Skip to main content

AI assistant

Sign in to chat with this filing

The assistant answers questions, extracts KPIs, and summarises risk factors directly from the filing text.

LHV Group Interim / Quarterly Report 2022

Jul 19, 2022

2219_ir_2022-07-19_f6a00f28-0487-464d-a694-14fb0c9b160f.pdf

Interim / Quarterly Report

Open in viewer

Opens in your device viewer

Vahearuanne jaanuar – juuni 2022 Tulemuste kokkuvõte

II kvartal 2022 võrdluses I kvartaliga 2022

  • Puhaskasum 14,0 mln eurot (12,4 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 13,5 mln eurot (11,9 mln eurot)
  • Kasum aktsia kohta 0,44 eurot (0,40 eurot)
  • Netotulud 37,8 mln eurot (34,8 mln eurot)
  • Tegevuskulud 21,1 mln eurot (18,9 mln eurot)
  • Laenu- ja võlakirjaprovisjonid -0,3 mln eurot (0,7 mln eurot)
  • Tulumaksukulu 3,2 mln eurot (2,8 mln eurot)
  • Omakapitali tootlus 15,3% (14,7%)
  • Kapitali adekvaatsus 20,0% (19,0%)

II kvartal 2022 võrdluses II kvartaliga 2021

  • Puhaskasum 14,0 mln eurot (12,9 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 13,5 mln eurot (12,4 mln eurot)
  • Kasum aktsia kohta 0,44 eurot (0,43 eurot)
  • Netotulud 37,8 mln eurot (32,7 mln eurot)
  • Tegevuskulud 21,1 mln eurot (17,9 mln eurot)
  • Laenu- ja võlakirjaprovisjonid -0,3 mln eurot (-0,8 mln eurot)
  • Tulumaksukulu 3,2 mln eurot (2,8 mln eurot)
  • Omakapitali tootlus 15,3% (19,7%)
  • Kapitali adekvaatsus 20,0% (18,6%)

Kasum aktsia kohta ja omakapitali tootluse suhtarvud baseeruvad AS LHV Group omanikele omistatud kasumil ja omakapitalil ning ei sisalda mittekontrollivat osalust.

Tegevjuhi aruanne

Hea LHV investor

Juba harjumuspäraselt võib tegevjuhi aruannet alustada viitega vastuolulisele keskkonnale. Meil on sõda Ukrainas, energiahindade kiire tõus ning sellega kaasnev viimaste aastakümnete suurim inflatsioon, intressimäärade tõusud Euroopas, USAs ja Ühendkuningriigis, samaaegselt palgakasv ja tarbijate madal kindlustunne. Viimane on lihtsalt põhjendatav, kui tarbija jaoks lähevad üles kõik põhilised kuluartiklite hinnad: toit, elekter, küte, transpordile kuluv kütus ja laenukulud. Sarnase loetelu võib koostada ka ettevõtete sisendhindade jaoks. On küllalt keeruline eeldada, et taoline dünaamika ei jätaks mõjutamata koduostjate otsuseid või ettevõtete investeerimisplaane.

Küll aga ei ole pilt pankade jaoks ühesuunaline, sest inflatsiooniline keskkond koos intressimäärade tõusuga on tähendanud pankadele reeglina ka tulude ja kasumikasvu. Euriboriga on seotud suurem osa laenuportfellist ning selle muutused väljenduvad ka tuludes. Inglismaa keskpanga intressimäärade tõstmise otsused mõjutavad meie finantsvahendajate kontodel seisvalt rahalt teenitavaid tulusid. Kulud ei pruugi avalduda samaaegselt ning krediidikahjud jäävad endiselt spetsiifiliste klientidega seotuks, sest intressimäärade muutus paari protsendi ulatuses ei mõjuta veel portfelli kahjude suurust tervikuna.

LHV on tuulisest ilmast hoolimata jäänud klientide jaoks avatuks. Ettevõtjad teevad oma äri suhtes ise kõige targemaid otsuseid, finantseerijana saame diskuteerida ideede vastavuse üle muutuvale keskkonnale. Mõnikord on targem astuda samm tagasi, et hiljem teha kaks pikka sammu edasi.

Eestis oleme jätkuvalt keskendunud kvaliteetsele ettevõtete ja eraisikute laenuportfellile, tugevale investeerimispakkumisele koos pensionifondidega ning kindlustusele. Rahvusvaheliselt näeme oma senise finantsvahendajatele mõeldud tooteportfelliga võimalust laiendada ka e-kaubanduse valdkonda, oleme selleks Ühendkuningriigis värbamas inimese ning tegemas ettevalmistusi sobiva pakkumise loomiseks. See koos laenutegevuse suurema algusega jääb uue aasta esimesse poolde, vajame eelnevalt pangalitsentsi. Viimase osas oleme järelevalvega suheldes graafikus, loodame pangalitsentsi saada aastavahetuse paiku. Ühendkuningriigi juhtkond on tegutsemas täies koosseisus, alates juulist liitus suure kogemusega Sally Veitch, enne seda maikuus Keith Butcher.

Eelneva taustal on rõõmustav, et oleme suutnud II kvartali jooksul kvaliteetselt ja kapitali väärtustavalt kasvada. II kvartali laenumahtude kasvuks kujunes 172 miljonit eurot. Kasvu jätkamiseks avasime Pärnus Graf Zeppelini majas uue kliendikontori, olles nüüd lääne-eestlastele varasemast kergemini kättesaadav. Maksete poolelt on virtuaalvääringuga seotud hinnalanguse tõttu selle segmendi aktiivsus vähenenud, osaliselt ka meie poolt suletud kontode tõttu, kuid teistes valdkondades oleme jätkanud aktiivset kasvamist nii klientide arvu kui ka maksete mahtude osas.

Kõrge on püsinud ka investorite usaldus LHV vastu. Juuni alguses lõppenud LHV Groupi aktsiate avalikust pakkumisest võttis osa 11 694 investorit, kes märkisid pakkumisel olnud uusi aktsiaid kokku 43,6 miljoni euro eest.

Muudest olulisemates II kvartali sündmustest otsustas Finantsinspektsioon anda AS-ile LHV Group emaettevõttena tegutseva finantsvaldusettevõtja tegutsemise heakskiidu. Lisaks tegime grupi tasemel 1 miljoni euro suuruse investeeringu Eesti finantstehnoloogia ettevõttesse Modular Technologies OÜ, kaubamärgiga Tuum. Uue põlvkonna pangandusplatvormi arendav ettevõte pakub põhisüsteemi ka LHV Groupi tütarettevõttele LHV UK Limited.

LHV suurimateks tugevusteks on kiirus ja kohanemisvõime. Usun, et nende põhimõtete najal saame läbi ka keerulisest keskkonnast, seejuures oma ambitsioonikaid eesmärke ohverdamata.

Madis Toomsalu

Finantskokkuvõte 4
Tegevuskeskkond 7
Grupi finantstulemused 9
Grupi likviidsus, kapitaliseeritus ja varade kvaliteet 10
AS LHV Pank konsolideerimisgrupi ülevaade 12
AS LHV Varahaldus ülevaade 15
AS LHV Kindlustus ülevaade 17
LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE 18
Lühendatud konsolideeritud koondkasumiaruanne18
Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne 19
Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne20
Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 21
Lühendatud konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad 22
LISA 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted22
LISA 2 Tegevussegmendid 22
LISA 3 Riskide juhtimine 25
LISA 4 Finantsvarade ja -kohustuste jaotumine riikide lõikes 25
LISA 5 Varade ja kohustuste jaotumine lepinguliste tähtaegade lõikes26
LISA 6 Avatud valuutapositsioonid27
LISA 7 Finantsvarade ja –kohustuste õiglane väärtus 28
LISA 8 Laenuportfelli jaotumine majandusharude ja riskiklasside lõikes29
LISA 9 Neto intressitulu 30
LISA 10 Neto teenustasutulu 31
LISA 11 Tegevuskulud31
LISA 12 Nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele 32
LISA 13 Klientide hoiused ja saadud laenud 32
LISA 14 Võlad hankijatele ja muud kohustused33
LISA 15 Tingimuslikud kohustused 33
LISA 16 Tava ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta 34
LISA 17 Kapitali juhtimine 34
LISA 18 Tehingud seotud osapooltega 35
LISA 19 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 36
LISA 20 Allutatud kohustused 37
LISA 21 Muudatused allahindlustes 37
AS LHV Group aktsionärid 38
AS LHV Group ning tema tütarühingute nõukogud ja juhatused 39
Juhatuse allkirjad konsolideeritud vahearuandele 40

Finantskokkuvõte

Grupi 2022. aasta II kvartali konsolideeritud puhaskasum oli 14,0 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2022. aasta I kvartaliga 1,6 miljoni euro võrra ning võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 1,1 miljoni euro võrra. Grupi aktsionäride kasum oli 2022. aasta II kvartalis võrreldes 2022.a I kvartaliga 1,7 miljoni euro võrra suurem.

Grupi 2022. aasta II kvartali konsolideeritud netotulu oli 37,9 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2022. aasta I kvartaliga 3,1 miljoni euro võrra ning võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,1 miljoni euro võrra. Tegevuskulud olid II kvartalis 21,1 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2022. aasta I kvartaliga 2,2 miljoni euro võrra ning võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 3,2 miljoni euro võrra. Laenude ja võlakirjade allahindlused II kvartalis olid 0,3 miljonit eurot. Konsolideeritud tasemel dividendi tulumaksukulu tulevikus tütarettevõtete poolt tehtavate dividendi väljamaksete pealt oli II kvartalis 0,4 mln eurot.

LHV aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus 2022. aasta II kvartalis oli 15,3%, suurenendes 2022. aasta I kvartaliga (14,7%) võrreldes 0,6 protsendipunkti ning vähenedes 2021. aasta II kvartaliga (19,7%) võrreldes 4,4 protsendipunkti.

Grupi konsolideeritud netolaenuportfell kasvas kvartaliga 172 miljonit eurot (75 mln eurot 2022. aasta I kvartalis) ja konsolideeritud hoiused kahanesid 44 miljonit eurot (võrdluseks 397 mln eurone kahanemine 2022. aasta I kvartalis). Seejuures kahanesid maksevahendajatega seotud hoiused 94 miljoni euro võrra (397 mln eurone vähenemine 2022. aasta I kvartalis).

Panga kasum konsolideeritud tasemel oli 2022. aasta II kvartalis 16,9 miljonit eurot, mis on 2,1 miljoni euro võrra suurem eelneva kvartali tulemusest (2022. aasta I kvartalis 14,9 mln eurot) ja 0,4 miljoni euro võrra suurem 2021. aasta II kvartali puhaskasumist. Kvartaliga kasvas pangaklientide hulk 13 100 kliendi võrra (2022. aasta I kvartalis 16 100) ja pangaklientide koguarv on ligi 351 000.

Panga laenuportfell kasvas II kvartalis 172 miljonit eurot (2022. aasta I kvartalis 75 mln eurot), ulatudes 2 925 miljoni euroni. Laenudest kasvasid enim ettevõtete investeerimislaenud ja eluasemelaenud.

Panga klientide hoiused kahanesid II kvartalis 12 miljonit eurot, sealjuures maksevahendajate hoiuste jääk kahanes 94 miljonit eurot, ülejäänud klientide hoiused kasvasid 82 miljonit eurot. Hoiuste kogumaht ulatus II kvartali lõpuks 5 425 miljoni euroni.

Varahalduse kahjum oli 2022. aasta II kvartalis 0,2 miljonit eurot (2022. aasta I kvartalis kahjum 0,6 miljonit eurot). Varahalduse teenustasutulu oli 2,0 miljonit eurot, mis on samal tasemel eelmise kvartaliga. Varahalduse ärikulud oli 2022. aasta II kvartalis 1,3 miljonit eurot (2022. aasta I kvartalis 1,4 miljonit eurot). Põhivaraga seotud kulud (sh kliendilepingute amortisatsioon) olid 2022. aasta II kvartalis 0,5 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise kvartaliga samal tasemel.

LHV juhitud fondide koondmaht kahanes kvartaliga 103 miljoni euro võrra (2022. aasta I kvartalis kasv 13 mln eurot). II samba aktiivsete klientide arv vähenes kvartaliga 4211 võrra (2022. aasta I kvartalis langus 3320).

LHV Kindlustuse kahjum oli 2022. aasta II kvartalis 0,2 miljonit eurot (2022. aasta I kvartalis kahjum 0,5 miljonit eurot). Brutopreemiate maht suurenes kvartaliga 2,9 miljoni euro võrra 4,6 miljoni euroni. LHV Kindlustuse tulu kindlustustegevusest suurenes kvartaliga 0,3 miljoni euro võrra.

LHV UK Ltd kahjum oli 2022. aasta II kvartalis 2,1 miljoniy eurot.

LHV on välja andnud ainult ühe lihtaktsia klassi, iga lihtaktsia annab ühe hääleõiguse. LHV Grup'i aktsiatega kaubeldakse NASDAQ Tallinna põhinimekirjas alates 2016. aasta maist. Üleval olev graafik näitab LHV Group'i aktsia tootluse võrdlust OMX Tallinna üldindeksi ja OMX Baltikumi suurimate aktsiate indeksiga. LHV Group aktsia tootlus on ületanud mõlemat indeksit tõustes kolme aastaga 224%, kui võrdlusindeksid tõusid vastavalt 42 ja 43 protsenti. LHV Group aktsiahind teise kvartali lõpu seisuga oli 35,5 eurot ning selle järgi arvutatud turuväärtus 1 120 miljonit eurot. Teises kvartalis viis LHV läbi eduka aktsiaemissiooni, emiteerides 35 miljoni euro ulatuses uusi aktsiad. Lisaks vormistati kolmanda kvartali esimestel päevadel aktsiasplit 1/10 suhtega.

