	30.06.2021
	lõppenud 6 kuu	lõppenud 6 kuu
tuhandetes eurodes	kohta	kohta
Äritulud	4 002	2 163
Ärikulud	2 763	2 036
Puhaskasum	1 110	108

Lisa 5 järg

tuhandetes eurodes	30.06.2022	31.12.2021
Sidusettevõtte netovara	3 688	3 056
Kontserni osalus sidusettevõttes	51%	51%
Sidusettevõttesse tehtud investeeringute bilansiline
väärtus kontserni finantsseisundi aruandes	1 881	1 559

6. MATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes	Maa ja ehitised	Masinad ja seadmed	Muu materiaalne	Lõpetamata ehitus	Ettemaksed	Kokku
			põhivara
Materiaalne põhivara
seisuga 31.12.2021
Soetusmaksumus	648 873	254 742	8 634	3 790	16	916 055
Akumuleeritud kulum ja
väärtuse langus	–237 547	–96 898	–6 047	0	0	–340 492
Jääkväärtus seisuga
31.12.2021	411 326	157 844	2 587	3 790	16	575 563
Liikumine 30.06.2022
lõppenud 6 kuu jooksul
Soetamine ja
rekonstrueerimine	356	383	334	7 013	648	8 734
Müüdud põhivara
jääkväärtuses	0	–16	0	–7	0	–23
Arvestatud kulum	–6 072	–5 662	–384	0	0	–12 118
Väärtuse langus	0	0	0	–74	0	–74
Ümberliigitatud
põhivara jääkväärtuses	637	1 554	0	–2 175	–16	0
Materiaalne põhivara
seisuga 30.06.2022
Soetusmaksumus	649 739	255 717	8 921	8 547	648	923 572
Akumuleeritud kulum ja
väärtuse langus	–243 492	–101 614	–6 384	0	0	–351 490
Jääkväärtus seisuga
30.06.2022	406 247	154 103	2 537	8 547	648	572 082

7. VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD

tuhandetes eurodes	30.06.2022	31.12.2021

Võlad tarnijatele	6 010	6 739
Võlad töövõtjatele	1 457	1 337
Intressivõlad	328	299
Töötasudelt arvestatud maksude viitvõlad	706	654
Ettemaksed kaupade ja teenuste eest	3 983	645
Võlad sidusettevõttele (lisa 15)	287	153
Muud võlad	734	1 116
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku	13 505	10 943

sh lühiajalised kohustused	12 953	10 291
pikaajalised kohustused	552	652

8. VÕLAKOHUSTISED

tuhandetes eurodes	30.06.2022	31.12.2021

Lühiajaline osa
Laenukohustised	8 266	8 266
Võlakirjad	7 650	7 650
Lühiajaline osa kokku	15 916	15 916

Pikaajaline osa
Laenukohustised	42 415	45 798
Võlakirjad	141 600	141 600
Pikaajaline osa kokku	184 015	187 398

Võlakohustised kokku	199 931	203 314

Võlakirjad

Kõik võlakirjad on emiteeritud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressiks on 3 kuu või 6 kuu Euribor, millele lisandub fikseeritud riskimarginaal). Seisuga 30.06.2022 oli kontsernil kaks võlakirjaemissiooni, mille lõplikud lunastustähtajad saabuvad 2026. ja 2027. aastal. Lunastusgraafikute kohaselt 30.06.2022 lõppenud 6-kuulisel perioodil võlakirju ei lunastatud. Seisuga 30.06.2022 oli võlakirjade kaalutud keskmine intressimäär 0,61% (31.12.2021: 0,49%). Emiteeritud võlakirjade intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud.

Lisa 8 järg

Laenud

Kõik laenulepingud on sõlmitud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressimääraks on 6 kuu Euribor). Tasumata laenujääkide lõpliku tagasimakse tähtajad jäävad vahemikku 2024–2030. 2022. aasta 6 kuu jooksul tasuti laenude põhiosamakseid summas 3 383 tuh eurot (2021. aasta 6 kuu jooksul: 3 383 tuh eurot). Seisuga 30.06.2022 oli kasutusse võetud laenude kaalutud keskmine intressimäär 0,81% (31.12.2021: 0,77%). Seisuga 30.06.2022 kontsernil kasutusse võtmata laene ega -limiite ei olnud. Võetud laenude intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud.

