AI Terminal

MODULE: AI_ANALYST
Interactive Q&A, Risk Assessment, Summarization
MODULE: DATA_EXTRACT
Excel Export, XBRL Parsing, Table Digitization
MODULE: PEER_COMP
Sector Benchmarking, Sentiment Analysis
SYSTEM ACCESS LOCKED
Authenticate / Register Log In

Merko Ehitus

Quarterly Report Nov 3, 2022

2220_10-q_2022-11-03_fd8c4906-5699-41ce-a9fd-1ca391729bc5.pdf

Quarterly Report

Open in Viewer

Opens in native device viewer

AS MERKO EHITUS KONTSERN

2022. aasta 9 kuu III kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Ärinimi: AS Merko Ehitus

Äriregistrikood: 11520257

Telefon: +372 650 1250 Faks: +372 650 1251

Põhitegevusalad: valdusettevõtete tegevus ehituse peatöövõtt kinnisvaraarendus

Aadress: Järvevana tee 9G, 11314 Tallinn Postiaadress: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn E-post: [email protected] Kodulehekülg: group.merko.ee

Majandusaasta: 01.01.2022 – 31.12.2022 Aruandeperiood: 01.01.2022 – 30.09.2022

Nõukogu: Toomas Annus, Teet Roopalu, Indrek Neivelt, Kristina Siimar Juhatus: Andres Trink, Tõnu Toomik

Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers

KONTSERNI LÜHITUTVUSTUS 3
TEGEVUSARUANNE 5
JUHATUSE DEKLARATSIOON 19
RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE 20
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE 20
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE 21
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 22
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE23
LISAD 24
LISA 1
KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED24
LISA 2
ÄRISEGMENDID24
LISA 3
MÜÜDUD TOODANGU KULU27
LISA 4
PUHASKASUM JA DIVIDENDID AKTSIA KOHTA27
LISA 5
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID28
LISA 6
NÕUDED JA ETTEMAKSED 29
LISA 7
VARUD29
LISA 8
PIKAAJALISED LAENUD JA NÕUDED 30
LISA 9
KINNISVARAINVESTEERINGUD30
LISA 10
MATERIAALNE PÕHIVARA30
LISA 11
IMMATERIAALNE PÕHIVARA31
LISA 12
LAENUKOHUSTUSED31
LISA 13
VÕLAD JA ETTEMAKSED32
LISA 14
LÜHIAJALISED ERALDISED 32
LISA 15
MUUD PIKAAJALISED VÕLAD33
LISA 16
TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA33
LISA 17
TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED 37
SUHTARVUDE DEFINITSIOONID38

KONTSERNI LÜHITUTVUSTUS

Merko Ehitus kontserni ettevõtted ehitavad hooneid ja rajatisi ning arendavad kinnisvara. Tegutseme Balti riikides ja Norras.

Rajame parema elukeskkonna ja ehitame tulevikku.

Pikaajalised kogemused, ehitusteenuste lai ulatus, kvaliteet ja usaldusväärsus on teinud Merkost Baltimaade juhtiva ehitusfirma ja korteriarendaja brändi.

Suurima omakapitaliga Balti ehitusettevõte, võimeline projekte ise pikaajaliselt finantseerima

Tugev positsioon Baltikumi ehitusturul, juhtiv elukondliku kinnisvara arendaja

Rahvusvahelised kvaliteedi-, keskkonnakaitse- ja tööohutuse sertifikaadid ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001

AKTSIAD

Noteeritud NASDAQ Tallinna börsil alates 1997. aastast Suurim aktsionär AS Riverito (72%)

2021 NÄITAJAD

Müügitulu 339,4 mln eurot Puhaskasum 29,1 mln eurot 670 töötajat

STRATEEGIA

AS Merko Ehitus tütarettevõtted pakuvad ehitusteenust hoonete ja infrastruktuuri ehituse valdkonnas ning arendavad elukondlikku kinnisvara oma peamistel koduturgudel Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Soovime olla eelistatud partner kvaliteedi hindajale, seda nii ehitustööde teostamisel ning korterite arendamisel ja müügil kui ühiskonda panustamisel. Hooliva ja arendava tööandjana tagame professionaalsed ja motiveeritud töötajad, kellest igaüks panustab kontserni iga ettevõtte, iga üksuse ja Merko ühisesse tulemusse. Keskendudes kasumlikkusele, kulubaasi efektiivsusele ja parimatele töötajatele tagame investorile pikaajalise tasuva investeeringu.

TEGEVUSARUANNE JUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2022. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 110 miljonit eurot ning 9 kuu müügitulu 266 miljonit eurot, kvartaalne puhaskasum 9,8 miljonit eurot ning 9 kuu oma 17 miljonit eurot. Merko on tänavu 9 kuuga ostjatele üle andnud üle 450 uue korteri.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul peegeldavad kolmanda kvartali tulemused viimaste aastate korteriarendusse tehtud investeeringute kasvu, samuti ehitusprojektide portfelli tasakaalukat juhtimist keerulises turusituatsioonis.

Ehitussektori järgmise 12 kuu ja lähiaastate väljavaated on käesoleva aasta jooksul järsult halvenenud. Inflatsiooni aeglustumist ning ettevõtete ja majapidamiste oodatud kohanemist kõrgete energiahindadega ei ole veel toimunud. Lisaks jätkavad kiiret tõusu intressimäärad. Suurte ehitusobjektide tellijate seas kui ka korteriturul valitseb suur ebakindlus. Kiire inflatsiooni tingimustes jätkub surve hindade kasvuks vaatamata sellele, et nõudlus on vähenenud. Kuna ehituses ja kinnisvara arenduses võtavad protsessid aega, siis praeguse majandusseisu ja turuolukorra mõju avaldub nende tegevussektorite finantstulemustes täiemahuliselt 12–24 kuu pärast.

2022. AASTA 9 KUU MÜÜGITULU 266 MILJONIT EUROT KASUM ENNE MAKSE 18,7 MILJONIT EUROT

  1. aasta 9 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 290 miljoni euro väärtuses ning tellijatega sõlmitud ehituslepingute jääk oli septembri lõpu seisuga 341 miljonit eurot (2021. aastal vastavalt 273 miljonit eurot ning 314 miljonit eurot). Merko ehitustellimuste portfell on praegu tugev, mis aitab lähema paari aasta majanduslanguse perioodist mõnevõrra väiksemate valudega läbi tulla. Uute ehitustellimuste väljavaated turul tervikuna on äärmiselt ebaselged, samas on kontsern hästi positsioneeritud energiasektori investeeringuteks.

Tänavu 9 kuuga andis kontsern ostjatele üle 456 uut korterit ja 4 äripinda (2021. aasta 9 kuuga 197 korterit ja 7 äripinda). Vaatamata ülimalt keerulisele olukorrale majanduses on Merko ka tänavu jätkanud investeeringuid korteriarenduse valdkonda ja käivitanud uusi arendusprojekte, ehkki oluliselt mõõdukamas tempos kui varasematel aastatel. Merko Ehituse juhtkonna sõnul ei saa kiire inflatsiooni tingimustes ehitamine tulevikus odavamaks minna.

9 kuuga käivitas kontsern neli uut arendusprojekti kokku ligikaudu 280 korteriga. Kolmanda kvartali lõpu seisuga oli kontsernil ehituses 1617 korterit, millest enam kui pooled on kaetud eelmüügi lepingutega. Suuremad korteriarendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessneri ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilneles Skverai Vilniuses.

  1. aasta kolmandas kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmas arendusetapp, Pelgulinna ja Rae Riigigümnaasiumid, Arter kvartal, Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõigud, Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Rannamõisa tee ja Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine. Lätis olid töös Orkla vahvli- ja küpsisetehas, GUSTAVS ärikeskus, Elemental Skanste büroohooned ja NATO rajatised Ādažis, Leedus mitme tuulepargi taristurajatised ning autohoolduskeskus Vilniuses.

KOKKUVÕTE III KVARTALI JA 9 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

  1. aasta 9 kuu kasum enne makse oli 18,7 mln eurot ja III kvartalis 10,3 mln eurot (9 kuud 2021: 16,6 mln eurot ja III kvartalis 6,1 mln eurot), mis andis 9 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 7,0% (9 kuud 2021: 7,3%).

  2. aasta 9 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 17,0 mln eurot (9 kuud 2021: 15,3 mln eurot) ja III kvartali emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 9,8 mln eurot (III kvartal 2021: 5,5 mln eurot). 9 kuu puhaskasumi marginaal oli 6,4% (9 kuud 2021: 6,7%).

MÜÜGITULU

  1. aasta III kvartali müügitulu oli 110,0 mln eurot (III kvartal 2021: 80,7 mln eurot) ning 9 kuu müügitulu oli 266,2 mln eurot (9 kuud 2021: 226,5 mln eurot). 9 kuu müügitulu suurenes 17,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 9 kuu müügitulu osakaal oli 53,4% (9 kuud 2021: 38,8%).

LEPINGUTE PORTFELL

  1. september 2022 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 341,0 mln eurot (30. september 2021: 314,4 mln eurot). 2022. aasta 9 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 290,4 mln eurot (9 kuud 2021: 272,9 mln eurot). III kvartali uute lepingute maht oli 97,1 mln eurot (III kvartal 2021: 137,7 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

  1. aasta 9 kuuga müüs kontsern 456 korterit, 2021. aasta 9 kuuga 197 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2022. aasta 9 kuuga 56,9 mln eurot ning 2021. aasta samal perioodil 33,3 mln eurot. 2022. aasta III kvartalis müüdi 242 korterit, võrreldes 2021. aasta III kvartalis müüdud 52 korteriga, ning omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 29,8 mln eurot (III kvartal 2021: 7,5 mln eurot).

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 22,2 mln eurot ning omakapital 166,6 mln eurot (40,9% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2021. aasta 30. september seisuga olid vastavalt 19,6 mln eurot ning 150,8 mln eurot (50,9% bilansimahust). Seisuga 30. september 2022 oli kontserni netovõlg 88,3 mln eurot (30. september 2021: 20,6 mln eurot).

EHITUS- JA KINNISVARATURU VÄLJAVAATED

EHITUSTEENUS

Venemaa kallaletungiga Ukrainale kaasnenud energiasõda on viinud iseennast toitva hinnatõusu spiraalini. Käesoleva aruande koostamise ajaks on 3. kvartali ehitustegevuse statistika veel suuresti avaldamata, kuid esimesed hinnatõusu leevenemise

märgid tekkisid alles septembris, seega kokkuvõttes on oodata kuuendatjärjestikust hinnatõusu kvartalit, mil hinnad on kasvanud tempoga 3-5%. Isegi kui tarneahelate häired on leevenenud ja materjalide hinnatõus järele andnud, siis inflatsioonispiraalis palgatõusu nõudev tööjõud ja kallinev ehitusmasinate kasutus viib summaarselt sisendite jätkuva kallinemiseni ka kolmandas kvartalis. Avatud majandustega ja nappide reservidega Baltikumis pole alust oodata statistikas mõõdetava hinnatõusu lõppemist enne aasta lõppu, isegi kui uusi projekte on viimasel kuuel kuul vähem lisandunud.

2022 aasta 2. kvartalis pöördusid ehitusmahud selgelt langusesse, seda tingituna nii Venemaa agressioonile järgnenud sanktsioonide mõjust tarneahelatele, kui ka ebakindluse hüppelisest kasvust tellijate seas. Kui eelmises aruandes ootasime Läti madalamast baastasemest tulenevalt mahtude püsimist, siis tegelikult need jätkasid langust teises kvartalis. Arvestades teedeehituse segmendis valitsevat uute tellimuste põuda, mis on juba viinud ka teede-ehitajate meeleavaldusteni ning eluasemete arendustegevuse aeglustumist, siis oleme kindlad ehitusmahtude jätkuvas languses järgneva kuue kuu jooksul. Endiselt kasvu näidanud ehitushinnad ja eelarveliste vahendite käsutajaid kammitsevad jäigad reeglid on tinginud mitme suurema hanke ebaõnnestumise ja uusi mahtusid lisandub turule vast peale järgnevaid hankeringe. Nõudlus on teoreetiliselt kõrge taastuvenergia sektoris, kuid ka seal on takistusteks venivad planeeringute ja ehituslubade menetlused, mis isegi

energiakriisi tingimustes ei näita bürokraatlike nõuete leevenemise märke.

Ehitusturu edasised arengud on mõjutatud eelkõige üldisest majanduse käekäigust. Ühtse Euroopa säilimiseks möödapääsmatu toetus Ukrainale koormab paratamatult terve Euroopa majandust, lükkab edasi taastuvenergia massiivsemat rahastamist nii asjakohaste objektide endi, kui ka taristu ehitamise vaatest. Sõjaga kaasnev üleüldine ebakindlus ning tõusvad baasintressid pärsivad investeeringuid erasektoris ja inflatsiooni-spiraalis kannatavate majapidamiste toetamine piirab riigieelarve võimalusi

uute ehituste tellimisel. Kui üldehituses on juba käimasolevate objektidega hõivatus tagatud ka 2023 esimeseks poolaastaks, siis teedeehituses on ikaldus juba salved tühjaks ning töövõtjad nälga jätnud. Ehitussektoris tervikuna ei paista järgmised aastad kuigi helged, pigem näitavad mahud ja kasumlikkus vähikäiku.

