Annual Report • Apr 27, 2021
Annual Report
Open in ViewerOpens in native device viewer
Majandusaasta Aruanne 2020 (auditeeritud)
Finantsaasta algus: 1.01.2020 Finantsaasta lõpp: 31.12.2020 Ettevõtte nimi: Nordic Fibreboard AS Registrikood: 11421437 Telefon: +372 44 78 323
Aadress: Suur-Jõe 48, Pärnu 80042, Estonia E-mail: [email protected] Koduleht: www.nordicfibreboard.com Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Põhitegevus: Puitkiudplaatide tootmine ja hulgimüük
| SISSEJUHATUS 3 | |
|---|---|
| JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 4 | |
| JUHATUSE KINNITUSED 19 | |
| KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 20 | |
| KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE 20 | |
| KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMIARUANNE 21 | |
| KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 22 | |
| KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 23 | |
| RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 24 | |
| LISA 1 ÜLDINFORMATSIOON 24 | |
| LISA 2 OLULISTE ARVESTUSPÕHIMÕTETE KOKKUVÕTE 24 | |
| LISA 3 FINANTSRISKIDE JUHTIMINE 40 | |
| LISA 4 OLULISED RAAMATUPIDAMISHINNANGUD JA OTSUSED 45 | |
| LISA 5 NÕUDED JA ETTEMAKSED 46 | |
| LISA 6 VARUD 47 | |
| LISA 7 KINNISVARAINVESTEERINGUD 47 | |
| LISA 8 MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE PÕHIVARA, KASUTUSÕIGUSE VARAD 49 | |
| LISA 9 FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE 50 | |
| LISA 10 VÕLA- JA RENDIKOHUSTISED 51 | |
| LISA 11 VÕLAD JA ETTEMAKSED 53 | |
| LISA 12 ERALDISED 53 | |
| LISA 13 OMAKAPITAL 54 | |
| LISA 14 KASUM AKTSIA KOHTA 56 | |
| LISA 15 MÜÜDUD TOODANGU KULUD 57 | |
| LISA 16 TURUSTUSKULUD 57 | |
| LISA 17 ÜLDHALDUSKULUD 57 | |
| LISA 18 TÖÖJÕUKULUD 57 | |
| LISA 19 MUUD ÄRITULUD 57 | |
| LISA 20 MUUD ÄRIKULUD 58 | |
| LISA 21 FINANTSTULUD JA FINANTSKULUD 58 | |
| LISA 22 SEGMENTIDE ARUANNE 59 | |
| LISA 23 TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 61 | |
| LISA 24 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED 62 | |
| LISA 25 LÕPETATUD TEGEVUSED 62 | |
| LISA 26 LISAINFORMATSIOON KONTSERNI EMAETTEVÕTTE KOHTA 64 | |
| SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 68 | |
| KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK 74 | |
| JUHATUSE JA NÕUKOGU ALLKIRJAD 2020. A. KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE 75 | |
| EMAETTEVÕTTE MÜÜGITULU EMTAK KLASSIFIKAATORITE LÕIKES 76 |
Nordic Fibreboard AS kontserni põhitegevuseks on ehitusmaterjalide tootmine ja hulgimüük. Nordic Fibreboard AS on valdusettevõte, mis omab tütarettevõtteid Nordic Fibreboard Ltd OÜ, Pärnu Riverside Development OÜ (asutatud 2019 aastal tütarettevõtte jagunemise teel) ja Skano Furniture OÜ. Nordic Fibreboard Ltd OÜle kuulub tütarettevõte Suomen Tuulileijona OY ning Skano Furniture OÜle kuulub tütarettevõte UAB Skano LT.
Seisuga 31.12.2020 kuuluvad Kontserni järgmised ettevõtted, kõik 100% osalusega:
| Tütarettevõte | Asukoht | Tegevus |
|---|---|---|
| Nordic Fibreboard Ltd OÜ | Eesti | Tootmine ja müük |
| Suomen Tuulileijona OY | Soome | Turundus |
| Skano Furniture OÜ | Eesti | Jaemüük (tegevus lõpetatud) |
| UAB Skano LT | Leedu | Jaemüük (tegevus lõpetatud) |
| Pärnu Riverside Development OÜ | Eesti | Kinnisvara rent ja haldus |
Nordic Fibreboard Ltd OÜ toodab ja müüb puitkiudplaate mitmete erinevate rakenduste tarvis, millest peamised kategooriad on ehitussektoris (tuuletõke, heliisolatsioon ning siseviimistlusplaadid seintele ja lagedele) ja tööstuses (pakendamine, uste täitematerjal, paisuvuukide täited, märkmetahvlid, akustika vähendus, tordialused, tulealgatus). Suomen Tuulielijona OY on puitkiudplaatide turustusettevõte Soomes.
Skano Furniture OÜ on jaekaubandusettevõte, mille tegevusalaks oli kodusisustusmööbli müük. Ettevõte lõpetas aktiivse tegevuse 31.01.2020, kui sulges kaks viimast mööblisalongi. UAB Skano LT on alates 2019 aasta septembrist seisev ettevõte.
Pärnu Riverside Development OÜ asutati Skano Furniture Factory OÜ jagunemise teel 24.04.2019, mille käigus sai Pärnu Riverside Development OÜ-st Pärnu linnas Suur-Jõe tn 48 kinnistu ja sellel asuvate hoonete omanik ning ettevõtte tegevusalaks on nimetatud kinnistu ja hoonete haldamine. Skano Furniture Factory OÜ oli Nordic Fibreboard AS tütarettevõte, mis tootis originaalset kõrgema hinnaklassisga puidust kodusisustusmööblit ning mis müüdi 05.09.2019 kontsernist välja.
Kontserni peamisteks turgudeks on Põhjamaad, Venemaa ja Baltikumi regioon. Nordic Fibreboard ASi kliendid ja koostööpartnerid on oma ala tunnustatud esindajad, keda seovad ettevõttega pikaajalised koostöösuhted.
Nordic Fibreboard AS (endiste nimedega Viisnurk AS ja Skano Group AS) on noteeritud Tallinna Börsil alates 5. juunist 1997. Ettevõte on asutatud Tallinna Börsil noteeritud ettevõtte AS Trigon Property Development (endine ärinimi AS Viisnurk) jagunemise tulemusel 19. septembril 2007. Eraldunud tootmisettevõtte aktsiad on vastavalt Tallinna Börsi Noteerimiskomitee otsusele 20. septembrist 2007 uuesti noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas ja kauplemine Nordic Fibreboard ASi aktsiatega algas 25. septembril 2007. 2013. aasta septembris viidi läbi Nordic Fibreboard AS restruktureerimine, kus seni divisjonidena toiminud kiudplaadi- ja mööblitootmine viidi üle eraldi uutesse tütarettevõtetesse vastavalt Nordic Fibreboard Ltd OÜ-sse (endise nimega Skano Fibreboard OÜ) ja Skano Furniture Factory OÜ-sse. Alates 2. aprillist 2018 liigutati Nordic Fibreboard aktsiaga kauplemine Tallinna Börsil põhinimekirjast lisanimekirja.
Konsolideeritud müügitulu jätkuvatelt tegevustelt oli 2020 aastal 10,27 miljonit eurot, mis on 23% langust 2019. aastaga võrreldes (2019: 13,33 miljonit eurot). Puitkiudplaadi müügitulu 2020. aastal kokku oli 10,00 miljonit eurot, mis oli 15% langust võrreldes eelmise aastaga (2019. aastal 11,75 miljonit eurot). Müügitulu peamiseks languse põhjuseks oli COVID-19 pandeemia tagajärjel klientide kaotus märkmetahvlite segmendis. Kogu selle sektori toodang toodeti Püssi tehases, mis 2020. aasta märtsis suleti.
Mööbli jaemüügi müügitulu 2020. aastal oli 56 tuhat eurot (2019. aastal 1 515 tuhat eurot). Mööbli jaemüük on lõpetatud seoses viimaste kaupluste sulgemisega 31.01.2020 ning kogu 2020. aasta müük toimus ladude tühjendusmüügist.
Kinnisvara haldusest tulenev müügitulu oli 2020. aastal 212 tuhat eurot (2019. aastal 111 tuhat eurot), müügitulu suurenemise üheks põhjuseks on, et 2020. aastal tegutses ettevõtte terve majandusaasta, 2019. aastal aga alustas tegevust maikuus.
Nordic Fibreboard AS EBITDA oli 2020. aastal jätkuvatelt tegevustelt positiivne 540 tuhat eurot (2019 jätkuvad tegevused: positiivne 325 tuhat eurot). 2019. aasta EBITDA tulemus sisaldab ühekordset tulu 324 tuhat eurot kinnisvarainvesteeringu ümberhindlusest Pärnu Riverside Development OÜ-s, samas kui 2020 aasta EBITDA tulemus sisaldab kasutuseta seisnud kiudplaadi amortiseerunud büroohoone lammutuskulude ühekordset kulu 38 tuhat eurot. EBITDA nii suure muutuse peamisteks põhjusteks on Nordic Fibreboard Ltd OÜ paranenud efektiivsus. Püssi tehase sulgemise tõttu viidi Püssis toodetavate ehitussektori tellimused üle Pärnu tehasesse, mille tulemusena alustas Pärnu tehas 2020. aasta aprillis tööd neljas vahetuses. Pärnu tehas töötab nüüd täisajaga tootmisvõimsusel, välja arvatud igakuiseks korraliseks hooldustööks üks kord kuu jooksul. Masinate suurema töövõimsuse kasutamise tulemusena suurenes Nordic Fibreboard Ltd OÜ brutomarginaal märkimisväärselt, ulatudes 2020. aastal 25%-ni (2019. aastal 15%) Mööbliäri jaemüügi EBITDA oli 2020. aastal negatiivne 40 tuhat eurot (2019. aastal negatiivne 200 tuhat eurot). Kinnisvarahalduse EBITDA oli 2020. aastal 0 eurot (2019. aastal positiivne 352 tuhat eurot).
Puhaskasum oli aastal 2020 jätkuvatelt tegevustelt 1 074 tuhat eurot (2019 jätkuvatelt tegevustelt puhaskahjum 1 127 tuhat eurot).
| tuh EUR | % müügitulust | |||
|---|---|---|---|---|
| 2020 | 2019 | 2020 | 2019 | |
| Jätkuvad tegevused | ||||
| Kiudplaadi tootmine ja müük | 10 001 | 11 745 | 97% | 81% |
| Mööbli jaemüük | 56 | 1 515 | 1% | 10% |
| Kinnisvara haldamine | 212 | 111 | 2% | 1% |
| Elimineerimine | (0) | (38) | (0%) | (0%) |
| Kokku | 10 269 | 13 333 | 100% | 92% |
| Lõpetatud tegevus | 0 | 1 215 | 0% | 8% |
| KOKKU | 10 269 | 14 548 | 100% | 100% |
| tuh eur | % müügitulust | |||
|---|---|---|---|---|
| 2020 | 2019 | 2020 | 2019 | |
| Euroopa Liit | 8 594 | 10 244 | 84% | 70% |
| Venemaa | 1 240 | 1 545 | 12% | 11% |
| Aasia | 189 | 544 | 2% | 4% |
| Aafrika | 96 | 523 | 1% | 4% |
| Teised riigid | 85 | 245 | 1% | 2% |
| Lähis-Ida | 65 | 232 | 0% | 1% |
| Kokku | 10 269 | 13 333 | 100% | 92% |
| Lõpetatud tegevus | 0 | 1 215 | 0% | 8% |
| KOKKU | 10 269 | 14 548 | 100% | 100% |
Kontserni müügitulu peamise languse põhjustas Püssi tehase sulgemine, kui koroonaviiruse pandeemia tõttu vähenesid oluliselt Lõuna-Euroopa, Lähis-Ida ja Aasia klientide tellimused.
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Jätkuvad tegevused | ||
| EBITDA ärisegmentide lõikes | ||
| Kiudplaadi tootmine ja müük | 597 | 68 |
| Mööbli jaemüük | (40) | (200) |
| Kinnisvara haldamine | 0 | 352 |
| Elimineerimine | (18) | 105 |
| KOKKU EBITDA | 540 | 325 |
| Põhivara kulum ja amortisatsioon | (558) | (669) |
| KOKKU ÄRIKASUM/-KAHJUM | (19) | (343) |
| Neto finantstulud/-kulud | 1 092 | (784) |
| PUHASKASUM/-KAHJUM | 1 074 | (1 127) |
| Lõpetatud tegevus | 0 | (271) |
| KOKKU | 1 074 | (1 398) |
Seisuga 31.12.2020 olid Nordic Fibreboard AS varad kokku 7,7 miljonit eurot (31.12.2019: 9,1 miljonit eurot). Kontserni kohustised kokku olid seisuga 31.12.2020 5,0 miljonit eurot (31.12.2019: 7,5 miljonit eurot), milledest kontsernil oli laenukohustisi 3,2 miljonit eurot seisuga 31.12.2020 (31.12.2019: 4,6 miljonit).
Nõuded ja ettemaksed olid kokku 0,8 miljonit eurot seisuga 31.12.2020 (31.12.2019: 1,4 miljonit eurot). Varud seisuga 31.12.2020 0,5 miljonit eurot (31.12.2019 0,9 miljonit eurot). Finantsinvesteeringud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande (ehk Trigon Property Development aktsiad) suurenesid 397 tuhandelt eurolt, seisuga 31.12.2019, 451 tuhande euroni seisuga 31.12.2020. Kinnisvarainvesteeringud olid nii 31.12.2020 kui ka 31.12.2019 seisuga 1,1 miljonit eurot, materiaalne ja immateriaalne põhivara kokku seisuga 31.12.2020 on 4,7 miljonit eurot (5,2 miljonit seisuga of 31.12.2019).
Kontserni äritegevuse rahavoog oli 2020. aastal positiivne 150 tuhat eurot (2019: positiivne 516 tuhat eurot). Investeerimistegevusest tulenevalt toimus 2020. aastal raha väljavool summas 56 tuhat eurot, võrreldes raha väljavooluga 153 tuhande euroga 2019. aastal. Finantseerimistegevuse tulemuseks oli 2019. aastal samuti raha väljavool summas 75 tuhat eurot (2019: raha väljavool 410 tuhat eurot). Netorahavoo tulemuseks oli 2020. aastal raha sissevool summas 19 tuhat eurot, mis on 66 tuhat eurot rohkem raha sissevoolu võrreldes raha väljavooluga summas 47 tuhande euroga aastal 2019.
Investeeringuid põhivaradesse tehti 2020. aastal summas 110 tuhat eurot, 2019. aastal 133 tuhat eurot.
Puitkiudplaadi müügitulu oli 2020. aastal 10,00 miljonit eurot, mis on 15% langust võrreldes eelmise aastaga, (2019: 11,75 miljonit eurot). Me müüsime oma tooteid 2020. aastal 28-e riigi klientidele. Müügitulu peamiseks languse põhjuseks oli märkmetahvlite segmendis klientide kaotus. Kogu selle sektori toodang toodeti Püssi tehases, mis 2020. aasta märtsis suleti. Samas meie peamistel Põhja-Euroopa ja Venemaa ehitussektori turgudel on müük olnud stabiilne. Puitkiudplaadi suurima turuosa Soome müük moodustab 2020. aasta müügist 26% (mille osakaal on tõusnud võrreldes eelmise aastaga, 2019: 22%), Taani on meie suurimatest klientitest teise turuosaga riik, moodustades 2020. aasta müügist 22% (võrreldes eelmise aastaga on samuti tõusnud, 2019. aasta osakaal müügist 14%). Eesti ja Venemaa müügid on võrreldes eelmise aastaga jäänud samale tasemele samal ajal kui kaugematel turgudel oli tunda langust peamiselt koroonaviiruse negatiiivse mõju tõttu sarnastel turgudel.
Puitkiudplaadi EBITDA oli 2020. aastal 597 tuhat eurot (2019. aastal 68 tuhat eurot). EBITDA paranemise peamiseks põhjusteks oli 2020. aastal Pärnu tehase masinate täieliku kasutuvõimsuse rakendamise tulemusel saavutatud efektiivsuse parendamine.
| tuh EUR | % müügitulust | |||
|---|---|---|---|---|
| 2020 | 2019 | 2020 | 2019 | |
| Euroopa Liit | 8 327 | 8 656 | 83% | 74% |
| Venemaa | 1 240 | 1 545 | 12% | 13% |
| Aasia | 189 | 544 | 2% | 5% |
| Aafrika | 95 | 523 | 1% | 4% |
| Teised | 85 | 245 | 1% | 2% |
| Lähis-Ida | 65 | 232 | 1% | 2% |
| Kokku | 10 001 | 11 745 | 100% | 100% |
Nordic Fibreboard Ltd tooted jagunevad järgmistesse tooterühmadesse: üldehitusplaadid, siseviimistluspaneelid, uksesüdamikud, pakendid ja märkmetahvlid.
Pärnu kiudplaadivabriku suurimateks tootegruppideks olid jätkuvalt üldehitusplaadid ja uste täitematerjal. Need tooted toodetakse ilma lisatud ohtlike kemikaalideta, mis teeb meie tooted tervisesõbralikuks ning formaldehüüdi vabaks.
Dekoratiivse pealiskattega siseviimistluspaneelid kaubamärgiga ISOTEX toodetakse Pärnu kiudplaadivabriku põhi tootmisliinil toodetavatest naturaalsetest puitkiudplaatidest. Puitkiudplaadi servadesse töödeldakse punntapid ja pealispind kaetakse dekoratiivse paberiga. See tehnoloogia võimaldab meil toota lihtsasti paigaldatavaid siseviimistluspaneele.
Mööbli jaemüügi müügitulu 2020. aastal oli 56 tuhat eurot (2019. aastal 1 515 tuhat eurot). Ettevõte lõpetas aktiivse tegevuse 31.01.2020, kui sulges kaks viimast mööblisalongi. Kogu 2020. aasta müük toimus ladude tühjendusmüügist.
| tuh EUR | tuh EUR | % müügitulust | Kaupluste arv | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2020 | 2019 | 2020 | 2019 | 31.12.2020 | 31.12.2019 | ||
| Eesti* | 56 | 1 152 | 100% | 76% | 0 | 2 | |
| Läti** | 0 | 137 | 0% | 9% | 0 | 0 | |
| Leedu** | 0 | 226 | 0% | 15% | 0 | 0 | |
| Kokku (toimivad kauplused) | 56 | 1 515 | 100% | 100% | 0 | 2 |
*Eesti salongid suleti 31.01.2020.
**Läti ja Leedu salongid suleti 30.09.2019.
Mööbli jaemüügiäri EBITDA oli 2020 aastal negatiivne 40 tuhat eurot (2019. aastal negatiivne 200 tuhat eurot).
Koroonaviiruse pandeemia, mis saabus meie piirkonda 2020. aasta alguses, tekitas palju ebakindlust. Vahetu mõju Nordic Fibeboardile oli klientide kaotus sellistest piirkondadest nagu Aasia, Lähis-Ida ja Lõuna-Euroopa, kui nende piirkondade majandus mõneks ajaks seiskus, mis viis meid Püssi kiudplaaditehase sulgemiseni. Aasta jooksul selgus, et selliseid tööstussektoreid, kuhu meie kuulume, pandeemia oluliselt ei mõjutanud. Reisipiirangute ja hotellinduse osalise sulgemise tõttu oli tarbijatel rohkem raha kulutada oma kodukeskkonnale, mis meie jaoks tähendas suureneneud nõudlust sellistele meie toodetele nagu ehitus/renoveerimine ja uste täitematerjal. See suund on jätkunud ka 2021. aastal.
Pandeemia jätkudes on oht, et viiruse erinevad mutatsioonid võivad osutuda ohtlikumaks, nii et majanduskeskkond ja tarbijate käitumine muutuvad veelgi, millel on teadmata tagajärjed Nordic Fibreboardi äritegevusele. Loodetavasti välistab vaktsiini väljatöötamine sellise arengu, kuid võimatu on ette näha, millised arengud võivad aset leida.
Meie püsiklientide tellimuste portfellid Põhja-Euroopa suurimatel turgudel on endiselt suuremahulised. Nende turgude suurenenud nõudluse tõttu pidime kaugemal asuvate klientide tellimused edasi lükkama. Turu suurenenud nõudluse tulemuse tõttu kaalub juhtkond nüüd meetmeid Püssi tehase võimalikuks taasavamiseks selle aasta teisel poolel.
Teisalt oleme teadlikud COVID-19 pandeemiaga seotud jätkuvast ebakindlusest ning eeldame, et lähikuudel saabub turu nõudluse pandeemia olukorra kohta selgem ülevaade.
Jätkatakse Pärnus Suur-Jõe tn 48 oleva kinnisvara haldamist ja arendamist. Käesoleval hetkel veel vabadele pindadele loodatakse leida üürnikud.
Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu ettevõtte registreeritud asukohas. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses sätestatud juhtudel.
Nordic Fibreboard AS 2021. aasta korraline üldkoosolek toimub 21. juunil 2021. aastal ettevõtte peakontoris Pärnus.
Nõukogu planeerib Ettevõtte (s.o. Nordic Fibreboard kontsern) tegevust, korraldab selle juhtimist, teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja võtab vastu otsuseid seadusega või põhikirjaga sätestatud küsimustes. Vastavalt põhikirjale koosneb nõukogu kolmest kuni seitsmest liikmest. Nõukogu liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. Nordic Fibreboard AS nõukogu on alates 23.12.2020 kolmeliikmeline. Bilansipäeva seisuga kuulusid nõukogu koosseisu nõukogu esimees Joakim Johan Helenius ning nõukogu liikmed Board Trond Bernhard Brekke ja Sakari Wallin.
