Tallink Grupp

Annual Report • Apr 29, 2021

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2020

TALLINK GRUPP AS

KONTSERN 4
STRATEEGIA 4
KIRI AKTSIONÄRIDELE 5
TEGEVUSARUANNE 8
ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 22
JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE 37
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 38
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne 38
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne39
Konsolideeritud rahavoogude aruanne 40
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 41
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 43
Lisa 1 Üldine informatsioon 43
Lisa 2 Aruande koostamise alused 43
Lisa 3 Olulised arvestuspõhimõtted49
Lisa 4 Segmendiaruandlus 65
Lisa 5 Tegevuskulud ja finantstulud/-kulud 69
Lisa 6 Tulumaks70
Lisa 7 Aktsiakasum72
Lisa 8 Raha ja raha ekvivalendid 73
Lisa 9 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 73
Lisa 10 Ettemaksed73
Lisa 11 Varud 74
Lisa 12 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud74
Lisa 13 Muud finantsvarad ja ettemaksed75
Lisa 14 Materiaalne põhivara75
Lisa 15 Immateriaalne vara78
Lisa 16 Intressikandvad võlakohustused 79
Lisa 17 Võlad tarnijatele ja muud võlad 82
Lisa 18 Ettemakstud tulud 82

Lisa 19 Aktsiakapital ja reservid 83
Lisa 20 Tingimuslikud ja finantsseisundi aruande välised siduvad kohustused 84
Lisa 21 Tehingud seotud osapooltega 86
Lisa 22 Kontserni ettevõtted 88
Lisa 23 Finantsriskide juhtimine89
Lisa 24 COVID-19 pandeemia94
Lisa 25 Sündmused pärast aruandeperioodi 96
Lisa 26 Emaettevõtte põhiaruanded97
JUHATUSE KINNITUS KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE 101
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 102
ALTERNATIIVSED TULEMUSLIKKUSNÄITAJAD 108
KONTAKTANDMED 111

KONTSERN

Tallink Grupp AS (ettevõte) koos tütarettevõtetega (kontsern) on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis on pakkunud kõrgetasemelisi minikruiisi-, reisijateveo- ja ro-ro-kaubaveoteenuseid Läänemere põhjaosas juba üle 30 aasta. Kontsern pakub oma teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all Eesti, Soome, Rootsi ja Läti vahelistel laevaliinidel. Kontserni laevastikus on 15 alust: kruiisilaevad, ropax-tüüpi kiirlaevad ja ro-ro-tüüpi kaubalaevad. Lisaks opereerib kontsern kolme kvaliteethotelli Tallinna kesklinnas ja üht Riias ning Burger Kingi frantsiisi omanikuna Balti riikides kaheksat selle kiirtoiduketi restorani Eestis, Lätis ja Leedus. Kontserni tütarettevõte Tallink Duty Free on edukas rahvusvaheline reisikaubandusettevõte, millel on mitu laevadel ja maismaal asuvat kauplust ning kontserni koduturgudel jõudsalt tegevust laiendav e-pood.

STRATEEGIA

Kontserni visioon on olla turuliider Euroopas, pakkudes tipptasemel puhkuse- ja ärireise ning mereveoteenuseid. Praegu on oluline strateegiline eesmärk kulude ja rahavoogude juhtimine, et tagada jätkusuutlikkus ja aidata Tallink Grupil üleilmsest kriisist väljuda.

Kontserni strateegia on:

• saavutada maksimaalne kliendirahulolu;
• suurendada äritegevuse mahte ja tugevdada turupositsiooni regioonis;
• pakkuda eri klientidele laia valikut kvaliteetteenuseid ning otsida uusi kasvuvõimalusi;
• tagada kulusäästlik äritegevus;
• säilitada optimaalne laenukoormus, mis võimaldaks jätkusuutlikku dividendide maksmist.

Kontserni peamised konkurentsieelised on moodne laevastik, lai liinivalik, kindel turuosa ja tugevad kaubamärgid ning rangete ohutus-, turva- ja keskkonnanõuete täitmine. Need on eduka ja kasumliku tegevuse alustalad.

KIRI AKTSIONÄRIDELE

Lugupeetud aktsionärid

Möödunud aasta on kahtlemata olnud keeruline – mitte üksnes Tallink Grupile ning üleilmsele turismija transporditööstusele, vaid tervele maailmale. 2020. aasta märtsis ootamatu šokina vallandunud COVID-19 pandeemia ning sellele järgnenud riikide lukkupanekud, piirangud ja üleilmne tervishoiu- ja majanduskriis on nii meie kui ka paljude teiste ettevõtete äritegevusele jätnud selge ja suure jälje. Vaatamata meie endi aasta jooksul tehtud tohututele pingutustele, et suudaksime nina vee peal hoida, ning riikidelt ja partneritelt saadud abile, mille eest me oleme südamest tänulikud, läheb 2020 ajalukku kui aasta, mis tõi igal rindel enneolematuid kärpeid, langusi ja kahjumeid.

Ehkki selles olukorras sõltus meist endist võrdlemisi vähe, keskendusime sellele, mida saime mõjutada ja mille muutmine oli meie võimuses. Me ei jätnud kasutamata ühtegi võimalust, et vähendada üleilmse kriisi mõju Tallink Grupile ning kindlustada ettevõtte likviidsus ja pikaajaline jätkusuutlikkus. Kriisi algusest peale oli meie jaoks loomulikuks prioriteediks kõigi meie inimeste – töötajate, reisijate ja partnerite tervis, turvalisus ja heaolu. Kehtestasime kogu kontsernis juba veebruaris, isegi enne üleilmse kriisi puhkemist, äärmiselt ranged hügieeni-, desinfitseerimis- ja viiruskontrollinõuded. Tõenäoliselt tänu sellele oleme suutnud oma laevadel, hotellides ja büroodes viirusepuhanguteta tööd jätkata ning peame selle eest tunnustama kõiki oma meeskonnaliikmeid, kes on teinud selle nimel suuri pingutusi.

Ohutuse tagamise kõrval keskendusime kohe ka kontrolli tugevdamisele kõigi kulude üle. Aasta jooksul analüüsisime paljusid kuluartikleid ja pidasime nende üle partneritega läbirääkimisi – enamasti edukalt ja mõnel juhul osaliselt edukalt – ning lükkasime edasi kõik investeeringud, mida vähegi andis edasi lükata.

Pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks pidasime kulude vähendamiseks mõistlikuks peatada osa oma tavapärasest tegevusest perioodidel, mil nõudlus turul oli väga piiratud, pakkudes samal ajal klientidele 2020. aasta suvel, kui piiranguid mõneks ajaks lõdvendati ja piirkonna reisijad janunesid vahelduse järele, et mõtteid kriisist eemale viia, mitut loomingulist alternatiivset reisivõimalust. Kui sellest kriisist midagi head otsida, siis kindlasti on see meile näidanud, et oleme palju kiiremad, paindlikumad ja nutikamad, kui oleksime suurettevõttena osanud arvata.

Kõige raskem osa aastast aga tuli alles pärast suve. Kohe, kui ilmnes, et viirus tuleb tagasi, sai selgeks ka see, et vaja on veelgi pikemaajalist ja järsemat kulude kärpimist. See oli asi, mida olime lootnud vältida. Alates septembrist kehtestatud uued piirangud ja pandeemia teine laine tähendasid, et meil polnud muud võimalust, kui öelda hüvasti paljudele oma professionaalsetele ja pühendunud töötajatele. Aasta lõpuks oli meie töötajate arv vähenenud 42% ehk üle 3 000 inimese, ning palgalehel olevate töötajate arv oli 3 800 ringis. Selles kriisis olime tunnistajaks ka sellele, kuidas tööõiguse paindlikkus või jäikus mõjutas otseselt koondamisvajadust: suurem osa koondamisi toimus Eestis ja Lätis, kuna Soome ja Rootsi paindlikum palgata puhkuste süsteem võimaldas töötajaid alles hoida. Üks väike hea uudis seoses personaliga oli 2020. aastal see, et Eesti valitsus kiitis heaks laevapere liikmete tööjõumaksusoodustused, mis kõigil meie muudel koduturgudel on juba aastaid kehtinud.

Oleme väga tänulikud kõigile oma koduriikide valitsustele ja ametiasutustele meile antud abi eest. Koos finantsasutustelt saadud toetusega saatis meie likviidsuse juhtimise pingutusi edu ning aasta lõpuks oli likviidsuspuhver tervikuna aasta algusega võrreldes paranenud. Peale selle toetas meie likviidsust sel aastal märkimisväärselt meie heade aktsionäride otsus jätta 2020. aastal dividendid jaotamata.

Rasketel aegadel tuleb pöörata pilk tulevikku. Seda tegime ka meie ja see aitas meil säilitada motivatsiooni ja keskendumisvõimet. Peamine projekt, millega me 2020. aastal edasi liikusime, oli meie uue LNG kütusel töötava ro-pax kiirlaeva MyStar ehitus. Uus laev hakkab Tallinna-Helsingi liinil sõitma aasta pärast ning loob koos oma sõsarlaeva, samuti LNG kütust kasutava Megastariga Eesti ja Soome pealinnade vahele "rohelise silla".

Kriis tõstis teravalt esile ka vajaduse tegevust mitmekesistada ning investeerida teatavate valdkondade kiiresse arendamisse. Ilmselt ei ole üllatav, et valdkonnad, mille arendamise me ilma pikemata sihikule võtsime, olid meie e-pood, mis andis meie klientidele, kes kodust välja ei pääsenud, suurepärase kontaktivaba võimaluse endiselt osta oma meelisreisitooteid ja leida uusi lemmikuid, ning meie koduriikide vahelise kaubaveo võimekuse suurendamine ro-pax-tüüpi parvlaeva Sailor omandamise abil, kuna kulutõhus kaubavedu oli kriisi ajal endiselt väga tähtis.

Aasta suurimaks arendusalaseks väljakutseks osutus Burger Kingi frantsiisi käivitamine Balti riikides ajal, mil nii toitlustusvaldkonda kui ka reisimist kammitsesid endiselt piirangud. See, et suutsime kõigile raskustele ja komistuskividele vaatamata aasta lõpuks kolmes Balti riigis avada frantsiisilepingus kokku lepitud kaheksa restorani, räägib Tallink Grupi meeskonna tohutust pühendumusest, tarmukusest ja võimekusest. Möödunud aasta oli Burger Kingi frantsiisi käivitusetapi algus ning selle suuremat panust meie kasvu ja majandustulemustesse peaksime nägema järgmistel aastatel.

Kuna reisipiirangud on jätkunud ka 2021. aasta alguses, seisab peaaegu pool meie laevastikust endiselt meie koduturgude sadamates, kuid loodame, et 2021. aasta suvel, niipea, kui piiranguid leevendatakse, naasevad need taas merele. Seni otsime alternatiivseid võimalusi nende kasutamiseks, keskendudes peamiselt prahtimisele.

Head aktsionärid

Torm ei ole veel vaibunud. Ka aasta 2021 toob kahtlemata palju katsumusi nii meile kui ka tervele maailmale. Ent usume, et tänu meie 2020. aastal astutud sammudele on meie ettevõte täna tunduvalt tõhusam, kulusäästlikum, kiirem ja paindlikum ning tugeval positsioonil selleks, et 2021. aastal ja järgnevatel perioodidel julgelt edasi liikuda. Pandeemia on andnud meile ootamatu võimaluse järele mõelda, kus me täna oleme ja kuhu soovime ettevõttena jõuda ning võimaldanud meil ennast ümber kujundada viisil, mis annab meile soodsa lähtepunkti pandeemiajärgseks turu taastumiseks.

Keegi ei tea veel täpselt, mis 2021. aastal juhtuma hakkab, kuid oleme optimistlikud ja loodame, et vaktsiinide levik, digitaalsed reisipassid ja paljud muud meetmed, mida maailmas praegu kasutusele võetakse või ette valmistatakse, aitavad meid peagi kõige hullematest karidest üle ja algab taastumine. Jälgime olukorda tähelepanelikult, valmistudes nii positiivseteks kui ka negatiivseteks stsenaariumideks ning hinnates, mil viisil on kõige parem taas alustada oma tavapäraste teenuste pakkumist, kui olukord normaliseerub. Ent ühes pole kahtlust ja meie kliendid kinnitavad meile seda iga päev: kui viirus taandub, tahavad inimesed KINDLASTI jälle reisida.

Kõike eespool öeldut arvesse võttes ei tule teist kellelegi tõenäoliselt üllatusena, et juhatus on teinud ettepaneku jätta 2021. aastal dividendid maksmata ning nii jääb see seniks, kuni meie äritegevuse rahavood on püsivamalt taastunud. Meie omalt poolt teeme endiselt kõik võimaliku kulude kontrolli all hoidmiseks ning oleme kindlad, et suudame konstruktiivses koostöös finantsasutustega ja meile laenu andnud pankadega hoida jätkusuutlikuks pikaajaliseks tegevuseks vajalikku likviidsust.

Aasta 2020 sundis meid muutuma säästlikumaks, tõhusamaks, dünaamilisemaks ja paindlikumaks – organisatsiooniks, kes on valmistunud kõigiks raskusteks, mis võivad ees oodata, ja valmis neile vastu astuma. Oleme tänulikud kõigile oma töötajatele, klientidele, partneritele ja aktsionäridele selle eest, et te meid jätkuvalt usaldate ning usute meisse ja meie tulevikku. Praegu pingutab kogu Tallink Grupi meeskond tekil, hoiab pilku silmapiiril ja annab endast parima, et tõestada, et meie laevad seilavad kindlalt edasi ka pärast selle tormi vaibumist.

Heade soovidega

Paavo Nõgene Juhatuse esimees

TEGEVUSARUANNE

Kontsern vedas 2020. aastal kokku 3 732 102 reisijat ehk 62% vähem kui 2019. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv vähenes 2019. aastaga võrreldes 5,2%. Kontserni müügitulu oli 442,9 miljonit eurot (2019: 949,1 miljonit eurot). EBITDA oli 8,0 miljonit eurot (2019: 171,1 miljonit eurot) ja puhaskahjum 108,3 miljonit eurot ehk 0,16 eurot aktsia kohta (2019: puhaskasum 49,7 miljonit eurot ehk 0,07 eurot aktsia kohta).

1. aastal vähenes kontserni kogu müügitulu 506,2 miljoni euro võrra 442,9 miljoni euroni. 2019. aastal oli kogu müügitulu 949,1 miljonit eurot ja 2018. aastal 949,7 miljonit eurot. Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) vähenes 483,0 miljoni euro võrra 400,2 miljoni euroni.

2. aastal mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevustulemusi märkimisväärselt COVID-19 pandeemiast tingitud olukord ja reisipiirangud. Aasta olulisemad sündmused olid järgmised:

3. laevade ja hotellide tegevuse ajutine peatamine koroonapandeemia ja piirangute tõttu

4. laevade ümbersuunamine uutele liinidele
5. ulatuslikud ümberkorraldused ja töötajate arvu vähendamine 3 040 võrra
6. uute arvelduskrediidi ja käibekapitalilaenu lepingute sõlmimine 260 miljoni euro väärtuses
7. kõikidelt koduturgudelt riigiabi meetmete kaudu kokku 36,6 miljoni euro ulatuses otsese rahalise toetuse saamine
8. Uue kiirlaeva MyStar eest viimaste ettemaksete tegemine ja laeva ehitamise algus
9. ro-pax-tüüpi laeva Sailor ost
10. Tallink City hotelli renoveerimine
11. esimeste Burger Kingi restoranide avamine Eestis, Lätis ja Leedus

COVID-19 ja reisipiirangute mõju

1. aastal mõjutasid kontserni tegevust ja majandustulemusi tugevasti koroonapandeemiast tingitud olukord, rahvusvahelisele reisimisele kehtestatud piirangud ning riigiasutuste soovitused reisimisest hoiduda. Sõidugraafikute muudatuste tagajärjel vähenes sõitude arv eelmise aastaga võrreldes 20%. Lisaks kehtestati laevadele täituvuspiirangud.

Kõigil liinidel kehtisid reisipiirangud märtsist juunini ja seejärel uuesti alates septembrist. Ehkki enamikul turgudel oli suvekuudel piiranguid vähe, on Rootsi suunduva ja sealt lähtuva rahvusvahelise reisijateveo piirangud kehtinud pidevalt alates 2020. aasta märtsist.

Suvekuudel suunas kontsern laevad paindlikult ümber muudele liinidele ning toimus mitu erikruiisi.

Alates detsembri keskpaigast on kontsern osutanud kiirlaevade ja kaubaveoteenuseid Eesti-Soome liinil, Turu-Stockholmi liinil ja Paldiski-Kapellskäri kaubaveoliinil, muude liinide opereerimine ja laevade tegevus on peatatud.

1. aastal tehti äritegevuses mitu muudatust:

2. alates 2020. aasta märtsi keskpaigast peatati igapäevased reisid Tallinna-Stockholmi, Riia-Stockholmi ja Helsingi-Stockholmi liinil;

3. Tallink City hotell Tallinnas suleti alates 2020. aasta märtsist ja Tallinki hotell Riias alates 2020. aasta oktoobrist.

Kogu aasta vältel suunati laevu paindlikult teistele liinidele:

• Kruiisilaev Victoria I suunati juunist detsembri lõpuni ajutiselt Tallinna-Helsingi liinile. Peale selle tegi laev mõned erikruiisid erinevatesse sihtkohtadesse. Samuti tegi kruiisilaev sügisel iganädalasi edasi-tagasi reise Tallinna-Stockholmi-Riia liinil.
• Suvehooajal ning kuni septembri lõpuni tegi kruiisilaev Baltic Queen erikruiise Tallinnast Mariehamni ja Tallinnast Turusse. Lisaks tegi kruiisilaev ka edasi-tagasi erireise Tallinna-Stockholmi ja erikruiise Helsingi-Riia liinil.
• Alates märtsi keskpaigast kuni aprilli keskpaigani oli kiirlaev Star ajutiselt suunatud Paldiski-Sassnitzi liinile.
• Kevadel tegi kruiisilaev Romantika edasi-tagasi erireise Riia-Stockholmi liinil kaubavedude jätkumise tagamiseks. Suvehooajal kuni septembri lõpuni tegi Romantika ka erikruiise Riiast Mariehamni ja Riiast Helsingisse.
• Kruiisilaev Isabelle sõitis juunist oktoobrini ajutiselt Paldiski-Kapellskäri liinil.
• Kruiisilaev Silja Serenade sõitis suvehooajal Helsingi-Riia liinil.
• Kruiisilaev Silja Symphony tegi juulist kuni oktoobri lõpuni erikruiise Stockholmist Visbysse ja Stockholmist Härnösandi.

Eesti-Soome liinide kiirlaev Megastar, kaubalaev Seawind, Paldiski-Kapellskäri liini kaubalaev Regal Star ja Turu-Stockholmi liini kruiisilaevad Baltic Princess ja Galaxy sõitsid oma tavapärastel liinidel. Kiirlaev Star pöördus mai keskpaigas tagasi Tallinna-Helsingi liinile. 2020. aasta juulist alates teenindab Paldiski-Kapellskäri liini lisaks kaubalaevale Regal Star ka kaubalaev Sailor.

Personali puudutavad muudatused

COVID-19 põhjustatud olukorra tõttu tehti 2020. aastal järgmised personali puudutavad muudatused.

• Kevadel oli kogu Läti ja Eesti personali töökoormus ja töötasu vähendatud 70%-le vastavalt kaheks ja kolmeks kuuks.
• Sügisel vähendati osa Eesti personali töökoormust ja töötasu 70%-le kuni 2021. aasta kevadeni.
• Enamik Soome personali oli ajutiselt palgata puhkusel, v.a valvetöötajad.
• Rootsi personali töökoormust vähendati erinevas ulatuses.
• Kõigil turgudel tehti ümberkorraldusi ja kollektiivseid koondamisi, mis puudutasid nii maismaal kui ka laevadel töötavat personali.

Tulenevalt erinevustest kontserni koduturgude tööõiguses sai ärikeskkonna muutustele kõige efektiivsemalt ja kiiremini reageerida Soome lipu all opereerivatel laevadel. Kõige keerulisem oli olukord Eestis ja Lätis, kus jäik tööõigus ei näe ette palgata puhkusele saatmise võimalust selliselt, et töötajale rakenduksid ka teised palgatoetusmeetmed. Seetõttu algatati aeganõudev koondamisprotsess esmalt Eestis ja Lätis, kuid viidi aasta lõpu poole läbi ka Soomes ja Rootsis. Nende protsesside tulemusena toodi osa tugifunktsioone üle Eestisse.

Äritegevust ja personali puudutavate muudatuste ja protsesside, sealhulgas kollektiivsete koondamiste tagajärjel vähenes aasta lõpuks töötajate arv võrreldes aasta algusega 3 040 võrra. Võrreldes 2019. aastaga vähenes töötajate keskmine arv aasta jooksul 16,0% ning töötajate arv aasta lõpu seisuga 42,0%.

Toetusmeetmed

1. aasta teises kvartalis kasutas kontsern riikide pakutud ajutisi töötasu hüvitamise meetmeid.

2. aasta teises kvartalis kiitis Eesti Riigikogu heaks seadusemuudatuse, millega vabastati laevad alates 2020. aasta aprillist kaheteistkümneks kuuks veeteetasu maksmise kohustusest. Veeteetasu maksmise kohustusest vabastamise mõju 2020. aastal oli kokku 3,4 miljonit eurot.

Kontsern sai aasta jooksul kõigi koduturgude valitsustelt riigiabi meetmete kaudu otseseid rahalisi toetusi netosummas 36,6 miljonit eurot.

Kontsern sai 2020. aastal otsest rahalist toetust netosummas

36,6 miljonit eurot

Põhinäitajad

31. detsembril lõppenud aasta kohta	2020	2019	2018
Müügitulu (miljonites eurodes)	442,9	949,1	949,7
Brutokahjum/-kasum (miljonites eurodes)	-43,5	196,9	183,8
EBITDA¹ ² (miljonites eurodes)	8,0	171,1	142,8
EBIT¹ (miljonites eurodes)	-92,6	74,9	63,5
Aruandeperioodi puhaskahjum/-kasum (miljonites eurodes)	-108,3	49,7	40,0
Amortisatsioon² (miljonites eurodes)	100,7	96,2	79,3
Investeeringud¹ ³ (miljonites eurodes)	100,1	73,2	36,4
Aktsiate kaalutud keskmine arv	669 882 040	669 881 045	669 882 040
Aktsiakasum¹	-0,16	0,07	0,06
Reisijate arv¹	3 732 102	9 763 210	9 756 611
Kaubaveoühikute arv¹	359 811	379 634	384 958
Keskmine töötajate arv¹	6 104	7 270	7 430
Seisuga 31. detsember	2020	2019	2018
Varad kokku (miljonites eurodes)	1 516,2	1 533,0	1 500,9
Kohustused kokku (miljonites eurodes)	801,9	710,1	644,0
Intressikandvad kohustused (miljonites eurodes)	705,1	577,9	510,1
Netovõlg¹ (miljonites eurodes)	677,3	539,0	428,0
Netovõla ja EBITDA suhe¹ ²	84,2	3,1	3,0
Omakapital kokku (miljonites eurodes)	714,3	822,8	856,9
Omakapitali määr¹ (%)	47,1%	53,7%	57,1%
Lihtaktsiate arv	669 882 040	669 882 040	669 865 540
Omakapital aktsia kohta¹	1,07	1,23	1,28
Suhtarvud¹	2020	2019	2018
Brutokahjumi/-kasumi marginaal (%)	-9,8%	20,7%	19,4%
EBITDA marginaal (%)²	1,8%	18,0%	15,0%
EBIT marginaal (%)	-20,9%	7,9%	6,7%
Puhaskahjumi/-kasumi marginaal (%)	-24,5%	5,2%	4,2%
ROA (%)	-6,1%	4,8%	4,1%
ROE (%)	-14,1%	6,0%	5,6%
ROCE (%)	-7,2%	5,7%	5,2%
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja	0,4	0,5	0,8

¹ ESMA suunistel põhinevad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on avalikustatud peatükis "Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad".

² 2018. aasta ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta.

³ Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.

Müük ja segmendid

Kontserni 2020. aasta müügitulu oli 442,9 miljonit eurot (2019: 949,1 miljonit eurot). Enam kui pool müügitulust ehk 228,5 miljonit eurot (2019: 536,6 miljonit eurot) teeniti müügist laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes. Piletimüügitulu moodustas 95,6 miljonit eurot (2019: 240,7 miljonit eurot) ja kaubaveo müügitulu 94,0 miljonit eurot (2019: 119,1 miljonit eurot).

Geograafiliste segmentide järgi jagunes müügitulu järgmiselt: 45,3% ehk 200,4 miljonit eurot teeniti Eesti-Soome liinidelt ja 33,7% ehk 149,5 miljonit eurot Soome-Rootsi liinidelt. Eesti-Rootsi liinide müügitulu oli 34,9 miljonit eurot ehk 7,9% ja Läti-Rootsi liini müügitulu 15,4 miljonit eurot ehk 3,5%. Muude geograafiliste segmentide müügitulu osakaal tõusis 10,2%-ni ehk 45,2 miljoni euroni.

1. aastal vedasid kontserni laevad Eesti-Soome liinidel kokku 2,4 miljonit reisijat ehk 2019. aastaga võrreldes 52,3% vähem, kuid nendel liinidel veetud kaubaveoühikute arv suurenes 1,0%. Eesti-Soome liinide müügitulu kahanes 153,5 miljoni euro võrra 200,4 miljoni euroni. Eesti-Soome liinide majandustulemused hõlmavad ka Tallinna-Turu, Tallinna-Mariehamni ja Paldiski-Sassnitzi liinide tegevust.

Soome-Rootsi liinide müügitulu vähenes 194,9 miljoni euro võrra, ulatudes 149,5 miljoni euroni. Soome-Rootsi liinide majandustulemused hõlmavad ka Helsingi-Riia liini ja erikruiise Stockholmist Visbysse ja Härnösandi.

Eesti-Rootsi liinide müügitulu kahanes eelmise majandusaastaga võrreldes 77,4 miljoni euro võrra ning ulatus 34,9 miljoni euroni. Eesti-Rootsi liinide majandustulemused hõlmavad Paldiski-Kapellskäri liini ja piiratud mahtudega tegutsenud Tallinna-Stockholmi liini.

Läti-Rootsi liini müügitulu langes eelmise aastaga võrreldes 57,1 miljonit eurot, ulatudes 15,4 miljoni euroni. Läti-Rootsi liini majandustulemused hõlmavad piiratud mahtudega tegutsenud Riia-Stockholmi liini ning erikruiise Riiast Helsingisse ja Mariehamni.

Muu segmendi müügitulu vähenes kokku 28,5 miljoni euro võrra, ulatudes 45,2 miljoni euroni. Languse taga oli peamiselt märgatavalt vähenenud majutuse müük ning väiksem müügitulu hotellides pakutavatest teenustest. Segmendi müügitulu mõjutasid positiivselt veebipoe suuremad müüginumbrid, Burger Kingi restoranide avamine ning tulu sildumisteenuse osutamisest Tallinna Vanasadamas.

Geograafilised segmendid	2020	%	2019	%
Soome-Rootsi	149 485	33,7%	344 404	36,3%
Eesti-Soome	200 439	45,3%	353 978	37,3%
Eesti-Rootsi	34 858	7,9%	112 271	11,8%
Läti-Rootsi	15 390	3,5%	72 535	7,6%
Muu	45 196	10,2%	73 727	7,8%
Kontsernisisene elimineerimine	-2 434	-0,5%	-7 795	-0,8%
Kontserni müügitulu kokku	442 934	100,0%	949 119	100,0%
	2020	%	2019	%
Ärisegmendid Müük laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja
kauplustes	228 487	51,6%	536 569	56,5%
Piletimüük	95 628	21,6%	240 653	25,4%
Kaubaveomüük	93 960	21,2%	119 078	12,5%
Majutuse müük	4 022	0,9%	16 083	1,7%
Tulu laevade prahtimisest	9 968	2,3%	8 289	0,9%
Muu	10 869	2,5%	28 449	3,0%

Järgmised tabelid annavad ülevaate müügitulu jagunemisest kontserni geograafiliste ja ärisegmentide vahel:

Kasum

1. aasta brutokahjum oli 43,5 miljonit eurot (2019: brutokasum 196,9 miljonit eurot) ja EBITDA oli 8,0 miljonit eurot (2019: 171,1 miljonit eurot). 2020. aasta puhaskahjum oli 108,3 miljonit eurot (2019: puhaskasum 49,7 miljonit eurot). Puhaskahjum aktsia kohta oli 0,16 eurot (2019: puhaskasum aktsia kohta 0,07 eurot).

Kontserni kasumlikkust mõjutasid peamiselt järgmised tegurid:

• tegevuskulude oluline vähendamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste, riiklike toetusmeetmete ja palgavähenduste tulemusena saavutatud oluline personalikulude langus;
• ühekordsete koondamiskulude negatiivne mõju summas 9,0 miljonit eurot. Koondamiste positiivne finantsmõju ilmneb eeldatavalt alates 2021. aastast;
• valitsuste mitmesuguste toetusmeetmete mõju netosummas 36,6 miljonit eurot;
• Eesti veeteetasudest vabastamise positiivne mõju summas 3,4 miljonit eurot.

Kauplustes ja restoranides müüdud kauba kulud ulatusid 116,6 miljoni euroni (2019: 221,1 miljoni euroni).

1. aasta kütusekulud olid 56,3 miljonit eurot (2019: 89,6 miljonit eurot). Kütusekulusid mõjutasid sõidugraafikute muudatused ja peamiste tarnijatega sõlmitud kütusehinna kokkulepped, samuti madalamad maailmaturuhinnad. 2020. aasta esimeses kvartalis sõlmisime hinna fikseerimise kokkulepped, kuid aasta edenedes leppisime hiljem läbirääkimiste tulemusena kokku paindlikumates tingimustes. Seetõttu vähenesid aasta kütusekulud 37,1% võrra. Kontsern jätkab oma igapäevaste tegevuste tõhustamist ja optimeerimist ning laevade kütusekulude langetamist.

Kontserni personalikulud olid 116,8 miljonit eurot (2019: 163,1 miljonit eurot). 2020. aasta keskmine töötajate arv oli 6 104 (2019: 7 270).

Aruandeperioodi üldhalduskulud olid 48,4 miljonit eurot (2019: 56,8 miljonit eurot) ning müügi- ja turunduskulud 37,8 miljonit eurot (2019: 67,7 miljonit eurot).

Kontserni varade amortisatsioonikulu oli 100,7 miljonit eurot (2019: 96,2 miljonit eurot). Materiaalse või immateriaalse põhivara väärtuse langusest tulenevat kahjumit kontsernil ei tekkinud.

Netofinantskulud suurenesid 2019. aastaga võrreldes 0,2 miljoni euro võrra 17,8 miljoni euroni. Muutus hõlmab intressikulude vähenemist 0,3 miljoni euro võrra 2019. aastaga võrreldes ja 0,5 miljoni euro suurust netokahjumit valuutakursimuutustest.

Kontserni krediidi-, likviidsus- ja tururiske ning finantsriskide juhtimist on kirjeldatud raamatupidamise aastaaruande lisades.

Likviidsus ja rahavood

Kontserni 2020. aasta äritegevuse netorahavoog oli negatiivne summas 7,0 miljonit eurot (2019: positiivne summas 174,6 miljonit eurot).

Kontserni investeerimistegevuses kasutatud netorahavoog oli 99,9 miljonit eurot (2019: 60,7 miljonit eurot), milles kajastuvad peamiselt ettemaksed uue LNG kütusel töötava kiirlaeva MyStar eest ja ropax-tüüpi laeva Sailor ost.

1. aastal maksis kontsern tagasi laene kogusummas 14,7 miljonit eurot (2019: 79,8 miljonit eurot). Intressimaksetele kulus 16,3 miljonit eurot (2019: 16,7 miljonit eurot).

Seisuga 31. detsember 2020 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 27,8 miljonit eurot (31. detsember 2019: 38,9 miljonit eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 119,3 miljonit eurot (2019: 90,0 miljonit eurot). Põhjamaade Investeerimispangalt saadud 100,0 miljoni euro suurusest laenust oli seisuga 31. detsember 2020 kasutusele võetud 10,0 miljonit eurot. Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. Jätkusuutlikkust ja likviidsust tagavaid tegevusi on kirjeldatud täpsemalt lisas 24.

Intressikandvad rendi- ja pangalaenukohustused suurenesid

Rahastamisallikad

Kontsern kasutab oma tegevuse ja investeeringute rahastamiseks äritegevuse rahavooge, laenu- ja omakapitali ning varade müügist tõenäoliselt laekuvaid vahendeid. Seisuga 31. detsember 2020 oli kontserni kapitaliseerituse kordaja (intressikandvate kohustuste osatähtsus intressikandvate kohustuste ja omakapitali summas) 49,7%, seisuga 31. detsember 2019 oli sama näitaja 41,3%. Tõusu põhjuseks oli intressikandvate kohustuste suurenemine 127,2 miljoni euro võrra ja omakapitali vähenemine 108,5 miljoni euro võrra.

Võlakohustused

1. aasta lõpu seisuga oli kontsernil intressikandvaid kohustusi kokku 705,1 miljonit eurot, 22,0% rohkem kui eelmise majandusaasta lõpus. Intressikandvad kohustused ei sisalda Põhjamaade Investeerimispangalt saadud 100,0 miljoni euro suuruse laenu kasutusse võtmata osa summas 90,0 miljonit eurot.