KORTERITE ARENDUS

Tagasihoidlikuks jäänud sõjašoki mõju teises kvartalis asendus kolmandas kvartalis energiakriisi ja kõrge inflatsiooni musta masendusega, peatades niigi sesoonsel uute eluasemete turul uute lepingute sõlmimise. Septembris küll on nutikamad taas asunud ostma uusi ja kõrgema energiatõhususega kodusid, ilmselt arvestusega müüa oma senine madalama tõhususega eluase enne hindade langemist vanade korterite järelturul. Asjaolu, et neid ostjaid on varasemast oluliselt vähem, ei sega statistilises esituses hindade tõusu, kuna viibega ilmuvad statistikasse veel 2021 eel-müüdud uued eluasemed ja tõstavad jätkuvalt uute eluasemete

keskmist hinda. Meedias kõlav šamaanitrummide põrin kohese hinnalanguse teemal puudutabki eelkõige vanemate, vähem energiatõhusate korterite järelturgu. Endiselt on lühiperspektiivis uusarenduste hinnalangust raske põhjendada ning meie hinnangul jätkub statistiline hinnatõus seni, kui praegu eellepingu staatuses kortereid veel ehitatakse. Seejärel võib meid ees oodata lühike periood, kus tehingute vähesuse tõttu esinevad statistikas 5% raamesse jäävad kõikumised, kuid languse uute eluasemete hinnas hoiab ära pakkumise suhteline vähesus ning nende väheste konservatiivne laenutase. Kindlasti jääb veel mõneks ajaks väga madalaks uute arenduste müügi maht ning vastavalt lükkab enamus arendajaid järgmiste projektide alustamist edasi, hoidudes pakkumise kasvatamisest turu maksujõulise nõudluse mahust oluliselt kõrgemaks. Nõudluse poole maksujõulisuse taastumist 2021 tasemetele prognoosib Eesti Pank 2024 aastaks.

ÄRITEGEVUS

Kontserni äritegevuse aruandlus on jagatud kahte valdkonda:

  • ehitusteenus;
  • kinnisvaraarendus.

EHITUSTEENUS

Ehitusteenus hõlmab Balti riikides üld-, insener- ja elektriehitust, Eestis lisaks ka teedeehitust ning betoonitöid, ning Norras üldehitustöid.

miljonites eurodes

9K 2022 9K 2021 MUUTUS III KV 2022 III KV 2021 MUUTUS 12K 2021
Müügitulu 185,8 175,9 +5,6% 70,8 70,4 +0,6% 243,4
Osakaal kogu müügitulust 69,8% 77,6% 64,4% 87,3% 71,7%
Ärikasum 4,6 6,9 -33,2% 2,6 4,1 -35,9% 11,8
Ärikasumi marginaal 2,5% 3,9% 3,7% 5,8% 4,9%

Ehitusteenuse 2022. aasta 9 kuu müügitulu oli 185,8 mln eurot (9 kuud 2021: 175,9 mln eurot). Ärivaldkonna müügitulu suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,6%. 2022. aasta 9 kuu lõikes moodustas ehitusteenuse valdkond kontserni müügituludest 69,8% (9 kuud 2021: 77,6%). Ehitusteenuse valdkonnas teenis kontsern 9 kuu lõikes ärikasumit 4,6 mln eurot (9 kuud 2021: 6,9 mln eurot). Ärikasumi marginaal oli 2,5% (9 kuud 2021: 3,9%). Ärikasumile avaldas peamiselt mõju sisendhindade kallinemine, mida tellijad täies ulatuses katma ei soostu.

Suuremate objektidena olid III kvartalis Eestis töös Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmas arendusetapp, Pelgulinna ja Rae Riigigümnaasiumid, Arter kvartal, Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõigud, Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Rannamõisa tee ja Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimised. Lätis olid kolmandas kvartali suuremateks ehitusobjektideks Orkla vahvli- ja küpsisetehas, GUSTAVS ärikeskus, Elemental Skanste büroohooned ja NATO baasi rajamine Ādažis. Leedus olid suuremateks ehitusobjektideks tuulepargi taristurajatised Šilalė, Akmenė ja Telšiais rajoonides ning autohoolduskeskus Vilniuses. Norras olid kontsernil töös väiksemamahulised lepingud.

KINNISVARAARENDUS

Kinnisvaraarendus hõlmab elukondliku kinnisvara arendust ja kaasinvestoritega teostatavate ühisprojektide ehitust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvaraprojekte Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Parima kvaliteedi ja korteriostjatele mugavuse ning kindlustunde tagamiseks haldab Merko kinnisvaraarenduse kõiki etappe: kinnistu soetamine, arendusprojekti kavandamine, projekteerimine, ehitamine, turundus ja müük ning garantiiaegne teenindus.

9K 2022 9K 2021 MUUTUS III KV 2022 III KV 2021 MUUTUS 12K 2021
Müügitulu 80,4 50,6 +58,8% 39,2 10,3 +282,0% 96,0
sh korterite müük 56,9 33,3 29,8 7,5 72,7
sh ehitusteenus avaliku ja
erasektori koostöö
lepingutest
- 6,6 - 0,2 6,9
sh ehitusteenus ühis
projektidele
21,6 3,5 8,4 2,1 7,6
sh kinnistute müük - 4,2 - - 5,2
Osakaal kogu müügitulust 30,2% 22,4% 35,6% 12,7% 28,3%
Ärikasum 15,9 11,5 +38,3% 7,9 2,4 +230,5% 22,7
Ärikasumi marginaal 19,8% 22,8% 20,2% 23,3% 23,6%

miljonites eurodes

  1. aasta 9 kuuga müüs kontsern 456 korterit ning 4 äripinda, 2021. aasta 9 kuuga 197 korterit ning 7 äripinda. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2022. aasta 9 kuuga 56,9 mln eurot (käibemaksuta) ning 2021. aasta samal perioodil 33,3 mln eurot (käibemaksuta). Samuti kajastub kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulus ja ärikasumis arendusprojektide äripindade ja parkimiskohtade müük, kinnistute müük ning tulemus avaliku ja erasektori koostöö lepingutest, mille alusel osutab kontsern ehitusteenust ja kinnisvara haldusteenust.

Ühisettevõtte arenduses olevate projektide puhul kajastub kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulus kontserni poolt projektile osutatav ehitusteenus ning ärikasumis jooksval perioodil ehitamisel realiseerunud ehituskasum. Korterite müügist lõppklientidele saadav arenduskasum kajastatakse kontserni aruandluses kapitaliosaluse meetodil.

Kinnisvaraarenduse valdkonna 2022. aasta 9 kuu müügitulu suurenes 58,8% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, moodustades 30,2% kontserni kogutuludest (2021. aasta 9 kuud: 22,4%).

Valdkonna 2022. aasta 9 kuu ärikasum oli 15,9 mln eurot (9 kuud 2021: 11,5 mln eurot) ja ärikasumi marginaal 19,8% (9 kuud 2021: 22,8%). Korterite arendusprojektide kasumlikkus on olenevalt projektist erinev ning sõltub paljuski konkreetse projekti kulude struktuurist, sh maa soetamishinnast.

  1. aasta 9 kuuga käivitas kontsern Baltikumis kokku 278 korteri ehituse (2021. aasta 9 kuud: käivitati 1365 korteri ehitus). 9 kuuga investeeris kontsern arendusprojektidesse kokku 93,7 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: 47,2 mln eurot).

Aruandepäeva järgselt alustas kontsern Vilniuses Vilneles Skverai korteriarendusprojekti kolmanda etapi 303 korteri ehitust.

Kontserni üheks eesmärgiks on piisava kinnistute portfelli hoidmine, tagamaks stabiilset, turutingimusi arvestavat arendusprojektide varu. 30. september 2022 seisuga oli kontserni varudes arenduspotentsiaaliga kinnistuid, kus ehitustegevusega pole alustatud, summas 90,3 mln eurot (30.09.2021: 58,9 mln eurot).

KONTSERNI ARENDUSPOTENTSIAALIGA VARUDE JAOTUS RIIGITI

miljonites eurodes

30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Eesti 26,7 19,7 25,9
Läti 27,0 25,0 25,0
Leedu 35,0 12,6 13,6
Norra 1,6 1,6 1,6
Kokku 90,3 58,9 66,1
  1. aasta 9 kuuga soetas kontsern arendustegevuse eesmärgil uusi kinnistuid 24,9 mln euro väärtuses (2021. aasta 9 kuud: 7,7 mln euro väärtuses).

LEPINGUTE PORTFELL

  1. september 2022 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 341,0 mln eurot võrreldes 314,4 mln euroga 30. september 2021 seisuga. Portfell on aastases võrdluses kasvanud 8,5%. Lepingute portfellis ja sõlmitud uutes lepingutes ei kajasta kontsern omaenda elamuehitusprojekte ega kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid ehitustöid.

Ehituslepinguid sõlmiti 2022. aasta 9 kuuga 290,4 mln euro ulatuses, mis on 6,4% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (9 kuud 2021: 272,9 mln eurot). 2022. aasta III kvartalis sõlmiti uusi ehituslepinguid 97,1 mln euro väärtuses 2021. aasta III kvartalis sõlmiti ehituslepinguid 137,7 mln euro väärtuses.

SUUREMAD 2022. AASTA III KVARTALIS SÕLMITUD EHITUSLEPINGUD

LEPINGU LÜHIKIRJELDUS RIIK VALMIMISAEG MAKSUMUS
MLN EUROT
Projekteerimis- ja ehitusleping Tallinna Vanasadamat ja Rail
Balticu Ülemiste reisiterminali ühendava trammiliini
rajamiseks
Eesti 2025. a. veebruar 36,5
Ehitusleping Rae riigigümnaasiumi õppehoone ehituseks Jüris Eesti 2024. a. algus 14,3
Tallinna linna teede korrashoiu ja hooldusremondi raamleping Eesti 2024. a. I kvartal 10,0-15,01
Ehitusleping Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimiseks
Tallinnas
Eesti 2023. a. suvi 7,8
Ehitusleping tuulepargi tuulikute vundamentide ehituseks
Telšiai maakonnas
Leedu 2023. a. juuli 3,5
Ehitusleping kolme eramu ehitamiseks Oslos Norra 2023. a. august 3,0

Bilansipäevajärgselt on kontsern sõlminud järgmised suuremad ehituslepingud:

• 19. oktoobril 2022 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus lepingu uute ehitiste rajamiseks kaitseväe Tapa linnakus Lääne-Virumaal. Lepingu maksumus on ligikaudu 7,1 miljonit eurot ja ehitustööde planeeritud valmimisaeg on 2023. aasta mais.

1 Ühikhindade põhine hange, mille tegelik maht sõltub tellija poolt tellitud tööde mahust.

30.09.2022 seisuga moodustasid erasektori tellimused lepingute portfelli jäägis olevate projektide osakaalust ligikaudu 65% (30.09.2021 ligikaudu 72%). Nii avalik, kui ka erasektor on ümber hindamas investeeringute põhjendatust ja tasuvust kiiresti muutuvate sisendhindade keskkonnas, erasektori suurem paindlikkus ning investeeringute otsuseprotsessi lihtsus peegeldub kasvanud erasektori lepingute osakaalus.

Kontsern keskendub olemasolevatele koduturgudele, hoides strateegilise eesmärgina äritegevuse mitmekesisust, tasakaalustades omavahel erinevate riikide ehitustegevust ning kinnisvaraarendust. Kontsern on saavutanud tugeva positsiooni kõigis Balti riikides ning jätkab järkjärgulist arengut Norras.

RAHAVOOD

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 22,2 mln eurot(30.09.2021: 19,6 mln eurot). Kontserni rahaliste vahendite positsioon on jätkuvalt hea, mistõttu pole aruande perioodil kasutatud kõiki sõlmitud arvelduskrediidi- ja laenulepingute limiite. Aruandeperioodi lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel sõlmitud pankadega arvelduskrediidi lepinguid kogusummas 49,0 mln eurot, millest kasutamata oli 21,1 mln eurot (30.09.2021: 53,1 mln eurot, mis oli peaaegu täies ulatuses kasutamata). Lisaks arvelduskrediitidele oli ettevõttel 10,0 mln euro suurune käibelaenu limiit ASilt Riverito, millest kasutamata oli 2,0 mln eurot (30.09.2021: polnud laenulepingut).

  1. aasta 9 kuu äritegevuse rahavoog oli negatiivne 55,9 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: negatiivne 14,4 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 3,4 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: negatiivne 5,5 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog positiivne 36,6 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: negatiivne 8,0 mln eurot).

Äritegevuse rahavoogusid mõjutas 2022. aasta 9 kuu jooksul positiivselt EBITDA 20,6 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: positiivne mõju 18,8 mln eurot), äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 33,3 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: positiivne mõju 32,4 mln eurot). Negatiivselt mõjutas äritegevuse rahavoogusid ehituslepingutega seotud nõuete ja kohustuste muutus 4,1 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: negatiivne mõju 8,2 mln eurot), eraldiste muutus 3,2 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: negatiivne muutus 1,9 mln eurot), äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 17,8 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: negatiivne muutus 22,5 mln eurot) ning varude muutus 80,1 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: negatiivne muutus 28,3 mln eurot). Varude rahavood on mõjutatud peamiselt omaarendatud korterite ehitus- ja müügietappidest, kui negatiivne rahavoog on tingitud korterite ehitusega seotud varude mahu kasvust siis positiivne rahavoog tuleneb sellest, et korterite müügil varude maht väheneb. Intresse maksti 1,0 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: 0,6 mln eurot) ja ettevõtte tulumaksu maksti 2,7 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: 2,8 mln eurot).

Äritegevuse rahavoogude toetamiseks, sh korteriarenduse mahtude suurendamiseks, on kontsern kaasanud täiendavaid võõrvahendeid. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukal tasemel (30.09.2022 seisuga 27,1%, 30.09.2021 seisuga 13,6%, 31.12.2021 seisuga 16,2%).

