Tallink Grupp

Annual Report • Apr 3, 2023

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022

AS TALLINK GRUPP

Majandusaasta algus 1. jaanuar 2022

Majandusaasta lõpp 31. detsember 2022

SISUKORD

KONTSERN 4
KIRI AKTSIONÄRIDELE 5
TEGEVUSARUANNE 7
ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 24
TASUSTAMISARUANNE32
KESKKONNAALANE JA SOTSIAALNE VASTUTUS33
ARUANDLUS EL-I TAKSONOOMIA ALUSEL 39
JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE 45
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 46
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne 46
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne47
Konsolideeritud rahavoogude aruanne 48
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 49
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 51
Lisa 1 Üldine informatsioon 51
Lisa 2 Aruande koostamise alused 51
Lisa 3 Olulised arvestuspõhimõtted57
Lisa 4 Segmendiaruandlus 72
Lisa 5 Tegevuskulud ja finantstulud/-kulud 77
Lisa 6 Tulumaks78
Lisa 7 Aktsiakasum 80
Lisa 8 Raha ja raha ekvivalendid 81
Lisa 9 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 81
Lisa 10 Ettemaksed 81
Lisa 11 Varud 82
Lisa 12 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 82
Lisa 13 Muud pikaajalised finantsvarad ja ettemaksed 83
Lisa 14 Materiaalne põhivara 83
Lisa 15 Immateriaalne vara 86

Lisa 17 Rendid 91
Lisa 18 Võlad tarnijatele ja muud võlad92
Lisa 19 Ettemakstud tulud93
Lisa 20 Aktsiakapital ja reservid 93
Lisa 21 Tingimuslikud ja finantsseisundi aruande välised siduvad kohustused 94
Lisa 22 Valitsusepoolne abi 95
Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega 96
Lisa 24 Kontserni ettevõtted98
Lisa 25 Finantsriskide juhtimine99
Lisa 26 Tegevuse jätkuvus 104
Lisa 27 Sündmused pärast aruandeperioodi104
Lisa 28 Emaettevõtte põhiaruanded105
JUHATUSE KINNITUS KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE 109
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 110
ALTERNATIIVSED TULEMUSLIKKUSNÄITAJAD 116
KONTAKTANDMED 119

KONTSERN

AS Tallink Grupp (ettevõte) koos tütarettevõtetega (kontsern) on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis on pakkunud kõrgetasemelisi minikruiisi-, reisijateveo- ja ro-ro-kaubaveoteenuseid Läänemere põhjaosas juba üle 30 aasta. Kontserni ärimudel seisneb oma teenuste pakkumises kaubamärkide Tallink ja Silja Line all Eesti, Soome, Rootsi ja Läti vahelistel laevaliinidel. Kontserni laevastikus on 15 laeva: kruiisilaevad, ro-pax-tüüpi kiirlaevad ja ro-ro-tüüpi kaubalaevad. Lisaks opereerib kontsern kolme kvaliteethotelli Tallinna kesklinnas ja üht Riias (Riia hotelli tegevus oli 2022. aastal peatatud) ning Burger Kingi frantsiisi omanikuna Balti riikides 18 selle kiirtoiduketi restorani Eestis, Lätis ja Leedus. Kontserni kuulub edukas rahvusvaheline reisikaubandusettevõte, millel on mitu laevadel ja maismaal asuvat kauplust ning kontserni koduturgudel järjest laienev tegevus e-kaubanduses.

STRATEEGIA

Kontserni visioon on olla turuliider Euroopas, pakkudes tipptasemel puhkuse- ja ärireise ning mereveoteenuseid.

Kontserni pikaajaline strateegia on:

• saavutada maksimaalne kliendirahulolu
• suurendada kasumlikkust ja tugevdada juhtpositsiooni oma koduturgudel
• pakkuda eri klientidele laia valikut kvaliteetteenuseid ning otsida uusi kasvuvõimalusi
• sõltuvalt põhiliinide nõudlusest opereerida ja prahtida laevu kõige optimaalsemalt
• tagada kulusäästlik äritegevus
• säilitada optimaalne laenukoormus, mis võimaldaks jätkusuutlikku dividendide maksmist.

Kontserni peamised konkurentsieelised on moodne laevastik, lai liinivalik, kindel turuosa ja tugevad kaubamärgid ning rangete ohutus-, turva- ja keskkonnanõuete täitmine. Need on eduka ja kasumliku tegevuse alustalad.

KIRI AKTSIONÄRIDELE

Lugupeetud aktsionärid

Kolmandat aastat järjest alustame möödunud aasta ülevaadet tõdemusega, et sellist aastat pole ettevõtte ajaloos varem olnud. Kui 2021. aastal oli põhjuseks pandeemia oma mõjudega, siis 2022. aasta tõi kaasa hoopis teist laadi õudused ja katsumused: Euroopas puhkes sõda, mida Tallink ei ole oma 33-aastase ajaloo jooksul nii lähedal tunda saanud.

Enne 24. veebruari 2022. aastal hakati pandeemiast põhjustatud piiranguid pärast kahte aastat lõpuks kaotama, piirid avanesid täielikult, reisijad pöördusid meie laevadele ja hotellidesse tagasi ning eesoleva aasta suhtes olid ootused kõrged – lootsime näha äritegevuse kiiret taastumist. Taastumist me tõepoolest nägimegi, kuid sõda ning selle tagajärjel kogu maailma vallanud geopoliitiline ja majanduslik ärevus hoidis seda siiski mõnevõrra tagasi, eriti esimesel poolaastal.

Kõike seda silmas pidades tuleb kontserni ja kõigi meie töötajate pingutusi lugeda märkimisväärseks. Asjaolu, et vaatamata kõigele suutsime ikkagi kogu aasta jooksul taastumist jätkata ning oma finantstulemustega aasta lõpuks tagasi kasumisse jõuda, räägib nii mõndagi Tallinki töötajate sihikindlusest, Tallinkiga reisivate klientide lojaalsusest ja nende inimeste usaldusest, kes on jätkanud Tallinkisse investeerimist. Selle eest suur tänu teile kõigile!

On selge, et maailma ajaloos jäädakse 2022. aastat meenutama ennekõike Ukraina sõja alguse tõttu. Peaaegu juba terve aasta on Tallink andnud oma panuse miljonite Ukraina sõjapõgenike toetamisse, pakkudes sõjapõgenikele oma laevadel tasuta transporti ja vedanud tasuta hädavajalikku humanitaarabi, kuid andes tuhandetele neist ka peavarju oma kahel laeval – Isabellel Tallinnas ja Victoria I-l Edinburghis. Alates Ukraina sõja algusest on üle 5000 Ukraina sõjapõgeniku leidnud ajutise eluaseme laeval Isabelle. Tallink pakub valitsustele sõjapõgenike ajutise majutuse korraldamisega abi nii kaua, kui vaja. Need lepingud on kahtlemata aidanud ja toetanud ka Tallink Gruppi ajal, mil reisijanumbrid alles taastuvad ja vajame oma laevadele, mis liine ei teeninda, alternatiivset rakendust.

Ent muidugi ei möödunud see aasta üksnes süngetes värvides ja ühegi päikesekiireta. Võrreldes 2021. aastaga reisijanumbrid peaaegu kahekordistusid, jõudes 2022. aasta lõpuks 5,5 miljonini, pardal tehtud kulutused reisija kohta eelmiste aastatega võrreldes kasvasid, tunti suurt huvi meie rendilaevade vastu, mis viis uute prahilepingute sõlmimiseni ja olemasolevate pikendamiseni ning kirsiks tordil oli muidugi meie laevastiku uusima liikme ja Läänemere moodsaima laeva MyStar saabumine detsembris. Kõik see on loonud tugeva aluse 2023. aastaks.

Eesoleval aastal keskendume jätkuvalt oma põhiliinide taastamisele Eesti, Soome ja Rootsi vahel ning nende optimaalse kasvu tagamisele tulevikus. Pöörame suurt tähelepanu regulaarliinide reisijanumbritele ja laevade täitumusele ega karda teha oma tegevuses muudatusi, kui selleks on selge vajadus. Samuti jälgime ka edaspidi lühi- ja pikaajalise prahtimise vajadust ning kui ajastus ja võimalused on meie jaoks sobivad, jätkame ka nende edukate prahtimisprojektidega, mis on aidanud meil pandeemia-aastatel ja ka hiljem vee peal püsida.

Kindlasti suuname pilgu ka kaugemasse tulevikku pärast 2023. aastat, mis toob kahtlemata uusi võimalusi ja väljakutseid. Tulevikustrateegiates keskendume rohkem kui kunagi varem kestlikkusele. Kuna uued keskkonnaalased eeskirjad ja direktiivid, nagu äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv ja heitkogustega kauplemise süsteemi muudatused, jõustuvad peagi, hindame juba praegu ümber nii mõju, mida meie avaldame ümbritsevale maailmale, kui ka mõju, mida maailm avaldab meie

äritegevusele, ning astume samme kontserni tegevuse negatiivse mõju vähendamiseks. Seisame mitmeski mõttes uue homse lävel ja pikemas plaanis on meie jaoks väga tähtis tagada, et oleme selleks valmis.

Head investorid, kliendid ja töötajad – tänan teid veel kord usalduse, lojaalsuse ja pühendumuse eest, mida olete näidanud üles Tallink Grupi suhtes ja kõige selle suhtes, mida me teeme ja mille eest seisame. Luban juhatuse ja kogu kontserni nimel, et ka 2023. aastal ja hiljemgi pingutame tublisti, et teie usaldus, lojaalsus ja pühendumus saaksid tulevikus mitmekordselt tasutud.

Heade soovidega

Paavo Nõgene Juhatuse esimees

TEGEVUSARUANNE

AS Tallink Grupp koos tütarettevõtetega (kontsern) vedas 2022. aastal (1. jaanuar – 31. detsember) kokku 5,5 miljonit reisijat ehk 84,4% rohkem kui 2021. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 2021. aastaga võrreldes 11,0%.

Kontserni auditeeritud konsolideeritud müügitulu oli 771,4 miljonit eurot (2021: 476,9 miljonit eurot), kasvades 61,7%. Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) suurenes 236,4 miljoni euro võrra 629,0 miljoni euroni.

Auditeeritud EBITDA oli 135,8 miljonit eurot (2021: 58,3 miljonit eurot) ja auditeeritud puhaskasum 13,9 miljonit eurot (2021: puhaskahjum 56,6 miljonit eurot).

1. aastal mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevustulemusi järgmised tegurid:

2. → Majandusaasta algul mõjutas kontserni tegevust ja tegevustulemusi kõigil koduturgudel endiselt COVID-19. Nõudlus reisimise järele suurenes pärast reisipiirangute kaotamist Soomes ja Rootsis veebruaris ja Eestis märtsi keskel.

3. → Nõudlust mõjutasid negatiivselt Aasia riikides COVID-19 tõttu kehtestatud ranged väljasõidupiirangud ja Venemaa poolt 24. veebruaril 2022 alustatud sõda Ukrainas.
4. → Kontsern opereeris 15 laeva, sh 3 kiirlaeva, 2 kaubalaeva ja 4 kruiisilaeva, samuti 6 välja prahitud laeva (2 pikaajalise ja 4 lühiajalise prahilepingu alusel). 2022. aasta aprillis müüs kontsern kaubalaeva Sea Wind ja tõi detsembri keskel Tallinna-Helsingi liinile uue kiirlaeva MyStar.
5. → Kontsern opereeris Tallinnas 3 hotelli. Alates 2020. aasta oktoobrist suletud olnud hotell Riias avatakse uuesti 2023. aasta aprillis.
6. → Laevade plaanilised remonditöödeks kulus kokku 138 päeva.
7. → Kogu aasta vältel mõjutasid kontserni kulutaset kõrged kütusehinnad maailmaturul.
8. → Kontsern keskendub jätkuvalt kulude kokkuhoiule varem rakendatud meetmete abil ja tegevuse kasumlikkuse taastamisele oma põhiliinidel.
9. → Kontsern jälgib pidevalt oma põhiliinide arengut, sh teenuse pakkumise suutlikkust ning otsib jätkuvalt prahtimisvõimalusi laevadele, mis ei ole põhiliinidel kasutuses.

Põhinäitajad

31. detsembril lõppenud aasta kohta	2022	2021	2020
Müügitulu (miljonites eurodes)	771,4	476,9	442,9
Brutokasum/-kahjum (miljonites eurodes)	113,5	21,7	-43,5
EBITDA¹ (miljonites eurodes)	135,8	58,3	8,0
EBIT¹ (miljonites eurodes)	37,7	-37,0	-92,6
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum (miljonites eurodes)	13,9	-56,6	-108,3
Amortisatsioon (miljonites eurodes)	98,1	95,3	100,7
Investeeringud¹ ² (miljonites eurodes)	203,3	20,2	100,1
Aktsiate kaalutud keskmine arv	743 569 064	694 444 381	669 882 040
Kasum/-kahjum aktsia kohta¹ (eurodes)	0,02	-0,08	-0,16
Reisijate arv¹	5 462 085	2 961 975	3 732 102
Kaubaveoühikute arv¹	409 769	369 170	359 811
Keskmine töötajate arv¹	5 023	4 360	6 104
Seisuga 31. detsember	2022	2021	2020
Varad kokku (miljonites eurodes)	1 691,6	1 585,9	1 516,2
Kohustused kokku (miljonites eurodes)	984,7	893,4	801,9
Intressikandvad kohustused (miljonites eurodes)	853,5	779,9	705,1
Netovõlg¹ (miljonites eurodes)	738,6	652,4	677,3
Netovõla ja EBITDA suhe¹	5,4	11,2	84,2
Omakapital kokku (miljonites eurodes)	706,9	692,5	714,3
Omakapitali määr¹ (%)	41,8%	43,7%	47,1%
Lihtaktsiate arv	743 569 064	743 569 064	669 882 040
Omakapital aktsia kohta¹ (eurodes)	0,95	0,93	1,07
Suhtarvud¹	2022	2021	2020
Brutomarginaal (%)	14,7%	4,5%	-9,8%
EBITDA marginaal (%)	17,6%	12,2%	1,8%
EBIT marginaal (%)	4,9%	-7,8%	-20,9%
Puhaskasumi/-kahjumi marginaal (%)	1,8%	-11,9%	-24,5%
ROA (%)	2,4%	-2,4%	-6,1%
ROE (%)	2,1%	-8,2%	-14,1%
ROCE (%)	3,1%	-2,8%	-7,2%
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja	0,7	0,6	0,4

¹ ESMA suunistel põhinevad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on avalikustatud peatükis "Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad".

² Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.

Müük ja segmendid

1. aastal suurenes kontserni kogu müügitulu 294,5 miljoni euro võrra 771,4 miljoni euroni. 2021. aasta kogu müügitulu oli 476,9 miljonit eurot.

Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) suurenes 2021. aastaga võrreldes 236,4 miljoni euro võrra 629,0 miljoni euroni.

1. aastal vedasid kontserni laevad Eesti-Soome liinil kokku 3,1 miljonit reisijat ehk 2021. aastaga võrreldes 76,9% rohkem. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 19,0%. Eesti-Soome liini müügitulu suurenes 93,3 miljoni euro võrra 277,8 miljoni euroni. Segmendi tulemus kasvas 39,7 miljoni euro võrra 51,7 miljoni euroni. Selles segmendis kajastub kahe kiirlaeva, ühe kruiisilaeva ja ühe kaubalaeva tegevus. 2022. aasta detsembri keskel lisandus Eesti-Soome liinile kiirlaev MyStar. Kruiisilaev Silja Europa lõpetas prahilepingu tõttu 2022. aasta augustis Tallinna-Helsingi liini teenindamise. Kaubalaev Sea Wind müüdi 2022. aasta aprilli lõpus. 2022. aasta neljandas kvartalis teenindasid liini kaks kiirlaeva.

Soome-Rootsi liinidel reisijate arv 2022. aastal peaaegu kahekordistus, ulatudes 1,9 miljonini. Veetud kaubaveoühikute arv vähenes 9,9%. Liinide müügitulu suurenes 115,6 miljoni euro võrra, ulatudes 274,3 miljoni euroni, ja segmendi tulemus paranes 14,6 miljoni euro võrra, nii et kahjum oli 1,0 miljonit eurot. Segmendis kajastub Turu-Stockholmi liini kahe kruiisilaeva ja Helsingi-Stockholmi liini kahe kruiisilaeva tegevus. Alates 2022. aasta neljandast kvartalist teenindas Turu-Kapellskäri liini ainult üks kruiisilaev, kuna kruiisilaev Galaxy lõpetas liinil opereerimise prahilepingu tõttu 2022. aasta septembris.

Eesti-Rootsi liinidel reisijate arv 2021. aastaga võrreldes peaaegu kahekordistus, ulatudes 0,5 miljonini. Veetud kaubaveoühikute arv jäi samale tasemele kui aasta varem. Eesti-Rootsi liinide müügitulu suurenes 27,8 miljoni euro võrra, ulatudes 76,8 miljoni euroni, ja segmendi puhaskahjum suurenes 4,0 miljoni euro võrra 11,0 miljoni euroni. Eesti-Rootsi liinide segmendis kajastub kahe kaubalaeva ja ühe kruiisilaeva tegevus ning kulud, mis olid seotud peatatud tegevusega kruiisilaevaga Victoria I kuni selle prahtimiseni.

Muu segmendi müügitulu suurenes kokku 61,9 miljoni euro võrra, ulatudes 147,4 miljoni euroni. Kasvu taga oli peamiselt laevade prahtimine, majutuse müük, Burger Kingi restoranide avamine ja vähemal määral mitmesugused jaemüügitegevused. Peale selle sisaldab muu segment ka tulusid ja kulusid, mida varem kajastas Läti-Rootsi liinide geograafiline segment, kuna Läti-Rootsi liini 2022. aastal ei teenindatud ja need summad ei ületa olulisuse künnist.

378,2 miljonit eurot (2021: 233,4 miljonit eurot) ehk peaaegu pool kogutulust teeniti müügist laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes. Piletimüügitulu moodustas 191,9 miljonit eurot (2021: 99,1 miljonit eurot) ja kaubaveo müügitulu 103,2 miljonit eurot (2021: 94,8 miljonit eurot).

Järgmised tabelid annavad ülevaate müügitulu jagunemisest kontserni geograafiliste ja ärisegmentide vahel:

Geograafilised segmendid	2022	%	2021	%
Soome-Rootsi	274 314	35,6%	158 697	33,3%
Eesti-Soome	277 806	36,0%	184 529	38,7%
Eesti-Rootsi	76 835	10,0%	49 065	10,3%
Muu	147 429	19,1%	85 520	17,9%
Kontsernisisene elimineerimine	-4 997	-0,6%	-874	-0,2%
Kontserni müügitulu kokku	771 387	100,0%	476 937	100,0%

Ärisegmendid	2022	%	2021	%
Müük laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes	378 163	49,0%	233 376	48,9%
Piletimüük	191 920	24,9%	99 094	20,8%
Kaubaveomüük	103 183	13,4%	94 763	19,9%
Majutuse müük	11 325	1,5%	3 367	0,7%
Tulu laevade prahtimisest	65 808	8,5%	30 278	6,3%
Muu	20 988	2,7%	16 059	3,4%
Kontserni müügitulu kokku	771 387	100,0%	476 937	100,0%

Kasum

Võrreldes 2021. aastaga kontserni brutokasum 2022. aastal enam kui neljakordistus, ulatudes 113,5 miljoni euroni. EBITDA suurenes 77,5 miljoni euro võrra, ulatudes 135,8 miljoni euroni.

Kontserni kasumlikkust mõjutasid peamiselt järgmised tegurid:

• → nõudlus reisiteenuste järele kasvas pärast seda, kui põhiturgudel kaotati kevadel COVID-19 pandeemiaga seotud piirangud
• → jätkuvalt tugev fookus kulude kontrolli all hoidmisel varem rakendatud meetmete abil
• → 6 laeva prahtimine (2 pikaajalise ja 4 lühiajalise prahilepingu alusel)
• → kütusehindade tõus maailmaturul, mistõttu kütusekulud kasvasid 2021. aastaga võrreldes 71,9 miljoni euro võrra

Kontserni 2022. aasta auditeeritud puhaskasum oli 13,9 miljonit eurot, st 0,019 eurot aktsia kohta; 2021. aasta puhaskahjum oli 56,6 miljonit eurot, st 0,081 eurot aktsia kohta.

Kauplustes ja restoranides müüdud kauba kulud, mis on suurim tegevuskulude kirje, ulatusid 160,6 miljoni euroni (2021: 110,5 miljonit eurot).

1. aasta kütusekulud olid 144,1 miljonit eurot (2021: 72,2 miljonit eurot). Kütusekulusid mõjutas maailmaturu hindade tõus. Seetõttu suurenesid aasta kütusekulud 99,5% võrra. Kontsern jätkab oma igapäevaste tegevuste tõhustamist ja optimeerimist ning laevade kütusekulude langetamist.

Kontserni personalikulud kokku olid 162,9 miljonit eurot (2021: 124,0 miljonit eurot). Haldustöötajate ning müügi- ja turundustöötajatega seotud personalikulud olid vastavalt 23,3 miljonit eurot ja 19,6 miljonit eurot (2021: vastavalt 21,2 miljonit eurot ja 16,8 miljonit eurot). Teenindus- ja tehniliste töötajatega seotud personalikulud ulatusid 120,0 miljoni euroni (2021: 86,1 miljonit eurot). 2022. aasta keskmine töötajate arv oli 5 023 (2021: 4 360).

Perioodi turundus- ja halduskulud olid 74,3 miljonit eurot (2021: 62,1 miljonit eurot). Ilma personalikuludeta ulatusid perioodi halduskulud 14,1 miljoni euroni (2021: 13,5 miljonit eurot) ning müügi- ja turunduskulud olid 17,3 miljonit eurot (2021: 10,5 miljonit eurot).

Amortisatsioonikulu suurenes aasta varasemaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra 98,1 miljoni euroni. Materiaalse või immateriaalse põhivara väärtuse langusest tulenevat kahjumit kontsernil ei tekkinud.

Intressikandvate kohustuste suurenemise tõttu kasvasid netofinantskulud 2021. aastaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra 24,7 miljoni euroni.

Kontserni krediidi-, likviidsus- ja tururiske ning finantsriskide juhtimist on kirjeldatud raamatupidamise aastaaruande lisades.

Likviidsus ja rahavood

Kontserni 2022. aasta äritegevuse netorahavoog oli positiivne summas 144,3 miljonit eurot (2021: 59,4 miljonit eurot).

Kontserni investeerimistegevuses kasutatud netorahavoog oli 200,3 miljonit eurot (2021: 19,4 miljonit eurot).

1. aastal maksis kontsern tagasi laene kogusummas 110,1 miljonit eurot (2021: 14,7 miljonit eurot). Intressimaksetele kulus 23,5 miljonit eurot (2021: 19,3 miljonit eurot). 2022. aasta teises kvartalis hakati taas maksma olemasolevate laenulepingute ajutiselt peatatud põhiosamakseid.

Kogulikviidsus seisuga 31. detsember 2022

249,9 miljonit eurot

Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114,9 miljonit eurot (31. detsember 2021: 127,6 miljonit eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 135,0 miljonit eurot (2021: 134,8 miljonit eurot). Likviidsuspuhver kokku (raha, raha ekvivalendid ja kasutamata laenuvõimalused) ulatus 249,9 miljoni euroni seisuga 31. detsember 2022 (31. detsember 2021: 262,4 miljonit eurot).

1. aasta detsembris võttis kontsern 196,3 miljoni euro suuruse laenu pangalt KfW IPEX-Bank GmbH Ltd, et rahastada 252 miljonit eurot maksnud kiirlaeva MyStar ostu. Pikaajaline laen võeti kiirlaeva üleandmisel; fikseeritud intressimääraga laenu tähtaeg on 12 aastat. Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. Jätkusuutlikkust ja likviidsust tagavaid tegevusi on kirjeldatud täpsemalt raamatupidamise aruande lisas 26.

Rahastamisallikad

Kontsern kasutab oma tegevuse ja investeeringute rahastamiseks äritegevuse rahavooge, laenu- ja omakapitali ning varade müügist tõenäoliselt laekuvaid vahendeid. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontserni kapitaliseerituse kordaja (intressikandvate kohustuste osatähtsus intressikandvate kohustuste ja omakapitali summas) 54,7%, seisuga 31. detsember 2021 oli sama näitaja 53,0%. Tõusu põhjuseks oli intressikandvate kohustuste suurenemine 73,6 miljoni euro võrra ja omakapitali suurenemine 14,4 miljoni euro võrra.

Võlakohustused

1. aasta lõpu seisuga oli kontsernil intressikandvaid kohustusi kokku 853,5 miljonit eurot, 9,4% rohkem kui eelmise majandusaasta lõpus.

2. detsembri 2022 seisuga oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti 135,0 miljonit eurot.

Aruandekuupäeva seisuga olid kõik intressikandvad kohustused võetud eurodes.

Teise kvartali lõpus leppis kontsern finantseerimisasutustega kokku olemasolevate laenulepingute teatavate eritingimuste muutmises ja nende ajutise tühistamise pikendamises kuni 2022. aasta lõpuni. 2022. aasta jooksul eritingimuste rikkumist ei esinenud.

Omakapital

1. aastal suurenes kontserni konsolideeritud omakapital 2,1%: 692,5 miljonilt eurolt 706,9 miljoni euroni. Omakapital aktsia kohta oli 0,95 eurot. 2022. aasta lõpus moodustas kontserni aktsiakapital 349 477 460 eurot. Põhjalikum ülevaade aktsiatest on esitatud peatükis "Aktsiad ja aktsionärid".

Laevad ja muud investeeringud

1. aastal moodustasid kontserni investeeringud 203,3 miljonit eurot, mida on 183.1 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal (20,2 miljonit eurot). Investeeringud olid peamiselt (176,7 miljoni euro ulatuses) seotud uue kiirlaevaga MyStar. Laeva kogumaksumus oli 252 miljonit eurot, millest 75,3 miljonit eurot investeeriti 2021. aastal.

Jätkuvalt keerulise majanduskeskkonna tõttu hoiti laevadega seotud investeeringuid miinimumtasemel ning tehti üksnes möödapääsmatult vajalikke hooldus- ja remonditöid. 2022. aastal kestsid hooldus- ja remonditööd kokku 138 päeva.

Investeeringuid tehti ka energiatõhususe ja heite vähendamise projektide lõpuleviimisse, veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide ning muude haldussüsteemide arendamisse ja seoses Burger Kingi restoranide avamisega.

Kontserni peamised tulu teenivad varad on laevad, mis moodustavad ligikaudu 76% kontserni varade kogumahust. Aruandeaastal kuulus kontsernile 15 laeva.

Laeva nimi	Laeva liik	Ehitatud/ ümberehitatud	Liin	Lisainfo
Silja Europa	Kruiisilaev	1993/2016	Eesti-Soome¹	Üleöökruiis
Star	Ro-pax kiirlaev	2007	Eesti-Soome	Shuttle-teenus
Megastar	Ro-pax kiirlaev	2017	Eesti-Soome	Shuttle-teenus
MyStar	Ro-pax kiirlaev	2022	Eesti-Soome	Shuttle-teenus
Baltic Queen	Kruiisilaev	2009	Eesti-Rootsi	Üleöökruiis
Victoria I	Kruiisilaev	2004	Eesti-Rootsi¹	Üleöökruiis
Regal Star	Ro-ro kaubalaev	1999	Eesti-Rootsi	Kaubavedu
Sailor	Ro-ro kaubalaev	1987	Eesti-Rootsi	Kaubavedu
Silja Symphony	Kruiisilaev	1991	Soome-Rootsi	Üleöökruiis
Silja Serenade	Kruiisilaev	1990	Soome-Rootsi	Üleöökruiis
Galaxy	Kruiisilaev	2006	Soome-Rootsi¹	Üleöökruiis
Baltic Princess	Kruiisilaev	2008	Soome-Rootsi	Üleöökruiis
Romantika	Kruiisilaev	2002	Norra-Holland	Välja prahitud
Isabelle	Kruiisilaev	1989	Läti-Rootsi¹	Üleöökruiis
Atlantic Vision	Ro-pax kiirlaev	2002	Kanada	Välja prahitud

Teave laevade kohta majandusaasta lõpu seisuga:

¹ Läti-Rootsi liini 2022. aastal uuesti ei avatud. 2022. aasta lõpu seisuga oli kontsern neli laeva (Silja Europa, Victoria I, Galaxy ja Isabelle) lühiajaliselt välja prahtinud.

Seisuga 31. detsember 2022 oli laevade raamatupidamisväärtus kokku 1 288 miljonit eurot (31. detsember 2021: 1 083 miljonit eurot). Kontserni laevu hindavad regulaarselt kaks kuni kolm sõltumatut rahvusvahelist laevamaaklerit, keda aktsepteerivad ka hüpoteegipidajad.

Kõigil kontserni laevadel on kahjukindlustus (P&I) ning kere ja masinate kindlustus (H&M) ning kõik laevad vastavad kõigile kohaldatavatele ohutusnõuetele.

Kontsernil ei ole märkimisväärseid pooleliolevaid teadus- ja arendusprojekte.

Turuülevaade

Kontserni laevad vedasid 2022. aastal kokku 5,5 miljonit reisijat ja 410 tuhandet kaubaveoühikut.

Järgmine tabel annab liinide kaupa ülevaate 2022. ja 2021. aastal veetud reisijatest, kaubaveoühikutest ja sõiduautodest.

Reisijad	2022	2021	Muutus
Soome-Rootsi	1 859 209	948 534	96,0%
Eesti-Soome	3 120 531	1 764 058	76,9%
Eesti-Rootsi	482 345	249 383	93,4%
Kokku	5 462 085	2 961 975	84,4%
Kaubaveoühikud	2022	2021	Muutus
Soome-Rootsi	63 838	70 855	-9,9%
Eesti-Soome	296 950	249 603	19,0%
Eesti-Rootsi	48 981	48 712	0,6%
Kokku	409 769	369 170	11,0%
Sõiduautod	2022	2021	Muutus
Soome-Rootsi	117 308	83 130	41,1%
Eesti-Soome	670 630	499 005	34,4%
Eesti-Rootsi	31 291	19 898	57,3%
Kokku	819 229	602 033	36,1%

Kontserni opereeritavate liinide turuosad olid 2022. aastal järgmised:

→ ligikaudu 49% reisijateveost ja 60% ro-ro-kaubaveost Eesti ja Soome vahelistel liinidel

→ ligikaudu 47% reisijateveost ja 25% ro-ro-kaubaveost Soome ja Rootsi vahelistel liinidel

→ kontsern oli ainus reisijateveo teenuse pakkuja Tallinna ja Stockholmi vahel

Kontserni põhiliinide turuosa mõjutas eelkõige suutlikkus teenust pakkuda. 2022. aastal eemaldas kontsern Eesti-Soome liinilt kruiisilaeva Silja Europa ja Turu-Stockholmi liinilt kruiisilaeva Galaxy ja prahtis need välja.

Kontserni struktuur

Aruandekuupäeva seisuga kuulus kontserni 46 äriühingut. Kõik tütarettevõtted kuuluvad sajaprotsendiliselt AS-ile Tallink Grupp. Järgmine skeem kajastab kontserni struktuuri aruandekuupäeval:

Personal

Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernis 4 904 töötajat (31. detsember 2021: 4 785). Töötajate arv aasta lõpu seisuga sisaldab ka 167 lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat.

Seisuga 31. detsember	2022	2021	Muutus
Maismaal kokku	1 081	1 049	3,1%
Eesti	723	668	8,2%
Soome	241	241	0,0%
Rootsi	98	103	-4,9%
Läti	13	21	-38,1%
Venemaa	1	11	-90,9%
Saksamaa	5	5	0,0%
Laevadel	3 150	3 231	-2,5%
Burger King¹	380	272	39,7%
Hotellides¹	293	233	25,8%
Kokku	4 904	4 785	2,5%

¹ Burger Kingi ja hotellipersonali ei ole arvestatud personali hulka, mis on kajastatud real "Maismaal kokku".

1. aasta personalikulusid mõjutas Eesti valitsuse palgatoetus, mis maksti otse töötajatele. Seda toetust 2022. aastal ei makstud. Rootsi valitsuse palgatoetus on kajastatud 2021. aasta muu äritulu koosseisus. Seda toetust 2022. aastal ei makstud.

2. aastal moodustasid personalikulud 162,9 miljonit eurot (2021: 124,0 miljonit eurot). Haldustöötajate personalikulud olid 23,3 miljonit eurot ning müügi- ja turundustöötajate personalikulud 19,6 miljonit eurot (2021: vastavalt 21,2 miljonit eurot ja 16,8 miljonit eurot).

Aktsiad ja aktsionärid

Seisuga 31. detsember 2022 oli AS Tallink Grupp emiteerinud kokku 743 569 064 aktsiat, mille eest oli täielikult tasutud.

Kontserni aktsiad (ISIN: EE3100004466) on registreeritud Nasdaq CSD Eesti filiaalis ja nende kauplemistunnus Nasdaq OMX Tallinna börsil on TAL1T (REUTERS: TAL1T.TL, BLOOMBERG: TAL1T ET). Alates 3. detsembrist 2018 on AS-i Tallink Grupp aktsiad registreeritud ka Soome väärtpaberite hoidmistunnistustena (Finnish Depository Receipts, FDR) ettevõttes Euroclear Finland Ltd ja need on noteeritud Nasdaq Helsingi börsil kauplemistunnuse TALLINK all (ISIN: FI4000349378). Iga FDR annab selle omanikule õiguse ühele aktsiale.

Kõik aktsiad on üht liiki ning iga aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Eelisaktsiaid ega eriõigustega aktsiaid emiteeritud ei ole. Vastavalt AS-i Tallink Grupp põhikirjale on aktsiad vabalt võõrandatavad. AS-i Tallink Grupp aktsiate ostuks ega müügiks pole tarvis luba.

AS-i Tallink Grupp aktsiatel ei ole nimiväärtust. Iga aktsia arvestuslik väärtus on 0,47 eurot.

1. juunil 2015 toimunud AS-i Tallink Grupp aktsionäride üldkoosolek kinnitas aktsiaoptsioonide programmi tingimused, mis võimaldasid väljastada optsioone kuni 20 miljonile aktsiale. Seisuga 31. detsember 2022 ei olnud 2015. aasta aktsiaoptsiooni programmi raames ühtki optsiooni väljastatud.

2. juulil 2020 toimunud üldkoosoleku otsusega anti äriühingule õigus omandada omaaktsiaid järgmistel tingimustel:

1) Äriühingul on õigus omandada omaaktsiaid viie aasta jooksul alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.

