Merko Ehitus

Annual Report • Apr 6, 2023

AS Merko Ehitus

Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022

PEAMISED FAKTID 3
JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE 4
MERKO KONTSERN 5
TEGEVUSARUANNE13
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE33
JUHTKONNA DEKLARATSIOON 41
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE42
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 91
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK100
MUUD ARUANDE LISAD101

PEAMISED FAKTID

Merko Ehitus kontserni ettevõtted ehitavad hooneid ja rajatisi ning arendavad kinnisvara. Tegutseme Balti riikides ja Norras.

Rajame parema elukeskkonna ja ehitame tulevikku.

Pikaajalised kogemused, ehitusteenuste lai ulatus, kvaliteet ja usaldusväärsus on teinud Merkost Baltimaade juhtiva ehitusfirma ja korteriarendaja brändi.

Oleme Baltimaade suurim börsil noteeritud ehitusettevõte ja elukondliku kinnisvara arendaja

KONKURENTSIEELISED

• Ehitusteenuste ja -toodete laiahaardelisus ning klientidele täislahenduste pakkumine
• Elamuarendusprojektide varu ja tugev bränd
• Tugev kvaliteedijuhtimise süsteem
• Kogenud projektijuhid ja insenerid
• Pikaajaline kogemus alltöövõtjate ja tarnijate turul
• Uuenduslikud tehnilised ja ehituslikud lahendused
• Tugev finantsvõimekus

kvaliteetset kodu oleme rajanud oma tegutsemise aastate jooksul Eestis, Lätis ja Leedus. ~10 000

VÄÄRTUSPAKKUMINE

Ehituse peatöövõtjana juhime kogu ehitusprotsessi ning vastutame ehitustööde valmimise eest. Pakume ka projekteerimis- ja ehitusteenust tervikuna.

• Terviklahendus vastavalt tellija vajadustele: ettevalmistus, projekteerimine, ehitus, sisustus ja garantiiaegne teenindus. Vastavalt vajadustele kombineerime alltöövõtjate ning oma oskustööliste kogemusi ja ressurssi.

• Kinnisvara arendamise täisteenus alates kinnistu hankimisest ja detailplaneeringute menetlusest kuni ehituse ettevalmistuse ja ehitustööde teostamiseni. Tagame kliendi vajaduste järgi kujundatud täislahendused nii erapartnerluses kui ka avaliku ja erasektori koostöös. • Kontserni kvaliteedijuhtimine, keskkonnajuhtimine ning töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine on sertifitseeritud vastavalt ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 45001 standardite nõuetele.

Korteriarendajana haldame kogu protsessi arendusest garantiiteeninduseni.

• Keskendume suurte ja nüüdisaegsete elukeskkondade loomisele.

• Parima kvaliteedi tagamiseks juhime kogu arendusprotsessi alates kinnistu hankimisest, detailplaneeringu koostamisest ja arhitektuurivõistluse korraldamisest kuni projekteerimise, ehitamise, korterite ja äripindade müügi ning ostujärgse teeninduseni.

3

JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE

Lugupeetud aktsionärid

1. aasta lõppes Merko jaoks heade majandustulemustega. Kontserni müügitulu ületas 400 miljonit eurot, millest pool tuli väljastpoolt Eestit. Kasum kasvas 19 protsenti ja omakapitali tootlus ulatus 20,4 protsendini. Arvestades kiiret intressitõusu ja investeerimiskliima halvenemist, on hea meel, et nende näitajatega suutsime kõrge inflatsiooniga sammu pidada.

Merko äritegevus toetub kahele sambale – elukondliku kinnisvara arendus ja ehitusteenuse pakkumine. Eelmise aasta tulemuses peegeldub kontserni varasemate aastate investeeringute kasv korteriarendusse ja edukas korterite müük kõigil kolmel Balti turul. Samuti on hea meel, et meie ehitusteenuse ärivaldkond suutis äärmiselt heitlikus ärikeskkonnas riske hästi juhtida.

ANDRES TRINK AS MERKO EHITUS JUHATUSE ESIMEES

Sõda Ukrainas jätkub. Rohepööre jätkub. Riigi sekkumine majandusse, regulatsioonide hulk ning ettevõtete koormus nende järgimiseks kasvab. 2022. aasta kevadel tardunud korteriturg on jätkuvalt ooteseisundis. Majanduse hoog on selleks korraks raugenud ning kiire inflatsioon ja intressitõus jätkub.

Ka meie jätkame, et vaatamata oludele luua paremat elukeskkonda ja uusi kodusid, ehitada kaasaegseid hooneid ja head taristut. Oleme viimaste aastatega õppinud mitte liigselt üllatuma suurtest muutustest meie ümber ja võimalikult kiirelt kohanema, ent unustamata seejuures pikka perspektiivi. Teeme tööd, ajame oma asja, hoiame oma inimesi ja koostööpartnereid. Väärtustame usaldust Merko vastu ja õpime oma vigadest. Seal, kus oskame ja saame, proovime ühiskonnale tagasi anda.

Tänan kõiki Merko töötajaid ja koostööpartnereid keerulistes oludes hästi hakkama saamise eest.

Tänan meie rajatud kodude ostjaid ja ehitusteenuse tellijaid usalduse eest. Tänan aktsionäre, et olete heitlikes oludes Merkosse uskunud.

Andres Trink

AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022

STRATEEGIA

AS Merko Ehitus tütarettevõtted pakuvad ehitusteenust hoonete ja infrastruktuuri ehituse valdkonnas ning arendavad elukondlikku kinnisvara oma peamistel koduturgudel Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Soovime olla eelistatud partner kvaliteedi hindajale, seda nii ehitustööde teostamisel ning korterite arendamisel ja müügil kui ühiskonda panustamisel. Hooliva ja arendava tööandjana tagame professionaalsed ja motiveeritud töötajad, kellest igaüks panustab kontserni iga ettevõtte, iga üksuse ja Merko ühisesse tulemusse. Keskendudes kasumlikkusele, kulubaasi efektiivsusele ja parimatele töötajatele tagame investorile pikaajalise tasuva investeeringu.

FINANTSEESMÄRGID

ASi Merko Ehitus juhatus ja nõukogu on kinnitanud strateegilised arengusuunad ja pikaajalised finantseesmärgid järgmiselt:

Omakapitali tootlus minimaalselt 10%

Dividendimäär 50-70% aastakasumist

Omakapitali osatähtsus varade mahust vähemalt 40%

Võttes arvesse Balti riikide ehitus- ja kinnisvaraturu konkurentsisituatsiooni ning kasvanud majanduskeskkonna ebakindlust, on strateegia ja finantseesmärgid suunatud kõrge kapitaliseerituse ning investeeritud kapitali tootluse säilitamisele.

1. aastal täitis kontsern nii omakapitali tootluse kui omakapitali osatähtsus varade mahust osas seatud finantseesmärgid:

Omakapitali osatähtsus varade mahust 48%

Lõppenud majandusaasta eest makstavate dividendide summa ning seega dividendimäära otsustab aktsionäride üldkoosolek.

PIKAAJALISTE FINANTSEESMÄRKIDE TÄITMINE PERIOODIL 2018-2022
	2022	2021	2020	2019	2018	KESKMINE
Omakapitali tootlus (aastas)	20,4%	18,8%	16,2%	12,9%	15,3%	16,7%
Dividendimäär	*	61%	77%	-	92%	58%
Omakapitali osatähtsus varade mahust 31.12.	47,5%	51,6%	59,6%	46,2%	48,9%	50,8%

* 2022. aasta dividendimäär sõltub aktsionäride üldkoosoleku otsusest dividendide maksmise kohta

2022. AASTAL VALMINUD OLULISED OBJEKTID

HARIDUSLIKUD OBJEKTID

Merko on aastate jooksul ehitanud kümneid haridushooneid ning 2022. aastal lisandus kaks väärikat koolimaja Tallinnas: kesklinnas Tallinna Muusika- ja Balletikool ehk MUBA ning Nõmmel Püha Johannese Kool. 700 õppekohaga nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega MUBA on Euroopa modernseim muusika- ja tantsuharidust pakkuv õppeasutus. Suure sisehoovi ümber asuvates hoonetiibades paiknevad lisaks eri liiki muusikaõppeks sobivatele klassidele ja eri stiilis tantsu harjutussaalidele ka auditooriumid, eri suuruse ja funktsionaalsusega kontserdisaalid, helistuudio, raamatukogu, ujula ja treeningruumid ning kohvik ja õpilaskodu. Püha Johannese Kooli Nõmme mändide all asuv õppehoone koos kiriku ja käärkambriga on mõeldud 350 õpilasele. Kooli laiendamise käigus valmib 2023. aastal uus hoonetiib, kus hakkavad õppima kooli gümnaasiumiastme õpilased. Koolimaja olemasolev ja uus osa on sarnase arhitektuurse lahendusega ning ühendatakse omavahel galeriiga. Lisaks Püha Johannese Kooli laiendamisele on Merkol Eestis ehituses enam kui tuhandele õpilasele mõeldud Pelgulinna riigigümnaasiumi hoone Tallinnas, 540 õpilasele mõeldud Rae riigigümnaasiumi õppehoone Harjumaal ning 150 kohaga Uus-Veerenni lasteaed Tallinna kesklinnas.

Lätis valmis 2022. aastal lasteaed Salaspilsis, kusMerks rajas uue, täielikult sisustatud hoone ja vajaliku infrastruktuuri. 288-kohalise lasteaia ehitusel kasutati kaasaegseid ja keskkonnasõbralikke liimitud puitpaneele (CLT),mis jätab väiksema CO² jalajälje ning kasutab looduslikke taastuvaid puiduressursse. Lisaks oli ehituses Liepāja lasteaed enam kui 140 lapsele. Kahekorruselise hoone südameks on esimese korruse tasapinnal asuv mängutuba, mis kõrgub läbi kahe korruse ning mida saab kasutada ka ürituste saalina.

AVALIKUD PARGID

Nii Merko ehitatud hooned kui rajatised kujundavad avalikku linnaruumi, mille oluline osa on ka pargid ja linnaväljakud. 2022. aastal valmis Lätis Jūrmala Kauguri linnaosas linnapark ja noortermaja. 3,8 hektaril laiuvas pargis asuvad laste mänguväljak, skatepark, uisuväljaku ja välijõusaali ala, piknikukohad, korvpalliväljak ning muud sportimise ja vaba aja veetmise rajatised.

Tallinnas valmis Merko rajatavas Uus-Veerenni elukvartalis avalikuks kasutuseks mõeldud üle 8500-ruutmeetrine pargiala, mis pakub tegevust aastaringselt ja eri vanuses külastajatele. Pargis on lastele mõeldud mänguatraktsioonid, linnaruumi elavdavad skulptuurid, puhkeala ja kogukondliku väliraamatukoguna toimiv lugemisnurk. Tallinna linnaruumi lisandunud uue pargi maastikuarhitektuur väärtustab elurikkust ja taaskasutuse ideed ning on mõeldud kasutamiseks nii Uus-Veerenni elanikele kui külalistele.

ENERGIARAJATISED

Merko on ehitanud mitmeid kohalikku energiatootmist tähtsustavaid ja varustuskindlust parandavaid energiarajatisi nii Eestis, Lätis kui Leedus. Kolmest riigist on panustanud viimastel aastatel enim taastuvenergiasse Leedu, kus Merko Statyba on tõusnud hinnatud tuuleparkide ehitajaks, olles rajanud vundamentalused kokku üle sajale tuuleelektrijaamale.

1. aastal valmis Leedus Telšiai piirkonna tuulepargis kolmteist vundamenti võimsatele tuuleturbiinidele. Lisaks ehitas ettevõte 2022. aastal kaheteistkümnele tuulikule Šilalė piirkonnas vundamendid ja alajaamad (60 MW trafo võimsusega) ning rajas teid kogupikkusega ligi 8 km ja 30 kV kaablitrasse kokku ligikaudu 36 kilomeetri ulatuses. Täiendavalt valmisid 14 vundamenti ja infrastruktuur Akmenė piirkonna tuulepargis ning 14 vundamenti Mažeikiai piirkonna tuulepargis. Ehituses olid Telšiai ja Kelmė piirkonna tuulepargid.

RIIGIKAITSELISED OBJEKTID

Merko on andnud olulise panuse Eesti Vabariigi riigikaitsesse erinevate hoonete ja rajatiste ehitamisega. Viimastel aastatel on olnud suurim fookus kagupiiri taristu tugevdamisel, kus Merko projekteerida ja ehitada on nii Eesti ja Venemaa vahelise maismaapiiri esimene kui teine etapp.

1. aastal valmis piiritaristu 23,5-kilomeetrisel lõigul, mis algab Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist ja lõpeb Luhamaa piiripunktist 3,5 kilomeetrit põhja pool asuvas Tserebi külas Vanigõjärve lõunakaldal. Ehituses on kagupiiri teine etapp, mis hõlmab piiritaristu rajamist järgmisel 34,7-kilomeetrisel piirilõigul Võrumaal. Antud piirilõik algab Tserebi külas Vanigõjärve lõunakaldal ja lõpeb Võmmorski külas. Mõlemad piirilõigud valmivad kahe ettevõtte koostöös – tööde teostamisel on juhtiv partner Merko Ehitus Eesti ja partneriks GRK Eesti.

6

1. aasta jaanuaris valmis Võrus Taara sõjaväelinnakus neljal hektaril laiuv tehnikapark, mis võimaldab linnakus teenivatel Kaitseväe üksustel varju alla paigutada 500 sõidukit ning tagada tehnika korrasolu automaatse pesula ja pesuestakaadi abil. Ehituses on Tapa sõjaväelinnaku liitlaste vastuvõtmisalal neli uut majutuseks mõeldud universaalhalli. Leedus valmisid 2022. aastal NATO toetus- ja hankeameti poolt tellitud ajaloolise Kaunase kasarmuhoone restaureerimistööd. Kultuuriväärtuste registrisse kantud ajalooline hoone nõudis hoone väärtuslike omaduste säilitamist ja kohati ka taastamist, lisaks pidi kõigi tööde teostamine vastama NATO kõrgetele kvaliteedistandarditele.

RAHVUSVAHELISE JÄTKUSUUTLIKKUSE SERTIFIKAADIGA OBJEKID

Merko panustab jätkusuutlikkusse nii ettevõttena kui omaarenduste kvaliteedi kaudu, lisaks ehitame tellijatele rahvusvaheliselt sertifitseeritud objekte. 2022. aastal valmis Leedus Kaunases UAB Continental Automotive Lithuania kaasaegne autode elektroonikakomponentide tootmistehas, mis vastab autotööstuses hetkel kehtivatele kõrgeimatele ehitusstandarditele. Tootmishoone on projekteeritud ja ehitatud vastavalt jätkusuutlike hoonete rahvusvahelise LEED standardi Gold tasemele. Lisaks valmis 2022. aastal Vilniuses Tokvila ettevõttele kuuluv Toyota autoteenindushoone. A+ energiaklassi hoone kasutab kütmiseks ja jahutamiseks maakütet, mis koos uue põlvkonna soojustagastusega värvimisseadmetega aitavad säästa energiat ja vähendada CO² heitkoguseid. Hoones on 16 autolaadimisjaama ning katusele paigaldatav 680 kW päikeseelektrijaam toodab kuni 80% teenuseks vajalikust elektrienergiast.

Merkol on ehituses mitu mastaapset objekti, mis lähtuvad arendus- ja ehitusprotsessis jätkusuutlikkusest ja keskkonnahoiust ning on projekteeritud ja ehitatakse rahvusvahelise BREEAM standardile vastavalt. Tallinna kesklinna kerkiva Arter kvartali liginullenergiahooned on projekteeritud ja ehitatakse vastavalt rahvusvahelise BREEAM standardi Excellent tasemele. Riias ehituses olevad Elemental Skanste büroohooned on projekteeritud vastavalt BREEAMi tasemele Excellent ning taotlevad ehituse lõppedes sertifikaati tasemel Outstanding. Hoonest saab sellega esimene nii kõrge reitingu pälvinud hoone Lätis. Riias on ehituses ka GUSTAVS Ärikeskus, mis on projekteeritud ja ehitatakse BREEAM standardi Excellent tasemele vastavalt.

MERKO RAJATAVAD SUUREMAD ELUKESKKONNAD

Kontserni strateegiline ärisuund on elukondliku kinnisvara arendus, kus oleme tõusnud Baltimaade tugevaimate brändide sekka. Keskendume suurte ja nüüdisaegsete elukeskkondade loomisele. Parima kvaliteedi tagamiseks juhime kogu arendusprotsessi alates kavandamisest, projekteerimisest ja ehitamisest kuni müügi ja garantiiteeninduseni. Enam kui 30 aasta jooksul oleme rajanud kvaliteetse kodu ligi 10 000 perele, ehituses ja arenduses on sajad uued korterid Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses.

NOBLESSNER

Baltimaade parima linnaruumi arenduse tunnustuse pälvinud Noblessneri elukeskkonda loob Merko koostöös BLRT Grupiga. Tallinnas, Lennusadama kõrval mere ääres asuvas sadamalinnakus on suurejoonelise arhitektuuriga ajaloolised tööstushooned, merepromenaad, jahisadam ning kõrge kvaliteediga kodude ja äripindade uusarendus. 2019. aastal Staapli tänaval valminud esimesed korterid on koduks 200 perele ning äripindadel asuvad teenused saanud linnaelanike lemmikuks. 2022. aasta lõpus valmis Vesilennuki tänaval kaks avarate rõdudega elamut 60 korteri ja kolme äripinnaga, 2023. aastal on valmimas kolm hoonet Vesilennuki tänaval ning üks hoone Allveelaeva tänaval, kokku 247 uue korteri ning 22 äripinnaga.

LAHEKALDA

Tallinnas Kadrioru ja Pirita vahel Maarjamäe looduskaunil kõrgendikul asuv Lahekalda saab järgmise kümnekonna aasta jooksul koduks enam kui tuhandele perele. 2022. aasta lõpuks oli valminud kaheksa elamut 386 korteriga ning ettevalmistamisel on kahe järgmise elamu ehitus. Privaatsust ja ajaveetmise võimalusi pakuvad elanikele hoonete sisehoovides asuvad haljastatud puhke- ja mängualad. Terviklikku ja kaasaegsesse elamukvartalisse on plaanis rajada ka lasteaed ning kodukauplus.

UUS-VEERENNI

Tallinna kesklinnas asuv Uus-Veerenni saab kogu elukeskkonna valmimisel koduks 1400 perele. Esimeste etappide raames oleme ehitanud 26 elamut 367 korteri ja 8 äripinnaga. Valmimisjärgus on 12 elamut kokku 137 korteri ja 8 äripinnaga. Hoonete vahel paiknevad haljastatud sisehoovid koos puhke- ja mängualadega, millest esimene valminud sisehoov pälvis 2020. aastal Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia hooviruumi kategoorias. 2022. aastal jõudsid lõpule nii Tiiu tänava ehitustööd kui Uus-Veerenni pargiala rajamine, mis on kogukonnaelu rikastav kombinatsioon jätkusuutlikest lahendustest, kunstist, liikumisvõimalust ja mängulusti pakkuvatest atraktsioonidest ning harivast kogukondliku lisaväärtusega väliraamatukogust-lugemisnurgast. 2023. aastal valmib Uus-Veerennis lasteaed.

MERKS VIESTURDĀRZS

Merks Viesturdārzs elukeskkond asub Riia ilusaimas piirkonnas ajaloolise Viesturdārzs'i linnapargi kõrval. Tegemist on Riia vaikses kesklinnas asuva suurima korteriarendusprojektiga, mis on pälvinud erinevaid tunnustusi ja on valdkonna professionaalide seas kõrgelt hinnatud. Kogu projekt pakub uue kodu enam kui 350 perele, millest esimene etapp ehk 96 korteri ja kolme äripinnaga hoone aadressil Rūpniecības 25 valmis 2020. aastal. 2022. aastal valmis teine etapp kokku 167 korteri ja viie äripinnaga aadressil Rūpniecības 27. Arendusprojekti kolmas etapp ehk Rūpniecības 33 asuv liigendatud viie- kuni seitsmekorruseline hoone kokku 90 korteri ja nelja äripinnaga valmib 2023. aasta lõpus.

MERKS MEŽPILSĒTA

Merks Mežpilsēta korteriarendusprojekt asub Riia ühes rohelisimas piirkonnas Mežciemsis, tänu millele on see noorte perede jaoks eelistatud elukeskkond. Lähedal asuvad Biķernieki ja Jugla metsad, mis pakuvad mitmesuguseid värskes õhus vaba aja veetmise ja liikumise võimalusi. Arendusprojekt hõlmab kokku mitut etappi enam kui 350 korteriga, esimeses etapis valmis kolm viiekorruselist hoonet kokku 117 korteriga. Hoone ümber on privaatne roheala laste mänguväljakute ja õuepaviljonidega.

MERKS DUNTES ZILES

1. aastal valmis Riias Skanste linnaosa kõrval korteriarendusprojekt Merks Duntes Zīles. Kaasaegsed nelja- ja viiekorruselised hooned said koduks 84 perele. Mõlemal hoonel on lift ning panipaigad ühiseks ja isiklikuks kasutamiseks. Parkimiskohad asuvad nii maa-alustel korrustel kui õues. Hooneid ümbritsev aed tagab privaatsuse ja lisab turvalisust hoovis asuvatele mänguväljakutele, piknikualale ja jalgrataste hoiuruumile.

VILNELES SKVERAI

Vilniuse vanalinna lähedal jätkab Merko Vilneles Skverai elukeskkonna arendamist, mis koosneb kokku 26 hoonest ning saab valmimisel koduks enam kui tuhandele perele. Seni on valminud arendusprojekti kaks esimest etappi 12 hoone ning pea 450 korteri ja 20 äripinnaga. 2022. aastal algas kolmanda etapi ehk kaheksa 6- kuni 8-korruselise hoone ja enam kui 300 korteri ehitus. Uued kortermajad koonduvad ümber ühise õue, kus on hubased haljasalad, laste mänguväljakud ja puhkealad. Uues elamukvartalis on ka äripinnad elanikele vajalike teenustega.

JÄTKUSUUTLIK KESKKOND

Merko kontserni ehitusettevõtted kujundavad oma tegevusega mitmekülgset elukeskkonda – linnaruumi ja maastikke. Kavandame oma ettevõtmisi moel, et selle mõju keskkonnakvaliteedi vähenemisele oleks minimaalne.

MERKO EHITUS EESTI CO² JALAJÄLG

Kontserni suurim tütarettevõte Merko Ehitus Eesti arvutab alates 2021. aastast oma CO² jalajälge, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardit GHG Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard. Standard hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguste hindamist – süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesiniku ühendid (HFC), perfluorosüsiniku ühendid (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Standard jaotab organisatsiooni või ettevõtte tegevusega kaasnevad kasvuhoonegaaside emissioonid kolme skoopi: 1) otsesed emissioonid ehk ettevõtte sõidukites kasutatud kütused 2) kaudsed emissioonid energiast ehk ettevõtte büroo tarbeks ostetud energia 3) kõik muud kaudsed emissioonid ehk ettevõtte ehitusobjektide kütuste ja energiatarbimisega seotud mõjud.

Olemasolevate andmete põhjal tehtud arvutuste põhjal oli Merko Ehitus Eesti ettevõtte 2022. aasta kasvuhoonegaaside heite hulk 9867 tonni CO2–ekvivalenti (t CO2-ekv), mis on 2021. aasta näitajaga võrreldes suurenenud. Kasvu tingis ettevõtte ehitusobjektidel kasutatava energia hulga suurenemine, mis tulenes töös olevate objektide olemuse ning ehitustehnoloogiliste vajaduste muutusest. Merko Ehitus Eesti suutis 2022. aastal vähendada nii ettevõtte sõidukites kasutatud kütuste kui ettevõtte kontori CO² jalajälge. Maanteetranspordis kasutatud kütuste kasvuhoonegaaside heite hulk oli 2022. aastal 631,7 t CO2-ekv ehk 10% väiksem kui 2021. aastal (702,3 t CO2-ekv). Ettevõtte kontorihoones tarbitud elektrienergia ja maagaasi kasutamise heite hulk vähenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 13% 285,7 tonni CO2–ekvivalendini (2021 oli 327,9 t CO2-ekv).

ROHEENERGIA EESTI SUURIMAL EHITUSOBJEKTIL

Tallinna kesklinna kerkiva Arter kvartali liginullenergiahooned on projekteeritud ja need ehitatakse vastavalt rahvusvahelise BREEAM standardi Excellent tasemele. Sertifitseerimisest tulenevalt kehtivad täiendavad ja rangemad nõuded muuhulgas ka ehitusplatsi töökorraldusele. Ehituse peatöövõtjana koostab Merko Ehitus Eesti raporteid tarbitud vee ja energia (sh elekter, gaas, kütus) koguste kohta, samuti jäätmete (kogus, käitleja, käitlemiskoht ja käitlemisviis) ning materjalide transpordi kohta (platsile saabunud materjali tüüp, kasutuskoht, töövõtja, kogus, transpordiviis ja transpordi kaugus). Viimane info on vajalik CO² emissiooni arvutamiseks. Eraldi tähelepanu on BREEAM sertifitseerimisprotsessis pööratud näiteks jätkusuutliku puidu kasutamisele ning ühena vähestest, kui mitte ainsa ehitusobjektina Eestis on kogu Arteri objektil kasutatav puit ja puidutooted (saematerjal, vineer, parkett, sisse ehitatav mööbel jne) kas FSC või PEFC sertifikaadiga, mis tõendavad puidu seaduslikku raiet ning käitlemist.

Süsiniku jalajälje vähendamiseks võttis Merko Ehitus Eesti 2022. aastal Eesti suurima, Arter kvartali ehitusprotsessides kasutusele rohelise ehk taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia. Objekti aastane tarbitud energia kogus oli 612MWh, millest pea 70% ehk 427 MWh oli taastuvenergia. Võrreldes tavalise segajääk elektrienergia kasutamisega aitas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutusele võtmine vähendada ehitusobjekti ainult elektrienergia CO2-ekvivalenti 65% võrra ning kogu Merko Ehitus Eesti ettevõtte süsiniku jalajälge 255 t CO2-ekv võrra.

ÜHISKONDLIK VASTUTUS

Vastutame otsuste ja tegevuse eest, millel on mõju töötajatele, klientidele, partneritele ning kohalikele kogukondadele, keskkonnale ja ühiskonnale laiemalt. Ühiskonda panustamisel keskendume neljale valdkonnale: loome tervisespordi võimalusi, innustame haridust ja järelkasvu, väärtustame kultuuri ja kunstipärandit ning aitame abivajajaid.

SPORT JA LIIKUMINE

Liikumise ja tervisespordi valdkonnas keskendub Merko eestimaalastele liikumis- ja sportimisharrastuse võimaluste loomisele, et anda seeläbi oma panus tervena elatud aastate arvu tõstmisesse. Merko suurimaks toetusprojektiks on 2005. aastal koos Swedbanki ja Eesti Energiaga algatatud Eesti Terviserajad, mille eesmärk on kindlustada võimalikult paljudele Eesti elanikele aastaringne ja tasuta liikumisvõimalus värskes õhus ning seeläbi populariseerida tervislikke eluviise.

Üle Eesti on looduses 123 terviserada, mida külastati 2022. aastal hinnanguliselt kaheksa miljonit korda. Külastusstatistika andmed on täpsustunud tänu sellele, et 2022. aasta lõpuks olid liikumissensorid külastusstatistika mõõtmiseks kokku 60 terviserajal. Eesti enim külastatud terviserajad asuvad Tallinnas ja selle lähiümbruses: Nõmme ja Paepargi terviserada (kummalgi üle 410 000 külastuskorra), Harku (üle 375 000 külastuse), Merimetsa (ligikaudu 300 000 külastust) ning Keila terviserada (üle 270 000 külastuse). Narva Äkkeküla ning Viimsis asuval Tädu terviserajal oli kummalgi üle 230 000 külastuskorra, Pirita terviserajal üle 220 000 ning Pärnumaa Reiu-Raeküla terviserajal pea 210 000 külastust.

Kokku on üle Eesti üle 1100 kilomeetri aastaringselt kasutatavaid terviseradasid, mida hooldab ligikaudu 200-liikmeline rajameistrite meeskond kas vabatahtlikuna või koostöös omavalitsusega. Radade kasutamist lihtsustavad rajakaardid ja rajatähistus ning kasutusvõimalusi laiendavad venitusseinad, jõulinnakud ja välijõusaalid, rattarajad ja pumptrackid. Osadel radadel on lisaks rattaremondipunktid ja joogiveekraanid. Radadele paigaldatud ilmasensorid annavad operatiivset infot ilmaolude ning kaamerad live-pildi raja seisukorrast, mis on eriti vajalik suusahooajal. 2022. aasta lõpuks olid sensorid 23 ja kaamerad 16 suuremal rajal.

Aastatel 2019–2022 oli Eesti Terviseradade fookuses regionaalsete tervisespordikeskuste kunstlume tootmise võimekuse tõstmine, mille raames investeeriti koostöös riigi ja omavalitsustega 23 rajale kokku 4,8 miljonit eurot. 2022. aastal toodeti kunstlund 23 terviserajal. 2022. aasta suuremad arendusprojektide seas oli ettevalmistus Kiili terviseraja ehituse alustamiseks 2023. aastal, Raku järve terviseraja ja triatlonikeskuse planeerimine, Äkkeküla terviseradade rulliraja asfalteerimine ja 2023. aasta olmehoone ehituse projekti kinnitamine ning Keila terviseraja kunstlumetiigi ja valgustusprojekti ehitus ja uue olmehoone ehitusprojekti kinnitamine.

Alates asutamisest on Eesti Terviserajad oma kolme asutaja ja toetajate abil investeerinud terviseradade arendamisse 5,5 miljonit eurot ning koguinvesteering tervisespordi võimaluste loomisesse ulatub ligi 55 miljoni euroni, hõlmates lisaks SA Eesti Terviserajad vahenditele ka riigi ja kohalike omavalitsuste investeeringuid ning Euroopa Liidult saadud toetusi.

1. aasta lõpus avas Merks esimese terviseraja Riias Daugava jõel asuval Zaķusala saarel. Merks Green Trail nime kandval terviserajal on talvel suusarajad ja suusavarustuse laenutus ning ülejäänud aastaaegadel saab seal harrastada hooajalisi liikumisja sportimisviise. Terviserada on kõigile tasuta kasutamiseks ning esimeste kuudega leidsid sinna tee nii esimest korda suuskadele minevad algajad kui Lätit rahvusvahelisel tasemel esindavad profisportlased.

Merks jätkas Läti murdmaasuusataja Patrīcija Eiduka karjääri toetamist. Patrīcija on ainsa Läti suusatajana osalenud taliolümpiamängudel, kui ta osales 2018. aastal 18-aastasena Pyeongchangi olümpiamängudel. Noor suusataja on edukalt võistelnud ka 2016. aasta noorte taliolümpiamängudel Lillehammeris, 2017. aastal suusatamise maailmameistrivõistlustel Lahtis ning 2018. aastal juunioride maailmameistrivõistlustel, pälvides seal sprindis 10. koha. Lisaks toetati 2022. aastal Lätis väikelinna Talsi odaviskeklubi laste treeninglaagri korraldust ning Leedu Jäähokiliitu.

Merksi 25. juubelit tähistati samuti tervisespordi ja liikumise võtmes, korraldades ettevõtte töötajatele sammude kogumise väljakutse. Töötajate poolt kogutud 15 miljoni sammu täitumisel tegi ettevõte 2500-eurose annetuse Angel Mail organisatsioonile, kes soetas selle eest jõulukinke ja vajalikke esemeid vanemata jäänud lastele ning hooldekodudes elavatele ilma lähedasteta eakatele. 25 miljoni sammu täitumisel toetas ettevõte 2500 euroga OPEN creative keskust, mis toetab raske taustaga teismelisi ja pakub turvalist elupaika neile, kes oma päriskodus ei saa seda tunda.

HARIDUS JA JÄRELKASV

Eestis on Merko koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga omanimelisi stipendiume välja andnud juba 15 aastat. 2022. aastal pälvis noore õppejõu ja teadlase 4000-eurose stipendiumi ehituse ja arhitektuuri doktorantuuris õppiv Tuule Mall Parts, kes on liginullenergiahoonete uurimisrühma aktiivne liige ning entusiastlik noor teadlane ja õppejõud. Inseneriõppe 2500-euroste stipendiumitega tunnustati kolme ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise tudengit, kes on praktika läbimise järgselt Merkosse tööle jäänud ja oma saavutustega silma paistnud. Stipendiumid pälvisid Melanie Juhkam, Tõnu Saarelaan ja Arle-Martin Kuura.

Lätis korraldas Merks koostöös Teenage Resource keskusega kampaania "Kõik algab kodust", mille eesmärk on juhtida tähelepanu vanemate ja teismeliste suhete parandamise võimalustele. Kevadel korraldati koduheaolu küsitlus, milles osales rekordiliselt üle

2200 teismelise. Kampaania hõlmas ka reklaame ja installatsiooni linnaruumis ning teismelistele mõeldud töövarjupäevi Merksi kontoris. Avalik arutelu lapsevanemate vaatenurgast, kuidas teismelistega rääkida, pälvis 2500 vaatamist ja meediatähelepanu ning suurepärast tagasisidet seda kuulanud lapsevanematelt.

KULTUUR

1. aastal jätkus Merko toetusel Eesti Kunstimuuseumi Niguliste kiriku tornilifti rajamine, mis valmib 2023. aastal. Lift tagab kauni Tallinna linnavaate nautimise kõikidele, sealhulgas erivajadusega ja liikumiseks abivahendeid kasutavatele muuseumikülastajatele. Eesti Kunstimuuseumi muuseumide pikaajalise partnerina osaleme projektis nii sisulise konsultandi kui ka rahalise toetajana.

Lisaks linnaruumi ilmet mõjutavate ehitusobjektide ja uute kaasaegsete elukeskkondade rajamisele rikastame avalikku ruumi ka kunstiteostega. Tallinna kesklinna Uus-Veerenni elukvartal saab koduks ligikaudu 1400 perele ning alates 2022. aastast ehib elukeskkonda terasest skulptuur "Seenemees", mille autor on Heigo Jelle. Uus-Veerenni pargialale paigaldasime Jass Kaselaane autorlusega skulptuursed loomapead ehk kunstiteose ühise nimetajaga "Lelud". Noblessnerisse lisandus kaks terasest skulptuuri: PROTO avastustehase hoone nurgale skulptuur "Maa-õhk tüüpi tüdruk" ning Staapli 4 kortermaja sisehoovi skulptuur "Kaks kolivad suurde linna".

1. aastal oli Eestis riiklik raamatukogude aasta. Ühendades Merkole südamelähedase idee vabas õhus viibimise tervislikust mõjust väärt teadmiste kogumise mõttega, rajasime Uus-Veerenni parki kogukondliku vabaõhuraamatukoguna toimiva lugemisnurga. Sealsetes raamatukappides leidub väärt teoseid nii noortele kui vanematele lugejatele. Raamatuid saab sirvida kohapeal valgustusega pargipinkidel istudes või võtta neid koju kaasa, et pärast lugemist teos tagasi tuua. Jätkame koos naabruskonna elanikega raamatukappide valiku regulaarset täiendamist. Näiteks lisasime alates 2023. aastast A.H. Tammsaare sünniaastapäeval tähistataval Eesti kirjanduse päeval kappi Tammsaare teosed, Eesti neuroteadlase Jaan Aru raamatu "Loovusest ja logelemisest" ning Jaani poolt oma naabritele soovitatud lugemist.

UKRAINA TOETAMINE

1. aastal lisandus toetusprojektide hulka Ukraina toetamine, seda peamiselt koostöös MTÜ-ga Slava Ukraini, kes teab, mida on Ukrainas vaja ning tarnib asjad õigesse kohta ja kiiresti.

MTÜ esimeseks suurprojektiks oli kiirabiautode ja meditsiinitarvikute ostmine, komplekteerimine ja Ukrainasse saatmine. Et tavalised kiirabiautod pole lahingute piirkonnas otstarbekad ning haavatute transpordiks on vaja sõidukit, mis on vastupidav ja vajaliku varustusega, töötas MTÜ Slava Ukraini Ukrainast saadud info põhjal välja guerilla kiirabi projekti. Merko toetusel ehitati kümme TOYOTA HIACE 4WD autot ümber guerilla kiirabiks – autoks, millel on vajalik varustus (kanderaam, valgustus, vool elustamisaparaadi jaoks, tilgakonksud, jms), mis on kergesti puhastatav ning mida oskab sisuliselt igaüks parandada. Lisaks toetasime žguttide ning enneaegselt sündinud laste transportimiseks ja evakueerimiseks vajaliku hingamisaparaadi HAMILTON-T1 ostu, mis töötab Chernivtsi piirkondliku perinataalkeskuse vastsündinute reanimatsiooniosakonnas.

Lätis teeb Merks koostööd kinnisvaraarendajaga Kapitel ning kohaliku algatusega "Tahan aidata sõjapõgenikke", pakkudes Ukraina sõjapõgenikele ajutist elukohta Riia kesklinnas asuvas ajaloolises Benjamini Majas. Endise hotelli ruumid on kohandatud ajutiseks majutuskohaks, hoones pakutakse toitlustust, teavet Riias kättesaadavate teenuste ja toetusvõimaluste kohta ning läti keele tunde. 2022. aastal võeti hotelli ruumides vastu mitusada sõjapõgenikku. Leedus toetasime 2022. aastal Vilniuses asuvat pagulaskeskust ning vabatahtlikku organisatsiooni MTÜ Stiprūs Kartu, mis aitab Leetu jõudnud sõjapõgenikel hakkama saada. Lisaks annetasime 40 narivoodit Kaunase majutuskeskustele, kus viibivad Ukrainast pärit vanemliku hoolitsuseta lapsed või emad beebidega.

TUNNUSTUSED 2022. AASTAL

TÖÖTAJATE TUNNUSTUSED

• Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) poolt korraldatud konkursil "Aasta Ehitaja 2022" kuulutati võitjaks AS Merko Ehitus Eesti projektidirektor, ehitusinsener Taavi Lipp Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA hoone ehitustööde eduka juhtimise eest.
• Konkursil "Läti Aasta Ehitusinsener 2021" pälvis Merksi spetsialist Raivis Freidensons noorte spetsialistide kategoorias teise koha.

OBJEKTIDE TUNNUSTUSED

• Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA võitis Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu konkursil "Aasta ehitusprojekt 2022" tiitli hoonete kategoorias.
• Läti Ehitajate Liidu korraldataval Läti kõige mainekamal konkursil "Läti 2021. aasta parim hoone" pälvisid Merks ja Merks Mājas BIM-kategoorias kaks auhinda. Teise koha sai Merks Viesturdārzs arendusprojekti kolmas etapp ning kolmanda koha Merks Lucavsala arendusprojekti esimene etapp.
• Leedu Kinnisvaraarenduse Liit (LNTPA) ja Säästva Arengu Akadeemia kuulutas välja Leedu aasta parimad kinnisvaraprojektid.
  • o 2022. aasta parima avaliku sektori projekti auhinna pälvis Merko Statyba ehitatud Kaunase politseijaoskonna peakontori hoone. Tegemist on Leedu esimese A++ energiatõhususklassi administratiivhoonega, mis saab peaaegu kogu hoone ekspluateerimiseks vajaliku energia taastuvatest allikatest. Hoones töötab 350 Kaunase maakonna politseiametnikku.
  • o 2022. aasta Leedu parimaks äriprojektiks kuulutati Neringa hotell ja restoran, kus Merko Statyba oli rekonstrueerimise peatöövõtja. Vilniuse vanalinna peatänaval Gediminase prospektil asuva hotelli hoone ja restorani 1960. aastal loodud siseinterjöör kuuluvad Leedu riikliku muinsuskaitse alla. Rekonstrueerimis- ja renoveerimistööd hõlmasid ka uue maa-aluse parklaga hoone ehitamist.
• Merko Statyba poolt Kaunasesse ehitatud Continental Automotive Lithuania tootmishoone pälvis 2022. aastal kaks tunnustust. Leedu Töösturite Konföderatsiooni korraldatud iga-aastasel konkursil "Leedu aasta toode" sai projekt kaks kuldmedalit. Lisaks tunnistati projekt 2022. aasta parimaks BIM-projektiks Leedu suurimal digiehituse sündmusel ja konverentsil "Digital Construction 2022. Vilnius".

ETTEVÕTTE TUNNUSTUSED

• Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 2022. aasta konkurentsivõimelisimate ettevõtete konkursil pälvis AS Merko Ehitus kuueteistkümnendat korda konkurentsivõimelisima ehitusettevõtte tunnustuse.
• Tööandja brändingu agentuuri Instar läbi viidud uuringus hindas ligi 7000 osalejat 254 Eesti organisatsiooni atraktiivsust üheksas kategoorias. Tehnikatudengite arvestuses saavutas Merko teise koha, ehitusettevõtetest olime aga parimad.
• Baltikumi tähtsaimaks kinnisvaravaldkonna sündmuseks peetava Baltic Real Estate Leaders Forumi (BRELF) žürii kuulutas Aasta Arendajaks Merko Ehituse kontserni Läti tütarettevõtte SIA Merks.

EESTI MAINEKAM KORTERIARENDAJA

• Kantar Emori iga-aastase kinnisvarabrändide uuringu kinnitusel oli 2022. aastal Merko jätkuvalt Eesti tuntuim kinnisvaraarendaja ning kuulus ka Eesti mainekaimate kinnisvaraarendajate esiritta. Merko eelistena toodi ülekaalukalt esile usaldusväärsust, head kvaliteeti, arenduste asukohti ning kõrget professionaalsust. Merko on sama tiitli pälvinud ka kolmel varasemal aastal.

ÄRIMUDEL: TELLIJATELE EHITUSTEENUSTE PAKKUMINE14
ÄRIMUDEL: OMAARENDUSED15
SUHTARVUD 16
MAJANDUSKESKKOND 2022. AASTAL17
VÄLJAVAATED 2023. AASTAKS 19
MAJANDUSTULEMUSED 20
MÜÜGITULU JA KASUM20
ÄRITEGEVUS21
EHITUSTEENUS22
KINNISVARAARENDUS 23
LEPINGUTE PORTFELL 25
RAHAVOOD26
RISKIDE JUHTIMINE27
EETILISED ÄRITAVAD28
OHUTUSKULTUUR28
INIMESTE ARENDAMINE JA VÄÄRTUSTAMINE28
KESKKOND JA SOTSIAALSED MÕJUD29
AKTSIA JA AKTSIONÄRID30
DIVIDENDID JA DIVIDENDIPOLIITIKA32

ÄRIMUDEL: TELLIJATELE EHITUSTEENUSTE PAKKUMINE

Merko pakub ehituse peatöövõtu raames strateegilist nõustamist ja kvaliteetset terviklahendust kogu protsessis vastavalt tellija vajadustele: ettevalmistus, projekteerimine, ehitus, sisustus ja garantiiaegne teenindus. Tellija soovil pakume ka äriotstarbelise kinnisvara arenduse teenust, mis hõlmab ehituse ettevalmistust koos ehitustööde teostamisega. Parima tulemuse annab Merko kaasamine kohe ehitusobjekti kavandamise alguses ning koostöö projekteerimis- ja ehituslepingu raames.

KONTSEPTSIOON

Tellija vajaduste kaardistamine. Nõustamine ja kontseptsiooni väljatöötamine. Valmisolek osaleda PPP-projektides.

HINNAPAKKUMUS

Läbimõeldud ja realistliku pakkumise eest vastutab pakkumiste osakond, kes kaasab vajalikud muud osakonnad, nt projekteerimis-, konstrueerimis-, betooni- ja elektriosakond, teetööde ettevõte.

10	- ==============================================================================================================================================================================
----	-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------	--

PROJEKTEERIMINE

Mudelprojekteerimise ehk BIMipõhine peaprojekteerimine. Oma projekteerimisosakond, kes kaasab vajalikud erialaspetsialistid (elekter, KVVK – küte, ventilatsioon, veevarustus, kanalisatsioon).

GARANTIIAEGNE TEENINDUS

Objekti garantiiprobleemide eest vastutab ehitusaegne objektimeeskond, mis tagab järjepidevuse ja kvaliteedi.

6

SISUSTUS

Siselahendused ja sisustamine vastavalt tellija vajadustele ja standarditele.

Igal objektil igapäevaselt füüsiliselt kohapeal asuv objektikontor ja -meeskond, kuhu kuuluvad vähemalt projektijuht, objektijuht ja insener. Back-office ehk tagatoa tugi (tööohutus, kvaliteedijärelevalve, eelarvestajad, projekteerijad, finantsistid, juristid jt). Erialaspetsialistid: elekter, KVVK ja oma töölistega betooniosakond. BIMi kasutamine.

Pikaajalised ja usaldusväärsed partnerid ja tarnijad.

ÄRIMUDEL: OMAARENDUSED

Merko on tõusnud Baltikumi juhtivaks korteriarendajaks. Parima kvaliteedi tagamiseks haldame arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, korterite müük ja garantiiaegne teenindus. Korteriarenduses keskendub Merko tervikliku elukeskkonna loomisele, mis hõlmab potentsiaalsele klientide sihtgrupile kavandatud ja piirkonnale sobilikke, arhitektuuriliselt väärikaid, funktsionaalsete plaanilahenduste ja kvaliteetsete siseviimistlusmaterjalidega ja energiasäästlikke korterelamuid.

GARANTIIAEGNE TEENINDUS

Garantiispetsialist on peamine kontakt kõikides garantiiteemalistes küsimustes.

Korteriostjate rahulolu-uuringud. Garantiiperioodi tagasiside analüüs ja rakendamine uute arendusprojektide käivitamisel.

MÜÜK JA TURUNDUS

Merko korraldab ise müüki ja turundust. Professionaalsed müügijuhid on kaasatud kogu arendusprotsessi, tunnevad toodet tervikuna. Kvaliteetsed ja realistlikud müügi- ja turundusmaterjalid.

Igal objektil igapäevaselt füüsiliselt kohapeal asuv objektikontor ja meeskond, kuhu kuuluvad vähemalt projektijuht, objektijuht ja insener. Back-office ehk tagatoa tugi (tööohutus, kvaliteedijärelevalve, eelarvestajad, projekteerijad, finantsistid, juristid jt). Erialaspetsialistid: elekter, KVVK ja oma töölistega betooniosakond. BIMi kasutamine. Pikaajalised ja usaldusväärsed partnerid ja tarnijad.

Kinnistute portfellis sobivad elamuotstarbelised kinnistud. Uute kinnistute leidmine, analüüs ja soetamine.

4

PROJEKTEERIMINE

BIM peaprojekteerimine. Professionaalsed ja usaldusväärsed projekteerimisvaldkonna partnerid, keda toetab ettevõtte oma projekteerimisosakond. Vajalike erialaspetsialistide kaasamine (elekter, KVVK – küte, ventilatsioon, veevarustus, kanalisatsioon).

Kaasaegsete lahenduste rakendamine (energiasäästlikkus, automaatika). Helipidavus, tervislik sisekliima, normidele vastav insolatsioon, passiivjahutus jms.

ALA PLANEERIMINE

Ala analüüs, sh lähilinnaruum. Asukohale ja sihtgrupile sobiva kontseptsiooni väljatöötamine. Konkursi lähteülesanne. Planeeringukonkurss, kogenud planeerijate kaasamine. Detailplaneeringu menetlus. Kutsutud arhitektuurikonkurss tunnustatud arhitektidele ja arhitektuuribüroodele.

3

ARENDUSE KONTSEPTSIOON

Merko üle 30-aastase kogemuse ja klientide tagasiside rakendamine. Üldalad ja terviklik elukeskkond – hoonet ümbritsev roheala, (sise)hoov, mitmekülgne haljastus. Mugavad parkimislahendused. Korterite läbimõeldud ruumiplaneeringud, sisearhitekti kaasamine. Projekti olemusele sobivad siseviimistluspaketid, töötatud välja koos sisearhitektiga. Igal korteril panipaik.

SUHTARVUD

(arvutatud emaettevõtte omanike osale)

KASUMIARUANDE KOKKUVÕTE		2022	2021	2020
Müügitulu	mln eurot	409,6	339,4	315,9
Brutokasum	mln eurot	53,7	46,8	43,7
Brutokasumimarginaal	%	13,1	13,8	13,8
Ärikasum	mln eurot	35,0	32,2	25,5
Ärikasumi marginaal	%	8,6	9,5	8,1
Kasum enne maksustamist	mln eurot	37,1	32,1	24,5
Maksude-eelse kasumi marginaal	%	9,1	9,5	7,7
Puhaskasum	mln eurot	34,1	29,0	22,5
emaettevõtte omanike osa	mln eurot	34,6	29,1	23,0
mittekontrolliva osaluse osa	mln eurot	(0,5)	(0,1)	(0,5)
Puhaskasumimarginaal	%	8,5	8,6	7,3
Muud kasumiaruande näitajad		2022	2021	2020
EBITDA	mln eurot	37,9	34,8	28,2
EBITDA marginaal	%	9,3	10,3	8,9
Üldkulud müügitulust	%	4,9	5,2	5,6
Tööjõukulud müügitulust	%	10,3	11,3	11,5
Müügitulu töötaja kohta	tuhat eurot	623	521	478
Muud olulised näitajad		31.12.2022	31.12.2021	31.12.2020
Omakapitali tootlus	%	20,4	18,8	16,2
Varade tootlus	%	9,2	10,0	8,4
Investeeritud kapitali tootlus	%	15,1	16,9	13,1
Varad	mln eurot	387,4	324,4	256,9
Omakapital	mln eurot	183,7	167,0	157,4
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	mln eurot	184,2	167,2	153,2
Omakapitali määr	%	47,5	51,6	59,6
Laenukohustuste määr	%	23,7	16,2	11,3
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja	korda	2,0	2,4	2,7
Maksevõime kordaja	korda	0,6	0,9	1,0
Debitoorse võlgnevuse käibevälde	päeva	33	31	35
Tarnijate käibevälde	päeva	55	39	37
Töötajate arv 31.12	inimest	661	670	666
Keskmine töötajate arv (kontsernis)	inimest	657	651	661

Suhtarvude arvutuskäik on esitatud aruande leheküljel 106.