Ärimahud
mln euro
II kvartal
2022
I kvartal
2022
kvartaalne
muutus
II kvartal
2021
aastane
muutus
Laenuportfell 2 924,5 2 752,5 6% 2 401,3 22%
Finantsinvesteeringud 498,8 481,1 4% 86,6 476%
Klientide hoiused 5 366,6 5 410,4 -1% 4 921,5 9%
sh finantsettevõtted 1 755,5 1 849,9 -5% 953,5 -10%
Omakapital (sh
vähemusosalus)
384,8 335,9 15% 262,0 47%
Omakapital (omanike osa) 377,6 329,2 15% 254,8 48%
Hallatavate fondide maht 1 258,7 1 361,9 -8% 1 620,0 -22%
Hallatavad varad pangas 3 294,0 3 531,0 -7% 2 491,0 32%
Kasumiaruanne
mln euro
II kvartal
2022
I kvartal
2022
kvartaalne
muutus
II kvartal
2021
aastane
muutus
6 kuud
2022
6 kuud
2021
aastane
muutus
Neto intressitulu 27,18 25,79 5% 22,93 19% 52,97 43,30 -18%
Neto teenustasutulu 11,00 10,35 6% 9,52 21% 21,35 18,25 -15%
Muud finantstulud -0,34 -1,31 -74% 0,29 NA -1,65 -0,08 -95%
Neto tegevustulud kokku 37,84 34,83 9% 32,74 16% 72,67 61,47 -15%
Muud tulud/(-kulud) 0,06 -0,04 NA 0,04 50% 0,02 0,08 300%
Tegevuskulud -21,08 -18,87 12% -17,87 18% -39,95 -31,63 -21%
Laenu- ja võlakirjaportfelli
kasumid/(-kahjumid)
0,34 -0,74 NA 0,79 -57% -0,40 -0,81 103%
Tulumaksukulu -3,18 -2,80 14% -2,79 14% -5,98 -4,78 -20%
Puhaskasum 13,98 12,38 13% 12,91 8% 26,36 24,33 -8%
sh emaettevõtte omanike
osa
13,54 11,88 14% 12,41 9% 25,42 23,45 -8%
Suhtarvud
mln euro
II kvartal
2022
I kvartal
2022
kvartaalne
muutus
II kvartal
2021
aastane
muutus
6 kuud
2022
6 kuud
2021
aastane
muutus
Keskmine omakapital
(emaettevõtte omanikele
kuuluv) 353,4 322,8 30,6 251,6 101,8 347,0 245,8 101,2
Omakapitali tootlus (ROE) % 15,3 14,7 0,6 19,7 -4,4 14,7 19,1 -4,4
Varade tootlus (ROA) % 0,9 0,7 0,2 0,9 0,0 0,8 0,9 -0,1
Intressitootvad varad,
keskmine
6 480,0 6 644,2 -164,2 5 743,3 736,7 6 644,2 5 385,6 1 256,4
Neto intressimarginaal (NIM)
% 1,68 1,55 0,13 1,60 0,08 1,60 1,61 -0,01
Hinnavahe (SPREAD) % 1,65 1,53 0,12 1,60 0,05 1,57 1,58 -0,01
Kulude ja tulude suhe % 54,2
55,6
54,2
54,2
1,4 54,6 1,9 54,2
55,0
51,4 3,6
Aktsionäridele kuuluv
tulumaksueelne kasum
16,6 14,6 2,0 15,1 1,5 31,2 28,0 3,2

Suhtarvude selgitused (kvartaalsed suhtarvud on viidud aasta baasile)

keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) = (aruandeperioodi lõpu omakapital + eelmise perioodi lõpu omakapital) / 2 omakapitali tootlus (ROE) = kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) *100 varade tootlus (ROA)= kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)/ keskmised varad*100 neto intressimarginaal (NIM) = neto intressitulu / intressitootvad varad, keskmine *100 hinnavahe (SPREAD) = intressitootvate varade intressitootlus – võõrkapitali hind intressitootvate varade intressitootlus = intressitulu / intressitootvad varad, keskmine *100 võõrkapitali hind = intressikulu / intressikandvad kohustused, keskmine *100 kulude ja tulude suhe = tegevuskulud kokku / netotulud kokku *100

Tegevuskeskkond

Kui aasta alguses jäi inflatsiooni mõju majanduskasvule tagasihoidlikuks, siis kevadkuudel on see mõju tugevnenud. Energiahinnad püsivad rekordkõrgustel ning ka ettevaatavad hinnafutuurid ei anna lähiajal lootust suuremaks hinnalanguseks. Puidu ja tööstusmetallide hinnakasv on veidi taandunud, kuid hinnatase on endiselt kuni kaks korda kõrgem kui pandeemiaeelsetel aastatel. Venemaa jätkuv sõjategevus Ukrainas pingestab üha enam globaalset teraviljaturgu, sest Musta mere blokaadi tõttu on Ukraina viljaeksport sisuliselt peatatud. Arenenud maailmas väljendub see kokkuvõttes toiduainete jätkuva kallinemise näol, arengumaades võib aga viia ka rahutuste ja ülestõusudeni.

Euroala majanduskasv kiirenes esimeses kvartalis kvartalivõrdluses üllatuslikult 0,6%-ni, kuid oodatust kiirema kasvu taga olid peamiselt rahvusvaheliste suurkorporatsioonide ühekordsed tehingud (Iirimaal). Teised rahvamajanduse indikaatorid millegi eriliselt positiivsega silma ei paistnud. Eratarbimiskulutused vähenesid aasta alguses mitmel pool endiselt kehtinud koroonapiirangute tõttu ning oma pitseri vajutas ka kiirest hinnakasvust tingitud tegeliku kasutatava tulu vähenemine. Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite majanduslik areng oli seekord erisuunaline – Soomes ja Lätis registreeriti üsna tugev majanduskasv, mis pakkus kindlasti leevendust ka Eesti ettevõtjatele. Samas läks Rootsi majandus kvartalivõrdluses langusesse ning see võib ettevaates meie eksportivale sektorile probleeme valmistada. Ekspordime Rootsi palju tööstus- ja ehituskaupa ning just nende sektorite panus jäi esimeses kvartalis Rootsis ootustele selgelt alla.

Euroala hinnakasv kiirenes teises kvartalis märgatavalt ning jõudis juunis 8,6%ni. See teeb teise kvartali keskmiseks hinnakasvuks ligikaudu 8%. Suurim panus hinnakasvu tuli loomulikult energiakaupadest, mis on viimastel kuudel olnud Euroopas ligikaudu 40% kallimad kui aasta tagasi. Oluliselt kallimaks on muutunud ka värsked ehk töötlemata toidukaubad. Riikide lõikes on hinnakasv olnud väga ebaühtlane ulatudes 6%st Maltal ja Prantsusmaal ligikaudu 20%ni Baltimaades. Erinevused on tingitud sellest, millistel toormetel põhinev energia on riigis kasutusel ja kui palju on valitsused asunud toetusmeetmetega hinnakasvu maandama. Nagu ikka, jätab tulemusele jälje ka metoodika, mida statistika kokku panemisel kasutatakse. Oma mõju on hinnakasvule olnud ka siseriiklikel teguritel – pandeemia leevendamiseks kasutatud eelarvestiimulid aitasid viimastel aastatel paljudel ettevõtetel ja inimestel kriisist lihtsamini läbi tulla, kuid samas hoiti nõudluse tase kunstlikult üleval olukorras kus pakkumispoolsed piirangud ei lasknud tootjatel sarnases tempos jätkata. Kokkuvõttes lõi majandusse süstitud lisaraha väga soodsa pinnase hindade kerkimiseks ning erinevad (geo)poliitilised ja muud šokid on sisuliselt toiminud vaid päästikuna.

Kui varasemalt on Euroopa inflatsioonis andnud tooni vaid energiakaupade hinnadünaamika, siis viimastel kuudel on ka püsivama iseloomuga tooted hakanud kallinema. Alusinflatsioon kerkis teises kvartalis 3,6%ni ja see muutis Euroopa Keskpanga jaoks rahapoliitika kursi muutmise oluliselt lihtsamaks. Juunis toimunud nõukogu istungil otsustati, et alates juulist lõpetatakse varaostuprogrammi (APP) raames tehtavad varaostud ning jätkatakse vaid aeguvate väärtpaberite põhiosa tagasimaksete reinvesteerimisega. Pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames lõpetati varaostud juba märtsis. Ühtlasi anti teada, et juulis alustatakse üle 10 aasta taas intresside kergitamisega. Esmalt kergitatakse kõiki kolme rahapoliitilist intressimäära 0,25% võrra ning tõstmisega jätkatakse ka septembris. Pankadevaheliste laenutehingute hinda kajastavad Euribori määrad kerkisid selle uudise peale hüppeliselt ning enamikus laenulepingutest ära märgitud 6 kuu Euribor oli juuli keskpaigaks jõudnud 0,32%ni. Turuootuste kohaselt võiks sama näitaja jõuda käesoleva aasta lõpuks 1,25%ni.

Kõrgemad intressid hakkavad osadele Euroopa riikidele valmistama tõsiseid probleeme riigivõla teenindamisel. Mõned päevad pärast intresside kergitamisest teatamist kerkisid Itaalias ja Kreekas pikaajalise võlakirja intressid üle 4% ning Hispaanias ja Portugalis üle 3%. Keskpank reageeris sellele kiiresti andes teada uue töörühma koostamisest, kes hakkab välja töötama põhimõtteid, kuidas kindlustada nende riikide likviidsus ka olukorras, kus regulaarsed varaostud on lõpetatud ning võla edasine refinantseerimine tundub turuosaliste jaoks riskantne. Tänaseks on kõik nimetatud intressimäärad 1 protsendipunkti võrra allapoole tulnud kuigi lahendust olukorrale pole tegelikult veel leitud.

Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis möödunud aasta lõpuga võrreldes 0,1% ning aastaga 4,3%. Suurim panus tuli info ja side tegevusalalt, kus mõne kuuga suudeti lisandväärtust kasvatada 8% võrra. Peamiselt IT teenustele tuginev sektor andis 45% kogu esimese kvartali majanduskasvust ning sektori osakaal Eesti majanduses jõudis 10%-ni. Kuiste indikaatorite põhjal oleks oodanud tugevamat lisandväärtuse kasvu ka ehitus- ja kaubandussektoris, kus ärimahud suurenesid aastavõrdluses üle 10%, kuid loodud lisandväärtus nendes valdkondades aasta alguses hoopiski kahanes. Ka teises kvartalis pole taevasse kerkinud inflatsioon majandusel veel jalgu päris alt löönud, kuid jahenemise märgid on selgelt õhus. Töötleva tööstuse toodangumahu kasv on aeglustunud aastavõrdluses paari protsendini ning ka hinnakasvule uskumatult hästi vastu pidanud jaekaebanduse müügimahu kasv pidurdus maikuus. Positiivsest küljest on turism ning inimeste liikumine taastunud ja see pakub kindlasti leevendust nii Eesti laevandus-, lennundus- kui majutusettevõtetele.

Koos võrdlemisi kiire majanduskasvuga püsib ka Eesti tarbijahindade kasv Euroopas endiselt esirinnas. Teise kvartali keskmiseks inflatsiooniks kujunes 20%, mis ei ole pikaajaliselt kindlasti jätkusuutlik. Pool hinnakasvust tuleb energiakaupade kallinemisest, kuid ka alusinflatsioon on jõudnud 10%ni. Sügisel hakkab inflatsioon kindlasti aeglustuma, sest tehniliselt tuleb eelmisest aastast vastu kõrgem võrdlusbaas. Paraku ei näita aga miski, et energia- või toiduhinnad võiksid lähemal ajal alanema hakata, mis tähendab, et isegi kui kasvunumbrid muutuvad talutavaks jääb hinnatase ettevaates endiselt kõrgeks. Tarbjiate jaoks on kindlasti oluline, kuidas hakkab uus valitsus eesseisval kütteperioodil energia hinnatõusu kompenseerima. Lühiajaliselt pakub see inimestele kindlasti leevendust, kuid pikemas vaates tuleb kõik toetusmeetmed inimestel läbi maksude nagunii kinni maksta.

Eesti tööturg on vaatamata kiirele hinnatõusule ja sanktsioonidest tulenevatele raskustele püsinud tugev. Tööpuudus pole esimese kvartaliga võrreldes oluliselt suurenenud – registreeritud tööpuudus püsib 7% ümber ning küsitluse põhine indikaator 5,5% juures. Positiivne on ka see, et kuigi ettevõtjate kindlustunne on mõnevõrra vähenenud ja tellimuste hulk ei ole enam nii suur kui mõned kuud tagasi, siis oma hinnangutes nähakse endiselt pigem hõive suurendamist tööstuses kui töötajate koondamist. Küll võivad ettevaates tekkida raskused üksikutes ettevõtetes, mis ei suuda toime tulla kõrgete energiakulude või muutuvate tarneahelatega ning see võib lõpuks väljenduda ka tegevuse kokku tõmbamises.

Eesti majanduskasvu ootab sel aastal ees aeglustumine. See oleks toimunud ka ilma sõja puhkemiseta, sest juba eelmise aasta lõpuks oli saavutatud tootmisressursside täiskoormatus ja pakkumispoolsete piirangute süvenemine hakkas kiire kasvu jätkumist takistama. Sõda ning selle erinevad mõjukanalid pärsivad nüüd täiendavalt Eesti majanduse väljavaadet, seda nii osade eksporditurgude kadumise, tarnekanalite katkemise kui ka toormete hinnatõusu tõttu. Kui sanktsioonide tõttu kiirenenud hinnatõus on juba kohale jõudnud, siis laiem mõju majandusele hakkab kohale jõudma aasta teises pooles. Eesti Panga viimase prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 1,5% ning järgmistel aastatel kasv kiireneb mõõdukalt. Kasvu toetab suhteliselt tugev eksport ning sisenõudlus. Negatiivne mõju tuleb investeeringute vähenemisest, mis ühest küljest peegeldab möödunud aastal toimunud suuri ühekordseid investeeringuid, kuid teisalt on ka ettevõtjate üldine kindlustunne vähenenud ja investeeringuid lükatakse pigem edasi. Aasta keskmine hinnakasv jääb 15% juurde.

Grupi finantstulemused

  1. aasta II kvartalis kasvas Grupi neto intressitulud võrreldes I kvartaliga 5% ja olid 27,2 (I kv 25,8) mln eurot.

Konsolideeritud tasemel dividendi tulumaks tulevikus tütarettevõtete poolt tehtavate dividendi väljamaksete pealt oli esimeses kvartalis 0,4 mln eurot.

Neto teenustasutulud kasvasid 6% ja olid 11,0 (I kv 10,4) mln eurot. Kokku kasvas Grupi puhastulu II kvartalis võrreldes I kvartaliga 9% ja oli 37,8 (I kv 34,8 mln eurot, kulud kasvasid 12% ja olid 21,1 (I kv 18,9) mln eurot. Grupi II kvartali ärikasum oli 16,8 (I kv 15,9) mln eurot. II kvartalis tehti laenu- ja võlakirjaportfelli provisjone -0,3 (I kv 0,7) mln eurot. Grupi puhaskasumiks II kvartalis kujunes 14,0 mln eurot (I kv 12,4 mln eurot). Võrreldes II kvartaliga 2021 kasvasid grupi neto intressitulud 19% ja neto teenustasutulud kasvasid 21%.

Äriüksuste lõikes teenis II kvartalis AS LHV Pank konsolideeritult 16,9 mln eurot kasumit ning AS LHV Varahaldus 0,2 mln eurot kahjumit. LHV Kindlustus teenis 0,2 mln eurot kahjumit. LHV Group eraldiseisvalt teenis 3,7 mln eurot kasumit tänu saadud dividenditulule. LHV UK Ltd kahjum esimeses kvartalis oli 2,1 mln eurot.

Grupi hoiuste maht II kvartali lõpuks oli 5 367 mln eurot (I kv 5 410). Sellest 5 219 (I kv 5 247 mln) eurot olid nõudmiseni ja 148 (I kv 163) mln eurot tähtajalised hoiused.

Grupi laenude maht tõusis II kvartali lõpuks 2 925 (I kv 2 753) mln euroni, kasvades kvartaliga 6%. Võrreldes 2021. aasta II kvartaliga on grupi hoiuste maht kasvanud 9% ning laenude maht kasvanud 22%.

Grupi likviidsus, kapitaliseeritus ja varade kvaliteet

Grupi omavahendite tase seisuga 30.06.2022 oli 433,5 mln eurot (31.12.2021: 367,0 mln eurot). Omavahendite taseme arvestusel on kaasatud regulatiivsed omavahendid.