2) Äriühingule kuuluvate omaaktsiate raamatupidamisväärtuste summa ei tohi ületada 1/10 aktsiakapitalist.

3) Ühe aktsia eest tasutav hind ei tohi olla kõrgem kui aktsia omandamise päeval Nasdaq Tallinna börsil AS-i Tallink Grupp aktsia eest tasutud kõrgeim hind.

4) Omaaktsiate eest tasutakse varast, mis ületab aktsiakapitali, kohustusliku reservkapitali ja ülekursi summat.

AS-i Tallink Grupp juhatusel ei ole õigust uusi aktsiaid emiteerida. Nõukogule on antud õigus kolme aasta jooksul alates 1. juulist 2021 suurendada aktsiakapitali 35 000 000 euro võrra 349 844 558,80 euroni.

Järgmine tabel kajastab aktsiakapitali jagunemist osaluse suuruse alusel seisuga 31. detsember 2022:

Osaluse suurus	Aktsionäride arv	Aktsionäride %	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
1 - 99	6 287	20,4%	202 736	0,0%
100 - 999	12 098	39,3%	4 489 969	0,6%
1 000 - 9 999	10 711	34,8%	27 655 059	3,7%
10 000 - 99 999	1 518	4,9%	36 490 563	4,9%
100 000 - 999 999	156	0,5%	43 773 288	5,9%
1 000 000 - 9 999 999	32	0,1%	92 410 084	12,4%
10 000 000 +	7	0,0%	538 547 365	72,4%
Kokku	30 809	100,0%	743 569 064	100,0%

Seisuga 31. detsember 2022 oli kontol NORDEA BANK ABP / CLIENTS FDR esindatud 9 177 FDR-ide omanikku. Aktsionäre ja FDR-ide omanikke oli kokku 39 985.

Järgmises tabelis on esitatud kontserni suurimad aktsionärid seisuga 31. detsember 2022:

Aktsionär	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
Infortar AS	297 572 752	40,0%
Baltic Cruises Holding L.P.	81 971 609	11,0%
ING Luxembourg S.A. AIF Account	44 077 066	5,9%
Baltic Cruises Investment L.P.	43 831 732	5,9%
Muud aktsionärid	276 115 905	37,1%
Kokku	743 569 064	100,0%

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Residentsus	Aktsionäride arv	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
Eesti	30 389	455 056 982	61,2%
Kaimanisaared	6	162 095 243	21,8%
Luksemburg	8	46 513 410	6,3%
Soome	181	31 220 695	4,2%
Ameerika Ühendriigid	11	12 856 510	1,7%
Läti	26	8 123 014	1,1%
Saksamaa	20	7 460 872	1,0%
Leedu	10	6 763 493	0,9%
Austria	2	6 324 104	0,9%
Taani	10	2 050 432	0,3%
Šveits	34	1 708 479	0,2%
Ühendkuningriik	20	1 568 606	0,2%
Rootsi	9	1 410 529	0,2%
Muu	83	416 695	0,1%
Kokku	30 809	743 569 064	100,0%

Järgmises tabelis on esitatud kontserni aktsionärid residentsuse alusel seisuga 31. detsember 2022:

Seisuga 31. detsember 2022 kuulus 11,8% kontserni aktsiatest eraisikutele. Järgmine tabel kajastab kontserni investoreid investorite liikide alusel seisuga 31. detsember 2022:

Investori liik	Aktsionäride arv	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
Põhiaktsionär, Infortar AS	1	297 572 752	40,0%
Institutsionaalsed investorid	2 029	358 405 596	48,2%
Eraisikud	28 779	87 590 716	11,8%

Aktsionäride leping

Kontserni suuremad aktsionärid sõlmisid 2006. aasta augustis aktsionäride lepingu. Lepingut muudeti 2012. aasta detsembris. Muu hulgas sätestab leping, et lepingu pooled ja kõik Tallinki aktsionärid jäävad oma otsustes sõltumatuks ning ei kõnealune leping ega muud põhjused ei või neid otseselt ega kaudselt takistada teostamast oma hääle- või muid õigusi viisil, mis nende endi hinnangul on parimal kujul kooskõlas Eesti seadustest, Nasdaq Tallinna börsi ja Nasdaq Helsingi börsi reglemendist või Nasdaq Tallinna börsi heast ühingujuhtimise tavast tulenevate kohustustega.

AS-i Tallink Grupp kaks aktsionäri Baltic Cruises Holding L.P. (BCH) ja Baltic Cruises Investment L.P. (BCI) ja veel üks aktsionär Citigroup Venture Capital International Growth Partnership (Employee) II L.P. (CVCI) on sõlminud kokkuleppe, mis piirab AS-i Tallink Grupp aktsiate vaba võõrandamist vastavalt tingimustele, mis on sätestatud 29. juunil 2017 BCI, BCH ja CVCI vahel sõlmitud kaasinvesteerimislepingus.

Kauplemine

1. aasta jooksul kaubeldi Nasdaq Tallinna börsil 48 216 676 AS-i Tallink Grupp aktsiaga. Kõrgeim aktsiahind Nasdaq Tallinna börsil oli 0,64 eurot ja madalaim aktsiahind oli 0,46 eurot. Kontserni aktsiate kauplemise keskmine päevakäive Nasdaq Tallinna börsil oli 105,8 tuhat eurot.

2. aasta jooksul kaubeldi Nasdaq Helsingi börsil 15 413 156 AS-i Tallink Grupp FDR-iga. Kõrgeim hind oli 0,64 eurot ja madalaim hind oli 0,43 eurot. Kontserni FDR-ide kauplemise keskmine päevakäive Nasdaq Helsingi börsil oli 14,1 tuhat eurot.

Järgmised graafikud ja neile järgnev tabel annavad ülevaate kontserni aktsia ja FDR-i hinna liikumisest, päevakäibest ja Balti börsiindeksist ajavahemikul 1. jaanuar 2021 – 31. detsember 2022 ning turuandmetel põhineva turuväärtuse 2022. aasta lõpu seisuga.

Instrument	Avamine	Sulgemine	Päeva keskmine sulgemine	Väljamakse	Turuväärtus, miljonit eurot	Hinna/kasumi suhe
TAL1T	0,593	0,522	0,540	-	388,1	27,47
TALLINK FDR	0,586	0,503	0,536	-	374,0	26,47

Ülevõtupakkumised

Kontsern ei ole sõlminud juhtkonna ega töötajatega kokkuleppeid, mis näeksid ette ülevõtupakkumise korral hüvitise maksmist.

Dividendid

1. aasta juunis otsustas aktsionäride üldkoosolek jätta 2021. aasta puhaskahjumist dividendid maksmata.

Tulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve silmas pidades on juhatus otsustanud teha aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepaneku 2022. aasta majandusaasta eest 2023. aastal dividende mitte maksta.

Majanduskeskkond

Kontserni tegevust mõjutasid peamiselt kliendikäitumise muutused ja majanduslikud arengud kontserni põhiturgudel Soomes, Rootsis ja Eestis, kuid ka geopoliitiline olukord ja Euroopas käimasolev sõda. Kuna peaaegu pooled kõigist reisijatest on soomlased, mõjutab kontserni kõige enam Soome majanduse areng. Samuti avaldavad kontsernile suurt mõju Eesti (2022. aastal 24% reisijate koguarvust) ja Rootsi (10%) majanduses toimuvad arengud.

1. aasta algul mõjutasid kontserni tegevust ja tegevustulemusi kõigil koduturgudel endiselt COVID-19 seotud piirangud. Nõudlus reisimise järele suurenes pärast reisipiirangute kaotamist Soomes ja Rootsis veebruaris ja Eestis märtsi keskel. Riikidevahelise reisimise nõudlus on jätkanud pidevat kasvu, kuid pole veel jõudnud pandeemiaeelsele tasemele. Aasiast lähtuva turismi taastumist on pidurdanud asjaolu, et mitu Aasia regiooni riiki vabanesid COVID-19-ga seotud reisipiirangutest alles 2022. aasta lõpus.

Ettevõtte kaubaveoäri püsis aruandeaasta jooksul tugev ja stabiilne, ehkki niigi raskele hinnakonkurentsile avaldasid täiendavat survet turutingimused ja opereeritavate laevade väiksem arv.

Viimastel andmetel vähenes 2022. aastal kõigi kontserni koduriikide majanduse reaalkasv võrreldes 2021. aastaga. SKP kaubavahetuse komponent jäi kõigil koduturgudel stabiilseks. OECD andmetel kasvas 2022. aastal Rootsis kaupade ja teenuste eksport 2021. aastaga võrreldes 6,6%, samas kui Soomes oli kasv 1,5%. Samal ajal suurenes import Rootsis aastaga 8,7% ja Soomes 7,4%. Eestis kasvas kaupade ja teenuste eksport aastaga 5,0% ning kaupade ja teenuste import 5,8%.

Tööturg on COVID-19 pandeemiast taastunud, kuid Euroopas käimasoleva sõja tõttu on väljavaade endiselt ebakindel. Töötuse määr kahanes kõigil meie põhiturgudel. Kõige kõrgem on see endiselt Rootsis ja kõige madalam Eestis. Kõrgem töötuse määr, aga ka üldine majanduslik ja poliitiline olukord nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil mõjutavad otseselt tarbijate kindlustunnet ja ostujõudu.

OECD tarbijate kindlustunde indeks, mis oli langenud rekordmadalale tasemele, on hakanud aeglaselt kerkima. Kõige suurem on tarbijate kindlustunne Soomes. Tarbijate kindlustunnet mõjutavad kõrged energiahinnad, Ukraina sõda, karmistuv rahapoliitika ja kõrge inflatsioon. Kahanenud kindlustundega keskkonnas võivad tarbijad eelistada vähem tarbida ja rohkem säästa, et olla tulevikus valmis võimalikeks majandusraskusteks. Vaatamata tarbijate kindlustunde madalseisule on kontserni reisijanumbrid pärast seda, kui 2022. aasta esimese kvartali lõpus kaotati pandeemiast tingitud reisipiirangud, siiski kiiresti taastunud.

1. aasta majandusaastaga võrreldes keskmised kütusehinnad 2022. aastal peaaegu kahekordistusid. Eurodes mõõdetuna ja kaalutuna kontserni tarbimismahtudega kasvasid kütusehinnad maailmaturul keskmiselt 98%. Kütusehindade tõus oli peamine põhjus, miks kontserni üldine kütusekulu suurenes 2021. aasta sama perioodiga võrreldes 100%. Globaalse majanduse ja poliitika määramatuse tõttu jäävad kütusehinnad maailmaturul ilmselt ka edaspidi kõikuvaks.

Aasta pärast agressioonisõja algust Ukrainas on ettevõtete kindlustunne Rootsis ja Soomes stabiliseerunud, kuid Eestis langeb see jätkuvalt. Ettevõtetele teevad peamiselt muret sellised suured probleemid nagu energia ja toormaterjali taskukohase hinnaga kättesaadavus, oskustöötajate nappus ja tööjõukulud.

Lähitulevikus ja praeguste parimate teadmiste ja hinnangute kohaselt on äritegevuse peamised riskid jätkuvalt seotud kütusehindade kõikumise ja tarneraskuste, Ukraina sõja, inflatsiooni pidurdamiseks vajaliku intressimäärade tõusu ning klientide muutuvate reisimis- ja tarbimisharjumustega.

Allikas: https://data.oecd.org/leadind/business-confidence-index-bci.htm#indicator-chart

Allikas: https://data.oecd.org/leadind/consumer-confidence-index-cci.htm#indicator-chart

Reaalne SKP, muutus	2021	2022	2023e
Soome	3,0%	2,2%	-0,3%
Rootsi	4,8%	2,9%	-0,6%
Eesti	8,1%	0,8%	0,5%

Allikas: OECD (2023), Real GDP forecast (indicator). doi: 10.1787/1f84150b-en (13. märts 2023)

Töötuse määr (% tööjõust)	2021	2022	2023e
Soome	7,7%	6,8%	7,9%
Rootsi	8,8%	7,5%	8,3%
Eesti	6,2%	5,6%	5,3%

Allikas: OECD (2023), Unemployment rate forecast (indicator), doi: 10.1787/b487f2cf-en (13. märts 2023)

Tarbijahindade muutus	2021	2022	2023e
Soome	2,1%	7,0%	5,3%
Rootsi	2,2%	8,3%	7,0%
Eesti	4,5%	20,6%	10,8%

Allikas: OECD (2023), Inflation forecast (indicator). doi: 10.1787/598f4aa4-en (13.märts 2023)

Aruandekuupäeva järgsed sündmused ja tulevikuväljavaated

Uus kollektiivleping

1. veebruaril 2023 sõlmisid AS Tallink Grupp ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing uue kollektiivlepingu järgmiseks neljaks aastaks. Lepingu kohaselt tõuseb kontserni Eesti meretöötajate palk 13,5% (teenindav personal) ja 16,1% (tehniline personal), võrreldes eelmise kollektiivlepingu miinimumtöötasudega.

Silja Europa prahileping

1. aasta veebruaris kasutasid AS Tallink Grupp ja Hollandi varjupaigataotlejate vastuvõtu keskasutuse COA (Centraal Orgaan Opvang Asielzoekers) volitatud organisatsioon Slaapschepen Public BV võimalust pikendada Silja Europa varem sõlmitud lühiajalist prahilepingut kuni 19. juunini 2023.

Galaxy prahileping

1. aasta veebruaris pikendasime kruiisilaeva Galaxy prahilepingut kuueks kuuks.

Tulud

Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Tegevuse kõrghooaeg on suvi. Juhatuse hinnangul, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemustel, teenib kontsern valdava osa oma tuludest ja kasumist suvekuudel (juunist augustini). 2022.–2023. aastal tasandab hooajalisi tulu kõikumisi kontserni tulu prahiteenustest.

Sõda Ukrainas avaldab negatiivset mõju nõudlusele teatavates kliendirühmades – peamiselt kliendid konfliktis vahetult osalevatest riikidest ja Aasia riikidest. Samuti esineb mõningate sisendihindade, eelkõige kütuse ja toorme hinnatõusu risk. Konflikti potentsiaalse mõju täpset suurust ja kestust hinnata on raske.

Majanduskeskkonna ebakindlale väljavaatele vaatamata otsib juhtkond pidevalt võimalusi kasumlikkuse parandamiseks ja riskide (sh tegevuse hooajalisuse riskid, mida juhitakse prahilepingutega) juhtimiseks.

Teadus- ja arendusprojektid

AS-il Tallink Grupp ei ole hetkel käsil märkimisväärseid teadus- ja arendusprojekte. Kontsern otsib pidevalt võimalusi tegevuse laiendamiseks ja ettevõtte tulemuste parandamiseks.

Otsime pidevalt innovaatilisi võimalusi meie laevade ja ka reisijateala tehnoloogia uuendamiseks, et parandada ettevõtte üldisi majandustulemusi tänapäevaste lahenduste abil. Uusimad tehnilised projektid keskenduvad laevade CO² heite vähendamise lahendustele.

Riskid

Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni ettevõtmisi võivad kahjustada ka muud riskid ja kontsernile seni teadmata asjaolud või sellised riskid ja asjaolud, mida praegu

peetakse ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool loetletud riskitegurid ei ole järjestatud toimumise tõenäosuse ega kontserni äritegevusele avalduva võimaliku mõju järgi.

• → Pikka aega kestev geopoliitiline ja sõjaline konflikt Euroopas
• → Valitsuste kehtestatud äritegevuse piirangud
• → Kõrge inflatsiooni mõju tarbijaharjumustele
• → Õnnetused, katastroofid
• → Makromajanduslik ja tööturu areng
• → Õigusaktide muudatused
• → Suhted ametiühingutega
• → Kütusehindade ja intressimäärade tõus
• → Turutrendid ja kliendikäitumine
• → Tööseadusandluse erinevuste mõju konkurentsivõimele, kui opereeritakse erinevate lippude all

ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE

Ühingujuhtimise aruanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega ning annab ülevaate AS-i Tallink Grupp juhtimisest ja juhtimise vastavusest NASDAQ OMX Tallinna börsi heale ühingujuhtimise tavale (HÜT). Kontsern järgib valdavalt hea ühingujuhtimise tava juhiseid, välja arvatud juhtudel, kui käesolevas aruandes on märgitud teisiti.

Organisatsioon ja juhtimine

Vastavalt Eesti äriseadustikule ja AS-i Tallink Grupp (äriühing) põhikirjale jaguneb otsustusõigus äriühingus ja äriühingu juhtimine aktsionäre esindava aktsionäride üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse vahel. Järgmisel skeemil on esitatud kontserni juhtimisstruktuur:

Aktsionäride üldkoosolek

Aktsionäride üldkoosolek on äriühingu kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku esmased ülesanded on majandusaasta aruande ja dividendide maksmise kinnitamine, nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine, audiitorite valimine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, põhikirjas muudatuste tegemine ning muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Seadus lubab põhikirja muuta vaid aktsionäride üldkoosolekul. Põhikirja muutmiseks on vaja vähemalt 2/3 koosolekul osalenud aktsionäride häältest.

Aktsionäride üldkoosolek, mis kinnitab kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande, toimub vähemalt kord aastas.

Igal aktsionäril või tema poolt kirjalikult volitatud esindajal on õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul, arutada päevakorda lülitatud teemasid, esitada küsimusi, teha ettepanekuid ja hääletada. Enamusaktsionär hoidub teiste aktsionäride huvide põhjendamatust kahjustamisest nii aktsionäride üldkoosolekul kui ka ettevõtte juhtimise korraldamisel ega kuritarvita oma positsiooni.

Ettevõtte juhatus määrab aktsionäride üldkoosoleku päevakorra ja valmistab ette kõigi üldkoosoleku päevakorras hääletamisele tulevate otsuste eelnõud. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid, nõukogu või audiitor, valmistab nõukogu või audiitor ette kõigi päevakorras hääletamisele tulevate otsuste eelnõud ja esitab need juhatusele. Aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad esitada ettevõttele iga üldkoosoleku päevakorras oleva punkti kohta hääletamisele tuleva otsuse eelnõu.

Nii korralise kui ka erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldab kontsern vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist. Teade avaldatakse üleriigilise levikuga päevalehes, samuti börsiinfo edastamise süsteemi kaudu ning kontserni veebilehel www.tallink.com. Teates märgitakse üldkoosoleku toimumise koht.

Üldkoosoleku päevakord, nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud, kommentaarid ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele enne üldkoosolekut kättesaadavaks äriühingu veebilehel ja börsiinfo edastamise süsteemi kaudu. Enne üldkoosoleku toimumist saavad aktsionärid esitada küsimusi, saates need elektronposti aadressile info@tallink.ee.

Äriühing ei ole võimaldanud aktsionäride üldkoosoleku jälgimist ning sellel osalemist elektrooniliste kanalite kaudu, kuna selleks on seni puudunud vajadus (HÜT 1.3.3).

Aruandeperioodil toimus AS-i Tallink Grupp korraline aktsionäride üldkoosolek 9. juunil 2022. Koosolekul osalesid juhatuse liikmed Paavo Nõgene, Kadri Land, Harri Hanschmidt, Piret Mürk-Dubout ja Margus Schults.

Nõukogu liikmetest olid kohal Enn Pant, Toivo Ninnas, Eve Pant, Ain Hanschmidt, Kalev Järvelill, Colin Douglas Clark ja Raino Paron. Üldkoosolekut juhatas Raino Paron. Üldkoosolek peeti eesti keeles. Aktsionäride üldkoosolekul oli esindatud 522 858 148 häält ehk 70,32% kõigist häältest. Koosolek võttis vastu otsused majandusaasta aruande kinnitamise, kahjumi kinnitamise ja dividendide mittemaksmise, juhatuse tasustamispõhimõtete kinnitamise, nõukogu liikmete volituste pikendamise ja audiitori nimetamise kohta.

Nõukogu

Nõukogul on järelevalve ja pikemas plaanis juhtimise roll. Selleks teeb nõukogu järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning kinnitab äriühingu äriplaanid, tegutsedes sõltumatult kõigi aktsionäride parimates huvides. Nõukogu liikmete suhtes ei ole kehtestatud residentsusnõudeid. Nõukogu annab aru aktsionäride üldkoosolekule.

Nõukogu koosneb viiest kuni seitsmest liikmest, kes valitakse ametisse kolmeaastaseks perioodiks. Nõukogu liikmed valivad endi seast esimehe. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Aktsionäride üldkoosolek võib nõukogu liikme põhjusest sõltumata tagasi kutsuda. Nõukogu liikme ennetähtaegse tagasikutsumise otsuse langetamiseks peab otsuse poolt olema vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Nõukogu liige võib nõukogust põhjusest sõltumata tagasi astuda, teatades sellest üldkoosolekule.

Nõukogu teostab järelevalvet äriühingu juhtimise ning tema tegevuse nõuetekohase korraldamise üle. Nõukogu määrab kindlaks äriühingu strateegia, struktuuri, aasta tegevusplaanid ja eelarved, rahastamise ning raamatupidamisarvestuse. Nõukogu valib juhatuse liikmed ning otsustab nende tasude ja hüvitiste suuruse.

Praegu on nõukogul seitse liiget: Enn Pant (esimees), Toivo Ninnas, Eve Pant, Ain Hanschmidt, Colin Douglas Clark, Kalev Järvelill ja Raino Paron. Nõukogu liikmetel on piisavad teadmised ja kogemused nõukogu liikme ülesannete täitmiseks kooskõlas seaduste ja hea ühingujuhtimise tavaga.

Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2022. aastal toimus kuus nõukogu koosolekut, mille jooksul võeti vastu 10 otsust. Arutati äriühingu tegevust, arengut, strateegiaid, seatud eesmärkide täitmist ning eelarvet.

Nõukogu liikmed hoiduvad huvide konfliktidest ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid. Nõukogu ja juhatus teevad äriühingu ja selle aktsionäride parimates huvides tihedat koostööd, tegutsedes vastavalt põhikirjale. Infovahetus toimub konfidentsiaalsusnõuete kohaselt.

Juhatus ja nõukogu teevad äriühingu huvide paremaks kaitsmiseks tihedat koostööd. Juhatus ja nõukogu osalevad ühiselt äriühingu tegevuseesmärkide ja strateegia väljatöötamisel.

Nõukogu liikmete tasu suurus otsustati aktsionäride üldkoosolekul 7. juunil 2012. Vastavalt otsusele makstakse nõukogu esimehele 2 500 eurot kuus ning teistele nõukogu liikmetele 2 000 eurot kuus. Muid tasusid ega hüvesid nõukogu esimehele ja liikmetele ei pakuta.

Nõukogu liikmed

Enn Pant (sündinud 1965) – nõukogu esimees alates 2015. aastast

• → juhatuse esimees aastatel 1996–2015, tegevdirektor
• → AS-i Infortar nõukogu esimees
• → rahandusministeeriumi kantsler aastatel 1992–1996
• → lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1990. aastal

Toivo Ninnas (sündinud 1940) – nõukogu liige alates 1997. aastast

• → nõukogu esimees aastatel 1997–2016
• → AS-i Infortar nõukogu liige
• → töötas aastatel 1973–1997 Eesti Merelaevanduses mitmel ametikohal, alates 1987. aastast peadirektorina
• → lõpetas Kaug-Ida Kõrgema Merekooli (FEHEMC) meretranspordi juhtimise erialal 1966. aastal

Eve Pant (sündinud 1968) – nõukogu liige alates 1997. aastast

• → AS-i Infortar juhatuse liige
• → lõpetas Tallinna Majanduskooli 1992. aastal

Ain Hanschmidt (sündinud 1961) – nõukogu liige alates 2005. aastast, samuti aastatel 1997–2000

• → AS-i Infortar juhatuse esimees
• → SEB Eesti Ühispank AS-i kauaaegne juhatuse esimees
• → lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikooli) 1984. aastal

Colin Douglas Clark (sündinud 1974) – nõukogu liige alates 2013. aastast

• → Rohatyn Groupi tegevjuht ning Kesk- ja Ida-Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna juht
• → CVCI Private Equity partner aastatel 2003–2013 kuni CVCI ühinemiseni Rohatyn Groupiga 2013. aasta detsembris
• → Prestige'i nõukogu direktor
• → alates 2000. aastast töötas arenguriikide projektide finantseerimismeeskonna juhina Citigroup Inc.-is
• → töötas mitmesugustel ametikohtadel Bank of Scotland'is Edinburghis
• → bakalaureusekraad raamatupidamises ja juhtimises Dundee ülikoolist (Šotimaa)
• → Šotimaa vandeaudiitorite instituudi liige

Kalev Järvelill (sündinud 1965) – nõukogu liige alates 2007. aastast

• → AS-i Infortar nõukogu liige
• → AS-i Tallink Grupp juhatuse liige aastatel 1998–2006
• → maksuameti peadirektor aastatel 1995–1998
• → rahandusministeeriumi asekantsler aastatel 1994–1995
• → lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1993. aastal

Raino Paron (sündinud 1965) – nõukogu liige alates 2019. aasta septembrist

• → advokaadibüroo Ellex Raidla panganduse ja finantseerimise ning Euroopa Liidu ja konkurentsiõiguse valdkondade juht
• → Finance Estonia juhatuse liige
• → AS-i Inbank nõukogu liige
• → advokaadibüroo Ellex Raidla partner ja vandeadvokaat alates 1998. aastast
• → Tallinna Börsi vahekohtu nõukogu esimees
• → lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1990. aastal (cum laude) ja Georgetowni ülikooli (Ameerika Ühendriigid) õigusteaduskonna magistriõppes kiitusega 1993. aastal

Nõukogu liikmete osalus (otsene osalus ja osalus läbi nende ainuomandis olevate äriühingute) oli 2022. aasta lõpu seisuga järgmine:

Nimi	Aktsiad
Enn Pant	17 868 562
Toivo Ninnas	3 668 770
Eve Pant	781 000
Ain Hanschmidt	3 500 000
Raino Paron	62 500
Colin Douglas Clark	0
Kalev Järvelill	0

Nõukogu liikmete ametiaeg lõpeb järgmistel kuupäevadel:

Nimi	Ametiaja lõpukuupäev
Enn Pant	14. juuni 2023
Toivo Ninnas	18. september 2025
Eve Pant	18. september 2025
Ain Hanschmidt	18. september 2025
Raino Paron	18. september 2025
Colin Douglas Clark	18. september 2025
Kalev Järvelill	13. juuni 2024

Juhatus

Juhatus on äriühingu juhtorgan, kelle ülesanne on juhtida äriühingu igapäevast äritegevust, esindada äriühingut suhetes kolmandate isikutega, näiteks sõlmida äriühingu nimel lepinguid. Juhatus on oma otsustes sõltumatu ning lähtub äriühingu aktsionäride parimatest huvidest.

Juhatus peab kinni pidama aktsionäride üldkoosoleku otsustest ning nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhatus teeb oma parima selleks, et tagada äriühingu tegevuse vastavus seadustele ning äriühingu siseauditi ja riskijuhtimise funktsioonide tõhus toimimine.

Juhatus koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest. Juhatuse liikmed ja juhatuse esimehe valib nõukogu kolmeks aastaks. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Juhatuse esimees võib teha nõukogule ettepaneku määrata ka juhatuse aseesimees, kes esimehe äraolekul täidab tema kohuseid. Äriühingut võib kõigis õigus- ja äritoimingutes esindada iga juhatuse liige iseseisvalt. Vastavalt seadusele võib nõukogu juhatuse liikme põhjusest sõltumata tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib juhatusest põhjusest sõltumata tagasi astuda, teatades sellest nõukogule.

Praegu on juhatusel viis liiget: Paavo Nõgene (esimees), Kadri Land, Harri Hanschmidt, Piret Mürk-Dubout ja Margus Schults. Paavo Nõgene tegeleb juhatuse töö juhtimise ning kontserni üldise ja strateegilise juhtimisega, samuti on tema vastutusvaldkondadeks igapäevane äritegevus, restoranide ja baaride tegevus, kommunikatsioon, liinide opereerimine, siseaudit ja sisekontroll, hanked, andmekaitse ja hotellid. Kadri Land vastutab kaubaveo valdkonna, tehnilise juhtimise, ohutuse ja turvalisuse, personaliküsimuste ja piirkondlike kontorite tegevuse eest. Harri Hanschmidt vastutab infotehnoloogia valdkonna, ettevõtte arengu, investorsuhete, EL-i vahendite kasutamise ja uute strateegiliste projektide eest. Piret Mürk-Dubout vastutab kontserni müügi ja turunduse, kliendikogemuse, jaemüügi valdkonna, pardateenuste ja äriühingu sotsiaalse vastutuse alase tegevuse eest. Margus Schults vastutab kontserni finantsküsimuste ja Soome äritegevuse eest.

Juhatuse liikmed hoiduvad huvide konfliktidest ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid.

Juhatus teavitab nõukogu regulaarselt mis tahes olulistest asjaoludest seoses kontserni planeerimisja äritegevusega ning tegevuspõhiste riskide ja nende juhtimisega. Juhatus juhib eraldi tähelepanu ettevõtte äritegevuse sellistele muutustele, mis kujutavad endast kõrvalekallet kindlaksmääratud plaanidest ja eesmärkidest ning näitab ära selliste muutuste põhjused. See teave esitatakse viivitamata ja see hõlmab kõiki olulisi asjaolusid.

Juhatuse liikmed

Paavo Nõgene (sündinud 1980) – juhatuse esimees alates 2018. aasta maikuust

• → kultuuriministeeriumi kantsler aastatel 2013–2018
• → Vanemuise teatri direktor aastatel 2007–2012
• → Eesti Kunstimuuseumi nõukogu liige
• → lõpetas Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal 2012. aastal

Kadri Land (sündinud 1964) – juhatuse liige alates 2019. aasta veebruarist

• → töötab kontsernis alates 2005. aastast ning on selle aja jooksul olnud ettevõttes mitmel juhtival ametikohal, sealhulgas juhatuse liige aastatel 2012–2015 ning 2016. aastast kontserni globaalsete operatsioonide ja logistika juht
• → AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu liige ja Tallink Silja AB nõukogu esinaine
• → Rootsi Meretööandjate Keskliidu ja Rootsi Kaubanduskoja Eestis juhatuse liige
• → lõpetas Tartu Ülikooli keemia- ja füüsikateaduskonna 1987. aastal

Harri Hanschmidt (sündinud 1982) – juhatuse liige alates 2019. aasta veebruarist

• → töötab kontsernis alates 2009. aastast ning on selle aja jooksul töötanud mitmel ametikohal, sealhulgas ettevõtte investorsuhete juhi ja finantsosakonna juhina
• → alates 2015. aastast on ta töötanud kontserni strateegiliste projektide juhina
• → enne AS-iga Tallink Grupp liitumist töötas erinevatel ametikohtadel Eesti IT-valdkonna ettevõtetes
• → omandas Tallinna Tehnikaülikooli äriinformaatika magistrikraadi 2008. aastal

Piret Mürk-Dubout (sündinud 1970) – juhatuse liige alates 2019. aasta aprillist

• → enne kontserniga liitumist töötas Tallinna Lennujaamas, kus oli alates 2016. aastast tegevjuht ja juhatuse esimees
• → töötas aastatel 2010–2016 Telia Company kontserni ettevõtetes mitmel juhtival ametikohal
• → on omandanud Estonian Business Schooli (EBS) ärijuhtimise magistrikraadi ning Tartu Ülikooli õigusteaduse diplomi ning meedia ja kommunikatsiooni magistrikraadi

Margus Schults (sündinud 1966) – juhatuse liige alates 2021. aasta aprillist

• → töötab kontsernis alates 2008. aastast ja on alates 2009. aastast Tallink Silja Oy tegevjuht, kuulub Sally AB nõukogusse ja on Tallink Silja Gmbh tegevjuht
• → töötas aastatel 1994–2008 SEB pangas juhtivatel ametikohtadel ja oli ka SEB Eesti juhatuse liige
• → on Helsingi piirkonna kaubanduskoja nõukogu liige, Soome-Eesti Kaubanduskoja aseesimees ja Soome Laevaomanike Liidu juhatuse liige
• → on omandanud Tallinna Tehnikaülikoolist (TalTech) doktorikraadi (PhD) tehnoloogia ja elektroonika alal

Juhatuse liikmete osalus (otsene osalus ja osalus läbi nende ainuomandis olevate äriühingute) oli 2022. aasta lõpu seisuga järgmine:

Nimi	Aktsiad
Paavo Nõgene	500 000
Kadri Land	101 000
Harri Hanschmidt	212 648
Piret Mürk-Dubout	5 000
Margus Schults	15 000

Juhatuse liikmete volitused aktsiaid emiteerida ja tagasi osta

1. juulil 2020 toimunud üldkoosoleku otsusega anti äriühingule õigus omandada omaaktsiaid järgmistel tingimustel:

1) Äriühingul on õigus omandada omaaktsiaid viie aasta jooksul alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.

2) Äriühingule kuuluvate omaaktsiate raamatupidamisväärtuste summa ei tohi ületada 1/10 aktsiakapitalist.

3) Ühe aktsia eest tasutav hind ei tohi olla kõrgem kui aktsia omandamise päeval Nasdaq Tallinna börsil AS-i Tallink Grupp aktsia eest tasutud kõrgeim hind.

4) Omaaktsiate eest tasutakse varast, mis ületab aktsiakapitali, kohustusliku reservkapitali ja ülekursi summat.

Juhatusel ei ole õigust äriühingu aktsiaid emiteerida.

Teabe avalikustamine

Äriühing järgib teabe avaldamisel head ühingujuhtimise tava ning kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt. Kogu avalikustatav teave avaldatakse eesti ja inglise keeles äriühingu, Nasdaq Tallinna börsi ja Nasdaq Helsingi börsi veebilehel ning finantsinspektsiooni hallatava teabe salvestamise süsteemi (OAM) kaudu.

Investoritega korraldatakse kohtumisi vastavalt vajadusele ning investorite soovidele. Pärast vahearuannete avalikustamist korraldab ettevõte avaliku veebiseminari. Sellistel kohtumistel piirdutakse vaid juba avalikustatud teabega. Äriühing avaldab investoritega toimuvate tähtsamate kohtumiste ajad ja kohad. Äriühingu investoritele mõeldud esitlused on kättesaadavad äriühingu veebilehel. Kontsern ei täida aga soovitust avaldada iga üksiku investoritega korraldatava kohtumise aega ja kohta ega võimalda kõigil kontserni aktsionäridel neil kohtumistel osaleda, sest see ei oleks otstarbekas ja seda oleks tehniliselt keeruline korraldada (HÜT 5.6).

