Auditeerimata lühendatud konsolideeritud 12 kuu vahearuanne perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 2024

AS Tallinna Sadam

AS TALLINNA SADAM

AUDITEERIMATA LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD 12 KUU VAHEARUANNE PERIOODI KOHTA, MIS LÕPPES 31. DETSEMBRIL 2024

Äriregistri kood	10137319
Käibemaksukohuslase registreerimisnumber	EE100068489
Registreeritud aadress	Sadama 25 15051 Tallinn
Asukohamaa	Eesti Vabariik
Telefon	+372 631 8555
E-post	[email protected]
Internetilehekülg	www.ts.ee
Majandusaasta algus	1. jaanuar
Majandusaasta lõpp	31. detsember
Vahearuande perioodi algus	1. jaanuar
Vahearuande perioodi lõpp	31. detsember
Juriidiline vorm	aktsiaselts
Audiitor	AS PricewaterhouseCoopers

	TEGEVUSARUANNE 4
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE18
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE18
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE 19
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE20
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE21
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD 22
1.	ÜLDINE INFORMATSIOON22
2.	ARVESTUSMEETODID22
3.	TEGEVUSSEGMENDID 23
4.	NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED 25
5.	INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE 26
6.	KINNISVARAINVESTEERINGUD 26
7.	MATERIAALNE PÕHIVARA26
8.	VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD 27
9.	VÕLAKOHUSTISED27
10.	OMAKAPITAL 29
11.	MÜÜGITULU 30
12.	TEGEVUSKULUD31
13.	SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED 31
14.	TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED JA KOHTUVAIDLUSED32
15.	KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED33
16.	TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 34
	JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD35

TEGEVUSARUANNE

Kontserni 2024. aasta tulemustes on oluline mõju kaubasadamate ja reisiparvlaevade segmentide tulude kasvul. Reisijate arvus jätkus stabiilne taastumine, kahanes vaid traditsiooniliste kruiisikülastustega seotud reisijate arv, kuid endiselt on kasvupotentsiaali jõudmaks koroonapiirangute eelse tasemeni. Ka kaubamaht on tõusuteel ja seda peaaegu kõikide lastiliikide lõikes, välja arvatud vedellast ja mittemereline. Müügitulude kasvu ja tegevuskulude ning muude kulude languse tõttu kasvasid ärikasum ja korrigeeritud EBITDA. Laenukoormuse tõusu tõttu suurenesid intressikulud, mistõttu puhaskasum kasvas vähem kui ärikasum ja korrigeeritud EBITDA.

Näitaja	ühik	12 kuud	12 kuud	vahe	muutus	IV kv	IV kv	vahe	muutus
		2024	2023		%	2024	2023		%
Müügitulu	tuh EUR	119 587	116 646	2 942	2,5%	28 791	28 030	760	2,7%
Ärikasum	tuh EUR	29 148	24 630	4 518	18,3%	5 948	4 627	1 321	28,6%
Korrigeeritud EBITDA2	tuh EUR	53 134	49 170	3 963	8,1%	12 239	10 375	1 865	18,0%
Põhivara kulum ja väärtuse	tuh EUR	–24 833	–25 389	557	–2,2%	–6 625	–6 033	–592	9,8%
langus
Tulumaks	tuh EUR	–3 125	–2 985	–140	4,7%	0	0	0	0,0%
Perioodi kasum	tuh EUR	19 153	15 882	3 271	20,6%	4 284	2 854	1 430	50,1%
Investeeringud	tuh EUR	38 831	20 727	18 104	87,3%	5 378	9 828	–4 450	–45,3%

Töötajate arv (keskmine)	in	438	461	–23	–5,0%	431	442	–12	–2,6%
Kaubamaht	tuh	13 134	12 586	548	4,4%	3 409	3 052	357	11,7%
	tonni
Reisijate arv	tuh in	8 201	7 918	283	3,6%	1 857	1 771	86	4,8%
Laevakülastuste arv	tk	7 127	7 026	101	1,4%	1 774	1 693	81	4,8%

Varade maht perioodi	tuh EUR	629 861	606 164	23 697	3,9%	629 861	606 164	23 697	3,9%
lõpus
Netovõlg3 perioodi lõpus	tuh EUR	167 622	143 664	23 958	16,7%	167 622	143 664	23 958	16,7%
Omakapital perioodi lõpus	tuh EUR	377 613	377 659	–46	0,0%	377 613	377 659	–46	0,0%
Aktsiate arv perioodi lõpus	tuh tk	263 000	263 000	0	0,0%	263 000	263 000	0	0,0%

Ärikasum/müügitulu		24,4%	21,1%			20,7%	16,5%
Korrigeeritud		44,4%	42,2%			42,5%	37,0%
EBITDA/müügitulu
Perioodi kasum/müügitulu		16,0%	13,6%			14,9%	10,2%
EPS: perioodi kasum	EUR	0,07	0,06	0,01	20,6%	0,02	0,01	0,01	50,1%
/kaalutud keskmine
aktsiate arv
Omakapital/aktsiate arv	EUR	1,44	1,44	0,00	0,0%	1,44	1,44	0,00	0,0%
perioodi lõpus

KONTSERNI PEAMISED NÄITAJAD1

Reisijate arv⁴ kasvas 2024. aastal 3,6%. Suurimate reisijate arvuga liinid on Tallinn-Helsingi ja Tallinn-Stockholm, kuid protsentuaalselt on enim kasvanud Muuga-Vuosaari liin ja muud liinid. Muude liinide alla kuuluvad näiteks lähikruiisid, mida sellel aastal oli rohkem kui eelmisel. Kruiisireisijate arv kahanes, kuigi kruiisilaevade külastuste arv kasvas. Kruiisilaevade täituvus oli suurem, kuid laevad olid keskmiselt väiksema reisijate mahutavusega.

² korrigeeritud EBITDA = kasum enne kulumit, vara väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid, finantstulusid ja -kulusid (kokku) ning tulumaksukulu, ja korrigeeritud varade sihtfinantseerimise amortisatsiooniga

¹ tabelis esitatud suhtarvud ja muutused võivad sisaldada ümardamisest tulenevaid vahesid

³ võlakohustised miinus raha ja raha ekvivalendid

⁴ reisijate arv ei sisalda reisiparvlaevade segmendi Eesti mandri ja suursaarte vahelist reisijate arvu

Reisijate arvu kasvule on kaasa aidanud nii reisilaevade suurem külastuste arv kui ka parem laevade täituvus. Võrdluses eelmise aastaga kasvas kaubamaht 0,5 mln tonni (+4,4%). Kiire kasvu tegid läbi puistlasti, konteinerite ja segalasti kaubamaht. Mõõdukas kasv oli ro-ro kaupades, vedellasti mahud vähenesid.

aasta müügitulu kasvas 2,9 mln eurot ehk 2,5% 119,6 mln euroni. Kasv oli kõikides tululiikides, neist enim suurenesid üleveoteenuste müük, muude teenuste müük, kasutusrendi tulu ja reisijatasud. Segmentide osas kasvasid peamiselt kaubasadamad ja reisiparvlaevad. Kaubasadamate segmendis suurenesid enim laevatasude ja muude teenuste müügitulud, kasvasid ka kõik teised tululiigid peale elektrienergia. Reisiparvlaevade segmendi müügitulu kasvas lepinguliste tasumäärade indekseerimise ja suurenenud reiside arvu mõjul.
aasta ärikasum kasvas 4,5 mln euro võrra (+18,3%) 29,1 mln euroni ja perioodi kasum suurenes 3,3 mln euro võrra (+20,6%) 19,2 mln euroni. Korrigeeritud EBITDA kasvas 4,0 mln eurot 53,1 mln euroni (+8,1%). 2024. aasta IV kvartalis kasvas reisijate arv eelmise aasta võrdluses 4,8% ning kaubamaht 11,7%. IV kvartali müügitulu suurenes 0,8 mln eurot (+2,7%) 28,8 mln euroni, kasvades kõikides segmentides välja arvatud muud segmendis. Kontserni ärikasum kasvas 28,6% 5,9 mln euroni ja kasum 1,4 mln euro võrra (+50,1%) 4,3 mln euroni.

TEGEVUSMAHUD

aastal oli kontserni sadamaid läbinud kaubamaht kokku 13,1 mln tonni, kasvades 0,5 mln tonni (+4,4%). Lastiliikidest kasvasid enim puistlasti (+0,4 mln tonni, +19,4%), konteinerite (+0,2 mln tonni, +12,3%; TEU-des kasv +40 tuh ühikut, +18,3%) ja ro-ro (+0,2 mln tonni, +2,6%) mahud. Puistlasti kasvu taga on suurenenud odra, puidugraanulite ja nisu vedu. Konteinerite kasvule (tonnides) on kaasa aidanud suurem 40-jalaste täis konteinerite vedu. Ro-ro puhul suurenes juhiga veoautode liikuvus. Ro-ro kauba kasv on olnud kaubasadamates. Ro-ro kaubamaht tonnides kasvas, kuid kaubatasu saadakse ro-ro kaupade puhul koguse (veeremiühikute) pealt ning tulu toov maht jäi võrreldes aasta varasemaga suhteliselt samale tasemele. Kui aastaid tagasi oli vedellast suurima osakaaluga kaubagrupp, siis alates 2022. aasta algusest on ro-ro kaupade osakaal kogu kaubamahust suurim, moodustades 2024. aastal 50% kaubamahust. Samal ajal on vedellasti osakaal langenud vaid 10%-ni kogu kaubamahust. Protsentuaalselt oli 2024. aastal märgatav kasv ka segalastis (+69 tuh tonni, +16,4%) tänu suurenenud terase tarnimisele. Suurem langus leidis aset vedellastis (–0,3 mln tonni, –19,8%), mis peamiselt on tingitud vedelgaasi (LPG) tarnete puudumisest 2024. aastal, samas kasvasid bensiini kogused. Lisaks vähenes mittemereline kaubamaht, ent selle mõju jäi tagasihoidlikuks.
aasta IV kvartalis läbis kontserni sadamaid 3,4 mln tonni kaupu, mis oli ligi 0,4 mln tonni (+11,7%) rohkem, kui eelneva aasta samal perioodil. Kõik lastiliigid, väljaarvatud vedellast, võrdluses eelmise aastaga kasvasid.