Joakim Johan Helenius (taas valitud kuni 18.09.2022), nõukogu liige alates aastast 1999. Joakim Johan Helenius sündis 27.11.1957 Soomes ning on omandanud kraadi Inglismaal Cambridge´i ülikoolis. Lisaks on ta AS-i Trigon Property Development nõukogu liige, Ettevõtte enamusaktsionäri Pärnu Holdings OÜ juhatuse liige, AS-i Trigon Capital juhatuse esimees. Joakim Johan Helenius omab 20 000 Nordic Fibreboard aktsiat.
Trond Bernhard Brekke (valitud kuni 18.09.2022), nõukogu liige alates 2017. Trond Bernhard Brekke sündis 26.06.1951 Norras ja ta on omandanud bakalaureuse kraadid ülikoolides Universite de Grenoble Prantsusmaal ning University of Denver Colorados. Trond Bernhard Brekke on tegevjuht ettevõttes Bernhd. Brekke AS. Trond Bernhard Brekke on mitme ettevõtte nõukogu liige. Alates 1999 on Trond Bernhard Brekke Eesti Aukonsul. Trond Bernhard Brekke ei oma Nordic Fibreboard AS aktsiaid.
Sakari Wallin (valitud kuni 15.11.2023), nõukogu liige alates 2018. Sakari Wallin on sündinud 03.05.1954 Soomes ning on omandanud bakalaureuse kraadi Inseneriteadustes Turku Polütehnikumis. Sakari Wallin töötab Finnish Fibreboard LTD tegevjuhina. Sakari Wallin on Finnish Fibreboard (UK) Ltd juhatuse esimees ja Finnish Fibreboard Filial Sverige tegevjuht. Sakari Wallin ei oma Nordic Fibreboard AS aktsiaid.
Ettevõtte juhatuse volitused on sätestatud äriseadustikus ning need on piiratud ettevõtte põhikirjas määratud ulatuses. Juhatuse liikmetel puuduvad volitused aktsiaid emiteerida. Juhatuse liikmete valimine on ettevõtte nõukogu pädevuses. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks. Juhatuse liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks on vajalik nõukogu lihthäälteenamus.
Nordic Fibreboard AS ja juhatuse liikmete vahel puuduvad kokkulepped, mis käsitleksid hüvitisi seoses väärtpaberituru seaduse 19. peatükis sätestatud aktsiaseltsi ülevõtmisega. Vastavalt põhikirjale koosneb juhatus kuni seitsmest liikmest. Finantsaasta lõpu seisuga ning käesoleva aruande kinnitamise hetkel on Nordic Fibreboard AS juhatuses üks liige, Torfinn Losvik.
Keskmine töötajate arv Kontsernis jätkuvatelt tegevustelt 2020. aastal oli 106 (2019: jätkuvatelt tegevustelt 125). Finantsaasta lõpu seisuga kuulusid personali koosseisu 97 töötajat, kelledest 74 töölist ja 23 spetsialisti ning juhtivtöötajat (2019: jätkuvatelt tegevustelt töötajate arv 126, kellest 102 töölist ja 24 spetsialisti ning juhtivtöötajat). Kontserni töötajate keskmine vanus oli 50 aastat (2019: 49).
Kontserni töötajatele arvestati 2020. aastal töö- ja puhkustasusid koos kõigi maksudega summas 2,0 miljonit eurot jätkuvatelt tegevustelt (2019. aastal 2,5 miljonit eurot jätkuvatelt tegevustelt). 2020.
aastal arvestati Kontserni ettevõtete juhatuse liikmetele töötasu koos kõigi maksudega 217 tuhat eurot (2019. aastal 173 tuhat eurot).
Kontsern on üks suurematest tööandjatest Pärnus avaldades läbi selle positiivset sotsiaalset mõju kohalikule tööhõivele.
KONTSERNI TÖÖTAJATE ARVU JAGUNEMINE STRUKTUURIÜKSUSTE VAHEL (SEISUGA 31.12.2020):
| 2020 | 2019 | Change | |
|---|---|---|---|
| Nordic Fibreboard Ltd OÜ | 97 | 120 | (19%) |
| Skano Furniture OÜ | 0 | 6 | (100%) |
| Kontsern kokku | 97 | 126 | (23%) |
Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning nõukogu tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee on kaheliikmeline, kuhu kuulusid bilansipäeva seisuga Rando Tomingas ja Kristi Aarmaa.
Ettevõtte audiitor on Kontsernile 2020. aasta jooksul osutanud piiratud kindlustandvat töövõttu pakendiaruande kontrollimiseks vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatule.
Kontserni juhatus avalikustab kord aastas majandusaasta aruande ning majandusaasta jooksul vahearuandeid. Esitatavates aruannetes toodud informatsiooni aluseks on kontsernisisene üksuste majandusnäitajate aruandlus, mida jälgitakse regulaarselt. Aruandluse täiustamine on pidev protsess, mille käigus vaadatakse kokkulepitud eesmärkide saavutamist mõjutavaid näitajaid. Aktsionäridele esitatakse tutvumiseks majandusaasta aruanne, mille on kinnitanud juhatuse ja nõukogu liikmed.
| tuh EUR | ||
|---|---|---|
| Kasumiaruanne | 2020 | 2019 |
| Müügitulu | 10 269 | 13 333 |
| EBITDA | 540 | 325 |
| EBITDA rentaablus | 5% | 2% |
| Ärikasum/-kahjum | (19) | (343) |
| Ärirentaablus | (0%) | (3%) |
| Puhaskasum/-kahjum | 1 074 | (1 127) |
| Puhasrentaablus | 10% | (8%) |
| Lõpetatud tegevus | 0 | (271) |
| KASUM/KAHJUM KOKKU | 1 074 | (1 398) |
| Bilanss | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|
| Koguvarad | 7 650 | 9 045 |
| Koguvarade puhasrentaablus | 14% | (12%) |
| Omakapital | 2 648 | 1 542 |
| Omakapitali puhasrentaablus | 41% | (73%) |
| Võlakordaja | 65% | 83% |
| Aktsia | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
| Aktsia viimane hind (EUR)* | 0,45 | 0,41 |
| Puhaskasum aktsia kohta (EUR) | 0,24 | (0,31) |
| Hind-tulu (PE) suhtarv | 1,89 | (1,32) |
| Aktsia raamatupidamisväärtus (EUR) | 0,59 | 0,34 |
| Turuhinna ja raamatupidamisväärtuse suhe | 0,76 | 1,20 |
| Turukapitalisatsioon tuh EUR | 2 025 | 1 845 |
| Aktsiate arv tk | 4 499 061 | 4 499 061 |
EBITDA = ärikasum(-kahjum) + kulum EBITDA rentaablus = EBITDA / müügitulu Ärirentaablus = ärikasum(-kahjum) / müügitulu Puhasrentaablus = puhaskasum(-kahjum) / müügitulu Koguvarade puhasrentaablus = puhaskasum(-kahjum) / koguvarad Omakapitali puhasrentaablus = puhaskasum(-kahjum) / omakapital Võlakordaja = kohustised / koguvarad Puhaskasum(-kahjum) aktsia kohta = puhaskasum(-kahjum) / aktsiate arv Hinna-tulu (PE) suhtarv = aktsia viimane hind / puhaskasum(-kahjum) aktsia kohta Aktsia raamatupidamisväärtus = omakapital / aktsiate arv Turuhinna ja raamatupidamisväärtuse suhe = aktsia viimane hind / aktsia raamatupidamisväärtus Turukapitalisatsioon = aktsia viimane hind * aktsiate arv \*http://www.nasdaqbaltic.com/
Nordic Fibreboard AS aktsiad on ühte liiki ning Ettevõtte põhikirjast ei tulene piiranguid Ettevõtte aktsiate võõrandamisel. Ettevõttel puuduvad spetsiifilist kontrolliõigust andvad aktsiad ning ettevõttel puudub teave kokkulepete kohta aktsionäride hääleõiguste piirangute osas. Puuduvad ka Ettevõtte ja aktsionäride vahelised lepingud, millega võiks piirata aktsiate vabalt võõrandamist.
| EUR | 2020 | 2019 | 2018 | 2017 | 2016 |
|---|---|---|---|---|---|
| Avamise hind EUR | 0,41 | 0,36 | 0,62 | 0,46 | 0,73 |
| Sulgemise hind EUR | 0,51 | 0,58 | 0,66 | 0,69 | 0,79 |
| Madalaim hind EUR | 0,30 | 0,35 | 0,30 | 0,43 | 0,46 |
| Viimane hind EUR | 0,45 | 0,41 | 0,36 | 0,62 | 0,46 |
| Käive, tuhat aktsiat | 524 | 175 | 291 | 319 | 286 |
| Käive, tuhat EUR | 208 | 75 | 140 | 170 | 160 |
| Turuväärtus, miljon EUR | 2,02 | 1,84 | 1,61 | 2,77 | 2,05 |
Järgnevad tabelid annavad ülevaate Nordic Fibreboard AS aktsia hinna liikumisest ja kauplemismahtudest aastatel 2016 kuni 2020.
AKTSIAKAPITALI JAOTUS OMANDATUD AKTSIATE ARVU JÄRGI SEISUGA 31.12.2020:
| Aktsionäride arv | % aktsionäridest | Aktsiate arv | % aktsiakapitalist | |
|---|---|---|---|---|
| 1 – 99 | 117 | 24% | 3 105 | 0% |
| 100 – 999 | 187 | 39% | 61 912 | 1% |
| 1 000 - 9 999 | 144 | 30% | 429 329 | 10% |
| 10 000 - 99 999 | 34 | 7% | 847 555 | 19% |
| 100 000 - 999 999 | 2 | 0% | 474 968 | 11% |
| 1 000 000 - 9 999 999 | 1 | 0% | 2 682 192 | 60% |
| TOTAL | 485 | 100% | 4 499 061 | 100% |
| Aktsionäride arv | % aktsionäridest | Aktsiate arv | % aktsiakapitalist | |
|---|---|---|---|---|
| Eesti | 454 | 94% | 4 258 815 | 95% |
| Soome | 9 | 2% | 38 317 | 1% |
| Saksamaa | 4 | 1% | 31 719 | 1% |
| Läti | 5 | 1% | 124 005 | 3% |
| Leedu | 5 | 1% | 30 561 | 1% |
| Aktsionäride arv | % aktsionäridest | Aktsiate arv | % aktsiakapitalist | |
|---|---|---|---|---|
| Füüsilised isikud | 429 | 88% | 936 256 | 21% |
| Juriidilised isikud | 56 | 12% | 3 562 805 | 79% |
| TOTAL | 485 | 100% | 4 499 061 | 100% |
Teised 8 2% 15 644 0% KOKKU 485 100% 4 499 061 100%
| Shareholder | Number of shares | Shareholding % |
|---|---|---|
| PÄRNU HOLDINGS OÜ | 2 682 192 | 60% |
| Gamma Holding Investment OÜ | 374 968 | 8% |
| Live Nature OÜ | 100 000 | 2% |
| Olegs Radcenko | 93 644 | 2% |
| Osaühing Kalbro | 62 949 | 1% |
| OÜ EKOTEK EESTI | 59 750 | 1% |
| TOIVO KULDMÄE | 49 231 | 1% |
| STETIND OÜ | 44 206 | 1% |
| NIKOLAI TOVER | 38 720 | 1% |
| Urmas Sööt | 30 000 | 1% |
| Madis Talgre | 28 500 | 1% |
| MEELIS KÖRT | 28 027 | 1% |
| SIIM TALMAR | 28 000 | 1% |
| Hille Kallas | 25 000 | 1% |
| NORDEA BANK ABP/NON TREATY CLIENTS | 22 771 | 1% |
| Kirschmann OÜ | 22 525 | 1% |
Kontserni nõukogu ja juhatuse liikmete otsene osalus seisuga 31.12.2020. a.
Nii Joakim Johan Helenius kui ka Torfinn Losvik omavad kaudset osalust läbi emaettevõtte Pärnu Holdings OÜ. Torfinn Losvik omab kaudselt, läbi ettevõtte Stetind OÜ, 44 206 Nordic Fibreboard aktsiat (2019: 44 206 aktsiat).
Dividendide maksmine otsustatakse reeglina iga-aastaselt ning see sõltub Kontserni tulemustest, ning võimalikest investeerimisvajadusest. Dividendi maksmise viis määratakse üldkoosoleku otsusega. Pärast majandusaasta lõppu, kuid enne aastaaruande kinnitamist võib juhatus nõukogu nõusolekul teha aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel vastavalt seadusele jaotada. Dividendid või ettemaksed jaotatakse proportsionaalselt aktsionäride vahel, vastavalt aktsionäride nimekirjale, mis fikseeritakse 10. börsipäeval peale üldkoosoleku toimumist, kus otsustati kasumi jaotamine või ettemaksete tegemine.
Nordic Fibreboard AS intressimäärade risk sõltub EURIBORi (Euro Interbank Offered Rate) võimalikust muutusest, kuna Kontserni laenude intressid on seotud EURIBORiga. Seisuga 31.12.2020 oli kuue kuu EURIBOR (0,526)%, 31.12.2019 seisuga (0,324)%. Kuna EURIBOR on negatiivne ning laenulepingus on negatiivne intress võrdsustatud nulliga, siis EURIBORi langus ei oma intressikuludele vähenevat mõju. Kuna laenukohustised on tähtajaga kuni 6 aastat, hindab juhtkond, et ujuv intressimäär ei oma märkimisväärset mõju Kontserni rahavoogudele.
Intressimäärad kinnitatakse EURIBORi muutusest lähtuvalt 30-ndal päeval iga kuue kuu möödumisel pangalaenude puhul.
Intressimäärade risk on sõltuvuses üldisest majanduslikust olukorrast Eestis ja Euroalal. Kontsernil on intressimäärade muutustest tulenev rahavoorisk, kuna enamus laenudest on muutuva intressimääraga. Juhtkonna hinnangul ei ole rahavoo risk olulise mõjuga, mistõttu ei kasutata finantsinstrumente riskide maandamiseks.
Valuutarisk on Kontserni risk saada olulist kahjumit valuutakursside kõikumise tõttu. Nordic Fibreboard ei oma ärisid väljaspool Euroala ning enamus meie eksport-import lepingutest väljaspool Euroala on nomineeritud EURis. Toodang on müüdud ja tootmiseks vajalik toormaterjal on ostetud enamasti EURis.
Puitkiudplaadi majanduskeskkona risk sõltub üldistest arengutest ehitus- ja tööstussegmentides. Viimase aasta jooksul on majanduskeskkonna võimaliku halvenemise ohtu järjest enam suurendanud COVID-19 pandeemia. Euroopa on endiselt koroonaviiruse pandeemia küüsis, pandeemia mõju majandusele on mitmekihiline ja selle kestust on üsna raske hinnata.
Juhtkond hindab et raha, nõuded ja kohustised, lühiajalised laenukohutised ja võlakohustised ei erine oluliselt nende raamatupidamisväärtusest. Pikaajaliste laenude ja võlakohustiste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende raamatupidamisväärtusest, kuna intressimäärad vastavad turu oodatavatele intressimääradele.
Likviidsusrisk on võimalik kahjum, mis tuleneb piiratud või ebapiisavate raha olemasolust, mis on vajalikud Kontserni tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Juhatus jälgib pidevalt rahavoogude liikumisi, kasutades Kontserni raha olemasolu ja piisavust võetud kohustuste täitmiseks ning Kontserni strateegiliste eesmärkide finantseerimiseks.
| Asukohariik | Aktsiate arv 31.12.2020 (tk) |
Osalus % 31.12.2020 |
Aktsiate arv 31.12.2019 (tk) |
Osalus % 31.12.2019 |
|
|---|---|---|---|---|---|
| Nordic Fibreboard Ltd OÜ | Eesti | 1 | 100 | 1 | 100 |
| Skano Furniture OÜ | Eesti | 1 | 100 | 1 | 100 |
| Pärnu Riverside Development OÜ |
Eesti | 1 | 100 | 1 | 100 |
| OÜ Isotex | Eesti | 1 | 100 | 1 | 100 |
| Suomen Tuulileijona OY | Soome | 1 | 100 | 1 | 100 |
| UAB Skano LT | Leedu | 100 | 100 | 100 | 100 |
Nordic Fibreboard AS on valdusettevõte, mis omab tütarettevõtteid Nordic Fibreboard Ltd OÜ, Pärnu Riverside Development OÜ (asutatud 2019 aastal tütarettevõtja jagunemise teel) ja Skano Furniture OÜ. Nordic Fibreboard Ltd OÜ toodab ja müüb puitkiudplaate ehitussektorile (tuuletõkke-, soojus- ja heliisolatsiooni otstarbel), siseviimistluse paneele lagedele ja seinetele ning muudel tööstuslikel eesmärkidel plaate näiteks pakendamiseks, uste sisud, märkmetahvliteks ning paisuvuukide täiteks. Nordic Fibreboard Ltd OÜle kuulub kiudplaadi turustusega tegelev tütarettevõte Suomen Tuulileijona OY. Skano Furniture OÜ omab mööblikaubanduse jaekaubanduse ettevõtet UAB Skano LT, mis lõpetas tegevuse septembris 2019 ning jääb mitteaktiivse ettevõttena.
Pärnu Riverside Development OÜ omab ja haldab kinnisvara Pärnu linnas asukohaga Suur-Jõe tänav 48. Nordic Fibreboard AS-le kuuluv tütarettevõte Isotex OÜ on mitteaktiivne ettevõte, milles ei toimunud majandustegevust 2020. ega 2019. aastal.
Hea Ühingujuhtimise Tava (Tava) on juhiste ja soovituslike reeglite kogum, mis on mõeldud järgimiseks eelkõige äriühingule, mille aktsiad on võetud kauplemisele Eestis tegutsevale reguleeritud turule. Börsiettevõtetele kehtib Tava täitmise nõue põhimõttel "täidan või selgitan" alates 1. jaanuarist 2006.
Tava kehtestab muuhulgas nõuded aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisele ja läbiviimisele; nõukogu ja juhatuse koosseisule, tegevusele ja kohustustele, infomatsiooni avalikustamisele ning finantsaruandlusele.
Kuna Tavas kirjeldatud põhimõtted on soovituslikud, siis Kontsern ei pea tingimata kõiki nõudeid järgima, kuid peab Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes selgitama, miks neid nõudeid ei täideta.
Nordic Fibreboard AS lähtub oma äritegevuses seadustest ja õigusnormidest. Avaliku ettevõttena lähtub Nordic Fibreboard AS oma tegevuses ka Tallinna Börsi nõuetest ning aktsionäride ja investorite võrdse kohtlemise printsiibist. Sellest tulenevalt järgib Kontsern suures osas Tavas toodud juhiseid. Allpool on selgitatud nende Tava nõuete, mis ei ole hetkel täidetud, mittejärgimise põhjuseid.
Punkt 1.3.2 Üldkoosolekul osalevad kõik juhatuse liikmed, nõukogu esimees ja võimalusel ka kõik nõukogu liikmed ja vähemalt üks audiitoritest.
Aktsionäride Üldkoosolekul, mis toimus 10. augustil 2020. aastal, olid kohal Nordic Fibreboard AS Juhatuse liikmed. Kohal ei olnud Nõukogu liikmeid ega audiitorite esindajat. Audiitorid ei osalenud Üldkoosolekul kuna Juhatus ei pidanud audiitorite kohalolekut vajalikuks, kuna koosoleku päevakorras ei olnud ühtegi teemat, mis oleks vajanud audiitori kommentaari. Audiitorid on avaldanud oma arvamust läbi auditi kommnetaaride, märkides, et kontserni konsolideeritud finantsaruanded annavad
kõigis olulistes osades õige ja õiglase pildi finantsseisukorrast 31.12.2019 seisuga, sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemustest ja konsolideeritud rahavoogudest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, välja arvatud asjaolude mõju, mida on kirjeldatud Audiitori aruande sektsioonis "Märkustega arvamuse alus". Ühtlasi oli sel ajal audiitoritega kokkulepe, et juhul kui aktsionäridel on audiitoritele küsimusi, on nad valmis esitatud küsimustele vastama telefoni teel Aktsionäride Üldkoosoleku ajal. Üldkoosolekul oli vastavalt heale tavale aktsionäridel võimalus esitada küsimusi juhatuse liikmetele.
Punkt 1.3.3 Emitent teeb vastavate sidevahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet).
Emitent ei teinud üldkoosolekute jälgimist ja sellest osavõttu võimalikuks sidevahendite abil, kuna selleks puuduvad tehnilised võimalused.
Punkt 2.2.1 Juhatusel on enam kui üks (1) liige ning juhatuse liikmete seast valitakse juhatuse esimees. Juhatus või nõukogu eristab iga juhatuse liikme vastutusvaldkonna. Nõukogu esimees sõlmib juhatuse liikmega tema ülesannete täitmiseks ametilepingu.
Emitendi juhatusel on nüüd ainult üks liige, kes on ühtlasi ka juhatuse esimees. Tütarettevõtete Nordic Fibreboard Ltd OÜ juhatuses on neli liiget ja Suomen Tuulielijona OY juhatustes on kolm liiget. Juhatuse liikmetega on sõlmitud ametilepingud, mis reguleerivad ka vastutusvaldkondi.
Punkt 2.2.7 Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused, motiveerivad tunnused ja riski tunnused) avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga.
Emitent ei avalikusta juhatuse liikmetele makstavaid tasusid isikustatult, sest emitendi arvates on tegemist juhatuse liikmele tundliku ja tema privaatsust kahjustava infoga. Selle avaldamine ei ole emitendi juhtimiskvaliteedi hinnangu andmiseks vajalik ning on emitendi ja juhatuse liikme konkurentsivõimet kahjustav. Sellega seoses on emitent otsustanud, et personaalselt juhatuse liikmetele makstavaid tasusid ei avalikustata.