2. detsembri 2020 seisuga oli kontsernil 15,7 miljonit eurot arvelduskrediidi võlga ja kasutamata arvelduskrediiti oli 119,3 miljonit eurot.

Aruandekuupäeva seisuga olid kõik intressikandvad kohustused võetud eurodes.

COVID-19 pandeemia põhjustatud reisipiirangud sundisid kontserni ennetavalt taotlema laenudega seotud eritingimuste ajutist tühistamist ja muutmist. Kontserni laenude eritingimused, mida arvutatakse netovõla suhtena EBITDA-sse, tühistati ajutiselt ja likviidsust puudutavaid eritingimusi muudeti, nii et 2020. aasta jooksul laenutingimuste rikkumist ei esinenud.

Omakapital

1. aastal vähenes kontserni konsolideeritud omakapital 13,2%: 822,8 miljonilt eurolt 714,3 miljoni euroni. Omakapital aktsia kohta oli 1,07 eurot. 2020. aasta lõpus moodustas kontserni aktsiakapital 314 844 559 eurot. Põhjalikum ülevaade aktsiatest on esitatud peatükis "Aktsiad ja aktsionärid".

Laevad ja muud investeeringud

1. aastal moodustasid kontserni investeeringud 100,1 miljonit eurot. Investeeringud on seotud peamiselt uue LNG kütusel töötava kiirlaeva MyStar ettemaksetega kogusummas 61,8 miljonit eurot ja ro-pax-tüüpi laeva Sailor ostuga summas 8,5 miljonit eurot.

Investeeringuid tehti ka laevade tehnilisse hooldusesse ning energiatõhususe ja heite vähendamise projektide lõpuleviimisse. Muutunud majanduskeskkonna ja laevade tegevuse peatamise tõttu hoiti laevadega seotud investeeringuid miinimumtasemel ning tehti üksnes möödapääsmatult vajalikke hooldus- ja remonditöid.

Investeeringuid tehti ka veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide ning muude haldussüsteemide arendamisse ja seoses Burger Kingi restoranide avamisega.

Kontserni peamised tulu teenivad varad on laevad, mis moodustavad ligikaudu 75% kontserni varade kogumahust. Aruandeaastal kuulus kontsernile 15 laeva.

Laeva nimi	Laeva liik	Ehitatud/ ümberehitatud	Liin	Lisainfo
Silja Europa	Kruiisilaev	1993/2016	Soome-Eesti	Üleöökruiis
Star	Ro-pax kiirlaev	2007	Soome-Eesti	Shuttle-teenus
Megastar	Ro-pax kiirlaev	2017	Soome-Eesti	Shuttle-teenus
Sea Wind	Ro-ro kaubalaev	1972/1989	Soome-Eesti	Kaubavedu
Baltic Queen	Kruiisilaev	2009	Rootsi-Eesti	Üleöökruiis
Victoria I	Kruiisilaev	2004	Rootsi-Eesti	Üleöökruiis
Regal Star	Ro-ro kaubalaev	1999	Rootsi-Eesti	Kaubavedu
Sailor	Ro-ro kaubalaev	1987	Rootsi-Eesti	Kaubavedu
Silja Symphony	Kruiisilaev	1991	Soome-Rootsi	Üleöökruiis
Silja Serenade	Kruiisilaev	1990	Soome-Rootsi	Üleöökruiis
Galaxy	Kruiisilaev	2006	Soome-Rootsi	Üleöökruiis
Baltic Princess	Kruiisilaev	2008	Soome-Rootsi	Üleöökruiis
Romantika	Kruiisilaev	2002	Rootsi-Läti	Üleöökruiis
Isabelle	Kruiisilaev	1989	Rootsi-Läti	Üleöökruiis
Atlantic Vision	Ro-pax kiirlaev	2002	Kanada	Väljaprahitud

Teave laevade kohta majandusaasta lõpu seisuga:

Seisuga 31. detsember 2020 oli laevade raamatupidamislik jääkväärtus kokku 1 135 miljonit eurot (31. detsember 2019: 1 174 miljonit eurot). Kontserni laevu hindavad regulaarselt kaks kuni kolm sõltumatut rahvusvahelist laevamaaklerit, keda aktsepteerivad ka hüpoteegipidajad.

Kõigil kontserni laevadel on kahjukindlustus (P&I) ning kere ja masinate kindlustus (H&M) ning kõik laevad vastavad kõigile kohaldatavatele ohutusnõuetele.

Kontsernil ei ole märkimisväärseid pooleliolevaid teadus- ja arendusprojekte.

Turuülevaade

Kontserni laevad vedasid 2020. aastal kokku 3,7 miljonit reisijat ja 360 tuhat kaubaühikut.

Järgmine tabel annab liinide kaupa ülevaate 2020. ja 2019. aastal veetud reisijatest, kaubaühikutest ja sõiduautodest.

Reisijad	2020	2019	Muutus
Soome-Rootsi	980 076	2 894 494	-66,1%
Eesti-Soome	2 439 972	5 115 602	-52,3%
Eesti-Rootsi	172 226	953 153	-81,9%
Läti-Rootsi	139 828	799 961	-82,5%
Kokku	3 732 102	9 763 210	-61,8%
Kaubaveoühikud	2020	2019	Muutus
Soome-Rootsi	70 088	78 095	-10,3%
Eesti-Soome	244 481	242 142	1,0%
Eesti-Rootsi	40 193	42 845	-6,2%
Läti-Rootsi	5 049	16 552	-69,5%
Kokku	359 811	379 634	-5,2%
Sõiduautod	2020	2019	Muutus
Soome-Rootsi	80 768	158 699	-49,1%
Eesti-Soome	596 661	827 106	-27,9%
Eesti-Rootsi	10 788	61 981	-82,6%
Läti-Rootsi	14 485	62 528	-76,8%
Kokku	702 702	1 110 314	-36,7%

Kontserni opereeritavate liinide turuosad olid 2020. aastal järgmised:

• ligikaudu 58% reisijateveost ja 58% ro-ro-kaubaveost Eesti ja Soome vahelistel liinidel;
• ligikaudu 53% reisijateveost ja 26% ro-ro-kaubaveost Soome ja Rootsi vahelistel liinidel;
• kontsern oli ainus igapäevase reisijateveo teenuse pakkuja Eesti ja Rootsi vahel*;
• kontsern oli ainus igapäevase reisijateveo ja ro-ro-kaubaveo teenuse pakkuja Riia ja Stockholmi vahel*.

* Igapäevane opereerimine on peatatud alates 2020. aasta märtsi keskpaigast.

Kontserni struktuur

Aruandekuupäeva seisuga kuulus kontserni 47 äriühingut. Kõik tütarettevõtted kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupp AS-ile. Järgmine skeem kajastab kontserni struktuuri aruandekuupäeval:

Kontsernile kuulub ka 34% Tallink Takso AS-ist

Muudatused kontserni struktuuris

1. aasta veebruaris ühendati Tallink Grupp AS-i 100% osalusega tütarettevõte Hansatee Cargo AS kontserni ettevõttega Tallink AS. Ühinemise järel kustutati ettevõte äriregistrist.

2. aasta aprillis muudeti Tallink Grupp AS-i 100% osalusega tütarettevõte TLG Agent OÜ nimi LNG Shipmanagement OÜ-ks. Tütarettevõtte põhitegevuseks on mehitamisteenuste pakkumine.

3. aasta juunis registreeris kontserni 100% osalusega tütarettevõte Tallink Latvija AS Lätis 100% osalusega tütarettevõtte SIA BK Properties. Tütarettevõte asutati eesmärgiga omandada ja omada kinnisvara Burger Kingi restoranide opereerimiseks Lätis.

Personal

Seisuga 31. detsember 2020 oli kontsernis 4 200 töötajat, sh vähendatud koormusega töötajad ning palgata puhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibivad töötajad (31. detsember 2019: 7 240). Aasta lõpu seisuga töötajate arv sisaldab ka 420 lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat.

Seisuga 31. detsember	2020	2019	Muutus
Maismaal kokku	1 123	1 623	-30,8%
Eesti	671	976	-31,3%
Soome	272	414	-34,3%
Rootsi	122	147	-17,0%
Läti	40	67	-40,3%
Venemaa	12	13	-7,7%
Saksamaa	6	6	0,0%
Laevadel	2 750	5 109	-46,2%
Burger King¹	206	0	-
Hotellides¹	121	508	-76,2%
Kokku	4 200	7 240	-42,0%

¹ Burger Kingi ja hotellipersonali ei ole arvestatud personali hulka, mis on kajastatud real "Maismaal kokku".

1. aastal moodustasid müüdud kaupade ja teenuste kulude koosseisus kajastatavad personalikulud 116,8 miljonit eurot (2019: 163,1 miljonit eurot). 2020. aasta personalikulusid mõjutas Eesti valitsuse palgatoetus, mis maksti otse töötajatele. Rootsi valitsuse palgatoetus on kajastatud muu äritulu koosseisus. Haldustöötajate personalikulud olid 23,3 miljonit eurot ning müügi- ja turundustöötajate personalikulud 21,7 miljonit eurot (2019: vastavalt 28,7 miljonit ja 31,6 miljonit eurot).

Aktsiad ja aktsionärid

Seisuga 31. detsember 2020 oli Tallink Grupp AS emiteerinud kokku 669 882 040 aktsiat (31. detsember 2019: 669 882 040 aktsiat), mille eest oli täielikult tasutud.

Kontserni aktsiad (ISIN: EE3100004466) on registreeritud Nasdaq CSD Eesti filiaalis ja nende kauplemistunnus Nasdaq OMX Tallinna börsil on TAL1T (REUTERS: TAL1T.TL, BLOOMBERG: TAL1T ET). Alates 3. detsembrist 2018 on Tallink Grupp AS-i aktsiad registreeritud ka Soome väärtpaberite hoidmistunnistustena (Finnish Depository Receipts, FDR) ettevõttes Euroclear Finland Ltd ja need on noteeritud Nasdaq Helsingi börsil kauplemistunnuse TALLINK all (ISIN: FI4000349378). Iga FDR annab selle omanikule õiguse ühele aktsiale.

Kõik aktsiad on üht liiki ning iga aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Eelisaktsiaid ega eriõigustega aktsiaid emiteeritud ei ole. Vastavalt Tallink Grupp AS-i põhikirjale on aktsiad vabalt võõrandatavad. Tallink Grupp AS-i aktsiate ostuks ega müügiks pole tarvis luba.

Tallink Grupp AS-i aktsiatel ei ole nimiväärtust. Iga aktsia arvestuslik väärtus on 0,47 eurot.

1. juunil 2015 toimunud Tallink Grupp AS-i aktsionäride üldkoosolek kinnitas aktsiaoptsioonide programmi tingimused, mis võimaldasid väljastada optsioone kuni 20 miljonile aktsiale. Seisuga 31. detsember 2020 ei olnud 2015. aasta aktsiaoptsiooni programmi raames ühtki optsiooni väljastatud.

2. juulil 2020 toimunud üldkoosoleku otsusega anti äriühingule õigus omandada omaaktsiaid järgmistel tingimustel:

1) Äriühingul on õigus omandada omaaktsiaid viie aasta jooksul alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.

2) Äriühingule kuuluvate omaaktsiate raamatupidamisväärtuste summa ei tohi ületada 1/10 aktsiakapitalist.

3) Ühe aktsia eest tasutav hind ei tohi olla kõrgem kui aktsia omandamise päeval Nasdaq Tallinna börsil Tallink Grupp AS-i aktsia eest tasutud kõrgeim hind.

4) Omaaktsiate eest tasutakse varast, mis ületab aktsiakapitali, kohustusliku reservkapitali ja ülekursi summat.

Nõukogul on õigus kolme aasta jooksul alates 1. juulist 2019 suurendada aktsiakapitali 25 000 000 euro võrra 339 844 559 euroni. Tallink Grupp AS-i juhatusel ei ole õigust uusi aktsiaid emiteerida.

Järgmine tabel kajastab aktsiakapitali jagunemist osaluse suuruse alusel seisuga 31. detsember 2020:

Osaluse suurus	Aktsionäride arv	Aktsionäride %	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
1 - 99	2 373	12,7%	83 720	0,0%
100 - 999	6 703	35,9%	2 721 361	0,4%
1 000 - 9 999	8 404	45,0%	20 400 659	3,0%
10 000 - 99 999	1 037	5,6%	25 291 095	3,8%
100 000 - 999 999	118	0,6%	33 815 703	5,0%
1 000 000 - 9 999 999	33	0,2%	98 158 850	14,7%
10 000 000 +	7	0,0%	489 410 652	73,1%
Kokku	18 675	100,0%	669 882 040	100,0%

Seisuga 31. detsember 2020 oli kontol NORDEA BANK ABP / CLIENTS FDR esindatud 4 468 FDR-ide omanikku. Aktsionäre ja FDR-ide omanikke oli kokku 23 142.

Järgmises tabelis on esitatud kontserni suurimad aktsionärid seisuga 31. detsember 2020:

Aktsionär	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
Infortar AS	262 889 736	39,2%
Baltic Cruises Holding L.P.	107 843 230	16,1%
ING Luxembourg S.A. AIF Account	44 077 066	6,6%
Baltic Cruises Investment L.P.	36 931 732	5,5%
Muud aktsionärid	218 140 276	32,6%
Kokku	669 882 040	100,0%

Järgmises tabelis on esitatud kontserni aktsionärid residentsuse alusel seisuga 31. detsember 2020:

Residentsus	Aktsionäride arv	Aktsiate arv % aktsiakapitalist
Eesti	18 339	375 781 862	56,1%
Kaimanisaared	7	166 509 937	24,9%
Luksemburg	9	46 180 239	6,9%
Soome	133	31 565 377	4,7%
Ameerika Ühendriigid	15	19 570 995	2,9%
Saksamaa	22	9 266 331	1,4%
Läti	21	6 189 658	0,9%
Leedu	7	5 165 558	0,8%
Austria	6	3 337 606	0,5%
Taani	9	2 452 254	0,4%
Ühendkuningriik	15	2 303 449	0,3%
Rootsi	29	951 497	0,1%
Šveits	9	473 450	0,1%
Muu	54	133 827	0,0%
Kokku	18 675	669 882 040	100,0%

Seisuga 31. detsember 2020 kuulus 9,2% kontserni aktsiatest eraisikutele. Järgmine tabel kajastab kontserni investoreid investorite liikide alusel seisuga 31. detsember 2020:

Investori liik	Aktsionäride arv	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
Põhiaktsionär, Infortar AS	1	262 889 736	39,2%
Institutsionaalsed investorid	1 429	345 507 929	51,6%
Eraisikud	17 245	61 484 375	9,2%

Aktsionäride leping

Kontserni suuremad aktsionärid sõlmisid 2006. aasta augustis aktsionäride lepingu. Lepingut muudeti 2012. aasta detsembris. Lepingu põhitingimused on avalikustatud kontserni veebilehel. Muu hulgas sätestab leping, et lepingu pooled ja kõik Tallinki aktsionärid jäävad oma otsustes sõltumatuks ning ei kõnealune leping ega muud põhjused ei või neid otseselt ega kaudselt takistada teostamast oma hääle- või muid õigusi viisil, mis nende endi hinnangul on parimal kujul kooskõlas Eesti seadustest, Nasdaq Tallinna börsi ja Nasdaq Helsingi börsi reglemendist või Nasdaq Tallinna börsi heast ühingujuhtimise tavast tulenevate kohustustega.

Tallink Grupp AS-i kaks aktsionäri Baltic Cruises Holding L.P. (BCH) ja Baltic Cruises Investment L.P. (BCI) ja veel üks aktsionär Citigroup Venture Capital International Growth Partnership (Employee) II L.P. (CVCI) on sõlminud kokkuleppe, mis piirab Tallink Grupp AS-i aktsiate vaba võõrandamist vastavalt tingimustele, mis on sätestatud 29. juunil 2017 BCI, BCH ja CVCI vahel sõlmitud kaasinvesteerimislepingus.

Kauplemine

1. aasta jooksul kaubeldi Nasdaq Tallinna börsil 77 912 682 Tallink Grupp AS-i aktsiaga. Kõrgeim aktsiahind Nasdaq Tallinna börsil oli 1,01 eurot ja madalaim aktsiahind oli 0,58 eurot. Kontserni aktsiate kauplemise keskmine päevakäive Nasdaq Tallinna börsil oli 236,4 tuhat eurot.

1. aasta jooksul kaubeldi Nasdaq Helsingi börsil 19 513 555 Tallink Grupp AS-i FDR-iga. Kõrgeim hind oli 1,02 eurot ja madalaim hind oli 0,58 eurot. Kontserni FDR-ide kauplemise keskmine päevakäive Nasdaq Helsingi börsil oli 77,4 tuhat eurot.

Järgmised graafikud ja neile järgnev tabel annavad ülevaate kontserni aktsia ja FDR-i hinna liikumisest, päevakäibest ja Balti börsiindeksist ajavahemikul 1. jaanuar 2019 – 31. detsember 2020 ning turuandmetel põhineva turuväärtuse 2020. aasta lõpu seisuga.

Instrument	Avamine	Sulgemine	Päeva keskmine sulgemine	Väljamakse	Turuväärtus, miljonit eurot	Hinna/kasumi suhe
TAL1T	0,978	0,738	0,748	-	494,4	-
TALLINK FDR	0,986	0,752	0,750	-	503,8	-

Ülevõtupakkumised

Kontsern ei ole sõlminud juhtkonna ega töötajatega kokkuleppeid, mis näeksid ette ülevõtupakkumise korral hüvitise maksmist.

Dividendid

1. aasta juunis otsustas aktsionäride üldkoosolek jätta 2019. aasta puhaskasumist dividendid maksmata.

Tulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve silmas pidades on juhatus otsustanud teha aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepaneku 2020. aasta eest dividende mitte maksta.

ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE

Ühingujuhtimise aruanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega ning annab ülevaate Tallink Grupp AS-i juhtimisest ja juhtimise vastavusest NASDAQ OMX Tallinna börsi heale ühingujuhtimise tavale (HÜT). Kontsern järgib valdavalt hea ühingujuhtimise tava juhiseid, välja arvatud juhtudel, kui käesolevas aruandes on märgitud teisiti.

Organisatsioon ja juhtimine

Vastavalt Eesti äriseadustikule ja Tallink Grupp AS-i (äriühing) põhikirjale jaguneb otsustusõigus äriühingus ja äriühingu juhtimine aktsionäre esindava aktsionäride üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse vahel. Järgmisel skeemil on esitatud kontserni juhtimisstruktuur:

Aktsionäride üldkoosolek

Aktsionäride üldkoosolek on äriühingu kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku esmased ülesanded on majandusaasta aruande ja dividendide maksmise kinnitamine, nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine, audiitorite valimine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, põhikirjas muudatuste tegemine ning muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Seadus lubab põhikirja muuta vaid aktsionäride üldkoosolekul. Põhikirja muutmiseks on vaja vähemalt 2/3 koosolekul osalenud aktsionäride häältest.

Igal aktsionäril või tema poolt kirjalikult volitatud esindajal on õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul, arutada päevakorda lülitatud teemasid, esitada küsimusi, teha ettepanekuid ja hääletada.

Nii korralise kui ka erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldab kontsern vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist. Teade avaldatakse üleriigilise levikuga päevalehes, samuti börsiinfo edastamise süsteemi kaudu ning kontserni veebilehel www.tallink.com. Teates märgitakse üldkoosoleku toimumise koht.

Üldkoosoleku päevakord, nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud, kommentaarid ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele enne üldkoosolekut kättesaadavaks äriühingu veebilehel ja börsiinfo edastamise süsteemi kaudu. Enne üldkoosoleku toimumist saavad aktsionärid esitada küsimusi, saates need elektronposti aadressile info@tallink.ee.

Äriühing ei ole võimaldanud aktsionäride üldkoosoleku jälgimist ning sellel osalemist elektrooniliste kanalite kaudu, kuna selleks on seni puudunud vajadus (HÜT 1.3.3).

Aruandeperioodil toimus Tallink Grupp AS-i korraline aktsionäride üldkoosolek 30. juulil 2020. Koosolekul osalesid juhatuse liikmed Paavo Nõgene, Lembit Kitter, Kadri Land, Harri Hanschmidt ja Piret Mürk-Dubout. Nõukogu liikmetest olid kohal Enn Pant, Toivo Ninnas, Eve Pant ja Raino Paron. Koosolekul osales ka äriühingu audiitor. Üldkoosolekut juhatas Raino Paron.

Üldkoosolek peeti eesti keeles. Aktsionäride üldkoosolekul oli esindatud 497 534 223 häält ehk 74,3% kõigist häältest. Koosolek võttis vastu otsused majandusaasta aruande kinnitamise, kasumi jaotamise, omaaktsiate omandamiseks volituste andmise, nõukogu liikmete volituste pikendamise, nõukogu liikmete töö tasustamise ja audiitori nimetamise kohta.

Nõukogu

Nõukogul on järelevalve ja pikemas plaanis juhtimise roll. Selleks teeb nõukogu järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning kinnitab äriühingu äriplaanid, tegutsedes kõigi aktsionäride parimates huvides. Nõukogu liikmete suhtes ei ole kehtestatud residentsusnõudeid. Nõukogu annab aru aktsionäride üldkoosolekule.

Nõukogu koosneb viiest kuni seitsmest liikmest, kes valitakse ametisse kolmeaastaseks perioodiks. Nõukogu liikmed valivad endi seast esimehe. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Aktsionäride üldkoosolek võib nõukogu liikme põhjusest sõltumata tagasi kutsuda. Nõukogu liikme ennetähtaegse tagasikutsumise otsuse langetamiseks peab otsuse poolt olema vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Nõukogu liige võib nõukogust põhjusest sõltumata tagasi astuda, teatades sellest üldkoosolekule.

Nõukogu teostab järelevalvet äriühingu juhtimise ning tema tegevuse nõuetekohase korraldamise üle. Nõukogu määrab kindlaks äriühingu strateegia, struktuuri, aasta tegevusplaanid ja eelarved, rahastamise ning raamatupidamisarvestuse. Nõukogu valib juhatuse liikmed ning otsustab nende tasude ja hüvitiste suuruse.

Praegu on nõukogul seitse liiget: Enn Pant (esimees), Toivo Ninnas, Eve Pant, Ain Hanschmidt, Colin Douglas Clark, Kalev Järvelill ja Raino Paron. Nõukogu liikmetel on piisavad teadmised ja kogemused nõukogu liikme ülesannete täitmiseks kooskõlas seaduste ja hea ühingujuhtimise tavaga.

Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2020. aastal toimus viis nõukogu koosolekut, mille jooksul võeti vastu 5 otsust, ja neli otsust võeti vastu kirjalikult, ilma koosolekut kokku kutsumata. Arutati äriühingu tegevust, arengut, strateegiaid, seatud eesmärkide täitmist ning eelarvet.

Nõukogu liikmed hoiduvad huvide konfliktidest ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid. Nõukogu ja juhatus teevad äriühingu ja selle aktsionäride parimates huvides tihedat koostööd, tegutsedes vastavalt põhikirjale. Infovahetus toimub konfidentsiaalsusnõuete kohaselt.

Nõukogu liikmete tasu suurus otsustati aktsionäride üldkoosolekul 7. juunil 2012. Vastavalt otsusele makstakse nõukogu esimehele 2 500 eurot kuus ning teistele nõukogu liikmetele 2 000 eurot kuus. Muid hüvitisi nõukogu esimehele ja liikmetele ei maksta.

Nõukogu liikmete osalus (otsene osalus ja osalus läbi nende ainuomandis olevate äriühingute), oli 2020. aasta lõpu seisuga järgmine:

Nimi	Aktsiad
Enn Pant	12 607 784
Toivo Ninnas	2 368 770
Eve Pant	710 000
Ain Hanschmidt	2 000 000
Raino Paron	37 500
Colin Douglas Clark	0
Kalev Järvelill	0

Nõukogu liikmete ametiaeg lõpeb järgmistel kuupäevadel:

Nimi	Lõpptähtaeg
Enn Pant	14. juuni 2023
Toivo Ninnas	18. september 2022
Eve Pant	18. september 2022
Ain Hanschmidt	18. september 2022
Raino Paron	18. september 2022
Colin Douglas Clark	18. september 2022
Kalev Järvelill	12. juuni 2021

Juhatus

Juhatus on äriühingu juhtorgan, kelle ülesanne on juhtida äriühingu igapäevast äritegevust, esindada äriühingut suhetes kolmandate isikutega, näiteks sõlmida äriühingu nimel lepinguid. Juhatus on oma otsustes sõltumatu ning lähtub äriühingu aktsionäride parimatest huvidest.

Juhatus peab kinni pidama aktsionäride üldkoosoleku otsustest ning nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhatus teeb oma parima selleks, et tagada äriühingu tegevuse vastavus seadustele ning äriühingu siseauditi ja riskijuhtimise funktsioonide tõhus toimimine.

Juhatus koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest. Juhatuse liikmed ja juhatuse esimehe valib nõukogu kolmeks aastaks. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Juhatuse esimees võib teha nõukogule ettepaneku määrata ka juhatuse aseesimees, kes esimehe äraolekul täidab tema kohuseid. Äriühingut võib kõigis õigus- ja äritoimingutes esindada iga juhatuse liige iseseisvalt. Vastavalt seadusele võib nõukogu juhatuse liikme põhjusest sõltumata tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib juhatusest põhjusest sõltumata tagasi astuda, teatades sellest nõukogule.

Praegu on juhatusel viis liiget: Paavo Nõgene (esimees), Lembit Kitter, Kadri Land, Harri Hanschmidt ja Piret Mürk-Dubout. Paavo Nõgene tegeleb juhatuse töö juhtimise ning kontserni üldise ja strateegilise juhtimisega, samuti on tema vastutusvaldkondadeks igapäevane äritegevus, restoranide ja baaride tegevus, kommunikatsioon, siseaudit ja sisekontroll, hanked, andmekaitse ja hotellid. Lembit Kitter vastutab kontserni finantsküsimuste ja liinioperatsioonide eest. Kadri Land vastutab kaubaveo valdkonna, tehnilise juhtimise, ohutuse ja turvalisuse, personaliküsimuste ja piirkondlike kontorite tegevuse eest. Harri Hanschmidt vastutab infotehnoloogia valdkonna, ettevõtte arengu, investorsuhete, EL-i vahendite kasutamise ja uute strateegiliste projektide eest. Piret Mürk-Dubout vastutab kontserni müügi ja turunduse, kliendikogemuse, jaemüügi valdkonna, pardateenuste ja äriühingu sotsiaalse vastutuse alase tegevuse eest.

Nõukogu on juhatuse liikmetega sõlminud teenistuslepingud. 2020. aastal moodustasid kontserni juhatuse liikmetele makstud tasud kokku 1,1 miljonit eurot.

Juhatuse liikmete tasu suuruse otsustab nõukogu vastavalt heale ühingujuhtimise tavale. Nõukogu on kinnitanud Tallink Grupp AS-i juhtkonna tasustamise põhimõtted. Dokumendis käsitletakse juhatuse liikmete tasusid ja juhatuse liikme lepingu lõpetamisega seotud hüvitisi ning aktsiaoptsioonide programmis osalemist. Lisaks nähakse äriühingu kasumliku tulemuse ja isiklikele tulemuslikkuse kriteeriumidele vastamise korral juhatuse liikmetele ette kuni kuue kuutasu suurune aastatulemustasu. 20. novembril 2018 võttis nõukogu vastu Tallink Grupp AS-i juhtkonna tasustamise uuendatud põhimõtted. Uuendatud dokumendiga nähakse juhatuse liikmete tasude ja juhatuse liikme lepingu lõpetamisega seotud hüvitiste ning aktsiaoptsioonide programmis osalemise kõrval ette kuni 12 kuutasu suurune aastatulemustasu, mis sõltub dividendide suurusest. Tulemustasu makstakse juhul, kui kontsern teenib kasumit ning kui aktsionäride üldkoosolek otsustab maksta eelmise majandusaasta kasumist dividende. Iga üksiku juhatuse liikme tasude ja hüvitiste suurust ei avalikustata, kuna kontsern leiab, et sellise üksikasjaliku informatsiooni avalikustamine on investorite jaoks ebaoluline ega kaalu üles tundlike isikuandmete avalikustamisega juhatuse liikmetele tekitatavat võimalikku kahju ning ebamugavust. Samuti ei soovi äriühing sellist informatsiooni avalikustada oma konkurentidele (HÜT 2.2.7).

Juhatuse liikmed hoiduvad huvide konfliktidest ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid.

Juhatuse liikmete osalus (otsene osalus ja osalus läbi nende ainuomandis olevate äriühingute), oli 2020. aasta lõpu seisuga järgmine:

Nimi	Aktsiad
Paavo Nõgene	150 000
Lembit Kitter	0
Kadri Land	74 792
Harri Hanschmidt	12 648
Piret Mürk-Dubout	0

Juhatuse liikmete volitused aktsiaid emiteerida ja tagasi osta

1. juulil 2020 toimunud üldkoosoleku otsusega anti äriühingule õigus omandada omaaktsiaid järgmistel tingimustel:

1) Äriühingul on õigus omandada omaaktsiaid viie aasta jooksul alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.

2) Äriühingule kuuluvate omaaktsiate raamatupidamisväärtuste summa ei tohi ületada 1/10 aktsiakapitalist.

3) Ühe aktsia eest tasutav hind ei tohi olla kõrgem kui aktsia omandamise päeval Nasdaq Tallinna börsil Tallink Grupp AS-i aktsia eest tasutud kõrgeim hind.

4) Omaaktsiate eest tasutakse varast, mis ületab aktsiakapitali, kohustusliku reservkapitali ja ülekursi summat.

Juhatusel ei ole õigust äriühingu aktsiaid emiteerida.

Teabe avalikustamine

Äriühing järgib teabe avaldamisel head ühingujuhtimise tava ning kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt. Kogu avalikustatav teave avaldatakse eesti ja inglise keeles äriühingu, Nasdaq Tallinna börsi ja Nasdaq Helsingi börsi veebilehel ning finantsinspektsiooni hallatava teabe salvestamise süsteemi (OAM) kaudu.

Investoritega korraldatakse kohtumisi vastavalt vajadusele ning investorite soovidele. Pärast vahearuannete avalikustamist korraldab ettevõte avaliku veebiseminari. Sellistel kohtumistel piirdutakse vaid juba avalikustatud teabega. Äriühing avaldab investoritega toimunud tähtsamate kohtumiste ajad ja kohad. Äriühingu investoritele mõeldud esitlused on kättesaadavad äriühingu veebilehel. Kontsern ei täida aga soovitust avaldada iga üksiku investoritega korraldatava kohtumise aega ja kohta ega võimalda kõigil kontserni aktsionäridel neil kohtumistel osaleda, sest see ei oleks otstarbekas ja seda oleks tehniliselt keeruline korraldada (HÜT 5.6).

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Finantsaruandluse korraldamine ja aruannete koostamine kuulub äriühingu juhatuse pädevusse. Äriühingu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koostatakse kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL), ja Eesti õigusaktidega. Äriühing avaldab lisaks majandusaasta auditeeritud aruandele kvartaalseid auditeerimata vahearuandeid.

Äriühingu majandusaasta aruanne auditeeritakse ning seejärel kinnitab aruande nõukogu. Majandusaasta aruanne koos nõukogu kirjaliku aruandega esitatakse aktsionäride üldkoosolekule lõplikuks kinnitamiseks.

Aktsionäride üldkoosoleku teates märgitakse ära audiitori kandidaadi nimi. Äriühing peab kinni audiitorite rotatsiooni nõudest.

Äriühingule teadaolevalt on audiitorid täitnud enesele võetud lepingulised kohustused ning auditeerinud äriühingut vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele.

Paremaks riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks on äriühing loonud auditikomitee ja siseauditi osakonna. Siseauditi osakond osaleb majandusaasta aruande koostamise protsessis. Majandusaasta aruandes esitatud informatsiooni usaldusväärsuse kontrollimiseks viiakse läbi siseauditeid.

1. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet auditeeris KPMG Baltics OÜ. Lisaks audiitorteenusele osutas KPMG Baltics OÜ kontsernile 2020. aastal pakendiaruande audiitorkontrolli teenust (piiratud kindlust andva töövõtuna) ja muid teenuseid, mis on Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse alusel lubatud.

Audititeenuste osutaja leidmiseks korraldati 2020. aastal konkurss. Pakkumust kutsuti tegema neli suurimat Eestis tegutsevat audiitorühingut. Peamised hindamiskriteeriumid olid järgmised:

• auditi aeg ja asukoht;
• rahvusvaheline võrgustik ja asjatundlikkus vastavas majandussektoris;
• auditileping ja maksetingimused;
• auditeeritavad majandusüksused.

Saadud pakkumusi hinnati nende kriteeriumide alusel. Hindamisprotsessi tulemusena sõlmiti auditileping KPMG Baltics OÜ-ga.

Audiitorteenuse tasu ja audiitori ülesanded on määratud kindlaks juhatusega sõlmitud lepingus. Lepingu kohaselt ei avalikustata audiitorile makstavat tasu ja seda peetakse konfidentsiaalseks. Aktsionäride üldkoosoleku teates avaldab kontsern äriseadustikus nõutava teabe, mis ei sisalda audiitorteenuse tasu.

Auditikomitee

Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi ning audiitorühingu ja seaduse alusel audiitorühingut esindava audiitori sõltumatust. Auditikomitee ülesanne on anda nõukogule soovitusi ja teha ettepanekuid.

Auditikomitees on praegu kolm liiget: Meelis Asi (esimees), Ain Hanschmidt ja Mare Puusaag.