	IV kvartal 2024	IV kvartal 2023	Muutus %	2024	2023	Muutus %
Kaubavood lastiliikide lõikes	3 409	3 052	11,7%	13 134	12 586	4,4%
(tuh tonni)
Ro-ro kaubad	1 532	1 492	2,6%	6 571	6 406	2,6%
Vedellast	341	400	–14,7%	1 362	1 698	–19,8%
Puistlast	839	595	41,0%	2 581	2 161	19,4%
Kaup konteinerites	563	473	18,9%	2 110	1 878	12,3%
Konteinerid TEU	71 033	58 850	20,7%	261 822	221 405	18,3%
Segalast	125	91	37,6%	487	418	16,4%
Mittemereline	10	0	2302,2%	23	24	–6,3%
Reisijate arv liinide lõikes
(tuh inimest)	1 857	1 771	4,8%	8 201	7 918	3,6%
Tallinn-Helsingi	1 675	1 596	5,0%	7 230	7 000	3,3%
Tallinn-Stockholm	118	125	–5,8%	563	537	4,8%
Muuga-Vuosaari	43	38	13,6%	201	170	18,0%
Kruiisireisijad (traditsiooniline)	13	0	N/A	152	165	–7,9%
Muud	8	12	–34,6%	54	45	20,2%
Laevakülastuste arv	1 770	1 693	4,8%	7 127	7 026	1,4%
Kaubalaevad	372	314	18,5%	1 435	1 380	4,0%
Reisilaevad (sh Ro-Pax)	1 395	1 379	1,2%	5 585	5 548	0,7%
Kruiisilaevad (traditsioonilised)	7	0	N/A	107	98	9,2%
Reisiparvlaevad (Saaremaa ja Hiiumaa liinid)
Reiside arv	5 151	5 085	1,3%	23 179	22 972	0,9%
Reisijate arv (tuh inimest)	476	457	4,3%	2 462	2 411	2,1%
Sõidukite arv (tuh sõidukit)	245	231	6,0%	1 174	1 133	3,6%
Jäämurdja Botnica
Prahipäevade arv	51	62	–17,7%	221	231	–-4,3%
Kasutusmäär (%)	55%	67%	–17,7%	60%	63%	–4,6%

Reisijate arv jätkas 2024. aastal peamistel liinidel (Helsingi ja Stockholm) taastumise trendis. Aastaga kasvas reisijate arv 0,3 mln võrra 8,2 mln reisijani (+3,6%). Kasvu näitas lisaks Tallinn-Helsingi ning Tallinn-Stockholmi liinile ka Muuga-Vuosaari liin. Langusesse jäi vaid traditsioonilise kruiisireisijate arv. Aastaga külastas Tallinna Vanasadamat 149 tuh kruiisireisijat (100 kruiisilaeva) ja Saaremaad ca 3 tuh kruiisireisijat (7 kruiisilaeva). Aasta varem külastas Vanasadamat 162 tuh kruiisireisijat (90 kruiisilaeva), Saaremaad külastas ca 3 tuh reisijat (8 kruiisilaeva). 2024. aasta IV kvartali reisijate arv kasvas 86 tuh võrra 1,9 mln reisijani (+4,8%).

OÜ TS Laevad (reisiparvlaevade segment) teostas mandri ja suursaarte vahel 2024. aastal kokku 23 179 reisi, mida oli 207 reisi ehk 0,9% rohkem kui aasta varem. IV kvartalis oli reiside arvuks 5 151 ehk 66 reisi (+1,3%) rohkem kui aasta varem.

OÜle TS Shipping kuuluva jäämurdja Botnica (muu segment) lepinguliste tööpäevade ehk prahipäevade arv oli 2024. aastal 221 ehk 10 päeva vähem kui aasta varem. Laeva kasutusmäär oli 60% (aasta varem 63%). IV kvartalis oli prahipäevade arvuks 51 (2023. aasta IV kvartalis 62) ja kasutusmäär 55% (aasta varem 67%). Jäämurdja Botnica kasutusmäära vähenemine tulenes lühemast prahiperioodist. Lepingu alusel oli planeeritud 8 nädalane prahiperiood (algusega 2024. mai) ettevõttega BP Exploration Operating Company Ltd, kuid laeva tehnilise rikke tõttu jäi prahiperiood oodatust lühemaks. Septembri alguses suundus Botnica Põhja-Kanadasse, kus sarnaselt eelmistele aastatele teenindati Baffinland Iron Mines Corporationit, kuid prahipäevade arv kujunes madalamaks, mistõttu laeva kasutusmäär IV kvartalis langes.

MÜÜGITULU, KULUD JA KASUM

Müügitulu kasvas 2024. aastal 2,9 mln eurot ehk +2,5% ja oli kokku 119,6 mln eurot. Müügitulu kasvu taga olid: suuremad laevatasud ja suurem muude teenuste müük kaubasadamates, suuremad tulud Mandri-Eesti ja suursaarte vahelisest üleveoteenustest, suurem prahitasu jäämurdjalt Botnica ning kasvanud reisijatasud reisisadamates.

Müügitulu liikide lõikes tõusis enim tulu üleveoteenuse osutamisest⁵ , mis kasvas 0,8 mln euro võrra (+2,2%) 36,2 mln euroni. Tulu suurendas eelkõige lepingulise püsitasu muutuvosa indekseerimine. Reiside arv võrreldes varasema aastaga oluliselt ei muutunud (+0,9%). Tulu muudelt teenustelt kasvas 0,5 mln eurot tulenevalt sellel aastal Pakrineeme sadamas alanud LNG kai opereerimisest, suuremast tulust reklaamimüügist Vanasadamas ning toitlustamisteenuse osutamisest jäämurdja Botnica prahitöödel. Renditulud tõusid 0,4 mln eurot (+3,1%), kokku 14,1 mln euroni. Renditulud kasvasid kõikides segmentides, suuremal määral kauba- ja reisiparvlaevade segmendis. Reisijatasu tulu kasvas 0,4 mln euro võrra (+3,5%) 11,9 mln euroni. Reisijatasude tulude kasvu toetas suurenenud reisijate arv (+3,6%). Laeva prahitasud kasvasid 0,4 mln euro võrra (+3,2%) 11,9 mln euroni. Kuigi jäämurdja Botnica prahipäevade arv oli väiksem, siis prahitasud kasvasid projektipõhiste tööde kõrgemate päevatasu tariifide tõttu. Kasvasid ka kaubatasu tulud 0,2 mln eurot (+3,5%) 6,7 mln euroni seoses kaubamahtude samaväärse tõusuga (+4,4%). Laevatasude tulu kasvas 0,1 mln eurot (+0,3%) 31,5 mln euroni. Laevatasude kasvu põhjuseks on suurenenud universaallaevade ja konteinervedajate külastuste arv, lisaks külastas kaubasadamaid rohkem suure mahutavusega bulkereid. Kuigi kruiisilaevakülastuste arv kasvas, olid kruiisilaevad keskmiselt väiksema mahutavusega, mistõttu keskmine laevatasu kruiisilaeva külastuse kohta vähenes. Elektrienergia müügist saadav tulu kasvas 0,1 mln eurot (+2,3%) 4,6 mln euroni. Tulud elektrienergiast kasvasid peamiselt võrguteenuste ja kaldaelektri suurenenud müügikoguste tõttu, samas elektrienergia börsihind veidi langes.

Muud tulud 2024. aastal vähenesid 0,5 mln euro võrra (–21,3%) 1,7 mln euroni. 2023. aastal kajastati suur viiviste tulu, mis oli peamiselt seotud MPG AgroProduction OÜ pankrotimenetluse algatamisega 2023. aasta novembris. 2024. aasta IV kvartalis suurenes müügitulu 2,7%, ulatudes 28,9 mln euroni. Kaubatasu tulu kasvu (21,3%) toetas kaubamahtude kasv. Laevatasu tulud kasvasid 4,7%, kuna laevakülastuste arv kasvas. Müügitulud kasvasid ka üleveoteenuste müügist, muude teenuste müügist, reisijatasudest ning kasutusrendi tuludest. Müügitulu

⁵ Üleveoteenus reisiparvlaevadega mandri-Eesti ja suursaarte vahel

vähenes vaid laeva prahitasust, kuna Botnica prahipäevade arv vähenes, ning elektrienergia müügist, kuna elektrienergia hind IV kvartalis oli madalam kui võrdlusperioodil.

Tegevuskulud vähenesid 2024. aastal 1,0 mln eurot (–2,4%). Kululiikide lõikes olid muutused erinevad. Enim vähenesid maksukulud (–1,2 mln eurot, –43,7%) seoses maamaksumäära vähenemisega 2024. aastal ning muud tegevuskulud (–0,5 mln eurot, –13,1%). Muude tegevuskulude koosseisus on suuremal määral vähenenud jäämurdja Botnica (segment muud) kulutused muudele teenustöödele ja materjalidele. Samuti vähenesid rendikulud (–0,3 mln eurot, –18,0%). Muude tegevuskulude ja rendikulude vähenemine on seotud sellega, et 2023. aastal olid Botnical kõrgemad kulud seoses ettevalmistustega projektipõhisteks töödeks, millega tagati täiendav tehniline võimekus, samuti vähenesid Botnica kulud andmesidele. Väiksemas mahus vähenesid elektrienergia kulud (–0,1 mln eurot; –1,8%), reklaamikulud ning kulutused soojusele, veele ja kanalisatsioonile. Sadamate infrastruktuuri jaoks ostetud teenuste kulu suurenes (+0,3 mln eurot, +8,3%) tulenevalt korrashoiu- ja valveteenuste kallinemisest. Ostetud teenuste kulu (+0,3 mln eurot, +5,5%) on kasvanud eelkõige reisiparvlaevade segmendis suurenenud sadamatasude tõttu. Samuti kasvas põhivarade remondikulu (+0,2 mln eurot, +2,3%). Remondikulud kasvasid segmendis muud (Botnica) ja reisisadamate segmendis. Segmendis muud teostati suures ulatuses remonttöid jäämurdjale Botnica (+0,8 mln eurot), kuna suvise projektipõhise töö käigus ilmnes jäämurdjal tehniline rike. Seda tasakaalustas remondikulude vähenemine kaubasadamates 0,8 mln eurot (2023. aastal olid suuremad remonttööd Muuga sadamas seoses kaide betoonkonstruktsioonide remondi ja korrosioonkaitsega). Reisisadamates kasvasid remondikulud 0,2 mln eurot ja reisiparvlaevade segmendis jäid võrdlusperioodiga samale tasemele. Konsultatsiooni- ja arenduskulud kasvasid (+0,1 mln eurot, +13,6%) seoses õigusabi kulude suurenemisega, mis ületasid kaide tehniliste uuringute kulude vähenemist. Väiksemas kasvus olid kütusekulud (+0,1 mln eurot, +0,9%), mis suurenesid peamiselt reisiparvlaevade segmendis, kus aasta alguses raskemate jääolude tõttu kulus kütust rohkem, lisaks kasvas reiside arv. Väiksemas ulatuses kasvasid ka kindlustuskulud (+52 tuh eurot). Väheväärtusliku vara soetuse ja korrashoiu ning soojuse-, vee- ja kanalisatsiooni kulud oluliselt ei muutnud.

