AI Terminal

MODULE: AI_ANALYST
Interactive Q&A, Risk Assessment, Summarization
MODULE: DATA_EXTRACT
Excel Export, XBRL Parsing, Table Digitization
MODULE: PEER_COMP
Sector Benchmarking, Sentiment Analysis
SYSTEM ACCESS LOCKED
Authenticate / Register Log In

Merko Ehitus

Quarterly Report May 5, 2023

2220_ir_2023-05-05_0c3df4d6-1894-4577-9b30-4fdd73c05141.pdf

Quarterly Report

Open in Viewer

Opens in native device viewer

AS MERKO EHITUS

KONTSERN

2023. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Ärinimi: AS Merko Ehitus

AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE

Äriregistrikood: 11520257

Telefon: +372 650 1250 Faks: +372 650 1251

Põhitegevusalad: valdusettevõtete tegevus ehituse peatöövõtt kinnisvaraarendus

Aadress: Järvevana tee 9G, 11314 Tallinn Postiaadress: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn E-post: [email protected] Kodulehekülg: group.merko.ee

Majandusaasta: 01.01.2023 – 31.12.2023 Aruandeperiood: 01.01.2023 – 31.03.2023

Nõukogu: Toomas Annus, Teet Roopalu, Indrek Neivelt, Kristina Siimar Juhatus: Andres Trink, Tõnu Toomik

Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers

1

KONTSERNI LÜHITUTVUSTUS 3
TEGEVUSARUANNE 5
JUHATUSE DEKLARATSIOON 19
RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE 20
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE 20
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE 21
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 22
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE23
LISAD 24
LISA 1
KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED24
LISA 2
ÄRISEGMENDID24
LISA 3
MÜÜDUD TOODANGU KULU26
LISA 4
PUHASKASUM JA DIVIDENDID AKTSIA KOHTA27
LISA 5
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID27
LISA 6
NÕUDED JA ETTEMAKSED 28
LISA 7
VARUD28
LISA 8
PIKAAJALISED LAENUD JA NÕUDED 29
LISA 9
KINNISVARAINVESTEERINGUD29
LISA 10
MATERIAALNE PÕHIVARA29
LISA 11
IMMATERIAALNE PÕHIVARA30
LISA 12
LAENUKOHUSTUSED30
LISA 13
VÕLAD JA ETTEMAKSED31
LISA 14
LÜHIAJALISED ERALDISED 31
LISA 15
MUUD PIKAAJALISED VÕLAD31
LISA 16
TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA32
LISA 17
TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED 35
SUHTARVUDE DEFINITSIOONID36

KONTSERNI LÜHITUTVUSTUS

Merko Ehitus kontserni ettevõtted ehitavad hooneid ja rajatisi ning arendavad kinnisvara. Tegutseme Balti riikides ja Norras.

Rajame parema elukeskkonna ja ehitame tulevikku.

Pikaajalised kogemused, ehitusteenuste lai ulatus, kvaliteet ja usaldusväärsus on teinud Merkost Baltimaade juhtiva ehitusfirma ja korteriarendaja brändi.

Suurima omakapitaliga Balti ehitusettevõte, võimeline projekte ise pikaajaliselt finantseerima

Tugev positsioon Baltikumi ehitusturul, juhtiv elukondliku kinnisvara arendaja

Rahvusvahelised kvaliteedi-, keskkonnakaitse- ja tööohutuse sertifikaadid ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001

AKTSIAD

Noteeritud NASDAQ Tallinna börsil alates 1997. aastast Suurim aktsionär AS Riverito (72%)

2022 NÄITAJAD

Müügitulu 409,6 mln eurot Puhaskasum 34,6 mln eurot 661 töötajat

STRATEEGIA

AS Merko Ehitus tütarettevõtted pakuvad ehitusteenust hoonete ja infrastruktuuri ehituse valdkonnas ning arendavad elukondlikku kinnisvara oma peamistel koduturgudel Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Soovime olla eelistatud partner kvaliteedi hindajale, seda nii ehitustööde teostamisel ning korterite arendamisel ja müügil kui ühiskonda panustamisel. Hooliva ja arendava tööandjana tagame professionaalsed ja motiveeritud töötajad, kellest igaüks panustab kontserni iga ettevõtte, iga üksuse ja Merko ühisesse tulemusse. Keskendudes kasumlikkusele, kulubaasi efektiivsusele ja parimatele töötajatele tagame investorile pikaajalise tasuva investeeringu.

TEGEVUSARUANNE JUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2023. aasta esimese kvartali müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11% ning ulatus 76 miljoni euroni. Esimese kvartali puhaskasum oli 5,9 miljonit eurot ehk pea kaks korda enam eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Esimeses kvartalis andis Merko ostjatele üle 145 korterit.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul ollakse, vaatamata esimese kvartali heale kasumi kasvule, sisenetud ootuspäraselt täiesti teistsugusesse korterituru olukorda kui oli 2020. ja 2021. aasta tehingute ja hinnatasemete tippaeg. Täna vormistatakse varem eelmüüdud kortereid asjaõiguslepinguteks, mis kajastub ka jooksvates finantstulemustes. Korterite uusmüügi tempo on alates 2022. aasta kevadest järsult langenud ja on mitu korda madalam võrreldes varasemaga. Seetõttu on Merko kontsern viimase 12 kuu jooksul alustanud vähem arendusprojekte, mis omakorda tähendab vähem müüdavaid ja valmivaid kortereid järgmisel paaril aastal. Positiivse poole pealt tooks välja, et esimeses kvartalis on nõudlus uute kodude järele mõnevõrra suurenenud.

2023. AASTA 3 KUU MÜÜGITULU 76 MILJONIT EUROT KASUM ENNE MAKSE 6,1 MILJONIT EUROT

  1. aasta esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 170 miljoni euro väärtuses ja ehituslepingute portfelli jääk kasvas aastatagusega võrreldes ligikaudu 10% 412 miljoni euroni. Kontserni tellijalepingute portfell on hetkel tugev, mis ehitusmahtude mõttes teatud määral tasakaalustab lähema paari aasta jooksul

korterituru langusest tingitud mõjusid. Projektijuhtimise äris aga sõltutakse otseselt ehitustellimuste mahust, need omakorda investeerimiskindlusest ja majanduse arengust. Selles osas ei ole väljavaated lähiajal head ning jätkuvalt kiire inflatsioon toob kaasa mitmeid riske ehituslepingute kulude poolel.

Esimeses kvartalis andis Merko ostjatele üle 145 korterit ning alustas Tallinnas Lahekalda korteriarendusprojekti viienda etapi maapealsete mahtude ehitusega. Lõpuni ehitamise otsus sõltub turuolukorrast. Esimese kvartali lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel ehituses 1004 korterit, millest üle 40% on kaetud eelmüügi lepingutega. Suuremad korteriarendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessneri ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilneles Skverai Vilniuses.

  1. aasta esimeses kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmas arendusetapp, Rae ja Pelgulinna riigigümnaasiumid, Arter kvartal ja Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõigud, kaitseväe ehitised Tapa linnakus, Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine. Lätis olid töös GUSTAVS ärikeskus, Elemental Business Centre büroohooned ja NATO rajatised Ādažis, Leedus mitme tuulepargi taristurajatised ning NATO väljaõppekeskuste hooned ja taristud.

KOKKUVÕTE 3 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

  1. aasta 3 kuu kasum enne makse oli 6,1 mln eurot (3 kuud 2022: 3,5 mln eurot), mis andis 3 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 8,0% (3 kuud 2022: 5,1%).

  2. aasta 3 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 5,9 mln eurot (3 kuud 2022: 3,0 mln eurot) ja 3 kuu puhaskasumi marginaal oli 7,8% (3 kuud 2022: 4,4%).

MÜÜGITULU

  1. aasta 3 kuu müügitulu oli 75,8 mln eurot (3 kuud 2022: 68,4 mln eurot). 3 kuu müügitulu suurenes 10,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 3 kuu müügitulu osakaal oli 46,7% (3 kuud 2022: 56,2%).

LEPINGUTE PORTFELL

  1. märts 2023 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 412,2 mln eurot(31. märts 2022: 376,1 mln eurot). 2023. aasta 3 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 170,3 mln eurot (3 kuud 2022: 171,2 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

  1. aasta 3 kuuga müüs kontsern 145 korterit, 2022. aasta 3 kuuga 126 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2023. aasta 3 kuuga 19,4 mln eurot ning 2022. aasta samal perioodil 15,5 mln eurot.

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 14,3 mln eurot ning omakapital 190,1 mln eurot (50,0% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2022. aasta 31. märtsi seisuga olid vastavalt 29,9 mln eurot ning 170,3 mln eurot (50,0% bilansimahust). Seisuga 31. märts 2023 oli kontserni netovõlg 72,8 mln eurot (31. märts 2022: 23,6 mln eurot).

EHITUS- JA KINNISVARATURU VÄLJAVAATED

EHITUSTEENUS

Ehitushindade kasv ei ole taltunud ning jätkab ühena tootjahindadest muljetavaldavat kasvu hoolimata poliitikute ja keskpankurite vastupidistest soovidest. Kui mõnede materjalide hinnad peale 2022 kevad-suve hullumeelseid hüppeid ka on allapoole korrigeerunud, siis teiste jätkuv kasv ning tööjõu ja ehitusmasinate hindade kasv on seda kompenseerinud. Pikemat hinna langustrendi näidanud ehituspuit on vist ainus mahukamatest sisenditest, mille osas saab rääkida püsima jäänud hinnalangusest. Seda langust enam kui kompenseerivad ehitusmasinate ja tööjõu hinnatõus ning kogu majandusele mõjuv

laenuintresside kasv. Tuginedes majandusprognoosidele, teadaolevatele maksutõusudele ja rohepöörde tõttu arutamisel olevatele täiendavate nõuetele, on meie hinnangul kohatu oodata ehitushinna tõusu lõppu. Pigem on tõenäoline mõningane hinnatõusu aeglustumine teisel poolaastal, enne kui kriisileevenduse meetmete lõppemise mõju asub hindasid taas tõusuteele suruma. Keskpikas perspektiivis näeme endiselt rohepöörde ja süsinikukaubandusega kaasnevat täiendava kulu materjalide tootjatele ning erinevas tempos hinnatõuse kuni aastani 2026.

Leedu on ainsana Balti riikidest suutnud 2022 aasta 4. kvartalis natuke taastada oma ehitusmahtusid, Eestis mahud jätkuvalt langesid ja Lätis langus aeglustus peale 2017 aasta lõpu tasemetele jõudmist. Raporti koostamise hetkel pole 2023 I kvartali

ehitusmahtude statistika veel avaldatud, hinnangu saab anda 2022 teisel poolaastal suuremate objektide lepingute sõlmimise järgi. Suure tõenäosusega Leedu on 1. kvartalis mahtusid suurendanud ja Eestis pööravad mahud kasvule hiljemalt teises kvartalis, kui teedeehituse mahulangust enam mõju avaldamas pole ja Rail Baltic Estonia õnnestunud kordushanked hakkavad teostatud tööde pildile tulema. Ka Lätis peaks trend pöörduma, kuna indeksiga alla 100% väärtustele langemine on pigem ebatõenäoline samade mõjurite tõttu – Rail Baltica, militaar- ja taastuvenergeetika objektid tahavad ehitamist.

Pikemaajalised arengud siiski vaevalt väga positiivsed on – ehitusturg pigem jääb sordiini alla kõrge baasintressi, inflatsiooni vastusena tekkinud palgasurve ja edasikestva sõja mõjul. Eestis on uue negatiivse faktorina ka uues valitsuse väljahõigatud tuluja käibemaksu kasv, mis erasektori tellijad paneb kindlasti kukalt kratsima ja oma äriplaane üle vaatama. Rohepöörde käigus oodatavad eluhoonete renoveerimised takerduvad igal pool veel mõnda aega projekteerimise, lepingute ja rahastuse pudelikaeltesse. Hetkeline kasv taastuvenergeetika ja riigi tellimusel ehitatavate objektide näol võib jääda jätkuta, kui maksumuutused ning nende eesmärgid külvavad majandusse ka edasiselt ebakindlust ja samas ehitamisele eelnevad tegevusi ei suudeta efektiivistada. Midagi roosilist järgmistes aastates ehitajatele endiselt ei terenda.

