LHV Group — Interim / Quarterly Report 2022

Feb 7, 2023

Vahearuanne jaanuar – detsember 2022 Tulemuste kokkuvõte

IV kvartal 2022 võrdluses III kvartaliga 2022

• Puhaskasum 24,3 mln eurot (10,7 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 24,1 mln eurot (10,3 mln eurot)
• Kasum aktsia kohta 0,08 eurot (0,03 eurot)
• Netotulud 56,6 mln eurot (44,3 mln eurot)
• Tegevuskulud 26,9 mln eurot (22,8 mln eurot)
• Laenu- ja võlakirjaprovisjonid, investeeringu ümberhindlus 0,3 mln eurot (7,4 mln eurot)
• Tulumaksukulu 5,1 mln eurot (3,3 mln eurot)
• Omakapitali tootlus 24,0% (10,8%)
• Kapitali adekvaatsus 20,8% (19,6%)

IV kvartal 2022 võrdluses IV kvartaliga 2021

• Puhaskasum 24,3 mln eurot (19,3 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 24,1 mln eurot (18,9 mln eurot)
• Kasum aktsia kohta 0,08 eurot (0,06 eurot)
• Netotulud 56,6 mln eurot (42,5 mln eurot)
• Tegevuskulud 26,9 mln eurot (18,3 mln eurot)
• Laenu- ja võlakirjaprovisjonid, investeeringu ümberhindlus 0,3 mln eurot (1,69 mln eurot)
• Tulumaksukulu 5,1 mln eurot (3,4 mln eurot)
• Omakapitali tootlus 24,0% (25,7%)
• Kapitali adekvaatsus 20,8% (20,0%)

Kasum aktsia kohta ja omakapitali tootluse suhtarvud baseeruvad AS LHV Group omanikele omistatud kasumil ja omakapitalil ning ei sisalda mittekontrollivat osalust.

Tegevjuhi aruanne

Hea LHV investor

Vaevalt sai Lääne ühiskond pandeemia lõppenuks kuulutada, kui asemele tuli sõda, kaasnev energiakriis, järsk hinnatõus ning karmistuv rahapoliitika.

Kiire hinnatõusu tagajärjel on Eesti majandus jõudnud langusesse. Majanduslanguse riskiga peavad arvestama ka eurotsooni riigid ja Ühendkuningriik. Üle Euroopa seisavad inimesed silmitsi samade probleemidega. Suurenenud on kõik peamised igapäevakulud, paljude kulude kasv alles jõuab arvetele. Eestis on hinnatõus Euroopa üks kiireimaid, see on kaasa toonud ostujõu languse. Ettevõtete seas on kindlustunne vähenenud üle erinevate majandussektorite.

Inflatsiooni ja intressimäärade endiselt suure vahe tõttu on oodata intressimäärade edasist kasvu. Hinnastabiilsus on Euroopa Keskpanga ainus mandaat. Kõrge inflatsiooni tingimustes tähendab see finantseerimise kallimaks muutmist. Siiski tuleks muutust nimetada normaliseerimiseks, kuivõrd nullintressimäärade ajastu on olnud anomaalia ning fundamentaalselt vale motivatsiooni tekitav.

Pankade jaoks kaasneb rahapoliitika karmistumisega ka intressitulude kasv. Pilt ei ole aga ühesuunaline, sest inimeste ja ettevõtete kindlustustunde langus koos suurenevate kuludega ei jäta mõjutamata koduostjate otsuseid või ettevõtete investeerimisplaane. Senise lõdva rahapoliitika lõppemine sunnib ka panku pingutama taaskord hoiuste pärast. See viib väiksemate kasvumäärade, riskide kasvu ja hoiuste kulu suurenemiseni. Siiski võib eeldada, et hästi juhitud pankade puhul ületab tulude kasv kulude kasvu.

Suurenemas on ka pankade kapitalinõuded. Tuleb tunnistada, et investori jaoks on kapitalinõuetest arusaamine järjest keerulisem ning nende kujunemine halvemini prognoositav. Kapitalinõuete kujunemises on palju nähtamatut. Nii koosnevad pankade kapitalinõuded tihti suures osas erinevatest puhvritest, mille metoodikaga pangad detailideni kursis pole. Süsteemi keerukus on kasvanud ning selles valitsev liikumine näilise korrastuse, aga süsteemse entroopia poole on panganduse üks pikaajalistest riskidest. Näiteks on LHV kapitalinõuded viimase kaheksa aasta jooksul suurenenud kaks korda.

IV kvartal oli LHV jaoks tegus ja tulemuslik. Ühendkuningriigis alustasime pangalitsentsi taotlemise kõrval ettevõtetele mõeldud laenutegevusega. Laenud alates suurusest 0,5 miljonit naela on tagatud ärikinnisvara ja muude tagatistega. Meie tugevusteks on kiirem laenuprotsess ja pikaajalise kogemusega laenuhaldurid, kes mõistavad kohalike ettevõtjate vajadusi. Lisaks nimetas rahvusvaheline pangandusajakiri The Banker 2022. aasta parimaks pangaks Eestis LHV Panga. Sama tunnustuse on LHV pälvinud juba neli aastat järjest. Kvartali jooksul teavitasime ka LHV Kindlustuse uue juhi valimisest.

Vaadates aasta viimasel kvartalil ettepoole, siis 2023 saab LHV jaoks olema kõige raskemini prognoositav aasta. Laenumahtude kasvu tuleb prognoosida viimase kümnendi kõige enam muutuva majanduse, tööhõive ja hindade muutuse taustal, kulude kasv on seotud laenukahjumite, palgakasvu, hoiuste kulu ning regulatiivsete kuludega. LHV UK püüdleb pangalitsentsi poole, kuid on juba grupisisese finantseeringu ja 2022. aastal õnnestunud varade ostu näol laenutegevusega alustanud. Kapitalikulu on kasvamas ja kapitali kaasamine on varasemast ajatundlikum ja kallim.

Seda öelduna läheme aastale vastu tugeva aluspõhja, ja nagu tavapärane, siis sisemise enesekindlusega. Oleme alati keskendunud peamisele – eelduste ehitamisele. Tulemused on hästi laotud eelduste tagajärg. Kõige olulisemad on meie inimesed, kliendid ja aktsionärid ning meie äritegevuse pikaajaline jätkusuutlikkus.

1. aastat alustame Euroopa Keskpanga otsejärelevalve all. Meil on usk, et see on edasiminek. Euroopa pangandus on viimase kümnendi jooksul olnud üks halvema tootlusega majandussektoreid, kusjuures suur osa pankasid kaupleb siiani alla omakapitali väärtuse. Euroopa vajab näidet innovaatilisest pangast, mille kasumlikkus tuleneb heast kuluefektiivsusest ja kvaliteetsest laenuportfellist. Eestis on see võimalik, Ühendkuningriigis soovime sama tõestada.

Madis Toomsalu

Tegevuskeskkond 7 Grupi finantstulemused 9 Grupi likviidsus, kapitaliseeritus ja varade kvaliteet 10 AS LHV Pank konsolideerimisgrupi ülevaade 12 AS LHV Varahaldus ülevaade 15 AS LHV Kindlustus ülevaade 17 LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE 18 Lühendatud konsolideeritud koondkasumiaruanne18 Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne 19 Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne20 Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 21 Lühendatud konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad 22 LISA 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted22 LISA 2 Tegevussegmendid 22 LISA 3 Riskide juhtimine 25 LISA 4 Finantsvarade ja -kohustuste jaotumine riikide lõikes 25 LISA 5 Varade ja kohustuste jaotumine lepinguliste tähtaegade lõikes26 LISA 6 Avatud valuutapositsioonid27 LISA 7 Finantsvarade ja –kohustuste õiglane väärtus 28 LISA 8 Laenuportfelli jaotumine majandusharude ja riskiklasside lõikes29 LISA 9 Neto intressitulu 30 LISA 10 Neto teenustasutulu 31 LISA 11 Tegevuskulud31 LISA 12 Nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele 32 LISA 13 Klientide hoiused ja saadud laenud 32 LISA 14 Võlad hankijatele ja muud kohustused33 LISA 15 Tingimuslikud kohustused 34 LISA 16 Tava ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta 34 LISA 17 Kapitali juhtimine 34 LISA 18 Tehingud seotud osapooltega 35 LISA 19 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 36 LISA 20 Allutatud kohustused 37 LISA 21 Muudatused allahindlustes 37 AS LHV Group aktsionärid 38 AS LHV Group ning tema tütarühingute nõukogud ja juhatused 39 Juhatuse allkirjad konsolideeritud vahearuandele 40	Finantskokkuvõte 4

Finantskokkuvõte

Grupi 2022. aasta IV kvartali konsolideeritud puhaskasum oli 24,3 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2022. aasta III kvartaliga 13,6 miljoni euro võrra ning võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga 5,0 miljoni euro võrra. Grupi aktsionäride kasum oli 2022. aasta IV kvartalis 24,1 miljonit eurot, mis on võrreldes 2022.a III kvartaliga 13,8 miljoni euro võrra suurem.

Grupi 2022. aasta IV kvartali konsolideeritud netotulu oli 56,6 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2022. aasta III kvartaliga 12,3 miljoni euro võrra ning võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga 13,9 miljoni euro võrra. Tegevuskulud olid IV kvartalis 26,9 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2022. aasta III kvartaliga 4,1 miljoni euro võrra ning võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga 8,6 miljoni euro võrra. Allahindlused IV kvartalis olid 0,3 miljonit eurot. Konsolideeritud tasemel dividendi tulumaksukulu tulevikus tütarettevõtete poolt tehtavate dividendi väljamaksete pealt oli IV kvartalis 0,4 mln eurot.

LHV aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus 2022. aasta IV kvartalis oli 24,0%, suurenedes 2022. aasta III kvartaliga (10,8%) võrreldes 13,2 protsendipunkti ning vähenedes 2021. aasta IV kvartaliga (25,7%) võrreldes 1,7 protsendipunkti.

Grupi konsolideeritud netolaenuportfell kasvas kvartaliga 114 miljonit eurot (170 mln eurot 2022. aasta III kvartalis) ja konsolideeritud hoiused kahanesid 268 miljonit eurot (198 mln eurone kahanemine 2022. aasta III kvartalis). Seejuures kahanesid maksevahendajatega seotud hoiused 241 miljoni euro võrra (233 mln eurone vähenemine 2022. aasta III kvartalis).

Panga puhaskasum konsolideeritud tasemel oli 2022. aasta IV kvartalis 29,9 miljonit eurot, mis on 10,8 miljoni euro võrra suurem eelneva kvartali tulemusest (2022. aasta III kvartalis 19,2 mln eurot) ja 11,3 miljoni euro võrra suurem 2021. aasta IV kvartali puhaskasumist. Kvartaliga kasvas pangaklientide hulk 13 500 kliendi võrra (2022. aasta III kvartalis 13 800) ja pangaklientide koguarv on 378 000.

Panga laenuportfell kasvas IV kvartalis 92 miljonit eurot (2022. aasta III kvartalis 170 mln eurot), ulatudes 3 187 miljoni euroni. Laenudest kasvasid enim ettevõtete investeerimislaenud ja eluasemelaenud.

Panga klientide hoiused kahanesid IV kvartalis 266 miljonit eurot, sealjuures maksevahendajate hoiuste jääk kahanes 241 miljonit eurot, ülejäänud klientide hoiused vähenesid 25 miljonit eurot. Hoiuste kogumaht ulatus IV kvartali lõpuks 4 957 miljoni euroni.

Varahalduse puhaskasum oli 2022. aasta IV kvartalis 0,5 miljonit eurot (2022. aasta III kvartalis kasum 0,2 miljonit eurot). Varahalduse teenustasutulu oli 2,0 miljonit eurot, mis on samal tasemel eelmise kvartaliga. Varahalduse ärikulud oli 2022. aasta IV kvartalis 1,2 miljonit eurot (2022. aasta III kvartalis 1,3 miljonit eurot). Põhivaraga seotud kulud (sh kliendilepingute amortisatsioon) olid 2022. aasta IV kvartalis 0,4 miljonit eurot, mis on eelmise kvartaliga samal tasemel.

LHV juhitud fondide koondmaht kasvas kvartaliga 66 miljoni euro võrra (2022. aasta III kvartalis suurenemine 7 mln eurot). II samba aktiivsete klientide arv suurenes kvartaliga 1700 võrra (2022. aasta III kvartalis langus 1 400).

LHV Kindlustuse puhaskahjum oli 2022. aasta IV kvartalis 0,5 miljonit eurot (2022. aasta III kvartalis kahjum 0,4 miljonit eurot). Brutopreemiate maht suurenes kvartaliga 1,3 miljoni euro võrra 6,0 miljoni euroni. LHV Kindlustuse tulu kindlustustegevusest vähenes kvartaliga 0,1 miljoni euro võrra 0,4 miljoni euroni.

1. aasta IV kvartalis omandas LHV UK Bank Northi väike- ja keskmise suurusega ettevõtete laenutegevuse. 2022. aasta IV kvartali lõpu seisuga on netolaenuportfelli suurus 22,1 miljonit eurot. LHV UK puhaskahjum oli 2022. aasta IV kvartalis 5,1 miljonit eurot (2022. aasta III kvartalis kahjum 2,8 miljonit eurot).

LHV on välja andnud ainult ühe lihtaktsia klassi, iga lihtaktsia annab ühe hääleõiguse. LHV Grup'i aktsiatega kaubeldakse NASDAQ Tallinna põhinimekirjas alates 2016. aasta maist. Üleval olev graafik näitab LHV Group'i aktsia tootluse võrdlust OMX Tallinna üldindeksi ja OMX Baltikumi suurimate aktsiate indeksiga. LHV Group aktsia tootlus on ületanud mõlemat indeksit tõustes kolme aastaga 196%, kui võrdlusindeksid tõusid vastavalt 76 ja 79 protsenti. Aasta keskel viidi läbi aktsiasplit 1/10 suhtega. LHV Group aktsiahind aasta lõpu seisuga oli 3,34 eurot ning selle järgi arvutatud turuväärtus 1 054 miljonit eurot.