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Finantsaruandluse korraldamine ja aruannete koostamine kuulub äriühingu juhatuse pädevusse. Äriühingu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koostatakse kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL), ja Eesti õigusaktidega. Äriühing avaldab lisaks majandusaasta auditeeritud aruandele kvartaalseid auditeerimata vahearuandeid.

Äriühingu majandusaasta aruanne auditeeritakse ning seejärel kinnitab selle nõukogu. Majandusaasta aruanne koos nõukogu kirjaliku aruandega esitatakse aktsionäride üldkoosolekule lõplikuks kinnitamiseks.

Aktsionäride üldkoosoleku teates märgitakse ära teave audiitori kandidaadi kohta. Äriühing peab kinni audiitorite rotatsiooni nõudest.

Äriühingule teadaolevalt on audiitorid täitnud enesele võetud lepingulised kohustused ning auditeerinud äriühingut vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele.

Paremaks riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks on äriühing loonud auditikomitee ja siseauditi osakonna.

1. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet auditeeris KPMG Baltics OÜ. Lisaks audiitorteenusele osutas KPMG Baltics OÜ kontsernile 2022. aastal teenuseid, mis on Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse alusel lubatud.

Audititeenuste osutaja leidmiseks korraldati 2020. aastal konkurss. Pakkumust kutsuti tegema neli suurimat Eestis tegutsevat audiitorühingut. Peamised hindamiskriteeriumid olid järgmised:

• → auditi aeg ja asukoht
• → rahvusvaheline võrgustik ja asjatundlikkus vastavas majandussektoris
• → auditileping ja maksetingimused
• → auditeeritavad majandusüksused

Saadud pakkumusi hinnati nende kriteeriumide alusel. Hindamisprotsessi tulemusena sõlmiti auditileping KPMG Baltics OÜ-ga.

Audiitorteenuse tasu ja audiitori ülesanded on määratud kindlaks juhatusega sõlmitud lepingus. Lepingu kohaselt ei avalikustata audiitorile makstavat tasu ja seda peetakse konfidentsiaalseks. Aktsionäride üldkoosoleku teates avaldab ettevõte äriseadustikus nõutava teabe, mis ei sisalda audiitorteenuse tasu.

Auditikomitee

Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi ning audiitorühingu ja seaduse alusel audiitorühingut esindava audiitori sõltumatust. Auditikomitee ülesanne on anda nõukogule soovitusi ja teha ettepanekuid.

Auditikomitees on praegu kolm liiget: Meelis Asi (esimees), Ain Hanschmidt ja Mare Puusaag.

Olulist osalust omavad aktsionärid

Aktsionär	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
Infortar AS	297 572 752	40,0%
Baltic Cruises Holding L.P.	81 971 609	11,0%
ING Luxembourg S.A. AIF Account	44 077 066	5,9%

Tehingud seotud osapooltega on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades.

TASUSTAMISARUANNE

Nõukogu on juhatuse liikmetega sõlminud teenistuslepingud. 2022. aastal moodustasid kontserni juhatuse liikmetele makstud tasud kokku 1,5 miljonit eurot.

Juhatuse liikmete tasu suuruse otsustab nõukogu vastavalt ühingujuhtimise aruandele. Nõukogu on võtnud vastu AS-i Tallink Grupp juhtkonna tasustamise põhimõtted ja vajadusel neid muutnud. Nimetatud dokumendi kohaselt on juhatuse liikmetel lisaks tasule, lepingu lõpetamisega seotud hüvitistele ja aktsiaoptsioonide programmile õigus saada aastatulemustasu kuni 12 kuutasu ulatuses sõltuvalt dividendide suurusest. Tulemustasu makstakse juhul, kui kontsern teenib kasumit ning kui aktsionäride üldkoosolek otsustab maksta eelmise majandusaasta kasumist dividende.

Järgmises tabelis on esitatud ülevaade iga AS-i Tallink Grupp juhatuse liikme brutotasust, v.a sotsiaalmaksukulud.

Tuhandetes eurodes	2022	2021	2020	2019	2018
Paavo Nõgene	378,0	294,0	263,0	294,0	203,0
millest põhitöötasu	294,0	294,0	263,0	294,0	203,0
millest tulemustasu	84,0	0,0	0,0	0,0	0,0
Kadri Land	240,0	210,0	196,7	226,0	-
millest põhitöötasu	210,0	210,0	196,7	179,3	-
millest tulemustasu	30,0	0,0	0,0	46,7	-
Harri Hanschmidt	236,8	198,8	196,7	206,8	-
millest põhitöötasu	206,8	198,8	196,7	206,8	-
millest tulemustasu	30,0	0,0	0,0	0,0	-
Piret Mürk-Dubout	240,0	210,0	196,7	157,9	-
millest põhitöötasu	210,0	210,0	196,7	157,9	-
millest tulemustasu	30,0	0,0	0,0	0,0	-
Margus Schults	378,9	243,4	-	-	-
millest põhitöötasu	188,0	144,5	-	-	-
millest tulemustasu	47,3	0,0	-	-	-
millest tasud teistelt kontserni üksustelt	143,7	98,9	-	-	-
Puhaskasum/-kahjum (miljonites eurodes)	13,9	-56,6	-108,3	49,7	40,0
Dividend aktsia kohta (EUR)*	-	-	-	0,05	0,03
Töötasu keskmise FTE kohta	39,6	39,7	39,4	33,6	31,8

* 2019. aastal hõlmasid maksed aktsionäridele dividende 0,05 eurot aktsia kohta ja aktsiakapitali vähendamist 0,07 eurot aktsia kohta.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

KESKKONNAALANE JA SOTSIAALNE VASTUTUS

AS Tallink Grupp on ettevõtte kestlikkusalase tegevuse kohta, sh kontserni keskkonnastrateegiate ja kavade, juhtimise ja ühiskondliku panuse kohta esitanud igal aastal süstemaatiliselt aruandeid juba alates 2000. aastate algusest. Aruandluse aluseks olnud metoodika ja standardid on aastate jooksul muutunud ja täienenud, ulatudes globaalsest aruandlusalgatusest (ingl Global Reporting Initiative) kuni ÜRO kestliku arengu eesmärkideni.

Kontserni kestlikkusstrateegia töötati välja 2019. aasta lõpus pärast 2018.–2019. aastal toimunud konsulteerimisprotsessi, millesse olid kaasatud mitu ettevõtte peamist sidusrühma ja kus võeti arvesse nende seisukohti ettevõtte kestlikkusalase tegevuskava kohta. Lähtudes arengutest EL-i kestlikkusaruandluse tegevuskava elluviimisel, mis hõlmavad uue äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) vastuvõtmist ja Euroopa uue kestlikkusaruandluse standardi väljatöötamist, tugevdab ettevõte 2023. aastal siiski veelgi juhtimist kestlikkusalaste kohustuste ja aruandluse valdkonnas, koostab veelgi põhjalikumaid kahekordse olulisuse (ingl double materiality) põhimõttest lähtuvaid hinnanguid ja hindab ümber oma järgmise 2–10 aasta ESG strateegia, eesmärgid ja tegevuskavad. Eespool mainitud tegevused on ettevalmistus täiendatud aruandluseks, mis jõustub alates 2024. ja 2025. aastast.

Juba 2021. aasta majandusaasta aruandes hindas ettevõte esimest korda kooskõla ELi taksonoomiaga ja esitas taksonoomiadirektiivist lähtuva aruande. 2022. aasta aruandes esitatakse üksikasjalikum taksonoomiapõhine aruandlus, mis annab veelgi parema ülevaate sellest, kuidas kontserni majandustegevus järgib ja toetab rohelist tegevuskava.

Lisaks taksonoomiapõhisele aruandlusele kaardistas Tallink Grupp 2022. aasta lõpus kontserni põhilised arengusuunad kestlikkuse valdkonnas 2023. aastal ja mõned eesoleva aasta põhitegevused. Need hõlmavad järgmist: tugevdada juhtimises kestlikkusalast fookust, töötada välja CSRD nõuete täitmise tegevuskava, täiendada kasvuhoonegaaside heite analüüse ja seada järgmiseks 2–10 aastaks selged sihid, mis aitavad saavutada ESG- ja kliimaeesmärgid.

AS Tallink Grupp saab uhkusega teatada, et sõlmis 2022. aasta lõpus oma sündikaatpankadega ettevõtte esimese kestlikkusega seotud laenu, mille marginaal on seotud ettevõtte ESG-alaste tulemuste ja kestlikkuse peamiste tulemusnäitajatega (heite vähendamine ning töötajate tervis ja ohutus).

1. aastal jätkab kontsern veelgi tõhusamalt tööd selle nimel, et juurutada kestlikkuspõhimõtete järgimist kogu kontserni kultuuris ja tugevdada ESG valdkonna juhtimist ettevõtete juhatuste ja nõukogude tasandil.

Keskkonnategevused maismaal

1. aasta juunist septembrini tegi AS Tallink Grupp koostöös kolmandatest isikutest ekspertide ja rakendusteadlastega kontserni maismaalt lähtuva kasvuhoonegaaside heite inventuuri baasaastate 2019 ja 2021 kohta. Kontsern teeb oma laevade heite üle seiret juba alates 2009. aastast, kuid maismaaheiteid pole varem analüüsitud. Inventuur toimus kasvuhoonegaaside protokolli alusel ning hõlmas esialgu 1. ja 2. valdkonna (ingl Scope 1 and Scope 2) heitkoguseid. Analüüsi põhitulemused olid järgmised:

2. → CO² heide maismaategevustest moodustab ainult väikese osa (2,8%) AS-i Tallink Grupp CO² koguheitest.

3. → 2019. aastal enne COVID-19 pandeemiat oli maismaategevuste osakaal isegi väiksem (2,1%), mis lubab eeldada, et kui taastub laevandustegevuse tavapärane tase, väheneb maismaalt lähtuva heite osakaal veelgi.

4. aasta heidet analüüsitakse 2023. aasta teises kvartalis ja tulemused avalikustatakse kontserni 2022. aasta kestlikkusaruandes, mis ilmub 2023. aastal hiljem. Kontsern teeb 2023. aastal algust ka 3. valdkonna (ingl Scope 3) heite esialgse kaardistamisega, et valmistuda 3. valdkonna heite mõõtmiseks lähiaastatel.

CO2 heide maismaa- ja laevandustegevusest

Maismaa- ja laevandustegevuse CO2 heite osakaal

Baasaastate 2019 ja 2021 kasvuhoonegaaside heite inventuur.

Lisaks ettevõtte heitkoguste kaardistamisele ja vähendamisele viis AS Tallink Grupp oma tegevuspoliitika veelgi tugevamalt kooskõlla ringmajanduse ning kohalike ja kestlike toodete ostmise

põhimõtetega. Ettevõte jätkas tihedat koostööd väljakujunenud partneritega, et anda võimalikult suur panus ringmajanduse edendamisse.

Keskkonnaalane tegevus laevandustegevuses

AS-i Tallink Grupp laevade haldamisel on tõhusus üheks suurimaks prioriteediks. Laevateeninduses teeme pidevalt tööd selle nimel, et leida kõige mõjusamaid lahendusi kütusetarbimise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. 2023. aastal on ees ootamas mitu projekti. Väga oluline on laevade mõõteseadmete täiustamine, mis aitab edaspidi paremaid tulemusi saavutada. Seetõttu kavatseb ettevõte kaasajastada kütusetarbimise mõõteseadmeid ja on juba võtnud kasutusele uue elektroonilise platvormi vajalike andmete kogumiseks. Laevateeninduse spetsialistid jälgivad tähelepanelikult selliste tehnoloogiate arengut, mis võimaldavad laevanduses saavutada CO² mahukuse ja heite vähendamise eesmärke.

Keskkonnakaitse ja -juhtimine on kontserni jaoks selge prioriteet. Kontsern teeb kõigi oma laevadega suuri pingutusi, et minimeerida merereostust ja õhusaastet, suurendada energiatõhusust, kontrollida kemikaalide ja muude saasteainete kasutamist ning võimaluse korral säästa ressursse ja vähendada jäätmeid. Kontserni laevade juhtimine ja ekspluatatsioon on täielikus kooskõlas rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooniga (MARPOL) ja selle muudatustega.

Laevadelt merre sattuvasse reostusse suhtub kontsern endiselt täisleppimatusega. Kontserni eesmärk on vältida merekeskkonna reostust, järgides laevade tehnilise seisundi, ohutuse ja meeskonna pädevuse vallas kõige rangemaid standardeid ning täites kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Peale selle pingutab kogu kontsern oma tegevuse pideva täiustamise ja eesmärkide saavutamise nimel.

Kontsern osaleb jätkuvalt Euroopa Liidu rahastatavas koostööprojektis TWIN PORT 3, mis viiakse ellu aastatel 2018–2023 ja on suunatud järjest suureneva ro-pax-laevade liikluse keskkonnamõju vähendamisele ning Helsingi ja Tallinna vahelise mitmeliigilise transpordiühenduse täiustamisele. Selle projekti ühe väljundina on välja arendatud ja toimivad kaldaelektrisüsteemid Tallinna Vanasadamas, Helsingi Lõuna- ja Läänesadamas ning Stockholmi Värtahamneni sadamas. Nendes sadamates saavad meie laevad kasutada kaldaelektrit, et vähendada nimetatud pealinnade kesklinnades heidet ja müra.

1. aastal mõjutas meie laevade tegevust endiselt ülemaailmne pandeemia, kuid uue tegurina ka täiemahuline sõda Ukrainas. Mitu kontserni laeva on prahitud majutuse pakkumiseks sõjapõgenikele või varjupaigataotlejatele. Meie laevade tegevus kosub aegamööda, kuid jääb meie tippajast veel kaugele. Siiski on laevadel tehtud täiel määral kogu vajalikku hooldust, sh ohutusega seotud hooldust, et need oleks täielikult valmis mis tahes tegevuseks, milleks neid võib vaja minna.

Tallinna Vanasadamas ja Helsingi Läänesadamas on meie kiirlaevad aktiivselt kasutanud automaatsildumisseadmeid. See võimaldab meie kiirlaevadel – Star, Megastar ja meie laevastiku uusimal liikmel MyStar – optimeerida sadamas kuluvat aega ja inimressurssi. See tehnoloogia võimaldab silduda tõhusamalt ja kiiremini, mis omakorda vähendab heidet ja müra ning hoiab kokku aega.

Keskendume jätkuvalt võimalikele projektidele, mis aitavad meil parandada oma laevade energiatõhusust. Meie prioriteet on optimeerida kütusetarbimist ja seeläbi ka vähendada meie laevade kasvuhoonegaaside heidet, mis on reguleerivate asutuste erilise tähelepanu all nii ELi kui ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) tasandil. Ootame edasisi arenguid lisaks meetmetele, mida IMO on lühiajaliste lahendustena juba rakendanud (EEXI ja CII).

1. aastal säilitas kontserni laevateeninduse haru keskkonnajuhtimissüsteem, mis on lahutamatu osa meresõiduohutuse korralduse süsteemist, ISO 14001:2015 sertifikaadi. Viidi läbi nõuetekohane järelevalveaudit ja sertifikaat jäi kehtima.

Kontserni ettevõtetele ja laevadele on muu hulgas antud järgmised rahvusvahelised sertifikaadid:

• → ISO 14001:2015 Environmental Management System Certificate LRQA (keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaat, hõlmab kõiki laevu)
• → MARPOL International Energy Efficiency Certificate (rahvusvaheline energiatõhususe sertifikaat)
• → MARPOL International Air Pollution Prevention Certificate (rahvusvaheline õhusaaste vältimise sertifikaat)
• → MARPOL International Sewage Pollution Prevention Certificate (rahvusvaheline laeva reovee puhastuskorralduse sertifikaat)
• → IAFS International Anti-Fouling System Certificate (rahvusvaheline veeorganismide tõrje süsteemi tunnistus)
• → MARPOL International Oil Pollution Prevention Certificate (naftareostuse vältimise sertifikaat)
• → Document of Compliance for Anti-fouling System (veeorganismide tõrje süsteemi nõuetele vastavuse tunnistus)
• → MARPOL International Garbage Pollution Prevention Attestation (jäätmereostuse vältimise tõend)
• → Nõuetele vastavuse tunnistus Eesti Veeteede Amet
• → Nõuetele vastavuse tunnistus Soome Veeteede Amet
• → Nõuetele vastavuse tunnistus Rootsi Veeteede Amet
• → Nõuetele vastavuse tunnistus Läti Veeteede Amet

Kontserni sotsiaalne tegevus

1. aastal tegi AS Tallink Grupp, nagu väga palju teisigi ettevõtteid Euroopas ja kogu maailmas, kõik endast oleneva, et toetada algatusi ja projekte Ukraina abistamiseks. Koostöös Eesti ja Šoti valitsustega pakkus AS Tallink Grupp Ukraina sõjapõgenikele ajutist majutust oma laevadel Isabelle ja Victoria I. Praegu, 2023. aasta kevadel pakuvad mõlemad laevad endiselt majutusvõimalusi Tallinnas ja Edinburghis.

Eestis ja Läänemere piirkonnas ei piirdunud sõjapõgenike abistamine siiski ainult majutuseks laeva andmisega. Lisaks on kontsern alates 2022. aasta veebruarist pakkunud tasuta meretransporti enam kui 11 000 sõjapõgenikule ja vedanud tasuta tonnide kaupa humanitaarabi; kontserni töötajad on korraldanud arvukalt hügieenitoodete, mänguasjade, koolitarvete jms korjandusi, et abistada ettevõtte laevadel reisivaid ja majutuslaevadel ajutist peavarju leidnud sõjapõgenikke. See abi on olnud täiesti omakasupüüdmatu ja paljudel juhtudel saanud alguse rohujuuretasandilt. Loomulikult peatas kontsern viivitamata sanktsioonide all olevate kaupade ja isikute transportimise, Venemaa ja Valgevene kaupade müügi ja Vene päritolu veeldatud maagaasi kasutamise ning astus muid samme Ukraina toetuseks. See toetus jätkub seni, kuni vaja.

Pärast seda, kui 2022. aasta esimeses kvartalis kaotati viimased pandeemiaga seotud reisipiirangud, suurenes reisijate arv järk-järgult kogu aasta vältel, vaatamata geopoliitiliselt rahutule olukorrale. Reisijanumbrite kasvades ja põhitegevuse stabiliseerudes hakkas järjest suurenema ka töötajate arv, mis jõudis 2022. aasta lõpuks 4 904-ni. Arvestades, et kontsernil on aruande koostamise hetkel 6 laeva lühi- ja pikaajaliste prahilepingutega välja renditud – suurem osa neist üksnes tehniliste töötajatega – on ettevõttes suur töökohtade loomise potentsiaal, kui prahilepingud lõppevad ja laevad pöörduvad tagasi regulaarliinidele.

Rahutute aegade jätkudes säilitas ettevõte kõigil kolmel põhiturul tihedad sidemed ja jätkas töösuhetealast dialoogi otse töötajate ja ka ametiühingutega. Eestis jõudsid 2023. aasta veebruaris edukalt lõpule kollektiivlepingu läbirääkimised Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga, millega sõlmiti uus kollektiivleping järgmiseks neljaks aastaks, mis on ettevõtte ajaloos seni pikim kollektiivlepingu periood.

Ka 2022. aastal oli kontserni üheks peamiseks prioriteediks tema töötajate tervis ja ohutus. Tehakse ranget järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse, tööõnnetuste määra ja asjakohaste andmete üle, viiakse läbi riskihinnanguid ja võetakse meetmeid tööõnnetuste pidevaks vähendamiseks ning

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

surmaga lõppenud tööõnnetuste nullmäära säilitamiseks (uue kestlikkusnäitajatega seotud laenu tingimuste kohaselt on ettevõte seadnud endale eesmärgiks säilitada surmaga lõppenud tööõnnetuste nullmäär ja kõigi teiste tööõnnetuste määra hoidmine kaotatud tööajaga vigastuste sageduse määra (LTIFR) tasemel 13,3 aastas (2021. aasta tase) või sellest allpool).

Rahvusvahelise ettevõttena hindab ja toetab kontsern mitmekesisust ja suhtub nulltolerantsiga mis tahes diskrimineerimisse. Ettevõte koolitab oma töötajaid regulaarselt inimõiguste küsimustes ning korraldab koostöös piirkondlike valitsusväliste organisatsioonide ja ametiasutustega koolitusi mitmekesisuse, võrdõiguslikkuse ja inimõiguste teemadel.

Kontserni organisatsioon on näide sooliselt ja rahvusvaheliselt hästi tasakaalustatud personalist: töötajate seas on mehi 53% ja naisi 47% ning juhatuses on meeste osakaal 60% ja naistel 40%.

Kontsern ja juhtkond peavad väga tähtsaks tugevate juhtimispõhimõtete ja läbipaistvate äritavade rakendamist.

Nagu ka varasematel aastatel, toetas AS Tallink Grupp jätkuvalt Eesti kultuuri, olles endiselt rahvusooper Estonia ja Vanemuise teatri peasponsor, kuid mängis ka tähtsat rolli Eesti tennise nähtavuse suurendamisel, spondeerides ja muul viisil toetades esimest WTA tenniseturniiri Tallinnas – WTA Tallinn Open 2022. aasta septembris.

Kontsern toetab jätkuvalt kõigis tegutsemisriikides mitmesuguseid algatusi ja projekte keskkonnakaitse ja ringmajanduse, laste ja noorte ning spordi valdkonnas.

Üksikasjalikum ülevaade kontserni kestliku arengu eesmärkidest, kavadest, poliitikast ja tegevustest 2022. aastal esitatakse kontserni 2023. aasta mais avaldatavas kestlikkusaruandes.

Korruptsioonivastane tegevus ja inimõigused

Kontsern ja juhtkond peavad väga tähtsaks tugevate juhtimispõhimõtete ja läbipaistvate äritavade rakendamist. AS-is Tallink Grupp suhtutakse nulltolerantsiga mis tahes korruptsiooni ning seal viiakse alates 2018. aastast ellu selget korruptsioonivastast strateegiat koos selgelt määratletud aruandluse ja rikkumistest teatamise korraga.

Kontsern on võtnud vastu korruptsioonivastase strateegia, kus kirjeldatakse kontserniüleseid põhimõtteid korruptiivse äritegevuse vältimiseks ja käitumisjuhendit võimalike huvide konfliktide käsitlemiseks, kingituste deklareerimiseks ja eetikaprobleemidest teatamiseks. Strateegiat kohaldatakse kõigi AS-i Tallink Grupp tütarettevõtete, nende juhtorganite liikmete ning nii alaliste kui ka ajutiste töötajate, kõigi seotud isikute, nende juhtorganite liikmete ja töötajate suhtes.

Huvide konflikt

Iga AS-i Tallink Grupp töötaja, kes teeb ettevõtte nimel tehinguid, on kohustatud teatama potentsiaalsest huvide konfliktist, kasutades selleks spetsiaalset vormi kontserni siseveebis.

Kingituste deklareerimine

Kingitust andes või vastu võttes või külalislahkust üles näidates ja meelelahutust pakkudes peab töötaja alati olema kindel, et kingitust ei ole tehtud eesmärgi või kavatsusega mõjutada või suunata kingituse saaja otsustusprotsessi.

Korruptsioonivastases strateegias on kehtestatud kingituste deklareerimise nõue alates 50 euro väärtusest. 100 euro väärtust ületavaid kingitusi ei tohi teha ega vastu võtta ilma kontserni juhatuse heakskiiduta. Kingituste deklareerimiseks kasutatakse spetsiaalset vormi kontserni siseveebis.

Eetikaprobleemidest teatamine

Kontsern peab äärmiselt oluliseks ja toetab ausat, avatud ja seaduslikku toimimist ning kutsub oma töötajaid ja teisi füüsilisi isikuid üles teatama tegelikest või kahtlustatavatest väärtegudest või rikkumistest kontserni tegevuses, millest isik on saanud teada kontsernis oma töö- või kutsealaseid

ülesandeid täites või kontsernile teenuseid osutades. Selline teatamine võimaldab kontsernil võtta vajalikke meetmeid mis tahes väärtegude kiireks lõpetamiseks ja nende vältimiseks tulevikus.

Kontsern ootab eetikaküsimustest teatamist ka juhul, kui teave tegeliku või kahtlustatava väärteo kohta saadi kontserniga lepingulise suhte sõlmimise ajal (näiteks kandideerides töökohale, sõlmides hankelepingut jne).

Kõigist kahtlustustest võib teatada vabas vormis otse kontserni siseauditi osakonna juhile kas e-posti teel või kasutades selleks mõeldud anonüümset vormi kontserni siseveebis.

1. aastal ei teatatud ühestki olulisest väärteo juhtumist.

Inimõigused

Kontsern seisab jätkuvalt inimõiguste eest, mis hõlmab meetmete võtmist selleks, et vältida oma äritegevuses ja tarneahelas kaasaegset orjandust ja inimkaubandust. Kogu meie tegevus vastab kõrgetele eetilistele äritegevuse põhimõtetele ning me ootame oma tarnijatelt äritegevuses ja suhetes oma töötajate, tarnijate ja klientidega samaväärsete standardite järgmist.

Kontserni tarnijate käitumiskoodeks kajastab AS-i Tallink Grupp väärtusi ning kehtestab korruptsioonivastased ja inimõigustealased miinimumnõuded, mille järgimist kontsern ootab oma tarnijatelt ja nende alltöövõtjatelt nende ärisuhetes AS-iga Tallink Grupp.

Ohutus ja turvalisus

Inimeste, keskkonna ja vara ohutuse ja turvalisuse tagamine on kontserni tegevuses alati esikohal. Kontserni meresõiduohutuse korralduse süsteem on endiselt täielikus kooskõlas meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi (ISM), rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi (ISPS) ja ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi standardi nõuetega. See loob aluse, mis võimaldab tagada laevade ja maismaateenistuste nõuetekohast tegevust, et vältida õnnetusi ja inimelude kaotust ning minimeerida merekeskkonnale tekitatavat kahju. Integreeritud juhtimissüsteeme auditeerivad regulaarselt erinevad lipuriikide asutused (Eesti, Soome, Läti ja Rootsi merendusametid või nende ametite poolt nõuetekohaselt tunnustatud asutused) ja sertifitseeriv asutus (LRQA, ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteem).

Kontserni meresõiduohutuse korralduse süsteemi eesmärk on välja töötada ohutuks laevasõiduks vajalikud meetmed, tagada nende rakendamine ja luua laeval ohutu keskkond nii meeskonnale kui ka reisijatele. Meeskonna oskusi ning nende ohutuse ja turvalisusega seotud teadmisi täiendatakse ja testitakse pidevalt ning nende praktikas rakendamiseks korraldatakse regulaarseid õppusi ja harjutusi, tihti koostöös asjaomaste ametiasutustega. Oskusi arendatakse esmalt riskide kindlakstegemise ja hindamise ning seejärel nende maandamiseks vajalike meetmete kehtestamise kaudu. Meie laevameeskondade keskkonna- ja ohutusalane teadlikkus on kõrgeimal võimalikul tasemel.

Kontserni meresõiduohutuse korralduse süsteemi üks eesmärk on tagada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO), Euroopa Liidu, lipuriikide merendusasutuste, sertifitseerivate asutuste ja muude asjaomaste organisatsioonide kohaldatavate eeskirjade ja nõuete range järgimine ning paljudel juhtudel ka nende nõuete ületamine.

Ohutuse ja turvalisuse eest laevade pardal kannavad üldvastutust laevade kaptenid. Maismaal tegutseva organisatsiooni ülesanne on pakkuda igakülgset tuge kõigile kontserni laevadele olenemata lipuriigist.

Kõigil kontserni laevadel on piisav kõigile ohutusnormidele vastav alati kasutusvalmis päästevarustus. Siiski aitavad kontserni tipptasemel meresõiduoskused ühes maailmaklassi ohutusja turvasüsteemidega tagada, et kunagi ei tekiks olukorda, kus päästevarustus tuleks kasutusse võtta.

ARUANDLUS EL-I TAKSONOOMIA ALUSEL

Taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 1 kohaselt peab kontsern avalikustama, kuidas ja mil määral on kontserni majandustegevus seotud taksonoomias määratletud keskkonnasäästliku majandustegevusega. Aruandeperioodil hõlmab taksonoomiamäärus majandustegevusi, mis aitavad kaasa järgmise kahe keskkonnaeesmärgi saavutamisele:

• → kliimamuutuste leevendamine
• → kliimamuutustega kohanemine

Praegu on taksonoomias käsitletud kaks kontserni majandustegevust:

• → kaubavedu merel ja rannavetes (NACE kood H50.2 )
• → sõitjatevedu merel ja rannavetes (NACE kood H50.1)

Artikli 8 lõike 2 kohaselt on kontsern mittefinantsettevõtjana kohustatud avalikustama müügitulu, kapitalikulude ja tegevuskuludega seotud peamised tulemusnäitajad, mis taksonoomiamääruse artiklite 3 ja 9 alusel liigitatakse keskkonnasäästlikuks.

Kontsern liigitab muud tegevused, nagu laevade restoranide ja pardamüügi teenuse, kaldarestoranide ja hotellide teenuse, veebipoe ning kaldal toimuva äritegevuse taksonoomias käsitlemata tegevuseks. See käib ka selliste laevade opereerimise kohta, mis ei paku transporditeenust (NACE koodid H50.2 ja H50.1), vaid mida kasutatakse sõjapõgenike, pagulaste või varjupaigataotlejate majutamiseks.

Kontsern on esitanud peamised tulemusnäitajad konsolideerimisgrupi tasandil, et vältida topeltarvestust.

EL-i taksonoomiaga seotud peamised tulemusnäitajad – müügitulu

							Olulise panuse kriteeriumid							"Ei kahjusta oluliselt" kriteeriumid
Majandustegevus	Ko od id	(m iljo Ab so nit luu es eu tk äiv ro de e s)	Kä ibe (% os ) ak aa l	Kli im am uu tu ste (% ) le ev en da mi ne	Kli im am uu tu ste (% ga ) ko ha ne mi ne	Ve e- ja m (% er er ) es su rsi d	Rin gm (% aja ) nd us	Sa (% as ) tu s	Elu rik ku s j a ö (% ko ) sü ste em id	Kli im am uu tu (JA ste H/ le EI) ev en da mi ne	Kli im am uu tu (JA ste H/ ga EI) ko ha ne mi ne	Ve e- ja (JA m er H/ er EI) es su rsi d	Rin (JA gm H/ aja EI) nd us	(JA Sa as H/ tu EI) s	Elu rik ku s j (JA a ö H/ ko EI) sü ste em id	Mi nim aa lse (JA d H/ ka EI) its em ee tm ed	Taksonoomiaga kooskõlas oleva käibe osakaal, aasta 2022 (%)	Taksonoomiaga kooskõlas oleva käibe osakaal, aasta 2021 (%)	Kategooria (toetav tegevus või) (T)	Kategooria "(ülemineku tegevus)" (Ü)
A. Taksonoomias käsitletud tegevused
A.1 Keskonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga kooskõlas olev)
6.10. Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad	NACE H50.2	83,3	11%	11%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	100%	N/A		Ü
6.11. Sõitjatevedu merel ja rannavetes	NACE H50.1	98,6	13%	13%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	77%	N/A		Ü
Keskkonnasäästlike tegevuste (taksonoomiaga kooskõlas olevad) käive		181,9	24%	24%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	59%	N/A
A.2 Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga mitte kooskõlas olev tegevus)
6.10. Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad	NACE H50.2	29,7	4%
6.11. Sõitjatevedu merel ja rannavetes	NACE H50.1	95,9	12%
Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästliku tegevuse (taksonoomiaga mitte kooskõlas olev tegevus) käive		125,6	16%
Kokku (A.1 + A.2)		307,4	40%														59%
B. Taksonoomias käsitlemata tegevused
Taksonoomias käsitlemata tegevuse (B) käive		464,0	60%
Kokku (A+B)			771,4 100%

EL-i taksonoomiaga seotud peamised tulemusnäitajad – kapitalikulud

							Olulise panuse kriteeriumid							"Ei kahjusta oluliselt" kriteeriumid
Majandustegevus	Ko od id	Ab so (m luu iljo tse nit d es ka eu pit ro ali de ku s) lud	Ka pit ali ku (% lud ) e o sa ka al	Kli im am uu tu ste (% ) le ev en da mi ne	Kli im am uu tu ste (% ga ) ko ha ne mi ne	Ve e- ja m (% er er ) es su rsi d	Rin gm (% aja ) nd us	Sa (% as ) tu s	Elu rik ku s j a ö (% ko ) sü ste em id	Kli im am uu tu (JA ste H/ le EI) ev en da mi ne	Kli im am uu tu (JA ste H/ ga EI) ko ha ne mi ne	Ve e- ja (JA m er H/ er EI) es su rsi d	Rin (JA gm H/ aja EI) nd us	(JA Sa as H/ tu EI) s	Elu rik ku s j (JA a ö H/ ko EI) sü ste em id	Mi nim aa lse (JA d H/ ka EI) its em ee tm ed	Taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikulude osakaal, aasta 2022 (%)	Taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikulude osakaal, aasta 2021 (%)	Kategooria (toetav tegevus või) (T)	Kategooria "(ülemineku tegevus)" (Ü)
A. Taksonoomias käsitletud tegevused
A.1 Keskonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga kooskõlas olev)
6.10. Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad	NACE H50.2	93,3	46%	46%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	97%	N/A		Ü
6.11. Sõitjatevedu merel ja rannavetes	NACE H50.1	94,6	47%	47%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	97%	N/A		Ü
Keskkonnasäästlike tegevuste (taksonoomiaga kooskõlas olevad) kapitalikulud		187,9	92%	92%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	97%	N/A
A.2 Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga mitte kooskõlas olev tegevus)
6.10. Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad	NACE H50.2	2,9	1%
6.11. Sõitjatevedu merel ja rannavetes	NACE H50.1	3,3	2%
Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästliku tegevuse (taksonoomiaga mitte kooskõlas olev tegevus) kapitalikulud		6,2	3%
Kokku (A.1 + A.2)		194,1	95%														97%
B. Taksonoomias käsitlemata tegevused
Taksonoomias käsitlemata tegevuse (B) kapitalikulud		9,2	5%
Kokku (A+B)			203,3 100%

EL-i taksonoomiaga seotud peamised tulemusnäitajad – tegevuskulud

							Olulise panuse kriteeriumid							"Ei kahjusta oluliselt" kriteeriumid
Majandustegevus	Ko od id	Ab so (m luu iljo tse nit d t es eu eg ev ro us de ku s) lud	Te ge vu sk ulu (% ) de os ak aa l	Kli im am uu tu ste (% ) le ev en da mi ne	Kli im am uu tu ste (% ga ) ko ha ne mi ne	Ve e- ja m (% er er ) es su rsi d	Rin gm (% aja ) nd us	Sa (% as ) tu s	Elu rik ku s j a ö (% ko ) sü ste em id	Kli im am uu tu (JA ste H/ le EI) ev en da mi ne	Kli im am uu tu (JA ste H/ ga EI) ko ha ne mi ne	Ve e- ja (JA m er H/ er EI) es su rsi d	Rin (JA gm H/ aja EI) nd us	(JA Sa as H/ tu EI) s	Elu rik ku s j (JA a ö H/ ko EI) sü ste em id	Mi nim aa lse (JA d H/ ka EI) its em ee tm ed	Taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevuskulude osakaal, aasta 2022 (%)	Taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevuskulude osakaal, aasta 2021 (%)	Kategooria (toetav tegevus või) (T)	Kategooria "(ülemineku tegevus)" (Ü)
A. Taksonoomias käsitletud tegevused
A.1 Keskonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga kooskõlas olev)
6.10. Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad	NACE H50.2	4,8	8%	8%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	65%	N/A		Ü
6.11. Sõitjatevedu merel ja rannavetes	NACE H50.1	3,4	6%	6%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	58%	N/A		Ü
Keskkonnasäästlike tegevuste (taksonoomiaga kooskõlas olevad) tegevuskulud		8,2	14%	14%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	62%	N/A
A.2 Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga mitte kooskõlas olev tegevus)
6.10. Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad	NACE H50.2	2,6	4%
6.11. Sõitjatevedu merel ja rannavetes	NACE H50.1	2,5	4%
Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästliku tegevuse (taksonoomiaga mitte kooskõlas olev tegevus) tegevuskulud		5,0	9%
Kokku (A.1 + A.2)		13,3	23%														62%
B. Taksonoomias käsitlemata tegevused
Taksonoomias käsitlemata tegevuse (B) tegevuskulud		44,9	77%
Kokku (A+B)			58,2 100%

Metoodika

Taksonoomias käsitlemine

Taksonoomias käsitletud majandustegevusega seotud teenustest saadud müügitulu hõlmab laevade piletitulu, tulu laevade prahtimisest ja kaubaveo tulu. Taksonoomias käsitletud tegevuse müügituludena ei ole arvestatud pardal ja kaldal asuvate restoranide ja kaupluste tulu ega ka hotellide ja veebipoe opereerimisest saadavat tulu. Kogutulu, mida kasutatakse taksonoomias käsitletud tegevuste osakaalu arvutamiseks kontserni müügitulus, hõlmab kogutulu ilma eranditeta (lisa 4).