Investeerimistegevuse rahavoogudes on negatiivne mõju põhivara soetustest summas 0,9 mln eurot, mis on peamiselt seotud ehitusseadmete uuendusega (2021. aasta 9 kuud: 1,5 mln eurot), tütarettevõtte soetusest summas 0,7 mln eurot ning ühisettevõtte soetusest summas 2,2 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: tütar- ja ühisettevõtete soetusi polnud, oli sidusettevõtte soetus netosummas 4,1 mln eurot) ja positiivne mõju põhivara müügist 0,4 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: 0,1 mln eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoos olid suuremate mõjuritena negatiivse rahavoo poolel dividendimakse summas 17,7 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: 17,7 mln eurot), vähemusosaluse väljaost 1,9 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: vähemusosaluse väljaostu polnud), rendikohustuste põhiosa tagasimaksed summas 0,8 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: negatiivne rahavoog netosummas 0,7 mln eurot) ja projektipõhiste kinnisvarainvesteeringute tagatisel saadud ja tagasimakstud laenude netomuutus summas 1,1 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: positiivne rahavoog netosummas 9,1 mln eurot). Finantseerimistegevuse rahavoost moodustas positiivse rahavoo arendusprojektidega seotud saadud ja tagasimakstud laenude netomuutus summas 22,1 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: positiivne rahavoog netosummas 1,3 mln eurot), mis tulenes korteriarenduse projektidele võetud laenukohustuste kasvust ning muu tegevusega seotud laenude muutus netosummas 35,9 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: positiivne rahavoog netosummas 0,0 mln eurot).

SUHTARVUD

(arvutatud emaettevõtte omanike osale)

KASUMIARUANDE KOKKUVÕTE 9K 2022 9K 2021 9K 2020 III KV 2022 III KV 2021 III KV 2020 12K 2021
Müügitulu mln eurot 266,2 226,5 209,5 110,0 80,7 79,7 339,4
Brutokasum mln eurot 31,1 26,5 25,2 13,8 9,2 8,7 46,8
Brutokasumimarginaal % 11,7 11,7 12,0 12,5 11,4 10,9 13,8
Ärikasum mln eurot 18,5 16,9 14,3 9,9 6,0 5,2 32,2
Ärikasumimarginaal % 7,0 7,5 6,8 9,0 7,4 6,5 9,5
Kasum enne maksustamist mln eurot 18,7 16,6 13,9 10,3 6,1 5,1 32,1
Maksude-eelse kasumi
marginaal
% 7,0 7,3 6,6 9,4 7,5 6,4 9,5
Puhaskasum mln eurot 16,8 15,2 12,6 9,6 5,5 4,7 29,0
emaettevõtte omanike osa mln eurot 17,0 15,3 13,1 9,8 5,5 4,9 29,1
mittekontrolliva osaluse osa mln eurot (0,3) (0,1) (0,4) (0,2) 0,0 (0,2) (0,1)
Puhaskasumimarginaal % 6,4 6,7 6,2 8,9 6,8 6,1 8,6
Muud kasumiaruande näitajad 9K 2022 9K 2021 9K 2020 III KV 2022 III KV 2021 III KV 2020 12K 2021
EBITDA mln eurot 20,6 18,8 16,4 10,7 6,6 5,9 34,8
EBITDA marginaal % 7,8 8,3 7,8 9,7 8,2 7,4 10,3
Üldkulud müügitulust % 5,4 5,2 5,4 4,2 5,2 5,1 5,2
Tööjõukulud müügitulust % 11,6 11,8 11,4 9,2 11,3 10,5 11,3
Müügitulu töötaja kohta tuhat eurot 404 347 316 167 124 120 521
MUUD OLULISED NÄITAJAD 30.09.2022 30.09.2021 30.09.2020 31.12.2021
Omakapitali tootlus % 18,7 16,6 16,4 18,8
Varade tootlus % 8,5 9,2 8,0 10,0
Investeeritud kapitali tootlus % 14,6 15,1 12,6 16,9
Varad mln eurot 407,3 296,3 270,1 324,4
Omakapital mln eurot 166,1 154,9 147,1 167,0
Emaettevõtte omanikele kuuluv
omakapital
mln eurot 166,6 150,8 143,3 167,2
Omakapitali määr % 40,9 50,9 53,0 51,6
Laenukohustuste määr % 27,1 13,6 18,7 16,2
Lühiajaliste kohustuste
kattekordaja
korda 1,8 2,2 2,4 2,4
Maksevõime kordaja korda 0,5 0,8 0,8 0,9
Debitoorse võlgnevuse
käibevälde
päeva 31 29 39 31
Tarnijate käibevälde päeva 56 37 40 39
Keskmine töötajate arv inimest 659 652 663 651
Teostamata tööde jääk mln eurot 341,0 314,4 251,2 257,3

Suhtarvude arvutuskäik on esitatud aruande leheküljel 38.

RISKIDE JUHTIMINE

Riskide juhtimine on osa strateegilisest juhtimisest ning on ettevõtte igapäevategevuse lahutamatuks osaks. Riskide juhtimisel on ettevõtte peamiseks eesmärgiks määratleda olulisemad riskid ning juhtida riske tasakaalukalt, et ettevõte saavutaks oma strateegilised ja finantsilised eesmärgid.

Merko Ehitus jagab riskid nelja põhikategooriasse: äririskid, tururiskid (sh intressirisk ja valuutarisk), finantsriskid (sh krediidirisk ja likviidsusrisk) ning tegevusriskid (sh tervise ja ohutuse riskid ning keskkonnaohutuse riskid). Riskide juhtimist on põhjalikumalt käsitletud kontserni kodulehel: group.merko.ee/investorile/riskide-juhtimine/.

Juriidiline risk

Tulenevalt kontserni põhitegevusega seotud lepingute, regulatsioonide ning seaduste erinevast tõlgendusest eksisteerib risk, et mõni tellija, töövõtja või järelevalveorgan hindab ettevõtte tegevust lepinguliste kokkulepete või õigusaktidest tulenevate nõuete järgimisel ettevõttest erinevatel alustel ning vaidlustab ettevõtte tegevuse seaduslikkuse.

Erinevatest juriidilistest vaidlustest tulenevate võimalike kahjunõuete ning õigusabikulude katteks pole seisuga 30.09.2022 kontsernis moodustatud eraldist (30.09.2021: pole moodustatud eraldist).

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade kontserni ettevõtteid puudutavatest olulisematest tavapärase majandustegevuse raamidest väljuvate, 2022. aasta jooksul aset leidnud, lõppenud või seisuga 30.09.2022 pooleliolevatest juriidilistest vaidlustest ja menetlustest:

Eesti

Kaebus keskkonnaministri määruse tühistamiseks

Kohtuasjad seoses keskkonnaministri 27. märtsi 2015 määrusega nr 22, millega muudeti püsielupaiga kaitse-eeskirja selliselt, et ASi Merko Ehitus tütarettevõtetele Suur-Paekalda OÜ ja Väike-Paekalda OÜ (tänaseks ühendatud kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eestiga) kuuluvad Paekalda tänava kinnisasjad jäeti püsielupaiga piiridest välja. 2. veebruaril 2016 esitasid Merko Ehitus kontserni kuuluvad ettevõtted Tallinna Halduskohtusse kaebuse kahju hüvitamiseks. Nõue koosneb otsese varalise kahju (kinnistute väärtuse vähenemine ning arendustegevuseks tehtud kulutused) ja saamata jäänud tulu nõuetest (luhtunud arendustegevus aastatel 2005-2007). Tallinna Halduskohus rahuldas 22. aprillil 2019 kaebuse osaliselt ning mõistis Eesti Vabariigilt AS Merko Ehitus Eesti kasuks välja 760 tuhat eurot ja viivise kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti mõistis kohus AS Merko Ehitus Eesti kasuks välja menetluskulu 12 tuhat eurot. Mõlemad pooled esitasid apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, mis tühistas osaliselt Tallinna Halduskohtu otsuse ja saatis hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks tagasi Tallinna Halduskohtule. Vaidluse mõlemad pooled esitasid kassatsioonkaebused Riigikohtule. 5. märtsi 2021 otsusega jättis Riigikohus AS Merko Ehitus Eesti kassatsioonkaebuse rahuldamata, kuid saatis kaebuse Eesti Vabariigi õiguspärase tegevusega tekitatud otsese varalise kahju hüvitamise nõude osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus peatas menetluse haldusasjas kuni vaidlusaluste kinnistute detailplaneeringu menetluse lõppemiseni. Nimetatud nõude mõju ei ole kontsern aruandes kajastanud.

Läti

Läti konkurentsinõukogu määratud haldustrahv

  1. augustil 2021 sai AS Merko Ehitus tütarettevõte SIA Merks Läti konkurentsinõukogu otsuse ettevõtte suhtes 2019. aastal algatatud haldusmenetluses. Kontsern on menetluse kohta jooksvalt info avalikustanud börsiteadetes, aasta- ja vahearuannetes.

  2. septembril 2021 vaidlustasid SIA Merks ja AS Merko Ehitus Läti konkurentsinõukogu otsuse Läti halduskohtus. Konkurentsinõukogu poolt määratud trahv ei kuulu tasumisele, kolmandate isikute võimalikud kahjunõuded ei kuulu läbivaatamisele ega ka muud võimalikud seadusest tulenevad tagajärjed ei rakendu enne kohtuotsuse jõustumist.

Esimene kaebuste sisu arutamiseks määratud kohtuistung toimus 12. oktoobriks 2022, kuid kohtuistung kulus erinevate poolte taotluste esitamisele ja arutamisele. Järgmine istung on määratud 10. jaanuarile 2023.

AS Merko Ehitus peab jätkuvalt Läti konkurentsinõukogu järeldusi SIA Merksi äritegevuse kohta põhjendamatuteks nii faktiliselt kui õiguslikult ning kasutab kõiki õigusriigis antud võimalusi selliste järelduste ümberlükkamiseks.

Arvestades kohtuliku menetluse pikkasid tähtaegasid ning ebaselget tulemust, lähtub kontsern asjaolust, et ka maksimaalne trahvisumma omab finantsseisundile piiratud mõju. Kolmandate isikute võimalike nõuete hindamine ei ole asjakohane enne konkurentsinõukogu otsuse ümberlükkamist või kinnitamist kohtu poolt. Vastavalt ei ole kontsern teinud eraldisi.

SIA Ostas Celtnieks

  1. novembril 2019 esitas SIA Merks hagi SIA "Ostas Celtnieks" vastu summas 230 tuhat eurot, millele lisandub viivis 21 tuhat eurot. SIA Merks nõude aluseks on konsortsiumlepinguna teostatud Ventspilsi muusikakooli ja kontserdisaali ehitusobjektilt saadud kahjum, millest vastavalt lepingu osaluse proportsioonidele kuulub SIA "Ostas Celtnieks" poolt katmisele 35%. SIA "Ostas Celtnieks" pole enda osa kahjumist seni katnud. Kohtuistung toimus 28. juulil 2022, kohus jättis nõude rahuldamata põhjendusega, et nõude on esitanud ebaõige isik (konsortsiumi vormiline juriidiline isik). 25. oktoobril 2022 esitas SIA Merks apellatsioonikaebuse. Nimetatud nõude mõju ei ole kontsern aruandes kajastanud.

Salaspilsi maavalitsus

  1. juulil 2022. esitas SIA Merks Salaspilsi lasteaia ehituslepingu tõlgendamisel tekkinud erimeelsustele lahenduse leidmiseks hagi Salaspilsi maavalitsuse vastu majandusasjade kohtusse. Salaspilsi maavalitsus esitas vastuhagi. Kohus on määranud esimese istungi vastastikuste nõuete läbivaatamiseks 5. detsembriks 2022. Kohtule ei ole veel esitatud osapoolte täpseid nõudeid. Kontsern ei ole teinud eraldisi aruande kuupäeva seisuga.

SIA Hanza 14

2022 augustis võttis Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraaži Instituut (Stockholmi arbitraaž) menetlusse SIA Hanza 14 avalduse 16. juunil 2020 allkirjastatud ehituslepingu mittejõustumise tühistamiseks ja SIA Merks lepinguliste kohustuste täitmise nõudmiseks. Ehituslepingu mittejõustumisest teatas Merko Ehitus börsiteatega 28. august 2020. Käesoleva aruande koostamise hetkeks on määratud arbitraažikohtu koosseis, kuid pole kinnitatud arutamise ajakava. SIA Merks on jätkuvalt seisukohal, et ehituslepingus sätestatud eeltingimuste mittetäitumise tulemusel muutus lepingu tühiseks ilma õiguslike tagajärgede või kohustisteta osapooltele, nagu poleks sellele kunagi alla kirjutatud. Vastavalt ei ole kontsern teinud eraldisi teoreetiliste nõuete katteks.

Ukrainas peetava sõja mõju

Paralleelselt Venemaa jätkuva agressiooniga Ukrainas on ekspertide hinnangul Venemaa manipuleerinud gaasitarnete ja hinnaga vastumõju avaldamiseks sanktsioonidele. Mõjude paljususe ja kõikide osapoolte hübriidsete tegevuste tõttu ei ole sõjategevuse mõju raamatupidamisliku täpsusega endiselt võimalik hinnata, kuna energiahindasid peetakse oluliseks faktoriks ka kõrgenenud inflatsiooni käivitumisel. Ühelt poolt on sanktsioonid, energia hinnakasv ja inflatsioon viinud sisendhindade üldise kallinemiseni. Teiselt poolt on sõjapõgenike poolt pakutav suhteliselt odavam tööjõud vaos hoidnud kohaliku tööjõu palgaootuste kasvu ja nende genereeritud täiendav nõudlus eluasemete turul hoidnud korteriturgu tugevamana vaatamata ebakindluse kasvule. Erisuunaliste mõjude hindamine on jätkuvalt keeruline, koondamine ühtseks mõjuhinnanguks hetkel käib üle võimete. Kaheldamatult on sõda mõjunud äärmiselt negatiivselt majanduslikule seisukorrale nii sisendhindade kallinemise, kui ka tellimuste ja eluasemete müügitempo vähenemise kaudu ning kontsern ei ole neid negatiivseid efekte suutnud täismahus edasi kanda ostjatele. Selle negatiivse netoefekti kvantifitseerimine kontserni tasemel nõuab majanduse stabiliseerumist uutel tasakaalu-tasemetel.