Ärimahud mln euro	IV kvartal 2022	III kvartal 2022	kvartaalne muutus	IV kvartal 2021	aastane muutus
Laenuportfell	3 208,6	3 094,7	4%	2 677,2	20%
Finantsinvesteeringud	373,6	373,7	0%	135,9	175%
Klientide hoiused	4 900,5	5 168,2	-5%	5 807,6	-16%
sh finantsettevõtted	1 500,4	1 782,0	-16%	2 488,1	-40%
Omakapital (sh vähemusosalus)	420,8	395,7	6%	324,8	30%
Omakapital (omanike osa)	412,9	388,1	6%	316,4	31%
Hallatavate fondide maht	1 332,2	1 266,2	5%	1 349,0	-1%
Klientide väärtpaberid	3 208,4	3 164,0	1%	3 603,0	-11%

Kasumiaruanne mln euro	IV kvartal 2022	III kvartal 2022	kvartaalne muutus	IV kvartal 2021	aastane muutus	12 kuud 2022	12 kuud 2021	aastane muutus
Neto intressitulu	44,10	32,04	38%	28,16	57%	129,11	97,32	33%
Neto teenustasutulu	11,55	12,00	-4%	15,28	-24%	44,90	43,48	3%
Muud finantstulud	0,84	0,23	265%	-0,91	-192%	-0,60	-0,95	-37%
Neto tegevustulud kokku	56,49	44,27	28%	42,53	33%	173,41	139,85	24%
Muud tulud/(-kulud)	0,08	0,03	167%	0,18	-56%	0,13	0,53	-76%
Tegevuskulud	-26,88	-22,81	18%	-18,25	47%	-89,64	-65,18	38%
Laenu- ja võlakirjaportfelli kasumid/(-kahjumid), investeeringute allahindlus	-0,25	-7,41	-97%	-1,69	-85%	-8,05	-3,95	104%
Tulumaksukulu	-5,11	-3,33	53%	-3,40	50%	-14,42	-10,99	31%
Puhaskasum	24,33	10,75	126%	19,35	26%	61,43	60,26	2%
sh emaettevõtte omanike osa	24,08	10,31	134%	18,86	28%	59,81	58,26	3%

Suhtarvud mln euro	IV kvartal 2022	III kvartal 2022	kvartaalne muutus	IV kvartal 2021	aastane muutus	12 kuud 2022	12 kuud 2021	aastane muutus
Keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv)	400,5	382,8	17,7	293,1	106,6	364,7	276,6	88,1
Omakapitali tootlus (ROE) %	24,0	10,8	13,2	25,7	-1,7	16,4	21,1	-4,7
Varade tootlus (ROA) %	1,6	0,7	0,9	1,2	0,4	0,9	1,0	-0,1
Intressitootvad varad, keskmine	6 139,5	6 344,0	-204,5	6 634,1	-494,6	6 437,6	5 871,7	565,9
Neto intressimarginaal (NIM) %	2,87	2,02	0,85	1,70	1,17	2,01	1,66	0,35
Hinnavahe (SPREAD) %	2,84	2,00	0,84	1,67	1,17	1,98	1,63	0,35
Kulude ja tulude suhe %	47,5	54,2 51,5	-4,0	42,8	4,7	54,2 51,7	46,4	5,3
Aktsionäridele kuuluv tulumaksueelne kasum	29,1	13,6	15,5	22,2	6,9	73,9	68,8	5,1

Suhtarvude selgitused (kvartaalsed suhtarvud on viidud aasta baasile)

keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) = (aruandeperioodi lõpu omakapital + eelmise perioodi lõpu omakapital) / 2

omakapitali tootlus (ROE) = kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) *100

varade tootlus (ROA)= kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)/ keskmised varad*100

neto intressimarginaal (NIM) = neto intressitulu / intressitootvad varad, keskmine *100

hinnavahe (SPREAD) = intressitootvate varade intressitootlus – võõrkapitali hind

intressitootvate varade intressitootlus = intressitulu / intressitootvad varad, keskmine *100

võõrkapitali hind = intressikulu / intressikandvad kohustused, keskmine *100

kulude ja tulude suhe = tegevuskulud kokku / netotulud kokku *100

Tegevuskeskkond

Aasta teises pooles aeglustus maailmamajanduse kasv märgatavalt. Jätkuvalt kiire inflatsioon ja kõrged energiahinnad survestavad ettevõtjaid üha enam. Karmistuva rahapoliitika valguses on ka rahastamistingimused halvenenud. Taustal varjutab kõike Ukraina sõda ning geopoliitilised pinged Venemaa ja läänemaailma vahel. Ostujuhtide indeksid üle maailma on langenud alla 50 punkti, mis peegeldab majanduse kokkutõmbamist. Kuigi kõige negatiivsemad stsenaariumid aasta lõpuks siiski ei realiseerunud, valdas ettevõtjaid ja tarbijaid kõikjal pigem ikkagi pessimistlik meeleolu. IMF prognoosis oktoobris 2022. aasta globaalse majanduskasvu tempoks 3,2%, aprilliga võrreldes korrigeeriti kasvuootusi 0,4 protsendipunkti võrra madalamaks. Euroala majanduskasv võis lõppenud aastal Euroopa Keskpanga hinnangul ulatuda 3,4%ni.

Euroopa majandusele avaldasid kolmandas kvartalis tugevat mõju üldise kindlustunde vähenemine ning ka kasinamad ekspordivõimalused. Suured tööstusettevõtted ägavad kõrgete energiakulude all, mistõttu ollakse ärimahtude planeerimisel väga ettevaatlikud. Koroonapiirangute kaotamise ja tarneahela tõrgete leevenemise soodsas tuules suutis euroala majandus kolmandas kvartalis üllatada ning majanduse maht kasvas kvartalivõrdluses 0,3%. Neljandasse kvartalisse sarnane hoog ilmselt üle ei kandunud, sest kõik küsitlusandmed viitavad majandusaktiivsuse järjepidevale vähenemisele nii tööstus- kui teenustesektoris. Lisaks kõrgetele sisendhindadele rõhub ettevõtjaid ka töötajate poolne palgasurve ning suuremad intressikulud. Euroopa Keskpanga hinnangul kahanes neljandas kvartalis euroala majandus kvartalivõrdluses 0,2% ning marginaalne langus jätkub ka käesoleva aasta alguses. Väiksem majandusaktiivsus loob omalt poolt võimaluse hinnasurvete leevenemiseks, kuna nõudlus tööstussisendite osas jahtub.

Euroala inflatsioon saavutas oma tipu oktoobris kui hinnakasv jõudis aastavõrdluses 10,6% juurde. Aasta viimastel kuudel on kasvutempo aeglustunud ja detsembris kallines keskmine tarbijakorv aastavõrdluses 9,2%. Seejuures oli kuises võrdluses nii novembris kui detsembris euroalal deflatsiooniline keskkond ehk keskmine tarbijakorv odavnes. Järeleandmine hinnakasvus on toimunud peamiselt energiahindade arvelt, mis on küll endiselt ebaharjumupäraselt kõrgel tasemel, kuid on suvel püstitatud tippudest hakanud siiski tasapisi allapoole tulema. Hinnakasvu kiiremat vaibumist takistab energiahindade ülekandeefekt teistesse hindadesse, mis avaldub mõningase viitajaga ja on hetkel pigem just oma tippu läbimas. Eriti hästi tuleb see esile toiduainete hindade puhul, mis kasvasid detsembris ligemalt 14%. Riigiti on hinnakasv jagunenud üsna ebaühtlaselt – Hispaanias, Prantsusmaal ja Luksemburgis oli inflatsioon aasta lõpus 6% ümber, samal ajal kui Ungaris, Lätis ja Leedus kallines tarbijakorv aastavõrdluses endiselt rohkem kui 20%.

Euroopa Keskpank jätkas aasta lõpus rahapoliitika karmistamisega. Oktoobris tõsteti kõiki kolme rahapoliitilist intressimäära 0,75% ning detsembris 0,5% võrra. Nii jõudis peamiste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 2,5% juurde, mis on teiste suuremate keskpankadega võrreldes endiselt mõnevõrra madalam. Lisaks muudeti oktoobris suunatud pika-ajalise laenuprogrammi tingimusi nõnda, et operatsioonidele kohalduvalt intressimääralt kaotatakse täiendavad soodustused. Likviidsuse vähendamiseks pakuti pankadele ka täiendavaid kuupäevi vahendite vabatahtlikeks ennetähtaegseteks tagasimakseteks. Detsembris teatati ka varaostukava portfelli mahu mõõduka vähendamisega alustamisest. Ostetud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimisega jätkatakse täies mahus 2023. aasta veebruarini ning seejärel hakkab reinvesteeritava osa maht vähenema keskmiselt 15 miljardi euro võrra kuus.

Euroopa Keskpanga juhtfiguurid on oma sõnavõttudes hoidnud karmi joont ning rõhutanud, et intressitõusudega jätkatakse ka 2023. aastal ning et intressid jäävad ettevaates pikemaks ajaks kõrgele tasemele. 6 kuu Euribor kerkis keskpanga sammude taustal aasta lõpuks 2,7%ni ning jätkas tõusmist ka uue aasta esimestel nädalatel. Turuootuste kohaselt tipneb Euribor 2023. aasta suvel 3,5% juures ning langeb aasta lõpuks sealt veidi allapoole. Vastupidiselt keskpankurite väljaütlemistele, viitab kirjeldatud dünaamika ootustele, et keskpank jõuab käesoleva aasta lõpus ka esimeste intressilangetusteni.

Eesti majanduse maht vähenes kolmandas kvartalis aastavõrdluses 2,4%. Kvartalite võrdluses oli tegemist teise järjestikuse perioodiga, mil sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud kogutoodang majanduses kahanes. Kuigi majanduse kahanemine oli baromeeteruuringute ja ülejäänud majandusstatistikaga kooskõlas, oli tegevusalade lõikes kasvuprofiil üsna vastuoluline. Tööstustoodangu statistika põhjal suurenes toodang nii energeetikas kui mäetööstuses, kuid SKP arvestuses loodud lisandväärtus mõlemal juhul kahanes. Ka põllumajanduses ei olnud saagikus lõppenud aasta sügisel kehv, kuid lisandväärtus langes sektoris ligikaudu 90%. Teisalt kahanesid nii töötleva tööstuse kui ehituse mahuindeksid kolmandas kvartalis märgatavalt, kuid SKP arvestuses tegevusalade lisandväärtus suurenes. Sellised ebakõlad viitavad statistika ebakindlusele ning tõenäoliselt on ettevaates oodata SKP aegrea märkimisväärset korrigeerimist ka tagasiulatuvalt.

Ka väliskaubanduse statistika joonistas aasta lõpus tegelikest arengutest mõnevõrra petliku pildi. Kaubaeksport suurenes kolmandas kvartalis jooksevhindades 16%, seejuures suurenes kütuste väljavedu ligikaudu 30% ning toiduainete väljavedu 40%. Paraku oli tegemist käibekasvuga olukorras, kus ekspordihindade kallinemine ulatus suisa 25%-ni. Seega oli kaubaekspordi maht kolmandas kvartalis tegelikult väiksem kui 2021. aasta samal perioodil. Seda iseloomustas ka fakt, et SKP arvestuses kahanes kaupade eksport kolmandas kvartalis 1% võrra. Suured liikumised erinevates hindades (ekspordihinnad, impordihinnad, suhtelised hinnad) on tõenäoliselt üks peamisi tegureid, mis on viimaste kuude jooksul õiglase statistika tegemist raskendanud. Kui hinnakasv aeglustub, peaks ka statistika kvaliteet hakkama järkjärgult paranema.

Eesti tarbijahindade kasv aeglustus aasta lõpus järk-järgult ja jõudis detsembris aastavõrdluses 17,6%-ni. Sarnaselt globaalsete arengutega on ka Eesti tarbijahindade dünaamikas olnud viimastel kuudel võimalik täheldada kahesugust liikumist. Energiaga seotud kaupade (mootorikütused, elekter, gaas, soojus) hinnad saavutasid lõppenud aasta suvel oma tipu ning on sealtpeale tasapisi pigem odavnenud. Vastukaaluks energia hindadele on üha enam hakanud kallinema toit ja jook. Kallimate sisendhindade ülekandumine lõpphindadesse on olnud järkjärguline ja võib loota, et tänaseks on see suuremal määral juba tehtud. Ettevaates inflatsiooni aeglustumine jätkub, kuid ka 2023. aastal jääb keskmine hinnakasv siiski tavapärasest kiiremaks.

Hoolimata kiirest hinnakasvust ning jahtuvast majandusest püsis majapidamiste finantsolukord 2022. aastal tugev. Aasta teises pooles hakkas hoiuste maht tasapisi langema, sest hinnakasvu talumiseks pidid tarbijad ka säästud kasutusele võtma. Aasta lõpus oli majapidamiste hoiuste maht siiski samal tasemel kui aasta varemgi. Laenujääk kasvas kogu majanduses kokkuvõttes 10% ning laenukvaliteet püsis hea – tähtajaks tasumata laenude osakaal laenuportfellist oli detsembris väiksem kui aasta varem.

Enamiku prognooside kohaselt jäi 2022. aasta kokkuvõttes Eesti sisemajanduse kogutoodang eelneva aastaga võrreldes samale tasemele või vähenes veidi. Ka 2023. aastaks prognoositakse sisuliselt nullkasvu, sest kiire inflatsiooni tõttu on majapidamiste ostujõud vähenenud ning eratarbimine ei saa varasemas tempos kasvamist jätkata. Majanduse laiemapõhjalisem taastumine võiks alguse saada 2023. aasta teises pooles, mil hinnakasv hakkab tasapisi taanduma, ning jõuda 2024. aastaks taas 2-3% kasvu tempo juurde.

Grupi finantstulemused

1. aasta IV kvartalis kasvasid Grupi neto intressitulud võrreldes III kvartaliga 38% ja olid 44,1 (III kv 32,0) miljonit eurot.

Neto teenustasutulud kahanesid 4% ja olid 11,5 (III kv 12,0) miljonit eurot. Kokku kasvas Grupi puhastulu IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 28% ja oli 56,6 (III kv 44,3) miljonit eurot, kulud kasvasid 18% ja olid 26,9 (III kv 22,8) miljonit eurot. Grupi IV kvartali ärikasum oli 29,7 (III kv 21,5) miljonit eurot. IV kvartalis tehti allahindlusi 0,3 (III kv 7,4) miljonit eurot.

Konsolideeritud tasemel dividendi tulumaks tulevikus tütarettevõtete poolt tehtavate dividendi väljamaksete pealt oli 2022. aasta IV kvartalis 0,4 miljonit eurot.

Grupi puhaskasumiks IV kvartalis kujunes 24,3 (III kv 10,7) miljonit eurot. Võrreldes IV kvartaliga 2021 kasvasid grupi neto intressitulud 57% ja neto teenustasutulud vähenesid 24%.

Äriüksuste lõikes teenis IV kvartalis AS LHV Pank konsolideeritult 29,9 miljonit eurot puhaskasumit ning AS LHV Varahaldus 0,5 miljonit eurot puhaskasumit. AS LHV Kindlustus teenis 0,5 miljonit eurot puhaskahjumit. LHV UK Ltd. puhaskahjum oli 5,1 miljonit eurot. EveryPay AS puhaskahjum oli 0,1 miljonit eurot. LHV Group eraldiseisvalt teenis 0,3 miljonit eurot puhaskahjumit.

Grupi hoiuste maht IV kvartali lõpuks oli 4 901 miljonit eurot (III kv 5 168). Sellest 4 644 (III kv 5 054) miljonit eurot olid nõudmiseni ja 257 (III kv 114) miljonit eurot tähtajalised hoiused.

Finantsettevõtete hoiuste maht IV kvartali lõpuks oli 1 500 (III kv 1 782) miljonit eurot.

Grupi laenude maht suurenes IV kvartali lõpuks 3 209 (III kv 3 095) miljoni euroni, kasvades kvartaliga 4%. Võrreldes 2021. aasta IV kvartaliga on grupi hoiuste maht vähenenud 16% ning laenude maht kasvanud 20%.

Grupi likviidsus, kapitaliseeritus ja varade kvaliteet

Grupi omavahendite tase seisuga 31.12.2022 oli 473,9 mln eurot (31.12.2021: 385,3 mln eurot). Omavahendite taseme arvestusel on kaasatud regulatiivsed omavahendid.

Võrreldes sisemiste kapitali adekvaatsuse eesmärkidega, mis on 16,9%, on Grupp raporteerimisperioodi lõpus piisavalt hästi kapitaliseeritud, kapitali adekvaatsuse tase oli 20,8% (31.12.2021: 19,0%). Lisaks kogukapitali eesmärkidele on Grupp kehtestanud sisemised eesmärgid ka esmase taseme põhiomavahendite kapitali adekvaatsusele tasemel 14,20% ja esmase taseme omavahendite kapitali adekvaatsusele tasemel 16,35%. Sisemised kapitali eesmärgid kinnitati 2021.a. detsembris Grupi nõukogu poolt, peale Finantsinspektsiooni igaaastase järelvalvelise hinnangu valmimist.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue (MREL) on kriisilahenduskava üheks osaks ning kohustab LHV'd omama piisavas koguses omavahendeid ning tagamata pikaajalisi kohustusi, mida saab kriisilahenduse kava järgi kasutada kahjumite katteks. 21.06.2021 kehtestas Finantsinspektsioon LHV Group konsolideerimisgrupi tasemel kaks eraldiseisvat MREL-i määra, millest MREL-TREA arvutatakse vastu riskiga kaalutud varasid ning MREL-LRE vastu bilansimahtu. 26.09.2022 uuendas Finantsinspektsioon LHV Groupile kehtivaid MREL-i nõudeid. MREL-i suhtarvud on kehtestatud üleminekuajaga ning vastavaid sihttasemeid 24,57% (MREL-TREA) ja 5,91% (MREL-LRE) peab täitma alates 01.01.2024. Vahetasemed 19,08% (MREL-TREA) ning 5,91% (MREL-LRE) kehtivad alates 01.01.2022. LHV Group emiteeris 2021.aasta septembris 100 mln EUR võlakirju MREL nõuete katmiseks. LHV Group viis neljandas kvartalis läbi täiendava MREL kõlbulike allutamata võlakirjade emissiooni summas 88 mln, et täita Grupile kehtestatud MREL sihttasemeid.