Taksonoomias käsitletud kapitalikulud hõlmavad investeeringuid kontserni merel sõitvatesse laevadesse. See ei hõlma investeeringuid seoses kaldaüksuste IT arenduste, hotellide ja kaldakaubandusega (sh kaldarestoranid). Kontserni majandustegevuse laadist tulenevalt veavad kontserni laevad nii reisijaid kui ka kaupa ning investeeringud laevadesse toetavad seega mõlemat tegevust. Tehnilised investeeringud on jaotatud võrdselt sõitjate- ja kaubaveoga seotud tegevuste vahel. Laeva üldkasutatavate aladega seotud kapitalikulud on tegevuste vahel jaotatud vastavalt reisijate ja kaubaautojuhtide osakaalule reisijate koguarvus. Kapitalikulude kogusumma, mida kasutatakse taksonoomias käsitletud tegevuste osakaalu arvutamiseks kontserni kapitalikuludes, hõlmab kapitalikulude kogusummat ilma eranditeta (raamatupidamise aruande lisad 14, 15).

Taksonoomias käsitletud majandustegevusega seotud tegevuskulud hõlmavad otseselt laevade hooldusega seotud kulusid, mis on vajalikud varade jätkuva ja tõhusa toimimise tagamiseks: hoolduskulud ja maakleritasud. Tegevuskulud on jaotatud sõitjate- ja kaubaveo vahel järgmiselt: kruiisilaevade kulud on jaotatud sõitjate- ja kaubaveo vahel võrdselt ning kaubalaevade tegevuskulud on jaotatud täielikult kaubaveole. Tegevuskulude kogusumma taksonoomias käsitletud tegevuste osakaalu arvutamisel kontserni tegevuskuludest hõlmab kontserni hoolduskulude kogusummat, maakleritasude kogusummat, tehnilise personali kulude kogusummat ja laevade muid kulusid.

Taksonoomiaga kooskõlla viimine

Määruse (EL) 2020/852 artikli 3 kohaselt on tegevus keskkonnasäästlik (st taksonoomiaga kooskõlas), kui see

• → aitab oluliselt kaasa ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisele;
• → ei tekita olulist kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile;
• → toimub minimaalseid kaitsemeetmeid järgides ja
• → vastab tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Kontserni olulist panust kliimamuutuste leevendamisse hinnati vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisas loetletud tehnilistele kriteeriumidele. Hindamine toimus üksikute laevade kaupa, kasutades määruse (EL) 2021/2139 I lisa punktis 6.11 (sõitjatevedu merel ja rannavetes) esitatud tehniliste sõelumiskriteeriumide kohast künnist (kriteerium b või c, olenevalt laeva tüübist)¹ . Merel ja rannavetes toimuva kaubaveo hindamisel kasutas kontsern määruse (EL) 2021/2139 I lisa punktis 6.10 esitatud tehniliste sõelumiskriteeriumide kohast künnist (kriteerium b või c, olenevalt laeva tüübist) Kui sõelumiskriteeriume ei olnud tehnilistel põhjustel või andmete puudumise tõttu (prahitud laevade puhul) võimalik kasutada, liigitati nende laevade näitajad EL-i taksonoomiaga mittekooskõlas olevaks.

¹ Sõelumiskriteerium c näeb ette väärtuse arvutamise EEDI (energiatõhususe indeksi) alusel, ent EEDI väärtust arvutatakse üksnes uute, mitte olemasolevate laevade puhul. Kuna arvutuspõhimõte on sama ja kontserni laevastik koosneb olemasolevatest laevadest, millel ei ole EEDI väärtust, võrreldakse EEXI väärtusi kriteeriumi c kohase EEDI künnisega.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Et hinnata kontserni olulist panust kliimamuutustega kohanemisse, viidi läbi kliimamuutustega kohanemise riskianalüüs (mis on ette nähtud määruse 2021/2139 I lisa A liitega), mille tulemusena selgus, et enamikul kliimariskidel puudub mõju kontserni majandustegevusele või on see mõju positiivne. Teatavate riskide väikest negatiivset mõju hallatakse sobivate kohanemismeetmetega.

Kontsern osutab taksonoomias käsitletud teenuseid Läänemerel, kus kehtivad rangemad keskkonnakaitse nõuded kui maailmas ja Euroopas keskmiselt. Põhimõtet "ei kahjusta oluliselt" järgitakse igapäevases tegevuses väga tähelepanelikult. Vastavalt määruses 2021/2139 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele on kontserni taksonoomias käsitletud tegevused (punktid 6.10 ja 6.11) selle põhimõttega kooskõlas. Lähemat teavet 2022. aastal põhimõtte "ei kahjusta oluliselt" kohaldamise tagamiseks toimunud tegevuste kohta esitatakse eraldi kestlikkusaruandes, mis avaldatakse kontserni veebilehel 2023. aasta esimeses pooles.

Üksikasjalik ülevaade kohaldatud minimaalsetest kaitsemeetmetest on esitatud aastaaruande ühingujuhtimise aruande vastavates osades ("Teabe avalikustamine", "Finantsaruandlus ja auditeerimine") ja keskkonnaalase ja sotsiaalse vastutuse peatükis ("Kontserni sotsiaalne tegevus", "Korruptsioonivastane tegevus", "Huvide konflikt", "Eetikaprobleemidest teatamine" ja "Inimõigused").

Kontekstipõhine (kvalitatiivne) teave

Kooskõlas taksonoomiamääruse I lisaga on kontsern kohustatud selgitama peamisi tegevusnäitajaid ja nendes näitajates aruandeperioodi jooksul toimunud muutuste põhjusi. 2022. aasta peamised tulemusnäitajad annavad lähtepunkti järgmisteks aastateks. Sellepärast ei ole peamiste tulemusnäitajate muutusi veel võimalik pikemalt kirjeldada. 2023. aasta aruandes esitatakse peamiste tulemusnäitajate kohta põhjalikumat kontekstipõhist teavet, mis lähtub näitajates aasta jooksul toimunud muutustest. Taksonoomias käsitletuse arvutamise metoodikas tehti väikeseid muudatusi:

• → Tulu laevade prahtimisest jaotati ühtlasemalt sõitjate- ja kaubaveo vahel
• → Tegevuskulud hõlmavad laevu, mida opereeritakse väljaspool EL-i

EL-i taksonoomiaga seotud peamised tulemusnäitajad – 2021. aasta arvude korrigeerimine

	Taksonoomias käsitletud käibe osakaal 2021	Taksonoomias käsitletud käibe osakaal 2021 (korrigeeritud)	Taksonoomias käsitletud kapitalikulude osakaal 2021	Taksonoomias käsitletud kapitalikulude osakaal 2021 (korrigeeritud)	Taksonoomias käsitletud tegevuskulude osakaal 2021	Taksonoomias käsitletud tegevuskulude osakaal 2021 (korrigeeritud)
6.10. Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad	20%	23%	25%	25%	14%	15%
6.11. Sõitjatevedu merel ja rannavetes	27%	24%	27%	27%	11%	11%
Taksonoomias käsitletud tegevused	47%	47%	52%	52%	25%	26%

JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE

Juhatus kinnitab oma parima teadmise kohaselt, et AS-i Tallink Grupp 2022. aasta tegevusaruanne, muu hulgas tasustamisaruanne, kajastab õigesti ja õiglaselt olulisi sündmusi ja nende mõju kontserni majandustulemustele ja finantsseisundile ning annab ülevaate peamistest riskidest ja ebakindlatest asjaoludest.

Paavo Nõgene Juhatuse esimees

Kadri Land Juhatuse liige

Piret Mürk-Dubout Juhatuse liige

Harri Hanschmidt Juhatuse liige

Margus Schults Juhatuse liige

31. märts 2023

Auditeeritud aastaaruanne on allkirjastatud digitaalselt.

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Lisad lk-del 51–108 moodustavad raamatupidamise aruande lahutamatu osa

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2022	2021
Müügitulu (lisa 4)	771 387	476 937
Müüdud kaupade ja teenuste kulud (lisa 5)	-657 917	-455 282
Brutokasum/-kahjum	113 470	21 655
Müügi- ja turunduskulud (lisa 5)	-38 796	-29 262
Üldhalduskulud (lisa 5)	-47 555	-45 633
Nõuete allahindlus (lisa 25)	-153	-99
Muud äritulud (lisa 22)	10 871	16 336
Muud ärikulud	-164	-28
Kasum/kahjum äritegevusest	37 673	-37 031
Finantstulud (lisa 5)	215	34
Finantskulud (lisa 5)	-24 871	-21 921
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (lisa 12)	-90	-80
Kasum/kahjum enne tulumaksu	12 927	-58 998
Tulumaks (lisa 6)	1 008	2 422
Puhaskasum/-kahjum	13 935	-56 576
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum/-kahjum	13 935	-56 576
Muu koondkasum
Kirjed mida võidakse edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed	480	123
Muu koondkasum/-kahjum	480	123
Koondkasum/-kahjum kokku	14 415	-56 453
Emaettevõtte omanikele kuuluv koondkasum/-kahjum kokku	14 415	-56 453
Tava- ja lahustatud aktsiakahjum (eurodes aktsia kohta, lisa 7)	0,019	-0,081

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lisad lk-del 51–108 moodustavad raamatupidamise aruande lahutamatu osa

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8)	114 935	127 556
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 9)	31 380	29 298
Ettemaksed (lisa 10)	9 379	11 924
Tulumaksu ettemakse	37	0
Varud (lisa 11)	39 965	34 631
Käibevara	195 696	203 409
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud (lisa 12)	75	165
Muud finantsvarad ja ettemaksed (lisa 13)	3 622	555
Edasilükkunud tulumaksu vara (lisa 6)	21 840	21 840
Kinnisvarainvesteeringud	300	300
Materiaalne põhivara (lisa 14)	1 438 286	1 323 353
Immateriaalne vara (lisa 15)	31 823	36 293
Põhivara	1 495 946	1 382 506
VARAD KOKKU	1 691 642	1 585 915
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Intressikandvad võlakohustused (lisa 16)	165 049	244 436
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 18)	86 934	91 687
Võlad omanikele	6	6
Tulumaksukohustus	35	47
Ettemakstud tulud (lisa 19)	44 222	21 734
Lühiajalised kohustused	296 246	357 910
Intressikandvad võlakohustused (lisa 16)	688 465	535 489
Pikaajalised kohustused	688 465	535 489
Kohustused kokku	984 711	893 399
Aktsiakapital (lisa 20)	349 477	349 477
Ülekurss (lisa 20)	663	663
Reservid (lisa 20)	66 363	67 930
Jaotamata kasum	290 428	274 446
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	706 931	692 516
Omakapital kokku	706 931	692 516
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	1 691 642	1 585 915

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Lisad lk-del 51–108 moodustavad raamatupidamise aruande lahutamatu osa

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2022	2021
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum	13 935	-56 576
Korrigeerimised:
Amortisatsioon (lisad 14,15)	98 136	95 313
Puhaskasum/-kahjum materiaalse põhivara müügist	-34	-494
Neto intressikulu (lisa 5)	24 622	21 843
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum (lisa 12)	90	80
Realiseerimata kasum/kahjum valuutakursi muutustest	341	118
Kahjum investeeringutest	0	75
Tulumaks (lisa 6)	-1 008	-852
Korrigeerimised	122 147	116 083
Muutused:
Äritegevusega seotud nõuetes	-2 036	-3 918
Äritegevusega seotud ettemaksetes	-1 602	-3 007
Varudes	-5 334	-6 513
Äritegevusega seotud kohustustes	17 415	13 447
Muutused varades ja kohustustes	8 443	9
Äritegevusest teenitud raha	144 525	59 516
Makstud tulumaks	-227	-137
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU	144 298	59 379
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine	-203 322	-20 192
Laekumised materiaalse põhivara müügist	2 768	816
Laekunud intressid	215	3
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	-200 339	-19 373
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
Saadud laenud (lisa 16)	196 290	90 000
Laenude tagasimaksed (lisa 16)	-110 055	-14 667
Arvelduskrediidi muutus (lisa 16)	-165	-15 556
Rendimaksete tasumine	-17 157	-14 903
Makstud intressid	-23 516	-19 296
Laenudega seotud tehingukulude tasumine	-1 977	-495
Aktsiate emissioon (lisa 20)	0	34 633
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	43 420	59 716
RAHAVOOD KOKKU	-12 621	99 722
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	127 556	27 834
Raha ja raha ekvivalentide muutus (lisa 8)	-12 621	99 722
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	114 935	127 556

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

Lisad lk-del 51–108 moodustavad raamatupidamise aruande lahutamatu osa

Tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	Kursivahede reserv	Laevade ümber hindluse reserv	Kohustuslik reservkapital	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	Omakapital kokku
Seisuga 31. detsember 2021	349 477	663	360	35 411	32 159	274 446	692 516	692 516
2022. aasta puhaskasum/-kahjum	0	0	0	0	0	13 935	13 935	13 935
2022. aasta muu koondkasum
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel
tekkinud valuutakursivahed	0	0	480	0	0	0	480	480
2022. aasta koondkasum kokku	0	0	480	0	0	13 935	14 415	14 415
Tehingud ettevõtte omanikega
kajastatud otse omakapitalis
Kanne ümberhindluse reservist	0	0	0	-2 047	0	2 047	0	0
Tehingud ettevõtte omanikega
kajastatud otse omakapitalis kokku	0	0	0	-2 047	0	2 047	0	0
Seisuga 31. detsember 2022	349 477	663	840	33 364	32 159	290 428	706 931	706 931

Tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	Kursivahede reserv	Laevade ümber hindluse reserv	Kohustuslik reservkapital	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	Omakapital kokku
Seisuga 31. detsember 2020	314 844	663	237	37 458	32 159	328 975	714 336	714 336
2021. aasta puhaskasum/-kahjum	0	0	0	0	0	-56 576	-56 576	-56 576
2021. aasta muu koondkasum
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel
tekkinud valuutakursivahed	0	0	123	0	0	0	123	123
2021. aasta koondkahjum kokku	0	0	123	0	0	-56 576	-56 453	-56 453
Tehingud ettevõtte omanikega
kajastatud otse omakapitalis
Kanne ümberhindluse reservist	0	0	0	-2 047	0	2 047	0	0
Aktsiate emiteerimine (lisa 20)	34 633	0	0	0	0	0	34 633	34 633
Aktsiakapitali vähendamine	0	0	0	0	0	0	0	0
Tehingud ettevõtte omanikega
kajastatud otse omakapitalis kokku	34 633	0	0	-2 047	0	2 047	34 633	34 633
Seisuga 31. detsember 2021	349 477	663	360	35 411	32 159	274 446	692 516	692 516

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Üldine informatsioon

AS-i Tallink Grupp (emaettevõte) ja tema tütarettevõtete (üheskoos: kontsern) 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne allkirjastati juhatuse poolt 31. märtsil 2023.

Eesti äriseadustiku nõuete kohaselt peab juhatuse koostatud majandusaasta aruande, mis sisaldab ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, heaks kiitma nõukogu ja kinnitama aktsionäride üldkoosolek. Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja esitatud majandusaasta aruannet mitte kinnitada ning nõuda uue aruande koostamist.

AS Tallink Grupp on Eestis registreeritud ja Eestis tegutsev aktsiaselts asukohaga Sadama 5 Tallinnas. Alates 9. detsembrist 2005 on AS-i Tallink Grupp aktsiad olnud vabalt kaubeldavad Nasdaq Tallinna börsil.

Kontserni põhitegevusalad on seotud meretranspordiga Läänemerel (reisijate ja kaubavedu), EMTAK 50101 – sõitjatevedu merel ja rannavetes, EMTAK 50201 – kaubavedu merel ja rannavetes, EMTAK 79121 – reisikorraldaja tegevus. Täpsemalt kirjeldatakse kontserni põhitegevust lisas 4 "Segmendiaruandlus". Seisuga 31. detsember 2022 töötas kontsernis 4 904 inimest (31. detsember 2021: 4 785 inimest).

Lisa 2 Aruande koostamise alused

2.1. Vastavuse kinnitus

AS-i Tallink Grupp ja tema tütarettevõtete konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL).

2.2. Hindamisalused

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud järgmiste finantsseisundi aruande kirjete puhul:

• omakapitaliinstrumendid, mida mõõdetakse õiglases väärtuses (lisa 13)
• laevad, mida mõõdetakse ümberhinnatud maksumuses (lisa 14)

2.3. Arvestuspõhimõtete muutused

Kontsern on järjepidevalt rakendanud kõigi käesolevas raamatupidamise aruandes esitatud perioodide suhtes lisas 3 kirjeldatud arvestuspõhimõtteid. Erandiks on allpool esitatud muutused.

Kontsern on kohaldanud järgmisi uusi standardeid ja standardite muudatusi (sh neist tulenevaid muudatusi teistes standardites), mida tuli esmakordselt rakendada 1. jaanuaril 2022.

Oluliste arvestuspõhimõtete muutused

Kontsern hakkas rakendama alljärgnevaid standardite muudatusi alates 1. jaanuarist 2022.

Standardi IFRS 3 "Äriühendused" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem.

Muudatusega ajakohastatakse IFRS 3 viide 2018. aasta finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule 1989. aasta raamistiku asemel. Samal ajal lisatakse muudatustega IFRS 3 uus lõik, milles on selgitatud, et tingimuslikke varasid ei saa omandamise kuupäeval kajastada.

Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 16 "Materiaalsed põhivarad" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt.

IAS 16 muudatustega nõutakse, et materiaalse põhivara objektide vajalikku asukohta ja tööseisundisse viimise jooksul toodetud esemete müügist saadud tulu tuleb kajastada kasumiaruandes koos nende esemetega seotud kuludega ning nende kulude suurust tuleb mõõta vastavalt IAS 2 mõõtmisnõuetele.

Muudatusi tuleb rakendada tagasiulatuvalt, kuid ainult nende materiaalsete põhivara objektide suhtes, mis viiakse vajalikku asukohta ja tööseisundisse kõige varasema perioodi alguses, mis on esitatud aruandes, mille koostamisel ettevõte muudatusi esmakordselt rakendab, või pärast seda. Muudatuse esialgse rakendamise kumulatiivset mõju kajastatakse jaotamata kasumis (või vajaduse korral mõnel muul asjakohasel omakapitali kirjel) algsaldo korrigeerimisena kõnealuse varaseima esitatud perioodi alguses (kui see on vajalik).

Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks nõutakse muudatustega ettevõttelt kõigi otseselt lepingu täitmiseks tehtavate kulude arvesse võtmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu täitmise kulud hõlmavad

• nii konkreetse lepingu täitmiseks tehtavaid vältimatuid kulutusi kui ka
• osa muudest kuludest, mis on otseselt seotud lepingute täitmisega.

Ettevõte rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel täitnud kõiki oma kohustusi selle aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuupäeval). Ettevõte ei korrigeeri võrreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettevõte muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset mõju jaotamata kasumi või vastavalt vajadusele mõne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuupäeval.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju, sest kontsern võtab lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramisel arvesse nii vältimatuid kulutusi kui ka muid otseselt lepingute täitmisega seotud kulusid.

Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Iga-aastased IFRS-i edasiarendused 2018–2020

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. IFRS-i edasiarendused (2018–2020) sisaldavad standardites tehtud kolme muudatust:

• IFRS 9 "Finantsinstrumendid" muudatustega selgitatakse, et hinnates, kas võlainstrumentide vahetamine olemasoleva laenuvõtja ja laenuandja vahel toimub oluliselt erinevatel tingimustel, sisaldavad koos rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtusega kaasatavad tasud ainult uute tingimuste sõlmimiseks laenuvõtja ja laenuandja vahel makstud või saadud tasusid (sisaldades ka laenuvõtja või laenuandja poolt teise osapoole nimel makstud või saadud tasusid).
• IFRS 16 "Rendilepingud" muudatustega eemaldatakse illustreeriv näide number 13, mis tekitab praktikas nii rentniku kui ka rendileandja jaoks segadust seoses renditud vara parenduste kajastamisega. Muudatuse eesmärk on eemaldada segadust tekitav illustreeriv näide.
• IAS 41 "Põllumajandus" muudatusega kaotatakse nõue kasutada põllumajandusvarade õiglase väärtuse mõõtmisel maksueelseid rahavoogusid. Varem nõuti IAS 41-ga, et ettevõte kasutaks õiglase väärtuse mõõtmisel maksueelseid rahavooge, kuid ei nõutud maksueelse diskontomäära kasutamist nende rahavoogude diskonteerimiseks.

Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Seni veel jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused

Standardi IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.

Muudatustega selgitatakse, et kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud alates aruandekuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Liigitamist ei mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustuse tasumiseks.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" ja IFRS-i rakendusjuhendi nr 2 "Olulisuse üle otsustamine" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine.

Standardi IAS 1 muudatuste eesmärk on aidata ettevõtetel avalikustada arvestuspõhimõtete kohta kasulikumat teavet:

• nõudes ettevõtetelt vaid oluliste arvestuspõhimõtete avalikustamist;
• selgitades, et ebaoluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted on samuti ebaolulised ega vaja seetõttu avalikustamist, ja
• selgitades, et ka mitte kõik oluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted ei ole ettevõtte raamatupidamise aruande seisukohalt olulised.

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu muutis ka IFRS-i rakendusjuhendit nr 2, lisades juhise ja kaks lisanäidet olulisuse mõiste rakendamise kohta arvestuspõhimõtete avalikustamisel.

Muudatused on kooskõlas mõiste "olulisus" täpsustatud määratlusega:

"Teave arvestuspõhimõtete kohta on oluline, kui seda koos ettevõtte raamatupidamise aruandes sisalduva muu teabega käsitledes võib mõistlikult eeldada, et see mõjutab otsuseid, mida üldotstarbelise raamatupidamise aruande põhikasutajad selle raamatupidamise aruande alusel teevad".

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele mõju.

Standardi IAS 8 "Arvestuspõhimõtted, arvestushinnangute muutused ja vead" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.

Muudatustega võetakse kasutusele mõiste "arvestushinnangud" uus määratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille mõõtmisega kaasneb määramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestuspõhimõtete ja arvestushinnangute vahelist seost: täpsustatakse, et ettevõte annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestuspõhimõttega kehtestatud eesmärki.

Muudatused ei avalda eeldatavasti kontsernile olulist mõju, kuna nendega antakse juhiseid selle kohta, kas muutusi tuleb käsitada hinnangute muutustena, arvestuspõhimõtete muutustena või vigadena.

Standardi IAS 12 "Tulumaks" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine.

Muudatused selgitavad sellistest tehingutest tuleneva edasilükkunud tulumaksu arvestamist, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustust ning mõlema suhtes rakendatakse ühesugust maksustamist. Muudatustega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusala nii, et kõnealune erand ei kehti tehingutele, millest tekivad võrdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seetõttu peavad ettevõtted kajastama edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustusi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad rendilepingu ja kasutuselt kõrvaldamise eraldise esmasel kajastamisel.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

IAS 1 muudatused – Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine

IAS 1 muudatused kohustuste liigitamise kohta lühi- ja pikaajaliseks avaldati 2020. aasta jaanuaris esialgse jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. COVID-19 pandeemia tõttu otsustati jõustumiskuupäeva ühe aasta võrra edasi lükata, et ettevõtetel oleks rohkem aega muudetud suunistest tulenevate liigitamismuudatuste rakendamiseks.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

IFRS 16 "Rendilepingud" muudatused – Rendikohustus müügi- ja tagasirendi korral

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt perioodidele alates IFRS 16 rakendamisest. Lubatud on varasem rakendamine.

Standardi IFRS 16 "Rendid" muudatused mõjutavad seda, kuidas müüja-rentnik kajastab müügitagasirendi tehingust tulenevaid muutuvaid rendimakseid. Muudatustega kehtestatakse muutuvatele maksetele uus arvestusmudel. Muudatustega kinnitatakse järgmist Esmasel kajastamisel võtab müüja-rentnik müügi-tagasirendi tehingust tuleneva rendikohustuse mõõtmisel arvesse muutuvaid rendimakseid. Pärast esmast kajastamist rakendab müüja-rentnik rendikohustuse hilisema arvestusega seotud üldisi nõudeid selliselt, et ta ei kajasta temale allesjääva kasutusõigusega seotud kasumit ega kahjumit. Müüja-rentnik võib kasutada teistsuguseid lähenemisviise, mis on kooskõlas uute hilisema mõõtmise nõuetega.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Muud muudatused

Ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis pole veel jõustunud, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontserni raamatupidamise aruandele.

2.4 Arvestusvaluuta ja esitusvaluuta

Raamatupidamise aastaaruande finantsinformatsioon on esitatud eurodes, mis on emaettevõtte arvestusvaluuta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes ümardatuna lähima tuhandeni (kui pole märgitud teisiti).

2.5. Hinnangute ja otsuste kasutamine

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kooskõlas standarditega IFRS EL peab juhtkond tegema otsuseid, andma hinnanguid ja kaaluma eeldusi, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete kohaldamist ning aruandes kajastatud varade, kohustuste, tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused võivad hinnangutest erineda. Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse pidevalt läbi. Arvestushinnangute muudatused kajastatakse hinnangu muutmise perioodil ning tulevastel perioodidel, mida muudatus mõjutab.

Otsused

Kontserni arvestuspõhimõtete kohaldamisel on juhtkond langetanud järgmised kaalutletud otsused, millel on kõige olulisem mõju raamatupidamise aruannetes kajastatud summadele:

Rendiperiood

Otsus selle kohta, kas kontsern on piisavalt kindel, et kasutab pikendamise õigust.

Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsern sõlminud nelja hotellihoone, nelja kontorihoone, ühe laohoone, 19 restoranihoone ja viie kaupluse rendilepingu (31. detsember 2021: nelja hotellihoone, nelja kontorihoone, ühe laohoone, 16 restoranihoone ja viie kaupluse). Rendilepingute alusel tasumisele kuuluvate miinimumrendimaksete kohta vaata lähemalt lisast 17.

Eelduste ja hinnangute ebakindlus

Järgmiste eelduste ja hinnangute ebakindlusega kaasneb olulise korrigeerimise risk järgmise majandusaasta jooksul:

Laevade õiglane väärtus

Ümberhindamise eesmärgil määras kontsern kindlaks laevade õiglase väärtuse seisuga 31. detsember 2022. Laevade õiglane väärtus sõltub mitmesugustest asjaoludest, sh valmimisaastast ja mitmetest tehnilistest parameetritest ning laevade hooldusest (st kui palju omanik on laeva hooldusse investeerinud). Õiglase väärtuse määramiseks kasutas kontsern sõltumatuid hindajaid.

Ümberhindlus sõltub laevade õiglase väärtuse muutustest. Kui laeva õiglane väärtus erineb oluliselt tema raamatupidamisväärtusest, on vajalik ümberhindamine. Juhtkonna hinnangul ei erinenud laevade rühma raamatupidamisväärtus seisuga 31. detsember 2022 oluliselt laevade õiglasest väärtusest. Seepärast seisuga 31. detsember 2022 laevade ümberhindamist ei toimunud. Vt täpsemalt lisast 3.4 ja lisast 14.

Kasutusõiguse varade hulka kuuluvate ehitiste ja ruumide väärtuse languse hindamine

Igal aruandekuupäeval hindab kontsern, kas esineb märke kasutusõiguse varade hulka kuuluvate hoonete väärtuse langusest. Kui selliseid märke esineb, viiakse igal aruandekuupäeval läbi väärtuse languse test. Väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks varaobjektide kasutusväärtus. Kasutusväärtuse määramisel kasutatakse diskonteeritud rahavoogude meetodit. Vt täpsemalt lisast 14.

Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea määramine

Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara ja immateriaalse vara kasulikku eluiga ning lõppväärtust, võttes aluseks äritegevuse mahu, sellealased varasemad kogemused ja tulevikuväljavaated.

Juhtkonna seisukoht kontserni materiaalse põhivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea kohta on avalikustatud vastavalt lisades 3.4 ja 3.5.

Firmaväärtuse langus

Kontsern kontrollib firmaväärtuse langust vähemalt kord aastas. Selleks on tarvis hinnata nende raha teenivate üksuste kasutusväärtust, millele firmaväärtus on jagatud. Kasutusväärtuse kindlaksmääramiseks peab juhtkond andma hinnangu raha teeniva üksuse eeldatavatele tulevastele rahavoogudele ning valima kohase diskontomäära nende rahavoogude nüüdisväärtuse arvestamiseks. Firmaväärtuse raamatupidamisväärtus seisuga 31. detsember 2022 oli 11 066 tuhat eurot (31. detsember 2021: 11 066 tuhat eurot). Üksikasjalikumalt käsitletakse firmaväärtust lisas 15.

Edasilükkunud tulumaks

Edasilükkunud tulumaks kajastatakse seoses ajutiste erinevustega, mis tekivad varade ja kohustuste raamatupidamisväärtuse ning maksustamistel kasutatavate väärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist jõudu omav õigus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud ühe ja sama maksuhalduri poolt ühe ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega või kui nad on seotud küll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on mõeldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas või kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse üheaegselt.

Kasutamata maksukahjumitest tekkinud edasilükkunud tulumaksu vara kajastatakse ulatuses, mille osas on tõenäoline, et tulevikus tekib maksustatav tulu, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid kasutada. Juhtkond peab andma olulise mõjuga hinnangu selle kohta, millises ulatuses edasilükkunud tulumaksu vara võib kajastada, võttes arvesse tulevase maksustatava tulu tekkimise aega ja võimalikku suurust. Üksikasjalikumalt käsitletakse tulumaksu lisas 6.

Kliendilojaalsusprogramm

Kliendilojaalsusprogrammi (Club One) kohaldatakse selliste müügitehingute puhul, kus ettevõte annab klientidele boonuspunkte, mida kliendid saavad täiendavate tingimuste täitmise korral hiljem kasutada tasuta või soodushinnaga kaupade või teenuste soetamiseks.

Kontsern kajastab klientidele antud boonuspunkte eraldi toimingukohustusena, mis algse müügikuupäeva seisuga võetakse arvele ettemakstud tuluna. Boonuspunktide arvestamisel kasutatakse suhtelise eraldiseisva müügihinna meetodit. Vt ka lisa 19.

Lisa 3 Olulised arvestuspõhimõtted

Kontserni ettevõtted on kohaldanud järgmisi arvestuspõhimõtteid järjepidevalt kõigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud perioodide kohta.

3.1. Konsolideerimise alused

Äriühendused

Äriühenduste arvestuses rakendatakse ostumeetodit ja äriühendusi kajastatakse omandamise kuupäeva seisuga. Omandamise kuupäev on kuupäev, mil kontsern omandab valitseva mõju omandatava üle.

Omandamiste puhul mõõdab kontsern firmaväärtust omandamise kuupäeval järgmiselt:

• üleantud tasu õiglases väärtuses pluss
• mittekontrollivate osaluste summa omandatavas pluss
• etappidena toimuva äriühenduse puhul omandajale eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse õiglane väärtus miinus
• omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustuste netosumma (õiglases väärtuses).

Kui vahe on negatiivne, kajastatakse soodusostu tulu koheselt kasumis või kahjumis.

Üleantud tasu ei hõlma summasid, mis on seotud eelnevalt eksisteerinud suhete arveldamisega. Üldjuhul kajastatakse nimetatud summad kasumis või kahjumis.

Äriühenduse omandamisega seotud kulud (välja arvatud võla- või omakapitaliinstrumentide emiteerimise kulud) kajastab kontsern kuludena perioodil, kui kulud tekivad.

Tasumisele kuuluv tingimuslik tasu kajastatakse omandamise kuupäeva seisuga õiglases väärtuses. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei hinnata ümber ja selle arveldamist kajastatakse omakapitalis. Hilisemad muutused tingimusliku tasu õiglases väärtuses kajastatakse kasumis või kahjumis.