IV kvartalis vähenesid tegevuskulud 0,8 mln eurot (–7,4%), seda eelkõige väiksemate maksukulude ja elektrienergia kulude tõttu.

Finantsvarade väärtuse langus vähenes 0,3 mln eurot (–29,7%), kuna 2023. aastal oli vastavate kulude kõrge tase seotud MPG AgroProduction OÜ makseraskusega ja sellest tuleneva suuremahulise nõuete allahindlusega. IV kvartalis finantsvarade väärtuse langus vähenes 0,2 mln eurot (–63,3%).

Tööjõukulud kasvasid 2024. aastal 0,5 mln eurot ehk +2,0% eelkõige suuremate preemiate ja ühekordsete tasude arvelt. Kontserni keskmine töötajate arv vähenes aastate võrdluses 461-lt inimeselt 438-le inimesele ehk 5,0%. IV kvartalis kasvasid tööjõukulud 77 tuh eurot (+1,1%).

Põhivara kulum ja väärtuse langus vähenes 0,6 mln eurot (–2,2%). Kulumi vähenemine oli peamiselt seotud põhivarade ühekordse mahakandmisega 2023. aasta I kvartalis seoses põhivarade arvele võtmise alampiiri tõstmisega alates 01.01.2023 vastavalt ettevõttele kohalduva avaliku sektori finantsarvestuse regulatsiooni muudatusele. IV kvartalis põhivarade kulum kasvas võrreldes aasta varasemaga 0,6 mln eurot (+9,8%) suurenenud põhivara väärtuse languse tõttu, mis kaasnes varade ühekordses allahindlusega seoses varade kajastamisega müügiootel põhivarana.

Muud kulud vähenesid 2024. aastal 0,7 mln eurot (–63,7%) ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu mõjul. IV kvartalis vähenesid muud kulud 83,2% kõrge baasperioodi tõttu. 2023. aasta IV kvartalis hinnati MPG AgroProduction OÜ-le esitatud viivisenõuete laekumine koheselt ebatõenäoliseks.

aasta ärikasumiks kujunes 29,1 mln eurot, mis kasvas 4,5 mln eurot (+18,3%), kuna müügitulu suurenes (eelkõige kaubasadamate ja reisiparvlaevade segmendis) ja kulud vähenesid. Kulude vähenemisest suurem osa oli seotud maamaksukulude vähenemisega. Kontserni ärikasumi marginaal tõusis 21,1%-lt 24,4%-le. IV kvartali ärikasum oli 5,9 mln eurot (+28,6%) ja ärikasumi marginaal kasvas 16,5%-lt 20,7%-le. IV kvartali marginaali kasvu põhjuseks oli müügitulude kasv (+2,7%) ning tegevuskulude langus (–7,4%).

Korrigeeritud EBITDA suurenes 4,0 mln euro võrra (+8,1%) 53,1 mln euroni, kasvades kõigis neljas ärisegmendis. Kaubasadamate segmendi korrigeeritud EBITDA kasv oli tingitud tegevuskulude, eelkõige remondikulude, vähenemisest ja müügitulude kasvust. Muu segmendi korrigeeritud EBITDA kasvu panustas peamiselt müügitulude suurenemine, mis ületas tegevuskulude ja tööjõukulude kasvu. IV kvartalis kasvas korrigeeritud EBITDA võrreldes eelmise aastaga 1,9 mln eurot (+18,0%). Korrigeeritud EBITDA marginaal suurenes 42,2%-lt 44,4%-le, kasvades IV kvartalis 37,0%-lt 42,5%-le.

Finantskulud (neto) kasvasid 2024.aastal 1,2 mln eurot (+18,7%) tulenevalt võlakohustiste intressikulu tõusust ja finantstulude vähenemisest. Võlakohustiste maht on aastaga kasvanud 11,4 mln eurot (+6,6%). IV kvartalis langes neto finantskulu 0,2 mln eurot (–8,4%).

Kasum enne tulumaksu kasvas 2024. aastal 3,4 mln eurot (+18,1%) 22,3 mln euroni. Kasum kasvas ärikasumist vähem suuremate finantskulude (neto) tõttu (+1,2 mln eurot). Finantskulude suurenemise negatiivset mõju tasandas 0,1 mln euro ulatuses sidusettevõtte Green Marine kapitaliosaluse meetodil arvestatud paranenud tulemus. 2024. aasta II kvartalis välja kuulutatud dividendidega summas 19,2 mln eurot kaasnes tulumaksu kulu 3,1 mln eurot, mis oli 0,1 mln euro võrra suurem kui eelmisel aastal. Dividendide suurus aastaga ei muutunud, kuid eelmise aastal vähendas tulumaksu kulu edasilükkunud tulumaksu tühistamine summas 0,1 mln eurot. Kontserni 2024. aasta kasumiks kujunes 19,2 mln eurot, mis tõusis 3,3 mln euro võrra (+20,6%). IV kvartali kasum oli 4,3 mln eurot (+1,4 mln eurot, +50,1%).

INVESTEERINGUD

aastal investeeris kontsern 38,8 mln eurot, mis oli 18,1 mln eurot ehk 87% rohkem kui eelneval aastal. Investeeringud sadamapidamisega seotud infrastruktuuri objektidesse ja põhivara soetamisesse ning olemasoleva taristu parendamisesse olid kokku 36,7 mln eurot. Jäämurdjaga Botnica seotud investeeringud kokku olid 0,1 mln eurot ja reisiparvlaevadega seotud investeeringud olid 2,1 mln eurot.
aasta suurim investeering oli seotud Paldiski Lõunasadama uue meretuuleparkide kai ehituse jätkamisega. Muuga sadamas oli suurim investeering kai rekonstrueerimisse, et tagada suurte konteinerlaevade häireteta vastuvõtmine. Vanasadamas investeeriti uue A-terminali, A-terminali välisruumi, peamaja ja parkimismaja projekteerimisesse, veeühendustorustikuga liitumisesse, reisilaevade liikluse parandamisesse (kai 5 ramp). Investeeriti ka tarkvara arendusse, andmesalvestuse laiendusse ja raadioside uuendusse. Jäämurdjal Botnica suuremaid investeeringuid ei tehtud. Reisiparvlaevade puhul olid olulisemateks investeeringuteks peamasinate vahetus (RPL Piret), plaanilised dokitööd (Tõll), peamasinate jahutite vahetus ja kriitiliste seadmete soetus.

IV kvartali investeeringute mahuks kujunes 5,4 mln eurot (–45,3%). Suurim investeering oli Paldiski kai ehitusse, kuid võrreldes 2023. aasta IV kvartaliga investeeringud vähenesid.

SEGMENTIDE TULEMUSED

Segmentide lõikes kasvas müügitulu 2024. aastal kõigisegmentide lõikes. Suuremad kasvud olid segmendis muud (+4,1%) ja kaubasadamate segmendis (+3,9%). IV kvartalis kasvas kontserni müügitulu 2,7% ja seda tänu kaubasadamate segmendile, kus kasvasid nii kauba- kui ka laevatasud.

	12 kuud 2024					12 kuud 2023
tuhandetes eurodes	Reisi sadamad	Kauba sadamad	Reisi parv laevad	Muud	Kokku	Reisi sadamad	Kauba sadamad	Reisi-parv laevad	Muud	Kokku
				12					11
Müügitulu Korrig.	37 878	31 959	37 539	211	119 587	37 533	30 751	36 633	729	116 646
EBITDA Ärikasum	19 854	14 148	15 490	3 642	53 134	19 590	11 257	15 304	3 019	49 170
(-kahjum) Korrig. EBITDA	12 772	6 103	9 730	543	29 148	11 749	3 219	9 726	–64	24 630
marginaal	52,4%	44,3%	41,3%	29,8%	44,4%	52,2%	36,6%	41,8%	25,7%	42,2%

	Muutus, 12 kuud
	Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	345	1 208	906	482	2 941
Korrig.
EBITDA	264	2 891	186	623	3 964
Ärikasum	1 023	2 884	4	607	4 518

IV kv 2024					IV kv 2023
			Reisi					Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv			Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	8 846	8 853	8 694	2 398	28 791	8 754	7 991	8 464	2 821	28 030
Korrig.
EBITDA	4 273	3 991	3 037	939	12 239	4 179	2 242	2 815	1 138	10 374
Ärikasum	2 521	1 791	1 347	289	5 948	2 414	298	1 502	413	4 627
Korrig.
EBITDA
marginaal	48,3%	45,1%	34,9%	39,2%	42,5%	47,7%	28,1%	33,3%	40,3%	37,0%

		Muutus, IV kvartal Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	92	862	230	–423	761
Korrig.
EBITDA	94	1 749	221	–199	1 865
Ärikasum
(-kahjum)	107	1 493	–155	–124	1 321

Reisisadamate segmendi müügitulu kasvas 0,3 mln eurot ehk 0,9% eelneva aasta suhtes, peamiselt tänu suurenenud reisijatasudele (0,4 mln eurot) ja elektrienergia müügile (+0,2 mln eurot). Reisijatasud kasvasid tänu suurenenud reisijate arvule, kuigi Tallinn-Helsinki liinil oli 2024. aastal 65 laevakülastust vähem kui aasta varem (peamiselt reisilaeva Finlandia dokitööde tõttu). Elektrienergia tulu suurenes kasvanud võrguteenuste ja kaldaelektri müügi mahtudel mõjul. Lisaks kasvasid renditulud (+0,1 mln eurot) parkimistulude ja tasude indekseerimise mõjul. Laevatasu tulud langesid, kuna kruiisilaevade mahutavus oli väiksem ja reisilaevade külastusi oli vähem. Reisilaevade külastuste arvu langus reisisadamates vähendas ka kaubatasu tulu.

