LHV Group — Interim / Quarterly Report 2022

Oct 18, 2022

Vahearuanne jaanuar – september 2022 Tulemuste kokkuvõte

III kvartal 2022 võrdluses II kvartaliga 2022

• Puhaskasum 10,7 mln eurot (14,0 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 10,3 mln eurot (13,5 mln eurot)
• Kasum aktsia kohta 0,03 eurot (0,04 eurot)
• Netotulud 44,3 mln eurot (37,8 mln eurot)
• Tegevuskulud 22,8 mln eurot (21,1 mln eurot)
• Laenu- ja võlakirjaprovisjonid, investeeringu allahindlus 7,4 mln eurot (-0,3 mln eurot)
• Tulumaksukulu 3,3 mln eurot (3,2 mln eurot)
• Omakapitali tootlus 10,8% (15,3%)
• Kapitali adekvaatsus 19,2% (20,0%)

III kvartal 2022 võrdluses III kvartaliga 2021

• Puhaskasum 10,7 mln eurot (16,6 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 10,3 mln eurot (16,0 mln eurot)
• Kasum aktsia kohta 0,03 eurot (0,06 eurot)
• Netotulud 44,3 mln eurot (35,9 mln eurot)
• Tegevuskulud 22,8 mln eurot (15,3 mln eurot)
• Laenu- ja võlakirjaprovisjonid, investeeringu allahindlus 7,4 mln eurot (1,44 mln eurot)
• Tulumaksukulu 3,3 mln eurot (2,8 mln eurot)
• Omakapitali tootlus 10,8% (24,3%)
• Kapitali adekvaatsus 19,2% (17,9%)

1/41

Kasum aktsia kohta ja omakapitali tootluse suhtarvud baseeruvad AS LHV Group omanikele omistatud kasumil ja

omakapitalil ning ei sisalda mittekontrollivat osalust.

Tegevjuhi aruanne

Hea LHV investor

Kiire hinnatõusu tagajärjel on Eesti majandus jõudnud tõenäoliselt langusesse. Majanduslanguse riskiga peavad arvestama ka eurotsooni riigid ja Ühendkuningriik. Üle Euroopa seisavad inimesed silmitsi samade probleemidega. Suurenemas on kõik peamised igapäevakulud, alates toidust, elektrist ja küttest ning lõpetades kütuse ja intressimääradega. Eestis on hinnatõus Euroopa kiireim, mistõttu tähendab poole aeglasem palgakasv ka ostujõu langust. Taolised arengud laienevad kindlustunde vähenemise kaudu erinevatesse majandussektoritesse.

Pankade jaoks tähendab eeltoodu riskide kasvu laenuportfellides, aga ka hoiuste kulude suurenemist. Küll aga ei ole pilt ühesuunaline, sest intressimäärade tõusuga kaasneb ka intressitulude kasv. Euriboriga on seotud suurem osa laenuportfellist ning selle muutused väljenduvad ka tuludes. Samamoodi ei pea kommertspangad oma keskpangas hoitava raha eest enam ise kulusid kandma. Inglismaa keskpanga poolt intressimäärade tõstmine suurendab meie finantsvahendajate kontodel seisvalt rahalt teenitavaid tulusid.

LHV on tuulisest ilmast hoolimata jäänud klientide jaoks avatuks. Ettevõtjad teevad oma äri suhtes ise kõige targemaid otsuseid, finantseerijana saame diskuteerida ideede vastavuse üle muutuvale keskkonnale. Mõnikord on targem astuda samm tagasi, et hiljem teha kaks pikka sammu edasi. LHV puhul tähendab see investorite paigutatud kapitali tähtsustamist, liigsete riskide vältimist ning majandusolukorraga arvestamist.

Samas oleme mitmete oma äridega unikaalses olukorras. Leiame end täna kindlustusäri ja Ühendkuningriigi äritegevusega samas kohas, kui alustades 1999. aastal investeerimisühinguna keskkonnas, mil keskmine palk oli u 200 eurot või pangana 2009. aastal globaalse finantskriisi keskel. Kindlustegevusega oleme küll juba üle ootuste hästi alustanud, kuid pikaajaliselt on suurem osa kasvust endiselt ees. Me ei pea tegelema varasemalt ehitatud portfelli riskide ja ümberhinnastamisega, saame jätkata ilma olulise pärandita tulevikku vaatavalt.

Sama kehtib ka Ühendkuningriigi äri kohta. Oleme seni keskendunud finantsvahendajatele, mida pragune majanduskeskkond on mõjutanud ärimahtude lühiajalise vähenemise kaudu. Eelkõige vähenesid mahud virtuaalvääringutega seotud ettevõtete puhul, samas strateegiliselt olulisemate muude finantsvahendajate puhul on mahud kasvanud ning oleme kogu ärisuuna lühiajalise madalpunkti ületanud. Eelnevast olulisem on siiski soov alustada peale pangalitsentsi saamist ettevõtetele mõeldud laenutegevusega.

Enne kvartalitulemuste avalikustamist teavitasime, et LHV Groupi tütarettevõte LHV UK ostis Ühendkuningriigi krediidiasutuse Bank Northi väike- ja keskmise suurusega ettevõtete laenutegevuse. Enne seda oli LHV Groupil Bank Northis finantsinvesteeringuna 9,3% suurune osalus. Bank North sai Ühendkuningriigi finantsjärelevalvelt pangalitsentsi piirangutega, mille järel sisenes ettevõte 2021. aastal nn mobiliseerimisfaasi. See faas kestab tavapäraselt 12 kuud, mille jooksul on uutel pankadel võimalik lõpule viia organisatsiooni rajamine ja panga täielik kapitaliseerimine. Hoolimata rohkem kui 250 miljoni naela ulatuses laenupäringutest, ei võimaldanud viimasel ajal vähem aktiivseks muutunud kapitaliturud Bank Northil nõutud aja jooksul kaasata piisavas mahus kapitali, mistõttu tegi ettevõte septembris otsuse algatada ettevõtte likvideerimisprotsess. LHV jaoks tähendab see senise finantsinvesteeringu täielikku allahindlust kolmandas kvartalis.

Allahinnatud finantsinvesteeringu asemel saime testitud, alustatud ja täielikus valmiduses laenutegevuse. Äritegevuse ostutehing hõlmas laenuportfelli mahus ligikaudu 17,9 miljonit naela, 20 töötajat, laenude hindamiseks ja teenindamiseks mõeldud infosüsteemi ning strateegilisi koostöösuhteid laenumaakleritega. Tehingu hinnaks oli 110% laenuportfelli väärtusest.

Tehingust on põhjust pikemalt kirjutada, sest mitmeaastase pangalitsentsi taotlemise järel annab see LHV-le võimaluse alustada laenutegevust tingimustes, kus meil on olemas kindel strateegia, kontrollitud nõudlus, head inimesed, maaklerlepingud, tehnoloogia ja täiendav kontori asukoht Manchesteris. Hoolimata esialgse plaani muutumisest oleme tulemusega väga rahul. Üks mure siiski jääb – Ühendkuningriigis ei ole LHV suuruse panga jaoks küsimus mitte laenunõudluses, vaid nõudluse rahuldamiseks piisava kapitali olemasolus. Sellega peame edaspidi ka tegelema.

LHV UK edasised plaanid Ühendkuningriigis tuginevad kolmele valdkonnale, milleks on pangateenused finantsvahendajatele, laenud ettevõtetele ja teenused e-kaupmeestele. Hetkel on LHV UK keskendunud pangalitsentsi saamisele.

Kokkuvõttes läks LHV-l kolmandas kvartalis hästi. Ärimahud kasvasid, klientide arv ja aktiivsus suurenesid ning suuremate äriüksuste tulemused olid head. Tõsi, kvartal sisaldas Bank Northi allahindlust 5,2 mln euro ulatuses, aga peame seda ettetehtud tööks.

Alles 2016. aasta sügisel kodulaenuturule sisenenud LHV kodulaenuportfell ületas septembri esimesel nädalal miljardi euro ning laenuportfell tervikuna 3 miljardi euro piiri. Panga pikaajaline eesmärk on, et iga neljas kodu ostetaks Eestis just LHV abiga. Seejuures oleme oma teenust aastate jooksul täiustanud. Näiteks saab juba paar aastat soetada eluaseme LHV abiga 100% kontaktivabalt ehk digitaalselt, alates taotluse esitamisest kuni notaritoiminguteni välja.

Augusti keskel tutvustasime õppelaenu uuenenud tingimusi. Õppelaenu uus intress on LHV-s vaid 1,95% + 6 kuu Euribor varasema 5% asemel. Varasema kahe käendaja asemel piisab nüüd ühest ja maksimaalne laenusumma kasvas 3000 euroni õppeaastas.

Kvartali jooksul nimetas rahvusvaheline juhtiv majandusajakiri Euromoney LHV Panga viiendat aastat järjest Eesti parimaks pangaks. Sellel aastal tõid LHV-le konkursil edu 2021. aasta tugevad tulemused, ambitsioonikas tegevus ja märgatav turuosa kasv Eesti pangandusturul. Tähelepanu leidsid ka LHV tehnoloogilised uuendused, aga ka kindel liikumine ettevõtte jätkusuutlikkuse eesmärkide täitmise poole.

Madis Toomsalu

Finantskokkuvõte 5
Tegevuskeskkond 8
Grupi finantstulemused 10
Grupi likviidsus, kapitaliseeritus ja varade kvaliteet 11
AS LHV Pank konsolideerimisgrupi ülevaade 13
AS LHV Varahaldus ülevaade 16
AS LHV Kindlustus ülevaade 18
LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE 19
Lühendatud konsolideeritud koondkasumiaruanne19
Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne 20
Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne21
Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 22
Lühendatud konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad 23
LISA 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted23
LISA 2 Tegevussegmendid 23
LISA 3 Riskide juhtimine 26
LISA 4 Finantsvarade ja -kohustuste jaotumine riikide lõikes 26
LISA 5 Varade ja kohustuste jaotumine lepinguliste tähtaegade lõikes27
LISA 6 Avatud valuutapositsioonid28
LISA 7 Finantsvarade ja –kohustuste õiglane väärtus 29
LISA 8 Laenuportfelli jaotumine majandusharude ja riskiklasside lõikes30
LISA 9 Neto intressitulu 31
LISA 10 Neto teenustasutulu 32
LISA 11 Tegevuskulud32
LISA 12 Nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele 33
LISA 13 Klientide hoiused ja saadud laenud 33
LISA 14 Võlad hankijatele ja muud kohustused34
LISA 15 Tingimuslikud kohustused 34
LISA 16 Tava ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta 35
LISA 17 Kapitali juhtimine 35
LISA 18 Tehingud seotud osapooltega 36
LISA 19 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 37
LISA 20 Allutatud kohustused 38
LISA 21 Muudatused allahindlustes 38
AS LHV Group aktsionärid 39
AS LHV Group ning tema tütarühingute nõukogud ja juhatused 40
Juhatuse allkirjad konsolideeritud vahearuandele 41

Finantskokkuvõte

Grupi 2022. aasta III kvartali konsolideeritud puhaskasum oli 10,7 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2022. aasta II kvartaliga 3,2 miljoni euro võrra ning võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 5,8 miljoni euro võrra. Grupi aktsionäride kasum oli 2022. aasta III kvartalis võrreldes 2022.a II kvartaliga 3,2 miljoni euro võrra väiksem.