Tütarettevõtted

Tütarettevõte on ettevõte, mille üle kontsern omab valitsevat mõju. Kontsernil on investeerimisobjekti üle valitsev mõju, kui ta on avatud või tal on õigus muutuvale sissetulekule oma osalusest investeerimisobjektis ja tal on võime seda sissetulekut mõjutada võimu kaudu investeerimisobjekti üle ning võimu ja tulude vahel on seos. Valitseva mõju olemasolu hindamisel võetakse arvesse potentsiaalset hääleõigust, mida vaadeldaval hetkel on võimalik kasutada.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab AS-i Tallink Grupp ja tema tütarettevõtete raamatupidamise aruandeid. Tütarettevõtete raamatupidamise aastaaruanded on koostatud sama aruandekuupäeva seisuga kui konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Kui tütarettevõte kasutab samades tingimustes toimunud samalaadsete tehingute puhul konsolideeritud aruandega

võrreldes teistsuguseid arvestuspõhimõtteid, tehakse konsolideeritud aruande koostamisel tütarettevõtte raamatupidamise aruandes kohased korrigeerimised.

Tütarettevõtted konsolideeritakse soetamise kuupäevast täielikult. Soetamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil kontsern omandab tütarettevõtte üle valitseva mõju. Konsolideerimist jätkatakse kuni kuupäevani, mil kontserni valitsev mõju lõpeb.

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekt on ettevõte, mille finants- ja tegevuspoliitika üle omab kontsern olulist, kuid mitte valitsevat mõju. Oluliseks mõjuks loetakse olukorda, kus kontsernile kuulub 20–50% teise ettevõtte hääleõigusest.

Investeeringuid sellistesse investeeringuobjektidesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil (kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud) ning algselt kajastatakse need soetusmaksumuses. Kontserni investeering hõlmab soetamisel määratud firmaväärtust, millest on maha arvatud väärtuse langused. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastub kontserni osa investeeringuobjekti kasumis või kahjumis, muus koondkasumis ja -kahjumis ning omakapitali muutustes pärast investeeringuobjekti arvestuspõhimõtete kontserni arvestuspõhimõtetega vastavusse viimist, alates olulise mõju alguse kuupäevast kuni selle lõppemise kuupäevani. Kui kontserni kahjumi osa investeeringuobjektis ületab tema osalust, vähendatakse investeeringu (sh pikaajalise investeeringu) raamatupidamisväärtus nullini ning edasiste kahjumite kajastamine lõpetatakse, välja arvatud ulatuses, mille võrra kontsernil on investeeringuobjekti suhtes kohustusi või kontsern on teinud investeeringuobjekti nimel makseid.

Konsolideerimisel elimineeritavad tehingud

Kõik kontsernisisesed tehingud, nõuded ja kohustused ning realiseerimata kasumid kontserni ettevõtete vahel toimunud tehingutelt elimineeritakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektidega toimunud tehingutest tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse investeeringu suhtes ulatuses, mis vastab kontserni osalusele investeeringuobjektis. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samamoodi kui realiseerimata kasumid, kuid ainult ulatuses, mille võrra pole tõendeid vara väärtuse languse kohta.

3.2. Välisvaluuta

Välisvaluutas fikseeritud tehingud

Emaettevõtte arvestusvaluuta ja esitusvaluuta on euro. Kontserni iga ettevõte määrab ise oma arvestusvaluuta ning üksuse raamatupidamise aruannetes kajastatakse kirjed selles arvestusvaluutas.

Välisvaluutas fikseeritud tehingud arvestatakse ümber kontserni vastava ettevõtte arvestusvaluutasse tehingupäeval kehtinud valuutakursi alusel.

Aruandekuupäeval välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse ümber sellel kuupäeval kehtiva arvestusvaluuta vahetuskursi järgi. Rahaliste varade või kohustustega seotud kursivahedest tekkiv kasum või kahjum on aruandeperioodi alguse arvestusvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse ja perioodi lõpul kehtiva vahetuskursiga ümberhinnatud välisvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse vahe.

Välisvaluutas fikseeritud mitterahalised varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses, hinnatakse arvestusvaluutasse ümber, kasutades nende õiglase väärtuse määramise kuupäeval kehtinud valuutakursse. Ümberhindamisel tekkivad kursivahed kajastatakse kasumis või kahjumis. Erandiks on kursivahed, mis tekivad omakapitaliinstrumentide ümberhindamisel.

Selliseid kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis või -kahjumis. Välisvaluutas soetusmaksumuses mõõdetavad mitterahalised kirjed hinnatakse ümber tehingukuupäeval kehtinud kursiga.

Välismaised üksused

Välismaiste üksuste varad ja kohustused, sh soetamisel tekkinud firmaväärtus ja õiglase väärtuse korrigeerimised, arvestatakse aruandekuupäeva vahetuskurssidega ümber eurodesse.

Välismaiste üksuste tulud ja kulud arvestatakse eurodesse tehingupäeval kehtinud vahetuskursside alusel.

Kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus kursivahede reservina. Välismaise üksuse sellisel võõrandamisel, mille tulemusena kaob valitsev või oluline mõju, kantakse vastava välismaise üksusega seotud kumulatiivne summa kursivahede reservist võõrandamisel tekkinud kasumi või kahjumi osana kasumisse või kahjumisse. Kui kontsern võõrandab vaid osa oma osalusest tütarettevõttes, mille koosseisus on välismaine üksus, ja säilitab valitseva mõju, omistatakse vastav proportsionaalne osa kumulatiivsest summast tagasi mittekontrollivale osalusele.

3.3. Finantsinstrumendid

Kajastamine ja esmane mõõtmine

Nõuded ostjate vastu võetakse arvele nende tekkimise kuupäeval. Kõiki muid finantsvarasid ja -kohustusi kajastatakse esmalt päeval, mil kontsernist saab instrumendi lepinguline osapool.

Finantsvara (välja arvatud juhul, kui tegemist on nõudega ostja vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent) või -kohustust mõõdetakse esmasel kajastamisel õiglases väärtuses, millele lisatakse, juhul kui vara või kohustust ei kajastata õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi, tehingukulud, mis on otseselt seotud vara või kohustuse omandamise või emiteerimisega. Nõudeid ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent, kajastatakse algselt tehinguhinnas.

Liigitamine ja hilisem mõõtmine

Finantsvarad

Esmasel kajastamisel liigitatakse finantsvarasid nende mõõtmise alusel järgmiselt:

• korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad varad
• õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavad varad investeeringud võlainstrumentidesse
• õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavad varad investeeringud omakapitaliinstrumentidesse
• õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi mõõdetavad varad

Finantsvarasid ei liigitata ümber pärast nende esmast kajastamist, välja arvatud juhul, kui kontsern muudab oma finantsvarade juhtimise ärimudelit. Sellisel juhul liigitatakse ümber kõik mõjutatud finantsvarad ärimudeli muutmisele järgneva aruandeperioodi esimesel päeval.

Finantsvara mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses kui see vastab mõlemale järgnevale tingimusele ja seda ei ole määratletud õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi mõõdetavaks:

• seda hoitakse ärimudelis, mille eesmärk on hoida varasid lepinguliste rahavoogude saamiseks
• selle lepingutingimustest tulenevad kindlaksmääratud kuupäevadel rahavood, mis koosnevad ainult põhiosast ja tasumata põhiosalt arvestatud intressimaksetest

Kõiki finantsvarasid, mida ei liigitata korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavateks, mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi. See hõlmab kõiki tuletisinstrumente.

Finantsvarade hilisem mõõtmine ning kasumid ja kahjumid

Finantsvarad, mida mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi. Neid varasid mõõdetakse hiljem õiglases väärtuses. Netokasumeid ja -kahjumeid, sealhulgas intressi- või dividenditulu, kajastatakse kasumis või kahjumis.

Finantsvarad, mida mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Neid varasid mõõdetakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumust vähendatakse väärtuse langusest tingitud kahjumite võrra. Intressitulu, välisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid ning väärtuse langust kajastatakse kasumis või kahjumis. Finantsvara kajastamise lõpetamisel tekkiv kasum või kahjum kajastatakse kasumis või kahjumis.

Finantskohustused - liigitamine, hilisem mõõtmine ning kasumid ja kahjumid

Finantskohustusi liigitatakse korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi mõõdetavateks. Finantskohustusust mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi, kui see on kauplemiseesmärgil soetatud, tuletisinstrumendina käsitletav või esmasel kajastamisel sellesse kategooriasse liigitatud. Finantskohustusi, mida mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi, mõõdetakse õiglases väärtuses ning netokasumeid- ja kahjumeid, sealhulgas intressikulusid, kajastatakse kasumis või kahjumis.

Muid finantskohustusi mõõdetakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Intressikulusid ja välisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumis või kahjumis. Finantskohustuse kajastamise lõpetamisel tekkiv kasum või kahjum kajastatakse samuti kasumis või kahjumis.

Kajastamise lõpetamine

Finantsvarad

Kontsern lõpetab finantsvara kajastamise siis, kui tema lepingujärgsed õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõpevad või ta annab üle oma lepingujärgsed õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele tehinguga, millega ta annab üle sisuliselt kõik finantsvara omandiõigusega seonduvad riskid ja hüved, või kui ta ei anna üle ja tal ei säili sisuliselt kõiki finantsvara omandiga seonduvaid riske ja hüvesid, ent tal ei säili kontrolli vara üle.

Kontsern sõlmib muu hulgas tehinguid, millega ta annab oma finantsseisundi aruandes kajastatud varad üle, kuid säilitab kas kõik või sisuliselt kõik üle antud varadega seonduvad riskid ja hüved. Sellistel juhtudel ei lõpetata üleantud vara kajastamist.

Finantskohustused

Kontsern lõpetab finantskohustuse kajastamise, kui tema lepingus määratletud kohustus on täidetud, tühistatud või aegunud. Samuti lõpetab Kontsern finantskohustuse kajastamise, kui selle tingimusi muudetakse ja muudetud kohustuse rahavood on oluliselt erinevad. Sellisel juhul võetakse arvele muudetud tingimustel põhinev uus finantskohustus õiglases väärtuses.

Finantskohustuse kajastamise lõpetamisel kajastatakse erinevust kustutatud finantskohustuse raamatupidamisväärtuse ja makstud tasu (mis sisaldab muu hulgas võimalikke üle antud mitterahalisi varasid või võetud kohustusi) vahel kasumis või kahjumis.

Tasaarvestused

Finantsvarasid ja -kohustusi tasaarvestatakse ja saadud netosumma kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui kontsernil on tasaarvestamiseks seaduslik õigus ning ta kavatseb neid arveldada netosummas või realiseerida vara ning täita kohustuse samaaegselt.

Aktsiakapital

Lihtaktsiaid loetakse omakapitaliks. Lihtaktsiate ja aktsiaoptsioonide emiteerimisega otseselt seostatavad lisakulud kajastatakse omakapitali vähendusena.

3.4. Materiaalne põhivara

Kajastamine ja mõõtmine

Materiaalne põhivara, välja arvatud laevad, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad võimalikud allahindlused.

Soetusmaksumus hõlmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega, sh laenukasutuse kulutused (vt lisa 3.8). Omavalmistatud vara soetusmaksumus sisaldab materjali- ja otseseid tööjõukulusid ning muid kulusid, mis on otseselt seostatavad vara eesmärgipärase kasutamise ettevalmistamisega.

Kui materiaalse põhivaraobjekti eri osadel on erineva pikkusega kasulikud eluead, võetakse nad arvele eraldi põhivaraobjektidena (oluliste komponentidena).

Laevu kajastatakse ümberhinnatud summas (st õiglases väärtuses, millest on maha arvatud ümberhindluse kuupäeva järel arvestatud amortisatsioon). Ümberhindamisi tehakse piisava sagedusega, nii et raamatupidamisväärtus ei erineks oluliselt väärtusest, mis oleks varal aruandeperioodi lõpul õiglase väärtuse alusel.

Ümberhindamise kuupäeval asendatakse laevade raamatupidamisväärtus ümberhindamise kuupäeval kehtiva õiglase väärtusega ning elimineeritakse akumuleeritud amortisatsioon. Ümberhindamisest tulenev väärtuse suurenemine kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus laevade ümberhindluse reservina. Ümberhindamisest tulenev väärtuse vähenemine kajastatakse kahjumina, välja arvatud sellise varaobjekti puhul, mille varasemast ümberhindlusest tekkinud positiivne saldo kajastati varem muus koondkasumis.

Sellisel juhul tasaarvestatakse väärtuse vähenemine varasemast ümberhindlusest tekkinud laevade ümberhindluse reservi positiivse saldo arvelt.

Igal aastal kantakse ümberhindluse reservist jaotamata kasumisse summa, mis moodustub vara ümberhinnatud raamatupidamisväärtusel põhineva amortisatsiooni ning selle amortisatsiooni vahest, mis oleks kajastatud vara algse soetusmaksumuse alusel. Vara võõrandamisel kantakse selle varaobjektiga seotud ümberhindluse reservi osa jaotamata kasumisse.

Hilisemad kulud

Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (nt mõne varaobjekti osade asendamine, kuivdokiremont iga kahe või viie aasta järel) lisatakse varade raamatupidamisväärusele siis, kui on täidetud kajastamiseks vajalikud kriteeriumid, st (a) on tõenäoline, et kontsern saab väljaminekuga seotud varast tulevikus majanduslikku kasu ja (b) vara soetusväärtust saab usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse finantsseisundi aruandest välja. Kõik muud väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti.

Materiaalse põhivara amortisatsioon

Amortisatsiooni arvestatakse varaobjekti hinnangulise kasuliku eluea jooksul lineaarselt. Amortiseerimine lõpetatakse, kui vara raamatupidamisväärtus võrdub tema lõppväärtusega. Laevade lõppväärtus põhineb laevade hinnangulisel realiseerimisväärtusel laevade kasuliku eluea lõpus.

Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul järgmiselt:

• ehitised 5–50 aastat
• masinad ja seadmed 3–10 aastat
• laevad 17–40 aastat
• muu põhivara 2–5 aastat

Maad ei amortiseerita.

Amortisatsiooni arvutatakse eraldi laeva kahe komponendi kohta – laeva enda amortisatsioon ja kuivdoki remondikulude kui eraldiseisva komponendi amortisatsioon. Niimoodi toimides tuginetakse laevandussektori üldisele praktikale.

Amortisatsioonikulu arvestatakse lineaarselt laeva kummagi komponendi kohta komponendi kasuliku eluea jooksul järgmiselt:

•	laevad	17–40 aastat
•	kapitaliseeritud kuivdoki remondikulud	2–5 aastat

Materiaalse põhivara lõppväärtus, amortisatsiooni arvestamise meetodid ja kasulik eluiga vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena.

Laevade lõppväärtus arvestatakse protsendina laeva raamatupidamislikust brutoväärtusest.

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui kontsern ei eelda selle vara kasutamisest või võõrandamisest enam majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumis või kahjumis ridadel "Muud äritulud" või "Muud ärikulud" perioodil, mil kajastamine lõpeb.

3.5. Immateriaalne vara

Firmaväärtus

Tütarettevõtete soetamisel tekkiv firmaväärtus arvatakse immateriaalse vara hulka.

Edasine mõõtmine

Firmaväärtust mõõdetakse soetusmaksumuses, millest arvatakse maha akumuleeritud kahjumid väärtuse langusest.

Uurimis- ja arendusväljaminekud

Uurimisväljaminekud kajastatakse nende tekkimisel kuludena. Üksiku arendusprojekti arendusväljaminekutest tulenevad immateriaalsed varad võetakse varana arvele vaid siis, kui kontsern suudab näidata, (1) et immateriaalse vara kasutus- või müügikõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik; (2) et ta kavatseb immateriaalse vara valmis saada ja tal on võimalik seda kasutada või müüa; (3) kuidas immateriaalne vara tulevikus majanduslikku kasu toob; (4) et immateriaalse vara arendamise lõpetamiseks on piisavad vahendid ja (5) et varaga seotud kulutusi arendamise ajal on võimalik usaldusväärselt mõõta.

Pärast arendusväljaminekute algset arvelevõtmist kajastatakse arendusprojekte nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud kahjumid vara väärtuse langusest. Kapitaliseeritud kulutused amortiseeritakse perioodi jooksul, mil eeldatakse projektist müügitulu saamist. Vara amortiseerimine algab arendusprojekti lõpetamisel, kui vara on kasutusvalmis.

Kaubamärk

Äriühenduste käigus soetatud kaubamärgi soetusmaksumus on selle õiglane väärtus soetamise kuupäeval. Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud akumuleeritud kahjumid vara väärtuse langusest.

Muu immateriaalne vara

Muu immateriaalne vara (IT programmide litsentsid ja arenduskulud, omandatud kliendilepingud) võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud akumuleeritud kahjumid vara väärtuse langusest. Kontserni siseselt loodud

immateriaalseid varasid, v.a kapitaliseeritud arenduskulud, ei kapitaliseerita, vaid kajastatakse kuluna aastal, mil kulutused tekivad.

Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud või piiramatu kasuliku elueaga varaga. Piiratud elueaga varad amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku majandusliku eluea jooksul.

Kui on asjaolusid, mis viitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema raamatupidamisväärtuse, tehakse vara kaetava väärtuse test. Piiratud elueaga immateriaalsete varade amortisatsiooniperiood ja -meetod vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul. Muutusi vara eeldatavas kasulikus elueas või varast saadava tulevase majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis või -meetodis ning käsitletakse kui muutusi raamatupidamislikes hinnangutes. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumis või kahjumis selle kulude grupi koosseisus, kuhu konkreetne immateriaalne vara oma funktsioonilt kuulub.

Hilisemad väljaminekud

Hilisemad väljaminekud kapitaliseeritakse vaid juhul, kui need suurendavad vastavast varast saadavat tulevast majanduslikku kasu. Kõik muud väljaminekud, sh kontserni-siseselt loodud firmaväärtuse ja tootemarkidega seotud väljaminekud, kajastatakse kasumis või kahjumis perioodil, mil vastavad kulutused tehti.

Amortisatsioon

Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul järgmiselt:

• kaubamärgid 20 aastat
• muu immateriaalne vara 5 kuni 10 aastat

Immateriaalse vara kajastamise lõpetamisest saadav kasum või kahjum määratakse kindlaks võõrandamise netolaekumise ja vara raamatupidamisväärtuse vahena ja kajastatakse kasumis või kahjumis varaobjekti kajastamise lõpetamisel.

3.6. Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringuteks loetakse vara, mida hoitakse renditulu teenimise ja/või turuväärtuse suurenemise eesmärgil, mitte müügiks tavalise äritegevuse käigus, kasutamiseks kaupade tarnimisel või teenuste osutamisel või administratiivsetel eesmärkidel. Kinnisvarainvesteeringuid mõõdetakse õiglases väärtuses ning selle muutused kajastatakse kasumis või kahjumis.

Kui vara kasutuseesmärk muutub ning see liigitatakse ümber materiaalseks põhivaraks, siis saab vara õiglasest väärtusest ümberliigitamise kuupäeva seisuga tema tuletatud soetusmaksumus edaspidise arvestuse tarvis.

3.7. Varud

Varusid kajastatakse kas soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses olenevalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on tavapärases äritegevuses kasutatav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud müügi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulud.

Peamiselt kütusest ja müügiks ostetud kaupadest koosnevate varude soetusmaksumus määratakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodil. Soetusmaksumus sisaldab varude soetamise kulutusi, töötlemiskulusid ja muid kulusid, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

3.8. Laenukasutuse kulutused

Laenukasutuse kulutused kajastatakse nende tekkimisel kuluna, v.a kulutused, mis on otseselt seostatavad selliste varade ostmise, ehitamise või tootmisega, mille eesmärgipäraseks kasutamiseks või müümiseks ettevalmistamine vältab pikema perioodi (nt uued laevad). Uute laevade ehitusega seotud laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse kuni vara vastuvõtmise kuupäevani vastava vara maksumuse osana.

3.9. Vara väärtuse langus

Finantsvara

Igal aruandekuupäeval hindab kontsern, kas eksisteerib objektiivseid tõendeid finantsvara väärtuse languse kohta. Finantsvara väärtus loetakse langenuks, kui esineb objektiivseid tõendeid ühest või enamast sündmusest, mis on negatiivselt mõjutanud varast saadavaid hinnangulisi tulevasi rahavoogusid.

Väärtuse languse leidmiseks standardi IFRS 9 kohaselt kajastatakse iga nõude saldo esmasel kajastamisel ja selle kehtivusaja jooksul krediidikahjumit. Kehtivusaja eeldatava krediidikahjumi arvutamiseks kasutatakse allahindlusmaatriksi meetodit.

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade väärtuse langust mõõdetakse vara raamatupidamisväärtuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressimääraga.

Kõik vara väärtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis või kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid väljavaateid vara väärtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara väärtuse langusest väheneb ja seda vähenemist saab objektiivselt seostada sündmusega, mis toimub pärast väärtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara väärtuse langusest tulenev kahjum tühistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade väärtuse langusest tulenenud kahjumi vähenemine kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis.

Mittefinantsvara

Igal aruandekuupäeval hindab kontsern, kas eksisteerib tõendeid mittefinantsvara (välja arvatud laevad, kinnisvarainvesteeringud, varud ja edasilükkunud tulumaksu vara) raamatupidamisväärtuse languse kohta. Juhul kui taolisi tõendeid esineb, hindab kontsern vara kaetavat väärtust. Firmaväärtuse ja piiramatu kasuliku elueaga või veel kasutusse võtmata immateriaalsete varade puhul hinnatakse kaetavat väärtust igal aruandekuupäeval.

Vara või või raha teeniva üksuse kaetav väärtus on kas selle vara või raha teeniva üksuse õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud, või kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb on suurem.

Kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge maksueelse diskontomääraga, mis väljendab hetke turuhinnanguid raha ajaväärtuse ja varaga seotud iseloomulike riskide kohta. Vara väärtuse languse testimiseks koondatakse varad väikseimasse varasid hõlmavasse rühma, mis loob oma jätkuva tegevusega rahavoogusid, mis on valdavas osas sõltumatud muude varade või varade rühmade (raha teenivate üksuste) poolt loodavatest rahavoogudest.

Väärtuse languse testimise eesmärgil jagatakse äriühenduse käigus omandatud firmaväärtus kontserni nendele raha teenivatele üksustele, mis äriühendusest tekkivast sünergiast eeldatavalt kasu saavad.

Kui vara või selle raha teeniva üksuse raamatupidamisväärtus ületab vara või raha teeniva üksuse hinnangulise kaetava väärtuse, kajastatakse väärtuse langusest tulenev kahjum. Varade väärtuse langusest tulenevad kahjumid kajastatakse kasumis või kahjumis. Raha teeniva üksuse väärtuse langusest tulenenud kahjumi kajastamisel vähendatakse esmalt üksusele jagatud firmaväärtuse

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

raamatupidamisväärtust ning seejärel proportsionaalselt üksuse (üksuste rühma) muude varade raamatupidamisväärtust.

Firmaväärtuse langust ei tühistata. Muude varade varasematel perioodidel kajastatud väärtuse langusest tulenenud kahjumite puhul hinnatakse igal aruandekuupäeval, kas eksisteerib tõendeid sellest, et kahjum on vähenenud või seda enam ei eksisteeri. Varem kajastatud vara väärtuse langusest tulenenud kahjum tühistatakse, kui kaetava väärtuse määramisel kasutatud hinnangud on muutunud. Varem kajastatud vara väärtuse langusest tulenenud kahjum tühistatakse ainult ulatuses, mille võrra vara raamatupidamisväärtus ei ületa raamatupidamisväärtust, mis oleks kindlaks määratud (ilma amortisatsioonita), kui vara väärtuse langusest tulenevat kahjumit ei oleks kajastatud.

3.10. Hüvitised töötajatele

Töötajate lühiajaliste hüvitistega seotud kohustusi mõõdetakse diskonteerimata kujul ja kajastatakse kuluna siis, kui osutatakse hüvitisega seotud teenust. Kohustus kajastatakse summana, mis eeldatavasti kuulub väljamaksmisele lühiajalise rahalise preemiaskeemi alusel, kui kontsernil on töötaja möödunud tööalasest teenistusest tulenev eksisteeriv juriidiline või faktiline kohustus teha selliseid makseid ja kohustust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Töösuhte lõpetamise hüvitised kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on selgelt kohustunud täitma üksikasjalikku formaalset kava töösuhte lõpetamiseks enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või pakkuma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist, ning tal ei ole reaalselt võimalik sellest taganeda. Vabatahtlikku töölt lahkumist soodustavaid töösuhte lõpetamise hüvitisi kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on teinud vastava pakkumise, on tõenäoline, et see pakkumine vastu võetakse, ja pakkumise vastuvõtjate arvu on võimalik usaldusväärselt hinnata.

3.11. Eraldised

Eraldised võetakse arvele siis, kui kontsernil on aruandekuupäevaks toimunud sündmusest tulenev kehtiv juriidiline või kontserni tegevusest tingitud kohustus, kui on tõenäoline, et kohustuse täitmiseks tuleb loovutada majanduslikku kasu sisaldavaid ressursse ning kui kohustuse summat saab usaldusväärselt määrata.

Kui raha ajaväärtuse mõju on oluline, siis diskonteeritakse eraldisi, kasutades sellist maksueelset diskontomäära, mis vastab konkreetse kohustuse riskidele. Eraldistega seotud kulutused, millest on maha arvatud makstud kompensatsioonid, kajastatakse kahjumis. Diskonteerimise korral kajastatakse aja möödumise tõttu toimunud eraldise summa kasv real "Finantskulud".

Kahjulike lepingute eraldis kajastatakse siis, kui kontserni lepingujärgsete kohustuste täitmisega kaasnevad vältimatud kulud ületavad lepingust eeldatavalt saadavat majanduslikku kasu. Eraldist mõõdetakse kas lepingu lõpetamise eeldatava kulu või lepingu jätkamise eeldatava netokulu nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Enne eraldise moodustamist kajastab kontsern lepinguga seotud varade väärtuse langusest tulenenud kahjumi.

3.12. Rendid

Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas leping on rendileping või sisaldab renti. Leping on rendileping või sisaldab renti, kui see annab õiguse kindlaksmääratud vara kasutust teatava aja jooksul tasu eest kontrollida. Hinnates, kas leping annab õiguse kindlaksmääratud vara kasutust kontrollida, lähtub kontsern IFRS 16 esitatud rendi mõistest.

Kontsern kui rentnik

Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle suhtelise eraldiseisva hinna alusel. Kinnisvara rendilepingute puhul on

kontsern siiski otsustanud rendiga mitteseotud komponente mitte eristada, arvestades nii rendikomponente kui ka rendiga mitteseotud komponente ühtse rendikomponendina.

Kontsern kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast, mida korrigeeritakse rendi alguse kuupäevaks tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning hinnanguliste kulude võrra, mis on seotud vara demonteerimise ja teisaldamise või vara või selle asukoha taastamisega. Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused.

Kasutusõiguse vara amortiseeritakse hiljem lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus kontsernile rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele, et kontsern plaanib kasutada vara väljaostu õigust. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutusõiguse vara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastava materiaalse põhivara puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumite võrra ja seda korrigeeritakse rendikohustuse teatud ümberhindamistel.

Rendikohustust mõõdetakse algselt rendisuhte alguskuupäevaks maksmata rendimaksete nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäärana rendi sisemist intressimäära või kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis kontserni alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab kontsern diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära.

Kontsern leiab alternatiivse laenuintressimäära erinevate väliste finantseerimisallikate intressimäärade põhjal. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi.

Rendikohustuses sisalduvad rendimaksed hõlmavad järgmist:

• fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed)
• indeksist või määrast sõltuvad muutuvad rendimaksed, mille algsel kajastamisel lähtutakse indeksist või määrast rendi alguskuupäeva seisuga
• summad, mis eeldatavasti tasutakse lõppväärtuse garantii alusel
• ostuhind (kui kontsern on piisavalt kindel, et kasutab väljaostuõigust), pikendamisperioodi rendimaksed (kui kontsern on piisavalt kindel, et kasutab pikendamisõigust), ning lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid, v.a. juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, et ei lõpeta lepingut enne tähtaega

Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. See arvutatakse ümber siis, kui tulevased rendimaksed muutuvad indeksi või määra muutuste tõttu, kui muutub lõppväärtuse garantii alusel tasutava summa hinnang või kui kontsern muudab oma hinnangut selle kohta, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise õigust, või kui muutuvad sisuliselt fikseeritud rendimaksed.

Kui rendikohustus hinnatakse ümber eespool loetletud põhjustel, tehakse kasutusõiguse vara raamatupidamisväärtuses vastav korrigeerimine või kajastatakse rendikohustuse muutuse mõju kasumis või kahjumis, kui kasutusõiguse vara raamatupidamisväärtus on vähendatud nullini.

Et tulla toime COVID-19 pandeemia ränkade mõjudega, pidas kontsern 2021. ja 2022. aastal oma hotellide ja jaemüügipindade rendileandjatega läbirääkimisi rendihinna alandamise üle. Kontsern kohaldas COVID-19-ga seotud rendihinna alandamise kajastamisel järjepidevalt lihtsustavat erandit kõigi oma hotellide ja jaemüügipindadega seotud rendisoodustuste suhtes, mis vastasid praktilise abinõu kohaldamise tingimustele.

Kasutusõiguse varasid, mis ei vasta kinnisvarainvesteeringute määratlusele, kajastab kontsern finantsseisundi aruandes materiaalse põhivara koosseisus ning rendikohustusi laenukohustuste koosseisus.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Lühiajalised rendid ja väheväärtusliku vara rendid

Kontsern on otsustanud mitte kajastada kasutusõiguse varasid ning rendikohustusi väheväärtuslike varade rentide ning lühiajaliste rentide puhul. Kontsern kajastab nende rentidega seotud rendimakseid kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.

Kontsern kui rendileandja

Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile nende suhteliste eraldiseisvate hindade alusel.

Kui kontsern on rendileandja, määrab ta rendi alguses kindlaks, kas rendileping on kapitali- või kasutusrent.

Iga rendilepingu liigitamisel hindab kontsern, kas rendilepinguga antakse üle praktiliselt kõik alusvara omandiga seotud riskid ja hüved. Kui antakse, on tegemist kapitalirendiga. Kui ei anta, on tegemist kasutusrendiga. Selle hinnangu ühe osana hindab kontsern ka teatud indikaatoreid (näiteks seda, kas rent hõlmab suuremat osa vara majanduslikust elueast).

Kui rendileping sisaldab nii rendikomponenti kui ka rendiga mitteseotud komponenti, rakendab kontsern tasu jaotamisel IFRS 15 arvestuspõhimõtteid.

Kontsern rakendab rendileandja netoinvesteeringu suhtes standardis IFRS 9 esitatud kajastamise lõpetamise ja väärtuse languse kajastamise nõudeid. Kontsern analüüsib regulaarselt hinnangulisi garanteerimata lõppväärtusi, mida kasutatakse rendileandja brutoinvesteeringu arvutamiseks.

Kontsern kajastab kasutusrendi alusel saadud rendimakseid rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna muu müügitulu koosseisus.

3.13. Müügitulu

Müügitulu kajastatakse kliendiga sõlmitud lepingus sätestatud tasu alusel. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle on kliendile üle antud. Järgnev annab informatsiooni klientidega sõlmitud lepingutega võetud toimingukohustuste olemuse ja täitmise ajastuse, sealhulgas oluliste maksetingimuste ja vastava müügitulu kajastamise põhimõtete kohta. Müügitulu kajastamisel peavad lisaks olema täidetud järgnevad konkreetsed kriteeriumid:

Kauba müük – müük laevadel ning maismaal asuvates restoranides ja -kauplustes

Müügitulu kajastatakse siis, kui kaubad on tarnitud/kätte toimetatud ja klientide poolt nende asukohas, st jaekauplustes, baarides ja restoranides, vastu võetud, üldjuhul sularaha või kaardimakse eest.

Piletite ja kaubaveoteenuste müük

Müügitulu piletite ja kaubaveoteenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Majandusaasta lõpul kajastatakse ettemakstud müügituluna piletite ja kaubaveoteenuse müük, mis on seotud veel väljumata reisidega.

Hotellimajutuse müük

Hotellimajutuse müügitulu kajastatakse siis, kui kliendid on tube kasutanud. Majandusaasta lõpul kajastatakse ettemakstud müügituluna müüki, mis on seotud veel kasutamata majutusega.

Reisipakettide müügitulu

Kontsern müüb reisipakette, mis koosnevad laevapiletist, majutusest hotellis, mida ei opereeri kontsern, ja eri linnades tehtavatest huvireisidest, mida ei korralda kontsern. Kontsern kajastab müügituluna kogu paketi müügist saadava tulu, mitte ainult majutuse, huvireiside ja meelelahutuse vahendamise agenditasu, kuna kontsern saab ise määrata reisipaketi sisu hinna ja valida oma

äranägemise järgi teenust pakkuva tarnija. Pakettide müügitulu kajastatakse siis, kui kliendid paketti kasutavad. Reisipakettide müügitulu kajastatakse piletimüügitulu hulgas.

Laevade prahitasu

Laevade prahtimisest kasutusrendi tingimustes saadav prahitasu kajastatakse prahtimise perioodi jooksul lineaarselt tuluna.

Käesolevas raamatupidamise aastaaruandes tähistab termin "prahtimine" rentimist, nagu seda on defineeritud rahvusvahelises finantsaruandluse standardis IFRS 16.

Kliendilojaalsusprogramm

Kontsern jaotab osa müügi eest saadud tasust Club One boonuspunktidele. See jaotus põhineb suhtelistel eraldiseisvatel müügihindadel. Lojaalsusprogrammile jaotatud summa kajastatakse edasilükkunud müügituluna, mis kajastatakse müügituluna siis, kui boonuspunktid lunastatakse või kui kliendi boonuspunktide kasutamine ei ole enam tõenäoline. Edasilükkunud müügitulu kajastatakse lepingulise kohustusena. Vt ka lisa 4 ja lisa 18.

3.14. Sihtfinantseerimine ja valitsusepoolne abi

Kui on põhjendatult kindel, et sihtfinantseerimine leiab aset ja kontsern vastab kõigile sihtfinantseerimisega kaasnevatele tingimustele, kajastatakse sihtfinantseerimine algselt ettemakstud tuluna. Kulude sihtfinantseerimist kajastatakse kulu vähenemisena nendel perioodidel, mis on vajalikud sihtfinantseeringu süstemaatiliseks sidumiseks kuludega, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ette nähtud. Sihtfinantseering, mis on antud kontsernile vara soetusmaksumuse kompenseerimiseks, kajastatakse vara kasuliku eluea jooksul süstemaatiliselt kasumis või kahjumis.