Punkt 3.1.3 Nõukogu poolt komiteede asutamisel avaldab emitent oma veebilehel nende olemasolu, ülesanded, koosseisu ja koha organisatsioonis. Komiteedega seotud asjaolude muutmisel avaldab emitent samas korras ka muudatuse sisu ja teostamise aja.
Emitendi nõukogu ei ole ühtegi komiteed 2020. aasta jooksul moodustanud.
Punkt 3.2.5 Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (s.h. lahkumishüvituse ja muud makstavad hüved).
Emitent ei maksa nõukogu liikmetele tasu.
Punkt 5.2 Emitent avalikustab aasta jooksul avalikustamisele kuuluva teabe avalikustamise kuupäevad majandusaasta alguses eraldi teates, nn. finantskalender.
Emitent ei avalikustanud eraldi teadet, kuid avalikustamisele kuuluv teave avalikustati hiljemalt seaduses sätestatud tähtpäevadel.
Punkt 5.6 Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste ning analüütikutele, investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad enda veebilehel.
Vastavalt Tallinna Börsi reglemendile avalikustab Kontsern kogu olulise informatsiooni börsisüsteemi kaudu. Emitent ei korralda korrapäraselt pressikonverentse ja kohtumisi ning seetõttu ei ole ka kohtumiste graafikut võimalik avaldada. Kohtumistel investoritega piirdutakse eelnevalt avalikustatud infoga.
Punkt 6.2.1 Nõukogu teeb koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega aktsionäridele kättesaadavaks andmed audiitori kandidaadi kohta. Kui audiitoriks soovitakse nimetada eelneval majandusaastal emitendi aruandeid auditeerinud audiitor, siis avaldab nõukogu hinnangu tema tegevusele.
Audiitorile makstakse tasu vastavalt sõlmitud lepingule. Lepinguliselt on tasu suurus konfidentsiaalne. Samas ei mõjuta tasu avalikustamine emitendi arvates auditeerimise usaldusväärsust. Kuna nõukogu soovib audiitoriga koostööd jätkata, kinnitab see nõukogu rahulolu praeguse audiitoriga.
Kõikides muudes küsimustes vastab emitendi tegevus Tavas kehtestatud nõuetele.
Vastavalt keskkonna saastuse vältimise ja kontrollimise seadusele omab kiudplaadivabrik nii Pärnu kui ka Püssi tehases tähtajatuid keskkonnalubasid saasteainete viimise paiksest heiteallikast välisõhku ja vee erikasutuse kohta. Vastavad load on välja antud 2020. aasta jooksul, enne seda omas kontsern tähtajatut keskkonnakompleksluba. Keskkonnalubades toodud nõuete täitmisega on tagatud tootmistegevuse minimaalne kahjulik keskkonnamõju, keskkonnaloaga sätestatavad nõuded tagavad vee ja õhu kaitse keskkonnasäästlikul viisil. Alates 01.01.2020 kehtib muudetud Jäätmeseadus, mille § 73 lõike 2 alusel on jäätmeluba jäätmete tekitamiseks vajalik ainult maavara kaevandamisel või rikastamisel. Sellest tulenevalt puudub Nordic Fibreboardil kohustus omada jäätmeluba jäätmete tekitamiseks.
Pakendiseaduses sätestatud nõuete täitmiseks sõlmiti 2005. aastal leping Eesti Taaskasutusorganisatsiooniga (ETO). Lepinguga on Nordic Fibreboard AS andnud kõik pakendijäätmete kogumise, taaskasutuse ja vastava aruandlusega seotud kohustused üle ETO-le. Sellega tagatakse ka kõigile lõpptarbijatele pakendi tasuta tagastamise võimalus Rohelise Punktiga markeeritud konteineritesse.
Metsahoolekogu (ingl. k FSC – Forest Stewardship Council) on rahvusvaheline mittetulunduslik sõltumatu organisatsioon, mille eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralikku metsamajandamist. Omades FSC sertifikaati toetame sellist metsamajandamise viisi, mis säilitab metsade elurikkuse, produktiivsuse ja looduslikud protsessid. FSC poliitika rakendamisel välistab Nordic Fibreboard AS sellise puidu kasutamist, mis on ebaseaduslikult langetatud; mis on pärit geneetiliselt muundatud puudest; mis on pärit piirkondadest, kus rikutakse traditsioonilisi või tsiviilõigusi ning puitu, mis on sertifitseerimata kõrge kaitsealuse väärtusega põlismetsadest. Kiudplaadivabrikud omavad FSC sertifikaati alates 14. jaanuarist 2011. Alates 27. novembrist 2018 on Nordic Fibreboard Ltd OÜ-d hinnatud ja sertifitseeritud täitma PEFC standardi nõudmisi. Sertifikaat on kehtiv alates 27. novembrist 2018 kuni 26. novembrini 2023.
| tuh m³ | 2020 | 2019 | Muutus % |
|---|---|---|---|
| Veekasutus: | 118,7 | 154,8 | (23%) |
| põhjavesi (oma puurkaev) | 52,1 | 131,0 | (60%) |
| pinnavesi | 66,7 | 23,7 | 181% |
| Veeheide: | 90,7 | 110,6 | (18%) |
| tinglikult puhas heitvesi | 10,9 | 11,1 | (2%) |
| pinnavesi | 79,9 | 99,5 | (20%) |
| Veekadu | 28,0 | 44,2 | (37%) |
| tuh EUR | 2020 | 2019 | Muutus % |
|---|---|---|---|
| Veekasutus: | 7,1 | 13,0 | (45%) |
| põhjavesi (oma puurkaev) | 5,1 | 12,3 | (58%) |
| pinnavesi | 2,0 | 0,7 | 181% |
| Veeheide: | 149,6 | 147,7 | 1% |
| heitvesi | 149,6 | 147,7 | 1% |
| Kulud kokku | 156,7 | 160,7 | (2%) |
| tonnides | 2020 | 2019 | Muutus % |
|---|---|---|---|
| Lenduvad orgaanilised ühendid | 6,5 | 8,2 | (22%) |
| Orgaaniline tolm | 34,7 | 90,7 | (62%) |
| Kokku | 41,3 | 98,9 | (58%) |
| tuh EUR | 2020 | 2019 | Muutus % |
|---|---|---|---|
| Ohtlike jäätmete käitlus | 0,0 | 0,2 | (100%) |
| Tavajäätmete käitlus | 33,2 | 28,8 | 15% |
| Kulud kokku | 33,2 | 29,0 | 15% |
| tuh EUR | 2020 | 2019 | Muutus % |
|---|---|---|---|
| Metallijäätmete müük | 1,3 | 3,6 | (64%) |
| Tinglikud tulud kokku | 1,3 | 3,6 | (64%) |
Veekasutuse, heitvee ja jäätmekäitluse ning saasteainete informatsioon on esitatud kontserni jätkuvatelt tegevustelt.
Juhatus on koostanud Nordic Fibreboard AS tegevusaruande ning konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta kohta.
Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 4 kuni 18 esitatud Nordic Fibreboard AS tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate emaettevõtte ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku äritegevuse arengust, tulemustest ja finantsseisundist.
Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 20 kuni 67 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne annab juhatuse parima teadmise kohaselt õige ja õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja tulemustest vastavalt rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.
Torfinn Losvik
Juhatuse esimees ............................................
Pärnu, 26.aprillil 2021
| tuh EUR | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|
| Raha ja raha ekvivalendid | 26 | 7 |
| Nõuded ja ettemaksed (Lisa 5) | 794 | 1 394 |
| Varud (Lisa 6) | 544 | 894 |
| Kokku käibevarad | 1 364 | 2 296 |
| Kinnisvarainvesteeringud (Lisa 7) | 1 134 | 1 121 |
| Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiarauande (Lisa 9) |
451 | 397 |
| Materiaalne põhivara (Lisa 8) | 4 695 | 5 212 |
| Immateriaalne põhivara (Lisa 8) | 6 | 19 |
| Kokku põhivarad | 6 286 | 6 749 |
| Kokku varad | 7 650 | 9 045 |
| Võlakohustised (Lisas 10) | 756 | 4 547 |
| Võlad ja ettemaksed (Lisas 11) | 1 574 | 2 665 |
| Lühiajalised eraldised (Lisa 11) | 18 | 20 |
| Kokku lühiajalised kohustised | 2 348 | 7 232 |
| Pikaajalised võlakohustised (Lisas 10) | 2 493 | 92 |
| Pikaajalised eraldised (Lisa 12) | 161 | 179 |
| Kokku pikaajalised kohustised | 2 654 | 271 |
| Kokku kohustised | 5 002 | 7 503 |
| Aktsiakapital (nominaalväärtuses) (Lisa 13) | 450 | 2 699 |
| Ülekurss | 0 | 364 |
| kohustuslik reservkapital | 0 | 288 |
| Muud reservid | 0 | 84 |
| Jaotamata kasum (kahjum) | 2 198 | (1 894) |
| Kokku omakapital | 2 648 | 1 542 |
| Kokku kohustised ja omakapital | 7 650 | 9 045 |
* Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatuteks osadeks on aastaaruande lisad lk 24 kuni 67.
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Jätkuvad tegevused | ||
| Müügitulu (Lisa 22) | 10 269 | 13 333 |
| Müüdud toodangu kulu (Lisa 15) | 8 099 | 11 538 |
| Brutokasum | 2 170 | 1 796 |
| Turustuskulud (Lisa 16) | 1 283 | 1 698 |
| Üldhalduskulud (Lisa 17) | 605 | 658 |
| Muud äritulud (Lisa 19) | 42 | 351 |
| Muud ärikulud (Lisa 20) | 342 | 134 |
| Ärikasum (-kahjum) | (19) | (343) |
| Finantstulud (Lisa 21) | 1 291 | 19 |
| Finantskulud (Lisa 21) | 199 | 803 |
| KASUM (KAHJUM) ENNE TULUMAKSUSTAMIST | 1 074 | (1 127) |
| ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) JÄTKUVATELT TEGEVUSTELT | 1 074 | (1 127) |
| Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) lõpetatud tegevustelt | 0 | (271) |
| ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) KOKKU | 1 074 | (1 398) |
| Tava perioodi puhaskahjum aktsia kohta (Lisa 14) | 0,24 | (0,31) |
| Lahustatud perioodi puhaskahjum aktsia kohta (Lisa 14) | 0,24 | (0,30) |
* Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatuteks osadeks on aastaaruande lisad lk 24 kuni 67.
| KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE | ||
|---|---|---|
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
| Äritegevuse rahavood | ||
| Ärikasum (-kahjum) | (19) | (343) |
| Korrigeerimised: | ||
| Kulum (Lisad 8) | 560 | 669 |
| Kasum/kahjum kinnisvara ümberhindlusest (Lisa 7) | (5) | (327) |
| Kasum/kahjum põhivara müügist | (28) | 0 |
| Kasum/kahjum põhivara mahakandmisest | 2 | 2 |
| Kasum/kahjun finantsvara ümberhindlusest (Lisa 9;21) | (53) | 25 |
| Mitterahalised tehingud: aktsiaoptsioonide reserv | 32 | 39 |
| Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded | 0 | 1 |
| Nõuete ja ettemaksete muutus (Lisa 5) | 600 | (651) |
| Varude muutus (Lisa 6) | 350 | 581 |
| Äritegevusega seotud kohustiste muutus (Lisa 11) | (1 091) | 617 |
| Lõpetatud tegevused | 0 | 131 |
| Äritegevusega genereeritud rahavood | 348 | 744 |
| Intressimaksed (Lisa 21) | (192) | (221) |
| Muud finantstulud ja –kulud (Lisa 21) | (6) | (7) |
| Äritegevuse rahavood kokku | 150 | 516 |
| Investeerimistegevuse rahavood | ||
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus (Lisa 8) | (78) | (133) |
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük (Lisa 8) | 29 | 0 |
| Kinnisvarainvesteeringu soetus (Lisa 7) | (7) | (20) |
| Investeerimistegevuse rahavood kokku | (56) | (153) |
| Finantseerimistegevuse rahavood | ||
| Saadud laenud (Lisa 10) | 1 200 | 0 |
| Saadud laenude tagasimaksed (Lisa 10) | (853) | (306) |
| Saadud laenud seotud osapooltelt (Lisa 10) | 549 | 304 |
| Saadud laenude tagasimaksed seotud osapooltele (Lisa 10) | (569) | (284) |
| Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed (Lisa 10) | (62) | (96) |
| Arvelduskrediidi muutus (Lisa 10) | (340) | (28) |
| Finantseerimistegevuse rahavood kokku | (75) | (410) |
| RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS | 19 | (47) |
| RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES | 7 | 54 |
| RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS | 26 | 7 |
* Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatuteks osadeks on aastaaruande lisad lk 24 kuni 67.
| tuh EUR | Aktsia kapital |
Ülekurss | Kohustislik reserv kapital |
Muud reservid |
Jaotamata kasum |
Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Saldo 31.12.2018 | 2 699 | 364 | 288 | 45 | (496) | 2 901 |
| Aktsiaoptsioonid | 0 | 0 | 0 | 39 | 0 | 39 |
| Muud muudatused | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Aruandeaasta puhaskahjum 2019 |
0 | 0 | 0 | 0 | (1 398) | (1 398) |
| Muu koondkahjum 2019 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 2019 koondkahjum | 0 | 0 | 0 | 0 | (1 398) | (1 398) |
| Saldo 31.12.2019 | 2 699 | 364 | 288 | 84 | (1 894) | 1 542 |
| Aktsiaoptsioonid | 0 | 0 | 0 | (84) | 116 | 32 |
| Muud muudatused | 0 | (364) | (288) | 0 | 652 | 0 |
| Muutus osakapitalis | (2 250) | 0 | 0 | 0 | 2 250 | 0 |
| Aruandeaasta puhaskasum 2020 |
0 | 0 | 0 | 0 | 1 074 | 1 074 |
| Muu koondkasum 2020 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 2020 koondkasum | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 074 | 1 074 |
| Saldo 31.12.2020 | 450 | 0 | 0 | 0 | 2 198 | 2 648 |
* Täiendav informatsioon omakapitali ja selle muutuste kohta on toodud lisas 13.
* Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatuteks osadeks on aastaaruande lisad lk 24 kuni 67.
Nordic Fibreboard AS, edaspidi Ettevõte, (registrinumber: 11421437; aadress: Suur-Jõe 48, Pärnu) on Eestis registreeritud ettevõte, mille tegevus toimub Eestis ning läbi tütarettevõtete ka Leedus ja Soomes. Seisuga 31. detsember 2020 koostatud raamatupidamisaruandesse on konsolideeritud ettevõte ja tema 100% tütarettevõtted (koos viidatuna Kontsern):
| Nordic Fibreboard Ltd OÜ |
Skano Furniture OÜ |
Pärnu Riverside Development OÜ |
OÜ Isotex | Suomen Tuulileijona OY |
UAB Skano LT |
|
|---|---|---|---|---|---|---|
| Asukohamaa | (Eesti) | (Eesti) | (Eesti) | (Eesti) | (Soome) | (Leedu) |
| Osaluse protsent | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 |
Kontserni põhitegevusvaldkondadeks oli puidu kasutamisel baseeruva mööbli ja pehmete puitkiudplaatide tootmine ning müük.
Nordic Fibreboard AS asutati 19.09.2007. aastal endise Skano Group AS, praegune AS Trigon Property Development, jagunemisel, mille tulemusena tootmisüksused, s.t. ehitusmaterjalide divisjon ja mööblidivisjon eraldati ja viidi üle uude ettevõttesse.
Kontserni aktsiad olid noteeritud Tallinna Väärtpaberibörsi põhinimekirjas kuni 2. aprill 2018. alates 2. aprillist 2018 kaubeldakse aktsiatega Tallinna Väärtpaberibörsi lisanimekirjas. Kontserni suurim aktsionär on Pärnu Holdings OÜ (osalus 59,62 %), mille suurimad omanikud seisuga 31.12.2020 on OÜ Stetind (46,99%) ja Joakim Johan Helenius (46,44%) ning seisuga 31.12.2019 OÜ Stetind (46,99%) ja AS Trigon Capital (45,18%).
Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on Nordic Fibreboard AS juhatuse poolt kinnitatud 26. aprillil 2021. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kuulub aastaaruanne kinnitamisele Nordic Fibreboard AS nõukogu ja üldkoosoleku poolt. Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamisaruannetes rakendatud peamised arvestuspõhimõtted on lahti seletatud alljärgnevalt. Arvestuspõhimõtteid on kasutatud järjepidevalt kõigil aruandes näidatud aastatel, kui pole deklareeritud teisiti.
Nordic Fibreboard AS 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Raamatupidamise aastaaruandes esitatud finantsnäitajad tuginevad põhiliselt nende ajaloolisele soetusmaksumusel.
IFRS-iga kooskõlas oleva raamatupidamise aastaaruande koostamine nõuab juhtkonnapoolset eelduste kujundamist, hinnangute tegemist ja otsuste langetamist, mis mõjutavad rakendatavaid arvestuspõhimõtteid, kajastatud varasid ja kohustusi ning tulusid ja kulusid. Hinnangud ja nendega seotud eeldused tuginevad ajaloolisele kogemusele ning mitmetele muudele faktidele, mis arvatavasti
on asjakohased ning lähtuvad asjaoludest, mis kujundavad varade ja kohustuste väärtuste hindamiseks põhimõtted, mis ei tulene otseselt muudest allikatest. Tegelikud tulemused võivad olla hinnangutest erinevad.
Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse üle perioodiliselt. Muutuseid raamatupidamislikes hinnangutes kajastatakse edasiulatuvalt hinnangu muutuse toimumise perioodi hetkest. Need valdkonnad, mis eeldavad keerulisemaid hinnanguid ning kus raamatupidamishinnangutel ja arvestatud eeldustel on oluline mõju raamatupidamise aastaaruandes kajastatud informatsioonile, on avalikustatud eraldi lisas 4.
a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine
Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Kontsernile kohustuslikuks alates 01. jaanuar 2020:
Kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 12 paragrahvidega 52A ja 57A ei kajastata aruannetes tulumaksu kulu ega kohustust enne, kui dividendid on välja kuulutatud. Eestis on seda arvestuspõhimõtet rakendatud järjekindlalt kogu kontserni jaotamata kasumi suhtes, sõltumata sellest, kas kasum on kogunenud emaettevõttes või tütarettevõttes. Juunis 2020 tegi IFRS Tõlgenduskomitee päevakorra otsuse, milles järeldas, et standardi IAS 12 paragrahvides 52A ja 57A sätestatud põhimõtet kohaldatakse ainult emaettevõttes kogunenud jaotamata kasumi suhtes ega kohaldata tütarettevõtetes kogunenud jaotamata kasumi suhtes. Selle asemel tuleks tütarettevõtete jaotamata kasumi puhul järgida standardi IAS 12 paragrahvides 39-40 kirjeldatud põhimõtteid, märkides, et tulumaksu kajastatakse jaotamata kasumi osas kasumi tekkimise perioodil, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et kasumit ei jaotata lähitulevikus edasi emaettevõttele.
Nordic Fibreboard on hinnanud IFRS tõlgenduskomitee päevakorra otsuse võimalikku mõju oma finantsaruannetele ja on leidnud, et mõju puudub, sest kasutatakse järgmist erandit:
Erandit on võimalik kasutada põhjusel, et Kontserni tütarettevõtted on kandnud eelnevatel aastatel kahjumit, mistõttu ei ole emaettevõttel piisavaid vahendeid dividendide maksmiseks.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 1. jaanuaril 2020 algaval aruandeaastal, ei ole eeldatavasti olulist mõju Kontsernile.
b) Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused
Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuar 2021 või hilisematel perioodidel ja mida Kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt.
"Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks" - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).
Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased
tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda omakapitaliks. 'Arveldus' on defineeritud kui kohustuse tasumine sularahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina omakapitaliinstrumendis.
Kontsern eeldab, et muudatusel ei ole olulist mõju Kontserni finantsseisundile, tulemustele ega rahavoogudele.
"Tulu enne otstarbekohast kasutamist, kahjulikud lepingud - lepingu täitmise kulud, viide kontseptuaalsele raamistikule" - IAS 16, IAS 37 ja IFRS 3 piiratud ulatusega muudatused ning parandused IFRS-ides 2018-2020 - IFRS 1, IFRS 9, IFRS 16 ja IAS 41 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).
IAS 16 muudatus keelab ettevõttel põhivara soetusmaksumusest maha arvata põhivara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimise aja jooksul toodetud toodangu müügist saadud tulu. Sellise toodangu müügist saadud tulu koos tootmiskuludega, kajastatakse nüüd kasumiaruandes. Ettevõte hakkab kasutama IAS 2 standardit sellise toodangu kulude mõõtmiseks. Kulud ei sisalda testitava vara amortisatsiooni kuna ta ei ole valmis otstarbekohaseks kasutamiseks. IAS 16 muudatus selgitab samuti, et ettevõte peab 'testima vara korralikku töökorda' kui ta hindab vara tehnilist ja füüsilist taset. Vara finantstulemused ei ole sellisel hindamisel asjakohased. Seega võib vara olla viidud juhtkonna poolt ette nähtud tööseisundisse ning selle suhtes võib kohaldada kulumit enne kui ta saavutab juhtkonna poolt eeldatavat põhitegevuse tulemust.
IAS 37 muudatus selgitab mõistet 'lepingu täitmise kulud'. Muudatus selgitab, et lepingu täitmise otsesed kulud sisaldavad lepingu täitmise lisakulusid; ning muude kulude jaotamise, mis on otseselt seotud selle täitmisega. Muudatus selgitab samuti, et enne kahjumlikust lepingust tuleneva eraldise moodustamist, peab ettevõte kajastama väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on tekkinud lepingu täitmiseks kasutatud varade, mitte selle lepinguga seotud varade puhul.