Olulist osalust omavad aktsionärid

Aktsionär	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
Infortar AS	262 889 736	39,2%
Baltic Cruises Holding L.P.	107 843 230	16,1%
ING Luxembourg S.A. AIF Account	44 077 066	6,6%

Tehingud seotud osapooltega on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades.

Juhtkonna võtmeisikud

Nõukogu

Enn Pant (sündinud 1965) – nõukogu esimees alates 2015. aastast

• juhatuse esimees aastatel 1996–2015, tegevdirektor
• Infortar AS-i nõukogu esimees
• rahandusministeeriumi kantsler aastatel 1992–1996
• lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1990. aastal

Toivo Ninnas (sündinud 1940) – nõukogu liige alates 1997. aastast

• nõukogu esimees aastatel 1997–2016
• Infortar AS-i nõukogu liige
• töötas aastatel 1973–1997 Eesti Merelaevanduses mitmel ametikohal, alates 1987. aastast peadirektorina
• lõpetas Kaug-Ida Kõrgema Merekooli (FEHEMC) meretranspordi juhtimise erialal 1966. aastal

Eve Pant (sündinud 1968) – nõukogu liige alates 1997. aastast

• Infortar AS-i juhatuse liige
• lõpetas Tallinna Majanduskooli 1992. aastal

Ain Hanschmidt (sündinud 1961) – nõukogu liige alates 2005. aastast, samuti aastatel 1997–2000

• Infortar AS-i tegevjuht
• SEB Eesti Ühispank AS-i kauaaegne juhatuse esimees
• lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikooli) 1984. aastal

Colin Douglas Clark (sündinud 1974) – nõukogu liige alates 2013. aastast

• Rohatyn Groupi tegevjuht ning Kesk- ja Ida-Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna juht
• CVCI Private Equity partner aastatel 2003–2013 kuni CVCI ühinemiseni Rohatyn Groupiga 2013. aasta detsembris
• Prestige'i nõukogu direktor
• alates 2000. aastast töötas arenguriikide projektide finantseerimismeeskonna juhina Citigroup Inc.-is
• töötas mitmesugustel ametikohtadel Šoti Pangas Edinburghis
• bakalaureusekraad raamatupidamises ja juhtimises Dundee ülikoolist (Šotimaa)
• Šotimaa vandeaudiitorite instituudi liige

Kalev Järvelill (sündinud 1965) – nõukogu liige alates 2007. aastast

• Infortar AS-i nõukogu liige
• Tallink Grupp AS-i juhatuse liige aastatel 1998–2006
• maksuameti peadirektor aastatel 1995–1998
• rahandusministeeriumi asekantsler aastatel 1994–1995
• lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1993. aastal

Raino Paron (sündinud 1965) – nõukogu liige alates 2019. aasta septembrist

• advokaadibüroo Ellex Raidla panganduse ja finantseerimise ning Euroopa Liidu ja konkurentsiõiguse valdkondade juht
• Finance Estonia juhatuse liige

• Inbank AS-i nõukogu liige

• advokaadibüroo Ellex Raidla partner ja vandeadvokaat alates 1998. aastast

• Tallinna Börsi vahekohtu nõukogu esimees
• lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1990. aastal (cum laude) ja Georgetowni ülikooli (Ameerika Ühendriigid) õigusteaduskonna magistriõppes kiitusega 1993. aastal

Juhatus

Paavo Nõgene (sündinud 1980) – juhatuse esimees alates 2018. aasta maikuust

• kultuuriministeeriumi kantsler aastatel 2013–2018
• Vanemuise teatri direktor aastatel 2007–2012
• Eesti Kunstimuuseumi nõukogu esimees
• Rahvusringhäälingu nõukogu liige
• lõpetas Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal 2012. aastal

Lembit Kitter (sündinud 1953) – juhatuse liige alates 2006. aastast

• on töötanud juhtivatel kohtadel Eesti pangandussektoris alates 1992. aastast (Eesti Maapank, Tartu Maapank, Põhja-Eesti Pank ja SEB Eesti Ühispank)
• üle 40 aasta kogemusi nii Eesti kui ka rahvusvahelise kliendibaasiga ettevõtetes, vastutanud mitmesuguste tegevusvaldkondade eest (finantsjuhtimisest müügi ja turunduseni).
• lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1976. aastal

Kadri Land (sündinud 1964) – juhatuse liige alates 2019. aasta veebruarist

• töötab kontsernis alates 2005. aastast ning on selle aja jooksul olnud ettevõttes mitmel juhtival ametikohal, sealhulgas juhatuse liige aastatel 2012–2015 ning 2016. aastast kontserni globaalsete operatsioonide ja logistika juht
• Tallinna Lennujaam AS-i nõukogu liige ja Tallink Silja AB nõukogu esinaine
• Rootsi Meretööandjate Keskliidu ja Rootsi Kaubanduskoja Eestis juhatuse liige
• lõpetas Tartu Ülikooli keemia- ja füüsikateaduskonna 1987. aastal

Harri Hanschmidt (sündinud 1982) – juhatuse liige alates 2019. aasta veebruarist

• töötab kontsernis alates 2009. aastast ning on selle aja jooksul töötanud mitmel ametikohal, sealhulgas ettevõtte investorsuhete juhi ja finantsosakonna juhina
• alates 2015. aastast on ta töötanud kontserni strateegiliste projektide juhina
• enne Tallink Grupiga liitumist töötas erinevatel ametikohtadel Eesti IT-valdkonna ettevõtetes
• omandas Tallinna Tehnikaülikooli äriinformaatika magistrikraadi 2008. aastal

Piret Mürk-Dubout (sündinud 1970) – juhatuse liige alates 2019. aasta aprillist

• enne kontserniga liitumist töötas Tallinna Lennujaamas, kus oli alates 2016. aastast tegevjuht ja juhatuse esimees
• töötas aastatel 2010–2016 Telia Company kontserni ettevõtetes mitmel juhtival ametikohal
• on omandanud Estonian Business Schooli (EBS) ärijuhtimise magistrikraadi ning Tartu Ülikooli õigusteaduse diplomi ning meedia ja kommunikatsiooni magistrikraadi

Ohutus ja turvalisus

Inimeste, keskkonna ja vara kaitsmine on kontserni tegevuses alati esikohal. Kontserni meresõiduohutuse korralduse süsteem on kooskõlas meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi (ISM), rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi (ISPS) ja ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi standardi nõuetega, et tagada laevade ja maismaateenistuste nõuetekohane tegevus, vältida õnnetusi, inimelude kaotust ja merekeskkonnale tekitatavat kahju. Keskkonnajuhtimissüsteemi auditeerivad Lloyds Register ning Eesti, Rootsi, Läti ja Soome veeteede ametid ja nende poolt nõuetekohaselt volitatud organisatsioonid.

Kontserni ohutus- ja turvasüsteemidega tagatakse nii ohutu laevasõit kui ka meeskonna ja reisijate ohutus pardal. Meeskonna ohutuse ja turvalisuse alast võimekust arendatakse, kontrollitakse ja treenitakse pidevalt koostöös vastavate ametitega regulaarselt läbi viidavatel harjutustel ja õppustel. Oskuste täiustamiseks tuvastatakse teadaolevad riskitegurid ja -valdkonnad ning harjutatakse nendega seotud protseduure. Kuigi meeskonna keskkonnaalane teadlikkus on suur, arendatakse seda pidevalt edasi.

Kontserni meresõiduohutuse korralduse süsteemi eesmärk on tagada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO), Euroopa Liidu, veeteede ametite, sertifitseerivate asutuste ja muude mereorganisatsioonide reeglite, eeskirjade, normide ja standardite nõuete täitmine ja paljudes valdkondades ka nendega seatud kohustuste ületamine.

Laevakaptenid vastutavad ohutuse ja turvalisuse eest kontserni laevade pardal. Maismaal tegutseva organisatsiooni ülesanne on ohutuse ja turvalisuse alase teadlikkuse järelevalve, toetus ja arendamine.

Kõigil kontserni laevadel on kõrgeimatele ohutusnormidele vastav alati kasutusvalmis päästevarustus. Siiski on kontserni tipptasemel meresõidualased oskused ühes maailmaklassi ohutus- ja turvasüsteemidega suunatud sellele, et kunagi ei tekiks olukorda, kus päästevarustus tuleks kasutusse võtta.

Keskkonnaalane ja sotsiaalne vastutus

Kontsern mõistab oma rolli suure tööandja, suurettevõtte, transporditeenuse pakkuja ja oma koduriikide majandustele märkimisväärset mõju avaldava majandusüksusena ning tunnistab ka kiireloomulist ja üha suurenevat vajadust tagada, et ettevõtte tegevus toetaks tõhusalt üleilmseid kestliku arengu eesmärke. Seetõttu on ettevõtte juhtkond võtnud vastu kontserni kestliku arengu strateegia ja kõrgetasemelised eesmärgid ning sidunud oma sellealase tegevuse selgemalt ÜRO kestliku arengu eesmärkidega.

Kontserni praeguste kestliku arengu põhivaldkondade valikul on lähtutud mõjuhinnangust ja need hõlmavad tegevusi, mille eesmärk on vähendada igasugust negatiivset mõju ning astuda samme selleks, et suurendada ettevõtte positiivset mõju merele, kliimale, ressurssidele ja inimestele.

Keskkonnakaitse ja -juhtimine on endiselt üks kontserni peamisi prioriteete ning kõigis kontserni tegevustes ja ärivaldkondades teeme kõik endast oleneva selleks, et vähendada merereostust ja õhusaastet, suurendada energiatõhusust, vähendada kemikaalide ja saasteainete kasutamist, hoida ja kaitsta loodusvarasid ja vähendada jäätmeteket.

Kontserni laevade juhtimine ja ekspluatatsioon on kooskõlas rahvusvahelise konventsiooniga merereostuse vältimiseks laevadelt (MARPOL). Nii hoitakse õhu- ja merereostust madalaimal võimalikul tasemel.

Laevadelt merre sattuvasse reostusse suhtub kontsern täisleppimatusega. Kontserni eesmärk on välistada reostuse tekkimise võimalus tekkekohas, tagades, et nii maal kui ka merel tegutsetakse alati keskkonnateadlikult ning järgides rangeid ohutusstandardeid ning kõiki asjakohaseid seadusi ja konventsioone. Lisaks peab kontsern väga oluliseks pidevalt täiustada selle eesmärgi saavutamiseks rakendatavaid meetodeid, sh jäätmeteket miinimumini viivate seadmete ja meetodite kasutamist.

Kontsern osaleb Euroopa Liidu rahastatavas koostööprojektis TWIN PORT 3, mis viiakse ellu aastatel 2018–2023 ja on suunatud järjest suureneva ro-pax-laevade liikluse keskkonnamõju vähendamisele ning Helsingi ja Tallinna vahelise mitmeliigilise transpordiühenduse täiustamisele. Tallinna Vanasadamasse ja Helsingi Olympia ja Lääne terminali rajatakse maismaaelektrisüsteemid ning ka kontserni kruiisilaevad varustatakse maismaaelektri kasutamise süsteemidega, et sadamas seismise ajal oleks võimalik laevade sisepõlemismootorid välja lülitada ning tagada vaikne, vibratsiooni- ning heitgaasivaba viibimine sadamas ning puhtam elu- ja töökeskkond sadamate piirkonnas.

1. aasta jooksul edenesid Tallinna Sadama Vanasadamas ettevalmistused kaldaelektriseadmete paigaldamiseks. 2020. aastal valmis Tallinna Sadamal kaldaelektriühendus Silja Europa jaoks ning lõpule viidi ka selleks vajalikud muudatused laeva pardal. Stockholmi sadamas kasutas Silja Symphony aasta jooksul kaldaelektrit ning mõningal määral tegi seda ka Baltic Queen Tallinna sadamas. Endiselt oleks vaja muuta ka maksupoliitikat, et laevaomanikel tekiks huvi selle vastu, et laevad kasutaksid kai ääres seistes kaldaelektri lahendust, selle asemel et kai ääres seistes abigeneraatoritega elektrit toota.

Helsingi Sadam arendab praegu kaldaelektri võimekust Helsingi Lõunasadamas – tööd peaksid valmima 2021. aasta lõpuks.

1. aastal jätkusid ettevalmistused automaatsildumisseadmete paigaldamiseks Tallinna Vanasadama 5. kaile, mida kasutavad Tallinki kiirlaevad Star ja Megastar. Süsteem, mis sarnaneb Helsingi Läänesadamas kasutusel olevaga, olles selle mõnevõrra täiendatud versioon, kiirendab sildumist ja lahtisildumist, vähendades seega müra ja heidet.

Et oma keskkonnajalajälge 2020. aastal veelgi vähendada, tegi kontsern koostööd ettevõttega E-Marine, et leida parimaid võimalusi praegu sadamates seisvate laevade energiatarbimise vähendamiseks. Lahendus hõlmab mõnede kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide osalist väljalülitamist, et jõude seismise ajal kasutada kütust võimalikult vähe.

1. aastal pikendati kontserni ISO 14001 sertifikaati. COVID-19 pandeemia tõttu algas pikendamisprotsess kaugauditeerimisega aprillis ja jätkus septembris laevade kohapealse auditeerimisega. Ettevõte sai uue ISO 14001:2015 sertifikaadi 2020. aasta oktoobris.

Kontserni ettevõtetele ja laevadele on muu hulgas omistatud järgmised rahvusvahelised sertifikaadid:

• ISO 14001:2015 Environmental Management System Certificate Lloyds Register (keskkonnasertifikaat)
• MARPOL Sewage Pollution Prevention Certificate (laeva reovee puhastuskorralduse sertifikaat)
• MARPOL Air Pollution Prevention Certificate (õhureostuse vältimise sertifikaat)
• IAFS International Anti-Fouling System Certificate (rahvusvaheline veeorganismide tõrje süsteemi tunnistus)
• MARPOL Oil Pollution Prevention Certificate (naftareostuse vältimise sertifikaat)
• Document of Compliance for Anti-fouling System (veeorganismide tõrje süsteemi nõuetele vastavuse tunnistus)
• MARPOL Garbage Pollution Prevention Attestation (jäätmereostuse vältimise tõend)
• Nõuetele vastavuse tunnistus Eesti Veeteede Amet
• Nõuetele vastavuse tunnistus Soome Veeteede Amet
• Nõuetele vastavuse tunnistus Rootsi Veeteede Amet
• Nõuetele vastavuse tunnistus Läti Veeteede Amet

Piirkonna ühe suurema tööandjana, kellel oli 2020. aasta alguses üle 7 200 töötaja, ning ettevõttena, kes teenindab aasta jooksul miljoneid reisijaid ja muid kliente ning kellel on tuhandeid äripartnereid üle kogu maailma, mõistab Tallink Grupp ka oma suurt vastutust ja vajadust näidata eeskuju inimestest hooliva organisatsioonina. 2020. aastal seisis ettevõte selles valdkonnas suurimate katsumuste ees kui kunagi varem, seda nii inimeste füüsilise kaitse ja turvalisuse kui ka suurtele personalimuudatustele järgnevate vaimse heaolu probleemide, kaugtööga kaasnevate väljakutsete, lisandunud töökohustuste ning pandeemiast tingitud stressi mõttes.

Kogu selle aasta jooksul oli ettevõtte esmane eesmärk tagada kõigi oma inimeste turvalisus. Rakendasime mitmesuguseid füüsilise kaitse meetmeid, et takistada viiruse levimist ettevõtte territooriumil ning kohandasime erinevaid sise- ja väliseeskirju, et seada kriisi ajal esiplaanile kõigi tervis, turvalisus ja heaolu.

Näiteks võimaldasime enamikule kontoritöötajatest peaaegu kogu aasta jooksul kaugtööd, vähendasime reisijate kaitseks pardale võetavate reisijate arvu, avasime ettevõtte töötajatele psühholoogilise nõustamisliini jne.

Kõik vajalikud personaliprotsessid viisime läbi kindla juhtimise all, lähtudes võrdsuse, läbipaistvuse ja õigluse põhimõttest ning inimeste parimatest huvidest. Rahvusvahelise ettevõttena hindab ja toetab Tallink mitmekesisust ja suhtub täisleppimatusega mis tahes diskrimineerimisse. Ettevõte koolitab oma töötajaid regulaarselt inimõiguste küsimustes ning korraldab koostöös piirkondlike valitsusväliste organisatsioonide ja ametiasutustega koolitusi mitmekesisuse, võrdõiguslikkuse ja inimõiguste teemadel.

Kontserni organisatsioon on hea näide sooliselt ja rahvusvaheliselt tasakaalustatud personalist: töötajate seas on mehi 53% ja naisi 47% ning juhatuses on meeste osakaal 60% ja naistel 40%.

Kontsern ja selle juhtkond peavad väga oluliseks tugevate juhtimispõhimõtete ja läbipaistvate äritavade rakendamist. Tallink Grupis suhtutakse täisleppimatusega mis tahes korruptsiooni ning viiakse alates 2018. aastast ellu korruptsioonivastast strateegiat koos selgelt määratletud aruandlusja rikkumistest teatamise korraga.

Hoolimata enneolematult järsust müügitulu langusest ja tegevusseisakutest, pidas kontsern ka 2020. aastal kinni varasematel aastatel sõlmitud toetus- ja sponsorlepingutest, osutades seeläbi eluliselt tähtsat abi teistele raskes seisus sektoritele, nagu sport ja kultuur. Kontsern ja selle töötajad läksid aga varem sõlmitud lepingutest kaugemalegi ning toetasid ka teisi abivajajaid. Näiteks käisid meie töötajad 2020. aasta kevadel vabatahtlikena abistamas Tallinna Kiirabi, laevadel ülejäänud toidu annetasime toidupankadele, kogu Tallink City hotelli renoveerimisel ülejäänud mööbli ja sisustustekstiilid annetasime Eestis sotsiaaleluruume ja -teenuseid pakkuvatele organisatsioonidele ning tegime veel palju muud.

Kontsern toetab jätkuvalt kõigis tegutsemisriikides keskkonnakaitset ja ringmajandust, lapsi ja noori ning sporti.

Kontserni kestliku arengu eesmärke, plaane, põhimõtteid ja tegevust on põhjalikumalt kirjeldatud kontserni aastaraamatus.

Majanduskeskkond

Kontsern peab oma koduturgudeks Soomet, Rootsit, Eestit ja Lätit. Kõige tundlikum on kontsern Soome majandusolude suhtes ning väga tundlik ka Eesti ja Rootsi majandusolude suhtes. 2020. aastal mõjutasid kontserni majanduskeskkonda ülekaalukalt COVID-19 pandeemia ja rahvusvahelised reisipiirangud.

Viimastel andmetel vähenes 2020. aastal kõigi kontserni koduriikide majanduse reaalkasv võrreldes 2019. aastaga. Nii ettevõtete kui ka tarbijate kindlustunde ning kaupade ja teenuste impordi kasvu näitajad olid terve aasta vältel kõigil koduturgudel languses. Ehkki Soome ja Rootsi tarbijate kindlustunne stabiliseerus, jäi reisijateveo kogunõudlus reisitakistuste tõttu tagasihoidlikuks. Rahvusvaheliste reisipiirangute ja vähenenud lennuliikluse tõttu puudus ka koduturgudeväliste klientide poolne nõudlus ning riikide kehtestatud reisi- ja piiriületuspiirangud võimaldasid pakkuda Rootsi ja Rootsist sisuliselt üksnes rahvusvahelisi kaubaveoteenuseid.

Majanduskeskkonna dünaamika peegeldub ka kontserni poolt 2020. aastal veetud kaubaveoühikute mahus – kokku langes see 5,2%, ehkki suurenes Eesti-Soome liinil 1,0%. Turuolud jäid hinnakonkurentsi tõttu siiski keeruliseks, mis kokkuvõttes vähendas nii veetud kaubaveoühikute arvu kui ka keskmist müügitulu ühiku kohta.

Töötuse määr suurenes kõigil turgudel. Kõige järsem oli kasv Eestis, kuid kõige kõrgemaks tõusis töötuse määr Rootsis: 8,6%. Kõrged töötuse näitajad mõjutavad tarbijate kindlustunnet ja ostujõudu.

Rootsis ja Soomes võimaldas paindlikum regulatsioon küll töötajaid ajutiselt palgata puhkusele saata, kuid kõigis kontserni tütarettevõtetes toimusid ulatuslikud koondamised nagu ka paljudes muudes ettevõtetes. Turgude erinevused peegeldusid aasta jooksul ka tarbijate kindlustundes, mis OECD andmetel paranes Rootsis ja Soomes üsna jõudsalt, kuid jäi Eestis ja Lätis kogu aasta vältel madalaks.

1. aastal olid keskmised kütusehinnad eelmise aastaga võrreldes tunduvalt madalamad. Nii seetõttu kui ka tarnijatega sõlmitud kütusehinna fikseerimise kokkulepete mõjul olid tegelikud kütusehinnad keskmiselt 39% madalamad kui 2019. aastal. Kütuse turuhinna languse kõrval mõjutasid kütusekulu tegevusgraafiku muutused ja olemasolevad kütusehinna kokkulepped, kus hind oli fikseeritud turuhinnast kõrgemal tasemel. Globaalse majanduse ja poliitika määramatuse tõttu jäävad kütusehinnad maailmaturul ilmselt ka edaspidi kõikuvaks.

Ehkki 2021. aasta algus oli turuolukorra ja ettevõtete kindlustunde stabiliseerumise ja paranemise seisukohalt paljutõotav, pole arengud olnud nii soodsad, kui oodatud. Praeguse seisuga on väljavaated ja prognoosid endiselt väga ebakindlad. Peamised riskitegurid on madalam nõudlus, reisimisele ja avalike sündmuste korraldamisele seatud piirangud, tarneahela võimalikud katkestused ning võimalik ahelreaktsioon ehk nn doominoefekt majandusaktiivsuses ja tarbijate kindlustundes. COVID-19 pandeemia jätkumise tõttu on globaalne majanduskeskkond, eriti turismi- ja transpordisektor, endiselt nõrk. Palju sõltub vaktsineerimise edenemisest, COVID-19 pandeemia kestusest ja meetmetest, mida valitsused pandeemia mõju leevendamiseks kasutavad.

Lähituleviku suurimad riskid on seotud COVID-19 pandeemia üleilmse ja piirkondliku kulgemisega ning sellest tingitud reisi- ja muu majandustegevuse piirangutega, samuti sellega, mil määral eelnevad tegurid mõjutavad majandust ning kohalikku ja rahvusvahelist kaubandust.

Ärikindluse indeks

Allikas: https://data.oecd.org/leadind/business-confidence-index-bci.htm#indicator-chart

Allikas: https://data.oecd.org/leadind/business-confidence-index-bci.htm#indicator-chart

Reaalne SKP, muutus	2019	2020	2021e
Soome	1,1%	-4,0%	1,5%
Rootsi	1,4%	-3,2%	3,3%
Eesti	4,9%	-4,7%	3,4%
Läti	2,1%	-4,3%	2,4%

Allikas: OECD (2021), Real GDP forecast (indicator). doi: 10.1787/1f84150b-en (31. märts 2021)

Töötuse määr (% tööjõust)	2019	2020	2021e
Soome	6,7%	7,9%	8,3%
Rootsi	6,8%	8,6%	9,0%
Eesti	4,4%	6,8%	7,6%
Läti	6,3%	8,4%	8,8%

Allikas: OECD (2021), Unemployment rate forecast (indicator). doi: 10.1787/b487f2cf-en (31. märts 2021)

Tarbijahindade harmoneeritud indeks	2019	2020	2021e
Soome	1,1%	0,4%	1,2%
Rootsi	1,7%	0,7%	1,3%
Eesti	2,3%	-0,6%	1,2%
Läti	2,7%	0,1%	1,5%

Allikas: Eurostat, e - European Comission, Winter 2021 Economic Forecast

Aruandekuupäeva järgsed sündmused ja tulevikuväljavaated

Burger Kingi restoranide avamine

1. aasta jaanuaris avati Lätis teine Burger Kingi restoran. Kontsern jätkab ettevalmistusi uute Burger Kingi restoranide avamiseks. Järgmine restoran peaks kavakohaselt avatama maikuus Lätis.

Hagiavaldus Tallinna Sadama vastu

1. aasta märtsis esitas AS Tallink Grupp hagiavalduse AS-i Tallinna Sadam vastu 15,4 miljoni euro suuruse nõudega, milles nõutakse kontserni poolt 2017., 2018. ja 2019. aastal makstud sadamatasude osalist hüvitamist. Hüvitist nõutakse alusetult rikastumise või alternatiivselt kahju eest, mida põhjustas AS-i Tallinna Sadam turgu valitseva seisundi kuritarvitamine sadamateenuste pakkumisel Vanasadamas.

Tulud

Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Tegevuse kõrghooaeg on suvi. Juhatuse hinnangul, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemustel, teenib kontsern valdava osa oma tuludest ja kasumist suvekuudel (juunist augustini).

COVID-19 pandeemia jätkumise tõttu on tulude teenimise väljavaade ebakindel ning sõltub endiselt suuresti välistest teguritest nagu vaktsineerimise edenemine, riikide otsused reisipiirangute leevendamise ajastamise ja reisiliikluse lubamise kohta, ning turu taastumiseks kuluv aeg.

Teadus- ja arendusprojektid

Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid teadus- ja arendusprojekte. Kontsern otsib igapäevaselt võimalusi tegevuse laiendamiseks ja ettevõtte tulemuste parandamiseks.

Otsime pidevalt innovaatilisi võimalusi meie laevade ja ka reisijateala tehnoloogia uuendamiseks, et parandada ettevõtte üldisi majandustulemusi tänapäevaste lahenduste abil. Uusimad tehnilised projektid keskenduvad laevade CO² heite vähendamise lahendustele.

Riskid

Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni ettevõtmisi võivad kahjustada ka muud riskid ja kontsernile seni teadmata asjaolud või sellised riskid ja asjaolud, mida praegu peetakse ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool loetletud riskitegurid ei ole reastatud toimumise tõenäosuse ega kontserni äritegevusele avalduva võimaliku mõju järgi.

• Covid-19-st põhjustatud olukord ja arengud
• Valitsuste kehtestatud äritegevuse piirangud
• Õnnetused, katastroofid
• Makromajanduslik areng
• Õigusaktide muudatused
• Suhted ametiühingutega
• Kütusehindade ja intressimäärade tõus
• Turu- ja kliendikäitumine

JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE

Juhatus kinnitab oma parima teadmise kohaselt, et Tallink Grupp AS-i 2020. aasta tegevusaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt olulisi sündmusi ja nende mõju kontserni majandustulemustele ja finantsseisundile ning annab ülevaate peamistest riskidest ja ebakindlatest asjaoludest.

Lembit Kitter Juhatuse liige

Kadri Land Juhatuse liige

Harri Hanschmidt Juhatuse liige

Piret Mürk-Dubout Juhatuse liige

Tallinnas, 20. aprillil 2021

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2020	2019
Müügitulu (lisa 4)	442 934	949 119
Müüdud kaupade ja teenuste kulud (lisa 5)	-486 388	-752 234
Brutokahjum/-kasum	-43 454	196 885
Müügi- ja turunduskulud (lisa 5)	-37 817	-67 727
Üldhalduskulud (lisa 5)	-48 263	-56 555
Nõuete allahindlus (lisa 23)	-128	-228
Muud äritulud (lisa 24)	37 339	2 599
Muud ärikulud	-298	-106
Kahjum/kasum äritegevusest	-92 621	74 868
Finantstulud (lisa 5)	1	995
Finantskulud (lisa 5)	-17 843	-18 674
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum (lisa 12)	-158	-4
Kahjum/kasum enne tulumaksu	-110 621	57 185
Tulumaks (lisa 6)	2 313	-7 467
Puhaskahjum/-kasum	-108 308	49 718
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskahjum/-kasum	-108 308	49 718
Muu koondkasum
Kirjed mida võidakse edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed	-193	161
Muu koondkahjum/-kasum	-193	161
Koondkahjum/-kasum kokku	-108 501	49 879
Emaettevõtte omanikele kuuluv koondkahjum/-kasum kokku	-108 501	49 879
Tava- ja lahustatud aktsiakasum (eurodes aktsia kohta, lisa 7)	-0,162	0,074

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8)	27 834	38 877
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 9)	25 463	37 606
Ettemaksed (lisa 10)	7 216	6 805
Tulumaksu ettemakse	0	67
Varud (lisa 11)	28 707	37 255
Käibevara	89 220	120 610
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud (lisa 12)	245	403
Muud finantsvarad ja ettemaksed (lisa 13)	2 233	1 619
Edasilükkunud tulumaksu vara (lisa 6)	20 270	18 674
Kinnisvarainvesteeringud	300	300
Materiaalne põhivara (lisa 14)	1 363 485	1 347 093
Immateriaalne vara (lisa 15)	40 448	44 264
Põhivara	1 426 981	1 412 353
VARAD KOKKU	1 516 201	1 532 963
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Intressikandvad võlakohustused (lisad 16, 24)	111 601	89 198
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 17)	73 477	98 926
Võlad omanikele	6	6
Tulumaksukohustus	10	0
Ettemakstud tulud (lisa 18)	23 253	33 314
Lühiajalised kohustused	208 347	221 444
Intressikandvad võlakohustused (lisad 16, 24)	593 518	488 682
Pikaajalised kohustused	593 518	488 682
Kohustused kokku	801 865	710 126
Aktsiakapital (lisa 19)	314 844	314 844
Ülekurss (lisa 19)	663	663
Reservid (lisa 19)	69 854	69 608
Jaotamata kasum	328 975	437 722
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	714 336	822 837
Omakapital kokku	714 336	822 837
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	1 516 201	1 532 963

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2020	2019
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
Aruandeperioodi puhaskahjum/-kasum	-108 308	49 718
Korrigeerimised:
Amortisatsioon (lisad 14,15)	100 660	96 249
Puhaskahjum/-kasum materiaalse põhivara müügist	110	-80
Puhas intressikulu (lisa 5)	17 273	17 644
Puhaskulu tuletisinstrumentidest (lisa 5)	0	111
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum (lisa 12)	158	4
Realiseerimata kasum/kahjum valuutakursi muutustest	-179	107
Omaaktsiad	0	18
Tulumaks (lisa 6)	-717	8 207
Korrigeerimised	117 305	122 260
Muutused:
Äritegevusega seotud nõuetes ja ettemaksetes	10 822	4 740
Varudes	8 548	-1 514
Äritegevusega seotud kohustustes	-35 307	-311
Muutused varades ja kohustustes	-15 937	2 915
Äritegevusest teenitud raha	-6 940	174 893
Makstud tulumaks	-107	-317
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU	-7 047	174 576
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine	-100 024	-60 887
Laekumised materiaalse põhivara müügist	115	192
Laekunud intressid	1	1
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	-99 908	-60 694
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
Saadud laenud	125 000	45 000
Laenude tagasimaksed	-14 667	-79 750
Arvelduskrediidi muutus (lisa 16)	15 736	0
Tuletisinstrumentidega seotud maksed	0	-1 029
Rendimaksete tasumine	-12 565	-14 822
Makstud intressid	-16 290	-16 717
Laenudega seotud tehingukulude tasumine	-1 302	-1 431
Makstud dividendid (lisa 19)	0	-33 443
Aktsiakapitali vähendamine	0	-46 888
Tulumaks makstud dividendidelt (lisa 19)	0	-8 100
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	95 912	-157 180
RAHAVOOD KOKKU	-11 043	-43 298
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	38 877	82 175
Raha ja raha ekvivalentide muutus (lisa 8)	-11 043	-43 298
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	27 834	38 877

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

Tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	Kursivahede reserv	Laevade ümber hindluse reserv	Kohustuslik reservkapital	Omaaktsiate reserv	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	Omakapital kokku
Seisuga 31. detsember 2019	314 844	663	430	39 505	29 673	0	437 722	822 837	822 837
2020. aasta puhaskahjum	0	0	0	0	0	0	-108 308	-108 308	-108 308
2020. aasta muu koondkasum
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel
tekkinud valuutakursivahed	0	0	-193	0	0	0	0	-193	-193
2020. aasta koondkahjum kokku	0	0	-193	0	0	0	-108 308	-108 501	-108 501
Tehingud ettevõtte omanikega
kajastatud otse omakapitalis
Kanne 2019. aasta kasumist	0	0	0	0	2 486	0	-2 486	0	0
Kanne ümberhindluse reservist	0	0	0	-2 047	0	0	2 047	0	0
Aktsiakapitali vähendamine	0	0	0	0	0	0	0	0	0
Tehingud ettevõtte omanikega
kajastatud otse omakapitalis kokku	0	0	0	-2 047	2 486	0	-439	0	0
Seisuga 31. detsember 2020	314 844	663	237	37 458	32 159	0	328 975	714 336	714 336

Majandusaasta aruanne 2020

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

Tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	Kursivahede reserv	Laevade ümber hindluse reserv	Kohustuslik reservkapital	Omaaktsiate reserv	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	Omakapital kokku
Seisuga 31. detsember 2018	361 736	662	269	41 552	27 670	-17	425 044	856 916	856 916
IFRS 16 esmakordne rakendamine	0	0	0	0	0	0	-3 590	-3 590	-3 590
Korrigeeritud algsaldo seisuga 1. jaanuar 2019	361 736	662	269	41 552	27 670	-17	421 454	853 326	853 326
2019. aasta puhaskasum	0	0	0	0	0	0	49 718	49 718	49 718
2019. aasta muu koondkasum
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel
tekkinud valuutakursivahed	0	0	161	0	0	0	0	161	161
2019. aasta koondkasum kokku	0	0	161	0	0	0	49 718	49 879	49 879
Tehingud ettevõtte omanikega
kajastatud otse omakapitalis
Kanne 2018. aasta kasumist	0	0	0	0	2 003	0	-2 003	0	0
Kanne ümberhindluse reservist	0	0	0	-2 047	0	0	2 047	0	0
Dividendid	0	0	0	0	0	0	-33 494	-33 494	-33 494
Aktsiapõhised maksetehingud	0	1	0	0	0	17	0	18	18
Aktsiakapitali vähendamine	-46 892	0	0	0	0	0	0	-46 892	-46 892
Tehingud ettevõtte omanikega
kajastatud otse omakapitalis kokku	-46 892	1	0	-2 047	2 003	17	-33 450	-80 368	-80 368
Seisuga 31. detsember 2019	314 844	663	430	39 505	29 673	0	437 722	822 837	822 837

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Üldine informatsioon

Tallink Grupp AS-i (emaettevõte) ja tema tütarettevõtete (üheskoos: kontsern) 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne allkirjastati juhatuse poolt 20. aprillil 2021.