Valitsusepoolne abi on valitsuse tegevus, mille eesmärk on anda majanduslikku abi teatavatele kriteeriumidele vastavale majandusüksusele või majandusüksuste rühmale. Valitsusepoolne abi kajastatakse kasumis või kahjumis kuupäeval, mil kontsernil tekib õigus makse saamiseks.

3.15. Finantstulud ja -kulud

Finantstulude hulka kuuluvad investeeritud vahenditelt (sh omakapitaliinstrumentidelt) saadud intressitulu, dividenditulu, kasum omakapitaliinstrumentide võõrandamisest ning kasumis või kahjumis kajastatav kasum tuletisinstrumentidelt.

Finantskulude hulka kuuluvad laenude intressikulu, õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi kajastatavate finantsvarade õiglase väärtuse muutused, finantsvara väärtuse langusena kajastatud kahjum ning kasumis või kahjumis kajastatav kahjum tuletisinstrumentidelt. Tingimustele vastava varaobjekti soetamise või ehitamisega otseselt mitteseostatavad laenukasutuse kulud kajastatakse kasumis või kahjumis, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Kursivahedest tekkivad kasumid või kahjumid kajastatakse netosummas.

Intressitulu ja -kulu kajastatakse tekkepõhiselt kasumis või kahjumis, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Sisemine intressimäär on määr, millega hinnangulised tulevased maksed või laekumised finantsvara või -kohustuse eeldatava kehtivusaja jooksul diskonteeritakse täpselt finantsvara või -kohustuse raamatupidamisväärtusesse. Sisemise intressimäära arvutamisel hindab kontsern tulevasi rahavoogusid, võttes arvesse finantsinstrumendi kõiki lepingutingimusi, kuid mitte tulevasi krediidikahjumeid. Arvutus hõlmab kõiki tehingukulusid, makstud ja laekunud tasusid ja punkte, mis on sisemise intressimäära olemuslikeks komponentideks. Tehingukulud sisaldavad finantsvara või -kohustuse soetamise või emiteerimisega otseselt seostatavaid lisakulusid.

Tulu dividendidest kajastatakse kasumis siis, kui kontsernil on tekkinud õigus dividendide saamiseks.

3.16. Tulumaks

Tulumaksukulu koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasilükkunud tulumaksust. Tulumaksukulu kajastatakse kasumis või kahjumis, välja arvatud see osa, mis on seotud muus koondkasumis või -kahjumis kajastatud kirjetega. Viimasel juhul kajastatakse tulumaksukulu samuti muus koondkasumis või -kahjumis.

Tasumisele kuuluv tulumaks on eeldatav summa, mis koosneb aruandeaasta maksustatavalt tulult aruandekuupäeval kehtinud või olulises osas kehtima hakanud maksumäärade alusel tasutavast maksust ning eelmistel aastatel tasumisele kuulunud maksusumma korrigeerimistest. Tasumisele kuuluv tulumaks hõlmab ka dividendide väljamaksmisega kaasnevat maksukohustust. Vt "Kontserni ettevõtted Eestis".

Edasilükkunud tulumaksu kajastamisel võetakse arvesse ajutisi erinevusi varade ja kohustuste raamatupidamisväärtuse ning maksustamisel kasutatava väärtuse vahel. Edasilükkunud tulumaksu ei kajastata järgmiste ajutiste erinevuste puhul: sellise tehingu varade ja kohustuste algne arvelevõtmine, mille puhul ei ole tegemist äriühendusega ning mis ei mõjuta ei raamatupidamislikku ega maksustatavat kasumit; erinevused, mis on seotud investeeringutega tütarettevõtetesse ning ühiselt kontrollitavatesse ettevõtetesse ulatuses, mille suhtes on tõenäoline, et ajutised erinevused lähiajal ei tühistu. Lisaks ei kajastata edasilükkunud tulumaksu selliste maksustavate ajutiste erinevuste puhul, mis tulenevad firmaväärtuse algsest arvelevõtmisest. Edasilükkunud tulumaksu kajastamisel võetakse aluseks maksumäärad, mida eeldatavalt rakendatakse ajutistele erinevustele nende tühistumisel, lähtudes aruandekuupäeval kehtinud või olulises osas kehtima hakanud seadustest. Kasutamata maksukahjumite, kasutamata maksukrediitide ja mahaarvatavate ajutiste erinevuste korral kajastatakse edasilükkunud tulumaksu vara ulatuses, mille osas on tõenäoline, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid kasutamata maksukahjumeid ja maksukrediite ning mahaarvatavaid ajutisi erinevusi kasutada. Igal aruandekuupäeval vaadatakse edasilükkunud tulumaksu vara üle ja vähendatakse ulatuses, mille osas ei ole enam tõenäoline, et varaga seotud tulumaksu kasu realiseeritakse. Sellised vähendamised tühistatakse, kui tulevaste perioodide maksustatavate kasumite tõenäosus suureneb. Kajastamata edasilükkunud tulumaksu varad hinnatakse ümber igal aruandekuupäeval ja kajastatakse ulatuses, mille osas on muutunud tõenäoliseks, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid varasid kasutada.

Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist jõudu omav õigus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud ühe ja sama maksuhalduri poolt ühe ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega või kui nad on seotud küll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on mõeldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas või kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse üheaegselt.

Kontserni ettevõtted Eestis

Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele kontserni Eestis registreeritud ettevõtete, sh emaettevõtte puhaskasumit tulumaksuga ei maksustata. Tulumaksuga maksustatakse dividendimakseid ning 2023. aastal on tulumaksumäär 14% või 20% (14/86 või 20/80 makstavatest netodividendidest). Kontserni Eestis asuvate ettevõtete kogu jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisega seotud potentsiaalset maksukohustust finantsseisundi aruandes ei kajastata. Dividendide maksmisega seotud potentsiaalse maksukohustuse suurus sõltub dividendide väljamakse ajast, summast ja allikatest.

Eestis kehtib dividendide maksustamise kord, mis näeb ette madalama tulumaksumäära 14% (14/86 dividendide netosummast) rakendamise regulaarsetele kasumijaotistele. Madalamat maksumäära võib rakendada, kui jaotatava kasumi summa ei ületa ettevõtte viimase kolme aasta keskmist

jaotatud kasumit, millelt on Eestis makstud tulumaksu. Jaotatava kasumi osa, mis ületab seda piirmäära, maksustatakse jätkuvalt 20% tulumaksumääraga.

Madalamat maksumäära saab rakendada dividendidele, mida jaotatakse 2019. aastal või hiljem algavatel aruandeperioodidel. Kuna aga füüsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt tuleb täiendavalt kinni pidada 7% tulumaksu, ei vähenda muudatus füüsilisest isikust aktsionäride maksukoormust.

Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 21.

Kontserni ettevõtted Küprosel

Küprose tulumaksuseaduse kohaselt ei ole Küprosel registreeritud laevandusettevõtjate puhaskasum ja nende ettevõtete poolt makstavad dividendid maksustatavad tulumaksuga, kui nende poolt opereeritavad laevad on registreeritud Küprose laevaregistris ja/või nad ei tegutse Küprosel. Seega ei esine ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja raamatupidamisväärtuste vahel, millest võiks tuleneda edasilükkunud tulumaks.

Muud kontserni ettevõtted ja püsivad tegevuskohad

Vastavalt muude riikide tulumaksuseadustele on ettevõtte puhaskasum ja kasum püsivatest tegevuskohtadest, mida on korrigeeritud vastava riigi tulumaksuseadustes sätestatud ajutiste ja püsivate erinevustega, tasumisele kuuluva tulumaksuga maksustatav nendes riikides, kus kontserni ettevõtted ja püsivad tegevuskohad on registreeritud (vt lisa 6).

Tasumisele kuuluv tulumaks kajastatakse lühiajaliste kohustuste all ja edasilükkunud tulumaks põhivara või pikaajaliste kohustuste all.

Alates 1. jaanuarist 2018 jõustunud tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt maksustatakse Lätis 2018. aastal ja järgnevatel perioodidel teenitud kasumit sarnaselt Eestile kasumi jaotamise hetkel. Ettevõtte tulumaksumäär on 20% (20/80 netosummast).

3.17. Aktsiakasum

Kontsern esitab andmed lihtaktsiate tava- ja lahustatud aktsiakasumi (EPS) kohta. Tavaaktsiakasumi arvutamiseks jagatakse emaettevõtte lihtaktsionäridele kuuluv majandusaasta kasum või kahjum majandusaasta jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga. Lahustatud aktsiakasumi arvutamiseks korrigeeritakse lihtaktsionäridele kuuluvat majandusaasta kasumit või kahjumit ning käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmist arvu kõigist lahjendavatest potentsiaalsetest lihtaktsiatest (töötajatele võimaldatud aktsiaoptsioonidest) tuleneva mõjuga.

3.18. Segmendiaruandlus

Kontsern määratleb ja esitab tegevussegmente kontserni juhatusele (kes on äritegevust puudutavate otsuste langetaja) esitatava sisemise informatsiooni alusel.

Tegevussegment on kontserni osa, mis oma majandustegevusega võib teenida müügitulusid ja kanda kulusid (sealhulgas müügitulusid ja kulusid, mis on seotud kontserni teiste osadega sõlmitud tehingutega). Kõigi tegevussegmentide, mille kohta on olemas eraldi finantsteave, äritulemused vaatab regulaarselt läbi kontserni juhatus, et võtta vastu otsused segmendile eraldatavate vahendite kohta ja hinnata segmendi majandustulemusi.

Segment on kontserni eristatav üksus, mis tegeleb kas toodete valmistamise või teenuste osutamisega teatud majanduskeskkonnas (geograafiline segment) või omavahel seotud toodete valmistamise või teenuste osutamisega (ärisegment) ning mille riskid ja rentaablus erinevad teiste segmentide riskidest ja rentaablusest.

Segmendiaruandlus esitatakse kontserni geograafiliste segmentide (liinide) kaupa. Segmentidevahelises hinnakujunduses lähtutakse turuväärtusele vastavatest hindadest.

Segmendi kulu on segmendi äritegevusest tulenev otseselt segmendiga seostatav kulu ja see osa kontserni kuludest, mida saab põhjendatud alustel segmendile jagada, sealhulgas kulud, mis on seotud müügiga kontsernivälistele klientidele, ja kulud, mis on seotud tehingutega kontserni muude segmentidega. Segmendi kulu ei hõlma üldhalduskulusid, intressikulu, tulumaksukulu ega muid kulusid, mis tekivad kontserni tasandil ja on seotud kontserni kui tervikuga. Kontserni tasandil segmendi eest kantud kulud jagatakse segmendile põhjendatud alustel, kui kulud on seotud segmendi äritegevusega ja neid saab otseselt seostada segmendiga või segmendile jagada.

Juhatusele esitatavate segmendi tulemuste hulka arvatakse nii otseselt segmendiga seostatavad tulemused kui ka tulemused, mida saab põhjendatud alustel segmendile jagada.

Segmendi varad on äritegevuses kasutatavad varad, mida segment oma äritegevuses kasutab ja mida saab otseselt segmendiga seostada või põhjendatud alustel segmendile jagada. Segmendi varade hulka ei kuulu varad, mida kasutatakse kontserni üldvajadusteks või peakontori jaoks või mida ei saa otseselt segmendile jagada. Segmendi varade hulka kuuluvad ka äritegevuses kasutatavad varad, mida kasutavad ühiselt kaks või enam segmenti, kui on olemas põhjendatud alus varade jagamiseks.

Segmendi kohustused on kohustused, mis tulenevad segmendi äritegevusest ja mida saab otseselt segmendiga seostada või mida saab põhjendatud alustel segmendile jagada.

Kulud, varad ning kohustused, mis ei ole segmendiga otseselt seotud või mida ei saa segmendile jagada, kajastatakse kontserni jagamatute kulude, varade ja kohustustena.

Segmendi investeeringud hõlmavad majandusaasta kõiki kulusid, mis on seotud materiaalse põhivara ja immateriaalse vara (v.a firmaväärtus) soetamisega.

3.19. Õiglase väärtuse kindlaksmääramine

Mitmed kontserni arvestus- ja avalikustamispõhimõtted nõuavad nii finants- kui ka mittefinantsvarade ja -kohustuste õiglase väärtuse kindlaksmääramist. Õiglane väärtus määratakse kindlaks mõõtmise ja/või avalikustamise eesmärgil, kasutades järgmisi meetodeid. Täiendavat teavet õiglase väärtuse määramisel aluseks võetud eelduste kohta leiab vastavat vara või kohustust käsitlevast lisast. Vara või kohustuse õiglase väärtuse mõõtmisel kasutab kontsern jälgitavaid turuandmeid nii palju kui võimalik. Õiglased väärtused on liigitatud õiglase väärtuse hierarhia erinevatesse tasemetesse, lähtudes hindamistehnikates kasutatud sisenditest.

• 1. tase: identsete varade või kohustuste noteeritud (korrigeerimata) hinnad aktiivsetel turgudel
• 1. tase: muud sisendid kui 1. tasemes sisalduvad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuse kohta jälgitavad kas otse (st hindadena) või kaudselt (st on tuletatud hindadest)
• 1. tase: vara või kohustuse kohta kasutatud sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid)

Laevad (3. tase)

Laevade turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus peale kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Laevade õiglase väärtuse

määramiseks kasutab kontsern sõltumatuid hindajaid. Õiglase väärtuse arvutamisel kasutatakse hindajate määratud väärtuse ja stressitingimustes toimuva müügi korral määratud väärtuse kaalutud keskmist. Ümberhindamist ei tehta, kui arvutatud õiglase väärtuse ja raamatupidamisväärtuse vahe on ebaoluline. Ümberhindluse sagedus sõltub laevade õiglase väärtuse muutustest. Kui laeva õiglane väärtus erineb oluliselt tema raamatupidamisväärtusest, on vajalik ümberhindamine.

Immateriaalne vara (3. tase)

Äriühenduse tulemusena saadud patentide ja kaubamärkide õiglane väärtus määratakse kindlaks litsentsitasu meetodil. Äriühenduse tulemusena saadud kliendisuhete õiglane väärtus määratakse kindlaks mitmeperioodilisel lisatulude meetodil, mille kohaselt asjaomast vara hinnatakse pärast seda, kui on maha arvatud varaga seotud rahavoogude loomisel osalevate kõigi muude varade õiglane tootlus.

Muude immateriaalsete varade õiglase väärtuse aluseks on diskonteeritud rahavood, mida eeldatakse saada varade kasutamisest ja hilisemast müügist.

Mittetuletisinstrumentidest finantskohustused (1. ja 2. tase)

Avalikustamise eesmärgil kindlaks määratav õiglane väärtus arvutatakse tulevaste põhisummast ja intressidest tekkivate rahavoogude nüüdisväärtuse alusel, mida diskonteeritakse aruandekuupäeva intressi turumääraga.

3.20. Emaettevõtte konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele esitatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded (st koondkasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne, üheskoos: põhiaruanded) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. AS-i Tallink Grupp konsolideerimata põhiaruanded on esitatud lisas 28 "Emaettevõtte põhiaruanded". Need aruanded on koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega samu arvestuspõhimõtteid ja hindamisaluseid kasutades, välja arvatud tütarettevõtetesse tehtud investeeringute puhul, mis on emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatud soetusmaksumuses.

Lisa 4 Segmendiaruandlus

Kontserni tegevusvaldkondade korraldamine ja juhtimine toimub eraldi vastavalt eri turgude olemusele. Seisuga 31. detsember 2022 olid kontserni ärisegmendid järgmised:

• Eesti Soome liinid: 3 laeva (31. detsember 2021: 4 laeva)
• Eesti Rootsi liinid: 3 laeva (31. detsember 2021: 4 laeva)
• Läti Rootsi liin: 0 laeva (31. detsember 2021: 1 laev) 1
• Soome Rootsi liinid: 3 laeva (31. detsember 2021: 4 laeva)
• Muu segment
• kontserni väljaprahitud laevad: 6 laeva (31. detsember 2021: 1 laev) 2
• kontserni laevade tulevane prahtimine: 0 laeva (31. detsember 2021: 1 laev) 3
• Eestis asuvad hotellid: 3 hotelli (31. detsember 2021: 3 hotelli)
• Lätis asuvad hotellid: 1 hotell, avatakse taas 2023. aasta kevadel (31. detsember 2021: 1 hotell, tegevus peatatud)
• Eestis asuvad kauplused: 5 kauplust (31. detsember 2021: 5 kauplust)
• veebipood: 1 pood (31. detsember 2021: 1 pood)
• Eestis asuvad restoranid: 10 restorani (31. detsember 2021: 8 restorani)
• Lätis asuvad restoranid: 5 restorani (31. detsember 2021: 3 restorani)
• Leedus asuvad restoranid: 5 restorani (31. detsember 2021: 5 restorani)

¹ Peale selle sisaldab muu segment nüüd ka tulusid ja kulusid, mida varem hõlmas Läti-Rootsi liinide geograafiline segment, kuna Läti-Rootsi liini 2022. aastal ei teenindatud ja need summad ei ületa olulisuse künnist.

²Kuna laevade prahtimine ei ole kontserni põhitegevus, kajastatakse välja prahitud laevu muus segmendis.

³ Selles kategoorias seisuga 31. detsember 2021 näidatud laev on üks 6 laevast, mis on seisuga 31. detsember 2022 välja prahitud.

Järgmistes tabelites on esitatud 31. detsembril 2022 ja 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta andmed kontserni müügitulu ja kasumi ning teatud varade ja kohustuste kohta avalikustatavate segmentide kaupa.

Geograafilised segmendid – vara asukoha alusel

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	Eesti-Soome liinid	Eesti-Rootsi liinid	Soome-Rootsi liinid	Muu	Segmentide vaheline elimineerimine	Kokku
2022
Müük kontsernivälistele klientidele	277 806	76 835	274 314	142 432	0	771 387
Segmentidevaheline müük	0	0	0	4 997	-4 997	0
Müügitulu	277 806	76 835	274 314	147 429	-4 997	771 387
Segmendi tulem	51 664	-10 997	-941	34 948	0	74 674
Jagamatud kulud						-37 001
Finantskulud/-tulud kokku						-24 656
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum						-90
Kasum/-kahjum enne tulumaksu						12 927
Tulumaks						1 008
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum						13 935
Segmendi varad	570 069	157 184	317 380	511 676	-462	1 555 847
Jagamatud varad						135 795
Varad						1 691 642
Segmendi kohustused	28 657	9 843	54 194	128 257	-462	220 489
Jagamatud kohustused						764 222
Kohustused						984 711
Investeeringud
segmendi materiaalsesse põhivarasse	255 101	4 829	2 295	9 327	0	271 552
jagamatusse materiaalsesse põhivarasse						-70 680
segmendi immateriaalsesse varasse	40	0	103	698	0	841
jagamatusse immateriaalsesse varasse						1 609
Materiaalse põhivara amortisatsioon	15 869	9 890	23 640	36 696	0	86 095
Jagamatu materiaalse põhivara amortisatsioon						5 121
Immateriaalse vara amortisatsioon	559	259	563	336	0	1 717
Jagamatu immateriaalse vara amortisatsioon						5 203

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	Eesti-Soome liinid	Eesti-Rootsi liinid	Soome-Rootsi liinid	Muu	Segmentide vaheline elimineerimine	Kokku
2021
Müük kontsernivälistele klientidele	184 529	49 065	158 697	84 646	0	476 937
Segmentidevaheline müük	0	0	0	874	-874	0
Müügitulu	184 529	49 065	158 697	85 520	-874	476 937
Segmendi tulem	11 962	-7 025	-15 587	3 043	0	-7 607
Jagamatud kulud						-29 424
Finantskulud/-tulud kokku						-21 887
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum						-80
Kasum/-kahjum enne tulumaksu						-58 998
Tulumaks						2 422
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum						-56 576
Segmendi varad	401 055	252 227	445 329	257 471	-125	1 355 957
Jagamatud varad						229 958
Varad						1 585 915
Segmendi kohustused	29 809	8 298	61 865	112 329	-125	212 176
Jagamatud kohustused						681 223
Kohustused						893 399
Investeeringud
segmendi materiaalsesse põhivarasse	2 890	519	6 362	6 360	0	16 131
jagamatusse materiaalsesse põhivarasse						1 278
segmendi immateriaalsesse varasse	0	12	23	773	0	808
jagamatusse immateriaalsesse varasse						1 975
Materiaalse põhivara amortisatsioon	18 322	11 127	22 884	30 389	0	82 722
Jagamatu materiaalse põhivara amortisatsioon						5 668
Immateriaalse vara amortisatsioon	692	264	388	331	0	1 675
Jagamatu immateriaalse vara amortisatsioon						5 248

Müügitulu teenuste ja kaupade kaupa

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	Liinid 2022	Muu 2022	Kokku 2022	Liinid 2021	Muu 2021	Kokku 2021
Müügitulu kliendilepingutest
Müük laevades ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes	323 958	54 205	378 163	188 762	44 614	233 376
Piletimüük	191 920	0	191 920	99 094	0	99 094
Kaubaveoteenuse müük	103 183	0	103 183	94 763	0	94 763
Majutuse müük	0	11 325	11 325	0	3 367	3 367
Muu	3 573	11 094	14 667	5 234	6 387	11 621
Müügitulu kliendilepingutest kokku	622 634	76 624	699 258	387 853	54 368	442 221
Müügitulu muudest allikatest
Tulu laevade prahtimisest	0	65 808	65 808	0	30 278	30 278
Muu	6 321	0	6 321	4 438	0	4 438
Müügitulu muudest allikatest kokku	6 321	65 808	72 129	4 438	30 278	34 716
Kontserni müügitulu kokku	628 955	142 432	771 387	392 291	84 646	476 937

Lepingutest tulenevad saldod

Järgmises tabelis on esitatud teave klientidega sõlmitud lepingutest tulenevate nõuete, varade ja kohustuste kohta.

Tuhandetes eurodes	31. detsember 2022	31. detsember 2021
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	31 380	29 298
Kliendilepingu kohustused
Club One boonuspunktid	7 016	6 360
Ettemakstud müügitulu	37 206	15 374
Kliendilepingu kohustused kokku	44 222	21 734

Lepingulised kohustused on tekkinud klientide ettemaksetest ja lojaalsusprogrammi lunastamata boonuspunktidest. Boonuspunkte kajastatakse müügituluna siis, kui kliendid neid lunastavad. See peaks toimuma järgmise kahe aasta jooksul.

Lisa 5 Tegevuskulud ja finantstulud/-kulud

Müüdud kaupade ja teenuste kulud

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2022	2021
Müüdud kaupade kulud	-160 556	-110 451
Sadama- ja stividoritasud	-77 198	-62 998
Kütusekulud	-144 141	-72 234
Personalikulud	-120 018	-86 101
Laevade opereerimiskulud	-51 607	-34 363
Amortisatsioon (lisad 14, 15)	-85 894	-82 394
Reisipakettide kulud	-6 155	-1 529
Muud kulud	-12 348	-5 212
Müüdud kaupade ja teenuste kulud kokku	-657 917	-455 282

Müügi- ja turunduskulud

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2022	2021
Reklaamikulud	-14 811	-8 320
Personalikulud	-19 580	-16 770
Amortisatsioon (lisad 14, 15)	-1 918	-2 003
Muud kulud	-2 487	-2 169
Müügi- ja turunduskulud kokku	-38 796	-29 262

Üldhalduskulud

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2022	2021
Personalikulud	-23 255	-21 175
Amortisatsioon (lisad 14, 15)	-10 324	-10 916
Muud kulud	-13 976	-13 542
Üldhalduskulud kokku	-47 555	-45 633

Müüdud kaupade ja teenuste kulude, müügi- ja turunduskulude ja üldhalduskulude koosseisus kajastatud personalikulude jaotus

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2022	2021
Palgakulud	-148 934	-114 661
Sihtfinantseerimine	32 519	27 130
Sotsiaalmaksukulud	-44 592	-34 072
Koolituskulud	-549	-608
Muud personalikulud	-1 297	-1 835
Personalikulud kokku	-162 853	-124 046

Aruandeperioodil kajastati müüdud kaupade ja teenuste kulude vähendusena sihtfinantseerimine summas 32 519 tuhat eurot, mis oli seotud Eesti, Soome ja Rootsi meremeeste töötasudega (2021: 26 719 tuhat eurot). Sihtfinantseeringu saamine tuleneb seadusest. Aruandeperioodil COVID-19-ga seotud abi ei saadud (2021: 411 tuhat eurot).

Eesti Töötukassa maksis 2021. aastal otse töötajatele veel 5 980 tuhat eurot COVID-19 pandeemiaga seotud hüvitist, vt ka lisa 22.

Sihtfinantseerimisega seotud nõuded on kajastatud lisas 9.

Kontserni töötajate keskmine arv ja jaotus töösuhte liikide kaupa on esitatud järgmises tabelis.

31. detsembril lõppenud aasta kohta	2022	2021
Töölepingu alusel töötavad isikud	4 780	3 749
Töövõtulepingu alusel töötavad isikud	238	605
Juhatuse liikmed	5	6
Keskmine töötajate arv kokku	5 023	4 360

Kasumis või kahjumis kajastatud finantstulud ja -kulud

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2022	2021
Puhaskasum valuutakursi muutustest	0	31
Tulu muudelt finantsvaradelt	215	3
Finantstulud kokku	215	34
Puhaskahjum valuutakursi muutustest	-34	0
Kulu muudelt finantsvaradelt	0	-75
Intressikulu finantskohustustelt, mida mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses	-22 447	-19 424
Intressikulu kasutusõiguse varadega seotud rendikohustustelt	-2 390	-2 422
Finantskulud kokku	-24 871	-21 921
Finantstulud ja -kulud kokku	-24 656	-21 887

Lisa 6 Tulumaks

Tulumaks koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasilükkunud tulumaksust.

Rootsi, Soome, Saksamaa, Venemaa ja Singapuri tütarettevõtted ning Poola filiaal

Vastavalt Rootsi, Soome, Saksamaa, Venemaa, Singapuri ja Poola tulumaksuseadusele on ettevõtte puhaskasum, mida on korrigeeritud vastava riigi tulumaksuseaduses sätestatud ajutiste ja püsivate erinevustega, maksustatav tulumaksuga Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Poolas ja Singapuris. Seisuga 31. detsember 2022 oli maksumäär Soomes 20%, Rootsis 20,6%, Saksamaal 15%, Venemaal 20%, Poolas 19% ja 17% Singapuris (31. detsember 2021: Soomes 20%, Rootsis 20,6%, Saksamaal 15%, Venemaal 20%, Poolas 19% ja 17% Singapuris).

Tulumaksukulu

Kontserni 31. detsembril lõppenud majandusaasta tulumaksukulu põhikomponendid on järgmised:

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2022	2021
Soome tütarettevõtted	-178	-190
Muud tütarettevõtted	1	-8
Eesti tütarettevõtted ja emaettevõte	1 185	1 050
Aruandeperioodi tulumaksukulu	1 008	852
Rootsi tütarettevõtted	-353	225
Soome tütarettevõtted	353	1 345
Edasilükkunud tulumaksu kulu	0	1 570
Tulumaksukulu kokku	1 008	2 422

Tegeliku maksumäära võrdlus

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2022	%	2021	%
Kasum/kahjum enne tulumaksu	12 927		-58 998
Välisriikides tasumisele kuuluva tulumaksu kulu	1 008	7,80%	852	-1,44%
Kajastatud maksukahjumi muutus	-583	-4,51%	987	-1,67%
Ajutiste erinevuste muutus	583	4,51%	583	-0,99%
Tulumaksukulu	1 008	7,80%	2 422	-4,10%

Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused

Venemaa, Saksamaa, Soome, Rootsi, Poola ja Singapuri seaduste kohaselt on maksuarvestuses lubatud kasutada kõrgemaid amortisatsioonimäärasid ning sellega maksude maksmist edasi lükata. Edasilükkamisi kajastatakse edasilükkunud tulumaksu kohustusena. Soome ja Rootsi tütarettevõtetel on ka edasikantavad maksukahjumid, mis võetakse arvesse edasilükkunud tulumaksu vara arvutamisel.

Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused tulenevad järgnevast

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	Varad 2022	Kohustused 2022	Varad 2021	Kohustused 2021
Edasikantud maksukahjum¹	23 875	0	24 458	0
Immateriaalne vara	0	-2 035	0	-2 618
Tulumaksuvarad/-kohustused	23 875	-2 035	24 458	-2 618
Varade ja kohustuste tasaarvestus	-2 035	2 035	-2 618	2 618
Tulumaksuvarad	21 840	0	21 840	0

¹ Edasilükkunud tulumaksu varana on kajastatud edasikantud maksukahjumeid summas 22 799 tuhat eurot (2021: 23 029 tuhat eurot) Soomes ja summas 1 076 tuhat eurot (2021: 1 429 tuhat eurot) Rootsis. Kajastatud Soome maksukahjumid aeguvad aastatel 2028–2032 (2021: 2027–2031), Rootsi maksukahjumitel aegumistähtaega ei ole. Hindamisebakindluse tõttu ei ole kajastatud Soome tütarettevõtte enne 2028. aastat aeguvaid maksukahjumeid. Seisuga 31. detsember 2022 ulatusid sellised kajastamata maksukahjumid 161 814 tuhande euroni (31. detsember 2021: 192 598 tuhande euroni).

Kontsern on edasilükkunud tulumaksu varasid kajastanud summas, mille ulatuses edasikantud maksukahjumeid tulevaste prognoositavate maksustavate kasumitega tasaarvestatakse. Hinnangute aluseks on Soome tegevusvaldkondade äriplaan aastaks 2023 ja järgnevateks perioodideks. Arvutustes kasutatud Soome tegevusvaldkondade müügitulu kasvumäär aastatel 2023–2032 oli 1– 7% ja kulude kasvumäär oli 1,0–7,1% (31. detsember 2021: aastatel 2023–2031 oli Soome tegevusvaldkondade müügitulu kasvumäär 1–9% ja kulude kasvumäär 0,6–5,5%).

Kajastatud edasilükkunud tulumaksu vara väärtuse tundlikkus prognoositud tulevaste maksustavate kasumite peamiste eelduste suhtes on järgmine: 1) aastate 2023-2032 müügitulu keskmise kasvumäära muutus +/-10 protsendipunkti muudaks kajastatud maksuvarade väärtust vastavalt +1 855 tuhande euro/-3 254 tuhande euro võrra; 2) aastate 2023–2032 keskmiste ärikulude kasvumäära +/-5-protsendipunktine muutus müügitulu suhtes muudaks kajastatud maksuvarade väärtust vastavalt -4 061 tuhande euro/+1 855 tuhande euro võrra.

Edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustuste muutus

		Kajastatud 2022
Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	Saldo 2022	kasumis	Saldo 2021
Edasikantud maksukahjum	23 875	0	24 458
Immateriaalne vara	-2 035	0	-2 618
Edasilükkunud tulumaksu varad	21 840	0	21 840

Lisa 7 Aktsiakasum

Aktsiakasumi arvutamiseks jagatakse lihtaktsionäridele kuuluv majandusaasta puhaskasum või -kahjum majandusaasta jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga.

Seisuga 31. detsember, tuhandetes	2022	2021
Emiteeritud aktsiad	743 569	743 569
Käibelolevad aktsiad	743 569	743 569

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2022	2021
Majandusaasta jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv (tuhandetes)	743 569	694 444
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskahjum	13 935	-56 576
Aktsiakasum (eurodes)	0,019	-0,081

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Lisa 8 Raha ja raha ekvivalendid

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
Sularaha pangas ja kassas	42 883	127 380
Raha teel	411	176
Lühiajalised hoiused	71 641	0
Raha ja raha ekvivalendid kokku	114 935	127 556

Raha pangas teenib muutuva intressimääraga intressi, intressiarvestus on päevapõhine. 2022. aastal jäid intressid vahemikku 0,00-1,75%, sh lühiajalistel hoiustel (2021: 0,00-0,01%).

Lühiajalised hoiused on üleööhoiused tähtajaga 1. jaanuar 2023.

Kontserni valuutariskid on avalikustatud lisas 25.

Lisa 9 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
Nõuded ostjate vastu	20 384	15 763
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus	-481	-468
Sihtfinantseerimine	9 123	9 806
Nõuded seotud osapoolte vastu	43	69
Muud nõuded	2 311	4 128
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku	31 380	29 298

Aruandeperioodil kanti kulusse ebatõenäoliselt laekuvaid ja lootusetuid nõudeid ostjate vastu summas 153 tuhat eurot (2021: 99 tuhat eurot).

Kontserni nõuete (välja arvatud sihtfinantseerimisega seotud nõuete) krediidi- ja valuutariskid on avalikustatud lisas 25. Täiendav teave sihtfinantseerimise kohta on esitatud lisas 5.

Lisa 10 Ettemaksed

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
Ettemakstud kulud	6 462	7 606
Maksude ettemaksed	2 917	4 318
Ettemaksed kokku	9 379	11 924
Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
Maksude ettemaksed
Käibemaks	2 049	1 504
Muud ettemaksed	868	2 814

Ettemakstud kulud koosnevad peamiselt ettemakstud kindlustusmaksetest.

Lisa 11 Varud

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
Tooraine (peamiselt kütus)	4 681	4 707
Müügiks ostetud kaubad	35 284	29 924
Varud kokku	39 965	34 631

Kütusehinna risk

Kontsern on avatud kütusehinna riskile, kuna osa kütusest laevade tarvis ostetakse turuhinnaga. Seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 ei olnud kontsernil ühtki jõusolevat kütusehinda puudutavat tuletisinstrumentide lepingut. Vt täiendavalt lisa 25.

Lisa 12 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud

Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil 34% osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektis Tallink Takso AS, mille asukohariik on Eesti (seisuga 31. detsember 2021: 34%).

Tuhandetes eurodes	2022	2021
Investeeringud majandusaasta alguses	165	245
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum	-90	-80
Investeeringud majandusaasta lõpus	75	165

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekti Tallink Takso AS-i põhinäitajad on esitatud all. Näitajad 31. detsembril 2022 lõppenud aasta kohta on auditeerimata (Tallink Takso AS-il puudub auditeerimiskohustus). Arvandmed kajastavad kõiki sidusettevõtte varasid ja kohustusi ning tulemit.

