Nordecon

Quarterly Report • Nov 4, 2021

2021. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

2021. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Ärinimi	Nordecon AS
Äriregistri kood	10099962
Aadress	Toompuiestee 35, 10149 Tallinn
Asukohamaa	Eesti Vabariik
Telefon	+ 372 615 4400
Elektronpost	nordecon@nordecon.com
Interneti kodulehekülg	www.nordecon.com
Põhitegevusalad	Elamute ja mitteeluhoonete ehitus (EMTAK 4120)
	Teede ja kiirteede ehitus (EMTAK 4211)
	Teehoole (EMTAK 4211)
	Vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitus (EMTAK 4221)
	Vesiehitus (EMTAK 4291)
	Muude liigitamata rajatiste ehitus (EMTAK 4299)
Majandusaasta	1. jaanuar 2021 – 31. detsember 2021
Aruandeperiood	1. jaanuar 2021 – 30. september 2021
Nõukogu	Toomas Luman (nõukogu esimees), Andri Hõbemägi,
	Andre Luman, Vello Kahro, Sandor Liive
Juhatus	Gerd Müller (juhatuse esimees), Priit Luman, Maret Tambek
Audiitor	KPMG Baltics OÜ

Sisukord

Kontserni lühitutvustus	3
Tegevusaruanne	4
Raamatupidamise vahearuanne	22
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne	22
Konsolideeritud koondkasumiaruanne	23
Konsolideeritud rahavoogude aruanne	24
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne	25
LISA 1. Arvestus- ja aruandluspõhimõtted	26
LISA 2. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	26
LISA 3. Varud	26
LISA 4. Materiaalne ja immateriaalne põhivara	27
LISA 5. Laenukohustused	27
LISA 6. Rendikohustused	27
LISA 7. Puhaskasum aktsia kohta	28
LISA 8. Segmendiaruandlus – tegevussegmendid	28
LISA 9. Segmendiaruandlus – geograafilised segmendid	30
LISA 10. Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu	30
LISA 11. Üldhalduskulud	30
LISA 12. Muud äritulud ja -kulud	31
LISA 13. Finantstulud ja -kulud	31
LISA 14. Tehingud seotud osapooltega	31
Kinnitused ja allkirjad	33

Kontserni lühitutvustus

1. aastal tegevust alustanud ehitusettevõte Nordecon AS (endiste nimedega AS Eesti Ehitus ja Nordecon International AS) on tänaseks kasvanud Eesti üheks suuremaks ehituskontserniks ning on tõsiseltvõetav partner kõigis ehitusturu valdkondades.

Juba aastaid on kontserni tegevusstrateegia nurgakiviks olnud keskendumine ehituse peatöövõtule ja projektijuhtimisele, hoides tööde portfelli võimalikult tasakaalustatuna hoonete ja rajatiste valdkonna vahel. Kontserni põhitegevust toetavad teehooldus, betoonitööd jms, mis annavad lisaväärtust, tõhusust ning aitavad juhtida riske.

Nordeconi spetsialistid pakuvad klientidele kvaliteetset ja kompleksset teenust nii äri-, elamu-, tööstus- ja ühiskondlike hoonete püstitamisel kui ka taristu vallas – teede, tehnovõrkude ja sadamarajatiste ehitamisel. Lisaks tegeleb Nordeconi kontsern betoonkonstruktsioonide ehitamise, raske ehitustehnika rentimise ning teede hooldamisega.

Lisaks Eestile tegutsevad kontserni ettevõtted hetkel Rootsis, Soomes ning Ukrainas.

Nordecon AS on Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Nordecon AS-ile on omistatud rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise sertifikaat ISO 9001, keskkonnakaitse sertifikaat ISO 14001 ja tööohutuse sertifikaat OHSAS 18001.

Alates 18. maist 2006 on Nordecon AS-i aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

VISIOON

Olla ehitusala eelistatuim partner kliendile, alltöövõtjale, töötajale.

MISSIOON

Pakkuda klientide vajadustele ja võimalustele vastavaid lahendusi hoonete ja rajatiste ehitamiseks, aidates neil seeläbi hoida ja kasvatada oma vara väärtust.

JAGATUD VÄÄRTUSED

Professionaalsus

Professionaalsete ehitajatena kasutame asjakohaseid töövõtteid ja tehnoloogiaid ning järgime tunnustatud kvaliteedistandardeid. Meie töötajad on tulemusele orienteeritud ja uuendusmeelsed, ühendades edukalt pikaajalise ehitusalase kogemuse innovatsiooni poolt pakutavate võimalustega.

Usaldusväärsus

Usaldusväärse partnerina peame kinni antud lubadustest ega võta riske klientide arvel. Koostöös oleme valmis lahendama kõiki ehitusalaseid väljakutseid parima tulemuse nimel.

Avatus

Tegutseme avatult ja läbipaistvalt. Järgime ehitusvaldkonna häid tavasid ning seisame nende eest ka ühiskonnas tervikuna.

Töötajad

Soodustame töötajate arengut, pakkudes vajadustele vastavaid koolitusi ja kogemustest lähtuvaid karjäärivõimalusi. Väärtustame oma inimesi, tagades kaasaegse ja inspireeriva töökeskkonna ning ettevõtlikkust soosiva motivatsioonisüsteemi.

Tegevusaruanne

Kontserni strateegilised lähtekohad aastatel 2019-2022

Kontserni äritegevuse strateegilised lähtekohad ja eesmärgid aastatel 2019-2022

Äritegevuse valdkonnad ja turud

• Kontsern kasvab eelkõige orgaaniliselt, keskendudes olemasolevate ressursside efektiivsemale rakendamisele.
• Eestis tegutsetakse nii hoonete kui ka rajatiste valdkonnas, olles turuliider.
• Rootsis keskendutakse peatöövõtule Stockholmis ja selle lähiümbruses.
• Soomes keskendutakse peatöövõtule ja betoonitöödele Helsingis ja selle lähiümbruses.
• Ukrainas keskendutakse peatöövõtule ja betoonitöödele eelkõige Kiievis ja selle lähiümbruses.

Tegevused strateegia elluviimiseks

• Parandatakse kasumlikkust läbi teostatava projekteerimise ja ehitustööde täpsema planeerimise.
• Suurendatakse projekteerimis- ja digitaliseerimisvõimekust.
• Lihtsustatakse ja automatiseeritakse töö- ja otsustusprotsesse.
• Jälgitakse tööde portfelli tasakaalu erinevate ärisegmentide vahel.
• Väärtustatakse tasakaalus meeskonnatööd, kus pikaajalist töökogemust täiendab nooruslik energia ja teotahe.
• Märgatakse ja tunnustatakse iga töötaja isiklikku panust ja initsiatiivi.

Finantseesmärgid

• Müügitulu kasvab vähemalt 10% aastas.
• Välisturgude osakaal tõuseb 20%-ni müügitulust.
• Kinnisvaraarenduse osakaal kasvab 10%-ni Eesti müügitulust.
• Ärikasum müügitulust ületab püsivalt 3%.
• Töötaja ärikasumitootlikkus tõuseb vähemalt 10 tuhande euroni töötaja kohta aastas.
• Dividendid moodustavad keskmiselt aasta puhaskasumist vähemalt 30%.