MAJANDUSKESKKOND 2022. AASTAL ÜLDINE MAJANDUSKESKKOND

	2022				2021
	Euroala	Eesti	Läti	Leedu	Euroala	Eesti	Läti	Leedu
SKP aastane muutus püsivhindades	+3,5%	-1,3%	+2,0%	+1,9%	+5,3%	+8,0%	+4,1%	+6,0%
Ehitushinnaindeksi aastane muutus	+12,2%	+18,2%	+13,4%	+18,0%	+6,4%	+9,4%	+6,8%	+6,6%
Töötuse määr (perioodi lõpu seisuga)	6,6%	5,4%	7,1%	6,4%	6,9%	5,5%	7,4%	7,2%

Allikas: Eurostat;

2022 aasta läheb ajalukku eeskätt Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud sõja aastana. Sõjaga kaasnevad šokeerivad muudatused majanduses ei piirnenud üksnes tarneahelates tekkinud katkestuste, sanktsioonide ega üldise ebakindluse kasvuga. Balti regioon tervikuna muutus välisinvestorite silmis kõrgendatud riskiga piikonnaks, millise oluliseks tunnuseks on agressiivse käitumisega Venemaa naabrus. Sõjaga paralleelselt püüdis Venemaa mõjutada Euroopa riikide käitumist, survestades olulise energiakandjate tarnijana hinnakujundust ja tarnekindlust, seades eesmärgiks sõjakulu kaudse finantseerimise Euroopa riikide kulul. Energiakandjate hüppeline hinnatõus muutus ka päästiksündmuseks, mis aastaid kestnud massiivse rahatrüki kanaliseeris inflatsiooniplahvatuseks.

Aruandeaasta teises pooles hakkas keskpanga vastusena inflatsiooni kontrolli alt väljumisele kasvama ka baasintresside tase, tehes napi 5 kuuga 3%-se hüppe.

Sõja mõju majandustegevusele oli valdkondade ja piirkondade lõikes väga erinev. Väiksemad, avatuma majanduse ning nõrgemate sotsiaalsete tagatistega Balti riigid nägid 2022 kevad-suvel elektrienergia hindasid, mis ületasid eelmise kümnendi keskmist 100-kordselt ning käivitasid inflatsiooni ronimise kohati 25%-ni (kuine tulem aastases

võrdluses). Suuremad ja stabiilsemad Euroopa riigid selliseid järske nihkeid majandusolukorras taluma ei pidanud. Aasta peale tervikuna kasvas euroala (EL 19 riiki) sisemajanduse koguprodukt +3,5% (2021 SKP kasv +5,3%). Väiksema ja avatuma majandusega Balti riigid jõudsid langusesse või lähenesid sellele 4. kvartalis, kuid aasta kokkuvõttes säilis Baltikumi napp kasv vaatamata ülikõrgele inflatsioonile. Esialgsetel andmetel kasvas 2022 aastal euroalal majanduse kogutoodang üle 6% vaid Iirimaal (+12,0%), Maltal (+6,9%) ja Portugalis (+6,7%), lisaks Euroopa Liidu riikidest ka Horvaatias (+6,3%). Ainsa riigina näitas Eesti SKP langust aasta kokkuvõttes (-1,3%).

Positiivselt poolelt suudeti sügiseks ümber korraldada enamuse vajalike sisendkaupade tarned ja defitsiidi põhjustatud spekulatiivsed hinnahüpped asendusid järk-järgult stabiilsemate ja paremini prognoositavate sisendhindadega. Balti riikides stabiliseerusid hinnad valdavalt kõrgemal, kuna Venemaa ja Valgevene materjalide ja tööstuskaupade asendamisega kaasnesid pikemad logistika-ahelad ning täiendavad kulud.

Hoolimata sõjast jätkus ka Covidist taastumise mõju majandusele ning paljude ettevõtete taasavamise ning turismi naasmisega langes praktiliselt kõikjal töötuse määr, küündides 2022 detsembris euroalal tervikuna 6,6%-ni (2021 detsembris 6,9%, 2020 lausa 8,1%). Töötus jätkas kahanemist ka Balti riikides, eeskätt Leedus, kus töötuse määr langes 2022 detsembris 6,4%-ni, olles 2020 septembris olnud 9,9%. Kõrge hõivatus on ka keskpankade poolt esitatud põhjenduseks, miks kasvavad intressimäärad ei suuda inflatsiooni taltsutada. Samal ajal esineb struktuurset tööjõupuudust nii töötlevas tööstuses, kui ka ehituse valdkonnas, millele selgelt viitab tööstuse, ehituse ja teeninduse sektorite tööjõukulude indeksi kasv, Leedus on kasv püsinud valdavalt lausa kahekohalisena.

Tööjõukulu indeksi aastane muutus (%)	I kv 2021	II kv 2021	III kv 2021	IV kv 2021	I kv 2022	II kv 2022	III kv 2022
Euroala	0,8	-0,2	2,0	2,4	3,8	3,8	2,9
Eesti	5,0	5,1	7,8	8,2	8,9	10,0	8,3
Läti	4,4	6,3	6,6	7,8	12,5	7,6	5,7
Leedu	10,8	6,9	14,3	15,1	11,0	13,0	13,5

Allikas: Eurostat

EHITUSTURG

Sõja esimese aasta lõpuks on Balti ehitusmahud selgelt languses. Ainsana püsib 2022 esimese kvartali tipu-mahtude lähedal Leedu, kuid see ei suuda kompenseerida selget langust Eestis ja veel pandeemia ajast jätkuvat langust Lätis. Osaliselt põhjustas ehitusmahtude languse sõja algusega seonduv tarneahelate katkemine, ajutine materjalide defitsiit. Tarneahelate ümbermängimise järel sai mahtude languse uueks põhjuseks kiiret kasvu näidanud ehitushinnad, mis sundisid nii avalikku sektorit, kui ka erasektorit

võtma mõningast mõttepausi oma plaanide täiendavaks hindamiseks. Mitmel korral uuele ringile suunatud riigihanked (sh. EL rahastuse alla kuuluvad projektid nagu Rail Baltic) tähendasid 2022 kontekstis edasilükkunud töid. Erasektor võttis Baltikumis julgemalt ette taastuvenergia projekte, kuid mahu säilitamisele aitas see kaasa eeskätt Leedus, kus taastuvenergia on prioriteediks juba alates Ignalina tuumaelektrijaama sulgemisest. Teistes Balti riikides ei lubanud kehtivad planeerimise ja lubade menetlemise jäigad reeglid projekte kiirendatud korras turule tuua.

Ehitushinnaindeks jätkas kogu aasta vältel jõudsat kasvu. Materjalide hindade stabiliseerumine aasta teises pooles ei aidanud üldist ehitushinnaindeksit paigale naelutada, tööjõu ja ehitusmasinate jätkuv kallinemine kütsid Baltimaade ehitushindasid kõrgemale ka neljandas kvartalis.

Peamiseks mõjuteguriks 2022 aastal on olnud ehitusteenuse hinnakasv. Ehitusteenuste hinnad on jõudnud kõikides Merko tegutsemisriikides uute rekorditeni. Langevad ehitusmahud peaks teoorias hindade kasvutempot pidurdama, kuid statistikas pole see veel selget avaldunud. Pigem on ka ehitussektoris tegu mitte nõudlusepõhise hinnakasvuga, vaid tootjate-tarnijate sundvalikuga tõsta hindasid oma kõrgema sisendhinna katmiseks. Vastavalt ei avalda pakkumispõhisele hinnatõusule mõju ei keskpankade intressmäära tõsted ega ehitusturu mahtude langus.

Merko kontserni puudutas ehitusmahtude langus ja tagasilöögid tarnetega vähesel määral. Ükski objekt tähtaega ei ületanud ning ehituslepingute portfelli mahtu suudeti isegi kasvatada. Erasektoris suudeti sõlmida ehituslepinguid kulud-pluss põhimõttel ning aasta teises pooles asus ka avalik sektor enam pakkuma indekseeritud lepinguid. 2022 aastal saavutasid avaliku sektori hanked jällegi suurema osakaalu lepingute portfellis, kuna avaliku sektori poolt tehtavate militaarse iseloomuga ning taastuvenergiaga seotud ehituslepingud sai kõrge prioriteedi.

KORTERITE ARENDUS

Sõda mõjutas negatiivselt ka eluasemete turgu. Kuigi sõjapõgenikud tõid Balti turule suure üürinõudluse 2. kvartalis ning see peegeldus ka korterituru aktiivsuses, siis kolmandas kvartalis peatus uute eluasemete hinnakasvu trend. See ajutine nõudluse tõus asendus aasta lõpupoole ebakindlusega, mille tõi baasintresside tõus ja sellest tulenev laenumaksete kasv. Kuigi 4. kvartali andmeid veel pole avaldatud, siis kohalike andmeallikate baasil on juba teada, et eluasemete hinnatõus on asendunud platooga. Hinnalanguse ootus vanemate korterite järelturul on arvestatav ning mõningase hinnalanguse fikseerisid analüütikud juba 4. kvartalis.

Uute korterite esmamüügi turul on enamus arendajaid ostjate kindlustunde taastumise äraootamiseks edasi lükanud uute arenduste käivitamise ning üleliigset pakkumist uute korterite turul ei ole seni tekkinud.

Balti riikides pööras majapidamiste reaalsissetulek langusele ja ei suutnud pidada sammu eluasemete hinnatõusuga. Swedbanki poolt peetava eluasemete taskukohasuse indeksi (Housing Affordability Index) järgi korterite taskukohasus aga 2022 järsult langes, peamiselt 1. kvartali eluaseme hindade hüppelise kasvu ning samal ajal kasvule pööranud Euribori tõttu. Vastavalt sellele indeksile on taskukohasus langenud Tallinnas tasemele, mida viimati nähti 2009 aastal, Vilniuses 2017 aastal ja Riias 2020 aastal. Nimetatud indeksi väärtus 150 tähendab 150% katet ehk keskmisel leibkonnal ületab sissetulek 50% vajalikust miinimumsissetulekust keskmise eluaseme (55 m2) soetamiseks. Indeksi väärtused 2022 neljandas kvartalis (sulgudes 2021 neljandas kvartalis) olid vastavalt Tallinnas 110,5 (147,5); Vilniuses 107,0 (145,3) ja Riias 164,3 (208,5).

VÄLJAVAATED 2023. AASTAKS

Merko kontsern ei koosta iseseisvaid makro-ökonoomilisi prognoose ning oma tegevuskavade koostamisel võtab aluseks Swedbank, SEB ja Luminori makroökonoomiliste prognooside põhjal kujundatud arvamuse.

Majandusaasta aruande koostamise perioodil kehtinud majandusprognoosid ennustavad 2023. aastaks majanduse sisulist paigalseisu või isegi langust, paiknedes erinevate Balti riikide kohta vahemikus -0,9% kuni +0,4%. Kõige paremas positsioonis näib olema Leedu, kõige suurema variatsiooniga on prognoosid Läti kohta. Samaaegselt prognoosivad pangad jätkuvalt väga kõrget, 8,5- 9,0% vahemikku jäävat tarbijahinnaindeksi kasvu ja mõõdukat 6,5-7,5% vahemikku jäävat töötuse määra.

Kuna sõja lõppemist ei julge keegi prognoosida mingiks selgeks tähtajaks, siis on üksnes loomulik, et kõikide prognoosidega käib kaasas eeldus, et vähemalt täiendavat sõja eskaleerumist ei toimu. 2022 iseloomustanud küsitavust energiakandjate saadavusest, eeskätt Euroopale vajaliku gaasi kindlustamisest ei ole 2023. aastasse pikendatud, kuid tervikuna on jätkuvalt küsimärgi all energiakandjate hind perioodil, mil valmistutakse uueks kütteperioodiks.

Oodatav aasta keskmine inflatsioon on küll ühekohaline, kuid sisulistes selgitustes on Balti riikides oodatud selle kestmist kahekohalisena veel esimesel poolaastal, kuni aina kõrgem baas summutab jätkuva hindade kasvu tempo. Kuidas suudetakse eelneva rahatrükiga suurendatud rahamassi vähendama asuda, see mõjutab nii krediitide kättesaadavust reaalmajanduse üksustele, kui ka tarbijahinnaindeksit. Pakkumispoolsetest sisenditest tulenevat inflatsiooni on ülimalt keeruline maha suruda ilma pakkumist moodustavaid üksusi majanduslikult hävitamata. See väljavaade pärsib ka välisinvesteeringute voolu Balti regiooni ning vähendab kindlasti pikaajaliselt nõudlust näiteks ärikinnisvara järele.

Ebakindluse jätkumine või normiks muutumine saab suure tõenäosusega olema 2023. aasta väljavaateid kõige paremini iseloomustav märksõna. Pikemaks ajaks jäävad uut tasakaalu otsima mitmed regionaalselt olulised majandusharud, sealhulgas ehitus ja kinnisvara. Juba käivitunud rohepöörde mõju ei oska hetkel keegi kuigi täpselt kvantifitseerida, pessimistid ootavad pangakrediitide täiendavat koomaletõmbamist ning täiendavaid kulusid ettevõtlusele, optimistid aga loodavad täiendavate eurorahade panustamist toodete ja tehnoloogiate arengusse.

EHITUSVALDKOND

1. aastal ehitussektor tõenäoliselt näitab mõningast ehitusmahtude langust. Peamiselt tingib selle hinnatõusu püsimine, kuna ehitusmahtusid avaldatakse püsivhindades ning inflatsiooniga ei jõuta sammu pidada. Töökäte nappus on küll leevenemas mahtude languse tulemusel, kuid edasi kasvab tööjõu hind. Taastuvenergeetika valdkonnas tuulikute ehitamise nõudlus on ja saab olema jätkuvalt tugev ning maksujõuline. Avaliku sektori osakaal ehitusteenuse tellijana ilmselt kasvab, seda nii militaarobjektide, kui ka oodatavalt ehitusse jõudvate Rail Baltic lõikude najal. Küll viivitusega, aga päris kindlalt on leitud täiendavaid eelarvevahendeid kallinevate ehitushindade katteks.

Riskid jäävad laias laastus sarnaseks eelmise aastaga – sõja negatiivsed mõjud erasektori tellimustele, energiahindade prognoosimatu käitumine riigipoolsete toetusmeetmete lõppemisel, võimalikud tarneraskused väljastpoolt Euroopa riike ning tööde oodatust aeglasem kulgemine ehitusobjektidel. Täna veel ei ole hinnatud Türgi-Süüria maavärinast tingitud kahjude likvideerimise ning hoonete vajaliku ülesehituse mõju ehitusvaldkonnas alati olulisele materjalide nõudluse-pakkumise tasakaalule. Sellistes oludes on peatöövõtjate jaoks jätkuvalt oluline tagada tugev kapitaliseeritus ning piisav likviidsus, et üle elada võimalikud keerulisemad perioodid. Samuti tuleb olla võimeline muutuvates oludes tegutsema operatiivselt, kui välised muutused tingivad vajaduse kohandada oma tegevust uutele tingimustele vastavaks.

Merko Ehitus kontserni tugevat finantsseisundit arvestades, samuti laiapõhjalist võimekust ehitusteenuste osutamisel, on olemas kõik eelduseks selleks, et ka 2023. aastast edukalt läbi tulla. Kindlasti tuleb jätkuvalt olla valiv pikema kestusega projektide osas ja tähelepanelikult jälgida arenguid nii majanduskeskkonnas, kui ka poliitilises situatsioonis laiemalt. Oluline on säilitada tegevuse kasumlikkus.

KORTERITE ARENDUS

Ootame uute eluasemete turu madalseisu jätkumist esimesel poolaastal, eeskätt Tallinnas ja Vilniuses. Sõjast ärahirmutatud välisinvestorid ei naase korteriturule ilmselt kogu 2023 vältel, isegi kui sõda peaks lõppema või muutuma vähemaktiivseks. Mõnevõrra lühemalt kestab konservatiivsus kohalike investorite seas, kes soetavad kortereid üürileandmise eesmärgil, kes tõenäoliselt asuvad vähehaaval turule naasma juba suvel. Turg jääb siiski väheaktiivseks, kuna kasvanud intressimäärad, jätkuvalt kõrge inflatsioon vähendavad drastiliselt inimeste hulka, kellele on uue eluaseme soetamine jõukohane. Mõnevõrra kõrgemat aktiivsust võib oodata Riias, kus madalamad korterite hinnatasemed on investoritele atraktiivsemad.

Merko Ehituse pikaajaline vaade korterite arendustegevuses sellest ei muutu – kontsern arendab nii praegu kui tulevikus terviklikke elukeskkondasid, keskendudes suurematele piirkondadele, pakkudes kindlat kvaliteeti ning asjatundlikke ruumilahendusi. Lühemas perspektiivis langetab kontsern investeerimisotsused vastavalt kujunevale olukorrale ning tõenäoliselt alustatakse 2023 aastal vähemate arendusobjektidega. Väheaktiivsel turul ja tõusnud intressimäärade keskkonnas ei ole mõistlik suures mahus kortereid välja ehitada ostuhuvi teadmata. Pikemas perspektiivis jätkab Merko Ehitus tugevale finantsseisundile tuginedes arenduste ettevalmistamist, st. planeeringute ja ehituslubade menetlemist tempot muutmata, et turu taastumisel olla võimeline lühikese reageerimisajaga käivitama uusi arendusi.

MAJANDUSTULEMUSED MÜÜGITULU JA KASUM

Merko Ehituse kontserni 2022. aasta müügitulu oli 409,6 mln eurot (2021. aasta: 339,4 mln eurot). Perioodi müügituludest teeniti Eestis 49,9%, Lätis 27,6%, Leedus 20,7%, ja Norras 1,8% (2021. aasta: 62,6% Eestis, 18,8% Leedus, 15,6% Lätis ja 3,0% Norras). Võrreldes 2021. aastaga suurenes kontserni müügitulu 70 miljoni euro võrra ehk 20,7%, sh Lätis 114,2% ja Leedus 32,3% ning vähenes Eestis 3,7% ja Norras 27,5% võrra. Kontserni müügitulu suurenes kinnisvaraarenduse ärivaldkonnas kus, 2021. aastaga võrreldes, anti klientidele üle kõigi aegade suurim arv kortereid.

Müügitulu struktuuris kasvas oluliselt kinnisvaraarenduse osa, andes kontserni kogu müügitulust 40% (2021: 28%). Korterite müügimaht 2022. aastal kasvas märkimisväärselt, samas kui ehitusteenuse mahud püsisid samal tasemel. Kontsern on viimastel aastatel suurendanud korteriarenduste ärimahtusid ning ehitusteenuse osas muutunud valivamaks, seades uute projektide juures fookusesse kontserni jaoks sobiva riski-tulu suhte. Pigem on ehitusteenuses loobutud mistahes hinnaga konkurentsiga kaasa minemast, vältides kõrgemate riskidega projektide arvel ehituslepingute portfelli suurendamist.

Riikide kaupa vaadeldes andis Eesti jätkuvalt poole kontserni müügituludest: 2022. aastal 50%, 2021. aastal 63%. Kontsern peab strateegiliselt oluliseks, et äritegevus oleks mitmekesine nii geograafiliselt kui valdkondade osas. Seetõttu jätkab kontsern oma konkurentsieelistele panustamist väljaspool Eestit, jälgib tähelepanelikult arenguid ja võimalusi nii Baltikumis kui Norras, ning tasakaalustab ehitustegevust kinnisvara arendusprojektidega.

1. aastal teenis kontsern ärikasumit 35,0 mln eurot (2021: 32,2 mln eurot). 2022. aasta ärikasumimarginaal (8,6%) on võrreldes eelmise aastaga 0,9 protsendipunkti võrra madalam (2021: 9,5%). Ärikasumile avaldas peamiselt mõju sisendhindade kallinemine, mida tellijatele täies ulatuses edasi kanda ei õnnestu. Samuti avaldab mõju ärikasumile senisest laiem kulud-pluss ja indekseeritud lepingute kasutuselevõtt, mis lisaks kulude kasvule jagab tellijaga ka kulude kokkuhoidu ning piirab sellega kasumlikkuse kasvu.

Kontserni 2022. aasta maksude-eelne kasum oli 37,1 mln eurot ning emaettevõtte omanike puhaskasum 34,6 mln eurot, võrreldes 32,1 mln euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 29,1 mln euro suuruse emaettevõtte omanike puhaskasumiga 2021. aastal. Kontserni maksude-eelse kasumi marginaal oli 9,1% (2021. aasta: 9,5%) ning puhaskasumi marginaal 8,5% (2021. aasta: 8,6%).

ÄRITEGEVUS

Kontsern tegutseb Eesti, Läti, Leedu ja Norra turul oma tütarettevõtete kaudu. Detailsem juhtimisstruktuur on toodud leheküljel 33.

EHITUSTEENUS	KINNISVARAARENDUS

Olenevalt riigist osutab kontsern ehitus- ja kinnisvara arenduse teenuseid alltoodud tegevusvaldkondade lõikes:

• ÜLDEHITUS: erinevate hoonete ehitus, sh äri- ja büroohooned, kaubandus- ja meelelahutuskeskused, hotellid ja spaakeskused ning avalikud- ja elukondlikud hooned ning spetsiifilised tööstushooned. Pakume ehituse peatöövõtu raames kvaliteetset terviklahendust vastavalt tellija vajadusele.
• INSENEREHITUS: infrastruktuurirajatiste projekteerimine ja ehitus. Valdkond hõlmab sadama-, jäätmekäitlus- ning teerajatisi (sillad, tunnelid, viaduktid, teed), erinevaid keskkonnakaitselisi rajatisi, joogi- ja reoveepuhasteid, nii lahtisel kui kinnisel meetodil ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid erinevaid insenertehnilisi objekte.
• ELEKTRIEHITUS: elektriehituse ärivaldkond liikus ümberkujundamise tulemusel Merko ühisettevõtteks saanud ASi Connecto Eesti ja elektriehituse teenuste pakkumine jätkub ASis Connecto Eesti (loe lisa 19).
• TEEDEEHITUS: erinevad teehoiutööde teenused Eestis, sh teede ehitus, teede hooldusremont ja kaevetööde- ning teeseisundi järelevalve ja masinatele remonditeenuste osutamine.
• BETOONITÖÖD: lahendused monteeritavate või monoliitbetoonist ehitatavatele hoonetele ja rajatistele, mida ehitavad nii Merko ettevõtted kui ka välistellijad.
• KINNISVARAARENDUS: korteriprojektide arendus, pikaajalised kinnisvarainvesteeringud ning äriotstarbelised kinnisvaraprojektid.

Merko üheks peamiseks edu võtmeks on tegutsemine laial skaalal – kui mingis valdkonnas on tööd vähem või rohkem, on võimalik personali ümber suunata ning seeläbi riske hajutada. Eeliseks konkurentide ees on ka professionaalne projektijuhtide ja inseneride meeskond ning keerukate objektide teostamise kogemus kaasaegsete insenertehniliste lahendustega. Samuti on Merko tugevuseks võimekus teostada samaaegselt mitmeid keerukaid ja pikemaajalisi projekte ning pakkuda erinevate soovidega klientidele alati kvaliteetset ehitusteenust.

Lähtudes viimaste aastate kõrgest kinnisvaraarenduse osakaalust müügituludes, samuti segmenditi selgelt eristuvast kasumlikkusest muutub aina teravamaks küsimus kõrge fookuse hoidmisest mõlema segmendi tegevuse arendamisel ja kasumlikkusel. Kehtivate majandusarvestuse reeglite järgi segmentide vahelise käibe ja kasumi elimineerimine kontserni tasemel näitab ehitust ebaõiglaselt vähemkasumlikuna ning seab ehitusteenuse segmendi töötajate motivatsiooni ning fookuse löögi alla. Kinnisvaraarendus on kapitalimahukam ja intressiriskidele rohkem avatud. Vastavalt on suurenenud ka vajadus arutada nende segmentide täiendavaks eristamist ja eraldamist Skandinaavia suurte ehituse ja kinnisvaraarenduse ettevõtete eeskujul.

Merko grupi investeeringud 2022 aastal on detailselt esitatud raamatupidamise aastaaruande lisades 22-24. Merko grupi juriidiline struktuur on detailselt esitatud raamatupidamise aastaaruande lisades 18 ja 19.

EHITUSTEENUS

Ehitusteenus hõlmab Eestis üld-, insener-, välisvõrkude ja teedeehitust ning betoonitöid, Lätis ja Leedus üld- ja insenerehitustöid ning Norras üldehitustöid.

miljonites eurodes

	2022	2021	MUUTUS
Müügitulu	246,9	243,4	+1,4%
Osakaal kogu müügitulust	60,3%	71,7%
Ärikasum	8,5	11,8	-28,1%
Ärikasumi marginaal	3,4%	4,9%

1. aasta ehitusteenuse müügitulu oli 246,9 mln eurot (2021. aasta: 243,4 mln eurot). Võrreldes eelmise aastaga suurenes ärivaldkonna müügitulu 1,4%. Kontsern jääb ka edaspidi ehituslepingute osas valivaks. 2022. aastal moodustas ehitusteenuse müügitulu 60,3% kontserni müügituludest, olles aastases võrdluses langenud 11,4 protsendipunkti (pp) võrra (2021: 71,7%).

2. aastal teenis kontsern ehitusteenuse äritegevuse lõikes ärikasumit 8,5 mln eurot (2021. aasta: 11,8 mln eurot). Ärikasumi marginaal oli 3,4%, mis on 1,5 pp võrra madalam kui 2021. aasta võrreldav suhtarv (4,9%). Ärikasumile avaldasid peamiselt mõju sisendhindade kallinemine, mida tellijatele täies ulatuses edasi kanda ei õnnestu, ning senisest laiem kulud-pluss ja indekseeritud lepingute kasutamine, mis lisaks kulude kasvule jagab tellijaga ka kulude kokkuhoidu.

Erasektori nõudlus, olles traditsiooniliselt kiirem ja paindlikum reageerija välistele sündmustele, on nüüd kiiremas tempos tõmbunud koomale vastusena kasvanud majanduslikule ebakindlusele ja Venemaa algatatud sõja kulgemise määramatusele. Avaliku sektori prioriteedid on samuti muutunud, kuid sektorile omase jäikuse ja inertsiga on jätkunud hangete menetlemine objektidele, mis ehituse sisendhindade kiire tõusuga jäid lisarahastamise probleemide tõttu 2021-2022 võitjata. Vastavalt on turul rohkem avaliku sektori hankeid, millest silmapaistvaks erandiks on taastuvenergeetika segment.

Nii 2022. aastal, kui ka varasemalt alustatud ning 2023. aastal jätkuvate suuremate töös olevate objektidena võib välja tuua Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmanda arendusetapi, Tallinna Muusika- ja Balletikooli ja Arter kvartali ehituse, Pelgulinna ning Rae Riigigümnaasiumid, Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristute lõigud, kaitseväe ehitised Tapa linnakus, Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Rannamõisa tee ja Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimised. Lätis olid 2022. aasta suuremateks ehitusobjektideks Orkla vahvli- ja küpsisetehas, Riia Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna hoone rekonstrueerimine, GUSTAVS ärikeskus, Elemental Skanste büroohooned, Kauguri linnapark ja noortemaja ja NATO baasi rajamine Ādažis. Leedus olid suuremateks ehitusobjektideks mitmed tuulepargi taristurajatised ning autohoolduskeskus ja NATO väljaõppekeskuse hoone Vilniuses. Norras olid kontsernil töös väiksemamahulised lepingud.

2022. AASTAL VALMINUD SUUREMAD OBJEKTID

PROJEKTI NIMI		ASUKOHT	RIIK
Tallinna Muusika- ja Balletikooli	uus	Pärnu mnt 59, Tallinn	Eesti
Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu I etapp	uus	Võrumaa	Eesti
Püha Johannese Kool	uus	Kivimäe 25, Tallinn	Eesti
Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatised	uus	Aespa alevik, Raplamaa	Eesti
Kaitseväe Taara sõjaväelinnak	rek/uus	Kose tee 3, Võrumaa	Eesti
Riia Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna hoone	rek	Kipsalas 6a, Riia	Läti
Orkla vahvli- ja küpsisetehas	uus	Laimas 6, Ādaži	Läti
Kauguri linnapark ja noortemaja	uus	Kauguri, Jūrmala	Läti
Tokvila autohoolduskeskus	uus	Savanorių avenüü 274, Vilnius	Leedu
Continental tootmishoone	uus	Davalgonių 12, Kaunas	Leedu
Tuulepargi taristurajatised	uus	Židikai küla, Mažeikiai	Leedu

KINNISVARAARENDUS

Kinnisvaraarendus hõlmab elukondliku kinnisvara arendust ja kaasinvestoritega teostatavate ühisprojektide ehitust ning pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Parima kvaliteedi ja korteriostjatele mugavuse ning kindlustunde tagamiseks haldab Merko kinnisvaraarenduse kõiki etappe: kinnistu soetamine, arendusprojekti kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja turundus ning garantiiaegne teenindus.

miljonites eurodes

	2022	2021	MUUTUS
Müügitulu	162,7	96,0	+69,6%
sh korterite müük	127,0	72,7
sh ehitusteenus avaliku ja erasektori koostöö lepingutest	-	6,9
sh ehitusteenus ühisprojektidele	32,0	7,6
sh kinnistute müük	-	5,2
Osakaal kogu müügitulust	39,7%	28,3%
Ärikasum	30,3	22,7	+33,8%
Ärikasumi marginaal	18,6%	23,6%

1. aastal müüs kontsern 923 korterit (sh 46 korter ühisprojektis) käibemaksuta kogumaksumusega 127,0 mln eurot (2021. aastal vastavalt 496 korterit(sh 1 korterit ühisprojektis) ja 72,7 mln eurot). Lisaks müüs kontsern 2022. aastal 9 äripinda (sh 2 ühisprojektis), 2021. aastal 7 äripinda. 923st müüdud korterist müüdi 344 Eestis, 306 Lätis ja 273 Leedus. Samuti kajastub kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulus ja ärikasumis arendusprojektide äripindade ja parkimiskohtade müük ning tulemus ühisettevõtte arenduses olevate projektide, samuti avaliku ja erasektori koostöö lepingutest, mille alusel osutab kontsern ehitusteenust ja kinnisvara haldusteenust.

Kinnisvaraarenduse müügitulu moodustas 2022. aastal 39,7% kontserni kogutuludest (2021. aasta: 28,3%), olles aastaga kasvanud 11,4 pp võrra. Võrreldes eelmise aastaga anti klientidele omaarendustes üle 382 korterit rohkem, mistõttu müügitulu suurenes oluliselt. Taolised arengud olid ootuspärased – kontsernil oli 2022. aastal asjaõiguslepingute sõlmimise valmiduses rohkem kortereid kui 2021. aastal. Turu jooksvat seisukorda see tulemus ei peegelda, kuna müügitulu kasvu aluseks on peamiselt perioodil 2020-2021 sõlmitud võlaõiguslepingud, mis 2022 aastal (hoonete valmimisel) jõudsid asjaõiguslepingute sõlmimiseni.

Kinnisvaraarenduse 2022. aasta ärikasum oli 30,3 mln eurot (2021. aasta: 22,7 mln eurot) ja ärikasumi marginaal 18,6% (2021. aasta: 23,6%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 5,0 pp võrra. Korterarendusprojektide kasumlikkus on olenevalt projektist erinev ning sõltub paljuski konkreetse projekti kulude struktuurist, sh maa soetamishinnast. Samuti sõltub kasumlikkus arendustegevuse ärivaldkonna müügitulu jaotumisest alltegevuste vahel (korterite ja äripindade müük, ehitusteenus ühisprojektidele, kinnistute müük ning avaliku ja erasektori koostöölepingute tegevus). Muuhulgas realiseerub ühisettevõtete arenduses olevate projektide ehitusteenuse puhul ehituskasum paralleelselt ehitamisega ning arenduskasum arvestatakse kapitaliosaluse meetodil hilisemal korterite müügil lõppklientidele.

Omades kaalukat kinnistute portfelli, peab kogu arendusprotsess olema üksikasjadeni läbimõeldud: kortermajade arendus algab detailplaneeringust, projekteerimisest ja ehitamisest ning lõpeb valmistoodangu müügi ja garantiiaja teenindusega. Kontserni arendustegevuse kandvaks ideeks on olnud alati väärtustada maad detailplaneeringu ja ehitatava hoone kaudu ning leida sellele klient ja müüa objekt juba väljaarendatud kinnisvarana.

Merko juhib kõiki uue eluaseme arendusetappe – kavandamist, projekteerimist, ehitamist ning müüki. Merko arendatud ja rajatud kodusid iseloomustab terviklikult kujundatud elukeskkond, energiasäästlikkus, hea helipidavus nii sise- kui välismüra suhtes ja tervislik sisekliima. Tõhus ventilatsioon nii korterites kui ka trepikodades, liftides ja parklates aitab minimeerida õhu teel levivate haiguste ohtu.

Kontserni eesmärgiks on alati luua konkreetsele piirkonnale arhitektuuriliselt sobilik, atraktiivse elukeskkonnaga, funktsionaalsete plaanilahendustega, kvaliteetsete siseviimistlusmaterjalidega, optimaalse ehitusmaksumusega ja energiasäästlik kodu. Klientidele pakutav kodu peab olema kvaliteetne ja säilitama oma väärtust ka aastate pärast.

Kinnisvaraarenduse ühisprojektides toob Merko partnerlusse oma teadmised ja kogemused kinnisvaraarendusest ja ehitusest ning teine pool kinnistu ja/või investeeringu. Osapoolte vahelised suhted on reguleeritud osanike lepinguga, milles määratakse ära mõlema partneri vastutus, õigused ja kohustused.

AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022

1. aasta lõpus oli kontserni korterite laojääk kokku 1490 ühikut, neist valmis 283 ning ehituses 1207. Eellepingutega oli kaetud 655 korterit, sh 119 valmis ehitatud korterit ja 536 ehitusjärgus olevat korterit. Eellepingutega kaetud korterite müügi lõplik vormistamine ning üleandmine ei ole klientidele veel toimunud, kuna arendusobjekt on veel ehituses või objekt on saanud valmis aruande perioodi lõpus ning müügitehingud ei ole veel kõik lõplikult vormistatud.

Seisuga 31. detsember 2022 oli Merko Ehitus kontsernil aktiivselt müügis kokku 835 korterit (31. detsember 2021: 796 korterit). Need on korterid, mille suhtes ei ole eellepinguid sõlmitud. Neist 164 on valmis ehitatud ja 671 ehitusjärgus. 31. detsember 2022 aktiivselt müügis olevate korterite arv on võrreldes 31. detsember 2021 seisuga 39 korteri võrra tõusnud.

1. aastal investeeris kontsern kokku 130,1 mln eurot (2021. aastal 71,6 mln eurot) uute ja juba töös olevate projektide ehitusse.

Kontserni pikaajaline siht on jätkata investeerimist elukondliku kinnisvara projektidesse. Iga-aastased tegelikud investeeringute mahud sõltuvad nii globaalsetest arengutest laiemalt, kui ka Balti riikide korterituru olukorrast kitsamalt ning samuti otseselt ehituslubade väljastamise kiirusest ja ajastusest.

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida kinnistute portfelli mahus, mis tagab stabiilse, turutingimusi arvestava arendusprojektide varu. 2022. aasta lõpu seisuga oli kontserni varudes arenduspotentsiaaliga kinnistuid, millel ehitustegevusega ei ole alustatud, summas 84,1 mln eurot (31.12.2021: 66,1 mln eurot).

KONTSERNI ARENDUSPOTENTSIAALIGA VARUDE JAOTUS RIIGITI 31.12. SEISUGA

miljonites eurodes
	31.12.2022	31.12.2021
Eesti	27,6	25,9
Läti	23,6	25,0
Leedu	31,3	13,6
Norra	1,6	1,6
Kokku	84,1	66,1

1. aastal soetas kontsern arendustegevuse eesmärgil uusi kinnistuid 25,8 mln euro väärtuses (2021. aastal soetati uusi kinnistuid 15,2 mln euro väärtuses).

318 246

2022. AASTAL VALMINUD KORTERIARENDUSED

PROJEKT		ASUKOHT	KORTERITE ARV
Paekalda 14 (Lahekalda III etapp)	uus	Tallinn, Eesti	48 korterit
Erminurme 4, 6, 8 (Erminurme III etapp)	uus	Tartu, Eesti	60 korterit
Pärnu mnt 328	uus	Tallinn, Eesti	38 korterit
Tiiu 12 (Veerenni IV etapp)	uus	Tallinn, Eesti	84 korterit
Paekalda 23 (Lahekalda IV etapp)	uus	Tallinn, Eesti	98 korterit
Pededzes 3 (Merks Duntes Zīles)	uus	Riia, Läti	84 korterit
Hipokrāta 24 (Merks Mežpilsēta I etapp)	uus	Riia, Läti	117 korterit
Rūpniecības 27 (Merks Viesturdārzs II etapp)	uus	Riia, Läti	167 korterit
Manufakturu 7 (Vilneles Skvera I etapp)	uus	Vilnius, Leedu	237 korterit

LEPINGUTE PORTFELL miljonites eurodes

Teostamata tööde jääk Sõlmitud uued lepingud Ehitustegevuse müügitulu 2018 2019 2020 2021 2022

LEPINGUTE PORTFELL

1. detsember 2022 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 297,2 mln eurot, võrreldes 257,3 mln euroga 31. detsember 2021. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduste elamuehitusprojekte ega kinnisvara investeeringute arendamisega kaasnevaid töid.

2. aastal sõlmiti uusi ehituslepinguid 317,9 mln euro ulatuses (ei sisalda omaarendusi) võrreldes 288,1 mln euroga eelmisel aastal.

miljonites eurodes (vastavalt 2022. aasta jooksul Nasdaq Baltic börsil avaldatud teadetele)

LEPINGU LÜHIKIRJELDUS	RIIK	VALMIMISAEG	MAKSUMUS
Ehitusleping Arter kvartali maapealse osa ehitustöödeks Tallinnas Liivalaia tn 34 ja 36	Eesti	2024. a. III kvartal	116,0
Projekteerimis- ja ehitusleping Tallinna Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendava trammiliini rajamiseks	Eesti	2025. a. veebruar	36,5
Ehitusleping Pelgulinna riigigümnaasiumi ehituseks Tallinnas	Eesti	2023. a. august	25,0
Ehitusleping Rae riigigümnaasiumi õppehoone ehituseks Jüris	Eesti	2024. a. algus	14,3
Ehitusleping NATO väljaõppekeskuse hoonete ehitustöödeks Vilniuses	Leedu	2024. a. II kvartal	7,0
Ehitusleping tuulepargi tuulikute vundamentide ehituseks Telšiai maakonnas	Leedu	2023. a. juuli	3,5
Ehitusleping kolme eramu ehitamiseks Oslos	Norra	2023. a. august	3,0

1. aastal püsis sõlmitud lepingute maht erasektoriga kõrge, moodustades aasta lõpus kontserni lepingute portfelli jäägist 63% (31.12.2021: ligikaudu 73%).

RAHAVOOD

Merko Ehituse kontserni 2022. aasta lühiajaliste investeeringute ning rahaliste vahendite muutus oli -27,2 mln eurot ning 31. detsembri 2022 seisuga oli kontserni arvelduskontodel ja tähtajalistel hoiustel rahalisi vahendeid summas 17,7 mln eurot (31.12.2021: 44,9 mln eurot).

1. aasta äritegevuse rahavoog oli negatiivne 41,8 mln eurot (2021. aasta: negatiivne 0,2 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 3,3 mln eurot (2021. aasta: negatiivne 6,5 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog positiivne 17,9 mln eurot (2021. aasta: positiivne 4,1 mln eurot).

Äritegevuse rahavoogusid mõjutas aruandeaastal positiivselt EBITDA 37,9 mln eurot (2021. aasta: positiivne mõju 34,8 mln eurot), äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 8,9 mln eurot (2021. aasta: positiivne mõju 30,9 mln eurot) ja eraldiste muutus 1,5 mln eurot (2021. aasta: positiivne muutus 2,0 mln eurot). Negatiivselt mõjutas äritegevuse rahavoogusid ehituslepingutega seotud nõuete ja kohustuste muutus 1,1 mln eurot (2021. aasta: negatiivne mõju 7,2 mln eurot), äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 22,0 mln eurot (2021. aasta: negatiivne muutus 21,1 mln eurot) ja varude muutus 62,4 mln eurot, (2021. aasta: negatiivne muutus 34,1 mln eurot). Varude rahavood on mõjutatud peamiselt omaarendatud korterite ehitus- ja müügietappidest. Nii 2021 kui 2022. aastal oli negatiivne rahavoog tingitud korterite ehitusega seotud varude mahu kasvust. Intresse maksti 1,7 mln eurot (2021. aasta: 0,8 mln eurot) ja ettevõtte tulumaksu maksti 2,5 mln eurot (2021. aasta: 3,2 mln eurot).

Investeerimistegevuse rahavoogudes on negatiivne mõju põhivara soetustest summas 1,3 mln eurot (2021. aasta: 2,6 mln eurot), mis on peamiselt seotud ehitusseadmete uuendusega, tütarettevõtte soetusest summas 0,7 mln eurot ning ühisettevõtte soetusest summas 2,2 mln eurot (2021. aasta: tütar- ja ühisettevõtete soetusi polnud, oli sidusettevõtte soetus netosummas 4,1 mln eurot) ja positiivne mõju põhivara müügist 0,3 mln eurot (2021. aasta: 0,2 mln eurot) ja ühisettevõttest saadud dividendidest 0,6 mln eurot (2021. aasta: dividende ei saadud).

Äritegevuse rahavoogude toetamiseks on kontsern kaalutletult kaasanud täiendavaid võõrvahendeid. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukal tasemel (31.12.2022 seisuga 23,7% bilansimahust; 31.12.2021 seisuga 16,2%).

Finantseerimistegevuse rahavoos olid suuremate mõjuritena negatiivse rahavoo poolel dividendimakse summas 17,7 mln eurot (2021. aasta: 17,7 mln eurot), vähemusosaluse väljaost 1,9 mln eurot (2021. aasta: vähemusosaluse väljaostu polnud), rendikohustuste põhiosa tagasimaksed summas 1,1 mln eurot (2021. aasta: negatiivne rahavoog netosummas 1,0 mln eurot) ja projektipõhiste kinnisvarainvesteeringute tagatisel saadud ja tagasimakstud laenude netomuutus summas 0,4 mln eurot (2021. aasta: positiivne rahavoog netosummas 9,4 mln eurot). Finantseerimistegevuse rahavoost moodustas positiivse rahavoo arendusprojektidega seotud saadud ja tagasimakstud laenude netomuutus summas 14,1 mln eurot (2021. aasta: positiivne rahavoog netosummas 13,4 mln eurot), mis tulenes korteriarenduse projektidele võetud laenukohustuste kasvust ning muu tegevusega seotud laenude muutus netosummas 24,8 mln eurot (2021. aasta: positiivne rahavoog netosummas 0,0 mln eurot).

RISKIDE JUHTIMINE

Osana strateegilisest juhtimisest on riskide juhtimine kontserni igapäevategevus. Kõik olulisemad riskid tuleb määratleda ning neid optimaalselt juhtida, et ettevõte saavutaks oma strateegilised ja finantsilised eesmärgid. Peame oluliseks hinnata grupi riske agregeeritult, mitte üksiku riski mõjufaktoritest tulenevalt. Pideva tähelepanu pööramine riskide juhtimisele võimaldab välistada või minimeerida võimalikku majanduslikku kahju.

Olulisemateks riskideks peame äri-, turu-, finants- ja tegevusriske, mis hõlmavad omakorda intressi-, valuuta-, krediidi-, likviidsusriski, omakapitali riski ja juriidilisi riske. Lähtuvalt kontserni pikaajalisest keskmisest konsolideeritud käibest, kasumist, kapitaliseeritusest ja turupositsioonist oleme olulisuse piiriks määranud 3 miljonit eurot. Viimase 5 aasta jooksul ei ole ühelgi eelnimetatud riskidest olnud mõju, mis ületaks olulisuse piiri. Seda ei tohi käsitleda garantiina, nagu ei võiks tulevikus aset leida olulisuse piiri ületavaid riskide realiseerumise sündmusi. Seetõttu on riskide juhtimine igapäevasesse tegevusse integreeritud pidev protsess, et viia riskide realiseerumise tõenäosus võimalikult minimaalseks.

Iga kontserni tütarettevõtte juhatus arendab, juurutab ja hoiab töökorras vastava ettevõtte tegevuses sisalduvaid protsesse kontserni tegevust ja tulemusi mõjutavate riskide juhtimiseks. Iga kontserni ettevõtja ja äriüksus peab tagama, et lähtuvalt talle seatud eesmärkidest on riskid jooksvalt juhitud. Riskide võtmine on äritegevuse normaalne osa, kuid seejuures tuleb olla veendunud, et ka riski realiseerumise korral oleks tagatud ettevõtja ja äriüksuse strateegiast tulenev eesmärgipärane ja jätkusuutlik tegevus.

Riskijuhtimist koordineerib kontserni juhatus. Kontsernis hinnatakse kaalutletult nii jooksvat äritegevust kui ka investeeringuid mõjutavaid riske.

Riskide juhtimine koosneb üldistatult järgmistest sammudest ja tegevustest, mis koosluses võimaldavad esinevad riskid muuta juhitavateks:

• Esinevate riskide teadvustamine ja mõistmine
• Riskide kaardistamine ja mõõtmine
• Riskide juhtimismeetmete (vältimine, maandamine, edasiandmine jms.) väljatöötamine ja juurutamine
• Riskide realiseerumise juhtumite analüüs ning eelnevate sammude korduvläbimine.

Olulisuse piiri ületava mõjuga riski ilmnemisel või realiseerumisel alustatakse viivitamatult riski ja selle tekkepõhjuste analüüsimist ning teavitatakse kontserni valdusettevõtet potentsiaalsest või realiseerunud riskist. Vastavalt riski iseloomule, mõjule ja juhitavusele otsustab kontserni juhtkond riski juhtimiseks meetmete ja ressursi kiireloomulise rakendamise üle.

Äririsk

Äririskide all me mõistame oma põhitegevuse turgudel – ehituse peatöövõtt ja eluasemete arendus – töötamisega lahutamatult kaasnevaid riske, milliste edukas juhtimine on kasumliku tegutsemise põhialuseks.

Äririskide ja nende juhtimise põhjalikuma kirjeldusega saab tutvuda kontserni veebilehel https://group.merko.ee/investorile/riskide-juhtimine/aririsk/ , kus on esitatud kehtiv äririskide juhtimise poliitika.

Tururisk

Tururiski all me mõistame erinevatel turgudel, kus kontserni ettevõtjad igapäevaselt professionaalsel tasemel ei osale, toimuvate muutuste mõju kontserni finantsseisundile. Eeskätt on sellisteks kontserni finantsseisundile mõju avaldavateks turgudeks rahvusvahelised raha- ja kapitaliturud.

Tururiskide ja nende juhtimise põhjalikuma kirjeldusega saab tutvuda kontserni veebilehel https://group.merko.ee/investorile/riskide-juhtimine/tururisk/ , kus on esitatud kehtiv tururiskide juhtimise poliitika.

Finantsrisk

Finantsriskide all me mõistame kontserni ja iga kontserni kuuluva ettevõtte finantsseisundi juhtimisega kaasnevaid ja kolmandate osapoolte maksejõulisuse riske.

Finantsriskide ja nende juhtimise põhjalikuma kirjeldusega saab tutvuda kontserni veebilehel https://group.merko.ee/investorile/riskide-juhtimine/finantsrisk/ , kus on esitatud kehtiv finantsriskide juhtimise poliitika.

Tegevusrisk

Tegevusriskide all me mõistame ebapiisavatest või mittetoimivatest protsessidest, inimestest, seadmetest, süsteemidest või välistest sündmustest (ründed, tarneahelate katkemised, karmistuvad regulatsioonid) tingitud riske.

Tegevusriskide ja nende juhtimise põhjalikuma kirjeldusega saab tutvuda kontserni veebilehel https://group.merko.ee/investorile/riskide-juhtimine/tegevusrisk/ , kus on esitatud kehtiv tegevusriskide juhtimise poliitika.