Eesti äriseadustiku nõuete kohaselt peab juhatuse koostatud majandusaasta aruande, mis sisaldab ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, heaks kiitma nõukogu ja kinnitama aktsionäride üldkoosolek. Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja esitatud majandusaasta aruannet mitte kinnitada ning nõuda uue aruande koostamist.

Tallink Grupp AS on Eestis registreeritud ja Eestis tegutsev aktsiaselts asukohaga Sadama 5 Tallinnas. Alates 9. detsembrist 2005 on Tallink Grupp AS-i aktsiad olnud vabalt kaubeldavad Nasdaq Tallinna börsil.

Kontserni põhitegevusalad on seotud meretranspordiga Läänemerel (reisijate ja kaubavedu), EMTAK 50101 – sõitjatevedu merel ja rannavetes, EMTAK 50201 – kaubavedu merel ja rannavetes, EMTAK 79121 – reisikorraldaja tegevus. Täpsemalt kirjeldatakse kontserni põhitegevust lisas 4 "Segmendiaruandlus". Seisuga 31. detsember 2020 töötas kontsernis 4 200 inimest (31. detsember 2019: 7 240 inimest).

Lisa 2 Aruande koostamise alused

2.1. Vastavuse kinnitus

Tallink Grupp AS-i ja tema tütarettevõtete konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL).

2.2. Hindamisalused

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud järgmiste finantsseisundi aruande kirjete puhul:

• tuletisinstrumendid, mida mõõdetakse õiglases väärtuses (lisa 23)
• omakapitaliinstrumendid, mida mõõdetakse õiglases väärtuses (lisa 13)
• kinnisvarainvesteeringud, mida mõõdetakse õiglases väärtuses
• laevad, mida mõõdetakse ümberhinnatud maksumuses (lisa 14)
• ettemakstud tulud (Club One punktid) (lisa 18)

2.3. Arvestuspõhimõtete muutused

Kontsern on järjepidevalt rakendanud kõigi käesolevas raamatupidamise aruandes esitatud perioodide suhtes lisas 3 kirjeldatud arvestuspõhimõtteid. Erandiks on allpool esitatud muutused.

Kontsern on kohaldanud järgmisi uusi standardeid ja standardite muudatusi (sh neist tulenevaid muudatusi teistes standardites), mida tuli esmakordselt rakendada 1. jaanuaril 2020.

Oluliste arvestuspõhimõtete muutused

Kontsern hakkas rakendama alljärgnevaid standardeid alates 1. jaanuarist 2020.

Standardite IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" ning IAS 8 "Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead" muudatused

Muudatustega täpsustatakse ja ühtlustatakse mõiste "oluline" määratlust ning antakse juhiseid, mis aitavad parandada selle kohaldamise järjepidevust IFRS standardites.

Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardite IFRS 9 "Finantsinstrumendid", IAS 39 "Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine" ja IFRS 7 "Finantsinstrumendid: avalikustatav teave" muudatused

Muudatused on kohustuslikud ja neid kohaldatakse kõigi selliste riskimaandamissuhete puhul, mida mõjutab otseselt pankadevaheliste laenuintressimäärade (IBOR) reformist tulenev ebakindlus. Muudatustega kehtestatakse ajutine vabastus teatavate riskimaandamisarvestuse nõuete kohaldamisest. Eesmärk on vältida seda, et IBOR-i reformi mõjul riskimaandamisarvestus lõpetatakse. Peamised muudatustega kehtestatud vabastused on seotud järgmiste nõuetega:

• suure tõenäosuse nõue
• riski komponendid
• ettevaatavad hinnangud
• tagasiulatuv efektiivsuse test (IAS 39)
• rahavoogude riskimaandamise reservi ümberliigitamine.

Muudatustega nõutakse ettevõtetelt ka investoritele lisateabe esitamist oma selliste riskimaandamissuhete kohta, mida otseselt mõjutab reformiga seotud ebakindlus.

Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IFRS 3 "Äriühendused" muudatused

Muudatustega kitsendatakse ning täpsustatakse äri mõistet. Samuti võimaldavad need muudatused anda lihtsustatud hinnangu selle kohta, kas äriühenduse raames omandatud tegevused ja varad on olemuselt varade kogum või äri.

Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Seni veel jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused

Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused 31. detsembril 2020 lõppenud aruandeperioodile veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud. Kontsern kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad.

Standardite IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatused – intressimäärade võrdlusaluste (IBOR-ite) reform (teine etapp)

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2021 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.

Muudatused käsitlevad küsimusi, mis võivad intressimäärade võrdlusaluste reformi tagajärjel mõjutada finantsaruandlust, sealhulgas intressimäära võrdlusaluselt alternatiivsele võrdlusalusele üleminekust tulenevate lepinguliste rahavoogude või riskimaandamissuhete muutuse mõjusid.

Muudatused võimaldavad praktilise abinõuna vabastust IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 teatud nõuetest, mis on seotud järgnevaga:

• muudatused finantsvarade, finantskohustiste ja rendikohustiste lepinguliste rahavoogude määramise aluses ja
• riskimaandamisarvestus.

Rahavoogude määramise aluse muutus:

Muudatused nõuavad kontsernilt finantsvara või finantskohustise sisemise intressimäära ajakohastamist, kui finantsvara või finantskohustise lepinguliste rahavoogude määramise alus muutub intressimäärade võrdlusaluste reformi tõttu.

Riskimaandamisarvestus:

Muudatustega nähakse ette erandid riskimaandamisarvestuse nõuetest järgmistes valdkondades:

• Lubatakse riskimaandamissuhte määratluse muutmist, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi. See muudatus ei too kaasa riskimaandamisarvestuse lõpetamist ega uue riskimaandamissuhte määratlemist.
• Kui rahavoogude riskimaandamise arvestuse riskimaandamisobjekti muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, loetakse rahavoogude riskimaandamisreservi kogunenud summa aluseks alternatiivne võrdlusalus, mille alusel on maandatud tulevased rahavood kindlaks määratud.
• Kui riskimaandamisobjektina on määratletud mitmest objektist koosnev rühm ning mõnd rühmas olevat objekti muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, jaotatakse maandatavad objektid maandatavate võrdlusmäärade alusel alarühmadesse.
• Kui ettevõte eeldab piisava kindlustundega, et alternatiivne võrdlusalus on 24 kuu jooksul eraldi tuvastatav, võib ta määratleda selle intressimäära lepinguväliselt määratletud riskikomponendina, kui seda ei saa määramise kuupäeval eraldi tuvastada.

Avalikustamine

Muudatused nõuavad kontsernilt täiendava teabe avalikustamist, et võimaldada aruande kasutajatel mõista intressimäärade võrdlusaluste reformi mõju kontserni finantsinstrumentidele, sealhulgas teavet reformist tingitud kontserni riskipositsioonide ja nendega seotud riskijuhtimistegevuste kohta.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardite IFRS 10 ja IAS 28 muudatused "Investori ja tema sidusettevõtte või ühisettevõtte vaheline varade müük või üleandmine"

Euroopa Komisjon otsustas muudatuste kinnitamise määramata ajaks edasi lükata. Muudatustega selgitatakse, et sidusettevõtte või ühisettevõttega seotud tehingu puhul sõltub kasumi või kahjumi kajastamise ulatus sellest, kas müüdud või üle antud varad moodustavad äri:

• kasum või kahjum kajastatakse täielikult siis, kui investori ja tema sidusettevõtte või ühisettevõtte vaheline tehing hõlmab sellise vara või selliste varade üleandmist, mis moodustavad äri (olenemata sellest, kas see asub / need asuvad tütarettevõttes või mitte), ning
• kasum või kahjum kajastatakse osaliselt siis, kui investori ja tema sidusettevõtte või ühisettevõtte vaheline tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äri (isegi juhul, kui need varad asuvad tütarettevõttes).

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.

Muudatustega selgitatakse, et kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud alates aruandekuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Liigitamist ei mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustise tasumiseks.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IFRS 3 "Äriühendused" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.

Muudatusega ajakohastatakse IFRS 3 viide 2018. aasta finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule 1989. aasta raamistiku asemel. Samal ajal lisatakse muudatustega IFRS 3 uus lõik, milles on selgitatud, et tingimuslikke varasid ei saa omandamise kuupäeval kajastada.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 16 "Materiaalsed põhivarad" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.

IAS 16 muudatustega nõutakse, et materiaalse põhivara objektide vajalikku asukohta ja tööseisundisse viimise jooksul toodetud esemete müügist saadud tulu tuleb kajastada kasumiaruandes koos nende esemetega seotud kuludega ning nende kulude suurust tuleb mõõta vastavalt IAS 2 mõõtmisnõuetele.

Muudatusi tuleb rakendada tagasiulatuvalt, kuid ainult nende materiaalsete põhivara objektide suhtes, mis viiakse vajalikku asukohta ja tööseisundisse kõige varasema perioodi alguses, mis on esitatud aruandes, mille koostamisel ettevõte muudatusi esmakordselt rakendab, või pärast seda. Muudatuse esialgse rakendamise kumulatiivset mõju kajastatakse jaotamata kasumis (või vajaduse korral mõnel muul asjakohasel omakapitali kirjel) algsaldo korrigeerimisena kõnealuse varaseima esitatud perioodi alguses (kui see on vajalik).

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.

Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks nõutakse muudatustega ettevõttelt kõigi otseselt lepingu täitmiseks tehtavate kulude arvesse võtmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu täitmise kulud hõlmavad

• nii konkreetse lepingu täitmiseks tehtavaid vältimatuid kulutusi kui ka
• osa muudest kuludest, mis on otseselt seotud lepingute täitmisega.

Ettevõte rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel täitnud kõiki oma kohustusi selle aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuupäeval). Ettevõte ei korrigeeri võrreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettevõte muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset mõju jaotamata kasumi või vastavalt vajadusele mõne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuupäeval.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju, sest kontsern võtab lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramisel arvesse nii vältimatuid kulutusi kui ka muid otseselt lepingute täitmisega seotud kulusid.

Iga-aastased IFRS-i edasiarendused 2018–2020

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.

IFRS-i edasiarendused (2018–2020) sisaldavad standardites tehtud kolme muudatust:

• IFRS 9 "Finantsinstrumendid" muudatustega selgitatakse, et hinnates, kas võlainstrumentide vahetamine olemasoleva laenuvõtja ja laenuandja vahel toimub oluliselt erinevatel tingimustel, sisaldavad koos rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtusega kaasatavad tasud ainult uute tingimuste sõlmimiseks laenuvõtja ja laenuandja vahel makstud või saadud tasusid (sisaldades ka laenuvõtja või laenuandja poolt teise osapoole nimel makstud või saadud tasusid).
• IFRS 16 "Rendilepingud" muudatustega eemaldatakse illustreeriv näide number 13, mis tekitab praktikas nii rentniku kui ka rendileandja jaoks segadust seoses renditud vara parenduste kajastamisega. Muudatuse eesmärk on eemaldada segadust tekitav illustreeriv näide.
• IAS 41 "Põllumajandus" muudatusega kaotatakse nõue kasutada põllumajandusvarade õiglase väärtuse mõõtmisel maksueelseid rahavoogusid. Varem nõuti IAS 41-ga, et ettevõte kasutaks õiglase väärtuse mõõtmisel maksueelseid rahavooge, kuid ei nõutud maksueelse diskontomäära kasutamist nende rahavoogude diskonteerimiseks.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Muud muudatused

Ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis pole veel jõustunud, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontserni raamatupidamise aruandele.

2.4. Arvestusvaluuta ja esitusvaluuta

Raamatupidamise aastaaruande finantsinformatsioon on esitatud eurodes, mis on emaettevõtte arvestusvaluuta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes ümardatuna lähima tuhandeni (kui pole märgitud teisiti).

2.5. Hinnangute ja otsuste kasutamine

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kooskõlas standarditega IFRS EL peab juhtkond tegema otsuseid, andma hinnanguid ja kaaluma eeldusi, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete kohaldamist ning aruandes kajastatud varade, kohustuste, tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused võivad hinnangutest erineda. Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse pidevalt läbi. Arvestushinnangute muudatused kajastatakse hinnangu muutmise perioodil ning tulevastel perioodidel, mida muudatus mõjutab.

Otsused

Kontserni arvestuspõhimõtete kohaldamisel on juhtkond langetanud järgmised kaalutletud otsused, millel on kõige olulisem mõju raamatupidamise aruannetes kajastatud summadele:

Rendiperiood

Otsus selle kohta, kas kontsern on piisavalt kindel, et kasutab pikendamise õigust.

Seisuga 31. detsember 2020 oli kontsern sõlminud nelja hotellihoone, nelja kontorihoone, ühe laohoone, kümne restoranihoone ja 16 kaupluse rendilepingu (31. detsember 2019: nelja hotellihoone, nelja kontorihoone, ühe laohoone, kahe restoranihoone ja 16 kaupluse). Rendilepingute alusel tasumisele kuuluvate miinimumrendimaksete kohta vaata lähemalt lisast 20.

Eelduste ja hinnangute ebakindlus

Järgmiste eelduste ja hinnangute ebakindlusega kaasneb olulise korrigeerimise risk järgmise majandusaasta jooksul:

Laevade õiglane väärtus

Ümberhindamise eesmärgil määras kontsern kindlaks laevade õiglase väärtuse seisuga 31. detsember 2020. Laevade õiglane väärtus sõltub mitmesugustest asjaoludest, sh valmimisaastast ja mitmetest tehnilistest parameetritest ning laevade hooldusest (st kui palju omanik on laeva hooldusse investeerinud). Õiglase väärtuse määramiseks kasutas kontsern sõltumatuid hindajaid.

Ümberhindlus sõltub laevade õiglase väärtuse muutustest. Kui laeva õiglane väärtus erineb oluliselt tema raamatupidamisväärtusest, on vajalik ümberhindamine. Juhtkonna hinnangul ei erinenud laevade rühma raamatupidamisväärtus seisuga 31. detsember 2020 oluliselt laevade õiglasest väärtusest. Seepärast seisuga 31. detsember 2020 laevade ümberhindamist ei toimunud. Vt täpsemalt lisast 3.4 ja lisast 14.

Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea määramine

Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara ja immateriaalse vara kasulikku eluiga ning lõppväärtust, võttes aluseks äritegevuse mahu, sellealased varasemad kogemused ja tulevikuväljavaated.

Juhtkonna seisukoht kontserni materiaalse põhivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea kohta on avalikustatud vastavalt lisades 3.4 ja 3.5.

Firmaväärtuse langus

Kontsern kontrollib firmaväärtuse langust vähemalt kord aastas. Selleks on tarvis hinnata nende raha teenivate üksuste kasutusväärtust, millele firmaväärtus on jagatud. Kasutusväärtuse kindlaksmääramiseks peab juhtkond andma hinnangu raha teeniva üksuse eeldatavatele tulevastele rahavoogudele ning valima kohase diskontomäära nende rahavoogude nüüdisväärtuse arvestamiseks. Firmaväärtuse raamatupidamisväärtus seisuga 31. detsember 2020 oli 11 066 tuhat eurot (31. detsember 2019: 11 066 tuhat eurot). Üksikasjalikumalt käsitletakse firmaväärtust lisas 15.

Edasilükkunud tulumaks

Edasilükkunud tulumaks kajastatakse seoses ajutiste erinevustega, mis tekivad varade ja kohustuste raamatupidamisväärtuse ning maksustamistel kasutatavate väärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist jõudu omav õigus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud ühe ja sama maksuhalduri poolt ühe ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega või kui nad on seotud küll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on mõeldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas või kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse üheaegselt.

Kasutamata maksukahjumitest tekkinud edasilükkunud tulumaksu vara kajastatakse ulatuses, mille osas on tõenäoline, et tulevikus tekib maksustatav tulu, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid kasutada. Juhtkond peab andma olulise mõjuga hinnangu selle kohta, millises ulatuses edasilükkunud tulumaksu vara võib kajastada, võttes arvesse tulevase maksustatava tulu tekkimise aega ja võimalikku suurust. Üksikasjalikumalt käsitletakse tulumaksu lisas 6.

Kliendilojaalsusprogramm

Kliendilojaalsusprogrammi (Club One) kohaldatakse selliste müügitehingute puhul, kus ettevõte annab klientidele boonuspunkte, mida kliendid saavad täiendavate tingimuste täitmise korral hiljem kasutada tasuta või soodushinnaga kaupade või teenuste soetamiseks.

Kontsern kajastab klientidele antud boonuspunkte eraldi toimingukohustusena, mis algse müügikuupäeva seisuga võetakse arvele ettemakstud tuluna. Boonuspunktide arvestamisel kasutatakse suhtelise eraldiseisva müügihinna meetodit. Vt ka lisa 18.

Lisa 3 Olulised arvestuspõhimõtted

Kontserni ettevõtted on kohaldanud järgmisi arvestuspõhimõtteid järjepidevalt kõigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud perioodide kohta.

3.1. Konsolideerimise alused

Äriühendused

Äriühenduste arvestuses rakendatakse ostumeetodit ja äriühendusi kajastatakse omandamise kuupäeva seisuga. Omandamise kuupäev on kuupäev, mil kontsern omandab valitseva mõju omandatava üle.

Omandamiste puhul mõõdab kontsern firmaväärtust omandamise kuupäeval järgmiselt:

• üleantud tasu õiglases väärtuses pluss
• mittekontrollivate osaluste summa omandatavas pluss
• etappidena toimuva äriühenduse puhul omandajale eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse õiglane väärtus miinus
• omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustuste netosumma (üldjuhul õiglases väärtuses).

Kui vahe on negatiivne, kajastatakse soodusostu tulu koheselt kasumis või kahjumis.

Üleantud tasu ei hõlma summasid, mis on seotud eelnevalt eksisteerinud suhete arveldamisega. Üldjuhul kajastatakse nimetatud summad kasumis või kahjumis.

Äriühenduse omandamisega seotud kulud (välja arvatud võla- või omakapitaliinstrumentide emiteerimise kulud) kajastab kontsern kuludena perioodil, kui kulud tekivad.

Tasumisele kuuluv tingimuslik tasu kajastatakse omandamise kuupäeva seisuga õiglases väärtuses. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei hinnata ümber ja selle arveldamist kajastatakse omakapitalis. Hilisemad muutused tingimusliku tasu õiglases väärtuses kajastatakse kasumis või kahjumis.

Tütarettevõtted

Tütarettevõte on ettevõte, mille üle kontsern omab valitsevat mõju. Kontsernil on investeerimisobjekti üle valitsev mõju, kui ta on avatud või tal on õigus muutuvale sissetulekule oma osalusest investeerimisobjektis ja tal on võime seda sissetulekut mõjutada võimu kaudu investeerimisobjekti üle ning võimu ja tulude vahel on seos. Valitseva mõju olemasolu hindamisel võetakse arvesse potentsiaalset hääleõigust, mida vaadeldaval hetkel on võimalik kasutada.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab Tallink Grupp AS-i ja tema tütarettevõtete raamatupidamise aruandeid. Tütarettevõtete raamatupidamise aastaaruanded on koostatud sama aruandekuupäeva seisuga kui konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Kui tütarettevõte kasutab samades tingimustes toimunud samalaadsete tehingute puhul konsolideeritud aruandega võrreldes teistsuguseid arvestuspõhimõtteid, tehakse konsolideeritud aruande koostamisel tütarettevõtte raamatupidamise aruandes kohased korrigeerimised.

Tütarettevõtted konsolideeritakse soetamise kuupäevast täielikult. Soetamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil kontsern omandab tütarettevõtte üle valitseva mõju. Konsolideerimist jätkatakse kuni kuupäevani, mil kontserni valitsev mõju lõpeb.

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekt on ettevõte, mille finants- ja tegevuspoliitika üle omab kontsern olulist, kuid mitte valitsevat mõju. Oluliseks mõjuks loetakse olukorda, kus kontsernile kuulub 20–50% teise ettevõtte hääleõigusest.

Investeeringuid sellistesse investeeringuobjektidesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil (kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud) ning algselt kajastatakse need soetusmaksumuses. Kontserni investeering hõlmab soetamisel määratud firmaväärtust, millest on maha arvatud väärtuse langused. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastub kontserni osa investeeringuobjekti kasumis või kahjumis, muus koondkasumis ja -kahjumis ning omakapitali muutustes pärast investeeringuobjekti arvestuspõhimõtete kontserni arvestuspõhimõtetega vastavusse viimist, alates olulise mõju alguse kuupäevast kuni selle lõppemise kuupäevani. Kui kontserni kahjumi osa investeeringuobjektis ületab tema osalust, vähendatakse investeeringu (sh pikaajalise investeeringu) raamatupidamisväärtus nullini ning edasiste kahjumite kajastamine lõpetatakse, välja arvatud ulatuses, mille võrra kontsernil on investeeringuobjekti suhtes kohustusi või kontsern on teinud investeeringuobjekti nimel makseid.

Konsolideerimisel elimineeritavad tehingud

Kõik kontsernisisesed tehingud, nõuded ja kohustused ning realiseerimata kasumid kontserni ettevõtete vahel toimunud tehingutelt elimineeritakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektidega toimunud tehingutest tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse investeeringu suhtes ulatuses, mis vastab kontserni osalusele investeeringuobjektis. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samamoodi kui realiseerimata kasumid, kuid ainult ulatuses, mille võrra pole tõendeid vara väärtuse languse kohta.

3.2. Välisvaluuta

Välisvaluutas fikseeritud tehingud

Emaettevõtte arvestusvaluuta ja esitusvaluuta on euro. Kontserni iga ettevõte määrab ise oma arvestusvaluuta ning üksuse raamatupidamise aruannetes kajastatakse kirjed selles arvestusvaluutas.

Välisvaluutas fikseeritud tehingud arvestatakse ümber kontserni vastava ettevõtte arvestusvaluutasse tehingupäeval kehtinud valuutakursi alusel.

Aruandekuupäeval välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse ümber sellel kuupäeval kehtiva arvestusvaluuta vahetuskursi järgi. Rahaliste varade või kohustustega seotud kursivahedest tekkiv kasum või kahjum on aruandeperioodi alguse arvestusvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse ja perioodi lõpul kehtiva vahetuskursiga ümberhinnatud välisvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse vahe.

Välisvaluutas fikseeritud mitterahalised varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses, hinnatakse arvestusvaluutasse ümber, kasutades nende õiglase väärtuse määramise kuupäeval kehtinud valuutakursse. Ümberhindamisel tekkivad kursivahed kajastatakse kasumis või kahjumis. Erandiks on kursivahed, mis tekivad omakapitaliinstrumentide ümberhindamisel.

Selliseid kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis või -kahjumis. Välisvaluutas soetusmaksumuses mõõdetavad mitterahalised kirjed hinnatakse ümber tehingukuupäeval kehtinud kursiga.

Välismaised üksused

Välismaiste üksuste varad ja kohustused, sh soetamisel tekkinud firmaväärtus ja õiglase väärtuse korrigeerimised, arvestatakse aruandekuupäeva vahetuskurssidega ümber eurodesse.

Välismaiste üksuste tulud ja kulud arvestatakse eurodesse tehingupäeval kehtinud vahetuskursside alusel.

Kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus kursivahede reservina. Välismaise üksuse sellisel võõrandamisel, mille tulemusena kaob valitsev või oluline mõju, kantakse vastava välismaise üksusega seotud kumulatiivne summa kursivahede reservist võõrandamisel tekkinud kasumi või kahjumi osana kasumisse või kahjumisse. Kui kontsern võõrandab vaid osa oma osalusest tütarettevõttes, mille koosseisus on välismaine üksus, ja säilitab valitseva mõju, omistatakse vastav proportsionaalne osa kumulatiivsest summast tagasi mittekontrollivale osalusele.

3.3. Finantsinstrumendid

Kajastamine ja esmane mõõtmine

Nõuded ostjate vastu võetakse arvele nende tekkimise kuupäeval. Kõiki muid finantsvarasid ja -kohustusi kajastatakse esmalt päeval, mil kontsernist saab instrumendi lepinguline osapool.

Finantsvara (välja arvatud juhul, kui tegemist on nõudega ostja vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent) või -kohustust mõõdetakse esmasel kajastamisel õiglases väärtuses, millele lisatakse, juhul kui vara või kohustust ei kajastata õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi, tehingukulud, mis on otseselt seotud vara või kohustuse omandamise või emiteerimisega. Nõudeid ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent, kajastatakse algselt tehinguhinnas.

Liigitamine ja hilisem mõõtmine

Finantsvarad

Esmasel kajastamisel liigitatakse finantsvarasid nende mõõtmise alusel järgmiselt:

• korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad varad;

• õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavad varad – investeeringud võlainstrumentidesse;

• õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavad varad – investeeringud omakapitaliinstrumentidesse;

• õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi mõõdetavad varad.

Finantsvarasid ei liigitata ümber pärast nende esmast kajastamist, välja arvatud juhul, kui kontsern muudab oma finantsvarade juhtimise ärimudelit. Sellisel juhul liigitatakse ümber kõik mõjutatud finantsvarad ärimudeli muutmisele järgneva aruandeperioodi esimesel päeval.

Finantsvara mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses kui see vastab mõlemale järgnevale tingimusele ja seda ei ole määratletud õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi mõõdetavaks:

• seda hoitakse ärimudelis, mille eesmärk on hoida varasid lepinguliste rahavoogude saamiseks;

• selle lepingutingimustest tulenevad kindlaksmääratud kuupäevadel rahavood, mis koosnevad ainult põhiosast ja tasumata põhiosalt arvestatud intressimaksetest.

Kõiki finantsvarasid, mida ei liigitata korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavateks, mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi. See hõlmab kõiki tuletisinstrumente.

Finantsvarade hilisem mõõtmine ning kasumid ja kahjumid

Finantsvarad, mida mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi. Neid varasid mõõdetakse hiljem õiglases väärtuses. Netokasumeid ja -kahjumeid, sealhulgas intressi- või dividenditulu, kajastatakse kasumis või kahjumis.

Finantsvarad, mida mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Neid varasid mõõdetakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumust vähendatakse väärtuse langusest tingitud kahjumite võrra. Intressitulu, välisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid ning väärtuse langust kajastatakse kasumis või kahjumis. Finantsvara kajastamise lõpetamisel tekkiv kasum või kahjum kajastatakse kasumis või kahjumis.

Finantskohustused - liigitamine, hilisem mõõtmine ning kasumid ja kahjumid

Finantskohustusi liigitatakse korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi mõõdetavateks. Finantskohustusust mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi, kui see on kauplemiseesmärgil soetatud, tuletisinstrumendina käsitletav või esmasel kajastamisel sellesse kategooriasse liigitatud. Finantskohustusi, mida mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi, mõõdetakse õiglases väärtuses ning netokasumeid- ja kahjumeid, sealhulgas intressikulusid, kajastatakse kasumis või kahjumis.

Muid finantskohustusi mõõdetakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Intressikulusid ja välisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumis või kahjumis. Finantskohustuse kajastamise lõpetamisel tekkiv kasum või kahjum kajastatakse samuti kasumis või kahjumis.

Kajastamise lõpetamine

Finantsvarad

Kontsern lõpetab finantsvara kajastamise siis, kui tema lepingujärgsed õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõpevad või ta annab üle oma lepingujärgsed õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele tehinguga, millega ta annab üle sisuliselt kõik finantsvara omandiõigusega seonduvad riskid ja hüved, või kui ta ei anna üle ja tal ei säili sisuliselt kõiki finantsvara omandiga seonduvaid riske ja hüvesid, ent tal ei säili kontrolli vara üle.

Kontsern sõlmib muu hulgas tehinguid, millega ta annab oma finantsseisundi aruandes kajastatud varad üle, kuid säilitab kas kõik või sisuliselt kõik üle antud varadega seonduvad riskid ja hüved. Sellistel juhtudel ei lõpetata üleantud vara kajastamist.

Finantskohustused

Kontsern lõpetab finantskohustuse kajastamise, kui tema lepingus määratletud kohustus on täidetud, tühistatud või aegunud. Samuti lõpetab Kontsern finantskohustuse kajastamise, kui selle

tingimusi muudetakse ja muudetud kohustuse rahavood on oluliselt erinevad. Sellisel juhul võetakse arvele muudetud tingimustel põhinev uus finantskohustus õiglases väärtuses.

Finantskohustuse kajastamise lõpetamisel kajastatakse erinevust kustutatud finantskohustuse raamatupidamisväärtuse ja makstud tasu (mis sisaldab muu hulgas võimalikke üle antud mitterahalisi varasid või võetud kohustusi) vahel kasumis või kahjumis.

Tasaarvestused

Finantsvarasid ja -kohustusi tasaarvestatakse ja saadud netosumma kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui kontsernil on tasaarvestamiseks seaduslik õigus ning ta kavatseb neid arveldada netosummas või realiseerida vara ning täita kohustuse samaaegselt.

Aktsiakapital

Lihtaktsiaid loetakse omakapitaliks. Lihtaktsiate ja aktsiaoptsioonide emiteerimisega otseselt seostatavad lisakulud kajastatakse omakapitali vähendusena.

Kui omakapitalis kajastatud aktsiakapital ostetakse tagasi, kajastatakse makstud tasu, sh otseselt seostatavad kulud, omakapitali vähendusena. Tagasiostetud aktsiad loetakse omaaktsiateks ning esitatakse omaaktsiate reservis.

Kui omaaktsiad edaspidi müüakse või uuesti emiteeritakse, kajastatakse saadud summa omakapitali suurenemisena ja tekkiv üle- või puudujääk kantakse vastavalt jaotamata kasumisse või jaotamata kasumist välja.

3.4. Materiaalne põhivara

Kajastamine ja mõõtmine

Materiaalne põhivara, välja arvatud laevad, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad võimalikud allahindlused. Soetusmaksumus hõlmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega, sh laenukasutuse kulutused (vt lisa 3.8). Omavalmistatud vara soetusmaksumus sisaldab materjali- ja otseseid tööjõukulusid ning muid kulusid, mis on otseselt seostatavad vara eesmärgipärase kasutamise ettevalmistamisega.

Kui materiaalse põhivaraobjekti eri osadel on erineva pikkusega kasulikud eluead, võetakse nad arvele eraldi põhivaraobjektidena (oluliste komponentidena).

Laevu kajastatakse ümberhinnatud summas (st õiglases väärtuses, millest on maha arvatud ümberhindluse kuupäeva järel arvestatud amortisatsioon). Ümberhindamisi tehakse piisava sagedusega, nii et raamatupidamisväärtus ei erineks oluliselt väärtusest, mis oleks varal aruandeperioodi lõpul õiglase väärtuse alusel.

Ümberhindamise kuupäeval asendatakse laevade raamatupidamisväärtus ümberhindamise kuupäeval kehtiva õiglase väärtusega ning elimineeritakse akumuleeritud amortisatsioon. Ümberhindamisest tulenev väärtuse suurenemine kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus laevade ümberhindluse reservina. Ümberhindamisest tulenev väärtuse vähenemine kajastatakse kahjumina, välja arvatud sellise varaobjekti puhul, mille varasemast ümberhindlusest tekkinud positiivne saldo kajastati varem muus koondkasumis.

Sellisel juhul tasaarvestatakse väärtuse vähenemine varasemast ümberhindlusest tekkinud laevade ümberhindluse reservi positiivse saldo arvelt.

Igal aastal kantakse ümberhindluse reservist jaotamata kasumisse summa, mis moodustub vara ümberhinnatud raamatupidamisväärtusel põhineva amortisatsiooni ning selle amortisatsiooni vahest,

mis oleks kajastatud vara algse soetusmaksumuse alusel. Vara võõrandamisel kantakse selle varaobjektiga seotud ümberhindluse reservi osa jaotamata kasumisse.

Hilisemad kulud

Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (nt mõne varaobjekti osade asendamine, kuivdokiremont iga kahe või viie aasta järel) lisatakse varade raamatupidamisväärusele siis, kui on täidetud kajastamiseks vajalikud kriteeriumid, st (a) on tõenäoline, et kontsern saab väljaminekuga seotud varast tulevikus majanduslikku kasu ja (b) vara soetusväärtust saab usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse finantsseisundi aruandest välja. Kõik muud väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti.

Materiaalse põhivara amortisatsioon

Amortisatsiooni arvestatakse varaobjekti hinnangulise kasuliku eluea jooksul lineaarselt. Amortiseerimine lõpetatakse, kui vara raamatupidamislik jääkväärtus võrdub tema lõppväärtusega. Laevade lõppväärtus põhineb laevade hinnangulisel realiseerimisväärtusel laevade kasuliku eluea lõpus.

Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul järgmiselt:

• ehitised 5 kuni 50 aastat
• masinad ja seadmed 3 kuni 10 aastat
• laevad 17 kuni 40 aastat
• muu põhivara 2 kuni 5 aastat

Maad ei amortiseerita.

Amortisatsiooni arvutatakse eraldi laeva kahe komponendi kohta – laeva enda amortisatsioon ja kuivdoki remondikulude kui eraldiseisva komponendi amortisatsioon. Niimoodi toimides tuginetakse laevandussektori üldisele praktikale.

Amortisatsioonikulu arvestatakse lineaarselt laeva kummagi komponendi kohta komponendi kasuliku eluea jooksul järgmiselt:

▪	laevad	17 kuni 40 aastat
•	kapitaliseeritud kuivdoki remondikulud	2 kuni 5 aastat

Materiaalse põhivara lõppväärtus, amortisatsiooni arvestamise meetodid ja kasulik eluiga vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena.

Laevade lõppväärtus arvestatakse protsendina laeva raamatupidamislikust brutoväärtusest.

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui kontsern ei eelda selle vara kasutamisest või võõrandamisest enam majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumis või kahjumis ridadel "Muud äritulud" või "Muud ärikulud" perioodil, mil kajastamine lõpeb.

3.5. Immateriaalne vara

Firmaväärtus

Tütarettevõtete soetamisel tekkiv firmaväärtus arvatakse immateriaalse vara hulka. Firmaväärtuse mõõtmist arvelevõtmisel käsitleb lisa 3.1.

Edasine mõõtmine

Firmaväärtust mõõdetakse soetusmaksumuses, millest arvatakse maha akumuleeritud kahjumid väärtuse langusest.

Uurimis- ja arendusväljaminekud

Uurimisväljaminekud kajastatakse nende tekkimisel kuludena. Üksiku arendusprojekti arendusväljaminekutest tulenevad immateriaalsed varad võetakse varana arvele vaid siis, kui kontsern suudab näidata, (1) et immateriaalse vara kasutus- või müügikõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik; (2) et ta kavatseb immateriaalse vara valmis saada ja tal on võimalik seda kasutada või müüa; (3) kuidas immateriaalne vara tulevikus majanduslikku kasu toob; (4) et immateriaalse vara arendamise lõpetamiseks on piisavad vahendid ja (5) et varaga seotud kulutusi arendamise ajal on võimalik usaldusväärselt mõõta.

Pärast arendusväljaminekute algset arvelevõtmist kajastatakse arendusprojekte nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud kahjumid vara väärtuse langusest. Kapitaliseeritud kulutused amortiseeritakse perioodi jooksul, mil eeldatakse projektist müügitulu saamist. Vara amortiseerimine algab arendusprojekti lõpetamisel, kui vara on kasutusvalmis.

Kaubamärk

Äriühenduste käigus soetatud kaubamärgi soetusmaksumus on selle õiglane väärtus soetamise kuupäeval. Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud akumuleeritud kahjumid vara väärtuse langusest.

Muu immateriaalne vara

Muu immateriaalne vara (IT programmide litsentsid ja arenduskulud, omandatud kliendilepingud) võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud akumuleeritud kahjumid vara väärtuse langusest. Kontserni siseselt loodud immateriaalseid varasid, v.a kapitaliseeritud arenduskulud, ei kapitaliseerita, vaid kajastatakse kuluna aastal, mil kulutused tekivad.

Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud või piiramatu kasuliku elueaga varaga. Piiratud elueaga varad amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku majandusliku eluea jooksul. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema raamatupidamisväärtuse, tehakse vara kaetava väärtuse test. Piiratud elueaga immateriaalsete varade amortisatsiooniperiood ja -meetod vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul. Muutusi vara eeldatavas kasulikus elueas või varast saadava tulevase majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis või -meetodis ning käsitletakse kui muutusi raamatupidamislikes hinnangutes. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumis või kahjumis selle kulude grupi koosseisus, kuhu konkreetne immateriaalne vara oma funktsioonilt kuulub.

Hilisemad väljaminekud

Hilisemad väljaminekud kapitaliseeritakse vaid juhul, kui need suurendavad vastavast varast saadavat tulevast majanduslikku kasu. Kõik muud väljaminekud, sh kontserni-siseselt loodud firmaväärtuse ja tootemarkidega seotud väljaminekud, kajastatakse kasumis või kahjumis perioodil, mil vastavad kulutused tehti.

Amortisatsioon

Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul järgmiselt:

• kaubamärgid 20 aastat
• muu immateriaalne vara 5 kuni 10 aastat

Immateriaalse vara kajastamise lõpetamisest saadav kasum või kahjum määratakse kindlaks võõrandamise netolaekumise ja vara raamatupidamisväärtuse vahena ja kajastatakse kasumis või kahjumis varaobjekti kajastamise lõpetamisel.

3.6. Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringuteks loetakse vara, mida hoitakse renditulu teenimise ja/või turuväärtuse suurenemise eesmärgil, mitte müügiks tavalise äritegevuse käigus, kasutamiseks kaupade tarnimisel või teenuste osutamisel või administratiivsetel eesmärkidel. Kinnisvarainvesteeringuid mõõdetakse õiglases väärtuses ning selle muutused kajastatakse kasumis või kahjumis.

Kui vara kasutuseesmärk muutub ning see liigitatakse ümber materiaalseks põhivaraks, siis saab vara õiglasest väärtusest ümberliigitamise kuupäeva seisuga tema tuletatud soetusmaksumus edaspidise arvestuse tarvis.

3.7. Varud

Varusid kajastatakse kas soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses olenevalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on tavapärases äritegevuses kasutatav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud müügi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulud.

Peamiselt kütusest ja müügiks ostetud kaupadest koosnevate varude soetusmaksumus määratakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodil. Soetusmaksumus sisaldab varude soetamise kulutusi, töötlemiskulusid ja muid kulusid, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

3.8. Laenukasutuse kulutused

Laenukasutuse kulutused kajastatakse nende tekkimisel kuluna, v.a kulutused, mis on otseselt seostatavad selliste varade ostmise, ehitamise või tootmisega, mille eesmärgipäraseks kasutamiseks või müümiseks ettevalmistamine vältab pikema perioodi (nt uued laevad). Uute laevade ehitusega seotud laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse kuni vara vastuvõtmise kuupäevani vastava vara maksumuse osana.

3.9. Vara väärtuse langus

Finantsvara

Igal aruandekuupäeval hindab kontsern, kas eksisteerib objektiivseid tõendeid finantsvara väärtuse languse kohta. Finantsvara väärtus loetakse langenuks, kui esineb objektiivseid tõendeid ühest või enamast sündmusest, mis on negatiivselt mõjutanud varast saadavaid hinnangulisi tulevasi rahavoogusid.

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade väärtuse langust mõõdetakse vara raamatupidamisväärtuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressimääraga.

Kõik vara väärtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis või kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid väljavaateid vara väärtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara väärtuse langusest väheneb ja seda vähenemist saab objektiivselt seostada sündmusega, mis toimub pärast väärtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara väärtuse langusest tulenev kahjum tühistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade väärtuse langusest tulenenud kahjumi vähenemine kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis.

Mittefinantsvara

Igal aruandekuupäeval hindab kontsern, kas eksisteerib tõendeid mittefinantsvara (välja arvatud laevad, kinnisvarainvesteeringud, varud ja edasilükkunud tulumaksu vara) raamatupidamisväärtuse languse kohta. Juhul kui taolisi tõendeid esineb, hindab kontsern vara kaetavat väärtust.

Firmaväärtuse ja piiramatu kasuliku elueaga või veel kasutusse võtmata immateriaalsete varade puhul hinnatakse kaetavat väärtust igal aruandekuupäeval.

Vara või või raha teeniva üksuse kaetav väärtus on kas selle vara või raha teeniva üksuse õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud, või kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb on suurem.

Kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge maksueelse diskontomääraga, mis väljendab hetke turuhinnanguid raha ajaväärtuse ja varaga seotud iseloomulike riskide kohta. Vara väärtuse languse testimiseks koondatakse varad väikseimasse varasid hõlmavasse rühma, mis loob oma jätkuva tegevusega rahavoogusid, mis on valdavas osas sõltumatud muude varade või varade rühmade (raha teenivate üksuste) poolt loodavatest rahavoogudest.

Väärtuse languse testimise eesmärgil jagatakse äriühenduse käigus omandatud firmaväärtus kontserni nendele raha teenivatele üksustele, mis äriühendusest tekkivast sünergiast eeldatavalt kasu saavad.

Kui vara või selle raha teeniva üksuse raamatupidamisväärtus ületab vara või raha teeniva üksuse hinnangulise kaetava väärtuse, kajastatakse väärtuse langusest tulenev kahjum. Varade väärtuse langusest tulenevad kahjumid kajastatakse kasumis või kahjumis. Raha teeniva üksuse väärtuse langusest tulenenud kahjumi kajastamisel vähendatakse esmalt üksusele jagatud firmaväärtuse raamatupidamisväärtust ning seejärel proportsionaalselt üksuse (üksuste rühma) muude varade raamatupidamisväärtust.

Firmaväärtuse langust ei tühistata. Muude varade varasematel perioodidel kajastatud väärtuse langusest tulenenud kahjumite puhul hinnatakse igal aruandekuupäeval, kas eksisteerib tõendeid sellest, et kahjum on vähenenud või seda enam ei eksisteeri. Varem kajastatud vara väärtuse langusest tulenenud kahjum tühistatakse, kui kaetava väärtuse määramisel kasutatud hinnangud on muutunud. Varem kajastatud vara väärtuse langusest tulenenud kahjum tühistatakse ainult ulatuses, mille võrra vara raamatupidamisväärtus ei ületa raamatupidamisväärtust, mis oleks kindlaks määratud (ilma amortisatsioonita), kui vara väärtuse langusest tulenevat kahjumit ei oleks kajastatud.

3.10. Hüvitised töötajatele

Töötajate lühiajaliste hüvitistega seotud kohustusi mõõdetakse diskonteerimata kujul ja kajastatakse kuluna siis, kui osutatakse hüvitisega seotud teenust. Kohustus kajastatakse summana, mis eeldatavasti kuulub väljamaksmisele lühiajalise rahalise preemiaskeemi alusel, kui kontsernil on töötaja möödunud tööalasest teenistusest tulenev eksisteeriv juriidiline või faktiline kohustus teha selliseid makseid ja kohustust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Töösuhte lõpetamise hüvitised kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on selgelt kohustunud täitma üksikasjalikku formaalset kava töösuhte lõpetamiseks enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või pakkuma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist, ning tal ei ole reaalselt võimalik sellest taganeda. Vabatahtlikku töölt lahkumist soodustavaid töösuhte lõpetamise hüvitisi kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on teinud vastava pakkumise, on tõenäoline, et see pakkumine vastu võetakse, ja pakkumise vastuvõtjate arvu on võimalik usaldusväärselt hinnata.

3.11. Eraldised

Eraldised võetakse arvele siis, kui kontsernil on aruandekuupäevaks toimunud sündmusest tulenev kehtiv juriidiline või kontserni tegevusest tingitud kohustus, kui on tõenäoline, et kohustuse täitmiseks tuleb loovutada majanduslikku kasu sisaldavaid ressursse ning kui kohustuse summat saab usaldusväärselt määrata.

Kui raha ajaväärtuse mõju on oluline, siis diskonteeritakse eraldisi, kasutades sellist maksueelset diskontomäära, mis vastab konkreetse kohustuse riskidele. Eraldistega seotud kulutused, millest on maha arvatud makstud kompensatsioonid, kajastatakse kahjumis. Diskonteerimise korral kajastatakse aja möödumise tõttu toimunud eraldise summa kasv real "Finantskulud".

Kahjulike lepingute eraldis kajastatakse siis, kui kontserni lepingujärgsete kohustuste täitmisega kaasnevad vältimatud kulud ületavad lepingust eeldatavalt saadavat majanduslikku kasu. Eraldist mõõdetakse kas lepingu lõpetamise eeldatava kulu või lepingu jätkamise eeldatava netokulu nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Enne eraldise moodustamist kajastab kontsern lepinguga seotud varade väärtuse langusest tulenenud kahjumi.

3.12. Rendid

Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas leping on rendileping või sisaldab renti. Leping on rendileping või sisaldab renti, kui see annab õiguse kindlaksmääratud vara kasutust teatava aja jooksul tasu eest kontrollida. Hinnates, kas leping annab õiguse kindlaksmääratud vara kasutust kontrollida, lähtub kontsern IFRS 16 esitatud rendi mõistest.

Kontsern kui rentnik

Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle suhtelise eraldiseisva hinna alusel. Kinnisvara rendilepingute puhul on kontsern siiski otsustanud rendiga mitteseotud komponente mitte eristada, arvestades nii rendikomponente kui ka rendiga mitteseotud komponente ühtse rendikomponendina.

Kontsern kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast, mida korrigeeritakse rendi alguse kuupäevaks tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning hinnanguliste kulude võrra, mis on seotud vara demonteerimise ja teisaldamise või vara või selle asukoha taastamisega. Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused.

Kasutusõiguse vara amortiseeritakse hiljem lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus kontsernile rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele, et kontsern plaanib kasutada vara väljaostu õigust. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutusõiguse vara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastava materiaalse põhivara puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumite võrra ja seda korrigeeritakse rendikohustuse teatud ümberhindamistel.

Rendikohustust mõõdetakse algselt rendisuhte alguskuupäevaks maksmata rendimaksete nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäärana rendi sisemist intressimäära või kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis kontserni alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab kontsern diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära.

Kontsern leiab alternatiivse laenuintressimäära erinevate väliste finantseerimisallikate intressimäärade põhjal. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi.

Rendikohustuses sisalduvad rendimaksed hõlmavad järgmist:

• fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed);
• indeksist või määrast sõltuvad muutuvad rendimaksed, mille algsel kajastamisel lähtutakse indeksist või määrast rendi alguskuupäeva seisuga;
• summad, mis eeldatavasti tasutakse lõppväärtuse garantii alusel;

• ostuhind (kui kontsern on piisavalt kindel, et kasutab väljaostuõigust), pikendamisperioodi rendimaksed (kui kontsern on piisavalt kindel, et kasutab pikendamisõigust), ning lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid, v.a. juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, et ei lõpeta lepingut enne tähtaega.

Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. See arvutatakse ümber siis, kui tulevased rendimaksed muutuvad indeksi või määra muutuste tõttu, kui muutub lõppväärtuse garantii alusel tasutava summa hinnang või kui kontsern muudab oma hinnangut selle kohta, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise õigust, või kui muutuvad sisuliselt fikseeritud rendimaksed.

Kui rendikohustus hinnatakse ümber eespool loetletud põhjustel, tehakse kasutusõiguse vara raamatupidamisväärtuses vastav korrigeerimine või kajastatakse rendikohustuse muutuse mõju kasumis või kahjumis, kui kasutusõiguse vara raamatupidamisväärtus on vähendatud nullini.

Kasutusõiguse varasid, mis ei vasta kinnisvarainvesteeringute määratlusele, kajastab kontsern finantsseisundi aruandes materiaalse põhivara koosseisus ning rendikohustusi laenukohustuste koosseisus.

Lühiajalised rendid ja väheväärtusliku vara rendid

Kontsern on otsustanud mitte kajastada kasutusõiguse varasid ning rendikohustusi väheväärtuslike varade rentide ning lühiajaliste rentide puhul. Kontsern kajastab nende rentidega seotud rendimakseid kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.

Kontsern kui rendileandja

Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile nende suhteliste eraldiseisvate hindade alusel.

Kui kontsern on rendileandja, määrab ta rendi alguses kindlaks, kas rendileping on kapitali- või kasutusrent.

Iga rendilepingu liigitamisel hindab kontsern, kas rendilepinguga antakse üle praktiliselt kõik alusvara omandiga seotud riskid ja hüved. Kui antakse, on tegemist kapitalirendiga. Kui ei anta, on tegemist kasutusrendiga. Selle hinnangu ühe osana hindab kontsern ka teatud indikaatoreid (näiteks seda, kas rent hõlmab suuremat osa vara majanduslikust elueast).

Kui rendileping sisaldab nii rendikomponenti kui ka rendiga mitteseotud komponenti, rakendab kontsern tasu jaotamisel IFRS 15 arvestuspõhimõtteid.

Kontsern rakendab rendileandja netoinvesteeringu suhtes standardis IFRS 9 esitatud kajastamise lõpetamise ja väärtuse languse kajastamise nõudeid. Kontsern analüüsib regulaarselt hinnangulisi garanteerimata lõppväärtusi, mida kasutatakse rendileandja brutoinvesteeringu arvutamiseks.

Kontsern kajastab kasutusrendi alusel saadud rendimakseid rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna muu müügitulu koosseisus.

Üldiselt ei erinenud kontserni kui rendileandja võrdlusperioodil rakendatud arvestuspõhimõtted IFRS 16-st.

3.13. Müügitulu

Müügitulu kajastatakse kliendiga sõlmitud lepingus sätestatud tasu alusel. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle on kliendile üle antud. Järgnev annab informatsiooni klientidega sõlmitud lepingutega võetud toimingukohustuste olemuse ja täitmise ajastuse, sealhulgas oluliste maksetingimuste ja vastava müügitulu kajastamise põhimõtete kohta. Müügitulu kajastamisel peavad lisaks olema täidetud järgnevad konkreetsed kriteeriumid:

Kauba müük – müük restoranides ja kauplustes

Müügitulu kajastatakse siis, kui kaubad on tarnitud/kätte toimetatud ja klientide poolt nende asukohas, st jaekauplustes, baarides ja restoranides, vastu võetud, üldjuhul sularaha või kaardimakse eest.

Piletite ja kaubaveoteenuste müük

Müügitulu piletite ja kaubaveoteenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Majandusaasta lõpul kajastatakse ettemakstud müügituluna piletite ja kaubaveoteenuse müük, mis on seotud veel väljumata reisidega.

Hotellimajutuse müük

Hotellimajutuse müügitulu kajastatakse siis, kui kliendid on tube kasutanud. Majandusaasta lõpul kajastatakse ettemakstud müügituluna müüki, mis on seotud veel kasutamata majutusega.

Reisipakettide müügitulu

Kontsern müüb reisipakette, mis koosnevad laevapiletist, majutusest hotellis, mida ei opereeri kontsern, ja eri linnades tehtavatest huvireisidest, mida ei korralda kontsern. Kontsern kajastab müügituluna kogu paketi müügist saadava tulu, mitte ainult majutuse, huvireiside ja meelelahutuse vahendamise agenditasu, kuna kontsern saab ise määrata reisipaketi sisu hinna ja valida oma äranägemise järgi teenust pakkuva tarnija. Pakettide müügitulu kajastatakse siis, kui kliendid paketti kasutavad.

Laevade prahitasu

Laevade prahtimisest kasutusrendi tingimustes saadav prahitasu kajastatakse prahtimise perioodi jooksul lineaarselt tuluna.

Käesolevas raamatupidamise aastaaruandes tähistab termin "prahtimine" rentimist, nagu seda on defineeritud rahvusvahelises finantsaruandluse standardis IFRS 16.

Kliendilojaalsusprogramm

Kontsern jaotab osa müügi eest saadud tasust Club One boonuspunktidele. See jaotus põhineb suhtelistel eraldiseisvatel müügihindadel. Lojaalsusprogrammile jaotatud summa kajastatakse edasilükkunud müügituluna, mis kajastatakse müügituluna siis, kui boonuspunktid lunastatakse või kui kliendi boonuspunktide kasutamine ei ole enam tõenäoline. Edasilükkunud müügitulu kajastatakse lepingulise kohustusena. Vt ka lisa 4 ja lisa 18.

3.14. Sihtfinantseerimine ja valitsusepoolne abi

Kui on põhjendatult kindel, et sihtfinantseerimine leiab aset ja kontsern vastab kõigile sihtfinantseerimisega kaasnevatele tingimustele, kajastatakse sihtfinantseerimine algselt ettemakstud tuluna. Kulude sihtfinantseerimist kajastatakse kulu vähenemisena nendel perioodidel, mis on vajalikud sihtfinantseeringu süstemaatiliseks sidumiseks kuludega, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ette nähtud. Sihtfinantseering, mis on antud kontsernile vara soetusmaksumuse kompenseerimiseks, kajastatakse vara kasuliku eluea jooksul süstemaatiliselt kasumis või kahjumis.

Valitsusepoolne abi on valitsuse tegevus, mille eesmärk on anda majanduslikku abi teatavatele kriteeriumidele vastavale majandusüksusele või majandusüksuste rühmale. Valitsusepoolne abi kajastatakse kasumis või kahjumis kuupäeval, mil kontsernil tekib õigus makse saamiseks.

3.15. Finantstulud ja -kulud

Finantstulude hulka kuuluvad investeeritud vahenditelt (sh omakapitaliinstrumentidelt) saadud intressitulu, dividenditulu, kasum omakapitaliinstrumentide võõrandamisest ning kasumis või kahjumis kajastatav kasum tuletisinstrumentidelt.

Finantskulude hulka kuuluvad laenude intressikulu, õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi kajastatavate finantsvarade õiglase väärtuse muutused, finantsvara väärtuse langusena kajastatud kahjum ning kasumis või kahjumis kajastatav kahjum tuletisinstrumentidelt. Tingimustele vastava varaobjekti soetamise või ehitamisega otseselt mitteseostatavad laenukasutuse kulud kajastatakse kasumis või kahjumis, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Kursivahedest tekkivad kasumid või kahjumid kajastatakse netosummas.

Intressitulu ja -kulu kajastatakse tekkepõhiselt kasumis või kahjumis, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Sisemine intressimäär on määr, millega hinnangulised tulevased maksed või laekumised finantsvara või -kohustuse eeldatava kehtivusaja jooksul diskonteeritakse täpselt finantsvara või -kohustuse raamatupidamisväärtusesse. Sisemise intressimäära arvutamisel hindab kontsern tulevasi rahavoogusid, võttes arvesse finantsinstrumendi kõiki lepingutingimusi, kuid mitte tulevasi krediidikahjumeid. Arvutus hõlmab kõiki tehingukulusid, makstud ja laekunud tasusid ja punkte, mis on sisemise intressimäära olemuslikeks komponentideks. Tehingukulud sisaldavad finantsvara või -kohustuse soetamise või emiteerimisega otseselt seostatavaid lisakulusid.

Tulu dividendidest kajastatakse kasumis siis, kui kontsernil on tekkinud õigus dividendide saamiseks.

3.16. Tulumaks

Tulumaksukulu koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasilükkunud tulumaksust. Tulumaksukulu kajastatakse kasumis või kahjumis, välja arvatud see osa, mis on seotud muus koondkasumis või -kahjumis kajastatud kirjetega. Viimasel juhul kajastatakse tulumaksukulu samuti muus koondkasumis või -kahjumis.

Tasumisele kuuluv tulumaks on eeldatav summa, mis koosneb aruandeaasta maksustatavalt tulult aruandekuupäeval kehtinud või olulises osas kehtima hakanud maksumäärade alusel tasutavast maksust ning eelmistel aastatel tasumisele kuulunud maksusumma korrigeerimistest. Tasumisele kuuluv tulumaks hõlmab ka dividendide väljamaksmisega kaasnevat maksukohustust. Vt "Kontserni ettevõtted Eestis".

Edasilükkunud tulumaksu kajastamisel võetakse arvesse ajutisi erinevusi varade ja kohustuste raamatupidamisväärtuse ning maksustamisel kasutatava väärtuse vahel. Edasilükkunud tulumaksu ei kajastata järgmiste ajutiste erinevuste puhul: sellise tehingu varade ja kohustuste algne arvelevõtmine, mille puhul ei ole tegemist äriühendusega ning mis ei mõjuta ei raamatupidamislikku ega maksustatavat kasumit; erinevused, mis on seotud investeeringutega tütarettevõtetesse ning ühiselt kontrollitavatesse ettevõtetesse ulatuses, mille suhtes on tõenäoline, et ajutised erinevused lähiajal ei tühistu. Lisaks ei kajastata edasilükkunud tulumaksu selliste maksustavate ajutiste erinevuste puhul, mis tulenevad firmaväärtuse algsest arvelevõtmisest. Edasilükkunud tulumaksu kajastamisel võetakse aluseks maksumäärad, mida eeldatavalt rakendatakse ajutistele erinevustele nende tühistumisel, lähtudes aruandekuupäeval kehtinud või olulises osas kehtima hakanud seadustest. Kasutamata maksukahjumite, kasutamata maksukrediitide ja mahaarvatavate ajutiste erinevuste korral kajastatakse edasilükkunud tulumaksu vara ulatuses, mille osas on tõenäoline, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid kasutamata maksukahjumeid ja maksukrediite ning mahaarvatavaid ajutisi erinevusi kasutada. Igal aruandekuupäeval vaadatakse edasilükkunud tulumaksu vara üle ja vähendatakse ulatuses, mille osas ei ole enam tõenäoline, et varaga seotud tulumaksu kasu realiseeritakse. Sellised vähendamised tühistatakse, kui tulevaste perioodide maksustatavate kasumite tõenäosus suureneb. Kajastamata edasilükkunud tulumaksu

varad hinnatakse ümber igal aruandekuupäeval ja kajastatakse ulatuses, mille osas on muutunud tõenäoliseks, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid varasid kasutada.

Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist jõudu omav õigus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud ühe ja sama maksuhalduri poolt ühe ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega või kui nad on seotud küll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on mõeldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas või kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse üheaegselt.

Kontserni ettevõtted Eestis

Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele kontserni Eestis registreeritud ettevõtete, sh emaettevõtte puhaskasumit tulumaksuga ei maksustata. Tulumaksuga maksustatakse dividendimakseid ning 2020. aastal on tulumaksumäär 14% või 20% (14/86 või 20/80 makstavatest netodividendidest). Kontserni Eestis asuvate ettevõtete kogu jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisega seotud potentsiaalset maksukohustust finantsseisundi aruandes ei kajastata.

Dividendide maksmisega seotud potentsiaalse maksukohustuse suurus sõltub dividendide väljamakse ajast, summast ja allikatest.

Alates 1. jaanuarist 2018 kehtib Eestis uus dividendide maksustamise kord, mis näeb ette madalama tulumaksumäära 14% (14/86 dividendide netosummast) rakendamise regulaarsetele kasumijaotistele. Madalamat maksumäära võib rakendada, kui jaotatava kasumi summa ei ületa ettevõtte viimase kolme aasta keskmist jaotatud kasumit, millelt on Eestis makstud tulumaksu. Jaotatava kasumi osa, mis ületab seda piirmäära, maksustatakse jätkuvalt 20% tulumaksumääraga.

Madalamat maksumäära saab rakendada dividendidele, mida jaotatakse 2019. aastal või hiljem algavatel aruandeperioodidel. Kuna aga füüsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt tuleb täiendavalt kinni pidada 7% tulumaksu, ei vähenda muudatus füüsilisest isikust aktsionäride maksukoormust.

Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 20.

Kontserni ettevõtted Küprosel

Küprose tulumaksuseaduse kohaselt ei ole Küprosel registreeritud laevandusettevõtjate puhaskasum ja nende ettevõtete poolt makstavad dividendid maksustatavad tulumaksuga, kui nende poolt opereeritavad laevad on registreeritud Küprose laevaregistris ja/või nad ei tegutse Küprosel. Seega ei esine ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja raamatupidamisväärtuste vahel, millest võiks tuleneda edasilükkunud tulumaks.

Muud kontserni ettevõtted ja püsivad tegevuskohad

Vastavalt muude riikide tulumaksuseadustele on ettevõtte puhaskasum ja kasum püsivatest tegevuskohtadest, mida on korrigeeritud vastava riigi tulumaksuseadustes sätestatud ajutiste ja püsivate erinevustega, tasumisele kuuluva tulumaksuga maksustatav nendes riikides, kus kontserni ettevõtted ja püsivad tegevuskohad on registreeritud (vt lisa 6).

Tasumisele kuuluv tulumaks kajastatakse lühiajaliste kohustuste all ja edasilükkunud tulumaks põhivara või pikaajaliste kohustuste all.

Alates 1. jaanuarist 2018 jõustunud tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt maksustatakse Lätis 2018. aastal ja järgnevatel perioodidel teenitud kasumit sarnaselt Eestile kasumi jaotamise hetkel. Ettevõtte tulumaksumäär on 20% (20/80 netosummast).

3.17. Aktsiakasum

Kontsern esitab andmed lihtaktsiate tava- ja lahustatud aktsiakasumi (EPS) kohta. Tavaaktsiakasumi arvutamiseks jagatakse emaettevõtte lihtaktsionäridele kuuluv majandusaasta kasum või kahjum majandusaasta jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga. Lahustatud aktsiakasumi arvutamiseks korrigeeritakse lihtaktsionäridele kuuluvat majandusaasta kasumit või kahjumit ning käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmist arvu kõigist lahjendavatest potentsiaalsetest lihtaktsiatest (töötajatele võimaldatud aktsiaoptsioonidest) tuleneva mõjuga.

3.18. Segmendiaruandlus

Kontsern määratleb ja esitab tegevussegmente kontserni juhatusele (kes on äritegevust puudutavate otsuste langetaja) esitatava sisemise informatsiooni alusel.

Tegevussegment on kontserni osa, mis oma majandustegevusega võib teenida müügitulusid ja kanda kulusid (sealhulgas müügitulusid ja kulusid, mis on seotud kontserni teiste osadega sõlmitud tehingutega). Kõigi tegevussegmentide, mille kohta on olemas eraldi finantsteave, äritulemused vaatab regulaarselt läbi kontserni juhatus, et võtta vastu otsused segmendile eraldatavate vahendite kohta ja hinnata segmendi majandustulemusi.

Segment on kontserni eristatav üksus, mis tegeleb kas toodete valmistamise või teenuste osutamisega teatud majanduskeskkonnas (geograafiline segment) või omavahel seotud toodete valmistamise või teenuste osutamisega (ärisegment) ning mille riskid ja rentaablus erinevad teiste segmentide riskidest ja rentaablusest.

Segmendiaruandlus esitatakse kontserni geograafiliste segmentide (liinide) kaupa.

Segmentidevahelises hinnakujunduses lähtutakse turuväärtusele vastavatest hindadest.

Segmendi kulu on segmendi äritegevusest tulenev otseselt segmendiga seostatav kulu ja see osa kontserni kuludest, mida saab põhjendatud alustel segmendile jagada, sealhulgas kulud, mis on seotud müügiga kontsernivälistele klientidele, ja kulud, mis on seotud tehingutega kontserni muude segmentidega. Segmendi kulu ei hõlma üldhalduskulusid, intressikulu, tulumaksukulu ega muid kulusid, mis tekivad kontserni tasandil ja on seotud kontserni kui tervikuga. Kontserni tasandil segmendi eest kantud kulud jagatakse segmendile põhjendatud alustel, kui kulud on seotud segmendi äritegevusega ja neid saab otseselt seostada segmendiga või segmendile jagada.

Juhatusele esitatavate segmendi tulemuste hulka arvatakse nii otseselt segmendiga seostatavad tulemused kui ka tulemused, mida saab põhjendatud alustel segmendile jagada.

Segmendi varad on äritegevuses kasutatavad varad, mida segment oma äritegevuses kasutab ja mida saab otseselt segmendiga seostada või põhjendatud alustel segmendile jagada. Segmendi varade hulka ei kuulu varad, mida kasutatakse kontserni üldvajadusteks või peakontori jaoks või mida ei saa otseselt segmendile jagada. Segmendi varade hulka kuuluvad ka äritegevuses kasutatavad varad, mida kasutavad ühiselt kaks või enam segmenti, kui on olemas põhjendatud alus varade jagamiseks.

Segmendi kohustused on kohustused, mis tulenevad segmendi äritegevusest ja mida saab otseselt segmendiga seostada või mida saab põhjendatud alustel segmendile jagada.

Kulud, varad ning kohustused, mis ei ole segmendiga otseselt seotud või mida ei saa segmendile jagada, kajastatakse kontserni jagamatute kulude, varade ja kohustustena.

Segmendi investeeringud hõlmavad majandusaasta kõiki kulusid, mis on seotud materiaalse põhivara ja immateriaalse vara (v.a firmaväärtus) soetamisega.

3.19. Õiglase väärtuse kindlaksmääramine

Mitmed kontserni arvestus- ja avalikustamispõhimõtted nõuavad nii finants- kui ka mittefinantsvarade ja -kohustuste õiglase väärtuse kindlaksmääramist. Õiglane väärtus määratakse kindlaks mõõtmise ja/või avalikustamise eesmärgil, kasutades järgmisi meetodeid. Täiendavat teavet õiglase väärtuse määramisel aluseks võetud eelduste kohta leiab vastavat vara või kohustust käsitlevast lisast.

Vara või kohustuse õiglase väärtuse mõõtmisel kasutab kontsern jälgitavaid turuandmeid nii palju kui võimalik. Õiglased väärtused on liigitatud õiglase väärtuse hierarhia erinevatesse tasemetesse, lähtudes hindamistehnikates kasutatud sisenditest.

• 1. tase: identsete varade või kohustuste noteeritud (korrigeerimata) hinnad aktiivsetel turgudel.
• 1. tase: muud sisendid kui 1. tasemes sisalduvad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuse kohta jälgitavad kas otse (st hindadena) või kaudselt (st on tuletatud hindadest).
• 1. tase: vara või kohustuse kohta kasutatud sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid).

Laevad (3. tase)

Laevade turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus peale kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Laevade õiglase väärtuse määramiseks kasutab kontsern sõltumatuid hindajaid. Ümberhindamise sagedus sõltub laevade õiglase väärtuse muutustest. Kui laeva õiglane väärtus erineb oluliselt tema raamatupidamisväärtusest, on vajalik ümberhindamine.