Väljavaated kontserni tegutsemisturgudele

Eesti

Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

• Ehitusturgu oluliselt mõjutavad avalikud investeeringud 2021. aastal eelduslikult suurenevad võrreldes 2020. aastaga. Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Transpordiamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jt) 2021. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvate investeeringute mõju kogu turu kontekstis ilmselt kasvab veelgi. CO-VID-19 viiruse pandeemia negatiivsed mõjud majandusele on leevenemas ja erasektori investeeringud on taastumas. Ehitusturg pööras 2021. aasta II kvartalis kasvule, mida veab väga suur eluasemearenduste nõudlus. Samas on nõudlus taastunud ka muudes valdkondades ja on täheldatav, et paljud arendused, mis 2020. aastal edasi lükati on nüüd taas aktiivselt käivitusfaasis. Majanduse üleüldise kiire taastumise taustal saab prognoosida ehitussektori kasvu jätkumist.
• Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi tulenevalt muutuvast olukorrast. 2020. aasta keskel uute eratellimuste vähenemisest tingituna ajutiselt peatunud viimaste aastate kiire sisendhindade kasv pöördus 2020. aasta lõpust taas tõusule ja kiirenes oluliselt nii 2021. aasta I poolaastal. Toormehindade ja materjalide hinna järsk tõus vedas II kvartalis ehitushinna indeksi ajalooliselt kiireimale kasvule. Häiritud on paljud tarned, mis lisaks hinnatõusule survestavad ehitustööde lepingulisi tähtaegu. Teatud toormeliikides nagu teras (70-100%) ja puit (kuni 200%) on hinnatõus olnud selline, mis väljub tavamõistes äririski raamidest ja mitte ainult ei tõsta ehitusmaterjalide ja -tööde hinda, vaid seab surve alla olemasolevate ehitiste valmimise. Ehitushinnaindeksi kasv oli 2021. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 5,1% ja võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 11,8%. Ehitushinnad on 2021. aastal kasvanud ligikaudu 30%. Tegemist ei ole ilmselt ajutise hinnatõusuga ja materjalihindade tõusu pidurdumise kõrval on oodata tööjõukulude kiiret kasvu. Lisaks avaldab mõju energiakandjate hinnatõus. Selline hinnatõus küll jahutab nõudlust teataval määral, kuid üldine optimism ja tugev tarbimisnõudlus hoiavad turgu kasvus.
• Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, jms. on sageli kontrastses vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele suhteliselt lihtsaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu täitmisel ja sellele järgneval garantiiperioodil. Seda nii finantsiliselt, tähtaegades kui ka kvaliteedis.
• Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) puudus ei ole leevenenud ja sektor vajab jätkuvalt juurde erialase ettevalmistusega pädevaid töötajaid, sealhulgas ka võõrtööjõudu, kelle toel on viimastel aastatel turg kasvanud. CO-VID-19 viiruse pandeemiaga seotult on hetkel piiratud inimeste vaba liikumine ning kodumaale lahkunud võõrtööliste naasmine on olnud keeruline.

Ukraina

Kontsern tegeleb Ukrainas peamiselt ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus on viimastel aastatel kasvanud. Kontserni juhtkond prognoosib 2021. aastal ärimahtude jäämist 2020. aastaga võrreldavale tasemele. Regulaarselt hinnatakse kohaliku ehitusturu seisu ning vajadusel vastavalt restruktureeritakse ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist lõplikult väljumiseks või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontsern on Soome turul keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Viimaste aastate jooksul on sellele lisandunud ka väiksemamahulised peatöövõtu lepingud. Kontsern tegutseb Soomes tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid riske, seda eriti COVID-19 pandeemia tingimustes, kus on suurenenud surve kasumimarginaalile.

Rootsi

Kontsern osutab Rootsi turul peamiselt elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Tulenevalt järjest omandatavatest kogemustest uuel turul on kontsern pidanud olulisimaks sõlmitud lepingute kvaliteetset ja tähtaegset täitmist ning maksnud seetõttu ka lõivu kasumlikkusele. 2018. aastal aset leidnud kinnisvarahindade langus on vähendanud nõudlust elamuehituse valdkonnas, mistõttu lükkuvad edasi paljude projektide algused. Elamuehituse mahud on võrreldes tipuga 2017. aastal langenud ligikaudu kolmandiku. Enim on langus mõjutanud Stockholmi piirkonda ja kuigi suurem langus on peatunud, siis turg ei näita veel kasvu märke ning eelduslikult langevad elamuehituse mahud 2021. aastal veelgi. Seda trendi mõjutab ka COVID-19 pandeemia, mistõttu on näha tellijate investeerimisotsuste edasi lükkamist olukorra selginemiseni.

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses. Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda osaliselt sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest.

Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav. Lisaks peatöövõtjatest konkurentidele osalevad pakkumistel üha enam ka senised alltöövõtjad, seda tingituna eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast hoida riigihangetel kvalifitseerumise nõudeid madalal, tuues nii kohati odavaimale hinnale ohvriks kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis ja tekkinud ebakindlas majandusolukorras sõlmitud lepingute täitmisega. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kulude kontrolli.

Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside paindlikku suunamist soodsamate lepingute leidmiseks ja tulemuslikuks teostamiseks. Kuna kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas segmendis.

Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus. Samuti kasutavad kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates tingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 30.09.2021 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 185 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 475 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele pöörab kontsern teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil moodustasid kontserni krediidikahjumid 24 tuhat eurot. Eelmise aasta võrreldaval perioodil moodustasid krediidikahjumid 64 tuhat eurot. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoiab madalal potentsiaalsete klientide maksevõime hindamine, oluline avaliku sektori klientide osakaal ning lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 0,98 kordselt (30.09.2020: 1,0 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõttele antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste (eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.

Seoses jätkuvalt pingelise poliitilise ja majandusliku olukorraga Ukrainas ei ole kontserni hinnangul võimalik lühiajalises perspektiivis realiseerida riigis asuvaid kinnisvarainvesteeringuid. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuva sidusettevõtte vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 8 417 tuhat eurot.

Rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutab kontsern arvelduskrediiti ning faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjate maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Seisuga 30.09.2021 on kontsernil lühiajalisi laenukohustusi 17 618 tuhat eurot (30.09.2020: 19 196 tuhat eurot).

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid 5 697 tuhat eurot (30.09.2020: 7 640 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Rendilepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul EURIBOR. Kontserni intressikandvad võlakohustused on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud 3 178 tuhat eurot. Vähenenud on nii laenu kui ka rendikohustused. Seisuga 30.09.2021 oli kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 24 201 tuhat eurot (30.09.2020: 27 379 tuhat eurot). Intressikulud olid 2021. aasta 9 kuuga 756 tuhat eurot (9 kuud 2020: 792 tuhat eurot).

Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega.

Valuutariskid

Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK).

Ukraina ebastabiilne poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on tinginud UAH kursi ebastabiilsuse. 2021. aasta 9 kuuga on UAH kurss euro suhtes tugevnenud ligikaudu 12%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivat täiendavat kursikasumit summas 697 tuhat eurot (9 kuud 2020: kahjum 1 255 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasum kajastub koondkasumiaruande kirjel "finantstulud" ning kursikahjum "finantskulud". Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.

Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikasumit või -kahjumit ei teki. Samuti ei teki kontserni koondkasumiaruandes kursikasumit või -kahjumit Ukrainas asuvale sidusettevõttele antud eurodes laenudelt.

Rootsi krooni kurss euro suhtes aruandeperioodil oluliselt ei muutunud ning kontserni Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse (laenu andmise hetke ning aruandekuupäeval kehtinud valuutakursi erinevus) kursikasumit või -kahjumit ei tekkinud ( 9 kuud 2020: kasum 84 tuhat eurot). Kursi muutuste mõju kajastub koondkasumiaruande kirjetel "finantstulud" ja "finantskulud".

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

Töötajate ja töökeskkonna riskid

Püsiva ja kvaliteetse tööjõu leidmine on väljakutse kogu ehitussektoris, kuid just see on üks peamisi äritulemusi mõjutavaid tegureid. Kontsern teeb tööandja maine tugevdamiseks ja järelkasvu saamiseks koostööd haridusasutustega. Väga oluline on oma töötajate pidev arendamine, millele kontsernis teadlikult tähelepanu pööratakse. Lisaks sõltub kontsern suuresti alltöövõtjate võimekusest tagada vajalike oskustega tööjõud.

Eesmärk on vähendada ka tervise ja tööohutuse riske nii oma töötajate kui ka objektidel töötavate alltöövõtjate meeskondades läbi seadusega ette nähtud meetmete ja juhtimissüsteemide rakendamise. Alltöövõtjad vastutavad tööohutuse eest oma töölõigu ja töötajate osas ning kontserni ülesanne on luua ohutusnõuete täitmiseks vajalikud tingimused ja koostöö.

Keskkonnariskid

Kuna ehitustegevus puutub vahetult kokku eluslooduse, pinnase ja füüsilise ruumiga, on kontserni eesmärk teha oma tööd ümbritsevat keskkonda ja loodust igakülgselt kaitstes. Kontserni tegevuste hulgas on suurem keskkonnamõju ja -risk asfalditehastel, puistematerjalide karjääridel ja teedeehitusel. Keskkonnahoidu aitavad ehitusobjektidel

tagada eelkõige tõhus materjalikasutus ja korrektne jäätmekäitlus. Liigse raiskamise, lekete, reostuste, eluslooduse hävitamise või muu keskkonnakahju vältimiseks järgitakse seadustega ette nähtud nõudeid. Kontserni ehitusettevõtetes on rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemi standard ISO 14001.

Korruptsiooni- ja eetikariskid

Turu ühe juhtiva tegijana on kontserni jaoks oluline teadvustada ausate ja eetiliste äritavade rikkumisest tulenevaid riske. Kontsernis on kehtestatud sisemised korrad ja juhised, järgitakse börsireglemendist tulenevaid nõudeid, tehakse koostööd audiitorite, siseaudiitorite ja järelevalveasutustega. Samuti tuleb tagada kontserni ettevõtetes juhtimiskvaliteet, kaasav organisatsioonikultuur ja sisekommunikatsioon, mis rõhutavad nulltolerantsi ebaausa, ebaeetilise ja korruptiivse käitumise osas. Läbipaistvate otsuste ja avatud suhtluse aluseks on koostöö tõhustamine kontserni enda üksustes ning suhtluses koostööpartneritega. Avatust aitab suurendada üha hoogsam infotehnoloogiliste vahendite rakendamine.