KORTERITE ARENDUS

Vastu ootusi ei lõppenud statistikas peegelduv hinnatõus 2022 aastal ning jätkuvalt vedasid uute eluasemete hindasid kõrgemale varem sõlmitud võlaõiguslepingute alusel üleandmisele läinud uute eluasemete hinnad. Statistilistes andmetes tegi võimsa tõusu Läti uute eluasemete hind. Siiski on hinnatõus ennast praktiliselt ammendanud, kuna järjest väiksem maht ja mõju on 2021 perioodil sõlmitud võlaõiguslepingutel.Järelturul on vanemate ja madalama energiatõhususega eluasemete hinnad juba langenud ning tõenäoliselt langevad ka edasiselt, et peegeldada minimaalse nõutava

energiatõhususe saavutamiseks vajalikku renoveerimise kulu. Kordame oma hinnangut, et tõus on asendumas platooga ja hindade väiksema külgsuunalise liikumisega. Tehinguaktiivsus on kõikides Balti riikides vaikselt tõusmas peale 2022 4. kvartali madalseisu ning ka Eesti valimisjärgne maksuskandaal on uute eluasemete turuniši vaates lühiajaliselt nõudlust toetav, kuna palju räägitud varamaksusid koalitsioonilepingus pole ning 2024 toimuv käibemaksu tõus pigem motiveerib eluaset ostma 2023 valmivate seast. Uute arenduste alustamise jätkuvalt väike maht hoiab pakkumise nõudlusega kenasti tasakaalus ning hindasid allapoole suruvat turujõudu ei teki.

ÄRITEGEVUS

Kontserni äritegevuse aruandlus on jagatud kahte valdkonda:

  • ehitusteenus;
  • kinnisvaraarendus.

EHITUSTEENUS

Ehitusteenus hõlmab Balti riikides üld-, insener- ja elektriehitust, Eestis lisaks ka teedeehitust ning betoonitöid, ning Norras üldehitustöid.

miljonites eurodes

3K 2023 3K 2022 MUUTUS 12K 2022
Müügitulu 49,3 47,8 +3,2% 246,9
Osakaal kogu müügitulust 65,0% 69,8% 60,3%
Ärikasum 0,5 0,0 +1337,4% 8,5
Ärikasumi marginaal 1,1% 0,1% 3,4%

Ehitusteenuse 2023. aasta 3 kuu müügitulu oli 49,3 mln eurot (3 kuud 2022: 47,8 mln eurot). Ärivaldkonna müügitulu suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,2%. 2023. aasta 3 kuu lõikes moodustas ehitusteenuse valdkond kontserni müügituludest 65,0% (3 kuud 2022: 69,8%). Ehitusteenuse valdkonnas teenis kontsern 3 kuu lõikes ärikasumit 0,5 mln eurot (3 kuud 2022: 0,0 mln eurot). Ärikasumi marginaal oli 1,1% (3 kuud 2022: 0,1%). Ärikasumile avaldas peamiselt mõju fikseeritud hinnaga lepingute osakaalu vähenemine aruandeperioodi käibes.

Suuremate objektidena olid I kvartalis Eestis töös Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmas arendusetapp, Pelgulinna ja Rae Riigigümnaasiumid, Arter kvartal, Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõigud, kaitseväe ehitised Tapa linnakus, Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine. Lätis olid suuremateks ehitusobjektideks GUSTAVS ärikeskus, Elemental Business Centre büroohooned ja NATO baasi rajamine Ādažis. Leedus olid suuremateks ehitusobjektideks tuulepargi taristurajatised ning NATO väljaõppekeskuste hooned ja taristud. Norras olid kontsernil töös väiksemamahulised lepingud.

KINNISVARAARENDUS

Kinnisvaraarendus hõlmab elukondliku kinnisvara arendust ja kaasinvestoritega teostatavate ühisprojektide ehitust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvaraprojekte Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Parima kvaliteedi ja korteriostjatele mugavuse ning kindlustunde tagamiseks haldab Merko kinnisvaraarenduse kõiki etappe: kinnistu soetamine, arendusprojekti kavandamine, projekteerimine, ehitamine, turundus ja müük ning garantiiaegne teenindus.

miljonites eurodes

3K 2023 3K 2022 MUUTUS 12K 2022
Müügitulu 26,5 20,7 +28,1% 162,7
sh korterite müük 19,4 15,5 127,0
sh ehitusteenus ühisprojektidele 6,2 4,6 32,0
Osakaal kogu müügitulust 35,0% 30,2% 39,7%
Ärikasum 5,7 4,1 +38,6% 30,3
Ärikasumi marginaal 21,5% 19,8% 18,6%
  1. aasta 3 kuuga müüs kontsern 145 korterit (sh 32 korterit ühisprojektis) ning 3 äripinda (sh 2 ühisprojektis), 2022. aasta 3 kuuga 126 korterit ning 1 äripinna. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2023. aasta 3 kuuga 19,4 mln eurot (käibemaksuta) ning 2022. aasta samal perioodil 15,5 mln eurot (käibemaksuta). Samuti kajastub kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulus ja ärikasumis arendusprojektide äripindade ja parkimiskohtade müük, kinnistute müük ning tulemus avaliku ja erasektori koostöö lepingutest, mille alusel osutab kontsern ehitusteenust ja kinnisvara haldusteenust.

Ühisettevõtte arenduses olevate projektide puhul kajastub kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulus kontserni poolt projektile osutatav ehitusteenus ning ärikasumis jooksval perioodil ehitamisel realiseerunud ehituskasum. Korterite müügist lõppklientidele saadav arenduskasum kajastatakse kontserni aruandluses kapitaliosaluse meetodil.

Kinnisvaraarenduse valdkonna 2023. aasta 3 kuu müügitulu suurenes 28,1% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, moodustades 35,0% kontserni kogutuludest (2022. aasta 3 kuud: 30,2%).

Valdkonna 2023. aasta 3 kuu ärikasum oli 5,7 mln eurot (3 kuud 2022: 4,1 mln eurot) ja ärikasumi marginaal 21,5% (3 kuud 2022: 19,8%). Korterite arendusprojektide kasumlikkus on olenevalt projektist erinev ning sõltub paljuski konkreetse projekti kulude struktuurist, sh maa soetamishinnast.

  1. aasta 3 kuuga jätkas kontsern Lahekalda V etapi maapealse mahtude ehitamisega kuid müügivalmis korteriteks neid ei arvestata. Lõpuni ehitamise otsus tehakse sõltuvalt turuolukorrast. (2022. aasta 3 kuuga ei käivitanud kontsern korterite ehitusi). 3 kuuga investeeris kontsern arendusprojektidesse kokku 28,0 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: 26,5 mln eurot).

Kontserni üheks eesmärgiks on piisava kinnistute portfelli hoidmine, tagamaks stabiilset, turutingimusi arvestavat arendusprojektide varu. 31. märts 2023 seisuga oli kontserni varudes arenduspotentsiaaliga kinnistuid, kus ehitustegevusega pole alustatud, summas 89,4 mln eurot (31.03.2022: 80,7 mln eurot).

KONTSERNI ARENDUSPOTENTSIAALIGA VARUDE JAOTUS RIIGITI

miljonites eurodes

31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Eesti 32,5 25,9 27,6
Läti 24,1 26,7 23,6
Leedu 31,3 26,5 31,3
Norra 1,5 1,6 1,6
Kokku 89,4 80,7 84,1
  1. aasta 3 kuuga soetas kontsern arendustegevuse eesmärgil uusi kinnistuid 5,6 mln euro väärtuses (2022. aasta 3 kuud: 14,5 mln euro väärtuses).

LEPINGUTE PORTFELL

  1. märts 2023 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 412,2 mln eurot võrreldes 376,1 mln euroga 31. märts 2022 seisuga. Portfell on aastases võrdluses kasvanud 9,6%. Lepingute portfellis ja sõlmitud uutes lepingutes ei kajasta kontsern omaenda elamuehitusprojekte ega kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid ehitustöid.

Ehituslepinguid sõlmiti 2023. aasta 3 kuuga 170,3 mln euro ulatuses, mis on 0,5% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (3 kuud 2022: 171,2 mln eurot).

SUUREMAD 2023. AASTA I KVARTALIS SÕLMITUD EHITUSLEPINGUD

LEPINGU LÜHIKIRJELDUS RIIK VALMIMISAEG MAKSUMUS
MLN EUROT
Projekteerimis- ja ehitusleping NATO väljaõppekeskuse uute
taristute ehitamiseks Pabrades
Leedu 2026. a. algus 110,0
Ehitusleping tuulepargi tuulikualuste, elektrikaabelduse ja
teede rajamiseks Kelmė rajoonis
Leedu 2025. a. II kvartal 30,0
Ehitusleping tuulepargi alajaama rajamiseks Kelmė rajoonis Leedu 2025. a. II kvartal 14,5

Bilansipäevajärgselt on kontsern sõlminud järgmise suurema ehituslepingu:

• 12. aprillil 2023 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ ning OÜ Rail Baltic Estonia projekteerimis- ja ehituslepingu Rail Baltica Ülemiste ühisterminali esimese etapi rajamiseks. Tööde teostamisel on 50:50 suhtega juhtiv partner AS Merko Ehitus Eesti. Lepingu maksumus on ligikaudu 44,8 miljonit eurot ja tööde valmimise tähtaeg on 2026. aasta septembris.

31.03.2023 seisuga moodustasid erasektori tellimused lepingute portfelli jäägis olevate projektide osakaalust ligikaudu 54% (31.03.2022 ligikaudu 76%). Nii avalik, kui ka erasektor on ümber hindamas investeeringute põhjendatust ja tasuvust dünaamilises sisendhindade keskkonnas. Kui erasektori suurem paindlikkus ja kiirem reageerimine on mitmed investeeringud edasi lükanud, siis avaliku sektori kõrge prioriteediga plaaniliste investeeringutega minnakse edasi vaatamata kallinemisele.

Kontsern keskendub olemasolevatele koduturgudele, hoides strateegilise eesmärgina äritegevuse mitmekesisust, tasakaalustades omavahel erinevate riikide ehitustegevust ning kinnisvaraarendust. Kontsern on saavutanud tugeva positsiooni kõigis Balti riikides ning jätkab järkjärgulist arengut Norras.

RAHAVOOD

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 14,3 mln eurot(31.03.2022: 29,9 mln eurot). Kontserni rahaliste vahendite positsioon on jätkuvalt hea, mistõttu pole aruande perioodil kasutatud kõiki sõlmitud arvelduskrediidi- ja laenulepingute limiite. Aruandeperioodi lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel sõlmitud pankadega arvelduskrediidi lepinguid kogusummas 53,0 mln eurot, millest kasutamata oli 22,4 mln eurot (31.03.2022: 49,0 mln eurot, millest kasutamata oli 45,1 mln eurot).

  1. aasta 3 kuu äritegevuse rahavoog oli positiivne 1,8 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: negatiivne 10,7 mln eurot), investeerimis¬tegevuse rahavoog negatiivne 0,3 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: negatiivne 3,0 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog negatiivne 4,9 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: negatiivne 1,3 mln eurot).

Äritegevuse rahavoogusid mõjutas 2023. aasta 3 kuu jooksul positiivselt EBITDA 6,4 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: positiivne mõju 4,4 mln eurot), ehituslepingutega seotud nõuete ja kohustuste muutus 3,2 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: negatiivne mõju 6,1 mln eurot) ja äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 23,3 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: positiivne muutus 3,0 mln eurot). Negatiivselt mõjutas äritegevuse rahavoogusid äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 7,7 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: positiivne mõju 18,3 mln eurot) ja eraldiste muutus 2,9 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: negatiivne muutus 2,3 mln eurot) ning varude muutus 18,9 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: negatiivne muutus 27,1 mln eurot). Varude rahavood on mõjutatud peamiselt omaarendatud korterite ehituse ja müügi tsüklilisusest: negatiivne rahavoog on tingitud korterite ehitusest tulenevast varude mahu kasvust, positiivne rahavoog tekib korterite müügil varude mahu kahanemisest. Intresse maksti 0,8 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: 0,3 mln eurot) ja ettevõtte tulumaksu maksti 0,5 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: 0,2 mln eurot).

Äritegevuse rahavoogude toetamiseks, sh korteriarenduse mahtude suurendamiseks, on kontsern kaasanud täiendavaid võõrvahendeid. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukal tasemel (31.03.2023 seisuga 22,9%, 31.03.2022 seisuga 15,7%, 31.12.2022 seisuga 23,7%).