IFRS 3 muudatused viitavad 2018. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule, et määrata kindlaks, mis on äriühenduse mõistes vara ja kohustus. Enne muudatust viitas IFRS 3 2001.aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Lisaks, IFRS 3 standardis on lisatud uus erand kohustuste ja tingimuslike kohustuste osas. Erand täpsustab, et mõnede kohustuste ja tingimuslike kohustuste liikide kajastamisel peab ettevõte IFRS 3 standardi kohaselt viitama hoopis IAS 37 või IFRIC 21 standardile, mitte 2018.aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Ilma uue erandita, kajastaks ettevõte mõned kohustused äriühenduses, mida ta ei kajastaks vastavalt IAS 37 standardile. Seega, oleks pidanud ettevõte kohe pärast ühinemist lõpetama kohustuse kajastamise ning kajastama kasumit, mis ei tekita majanduslikku kasu. Samuti selgitati, et omandaja ei pea kajastama tingimuslike varasid omandamise kuupäeva seisuga nagu on määratletud IAS 37-s.
IFRS 9 muudatus käsitleb, millised tasud tuleb arvesse võtta finantskohustuste kajastamise lõpetamise hindamisel, kasutades 10% testi. Kulud või tasud võivad olla makstud kas kolmandatele osapooltele või laenuandjale. Muudatuste kohaselt, kolmandatele osapooltele makstud kulusid või tasusid ei arvestata 10% testi.
IFRS 16-ga kaasnev illustreeriv näide 13 on muudetud, et eemaldada rendileandja renditud vara täiustamisega seotud maksete kirjeldust. Muudatuse põhjuseks on kõrvaldada kõik võimalikud segadused rendi stiimulite käsitlemisel.
IFRS 1 lubab vabastuse teha, kui tütarettevõttest saab esmakordne IFRS-i kasutuselevõtja hiljem kui tema emaettevõte. Tütarettevõte saab mõõta oma varasid ja kohustusi bilansilistes (jääk)maksumustes, mida oleks kasutatud emaettevõtte konsolideeritud finantsaruannetes emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga, kui seoses konsolideerimisprotseduuridega ja äriühenduse, mille raames emaettevõtte tütarettevõtte omandas, mõjude arvestamisega ei ole tehtud mingeid korrigeerimisi. IFRS 1 on muudetud, et IFRS 1 vabastuse kasutavad ettevõtted saaksid mõõta kumulatiivseid kursivahesid kasutades emaettevõttes kajastatud summasid emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga. IFRS 1 muudatus laiendab eelnimetatud vabastuse kumulatiivsetele kursivahedele, et esmakordsetele kasutuselevõtjatele kulusid vähendada. Muudatus kehtib ka sidusettevõttele või ühisettevõtmisele, kes kasutavad sama IFRS 1 vabastust.
Nõue, mille kohaselt ettevõtted elimineerivad rahavood maksustamisest IAS 41 õiglase väärtuse mõõtmisel on nüüd tühistatud. Selle muudatuse eesmärk on viia standard vastavusse nõudega diskonteerida rahavooge maksujärgselt.
Kontsern ei eelda, et muudatustel oleks nende esialgsel rakendamisel oluline mõju tema finantsaruannetele.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Kontsernile.
Finantsaruanded on koostatud lähtudes järjepidevuse ja võrreldavuse printsiibist, metoodika muutuste sisu ja nende mõju on selgitatud vastavates lisades. Kui finantsaruannete kirjete esitust või klassifitseerimise meetodit on oluliselt muudetud, siis on korrigeeritud ka eelmiste perioodide võrreldavad näitajad.
Kontserni ettevõtetes peetakse arvestust valuutas, milleks on ettevõtte äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta). Konsolideeritud raamatupidamise aastaruanne on koostatud eurodes (€), mis on emaettevõtte arvestusvaluuta ja Kontserni esitusvaluuta.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes (€), mis on kooskõlas Tallinna Börsi nõuetega.
Välisvaluutas toimunud tehingud on ümber arvestatud arvestusvaluutasse, kasutades tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga vastava valuuta ametlikku noteeringut. Raha ülekandmise ja tehingupäeva kursside erinevuse korral tekkivad kursivahed kajastatakse kasumiaruandes. Väli valuutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on ümber hinnatud aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku noteeringu alusel euro suhtes. Ümberhindamisest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes. Võlakohustuste ning raha ja raha ekvivalentide ümberhindamisest tulenevad kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes finantstulude- ja kuludena; muud valuutakursside muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid aga muude äritulude või tegevuskuludena.
Kontserni välismaiste tütarettevõtete arvestusvaluuta ei erine Kontserni esitusvaluutast.
Kõik tütarettevõtted on Kontserni aastaaruandes konsolideeritud. Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle.
Kontsern kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütarettevõtte või äriüksuse ostmisel üleantud tasu koosneb üleantud vara, omandaja kohustuste ja Kontserni emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest tuleneva vara või kohustuse õiglast väärtust. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna. Omandatud eristatavad vara ja kohustused ning tingimuslikud kohustused võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb Kontsern valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast. Firmaväärtusena kajastatakse algselt summat, mille võrra üleantud tasu ja mittekontrollivate osaluste väärtus ületab omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustuste õiglast väärtust. Kui see tasu on väiksem kui omandatud tütarettevõtja netovara õiglane väärtus, kajastatakse vahe kasumiaruandes.
Konsolideeritud finantsaruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi Emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete (v.a edasimüügi eesmärgil omandatud tütarettevõtted) finantsnäitajad. Kontserni kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning realiseerimata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandes elimineeritud, samuti on elimineeritud realiseerimata kahjumid, välja arvatud kui tehing viitab loovutatud vara väärtuse langusele. Kõikide Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestuspõhimõtted on kooskõlas Kontserni arvestuspõhimõtetega. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud kindlustamaks vastavust Kontserni arvestuspõhimõtetele.
Majandusaasta kestel soetatud tütarettevõtjate tulud ja kulud konsolideeritakse Kontserni kasumi- ja muu koondkasumiaruandesse alates omandamise hetkest kuni majandusaasta lõpuni. Majandusaasta jooksul müüdud tütarettevõtjate tulemus konsolideeritakse kasumi- ja muu koondkasumiaruandesse alates majandusaasta algusest kuni müügihetkeni.
Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtja) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtja põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtjate kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõtteid on emaettevõtja eraldiseisvates põhiaruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud IAS 27 "Konsolideeritud raamatupidamise aruanded" nõuetele vastavalt. Emaettevõtja eraldiseisvates põhiaruannetes, mis on lisatud käesolevasse konsolideeritud raamatupidamise aruandesse (vt lisa 28), on investeeringud tütarettevõtjate aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses miinus võimalikud allahindlused vara väärtuse langusest.
(E) FINANTSVARAD
Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:
Klassifitseerimine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest.
Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.
• Korrigeeritud soetusmaksumus: Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.
Seisuga 1. jaanuar 2020 ja 31. detsember 2020 olid järgnevad Kontserni finantsvarad klassifitseeritud selles kategoorias:
Kontsern kajastab omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses. Kui Kontserni juhtkond on võtnud vastu pöördumatu otsuse kajastada mitte-kauplemise eesmärgil hoitavate omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused läbi koondkasumiaruande, siis ei ole võimalik omakapitali instrumendi kajastamise lõpetamisel õiglase väärtuse muutuseid ümber klassifitseerida ning kajastada läbi kasumiaruande. Selliste investeeringutelt saadud dividendid kajastatakse jätkuval kasumiaruandes real muud tulud.
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud omakapitaliinstrumendist saadud kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes real muu tulu/kulu. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumiaruande kajastatud omakapitaliinstrumentide allahindluseid (ning allahindluse tühistamisi) ei kajastata eraldi õiglase väärtuse muutusest.
Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
Nõuetele ostjate vastu, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab Kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ettevõte kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes ning rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediite) ning kuni kolmekuulisi tähtajalisi pangadeposiite. Raha ja raha ekvivalendid on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses.
Nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega tuletisinstrumentideks mitteolevad finantsvarad, mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Nõuded on esmalt arvele võetud nende õiglases väärtuses koos tehingukuludega. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse nõuded korrigeeritud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes muudes ärikuludes. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus finantsseisundi aruandest välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Varud on hinnatud finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandused ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjalide maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka tootmisega otseselt seotud püsi- ja
muutuvaid üldkulutusi, mis jagatakse toodete soetusmaksumusele normaalsest tootmismahust lähtudes.
Varude arvestamisel kasutatakse Kontsernis kaalutud keskmise soetushinna meetodit.
Neto realiseerimisväärtus on toodete hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Allahindluse summa kajastatakse kasumiaruande kirjel Müüdud toodete kulud.
Kinnisvarainvesteeringud on kinnisvaraobjektid (maa, hoone), mida Kontsern hoiab omanikuna või kapitalirendi tingimustel, renditulu teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil ja mida ei kasutata enda majandustegevuses.
Kinnisvarainvesteeringud koosnevad Kontserni omanduses olevast maast, mida Kontsern ei kasuta enda majandustegevuses (Suur-Jõe 48 ning Rääma 31 maatükid).
Kinnisvarainvesteeringud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega seotud tehingutasusid. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid õiglases väärtuses, mis baseerub iga-aastasel sõltumatu hindaja või juhtkonna poolt määratud turuhinnal, tuginedes hiljuti toimunud tehingute hindadele sarnaste objektide osas (korrigeerides hinnangut erinevuste suhtes) või kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit. Õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes kirjel "Muud äritulud". Õiglase väärtuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt ei arvestata amortisatsiooni.
Edasised kulutused on lisatud kinnisvarainvesteeringu bilansilisele väärtusele juhul, kui on tõenäoline, et Kontsern saab seoses kulutustega tulevikus majanduslikku kasu ning kulutuste soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Kõik muud remondi- ja hoolduskulud kajastatakse nende toimumise aruandeperioodi kasumiaruandes.
Kinnisvara, mida ehitatakse või arendatakse tulevikus kinnisvarainvesteeringuna kasutatavaks, kajastatakse kinnisvarainvesteeringuna.
Põhivarana kajastatakse Kontserni oma majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta ja väärtusega üle 1000 euro. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (sisaldab tollimaksu ja muid mittetagastatavaid makse) ja otseselt soetamisega seotud kulutusest, mis on vajalikud vara viimiseks tööseisundisse ja -asukohta. Pikema perioodi jooksul valmistatava põhivara soetamiseks võetud finantskohustustega seotud kulutused kapitaliseeritakse põhivara koosseisu. Omatarbeks valmistatud põhivara soetusmaksumust kajastatakse kasutades samu põhimõtteid, mis ostetud vara puhul.
Põhivara rekonstrueerimise ja parendamise kulud lisatakse esialgsele põhivara soetusmaksumusele või kajastatakse eraldi varaobjektina, kui on tõenäoline, et sellest tekib tulevikus Kontsernile majanduslik kasu ning varaobjekti soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Muud hooldus- ja remondikulud kajastatakse kasumiaruandes kuluna nende toimumise perioodil.
Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, mida on vähendatud akumuleeritud kulumi ja varade väärtuse vähenemisest tuleneva kahjumi võrra (vt. arvestuspõhimõte L). Erinevus põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahel amortiseeritakse põhivara kasuliku eluea jooksul. Kui materiaalne põhivara koosneb olulistest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, kajastatakse need komponendid eraldiseisvate varaobjektidena selliste amortisatsiooninormidega, mis vastavad nende kasulikule elueale.
Põhivara amortiseeritakse lähtudes nende kasulikust elueast, kasutades lineaarset arvestusmeetodit. Üksikutele põhivaradele rakendatud aastased amortisatsiooninormid põhivara gruppide lõikes on alljärgnevad (%):
| - | Hooned ja rajatised | 2 – 15 |
|---|---|---|
| - | Masinad ja seadmed | 3 – 50 |
| - | Transpordivahendid | 10 – 40 |
| - | muu inventar, sisseseade | 20 – 50 |
| - | arvutitehnika | 30 – 50 |
| - | maad ei amortiseerita |
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel "müügiootel põhivaraks". Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) ja vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet L).
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.
Materiaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul ja mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust ning varaobjekte pakutakse müügiks nende õiglase väärtusega realistliku hinna eest, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks.
Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
Immateriaalset põhivara amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul.
Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, samamoodi materiaalse põhivara väärtuse languse hindamisega.
Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lähtudes kasulikust elueast (2,5-5 aastat) kasutades lineaarset arvestusmeetodit. Kontsern ei oma määramata kasuliku elueaga immateriaalset põhivara.
Amortiseeritavate vara ning piiramatu kasutuseaga vara (maa) puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väätust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab kaetava väärtuse. Vara kaetav
väärtus on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või kasutusväärtusest. Kui vara õiglast väärtust, millest on maha lahutatud müügikulutused, pole võimalik määrata, loetakse vara kaetavaks väärtuseks selle kasutusväärtust. Vara kasutusväärtus leitakse varade abil tulevikus genereeritavate hinnanguliste rahavoogude nüüdisväärtusena. Vara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui sellele viitavad võimalikud järgmised asjaolud:
Samuti kontrollitakse väärtuse langust, kui Kontsern tuvastab teisi vara väärtuse langusele viitavaid asjaolusid.
Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Raha teenivaks üksuseks loetakse väikseim eraldi identifitseeritav varade grupp, millest genereeritavad rahavood on olulises osas prognoositavad sõltumatult ülejäänud varade genereeritavatest rahavoogudest. Kahjum väärtuse langusest kajastatakse koheselt kasumiaruandes kuluna.
Iga aruandeperioodi lõpu seisuga hinnatakse, kas esineb asjaolusid, mis viitavad sellele, et eelmistel aastatel vara kohta kajastatud kahjumit väärtuse langusest enam ei eksisteeri või see on vähenenud. Iga sellise asjaolu esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust uuesti. Vastavalt testi tulemustele võidakse allahindlus kas osaliselt või täielikult tühistada.
Varasem kahjum tühistatakse ainult piirini, et bilansiline väärtus ei ületaks sellist vara bilansilist jääkmaksumust, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni.
Alates 1. jaanuar 2019 jõustus ja muutus Kontsernile kohustuslikuks uus standard IFRS 16 "Rendilepingud", mis sätestab rendilepingute arvele võtmise, mõõtmise, esituse ja avalikustamise põhimõtted. Kõikide rendilepingute tulemusena saab rendile võtja õiguse kasutada vara alates rendilepingu algusest ning – juhul kui rendimakseid tehakse üle perioodi – ka finantseeringu. Sellest tulenevalt elimineerib IFRS 16 rendilepingute klassifitseerimise kasutus- ja kapitalirentideks.
Rendilevõtjad peavad arvele võtma:
(a) varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väheväärtuslik;
(b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditavatelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt.
Kontsern rendib majandustegevuses kasutatavaid masinaid ja seadmeid. Rendilepingud on tavaliselt tähtajaga kuni 5 aastat, kuid hõlmavad reeglina pikendamise ja lõpetamise võimalusi. Renditingimused lepitakse kokku iga lepingu baasil ja need võivad hõlmata mitmesuguseid erinevaid tingimusi.
Kontsern kajastab rendilepinguid kasutusõiguse varana ja vastava kohustusena kuupäeval, mil renditav vara on kasutamiseks saadaval.
Rendikohustused kajastati rendimaksete nüüdisväärtusena. Kasutusõiguse vara hinnati summas, mis võrdub rendikohustusega, kuna kasutusõiguse varade korrigeerimine ei olnud vajalik. Iga liisingumakse
jaotatakse kohustuse ja finantskulude vahel. Finantskulu kajastatakse rendiperioodi kasumiaruandes nii, et intressimäär oleks igal osaperioodil kogu rendiperioodi jooksul kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Rendivara amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku eluea või rendiperioodi jooksul vastavalt sellele, kumb on lühem.
Rendikohustused hõlmavad järgmiste rendimaksete nüüdisväärtust:
Rendimaksed diskonteeritakse kasutades rendilepingus sätestatud intressimäära, kui see on kergesti määratav, või Kontserni sisemist laenuintressi määra. Alternatiivne laenuintressimäär on intressimäär, mida üürnik peaks maksma, et laenata vahendid, mida oleks tarvis sarnase väärtusega vara omandamiseks sarnases majanduskeskkonnas ning sarnastel tingimustel.
Lühiajaline rent on rent, mille rendiperiood on lühem kui 12 kuud. Väheväärtuslikud varad hõlmavad IT tehnikat ja väiksemaid kontorisisustuse esemeid. Renditähtaja määramisel kaalub juhtkond kõiki fakte ja asjaolusid, mis loovad majandusliku ajendi pikendamisvõimaluse rakendamiseks või pikendamisvõimaluse rakendamata jätmiseks. Pikendamisvõimalused (või perioodid pärast lõpetamisvõimalusi) on renditähtajale lisatud juhul, kui on väga tõenäoline, et renti jätkatakse (või ei lõpetata). Kontserni juhtkond hindab sündmusi ja asjaolude muutusi, mis on juhtkonna kontrolli all ja mõjutavad optsioonide kasutamise tõenäosust.
Näiteks juhul kui lepingu pikendamise periood on muutunud (näiteks, Kontsern on realiseerinud optsiooni, mida eelnevalt peeti ebakindlaks või Kontsern ei ole realiseerinud optsiooni, mida eelnevalt peeti ebakindlaks).
Lepingute kohaselt ei ole Kontsernil lepingute lõppedes rendivaral bilansilist maksumust.
Rendimaksete diskonteerimisel on kasutatud alternatiivset laenuintressimäära vahemikus 2,19-2,49%.
Grupp on kasutanud järgmisi standardiga lubatud praktilisi erandeid:
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Kapitalirendiga seotud vara ja kohustused kajastatakse esmalt vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks ja kohustuse jääkmaksumuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile nii, et intressimäär oleks igal ajahetkel rendiperioodi jooksul kohustuse jääkmaksumuse suhtes sama.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna ja tuluna. Kasutusrendilepingutega väljarenditud kinnisvara on kajastatud kinnisvarainvesteeringuna.
Finantskohustused (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses ja kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nende finantskohustuste, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, esmasel kajastamisel lahutatakse õiglasest väärtusest kohustuse soetamisega otseselt kaasnevad tehingukulud.
Laenukulud, mis on otseselt seotud põhivaraobjekti soetamise või ehitamisega, kapitaliseeritakse põhivara soetusmaksumuse osana. Ülejäänud laenukulud kajastatakse perioodi finantskuludena.
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või Kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Eraldised kajastatakse finantsseisundi aruandes juhul, kui Kontsernil on minevikusündmustest tulenev juriidiline või faktiline eksisteeriv kohustus, on tõenäoline, et selle kohustuse täitmine nõuab ressurssidest loobumist ja kohustuse suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Eraldiste kajastamisel on lähtutud juhtkonna (või sõltumatute ekspertide) hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldise mõõtmisel arvestatakse riske ja ebakindlaid asjaolusid, diskonteeritakse eraldised, mille puhul raha ajaväärtuse mõju on oluline. Eraldise suurenemine aja möödudes kajastatakse intressikuluna.
Muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud aruande lisades tingimuslike kohustustena.
Seadusest tulenevalt hüvitab tööandja töötajatele tööõnnetuse tulemusena tekkinud püsivad kahjud, mis on tekkinud töötajale Kontsernis töötamise perioodil. Töötajale makstava hüvitise suurus sõltub vigastuse astmest, vigastuse eelsest palgatasemest ja pensioniastmest. Hüvitise suurus ei sõltu töötaja tööstaažist. Hüvitise maksmise kohustus tekib Kontsernile momendist, mil töötaja töövõime kaotuse aste määratakse.
Töövõimetushüvitiste eraldist kajastatakse finantsseisundi aruandes diskonteeritud nüüdisväärtuses. Kohustuse hindamiseks on juhtkond kasutanud eeldusi demograafiliste muutujatele (nagu näiteks suremus) ja finantsiliste muutujatele (nagu näiteks diskontomäär ja tulevikus saadavad tulud).
Kohustuse diskontomäär on määratud turuintressi alusel, mis valitseb bilansipäeval kõrgekvaliteediliste ettevõtete võlakirjade suhtes, mis on sarnases valuutas ja sarnase tähtajaga nagu töösuhte lõppemise järgsete hüvitistega seotud kohustused.
Kohustused töövõtjate ees sisaldavad töölepingutest tulenevat kohustust ja kohustust tulemustasu osas, mida arvestatakse vastavalt Kontserni finantstulemustele ning töötajale seatud eesmärkide täitumisele. Tulemustasud kajastatakse perioodikuludes ning kohustusena, kui tulemustasu väljamaksmine toimub järgmises finantsaastas.
Vastavalt sõlmitud lepingutele ja seadusandlusele sisaldavad võlad töövõtjatele ka puhkusetasu kohustusi bilansipäeva seisuga. Kohustused sisaldavad ka töötasudelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse.
Töövõimetushüvitised (vt arvestuspõhimõte O).
(Q) MAKSUSTAMINE
Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 01. jaanuarist 2015 maksustatakse dividende tulumaksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summast. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.
Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega –kohustusi. Kuid IFRS Tõlgenduskomitee 2020 juunis tehtud otsuse kohaselt peab emaettevõte tütarettevõttes paikneva kasumi suhtes kajastama tulumaksukohustuse välja arvatud juhul, kui seda ei plaanita nähtavas tulevikus emaettevõtele jaotada. Kuna Kontsern ei plaani võtta Nordic Fibreboard Ltd OÜ 2020. aasta kasumist eelmiste aastate suurte kahjumite tõttu dividende maksta, siis ei ole tütarettevõttes paikneva kasumi suhtes Kontserni konsolideeritud finantsaruannetes edasilükkunud tulumaksukohustust kajastatud. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades.