Võrreldes sisemiste kapitali adekvaatsuse eesmärkidega, mis on 16,0%, on Grupp raporteerimisperioodi lõpus piisavalt hästi kapitaliseeritud, kapitali adekvaatsuse tase oli 20,1% (31.12.2021: 19,0%). Lisaks kogukapitali eesmärkidele on Grupp kehtestanud sisemised eesmärgid ka esmase taseme põhiomavahendite kapitali adekvaatsusele tasemel 10,63% ja esmase taseme omavahendite kapitali adekvaatsusele tasemel 12,46%. Sisemised kapitali eesmärgid kinnitati 2021.a. detsembris Grupi nõukogu poolt, peale Finantsinspektsiooni igaaastase järelvalvelise hinnangu valmimist.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue (MREL) on kriisilahenduskava üheks osaks ning kohustab LHV'd omama piisavas koguses omavahendeid ning tagamata pikaajalisi kohustusi, mida saab kriisilahenduse kava järgi kasutada kahjumite katteks. 21.06.2021 kehtestas Finantsinspektsioon LHV Group konsolideerimisgrupi tasemel kaks eraldiseisvat MREL-i määra, millest MREL-TREA arvutatakse vastu riskiga kaalutud varasid ning MREL-LRE vastu bilansimahtu. Antud suhtarvud kehtestati üleminekuajaga ning vastavaid sihttasemeid 21,42% ja 5,91% peab täies mahus täitma alates 01.01.2024. Ühtlasi kehtestati ka vahetasemed 19,08% ning 5,91%, mis kehtivad alates 01.01.2022. LHV Group emiteeris septembris 100 mln EUR MREL võlakirju, millega kaeti mõlemad MREL nõuded kogu eelarvestamisperioodi ulatuses.

Grupi likviidsuse kattekordaja (LCR), mida arvutatakse vastavalt Basel Komitee määratlusele, oli juuni lõpu seisuga 140,3% (31.12.2021: 142,7%). Finantsvahendajate poolt Panka paigutatud deposiidid kaetakse 100% ulatuses likviidsete vahenditega. Finantsvahendajate hoiuseid arvesse võtmata oli Grupi LCR 227,3% (31.12.2021: 253,3%). Grupp loeb likviidsuspuhvrite hulka raha ja võlakirjaportfellid, mis moodustasid bilansimahust 54% (31.12.2021: 60%). Grupi laenude ja hoiuste suhe II kvartali lõpus oli 51% (31.12.2021: 43%). Grupi varade ja kohustuste struktuur tähtaegade lõikes on esitatud Lisas 5.

Grupi krediidikvaliteet püsis heal tasemel. Hinnanguliste laenukahjumite katteks oli moodustatud bilansis juuni lõpuks laenude allahindluse reserv 18,8 mln eurot, mis moodustab 0,6% laenuportfellist (31.12.2021: 19,0 mln eurot ja 0,7%). Hinnanguline laenukahjumite reserv moodustab 1 234,2% (31.12.2021: 1 693,6%) üle 90 päeva viivises olevast portfellist.

(tuhandetes eurodes) 30.06.2022 osakaal 31.12.2021 osakaal
Laenud klientidele 2 943 537 2 696 210
sh. üle tähtaja: 24 616 0,8% 16 802 0,6%
1-30 päeva 18 957 0,6% 13 417 0,5%
31-60 päeva 3 684 0,1% 1 971 0,1%
61-90 päeva 460 0,0% 289 0,0%
91 päeva ja enam 1 515 0,1% 1 125 0,0%
Laenude allahindlus -18 838 -0,6% -19 049 -0,7%
Allahindluse % üle 90 p. tähtaja ületanud laenudest 1 243,2% 1 693,6%
Kapitalibaas 30.06.2022 31.12.2021 31.12.2020
Sissemakstud aktsiakapital 31 542 29 864 28 819
Ülekurss 141 186 97 361 71 468
Reservkapital -75 4 713 4 713
Muud reservid 4 713 47 0
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 170 010 179 746 90 434
Immateriaalne põhivara (miinusega) -22 899 -14 473 -18 528
Aruandeperioodi kasum (COREP) 8 590 0 37 950
Mahaarvamised -481 -128 -323
CET1 kapitali elemendid või mahaarvamised 0 -12 209 -8 358
CET1 finantsektori üksuse instrumendid, kus ettevõttel on märkimisväärne
osalus -3 881 -4 328 -4 842
CET1 finantsektori üksuse instrumendid, kus ettevõttel ei ole märkimisväärne
osalus -5 236 -5 236 0
Esimese taseme põhiomavahendid kokku 323 469 275 357 201 333
Esimese taseme täiendavad omavahendid 35 000 35 000 35 000
Esimese taseme omavahendid kokku 3 58 469 310 357 236 333
Allutatud kohustused 75 000 75 000 75 000
Teise taseme omavahendid kokku 75 000 75 000 75 000
Neto-omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks 433 469 385 357 311 333
Riskiga kaalutud varad
Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil 0 0 363
Krediidiasutused ja investeerimisühingud standardmeetodil 12 134 10 465 8 060
Äriühingud standardmeetodil 1 271 277 1 141 853 865 624
Jaenõuded standardmeetodil 233 506 212 860 197 849
Avalik sektor standardmeetodil 1 6 3 250
Eluasemekinnisvara standardmeetodil 326 812 291 338 243 971
Viivises nõuded standardmeetodil 11 342 19 332 13 362
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud standardmeetodil 185 190 7 145
Muud varad standardmeetodil 86 728 93 939 49 321
Krediidirisk ja vastaspoole krediidirisk kokku 1 941 985 1 769 983 1 388 945
Valuutarisk 3 472 3 489 3 950
Intressipositsioonirisk 0 0 0
Aktsiapositsioonirisk 11 500 2 079 972
Krediidiriski korrigeerimise riski kapitalinõue 2 918 1 211 82
Operatsioonirisk baasmeetodil 197 920 152 778 124 638
Kokku riskiga kaalutud varad 2 157 795 1 929 540 1 518 587
Kapitali adekvaatsus (%) 20,09 19,97 20,50
Tier 1 kapitali suhtarv (%) 16,61 16,08 15,56
Esmaste põhiomavahendite kapitali adekvaatsus (%) 14,99 14,27 13,26

AS LHV Pank konsolideerimisgrupi ülevaade

  • Laenuportfelli kasv 172 mln eurot
  • Kvartali puhaskasum 16,9 mln eurot
  • TLTRO ennetähtaegne tagasimakse 50 mln euro ulatuses
mln eurot II kvartal
2022
I kvartal
2022
muutus
%
II kvartal
2021
muutus
%
aasta
algusest
2022
aasta
algusest
2021
muutus
%
Neto intressitulu 27,23 25,88 5% 23,31 17% 53,11 44,07 21%
Neto teenustasutulu 7,64 7,79 -2% 6,82 12% 15,43 13,19 17%
Muud finantstulud 0,08 -1,42 NA 0,11 -32% -1,35 -0,39 245%
Neto tegevustulud kokku 34,95 32,25 8% 30,24 16% 67,20 56,87 18%
Muud tulud 0,07 -0,02 NA 0,12 -36% 0,05 0,18 -69%
Tegevuskulud
Laenu- ja võlakirjaportfelli
-15,64 -14,37 9% -11,93 31% -30,01 -23,38 28%
kasumid/(-kahjumid) 0,34 -0,74 NA 0,79 -57% -0,40 -0,81 -51%
Tulumaksukulu -2,79 -2,27 23% -2,68 4% -5,06 -4,56 11%
Puhaskasum 16,94 14,85 14% 16,53 2% 31,79 28,29 12%
Laenuportfell 2 925 2 753 6% 2 401 22%
Finantsinvesteeringud 484 467 4% 79 511%
Klientide hoiused
sh finantsvahendajate
5 425 5 437 -0,2% 4 947 10%
hoiused 1 756 1 850 -5% 1 944 10%
Allutatud kohustused 99 104 -5% 86 19%
Omakapital 307 293 5% 238 29%

II kvartal oli edukas ärimahtude kasvu ning tulude kasvu osas. LHV Pank teenis II kvartalis 27,2 mln eurot puhast intressitulu ja 7,6 mln eurot puhast teenustasutulu. Kokku olid panga tulud 35,0 mln eurot ning kulud 15,6 mln eurot. Neto tegevustulud kasvasid aastaga 15%, kulud kasvasid 31%. Laenude ja võlakirjade provisjonid olid 0,3 mln eurot. Võlgnevuste osakaal laenuportfellis on endiselt madal. Siiski jälgime krediidiportfellis toimuvat väga tähelepanelikult.

Finantstulusid oli II kvartalis 0,1 mln eurot. LHV Pank arvestab 14%-list avansilist tulumaksu, millega kaasnev tulumaksukulu II kvartalis oli 2,5 mln eurot. Konsolideeritud tasemel dividendi tulumaks tulevikus tütarettevõtete poolt tehtavate dividendi väljamaksete pealt oli esimeses kvartalis 0,3 mln eurot.

Panga II kvartali kasumiks kujunes 16,9 mln eurot, mida on 14% rohkem kui I kvartalis 2022. aastal (14,9) ning 2% rohkem kui II kvartalis 2021. aastal (16,5).

Teenustasutuludest annavad jätkuvalt suurima panuse tulud arveldustelt ja kaartidelt ning tulud valuutavahetuselt ja maksete kogumiselt.

Neto intressitulu kasv tuleneb ärimahtude kasvust. Panga laenuportfelli kogumaht ulatus II kvartali lõpuks 2 925 mln euroni (I kv 2022: 2 753 mln eurot). Portfelli maht kasvas kvartaliga 6%. Laenumahu kasv kokku oli II kvartalis 172 mln eurot (I kv 2022: 75 mln eurot). Jaelaenude netoportfell on kvartaliga kasvanud 6% ja jõudnud 1321 mln euroni (I kv 2022: 1 242 mln eurot). Ärilaenude netoportfell on kvartaliga kasvanud 6% ja jõudnud 1 604 mln euroni (I kv 2022: 1 511 mln eurot).

Panga hoiuste maht jäi eelmise kvartaliga pea samale tasemele ning oli kvartali lõpuks 5 425 mln eurot (I kv 2022: 5 437 mln eurot). Maksevahendajate hoiuste maht kahanes kvartaliga 94 mln eurot. Hoiustest 5 277 mln eurot olid nõudmiseni ja 148 mln eurot tähtajalised hoiused. Eraisikute hoiuste maht oli kvartali lõpu seisuga 1 112 mln eurot, kasvades kvartaliga 1%.

Tavaklientide hoiused kasvasid kvartali jooksul 54 mln eurot ja finantsvahendajate hoiused vähenesid 94 mln eurot. Aasta algusest alates on hoiuste dünaamikas toimunud olulised muudatused ja kasvanud on planeeritud tempos tavaklientide hoiused. Suuremate hoiustega finantsvahendajad on mõjutatud tagasihoidlikumast aktiivsusest turul, volatiilsus on vähenenud ja hoiuste mahud püsivad stabiilsemalt madalamal tasemel.

Ettevõtete laenud kasvasid 93 mln eurot ja jaelaenud 79 mln eurot. Ettevõtete laenuportfelli kasv on olnud plaanist suurem. Jaelaenude portfell on kasvanud plaanipäraselt, kasvu veab kodulaen. Kuigi esimeses kvartalis avaldas nõudlusele mõju Ukrainas toimuva sõjaga kaasnenud ebakindlus, taastus klientide huvi teises kvartalis. Sellegi poolest on oluline lisada, et töösse lähevad väga hästi läbimõeldud projektid ja osaliselt ka need, mis aasta alguses pandi klientide poolt ootele.

Panga kulu/tulu suhe oli teises kvartalis 44,6%, olles 5,3 protsendipunkti võrra kõrgem 2021. aasta teise kvartali näitajast (39,3%).

Laenusid ja garantiisid sisaldav ettevõtete krediidiportfell kasvas aastaga 316,4 mln eurot (+22%) ja kvartaalses võrdluses 100,9 mln eurot (+6%). Suurimaks kasvu allikaks olid laenud kinnisvaraalaseks tegevuseks, mis on traditsiooniliselt kommertspankade poolt kõige rohkem finantseeritud valdkond, kasvades aastaga 189,7 mln eurot (+37%). Põhiline kasv tuli tugeva rendivooga ärikinnisvaraprojektide finantseerimisest. Järgnesid hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remondiga tegelevale sektorile väljastatud laenud, mis kasvasid aastaga 55,4 mln eurot (+58%) ning finants- ja kindlustustegevusega tegelevale sektorile väljastatud laenud, mis kasvasid võrreldes varasema aastaga 50,2 mln eurot (+57%).

  1. aasta esimese kvartaliga võrreldes mõjutasid portfelli kasvu enim kinnisvaraalaseks tegevuseks väljastatud laenud ja garantiid (kvartaalne kasv 50,2 mln eurot; +8%), millele järgnes põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelev sektor (47,3 mln eurot; +208%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhu varustamisega tegelev sektor (7,3 mln eurot; +14%).

Kõige enam laenusid on antud kinnisvarasektorisse, mis moodustab 41% panga ettevõtete laenuportfellist. Kinnisvaralaenudest on põhiline osa väljastatud kvaliteetsetele rendivooga projektidele, oluliselt väiksema osa moodustavad kinnisvaraarendused. Enamik finantseeritud kinnisvaraarendustest asuvad Tallinnas, teistes suuremates Eesti linnades ja Tallinna lähiümbruses asuvad projektid moodustavad ligikaudu 30% arendusprojektidest. Tallinna uusarenduste finantseerimisel moodustas LHV turuosa 2022. aasta teise kvartali lõpus ligikaudu neljandiku. LHV kinnisvaraarenduste portfell on hästi positsioneeritud ka juhuks, kui turutrendid peaksid muutuma – finantseeritud arendused paiknevad heades asukohtades ning projektide riski ja planeeritava müügihinna suhe jääb keskmiselt 54% juurde.

Kinnisvarasektori järel on enim krediiti väljastatud hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remondiga tegeleva sektori ettevõtetele (osakaal 9%) ning töötleva tööstuse ettevõtetele (osakaal 8%). Tavapäraselt kõrgema krediidiriskiga sektoritest moodustab majutus ja toitlustus 3%, ehitus 2% ning veondus ja laondus 1% portfelli kogumahust.

Kvartali puhaskasumiks kujunes 16,9 mln eurot. Eelmise aastaga võrreldes on kasum küll kasvanud, kuid tulemus ei vasta aasta alguses tehtud ambitsioonikale kasvuplaanile ja on sellest maas 2,3 mln euro võrra. Mahajäämuse taga on väiksemad teenustasutulud, mis on seotud osaliselt klientide madalama aktiivsuse ja ebakindlusega, kuid peamiselt ärimahtude tagasihoidlikuma suurendamise tõttu makseteenuste ja valuutavahetuse valdkonnas.

Kvartaliga kasvas panga klientide arv 13 100 võrra. Klientide aktiivsus võrreldes I kvartaliga taastus, kuid on endiselt mõjutatud muutunud keskkonnast. Hoiused vähenesid kvartaliga 12 mln eurot ja laenud kasvasid 172 mln eurot.