Investeerimistegevuse rahavoogudes on negatiivne mõju põhivara soetustest summas 0,5 mln eurot, mis on peamiselt seotud ehitusseadmete uuendusega (2022. aasta 3 kuud: 0,2 mln eurot) ja positiivne mõju põhivara müügist 0,2 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: 0,1 mln eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoos olid suuremate mõjuritena negatiivse rahavoo rendikohustuste põhiosa tagasimaksed summas 0,3 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: negatiivne rahavoog netosummas 0,2 mln eurot), projektipõhiste kinnisvarainvesteeringute tagatisel saadud ja tagasimakstud laenude netomuutus summas 0,5 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: negatiivne rahavoog netosummas 0,3 mln eurot) ja arendusprojektidega seotud saadud ja tagasimakstud laenude netomuutus summas 9,9 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: negatiivne rahavoog netosummas 2,7 mln eurot), mis tulenes korteriarenduse projektidele võetud laenude tagasimaksetest. Finantseerimistegevuse rahavoost moodustas positiivse rahavoo muu tegevusega seotud laenude muutus netosummas 5,7 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: positiivne rahavoog netosummas 3,8 mln eurot).

SUHTARVUD

(arvutatud emaettevõtte omanike osale)

KASUMIARUANDE KOKKUVÕTE 3K 2023 3K 2022 3K 2021 12K 2022
Müügitulu mln eurot 75,8 68,4 60,1 409,6
Brutokasum mln eurot 10,0 7,9 7,0 53,7
Brutokasumimarginaal % 13,2 11,5 11,6 13,1
Ärikasum mln eurot 5,7 3,7 3,9 35,0
Ärikasumimarginaal % 7,5 5,3 6,5 8,6
Kasum enne maksustamist mln eurot 6,1 3,5 3,7 37,1
Maksude-eelse kasumi marginaal % 8,0 5,1 6,2 9,1
Puhaskasum mln eurot 5,8 3,1 3,3 34,1
emaettevõtte omanike osa mln eurot 5,9 3,0 3,4 34,6
mittekontrolliva osaluse osa mln eurot (0,1) 0,1 (0,1) (0,5)
Puhaskasumimarginaal % 7,8 4,4 5,6 8,5
Muud kasumiaruande näitajad 3K 2023 3K 2022 3K 2021 12K 2022
EBITDA mln eurot 6,4 4,4 4,6 37,9
EBITDA marginaal % 8,5 6,4 7,6 9,3
Üldkulud müügitulust % 6,7 7,1 6,1 4,9
Tööjõukulud müügitulust % 14,9 15,6 14,3 10,3
Müügitulu töötaja kohta tuhat eurot 118 104 92 623
MUUD OLULISED NÄITAJAD 31.03.2023 31.03.2022 31.03.2021 31.12.2022
Omakapitali tootlus % 21,5 18,2 16,5 20,4
Varade tootlus % 9,7 9,3 9,1 9,2
Investeeritud kapitali tootlus % 15,5 16,0 14,2 15,1
Varad mln eurot 380,2 340,6 269,8 387,4
Omakapital mln eurot 189,5 170,1 160,8 183,7
Emaettevõtte omanikele kuuluv
omakapital
mln eurot 190,1 170,3 156,6 184,2
Omakapitali määr % 50,0 50,0 58,1 47,5
Laenukohustuste määr % 22,9 15,7 12,0 23,7
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja korda 2,0 2,2 2,6 2,0
Maksevõime kordaja korda 0,4 0,7 1,1 0,6
Debitoorse võlgnevuse käibevälde päeva 33 32 31 33
Tarnijate käibevälde päeva 54 45 33 55
Keskmine töötajate arv inimest 643 659 654 657
Teostamata tööde jääk mln eurot 412,2 376,1 281,2 297,2

Suhtarvude arvutuskäik on esitatud aruande leheküljel 36.

RISKIDE JUHTIMINE

Riskide juhtimine on osa strateegilisest juhtimisest ning on ettevõtte igapäevategevuse lahutamatuks osaks. Riskide juhtimisel on ettevõtte peamiseks eesmärgiks määratleda olulisemad riskid ning juhtida riske tasakaalukalt, et ettevõte saavutaks oma strateegilised ja finantsilised eesmärgid.

Merko Ehitus jagab riskid nelja põhikategooriasse: äririskid, tururiskid (sh intressirisk ja valuutarisk), finantsriskid (sh krediidirisk ja likviidsusrisk) ning tegevusriskid (sh tervise ja ohutuse riskid ning keskkonnaohutuse riskid). Riskide juhtimist on põhjalikumalt käsitletud kontserni kodulehel: group.merko.ee/investorile/riskide-juhtimine/.

Juriidiline risk

Tulenevalt kontserni põhitegevusega seotud lepingute, regulatsioonide ning seaduste erinevast tõlgendusest eksisteerib risk, et mõni tellija, töövõtja või järelevalveorgan hindab ettevõtte tegevust lepinguliste kokkulepete või õigusaktidest tulenevate nõuete järgimisel ettevõttest erinevatel alustel ning vaidlustab ettevõtte tegevuse seaduslikkuse.

Erinevatest juriidilistest vaidlustest tulenevate võimalike kahjunõuete ning õigusabikulude katteks on kontsernis seisuga 31.03.2023 moodustatud eraldis summas 1,2 mln eurot (31.03.2022: pole moodustatud eraldist).

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade kontserni ettevõtteid puudutavatest olulisematest tavapärase majandustegevuse raamidest väljuvate, 2023. aasta jooksul aset leidnud, lõppenud või seisuga 31.03.2023 pooleliolevatest juriidilistest vaidlustest ja menetlustest:

Eesti

Kaebus keskkonnaministri määruse tühistamiseks

Kohtuasjad seoses keskkonnaministri 27. märtsi 2015 määrusega nr 22, millega muudeti püsielupaiga kaitse-eeskirja selliselt, et ASi Merko Ehitus tütarettevõtetele Suur-Paekalda OÜ ja Väike-Paekalda OÜ (tänaseks ühendatud kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eestiga) kuuluvad Paekalda tänava kinnisasjad jäeti püsielupaiga piiridest välja. 2. veebruaril 2016 esitasid Merko Ehitus kontserni kuuluvad ettevõtted Tallinna Halduskohtusse kaebuse kahju hüvitamiseks. Nõue koosneb otsese varalise kahju (kinnistute väärtuse vähenemine ning arendustegevuseks tehtud kulutused) ja saamata jäänud tulu nõuetest (luhtunud arendustegevus aastatel 2005-2007). Tallinna Halduskohus rahuldas 22. aprillil 2019 kaebuse osaliselt ning mõistis Eesti Vabariigilt AS Merko Ehitus Eesti kasuks välja 760 tuhat eurot ja viivise kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti mõistis kohus AS Merko Ehitus Eesti kasuks välja menetluskulu 12 tuhat eurot. Mõlemad pooled esitasid apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, mis tühistas osaliselt Tallinna Halduskohtu otsuse ja saatis hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks tagasi Tallinna Halduskohtule. Vaidluse mõlemad pooled esitasid kassatsioonkaebused Riigikohtule. 5. märtsi 2021 otsusega jättis Riigikohus AS Merko Ehitus Eesti kassatsioonkaebuse rahuldamata, kuid saatis kaebuse Eesti Vabariigi õiguspärase tegevusega tekitatud otsese varalise kahju hüvitamise nõude osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus peatas menetluse haldusasjas kuni vaidlusaluste kinnistute detailplaneeringu menetluse lõppemiseni. Nimetatud nõude mõju ei ole kontsern aruandes kajastanud.

Läti

Läti konkurentsinõukogu määratud haldustrahv

  1. augustil 2021 sai AS Merko Ehitus tütarettevõte SIA Merks Läti konkurentsinõukogu otsuse ettevõtte suhtes 2019. aastal algatatud haldusmenetluses. Kontsern on menetluse kohta jooksvalt info avalikustanud börsiteadetes, aasta- ja vahearuannetes ning asjakohases kodulehe alajaotises.

  2. septembril 2021 vaidlustasid SIA Merks ja AS Merko Ehitus Läti konkurentsinõukogu otsuse Läti halduskohtus. Konkurentsinõukogu poolt määratud trahv summas 2,7 mln eurot ei kuulu tasumisele, kolmandate isikute võimalikud kahjunõuded ei kuulu arutamisele ega muud võimalikud seadusest tulenevad tagajärjed ei rakendu enne kohtuotsuse jõustumist. Esimene kaebuste sisu arutamiseks määratud kohtuistung toimus 12. oktoobril 2022, kuid kohtuistung kulus erinevate poolte taotluste esitamisele ja arutamisele. Kaasuse sisuliseks läbivaatamiseks on määratud üksteist kohtuistungit 2023. aasta esimeses pooles, millest aruande koostamise ajaks juba toimunud 5 istungil on kuulatud hagejate avaldusi ja seisukohti.

AS Merko Ehitus peab jätkuvalt Läti konkurentsinõukogu järeldusi SIA Merksi äritegevuse kohta põhjendamatuteks nii faktiliselt kui õiguslikult ning kasutab kõiki õigusriigis antud võimalusi selliste järelduste ümberlükkamiseks.

Arvestades kohtuliku menetluse jõudmist sisuliste arutelude etappi ja lähtudes konservatiivsuse printsiibist moodustas kontsern 2022. majandusaastal eraldise 1/3 ulatuses võimalikust trahvinõudest ehk 900 tuhat eurot. Eraldis ei kajasta kontserni hinnangut kohtumenetluse oodatavale tulemile, vaid peegeldab kontsernis rakendatavate printsiipide konservatiivsust.

SIA Ostas Celtnieks

  1. novembril 2019 esitas SIA Merks hagi SIA "Ostas Celtnieks" vastu summas 230 tuhat eurot, millele lisandub viivis 21 tuhat eurot. SIA Merks nõude aluseks on konsortsiumlepinguna teostatud Ventspilsi muusikakooli ja kontserdisaali ehitusobjektilt saadud kahjum, millest vastavalt lepingu osaluse proportsioonidele kuulub SIA "Ostas Celtnieks" poolt katmisele 35%. SIA "Ostas Celtnieks" pole enda osa kahjumist seni katnud. Kohtuistung toimus 28. juulil 2022, kohus jättis nõude rahuldamata põhjendusega, et nõude on esitanud ebaõige isik (konsortsiumi vormiline juriidiline isik). 25. oktoobril 2022 esitas SIA Merks apellatsioonikaebuse, mis võeti menetlusse. Ringkonnakohus andis osapooltel võimaluse jõuda vastastikusele kokkuleppele, järgmine istung toimub 5.juunil 2023. Nimetatud nõude mõju ei ole kontsern aruandes kajastanud.

Salaspilsi maavalitsus

  1. juulil 2022. esitas SIA Merks Salaspilsi lasteaia ehituslepingu tõlgendamisel tekkinud erimeelsustele lahenduse leidmiseks hagi Salaspilsi maavalitsuse vastu majandusasjade kohtusse. Salaspilsi maavalitsus esitas vastuhagi. SIA Merks allkirjastas 2022. aasta lõpus tööde üleandmise akti ning, tuginedes ekspertiisotsusele, esitas kohtule nõude Salaspilsi maavalitsuse vastu summas 1 635 tuhat eurot (1 304 tuhat eurot põhinõue ja 331 tuhat eurot viivised). Kohtuistung on planeeritud 9. maiks 2023. Kontsern ei ole teinud eraldisi aruande kuupäeva seisuga.

SIA Hanza 14

2022 augustis võttis Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraaži Instituut (Stockholmi arbitraaž) menetlusse SIA Hanza 14 avalduse 16. juunil 2020 allkirjastatud ehituslepingu mittejõustumise tühistamiseks ja SIA Merks lepinguliste kohustuste mittetäitmisega kaasneva leppetrahvi sissenõudmiseks. Ehituslepingu mittejõustumisest teatas Merko Ehitus börsiteatega 28. august 2020. SIA Merks sai SIA Hanza 14 nõudeavalduse, millele SIA Merks esitas kohtule kaitseavalduse. SIA Merks on jätkuvalt seisukohal, et ehituslepingus sätestatud eeltingimuste mittetäitumise tulemusel muutus leping tühiseks. Lepingu tühiseks muutumine aluseks olnud imperatiivne tingimus sätestas lepingu lõppemise ilma õiguslike tagajärgede või kohustisteta osapooltele, nagu poleks sellele kunagi alla kirjutatud. Vastavalt ei ole kontsern teinud eraldisi nõude esitaja teoreetiliste nõuete katteks.