EETILISED ÄRITAVAD

Merko põhiväärtuste hulka kuulub eetiline äritegevus, mis aitab saavutada kasumlikku kasvu, hoida sidusrühmade usaldust ning toetada ausat konkurentsi ja võrdset kohtlemist. AS Merko Ehitus kontsernis ei tolereerita korruptsiooni selle üheski vormis. Kontserni kõik töötajad peavad juhinduma oma tegevuses eetilistest põhimõtetest. Selle hõlbustamiseks on kontsernis kehtestatud Ärieetika koodeks, millega kõik kontserni töötajad on kohustatud tutvuma ning millest kinnipidamine on kohustuslik. Ärieetika teemat on põhjalikumalt käsitletud kontserni kodulehel https://group.merko.ee/vastutustundlik-ettevote/.

Kõikidel töötajatel, koostööpartneritel ja tellijatel on võimalus kindlast või võimalikust ebaeetilisest käitumisest teada anda erinevate anonüümsete kanalite kaudu, millest saab ülevaate kodulehel https://group.merko.ee/vastutustundlik-ettevote/ teavitamise-kanalid/. ASis Merko Ehitus rakendatud teavitamise süsteem tagab konfidentsiaalsuse ja soovi korral vihje tegija anonüümsuse. Iga teavitatud võimalikku rikkumist uuritakse sõltumatu koostööpartneri poolt, kelleks on ASi Merko Ehitus lepinguline koostööpartner Ernst & Young, ning vajadusel rakendatakse kohaseid meetmeid. 2022. aastal kontsern vihjeid ei saanud (2021: vihjeid ei saadud).

Merko Ehituse võtmeisikutel on kohustus esitada isiklike huvide deklaratsioon, mis hõlmab endas andmeid osaluste kohta äriühingutes, kuulumist äriühingute või muude juriidiliste isikute juhtorganitesse, kuulumist erialaliitudesse, kehtivate majandustegevuste registreeringute informatsiooni ning muid asjaolusid, mis võivad põhjustada huvide konflikti. 2022. ega 2021. aastatel kontsern ühtegi võtmeisikute huvide konflikti juhtumit ei tuvastanud.

OHUTUSKULTUUR

Ohutu töökeskkond tööõnnetuste ja tervisekahjustuste vältimiseks on Merko esmane prioriteet ning kontserni ehitusettevõtete töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem on sertifitseeritud ISO 45001 järgi. Merko on kujundanud ohuteadliku tegutsemise kontserni ettevõtete töö alustalaks.

Selleks varustatakse oma töötajaid vajalike töö- ja isikukaitsevahenditega ning korraldatakse töötervishoiu- ja ohutusalast juhendamist, koolitusi ja täiendõpet, regulaarselt läbivad koolitusi valdkonna eest vastutajad ning teemaga oma töös tihedamalt kokku puutuvad töötajad (esmaabi andjad, tuletöö tegijad, troppijad jt).

Merko Ehitus Eesti on edukalt jätkanud 2021. aastal alustatud ohutusseminaride läbiviimisega, et tutvustada oma töötajatele ohutuskavandamise proaktiivset mõju – tegutseda ühiselt selle nimel, et ennetada õnnetuste juhtumist. Lisaks saadab 2022. aastast Merko Ehitus Eesti töötajatele regulaarset infokirja, kus on ülevaade kuu jooksul toimunud olulistest kvaliteedivaldkonna sündmustest ja mis algab alati tööohutuse valdkonna ülevaatega. Ettevõttes on juurutamisel napikatest (inglise keeles near misses) teada andmise kultuur, mis seisneb oskuses märgata ohtlikku olukorda ja iga töötaja julgusest ohuolukordadest teavitada, mis aitab ennetada õnnetuste juhtumist.

INIMESTE ARENDAMINE JA VÄÄRTUSTAMINE

Kontserni personalipoliitika toetab Merko eesmärkide saavutamist, tagades organisatsiooni ja juhtimise järjepidevuse, ühiste väärtuse hoidmise ja professionaalse kollektiivi. Merko edu toetub pika staažiga oma ala professionaalide ning noorte tuleviku tipptegijate koostööle, mis tagab seniste tugevuste jätkumise ning uute praktikate kasutuselevõtu. Tagades toetava töökeskkonna, töötaja panusele vastava õiglase ja konkurentsivõimelise töötasu. Täiendav motivatsioonipakett on suunatud tervislike eluviiside ja pereväärtuste esiletõstmisele. Töötajate rahulolu hindamiseks ja tagasiside kogumiseks viiakse regulaarselt läbi arenguvestlusi ning rahulolu-uuringuid.

Merko õppe- ja arendustegevuse eesmärk on töötajate igakülgse arengu toetamine, meeskondade tugevdamine ning kogemuste jagamine. Toetades ja tunnustades töö kõrvalt täiendava hariduse ja erialakutsete omandamist ning pädevuse tõstmist, osalemist ettevõttevälistel erialakoolitustel ja konverentsidel.

Eesmärgiga panustada ehitusvaldkonna professionaalsesse järelkasvu, rikastatakse koolides antavat akadeemilist õpet praktiliste kogemuste ja teadmiste jagamisega. Korraldatakse noortele oma objektidele ekskursioone ja töövarjupäevi, Merko töötajad annavad koolides loenguid, osaletakse tudengiüritustel, pakutakse praktikavõimalusi ning antakse välja omanimelisi stipendiume.

Tööandjana koheldakse kõiki töötajaid võrdselt ning Merko ei tolereeri diskrimineerimist mis tahes vormis. Lähtutakse võrdse kohtlemise põhimõtetest ka koostöös klientide, alltöövõtjate, teenuseosutajate ja teiste koostööpartneritega. Vastavad põhimõtted on sätestatud kontserni Ärieetika koodeksis ja käsiraamatus Ärieetika teemat on põhjalikumalt käsitletud kontserni kodulehel https://group.merko.ee/vastutustundlik-ettevote/.

Merko tasustab töötajaid õiglaselt, arvestades nende panust ettevõtte eesmärkide saavutamisse. Tasustamise täpsem ülevaade on toodud Tasustamisaruande osana (vt lk. 102). Tunnustatakse kokkulepitud eesmärkide saavutamist ja nende ületamist. Merkos on ka tavaks pidada meeles töötajate isikliku elu tähtsündmusi – sünnipäev, kooli lõpetamine, abiellumine, lapse sünd ja esimesse klassi minek jms. Pereväärtuste hindajana korraldatakse ühisüritusi, mis on mõeldud nii töötajatele kui nende kaaslastele. Staažikatele töötajatele pakutakse täiendavaid soodustusi lisapuhkuse näol, säilitatakse riigikaitseliste õppuste ajaks töötajate töötasu.

KESKKOND JA SOTSIAALSED MÕJUD

Merko kontserni ehitusettevõtted kujundavad oma tegevusega mitmekülgset elukeskkonda – linnaruumi ja maastikke. Kavandades oma ettevõtmisi moel, et selle mõju keskkonnakvaliteedi vähenemisele oleks minimaalne. Merko põhitegevuste keskkonnaohu riskid hinnatakse ja vajalikud meetmete kavandatakse projektipõhiselt. Ehitussektori üheks suuremaks keskkonnamõjuriks on ehitusjäätmed – Merko ehitusplatsidel korraldatakse võimalusel ehitusjäätmete liigiti sorteerimist ja tagades sisejärelevalve, et kõik tekkinud jäätmed oleksid üle antud vastava jäätmeliigi keskkonnaloaga jäätmekäitlejale.

Merko keskkonna eesmärkideks on ressursside säästlik kasutamine, jäätmetekke vähendamine ja materjalide taaskasutamine, kus see tehniliselt võimalik on. Kõige selle saavutamiseks edendatakse oma töötajate ja koostööpartnerite teadlikkust keskkonnast tervikuna ning ollakse Eestis ehitussektori eestvedajaks ehitusjäätmete ringmajanduse põhimõtete kujundamisel – tutvustades avalikel erialaloengutel oma parimaid praktikaid ja tehakse pidevat koostööd riiklikul tasandil keskkonnavaldkonna spetsialistidega.

Alates 2022. aastast osaleb Merko Ehitus Eesti Rohetiigri projektis Eesti ehituse teekaart 2040 koostamise töögrupis. 2023. aasta kevadel valmiva dokumendi eesmärk on anda ülevaade, millised meetmed on täna võimalikud ja vajalikud ehitatava ruumi keskkonnamõjude minimeerimiseks. Eesti ehituse teekaart 2040 vastab täpsemalt küsimustele: miks, kuidas, millal ja kes peab mida tegema, et Eesti ehitussektor oleks tulevikus rahvusvaheliselt konkurentsijõuline, tagaks inimestele kvaliteetse elukeskkonna ning suudaks täita Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnanõudeid ning 2050 kliimaneutraalsuse eesmärke.

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

Merko Ehitus aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna põhinimekirjas. Ettevõttel on seisuga 31. detsember 2022 17 700 000 aktsiat. Aktsiate arv ei ole 2022. aastal muutunud.

1. aastal sooritati Merko Ehitus aktsiatega 40 602 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 1,22 mln aktsiat (6,9% kõigist aktsiatest) ning tehingute käive oli 18,2 mln eurot (võrreldavad andmed 2021. aasta kohta: 46 961 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 2,06 mln aktsiat (11,6% kõigist aktsiatest) ja tehingute käive oli 29,8 mln eurot). Madalaim tehing aktsiaga sooritati tasemel 11,60 eurot ning kõrgeim tasemel 16,96 eurot aktsia (2021. aasta: vastavalt 9,48 eurot ja 17,14 eurot). Aktsia sulgemishind seisuga 31. detsember 2022 oli 14,16 eurot (31.12.2021: 15,22 eurot). AS Merko Ehitus turuväärtus, Nasdaq Balti väärtpaberituru andmetel, oli seisuga 31. detsember 2022 250,6 mln eurot, mis on vähenenud 7,0% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpu seisuga (31.12.2021: 269,4 mln eurot).

VÄÄRTPABERI INFORMATSIOON

Emitent	AS Merko Ehitus
Väärtpaberi nimi	Merko Ehitus aktsia
Väärtpaberi lühinimi	MRK1T
Emitendi residentsus	Eesti
Turg	Nasdaq Tallinn, Balti põhinimekiri
Tööstusharu	Ehitus
ISIN	EE3100098328
Nimiväärtus	nimiväärtuseta
Emiteeritud väärtpaberite arv	17 700 000
Noteeritud väärtpaberite arv	17 700 000
Valuuta	EUR
Noteerimise kuupäev	11.08.2008

PUHASKASUM AKTSIA KOHTA (EPS) eurodes

OMAKAPITAL AKTSIA KOHTA eurodes

P/E SUHTARV korda

P/B SUHTARV korda

30

VÄÄRTPABERI KAUPLEMISAJALUGU, EURODES

	2022	2021	2020
Kõrgeim	16,96	17,14	10,60
Madalaim	11,60	9,48	6,56
Keskmine	14,50	14,41	8,80
Viimane 31.12	14,16	15,22	9,46
Muutus 31.12, %	-6,96	+60,89	+0,85
Kaubeldud aktsiaid, tk	1 218 741	2 061 047	1 623 435
Käive, mln eurodes	18,16	29,78	13,97
Turuväärtus 31.12, mln eurot	250,6	269,4	167,4

AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR AKTSIATE ARVU JÄRGI SEISUGA 31.12.2022

AKTSIATE ARV	AKTSIONÄRIDE ARV	% AKTSIONÄRIDEST	AKTSIATE ARV	% AKTSIATEST
1 000 001 - …	1	0,01%	12 742 686	71,99%
100 001 – 1 000 000	6	0,05%	1 266 156	7,15%
10 001 – 100 000	49	0,42%	1 039 964	5,88%
1001-10 000	528	4,56%	1 495 790	8,45%
101-1000	2 757	23,79%	925 368	5,23%
1-100	8 246	71,17%	230 036	1,30%
Kokku	11 587	100%	17 700 000	100%

MERKO EHITUS AKTSIA HINNA JA VÕRDLUSINDEKSI OMX BALTIC BENCHMARK HINNAINDEKSI MUUTUSED 2022. AASTAL

OM BBPI muutus (%)

AS MERKO EHITUS AKTSIONÄRID SEISUGA 31.12.2022 JA MUUTUS VÕRRELDES EELMISE AASTAGA

	AKTSIATE ARV	OSALUS 31.12.2022	OSALUS 31.12.2021	MUUTUS
AS Riverito	12 742 686	71,99%	71,99%	-
OÜ Midas Invest	411 750	2,33%	2,13%	34 315
Firebird Republics Fund Ltd	319 586	1,80%	1,77%	5 633
Firebird Avrora Fund Ltd	169 261	0,96%	0,99%	(5 633)
SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal	148 787	0,84%	0,84%	-
Clearstream Banking AG	113 051	0,64%	0,64%	(614)
Firebird Fund L.P.	103 721	0,59%	0,59%	-
Siseinfo OÜ	100 000	0,56%	0,73%	(30 000)
Seitse Samuraid OÜ	70 000	0,40%	0,56%	(30 000)
Hans Palla	54 000	0,31%	0,18%	23 000
Suurimad aktsionärid kokku	14 232 842	80,41%	80,43%	(3 299)
Väikeaktsionärid kokku	3 467 158	19,59%	19,57%	3 299
Kokku	17 700 000	100%	100%	-

DIVIDENDID JA DIVIDENDIPOLIITIKA

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, mil dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

ASi Merko Ehitus pikaajaliste finantseesmärkide kohaselt makstakse aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist.

1. mai 2022 aktsionäride otsusega kinnitati nõukogu ettepanek maksta aktsionäridele eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis andis 2021. aasta dividendimääraks 61% ja dividenditootluseks 6,6% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2021). 2021. aastal maksti dividende summas 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis andis 2020. aasta dividendimääraks 77% ning dividenditootluseks 10,6% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2020).

2. aastal välja makstud dividendidele rakendus 5,6 mln euro ulatuses regulaarselt makstavate (neto)dividendide tulumaksumäär (14/86). Füüsilisest isikust aktsionäridele makstavatelt dividendidelt pidas kontsern 14/86 tulumaksumääraga maksustatud osalt täiendavalt kinni 7% tulumaksu.

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2023. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis teeb 2022. aasta dividendimääraks 51% ning dividenditootluseks 7,1% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2022).

Viimasel viiel aastal on aruandeaasta puhaskasumist aktsionäridele dividende makstud järgmiselt:

* Arvestatud aktsia hinda seisuga 31.12.

** 2022. aasta näitajad tuginevad juhatuse ettepanekule dividendide maksmise osas.

Dividendide väljamaksed on teostatud järgneval aruandeaastal vastavalt aktsionäride üldkoosoleku otsustele, eelmise majandusaasta kohta.

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE

ÜHINGUJUHTIMINE JA STRUKTUUR

Hea Ühingujuhtimise Tava põhimõtetest lähtumine kuulub AS Merko Ehitus juhtimise juurde. Lisaks õigusaktidele, äriühingu põhikirjale ning sisemistele eeskirjadele, kehtib Nasdaq Tallinna börsil noteeritud aktsiate emitentidele alates 1. jaanuarist 2006 soovituslikult täitmiseks Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud Hea Ühingujuhtimise Tava, mis käsitleb ettevõtte juhtimise ja aktsionäride kohtlemise head praktikat. Nimetatud põhimõtteid on AS Merko Ehitus kogu 2022. aasta jooksul järginud.

AS Merko Ehitus on pühendunud kõrgete ühingujuhtimise tava standardite järgimisele, mille täitmise eest kannavad juhatus ja nõukogu aktsionäride ees vastutust. Meie eesmärgiks on olla läbipaistev nii oma majandustegevuses, informatsiooni avaldamises kui ka suhetes aktsionäridega.

AS Merko Ehitus tegutseb valdusettevõttena, mille kontserni kuuluvad Eestis, Lätis, Leedus ja Norras ehitusalaseid terviklahendusi pakkuvad ehitus- ja kinnisvaraarenduse ettevõtted. Suuremad kontserni kuuluvad ettevõtted on AS Merko Ehitus Eesti, Tallinna Teede AS, SIA Merks, UAB Merko Statyba, UAB Merko Bustas ja Merko Bygg AS (endise nimega Peritus Entreprenør AS) ning SIA Merks kontserni kuuluv SIA Merks Mājas.

Valdusettevõtte põhitegevuseks on Merko Ehitus kontserni erinevate ärivaldkondade strateegiate väljatöötamine ning elluviimine eeskätt ressursside pikemaajalise planeerimise kaudu. Valdusettevõtte AS Merko Ehitus juhatus tegutseb kaheliikmelisena: Andres Trink ja Tõnu Toomik.

Kontserni tegevuse tulemuslikuks juhtimiseks on oluline pidada organisatsiooni struktuur lihtsana ning lähtuda eelkõige kontserni eesmärkidest ja vajadustest. Kontserni võimalikult efektiivse juhtimise eesmärgil eristame teatud juhtudel juhtimisstruktuuri ja juriidilist struktuuri. Kontserni juhtimine toimub riikide põhiselt. Kontserni riikide ja ärivaldkondade detailne juhtimisstruktuur seisuga 31. detsember 2022 on alljärgnev:

* Eestis on sõsarettevõtted Merko Ehitus Eesti AS ja Tallinna Teede AS, mida juhitakse kontserni vaates samade printsiipide alusel, kuid mille enda juhtkond on formeeritud täiesti eraldiseisvatena.

Kontserni juriidiline struktuur lähtub eelkõige regulatiivsetest nõuetest ning ei ole kõikidel juhtudel üks-ühele vastavuses kontserni juhtimisstruktuuriga. Kontserni struktuuri kuuluvate ettevõtete detailne loetelu on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisades 18 ja 19.

AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK

Ettevõtte kõrgeim juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek, mille pädevus on reguleeritud õigusaktide ning ettevõtte põhikirjaga. Aktsionäride üldkoosolek otsustab muu hulgas põhikirja muutmise, nõukogu liikmete ametisse määramise ja tagasikutsumise, audiitori määramise ning majandusaasta tulemuste kinnitamise ja dividendide maksmise. Põhikirja muutmisel lähtub üldkoosolek äriseadustikus sätestatud nõuetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Korraline aktsionäride üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas, kus kinnitatakse majandusaasta aruanne hiljemalt kuus kuud peale majandusaasta lõppu.

1. mail 2022. aastal toimus aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolek kinnitas 2021. aasta majandusaasta aruande ning kasumi jaotamise ettepaneku. Dividendide väljamakse aktsionäridele, summas 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), toimus 17. juunil 2022.

Üldkoosolek kinnitas, kuni 06.05.2023, neljaliikmelise nõukogu ja nõukogu liikmeks valiti Kristina Siimar, ametiajaga alates 6. mai 2022 kuni 6. mai 2025 (kaasa arvatud). Lisaks kiideti heaks "AS Merko Ehitus juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted ja kontrolli protseduur".

Juhatus tegi ettekande ettevõtte majandustulemustest ning väljavaate perspektiividest.

Vastavalt äriseadustikule, ettevõtte põhikirjale ning Hea Ühingujuhtimise Tavale kutsub AS Merko Ehitus nii aktsionäride korralise kui ka erakorralise üldkoosoleku kokku, teavitades sellest aktsionäre Nasdaq Tallinna börsi kaudu ning avaldades koosoleku kutse ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel vähemalt 3 nädalat ette. Üldkoosolek viiakse läbi kutses näidatud kohas, tööpäeval ning ajavahemikus kella 9.00-18.00, mis tagab enamikule aktsionäridele koosolekul osalemise võimaluse.

Ettevõtte aktsionäride korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute päevakorrad kinnitatakse enne avaldamist nõukogu poolt, kes ühtlasi esitab üldkoosolekule teemasid arutamiseks ja hääletamiseks. Üldkoosoleku päevakorrapunktid, nõukogu ettepanekud koos

vastavate selgitustega, protseduurilised juhised üldkoosolekul osalemiseks ning see, kuidas ja millal teha ettepanekuid uue päevakorrapunkti lisamiseks avaldatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega.

Üldkoosolekust võib osa võtta aktsionär või tema volitatud esindaja. AS Merko Ehitus ei võimalda elektroonilist osavõttu aktsionäride üldkoosolekutest, kuna usaldusväärsete lahenduste rakendamine aktsionäride isikute tuvastamiseks, kellest osa asub välisriikides, ning osalevate aktsionäride privaatsuse tagamiseks oleks üleliia keeruline ja kulukas. Üldkoosolekul ei ole lubatud pildistamine ega filmimine, kuna see võib häirida aktsionäride privaatsust.

Korralise või erakorralise aktsionäride üldkoosoleku juhataja on sõltumatu isik. ASi Merko Ehitus üldkoosolekul osalevad tavaliselt ettevõtte poolt aktsiaseltsi juhatuse esimees ning nõukogu esimees, vajadusel kaasatakse teisi juhatuse ning nõukogu liikmeid. Vajadusel osaleb koosolekul ettevõtte audiitor.

1. aastal toimunud ASi Merko Ehitus aktsionäride korralisel üldkoosolekul osalesid Andres Trink (juhatuse esimees), Tõnu Toomik (juhatuse liige), Urmas Somelar (finantsüksuse juht) ja Janno Hermanson (audiitor).

Kontsernile ei ole teada, et aktsionäride vahel oleks sõlmitud kokkuleppeid, mis käsitleksid aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist.

NÕUKOGU

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu peamiseks ülesandeks on kontserni olulisemate strateegiliste ja taktikaliste otsuste kinnitamine ning kontserni juhatuse tegevuse kontrollimine. Nõukogu juhindub oma tegevuses ettevõtte põhikirjast, üldkoosoleku suunistest ja seadusandlusest.

Vastavalt AS Merko Ehitus põhikirjale koosneb nõukogu 3-5 liikmest, kes valitakse kolmeks aastaks. 4. mai 2022 üldkoosolek valis nõukogu uueks liikmeks Kristina Siimari, volituste tähtajaga kuni 6. mai 2025 (kaasa arvatud). Sama otsusega on AS Merko Ehituse nõukogu neljaliikmeline vähemalt kuni 6. maini 2023. (seniste nõukogu liikmete volituste tähtaeg).

Toomas Annus

Nõukogu esimees

Teenistuskäik:

2011-…	AS Merko Ehitus, nõukogu esimees
2014-…	AS Kapitel (AS E.L.L. Kinnisvara kuni 2017), nõukogu esimees
2009-2014	AS E.L.L. Kinnisvara, juhatuse liige
2008-2022	Järvevana OÜ, juhatuse liige
1999-2009	AS E.L.L. Kinnisvara, nõukogu esimees
1997-2008	AS Merko Ehitus, nõukogu esimees
1996-…	AS Riverito, juhatuse esimees
1991-1996	AS EKE Merko, juhatuse esimees
1989-1991	EKE MRK, ettevõtte juhataja

Haridus:

Tallinna Tehnikaülikool tööstus- ja tsiviilehitus

Tallinna Ehitus ja Mehhaanika Tehnikum tööstus- ja tsiviilehitus

Kontrollitavate aktsiate arv: 12 742 686 (AS Riverito)

Toomas Annus kontrollib valdusfirma kaudu enamikku AS Riverito aktsiatega määratud häältest. Sellega loetakse Toomas Annuse kontrolli all olevateks AS Riverito osalus ja sellega määratud hääled ASis Merko Ehitus (12 742 686 aktsiat)

Teet Roopalu

Nõukogu liige

Teenistuskäik:

AS Merko Ehitus, nõukogu liige
AS Riverito, juhatuse liige
Järvevana OÜ, juhatuse liige
AS Kapitel (AS E.L.L. Kinnisvara kuni 2017), nõukogu liige

2002-2004 AS Merko Ehitus, juhatuse nõunik

Töötanud erinevates ehitusettevõtetes, sh finantsdirektorina juhtinud ökonoomikaalast tegevust

EKE süsteemis peaökonomistina töötanud ka pangadirektorina ning projekteerimises.

Haridus:

Tallinna Tehnikaülikool ehituse ökonoomika ja organiseerimise eriala Kontrollitavate aktsiate arv: -

Indrek Neivelt

Nõukogu liige

Teenistuskäik:

2008-…	AS Merko Ehitus, nõukogu liige
2020-…	OÜ Respiray, juhatuse esimees
2018-…	AS Pocopay, nõukogu liige
2016-…	OÜ Poco Holding, juhatuse liige
2015-2018	AS Pocopay, juhatuse liige
Töötanud erinevatel juhtivatel ametikohtadel Hansapangas (Swedbank), sealhulgas grupi peadirektori,

juhatuse esimehena, samuti Bank Saint Petersburg'i nõukogu esimehena.

Kuulub erinevate ettevõtete nõukogudesse.

Haridus:

Tallinna Tehnikaülikool ehituse ökonoomika ja juhtimise eriala Stockholmi Ülikooli panganduse ja finantside eriala magistrikraad Kontrollitavate aktsiate arv: 31 635 (Trust IN OÜ)

Kristina Siimar

Nõukogu liige

Teenistuskäik:

2022-… AS Merko Ehitus, nõukogu liige

2022-… AS Kapitel, nõukogu liige

2022-… Kistler Ritso Eesti Sihtasutus (Vabamu), nõukogu liige

2017-2021 Luminor Group, juhatuse liige ning toodete- ja pakkumiste juht

2014-2018 AS Kapitel (E.L.L. Kinnisvara AS kuni november 2017), nõukogu liige

2010-2017 Swedbank Group, erinevad ametikohad

Töötanud Hansapangas (Swedbank) Balti panganduse finantsdirektori ja juhatuse liikmena ning Eesti

Haigekassa nõukogu liikmena.

Kuulub erinevate ettevõtete juhatustesse.

Haridus:

INSEAD ülikool Prantsusmaal (Entrepreneurship: Building new Business Ventures)

Massachusetts Institute of Technology (MIT), Sloan School of Management (Driving Strategic Innovation)

Tallinna Tehnikaülikooli ärijuhtimise magistrikraad

Kontrollitavate aktsiate arv: -

Vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tava nõuetele olid Kristina Siimar ja Indrek Neivelt sõltumatud nõukogu liikmed.

Nõukogu koosolekud toimuvad üldjuhul üks kord kuus, v.a suvekuudel. 2022. aastal toimus 16 korralist nõukogu koosolekut. Erakorralisi nõukogu koosolekuid ei toimunud. Nõukogu liikmete osalemine koosolekutel:

NIMI	OSALEMINE KOOSOLEKUTEL	OSALEMISE %
Toomas Annus	16	100%
Teet Roopalu	15	94%
Indrek Neivelt	15	94%
Kristina Siimar	9	56%

Nõukogu täitis kõik seadusest tulenevad kohustused.

Nõukogu on moodustanud enda tööorganina auditikomitee. Tasustamiskomiteed ega ametisse määramise komiteed ei ole nõukogu pidanud vajalikuks moodustada. Nõukogu liikmete tasud kinnitab aktsionäride üldkoosolek. Kehtiva nõukogu liikmete tasustamise korra kinnitas 2008. aasta 31. oktoobril toimunud aktsionäride üldkoosolek.

Teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel või mittepikendamisel nõukogu liikmele lahkumishüvitist ei maksta. 2022. ja 2021. majandusaastal maksti nõukogu liikmetele tasusid (eurodes) järgmiselt:

NIMI	2022	2021
Teet Roopalu	38 347	38 347
Indrek Neivelt	38 347	38 347
Kristina Siimar	25 565	-
KOKKU	102 259	76 694

Nõukogu liikmete tasusid makstakse igakuiselt ning arvestatud tasust arvatakse maha seadusega ettenähtud maksud. Nõukogu esimees loobus omal soovil liikmetasust alates 1. novembrist 2018.

JUHATUS

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ASi Merko Ehitus igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest ning tagades ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kuus toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte seatud lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab igakordselt nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks. Juhatus koostab nõukogule aruandeid ka koosolekute väliselt, kui seda peab vajalikuks nõukogu või nõukogu esimees.

Vastavalt 2012. aasta üldkoosolekul kinnitatud põhikirjale võib juhatus koosneda kuni kolmest liikmest.

Andres Trink	Tõnu Toomik
Juhatuse esimees	Juhatuse liige
Ametisse määramise aeg: 1. jaanuar 2012	Ametisse määramise aeg: 6. juuni 2013
Volituste kehtivuse tähtaeg: 31.detsember 2023	Volituste kehtivuse tähtaeg: 6. juuni 2025
Teenistuskäik: 2012-… AS Merko Ehitus, juhatuse esimees. Merko Ehitus Eesti AS, SIA Merks, UAB Merko Statyba ja UAB Merko Bustas nõukogu esimees. 2016-… Swedbank Investeerimisfondid AS, nõukogu liige Töötanud erinevatel juhtivatel ametikohtadel era- ja avalikus sektoris, enne tööle asumist Merko Ehituses tegutses 15 aastat finantssektoris, sealhulgas Hansapanga (Swedbank) Balti panganduse juhatuse liikmena. Haridus: Tallinna Tehnikaülikool automatiseeritud juhtimissüsteemide eriala (summa cum laude) Estonian Business School rahvusvaheline ärijuhtimine Lõpetanud INSEADi ülikoolis Prantsusmaal tippjuhtide arenguprogrammi. Kontrollitavate aktsiate arv: 1 100	Teenistuskäik: 2013-… AS Merko Ehitus, juhatuse liige 2014-2022 AS Kapitel (AS E.L.L. Kinnisvara kuni 2017), nõukogu liige 2011-2013 AS Merko Ehitus, nõukogu liige 2009-2014 AS E.L.L. Kinnisvara, nõukogu esimees 2008-2011 AS Merko Ehitus, nõukogu esimees 1999-2009 AS E.L.L. Kinnisvara, nõukogu liige 1997-1999 AS E.L.L. Kinnisvara, nõukogu esimees 1997-2008 AS Merko Ehitus, juhatuse esimees 1996-… AS Riverito, juhatuse liige 1993-1996 AS EKE Merko, Eesti piirkonna direktor 1993-1993 AS EKE Merko, projektijuht Merko Ehitus Eesti AS, SIA Merks, UAB Merko Statyba ja UAB Merko Bustas nõukogu liige, Tallinna Teede AS nõukogu esimees. Haridus: Tallinna Tehnikaülikool tööstus- ja tsiviilehitus Kontrollitavate aktsiate arv: -

Juhatuse esimehe Andres Trinki ülesanneteks on muuhulgas täita ASi Merko Ehitus tegevjuhi igapäevaseid kohustusi, juhtides ja esindades ettevõtet, tagades vastavuse põhikirjale, seadustele, korraldades juhatuse ja olulisemate tütarettevõtete nõukogude tööd, koordineerides strateegiate väljatöötamist ja tagades nende rakendamist, vastutades strateegilise äriarenduse ja finantside eest. Tõnu Toomiku vastutusalaks on kinnistute portfelli juhtimise ja ehitusvaldkonna arendustegevuse koordineerimine üle kontserni ettevõtete.

Juhatuse liikmed on sõlminud ettevõttega kolmeaastased teenistuslepingud. Juhatuse liikmete tasustamise korrast ning põhimõtetest on kirjutatud Tasustamisaruandes leheküljel 102.

TÜTARETTEVÕTETE NÕUKOGUD JA JUHATUSED

ASi Merko Ehitus tütarettevõtete nõukogude volitused ja vastutus tulenevad nende põhikirjast ning kontsernisisestest reeglitest. Nõukogud on üldjuhul moodustatud vastava tütarettevõtte põhiosanikuks oleva ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmetest. Olulisemate tütarettevõtete nõukogude koosolekud toimuvad tavaliselt kord kuus, muudel juhtudel lähtutakse kontserni vajadustest, tütarettevõtte põhikirjast ja õigusaktidest. Tütarettevõtete nõukogu liikmetele üldjuhul eraldi tasu ei maksta. Samuti ei maksta nõukogu liikmele teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel või mittepikendamisel lahkumishüvitist.

Tütarettevõtte juhataja või juhatuse liikme nimetab ametisse tütarettevõtte nõukogu. Alljärgnevalt on toodud ASi Merko Ehitus 100%lises omanduses olevate olulisemate tütarettevõtete nõukogud ja juhatused seisuga 31. detsember 2022:

ETTEVÕTE*	NÕUKOGU	JUHATUS
AS Merko Ehitus Eesti (79 072 424 eurot)	Andres Trink (esimees), Tõnu Toomik, Martin Rebane	Ivo Volkov (esimees), Jaan Mäe, Veljo Viitmann
OÜ Merko Investments (21 582 063 eurot)	-	Andres Trink, Urmas Somelar
SIA Merks (32 682 682 eurot)	Andres Trink (esimees), Tõnu Toomik, Urmas Somelar	Andris Bišmeistars (juhataja)
SIA Merks Mājas (61 186 577 eurot)	-	Andris Bišmeistars (esimees), Mikus Freimanis
UAB Merko Statyba (11 200 574 eurot)	Andres Trink (esimees), Tõnu Toomik, Urmas Somelar	Saulius Putrimas (esimees), Jaanus Rästas
UAB Merko Bustas (20 288 590 eurot)	Andres Trink (esimees), Tõnu Toomik, Urmas Somelar	Saulius Putrimas (juhataja)

* Sulgudes on näidatud olulise tütarettevõtte emaettevõtte omanikele kuuluv omakapitali suurus seisuga 31. detsember 2022.

Muudatused kontserni tütarettevõtete juhtimises

ASi Merko Ehitus juhatuse 29. aprilli 2022 otsusega pikendati AS Merko Ehitus Eesti nõukogu liikme Martin Rebase volitusi kuni 29. aprillini 2025. AS Merko Ehitus Eesti nõukogu jätkab kolmeliikmelisena: Andres Trink (esimees), Tõnu Toomik ja Martin Rebane.

1. mail 2022 otsustas AS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks ainuosanikuna nimetada oma tütarettevõtte SIA Merks Mājas uueks juhatuse liikmeks Mikus Freimanise. Mikus Freimanise juhatuse liikme volitused on tähtajatud. SIA Merks Mājas juhatus jätkab kaheliikmelisena: Andris Bišmeistars (esimees) ja Mikus Freimanis.

ASi Merko Ehitus Eesti nõukogu pikendas 29. augusti 2022 otsusega AS Merko Ehitus Eesti juhatuse liikme Ivo Volkovi volitusi uueks kolmeaastaseks perioodiks alates 01.01.2023. AS Merko Ehitus Eesti juhatus jätkab kolmeliikmelisena: Ivo Volkov (esimees), Jaan Mäe ja Veljo Viitmann.

Kontserni struktuur on raamatupidamise aastaaruande lisas 18.

AUDITIKOMITEE

AS Merko Ehitus nõukogu on moodustanud enda tööorganina auditikomitee, kelle ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalvega seotud küsimustes. Komitee teostab kogu kontserni (sh tütarettevõtted) järelevalvet: a) raamatupidamise korraldamise, b) finantseelarve ja -aruannete koostamise ja kinnitamise, c) finantsriskide juhtimise, d) välisauditi teostamise, e) sisekontrollisüsteemi toimimise ja f) tegevuse seaduslikkuse osas. Tütarettevõtjatel auditikomiteesid moodustatud ei ole.

1. aasta 10. jaanuaril moodustas ettevõtte nõukogu kolmeliikmelise auditikomitee. Alates 1. novembrist 2017 on AS Merko Ehitus auditikomitee liikmeteks Teet Roopalu (esimees), Indrek Neivelt ja Viktor Mõisja.

Komitee liige on määratud ametisse määramata ajaks, kuid nõukogu otsusel võib komitee liikme igal ajahetkel tagasi kutsuda.

Auditikomitee liikmetele eraldi tasusid ei maksta.

ARUANDLUS JA FINANTSAUDIT

Adekvaatse ja õigeaegse informatsiooni saamine on kvaliteetsete juhtimisotsuste aluseks. Oluline on tagada, et aruandlus oleks faktipõhine, aga ka ettevaatav. Nii on parimate teadmiste põhjal võimalik juhtida riske ning muuta need võimalusteks, võrreldes konkurentidega. Ettevõtte aruandluse saab liigitada kaheks: a) finantsaruandlus ja b) juhtimisaruandlus.

Finantsaruandlus koosneb ASi Merko Ehitus kontserni kuuluvate ettevõtete konsolideeritud majandusnäitajaid koondavatest vahearuannetest ning majandusaasta aruandest, mis on avalikustatud läbi Nasdaq Baltic börsi infosüsteemi ning on kättesaadavad kõikidele aktsionäridele kui ka potentsiaalsetele investoritele ja ettevõtet analüüsivatele analüütikutele.

Juhtimisaruandlus on seevastu suunatud ettevõtte siseseks kasutuseks. Kohane on eristada mitmekülgseid tegevusnäitajaid käsitlevat aruandlust, mis keskendub nii ärisegmentide kui erinevate kontserni ettevõtete tulemuslikkusele ning investeeritud kapitali tootlikkusele. Aruandluse täiustamine on pidev protsess, mille käigus vaadatakse kokkulepitud eesmärkide saavutamist mõjutavaid näitajaid. Juhtimisaruandlus sisaldab muuhulgas eelarveid ja prognoose, mida AS Merko Ehitus ei avalikusta.

Finantsauditi teostamisel lähtutakse rahvusvahelistest auditeerimise standarditest (International Standards on Auditing). AS Merko Ehitus audiitori kinnitab üldkoosolek. Valikuprotsessi juhib nõukogu ja selle tulemused esitatakse üldkoosolekule kinnitamiseks. 2021. aasta üldkoosoleku otsusega on 2021-2022 majandusaastate finantsaudiitoriks AS PricewaterhouseCoopers (PwC). Sõltuvalt kontserni kuuluva ettevõtte asukohamaast on allkirjaõiguslik audiitor erinev. Konsolideeritud aruande auditi eest vastutab vannutatud audiitor Janno Hermanson.

ASile Merko Ehitus on oluline finantsauditi teostaja sõltumatus ja huvide konfliktide tekkimise vältimine. 2022. aastal on PwC osutanud ASile Merko Ehitus Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud nõustamisteenuseid. Leiame, et 2022. aastal on finantsauditi teostamine olnud kooskõlas regulatiivsete normidega, rahvusvaheliste standarditega ja püstitatud ootustega. Töö

tulemusi tutvustas PwC kahes etapis: a) vaheauditi raames ja b) lõppauditi osas enne sõltumatu vandeaudiitori aruande väljastamist. Sõltumatu vandeaudiitori aruanne on esitatud lehekülgedel 91-99.

HUVIDE KONFLIKT JA SISETEABE KÄSITLEMINE

Siseteabe nõuetekohane käsitlemine on oluline, et kaitsta aktsionäride huve ning tagada aktsiate aus ja õiglane kauplemine. Kõigile aktsionäridele ja potentsiaalsetele uutele aktsionäridele peab olema õigeaegselt, järjepidevalt ja võrdsetel tingimustel kättesaadav oluline informatsioon ASi Merko Ehitus ja tema tütarettevõtete kohta. ASil Merko Ehitus ja tema tütarettevõtetega seotud isikutel on oma ametikohast tulenevalt teatud aegadel ja juhtudel vältimatult rohkem teavet kontserni kohta, kui seda on investoritel ja avalikkusel. Sellise info väärkasutuse vältimiseks oleme kontserni ettevõtetes kehtestanud Siseteabe käitlemise ja Merko aktsiatega tehingute tegemise sisereeglid (edaspidi: siseteabe reeglid). Siseteabe reeglid hõlmavad endas aruandluse süsteemi, mille kohaselt töötajad, kes tööülesandeid täites võivad sattuda huvide konflikti, esitavad oma majandushuvid ning kinnitavad enesehindamisega oma sõltumatust.

ASi Merko Ehitus juhatuse ja nõukogu liikmete puhul on tegemist siseteabe info kasutajatega (nn insaideritega), kes on allkirjastanud vastava kinnituse ja on teadlikud ASi Merko Ehitus siseteabe reeglitest ning on koos oma lähikondsetega registreeritud ettevõtte insaiderite nimekirjas. Samuti on insaiderite nimekirjas registreeritud emaettevõtte finantsvaldkonna töötajad, kes puutuvad kokku kontserni konsolideeritud majandusnäitajatega ning olulisemate tütarettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmed koos raamatupidamisinfo koostamise ja esitamise eest vastutavate töötajatega.

Seisuga 31.12.2022 oli ettevõtte insaiderite registris registreeritud 97 püsivat juurdepääsu omavat isikut (31.12.2021: 89 isikut). Kontsern peab insaiderite arvestust vastavalt väärtpaberituru seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 596/2014 (turukuritarvituse määrus) ning Nasdaq Tallinna reglemendis sätestatud nõuetele.

Meile teadaolevalt ei esinenud 2022. majandusaastal mitte ühtegi siseteabe väärkasutamise tunnustega juhtumit ega huvide konflikti ega ole tehtud turutingimustest erinevaid tehinguid seotud osapooltega. Ettevõtte ja juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga ei tehtud 2022. majandusaastal ettevõtte jaoks olulisi tehinguid.

Ettevõtte nõukogu ega juhatuse liikmetel ei ole osalusi ettevõtetes, mis tegutsevad AS Merko Ehitus kontserni põhitegevusalal – ehitusvaldkonnas.

Ülevaade 2022. majandusaastal tehtud tehingutest seotud osapooltega on esitatud raamatupidamise aastaaruandes lisas 32.

TEABE AVALDAMINE

AS Merko Ehitus juhindub teabe avaldamisel Eesti õigusaktidest, Nasdaq Tallinna börsi reeglistikust ja Eesti Finantsinspektsiooni juhistest ning avalikustab aktsionäridele ettevõtte tegevust puudutava olulise informatsiooni kohe, kui on tekkinud piisav kindlus selle õigsuses ning selles, et informatsiooni avaldamine ei kahjusta ettevõtte ega tema partnerite huve. Peamisi tegevuspõhimõtteid suhtluses investorite ja avalikkusega kirjeldab kontsernis kehtestatud teabe avalikustamise kord.

Kontsern avaldab teavet finantsseisundi ja strateegia kohta oma finantsaruannetes, majandusaasta aruandes ja vahearuannetes vastavalt eelnevalt kehtestatud ajakavale. Iga järgmise majandusaasta avaldamiskuupäevad tehakse teatavaks enne eelmise majandusaasta lõppu.

Merko avalikustab viivitamatult kõik otsused, küsimused ja sündmused, mis ettevõtte hinnangul võivad oluliselt mõjutada ettevõtte väljastatud väärtpaberite hinda, ning mis seaduste ja määruste kohaselt kuuluvad avalikustamisele. Börsiteated avaldatakse eesti ja inglise keeles.

Oluline informatsioon avaldatakse läbi börsisüsteemi ja ettevõtte veebilehel. 2022. aastal edastas AS Merko Ehitus börsi infosüsteemi kaudu 37 börsiteadet:

TEADETE ARV	TEATE SISU
11	Uued ehituslepingud
6	Uued arendusprojektid
6	Struktuuri ja juhtkonna muudatused
5	Majandustulemused
2	Üldkoosolek
7	Muud teated

1. aasta konsolideeritud vahearuanded avaldame alljärgnevalt:

KUUPÄEV	SÜNDMUS
05.05.2023	2023. aasta 3 kuu auditeerimata vahearuanne
03.08.2023	2023. aasta 6 kuu ja II kvartali auditeerimata vahearuanne
02.11.2023	2023. aasta 9 kuu ja III kvartali auditeerimata vahearuanne

Meie eesmärgiks on igakülgselt toetada Merko aktsia õiglast hinnastamist läbi pideva ja jätkuva olulise info edastamise kõikidele turuosalistele. Samuti on eesmärgiks hoida olemasolevate aktsionäride lojaalsust ettevõtte vastu ning tekitada huvi uutes aktsionärides ja analüütikutes. Selle eesmärgi saavutamiseks koostatakse nii kvartali- kui aastaaruandeid, börsiteateid ja presentatsioone ning korraldatakse investorkohtumisi nii aktsionäride kui ka analüütikutega. Samuti kogutakse ja analüüsitakse investoritelt ja analüütikutelt saadud tagasisidet, et tõsta avalikustatava informatsiooni väärtuslikkust.

Ettevõte ei korralda kohtumisi ega esitlusi analüütikutega või investoritega vahetult enne finantsaruandluse (vahearuanded, majandusaasta aruanne) avalikustamise kuupäevi. AS Merko Ehitus suhtleb korrapäraselt oma suurimate aktsionäride ja potentsiaalsete investoritega, tehes taotluse korral kohtumisi. Kohtumistel esitatav informatsioon on avalik, s.t kättesaadav ettevõtte aruannetest, kodulehelt või muudest avalikest allikatest. Nimetatud kohtumistel järgime väga hoolikalt kehtivaid siseteabe reegleid.

Ülevaate nii juba toimunud kui ka tulevikus toimuvate investorkohtumiste osas leiab AS Merko Ehitus kodulehel avaldatavast investorkalendrist group.merko.ee/investorile/aruanded-ja-investorkalender/. Investorkalendris toodud planeeritud kohtumistel on soovi korral võimalik osaleda ka olemasolevatel aktsionäridel, sellest eelnevalt aegsasti informeerides. Lisaks investorkohtumiste ajale, kohale ning osavõtjatele leiab kontserni kodulehel antud alajaotusest ka kohtumisel kasutatud presentatsioonid. 2022. aastal korraldas AS Merko Ehitus 5 investorkohtumist (2021: 1).

Ettevõtte aktsionäride informeerimiseks kutsutakse vähemalt ühel korral aastas kokku aktsionäride korraline üldkoosolek, kus on igal aktsionäril võimalik esitada juhatuse ja nõukogu liikmetele küsimusi.

ASi Merko Ehitus investorsuhete osas saab infot:

ANDRES TRINK	URMAS SOMELAR	AS MERKO EHITUS
Juhatuse esimees	Finantsüksuse juht / investorsuhete kontaktisik	Delta Plaza, 7. Korrus
tel +372 650 1250	tel +372 650 1250	Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, Eesti
faks +372 650 1251	faks +372 650 1251	tel +372 650 1250
e-post andres.trink@merko.ee	e-post urmas.somelar@merko.ee	group.merko.ee

VASTAVUSE DEKLARATSIOON HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA SOOVITUSTELE

Börsiettevõte on kohustatud avalikustama teabe Hea Ühingujuhtimise Tava järgimise kohta põhimõttel "täidan või selgitan", mille kohaselt peab ettevõte selgitama oma seisukohti ja tegevust viimase sätete osas, mida ettevõte ei täida.

Oleme ASi Merko Ehitus juhtimise ülesehitust ja toimimist hinnanud Hea Ühingujuhtimise Tava alusel. Eelpool kirjeldasime ühingujuhtimise seisukohast olulisi komponente. Olles hinnanud ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse ja tegeliku toimimise vastavust, leiame, et meie korraldus ja tegevus on olulises osas kooskõlas Hea Ühingujuhtimise Tavaga. Samuti on meie tegevus kooskõlas Eesti seadustega, mis mitmeid tavas toodud põhimõtteid üksikasjalikumalt reguleerivad. Käesolevaga kinnitame, et AS Merko Ehitus on järginud kõiki Hea Ühingujuhtimise Tava põhimõtteid, välja arvatud järgmiste punktide osas alltoodud ulatuses ja põhjendustel:

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA1	JUHATUSE JA NÕUKOGU POOLNE PÕHJENDUS
1.3.2 Üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest.	2022. aasta üldkoosolekul osales nõukogu esimehe asemel vastavalt nõukogu sisemisele kokkuleppele nõukogu liige Indrek Neivelt. Kõikide nõukogu liikmete osalemist ei peetud vajalikuks, kuna täiendavate päevakorrapunktide ettepanekuid seaduses ettenähtud aja jooksul aktsionäridelt ei laekunud.
1.3.3 Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet).	AS Merko Ehitus ei võimaldanud 2022. aastal korralist üld koosolekut jälgida ega sellest osa võtta sidevahendite kaudu, kuna sellist vajadust pole seni ilmnenud.
3.2.2. Vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla 1 liige vähem kui sõltuvaid liikmeid. Sõltumatu on isik, kellel ei ole emitendi, tema kontrollitava äriühinguga, emitenti kontrolliva aktsionäri, tema kontserni kuuluva äriühinguga ega nende äriühingute juhtorganite liikmetega selliseid ärilisi, perekondlikke või muid sidemeid, mis võivad huvide konflikti olemasolu tõttu mõjutada nende otsuseid. Sõltumatuse tunnused on esitatud Hea Ühingujuhtimise Tava lisas. LISA. Sõltumatuse tunnused Sõltumatu on nõukogu liige, kes: (h) ei ole olnud sõltumatuks nõukogu liikmeks kauem kui kümme (10) aastat;	AS Merko Ehitus nõukogu koosneb neljast liikmest, kellest Kristina Siimar ja Indrek Neivelt on sõltumatud nõukogu liikmed. Indrek Neivelt on nõukogu liige olnud alates 6. novembrist 2008 ehk kauem kui kümme aastat. Vaatamata sellele on juhatus ja nõukogu veendumusel, et Indrek Neivelt on nõukogu liikmena otsuste tegemisel jätkuvalt sõltumatu nii emitendist, tema kontrollitavatest äriühingutest, emitenti kontrollivast aktsionärist kui tema kontserni kuuluvatest äriühingutest. Indrek Neivelt vastab jätkuvalt kõigile teistele sõltumatuse tunnustele ning tegutseb nõukogu liikmena endiselt kõigi aktsionäride huvidest lähtudes.
5.2 Emitent avalikustab aasta jooksul avalikustamisele kuuluva teabe (sealhulgas aastaaruanne, vahearuanded, üldkoosoleku kokkukutsumise teade) avalikustamise kuupäevad majandusaasta alguses eraldi teates, nn finantskalendris.	AS Merko Ehitus avalikustas finantskalendri 2023. aasta osas 16. detsembril 2022. See ei sisaldanud üldkoosoleku kokku kutsumise teate avalikustamise kuupäeva, kuna see selgub juhatuse ja nõukogu otsuste tulemusena hiljem.
6.1.1 Nõukogu koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta aruanne, osaleb nõukogu kutsel ka emitendi audiitor.	ASi Merko Ehitus nõukogu koosolekul tavapäraselt audiitor ei osale. Audiitor annab ülevaate läbi viidud auditi tulemustest kirjaliku aruandena nõukogu poolt enda tööorganina moodus tatud auditikomiteele. Juhul, kui auditikomitee liikmed peavad vajalikuks saada täiendavaid selgitusi, saavad nad audiitori poole pöörduda sidevahendite kaudu või kutsuda audiitori selgituste andmiseks auditikomitee koosolekule.