Laenude allahindlused vähenesid kvartali jooksul 0,4 mln eurot. Kuigi makrokeskkond on võrreldes aasta alguses tehtud plaanidega oluliselt muutunud, mõjutab allahindluste hulka eelkõige laenuportfelli kvaliteet ja klientide tugevus. Tervisehoiukriisist enim mõjutatud turismist sõltuvad sektorid on täna taastunud ning seal tegutsevatel klientidel läheb täna väga hästi – kulubaas on kontrolli all, kuid nõudlus on taastunud kriisieelsele tasemele. Tervikuna on panga laenuportfelli kvaliteet püsinud tugevana ja maksetähtaja ületanud laenude osakaal on jätkuvalt väga madal. Seetõttu on ka allahindlused plaanist oluliselt väiksemad.

Kuigi euribori kasv mõjub panga tulubaasile positiivselt, tuleb muutunud makrokeskkonnas ettevaatavalt olla siiski tagasihoidlik. Väga kiire ja kõrge hinnakasv sügisel suure tõenäosusega aeglustub, kuid energia- või toiduhinnad lähiajal alanema ei hakka ning hinnatase jääb ettevaatavalt endiselt kõrgeks. Ettevõtjatel ja ka tarbijatel tuleb arvestada oluliselt suuremate kulutustega eelseisval kütteperioodil ning oluline mõju on ka toiduhindade ja muude toormaterjalide kallinemisel. Sellel on kindlasti mõju nii tarbijate toimetulekule kui ka ettevõtete käekäigule.

Ukraina sõja tõttu kehtestatud suur hulk sanktsioone tekitas II kvartalil mitmeid väljakutseid, mis vajasid lisaressursse. Sarnaselt turul tegutsevatele teistele pankadele lõpetasime Venemaa ja Valgevene suunal maksete tegemise. Erinevalt teistest oleme tänaseni jätkanud klientide maksete vastuvõtmist Venemaalt ja Valgevenest. Mahud on seetõttu mõnevõrra kasvanud.

Alustasime koostööd Maijooksuga nimepartnerina, et toetada suurima naistele suunatud rahvaspordisündmuse korraldamist. Lisaks uuendasime internetipanka ning täiendasime Kasvukonto valikut üksikaktsiatesse investeerimise võimalusega. Euromoney valis LHV Panga viiendat korda parimaks pangaks Eesti.

AS LHV Varahaldus ülevaade

  • I kvartali ärikasum 0,2 miljonit eurot
  • Puhaskahjumiks kujunes 0,2 miljonit eurot, fondide negatiivne tootlus tähendas omavahendite väärtuse langust ning sellega kaasnenud finantskulu
  • Aktiivseid teise samba kliente kvartali lõpuks 131 tuhat
  • Teise samba fondide varade maht kvartali lõpuks 1,2 miljardit eurot
mln eurot II kvartal
2022
I kvartal
2022
muutus
%
II kvartal
2021
muutus
%
aasta
algusest
2022
aasta
algusest
2021
muutus
%
Neto teenustasutulu 2,0 1,96 2% 2,3 -13% 3,96 4,60 -14%
Neto finantstulud -0,41 0,10 NA 0,18 NA -0,31 0,29 NA
Tegevuskulud -1,33 -1,35 -1% -1,18 13% -2,68 -2,43 10%
Põhivara kulum -0,49 -0,53 -8% -3,60 -86% -1,02 -4,09 -75%
Ärikasum -0,23 0,18 NA -2,30 -90% -0,05 -1,63 -97%
Finantsinvesteeringud 9 8,0 13% 7,1 27%
Omakapital 22,0 22,0 0% 24,0 -8%
Hallatavate varade maht 1 259 1 362,0 -8% 1 620,0 -22%

Teises kvartalis olid LHV Varahalduse äritulud 2,0 miljonit eurot, tegevuskulud 1,8 miljonit eurot ning ärikasumiks kujunes 0,2 miljonit eurot. Kvartali finantstulemust mõjutas negatiivselt fondide tootlus - kuivõrd LHV Varahaldus on ka ise investeeritud omavahenditega hallatavatesse pensionifondidesse ning fondid kvartaliga väärtuses kaotasid, kaasnes sellega ka finantskulu Varahalduse jaoks enam kui 0,4 miljonit eurot. Kvartali puhaskahjumiks kujunes 0,2 miljonit eurot.

Teine kvartal oli aktsiaturgudele taas keeruline, esimene poolaasta laiemalt oli viimase viiekümne aasta üks kõige halvemaid. Seejuures oli langus võrreldes esimese kvartaliga veelgi laiapõhjalisem, pihta said pea kõik sektorid ning ka võlakirjaturg. Eurodes mõõdetuna kaotasid MSCI World, SP500 ning Euro Stoxx 50 viimase kvartaliga väärtuses vastavalt 10,8%, 11,7% ja 9,9%. Teises kvartalis jätkus ka euro nõrgenemine dollari suhtes, langus kvartaliga 5,6%.

Kui esimeses kvartalis suutsid LHV pensionifondid turulangustest hoolimata positiivseid tulemusi näidata, siis teine kvartal oli keerulisem. Suurimad aktiivselt juhitud fondid M, L ja XL osakute väärtused langesid kvartaliga vastavalt 1,8%, 4,0% ja 5,3%. Kõrgema aktsiariskiga fondide langus oli sügavam, LHV pensionifond Indeks alanes 9,9% ja pensionifond Roheline 10,7%. Konservatiivsed fondid S ja XS alanesid küll vastavalt 0,7% ja 1,4%, aga suutsid võrreldes konkureerivate konservatiivsete fondidega siiski hästi väärtust säilitada. Võrdlusindeksina toimiva sotsiaalmaksu laekumise kasv jätkas kiiret kasvu ka teises kvartalis, olles igakuiselt eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui 13% kõrgem.

Teises kvartalis keskenduti suurimates fondides aktsiainvesteeringuid valides jätkuvalt ettevõtetele ja sektoritele, mis ka inflatsioonilises keskkonnas oleksid võimelised väärtust looma ja tootlust pakkuma. Suurimad positsioonid on seotud väärismetallide ja toormetega, lisaks ka laiemalt kõrge kvaliteediga Skandinaavia ettevõtted.

LHV aktiivsete teise samba klientide arv oli kvartali lõpuks veidi enam kui 131 tuhat inimest, langedes kolme kuuga ligi nelja tuhande võrra. Langus oli tingitud mai alguses II sambast lahkunud klientidest. Turuosa klientide lõikes oluliselt ei muutunud, püsides jätkuvalt 25% lähedal. Teine kvartal oli alates pensionireformi jõustumisest esimene, kus LHV pensionifondidest II sambast väljuvate klientide arv jäi madalamaks uutest II sambaga liituvatest klientidest. LHV Varahalduse hallatavate varade maht oli kvartali lõpuks enam kui 1,2 miljardit EUR. II samba varade maht kukkus kvartaliga ligi 100 miljoni EUR võrra – sellest enam kui 60 miljonit EUR oli tingitud mai alguses II sambast lahkunud klientidele tehtud väljamaksetest, samuti avaldas fondide mahule negatiivset mõju viimase kolme kuu tootlus. Jätkuvalt on stabiilselt kasvamas III samba klientide arv.

Kõikide aktiivselt juhitud fondide portfell ning varaklasside jaotus on suuresti vastavuses pikaajalise eesmärgiga, kus M, L ja XL portfell on suuresti investeeritud aktsiaturgudest vähem sõltuvatesse noteerimata varaklassidesse. Jälgime tähelepanelikult aktsiaturgudel toimuvat ning oleme valmis kiiresti sõltuvalt oludest oma positsioone kohandama. Hoiame ka täiendavat tähelepanu likviidsusel, et tagada võimekus soovi korral agressiivsemalt investeerida ning loomulikult ka fondivahetustest või väljumistest tulenevalt klientidele väljamakseid teha.

AS LHV Kindlustus ülevaade

AS LHV Kindlustus jätkas II kvartalis 2022 aktiivset kindlustuslepingute müüki ning oma teenuste arendamist. Kvartali lõpus toodi turule ettevõtete vara- ja vastutuskindlustuse toode, mida esialgu pakutakse LHV pangaklientidele. Alustati uue kahjukäsitlustarkvara arendamist, et muuta kahjude käsitlemise protsess klientidele veelgi mugavamaks.

Sõlmitud kindlustuslepingute arv ning kogutud kindlustusmaksete maht kasvavad üle kindlustustoodete kõikides müügikanalites, eriti kiirelt on müük kasvanud maaklerkanalis ning LHV veebiportaalis. Aprillis alustati kindlustuslepingute müüki IIZI Kindlustusmaakleri vahendusel. Nüüdsest on kõikidel klientidel, kes kasutavad IIZI teenuseid võimalik osta ka LHV Kindlustuse liiklus- ja kaskokindlustuse lepinguid.

30.06.2022 seisuga oli LHV Kindlustusel 216 tuhat kehtivat kindlustuslepingut ning 148 tuhat klienti.

II kvartali bruto kindlustusmaksete maht oli 4 611,6 tuhat eurot ning neto teenitud kindlustusmaksete maht 1 648,0 tuhat eurot. Kuue kuu kokkuvõttes moodustasid sõiduki- ja liikluskindlustus kokku 54,8% kindlustusmaksete mahust. Olulisteks kindlustustoodeteks on ka reisikindlustus, kodukindlustus ja laenumakse kindlustus. Järgnevaks perioodiks pikendati üle 95% II kvartalis lõppenud kindlustuslepingutest.

II kvartali jooksul registreeriti 1289 uut kahjujuhtumit, käsitlus lõpetati 1144 juhtumi puhul. Kvartali lõpu seisuga oli avatud 698 kahjutoimikut. Perioodis tekkinud neto kahjud koos kaudsete kahjukäsitluskuludega olid 1 045,4 tuhat eurot. Kahjueraldiste suurus oli perioodi lõpus 997,7 tuhat eurot.

II kvartali tulemust mõjutas mitu põlengut kodukindlustuse, samuti kasvas reisitõrke kahjude arv eelkõige lennunduses toimuva segaduste tõttu. Covid-19 kahjude arv reisikindlustuses oli mitteoluline. Ettevõtte II kvartali kahjum oli 237,4 tuhat eurot. Tulemus jääb finantsprognoosile alla eelkõige oodatust väiksemate netotulude poolest, mida põhjustas plaaniga võrreldes aeglasem müügitegevus aasta alguses. Ettevõtte tegevuskulude maht oli planeeritust madalam.

tuhat eurot II kvartal
2022
I kvartal
2022
muutus II kvartal
2021
muutus
Bruto kindlustusmaksed 4 612 1 748 164% 1 640 181%
Neto teenitud kindlustusmaksed 1 648 1 263 31% 527 213%
Neto tekkinud kahjud 1 045 1 030 2% 103 914%
Neto tegevuskulud kokku 838 731 15% 537 56%
Tehniline tulem -235 -498 -53% -114 107%
Puhaskasum -237 -497 -52% -112 112%
Tehnilised eraldised perioodi lõpus 6 947 4 976 40% 3 160 120%
Omakapital perioodi lõpus 5 996 6 159 -3% 7 070 -15%

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

Lühendatud konsolideeritud koondkasumiaruanne

II kvartal 6 kuud II kvartal 6 kuud
(tuhandetes eurodes) Lisa 2022 2022 2021 2021
Intressitulu 33 498 66 348 29 747 56 783
Intressikulu -6 314 -13 377 -6 819 -13 484
Neto intressitulu 9 27 184 52 971 22 928 43 299
Komisjoni- ja teenustasutulu 15 445 30 260 13 647 26 736
Komisjoni- ja teenustasukulu -4 441 -8 909 -4 129 -8 488
Neto komisjoni- ja teenustasutulu 10 11 004 21 351 9 518 18 248
Netotulem õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt -351 -1 818 203 -224
Valuutakursi ümberhindluse kasumid/kahjumid 8 161 89 141
Netokasum finantsvaradelt -343 -1 657 292 -83
Muud tulud 57 55 43 82
Muud kulud 0 -90 0 0
Muud tulud/(-kulud) kokku 57 22 43 82
Tööjõukulud -11 747 -21 995 -8 007 -15 260
Administratiiv- ja muud tegevuskulud -9 332 -17 950 -9 865 -16 372
Kulud kokku 11 -21 079 -39 945 -17 872 -31 632
Kasum enne laenude allahindluse kulu 16 823 32 742 14 909 29 914
Laenude allahindluse kulu 21 341 -394 791 -810
Kasum enne tulumaksu 17 164 32 348 15 700 29 104
Tulumaksukulu -3 177 -5 978 -2 785 -4 773
Aruandeperioodi puhaskasum 2 13 987 26 370 12 915 24 331
Muu koondkasum/-kahjum:
Kirjed, mida võib edaspidi klassifitseerida kasumiaruandesse:
Muudatused FVOCI-s mõõdetud võlainstrumentide õiglases
väärtuses 0 0 0 0
Välismaiste äriüksuste finantsnäitajate ümberarvestamisel
tekkinud realiseerimata valuutakursi vahed -79 -123 -58 0
Aruandeperioodi koondkasum 13 908 26 247 12 587 24 331
Puhaskasum omistatud:
Emaettevõtte omanikud 13 543 25 423 12 409 23 451
Mittekontrolliv osalus 444 947 506 880
Aruandeperioodi puhaskasum 2 13 987 26 370 12 915 24 331
Kokku koondkasum omistatud:
Emaettevõtte omanikud 13 464 25 300 12 351 23 451
Mittekontrolliv osalus 444 947 506 880
Aruandeperioodi koondkasum 13 908 26 247 12 587 24 331
Tavakasum aktsia kohta (eurodes) 16 0,44 0,84 0,43 0,81
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes) 16 0,43 0,82 0,42 0,79

Lisad lehekülgedel 22-37 on vahearuande lahutamatud osad.