IV kvartalis kasvas müügitulu võrreldes aasta varasemaga 1,1% 8,8 mln euroni (+0,1 mln eurot). IV kvartali tulude kasvu peamiseks põhjuseks oli tulud reisijatasudelt tulenevalt suurenenud reisijate arvust.

Kaubasadamate segmendi müügitulu kasvas +1,2 mln eurot ehk +3,9%. Suurem kasv oli laevatasudes (+0,4 mln eurot), mille põhjuseks oli universaal-, konteiner- ja bulkerlaevade külastuste arvu suurenemine. Kasvas ka muude teenuste müük (+0,4 mln eurot,) kuna alustasime sadamateenuste pakkumist Pakrineeme sadamas LNG kai opereerimiseks. Seoses kaubamahtude kasvuga suurenesid kaubasadamates kaubatasud 0,3 mln eurot. Sarnaselt reisisadamatele, kasvasid ka kaubasadamates renditulud (+0,3 mln eurot), seda peamiselt rendi ja hoonestusõiguse tasude indekseerimise tulemusena. Ainuke langus tulude poolel oli elektrienergia müügist saadav tulu (–80 tuh eurot), kuna elektrienergia börsihind langes, samas müügimahud püsisid stabiilsed. IV kvartali võrdluses kasvas kaubasadamate segmendi müügitulu 0,9 mln eurot (+10,8%), peamiselt laevatasude ja kaubatasude suurenemise tõttu.

Reisiparvlaevade segmendi tulu kasvas 0,9 mln eurot (+2,5%) eelkõige üleveoteenuste tõttu. Üleveoteenuste tulu suurenes peamiselt püsitasu muutuvosa indekseerimise tõttu, reiside arv kasvas 0,9%. IV kvartali võrdluses kasvas reisiparvlaevade segmendi müügitulu 0,2 mln eurot (+2,7%).

Muu segmendi müügitulu kasvas 0,5 mln eurot (+4,1%). Kuigi jäämurdja Botnica pidi ühe suveperioodi projektitöö tehnilise rikke tõttu lühemaks jätma, kasvas müügitulu tänu projektipõhiste tööde kõrgemale prahipäevatariifile. Prahipäevade arv vähenes võrreldes võrdlusperioodiga 10 päeva võrra. IV kvartalis langes müügitulu 0,4 mln eurot (–15,0%) vähema prahipäevade arvu tõttu (–11 päeva).

Segmentide põhiselt kasvas korrigeeritud EBITDA 2024. aastal enim kaubasadamate segmendis (+2,9 mln eurot) ja segmendis muud (+0,6 mln eurot). Kaubasadamate segmendi korrigeeritud EBITDA kasvu mõjutasid nii laevatasu, kaubatasu kui ka muude teenuste tulude kasv ning põhivara remondile ja hoolduse kulutuste langus. Muud segmendi korrigeeritud EBITDA kasvas, kuna muud tulud kompenseerisid kulude kasvu ja muud kulud vähenesid ning suurenes ka sidusettevõttest Green Marine kapitali osaluse meetodil arvestatud kasum. Korrigeeritud EBITDA kasvas reisisadamate segmendis 0,3 mln eurot ja reisiparvlaevade segmendis 0,2 mln eurot. Reisisadamate ja reisiparvlaevade segmendis kasvasid nii tulud kui kulud, kuid korrigeeritud EBITDA-d mõjutavate kulude kasv jäi madalamaks kui tulude kasv.

IV kvartalis korrigeeritud EBITDA kasvas 1,9 mln eurot, ainsana vähenes korrigeeritud EBITDA muud segmendis.

Korrigeeritud EBITDA marginaal kasvas 42,2%-lt 44,4%-le. Kaubasadamate marginaal kasvas 36,6%-lt 44,3%-le, mis on segmentide võrdluses suurimaks tõusuks. Muud segmendi marginaal kasvas 25,7%-lt 29,8%-le ja reisisadamate marginaal 52,2%-lt 52,4%.-le. Reisiparvlaevade marginaal veidi langes, 41,8%-lt 41,3%-le. IV kvartalis langes vaid muud segmendi marginaal, teiste segmentide korrigeeritud EBITDA marginaalid kasvasid, enim kaubasadamate segment (28,1%-lt 45,1%-le).

VENE-UKRAINA SÕJA MÕJUD JA PEAMISED MAJANDUSKESKKONNA RISKID

Venemaa sõjategevus Ukrainas on peamiselt mõjutanud ettevõtte kaubaäri, enim on vähenenud vedellasti osakaal. Vedellasti kaubaoperaatorid on tegemas pingutusi sanktsioneeritud kauba asendamiseks alternatiivsete kaupadega. Kõik kontserni klientideks olevad kaubaoperaatorid on Euroopa Liidus registreeritud ettevõtted ja arveldamine nendega toimub eurodes. AS Tallinna Sadam teeb igakülgset koostööd oma partnerite, Rahapesu Andmebüroo jt riigi institutsioonidega Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioonide järgimiseks ja nende vastutustundlikuks rakendamiseks nii kaubale kui kontserni klientidele.

Lisaks kaubaärile on sõjategevus mõjutanud ka kruiislaevade külastusi, seda ennekõike Peterburi kui peamise sihtkoha kadumise tõttu Läänemere kruiisisadamate kaardilt. Kruiisilaevade täituvus võrreldes varasema kahe aastaga on paranenud ja koostöös teiste Läänemere sadamatega tehakse pingutusi Läänemere piirkonna turunduseks.

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

Tallinna Sadam noteeriti Nasdaq Tallinna börsil Balti põhinimekirjas 13.06.2018, aktsia kauplemistähis on TSM1T ja ISIN kood EE3100021635. Ettevõttel on kokku 263 000 000 lihtaktsiat, millest 176 295 032 ehk 67,03% kuulub Eesti Vabariigile. Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Iga aktsia annab üldkoosolekul hääletamisel ühe hääle.

Aktsia avamishind 2024. aasta alguses oli 1,13 eurot. Seisuga 31.12.2024 oli aktsia sulgemishind 1,056 eurot. Ettevõtte turuväärtus seisuga 31.12.2024 oli 277,73 mln eurot (31.12.2023: 296,66 mln eurot).

Tallinna Sadama aktsia sulgemishinna dünaamika ja kaubeldud aktsiate käive alates Nasdaq Tallinna börsil noteerimisest 13.06.2018 kuni 31.12.2024

Tallinna Sadama aktsia hinna dünaamika võrdluses OMX Baltic Benchmark GI indeksiga 13.06.2018– 31.12.2024

Allikas: nasdaqbaltic.com

aasta IV kvartalis toimus ASi Tallinna Sadam aktsiaga 10 925 tehingut (2024 III kvartal: 9 711), mille käigus vahetas omanikku 2,7 mln aktsiat (2024 III kvartal: 3,2 mln aktsiat), tehingute käive kokku oli 2,9 mln eurot (2024 III kvartal: 3,5 mln eurot).

Seisuga 31.12.2024 oli ettevõttel 23 464 aktsionäri (30.09.2024: 23 727), kellest üle 5% osalust omas ainult Eesti Vabariik (Kliimaministeeriumi kaudu).

Viis suurimat aktsionäri seisuga 31.12.2024

Aktsionäri nimi	Aktsiate arv	Osalus, %
Kliimaministeerium	176 295 032	67,0%
Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD)	9 350 000	3,6%
SEB Pensionifond 55+	6 484 365	2,5%
LHV Pensionifond L	3 217 828	1,2%
Interactive Brokers LLC Client Omnibus (USA)	2 123 814	0,8%

Aktsionäride struktuur seisuga 31.12.2024

Võrreldes III kvartali lõpuga on vähenenud Baltikumi fondide osalus ligi 1% ja samas on kasvanud jaeinvestorite osalus.

DIVIDENDID

Tallinna Sadama dividendipoliitika seab eesmärgiks maksta netodividende vähemalt 70% eelmise aasta kasumist, sõltuvalt turutingimustest, ettevõtte kasvust ja arenguplaanidest, arvestades vajadust säilitada mõistlik likviidsus ning välja arvatud ühekordsete tehingute mõju.

Üldkoosolek kinnitas 25.04.2024 juhatuse ettepaneku maksta 2024. aastal dividendi 0,073 eurot aktsia kohta, kokku summas 19,2 mln eurot ehk 121% võrreldes eelmise aasta kasumiga. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 10.05.2024 (ex-päev 09.05.2024) ja dividendid maksti aktsionäridele välja 17.05.2024 Nasdaq CSD vahendusel. Ka 2023. aastal maksime aktsionäridele dividendidena välja 19,2 mln eurot ehk 0,073 eurot aktsia kohta.

KONTSERN JA JUHTIMINE

Seisuga 31.12.2024 oli ASil Tallinna Sadam kaks 100%-lise omandusega tütarettevõtet – OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad ning üks 51%-lise omandusega sidusettevõte – AS Green Marine.