Vastavalt asukohariigi tulumaksuseadusele maksustatakse Soomes, Lätis ja Leedus ettevõtte kasumit, mida on korrigeeritud seaduses ettenähtud püsivate ja ajutiste erinevustega. Tulenevalt maksuseadusest tekivad ajutised erinevused maksuarvestuse ja finantsraamatupidamise vara ja kohustuste väärtuste vahel, mistõttu võib tekkida edasilükkunud tulumaksukohustus või -vara. Seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019 ei ole tekkinud tütarettevõtetes edasilükkunud tulumaksukohustust. Juhtkonna hinnangul ei ole tekkinud tulumaksuvara realiseerumine usaldusväärselt hinnatav, mistõttu vastavat vara ei kajastata finantsseisundi aruandes.
| 2020 | 2019 | 2018 | |
|---|---|---|---|
| Läti | 20% | 20% | 20% |
| Leedu | 15% | 15% | 15% |
| Soome | 20% | 20% | 20% |
Kuni 2017 kehtinud tulumaksuseaduse kohaselt maksustati Läti ettevõtete kasum. Seega kajastati seni edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt Läti tütarettevõtete varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja nende bilansiliste maksumuste vahel konsolideeritud aruandes. Uue tulumaksu seaduse järgi maksustatakse alates 1. jaanuarist 2018 kasum, mis on tekkinud pärast 2017. aastat, selle jaotamisel maksumääraga 20/80.
Uue seaduse rakendumise tulemusena ei ole enam erinevusi varade ja kohustuste maksuarvestuslike ja bilansiliste väärtuste vahel ning seega ei kajastata edasilükkunud tulumaksuvarasid ega –kohustusi Läti tütarettevõtete suhtes. Kõik edasilükkunud tulumaksuvarad ja –kohustused, mis olid üles võetud eelmistel perioodidel, kanti 2017. aastal bilansist välja ning vastav tulumaksukulu/tulu kajastati kasumiaruandes.
Müügitulu on tulu, mis tekib Ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.
Kontsern toodab ja müüb puitkiudplaadi toodangut hulgimüügi turule. Müük kajastatakse kui kontroll toodete osas on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud hulgimüüjale, hulgimüüja saab otsustada toodete turustamise ja hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid mõjutada hulgimüüja poolt toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud hulgimüüjale ning hulgimüüja on aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või on Kontsernil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise nõuded on täidetud.
Puitkiudplaadi toodetele antakse sageli tagasiulatuvalt mahupõhist allahindlust, mis sõltub viimase 12 kuu jooksul müüdud kogusest. Nende müükide osas kajastatakse müügitulu lepingus kokkulepitud tehinguhinnas, miinus hinnangulised mahupõhised allahindlused. Mahupõhiste allahindluste summa hindamisel lähtutakse varasemast kogemusest, kasutades eeldatava väärtuse meetodit, ja müügitulu kajastatakse ainult ulatuses, mille osas on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata. Hulgimüüjale maksmisele kuuluvate oodatavate mahupõhiste allahindluste osas kajastatakse tagasimaksmise kohustus (real võlad hankijatele ja muud võlad) kõikide perioodi jooksul toimunud müükide osas.
Müügitehingutes ei ole finantseerimise komponenti, kuna nõuete tasumistähtaeg on 45-90 päeva, mis on kooskõlas tööstusharu praktikaga.
Kontsern kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest.
Kui Kontsern osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui teenust osutatakse.
Kontsern opereeris kuni 2020. aasta jaanuari lõpuni jaekaupluste ketti, kus müüdi mööbli tooteid ja aksessuaare. Müügitulu kaupade müügist kajastatati kui Kontsern müüs toote kliendile, st võttis toote kauplusest kaasa.
Tehinguhind kuulus maksmisele koheselt, kui klient ostis ja võttis toote.
Kontserni tüüplepingutingimuste kohaselt oli klientidel õigus tagastada toode 14 päeva jooksul. Müügi hetkel kajastatati tagasimaksekohustus ja korrigeeriti müügitulu nende toodete osas, kui oli teada, et need eeldatavasti tagastatakse. Samal ajal on Kontsernil õigus saada tagasi need tooted, kus kliendid kasutavad tagastusõigust, mistõttu Kontsern kajastas vara tagastatavate kaupade osas ja korrigeeris kaubakulu. Kontsern kasutas enda ajaloolist kogemust, et hinnata tagastuste arvu portfelli tasemel kasutades eeldatava väärtuse meetodit. Kuna tagastatud toodete arv on püsinud aastaid samal tasemel, siis oli väga tõenäoline, et olulist kumulatiivselt kajastatud müügitulu tühistamist ei toimunud. Igal bilansipäeval vaadatakse üle selle eelduse kehtivus ja hinnanguline tagastuste arv.
Kui Kontsern osutas kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle oli kliendile üle läinud, siis oli nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastati perioodi jooksul kui teenust osutati.
Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Kontsern tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.
Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. Äritegevuse rahavoogude leidmiseks on korrigeeritud aruandeperioodi kasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju, äritegevusega seotud vara ja kohustuste saldode muutused ning investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulud ja kulud. Investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogusid kajastatakse otsesel meetodil.
Kohustuslik reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.
Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.
Tava perioodi puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta emaettevõtte omanike osa puhaskasumist perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Lahustatud perioodi puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta emaettevõtte omanike osa perioodikasumist perioodi kaalutud keskmise aktsiate arvuga võttes arvesse ka lahustava mõjuga potentsiaalseid aktsiaid.
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande kinnitamise kuupäeva (26.04.2021) vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Mittekorrigeeriva iseloomuga sündmused ning sündmused, mis omavad olulist mõju järgmise finantsaasta tulemusele, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.
Faktooring on nõuete üleandmine (müük), kus sõltuvalt faktooringlepingu tingimustest on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring) või tagasimüügi õigus puudub ning kõik nõudega seotud riskid ja hüved lähevad sisuliselt üle müüjalt ostjale (regressiõiguseta faktooring). Juhul, kui nõude müüjal säilib nõude tagasiostukohustus, kajastatakse tehingut kui finantseerimistehingut (st. nõude tagatisel võetud laenu), mitte kui nõuete müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müüduks, vaid see kajastatakse finantsseisundi aruandes seni, kuni nõue on laekunud või regressiõigus aegunud. Faktooringtehingust tekkinud faktooringkohustust kajastatakse analoogiliselt muudele laenukohustustele. Juhul, kui tagasiostukohustust ei ole ning kontroll nõude ja temaga seotud riskide ja hüvede osas läheb üle ostjale, kajastatakse tehingut nõude müügina. Kulu nõuete müügist kajastatakse kas finantskuluna (analoogiliselt intressikulule) või nõuete allahindluse kuluna, sõltuvalt sellest, kas faktooringtehing tehti rahavoogude juhtimise või krediidiriski maandamise eesmärgil. Kontsern kasutab valdavalt regressiõiguseta faktooringut.
Nordic Fibreboard AS on kehtestanud aktsiapõhistel maksetel põhineva optsiooniprogrammi, mille järgi tasub oma juhatuse liikmetele nende teenuste eest väljastades optsioone Nordic Fibreboard AS aktsiate omandamiseks. Väljastatud optsioonide õiglane väärtus kajastatakse optsiooniprogrammi kehtivuse jooksul tööjõukuluna ning omakapitali suurenemisena. Kulude kogusumma on määratletud optsioonide õiglase väärtuse alusel optsioonide väljastamise hetkel. Optsioonide õiglane väärtus on leitud:
Iga aruandeperioodi lõpus hindab Kontsern, kui palju optsioone kuulub tõenäoliselt realiseerimisele tulenevalt optsioonide väljastamise tingimustest. Algsete hinnangute muutuse mõjud kajastatakse kasumiaruandes ning vastukandena omakapitalis. Kui optsioonid realiseeritakse, emiteerib Nordic Fibreboard AS uusi aktsiad.
Optsioonide väljastamist Nordic Fibreboard AS tasandil tema tütarettevõtete juhatuse liikmetele käsitletakse eraldiseisvas aruandes kui kapitali sissemakset tütarettevõttesse. Optsioonide õiglase väärtuse kulu kajastatakse optsiooniperioodi vältel emaettevõtte eraldiseisvas finantsseisundi aruandes tütarettevõtte investeeringu suurendamisena ning krediteeritakse omakapitalis. Vastavalt optsioonide väljastamise tingimustele ei kaasne optsioonide realiseerimisel peale 3 aastat sotsiaalmaksu kulu.
Ärisegmendid on määratletud ning informatsioon ärisegmentide kohta on avaldatud nii, nagu aruandlust koostatakse juhtimisotsuste tegemiseks ja tulemuste analüüsimiseks. Segmendiaruandlus on kooskõlas Kontserni jooksvate otsuste langetajale esitatava sisemise aruandlusega. Jooksvate otsuste langetaja, kes on vastutav vahendite eraldamise ja tegevusvaldkondade tulemuslikkuse hindamise eest, on määratletud kui emaettevõtja Nordic Fibreboard AS juhatus.
Segmentide tulemus, vara ja kohustused hõlmavad kirjeid, mis on vastava segmendiga otseselt seotud või on jagatavad segmentidele mõistlikul alusel.
Kontserni tegevusega kaasnevad mitmesugused finantsriskid: krediidirisk, likviidsusrisk ja tururisk (mis hõlmab valuutariski ja rahavoogude intressimäära riski). Kontserni üldine riskijuhtimise programm keskendub finantsturu prognoosimatusele ja üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid mõjusid Kontserni finantstegevusele. Kontserni finantsinstrumentideks on raha, mis on põhitegevuse rahastamiseks, põhitegevusest tekkivad nõuded deebitoridele, kohustused kreeditoridele ning saadud laenud. Risk on juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik kõrvalekalle oodatavast tulemusest. Kontserni riskijuhtimise aluseks on Tallinna Börsi, Finantsinspektsiooni ja teiste regulatiivsete organite poolt seatud nõuded, hea tava jälgimine ning Kontserni sisemised regulatsioonid. Kõik Kontserni finantsvarad on jaotunud kategooriatesse "Raha ja raha ekvivalendid" ja "Nõuded" ja kõik finantskohustused kategooriasse "Muud finantskohustused", mis kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Kontsern on soetanud ka finantsvarasid kategoorias "finantsvarad õiglases väärtuses läbi kasumiaruande."
| tuh EUR | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|
| Finantsvarad | ||
| Raha ja raha elvivalendid | 26 | 7 |
| Nõuded (Lisa 5) | 686 | 1 193 |
| sh. nõuded ostjate vastu | 677 | 1 186 |
| sh. Muud nõuded | 9 | 7 |
| Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (Lisa 9) | 451 | 397 |
| Finantsvarad kokku | 1 163 | 1 598 |
| Finantskohustised | ||
| Laenukohustised (Lisa 10) | 3 200 | 4 450 |
| Rendikohustised (Lisa 10) | 49 | 189 |
| Kohustised (Lisa 11) | 1 146 | 2 259 |
| sh. võlad tarnijale | 1 110 | 2 226 |
| sh. muud võlad | 36 | 32 |
| Finantskohustised kokku | 4 395 | 6 898 |
Nordic Fibreboard AS krediidirisk sisaldab võimalikku kahju, mis tekib äripartnerite suutmatusest täita oma lepingulisi kohustusi. Kontserni krediidirisk tuleneb rahast ja raha ekvivalentidest, deposiitidest pankades ja finantsasutustes ning riskile avatud nõuetest.
Kontsern aktsepteerib pikaajaliste koostööpartneritena krediidireitinguga "A" hinnatud pankasid ning finantseerimisasutusi, kuid lühiajaliselt aktsepteeritakse ka krediidireitinguta pankasid.
| tuh EUR | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|
| Krediidireiting "Aa3" | 26 | 6 |
| Ilma reitinguta (sularaha) | 0 | 1 |
| Kokku | 26 | 7 |
Krediidireiting pärineb Moody's Investor Service kodulehelt.
Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2019 ja 31. detsembri 2020 seisuga.
Vastavalt Kontserni krediidipoliitikale ei nõuta hulgimüügi klientidelt nõuete laekumise kindlustamiseks tagatisi, vaid keskendutakse pidevale saadetiste, laekumata nõuete saldo ja maksetähtaegadest kinnipidamise jälgimisele. Riskantsematel turgudel rakendatakse täielikku või osalist ettemaksu, krediidilimiite ning lühemaid maksetähtaegu.
Müük jaeklientidele toimub reeglina kas sularahas, ettemaksuga või pankade maksekaartidega. Seega ei kaasne müügiga jaeklientidele krediidiriski, välja arvatud risk, mis tuleneb pankadest ja finantseerimisasutustest, mida Kontsern on aktsepteerinud lepingupartnerina.
Bilansipäeva seisuga ei olnud Kontsernil teada olulisi suuremaid riske seoses ostjatelt laekumata arvetega, mille ulatuses on arveid ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud, vt lisa 5 ja 21. Kontsern jälgib oma olemasolevate ning potentsiaalsete partnerite finantsseisu ning nende võimet endale võetud kohustusi täita.
Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 36 kuu kuni 31. detsember 2020 või vastavalt kuni 1. jaanuar 2020 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Kontsern on hinnanud, et SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige relevantsemad näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest.
Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel nõuete allahindlus 31. detsembri 2020 ja 31. detsembri 2019 seisuga oli ebaoluline.
Suurkliendina on defineeritud kliente, kellele müük moodustab üle 5% Kontserni müügitulust. Kontsernil on viis suurkliendist klienti, kelle tulu ületab varem esile toodud tingimuse. Nõuete saldo suurklientidele vanuse järgi:
| tuh EUR | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|
| Aegumata | 374 | 578 |
| Üle tähtaja: | ||
| Kuni 90 päeva | 7 | 73 |
| Kokku | 381 | 651 |
Täiendav info nõuete osas vaata ka lisa 5.
Suurklientide nõuetest seisuga 31.12.2020 laekumata nõuded seisuga 31.03.2021 puudusid. Kokku nõuetest ostjate vastu seisuga 31.12.2020 on laekumata seisuga 31.03.2021 7 tuhat eurot.
Klientidega seotud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded olid 2020. aastal 1 tuhat eurot, 2019. aastal 1 tuhat eurot (vt lisa 5 ja lisa 21).
Likviidsusrisk on võimalik kahjum, mis tuleneb piiratud või ebapiisavate raha olemasolust, mis on vajalikud Kontserni tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Juhatus jälgib pidevalt rahaprognoose kasutades Kontserni rahaliste vahendite olemasolu ja piisavust võetud kohustuste täitmiseks ning Kontserni strateegiliste eesmärkide finantseerimiseks.
| Saldo seisuga | Diskonteerimata rahavood | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| tuh EUR | 31.12.2020 | Kuni 3 | 4-12 kuud | 2-5 aastat | 5-6 aastat | Kokku |
| kuud | ||||||
| Laenu- ja rendikohustised (Lisa 10) | 3 249 | 90 | 707 | 1 180 | 1 732 | 3 709 |
| Kohustised hankijatele (Lisa 11) | 1 110 | 1 110 | 0 | 0 | 0 | 1 110 |
| Muud kohustised (Lisa 11) | 36 | 36 | 0 | 0 | 0 | 36 |
| Kokku | 4 395 | 1 236 | 707 | 1 180 | 1 732 | 4 855 |
Finantskohustuste analüüs maksetähtaegade lõikes seisuga 31.12.2019
| Saldo seisuga | Diskonteerimata rahavood | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| tuh EUR | 31.12.2019 | Kuni 3 | 4-12 kuud | 2-5 aastat | 5-6 aastat | Kokku |
| kuud | ||||||
| Laenu- ja rendikohustised (Lisa 10) | 4 639 | 158 | 4 520 | 96 | 0 | 4 774 |
| Kohustised hankijatele (Lisa 11) | 1 110 | 2 226 | 0 | 0 | 0 | 2 226 |
| Muud kohustised (Lisa 11) | 36 | 32 | 0 | 0 | 0 | 32 |
| Kokku | 5 785 | 2 417 | 4 520 | 96 | 0 | 7 033 |
Laenukohustiste intresimäärad on kohustiste lõikes on esitatud lisas 10.
Ujuval intressimääral baseeruvate laenude diskonteerimata rahavoogude defineerimiseks on kasutatud bilansipäeva seisuga kehtinud intressimäära. Kui EURIBOR`i ei ole avaldatud kaks järjestikust kuud enne intressimäära muutmise päeva, siis on Pangal on õigus ühepoolselt asendada EURIBOR ja määrata uus Lepingujärgne Intressi baasmäär, mille arvestamise põhimõtted ja meetodid on kõige lähedasemad EURIBORiga. Pangal on õigus rakendada EURIBORi asendamise põhimõtet ka juhul, kui EURIBORi arvestamise põhimõtted ja/või metodoloogia on Panga hinnangul oluliselt muutunud.
Seisuga 31.12.2020 puudus Kontsernil kehtiv arvelduskrediidileping (seisuga 31.12.2019 oli kasutamata arvelduskrediidi summa 35 tuhat eurot) ning puudusid kehtivad faktooringulepingud.
Seisuga 31.12.2019 sisaldavad laenukohustised IRFS 16 kohaseid rendikohustisi.
Seisuga 31.12.2020 oli Kontserni käibekapital negatiivne 984 tuhat eurot (31.12.2019 seisuga negatiivne 4 936 tuhat eurot). Kontserni käibekapitali positsioon on alates 2020. aasta 2. kvartalist tänu kasumlikkuse tõusule jätkuvalt paranemas, samuti aitas käibekapitali paranemisele kaasa Kontserni hiljutine laenude refinantseerimine enne 31.12.2020 bilansipäeva. Juhtkond pöörab jätkuvalt erilist tähelepanu oma kohustuste täitmisele võtmetarnijate ees, et tagada järjepidevus Kontserni tegevuse efektiivsuse tagamisel. Kontsern on tihedas kontaktis oma peamiste tarnijatega ning on sõlminud maksegraafikuid ületähtaegsete tasumata arvete suhtes. Kontserni rahavoogude positsioon on võimaldanud vähendada ületähtaegseid võlgnevusi tarnijatele ka pärast bilansipäeva ning eeldatavasti jätkub selline olukord ka järgnevatel kuudel, kuna klientide tugev nõudlus võimaldab jätkata äritegevusest positiivsete rahavoogude genereerimist. Lisaks soovib juhtkond refinantseerida praegused pangalaenud Swedbankis, mis võmaldaks refinantseerida laenude lühiajalist osa pikemaajalise tagasimaksegraafikuga tugevdamaks Kontserni likviidsuspositsiooni veelgi. Lähtudes refinantseerimise plaanist, 2021. aasta finantseelarvest ja 2021. aasta tegelikest tulemustest, hindab juhtkond reaalseks lahendada Kontserni negatiivne käibekapitali olukord hiljemalt 2021. aasta teisel poolel.
Võttes aluseks Kontserni tulemused alates 2020. aasta aprillist ning rahavoogude ja finantstulemuste prognoosid 2021. aastaks, on juhtkond arvamusel, et Kontsern suudab järgnevatel kuudel negatiivset käibekapitali vähendada.
Kontserni rahavoo intressirisk on peamiselt seotud pikaajaliste võlakohustustega, mis kannavad ujuvat intressimäära.
Kontsernil on intressimäära muutustest tulenev rahavoorisk, kuna laen on muutuva intressimääraga – tundlikkuse analüüs intressimäära kõikumise kohta on esitatud allpool. Juhtkonna hinnangul ei ole intressimäära muutustest tulenev rahavoorisk olulise mõjuga, mistõttu ei kasutata tuletisinstrumente riskide maandamiseks.
Nordic Fibreboard AS intressimäära risk on sõltuvuses peamiselt EURIBOR (Euro Interbank Offered Rate) võimalikust muutusest, kuna Kontserni laenud on seotud 6 kuu EURIBOR-ga. Seisuga 31.12.2020 oli 6-kuu EURIBOR (0,526) (31.12.2019: 6-kuu EURIBOR (0,324)). Kuna EURIBOR on negatiivne ning laenulepingus on negatiivne intress võrdsustatud nulliga, siis EURIBORi langus ei oma intressikuludele vähenevat mõju. Kuna laenukohustised on tähtajaga kuni 6 aastat, hindab juhtkond, et ujuv intressimäär ei oma märkimisväärset mõju Kontserni rahavoogudele.
Intresside ümbervaatamise päevad lähtuvalt EURIBORi muutustest on pikaajalisel pangalaenul iga kuu 30. kuupäev. Kuue kuu EURIBOR fikseeritakse iga kuue kuu järel.
Pikaajalise pangalaenu jääkväärtus seisuga 31.12.2020 oli 2,48 miljonit eurot ja seisuga 31.12.2019 0 miljonit eurot. Pikaajalise rendikohustuse jääkväärtus seisuga 31.12.2020 oli 0,01 miljonit eurot (31.12.2019 seisuga 0,09 miljonit eurot).
Kontserni raha ja raha ekvivalendid on hoiustatud fikseeritud intressimääraga.
Fikseeritud intressiga on 2020. aasta lõpus laenude refinantseerimise käigus saadud laen summas 2,0 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutuselt. Seisuga 31.12.2020 ei omanud Nordic Fibreboard arvelduskrediiditi, seisuga 31.12.2019 oli kehtiv fikseeritud intressiga arveslduskrediidileping summas 340 tuhat eurot.
Valuutarisk on Kontserni risk saada olulist kahjumit valuutakursside kõikumise tõttu. Kontserni valuutarisk eksport-import tehingutest on väga väike, kuna valdav enamus lepingutest on sõlmitud eurodes. Aruandeaastal laekus Kontsernile euroga otseselt või kaudselt sidumata valuutades 20 tuhat eurot, millest 100% USD. Kontsern tasus kaupade ja teenuste eest kursiriskiga valuutades summas 0,5 tuhat eurot, millest 100% oli USD. Kõikide Kontserni ettevõtete, kelle varad ja kohustused asuvad väljaspool Eestit, on avatud kohaliku valuuta kursi muutusele, baasvaluutaks on EURO.