Grupi 2022. aasta III kvartali konsolideeritud netotulu oli 44,3 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2022. aasta II kvartaliga 6,4 miljoni euro võrra ning võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 8,2 miljoni euro võrra. Tegevuskulud olid III kvartalis 22,8 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2022. aasta II kvartaliga 1,7 miljoni euro võrra ning võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 7,6 miljoni euro võrra. Laenuportfelli ja investeeringute allahindlused III kvartalis olid 7,4 miljonit eurot. Konsolideeritud tasemel dividendi tulumaksukulu tulevikus tütarettevõtete poolt tehtavate dividendi väljamaksete pealt oli III kvartalis 0,4 mln eurot.

LHV aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus 2022. aasta III kvartalis oli 10,8%, vähenedes 2022. aasta II kvartaliga (15,3%) võrreldes 4,6 protsendipunkti ning vähenedes 2021. aasta III kvartaliga (24,3%) võrreldes 13,5 protsendipunkti.

Grupi konsolideeritud netolaenuportfell kasvas kvartaliga 170 miljonit eurot (172 mln eurot 2022. aasta II kvartalis) ja konsolideeritud hoiused kahanesid 198 miljonit eurot (44 mln eurone kahanemine 2022. aasta II kvartalis). Seejuures kahanesid maksevahendajatega seotud hoiused 233 miljoni euro võrra (94 mln eurone vähenemine 2022. aasta II kvartalis).

Panga puhaskasum konsolideeritud tasemel oli 2022. aasta III kvartalis 19,2 miljonit eurot, mis on 2,2 miljoni euro võrra suurem eelneva kvartali tulemusest (2022. aasta II kvartalis 16,9 mln eurot) ja 2,1 miljoni euro võrra suurem 2021. aasta III kvartali puhaskasumist. Kvartaliga kasvas pangaklientide hulk 13 800 kliendi võrra (2022. aasta II kvartalis 13 100) ja pangaklientide koguarv on 364 000.

Panga laenuportfell kasvas III kvartalis 170 miljonit eurot (2022. aasta II kvartalis 172 mln eurot), ulatudes 3 095 miljoni euroni. Laenudest kasvasid enim ettevõtete investeerimislaenud ja eluasemelaenud.

Panga klientide hoiused kahanesid III kvartalis 202 miljonit eurot, sealjuures maksevahendajate hoiuste jääk kahanes 233 miljonit eurot, ülejäänud klientide hoiused kasvasid 31 miljonit eurot. Hoiuste kogumaht ulatus III kvartali lõpuks 5 223 miljoni euroni.

Varahalduse puhaskasum oli 2022. aasta III kvartalis 0,2 miljonit eurot (2022. aasta II kvartalis kahjum 0,2 miljonit eurot). Varahalduse teenustasutulu oli 2,0 miljonit eurot, mis on samal tasemel eelmise kvartaliga. Varahalduse ärikulud oli 2022. aasta III kvartalis 1,3 miljonit eurot (2022. aasta II kvartalis 1,3 miljonit eurot). Põhivaraga seotud kulud (sh kliendilepingute amortisatsioon) olid 2022. aasta III kvartalis 0,4 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise kvartaliga 0,1 miljoni euro võrra madalamad.

LHV juhitud fondide koondmaht kahanes kvartaliga 7 miljoni euro võrra (2022. aasta II kvartalis kahanemine 103 mln eurot). II samba aktiivsete klientide arv vähenes kvartaliga 1400 võrra (2022. aasta II kvartalis langus 4200).

LHV Kindlustuse puhaskahjum oli 2022. aasta III kvartalis 0,4 miljonit eurot (2022. aasta II kvartalis kahjum 0,2 miljonit eurot). Brutopreemiate maht suurenes kvartaliga 0,1 miljoni euro võrra 4,8 miljoni euroni. LHV Kindlustuse tulu kindlustustegevusest suurenes kvartaliga 0,2 miljoni euro võrra.

LHV UK Ltd puhaskahjum kolmandas kvartalis oli 2,8 miljonit eurot.

LHV on välja andnud ainult ühe lihtaktsia klassi, iga lihtaktsia annab ühe hääleõiguse. LHV Grup'i aktsiatega kaubeldakse NASDAQ Tallinna põhinimekirjas alates 2016. aasta maist. Üleval olev graafik näitab LHV Group'i aktsia tootluse võrdlust OMX Tallinna üldindeksi ja OMX Baltikumi suurimate aktsiate indeksiga. LHV Group aktsia tootlus on ületanud mõlemat indeksit tõustes kolme aastaga 167%, kui võrdlusindeksid tõusid vastavalt 33 ja 36 protsenti. LHV Group aktsiahind kolmanda kvartali lõpu seisuga oli 3,12 eurot ning selle järgi arvutatud turuväärtus 984 miljonit eurot. Teises kvartalis viis LHV läbi eduka aktsiaemissiooni, emiteerides 35 miljoni euro ulatuses uusi aktsiad. Kolmanda kvartali esimestel päevadel viidi läbi aktsiasplit 1/10 suhtega.

III kvartal 2022	II kvartal 2022	kvartaalne muutus	III kvartal 2021	aastane muutus
3 094,7	2 924,5	6%	2 548,9	21%
373,7	498,8	-25%	138,8	169%
5 168,2	5 366,6	-4%	5 456,6	-5%
1 782,0	1 986,7	-10%	2 174,7	-18%
395,7	384,8	3%	279,3	42%
388,1	377,6	3%	271,4	43%
1 266,2	1 258,7	1%	1 284,0	-1%
3 164,0	3 294,0	-4%	3 198,0	-1%

Kasumiaruanne mln euro	III kvartal 2022	II kvartal 2022	kvartaalne muutus	III kvartal 2021	aastane muutus	9 kuud 2022	9 kuud 2021	aastane muutus
Neto intressitulu	32,04	27,18	18%	25,86	24%	85,01	69,16	-19%
Neto teenustasutulu	12,00	11,00	9%	9,98	20%	33,35	28,23	-15%
Muud finantstulud	0,23	-0,34	NA	0,05	360%	-1,42	-0,03	-98%
Neto tegevustulud kokku	44,27	37,84	17%	35,89	23%	116,94	97,36	-17%
Muud tulud/(-kulud)	0,03	0,06	-50%	0,27	-89%	0,05	0,35	600%
Tegevuskulud	-22,81	-21,08	8%	-15,30	49%	-62,76	-46,93	-25%
Laenu- ja võlakirjaportfelli kasumid/(-kahjumid), investeeringute allahindlus	-7,41	0,34	NA	-1,44	419%	-7,81	-2,25	-71%
Tulumaksukulu	-3,33	-3,18	5%	-2,82	18%	-9,31	-7,60	-18%
Puhaskasum	10,75	13,98	-23%	16,60	-35%	37,11	40,93	10%
sh emaettevõtte omanike osa	10,31	13,54	-24%	15,95	-35%	35,73	39,40	10%

Suhtarvud mln euro	III kvartal 2022	II kvartal 2022	kvartaalne muutus	III kvartal 2021	aastane muutus	9 kuud 2022	9 kuud 2021	aastane muutus
Keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv)	382,8	353,4	294,0	263,1	119,7	352,2	254,1	98,1
Omakapitali tootlus (ROE) %	10,8	15,3	-4,5	24,3	-13,5	13,5	20,7	-7,2
Varade tootlus (ROA) %	0,7	0,9	-0,2	1,1	-0,4	0,8	1,0	-0,2
Intressitootvad varad, keskmine	6 344,0	6 480,0	-136,0	6 147,9	196,1	6 508,2	5 699,5	808,7
Neto intressimarginaal (NIM) %	2,02	1,68	0,34	1,70	0,32	1,74	1,62	0,12
Hinnavahe (SPREAD) %	2,00	1,65	0,35	1,70	0,30	1,72	1,59	0,13
Kulude ja tulude suhe %	54,2 51,5	54,2 55,6	-4,1	42,2	9,3	54,2 53,6	48,0	5,6
Aktsionäridele kuuluv tulumaksueelne kasum	13,6	16,6	-3,0	18,6	-5,0	44,8	46,7	-1,9

Suhtarvude selgitused (kvartaalsed suhtarvud on viidud aasta baasile)

keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) = (aruandeperioodi lõpu omakapital + eelmise perioodi lõpu omakapital) / 2

omakapitali tootlus (ROE) = kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) *100

varade tootlus (ROA)= kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)/ keskmised varad*100

neto intressimarginaal (NIM) = neto intressitulu / intressitootvad varad, keskmine *100

hinnavahe (SPREAD) = intressitootvate varade intressitootlus – võõrkapitali hind

intressitootvate varade intressitootlus = intressitulu / intressitootvad varad, keskmine *100

võõrkapitali hind = intressikulu / intressikandvad kohustused, keskmine *100

kulude ja tulude suhe = tegevuskulud kokku / netotulud kokku *100

Tegevuskeskkond

Üleilmset majandust vaevavad probleemid on viimastel kuudel pigem süvenenud ning majanduse väljavaade muutunud pessimistlikumaks ning hägusemaks. Venemaa sõjategevusest ning kiirest inflatsioonist põhjustatud muredele on lisandunud keskpankade ühemõtteline tegevus rahapoliitika rindel, millega püütakse hinnakasvuga võitluses kontroll taas enda kätte saada. Kõrvalmõjuna jahutavad karmim rahapoliitika ja kõrgemad intressimäärad märgatavalt majandusaktiivsust ning mitmes majanduspiirkonnas on tekkinud reaalne majanduslanguse oht. Nõrgema nõudluse tagajärjel on tööstustoormete hinnad oma tiputasemetelt allapoole liikunud, kuid nii toormete kui energiakandjate hinnad on endiselt väga volatiilsed ja tavapärasest kõrgemad. Aprillis langetas IMF maailmamajanduse kasvuprognoosi käesolevaks aastaks 0,4 protsendipunkti võrra 3,2%ni ning 2023. aastaks 0,7 protsendipunkti võrra 2,9%ni. Tõenäoliselt korrigeeritakse majanduskasvu oktoobris veel madalamaks.

Euroala majandus pidas teises kvartalis hästi vastu ning võrreldes aasta algusega majanduskasv suisa kiirenes. Positiivsed sõnumid olid peamiselt seotud turismisektoriga, sest pandeemia taandudes tärkas inimestes taas soov reisida ja teisi riike külastada. Teatud hetkedel muutus reisihuvi lausa nõnda suureks, et Euroopa suured lennujaamad jäid külastajate teenindamisega hätta ning järjekorrad piletikassades ja turvaväravates venisid mitmete tundide pikkuseks. Riikidest osutusid peamisteks võitjateks Vahemere ääres paiknevad Lõuna-Euroopa riigid, kelle jaoks on turism väga oluliseks sissetulekuallikaks. Suured probleemid on üleval aga seoses Saksamaaga, kes on alati olnud Euroopa majanduse üheks veduriks. Vene gaasitarnete katkemisega on riik sattunud reaalse võimaluse ette, et eesootaval sügis-talvel ei jätku gaasi kõikideks tavapärasteks tegemisteks ning mitmed ettevõtted peavad oma tegevuse mingiks perioodiks peatama.