Grupi likviidsuse kattekordaja (LCR), mida arvutatakse vastavalt Basel Komitee määratlusele, oli detsembri lõpu seisuga 139,7% (31.12.2021: 142,7%). Finantsvahendajate poolt Panka paigutatud deposiidid kaetakse 100% ulatuses likviidsete vahenditega. Finantsvahendajate hoiuseid arvesse võtmata oli Grupi LCR 231,5% (31.12.2021: 253,3%). Grupp loeb likviidsuspuhvrite hulka raha ja võlakirjaportfellid, mis moodustasid bilansimahust 46% (31.12.2021: 60%). Grupi laenude ja hoiuste suhe IV kvartali lõpus oli 61% (31.12.2021: 43%). Grupi varade ja kohustuste struktuur tähtaegade lõikes on esitatud Lisas 5.

Grupi krediidikvaliteet püsis heal tasemel. Hinnanguliste laenukahjumite katteks oli moodustatud bilansis detsembri lõpuks laenude allahindluse reserv 20,6 mln eurot, mis moodustab 0,6% laenuportfellist (31.12.2021: 19,0 mln eurot ja 0,7%). Hinnanguline laenukahjumite reserv moodustab 1 399,4% (31.12.2021: 1 693,6%) üle 90 päeva viivises olevast portfellist.

Võlas olevate laenude maht on 2022 aasta jooksul kasvanud 5 221 tuhande võrra, mis tulenes võlgade edasimüügi lepingu lõppemisest olemasoleva partneriga. Leping uue vastaspoolega sõlmiti jaanuaris 2023.

(tuhandetes eurodes)	31.12.2022	osakaal	31.12.2021	osakaal
Laenud klientidele	3 229 214		2 696 210
sh. üle tähtaja:	22 023	0,7%	16 802	0,6%
1-30 päeva	17 770	0,6%	13 417	0,5%
31-60 päeva	2 207	0,1%	1 971	0,1%
61-90 päeva	570	0,0%	289	0,0%
91 päeva ja enam	1 475	0,0%	1 125	0,0%
Laenude allahindlus	-20 642	-0,6%	-19 049	-0,7%
Allahindluse % üle 90 p. tähtaja ületanud laenudest	1 399,4%		1 693,6%

Kapitalibaas	31.12.2022	31.12.2021	31.12.2020
Sissemakstud aktsiakapital	31 542	29 864	28 819
Ülekurss	141 186	97 361	71 468
Reservkapital	4 713	4 713	4 713
Muud reservid	-1 441	47	0
Eelmiste perioodide jaotamata kasum	170 010	179 746	90 434
Immateriaalne põhivara (miinusega)	-23 333	-14 473	-18 528
Aruandeperioodi kasum (COREP)	25 611	0	37 950
Mahaarvamised	-369	-128	-323
CET1 kapitali elemendid või mahaarvamised	-456	-12 209	-8 358
CET1 finantsektori üksuse instrumendid, kus ettevõttel on märkimisväärne
osalus	-3 351	-4 328	-4 842
CET1 finantsektori üksuse instrumendid, kus ettevõttel ei ole märkimisväärne
osalus	-181	-5 236	0
Esimese taseme põhiomavahendid kokku	343 931	275 357	201 333
Esimese taseme täiendavad omavahendid	55 000	35 000	35 000
Esimese taseme omavahendid kokku	398 931	310 357	236 333
Allutatud kohustused	75 000	75 000	75 000
Teise taseme omavahendid kokku	75 000	75 000	75 000
Neto-omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks	473 931	385 357	311 333
Riskiga kaalutud varad
Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil	0	0	363
Krediidiasutused ja investeerimisühingud standardmeetodil	11 553	10 465	8 060
Äriühingud standardmeetodil	1 204 523	1 141 853	865 624
Jaenõuded standardmeetodil	219 031	212 860	197 849
Avalik sektor standardmeetodil	0	6	3 250
Eluasemekinnisvara standardmeetodil	513 483	291 338	243 971
Viivises nõuded standardmeetodil	8 004	19 332	13 362
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud standardmeetodil	186	190	7 145
Muud varad standardmeetodil	102 697	93 939	49 321
Krediidirisk ja vastaspoole krediidirisk kokku	2 059 477	1 769 983	1 388 945
Valuutarisk	18 324	3 489	3 950
Intressipositsioonirisk	0	0	0
Aktsiapositsioonirisk	740	2 079	972
Krediidiriski korrigeerimise riski kapitalinõue	2 228	1 211	82
Operatsioonirisk baasmeetodil	197 920	152 778	124 638
Kokku riskiga kaalutud varad	2 278 689	1 929 540	1 518 587
Kapitali adekvaatsus (%)
	20,80	19,97	20,50
Tier 1 kapitali suhtarv (%)	17,51	16,08	15,56
Esmaste põhiomavahendite kapitali adekvaatsus (%)	15,09	14,27	13,26

AS LHV Pank konsolideerimisgrupi ülevaade

• Laenuportfelli kasv 92 mln eurot
• Kvartali puhaskasum 29,9 mln eurot
• Parima pank Eestis
• Ihaldusväärseima tööandja tiitel

mln eurot	IV kvartal 2022	III kvartal 2022	muutus %	IV kvartal 2021	muutus %	aasta algusest 2022	aasta algusest 2021	muutus %
Neto intressitulu	44,39	31,99	39%	28,32	57%	129,50	97,67	33%
Neto teenustasutulu	8,26	8,72	-5%	10,53	-22%	32,41	31,18	4%
Muud finantstulud	0,69	0,23	203%	-1,15	NA	-0,43	-1,54	-72%
Neto tegevustulud kokku	53,34	40,94	30%	37,70	41%	161,48	127,30	27%
Muud tulud	0,10	0,05	122%	0,19	-47%	0,20	0,60	-67%
Tegevuskulud	-18,10	-16,43	10%	-14,27	27%	-64,54	-49,34	31%
Laenu- ja võlakirjaportfelli kasumid/(-kahjumid)	-0,43	-2,17	-80%	-1,69	-75%	-3,00	-3,94	-24%
Tulumaksukulu	-4,99	-3,21	56%	-3,29	52%	-13,26	-10,56	26%
Puhaskasum	29,92	19,17	56%	18,64	61%	80,88	64,05	26%
Laenuportfell	3 187	3 095	3%	2 677	19%
Finantsinvesteeringud	365	365	0%	128	185%
Klientide hoiused	4 957	5 223	-5%	5 847	-15%
sh finantsettevõtted	1 557	1 782	-13%	2 527	-38%
Allutatud kohustused	114	99	15%	89	28%
Omakapital	388	358	9%	280	39%

IV kvartal oli edukas ärimahtude, tulude ja puhaskasumi kasvu osas. LHV Pank teenis IV kvartalis 44,4 mln eurot puhast intressitulu ja 8,3 mln eurot puhast teenustasutulu. Finantstulusid oli IV kvartalis 0,7 mln eurot. Kokku olid panga tulud 53,4 mln eurot ning kulud 18,1 mln eurot. Netotulu kasvas aastaga 41%, kulud kasvasid 27%. Laenude ja võlakirjade provisjonid olid 0,4 mln eurot. Võlgnevuste osakaal laenuportfellis on endiselt madal, kuid tegime ettevaatavaid ning üksikutele klientidele spetsiifilisi allahindlusi. Jälgime krediidiportfellis toimuvat väga tähelepanelikult.

LHV Pank arvestab 14%-list avansilist tulumaksu, millega kaasnev tulumaksukulu IV kvartalis oli 4,7 mln eurot. Konsolideeritud tasemel dividendi tulumaks tulevikus tütarettevõtete poolt tehtavate dividendi väljamaksete pealt oli III kvartalis 0,3 mln eurot.

Panga IV kvartali kasumiks kujunes 29,9 mln eurot, mida on 56% rohkem kui III kvartalis 2022. aastal (19,2) ning 60% rohkem kui IV kvartalis 2021. aastal (18,6).

Teenustasutuludest annavad suurima panuse tulud arveldustelt ja valuutavahetuselt, tulu kaartidelt ning tulu maksete kogumiselt.

Neto intressitulu kasv tuleneb ärimahtude kasvust ning intressimäärade tõusust. Panga laenuportfelli kogumaht ulatus IV kvartali lõpuks 3 187 mln euroni (III kv 2022: 3 095 mln eurot). Portfelli maht kasvas kvartaliga 3%. Laenumahu kasv kokku oli IV kvartalis 92 mln eurot (III kv 2022: 170 mln eurot). Jaelaenude netoportfell on kvartaliga kasvanud 4% ja jõudnud 1 456 mln euroni (III kv 2022: 1 398 mln eurot). Ärilaenude netoportfell on kvartaliga kasvanud 2% ja jõudnud 1 731 mln euroni (III kv 2022: 1 697 mln eurot).

Ettevõtete laenud kasvasid 34 mln eurot ja jaelaenud 58 mln eurot. Laenuportfelli kasv on varasemate kvartalitega võrreldes

tagasihoidlikum, kuid aasta vaates plaanitust suurem – ettevõtete laenud täitsid juba III kvartali lõpuks aastaks seatud eesmärgi, jaelaenude portfelli kasvu veab kodulaen, mis täitis varuga seatud eesmärgi. Aasta lõpu seisuga kasvas laenuportfell plaanitust 90 mln eurot enam. Kõrged inflatsioon ja energiahinnad on sügisest alates mõjutanud tarbijate kindlustunnet, mis mõjutas viimases kvartalis oluliselt laenunõudlust. Ebakindlus on pannud ootele nii ettevõtete investeerimisprojektid kui ka eraisikute kinnisvara ostud.

Panga hoiuste maht vähenes võrreldes eelmise kvartaliga 266 mln eurot ning oli kvartali lõpuks 4 957 mln eurot (III kv 2022: 5 223 mln eurot). Maksevahendajate hoiuste maht kahanes kvartaliga 241 mln eurot. Hoiustest 4 699 mln eurot olid nõudmiseni ja 257 mln eurot tähtajalised hoiused. Eraisikute hoiuste maht oli kvartali lõpu seisuga 1 129 mln eurot, kahanedes kvartaliga 0,5%.

Panga kulu/tulu suhe oli IV kvartalis 33,9%, olles 3,8% protsendipunkti võrra madalam 2021. aasta IV kvartali näitajast (37,7%).

Laenusid ja garantiisid sisaldav ettevõtete krediidiportfell kasvas 2022. aastal 271,3 mln eurot (+17%) ja kvartaalses võrdluses 31,9 mln eurot (+2%). Suurimaks kasvu allikaks olid laenud kinnisvaraalaseks tegevuseks, mis on traditsiooniliselt kommertspankade poolt kõige rohkem finantseeritud valdkond, kasvades aastaga 130,8 mln eurot (+21%). Põhiline kasv tuli tugeva rendivooga ärikinnisvaraprojektide finantseerimisest. Järgnesid elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhu varustamisega tegelevale sektorile väljastatud laenud, mis kasvasid aastaga 59,8 mln eurot (+82%) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevale sektorile väljastatud laenud, mis kasvasid aastaga 22,0 mln eurot (+47%).

1. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes mõjutasid portfelli kasvu enim laenud ja garantiid haldus- ja abitegevustega tegelevale sektorile (kvartaalne kasv 25,6 mln eurot; +54%), millele järgnes elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhu varustamisega tegelev sektor (20,5 mln eurot; +18%) ning kinnisvaraalase tegevusega tegelev sektor (12,4 mln eurot; +2%).

Kõige enam laenusid on antud kinnisvarasektorisse, mis moodustab 41% panga ettevõtete laenuportfellist. Kinnisvaralaenudest on põhiline osa väljastatud kvaliteetsetele rendivooga projektidele, oluliselt väiksema osa moodustavad kinnisvaraarendused. Enamik finantseeritud kinnisvaraarendustest asuvad Tallinnas, teistes suuremates Eesti linnades ja Tallinna lähiümbruses asuvad projektid moodustavad ligikaudu 30% arendusprojektidest. Tallinna uusarenduste finantseerimisel moodustas LHV turuosa 2022. aasta neljanda kvartali lõpus ligikaudu neljandiku. LHV kinnisvaraarenduste portfell on hästi positsioneeritud ka juhuks, kui turutrendid peaksid muutuma – finantseeritud arendused paiknevad heades asukohtades ning projektide riski ja planeeritava müügihinna suhe jääb keskmiselt 53% juurde.

Kinnisvarasektori järel on enim krediiti väljastatud hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remondiga tegeleva sektori ettevõtetele (osakaal 9%) ning töötleva tööstuse ettevõtetele (osakaal 8%). Tavapäraselt kõrgema krediidiriskiga sektoritest moodustab majutus ja toitlustus 3%, ehitus 2% ning veondus ja laondus 1% portfelli kogumahust.

Kvartaliga kasvas panga klientide arv üle 13 400 võrra. Klientide aktiivsus püsis kõrgel tasemel. Hoiused vähenesid kvartaliga 266 mln eurot ja laenud kasvasid 92 mln eurot.

Tavaklientide hoiused vähenesid kvartali jooksul 25 mln eurot ja finantsvahendajate hoiused vähenesid 241 mln eurot. Kõrge inflatsiooniga majanduskeskkond on oluliselt muutnud hoiuste dünaamikat. Tavaklientide hoiused küll veidi vähenesid, kuid turuga võrreldes pigem väiksemas tempos. Nii eraisikute kui ka ettevõtete hoiuste puhvrid on hakanud vähenema, turuga võrreldes positiivsemat trendi toetab endiselt aktiivne uute klientide kaasamine. Suuremate hoiustega finantsvahendajad on mõjutatud tagasihoidlikumast aktiivsusest turul, volatiilsus on vähenenud, kuid kliendid hajutavad oma klientide hoiuste hoidmist erinevate pankade vahel.

Kvartali puhaskasumiks kujunes 30 mln eurot. Neljanda kvartali tugevat tulemust mõjutasid suuremate laenumahtude tõttu kasvanud intressitulud, kuid märkimisväärne mõju on keskpanga intressimääradel nii keskpangas hoitavatelt hoiustelt kui läbi euribori kasvu saadavast laenulepingute intressitulust. Suuremate intressitulude ja väiksemate allahindluste tõttu edestas puhaskasum aasta lõpuks plaani 10,5 mln euro võrra. Teenustasutulud jäid plaanist maha, põhjuseks tagasihoidlikum ärimahtude suurendamine makseteenuste ja valuutavahetuse valdkonnas.

Laenude allahindlused olid neljandas kvartalis 0,4 mln eurot. Kuna makrokeskkond on võrreldes aasta alguses tehtud plaanidega oluliselt muutunud, tegime neljandas kvartalis mudelipõhiseid ettevaatavaid ja üksikutele klientidele spetsiifilisi allahindluseid. Tervikuna on panga laenuportfelli kvaliteet püsinud tugevana ja maksetähtaja ületanud laenude osakaal on jätkuvalt väga madal. Seetõttu on ka allahindlused plaanist oluliselt väiksemad.