Kuna valuutariski mõju on marginaalne, ei ole Kontsern valuutariski maandamiseks riskimaandamise instrumente soetanud.
Kuna Kontserni tehingud ja saldod välisvaluutas on marginaalsed nii 2020. kui ka 2019. aastal, siis ei ole koostatud valuutaoptsioonide ja tundlikkuse analüüse bilansipäeva seisuga.
Kontsern on avatud aktsiainvesteeringutest tulenevale hinnariskile, mida kajastatakse bilansis kui "finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande". Kontsern on soetanud sõsarettevõtte (Trigon Property Development) aktsiaid. Nimetatud aktsiad on avalikult kaubeldavad pigem väikses mahus ning seetõttu kehva likviidsusega. Nimetatud aktsiatel on keskmine kolme aasta volatiilsus -13% (2018-2020). Allolev tabel näitab potentsiaalset mõju tulumaksujärgsele kasumile tundlikkusel 10%, 25%, 50%, 75%.
| tuh EUR | Õiglane väärtus seisuga 31.12.2020 |
Mõju maksujärgsele kasumile (2020) |
Õiglane väärtus seisuga 31.12.2019 |
Mõju maksujärgsele kasumile (2019) |
|---|---|---|---|---|
| TPD aktsiad | ||||
| - hetkeväärtus (Lisa 9) | 451 | 397 | ||
| mõju: | ||||
| - muutus 10% | 45 | 40 | ||
| - muutus 25% | 113 | 99 | ||
| - muutus 50% | 225 | 199 | ||
| - muutus 75% | 338 | 298 |
Kontserni peamiseks eesmärgiks kapitaliriski juhtimisel on tagada Kontserni jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionäridele ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri on Kontsernil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele sissemakstud aktsiakapital, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid vähendamaks kohustusi. Juhtkond jälgib kapitali oma- ja laenukapitali suhtarvu baasil. See suhtarv arvutatakse, jagades netovõlg kogukapitaliga. Netovõlg leitakse lähtudes võlakohustustest kokku (sealhulgas lühiajalised ja pikaajalised võlakohustused nii nagu kajastatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes), millest on maha arvatud raha ja raha ekvivalendid. Kogukapital leitakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud omakapitali kokku ja netovõla summana.
| tuh EUR | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|
| Võla- ja rendikohustised (Lisa 10) | 3 249 | 4 639 |
| Raha ja raha ekvivalendid | 26 | 7 |
| Netovõlg | 3 223 | 4 632 |
| Omakapital kokku (Lisa 13) | 2 648 | 1 542 |
| Kapital kokku | 5 871 | 6 173 |
| Võla ja kapitali suhe | 55% | 75% |
Kontserni omakapital vastas seisuga 31.12.2020 ning 31.12.2019 äriseadustiku nõuetele.
Kontsern kategoriseerib finantsinstrumendid sõltuvalt nende ümberhindlusest kolmele eri tasemele:
Nõuded ostjatele, võlad tarnijatele ja lühiajalised laenud on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses ja kuna nõuded ostjatele, võlad tarnijatele ja lühiajalised laenud on lühiajalised, on juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus lähedane nende õiglasele väärtustele.
Pikaajaliste laenude ja võlakohustuste (v.a. arvelduskrediit) õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna laenud kannavad ujuvat intressimäära, mis muutub vastavalt turu intressimäärade kõikumisele ning laenude riskimarginaal on sõltuvuses koguvõla ning EBITDA suhtest ning seega ettevõtte tegevuse tulemuslikkus kajastub ka riskimarginaalis.
Eelnevast tulenevalt hindab juhatus, et pikaajaliste kohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Finantskohustuste õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste rahavoogude baasil, kasutades turu intressimäära, mis on Kontsernile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel.
"Finantsvarad õiglases väärtuses läbi kasumiaruande" (Trigon Property Development aktsiate) osas ei ole bilansikuupäeva seisuga korrigeerimisi tehtud. Juhtkond on arvamusel, et kuna kauplemismahud on nimetatud aktsia puhul madalad ning ebaregulaarsed, omavad muutused aktsia hinnas üldisele 2020. aasta tulemusele ebaolulist mõju. Kuigi investeeringu hind on võetud Tallinna Väärtpaberibörsilt ning pole korrigeeritud likviidsuse puudumise tõttu, on see siiski määratletav kui tase 2 instrument.
Rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite nõuetele vastavate finantsaruannete koostamisel tuleb kasutada juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti tuleb juhtkonnal teha arvestuspõhimõtete valiku ja rakendamisega seotud otsuseid.
Juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ning muudel asjaoludel, mille hulka kuuluvad ka sellised prognoosid tulevaste perioodide sündmuste suhtes, mida peetakse olemasolevate tingimuste juures mõistlikeks.
Valdkonnad, mis on seotud olulisemate või keerukamate juhtkonnapoolsete otsuste ja hinnangutega ning mis omavad olulist mõju finantsaruannetele, on nõuete ja varude väärtuse hindamine (lisa 5, 6), materiaalse põhivara (lisa 8) eluea ja kaetava väärtuse hindamine, kinnisvarainvesteeringute (lisa 7) õiglase väärtuse hindamine ning tööõnnetushüviste eraldise hindamine (lisa 12).
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse Kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete hindamisel lähtub juhtkond parimatest teadmistest, arvestades ajaloolist kogemust, üldist taustinformatsiooni ja võimalikke tulevaste perioodide sündmuste eeldusi ja tingimusi. Nõuete allahindluse suuruse määramisel lähtutakse võla maksetähtaega ületava aja pikkusest. Täpsem informatsioon lisas 3 ja 5.
Varude hindamisel lähtub juhtkond parimatest teadmistest, arvestades ajaloolist kogemust, üldist taustinformatsiooni ja võimalikke tulevaste perioodide sündmuste eeldusi ja tingimusi. Varude allahindluse suuruse määramisel lähtutakse valmistoodangu puhul nende müügipotentsiaalist ning võimalikust neto realiseerimisväärtusest; tooraine- ja materjalivarude hindamisel lähtutakse nende kasutuspotentsiaalist valmistoodangu valmistamisel ja tulu teenimisel. Lõpetamata toodangu hindamisel lähtutakse selle valmidusastmest, mida saab usaldusväärselt mõõta. Materjal, mille täpne mõõtmine pole võimalik, on hinnatud tuginedes ajaloolisele kogemusele. Täpsem informatsioon lisas 6.
Kui eksisteerib indikatsioone, mis viitavad vara väärtuse langusele, viib juhtkond läbi kaetava väärtuse testi ning hindab Kontserni vara kaetavat väärtust (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) (vaata ka arvestuspõhimõtet lisas 2 L).
Seisuga 31.12.2020 tegutseb Kontsern Pärnu tehases ning Püssi tehas suleti 2020. aasta märtsis. Pärnu tehas genereerib Kontsernile tugevat EBITDA-d, mistõttu bilansipäeval väärtuse languse indikatsioone ei eksisteerinud. Püssi tehase puhul on juhtkond hinnanud põhivara (maa, ehitised ning seadmed ja masinad) kaetavat väärtust lähtudes õiglasest väärtusest, millest on maha arvatud müügikulud ning kaetav väärtus on suurem kui põhivara bilansiline väärtus bilansipäeval summas 3 648 tuhat eurot. Juhtkond kasutas Püssi põhivara hindamiseks väliseid hindamiseksperte. Seda meetodit rakendas juhtkond võrreldes varem kasutatud kasutusväärtuse meetodiga, kuna Püssi tehase rahavoogude prognoosid oleksid tehase suletuse tõttu sisaldanud liiga palju ebamäärasust. Püssi tehase hindamisaktid sisaldavad maa ja hoonete ning masinate ja seadmete hindamist. Maa ja hooned on hinnatud võrreldavate tehingute meetodi põhjal. Masinate ja seadmete hindamine võtab arvesse mitmeid sisendeid nagu tootmisliini vanus ja asukoht, uue tootmisliini maksumus ning asendusväärtus.
Kuna turgudel on suurenenud nõudlus Nordic Fibreboard toodangu järele ning Pärnu tehas ei jõua kogu nõudluse mahtu täita, siis kaalub juhtkond meetmeid 2020. aasta märtsis suletud Püssi tehase võimalikuks taasavamiseks käesoleva aasta teisel poolel.
Juhtkond on määranud kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse kasutades sõltumatude ekspertide hindamistulemusi. Täpsemalt on kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamise info avalikustatud lisas 7.
Juhtkond on määranud hoonete ja seadmete kasuliku eluea arvestades tootmise mahte, tingimusi, ajaloolist kogemust valdkonnas ning tulevikuperspektiive. Hinnangud lõppväärtuse osas tuginevad ajaloolisele kogemusele ja eeldatavatele tuludele tulevikus. Hinnates kasumi tundlikkust amortisatsiooni suhtes, lähtus juhtkond eeldusest, et muutes amortisatsioonimäära 25% võrra, muutuks Kontserni kasum 2020. aastal jätkuvatelt tegevustelt 140 tuhat eurot (2019: 167 tuhat eurot jätkuvatelt tegevustelt).
Eraldise summa arvestamisel lähtutakse mitmest hinnangust, millest olulisimad on hinnang hüvitiste saajate järelejäänud eluea kohta ning hinnang diskontomäära kohta. Hüvitiste maksete perioodi hindamisel on juhtkond lähtunud Eesti Statistikaameti avalikust informatsioonist. Diskontomäär on määratud lähtudes Balti võlakirjade nimekirjas olevate kõrgekvaliteediliste ettevõtete võlakirjade intressimääradest, aastatel 2020 ja 2019 oli diskontomääraks 3,5%. Diskontomäära muutumisel ühe protsendipunkti võrra muutuks kohustuste saldo vastavalt 9 tuhat eurot 2020. aastal ja 11 tuhat eurot 2019. aastal. Vaata ka lisad 2 ja 12.
| tuh EUR | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|
| Nõuded ostjate vastu | 677 | 1 186 |
| Maksude ettemaksed | 92 | 185 |
| Ettemaksed teenuste eest | 17 | 16 |
| Muud nõuded | 9 | 7 |
| Kokku | 795 | 1 394 |
| 46 |
Nõuete väärtuse langusest tulenevad allahindlused ning nende tühistamine on kajastatud kasumiaruande kirjetel Muud äritulud ja Muud ärikulud, vaata ka lisa 19 ja 20.
NÕUDED OSTJATELE VANUSELINE ANALÜÜS:
| tuh EUR | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|
| Aegumata | 650 | 1 033 |
| sh nõuded klientidele kellel on ka üle tähtaja nõudeid | 75 | 388 |
| sh nõuded klientidele kellel puuduvad üle tähtaja nõudeid | 575 | 646 |
| Üle tähtaja | 27 | 152 |
| Üle tähtaja kuni 90 päeva | 20 | 140 |
| Üle tähtaja enam kui 90 päeva | 7 | 12 |
| Kokku | 677 | 1 186 |
Nõuded ostjate vastu seisuga 31.12.2020 on laekumata 31.03.2021 seisuga 7 tuhat eurot.
Muude nõuete hulgas ei ole üle tähtaegseid nõuded seisuga 31.12.2020 (samuti pole üle tähtaja nõudeid seisuga 31.12.2019 olnud). Nõuded ja ettemaksed on panditud ning moodustavad osa kommertspandist (Lisa 10).
| LISA 6 VARUD | ||
|---|---|---|
| tuh EUR | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
| Tooraine ja materjal | 181 | 218 |
| Lõpetamata toodang | 91 | 130 |
| Valmistoodang | 264 | 568 |
| Ostetud kaubad | 0 | 59 |
| Ettemaksed varude eest | 48 | 18 |
| Varude väärtuse allahindlus | (41) | (100) |
| Kokku | 544 | 894 |
Varud on panditud ning moodustavad osa kommertspandist (Lisa 10).
| tuh EUR | |
|---|---|
| Jääkmaksumus 31.12.2018 | 175 |
| Kapitaliseeritud kulud | 20 |
| Õiglase väärtuse ümberhindlus | 327 |
| Ümberklassifisseerimine põhivaradest (Suur-Jõe 48) (Lisa 19) | 599 |
| Jääkmaksumus 31.12.2019 | 1 121 |
| Kapitaliseeritud kulud | 8 |
| Õiglase väärtuse ümberhindlus | 5 |
| Jääkmaksumus 31.12.2020 | 1 134 |
Kinnisvarainvesteeringute näol on tegemist Pärnu Riverside OÜ-le kuuluva Pärnus Suur-Jõe tn 48 hoonestatud kinnistu ja Nordic Fibreboard Ltd OÜ-le kuuluva Rääma tn 31 kinnistu osaga.
Kapitaliseeritud kulutused kinnisvarainvesteeringusse 2020. aastal tulenevad Suur-Jõe 48 detailplaneeringuga seotud kuludest (2019: 20 tuhat eurot, samuti Suur-Jõe 48 detailplaneeringuga seotud kulud).
aastal toimus Suur-Jõe 48 maatüki jagunemine Kontserni tütarettevõtete vahel (maatükk jagunes Skano Furniture Factory OÜst Pärnu Riverside Development OÜsse) ning sellega seoses muutus maatüki kasutusotstarve ning toimus materiaalsest põhivarast kinnisvarainvesteeringuks ümberklassifitseerimine. Sellest tulenevalt muutis juhtkond 2019. aastal kinnisvarainvesteeringute arvestuspõhimõtteid, kinnisvarainvesteeringuid ei kajastata enam soetusmaksumuse meetodil vaid õiglases väärtuses. Pärnus Suur-Jõe tänav 48 asuva kinnistu nr 1409705 ümberhindamisel õiglasesse väärtusesse lähtuti sõltumatu hindaja poolt 2019 aastal maikuus koostatud eksperthinnangust, mis on koostatud tulumeetodil ehk diskonteeritud rahavoogude meetodil. Juhtkonna hinnangul oli sõltumatu hindaja hindamisaktis toodud õiglane väärtus representatiivne ka 31.12.2020 ja 31.12.2019 bilansipäeva seisuga.
aasta lõpus teostati Rääma tn 31 kinnistule nr 14096005, kasutades võrdlusmeetodit, uus eksperthinnang sõltumatu hindaja poolt, ning 31.12.2020 kajastati Rääma tn 31 kinnisvarainvesteering bilansis uues õiglases väärtuses. Hindamismeetodi valikul on hindaja lähtunud sellest, et konkureerivates piirkondades on väärtuse kuupäeva suhtes hiljuti toimunud vaba turu tingimustes ning sarnases turusituatsioonis analoogiliste varade ostu-müügitehinguid, mis oli piisavaks aluseks kasutamaks võrdlusmeetodit.
| tuh EUR | |
|---|---|
| 31.12.2018 | |
| Suur-Jõe tn 48 kinnistuosa, Pärnu | 5 |
| Rääma tn 31 kinnistuosa, Pärnu | 170 |
| 31.12.2019 | |
| Suur-Jõe tn 48 kinnistuosa, Pärnu | 951 |
| Rääma tn 31 kinnistuosa, Pärnu | 170 |
| 31.12.2020 | |
| Suur-Jõe tn 48 kinnistuosa, Pärnu | 959 |
| Rääma tn 31 kinnistuosa, Pärnu | 175 |
Kinnisvarainvesteeringute haldamisega otseselt seotud kulude summa oli 2020. aastal koos edasimüüdavate kuludega 196 tuhat eurot ja 143 tuhat eurot 2019. aastal. Kinnisvarainvesteeringutega seotud 2020. aasta renditulu koos kommunaalteenuste vahendusega oli 212 tuhat eurot ja 111 tuhat eurot 2019. aastal.
| tuh EUR | Maa | Ehitised | Masinad | Muu | Lõpeta | Kasutus | KOKKU |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| ja | ja | inventar | mata | õigusega | |||
| rajatised | seadmed | ehitised | varad | ||||
| Soetusmaksumus 31.12.2018 | 223 | 4 970 | 14 500 | 164 | 0 | 0 | 19 857 |
| Akumuleeritud kulum 31.12.2018 | 0 | (3 308) | (10 169) | (157) | 0 | 0 | (13 634) |
| Jääkmaksumus 31.12.2018 | 223 | 1 662 | 4 331 | 7 | 0 | 0 | 6 223 |
| Soetatud | 0 | 0 | 47 | 0 | 86 | 0 | 133 |
| Kasutusõigusega varade | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 211 | 211 |
| lisandumine | |||||||
| Ümberklassifitseeritud | (32) | (2 397) | 16 | 0 | (16) | 0 | (2 429) |
| Arvestuspõhimõtete muutus | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 73 | 73 |
| Maha kandmine ja allahindlus (Lisa 19, 20) |
0 | 0 | (3 790) | (69) | 0 | (17) | (3 876) |
| Müüdud ja mahakantud põhivara akumuleeritud kulumi maha kandmine |
0 | 0 | 3 701 | 68 | 0 | 17 | 3 786 |
| Ümberklassifiseeritud põhivara akumuleeritud kulumi maha kandmine |
0 | 1 772 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 772 |
| Kulum (Lisad 15;16;17) | 0 | (113) | (470) | (2) | 0 | (96) | (681) |
| 0 | |||||||
| Soetusmaksumus 31.12.2019 | 191 | 2 573 | 10 773 | 95 | 70 | 267 | 13 969 |
| Akumuleeritud kulum 31.12.2019 | 0 | (1 649) | (6 938) | (91) | 0 | (79) | (8 757) |
| Jääkmaksumus 31.12.2019 | 191 | 924 | 3 835 | 4 | 70 | 188 | 5 212 |
| 0 | |||||||
| Soetatud | 0 | 0 | 33 | 0 | 77 | 0 | 110 |
| Ümberklassifitseeritud | 0 | 0 | 116 | 0 | (116) | 0 | 0 |
| Maha kandmine ja allahindlus (Lisa 19, 20) |
0 | (32) | (176) | (6) | 0 | (137) | (351) |
| Mahakantud põhivara akumuleeritud kulumi maha kandmine |
0 | 31 | 175 | 6 | 0 | 60 | 271 |
| Kulum (Lisad 15;16;17) | 0 | (83) | (401) | (2) | 0 | (62) | (548) |
| Soetusmaksumus 31.12.2020 | 191 | 2 541 | 10 747 | 89 | 31 | 130 | 13 728 |
| Akumuleeritud kulum 31.12.2020 | 0 | (1 701) | (7 165) | (87) | 0 | (81) | (9 034) |
| Jääkmaksumus 31.12.2020 | 191 | 840 | 3 582 | 3 | 31 | 49 | 4 694 |
aastal kanti maha mitte kasutuses olevaid masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 176 tuhat eurot, masinate ja seadmete akumuleeritud kulumit kanti maha 175 tuhande euro väärtuses. Muud inventari soetusmaksumuses 6 tuhat eurot ning sellelt arvestatud akumuleeritud kulumit kanti maha 6 tuhande euro väärtuses. Vara kasutusõiguse rendilepinguid lõpetati ennetähtaegselt soetusmaksumuses 137 tuhat eurot, seoses sellega kanti maha nende soetusmaksumus 137 tuhat eurot ja akumuleeritud kulum 60 tuhat eurot.
aastal müüdi materiaalse põhivarana arvel olevad korterid Püssi linnas. Müüdud põhivara mahakantud soetusmaksumus oli 19,8 tuhat eurot, mahakantud kulum 17,9 tuhat eurot. Põhivara müügist saadi kasumit 27,6 tuhat eurot, 2019. aastal materiaalse põhivara müüki ei toimunud.
Seisuga 31.12.2020 oli täielikult kulumisse kantud, kuid kasutuses, materiaalset põhivara summas 4,46 miljonit eurot ja seisuga 31.12.2019 4,33 miljonit eurot.
Seisuga 31.12.2020 oli lõpetamata ehitusena kajastatud investeeringud tootmistehnoloogiasse saldo 31 tuhat eurot, seisuga 31.12.2019 olid lõpetamata ehitusena kajastatud investeeringute saldo 70 tuhat eurot. 2020. aasta jooksul tehti lõpetamata ehitusena kajastatud põhivarasse investeeringuid 77 tuhat eurot, klasifitseeriti ümber masinate ja seadmete põhivaragruppi kokku 116 tuhande euro väärtuses.
| Arvutitarkvara | |
|---|---|
| tuh EUR | |
| Soetusmaksumus 31.12.2018 | 129 |
| Akumuleeritud kulum 31.12.2018 | (96) |
| Jääkmaksumus 31.12.2018 | 34 |
| Soetatud 12k 2019 | 0 |
| Maha kandmine ja allahindlus (Lisa 19, 20) | (42) |
| Maha kantud põhivara akumuleeritud kulumi maha kandmine (Lisa 19) | 41 |
| Kulum (Lisad 15,16 ja 17) | (14) |
| Soetusmaksumus 31.12.2019 | 87 |
| Akumuleeritud kulum 31.12.2019 | (69) |
| Jääkmaksumus 31.12.2019 | 18 |
| Soetatud 12k 2020 | 0 |
| Maha kandmine ja allahindlus (Lisa 19, 20) | (10) |
| Maha kantud põhivara akumuleeritud kulumi maha kandmine (Lisa 19) | 10 |
| Kulum (Lisad 15,16 ja 17) | (12) |
| Soetusmaksumus 31.12.2020 | 77 |
| Akumuleeritud kulum 31.12.2020 | (71) |
| Jääkmaksumus 31.12.2020 | 6 |
| tuh EUR | 31.12.2020 | Muutus 2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|---|
| Põhivara | |||
| Noteeritud väärtpaberid - Aktsiainvesteeringud - soetusmaksumuses seisuga |
410 | 0 | 410 |
| Ümberhindlus | 40 | 53 | (13) |
| Kokku | 451 | 53 | 397 |
Finantsvara õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi (Trigon Property Development OÜ aktsiad) on ümber hinnatud Nasdaq Tallinn AS börsi viimase hinnaga kuupäeval 31.12.2020 ja 31.12.2019, peegeldamaks nende õiglast väärtust.