Nõukogu vastutab ettevõtte majandustegevuse strateegilise planeerimise eest ning teostab järelevalvet ettevõtte juhatuse tegevuse üle. Vastavalt ASi Tallinna Sadam põhikirjale on nõukogus 6 kuni 8 liiget. Seisuga 31.12.2024 oli nõukogu koosseis: Riho Unt (esimees), Maarika Honkonen, Kaur Kajak, Veiko Sepp, Marek Helm, Risto Mäeots, Ain Tatter. Nõukogu alluvuses tegutseb järelevalve küsimustes nõukogu nõustava organina nõukogu liikmetest koosnev 4-liikmeline auditikomitee ning 4-liikmeline tasustamiskomitee.

Juhatus vastutab ettevõtte igapäevase juhtimise eest vastavalt seadusele ja põhikirjale. Vastavalt põhikirjale võib ettevõttel olla 2 kuni 5 juhatuse liiget. Seisuga 31.12.2024 kuulus ettevõtte juhatusse neli liiget: juhatuse esimees Valdo Kalm, finantsjuht Andrus Ait, kommertsjuht Margus Vihman ja äriarenduse juht Rene Pärt.

Täiendav info ettevõtte juhtimise ning juhatuse ja nõukogu liikmete kohta on toodud kontserni veebilehel ja 2023. aasta majandusaasta aruandes.

Kontsern juhindub Hea Ühingujuhtimise Tava põhimõtetest.

OLULISEMAD SÜNDMUSED 2024. AASTA IV KVARTALIS

1. Tallinna Sadam sõlmis lepingu JetGas OÜga uue terminali rajamiseks. AS Tallinna Sadam (edaspidi: Tallinna Sadam) ja JetGas OÜ (edaspidi: JetGas) sõlmisid lepingu veeldatud metaani terminali rajamiseks Muuga sadamasse. Lepingu kohaselt ehitab JetGas etapiviisiliselt hiljemalt aastaks 2030 kuni viie mahutiga veeldatud metaani terminali koos kailiini ühendava torustikuga. Terminali esimese etapi käivitamine on planeeritud 2027. aasta lõpuks.
1. FIN-EST Rohekoridori juhtkomitee (k.a Tallinna Sadam) kinnitas 19 ühisprojekti. FIN-EST Rohekoridori projekt sai alguse 2023. aasta oktoobris, kui allkirjastati mõlema riigi esindajate vahel ühiste kavatsuste protokoll. Algatuse põhipartneriteks on Helsingi ja Tallinna linnad ja sadamad, Rederi AB Eckerö, Tallink Grupp, Viking Line, Eesti kliimaministeerium ning algatust toetab ka Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium. Koos ollakse pühendunud erinevate projektide elluviimisele, mis aitavad kaasa jätkusuutlikkusele, suurendavad konkurentsivõimet ning kasvatavad reisijate- ja kaubavoogusid kahe riigi vahel. Peamised eesmärgid on: rohekütuste kasutuselevõtt; sadamate

nullheitmega infrastruktuur; jäätmekäitluse täiustamine; jalgrattaturismi edendamine; kütusekulu vähendamine digitaalsete lahenduste abil; süsinikupüüdmise tehnoloogia.

1. Tallinna Sadama kruiisihooaeg jätkus ka talvel. 10. ja 19. detsembril külastas Kruiisisadamat luksuslik kruiisilaev Le Commandant Charcot, mille pardal olid peamiselt Prantsusmaalt pärit kruiisireisijad. Le Commandant Charcot kuulub prantsuse kruiisifirma PONANT laevastikku ning on maailmas unikaalne tänu oma spetsiaalsele disainile ja keskkonnasõbralikkusele. Peamiselt polaaraladel seilav laev on varustatud hübriidse LNG ja akutoitel töötava jõuseadmega, mis võimaldab liikuda ka kõige ekstreemsemates jäätingimustes. Laev on nime saanud kuulsa Prantsuse polaaruurija Jean-Baptiste Charcot järgi.
1. Detsembris avati Tallinna Vanasadamasse viiv trammiliin. Detsembri esimesest päevast sõidab vanasadamasse trammiliin number 2, mis liigub marsruudil Kopli–Vanasadam–Suur-Paala.
1. AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ vaidlustasid 27.06.2024 Harju Maakohtu otsuse, millega Harju Maakohus mõistis AS-i Tallinna Sadam endise juhatuse liikme Ain Kaljuranna ja teised kriminaalmenetluses süüdistuse saanud isikud õigeks süütegude aegumise tõttu, vabastas arestitud varad ning mõistis osaliselt välja menetluskulud. Kannatanute, AS-i Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ, tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Apellatsioon esitati 29.07.2024 ja Ringkonnakohus võttis apellatsiooni menetlusse 14.10.2024.
1. Kohus kuulutas välja MPG AgroProduction OÜ pankroti. 28.11.2023 esitas AS Tallinna Sadam avalduse MPG AgroProduction OÜ (edaspidi "MPG") pankroti väljakuulutamiseks. 19.01.2024 esitas võlgnik enda saneerimisavalduse. 12.08.2024 lõpetati Riigikohtu määrusega MPG saneerimismenetlus ja 15.10.2024 kuulutati välja võlgniku pankrot. MPG AgroProduction OÜ on vaidlustanud pankroti väljakuulutamise. Täpsemat infot leiab lisas 14.

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2024	31.12.2023
VARAD

Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid		17 213	29 733
Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades		22 000	0
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	4	12 512	12 118
Varud		695	550
Muu käibevara kokku		52 420	42 401
Müügiootel põhivara		4 190	0
Käibevara kokku		56 610	42 401

Põhivara
Investeeringud sidusettevõttesse	5	2 664	2 177
Muud pikaajalised nõuded	4	0	163
Kinnisvarainvesteeringud	6	14 069	14 069
Materiaalne põhivara	7	554 280	545 271
Immateriaalne põhivara		2 238	2 083
Põhivara kokku		573 251	563 763

Varad kokku		629 861	606 164

KOHUSTISED

Lühiajalised kohustised
Võlakohustised	9	12 185	15 831
Eraldised		1 771	1 311
Sihtfinantseerimine		22 146	7 344
Maksuvõlad		906	876
Võlad tarnijatele ja muud võlad	8	7 780	9 492
Lühiajalised kohustised kokku		44 788	34 854

Pikaajalised kohustised
Võlakohustised	9	172 650	157 566
Sihtfinantseerimine		31 995	33 075
Muud võlad	8	2 815	3 010
Pikaajalised kohustised kokku		207 460	193 651

Kohustised kokku		252 248	228 505

OMAKAPITAL
Aktsiakapital		263 000	263 000
Ülekurss		44 478	44 478
Kohustuslik reservkapital		23 304	22 858
Jaotamata kasum		46 831	47 323
Omakapital kokku	10	377 613	377 659

Kohustised ja omakapital kokku		629 861	606 164

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

detsembril lõppenud 12 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023

Müügitulu	3, 11	28 791	28 030	119 587	116 646
Muud tulud		579	977	1 737	2 208
Tegevuskulud	12	–9 477	–10 231	–40 427	–41 403
Finantsvarade väärtuse langus		–125	–339	–805	–1 145
Tööjõukulud		–7 061	–6 984	–25 722	–25 214
Põhivara kulum ja väärtuse langus		–6 625	–6 033	–24 833	–25 389
Muud kulud		–134	–793	–389	–1 073
Ärikasum		5 948	4 627	29 148	24 630

Finantstulud ja –kulud
Finantstulud		197	320	900	1 237
Finantskulud		–1 857	–2 132	–8 257	–7 435
Finantstulud ja –kulud kokku		–1 660	–1 812	–7 357	–6 198

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum(+)/kahjum(–) investeeringutelt
sidusettevõttesse	5	–4	39	487	435
Kasum enne tulumaksustamist		4 284	2 854	22 278	18 867

Tulumaksukulu		0	0	–3 125	–2 985
Perioodi kasum		4 284	2 854	19 153	15 882

Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta
(eurodes)	9	0,02	0,01	0,07	0,06

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

detsembril lõppenud 12 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	2024	2023

Kaupade või teenuste müügist laekunud raha		126 612	124 344
Muude tulude eest laekunud raha		45	272
Maksed tarnijatele		–50 431	–52 911
Maksed töötajatele ja töötajate eest		–23 864	–24 165
Maksed muude kulude eest		–304	–317
Makstud tulumaks dividendidelt	10	–3 325	–3 264
Äritegevusest laekunud raha		48 733	43 959

Materiaalse põhivara soetamine		–38 981	–17 946
Immateriaalse põhivara soetamine		–599	–799
Materiaalse põhivara müük		17	28
Saadud põhivara sihtfinantseerimisest		15 317	0
Saadud dividendid		0	357
Saadud intressid		804	1 179
Üle 3–kuulise tähtajaga deposiitide netomuutus		–22 000	0
Investeerimistegevuses kasutatud raha		–45 442	–17 181

Võlakirjade lunastamine	9	–7 650	–7 650
Saadud laenud	9	30 000	0
Saadud laenude tagasimaksed	9	–10 466	–8 266
Makstud dividendid	10	–19 000	–19 012
Makstud intressid	9	–8 655	–6 494
Muud finantseerimistegevusest tulenevad maksed		–40	–10
Finantseerimistegevuses kasutatud raha		–15 811	–41 432

RAHAVOOG KOKKU		–12 520	–14 654

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses		29 733	44 387
Raha ja raha ekvivalentide muutus		–12 520	–14 654
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus		17 213	29 733

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

detsembril lõppenud 12 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	Aktsiakapital	Ülekurss	Kohustuslik reserv– kapital	Jaotamata kasum	Emaettevõtja omanike osa omakapitalist kokku
Omakapital seisuga		263 000	44 478	22 115	51 383	380 976
31.12.2022
Perioodi kasum		0	0	0	15 882	15 882
Perioodi koondkasum kokku		0	0	0	15 882	15 882
Väljakuulutatud dividendid	10	0	0	0	–19 199	–19 199
Kokku tehingud omanikega		0	0	0	–19 199	–19 199
Reservkapitali
suurendamine		0	0	743	–743	0
Omakapital seisuga 31.12.2023		263 000	44 478	22 858	47 323	377 659
Perioodi kasum		0	0	0	19 153	19 153
Perioodi koondkasum kokku		0	0	0	19 153	19 153
Väljakuulutatud dividendid	10	0	0	0	–19 199	–19 199
Kokku tehingud omanikega		0	0	0	–19 199	–19 199
Reservkapitali		0	0	446	–446	0
suurendamine
Omakapital seisuga 31.12.2024		263 000	44 478	23 304	46 831	377 613

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD

1. ÜLDINE INFORMATSIOON

AS Tallinna Sadam (edaspidi ka emaettevõte või ettevõte) on Eesti Vabariigis 05.11.1996 registreeritud äriühing. ASi Tallinna Sadam 31.12.2024 lõppenud 12 kuu lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne hõlmab emaettevõtet ja tema tütarettevõtteid (edaspidi kontsern). Kontserni põhitegevusaladeks on sadamateenuste osutamine landlord–tüüpi sadamana, üleveoteenuse osutamine reisiparvlaevadega ning multifunktsionaalse jäämurdja Botnica opereerimine.