Hinnakasv on Euroopas järgemööda kiirenenud ning jõudis septembris 10%ni. Riikide lõikes püsivad inflatsioonitempod väga erinevad – Eesti troonib pingerida 24%se hinnakasvuga ning vastukaaluks on Soomes ja Prantsusmaal tarbijakorv vaid 6-7% kallimaks muutunud. Hinnakasvu tegurite osas ei ole suuri muutusi toimunud. Endiselt tuleb ligikaudu 45% inflatsioonist energiakaupade ning 25% toidukaupade kallinemisest. Riikide lõikes põhjustavad erinevusi kasutusele võetud toetusmeetmed ja tarbijakorvi struktuur aga ka see, millistel toormetel põhinev energia on riigis kasutusel. Kuigi septembri jooksul on maagaas peaaegu poole võrra odavnenud ning sellest tulenevalt ka elektri hind veidi madalam ei saa üldise hinnaleevenemise peale hetkel veel loota. Esimesed külmad ilmad võivad turuosaliste meelsust järsult muuta ning panna turuhinna taas püstloodis üles sööstma.

Euroopa Keskpank alustas juulis üle 10 aasta taas intresside kergitamisega. Esmalt tõsteti kõiki kolme rahapoliitilist intressimäära 0,5% võrra ning septembris veel 0,75% võrra. Sellega liitus Euroopa Keskpank teiste maailma juhtivate keskpankadega võitluses kiire inflatsiooni vastu. Lisaks intresside tõstmisele loodi rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et kindlustada rahapoliitika sujuv ülekandumine üle kogu Euroopa. Likviidsuse kontrollimiseks ning riigivõlakirjade hinnakõikumiste vähendamiseks jätkatakse PEPP portfelli tagasimaksete paindliku reinvesteerimisega. Läbi kahe viimase instrumendi loodetakse aidata Lõuna-Euroopa riike, kelle võlakoorem on väga suur ja kes võiksid intresside tõustes oma võla refinantseerimisega raskustesse sattuda.

Pankadevaheliste laenutehingute hinda kajastavad Euribori määrad on tänaseks samuti tõusnud üle aastate kõrgeimale tasemele – näiteks enamikus laenulepingutest ära märgitud 6 kuu Euribor oli oktoobri keskpaigaks jõudnud 1,9% juurde. Ettevaates oodatakse, et Euroopa Keskpank jätkab intressitõusudega kindlasti käesoleva aasta lõpuni ning viib intressid kokkuvõttes vähemalt 2,5-3% tasemele. Arvestades, et keskpanga eesmärgiks on hoida rahaliidus inflatsioon 2% lähedal, tähendab selline intresside tase Euroopa majanduse jaoks kuni 1%st positiivset reaalintressi, mis on majanduse jaoks täiesti normaalne.

Eesti majandus on käesoleval aastal märkimisväärselt jahtunud. Kui esimeses kvartalis püsis majanduse maht kvartaalses võrdluses muutumatu, siis teises kvartalis mõõdeti juba 1,3% suurune majanduse kokkutõmbumine. Aastavõrdluses on kasvunumbrid seni veel positiivsed. Suurematest valdkondadest suudeti teises kvartalis tegevust laienda info ja side tegevusalal, mille hoogu pole hinnatõus suutnud kärpida. Lisaks pakkus toetust muu kutsealane tegevus, ehitussektor ning mõistetavalt ka turismiga seotud teenused, mis on tänavu suvel varjusurmast taas ellu ärganud. Eesti majanduse alustalaks olevas töötlevas tööstuses on üleval aga selged ohumärgid, sest aastatagusega võrreldes kahanes seal loodud lisandväärtus kümnendiku võrra.

Lõviosa teise kvartali majanduskasvust tuleb kirjutada meie naaberriikide arvele, sest just head eksporditulemused tasakaalustasid nõrgemat sisenõudlust ja kahanevaid investeeringuid. Seejuures pole erilist põhjust rääkida kaubaekspordist, mis on sanktsioonimajanduse ja sellest tingituna vireleva tööstuse taustal pigem kokku tõmbumas. Kasvu vedasid seekord hoopis IT teenuste eksport ning turismi taassünniga kaasas käinud reisi- ja transporditeenuste õitseng. Teenuste müügi edukust võimendab lisaks fakt, et sisseostetud IT teenuste hulk jäi tänavu kevadel mullusele selgelt alla, sest Eestisse suuri investeeringuid teinud VW Grupp muutis oma äriplaani ning ei jätkanud möödunud aasta teisel poolel enam samas mahus investeeringutega.

Eesti tarbijahindade kasv on endiselt Euroopas kiireim. Kolmanda kvartali keskmiseks hinnakasvuks kujunes aastavõrdluses 24% ning kvartalivõrdluses 6%. Suurem osa hinnatõusust tuli energiaja toidukaupade arvelt nagu mujalgi Euroopas. Väljas söömine muutus 20% ning mootorikütused keskeltläbi 40% kallimaks. Kvartali lõpus ehk septembris aeglustus hinnakasv oluliselt kui võrreldes eelmise kuuga kerkisid hinnad vaid 0,3% varasema 2% asemel. Ka järgnevatel kuudel peaks hinnakasv aeglustuma, sest möödunud aastast hakkab vastu tulema oluliselt kõrgem võrdlusbaas ning valitsuse toetusmeetmed muudavad tarbijate jaoks energia hinna kannatatavaks.

Kõrged sisendhinnad nii energia kui mitmete tööstussisendite puhul jäävad Eesti majandust kimbutama veel mõneks ajaks. See mõjub majandusarengule kindlasti pärssivalt, sest kogu hinnatõusu ei ole ettevõtjatel võimalik tarbijatele edasi kanda ja seeläbi kahanevad nii ettevõtete kasumlikkus kui tõenäoliselt ka investeeringud tulevikku. Laiemalt avaldub see üldise majandusaktiivsuse jätkuvas kahanemises, mis tähendab et teisel poolaastal saab väga tõenäoliselt näha majanduslangust. Ettevõtjate vaated eesseisvatele kuudele on muutunud pessimistlikumaks – uute tellimuste maht on selgelt vähenenud, kõik laienemisplaanid on pandud ootele ning tasapisi mõeldakse töötajate vähendamise peale. Palju oleneb sellest, kas ja millise abikäe ulatab valitsus sügis-talvel ettevõtjatele. Seni on peamiselt olnud juttu majapidamistele toetuse pakkumisest, kuid selleks, et säästa kohalike ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelises kontekstis tuleb ilmselt mõelda samm kaugemale. Riigirahanduse seisukohast on see loomulikult suur tagasilöök, kuid erakordsetes tingimustes on võib-olla targem see löök vastu võtta.

Grupi finantstulemused

1. aasta III kvartalis kasvas Grupi neto intressitulud võrreldes II kvartaliga 18% ja olid 32,0 (II kv 27,2) mln eurot.

Konsolideeritud tasemel dividendi tulumaks tulevikus tütarettevõtete poolt tehtavate dividendi väljamaksete pealt oli kolmandas kvartalis 0,4 mln eurot.

Neto teenustasutulud kasvasid 9% ja olid 12,0 (II kv 11,0) mln eurot. Kokku kasvas Grupi puhastulu III kvartalis võrreldes II kvartaliga 17% ja oli 44,3 (II kv 37,8 mln eurot, kulud kasvasid 8% ja olid 22,8 (II kv 21,1) mln eurot. Grupi III kvartali ärikasum oli 21,5 (II kv 16,8) mln eurot. III kvartalis tehti laenu- ja võlakirjaportfelli provisjone 2,2 (II kv -0,3) mln eurot. Grupi puhaskasumiks III kvartalis kujunes 16,0 mln eurot (II kv 14,0 mln eurot). Võrreldes III kvartaliga 2022 kasvasid grupi neto intressitulud 24% ja neto teenustasutulud kasvasid 26%.

Äriüksuste lõikes teenis III kvartalis AS LHV Pank konsolideeritult 19,2 mln eurot kasumit ning AS LHV Varahaldus 0,24 mln eurot kasumit. LHV Kindlustus teenis 0,4 mln eurot kahjumit. LHV Group eraldiseisvalt teenis 5,1 mln eurot kahjumit tänu investeeringute allahindlusest saadud kahjumile. LHV Group hindas nulli oma finantsinvesteeringu Bank North'i mahus 5,3 mil eurot. LHV UK Ltd kahjum kolmandas kvartalis oli 2,8 mln eurot.

Grupi hoiuste maht III kvartali lõpuks oli 5 168 mln eurot (II kv 5 367). Sellest 5 054 (II kv 5 219 mln) eurot olid nõudmiseni ja 114 (II kv 148) mln eurot tähtajalised hoiused.

Grupi laenude maht tõusis III kvartali lõpuks 3 095 (II kv 2 925) mln euroni, kasvades kvartaliga 6%. Võrreldes 2021. aasta III kvartaliga on grupi hoiuste maht kahanenud 5% ning laenude maht kasvanud 21%.

Grupi likviidsus, kapitaliseeritus ja varade kvaliteet

Grupi omavahendite tase seisuga 30.09.2022 oli 444,9 mln eurot (31.12.2021: 385,3 mln eurot). Omavahendite taseme arvestusel on kaasatud regulatiivsed omavahendid.

Võrreldes sisemiste kapitali adekvaatsuse eesmärkidega, mis on 16,0%, on Grupp raporteerimisperioodi lõpus piisavalt hästi kapitaliseeritud, kapitali adekvaatsuse tase oli 19,2% (31.12.2021: 19,0%). Lisaks kogukapitali eesmärkidele on Grupp kehtestanud sisemised eesmärgid ka esmase taseme põhiomavahendite kapitali adekvaatsusele tasemel 10,63% ja esmase taseme omavahendite kapitali adekvaatsusele tasemel 12,46%. Sisemised kapitali eesmärgid kinnitati 2021.a. detsembris Grupi nõukogu poolt, peale Finantsinspektsiooni igaaastase järelvalvelise hinnangu valmimist.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue (MREL) on kriisilahenduskava üheks osaks ning kohustab LHV'd omama piisavas koguses omavahendeid ning tagamata pikaajalisi kohustusi, mida saab kriisilahenduse kava järgi kasutada kahjumite katteks. 21.06.2021 kehtestas Finantsinspektsioon LHV Group konsolideerimisgrupi tasemel kaks eraldiseisvat MREL-i määra, millest MREL-TREA arvutatakse vastu riskiga kaalutud varasid ning MREL-LRE vastu bilansimahtu. 26.09.2022 uuendas Finantsinspektsioon LHV Groupile kehtivaid MREL-i nõudeid. MREL-i suhtarvud on kehtestatud üleminekuajaga ning vastavaid sihttasemeid 24,22% (MREL-TREA) ja 5,91% (MREL-LRE) peab täitma alates 01.01.2024. Vahetasemed 19,08% (MREL-TREA) ning 5,91% (MREL-LRE) kehtivad alates 01.01.2022. LHV Group emiteeris 2021.aasta septembris 100 mln EUR võlakirju MREL nõuete katmiseks. LHV Group teeb ettevalmistusi täiendavaks potentsiaalseks MREL kõlbulike allutamata võlakirjade emissiooniks, et täita Grupile kehtestatud MREL sihttasemeid. Võlakirjade emissiooni planeeritakse sõltuvalt turuolukorrast 2022.aasta 4.kvartalisse.