INFORMATSIOON LAENUDE KOHTA SEISUGA:
| tuh EUR Lühiajalised võlakohustised |
Intressimäär | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|---|
| Pikaajalise laenukohustise lühiajaline osa (Swedbank) |
6e kuu EURIBOR+5% | 717 | 4 090 |
| Pikaajalise rendilepingukohustise lühiajaline osa | 6e kuu EURIBOR+marginaal (2,19-2,49%) |
39 | 97 |
| Lühiajaline laen seotud osapoolelt | 5% | 0 | 20 |
| Arvelduskrediit | 5% | 0 | 340 |
| Kokku | 756 | 4 547 | |
| Pikaajalised võlakohustised | |||
| Pikaajalise laenukohustise pikaajaline osa (Swedbank) |
6e kuu EURIBOR+5% | 483 | 0 |
| Pikaajalise laenukohustise pikaajaline osa (MES) | Kuni 30.12.2022 2%, hiljem 4% | 2 000 | 0 |
| Pikaajalise rendilepingukohustise pikaajaline osa |
6e kuu EURIBOR+marginaal (2,19-2,49%) |
10 | 92 |
| Kokku | 2 493 | 92 | |
| Kokku võlakohustised | 3 249 | 4 639 |
| Finantseerimistegevusetes t tulenevate kohustiste muutus, tuh EUR |
31.12.2019 | Raha voog |
Mitteraha line arveldus |
Arvesta tud intressid |
Tasutud intressid |
Ümber klassifit seerimine |
31.12.2020 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Pikaajalise laenu lühiajaline osa (Swedbank) |
4 090 | (853) | (2 000) | 173 | (173) | (520) | 717 |
| Pikaajalise rendilepingukohustise lühiajaline osa |
97 | (62) | (33) | 3 | (3) | 37 | 39 |
| Lühiajaline laen seotud osapoolelt |
20 | (20) | 0 | 1 | (0) | 0 | 0 |
| Arvelduskrediit | 340 | (340) | 0 | 16 | (16) | 0) | 0 |
| Pikaajalise laenu pikaajaline osa (Swedbank) |
0 | 1200 | 0 | 0 | 0 | (717) | 483 |
| Pikaajalise laenu pikaajaline osa (MES) |
0 | 0 | 2 000 | 0 | 0 | 0 | 2 000 |
| Pikaajalise kapitalirendi kohustise pikaajaline osa |
92 | 0 | (45) | 0 | 0 | (37) | 10 |
| Kokku | 4 639 | (75) | (78) | 192 | (192) | (1 237) | 3 249 |
Nordic Fibreboard AS Konsolideeritud Majandusaasta Aruanne (auditeeritud) 2020
| Finantseerimistegevusetes t tulenevate kohustiste muutus, tuh EUR |
31.12.2018 | Raha voog |
Mitte rahaline arveldus |
Arvesta tud intressid |
Tasutud intressid |
Ümber klassifit seerimine |
31.12.2019 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Pikaajalise laenu lühiajaline osa (Swedbank) |
294 | (306) | 0 | 196 | (196) | 4 102 | 4 090 |
| Pikaajalise rendilepingukohustise lühiajaline osa |
0 | (96) | 193 | 5 | (5) | 0 | 97 |
| Lühiajaline laen seotud osapoolelt |
0 | 20 | 0 | 0 | 0 | 0 | 20 |
| Arvelduskrediit | 368 | (28) | 0 | 20 | (20) | 0 | 340 |
| Pikaajalise laenu pikaajaline osa (Swedbank) |
4 102 | 0 | 0 | 0 | 0 | (4 102) | 0 |
| Pikaajalise kapitalirendi kohustise pikaajaline osa |
0 | 0 | 8 | 0 | 0 | 85 | 92 |
| Kokku | 4 763 | (409) | 200 | 221 | (221) | 85 | 4 639 |
aasta lõpus sõlmisid Nordic Fibreboard AS ja Nordic Fibreboard Ltd OÜ senise laenuandja Swedbank AS ja uue laenuandja Maaelu Edendamise Sihtasutus uue laenulepingu Kontserni laenude refinantseerimiseks. Refinantseerimine võimaldas Kontsernil laenukohustused restruktureerida 4,4 miljonilt eurolt 3,2 miljonile eurole. Maaelu Edendamise Sihtasutus andis 2,0 miljonit laenu, tähtajaga 6 aastat. Esimesel kahel aastal on laenuintressimäär 2% aastas, hiljem 4% aastas. Laenu põhiosa tagasimaksetele kehtib kahe aastane maksepuhkus. Swedbank AS andis 1,2 miljonilt eurot laenu, millest 717 tuhat eurot on seisuga 31.12.2020 klassifitseeritud lühajaliseks laenuks, 5% intressimääraga aastas, tähtajaga 5 aastat. Kontserni finantstulu laenude refinantseerimisest oli 1,2 miljonit eurot, mis on ülaltoodud tabelis avalikustatud pangalaenu lühi- ja pikaajalise osa ümberklassifitseerimise all.
aastal teostati rendilepingukohustiste tagasimakseid summas 62 tuhat eurot ning rendilepingukohustiste intresse 3 tuhat eurot.
Seotud osapoolelt Stetind OÜ sai Nordic Fibreboard Ltd OÜ 2020. aastal lühiajalist laenu 549 tuhat eurot, intressimääraga 5% aastas. 2020. aasta jooksul maksti Stetind OÜ-le tagasi laenu summas 569 tuhat eurot, mis sisaldas ka 31.12.2019 seiguga olnud laenukohustust. Lühiajalise laenukohustise jääk seotud osapoolele oli 31.12.2020 seisuga 0 tuhat eurot, vaata ka lisa 23.
Laenumaksete diskonteerimata tulevased rahavood on välja toodud lisa 3 punkt 3.1 lõigus (B). Kontserni laenud on tagatud alljärgnevalt:
Info võlakohustustest tulenevate finantsriskide kohta on avalikustatud lisas 3. Info pangalaenude tagatiseks seatud varade bilansilise maksumuse kohta on avalikustatud lisades 5, 6, 7 ning 8.
| tuh EUR | |
|---|---|
| Rahavoogude aruandes: | |
| Kapitalirendilepingute ennetähtaegane lõpetamine | (78) |
| Kapitalirendi maksed | (62) |
| Saadud laen MES-ilt | 2 000 |
| Saadud laen Swedbank-ilt | 1 200 |
| Laenu tagasimaksed | (2 853) |
| Laenude refinantseerimine | (1 237) |
| Seotud osapooltelt saadud laenud | 549 |
| Seotud osapooltelt saadud laenude tagasimaksed | (569) |
| Arvelduskrediidi kasutamise muutus | (340) |
| Faktooringu muutus | 0 |
| Kokku | (1 390) |
| Finantsseisundi aruandes: | |
| Laenukohustised seisuga 31.12.2019 | 4 639 |
| Laenukohustised seisuga 31.12.2020 | 3 249 |
| Muutus | (1 390) |
| 31.12.2020 | 31.12.2019 | |
|---|---|---|
| Võlad tarnijatele | 1 110 | 2 226 |
| Võlad töövõtjatele | 138 | 163 |
| sh puhkusekohustise eraldis | 33 | 36 |
| Maksuvõlad | 128 | 162 |
| sh sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks | 82 | 101 |
| üksikisiku tulumaks | 35 | 42 |
| kogumispensioni maksed | 3 | 4 |
| käibemaks | 0 | 5 |
| muud maksud | 8 | 10 |
| Saadud ettemaksed | 162 | 82 |
| Muud võlad | 36 | 32 |
| Kokku | 1 574 | 2 665 |
Eraldised on moodustatud Kontserni endistele töötajatele tööõnnetuste tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks. Hüvitiste eraldise moodustamisel on lähtutud eeldatavast hüvitist saavate isikute arvust, töövõime kaotuse määrast, töötaja palgatasemest, töötaja pensioniastmest ning hinnangust hüvitise maksmise perioodi kohta. Hüvitiste maksete perioodi hindamisel on juhtkond lähtunud Eesti Statistikaameti avalikust informatsioonist.
| tuh EUR | |
|---|---|
| Saldo 31.12.2018 | 225 |
| sh lühiajaline eraldis | 15 |
| sh pikaajaline eraldis | 210 |
| Muutused 2019: | |
| Eraldise kasutamine | (22) |
| Intressikulu (Lisa 21) | 7 |
| Eraldiste reservi vähendamine | (10) |
| Saldo 31.12.2019 | 199 |
| sh lühiajaline eraldis | 20 |
| sh pikaajaline eraldis | 179 |
| Muutused 2020: | |
| Eraldise kasutamine | (24) |
| Intressikulu (Lisa 21) | 3 |
| Eraldiste reservi vähendamine | 0 |
| Saldo 31.12.2020 | 179 |
| sh lühiajaline eraldis | 18 |
| sh pikaajaline eraldis | 161 |
| Nimiväärtus | Aktsiate arv | Aktsiakapital | |
|---|---|---|---|
| EUR | tk | tuh EUR | |
| Saldo seisuga 31.12.2020 | 0,10 | 4 499 061 | 450 |
| Saldo seisuga 31.12.2019 | 0,60 | 4 499 061 | 2 699 |
Seisuga 31.12.2020 oli Nordic Fibreboard AS aktsiakapital 449 906,10 eurot, mis koosnes 4 499 061 nimiväärtuseta nimelistest aktsiatest arvestusliku väärtusega 0,10 eurot aktsia kohta. Iga aktsia annab omanikule ühe hääle aktsionäride üldkoosolekul ning õiguse saada dividende. 2020. ja 2019. aastal aktsionäridele dividende ei makstud.
10.08.2020 toimunud aktsionäride korralisel koosolekul võeti vastu otsus võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsiad ning vähendada Nordic Fibreboard AS aktsiakapitali 2 249 530,50 euro võrra, summalt 2 699 436,60 eurot summani 449 906,10 eurot aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel. Aktsiate arv jäi samaks, kuid aktsia arvestuslik väärtus vähenes 0,60 eurolt 0,10 eurole. Aktsiakapitali vähendamises osalevate aktsionäride nimekiri fikseeriti 24.08.2020 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
Lisaks võeti vastu otsused tegemaks muudatused kontserni miinimum- ja maksimumkapitali ning aktsiate miinimum- ja maksimumarvu kohta. Põhikirjas fikseeritud minimaalne aktsiakapital on 250 000 eurot ja maksimaalne aktsiakapital on 1 000 000 eurot.
Kontsernil oli 31.12.2020 seisuga 485 aktsionäri (seisuga 31.12.2019: 430 aktsionäri) nendest omas üle 5% osalust:
Nordic Fibreboard AS nõukogu ja juhatuse liikmetele kuuluvate aktsiate arv seisuga 31.12.2020:
Nii Joakim Johan Helenius kui ka Torfinn Losvik omavad kaudset osalust läbi emaettevõtte Pärnu Holdings OÜ. Torfinn Losvik omab aktsiaid läbi Stetind OÜ koguses 44 206 aktsiat (2019: 44 206 aktsiat).
Kuni 31.12.2020 kehtis Torfinn Losvik-il optsioonileping kogumahus 33 333 aktsiaoptsioonile, optsioonileping allkirjastati 11 oktober 2017. Kuna tehinguhind (0,506 eurot) oli turuhinnaga (0,45 eurot seisuga 31.12.2020) võrreldes kõrgem, siis optsiooni ei kasutatud, mistõttu vabastati aktsiaoptsiooni jaoks kogutud reserv ning see kanti möödunud perioodide jaotamata kasumi hulka.
Lepingu tingimused oli järgmised:
Torfinn Losvik õigus väljastatud optsiooni kasutada alates 37-ndast (kolmekümne seitsmendast) kalendrikuust pärast optsiooni väljastamist. Õigustatud subjekt kaotab õiguse kasutada aktsiaoptsiooni juhul, kui ta lahkub Nordic Fibreboard AS-i juhatusest omal initsiatiivil enne 37-ndat kalendrikuud pärast optsiooni väljastamist või kui tema juhatuse liikme leping lõpetatakse nõukogu initsiatiivil 12 kuu jooksul peale optsiooni väljastamist. Õigustatud subjektil on õigus kasutada aktsiaoptsiooni 1/3 ulatuses juhul, kui tema juhatuse liikme leping lõpetatakse nõukogu initsiatiivil 13- 24 kuu jooksul peale optsiooni väljastamist ning 2/3 ulatuses juhul, kui tema juhatuse liikme leping lõpetatakse 25-36 kuu jooksul peale optsiooni väljastamist.
Torfinn Losvik ei ole õigust temale väljastatud aktsiaoptsioone võõrandada.
Aktsiaoptsiooni tingimuste täitmiseks emiteeritakse kuni 300 000 (kolmsada tuhat) Nordic Fibreboard AS aktsiat.
Ühe aktsiaoptsiooni hinnaks on 0.506 EUR (hinna arvutamise aluseks on aktsionäride koosoleku Kokkukutsumise teate avaldamisele eelnenud viimase 60 kauplemispäeva keskmine aktsia sulgemishind, aktsionäride koosoleku toimus 12.04.2017).
Kogu aktsiaprogrammi lõpptähtajaks on 31.12.2020. Aktsiaoptsiooniprogrammi täpsema ajakava ja realiseerimise korra määrab nõukogu.
Aktsionäride eesõigus märkida aktsiaoptsiooni tingimuste täitmiseks emiteeritud uusi aktsiaid on välistatud.
Lähtuvalt Nordic Fibreboard AS aktsia ajaloolisest 85%-lisest volatiilsusest viimase 4 aasta jooksul (2014-2017) oli juhtkond hinnanud ostuoptsiooni väärtuseks 77% kokkulepitud baashinnast.
Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega –kohustusi aga IFRS Tõlgenduskomitee 2020 juunis tehtud otsuse kohaselt peab emaettevõte tütarettevõttes paikneva kasumi suhtes kajastama tulumaksukohustuse välja arvatud juhul, kui seda ei plaanita nähtavas tulevikus emaettevõttele jaotada. Kuna Kontsern ei plaani
Nordic Fibreboard Ltd OÜ 2020. aasta kasumist eelnevatel aastatel olnud suurte kahjumite tõttu dividende maksta, siis ei ole tütatettevõtettes paikneva kasumi suhtes Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes edasilükkunud tulumaksukohustust kajastatud. Kuna emaettevõtte korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum 31. detsembril 2019 oli negatiivne, puudus võimalus 2019. aasta eest dividendide väljamaksmiseks.
Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et jaotatavate netodividendide ja kasumiaruandes kajastatava dividendide tulumaksu kulu summa ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit bilansipäeva seisuga.
| 31.12.2020 | 31.12.2019 | |
|---|---|---|
| Puhaskasum (-kahjum) (tuh EUR) | 1 074 | (1 398) |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv (tk) | 4 499 | 4 499 |
| Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta | 0,24 | (0,31) |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv lahustatud puhaskasumi (-kahjumi) aktsia kohta arvutamisel (tk) |
4 499 | 4 630 |
| Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta | 0,24 | (0,30) |
| Aktsia raamatupidamisväärtus | 0,59 | 0,34 |
| Aktsia hinna-tulu suhe (P/E) | 1,89 | (1,32) |
| Nordic Fibreboard AS aktsia sulgemishind Tallinna Väärtpaberibörsil seisuga 31.12.2020, 31.12.2019. |
0,45 | 0,41 |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv kasutatud nimetajana (ühikut) | ||
| Kaalutud keskmine aktsiate arv kasutatud nimetajana tava puhaskasum aktsia kohta arvutamisel (tuh tk) |
4 499 | 4 499 |
| Korrigeerimised lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta arvutamiseks: | ||
| Aktsiaoptisoon (2017. aasta programm) | 0 | 131 |
| Kaalutud keskmine tavaaktsiate ja potentsiaalsete aktsiate arv kasutatud nimetajana lahustatud puhaskasum aktsia kohta arvutamiseks (tuh tk) |
4 499 | 4 630 |
Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta baseerub puhaskahjumil ning aktsiate arvul pluss kontserni 2017. aasta aktsiaoptsioonilepingust tulenevad aktsiad. Nordic Fibreboard AS aktsia hind on ajalooliselt olnud keskmiselt madalam kui optsiooni tagasiostu hind optsioonidele mis on kokku lepitud Torfinn Losvik optsioonilepingus. Nimetatud optsioon kehtis kuni 31.12.2020 ning selle tehinguhind oli 0,506 eurot aktsia kohta. Kuna tehinguhind oli turuhinnaga võrreldes kõrgem, siis optsiooni ei kasutatud, mistõttu vabastati aktsaioptsiooni jaoks kogutud reserv ning see kanti möödunud perioodide jaotamata kasumi hulka.
Nordic Fibreboard AS aktsiaga kaubeldakse Tallinna Börsil alates 25.09.2007.
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Tooraine ja materjalid | 2 689 | 4 435 |
| Elektri- ja soojusenergia | 2 705 | 3 216 |
| Tööjõukulud (Lisa 18) | 1 600 | 1 833 |
| Kulum (Lisad 8) | 557 | 591 |
| Ostetud kaubad | 68 | 809 |
| Valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutus | 257 | 353 |
| Muud kulud | 223 | 302 |
| KOKKU | 8 099 | 11 538 |
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Transport | 921 | 995 |
| Tööjõukulud (Lisa 18) | 192 | 327 |
| Rendikulud | 132 | 132 |
| Agenditasud | 146 | 61 |
| Reklaamikulud | 3 | 57 |
| Kulum (Lisad 8) | 0 | 1 |
| Muud kulud | 21 | 125 |
| KOKKU | 1 283 | 1 698 |
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Tööjõukulud (Lisa 18) | 248 | 348 |
| Ostetud teenused | 285 | 136 |
| Kantseleikulud | 10 | 7 |
| Rendikulud | 0 | 2 |
| Kulum (Lisad 8) | 1 | 59 |
| Muud kulud | 60 | 106 |
| KOKKU | 605 | 658 |
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Töötasud | 1 553 | 1 910 |
| Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks | 490 | 597 |
| Puhkuseeraldise muutus | (2) | 1 |
| Töötajatele tehtud erisoodustused | 18 | 31 |
| KOKKU | 2 059 | 2 539 |
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Kindlustuse kompensatsioonid | 5 | 22 |
| Kasum materiaalse põhivara müügist | 28 | 0 |
| Muud tulud | 9 | 329* |
| KOKKU | 42 | 351 |
* 2019 sisaldab muude tulude kirje kinnisvarainvesteeringu ümberhindamisest saadud äritulu 327 tuh eurot.
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Müügiboonused | 0 | 38 |
| Reklamatsioonid | 19 | 6 |
| Komisjonitasud, faktooringu kulud | 3 | 1 |
| Liikmemaksud | 3 | 4 |
| Kindlustusjuhtumi kahjum | 0 | 5 |
| Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus | 12 | 1 |
| Makstud trahvid ja viivised | 72 | 75 |
| Kahjum põhivara müügist | 2 | 2 |
| Muud kulud | 231* | 0 |
| Jätkuvad tegevused kokku | 342 | 134 |
* Muud ärikulud 2020. aastal sisaldavad Püssi tehase sulgemiskulu 187 tuhat eurot ja 38 tuhat eurot ühekordset kulu kasutuseta seisnud hoone lammutustöödest.
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Finantstulud: | ||
| Saadud intressid | 1 | 0 |
| TPD aktsiate ümberhindlus | 53 | 19 |
| Laenude ja arvelduskrediidi refinantseerimine | 1 237 | 0 |
| Kokku finantstulud | 1 291 | 19 |
| Finantskulud: | ||
| Intressikulud | 194 | 210 |
| sh eraldisega seotud intressikulu (Lisa 12) | 3 | 7 |
| Muud finantskulud | 5 | 593* |
| Finantskulud kokku | 199 | 803 |
* Muud finantskulud sisaldavad 2019. aastal tütarettevõtte müügi tõttu tehtud mahakandmisi 540 tuhat eurot.
Ärisegmentide aruanne põhineb kontsernisisesel juhtimisarvestuse aruandlusel, mida kasutatakse strateegiliste otsuste tegemiseks. Kontserni juhatus jälgib ärisegmentide tegevust järgnevate toodete ja teenuste liikide lõikes:
Juhatus hindab ärisegmentide tulemusi peamiselt ärikasumi ja EBITDA alusel. Teise mõõdikuna jälgitakse müügitulu.