Raamatupidamise seaduse §24² lg 4 alusel peab suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes.

Merko Ehitus pole pidanud vajalikuks mitmekesisuspoliitikat rakendada, kuivõrd lähtub juhtide ja töötajate valimisel, töö tulemuslikkuse hindamisel ja tasustamisel kontserni huvidest ning juhi või töötaja haridusest, kompetentsist ja töötulemustest, mitte aga vastava juhi või töötaja soost, vanusest, etnilisest päritolust või muudest tunnustest. Kontsernis on kehtestatud ärieetika koodeks, mis muuhulgas hõlmab ka töötajate võrdse kohtlemise põhimõtet. 2022. aastal ei toimunud kontsernis ühtegi sellist rikkumist, mis oleks viidanud töötajate diskrimineerimisele või inimõiguste rikkumisele, samuti ei esitatud kontserni vastu 2022. aastal ühtegi tööalast kaebust töövaidluskomisjonidele.

40

¹ Hea Ühingujuhtimise Tava, Finantsinspektsioon, https://www.fi.ee/sites/default/files/2019-02/20050922HYT.pdf

JUHTKONNA DEKLARATSIOON

Juhtkonna liikmed kinnitavad, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, koostatud 2022. aasta raamatupidamisaruanne õige ja õiglase ülevaate ASi Merko Ehitus ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist või kahjumist ning tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate ASi Merko Ehitus ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.

Andres Trink juhatuse esimees / allkirjastatud digitaalselt / 31.03.2023

Tõnu Toomik juhatuse liige / allkirjastatud digitaalselt / 31.03.2023

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE 43
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE44
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 45
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE46
LISAD 47
LISA 1 OLULISED ARVESTUSPÕHIMÕTTED 47
LISA 2 JUHTKONNAPOOLSED HINNANGUD56
LISA 3 TEGEVUSSEGMENDID57
LISA 4 MÜÜDUD TOODANGU KULU59
LISA 5 TURUSTUSKULUD59
LISA 6 ÜLDHALDUSKULUD 60
LISA 7 MUUD ÄRITULUD 60
LISA 8 MUUD ÄRIKULUD 60
LISA 9 FINANTSTULUD 60
LISA 10 FINANTSKULUD 60
LISA 11 TULUMAKSUKULU61
LISA 12 PUHASKASUM AKTSIA KOHTA 62
LISA 13 DIVIDENDID AKTSIA KOHTA 62
LISA 14 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID 62
LISA 15 NÕUDED JA ETTEMAKSED 63
LISA 16 ANTUD LAENUD 64
LISA 17 VARUD 64
LISA 18 TÜTARETTEVÕTETE AKTSIAD JA OSAD65
LISA 19 SIDUS- JA ÜHISETTEVÕTETE AKTSIAD JA OSAD 66
LISA 20 MUUD PIKAAJALISED LAENUD JA NÕUDED 68
LISA 21 EDASILÜKKUNUD TULUMAKSUVARA JA -KOHUSTUS 68
LISA 22 KINNISVARAINVESTEERINGUD 69
LISA 23 MATERIAALNE PÕHIVARA 70
LISA 24 IMMATERIAALNE PÕHIVARA 71
LISA 25 RENDITUD VARA 71
LISA 26 LAENUKOHUSTUSED72
LISA 27 VÕLAD JA ETTEMAKSED 74
LISA 28 ERALDISED 74
LISA 29 MUUD PIKAAJALISED VÕLAD75
LISA 30 LAENUDE TAGATISED JA PANDITUD VARA75
LISA 31 AKTSIAKAPITAL76
LISA 32 TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA76
LISA 33 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED 79
LISA 34 RISKIDE JUHTIMINE 80
LISA 35 MUU INFORMATSIOON 87
LISA 36 LISAINFORMATSIOON EMAETTEVÕTTE KOHTA 87

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

tuhandetes eurodes

	lisa	2022	2021
Müügitulu	3	409 633	339 375
Müüdud toodangu kulu	4	(355 975)	(292 563)
Brutokasum		53 658	46 812
Turustuskulud	5	(4 077)	(3 611)
Üldhalduskulud	6	(15 860)	(13 925)
Muud äritulud	7	3 144	3 508
Muud ärikulud	8	(1 834)	(582)
Ärikasum		35 031	32 202
Finantstulud	9	1	12
Finantskulud	10	(1 450)	(886)
Kasum (kahjum) sidus-ja ühisettevõtetelt	19	3 516	799
Kasum enne maksustamist		37 098	32 127
Tulumaksukulu	11	(2 995)	(3 104)
Perioodi puhaskasum		34 103	29 023
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist		34 640	29 140
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist		(537)	(117)
Muu koondkasum (-kahjum mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel		30	33
Perioodi koondkasum		34 133	29 056
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist		34 648	29 163
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist		(515)	(107)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes)	12	1,96	1,65

Konsolideeritud aastaaruande lisad lehekülgedel 47-90 on käesoleva aruande lahutamatuks osaks.

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes
	lisa	31.12.2022	31.12.2021
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	14	17 665	44 930
Nõuded ja ettemaksed	15	77 959	55 484
Ettemakstud tulumaks		38	114
Varud	17	225 661	160 593
		321 323	261 121
Põhivara
Sidus-ja ühisettevõtete aktsiad või osad	19	12 895	7 703
Muud pikaajalised laenud ja nõuded	20	22 982	24 079
Edasilükkunud tulumaksuvara	21	693	622
Kinnisvarainvesteeringud	22	11 485	13 828
Materiaalne põhivara	23	17 452	16 350
Immateriaalne põhivara	24	582	669
		66 089	63 251
VARAD KOKKU		387 412	324 372
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused	26	49 687	11 636
Võlad ja ettemaksed	27	96 248	90 054
Tulumaksukohustus		1 241	681
Lühiajalised eraldised	28	9 820	7 976
		156 996	110 347
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused	26	42 236	41 001
Edasilükkunud tulumaksukohustus	21	2 355	3 112
Muud pikaajalised võlad	29	2 133	2 900
		46 724	47 013
KOHUSTUSED KOKKU		203 720	157 360
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus	18	(495)	(227)
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital	31	7 929	7 929
Kohustuslik reservkapital		793	793
Realiseerimata kursivahed		(783)	(791)
Jaotamata kasum		176 248	159 308
		184 187	167 239
OMAKAPITAL KOKKU		183 692	167 012
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU		387 412	324 372

Konsolideeritud aastaaruande lisad lehekülgedel 47-90 on käesoleva aruande lahutamatuks osaks.

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

tuhandetes eurodes

Aktsia Kohus Realiseeri Jaota Kokku rolliv kapital tuslik mata kursi mata osalus reserv vahed kasum Saldo 31.12.2020 7 929 793 (814) 145 320 153 228 4 207 157 435 Perioodi puhaskasum (-kahjum) - - - 29 140 29 140 (117) 29 023 Muu koondkasum (-kahjum) - - 23 - 23 10 33 Perioodi koondkasum - - 23 29 140 29 163 (107) 29 056 (-kahjum) kokku Tehingud omanikega Soetatud tütarettevõtte - - - - - 1 1 vähemusosa Sissemakse tütarettevõtte - - - - - 37 37 aktsiakapitali Mittekontrolliva osaluse väljaost - - - 2 548 2 548 (4 434) (1 886) (lisa 18) Mittekontrolliva osaluse - - - - - 69 69 väljaostu optsioon Dividendid (lisa 13) - - - (17 700) (17 700) - (17 700) Tehingud omanikega kokku - - - (15 152) (15 152) (4 327) (19 479) Saldo 31.12.2021 7 929 793 (791) 159 308 167 239 (227) 167 012 Saldo 31.12.2021 7 929 793 (791) 159 308 167 239 (227) 167 012 Perioodi puhaskasum (-kahjum) - - - 34 640 34 640 (537) 34 103 Muu koondkasum (-kahjum) - - 8 - 8 22 30 Perioodi koondkasum - - 8 34 640 34 648 (515) 34 133 (-kahjum) kokku Tehingud omanikega Mittekontrolliva osaluse - - - - - 247 247 väljaostu optsioon Dividendid (lisa 13) - - - (17 700) (17 700) - (17 700) Tehingud omanikega kokku - - - (17 700) (17 700) 247 (17 453) Saldo 31.12.2022 7 929 793 (783) 176 248 184 187 (495) 183 692	Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital				Mitte	Kokku
						kont

Aktsiakapitali kohta vaata ka Lisa 31.

Konsolideeritud aastaaruande lisad lehekülgedel 47-90 on käesoleva aruande lahutamatuks osaks.

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

tuhandetes eurodes
	lisa	2022	2021
Äritegevuse rahavoog Ärikasum		35 031	32 202
Korrigeerimised:
põhivara kulum ja väärtuse langus	22-24	2 880	2 593
(kasum) kahjum põhivara müügist	7	(313)	(111)
(kasum) kahjum valdkonna müügist	7	-	(500)
ehituslepingutega seotud nõuete ja kohustuste muutus	3	(1 066)	(7 164)
intressitulu äritegevusest	7	(2 260)	(2 116)
eraldiste muutus	28	1 540	1 981
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus		(22 024)	(21 079)
Varude muutus	17	(62 360)	(34 148)
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus		8 911	30 916
Saadud intressid	7, 9, 15, 20	2 188	1 355
Makstud intressid	10, 27	(1 652)	(764)
Muud finantstulud (kulud)	10	(133)	(204)
Makstud ettevõtte tulumaks		(2 529)	(3 161)
Kokku rahavood äritegevusest		(41 787)	(200)
Investeerimistegevuse rahavoog
Tütarettevõtte soetus	18	(695)	(1)
Sidus- ja ühisettevõtte soetus	19	(2 236)	(4 550)
Kinnisvarainvesteeringute soetus	22	-	(7)
Materiaalse põhivara soetus (v.a. renditav vara)	23, 26	(1 117)	(2 403)
Materiaalse põhivara müük	7, 23	343	146
Immateriaalse põhivara soetus	24	(141)	(233)
Immateriaalse põhivara müük	24	-	19
Tegevusvaldkonna müük	7, 19	-	500
Saadud intressid	9, 15	1	12
Saadud dividendid	19	560	-
Kokku rahavood investeerimistegevusest		(3 285)	(6 517)
Finantseerimistegevuse rahavoog
Saadud laenud	26	147 990	27 882
Saadud laenude tagasimaksed	26	(109 484)	(5 119)
Rendikohustuste põhiosa tagasimaksed	26	(1 108)	(951)
Laekunud tütarettevõtte osade emiteerimisest mittekontrollivalt osanikult	18	-	9
Mittekontrolliva osaluse väljaost	18	(1 886)	-
Makstud dividendid	13	(17 661)	(17 686)
Kokku rahavood finantseerimistegevusest		17 851	4 135
Raha ja raha ekvivalentide muutus		(27 221)	(2 582)
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	14	44 930	47 480
Valuutakursside muutuste mõju		(44)	32
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	14	17 665	44 930

Konsolideeritud aastaaruande lisad lehekülgedel 47-90 on käesoleva aruande lahutamatuks osaks.

LISAD

LISA 1 OLULISED ARVESTUSPÕHIMÕTTED

1.1. ÜLDINE INFORMATSIOON

ASi Merko Ehitus (edaspidi: emaettevõte) ja tema tütarettevõtete (edaspidi koos: kontsern) 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne allkirjastati juhatuse poolt 31. märtsil 2023.

Eesti Vabariigi äriseadustiku kohaselt kinnitatakse juhatuse poolt koostatud ning nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt kinnitatud ning esitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ja nõuda uue aruande koostamist.

AS Merko Ehitus on Eesti Vabariigis registreeritud aktsiaselts (äriregistri kood: 11520257, aadress: Järvevana tee 9G, Tallinn) ja tegutseb peamiselt Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Põhitegevusaladeks on ehitustegevus ja kinnisvaraarendus.

Alates 22. juulist 1997 on ASi Merko Ehitus aktsiad olnud noteeritud Nasdaq Tallinna börsil, seejuures aruande kuupäeva seisuga börsil noteeritud aktsiad noteeriti 11. augustil 2008 – AS Järvevana (äriregistri kood 10068022, endise nimega AS Merko Ehitus, praeguse nimega OÜ Järvevana), mille aktsiad olid börsil noteeritud, jagunes 1. augustil 2008 ning selle käigus loodi AS Merko Ehitus (äriregistri kood 11520257), millele anti üle, teatud eranditega, AS Järvevana vara ja ettevõte. Seisuga 31. detsember 2022 kuulus 71,99% aktsiatest enamusaktsionärile ASile Riverito, läbi mille kontsernis lõplikku valitsevat mõju omav isik on Toomas Annus.

Alates 1. jaanuarist 2012 tegutseb AS Merko Ehitus valdusettevõttena, mis iseseisvalt tootmistegevusega ei tegele ning millele kuuluvad 100%lised osalused ehitusettevõtetes Eestis, Lätis ja Leedus ning enamusosalus ehitusettevõttes Norras.

1.2. AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSED

Kontserni Merko Ehitus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist.

Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks ehituslepingute kasumlikkuse hindamine ehituslepingute müügitulu kajastamisel, põhivara kasuliku eluea hindamine, nõuete ja varude allahindluse summade hindamine, garantiikohustuste eraldiste moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamislike hinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi aruannetes.

Varad ja kohustused on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliste varadena on näidatud varad, mis eeldatavasti realiseeritakse kontserni tavapärase äritsükli käigus. Lühiajaliste kohustustena on näidatud kohustused, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Ülejäänud varad ja kohustused on näidatud pikaajalistena.

Kasumiaruandes on kulud liigitatud nende funktsiooni järgi.

Merko Ehitus kontserni kuuluvate ettevõtete raamatupidamise aruannetes toodud näitajad on kajastatud, kasutades ettevõtete põhilise majanduskeskkonna valuutat ("arvestusvaluuta"): eurot ja Norra krooni. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusvaluuta on euro. Põhiaruanded ja lisad on koostatud tuhandetes eurodes, v.a kui ei ole täpsustatud teisiti.

1.3. UUED RAHVUSVAHELISE FINANTSARUANDLUSE STANDARDID, AVALDATUD STANDARDITE MUUDATUSED NING RAHVUSVAHELISE FINANTSARUANDLUSE TÕLGENDUSTE KOMITEE (IFRIC) TÕLGENDUSED

UUTE VÕI MUUDETUD STANDARDITE JA TÕLGENDUSTE RAKENDAMINE

Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2022:

"Tulu enne otstarbekohast kasutamist kahjulikud lepingud - lepingu täitmise kulud viide kontseptuaalsele raamistikule" - IAS 16, IAS 37 ja IFRS 3 piiratud ulatusega muudatused ning parandused IFRS-ides 2018-2020 - IFRS 1, IFRS 9, IFRS 16 ja IAS 41 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele)

• IAS 16 muudatus keelab ettevõttel põhivara soetusmaksumusest maha arvata põhivara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimise aja jooksul toodetud toodangu müügist saadud tulu. Sellise toodangu müügist saadud tulu koos tootmiskuludega kajastatakse nüüd kasumiaruandes. Ettevõte hakkab kasutama IAS 2 standardit sellise toodangu kulude mõõtmiseks. Kulud ei sisalda testitava vara amortisatsiooni kuna ta ei ole valmis otstarbekohaseks kasutamiseks. IAS 16 muudatus selgitab samuti, et ettevõte peab 'testima vara korralikku töökorda' kui ta hindab vara tehnilist ja füüsilist taset. Vara finantstulemused ei ole sellisel hindamisel asjakohased. Seega võib vara olla viidud juhtkonna poolt ette nähtud tööseisundisse ning selle suhtes võib kohaldada kulumit enne, kui ta saavutab juhtkonna poolt eeldatavat põhitegevuse tulemust.
• IAS 37 muudatus selgitab mõistet 'lepingu täitmise kulud'. Muudatus selgitab, et lepingu täitmise otsesed kulud sisaldavad lepingu täitmise lisakulusid ning muude kulude jaotamise, mis on otseselt seotud selle täitmisega. Muudatus selgitab

samuti, et enne kahjumlikust lepingust tuleneva eraldise moodustamist, peab ettevõte kajastama väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on tekkinud lepingu täitmiseks kasutatud varade, mitte selle lepinguga seotud varade puhul.

• IFRS 3 muudatused viitavad 2018. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule, et määrata kindlaks, mis on äriühenduse mõistes vara ja kohustus. Enne muudatust viitas IFRS 3 2001. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Lisaks, IFRS 3 standardis on lisatud uus erand kohustuste ja tingimuslike kohustuste osas. Erand täpsustab, et mõnede kohustuste ja tingimuslike kohustuste liikide kajastamisel peab ettevõte IFRS 3 standardi kohaselt viitama hoopis IAS 37 või IFRIC 21 standardile, mitte 2018. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Ilma uue erandita, kajastaks ettevõte mõned kohustused äriühenduses, mida ta ei kajastaks vastavalt IAS 37 standardile.
• IFRS 9 muudatus käsitleb, millised tasud tuleb arvesse võtta finantskohustuste kajastamise lõpetamise hindamisel, kasutades 10% testi. Kulud või tasud võivad olla makstud kas kolmandatele osapooltele või laenuandjale. Muudatuste kohaselt, kolmandatele osapooltele makstud kulusid või tasusid ei arvestata 10% testi.
• IFRS 16-ga kaasnev illustreeriv näide 13 on muudetud, et eemaldada rendileandja renditud vara täiustamisega seotud maksete kirjeldus. Muudatuse põhjuseks on kõrvaldada kõik võimalikud segadused rendi stiimulite käsitlemisel.
• IFRS 1 lubab vabastuse teha, kui tütarettevõttest saab esmakordne IFRS-i kasutuselevõtja hiljem kui tema emaettevõttest. Tütarettevõte saab mõõta oma varasid ja kohustusi bilansilistes (jääk)maksumustes, mida oleks kasutatud emaettevõtte konsolideeritud finantsaruannetes emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga, kui seoses konsolideerimisprotseduuridega ja äriühenduse, mille raames emaettevõtte tütarettevõtte omandas, mõjude arvestamisega ei ole tehtud mingeid korrigeerimisi. IFRS 1 on muudetud, et IFRS 1 vabastust kasutavad ettevõtted saaksid mõõta kumulatiivseid kursivahesid, kasutades emaettevõttes kajastatud summasid emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga. IFRS 1 muudatus laiendab eelnimetatud vabastust kumulatiivsetele kursivahedele, et esmakordsete kasutuselevõtjate kulusid vähendada. Muudatus kehtib ka sidusettevõttele või ühisettevõtmisele, kes kasutavad sama IFRS 1 vabastust.
• Nõue, mille kohaselt ettevõtted elimineerivad rahavood maksustamisest IAS 41 õiglase väärtuse mõõtmisel on nüüd tühistatud. Selle muudatuse eesmärk on viia standard vastavusse nõudega diskonteerida rahavooge maksujärgselt. Kontseri hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

UUED STANDARDID, TÕLGENDUSED JA NENDE MUUDATUSED

Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2023 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt:

"Arvestuspõhimõtete avalikustamine" - IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toetamiseks muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 "Olulisuse otsuste tegemine", et anda juhiseid olulisuse mõiste rakendamiseks arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

"Arvestushinnangute mõiste" -IAS 8 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

IAS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

"Varade ja kohustustega seotud edasilükkunud tulumaks mis tuleneb ühest tehingust" - IAS 12 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). IAS 12 muudatused täpsustavad, kuidas kajastada edasilükkunud tulumaksu tehingutelt nagu rendilepingud ja eemaldamise kohustused. Teatud tingimustel on ettevõtted varade või kohustuste esmakordsel kajastamisel vabastatud edasilükkunud tulumaksu kajastamisest. Varasemalt ei olnud selge, kas vabastus rakendub selliste tehingute suhtes nagu rendilepingud ja kahjutustamise kohustused - tehingud, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustus. Muudatused selgitavad, et vabastust ei rakendata ning ettevõtetel on kohustus kajastada vastavatelt tehingutelt edasilükkunud tulumaks. Muudatused nõuavad ettevõtetelt edasilükkunud tulumaksu kajastamist tehingutelt, millest tulenevad esmasel kajastamisel maksustatavate ja mahaarvatavate ajutiste erinevuste võrdsed summad. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

"Liisingud: rendikohustus müügi- ja tagasirendi korral" – IFRS 16 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Muudatused puudutavad müügi-tagasirendi tehinguid, mis vastavad IFRS 15 nõuetele, mida tuleb kajastada müügina. Muudatused nõuavad, et müüja-rentnik hindaks hiljem tehingust tulenevaid kohustusi nii, et ta ei kajastaks talle säilinud kasutusõigusega seotud kasumit või kahjumit. See tähendab sellise tulu edasilükkamist isegi siis, kui kohustus on teha muutuvaid makseid, mis ei sõltu indeksist ega intressimäärast. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

"Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks jõustumiskuupäeva edasilükkamine" " - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Need muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühi- või pikaajalisteks, olenevalt aruandeperioodi lõpus eksisteerivatest õigustest. Kohustused on

pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus sisuline õigus lükata tasumine edasi vähemalt kaheteistkümne kuu võrra. Juhend ei nõua enam sellist tingimusteta õigust. 2022. aasta oktoobri muudatus kehtestas, et pärast aruandekuupäeva järgitavad laenukohustused ei mõjuta võlgade liigitamist lühi- või pikaajaliseks aruandekuupäeval. Juhtkonna ootused, kas nad kasutavad hiljem arveldamise edasilükkamise õigust, ei mõjuta kohustuste klassifitseerimist. Kohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandekuupäeval või enne seda, isegi kui laenuandja annab sellest tingimusest loobumise pärast aruandeperioodi lõppu. Seevastu laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingut rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks täpsustavad muudatused võlgade klassifitseerimisnõudeid, mida ettevõte võib arveldada selle konverteerimisel omakapitaliks. Arveldamine on määratletud kui kohustise kustutamine raha, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Erand kehtib konverteeritavatele instrumentidele, mida võidakse konverteerida omakapitaliks, kuid ainult nende instrumentide puhul, mille konverteerimisoptsioon on klassifitseeritud omakapitaliinstrumendiks liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

"Investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahel toimuv varade müük või üleandmine" – IFRS 10 ja IAS 28 muudatused (rakendamise kuupäev määratakse IASB poolt ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja IAS 28 nõuetes, mis reguleerivad investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahelisi varade müüke või üleandmisi. Muudatuse peamine mõju seisneb selles, et kasum või kahjum kajastatakse täies ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. Kui tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äritegevust, kajastatakse kasum või kahjum osaliselt, isegi kui need varad on tütarettevõtte omad. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontsernile.

1.4. KONSOLIDEERIMINE

Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada selle kasumi suurust, kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle.

Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Ema- ja tütarettevõtjate finantsnäitajad on kontserni raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud rida-realt. Konsolideeritud aruannete koostamisel on kontserni sisesed tehingud, saldod ja realiseerimata kasumid, mis on tekkinud tehingutest kontserni ettevõtete vahel, elimineeritud. Samuti on elimineeritud realiseerimata kahjumid, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus.

Kontserni kuuluvad ettevõtted kasutavad ühtseid arvestuspõhimõtteid.

Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes kajastatakse investeeringuid tütarettevõtjatesse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud allahindlused.

1.5. ÄRIÜHENDUSED

Kontsern kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütarettevõtte ostmisel üleantud tasu koosneb üleantud varade, omandaja poolt võetud kohustuste ja kontserni poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest tuleneva vara või kohustuse õiglast väärtust. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna. Omandatud eristatavad varad ja kohustused ning tingimuslikud kohustused võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb kontsern valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud ettevõtte tulusid ja kulusid kontserni kasumiaruandes ning tekkinud firmaväärtust kontserni finantsseisundi aruandes.

Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mitte-kontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud omakapitaliosaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab kontserni osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustustes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtte netovarade õiglane väärtus, kajastatakse vahe koheselt koondkasumiaruandes.

Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Äriühendusest tekkinud firmaväärtust ei amortiseerita. Selle asemel viiakse kord aastas läbi vara väärtuse languse test. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele juhul, kui see on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest (lisa 1.11).

Juhul kui omandatud osaluse soetusmaksumus on väiksem kui omandatud netovara õiglane väärtus, kajastatakse vahe kasumiaruandes tuluna.

TEHINGUD MITTEKONTROLLIVA OSALUSEGA

Kontsern käsitleb tehinguid mittekontrolliva osalusega kui tehinguid teiste osalejatega kontserni omakapitalis. Kui mittekontrollivalt osaluselt ostetud osalus tütarettevõtte netovarade bilansilises väärtuses erineb ostuhinnast, kajastatakse vahe omakapitalis. Mittekontrollivale osalusele müükidelt tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse samuti omakapitalis.

1.6. SIDUSETTEVÕTTED

Sidusettevõtted on ettevõtted, kus kontsern omab olulist mõju, kuid mitte kontrolli tegevus- ja finantspoliitika üle. Olulise mõju olemasolu eeldatakse, kui emaettevõte omab 20 kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse algselt soetusmaksumuses ning edaspidi kapitaliosaluse meetodil. Investeeringud sidusettevõtetesse sisaldavad soetamisel identifitseeritud firmaväärtust.

Kontserni osa sidusettevõtte pärast omandamiskuupäeva tekkinud kasumis või kahjumis kajastatakse kontserni kasumiaruandes ning kontserni osa sidusettevõtte muus koondkasumis kajastatud omandamiskuupäeva järgselt tekkinud muutustes kajastatakse kontserni muus koondkasumis. Soetamisjärgselt toimunud muutustele vastavalt korrigeeritakse sidusettevõttesse tehtud investeeringu bilansilist maksumust. Kui kontserni osa sidusettevõtte kahjumist on võrdne või ületab kontserni investeeringu väärtust sidusettevõttesse, siis kajastatakse edaspidi tekkivaid kahjumeid ainult juhul, kui kontsernil on siduvaid kohustusi või ta on teinud makseid sidusettevõtte nimel.

Omavahelistest tehingutest tulenevad realiseerumata kasumid on vastavalt kontserni osalusele sidusettevõttes elimineeritud. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Sidusettevõtte finantsaruannete koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtteid on vajadusel muudetud vastavaks kontserni poolt rakendatavate arvestuspõhimõtetega.

1.7. ÜHISETTEVÕTTED

Ühisettevõte on lepingupõhine kokkulepe, mille kohaselt kaks või enam osapoolt teostavad majandustegevust, mida kontrollitakse ühiselt. Ühisettevõtteid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Osalust ühiselt kontrollitavas majandusüksuses kajastatakse algselt soetusmaksumuses ja seejärel korrigeeritakse seda muutustega, mis on soetamise järel toimunud kontserni osas ühiselt kontrollitava majandusüksuse netovarades. Kontserni kasumiaruanne sisaldab kontserni osa ühiselt kontrollitava majandusüksuse kasumist või kahjumist. Omavahelistest tehingustest tulenevad realiseerumata kasumid ja kahjumid elimineeritakse.

1.8. ÜHISELT KONTROLLITAVAD TEGEVUSED

Ühiselt kontrollitavateks tegevusteks loetakse IFRS 11 "Ühised ettevõtmised" kohaselt ühisettevõtmisi kolmandate osapooltega, kus kasutatakse ühisettevõtjate vara ja muid ressursse, ilma et asutataks uut äriühingut või muud majandusüksust või loodaks ühisettevõtjatest eraldiseisvat finantsstruktuuri. Iga ühisettevõtja kasutab oma materiaalset põhivara ja kajastab oma varud enda finantsseisundi aruandes. Samuti kannab ühisettevõtja ise oma kulud ja kohustised ning leiab ise finantseerimisallikaid, mis kujutavad endast tema kohustusi. Seoses oma osalusega ühiselt kontrollitavates tegevustes kajastab kontsern oma finantsaruannetes:

• tema kontrolli all oleva vara ja võetud kohustised
• tema kantavad kulud ja oma osa ühisettevõtmise toodete või teenuste müügist saadud tulust.

1.9. VÄLISVALUUTA

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja kohustused on aruande kuupäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindluste kursivahed on kajastatud aruandeperioodi kasumiaruandes.

Välismaal asuvate tütarettevõtete arvestusvaluutaks on nende majanduskeskkonna valuuta, mistõttu konsolideerimisel on nende tütarettevõtete aruanded välisvaluutast ümber arvestatud eurodesse seejuures vara ja kohustuste kirjed on ümber hinnatud bilansipäeva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel, tulud ja kulud aasta kaalutud keskmise valuutakursi alusel ning muud omakapitali muutused nende tekkimise päeva kursi alusel. Ümberhindluste kursivahed on kajastatud omakapitalis kirjel Realiseerimata kursivahed ja konsolideeritud koondkasumiaruandes kirjel Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel.

1.10. FINANTSVARAD

Kontsern klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategoorias. Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest.

Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.

Korrigeeritud soetusmaksumus: varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.

Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2022 olid kõik kontserni finantsvarad (nõuded ostjate vastu, lepingulised varad, antud laenud, pangadeposiidid, raha ja raha ekvivalendid, muud finantsvarad) klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse kategoorias.

Kontsernil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.

1.11. VARA VÄÄRTUSE LANGUS

FINANTSVARAD KORRIGEERITUD SOETUSMAKSUMUSES

Kontsern hindab igal aruande kuupäeval finantsvarade või finantsvarade grupi allahindluse vajadusele viitavaid asjaolusid. Finantsvara või finantsvarade grupi väärtus on langenud ning vastav allahindlus kajastatakse ainult juhul, kui allahindluse vajadusele viitavad objektiivsed asjaolud, mis selgusid pärast vara esmast kajastamist ("kahjulik sündmus") ja see kahjulik sündmus (kahjulikud sündmused) omab mõju finantsvara või finantsvarade grupi usaldusväärselt mõõdetavale tuleviku rahavoole. Objektiivne asjaolu, mis viitab finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse langusele, on ettevõttele kättesaadav informatsioon, nagu näiteks:

• võlgniku olulised finantsraskused
• lepingutingimuste rikkumine, sealhulgas maksete mittetähtaegne laekumine
• võlgniku äri tuleviku väljavaated, sealhulgas vastava majandussektori tulevikuperspektiivide ning üldise majandusarengu kontekstis;
• tõenäosus, et võlgnik on pankrotti minemas
• finantsvara aktiivse turu kadumine seoses finantsraskustega;
• teadaolev informatsioon, mis viitab olulisele langusele finantsvara või finantsvarade grupi oodatud tuleviku rahavoogudes, kuigi nimetatud langust ei ole võimalik veel usaldusväärselt mõõta.

Kui korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud laenude ja nõuete või lõpptähtajani hoitavate väärtpaberite väärtuse langusele viitavad objektiivsed asjaolud, siis tekkinud kahju leitakse vara bilansilise maksumuse ja tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse (välja arvatud tuleviku allahindlused, mis on juba arvesse võetud) vahena, mis on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressimäära abil. Vara bilansilist maksumust vähendatakse läbi nõuete allahindluse konto ja tekkinud kahju kajastatakse kasumiaruandes.

Kui järgnevatel aruandeperioodidel kajastatud vara väärtuse langus peaks vähenema ning seda sündmust on võimalik usaldusväärselt seostada sündmusega, mis leidis aset pärast allahindluse kajastamist (näiteks krediidireitingu paranemine), siis esialgselt kajastatud allahindlus tühistatakse. Allahindluse tühistamine kajastatakse kasumiaruandes.

MITTEFINANTSVARAD

Igal aruande kuupäeval hinnatakse kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse, kui vara või selle raha teeniva üksuse raamatupidamisväärtus ületab vastava vara kaetava väärtuse. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse perioodi kuludes.

Kontserni põhivarade kaetav väärtus on suurem kahest näitajast: kas vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või kasutusväärtus. Vara kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulised tulevased rahavood nende nüüdisväärtuseni, kasutades diskontomäära, mis peegeldab nii hetke turuhinnangut raha väärtuse muutumisele ajas, kui ka varaga seonduvaid spetsiifilisi riske. Vara puhul, mis ei genereeri oluliselt iseseisvaid rahavoogusid, leitakse kaetav väärtus raha teeniva üksuse kohta, mille koosseisu nimetatud vara kuulub.

Põhivarade osas tühistatakse varasemad allahindlused juhul, kui on indikaatoreid, mille kohaselt vara väärtuse langust enam ei eksisteeri ja toimunud on muudatused hinnangutes, mis olid aluseks vara kaetava väärtuse leidmisel.

Varasem allahindlus tühistatakse ainult sellises ulatuses, et allahindluse tühistamise järgne vara jääkväärtus ei ületaks vara jääkväärtust, mis oleks kujunenud, arvestades normaalset amortisatsiooni, kui vara allahindlust tehtud ei oleks.

1.12. VARUD

Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest, transpordi- ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

Üksikult eristatavate varude objektide puhul lähtutakse nende soetusmaksumuse määramisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest. Kui varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, siis kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.

Varud on finantsseisundi aruandes hinnatud lähtuvalt sellest, kumb on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimisväärtus. Netorealiseerimisväärtus on müügihind, millest on maha arvatud eeldatavad müügiga seotud kulud.

Kinnisvaraarenduse eesmärgil tehtud kulutused kajastatakse finantsseisundi aruande real Varud sõltuvalt valmidusastmest kas lõpetamata toodanguna või valmistoodanguna. Kinnisvaraobjekti arenduse finantseerimisel laenuga on arendusaegsed laenukasutuse kulud arvatud objekti soetusmaksumusse. Sealhulgas laenukasutuse kulud ehitusperioodil kapitaliseeritakse ajani, kui kinnisvaraobjekt on saavutanud müügivalmiduse ning see aeg ei saa olla hiljem kui ehitusobjekt on saanud kasutusloa. Kinnisvara hoidmisega või kasutusega seotud intressikulusid ei kapitaliseerita ja need kantakse kuludeks nende tekkimise perioodil.

Valminud kinnisvaraobjekti müüakse kas ositi (eramute, korterite, büroopindade vms kaupa) või tervikuna. Müügitulu kajastatakse kui tulu kaupade müügist (lisa 1.21). Kinnisvara müügil sõlmitakse võõrandaja ja omandaja vahel notariaalselt tõestatud kokkulepe kinnisomandi üleandmiseks ning tehakse sellekohane kanne kinnistusraamatusse.

1.13. KINNISVARAINVESTEERINGUD

Kinnisvarainvesteeringud on kinnisvaraobjektid, mida hoitakse eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteeringud on näidatud soetusmaksumuse meetodil, see tähendab soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest.

Kinnisvarainvesteeringutena näidatud hooneid amortiseeritakse lineaarselt 12,5-33,3 aasta jooksul. Maad ei amortiseerita.

1.14. MATERIAALNE PÕHIVARA

Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Soetusmaksumus koosneb vara ostuhinnast ja muudest otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta.

Materiaalne põhivara on finantsseisundi aruandes näidatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Kasutusõigusega varade osas vt lisa 1.16. Rendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Kulumit arvestatakse lineaarselt, lähtudes vara kasulikust tööeast järgnevalt:

• ehitised 10-33,3 aastat;
• masinad ja seadmed 2-20 aastat;
• muu materiaalne põhivara 2,5-5 aastat;
• hoonestusõigus 50 aastat.

Maad ei amortiseerita.

Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ja varadele määratud lõppväärtuste põhjendatust.

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.

Põhivara hinnatakse alla selle kaetavale väärtusele juhul, kui varaobjekti kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest. Kaetav väärtus on kas vara õiglane väärtus miinus müügikulutused või vara kasutusväärtus, sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem.

1.15. IMMATERIAALNE PÕHIVARA

Immateriaalset vara kajastatakse finantsseisundi aruandes siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, selle kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Immateriaalse vara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ning otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalne põhivara on finantsseisundi aruandes näidatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust ei amortiseerita.

TARKVARA JA INFOSÜSTEEMID

Infosüsteemide ja tarkvara arendusega seotud kulud, mis kajastatakse immateriaalsete varadena, amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende eeldatava kasuliku eluea (2-10 aasta) jooksul.

1.16. RENDITUD VARA

KONTSERN KUI RENTNIK

Rendilepingud klassifitseeritakse alates 1. jaanuarist 2019 kehtestatud IFRS 16 järgi vastavalt käesoleva lisa punktidele.

Rent – leping, mis annab teatud tasu eest õiguse teatud perioodi jooksul kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist. Õigus kasutada vara eksisteerib vaid juhul, kui rendileandjal ei ole sisulist võimalust vara asendada ja rentnikul on õigus otsustada vara kasutamise üle ja rentnik saab endale peaaegu kogu vara kasutamisest genereeriva kasu. Juhul, kui rentnikul on kasutusõigus ainult mingi osa üle varast, loetakse seda rendilepinguks vaid juhul, kui see osa on füüsiliselt eristatav (näiteks ühe korruse rent). Rendiperioodi hindamisel tuleb arvesse võtta mitmeid tingimusi.

Ainult juhul, kui rendiperiood on 12 kuud või vähem, võib renditud vara bilansist välja jätta ja kajastada nii nagu seni kasutusrente.

Selliseid maksed kajastatakse kasumiaruandes kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.

IFRS 16 kohaselt on rendiperiood:

• rendilepingu katkestamatu periood periood, mille jooksul rentnikul ei ole võimalik lepingust välja astuda
• rentniku katkestamisoptsiooniga kaetud periood juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ei kasuta optsiooni;
• pikendamisoptsiooniga kaetud periood juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et kasutab seda optsiooni ning tal on võimalus pikendada lepingut veel ühe ajavahemiku jooksul. Sama kehtib lepingu lõpetamise võimaluste kohta: kui rentnik on kindel, et ta ei kasuta lõpetamise võimalust, ei tohiks seda võimalust kasutada rendiperioodi vähendamiseks.

Rendiperioodi pikkuse määratlemisel tuleb arvestada "kõiki fakte ja asjaolusid, mis loovad rentnikule võimaluse kasutada seda võimalust". Rendiperiood algab hetkest, mil rentnik saab hakata kasutama renditavat vara. Sama kuupäeva seisuga hinnatakse optsioonide kasutamise võimalust. Optsioonide kasutamise tõenäosust hinnatakse rentniku vaatenurgast ja seda mõjutavad:

• Optsioonide atraktiivsus võrrelduna turutingimustega;
• Kui suured on trahvid optsioonide kasutamise/mittekasutamise eest, mis hõlmavad otseseid kulusid lepinguliste karistustena, aga ka muid kaalutlusi, nagu läbirääkimiskulud, ümberpaigutamiskulud jne. Kui need kulud (sh trahvid) on märkimisväärsed, on vähetõenäoline, et rentnik kavatseb kasutada lõpetamisvõimalust ja on tõenäoline, et rentnik kavatseb kasutada pikendamisvõimalust
• Rentniku poolt tehtavad suured parandused tõstavad pikendamise (ja mittekatkestamise) tõenäosust
• Väga lühiajaline mitte-katkestav periood viitab sageli, et rentnik kavatseb rendilepingut pikendada (vältimaks uue lepingu sõlmimisega kaasnevaid kulusid)
• Rentniku äriplaani sõltuvus renditud varast/kui oluline see vara on rentniku äritegevuses kui vara on spetsialiseerunud või kui sobivad alternatiivid ei ole kättesaadavad, on tõenäolisem, et rentnik kasutab pikendamisoptsiooni.

Lisaks tuleb rendilepingu pikendamise või lõpetamise võimaluse kindlaksmääramisel arvesse võtta rentniku varasemat äritegevust.

Rendiperiood ei sisalda perioode, mil mõlemal osapoolel on võimalik rendilepingust väljuda. Rentnik võib küll tahta renti pikendada, aga see ei sõltu enam ainult tema tahtest.

Renditavat vara ("kasutusõigusega vara") kajastatakse üldjuhul soetusmaksumus miinus amortisatsioon meetodil.

Rendikohustus tuleb bilansis ümber hinnata, kui muutub hinnang rendimaksetele. Rentnik kajastab rendikohustise ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse järele jääva summa kasumiaruandes.

KONTSERN KUI RENDILEANDJA

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt põhivaraga. Väljarenditava vara amortiseerimisel lähtutakse ettevõttes sama tüüpi varade suhtes rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.

1.17. FINANTSKOHUSTUSED

Kõik kontserni finantskohustused kuuluvad kategooriasse, mida kajastatakse "korrigeeritud soetusmaksumuses".

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, laenukohustused ja muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses ja kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades efektiivse intressimäära meetodit.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast või juhul, kui kontsernil puudub tingimusteta õigus kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Laenukasutuse kulutusi, mis on otseselt seotud kinnisvaraobjekti ehitamisega kuni objekti kasutus- või müügivalmidusse viimiseni, kapitaliseeritakse. Muudel juhtudel laenudega seotud kulutused kantakse kuludeks nende tekkimise perioodil.

1.18. ETTEVÕTTE TULUMAKS JA EDASILÜKKUNUD TULUMAKS

Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa juriidilised isikud oma teenitud kasumilt tulumaksu. Tulumaksu makstakse erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, dividendidelt ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Alates 01.01.2015 on dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena ja tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamisel. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.

Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse koondkasumiaruandes tulumaksukuluna ning bilansis edasilükkunud tulumaksukohustusena planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumi ja muude omandamise järgsete tütarettevõtete reservide liikumiste arvelt, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega lähitulevikus muul viisil ei kao. Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kontsern ei kajasta selliste ajutiste erinevuste osas edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus taastuvad. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneb vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, lisas 11.

Konsolideeritud kasumiaruandes on kajastatud Leedus ja Norras asuvate tütarettevõtete kasumilt arvestatud ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaksukulu või -tulu ning Eesti ettevõtete dividendide tulumaksukulu ja edasilükkunud dividendide tulumaksukulu.

Edasilükkunud tulumaks on arvestatud kõikidelt olulistelt ajutistelt erinevustelt maksuarvestuse ja finantsraamatupidamise varade ja kohustuste väärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaksuvara kajastatakse ettevõtte finantsseisundi aruandes juhul, kui on tõenäoline, et see tulevikus realiseerub.

Kontserni kuuluvad Läti, Leedu, Norra ja Soome juriidilised isikud arvutavad maksustamisele kuuluvat tulu ja tulumaksu vastavalt Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Norra Kuningriigi ja Soome Vabariigi seadusandlusele. Läti Vabariigis maksustatakse kasum selle jaotamisel maksumääraga 20/80 (2021: ettevõtte kasum selle jaotamisel maksumääraga 20/80). Leedu Vabariigis maksustatakse kasum 15%lise tulumaksumääraga (2021: 15%), Norra Kuningriigis 22%lise tulumaksumääraga (2021: 22%) ja Soome Vabariigis 20%lise tulumaksumääraga (2021: 20%).

1.19. TÖÖTAJATE HÜVITISED

TÖÖSUHTE LÕPETAMISE HÜVITISED

Töösuhte lõpetamise hüvitised kuuluvad maksmisele tulenevalt kas kontserni otsusest lõpetada töösuhe töötajaga enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või töötaja otsusest aktsepteerida vabatahtlikult töösuhte lõpetamist vastutasuks nende hüvitiste eest. Kontsernis kajastatakse töösuhte lõpetamise hüvitisi siis, kui kontsern suudab tõendada, et on võtnud endale kohustuse kas lõpetada töösuhe töötaja(te)ga vastavalt ametlikule üksikasjalikule plaanile töösuhte lõpetamiseks ja puudub reaalne võimalus seda tagasi võtta või maksta töösuhte lõpetamise hüvitisi pakkumise tulemusel, mille eesmärgiks oli ärgitada vabatahtlikku töölt lahkumist. Töösuhte lõpetamise hüvitised on kajastatud diskonteeritud nüüdisväärtuses.

KASUMI JAGAMISE JA PREEMIA SKEEMID

Kontsern kajastab eeldatava kasumi jagamise ja preemia maksmise kulu ja kohustust vastavalt hüvitise summa määramise valemile, mis võtab arvesse emaettevõtte omanike osa puhaskasumist peale teatud korrigeerimisi. Kontsern kajastab kohustust siis, kui eksisteerib juriidiline või konstruktiivne kohustus möödunud sündmuste tagajärjel selliseid makseid teha.

1.20. ERALDISED

Eraldistena kajastatakse tõenäolisi tegevusest tingitud või juriidilisi kohustusi, mis tulenevad enne bilansipäeva toimunud sündmustest. Eraldise moodustamine või olemasoleva eraldise suurendamine kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes kuluna.

Eraldisi kajastatakse finantsseisundi aruandes kohustuse täitmiseks juhtkonna parima hinnangu kohaselt tõenäoliselt vajamineva summa nüüdisväärtuses, kasutades maksueelset diskontomäära, mis kajastab hetke turuhinnanguid raha ajaväärtusele ja neid kohustusele iseloomulikke riske, mis ei kajastu sellega seotud kulutusi käsitlevas parimas hinnangus.

Kontserni ehitusettevõtted annavad ehitusseaduse järgi ehitistele 2-aastase kestusega garantii. Garantiieraldise arvutamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust ja eelmiste perioodide kogemustest tegelike garantiikulude osas.

Ehituslepingutest eeldatavalt tulenev kahjum tuleb kajastada koheselt kuluna. Kahjumlike ehituslepingute katteks moodustatakse eraldis vastavalt lõpule viimata ehituslepingute osadele.

Müüdud korteriprojektidele ja suurematele töös olevatele ehitusprojektidele moodustatakse kontsernis veel tegemata kuludele ja saabumata arvetele eraldis, mis kajastatakse kasumiaruandes kuluna ja finantsseisundi aruandes kohustusena.

1.21. TULU KAJASTAMINE

MÜÜGITULU KLIENDILEPINGUTELT

Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida kontsernil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

MÜÜGITULU KLIENDILEPINGUTELT - EHITUSTEENUSED

Kontsern osutab ehituslepingute alusel ehitusteenuseid fikseeritud hinnaga. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenused on osutatud ja tellija poolt aktsepteeritud. Fikseeritud hinnaga lepingute puhul kajastatakse müügitulu vastavalt tegelikult osutatud teenustele aruandeperioodi lõpuks suhtena kogu lepingu mahtu, kuna klient saab teenusest kasu samal ajal kui seda osutatakse. Tegelikult osutatud teenuste suhtarv leitakse vastavalt lepingu tegelike kulude ja lepingu eeldatud kulude suhtele ehk lepinguga seotud projekti valmidusastmele.

Seadme müügi korral ehituslepingu raames, kus klient on ehitusteenuse tellinud koos spetsiifilise seadme paigaldusega ning see tarnitakse tehasest otse kliendi objektile, kajastatakse müügitulu perioodi jooksul ühtse teostamiskohustusena. Klient ei saa ehitusteenusest ja seadmest eraldi kasu ja on huvitatud ainult täislahenduse ostmisest.

Hinnangud müügitulu, kulude ja lepingu täitmise ulatuse osas vaadatakse üle kui tingimused muutuvad. Selle tulemusena tekkinud suurenemised või vähenemised hinnangulises müügitulus või kuludes kajastatakse selle perioodi kasumiaruandes, kui tingimused, mis põhjustasid ülevaatamise, said juhtkonnale teatavaks.

Fikseeritud tasuga lepingute puhul tasub klient fikseeritud summad vastavalt maksegraafikule. Juhul, kui kontserni poolt osutatud teenuste maht ületab saadud makseid, siis kajastatakse lepinguline vara (aruandes real "ehitustööde tellijatelt saada"). Juhul, kui saadud maksed ületavad osutatud teenuste mahtu, siis kajastatakse lepinguline kohustus (aruandes real "ehitustööde tellijatel saada"). Ühest ja samast lepingust tulenev lepinguline vara ja lepinguline kohustus kajastatakse finantsaruandes neto summana.

Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.