Kuigi euribori kasv mõjub panga tulubaasile positiivselt, tuleb muutunud makrokeskkonnas ettevaatavalt olla siiski tagasihoidlik. Väga kiire ja kõrge hinnakasv sügisel on aeglustunud, kuid hinnatase jääb ettevaatavalt endiselt kõrgeks. Lisaks on laenulepingutesse jõudnud suuremad euribori tasemed, mis on kasvatanud klientide laenumakseid. Kogumis tuleb ettevõtjatel ja ka tarbijatel arvestada oluliselt suuremate kulutustega, millel on mõju nii tarbijate toimetulekule kui ka ettevõtete käekäigule. Ettevõtjad küll kohanevad, kuid planeeritavad energiatõhususe investeeringud ei anna kiiret leevendust ja sisendhindade kulu ei ole võimalik alati täies mahus kliendile edasi kanda. Enim mõjutatud on tööstussektor, kus on toimunud ka koondamisi. Hetkel püsib töötuse määr mõistlikul tasemel, mis kaitseb eraisikute laenuportfelli kõige paremini.

Rahvusvaheline pangandusajakiri The Banker nimetas juba neljandat korda LHV panga parimaks pangaks Eestis. CVKeskus.ee tööportaali poolt juba üheteistkümnendat järjestikust aastat korraldatud uuringus valisid töövõtjad 2022. aasta Eesti ihaldusväärseimaks tööandjaks LHV Panga.

1. aasta algusest alustas LHV ettevõtete panganduse valdkonnas tööd uus investeerimispanganduse üksus, mis hakkab teenindama korporatiivkliente. Osakonda asus juhtima Mihkel Torim ning koos temaga liitusid LHV meeskonnaga Maire Gustavson, Sten Hans Jakobsoo ning Hermann Eensaar. Enne LHV-ga liitumist juhtis Mihkel Torim Swedbanki Baltikumi investeerimispangandust ning on varasemalt juhtinud ka Soome vastavat üksust. Meeskonnal on laiapõhine kogemus ettevõtete ostu- ja müügitehingute nõustamisel, strateegilises nõustamises ning kapitalituru tehingutes.

AS LHV Varahaldus ülevaade

• IV kvartali puhaskasum 0,5 miljonit eurot
• II samba aktiivseid kliente lisanud ligi kaks tuhat, aasta lõpuks 131 tuhat klienti
• Teise samba fondide varade aasta lõpuks 1,3 miljardit eurot
• III samba klientide arv aasta lõpuks ligi 33 tuhat, fondide maht kasvas kvartaliga 9 miljoni euro võrra

mln eurot	IV kvartal 2022	III kvartal 2022	muutus %	IV kvartal 2021	muutus %	aasta algusest 2022	aasta algusest 2021	muutus %
Neto teenustasutulu	2,01	2,0	2%	4,5	-55%	7,95	11,32	-30%
Neto finantstulud	0,14	0,03	367%	0,24	-42%	-0,14	0,58	NA
Tegevuskulud	-1,21	-1,34	-10%	-1,08	12%	-5,23	-4,67	12%
Põhivara kulum	-0,40	-0,43	-7%	-0,66	-39%	-1,85	-5,29	-65%
Ärikasum	0,54	0,24	125%	3,0	-82%	0,73	1,94	-62%
Finantsinvesteeringud	8	8	0%	8,0	0%
Omakapital	23,0	22,0	5%	28,0	-18%
Hallatavate varade maht	1 332,0	1 266,0	5%	1 349,0	-1%

Neljandas kvartalis olid LHV Varahalduse äritulud 2,0 miljonit eurot ning puhaskasumiks kujunes 0,5 miljonit eurot. Äritulud olid eelneva kvartaliga samas suurusjärgus ning suuresti vastavalt finantsplaanile, tegevuskulusid mõjutas kolmanda kvartaliga võrreldes positiivselt madalam immateriaalne kulu ning personalikulude korrigeerimine. Netofinantstulu ehk omaosakute väärtuse kasvu pealt teenitud tulu oli neljandas kvartalis 0,1 miljonit eurot.

Aasta viimased kolm kuud olid aktsiaturgudel taas heitlikud. Kvartal küll algas suuremate turgude jaoks positiivselt, kuid detsembris tuli taas tegeleda laiemapõhjalise langusega. Eurodes mõõdetuna kaotas viimase kvartaliga SP500 2,1% oma väärtusest, Nasdaq alanes 9,5%. Oluliselt paremini möödus kvartal Euroopa suuremate turgude jaoks, Euro Stoxx 50 kosus kvartaliga 14,6%. Aasta tervikuna oli aga negatiivne kõigi suuremate turgude jaoks, SP500 langes 2022. aastal eurodes mõõdetuna 14,4%, Euro Stoxx 50 9,5%.

Võrreldes turuindeksitega läks suurematel aktiivselt juhitud LHV pensionifondidel nii viimases kvartalis kui 2022. aastal tervikuna paremini. Pensionifondide M, L ja XL osakute väärtused kasvasid kvartalis vastavalt 1,6%, 2,8% ja 4,9%, samuti olid need ainsad kolm fondi Eesti pensioniturul, mis suutsid 2022. aasta lõpetada positiivse tootlusega. Pensionifond Roheline alanes kvartaliga 2,5%, pensionifond Indeks alanes 0,6%. Kolmanda samba fondide tootlused jäid samasse suurusjärku II samba analoogse strateegia fondidega - Indeks Pluss ja Roheline Pluss langesid vastavalt 0,7% ja 2,8%, LHV Täiendav Pensionifond tootluseks kujunes 5,0%.

LHV aktiivsete teise samba klientide arv kvartaliga oluliselt ei muutunud, olles aasta lõpuks enam kui 131 tuhat. Oluliselt on viimastel kvartalitel aeglustunud huvi II sambast väljuda. Novembri lõpuks tehtud avalduste põhjal (avaldused jõustuvad ja väljamakse toimub 2023. aasta mai alguses) on LHV aktiivsetest klientidest lahkumas veidi enam kui 1 700 inimest. Viimastel kuudel on uute klientide arv ja igakuised sissemaksed fondidesse ületanud süsteemist väljuvate klientide arvu ja väljumistega kaasnevat mahtu. II samba pensionifondide maht oli aasta lõpuks ligi 1,3 miljardit eurot, kasv kvartaliga 57 miljonit eurot.

Neljandat kvartalit iseloomustas taas kõrgem aktiivsus III samba suunal. Aasta lõpuks on III samba fondides ligi 33 tuhat kogujat, III samba varade maht kasvas kvartaliga ligi 9 miljoni euro võrra, olles aasta lõpuks 62 miljonit eurot.

Kuigi LHV suuremad aktiivselt juhitud fondid tegid 2022. aastal turu parima tulemuse, siis erinevalt kahest varasemast aastast edukustasu teenida ei õnnestunud. Võrdlusindeksi kasv, mis sõltub sotsiaalmaksu laekumisest ehk on funktsioon palga- ja hõivekasvust, oli viimase neljateist aasta kiireim, aastaseks kasvuks kujunes 12,6%. Järgnevate perioodide esmaseks eesmärgiks on tootlustega võrdlusindeksiga vahe tasa tegemine.

Aasta viimasesse kvartalisse jäi ka kaks positiivset regulatiivset uudist. Alates 2025. aastast on võimalik senise 2+4% asemel teha II sambasse sissemakseid 4+4% või 6+4% süsteemi alusel ehk siis klientidel tekib õigus tulumaksueelselt brutopalgalt senise 2% asemel kuni kolm korda rohkem pensionivara kasvatamiseks panustada. Avalduste esitamine algab 2024. aastast. Lõplikult sai kinnitatud vahepeal peatatud riigipoolsete maksete kompenseerimine koos fondide keskmise tootlusega ühes osas 2023. aasta jaanuaris, mõju LHV pensionifondidele jaanuari teises pooles täiendavate sissemaksete näol ligi 73 miljonit eurot.

Aasta lõpuks on aktiivselt juhitud fondide M, L ja XL portfell ning varaklasside jaotus suuresti vastavuses pikaajalise eesmärgiga – erakapital, kinnisvara ning börsivälised võlakirjad eelkõige Eesti ettevõtetele moodustavad suure osa L ja XL portfellist, ülejäänu jaguneb noteeritud aktsiate ja võlakirjade vahel. Järgmisel aastal jätkame samuti börsiväliste investeeringute tegemist, arvestades samas ka fondimahtude muutustega ning vajaliku likviidsusega.

AS LHV Kindlustus ülevaade

AS LHV Kindlustus jätkas 2022 aasta IV kvartalis oma kindlustusportfelli mahtude kasvatamist. Bruto kindlustusmaksed kasvasid võrreldes kolmanda kvartaliga 26,7% ja neto teenitud preemiad 33,2%. Kvartali jooksul sõlmiti 44,6 tuhat uut kindlustuslepingut kindlustusmaksete mahuga 7,7 miljonit eurot. Uue kindlustustootena tõi LHV Kindlustus koostöös Confidoga turule tervisekindlustuse tootelahenduse, uue tooteliini kindlustusmaksete maht IV kvartalis oli 0,7 miljonit eurot. Kindlustuslepingute arv ja -maksete maht kasvab jätkuvalt üle kindlustustoodete kõikides müügikanalites, eriti kiirelt on müük kasvanud maaklerkanalis ning LHV veebiportaalis. Ettevõte ületas 2022 aasta jooksul oluliselt finantsplaani kasvu eesmärke.

Pakutavate kindlustustoodete valik täienes koostöös Confidoga välja töötatud tervisekindlustus lahendusega, mida pakutakse koostööpartneri vahendusel juriidilisest isikust klientidele. Jätkus uue kindlustuse infosüsteemi arendamine, et muuta lepingute haldamise ja kahjude käsitlemise protsess kõikidele klientidele veelgi mugavamaks.

31.12.2022 seisuga oli LHV Kindlustusel 218 tuhat kehtivat kindlustuslepingut ning 150 tuhat klienti.

IV kvartali bruto kindlustusmaksete maht oli 6 028 tuhat eurot ning neto teenitud kindlustusmaksete maht 3111 tuhat eurot. Aasta kokkuvõttes moodustasid sõiduki- ja liikluskindlustus kokku 65,7% kindlustusmaksete mahust. Olulisteks osakaaluga kindlustustoodeteks on ka reisikindlustus, kodukindlustus ja laenumakse kindlustus.

IV kvartali jooksul registreeriti 2707 uut kahjujuhtumit, käsitlus lõpetati 2 300 juhtumi puhul. Kvartali lõpu seisuga oli avatud 1 583 kahjutoimikut. Perioodis tekkinud neto kahjud koos kaudsete kahjukäsitluskuludega olid 2 428 tuhat eurot. Kahjueraldiste suurus oli perioodi lõpus 2,33 miljonit eurot.

Suurema sagedusega kahjud IV kvartalis olid jätkuvalt kodukindlustuse veekahjud, talvekuudele iseloomulikult registreeriti ka tavapärasest rohkem sõiduki- ja liikluskindlustuse juhtumeid. Ettevõtte IV kvartali tulemust mõjutas eraldiste kasv. Ettevõtte kahjum oli 527 tuhat eurot. Tulemus jääb finantsprognoosile alla oodatust suuremate kahjuhüvitiste maksmise tõttu. Ettevõtte tegevuskulude maht vastas planeeritule.

tuhat eurot	IV kvartal 2022	III kvartal 2022	muutus %	IV kvartal 2021	muutus %
Bruto kindlustusmaksed	6 028	4 750	27%	1 559	287%
Neto teenitud kindlustusmaksed	3 111	2 336	33%	950	227%
Neto tekkinud kahjud	2 428	1 673	45%	674	260%
Neto tegevuskulud kokku	1 212	1 069	13%	192	531%
Tehniline tulem	-529	-407	30%	-216	145%
Puhaskasum	-527	-432	22%	-213	147%
Tehnilised eraldised perioodi lõpus	12 564	9 880	27%	4 778	163%
Omakapital perioodi lõpus	5 078	5 594	-9%	6 647	-24%

Ettevõttega liitus uus juhatuse esimees Martti-Sten Merilai. LHV Kindlustuses töötas neljanda kvartali lõpu seisuga 39 inimest.

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

Lühendatud konsolideeritud koondkasumiaruanne

		IV kvartal	12 kuud	IV kvartal	12 kuud
(tuhandetes eurodes)	Lisa	2022	2022	2021	2021
Intressitulu		49 770	152 413	35 843	124 641
Intressikulu		-5 672	-23 302	-7 680	-27 322
Neto intressitulu	9	44 098	129 111	28 163	97 319
Komisjoni- ja teenustasutulu		15 734	61 495	19 257	60 824
Komisjoni- ja teenustasukulu		-4 185	-16 595	-4 005	-17 345
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	10	11 549	44 900	15 252	43 479
Netotulem õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt		-101	-2 008	-746	-924
Valuutakursi ümberhindluse kasumid/kahjumid		937	1 414	-167	-22
Netokasum finantsvaradelt		836	-594	-913	-946
Muud tulud		76	224	178	530
Muud kulud		-1	-98	0	0
Muud tulud/(-kulud) kokku		75	126	178	530
Tööjõukulud		-13 170	-46 795	-8 638	-31 322
Administratiiv- ja muud tegevuskulud		-13 711	-42 843	-9 611	-33 863
Kulud kokku	11	-26 881	-89 638	-18 249	-65 185
Kasum enne allahindluste kulu		29 677	83 905	24 431	75 197
Finantsinvesteeringu muutus		180	-5 056	0	0
Laenude allahindluse kulu	21	-430	-2 996	-1 694	-3 948
Kasum enne tulumaksu		29 427	75 853	22 737	71 249
Tulumaksukulu		-5 112	-14 421	-3 395	-10 986
Aruandeperioodi puhaskasum	2	24 315	61 432	19 342	60 263
Muu koondkasum/-kahjum:
Kirjed, mida võib edaspidi klassifitseerida kasumiaruandesse:
Välismaiste äriüksuste finantsnäitajate ümberarvestamisel
tekkinud realiseerimata valuutakursi vahed		-123	-1 489	11	48
Aruandeperioodi koondkasum		24 192	59 943	19 353	60 311
Puhaskasum omistatud:
Emaettevõtte omanikud		24 078	59 808	18 856	58 261
Mittekontrolliv osalus		237	1 624	486	2 002
Aruandeperioodi puhaskasum	2	24 315	61 432	19 342	60 263
Kokku koondkasum omistatud:
Emaettevõtte omanikud		23 955	58 319	18 867	58 309
Mittekontrolliv osalus		237	1 624	483	2 002
Aruandeperioodi koondkasum		24 192	59 943	19 353	60 311
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)	16	0,08	0,19	0,06	0,20
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	16	0,07	0,19	0,06	0,19

(tuhandetes eurodes)	Lisa	31.12.2022	31.12.2021
Varad
Nõuded keskpankadele	4, 5, 6, 12	2 390 964	3 874 284
Nõuded krediidiasutustele	4, 5, 6, 12	87 933	106 838
Nõuded investeerimisühingutele	4, 6, 12	3 391	6 188
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	4, 6, 7	9 354	135 855
Finantsvarad amortiseeritud soetusväärtuses	7	364 230	0
Laenud ja nõuded klientidele	4, 6, 8, 21	3 208 572	2 677 160
Muud nõuded klientidele		21 019	9 752
Muud finantsvarad		124	2 236
Muud varad		6 775	3 471
Finantsinvesteeringud		1 180	5 236
Materiaalne põhivara	19	16 859	8 474
Immateriaalne põhivara	19	13 853	11 825
Firmaväärtus		10 748	3 614
Varad kokku	2	6 135 002	6 844 933
Kohustused
Saadud laenud keskpankadest (TLTRO)	13	147 841	197 461
Klientide hoiused	13	4 900 515	5 807 617
Saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad	13	438 642	349 146
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	7	3 850	157
Võlad hankijatele ja muud kohustused	14	92 462	55 373
Allutatud kohustused	6, 20	130 843	110 378
Kohustused kokku	2	5 714 153	6 520 132
Omakapital
Aktsiakapital		31 542	29 864
Ülekurss		141 186	97 361
Kohustuslik reservkapital		4 713	4 713
Muud reservid		5 683	4 733
Jaotamata kasum		229 817	179 746
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku		412 941	316 417
Mittekontrolliv osalus		7 908	8 384
Omakapital kokku		420 849	324 801
Kohustused ja omakapital kokku		6 135 002	6 844 933