Kõik juhatusele esitatud andmed on kajastatud vastavuses finantsaruannete andmetele. Segmendisisesed müügid toimuvad turuhindades.
| 2020 tuh EUR |
Kiudplaadi tootmine ja hulgimüük |
Kinnis vara haldus |
Mööbli jaemüük |
Grupi üldkulud ja elimi neerimine |
JÄTKUVAD SEGMENDID KOKKU |
Lõpetatud tegevus (mööbli tootmine ja hulgimüük) |
SEGMENDID KOKKU |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Müügitulu kontserniväline |
10 001 | 212 | 56 | 0 | 10 269 | 0 | 10 269 |
| Segmentidevaheline müügitulu |
0 | 0 | 0 | (0) | 0 | 0 | 0 |
| Ärikasum (-kahjum) | 39 | 0 | (40) | (18) | (19) | 0 | (19) |
| Amortisatsioonikulu (Lisad 8)* |
558 | 0 | 0 | 1 | 558 | 0 | 558 |
| Segmendi varad | 6 751 | 1 011 | 11 | (122) | 7 650 | 0 | 7 650 |
| Segmendi põhivarad (Lisad 7;8)* |
5 325 | 959 | 0 | 1 | 6 286 | 0 | 6 286 |
| Segmendi kohustised |
4 795 | 45 | 483 | (322) | 5 002 | 0 | 5 002 |
| Põhivara lisandumised (Lisad 7;8)* |
110 | 8 | 0 | 0 | 118 | 0 | 118 |
| Intressikulud (Lisa 21) |
178 | 0 | 0 | 17 | 194 | 0 | 194 |
| 2019 tuh EUR |
Kiudplaadi tootmine ja hulgimüük |
Kinnis vara haldus |
Mööbli jaemüük |
Grupi üldkulud ja elimi neerimine |
JÄTKUVAD SEGMENDID KOKKU |
Lõpetatud tegevus (mööbli tootmine ja hulgimüük) |
SEGMENDID KOKKU |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Müügitulu kontserniväline |
11 745 | 77 | 1 511 | 0 | 13 333 | 1 215 | 14 548 |
| Segmentidevaheline müügitulu |
0 | 34 | 4 | (38) | 0 | 0 | 0 |
| Ärikasum (-kahjum) | (540) | 294 | (202) | 104 | (344) | (253) | (597) |
| Amortisatsioonikulu (Lisad 8)* |
591 | 58 | 2 | 0 | 651 | 78 | 729 |
| Segmendi varad | 8 058 | 992 | 75 | (80) | 9 045 | 0 | 9 045 |
| Segmendi põhivarad (Lisad 7;8)* |
5 865 | 951 | 0 | (67) | 6 749 | 0 | 6 749 |
| Segmendi kohustised |
6 899 | 27 | 509 | 69 | 7 503 | 0 | 7 503 |
| Põhivara lisandumised (Lisad 7;8)* |
400 | 347 | 0 | 0 | 747 | 0 | 747 |
| Intressikulud (Lisa 21) |
204 | 0 | 0 | 6 | 210 | 17 | 227 |
* Segmendi materiaalne põhivara.
Elimineerimised sisaldavad segmentide vahelistest käivetest tekkinud varudes kajastuvaid realiseerimata kasumeid.
| tuh EUR | 2020 | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiudplaadi tootmine ja hulgimüük |
Kinnisvara haldus |
Mööbli jaemüük |
JÄTKUVAD TEGEVUSED KOKKU |
Lõpetatud tegevus (mööbli tootmine ja hulgimüük) |
SEGMENDID KOKKU |
|
| Euroopa Liit | 8 327 | 212 | 56 | 8 594 | 0 | 8 594 |
| Venemaa | 1 240 | 0 | 0 | 1 240 | 0 | 1 240 |
| Aasia | 189 | 0 | 0 | 189 | 0 | 189 |
| Aafrika | 96 | 0 | 0 | 96 | 0 | 96 |
| Teised riigid | 85 | 0 | 0 | 85 | 0 | 85 |
| Lähis-Ida | 65 | 0 | 0 | 65 | 0 | 65 |
| Kokku | 10 001 | 212 | 56 | 10 269 | 0 | 10 269 |
| tuh EUR | 2019 | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiudplaadi tootmine ja hulgimüük |
Kinnisvara haldus |
Mööbli jaemüük |
JÄTKUVAD TEGEVUSED KOKKU |
Lõpetatud tegevused (mööbli tootmine ja hulgimüük) |
SEGMENDID KOKKU |
|
| Euroopa Liit | 8 656 | 77 | 1 511 | 10 244 | 637 | 10 881 |
| Venemaa | 1 545 | 0 | 0 | 1 545 | 458 | 2 003 |
| Aasia | 544 | 0 | 0 | 544 | 0 | 544 |
| Aafrika | 523 | 0 | 0 | 523 | 0 | 523 |
| Teised riigid | 245 | 0 | 0 | 245 | 48 | 293 |
| Lähis-ida | 232 | 0 | 0 | 232 | 72 | 304 |
| Kokku | 11 745 | 77 | 1 511 | 13 333 | 1 215 | 14 548 |
Müügitulu on teenitud oma toodangu ja edasimüügiks soetatud kaupade müügist. Enamus Kontserni varast, 100% nii 2020 kui ka 2019. aastal, asub Eestis.
Seotud osapoolteks on:
Kontserni üle olulist mõju omavateks isikuteks on seisuga 31 detsember 2020 suuremad Pärnu Holdings OÜ omanikud: Joakim Johan Helenius (46%) ja Stetind OÜ (47%), seisuga 31.12.2019 AS Trigon Capital (45%) ja Stetind OÜ (47%). Stetind OÜ omanik on Torfinn Losvik ja Trigon Capitali omanik on Joakim Helenius.
Hüvitised (sh maksukulud) sisaldavad perioodi jooksul ema- ja tütarettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasusid:
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Liikmetasud (Lisa 17) | 163 | 130 |
| Sotsiaalmaks | 54 | 43 |
| Kokku | 217 | 173 |
Vastavalt sõlmitud juhatuse liikme lepingutele on lepingu lõpetamisel nõukogu initsiatiivil Nordic Fibreboard AS juhatusele ette nähtud lahkumishüvitis kuni kolme kuu töötasu ulatuses. Nõukogu liikmetele ei ole lühiajalisi hüvitisi makstud.
Aastal 2017. käivitati juhatusele aktsiaoptsiooni programm. Aktsiaoptsiooni reservi arvestati 2020. aastal summas 32 tuhat eurot (2019: 38 tuhat eurot). Lisainformatsiooniks vaata Lisa 14.
Nordic Fibreboard AS on müünud kaupu ja ostnud seotud osapooltelt põhiliselt rendi, konsultatisooni ja muid teenuseid. Tehinguid seotud osapooltega tehakse turutingimustel:
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Müüdud kaubad | 9 | 0 |
| Ostetud teenused | 20 | 17 |
| Kokku | 29 | 17 |
Saldo ostetud teenustelt seotud osapooltega oli seisuga 31.12.2020 17 tuhat eurot ja seisuga 31.12.2019 0 tuhat eurot. Seotud osapoolelt Stetind OÜ sai Kontsern 2019. aastal lühiajalist laenu 549 tuhat eurot, intressimääraga 5% aastas, mille maksis 2020. aasta jooskul koos 2019. aasta laenujäägiga tagasi. Lühiajalise laenukohustise jääk seotud osapoolele oli 31.12.2020 seisuga 0 tuhat eurot (2019: 20 tuhat eurot). Vt ka lisa 10.
| tuh EUR | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|
| Ostetud teenused | 17 | 0 |
| Lühiajaline laen | 0 | 20 |
| Arvestatud intressikulu seotud osapoolte laenudelt | 1 | 0 |
| Kokku | 18 | 20 |
Maksuhalduril on õigus kontrollida Kontserni maksuarvestust 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahvid. Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Kontsernile olulise täiendava maksusumma.
Nordic Fibreboard AS nõukogu otsuse alusel müüs Nordic Fibreboard AS oma 100% osaluse mööbli tootmise ja hulgimüügiettevõttes Skano Furniture Factory OÜ 05.09.2019 Wood Export OÜ-le. Tehingu hinnaks oli 100 tuhat eurot, Skano Furniture Factory OÜ kohustuste kohandamise tõttu müügihinna suhtes rahalist ülekannet ei teostatud. Nordic Fibreboard AS nõukogu ja juhatuse liikmete ning ostja Wood Export OÜ ei oma omavahelisi seoseid, küll aga oli Wood Export OÜ pikaajaline Skano Furniture Factory OÜ tarnija.
19.08.2019 Nordic Fibrebaord AS nõukogu otsuse alusel kandis Skano Furniture Factory OÜ 30.08.2019 tehinguga Nordic Fibreboard AS-ile üle 100% osaluse tütarettevõttes Skano Furniture OÜ. Osaluse ülekandmine toimus ilma makseta ning ei oma Nordic Fibreboard AS-ile ja tema tütarettevõtetele majanduslikku mõju. Omaniku vahetus tehti kontserni restruktureerimise eesmärgil. Ka anti enne müügitehingut kokkuleppel ostjaga Skano Furniture Factory OÜ laenukohustus, arvelduskrediidikohustus ja kõik endiste töötajate hüvistega seotud kohustustused üle Nordic Fibreboard AS-ile. Skano Furniture Factory OÜ müük ei olnud käsitletav tehinguna seotud isikuga ning Nordic Fibreboard AS nõukogu ja juhtuse liikmed ei olnud tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.
Järgnevas tabelis on kokku võetud Skano Furniture Factory OÜ 2019. aasta esimese 8 kuu majandustulemused kuni tütarettevõtte müügini.
| tuh EUR | 2019 (8 kuud) |
|---|---|
| Müügitulu | 1 215 |
| Müüdud toodangu kulu | 1 350 |
| Brutokasum | (134) |
| Turustuskulud | 70 |
| Üldhalduskulud | 82 |
| Muud äritulud | 38 |
| Muud ärikulud | 4 |
| Ärikahjum | (253) |
| Kahjum tütarettevõtjatelt | 0 |
| Finantstulud | 0 |
| Finantskulud | 18 |
| Kahjum enne tulumaksustamist | (271) |
| Ettevõtte tulumaks | 0 |
| Aruandeperioodi puhaskahjum | (271) |
| Lühendatud finantsseisundi aruanne | 05.09.2019 |
|---|---|
| Käibevarad | 721 |
| Põhivarad | 96 |
| Lühiajalised kohustised | 288 |
| Pikaajalised kohustised | 0 |
| Netovarad kokku | 530 |
Emaettevõtte kohta esitatava finantsinformatsioonina on toodud eraldiseisvad põhiaruanded (lk. 66- 68), mille avalikustamine konsolideeritud aastaaruande lisades on nõutud EV Raamatupidamise seadusega. Emaettevõtte konsolideerimata aruannete koostamisel on kasutatud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, välja arvatud investeeringud tütarettevõtetesse, mis on kajastatud soetusmaksumuses (millest on maha arvatud vara väärtuse langusest tekkinud allahindlused).
| tuh EUR | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|
| Nõuded ja ettemaksed | 6 | 16 |
| Käibevara kokku | 6 | 16 |
| Investeeringud tütarettevõtetesse | 1 161 | 1 246 |
| Materiaalne põhivara | 0 | 1 |
| Immateriaalne põhivara | 1 | 1 |
| Põhivara kokku | 1 162 | 1 248 |
| Varad kokku | 1 168 | 1 264 |
| Võlakohustised | 0 | 335 |
| Võlad ja ettemaksed | 113 | 31 |
| Lühiajalised eraldised | 15 | 17 |
| Lühiajalised kohustised kokku | 128 | 383 |
| Pikaajalised eraldised | 136 | 151 |
| Pikaajalised kohustised kokku | 136 | 151 |
| Kohustised kokku | 264 | 534 |
| Aktsiakapital nimiväärtuses | 450 | 2 699 |
| Ülekurss | 0 | 364 |
| Kohustuslik reservkapital | 0 | 288 |
| Muud reservid | 0 | 85 |
| Jaotamata kasum (kahjum) | 454 | (2 706) |
| Omakapital kokku | 904 | 730 |
| KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU | 1 168 | 1 264 |
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Müügitulu | 3 | 5 |
| Sh müügitulu tütarettevõtetele | 3 | 5 |
| Müüdud toodangu kulu | 0 | 5 |
| Brutokasum | 3 | 0 |
| Üldhalduskulud | 20 | 8 |
| Muud äritulud | 0 | 2 |
| Muud ärikulud | 23 | 218 |
| Ärikahjum | (40) | (224) |
| Finantstulud | 315 | 3 |
| Finantskulud | 17 | 2 222 |
| KASUM/KAHJUM ENNE TULUMAKSU | 258 | (2 443) |
| ARUANDEAASTA PUHASKASUM/KAHJUM | 258 | (2 443) |
| ARUANDEAASTA KOONDKASUM/KAHJUM | 258 | (2 443) |
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Äritegevuse rahavood | ||
| Ärikasum (-kahjum) | (40) | (224) |
| Korrigeerimised: | ||
| Kahjum tütarettevõtte laenu allahindlusest | 22 | 0 |
| Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus | (20) | 328 |
| Äritegevusega seotud kohustiste muutus | 81 | 31 |
| Äritegevusega genereeritud rahavood | 43 | 135 |
| Muud finantstulud ja –kulud | (3) | 0 |
| Äritegevuse rahavood kokku | 40 | 135 |
| Investeerimistegevuse rahavood | ||
| Laekunud intressid | 0 | 3 |
| Materiaalse põhivara soetus | 0 | (2) |
| Saadud laenud seotud osapooltelt | 93 | 0 |
| Saadud laenude tagasimaksed seotud osapooltele | (17) | 0 |
| Seotud osapooltele antud laenud | (37) | (219) |
| Seotud osapooltele antud laenude tagasimaksed | 5 | 179 |
| Investeerimistegevuse rahavood kokku | 44 | (39) |
| Finantseerimistegevuse rahavood | ||
| Saadud laenud | 0 | 276 |
| Saadud laenude tagasimaksed | (4) | (7) |
| Makstud laenuintressid | (14) | (6) |
| Laenude refinantseerimine | 0 | (426) |
| Arvelduskrediidi muutus | (66) | 66 |
| Finantseerimistegevuse rahavood kokku | (84) | (97) |
| RAHAJÄÄGI MUUTUS | 0 | (1) |
| RAHA ALGJÄÄK | 0 | 1 |
| RAHA LÕPPJÄÄK | 0 | 0 |
| tuh EUR | Aktsia kapital |
Ülekurss | Kohustislik reserv kapital |
Muud reservid |
Jaotamata kasum (kahjum) |
Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2018 |
2 699 | 364 | 288 | 44 | (270) | 3 125 |
| Aktsiaoptsioonid | 0 | 0 | 0 | 40 | 0 | 40 |
| Aruandeaasta puhaskahjum 2019 | 0 | 0 | 0 | 0 | (2 443) | (2 443) |
| Muu koondkahjum 2019 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 2019 koondkahjum | 0 | 0 | 0 | 0 | (2 443) | (2 443) |
| Saldo 31.12.2018 | 2 699 | 364 | 288 | 84 | (2 704) | 730 |
| Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus |
0 | 0 | 0 | 0 | (1 245) (1 245) | |
| Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil |
0 | 0 | 0 | 0 | 1 245 | 1 245 |
| Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2019 |
2 699 | 364 | 288 | 84 | (2 704) | 730 |
| Aktsiaoptsioonid | 0 | 0 | 0 | (84) | 0 | (84) |
| Muud muutused | 0 | (364) | (288) | 0 | 652 | 0 |
| Aktsiakapitali muutus | (2 249) | 0 | 0 | 0 | 2 249 | 0 |
| Aruandeaasta puhaskahjum 2020 | 0 | 0 | 0 | 0 | 258 | 258 |
| Muu koondkahjum 2020 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 2020 koondkahjum | 0 | 0 | 0 | 0 | 258 | 258 |
| Saldo 31.12.2020 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus |
450 0 |
0 0 |
0 0 |
0 0 |
454 | 904 (1 161) (1 161) |
| Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil |
0 | 0 | 0 | 0 | 1 161 | 1 161 |
| Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2020 |
450 | 0 | 0 | 0 | 454 | 904 |
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on maksimaalne summa, mida võib Eesti seadusandluse järgi aktsionäridele välja maksta.
Nordic Fibreboard AS-i aktsionäridele
Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Nordic Fibreboard AS-i (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 26. aprillil 2021 esitatud täiendava aruandega.
Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas "Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga".
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Oleme Ettevõttest ja Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.
Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele ja selle emaettevõttele ja tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt. Meie poolt perioodi 1. jaanuar 2020 - 31. detsember 2020 jooksul Ettevõttele ja selle emaettevõttele ja tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on avalikustatud tegevusaruandes.
Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.
Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.
| Kontserni auditi olulisus | 103 tuhat eurot |
|---|---|
| Kuidas me selle määrasime | Ligikaudu 1% konsolideeritud müügitulust |
| Rakendatud olulisuse kriteeriumi põhjendus |
Arvutasime olulisuse lähtudes müügitulust, kuna meie hinnangul peegeldab Kontserni võime teenida müügitulu kõige enam selle väärtust ning on peamiseks näitajaks, mida jälgivad juhtkond, investorid ja teised huvigrupid. |
Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.
Seisuga 31. detsember 2020 on konsolideeritud bilansis kajastatud materiaalne põhivara jääkväärtuses 4 694 tuhat eurot, millest 3 648 tuhat eurot puudutab puitkiudplaatide tootmisüksuse tehast Püssis.
Covid-19 pandeemia tulemusel suleti Püssi tehas 2020. aasta märtsis, mis viitab sellele, et Püssi tehase materiaalse põhivara (maa, hooned ning masinad ja seadmed) kaetav väärtus võib olla madalam kui nende jääkväärtus.
Juhtkond kasutas Püssi tehase õiglase väärtuse hindamiseks väliseid hindamiseksperte. Seda meetodit rakendas juhtkond erinevalt varem kasutatud kasutusväärtuse meetodist seetõttu, et Püssi tehase rahavoogude prognoosid oleksid tehase sulgemise tõttu sisaldanud liiga palju ebamäärasust. Ekspertide hindamiste tulemustena on Püssi tehase õiglane väärtus kõrgem kui selle kaetav väärtus ning seega juhtkonna hinnangul Püssi tehase allahindluse vajadus puudub.
Püssi tehase hindamisaktid sisaldavad maa ja hoone ning masinate ja seadmete hinnangut. Maa ja tootmishoone hinnang baseerub võrdlusmeetodil. Masinate ja seadmete hinnang võtab arvesse mitmeid sisendeid nagu tootmisliini vanus ja asukoht, uue tootmisliini maksumus ning asendusväärtus.
Hindasime, milliste Kontserni raha genereerivate üksuste puhul esinevad vara väärtuse languse indikatsioonid. Hindamisel lähtusime meie teadmistest Kontserni, selle äritegevuse, peamiste eksportturgude kohta ning Kontserni bilansipäevajärgsetest tulemustest. Lisaks oleme hinnanud nii juhtkonna poolt kasutatud eksperte, kes hindamised teostasid, kui ka nende poolt kasutatud sisendeid hindamistulemuste osas. Leidsime, et juhtkonna hinnangud raha genereerivate üksuste osas, mille puhul esinevad väärtuse languse indikatsioonid, on kooskõlas meie poolt omandatud tõendusmaterjaliga.
Hindasime juhtkonna ekspertide poolt läbi viidud hindamiste sobivust, sealhulgas:
Mõningate õiglase väärtuse hindamiste sisendite puhul erines meie hinnang juhtkonna omast, kuid meie arvates jäid hinnangud mõistlike vahemike piiridesse.
Antud varade õiglase väärtuse hindamine on subjektiivne ja nõuab olulisi hinnanguid ebamäärasuste tõttu, mis kaasnevad nii maa ja tootmishoone võrdlustehingute valikul kui ka masinate ja seadmete hindamisel kasutatud oluliste sisendite hindamisel.
Lisaks tutvusime raamatupidamise aastaaruandes vara väärtuse languse hinnangute kohta avalikustatud informatsiooniga.
Ülaltoodud põhjustel on antud valdkond hinnatud auditi peamiseks teemaks.
Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Kontsern tegutseb.
Kontserni kuulub mitmeid tütarettevõtteid, mida on täpsemalt kirjeldatud raamatupidamise aastaaruande lisas 1. Lähtudes ettevõtete olulisusest ja riskitasemest, teostasime täismahus auditi Kontserni kuuluvate ettevõtete Nordic Fibreboard AS-i ja Nordic Fibreboard Ltd OÜ finantsinformatsiooni osas.
Lisaks teostasime ka spetsiifilised auditiprotseduurid, sh analüütilised protseduurid, tütarettevõtte Pärnu Riverside Development OÜ osas. Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavaid protseduure muude saldode ja tehingute osas, mida eespool nimetatud auditid ja protseduurid ei hõlmanud, veendumaks, et kõik olulised saldod on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kaetud.
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab sissejuhatust, tegevusaruannet, juhatuse kinnitusi ning emaettevõtte müügitulu EMTAK klassifikaatorite lõikes (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.
Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta.
Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.
Ettevõtte ja Kontserni 31. detsembril 2020 lõppenud aasta kohta koostatud käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei ole koostatud vastavalt ESEF-i aruandlusnõuetele.
Meid määrati esmakordselt Nordic Fibreboard AS-i kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 31. detsembril 2007 lõppenud majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt vahepealsetel aastatel toimunud konkurssidele ja aktsionäride otsustele; meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood Nordic Fibreboard AS-ile kui avaliku huvi üksusele on kokku 14 aastat. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi Nordic Fibreboard AS-i audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2026 lõppeva majandusaastani.
AS PricewaterhouseCoopers
Tiit Raimla Verner Uibo Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 287 Vandeaudiitor, litsents nr 568
| tuh EUR | |
|---|---|
| Jaotamata kasum seisuga 31.12.2019 | (1 894) |
| Muud muutused 2020 | 768 |
| Aktsiakapitali muutus 2020 | 2 250 |
| Koondkasum 2020 | 1 074 |
| Jaotamata kasum / (akumuleeritud kahjum) 31.12.2020 | 2 198 |
________________________
Torfinn Losvik
Juhatuse esimees
Juhatus on koostanud Kontserni 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne (lk. 1-74) koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust. Nõukogu on juhatuse koostatud majandusaasta aruande läbi vaadanud ja aktsionäride üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud.
Juhatuse esimees Torfinn Losvik ____________
27.04.2021
Nõukogu esimees Joakim Johan Helenius ____________
Nõukogu liige Trond Bernhard Brekke ____________
Nõukogu liige Sakari Wallin ____________
| tuh EUR | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| 96099 muud teenused | 3 | 5 |
Building tools?
Free accounts include 100 API calls/year for testing.
Have a question? We'll get back to you promptly.