Kontserni struktuur ja toimunud muudatused

Kontserni struktuur seisuga 30.09.2021 koos osalustega tütar- ja sidusettevõtetes*

*Kontserni struktuuris ei kajastu tütarettevõtted OÜ Eesti Ehitus, OÜ Aspi, OÜ Linnaehitus, OÜ NOBE, OÜ Eston Ehitus, Infra Ehitus OÜ, Kalda Kodu OÜ, Kastani Kinnisvara OÜ, EE Ressursid OÜ, SweNCN OÜ, Nordecon Statyba UAB, Eurocon Bud TOV, Technopolis-2 TOV ning sidusettevõte V.I. Center TOV kus ei toimu hetkel olulises mahus majandustegevust. Viis esimesena nimetatud ettevõtet on asutatud ärinimede kaitseks. Samuti ei kajastu struktuuris kontserni finantsinvesteeringud (osalus alla 20%).

Kontserni äritegevuse korraldus Eestis ja välisturgudel

Võrreldes 2020. aasta lõpuga ei toimunud aruandeperioodil kontserni äritegevuses Eestis muudatusi. Kontsern tegutses hoonete ja rajatiste ehitamise valdkonnas, kus tegevus ulatus pea kõikidesse turu alamsegmentidesse. Olulise osa põhitegevusest viis läbi emaettevõte Nordecon AS, mis on ühtlasi kontserni olulisemate tütarettevõtete valdusettevõtteks. Lisaks emaettevõttele osutasid põhitegevusena ehituse projektijuhtimisteenust ka tütarettevõtted Nordecon Betoon OÜ (kaubamärk NOBE) ning Embach Ehitus OÜ.

Muude põhitegevuse teenuste osas jätkas Nordeconi kontsern betoonitööde teostamist (Nordecon Betoon OÜ), raske ehitustehnika rentimist (Kaurits OÜ) ja regionaalse teehooldusteenuse osutamist Kose hooldepiirkonnas Harjumaal ja Järva ning Hiiu maakonnas (Tariston AS).

Uusi tegevussegmente Eestis aruandeperioodil ei lisandunud.

Äritegevuse välisturgudel

Ukraina

Kontserni äritegevuses ei ole toimunud aruandeperioodil muutusi võrreldes 2020. aasta lõpuga. Tegevusmahud on 2021. aasta 9 kuuga jäänud eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Sõlmitud lepingute osas ollakse jätkuvalt konservatiivne. Sõlmitud on vaid lepinguid, mille puhul on juhtkond veendunud, et kaasnevad riskid on asjaolusid arvestades mõistlikud.

Mahukaid investeeringuid nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektidega (kontsernil on osalus hetkel kahes konserveeritud arendusprojektis) on jätkuvalt peatatud, et minimeerida riske ning oodata olukorra selginemist Ukrainas. Kindlustamaks tehtud investeeringut on kontsern koos kaasomanikega erastanud sidusettevõttele V.I. Center TOV kinnistu ning seadnud sellele kontserni ja kaasomanike laenude tagamiseks hüpoteegid.

Soome

Võrreldes 2020. aasta lõpuga ei toimunud aruandeperioodil kontserni äritegevuses Soomes muudatusi. Kontserni tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ koos Soomes registreeritud tütarettevõttega NOBE Rakennus Oy jätkas alltöövõtu korras betoonitööde teostamist Soomes. Alltöövõtule on viimaste aastate jooksul lisandunud ka väikesemahulisi peatöövõtulepingud.

Rootsi

1. aasta I kvartalis lõpetati 2019. ja 2020. aastal alustatud objektid. 22. juulil 2021 esitas Swencn AB Rootsis, Stockholmis Nacka ringkonnakohtule avalduse, et alustada saneerimismenetlust. Ettevõte soovib läbi saneerimismenetluse ületada raskused arvete tasumisel, kujundada ümber võlausaldajate nõuded ja parandada Swencn AB likviidsust. Nacka ringkonnakohus algatas saneerimismenetluse 22. juulil 2021 ning 19. augustil 2021 toimus võlausaldajate esimene koosolek, kus tutvustati Swencn AB poolt esitatud saneerimiskava. Saneerimise eesmärk on võlausaldajatele võrdse kohtlemise ja Swencn AB tegevuse jätkamise.

Rootsi ehitusturg ei näita veel taastumist ja nõudlus püsib piiratud. Hetkel Swencnil suuremahulisi projekte töös ei ole, kuid otsitakse uusi võimalusi, et Rootsi turul edasi tegutseda.

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal on 2021. aasta 9 kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt vähenenud, moodustades kogu müügitulust ligikaudu 5%.

	9k 2021	9k 2020	9k 2019	2020
Eesti	95%	88%	91%	82%
Soome	4%	5%	4%	6%
Ukraina	1%	1%	2%	1%
Rootsi	0%	6%	3%	11%

Välisturgude osakaalu vähenemist müügitulus mõjutab oluliselt Rootsi turu oluline vähenemine, mis moodustab aruandeperioodi müügitulust alla 1%. Soome ja Ukraina müügitulu ja osakaal kontserni mahtudest on jäänud eelmise aasta sama perioodiga võrreldavale tasemele.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis "Väljavaated kontserni tegutsemisturgudele".

2021. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni 2021. aasta 9 kuu müügitulu oli 208 894 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 217 664 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu 4%. Oluline osa müügitulu langusel on välisturgudel, eelkõige Rootsi turul, kus müügitulu on vähenenud 58%, Eesti müügitulu on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 3%. Segmentide lõikes on müügitulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud hoonete segmendis (9%) ning suurenenud rajatiste segmendis (13%). Hoonete segmendi müügitulu vähenemist mõjutab olukorras, kus teostamata tööde portfell on kasvanud ja sisaldab suuremahulisi projekteerimis – ja ehitustöövõtte, muuhulgas ehitustegevusele eelnev pikk projekteerimisperiood.

Üldist ehitusturgu jätkuvalt mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse väike maht avaldas mõju ka kontserni müügitulu jaotusele. 2021. aasta 9 kuuga oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 154 599 ja 54 029 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 169 439 ja 48 025 tuhat eurot (vt Lisa 8).

Tegevussegmendid*	9k 2021	9k 2020	9k 2019	2020
Hooned	72%	75%	70%	72%
Rajatised	28%	25%	30%	28%

* Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 "Tegevussegmendid" nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on vähenenud kõikide hoonete ehituse alamsegmentide mahud välja arvatud ärihoonete alamsegment, kus on toimunud 7% kasv. Praktiliselt võrdse osakaaluga on äri- ja ühiskondlike hoonete ning korterelamute alamsegmendid, jätkuvalt on tagasihoidlik tööstus- ja laohoonete alamsegmendi käive.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid Tallinnas asuvad Rotermann City seitsmekorruselise ärihoone ja Alma Tominga nimelise LEED kuldsertifikaadiga ärimaja Ülemiste Citys ning Tallinna lähedal asuvasse Rae valda ehitatav IKEA kontseptsioonipood.

Kontserni teostamata tööde portfellis on ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud oluliselt kasvanud, mis on eelduseks alamsegmendi käibe kasvule käesoleval aastal. Aruandeperioodi suuremad objektid olid: Saaremaa Gümnaasium, Tartu Ülikooli kliinikum, Tartu kesklinna Perearstikeskus, Välisluureameti büroohoone laiendus Rahumäe teel Tallinnas, Kaitsepolitseiameti peahoone Tallinnas ning kasarmu Paldiskis.

Oluline osa kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Kalaranna Kvartali kahe esimese etapi projekteerimine ja ehitamine ning Tallinna läänepiirile rajatava Tiskreoja elurajooni projekteerimine ja ehitamine.

Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil jätkus Tartus Mõisavahe Kodu (https://moisavahe.ee) elurajooni arenduse kahe esimese kortermaja ehitus. Tallinnas toimub Nõmmel asuva Kivimäe Süda uue elurajooni kruntide arendus. Omaarenduste müügitulu moodustas aruandeperioodil 388 tuhat eurot (9 kuud 2020: 2 455 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi osakaal hoonete segmendis on jäänud võrreldes 2020. aasta 9 kuuga samale tasemele. Suurim töös olev objekt on E-Piima Paidesse ehitatav tehasekompleks. Valdavalt on töös siiski väikesemahulised objektid, keskmise maksumusega 2 mln. eurot, millest olulisemad: Tallinnas Tähetorni Tehnopargi kahekordne lao- ja büroohoone ja Tallinnas Pakendikeskuse logistikakeskus.