Grupi likviidsuse kattekordaja (LCR), mida arvutatakse vastavalt Basel Komitee määratlusele, oli septembri lõpu seisuga 143,0% (31.12.2021: 142,7%). Finantsvahendajate poolt Panka paigutatud deposiidid kaetakse 100% ulatuses likviidsete vahenditega. Finantsvahendajate hoiuseid arvesse võtmata oli Grupi LCR 210,3% (31.12.2021: 253,3%). Grupp loeb likviidsuspuhvrite hulka raha ja võlakirjaportfellid, mis moodustasid bilansimahust 50% (31.12.2021: 60%). Grupi laenude ja hoiuste suhe III kvartali lõpus oli 56% (31.12.2021: 43%). Grupi varade ja kohustuste struktuur tähtaegade lõikes on esitatud Lisas 5.

Grupi krediidikvaliteet püsis heal tasemel. Hinnanguliste laenukahjumite katteks oli moodustatud bilansis septembri lõpuks laenude allahindluse reserv 20,5 mln eurot, mis moodustab 0,7% laenuportfellist (31.12.2021: 19,0 mln eurot ja 0,7%). Hinnanguline laenukahjumite reserv moodustab 1 124,7% (31.12.2021: 1 693,6%) üle 90 päeva viivises olevast portfellist.

(tuhandetes eurodes)	30.09.2022	osakaal	31.12.2021	osakaal
Laenud klientidele	3 115 239		2 696 210
sh. üle tähtaja:	26 439	0,8%	16 802	0,6%
1-30 päeva	21 200	0,7%	13 417	0,5%
31-60 päeva	1 730	0,1%	1 971	0,1%
61-90 päeva	1 682	0,1%	289	0,0%
91 päeva ja enam	1 826	0,1%	1 125	0,0%
Laenude allahindlus	-20 537	-0,7%	-19 049	-0,7%
Allahindluse % üle 90 p. tähtaja ületanud laenudest	1 124,7%		1 693,6%

Kapitalibaas	30.09.2022	31.12.2021	31.12.2020
Sissemakstud aktsiakapital	31 542	29 864	28 819
Ülekurss	141 186	97 361	71 468
Reservkapital	-1 330	4 713	4 713
Muud reservid	4 713	47	0
Eelmiste perioodide jaotamata kasum	170 010	179 746	90 434
Immateriaalne põhivara (miinusega)	-23 037	-14 473	-18 528
Aruandeperioodi kasum (COREP)	18 334	0	37 950
Mahaarvamised	-363	-128	-323
CET1 kapitali elemendid või mahaarvamised	-1 967	-12 209	-8 358
CET1 finantsektori üksuse instrumendid, kus ettevõttel on märkimisväärne
osalus	-3 683	-4 328	-4 842
CET1 finantsektori üksuse instrumendid, kus ettevõttel ei ole märkimisväärne
osalus	0	-5 236	0
Esimese taseme põhiomavahendid kokku	335 405	275 357	201 333
Esimese taseme täiendavad omavahendid	35 000	35 000	35 000
Esimese taseme omavahendid kokku	370 405	310 357	236 333
Allutatud kohustused	75 000	75 000	75 000
Teise taseme omavahendid kokku	75 000	75 000	75 000
Neto-omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks	444 918	385 357	311 333
Riskiga kaalutud varad
Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil	0	0	363
Krediidiasutused ja investeerimisühingud standardmeetodil	13 247	10 465	8 060
Äriühingud standardmeetodil	1 408 197	1 141 853	865 624
Jaenõuded standardmeetodil	242 729	212 860	197 849
Avalik sektor standardmeetodil	0	6	3 250
Eluasemekinnisvara standardmeetodil	348 133	291 338	243 971
Viivises nõuded standardmeetodil	9 673	19 332	13 362
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud standardmeetodil	186	190	7 145
Muud varad standardmeetodil	93 844	93 939	49 321
Krediidirisk ja vastaspoole krediidirisk kokku	2 116 009	1 769 983	1 388 945
Valuutarisk	993	3 489	3 950
Intressipositsioonirisk	0	0	0
Aktsiapositsioonirisk	2 281	2 079	972
Krediidiriski korrigeerimise riski kapitalinõue	2 888	1 211	82
Operatsioonirisk baasmeetodil	197 920	152 778	124 638
Kokku riskiga kaalutud varad	2 320 091	1 929 540	1 518 587
Kapitali adekvaatsus (%)	19,18	19,97	20,50
Tier 1 kapitali suhtarv (%)	15,97	16,08	15,56
Esmaste põhiomavahendite kapitali adekvaatsus (%)	14,46	14,27	13,26

AS LHV Pank konsolideerimisgrupi ülevaade

• Laenuportfelli kasv 170 mln eurot
• Kvartali puhaskasum 19,2 mln eurot

mln eurot	III kvartal 2022	II kvartal 2022	muutus %	III kvartal 2021	muutus %	aasta algusest 2022	aasta algusest 2021	muutus %
Neto intressitulu	31,99	27,23	17%	25,27	27%	85,11	69,35	23%
Neto teenustasutulu	8,72	7,64	14%	7,46	17%	24,15	20,65	17%
Muud finantstulud	0,23	0,08	204%	0,00	NA	-1,12	-0,39	184%
Neto tegevustulud kokku	40,94	34,95	17%	32,73	25%	108,14	89,60	21%
Muud tulud	0,05	0,07	-39%	0,23	-80%	0,10	0,41	-76%
Tegevuskulud Laenu- ja võlakirjaportfelli	-16,43	-15,64	5%	-11,69	41%	-46,44	-35,07	32%
kasumid/(-kahjumid)	-2,17	0,34	NA	-1,44	51%	-2,57	-2,25	14%
Tulumaksukulu	-3,21	-2,79	15%	-2,71	18%	-8,27	-7,27	14%
Puhaskasum	19,17	16,94	13%	17,11	12%	50,96	45,41	12%
Laenuportfell	3 095	2 925	6%	2 549	21%
Finantsinvesteeringud	365	484	-25%	131	178%
Klientide hoiused sh finantsvahendajate	5 223	5 425	-4%	5 476	-5%
hoiused	1 522	1 756	-13%	1 050	45%
Allutatud kohustused	70	99	-22%	89	21%
Omakapital	358	307	16%	256	40%

III kvartal oli edukas ärimahtude, tulude ja puhaskasumi kasvu osas. LHV Pank teenis III kvartalis 32,0 mln eurot puhast intressitulu ja 7,6 mln eurot puhast teenustasutulu. Kokku olid panga tulud 41,0 mln eurot ning kulud 16,4 mln eurot. Neto tegevustulud kasvasid aastaga 24%, kulud kasvasid 41%. Laenude ja võlakirjade provisjonid olid 2,2 mln eurot. Võlgnevuste osakaal laenuportfellis on endiselt madal, kuid tegime ettevaatavaid ning üksikutele klientidele spetsiifilisi allahindlusi. Jälgime krediidiportfellis toimuvat väga tähelepanelikult.

Finantstulusid oli III kvartalis 0,2 mln eurot. LHV Pank arvestab 14%-list avansilist tulumaksu, millega kaasnev tulumaksukulu III kvartalis oli 3,0 mln eurot. Konsolideeritud tasemel dividendi tulumaks tulevikus tütarettevõtete poolt tehtavate dividendi väljamaksete pealt oli III kvartalis 0,3 mln eurot.

Panga III kvartali kasumiks kujunes 19,2 mln eurot, mida on 13% rohkem kui II kvartalis 2022. aastal (16,9) ning 12% rohkem kui III kvartalis 2021. aastal (17,1).

Teenustasutuludest annavad jätkuvalt suurima panuse tulud arveldustelt ja kaartidelt ning tulud valuutavahetuselt ja maksete kogumiselt.

Neto intressitulu kasv tuleneb ärimahtude kasvust ning intressimäärade tõusust. Panga laenuportfelli kogumaht ulatus III kvartali lõpuks 3 095 mln euroni (II kv 2022: 2 925 mln eurot). Portfelli maht kasvas kvartaliga 6%. Laenumahu kasv kokku oli III kvartalis 170 mln eurot (II kv 2022: 172 mln eurot). Jaelaenude netoportfell on kvartaliga kasvanud 6% ja jõudnud 1 398 mln euroni (II kv 2022: 1 321 mln eurot). Ärilaenude netoportfell on kvartaliga kasvanud 6% ja jõudnud 1 697 mln euroni (II kv 2022: 1 604 mln eurot).

Panga hoiuste maht vähenes võrreldes eelmise kvartaliga 202 mln eurot ning oli kvartali lõpuks 5 223 mln eurot (II kv 2022: 5 425 mln eurot). Maksevahendajate hoiuste maht kahanes kvartaliga 233 mln eurot. Hoiustest 5 109 mln eurot olid nõudmiseni ja 114 mln eurot tähtajalised hoiused. Eraisikute hoiuste maht oli kvartali lõpu seisuga 1 134 mln eurot, kasvades kvartaliga 2%.

Panga kulu/tulu suhe oli III kvartalis 40,1%, olles 4,5% protsendipunkti võrra kõrgem 2021. aasta III kvartali näitajast (35,5%).

Laenusid ja garantiisid sisaldav ettevõtete krediidiportfell kasvas aastaga 311,2 mln eurot (+20%) ja kvartaalses võrdluses 98,2 mln eurot (+6%). Suurimaks kasvu allikaks olid laenud kinnisvaraalaseks tegevuseks, mis on traditsiooniliselt kommertspankade poolt kõige rohkem finantseeritud valdkond, kasvades aastaga 172,8 mln eurot (+30%). Põhiline kasv tuli tugeva rendivooga ärikinnisvaraprojektide finantseerimisest. Järgnesid hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remondiga tegelevale sektorile väljastatud laenud, mis kasvasid aastaga 58,3 mln eurot (+56%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustavale sektorile väljastatud laenud, mis kasvasid võrreldes varasema aastaga 41,1 mln eurot (+58%).

1. aasta teise kvartaliga võrreldes mõjutasid portfelli kasvu enim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhu varustamisega tegelev sektor (52,1 mln eurot; +86%), millele järgnesid kinnisvaraalaseks tegevuseks (kvartaalne kasv 33,5 mln eurot; +5%) ning töötlevale tööstusele väljastatud laenud ja garantiid (13,4 mln eurot; +9%).

Kõige enam laenusid on antud kinnisvarasektorisse, mis moodustab 41% panga ettevõtete laenuportfellist. Kinnisvaralaenudest on põhiline osa väljastatud kvaliteetsetele rendivooga projektidele, oluliselt väiksema osa moodustavad kinnisvaraarendused. Enamik finantseeritud kinnisvaraarendustest asuvad Tallinnas, teistes suuremates Eesti linnades ja Tallinna lähiümbruses asuvad projektid moodustavad ligikaudu 40% arendusprojektidest. Tallinna uusarenduste finantseerimisel moodustas LHV turuosa 2022. aasta kolmanda kvartali lõpus ligikaudu neljandiku. LHV kinnisvaraarenduste portfell on hästi positsioneeritud ka juhuks, kui turutrendid peaksid muutuma – finantseeritud arendused paiknevad heades asukohtades ning projektide riski ja planeeritava müügihinna suhe jääb keskmiselt 53% juurde.