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne

(tuhandetes eurodes)	Lisa	IV kv 2022	12 kuud 2022	IV kv 2021	12 kuud 2021
Rahavood äritegevusest
Saadud intressid		47 770	149 230	36 218	124 692
Makstud intressid		-5 289	-21 159	-9 352	-29 888
Saadud teenustasud		15 732	61 493	19 280	59 904
Makstud teenustasud		-4 185	-16 595	-4 005	-17 345
Muud saadud tulud		-2 150	-2 095	-2 116	-845
Makstud tööjõukulu		-11 461	-40 894	-6 557	-27 104
Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud		-8 475	-31 365	-6 577	-23 816
Makstud tulumaks		-2 951	-12 732	-2 418	-10 798
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega
seotud varade ja kohustuste muutust		28 991	85 883	24 473	74 800
Äritegevusega seotud varade muutus:
Kauplemisportfelli neto soetus ja müük		2 830	-35	822	-140
Laenunõuded klientidele		-120 471	-540 335	-132 555	-475 118
Kohustuslik reservkapital keskpangas		2 392	8 609	-3 237	-16 045
Tagatisdeposiidid		0	2 112	-47	-164
Muud varad		-30 419	-4 053	-2 369	1 426
Äritegevusega seotud kohustuste muutus:
Klientide nõudmiseni hoiused		-411 155	-1 006 749	450 858	2 014 423
Klientide tähtajalised hoiused		143 020	97 695	-98 171	-324 019
Saadud laenud		88 267	88 267	0	0
Saadud laenude tagasimaksed		784	-49 216	-16 941	-21 764
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused õiglases väärtuses muutusega
läbi kasumiaruande		3 843	3 693	150	-64
Muud kohustused		22 798	23 942	-31 306	28 244
Neto rahavood äritegevusest		-269 120	-1 290 187	191 677	1 281 579
Rahavood investeerimistegevusest
Soetatud põhivara Tütar- ja sidusettevõtete soetus ja müük		2 393	-11 299	-3 140	-6 688
		0	-8 966	-1	-5 237
Netomuutus õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande
kajastatavatelt investeeringutelt		-2 758	-235 818	1 378	193 394
Neto rahavood investeerimistegevusest		-365	-256 083	-1 763	181 469
Rahavood finantseerimistegevusest
Sissemaksed aktsiakapitali		0	45 504	25 360	26 938
Makstud dividendid		0	-14 046	0	-10 458
Saadud allutatud laenud		20 000	20 263	54	139 388
Saadud allutatud laenude tagasimaksed		0	0	0	-40 000
Rendikohustuste põhiosade tagasimaksed		-416	-1 423	-563	-1 254
Neto rahavood finantseerimistegevusest		19 584	50 298	24 851	114 614
Valuutakursside muutuste mõju	6	-500	-441	-123	66
Raha ja raha ekvivalentide muutus		-250 401	-1 496 413	214 765	1 577 728
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses		2 684 000	3 930 012	3 715 370	2 352 284
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus	12	2 433 599	2 433 599	3 930 012	3 930 012

Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

						LHV Groupi
						omanikele
					Akumuleeritud	kuuluv	Mitte	Oma
	Aktsia	Üle	Kohustuslik	Muud	kahjum/jaota	omakapital	kontrolliv	kapital
(tuhandetes eurodes)	kapital	kurss	reservkapital	reservid	mata kasum	kokku	osalus	kokku
Saldo seisuga 01.01.2021	28 819	71 468	4 713	3 409	128 385	236 794	8 482	245 276
Aktsiakapitali suurendamine	1 045	25 893	0	0	0	26 938	0	26 938
Makstud dividendid	0	0	0	0	-8 358	-8 358	-2 100	-10 458
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	1 276	1 458	2 734	0	2 734
Puhaskasum	0	0	0	0	58 261	58 261	2 002	60 263
Muu koondkasum	0	0	0	48	0	48	0	48
Aruandeperioodi
koondkasum	0	0	0	48	58 261	58 309	2 002	60 311
Saldo seisuga 31.12.2021	29 864	97 361	4 713	4 733	179 746	316 417	8 384	324 801
Saldo seisuga 01.01.2022	29 864	97 361	4 713	4 733	179 746	316 417	8 384	324 801
Aktsiakapitali suurendamine	1 678	43 825	0	0	0	45 503	0	45 503
Makstud dividendid	0	0	0	0	-11 946	-11 946	-2 100	-14 046
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	2 439	2 209	4 648	0	4 648
Puhaskasum	0	0	0	0	59 808	59 808	1 624	61 432
Muu koondkasum	0	0	0	-1 489	0	-1 489	0	-1 489
Aruandeperioodi
koondkasum	0	0	0	-1 489	59 808	58 319	1 624	59 943
Saldo seisuga 31.12.2022	31 542	141 186	4 713	5 683	229 817	412 941	7 908	420 849

Lühendatud konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad

LISA 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted

Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga IAS 34 "Vahearuandlus" nagu see on kehtestatud Euroopa Liidus ning sisaldab lühendatud konsolideeritud finantsaruandeid ning valiku selgitavaid lisasid.

Vahearuande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on samad kui 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta aruandes rakendatud arvestusmeetodid, mis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, mis on kehtestatud Euroopa Liidu poolt (IFRS EU).

Lühendatud konsolideeritud vahearuanded on läbinud ülevaatuse, neid ei ole auditeeritud ja need ei sisalda kogu teavet, mis on vajalik täieliku finantsaruande koostamiseks. Vahearuannet tuleks lugeda koos 31. detsembril 2021 lõppenud

majandusaasta aruandega, mis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS EU).

Rakendatavad raamatupidamisarvestuse põhimõtted ei ole muutunud võrreldes eelmise majandusaastaga välja arvatud turuhinnas käsitletud likviidsusportfelli käsitlus. Antud portfelli reklassifitseerisime teise kvartali alguses ümber amortiseeritud soetusmaksumusel arvestusele. Tegemist oli äriliini poolt võetava riski põhimõttelise muutusega.

Raamatupidamise vahearuande arvnäitajad on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Vahearuanne on konsolideeritud ja sisaldab AS LHV Group ja tema tütarettevõtete AS LHV Varahaldus (osalus 100%), AS LHV Pank (osalus 100%), LHV UK Ltd (osalus 100%), AS EveryPay (osalus 100%), AS LHV Finance (osalus 65%) tulemusi ning AS LHV Kindlustus tulemusi (osalus 65%).

LISA 2 Tegevussegmendid

Grupp jaotab oma äritegevuse segmentideks vastavalt juriidilisele struktuurile, LHV Pank jagab omakorda oma äritegevusi 3 peamiseks ärisegmendiks: jaepangandus, ettevõtete pangandus ning maksevahendus finantsvahendajatele. Ärisegmendid moodustavad osa Grupist, koos eraldi juurdepääsuga finantsandmetele, mis on ühtlasi aluseks äritulemuste regulaarsel jälgimisel Grupi otsustajate poolt. Jooksvate otsuste langetaja, kes on vastutav vahendite eraldamise ja tegevusvaldkondade tulemuslikkuse hindamise eest, on määratletud kui emaettevõtja AS LHV Group juhatus. Segmendi tulem sisaldab segmendiga otseselt seostatavaid tulusid ja kulusid.

Raporteeritavate segmentide tulud sisaldavad tulusid segmentide omavahelistest tehingutest, milleks on AS LHV Pank poolt laenu andmine teistele grupi ettevõtetele. Intressitulude ja teenustasutulude jaotus lähtuvalt kliendi asukohast on esitatud aruande lisa 9 ja lisa 10. Intressitulude jaotuses kliendi asukoha järgi ei ole esitatud tulusid arvelduskontodelt, hoiustelt ja investeeringutelt võlakirjadesse. Grupil ei ole selliseid kliente, kelle tulud moodustaksid üle 10% Grupi vastavast tululiigist.

IV kvartal 2022	Jae pangan dus	Ette võtete pangan dus	Vara haldus	Järelmaks ja tarbija finant seerimine	Makse vahendajad	Kindlus tus	UK LHV Ltd	Muud tegevu sed	Kokku
Intressitulu	21 242	23 008	0	3 634	588	14	226	1 058	49 770
Intressikulu	2 729	-8 331	0	-754	4 044	-16	-66	-3 278	-5 672
Neto intressitulu Komisjoni- ja teenustasu tulu	23 971 2 225	14 677 685	0 2 015	2 880 228	4 632 10 194	-2 397	160 0	-2 220 -10	44 098 15 734
Komisjoni- ja teenustasu kulu	-545	-12	0	-231	-3 973	0	0	576	-4 185
Neto teenustasutulu	1 680	673	2 015	-3	6 221	397	0	566	11 549
Muud tulud	0	46	0	0	13	-5	0	21	75

Netotulu	25 651	15 396	2 015	2 877	10 866	390	160	-1 633	55 722
Netokasum finantsvaradelt Administratiiv- ja muud	-249	0	136	0	0	4	5	940	836
tegevuskulud, tööjõukulud	-6 008	-3 395	-1 610	-560	-5 748	-922	-5 268	-3 370	-26 881
Ärikasum Laenude ja võlakirjade	19 394	12 001	541	2 317	5 118	-528	-5 103	-4 063	29 677
allahindluse kulu	-547	979	0	-856	-6	0	0	180	-250
Tulumaksukulu	-2 366	-1 618	0	0	-748	0	0	-380	-5 113
Puhaskasum	16 481	11 362	541	1 461	4 364	-528	-5 103	-4 263	24 315

	Jae	Ettevõtete Pangan	Vara	Järel maks ja tarbija finant seer	Makse vahen	Kindlus tus	LHV UK	Muud tegevu
12 kuud 2022	pangandus	dus	haldus	imine	dajad		Ltd	sed	Kokku
Intressitulu	53 531	74 998	0	12 945	8 276	26	226	2 411	152 413
Intressikulu	0	-16 918	0	-2 521	0	-16	-164	-3 683	-23 302
Neto intressitulu Komisjoni- ja	53 531	58 080	0	10 424	8 276	10	62	-1 272	129 111
teenustasu tulu Komisjoni- ja	9 356	2 573	7 951	845	39 326	1 487	0	-43	61 495
teenustasu kulu Neto	-2 361	-59	0	-830	-14 935	0	0	1 590	-16 595
teenustasutulu	6 995	2 514	7 951	15	24 391	1 487	0	1 547	44 900
Muud tulud	8	105	0	0	-27	-5	0	45	126
Netotulu	60 534	60 699	7 951	10 439	32 640	1 492	62	320	174 137
Netokasum finantsvaradelt Administratiiv- ja muud tegevuskulud,	-357	0	-147	0	-24	-32	7	-41	-594
tööjõukulud	-21 169	-12 574	-7 076	-2 241	-20 834	-3 153	-11 739	-10 852	-89 638
Ärikasum Laenude ja võlakirjade	39 008	48 125	728	8 198	11 782	-1 693	-11 670	-10 573	83 905
allahindluse kulu	-1 467	-472	0	-910	-53	0	0	-5 150	-8 052
Tulumaksukulu	-4 365	-4 871	-830	-1 107	-1 634	0	0	-1 614	-14 421
Puhaskasum	33 176	42 782	-102	6 181	10 095	-1 693	-11 670	-17 337	61 432
Varad kokku 31.12.2022 Kohustused kokku	2 840 041	3 201 314	23 681	91 711	0	29 892	41 437	-93 074	6 135 002
31.12.2022	3 702 964	482 009	590	72 792	1 485 722	24 814	5 750	-60 488	5 714 153

IV kvartal 2021	Jae pangan dus	Ette võtete pangan dus	Vara haldus	Järelmaks ja tarbija finant seerimine	Makse vahendajad	Kindlus tus	UK LHV Ltd	Muud tegevu sed	Kokku
Intressitulu	10 079	17 070	0	2 788	2 159	4	0	3 743	35 843
Intressikulu	-74	-2 694	0	-417	0	0	0	-4 495	-7 680
Neto intressitulu Komisjoni- ja	10 005	14 376	0	2 371	2 159	4	0	-752	28 163
teenustasu tulu Komisjoni- ja	2 878	1 346	4 542	188	9 731	68	0	504	19 257
teenustasu kulu	-491	-302	0	-174	-3 583	0	0	545	-4 005
Neto teenustasutulu	2 387	1 044	4 542	14	6 148	68	0	1 049	15 252
Muud tulud	4	153	0	0	11	0	0	10	178
Netotulu	12 396	15 573	4 542	2 385	8 318	72	0	307	43 593
Netokasum finantsvaradelt Administratiiv- ja muud	-52	0	236	0	-433	0	-2	-662	-913
tegevuskulud, tööjõukulud	-4 152	-2 819	-1 777	-482	-4 607	-434	-1 406	-2 572	-18 249
Ärikasum Laenude allahindluse	8 192	12 754	3 001	1 903	3 278	-362	-1 408	-2 927	24 431
kulu	264	-1 930	0	-7	-21	0	0	0	-1 694
Tulumaksukulu	-1 078	-1 352	0	0	-563	-1	0	-401	-3 395
Puhaskasum	7 378	9 472	3 001	1 896	2 694	-363	-1 408	-3 328	19 342

12 kuud 2021	Jae pangandus	Ettevõtete Pangan dus	Vara haldus	Järel maks ja tarbija finant seer imine	Makse vahen dajad	Kindlus tus	LHV UK Ltd	Muud tegevu sed	Kokku
Intressitulu	36 226	59 564	0	11 577	5 107	4	0	12 163	124 641
Intressikulu	-1 066	-10 172	-14	-1 791	0	0	0	-14 279	-27 322
Neto intressitulu Komisjoni- ja	35 160	49 392	-14	9 786	5 107	4	0	-2 116	97 319
teenustasu tulu Komisjoni- ja	10 003	2 515	11 374	768	34 647	919	0	598	60 824
teenustasu kulu Neto	-1 831	-354	0	-667	-14 946	0	0	453	-17 345
teenustasutulu	8 172	2 161	11 374	101	19 701	919	0	1 051	43 479
Muud tulud	15	397	0	0	96	0	0	22	530
Netotulu	43 347	51 950	11 360	9 887	24 904	923	0	-1 043	141 328
Netokasum finantsvaradelt Administratiiv- ja muud tegevuskulud,	-97	0	591	0	-436	0	4	-1 008	-946
tööjõukulud	-15 788	-9 853	-10 015	-1 868	-14 732	-1 895	-2 995	-8 039	-65 185

					övgggff
Ärikasum Laenude	27 462	42 097	1 936	8 019	9 736	-972	-2 991	-10 090	75 197
allahindluse kulu	-475	-3 110	0	-293	-43	0	0	-27	-3 948
Tulumaksukulu	-3 120	-4 544	-1 241	-1 184	-1 670	-1	0	774	-10 986
Puhaskasum	23 867	34 443	695	6 542	8 023	-973	-2 991	-9 343	60 263
Varad kokku 31.12.2021 Kohustused kokku	2 885 760	3 905 861	28 185	69 089	0	14 859	9 009	-67 830	6 844 933
31.12.2021	3 297 057	711 642	544	50 417	2 520 127	8 212	143	-68 010	6 520 132

LISA 3 Riskide juhtimine

Oma igapäevastes toimingutes puutub Grupp kokku mitmete finantsriskidega: tururisk (välisvaluuta risk, turuhinna intressirisk, rahavoo intressirisk ja hinnarisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Vahearuande finantsaruanded ei kata kogu finantsriskide juhtimist nagu seda nõutake majandusaasta aruannetes; selle informatsiooni leiab Grupi 2021. aasta majandusaasta aruandest. Riskijuhtimise üksuse tööd reguleerivates poliitikates ei ole toimunud olulisi muutusi võrreldes eelmise aasta lõpuga. Eraldi vajab kajastamist COVID-19 mõju Grupi tegevusele. Kriis mõjutab peamiselt kolme riski: personalirisk, likviidsusrisk ja krediidirisk.