TÖÖTAJAD JA TÖÖJÕUKULUD

Merko Ehitus kontsernis töötas 30. september 2022 seisuga 675 inimest (sh nii tähtajalise kui ka osalise tööajaga töötajad). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kontserni töötajate arv suurenenud 2 võrra (+0,7%). Töötajate arv suurenes Eestis ja Lätis ning vähenes Leedus ja Norras.

Pikaajaliste kogemustega oma ala professionaalid on ettevõtte võtmeväärtus. Kontserni eesmärk on maksta oma töötajatele konkurentsivõimelist töötasu. Töötajate ja ettevõtte huve tasakaalustab tulemustest sõltuv tasustamine.

Kontsern loeb tööjõukuludeks töötasu (sh põhitöötasu, lisatöötasu, puhkusetasu ning tulemustasu), töötasult arvestatud makse, erisoodustusi ning erisoodustustelt arvestatud makse. 2022. aasta 9 kuu tööjõukulu oli 30,8 mln eurot (2021. aasta 9 kuud: 26,8 mln eurot), mis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes 14,9%, ning tööjõukulude osakaal müügituludest vähenes 0,2 pp võrra 11,8%-lt 11,6%-ni.

Kontserni kuuluv Eesti üks suurimaid ehitusettevõtteid AS Merko Ehitus Eesti on 9 kuuga tasunud Eestis 7,0 mln eurot tööjõumakse, olles sellega 2022. aasta 9 kuu üks suurimatest ehitusvaldkonna tööjõumaksude maksja (2021 9 kuud: 5,6 mln eurot).

EETILISED ÄRITAVAD

Kontserni põhiväärtuste hulka kuulub eetiline äritegevus, mis on pikas perspektiivis oluline edufaktor. Kõrgeid eetilisi põhimõtteid järgides edendame kasumlikku kasvu, võidame oma sidusrühmade usalduse ning toetame ausat konkurentsi ja võrdset kohtlemist.

Teeme äri ausalt, juhindume oma tegevuses eetilistest põhimõtetest ning hoolitseme selle eest, et meie töötajad tunneksid ja järgiksid eetilisi äritavasid oma igapäevatöös. Põhimõtete kinnistamiseks on kontsernis kehtestatud ärieetika koodeks.

Ärieetika teemat on põhjalikumalt käsitletud kontserni kodulehel: group.merko.ee/vastutustundlik-ettevote/.

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

Emitent AS Merko Ehitus
Väärtpaberi nimi Merko Ehitus aktsia
Väärtpaberi lühinimi MRK1T
Emitendi residentsus Eesti
Turg Nasdaq Tallinn, Balti põhinimekiri
Tööstusharu Ehitus
ISIN EE3100098328
Nimiväärtus Nimiväärtuseta
Emiteeritud väärtpaberite arv 17 700 000
Noteeritud väärtpaberite arv 17 700 000
Valuuta EUR
Noteerimise kuupäev 11.08.2008

VÄÄRTPABERI INFORMATSIOON

Merko Ehitus aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinn põhinimekirjas. 30. september 2022 seisuga on ettevõttel 17 700 000 aktsiat. Aktsiate arv ei ole 2022. aastal muutunud.

  1. aasta 9 kuuga sooritati Merko Ehitus aktsiatega 35 003 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 1,09 mln aktsiat (6,2% kõigist aktsiatest) ning tehingute käive oli 16,4 mln eurot (võrreldavad andmed 2021. aasta 9 kuu kohta: 38 554 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 1,83 mln aktsiat (10,3% kõigist aktsiatest) ja tehingute käive oli 26,3 mln eurot). Madalaim tehing aktsiaga sooritati tasemel 11,60 eurot ning kõrgeim tasemel 16,96 eurot aktsia kohta (2021. aasta 9 kuul: vastavalt 9,48 eurot ja 17,14 eurot). Aktsia sulgemishind 30. september 2022 seisuga oli 12,30 eurot (30.09.2021: 14,80 eurot). ASi Merko Ehitus turuväärtus, Nasdaq Balti väärtpaberituru andmetel, oli seisuga 30. september 2022 217,7 mln eurot, mis on vähenenud 16,9% võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpu seisuga (30.09.2021: 262,0 mln).
30.09.2022 30.09.2021 30.09.2020 31.12.2021
Aktsiate arv 17 700 000 17 700 000 17 700 000 17 700 000
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,96 0,86 0,74 1,65
Omakapital aktsia kohta, eurot 9,33 8,56 7,69 8,76
P/B suhtarv 1,32 1,73 1,12 1,74
P/E suhtarv 7,05 10,40 6,83 9,24
Turuväärtus, mln eurot 217,7 262,0 152,6 269,4

Suhtarvude arvutuskäik on esitatud aruande leheküljel 38.

MERKO EHITUS AKTSIA HINNA JA KAUPLEMISMAHU DÜNAAMIKA NASDAQ TALLINN BÖRSIL 2022. AASTAL

AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR AKTSIATE ARVU JÄRGI SEISUGA 30.09.2022

AKTSIATE ARV AKTSIONÄRIDE ARV % AKTSIONÄRIDEST AKTSIATE ARV % AKTSIATEST
1 000 001 - … 1 0,01% 12 742 686 71,99%
100 001 – 1 000 000 6 0,05% 1 265 406 7,15%
10 001 – 100 000 50 0,44% 1 064 615 6,02%
1 001-10 000 528 4,66% 1 487 989 8,41%
101-1 000 2 717 23,96% 913 949 5,16%
1-100 8 036 70,88% 225 355 1,27%
Kokku 11 338 100% 17 700 000 100%

AS MERKO EHITUS AKTSIONÄRID SEISUGA 30.09.2022 JA MUUTUS VÕRRELDES EELMISE KVARTALIGA

AKTSIATE
ARV
OSALUS
30.09.2022
OSALUS
30.06.2022
MUUTUS
AS Riverito 12 742 686 71,99% 71,99% -
OÜ Midas Invest 411 000 2,32% 2,26% 11 500
Firebird Republics Fund Ltd 313 953 1,77% 1,77% -
Firebird Avrora Fund Ltd 174 894 0,99% 0,99% -
SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal 148 787 0,84% 0,84% -
Clearstream Banking AG 113 051 0,64% 0,64% 150
Firebird Fund L.P. 103 721 0,59% 0,59% -
Siseinfo OÜ 100 000 0,56% 0,56% -
Seitse Samuraid OÜ 74 000 0,42% 0,45% (6 000)
Hans Palla 54 000 0,31% 0,18% 23 000
Suurimad aktsionärid kokku 14 236 092 80,43% 80,27% 28 650
Väikeaktsionärid kokku 3 463 908 19,57% 19,73% (28 650)
Kokku 17 700 000 100% 100% -

MERKO EHITUS AKTSIA HINNA JA VÕRDLUSINDEKSI OMX BALTIC BENCHMARK HINNAINDEKSI MUUTUSED 2022. AASTAL

OM BBPI muutus (%)

DIVIDENDID JA DIVIDENDIPOLIITIKA

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, mil dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

Kehtiva dividendipoliitika kohaselt on eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist.

  1. mai 2022 aktsionäride otsusega kinnitati nõukogu ettepanek maksta aktsionäridele eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis andis 2021. aasta dividendimääraks 61% ja dividenditootluseks 6,6% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2021). 2021. aastal maksti dividende summas 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis andis 2020. aasta dividendimääraks 77% ning dividenditootluseks 10,6% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2020).

  2. aastal välja makstud dividendidele rakendus 5,6 mln euro ulatuses regulaarselt makstavate (neto)dividendide tulumaksumäär (14/86). Füüsilisest isikust aktsionäridele makstavatelt dividendidelt pidas kontsern 14 86 tulumaksumääraga maksustatud osalt täiendavalt kinni 7% tulumaksu.

ÜHINGU JUHTIMINE

ÜHINGUJUHTIMINE JA STRUKTUUR

AS Merko Ehitus tegutseb valdusettevõttena, mille kontserni kuuluvad Eestis, Lätis, Leedus ja Norras ehitusalaseid terviklahendusi pakkuvad ehitus- ja kinnisvaraarenduse ettevõtted. Suuremad valdusettevõttele kuuluvad ettevõtted on AS Merko Ehitus Eesti (100%), Tallinna Teede AS (100%), SIA Merks (100%), UAB Merko Statyba (100%), UAB Merko Bustas (100%) ja Merko Bygg AS (endise nimega Peritus Entreprenør AS) (56%) ning SIA Merks kontserni kuuluv SIA Merks Mājas (100%).

Valdusettevõtte põhitegevuseks on Merko Ehitus kontserni erinevate ärivaldkondade strateegiate väljatöötamine ning elluviimine ressursside planeerimise, olulisemate investeeringute üle otsustamise, tütarettevõtete tegevuse eesmärgistamise ja järelevalve ning partnersuhete koordineerimise kaudu. Valdusettevõtte AS Merko Ehitus juhatus tegutseb kaheliikmelisena: Andres Trink ja Tõnu Toomik.

Juhatuse ja nõukogu tutvustus on toodud aruande lehekülgedel17-18 ja raamatupidamise vahearuande lisas 16 ning täiendavalt avalikustatud koos teenistuskäigu ja fotodega ettevõtte kodulehel: https://group.merko.ee/juhatus-ja-noukogu/.

Kontsernis on oluline pidada organisatsiooni struktuuri lihtsana ning juhtimisel lähtuda eelkõige kontserni eesmärkidest ja vajadustest. Kontserni võimalikult efektiivse juhtimise eesmärgil eristame teatud juhtudel juhtimisstruktuuri ja juriidilist struktuuri. Kontserni äritegevuse juhtimine toimub riikide põhiselt ja seda koordineeritakse valdusettevõtte tasandil.

Juhtimisstruktuur 30. september 2022 seisuga on alljärgnev:

* Eestis on sõsarettevõtted Merko Ehitus Eesti AS ja Tallinna Teede AS, mida juhitakse kontserni vaates samade printsiipide alusel, kuid mille enda juhtkond on formeeritud täiesti eraldiseisvatena.

KONTSERNI JURIIDILINE STRUKTUUR

  1. september 2022 seisuga kuulus kontserni lisaks AS Merko Ehitusele 33 ettevõtet (30.09.2021: 32). Kontserni juriidiline struktuur lähtub eelkõige majanduslikust ja juriidilisest otstarbekusest ning ei ole kõikidel juhtudel üks-ühele vastavuses kontserni juhtimisstruktuuriga. Kontserni struktuuri kuuluvate ettevõtete detailne loetelu on esitatud raamatupidamise vahearuande lisas 16.

Muudatused kontserni juriidilises struktuuris

  1. oktoobril 2021, sõlmisid ASi Merko Ehitus kontserni kuuluvad OÜ Merko Kaevandused ja AS Merko Infra ühinemislepingu kus ühendavaks ühinguks on OÜ Merko Kaevandused. Ühinemise tulemusel lõppes ühendatav ühing AS Merko Infra likvideerimismenetluseta ning OÜ Merko Kaevandused sai ühendatava ühingu õigusjärglaseks. Ühinemise bilansipäev, alates millest loetakse kõik ühendatava ühingu tehingud tehtuks ühendava ühingu arvelt, oli 1. jaanuar 2022. Lõplik ühinemiskanne äriregistris toimus 28. aprillil 2022.

  2. detsembril 2021 sõlmis AS Merko Ehitus kontserni kuuluv tütarettevõte SIA Merks Mājas lepingu 25%lise osaluse omandamiseks tütarettevõttes SIA Zakusala Estates mittekontrollivalt osanikult ZE-Holding ostuhinnaga 1,9 mln eurot. Peale täiendava osaluse omandamist muutus SIA Zakusala Estates SIA Merks Mājas 100%liseks tütarettevõtteks. Ostuhind tasuti 25. jaanuaril 2022.

  3. veebruaril 2022 sõlmis AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti lepingu Aardekapp OÜga täiendava 15% osaluse (82 500 aktsia) omandamiseks AS-s Connecto Eesti. Leping on jätkuks 2. juunil 2021 sõlmitud osaluse omandamise

kokkulepetele. Peale täiendava osaluse omandamist kuulub Merko kontsernile 50% ASist Connecto Eesti ja ettevõte muutus AS Merko Ehitus Eesti ning Aardekapp OÜ ühisettevõtteks. Aktsiate üleminek toimus 28. veebruaril 2022 (lisa 16).

  1. märtsil 2022 omandas AS Merko Ehitus kontserni kuuluv ettevõte OÜ Merko Kaevandused 100%lise osaluse äriühingus OÜ Metsara-Metspere Kinnisvara, omakapitaliga 409 tuhat eurot ja ostuhinnaga 695 tuhat eurot. Tütarettevõtte soetamine on kontsernis kajastatud maa soetamisena ja näidatakse alates soetamise hetkest materiaalse põhivarana (lisad 10, 16).

AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK

Ettevõtte kõrgeim juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek, mille pädevus on sätestatud seadusandluse ning ettevõtte põhikirjaga.

  1. mail 2022. aastal toimus aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolek kinnitas 2021. aasta majandusaasta aruande ning kasumi jaotamise ettepaneku. Dividendide väljamakse aktsionäridele, summas 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), toimus 17. juunil 2022.

Üldkoosolek kinnitas, kuni 06.05.2023, neljaliikmelise nõukogu ja nõukogu liikmeks valiti Kristina Siimar, ametiajaga alates 6. mai 2022 kuni 6. mai 2025 (kaasa arvatud). Lisaks kiideti heaks "AS Merko Ehitus juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted ja kontrolli protseduur".