Ukrainas peetava sõja mõju

Mõjude paljususe ja kõikide osapoolte hübriidsete tegevuste tõttu ei ole sõjategevuse mõju raamatupidamisliku täpsusega endiselt võimalik hinnata, kuna energiahindasid peetakse oluliseks faktoriks ka kõrgenenud inflatsiooni käivitumisel. Ühelt poolt on sanktsioonid, energia hinnakasv ja inflatsioon viinud sisendhindade üldise kallinemiseni. Teiselt poolt on sõjapõgenike poolt pakutav suhteliselt odavam tööjõud vaos hoidnud kohaliku tööjõu palgaootuste kasvu ja nende genereeritud täiendav nõudlus eluasemete turul hoidnud korteriturgu tugevamana vaatamata ebakindluse kasvule. Erisuunaliste mõjude hindamine on jätkuvalt keeruline, koondamine ühtseks mõjuhinnanguks hetkel käib üle võimete. Kaheldamatult on sõda mõjunud äärmiselt negatiivselt kontserni majanduslikule seisukorrale nii sisendhindade kallinemise, kui ka tellimuste ja eluasemete müügitempo vähenemise kaudu ning kontsern ei ole neid negatiivseid efekte suutnud täismahus edasi kanda ostjatele. Teisalt ei saa välistada sõjategevuse otsese mõjuna ka laiemat ebakindluse kasvu ning sellest johtuvat investeeringute ja ostude vähenemist majanduses tervikuna, millel on ehitussektori sisest konkurentsi teravdav ning marginaale allasuruv mõju. Selle negatiivse netoefekti kvantifitseerimine kontserni tasemel nõuab majanduse stabiliseerumist uutel tasakaalu-tasemetel.

TÖÖTAJAD JA TÖÖJÕUKULUD

Merko Ehitus kontsernis töötas 31. märts 2023 seisuga 657 inimest (sh nii tähtajalise kui ka osalise tööajaga töötajad). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kontserni töötajate arv vähenenud -13 võrra (-1,9%). Töötajate arv vähenes Lätis, Leedus ja Norras ning suurenes Eestis.

Pikaajaliste kogemustega oma ala professionaalid on ettevõtte võtmeväärtus. Kontserni eesmärk on maksta oma töötajatele konkurentsivõimelist töötasu. Töötajate ja ettevõtte huve tasakaalustab tulemustest sõltuv tasustamine.

Kontsern loeb tööjõukuludeks töötasu (sh põhitöötasu, lisatöötasu, puhkusetasu ning tulemustasu), töötasult arvestatud makse, erisoodustusi ning erisoodustustelt arvestatud makse. 2023. aasta 3 kuu tööjõukulu oli 11,3 mln eurot (2022. aasta 3 kuud: 10,7 mln eurot), mis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes 5,4%, ning tööjõukulude osakaal müügituludest vähenes 0,7 pp võrra 15,6%-lt 14,9%-ni.

Kontserni kuuluv Eesti üks suurimaid ehitusettevõtteid AS Merko Ehitus Eesti on 3 kuuga tasunud Eestis 2,5 mln eurot tööjõumakse, olles sellega 2023. aasta 3 kuu üks suurimatest ehitusvaldkonna tööjõumaksude maksja (2022 3 kuud: 2,0 mln eurot).

EETILISED ÄRITAVAD

Kontserni põhiväärtuste hulka kuulub eetiline äritegevus, mis on pikas perspektiivis oluline edufaktor. Kõrgeid eetilisi põhimõtteid järgides edendame kasumlikku kasvu, võidame oma sidusrühmade usalduse ning toetame ausat konkurentsi ja võrdset kohtlemist.

Teeme äri ausalt, juhindume oma tegevuses eetilistest põhimõtetest ning hoolitseme selle eest, et meie töötajad tunneksid ja järgiksid eetilisi äritavasid oma igapäevatöös. Põhimõtete kinnistamiseks on kontsernis kehtestatud ärieetika koodeks.

Ärieetika teemat on põhjalikumalt käsitletud kontserni kodulehel: group.merko.ee/vastutustundlik-ettevote/.

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

Emitent AS Merko Ehitus
Väärtpaberi nimi Merko Ehitus aktsia
Väärtpaberi lühinimi MRK1T
Emitendi residentsus Eesti
Turg Nasdaq Tallinn, Balti põhinimekiri
Tööstusharu Ehitus
ISIN EE3100098328
Nimiväärtus Nimiväärtuseta
Emiteeritud väärtpaberite arv 17 700 000
Noteeritud väärtpaberite arv 17 700 000
Valuuta EUR
Noteerimise kuupäev 11.08.2008

VÄÄRTPABERI INFORMATSIOON

Merko Ehitus aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinn põhinimekirjas. 31. märts 2023 seisuga on ettevõttel 17 700 000 aktsiat. Aktsiate arv ei ole 2023. aastal muutunud.

  1. aasta 3 kuuga sooritati Merko Ehitus aktsiatega 7017 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 0,23 mln aktsiat (1,3% kõigist aktsiatest) ning tehingute käive oli 3,5 mln eurot (võrreldavad andmed 2022. aasta 3 kuu kohta: 13 507 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 0,46 mln aktsiat (2,6% kõigist aktsiatest) ja tehingute käive oli 7,2 mln eurot). Madalaim tehing aktsiaga sooritati tasemel 14,14 eurot ning kõrgeim tasemel 16,02 eurot aktsia kohta (2022. aasta 3 kuul: vastavalt 13,78 eurot ja 16,80 eurot). Aktsia sulgemishind 31. märts 2023 seisuga oli 15,54 eurot (31.03.2022: 15,72 eurot). ASi Merko Ehitus turuväärtus, Nasdaq Balti väärtpaberituru andmetel, oli seisuga 31. märts 2023 275,1 mln eurot, mis on vähenenud 1,1% võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpu seisuga (31.03.2022: 278,2 mln).
31.03.2023 31.03.2022 31.03.2021 31.12.2022
Aktsiate arv 17 700 000 17 700 000 17 700 000 17 700 000
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,33 0,17 0,19 1,96
Omakapital aktsia kohta, eurot 9,85 8,95 8,35 9,57
P/B suhtarv 1,58 1,76 1,62 1,48
P/E suhtarv 7,33 9,67 9,85 7,24
Turuväärtus, mln eurot 275,1 278,2 239,8 250,6

Suhtarvude arvutuskäik on esitatud aruande leheküljel 36.

tehingute maht

MERKO EHITUS AKTSIA HINNA JA KAUPLEMISMAHU DÜNAAMIKA NASDAQ TALLINN BÖRSIL 2023. AASTAL

AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR AKTSIATE ARVU JÄRGI SEISUGA 31.03.2023

AKTSIATE ARV AKTSIONÄRIDE ARV % AKTSIONÄRIDEST AKTSIATE ARV % AKTSIATEST
1 000 001 - … 1 0,01% 12 742 686 71,99%
100 001 – 1 000 000 6 0,05% 1 287 486 7,27%
10 001 – 100 000 49 0,41% 1 005 519 5,68%
1 001-10 000 533 4,45% 1 479 519 8,36%
101-1 000 2 837 23,68% 946 335 5,35%
1-100 8 555 71,40% 238 455 1,35%
Kokku 11 981 100% 17 700 000 100%

AS MERKO EHITUS AKTSIONÄRID SEISUGA 31.03.2023 JA MUUTUS VÕRRELDES EELMISE KVARTALIGA

AKTSIATE
ARV
OSALUS
31.03.2023
OSALUS
31.12.2022
MUUTUS
AS Riverito 12 742 686 71,99% 71,99% -
OÜ Midas Invest 416 250 2,35% 2,33% 4 500
Firebird Republics Fund Ltd 319 586 1,80% 1,80% -
Firebird Avrora Fund Ltd 186 361 1,05% 0,96% 17 100
SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal 148 787 0,84% 0,84% -
Clearstream Banking AG 112 781 0,64% 0,64% (270)
Firebird Fund L.P. 103 721 0,59% 0,59% -
Siseinfo OÜ 100 000 0,56% 0,56% -
Hans Palla 54 000 0,31% 0,31% -
Alforme OÜ 50 000 0,28% 0,28% -
Suurimad aktsionärid kokku 14 234 172 80,41% 80,30% 21 330
Väikeaktsionärid kokku 3 465 828 19,59% 19,70% (21 330)
Kokku 17 700 000 100% 100% -

MERKO EHITUS AKTSIA HINNA JA VÕRDLUSINDEKSI OMX BALTIC BENCHMARK HINNAINDEKSI MUUTUSED 2023. AASTAL

DIVIDENDID JA DIVIDENDIPOLIITIKA

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, mil dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

Kehtiva dividendipoliitika kohaselt on eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist.

  1. mai 2023 aktsionäride otsusega kinnitati nõukogu ettepanek maksta aktsionäridele eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis andis 2022. aasta dividendimääraks 51% ja dividenditootluseks 7,1% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2022). 2022. aastal maksti dividende summas 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis andis 2021. aasta dividendimääraks 61% ning dividenditootluseks 6,6% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2021).

ÜHINGU JUHTIMINE

ÜHINGUJUHTIMINE JA STRUKTUUR

AS Merko Ehitus tegutseb valdusettevõttena, mille kontserni kuuluvad Eestis, Lätis, Leedus ja Norras ehitusalaseid terviklahendusi pakkuvad ehitus- ja kinnisvaraarenduse ettevõtted. Suuremad valdusettevõttele kuuluvad ettevõtted on AS Merko Ehitus Eesti (100%), Tallinna Teede AS (100%), SIA Merks (100%), UAB Merko Statyba (100%), UAB Merko Bustas (100%) ja Merko Bygg AS (56%) ning SIA Merks kontserni kuuluv SIA Merks Mājas (100%).

Valdusettevõtte põhitegevuseks on Merko Ehitus kontserni erinevate ärivaldkondade strateegiate väljatöötamine ning elluviimine ressursside planeerimise, olulisemate investeeringute üle otsustamise, tütarettevõtete tegevuse eesmärgistamise ja järelevalve ning partnersuhete koordineerimise kaudu. Valdusettevõtte AS Merko Ehitus juhatus tegutseb kaheliikmelisena: Andres Trink ja Tõnu Toomik.

Juhatuse ja nõukogu tutvustus on toodud aruande lehekülgedel17-18 ja raamatupidamise vahearuande lisas 16 ning täiendavalt avalikustatud koos teenistuskäigu ja fotodega ettevõtte kodulehel: https://group.merko.ee/juhatus-ja-noukogu/.

Kontsernis on oluline pidada organisatsiooni struktuuri lihtsana ning juhtimisel lähtuda eelkõige kontserni eesmärkidest ja vajadustest. Kontserni võimalikult efektiivse juhtimise eesmärgil eristame teatud juhtudel juhtimisstruktuuri ja juriidilist struktuuri. Kontserni äritegevuse juhtimine toimub riikide põhiselt ja seda koordineeritakse valdusettevõtte tasandil.

Juhtimisstruktuur 31. märts 2023 seisuga on alljärgnev:

* Eestis on sõsarettevõtted Merko Ehitus Eesti AS ja Tallinna Teede AS, mida juhitakse kontserni vaates samade printsiipide alusel, kuid mille enda juhtkond on formeeritud täiesti eraldiseisvatena.

KONTSERNI JURIIDILINE STRUKTUUR

Kontserni juriidiline struktuur lähtub eelkõige majanduslikust ja juriidilisest otstarbekusest ning ei ole kõikidel juhtudel üksühele vastavuses kontserni juhtimisstruktuuriga. Kontserni struktuuri kuuluvate ettevõtete detailne loetelu on esitatud raamatupidamise vahearuande lisas 16.

Muudatused kontserni juriidilises struktuuris

  1. detsembril 2022 otsustas ASi Merko Ehitus juhatus struktuuri korrastamiseks alustada 100%liste tütarettevõtete OY Merko Finland (Soome, ehitus ja arendus) ja PS "Merko Merks" (Läti, ehituse ühispakkumised) likvideerimisega, tulenevalt nendes äriühingutes sisulise tegevuse puudumisest. PS "Merko Merks" likvideeriti 10. märtsil 2023 Läti äriregistris. Ettevõtte OY Merko Finland likvideerimine plaanitakse lõpule viia 2023. aasta jooksul.

Samaaegselt otsustati asutada Lätis 100% kontsernile kuuluvana ehitusvaldkonna tütarettevõte "Merko Būve" tugevdamaks spetsialiseerumist ja kaubamärgi ühtlustamist.