Tuhandetes eurodes	Käibevara	Põhivara	Vara kokku	Lühiajalised kohustused	Pikaajalised kohustused	Kohustused kokku
Seisuga 31. detsember 2022	293	267	560	325	14	339
Seisuga 31. detsember 2021	419	341	760	221	55	276
Tuhandetes eurodes			Müügitulud	Kulud	Kahjum	Omakapital
31. detsembril 2022 lõppenud aasta kohta			2 353	2 281	-271	221
31. detsembril 2021 lõppenud aasta kohta			2 173	2 352	-179	484

Lisa 13 Muud pikaajalised finantsvarad ja ettemaksed

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
Omakapitaliinstrumendid	177	177
Muud nõuded	332	378
Ettemakstud kulud	3 113	0
Muud finantsvarad kokku	3 622	555

Lisa 14 Materiaalne põhivara

Tuhandetes eurodes	Maa ja ehitised	Laevad¹	Masinad ja seadmed	Kasutus õiguse varad	Pooleliolev põhivara	Kokku
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021	1 582	1 082 535	50 472	108 809	79 955	1 323 353
Ostud ja parendused	1 388	175 893	7 152	8 245	16 362	209 040
Ümberliigitamine	0	87 152	5 892	0	-92 967	77
Müük ja mahakandmine	0	-2 587	-159	-222	0	-2 968
Aruandeperioodi amortisatsioon	-185	-55 278	-15 425	-20 328	0	-91 216
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2022	2 785	1 287 715	47 932	96 504	3 350	1 438 286
Seisuga 31. detsember 2022
Raamatupidamislik brutomaksumus	10 065	1 908 961	131 139	156 638	3 350	2 210 153
Akumuleeritud amortisatsioon	-7 280	-621 246	-83 207	-60 134	0	-771 867
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020	1 477	1 134 564	54 483	94 738	78 223	1 363 485
Ostud ja parendused	259	-398	6 334	35 372	11 239	52 806
Ümberliigitamine	140	3 443	5 924	0	-9 507	0
Müük ja mahakandmine	0	0	-509	-4 054	0	-4 563
Aruandeperioodi amortisatsioon	-294	-55 074	-15 760	-17 247	0	-88 375
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021	1 582	1 082 535	50 472	108 809	79 955	1 323 353
Seisuga 31. detsember 2021
Raamatupidamislik brutomaksumus	8 677	1 653 461	119 577	151 997	79 955	2 013 667
Akumuleeritud amortisatsioon	-7 095	-570 926	-69 105	-43 188	0	-690 314

¹ Ostud ja parendused ning ümberliigitamine hõlmavad MyStari üleandmist kogumaksumusega 252 027 tuhat eurot.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Kasutusõiguse varade jagunemine vastavalt materiaalse põhivara klassidele

Tuhandetes eurodes	Ehitised ja ruumid	Masinad ja seadmed	Kasutusõiguse varad kokku
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021	108 340	469	108 809
Lisandumised	7 548	697	8 245
Müük ja mahakandmine	-184	-38	-222
Aruandeperioodi amortisatsioon	-19 997	-331	-20 328
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2022	95 707	797	96 504
Seisuga 31. detsember 2022
Raamatupidamislik brutomaksumus	154 910	1 728	156 638
Akumuleeritud amortisatsioon	-59 203	-931	-60 134
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020	94 102	636	94 738
Ostud ja parendused	35 159	213	35 372
Müük ja mahakandmine	-4 019	-35	-4 054
Aruandeperioodi amortisatsioon	-16 902	-345	-17 247
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021	108 340	469	108 809
Seisuga 31. detsember 2021
Raamatupidamislik brutomaksumus	150 576	1 421	151 997
Akumuleeritud amortisatsioon	-42 236	-952	-43 188

Kasutusõiguse varade väärtuse languse testimine

Kontserni kasutusõiguse varasid mõõdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Aruandeperioodi lõpus hindab kontsern, kas esineb märke väärtuse langusest.

Seisuga 31. detsember 2022 testiti diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades tegutsevate hotellide kasutusõiguse rendivarade kaetavat väärtust (bilansiline jääkmaksumus 68 364 tuhat eurot), et tuvastada võimalik väärtuse langus. Testimiseks kasutas kontsern 2023. aasta üksikasjalikku eelarvet, eeldades kiiret taastumist pärast COVID-19 pandeemia lõppu, ning aastate 2024–2032 strateegilist prognoosi müügitulu, kulude ja investeerimistegevuse kohta (2021: üksikasjalik eelarve 2022. aastaks ja strateegiline prognoos aastateks 2023–2031). Aastate 2024– 2032 arvutustes kasutati Eesti hotellide kombineeritud müügitulu kasvu määra 1,7%–7,3% ja ärikulude kasvu kombineeritud määra 2,5%–14,3% (2021: aastate 2023–2031 müügitulu kasvu määr 3,0%–22,4% ja ärikulude kasvu määr 1,7%–8,5%). Aastatel 2023–2024 arvutati kapitali kaalutud keskmiseks hinnaks 10,0% ja aastatel 2025–2032 7,03% (2021: 10,0% aastateks 2022–2023 ja 6,31% aastateks 2024–2031). Läti hotell peaks prognoosi järgi uuesti avatama 2023. aasta aprillis; testperioodil 2024–2030 kasutatud müügitulu kasvu määr oli 1,7%–26,3% ja ärikulude kasvu määr 2,7%–8,8%. Läti hotelli puhul kasutati aastatel 2023–2024 kapitali kaalutud keskmist hinda 10,0% ja aastatel 2025–2030 7,48%.

Väärtuse langus kajastatakse juhul, kui varade raamatupidamisväärtus ületab kaetavat väärtust. Juhtkonna hinnangul ei olnud varade raamatupidamisväärtuse ja õiglase väärtuse vahel 31. detsembri 2022. aasta seisuga (nagu ka 31. detsembri 2021. aasta seisuga) olulisi erinevusi.

Laevade ümberhindlus

Kontserni laevu kajastatakse ümberhinnatud summas, mis määratakse kindlaks aruandeperioodi lõpus mõõdetud õiglase väärtuse alusel.

Laevade õiglase väärtuse määramiseks kasutas kontsern kolme sõltumatut hindajat. Õiglase väärtuse määramisel kasutati turuinfole tuginevaid, peamiselt mittejälgitavaid sisendeid (õiglase väärtuse hierarhia 3. tase). Prahitud laevade puhul võtab kontserni juhtkond vajaduse korral arvesse ka eeldatavaid rahavoogusid. Järgmises tabelis on kajastatud laevade õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatud hindamistehnikad ning olulised mittejälgitavad sisendid.

Hindamistehnika	Olulised mittejälgitavad sisendid

Turuvõrdluse metoodika, kulumeetod: Sõltumatud hindajad kasutavad mõlemat meetodit, tehes turuvaatlusi ja uurides samasuguste kasutatud laevade müügitehinguid ning analüüsides üldist nõudlust konkreetse laeva järele maailma eri paikades. Lisaks vaatavad hindajad, kui palju laeva ehitamine maksma läks, arvates sellest maha põhjendatud amortisatsioonikulu, ning missugused on samasuguste uute laevade ehitushinnad.

Samasuguste laevade müügihinnad Konkreetsete laevade nõudluse tase Laevade ehitushinnad Laevade hooldus- ja remonditööde programm

Ümberhindamiste sagedus sõltub laevade õiglase väärtuse muutustest, mida hinnatakse iga majandusaasta lõpus. Kui laeva õiglane väärtus erineb oluliselt tema raamatupidamisväärtusest, tehakse uus ümberhindlus. Juhtkonna hinnangul ei olnud seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 õiglase väärtuse ja raamatupidamisväärtuse vahel olulisi erinevusi.

Viimastel aastatel laevade opereerimist mõjutanud pandeemia ja Ukraina sõja tõttu ei ole turg likviidne ning sellise tonnaažiga laevade segmendis tehakse tehinguid väga vähe. Seetõttu tuleb hindamist käsitada ebakindlana. Sõltuvalt sellest, kuidas olukord muutub ja millal reisijatevedu täielikult taastub, korrigeeritakse hindamistulemusi lühiajalises perspektiivis. Juhtkonna hinnangul on seda liiki vara ostjatel üldjuhul pikaajalised kavatsused ja plaane tehakse 20–30 aastaks ette, mistõttu võimalikke turukõikumisi tuleb vaadelda ajutistena.

Kui laevade väärtust oleks mõõdetud soetusmaksumuses, oleksid nende raamatupidamisväärtused olnud järgmised:

Seisuga 31. detsember 2022	Tuhandetes eurodes
Soetusmaksumus	2 031 631
Akumuleeritud amortisatsioon	-777 280
Raamatupidamislik netomaksumus	1 254 351
Seisuga 31. detsember 2021	Tuhandetes eurodes
Soetusmaksumus	1 778 543
Akumuleeritud amortisatsioon	-731 419

Raamatupidamislik netomaksumus 1 047 124

Seoses iga-aastase ülekandmisega ümberhindluse reservist jaotamata kasumisse (üle kantakse vara ümberhinnatud raamatupidamisväärtusel põhineva amortisatsiooni ning vara algsel soetusmaksumusel põhineva amortisatsiooni vahe) vähendati seisuga 31. detsember 2022 ümberhindluse reservi 2 047 tuhande euro võrra (2021: 2 047 tuhande euro võrra) ning jaotamata kasumit suurendati sama summa võrra.

Seisuga 31. detsember 2022 olid kontserni pangalaenude tagatiseks seatud esimese ja teise järjekoha hüpoteegid laevadele raamatupidamisväärtusega 1 267 423 tuhat eurot (2021: 1 060 950 tuhat eurot). Vt ka lisa 16.

Laeva kasuliku eluea muudatus

1. aasta jooksul viis kontsern läbi oma laevade kasuliku eluea hindamise. Lähtudes kasutusintensiivsuse, regulaarse hoolduse ja investeeringute analüüsist, järeldas kontsern, et laeva Megastar hinnangulist kasulikku eluiga saab 5 aasta võrra pikendada.

Selle tulemusena pikendati kontserni laeva Megastar eeldatavat kasulikku eluiga 35 aastalt 40 aastani; laeva hinnanguline lõppväärtus jäi samaks. Selle muudatuse tõttu vähenes 2022. aasta amortisatsioonikulu 803 tuhande euro võrra.

Lepingulised kohustused

Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil uue laeva MyStar soetamiseks sõlmitud lepinguline kohustus summas 172 900 tuhat eurot. MyStar anti üle 2022. aasta detsembris. Seisuga 31. detsember 2022 ei olnud kontsernil lepingulisi kohustusi.

Kontsernil ei olnud muid olulisi materiaalse põhivara soetamiseks sõlmitud lepingulisi kohustusi.

Lisa 15 Immateriaalne vara

Tuhandetes eurodes	Firmaväärtus¹	Kaubamärk²	Muu³	Lõpetamata varad	Kokku
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021	11 066	13 090	11 426	711	36 293
Ostud ja parendused	0	0	167	2 360	2 527
Ümberliigitamine	0	0	2 456	-2 533	-77
Aruandeperioodi amortisatsioon	0	-2 916	-4 004	0	-6 920
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2022	11 066	10 174	10 045	538	31 823
Seisuga 31. detsember 2022
Soetusmaksumus	11 066	58 288	44 071	538	113 963
Akumuleeritud amortisatsioon	0	-48 114	-34 026	0	-82 140
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020	11 066	16 006	12 829	547	40 448
Ostud ja parendused	0	0	725	2 058	2 783
Ümberliigitamine	0	0	1 894	-1 894	0
Aruandeperioodi amortisatsioon	0	-2 916	-4 022	0	-6 938
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021	11 066	13 090	11 426	711	36 293
Seisuga 31. detsember 2021
Soetusmaksumus	11 066	58 288	41 699	711	111 764
Akumuleeritud amortisatsioon	0	-45 198	-30 273	0	-75 471

Immateriaalse vara grupid

¹ Firmaväärtus summas 11 066 tuhat eurot on seotud Eesti–Soome liinide segmendiga. Eesti–Soome liinidega seotud firmaväärtuse languse testis kasutati kaetava väärtuse määramiseks kasutusväärtust. Juhtkond arvutas kasutusväärtuse viie aasta fikseeritud rahavoogude põhjal, kasutades diskontomäära 7,60% (2021: 6,54%). Vara väärtuse langust ei tuvastatud.

² Seoses Silja Oy Ab omandamisega 2006. aastal võeti arvele kaubamärk väärtusega 58 288 tuhat eurot. Kaubamärgi õiglane väärtus omandamise kuupäeval määrati kindlaks litsentsitasu meetodil. Seisuga 31. detsember 2022 oli kaubamärgi järelejäänud amortisatsiooniperiood 3,5 aastat.

Seisuga 31. detsember 2022 viidi läbi kaubamärgi kaetava väärtuse test. Testimisel kasutatud mudeli järgi vaadeldi müügitulu lühiajalisel taastumise etapil ja pikaajalisel stabiilse kasvu etapil. Pärast taastumist kasutati keskmist aastast müügitulu kasvumäära 1,6% (2021: 1,5%), litsentsitasu määra 2,25% (2021: 2,25%) ja omakapitali diskontomäära 11,2% (2021: kaalutud keskmine kapitali hind 9,0%). Vara väärtuse langust ei tuvastatud.

³ Muud immateriaalsed varad koosnevad peamiselt litsentsidest ja IT-tarkvara arenduskuludest. Litsentsid on piiratud kasuliku elueaga ning neid amortiseeritakse 5 kuni 10 aasta jooksul. Immateriaalsete varade amortisatsioon kajastatakse kasumis või kahjumis müüdud kaupade ja teenuste kulude, turunduskulude ja üldhalduskulude koosseisus.

Seisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes	Tähtaeg	Intressimäär	Lühiajaline osa	Pikaajaline osa	Võlakohustused kokku
Rendikohustused	2023-2024	6.30%	67	10	77
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused¹	2023-2033	2.18-2.42%	20 958	86 137	107 095
Arvelduskrediit		EURIBOR+2.91%	15	0	15
Pikaajalised pangalaenud²	2023-2034	EURIBOR+2.68%	144 009	602 318	746 327
Võlakohustused kokku			165 049	688 465	853 514
Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes	Tähtaeg	Intressimäär	Lühiajaline osa	Pikaajaline osa	Võlakohustused kokku
Rendikohustused	2022-2023	5.67%	73	43	116
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused¹	2022-2033	2.18-2.25%	16 488	99 915	116 403
Arvelduskrediit		EURIBOR+2.91%	180	0	180
Pikaajalised pangalaenud²	2022-2029	EURIBOR+2.47%	227 695	435 531	663 226

Lisa 16 Intressikandvad võlakohustused

¹ Rendikohustused, mis on seotud IFRS 16 kasutuselevõtuga.

² Pikaajalised pangalaenud sisaldavad laenu SA-lt Kredex summas 100 000 tuhat eurot.

Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil õigus kasutada arvelduskrediiti kuni 135 000 tuhat eurot (2021: 135 000 tuhat eurot). Arvelduskrediitide tagatiseks on seatud kommertspant 20 204 tuhat eurot (2021: 20 204 tuhat eurot) ja laevahüpoteegid (vt lisa 14). Seisuga 31. detsember 2022 oli kasutuses olevate arvelduskrediitide saldo 15 tuhat eurot (2021: 180 tuhat eurot).

Seisuga 31. detsember 2022 oli AS Tallink Grupp seoses laevu omavatele tütarettevõtetele ja ettevõttele Tallink Silja OY antud laenudega andnud laenutagatisi pankadele Nordea Bank Plc, KfW IPEX-Bank GmbH ja Põhjamaade Investeerimispank. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste laenude raamatupidamisväärtus 404 462 tuhat eurot (2021: 247 159 tuhat eurot; garantiid anti pankadele Nordea Bank Plc, Danske Bank A/S ja Nordic Investment Bank). Laevu omavad tütarettevõtted on seoses AS-ile Tallink Grupp antud laenudega andnud laenutagatisi Nordea Bank Finland Plc-le, Swedbank AS-ile ja SA KredEx-ile. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste laenude raamatupidamisväärtus 341 865 tuhat eurot (31. detsember 2021: 416 067 tuhat eurot). Laenude esmaseks tagatiseks on välismaistele tütarettevõtetele kuuluvad laevad ja tütarettevõtete aktsiatele seatud pant.

Kontsern on andnud vastugarantiid kommertspankadele, kes on kontserni üksuste kasuks väljastanud garantiid mitmele valitsusasutusele, et tagada kontserni igapäevane äritegevus. Seisuga 31. detsember 2022 oli garantiide kogusumma 7 132 tuhat eurot (2021: 5 763 tuhat eurot). Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja juhtkonna hinnangute kohaselt ei muutu eeldatavasti ükski neist tegelikuks kohustuseks.

Pankadega sõlmitud laenulepingutes on kontsern nõustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme. 2022. aasta jooksul, ja seisuga 31. detsember 2022, täitis kontsern kõiki pankadega kokku lepitud eritingimusi.

Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused

				Kasutusõiguse
	Panga	Pikaajalised	Rendi	varade			Jaotamata
Tuhandetes eurodes	arvelduskrediit	pangalaenud	kohustused	kohustused	Aktsiakapital	Reservid	kasum	Kokku
Saldo seisuga 31. detsember 2021	180	663 226	116	116 403	349 477	67 930	274 446	1 471 778
Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused
Saadud laenud	0	196 290	0	0	0	0	0	196 290
Laenude tagasimaksed	0	-110 055	0	0	0	0	0	-110 055
Arvelduskrediidi muutus	-165	0	0	0	0	0	0	-165
Rendimaksete tasumine	0	0	-31	-17 126	0	0	0	-17 157
Makstud intressid	0	0	0	0	0	0	-23 516	-23 516
Laenudega seotud tehingukulude tasumine	0	-1 977	0	0	0	0	0	-1 977
Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku	-165	84 258	-31	-17 126	0	0	-23 516	43 420
Valuutakursside muutuste mõju	0	0	-8	-129	0	480	0	343
Kohustustega seotud muutused
Uued rendikohustused	0	0	0	8 245	0	0	0	8 245
Kanne ümberhindluse reservist	0	0	0	0	0	-2 047	2 047	0
Varasemate rendilepingute lõpetamine	0	0	0	-298	0	0	0	-298
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon	0	1 063	0	0	0	0	0	1 063
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused	0	-2 220	0	0	0	0	0	-2 220
Makstud intressid	0	0	0	0	0	0	23 516	23 516
Kohustustega seotud muutused kokku	0	-1 157	0	7 947	0	-2 047	25 563	30 306
Omakapitaliga seotud muutused kokku	0	0	0	0	0	0	13 935	13 935
Saldo seisuga 31. detsember 2022	15	746 327	77	107 095	349 477	66 363	290 428	1 559 782

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

				Kasutusõiguse
Tuhandetes eurodes	Panga arvelduskrediit	Pikaajalised	Rendi kohustused	varade kohustused		Reservid	Jaotamata kasum	Kokku
	15 736	pangalaenud 586 616	258	102 509	Aktsiakapital 314 844	69 854	328 975	1 418 792
Saldo seisuga 31. detsember 2020 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused
Saadud laenud	0	90 000	0	0	0	0	0	90 000
Laenude tagasimaksed	0	-14 667	0	0	0	0	0	-14 667
Arvelduskrediidi muutus	-15 556	0	0	0	0	0	0	-15 556
Rendimaksete tasumine	0	0	-57	-14 846	0	0	0	-14 903
Makstud intressid	0	0	0	0	0	0	-19 296	-19 296
Laenudega seotud tehingukulude tasumine	0	-495	0	0	0	0	0	-495
Aktsiakapitali suurendamine	0	0	0	0	34 633	0	0	34 633
Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku	-15 556	74 838	-57	-14 846	34 633	0	-19 296	59 716
Valuutakursside muutuste mõju	0	0	-4	-1	0	123	0	118
Kohustustega seotud muutused
Uued rendikohustused	0	0	25	35 372	0	0	0	35 397
Kanne ümberhindluse reservist	0	0	0	0	0	-2 047	2 047	0
Varasemate rendilepingute lõpetamine	0	0	-106	-6 631	0	0	0	-6 737
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon	0	1 277	0	0	0	0	0	1 277
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused	0	495	0	0	0	0	0	495
Makstud intressid	0	0	0	0	0	0	19 296	19 296
Kohustustega seotud muutused kokku	0	1 772	-81	28 741	0	-2 047	21 343	49 728
Omakapitaliga seotud muutused kokku	0	0	0	0	0	0	-56 576	-56 576
Saldo seisuga 31. detsember 2021	180	663 226	116	116 403	349 477	67 930	274 446	1 471 778

Lisa 17 Rendid

Kontsern kui rentnik

Kontsern rendib hotelli- ja kontorihooneid, lao-, restorani- ja kauplusepindasid. Rendiperiood on enamasti fikseeritud ja kontsernil on võimalik rendilepingut pikendada. Mõnel juhul tõuseb rendimakse igal aastal, mõne rendilepinguga on ette nähtud tegevuse tulemustest sõltuvad täiendavad rendimaksed.

Kasutusõiguse varad

Kasutusõiguse varasid kajastatakse materiaalse põhivara koosseisus.

Tuhandetes eurodes	Ehitised ja ruumid	Masinad ja seadmed	Kasutusõiguse varad kokku
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021	108 340	469	108 809
Lisandumised	7 548	697	8 245
Müük ja mahakandmine	-184	-38	-222
Aruandeperioodi amortisatsioon	-19 997	-331	-20 328
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2022	95 707	797	96 504
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020	94 102	636	94 738
Lisandumised	35 159	213	35 372
Müük ja mahakandmine	-4 019	-35	-4 054
Aruandeperioodi amortisatsioon	-16 902	-345	-17 247
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021	108 340	469	108 809

Kasumis või kahjumis kajastatud summad

31. detsembril 2022 lõppenud aasta kohta	Tuhandetes eurodes
Aruandeperioodi amortisatsioon	-20 328
Intressikulu kasutusõiguse varadega seotud rendikohustustelt	-2 390
COVID-19 seotud rendiallahindlused¹	62
Lühiajalised ja väikevahendite rendid	-1 434
Rendikulu vastavalt IFRS 16-le	-24 090

31. detsembril 2021 lõppenud aasta kohta	Tuhandetes eurodes
Aruandeperioodi amortisatsioon	-17 247
Intressikulu kasutusõiguse varadega seotud rendikohustustelt	-2 422
COVID-19 seotud rendiallahindlused¹	2 083
Lühiajalised ja väikevahendite rendid	-1 034
Rendikulu vastavalt IFRS 16-le	-18 620

¹Et tulla toime COVID-19 pandeemia ränkade mõjudega, pidas kontsern 2021. aastal oma hotellide ja jaemüügipindade rendileandjatega läbirääkimisi rendihinna alandamise üle. Kontsern kohaldas COVID-19-ga seotud rendihinna alandamise kajastamisel järjepidevalt lihtsustavat erandit kõigi oma hotellide ja jaemüügipindadega seotud rendisoodustuste suhtes, mis vastasid praktilise abinõu kohaldamise tingimustele.

Kontsern kui rendileandja

Laevade prahtimisest teenis kontsern 2022. aastal tulu 65 808 tuhat eurot (2021: 30 278 tuhat eurot).

Mittekatkestatavate lepingute alusel makstavad minimaalsed prahtimismaksed on järgmised:

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
< 1 aasta	74 990	18 281
2. aasta	15 629	12 045
3. aasta	2 640	12 078
4. aasta	0	2 640
Kokku	93 259	45 044

Kõik kontserni prahilepingud põhinevad BIMCO (Baltic and International Maritime Conference) meeskonnata laeva standardprahilepingul ja BIMCO tähtajalisel prahilepingul.

Lisa 18 Võlad tarnijatele ja muud võlad

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
Võlad tarnijatele	38 309	42 174
Muud võlad	2 304	2 247
Võlad töövõtjatele	19 638	19 997
Intressivõlad	3 527	3 269
Maksukohustused	16 592	17 166
Muud viitvõlad	6 564	6 834
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku	86 934	91 687

Kontserni võlgadega (välja arvatud maksukohustused ja muud viitvõlad) seotud valuuta- ja likviidsusriskid on avalikustatud lisas 25. Täiendav teave maksukohustuste kohta on esitatud allpool.

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
Palgaga seotud maksud	11 818	14 429
Aktsiisid	1 239	1 331
Käibemaks	3 535	1 406
Maksukohustused kokku	16 592	17 166

Lisa 19 Ettemakstud tulud

Kontsern kajastab lunastamata Club One boonuspunktidega seonduvat kohustust võttes aluseks boonuspunktide eest saadavate teenuste väärtuse ja teenuste lunastamiseks vajalike Club One boonuspunktide keskmise arvu, arvestades ka klientide poolt Club One boonuspunktide kasutamise senist statistikat ning boonuspunktide aegumistähtaegu. Arvestused tehakse iga segmendi kohta ja ettemakstud tulusid kajastatakse suhtelise eraldiseisva müügihinna meetodi alusel.

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
Club One boonuspunktid	7 016	6 360
Ettemakstud müügitulu¹	37 206	15 374
Ettemakstud tulud kokku	44 222	21 734

¹ Ettemakstud müügitulu hõlmab laevade prahtimisega seotud ettemakseid 2023. aasta jooksul.

Lisa 20 Aktsiakapital ja reservid

Seisuga 31. detsember, tuhandetes	2022	2021
Emiteeritud ja täielikult makstud aktsiate arv	743 569	743 569
Aktsiate arv kokku	743 569	743 569

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
Aktsiakapital (lubatud ja registreeritud)	349 477	349 477
Aktsiakapital kokku	349 477	349 477
Ülekurss	663	663
Ülekurss kokku	663	663

Vastavalt emaettevõtte põhikirjale on lihtaktsiate maksimaalne arv 2 400 000 000. Iga aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Omandiõiguse ülemineku teel soetatud aktsiad annavad õiguse üldkoosolekul osalemiseks ja hääletamiseks ainult siis, kui omandiõiguse üleminek on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris ajaks, mil määratakse kindlaks üldkoosolekul osalema õigustatud aktsionäride ring.

Lihtaktsiad annavad omanikele kõik Eesti äriseadustikus sätestatud õigused, milleks on õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; õigus saada juhatuselt äriühingu tegevuse kohta teavet; eesõigus märkida uusi aktsiaid aktsiakapitali suurendamisel (aktsiaid saab märkida proportsionaalselt aktsionärile kuuluvate aktsiate nimiväärtuse summaga) jne.

Ajavahemikul 18. august – 1. september 2021 korraldas emaettevõte uute aktsiate avaliku pakkumise. Väljalaskehind oli 0,47 eurot aktsia kohta. Pakkumise tulemusena jaotati investoritele kokku 73 687 024 uut aktsiat. Aktsiakapitali suurendati 34 633 tuhande euro võrra.

AS-il Tallink Grupp on 743 569 064 (31. detsember 2021: 743 569 064) nimiväärtuseta registreeritud aktsiat. Iga aktsia arvestuslik väärtus on 0,47 eurot (31. detsember 2021: 0,47 eurot).

Reservid

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
Kursivahede reserv	840	360
Laevade ümberhindluse reserv	33 364	35 411
Kohustuslik reservkapital	32 159	32 159
Reservid kokku	66 363	67 930

Kursivahede reserv

Kursivahede reservi koondatakse kõik välisvaluuta kursivahed, mis tekivad välismaiste majandusüksuste raamatupidamise aruannete ümberarvestamisel nende arvestusvaluutast emaettevõtte esitusvaluutasse.

Laevade ümberhindluse reserv

Laevade ümberhindluse reserv moodustatakse seoses laevade ümberhindamisega. Laeva võõrandamisel võib laeva ümberhindluse reservi arvata otse jaotamata kasumisse. Teatud osa ümberhindlusest võib jaotamata kasumisse arvata ka ajal, mil kontsern laeva kasutab. Sellisel juhul moodustub jaotamata kasumisse kantav summa laeva ümberhinnatud raamatupidamisväärtusel põhineva amortisatsiooni ning laeva soetusmaksumusel põhineva amortisatsiooni vahest. Kontsern kasutab viimati nimetatud võimalust.

Kohustuslik reservkapital

Kohustuslik reservkapital moodustakse vastavalt Eesti äriseadustiku nõuetele. Reservkapitali moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Reservkapitali tuleb kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni kohustuslik reservkapital moodustab vähemalt 1/10 ettevõtte aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumite katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei tohi teha väljamakseid omanikele.

Dividendid

Tulenevalt halvenenud tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve silmas pidades otsustas aktsionäride 9. juunil 2022 toimunud üldkoosolek 2022. aastal dividende mitte maksta. Dividende ei makstud ka 2021. aastal.

Lisa 21 Tingimuslikud ja finantsseisundi aruande välised siduvad kohustused

Juhtkonna võtmeisikute hüvitised teenistussuhte lõpetamisel

Kontserni nõukogu poolt teenistuslepingu lõpetamise korral on juhatuse liikmetel õigus teenistussuhte lõpetamise hüvitisele. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste hüvitiste maksimumsumma 1 461 tuhat eurot (2021: 1 461 tuhat eurot), vaata lisa 23.

Dividendide tulumaks

Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2022 oli 290 428 tuhat eurot (2021: 274 446 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2022 oli maksimaalne võimalik tulumaksukohustus, mis tekiks kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel, 58 086 tuhat eurot (2021: 54 889 tuhat eurot). Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse arvutamisel on kasutatud väljamakstavatele dividendidele rakendatavat tulumaksumäära ning lähtutud eeldusest, et makstavate dividendide ja nendelt tekkiva tulumaksukulu summa ei tohi ületada jaotamata kasumi jääki seisuga 31. detsember 2022 (2021: 31. detsember 2021).

Lisa 22 Valitsusepoolne abi

Real "Kokku muud tulud" kajastatud summa 10 871 tuhat eurot sisaldab 2022. aasta puhul COVID-19-ga seotud valitsusepoolset abi, kindlustusseltside hüvitisi, trahve ja viiviseid (2021: 16 336 tuhat eurot).

1. aastal said kontserni üksused Eesti, Soome, Rootsi ja Saksamaa valitsustelt COVID-19 pandeemiaga seoses valitsusepoolset abi summas 3 326 tuhat eurot (2021: 12 771 tuhat eurot), mis on kajastatud muudes ärituludes vastavalt alltoodud tabelile.

Muud äritulud
31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2022	2021
Valitsusepoolne abi
Eesti	0	1 174
Soome	3 448	5 127
Rootsi	-135	5 896
Saksamaa	13	74
Läti	0	500
Kokku valitsusepoolne abi	3 326	12 771
Muud äritulud	7 545	3 565
Kokku muud tulud	10 871	16 336

1. aastal maksis Eesti Töötukassa otse töötajatele 5 980 tuhat eurot COVID-19 pandeemiaga seotud hüvitist. 2022. aastal Eesti Töötukassa pandeemiaga seotud hüvitist otse töötajatele ei maksnud.

2. aastal sai kontsern COVID-19-ga mitteseotud abi 32 519 tuhat eurot (2021: 26 719 tuhat eurot), mis arvati maha müüdud kaupade ja teenuste kuludest (vt lisa 5). COVID-19-ga seotud abi 2022. aastal müüdud kaupade ja teenuste kuludes ei kajastunud (2021: 411 tuhat eurot).

3. aasta teises kvartalis kiitis Riigikogu heaks seadusemuudatuse, millega vabastati laevad alates 2020. aasta aprillist kaheteistkümneks kuuks veeteetasu maksmise kohustusest Eestis ja alates 2021. aasta aprillist vähendati veeteetasu 12 kuuks 50% võrra. Veeteetasu maksmise kohustusest vabastamise ja veeteetasu vähendamise mõju 2022. aastal oli kokku 2 134 tuhat eurot (2021: 2 800 tuhat eurot).

COVID-19 olukorra põhjustatud likviidsusprobleemide leevendamiseks lubati kontserni ettevõtetel maksude tasumist ajatada. Ajatatud maksukohustus ulatus 2022. aasta lõpu seisuga 55 tuhande euroni (2021: 1 825 tuhande euroni) ja see tasutakse 2023. aasta kevadeks.

Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega

Käesolevas raamatupidamise aastaaruandes loetakse osapooled seotuks, kui ühel on valitsev mõju teise üle või oluline mõju teise finants- või tegevusotsuste üle. Iga võimalikku seotud osapoolte vahelist suhet käsitledes hindab ettevõte suhte sisu, mitte üksnes selle õiguslikku vormi.

Seotud osapool on füüsiline isik või ettevõte, kes on kontserniga seotud sellisel määral, et nendevahelised tehingud võivad toimuda tingimustel, mis ei ole võrdväärsed turutingimustel toimunud tehingute tingimustega.

Isik või selle isiku lähedane pereliige (st pereliige, keda võib seostada olulise mõjuga, nt abikaasa, elukaaslane või laps) on ettevõtte seotud osapool, kui:

• see isik on ettevõtte või selle emaettevõtte juhtkonna liige (st isik, kellel on otseselt või kaudselt volitused ettevõtte tegevuse planeerimiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks, ning kes kannab selle eest vastutust) või
• sellel isikul on valitsev või oluline mõju ettevõtte üle (nt osaluse kaudu)

Teine ettevõte on ettevõttega seotud osapool, kui kehtib mõni allpool loetletud tingimus:

• teine ettevõte ja ettevõte on ühise kontrolli all (st nad kuuluvad samasse kontserni või neid kontrollib sama isik (või selle isiku lähedane pereliige))
• üks ettevõte on kolmanda osapoole (see võib olla nii ettevõte kui ka füüsiline isik) valitseva mõju all ja teine on selle kolmanda osapoole olulise mõju all (kui kolmas osapool on füüsiline isik, siis kas selle isiku või tema lähedase pereliikme olulise mõju all)
• teine ettevõte omab ettevõtte üle valitsevat või olulist mõju
• teine ettevõte on ettevõtte valitseva või olulise mõju all
• ettevõtte emaettevõtte juhtkonna liige (või tema lähedane pereliige) omab teise ettevõtte üle valitsevat või olulist mõju
• teise ettevõtte juhtkonda (või nende lähedaste pereliikmete hulka) kuulub isikuid, kellel on ettevõtte üle valitsev või oluline mõju

Kontsern on teinud seotud osapooltega tehinguid ning kontserni saldod seotud osapooltega on järgmised.