Juhatus tegi ettekande ettevõtte majandustulemustest ning väljavaate perspektiividest.

Vastavalt äriseadustikule, ettevõtte põhikirjale ning Hea Ühingujuhtimise Tavale kutsub AS Merko Ehitus nii aktsionäride korralise kui ka erakorralise üldkoosoleku kokku, teavitades sellest aktsionäre läbi Tallinna Börsi ning avaldades koosoleku kutse ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 3 nädalat ette. Üldkoosolek viiakse läbi kutses näidatud kohas, tööpäeval ning ajavahemikus kella 9.00-18.00, mis tagab enamikule aktsionäridele koosolekul osalemise võimaluse.

Ettevõtte aktsionäride korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute päevakord kinnitatakse enne avaldamist nõukogu poolt, kes ühtlasi esitab üldkoosolekule teemasid arutamiseks ja hääletamiseks. Üldkoosoleku päevakorrapunktid, nõukogu ettepanekud koos vastavate selgitustega, protseduurilised juhised üldkoosolekul osalemiseks ning see, kuidas ja millal teha ettepanekuid uue päevakorrapunkti lisamiseks, avaldatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega.

Üldkoosolekust võib osa võtta aktsionär või tema volitatud esindaja. AS Merko Ehitus ei võimalda elektroonilist osavõttu aktsionäride üldkoosolekutest, kuna usaldusväärsete lahenduste rakendamine aktsionäride isikute tuvastamiseks, kellest osa asub välisriikides, ning osalevate aktsionäride privaatsuse tagamiseks oleks üleliia keeruline ja kulukas. Üldkoosolekul ei ole lubatud pildistamine ega filmimine, kuna see võib häirida aktsionäride privaatsust.

Korralise või erakorralise aktsionäride üldkoosoleku juhataja on sõltumatu isik. 2022. aastal juhatas korralist üldkoosolekut vandeadvokaat Vesse Võhma, kes tutvustas üldkoosoleku läbiviimise protseduuri ning juhatuselt ja nõukogult ettevõtte tegevuse kohta küsimuste esitamise korda.

ASi Merko Ehitus üldkoosolekul osalevad tavaliselt ettevõtte poolt aktsiaseltsi juhatuse esimees, vajadusel kaasatakse teisi juhatuse ning nõukogu liikmeid. Koosolekul osaleb ettevõtte audiitor.

  1. aastal toimunud ASi Merko Ehitus aktsionäride korralisel üldkoosolekul osalesid Andres Trink (juhatuse esimees), Tõnu Toomik (juhatuse liige), Urmas Somelar (finantsüksuse juht) ja Janno Hermanson (audiitor).

NÕUKOGU

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu peamiseks ülesandeks on kontserni olulisemate strateegiliste ja taktikaliste otsuste kinnitamine ning kontserni juhatuse tegevuse kontrollimine. Nõukogu juhindub oma tegevuses ettevõtte põhikirjast, üldkoosoleku suunistest ja seadusandlusest.

Vastavalt ASi Merko Ehitus põhikirjale koosneb nõukogu 3-5 liikmest, kes valitakse kolmeks aastaks.

  1. mai 2022 üldkoosolek valis nõukogu uueks liikmeks Kristina Siimari, volituste tähtajaga kuni 6. mai 2025 (kaasa arvatud). Sama otsusega on AS Merko Ehituse nõukogu neljaliikmeline vähemalt kuni 6. mai 2023 (seniste nõukogu liikmete volituste tähtaeg).

Seisuga 30. september 2022 oli ASi Merko Ehitus nõukogu neljaliikmeline ning vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tava nõuetele olid Kristina Siimar ja Indrek Neivelt sõltumatud liikmed.

JUHATUS

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ASi Merko Ehitus igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagab ettevõtte jätkusuutliku arengu, vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning

nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte seatud lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab igakordselt nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks. Juhatus koostab nõukogule aruandeid ka koosolekute väliselt, kui seda peab vajalikuks nõukogu või nõukogu esimees.

Vastavalt 2012. aasta üldkoosolekul kinnitatud põhikirjale võib juhatus koosneda kuni kolmest liikmest.

ASi Merko Ehitus nõukogu pikendas ettevõtte juhatuse liikme Tõnu Toomiku volitusi kuni 6. juunini 2025 (kaasa arvatud). ASi Merko Ehitus juhatus jätkab kaheliikmelisena: Andres Trink (esimees) ja Tõnu Toomik.

Juhatuse esimehe Andres Trinki ülesanneteks on muuhulgas täita ASi Merko Ehitus tegevjuhi igapäevaseid kohustusi, juhtides ja esindades ettevõtet, tagades vastavuse põhikirjale, seadustele, korraldades juhatuse ja olulisemate tütarettevõtete nõukogude tööd, koordineerides strateegiate väljatöötamist ja tagades nende rakendamist, vastutades äriarenduse ja finantside eest. Tõnu Toomiku vastutusalaks on kinnistute portfelli juhtimise ja ehitusvaldkonna arendustegevuse koordineerimine üle kontserni ettevõtete.

TÜTARETTEVÕTETE NÕUKOGUD JA JUHATUSED

ASi Merko Ehitus tütarettevõtete nõukogude volitused ja vastutus tulenevad nende põhikirjast ning kontsernisisestest reeglitest. Nõukogud on üldjuhul moodustatud vastava tütarettevõtte põhiosanikuks oleva ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmetest. Olulisemate tütarettevõtete nõukogude koosolekud toimuvad tavaliselt kord kuus, muudel juhtudel lähtutakse kontserni vajadustest, tütarettevõtte põhikirjast ja õigusaktidest. Tütarettevõtete nõukogu liikmetele üldjuhul eraldi tasu ei maksta. Samuti ei maksta nõukogu liikmele teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel või mittepikendamisel lahkumishüvitist.

Tütarettevõtte juhataja või juhatuse liikme nimetab ametisse tütarettevõtte nõukogu. Alljärgnevalt on toodud ASi Merko Ehitus 100% omanduses olevate oluliste tütarettevõtete nõukogud ja juhatused seisuga 30. september 2022:

ETTEVÕTE NÕUKOGU JUHATUS
AS Merko Ehitus Eesti Andres Trink (esimees),
Tõnu Toomik, Martin Rebane
Ivo Volkov (esimees),
Jaan Mäe, Veljo Viitmann
OÜ Merko Investments - Andres Trink, Urmas Somelar
SIA Merks Andres Trink (esimees),
Tõnu Toomik, Urmas Somelar
Andris Bišmeistars (juhataja)
SIA Merks Mājas - Andris Bišmeistars (esimees),
Mikus Freimanis
UAB Merko Statyba Andres Trink (esimees),
Tõnu Toomik, Urmas Somelar
Saulius Putrimas (esimees),
Jaanus Rästas
UAB Merko Bustas Andres Trink (esimees),
Tõnu Toomik, Urmas Somelar
Saulius Putrimas (juhataja)

Muudatused kontserni tütarettevõtete juhtimises

ASi Merko Ehitus juhatuse 29. aprilli 2022 otsusega pikendati AS Merko Ehitus Eesti nõukogu liikme Martin Rebase volitusi kuni 29. aprillini 2025. AS Merko Ehitus Eesti nõukogu jätkab kolmeliikmelisena: Andres Trink (esimees), Tõnu Toomik ja Martin Rebane.

  1. mail 2022 otsustas AS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks ainuosanikuna nimetada oma tütarettevõtte SIA Merks Mājas uueks juhatuse liikmeks Mikus Freimanise. Mikus Freimanise juhatuse liikme volitused on tähtajatud. SIA Merks Mājas juhatus jätkab kaheliikmelisena: Andris Bišmeistars (esimees) ja Mikus Freimanis.

ASi Merko Ehitus Eesti nõukogu pikendas 29. augusti 2022 otsusega AS Merko Ehitus Eesti juhatuse liikme Ivo Volkovi volitusi uueks kolmeaastaseks perioodiks alates 01.01.2023. AS Merko Ehitus Eesti juhatus jätkab kolmeliikmelisena: Ivo Volkov (esimees), Jaan Mäe ja Veljo Viitmann.

JUHATUSE DEKLARATSIOON

Juhatuse liikmed kinnitavad, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, koostatud 2022. aasta 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise vahearuandest, õige ja õiglase ülevaate ASi Merko Ehitus ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku äritegevuse arengust, varadest, kohustustest, finantsseisundist, majandustulemustest, rahavoogudest ja kasumist või kahjumist, sisaldab peamiste riskide ja ebaselguste kirjeldust ning kajastab tehinguid seotud osapooltega. Emaettevõte ja kontserni kuuluvad äriühingud on jätkuvalt tegutsevad.

Andres Trink juhatuse esimees 03.11.2022

Tõnu Toomik juhatuse liige 03.11.2022

RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata

tuhandetes eurodes
lisa 2022.a.
9 kuud
2021.a.
9 kuud
2022.a.
III kvartal
2021.a.
III kvartal
2021.a.
12 kuud
Müügitulu 2 266 206 226 533 110 008 80 673 339 375
Müüdud toodangu kulu 3 (235 123) (200 064) (96 206) (71 442) (292 563)
Brutokasum 31 083 26 469 13 802 9 231 46 812
Turustuskulud (2 945) (2 632) (776) (802) (3 611)
Üldhalduskulud (11 411) (9 098) (3 889) (3 392) (13 925)
Muud äritulud 2 426 2 511 1 004 1 197 3 508
Muud ärikulud (647) (328) (192) (235) (582)
Ärikasum 18 506 16 922 9 949 5 999 32 202
Finantstulud (-kulud) 168 (351) 361 90 (75)
sh kasum (kahjum) sidus-ja ühisettevõtetelt 1 093 384 765 381 799
intressikulud (670) (548) (296) (232) (681)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (152) (39) (85) - (8)
muud finantstulud (-kulud) (103) (148) (23) (59) (185)
Kasum enne maksustamist 18 674 16 571 10 310 6 089 32 127
Tulumaksukulu (1 911) (1 426) (735) (570) (3 104)
Perioodi puhaskasum 16 763 15 145 9 575 5 519 29 023
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 17 023 15 277 9 821 5 514 29 140
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist (260) (132) (246) 5 (117)
Muu koondkasum, mida võib hiljem
klassifitseerida kasumiaruandesse
Valuutakursivahed välisettevõtete
ümberarvestusel
11 14 23 (2) 33
Perioodi koondkasum 16 774 15 159 9 598 5 517 29 056
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist 17 020 15 292 9 831 5 513 29 163
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist (246) (133) (233) 4 (107)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta
(tava ja lahustatud, eurodes)
4 0,96 0,86 0,55 0,31 1,65

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata

tuhandetes eurodes
lisa 30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 5 22 200 19 581 44 930
Nõuded ja ettemaksed 6 72 295 59 665 55 484
Ettemakstud tulumaks 5 3 114
Varud 7 243 222 154 688 160 593
337 722 233 937 261 121
Põhivara
Sidus-ja ühisettevõtte aktsiad või osad 10 472 7 288 7 703
Muud pikaajalised laenud ja nõuded 8 28 323 23 832 24 079
Edasilükkunud tulumaksuvara 1 155 1 120 622
Kinnisvarainvesteeringud 9 11 511 13 847 13 828
Materiaalne põhivara 10 17 527 15 624 16 350
Immateriaalne põhivara 11 592 684 669
69 580 62 395 63 251
VARAD KOKKU 407 302 296 332 324 372
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 12 60 034 9 355 11 636
Võlad ja ettemaksed 13 119 251 88 394 90 054
Tulumaksukohustus
Lühiajalised eraldised
14 1 830
5 584
997
6 318
681
7 976
186 699 105 064 110 347
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 12 50 469 30 826 41 001
Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 671 1 986 3 112
Muud pikaajalised võlad 15 2 377 3 553 2 900
54 517 36 365 47 013
KOHUSTUSED KOKKU 241 216 141 429 157 360
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus (473) 4 083 (227)
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 7 929 7 929 7 929
Kohustuslik reservkapital 793 793 793
Realiseerimata kursivahed (794) (799) (791)
Jaotamata kasum 158 631 142 897 159 308
166 559 150 820 167 239
OMAKAPITAL KOKKU 166 086 154 903 167 012
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 407 302 296 332 324 372

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

auditeerimata

tuhandetes eurodes

Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsia-
kapital
Kohus
tuslik
reserv
Realisee
rimata
kursi
vahed
Jaota
mata
kasum
Kokku Mitte
kontrolliv
osalus
Kokku
Saldo 31.12.2020 7 929 793 (814) 145 320 153 228 4 207 157 435
Perioodi puhaskasum (-kahjum) - - - 15 277 15 277 (132) 15 145
Muu koondkasum - - 15 - 15 (1) 14
Perioodi koondkasum
(-kahjum) kokku
- - 15 15 277 15 292 (133) 15 159
Tehingud omanikega
Soetatud tütarettevõtte
vähemusosa
- - - - - 1 1
Sissemakse tütarettevõtte
aktsiakapitali
- - - - - 8 8
Dividendid (lisa 4) - - - (17 700) (17 700) - (17 700)
Tehingud omanikega kokku - - - (17 700) (17 700) 9 (17 691)
Saldo 30.09.2021 7 929 793 (799) 142 897 150 820 4 083 154 903
Saldo 31.12.2021 7 929 793 (791) 159 308 167 239 (227) 167 012
Perioodi puhaskasum (-kahjum) - - - 17 023 17 023 (260) 16 763
Muu koondkasum - - (3) - (3) 14 11
Perioodi koondkasum
(-kahjum) kokku
- - (3) 17 023 17 020 (246) 16 774
Dividendid (lisa 4) - - - (17 700) (17 700) - (17 700)
Tehingud omanikega kokku - - - (17 700) (17 700) - (17 700)
Saldo 30.09.2022 7 929 793 (794) 158 631 166 559 (473) 166 086

ASi Merko Ehitus aktsiakapital koosneb 17 700 000 nimiväärtuseta lihtaktsiast.