(tuhandetes eurodes) Lisa 30.06.2022 31.12.2021
Varad
Nõuded keskpankadele 4, 5, 6, 12 2 925 391 3 874 284
Nõuded krediidiasutustele 4, 5, 6, 12 124 476 106 838
Nõuded investeerimisühingutele 4, 6, 12 5 086 6 188
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 4, 6, 7 12 298 135 855
Finantsvarad amortiseeritud soetusväärtuses 480 241 0
Laenud ja nõuded klientidele 4, 6, 8, 21 2 924 536 2 677 160
Muud nõuded klientidele 9 182 9 752
Muud finantsvarad 124 2 236
Muud varad 3 582 3 471
Finantsinvesteeringud 6 236 5 236
Materiaalne põhivara 19 15 652 8 474
Immateriaalne põhivara 19 13 317 11 825
Firmaväärtus 10 736 3 614
Varad kokku 2 6 530 857 6 844 933
Kohustused
Saadud laenud keskpankadest (TRTLO) 13 147 354 197 461
Klientide hoiused 13 5 366 565 5 807 617
Saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad 13 349 645 349 146
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 7 291 157
Võlad hankijatele ja muud kohustused 14 171 842 55 373
Allutatud kohustused 6, 20 110 368 110 378
Kohustused kokku 2 6 146 065 6 520 132
Omakapital
Aktsiakapital 31 542 29 864
Ülekurss 141 186 97 361
Kohustuslik reservkapital 4 713 4 713
Muud reservid 4 688 4 733
Jaotamata kasum 195 432 179 746
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku 377 561 316 417
Mittekontrolliv osalus 7 231 8 384
Omakapital kokku 384 792 324 801
Kohustused ja omakapital kokku 6 530 857 6 844 933

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne

(tuhandetes eurodes) Lisa II kv 2022 6 kuud 2022 II kv 2021 6 kuud 2021
Rahavood äritegevusest
Saadud intressid 33 264 66 019 29 853 56 403
Makstud intressid -6 441 -12 732 -7 877 -14 196
Saadud teenustasud 15 320 30 260 13 234 26 234
Makstud teenustasud -4 441 -8 909 -4 129 -8 488
Muud saadud tulud 204 34 448 568
Makstud tööjõukulu -10 023 -18 742 -7 032 -13 358
Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud -6 711 -13 607 -5 591 -10 978
Makstud tulumaks -263 -5 159 -1 578 -5 996
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega
seotud varade ja kohustuste muutust 20 909 37 164 17 327 30 189
Äritegevusega seotud varade muutus:
Kauplemisportfelli neto soetus ja müük -3 355 -3 464 -612 -980
Laenunõuded klientidele -170 919 -247 288 -96 335 -193 434
Kohustuslik reservkapital keskpangas 359 3 935 -1 525 -8 045
Tagatisdeposiidid 0 2 112 28 -62
Muud varad -3 165 1 686 672 6 085
Äritegevusega seotud kohustuste muutus:
Klientide nõudmiseni hoiused -28 764 -430 329 386 257 1 023 565
Klientide tähtajalised hoiused -15 158 -11 463 -197 428 -220 863
Saadud laenud 0 0 0 73
Saadud laenude tagasimaksed -50 258 -50 479 -2 907 -2 907
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused õiglases väärtuses muutusega
läbi kasumiaruande 258 134 -1 -216
Muud kohustused 52 014 110 209 -14 318 34 027
Neto rahavood äritegevusest -198 079 -587 783 91 159 667 432
Rahavood investeerimistegevusest
Soetatud põhivara -8 805 -11 204 -1 250 - 2 547
Tütar- ja sidusettevõtete soetus ja müük -8 966 -8 966 0 0
Netomuutus õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande
kajastatavatelt investeeringutelt -9 820 -351 166 63 917 244 174
Neto rahavood investeerimistegevusest -27 591 -371 236 62 667 241 627
Rahavood finantseerimistegevusest
Sissemaksed aktsiakapitali 45 504 45 504 1 578 1 578
Makstud dividendid -11 946 -14 046 -8 358 -10 458
Saadud laenud (mitte-eelistatud võlakiri 0 0 0 40 000
Rendikohustuste põhiosade tagasimaksed -380 -744 -111 -266
Neto rahavood finantseerimistegevusest -33 178 30 714 -6 891 30 854
Valuutakursside muutuste mõju 6 115 17 88 199
Raha ja raha ekvivalentide muutus -192 606 -928 422 147 023 940 112
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 3 194 196 3 930 012 3 145 373 2 352 284
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus 12 3 001 590 3 001 590 3 292 396 3 292 396

Lisad lehekülgedel 22-37 on vahearuande lahutamatud osad.

Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

LHV Groupi
omanikele
Akumuleeritud kuuluv Mitte Oma
Aktsia Üle Kohustuslik Muud kahjum/jaota omakapital kontrolliv kapital
(tuhandetes eurodes) kapital kurss reservkapital reservid mata kasum kokku osalus kokku
Saldo seisuga 01.01.2021 28 819 71 468 4 713 3 409 128 385 236 794 8 482 245 276
Aktsiakapitali suurendamine 300 1 298 0 0 0 1 598 0 1 598
Makstud dividendid 0 0 0 0 -8 358 -8 358 -2 100 -10 458
Aktsiaoptsioonid 0 0 0 -192 1 458 1 266 0 1 266
Puhaskasum 0 0 0 0 23 451 23 451 880 24 331
Muu koondkasum 0 0 0 31 0 31 0 31
Aruandeperioodi
koondkasum 0 0 0 31 23 451 23 482 880 24 362
Saldo seisuga 30.06.2021 29 119 72 766 4 713 3 248 144 936 254 782 7 262 262 044
Saldo seisuga 01.01.2022 29 864 97 361 4 713 4 733 179 746 316 417 8 384 324 801
Aktsiakapitali suurendamine 1 678 43 825 0 0 0 45 503 0 45 503
Makstud dividendid 0 0 0 0 -11 946 -11 946 -2 100 -14 046
Aktsiaoptsioonid 0 0 0 78 2 209 2 287 0 2 287
Puhaskasum 0 0 0 0 25 432 25 423 947 26 370
Muu koondkasum 0 0 0 -123 0 -123 0 -123
Aruandeperioodi
koondkasum 0 0 0 -123 25 432 25 300 947 26 247
Saldo seisuga 30.06.2022 31 542 141 186 4 713 4 688 195 432 377 561 7 231 384 792

Lisad lehekülgedel 22-37 on vahearuande lahutamatud osad.

Lühendatud konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad

LISA 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted

Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga IAS 34 "Vahearuandlus" nagu see on kehtestatud Euroopa Liidus ning sisaldab lühendatud konsolideeritud finantsaruandeid ning valiku selgitavaid lisasid.

Vahearuande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on samad kui 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta aruandes rakendatud arvestusmeetodid, mis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, mis on kehtestatud Euroopa Liidu poolt (IFRS EU).

Lühendatud konsolideeritud vahearuanded on läbinud ülevaatuse, neid ei ole auditeeritud ja need ei sisalda kogu teavet, mis on vajalik täieliku finantsaruande koostamiseks. Vahearuannet tuleks lugeda koos 31. detsembril 2021 lõppenud

majandusaasta aruandega, mis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS EU).

Rakendatavad raamatupidamisarvestuse põhimõtted ei ole muutunud võrreldes eelmise majandusaastaga välja arvatud turuhinnas käsitletud likviidsusportfelli käsitlus. Antud portfelli reklassifitseerisime teise kvartali alguses ümber amortiseeritud soetusmaksumusel arvestusele. Tegemist oli äriliini poolt võetava riski põhimõttelise muutusega.

Raamatupidamise vahearuande arvnäitajad on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Vahearuanne on konsolideeritud ja sisaldab AS LHV Group ja tema tütarettevõtete AS LHV Varahaldus (osalus 100%), AS LHV Pank (osalus 100%), LHV UK Ltd (osalus 100%), AS LHV Finance (osalus 65%) tulemusi ning AS LHV Kindlustus tulemusi (osalus 65%).

LISA 2 Tegevussegmendid

Grupp jaotab oma äritegevuse segmentideks vastavalt juriidilisele struktuurile, LHV Pank jagab omakorda oma äritegevusi 3 peamiseks ärisegmendiks: jaepangandus, ettevõtete pangandus ning maksevahendus finantsvahendajatele. Ärisegmendid moodustavad osa Grupist, koos eraldi juurdepääsuga finantsandmetele, mis on ühtlasi aluseks äritulemuste regulaarsel jälgimisel Grupi otsustajate poolt. Jooksvate otsuste langetaja, kes on vastutav vahendite eraldamise ja tegevusvaldkondade tulemuslikkuse hindamise eest, on määratletud kui emaettevõtja AS LHV Group juhatus. Segmendi tulem sisaldab segmendiga otseselt seostatavaid tulusid ja kulusid.

Raporteeritavate segmentide tulud sisaldavad tulusid segmentide omavahelistest tehingutest, milleks on AS LHV Pank poolt laenu andmine teistele grupi ettevõtetele. Intressitulude ja teenustasutulude jaotus lähtuvalt kliendi asukohast on esitatud aruande lisa 9 ja lisa 10. Intressitulude jaotuses kliendi asukoha järgi ei ole esitatud tulusid arvelduskontodelt, hoiustelt ja investeeringutelt võlakirjadesse. Grupil ei ole selliseid kliente, kelle tulud moodustaksid üle 10% Grupi vastavast tululiigist.

II kvartal 2022 Jae
pangan
dus
Ette
võtete
pangan
dus
Vara
haldus
Järelmaks
ja tarbija
finant
seerimine
Makse
vahendajad
Kindlus
tus
UK LHV
Ltd
Muud
tegevu
sed
Kokku
Intressitulu 10 090 16 968 0 3 052 2 505 6 0 877 33 498
Intressikulu -1 240 -2 579 0 -635 -1 736 0 -63 -61 -6 314
Neto intressitulu
Komisjoni- ja
8 850 14 389 0 2 417 769 6 -63 816 27 184
teenustasu tulu
Komisjoni- ja
2 281 633 2 000 203 9 743 484 0 101 15 445
teenustasu kulu -596 -20 0 -209 -4 093 0 0 477 -4 441
Neto teenustasutulu 1 685 613 2 000 -6 5 650 484 0 578 11 004
Muud tulud 1 21 0 0 26 0 0 9 57
Netotulu 10 536 15 023 2 000 2 411 6 445 490 -63 1 403 38 245
Puhaskasum 4 891 11 066 -234 1 762 1 170 -235 -2 107 -2 326 13 987
Tulumaksukulu -697 -1 550 0 0 -287 0 0 -643 -3 177
Laenude allahindluse
kulu
-24 587 0 -95 -6 0 0 -121 341
Ärikasum 5 612 12 029 -234 1 857 1 463 -235 -2 107 -1 562 16 823
tegevuskulud,
tööjõukulud
-4 951 -2 994 -1 823 -554 -4 971 -719 -2 043 -3 024 -21 079
Netokasum
finantsvaradelt
Administratiiv- ja muud
27 0 -411 0 -11 -6 -1 59 -343
6 kuud 2022 Jae
pangandus
Ettevõtete
Pangan
dus
Vara
haldus
Järel
maks ja
tarbija
finant
seer
imine
Makse
vahen
dajad
Kindlus
tus
LHV UK
Ltd
Muud
tegevu
sed
Kokku
Intressitulu 19 469 33 455 0 5 918 6 018 6 0 1 482 66 348
Intressikulu -2 552 -4 877 0 -1 055 -4 278 0 -63 -552 -13 377
Neto intressitulu
Komisjoni- ja
16 917 28 578 0 4 863 1 740 6 -63 930 52 971
teenustasu tulu
Komisjoni- ja
5 166 1 186 3 959 398 19 178 626 0 -253 30 260
teenustasu kulu
Neto
-1 245 -44 0 -389 -7 754 0 0 523 -8 909
teenustasutulu 3 921 1 142 3 959 9 11 424 626 0 270 21 351
Muud tulud 3 51 0 0 -52 0 0 20 22
Netotulu 20 841 29 771 3 959 4 872 13 112 632 -63 1 220 74 344
Netokasum
finantsvaradelt
Administratiiv- ja
muud
-45 0 -309 0 -4 -5 -2 -1 292 -1 657
tegevuskulud,
tööjõukulud
-10 024 -6 058 -3 700 -1 117 -9 913 -1 360 -3 680 -4 093 -39 945
Ärikasum
Laenude
10 772 23 713 -50 3 755 3 195 -733 -3 745 -4 165 32 742
allahindluse kulu -756 370 0 123 -10 0 0 -121 -394
Tulumaksukulu -896 -1 930 -830 -1 107 -413 0 0 -802 -5 978
Puhaskasum 9 120 22 153 -880 2 771 2 772 -733 -3 745 -5 088 26 370
Varad kokku
30.06.2022
Kohustused
2 747 381 3 718 566 22 579 80 531 0 20 484 9 497 -68 181 6 530 857
kokku
30.06.2022
3 117 467 672 879 590 65 056 2 382 856 14 541 4 398 -111 722 6 146 065
II kvartal 2021 Jae
pangan
dus
Ettevõtete
pangandus
Vara
haldus
Järelmaks
ja tarbija
finant
seerimine
Eestis
Makse
vahendajad
Kindlu
tus
Muud tegevu
sed
LHV
UK
Ltd
Kokku
Intressitulu 8 858 14 040 0 2 884 1 359 0 2 606 0 29 747
Intressikulu -347 -2 465 -2 -487 0 0 -3 518 0 -6 819
Neto intressitulu
Komisjoni- ja
8 511 11 575 -2 2 397 1 359 0 -912 0 22 928
teenustasu tulu
Komisjoni- ja
2 141 393 2 309 192 8 219 417 -24 0 13 647
teenustasu kulu
Neto
-330 -5 0 -166 -3 627 0 -1 0 -4 129
teenustasutulu 1 811 388 2 309 26 4 592 417 -25 0 9 518
Muud tulud 17 53 0 0 22 0 -49 0 43
Netotulu 10 339 12 016 2 307 2 423 5 973 417 -986 0 32 489
Netokasum
finantsvaradelt
-10 0 181 0 -1 0 121 1 292
Administratiiv- ja
muud
tegevuskulud,
tööjõukulud
-3 941 -2 409 -4 783 -485 -3 387 -531 -1 791 -545 -17 872
Ärikasum
Laenude
6 388 9 607 -2 295 1 938 2 585 -114 -2 656 -544 14 909
allahindluse kulu 56 824 0 -82 -7 0 0 0 791
Tulumaksukulu -742 -1 235 0 0 -407 0 -401 0 -2 785
Puhaskasum 5 702 9 196 -2 295 1 856 2 171 -114 -3 057 -544 12 915
6 kuud 2021 Jae
pangand
us
Ettevõtete
pangandus
Vara
haldus
Järel
maks ja
tarbija
finant
seeri
mine
Eestis
Makse
vahendajad
Kindlus
tus
Muud
tegevu
sed
LHV UK Ltd Kokku
Intressitulu 17 148 27 668 0 5 841 1 664 0 4 462 0 56 783
Intressikulu -780 -4 934 -14 -920 -2 0 -6 834 0 -13 484
Neto intressitulu
Komisjoni- ja
16 368 22 734 -14 4 921 1 662 0 -2 372 0 43 299
teenustasu tulu
Komisjoni- ja
4 976 709 4 616 381 15 604 506 -56 0 26 736
teenustasu kulu
Neto
-819 -11 0 -332 -7 322 0 -4 0 -8 488
teenustasutulu 4 157 698 4 616 49 8 282 506 -60 0 18 248
Muud tulud 11 60 0 0 60 0 -49 0 82
Netotulu
Netokasum
20 536 23 492 4 602 4 970 10 004 506 -2 481 0 61 629
finantsvaradelt
Administratiiv- ja
muud
tegevuskulud,
-35 0 306 0 -1 0 -354 1 -83
tööjõukulud -7 924 -4 812 -6 538 -904 -6 605 -894 -3 410 -545 -31 632
Ärikasum 12 577 18 680 -1 630 4 066 3 398 -388 -6 245 -544 29 914
Laenude
allahindluse kulu
-160 -36 0 -572 -15 0 -27 0 -810
Tulumaksukulu -1 302 -2 027 -1 241 -1 184 -633 0 1 614 0 -4 773
Puhaskasum 11 115 16 617 -2 871 2 310 2 750 -388 -4 658 -544 24 331
Varad kokku
30.06.2021
Kohustused
kokku
2 037 433 3 609 167 24 658 69 239 174 637 11 252 -67 142 2 423 5 861 667
30.06.2021 2 574 494 1 511 116 689 54 827 1 511 116 4 182 -56 830 29 5 599 623

LISA 3 Riskide juhtimine

Oma igapäevastes toimingutes puutub Grupp kokku mitmete finantsriskidega: tururisk (välisvaluuta risk, turuhinna intressirisk, rahavoo intressirisk ja hinnarisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Vahearuande finantsaruanded ei kata kogu finantsriskide juhtimist nagu seda nõutake majandusaasta aruannetes; selle informatsiooni leiab Grupi 2021. aasta majandusaasta aruandest. Riskijuhtimise üksuse tööd reguleerivates poliitikates ei ole toimunud olulisi muutusi võrreldes eelmise aasta lõpuga. Eraldi vajab kajastamist COVID-19 mõju Grupi tegevusele. Kriis mõjutab peamiselt kolme riski: personalirisk, likviidsusrisk ja krediidirisk.