  1. jaanuaril 2023, registreeriti SIA Merko Būve Läti äriregistris.

Bilansipäeva järgselt, 26. aprillil 2023 asutas ASi Merko Ehitus 100%line Leedu tütarettevõte UAB Merko Bustas 100%lise tütarettevõtte UAB MB 4 Projektas.

  1. aprillil 2023 asutas ASi Merko Ehitus 100%line Leedu tütarettevõte UAB MN Projektas 100%lise tütarettevõtte UAB MN 2 Projektas.

AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK

Ettevõtte kõrgeim juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek, mille pädevus on sätestatud seadusandluse ning ettevõtte põhikirjaga.

  1. mail 2023. aastal toimus aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolek kinnitas 2022. aasta majandusaasta aruande ning kasumi jaotamise ettepaneku. Dividendide väljamakse aktsionäridele, summas 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), toimub 16. juunil 2023.

Üldkoosolek kinnitas, kuni 06.05.2025, kolmeliikmelise nõukogu ja nõukogu liikmeteks valiti Toomas Annus ja Indrek Neivelt, ametiajaga alates 5. mai 2023 kuni 6. mai 2026 (kaasa arvatud). Lisaks otsustati kinnitada ASi Merko Ehitus audiitoriks 2023. kuni 2025. aasta majandusaastateks audiitorühing AS PricewaterhouseCoopers ning tasuda audiitorühingule auditeerimise eest vastavalt ASiga PricewaterhouseCoopers sõlmitavale lepingule.

Juhatus tegi ettekande ettevõtte majandustulemustest ning väljavaate perspektiividest.

Vastavalt äriseadustikule, ettevõtte põhikirjale ning Hea Ühingujuhtimise Tavale kutsub AS Merko Ehitus nii aktsionäride korralise kui ka erakorralise üldkoosoleku kokku, teavitades sellest aktsionäre läbi Tallinna Börsi ning avaldades koosoleku kutse ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 3 nädalat ette. Üldkoosolek viiakse läbi kutses näidatud kohas, tööpäeval ning ajavahemikus kella 9.00-18.00, mis tagab enamikule aktsionäridele koosolekul osalemise võimaluse.

Ettevõtte aktsionäride korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute päevakord kinnitatakse enne avaldamist nõukogu poolt, kes ühtlasi esitab üldkoosolekule teemasid arutamiseks ja hääletamiseks. Üldkoosoleku päevakorrapunktid, nõukogu ettepanekud koos vastavate selgitustega, protseduurilised juhised üldkoosolekul osalemiseks ning see, kuidas ja millal teha ettepanekuid uue päevakorrapunkti lisamiseks, avaldatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega.

Üldkoosolekust võib osa võtta aktsionär või tema volitatud esindaja. AS Merko Ehitus ei võimalda elektroonilist osavõttu aktsionäride üldkoosolekutest, kuna usaldusväärsete lahenduste rakendamine aktsionäride isikute tuvastamiseks, kellest osa asub välisriikides, ning osalevate aktsionäride privaatsuse tagamiseks oleks üleliia keeruline ja kulukas. Üldkoosolekul ei ole lubatud pildistamine ega filmimine, kuna see võib häirida aktsionäride privaatsust.

Korralise või erakorralise aktsionäride üldkoosoleku juhataja on sõltumatu isik. 2023. aastal juhatas korralist üldkoosolekut vandeadvokaat Vesse Võhma, kes tutvustas üldkoosoleku läbiviimise protseduuri ning juhatuselt ja nõukogult ettevõtte tegevuse kohta küsimuste esitamise korda.

ASi Merko Ehitus üldkoosolekul osalevad tavaliselt ettevõtte poolt aktsiaseltsi juhatuse esimees, vajadusel kaasatakse teisi juhatuse ning nõukogu liikmeid. Koosolekul osaleb ettevõtte audiitor.

  1. aastal toimunud ASi Merko Ehitus aktsionäride korralisel üldkoosolekul osalesid Andres Trink (juhatuse esimees), Tõnu Toomik (juhatuse liige), Urmas Somelar (finantsüksuse juht) ja Kristiina Veermäe (audiitor).

NÕUKOGU

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu peamiseks ülesandeks on kontserni olulisemate strateegiliste ja taktikaliste otsuste kinnitamine ning kontserni juhatuse tegevuse kontrollimine. Nõukogu juhindub oma tegevuses ettevõtte põhikirjast, üldkoosoleku suunistest ja seadusandlusest.

Vastavalt ASi Merko Ehitus põhikirjale koosneb nõukogu 3-5 liikmest, kes valitakse kolmeks aastaks.

  1. mai 2023 üldkoosolek valis nõukogu liikmeteks Toomas Annus ja Indrek Neivelt, ametiajaga kuni 6. mai 2026 (kaasa arvatud). Sama otsusega on AS Merko Ehituse nõukogu kolmeliikmeline kuni 6. mai 2025. AS Merko Ehitus nõukogu jätkab kolmeliikmelisena: Toomas Annus (esimees), Indrek Neivelt ja Kristina Siimar.

Seisuga 31. märts 2023 oli ASi Merko Ehitus nõukogu neljaliikmeline ning vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tava nõuetele olid Kristina Siimar ja Indrek Neivelt sõltumatud liikmed.

JUHATUS

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ASi Merko Ehitus igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagab ettevõtte jätkusuutliku arengu, vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte seatud lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab igakordselt nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks. Juhatus koostab nõukogule aruandeid ka koosolekute väliselt, kui seda peab vajalikuks nõukogu või nõukogu esimees.

Vastavalt 2012. aasta üldkoosolekul kinnitatud põhikirjale võib juhatus koosneda kuni kolmest liikmest.

Juhatuse esimehe Andres Trinki ülesanneteks on muuhulgas täita ASi Merko Ehitus tegevjuhi igapäevaseid kohustusi, juhtides ja esindades ettevõtet, tagades vastavuse põhikirjale, seadustele, korraldades juhatuse ja olulisemate tütarettevõtete nõukogude tööd, koordineerides strateegiate väljatöötamist ja tagades nende rakendamist, vastutades äriarenduse ja finantside eest. Tõnu Toomiku vastutusalaks on kinnistute portfelli juhtimise ja ehitusvaldkonna arendustegevuse koordineerimine üle kontserni ettevõtete.

TÜTARETTEVÕTETE NÕUKOGUD JA JUHATUSED

ASi Merko Ehitus tütarettevõtete nõukogude volitused ja vastutus tulenevad nende põhikirjast ning kontsernisisestest reeglitest. Nõukogud on üldjuhul moodustatud vastava tütarettevõtte põhiosanikuks oleva ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmetest. Olulisemate tütarettevõtete nõukogude koosolekud toimuvad tavaliselt kord kuus, muudel juhtudel lähtutakse kontserni vajadustest, tütarettevõtte põhikirjast ja õigusaktidest. Tütarettevõtete nõukogu liikmetele üldjuhul eraldi tasu ei maksta. Samuti ei maksta nõukogu liikmele teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel või mittepikendamisel lahkumishüvitist.

Tütarettevõtte juhataja või juhatuse liikme nimetab ametisse tütarettevõtte nõukogu. Alljärgnevalt on toodud ASi Merko Ehitus 100% omanduses olevate oluliste tütarettevõtete nõukogud ja juhatused seisuga 31. märts 2023:

ETTEVÕTE NÕUKOGU JUHATUS
AS Merko Ehitus Eesti Andres Trink (esimees),
Tõnu Toomik, Martin Rebane
Ivo Volkov (esimees),
Jaan Mäe, Veljo Viitmann
OÜ Merko Investments - Andres Trink, Urmas Somelar
SIA Merks Andres Trink (esimees),
Tõnu Toomik, Urmas Somelar
Andris Bišmeistars (juhataja)
SIA Merks Mājas - Andris Bišmeistars (esimees),
Mikus Freimanis
UAB Merko Statyba Andres Trink (esimees),
Tõnu Toomik, Urmas Somelar
Saulius Putrimas (esimees),
Jaanus Rästas
UAB Merko Bustas Andres Trink (esimees),
Tõnu Toomik, Urmas Somelar
Saulius Putrimas (juhataja)

JUHATUSE DEKLARATSIOON

Juhatuse liikmed kinnitavad, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, koostatud 2023. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise vahearuandest, õige ja õiglase ülevaate ASi Merko Ehitus ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku äritegevuse arengust, varadest, kohustustest, finantsseisundist, majandustulemustest, rahavoogudest ja kasumist või kahjumist, sisaldab peamiste riskide ja ebaselguste kirjeldust ning kajastab tehinguid seotud osapooltega. Emaettevõte ja kontserni kuuluvad äriühingud on jätkuvalt tegutsevad.

Andres Trink juhatuse esimees 05.05.2023

Tõnu Toomik juhatuse liige 05.05.2023

RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata

tuhandetes eurodes
-- --------------------
lisa 2023.a.
3 kuud
2022.a.
3 kuud
2022.a.
12 kuud
Müügitulu 2 75 751 68 426 409 633
Müüdud toodangu kulu 3 (65 776) (60 554) (355 975)
Brutokasum 9 975 7 872 53 658
Turustuskulud (1 077) (1 115) (4 077)
Üldhalduskulud (3 965) (3 723) (15 860)
Muud äritulud 817 686 3 144
Muud ärikulud (62) (61) (1 834)
Ärikasum 5 688 3 659 35 031
Finantstulud (-kulud) 391 (160) 2 067
sh kasum (kahjum) ühisettevõtetelt 1 280 (2) 3 516
intressikulud (655) (162) (1 180)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (210) 52 (138)
muud finantstulud (-kulud) (24) (48) (131)
Kasum enne maksustamist 6 079 3 499 37 098
Tulumaksukulu (292) (421) (2 995)
Perioodi puhaskasum 5 787 3 078 34 103
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 5 880 3 006 34 640
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist (93) 72 (537)
Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida
kasumiaruandesse
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel 53 16 30
Perioodi koondkasum 5 840 3 094 34 133
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist 5 910 3 020 34 648
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist (70) 74 (515)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava
ja lahustatud, eurodes)
4 0,33 0,17 1,96

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata

tuhandetes eurodes
lisa 31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid
5
14 295 29 881 17 665
Nõuded ja ettemaksed
6
54 206 57 331 77 959
Ettemakstud tulumaks 89 53 38
Varud
7
244 549 187 848 225 661
313 139 275 113 321 323
Põhivara
Ühisettevõtte aktsiad või osad 14 175 9 377 12 895
Muud pikaajalised laenud ja nõuded
8
22 685 23 878 22 982
Edasilükkunud tulumaksuvara 873 793 693
Kinnisvarainvesteeringud
9
11 460 13 803 11 485
Materiaalne põhivara
10
17 287 16 966 17 452
Immateriaalne põhivara
11
564 653 582
67 044 65 470 66 089
VARAD KOKKU 380 183 340 583 387 412
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
12
59 753 11 554 49 687
Võlad ja ettemaksed
13
88 907 103 801 96 248
Tulumaksukohustus 1 290 956 1 241
Lühiajalised eraldised
14
8 973 6 825 9 820
158 923 123 136 156 996
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused
12
27 347 41 938 42 236
Edasilükkunud tulumaksukohustus 2 327 3 159 2 355
Muud pikaajalised võlad
15
2 054 2 244 2 133
31 728 47 341 46 724
KOHUSTUSED KOKKU 190 651 170 477 203 720
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus (565) (153) (495)
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 7 929 7 929 7 929
Kohustuslik reservkapital 793 793 793
Realiseerimata kursivahed (753) (777) (783)
Jaotamata kasum 182 128 162 314 176 248
OMAKAPITAL KOKKU 190 097
189 532
170 259
170 106
184 187
183 692
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 380 183 340 583 387 412

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

auditeerimata

tuhandetes eurodes

Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsia-
kapital
Kohus
tuslik
reserv
Realisee
rimata
kursi
vahed
Jaota
mata
kasum
Kokku Mitte
kontrolliv
osalus
Kokku
Saldo 31.12.2021 7 929 793 (791) 159 308 167 239 (227) 167 012
Perioodi puhaskasum (-kahjum) - - - 3 006 3 006 72 3 078
Muu koondkasum - - 14 - 14 2 16
Perioodi koondkasum
(-kahjum) kokku
- - 14 3 006 3 020 74 3 094
Saldo 31.03.2022 7 929 793 (777) 162 314 170 259 (153) 170 106
Saldo 31.12.2022 7 929 793 (783) 176 248 184 187 (495) 183 692
Perioodi puhaskasum (-kahjum) - - - 5 880 5 880 (93) 5 787
Muu koondkasum - - 30 - 30 23 53
Perioodi koondkasum
(-kahjum) kokku
- - 30 5 880 5 910 (70) 5 840
Saldo 31.03.2023 7 929 793 (753) 182 128 190 097 (565) 189 532

ASi Merko Ehitus aktsiakapital koosneb 17 700 000 nimiväärtuseta lihtaktsiast.