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

auditeerimata

tuhandetes eurodes

lisa 2022.a.
9 kuud
2021.a.
9 kuud
2021.a.
12 kuud
Äritegevuse rahavoog
Ärikasum 18 506 16 922 32 202
Korrigeerimised:
põhivara kulum ja väärtuse langus 2 141 1 898 2 593
(kasum) kahjum põhivara müügist (279) (85) (111)
(kasum) kahjum valdkonna müügist - (500) (500)
ehituslepingutega seotud nõuete ja kohustuste muutus (4 091) (8 152) (7 164)
intressitulu äritegevusest (1 679) (1 578) (2 116)
eraldiste muutus (3 199) (1 903) 1 981
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus (17 847) (22 505) (21 079)
Varude muutus (80 098) (28 302) (34 148)
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 33 308 32 371 30 916
Saadud intressid 1 215 994 1 355
Makstud intressid (1 024) (581) (764)
Muud finantstulud (kulud) (143) (168) (204)
Makstud ettevõtte tulumaks (2 734) (2 807) (3 161)
Kokku rahavood äritegevusest (55 924) (14 396) (200)
Investeerimistegevuse rahavoog
Tütarettevõtete soetus (695) (1) (1)
Sidus- ja ühisettevõtte soetus (2 236) (4 550) (4 550)
Kinnisvarainvesteeringute soetus - (1) (7)
Materiaalse põhivara soetus (v.a. renditav vara) (763) (1 359) (2 403)
Materiaalse põhivara müük 425 100 146
Immateriaalse põhivara soetus (99) (167) (233)
Immateriaalse põhivara müük - - 19
Tegevusvaldkonna müük - 500 500
Saadud intressid (1) 11 12
Kokku rahavood investeerimistegevusest (3 369) (5 467) (6 517)
Finantseerimistegevuse rahavoog
Saadud laenud 117 561 12 302 27 882
Saadud laenude tagasimaksed (60 667) (1 965) (5 119)
Rendikohustuste põhiosa tagasimaksed (792) (679) (951)
Laekunud tütarettevõtte osade emiteerimisest
mittekontrollivalt osanikult
- 8 9
Mittekontrolliva osaluse väljaost (1 886) - -
Makstud dividendid (17 661) (17 686) (17 686)
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 36 555 (8 020) 4 135
Raha ja raha ekvivalentide muutus (22 738) (27 883) (2 582)
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 44 930 47 480 47 480
Valuutakursside muutuste mõju 8 (16) 32
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 22 200 19 581 44 930

LISAD LISA 1 KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED

ASi Merko Ehitus kontserni konsolideeritud raamatupidamise 2022. aasta 9 kuu vahearuanne on koostatud vastavuses rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 34 "Interim Financial Reporting" nõuetega lühendatud vahearuannete kohta (condensed interim financial statements). Raamatupidamise vahearuandes järgitakse samu arvestuspõhimõtteid ja -meetodeid, mida rakendati 2021. aasta raamatupidamise aastaaruandes. Raamatupidamise vahearuande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Käesolevas aruandes on võrdlusandmetena esitatud 2021. aasta auditeeritud andmed ja 2021. aasta 9 kuu vahearuandes esitatud auditeerimata andmed.

Juhatuse hinnangul kajastab ASi Merko Ehitus 2022. aasta 9 kuu konsolideeritud vahearuanne õigesti ja õiglaselt kontserni majandustulemust vastavalt jätkuvuse printsiibile. Ehitustegevuse sesoonsuse ning arendustegevuse tsüklilisuse mõju perioodi tulemustele oli väheoluline.

LISA 2 ÄRISEGMENDID

tuhandetes eurodes

Kõrgeim äriotsustaja, kelleks on emaettevõtte ASi Merko Ehitus juhatus, jälgib kontserni äritegevust ärivaldkondade lõikes.

Kontserni ärivaldkondade aruandlus on koondatud järgmiselt:

  • ehitusteenus,
  • kinnisvaraarendus.

Ehitusteenuse segment hõlmab Balti riikides üld-, insener- ja elektriehitust, Eestis lisaks ka teedeehitust ning betoonitöid, ning Norras üldehitustöid. Muud tegevusalad (juhtimisalased teenused, järelevalve teenus jt) on kontserni seisukohalt väheolulised ja kajastatakse ehitusteenuse segmendis. Kinnisvaraarenduse segment baseerub põhiliselt oma kinnisvara arendusel – ehitusel ja müügil; vähesel määral hõlmab ka kinnisvara hooldust ja renti.

Äritulemust hinnatakse segmendi kontsernivälise müügitulu, ärikasumi ja maksustamiseelse kasumi alusel. Segmentide ärikasumi ja maksustamiseelse kasumi moodustavad nende valdkondadega seotud tulud ja kulud. Muud, segmentidega mitteseotud tulud ja kulud on seotud valdusettevõtete tegevusega ja neid jälgitakse kontserni tasandil tervikuna.

Lisainformatsiooni segmentide kohta vt tegevusaruande peatükis "Äritegevus".

Segmendiaruandes on segmentide maksustamiseelsest kasumist elimineeritud segmentide vahelised tulud ja kulud ning segmentide varadest on elimineeritud segmentide vahelised realiseerumata sisemised kasumid.

2022.a. 9 kuud Ehitusteenus Kinnisvaraarendus Segmendid kokku
Müügitulu 186 548 123 835 310 383
Segmentidevaheline müügitulu (789) (43 388) (44 177)
Müügitulu klientidelt 185 759 80 447 266 206
sh müügitulu teostamiskohustuse täitmise ajahetkel 883 57 573 58 456
müügitulu teostamiskohustuse täitmisperioodi jooksul 184 876 22 874 207 750
Ärikasum (-kahjum) 4 592 15 950 20 542
Maksustamiseelne kasum (-kahjum) 5 555 15 380 20 935
sh intressitulud äritegevusest 21 1 658 1 679
kulum (1 710) (431) (2 141)
eraldiste moodustamine (5 701) (296) (5 997)
kasum (-kahjum) ühisettevõtetelt 1 127 (34) 1 093
muud finantstulud (-kulud) (73) (517) (590)
sh intressikulud (36) (343) (379)
Vara 30.09.2022 80 170 289 310 369 480
sh ühisettevõtted 8 179 2 293 10 472
2021.a. 9 kuud Ehitusteenus Kinnisvaraarendus Segmendid kokku
Müügitulu 178 145 79 899 258 044
Segmentidevaheline müügitulu (2 258) (29 253) (31 511)
Müügitulu klientidelt 175 887 50 646 226 533
sh müügitulu teostamiskohustuse täitmise ajahetkel 1 384 39 806 41 190
müügitulu teostamiskohustuse täitmisperioodi jooksul 174 503 10 840 185 343
Ärikasum (-kahjum) 6 878 11 531 18 409
Maksustamiseelne kasum (-kahjum) 7 109 11 109 18 218
sh intressitulud äritegevusest 97 1 481 1 578
kulum (1 571) (327) (1 898)
eraldiste moodustamine (3 559) (200) (3 759)
eraldiste tühistamine 101 101 202
kasum (-kahjum) sidus- ja ühisettevõttelt 390 (6) 384
muud finantstulud (-kulud) (34) (374) (408)
sh intressikulud (25) (248) (273)
Vara 30.09.2021 69 912 198 204 268 116
sh sidus- ja ühisettevõte 4 940 2 348 7 288
2022.a. III kvartal Ehitusteenus Kinnisvaraarendus Segmendid kokku
Müügitulu 71 192 57 024 128 216
Segmentidevaheline müügitulu (360) (17 848) (18 208)
Müügitulu klientidelt 70 832 39 176 110 008
sh müügitulu teostamiskohustuse täitmise ajahetkel 258 30 341 30 599
müügitulu teostamiskohustuse täitmisperioodi jooksul 70 574 8 835 79 409
Ärikasum (-kahjum) 2 626 7 898 10 524
Maksustamiseelne kasum (-kahjum) 3 338 7 651 10 989
sh intressitulud äritegevusest - 574 574
kulum (588) (150) (738)
eraldiste moodustamine (1 544) (171) (1 715)
kasum ühisettevõtetelt 774 (9) 765
muud finantstulud (-kulud) (50) (224) (274)
sh intressikulud (13) (167) (180)
Vara muutus III kvartalis 3 221 21 076 24 297
sh ühisettevõtted 773 (8) 765
2021.a. III kvartal Ehitusteenus Kinnisvaraarendus Segmendid kokku
Müügitulu 70 989 19 616 90 605
Segmentidevaheline müügitulu (572) (9 360) (9 932)
Müügitulu klientidelt 70 417 10 256 80 673
sh müügitulu teostamiskohustuse täitmise ajahetkel 465 7 762 8 227
müügitulu teostamiskohustuse täitmisperioodi jooksul 69 952 2 494 72 446
Ärikasum (-kahjum) 4 100 2 390 6 490
2021.a. III kvartal Ehitusteenus Segmendid kokku
Maksustamiseelne kasum (-kahjum) 4 399 2 230 6 629
sh intressitulud äritegevusest 44 529 573
kulum (525) (111) (636)
eraldiste moodustamine (1 788) (192) (1 980)
kasum (-kahjum) sidus- ja ühisettevõttelt 390 (9) 381
muud finantstulud (-kulud) (19) (137) (156)
sh intressikulud (16) (97) (113)
Vara muutus III kvartalis 523 20 193 20 716
sh sidus- ja ühisettevõte 4 940 (9) 4 931
Ehitusteenus Kinnisvaraarendus Segmendid kokku
247 694 130 176 377 870
(4 271) (34 224) (38 495)
243 423 95 952 339 375
1 846 80 536 82 382
241 577 15 416 256 993
34 492
12 477 22 149 34 626
97 2 019 2 116
(2 064) (529) (2 593)
(5 806) (2 241) (8 047)
513 101 614
827 (28) 799
(41) (467) (508)
(34) (346) (380)
65 923 203 775 269 698
5 377 2 326 7 703
11 819 22 673

Lisaks segmentide varale on kontsernis vara seisuga 30.09.2022 summas 37 822 tuhat eurot (30.09.2021: 28 216 tuhat eurot; 31.12.2021: 54 674 tuhat eurot), mida ei ole võimalik või otstarbekas seostada kindla segmendiga. Kontserni jaotamata varana on kajastatud raha ja raha ekvivalendid, deposiidid, maksude ettemaksed, muud nõuded ja põhivara jaotamata osa.

SEGMENTIDE MAKSUSTAMISEELSE KASUMI SEOSTAMINE KONTSERNI KASUMIGA

tuhandetes eurodes

2022.a.
9 kuud
2021.a.
9 kuud
2022.a.
III kvartal
2021.a.
III kvartal
2021.a.
12 kuud
Segmentide maksustamiseelne kasum 20 935 18 218 10 989 6 629 34 626
Muu ärikasum (-kahjum) (2 036) (1 487) (575) (491) (2 291)
sh eraldiste moodustamine - - - - (17)
finantstulud (-kulud) (225) (160) (104) (49) (208)
sh intressikulud (185) (98) (94) (33) (131)
Kokku kasum enne maksustamist 18 674 16 571 10 310 6 089 32 127

Muud, segmentidega otseselt mitteseotud tulud ja kulud on seotud valdusettevõtete tegevusega.

  1. aasta 9 kuu jooksul toetas AS Merko Ehitus kontsern oma äritegevuse kaudu Ukrainat. Suurim summa 214 tuhat eurot annetati MTÜ Slava Ukraini vahendusel, mis kajastub Muu ärikasum (-kahjum) real.

MÜÜGITULU KLIENTIDE TEGEVUSASUKOHA JÄRGI

tuhandetes eurodes ja protsentides

2022.a. 9 kuud 2021.a. 9 kuud
2022.a. III kvartal
2021.a. III kvartal 2021.a. 12 kuud
Eesti 124 131 47% 138 542 61% 51 990 47% 48 039 60% 212 405 62%
Läti 62 667 24% 37 693 17% 25 687 23% 15 606 18% 52 825 16%
Leedu 72 782 27% 43 703 19% 31 423 29% 14 931 19% 63 905 19%
Norra 6 626 2% 6 595 3% 908 1% 2 097 3% 10 240 3%
Kokku 266 206 100% 226 533 100% 110 008 100% 80 673 100% 339 375 100%

LEPINGULISED VARAD JA -KOHUSTUSED

tuhandetes eurodes

30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Ehitustööde tellijatelt saada (lisa 6) 18 569 17 477 15 050
Ehitustööde tellijatel saada (lisa 13) (6 492) (8 481) (7 024)
Lõpetamata ehituslepingute osas saadud ettemaksed (lisad 13, 15) (7 257) (14 064) (12 963)
Kahjumlike ehituslepingute katteks moodustatud eraldis (lisa 14) (101) (288) (582)

PÕHIVARADE (V.A FINANTSVARAD) JAOTUS VARADE ASUKOHA JÄRGI

tuhandetes eurodes
30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Eesti 27 843 23 169 24 175
Läti 10 848 13 141 13 202
Leedu 1 285 997 1 039
Norra 126 136 134
Kokku 40 102 37 443 38 550

LISA 3 MÜÜDUD TOODANGU KULU

tuhandetes eurodes

2022.a.
9 kuud
2021.a.
9 kuud
2022.a.
III kvartal
2021.a.
III kvartal
2021.a.
12 kuud
Ehitusteenused ja ostetud kinnisvara müügiks 136 311 121 003 59 888 43 294 181 370
Materjal 48 191 37 022 19 503 12 541 49 647
Tööjõukulu 20 488 18 486 6 707 6 145 26 313
Ehitusmehhanismid ja transport 6 950 7 571 2 703 3 125 10 027
Projekteerimine 5 704 3 165 1 831 1 037 5 022
Kinnisvara halduskulud 565 268 201 100 385
Kulum 1 468 1 266 508 419 1 731
Eraldised 5 997 3 759 1 715 1 980 7 565
Muud kulud 9 449 7 524 3 150 2 801 10 503
Müüdud toodangu kulu kokku 235 123 200 064 96 206 71 442 292 563

LISA 4 PUHASKASUM JA DIVIDENDID AKTSIA KOHTA

Tavapuhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta on saadud aktsionäridele kuuluva puhaskasumi ja kaalutud keskmise lihtaktsiate arvu suhtena.