Kontsern osutab PPP (public private partnership) projekti kaudu ehitusteenuseid, mida kajastatakse kontsessioonilepingu (IFRIC 12) põhimõtteid järgides. Müügitulu ehitusteenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenused on osutatud ja tellija poolt aktsepteeritud. Kuna ehitusperiood ja lepingulise vara haldamine kestab kokku üle 10 aasta, kajastatakse nõue kliendi vastu pikaajalise nõudena, millelt arvestatakse intressitulu. Nõue intressitulu osas kajastatakse samuti pikaajalise nõudena, kuna klient maksab lepingulise vara ehitusteenuse ja haldamise eest alles haldamise perioodi jooksul (lisa 20).

ELAMUEHITUS

Kontsern arendab ja müüb elamuid. Müügitulu kajastatakse kui kontroll vara üle on kliendile üle antud. Kontserni jaoks puudub varal üldjuhul alternatiivne kasutus tulenevalt lepingutingimustest. Samas, õigus saada tasu tekib, kui omandiõigus on kliendile üle läinud. Sellest tulenevalt kajastatakse müügitulu kindlal ajahetkel, kui omandiõigus on kliendile üle läinud.

FINANTSEERIMISE KOMPONENT

Lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta, on väga harvad ning raha ajaväärtuse mõju kontsernile ebaoluline.

Intressi- ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ning tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

1.22. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

Raha ja selle ekvivalentidena on kajastatud finantsseisundi aruandes ülilikviidseid ja väga väikese väärtuse muutumise riskiga vahendeid, näiteks sularaha kassas, raha arvelduskontodel ja kuni 3-kuulised tähtajalised deposiidid. Juhtkond käsitleb üle 3-kuulisi tähtajalisi pangadeposiite investeeringutena ning ei kajasta neid raha koosseisus.

Rahavoogude aruande koostamisel on kasutatud kaudset meetodit.

1.23. ANTUD LAENUD

Antud laenud kajastatakse kontsernis äritegevuse põhimõtetest lähtuvalt ja laenud väljastatakse ettevõtetele, kellega on sõlmitud lepingud arendusprojektide kaasfinantseerimise eesmärgil. Kinnisvaraarendajatele antakse laenu eeldusel, et kontsern saab võimaluse rahastatavates arendusprojektides osutada ehitusteenust. Tulenevalt antud laenude otsesest seosest kontserni äritegevusega, kajastatakse nimetatud laenusid ja nendega seotud saadud intresse rahavoogude aruandes äritegevuse rahavoogudes (lisa 16).

1.24. TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

Tingimuslike kohustustena käsitletakse kohustusi, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mitterealiseerumine või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata finantsseisundi aruandes, nende olemasolul on nende sisu avatud aastaaruande lisades (lisa 33).

1.25. KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL

Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid.

1.26. BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Aruandeaasta finantsaruanded kajastavad olulisi vara ja kohustuste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikus ning on seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi, mis ei ole seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata finantsseisundi aruandes, nende olemasolul on nende sisu avalikustatud aastaaruande lisades.

1.27. DIVIDENDID

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, millal dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

1.28. SEGMENDIARUANDLUS

IFRS 8 "Tegevussegmendid" kehtestab segmendiaruandluse esitamise äritegevuse segmentide kohta, milliste tulemust jälgitakse pidevalt kontserni juhtkonna poolt äritegevust puudutavate otsuste langetamisel. Tegevussegmendid on majandusüksuse äritegevuse osad, mille kohta on võimalik saada eraldiseisvat finantsinformatsiooni, võtmaks vastu otsuseid segmendile jagatavate ressursside osas ja hindamaks selle tulemuslikkust.

LISA 2 JUHTKONNAPOOLSED HINNANGUD

Finantsaruannete koostamine kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standarditega nõuab teatud oluliste raamatupidamislike hinnangute kasutamist. Samuti peab juhtkond langetama otsuseid kontserni arvestuspõhimõtete rakendamisel. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Samas võib kinnitada, et sesoonsusel ja tsüklilisusel puudub oluline mõju kontserni tegevusele aasta lõikes. Valdkonnad, mis on nõudnud olulisi juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid ja millel on mõju Merko Ehitus kontserni finantsaruannetes kajastatud summadele, on esitatud alljärgnevalt. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi kasumiaruandes.

TULU EHITUSTEENUSTELT

Tulu ehitusteenuse osutamisega seonduvatelt kliendilepingutelt kajastatakse lähtudes tehtud lepingu tegelike kulude ja lepingu eeldatud kulude suhtest, mis eeldab muu hulgas, et ehituslepingute valmidust aruande kuupäeval on võimalik usaldusväärselt hinnata. Lepingute valmiduse hindamiseks on juurutatud täpne, süsteemne kulude arvestus, prognoosimine ja tulude-kulude aruandlus. Iga ehitusobjekti eeldatav lõpptulem on järjepideva kontrolli all, analüüsitakse kõrvalekaldeid eelarvest ja vajadusel korrigeeritakse lõpptulemi prognoosi. Seisuga 31.12.2022 on lõpetamata ehitusteenuste valmidusastme hindamise tulemusena kahjumlike lepingute eraldise summa 8 tuhat eurot (2021: 582 tuhat eurot), mis määrati kindlaks ehituslepingute valmidusastme hindamisel. Riskianalüüs näitas, et muutus hinnangus ehituslepingute täitmiseks tehtavate kulude osas +/-5% tooks kaasa puhaskasumi muutuse vastavalt -9839/+8075 tuhat eurot (2021: -8543/+7574 tuhat eurot).

VARUDE ALLAHINDLUS

Varude hindamine toimub individuaalselt objektide (kinnistu või ehitis) kaupa. Igale objektile koostatakse tema eripärast (kasutamise sihtotstarve ja kehtiv/kehtestamisel olev ehitusõigus) tulenev äriplaan ning võrreldakse objekti kulusid võimalike tuludega. Juhul, kui objekti kulud ületavad objekti realiseerimisel saadavat tulu (neto realiseerimisväärtus), hindab kontsern tulusid ületava kulude summa ulatuses varasid alla. Tulenevalt ehitusturu volatiilsusest ning kinnisvaraturu madalast likviidsusest, sõltub neto realiseerimisväärtuse leidmine olulisel määral juhtkonna hinnangutest. Varude allahindluse tundlikkuse test näitas, et neto realiseerimisväärtuse ülehindamisel 10% võrra (st, et varade realiseerimisel on tulud juhtkonna hinnangust 10% võrra väiksemad) oleks kontserni 2022. aasta varude (lõpetamata toodang, valmistoodang, ostetud kinnistud müügiks/arendustegevuseks) täiendav allahindlus olnud 35 tuhat eurot (2021: 34 tuhat eurot), sh ostetud kinnistud müügiks/arendustegevuseks 31 tuhat eurot (2021: 33 tuhat eurot) ja lõpetamata toodang 4 tuhat eurot (2021: 1 eurot). 2022. aastal realiseerimisväärtuse alahindamisel 10% võrra (st, et varade realiseerimisel on tulud 10% võrra kõrgemad) oleks varudes ostetud kinnistud allahindlus olnud 302 tuhande euro võrra väiksem. 2021. aastal lõpetamata- ja valmistoodangule ning ostetud kinnistud müügiks/arendustegevuseks varudele allahindlusi ei tehtud mistõttu allahindluse realiseerimisväärtuse analüüsi ei teostatud. Täiendav info lisas 17.

NÕUETE HINDAMINE

Nõuete hindamisel analüüsitakse iga nõuet individuaalselt. Nõude osalise või täieliku alla hindamise otstarbekuse otsustamisel lähtutakse lepingupartneri finantsseisust, pakutavatest tagatistest, võla tasumiseks pakutud lahendustest ning lepingupartneri senisest maksekäitumisest, võttes arvesse ka lepingupartneri tulevikuperspektiive, sh äriloogikat ning selle vastavust nii üldistele majandusarengutele kui vastava majandussektori arengutele (lisa 15).

GARANTIIKOHUSTUSTE ERALDIS

Garantiikohustuste eraldise määramisel lähtutakse ettevõtte garantiitööde ajaloolisest kulust (lisa 28).

MATERIAALSE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA VÄÄRTUSE HINDAMINE

Põhivara väärtust testitakse juhul, kui leiab aset mõni sündmus või ilmneb asjaolu, mis viitab vara väärtuse langusele. 31.12.2022 ja 31.12.2021 seisuga juhtkonna hinnangul vara väärtuse languse indikatsioone ei esinenud, mistõttu vara väärtuse teste ei koostatud. 31.12.2022 seisuga on materiaalse põhivara jääkmaksumus 17 452 tuhat eurot (31.12.2021: 16 350 tuhat eurot) ja immateriaalse põhivara jääkmaksumus 582 tuhat eurot (31.12.2021: 669 tuhat eurot) (lisad 23, 24).

KINNISVARAINVESTEERINGUTE HINDAMINE

Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad võimalikud allahindlused. Seisuga 31.12.2022 ei erine kinnisvarainvesteeringute bilansiline maksumus oluliselt nende õiglasest väärtusest, v.a maa bilansilises väärtuses 10 121 tuhat eurot, mille õiglane väärtus eksperthinnangu alusel on 25 370 tuhat eurot (31.12.2021: kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus ei erinenud oluliselt nende õiglasest väärtusest, v.a maa bilansilises väärtuses 12 363 tuhat eurot, mille õiglane väärtus eksperthinnangu alusel on 28 370 tuhat eurot). Juhtkonna poolt antud hinnang kinnisvarainvesteeringute õiglasele väärtusele tugineb varaobjektide olemasoleval turuväärtusel. Turuväärtuseks loetakse

hinnangulist summat, mille korral on hindamise kuupäeval varaobjekti võimalik vahetada sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamisse ei kaasatud ettevõtteväliseid eksperte, v.a varudest ümberliigitatud maa osas. Turuväärtus on valdavalt hinnatud turutehingute baasil, väljaarvatud kinnisvara, mida on hinnatud diskonteeritud rahavoogude meetodil. 31.12.2022 seisuga on kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus 11 486 tuhat eurot (31.12.2021: 13 828 tuhat eurot) (lisa 22).

LISA 3 TEGEVUSSEGMENDID

Kõrgeim äriotsustaja, kelleks on emaettevõtte ASi Merko Ehitus juhatus, jälgib kontserni äritegevust ärivaldkondade lõikes. Kontserni ärivaldkondade aruandlus on koondatud järgmiselt:

• ehitusteenus,
• kinnisvaraarendus.

Ehitusteenuse segment hõlmab kõiki koduturgude ehitusprojekte nii üld-, insener- kui teedeehituse valdkonnas. Muud tegevusalad (juhtimisalased teenused, järelevalve teenus jt) on kontserni seisukohalt väheolulised ja kajastatakse ehitusteenuse segmendis. Kinnisvaraarenduse segment baseerub põhiliselt oma kinnisvara arendusel – ehitusel ja müügil vähesel määral hõlmab ka kinnisvara hooldust ja renti.

Kõigi segmendiaruandluses avalikustatava kulukirje summaks on näitaja, mis esitatakse kontserni juhtkonnale otsuste vastuvõtmiseks vahendite eraldamiseks segmendile ja segmendi tegevuse tulemuste hindamiseks. Raporteeritavate segmentide kasumile järgnevaid kulusid kajastatakse segmendiaruandluses samade põhimõtete alusel nagu seda on finantsaruannetes ja neid ei kasutata kontserni juhtkonna poolt tegevussegmentide tulemuste hindamiseks.

ASi Merko Ehitus juhatus jälgib segmendiaruandluses peamisi finantsnäitajaid müügitulu ja ärikasumit (-kahjumit). Segmendi ärikasumile on lisaks segmendi kulukirjele kantud vahenditele jagatud vastavalt segmendi müügitulu proportsioonile jaotamata turustus- ja üldkulud, muud äritulud ja -kulud ning finantstulud ja -kulud.

Äritulemust hinnatakse segmendi kontsernivälise müügitulu, ärikasumi ja maksustamiseelse kasumi alusel. Segmentide ärikasumi ja maksustamiseelse kasumi moodustavad nende valdkondadega seotud tulud ja kulud. Muud, segmentidega mitteseotud tulud ja kulud, on seotud valdusettevõtete tegevusega ja neid jälgitakse kontserni tasandil tervikuna.

Segmendiaruandes on segmentide maksustamiseelsest kasumist elimineeritud segmentidevahelised tulud ja kulud ning segmentide varadest on elimineeritud segmentidevahelised realiseerumata sisemised kasumid.

Lisainformatsiooni segmentide kohta vt Tegevusaruande peatükk Äritegevus.

tuhandetes eurodes

2022	Ehitusteenus	Kinnisvara arendus	Segmendid kokku
Müügitulu	248 052	221 537	469 589
Segmentidevaheline müügitulu	(1 112)	(58 844)	(59 956)
Müügitulu klientidelt	246 940	162 693	409 633
sh müügitulu kliendilt, mis moodustab vähemalt 10% kontserni müügitulust:
kliendilt A (Eesti riik)	54 099	-	54 099
Müügitulu teostamiskohustuse täitmise ajahetkel	1 118	129 022	130 140
Müügitulu teostamiskohustuse täitmisperioodi jooksul	245 822	33 671	279 493
Ärikasum -kahjum)	8 496	30 338	38 834
Segmendi maksustamiseelne kasum (kahjum)	10 904	30 386	41 290
sh intressitulud äritegevusest (lisa 7)	21	2 239	2 260
kulum (lisa 4, 5, 6)	(2 229)	(651)	(2 880)
varude allahindlus (lisad 4, 17)	(8)	(3 400)	(3 408)
eraldiste moodustamine (lisad 4, 6, 28)	(6 616)	(4 833)	(11 449)
eraldiste tühistamine (lisad 4, 6, 28)	26	56	82
kasum (kahjum) ühisettevõtetelt (lisa 19)	2 614	902	3 516
muud finantstulud (-kulud) (lisad 9, 10)	(89)	(787)	(876)
sh intressikulud	(51)	(607)	(658)
Segmentide vara 31.12.2022	73 579	283 687	357 266
sh ühisettevõtted (lisa 19)	9 667	3 228	12 895

2021	Ehitusteenus	Kinnisvara arendus	Segmendid kokku
Müügitulu	247 694	130 176	377 870
Segmentidevaheline müügitulu	(4 271)	(34 224)	(38 495)
Müügitulu klientidelt	243 423	95 952	339 375
sh müügitulu kliendilt, mis moodustab vähemalt 10% kontserni müügitulust:
kliendilt A (Eesti riik)	69 436	-	69 436
Müügitulu teostamiskohustuse täitmise ajahetkel	1 846	80 536	82 382
Müügitulu teostamiskohustuse täitmisperioodi jooksul	241 577	15 416	256 993
Ärikasum -kahjum)	11 819	22 673	34 492
Segmendi maksustamiseelne kasum (kahjum)	12 477	22 149	34 626
sh intressitulud äritegevusest (lisa 7)	97	2 019	2 116
kulum (lisa 4, 5, 6)	(2 064)	(529)	(2 593)
eraldiste moodustamine (lisad 4, 6, 28)	(5 806)	(2 241)	(8 047)
eraldiste tühistamine (lisad 4, 6, 28)	513	101	614
kasum (kahjum) sidus-ja ühisettevõtetelt (lisa 19)	827	(28)	799
muud finantstulud (-kulud) (lisad 9, 10)	(41)	(467)	(508)
sh intressikulud	(34)	(346)	(380)
Segmentide vara 31.12.2021	65 923	203 775	269 698
sh sidus- ja ühisettevõtted (lisa 19)	5 377	2 326	7 703

Lisaks segmentide varale on kontsernis vara seisuga 31.12.2022 summas 30 146 tuhat eurot (31.12.2021: 54 674 tuhat eurot), mida ei ole võimalik või otstarbekas seostada kindla segmendiga. Kontserni jaotamata varana on kajastatud raha ja raha ekvivalendid, deposiidid, maksude ettemaksed, muud nõuded ja põhivara jaotamata osa.

SEGMENTIDE MAKSUSTAMISEELSE KASUMI SEOSTAMINE KONTSERNI KASUMIGA

tuhandetes eurodes

	2022	2021
Segmentide maksustamiseelne kasum	41 290	34 626
Muu ärikasum (-kahjum)	(3 801)	(2 291)
sh eraldiste moodustamine (lisa 6, 8, 28)	(925)	(17)
finantstulud ja (-kulud)	(391)	(208)
sh intressikulud	(341)	(131)
Kokku kasum enne maksustamist	37 098	32 127

Muud, segmentidega otseselt mitteseotud tulud ja kulud on seotud valdusettevõtete tegevusega.

1. aasta 12 kuu jooksul toetas AS Merko Ehitus kontsern oma äritegevuse kaudu Ukrainat. Suurim summa 214 tuhat eurot annetati MTÜ Slava Ukraini vahendusel, mis kajastub Muu ärikasum (-kahjum) real.

Jaotamata finantskulude ja -tulude hulgas kajastub finantstulu pangadeposiitidelt, kasum (kahjum) valuutakursi muutusest, mittekapitaliseeritavad laenuintressikulud ning muud finantskulud ja -tulud.

Kuna müügitulu proportsiooni alusel segmendi maksustamiseelse kasumi (kahjumi) kirjele jagatava näitaja leidmise aluseks on kontsernis jaotamata kulude summa kokku, siis intressitulud (-kulud) summas -180 tuhat eurot (31.12.2021: -158 tuhat eurot) ei ole esitatud eraldi vastaval kulukirjel.

MÜÜGITULU KLIENTIDE TEGEVUSASUKOHA JÄRGI

tuhandetes eurodes ja protsentides

	2022		2021
Eesti	204 480	50%	212 405	62%
Läti	113 163	27%	52 825	16%
Leedu	84 564	21%	63 905	19%
Norra	7 426	2%	10 240	3%
Kokku	409 633	100%	339 375	100%

LEPINGULISED VARAD JA -KOHUSTUSED

tuhandetes eurodes
--------------------	--

	31.12.2022	31.12.2021
Ehitustööde tellijatelt saada (lisa 15)	15 378	15 050
Ehitustööde tellijatel saada (lisa 27)	(6 298)	(7 024)
Lõpetamata ehituslepingute osas saadud ettemaksed (lisa 27, 29)	(5 184)	(12 963)
Kahjumlike ehituslepingute katteks moodustatud eraldis (lisa 28)	(8)	(582)

Aruandeaastal kajastati müügituludes varasemalt saadud tellijate ettemaksed summas 12 963 tuhat eurot (2021: 8576 tuhat eurot).

Seisuga 31.12.2022 on kontsernil ehituslepinguid summas 297 174 tuhat eurot (2021: 257 266 tuhat eurot), mille osas müügitulu kajastatakse tulevastel perioodidel. Juhtkonna hinnangul kajastatakse ligikaudu 73% müügitulu 2023. aastal ning 27% 2024. aastal ja edasi.

PÕHIVARADE (V.A FINANTSVARAD JA EDASILÜKKUNUD TULUMAKSUVARA) JAOTUS VARADE ASUKOHA JÄRGI tuhandetes eurodes

	31.12.2022	31.12.2021
Eesti	30 314	24 175
Läti	10 786	13 202
Leedu	1 199	1 039
Norra	115	134
Kokku	42 414	38 550

LISA 4 MÜÜDUD TOODANGU KULU

tuhandetes eurodes

	2022	2021
Ehitusteenused ja ostetud kinnisvara müügiks	215 323	181 370
Materjal	63 665	49 647
Tööjõukulu	28 652	26 313
Ehitusmehhanismid ja transport	9 199	10 027
Projekteerimine	8 561	5 022
Kinnisvara halduskulud	827	385
Kulum (lisa 3)	1 973	1 731
Varude allahindlus (lisad 3, 17, 34)	3 408	-
Eraldised (lisad 3, 28)	11 291	7 565
Muud kulud	13 076	10 503
Müüdud toodangu kulu kokku	355 975	292 563

LISA 5 TURUSTUSKULUD

tuhandetes eurodes

	2022	2021
Tööjõukulu	2 538	2 369
Reklaam, sponsorlus	916	793
Transport	164	127
Kulum	115	107
Muud kulud	344	215
Turustuskulud kokku	4 077	3 611

LISA 6 ÜLDHALDUSKULUD

tuhandetes eurodes

	2022	2021
Tööjõukulu	11 104	9 706
Kontorikulud, sideteenused	582	438
Konsultatsioonid, õigusabi, audiitor	960	634
Transport	345	300
Arvutustehnika ja tarkvara	523	551
Kulum	792	755
Eraldised (lisad 3, 28)	101	(115)
Muud kulud	1 453	1 656
Üldhalduskulud kokku	15 860	13 925

Aruandeaastal arvestatud audiitorettevõtjate kliendilepingu tasud olid auditi tasude osas 170 tuhat eurot (2021: 143 tuhat eurot) ning muu äritegevuse tasude osas 12 tuhat eurot (2021: 156 tuhat eurot).

LISA 7 MUUD ÄRITULUD

tuhandetes eurodes

	2022	2021
Intressitulud äritegevusest	2 260	2 116
Kasum põhivara müügist	313	111
Saadud trahvid, viivised	324	202
Laekunud ebatõenäolised nõuded (lisad 15, 34)	15	2
Muud tulud	232	1 077
Muud äritulud kokku	3 144	3 508

LISA 8 MUUD ÄRIKULUD

tuhandetes eurodes

	2022	2021
Trahvid, viivised	167	154
Toetused, annetused	506	212
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (lisad 15, 34)	232	87
Eraldised (lisad 3, 28)	900	-
Muud kulud	29	129
Muud ärikulud kokku	1 834	582

LISA 9 FINANTSTULUD

tuhandetes eurodes

	2022	2021
Intressitulud (lisa 3)	1	12
Finantstulud kokku	1	12

LISA 10 FINANTSKULUD

tuhandetes eurodes
	2022	2021
Intressikulud (lisad 3, 26)	1 180	681
Kahjum valuutakursi muutustest	137	8
Muud finantskulud	133	197
Finantskulud kokku	1 450	886

LISA 11 TULUMAKSUKULU

tuhandetes eurodes

Tulumaks kontserni maksueelselt kasumilt erineb asjaomases riigis teenitud kasumite suhtes rakendatava siseriikliku tulumaksumääraga arvutatud tulumaksust järgmistel põhjustel:

2022	Läti	Leedu	Norra	Eesti	Kokku
Kasum (kahjum) enne maksustamist	5 660	13 761	(1 135)	18 812	37 098
Tulumaksumäär	0%	15%	22%	0%
Asjaomases riigis teenitud kasumite suhtes rakendatava siseriikliku tulumaksumääraga arvutatud tulumaks	0	(2 064)	250	-	(1 814)
Maksustamisel mahaarvamisele mittekuuluvate kulude mõju tulumaksule	(12)	(62)	-	-	(74)
Mittemaksustatavate tulude mõju tulumaksule	-	9	-	-	9
Aruandeperioodil kajastatud eelmiste perioodide maksukahjumid	-	97	-	-	97
Aruandeperioodil kajastamata maksukahjumid	-	(54)	(250)	-	(304)
Dividendide tulumaksukulu (lisa 13)	(110)	-	-	(1 576)	(1 686)
Edasilükkunud tulumaksukulu dividendidelt	-	-	-	777	777
Tulumaksukulu kokku	(122)	(2 074)	0	(799)	(2 995)
sh ettevõtte tulumaksukulu	(122)	(2 122)	-	(1 576)	(3 820)
edasilükkunud ettevõtte tulumaksukulu (lisa 21)	-	48	-	777	825

2021	Läti	Leedu	Norra	Eesti	Kokku
Kasum (kahjum) enne maksustamist	474	10 753	(316)	21 216	32 127
Tulumaksumäär	0%	15%	22%	0%
Asjaomases riigis teenitud kasumite suhtes rakendatava siseriikliku tulumaksumääraga arvutatud tulumaks	0	(1 613)	70	-	(1 543)
Maksustamisel mahaarvamisele mittekuuluvate kulude mõju tulumaksule	-	(218)	-	-	(218)
Mittemaksustatavate tulude mõju tulumaksule	-	171	-	-	171
Aruandeperioodil kajastatud eelmiste perioodide maksukahjumid	-	1	(2)	-	(1)
Aruandeperioodil kajastamata maksukahjumid	-	(12)	(16)	-	(28)
Dividendide tulumaksukulu (lisa 13)	-	-	-	(1 334)	(1 334)
Edasilükkunud tulumaksukulu dividendidelt	-	-	-	(151)	(151)
Tulumaksukulu kokku	0	(1 671)	52	(1 485)	(3 104)
sh ettevõtte tulumaksukulu	0	(1 610)	(24)	(1 334)	(2 968)
edasilükkunud ettevõtte tulumaksukulu (lisa 21)	-	(61)	76	(151)	(136)

Vastavalt IAS 12-le kajastatakse AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud finantsaruannetes edasilükkunud tulumaksukulu- ja kohustust tütarettevõtete lõppenud aasta puhaskasumi osalt, mida ettenähtavas tulevikus planeeritakse dividendideks maksta (lisa 1.18).

Seisuga 31.12.2022 sisaldab bilansis edasilükkunud tulumaksukohustus dividendide edasilükkunud tulumaksu summas 742 tuhat eurot (31.12.2021: 1519 tuhat eurot).

Seisuga 31.12.2022 on emaettevõttes AS Merko Ehitus varasematel perioodidel tütarettevõtetelt saadud dividendid ja välismaalt saadud tulu summas 1660 tuhat eurot (31.12.2021: 0 eurot), millelt tulumaks on kinnipeetud.

Seisuga 31.12.2022 oleks võimalik jaotamata kasumist omanikele dividendidena välja maksta 140 704 tuhat eurot (31.12.2021: 126 814 tuhat eurot). Arvestades saadud dividendide ja välismaalt saadud tulult kinnipeetud tulumaksu kokku summas 415 tuhat eurot (31.12.2021: 0 eurot), kaasneks dividendide väljamaksmisega täiendav dividendide tulumaks summas 34 761 tuhat eurot (31.12.2021: 31 703 tuhat eurot). Dividendide täiendava tulumaksu osas on arvestatud sellega, et 2022. aastal kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on regulaarselt makstavate dividendide tulumaksumäär 14% (14/86 netodividendidest), mida rakendatakse kolme eelmise aasta keskmisele Eestis maksustatud dividendisummale. Seda ületavale dividendide osale rakendatakse tulumaksu 20% tavamäära, mis on 20/80 netodividendidena väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena ja tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamisel.

LISA 12 PUHASKASUM AKTSIA KOHTA

Tavapuhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta on saadud aktsionäridele kuuluva puhaskasumi ja kaalutud keskmise lihtaktsiate arvu suhtena.

	2022	2021
Aktsionäridele kuuluv puhaskasum (tuhandetes eurodes)	34 640	29 140
Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv (tuhat tk)	17 700	17 700
Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurodes)	1,96	1,65

Kontsernis ei olnud 2022. ja 2021. aastal potentsiaalselt emiteeritavaid lihtaktsiaid, mistõttu lahustatud puhaskasum aktsia kohta võrdub tavapuhaskasumiga aktsia kohta.

LISA 13 DIVIDENDID AKTSIA KOHTA

Väljamaksmisele kuuluvad dividendid kajastatakse siis, kui kasumi jaotamise ettepanek on üldkoosoleku poolt kinnitatud.

1. mai 2022 aktsionäride otsusega kinnitati nõukogu ettepanek maksta aktsionäridele eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 17 700 tuhat eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis andis 2021. aasta dividendimääraks 61% ja dividenditootluseks 6,6% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2021). 2021. aastal maksti dividende summas 17 700 tuhat eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis andis 2020. aasta dividendimääraks 77% ning dividenditootluseks 10,6% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2020).

2. aastal välja makstud dividendidele rakendus 5628 tuhande euro ulatuses regulaarselt makstavate (neto)dividendide tulumaksumäär (14/86). Füüsilisest isikust aktsionäridele makstavatelt dividendidelt pidas kontsern 14/86 tulumaksumääraga maksustatud osalt täiendavalt kinni 7% tulumaksu. Kontsernil tekkis 2022. aastal dividendide väljamaksmisega seotud tulumaksukulu 1576 tuhat eurot (2021. aastal 1334 tuhat eurot) (lisa 11).

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2023. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 17 700 tuhat eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis teeb 2022. aasta dividendimääraks 51% ning dividendi-tootluseks 7,1% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2022).

LISA 14 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

tuhandetes eurodes

	31.12.2022	31.12.2021
Arvelduskontod	17 665	44 930
Raha ja raha ekvivalendid kokku (lisa 34)	17 665	44 930

LISA 15 NÕUDED JA ETTEMAKSED

tuhandetes eurodes

	31.12.2022	31.12.2021
Nõuded ostjate vastu (lisa 34)
ostjatelt laekumata arved	52 746	35 444
ebatõenäoliselt laekuvad arved	(3 285)	(3 347)
	49 461	32 097
Maksude ettemaksed v.a ettevõtte tulumaks
käibemaks	795	1 021
muud maksud	3	50
	798	1 071
Ehitustööde tellijatelt saada (lisad 3, 34)	15 378	15 050
Muud lühiajalised nõuded
lühiajalised laenud (lisad 16, 34)	5 000	1 115
muud lühiajalised nõuded (lisa 34)	124	195
	5 124	1 310
Ettemaksed teenuste eest
ettemaksed ehitusteenuste eest	6 386	5 547
ettemakstud kindlustusmaksed	642	158
muud ettemakstud kulud	170	251
	7 198	5 956
Nõuded ja ettemaksed kokku	77 959	55 484
sh lühiajalised laenunõuded seotud osapooltele (lisa 16)	5 000	1 115
muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed seotud osapooltele (lisa 32)	8 049	3 573

Kuigi 2022. aastal langes üle tähtaja arvete osakaal laekumata arvetest 7,3%-lt 4,9%-ni, siis võrreldes eelmise aastaga kasvas 31.12.2022 seisuga üle tähtaja arvete summa 2404 tuhat eurot (2021: 2338 tuhat eurot), kuna nõuete kogusumma suurenes. 9. märtsiks 2023 oli aruande kuupäeva seisuga üle tähtaja arvetest laekunud 276 tuhat eurot ehk 11,5%. 2022. aastal kasvas üle 121 päeva võlas olevate nõuete osakaal kuid üle tähtaja võlas olevate nõuete kogusumma püsis enam-vähem samal tasemel ning debitoorse võla käibevälde pikenes 33 päeva tasemele (2021: 31 päeva).

	2022	2021
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded aasta alguses	(3 347)	(3 525)
aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu (lisa 8)	(218)	(56)
bilansist välja kantud lootusetud nõuded	276	232
laekunud ebatõenäolised nõuded (lisa 7)	-	2
valuutakursimuutuse mõju	4	-
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded aasta lõpus	(3 285)	(3 347)

Vastavalt juhtkonna ajaloolisel kogemusel põhinevale hinnangule on piisav alus eeldada, et aruandes kajastatud nõuded tasutakse ostjate poolt.

Kontserni krediidiriski osas vaata detailsemalt lisa 34.

LISA 16 ANTUD LAENUD

tuhandetes eurodes

	Ühisettevõtetele (lisa 32)	Mitteseotud juriidilistele isikutele	Mitteseotud füüsilistele isikutele	Kokku
2022
Laenu jääk aasta alguses	1 115	-	-	1 115
Antud	3 885	-	-	3 885
Laenu jääk aasta lõpus	5 000	-	-	5 000
sh lühiajaline osa (lisad 15, 34)	5 000	-	-	5 000
Intressimäär	6.0%
2021
Laenu jääk aasta alguses	1 115	368	3	1 486
Antud	-	3 861	-	3 861
Laekunud	-	(4 229)	(3)	(4 232)
Laenu jääk aasta lõpus	1 115	-	-	1 115
sh lühiajaline osa (lisad 15, 34)	1 115	-	-	1 115
Intressimäär	6.0%	7-15%	5%

Bilansipäeva seisuga kajastatud antud laenude maksetähtajad olid saabumata.

LISA 17 VARUD

tuhandetes eurodes

	31.12.2022	31.12.2021
Tooraine ja materjal	503	347
Lõpetamata toodang	92 049	82 953
Valmistoodang	43 414	6 819
Müügiks ostetud kaubad
ostetud kinnistud müügiks/arendustegevuseks	84 133	66 160
ostetud muud kaubad müügiks	4 249	149
	88 382	66 309
Ettemaksed varude eest
ettemaksed kinnisvara eest	517	4 109
ettemaksed muude varude eest	796	56
	1 313	4 165
Varud kokku	225 661	160 593

Seisuga 31.12.2022 on laenude tagatisteks panditud varusid kokku summas 136 482 tuhat eurot (31.12.2021: 90 959 tuhat eurot) (lisa 30). 2022. aastal on varusid allahinnatud nende neto realiseerimisväärtuseni 3408 tuhande euro võrra, sh arendustegevuse eesmärgil soetatud kinnistutele tehti allahindlus ühele kinnitusele 3400 tuhat eurot (2021: 0 eurot). Eelnevalt tehtud allahindlusi jooksval aastal ei tühistatud (2021: 0 eurot).

	Bilansiline maksumus Allahindlus enne allahindlust		Bilansiline maksumus pärast allahindlust
31.12.2022
Ostetud kinnistud müügiks/arendustegevuseks	87 533	(3 400)	84 133
Ostetud muud kaubad müügiks	4 257	(8)	4 249
Kokku	91 790	(3 408)	88 382

LISA 18 TÜTARETTEVÕTETE AKTSIAD JA OSAD

	Osalus ja hääleõigus %		Asukoht	Tegevusala
	31.12.2022	31.12.2021
AS Merko Ehitus Eesti	100	100	Eesti, Tallinn	ehitus
AS Merko Infra	-	100	Eesti, Tallinn	ehitus
OÜ Tähelinna Kinnisvara	100	100	Eesti, Tallinn	kinnisvara
OÜ Vahi Lastehoid	100	100	Eesti, Tallinn	kinnisvara
OÜ Merko Kaevandused	100	100	Eesti, Tallinn	kaevandamine
OÜ Metsara-Metspere Kinnisvara	100	-	Eesti, Tallinn	kaevandamine
Tallinna Teede AS	100	100	Eesti, Tallinn	teedeehitus
UAB Merko Statyba	100	100	Leedu, Vilnius	ehitus
UAB Timana	100	100	Leedu, Vilnius	kinnisvara
UAB VPSP 2	100	100	Leedu, Vilnius	kinnisvara
UAB VPSP Projektai	100	100	Leedu, Vilnius	kinnisvara
OÜ Merko Property	100	100	Eesti, Tallinn	kinnisvara
UAB Balsiu Mokyklos SPV	100	100	Leedu, Vilnius	kinnisvara
UAB Merko Bustas	100	100	Leedu, Vilnius	kinnisvara
UAB MN Projektas	100	100	Leedu, Vilnius	kinnisvara
UAB MB Projektas	100	100	Leedu, Vilnius	kinnisvara
UAB Statinių Priežiūra ir Administravimas	100	100	Leedu, Vilnius	kinnisvara
OÜ Merko Investments	100	100	Eesti, Tallinn	valdus
SIA Merks	100	100	Läti, Riia	ehitus
SIA SK Viesturdarzs	100	100	Läti, Riia	kinnisvara
SIA Industrialais Parks	100	100	Läti, Riia	kinnisvara
SIA Merks Mājas	100	100	Läti, Riia	kinnisvara
SIA Ropažu Priedes	100	100	Läti, Riia	kinnisvara
SIA Zakusala Estates	100	100	Läti, Riia	kinnisvara
PS Merko-Merks	100	100	Läti, Riia	ehitus (likvideerimisel)
PS Merks-Ostas Celtnieks	65	65	Läti, Riia	ehitus
PS Merks Merko Infra	100	100	Läti, Riia	ehitus
SIA Merko Būve	100	-	Läti, Riia	ehitus
Merko Finland Oy	100	100	Soome, Helsinki	ehitus (likvideerimisel)
Merko Investments AS	100	100	Norra, Sofiemyr	valdus
Merko Bygg AS (ex-Peritus Entreprenør AS)	56	56	Norra, Sofiemyr	ehitus
Løkenskogen Bolig AS	62	62	Norra, Sofiemyr	kinnisvara

1. oktoobril 2021, sõlmisid ASi Merko Ehitus kontserni kuuluvad OÜ Merko Kaevandused ja AS Merko Infra ühinemislepingu kus ühendavaks ühinguks on OÜ Merko Kaevandused. Ühinemise tulemusel lõppes ühendatav ühing AS Merko Infra likvideerimismenetluseta ning OÜ Merko Kaevandused sai ühendatava ühingu õigusjärglaseks. Ühinemise bilansipäev, alates millest loetakse kõik ühendatava ühingu tehingud tehtuks ühendava ühingu arvelt, oli 1. jaanuar 2022. Lõplik ühinemiskanne äriregistris toimus 28. aprillil 2022.

2. detsembril 2021 sõlmis AS Merko Ehitus kontserni kuuluv tütarettevõte SIA Merks Mājas lepingu 25%lise osaluse omandamiseks tütarettevõttes SIA Zakusala Estates mittekontrollivalt osanikult ZE-Holding ostuhinnaga 1,9 mln eurot. Peale täiendava osaluse omandamist muutus SIA Zakusala Estates SIA Merks Mājas 100%liseks tütarettevõtteks. Ostuhind tasuti 25. jaanuaril 2022.

3. märtsil 2022 omandas AS Merko Ehitus kontserni kuuluv ettevõte OÜ Merko Kaevandused 100%lise osaluse äriühingus OÜ Metsara-Metspere Kinnisvara, omakapitaliga 409 tuhat eurot ja ostuhinnaga 695 tuhat eurot. Tütarettevõtte soetamine on kontsernis kajastatud maa soetamisena ja näidatakse alates soetamise hetkest materiaalse põhivarana (lisa 23).

4. detsembril 2022 otsustas ASi Merko Ehitus juhatus struktuuri korrastamiseks alustada 100%liste tütarettevõtete OY Merko Finland (Soome, ehitus ja arendus) ja PS "Merko Merks" (Läti, ehituse ühispakkumised) likvideerimisega, tulenevalt nendes äriühingutes sisulise tegevuse puudumisest. OY Merko Finland likvideerimine plaanitakse lõpule viia 2023. aasta jooksul.

Samaaegselt otsustati asutada Lätis 100% kontsernile kuuluvana ehitusvaldkonna tütarettevõte "Merko Būve" tugevdamaks spetsialiseerumist ja kaubamärgi ühtlustamist.

BILANSIPÄEVAJÄRGSED TEHINGUD

1. jaanuaril 2023 registreeriti SIA Merko Būve Läti äriregistris. PS "Merko Merks" likvideeriti 10. märtsil 2023 Läti äriregistris.

TÜTARETTEVÕTTE SOETAMINE

tuhandetes eurodes	OÜ Metsara-Metspere Kinnisvara
Soetatud osalus		100%
Omandamise kuupäev		16.03.2022
	Bilansiline väärtus	Õiglane väärtus
Raha	0	0
Põhivara	409	695
Kohustused	0	0
Netovara	409	695
Netovara õiglane väärtus		695
Soetusmaksumus		695
Tütarettevõtete raha ja ekvivalendid soetamisel		0
Makstud soetamisel		(695)
Rahavood tütarettevõtete soetusest		(695)
Puhaskasum aasta algusest	-
Puhaskasum soetamisjärgne	-

LISA 19 SIDUS- JA ÜHISETTEVÕTETE AKTSIAD JA OSAD

	Osalus ja hääleõigus %		Asukoht	Tegevusala
	31.12.2022	31.12.2021
Sidus- ja ühisettevõtted
AS Connecto Eesti	50	35	Eesti, Tallinn	elektriehitus
Kodusadam OÜ	50	50	Eesti, Tallinn	kinnisvara

tuhandetes eurodes

	Investeering		Investeering 31.12.2022
	31.12.2021	soetamine	kasum (kahjum) ettevõtetelt	dividendid
Sidus- ja ühisettevõtted
AS Connecto Eesti	5 377	2 236	2 614	(560)	9 667
Kodusadam OÜ	2 326	-	902	-	3 228
Sidus- ja ühisettevõtted kokku	7 703	2 236	3 516	(560)	12 895

tuhandetes eurodes

	Investeering	Muutused 2021. aastal	Investeering 31.12.2021
	31.12.2020	soetamine	kasum kahjum ettevõtetelt
Sidus- ja ühisettevõtted
AS Connecto Eesti	-	4 550	827	5 377
Kodusadam OÜ	2 354	-	(28)	2 326
Sidus- ja ühisettevõtted kokku	2 354	4 550	799	7 703

1. veebruaril 2022 sõlmis AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti lepingu Aardekapp OÜga täiendava 15% osaluse (82 500 aktsia) omandamiseks AS-s Connecto Eesti. Leping on jätkuks 2. juunil 2021 sõlmitud osaluse omandamise kokkulepetele. Peale täiendava osaluse omandamist kuulub Merko kontsernile 50% ASist Connecto Eesti ja ettevõte muutus AS Merko Ehitus Eesti ning Aardekapp OÜ ühisettevõtteks. Aktsiate üleminek toimus 28. veebruaril 2022.

ÜHISETTEVÕTTE SOETAMINE

tuhandetes eurodes

Omandatava ettevõtte nimi	AS Connecto Eesti
Täiendav osalus %	15%
Omandamise kuupäev	28.02.2022

Õiglane väärtus Raha 1 049 Nõuded 1 103 Varud 432 Põhivara 460 Laenukohustused (156) Muud kohustused (1 821) Netovara õiglane väärtus 1 067 Osaluse soetusmaksumus 2 236 Firmaväärtus 1 169 Osaluse eest tasutud rahas (2 236) Rahaline mõju investeerimistegevuses (2 236)

1. aastal tehtud investeering ühisettevõttesse sisaldab soetamisel identifitseeritud firmaväärtust summas 1169 tuhat eurot, mis suures osas on seotud ettevõtte võimega ühiselt võita Connecto kaubamärgi alt hangetes korduvaid pikaajalisi lepinguid ning valmisolekuga osaleda suurprojektides nii Eestis kui välisturgudel.

Ühisettevõtteid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Osalust ühiselt kontrollitavas majandusüksuses kajastatakse algselt soetusmaksumuses ja seejärel korrigeeritakse seda muutustega, mis on soetamise järel toimunud kontserni osas ühiselt kontrollitava majandusüksuse netovarades.

Kapitaliosaluse meetodil 2022. aastal kajastatud muutused ühisettevõttelt AS Connecto Eesti sisaldavad vastavalt IAS 12-le dividendide edasilükkunud tulumaksu ja Eesti Finantsaruandluse Standardi ning IFRS erinevusest tingitud firmaväärtuse amortisatsiooni elimineerimist kokku summas 52 tuhat eurot (31.12.2021: -61 tuhat eurot).

Bilansipäeva seisuga on viidud läbi firmaväärtuse test AS Connecto Eesti raha genereeriva üksuse kohta, mille juurde firmaväärtus kuulub. Firmaväärtuse test on teostatud konservatiivsuse põhimõttest lähtuvalt. Varade kaetav väärtus leitakse kasutusväärtusena, kasutades juhtkonna poolt kinnitatud rahavoogude projektsioone 5ks järgnevaks aastaks. Projektsiooniperioodi järgseid rahavoogusid hinnatakse kasutades mõistlike kasvumäärasid. Juhtkond on hinnanud lähituleviku elektri- ja sidevõrkude ehituse perspektiive ning seetõttu on tulude ja kulude pikaajaliseks kasvumääraks võetud 2,5%, projektsiooniperioodil eeldatud käibe kasvumäär on keskmiselt 1,4% ja keskmine EBITDA marginaal 5,8%. Diskontomäärana on kasutatud kapitali kaalutud keskmist hinda 9,5%, mis arvestab ettevõtte tegevusala ja riskiastet. Juhtkond kasutas eelarvestatud brutorentaabluse leidmisel eelnevate perioodide ärikogemusi ning konkurentsiolukorda turul. Aruandeperioodil varade väärtuse langust ei tuvastatud ja firmaväärtust alla ei hinnatud.

SIDUS- JA ÜHISETTEVÕTTED

tuhandetes eurodes
		Varad 31.12.			Kohustused 31.12
	Raha	Muu käibe vara	Põhi vara	Lühi ajalised laenud	Muud lühi ajalised kohus tused	Pika ajalised laenud	Muud pika ajalised kohus tused	Oma kapital 31.12	Tulud	Kulud	Puhas kasum (kahjum)
2022
AS Connecto Eesti	5 123	18 934	3 740	353	13 350	687	66	13 341	90 116	(84 992)	5 124
Kodusadam OÜ	3 012	39 422	100	12 800	23 277	-	-	6 457	14 507	(12 703)	1 804
Kokku	8 135	58 356	3 840	13 153	36 627	687	66	19 798	104 623	(97 695)	6 928
2021
AS Connecto Eesti	8 947	12 573	3 251	248	14 190	434	82	9 817	33 778	(31 242)	2 536
Kodusadam OÜ	4 164	14 244	85	2 230	11 611	-	-	4 652	420	(475)	(55)
Kokku	13 111	26 817	3 336	2 478	25 801	434	82	14 469	34 198	(31 717)	2 481

AS Connecto Eesti 2022. aasta kuludes on kajastatud intressikulusid summas 9 tuhat eurot (31.12.2021: 9 tuhat eurot). Kodusadam OÜ kuludes ei ole 2022. aastal ega eelmisel aastal kajastatud intressikulusid, kuna laenukasutuse kulud ehitusperioodil kapitaliseeritakse.

Seoses ühisettevõtetega on kontsernil seisuga 31.12.2022 lepingulisi kohustusi finantseerida laenudega vastavalt vajadusele ühisettevõtete tegevusi kokku summas 5000 tuhat eurot (31.12.2021: 3250 tuhat eurot), mille kontsern oli teostanud, kokku 5000 tuhat eurot (31.12.2021: 1115 tuhat eurot). Lisaks kohustus osutada ehitusteenust tulevastes perioodides kokku summas 26 316 tuhat eurot (31.12.2021: 50 333 tuhat eurot).

LISA 20 MUUD PIKAAJALISED LAENUD JA NÕUDED

tuhandetes eurodes

	31.12.2022	31.12.2021
Pikaajalised pangadeposiidid (lisa 34)	-	5
Pikaajalised nõuded ostjate vastu (lisa 34) *	22 982	24 074
Muud pikaajalised laenud ja nõuded kokku	22 982	24 079

sh pikaajaline nõue Balsiu koolimaja ostja vastu 9317 tuhat eurot (31.12.2021: 9682 tuhat eurot) ja pikaajaline nõue Kaunase rajooni politseijaoskonna peakontorihoone ostja vastu 13 661 tuhat eurot (31.12.2021: 14 311 tuhat eurot) (lisa 1.21).

LISA 21 EDASILÜKKUNUD TULUMAKSUVARA JA -KOHUSTUS

tuhandetes eurodes

Tütarettevõtetes edasilükkunud tulumaksuvara ja -kohustuse kujunemine:

31.12.2022	Leedu	Norra	Eesti	Kokku
Edasilükkunud tulumaksuvara
lõpetamata ehituslepingute mõju	377	-	-	377
moodustatud eraldise mõju	60	-	-	60
muud mõjud	256	-	-	256
Edasilükkunud tulumaksuvara kokku	693	-	-	693
Edasilükkunud tulumaksukohustus
muude võlgade mõju	(1 568)	(48)	-	(1 616)
valuutakursimuutuse mõju	-	3	-	3
edasilükkunud tulumaks dividendidelt	-	-	(742)	(742)
Edasilükkunud tulumaksukohustus kokku	(1 568)	(45)	(742)	(2 355)
Edasilükkunud tulumaksukulu aruandeaastal (lisa 11)	48	-	777	825

AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022

31.12.2021	Leedu	Norra	Eesti	Kokku
Edasilükkunud tulumaksuvara
lõpetamata ehituslepingute mõju	274	-	-	274
moodustatud eraldise mõju	345	-	-	345
muud mõjud	3	-	-	3
Edasilükkunud tulumaksuvara kokku	622	-	-	622
Edasilükkunud tulumaksukohustus
muude võlgade mõju	(1 545)	(43)	-	(1 588)
valuutakursimuutuse mõju	-	(5)	-	(5)
edasilükkunud tulumaks dividendidelt	-	-	(1 519)	(1 519)
Edasilükkunud tulumaksukohustus kokku	(1 545)	(48)	(1 519)	(3 112)
Edasilükkunud tulumaksukulu aruandeaastal (lisa 11)	(61)	76	(151)	(136)

LISA 22 KINNISVARAINVESTEERINGUD

tuhandetes eurodes
	Maa	Hoonestusõigus	Ehitised	Kokku
Soetusmaksumus 31.12.2020	12 407	29	2 631	15 067
Akumuleeritud kulum 31.12.2020	-	(13)	(1 132)	(1 145)
Jääkmaksumus 31.12.2020	12 407	16	1 499	13 922
Soetamine ja parendused	7	-	-	7
Kulum	-	(1)	(100)	(101)
Jääkmaksumus 31.12.2021	12 414	15	1 399	13 828
Soetusmaksumus 31.12.2021	12 414	29	2 631	15 074
Akumuleeritud kulum 31.12.2021	-	(14)	(1 232)	(1 246)
Jääkmaksumus 31.12.2021	12 414	15	1 399	13 828
Ümberliigitamine varuks	(2 242)	-	-	(2 242)
Kulum	-	(1)	(100)	(101)
Jääkmaksumus 31.12.2022	10 172	14	1 299	11 485
Soetusmaksumus 31.12.2022	10 172	29	2 455	12 656
Akumuleeritud kulum 31.12.2022	-	(15)	(1 156)	(1 171)
Jääkmaksumus 31.12.2022	10 172	14	1 299	11 485

Seisuga 31.12.2022 ei erine kinnisvarainvesteeringute bilansiline maksumus oluliselt nende õiglasest väärtusest, v.a maa, mille õiglane väärtus eksperthinnangu alusel on 25 370 tuhat eurot (31.12.2021: kinnisvarainvesteeringute bilansiline maksumus ei erinenud oluliselt nende õiglasest väärtusest, v.a maa, mille õiglane väärtus eksperthinnangu alusel on 28 370 tuhat eurot). Õiglane väärtus on valdavalt hinnatud võrreldavate tehingute baasil (tase 2). Õiglase väärtuse mõõtmine toimus õiglase väärtuse hierarhias 3. tasemele vastavate sisendite alusel.