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

auditeerimata

tuhandetes eurodes

lisa 2023.a.
3 kuud
2022.a.
3 kuud
2022.a.
12 kuud
Äritegevuse rahavoog
Ärikasum 5 688 3 659 35 031
Korrigeerimised:
põhivara kulum ja väärtuse langus 728 692 2 880
(kasum) kahjum põhivara müügist (169) (128) (313)
ehituslepingutega seotud nõuete ja kohustuste muutus 3 238 (6 101) (1 066)
intressitulu äritegevusest (571) (541) (2 260)
eraldiste muutus (2 907) (2 325) 1 540
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 23 310 3 002 (22 024)
Varude muutus (18 876) (27 107) (62 360)
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus (7 730) 18 258 8 911
Saadud intressid 496 446 2 188
Makstud intressid (833) (263) (1 652)
Muud finantstulud (kulud) (24) (48) (133)
Makstud ettevõtte tulumaks (506) (212) (2 529)
Kokku rahavood äritegevusest 1 844 (10 668) (41 787)
Investeerimistegevuse rahavoog
Tütarettevõtete soetus - (695) (695)
Ühisettevõtte soetus - (2 236) (2 236)
Materiaalse põhivara soetus (v.a. renditav vara) (415) (191) (1 117)
Materiaalse põhivara müük 164 118 343
Immateriaalse põhivara soetus (41) (39) (141)
Saadud intressid - - 1
Saadud dividendid - - 560
Kokku rahavood investeerimistegevusest (292) (3 043) (3 285)
Finantseerimistegevuse rahavoog
Saadud laenud 33 870 14 950 147 990
Saadud laenude tagasimaksed (38 453) (14 187) (109 484)
Rendikohustuste põhiosa tagasimaksed (302) (236) (1 108)
Mittekontrolliva osaluse väljaost - (1 886) (1 886)
Makstud dividendid - - (17 661)
Kokku rahavood finantseerimistegevusest (4 885) (1 359) 17 851
Raha ja raha ekvivalentide muutus (3 333) (15 070) (27 221)
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 17 665 44 930 44 930
Valuutakursside muutuste mõju (37) 21 (44)
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 14 295 29 881 17 665

LISAD LISA 1 KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED

ASi Merko Ehitus kontserni konsolideeritud raamatupidamise 2023. aasta 3 kuu vahearuanne on koostatud vastavuses rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 34 "Interim Financial Reporting" nõuetega lühendatud vahearuannete kohta (condensed interim financial statements). Raamatupidamise vahearuandes järgitakse samu arvestuspõhimõtteid ja -meetodeid, mida rakendati 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes. Raamatupidamise vahearuande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Käesolevas aruandes on võrdlusandmetena esitatud 2022. aasta auditeeritud andmed ja 2022. aasta 3 kuu vahearuandes esitatud auditeerimata andmed.

Juhatuse hinnangul kajastab ASi Merko Ehitus 2023. aasta 3 kuu konsolideeritud vahearuanne õigesti ja õiglaselt kontserni majandustulemust vastavalt jätkuvuse printsiibile. Ehitustegevuse sesoonsuse ning arendustegevuse tsüklilisuse mõju perioodi tulemustele oli väheoluline.

LISA 2 ÄRISEGMENDID

tuhandetes eurodes

Kõrgeim äriotsustaja, kelleks on emaettevõtte ASi Merko Ehitus juhatus, jälgib kontserni äritegevust ärivaldkondade lõikes.

Kontserni ärivaldkondade aruandlus on koondatud järgmiselt:

  • ehitusteenus,
  • kinnisvaraarendus.

Ehitusteenuse segment hõlmab Balti riikides üld-, insener- ja elektriehitust, Eestis lisaks ka teedeehitust ning betoonitöid, ning Norras üldehitustöid. Muud tegevusalad (juhtimisalased teenused, järelevalve teenus jt) on kontserni seisukohalt väheolulised ja kajastatakse ehitusteenuse segmendis. Kinnisvaraarenduse segment baseerub põhiliselt oma kinnisvara arendusel – ehitusel ja müügil; vähesel määral hõlmab ka kinnisvara hooldust ja renti.

Äritulemust hinnatakse segmendi kontsernivälise müügitulu, ärikasumi ja maksustamiseelse kasumi alusel. Segmentide ärikasumi ja maksustamiseelse kasumi moodustavad nende valdkondadega seotud tulud ja kulud. Muud, segmentidega mitteseotud tulud ja kulud on seotud valdusettevõtete tegevusega ja neid jälgitakse kontserni tasandil tervikuna.

Lisainformatsiooni segmentide kohta vt tegevusaruande peatükis "Äritegevus".

Segmendiaruandes on segmentide maksustamiseelsest kasumist elimineeritud segmentide vahelised tulud ja kulud ning segmentide varadest on elimineeritud segmentide vahelised realiseerumata sisemised kasumid.

2023.a. 3 kuud Ehitusteenus Kinnisvaraarendus Segmendid kokku
Müügitulu 49 487 38 947 88 434
Segmentidevaheline müügitulu (216) (12 467) (12 683)
Müügitulu klientidelt 49 271 26 480 75 751
sh müügitulu teostamiskohustuse täitmise ajahetkel 207 19 727 19 934
müügitulu teostamiskohustuse täitmisperioodi jooksul 49 064 6 753 55 817
Ärikasum (-kahjum) 549 5 683 6 232
Maksustamiseelne kasum (-kahjum) 784 6 023 6 807
sh intressitulud äritegevusest - 571 571
kulum (582) (146) (728)
eraldiste moodustamine (1 012) (64) (1 076)
kasum ühisettevõtetelt 366 914 1 280
muud finantstulud (-kulud) (70) (552) (622)
sh intressikulud (20) (382) (402)
Vara 31.03.2023 69 408 284 062 353 470
sh ühisettevõtted 10 033 4 142 14 175

2022.a. 3 kuud Ehitusteenus Kinnisvaraarendus Segmendid kokku
Müügitulu 47 931 32 837 80 768
Segmentidevaheline müügitulu (181) (12 161) (12 342)
Müügitulu klientidelt 47 750 20 676 68 426
sh müügitulu teostamiskohustuse täitmise ajahetkel 152 15 624 15 776
müügitulu teostamiskohustuse täitmisperioodi jooksul 47 598 5 052 52 650
Ärikasum (-kahjum) 38 4 099 4 137
Maksustamiseelne kasum (-kahjum) 4 4 027 4 031
sh intressitulud äritegevusest - 541 541
kulum (544) (148) (692)
eraldiste moodustamine (1 450) (275) (1 725)
kasum (-kahjum) ühisettevõtetelt 11 (13) (2)
muud finantstulud (-kulud) (8) (56) (64)
sh intressikulud (8) (77) (85)
Vara 31.03.2022 69 945 226 008 295 953
sh ühisettevõtted 7 064 2 313 9 377
2022.a. 12 kuud Ehitusteenus Kinnisvaraarendus Segmendid kokku
Müügitulu 248 052 221 537 469 589
Segmentidevaheline müügitulu (1 112) (58 844) (59 956)
Müügitulu klientidelt 246 940 162 693 409 633
sh müügitulu teostamiskohustuse täitmise ajahetkel 1 118 129 022 130 140
müügitulu teostamiskohustuse täitmisperioodi jooksul 245 822 33 671 279 493
Ärikasum (-kahjum) 8 496 30 338 38 834
Maksustamiseelne kasum (-kahjum) 10 904 30 386 41 290
sh intressitulud äritegevusest 21 2 239 2 260
kulum (2 229) (651) (2 880)
varude allahindlus (8) (3 400) (3 408)
eraldiste moodustamine (6 616) (4 833) (11 449)
eraldiste tühistamine 26 56 82
kasum ühisettevõtetelt 2 614 902 3 516
muud finantstulud (-kulud) (89) (787) (876)
sh intressikulud (51) (607) (658)
Vara 31.12.2022 73 579 283 687 357 266
sh ühisettevõtted 9 667 3 228 12 895

Lisaks segmentide varale on kontsernis vara seisuga 31.03.2023 summas 26 713 tuhat eurot (31.03.2022: 44 630 tuhat eurot; 31.12.2022: 30 146 tuhat eurot), mida ei ole võimalik või otstarbekas seostada kindla segmendiga. Kontserni jaotamata varana on kajastatud raha ja raha ekvivalendid, deposiidid, maksude ettemaksed, muud nõuded ja põhivara jaotamata osa.

SEGMENTIDE MAKSUSTAMISEELSE KASUMI SEOSTAMINE KONTSERNI KASUMIGA

tuhandetes eurodes
2023.a.
3 kuud
2022.a.
3 kuud
2022.a.
12 kuud
Segmentide maksustamiseelne kasum 6 807 4 031 41 290
Muu ärikasum (-kahjum) (544) (478) (3 801)
sh eraldiste moodustamine - - (925)
finantstulud (-kulud) (184) (54) (391)
sh intressikulud (175) (35) (341)
Kokku kasum enne maksustamist 6 079 3 499 37 098

Muud, segmentidega otseselt mitteseotud tulud ja kulud on seotud valdusettevõtete tegevusega.

MÜÜGITULU KLIENTIDE TEGEVUSASUKOHA JÄRGI

tuhandetes eurodes ja protsentides

2023.a. 3 kuud 2022.a. 3 kuud 2022.a. 12 kuud
Eesti 40 358 53% 29 944 44% 204 480 50%
Läti 22 480 30% 17 207 25% 113 163 27%
Leedu 11 878 16% 17 426 25% 84 564 21%
Norra 1 035 1% 3 849 6% 7 426 2%
Kokku 75 751 100% 68 426 100% 409 633 100%

LEPINGULISED VARAD JA -KOHUSTUSED

tuhandetes eurodes
-------------------- --
31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Ehitustööde tellijatelt saada (lisa 6) 14 571 19 004 15 378
Ehitustööde tellijatel saada (lisa 13) (8 743) (4 829) (6 298)
Lõpetamata ehituslepingute osas saadud ettemaksed (lisad 13, 15) (6 373) (11 043) (5 184)
Kahjumlike ehituslepingute katteks moodustatud eraldis (lisa 14) (8) (538) (8)

PÕHIVARADE (V.A FINANTSVARAD) JAOTUS VARADE ASUKOHA JÄRGI

tuhandetes eurodes

31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Eesti 31 458 26 366 30 314
Läti 10 730 13 160 10 786
Leedu 1 187 1 142 1 199
Norra 111 131 115
Kokku 43 486 40 799 42 414

LISA 3 MÜÜDUD TOODANGU KULU

tuhandetes eurodes

2023.a.
3 kuud
2022.a.
3 kuud
2022.a.
12 kuud
Ehitusteenused ja ostetud kinnisvara müügiks 38 764 32 273 215 323
Materjal 10 323 12 306 63 665
Tööjõukulu 7 705 7 208 28 652
Ehitusmehhanismid ja transport 1 846 1 687 9 199
Projekteerimine 1 806 1 891 8 561
Kinnisvara halduskulud 283 184 827
Kulum 510 470 1 973
Varude allahindlus - - 3 408
Eraldised 1 076 1 725 11 291
Muud kulud 3 463 2 810 13 076
Müüdud toodangu kulu kokku 65 776 60 554 355 975

LISA 4 PUHASKASUM JA DIVIDENDID AKTSIA KOHTA

Tavapuhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta on saadud aktsionäridele kuuluva puhaskasumi ja kaalutud keskmise lihtaktsiate arvu suhtena.

2023.a.
3 kuud
2022.a.
3 kuud
2022.a.
12 kuud
Aktsionäridele kuuluv puhaskasum (tuhandetes eurodes) 5 880 3 006 34 640
Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv (tuhat tk) 17 700 17 700 17 700
Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurodes) 0,33 0,17 1,96

Kontsernis ei olnud potentsiaalselt emiteeritavaid lihtaktsiaid, mistõttu lahustatud puhaskasum aktsia kohta võrdub tavapuhaskasumiga aktsia kohta.