Müügitulu jaotus hoonete segmendis	9k 2021	9k 2020	9k 2019	2020
Ärihooned	30%	25%	35%	23%
Ühiskondlikud hooned	29%	36%	28%	37%
Korterelamud	29%	28%	30%	28%
Tööstus- ja laohooned	12%	11%	7%	12%

Rajatiste segmendis on ülekaalus jätkuvalt teedeehituse- ja hoolduse alamsegment, mille käive on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligikaudu 21%. Suurimad aruandeperioodil töös olnud objektid olid: Tallinna idapiirile jääva Väo liiklussõlme ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kärevere- Kardla lõigu 2+2 möödasõidualade ehitamine, Tallinn-Tartu maantee Võõbu-Mäo teelõigu pinnasetööde teostamine ning Hiiu maakonna riigiteede rekonstrueerimine ja taastusremondi teostamine. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas.

Kontsern on olnud edukas väikesadamate ehitushangetel. Aruandeperioodil teostati töid Salmistu sadama, Vasknarva paadisadama ehitusel ning Saaremaal Roomassaare sadama kaide laiendusel, mis moodustavad olulise osa insenerehituse alamsegmendi mahust.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis	9k 2021	9k 2020	9k 2019	2020
Teedeehitus ja –hooldus	85%	77%	81%	74%
Muud rajatised	5%	18%	16%	21%
Keskkonnaehitus	5%	1%	3%	1%
Insenerehitus (s.h. vesiehitus)	5%	4%	0%	4%

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2021. aasta 9 kuuga oli 4 895 tuhat eurot (9 kuud 2020: 9 515 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus 2,3% (9 kuud 2020: 4,4%). III kvartalis suutis kontsern kasumlikkust oluliselt parandada, brutokasum moodustas 3 589 tuhat eurot (III kvartal 2020: 3 508 tuhat eurot) ja kasumlikkus 3,9% (III kvartal 2020: 4,3%). 9 kuu kasumlikkus mõjutab oluliselt sisendhindade tõus, mis peamiselt avaldab mõju 2020. aastal sõlmitud lepingutele. III kvartalis toimus mõningane toorme- ja materjalihindade stabiliseerumine, mille pealt on oodata sisendhindade tõusu negatiivse mõju vähenemist. Samas jätkuvad materjalide tarneprobleemid, mis avaldavad survet ehituslepingute tähtaegadele. Kasumlikkus vähenes mõlemas ärisegmendis. Hoonete segmendis kasumlikkus moodustas 9 kuuga 3,0% ning III kvartalis 3,8%, 2020 aasta sama periood vastavalt 4,7% ja 4,0%. Lisaks eelpool mainitule mõjutavad segmendi tulemust märkimisväärselt Nysäteri tuulepargi ehitustööde lõpetamisega seotud ühekordsed kulud. Rajatiste segmendi kasumlikkus moodustas 9 kuuga 1,8% ja III kvartalis 4,0%, 2020. aasta sama periood vastavalt 4,6% ja 5,9%. Tööde portfelli iseloomust tingitud vähene asfaltbetooni tootmise ja paigalduse osakaal on tinginud olukorra, kus tavapärasest suuremas mahus on katmata püsikulu.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2021. aasta 9 kuuga 4 267 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud vähenenud ligikaudu 20% (9 kuud 2020: 5 312 tuhat eurot), mille põhjuseks peamiselt tööjõukulude vähenemine (vt Lisa 11). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäänud samaks, moodustades 2,1% (9 kuud 2020: 2,1%).

Kontserni ärikasumiks kujunes 2021. aasta 9 kuuga 339 tuhat eurot (9 kuud 2020: 3 952 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 2 961 tuhat eurot (9 kuud 2020: 6 512 tuhat eurot).

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel (v.t Finantsriskid). 2021. aasta 9 kuuga tugevnes Ukraina grivna kurss euro suhtes ligikaudu 12%, Rootsi krooni kurss euro suhtes oluliselt ei muutunud. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kursikasumit kokku 697 tuhat eurot. (9 kuud 2020: Ukraina grivna kursikahjum 1 255 tuhat eurot, Rootsi krooni kursikasum 84 tuhat eurot).

Kontserni puhaskahjumiks kujunes 368 tuhat eurot (9 kuud 2020: 3 004 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv osa moodustas -796 tuhat eurot (9 kuud 2020: 1 040 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

1. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas 2 438 tuhat eurot (9 kuud 2020: -279 tuhat eurot). Järjest enam mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ettemaksete puudumine nii enamuses riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid. Eelkõige on oluliselt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud ettemaksete vajadus materjalide soetamisel. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5- 10% lepingu mahust.

Investeerimistegevuse rahavoog 2021. aasta 9 kuuga oli 168 tuhat eurot (9 kuud 2020: 3 948 tuhat eurot), mis koosneb peamiselt investeeringutest põhivarasse summas 150 tuhat eurot ( 9 kuud 2020: 186 tuhat eurot) ning põhivara müük summas 246 tuhat eurot (9 kuud 2020: 246 tuhat eurot). Antud laenusid laekus 2021. aasta 9 kuuga 83 tuhat eurot (9 kuud 2020: 43 tuhat eurot). Võrreldaval perioodil 2020. aastal mõjutas enim rahavoogu Embach Ehitus OÜ muutumine kontserni sidusettevõttest tütarettevõtteks, mille mõju oli 3 605 tuhat eurot ning saadud dividendid summas 251 tuhat eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoog 2021. aasta 9 kuuga oli -9 486 tuhat eurot (9 kuud 2020: - 3 045 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed ning makstud dividendid. Saadud laenud moodustasid kokku 1 535 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (9 kuud 2020: 2 333 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 3 086 tuhat eurot (9 kuud 2020: 1 949 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid 2 388 tuhat eurot (9 kuud 2020: 2 167 tuhat eurot). Dividende maksti 2021. aasta 9 kuuga 4 706 tuhat eurot (9 kuud 2020: 472 tuhat eurot).

Seisuga 30.09.2021 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 5 697 tuhat eurot (30.09.2020: 7 640 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis "Peamiste riskide kirjeldus".

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja	9k 2021	9k 2020	9k 2019	2020
Müügitulu, tuhat eurot	208 894	217 664	172 237	296 082
Müügitulu muutus	-4%	26,4%	2,8%	26,5%
Puhaskasum/kahjum, tuhat eurot	-368	3 004	2 876	4 118
Puhaskasum/kahjum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot	-796	1 040	2 532	2 466
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk	31 528 585	31 528 585	31 528 585	31 528 585
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot	-0,03	0,03	0,08	0,08
Üldhalduskulude määr müügitulust	2,0%	2,4%	2,7%	2,4%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust	2,1%	2,7%	2,8%	2,4%
EBITDA, tuhat eurot	2 961	6 512	4 732	7 003
EBITDA määr müügitulust	1,4%	3,0%	2,7%	2,4%
Brutokasumi määr müügitulust	2,3%	4,4%	4,5%	3,7%
Ärikasumi määr müügitulust	0,2%	1,8%	1,5%	1,2%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita	0,1%	1,8%	1,4%	1,2%
Puhaskasumi määr müügitulust	-0,2%	1,4%	1,7%	1,4%
Investeeritud kapitali tootlus	1,7%	6,2%	5,8%	9,3%
Omakapitali tootlus	-1,0%	8,5%	8,8%	11,8%
Omakapitali osakaal	22,9%	25,8%	25,9%	27,6%
Vara tootlus	-0,3%	2,3%	2,5%	3,3%
Finantsvõimendus	32,1%	30,2%	30,0%	21,1%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja	0,98	1,00	0,93	1,01
	30.09.2021 30.09.2020		30.09.2019	31.12.2020
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot	293 141	215 494	196 493	215 796

Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1*100	Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügi tulu)*100
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhas kasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv	Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused +
Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügi tulu)100 Libisev üldhalduskulude määr müügitulust = (Viimase 4 kvartali üldhal duskulud / Viimase 4 kvartali müügitulu)100 EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)100 Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)100 Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)100 Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)100	omakapital))100 Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)100
	Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapi tal kokku)*100
	Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine vara kokku)*100
	Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajali sed kohustused kokku

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2021 oli 293 141 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud 36%. III kvartalis sõlmiti uusi lepinguid kokku 102 326 tuhande euro väärtuses (III kvartal 2020: 87 751 tuhat eurot).