Immateriaalne vara (3. tase)

Äriühenduse tulemusena saadud patentide ja kaubamärkide õiglane väärtus määratakse kindlaks litsentsitasu meetodil. Äriühenduse tulemusena saadud kliendisuhete õiglane väärtus määratakse kindlaks mitmeperioodilisel lisatulude meetodil, mille kohaselt asjaomast vara hinnatakse pärast seda, kui on maha arvatud varaga seotud rahavoogude loomisel osalevate kõigi muude varade õiglane tootlus.

Muude immateriaalsete varade õiglase väärtuse aluseks on diskonteeritud rahavood, mida eeldatakse saada varade kasutamisest ja hilisemast müügist.

Kinnisvarainvesteeringud (3. tase)

Õiglane väärtus põhineb turuväärtusel, milleks on hinnangul põhinev summa, mille eest kinnisvara peaks hindamiskuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus peale kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta.

Kontsern kasutab sõltumatuid hindajaid, kellel on vastavat liiki kinnisvara hindamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus.

Mittetuletisinstrumentidest finantskohustused (1. ja 2. tase)

Avalikustamise eesmärgil kindlaks määratav õiglane väärtus arvutatakse tulevaste põhisummast ja intressidest tekkivate rahavoogude nüüdisväärtuse alusel, mida diskonteeritakse aruandekuupäeva intressi turumääraga. Kapitalirendilepingute puhul võrreldakse intressi turumäära leidmiseks lepingut teiste sarnaste rendilepingutega.

3.20. Emaettevõtte konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele esitatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded (st koondkasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne, üheskoos: põhiaruanded) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. Tallink Grupp AS-i konsolideerimata põhiaruanded on esitatud lisas 26 "Emaettevõtte põhiaruanded". Need aruanded on koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega samu arvestuspõhimõtteid ja hindamisaluseid kasutades, välja arvatud tütarettevõtetesse tehtud investeeringute puhul, mis on emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatud soetusmaksumuses.

Lisa 4 Segmendiaruandlus

Kontserni tegevusvaldkondade korraldamine ja juhtimine toimub eraldi vastavalt eri turgude olemusele. Seisuga 31. detsember 2020 olid kontserni ärisegmendid järgmised:

• Eesti Soome liinid: 4 laeva (31. detsember 2019: 4 laeva)
• Eesti Rootsi liinid: 4 laeva (31. detsember 2019: 3 laeva)
• Läti Rootsi liin: 2 laeva (31. detsember 2019: 2 laeva)
• Soome Rootsi liinid: 4 laeva (31. detsember 2019: 4 laeva)
• Muu segment
  • kontserni väljaprahitud laevad: 1 laev (31. detsember 2019: 1 laev)
  • Eestis asuvad hotellid: 3 hotelli (31. detsember 2019: 3 hotelli)
  • Lätis asuvad hotellid: 1 hotell (31. detsember 2019: 1 hotell)
  • Eestis asuvad kauplused: 16 kauplust (31. detsember 2019: 16 kauplust)
  • Eestis asuvad restoranid: 10 restorani (31. detsember 2019: 2 restorani)

Järgmistes tabelites on esitatud 31. detsembril 2020 ja 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta andmed kontserni müügitulu ja kasumi ning teatud varade ja kohustuste kohta avalikustatavate segmentide kaupa.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

Geograafilised segmendid – vara asukoha alusel

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	Eesti-Soome liinid	Eesti-Rootsi liinid	Läti-Rootsi liin	Soome-Rootsi liinid	Muu	Segmentide vaheline elimineerimine	Kokku
2020
Müük kontsernivälistele klientidele	200 439	34 858	15 390	149 485	42 762	0	442 934
Segmentidevaheline müük	0	0	0	0	2 434	-2 434	0
Müügitulu	200 439	34 858	15 390	149 485	45 196	-2 434	442 934
Segmendi tulem	3 461	-17 921	-17 519	-53 937	4 645	0	-81 271
Jagamatud kulud							-11 350
Finantskulud/-tulud kokku							-17 842
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum							-158
Kahjum enne tulumaksu							-110 621
Tulumaks							2 313
Aruandeperioodi puhaskahjum							-108 308
Segmendi varad	406 793	264 552	108 667	455 998	146 738	-4	1 382 744
Jagamatud varad							133 457
Varad							1 516 201
Segmendi kohustused	23 843	9 315	3 683	50 985	82 707	-4	170 529
Jagamatud kohustused							631 336
Kohustused							801 865
Investeeringud
segmendi materiaalsesse põhivarasse	9 119	10 740	3 796	5 619	6 481	0	35 755
jagamatusse materiaalsesse põhivarasse							60 731
segmendi immateriaalsesse varasse	13	7	0	23	448	0	491
jagamatusse immateriaalsesse varasse							3 047
Materiaalse põhivara amortisatsioon	22 062	9 383	8 013	29 315	17 829	0	86 602
Jagamatu materiaalse põhivara amortisatsioon							6 704
Immateriaalse vara amortisatsioon	846	172	55	621	416	0	2 110
Jagamatu immateriaalse vara amortisatsioon							5 244

Majandusaasta aruanne 2020

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	Eesti-Soome liinid	Eesti-Rootsi liinid	Läti-Rootsi liin	Soome-Rootsi liinid	Muu	Segmentide vaheline elimineerimine	Kokku
2019
Müük kontsernivälistele klientidele	353 977	112 271	72 535	344 404	65 932	0	949 119
Segmentidevaheline müük	0	0	0	0	7 795	-7 795	0
Müügitulu	353 977	112 271	72 535	344 404	73 727	-7 795	949 119
Segmendi tulem	80 435	4 724	606	26 771	16 622	0	129 158
Jagamatud kulud							-54 290
Finantskulud/-tulud kokku							-17 679
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum							-4
Kasum enne tulumaksu							57 185
Tulumaks							-7 467
Aruandeperioodi puhaskasum							49 718
Segmendi varad	425 129	267 695	118 042	493 764	146 778	-490	1 450 918
Jagamatud varad							82 045
Varad							1 532 963
Segmendi kohustused	62 108	24 022	9 932	75 157	87 737	-490	258 466
Jagamatud kohustused							451 660
Kohustused							710 126
Investeeringud
segmendi materiaalsesse põhivarasse	7 306	10 606	4 153	18 073	1 958	0	42 096
jagamatusse materiaalsesse põhivarasse							13 815
segmendi immateriaalsesse varasse	2	27	20	0	139	0	188
jagamatusse immateriaalsesse varasse							4 805
Materiaalse põhivara amortisatsioon	17 649	12 086	8 163	28 698	16 409	0	83 005
Jagamatu materiaalse põhivara amortisatsioon							6 351
Immateriaalse vara amortisatsioon	731	153	45	517	229	0	1 675
Jagamatu immateriaalse vara amortisatsioon							5 218

Müügitulu teenuste kaupa

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	Liinid 2020	Muu 2020	Kokku 2020	Liinid 2019	Muu 2019	Kokku 2019
Müügitulu kliendilepingutest
Müük laevades ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes	203 345	25 142	228 487	504 606	31 962	536 568
Piletimüük	95 629	0	95 629	240 653	0	240 653
Kaubaveoteenuse müük	93 959	0	93 959	119 078	0	119 078
Majutuse müük	0	4 022	4 022	0	16 084	16 084
Muu	3 315	3 631	6 946	9 970	18 477	28 447
Müügitulu kliendilepingutest kokku	396 248	32 795	429 043	874 307	66 523	940 830
Müügitulu muudest allikatest
Tulu laevade prahtimisest	0	9 967	9 967	0	8 289	8 289
Muu	3 924	0	3 924	8 880	-8 880	0
Müügitulu muudest allikatest kokku	3 924	9 967	13 891	8 880	-591	8 289
Kontserni müügitulu kokku	400 172	42 762	442 934	883 187	65 932	949 119

Lepingutest tulenevad saldod

Järgmises tabelis on esitatud teave klientidega sõlmitud lepingutest tulenevate nõuete, varade ja kohustuste kohta.

Tuhandetes eurodes	31. detsember 2020	31. detsember 2019
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	25 463	37 606
Kliendilepingu kohustused
Club One boonuspunktid	9 855	11 250
Ettemakstud müügitulu	13 398	22 064
Kliendilepingu kohustused kokku	23 253	33 314

Lepingulised kohustused on tekkinud klientide ettemaksetest ja lojaalsusprogrammi lunastamata boonuspunktidest. Boonuspunkte kajastatakse müügituluna siis, kui kliendid neid lunastavad. See peaks toimuma järgmise kahe aasta jooksul.

Lisa 5 Tegevuskulud ja finantstulud/-kulud

Müüdud kaupade ja teenuste kulud

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2020	2019
Müüdud kaupade kulud	-116 624	-221 139
Sadama- ja stividoritasud	-68 122	-103 469
Kütusekulud	-56 341	-89 614
Personalikulud	-116 818	-163 148
Laevade opereerimiskulud	-37 048	-72 698
Amortisatsioon (lisad 14, 15)	-86 249	-82 710
Reisipakettide kulud	-2 201	-10 684
Muud kulud	-2 985	-8 772
Müüdud kaupade ja teenuste kulud kokku	-486 388	-752 234

Müügi- ja turunduskulud

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2020	2019
Reklaamikulud	-11 152	-30 350
Personalikulud	-21 653	-31 612
Amortisatsioon (lisad 14, 15)	-2 463	-1 970
Muud kulud	-2 549	-3 795
Müügi- ja turunduskulud kokku	-37 817	-67 727

Üldhalduskulud

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2020	2019
Personalikulud	-23 253	-28 748
Amortisatsioon (lisad 14, 15)	-11 948	-11 569
Muud kulud	-13 062	-16 238
Üldhalduskulud kokku	-48 263	-56 555

Müüdud kaupade ja teenuste kulude, müügi- ja turunduskulude ja üldhalduskulude koosseisus kajastatud personalikulude jaotus

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2020	2019
Palgakulud	-139 328	-195 829
Sihtfinantseerimine	23 306	36 724
Sotsiaalmaksukulud	-42 972	-59 490
Koolituskulud	-728	-1 577
Muud personalikulud	-2 002	-3 336
Personalikulud kokku	-161 724	-223 508

Aruandeperioodil kajastati müüdud kaupade ja teenuste kulude vähendusena sihtfinantseerimine summas 23 306 tuhat eurot, mis oli seotud Eesti, Soome ja Rootsi meremeeste töötasudega (2019: 36 724 tuhat eurot). Sihtfinantseeringu saamine tuleneb seadusest.

Eesti Töötukassa maksis otse töötajatele veel 10 537 tuhat eurot COVID-19 pandeemiaga seotud hüvitist, vt ka lisa 24.

Sihtfinantseerimisega seotud nõuded on kajastatud lisas 9.

Kontserni töötajate keskmine arv ja jaotus töösuhte liikide kaupa on esitatud järgmises tabelis.

31. detsembril lõppenud aasta kohta	2020	2019
Töölepingu alusel töötavad isikud	5 825	6 939
Töövõtulepingu alusel töötavad isikud	274	326
Juhatuse liikmed	5	5
Keskmine töötajate arv kokku	6 104	7 270

Kasumis või kahjumis kajastatud finantstulud ja -kulud

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2020	2019
Puhaskasum valuutakursi muutustest	0	76
Tulu valuutakursi tuletisinstrumentidest	0	0
Tulu intressivahetuslepingutest	0	918
Tulu muudelt finantsvaradelt	1	1
Finantstulud kokku	1	995
Puhaskahjum valuutakursi muutustest	-569	0
Intressikulu finantskohustustelt, mida mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses	-14 989	-15 308
Kulu intressivahetuslepingutest	0	-1 029
Intressikulu kasutusõiguse varadega seotud rendikohustustelt	-2 285	-2 337
Finantskulud kokku	-17 843	-18 674
Finantstulud ja -kulud kokku	-17 842	-17 679

Lisa 6 Tulumaks

Tulumaks koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasilükkunud tulumaksust.

Rootsi, Soome, Saksamaa, Venemaa ja Singapuri tütarettevõtted ning Poola filiaal

Vastavalt Rootsi, Soome, Saksamaa, Venemaa, Singapuri ja Poola tulumaksuseadusele on ettevõtte puhaskasum, mida on korrigeeritud vastava riigi tulumaksuseaduses sätestatud ajutiste ja püsivate erinevustega, maksustatav tulumaksuga Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Poolas ja Singapuris. Seisuga 31. detsember 2020 oli maksumäär Soomes 20%, Rootsis 21,4%, Saksamaal 15%, Venemaal 20%, Poolas 19% ja 17% Singapuris (31. detsember 2019: Soomes 20%, Rootsis 21,4%, Saksamaal 15%, Venemaal 20%, Poolas 19% ja 17% Singapuris).

Tulumaksukulu

Kontserni 31. detsembril lõppenud majandusaasta tulumaksukulu põhikomponendid on järgmised:

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2020	2019
Läti tütarettevõtted	0	-3
Soome tütarettevõtted	-147	-150
Saksa tütarettevõte	-10	-4
Eesti tütarettevõtted ja emaettevõte	874	-8 050
Aruandeperioodi tulumaksukulu	717	-8 207
Rootsi tütarettevõtted	-35	-625
Soome tütarettevõtted	1 631	1 365
Saksa tütarettevõtted	0	0
Edasilükkunud tulumaksu kulu	1 596	740
Tulumaksukulu kokku	2 313	-7 467

Tegeliku maksumäära võrdlus

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2020	%	2019	%
Kahjum/kasum enne tulumaksu	-110 621		57 185
Tulumaks ettevõtte siseriikliku maksumäära alusel	0	0,00%	0	0,00%
Tulumaks Eestis väljakuulutatud dividendidelt	0	0,00%	-8 050	-14,08%
Välisriikides tasumisele kuuluva tulumaksu kulu	717	-0,65%	-157	-0,27%
Kajastatud maksukahjumi muutus	1 013	-0,92%	157	0,27%
Ajutiste erinevuste muutus	583	-0,53%	583	1,02%
Tulumaksukulu	2 313	-2,10%	-7 467	-13,06%

Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused

Venemaa, Saksamaa, Soome, Rootsi, Poola ja Singapuri seaduste kohaselt on maksuarvestuses lubatud kasutada kõrgemaid amortisatsioonimäärasid ning sellega maksude maksmist edasi lükata. Edasilükkamisi kajastatakse edasilükkunud tulumaksu kohustusena. Soome ja Rootsi tütarettevõtetel on ka edasikantavad maksukahjumid, mis võetakse arvesse edasilükkunud tulumaksu vara arvutamisel.

Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused tulenevad järgnevast

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	Varad 2020	Kohustused 2020	Varad 2019	Kohustused 2019
Edasikantud maksukahjum¹	23 471	0	22 458	0
Immateriaalne vara	0	-3 201	0	-3 784
Tulumaksuvarad/-kohustused	23 471	-3 201	22 458	-3 784
Varade ja kohustuste tasaarvestus	-3 201	3 201	-3 784	3 784
Tulumaksuvarad	20 270	0	18 674	0

¹ Edasilükkunud tulumaksu varana on kajastatud edasikantud maksukahjumeid summas 22 267 tuhat eurot (2019: 21 219 tuhat eurot) Soomes ja summas 1 204 tuhat eurot (2019: 1 239 tuhat eurot) Rootsis. Kajastatud Soome maksukahjumid aeguvad aastatel 2025–2030 (2019: 2024–2029), Rootsi maksukahjumitel aegumistähtaega ei ole. Hindamisebakindluse tõttu ei ole kajastatud Soome tütarettevõtte enne 2025. aastat aeguvaid maksukahjumeid. Seisuga 31. detsember 2020 ulatusid sellised kajastamata maksukahjumid 166 685 tuhande euroni (31. detsember 2019: 126 819 tuhande euroni).

Kontsern on edasilükkunud tulumaksu varasid kajastanud summas, mille ulatuses edasikantud maksukahjumeid tulevaste prognoositavate maksustavate kasumitega tasaarvestatakse. Hinnangute aluseks on Soome tegevusvaldkondade äriplaan aastaks 2021 ja järgnevateks perioodideks. Arvutustes kasutatud Soome tegevusvaldkondade müügitulu kasvumäär aastatel 2022–2030 oli 2– 2,5% ja kulude kasvumäär oli 0,5–2% (31. detsember 2019: aastatel 2020–2029 oli Soome tegevusvaldkondade müügitulu kasvumäär 2–2,5% ja kulude kasvumäär 0,5–2%).

Kajastatud edasilükkunud tulumaksu vara väärtuse tundlikkus prognoositud tulevaste maksustavate kasumite peamiste eelduste suhtes on järgmine: 1) aastate 2021-2030 müügitulu keskmise kasvumäära muutus +/-1 protsendipunkti muudaks kajastatud maksuvarade väärtust vastavalt +5 054 tuhande euro/-6 746 tuhande euro võrra; 2) aastate 2021–2030 kulude keskmise kasvumäära muutus +/-1 protsendipunkti muudaks kajastatud maksuvarade väärtust vastavalt -5 023 tuhande euro/+4 887 tuhande euro võrra.

Edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustuste muutus

	Kajastatud 2020
Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	Saldo 2020	kasumis	Saldo 2019
Edasikantud maksukahjum	23 471	1 013	22 458
Immateriaalne vara	-3 201	583	-3 784
Edasilükkunud tulumaksu varad	20 270	1 596	18 674

Lisa 7 Aktsiakasum

Aktsiakasumi arvutamiseks jagatakse lihtaktsionäridele kuuluv majandusaasta puhaskasum või -kahjum majandusaasta jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga.

Seisuga 31. detsember, tuhandetes	2020	2019
Emiteeritud aktsiad	669 882	669 882
Omaaktsiad	0	0
Käibelolevad aktsiad	669 882	669 882

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2020	2019
Majandusaasta jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv (tuhandetes)	669 882	669 881
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskahjum/-kasum	-108 308	49 718
Aktsiakasum (eurodes)	-0,162	0,074

Lisa 8 Raha ja raha ekvivalendid

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
Sularaha pangas ja kassas	27 834	38 877
Raha ja raha ekvivalendid kokku	27 834	38 877

Raha pangas teenib muutuva intressimääraga intressi, intressiarvestus on päevapõhine (2020. ja 2019. aastal jäid intressid vahemikku 0,00-0,01%).

Kontserni valuutariskid on avalikustatud lisas 23.

Lisa 9 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
Nõuded ostjate vastu	12 571	24 067
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus	-539	-594
Sihtfinantseerimine	7 810	9 285
Nõuded seotud osapoolte vastu	59	211
Muud nõuded	5 562	4 637
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku	25 463	37 606

Aruandeperioodil kanti kulusse ebatõenäoliselt laekuvaid ja lootusetuid nõudeid ostjate vastu summas 128 tuhat eurot (2019: 228 tuhat eurot).

Kontserni nõuete (välja arvatud sihtfinantseerimisega seotud nõuete) krediidi- ja valuutariskid on avalikustatud lisas 23. Täiendav teave sihtfinantseerimise kohta on esitatud lisas 5.

Lisa 10 Ettemaksed

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
Ettemakstud kulud	4 287	5 654
Maksude ettemaksed	2 929	1 151
Ettemaksed kokku	7 216	6 805
Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
Maksude ettemaksed
Käibemaks	1 640	806
Muud ettemaksed	1 289	345

Ettemakstud kulud koosnevad peamiselt ettemakstud kindlustusmaksetest.

Lisa 11 Varud

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
Tooraine (peamiselt kütus)	4 506	3 382
Müügiks ostetud kaubad	24 201	33 873
Varud kokku	28 707	37 255

1. aastal moodustas varude allahindlus neto realiseerimisväärtusele 584 tuhat eurot (2019: 546 tuhat eurot). Allahindlus on kajastatud müüdud kaupade ja teenuste kuludes.

Kütusehinna risk

Kontsern on avatud kütusehinna riskile, kuna osa kütusest laevade tarvis ostetakse turuhinnaga. Kontsern on sisse seadnud kütusehinna lisatasu süsteemi, mille kohaselt võetakse klientidelt kütuse eest lisatasu, et osaliselt tasakaalustada kütusehindade tõusu mõju. Seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 ei olnud kontsernil ühtki jõusolevat kütusehinda puudutavat tuletisinstrumentide lepingut. Vt täiendavalt lisa 23.

Lisa 12 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud

Seisuga 31. detsember 2020 oli kontsernil 34% osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektis Tallink Takso AS, mille asukohariik on Eesti (seisuga 31. detsember 2019: 34%).

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Investeeringud majandusaasta alguses	403	407
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum	-158	-4
Investeeringud majandusaasta lõpus	245	403

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekti Tallink Takso AS-i põhinäitajad on esitatud all. Näitajad 31. detsembril 2020 lõppenud aasta kohta on auditeerimata. Arvandmed kajastavad kõiki sidusettevõtte varasid ja kohustusi ning tulemit.

Tuhandetes eurodes	Käibevara	Põhivara	Vara kokku	Lühiajalised kohustused	Pikaajalised kohustused	Kohustused kokku
Seisuga 31. detsember 2020	616	430	1 046	255	71	326
Seisuga 31. detsember 2019	1 077	613	1 690	363	142	505
Tuhandetes eurodes			Müügitulud	Kulud	Kahjum	Omakapital
31. detsembril 2020 lõppenud aasta kohta			2 534	2 998	-464	720
31. detsembril 2019 lõppenud aasta kohta			4 068	4 072	-4	1 185

Lisa 13 Muud finantsvarad ja ettemaksed

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
Omakapitaliinstrumendid	177	167
Muud nõuded	331	151
Ettemakstud kulud	1 725	1 301
Muud finantsvarad kokku	2 233	1 619

Lisa 14 Materiaalne põhivara

Tuhandetes eurodes	Maa ja ehitised	Laevad	Masinad ja seadmed	Kasutus õiguse varad	Pooleliolev põhivara	Kokku
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2019	1 870	1 173 534	56 985	97 723	16 981	1 347 093
Ostud ja parendused	13	8 500	3 187	13 747	84 865	110 312
Ümberliigitamine	0	12 580	11 043	0	-23 623	0
Müük ja mahakandmine	0	0	-283	-331	0	-614
Aruandeperioodi amortisatsioon	-406	-60 050	-16 449	-16 401	0	-93 306
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020	1 477	1 134 564	54 483	94 738	78 223	1 363 485
Seisuga 31. detsember 2020
Raamatupidamislik brutomaksumus	8 278	1 653 005	112 447	125 779	78 223	1 977 732
Akumuleeritud amortisatsioon	-6 801	-518 441	-57 964	-31 041	0	-614 247
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2018	2 324	1 215 295	43 658	0	6 651	1 267 928
IFRS 16 esmakordne rakendamine	0	0	0	100 770	0	100 770
Korrigeeritud jääkväärtus seisuga 1. jaanuar 2019	2 324	1 215 295	43 658	100 770	6 651	1 368 698
Ostud ja parendused	0	0	13 103	12 297	42 808	68 208
Ümberliigitamine	68	18 061	14 349	0	-32 478	0
Müük ja mahakandmine	0	0	-154	-303	0	-457
Aruandeperioodi amortisatsioon	-522	-59 822	-13 971	-15 041	0	-89 356
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2019	1 870	1 173 534	56 985	97 723	16 981	1 347 093
Seisuga 31. detsember 2019
Raamatupidamislik brutomaksumus	8 264	1 646 370	101 257	112 670	16 981	1 885 542
Akumuleeritud amortisatsioon	-6 394	-472 836	-44 272	-14 947	0	-538 449

Kasutusõiguse varade jagunemine vastavalt materiaalse põhivara klassidele

Tuhandetes eurodes	Ehitised ja ruumid	Masinad ja seadmed	Kasutusõiguse varad kokku
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2019	97 142	581	97 723
Lisandumised	13 038	709	13 747
Müük ja mahakandmine	-90	-241	-331
Aruandeperioodi amortisatsioon	-15 988	-413	-16 401
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020	94 102	636	94 738
Seisuga 31. detsember 2020
Raamatupidamislik brutomaksumus	124 491	1 288	125 779
Akumuleeritud amortisatsioon	-30 389	-652	-31 041
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2018	0	0	0
IFRS 16 esmakordne rakendamine	99 701	1 069	100 770
Korrigeeritud jääkväärtus seisuga 1. jaanuar 2019	99 701	1 069	100 770
Ostud ja parendused	12 256	41	12 297
Müük ja mahakandmine	-288	-15	-303
Aruandeperioodi amortisatsioon	-14 527	-514	-15 041
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2019	97 142	581	97 723
Seisuga 31. detsember 2019
Raamatupidamislik brutomaksumus	111 608	1 062	112 670
Akumuleeritud amortisatsioon	-14 466	-481	-14 947

Laevade ümberhindlus

Kontserni laevu kajastatakse ümberhinnatud summas, mis määratakse kindlaks aruandeperioodi lõpus mõõdetud õiglase väärtuse alusel.

Laevade õiglase väärtuse määramiseks kasutas kontsern kolme sõltumatut hindajat. Õiglase väärtuse määramisel kasutati turuinfole tuginevaid, peamiselt mittejälgitavaid sisendeid (õiglase väärtuse hierarhia 3. tase). Prahitud laevade puhul võtab kontserni juhtkond vajaduse korral arvesse ka eeldatavaid rahavoogusid. Järgmises tabelis on kajastatud laevade õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatud hindamistehnikad ning olulised mittejälgitavad sisendid.

Hindamistehnika

Olulised mittejälgitavad sisendid

Turuvõrdluse metoodika, kulumeetod: Sõltumatud hindajad kasutavad mõlemat meetodit, tehes turuvaatlusi ja uurides samasuguste kasutatud laevade müügitehinguid ning analüüsides üldist nõudlust konkreetse laeva järele maailma eri paikades. Lisaks vaatavad hindajad, kui palju laeva ehitamine maksma läks, arvates sellest maha põhjendatud amortisatsioonikulu, ning missugused on samasuguste uute laevade ehitushinnad.

Samasuguste laevade müügihinnad Konkreetsete laevade nõudluse tase Laevade ehitushinnad Laevade hooldus- ja remonditööde programm

Ümberhindamiste sagedus sõltub laevade õiglase väärtuse muutustest, mida hinnatakse iga majandusaasta lõpus. Kui laeva õiglane väärtus erineb oluliselt tema raamatupidamisväärtusest,

tehakse uus ümberhindlus. Juhtkonna hinnangul ei olnud seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 õiglase väärtuse ja raamatupidamisväärtuse vahel olulisi erinevusi.

Praeguse pandeemia tõttu ei ole turg likviidne ning sellise tonnaažiga laevade segmendis tehakse tehinguid väga vähe. Seetõttu tuleb hindamist käsitada ebakindlana. Sõltuvalt sellest, kuidas olukord muutub ja millal reisijatevedu täielikult taastub, korrigeeritakse hindamistulemusi lühiajalises perspektiivis. Juhtkonna hinnangul on seda liiki vara ostjatel üldjuhul pikaajalised kavatsused ja plaane tehakse 20–30 aastaks ette, mistõttu võimalikke turukõikumisi tuleb vaadelda ajutistena.

Kui laevade väärtust oleks mõõdetud soetusmaksumuses, oleksid nende raamatupidamisväärtused olnud järgmised:

Seisuga 31. detsember 2020	Tuhandetes eurodes
Soetusmaksumus	1 778 087
Akumuleeritud amortisatsioon	-680 981
Raamatupidamislik netomaksumus	1 097 106
Seisuga 31. detsember 2019	Tuhandetes eurodes
Soetusmaksumus	1 771 452
Akumuleeritud amortisatsioon	-637 423
Raamatupidamislik netomaksumus	1 134 029

Seoses iga-aastase ülekandmisega ümberhindluse reservist jaotamata kasumisse (üle kantakse vara ümberhinnatud raamatupidamisväärtusel põhineva amortisatsiooni ning vara algsel soetusmaksumusel põhineva amortisatsiooni vahe) vähendati seisuga 31. detsember 2020 ümberhindluse reservi 2 047 tuhande euro võrra (2019: 2 047 tuhande euro võrra) ning jaotamata kasumit suurendati sama summa võrra.

Seisuga 31. detsember 2020 olid kontserni pangalaenude tagatiseks seatud esimese ja teise järjekoha hüpoteegid laevadele raamatupidamisliku jääkväärtusega 1 111 561 tuhat eurot (2019: 1 079 572 tuhat eurot). Vt ka lisa 16.

Lepingulised kohustused

Seisuga 31. detsember 2020 oli kontsernil uue laeva MyStar soetamiseks sõlmitud lepinguline kohustus summas 172 900 tuhat eurot (2019: 234 650 tuhat eurot).

Kontsernil ei olnud muid olulisi materiaalse põhivara soetamiseks sõlmitud lepingulisi kohustusi.

Lisa 15 Immateriaalne vara

Tuhandetes eurodes	Firmaväärtus¹	Kaubamärk²	Muu³	Lõpetamata varad	Kokku
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2019	11 066	18 922	13 055	1 221	44 264
Ostud ja parendused	0	0	394	3 144	3 538
Ümberliigitamine	0	0	3 818	-3 818	0
Aruandeperioodi amortisatsioon	0	-2 916	-4 438	0	-7 354
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020	11 066	16 006	12 829	547	40 448
Seisuga 31. detsember 2020
Soetusmaksumus	11 066	58 288	40 357	547	110 258
Akumuleeritud amortisatsioon	0	-42 282	-27 528	0	-69 810
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2018	11 066	21 838	12 000	1 260	46 164
Ostud ja parendused	0	0	712	4 281	4 993
Ümberliigitamine	0	0	4 320	-4 320	0
Aruandeperioodi amortisatsioon	0	-2 916	-3 977	0	-6 893
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2019	11 066	18 922	13 055	1 221	44 264
Seisuga 31. detsember 2019
Soetusmaksumus	11 066	58 288	36 870	1 221	107 445
Akumuleeritud amortisatsioon	0	-39 366	-23 815	0	-63 181

Immateriaalse vara grupid

¹ Firmaväärtus summas 11 066 tuhat eurot on seotud Eesti–Soome liinide segmendiga. Eesti–Soome liinidega seotud firmaväärtuse languse testis kasutati kaetava väärtuse määramiseks kasutusväärtust. Juhtkond arvutas kasutusväärtuse 2020. aasta tulemuste ja marginaalide alusel, võttes aastaseks müügitulu kasvumääraks 0% (2019: 0%) ja diskontomääraks 4,4% (2019: 4,0%). Kasutati viie aasta fikseeritud rahavooge. Vara väärtuse langust ei tuvastatud.

² Seoses Silja Oy Ab omandamisega 2006. aastal võeti arvele kaubamärk väärtusega 58 288 tuhat eurot. Kaubamärgi õiglane väärtus omandamise kuupäeval määrati kindlaks litsentsitasu meetodil. Seisuga 31. detsember 2020 oli kaubamärgi järelejäänud amortisatsiooniperiood 5,5 aastat.

Seisuga 31. detsember 2020 viidi läbi kaubamärgi kaetava väärtuse test. Testimisel kasutati keskmist aastast müügitulu kasvumäära 2,5% (2019: 2,5%), litsentsitasu määra 2,25% (2019: 2,25%) ja diskontomäära 4,4% (2019: 4,0%). Vara väärtuse langust ei tuvastatud.

³ Muud immateriaalsed varad koosnevad peamiselt litsentsidest ja IT-tarkvara arenduskuludest. Litsentsid on piiratud kasuliku elueaga ning neid amortiseeritakse 5 kuni 10 aasta jooksul. Immateriaalsete varade amortisatsioon kajastatakse kasumis või kahjumis müüdud kaupade ja teenuste kulude, turunduskulude ja üldhalduskulude koosseisus.

Lisa 16 Intressikandvad võlakohustused

Seisuga 31. detsember 2020, tuhandetes eurodes	Tähtaeg	Lühiajaline osa	Pikaajaline osa	Võlakohustused kokku
Rendikohustused	2021-2022	75	183	258
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused¹	2021-2030	14 559	87 950	102 509
Arvelduskrediit		15 736	0	15 736
Pikaajalised pangalaenud	2021-2029	81 231	505 385	586 616
Võlakohustused kokku		111 601	593 518	705 119
Seisuga 31. detsember 2019, tuhandetes eurodes	Tähtaeg	Lühiajaline osa	Pikaajaline osa	Võlakohustused kokku
Rendikohustused	2020-2021	72	232	304
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused¹	2020-2030	14 175	87 402	101 577
Pikaajalised pangalaenud	2020-2029	74 951	401 048	475 999
Võlakohustused kokku		89 198	488 682	577 880

¹ Rendikohustused, mis on seotud IFRS 16 kasutuselevõtuga.

Seisuga 31. detsember 2020 oli kontsernil õigus kasutada arvelduskrediiti kuni 135 000 tuhat eurot (2019: 90 000 tuhat eurot). Arvelduskrediitide tagatiseks on seatud kommertspant 20 204 tuhat eurot (2019: 20 204 tuhat eurot) ja laevahüpoteegid (vt lisa 14). 31. detsembril 2020 lõppenud aastal oli arvelduskrediitide keskmine sisemine intressimäär EURIBOR +2,31% (2019: EURIBOR +2,23%). Seisuga 31. detsember 2019 oli kasutuses olevate arvelduskrediitide saldo null eurot. Seisuga 31. detsember 2020 oli kontsernil ka Põhjamaade Investeerimispangalt saadud 100,0 miljoni euro suurusest laenust 90,0 miljonit eurot kasutusele võtmata. 31. detsembril 2020 lõppenud aastal oli kontserni muutuva intressimääraga pangalaenude kaalutud keskmine intressimäär EURIBOR + 2,10% (2019: EURIBOR + 2,25%).