Väljamaksmisele kuuluvad dividendid kajastatakse siis, kui kasumi jaotamise ettepanek on aktsionäride poolt kinnitatud. Kasumi jaotamise otsuse kohaselt makstakse emaettevõttest AS Merko Ehitus 2023. aastal dividende 17 700 tuhat eurot, s.o ühe aktsia kohta 1,00 eurot (2022. aastal 17 700 tuhat eurot). Dividendide väljamaksmisega seotud tulumaksukulu summas 742 tuhat eurot kuulub tasumisele 2023. aastal, millest 742 tuhat eurot kajastati 2022. aastal kontsernis edasilükkunud tulumaksukuluna.

Vastavalt IAS 12-le kajastatakse AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud finantsaruannetes edasilükkunud tulumaksukulu- ja kohustust tütarettevõtete lõppenud aasta puhaskasumi osalt, mida ettenähtavas tulevikus planeeritakse dividendideks maksta.

Seisuga 31.03.2023 sisaldab bilansis edasilükkunud tulumaksukohustus dividendide edasilükkunud tulumaksu summas 761 tuhat eurot (31.03.2022: 1540 tuhat eurot; 31.12.2022: 742 tuhat eurot).

Seisuga 31.03.2023 on emaettevõttes AS Merko Ehitus varasematel perioodideltütarettevõtetelt saadud dividendid ja välismaalt saadud tulu summas 1660 tuhat eurot (31.03.2022: 0 eurot; 31.12.2022: 1660 eurot), millelt tulumaks on kinnipeetud.

Seisuga 31.03.2023 oleks võimalik jaotamata kasumist omanikele dividendidena välja maksta 145 776 tuhat eurot (31.03.2022: 129 640 tuhat eurot; 31.12.2022: 140 704 tuhat eurot). Arvestades saadud dividendide ja välismaalt saadud tulult kinnipeetud tulumaksu kokku summas 415 tuhat eurot (31.03.2022: 0 eurot; 31.12.2022: 415 tuhat eurot), kaasneks dividendide väljamaksmisega täiendav dividendide tulumaks summas 35 599 tuhat eurot (31.03.2022: 31 897 tuhat eurot; 31.12.2022: 34 761 tuhat eurot). Dividendide täiendava tulumaksu osas on arvestatud sellega, et kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on regulaarselt makstavate dividendide tulumaksumäär 14% (14/86 netodividendidest), mida rakendatakse kolme eelmise aasta keskmisele Eestis maksustatud dividendisummale. Seda ületavale dividendide osale rakendatakse tulumaksu 20% tavamäära, mis on 20/80 netodividendidena väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena ja tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamisel.

LISA 5 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

tuhandetes eurodes

31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Arvelduskontod 9 931 29 881 17 665
Üleöö pangadeposiidid 4 364 - -
Raha ja raha ekvivalendid kokku 14 295 29 881 17 665

LISA 6 NÕUDED JA ETTEMAKSED

tuhandetes eurodes
31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Nõuded ostjate vastu
ostjatelt laekumata arved 30 644 25 142 52 746
ebatõenäoliselt laekuvad arved (3 276) (274) (3 285)
27 368 24 868 49 461
Maksude ettemaksed v.a ettevõtte tulumaks
Käibemaks 900 3 480 795
muud maksud 42 6 3
942 3 486 798
Ehitustööde tellijatelt saada 14 571 19 004 15 378
Muud lühiajalised nõuded
lühiajalised laenud 5 000 1 115 5 000
intressinõuded 75 17 -
laekumata dividendid - 560 -
muud lühiajalised nõuded 1 188 393 124
6 263 2 085 5 124
Ettemaksed teenuste eest
ettemaksed ehitusteenuste eest 3 977 7 494 6 386
ettemakstud kindlustusmaksed 936 160 642
muud ettemakstud kulud 149 234 170
5 062 7 888 7 198
Nõuded ja ettemaksed kokku 54 206 57 331 77 959
sh lühiajalised laenunõuded seotud osapooltele (lisa 16) 5 000 1 115 5 000
muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed seotud
osapooltele (lisa 16)
7 131 2 710 8 049

LISA 7 VARUD

tuhandetes eurodes
31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Tooraine ja materjal 744 1 034 503
Lõpetamata toodang 91 596 98 738 92 049
Valmistoodang 58 226 6 400 43 414
Müügiks ostetud kaubad
ostetud kinnistud müügiks/arendustegevuseks 89 409 80 755 84 133
ostetud muud kaubad müügiks 3 730 149 4 249
93 139 80 904 88 382
Ettemaksed varude eest
ettemaksed kinnisvara eest - - 517
ettemaksed muude varude eest 844 772 796
Varud kokku 244 549 187 848 225 661

LISA 8 PIKAAJALISED LAENUD JA NÕUDED

tuhandetes eurodes
31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Pikaajalised pangadeposiidid - 5 -
Pikaajalised nõuded ehitusteenuste ostjate vastu 22 685 23 873 22 982
Muud pikaajalised laenud ja nõuded kokku 22 685 23 878 22 982

LISA 9 KINNISVARAINVESTEERINGUD

tuhandetes eurodes

31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Maa 10 172 12 414 10 172
Hoonestusõigus jääkmaksumuses
Soetusmaksumus 29 29 29
akumuleeritud kulum (15) (14) (15)
14 15 14
Ehitised jääkmaksumuses
Soetusmaksumus 2 455 2 631 2 455
akumuleeritud kulum (1 181) (1 257) (1 156)
1 274 1 374 1 299
Kinnisvarainvesteeringud kokku 11 460 13 803 11 485

LISA 10 MATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes

31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Maa 1 266 1 407 1 266
Ehitised jääkmaksumuses*
Soetusmaksumus 8 251 8 184 8 251
akumuleeritud kulum (3 304) (3 145) (3 211)
4 947 5 039 5 040
Masinad ja seadmed jääkmaksumuses*
Soetusmaksumus 18 995 18 138 19 177
akumuleeritud kulum (10 472) (9 651) (10 521)
8 523 8 487 8 656
Muu inventar jääkmaksumuses
Soetusmaksumus 4 810 4 564 4 814
akumuleeritud kulum (3 266) (3 108) (3 230)
1 544 1 456 1 584
Lõpetamata ehitis ja ettemaksed materiaalse põhivara eest 1 007 577 906
Materiaalne põhivara kokku 17 287 16 966 17 452

* Seisuga 31.03.2023 sisaldab ehitised jääkmaksumuses saldo renditud vara saldot summas 621 tuhat eurot (31.03.2022: 500 tuhat eurot; 31.12.2022: 662 tuhat eurot). Masinad ja seadmed jääkmaksumuses saldo sisaldab renditud vara saldot 3280 tuhat eurot (31.03.2022: 3020 tuhat eurot; 31.12.2022: 3459 tuhat eurot).

LISA 11 IMMATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes
31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Firmaväärtus
Soetusmaksumus 64 75 69
64 75 69
Tarkvara jääkmaksumuses
Soetusmaksumus 1 356 1 403 1 500
akumuleeritud kulum (1 003) (936) (1 099)
353 467 401
Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 147 111 112
Immateriaalne põhivara kokku 564 653 582

LISA 12 LAENUKOHUSTUSED

tuhandetes eurodes
31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Rendikohustused*
Rendikohustuste jääk 4 067 3 611 4 302
sh lühiajaline osa 1 121 929 1 198
pikaajaline osa maksetähtajaga 25. aastal 2 946 2 682 3 104
Pangalaenud
Laenu jääk 76 977 43 881 73 560
sh lühiajaline osa 58 576 10 625 40 428
pikaajaline osa maksetähtajaga 25. aastal 18 401 33 256 33 132
Laen emaettevõttelt
Laenu jääk (lisa 16) - - 8 000
sh lühiajaline osa - - 8 000
Laenud ühise kontrolli all olevatelt ettevõtetelt
Laenu jääk (lisa 16) 6 000 6 000 6 000
pikaajaline osa maksetähtajaga 25. aastal (lisa 16) 6 000 6 000 6 000
Laenud seotud osapooltelt
Laenu jääk (lisa 16) 56 - 61
sh lühiajaline osa 56 - 61
Laenud kokku
Laenude jääk 83 033 49 881 87 621
sh lühiajaline osa 58 632 10 625 48 489
pikaajaline osa maksetähtajaga 25. aastal 24 401 39 256 39 132
Laenukohustused kokku 87 100 53 492 91 923
sh lühiajaline osa 59 753 11 554 49 687
pikaajaline osa maksetähtajaga 25. aastal 27 347 41 938 42 236

* Seisuga 31.03.2023 sisaldavad rendikohustused saldot seotud osapooltele summas 240 tuhat eurot (31.03.2022: 18 tuhat eurot; 31.12.2022: 254 tuhat eurot) (lisa 16).

LISA 13 VÕLAD JA ETTEMAKSED

tuhandetes eurodes
31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Võlad tarnijatele 43 439 48 065 46 020
Võlad töövõtjatele 10 214 11 053 11 638
Maksuvõlad, v.a ettevõtte tulumaks
käibemaks 911 81 6 587
füüsilise isiku tulumaks 763 770 615
sotsiaalmaks 1 981 1 851 1 680
töötuskindlustusmakse 76 77 65
kohustusliku kogumispensioni makse 50 60 33
muud maksud 114 147 143
3 895 2 986 9 123
Ehitustööde tellijatel saada 8 743 4 829 6 298
Muud võlad
intressivõlad 93 17 113
muud võlad 480 390 961
573 407 1 074
Saadud ettemaksed* 22 043 36 461 22 095
Võlad ja ettemaksed kokku 88 907 103 801 96 248
sh võlad ja ettemaksed seotud osapooltele (lisa 16) 2 532 2 535 2 519

* Seisuga 31.03.2023 jaguneb saadud ettemaksete saldo ehituslepingute raames saadud ettemakseteks (tellijate ettemaksed) summas 6373 tuhat eurot (31.03.2022: 10 779 tuhat eurot; 31.12.2022: 5184 tuhat eurot) ning elamuarenduse raames saadud ettemakseteks (korterite ostjad) summas 15 670 tuhat eurot (31.03.2022: 25 682 tuhat eurot; 31.12.2022: 16 911 tuhat eurot) (lisa 2).

LISA 14 LÜHIAJALISED ERALDISED

tuhandetes eurodes

31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Ehituse garantiikohustuse eraldis 4 362 3 711 4 425
Eraldis müüdud ja töös olevate projektide kulude katteks 3 384 2 536 4 086
Eraldis kahjumlike ehituslepingute katteks 8 538 8
Eraldis kohtukulude ja kahjunõuete katteks 1 200 - 1 200
Muud eraldised 19 40 101
Lühiajalised eraldised kokku 8 973 6 825 9 820

LISA 15 MUUD PIKAAJALISED VÕLAD

tuhandetes eurodes
31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Võlad tarnijatele 2 054 1 710 2 133
Saadud ettemaksed* - 264 -
Muud pikaajalised võlad - 270 -
Muud pikaajalised võlad kokku 2 054 2 244 2 133
sh muud pikaajalised võlad seotud osapooltele (lisa 16) - 270 -

* Seisuga 31.03.2023 sisaldab saadud ettemaksete saldo ehituslepingute raames saadud ettemakseid (tellijate ettemaksed) summas 0 eurot (31.03.2022: 264 tuhat eurot; 31.12.2022: 0 eurot) (lisa 2).

LISA 16 TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

Kontserni aruandes on loetud seotud osapoolteks:

  • emaettevõte AS Riverito
  • AS Riverito aktsionärid, kes AS Riverito kaudu omavad ASis Merko Ehitus olulist mõju
  • teised olulist mõju omavad aktsionärid
  • AS Riverito aktsionäride kontrolli all olevad teised tütarettevõtted ehk nn sõsarettevõtted, antud lisas "ühise kontrolli all olevad ettevõtted"
  • sidus-ja ühisettevõtted
  • juhtkonna võtmeisikud (nõukogu ja juhatuse liikmed), nende lähedased sugulased ja nende poolt kontrollitud või olulise mõju all olevad ettevõtted.

Olulise mõju olemasolu eeldatakse, kui isikul on rohkem kui 20% hääleõigusest.