Personaliriski osas õnneks on mõju olnud minimaalne, LHV oli valmis kodukontorites töötamiseks ning peaaegu kogu töötajaskond tegi kaks kuud tööd kodukontoritest. Seeläbi vähenes sotsiaalne läbikäimine ning võimalused viirusega kokku puutuda.

LHV Pank on likviidsusriski vähendamiseks emiteerinud pandivõlakirju. Need võimaldasid vähendada kallite platvormihoiuste osa finantseerimises ning koos TLTRO III programmist tõstetud finantseeringuga rahastada Danske kohalike omavalitsuste ja ettevõtete portfelli ostu neljanda kvartali alguses.

Krediidiriski osas on COVID-19 kahetise mõjuga, ühelt poolt on sektoreid, mille käekäiku on pandeemia väga palju mõjutanud ning siis ülejäänud portfell, mida toetab rekordiline majanduskasv ning krediidikahjumid on minimaalsed. LHV portfellis on vaid üksikud positsioonid seotud turismi, hotellinduse või spordiklubidega. Need positsioonid on ka kõik individuaalselt hinnatud ning vajadusel provisjoneeritud. Muu portfelli osas on krediidikvaliteet väga tugev ning võlgnevused peaaegu puuduvad. Samuti on lõppenud pandeemia alguses antud maksepuhkused ning kliendid liikunud tagasi tavapäraste graafikute peale.

LISA 4 Finantsvarade ja -kohustuste jaotumine riikide lõikes

Saksa Muu
30.06.2022 Eesti maa EL USA UK Muud Kokku
Nõuded pankadele ja
investeerimisühingutele
1 864 451 0 940 333 24 235 225 340 594 3 054 953
Finantsvarad õiglases väärtuses 400 251 5 003 87 248 29 2 6 492 539
Laenud ja nõuded klientidele 2 901 164 628 16 632 695 976 4 441 2 924 536
Nõuded klientidele 9 182 0 0 0 0 0 9 182
Muud finantsvarad 24 0 0 100 0 0 124
Finantsvarad kokku 5 175 072 5 631 1 044 213 25 059 226 318 5 041 6 481 334
Saadud laenud keskpankadest
(TRTLO)
147 468 0 0 0 0 0 147 468
Klientide hoiused ja saadud laenud 3 577 735 50 206 1 144 468 25 478 524 329 44 349 5 366 565
Saadud laenud ja väljastatud
võlakirjad
349 531 0 0 0 0 0 349 531
Allutatud kohustused 110 368 0 0 0 0 0 110 368
Finantskohustused õiglases
väärtuses
291 0 0 0 0 0 291
Võlad hankijatele ja muud
finantskohustused
171 842 0 0 0 0 0 171 842
Finantskohustused kokku 4 357 235 50 206 1 144 468 25 478 524 329 44 349 6 146 064

Valmisolekulaenud summas 607 417tuhat eurot on Eesti residentidele.

Saksa Muu
31.12.2021 Eesti maa EL USA UK Muud Kokku
Nõuded pankadele ja
investeerimisühingutele
3 611 765 0 76 010 29 900 269 593 42 3 987 310
Finantsvarad õiglases väärtuses 55 949 6 79 709 30 2 159 135 855
Laenud ja nõuded klientidele 2 652 960 781 17 292 903 849 4 375 2 677 160
Nõuded klientidele 9 752 0 0 0 0 0 9 752
Muud finantsvarad 117 0 0 2 119 0 0 2 236
Finantsvarad kokku 6 330 543 787 173 011 32 952 270 444 4 576 6 812 313
Saadud laenud keskpankadest
(TRTLO) 197 461 0 0 0 0 0 197 461
Klientide hoiused ja saadud laenud 3 449 803 113 798 1 484 106 62 541 631 356 66 013 5 807 617
Saadud laenud ja väljastatud
võlakirjad 349 146 0 0 0 0 0 349 146
Allutatud kohustused 110 378 0 0 0 0 0 110 378
Finantskohustused õiglases
väärtuses 157 0 0 0 0 0 157
Võlad hankijatele ja muud
finantskohustused 49 262 0 0 0 0 0 49 262
Finantskohustused kokku 4 156 207 113 798 1 484 106 62 541 631 356 66 013 6 514 021

Valmisolekulaenud summas 679 579 tuhat eurot on Eesti residentidele.

LISA 5 Varade ja kohustuste jaotumine lepinguliste tähtaegade lõikes

30.06.2022 Nõudmiseni 0-3 kuud 3-12 kuud 1-5 aastat Üle 5 aasta Kokku
Kohustused lepinguliste tähtaegade järgi
Saadud laenud keskpankadest (TRTLO) 0 0 0 147 750 147 750
Klientide hoiused 5 218 714 48 119 92 161 5 638 100 5 364 732
Saadud laenud ja väljastatud võlakirjad 0 1 004 253 352 518 0 353 775
Allutatud kohustused 0 1 923 5 706 120 548 0 128 177
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused 0 163 947 0 0 0 163 947
Valmisolekulaenud 0 607 417 0 0 0 607 417
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes 0 53 334 0 0 0 53 334
summades
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine
0 150 069 0 0 0 150 069
brutos)
Finantskohustused õiglases väärtuses 0 291 0 0 0 291
Kohustused kokku 5 218 714 1 026 104 98 120 626 454 100 6 969 492
Finantsvarad lepinguliste tähtaegade järgi
Nõuded pankadele ja investeermisühingutele 3 054 580 0 0 0 0 3 054 580
Finantsvarad õiglases väärtuses kajastatavad 0 156 983 236 498 90 716 1 173 485 370
võlakirjad 0 189 824 415 069 1 974 671 1 216 834 3 796 398
Laenud klientidele
Nõuded klientide vastu 0 9 182 0 0 0 9 182
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine 0 150 069 0 0 0 150 069
brutos)
Muud finantsvarad 124 0 0 0 0 124
Finantsvarad kokku 3 054 704 506 058 651 567 2 065 387 1 218 007 7 495 723
Finantsvarade ja -kohustuste tähtaegade vahe -2 164 010 -520 046 553 447 1 438 933 1 217 907 526 231
31.12.2021 Nõudmiseni 0-3 kuud 3-12 kuud 1-5 aastat Üle 5 aasta Kokku
Kohustused lepinguliste tähtaegade järgi
Saadud laenud keskpankadest (TRTLO) 0 0 0 197 000 0 197 000
Klientide hoiused 5 648 302 55 271 101 784 2 288 0 5 807 645
Saadud laenud ja väljastatud võlakirjad 0 0 1 140 352 538 0 353 678
Allutatud kohustused 0 1 903 5 727 124 341 0 131 971
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused 0 49 262 0 0 0 49 262
Valmisolekulaenud 0 679 579 0 0 0 679 579
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes
summades 0 49 409 0 0 0 49 409
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine
brutos) 0 101 848 0 0 0 101 848
Finantskohustused õiglases väärtuses 0 157 0 0 0 157
Kohustused kokku 5 648 302 937 429 108 651 676 167 0 7 370 549
Finantsvarad lepinguliste tähtaegade järgi
Nõuded pankadele ja investeermisühingutele 3 987 341 0 0 0 0 3 987 341
Finantsvarad õiglases väärtuses kajastatavad
võlakirjad 0 46 047 3 387 77 915 155,481 127 504
Laenud klientidele 0 173 534 431 582 1 661 341 924 419 3 190 876
Nõuded klientide vastu 0 9 752 0 0 0 9 752
Muud finantsvarad 2 236 0 0 0 0 2 236
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine
brutos) 0 101 848 0 0 0 101 848
Finantsvarad kokku 3 989 577 331 181 434 969 1 739 256 924 574 7 419 557
Finantsvarade ja -kohustuste tähtaegade vahe -1 658 725 -606 248 326 318 1 063 089 924 574 49 008

Võlakirjaportfellist valdava osa instrumentide tagatisel on võimalik võtta keskpangast lühiajalist laenu.

Kõik rahavood finantsvaradelt ja kohustustelt (v.a. derivatiivid) sisaldavad tuleviku lepingulisi rahavooge.

LISA 6 Avatud valuutapositsioonid

30.06.2022 EUR CHF GBP SEK USD Muud Kokku
Valuutariski kandvad varad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele 2 795 725 1 516 235 434 2 124 13 968 6 185 3 054 953
Finantsvarad õiglases väärtuses 489 040 1 2 1 35 3 461 492 539
Laenud ja nõuded klientidele 2 915 057 70 309 475 8 352 272 2 924 536
Muud nõuded klientidele 7 746 4 -3 241 80 4 274 320 9 182
Muud finantsvarad 124 0 0 0 0 0 124
Valuutariski kandvad varad kokku 6 207 692 1 591 232 503 2 680 26 629 10 239 6 481 334
Valuutariski kandvad kohustused
Saadud laenud keskpankadest (TRTLO) 147 354 0 0 0 0 0 147 354
Klientide hoiused 4 982 565 6 099 220 952 10 218 136 467 10 264 5 366 565
Saadud laenud ja väljastatud võlakirjad 349 645 0 0 0 0 0 349 645
Finantskohustused õiglases väärtuses 0 0 0 0 289 2 291
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused 134 171 38 11 675 459 17 286 318 163 947
Allutatud kohustused 110 368 0 0 0 0 0 110 368
Valuutariski kandvad kohustused kokku 5 724 103 6 137 232 627 10 677 154 042 10 584 6 138 169
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades 0 4 519 0 7 997 134 216 3 337 150 069
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades 150 069 0 0 0 0 0 150 069
Avatud valuutapositsioon 333 520 -27 -124 0 6 803 2 992 343 165
31.12.2021 EUR CHF GBP SEK USD Muud Kokku
Valuutariski kandvad varad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele 3 687 255 1 367 277 043 1 075 18 433 2 137 3 987 310
Finantsvarad õiglases väärtuses 135 812 0 1 0 37 4 135 855
Laenud ja nõuded klientidele 2 669 321 18 463 396 6 616 346 2 677 160
Muud nõuded klientidele 7 818 0 491 226 167 1 050 9 752
Muud finantsvarad 117 0 0 0 2 119 0 2 236
Valuutariski kandvad varad kokku 6 500 323 1 385 277 998 1 697 27 372 3 538 6 812 313
Valuutariski kandvad kohustused
Saadud laenud keskpankadest (TRTLO) 197 461 0 0 0 0 0 197 461
Klientide hoiused 5 409 103 5 037 271 784 7 837 101 149 12 708 5 807 617
Saadud laenud ja väljastatud võlakirjad 349 146 0 0 0 0 0 349 146
Finantskohustused õiglases väärtuses 0 0 0 16 123 18 157
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused 36 376 218 6 456 217 5 676 319 49 262
Allutatud kohustused 110 378 0 0 0 0 0 110 378
Valuutariski kandvad kohustused kokku 6 102 464 5 254 278 240 8 070 106 948 13 045 6 514 021
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades 0 3 872 0 6 454 82 496 9 026 101 848
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades 101 848 0 0 0 0 0 101 848
Avatud valuutapositsioon 296 011 3 -242 81 2 920 -481 298 292

LISA 7 Finantsvarade ja –kohustuste õiglane väärtus

Grupi juhatus on hinnanud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ja kohustuste õiglast väärtust. Õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritakse tuleviku rahavood turuintressikõvera alusel.

Õiglases väärtuses mõõdetavate varade ja kohustuste hierarhiast tulenevalt kasutatavast hindamistehnikast annab ülevaate järgnev tabel:

1. tase 2. tase 3. tase 30.06.2022 1. tase 2. tase 3. tase 31.12.2021
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande
Aktsiad ja fondiosakud* 739 7 289 0 8 028 727 7 620 0 8 347
Võlakirjad õiglases väärtuses muutusega läbi
kasumiaruande 811 0 0 811 127 504 0 0 127 504
Intressiswapid ja valuutaforwardid 0 3 459 0 3 459 0 4 0 4
Finantsvarad kokku 1 550 10 748 0 12 298 128 231 7 624 0 135 855
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Intressiswapid ja valuutaforwardid 0 291 0 291 0 157 0 157
Finantskohustused kokku 0 291 0 291 0 157 0 157

*Aktsiad ja fondiosakud sisaldavad Grupi ettevõtte AS LHV Varahaldus investeeringut pensionifondi osakutesse summas 7 289 (31.12.2021: 7 620) tuhat eurot. Vastavalt Investeerimisfondide seadusele peab LHV Varahaldus kui pensinifondide valitseja omama vähemalt 0,5% iga tema poolt valitsetava kohustusliku pensionifondi osakutest.

Hierarhias kasutatud tasemed:

    1. tase aktiivsel turul noteeritud hind
    1. tase hindamistehnika, mille sisendiks on turu informatsioon (sarnaste tehingute kursid ja intressikõverad)
    1. tase muud hindamismeetodid (näiteks diskonteeritud rahavoogude meetod) hinnanguliste sisenditega

Intressiswapid on instrumendid, millede osas kasutatakse mudelipõhisel hindamisel õiglase väärtuse määramiseks aktiivsel turul kättesaadavaid sisendeid. Selliste turuväliste derivatiivide õiglane väärtus arvutatakse teoreetilise nüüdis-väärtusena (NPV), kasutades sõltumatuid turuparameetreid eeldades, et ei eksisteeri riski ning määramatust. Nüüdisväärtuse diskonteerimisel kasutatakse turult kättesaadavat riskivaba tulususe määra.

Seisuga 30.06.2022 on ettevõtluslaenude ja ettevõtetele väljastatud arvelduskrediidi õiglane väärtus 76 276 tuhat eurot (4,59%) suurem kui nende bilansiline väärtus (31.12.2021: 5 795 tuhat eurot, 0,38% kõrgem). Laenud on väljastatud panga äritegevuse segmendis turutingimustel ning seetõttu ei erine laenude õiglane väärtus seisuga 30.06.2022 ja 31.12.2021 oluliselt nende bilansilistest väärtustest. Laenude õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad väljastatud laenud hierarhia 3. tasemele.

Liisingu intressimäärad järgivad üldiselt turul vastavate toodete puhul kasutatavaid intressimääru. Intressikeskkond on olnud stabiilne liisingtoote turuletoomisest alates ning seetõttu ei erine lepingute õiglane väärtus oluliselt bilansilisest väärtusest. Kuna nõutakse juhtkonna otsust klassifitseerimiseks, siis õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad väljastatud laenud hierarhia 3. tasemele.

Võimenduslaenud, järelmaks ja klientidele antud krediitkaardid on oma olemuselt lühiajalised ja kuna nad on väljastatud turutingimustel ei erine nende õiglane väärtus märkimisväärselt bilansilisest väärtusest. Võimenduslaenud, järelmaks ja klientidele antud krediitkaardid kuuluvad hierarhias 3. tasemele, kuna nõuavad olulisi hinnanguid väärtuse leidmiseks.