Personaliriski osas õnneks on mõju olnud minimaalne, LHV oli valmis kodukontorites töötamiseks ning peaaegu kogu töötajaskond tegi kaks kuud tööd kodukontoritest. Seeläbi vähenes sotsiaalne läbikäimine ning võimalused viirusega kokku puutuda.

LHV Pank on likviidsusriski vähendamiseks emiteerinud pandivõlakirju. Need võimaldasid vähendada kallite platvormihoiuste osa finantseerimises ning koos TLTRO III programmist tõstetud finantseeringuga rahastada Danske kohalike omavalitsuste ja ettevõtete portfelli ostu neljanda kvartali alguses.

Ukrainas 2022. aasta alguses teravnenud konflikt ei avaldanud otsest mõju LHV krediidiportfellile, kuna ajalooliselt piirati laenuandmist väljaspool EL-i riskidele avatud klientidele. Siiski tuleb edaspidi nii ettevõtetele kui ka eraklientidele krediite väljastades arvestada energiahindade tõusuga. Näiteks peavad muutuma mõned ärimudelid ning nii äri- kui ka eluhooned peavad muutuma energiatõhusamaks.

1. aasta teisel poolel on Eesti majandus jõudnud kergesse majanduslangusesse. Seni ei ole jahtunud majandus krediidiportfelli kvaliteedile negatiivset mõju avaldanud. Vastupidiselt on nii viivisportfell kui ka viivisportfell kogu 2022. aasta jooksul pidevalt kahanenud. LHV jälgib pidevalt krediidiportfelli kvaliteeti ja on klientidega tihedas dialoogis, et vajaduse korral saaks võimalikke riske maandada.

31.12.2022 Eesti Saksamaa Muu EL USA UK Muud Kokku Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele 1 938 118 0 329 496 24 727 189 847 101 2 482 288 Finantsvarad õiglases väärtuses ja amortiseeritud soetusväärtuses 244 845 4 973 123 735 21 3 6 373 584 Laenud ja nõuded klientidele 3 161 803 612 17 867 622 22 974 4 694 3 208 572 Nõuded klientidele 21 019 0 0 0 0 0 21 019 Muud finantsvarad 24 0 0 100 0 0 124 Finantsvarad kokku 5 365 809 5 585 471 098 25 470 212 823 4 801 6 085 587 Saadud laenud keskpankadest (TLTRO) 147 841 0 0 0 0 0 147 871 Klientide hoiused ja saadud laenud 3 617 636 5 292 794 100 14 890 439 714 28 883 4 900 515 Saadud laenud ja väljastatud võlakirjad ^{438 642 0 0 0 0 0} 438 642

LISA 4 Finantsvarade ja -kohustuste jaotumine riikide lõikes

Finantskohustused kokku	4 422 937	5 292	794 100	14 890	439 714	28 883	5 705 816
finantskohustused
Võlad hankijatele ja muud	84 125	0	0	0	0	0	84 125
väärtuses
Finantskohustused õiglases	3 850	0	0	0	0	0	3 850
Allutatud kohustused	130 843	0	0	0	0	0	130 843

Valmisolekulaenud summas 601 093 tuhat eurot on Eesti residentidele.

		Saksa	Muu
31.12.2021	Eesti	maa	EL	USA	UK	Muud	Kokku
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	3 611 765	0	76 010	29 900	269 593	42	3 987 310
Finantsvarad õiglases väärtuses	55 949	6	79 709	30	2	159	135 855
Laenud ja nõuded klientidele	2 652 960	781	17 292	903	849	4 375	2 677 160
Nõuded klientidele	9 752	0	0	0	0	0	9 752
Muud finantsvarad	117	0	0	2 119	0	0	2 236
Finantsvarad kokku	6 330 543	787	173 011	32 952	270 444	4 576	6 812 313
Saadud laenud keskpankadest
(TLTRO)	197 461	0	0	0	0	0	197 461
Klientide hoiused ja saadud laenud	3 449 803	113 798	1 484 106	62 541	631 356	66 013	5 807 617
Saadud laenud ja väljastatud
võlakirjad	349 146	0	0	0	0	0	349 146
Allutatud kohustused	110 378	0	0	0	0	0	110 378
Finantskohustused õiglases
väärtuses	157	0	0	0	0	0	157
Võlad hankijatele ja muud
finantskohustused	49 262	0	0	0	0	0	49 262
Finantskohustused kokku	4 156 207	113 798	1 484 106	62 541	631 356	66 013	6 514 021

Valmisolekulaenud summas 679 579 tuhat eurot on Eesti residentidele.

LISA 5 Varade ja kohustuste jaotumine lepinguliste tähtaegade lõikes

31.12.2022	Nõudmiseni	0-3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Kohustused lepinguliste tähtaegade järgi
Saadud laenud keskpankadest (TLTRO)	0	0	0	150 082		150 082
Klientide hoiused	4 643 310	95 807	143 740	18 082	0	4 900 939
Saadud laenud ja väljastatud võlakirjad	0	0	2 000	452 250	0	454 250
Allutatud kohustused	0	2 406	46694	105538	0	154 638
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	0	84 125	0	0	0	84 125
Valmisolekulaenud	0	601 093	0	0	0	601 093
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes
summades	0	52 577	0	0	0	52 577
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine
brutos)	0	171 694	0	0	0	171 694
Finantskohustused õiglases väärtuses	0	3 850	0	0	0	3 850
Kohustused kokku	4 643 310	1 011 552	192 434	725 952	0	6 573 248
Finantsvarad lepinguliste tähtaegade järgi
Nõuded pankadele ja investeermisühingutele	2 428 288	0	0	0	0	2 428 288
Finantsvarad õiglases väärtuses ja amortiseeritud
soetusväärtuses	0	236 130	4 966	123 519	471	365 086
Laenud klientidele	0	186 547	487 298	2 115 010	1 258 430	4 047 285
Nõuded klientide vastu	0	21 019	0	0	0	21 019

0	171 694	0	0	0	171 694
124	0	0	0	0	124
2 428 412	615 390	492 264	2 238 529	1 258 901	7 033 496
-2 214 898	-396 162	299 830	1 512 577	1 258 901	460 248

31.12.2021	Nõudmiseni	0-3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Kohustused lepinguliste tähtaegade järgi
Saadud laenud keskpankadest (TLTRO)	0	0	0	197 000	0	197 000
Klientide hoiused	5 648 302	55 271	101 784	2 288	0	5 807 645
Saadud laenud ja väljastatud võlakirjad	0	0	1 140	352 538	0	353 678
Allutatud kohustused	0	1 903	5 727	124 341	0	131 971
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	0	49 262	0	0	0	49 262
Valmisolekulaenud	0	679 579	0	0	0	679 579
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes
summades	0	49 409	0	0	0	49 409
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine
brutos)	0	101 848	0	0	0	101 848
Finantskohustused õiglases väärtuses	0	157	0	0	0	157
Kohustused kokku	5 648 302	937 429	108 651	676 167	0	7 370 549
Finantsvarad lepinguliste tähtaegade järgi
Nõuded pankadele ja investeermisühingutele	3 987 341	0	0	0	0	3 987 341
Finantsvarad õiglases väärtuses kajastatavad
võlakirjad	0	46 047	3 387	77 915	155,481	127 504
Laenud klientidele	0	173 534	431 582	1 661 341	924 419	3 190 876
Nõuded klientide vastu	0	9 752	0	0	0	9 752
Muud finantsvarad	2 236	0	0	0	0	2 236
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine
brutos)	0	101 848	0	0	0	101 848
Finantsvarad kokku	3 989 577	331 181	434 969	1 739 256	924 574	7 419 557
Finantsvarade ja -kohustuste tähtaegade vahe	-1 658 725	-606 248	326 318	1 063 089	924 574	49 008

Võlakirjaportfellist valdava osa instrumentide tagatisel on võimalik võtta keskpangast lühiajalist laenu.

Kõik rahavood finantsvaradelt ja kohustustelt (v.a. derivatiivid) sisaldavad tuleviku lepingulisi rahavooge.

LISA 6 Avatud valuutapositsioonid

31.12.2022	EUR	CHF	GBP	SEK	USD	Muud	Kokku
Valuutariski kandvad varad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	2 255 128		1 466 197 580	2 538	17 806		7 769 2 482 288
Finantsvarad õiglases väärtuses ja amortiseeritud soetusväärtuses	373 514	0	2	1	26	42	373 584
Laenud ja nõuded klientidele	3 180 499	74	22 306	385	5 068		241 3 208 572
Muud nõuded klientidele	25 865	5	751	241	-4 512	-1 330	21 019
Muud finantsvarad	124	0	0	0	0	0	124
Valuutariski kandvad varad kokku	5 835 130		1 545 220 639	3 164	18 388		6 721 6 085 587
Valuutariski kandvad kohustused
Saadud laenud keskpankadest (TLTRO)	147 841	0	0	0	0	0	147 841
Klientide hoiused	4 533 633		5 323 193 442	10 968	148 058		9 089 4 900 515
Saadud laenud ja väljastatud võlakirjad	438 642	0	0	0	0	0	438 642
Finantskohustused õiglases väärtuses	0	0	0	0	3 849	1	3 850
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	65 099	19	9 757	172	8 987	91	84 125

Allutatud kohustused		130 843	0	0		0	0 0	130 843
Valuutariski kandvad kohustused kokku	5 316 058			5 343 203 199	11 140	160 895		9 182 5 705 817
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades		9 403	3 757	0	8 001	148 162	2 371	171 694
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades		162 291	0	0		0 9 403	0	171 694
Avatud valuutapositsioon		366 183	-40	17 440	25	-3 748	-89	379 770
31.12.2021	EUR	CHF		GBP	SEK	USD	Muud	Kokku
Valuutariski kandvad varad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	3 687 255	1 367		277 043	1 075	18 433	2 137	3 987 310
Finantsvarad õiglases väärtuses	135 812	0		1	0	37	4	135 855
Laenud ja nõuded klientidele	2 669 321	18		463	396	6 616	346	2 677 160
Muud nõuded klientidele	7 818	0		491	226	167	1 050	9 752
Muud finantsvarad	117	0		0	0	2 119	0	2 236
Valuutariski kandvad varad kokku	6 500 323	1 385		277 998	1 697	27 372	3 538	6 812 313
Valuutariski kandvad kohustused
Saadud laenud keskpankadest (TLTRO)	197 461	0		0	0	0	0	197 461
Klientide hoiused	5 409 103	5 037		271 784	7 837	101 149	12 708	5 807 617
Saadud laenud ja väljastatud võlakirjad	349 146	0		0	0	0	0	349 146
Finantskohustused õiglases väärtuses	0	0		0	16	123	18	157
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	36 376	218		6 456	217	5 676	319	49 262
Allutatud kohustused	110 378	0		0	0	0	0	110 378

Valuutariski kandvad kohustused kokku 6 102 464 5 254 278 240 8 070 106 948 13 045 6 514 021 Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades 0 3 872 0 6 454 82 496 9 026 101 848

Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades 101 848 0 0 0 0 0 101 848 Avatud valuutapositsioon 296 011 3 -242 81 2 920 -481 298 292

LISA 7 Finantsvarade ja –kohustuste õiglane väärtus

Grupi juhatus on hinnanud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ja kohustuste õiglast väärtust. Õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritakse tuleviku rahavood turuintressikõvera alusel.

Õiglases väärtuses mõõdetavate varade ja kohustuste hierarhiast tulenevalt kasutatavast hindamistehnikast annab ülevaate järgnev tabel:

	1. tase	2. tase	3. tase	31.12.2022	1. tase	2. tase	3. tase	31.12.2021
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande
Aktsiad ja fondiosakud*	1 075	7 474	0	8 549	727	7 620	0	8 347
Võlakirjad õiglases väärtuses muutusega läbi
kasumiaruande	765	0	0	765	127 504	0	0	127 504
Intressiswapid ja valuutaforwardid	0	40	0	40	0	4	0	4
Finantsvarad kokku	1 840	7 514	0	9 354	128 231	7 624	0	135 855
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Intressiswapid ja valuutaforwardid	0	3 850	0	3 850	0	157	0	157
Finantskohustused kokku	0	3 850	0	3 850	0	157	0	157

*Aktsiad ja fondiosakud sisaldavad Grupi ettevõtte AS LHV Varahaldus investeeringut pensionifondi osakutesse summas 7 474 (31.12.2021: 7 620) tuhat eurot. Vastavalt Investeerimisfondide seadusele peab LHV Varahaldus kui pensinifondide valitseja omama vähemalt 0,5% iga tema poolt valitsetava kohustusliku pensionifondi osakutest.

Likviidsusportfell summas 364 230 tuhat on seisuga 31.12.2022 kastatud amortiseeritud soetusväärtuses ning portfelli ümberhindlusest saadud kahjum summas 91 tuhat eurot on kajastatud kasumiaruandes real Laenude ja võlakirjade allahindluse kulu.

• 1. tase aktiivsel turul noteeritud hind
• 1. tase hindamistehnika, mille sisendiks on turu informatsioon (sarnaste tehingute kursid ja intressikõverad)
• 1. tase muud hindamismeetodid (näiteks diskonteeritud rahavoogude meetod) hinnanguliste sisenditega

Intressiswapid on instrumendid, millede osas kasutatakse mudelipõhisel hindamisel õiglase väärtuse määramiseks aktiivsel turul kättesaadavaid sisendeid. Selliste turuväliste derivatiivide õiglane väärtus arvutatakse teoreetilise nüüdis-väärtusena (NPV), kasutades sõltumatuid turuparameetreid eeldades, et ei eksisteeri riski ning määramatust. Nüüdisväärtuse diskonteerimisel kasutatakse turult kättesaadavat riskivaba tulususe määra.

Seisuga 31.12.2022 on ettevõtluslaenude ja ettevõtetele väljastatud arvelduskrediidi õiglane väärtus 37 846 tuhat eurot (2,11%) suurem kui nende bilansiline väärtus (31.12.2021: 5 795 tuhat eurot, 0,38% kõrgem). Laenud on väljastatud panga äritegevuse segmendis turutingimustel ning seetõttu ei erine laenude õiglane väärtus seisuga 31.12.2022 ja 31.12.2021 oluliselt nende bilansilistest väärtustest. Laenude õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad väljastatud laenud hierarhia 3. tasemele.

Liisingu intressimäärad järgivad üldiselt turul vastavate toodete puhul kasutatavaid intressimääru. Intressikeskkond on olnud stabiilne liisingtoote turuletoomisest alates ning seetõttu ei erine lepingute õiglane väärtus oluliselt bilansilisest väärtusest. Kuna nõutakse juhtkonna otsust klassifitseerimiseks, siis õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad väljastatud laenud hierarhia 3. tasemele.