Kinnisvarainvesteeringuid on soetatud renditulu teenimiseks ja/või väärtuse kasvu eesmärgil hoidmiseks. Maatükil paiknevaid ehitisi on kasutusrendi tingimustel ajutiselt välja renditud. Renditud kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulude ja otseste haldamiskulude kohta on toodud andmed lisas 25.

Seisuga 31.12.2022 on laenude tagatisteks panditud kinnisvarainvesteeringuid summas 10 895 tuhat eurot (31.12.2021: 13 618 tuhat eurot) (lisa 30).

LISA 23 MATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes
	Maa	Ehitised	Masinad ja seadmed	Muu põhivara	Lõpetamata ehitus ja ettemaksed	Kokku
Soetusmaksumus 31.12.2020	712	6 040	14 377	4 027	3 959	29 115
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus 31.12.2020	-	(2 689)	(8 760)	(3 145)	-	(14 594)
Jääkmaksumus 31.12.2020	712	3 351	5 617	882	3 959	14 521
sh renditud vara (lisa 25)	-	186	2 487	-	-	2 673
Realiseerimata kursivahed	-	-	-	2	-	2
Soetamine ja parendused	-	521	1 873	224	1 848	4 466
sh renditud vara	-	521	1 541	-	-	2 062
Müük	-	-	(306)	-	-	(306)
Müük äriühenduste käigus	-	-	-	(63)	-	(63)
Ümberliigitamine	-	1 623	2 737	703	(5 063)	-
Mahakandmine	-	-	(2)	-	-	(2)
Kulum ja väärtuse langus	-	(359)	(1 635)	(274)	-	(2 268)
Jääkmaksumus 31.12.2021	712	5 136	8 284	1 474	744	16 350
Soetusmaksumus 31.12.2021	712	8 184	17 920	4 523	744	32 083
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus 31.12.2021	-	(3 048)	(9 636)	(3 049)	-	(15 733)
Jääkmaksumus 31.12.2021	712	5 136	8 284	1 474	744	16 350
sh renditud vara (lisa 25)	-	543	2 881	-	-	3 424
Realiseerimata kursivahed	-	-	(1)	(1)	-	(2)
Soetamine ja parendused	-	290	2 187	138	510	3 125
sh renditud vara	-	290	1 718	-	-	2 008
Soetamine äriühenduste käigus	695	-	-	-	-	695
Müük	-	-	(161)	-	-	(161)
Ümberliigitamine	(141)	-	250	239	(348)	-
Mahakandmine	-	-	(1)	-	-	(1)
Kulum ja väärtuse langus	-	(386)	(1 902)	(266)	-	(2 554)
Jääkmaksumus 31.12.2022	1 266	5 040	8 656	1 584	906	17 452
Soetusmaksumus 31.12.2022	1 266	8 251	19 177	4 814	906	34 414
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus 31.12.2022	-	(3 211)	(10 521)	(3 230)	-	(16 962)
Jääkmaksumus 31.12.2022	1 266	5040	8 656	1 584	906	17 452
sh renditud vara (lisa 25)	-	662	3 459	-	-	4 121

Renditud põhivara kohta on toodud andmed lisas 25, rendimaksete kohta lisas 26.

Seisuga 31.12.2022 on laenude tagatisteks panditud materiaalseid põhivarasid summas 2186 tuhat eurot (31.12.2021: 2299 tuhat eurot) (lisa 30).

LISA 24 IMMATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes

	Firmaväärtus	Tarkvara	Ettemaksed	Kokku
Soetusmaksumus 31.12.2020	69	2 122	15	2 206
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus 31.12.2020	-	(1 495)	-	(1 495)
Jääkmaksumus 31.12.2020	69	627	15	711
Realiseerimata kursivahed	3	1	-	4
Soetamine	-	55	178	233
Äriühenduste käigus saadud	1	-	-	1
Müük	-	(19)	-	(19)
Müük äriühenduste käigus	-	(39)	-	(39)
Ümberliigitamine	-	121	(121)	-
Mahakandmine	-	(14)	-	(14)
Kulum ja väärtuse langus	-	(208)	-	(208)
Jääkmaksumus 31.12.2021	73	524	72	669
Soetusmaksumus 31.12.2021	73	1 401	72	1 546
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus 31.12.2021	-	(877)	-	(877)
Jääkmaksumus 31.12.2021	73	524	72	669
Realiseerimata kursivahed	(4)	-	-	(4)
Soetamine	-	6	135	141
Ümberliigitamine	-	95	(95)	-
Kulum ja väärtuse langus	-	(224)	-	(224)
Jääkmaksumus 31.12.2022	69	401	112	582
Soetusmaksumus 31.12.2022	69	1 500	112	1 681
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus 31.12.2022	-	(1 099)	-	(1 099)
Jääkmaksumus 31.12.2022	69	401	112	582

LISA 25 RENDITUD VARA

tuhandetes eurodes

	Kontori-ja laopinnad	Sõidukid ja seadmed	Kokku
31.12.2020
Soetusmaksumus	495	3 684	4 179
Akumuleeritud kulum	(309)	(1 197)	(1 506)
Jääkmaksumus (lisa 23)	186	2 487	2 673
Lisandumised	521	1 541	2 062
Rendilepingute lõpetamised	-	(333)	(333)
Kulum	(164)	(814)	(978)
31.12.2021
Soetusmaksumus	1 016	4 538	5 554
Akumuleeritud kulum	(473)	(1 657)	(2 130)
Jääkmaksumus (lisa 23)	543	2 881	3 424
Lisandumised	290	1 718	2 008
Rendilepingute lõpetamised	(56)	(327)	(383)
Kulum	(115)	(813)	(928)
31.12.2022
Soetusmaksumus	1 083	5 622	6 705
Akumuleeritud kulum	(421)	(2 163)	(2 584)
Jääkmaksumus (lisa 23)	662	3 459	4 121

Kontserni konsolideeritud koondkasumiaruandes on kajastatud järgmised summad seoses rendilepingutega:

AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022

tuhandetes eurodes

	2022	2021	Lisa
Intressikulu	65	45	10
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu	109	112	4, 5, 6
Väheväärtuslike varade rendikulu	118	94	4, 5, 6

Materiaalse põhivarana kajastatavate rendilepingutega (sh perioodi jooksul lõppenud lepingud) kaasnev kogu rahaline väljamakse oli 2022. aastal 1004 tuhat eurot (2021: 834 tuhat eurot).

Lühiajaliste katkestatavate rendilepingute alusel tasuti 2022. aastal sõidukite varade kasutusõiguse lepingute eest rendimakseid 52 tuhat eurot (2021: 71 tuhat eurot). Rendile võetud vara ei ole edasi antud allrendile.

KASUTUSRENT- KONTSERN KUI RENDILEANDJA (MITTEKATKESTATAVA KASUTUSRENDI LEPINGU TINGIMUSTEL RENDILE ANTUD KINNISVARAINVESTEERINGUD)

	31.12.2022	31.12.2021
Soetusmaksumus	2 506	2 682
Akumuleeritud kulum	(1 156)	(1 232)
Jääkmaksumus	1 350	1 450
	2022	2021
Saadud kinnisvarainvesteeringute kasutusrenditulu (lisa 22)	269	234
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu laekumised:	352	559
laekumised järgmisel aastal	292	266
laekumised 2…5. aastal	53	286
laekumised peale 5. aastat	7	7
Kinnisvarainvesteeringute otsesed halduskulud (lisa 22)	(114)	(148)

LISA 26 LAENUKOHUSTUSED

tuhandetes eurodes

		Laenud
	Rendi kohus tused	panka dest	ema ette võttelt (lisa 32)	ühise kontrolli all olevatelt ette võtetelt (lisa 32)	seotud osapool telt (lisa 32)	muudelt ette võtetelt	kokku	Laenu kohus tused kokku (lisa 34)
2022
Jääk aasta alguses	3 519	43 062	-	6 000	-	56	49 118	52 637
Saadud	2 008	139 914	8 000	-	76	-	147 990	149 998
Tasutud	(1 108)	(109 416)	-	-	(12)	(56)	(109 484)	(110 592)
Müük/tagastus rendileandjale	(117)	-	-	-	-	-	-	(117)
Kursivahe	-	-	-	-	(3)	-	(3)	(3)
Jääk aasta lõpus	4 302	73 560	8 000	6 000	61	-	87 621	91 923
sh lühiajaline osa	1 198	40 428	8 000	-	61	-	48 489	49 687
pikaajaline osa 25 aastat	3 104	33 132	-	6 000	-	-	39 132	42 236
Aruandeperioodi intressikulu	65	1 435	68	153	1	-	1 657	1 722
sh kapitaliseeritud intressikulu	-	563	-	-	-	-	563	563

Intressimäära vahemik	1,0%- 2,49% +3-6 kuu Euribor	0,98%- 2,7% +3- 12 kuu Euribor	1,55%	2,65%+6 kuu euribor	5%	-
Alusvaluutad	EUR	EUR	EUR	EUR	NOK	EUR

		Laenud
	Rendi kohustused	pankadest	ühise kontrolli all olevatelt ettevõtetelt (lisa 32)	muudelt ette võtetelt	Kokku	Laenu kohus tused kokku (lisa 34)
2021
Jääk aasta alguses	2 703	20 299	6 000	56	26 355	29 058
Saadud	2 068	27 833	-	49	27 882	29 950
Tasutud	(951)	(5 070)	-	(49)	(5 119)	(6 070)
Müük/tagastus rendileandjale	(301)	-	-	-	-	(301)
Jääk aasta lõpul	3 519	43 062	6 000	56	49 118	52 637
sh lühiajaline osa	868	10 712	-	56	10 768	11 636
pikaajaline osa 25 aastat	2 651	32 350	6 000	-	38 350	41 001
Aruandeperioodi intressikulu	45	596	130	1	727	772
sh kapitaliseeritud intressikulu	-	101	-	-	101	101
Intressimäära vahemik	1,0%-2,49% +3-6 kuu Euribor	0,98%-2,7% +3-12 kuu Euribor	2,65%+6 kuu Euribor	4%+12 kuu Euribor
Alusvaluutad	EUR	EUR	EUR	EUR

	2022	2021
Rendikohustuste tulevaste rendimaksete miinimumsumma	4 302	3 628
sh lühiajaline osa	1 198	911
pikaajaline osa maksetähtajaga 25. aastal	3 104	2 717

Laenukohustused, mille intressimäärad on muutuvad sõltuvalt Euribori liikumisest, jaotuvad vastavalt intressimäära muutuse lepingujärgse fikseerimise sagedusele alljärgnevalt:

	2022	2021
Rendikohustused
1-5 kuud	726	681
6-12 kuud	2 915	2 295
Pangalaenud
1-5 kuud	21 888	14 410
6-12 kuud	46 687	28 652
Laenud ühise kontrolli all olevatelt ettevõtetelt
6-12 kuud	6 000	6 000
Laenud muudelt seotud osapooltelt
6-12 kuud	-	56
Kokku	78 216	52 094

Laenukohustused, mille intressid vastavalt laenulepingutele on fikseeritud, jaotuvad alljärgnevalt:

	2022	2021
Rendikohustused	661	543
Pangalaenud	4 985	-
Laenud emaettevõttelt	8 000	-
Laenud seotud osapooltelt	61	-
Kokku	13 707	543

Laenude tagatised ja panditud varad on esitatud lisas 30.

LISA 27 VÕLAD JA ETTEMAKSED

tuhandetes eurodes

	31.12.2022	31.12.2021
Võlad tarnijatele (lisa 34)	46 020	29 413
Võlad töövõtjatele	11 638	11 640
Maksuvõlad v.a ettevõtte tulumaks
käibemaks	6 587	3 119
füüsilise isiku tulumaks	615	546
sotsiaalmaks	1 680	1 270
töötuskindlustusmakse	65	58
kohustusliku kogumispensioni makse	33	39
muud maksud	143	124
	9 123	5 156
Ehitustööde tellijatel saada (lisad 3, 34)	6 298	7 024
Muud võlad (lisa 34)
intressivõlad	113	20
muud võlad	961	2 338
	1 074	2 358
Saadud ettemaksed *	22 095	34 463
Võlad ja ettemaksed kokku	96 248	90 054
sh võlad ja ettemaksed seotud osapooltele (lisa 32)	2 519	2 503

* Seisuga 31.12.2022 jaguneb saadud ettemaksete saldo ehituslepingute raames saadud ettemakseteks (tellijate ettemaksed) summas 5184 tuhat eurot (31.12.2021: 12 435 tuhat eurot) ning elamuarenduse raames saadud ettemakseteks (korterite ostjad) summas 16 911 tuhat eurot (31.12.2021: 22 028 tuhat eurot) (lisa 3).

LISA 28 ERALDISED

tuhandetes eurodes

	Ehituse garantii kohustuse eraldis	Eraldis kahjumlike ehitus lepingute katteks	Eraldis kohtukulude ja kahjunõuete katteks (lisa 34)*	Eraldis müüdud ja töösolevate projektide kulude katteks	Muud eraldised	Kokku
2022
Jääk aasta alguses	3 771	582	-	3 537	86	7 976
Moodustatud (lisad 3, 4, 6)	2 301	11	1 200	8 761	101	12 374
Tühistatud (lisad 3, 6)	(26)	-	-	(56)	-	(82)

	Ehituse garantii kohustuse eraldis	Eraldis kahjumlike ehitus lepingute katteks	Eraldis kohtukulude ja kahjunõuete katteks (lisa 34)*	Eraldis müüdud ja töösolevate projektide kulude katteks	Muud eraldised	Kokku
Kasutatud	(1 621)	(585)	-	(8 156)	(86)	(10 448)
Jääk aasta lõpus	4 425	8	1 200	4 086	101	9 820
sh lühiajaline osa	4 425	8	1 200	4 086	101	9 820
2021
Jääk aasta alguses	3 448	312	202	2 319	66	6 347
Moodustatud (lisad 3, 4, 6)	2 145	644	-	5 189	86	8 064
Tühistatud (lisad 3, 6)	(412)	-	(202)	-	-	(614)
Kasutatud	(1 292)	(374)	-	(3 971)	(66)	(5 703)
Äriühendustega seotud eraldised	(118)	-	-	-	-	(118)
Jääk aasta lõpus	3 771	582	-	3 537	86	7 976
sh lühiajaline osa	3 771	582	-	3 537	86	7 976

* Lisainformatsioon on toodud lisa 34 alalõigus Juriidiline risk.

Garantiikohustuse reservi koostamise aluspõhimõtteks on ajalooliselt välja kujunenud statistiline osa ehituslepingute mahtudest. Ajalooliselt ei ole kasutatud eraldise summa oluliselt varieerunud moodustatud eraldise summast.

Müüdud projektide eraldis baseerub projektide äriplaanilistel kogukuludel, mida pidevalt uuendatakse ja mis realiseerub vastavalt teostatud töödele.

LISA 29 MUUD PIKAAJALISED VÕLAD

tuhandetes eurodes

	31.12.2022	31.12.2021
Võlad tarnijatele (lisa 34)	2 133	2 110
Saadud ettemaksed*	-	528
Muud pikaajalised võlad (lisa 34)	-	262
Muud pikaajalised võlad kokku	2 133	2 900
sh muud pikaajalised võlad seotud osapooltele (lisad 32)	-	262

* Seisuga 31.12.2022 sisaldab saadud ettemaksete saldo ehituslepingute raames saadud ettemakseid (tellijate ettemaksed) summas 0 eurot (31.12.2021: 528 tuhat eurot) (lisa 3).

LISA 30 LAENUDE TAGATISED JA PANDITUD VARA

Võetud laenude ja muude kohustuste tagamiseks on kontsern sõlminud kommertspandilepinguid, seadnud hüpoteeke varadele ja pantinud tütarettevõtte aktsiaid:

tuhandetes eurodes

Kommertspandid	31.12.2022	31.12.2021
Vallasvara	77 033	59 464
Finantsvarad *	25 802	25 679
Kokku	102 835	85 143

* UAB Balsiu Mokyklos SPV finantsvarad, mis OÜ Merko Property on pantinud OP Corporate Bank plc Leedu filiaali kasuks investeerimislaenu summas 6557 tuhat eurot katteks (31.12.2021: 6082 tuhat eurot OP Corporate Bank plc Leedu filiaali kasuks) ja UAB VPSP 2 finantsvarad, mis UAB Merko Statyba on pantinud AB SEB bankas kasuks investeerimislaenu summas 10 645 tuhat eurot katteks (31.12.2021: 11 508 tuhat eurot AB SEB bankas kasuks).

Hüpoteegid	31.12.2022	31.12.2021
Varud (lisa 17)	136 482	90 959
Maa ja ehitised (lisa 23)	2 186	2 299
Kinnisvarainvesteeringud (lisa 22)	10 895	13 618
Kokku	149 563	106 876

Aktsiapandid

Lisaks finantsvarade kommertspandile on OÜ Merko Property pantinud enda omanduses olevad (100%) tütarettevõtte UAB Balsiu Mokyklos SPV osad OP Corporate Bank plc Leedu filiaali kasuks. Antud pandiga on tagatud investeerimislaen summas 6557 tuhat eurot (31.12.2021: 6082 tuhat eurot OP Corporate Bank plc Leedu filiaali kasuks). UAB Merko Statyba on pantinud enda omanduses olevad (100%) tütarettevõtte UAB VPSP 2 aktsiad AB SEB bankas kasuks, millega on tagatud investeerimislaen summas 10 645 tuhat eurot (31.12.2021: 11 508 tuhat eurot AB SEB bankas).

LISA 31 AKTSIAKAPITAL

1. ja 2021. aastal aktsiakapitalis muutusi ei toimunud.

Eestis Vabariigis kehtiv äriseadustik kehtestab Eestis registreeritud ettevõtetele aktsiakapitali osas järgmised nõudmised:

• aktsiaseltsi minimaalne aktsiakapital peab olema vähemalt 25 tuhat eurot;
• aktsiaseltsi netovara peab moodustama vähemalt poole ettevõtte aktsiakapitalist, aga mitte vähem kui 25 tuhat eurot.

Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus või selle miinimum- ja maksimumkapital määratakse kindlaks ettevõtte põhikirjas, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt ¼ maksimumkapitalist.

Vastavalt ASi Merko Ehitus kehtivale põhikirjale koosneb ettevõtte aktsiakapital 17 700 tuhandest nimiväärtuseta nimelisest lihtaktsiast, mille eest on täielikult tasutud ning aktsiaseltsi põhikirja muutmata võib ettevõtte aktsiakapitali muuta vahemikus 6 000 – 24 000 tuhat eurot.

Seisuga 31.12.2022 ja 31.12.2021 oli ASi Merko Ehitus aktsiakapital 7 929 tuhat eurot ja konsolideeritud netovara 31.12.2022 seisuga 184 187 tuhat eurot (31.12.2021: 167 239 tuhat eurot) ning seega vastas ettevõtte aktsia- ja omakapital kummalgi bilansipäeval Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele. Aktsia arvestuslik väärtus oli 0,447966 eurot.

LISA 32 TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

Kontserni aruandes on loetud seotud osapoolteks:

• emaettevõte AS Riverito
• ASi Riverito aktsionärid, kes läbi ASi Riverito omavad ASis Merko Ehitus olulist mõju
• teised olulist mõju omavad aktsionärid
• ASi Riverito teised tütarettevõtted ehk nn sõsarettevõtted, antud lisas "ühise kontrolli all olevad ettevõtted"
• sidus- ja ühisettevõtted;
• juhtkonna võtmeisikud (nõukogu ja juhatuse liikmed), nende lähedased sugulased ja nende poolt kontrollitud või olulise mõju all olevad ettevõtted.

Olulise mõju olemasolu eeldatakse, kui isikul on rohkem kui 20% hääleõigusest.

ASi Merko Ehitus emaettevõte on AS Riverito. Seisuga 31.12.2022 ja 31.12.2021 kuulus ASile Riverito 71,99% ASi Merko Ehitus aktsiatest. Kontsernis lõplikku valitsevat mõju omav isik on Toomas Annus.

KAUBAD JA TEENUSED

tuhandetes eurodes
--------------------	--

	2022	2021
Osutatud teenused ja müüdud kaubad
Emaettevõte	15	13
Ühisettevõtted	30 116	6 307
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted	44 941	15 729
Juhtkonna liikmed**	186	399
Osutatud teenused ja müüdud kaubad kokku	75 258	22 448
Intressitulud
Ühisettevõtted	196	68
Ostetud teenused ja kaubad
Emaettevõte	104	90
Sidus- ja ühisettevõte	203	145
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted	73	64
Juhtkonna liikmed	-	1
Ostetud teenused ja kaubad kokku	380	300
Intressikulud
Emaettevõte	73	-
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted	153	130
Muud seotud osapooled	1	1
Intressikulud kokku	227	131
SALDOD SEOTUD OSAPOOLTEGA tuhandetes eurodes
	31.12.2022	31.12.2021
Nõuded seotud osapoolte vastu
Antud laenud (lisad 15, 16, 20)
Ühisettevõtted	5 000	1 115
Nõuded ja ettemaksed (lisa 15)
Emaettevõte	5	4
Sidus- ja ühisettevõte	3 239	1 924
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted	4 805	1 616
Juhtkonna liikmed	-	29
Nõuded ja ettemaksed kokku	8 049	3 573
Nõuded seotud osapoolte vastu kokku	13 049	4 688

	31.12.2022	31.12.2021
Kohustused seotud osapoolte ees
Rendikohustused (lisa 26)
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted	254	31
Lühiajalised saadud laenud (lisa 26)
Emaettevõte	8 000	-
Muud seotud osapooled	61	-
Lühiajalised saadud laenud kokku	8 061	-
Võlad ja ettemaksed (lisa 27)
Emaettevõte	-	9
Sidus- ja ühisettevõte	35	8
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted	2 444	2 446
	40
Juhtkonna liikmed Võlad ja ettemaksed kokku	2 519	40 2 503
Pikaajalised saadud laenud (lisa 26)
Ühise kontrolli all olevad ettevõtted	6 000	6 000
Muud seotud osapooled	-	-
Pikaajalised saadud laenud kokku	6 000	6 000
Muud pikaajalised võlad (lisa 29)
Muud seotud osapooled	-	262
Kohustused seotud osapoolte ees kokku	16 834	8 796

* Ühisettevõttele osutatud teenused koosnevad peamiselt ehitusteenustest.

** 2022 ja 2021. aastal osutati juhtkonna liikmetele ehitus- ja projekteerimisteenust ja müüdi mõlemal aastal korter. Kontserni jaoks ei olnud tegemist oluliste tehingutega.

Seotud osapoolte vastu kajastatud nõuete osas ei ole 2022. ega 2021. aastal allahindluseid teostatud.

NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMETE TASUD

ASi Merko Ehitus nõukogu ja juhatuse liikmete 2022. aasta 12 kuu teenistuslepingute alusel arvestatud tööjõukulu, sh põhitöötasud, tulemustasud, kui ka maksud ja reservide muutused olid kokku 1363 tuhat eurot (2021. aasta 12 kuud: 860 tuhat eurot).

NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMETE TÖÖSUHTE LÕPETAMISE HÜVITISED

Nõukogu liikmetega on sõlmitud käsunduslepingud, mille kohaselt neile lepingu lõpetamisel hüvitist ei maksta. ASi Merko Ehitus juhatuse liikmete ennetähtaegse tagasikutsumise või volituste lõppemisel uue teenistuslepingu mittesõlmimisel on kohustus maksta hüvitist kokku summas 228 tuhat eurot (2021: 228 tuhat eurot). 2022. aasta 12 kuuga ei makstud juhatuse liikmetele hüvitisi (2021. aasta 12 kuud: 0 eurot).

NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMED

Nõukogu liikmete teenistuskäigu ja fotodega on võimalik tutvuda ASi Merko Ehitus kodulehel: group.merko.ee/juhatus-ja-noukogu/.

ASi Merko Ehitus nõukogu liikmete poolt kontrollitud aktsiad 31.12.2022:

		AKTSIATE ARV	OSAKAAL
Toomas Annus (AS Riverito) *	Nõukogu esimees	12 742 686	71,99%
Indrek Neivelt (OÜ Trust IN)	Nõukogu liige	31 635	0,18%
Teet Roopalu	Nõukogu liige	-	-
Kristina Siimar	Nõukogu liige	-	-
		12 774 321	72,17%

* Toomas Annus kontrollib valdusfirma kaudu enamikku AS Riverito aktsiatega määratud häältest. Sellega loetakse Toomas Annuse kontrolli all olevateks AS Riverito osalus ja sellega määratud hääled ASis Merko Ehitus (12 742 686 aktsiat).

Valdusettevõtte AS Merko Ehitus juhatus tegutseb 2-liikmelisena: Andres Trink ja Tõnu Toomik.

ASi Merko Ehitus juhatuse liikmete poolt kontrollitud aktsiad 31.12.2022:

		AKTSIATE ARV	OSAKAAL
Andres Trink	Juhatuse esimees	1 100	0,01%
Tõnu Toomik	Juhatuse liige	-	-
		1 100	0,01%

LISA 33 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

Kontsern on ostnud finantsinstitutsioonidelt järgmised garantiid tagamaks kontserni kohustusi kolmandate osapoolte ees. Antud summad kujutavad kolmandate isikute maksimaalset nõudeõiguse ulatust kontserni vastu juhul, kui kontsern ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Juhtkonna hinnangul on nende garantiidega seoses täiendavate oluliste kulutuste tekkimine ebatõenäoline.

tuhandetes eurodes
	31.12.2022	31.12.2021
Ehitusaegne garantii tellijale	28 235	28 573
Pakkumusgarantii	10	31
Garantiiaja garantii	22 796	19 639
Ettemakse garantii	4 504	15 026
Käendused	500	1 466
Tingimuslikud kohustused kokku	56 045	64 735

Ehitusaegne garantii – garant tagab tellijale sõlmitud ehituslepingust tulenevate töövõtja kohustuste kohase täitmise.

Pakkumisgarantii – garant tagab pakkumise korraldajale, et pakkuja sõlmib korraldajaga lepingu vastavalt pakkumise tingimustele. Garantiiaja garantii – garant tagab tellijale ehituse garantiiajal ilmnevate ehitusvigade kõrvaldamise.

Ettemakse garantii – garant tagab ostjale/tellijale ettemakse tagastamise juhul, kui tarnija ei tarni kaupa või osuta lubatud teenust. Käendus – kontsern tagab kolmandale osapoolele kontserni ettevõtte poolt võetud kohustuse (näiteks teenuse osutamine kindla aja jooksul kokkulepitud mahus) kohast täitmist.

31.12.2022 seisuga on kontsernis moodustatud garantiiaja garantii kohta eraldis (lisa 28), mis põhineb ajaloolisele kogemusele vastavalt ehituslepingute mahtudele.

Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.

Juriidiliste riskide osas vaata lisa 34 vastavat alalõiku.

LISA 34 RISKIDE JUHTIMINE

FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

Oma igapäevategevuses peab kontsern arvestama erinevate finantsvaldkonna riskidega. Olulisemad riskid on tururisk (hõlmab intressiriski ja valuutariski) ja finantsrisk (hõlmab krediidiriski ja likviidsusriski), millele lisanduvad kaudsemaid riske peegeldavad finantsvarade õiglase väärtuse ja kapitaliseerituse hinnangud. Lähtuvalt kontserni bilansistruktuurist ja positsioonist turul, ei oma aruande koostamise seisuga ükski nimetatud riskidest olulist mõju. Kontserni riskijuhtimine tugineb seadustest, regulatsioonidest ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditest tulenevatele nõuetele, samuti kontserni sisemistele regulatsioonidele ning hea tava põhimõtetele. Finantsriskide juhtimise eest vastutab kontsernis finantsosakond.

KREDIIDIRISK

tuhandetes eurodes

Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib juhul, kui vastaspooled ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Krediidiriskide vähendamiseks jälgitakse pidevalt klientide maksekäitumist, analüüsitakse nende äride tulevikuperspektiive, sealhulgas äriloogikat ja selle vastavust nii üldistele majandusarengutele kui vastava majandussektori arengutele, ning finantsseisu. Vajaduse korral kaasatakse riskide maandamiseks garandina tehingutesse kolmandaid isikuid. Ehitustegevuse finantseerimine toimub osaliselt tellijate ettemaksetega. Ettemakse saamise eeltingimuseks on reeglina ettemakse pangagarantii esitamine tellijale.

Vabu rahalisi vahendeid hoitakse põhiliselt Swedbanki, SEB, Luminori ja OP Corporate Bank gruppi kuuluvate pankade arvelduskontodel või tähtajalistes hoiustes. Swedbanki ja SEB gruppi kuuluvad Baltikumis tegutsevad pangad ei oma eraldi Moody'se krediidireitinguid. Swedbanki grupi emaettevõte Swedbank AB omab Moody'se pikaajalist krediidireitingut Aa3 (2021. aastal Aa3) ning SEB grupi emaettevõte Skandinaviska Enskilda Banken AB omab Moody'se pikaajalist krediidireitingut Aa2 (2021. aastal Aa2). OP Corporate Bank PLC omab Moody'se pikaajalist krediidireitingut Aa3 (2021. aastal Aa3), Luminor Bank omab Moody'se pikaajalist krediidireitingut A3 (2021. aastal A3).

Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2022 seisuga. Juhtkonna hinnangul ei ole kontsernil raha ning ekvivalentide osas olulisi krediidiriske.

	Jaotus maksetähtaja järgi		Bilansiline	Tagatis
	1-12 kuud	2-5 aastat	väärtus
31.12.2022
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 14, 20)	17 665	-	17 665	-
Nõuded ostjatele (lisad 15, 20)	49 461	22 982	72 443	-
Ehitustööde tellijatelt saada (lisad 3, 15)	15 378	-	15 378	-
Antud laenud (lisad 15, 16, 20)	5 000	-	5 000	-
Muud lühiajalised nõuded (lisa 15)	124	-	124	-
Kokku	87 628	22 982	110 610	-
31.12.2021
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 14, 20)	44 930	5	44 935	-
Nõuded ostjatele (lisad 15, 20)	32 097	24 074	56 171	-
Ehitustööde tellijatelt saada (lisad 3, 15)	15 050	-	15 050	-
Antud laenud (lisad 15, 16, 20)	1 115	-	1 115	-
Muud lühiajalised nõuded (lisa 15)	195	-	195	-
Kokku	93 387	24 079	117 466	-

FINANTSVARAD, MIS ON AVATUD KREDIIDIRISKILE

Kontserni kliendid on enamjaolt kas suuremad kohalikud ettevõtted või avaliku sektori tellijad teadaoleva ja piisava krediidivõimega (seisuga 31.12.2022 oli avaliku sektori osakaal laekumata arvetest 44,7%; 31.12.2021 21,4%).

NÕUDED OSTJATE VASTU MAKSETÄHTAEGADE LÕIKES:

tuhandetes eurodes

		31.12.2022	31.12.2021
Maksetähtaeg saabumata	70 039	96,7%	53 833	95,8%
Üle tähtaja 1-30 päeva	160	0,2%	723	1,3%
Üle tähtaja 31-60 päeva	89	0,1%	566	1,0%
Üle tähtaja 61-90 päeva	274	0,4%	192	0,3%
Üle tähtaja 91-120 päeva	500	0,7%	34	0,1%
Üle tähtaja 121-180 päeva	88	0,1%	194	0,4%
Üle tähtaja üle 180 päeva	1 293	1,8%	629	1,1%
Nõuded ostjate vastu kokku* (lisad 15, 20)	72 443	100%	56 171	100%

* Nõuded ostjate vastu on kajastatud netosummas, sisaldades ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ostjate vastu.

Bilansipäeva seisuga oli üle tähtaja arvete summa 2404 tuhat eurot (31.12.2021: 2338 tuhat eurot), millest 9. märtsiks 2023 oli laekunud 276 tuhat eurot. Aastaga vähenes üle tähtaja arvete osakaal kogunõuetest 4,2%lt 3,3%ni. Kontsernis jälgitakse jooksvalt kõigi ostjate maksekäitumist eraldi kõigi nõuete lõikes. Maksetähtaja ületanud klientidega tegeletakse personaalselt, leidmaks lahendused, mis tagaksid parimal võimalikul moel kontserni huvide kaitse. Juhtkonna hinnangul, mis tugineb klientide ajaloolisel maksekäitumisel ning uute klientide äriperspektiivide hindamisel ja maksekäitumise taustkontrollil, on aruandes kajastatud nõuded klientidelt laekuvad. Sealhulgas nõuded, millel oli aruandepäeva seisuga maksetähtaeg saabumata, tasutakse ostjate poolt maksetähtaja saabudes. Samuti, nagu arveldatud nõuete puhul, hindab juhtkond aruandepäeval ehitustööde eest veel arveldamata nõuete laekumise krediidiriski madalaks. Juhtkond tugineb oma hinnangul regulaarsele lepingupartneri finantsseisu ja maksekäitumise seirele ning lepingupartneri majandussektori ning üldiste majandusarengute väljavaatele. Nõuded ostjate vastu ja arveldamata nõuded ehitustööde tellijatele ei ole vastavalt tööstusharu praktikale täiendavate tagatistega garanteeritud.

Bilansipäeva seisuga moodustasid antud laenudest 5000 tuhat eurot (31.12.2021: 1115 tuhat eurot) laen ühisettevõttele, mille majandustegevusest omatakse head ülevaadet ning seetõttu ei ole täiendavaid tagatisi nõutud. 31.12.2022 seisuga mitteseotud osapooltele antud laenusid polnud (31.12.2021: 0 eurot).

LIKVIIDSUSRISK

Ettevõtte likviidsus ehk maksevõime kajastab tema võimet täita tähtaegselt oma maksekohustusi võlausaldajate ees. Seisuga 31.12.2022 oli kontserni lühiajaliste kohustuste kattekordaja (current ratio) 2,0 (31.12.2021: 2,4) ning maksevõime kattekordaja (quick ratio) 0,6 (31.12.2021: 0,9). Lisaks lühiajalistele käibevahenditele kasutab kontsern rahavoogude paremaks juhtimiseks ning likviidsuse tagamiseks krediidiasutustelt võetud käibekrediite. Aastavahetuse seisuga oli kontserni ettevõtetel sõlmitud pankadega arvelduskrediidi lepinguid kogusummas 53 000 tuhat eurot, mis olid kasutamata 36 191 tuhande euro ulatuses (31.12.2021: 49 000 tuhat eurot, millest kasutamata oli 48 981 tuhat eurot). 2023. aastal lõpevad lepingud kogusummas 49 000 tuhat eurot, mille pikendamise vajadust kaalutakse jooksvalt. Lisaks arvelduskrediitidele oli ettevõttel 10,0 mln euro suurune käibelaenu limiit ASilt Riverito, millest kasutamata oli 2,0 mln eurot (31.12.2021: polnud laenulepingut).

Juhtkonna hinnangul tagab kontserni tänane kapitalistruktuur, kus omakapitali määr on 47,5% (31.12.2021: 51,6%) ning intressikandvate võlakohustuste madal osakaal 23,7% (31.12.2021: 16,2%) bilansimahust, ettevõtte usaldusväärsuse kreeditoride jaoks. Samuti võimaldab see vajadusel pikendada olemasolevaid finantskohustusi ja kaasata täiendavaid käibevahendeid.

FINANTSVARA/KOHUSTUSED

tuhandetes eurodes
	Jaotus maksetähtaja järgi			Kokku	Bilansiline
	1-3 kuud	4-12 kuud	2-5 aastat		väärtus
31.12.2022
Vara
Raha (lisa 14, 20)	17 665	-	-	17 665	17 665
Nõuded ostjate vastu (lisad 15, 20)	44 516	4 945	22 982	72 443	72 443
Ehitustööde tellijatelt saada (lisad 3, 15)	15 378	-	-	15 378	15 378
Laenud ja intressid (lisad 15, 16 ,20)	-	5 000	-	5 000	5 000
Muud lühiajalised nõuded (lisa 15)	107	17	-	124	124
Kokku	77 666	9 962	22 982	110 610	110 610
Kohustused
Võlad tarnijatele (lisad 27, 29)	33 085	12 935	2 133	48 153	48 153
Ehitustööde tellijatel saada (lisad 3, 27)	6 298	-	-	6 298	6 298
Laenu- ja rendikohustustega seotud maksed (lisa 26) *	14 916	34 771	42 236	91 923	91 923
Muud võlad (lisad 27, 29)	707	367	-	1 074	1 074
Kokku	55 006	48 073	44 369	147 448	147 448
Netovara /-kohustus	22 660	(38 111)	(21 387)	(36 838)	(36 838)

81

	Jaotus maksetähtaja järgi			Kokku	Bilansiline
	1-3 kuud	4-12 kuud	2-5 aastat		väärtus
31.12.2021
Vara
Raha ja üleöödeposiidid (lisa 14, 20)	44 930	-	5	44 935	44 935
Nõuded ostjate vastu (lisad 15, 20)	26 659	5 438	24 074	56 171	56 171
Ehitustööde tellijatelt saada (lisad 3, 15)	15 050	-	-	15 050	15 050
Laenud ja intressid (lisad 15, 16 ,20)	-	1 115	-	1 115	1 115
Muud lühiajalised nõuded (lisa 15)	127	68	-	195	195
Kokku	86 766	6 621	24 079	117 466	117 466
Kohustused
Võlad tarnijatele (lisad 27, 29)	24 049	5 364	2 110	31 523	31 523
Ehitustööde tellijatel saada (lisad 3, 27)	7 024	-	-	7 024	7 024
Laenu- ja rendikohustustega seotud maksed (lisa 26) *	4 459	7 177	41 001	52 637	52 637
Muud võlad (lisad 27, 29)	2 034	324	262	2 620	2 620
Kokku	37 566	12 865	43 373	93 804	93 804
Netovara /-kohustus	49 200	(6 244)	(19 294)	23 662	23 662

* Tulevaste intressimaksete graafikut ei ole võimalik määratleda piisava täpsusega. Vastavalt kinnisvaraarenduses levinud praktikale, on kinnistute ostmiseks võetud laenud määratlemata tagasimaksegraafikuga. Nende laenude tagasimaksed sõltuvad vastava arendusprojekti valmimise kiirusest ning rahavoogude tekkimise perioodist projekti valmides. Sellest tulenevalt on juhtkond arvamusel, et isegi nende parim hinnang eeldatavate intressimaksete ajastuse osas ei oleks selle aruande tarbijatele piisavalt täpne ning seda informatsiooni ei ole avalikustatud.

TURURISK

INTRESSIRISK

Intressirisk tuleneb intressimäärade muutusest rahaturgudel, mille tulemusena võib tekkida vajadus hinnata ümber ettevõtte finantsvarad ja arvestada finantseerimiskulude kallinemisega tulevikus. Enamik kontserni pangalaenude intressimääradest pole fikseeritud, vaid on seotud Euriboriga või ettevõtete asukohamaa pankadevahelise rahaturu intressimääradega. Kontserni kapitalistruktuuris oli intressikandvate kohustuste osakaal 31.12.2022 seisuga 23,7% bilansimahust (31.12.2021 seisuga 16,2% bilansimahust). Intressikeskkonna muutuste mõju kontserni tulemustele 12 kuu perspektiivis on juhtkonna hinnangul olulisuse piirile lähedal. Kui inflatsioon ei taltu ning keskpank jätkab baasintressimäära tõstmisega 2022. aasta teisel poolel nähtud tempos, siis ei saa välistada enim kasutatava 6 kuu Euribori tõusu 5% juurde. Sellise baasintressi tasemele liikumine tähendaks täiendavat intresskulu aastas riskide juhtimise poliitikas määratletud olulisuse taset (3 miljonit eurot).

INTRESSIRISKIDE MUUTUSTE MÕJU FINANTSKULUDELE JA -TULUDELE

31.12.2022 seisuga oli kontsernis intressikandvaid kohustusi 91 923 tuhat eurot (31.12.2021: 52 637 tuhat eurot), millest 49 687 tuhat eurot moodustasid lühiajalised laenud ja pikaajaliste kohustuste tagasimaksed 2023. aastal (31.12.2021: 11 636 tuhat eurot) ning 42 236 tuhat eurot pikaajalised laenud ja rendikohustused (31.12.2021: 41 001 tuhat eurot). 31.12.2022 seisuga oli kontserni laenunõuete kogusumma 5000 tuhat eurot (31.12.2021: 1115 tuhat eurot), mis kõik oli klassifitseeritud lühiajaliseks laenuks tagasimaksega 2023. aastal (31.12.2021: lühiajaline laen 1115 tuhat eurot). Muutuva intressimääraga laenude intressimäärad sõltusid ettevõtte asukohamaa pankadevahelise rahaturu 1-12 kuuliste laenude baasintressidest või Euriborist. Intressikandvad laenunõuded ja - kohustused jagunesid bilansipäevade seisuga järgmiselt:

	31.12.2022	31.12.2021
Fikseeritud intressiga kohustused	13 707	543
Muutuva intressiga kohustused 1-5 kuud	22 614	15 092
Muutuva intressiga kohustused 6-12 kuud	55 602	37 002
Intressikandvad laenukohustused kokku (lisa 26)	91 923	52 637
Fikseeritud intressiga laenunõuded	5 000	1 115

Juhtkonna hinnangul on toimunud muutusi baasintressides, mis avaldavad mõju kontserni finantsseisundile. Eeldades, et järgneva 12 kuu keskmine Euribor tõuseks 10 baaspunkti kõrgemaks, tähendaks see olemasolevate kohustuste mahu juures kontsernile intressikulude suurenemist 78 tuhande euro võrra (31.12.2021: 52 tuhande euro võrra). Kõik antud laenud on fikseeritud intressiga ja seega ei oma baasintressi muutus intressituludele mingit mõju.

Euribori muutuste riskile lisaks kaasneb kohustuste refinantseerimisega majanduskeskkonna muutustest tingitud riskimarginaali muutuste risk. Kõige otsesemalt avaldub see arvelduskrediidilepingute pikendamise võimalikus vajaduses.

VALUUTARISK

Kontserni majandustegevus toimus enamjaolt kontserni ettevõtete asukohamaa valuutades: Eestis, Lätis ja Leedus eurodes ning Norras kroonides. Kontsernisisesed tehingud toimuvad reeglina eurodes. Valuutariskide elimineerimiseks jälgitakse ettevõtte finantsvarade ning -kohustuste proportsioone eri valuutades ning pikaajaliste ehituslepingute sõlmimisel eelistatakse Balti riikides lepingu valuutana eurot ning Norras krooni. Bilansipäeva seisuga jagunesid finantsvarad ja -kohustused kohalikes valuutades bilansimahust järgmiselt:

	EUR-ides	NOK-ides
31.12.2022
Varad	98,8%	1,2%
Kohustused	99,2%	0,8%
31.12.2021
Varad	96,8%	3,2%
Kohustused	97,0%	3,0%

Arvestades asjaolu, et ehitustegevuseks kasutatavad materjalid ja teenused on üldjuhul kohalikelt turgudelt või siis EL siseselt tarnitavad, on valuutarisk kontsernis minimaalne.

MUUDE RISKIDE JUHTIMINE

TEGEVUSRISK

Kontserni ärivaldkonda arvestades on tegevusriskide juhtimisel äärmiselt oluline jätkuv ohutusstandardite ja -regulatsioonide täiustamine ja rakendamine ning järelevalve suurendamine keskkonnanõuete täitmise üle. Kontserni ehitusettevõtetes on juurutatud kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9001 ja keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001 ning töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem ISO 45001. Kõik juhtimissüsteemid on sertifitseeritud. Kontsernis töötab 8 (2021: 8) täiskohaga kvaliteedispetsialisti, kelle tööülesandeks on kvaliteedi, tööohutuse ning juhtimissüsteemide arendamine ning nende toimimise tagamine.

Tegevusriskide täiendavaks maandamiseks kasutatakse kindlustust, eriti riskide puhul, mille maandamiseks puuduvad muud võimalused. Ehitusprotsessis aset leidvate ootamatute kahjujuhtumite riski maandamiseks sõlmib kontsern kindlustusseltsidega koguriskikindlustuse lepingud. Üldpoliis sõlmitakse üheks aastaks ning see hüvitab tellijale, alltöövõtjatele ning kolmandatele isikutele ASi Merko Ehitus kontserni ettevõtte või tema alltöövõtja poolt tekitatud kahjud. Objektidele, millele aastane poliis ei laiene (vesiehitus, raudtee-ehitus, sillad jne), kaardistatakse riskid täiendavalt ja igale objektile sõlmitakse selle eripära arvestav kindlustusleping. Projekteerimise töövõtulepingute sõlmimisel nõutakse alltöövõtjatelt erialase vastutuse kindlustuslepingut või sõlmitakse omal kulul kindlustusleping, millega kaetakse projekteerimisest, ekslikest mõõtmistest, nõuannetest ja juhistest tulenevad kahjud. Riskide kaardistamisel, kindlustuslepingute sõlmimisel ning kahjujuhtumite käsitlemisel kasutatakse kindlustusmaakleri teenust. 2022. aastal esitati kindlustusseltsidele hüvitistaotlusi summas 0,52 mln eurot (2021. aastal: 0,35 mln eurot), millest saadi kindlustushüvitisi summas 0,24 mln eurot (2021. aastal: 0,13 mln eurot).

Garantiiperioodil ilmnevate ehitusvigade kõrvaldamiseks on ettevõttes moodustatud garantiieraldis. 2022. aastal moodustati kontsernis garantiieraldisi kogusummas 2,30 mln eurot (2021. aastal: 2,14 mln eurot) ning sellest reservist kaeti kulusid 1,62 mln euro ulatuses (2021. aastal: 1,29 mln eurot). Aasta lõpu seisuga oli ettevõtte garantiieraldiste reserv 4,42 mln eurot (31.12.2021: 3,77 mln eurot). Alltöövõtjate poolt tehtud tööde osas kõrvaldavad garantiiajal ilmnevad vead alltöövõtjad. Kriitiliste töövõttude puhul on töövõtulepingust tulenevate töövõtja lepinguliste kohustuste täitmine tagatud esimesel nõudmisel väljamakstavate pangagarantiidega.

JURIIDILINE RISK

Tulenevalt kontserni põhitegevusega seotud lepingute, regulatsioonide ning seaduste erinevast tõlgendusest eksisteerib risk, et mõni tellija, töövõtja või järelevalveorgan hindab ettevõtte tegevust lepinguliste kokkulepete või õigusaktidest tulenevate nõuete järgimisel ettevõttest erinevatel alustel ning vaidlustab ettevõtte tegevuse seaduslikkuse.

Erinevatest juriidilistest vaidlustest tulenevate võimalike kahjunõuete ning õigusabikulude katteks on kontsernis seisuga 31.12.2022 moodustatud eraldis summas 1,2 mln eurot (31.12.2021: 0 eurot) (lisa 28).

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade kontserni ettevõtete olulisematest 2022. aasta jooksul lõppenud ning seisuga 31.12.2022 pooleliolevatest juriidilistest vaidlustest.