Muud nõuded klientidele, samuti viitvõlad ja muud lühiajalised kohustused on tekkinud tavapärase äritegevuse käigus ja kuuluvad tasumisele lühiajaliselt, mistõttu ei erine nende õiglane väärtus nende bilansilisest väärtusest. Need nõuded ja kohustused ei kanna intressi. Nende debitoorsete võlgnevuste, tekkepõhiste kulude ja muude võlgade õiglane väärtus on hierarhia tase 3.

Fikseeritud intressimääradega klientide deposiidid on valdavas osas lühiajalised ja deposiitide hinnastamine toimub vastavalt turutingimustele, mistõttu tuleviku rahavoogude diskonteerimise tulemusena leitav deposiitide õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Kliendi deposiitide õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad klientide deposiidid hierarhia 3. tasemele.

Allutatud laenudest 50 000 tuhat on saadud 2020. aastal, 40 000 tuhat on saadud 2019. aastal ning 20 000 tuhat on saadud 2018. aastal. Allutatud laenud on võetud turutingimustel ning vaadates laenu- ja intressiturul toimunut, siis võib öelda, et tänase päeva seisuga on turutingimused sarnased ning seega ei erine nende laenude õiglane väärtus oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Laenude õiglase väärtuse hindamisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad nad hierarhia 3. tasemele.

LISA 8 Laenuportfelli jaotumine majandusharude ja riskiklasside lõikes

30.06.2022 Faas 1 Faas 2 Faas 3 Allahindlus Kokku %
Eraisikud 1 003 718 115 333 6 688 -2 129 1 123 610 38,42%
Põllumajandus 52 825 2 377 15 -134 55 083 1,88%
Kaevandus ja karjäärid 652 811 0 -31 1 432 0,05%
Tööstus 135 647 23 092 215 -851 158 103 5,41%
Energia 41 338 749 0 -112 41 975 1,44%
Vesi ja kanalisatsioon 28 066 252 0 -274 28 044 0,96%
Ehitus 93 632 4 380 186 -1 771 96 427 3,30%
Hulgi- ja jaekaubandus 130 071 17 697 724 -1 523 146 969 5,03%
Veondus ja laondus 14 150 10 247 91 -633 23 855 0,82%
Majutus ja toitlustus 7 675 24 609 39 -1 672 30 651 1,05%
Info ja side 11 918 379 1 -14 12 284 0,42%
Finantstegevus 113 076 229 0 -583 112 722 3,85%
Kinnisvaraalane tegevus 651 465 84 534 1 850 -2 867 734 982 25,13%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 74 320 7 063 28 -158 81 253 2,78%
Haldus- ja abitegevused 112 139 4 037 39 -2 965 113 250 3,87%
Avalik haldus 88 351 297 0 0 88 648 3,03%
Haridus 4 478 321 0 -179 4 620 0,16%
Tervishoid 10 855 899 0 -78 11 676 0,40%
Kunst ja meelelahutus 28 878 24 940 30 -2 818 51 030 1,74%
Muud teenindavad tegevused 6 763 1 179 26 -46 7 922 0,27%
Kokku 2 610 017 323 425 9 932 -18 838
Laenude allahindlus -9 136 -7 942 -1 760
Laenuportfell kokku 2 600 881 315 483 8 172 2 924 536 100%
31.12.2021 Faas 1 Faas 2 Faas 3 Allahindlus Kokku %
Eraisikud 886 127 114 863 11 328 -2 392 1 009 926 37,7%
Põllumajandus 63 843 4 809 21 -214 68 459 3,1%
Kaevandus ja karjäärid 923 1 114 0 -18 2 019 0,1%
Tööstus 125 985 26 328 255 -930 151 638 6,9%
Energia 57 403 1 729 0 -627 58 505 2,6%
Vesi ja kanalisatsioon 23 172 573 0 -240 23 505 1,1%
Ehitus 80 323 3 990 477 -1 778 83 012 3,8%
Hulgi- ja jaekaubandus 126 082 5 186 848 -486 131 630 6,0%
Veondus ja laondus 25 730 3 057 101 -136 28 752 1,3%
Majutus ja toitlustus 5 526 25 036 159 -2 041 28 680 1,3%
Info ja side 10 600 294 8 -24 10 878 0,5%
Finantstegevus 85 481 327 0 -303 85 505 3,9%
Kinnisvaraalane tegevus 569 902 85 688 1 995 -3 260 654 325 29,6%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 39 062 5 344 482 -219 44 669 2,0%
Haldus- ja abitegevused 113 860 3 698 155 -3 268 114 445 5,2%
Avalik haldus 97 307 315 0 0 97 622 4,4%
Haridus 4 035 275 31 -14 4 327 0,2%
Tervishoid 9 766 3 441 3 -71 13 139 0,6%
Kunst ja meelelahutus 24 155 27 576 64 -2 963 48 832 2,2%
Muud teenindavad tegevused 16 463 856 38 -65 17 292 0,8%
Kokku 2 365 745 314 499 15 965 -19 049
Laenude allahindlus -9 472 -7 444 -2 133
Laenuportfell kokku 2 356 273 307 055 13 832 2 677 160 100%

LISA 9 Neto intressitulu

Intressitulu II kv 2022 6 kuud 2022 II kv 2021 6 kuud 2021
Nõuded krediidiasutustele ja investeerimisühingutele 671 934 72 117
Nõuded keskpangale 488 988 233 483
Võlakirjad -243 -342 -79 -195
Liising 1 441 2 881 1 489 2 935
Võimenduse laenud ja väärtpaberite laenamine 428 863 429 784
Tarbimislaenud 2 245 4 303 2 034 4 080
Järelmaks 807 1 615 838 1 749
Ettevõtluslaenud 17 853 35 181 14 614 28 683
Krediitkaardilaenud 199 394 202 437
Eluasemelaenud 6 186 11 717 5 234 10 021
Eralaenud 568 1 122 569 1 123
Muud laenud 2 855 6 692 4 112 6 566
Kokku 33 498 66 348 29 747 56 783
Intressikulu
Klientide hoiused ja saadud laenud -1 250 -2 412 -1 218 -2 789
Nõuded keskpangale -2 946 -6 732 -3 371 -6 284
Allutatud kohustused -2 118 -4 233 -2 230 -4 411
sh. laenud seotud osapoolte vahel -81 -162 -81 -161
Kokku -6 314 -13 377 -6 819 -13 484
Neto intressitulu 27 184 52 971 22 928 43 299
Laenude intressitulud kliendi asukoha järgi
(ei sisalda intressitulusid pankadelt ja võlakirjadelt): II kv 2022 6 kuud 2022 II kv 2021 6 kuud 2021
Eesti 32 582 64 768 29 521 56 378
Kokku 32 582 64 768 29 521 56 378

LISA 10 Neto teenustasutulu

Komisjoni- ja teenustasutulu II kv 2022 6 kuud 2022 II kv 2021 6 kuud 2021
Väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud 1 023 2 445 1 034 2 614
Varahaldus- ja sarnased tasud 3 407 6 683 3 417 6 769
Valuuta konverteerimise tasud 2 201 4 505 2 032 3 924
Tasud kaartidelt ja arveldustelt 6 420 613 064 5 624 10 542
Muud teenustasutulud 2 394 3 563 1 540 2 887
Kokku 15 445 30 260 13 647 26 736
Komisjoni- ja teenustasukulu
Makstud väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud -598 -1 237 -333 -819
Kaartidega seotud kulud -1 768 -3 480 -1 379 -2 966
Terminalitehingutega seotud kulud -1 837 -3 480 -1 740 -3 366
Muud teenustasukulud -238 -712 -677 -1 337
Kokku -4 441 -8 909 -4 129 -8 488
Neto komisjoni- ja teenustasutulu 11 004 21 351 9 518 18 248
Teenustasutulud kliendi asukoha järgi: II kv 2022 6 kuud 2022 II kv 2021 6 kuud 2021
Eesti 13 558 26 463 12 655 24 779
Ühendkuningriigid 1 887 3 797 992 1 957
Kokku 15 445 30 260 13 647 26 736

LISA 11 Tegevuskulud

II kv 2022 6 kuud 2022 II kv 2021 6 kuud 2021
Palk ja tulemustasud 8 966 16 768 6 159 11 745
Sotsiaal- ja muud maksud* 2 781 5 227 1 848 3 515
Tööjõukulud kokku 11 747 21 995 8 007 15 260
IT kulud 1 577 3 241 1 007 2 027
Info- ja pangateenused 341 640 330 682
Turunduskulud 655 1 617 552 1 084
Kontorikulud 435 851 216 407
Transpordi- ja sidekulud 137 269 68 128
Töötajate koolitus- ja lähetuskulud 339 594 68 103
Muud sisseostetud teenused 2 000 4 195 1 266 2 477
Muud administratiivkulud 1 594 2 697 1 918 3 697
Põhivara kulum 1 487 2 825 4 155 5 113
Kasutusrendimaksed 491 599 169 441
Muud tegevuskulud 276 422 116 212
Muud tegevuskulud kokku 9 332 17 950 9 865 16 372
Tegevuskulud kokku 21 079 39 945 17 872 31 632
*kogusumma sotsiaal-, tervise- ja muude kindlustuste eest

LISA 12 Nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele

30.06.2022 31.12.2021
Nõudmiseni hoiused ja tähtajalised hoiused kuni 3 kuud* 129 562 113 026
Kohustuslik reservkapital keskpangas 53 363 57 298
Nõudmiseni hoiused keskpangale* 2 872 028 3 816 986
Kokku 3 054 953 3 987 310
* Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes 3 001 590 3 930 012

Nõuete jaotus riikide lõikes on esitatud lisas 4. Nõudmiseni hoiuste hulgas kajastuvad nõuded investeerimisühingutele kogusummas 5 086 (31.12.2021: 6 188) tuhat eurot. Kõik ülejäänud nõudmiseni ja tähtajalised hoiused on krediidiasutustes ja keskpangas. Kohustusliku reservkapitali nõue seisuga 30.06.2022 oli 1% (31.12.2021: 1%) kõigist finantseerimisallikatest (klientide hoiused ja saadud laenud). Reservi nõuet täidetakse kuu keskmisena eurodes või keskpanga poolt aktsepteeritud välisfinantsvarades.

LISA 13 Klientide hoiused ja saadud laenud

Finants Mittefinants Avalik
Hoiused/laenud liikide kaupa Eraisikud ettevõtted ettevõtted sektor 30.06.2022
Nõudmiseni hoiused 1 080 692 1 972 068 2 008 761 157 740 5 219 261
Tähtajalised hoiused 31 432 15 467 81 834 19 087 147 820
Tekkepõhine intressikohustus 293 -796 -15 2 -516
Kokku 1 112 417 1 986 739 2 090 580 176 829 5 366 565
Finants Mittefinants Avalik
Hoiused/laenud liikide kaupa Eraisikud ettevõtted ettevõtted sektor 31.12.2021
Nõudmiseni hoiused 1 005 757 2 473 973 2 008 349 161 510 5 649 589
Tähtajalised hoiused 39 209 15 679 81 808 22 587 159 283
Tekkepõhine intressikohustus 285 -1 537 -5 2 -1 255
Kokku 1 045 251 2 488 115 2 090 152 184 099 5 807 617
Saadud laenud 30.06.2022 TRTLO Pandivõlakiri Eelistatud
senior
võlakiri
Kokku saadud laenud ja
emiteeritud võlakirjad
Saadud laen 150 000 249 126 100 000 349 126
Tekkepõhine intressikohustus -2 646 15 504 519
Kokku 147 354 249 141 100 504 349 645
Saadud laenud 31.12.2021 TRTLO Pandivõlakiri Eelistatud
senior
võlakiri
Kokku saadud laenud ja
emiteeritud võlakirjad
Saadud laen 200 000 248 980 100 000 348 980
Tekkepõhine intressikohustus -2 539 140 26 166
  1. aasta juunis tegi LHV Pank 250 miljoni euro suuruse pandivõlakirjade eduka esmaemissiooni, mis oli suunatud rahvusvahelistele investoritele. 5-aastases emissioonis osales 31 institutsionaalset investorit ning intressiks kujunes 0,12%. LHV Panga poolt sooritatud emissioon oli esimene esmaemissioon peale COVID-19 kriisi algust. Emissioon sai Aa1 reitingu Moodys'lt ning noteeriti Dublini börsil.

Septembris emiteeris LHV Group 100 mln euro ulatuses eelistatud võlakirju nelja aastase tähtajaga, mis sisaldab võimalust tehing tagasi kutsuda peale kolmandat aastat. Emissioon sai Baa3 reitingu ning noteeriti Dublini börsil.

  1. aastal kaasas Pank Euroopa Keskpanga poolt pakutavast TLTRO III programmi kaudu 200 mln euro ulatuses negatiivse intressiga vahendeid. Teises kvartalis tagastas Pank Euroopa Keskpangale ennetähtaegselt laenu 50 mln eurot.

Klientide hoiuste ja saadud laenude nominaalne intressimäär on võrdne nende sisemise intressimääraga, kuna muid olulisi tasusid ei ole rakendatud.

LISA 14 Võlad hankijatele ja muud kohustused

Finantskohustused 30.06.2022 31.12.2021
Võlgnevused hankijatele ja kaupmeestele 2 556 2 779
Muud lühiajalised kohustused 10 074 6 904
Rendikohustused 6 746 3 350
Maksed teel 130 216 27 202
Väljastatud finantsgarantiid 1 480 1 101
Kohustused kindlustustegevusest 12 875 7 926
Vahesumma 163 947 49 262
Mitte-finantskohustused
Väljastatud tegevusgarantiid 853 543
Maksuvõlad 2 544 2 207
Võlgnevused töövõtjatele 3 734 2 545
Muud lühiajalised võlgnevused 764 816
Vahesumma 7 895 6 111
Kokku 171 842 55 373

Võlgnevused töövõtjatele koosnevad aruandeperioodil maksmata töötasudest, boonuse- ja puhkusereservi kohustusest ning võlgnevuste suurenemine on tulenenud töötajate lisandumisest aasta jooksul. Maksed teel koosnevad väljuvatest välismaksetest ning väärtpaberitehingute vahendamisest tekkinud võlgnevustest klientidele. Kõik kohustused, v.a. finantsgarantiid, kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ja kajastatakse seetõttu lühiajaliste kohustustena.

LISA 15 Tingimuslikud kohustused

Tühistamatud tehingud Tegevusgarantiid Finantsgarantiid Akreditiivid Valmisolekulaenud Kokku
Kohustus lepingulises summas 30.06.2022 28 318 53 661 6 115 607 417 695 511
Kohustus lepingulises summas 31.12.2021 19 919 49 409 1 438 679 579 750 345

LISA 16 Tava ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta

Tava kasumi arvutamiseks aktsia kohta on puhaskasum jagatud kaalutud keskmise aktsiate arvuga. Lahustatud kasum aktsia kohta tuleneb juhtkonna võtmetöötajatele antud aktsiaoptsioonidest.