Võimenduslaenud, järelmaks ja klientidele antud krediitkaardid on oma olemuselt lühiajalised ja kuna nad on väljastatud turutingimustel ei erine nende õiglane väärtus märkimisväärselt bilansilisest väärtusest. Võimenduslaenud, järelmaks ja klientidele antud krediitkaardid kuuluvad hierarhias 3. tasemele, kuna nõuavad olulisi hinnanguid väärtuse leidmiseks.

Muud nõuded klientidele, samuti viitvõlad ja muud lühiajalised kohustused on tekkinud tavapärase äritegevuse käigus ja kuuluvad tasumisele lühiajaliselt, mistõttu ei erine nende õiglane väärtus nende bilansilisest väärtusest. Need nõuded ja kohustused ei kanna intressi. Nende debitoorsete võlgnevuste, tekkepõhiste kulude ja muude võlgade õiglane väärtus on hierarhia tase 3.

Fikseeritud intressimääradega klientide deposiidid on valdavas osas lühiajalised ja deposiitide hinnastamine toimub vastavalt turutingimustele, mistõttu tuleviku rahavoogude diskonteerimise tulemusena leitav deposiitide õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Kliendi deposiitide õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad klientide deposiidid hierarhia 3. tasemele.

Allutatud laenudest 20 000 tuhat on saadud 2022. aastal, 50 000 tuhat on saadud 2020. aastal, 40 000 tuhat on saadud 2019. aastal ning 20 000 tuhat on saadud 2018. aastal. Allutatud laenud on võetud turutingimustel ning vaadates laenu- ja intressiturul toimunut, siis võib öelda, et tänase päeva seisuga on turutingimused sarnased ning seega ei erine nende laenude õiglane väärtus oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Laenude õiglase väärtuse hindamisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad nad hierarhia 3. tasemele.

31.12.2022 Faas 1 Faas 2 Faas 3 Allahindlus Kokku % Eraisikud 1 127 636 115 433 5 446 -3 157 1 245 358 38,8% Põllumajandus 76 817 2 743 0 -112 79 448 2,5% Kaevandus ja karjäärid 1 038 519 122 -49 1 630 0,1% Tööstus 126 670 28 626 81 -1 308 154 069 4,8% Energia 92 186 1 305 0 -321 93 170 2,9% Vesi ja kanalisatsioon 29 314 90 0 -275 29 129 0,9% Ehitus 106 356 5 243 58 -1 716 109 941 3,4% Hulgi- ja jaekaubandus 144 586 6 599 69 -924 150 330 4,7% Veondus ja laondus 15 198 10 323 1 -691 24 831 0,8% Majutus ja toitlustus 11 844 23 446 44 -1 531 33 803 1,1% Info ja side 10 839 3 004 1 -34 13 810 0,4% Finantstegevus 119 436 9 337 0 -823 127 950 4,0% Kinnisvaraalane tegevus 757 443 34 577 1 558 -3 269 790 309 24,6% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 68 001 7 313 30 -171 75 173 2,3%

LISA 8 Laenuportfelli jaotumine majandusharude ja riskiklasside lõikes

Haldus- ja abitegevused	115 072	4 563	32	-3 116	116 551	3,6%
Avalik haldus	79 272	0	0	-127	79 145	2,5%
Haridus	5 151	596	0	-302	5 445	0,2%
Tervishoid	14 312	541	0	-86	14 767	0,5%
Kunst ja meelelahutus	27 619	30 225	15	-2 588	55 271	1,7%
Muud teenindavad tegevused	6 970	1 503	11	-42	8 442	0,3%
Kokku	2 935 760	285 986	7 468	-20 642
Laenude allahindlus	-10 938	-7 632	-2 072
Laenuportfell kokku	2 924 822	278 354	5 396		3 208 572	100%

31.12.2021	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	Kokku	%
Eraisikud	886 127	114 863	11 328	-2 392	1 009 926	37,7%
Põllumajandus	63 843	4 809	21	-214	68 459	3,1%
Kaevandus ja karjäärid	923	1 114	0	-18	2 019	0,1%
Tööstus	125 985	26 328	255	-930	151 638	6,9%
Energia	57 403	1 729	0	-627	58 505	2,6%
Vesi ja kanalisatsioon	23 172	573	0	-240	23 505	1,1%
Ehitus	80 323	3 990	477	-1 778	83 012	3,8%
Hulgi- ja jaekaubandus	126 082	5 186	848	-486	131 630	6,0%
Veondus ja laondus	25 730	3 057	101	-136	28 752	1,3%
Majutus ja toitlustus	5 526	25 036	159	-2 041	28 680	1,3%
Info ja side	10 600	294	8	-24	10 878	0,5%
Finantstegevus	85 481	327	0	-303	85 505	3,9%
Kinnisvaraalane tegevus	569 902	85 688	1 995	-3 260	654 325	29,6%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	39 062	5 344	482	-219	44 669	2,0%
Haldus- ja abitegevused	113 860	3 698	155	-3 268	114 445	5,2%
Avalik haldus	97 307	315	0	0	97 622	4,4%
Haridus	4 035	275	31	-14	4 327	0,2%
Tervishoid	9 766	3 441	3	-71	13 139	0,6%
Kunst ja meelelahutus	24 155	27 576	64	-2 963	48 832	2,2%
Muud teenindavad tegevused	16 463	856	38	-65	17 292	0,8%
Kokku	2 365 745	314 499	15 965	-19 049
Laenude allahindlus	-9 472	-7 444	-2 133
Laenuportfell kokku	2 356 273	307 055	13 832		2 677 160	100%

LISA 9 Neto intressitulu

Intressitulu	IV kv 2022	12 kuud 2022	IV kv 2021	12 kuud 2021
Nõuded krediidiasutustele ja investeerimisühingutele	1 588	3 668	86	281
Nõuded keskpangale	6 828	8 594	511	2 283
Võlakirjad	239	-210	-101	-349
Liising	1 963	6 407	1 507	6 000
Võimenduse laenud ja väärtpaberite laenamine	365	1 629	476	1 742
Tarbimislaenud	2 763	9 607	1 992	8 156
Järelmaks	871	3 338	796	3 409
Ettevõtluslaenud	24 421	79 130	17 950	62 213
Krediitkaardilaenud	228	836	190	834

Eluasemelaenud	9 471	28 144	6 190	21 441
Eralaenud	721	2 450	588	2 299
Muud laenud	312	8 820	5 658	16 332
Kokku	49 770	152 413	35 843	124 641
Intressikulu
Klientide hoiused ja saadud laenud	-2 379	-5 965	-1 252	-5 323
Nõuded keskpangale	0	-7 661	-4 309	-14 170
Allutatud kohustused	-3 293	-9 676	-2 119	-7 829
sh. laenud seotud osapoolte vahel	-87	-331	-81	-323
Kokku	-5 672	-23 302	-7 680	-27 322
Neto intressitulu	44 098	129 111	28 163	97 319
Laenude intressitulud kliendi asukoha järgi
(ei sisalda intressitulusid pankadelt ja võlakirjadelt):	IV kv 2022	12 kuud 2022	IV kv 2021	12 kuud 2021
Eesti	40 894	140 140	35 347	122 426
UK	221	221	0	0
Kokku	41 115	140 361	35 347	122 426

LISA 10 Neto teenustasutulu

Komisjoni- ja teenustasutulu	IV kv 2022	12 kuud 2022	IV kv 2021	12 kuud 2021
Väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud	949	4 329	2 349	6 159
Varahaldus- ja sarnased tasud	3 496	13 581	6 488	16 540
Valuuta konverteerimise tasud	2 003	8 462	2 357	8 618
Tasud kaartidelt ja arveldustelt	7 644	27 580	6 731	23 635
Muud teenustasutulud	1 642	7 543	1 332	5 872
Kokku	15 734	61 495	19 257	60 824
Komisjoni- ja teenustasukulu
Makstud väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud	-513	-2 340	-432	-1 785
Kaartidega seotud kulud	-1 764	-6 216	-1 084	-5 734
Terminalitehingutega seotud kulud	-1 931	-7 344	-1 917	-7 104
Muud teenustasukulud	23	-695	-572	-2 722
Kokku	-4 185	-16 595	-4 005	-17 345
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	11 549	44 900	15 252	43 479
Teenustasutulud kliendi asukoha järgi:	IV kv 2022	12 kuud 2022	IV kv 2021	12 kuud 2021
Eesti	13 974	54 143	17 377	53 527
Ühendkuningriigid	1 760	7 352	1 880	7 297
Kokku	15 734	61 495	19 257	60 824

LISA 11 Tegevuskulud

	IV kv 2022	12 kuud 2022	IV kv 2021	12 kuud 2021
Palk ja tulemustasud	9 710	35 077	6 653	23 888
Sotsiaal- ja muud maksud*	3 460	11 718	1 985	7 433
Tööjõukulud kokku	13 170	46 795	8 638	31 322
IT kulud	2 770	8 232	1 286	4 467
Info- ja pangateenused	328	1 356	351	1 343

Tegevuskulud kokku	26 881	89 638	18 249	65 185
Muud tegevuskulud kokku	13 711	42 843	9 611	33 863
Muud tegevuskulud	403	1 060	208	648
Kasutusrendimaksed	-906	161	75	807
Põhivara kulum	3 009	7 378	1 909	8 204
Muud administratiivkulud	2 730	8 513	2 090	7 654
Muud sisseostetud teenused	3 092	9 059	2 214	6 432
Töötajate koolitus- ja lähetuskulud	392	1 309	205	450
Transpordi- ja sidekulud	170	568	104	318
Kontorikulud	632	1 934	377	1 030
Turunduskulud	1 091	3 273	792	2 511

*kogusumma sotsiaal-, tervise- ja muude kindlustuste eest

LISA 12 Nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele

	31.12.2022	31.12.2021
Nõudmiseni hoiused ja tähtajalised hoiused kuni 3 kuud*	91 324	113 026
Kohustuslik reservkapital keskpangas	48 689	57 298
Nõudmiseni hoiused keskpangale*	2 342 275	3 816 986
Kokku	2 482 288	3 987 310
* Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes	2 433 599	3 930 012

Nõuete jaotus riikide lõikes on esitatud lisas 4. Nõudmiseni hoiuste hulgas kajastuvad nõuded investeerimisühingutele kogusummas 3 391 (31.12.2021: 6 188) tuhat eurot. Kõik ülejäänud nõudmiseni ja tähtajalised hoiused on krediidiasutustes ja keskpangas. Kohustusliku reservkapitali nõue seisuga 31.12.2022 oli 1% (31.12.2021: 1%) kõigist finantseerimisallikatest (klientide hoiused ja saadud laenud). Reservi nõuet täidetakse kuu keskmisena eurodes või keskpanga poolt aktsepteeritud välisfinantsvarades.

LISA 13 Klientide hoiused ja saadud laenud

		Finants	Mittefinants	Avalik
Hoiused/laenud liikide kaupa	Eraisikud	ettevõtted	ettevõtted	sektor	31.12.2022
Nõudmiseni hoiused	1 065 135	1 477 182	2 042 117	58 406	4 642 840
Tähtajalised hoiused	63 208	23 046	146 137	24 587	256 978
Tekkepõhine intressikohustus	336	192	156	13	697
Kokku	1 128 679	1 500 420	2 188 410	83 006	4 900 515
		Finants	Mittefinants	Avalik
Hoiused/laenud liikide kaupa	Eraisikud	ettevõtted	ettevõtted	sektor	31.12.2021
Nõudmiseni hoiused	1 005 757	2 473 973	2 008 349	161 510	5 649 589
Tähtajalised hoiused	39 209	15 679	81 808	22 587	159 283
Tekkepõhine intressikohustus	285	-1 537	-5	2	-1 255
Kokku	1 045 251	2 488 115	2 090 152	184 099	5 807 617

Saadud laenud 31.12.2022	TLTRO	Pandivõlakiri	Eelistatud senior võlakiri	Kokku saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad
Saadud laen	150 000	249 284	188 672	437 956
Tekkepõhine intressikohustus	-2 159	141	545	686
Kokku	147 841	249 425	189 217	438 642

32/40

Saadud laenud 31.12.2021	TLTRO	Pandivõlakiri	Eelistatud senior võlakiri	Kokku saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad
Saadud laen	200 000	248 980	100 000	348 980
Tekkepõhine intressikohustus	-2 539	140	26	166
Kokku	197 461	249 120	100 026	349 146

1. aasta juunis tegi LHV Pank 250 miljoni euro suuruse pandivõlakirjade eduka esmaemissiooni, mis oli suunatud rahvusvahelistele investoritele. 5-aastases emissioonis osales 31 institutsionaalset investorit ning intressiks kujunes 0,12%. LHV Panga poolt sooritatud emissioon oli esimene esmaemissioon peale COVID-19 kriisi algust. Emissioon sai Aa1 reitingu Moodys'lt ning noteeriti Dublini börsil.

Septembris 2021 emiteeris LHV Group 100 mln euro ulatuses eelistatud võlakirju nelja aastase tähtajaga, mis sisaldab võimalust tehing tagasi kutsuda peale kolmandat aastat. Emissioon sai Baa3 reitingu ning noteeriti Dublini börsil.

Novembris 2022 viis LHV Group läbi 2025. aasta septembri lõpptähtajaga allutamata võlakirjade lisaemissiooni. Lisaemissiooni tulemusena kaasas LHV Group täiendavaid vahendeid summas 88 miljonit eurot. Emiteeritud võlakirjade nominaalväärtus suurenes 100 miljoni euro võrra. Kuna tegu oli varem emiteeritud võlakirjade mahu suurendamisega, on ka uute võlakirjade tingimused identsed vana emissiooniga

1. aastal kaasas Pank Euroopa Keskpanga poolt pakutavast TLTRO III programmi kaudu 200 mln euro ulatuses negatiivse intressiga vahendeid. Teises kvartalis tagastas Pank Euroopa Keskpangale ennetähtaegselt laenu 50 mln eurot.

Klientide hoiuste ja saadud laenude nominaalne intressimäär on võrdne nende sisemise intressimääraga, kuna muid olulisi tasusid ei ole rakendatud.

LISA 14 Võlad hankijatele ja muud kohustused

Finantskohustused	31.12.2022	31.12.2021
Võlgnevused hankijatele ja kaupmeestele	1 943	2 779
Muud lühiajalised kohustused	10 676	6 904
Rendikohustused	6 766	3 350
Maksed teel	40 101	27 202
Väljastatud finantsgarantiid	1 228	1 101
Kohustused kindlustustegevusest	23 411	7 926
Vahesumma	84 125	49 262
Mitte-finantskohustused
Väljastatud tegevusgarantiid	1 058	543
Maksuvõlad	3 086	2 207
Võlgnevused töövõtjatele	3 457	2 545
Muud lühiajalised võlgnevused	736	816
Vahesumma	8 337	6 111
Kokku	92 462	55 373

Võlgnevused töövõtjatele koosnevad aruandeperioodil maksmata töötasudest, boonuse- ja puhkusereservi kohustusest ning võlgnevuste suurenemine on tulenenud töötajate lisandumisest aasta jooksul. Maksed teel koosnevad väljuvatest välismaksetest ning väärtpaberitehingute vahendamisest tekkinud võlgnevustest klientidele. Kõik kohustused, v.a. finantsgarantiid, kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ja kajastatakse seetõttu lühiajaliste kohustustena.

Tühistamatud tehingud	Tegevusgarantiid Finantsgarantiid			Akreditiivid Valmisolekulaenud	Kokku
Kohustus lepingulises summas 31.12.2022	30 174	52 577	6 605	601 093	690 449
Kohustus lepingulises summas 31.12.2021	19 919	49 409	1 438	679 579	750 345

LISA 16 Tava ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta

Tava kasumi arvutamiseks aktsia kohta on puhaskasum jagatud kaalutud keskmise aktsiate arvuga. Lahustatud kasum aktsia kohta tuleneb juhtkonna võtmetöötajatele antud aktsiaoptsioonidest.