ASi Merko Ehitus emaettevõte on AS Riverito. Seisuga 31.03.2023, 31.03.2022 ja 31.12.2022 kuulus ASile Riverito 71,99% ASi Merko Ehitus aktsiatest. Kontsernis lõplikku valitsevat mõju omav isik on Toomas Annus.

ASi MERKO EHITUS TÜTAR- JA ÜHISETTEVÕTTED

Osalus ja hääleõigus % Asukoht Tegevusala
31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Tütarettevõtted
AS Merko Ehitus Eesti 100 100 100 Eesti, Tallinn ehitus
OÜ Tähelinna Kinnisvara 100 100 100 Eesti, Tallinn kinnisvara
OÜ Vahi Lastehoid 100 100 100 Eesti, Tallinn kinnisvara
OÜ Merko Kaevandused 100 100 100 Eesti, Tallinn kaevandamine
OÜ Metsara-Metspere
Kinnisvara
100 100 100 Eesti, Tallinn kaevandamine
Tallinna Teede AS 100 100 100 Eesti, Tallinn teedeehitus
UAB Merko Statyba 100 100 100 Leedu, Vilnius ehitus
UAB Timana 100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
UAB VPSP 2 100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
UAB VPSP Projektai 100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
OÜ Merko Property 100 100 100 Eesti, Tallinn kinnisvara
UAB Balsiu Mokyklos SPV 100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
UAB Merko Bustas 100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
UAB MN Projektas 100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
UAB MB Projektas 100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
UAB Statinių Priežiūra ir
Administravimas
100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
OÜ Merko Investments 100 100 100 Eesti, Tallinn valdus
SIA Merks 100 100 100 Läti, Riia ehitus
SIA SK Viesturdarzs 100 100 100 Läti, Riia kinnisvara
SIA Industrialais Parks 100 100 100 Läti, Riia kinnisvara
SIA Merks Mājas 100 100 100 Läti, Riia kinnisvara
SIA Ropažu Priedes 100 100 100 Läti, Riia kinnisvara
SIA Zakusala Estates 100 100 100 Läti, Riia kinnisvara
PS Merko-Merks - 100 100 Läti, Riia ehitus
PS Merks-Ostas Celtnieks 65 65 65 Läti, Riia ehitus
PS Merks Merko Infra 100 100 100 Läti, Riia ehitus
SIA Merko Būve 100 - 100 Läti, Riia ehitus
Merko Finland Oy 100 100 100 Soome, Helsinki ehitus (likvideerimisel)
Merko Investments AS 100 100 100 Norra, Sofiemyr valdus
Merko Bygg 56 56 56 Norra, Sofiemyr ehitus
Løkenskogen Bolig AS 62 62 62 Norra, Sofiemyr kinnisvara
Ühisettevõtted
Kodusadam OÜ 50 50 50 Eesti, Tallinn kinnisvara
AS Connecto Eesti 50 50 50 Eesti, Tallinn ehitus

Aruandeperioodil toimunud muudatused kontserni juriidilises struktuuris on esitatud tegevusaruande peatükis "Ühingu juhtimine".

KAUBAD JA TEENUSED

tuhandetes eurodes
2023.a. 3 kuud 2022.a. 3 kuud 2022.a. 12 kuud
Osutatud teenused ja müüdud kaubad
Emaettevõte 4 4 15
Ühisettevõtted 7 285 3 989 30 116
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted 20 920 3 195 44 941
Juhtkonna liikmed - - 186
Osutatud teenused ja müüdud kaubad kokku 28 209 7 188 75 258
Intressitulud
Ühisettevõte 75 17 196
Ostetud teenused ja kaubad
Emaettevõte 30 23 104
Ühisettevõtted 23 38 203
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted 19 18 73
Juhtkonna liikmed - 1 -
Ostetud teenused ja kaubad kokku 72 80 380
Intressikulud
Emaettevõte 30 5 73
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted 80 32 153
Muud seotud osapooled 1 - 1
Intressikulud kokku 111 37 227

SALDOD SEOTUD OSAPOOLTEGA

tuhandetes eurodes
31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Nõuded seotud osapoolte vastu
Antud laenud (lisad 6,8)
Ühisettevõte 5 000 1 115 5 000
Nõuded ja ettemaksed (lisa 6)
Emaettevõte 5 4 5
Ühisettevõtted 2 235 1 884 3 239
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted 4 891 822 4 805
Juhtkonna liikmed - - -
Nõuded ja ettemaksed kokku 7 131 2 710 8 049
Nõuded seotud osapoolte vastu kokku 12 131 3 825 13 049
Kohustused seotud osapoolte ees
Rendikohustused (lisa 12)
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted 240 18 254
Lühiajalised saadud laenud (lisa 12)
Emaettevõte - - 8 000
Muud seotud osapooled 56 - 61
Lühiajalised saadud laenud kokku 56 - 8 061
Võlad ja ettemaksed (lisa 13)
Emaettevõte 12 9 -
Ühisettevõtted 9 7 35
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted 2 471 2 456 2 444
Juhtkonna liikmed 40 63 40
Võlad ja ettemaksed kokku 2 532 2 535 2 519
31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Pikaajalised saadud laenud (lisa 12)
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted 6 000 6 000 6 000
Muud pikaajalised võlad (lisa 15)
Muud seotud osapooled - 270 -
Kohustused seotud osapoolte ees kokku 8 828 8 823 16 834

NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMETE TASUD

ASi Merko Ehitus nõukogu ja juhatuse liikmete 2023. aasta 3 kuu teenistuslepingute alusel arvestatud tööjõukulu, sh põhitöötasud, tulemustasud, kui ka maksud ja reservide muutused olid kokku 216 tuhat eurot (2022. aasta 3 kuud: 206 tuhat eurot; 2022. aasta 12 kuud: 1363 tuhat eurot).

NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMETE TÖÖSUHTE LÕPETAMISE HÜVITISED

Nõukogu liikmetega on sõlmitud käsunduslepingud, mille kohaselt neile lepingu lõpetamisel hüvitist ei maksta. 2023. aasta 3 kuuga ei makstud juhatuse liikmetele hüvitisi (2022. aasta 3 kuud: 0 eurot; 2022. aasta 12 kuud: 0 eurot).

NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMED

Nõukogu liikmete teenistuskäigu ja fotodega on võimalik tutvuda ASi Merko Ehitus kodulehel: group.merko.ee/juhatus-janoukogu/.

ASi Merko Ehitus nõukogu liikmete poolt kontrollitud aktsiad 31.03.2023:

AKTSIATE ARV OSAKAAL
Toomas Annus (AS Riverito) * Nõukogu esimees 12 742 686 71,99%
Indrek Neivelt (OÜ Trust IN) Nõukogu liige 31 635 0,18%
Teet Roopalu Nõukogu liige - -
Kristina Siimar Nõukogu liige - -
12 774 321 72,17%
------------ --------

* Toomas Annus kontrollib valdusfirma kaudu enamikku AS Riverito aktsiatega määratud häältest. Sellega loetakse Toomas Annuse kontrolli all olevateks AS Riverito osalus ja sellega määratud hääled ASis Merko Ehitus (12 742 686 aktsiat).

Valdusettevõtte AS Merko Ehitus juhatus tegutseb 2-liikmelisena: Andres Trink ja Tõnu Toomik.

ASi Merko Ehitus juhatuse liikmete poolt kontrollitud aktsiad 31.03.2023:

AKTSIATE ARV OSAKAAL
Andres Trink Juhatuse esimees 1 100 0,01%
Tõnu Toomik Juhatuse liige - -
1 100 0,01%

LISA 17 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

tuhandetes eurodes

Kontsern on ostnud finantsinstitutsioonidelt järgmised garantiid ning andnud käendusi, tagamaks kontserni kohustusi kolmandate osapoolte ees. Antud summad kujutavad kolmandate isikute maksimaalset nõudeõiguse ulatust kontserni vastu juhul, kui kontsern ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Juhtkonna hinnangul on nende garantiidega seoses täiendavate kulutuste tekkimine ebatõenäoline.

31.03.2023 31.03.2022 31.12.2022
Ehitusaegne garantii tellijale 26 314 29 194 28 235
Pakkumusgarantii 10 234 10
Garantiiaja garantii 22 810 21 454 22 796
Ettemakse garantii 540 11 080 4 504
Maksegarantii 51 - -
Avatud akreditiiv 1 071 - -
Käendused 500 1 466 500
Tingimuslikud kohustused kokku 51 296 63 428 56 045

Ehitusaegne garantii – garant tagab tellijale sõlmitud ehituslepingust tulenevate töövõtja kohustuste kohase täitmise. Pakkumusgarantii – garant tagab pakkumise korraldajale, et pakkuja sõlmib korraldajaga lepingu vastavalt pakkumuse tingimustele.

Garantiiaja garantii – garant tagab tellijale ehituse garantiiajal ilmnevate ehitusvigade kõrvaldamise.

Ettemakse garantii – garant tagab ostjale/tellijale ettemakse tagastamise juhul, kui tarnija ei tarni kaupa või osuta lubatud teenust.

Maksegarantii – garant tagab tellija/arendaja laenu tagasimakseid ja/või kauba/teenuse eest tasumise kauba tarnimisel/ teenuse osutamisel.

Akreditiiv – akreditiiv on ostja ehk akreditiivi avaja panga kohustus maksta müüjale ehk akreditiivi saajale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud, dokumendid.

Käendus – kontsern tagab kolmandale osapoolele kontserni ettevõtte poolt võetud kohustuse (näiteks teenuse osutamine kindla aja jooksul kokkulepitud mahus) kohast täitmist.

SUHTARVUDE DEFINITSIOONID

Brutokasum
Brutokasumimarginaal (%) =
Müügitulu
Ärikasum
Ärikasumi marginaal (%) =
Müügitulu
Kasum enne maksustamist
Maksude-eelse kasumi marginaal (%) =
Müügitulu
Puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)
Puhaskasumi marginaal (%) =
Müügitulu
Jooksva viimase 4 kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)
Omakapitali tootlus (%) =
Aktsionäridele kuuluv omakapital (viimase 4 kvartali keskmine)
Jooksva viimase 4 kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)
Varade tootlus (%) =
Varad kokku (viimase 4 kvartali keskmine)
Jooksva viimase 4 kvartali (kasum enne maksustamist + intressikulu - valuutakursi muutus + muud finantskulud)
Investeeritud kapitali tootlus (%) =
Jooksva viimase 4 kvartali (aktsionäridele kuuluv omakapital (keskmine) + intressikandvad kohustused (keskmine))
Aktsionäridele kuuluv omakapital
Omakapitali määr (%) =
Varad kokku
Laenukohustuste määr (%) Intressi kandvad kohustused
=
Varad kokku
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja Käibevarad
=
Lühiajalised kohustused
Maksevõime kordaja Käibevarad – varud
=
Lühiajalised kohustused
Debitoorse võlgnevuse käibevälde
(päeva)
Jooksva viimase 4 kvartali nõuded ostjate vastu (keskmine) x 365
=
Jooksva viimase 4 kvartali müügitulu
Tarnijate käibevälde (päeva) Jooksva viimase 4 kvartali võlad tarnijatele (keskmine) x 365
=
Jooksva viimase 4 kvartali müüdud toodangu kulu
EBITDA (mln EUR) =
Ärikasum + kulum
EBITDA marginaal (%) Ärikasum + kulum
=
Müügitulu
Üldkulud müügitulust (%) Turustuskulud + Üldhalduskulud
=
Müügitulu
Tööjõukulud müügitulust (%) Tööjõukulud
=
Müügitulu
Müügitulu töötaja kohta (EUR) Müügitulu
=
Töötajate arv (keskmine)
Puhaskasum aktsia kohta (EUR) Puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)
=
Aktsiate arv
Omakapital aktsia kohta (EUR) Aktsionäridele kuuluv omakapital (viimase 4 kvartali keskmine)
=
Aktsiate arv
Dividend aktsia kohta (EUR) Väljamakstavad dividendid
=
Aktsiate arv
Dividendimäär (%) Väljamakstavad dividendid x 100
=
Puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)
Dividenditootlus (%) Väljamakstavad dividendid aktsia kohta
=
Aktsia hind 31.12
P/E Aktsia hind 31.03
=
Jooksva viimase 4 kvartali kasum aktsia kohta
P/B Aktsia hind 31.03
=
Omakapital aktsia kohta (viimase 4 kvartali keskmine)

Turuväärtus = Aktsia hind 31.03 x Aktsiate arv

Talk to a Data Expert

Have a question? We'll get back to you promptly.