EESTI

Kaebus keskkonnaministri määruse tühistamiseks

Kohtuasjad seoses keskkonnaministri 27. märtsi 2015 määrusega nr 22, millega muudeti püsielupaiga kaitse-eeskirja selliselt, et ASi Merko Ehitus tütarettevõtetele Suur-Paekalda OÜ ja Väike-Paekalda OÜ (tänaseks ühendatud kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eestiga) kuuluvad Paekalda tänava kinnisasjad jäeti püsielupaiga piiridest välja. 2. veebruaril 2016 esitasid Merko Ehitus kontserni kuuluvad ettevõtted Tallinna Halduskohtusse kaebuse kahju hüvitamiseks. Nõue koosneb otsese varalise kahju (kinnistute väärtuse vähenemine ning arendustegevuseks tehtud kulutused) ja saamata jäänud tulu nõuetest (luhtunud arendustegevus aastatel 2005- 2007). Tallinna Halduskohus rahuldas 22. aprillil 2019 kaebuse osaliselt ning mõistis Eesti Vabariigilt AS Merko Ehitus Eesti kasuks välja 760 tuhat eurot ja viivise kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti mõistis kohus AS Merko Ehitus Eesti kasuks välja menetluskulu 12 tuhat eurot. Mõlemad pooled esitasid apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, mis tühistas osaliselt Tallinna Halduskohtu otsuse ja saatis hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks tagasi Tallinna Halduskohtule. Vaidluse mõlemad pooled esitasid kassatsioonkaebused Riigikohtule. 5. märtsi 2021 otsusega jättis Riigikohus AS Merko Ehitus Eesti kassatsioonkaebuse rahuldamata, kuid saatis kaebuse Eesti Vabariigi õiguspärase tegevusega tekitatud otsese varalise kahju hüvitamise nõude osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus peatas menetluse haldusasjas kuni vaidlusaluste kinnistute detailplaneeringu menetluse lõppemiseni. Nimetatud nõude mõju ei ole kontsern aruandes kajastanud.

LÄTI

1. augustil 2021 sai AS Merko Ehitus tütarettevõte SIA Merks Läti konkurentsinõukogu otsuse ettevõtte suhtes 2019. aastal algatatud haldusmenetluses. Kontsern on menetluse kohta jooksvalt info avalikustanud börsiteadetes, aasta- ja vahearuannetes ning asjakohases kodulehe alajaotises.

2. septembril 2021 vaidlustasid SIA Merks ja AS Merko Ehitus Läti konkurentsinõukogu otsuse Läti halduskohtus. Konkurentsinõukogu poolt määratud trahv summas 2,7 mln eurot ei kuulu tasumisele, kolmandate isikute võimalikud kahjunõuded ei kuulu arutamisele ega muud võimalikud seadusest tulenevad tagajärjed ei rakendu enne kohtuotsuse jõustumist.

Esimene kaebuste sisu arutamiseks määratud kohtuistung toimus 12. oktoobril 2022, kuid kohtuistung kulus erinevate poolte taotluste esitamisele ja arutamisele. Kaasuse sisuliseks läbivaatamiseks on määratud kümme kohtuistungit 2023. aasta esimeses pooles, millest aruande koostamise ajaks juba toimunud 3 istungil on kuulatud hagejate avaldusi ja seisukohti.

AS Merko Ehitus peab jätkuvalt Läti konkurentsinõukogu järeldusi SIA Merksi äritegevuse kohta põhjendamatuteks nii faktiliselt kui õiguslikult ning kasutab kõiki õigusriigis antud võimalusi selliste järelduste ümberlükkamiseks.

Arvestades kohtuliku menetluse jõudmist sisuliste arutelude etappi ja lähtudes konservatiivsuse printsiibist on kontsern otsustanud, et ajaliselt endiselt kauge ning veel mitte selgelt ühegi poole kasuks kaldunud kohtuvaidluse tulemi katteks on asjakohane moodustada eraldis 1/3 ulatuses võimalikust trahvinõudest. Kontsern on teinud 900 tuhande euro suuruse eraldise. Eraldis ei kajasta kontserni hinnangut kohtumenetluse oodatavale tulemile, see peegeldab üksnes kontsernis rakendatavate majandusarvestuse printsiipide konservatiivsust.

SIA Ostas Celtnieks

1. novembril 2019 esitas SIA Merks hagi SIA "Ostas Celtnieks" vastu summas 230 tuhat eurot, millele lisandub viivis 21 tuhat eurot. SIA Merks nõude aluseks on konsortsiumlepinguna teostatud Ventspilsi muusikakooli ja kontserdisaali ehitusobjektilt saadud kahjum, millest vastavalt lepingu osaluse proportsioonidele kuulub SIA "Ostas Celtnieks" poolt katmisele 35%. SIA "Ostas Celtnieks" pole enda osa kahjumist seni katnud. Kohtuistung toimus 28. juulil 2022, kohus jättis nõude rahuldamata põhjendusega, et nõude on esitanud ebaõige isik (konsortsiumi vormiline juriidiline isik). 25. oktoobril 2022 esitas SIA Merks apellatsioonikaebuse, mis võeti menetlusse ja vaadatakse läbi 18. aprillil 2023. Nimetatud nõude mõju ei ole kontsern aruandes kajastanud.

Salaspilsi maavalitsus

1. juulil 2022. esitas SIA Merks Salaspilsi lasteaia ehituslepingu tõlgendamisel tekkinud erimeelsustele lahenduse leidmiseks hagi Salaspilsi maavalitsuse vastu majandusasjade kohtusse. Salaspilsi maavalitsus esitas vastuhagi, mille sisuks on SIA Merks nõudega mittenõustumine. SIA Merks allkirjastas 2022. aasta lõpus tööde üleandmise akti ning, tuginedes ekspertiisotsusele, esitas kohtule nõude Salaspilsi maavalitsuse vastu summas 1 635 tuhat eurot (1 304 tuhat eurot põhinõue ja 331 tuhat eurot viivised). Järgmine kohtuistung on planeeritud 9. maiks 2023. Kontsern ei ole teinud eraldisi aruande kuupäeva seisuga.

SIA Hanza 14

2022 augustis võttis Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraaži Instituut (Stockholmi arbitraaž) menetlusse SIA Hanza 14 avalduse 16. juunil 2020 allkirjastatud ehituslepingu mittejõustumise tühistamiseks ja SIA Merks lepinguliste kohustuste mittetäitmisega kaasneva leppetrahvi sissenõudmiseks. Ehituslepingu mittejõustumisest teatas Merko Ehitus börsiteatega 28. august 2020. Käesoleva aruande koostamise hetkeks on SIA Hanza 14 esitanud oma nõudeavalduse ja SIA Merks oma kaitseavalduse. Arbitraaži istung on kavandatud 2023 septembri teises pooles. SIA Merks on jätkuvalt seisukohal, et ehituslepingus sätestatud eeltingimuste mittetäitumise tulemusel muutus leping tühiseks. Lepingu tühiseks muutumine aluseks olnud imperatiivne tingimus sätestas lepingu lõppemise ilma õiguslike tagajärgede või kohustisteta osapooltele, nagu poleks sellele kunagi alla kirjutatud. Vastavalt ei ole kontsern teinud eraldisi nõude esitaja teoreetiliste nõuete katteks.

VARADE VÄÄRTUS

1. aastal sai kontsern varade ja varude allahindlusest 3640 tuhat eurot kahjumit (2021: 86 tuhat eurot), sh ebatõenäoliste ja lootusetute nõuete mahakandmisest 218 tuhat eurot (2021: 56 tuhat eurot), hankijatele tasutud ettemaksude mahakandmisest 14 tuhat eurot kahjumit (2021: 30 tuhat eurot) ja ostetud kinnistute müügiks/arendustegevuseks alla hindamisest 3400 ning ostetud muud kaubad müügiks alla hindamisest 8 tuhat eurot (2021: varude allahindlust ei tehtud). Varasematel perioodidel kulusse kantud nõudeid ei laekunud (2021: 2 tuhat eurot). Täiendav info lisades 15 ja 17.

SÕJATEGEVUS UKRAINAS

Paralleelselt Venemaa jätkuva agressiooniga Ukrainas on ekspertide hinnangul Venemaa manipuleerinud gaasitarnete ja hinnaga vastumõju avaldamiseks sanktsioonidele. Mõjude paljususe ja kõikide osapoolte hübriidsete tegevuste tõttu ei ole sõjategevuse mõju raamatupidamisliku täpsusega endiselt võimalik hinnata, kuna energiahindasid peetakse oluliseks faktoriks ka kõrgenenud inflatsiooni käivitumisel. Ühelt poolt on sanktsioonid, energia hinnakasv ja inflatsioon viinud sisendhindade üldise kallinemiseni. Teiselt poolt on sõjapõgenike poolt pakutav suhteliselt odavam tööjõud vaos hoidnud kohaliku tööjõu palgaootuste kasvu ja nende genereeritud täiendav nõudlus eluasemete turul hoidnud korteriturgu tugevamana vaatamata ebakindluse kasvule. Erisuunaliste mõjude hindamine on jätkuvalt keeruline, koondamine ühtseks mõjuhinnanguks hetkel käib üle võimete. Kaheldamatult on sõda mõjunud äärmiselt negatiivselt kontserni majanduslikule seisukorrale nii sisendhindade kallinemise, kui ka tellimuste ja eluasemete müügitempo vähenemise kaudu ning kontsern ei ole neid negatiivseid efekte suutnud täismahus edasi kanda ostjatele. Teisalt ei saa välistada sõjategevuse otsese mõjuna ka laiemat ebakindluse kasvu ning sellest johtuvat investeeringute ja ostude vähenemist majanduses tervikuna, millel on ehitussektori sisest konkurentsi teravdav ning marginaale allasuruv mõju. Selle negatiivse netoefekti kvantifitseerimine kontserni tasemel nõuab majanduse stabiliseerumist uutel tasakaalu-tasemetel.

ÕIGLASE VÄÄRTUSE HINNANG

Kontserni hinnangul ei erine konsolideeritud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade (lisad 14, 15, 16, 20) ja -kohustuste (lisad 26, 27, 29) bilansilised väärtused seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 oluliselt nende õiglasest väärtusest.

Juhatuse hinnangul ei erine pikaajaliste antud laenude õiglane väärtus oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna laenusaajate riskimarginaalides ei ole toimunud olulisi muutusi, võrreldes laenu andmise ajaga. Nõuete õiglast väärtust mõõdetakse diskonteeritud rahavoogude meetodil vastavalt IFRS 7-le õiglase väärtuse hierarhia 3. taseme sisendite alusel.

Balsiu koolimajaga seotud pikaajaliste nõuete (31.12.2022: 9317 tuhat eurot; 31.12.2021: 9682 tuhat eurot) õiglane väärtus vastab nende bilansilisele väärtusele. Rakendades efektiivset intressimäära 2,88%, on Balsiu koolimajaga seotud tulevaste nõuete õiglane väärtus 15 077 tuhat eurot (31.12.2021: 19 399 tuhat eurot, intressimäär 0,16%) ning bilansiline väärtus 18 171 tuhat eurot (31.12.2021: 19 625 tuhat eurot). Kaunase rajooni politseijaoskonna peakontoriga seotud pikaajaliste nõuete (31.12.2022: 13 661 tuhat eurot; 31.12.2021: 14 311 tuhat eurot) õiglane väärtus vastab nende bilansilisele väärtusele. Rakendades efektiivset intressimäära 2,88%, on Kaunase rajooni politseijaoskonna peakontoriga seotud tulevaste nõuete õiglane väärtus 16 233 tuhat eurot (31.12.2021: 20 698 tuhat eurot, intressimäär 0,16%) ning bilansiline väärtus 19 171 tuhat eurot (31.12.2021: 20 914 tuhat eurot). Kuna tulevaste nõuete vastaspooleks on riiklikud institutsioonid, on õiglase väärtuse arvutustes võetud aluseks aruandeperioodi lõpus Leedu Vabariigile kehtinud pikaajaliste laenude intressimäär (www.ecb.europa.eu/stats/financial\_markets\_and\_interest\_rates/long\_term\_interest\_rates).

Balsiu koolimaja ja Kaunase rajooni politseijaoskonna peakontoriga seotud pikaajalisi nõudeid hinnatakse õiglase väärtuse hierarhia 2. taseme sisendite alusel.

Kontserni pikaajalised võlakohustused kannavad olulises osas fikseerimata intressimäära, mis muutub vastavalt turu intressimäära kõikumistele. Juhtkonna hinnangul ei ole kontserni riskimarginaalid oluliselt muutunud, võrreldes laenude saamise ajaga ja kontserni võlakohustuste intressimäärad vastavad turutingimustele. Pikaajaliste finantskohustuste õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste rahavoogude baasil, kasutades turu intressimäära, mis on kontsernile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel (tase 3).

Andmaks indikatsiooni õiglase väärtuse määramisel kasutatavatest sisenditest, on kontsern klassifitseerinud oma finantsinstrumendid kolmele tasemele, vastavalt raamatupidamisstandardite nõuetele.

Tase 1: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse börsi või muu aktiivse reguleeritud turu korrigeerimata hinnas. Seisuga 31. detsember 2022 ja 2021 ei olnud kontsernil finantsinstrumente, mis kuuluksid tasemele 1.

Tase 2: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse hindamismeetoditega, mis põhinevad jälgitavatel sisenditel. Selle kategooria alla liigituvad näiteks finantsinstrumendid, mis on hinnatud kasutades sarnaste instrumentide hindu aktiivsel reguleeritud turul, või ka finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatakse küll reguleeritud turu hinda, kuid mille likviidsus börsil on madal.

Tase 3: Finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatavad hindamismeetodid põhinevad mittejälgitavatel sisenditel.

KAPITALIJUHTIMINE

Kontsern loeb kapitaliks laenukapitali ja kogu omakapitali. 31.12.2022 seisuga oli emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 184 187 tuhat eurot (31.12.2021: 167 239 tuhat eurot). Kontserni põhimõtteks on tugeva omakapitalibaasi hoidmine eesmärgiga säilitada usaldusväärsus aktsionäride, võlausaldajate ja turu silmis ning tagada kontserni jätkusuutlik areng. Pikas perspektiivis on kontserni eesmärgiks kasvatada aktsionäride tulu ning tagada võimekus maksta dividende.

Kontserni omakapital on täna olulises osas seotud kinnisvaraarenduse eesmärgil soetatud kinnistute portfelliga, mida kontsern on vastavalt turuolukorrale realiseerinud peamiselt läbi omaarenduste. Omakapitali struktuuri on kontsernil täiendavalt võimalik reguleerida aktsionäridele makstavate dividendide või sissemakstud aktsiakapitali tagasimaksetega.

Kontsern peab oluliseks optimaalse omakapitali struktuuri tagamist. Seetõttu jälgitakse, et kontserni omakapitali osakaal varadesse oleks minimaalselt 40% (31.12.2022: 47,5%, 31.12.2021: 51,6%).

Vastavalt turul kehtivale heale tavale kasutab kontsern kapitali jälgimiseks netovõla ja kogu kapitali suhet:

	31.12.2022	31.12.2021
Laenukohustused	91 923	52 637
Miinus: raha ja raha ekvivalendid ning lühiajalised deposiidid	(17 665)	(44 930)
Netovõlg	74 258	7 707
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	184 187	167 239
Netovõlg ja emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	258 445	174 946
Neto võlakohustuste osakaal	28,7%	4,4%

Kontserni netovõlg seisuga 31.12.2022 oli 74,3 mln eurot (31.12.2021: 7,7 mln eurot).

	31.12.2022	31.12.2021
Raha ja raha ekvivalendid	17 665	44 930
Lühiajalised laenukohustused	(49 687)	(11 636)
Pikaajalised laenukohustused	(42 236)	(41 001)
Netovõlg	(74 258)	(7 707)
Raha ja raha ekvivalendid	17 665	44 930
Fikseeritud intressimääraga laenukohustused	(13 707)	(543)
Ujuva intressimääraga laenukohustused	(78 216)	(52 094)
Netovõlg	(74 258)	(7 707)

	Raha ja raha ekvivalendid	Võla kohustused	Rendi kohustused	Kokku
Netovõlg . .	47 480	(26 355)	(2 703)	18 422
Rahavoog	(2 582)	(22 763)	951	(24 394)
Valuutakursside mõju	32	-	-	32
Lisandunud rendikohustused	-	-	(2 068)	(2 068)
Rendikohustuste eemaldamine	-	-	301	301
Netovõlg . .	44 930	(49 118)	(3 519)	(7 707)
Rahavoog	(27 221)	(38 506)	1 108	(64 619)
Valuutakursside mõju	(44)	3	-	(41)
Lisandunud rendikohustused	-	-	(2 008)	(2 008)
Rendikohustuste eemaldamine	-	-	117	117
Netovõlg . .	17 665	(87 621)	(4 302)	(74 258)

LISA 35 MUU INFORMATSIOON

Vastavalt Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) tehnilistele standarditele ja aruande koostamise hetke arusaamale elektrooniliste tähtistuste kasutamisest peab masinloetav informatsioon alljärgneva teabe kohta esinema raamatupidamise aruande lisades isegi juhul, kui vastav teave on esitatud ladusa loetavuse eesmärgil muudes majandusaasta aruande osades. Sellega seoses esitame viited teabe esinemise ja selle asukoha kohta järgmiselt:

• töötajate kohta on esitatud personalipoliitika info esitatud Tegevusaruandes lk. 28 ja tasustamise info Tasustamisaruandes lk.102;
• juhtkonna võtmeisikute kohta on kirjeldav info esitatud HÜT aruandes lk. 33-37 ning Tasustamisaruandes lk.102;
• Riskijuhtimise poliitikad ja praktikad (sh. nii üldised, kui finantsinstrumente puudutav) on kirjeldatud lisaks Lisa 34 toodule ka Tegevusaruandes lk 27 ning HÜT aruandes lk. 38.

LISA 36 LISAINFORMATSIOON EMAETTEVÕTTE KOHTA

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konsolideeriva üksuse konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaettevõtte kasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne). Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud, kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, v.a tütar- ja ühisettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses.

KASUMIARUANNE

tuhandetes eurodes

Müügitulu 555 1 360 Müüdud toodangu kulu (31) (594) Brutokasum 524 766 Turustuskulud (87) (20) Üldhalduskulud (2 561) (2 185) Muud äritulud 2 171 1 608 Muud ärikulud (1 167) (102) Ärikasum -kahjum) (1 120) 67 Finantskulud (385) (208) Finantstulud investeeringutelt tütarettevõtetesse 18 646 14 077 Kasum enne maksustamist 17 141 13 936 Tulumaksukulu (25) (19) Aruandeaasta puhaskasum 17 116 13 917	2022	2021

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes	31.12.2022	31.12.2021
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	545	6 827
Nõuded ja ettemaksed	48 467	173
	49 012	7 000
Põhivara
Tütarettevõtete aktsiad või osad	120 896	115 264
Muud pikaajalised finantsinvesteeringud	17 120	50 955
Materiaalne põhivara	370	166
Immateriaalne põhivara	13	44
	138 399	166 429
VARAD KOKKU	187 411	173 429
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused	13 677	55
Võlad ja ettemaksed	1 344	1 467
Lühiajalised eraldised	924	16
	15 945	1 538
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused	6 258	6 099
	6 258	6 099
KOHUSTUSED KOKKU	22 203	7 637
OMAKAPITAL
Aktsiakapital	7 929	7 929
Kohustuslik reservkapital	793	793
Jaotamata kasum	156 486	157 070
OMAKAPITAL KOKKU	165 208	165 792
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	187 411	173 429

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

tuhandetes eurodes

Emaettevõte	Aktsia kapital	Kohustuslik reserv	Jaotamata kasum	Kokku
Saldo 31.12.2020	7 929	793	160 853	169 575
Aruandeperioodi puhaskasum	-	-	13 917	13 917
Dividendid	-	-	(17 700)	(17 700)
Saldo 31.12.2021	7 929	793	157 070	165 792
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus				(115 264)
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil				116 711
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2021				167 239
Aruandeperioodi puhaskasum	-	-	17 116	17 116
Dividendid	-	-	(17 700)	(17 700)
Saldo 31.12.2022	7 929	793	156 486	165 208
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus				(120 896)
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil				139 875
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2022				184 187

Omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel lähtutakse korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist.

RAHAVOOGUDE ARUANNE

tuhandetes eurodes
--------------------	--

	2022	2021
Äritegevuse rahavoog
Ärikasum (-kahjum)	(1 120)	67
Korrigeerimised:
põhivara kulum ja väärtuse langus	118	112
intressitulu äritegevusest	(2 171)	(1 605)
eraldiste muutus	860	(25)
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus	(18 400)	(3 442)
Varude muutus	-	561
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus	(114)	113
Saadud intressid	668	2 129
Makstud intressid	(341)	(132)
Muud finantstulud (kulud)	(44)	(76)
Makstud ettevõtte tulumaks	(25)	(19)
Kokku rahavood äritegevusest	(20 569)	(2 317)
Investeerimistegevuse rahavoog
Tütarettevõtte soetamine	-	(19 500)
Tütarettevõtete omakapitali suurendamine	(188)	(77)
Tütarettevõtte omakapitali vähendamine	-	28 200
Materiaalse põhivara soetus	(12)	(3)
Immateriaalse põhivara soetus	(2)	(9)
Saadud intressid	-	1
Saadud dividendid	18 646	14 077
Kokku rahavood investeerimistegevusest	18 444	22 689
Finantseerimistegevuse rahavoog
Saadud laenud	13 581	-
Laenude tagasimaksed	-	(4)
Rendikohustuste põhiosa tagasimaksed	(77)	(75)
Makstud dividendid	(17 661)	(17 686)
Kokku rahavood finantseerimistegevusest	(4 157)	(17 765)
Raha ja raha ekvivalentide muutus	(6 282)	2 607
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	6 827	4 220
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	545	6 827

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Aktsiaseltsi MERKO EHITUS aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Meie arvamus

Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Aktsiaseltsi MERKO EHITUS (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 31. märtsil 2023 esitatud täiendava aruandega.

Mida me auditeerisime

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

• konsolideeritud koondkasumiaruannet 31. detsember 2022 lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2022;
• konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
• konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas "Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga".

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.

Perioodi 1. jaanuar 2022 - 31. detsember 2022 jooksul me ei ole osutanud Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele auditiväliseid teenuseid.

AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee

Ülevaade meie auditist

Kokkuvõte

Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.

Olulisus

Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.

Kontserni auditi olulisus	Olulisuse määr aruandele tervikuna on 3,6 miljonit eurot
Kuidas me selle määrasime	Olulisus aruande kui terviku suhtes: ligikaudu 0,9% konsolideeritud müügitulust
Rakendatud olulisuse kriteeriumi põhjendus	Arvutasime olulisuse lähtudes konsolideeritud müügitulust, kuna meie hinnangul on see peamine mõõdik, mida jälgivad nii Kontserni juhtkond, aktsionärid ja kreeditorid, hindamaks Kontserni tulemusi.

Peamised auditi teemad

Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.

Peamine auditi teema	Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga oma auditis
Ehituslepingute tulu arvestus (täiendav info lisa 1 "Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted" alapunktis 1.21 "Tulu kajastamine" ja lisas 3 "Tegevussegmendid"). 2022. aastal kajastas Kontsern 410 miljonit eurot	Ehituslepingute müügitulu auditeerimisel testisime nii juhtkonnapoolseid kontrollisüsteeme kui viisime läbi detailseid teste. Hindasime, kas Kontsern on õigesti rakendanud müügitulu kajastamise standardit IFRS 15, sealhulgas perioodi jooksul kajastatava müügitulu
müügitulu, millest 247 miljonit eurot on seotud ehitusteenustega.	osas. Me testisime ehituslepingute tingimuste
Kontserni ehitusteenuste osutamise aluseks on suur hulk ehituslepinguid, mille tingimused erinevad üksteisest nii teenustasu, allhankijate või koostööpartnerite kaasamise kui kasumi jagamise osas. Tulu ehituslepingutelt kajastatakse lähtuvalt teostamiskohustuste täitmise edenemisest (valmidusastmest). Valmidusastme tuvastamisel peab juhtkond igal bilansipäeval hindama nii lepingu täitmiseks vajalikke kulutusi kui võimalikke lepingutasu muudatusi.	analüüsimist, asjakohaste arvestusmeetodite valikut ja valmidusastme hindamist toetavate kontsernisiseste kontrolliprotseduuride ülesehitust, nende rakendamist ja tõhusust. Lisaks kontrollide testimisele viisime läbi detailseid auditi protseduure. Me moodustasime valimi ehituslepingutest, mille osas viisime läbi detailseid teste, mis sisaldasid muu hulgas järgmist: • ehituslepingute arvestatud tulu arvutusel kasutatud lepingulise tasu võrdlemine aluseks oleva lepinguga;
Raamatupidamislikud hinnangud on oma olemuselt subjektiivsed ning ehituslepingute täitmisega kaasneva tulemuse prognoosimisel tuginetakse paljudele nii Kontserni sisestele kui välistele infoallikatele. Hindamise keerukus, mis tuleneb nii suurest hulgast erinevatest lepingutingimustest kui prognoosimisega seotud ebakindlusest, võib põhjustada kogumina olulisi vigu.	• müügitulu arvestust mõjutavate ehituslepingute täitmiseks tehtud kulude võrdlemine raamatupidamise alusandmetega ja kulude korrektse ehituslepingutele jagamise testimine; • ehituslepingute täitmiseks tehtud kulude korrektse periodiseerimise testimine; • ehituslepingute tulu arvestamiseks kasutatava valemi õigsuse kontroll;
Eeltoodu tõttu nõuab ehituslepingute müügitulu auditeerimine märkimisväärse osa auditi ajast ja	• tulu arvestusel kasutatud kasumimarginaali võrdlust konkreetsete lepingute osas aruandeaastal ja varasematel aastatel

kallutatust. Lisaks hindasime ehituslepingute kohta aastaaruandes avaldatud informatsiooni korrektsust.

tuvastamaks võimalikku juhatuse hinnangute

ressurssidest ning on seetõttu üks peamistest

auditi teemadest.

Kinnisvaraarendustega seotud varude hindamine (täiendav info lisa 1 "Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted" alapunktis 1.12 "Varud", lisas 17 "Varud" ja lisa 34 "Riskide juhtimine" alapunktis "Varade väärtus").

Seisuga 31. detsember 2022 on Kontserni finantsseisundi aruandes kajastatud kinnisvaraarendusega seotud varusid kokku summas 224 miljonit eurot, millest 43 miljonit moodustavad valmis korterid, 92 miljonit eurot lõpetamata korterid ja 84 miljonit eurot arendamise ja edasimüügi otstarbel (peamiselt elukondliku kinnisvara arenduse eesmärgil) soetatud maa.

Varusid kajastatakse madalamas soetusmaksumusest ja neto realiseerimismaksumusest.

Kuna kinnisvara, eriti elukondliku kinnisvara, hinnad järgivad majandustsüklit ning kõiguvad aja jooksul suures ulatuses, tuleb varudes kajastatud valmis ja lõpetamata korterite ning edasimüügi otstarbel soetatud kinnisasjade neto realiseerimismaksumust hoolikalt võrrelda nende bilansilise maksumusega. Kui kinnisvara neto realiseerimismaksumus peaks langema allapoole selle bilansilist maksumust, tuleb varu alla hinnata neto realiseerimismaksumuseni. Varu neto realiseerimismaksumuse määramine vajab hinnangut eeldatava müügihinna kohta ning võib vajada hinnangut arendusprojekti lõpetamiseks vajalike kulutuste kohta.

Summa olulisuse ning hindamisega kaasneva ebakindluse tõttu on valmis ja lõpetamata korterite ning arendamise ja edasimüügi otstarbel soetatud maa väärtuse hindamine üks peamistest auditi teemadest.

Hindasime juhtkonna kompetentsi kinnisvara väärtuse hindamiseks. Juhtkond on kinnisvara väärtuse hindamisel kogenud ja seni lõppenud arendusprojektide tulemus on tavapäraselt olnud kooskõlas juhtkonna varasemate hinnangutega nende eeldatavale kasumlikkusele.

Analüüsisime juhatuse poolt koostatud neto realiseerimismaksumuse ja vajaliku allahindluse suuruse hindamise mudelit.

Testisime hindamismudeli sisendeid. Keskendusime oma töös suurema riskiastmega kinnisvaraobjektidele, lähtudes vara asukohast, bilansilisest maksumusest ja muudest konkreetse varaga seotud asjaoludest. Hinnangutel põhinevate sisendite, nagu müügihind ja ehituse lõpetamiseks vajalik kulu ühiku kohta, mõistlikkuse hindamiseks võrdlesime neid lõppenud projektide tegelike andmetega ning saadaoleva turuinfoga, nagu näiteks ehitushinna indeksitega. Hinnangulisi müügihindu võrdlesime võimaluse korral võrreldavate turutehingutega ning võlaõiguslikes lepingutes kokkulepitud hindadega .

Oma töö käigus veendusime, et hindamisel on piisavalt arvesse võetud iga konkreetse varaobjekti eripära, sealhulgas ehituse kvaliteeti, asukohta ning võimalikke õiguslikke või lepingulisi piiranguid.

Hindasime varude neto realiseerimismaksumuse kohta avalikustatud informatsiooni korrektsust, sealhulgas tundlikkuse analüüsi.

Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse

Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tegevusvaldkonda, milles Kontsern tegutseb.

Kontserni kuulub suur hulk tütarettevõtteid, mida on täpsemalt kirjeldatud aastaaruande lisas 18. Täismahus audit viidi läbi kas meie või meie juhendamisel teiste PwC võrgustiku ja PwC võrgustiku väliste firmade poolt Kontserni ettevõtetes, mis kokku katavad 99% Kontserni müügitulust ja 85% varadest. Ülejäänud Kontserni ettevõtted olid ebaolulised, mistõttu viisime läbi üksnes valikulised auditi protseduurid nende ettevõtete teatud saldode või avalikustatud informatsiooni osas.

Seal, kus töö oli teostatud komponentaudiitorite poolt, hindasime, kas ja millises mahus on vajalik meie osalemine nende ettevõtete auditites, saamaks veendumust piisava ja sobiva auditi tõendusmaterjali olemasolu osas, et anda audiitori aruanne Kontserni raamatupidamise aastaaruandele tervikuna.

Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises.

Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peamiseid fakte, juhatuse esimehe pöördumist, Merko kontserni, tegevusaruannet, hea ühingujuhtimise tava aruannet, juhtkonna deklaratsiooni, kasumi jaotamise ettepanekut ja muid aruande lisasid (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Tegevusaruande osas teostasime ka Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Vastavalt Eesti Vabariigi väärtpaberituru seadusele tasustamisaruande osas on meie kohustus kontrollida, kas tasustamisaruanne sisaldab Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse § 135³ lg 3 nõuetele vastavat informatsiooni.

Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:

• tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud;
• tegevusaruanne koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt; ja
• tasustamisaruanne koostatud vastavalt Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse §-le 135³ lg 3.

Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:

• tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;
• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
• hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.

Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) nõuetele

Meid on tellitud auditilepingu raames Ettevõtte juhatuse poolt läbi viima põhjendatud kindlustandvat töövõttu, et kontrollida Aktsiaseltsi MERKO EHITUS 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavust kohaldatavatele nõuetele ("Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis").

Käsitletava küsimuse kirjeldus ja kohaldatavad kriteeriumid

Ettevõtte juhatus on rakendanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele esitusviisi, et vastata artiklite 3 ja 4 nõuetele, mis on KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSES (EL) 2018/815, 17. detsember 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ESEF-i määrus). Kohaldatavad nõuded konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohta on sätestatud ESEF-i määruses.

Eelmises lauses kirjeldatud nõuded määravad aluse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohaldamiseks ja on meie hinnangul asjakohane kriteerium meie põhjendatud kindlustandva kokkuvõtte koostamiseks.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused

Ettevõtte juhatus vastutab selle eest, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastaks ESEF-i määruse nõuetele.

See kohustab juhatust valima ja rakendama sobivaid märgistusi iXBRL-märgistuskeeles ESEF taksonoomia baasilt ning looma, rakendama ning hoidma sisekontrolle, mis on asjakohased konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi koostamiseks, mis ei sisalda olulisi väärkajastamisi ESEF-i määruse nõuetele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad finantsaruandluse protsessi järelevalve eest, mille all tuleb mõista ka konsolideeritud finantsaruannete koostamist vastavalt ESEF-i määrusest tulenevale vormingule.

Audiitori kohustused

Meie kohustuseks on avaldada sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustandev kokkuvõte, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Viisime oma töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)) põhjendatud kindlustandva töövõtuna. See standard nõuab, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime kindlustandva töövõtu läbi, omandamaks põhjendatud kindlustunnet, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides kohaldatavatele nõuetele.

Kuigi põhjendatud kindlustunne on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISAE (EE) 3000 (muudetud) standardiga kooskõlas läbiviidud töövõtt garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse (oluline nõuetele mittevastavus).

Kvaliteedikontroll

Me rakendame Rahvusvahelist kvaliteedijuhtimise standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt oleme kehtestanud mitmekülgse kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele

Me oleme vastavuses Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks) sõltumatuse ja muude eetikanõuetega. Eetikakoodeks põhineb järgmistel aluspõhimõtetel: ausus, objektiivsus, kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus, konfidentsiaalsus ja kutsealane käitumine.

Läbiviidud protseduuride kokkuvõte

Meie planeeritud ja läbiviidud protseduuride eesmärgiks oli saada põhjendatud kindlust, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis on vastavuses, kõigis olulistes aspektides, kohaldatavate nõuetega ja selline vastavus ei sisalda olulisi vigu ega väljajätmisi. Meie protseduurid hõlmasid eelkõige järgmist:

• arusaamise loomine sisekontrollisüsteemist ja protsessidest, mis on olulised konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektroonilise aruandlusvormingu rakendamisel, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande XHTML-vormingus koostamisel ja märgistuskeele kasutamisel;
• kontrollimine, kas XHTML-vormingut rakendati õigesti;
• konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande märgistamise täielikkuse hindamine iXBRLmärgistuskeele abil vastavalt ESEF-i määruses kirjeldatud elektroonilise aruandlusvormingu rakendamise nõuetele;
• Kontserni ESEF-i taksonoomiast valitud XBRL-märgistuste kasutamise, ja kui ESEF-i taksonoomiast pole sobiv taksonoomiaelement leitud, laiendussiltide loomise asjakohasuse hindamine; ja
• ESEF-i taksonoomia laienduselementide ankurdamise asjakohasuse hindamine.

Usume, et kogutud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie kokkuvõtte avaldamiseks.

Kokkuvõte

Meie arvates, tuginedes käesolevas aruandes kirjeldatud protseduuridele, vastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood

Meid määrati esmakordselt Aktsiaseltsi MERKO EHITUS kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 31. detsembril 2008 lõppenud majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt vahepealsetel aastatel toimunud konkurssidele ja aktsionäride otsustele; meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood Aktsiaseltsile MERKO EHITUS kui avaliku huvi üksusele on kokku 15 aastat. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi Aktsiaseltsi MERKO EHITUS audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2027 lõppeva majandusaastani.

AS PricewaterhouseCoopers

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Janno Hermanson Kristiina Veermäe Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 570 Vandeaudiitor, litsents nr 596

1. märts 2023 Tallinn, Eesti

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

eurodes

Jaotamata kasum seisuga 31.12.2022	176 248 246
sh 2022. aasta puhaskasum			34 639 747
	Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:
Dividendideks (1,00 eurot aktsia kohta)		17 700 000
Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamist			158 548 246
Andres Trink	juhatuse esimees	/ allkirjastatud digitaalselt /	31.03.2023
Tõnu Toomik	juhatuse liige	/ allkirjastatud digitaalselt /	31.03.2023

TASUSTAMISARUANNE102
JUHTIDE TASUSTAMINE102
TÖÖTAJATE TASUSTAMINE102
OLULISEMAD FINANTSNÄITAJAD PERIOODIL 2018-2022 103
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE103
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE 104
MUUD OLULISED NÄITAJAD105
AKTSIAGA SEOTUD PÕHINÄITAJAD105
SUHTARVUDE DEFINITSIOONID 106
EMAETTEVÕTTE MÜÜGITULU EMTAK KLASSIFIKAATORI JÄRGI107
JÄTKUSUUTLIKKUS 108
EUROOPA LIIDU KESTLIKE MAJANDUSTEGEVUSTE TAKSONOOMIA RAPORTID108
JÄTKUSUUTLIKKUSE ARUANDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED111
SIDUSRÜHMAD 111
GRI SISUREGISTER 112

TASUSTAMISARUANNE

JUHTIDE TASUSTAMINE

Vastavalt õigusaktidele avaldab ASi Merko Ehitus ülevaate juhtidele makstud tasude ja nende vastavuse kohta tasustamise põhimõtetele. Juhtide tasustamise põhimõtted ning vastava korra töötab välja ja kinnitab AS Merko Ehitus nõukogu, ennetades ja maandades sellega huvide konflikti. Viimati kinnitas nõukogu juhtide tasustamise põhimõtted täismahus uuendatuna 14.12.2021, mis kiideti heaks 2022. aasta korralisel aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäride poolt koosolekul esitatud ettepanekud juhtide tasustamise põhimõtete muutmiseks vaadatakse läbi ja võetakse arvesse juhul, kui neid toetab aktsionäride koosoleku lihthääleenamus.

1. ja 2021. majandusaastal juhatuse liikmetele jooksva aruandeaasta eest arvestatud tööjõukulu (eurodes), sh nii põhitöötasud, tulemustasud kui maksud ja reservide muutused, olid järgmised:

	2022	2022 tulemustasu ROE komponent	2022 tulemustasu strateegiliste eesmärkide komponent	2021
Andres Trink	640 588	97 200	202 800	383 836
sh põhitöötasu	150 279	-	-	136 142
sh tulemustasu	300 000	97 200	202 800	230 000
sh maksud ja reservide muutus	190 309	-	-	17 694
Tõnu Toomik	585 908	87 480	182 520	373 723
sh põhitöötasu	129 558	-	-	115 305
sh tulemustasu	270 000	87 480	182 520	205 000
sh maksud ja reservide muutus	186 351	-	-	53 418
KOKKU	1 226 496	184 680	385 320	757 559

Tulemustasuna on kajastatud aruandeaastal eelmise aasta tulemuste eest määratud ja makstud brutotasu. Reservide muutustes on kajastatud muu hulgas ka aruandeaasta eest järgnevatel aastatel makstavate tulemustasude katteks formeeritud reserv.

1. majandusaasta tulemuste eest juhtidele määratud tasud vastavad tasustamise põhimõtetele, motiveerides juhte saavutama ja hoidma omakapitali tootluse kõrget taset ning algatama ning ellu viima strateegilisi initsiatiive kontserni koduturgudel positsiooni tugevdamiseks. 2022. majandusaasta tulemuste eest juhtidele tasude määramisel ei tehtud erandeid tasustamise põhimõtetest. 2022. majandusaastal ei saanud ükski juhtidest tasu teistelt kontserni kuuluvatelt ettevõtetelt ning neile ei antud ega pakutud tasuna aktsiad või aktsiaoptsioone. Samuti ei algatanud kontserni nõukogu juhtide suhtes tulemustasu tagasinõudmist.

TÖÖTAJATE TASUSTAMINE

Kontserni eesmärk on maksta oma töötajatele konkurentsivõimelist töötasu. Lisaks põhitasudele rakendatakse tulemusest sõltuvat tasustamist.

Kontsern loeb tööjõukuludeks töötasu (sh põhitöötasu, lisatöötasu (öötöö, ületundide ja riigipühade eest), puhkusetasu ning tulemustasu), töötasult arvestatud makse, erisoodustusi ning erisoodustustelt arvestatud makse. 2022. aasta tööjõukulu oli 42,3 mln eurot (2021. aasta: 38,4 mln eurot), mis suurenes eelmise aastaga võrreldes 10,2%.

AS Merko Ehitus kontserni ettevõtetes ei eristata hüvesid, mis on standard organisatsiooni täistööajaga töötajatele ja mida ei pakuta osalise tööajaga töötajatele, v.a tähtajalise lepinguga osalise tööajaga töötajate osas, kellele ei laiene kõik ettevõtte töötajatele pakutavad soodustused.

Alljärgnevalt on esitatud kontserni tulemuslikkuse, töötajate ja juhtide keskmise tasu iga-aastane muutus viimase viie majandusaasta kohta. Töötajate keskmise tasu kasv viieaastasel perioodil (39,1%) on jaotunud aastate lõikes erinevalt juhtide keskmise tasu kasvust viieaastasel perioodil (58,7%) ja kokkuvõttes on selgelt väiksem. 2022 on suur mõju moodustatud juhtide tulemustasu reservidel.

	2022	2021	2020	2019	2018
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (mln eurot)	34,6	29,1	23,0	16,3	19,3
Omakapitali tootlus (%)	20,4	18,8	16,2	12,9	15,3
Keskmine täistööajaga töötajate arv (inimest)	657	651	661	709	743
Tööjõukulu (mln eurot)	42,3	38,4	36,4	37,4	34,4
Keskmine kulu töötajatele aastas (tuhat eurot)	64,4	59,0	55,1	52,7	46,3
Juhtide arv	2	2	2	2	2
Keskmine kulu juhtidele aastas (tuhat eurot)	613,2	378,8	518,9	405,7	386,5
Töötajate tööjõukulu muutus (%)	9,2	7,0	4,5	14,0	6,0
Juhtide tööjõukulu muutus (%)	61,9	-27,0	27,9	5,0	27,2

Vastavalt tekke õhise arvestuse rintsii idele sisaldab tööjõukulu aruandeaastal ettevõtte oolt kantud kulu reservide moodustamisele ning ei võrdu tegelike väljamaksetega aruandeaastal, vaid sisaldab tulevastel erioodidel väljamakstavad tasusid.

OLULISEMAD FINANTSNÄITAJAD PERIOODIL 2018-2022

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

tuhandetes eurodes

	2022	2021	2020	2019	2018
Müügitulu	409 633	339 375	315 918	326 779	418 011
Müüdud toodangu kulu	(355 975)	(292 563)	(272 169)	(291 958)	(384 962)
Brutokasum (-kahjum)	53 658	46 812	43 749	34 821	33 049
% müügitulust	13,1%	13,8%	13,8%	10,7%	7,9%
Turustuskulud	(4 077)	(3 611)	(4 212)	(4 260)	(3 285)
Üldhalduskulud	(15 860)	(13 925)	(13 412)	(12 988)	(12 304)
Muud äritulud	3 144	3 508	2 320	2 983	3 527
Muud ärikulud	(1 834)	(582)	(2 979)	(1 318)	(1 115)
Ärikasum -kahjum)	35 031	32 202	25 466	19 238	19 872
% müügitulust	8,6%	9,5%	8,1%	5,9%	4,8%
Finantstulud	1	12	1	3	8
Finantskulud	(1 450)	(886)	(866)	(684)	(696)
Kasum (kahjum) ühis- ja sidusettevõtetelt	3 516	799	(144)	1 766	591
Kasum (kahjum) enne maksustamist	37 098	32 127	24 457	20 323	19 775
% müügitulust	9,1%	9,5%	7,7%	6,2%	4,7%
Tulumaksukulu	(2 995)	(3 104)	(1 954)	(3 833)	(375)
Perioodi puhaskasum (-kahjum)	34 103	29 023	22 503	16 490	19 400
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist	34 640	29 140	22 994	16 270	19 343
% müügitulust	8,5%	8,6%	7,3%	5,0%	4,6%
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist	(537)	(117)	(491)	220	57

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes

	31.12.2022	31.12.2021	31.12.2020	31.12.2019	31.12.2018
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	17 665	44 930	47 480	24 749	39 978
Nõuded ja ettemaksed	77 959	55 484	32 657	50 413	76 183
Ettemakstud tulumaks	38	114	306	104	224
Varud	225 661	160 593	126 332	166 226	117 992
	321 323	261 121	206 775	241 492	234 377
Põhivara
Ühisettevõtete aktsiad või osad	12 895	7 703	2 354	2 498	732
Muud pikaajalised laenud ja nõuded	22 982	24 079	17 979	11 094	10 391
Edasilükkunud tulumaksuvara	693	622	653	-	-
Kinnisvarainvesteeringud	11 485	13 828	13 922	14 047	13 771
Materiaalne põhivara	17 452	16 350	14 521	11 919	9 715
Immateriaalne põhivara	582	669	711	777	671
	66 089	63 251	50 140	40 335	35 280
VARAD KOKKU	387 412	324 372	256 915	281 827	269 657
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused	49 687	11 636	13 649	20 725	19 900
Võlad ja ettemaksed	96 248	90 054	55 846	69 585	77 016
Tulumaksukohustus	1 241	681	1 202	812	381
Lühiajalised eraldised	9 820	7 976	6 347	7 976	8 100
	156 996	110 347	77 044	99 098	105 397
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused	42 236	41 001	15 409	43 001	24 266
Edasilükkunud tulumaksukohustus	2 355	3 112	3 001	1 682	1 481
Muud pikaajalised võlad	2 133	2 900	4 026	3 491	2 179
	46 724	47 013	22 436	48 174	27 926
KOHUSTUSED KOKKU	203 720	157 360	99 480	147 272	133 323
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus	(495)	(227)	4 207	4 217	4 577
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital	7 929	7 929	7 929	7 929	7 929
Kohustuslik reservkapital	793	793	793	793	793
Realiseerimata kursivahed	(783)	(791)	(814)	(710)	(721)
Jaotamata kasum	176 248	159 308	145 320	122 326	123 756
	184 187	167 239	153 228	130 338	131 757
OMAKAPITAL KOKKU	183 692	167 012	157 435	134 555	136 334
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	387 412	324 372	256 915	281 827	269 657

MUUD OLULISED NÄITAJAD

arvutatud emaettevõtte omanike osale

		2022	2021	2020	2019	2018
EBITDA	mln eurot	37,9	34,8	28,2	21,9	21,9
EBITDA marginaal	%	9,3	10,3	8,9	6,7	5,2
Üldkulud müügitulust	%	4,9	5,2	5,6	5,3	3,7
Tööjõukulud müügitulust	%	10,3	11,3	11,5	11,4	8,2
Müügitulu töötaja kohta	tuhat eurot	623	521	478	461	563
Omakapitali tootlus	%	20,4	18,8	16,2	12,9	15,3
Varade tootlus	%	9,2	10,0	8,4	5,6	6,9
Investeeritud kapitali tootlus	%	15,1	16,9	13,1	11,1	11,5
Omakapitali määr	%	47,5	51,6	59,6	46,2	48,9
Laenukohustuste määr	%	23,7	16,2	11,3	22,6	16,4
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja	korda	2,0	2,4	2,7	2,4	2,2
Maksevõime kordaja	korda	0,6	0,9	1,0	0,8	1,1
Debitoorse võlgnevuse käibevälde	päeva	33	31	35	45	40
Tarnijate käibevälde	päeva	55	39	37	53	41
Töötajate arv 31.12	inimest	661	670	666	694	764
Töötajate keskmine arv	inimest	657	651	661	709	743
Teostamata tööde jääk 31.12	mln eurot	297	257	225	141	229
Sõlmitud uusi lepinguid	mln eurot	318	288	277	170	246

AKTSIAGA SEOTUD PÕHINÄITAJAD

arvutatud emaettevõtte omanike osale

		2022	2021	2020	2019	2018
Puhaskasum aktsia kohta	eurot	1,96	1,65	1,30	0,92	1,09
Omakapital aktsia kohta	eurot	9,57	8,76	8,01	7,13	7,16
Dividend aktsia kohta	eurot	*	1,00	1,00	-	1,00
Dividendimäär	%	*	61	77	-	92
Dividenditootlus	%	*	6,6	10,6	-	10,9
P/B suhtarv	korda	1,48	1,74	1,18	1,32	1,28
P/E suhtarv	korda	7,24	9,24	7,28	10,20	8,42
Aktsia hinna trend
Keskmine	eurot	14,50	14,41	8,80	9,55	10,02
Kõrgeim	eurot	16,96	17,14	10,60	10,30	11,80
Madalaim	eurot	11,60	9,48	6,56	8,74	8,70
Aktsia hind 31.12	eurot	14,16	15,22	9,46	9,38	9,20
Turuväärtus 31.12	mln eurot	250,6	269,4	167,4	166,0	162,8
Aktsia käibe trend
Käive	mln eurot	18,16	29,78	13,97	21,31	12,16
Tehinguid	tk	40 602	46 961	22 033	8 558	4 299
Kaubeldud aktsiaid	mln tk	1,22	2,06	1,62	2,23	1,18
Kaubeldud aktsiate osakaal	%	6,9	11,6	9,2	12,6	6,7
Aktsiate arv kokku	mln tk	17,70	17,70	17,70	17,70	17,70
Aktsionäride arv 31.12.	tk	11 587	9 309	5 658	3 924	2 664

* dividendidega seotud suhtarvud sõltuvad 2022. aasta osas aktsionäride üldkoosoleku otsusest dividendide maksmise kohta.