Kinnisvarasektori järel on enim krediiti väljastatud hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remondiga tegeleva sektori ettevõtetele (osakaal 9%) ning töötleva tööstuse ettevõtetele (osakaal 9%). Tavapäraselt kõrgema krediidiriskiga sektoritest moodustab majutus ja toitlustus 3%, ehitus 2% ning veondus ja laondus 1% portfelli kogumahust.

Kvartaliga kasvas panga klientide arv üle 13 800 võrra. Klientide aktiivsus oli heal tasemel. Hoiused vähenesid kvartaliga 202 mln eurot ja laenud kasvasid 170 mln eurot.

Tavaklientide hoiused kasvasid kvartali jooksul 31 mln eurot ja finantsvahendajate hoiused vähenesid 233 mln eurot. Aasta algusest alates on hoiuste dünaamikas toimunud olulised muudatused. Tavaklientide hoiused on küll kasvanud, kuid plaanitust väiksemas tempos. Nii eraisikute kui ka ettevõtete hoiuste puhvrid on hakanud vähenema, positiivset kasvutrendi toetab endiselt aktiivne uute klientide kaasamine. Suuremate hoiustega finantsvahendajad on mõjutatud tagasihoidlikumast aktiivsusest turul, volatiilsus on vähenenud, kuid kliendid hajutavad oma klientide hoiuste hoidmist erinevate pankade vahel.

Ettevõtete laenud kasvasid 93 mln eurot ja jaelaenud 77 mln eurot. Laenuportfelli kasv on plaanitust suurem – ettevõtete laenud täitsid III kvartali lõpuks aastaks seatud eesmärgi, jaelaenude portfelli kasvu veab kodulaen ja oleme plaanist ees. Ületasime kaks märgilist piiri – kodulaenuportfell ületas 1 mld euro ja kogu laenuportfell 3 mld euro piiri. Kolmandas kvartalis taastus laenunõudlus sõjaeelsele tasemele, kuid septembrist alates on kõrge inflatsioon ja energiahinnad tarbijate kindlustunde viinud väga madalale, mis väljendub oluliselt väiksemas laenunõudluses.

Kvartali puhaskasumiks kujunes 19,2 mln eurot. Kolmanda kvartali tugevat tulemust mõjutasid nii suuremate laenumahtude tõttu kasvanud intressitulud, suvele omased madalamad personalikulud kui ka keskpangas hoitavate hoiustega kaasnevate kulude asendumine tuludega. Viimase mõju ei ole veel märkimisväärne, kuid kasvavad. Lisaks suurenevad intressitulud vastavalt euribori järk-järgulise rakendumisega laenulepingutes. Puhaskasumi mahajäämust plaanist oleme vähendanud 0,3 mln euroni. Teenustasutulud jäävadki sel aastal plaanist maha, põhjuseks tagasihoidlikum ärimahtude suurendamine makseteenuste ja valuutavahetuse valdkonnas.

Laenude ja võlakirjade allahindlused olid kolmandas kvartalis 2,2 mln eurot. Kuna makrokeskkond on võrreldes aasta alguses tehtud plaanidega oluliselt muutunud, tegime septembris mudelipõhiseid ettevaatavaid ja üksikutele klientidele spetsiifilisi allahindluseid. Tervikuna on panga laenuportfelli kvaliteet püsinud tugevana ja maksetähtaja ületanud laenude osakaal on jätkuvalt madal. Seetõttu on ka allahindlused plaanist oluliselt väiksemad.

Kuigi euribori kasv mõjub panga tulubaasile positiivselt, tuleb muutunud makrokeskkonnas ettevaatavalt olla siiski tagasihoidlik. Väga kiire ja kõrge hinnakasv sügisel suure tõenäosusega aeglustub, kuid energia- või toiduhinnad lähiajal alanema ei hakka ning hinnatase jääb ettevaatavalt endiselt kõrgeks. Ettevõtjatel ja ka tarbijatel tuleb arvestada oluliselt suuremate kulutustega eelseisval kütteperioodil ning oluline mõju on ka toiduhindade ja muude toormaterjalide kallinemisel. Sellel on kindlasti mõju tarbijate toimetulekule kui ka ettevõtete käekäigule. Tarbijatele mõjuvad positiivselt valitsuse toetusmeetmed energiahindadele. Ettevõtjate vaated eesseisvatele kuudele on muutunud pessimistlikumaks – uute tellimuste maht on selgelt vähenenud, kõik laienemisplaanid on pandud ootele ning tasapisi mõeldakse töötajate vähendamise peale. Palju oleneb sellest, kas ja millise abikäe ulatab valitsus sügis-talvel ka ettevõtjatele.

Sellest õppeaastast muudeti riikliku õppelaenu tingimusi – varasema kahe käendaja asemel piisab ühest, aastane maksimaalne summa on 2500 euro asemel 3000 eurot ja intressimäär lasti vabaks, et suurendada konkurentsi. Noored on meile olulise fookusega kliendisegment ja õppelaen on tihtipeale iseseisva elu alustamisel pangasuhte valikul oluline. Meie pakkumine noortele on 1,95% + EUR6, mis on turu parim. Kiire taotlusprotsess, parimad tingimused ja kasutajakogemus on suurendanud klientide huvi kordades ja septembri jooksul väljastasime õppelaenu rohkem kui eelmisel õppeaastal kokku.

Esmakordselt alustasime alustava investori baaskursusega – kuuest seminarist koosnev kursus lõppeb eksami ja eduka soorituse korral diplomiga. Kursusele registreerus üle 2000 huvilise. Augusti lõpus algas brändikampaania "Lihtsalt parim", mis on mõjunud positiivselt uute klientide kaasamisele. Tööandja brändingu agentuuri Instar poolt 13. aastat läbi viidud õpilaste tööootuste ja tööandja maine uuringu tulemusena on LHV Pank 2022. aastal Eesti majandustudengite ja kogenud töötajate hinnangul atraktiivseim tööandja.

AS LHV Varahaldus ülevaade

• III kvartali puhaskasum 0,2 miljonit eurot
• Aktiivseid teise samba kliente kvartali lõpuks 130 tuhat
• Teise samba fondide varade maht kvartali lõpuks 1,2 miljardit eurot

	III kvartal	II kvartal	muutus	III kvartal	muutus	aasta algusest	aasta algusest	muutus
mln eurot	2022	2022	%	2021	%	2022	2021	%
Neto teenustasutulu	2,0	2,0	0%	2,2	-10%	5,94	6,8	-13%
Neto finantstulud	0,03	-0,41	NA	0,05	NA	-0,28	0,29	NA
Tegevuskulud	-1,34	-1,33	1%	-1,16	13%	-4,02	-2,43	12%
Põhivara kulum	-0,43	-0,49	-12%	-0,54	-86%	-1,45	-4,09	-69%
Ärikasum	0,24	-0,23	NA	0,57	-90%	0,19	-1,63	NA
Finantsinvesteeringud	8	8	0%	7,7	13%
Omakapital	22,0	22,0	0%	25,0	-8%
Hallatavate varade maht	1 266,0	1 259,0	1%	1 284,0	-22%

Kolmandas kvartalis olid LHV Varahalduse äritulud 2,0 miljonit EUR, tegevuskulud 1,8 miljonit EUR ning nii äri- kui puhaskasumiks kujunes 0,2 miljonit EUR. Teises kvartalis kasumlikkust negatiivselt mõjutanud omaosakute väärtuse langus oli viimase kolme kuu jooksul kokku neutraalse mõjuga. Kui juuli oli fondidele väga tugev kuu ning omavahendite väärtuse kasvuga teeniti finantstulu ligi 0,3 miljonit EUR, siis augustis ja eelkõige septembris tuli taas leppida langevate turgude taustal ka fondiosakute väärtuse langusega.

Kolmas kvartal oli aktsiaturgudele taas volatiilne. Kvartal algas juulis korraliku tõusuga, kuid septembri lõpuks olid suuremad aktsiaturud võrreldes varasemate juunis tehtud põhjadega siiski veelgi madalamal. Kvartalit iseloomustas ka euro märkimisväärne nõrgenemine võrreldes dollariga, mistõttu aktsiaturgude langusest hoolimata olid suuremad USA indeksid eurodes mõõdetuna plussis. Dollar kallines vastu eurot viimase kolme kuuga 7%, eurodes mõõdetuna oli MSCI World, SP500 ning Euro Stoxx 50 kvartaalseks tulemuseks vastavalt 0,1%, 1,4% ja -3,7%.

Turgude laiemast langusest hoolimata suutsid LHV Varahalduse suuremad aktiivselt juhitud fondid kvartali siiski positiivse tulemusega lõpetada. Aktiivselt juhitud fondide M, L ja XL osakute väärtused tõusid kvartalis vastavalt 0,7%, 1,2% ja 1,2%. Indeksfondide ja ka kõrgema aktsiariskiga pensionifondi Roheline jaoks oli tulemus negatiivsem, LHV pensionifond Indeks alanes kvartaliga 0,8% ja pensionifond Roheline 3,2%. Konservatiivsed fondid S ja XS alanesid vastavalt 1,3% ja 1,8%. Aasta tervikuna on siiani olnud tõusvate intresside keskkonnas eriti keeruline just konservatiivsetele fondidele, mille võrdluses langusest hoolimata on LHV fondid S ja XS suutnud konkurentide analoogsetest toodetest paremini väärtust hoida. Võrdlusindeksina toimiva sotsiaalmaksu laekumise kasv jätkas kiiret kasvu ka kolmandas kvartalis, olles igakuiselt eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui 10% kõrgem.

Kolmandas kvartalis keskenduti suurimates fondides aktsiainvesteeringuid valides jätkuvalt ettevõtetele ja sektoritele, mis ka inflatsioonilises keskkonnas oleksid võimelised väärtust looma ja tootlust pakkuma. Suurimad positsioonid on seotud väärismetallide ja toormetega, lisaks ka laiemalt kõrge kvaliteediga Skandinaavia ettevõtted. Lisaks suurendati pankadega seotud positsioone ning märgiti Kalamaja kinnisvaraarendusega seonduvalt võlakirju.

LHV aktiivsete teise samba klientide arv oli kvartali lõpuks veidi vähem kui 130 tuhat inimest, langedes kolme kuuga ligi tuhande kliendi võrra. Langus oli tingitud septembri alguses II sambast lahkunud klientidest. Turuosa klientide lõikes suurenes marginaalselt, olles septembri lõpuks veidi enam kui 25%. Kolmas kvartal oli alates pensionireformi jõustumisest teine järjestikune, kus LHV pensionifondidest II sambast väljuvate klientide arv jäi madalamaks uutest II sambaga liituvatest klientidest. LHV Varahalduse hallatavate varade maht oli kvartali lõpuks enam kui 1,2 miljardit EUR. II samba varade maht kasvas kvartaliga kuue miljoni EUR võrra, oodatust väiksem kasv tingitud septembri alguses II sambast lahkumisega seotud väljamaksetega summas ligi 32 miljonit EUR, samuti oli enamike fondide jaoks kvartal negatiivse tulemusega. Jätkuvalt on stabiilselt kasvamas III samba klientide arv ning igakuised sissemaksed.