Seisuga 31. detsember 2020 oli Tallink Grupp AS seoses laevu omavatele tütarettevõtetele ja ettevõttele Tallink Silja OY antud laenudega summas 164 370 tuhat eurot (2019: 162 239 tuhat eurot) andnud laenutagatisi pankadele Nordea Bank Plc, Danske Bank A/S ja Põhjamaade Investeerimispank. Laevu omavad tütarettevõtted on seoses Tallink Grupp AS-ile antud laenudega andnud laenutagatisi Nordea Bank Finland Plc-le, Swedbank AS-ile ja SA KredEx-ile. Seisuga 31. detsember 2020 oli laenude raamatupidamislik jääkväärtus 422 246 tuhat eurot (31. detsember 2019: 313 760 tuhat eurot). Laenude esmaseks tagatiseks on välismaistele tütarettevõtetele kuuluvad laevad ja tütarettevõtete aktsiatele seatud pant.

Kontsern on andnud vastugarantiid kommertspankadele, kes on kontserni üksuste kasuks väljastanud garantiid mitmele valitsusasutusele, et tagada kontserni igapäevane äritegevus. Seisuga 31. detsember 2020 oli garantiide kogusumma 6 202 tuhat eurot (2019: 8 057 tuhat eurot). Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja juhtkonna hinnangute kohaselt ei muutu eeldatavasti ükski neist tegelikuks kohustuseks.

Pankadega sõlmitud laenulepingutes on kontsern nõustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme.

COVID-19 pandeemia põhjustatud reisipiirangud sundisid kontserni ennetavalt taotlema laenudega seotud eritingimuste ajutist tühistamist ja muutmist. Kontserni laenude eritingimused, mida arvutatakse netovõla suhtena EBITDA-sse, tühistati ajutiselt ja likviidsust puudutavaid eritingimusi muudeti, nii et 2020. aasta jooksul laenutingimuste rikkumist ei esinenud. Vt ka lisa 24.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused

				Kasutusõiguse
	Panga	Pikaajalised	Rendi	varade	Tuletis		Jaotamata
Tuhandetes eurodes	arvelduskrediit	pangalaenud	kohustused	kohustused	instrumendid	Reservid	kasum	Kokku
Saldo seisuga 31. detsember 2019	0	475 999	304	101 577	0	69 608	437 722	1 085 210
Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused
Saadud laenud	0	125 000	0	0	0	0	0	125 000
Laenude tagasimaksed	0	-14 667	0	0	0	0	0	-14 667
Arvelduskrediidi muutus	15 736	0	0	0	0	0	0	15 736
Rendimaksete tasumine	0	0	-95	-12 470	0	0	0	-12 565
Makstud intressid	0	0	0	0	0	0	-16 290	-16 290
Laenudega seotud tehingukulude tasumine	0	-1 302	0	0	0	0	0	-1 302
Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku	15 736	109 031	-95	-12 470	0	0	-16 290	95 912
Valuutakursside muutuste mõju	0	0	12	2	0	-193	0	-179
Kohustustega seotud muutused
Uued rendikohustused	0	0	79	13 747	0	0	0	13 826
Kanne jaotamata kasumist	0	0	0	0	0	2 486	-2 486	0
Kanne ümberhindluse reservist	0	0	0	0	0	-2 047	2 047	0
Varasemate rendilepingute lõpetamine	0	0	-42	-347	0	0	0	-389
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon	0	1 162	0	0	0	0	0	1 162
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused	0	424	0	0	0	0	0	424
Makstud intressid	0	0	0	0	0	0	16 290	16 290
Kohustustega seotud muutused kokku	0	1 586	37	13 400	0	439	15 851	31 313
Omakapitaliga seotud muutused kokku	0	0	0	0	0	0	-108 308	-108 308
Saldo seisuga 31. detsember 2020	15 736	586 616	258	102 509	0	69 854	328 975	1 103 948

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

				Kasutusõiguse
	Panga	Pikaajalised	Rendi	varade	Tuletis		Jaotamata
Tuhandetes eurodes	arvelduskrediit	pangalaenud	kohustused	kohustused	instrumendid	Reservid	kasum	Kokku
Saldo seisuga 31. detsember 2018	0	509 707	428	0	918	69 474	425 044	1 005 571
IFRS 16 esmakordne rakendamine	0	0	0	104 360	0	0	0	104 360
Korrigeeritud algsaldo seisuga 1. jaanuar 2019	0	509 707	428	104 360	918	69 474	425 044	1 109 931
Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused
Saadud laenud	0	45 000	0	0	0	0	0	45 000
Laenude tagasimaksed	0	-79 750	0	0	0	0	0	-79 750
Tuletisinstrumentidega seotud maksed	0	0	0	0	-1 029	0	0	-1 029
Rendimaksete tasumine	0	0	-101	-14 721	0	0	0	-14 822
Makstud intressid	0	0	0	0	0	0	-16 717	-16 717
Laenudega seotud tehingukulude tasumine	0	-1 431	0	0	0	0	0	-1 431
Makstud dividendid	0	0	0	0	0	0	-33 443	-33 443
Aktsiakapitali vähendamine	0	0	0	0	0	0	-46 888	-46 888
Tulumaks makstud dividendidelt	0	0	0	0	0	0	-8 100	-8 100
Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku	0	-36 181	-101	-14 721	-1 029	0	-105 148	-157 180
Valuutakursside muutuste mõju	0	0	-9	-45	0	161	0	107
Õiglase väärtuse muutused	0	0	0	0	111	0	0	111
Kohustustega seotud muutused
Uued rendikohustused	0	0	17	12 297	0	0	0	12 314
Kanne jaotamata kasumist	0	0	0	0	0	2 003	-2 003	0
Kanne ümberhindluse reservist	0	0	0	0	0	-2 047	2 047	0
Varasemate rendilepingute lõpetamine	0	0	-31	-314	0	0	0	-345
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon	0	1 172	0	0	0	0	0	1 172
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused	0	1 301	0	0	0	0	0	1 301
Omaaktsiad	0	0	0	0	0	17	0	17
Aktsiakapitali vähendamine	0	0	0	0	0	0	46 888	46 888
Tulumaks makstud dividendidelt	0	0	0	0	0	0	8 049	8 049
Makstud intressid	0	0	0	0	0	0	16 717	16 717
Kohustustega seotud muutused kokku	0	2 473	-14	11 983	0	-27	71 698	86 113
Omakapitaliga seotud muutused kokku	0	0	0	0	0	0	46 128	46 128
Saldo seisuga 31. detsember 2019	0	475 999	304	101 577	0	69 608	437 722	1 085 210

Lisa 17 Võlad tarnijatele ja muud võlad

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
Võlad tarnijatele	24 002	42 316
Muud võlad	1 516	2 751
Võlad töövõtjatele	19 129	25 393
Intressivõlad	1 996	2 174
Maksukohustused	19 861	20 120
Muud viitvõlad	6 973	6 172
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku	73 477	98 926

Kontserni võlgadega (välja arvatud maksukohustused ja muud viitvõlad) seotud valuuta- ja likviidsusriskid on avalikustatud lisas 23. Täiendav teave maksukohustuste kohta on esitatud allpool.

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
Palgaga seotud maksud	15 042	15 072
Aktsiisid	1 001	1 799
Käibemaks	3 818	3 248
Muud maksud	0	1
Maksukohustused kokku	19 861	20 120

Lisa 18 Ettemakstud tulud

Kontsern kajastab lunastamata Club One boonuspunktidega seonduvat kohustust võttes aluseks boonuspunktide eest saadavate teenuste väärtuse ja teenuste lunastamiseks vajalike Club One boonuspunktide keskmise arvu, arvestades ka klientide poolt Club One boonuspunktide kasutamise senist statistikat ning boonuspunktide aegumistähtaegu. Arvestused tehakse iga segmendi kohta ja ettemakstud tulusid kajastatakse suhtelise eraldiseisva müügihinna meetodi alusel.

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
Club One boonuspunktid	9 855	11 250
Ettemakstud müügitulu	13 398	22 064
Ettemakstud tulud kokku	23 253	33 314

Lisa 19 Aktsiakapital ja reservid

Click or tap here to enter text.

Vastavalt emaettevõtte põhikirjale on lihtaktsiate maksimaalne arv 2 400 000 000. Iga aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Omandiõiguse ülemineku teel soetatud aktsiad annavad õiguse üldkoosolekul osalemiseks ja hääletamiseks ainult siis, kui omandiõiguse üleminek on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris ajaks, mil määratakse kindlaks üldkoosolekul osalema õigustatud aktsionäride ring.

Lihtaktsiad annavad omanikele kõik Eesti äriseadustikus sätestatud õigused, milleks on õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; õigus saada juhatuselt äriühingu tegevuse kohta teavet; eesõigus märkida uusi aktsiaid aktsiakapitali suurendamisel (aktsiaid saab märkida proportsionaalselt aktsionärile kuuluvate aktsiate nimiväärtuse summaga) jne.

Tallink Grupp AS-il on 669 882 040 (31. detsember 2019: 669 882 040) nimiväärtuseta registreeritud aktsiat. Iga aktsia arvestuslik väärtus on 0,47 eurot (31. detsember 2019: 0,47 eurot).

Reservid

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
Kursivahede reserv	237	430
Laevade ümberhindluse reserv	37 458	39 505
Kohustuslik reservkapital	32 159	29 673
Reservid kokku	69 854	69 608

Kursivahede reserv

Kursivahede reservi koondatakse kõik välisvaluuta kursivahed, mis tekivad välismaiste majandusüksuste raamatupidamise aruannete ümberarvestamisel nende arvestusvaluutast emaettevõtte esitusvaluutasse.

Laevade ümberhindluse reserv

Laevade ümberhindluse reserv moodustatakse seoses laevade ümberhindamisega. Laeva võõrandamisel võib laeva ümberhindluse reservi arvata otse jaotamata kasumisse. Teatud osa ümberhindlusest võib jaotamata kasumisse arvata ka ajal, mil kontsern laeva kasutab. Sellisel juhul moodustub jaotamata kasumisse kantav summa laeva ümberhinnatud raamatupidamisväärtusel põhineva amortisatsiooni ning laeva soetusmaksumusel põhineva amortisatsiooni vahest. Kontsern kasutab viimati nimetatud võimalust.

Kohustuslik reservkapital

Kohustuslik reservkapital moodustakse vastavalt Eesti äriseadustiku nõuetele. Reservkapitali moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Reservkapitali tuleb kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni kohustuslik reservkapital moodustab vähemalt 1/10 ettevõtte aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumite katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei tohi teha väljamakseid omanikele.

Dividendid

1. aastal väljakuulutatud ja väljamakstud dividendid moodustasid 0 eurot (2019: 33 494 tuhat eurot), st 0,00 eurot iga lihtaktsia kohta (2019: 0,05 eurot). Sellest tulenevalt oli kontserni tulumaksukulu 0 eurot (2019: 8 050 tuhat eurot). Dividendide tulumaksu kohta on esitatud täiendavat teavet lisas 6.

Lisa 20 Tingimuslikud ja finantsseisundi aruande välised siduvad kohustused

Juhtkonna võtmeisikute hüvitised teenistussuhte lõpetamisel

Kontserni nõukogu poolt teenistuslepingu lõpetamise korral on juhatuse liikmetel õigus teenistussuhte lõpetamise hüvitisele. Seisuga 31. detsember 2020 oli selliste hüvitiste maksimumsumma 882 tuhat eurot (2019: 822 tuhat eurot). Vt lisa 21.

Dividendide tulumaks

Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2020 oli 328 975 tuhat eurot (2019: 437 722 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2020 oli maksimaalne võimalik tulumaksukohustus, mis tekiks kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel, 65 795 tuhat eurot (2019: 87 544 tuhat eurot). Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse arvutamisel on kasutatud väljamakstavatele dividendidele rakendatavat tulumaksumäära ning lähtutud eeldusest, et makstavate dividendide ja nendelt tekkiva tulumaksukulu summa ei tohi ületada jaotamata kasumi jääki seisuga 31. detsember 2020 (2019: 31. detsember 2019).

Rendid

Kontsern kui rentnik

Kontsern rendib hotelli- ja kontorihooneid, laohoonet, restoranide ja kaupluste pindasid. Rendiperiood on enamasti fikseeritud ja kontsernil on võimalik rendilepingut pikendada. Mõnel juhul tõuseb rendimakse igal aastal, mõnel juhul sõltub see tegevuse tulemustest.

Miinimumrendimaksed on järgmised:

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
< 1 aasta	17 892	18 313
1-5 aastat	74 993	70 422
> 5 aastat	21 951	29 487
Kokku	114 836	118 222

Kasutusõiguse varad

Kasutusõiguse varasid kajastatakse materiaalse põhivara koosseisus.

Tuhandetes eurodes	Ehitised ja ruumid	Masinad ja seadmed	Kasutusõiguse varad kokku
Jääkväärtus seisuga 1. jaanuar 2020	97 142	581	97 723
Lisandumised	13 038	709	13 747
Müük ja mahakandmine	-90	-241	-331
Aruandeperioodi amortisatsioon	-15 988	-413	-16 401
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020	94 102	636	94 738
Korrigeeritud jääkväärtus seisuga 1. jaanuar 2019	99 701	1 069	100 770
Lisandumised	12 256	41	12 297
Müük ja mahakandmine	-288	-15	-303
Aruandeperioodi amortisatsioon	-14 527	-514	-15 041
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2019	97 142	581	97 723

Kasumis või kahjumis kajastatud summad

31. detsembril 2020 lõppenud aasta kohta	Tuhandetes eurodes
Aruandeperioodi amortisatsioon	-16 401
Intressikulu kasutusõiguse varadega seotud rendikohustustelt	-2 285
COVID-19 seotud rendiallahindlused	2 435
Lühiajalised ja väikevahendite rendid	-1 242
Rendikulu vastavalt IFRS 16-le	-17 493

31. detsembril 2019 lõppenud aasta kohta	Tuhandetes eurodes
Aruandeperioodi amortisatsioon	-15 041
Intressikulu kasutusõiguse varadega seotud rendikohustustelt	-2 337
Lühiajalised ja väikevahendite rendid	-2 550
Rendikulu vastavalt IFRS 16-le	-19 928

COVID-19 pandeemia tõsise mõju tõttu pidas kontsern aasta jooksul rendileandjatega läbirääkimisi ja sai selle tulemusena hotellide ja kaubanduspindade rendisoodustusi. Kontsern kasutas COVID-19-ga seotud rendisoodustuste kajastamisel järjepidevalt lihtsustavat erandit kõigi rendisoodustuste puhul, mis vastasid lihtsustava erandi tingimustele.

Kontsern kajastas aruandeperioodil kasumiaruandes sellistest rendisoodustustest tulenevaid rendimaksete muudatusi, mille puhul kasutati COVID-19-ga seotud rendisoodustuste lihtsustavat erandit, summas 2 435 tuhat eurot (2019: 0 eurot). Vt ka lisa 24.

Kontsern kui rendileandja

Kontserni tulu laevade prahtimisest 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2020 oli 9 967 tuhat eurot (2019: 8 289 tuhat eurot).

Mittekatkestatavate lepingute alusel makstavad minimaalsed prahtimismaksed on järgmised:

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
< 1 aasta	9 425	8 773
1-5 aastat	8 904	0
Kokku	18 329	8 773

Kõik kontserni prahilepingud põhinevad BIMCO (Baltic and International Maritime Conference) meeskonnata laeva standardprahilepingul ja BIMCO tähtajalisel prahilepingul.

Lisa 21 Tehingud seotud osapooltega

Käesolevas raamatupidamise aastaaruandes loetakse osapooled seotuks, kui ühel on valitsev või oluline mõju teise finants- või tegevuspõhimõtete üle.

Juhtkonna võtmeisikute poolt kontrollitavad ettevõtted

Juhtkonna võtmeisikutel on muudes ettevõtetes positsioon, mille tulemusel on neil valitsev või oluline mõju nende ettevõtete finants- või tegevuspõhimõtete üle.

Sidusettevõtted

Juhtkonna võtmeisikud on kontserni nõukogu ja juhatuse liikmed.

Kontsern on teinud seotud osapooltega tehinguid ning kontserni saldod seotud osapooltega on järgmised.

31. detsembril 2020 lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	Müügid seotud osapooltele	Ostud seotud osapooltelt	Nõuded seotud osapoolte vastu	Kohustused seotud osapoolte ees
Juhtkonna võtmeisikute poolt kontrollitavad ettevõtted	716	18 287	59	89 166
Sidusettevõtted	4	157	0	11
Kokku	720	18 444	59	89 177

31. detsembril 2019 lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	Müügid seotud osapooltele	Ostud seotud osapooltelt	Nõuded seotud osapoolte vastu	Kohustused seotud osapoolte ees
Juhtkonna võtmeisikute poolt kontrollitavad ettevõtted	950	24 093	211	94 997
Sidusettevõtted	1	187	0	20
Kokku	951	24 280	211	95 017

Aruandeperioodil osteti seotud osapooltelt järgmisi kaupu ja teenuseid:

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2020	2019
Rendid	12 172	14 922
Kütus	4 871	6 727
Muud kaubad ja teenused	1 401	2 631
Kaubad ja teenused kokku	18 444	24 280

Juhtkonna võtmeisikutele makstud tasud

Tallink Grupp AS-i juhatuse ja nõukogu liikmeid loetakse juhtkonna võtmeisikuteks. Juhtkonna võtmeisikutele maksti 2020. aastal tasu 1 172 tuhat eurot (2019: 3 011 tuhat eurot).

Juhatuse liikmetel on õigus teenistussuhte lõpetamise hüvitisele, kui nende teenistussuhte lõpetab kontserni nõukogu. Seisuga 31. detsember 2020 oli selliste hüvitiste maksimumsumma 882 tuhat eurot (31. detsember 2019: 882 tuhat eurot).

Juhtkonna võtmeisikute hüvitised on esitatud ilma sotsiaalmaksuta.

Lisa 22 Kontserni ettevõtted

Kontserni ettevõtted	Osalus seisuga 31. detsember 2020	Osalus seisuga 31. detsember 2019	Asukohariik	Emaettevõte
Baan Thai OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Baltic Retail OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Hansaliin OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Hansatee Kinnisvara OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Hera Salongid OÜ	100%	100%	Eesti	TLG Hotell OÜ
HT Laevateenindus OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
HT Meelelahutus OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Mare Catering OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink AS	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Baltic AS	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Duty Free AS	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Fast Food OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Scandinavian AS	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Travel Club OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
LNG Shipmanagement OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
TLG Hotell OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
TLG Stividor OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Baltic SF VII Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Baltic SF VIII Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Baltic SF IX Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Hansalink Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Autoexpress Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Fast Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Hansaway Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink High Speed Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Sea Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Superfast Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Victory Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallinn - Helsinki Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallinn Swedish Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
HTG Stevedoring OY	100%	100%	Soome	Tallink Grupp AS
Tallink Silja OY	100%	100%	Soome	Tallink Scandinavian AS
Sally AB	100%	100%	Soome	Tallink Silja OY
Tallink Silja GMBH	100%	100%	Saksamaa	Tallink Silja OY
Tallink Latvija AS	100%	100%	Läti	Tallink Grupp AS
BK Properties SIA	100%	-	Läti	Tallink Latvija AS
HT Shipmanagement SIA	100%	100%	Läti	HT Laevateenindus OÜ
TLG Hotell Latvija SIA	100%	100%	Läti	TLG Hotell OÜ
Tallink Fast Food Latvia SIA	100%	100%	Läti	Tallink Fast Food OÜ
Tallink Fast Food Lithuania UAB	100%	100%	Leedu	Tallink Fast Food OÜ
Tallink-Ru OOO	100%	100%	Venemaa	Tallink Grupp AS
Tallink Asia Pte. Ltd	100%	100%	Singapur	Tallink Grupp AS
Tallink Silja AB	100%	100%	Rootsi	Tallink Grupp AS
Ingleby (1699) Ltd.	100%	100%	Ühendkuningriik	Tallink Grupp AS

Lisa 23 Finantsriskide juhtimine

Ülevaade

Kontsern on seoses finantsinstrumentide kasutamisega avatud järgmistele riskidele:

• krediidirisk
• likviidsusrisk
• tururisk

Järgnevalt kirjeldatakse iga riski eraldi, käsitledes kontserni eesmärke, põhimõtteid ja protseduure riskide mõõtmisel ja juhtimisel ning antakse ülevaade kontserni kapitalijuhtimisest.

Üldvastutus kontserni riskide juhtimise raamistiku kujundamise ja järelevalve eest lasub juhatusel. Kontserni finantsdivisjon vastutab riskijuhtimise põhimõtete väljatöötamise ja jälgimise eest.

Kontserni riskijuhtimise põhimõtted on välja töötatud selleks, et tuvastada ja analüüsida riske, mis võivad kontserni ohustada, kehtestada vajalikud riskide piirid ja kontrollimehhanismid ning jälgida riske ja kehtestatud piiridest kinnipidamist. Riskijuhtimise põhimõtteid ja süsteeme vaadatakse regulaarselt üle, et kohandada neid vastavalt turutingimuste ning kontserni tegevuse muutustele.

Krediidirisk

Krediidirisk on finantskahju, mida kontsern võib kanda, kui vastaspool jätab oma finantskohustused täitmata. Krediidiriski peamised allikad on nõuded klientide vastu ning raha ja raha ekvivalendid. Klientide suure arvu tõttu ei ole ostjate tasumata summadega seotud krediidiriski kontsentratsioon oluline.

Maksimaalne krediidirisk aruandekuupäeva seisuga oli järgmine:

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8)	27 834	38 877
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 9, 13)	17 984	28 472
Kokku	45 818	67 349

Kontserni nõuetest ostjate vastu tulenevat krediidiriskile avatud positsiooni mõjutab peamiselt iga kliendi eripära. Krediidiriski jälgimiseks on kliendid jaotatud rühmadesse vastavalt klientide krediiditunnustele. Rühmitamisel lähtutakse muu hulgas sellest, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, reisibürooga või krediidilimiidiga kliendiga, samuti võetakse arvesse kliendi geograafilist asukohta, maksedistsipliini, maksetähtaegu ja varasemaid makseraskusi. Nõuded ostjate vastu on põhiliselt seotud reisibüroode ja krediidilimiidiga klientidega. Klientide suur arv vähendab nõuetega ostjate vastu seotud krediidiriski kontsentratsiooni.

Kontserni juhtkonna krediidipoliitika kohaselt hinnatakse eraldi iga uue krediiti taotleva kliendi krediidivõimet enne talle kontserni maksetingimuste pakkumist. Kontserni maksetingimuste kriteeriumidele vastamiseks peavad mõned kliendid esitama pangagarantii. Klientidele kehtestatakse krediidilimiidid, st kontserni juhtkonna kinnituseta lubatav maksimaalne tasumata summa. Kontserni krediidivõime kriteeriumidele mittevastavad kliendid arveldavad kontserniga ainult ettemaksu alusel. Kontserni laevu rentivad prahtijad on oma makseriski katmiseks andnud pangagarantiid.

Standardi IFRS 9 kohaselt mõõdab kontsern nõuete väärtuse languse katteks moodustatavat allahindlust kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum arvutatakse konkreetsesse tähtaja vahemikku jäävate nõuete ja vastava krediidikahjumi suhtarvu korrutisena. Eeldatava krediidikahjumi suhtarv arvutatakse ümber kord kvartalis viimase 12 kvartali tegelike mahakandmiste alusel.

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Saldo seisuga 1. jaanuar	594	436
Maha kantud summad	-179	-57
Kajastatud kahjum väärtuse langusest	128	228
Eelmistel perioodidel kajastatud väärtuse langusest tuleneva kahjumi tühistamine	-4	-13
Saldo seisuga 31. detsember	539	594

Kontsern hoiab oma raha ja raha ekvivalente kõrge krediidireitinguga (BBB või kõrgem) panganduskontsernides.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk tähendab seda, et kontsern ei pruugi olla võimeline oma finantskohustuste õigeaegseks täitmiseks. Kontserni põhimõte likviidsuse juhtimisel on nii tava- kui ka keerulises olukorras alati tagada piisavate likviidsete vahendite olemasolu kohustuste tähtaegseks täitmiseks ilma vastuvõetamatuid kahjumeid kandmata ning kontserni mainet kahjustamata.

Kontserni madal lühiajaliste kohustuste kattekordaja kajastab tavapärast äritegevust. Suur osa müügist toimub ettemaksete, pangakaardi- või sularahamaksete alusel, seega on rahavahetuse tsükkel negatiivne ja üldiselt saab kontsern müügist saadava raha enne, kui ta peab ise oma varustajatele maksma.

Kontserni eesmärk on hoida tasakaalu finantseerimise jätkuvuse ja paindlikkuse vahel, kasutades pankade arvelduskrediite, pangalaene ja võlakirju. Kontserni rahavoogude võimalikult efektiivseks juhtimiseks on loodud kontsernikontode süsteemid (kontserni ühiskassad) Eestis ja Soomes. Vabad likviidsed vahendid investeeritakse lühiajalistesse rahaturu instrumentidesse. Tallink Grupp AS on kontserni likviidsusriski vähendamiseks sõlminud neli arvelduskrediidilepingut (vt täpsemalt lisa 16).

Seisuga 31. detsember 2020 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 27,8 miljonit eurot (31. detsember 2019: 38,9 miljonit eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 119,3 miljonit eurot (2019: 90,0 miljonit eurot) ning Põhjamaade Investeerimispangalt saadud 100,0 miljoni euro suurusest laenust oli kasutusele võtmata 90,0 miljonit eurot.

Pankadega sõlmitud laenulepingutes on kontsern nõustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme.

COVID-19 pandeemia põhjustatud reisipiirangud sundisid kontserni ennetavalt taotlema laenudega seotud eritingimuste ajutist tühistamist ja muutmist. Kontserni laenude eritingimused, mida arvutatakse netovõla suhtena EBITDA-sse, tühistati ajutiselt ja likviidsust puudutavaid eritingimusi muudeti, nii et 2020. aasta jooksul laenutingimuste rikkumist ei esinenud. Vt ka lisa 24.

Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted on võimelised vähemalt käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele järgneva aasta jooksul jätkuvalt tegutsema.

Järgmistes tabelites on esitatud likviidsusrisk 31. detsembri seisuga võetud finantskohustuste täitmise või võimaliku täitmise tähtaegadega (tuginedes lepingulistele rahavoogudele).

Tuhandetes eurodes, 2020	< 1 aasta	1-2 aastat	2-5 aastat	>5 aastat	Kokku
Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid
Rendikohustused	-75	-183	0	0	-258
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused	-14 559	-13 832	-34 556	-39 561	-102 509
Võlad tarnijatele ja muud võlad	-46 643	0	0	0	-46 643
Tagatisega pangalaenude tagasimaksed	-82 083	-184 708	-262 125	-61 333	-590 250
Intressimaksed¹	-12 789	-11 162	-12 585	-3 151	-39 687
Kokku	-156 150	-209 886	-309 266	-104 045	-779 347
Tuhandetes eurodes, 2019	< 1 aasta	1-2 aastat	2-5 aastat	>5 aastat	Kokku
Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid
Rendikohustused	-72	-232	0	0	-304
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused	-14 175	-13 935	-36 613	-36 854	-101 577
Võlad tarnijatele ja muud võlad	-72 634	0	0	0	-72 634
Tagatisega pangalaenude tagasimaksed	-76 083	-175 083	-159 750	-69 000	-479 917
Intressimaksed¹	-10 169	-8 429	-11 830	-4 049	-34 476
Kokku	-173 133	-197 679	-208 193	-109 903	-688 908

¹Eeldatav kulu, aluseks intressimäärad ja intressimäära forvardite tulukõverad

²Rahavoog kokku, eeldatav, aluseks intressimäärad ja intressimäära forvardite tulukõverad

Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja kontserni juhtkonna hinnangute kohaselt ei ole ükski neist muutunud tegelikuks kohustuseks.

Tururisk

Tururisk tähendab seda, et turuhindade (st valuutakursside, intressimäärade ja omakapitali hindade) muutused mõjutavad kontserni sissetulekuid või finantsinstrumentide väärtust. Tururiskide juhtimise eesmärk on hoida tururiskid vastuvõetavates piirides, samas tulusid optimeerides.

Tururiskide juhtimiseks tegeleb kontsern tuletisinstrumentide ostu ja müügiga ning võtab finantskohustusi.

Valuutakursirisk

Kontserni valuutariskid tulenevad välisvaluutas, peamiselt USA dollarites (USD) ja Rootsi kroonides (SEK) fikseeritud müügituludest, tegevuskuludest ja kohustustest. Kontserni valuutariskid on seotud USA dollariga, milles toimub laevakütuse ja kindlustuse ostmine, ning Rootsi krooniga, mis on mõnedel liinidel kasutatav valuuta.

Kontsern vähendab valuutatehingutest tulenevaid riske välisvaluuta laekumiste ja väljamaksete ühtlustamisega.

Järgmistes tabelites on esitatud kontserni finantsinstrumendid valuutade kaupa:

Tuhandetes eurodes, 2020	EUR	USD	SEK	Muu	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid	18 286	6	9 539	3	27 834
Nõuded ostjate vastu, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded	11 976	0	110	5	12 091
Muud finantsvarad	3 024	0	2 859	10	5 893
Kokku	33 286	6	12 508	18	45 818
Võlakohustuste lühiajaline osa	-111 277	0	-320	-4	-111 601
Võlad tarnijatele	-22 598	-106	-2 715	-51	-25 478
Muud lühiajalised kohustused	-19 236	0	-8 906	-2	-28 144
Võlakohustuste ja muude kohustuste pikaajaline osa	-593 050	0	-468	0	-593 518
Kokku	-746 161	-106	-12 409	-57	-758 741
Neto (eurodes)	-712 875	-100	99	-39	-712 923

Tuhandetes eurodes, 2019	EUR	USD	SEK	Muu	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid	30 845	9	7 924	99	38 877
Nõuded ostjate vastu, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt
laekuvad nõuded	23 147	0	509	28	23 684
Muud finantsvarad	2 888	0	1 889	11	4 788
Kokku	56 880	9	10 322	138	67 349
Võlakohustuste lühiajaline osa	-88 009	0	-1 127	-62	-89 198
Võlad tarnijatele	-39 677	-174	-4 038	-280	-44 169
Muud lühiajalised kohustused	-26 872	0	-7 771	0	-34 643
Võlakohustuste ja muude kohustuste pikaajaline osa	-488 044	0	-633	-5	-488 682
Kokku	-642 602	-174	-13 569	-347	-656 692
Neto (eurodes)	-585 722	-165	-3 247	-209	-589 343

Kui majandusaasta lõpu seisuga oleks euro väärtus järgmiste valuutade suhtes tugevnenud 10 protsenti, oleks kasum või kahjum ja omakapital kasvanud (kahanenud) järgmiselt (eeldusel, et tundlikkuse analüüsi ülejäänud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti analüüs ka 2019. aasta kohta.

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020. aasta kasum või kahjum	2019. aasta kasum või kahjum
USD	10	17
SEK	-10	670
NOK	1	2
Muu	4	19

Intressimäära risk

Kontserni intressimäära risk tuleneb rahastamise ja rahavoogude juhtimise alasest tegevusest. Intressimäära risk, st võimalus, et intressi turumäärade kõikumise tõttu muutub finantsinstrumendist tulevikus saadav rahavoog (rahavoorisk), puudutab peamiselt pangalaenusid. Kontserni varadega seoses olulist intressimäära riski ei esine.

Aruandekuupäeval oli kontserni intressikandvate finantsinstrumentide intressimäärade struktuur järgmine:

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
Fikseeritud määraga finantskohustused	137 308	144 890
Muutuva määraga finantskohustused	449 566	331 413
Kokku	586 874	476 303

Kui aruandekuupäeval oleks toimunud 10 baaspunkti suurune muutus intressikandvate finantsinstrumentide intressimäärades, oleks kasum ja omakapital kasvanud (kahanenud) järgmiselt (eeldusel, et ülejäänud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti analüüs ka 2019. aasta kohta.

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Tõus 10 baaspunkti	-450	-331
Langus 10 baaspunkti	450	331

Finantsinstrumentide õiglane väärtus

Kõiki finantsvarasid ja -kohustusi mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses, välja arvatud tuletisinstrumendid, mida mõõdetakse õiglases väärtuses.

Kontserni juhtkonna hinnangul ei erinenud kontserni finantsvarade ja -kohustuste raamatupidamisväärtus seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 oluliselt nende õiglasest väärtusest.

Kapitali juhtimine

Kontsern loeb kapitaliks kogu omakapitali. Seisuga 31. detsember 2020 oli omakapital kokku 714 336 tuhat eurot (2019: 822 837 tuhat eurot). Kontserni põhimõte on hoida tugevat kapitalibaasi, et säilitada investorite, võlausaldajate ja turu usaldus ning tagada ettevõtte jätkusuutlik areng.

Kontsern on teinud viimastel aastatel olulisi investeeringuid ning tugev omakapitalibaas on olnud seejuures oluliseks soodustavaks teguriks. Kontsern püüab hoida tasakaalu kõrgemast laenutasemest loodetava suurema tulu ning tugevast kapitalibaasist tulenevate eeliste ja turvalisuse vahel.

1. veebruaril 2011 toimunud aktsionäride üldkoosolekul tutvustas juhtkond kontserni strateegilist eesmärki: saavutada optimaalne võlakoormus, mis võimaldaks kontsernil hakata maksma dividende. Juhtkonna arvates võiks kontserni omakapitali määr olla vahemikus 40% ja 50% ning netovõla ja EBITDA suhe alla 5. Seisuga 31. detsember 2020 oli kontserni omakapitali määr 47,1% ning netovõla ja EBITDA suhe 84,2 (2019: vastavalt 53,7% ja 3,1). Vt ka lisa 24.