Müügid seotud osapooltele	Ostud seotud osapooltelt	Nõuded seotud osapoolte vastu	Kohustused seotud osapoolte ees
823	22 912	43	94 005
9	142	0	14
832	23 054	43	94 019

31. detsembril 2021 lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	Müügid seotud osapooltele	Ostud seotud osapooltelt	Nõuded seotud osapoolte vastu	Kohustused seotud osapoolte ees
Juhtkonna võtmeisikute poolt kontrollitavad ettevõtted	2 117	24 205	68	100 137
Sidusettevõtted	1	128	1	11
Kokku	2 118	24 333	69	100 148

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Aruandeperioodil osteti seotud osapooltelt järgmisi kaupu ja teenuseid:

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2022	2021
Rendid	15 815	13 153
Kütus ja elekter	5 185	8 818
Muud kaubad ja teenused	2 054	2 362
Kaubad ja teenused kokku	23 054	24 333

Juhtkonna võtmeisikutele makstud tasud

AS-i Tallink Grupp juhatuse ja nõukogu liikmeid loetakse juhtkonna võtmeisikuteks. Juhtkonna võtmeisikutele maksti 2022. aastal tasu 1 600 tuhat eurot (2021: 2 441 tuhat eurot).

Juhatuse liikmetel on õigus teenistussuhte lõpetamise hüvitisele, kui nende teenistussuhte lõpetab kontserni nõukogu. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste hüvitiste maksimumsumma 1 461 tuhat eurot (31. detsember 2021: 1 461 tuhat eurot).

Juhtkonna võtmeisikute hüvitised on esitatud ilma sotsiaalmaksuta.

Lisa 24 Kontserni ettevõtted

Kontserni ettevõtted	Osalus seisuga 31. detsember 2022	Osalus seisuga 31. detsember 2021 Asukohariik		Emaettevõte
Baan Thai OÜ
Hansaliin OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Hansatee Kinnisvara OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Hera Salongid OÜ	100%	100%	Eesti	TLG Hotell OÜ
HT Laevateenindus OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
HT Meelelahutus OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
LNG Shipmanagement OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Mare Catering OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink AS	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Baltic AS	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Duty Free AS	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Fast Food OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Scandinavian AS	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Travel Club OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
TLG Hotell OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
TLG Stividor OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Baltic SF VII Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Baltic SF VIII Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Baltic SF IX Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Hansalink Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Autoexpress Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Fast Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Hansaway Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink High Speed Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Sea Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Superfast Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Victory Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallinn - Helsinki Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallinn Swedish Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
HTG Stevedoring OY	100%	100%	Soome	Tallink Grupp AS
Tallink Silja OY	100%	100%	Soome	Tallink Scandinavian AS
Sally AB	100%	100%	Soome	Tallink Silja OY
Tallink Silja GMBH	100%	100%	Saksamaa	Tallink Silja OY
Tallink Latvija AS	100%	100%	Läti	Tallink Grupp AS
BK Properties SIA	100%	100%	Läti	Tallink Latvija AS
HT Shipmanagement SIA	100%	100%	Läti	HT Laevateenindus OÜ
TLG Hotell Latvija SIA	100%	100%	Läti	TLG Hotell OÜ
Tallink Fast Food Latvia SIA	100%	100%	Läti	Tallink Fast Food OÜ
Tallink Fast Food Lithuania UAB	100%	100%	Leedu	Tallink Fast Food OÜ
Tallink-Ru OOO¹	100%	100%	Venemaa	Tallink Grupp AS
Tallink Asia Pte. Ltd	100%	100%	Singapur	Tallink Grupp AS
Tallink Silja AB	100%	100%	Rootsi	Tallink Grupp AS
Ingleby (1699) Ltd.	100%	100%	Ühendkuningriik	Tallink Grupp AS

¹ Äritegevus puudub.

Lisa 25 Finantsriskide juhtimine

Ülevaade

Kontsern on seoses finantsinstrumentide kasutamisega avatud järgmistele riskidele:

• krediidirisk
• likviidsusrisk
• tururisk

Järgnevalt kirjeldatakse iga riski eraldi, käsitledes kontserni eesmärke, põhimõtteid ja protseduure riskide mõõtmisel ja juhtimisel ning antakse ülevaade kontserni kapitalijuhtimisest.

Üldvastutus kontserni riskide juhtimise raamistiku kujundamise ja järelevalve eest lasub juhatusel. Kontserni finantsdivisjon vastutab riskijuhtimise põhimõtete väljatöötamise ja jälgimise eest.

Kontserni riskijuhtimise põhimõtted on välja töötatud selleks, et tuvastada ja analüüsida riske, mis võivad kontserni ohustada, kehtestada vajalikud riskide piirid ja kontrollimehhanismid ning jälgida riske ja kehtestatud piiridest kinnipidamist. Riskijuhtimise põhimõtteid ja süsteeme vaadatakse regulaarselt üle, et kohandada neid vastavalt turutingimuste ning kontserni tegevuse muutustele.

Krediidirisk

Krediidirisk on finantskahju, mida kontsern võib kanda, kui vastaspool jätab oma finantskohustused täitmata. Krediidiriski peamised allikad on nõuded klientide vastu ning raha ja raha ekvivalendid. Klientide suure arvu tõttu ei ole ostjate tasumata summadega seotud krediidiriski kontsentratsioon oluline.

Maksimaalne krediidirisk aruandekuupäeva seisuga oli järgmine:

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8)	114 935	127 556
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 9, 13)	22 589	19 870
Kokku	137 524	147 426

Kontserni nõuetest ostjate vastu tulenevat krediidiriskile avatud positsiooni mõjutab peamiselt iga kliendi eripära. Krediidiriski jälgimiseks on kliendid jaotatud rühmadesse vastavalt klientide krediiditunnustele. Rühmitamisel lähtutakse muu hulgas sellest, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, reisibürooga või krediidilimiidiga kliendiga, samuti võetakse arvesse kliendi geograafilist asukohta, maksedistsipliini, maksetähtaegu ja varasemaid makseraskusi. Nõuded ostjate vastu on põhiliselt seotud reisibüroode ja krediidilimiidiga klientidega. Klientide suur arv vähendab nõuetega ostjate vastu seotud krediidiriski kontsentratsiooni.

Kontserni juhtkonna krediidipoliitika kohaselt hinnatakse eraldi iga uue krediiti taotleva kliendi krediidivõimet enne talle kontserni maksetingimuste pakkumist. Kontserni maksetingimuste kriteeriumidele vastamiseks peavad mõned kliendid esitama pangagarantii. Klientidele kehtestatakse krediidilimiidid, st kontserni juhtkonna kinnituseta lubatav maksimaalne tasumata summa. Kontserni krediidivõime kriteeriumidele mittevastavad kliendid arveldavad kontserniga ainult ettemaksu alusel. Kontserni laevu rentivad prahtijad on oma makseriski katmiseks andnud pangagarantiid.

Standardi IFRS 9 kohaselt mõõdab kontsern nõuete väärtuse languse katteks moodustatavat allahindlust kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum arvutatakse konkreetsesse tähtaja vahemikku jäävate nõuete ja vastava krediidikahjumi suhtarvu korrutisena. Eeldatava krediidikahjumi suhtarv arvutatakse ümber kord kvartalis viimase 12 kvartali tegelike mahakandmiste alusel.

Tuhandetes eurodes	2022	2021
Saldo seisuga 1. jaanuar	468	539
Maha kantud summad	-127	-171
Kajastatud kahjum väärtuse langusest	153	99
Eelmistel perioodidel kajastatud väärtuse langusest tuleneva kahjumi tühistamine	-13	1
Saldo seisuga 31. detsember	481	468

Nõuete struktuur tähtpäeva järgi oli aruandekuupäeva seisuga järgmine:

Seisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes	Brutosumma	Väärtuse langus	Netosumma
Tähtpäev saabumata	20 579	-116	20 463
Tähtpäev ületatud 0–30 päeva	1 923	-34	1 889
Tähtpäev ületatud 31–90 päeva	222	-14	208
Tähtpäev ületatud 91 päeva kuni üks aasta	121	-93	28
Tähtpäev ületatud üle ühe aasta	225	-224	1
Kokku	23 070	-481	22 589

Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes	Brutosumma	Väärtuse langus	Netosumma
Tähtpäev saabumata	18 568	-128	18 440
Tähtpäev ületatud 0–30 päeva	1 422	-26	1 396
Tähtpäev ületatud 31–90 päeva	2	-2	0
Tähtpäev ületatud 91 päeva kuni üks aasta	82	-48	34
Tähtpäev ületatud üle ühe aasta	264	-264	0
Kokku	20 338	-468	19 870

Kontsern hoiab oma raha ja raha ekvivalente kõrge krediidireitinguga (rahvusvaheliselt tunnustatud krediidireitinguagentuuri BBB või kõrgem reiting) panganduskontsernides.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk tähendab seda, et kontsern ei pruugi olla võimeline oma finantskohustuste õigeaegseks täitmiseks. Kontserni põhimõte likviidsuse juhtimisel on nii tava- kui ka keerulises olukorras alati tagada piisavate likviidsete vahendite olemasolu kohustuste tähtaegseks täitmiseks ilma vastuvõetamatuid kahjumeid kandmata ning kontserni mainet kahjustamata.

Kontserni madal lühiajaliste kohustuste kattekordaja kajastab tavapärast äritegevust. Suur osa müügist toimub ettemaksete, pangakaardi- või sularahamaksete alusel, seega on rahavahetuse tsükkel negatiivne ja üldiselt saab kontsern müügist saadava raha enne, kui ta peab ise oma varustajatele maksma.

Kontserni eesmärk on hoida tasakaalu finantseerimise jätkuvuse ja paindlikkuse vahel, kasutades pankade arvelduskrediite, pangalaene ja võlakirju. Kontserni rahavoogude võimalikult efektiivseks juhtimiseks on loodud kontsernikontode süsteemid (kontserni ühiskassad) Eestis ja Soomes. Vabad likviidsed vahendid investeeritakse lühiajalistesse rahaturu instrumentidesse. Tallink Grupp AS on kontserni likviidsusriski vähendamiseks sõlminud neli arvelduskrediidilepingut (vt täpsemalt lisa 16).

Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114 935 tuhat eurot (31. detsember 2021: 127 556 tuhat eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 134 985 tuhat eurot (2021: 134 820 tuhat eurot).

Pankadega sõlmitud laenulepingutes on kontsern nõustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme.

Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. AS-i Tallink Grupp ja tema tütarettevõtted on võimelised vähemalt käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele järgneva aasta jooksul jätkuvalt tegutsema.

Järgmistes tabelites on esitatud likviidsusrisk 31. detsembri seisuga võetud finantskohustuste täitmise või võimaliku täitmise tähtaegadega (tuginedes lepingulistele rahavoogudele).

Tuhandetes eurodes, 2022	< 1 aasta	1-2 aastat	2-5 aastat	>5 aastat	Kokku
Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid
Rendikohustused	-68	-10	0	0	-78
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused	-20 958	-16 296	-41 999	-27 842	-107 095
Võlad tarnijatele ja muud võlad	-63 778	0	0	0	-63 778
Tagatisega pangalaenude tagasimaksed	-145 521	-201 722	-248 326	-156 249	-751 818
Intressimaksed¹	-27 512	-21 523	-21 533	-11 990	-82 558
Kokku	-257 852	-239 551	-311 858	-196 081	-1 005 342
Tuhandetes eurodes, 2021	< 1 aasta	1-2 aastat	2-5 aastat	>5 aastat	Kokku
Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid
Rendikohustused	-73	-43	0	0	-116
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused	-16 488	-16 751	-44 475	-38 689	-116 403
Võlad tarnijatele ja muud võlad	-67 687	0	0	0	-67 687
Tagatisega pangalaenude tagasimaksed	-228 667	-194 083	-181 500	-61 333	-665 583
Intressimaksed¹	-16 657	-9 523	-9 962	-3 288	-39 430

¹ Eeldatav, aluseks intressimäärad ja intressimäära forvardite tulukõverad

Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja kontserni juhtkonna hinnangute kohaselt ei ole ükski neist muutunud tegelikuks kohustuseks.

Tururisk

Tururisk tähendab seda, et turuhindade (st valuutakursside, intressimäärade ja omakapitali hindade) muutused mõjutavad kontserni sissetulekuid või finantsinstrumentide väärtust. Tururiskide juhtimise eesmärk on hoida tururiskid vastuvõetavates piirides, samas tulusid optimeerides.

Tururiskide juhtimiseks tegeleb kontsern tuletisinstrumentide ostu ja müügiga ning võtab finantskohustusi.

Valuutakursirisk

Kontserni valuutariskid tulenevad välisvaluutas, peamiselt USA dollarites (USD) ja Rootsi kroonides (SEK) fikseeritud müügituludest, tegevuskuludest ja kohustustest. Kontserni valuutariskid on seotud USA dollariga, milles toimub laevakütuse ja kindlustuse ostmine, ning Rootsi krooniga, mis on mõnedel liinidel kasutatav valuuta.

Kontsern vähendab valuutatehingutest tulenevaid riske välisvaluuta laekumiste ja väljamaksete ühtlustamisega.

Järgmistes tabelites on esitatud kontserni finantsinstrumendid valuutade kaupa:

EUR	USD	SEK	Muu	Kokku
108 335	160	6 334	106	114 935
19 316	0	610	20	19 946
1 896	50	658	39	2 643
129 547	210	7 602	165	137 524
-164 061	0	-988	0	-165 049
-38 181	-172	-2 049	-205	-40 607
-25 156	0	-4 583	-2	-29 741
-688 277	0	-188	0	-688 465
-915 675	-172	-7 808	-207	-923 862
-786 128	38	-206	-42	-786 338

Tuhandetes eurodes, 2021	EUR	USD	SEK	Muu	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid	118 040	32	9 421	63	127 556
Nõuded ostjate vastu, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded	15 140	0	199	25	15 364
Muud finantsvarad	2 834	0	1 662	10	4 506
Kokku	136 014	32	11 282	98	147 426
Võlakohustuste lühiajaline osa	-243 481	0	-949	-6	-244 436
Võlad tarnijatele	-39 255	-284	-4 512	-347	-44 398
Muud lühiajalised kohustused	-22 449	0	-7 678	-2	-30 129
Võlakohustuste ja muude kohustuste pikaajaline osa	-534 310	0	-1 162	-17	-535 489
Kokku	-839 495	-284	-14 301	-372	-854 452
Neto (eurodes)	-703 481	-252	-3 019	-274	-707 026

Kui majandusaasta lõpu seisuga oleks euro väärtus järgmiste valuutade suhtes tugevnenud 10 protsenti, oleks kasum või kahjum ja omakapital kasvanud (kahanenud) järgmiselt (eeldusel, et tundlikkuse analüüsi ülejäänud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti analüüs ka 2021. aasta kohta.

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022. aasta kasum või kahjum	2021. aasta kasum või kahjum
USD	-4	25
SEK	21	302
NOK	0	0
Muu	4	27

Intressimäära risk

Kontserni intressimäära risk tuleneb rahastamise ja rahavoogude juhtimise alasest tegevusest. Intressimäära risk, st võimalus, et intressimäärade kõikumine avaldab olulist mõju kontserni kasumlikkusele ja rahavoogudele, tuleneb peamiselt muutuva intressimääraga pikaajalistest pangalaenudest.

Aruandekuupäeval oli kontserni intressikandvate finantskohustuste intressimäärade struktuur järgmine:

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
Fikseeritud määraga finantskohustused	294 665	129 628
Muutuva määraga finantskohustused	451 739	533 714
Kokku	746 404	663 342

Kontserni muutuva intressimääraga laenukohustused põhinevad peamiselt EURIBOR-i määradel. 2022. aasta jooksul tõusis 6 kuu EURIBOR tasemelt –0,539% 3. jaanuaril tasemele 2,693% 30. detsembril. 2023. aasta veebruari lõpuks oli 6 kuu EURIBOR ületanud 3% piiri.

Kui aruandekuupäeval oleks toimunud 10 baaspunkti suurune muutus intressikandvate finantskohustuste intressimäärades, oleks kasum ja omakapital kasvanud (kahanenud) järgmiselt (eeldusel, et ülejäänud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti analüüs ka 2021. aasta kohta.

Tuhandetes eurodes	2022	2021
Tõus 10 baaspunkti	-452	-534
Langus 10 baaspunkti	452	534

Intressimäära riske analüüsides kaalutakse mitmesuguseid riskimaandamise võimalusi, sh muutuva intressimääraga laenukohustuste refinantseerimist fikseeritud intressimääraga laenukohustustega. Kontserni juhtkond on hinnanud kontserni varade ja kohustustega seotud intressimäära riske ja leidnud, et olulisi riske ei esine.

Finantsinstrumentide õiglane väärtus

Kõiki finantsvarasid ja -kohustusi mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses, välja arvatud tuletisinstrumendid, mida mõõdetakse õiglases väärtuses.

Kontserni juhtkonna hinnangul ei erinenud kontserni finantsvarade ja -kohustuste õiglane väärtus seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 oluliselt nende raamatupidamisväärtusest.

Kapitali juhtimine

Kontsern loeb kapitaliks kogu omakapitali. Seisuga 31. detsember 2022 oli omakapital kokku 706 931 tuhat eurot (2021: 692 516 tuhat eurot). Kontserni põhimõte on hoida tugevat kapitalibaasi, et säilitada investorite, võlausaldajate ja turu usaldus ning tagada ettevõtte jätkusuutlik areng.

Kontsern on teinud viimastel aastatel olulisi investeeringuid ning tugev omakapitalibaas on olnud seejuures oluliseks investeeringuid soodustavaks teguriks. Kontsern püüab hoida tasakaalu kõrgemast laenutasemest loodetava suurema tulu ning tugevast kapitalibaasist tulenevate eeliste ja turvalisuse vahel.

1. veebruaril 2011 toimunud aktsionäride üldkoosolekul tutvustas juhtkond kontserni strateegilist eesmärki: saavutada optimaalne võlakoormus, mis võimaldaks kontsernil hakata maksma dividende. Juhtkonna arvates võiks kontserni omakapitali määr olla vahemikus 40% ja 50% ning netovõla ja EBITDA suhe alla 5. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontserni omakapitali määr 41,8% ning netovõla ja EBITDA suhe 5,4 (2021: vastavalt 43,7% ja 11,2).

Tulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve silmas pidades teeb juhtkond aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepaneku 2023. aastal 2022. aasta tulemuste eest dividende mitte maksta (2021: 2021. aasta tulemuste eest dividende mitte maksta).

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. 
Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Kontsernil on õigus osta turult omaaktsiaid; nende ostude ajastamine sõltub turuhindadest, kontserni likviidsuspositsioonist ning äriväljavaadetest. Taoliste otsuste ajastamisele võivad omad piirid seada ka õiguslikud tegurid. Tagasiost toimub selleks, et aktsiad tühistada. Kontsernil ei ole praegu kindlat aktsiate tagasiostu kava.

Lisa 26 Tegevuse jätkuvus

1. aasta algul mõjutas kontserni tegevust ja tegevustulemusi kõigil koduturgudel COVID-19 ja sõda Ukrainas, mida Venemaa alustas 24. veebruaril 2022.

Äritegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks nii 2022. aastal kui ka edaspidi võtsime mitmeid meetmeid, sh:

• kasumliku tegevuse taastamine meie põhiliinidel
• fookus kulude kontrolli all hoidmisel varem rakendatud meetmete abil
• laevade prahtimine täiendavate tuluvoogude saamiseks
• valitsuste abimeetmete taotlemine
• 1. aasta detsembris võetud 280 miljoni euro suuruse laenu lepingutingimuste muutmine

Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114 935 tuhat eurot (seisuga 31. detsember 2021: 127 556 tuhat eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 134 985 tuhat eurot (2021: 134 820 tuhat eurot).

Seisuga 31. detsember 2022 ületasid lühiajalised kohustused käibevara 100 550 tuhande euro võrra (31. detsember 2021: 154 501 tuhat eurot). Lühiajalised kohustused ületavad käibevara suuresti 2023. aasta neljandas kvartalis aeguva laenu tõttu. Nagu varasematel aastatel, kavatseb juhtkond aeguvat kahepoolset pangalaenu refinantseerida ja on asunud selleks ettevalmistusi tegema.

Juhatuse hinnangul on kontsern jätkuvalt tegutsev ettevõte. Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse põhimõttest lähtudes, tulenevalt juhatuse hinnangust, et kontsern on suuteline ettenähtavas tulevikus, st vähemalt 12 kuu jooksul aruande kinnitamise kuupäevast, oma tegevust jätkama ning kohustusi tasuma. Juhul kui majanduskeskkond peaks oluliselt halvenema, võib kontsernil tekkida vajadus tegevuse jätkuvuse tagamiseks oma äriplaan üle vaadata. Vajadusel saab likviidsust tugevdada ka aktsionäride poolse sissemakse või varade müügiga.

Lisa 27 Sündmused pärast aruandeperioodi

Uus kollektiivleping

1. veebruaril 2023 sõlmisid AS Tallink Grupp ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing uue kollektiivlepingu järgmiseks neljaks aastaks. Lepingu kohaselt tõuseb kontserni Eesti meretöötajate palk 13,5% (teenindav personal) ja 16,1% (tehniline personal), võrreldes eelmise kollektiivlepingu miinimumtöötasudega.

Lisa 28 Emaettevõtte põhiaruanded

Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2022	2021
Müügitulu	379 788	243 846
Müüdud kaupade ja teenuste kulud	-325 056	-233 324
Brutokasum/-kahjum	54 732	10 522
Müügi- ja turunduskulud	-24 400	-18 271
Üldhalduskulud	-25 935	-25 789
Nõuete allahindlus	-95	-95
Muud äritulud	6 939	2 411
Muud ärikulud	-107	-1 025
Kasum/kahjum äritegevusest	11 134	-32 247
Finantstulud	15 230	20 703
Finantskulud	-24 296	-23 631
Ettevõtte osa tütarettevõtete kasumist	24 900	29 190
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum	-90	-80
Kasum/kahjum enne tulumaksu	26 878	-6 065
Tulumaks	1 186	1 051
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum	28 064	-5 014

Finantsseisundi aruanne

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2022	2021
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	2 014	2 792
Nõuded tütarettevõtete vastu	118 693	86 450
Nõuded ja ettemaksed	17 829	20 442
Varud	9 983	8 985
Käibevara	148 519	118 669
Investeeringud tütarettevõtetesse	718 677	715 677
Nõuded tütarettevõtete vastu	580 129	569 580
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud	75	165
Muud finantsvarad ja ettemaksed	3 148	65
Materiaalne põhivara	548 602	482 558
Immateriaalne vara	8 521	10 580
Põhivara	1 859 152	1 778 625
VARAD KOKKU	2 007 671	1 897 294
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Intressikandvad võlakohustused	208 057	300 291
Võlad ja ettemakstud tulud	84 936	70 041
Dividendivõlg	6	6
Maksukohustused	4 310	4 148
Lühiajalised kohustused	297 309	374 486
Intressikandvad võlakohustused	761 659	602 169
Pikaajalised kohustused	761 659	602 169
Kohustused kokku	1 058 968	976 655
Aktsiakapital	349 477	349 477
Ülekurss	663	663
Reservid	32 159	32 159
Jaotamata kasum	566 404	538 340
Omakapital	948 703	920 639
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	2 007 671	1 897 294

Rahavoogude aruanne

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2022	2021
ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum	28 064	-5 014
Korrigeerimised:
Amortisatsioon	57 832	57 395
Kasum/kahjum materiaalse ja immateriaalse vara müügist	-15	0
Neto intressikulu	8 773	2 890
Tütarettevõtetelt saadud tulu	-24 810	-29 190
Tulumaks	-1 186	-1 051
Muud korrigeerimised	0	1 080
Korrigeerimised	40 594	31 124
Muutus:
Äritegevusega seotud nõuded ja ettemaksed	12 117	-3 008
Varud	-998	74
Äritegevusega seotud kohustused	17 739	33 118
Varade ja kohustuste muutus	28 858	30 184
Äritegevusest teenitud raha	97 516	56 294
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU	97 516	56 294
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD
Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine	-7 925	-6 355
Laekumised materiaalse põhivara müügist	0	892
Tütarettevõtete aktsia- või osakapitali suurendamine	-3 000	-108 000
Tütarettevõtetele antud laenud	-39 660	-53 220
Antud laenude tagasimaksed	54 430	118 640
Tütarettevõtetelt saadud dividendid	22 700	8 500
Laekunud intressid	13 139	19 017
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	39 684	-20 526
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD
Tütarettevõtetelt saadud laenud	23 600	3 400
Laenude tagasimaksed	-73 885	-7 000
Laenude tagasimaksed tütarettevõtetele	-16 100	-4 500
Arvelduskrediidi muutus	949	8 838
Rendimaksete tasumine	-48 542	-46 763
Makstud intressid	-22 883	-22 524
Laenudega seotud tehingukulude tasumine	-1 117	0
Aktsiate emissioon	0	34 633
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	-137 978	-33 916
RAHAVOOD KOKKU	-778	1 852
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	2 792	940
Raha ja raha ekvivalentide muutus	-778	1 852
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	2 014	2 792

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Omakapitali muutuste aruanne

Tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	Kohustuslik reservkapital	Jaotamata kasum	Omakapital kokku
Seisuga 31. detsember 2021	349 477	663	32 159	538 340	920 639
2022. aasta puhaskasum/-kahjum	0	0	0	28 064	28 064
Seisuga 31. detsember 2022	349 477	663	32 159	566 404	948 703
Seisuga 31. detsember 2020	314 844	663	32 159	543 354	891 020
2021. aasta puhaskasum/-kahjum	0	0	0	-5 014	-5 014
Aktsiate emiteerimine	34 633	0	0	0	34 633
Tehingud ettevõtte omanikega	34 633	0	0	0	34 633
Seisuga 31. detsember 2021	349 477	663	32 159	538 340	920 639

Tuhandetes eurodes	2022	2021
Konsolideerimata omakapital 31. detsembri seisuga	948 703	920 639
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste:
raamatupidamisväärtus	-718 752	-715 842
väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	476 980	487 719
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember	706 931	692 516

JUHATUSE KINNITUS KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE

Käesolevaga võtame vastutuse AS-i Tallink Grupp (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes emaettevõte) ja selle tütarettevõtete (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes koos nimetatud kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Juhatus kinnitab, et:

• Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
• Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt kontserni ja emaettevõtte finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid.
• AS Tallink Grupp ja tema tütarettevõtted on vähemalt käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele järgneva aasta jooksul jätkuvalt tegutsevad.

Paavo Nõgene Juhatuse esimees

Kadri Land Juhatuse liige

Piret Mürk-Dubout Juhatuse liige

31. märts 2023

Harri Hanschmidt Juhatuse liige

Margus Schults Juhatuse liige

Auditeeritud aastaaruanne on allkirjastatud digitaalselt.

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Lk 1/6

Lk 2/6

Lk 3/6

Lk 4/6

Lk 5/6

Lk 6/6

ALTERNATIIVSED TULEMUSLIKKUSNÄITAJAD

AS Tallink Grupp esitab teatavaid tulemuslikkuse näitajaid kui põhinäitajaid, mis vastavalt Euroopa väärtpaperiturujärelvalve (ESMA) juhistele "Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad" ei ole IFRS-is määratletud või selgitatud möödunud perioodide finantstulemuse, finantsseisundi ja rahavoo näitajad, vaid on mitterahalised näitajad ja alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad (APM).

Mitterahalised näitajad ja alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad annavad juhtkonnale, investoritele, analüütikutele ning teistele osapooltele olulist täiendavat informatsiooni kontserni äritulemuste, finantsseisundi või rahavoogude kohta ning neid kasutavad sageli analüütikud, investorid ning teised osapooled.

Mitterahalisi näitajaid ja alternatiivseid tulemuslikkusnäitajaid ei tohi käsitleda eraldiseisvate ega IFRS-i kohaseid näitajaid asendavate näitajatena. Alternatiivseid tulemuslikkusnäitajaid ei ole auditeeritud.

Alternatiivsete tulemuslikkusnäitajate arvutamise valemid

EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumivõi kahjumiosa, maksu- ja kulumieelne kasum

EBIT: kasum või kahjum äritegevusest

Aktsiakasum: puhaskasum või -kahjum / kaalutud keskmine aktsiate arv

Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku

Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv

Brutokasumi marginaal: brutokasum või -kahjum / müügitulu

EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu

EBIT marginaal: EBIT / müügitulu

Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või -kahjum / müügitulu

Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused – kasutusõiguse vara lisandumised + immateriaalse põhivara ostud ja parendused

ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum või kahjum / keskmine koguvara

ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum või -kahjum / keskmine omakapital

ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum või kahjum / (koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))

Netovõlg: intressikandvad kohustused – raha ja raha ekvivalendid

Netovõlg ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: käibevara / lühiajalised kohustused

Alternatiivsete tulemuslikkusnäitajate võrdlus

Tuhandetes eurodes	2022	2021	2020
Materiaalse põhivara amortisatsioon	91 216	88 375	93 306
Immateriaalse põhivara amortisatsioon	6 920	6 938	7 354
Amortisatsioon	98 136	95 313	100 660
Kasum/-kahjum äritegevusest	37 673	-37 031	-92 621
Amortisatsioon	98 136	95 313	100 660
EBITDA	135 809	58 282	8 039
EBITDA	135 809	58 282	8 039
IFRS 16 rakendamise mõju	-22 718	-19 669	-18 686
Korrigeeritud EBITDA	113 091	38 613	-10 647
Materiaalse põhivara ostud ja parendused	200 795	17 434	96 565
Immateriaalse põhivara ostud ja parendused	2 527	2 783	3 538
Investeeringud	203 322	20 217	100 103
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum	13 935	-56 576	-108 308
Aktsiate kaalutud keskmine arv	743 569 064	694 444 381	669 882 040
Kasum/-kahjum aktsia kohta (eurodes)	0,019	-0,081	-0,162
Rendikohustused	77	116	258
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused	107 095	116 403	102 509
Arvelduskrediidid	15	180	15 736
Pikaajalised pangalaenud	746 327	663 226	586 616
Intressikandvad kohustused	853 514	779 925	705 119
Omakapital	706 931	692 516	714 336
Varad	1 691 642	1 585 915	1 516 201
Omakapitali määr (%)	41,8%	43,7%	47,1%
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	706 931	692 516	714 336
Lihtaktsiate arv	743 569 064	743 569 064	669 882 040
Omakapital aktsia kohta (eurodes)	0,95	0,93	1,07
	113 470	21 655	-43 454
Brutokasum/-kahjum	771 387	476 937	442 934
Müügitulu Brutomarginaal (%)	14,7%	4,5%	-9,8%
EBITDA	135 809	58 282	8 039
Müügitulu	771 387	476 937	442 934
EBITDA marginaal (%)	17,6%	12,2%	1,8%
Korrigeeritud EBITDA	113 091	38 613	-10 647
Müügitulu	771 387	476 937	442 934
Korrigeeritud EBITDA marginaal (%)	14,7%	8,1%	-2,4%
EBIT	37 673	-37 031	-92 621
Müügitulu	771 387	476 937	442 934
EBIT marginaal (%)	4,9%	-7,8%	-20,9%
Puhaskasum/-kahjum	13 935	-56 576	-108 308
Müügitulu	771 387	476 937	442 934
Puhaskasumi/-kahjumi marginaal (%)	1,8%	-11,9%	-24,5%

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Tuhandetes eurodes	2022	2021	2020
Kasum/kahjum äritegevusest jooksev 12 kuud	37 673	-37 031	-92 621
Varad 31. märts	1 560 167	1 492 507	1 517 773
Varad 30. juuni	1 550 110	1 524 741	1 505 876
Varad 30. september	1 535 300	1 616 656	1 542 932
Varad 31. detsember	1 691 642	1 585 915	1 516 201
Keskmised varad	1 584 627	1 547 204	1 523 149
ROA (%)	2,4%	-2,4%	-6,1%
Puhaskasum/-kahjum jooksev 12 kuud	13 935	-56 576	-108 308
Omakapital 31. detsember (eelmine aasta)	692 516	714 336	822 837
Omakapital 31. märts	652 526	680 079	793 224
Omakapital 30. juuni	652 304	655 682	765 349
Omakapital 30. september	690 219	695 867	741 507
Omakapital 31. detsember	706 931	692 516	714 336
Keskmine omakapital	678 899	687 696	767 451
ROE (%)	2,1%	-8,2%	-14,1%
Kasum/kahjum äritegevusest jooksev 12 kuud	37 673	-37 031	-92 621
Varad 31. detsember (eelmine aasta)	1 585 915	1 516 201	1 532 963
Varad 31. märts	1 560 167	1 492 507	1 517 773
Varad 30. juuni	1 550 110	1 524 741	1 505 876
Varad 30. september	1 535 300	1 616 656	1 542 932
Varad 31. detsember	1 691 642	1 585 915	1 516 201
Lühiajalised kohustused 31. detsember (eelmine aasta)	357 910	208 347	221 444
Lühiajalised kohustused 31. märts	390 345	233 651	234 336
Lühiajalised kohustused 30. juuni	405 694	218 923	254 934
Lühiajalised kohustused 30. september	383 316	207 183	275 820
Lühiajalised kohustused 31. detsember	296 246	357 910	208 347
Varad - lühiajalised kohustused 31. detsember (eelmine aasta)	1 228 005	1 307 854	1 311 519
Varad - lühiajalised kohustused 31. märts	1 169 822	1 258 856	1 283 437
Varad - lühiajalised kohustused 30. juuni	1 144 416	1 305 818	1 250 942
Varad - lühiajalised kohustused 30. september	1 151 984	1 409 473	1 267 112
Varad - lühiajalised kohustused 31. detsember	1 395 396	1 228 005	1 307 854
Keskmised varad - lühiajalised kohustused	1 217 925	1 302 001	1 284 173
ROCE (%)	3,1%	-2,8%	-7,2%
Intressikandvad kohustused	853 514	779 925	705 119
Raha ja raha ekvivalendid	114 935	127 556	27 834
Netovõlg	738 579	652 369	677 285
Netovõlg	738 579	652 369	677 285
Materiaalse põhivara amortisatsioon	91 216	88 375	93 306
Immateriaalse põhivara amortisatsioon	6 920	6 938	7 354
Amortisatsioon	98 136	95 313	100 660
EBITDA	135 809	58 282	8 039
Netovõla ja EBITDA suhe	5,4	11,2	84,2
Lühiajalised varad	195 696	203 409	89 220
Lühiajalised kohustused	296 246	357 910	208 347
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja	0,7	0,6	0,4

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

KONTAKTANDMED

Registrikood	10238429
Aadress	Sadama 5
	10111, Tallinn
	Eesti Vabariik
Telefon	+372 6 409 800
Faks	+372 6 409 810
Veebisait	www.tallink.com
Peamine tegevusala	meretransport
	(reisijate- ja kaubavedu)