	IV kv 2022	12 kuud 2022	IV kv 2021*	12 kuud 2021*
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (sh lõpetatud
tegevustelt; tuhandetes eurodes)	24 078	59 808	18 856	58 261
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhandetes aktsiates)	315 425	311 229	294 920	292 300
Tava kasum aktsia kohta (eurodes) Kaalutud keskmine aktsiate arv kasutatud lahustatud kasumi	0,08	0,19	0,06	0,20
aktsia kohta arvutamisel (tuhandetes aktsiates)	321 714	317 518	301 910	299 670
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	0,07	0,19	0,06	0,19

*2021 aasta andmed on võrreldatavuse eesmärgil muudetud vastavalt kolmandas kvartalis 2022 toimunud aktsiate nimiväärtuse muutusele.

LISA 17 Kapitali juhtimine

Grupi eesmärk kapitali juhtimisel on:

• ✓ tagada Grupi tegevuse jätkuvus ning võime aktsionäridele kasumit toota;
• ✓ säilitada tugev kapitalibaas, mis toetab äritegevuse arengut;
• ✓ täita kapitalile kehtestatud nõudeid, nagu need on ette nähtud järelevalveorgani poolt.

Grupi poolt hallatav kapital 31.12.2022 seisuga oli 473 931 tuhat eurot (31.12.2021: 385 357 tuhat eurot). Kapitali eesmärkide määramisel lähtutakse nii regulatiivsetest miinimumnõuetest kui ka sisemisest täiendavast puhvrist.

Grupp jälgib oma kapitali planeerimisel alljärgnevaid üldpõhimõtteid:

• Grupp peab igal ajal olema piisavalt kapitaliseeritud, omades vajalikku kapitalivaru, mis tagab majandusliku säilimise kõikides olukordades;
• Kapitali juhtimisel on põhitähelepanu esmase tasandi omavahenditel, sest ainult esmase tasandi omavahendid omavad kahjumite absorbeerimise võimet. Kõik muud kasutatavad kapitalikihid on sõltuvuses esmase tasandi omavahendite mahust;
• Grupi kapitali saab jagada kaheks: 1) regulatiivne miinimumkapital ja 2) Grupi poolt hoitav kapitalivaru. Täitmaks oma pikaajalisi majanduslikke eesmärke peab Grupp püüdlema ühelt poolt regulatiivse miinimumkapitali proportsionaalse vähendamise suunas (läbi riskide vähendamise ja kõrge läbipaistvuse). Teiselt poolt peab Grupp püüdlema piisava ja konservatiivse kapitalivaru suunas, mis tagab majandusliku säilimise ka ränga negatiivse riskistsenaariumi korral;
• Grupi poolt seatud riskiisu on oluline sisend kapitali planeerimisele ja kapitali eesmärkide seadmisele. Kõrgem riskiisu tähendab kõrgema kapitalivaru hoidmist.

Kapitalibaas	31.12.2022	31.12.2021
Sissemakstud aktsiakapital	31 542	29 864
Ülekurss	141 186	97 361
Reservkapital	4 713	4 713
Muud reservid	-1 447	47
Eelmiste perioodide jaotamata kasum/-kahjum	170,010	179 746
Immateriaalne põhivara (miinusega)	-23 333	-14 473
Aruandeperioodi kasum (COREP)	25,611	0
Mahaarvamised	-369	-128
CET1 kapitali elemendid või mahaarvamised	-456	-12 209
CET1 finantsektori üksuse instrumendid, kus ettevõttel on märkimisväärne osalus	-3 351	-4 328
CET1 finantsektori üksuse instrumendid, kus ettevõttel ei ole märkimisväärne osalus	-181	-5 236
Esimese taseme põhiomavahendid kokku	343 931	275 357
Esimese taseme täiendavad omavahendid	55 000	35 000
Esimese taseme omavahendid kokku	398 931	310 357
Allutatud kohustused	75 000	75 000
Teise taseme omavahendid kokku	75 000	75 000
Neto-omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks	473 931	385 357

Grupp on täitnud nii aruandeaastal kui ka eelneval aastal kõiki regulatiivseid kapitalinormatiive.

LISA 18 Tehingud seotud osapooltega

Grupi vahearuande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

• olulist mõju omavad omanikud ja nendega seotud ettevõtted;
• juhatuse liikmed ning nende poolt kontrollitavad äriühingud (ühiselt: juhtkond);
• nõukogu liikmed;
• eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud ettevõtted.

Tehingud	IV kv 2022	12 kuud 2022	IV kv 2021	12 kuud 2021
Intressitulu	83	178	31	144
sh. juhtkond	39	79	9	63
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	44	99	22	63
Teenustasutulud	74	88	1	12
sh. juhtkond	7	15	1	8
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	67	73	0	5
Intressikulud hoiustelt	20	36	12	27
sh. juhtkond	1	6	4	7
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	19	30	8	20
Intressikulud allutatud kohustustelt	87	331	81	323
sh. juhtkond	2	9	3	9
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	85	322	78	314

Saldod	31.12.2022	31.12.2021
Laenud ja nõuded	7 570	6 047
sh. juhtkond	3 901	2 857
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	3 669	3 190
Hoiused	7 763	30 639
sh. juhtkond	765	788
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	6 998	29 851
Allutatud kohustused	4 434	4 134
sh. juhtkond	148	148
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	4 286	3 986

Tabelis on toodud ülevaade seotud osapoolte olulisematest saldodest ja tehingutest. Kõik muud tehingud juhatuse ja nõukogu liikmete lähikondlastega, nendega seotud ettevõtetega ning emaettevõtte AS LHV Group väikeaktsionäridega ja nende lähikondlastega on tehtud üldise hinnakirja alusel. Juhtkonna

ja olulist mõju omavate aktsionäride alla loetakse ka kõik nendega seotud ettevõtted ja lähikondsed.

Seotud osapooltele väljastatud laenud on väljastatud turutingimustel.

IV kvartalis on makstud emaettevõtte AS LHV Group ja tema tütarettevõtete juhtkonnale palka ja muid kompensatsioone kogusummas 781 (IV kv 2021: 488) tuhat eurot, sisaldades kõiki makse. Seisuga 31.12.2022 on kohustusena juhtkonna ees kajastatud detsembri töötasu ja puhkusekohustus summas 214

(31.12.2021: 107) tuhat eurot (lisa 14). Grupil ei eksisteeri seisuga 31.12.2022 ega 31.12.2021 juhatuse ega nõukogu liikmetega seotud pikaajalisi kohustusi (pensionikindlustusi, lahkumishüvitisi jne). IV kvartalis 2022 maksti nõukogu liikmetele tasusid summas 30 (IV kv 2021: 30) tuhat eurot.

Juhatus on seotud aktsiaoptsiooni programmiga. Juhatuse aktsiaoptsioonide kulu IV kvartalis on 433 (IV kv 2021: 286) tuhat eurot.

Grupp on sõlminud juhatuse liikmetega lepingud, milles ei ole lepingute lõpetamisel määratud lahkumishüvitisi. Lepingus reguleerimata valdkondade vaidluste korral on osapooled kokku leppinud lähtuda Eesti Vabariigis kehtestatud seadustest.

LISA 19 Materiaalne ja immateriaalne põhivara

	Materiaalne		Kokku	Immateriaalne	Kliendilepingu te soetusega	Immateriaalne põhivara
(tuhandetes eurodes)	põhivara	Rendivara	põhivara	põhivara	seotud kulud	kokku
Saldo 31.12.2020
Soetusmaksumus	6 763	5 446	12 209	9 457	15 964	25 421
Akumuleeritud kulum	-3 983	-1 641	-5 624	-5 579	-4 695	-10 274
Jääkmaksumus 31.12.2020	2 780	3 805	6 585	3 878	11 269	15 147
Soetatud põhivara	2 515	1 077	3 592	2 496	0	2 496
Amortisatsioonikulu	-863	-773	-1 636	-2 610	-3 958	-6 568
Akumuleeritud kulumi ümberarvutus	0	-67	-67	0	0	0
Põhivara mahakandmine	0	0	0	-807	0	-807
Kapitaliseeritud müügikulutused	0	0	0	0	750	750
Saldo 31.12.2021
Soetusmaksumus	9 278	6 523	15 801	11 146	16 714	27 860
Akumuleeritud kulum	-4 846	-2 481	-7 327	-7 382	-8 653	-16 035
Jääkmaksumus 31.12.2021	4 432	4 042	8 474	3 764	8 061	11 825
Soetatud põhivara	6 527	5 642	12 169	3 745	0	3 745
Amortisatsioonikulu	-1 431	-2 377	-3 808	-1 990	-1 503	-3 493
Tütarettevõtte soetusel lisandunud põhivara	23	0	23	896	0	896

Jääkmaksumus 31.12.2022	9 551	7 307	16 858	6 415	7 439	13 854
Akumuleeritud kulum	-6 264	-4 858	-11 122	-9 006	-10 156	-19 162
Soetusmaksumus	15 815	12 165	27 980	15 421	17 595	33 016
Saldo 31.12.2022
Kapitaliseeritud müügikulutused	0	0	0	0	881	881
Põhivara mahakandmine	-13	0	-13	-366	0	-366

LISA 20 Allutatud kohustused

Allutatud kohustused (tuhandetes eurodes)
	Emiteerimise	Summa	Intressimäär	Lunastustähtaeg
	aasta
Teise taseme allutatud võlakiri	2018	20 000	6,0%	28. november 2028
Teise taseme allutatud võlakiri	2019	20 000	6,0%	28. november 2028
Teise taseme allutatud võlakiri	2020	35 000	6,0%	30. september 2030
Täiendav esimese taseme võlakiri	2019	20 000	8,0%	tähtajatu
Täiendav esimese taseme võlakiri	2020	15 000	9,5%	tähtajatu
Täiendav esimese taseme võlakiri	2022	20 000	10,5%	tähtajatu
Allutatud kohustused seisuga 31.12.2021		110 000
Allutatud kohustused seisuga 31.12.2022		130 000

LISA 21 Muudatused allahindlustes

Muutused allahindlustes	Saldo seisuga 01.01	Aruandeperioodil moodustatud allahindlus	Aruandeperioodil mahakantud	Saldo seisuga 31.12
Ettevõtluslaenud	-15 288	-5 426	5 216	-15 498
Tarbimislaenud	-1 320	-2 092	1 303	-2 108
Investeeringute rahastamine	-130	-8	125	-13
Liising	-1 250	-1 204	445	-2 009
Eralaenud	-1 061	-593	641	-1 014
Kokku 2022	-19 049	-9 323	7 730	-20 642

Muutused allahindlustes	Saldo seisuga 01.01	Aruandeperioodil moodustatud allahindlus	Aruandeperioodil mahakantud	Saldo seisuga 31.12
Ettevõtluslaenud	-13 449	-9 706	7 867	-15 288
Tarbimislaenud	-1 178	-1 318	1 176	-1 320
Investeeringute rahastamine	-25	-130	26	-129
Liising	-1 385	-1 226	1 361	-1 250
Eralaenud	-821	-707	466	-1 062
Kokku 2021	-16 858	-13 087	10 896	-19 049

AS LHV Group aktsionärid

AS-il LHV Group on 315 424 530 lihtaktsiat, mille nimiväärtus on 0,1 euro.

31.12.2022 seisuga oli AS-il LHV Group 32 001 aktsionäri:

• 146 677 050 aktsiat (46,5%) kuulus nõukogu ja juhatuse liikmetele ning nendega seotud isikutele.
• 168 747 480 aktsiat (53,5%) kuulus ettevõtjatele ja investoritele ning nendega seotud isikutele.

31.12.2022 seisuga olid kümme suurimat aktsionäri:

aktsiate arv	osalus	aktsionäri nimi
37 162 070	11,8%	AS Lõhmus Holdings
33 910 370	10,8%	Viisemann Investments AG
25 449 470	8,1%	Rain Lõhmus
12 265 090	3,9%	Krenno OÜ
11 310 000	3,6%	AS Genteel
10 875 280	3,5%	AS Amalfi
10 828 210	3,4%	Ambient Sound Investments OÜ
7 188 990	2,3%	SIA Krugmans
6 691 020	2,1%	Bonaares OÜ
6 037 590	1,9%	OÜ Meroona Systems

Juhatuse ja nõukogu liikmete omanduses olevad aktsiad

Madis Toomsalu omab 1 027 840 aktsiat.

Martti Singi omab 775 980 aktsiat ja Unitas OÜ 77 540 aktsiat.

Meelis Paakspuu omab 483 180 aktsiat.

Jüri Heero omab 688 360 aktsiat, Heero Invest OÜ 306 820 aktsiat.

Rain Lõhmus omab 25 449 470 aktsiat, AS Lõhmus Holdings 37 162 070 aktsiat ja OÜ Merona Systems 6 037 590 aktsiat.

Andres Viisemann omab 545 840 aktsiat, Viisemann Holdings OÜ omab 1 300 000 aktsiat ja Viisemann Investments AG 33 910 370 aktsiat. Tauno Tats ei oma aktsiaid. Ambient Sound Investments OÜ omab 10 828 210 aktsiat.

Tiina Mõis omab 49 880 aktsiaid. AS Genteel omab 11 310 000 aktsiat.

Heldur Meerits ei oma aktsiaid. AS Amalfi omab 10 875 280 aktsiat.

Raivo Hein ei oma aktsiaid. OÜ Kakssada Kakskümmend Volti omab 5 000 370 aktsiat, Astrum OÜ omab 3 890 aktsiat ja Lame Maakera OÜ omab 480 120 aktsiat.

Sten Tamkivi omab 4 000 aktsiat. OÜ Seikatsu omab 159 390 aktsiat ja OÜ Notorious 172 240 aktsiat.

AS LHV Group ning tema tütarühingute nõukogud ja juhatused

AS LHV Group

Nõukogu: Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Tiina Mõis, Heldur Meerits, Raivo Hein, Tauno Tats, Sten Tamkivi Juhatus: Madis Toomsalu, Martti Singi, Meelis Paakspuu, Jüri Heero

AS LHV Varahaldus

Nõukogu: Madis Toomsalu, Andres Viisemann, Kadri Kiisel Juhatus: Vahur Vallistu, Joel Kukemelk

AS LHV Pank

Nõukogu: Madis Toomsalu, Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Tiina Mõis, Heldur Meerits, Raivo Hein Juhatus: Kadri Kiisel, Jüri Heero, Andres Kitter, Meelis Paakspuu, Indrek Nuume, Martti Singi

AS LHV Finance

Nõukogu: Kadri Kiisel, Madis Toomsalu, Veiko Poolgas, Jaan Koppel Juhatus: Heidy Kütt (alates 18.01.2023), Mari-Liis Stalde (kuni 18.01.2023)

AS LHV Kindlustus

Nõukogu: Madis Toomsalu, Erki Kilu, Veiko Poolgas, Jaan Koppel Juhatus: Tarmo Koll, Martti-Sten Merilai

LHV UK Limited Juhtimisorgan: Madis Toomsalu, Erki Kilu, Andres Kitter

AS EveryPay

Nõukogu: Kadri Kiisel, Madis Toomsalu, Erki Kilu, Andres Kitter Juhatus: Lauri Teder

Juhatuse allkirjad konsolideeritud vahearuandele

Juhatus on koostanud AS LHV Groupi konsolideeritud 12 kuu vahearuande, mis hõlmab perioodi, mis lõppeb 31.12.2022.

Juhtkonna liikmed kinnitavad, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud raamatupidamise vahearuanne õige ja õiglase ülevaate LHV Group AS-i ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist või kahjumist ning tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate LHV Group AS-i ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.

07.02.2023

Madis Toomsalu

Martti Singi

Meelis Paakspuu

Jüri Heero