Kontsernil on õigus osta turult omaaktsiaid; nende ostude ajastamine sõltub turuhindadest, kontserni likviidsuspositsioonist ning äriväljavaadetest. Taoliste otsuste ajastamisele võivad omad piirid seada ka õiguslikud tegurid. Tagasiost toimub selleks, et aktsiad tühistada. Kontsernil ei ole praegu kindlat aktsiate tagasiostu kava.

Lisa 24 COVID-19 pandeemia

Reisipiirangud

1. aastal mõjutasid kontserni tegevust ja majandustulemusi tugevasti koroonapandeemiast tingitud olukord, rahvusvahelisele reisimisele kehtestatud piirangud ning riigiasutuste soovitused reisimisest hoiduda. Sõidugraafikute muudatuste tagajärjel vähenes sõitude arv eelmise aastaga võrreldes 20%. Lisaks kehtestati laevadele täituvuspiirangud.

Kõigil liinidel kehtisid reisipiirangud märtsist juunini ja seejärel uuesti alates septembrist. Ehkki enamikul turgudel oli suvekuudel piiranguid vähe, on Rootsi suunduva ja sealt lähtuva rahvusvahelise reisijateveo piirangud kehtinud pidevalt alates 2020. aasta märtsist.

COVID-19 vastu vaktsineerimise väljavaated lähiajal

Euroopa Liidus ja kontserni koduturgudel edeneb vaktsineerimine jõudsalt ning käesoleva raamatupidamise aastaaruande kinnitamise seisuga saab öelda, et Eestis, Soomes ja Rootsis on COVID-19 eest kaitstud umbes 40% täiskasvanud elanikkonnast (kes on kas vaktsineeritud või koroonaviirushaigusest paranenud).

1. aasta teises kvartalis teeb Euroopa Liit liikmesriikidele kättesaadavaks piisavas mahus vaktsiini, et hiljemalt 2021. aasta suve jooksul vaktsineerida vähemalt 70% liikmesriikide täiskasvanud elanikkonnast. Eesti ja Soome on vaktsineerimistempolt liikmesriikide esiviisikus.

Juhtkond on ka seisukohal, et pärast vaktsineerimisperioodi lõppu ja turu järkjärgulise taastumise algust tekivad head võimalused kontserni laevade väljaprahtimiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma.

Valitsusepoolne abi

1. aastal said kontserni üksused Eesti, Soome, Rootsi ja Saksamaa valitsustelt COVID-19 pandeemiaga seoses valitsusepoolset abi summas 36 642 tuhat eurot, mis on kajastatud muudes ärituludes vastavalt alltoodud tabelile.

Muud äritulud

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2020	2019
Valitsusepoolne abi
Eesti	15 121	0
Soome	9 797	0
Rootsi	11 660	0
Saksamaa	64	0
Kokku valitsusepoolne abi	36 642	0
Kokku muud tulud	697	2 599
Kokku	37 339	2 599

Eesti Töötukassa maksis otse töötajatele veel 10 537 tuhat eurot COVID-19 pandeemiaga seotud hüvitist.

1. aasta teises kvartalis kiitis Eesti Riigikogu heaks seadusemuudatuse, millega vabastati laevad alates 2020. aasta aprillist kaheteistkümneks kuuks veeteetasu maksmise kohustusest. Veeteetasu maksmise kohustusest vabastamise mõju 2020. aastal oli kokku 3 418 tuhat eurot.

COVID-19 olukorra põhjustatud likviidsusprobleemide leevendamiseks lubati kontserni ettevõtetel maksude tasumist ajatada. Aasta lõpu seisuga ulatus ajatatud maksukohustus 5 410 tuhande euroni, mis tasutakse 2021. aasta sügiseks.

Esialgsete juhtimisaruandluse andmete kohaselt sai kontsern 2021. aasta esimeses kvartalis koduturgude valitsustelt valitsusepoolset abi kokku 6 993 tuhat eurot, mis hõlmab nii kontserni üksustele kui ka otse töötajatele makstud abi. Teadaolevad valitsusepoolse abi meetmed on kehtestatud ka 2021. aasta teiseks kvartaliks, kuid abisummade maht jääb eeldatavalt eelneva kvartaliga võrreldes väiksemaks.

Laenude eritingimused ja nende ajutine tühistamine

COVID-19 pandeemia põhjustatud reisipiirangud sundisid kontserni ennetavalt taotlema laenudega seotud eritingimuste ajutist tühistamist ja muutmist. Kontserni laenude eritingimused, mida arvutatakse netovõla suhtena EBITDA-sse, tühistati ajutiselt ja likviidsust puudutavaid eritingimusi muudeti, nii et 2020. aasta jooksul laenutingimuste rikkumist ei esinenud. Kontsern on kõigi oma finantspartneritega konstruktiivses ja pidevas dialoogis.

Käesoleva raamatupidamise aastaaruande kinnitamise seisuga on kontserni läbirääkimised laenuandjatega laenude eritingimuste muutmise ja nende ajutise tühistamise pikendamise ja olemasolevate laenulepingute põhiosamaksete edasilükkamise üle jõudmas lõppfaasi. Juhatuse hinnangul lõpetatakse läbirääkimised edukalt.

Rendisoodustused

COVID-19 pandeemia tõsise mõju tõttu pidas kontsern aasta jooksul rendileandjatega läbirääkimisi ja sai selle tulemusena hotellide ja kaubanduspindade rendisoodustusi. Kontsern kasutas COVID-19-ga seotud rendisoodustuste kajastamisel järjepidevalt lihtsustavat erandit kõigi rendisoodustuste puhul, mis vastasid lihtsustava erandi tingimustele.

Kontsern kajastas aruandeperioodil kasumiaruandes sellistest rendisoodustustest tulenevaid rendimaksete muudatusi, mille puhul kasutati COVID-19-ga seotud rendisoodustuste lihtsustavat erandit, summas 2 435 tuhat eurot (2019: 0 eurot).

Dividendid

Tulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve silmas pidades teeb juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2021. aastal 2020. aasta eest dividende mitte maksta (2020: jätta 2019. aasta puhaskasumist dividendid maksmata).

Likviidsus

Seisuga 31. detsember 2020 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 27,8 miljonit eurot (seisuga 31. detsember 2019: 38,9 miljonit eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 119,3 miljonit eurot (2019: 90,0 miljonit eurot) ning Põhjamaade Investeerimispangalt saadud 100,0 miljoni euro suurusest käibekapitalilaenust oli kasutusele võtmata 90,0 miljonit eurot. Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid.

Tegevuse efektiivsuse kasv

1. aastal keskendus kontsern kulusid vähendavatele ja efektiivsust suurendavatele tegevustele. Esialgsete juhtimisaruandluse andmete kohaselt langes 2021. aasta esimese kvartali müügitulu COVID-19 ga seotud piirangute tõttu 2019. aasta esimese kvartaliga võrreldes (viimane COVID-19-eelne võrdlusperiood) 125,1 miljoni euro võrra 53,7 miljoni euroni, samas kui EBITDA langes samas võrdluses üksnes 10,1 miljoni euro võrra ning vaid -6,3 miljoni euroni. Tegevuse efektiivsuse kasvu sel perioodil toetasid oluliselt 2020. aastal rakendatud kulutõhususe meetmed. Juhtkond eeldab, et efektiivsus jääb varasemast kõrgemaks ka eelseisvatel perioodidel.

COVID-19 pandeemia jätkumise tõttu on tulude teenimise väljavaade ebakindel ning sõltub endiselt suuresti välistest teguritest nagu vaktsineerimise edenemine, riikide otsused reisipiirangute leevendamise

ajastamise ja reisiliikluse lubamise kohta, ning turu taastumiseks kuluv aeg. Kontserni põhilistes tegevusriikides – Soomes ja Eestis – on vaktsineerimine kulgenud heas tempos, mis annab Eesti ja Soome vahelise liikluse järkjärguliseks taastumiseks soodsa väljavaate.

Tegevuse jätkuvus

COVID-19 pandeemia ja maailma riikide valitsuste poolt pandeemia leviku tõkestamiseks kasutusele võetud meetmed on kontserni tegevusele, likviidsuspositsioonile ja majandustulemustele märkimisväärset negatiivset mõju avaldanud.

Kontsern on vähendanud oma kulubaasi, kavatseb teha 2020. aastaga võrreldes oluliselt väiksemas mahus investeeringuid, jätkab saadaoleva valitsusepoolse abi taotlemist, on suurendanud likviidsuspuhvrit ja jätkab läbirääkimisi, et leppida kokku laenude eritingimuste muutmises ja nende ajutise tühistamise pikendamises ja olemasolevate laenulepingute põhiosamaksete edasilükkamises. Likviidsust on võimalik vajadusel tugevdada ka aktsionäridepoolse sissemakse või varade müügiga.

Juhatuse hinnangul on kontsern jätkuvalt tegutsev ettevõte. Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse põhimõttest lähtudes, tulenevalt juhatuse hinnangust, et kontsern on suuteline ettenähtavas tulevikus, st vähemalt 12 kuu jooksul aruande kinnitamise kuupäevast, oma tegevust jätkama ning kohustusi tasuma. Juhul kui COVID-19 pandeemia peaks kestma oluliselt kauem, kui juhatus on hinnanud, ning kui ülalmainitud meetmed ei peaks realiseeruma, peab kontsern tegevuse jätkuvuse tagamiseks oma äriplaani üle vaatama.

Lisa 25 Sündmused pärast aruandeperioodi

Hagiavaldus Tallinna Sadama vastu

1. aasta märtsis esitas AS Tallink Grupp hagiavalduse AS-i Tallinna Sadam vastu 15,4 miljoni euro suuruse nõudega, milles nõutakse kontserni poolt 2017., 2018. ja 2019. aastal makstud sadamatasude osalist hüvitamist. Hüvitist nõutakse alusetult rikastumise või alternatiivselt kahju eest, mida põhjustas AS-i Tallinna Sadam turgu valitseva seisundi kuritarvitamine sadamateenuste pakkumisel Vanasadamas.

Lisa 26 Emaettevõtte põhiaruanded

Koondkasumiaruanne

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2020	2019
Müügitulu	238 619	450 274
Müüdud kaupade ja teenuste kulud	-251 534	-360 126
Brutokahjum/-kasum	-12 915	90 148
Müügi- ja turunduskulud	-21 439	-38 602
Üldhalduskulud	-24 550	-29 102
Nõuete allahindlus	-95	-194
Muud äritulud	15 066	1 081
Muud ärikulud	-24	-43
Kahjum/kasum äritegevusest	-43 957	23 288
Finantstulud	20 936	14 619
Finantskulud	-20 069	-21 309
Ettevõtte osa tütarettevõtete kasumist	140 000	401 600
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum	-158	-4
Kasum enne tulumaksu	96 752	418 194
Tulumaks	876	-8 049
Aruandeperioodi puhaskasum	97 628	410 145

Finantsseisundi aruanne

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2020	2019
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	940	2 260
Nõuded tütarettevõtete vastu	115 240	111 179
Nõuded ja ettemaksed	16 852	19 831
Varud	9 059	10 026
Käibevara	142 091	143 296
Investeeringud tütarettevõtetesse	608 679	541 679
Nõuded tütarettevõtete vastu	614 955	557 746
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud	245	403
Muud finantsvarad ja ettemaksed	68	68
Materiaalne põhivara	401 167	379 281
Immateriaalne vara	12 389	13 584
Põhivara	1 637 503	1 492 761
VARAD KOKKU	1 779 594	1 636 057
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Intressikandvad võlakohustused	133 470	138 000
Võlad ja ettemakstud tulud	68 055	96 590
Dividendivõlg	6	6
Maksukohustused	4 571	3 738
Lühiajalised kohustused	206 102	238 334
Intressikandvad võlakohustused	682 472	604 331
Pikaajalised kohustused	682 472	604 331
Kohustused kokku	888 574	842 665
Aktsiakapital	314 844	314 844
Ülekurss	663	663
Reservid	32 159	29 673
Jaotamata kasum	543 354	448 212
Omakapital	891 020	793 392
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	1 779 594	1 636 057

Rahavoogude aruanne

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2020	2019
ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD
Aruandeperioodi puhaskasum	97 628	410 145
Korrigeerimised:
Amortisatsioon	57 665	69 281
Kasum materiaalse ja immateriaalse vara müügist	-3	-12
Puhas intressikulu	-865	6 642
Tütarettevõtetelt saadud tulu	-140 000	-401 600
Tulumaks	-876	8 049
Muud korrigeerimised	158	22
Korrigeerimised	-83 921	-317 618
Muutus:
Äritegevusega seotud nõuded ja ettemaksed	260	-2 433
Varud	967	11
Äritegevusega seotud kohustused	3 709	36 565
Varade ja kohustuste muutus	4 936	34 143
Äritegevusest teenitud raha	18 643	126 670
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU	18 643	126 670
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD	-66 558	-26 438
Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine	0	8
Laekumised materiaalse põhivara müügist	-67 000	-56 750
Tütarettevõtete aktsia- või osakapitali suurendamine Tütarettevõtetele antud laenud	-37 829	-67 735
	88 310	90 600
Antud laenude tagasimaksed Tütarettevõtetelt saadud dividendid	0	6 400
Laekunud intressid	17 833	12 076
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU
	-65 244	-41 839
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD
Saadud laenud	115 000	45 000
Tütarettevõtetelt saadud laenud	15 475	26 800
Laenude tagasimaksed	-7 000	-48 750
Laenude tagasimaksed tütarettevõtetele	-11 900	-1 700
Arvelduskrediidi muutus	1 562	46 390
Tuletisinstrumentidega seotud maksed	0	-1 029
Rendimaksete tasumine	-48 232	-59 435
Makstud intressid	-19 340	-19 451
Laenudega seotud tehingukulude tasumine	-284	-130
Makstud dividendid	0	-33 443
Aktsiakapitali vähendamine	0	-46 888
Tulumaks makstud dividendidelt	0	-8 100
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	45 281	-100 736
RAHAVOOD KOKKU	-1 320	-15 905
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	2 260	18 165
Raha ja raha ekvivalentide muutus	-1 320	-15 905
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	940	2 260

Omakapitali muutuste aruanne

Tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	Kohustuslik reservkapital	Omaaktsiate reserv	Jaotamata kasum	Omakapital kokku
Seisuga 31. detsember 2019	314 844	663	29 673	0	448 212	793 392
2020. aasta puhaskasum	0	0	0	0	97 628	97 628
Kanne 2019. aasta kasumist	0	0	2 486	0	-2 486	0
Seisuga 31. detsember 2020	314 844	663	32 159	0	543 354	891 020
Seisuga 31. detsember 2018 korrigeeritud	361 736	662	27 670	-17	90 083	480 134
IFRS 16 esmakordne rakendamine	0	0	0	0	-16 519	-16 519
Korrigeeritud algsaldo seisuga 1. jaanuar 2019	361 736	662	27 670	-17	73 564	463 615
2019. aasta puhaskasum	0	0	0	0	410 145	410 145
Kanne 2018. aasta kasumist	0	0	2 003	0	-2 003	0
Dividendid	0	0	0	0	-33 494	-33 494
Aktsiapõhised maksetehingud	0	1	0	17	0	18
Aktsiakapitali vähendamine	-46 892	0	0	0	0	-46 892
Seisuga 31. detsember 2019	314 844	663	29 673	0	448 212	793 392

Tuhandetes eurodes	2020	2019
Konsolideerimata omakapital 31. detsembri seisuga	891 020	793 392
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste:
raamatupidamisväärtus	-608 924	-542 082
väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	432 240	571 527
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember	714 336	822 837

JUHATUSE KINNITUS KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE

Käesolevaga võtame vastutuse Tallink Grupp AS-i (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes emaettevõte) ja selle tütarettevõtete (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes koos nimetatud kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Juhatus kinnitab, et:

• Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
• Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt kontserni ja emaettevõtte finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid.
• Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted on vähemalt käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele järgneva aasta jooksul jätkuvalt tegutsevad.

Paavo Nõgene Juhatuse esimees

Lembit Kitter Juhatuse liige

Kadri Land Juhatuse liige

Harri Hanschmidt Juhatuse liige

Piret Mürk-Dubout Juhatuse liige

Tallinnas, 20. aprillil 2021

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Tallink Grupp AS-i aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Arvamus

Meie arvates kajastab kaasatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Tallink Grupp AS-i ja tema tütarettevõtete (koos nimetatud kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Mida me auditeerisime

Oleme auditeerinud kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab:

• konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020;
• konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
• konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni.

Arvamuse alus

Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meile nende standarditega pandud kohustusi on täiendavalt kirjeldatud käesoleva aruande alalõigus "Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga". Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.

Sõltumatus

Oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse ja sama seadusega kehtestatud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksi kohaselt auditile kohalduvate eetikanõuetega ning oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt neile nõuetele.

Tegevuse jätkuvusega seotud oluline ebakindlus

Me juhime tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisale 24, milles kirjeldatakse, kuidas COVID-19 pandeemia ja rahvusvahelisele reisimisele kehtestatud piirangud on kontserni tegevust, likviidsuspositsiooni ning majandustulemusi negatiivselt mõjutanud. Juhatuse hinnang kontserni suutlikkuse kohta jätkata jätkuvalt tegutsevana põhineb äriplaanidel, mis võtavad arvesse nii COVID-19 pandeemia erinevaid stsenaariumeid kui ka kontserni likviidsust tugevdavaid tegevusi, mida on lisas 24 kirjeldatud. Need tingimused koos teiste lisas 24 esitatud asjaoludega viitavad, et võib

tekkida oluline ebakindlus kontserni suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Meie arvamus ei ole modifitseeritud seoses selle asjaoluga.

Auditi ulatus

Kuna oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest, siis oleme vastutavad ka kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Seoses sellega määratlesime kontserni üksustes (komponentides) läbiviidud töö liigi lähtuvalt kontserni üksuste majanduslikust olulisusest ja/või riskiprofiilist.

Kontserni audiitoritena määratlesime kontserni 47 ettevõttest 16 ettevõtet märkimisväärseteks kontserni üksusteks. Nendeks üksusteks, mille puhul teostasime täismahus auditi, olid Tallink Grupp AS, Tallink Silja Oy, Tallink Ltd, Tallink Fast Ltd, Tallink Victory Line Ltd, Tallink Autoexpress Ltd, Tallink High Speed Line Ltd, Tallink Sea Line Ltd, Tallink Hansaway Ltd, Baltic SF VII Ltd, Baltic SF VIII Ltd, Baltic SF IX Ltd, Tallinn – Helsinki Line Ltd, Tallink Line Ltd, Hansalink Ltd, Tallinn Swedish Line Ltd.

Tallink AS, Tallink Duty Free AS, HT Laevateenindus OÜ, Hansaliin OÜ ja TLG Hotell OÜ puhul kasutasime kontserni auditi jaoks auditi tõendusmaterjalina kohalikul regulatsioonil tuginevat tööd.

Ülejäänud 26 individuaalselt mittemärkimisväärse üksuse suhtes viisime läbi analüütilised protseduurid kontserni tasandil, et kontrollida oma hinnangut, et üksusega ei seondu märkimisväärseid oluliste väärkajastamiste riske.

Lisaks muule kontrollisime kontserni tasandil konsolideerimise protsessi.

Kontserni konsolideeritud müügitulu ja konsolideeritud varade kaetus protseduuridega:

Konsolideeritud varad

Konsolideeritud müügitulu

Finantsaruandluse auditi viis märkimisväärsetes kontserni üksustes läbi kontserni KPMG Eesti auditi meeskond, välja arvatud Tallink Silja Oy puhul, mille finantsaruandluse auditi viis läbi KPMG audiitor Soomes. Kontserni auditi meeskond andis üksuse audiitorile juhised selle kohta, missuguseid valdkondi tuleb kontrollida, ja määratles informatsiooni, mis tuli esitada kontserni auditi meeskonnale. Suhtlesime üksuse audiitoriga regulaarselt ja vaatasime üle auditi dokumentatsiooni, kui pidasime seda vajalikuks.

Eespool nimetatud protseduuride teostamine kontserni üksuste tasandil ja täiendavate protseduuride teostamine kontserni tasandil andis meile piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, et kujundada oma arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta.

Peamised auditi asjaolud

Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.

Laevade õiglane väärtus

Vt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 14.

Peamine auditi asjaolu

Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti

Kontserni materiaalsed põhivarad sisaldavad laevasid, mida kajastatakse ümberhinnatud summas (st õiglane väärtus, millest on maha arvatud ümberhindluse kuupäeva järel arvestatud amortisatsioon). 31. detsember 2020 seisuga on laevade väärtus konsolideeritud finantsseisundi aruandes summas 1 134 564 tuhat eurot. Laevade õiglane väärtus sõltub mitmetest teguritest, muuhulgas muutustest laevastiku koosseisus, praegustest ja prognoositavatest turuväärtustest ja tehnilistest teguritest, mis võivad mõjutada varade oodatavaid kasulikke eluigasid ja seeläbi omada märkimisväärset mõju aruandeperioodi võimalikule allahindluse või amortisatsiooni kulule. Laevade õiglase väärtuse hindamiseks kasutas kontserni juhtkond sõltumatuid hindajaid. Määratlesime laevade väärtuse konsolideeritud finantsseisundi aruandes peamiseks auditi asjaoluks, sest see on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande seisukohast oluline ja kontserni poolt selles valdkonnas rakendatavad arvestuspõhimõtted eeldavad juhtkonnalt olulisi otsuseid eespool kirjeldatud tegurite muutuste olemuse, ajastuse ja tõenäosuse kohta, mis võivad mõjutada nii kontserni laevade väärtust konsolideeritud finantsseisundi aruandes kui ka aruandeperioodi ja tulevaste perioodide amortisatsioonikulu.

Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlma sid muuhulgas järgnevat: • hindasime väliste hindajate poolt laevade õiglase väärtuse hindamiseks kasutatud metoodikat; • hindasime väliste hindajate kompetentsust, võimekust ja objektiivsust; • hindasime kontserni laevade õiglase väärtuse ajalooliste hinnangute täpsust, võrreldes neid varasematel aastatel toimunud tehinguhindadega; • kontrollisime laevadega seotud kapitaliseeritud kulude adekvaatsust; • analüüsisime kasulike eluigade ja lõppväärtuste hinnanguid ja võrdlesime neid teiste rahvusvaheliste laevaettevõtete avalikustatud hinnangutega; ja • hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsiooni asjakohasust.

Edasilükkunud tulumaksu vara kajastamine

Vt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 6.

Peamine auditi asjaolu Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti 31. detsember 2020 seisuga on kontsern kajastanud mahaarvatavatest ajutistest erinevustest ja kasutamata maksukahjumitest tekkinud edasilükkunud tulumaksu varasid summas 23 471 tuhat eurot, mida kontserni hinnangul on võimalik kasutada. Kajastatud edasilükkunud tulumaksu varade kasutuse ulatus sõltub osaliselt kontserni võimekusest teenida tulevikus maksutatavat tulu, mis oleks piisav, et kasutada mahaarvatavaid ajutisi erinevusi ja kasutamata maksukahjumeid (enne viimaste aegumist). Tulevaste maksustavate tulude ja ajutiste erinevuste tühistumise summade ja ajastuse prognoosimise olemusliku ebakindluse tõttu määratlesime selle peamiseks auditi asjaoluks. Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlmasid muuhulgas järgnevat: • hindasime kontserni edasilükkunud tulumaksu vara arvestuse protsessi, sealhulgas kontserni eelarvestamise protseduure, millel põhinevad tuleviku prognoosid; • kaasasime oma maksuspetsialiste, et hinnata maksustrateegiaid, mis kontserni arvates võimaldavad kajastatud tulumaksu varasid kasutada; • hindasime tulevaste perioodide maksustavate tulude prognoosi täpsust, tuginedes ajalooliste prognooside täpsusele ja võrreldes eeldusi, nagu näiteks müügitulu kasvumäärad, meie enda eeldustega, mille kujundamisel tuginesime oma teadmistele tööstusharust ja finantsauditi käigus omandatud arusaamale, samuti võrdlesime näitajate vastavust äriplaanidele, kui see oli asjakohane; ja • hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsiooni asjakohasust, sealhulgas peamiste eelduste, hinnangute ja tundlikkuse kohta avalikustatud informatsiooni.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab konsolideeritud majandusaasta aruandes sisalduvat informatsiooni, kuid ei sisalda konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.^P

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:

• teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust;
• teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et kontsern ei jätka oma tegevust;

• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil;
• hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuse finantsinformatsiooni kohta piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, et avaldada arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.

Esitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid, ning edastame neile informatsiooni kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust ja, juhul kui see on asjakohane, informatsiooni vastavate kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast määratleme need, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud mõne asjaolu kohta informatsiooni avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et mõne asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes informatsiooni avaldada, sest võib põhjendatult eeldada, et avaldamise kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles avalikes huvides avaldamisest tõusva kasu.

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid 30. juuli 2020 auditeerima Tallink Grupp AS-i seisuga 31. detsember 2020 lõppenud raamatupidamise aastaaruannet. Audiitorteenust oleme osutanud katkematult kokku 14 aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31. augustil 2007 kuni 31. detsembril 2020.

Me kinnitame, et meie auditiarvamus on kooskõlas kontserni auditikomiteele esitatud täiendava aruandega ja me ei ole osutanud kontsernile keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.

Tallinn, 20. aprill 2021

Eero Kaup Vandeaudiitori number 459

KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

Narva mnt 5 Tallinn 10117 Estonia

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. Reg no 10096082.

ALTERNATIIVSED TULEMUSLIKKUSNÄITAJAD

Tallink Grupp AS esitab teatavaid tulemuslikkuse näitajaid kui põhinäitajaid, mis vastavalt Euroopa väärtpaperiturujärelvalve (ESMA) juhistele "Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad" ei ole IFRS-is määratletud või selgitatud möödunud perioodide finantstulemuse, finantsseisundi ja rahavoo näitajad, vaid on mitterahalised näitajad ja alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad (APM).

Mitterahalised näitajad ja alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad annavad juhtkonnale, investoritele, analüütikutele ning teistele osapooltele olulist täiendavat informatsiooni kontserni äritulemuste, finantsseisundi või rahavoogude kohta ning neid kasutavad sageli analüütikud, investorid ning teised osapooled.

Mitterahalisi näitajaid ja alternatiivseid tulemuslikkusnäitajaid ei tohi käsitleda eraldiseisvate ega IFRS-i kohaseid näitajaid asendavate näitajatena. Alternatiivseid tulemuslikkusnäitajaid ei ole auditeeritud.

Alternatiivsete tulemuslikkusnäitajate arvutamise valemid

EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumi- või kahjumiosa, maksu- ja kulumieelne kasum

EBIT: kasum või kahjum äritegevusest

Aktsiakasum: puhaskasum või -kahjum / kaalutud keskmine aktsiate arv

Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku

Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv

Brutokasumi marginaal: brutokasum või -kahjum / müügitulu

EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu

EBIT marginaal: EBIT / müügitulu

Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või -kahjum / müügitulu

Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused – kasutusõiguse vara lisandumised + immateriaalse põhivara ostud ja parendused

ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum või kahjum / keskmine koguvara

ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum või -kahjum / keskmine omakapital

ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum või kahjum / (koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))

Netovõlg: intressikandvad kohustused – raha ja raha ekvivalendid

Netovõlg ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: käibevara / lühiajalised kohustused

Alternatiivsete tulemuslikkusnäitajate võrdlus

Tuhandetes eurodes	2020	2019	2018
Materiaalse põhivara amortisatsioon	93 306	89 356	73 329
Immateriaalse põhivara amortisatsioon	7 354	6 893	5 951
Amortisatsioon	100 660	96 249	79 280
Kahjum/kasum äritegevusest	-92 621	74 868	63 501
Amortisatsioon	100 660	96 249	79 280
EBITDA	8 039	171 117	142 781
EBITDA	8 039	171 117	142 781
IFRS 16 rakendamise mõju	-18 686	-17 378	0
Korrigeeritud EBITDA	-10 647	153 739	142 781
Materiaalse põhivara ostud ja parendused	96 565	68 208	33 184
Immateriaalse põhivara ostud ja parendused	3 538	4 993	3 223
Investeeringud	100 103	73 201	36 407
Aruandeperioodi puhaskahjum/-kasum	-108 308	49 718	40 049
Aktsiate kaalutud keskmine arv	669 882 040	669 881 045	669 882 040
Aktsiakasum (eurodes aktsia kohta)	-0,162	0,074	0,060
Kapitalirendi kohustused	258	304	287
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused	102 509	101 577	0
Tagamata võlakirjad	0	0	91 288
Pikaajalised pangalaenud	586 616	475 999	469 331
Intressikandvad kohustused	705 119	577 880	560 906
Omakapital	714 336	822 837	856 916
Varad	1 516 201	1 532 963	1 500 904
Omakapitali määr	47,1%	53,7%	57,1%
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	714 336	822 837	856 916
Lihtaktsiate arv	669 882 040	669 882 040	669 865 540
Omakapital aktsia kohta (eurodes)	1,07	1,23	1,28
Brutokahjum/-kasum	-43 454	196 885	183 831
Müügitulu	442 934	949 119	949 723
Brutokahjumi/-kasumi marginaal	-9,8%	20,7%	19,4%
EBITDA	8 039	171 117	142 781
Müügitulu	442 934	949 119	949 723
EBITDA marginaal	1,8%	18,0%	15,0%
Korrigeeritud EBITDA	-10 647	153 739	142 781
Müügitulu	442 934	949 119	949 723
Korrigeeritud EBITDA marginaal	-2,4%	16,2%	15,0%
EBIT	-92 621	74 868	63 501
Müügitulu	442 934	949 119	949 723
EBIT marginaal	-20,9%	7,9%	6,7%
Puhaskahjum/-kasum	-108 308	49 718	40 049
Müügitulu	442 934	949 119	949 723
Puhaskahjumi/-kasumi marginaal	-24,5%	5,2%	4,2%

Tuhandetes eurodes	2020	2019	2018
Kahjum/kasum äritegevusest jooksev 12 kuud	-92 621	74 868	63 501
Varad 31. märts	1 517 773	1 572 259	1 531 619
Varad 30. juuni	1 505 876	1 609 873	1 554 542
Varad 30. september	1 542 932	1 564 197	1 534 786
Varad 31. detsember	1 516 201	1 532 963	1 500 904
Keskmised varad	1 523 149	1 556 039	1 536 090
ROA	-6,1%	4,8%	4,1%
Puhaskahjum/-kasum jooksev 12 kuud	-108 308	49 718	40 049
Omakapital 31. detsember (eelmine aasta)	822 837	856 916	836 279
Omakapital 31. märts	793 224	828 255	817 056
Omakapital 30. juuni	765 349	809 907	812 701
Omakapital 30. september	741 507	817 658	858 705
Omakapital 31. detsember	714 336	822 837	856 916
Keskmine omakapital	767 451	827 115	836 332
ROE	-14,1%	6,0%	5,6%
Kahjum/kasum äritegevusest jooksev 12 kuud	-92 621	74 868	63 501
Varad 31. detsember (eelmine aasta)	1 532 963	1 500 904	1 558 597
Varad 31. märts	1 517 773	1 572 259	1 531 619
Varad 30. juuni	1 505 876	1 609 873	1 554 542
Varad 30. september	1 542 932	1 564 197	1 534 786
Varad 31. detsember	1 516 201	1 532 963	1 500 904
Lühiajalised kohustused 31. detsember (eelmine aasta)	221 444	212 489	316 662
Lühiajalised kohustused 31. märts	234 336	240 074	327 805
Lühiajalised kohustused 30. juuni	254 934	303 996	367 624
Lühiajalised kohustused 30. september	275 820	276 139	322 785
Lühiajalised kohustused 31. detsember	208 347	221 444	212 489
Varad - lühiajalised kohustused 31. detsember (eelmine aasta)	1 311 519	1 288 415	1 241 935
Varad - lühiajalised kohustused 31. märts	1 283 437	1 332 185	1 203 814
Varad - lühiajalised kohustused 30. juuni	1 250 942	1 305 877	1 186 918
Varad - lühiajalised kohustused 30. september	1 267 112	1 288 058	1 212 001
Varad - lühiajalised kohustused 31. detsember	1 307 854	1 311 519	1 288 415
Keskmised varad - lühiajalised kohustused	1 284 173	1 305 211	1 226 617
ROCE	-7,2%	5,7%	5,2%
Intressikandvad kohustused	705 119	577 880	510 135
Raha ja raha ekvivalendid	27 834	38 877	82 175
Netovõlg	677 285	539 003	427 960
Netovõlg	677 285	539 003	427 960
Materiaalse põhivara amortisatsioon	93 306	89 356	73 329
Immateriaalse põhivara amortisatsioon	7 354	6 893	5 951
Amortisatsioon	100 660	96 249	79 280
EBITDA	8 039	171 117	142 781
Netovõla ja EBITDA suhe	84,2	3,1	3,0
Lühiajalised varad	89 220	120 610	167 851
Lühiajalised kohustused	208 347	221 444	212 489
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja	0,4	0,5	0,8

KONTAKTANDMED

Registrikood	10238429
Aadress	Sadama 5
	10111, Tallinn
	Eesti Vabariik
Telefon	+372 6 409 800
Faks	+372 6 409 810
Veebisait	www.tallink.com
Peamine tegevusala	meretransport
	(reisijate- ja kaubavedu)