Kõikide aktiivselt juhitud fondide portfell ning varaklasside jaotus on suuresti vastavuses pikaajalise eesmärgiga, kus M, L ja XL portfell on suuresti investeeritud aktsiaturgudest vähem sõltuvatesse noteerimata varaklassidesse. Jälgime tähelepanelikult aktsiaturgudel toimuvat ning oleme valmis kiiresti sõltuvalt oludest oma positsioone kohandama. Hoiame ka täiendavat tähelepanu likviidsusel, et tagada võimekus soovi korral agressiivsemalt investeerida ning loomulikult ka fondivahetustest või väljumistest tulenevalt klientidele väljamakseid teha. Kolmandasse kvartalisse jäi ka üks positiivne regulatiivne uudis, kui valitsus otsustas vahepeal peatatud II samba sissemaksed kompenseerida koos tootlusega ühes osas 2023. aasta jaanuaris. Võrreldes varasema plaaniga, kus makse jaotuks võrdselt järgmise ja ülejärgmise aasta jaanuari vahel, tähendab ühekordne makse LHV pensionifondide jaoks enam kui 50 miljonit EUR täiendavat investeeritavat mahtu järgmise aasta alguses.

AS LHV Kindlustus ülevaade

AS LHV Kindlustus jaoks oli 2022 aasta III kvartal aktiivse kasvu periood. Kvartali jooksul sõlmiti üle 40 tuhande uue kindlustuslepingu kindlustusmaksete mahuga 6,2 miljonit eurot, sh 1,4 miljonit eurot tulevikus kehtima hakkavate kindlustuslepingute maksed. Kindlustuslepingute arv ja -maksete maht kasvab üle kindlustustoodete kõikides müügikanalites, eriti kiirelt on müük kasvanud maaklerkanalis ning LHV veebiportaalis. Ettevõte ületab oluliselt finantsplaani kasvu eesmärke.

Pakutavate kindlustustoodete valik täienes koostöös Confidoga välja töötatud tervisekindlustus lahendusega, mida pakutakse koostööpartneri vahendusel juriidilisest isikust klientidele. Jätkus uue kahjukäsitlustarkvara arendamine, et muuta kahjude käsitlemise protsess kõikidele klientidele veelgi mugavamaks.

30.09.2022 seisuga oli LHV Kindlustusel 219 tuhat kehtivat kindlustuslepingut ning 151 tuhat klienti.

III kvartali bruto kindlustusmaksete maht oli 4 750,1 tuhat eurot ning neto teenitud kindlustusmaksete maht 2 336,1 tuhat eurot. Üheksa kuu kokkuvõttes moodustasid sõiduki- ja liikluskindlustus kokku 64,2% kindlustusmaksete mahust. Olulisteks osakaaluga kindlustustoodeteks on ka reisikindlustus, kodukindlustus ja laenumakse kindlustus.

III kvartali jooksul registreeriti 1 736 uut kahjujuhtumit, käsitlus lõpetati 1 259 juhtumi puhul. Kvartali lõpu seisuga oli avatud 1176 kahjutoimikut. Perioodis tekkinud neto kahjud koos kaudsete kahjukäsitluskuludega olid 1 673,5 tuhat eurot. Kahjueraldiste suurus oli perioodi lõpus 1,47 miljonit eurot.

Suurema sagedusega kahjud III kvartalis olid kodukindlustuse veekahjud, samuti juhtus mitmeid äikesest põhjustatud kahjujuhtumit ning üks kallima sõiduki vargus. Ettevõtte III kvartali tulemust mõjutasid mõned ühekordse iseloomuga kulud. Ettevõtte kahjum oli 432,2 tuhat eurot. Tulemus jääb finantsprognoosile alla eelkõige oodatust suuremate kahjuhüvitiste maksmise tõttu. Ettevõtte tegevuskulude maht vastab planeeritule.

tuhat eurot	III kvartal 2022	II kvartal 2022	muutus %	III kvartal 2021	muutus %
Bruto kindlustusmaksed	4 750	4 612	3%	1 412	236%
Neto teenitud kindlustusmaksed	2 336	1 648	42%	706	231%
Neto tekkinud kahjud	1 673	1 045	60%	329	409%
Neto tegevuskulud kokku	1 069	838	28%	598	79%
Tehniline tulem	-407	-235	73%	-221	84%
Puhaskasum	-432	-237	82%	-222	95%
Tehnilised eraldised perioodi lõpus	9 880	6 947	42%	3 931	151%
Omakapital perioodi lõpus	5 594	5 996	-7%	6 854	-18%

Ettevõttest lahkus senine juhatuse esimees Jaanus Seppa. Uue juhatuse liikme leping sõlmitakse plaanide kohaselt 4. kvartali jooksul. LHV Kindlustuses töötas kolmanda kvartali lõpu seisuga 32 inimest.

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

Lühendatud konsolideeritud koondkasumiaruanne

	Lisa	III kvartal	9 kuud	III kvartal	9 kuud
(tuhandetes eurodes)		2022	2022	2021	2021
Intressitulu		36 295	102 643	32 015	88 798
Intressikulu		-4 253	-17 630	-6 158	-19 642
Neto intressitulu	9	32 042	85 013	25 857	69 156
Komisjoni- ja teenustasutulu		15 501	45 761	14 831	41 567
Komisjoni- ja teenustasukulu		-3 501	-12 410	-4 852	-13 340
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	10	12 000	33 351	9 979	28 227
Netotulem õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt		-89	-1 907	46	-178
Valuutakursi ümberhindluse kasumid/kahjumid		316	477	4	145
Netokasum finantsvaradelt		227	-1 430	50	-33
Muud tulud		36	148	270	353
Muud kulud		-7	-97	0	0
Muud tulud/(-kulud) kokku		29	51	270	353
Tööjõukulud		-11 630	-33 625	-7 424	-22 684
Administratiiv- ja muud tegevuskulud		-11 182	-29 132	-7 880	-24 253
Kulud kokku	11	-22 812	-62 757	-15 304	-46 937
Kasum enne laenude allahindluse kulu		21 486	54 228	20 852	50 766
Finantsinvesteeringu muutus		-5 236	-5 236	0	0
Laenude allahindluse kulu	21	-2 172	-2 566	-1 444	-2 254
Kasum enne tulumaksu		14 078	46 426	19 408	48 512
Tulumaksukulu		-3 331	-9 309	-2 818	-7 591
Aruandeperioodi puhaskasum	2	10 747	37 117	16 590	40 921
Muu koondkasum/-kahjum:
Kirjed, mida võib edaspidi klassifitseerida kasumiaruandesse:
Muudatused FVOCI-s mõõdetud võlainstrumentide õiglases
väärtuses		0	0	0	0
Välismaiste äriüksuste finantsnäitajate ümberarvestamisel
tekkinud realiseerimata valuutakursi vahed		-1 243	-1 366	37	37
Aruandeperioodi koondkasum		9 504	35 751	16 627	40 958
Puhaskasum omistatud:
Emaettevõtte omanikud		10 307	35 730	15 954	39 406
Mittekontrolliv osalus		440	1 387	635	1 515
Aruandeperioodi puhaskasum	2	10 747	35 751	16 590	40 921
Kokku koondkasum omistatud:
Emaettevõtte omanikud		9 064	34 364	15 991	39 443
Mittekontrolliv osalus		440	1 387	635	1 515
Aruandeperioodi koondkasum		9 504	37 117	16 627	40 958
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)	16	0,03	0,12	0,06	0,14
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	16	0,03	0,11	0,05	0,13

Lisad lehekülgedel 23-38 on vahearuande lahutamatud osad.

(tuhandetes eurodes)	Lisa	30.09.2022	31.12.2021
Varad
Nõuded keskpankadele	4, 5, 6, 12	2 912 356	3 874 284
Nõuded krediidiasutustele	4, 5, 6, 12	118 143	106 838
Nõuded investeerimisühingutele	4, 6, 12	4 581	6 188
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	4, 6, 7	11 901	135 855
Finantsvarad amortiseeritud soetusväärtuses		361 847	0
Laenud ja nõuded klientidele	4, 6, 8, 21	3 094 702	2 677 160
Muud nõuded klientidele		12 785	9 752
Muud finantsvarad		124	2 236
Muud varad		4 693	3 471
Finantsinvesteeringud		1 000	5 236
Materiaalne põhivara	19	15 995	8 474
Immateriaalne põhivara	19	13 539	11 825
Firmaväärtus		10 748	3 614
Varad kokku	2	6 262 414	6 844 933
Kohustused
Saadud laenud keskpankadest (TRTLO)	13	147 348	197 461
Klientide hoiused	13	5 168 153	5 807 617
Saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad	13	349 405	349 146
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	7	7	157
Võlad hankijatele ja muud kohustused	14	91 105	55 373
Allutatud kohustused	6, 20	110 653	110 378
Kohustused kokku	2	5 866 671	6 520 132
Omakapital
Aktsiakapital		31 542	29 864
Ülekurss		141 186	97 361
Kohustuslik reservkapital		4 713	4 713
Muud reservid		4 892	4 733
Jaotamata kasum		205 739	179 746
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku		388 072	316 417
Mittekontrolliv osalus		7 671	8 384
Omakapital kokku		395 743	324 801
Kohustused ja omakapital kokku		6 262 414	6 844 933

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne

(tuhandetes eurodes)	Lisa	III kv 2022	9 kuud 2022	III kv 2021	9 kuud 2021
Rahavood äritegevusest
Saadud intressid		35 441	101 460	32 071	88 474
Makstud intressid		-3 138	-15 870	-6 340	-20 536
Saadud teenustasud		15 501	45 761	14 390	40 624
Makstud teenustasud		-3 501	-12 410	-4 852	-13 340
Muud saadud tulud		21	55	703	1 271
Makstud tööjõukulu		-10 691	-29 433	-7 189	-20 547
Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud		-9 283	-22 890	-6 261	-17 239
Makstud tulumaks		-4 622	-9 781	-2 384	-8 380
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega
seotud varade ja kohustuste muutust		19 728	56 892	20 138	50 327
Äritegevusega seotud varade muutus:
Kauplemisportfelli neto soetus ja müük		599	-2 865	18	-962
Laenunõuded klientidele		-172 576	-419 864	-149 129	-342 563
Kohustuslik reservkapital keskpangas		2 282	6 217	-4 763	-12 808
Tagatisdeposiidid		0	2 112	-55	-117
Muud varad		24 680	26 366	-2 290	3 795
Äritegevusega seotud kohustuste muutus:
Klientide nõudmiseni hoiused		-165 265	-595 594	540 000	1 563 565
Klientide tähtajalised hoiused		-33 862	-45 325	-4 985	-225 848
Saadud laenud		0	0	0	73
Saadud laenude tagasimaksed		479	-50 000	-1 989	-4 896
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused õiglases väärtuses muutusega
läbi kasumiaruande		-284	-150	2	-214
Muud kohustused		-109 164	1 144	25 523	59 550
Neto rahavood äritegevusest		-433 383	-1 021 067	422 470	1 089 902
Rahavood investeerimistegevusest
Soetatud põhivara		-2 389	-13 692	-1 001	-3 548
Tütar- ja sidusettevõtete soetus ja müük		0	-8 966	-5 236	-5 236
Netomuutus õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande
kajastatavatelt investeeringutelt		118 106	-233 060	-52 158	192 016
Neto rahavood investeerimistegevusest		115 717	-255 718	-58 395	183 232
Rahavood finantseerimistegevusest
Sissemaksed aktsiakapitali		0	45 504	0	1 578
Makstud dividendid		0	-14 046	0	-10 458
Saadud allutatud laenud		263	263	99 334	139 334
Saadud allutatud laenude tagasimaksed		0	0	-40 000	-40 000
Rendikohustuste põhiosade tagasimaksed		-263	-1 007	-425	-691
Neto rahavood finantseerimistegevusest		0	30 714	58 909	89 763
Valuutakursside muutuste mõju	6	76	59	-10	189
Raha ja raha ekvivalentide muutus		-317 590	-1 246 012	422 974	1 363 086
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses		3 001 590	3 930 012	3 292 396	2 352 284
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus	12	2 684 000	2 684 000	3 715 370	3 715 370

Lisad lehekülgedel 23-38 on vahearuande lahutamatud osad.

Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

						LHV Groupi
						omanikele
					Akumuleeritud	kuuluv	Mitte	Oma
	Aktsia	Üle	Kohustuslik	Muud	kahjum/jaota	omakapital	kontrolliv	kapital
(tuhandetes eurodes)	kapital	kurss	reservkapital	reservid	mata kasum	kokku	osalus	kokku
Saldo seisuga 01.01.2021	28 819	71 468	4 713	3 409	128 385	236 794	8 482	245 276
Aktsiakapitali suurendamine	300	1 298	0	0	0	1 598	0	1 598
Makstud dividendid	0	0	0	0	-8 358	-8 358	-2 100	-10 458
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	489	1 458	1 947	0	1 947
Puhaskasum	0	0	0	0	39 406	39 406	1 516	40 922
Muu koondkasum	0	0	0	37	0	37	0	37
Aruandeperioodi
koondkasum	0	0	0	37	39 406	39 443	1 516	40 959
Saldo seisuga 30.09.2021	29 119	72 766	4 713	3 935	160 891	271 424	7 898	279 322
Saldo seisuga 01.01.2022	29 864	97 361	4 713	4 733	179 746	316 417	8 384	324 801
Aktsiakapitali suurendamine	1 678	43 825	0	0	0	45 503	0	45 503
Makstud dividendid	0	0	0	0	-11 946	-11 946	-2 100	-14 046
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	1 525	2 209	3 734	0	3 734
Puhaskasum	0	0	0	0	35 730	35 730	1 387	37 117
Muu koondkasum	0	0	0	-1 366	0	-1 366	0	-1 366
Aruandeperioodi
koondkasum	0	0	0	-1 366	35 730	34 364	1 387	35 751
Saldo seisuga 30.09.2022	31 542	141 186	4 713	4 892	205 739	388 072	7 671	395 743

Lisad lehekülgedel 23-38 on vahearuande lahutamatud osad.

Lühendatud konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad

LISA 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted

Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga IAS 34 "Vahearuandlus" nagu see on kehtestatud Euroopa Liidus ning sisaldab lühendatud konsolideeritud finantsaruandeid ning valiku selgitavaid lisasid.

Vahearuande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on samad kui 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta aruandes rakendatud arvestusmeetodid, mis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, mis on kehtestatud Euroopa Liidu poolt (IFRS EU).

Lühendatud konsolideeritud vahearuanded on läbinud ülevaatuse, neid ei ole auditeeritud ja need ei sisalda kogu teavet, mis on vajalik täieliku finantsaruande koostamiseks. Vahearuannet tuleks lugeda koos 31. detsembril 2021 lõppenud

majandusaasta aruandega, mis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS EU).

Rakendatavad raamatupidamisarvestuse põhimõtted ei ole muutunud võrreldes eelmise majandusaastaga välja arvatud turuhinnas käsitletud likviidsusportfelli käsitlus. Antud portfelli reklassifitseerisime teise kvartali alguses ümber amortiseeritud soetusmaksumusel arvestusele. Tegemist oli äriliini poolt võetava riski põhimõttelise muutusega.

Raamatupidamise vahearuande arvnäitajad on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Vahearuanne on konsolideeritud ja sisaldab AS LHV Group ja tema tütarettevõtete AS LHV Varahaldus (osalus 100%), AS LHV Pank (osalus 100%), LHV UK Ltd (osalus 100%), AS EveryPay (osalus 100%), AS LHV Finance (osalus 65%) tulemusi ning AS LHV Kindlustus tulemusi (osalus 65%).

LISA 2 Tegevussegmendid

Grupp jaotab oma äritegevuse segmentideks vastavalt juriidilisele struktuurile, LHV Pank jagab omakorda oma äritegevusi 3 peamiseks ärisegmendiks: jaepangandus, ettevõtete pangandus ning maksevahendus finantsvahendajatele. Ärisegmendid moodustavad osa Grupist, koos eraldi juurdepääsuga finantsandmetele, mis on ühtlasi aluseks äritulemuste regulaarsel jälgimisel Grupi otsustajate poolt. Jooksvate otsuste langetaja, kes on vastutav vahendite eraldamise ja tegevusvaldkondade tulemuslikkuse hindamise eest, on määratletud kui emaettevõtja AS LHV Group juhatus. Segmendi tulem sisaldab segmendiga otseselt seostatavaid tulusid ja kulusid.

Raporteeritavate segmentide tulud sisaldavad tulusid segmentide omavahelistest tehingutest, milleks on AS LHV Pank poolt laenu andmine teistele grupi ettevõtetele. Intressitulude ja teenustasutulude jaotus lähtuvalt kliendi asukohast on esitatud aruande lisa 9 ja lisa 10. Intressitulude jaotuses kliendi asukoha järgi ei ole esitatud tulusid arvelduskontodelt, hoiustelt ja investeeringutelt võlakirjadesse. Grupil ei ole selliseid kliente, kelle tulud moodustaksid üle 10% Grupi vastavast tululiigist.

III kvartal 2022	Jae pangan dus	Ette võtete pangan dus	Vara haldus	Järelmaks ja tarbija finant seerimine	Makse vahendajad	Kindlus tus	UK LHV Ltd	Muud tegevu sed	Kokku
Intressitulu	12 820	18 535	0	3 393	1 670	6	0	-129	36 295
Intressikulu	-177	-3 710	0	-712	234	0	-35	147	-4 253
Neto intressitulu Komisjoni- ja teenustasu tulu	12 643 1 965	14 825 702	0 1 977	2 681 219	1 904 9 954	6 464	-35 0	18 220	32 042 15 501
Komisjoni- ja teenustasu kulu	-571	-3	0	-210	-3 208	0	0	491	-3 501
Neto teenustasutulu	1 394	699	1 977	9	6 746	464	0	711	12 000
Muud tulud	5	8	0	0	12	0	0	4	29

Netotulu	14 042	15 532	1 977	2 690	8 662	470	-35	733	44 071
Netokasum finantsvaradelt Administratiiv- ja muud	-63	0	26	0	-20	-31	4	311	227
tegevuskulud, tööjõukulud	-5 137	-3 121	-1 766	-564	-5 173	-871	-2 791	-3 389	-22 812
Ärikasum Laenude allahindluse	8 842	12 411	237	2 126	3 469	-432	-2 822	-2 345	21 486
kulu	-164	-1 821	0	-177	-37	0	0	-5 209	-7 408
Tulumaksukulu	-1 103	-1 323	0	0	-473	0	0	-432	-3 331
Puhaskasum	7 575	9 267	237	1 949	2 959	-432	-2 822	-7 986	10 747

Jae	Ettevõtete Pangan	Vara	Järel maks ja tarbija finant seer	Makse vahen	Kindlus tus	LHV UK	Muud tegevu	Kokku
								102 643
								-17 630
								85 013
7 131	1 888	5 936	617	29 132	1 090	0	-33	45 761
-1 816	-47	0	-599	-10 962	0	0	1 014	-12 410
5 315	1 841	5 936	18	18 170	1 090	0	981	33 351
8	59	0	0	-40	0	0	24	51
34 883	45 303	5 936	7 562	21 774	1 102	-98	1 953	118 415
-108	0	-283	0	-24	-36	2	-981	-1 430
-15 161	-9 179	-5 466	-1 681	-15 086	-2 231	-6 471	-7 482	-62 757
19 614	36 124	187	5 881	6 664	-1 165	-6 567	-6 510	54 228
-920	-1 451	0	-54	-47	0	0	-5 330	-7 802
-1 999	-3 253	-830	-1 107	-886	0	0	-1 234	-9 309
16 695	31 420	-643	4 720	5 731	-1 165	-6 567	-13 074	37 117
2 633 104	3 563 893	23 156	88 010	0	25 186	40 511	-111 446	6 262 414
2 957 196	638 286	709	70 569	2 260 352	19 592	4 293	-84 296	5 866 671
	pangandus 32 289 -2 729 29 560	dus 51 990 -8 587 43 403	haldus 0 0 0	imine 9 311 -1 767 7 544	dajad 7 688 -4 044 3 644	12 0 12	Ltd 0 -98 -98	sed 1 353 -405 948

III kvartal 2021	Jae pangan dus	Ettevõtete pangandus	Vara haldus	Järelmaks ja tarbija finant seerimine Eestis	Makse vahendajad	Kindlu tus	Muud tegevu sed	LHV UK Ltd	Kokku
Intressitulu	8 999	14 826	0	2 948	1 284	0	3 958	0	32 015
Intressikulu	-212	-2 544	0	-454	2	0	-2 950	0	-6 158
Neto intressitulu Komisjoni- ja	8 787	12 282	0	2 494	1 286	0	1 008	0	25 857
teenustasu tulu Komisjoni- ja	2 149	460	2 216	199	9 312	345	150	0	14 831
teenustasu kulu Neto	-521	-41	0	-161	-4 041	0	-88	0	-4 852
teenustasutulu	1 628	419	2 216	38	5 271	345	62	0	9 979
Muud tulud	0	185	0	0	25	0	60	0	270
Netotulu	10 415	12 886	2 216	2 532	6 582	345	1 130	0	36 106
Netokasum finantsvaradelt	-10	0	49	0	-2	0	8	5	50
Administratiiv- ja muud
tegevuskulud, tööjõukulud	-3 712	-2 222	-1 700	-482	-3 520	-567	-2 057	-1 044	-15 304
Ärikasum Laenude	6 693	10 664	565	2 050	3 060	-222	-919	-1 039	20 852
allahindluse kulu	-579	-1 144	0	286	-7	0	0	0	-1 444
Tulumaksukulu	-740	-1 165	0	0	-474	0	-439	0	-2 818
Puhaskasum	5 374	8 355	565	2 336	2 579	-222	-1 358	-1 039	16 590