	30.09.2021	30.09.2020	30.09.2019	31.12.2020
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot	293 141	215 494	196 493	215 796

Tööde portfellis jaotuse osas kahe põhisegmendi vahel ei ole toimunud olulisi muutusi, endiselt on ülekaalus hoonete segmendiga seotud projektid, mis moodustavad 87% teostamata tööde portfellist, rajatised moodustavad 13% (30.09.2020: vastavalt 79% ja 21%). Võrreldes seisuga 30.09.2020 on hoonete segmendi tööde portfell suurenenud 51% ning rajatiste segmendi portfell vähenenud 18%.

III kvartalis sõlmitud lepingutest moodustasid olulise mahu hoonete segmendi tööd, millest suuremahulisemad olid:

• Kastani Kodud elurajooni ehitamine Tallinna lähedal Jõelähtme vallas, maksumusega ligikaudu 5 500 tuhat eurot;
• Vektori äri- ja eluhoonekompleksi projekteerimine ja ehitamine Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 137, maksumusega ligikaudu 38 000 tuhat eurot;
• Roseni Maja büroohoone ehitamine Tallinnas, aadressil Ahtri 4, maksumusega ligikaudu 17 000 tuhat eurot;
• Ülenurme Gümnaasiumi spordihoone projekteerimine ja renoveerimine Tartu lähedal, maksumusega ligikaudu 5 600 tuhat eurot;
• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ladude ja seonduvate välisvõrkude projekteerimine ja ehitamine Harjumaal, maksumusega ligikaudu 9 800 tuhat eurot.

Lisaks eelpool mainitud lepingutele on oluline osa teostamata tööde portfellis 2021. aasta I poolaastal ning varasematel perioodidel sõlmitud lepingutel, millest suurimateks on: Tallinnas Kaitsepolitseiameti peahoone, Tallinna lähedal Rae vallas IKEA kontseptsioonipood, E-Piima Paidesse ehitatav tehasekompleks, Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku III etapp ning Alma Tominga nimelise LEED kuldsertifikaadiga ärimaja Tallinnas, Ülemiste Citys.

Jätkuvalt on rajatiste segmendi teostamata tööde portfellis ülekaalus teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi lepingud, moodustades ligikaudu 90%. III kvartalis sõlmiti üks suuremahulisem leping:

• IKEA kontseptsioonipoe territooriumi juurdepääsuteede ja Kurna-Tuhala uue ringristmiku ehitus Rae vallas, maksumusega ligikaudu 3 500 tuhat eurot.

Lisaks on teostamata tööde portfellis 2021. aasta I poolaastas sõlmitud suuremahulised lepingud: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kärevere- Kardla lõigu 2+2 möödasõidualade ehitamine, Lätis Targale vallas tuulepargi ehitamine, Saaremaal Roomassaare sadama kaide laiendustööd ning Tallinnas Vanasadama D-terminaliga piirneva välisruumi projekteerimine- ja ehitamine.

Arvestades teostamata tööde portfelli suurust, s.h. 2022. ja 2023. aastasse üleminevat ehitusmahtu ning tihedat konkurentsi peatöövõtuturul, prognoosib kontserni juhtkond 2021. aastal tegevusmahtude jäämist 2020. aastaga samale tasemele. Tekkinud olukord, sisendhindade tõus ning materjalide tarneraskused, mis mõjutavad eelkõige 2020. aastal sõlmitud lepinguid, on pannud kasumimarginaali tugeva surve alla. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Sisendhindade riski maandamiseks on eratellijatega sõlmitud avatud eelarvega lepinguid, milles fikseeritakse peatöövõtja kasumimarginaal. Fookuses on ettevõtte püsikulude juhtimine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

1. aasta 9 kuuga töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 690 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 432 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 2%

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

	9k 2021	9k 2020	9k 2019	2020
ITP	432	422	413	450
Töölised	258	261	276	258
Keskmine kokku	690	703	689	708

Kontserni 2021. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 18 325 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 19 476 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 6%lise vähenemise põhjuseks on nii töötajate arvu vähenemine kontsernis, 2020. aasta keskel toimunud töötasude vähendamine kui ka tulemustasude väiksem osakaal tööjõukuludes.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2021. aasta 9 kuuga 112 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 37 tuhat eurot (9 kuud 2020: vastavalt 135 tuhat eurot ja 45 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2021. aasta 9 kuuga 276 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 91 tuhat eurot (9 kuud 2020: vastavalt 357 tuhat eurot ja 118 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern kasutab põhitegevuse efektiivsuse hindamisel järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

	9k 2021	9k 2020	9k 2019	2020
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot	416,5	400,4	335,0	422,9
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %	4,0%	19,5%	5,1%	24,2%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot	11,1	10,3	9,5	10,9
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %	6,9%	8,4%	-0,6%	18,0%

Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv) Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud)

Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga, kasvu on tingitud nelja viimase kvartali müügitulu mõningasest kasvust ning töötajate arvu ning tööjõukulude vähememisest.

Aktsia ja aktsionärid

Aktsiainformatsioon
Väärtpaberi nimi	Nordecon AS lihtaktsia
Emitent	Nordecon AS
ISIN	EE3100039496
Väärtpaberi lühinimi	NCN1T
Nominaalväärtus	Puudub*
Emiteeritud väärtpabereid	32 375 483
Noteeritud väärtpabereid	32 375 483
Noteerimise kuupäev	18.05.2006
Turg	Nasdaq Tallinn, Balti Põhinimekiri
Tööstusharu	Ehitus
Indeksid	OMX Baltic Industrials GI; OMX Baltic Industrials PI; OMX Baltic Construction & Materials GI; OMX Baltic Construction & Materials PI; OMX_Baltic_GI; OMX_Baltic_PI; OMX Tallinn_GI

*Seoses Eesti liitumisega euroalaga 1. jaanuaril 2011 ja lähtudes 1. juulil 2010 jõustunud äriseadustiku muudatustest, on Nordecon AS-is 2011. aasta mais toimunud üldkoosoleku otsusega viidud läbi aktsiakapitali ümberarvestamine 307 567 280 Eesti kroonilt 19 657 131,9 eurole. Samaaegselt on võetud kasutusele nimiväärtuseta aktsiad.

1. aasta juulis emiteeris Nordecon AS 1 618 755 uut aktsiat maksumusega 1 581 523,64 eurot, suurendades aktsiakapitali 1 034 573,01 euro võrra 20 691 704,91 euroni ning soetas samas mahus ning hinnaga omaaktsiad. Nordecon AS-i aktsiakapital jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta nimeliseks lihtaktsiaks.

Lihtaktsia omanikel on õigus saada dividende, kui ettevõte neid jagab. Iga lihtaktsia annab ühe hääle Nordecon AS-i üldkoosolekul.

Nordecon AS aktsia hinna ja tehingute mahtude dünaamika 2021. aasta 9 kuuga

Aktisahinna liikumine eurodes/tulpdiagrammil tehingute päevakäibed tuhandetes eurodes.

Indeks/aktsia	01.01.2021*	30.09.2021	+/-
OMX Tallinn	1 343,72	1 932,45	43,81%
NCN1T	1,14 EUR	1,27	11,4%

* Nasdaq Tallinna börsi poolt kasutatav sulgemishind seisuga 31.12.2020

Aktsiatega kauplemise koondtulemused

Väärtpaberi kauplemisajalugu (EUR)

Hind	9k 2021	9k 2020	9k 2019
Avamishind	1,15	1,04	0,91
Kõrgeim	1,84	1,21	1,09
Madalaim	1,08	0,78	0,89
Viimane sulgemishind	1,27	1,09	1,00
Kaubeldud aktsiaid (tk)	6 204 334	5 311 660	2 831 083
Käive, mln	8,30	5,21	2,82
Noteeritud aktsiate arv (30.09), tuhat tükki	32 375	32 375	32 375
Turuväärtus (30.09), mln	41,12	35,29	32,21

Aktsionäride struktuur

Nordecon AS suurimad aktsionärid seisuga 30.09.2021:

Aktsionär	Aktsiate arv (tk)	Osalus (%)
AS Nordic Contractors	16 933 515	52,30
Luksusjaht AS	4 278 403	13,22
Toomas Luman	650 000	2,01
Olegs Radcenko	584 867	1,81
SEB Pank AS kliendid	425 000	1,31
Lembit Talpsepp	362 239	1,12
Mati Kalme	330 000	1,02
SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal	255 000	0,79
Genadi Bulatov	250 600	0,77
Svenska Handelsbanken kliendid	210 556	0,65

Nordecon AS aktsionäride struktuur seisuga 30.09.2021:

	Aktsionäride arv (tk)	Osalus (%)
Aktsionärid osalusega > 5%	2	65,52
Aktsionärid osalusega 1%-5%	5	7,27
Aktsionärid osalusega < 1%	5 886	24,59
Omaaktsiad	1	2,62
Kokku	5 894	100

Nordecon AS nõukogu liikmete poolt kontrollitud aktsiad seisuga 30.09.2021:

Nõukogu		Aktsiate arv (tk)	Osalus (%)
Toomas Luman (AS Nordic Contractors, OÜ Luman ja Pojad)*	Nõukogu esimees	17 618 797	54,42
Andri Hõbemägi	Nõukogu liige	50 000	0,15
Andre Luman	Nõukogu liige	25 000	0,08
Vello Kahro	Nõukogu liige	10 000	0,03
Sandor Liive	Nõukogu liige	0	0,00
Kokku		17 703 797	54,68

* Eraisiku poolt kontrollitud ettevõtted

Nordecon AS juhatuse liikmete poolt kontrollitud aktsiad seisuga 30.09.2021:

Juhatus		Aktsiate arv (tk)	Osalus (%)
Gerd Müller	Juhatuse esimees	0	0,00
Priit Luman	Juhatuse liige	7 000	0,02
Maret Tambek	Juhatuse liige	0	0,00
Kokku		7 000	0,02

Aktsiaoptsioonid

27.05.2014 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks aktsiaoptsiooni programmi, mille eesmärgiks on Nordecon AS-i tegevjuhtkonna motiveerimine aktsionärideks kaasamise kaudu, et tagada ettevõtte juhtimise järjepidevus ja majandustulemuste paranemine ning võimaldada juhtkonnal saada kasu oma töö tulemusel aktsia väärtuse suurenemisest. Ettevõte väljastas aktsiaoptsiooni programmi raames aktsiaoptsioone kokku kuni 1 618 tuhande Nordecon AS-i aktsia omandamiseks. Optsiooni oli õigus teostada pärast kolmeaastase perioodi möödumist optsioonilepingu sõlmimisest, kuid mitte enne ettevõtte 2016. a majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Aktsiaoptsiooni tingimuste täitmiseks emiteeris Nordecon AS 2014. aasta juulis kokku 1 618 tuhat uut aktsiat maksumusega 1 582 tuhat eurot, suurendades aktsiakapitali 1 035 tuhande euro võrra 20 692 tuhande euroni ning soetas samas mahus ning hinnaga omaaktsiad.

24.05.2017 toimunud aktsionäride üldkoosolekul kinnitati aktsiaoptsiooni programmi muutused, millega pikendati optsiooni teostamise perioodi. Optsiooni oli võimalik teostada 15 kuu jooksul alates Nordecon AS-i 2016. aasta majandusaasta aruande kinnitamisest aktsionäride üldkoosoleku poolt. Samuti muudeti optsiooni teostamise tingimusi aktsiaoptsiooni väljastamise hetkel juhatusse kuulunud isikutele.

23.05.2018 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks aktsiaoptsiooni programmi muutused, millega anti Nordecon AS-i juhatuse esimehele õigus omandada kuni 200 000 ning juhatuse liikmele kuni 129 500 aktsiat. Optsiooni on õigus teostada pärast kolmeaastase perioodi möödumist optsioonilepingu sõlmimisest, kuid mitte enne Nordecon AS-i 2020. a majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäride üldkoosoleku poolt. Optsiooni teostamine on seotud kontserni EBITDA (alates 6 083 tuhandest eurost kuni 12 167 tuhande euroni) 2020. aastaks seatud eesmärgiga.

Seisuga 30.09.2021 on realiseeritud ja kehtivuse kaotanud aktsiaoptsioone vastavalt 229 857 ja 800 398 aktsia ulatuses ning realiseerimata on aktsiaoptsioone 588 500 aktsia ulatuses.

Juhatuse kinnitus ja allkirjad tegevusaruandele

Juhatus kinnitab, et tegevusaruanne annab tõese ülevaate aruandeperioodi jooksul toimunud olulistest sündmustest ning nende mõjust lühendatud raamatupidamisaruandele, sisaldab majandusaasta järelejäänud perioodi peamiste riskide ja ebaselguste kirjeldust ning kajastab olulise tähtsusega tehinguid seotud osapooltega.

Gerd Müller juhatuse esimees 04.11.2021 Priit Luman juhatuse liige 04.11.2021 Maret Tambek juhatuse liige 04.11.2021

Raamatupidamise vahearuanne

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR '000	Lisa	30.09.2021	31.12.2020
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid		5 697	12 576
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	2	62 735	50 029
Ettemaksed Varud	3	3 353 27 405	2 678 22 454
Käibevara kokku		99 190	87 737
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud		76	26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	2	8 818	8 654
Kinnisvarainvesteeringud		5 639	5 639
Materiaalne põhivara		17 703	18 053
Immateriaalne põhivara		15 029	14 966
Põhivara kokku		47 265	47 338
VARA KOKKU		146 455	135 075
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused	5,6	17 618	18 508
Võlad hankijatele		63 125	47 390
Muud võlad		7 590	11 814
Ettemaksed		12 047	7 738
Eraldised		1 306	1 059
Lühiajalised kohustused kokku		101 686	86 509
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused	5,6	6 583	7 352
Võlad hankijatele		3 354	2 332
Eraldised		1 359	1 647
Pikaajalised kohustused kokku		11 296	11 331
KOHUSTUSED KOKKU		112 982	97 840
OMAKAPITAL
Aktsiakapital		14 379	14 379
Omaaktsiad		-660	-660
Ülekurss		635	635
Kohustuslik reservkapital		2 554	2 554
Realiseerumata kursivahed		1 862	2 423
Jaotamata kasum		11 855	14 543
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital		30 625	33 874
Mittekontrolliv osalus OMAKAPITAL KOKKU		2 848 33 473	3 361 37 235
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU		146 455	135 075

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

	Lisa	9k 2021	III kv	9k 2020	III kv
EUR´000			2021		2020	2020
Müügitulu	8, 9	208 894	90 928	217 664	80 866	296 082
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu	10	-203 999	-87 339	-208 149	-77 358	-285 086
Brutokasum		4 895	3 589	9 515	3 508	10 996
Turunduskulud		-394	-180	-386	-184	-528
Üldhalduskulud	11	-4 267	-1 434	-5 312	-1 452	-7 073
Muud äritulud	12	198	71	273	95	453
Muud ärikulud	12	-93	-64	-138	-28	-273
Ärikasum		339	1 982	3 952	1 939	3 575
Finantstulud	13	877	340	270	21	2 995
Finantskulud	13	-942	-277	-2 102	-861	-2 678
Finantstulud ja –kulud kokku		-65	63	-1 832	-840	317
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum		0	0	966	487	734
Maksustamiseelne kasum		274	2 045	3 086	1 586	4 626
Tulumaks		-642	-23	-82	0	-508
Puhaskasum (kahjum)		-368	2 022	3 004	1 586	4 118
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaska
sumisse või -kahjumisse
Realiseerumata kursivahed		-561	155	1 375	557	1 254
Kokku muu koondkasum (kahjum)		-561	155	1 375	557	1 254
KOKKU KOONDKASUM (KAHJUM)		-929	2 177	4 379	2 143	5 372
Puhaskasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa		-796	1 352	1 040	1 197	2 466
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa		428	670	1 964	389	1 652
Kokku puhaskasum (kahjum)		-368	2 022	3 004	1 586	4 118
Koondkasum (kahjum)
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa		-1 357	1 507	2 415	1 754	3 720
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa		428	670	1 964	389	1 652
Kokku koondkasum (kahjum)		-929	2 177	4 379	2 143	5 372
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta
emaettevõtte aktsionäridele:
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes	7	-0,03	0,04	0,03	0,04	0,08
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes	7	-0,03	0,04	0,03	0,04	0,08

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000	Lisa	9k 2021	9k 2020
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt1		243 632	267 488
Maksed hankijatele2		-214 901	-238 592
Makstud käibemaks		-6 548	-8 245
Maksed töötajatele ja töötajate eest		-19 128	-20 849
Makstud tulumaks		-617	-81
Netorahavoog äritegevusest		2 438	-279
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine		-134	-184
Materiaalse põhivara müük	4	246	246
Immateriaalse põhivara soetamine		-16	-2
Tütarettevõtte soetus		0	-2
Tütarettevõtte soetusega saadud raha		0	3 605
Antud laenud		-18	-17
Antud laenude laekumised		83	43
Saadud dividendid		0	251
Saadud intressid		7	8
Netorahavoog investeerimistegevusest		168	3 948
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud		1 535	2 333
Saadud laenude tagasimaksed		-3 086	-1 949
Rendimaksed	6	-2 388	-2 167
Makstud intressid		-841	-790
Makstud dividendid		-4 706	-472
Netorahavoog finantseerimistegevusest		-9 486	-3 045
Rahavoog kokku		-6 880	624
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul		12 576	7 032
Valuutakursimuutused		1	-16
Raha jäägi muutus		-6 880	624
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul		5 697	7 640