Kontsernile kuulub neli sadamat: Vanasadam, Saaremaa sadam, Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam. Tallinna kesklinnas asuv Vanasadam ja kruiisilaevade vastuvõtmiseks mõeldud Saaremaa sadam osutavad peamiselt reisijateveoga seotud sadamateenuseid. Muuga sadam, mis on Eesti suurim kaubasadam ja Paldiski Lõunasadam osutavad peamiselt kaubaveoga seotud sadamateenuseid.

Kontserni tütarettevõtted seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023:

Tütarettevõte	Asukoht		Osalus (%) Põhitegevusala
OÜ TS Shipping	Eesti Vabariik	100	Jäämurdeteenuse ja teiste merenduse abiteenuste
			osutamine multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica
OÜ TS Laevad	Eesti Vabariik	100	Siseriikliku üleveoteenuse osutamine
			reisiparvlaevadega

Ettevõttel on ka 51%–line osalus sidusettevõttes AS Green Marine, kuid kus ettevõttel puudub kontrolliv otsustusõigus. Kontserni aruandes on osalus sidusettevõttes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Emaettevõtte registreeritud aadress on Sadama 25, Tallinn 15051, Eesti Vabariik.

ASi Tallinna Sadam enamusaktsionäriks on Eesti Vabariik (osalus 67,03%, Kliimaministeeriumi kaudu).

2. ARVESTUSMEETODID

31.12.2024 lõppenud 12 kuu lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus".

Käesolevat lühendatud konsolideeritud vahearuannet tuleb lugeda koos ettevõtte 2023. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes esitatud konsolideeritud raamatupidamise aruande ning selle juurde kuuluvate lisade ja selgitustega. Lisateave oluliste arvestusmeetodite kohta on esitatud 2023. aasta majandusaasta aruandes sisalduva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 2.

Lühendatud konsolideeritud vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestusmeetodeid, mida kasutati kontserni 2023. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Kontsern ei ole ennetähtaegselt rakendanud ühtegi muud standardit ega standardi tõlgendust või muudatust, mis on välja antud, kuid mille rakendamine ei ole veel kohustuslik.

Lühendatud konsolideeritud vahearuanne on esitatud tuhandetes eurodes.

3. TEGEVUSSEGMENDID

	12 kuud 2024
	Reisi–	Kauba–	Reisiparv–
tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	18 794	12 734	0	0	31 528
Kaubatasud	1 514	5 169	0	0	6 683
Reisijatasud	11 668	219	0	0	11 887
Elektrienergia müük	1 552	3 057	0	0	4 609
Üleveoteenuste müük – piletimüük	0	0	14 848	0	14 848
Muude teenuste müük	1 351	902	117	297	2 667
Kasutusrendi tulu	2 999	9 878	1 270	0	14 147
Laeva prahitasu	0	0	0	11 914	11 914
Üleveoteenuste müük – valitsuse toetus	0	0	21 304	0	21 304
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 11)	37 878	31 959	37 539	12 211	119 587
Segmendi korrigeeritud EBITDA	19 854	14 148	15 490	3 642	53 134
Põhivara kulum	–7 663	–8 553	–5 505	–2 612	–24 333
Kahjum vara väärtuse langusest (lisa 7)	0	–245	–255	0	–500
Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon	581	753	0	0	1 334
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum
investeeringutelt sidusettevõttesse	0	0	0	–487	–487
Segmendi ärikasum	12 772	6 103	9 730	543	29 148
Finantstulud ja –kulud kokku					–7 357
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum
investeeringutelt sidusettevõttesse					487
Tulumaksukulu					–3 125
Perioodi kasum					19 153

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 185 tuh eurot ja 2 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

Lisa 3 järg

			12 kuud 2023
	Reisi–	Kauba–	Reisiparv–
tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	19 072	12 353	0	0	31 425
Kaubatasud	1 568	4 889	0	0	6 457
Reisijatasud	11 284	200	0	0	11 484
Elektrienergia müük	1 370	3 137	0	0	4 507
Üleveoteenuste müük – piletimüük	0	0	14 729	0	14 729
Muude teenuste müük	1 315	547	86	185	2 133
Kasutusrendi tulu	2 924	9 625	1 178	0	13 727
Laeva prahitasu	0	0	0	11 544	11 544
Üleveoteenuste müük – valitsuse toetus	0	0	20 640	0	20 640
Segmendi müügitulu kokku* (lisa 11)	37 533	30 751	36 633	11 729	116 646
Segmendi korrigeeritud EBITDA	19 590	11 257	15 304	3 019	49 170
Põhivara kulum	–7 819	–8 505	–5 504	–2 634	–24 462
Kahjum vara väärtuse langusest	–596	–243	–74	–14	–927
Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon	574	710	0	0	1 284
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt sidusettevõttesse	0	0	0	–435	–435
Segmendi ärikasum (-kahjum)	11 749	3 219	9 726	–64	24 630
Finantstulud ja -kulud kokku					–6 198
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt sidusettevõttesse					435
Tulumaksukulu					–2 985
Perioodi kasum					15 882

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 257 tuh eurot ja 8 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

4. NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED

tuhandetes eurodes
seisuga 31. 12	2024	2023
Finantsvarad
Nõuded ostjate vastu	12 809	10 415
Nõuete allahindlus	–4 353	–3 440
Saamata sihtfinantseerimine	2 721	2 885
Nõuded sidusettevõttele (lisa 16)	10	9
Muud nõuded	143	281
Finantsvarad kokku	11 330	10 150

Mittefinantsvarad
Maksude ettemaksed	492	1 599
Muud ettemaksed	681	521
Muud nõuded	9	11
Mittefinantsvarad kokku	1 182	2 131

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku	12 512	12 281

sh lühiajalised nõuded kokku	12 512	12 118
pikaajalised nõuded kokku	0	163

Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks

tuhandetes eurodes	Maksetähtaega ületanud päevade arv
31.12.2024	Tähtaeg saabumata	0–30	31–60	61–90	>90	Kokku
Oodatav krediidikahjumi määr	2,9%	3,2%	3,0%	80,0%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu	5 124	3 564	31	14	4 076	12 809
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–150	–115	–1	–11	–4 076	–4 353
						8 456
31.12.2023	Tähtaeg saabumata	0–30	31–60	61–90	>90	Kokku
Oodatav krediidikahjumi määr	2,6%	1,5%	3,0%	99,8%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu	5 942	1 146	58	1 238	2 031	10 415
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–154	–17	–2	–1 236	–2 031	–3 440
						6 975

5. INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE

seisuga 31.12	2024	2023

Sidusettevõtte netovara	5 222	4 268
Kontserni osalus sidusettevõttes	51%	51%
Sidusettevõttesse tehtud investeeringute bilansiline väärtus
kontserni finantsseisundi aruandes	2 663	2 177

	31.12.2024	31.12.2023
tuhandetes eurodes	lõppenud 12 kuu	lõppenud 12 kuu
	kohta	kohta
Äritulud	8 013	7 482

Ärikulud 6 737 6 310 Puhaskasum 955 853

6. KINNISVARAINVESTEERINGUD

Kinnisvarainvesteeringutena on seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 kajastatud maa soetusmaksumuses 14 069 tuh eurot.

7. MATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes	Maa ja ehitised	Masinad ja seadmed	Muu materiaalne põhivara	Lõpetamata ehitus	Ettemaksed	Kokku
Materiaalne põhivara seisuga
31.12.2023
Soetusmaksumus	642 767	261 522	8 416	10 496	2 598	925 799
Akumuleeritud kulum ja väärtuse
langus	–259 955	–114 039	–6 534	0	0	–380 528
Jääkväärtus seisuga 31.12.2023	382 812	147 483	1 882	10 496	2 598	545 271
Liikumine 2024. aastal
Soetamine ja rekonstrueerimine	637	1 819	222	35 579	0	38 257
Müüdud põhivara jääkväärtuses	–644	0	0	0	0	–644
Arvestatud kulum	–11 993	–11 299	–622	0	0	–23 914
Väärtuse langus	–245	–255	0	0	0	–500
Müügiootele viidud põhivara
jääkväärtuses	–3 987	–203	0	0	0	–4 190
Ümberliigitatud põhivara
jääkväärtuses	3 601	2 971	13	–6 027	–558	0
Materiaalne põhivara seisuga
31.12.2024
Soetusmaksumus	641 820	265 314	8 503	40 048	2 040	957 725
Akumuleeritud kulum ja väärtuse
langus	–271 639	–124 798	–7 008	0	0	–403 445
Jääkväärtus seisuga 31.12.2024	370 181	140 516	1 495	40 048	2 040	554 280

8. VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD

tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	2024	2023
Finantskohustised
Võlad tarnijatele	4 477	6 154
Võlad sidusettevõttele (lisa 16)	192	193
Muud võlad	181	226
Finantskohustised kokku	4 850	6 573