SUHTARVUDE DEFINITSIOONID

	Brutokasum
Brutokasumimarginaal (%)	= Müügitulu
Ärikasumi marginaal (%)	Ärikasum = Müügitulu
Maksude-eelse kasumi marginaal (%)	Kasum enne maksustamist =
	Müügitulu Puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)
Puhaskasumi marginaal (%)	= Müügitulu
Omakapitali tootlus (%)	Jooksva viimase 4 kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) = Aktsionäridele kuuluv omakapital (viimase 4 kvartali keskmine)
Varade tootlus (%)	Jooksva viimase 4 kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) = Varad kokku (viimase 4 kvartali keskmine)
Investeeritud kapitali tootlus (%)	Jooksva viimase 4 kvartali (kasum enne maksustamist + intressikulu - valuutakursi muutus + muud finantskulud) = Jooksva viimase 4 kvartali (aktsionäridele kuuluv omakapital (keskmine) + intressikandvad kohustused (keskmine))
Omakapitali määr (%)	Aktsionäridele kuuluv omakapital =
	Varad kokku Intressi kandvad kohustused
Laenukohustuste määr (%)	= Varad kokku
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja	Käibevarad = Lühiajalised kohustused
Maksevõime kordaja	Käibevarad – varud = Lühiajalised kohustused
Debitoorse võlgnevuse käibevälde (päeva)	Jooksva viimase 4 kvartali nõuded ostjate vastu (keskmine) x 365 = Jooksva viimase 4 kvartali müügitulu
Tarnijate käibevälde (päeva)	Jooksva viimase 4 kvartali võlad tarnijatele (keskmine) x 365 =
EBITDA (mln EUR)	Jooksva viimase 4 kvartali müüdud toodangu kulu = Ärikasum + kulum
EBITDA marginaal (%)	Ärikasum + kulum =
	Müügitulu Turustuskulud + Üldhalduskulud
Üldkulud müügitulust (%)	= Müügitulu
Tööjõukulud müügitulust (%)	Tööjõukulud = Müügitulu
Müügitulu töötaja kohta (EUR)	Müügitulu = Töötajate arv (keskmine)
Puhaskasum aktsia kohta (EUR)	Puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) = Aktsiate arv
	Aktsionäridele kuuluv omakapital (viimase 4 kvartali keskmine)
Omakapital aktsia kohta (EUR)	= Aktsiate arv Väljamakstavad dividendid
Dividend aktsia kohta (EUR)	= Aktsiate arv
Dividendimäär (%)	Väljamakstavad dividendid x 100 = Puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)
Dividenditootlus (%)	Väljamakstavad dividendid aktsia kohta = Aktsia hind 31.12
P/E	Aktsia hind 31.12 = Jooksva viimase 4 kvartali kasum aktsia kohta
P/B	Aktsia hind 31.12 =
Turuväärtus	Omakapital aktsia kohta (viimase 4 kvartali keskmine) = Aktsia hind 31.12 x Aktsiate arv
Kaubeldud aktsiate osakaal	Kaubeldud aktsiate arv aastas = Aktsiate arv kokku
Vigastuste määr (100 töötaja kohta)	Vigastuste, v.a väikesed (esmaabi tasandil) vigastused, arv kokku x 200 000 = Töötundide arv kokku aastas
Kutsehaiguste määr (100 töötaja kohta)	Kutsehaiguste arv kokku x 200 000 =
	Töötundide arv kokku aastas Kutsehaiguste ja vigastuste tõttu kaotatud päevade arv kokku x 200 000
Kaotatud päevade määr (100 töötaja kohta)	= Töötundide arv kokku aastas
Puudujate määr aastas	Puudutud päevade arv kokku = Arvestuslik tööpäevade arv aastas kokku

EMAETTEVÕTTE MÜÜGITULU JAOTUS EMTAK KLASSIFIKAATORI JÄRGI

Emaettevõtte ASi Merko Ehitus 2022. aasta müügitulu jaotus vastavalt Äriseadustiku §4 lõige 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile EMTAK:

tuhandetes eurodes

EMTAKi kood 2022 2021 Kinnisvaraalane tegevus 6420 valdusfirmade tegevus 540 452 6810 enda kinnisvara ost ja müük - 895 6820 enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 15 13 Müügitulu kokku 555 1 360

JÄTKUSUUTLIKKUS

EUROOPA LIIDU KESTLIKE MAJANDUSTEGEVUSTE TAKSONOOMIA RAPORTID

Alljärgnevalt esitatud raportid on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/852 (nn. taksonoomiamäärus) ning seda tehnilistes aspektides (raporteerimisnõuded ja sõelumiskriteeriumid) täiendavatele Euroopa Komisjoni delegeeritud määrustele (EL) 2021/2178 ja 2021/2139.

RAPORTITE KOOSTAMISE METODOLOOGIAST

Merko Ehituse kontserni tegevused on projektipõhised, seega valisime raportite koostamise aluseks projektipõhise lähenemise. Projektipõhine arvestus välistab efektiivselt topelt-arvestuse esinemise raporteerimisel. Ühetaoliselt nii ehitusteenuse, kui ka eluasemete arendamise segmendis analüüsitakse projekti alustamisel vastavalt projekti olemusele ning projektidokumentatsioonile, millistele delegeeritud määruse 2021/2139 kriteeriumitele projekt vastab. Kui projekt vastab määruses toodud olulise panuse kriteeriumitele ja ei esine ühegi "ei kahjusta oluliselt" põhimõtte rikkumist ega minimaalsete kaitsemeetmete rikkumist, siis klassifitseeritakse projekt keskkonnasäästlikuks. Kui projekt vastab olulise panuse kriteeriumitele, kuid esineb vähemalt ühe "ei kahjusta oluliselt" põhimõtte või minimaalsete kaitsemeetmete rikkumine, siis klassifitseeritakse projekt taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlikuks tegevuseks. Kui projekt ei vasta ühelegi määruses toodud olulise panuse kriteeriumitest, siis klassifitseeritakse projekt taksonoomias käsitlemata tegevuseks. Olulise panuse kriteeriumeid kohaldatakse projektide analüüsil maksimaalse konservatiivsusega, see tähendab selliselt, et kui delegeeritud määrus 2021/2139 esitab vastava projektikategooria kohta mitmeid kriteeriume, siis keskkonnasäästlikuks klassifitseeritakse projekt ainult siis, kui see vastab kõikidele kriteeriumitele.

Projektipõhisest tegevusest lähtudes ning rakendades konservatiivseid hindamise printsiipe, on Merko Ehituse kontsern kapitali- ja tegevuskulusid puudutavate raportite koostamisel kasutanud eeldust, et keskkonnasäästlikuks klassifitseerimisel peab vastav kulu ise olema keskkonnasäästliku iseloomu või olemusega ning pelgalt keskkonnasäästliku projekti teenindamine ei anna alust hinnata kapitali- ja tegevuskulu keskkonnasäästlikuks. Projektipõhises tegevuses kajastatakse projektiga otse seotud kapitali- ja tegevuskulud projekti osana ning iseseisvad kapitali- ja tegevuskulud esinevad ettevõtte üldjuhtimise ning tugiteenuste valdkondades. Kuna need valdkonnad eksisteerivad sõltumata keskkonnasäästlike projektide osakaalust tegevusmahtudes, siis oleme konservatiivsusest ning nn. rohepesu vältimise eesmärgil sisemised juhendid aruandluseks koostanud nõudega, et vastav kulu peab keskkonnasäästlikuna raporteerimiseks ise olema keskkonnasäästliku iseloomu ja omadustega.

Määrus 2021/2178 lubab taksonoomias käsitlemata tegevuste elluviimiseks vajalikud kapitali- ja tegevuskulud klassifitseerida keskkonnasäästlikuna, kui sellise kuluga soetatakse varasid või teenuseid taksonoomiaga kooskõlas olevast majandustegevusest ja see moodustab individuaalse meetme, mis võimaldavad põhitegevusel püsivalt vähendada CO2-heidet. Lihtsustatult tähendab see seda, et kui näiteks mõne tugiteenuse töötaja diiselmootoriga auto kaudselt teenindab keskkonnasäästlikuks klassifitseeritud projekti, siis Merko Ehituse kontserni metodoloogia ei luba selle auto soetamist klassifitseerida isegi osaliselt keskkonnasäästlikuks kapitalikuluks ega selle sõidukiga seonduvaid muid kulusid keskkonnasäästlikuks tegevuskuluks. Samas on lubatud teatud tingimustel klassifitseerida elektriajamiga auto keskkonnasäästlikuks kapitalikuluks ka juhul, kui seda kasutatakse taksonoomias käsitlemata tegevuseks.

Antud hetkel takistab sellist klassifitseerimist delegeeritud määruse 2021/2178 Lisa 1 punkti 1.1.2.2. keerukas ülesehitus, mis nõuab keskkonnasäästlikuks kapitali- ja tegevuskuluks klassifitseerimise eeldusena asjakohase programmi kehtestamist ning avalikustamist. Merko Ehituse kontsern ei ole sellist keskkonnasäästlike kapitali- ja tegevuskulude programmi kehtestanud.

Merko Ehituse kontsern loeb konservatiivsuse printsiibist lähtudes ebamõistlikult kõrgeks rohepesu riskiks kapitali- ja tegevuskulusid puudutavate raportite koostamisel keskkonnasäästlike projektide käibe osakaalu kaudu keskkonnasäästlikkuse sildi omistamise kapitali- ja tegevuskuludele, mis sisult ega omadustelt ise pole keskkonnasäästlikud. Seetõttu rakendab Merko Ehitus EL õigusaktidest karmimat sisemist metodoloogiat, mis välistab sellise nn. rohepesu ohu ning lubab raporteerida keskkonnasäästlike kapitali- ja tegevuskuludena üksnes selliseid kulusid, mis ka ise on sisuliselt ja olemuslikult keskkonnasäästlikkuse kriteeriumitele vastavad.

RAPORTID

Lähtudes asjaolust, et määrused 2021/2178 ja 2021/2139 jõustusid 30.12.2021 ning määruse 2021/2178 I lisa nõuab läbivalt arvestusmeetodite esitamist, siis Merko Ehituse kontsern on asunud seisukohale, et 2021 aastal (st. enne määruste jõustumist) polnud piisavat alust arvestusmeetodite rakendamiseks moel, mis annaks korrektse ja võrreldava tulemuse käesolevate raportitega. Vastavalt on kõikide vormide veergudes 19 eelneva aasta kohta esitatud osakaal loetud võrdseks nulliga, kuna enne 30.12.2021 puudus õigusselgus ja alus projektide individuaalseks hindamiseks määruste 2021/2178 ja 2021/2139 järgi.

Aruandeperioodil ei ole tehtud ühtegi muudatust arvestusmeetodites.

Raportid on esitatud määruses 2021/2178 toodud vormide kohaselt. Vorme on kohandatud tühjade ridade esitamise vähendamiseks ja loetavuse parandamiseks järgmiselt.

• Kuna olulise panuse kriteeriumitest on kehtestatud aruande koostamise sisuga ainult "kliimamuutuse leevendamine" ja "Kliimamuutustega kohanemine" kriteeriumid, siis ülejäänud neli kehtestamata kriteeriumite jaoks ettenähtud veergu (veerud 7-10) on peidetud.
• Veerud 20 (Toetav tegevus) ja 21 (Üleminekutegevus) on peidetud, kuna oleme leidnud, et neid ei ole võimalik praeguses raportis Merko Ehituse puhul kohaldada.
• Määrus jätab taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlikuks tegevuste juures iga raporti esitaja otsustada, kas soovitakse täita veergusid 5-17. Merko Ehitus on otsustanud neid mitte täita ning vastavalt on need esitatud halli taustaga, mis tähendab raporti eesmärgil mittekohaldumist.
• Kui määruse 2021/2139 sõelumiskriteeriumites ei ole toodud kõiki "ei kahjusta oluliselt" põhimõtte kohaldamise kriteeriumeid, siis vastava tegevuse all on kriteeriumite puudumisel lahtrid esitatud halli taustaga, mis tähendab raporti eesmärgil mittekohaldumist.

			Raport1. Taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotud toodetest või teenustest saadud käibe osakaal

				Olulise panuse "Ei kahjusta oluliselt" kriteeriumid Min kriteeriumid							Tak käib son	Tak käib son
Majandustegevus	NAC E ko od	Abs olu utk äive	Käib e os aka al	Kliim leev am end uut am uste ine	Kliim koh am ane uut min uste e ga	Kliim leev am end uut am uste ine	Kliim koh am ane uut min uste ga	Vee - ja me rere ssu rsid	Ring maj and us	Saa stus	Elur ikku s ja öko süst eem id	ima alse d ka itse me etm ed	e os oom aka iaga al a koo rua skõ nde las o aast leva al	e os oom aka iaga al e koo elm skõ isel las o aas tal leva
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(11)	(12)		(13) (14) (15) (16)			(17)	(18)	(19)
		tuh. EUR	%	%	%	J/E	J/E		J/E J/E J/E J/E			J/E	%	%
A. Taksonoomis käsitletud tegevus			%
A.1. Keskkonnasäästlik tegevus
Tuulikuparkide ehitusteenus	F42.22	38 821		9,5% 100,0%	0,0%		J					J	100%	0%
Keskkkonnasäästlike tegevuste kogukäive		38 821		9,5% 100,0%	0,0%								100%	0%
A.2 Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlik tegevus
…		0	0,0%
Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlike tegevuste kogukäive		0		0,0% 0,0%	0,0%
KOKKU A.1 + A.2		38 821		9,5% 100,0%	0,0%
B. Taksonoomias käsitlemata tegevus
Taksonoomias käsitlemata tegevuste kogukäive		370 813	90,5%

Selgitus lähtudes 2021 2178 I lisa . 1.2.3.1.b): unktis A.1. ra orteeritud müügikäive sisetarbimise osakaal on null.

*Tuuliku arkide ehitusteenus vastab määruse 2021 2139 (sõelumiskriteeriumid) I lisa punktile 7.6.(d).

Raport2. Taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotud toodete või teenuste kapitalikulud

KOKKU A + B 409 633 100,0%

		Abs		Olulise panuse kriteeriumid		"Ei kahjusta oluliselt" kriteeriumid						Min	Tak son	Tak kap son
Majandustegevus	NAC E ko od	olu utse d ka pita liku lud	Kap itali kulu de o saka al	Kliim leev am end uut am uste ine	Kliim koh am ane uut min uste e ga	Kliim leev am end uut am uste ine	Kliim koh am ane uut min uste ga	Vee - ja me rere ssu rsid	Ring maj and us	Saa stus	Elur ikku s ja öko süst eem id	ima alse d ka itse me etm ed	kap oom itali aru iaga and kulu koo eaa de o stal skõ saka las o al leva	itali oom kulu iaga de o aast koo saka al skõ al e las o elm leva isel
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(11)	(12)		(13) (14) (15) (16)			(17)	(18)	(19)
		Tuh. EUR	%	%	%	J/E	J/E		J/E J/E J/E J/E			J/E	%	%
A. Taksonoomis käsitletud tegevus			%
A.1. Keskkonnasäästlik tegevus
…		0		0,0% 0,0%	0,0%								0%	0%
Keskkkonnasäästlike tegevuste kapitalikulud		0		0,0% 0,0%	0,0%								0%	0%
A.2 Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlik tegevus
…		0		0,0% 0,0%	0,0%
Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlike tegevuste kapitalikulud		0		0,0% 0,0%	0,0%
KOKKU A.1 + A.2		0		0,0% 0,0% 0,0%
B. Taksonoomias käsitlemata tegevus
Taksonoomias käsitlemata tegevuste kapitalikulud		3 961	100,0%
KOKKU A + B		3 961	100,0%

Raport3. Taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotud toodete või teenuste tegevuskulud

	NAC E ko od	Abs olu utse d te gev us-k ulud	Teg evu s-ku lude osa kaa l	Olulise panuse kriteeriumid		"Ei kahjusta oluliselt" kriteeriumid					Min	Tak	teg Tak son evu son
Majandustegevus				Kliim leev am end uut am uste ine	Kliim koh am ane uut min uste e ga	Kliim leev am end uut am uste ine	Kliim koh am ane uut min uste ga	Vee - ja me rere ssu rsid	Ring maj and us	Saa stus	Elur ikku s ja öko süst eem id	ima alse d ka itse me etm ed	teg oom evu aru sku iaga and lude koo eaa stal osa skõ las o kaa l leva	sku oom lude iaga aast osa koo al kaa skõ l ee las o lmis leva el
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(11)	(12)			(13) (14) (15) (16)		(17)	(18)	(19)
		Tuh.EUR	%	%	%	J/E	J/E			J/E J/E J/E J/E		J/E	%	%
A. Taksonoomis käsitletud tegevus
A.1. Keskkonnasäästlik tegevus
…		0		0,0% 0,0%	0,0%								0,0%	0%
Keskkkonnasäästlike tegevuste tegevuskulud		0		0,0% 0,0%	0,0%								0,0%	0%
A.2 Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlik tegevus
…		0	0,0%	%	%
Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlike tegevuste tegevuskulud		0		0,0% 0,0%	0,0%
KOKKU A.1 + A.2		0		0,0% 0,0%	0,0%
B. Taksonoomias käsitlemata tegevus
Taksonoomias käsitlemata tegevuste tegevuskulud		19 936	100,0%
KOKKU A + B		19 936	100,0%

JÄTKUSUUTLIKKUSE ARUANDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

Merko Ehitus kontserni aastaaruanne on koostatud vastavalt rahvusvahelise integreeritud aruandluse raamistiku ja jätkusuutlikkuse aruandluse standardile Global Reporting Initiative (GRI standardid). Aastaaruande eesmärgiks on anda selge ülevaade ja kirjeldus, kuidas Merko Ehitus loob lisaväärtust klientidele, aktsionäridele ja teistele sidusrühmadele, tuues sealjuures välja väärtusahela protsessi olulised tegurid. Aastaaruanne ei keskendu ainult minevikus toimunud sündmustele, vaid on integreeritud aruandluse kaudu suunatud ka tuleviku vaadetele. Meie eesmärk on anda aruande kasutajatele parem ülevaade Merko Ehitus kontserni strateegiast, pikaajalistest eesmärkidest ning pikaajalisest jätkusuutlikkusest tervikuna.

Olulised majanduslikud ning sotsiaalse vastutuse ja keskkonnaga seotud aspektid on esitatud aastaaruande erinevates osades ja lisades, kasutades integreeritud aruandluse põhimõtet.

Merko Ehitus on aruande koostamisel keskendunud enda poolt määratletud kontserni ettevõtete tegevusvaldkondade eripärast tulenevatele olulistele teemadele, milleks on:

• Majanduslikud näitajad
• Kohalolek turul;
• Kaudne majandusmõju
• Hankepraktikad;
• Korruptsioonivastane võitlus
• Materjalid;
• Energia;
• Jäätmed
• Keskkonnanõuetele vastavus
• Tööhõive
• Töötervishoid ja -ohutus;
• Koolitus ja haridus;
• Kohalikud kogukonnad;
• Poliitilised annetused.

Rohkem informatsiooni rahvusvahelise integreeritud aruandluse raamistiku ja GRI standardite osas saab kodulehtedelt integratedreporting.org ja www.globalreporting.org.

SIDUSRÜHMAD

Merko Ehitus kontsern on kaardistanud oma peamiste sidusrühmadena kontserni töötajad, aktsionärid ja investorid, ehitusteenuste tellijad ja korteriostjad, kohalikud omavalitsused ja avalikud organisatsioonid, koostööpartnerid, alltöövõtjad ja tarnijad ning avalikkuse. Sidusrühmad on kaardistatud ja valitud nii ettevõtte, kui ka sidusrühma seisukohast lähtuvalt, võttes arvesse osapoolte omavahelist koostööd ning ettevõtte mõju sidusrühmale.

Merko teabe avalikustamise peamised põhimõtted on järjepidevus, erapooletus, läbipaistvus, ausus ja ennetav lähenemine. Erinevate sidusrühmadega suhtlemiseks on välja kujunenud erinevad kanalid:

Töötajad	Töötajate igapäevane koostöö ja suhtlus ettevõtte kolleegide ja erineva tasandi juhtidega, iga-aastased arenguvestlused, ettevõtte koduleht, intranet ja siseajakiri, ettevõtte infopäevad ja muud üritused, sisekoolitused, sotsiaalmeedia.
Aktsionärid, investorid, pangad	Börsisüsteem ja börsiteated, investoritele suunatud kodulehe alamleht, investor kohtumised, -materjalid ja üritused.
Tellijad ja korteriostjad	Igapäevane koostöö ja suhtlus ehitus- ja müügiprotsessi käigus, kohtumised ja üritused, klientide tagasiside ja rahulolu-uuringud, ettevõtte koduleht, avalik kommunikatsioon. Täiendavad kommunikatsioonikanalid korteriostjatele: korteriarendusprojekti koduleht ja müügimaterjalid, müügijuht ja teatud arendusprojektidel kohapealne müügiesindus, korteriostjaid kaasavad sündmused ja sotsiaalmeedia.
Koostööpartnerid, alltöövõtjad ja tarnijad	Igapäevane koostöö ja suhtlus ehitusprotsessi käigus, kohtumised ja üritused, avalik kommunikatsioon.
Kohalikud omavalitsused ja avalikud organisatsioonid	Kohtumised, avalik kommunikatsioon.
Laiem avalikkus	Sotsiaalse vastutustundlikkuse tegevused ning toetus- ja koostööprojektid, koostöö erinevate organisatsioonidega, avalik kommunikatsioon, sotsiaalmeedia.

GRI REGISTER

Standard	Avalikustatud teave	Lehekülg	Informatsioon
GRI 102: Üldine avalikustatav teave
ORGANISATSIOONI PROFIIL
102-1	Organisatsiooni nimi	lk 2
102-2	Tooted, teenused ja kaubamärgid	lk 3, 14-15, 21, lisa 3
102-3	Organisatsiooni peakontori asukoht	lk 2
102-4	Organisatsiooni tegevuskohad	lk 3, 21, lisa 18
102-5	Omandivorm ja õiguslik vorm	lk 3, 30-32, 33-37
102-6	Teenindatavad turud	lk 3, 21, 33, lisa 3
102-7	Organisatsiooni suurus		lk 3, 16, 20-21, 103-105, 116
102-8	Põhiteave töötajate kohta	lk 28, 102, 115-116
102-9	Tarneahela kirjeldus		Merko Ehitus kontserni äriühingud kasutavad oma tegevuses palju tarnijaid ja alltöövõtjaid kõikides tegutsemisriikides. Ehituses kasutatavad materjalid pärinevad laialt tarnijate võrgustikult, mis asub peamiselt Euroopas ja kontserni ettevõtete tegutsemisriikides. Kontserni äriühingud tegutsevad põhiliselt peatöövõtjatena, millest tulenevalt on enamik ehituses kasutatavast tööjõust (v.a projekti juhtimise valdkonnas ja oma töölistega teostatavad töölõigud) alltöövõtjate töötajad ehitusobjekti asukohariigis.
102-10	Olulised muutused organisatsioonis ja selle tarneahelas		-
102-11	Ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemine	lk 27-28, 116-117
102-12	Välised initsiatiivid		Olulised kohustused seoses vabatahtlike initsiatiivide ja muude algatustega puuduvad.
102-13	Liikmelisus ühingutes		Merko Ehitus kontserni ettevõtted on liikmed järgmistes assotsiatsioonides ja organisatsioonides: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Betooniühing Digitaalehituse Klaster Eesti Kommunaalmajanduse Ühing MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit MTÜ Eesti Turvaettevõtete Liit Eesti Taristuehituse liit Läti Riiklik Kinnisvaraarendajate Allianss Läti Ehitustööstuse Digitaliseerimise Assotsiatsioon Skanstese Arendamise Agentuur Leedu Ehitajate Assotsiatsioon Leedu Kinnisvaraarendajate Assotsiatsioon Entreprenørforeningen - Bygg og Anlegg
STRATEEGIA	Juhatuse esimehe
102-14	pöördumine	lk 4
	EETIKA JA USALDUSVÄÄRSUS
102-16	Organisatsiooni väärtused, põhimõtted, standardid ja käitumisnormid	lk 5, 28	Kontsern lähtub oma tegevuses Merko Ehituse strateegiast ja väärtustest ning vastutustundlikest juhtimis- ja äripõhimõtetest, sh ärieetika koodeksist ning Merko olemust, põhimõtteid ja väärtusi kokkuvõtvast Meie Merko (Lätis, Leedus ja Norras- One Merko) raamistikust. Neid tutvustatakse uutele töötajatele tööülesannete selgitamisel ning rõhutatakse ka mitmesugustel üritustel ja töötaja tele suunatud materjalides.
JUHTIMINE
102-18	Juhtimisstruktuur SIDUSRÜHMADE KAASAMINE	lk 33-37
102-40	Sidusrühmade loetelu	lk 111
102-41	Kollektiivlepingud		Merko Ehituse kontsernil ei ole üldisi kollektiivlepinguid, järgitakse äriühingupõhiseid lepinguid, mis on kooskõlas kohalike õigus aktidega.

102-42	Sidusrühmade kindlakstegemine ja valik	lk 111
102-43	Sidusrühmade kaasamise viis	lk 111
102-44	Olulised tõstatatud teemad ja murekohad		Klientide ja töötajate rahulolu-uuringute tulemused, tööjõu juhtimisega seotud kaebused. 2022. aastal pole Merko kontserni vastu töövaidluskomisjonidele tööalaseid kaebusi esitatud (2021: 0), menetletud ja menetlemises kaebuste (nii jooksvast kui varase matest aastatest) arv oli 0 (2021: 0) ning lahendatud kaebuste (nii jooksvast kui varasematest aastatest) arv 0 (2021: 0).

Klientide tagasiside aitab muuta meie tooteid ja teenuseid paremaks. Kontserni Eesti tütarettevõttes Merko Ehitus Eesti uuriti 2022. aastal üle 500 korteri ostnud kliendi ostujärgset rahulolu erinevate aspektidega nii korteri kui ka ostuprotsessi juures. Küsitlused viidi läbi Uus-Veerenni, Pikaliiva, Lahekalda ja Erminurme uute etappide kodudesse kolinud elanike seas. Tagasisideuuringule vastas ligi 40% inimestest, kelle keskmine soovitusindeks oli +59 skaalal -100 kuni +100.

1. aasta veebruaris viis Merks Lätis oma töötajate seas läbi töökeskkonna ja tööohutuse teemalise uuringu, kus küsiti nii kontoritöötajate kui ehituses töötavate inimeste töökeskkonna, töökoha ergonoomika, kaugtöö kohta ning eraldi ehitusvaldkonnas töötamise, töötajate heaolu, vajaliku toe ja infomaterjalide kättesaadavuse kohta. 82 töötajast vastas enamik ehk 91%. Suurem osa töötajatest on rahul nii tööülesannete kui töökoormusega ning tunnevad, et vajalikud materjalid on kergesti kättesaadavad. Lisaks jagasid töötajad ettepanekuid töökeskkonna ja töökoha parendamiseks.

ARUANDLUSPÕHIMÕTTED
102-45	Aruande käsitlusala		kontserni toiminguid.	Kui ei ole täpsustatud teisiti, käsitleb aruanne kõiki Merko Ehitus
102-46	Aruande sisu ja teemade ulatuse määr	lk 111
102-47	Oluliste teemade loetelu	lk 111
102-48	Avalikustatava teabe korrigeerimine		-
102-49	Muutused aruandluses		-
102-50	Aruandeperiood	lk 2	Aruandlusperiood on kalendriaasta: 1. jaanuar 2021 – 31. detsember 2022
102-51	Eelmise aruande kuupäev		2022.	Eelmine integreeritud majandusaasta aruanne avaldati 7. aprillil
102-52	Aruandlustsükkel		Aruanne avaldatakse igal aastal
102-53	Kontaktisik			Urmas Somelar, AS Merko Ehitus kontserni finantsüksuse juht
	Aruande vastavus GRI			Käesolev aruanne on koostatud vastavalt rahvusvahelise Global
102-54	Standardile			Reporting Initiative (GRI) standardi põhinõuetele (Core option)
102-55	GRI register	lk 112-118
102-56	Väline kontroll			GRI aruanne ei ole kolmandate osapoolte poolt kinnitatud
OLULISED TEEMAD
GRI	: Majanduslikud näitajad
GRI 103-1 Juhtimisviisi kirjeldus kuni 2016 GRI 103-3		lk 103-105	Merko Ehituse kontserni tegevusel on suur majandusmõju ühiskonnale ja ettevõtte peamistele sidusrühmadele. Kontserni kuuluvad ettevõtted on olulised tööandjad ja maksumaksjad, oma tegevusega loob ettevõte ärivõimalusi tarnijatele ja alltöö võtjatele. Merko Ehituse äritegevus on oma olemuselt pikaajaline ja tulevikku suunatud. Kontsern on teinud märkimisväärseid investeeringuid varadesse, mille realiseerimise ajahorisonti mõõdame aastates. Äritegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on koostöö sidusrühmadega kontserni jaoks oluline.
			2022 (2021)	Otsene loodud ja sidusrühmadele jagatud majanduslik väärtus
			Kliendid Müügitulu: 409,6	Tarnijad Materjalid ja kaubad: 72,9 miljonit eurot (59,7) Kontsernivälised teenused: 215,3 miljonit eurot (181,4)	Töötajad 661 töötajat (670) Tööjõukulud: 42,3 miljonit eurot (38,4)
201-1	Otsene loodud ja jagatud majanduslik väärtus		miljonit eurot (339,4)	Investorid Dividendid: 17,7 miljonit eurot (17,7)	Avalik sektor Äriühingu tulumaksu kulu: 3,0 miljonit eurot (3,1)
			eeskirju.	Merko Ehitus kontserni lähenemisviis maksudele Kontsern on võtnud endale kohustuse olla vastutustundlik maksu maksja kõikides tegutsemisriikides. Kontsern järgib nii kohalikke ja rahvusvahelisi maksueeskirju, tavasid ja tõlgendusi kui ka maksu deklaratsioone ja muid dokumente käsitlevaid nõudeid. Kontserni sisestes äritehingutes kohaldab Merko Ehituse kontsern OECD siirdehindade alaseid suuniseid ja siirdehindu käsitlevaid kohalikke

MAKSTUD MAKSUD RIIKIDE JÄRGI tuhandetes eurodes

	2022	2021
Eesti	20 826	24 620
Läti	2 668	2 025
Leedu	8 577	7 806
Norra	765	838
Kokku	32 836	35 289

* Reaalselt makstud, mitte arvestatud maksusummad.

MAKSTUD MAKSUD MAKSU TÜÜBI JÄRGI

tuhandetes eurodes

	2022	2021
Käibemaks	10 212	14 057
Tööjõumaksud ja	17 398	14 571
erisoodustused Muud maksud	1 787	1 455
Ettevõtte tulumaks	3 439	5 206
Kokku	32 836	35 289

* Reaalselt makstud, mitte arvestatud maksusummad.

	GRI 202: Kohalolek turul 2016
GRI 103-1 kuni GRI 103-3	Juhtimisviisi kirjeldus 2016		Kontserni äritegevuse edukus igas tegutsemisriigis (Eesti, Läti, Leedu, Norra) sõltub sealset ärikeskkonda ja -kultuuri tundvatest kohalikest töötajatest. Kuigi kontserni ülesehitus on rahvus vaheline, tegutseme igas riigis kui kohalikud ettevõtted.
202-2	Kohalikust kogukonnast palgatud juhtkonna liikmete osakaal olulistes tegevuskohtades	lk 33-37	Kontserni juhtimine toimub tegutsemisriikide põhiselt ning kohalike ettevõtete juhid on üldjuhul vastavate riikide kodanikud.
GRI	: Kaudne majandusmõju
GRI 103-1 kuni GRI 103-3	Juhtimisviisi kirjeldus 2016	Balti regiooni juhtiva ehitusettevõttena mõjutab kontserni majandus tegevus kohalikku majanduskeskkonda olulisel määral. Kontserni ettevõtted ehitavad hooneid ja rajatisi ning arendavad kinnisvara, rajades parema elukeskkonna. Kontserni ettevõtted projekteerivad ja ehitavad uusi hooneid: nii kodusid tuhandetele peredele kui suuri avalikke hooneid, teiste seas haridusasutusi, riigikaitselisi objekte, büroohooneid ja kaubanduskeskusi. Merko rajatud maanteed, sillad, tunnelid ja viaduktid muudavad liiklemise turvalisemaks ja kiiremaks, veepuhastid ning ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni torustikud tõstavad elukvaliteeti ning tagavad kvaliteetse joogivee sadadele tuhandetele inimestele. Merko on aidanud tagada eluks vajaliku elektriühenduse sadadele tuhandetele ettevõtetele ja peredele ning annab oma panuse rohelise energia tootmisel. Lisaks enda poolt arendatud ja rajatud elukesk kondadele arendavad kontserni ettevõtted avalikku ruumi koostöös kohalike omavalitsustega. Kõik see uuendab ja parendab üldist keskkonda, kus muuhulgas majandussuhted saavad senisest efektiivsemalt ja tihedamalt areneda ning selle kaudu muudele
203-1	Investeeringud taristusse ja teenustesse	lk 6-7, 22
203-2	Oluline kaudne majandusmõju	lk 6-11, 29
	GRI 204: Hankepraktikad 2016
GRI 103-1 kuni GRI 103-3	Juhtimisviisi kirjeldus 2016		Kontserni äritegevus tugineb ausale ja läbipaistvale ärieetikale.
204-1	Kohalikele tarnijatele tehtud kulutuste osakaal olulistes tegevuskohtades	lisad 4-5	Ehituses kasutatavad materjalid ja teenused pärinevad reeglina kohalikult turult või tarnitakse Euroopa Liidust. Täpsemaid andmeid kontserni tasemel ei koguta.
GRI	: Korruptsioonivastane võitlus
GRI 103-1 kuni GRI 103-3	Juhtimisviisi kirjeldus 2016		Merko põhiväärtuste hulka kuulub eetiline äritegevus ning korruptsiooni mis tahes vorm on kontserni jaoks vastuvõetamatu. Kontserni kõik töötajad peavad juhinduma eetilistest põhimõtetest ning järgima kontsernis kehtestatud ärieetika koodeksit ning kontserni ettevõtete muudest dokumentidest ja juhistest ning koolitustel jagatud põhimõtetest. Ootame igapäevatöös eetiliste äritavade järgimist ka oma klientidelt ja koostööpartneritelt.
205-2	Korruptsioonivastase võitluse poliitikast ja korrast teavitamine ja sellealased koolitused	lk 28	Merko pakub oma töötajatele koolitusi ja juhiseid korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ära tundmiseks ja vältimiseks. Koolituse sisu ja ulatus sõltub koolitatava isiku rollist ettevõttes.
205-3	Kinnitust leidnud korruptsioonijuhtumid ja võetud meetmed		2022. aastal ei toimunud ühtegi kinnitust leidnud korruptsiooni juhtumit. Lisaks korruptsiooni vältimisele juhindub Merko Ehitus kontsern põhimõttest, et kõiki võimalikke rikkumisi uuritakse ning otsus edasiste meetmete kohta tehakse uurimistulemuste põhjal.

GRI 301: Materjalid 2016
GRI 103-1 kuni GRI 103-3	Juhtimisviisi kirjeldus 2016		Tulenevalt sellest, et ehitustegevuses kasutatakse rohkelt erinevaid ehitusmaterjale ja -tooteid, on nende kasutamise tõhusus oluline kuludega seotud valdkond, millele pööratakse suurt tähelepanu. Iga ehitusprojekt on projektipõhiselt ainulaadne, mistõttu on keeruline töötada välja ühest materjalitõhususe näitajat, mis tõhususe tegelikku taset täpselt kajastaks. Seetõttu jälgitakse ja hallatakse materjalitõhusust projektipõhiselt. Peale projektipõhise analüüsi tegeleb Merko Ehitus ka projekteerimise korraldamise ja tehniliste kalkulatsioonide koostamise tavade laiema väljatöötamisega materjalitõhususe seisukohast, keskendudes ehituskonstruktsioonide optimeerimisele ja materjalide valikule. Merko kontserni ehitusettevõtete põhimõte ehitusmaterjalide- ja toodete valikul on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 305/2011 ja riiklikud õigusaktide nõuded.
GRI 302 Energia 2016
GRI 103-1 kuni GRI 103-3	Juhtimisviisi kirjeldus 2016		Kontserni põhitegevuseks on ehitusjuhtimine, mis ei ole võrreldes tootmisettevõtlusega kuigi energiamahukas. Kontserni äritegevus hõlmab hulganisti eri tüübi ja mahuga projekte, mistõttu võib energiatarbimine periooditi väga erinev olla. Äriühing pöörab oma tegevuste läbiviimisel energiatõhususele tähelepanu eelkõige projektide ja üksuste tasandil, kujundades välja mitmesuguseid energiatõhusaid töömeetodeid ning vahetades energiatõhususe paranedes välja oma sõidukeid ja töövahendeid.
301-1	Energia tarbimine organisatsioonis	lk 9	Kontserni ehitusettevõtted järgivad keskkonnajuhtimissüsteemi standardi ISO 14001 põhimõtteid ja on vastavalt sertifitseeritud. Euroopa Liidu liikmesriikides on kohustus järgida energiasäästu direktiivi EED 2012/27/EU ja kohalikke õigusakte, mille kohaselt tagab Merko suurettevõtte energiaauditi kohustuse täitmise. Merko kontserni ettevõtete regulaarsed energiaauditid on korra päraselt esitatud ja nõuetele vastavaks tunnistatud.
301-2	Energia tarbimine väljaspool organisatsiooni		Kontserni energiatarbimine väljaspool organisatsiooni on peamiselt lokaalse iseloomuga ja tugineb ehitusjuhtimise põhi mõtetele – suurema mehitatusega objektid on valdavalt pea linnade ehk töötajate elukoha lähistel, väiksemad ja peakontorist kaugemal paiknevad objektid on projektijuhtimise tasandil sageli ühildatud ja juhitud peakontorist, mis vähendab energiatarbimist, kütusekulu ja CO2 emissiooni. Merko kontserni ettevõtted järgivad ehitiste projekteerimisel energiasäästlikke ehituslahendusi, mis vastavad kontserni ehitus ettevõtete siseriiklikele nõuetele.
GRI : Jäätmed
GRI 103-1 kuni GRI 103-3	Juhtimisviisi kirjeldus 2016		Ehitustegevuses, eeskätt lammutustöid hõlmavatel objektidel, tekib suur hulk jäätmeid. Sarnaselt materjalidele ja energiale on jäätmete taaskasutamine, jäätmemahu vähendamine ja jäätmete ringlussevõtt kontserni jaoks kulutõhususega seotud küsimus, mida juhitakse projektide ja üksuste põhiselt. Ehitusplatsidel tekkinud jäätmed sorteeritakse ning antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Võimalusel võetakse jäätmed taas kasutusse sõltuvalt kohapealsetest ringlusse võtmise meetoditest ja õigusaktide põhimõtetele.
GRI	: Keskkonnanõuetele vastavus
GRI 103-1 kuni GRI 103-3	Juhtimisviisi kirjeldus 2016	lk 9,29
307-1	Keskkonnanõuetele mittevastavuse eest määratud olulised trahvid ja sanktsioonid		Perioodi jooksul ei määratud keskkonnanõuetele mittevastavuse eest olulisi trahve ega sanktsioone.
GRI : Tööhõive
GRI 103-1 kuni GRI 103-3	Juhtimisviisi kirjeldus 2016	lk 28,102
401-1	Uute töötajate koguarv ja määrad ning tööjõu voolavus		Aruandeaastal on Merko kontserni töötajate (sh nii tähtajatu kui tähtajalise lepinguga töötajad) hulka lisandunud 81 uut ja lahkunud 90 inimest (2021: 144 uut ja 140 lahkunud inimest). Kontsernis ei koguta töötajate vanuselise jaotuse osas andmeid.
401-2	Täistööajaga töötajatele pakutavad hüvitised	lk 28,102

TÖÖTAJATE ARV KOKKU TÖÖLEPINGU TÜÜBI JÄRGI

	2022		2021
Tähtajatu leping	618	93%	632	94%
Tähtajaline leping	43	7%	38	6%
Kokku	661	100%	670	100%

TÖÖTAJATE ARV KOKKU ASUKOHA JÄRGI

	2022		2021
Eesti	441	67%	440	66%
Läti	82	12%	85	13%
Leedu	117	18%	122	18%
Norra	21	3%	23	3%
Kokku	661	100%	670	100%

TÄHTAJATU LEPINGUGA TÖÖTAJATE ARV KOKKU TÖÖAJA TÜÜBI JÄRGI

	2022		2021
Täistööaeg	575	93%	602	95%
Osaline tööaeg	43	7%	30	5%
Kokku	618	100%	632	100%

TÖÖTAJATE ARV KOKKU TÖÖTAJATE SOO JÄRGI

	2022		2021
Mehed	547	83%	555	83%
Naised	114	17%	115	17%
Kokku	661	100%	670	100%

TÖÖTAJATE ARV KOKKU AMETIKOHA JÄRGI

	2022		2021
Juhtkond	12	2%	14	2%
Keskastme juhid, spetsialistid	437	66%	423	63%
Töölised	212	32%	233	35%
Kokku	661	100%	670	100%

GRI	:Töötervishoid ja -ohutus 2018
GRI 103-1 kuni GRI 103-3	Juhtimisviisi kirjeldus 2016	Kontserni ettevõtetes on ohutu töökeskkond tööõnnetuste ja tervisekahjustuste vältimiseks esmane prioriteet. Personali pikaajalise töövõime ja heaolu tagamiseks varustame töötajaid tööks vajalike töö- ja isikukaitsevahenditega ning korraldame töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist, koolitust ja täiendõpet. Terviseprobleemide ennetamiseks, ohutuma töökeskkonna planeerimiseks ja tervise rehabilitatsiooni meetmete rakendamiseks korraldame oma tervishoiupartnerite juures perioodiliselt tervisekontrolle, mille sisu ja sagedus lähtub konkreetse inimese töö ohutegurite olemusest. Täiendavalt pakume töötajatele terviseriskide maandamiseks võimalust vaktsineerida nii gripi kui ka puukentsefaliidi vastu ning vastavalt vajadusele ka COVID-19 testimise. Pingelist tööd aitavad tasakaalustada tervislikud eluviisid. Tervisespordi propageerimiseks hüvitame töötajate spordi- ja tervisekulusid ning innustame liikuma värskes õhus ja kasutama terviseradasid üle Eesti, mille rajamist ja arendamist on Merko aastaid toetanud.
403-1 kuni 403-7	Töötervishoid ja -ohutus, ohtude tuvastamine, riski hindamine ja juhtumite uurimine, töötervishoiu ja -ohutuse alane koolitus, töötajate tervise edenda mine	Kontserni ehitusettevõtetes tagatakse töötervishoiu ja tööohutuse vald konnas seadusega ettenähtud tegevused, mida täiendatakse töö tervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemis ettenähtu rakendamisega. Kontserni ehitusettevõtete töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem on sertifitseeritud ISO 45001 järgi. Merko Ehitus Eestis tugevneb napikatest (inglise keeles near misses) teada andmise kultuur – kui 2021. aastal anti teada vaid kolmest potentsiaalselt ohtlikust vahejuhtumist, siis 2022. aastal teavitati üheteistkümnest taolisest sündmusest. Seega märgatakse ohtlikke olukordi ning antakse neist teada, et ettevõte saaks neist õppida enne kui ohtlik olukord tegelikuks õnnetuseks realiseerub. Rahvusvahelise töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi sertifikaadiga ISO 45001 ettevõtetes töötas 2022. aastal 80% Merko Ehitus kontserni töötajatest (2021: 79%). Avalikustamine sisaldab teavet kontserni töötajate osas (laialdasemalt pole kontsern andmeid kogunud).
403-9 403-10	Vigastuste, surmajuhtumite ja töölt puudumise määrad

Vastavalt GRI juhistele on allpool esitatud vigastuste, kutsehaiguste, kaotatud ja puudutud päevade info seotud töötajate arvuga ja mitte töötatud tundidega. Tegur 200 000 on leitud 100 töötaja 50st töönädalast, millest igaüks koosneb 40 töötunnist. VIGASTUSTE, KUTSEHAIGUSTE, KAOTATUD JA PUUDUTUD PÄEVADE NING HUKKUNUTE ARVUD KOKKU JA MÄÄRAD

	2022	2021	2020
Vigastuste, v.a väikesed (esmaabi taseme) vigastused, arv kokku	10	5	9
Kutsehaiguste juhtumeid kokku	0	0	0
Kaotatud päevi tulenevalt tööalasest vigastusest või haigusest	314	212	368
Puudutud päevi kokku	7 401	7 668	5 757
Hukkunute arv kokku *	0	0	0
Vigastuste määr (100 töötaja kohta)	1,7	0,8	1,5
Kutsehaiguste määr (100 töötaja kohta)	0,0	0,0	0,0
Kaotatud päevade määr (100 töötaja kohta)	53,5	35,3	61,5
Puudutud päevade määr aastas (%)	5,0	5,1	3,9

Suhtarvude arvutuskäik on esitatud aruande leheküljel 106.

* Alltöövõtjate töötajatega, kelle töökeskkonna üldise turvalisuse eest on Merko kontserni ettevõtted vastutavad, toimus 2022. aastal 6 vigastusega lõ enud tööõnnetust (2021: 0; 2020: 0), surmaga lõ enud tööõnnetusi polnud (2021: 0; 2020: 0).

GRI 404: Koolitus ja haridus 2016
GRI 103-1 kuni GRI 103-3	Juhtimisviisi kirjeldus 2016
404-2	Oskuste juhtimise ja elukestva õppe programmid, mis toetavad töötajate tööalase konkurentsivõime säilimist ja aitavad neil toime tulla karjääri lõppemisega	lk 28	Merko Ehitus Eesti töötajate õppe- ja arendustegevus on koondunud 2020. aastal loodud Merko meistriklassi programmi, mille raames viivad erinevaid sisekoolitusi läbi nii Merko enda töötajad kui majavälised lektorid. Lisaks osalevad töötajad erialakoolitustel, mida pakuvad erinevad ehitusvaldkonna koolituspartnerid. Juba harjumuspäraseks saanud veebikoolitused võimaldasid 2022. aastal taas suuremat osalust. 2022. aastal jätkus kvaliteediosakonna loodud kahe väga olulise teemaseminari traditsioon – teist korda toimus ohutusseminar ning kolmandat korda ehituskvaliteedi seminar. Peamine eesmärk on jagada kogemusi ning õppida vigu ennetama. Ehitamise tõhustamise ja tootlikkuse tõstmise eesmärgil käivitus õppeprogramm ja toimus pilootkoolitus, kus tutvustati LEAN põhimõtete kasutamist ehituses ning alliansi ja integreeritud projektiteostuse meetodite rakendamise võimalusi. Programmi raames tutvuti ka vastavaid meetodeid kasutavate ehitusprojektidega Soomes. Digitaalsete teadmiste ja pädevuse lihvimiseks toimus neli mahukat mudelprojekteerimise koolitust, kus õpiti nii igapäevaste tööliigutuste lihtsustamist kui täiendavaid töömeetodeid. Töötajate psühholoogiliseks toetamiseks toimusid koolitused töövõime tagamiseks ja psühholoogilise heaolu säilitamiseks pingelistel aegadel. Kontserni Läti kollektiiv osales juunis ettevõtte enda korraldatud konverentsil, mis keskendus ehitusvaldkonna uudiste ja parenduste teemadele ning käsitles uusimaid tehnoloogiaid tööde juhtimiseks, teostamiseks ja jälgimiseks ning Leedu töötajad läbisid muu hulgas tööohutuse ja töötervishoiu, müügipsühholoogia, kliendikogemuse juhtimise, valdkonna seadusandluste muudatuste koolitusi, samuti
		TÖÖTAJATE ARV, KELLEGA VIIDI LÄBI ARENGUVESTLUS, KOKKU RIIGITI JA OSAKAAL RIIGI TÖÖTAJATEST
				2022		2021
			Eesti*	118	27%	-	-
	Töötajad, kellega		Läti	28	34%	23	27%
404-3	toimuvad regulaarsed		Leedu	117	100%	122	100%
	arenguvestlused ja karjäärinõustamised		Norra	3	14%	3	13%
			Kokku	266	40%	148	22%
			* 2021. aastal andeemia tõttu Eestis arenguvestlusi läbi ei viidud

	GRI 413: Kohalikud kogukonnad 2016
GRI 103-1 kuni GRI 103-3	Juhtimisviisi kirjeldus 2016		Ehitus- ja kinnisvaraarenduse valdkonnas tegutsemine eeldab head läbisaamist kohalike kogukondadega, keda ettevõtte äritegevus mõjutab. Ehitusobjektidel planeeritakse töid viisil, mis häiriks ümbritsevaid elanikke, ärisid ja möödakäijaid minimaalselt, ehitustegevusest otseselt mõjutatuid informeeritakse tööde ellu viimise plaanist ennetavalt. Kinnisvaraarendusi ette valmistades arvestatakse arendusala seniste kasutajate harjumustega, hoonete ümber rajatakse terviklikud keskkonnad, mis vastaksid kohalike kogukondade ootustele ja sobituks linnapilti.
413-1	Nende tegevuste osakaal, mille puhul on kaasatud kohalik kogukond, koostatud mõjuhinnang või viidud ellu arenguprogramm	lk 10-11, 14-15, 111	2022. aastal jätkas Merko Ehitus pikaajalisi koostööprojekte senistes valdkondades, toetades sporti, kultuuri ja haridust ning annetades heategevuseks kokku 0,44 mln eurot (2021. aasta: 0,14 mln eurot).
413-2	Tegevused, millel on oluline tegelik või potentsiaalne kahjulik mõju kohalikele kogukondadele		-
GRI 415: Poliitilised annetused 2016
GRI 103-1 kuni GRI 103-3	Juhtimisviisi kirjeldus 2016		Kontserni põhimõte on poliitilisi annetusi mitte teha.
415-1	Annetused poliitilistele parteidele ja seotud institutsioonidele		Merko Ehitus kontsern ei toeta ühtegi poliitikut, poliitilist parteid ega muud poliitilist organisatsiooni.