Võlakohustiste lepingulised tagastamise tähtajad

tuhandetes eurodes	30.06.2022

kuni 12 kuud	15 916
1 - 5 aastat	112 515
> 5 aasta	71 500
Võlakohustised kokku	199 931

Õiglane väärtus

Kuna aruandeperioodil kontserni riskitaseme hinnang ei muutunud ja rahvusvahelistes rahaturu intressimäärades ulatuslikke muutusi ei toimunud, ei erine kontserni hinnangul korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatud laenude ja võlakirjade õiglane väärtus sarnaselt 31.12.2021 lõppenud perioodiga oluliselt kontserni konsolideeritud finantsseisundi aruandes seisuga 30.06.2022 esitatud bilansilisest väärtusest.

Kõik kehtivad laenu- ja võlakirjalepingud on tagatiseta kohustised, see tähendab, et varasid ei ole kohustuste katteks panditud ja võlakirjad ei ole noteeritud. Kontsern on täitnud kõik laenu- ja võlakirjalepingutes sätestatud kohustused, sh need, mis puudutavad eritingimuste täitmist. Seisuga 30.06.2022 täitis kontsern finantsnäitajatele kehtestatud kõiki tingimusi.

9. OMAKAPITAL

Aktsiakapital ja ülekurss

Seisuga 30.06.2022 oli ASil Tallinna Sadam registreeritud 263 000 000 lihtaktsiat, võrreldaval perioodil 31.12.2021 samuti 263 000 000 aktsiat, millest 67,03% kuulub Eesti Vabariigile (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) ja 32,97% kuulub Eesti ja rahvusvahelistele investeerimisfondidele, pankadele, pensionifondidele ja jaeinvestoritele. Aktsia nimiväärtus on 1 euro.

ASi Tallinna Sadam põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 664 000 000 (võrreldaval 2021. aastal samuti 664 000 000). Seisuga 30.06.2022 ja 31.12.2021 oli kõikide väljastatud aktsiate eest täielikult tasutud.

Kasum aktsia kohta

	II kv 2022	II kv 2021	30.06.2022 lõppenud 6 kuu kohta	30.06.2021 lõppenud 6 kuu kohta
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tk) Aruandeperioodi konsolideeritud	263 000 000	263 000 000	263 000 000	263 000 000
puhaskasum/-kahjum (tuhandetes eurodes)	5 061	1 658	12 252	8 501
Tava ja lahjendatud puhaskasum/- kahjum aktsia kohta (eurodes)	0,02	0,01	0,05	0,03

* 30.06.2022 ja 30.06.2021 lõppenud aruandeperioodil lahustava mõjuga instrumente ringluses ei olnud.

Vastavalt 25.04.2022 üldkoosoleku otsusele maksis kontsern 2021. aasta eest dividende 0,097 eurot aktsia kohta, kokku 25 511 tuh eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 05.05.2022 (ex-päev 04.05.2022) ja dividendid maksti aktsionäridele välja Nasdaq CSD vahendusel 12.05.2022.

10. MÜÜGITULU

	30.06.2022	30.06.2021
	lõppenud 6 kuu	lõppenud 6 kuu
tuhandetes eurodes	kohta	kohta

Müügitulud kliendilepingutest
Laevatasud	18 246	16 254
Kaubatasud	3 625	3 244
Reisijatasud	4 164	1 582
Elektrienergia müük	3 184	2 814
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	5 840	4 791
Muude teenuste müük	1 016	813
Müügitulud kliendilepingutest kokku	36 075	29 498

Muud müügitulud
Kasutusrendi tulu	6 485	5 674
Laeva prahitasu	4 635	4 545
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	9 940	9 531
Muud müügitulud kokku	21 060	19 750

Müügitulu kokku (lisa 3)	57 135	49 248

Laevatasud sisaldavad tonnaažitasu, mida arvestatakse laeva kogumahutavuse alusel laeva iga laevakülastuse eest. Kui laev külastab sadamat eelnevalt kokkulepitud sõiduplaani alusel õigusega saada aasta jooksul mahupõhist allahindlust, siis jaotatakse tehinguhind tonnaažiteenuse ja tulevaste tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse vahel selle laeva antud kalendriaasta laevakülastuste koguarvu hinnangu alusel. Tonnaažitasu tulu kajastatakse aasta keskmiste tasumäärade ja hinnangulise mahu alusel. Seisuga 30.06.2022 oli kajastatud tulu ja klientidele esitatud arvete vahe kajastatud lepingulise kohustisena summas 2 890 tuh eurot (kajastatud tulu oli väiksem kui esitatud arved).