¹Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

²Maksed hankijatele sisaldab tasutud käibemaksu

	Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
EUR`000	Aktsia kapital	Oma aktsiad	Reserv kapital	Üle kurss	Realiseeru mata kursivahed	Jaotamata kasum	Kokku	Mitte kontrolliv osalus	Kokku
Saldo seisuga 31.12.2019	14 379	-660	2 554	635	1 169	12 383	30 460	2 313	32 773
Perioodi kasum	0	0	0	0	0	1 040	1 040	1 964	3 004
Muu koondkasum	0	0	0	0	1 375	0	1 375	0	1 375
Mittekontrollitava osaluse muutused	0	0	0	0	0	1 496	1 496	-604	892
Saldo seisuga 30.09.2020	14 379	-660	2 554	635	2 544	14 919	34 371	3 673	38 044
Saldo seisuga 31.12.2020	14 379	-660	2 554	635	2 423	14 543	33 874	3 361	37 235
Perioodi kahjum	0	0	0	0	0	-796	-796	428	-368
Muu koondkahjum Tehingud omani	0	0	0	0	-561	0	-561	0	-561
kega Väljamakstud divi dendid	0	0	0	0	0	-1 892	-1 892	-941	-2 833
Tehingud omani kega kokku	0	0	0	0	0	-1 892	- 1 892	-941	-2 833
Saldo seisuga 30.09.2021	14 379	-660	2 554	635	1 862	11 855	30 625	2 848	33 473

Raamatupidamise vahearuande lisad

LISA 1. Arvestus- ja aruandluspõhimõtted

Nordecon AS on Eestis registreeritud äriühing, mille aadress on Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, Eesti. Nordecon AS-i enamusaktsionär on 52,3% suuruse osalusega AS Nordic Contractors, kes on Nordeconi kontserni kontrolliv ettevõte. Nordecon AS-i aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil alates 2006. aasta 18. maist.

Seisuga 30.09.2021 koostatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise finantsarvestuse standardiga (IFRS) IAS 34 "Vahearuanded" nagu see on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Vahearuanne ei sisalda kogu informatsiooni, mis on vajalik raamatupidamise aastaaruande esitamiseks ning seda tuleb lugeda koos kontserni viimase avalikustatud aastaaruandega seisuga 31.12.2020.

Juhatuse hinnangul kajastab Nordecon AS-i 2021. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuanne õigesti ja õiglaselt kontserni majandustulemust. Konsolideeritud aruandesse hõlmatud emaettevõte ning tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad. Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt ja sisaldab ainult kontserni konsolideeritud aruandeid.

LISA 2. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

EUR`000	Lisa	30.09.2021	31.12.2020
Lühiajaline osa Nõuded ostjate vastu Garantiinõuded teostusperioodil Nõuded seotud osapoolte vastu Muud lühiajalised nõuded Kokku nõuded Nõuded tellijatele ehituslepingutest Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	14	38 810 5 630 572 910 45 922 16 813 62 735	32 331 2 117 494 113 35 055 14 974 50 029
EUR´000	Lisa	30.09.2021	31.12.2020
Pikaajaline osa Antud laenud seotud osapooltele Muud pikaajalised nõuded Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	14	8 417 401 8 818	8 237 417 8 654

LISA 3. Varud

EUR`000	30.09.2021	31.12.2020
Tooraine ja materjal	4 342	3 007
Lõpetamata toodang	10 279	5 559
Müügiks olevad korterid	230	400
Arendustegevuseks ostetud kinnistud ja ettevalmistuskulud	12 554	13 488
Kokku varud	27 405	22 454

LISA 4. Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Materiaalne põhivara

1. aasta 9 kuuga soetati uut põhivara kokku 2 238 tuhat euro väärtuses (9 kuud 2020: 1 678 tuhat eurot). Tegemist on kontserni põhitegevuseks vajaminevate seadmete ja ehitusmasinate soetamisega.

Põhivara müügist laekus 246 tuhat eurot (vt rahavoogude aruanne) ning tehingutest saadud kasum moodustas 132 tuhat eurot (Lisa 12). 2020. aasta 9 kuuga laekus põhivara müügist 246 tuhat eurot ning tehingutest saadud kasum moodustas 102 tuhat eurot.

Immateriaalne põhivara

1. aasta 9 kuuga ei toimunud olulisi tehinguid immateriaalse põhivaraga.

LISA 5. Laenukohustused

Lühiajalised laenukohustused:

EUR´000	Lisa	30.09.2021	31.12.2020
Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil		9 003	3 850
Rendikohustus	6	3 081	3 131
Lühiajalised pangalaenud		5 534	11 527
Lühiajalised laenukohustused kokku		17 618	18 508

Pikaajalised laenukohustused:

EUR´000	Lisa	30.09.2021	31.12.2020
Pikaajalised pangalaenud		137	827
Tuletisinstrumendid		0	1
Rendikohustus	6	6 446	6 524
Pikaajalised laenukohustused kokku		6 583	7 352

LISA 6. Rendikohustused

Rendikohustus

EUR´000	30.09.2021	31.12.2020
Rendikohustus aruandeperioodi lõpus	9 527	9 655
sh. maksetähtaeg alla 1 aasta	3 081	3 131
sh. maksetähtaeg 1-5 aastat	6 446	6 524
Alusvaluuta EUR	9 527	9 655
Intressimäär EUR põhistel lepingutel1	2,0%-4,0%	2,3%-3,5%
Maksetähtajad	Iga kuu	Iga kuu

1 sh ujuva intressimääraga rendilepingud

Rendimaksed EUR´000	9k 2021	9k 2020
Aruandeperioodil tasutud põhiosamaksed	2 388	2 167
Aruandeperioodil tasutud intressid	226	255

Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt koondkasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või vähem.

LISA 7. Puhaskasum aktsia kohta

Tavapuhaskasum aktsia kohta leitakse jagades emaettevõtte aktsionäridele kuuluv aruandeaasta puhaskasum perioodi kaalutud keskmise ringluses olevate aktsiate arvuga. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise ringluses olevate aktsiate arvuga, võttes arvesse ka potentsiaalsete lahustava toimega omakapitaliinstrumentide arvu.

EUR´000	9k 2021	9k 2020
Perioodi puhaskasum /kahjum emaettevõtte aktsionäridele	-796	1 040
Perioodi keskmine aktsiate arv (tuhandetes aktsiates)	31 521	31 521
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes	-0,03	0,03
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes	-0,03	0,03

Aruandeperioodi seisuga ei ole Nordecon AS-il lahustavaid optsioone, seega on lahustatud kasum aktsia kohta võrdne tavakasumiga aktsia kohta.

LISA 8. Segmendiaruandlus – tegevussegmendid

Kontserni kõrgeimaks äriotsustajaks on emaettevõtte Nordecon AS-i juhatus. Juhatus jälgib regulaarselt sisemiselt genereeritud finantsinformatsiooni, et paremini jaotada kontserni ressursse ning hinnata nende kasutamist. Vastavalt jälgitavale informatsioonile on identifitseeritud raporteeritavad tegevussegmendid.

Raporteeritavad tegevussegmendid on:

• Hoonete ehitus
• Rajatiste ehitus

Raporteeritavad tegevussegmendid hõlmavad ehitusteenuste osutamist vastavalt hoonete ja rajatiste valdkonnas.

Segmendiaruannete koostamine

Segmentide vahelistes tehingutes ei ole kasutatud turuhinnast oluliselt erinevaid hindasid. Segmentide vahelisi tehinguid vaadeldakse kõrgeima äriotsustaja poolt eraldi ning analüüsitakse nende osakaalu segmendi müügitulus ning vastavad näitajad on segmendiaruandes eristatud.

Kõrgeim äriotsustaja hindab tegevussegmendi toimimist ja nendele jaotatud vara kasutamist läbi tegevussegmendi kasumi. Tegevussegmendi kasum on segmendi brutokasum, mis ei sisalda olulisi harvaesinevaid kulusid (näiteks ühekordsed varaobjektide allahindlused). Tegevussegmendi brutokasumile järgnevaid kulusid (sh turundus- ja üldhalduskulud, intressikulud, tulumaksukulu) ei kasutata kõrgeima äriotsustaja poolt tegevussegmentide tulemuse hindamiseks.

Kontserni juhtkonna hinnangul toimuvad segmentide vahelised tehingud tavapärastel turutingimustel ning ei erine oluliselt tingimustest, millega on tehinguid tehtud kolmandate osapooltega.