2022.a.
9 kuud
2021.a.
9 kuud
2022.a.
III kvartal
2021.a.
III kvartal
2021.a.
12 kuud
Aktsionäridele kuuluv puhaskasum (tuhandetes eurodes) 17 023 15 277 9 821 5 514 29 140
Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv (tuhat tk) 17 700 17 700 17 700 17 700 17 700
Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurodes) 0,96 0,86 0,55 0,31 1,65

Kontsernis ei olnud potentsiaalselt emiteeritavaid lihtaktsiaid, mistõttu lahustatud puhaskasum aktsia kohta võrdub tavapuhaskasumiga aktsia kohta.

Väljamaksmisele kuuluvad dividendid kajastatakse siis, kui kasumi jaotamise ettepanek on aktsionäride poolt kinnitatud. Kasumi jaotamise otsuse kohaselt maksti emaettevõttest AS Merko Ehitus 2022. aastal dividende 17 700 tuhat eurot, s.o ühe aktsia kohta 1,00 eurot (2021. aastal 17 700 tuhat eurot). Dividendide väljamaksmisega seotud tulumaksukulu summas 1576 tuhat eurot, millest 1519 tuhat eurot kajastati 2021. aastal kontsernis edasilükkunud tulumaksukuluna, tasuti kolmandas kvartalis. Füüsilisest isikust aktsionäridele makstavatelt dividendidelt pidas kontsern 14 86 tulumaksumääraga maksustatud osalt täiendavalt kinni 7% tulumaksu 39 tuhat eurot.

Vastavalt IAS 12-le kajastatakse AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud finantsaruannetes edasilükkunud tulumaksukulu- ja kohustust tütarettevõtete lõppenud aasta puhaskasumi osalt, mida ettenähtavas tulevikus planeeritakse dividendideks maksta.

Seisuga 30.09.2022 sisaldab bilansis edasilükkunud tulumaksukohustus dividendide edasilükkunud tulumaksu summas 54 tuhat eurot (30.09.2021: 307 tuhat eurot; 31.12.2021: 1519 tuhat eurot).

Varasemalt maksustatud dividendid ja välismaalt saadud tulud, millelt tulumaks on kinnipeetud, puuduvad emaettevõttes AS Merko Ehitus seisuga 30.09.2022 (30.09.2021: 0 eurot; 31.12.2021: 0 eurot).

Seisuga 30.09.2022 oleks võimalik jaotamata kasumist omanikele dividendidena välja maksta 126 270 tuhat eurot (30.09.2021: 113 678 tuhat eurot; 31.12.2021: 126 814 tuhat eurot). Arvestades saadud dividendide ja välismaalt saadud tulult kinnipeetud tulumaksu kokku summas 0 eurot (30.09.2021: 0 eurot; 31.12.2021: 0 eurot), kaasneks dividendide väljamaksmisega täiendav dividendide tulumaks summas 31 567 tuhat eurot (30.09.2021: 28 420 tuhat eurot; 31.12.2021: 31 703 tuhat eurot). Dividendide täiendava tulumaksu osas on arvestatud sellega, et kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on regulaarselt makstavate dividendide tulumaksumäär 14% (14 86 netodividendidest), mida rakendatakse kolme eelmise aasta keskmisele Eestis maksustatud dividendisummale. Seda ületavale dividendide osale rakendatakse tulumaksu 20% tavamäära, mis on 20/80 netodividendidena väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena ja tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamisel.

LISA 5 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

tuhandetes eurodes

30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Arvelduskontod 22 200 19 581 44 930
Raha ja raha ekvivalendid kokku 22 200 19 581 44 930

LISA 6 NÕUDED JA ETTEMAKSED

tuhandetes eurodes
30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Nõuded ostjate vastu
ostjatelt laekumata arved 41 078 38 061 35 444
ebatõenäoliselt laekuvad arved (3 167) (3 461) (3 347)
37 911 34 600 32 097
Maksude ettemaksed v.a ettevõtte tulumaks
Käibemaks 3 289 862 1 021
muud maksud 40 12 50
3 329 874 1 071
Ehitustööde tellijatelt saada 18 569 17 477 15 050
Muud lühiajalised nõuded
lühiajalised laenud - - 1 115
intressinõuded 111 51 -
laekumata dividendid 560 - -
muud lühiajalised nõuded 35 189 195
706 240 1 310
Ettemaksed teenuste eest
ettemaksed ehitusteenuste eest 11 232 5 830 5 547
ettemakstud kindlustusmaksed 357 196 158
muud ettemakstud kulud 191 448 251
11 780 6 474 5 956
Nõuded ja ettemaksed kokku 72 295 59 665 55 484
sh lühiajalised laenunõuded seotud osapooltele (lisa 16) - - 1 115
muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed seotud osapooltele (lisa
16)
9 898 1 716 3 573

LISA 7 VARUD

tuhandetes eurodes
30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Tooraine ja materjal 842 330 347
Lõpetamata toodang 136 614 83 018 82 953
Valmistoodang 8 876 8 225 6 819
Müügiks ostetud kaubad
ostetud kinnistud müügiks arendustegevuseks 90 296 58 945 66 160
ostetud muud kaubad müügiks 5 241 114 149
95 537 59 059 66 309
Ettemaksed varude eest
ettemaksed kinnisvara eest - 3 900 4 109
ettemaksed muude varude eest 1 353 156 56
Varud kokku 243 222 154 688 160 593

LISA 8 PIKAAJALISED LAENUD JA NÕUDED

tuhandetes eurodes

30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Pikaajalised laenud 5 000 1 115 -
Pikaajalised pangadeposiidid 5 2 5
Pikaajalised nõuded ehitusteenuste ostjate vastu 23 318 22 715 24 074
Muud pikaajalised laenud ja nõuded kokku 28 323 23 832 24 079
sh pikaajalised laenunõuded seotud osapooltele (lisa 16) 5 000 1 115 -

LISA 9 KINNISVARAINVESTEERINGUD

tuhandetes eurodes

30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Maa 10 172 12 408 12 414
Hoonestusõigus jääkmaksumuses
Soetusmaksumus 29 29 29
akumuleeritud kulum (14) (14) (14)
15 15 15
Ehitised jääkmaksumuses
Soetusmaksumus 2 631 2 631 2 631
akumuleeritud kulum (1 307) (1 207) (1 232)
1 324 1 424 1 399
Kinnisvarainvesteeringud kokku 11 511 13 847 13 828

LISA 10 MATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes

30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Maa 1 266 712 712
Ehitised jääkmaksumuses*
Soetusmaksumus 8 293 7 951 8 184
akumuleeritud kulum (3 171) (2 952) (3 048)
5 122 4 999 5 136
Masinad ja seadmed jääkmaksumuses*
Soetusmaksumus 19 012 14 918 17 920
akumuleeritud kulum (10 117) (9 256) (9 636)
8 895 5 662 8 284
Muu inventar jääkmaksumuses
Soetusmaksumus 4 831 4 228 4 523
akumuleeritud kulum (3 201) (3 231) (3 049)
1 630 997 1 474
Lõpetamata ehitis ja ettemaksed materiaalse põhivara eest 614 3 254 744
Materiaalne põhivara kokku 17 527 15 624 16 350

* Seisuga 30.09.2022 sisaldab ehitised jääkmaksumuses saldo renditud vara saldot summas 690 tuhat eurot (30.09.2021: 585 tuhat eurot; 31.12.2021: 543 tuhat eurot). Masinad ja seadmed jääkmaksumuses saldo sisaldab renditud vara saldot 3657 tuhat eurot (30.09.2021: 2828 tuhat eurot; 31.12.2021: 2881 tuhat eurot).

LISA 11 IMMATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes
30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Firmaväärtus
Soetusmaksumus 69 72 73
69 72 73
Tarkvara jääkmaksumuses
Soetusmaksumus 1 403 2 032 1 401
akumuleeritud kulum (1 047) (1 568) (877)
356 464 524
Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 167 148 72
Immateriaalne põhivara kokku 592 684 669

LISA 12 LAENUKOHUSTUSED

tuhandetes eurodes
30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Rendikohustused*
Rendikohustuste jääk 4 492 3 488 3 519
sh lühiajaline osa 1 159 888 868
pikaajaline osa maksetähtajaga 25. aastal 3 333 2 600 2 651
Pangalaenud
Laenu jääk 91 989 30 613 43 062
sh lühiajaline osa 50 853 8 443 10 712
pikaajaline osa maksetähtajaga 25. aastal 41 136 22 170 32 350
Laen emaettevõttelt
Laenu jääk (lisa 16) 8 000 - -
sh lühiajaline osa 8 000 - -
Laenud ühise kontrolli all olevatelt ettevõtetelt
Laenu jääk (lisa 16) 6 000 6 000 6 000
pikaajaline osa maksetähtajaga 25. aastal (lisa 16) 6 000 6 000 6 000
Laenud seotud osapooltelt
Laenu jääk (lisa 16) 22 80 -
sh lühiajaline osa 22 24 -
pikaajaline osa maksetähtajaga 25. aastal - 56 -
Laenud muudelt osapooltelt
Laenu jääk - - 56
sh lühiajaline osa - - 56
30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Laenud kokku
Laenude jääk 106 011 36 693 49 118
sh lühiajaline osa 58 875 8 467 10 768
pikaajaline osa maksetähtajaga 25. aastal 47 136 28 226 38 350
Laenukohustused kokku 110 503 40 181 52 637
sh lühiajaline osa 60 034 9 355 11 636
pikaajaline osa maksetähtajaga 25. aastal 50 469 30 826 41 001

* Seisuga 30.09.2022 sisaldavad rendikohustused saldot seotud osapooltele summas 267 tuhat eurot (30.09.2021: 44 tuhat eurot; 31.12.2021: 31 tuhat eurot) (lisa 16).

LISA 13 VÕLAD JA ETTEMAKSED

tuhandetes eurodes
30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Võlad tarnijatele 62 959 35 704 29 413
Võlad töövõtjatele 11 142 9 641 11 640
Maksuvõlad, v.a ettevõtte tulumaks
käibemaks 3 040 1 567 3 119
füüsilise isiku tulumaks 446 415 546
sotsiaalmaks 1 099 1 113 1 270
töötuskindlustusmakse 48 45 58
kohustusliku kogumispensioni makse 28 26 39
muud maksud 120 127 124
4 781 3 293 5 156
Ehitustööde tellijatel saada 6 492 8 481 7 024
Muud võlad
intressivõlad 59 11 20
muud võlad 458 480 2 338
517 491 2 358
Saadud ettemaksed* 33 360 30 784 34 463
Võlad ja ettemaksed kokku 119 251 88 394 90 054
sh võlad ja ettemaksed seotud osapooltele (lisa 16) 2 592 2 569 2 503

* Seisuga 30.09.2022 jaguneb saadud ettemaksete saldo ehituslepingute raames saadud ettemakseteks (tellijate ettemaksed) summas 7257 tuhat eurot (30.09.2021: 12 777 tuhat eurot; 31.12.2021: 12 435 tuhat eurot) ning elamuarenduse raames saadud ettemakseteks (korterite ostjad) summas 26 103 tuhat eurot (30.09.2021: 18 007 tuhat eurot; 31.12.2021: 22 028 tuhat eurot) (lisa 2).

LISA 14 LÜHIAJALISED ERALDISED

tuhandetes eurodes

30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
3 792 3 323 3 771
1 691 2 707 3 537
101 288 582
- - 86
5 584 6 318 7 976

LISA 15 MUUD PIKAAJALISED VÕLAD

tuhandetes eurodes

30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Võlad tarnijatele 2 130 1 927 2 110
Saadud ettemaksed* - 1 287 528
Intressivõlad - 2 -
Muud pikaajalised võlad 247 337 262
Muud pikaajalised võlad kokku 2 377 3 553 2 900
sh muud pikaajalised võlad seotud osapooltele (lisa 16) 248 339 262

* Seisuga 30.09.2022 sisaldab saadud ettemaksete saldo ehituslepingute raames saadud ettemakseid (tellijate ettemaksed) summas 0 eurot (30.09.2021: 1287 tuhat eurot; 31.12.2021: 528 tuhat eurot) (lisa 2).

LISA 16 TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

Kontserni aruandes on loetud seotud osapoolteks:

  • emaettevõte AS Riverito
  • AS Riverito aktsionärid, kes AS Riverito kaudu omavad ASis Merko Ehitus olulist mõju
  • teised olulist mõju omavad aktsionärid;
  • AS Riverito teised tütarettevõtted ehk nn sõsarettevõtted, antud lisas "ühise kontrolli all olevad ettevõtted"
  • sidus-ja ühisettevõtted
  • juhtkonna võtmeisikud (nõukogu ja juhatuse liikmed), nende lähedased sugulased ja nende poolt kontrollitud või olulise mõju all olevad ettevõtted.

Olulise mõju olemasolu eeldatakse, kui isikul on rohkem kui 20% hääleõigusest.