Mittefinantskohustised
Võlad töövõtjatele	1 460	1 624
Töötasudelt arvestatud maksude viitvõlad	859	874
Kliendilepingutega seotud kohustised	2 836	2 818
Ettemaksed kaupade ja teenuste eest	590	431
Muud võlad	0	182
Mittefinantskohustised kokku	5 745	5 929

Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku	10 595	12 502
sh lühiajalised kohustised	7 780	9 492
pikaajalised kohustised	2 815	3 010

9. VÕLAKOHUSTISED

tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	2024	2023

Lühiajaline osa
Laenukohustised	3 066	6 266
Võlakirjad	7 650	7 650
Intressivõlad	1 469	1 915
Lühiajaline osa kokku	12 185	15 831

Pikaajaline osa
Laenukohustised	54 000	31 266
Võlakirjad	118 650	126 300
Pikaajaline osa kokku	172 650	157 566

Võlakohustised kokku	184 835	173 397

Võlakirjad

Kõik võlakirjad on emiteeritud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressiks on 3 kuu või 6 kuu euribor, millele lisandub fikseeritud riskimarginaal). Seisuga 31.12.2024 oli kontsernil kaks võlakirjaemissiooni, mille lõplikud lunastustähtajad saabuvad 2026. ja 2027. aastal. Lunastusgraafikute kohaselt 31.12.2024 lõppenud 12 – kuulisel perioodil lunastati võlakirju summas 7 650 tuh eurot (2023. aastal: 7 650 tuh eurot). Seisuga 31.12.2024 oli võlakirjade kaalutud keskmine intressimäär 3,82% (31.12.2023: 4,84%). Emiteeritud võlakirjade intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud.

Lisa 9 järg

Laenud

Kõik laenulepingud on sõlmitud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressimääraks on 6 kuu euribor). Tasumata laenujääkide lõpliku tagasimakse tähtajad jäävad vahemikku 2025–2030. 2024. aasta 12 kuu jooksul tasuti laenude põhiosamakseid summas 10 466 tuh eurot (2023. aastal: 8 266 tuh eurot).

a II kvartalis sõlmiti laenuleping ASiga Swedbank, mille kohaselt sai AS Tallinna Sadam laenu 20 mln eurot. 2024. a III kvartalis tagastati ennetähtaegselt Nordic Investment Banki laen summas 4,8 mln eurot, mille tagasimakse tähtaeg oleks olnud 2028. aastal.
a III kvartalis sõlmiti laenuleping ASiga Swedbank, mille kohaselt sai AS Tallinna Sadam laenu 10 mln eurot. Uue ja soodsama laenu abil refinantseeriti varasemaid laenusid.

Seisuga 31.12.2024 oli kasutusse võetud laenude kaalutud keskmine intressimäär 3,90% (31.12.2023: 4,90%). Võetud laenude intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud. Seisuga 31.12.2024 kontsernil kasutusse võtmata laene ei olnud.

Võlakohustiste lepingulised tagastamise tähtajad

tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	2024	2023

< 6 kuu	2 252	5 298
6 – 12 kuud	9 933	10 533
1 – 5 aastat	167 650	152 066
> 5 aasta	5 000	5 500
Võlakohustised kokku	184 835	173 397

Õiglane väärtus

Kuna aruandeperioodil kontserni riskitaseme hinnang ei muutunud ja rahvusvahelistes rahaturu intressimäärades ulatuslikke muutusi ei toimunud, ei erine kontserni hinnangul korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatud laenude ja võlakirjade õiglane väärtus sarnaselt 31.12.2023 lõppenud perioodiga oluliselt kontserni konsolideeritud finantsseisundi aruandes seisuga 31.12.2024 esitatud bilansilisest väärtusest.

Kõik kehtivad laenu– ja võlakirjalepingud on tagatiseta kohustised, see tähendab, et varasid ei ole kohustuste katteks panditud ja võlakirjad ei ole noteeritud. Kontsern on täitnud kõik laenu– ja võlakirjalepingutes sätestatud kohustused, sh need, mis puudutavad eritingimuste täitmist. Seisuga 31.12.2024 täitis kontsern kõiki finantsnäitajatele kehtestatud tingimusi.

10. OMAKAPITAL

Aktsiakapital

Seisuga 31.12.2024 oli ASil Tallinna Sadam registreeritud 263 000 000 lihtaktsiat, võrreldaval perioodil 31.12.2023 samuti 263 000 000 aktsiat, millest 67,03% kuulub Eesti Vabariigile (Kliimaministeeriumi kaudu) ja 32,97% kuulub Eesti ja rahvusvahelistele investeerimisfondidele, pankadele, pensionifondidele ja jaeinvestoritele. Aktsia nimiväärtus on 1 euro.

ASi Tallinna Sadam põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 664 000 000 (võrreldaval 2023. aastal samuti 664 000 000). Seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 oli kõikide väljastatud aktsiate eest täielikult tasutud.

Kasum aktsia kohta

	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tk)	263 000 000	263 000 000	263 000 000	263 000 000
Aruandeperioodi konsolideeritud puhaskasum (tuhandetes eurodes) Tava ja lahjendatud puhaskasum	4 284	2 854	19 153	15 882
aktsia kohta (eurodes)*	0,02	0,01	0,07	0,06

* 31.12.2024 ja 31.12.2023 lõppenud aruandeperioodil lahustava mõjuga instrumente ringluses ei olnud.

Vastavalt 25.04.2024 üldkoosoleku otsusele maksis kontsern 2023. aasta eest dividende 0,073 eurot aktsia kohta, kokku 19 199 tuh eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 10.05.2024 (ex–päev 09.05.2024) ja dividendid maksti aktsionäridele välja Nasdaq CSD vahendusel 17.05.2024.

11. MÜÜGITULU

tuhandetes eurodes	2024	2023

Müügitulud kliendilepingutest
Laevatasud	31 528	31 425
Kaubatasud	6 683	6 457
Reisijatasud	11 887	11 484
Elektrienergia müük	4 609	4 507
Üleveoteenuste müük – piletimüügitulu	14 848	14 729
Muude teenuste müük	2 667	2 133
Müügitulud kliendilepingutest kokku	72 222	70 735

Muud müügitulud
Kasutusrendi tulu	14 147	13 727
Laeva prahitasu	11 914	11 544
Üleveoteenuste müük – valitsuse toetus	21 304	20 640
Muud müügitulud kokku	47 365	45 911

Müügitulu kokku (lisa 3)	119 587	116 646

Müügitulu riikide lõikes

tuhandetes eurodes	2024	2023
Kanada	3 004	3 332
Suurbritannia	3 696	2 929
Eesti	112 887	110 385
Müügitulu kokku	119 587	116 646
sh prahitasu:
Kanada	2 970	3 280
Suurbritannia	3 434	2 798
Eesti	5 510	5 466
Kokku prahitasu	11 914	11 544

Laevatasud sisaldavad tonnaažitasu, mida arvestatakse laeva kogumahutavuse alusel laeva iga sadamakülastuse eest. Kui laev külastab sadamat eelnevalt kokkulepitud sõiduplaani alusel õigusega saada aasta jooksul mahupõhist allahindlust, siis jaotatakse tehinguhind tonnaažiteenuse ja tulevaste tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse vahel selle laeva antud kalendriaasta sadamakülastuste koguarvu hinnangu alusel. Tonnaažitasu tulu kajastatakse aasta keskmiste tasumäärade ja hinnangulise mahu alusel.

Kaubaoperaatorite koostöölepingutes on üldjuhul sätestatud minimaalne kaubamaht aastas. Kui kaubaoperaator laadib ümber minimaalsest mahust vähem kaupa, on kontsernil taolise lepingu korral õigus kalendriaasta lõppedes nõuda kliendilt minimaalse mahu alusel arvestatud kaubatasu.

Lisa 11 järg

Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suurus arvestatakse elektrivõrguga liitumise võimaldamiseks tehtud kulutuste alusel. Liitumisteenuse osutamist ei loeta eraldi toimingukohustuseks, sest klient ei saa sellest teenusest eraldi (st ilma elektrit tarbimata) kasu. Seetõttu moodustavad liitumistasud osa elektri eest saadavast tasust ja neid kajastatakse tuluna selle perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt elektrit tarbivad. Saadud liitumistasude tuludesse kandmata osa kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 31.12.2024 moodustasid sellised kohustised 673 tuh eurot (31.12.2023: 715 tuh eurot).

Piletimüügitulu kajastatakse kas selle aja jooksul, mil reisiparvlaev reisijaid ja/või sõidukeid üle veab, mis toimub ühe päeva jooksul, või sel ajahetkel, kui pilet aegub. Tulu selliste piletite eest, mis on müüdud veel toimumata reisidele, käsitletakse ettemaksena ja kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 31.12.2024 moodustasid sellised kohustised 56 tuh eurot (31.12.2023: 63 tuh eurot).

12. TEGEVUSKULUD

tuhandetes eurodes	2024	2023

Kütusekulu	6 945	6 886
Elektrienergia kulu	4 829	4 918
Soojuse–, vee– ja kanalisatsiooni kulu	778	783
Põhivarade tehniline korrashoid ja remont	8 506	8 312
Infrastruktuuri jaoks ostetud teenused	4 368	4 035
Maksukulud	1 498	2 661
Konsultatsiooni– ja arenduskulud	760	669
Ostetud teenused	6 348	6 015
Väheväärtusliku vara soetus ja korrashoid	961	949
Reklaamikulud	200	244
Rendikulud	1 185	1 376
Lühiajaliste rendilepingute kulud	86	174
Kindlustuskulud	856	804
Muud tegevuskulud	3 107	3 577
Tegevuskulud kokku	40 427	41 403

13. SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED

Seisuga 31.12.2024 olid kontsernil lepingulised kohustused materiaalse põhivara soetamiseks, remondiks ning uuringu– ja arenguväljaminekute tegemiseks summas 38 075 tuh eurot (31.12.2023: 68 051 tuh eurot),sh 23 746 tuh eurot Paldiski Lõunasadama 6A kai ehituslepingust tulenev kohustis (31.12.2023: 54 102 tuh eurot).

14. TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED JA KOHTUVAIDLUSED

19.01.2024 algatati OÜ MPG AgroProduction poolt esitatud saneerimisavalduse alusel saneerimismenetlus ja liideti ühte menetlusse 28.11.2023 ASi Tallinna Sadam poolt OÜ MPG AgroProduction vastu algatatud pankrotimenetlusega, kuna OÜ MPG AgroProduction ei ole pikemalt aega täitnud lepingulisi kohustusi. Ühtlasi peatati pankrotimenetlus kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni.

Harju Maakohus lõpetas 26.03.2024 määrusega OÜ MPG AgroProduction saneerimismenetluse. OÜ MPG AgroProduction kaebas kohtuotsuse edasi Tallinna Ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. 12.08.2024 Riigikohtu määrusega jõustus maakohtu 26.03.2024 määrus, millega jäi OÜ MPG AgroProduction saneerimiskava kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetati. Seoses saneerimismenetluse lõpetamisega jätkus Harju Maakohtus OÜ MPG AgroProduction vastu esitatud pankrotiavalduse läbivaatamine, st 21.08.2024 nimetas kohus OÜ MPG AgroProduction ajutise pankrotihalduri. 15.10.2024 kuulutati välja OÜ MPG AgroProduction pankrot, määrati pankrotihaldur ning kuulutati välja võlausaldajate esimene üldkoosoleku aeg.

30.10.2024 esitas OÜ MPG AgroProduction (pankrotis) Tallinna Ringkonnakohtule pankrotimäärusele määruskaebuse, millega taotles tühistada pankrotimäärus ning lõpetada pankrotiavalduse menetlus. 14.11.2024 esitas AS Tallinna Sadam kohtule seisukoha, paludes jätta määruskaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus ei ole vahearuande avalikustamise ajaks määruskaebust lahendanud.

04.04.2024 esitas AS Tallinna Sadam täiendava hagi OÜ MPG AgroProduction vastu hoonestusõiguse omandi ASile Tallinna Sadam ülekandmise asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalike tahteavalduste kohustamise ning hoonestusõiguse ala vabastamise nõudes, kuna OÜ MPG AgroProduction ei ole vabatahtlikult hoonestusõigust ASile Tallinna Sadam üle andnud.

Seoses OÜ MPG AgroProduction pankrotimääruse vaidlustamisega peatati menetlus kuni lahendi jõustumiseni. ASi Tallinna Sadam seisuga 31.12.2024 nõuete summa kokku on 3,6 mln eurot (hoonestusõiguse tasu, servituudi tasu, maamaks, võlgnevus teenuste eest, intress ja 2022/2023 aasta viivis), mis on aruandeperioodi lõpu seisuga alla hinnatud. Põhinõudele lisandub leppetrahv ja 2024. aasta viivis.

29.11.2024 esitas AS Tallinna Sadam hagi ASi Tallinna Vesi vastu kahju hüvitamise nõudes summas 605 110,26 eurot, millele lisanduvad hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised. ASi Tallinna Sadam ja ASi Tallinna Vesi vahel on sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügileping, mille alusel on AS Tallinna Sadam tasunud perioodil 01.07.2011-30.11.2019 ASile Tallinna Vesi põhjendamatult kõrget veeteenuse hinda. Nimelt jõustusid 01.11.2010 ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) muudatused, millega kehtestati vee-ettevõtjale (sh ASile Tallinna Vesi) kohustus kehtestada Konkurentsiametiga kooskõlastatuna selline veeteenuse hind, mis vastab ÜVVKS § 14 lg-s 2 toodud kriteeriumidele. Riigikohtu lahendiga haldusasjas 3-11-1355 on tuvastatud, et ASi Tallinna Vesi poolt 09.11.2010 esitatud hinnataotlus ei vastanud ÜVVKS § 14 lg 2 kriteeriumidele. AS Tallinna Vesi esitas Konkurentsiametile ÜVVKS § 14 lg 2 kriteeriumidele vastava veeteenuse hinnataotluse alles 01.12.2019. AS Tallinna Sadam kahjunõue tuleneb enammakstud veeteenuse hinnas, s.o ASi

Lisa 14 järg

Tallinna Vesi poolt kohaldatud põhjendamatult kõrge ja ÜVVKS § 14 lg 2 kriteeriumidele vastava veeteenuse hinnavahe vastavalt ASi Tallinna Sadam poolt perioodil 01.07.2011-30.11.2019 tarbitud veeteenuse mahule.

Harju Maakohtu 11.12.2024 määrusega võeti ASi Tallinna Sadam hagi menetlusse. AS Tallinna Vesi ei ole veel terviklikku vastust hagiavaldusele esitanud.

Kontsern on sõlminud pangaga garantiilepingu, mille alusel on pank väljastanud garantii summas 5 mln eurot OÜ TS Laevad poolt sõitjate üleveoteenuse lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Juhatuse hinnangul on garantiikohustuse realiseerimine ebatõenäoline.

Kontsern on sõlminud pangaga 2-aastase garantiilepingu, mille alusel väljastas pank garantii summas 6 mln eurot OÜ TS Laevad poolt 10.09.2024 sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Juhatuse hinnangul on garantiikohustuse realiseerumine ebatõenäoline.

15. KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED

26.08.2015 pidas Kaitsepolitseiamet kinni emaettevõtte ASi Tallinna Sadam pikaajalised juhatuse liikmed Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, sest neid kahtlustatakse ulatuslikus altkäemaksu võtmises mitme varasema aasta jooksul. Pärast pikaajalist uurimist esitas kontsern 31.07.2017 Ain Kaljuranna, Allan Kiili ja teiste uurimise all olevate episoodidega seotud eraisikute ja juriidiliste isikute vastu tsiviilhagi. Harju Maakohtu 19.11.2018 määrusega võeti tsiviilhagi eelnevalt nimetatud isikute vastu algatatud kriminaalasja menetlusse.

28.10.2020 tegi Harju Maakohus määruse ja lõpetas Allan Kiili suhtes kriminaalmenetluse seoses tema parandamatu haigusega. Samas kaasati Tallinna Ringkonnakohtu määrusega Allan Kiil kriminaalasja menetlusse tsiviilkostjana. Allan Kiil suri 15.06.2021 ja 23.09.2021 kaasati menetlusse Allan Kiili asemel tsiviilkostja ja kolmanda isikuna Marika Kiil.

27.06.2024 Harju Maakohus mõistis ASi Tallinna Sadam endise juhatuse liikme Ain Kaljuranna ja teised kriminaalmenetluses süüdistuse saanud isikud õigeks süütegude aegumise tõttu, vabastas arestitud varad ning mõistis osaliselt välja menetluskulud. Kannatanute, ASi Tallinna Sadam ja OÜ TS Laevad, tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Kannatanutel on õigus esitada uuesti hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus ei ole jõustunud, kuna AS Tallinna Sadam, OÜ TS Laevad ja teised kohtumenetluse pooled, esitasid 29.07.2024 apellatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtule. 14.10.2024 otsustas Tallinna Ringkonnakohus vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu otsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 04.06.2025.

Juhatuse hinnangul ei oma eelnimetatud sündmused aruande koostamise hetkeks teadaoleva teabe alusel kontserni majandustulemustele ega finantsseisundile olulist negatiivset mõju.

16. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

ASi Tallinna Sadam aktsiatest 67,03% kuuluvad Eesti Vabariigile (Kliimaministeeriumi kaudu).

tuhandetes eurodes	2024	2023
Tehingud sidusettevõttega
Müügitulu	79	78
Tegevuskulud	2 083	1 990
Tehingud ettevõtetega, milles kontserni ettevõtete
nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist
mõjuvõimu*
Müügitulu	1	1
Tegevuskulud	13	30
Muud kulud	10	20
Tehingud riigiasutuste ja ettevõtetega, kus riigil on
valitsev või oluline mõju
Müügitulu	27 913	26 886
sh ühistransporditoetus	21 304	20 640
laeva prahitasu	5 510	5 466
Muud tulud	646	100
Tegevuskulud	7 654	6 041
sh elektrienergia ja võrguteenuse kulu	3 360	2 059
sadamatasud	3 418	3 218
Muud kulud	46	22
Materiaalse põhivara soetus	929	0

tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	2024	2023
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest
sidusettevõttega
Nõuded (lisa 4)	10	9
Võlad (lisa 8)	192	193
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest
riigiasutustega ja ettevõtetega, milles riigil on
valitsev või oluline mõju
Nõuded	2 185	2 201
Võlad	19 422	7 601

*Kontsernil puuduvad seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 nõuded ja võlad ettevõtetele, milles kontserni ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu.

Kõik osutatud ja ostetud teenused on tavapärasest äritegevusest tulenevad tehingud, mis on teostatud turutingimustel.

Tehingutest seotud osapooltega tulenevad müügitulud ja tegevuskulud sisaldavad ainult äritegevusega seoses müüdud ja ostetud teenuseid.

Informatsioon ettevõtete kohta, milles kontserni ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmed omavad olulist mõjuvõimu, põhineb seotud osapoolte esitatud andmete põhjal.

JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD

Juhatus on koostanud ASi Tallinna Sadam auditeerimata tegevusaruande ja lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande 31. detsembril 2024 lõppenud aruandeperioodi kohta.

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 4 kuni 17 esitatud kontserni auditeerimata tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate kontserni äritegevusest, tulemustest ja aruandeperioodi jooksul toimunud olulistest sündmustest.

Juhatus kinnitab lehekülgedel 18 kuni 34 esitatud kontserni auditeerimata lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande õigsust ja täielikkust, sh:

1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (IFRS EL);
1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne kajastab kontserni finantsseisundit, rahavoogusid ja majandustulemusi õigesti ja õiglaselt;
1. kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud vahearuande kinnitamise kuupäevani (27.02.2025), on auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
1. AS Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad ettevõtted.
veebruar 2025

Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige

Valdo Kalm Andrus Ait Margus Vihman

Rene Pärt Juhatuse liige

_____________

AI Terminal

Tallinna Sadam

2227_10-q_2025-02-28_f61abd12-3f66-4125-9da8-73c66274d40a.pdf