II kv 2022 6 kuud 2022 II kv 2021 6 kuud 2021
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (sh lõpetatud
tegevustelt; tuhandetes eurodes) 13 543 25 423 12 409 23 452
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhandetes aktsiates) 30 703 30 097 28 969 28 894
Tava kasum aktsia kohta (eurodes)
Kaalutud keskmine aktsiate arv kasutatud lahustatud kasumi
0,44 0,84 0,43 0,81
aktsia kohta arvutamisel (tuhandetes aktsiates) 31 332 30 762 29 815 29 815
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes) 0,43 0,83 0,42 0,79

LISA 17 Kapitali juhtimine

Grupi eesmärk kapitali juhtimisel on:

  • ✓ tagada Grupi tegevuse jätkuvus ning võime aktsionäridele kasumit toota;
  • ✓ säilitada tugev kapitalibaas, mis toetab äritegevuse arengut;
  • ✓ täita kapitalile kehtestatud nõudeid, nagu need on ette nähtud järelevalveorgani poolt.

Grupi poolt hallatav kapital 30.06.2022 seisuga oli 433 469 tuhat eurot (31.12.2021: 385 357 tuhat eurot). Kapitali eesmärkide määramisel lähtutakse nii regulatiivsetest miinimumnõuetest kui ka sisemisest täiendavast puhvrist.

Grupp jälgib oma kapitali planeerimisel alljärgnevaid üldpõhimõtteid:

  • Grupp peab igal ajal olema piisavalt kapitaliseeritud, omades vajalikku kapitalivaru, mis tagab majandusliku säilimise kõikides olukordades;
  • Kapitali juhtimisel on põhitähelepanu esmase tasandi omavahenditel, sest ainult esmase tasandi omavahendid omavad kahjumite absorbeerimise võimet. Kõik muud kasutatavad kapitalikihid on sõltuvuses esmase tasandi omavahendite mahust;
  • Grupi kapitali saab jagada kaheks: 1) regulatiivne miinimumkapital ja 2) Grupi poolt hoitav kapitalivaru. Täitmaks oma pikaajalisi majanduslikke eesmärke peab Grupp püüdlema ühelt poolt regulatiivse miinimumkapitali proportsionaalse vähendamise suunas (läbi riskide vähendamise ja kõrge läbipaistvuse). Teiselt poolt peab Grupp püüdlema piisava ja konservatiivse kapitalivaru suunas, mis tagab majandusliku säilimise ka ränga negatiivse riskistsenaariumi korral;
  • Grupi poolt seatud riskiisu on oluline sisend kapitali planeerimisele ja kapitali eesmärkide seadmisele. Kõrgem riskiisu tähendab kõrgema kapitalivaru hoidmist.
Kapitalibaas 30.06.2022 31.12.2021
Sissemakstud aktsiakapital 31 542 29 864
Ülekurss 141 186 97 361
Reservkapital 4 713 4 713
Muud reservid -75 47
Eelmiste perioodide jaotamata kasum/-kahjum 170 010 179 746
Immateriaalne põhivara (miinusega) -22 899 -14 473
Aruandeperioodi kasum (COREP) 8 590 0
Mahaarvamised -481 -128
CET1 kapitali elemendid või mahaarvamised 0 -12 209
CET1 finantsektori üksuse instrumendid, kus ettevõttel on märkimisväärne osalus -3 881 -4 328
CET1 finantsektori üksuse instrumendid, kus ettevõttel ei ole märkimisväärne osalus -5 236 -5 236
Esimese taseme põhiomavahendid kokku 323 469 275 357
Esimese taseme täiendavad omavahendid 35 000 35 000
Esimese taseme omavahendid kokku 358 469 310 357
Allutatud kohustused 75 000 75 000
Teise taseme omavahendid kokku 75 000 75 000
Neto-omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks 433 469 385 357

Grupp on täitnud nii aruandeaastal kui ka eelneval aastal kõiki regulatiivseid kapitalinormatiive.

LISA 18 Tehingud seotud osapooltega

Grupi vahearuande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

  • olulist mõju omavad omanikud ja nendega seotud ettevõtted;
  • juhatuse liikmed ning nende poolt kontrollitavad äriühingud (ühiselt: juhtkond);
  • nõukogu liikmed;
  • eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud ettevõtted.
Tehingud II kv 2022 6 kuud 2022 II kv 2021 6 kuud 2021
Intressitulu 30 61 31 55
sh. juhtkond 13 26 16 29
sh. olulist mõju omavad aktsionärid 17 35 15 26
Teenustasutulud 3 6 4 8
sh. juhtkond 2 4 1 2
sh. olulist mõju omavad aktsionärid 1 3 3 6
Intressikulud hoiustelt 4 8 5 10
sh. juhtkond 1 2 1 2
sh. olulist mõju omavad aktsionärid 3 6 4 8
Intressikulud allutatud kohustustelt 81 162 81 161
sh. juhtkond 3 6 2 5
sh. olulist mõju omavad aktsionärid 78 156 79 156
Saldod 30.06.2022 31.12.2021
Laenud ja nõuded 5 839 6 047
sh. juhtkond 2 778 2 857
sh. olulist mõju omavad aktsionärid 3 061 3 190
Hoiused 51 302 30 639
sh. juhtkond 594 788
sh. olulist mõju omavad aktsionärid 50 708 29 851
Allutatud kohustused 4 134 4 134
sh. juhtkond 148 148
sh. olulist mõju omavad aktsionärid 3 986 3 986

Tabelis on toodud ülevaade seotud osapoolte olulisematest saldodest ja tehingutest. Kõik muud tehingud juhatuse ja nõukogu liikmete lähikondlastega, nendega seotud ettevõtetega ning emaettevõtte AS LHV Group väikeaktsionäridega ja nende lähikondlastega on tehtud üldise hinnakirja alusel. Juhtkonna ja olulist mõju omavate aktsionäride alla loetakse ka kõik nendega seotud ettevõtted ja lähikondsed.

Seotud osapooltele väljastatud laenud on väljastatud turutingimustel.

II kvartalis on makstud emaettevõtte AS LHV Group ja tema tütarettevõtete juhtkonnale palka ja muid kompensatsioone kogusummas 688 (II kv 2021: 646) tuhat eurot, sisaldades kõiki makse. Seisuga 30.06.2022 on kohustusena juhtkonna ees kajastatud juuni töötasu ja puhkusekohustus summas 172 (31.12.2021: 107) tuhat eurot (lisa 14). Grupil ei eksisteeri seisuga 30.06.2022 ega 31.12.2021 juhatuse ega nõukogu liikmetega seotud pikaajalisi kohustusi (pensionikindlustusi, lahkumishüvitisi jne). II kvartalis 2022 maksti nõukogu liikmetele tasusid summas 27 (II kv 2021: 32) tuhat eurot.

Juhatus on seotud aktsiaoptsiooni programmiga. Juhatuse aktsiaoptsioonide kulu II kvartalis on 618 (II kv 2021: 291) tuhat eurot.

Grupp on sõlminud juhatuse liikmetega lepingud, milles ei ole lepingute lõpetamisel määratud lahkumishüvitisi. Lepingus reguleerimata valdkondade vaidluste korral on osapooled kokku leppinud lähtuda Eesti Vabariigis kehtestatud seadustest.

LISA 19 Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Kliendilepingu Immateriaalne
Materiaalne Kokku Immateriaalne te soetusega põhivara
(tuhandetes eurodes) põhivara Rendivara põhivara põhivara seotud kulud kokku
Saldo 31.12.2020
Soetusmaksumus 6 763 5 446 12 209 9 457 15 964 25 421
Akumuleeritud kulum -3 983 -1 641 -5 624 -5 579 -4 695 -10 274
Jääkmaksumus 31.12.2020 2 780 3 805 6 585 3 878 11 269 15 147
Soetatud põhivara 2 515 1 077 3 592 2 496 0 2 496
Amortisatsioonikulu -863 -773 -1 636 -2 610 -3 958 -6 568
Akumuleeritud kulumi ümberarvutus 0 -67 -67 0 0 0
Põhivara mahakandmine 0 0 0 -807 0 -807
Kapitaliseeritud müügikulutused 0 0 0 0 750 750
Saldo 31.12.2021
Soetusmaksumus 9 278 6 523 15 801 11 146 16 714 27 860
Akumuleeritud kulum -4 846 -2 481 -7 327 -7 382 -8 653 -16 035
Jääkmaksumus 31.12.2021 4 432 4 042 8 474 3 764 8 061 11 825
Soetatud põhivara 4 401 4 614 9 015 1 945 0 1 945
Amortisatsioonikulu -560 -573 -1 133 -889 -803 -1 692
Tütarettevõtte soetusel lisandunud põhivara 48 0 48 1 431 0 1 431
Tütarettevõtte soetusel lisandunud
akumuleeritud kulum -25 0 -25 -534 0 -534
Akumuleeritud kulumi ümberarvutus 0 -727 -727 1 0 1
Põhivara mahakandmine 0 0 0 -2 0 -2
Kapitaliseeritud müügikulutused 0 0 0 0 343 343
Saldo 30.06.2022
Soetusmaksumus 13 728 11 137 24 865 14 520 17 057 31 577
Akumuleeritud kulum -5 432 -3 781 -9 213 -8 804 -9 456 -18 260
Jääkmaksumus 30.06.2022 8 296 7 356 15 652 5 716 7 601 13 317

LISA 20 Allutatud kohustused

Allutatud kohustused (tuhandetes eurodes)
-------------------------------------------
Emiteerimise
aasta
Summa Intressimäär Lunastustähtaeg
Teise taseme allutatud võlakiri 2018 20 000 6,0% 28. november 2028
Teise taseme allutatud võlakiri 2019 20 000 6,0% 28. november 2028
Teise taseme allutatud võlakiri 2020 35 000 6,0% 30. september 2030
Täiendav esimese taseme võlakiri 2019 20 000 8,0% tähtajatu
Täiendav esimese taseme võlakiri 2020 15 000 9,5% tähtajatu
Allutatud kohustused seisuga 31.03.2021 110 000
Allutatud kohustused seisuga 30.09.2021 110 000
Allutatud kohustused seisuga 31.12.2021 110 000
Allutatud kohustused seisuga 31.03.2022 110 000
Allutatud kohustused seisuga 30.06.2022 110 000

LISA 21 Muudatused allahindlustes

Muutused allahindlustes Saldo
seisuga
01.01
Aruandeperioodil
moodustatud
allahindlus
Aruandeperioodil
mahakantud
Saldo
seisuga
30.06
Ettevõtluslaenud -15 288 3 746 -3 243 -14 786
Tarbimislaenud -1 320 1 320 -1 089 -1 089
Investeeringute rahastamine -130 130 -133 -133
Liising -1 250 1 231 -1 805 -1 824
Eralaenud -1 061 426 -370 -1 005
Kokku 2022 -19 049 6 852 -6 641 -18 838
Muutused allahindlustes Saldo
seisuga
01.01
Aruandeperioodil
moodustatud
allahindlus
Aruandeperioodil
mahakantud
Saldo
seisuga
31.12
Ettevõtluslaenud -13 449 4 603 -6 442 -15 289
Tarbimislaenud -1 178 518 -659 -1 320
Investeeringute rahastamine -25 15 -120 -130
Liising -1 385 747 -612 -1 250
Eralaenud -821 -28 -212 -1 061
Kokku 2021 -16 858 5 854 -8 045 -19 049

AS LHV Group aktsionärid

AS-il LHV Group on 31 542 453 lihtaktsiat, mille nimiväärtus on 1 euro.

30.06.2022 seisuga oli AS-il LHV Group 27 376 aktsionäri:

  • 14 417 567 aktsiat (45,71%) kuulus nõukogu ja juhatuse liikmetele ning nendega seotud isikutele.
  • 17 124 886 aktsiat (54,29%) kuulus ettevõtjatele ja investoritele ning nendega seotud isikutele.

30.06.2022 seisuga olid kümme suurimat aktsionäri:

aktsiate arv osalus aktsionäri nimi
3 716 207 11,8% AS Lõhmus Holdings
2 547 742 8,1% Viisemann Investments AG
2 544 947 8,1% Rain Lõhmus
1 682 821 5,3% Ambient Sound Investments OÜ
1 226 509 3,9% Krenno OÜ
1 131 000 3,6% AS Genteel
1 087 528 3,5% AS Amalfi
718 899 2,3% SIA Krugmans
669 102 2,1% Bonaares OÜ
603 759 1,9% OÜ Meroona Systems

Juhatuse ja nõukogu liikmete omanduses olevad aktsiad

Madis Toomsalu omab 102 784 aktsiat.

Rain Lõhmus omab 2 544 947 aktsiat, AS Lõhmus Holdings 3 716 207 aktsiat ja OÜ Merona Systems 603 759 aktsiat.

Andres Viisemann omab 54 584 aktsiat, Viisemann Holdings OÜ omab 373 295 aktsiat ja Viisemann Investments AG 2 547 742 aktsiat.

Tauno Tats ei oma aktsiaid. Ambient Sound Investments OÜ omab 1 682 821 aktsiat.

Tiina Mõis omab 4 988 aktsiaid. AS Genteel omab 1 131 000 aktsiat.

Heldur Meerits ei oma aktsiaid. AS Amalfi omab 1 087 528 aktsiat.

Raivo Hein ei oma aktsiaid. OÜ Kakssada Kakskümmend Volti omab 502 837 aktsiat, Astrum OÜ omab 389 aktsiat ja Lame Maakera OÜ omab 48 012 aktsiat.

Sten Tamkivi omab 400 aktsiat. OÜ Seikatsu omab 15 939 aktsiat.

AS LHV Group ning tema tütarühingute nõukogud ja juhatused

AS LHV Group

Nõukogu: Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Tiina Mõis, Heldur Meerits, Raivo Hein, Tauno Tats, Sten Tamkivi Juhatus: Madis Toomsalu

AS LHV Varahaldus

Nõukogu: Madis Toomsalu, Andres Viisemann, Erki Kilu Juhatus: Vahur Vallistu, Joel Kukemelk

AS LHV Pank

Nõukogu: Madis Toomsalu, Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Tiina Mõis, Heldur Meerits, Raivo Hein Juhatus: Kadri Kiisel, Jüri Heero, Andres Kitter, Meelis Paakspuu, Indrek Nuume, Martti Singi

AS LHV Finance

Nõukogu: Kadri Kiisel, Madis Toomsalu, Veiko Poolgas, Jaan Koppel Juhatus: Mari-Liis Stalde

AS LHV Kindlustus

Nõukogu: Madis Toomsalu, Erki Kilu, Veiko Poolgas, Jaan Koppel Juhatus: Jaanus Seppa, Tarmo Koll

LHV UK Limited

Juhtimisorgan: Madis Toomsalu, Erki Kilu, Andres Kitter

AS EveryPay

Nõukogu: Kadri Kiisel, Madis Toomsalu, Erki Kilu, Andres Kitter Juhatus: Lauri Teder

Juhatuse allkirjad konsolideeritud vahearuandele

Juhatus on koostanud AS LHV Groupi konsolideeritud 6 kuu vahearuande, mis hõlmab perioodi, mis lõppeb 30.06.2022.

Juhtkonna liikmed kinnitavad, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud raamatupidamise vahearuanne õige ja õiglase ülevaate LHV Group AS-i ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist või kahjumist ning tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate LHV Group AS-i ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.

19.07.2022

Madis Toomsalu