III kvartal

	Hooned	Rajatised	Kokku
EUR´000
III kvartal 2021
Müügitulu kokku	63 042	27 813	90 855
sh peatöövõtt	57 536	23 107	80 643
alltöövõtt	5 118	3 787	8 905
omaarendus	388	0	388
teehoole	0	501	501
rent	0	418	418
Segmentide vaheline müügitulu	0	-1	-1
Müügitulu välistelt klientidelt	63 042	27 812	90 854
Segmendi brutokasum	2 399	1 109	3 508
	Hooned	Rajatised	Kokku
EUR´000 III kvartal 2020
Müügitulu kokku	56 832	24 427	81 259
sh peatöövõtt	52 781	22 569	75 350
alltöövõtt	3 950	525	4 475
omaarendus	101	0	101
teehoole	0	800	800
rent	0	533	533
Segmentide vaheline müügitulu Müügitulu välistelt klientidelt	0 56 832	-508 23 919	-508 80 751

9 kuud

	Hooned	Rajatised	Kokku
EUR´000
9 kuud 2021
Müügitulu kokku	154 599	54 099	208 698
sh peatöövõtt	146 212	39 530	185 742
alltöövõtt	7 999	11 897	19 896
omaarendus	388	0	388
teehoole	0	1 590	1 590
rent	0	1 082	1 082
Segmentide vaheline müügitulu	0	-70	-70
Müügitulu välistelt klientidelt	154 599	54 029	208 628
Segmendi brutokasum	4 686	965	5 651
	Hooned	Rajatised	Kokku
EUR´000 9 kuud 2020
Müügitulu kokku
sh peatöövõtt	169 439	48 601	218 040
alltöövõtt	155 402	43 486	198 888
omaarendus	10 232	1 098	11 330
teehoole	2 455	0	2 455
rent	0	2 839	2 839
kinnistu müük	0	1178	1178
Segmentide vaheline müügitulu	1 350	0	1 350
Müügitulu välistelt klientidelt	0 169 439	-576 48 025	-576 217 464

Segmentide müügitulu seostamine konsolideeritud müügituluga

EUR´000	9k 2021	III kv 2021	9k 2020	III kv 2020
Raporteeritavate segmentide müügitulu	208 698	90 855	218 040	81 259
Segmentide vaheline müügitulu	-70	-1	-576	-508
Muu müügitulu	266	74	200	115
Kokku müügitulu	208 894	90 928	217 664	80 866

Segmendikasumi seostamine äri- ja maksustamiseelse kasumiga

EUR´000	9k 2021	III kv 2021	9k 2020	III kv 2020
Raporteeritavate segmentide kasum	5 651	3 508	10 129	3 647
Raporteeritavate segmentide jagamatu kasum
(kahjum)	-756	81	-614	-139
Brutokasum kokku	4 895	3 589	9 515	3 508
Jagamata kulud:
Turunduskulud	-394	-180	-386	-184
Üldhalduskulud	-4 267	-1 434	-5 312	-1 452
Muud äritulud (kulud)	105	7	135	67
Ärikasum	339	1 982	3 952	1 939
Finantstulud	877	340	270	21
Finantskulud	-942	-277	-2 102	-861
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringute
kasum (kahjum)	0	0	966	487
Maksustamiseelne kasum	274	2 045	3 086	1 586

LISA 9. Segmendiaruandlus – geograafilised segmendid

EUR´000	9k 2020	III kv 2021	9k 2020	III kv 2020
Eesti	197 655	84 815	191 049	70 453
Ukraina	2 675	1 122	2 512	1 377
Soome	7 999	4 958	10 232	3 951
Rootsi	565	33	13 871	5 085
Müügitulu kokku	208 894	90 928	217 664	80 866

LISA 10. Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu

EUR´000	9k 2020	9k 2020
Teenus, kaup, materjal	185 426	189 346
Tööjõukulud	16 244	16 502
Kulum	1 938	1 909
Muud kulud	391	392
Kokku müüdud toodangu teenuste ja kaupade kulu	203 999	208 149

LISA 11. Üldhalduskulud

EUR´000	9k 2021	9k 2020
Tööjõukulud	2 034	2 917
Teenus, kaup, materjal	1 410	1 609
Kulum	684	651
Muud kulud	139	135
Kokku üldhalduskulud	4 267	5 312

LISA 12. Muud äritulud ja -kulud

EUR´000	9k 2021	9k 2020
Äritulud
Negatiivne firmaväärtus	0	139
Kasum materiaalse põhivara müügist	132	102
Kasum kinnisvara müügist	28	0
Muud äritulud	38	32
Kokku muud äritulud	198	273
EUR´000	9k 2021	9k 2020
Ärikulud
Kahjum valuutakursi muutustest	4	0
Kahjum materiaalse põhivara mahakandmisest	8	7
Neto kahjum nõuete allahindamisest ja allahindluse tühistamisest	24	64
Muud ärikulud	57	67
Kokku muud ärikulud	93	138

LISA 13. Finantstulud ja -kulud

EUR´000	9k 2021	9k 2020
Finantstulud
Intressitulud laenudelt	170	168
Kasum valuutakursi muutusest	697	84
Muud finantstulud	10	18
Kokku finantstulud	877	270
EUR´000	9k 2021	9k 2020
Finantskulud
Intressikulud	756	792
Kahjum valuutakursi muutustest Muud finantskulud	0 186	1 255 55
Kokku finantskulud	942	2 102

LISA 14. Tehingud seotud osapooltega

Kontsern loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju (eeldatakse rohkem kui 20% isiku hääleõigusest) teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooled on:

• Nordecon AS-i emaettevõte AS Nordic Contractors ja tema omanikud;
• muud AS Nordic Contractors konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted;
• Nordeconi kontserni poolt kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidus- ja ühisettevõtted;
• Nordecon AS-i juhatuse ja nõukogu liikmed, nende lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted;
• olulist mõju omavad eraisikutest omanikud.

Kontserni aruandeperioodi ostu- ja müügitehingud seotud osapooltega:

EUR´000	9k 2021			9k 2020
Aruandeperioodi tehingute maht	Ost	Müük	Ost	Müük
AS Nordic Contractors	314	0	196	0
AS Nordic Contractors kontserni ettevõtted	168	7	2 111	7
AS Nordic Contractors omanikega seotud ettevõtted	620	0	86	0
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud ettevõtted	0	0	1 140	1 368
Nõukogu liikmetega seotud ettevõtted	88	670	88	0
Kokku	1 190	677	3 621	1 375

EUR´000		9k 2021		9k 2020
Aruandeperioodi tehingute maht	Ost	Müük	Ost	Müük
Ehitusteenuse osutamine	0	670	1 140	0
Kauba ost	620	0	86	0
Rendi- ja muud teenused	302	7	307	315
Muud tehingud	268	0	2 088	1 350
Kokku	1 190	677	3 621	1 375

Antud laenudelt arvestatud intressid olid aruandeperioodil sidusettevõtetelt 162 tuhat eurot (9 kuud 2020: 163 tuhat eurot).

Kontserni nõuete ja kohustuste saldod seotud osapooltega:

		30.09.2021		31.12.2020
EUR '000	Nõuded	Kohustused	Nõuded	Kohustused
AS Nordic Contractors	0	15	0	15
AS Nordic Contractors kontserni ettevõtted	428	14	492	411
AS Nordic Contractors omanikega seotud ettevõtted	143	46	0	58
Sidusettevõtted – nõuded ja kohustused	1	0	2	32
Sidusettevõte – laenud ja intressid	8 417	0	8 237	0
Kokku	8 988	75	8 731	516

Nõukogu ja juhatuse liikmetele arvestatud tasud

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2021. aasta 9 kuuga 112 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 37 tuhat eurot (9 kuud 2020: vastavalt 135 tuhat eurot ja 45 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2021. aasta 9 kuuga 276 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 91 tuhat eurot (9 kuud 2020: vastavalt 357 tuhat eurot ja 118 tuhat eurot).

Kinnitused ja allkirjad

Juhatuse kinnitus

Nordecon AS juhatus deklareerib oma vastutust kontserni 2021. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuande koostamise eest ja kinnitab, et:

• kontserni vahearuande koostamisel rakendatud põhimõtted on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL);
• vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud raamatupidamise vahearuanne annab õige ja õiglase ülevaate Emaettevõtte ja konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete kui terviku varast, kohustustest ja finantsseisundist ja kasumist ning rahavoogudest.

Gerd Müller juhatuse esimees 04.11.2021 Priit Luman juhatuse liige 04.11.2021 Maret Tambek juhatuse liige 04.11.2021