ASi Merko Ehitus emaettevõte on AS Riverito. Seisuga 30.09.2022, 30.09.2021ja 31.12.2021 kuulus ASile Riverito 71,99% ASi Merko Ehitus aktsiatest. Kontsernis lõplikku valitsevat mõju omav isik on Toomas Annus.

ASi MERKO EHITUS TÜTAR-, SIDUS- JA ÜHISETTEVÕTTED

Asukoht Tegevusala
30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
100 100 100 Eesti, Tallinn ehitus
- 100 100 Eesti, Tallinn ehitus
100 100 100 Eesti, Tallinn kinnisvara
100 100 100 Eesti, Tallinn kinnisvara
100 100 100 Eesti, Tallinn kaevandamine
100 - - Eesti, Tallinn kaevandamine
100 100 100 Eesti, Tallinn teedeehitus
100 100 100 Leedu, Vilnius ehitus
100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
100 100 100 Eesti, Tallinn kinnisvara
100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
100 100 100 Leedu, Vilnius kinnisvara
100 100 100 Eesti, Tallinn valdus
100 100 100 Läti, Riia ehitus
100 100 100 Läti, Riia kinnisvara
100 - 100 Läti, Riia kinnisvara
100 100 100 Läti, Riia kinnisvara
- 100 - Läti, Riia kinnisvara
100 100 100 Läti, Riia kinnisvara
100 75 100 Läti, Riia kinnisvara
100 100 100 Läti, Riia ehitus
65 65 65 Läti, Riia ehitus
Osalus ja hääleõigus %
Osalus ja hääleõigus % Tegevusala
30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
PS Merks Merko Infra 100 100 100 Läti, Riia ehitus
Merko Finland Oy 100 100 100 Soome, Helsinki ehitus
Merko Investments AS 100 100 100 Norra, Sofiemyr valdus
Merko Bygg AS (end. Peritus
Entreprenør AS)
56 56 56 Norra, Sofiemyr ehitus
Løkenskogen Bolig AS 62 56 62 Norra, Sofiemyr kinnisvara
Sidusettevõte
AS Connecto Eesti - 50 35 Eesti, Tallinn ehitus
Ühisettevõtted
Kodusadam OÜ 50 50 50 Eesti, Tallinn kinnisvara
AS Connecto Eesti 50 - - Eesti, Tallinn ehitus

Aruandeperioodil toimunud muudatused kontserni juriidilises struktuuris on esitatud tegevusaruande peatükis "Ühingu juhtimine".

TÜTARETTEVÕTTE SOETAMINE

tuhandetes eurodes OÜ Metsara-Metspere Kinnisvara
Soetatud osalus 100%
Omandamise kuupäev 16.03.2022
Bilansiline väärtus Õiglane väärtus
Raha 0 0
Põhivara 409 695
Kohustused 0 0
Netovara 409 695
Netovara õiglane väärtus 695
Soetusmaksumus 695
Tütarettevõtete raha ja ekvivalendid soetamisel 0
Makstud soetamisel (695)
Rahavood tütarettevõtete soetusest (695)
Puhaskasum aasta algusest -
Puhaskasum soetamisjärgne -

ÜHISETTEVÕTTE SOETAMINE

tuhandetes eurodes

AS Connecto Eesti
Täiendav osalus % 15%
Omandamise kuupäev 28.02.2022
Õiglane väärtus
Raha 1 049
Nõuded 1 103
Varud 432
Põhivara 460
Laenukohustused (156)
Muud kohustused (1 821)
Netovara õiglane väärtus 1 067
Osaluse soetusmaksumus 2 236
Firmaväärtus 1 169
Osaluse eest tasutud rahas (2 236)
Rahaline mõju investeerimistegevuses (2 236)

Ühisettevõtteid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Osalust ühiselt kontrollitavas majandusüksuses kajastatakse algselt soetusmaksumuses ja seejärel korrigeeritakse seda muutustega, mis on soetamise järel toimunud kontserni osas ühiselt kontrollitava majandusüksuse netovarades.

Investeering ühisettevõttesse sisaldab soetamisel identifitseeritud firmaväärtust summas 1169 tuhat eurot, mis suures osas on seotud ettevõtte võimega ühiselt võita Connecto kaubamärgi alt hangetes korduvaid pikaajalisi lepinguid ning valmisolekuga osaleda suurprojektides nii Eestis kui välisturgudel.

KAUBAD JA TEENUSED

tuhandetes eurodes
2022.a. 9 kuud 2021.a. 9 kuud 2021.a. 12 kuud
Osutatud teenused ja müüdud kaubad
Emaettevõte 10 10 13
Sidus- ja ühisettevõte 20 150 2 886 6 307
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted 26 215 12 187 15 729
Juhtkonna liikmed - 164 399
Osutatud teenused ja müüdud kaubad kokku 46 375 15 247 22 448
Intressitulud
Ühisettevõte 119 51 68
Ostetud teenused ja kaubad
Emaettevõte 76 68 90
Sidus- ja ühisettevõte 122 82 145
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted 53 46 64
Juhtkonna liikmed - 1 1
Ostetud teenused ja kaubad kokku 251 197 300
Intressikulud
Emaettevõte 42 - -
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted 108 97 130
Muud seotud osapooled 1 11 1
Intressikulud kokku 151 108 131

SALDOD SEOTUD OSAPOOLTEGA

tuhandetes eurodes
30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Nõuded seotud osapoolte vastu
Antud laenud (lisad 6,8)
Ühisettevõte 5 000 1 115 1 115
Nõuded ja ettemaksed (lisa 6)
Emaettevõte 4 4 4
Sidus- ja ühisettevõte 3 848 978 1 924
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted 6 046 734 1 616
Juhtkonna liikmed - - 29
Nõuded ja ettemaksed kokku 9 898 1 716 3 573
Nõuded seotud osapoolte vastu kokku 14 898 2 831 4 688
30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Kohustused seotud osapoolte ees
Rendikohustused (lisa 12)
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted 267 44 31
Lühiajalised saadud laenud (lisa 12)
Emaettevõte 8 000 - -
Muud seotud osapooled 22 24 -
Lühiajalised saadud laenud kokku 8 022 24 -
Võlad ja ettemaksed (lisa 13)
Emaettevõte 39 9 9
Sidus- ja ühisettevõte 32 28 8
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted 2 458 2 476 2 446
Juhtkonna liikmed 63 56 40
Võlad ja ettemaksed kokku 2 592 2 569 2 503
Pikaajalised saadud laenud (lisa 12)
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted 6 000 6 000 6 000
Muud seotud osapooled - 56 -
Pikaajalised saadud laenud kokku 6 000 6 056 6 000
Muud pikaajalised võlad (lisa 15)
Muud seotud osapooled 248 339 262
Kohustused seotud osapoolte ees kokku 17 129 9 032 8 796

NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMETE TASUD

ASi Merko Ehitus kontserni nõukogu ja juhatuse liikmete ning olulisemate tütarettevõtete juhatuse liikmete 2022. aasta 9 kuu teenistuslepingute alusel arvestatud tasud olid 2971 tuhat eurot (2021. aasta 9 kuud: 1831 tuhat eurot; 2021. aasta 12 kuud: 2937 tuhat eurot).

NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMETE TÖÖSUHTE LÕPETAMISE HÜVITISED

Nõukogu liikmetega on sõlmitud käsunduslepingud, mille kohaselt neile lepingu lõpetamisel hüvitist ei maksta. 2022. aasta 9 kuuga maksti kontserni olulisemates tütarettevõtetes juhatuse liikmetele hüvitisi 4 tuhat eurot (2021. aasta 9 kuud: 105 tuhat eurot; 2021. aasta 12 kuud: 141 tuhat eurot).

NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMED

Nõukogu liikmete teenistuskäigu ja fotodega on võimalik tutvuda ASi Merko Ehitus kodulehel: group.merko.ee/juhatus-janoukogu/.

ASi Merko Ehitus nõukogu liikmete poolt kontrollitud aktsiad 30.09.2022:

AKTSIATE ARV OSAKAAL
Toomas Annus (AS Riverito) * Nõukogu esimees 12 742 686 71,99%
Indrek Neivelt (OÜ Trust IN) Nõukogu liige 31 635 0,18%
Teet Roopalu Nõukogu liige - -
Kristina Siimar Nõukogu liige - -
12 774 321 72,17%

* Toomas Annus kontrollib valdusfirma kaudu enamikku AS Riverito aktsiatega määratud häältest. Sellega loetakse Toomas Annuse kontrolli all olevateks AS Riverito osalus ja sellega määratud hääled ASis Merko Ehitus (12 742 686 aktsiat).

Valdusettevõtte AS Merko Ehitus juhatus tegutseb 2-liikmelisena: Andres Trink ja Tõnu Toomik.

ASi Merko Ehitus juhatuse liikmete poolt kontrollitud aktsiad 30.09.2022:

AKTSIATE ARV OSAKAAL
Andres Trink Juhatuse esimees 1 100 0,01%
Tõnu Toomik Juhatuse liige - -
1 100 0,01%

LISA 17 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

tuhandetes eurodes

Kontsern on ostnud finantsinstitutsioonidelt järgmised garantiid ning andnud käendusi, tagamaks kontserni kohustusi kolmandate osapoolte ees. Antud summad kujutavad kolmandate isikute maksimaalset nõudeõiguse ulatust kontserni vastu juhul, kui kontsern ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Juhtkonna hinnangul on nende garantiidega seoses täiendavate kulutuste tekkimine ebatõenäoline.

30.09.2022 30.09.2021 31.12.2021
Ehitusaegne garantii tellijale 19 513 27 292 28 573
Pakkumusgarantii 11 957 55 31
Garantiiaja garantii 22 973 19 945 19 639
Ettemakse garantii 9 851 11 819 15 026
Maksegarantii 0 817 0
Käendused 500 1 466 1 466
Tingimuslikud kohustused kokku 64 794 61 394 64 735

Ehitusaegne garantii – garant tagab tellijale sõlmitud ehituslepingust tulenevate töövõtja kohustuste kohase täitmise. Pakkumusgarantii – garant tagab pakkumise korraldajale, et pakkuja sõlmib korraldajaga lepingu vastavalt pakkumuse tingimustele.

Garantiiaja garantii – garant tagab tellijale ehituse garantiiajal ilmnevate ehitusvigade kõrvaldamise.

Ettemakse garantii – garant tagab ostjale/tellijale ettemakse tagastamise juhul, kui tarnija ei tarni kaupa või osuta lubatud teenust.

Maksegarantii – garant tagab tellija arendaja laenu tagasimakseid ja või kauba teenuse eest tasumise kauba tarnimisel teenuse osutamisel.

Käendus – kontsern tagab kolmandale osapoolele kontserni ettevõtte poolt võetud kohustuse (näiteks teenuse osutamine kindla aja jooksul kokkulepitud mahus) kohast täitmist.

SUHTARVUDE DEFINITSIOONID

Brutokasum
Brutokasumimarginaal (%) =
Müügitulu
Ärikasum
Ärikasumi marginaal (%) =
Müügitulu
Kasum enne maksustamist
Maksude-eelse kasumi marginaal (%) =
Müügitulu
Puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)
Puhaskasumi marginaal (%) =
Müügitulu
Jooksva viimase 4 kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)
Omakapitali tootlus (%) =
Aktsionäridele kuuluv omakapital (viimase 4 kvartali keskmine)
Jooksva viimase 4 kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)
Varade tootlus (%) =
Varad kokku (viimase 4 kvartali keskmine)
Jooksva viimase 4 kvartali (kasum enne maksustamist + intressikulu - valuutakursi muutus + muud finantskulud)
Investeeritud kapitali tootlus (%) =
Jooksva viimase 4 kvartali (aktsionäridele kuuluv omakapital (keskmine) + intressikandvad kohustused (keskmine))
Omakapitali määr (%) Aktsionäridele kuuluv omakapital
=
Varad kokku
Laenukohustuste määr (%) Intressi kandvad kohustused
=
Varad kokku
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja Käibevarad
=
Lühiajalised kohustused
Maksevõime kordaja Käibevarad – varud
=
Lühiajalised kohustused
Debitoorse võlgnevuse käibevälde Jooksva viimase 4 kvartali nõuded ostjate vastu (keskmine) x 365
=
(päeva) Jooksva viimase 4 kvartali müügitulu
Tarnijate käibevälde (päeva) Jooksva viimase 4 kvartali võlad tarnijatele (keskmine) x 365
=
Jooksva viimase 4 kvartali müüdud toodangu kulu
EBITDA (mln EUR) =
Ärikasum + kulum
EBITDA marginaal (%) Ärikasum + kulum
=
Müügitulu
Üldkulud müügitulust (%) Turustuskulud + Üldhalduskulud
=
Müügitulu
Tööjõukulud müügitulust (%) Tööjõukulud
=
Müügitulu
Müügitulu töötaja kohta (EUR) Müügitulu
=
Töötajate arv (keskmine)
Puhaskasum aktsia kohta (EUR) Puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)
=
Aktsiate arv
Omakapital aktsia kohta (EUR) Aktsionäridele kuuluv omakapital (viimase 4 kvartali keskmine)
=
Aktsiate arv
Dividend aktsia kohta (EUR) Väljamakstavad dividendid
=
Aktsiate arv
Dividendimäär (%) Väljamakstavad dividendid x 100
=
Puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)
Dividenditootlus (%) Väljamakstavad dividendid aktsia kohta
=
Aktsia hind 31.12
P/E Aktsia hind 30.09
=
Jooksva viimase 4 kvartali kasum aktsia kohta
P/B Aktsia hind 30.09
=
Omakapital aktsia kohta (viimase 4 kvartali keskmine)

Turuväärtus = Aktsia hind 30.09 x Aktsiate arv

Talk to a Data Expert

Have a question? We'll get back to you promptly.