Mõnedes kaubatasu lepingutes on sätestatud minimaalne kaubamaht aastas. Kui kaubaoperaator laadib ümber minimaalsest mahust vähem kaupa, on kontsernil taolise lepingu korral õigus kalendriaasta lõppedes nõuda kliendilt minimaalse mahu alusel arvestatud kaubatasu. Juhtkond on hinnanud kontserni allesjäänud õigust tasule minimaalse kaubamahu ja klientidelt seisuga 30.06.2022 laekunud tasu põhjal. Selle tulemusena kajastas kontsern lepingulisi varasid summas 575 tuh eurot. Mõnedelt klientidelt laekunud tulu ületas seisuga 30.06.2022 juhtkonna hinnangut. Selle tulemusena kajastas kontsern lepingulisi kohustisi summas 322 tuh eurot, et hinnanguline müügitulu oleks kõigi 2022. aasta vaheperioodide jooksul ühtlaselt kajastatud.

Lisa 10 järg

Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suurus arvestatakse elektrivõrguga liitumise võimaldamiseks tehtud kulutuste alusel. Liitumisteenuse osutamist ei loeta eraldi toimingukohustuseks, sest klient ei saa sellest teenusest eraldi (st ilma elektrit tarbimata) kasu. Seetõttu moodustavad liitumistasud osa elektri eest saadavast tasust ja neid kajastatakse tuluna selle perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt elektrit tarbivad. Saadud liitumistasude tuludesse kandmata osa kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 30.06.2022 moodustasid sellised kohustised 788 tuh eurot (31.12.2021: 809 tuh eurot).

Piletimüügitulu kajastatakse kas selle aja jooksul, mil reisiparvlaev reisijaid ja/või sõidukeid üle veab, mis toimub ühe päeva jooksul, või sel ajahetkel, kui pilet aegub. Tulu selliste piletite eest, mis on müüdud veel toimumata reisidele, käsitletakse ettemaksena ja kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 30.06.2022 moodustasid sellised kohustised 339 tuh eurot (31.12.2021: 56 tuh eurot).

11. TEGEVUSKULUD

tuhandetes eurodes	30.06.2022	30.06.2021
	lõppenud 6 kuu	lõppenud 6 kuu
	kohta	kohta

Kütuse-, õli- ja energiakulu	7 621	4 750
Põhivarade tehniline korrashoid ja remont	2 613	2 637
Infrastruktuuri jaoks ostetud teenused	1 605	1 460
Maksukulud	1 323	1 327
Konsultatsiooni- ja arenduskulud	264	196
Ostetud teenused	2 489	2 400
Väheväärtusliku vara soetus ja korrashoid	491	606
Reklaamikulud	110	57
Rendikulud	294	335
Kindlustuskulud	399	391
Muud tegevuskulud	1 295	1 213
Tegevuskulud kokku	18 504	15 372

12. SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED

Seisuga 30.06.2022 olid kontsernil lepingulised kohustused materiaalse põhivara soetamiseks, remondiks ning uuringu- ja arenguväljaminekute tegemiseks summas 9 949 tuh eurot (31.12.2021: 11 058 tuh eurot).

13. TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED

aasta juunis võttis kohus menetlusse kontserni ettevõtete TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ vastu esitatud hagi väidetava ärisaladuse kasutamisega Saaremaa ja Hiiumaa liinidel sõitjate üleveoteenuse riigihankel osalemisel põhjustatud kahju hüvitamiseks kokku summas 23,8 mln eurot. Esitatud hagiavaldus on identne samade hagejate poolt eelmises tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega, mille Harju Maakohus jättis 08.03.2019 kohtumäärusega läbi vaatamata, kuna hagejad ei tasunud tähtajaks eeldatavate menetluskulude katteks kohtu poolt määratud tagatisi kokku summas 14 000 eurot.

Kontsern vaidlustas esitatud nõude ja kaitseb ennast antud kohtuasjas. Juhatus on seisukohal, et nõue ei ole põhjendatud ja õigusnõustajate hinnangul ei ole kohustise tekkimine tõenäoline. Seetõttu ei ole juhatus pidanud vajalikuks nõude katteks eraldist moodustada.

14. KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED

26.08.2015 pidas Kaitsepolitseiamet kinni emaettevõtte ASi Tallinna Sadam pikaajalised juhatuse liikmed Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, sest neid kahtlustatakse ulatuslikus altkäemaksu võtmises mitme varasema aasta jooksul. Pärast pikaajalist uurimist esitas kontsern 31.07.2017 Ain Kaljuranna, Allan Kiili ja teiste uurimise all olevate episoodidega seotud eraisikute ja juriidiliste isikute vastu tsiviilhagi. Harju Maakohtu 19.11.2018 määrusega võeti tsiviilhagi eelnevalt nimetatud isikute vastu algatatud kriminaalasja menetlusse.

28.10.2020 tegi Harju Maakohus määruse ja lõpetas Allan Kiili suhtes kriminaalmenetluse seoses tema parandamatu haigusega. Samas kaasati Tallinna Ringkonnakohtu määrusega Allan Kiil kriminaalasja menetlusse tsiviilkostjana. Allan Kiil suri 15.06.2021 ja 23.09.2021 kaasati menetlusse Allan Kiili asemel tsiviilkostja ja kolmanda isikuna Marika Kiil.

Aruande koostamise hetke seisuga toimub nimetatud kohtuprotsessis kriminaalasja kohtulik arutamine ja teiste süüdistuse saanud isikute osas kohtuprotsess jätkub. Juhatuse hinnangul ei oma eelnimetatud sündmused aruande koostamise hetkeks teadaoleva teabe alusel kontserni majandustulemustele ega finantsseisundile olulist negatiivset mõju, kuid see võib põhjustada jätkuvalt olulist mainekahju.

kaudu).

15. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

ASi Tallinna Sadam aktsiatest 67,03% kuuluvad Eesti Vabariigile (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tuhandetes eurodes	30.06.2022 lõppenud 6 kuu kohta	30.06.2021 lõppenud 6 kuu kohta
Tehingud sidusettevõttega
Müügitulu	37	82
Tegevuskulud	890	540
Tehingud ettevõtetega, milles kontserni ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu
Müügitulu	1	1
Tegevuskulud	5	5
Muud kulud	20	21
Tehingud riigiasutuste ja ettevõtetega, kus riigil on valitsev mõju
Müügitulu	15 539	14 264
Tegevuskulud	5 573	4 066
Muud kulud	0	28
Materiaalse põhivara soetus	0	64

tuhandetes eurodes	30.06.2022	31.12.2021
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest
sidusettevõttega
Nõuded (lisa 4)	7	8
Võlad (lisa 7)	287	153
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest
ettevõtetega, milles kontserni ettevõtete nõukogu ja
juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu
Võlad	1	1
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest
riigiasutustega ja ettevõtetega, kus riigil on valitsev mõju
Nõuded	484	352
Kohustused	1 529	2 446

Kõik osutatud ja ostetud teenused on tavapärasest äritegevusest tulenevad tehingud, mis on teostatud turutingimustel.

Tehingutest seotud osapooltega tulenevad müügitulud ja tegevuskulud sisaldavad ainult äritegevusega seoses müüdud ja ostetud teenuseid.

Informatsioon ettevõtete kohta, milles kontserni ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmed omavad olulist mõjuvõimu, põhineb seotud osapoolte esitatud andmete põhjal.

16. ARUANDEPERIOODI JÄRGSED SÜNDMUSED

Konkurentsiamet teatas 07.07.2022, et lõpetas Worldwide Cargo Establishment'i 30.10.2019 esitatud kaebuse alusel alustatud järelevalvemenetluse ASi Tallinna Sadam tegevuse suhtes konkurentsiseaduse (KonkS) § 63⁴ lg 1 punktide 1 ja 2 alusel. Järelevalvemenetluse eesmärgiks oli selgitada, kas ASi Tallinna Sadam poolt Muuga sadamas infrastruktuuri kasutamise pakkumisel Worldwide Cargo Establishment'ile esinevad KonkS § 16 punkti 1 ja 3 rikkumise tunnused. Konkurentsiamet ASi Tallinna Sadam turupositsiooni ei analüüsinud, kuid jõudis siiski järelevalvemenetluse tulemusel järeldusele, et ASi Tallinna Sadam tegevuses puuduvad igal juhul, sõltumata ASi Tallinna Sadam turupositsioonist, konkurentsiseaduse rikkumise tunnused ja ettevõte ei ole konkurentsi oluliselt kahjustanud, sh ei nähtu konkurentsi olulise kahjustamise ohtu.

JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD

Juhatus on koostanud ASi Tallinna Sadam auditeerimata tegevusaruande ja lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande 30. juunil 2022 lõppenud aruandeperioodi kohta.

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 4 kuni 15 esitatud kontserni auditeerimata tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate kontserni äritegevusest, tulemustest ja aruandeperioodi jooksul toimunud olulistest sündmustest.

Juhatus kinnitab lehekülgedel 16 kuni 32 esitatud kontserni auditeerimata lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande õigsust ja täielikkust, sh:

1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (IFRS EL);
1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne kajastab kontserni finantsseisundit, rahavoogusid ja majandustulemusi õigesti ja õiglaselt;
1. kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud vahearuande kinnitamise kuupäevani (09.08.2022), on auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
1. AS Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad ettevõtted.
august 2022

Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige

Valdo Kalm Andrus Ait Margus Vihman

AI Terminal

Tallinna Sadam

2227_10-q_2022-08-10_ff119b80-1145-4602-bd2a-2e9de4104422.pdf