9 kuud 2021	Jae pangand us	Ettevõtete pangandus	Vara haldus	Järel maks ja tarbija finant seeri mine Eestis	Makse vahendajad	Kindlus tus	Muud tegevu sed	LHV UK Ltd	Kokku
Intressitulu	26 147	42 494	0	8 789	2 948	0	8 420	0	88 798
Intressikulu	-992	-7 478	-14	-1 374	0	0	-9 784	0	-19 642
Neto intressitulu Komisjoni- ja	25 155	35 016	-14	7 415	2 948	0	-1 364	0	69 156
teenustasu tulu Komisjoni- ja	7 125	1 169	6 832	580	24 916	851	94	0	41 567
teenustasu kulu Neto	-1 340	-52	0	-493	-11 363	0	-92	0	-13 340
teenustasutulu	5 785	1117	6832	87	13 553	851	2	0	28 227
Muud tulud	11	245	0	0	85	0	12	0	353
Netotulu Netokasum	30 951	36 378	6 818	7 502	16 586	851	-1 350	0	97 736
finantsvaradelt Administratiiv- ja muud tegevuskulud,	-45	0	355	0	-3	0	-346	6	-33
tööjõukulud	-11 636	-7 034	-8 238	-1 386	-10 125	-1 461	-5 468	-1 589	-46 937

Ärikasum Laenude	19 270	29344	-1 065	6 116	6 458	-610	-7 164	-1 583	50 766
allahindluse kulu	-1 180	0	-286	-22	0	0	-27	0	-2 254
Tulumaksukulu	-3 192	-1 241	-1 184	-1 107	0	0	1 175	0	-7 591
Puhaskasum	16 489	24 972	-2 306	4 646	5 329	-610	-6 016	-1 583	40 921
Varad kokku 30.09.2021 Kohustused kokku	2 256 260	3 996 803	25 352	65 835	193 394	13 054	-56 517	1 434	6 495 615
30.09.2021	2 854 917	1 675 712	768	49 073	1 675 712	6 200	-46 137	48	6 216 293

LISA 3 Riskide juhtimine

Oma igapäevastes toimingutes puutub Grupp kokku mitmete finantsriskidega: tururisk (välisvaluuta risk, turuhinna intressirisk, rahavoo intressirisk ja hinnarisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Vahearuande finantsaruanded ei kata kogu finantsriskide juhtimist nagu seda nõutake majandusaasta aruannetes; selle informatsiooni leiab Grupi 2021. aasta majandusaasta aruandest. Riskijuhtimise üksuse tööd reguleerivates poliitikates ei ole toimunud olulisi muutusi võrreldes eelmise aasta lõpuga. Eraldi vajab kajastamist COVID-19 mõju Grupi tegevusele. Kriis mõjutab peamiselt kolme riski: personalirisk, likviidsusrisk ja krediidirisk.

Personaliriski osas õnneks on mõju olnud minimaalne, LHV oli valmis kodukontorites töötamiseks ning peaaegu kogu töötajaskond tegi kaks kuud tööd kodukontoritest. Seeläbi vähenes sotsiaalne läbikäimine ning võimalused viirusega kokku puutuda.

LHV Pank on likviidsusriski vähendamiseks emiteerinud pandivõlakirju. Need võimaldasid vähendada kallite platvormihoiuste osa finantseerimises ning koos TLTRO III programmist tõstetud finantseeringuga rahastada Danske kohalike omavalitsuste ja ettevõtete portfelli ostu neljanda kvartali alguses.

Krediidiriski osas on COVID-19 kahetise mõjuga, ühelt poolt on sektoreid, mille käekäiku on pandeemia väga palju mõjutanud ning siis ülejäänud portfell, mida toetab rekordiline majanduskasv ning krediidikahjumid on minimaalsed. LHV portfellis on vaid üksikud positsioonid seotud turismi, hotellinduse või spordiklubidega. Need positsioonid on ka kõik individuaalselt hinnatud ning vajadusel provisjoneeritud. Muu portfelli osas on krediidikvaliteet väga tugev ning võlgnevused peaaegu puuduvad. Samuti on lõppenud pandeemia alguses antud maksepuhkused ning kliendid liikunud tagasi tavapäraste graafikute peale.

LISA 4 Finantsvarade ja -kohustuste jaotumine riikide lõikes

		Saksa	Muu
30.09.2022	Eesti	maa	EL	USA	UK	Muud	Kokku
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	2 471 361	0	19 656	30 568	213 120	375	2 735 080
Finantsvarad õiglases väärtuses ja amortiseeritud soetusväärtuses	249 436	5 007	119 263	30	4	8	373 748
Laenud ja nõuded klientidele	3 068 434	573	19 890	696	909	4 200	3 094 702
Nõuded klientidele	12 785	0	0	0	0	0	12 785
Muud finantsvarad	100	0	0	24	0	0	124
Finantsvarad kokku	5 802 116	5 580	158 809	31 318	214 033	4 583	6 216 439
Saadud laenud keskpankadest (TRTLO)	147 348	0	0	0	0	0	147 348
Klientide hoiused ja saadud laenud	3 592 837	43 599	854 536	32 742	603 358	41 080	5 168 153
Saadud laenud ja väljastatud võlakirjad	349 405	0	0	0	0	0	349 405
Allutatud kohustused	110 653	0	0	0	0	0	110 653

Finantskohustused kokku	4 283 403	43 599	854 536	32 742	603 358	41 080	5 858 719
finantskohustused
Võlad hankijatele ja muud	83 153	0	0	0	0	0	83 153
väärtuses
Finantskohustused õiglases	7	0	0	0	0	0	7

Valmisolekulaenud summas 674 711 tuhat eurot on Eesti residentidele.

		Saksa	Muu
31.12.2021	Eesti	maa	EL	USA	UK	Muud	Kokku
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	3 611 765	0	76 010	29 900	269 593	42	3 987 310
Finantsvarad õiglases väärtuses	55 949	6	79 709	30	2	159	135 855
Laenud ja nõuded klientidele	2 652 960	781	17 292	903	849	4 375	2 677 160
Nõuded klientidele	9 752	0	0	0	0	0	9 752
Muud finantsvarad	117	0	0	2 119	0	0	2 236
Finantsvarad kokku	6 330 543	787	173 011	32 952	270 444	4 576	6 812 313
Saadud laenud keskpankadest
(TRTLO)	197 461	0	0	0	0	0	197 461
Klientide hoiused ja saadud laenud	3 449 803	113 798	1 484 106	62 541	631 356	66 013	5 807 617
Saadud laenud ja väljastatud
võlakirjad	349 146	0	0	0	0	0	349 146
Allutatud kohustused	110 378	0	0	0	0	0	110 378
Finantskohustused õiglases
väärtuses	157	0	0	0	0	0	157
Võlad hankijatele ja muud
finantskohustused	49 262	0	0	0	0	0	49 262
Finantskohustused kokku	4 156 207	113 798	1 484 106	62 541	631 356	66 013	6 514 021

Valmisolekulaenud summas 679 579 tuhat eurot on Eesti residentidele.

LISA 5 Varade ja kohustuste jaotumine lepinguliste tähtaegade lõikes

30.09.2022	Nõudmiseni	0-3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Kohustused lepinguliste tähtaegade järgi
Saadud laenud keskpankadest (TRTLO)	0	0	0	150 000		150 000
Klientide hoiused	5 054 172	49 603	58 579	5 826	0	5 168 180
Saadud laenud ja väljastatud võlakirjad	0	0	1 141	351 397	0	352 538
Allutatud kohustused	0	1 913	5 717	118 625	0	126 255
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	0	83 153	0	0	0	83 153
Valmisolekulaenud	0	674 711	0	0	0	674 711
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes
summades	0	53 334	0	0	0	53 334
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine
brutos)	0	158 410	0	0	0	158 410
Finantskohustused õiglases väärtuses	0	7	0	0	0	7
Kohustused kokku	5 054 172	1 021 131	65 437	625 848	0	6 766 588
Finantsvarad lepinguliste tähtaegade järgi
Nõuded pankadele ja investeermisühingutele	2 734 919	0	0	0	0	2 734 919
Finantsvarad õiglases väärtuses ja amortiseeritud	0	95	236 267	125 575	626	362 563
soetusväärtuses
Laenud klientidele	0	212 867	469 611	1 933 565	1 170 746	3 786 789
Nõuded klientide vastu	0	12 785	0	0	0	12 785
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine	0	158 410	0	0	0	158 410
brutos)

Muud finantsvarad	124	0	0	0	0	124
Finantsvarad kokku	2 735 043	384 157	705 878	2 059 140	1 171 372	7 055 590
Finantsvarade ja -kohustuste tähtaegade vahe	-2 319 129	-636 974	640 441	1 433 292	1 171 372	289 002

31.12.2021	Nõudmiseni	0-3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Kohustused lepinguliste tähtaegade järgi
Saadud laenud keskpankadest (TRTLO)	0	0	0	197 000	0	197 000
Klientide hoiused	5 648 302	55 271	101 784	2 288	0	5 807 645
Saadud laenud ja väljastatud võlakirjad	0	0	1 140	352 538	0	353 678
Allutatud kohustused	0	1 903	5 727	124 341	0	131 971
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	0	49 262	0	0	0	49 262
Valmisolekulaenud	0	679 579	0	0	0	679 579
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes
summades	0	49 409	0	0	0	49 409
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine
brutos)	0	101 848	0	0	0	101 848
Finantskohustused õiglases väärtuses	0	157	0	0	0	157
Kohustused kokku	5 648 302	937 429	108 651	676 167	0	7 370 549
Finantsvarad lepinguliste tähtaegade järgi
Nõuded pankadele ja investeermisühingutele	3 987 341	0	0	0	0	3 987 341
Finantsvarad õiglases väärtuses kajastatavad
võlakirjad	0	46 047	3 387	77 915	155,481	127 504
Laenud klientidele	0	173 534	431 582	1 661 341	924 419	3 190 876
Nõuded klientide vastu	0	9 752	0	0	0	9 752
Muud finantsvarad	2 236	0	0	0	0	2 236
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine
brutos)	0	101 848	0	0	0	101 848
Finantsvarad kokku	3 989 577	331 181	434 969	1 739 256	924 574	7 419 557
Finantsvarade ja -kohustuste tähtaegade vahe	-1 658 725	-606 248	326 318	1 063 089	924 574	49 008

Võlakirjaportfellist valdava osa instrumentide tagatisel on võimalik võtta keskpangast lühiajalist laenu.

Kõik rahavood finantsvaradelt ja kohustustelt (v.a. derivatiivid) sisaldavad tuleviku lepingulisi rahavooge.

LISA 6 Avatud valuutapositsioonid

30.09.2022	EUR	CHF	GBP	SEK	USD	Muud	Kokku
Valuutariski kandvad varad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	2 479 701		1 786 223 141	4 531	18 477		7 444 2 735 080
Finantsvarad õiglases väärtuses ja amortiseeritud soetusväärtuses	370 875	0	3	1	37	2 832	373 748
Laenud ja nõuded klientidele	3 086 067	75	193	515	7 600		251 3 094 702
Muud nõuded klientidele	9 835	4	-1 123	55	4 011	1	12 785
Muud finantsvarad	124	0	0	0	0	0	124
Valuutariski kandvad varad kokku	5 946 603		1 866 222 215	5 102	30 125		10 528 6 216 439
Valuutariski kandvad kohustused
Saadud laenud keskpankadest (TRTLO)	147 348	0	0	0	0	0	147 348
Klientide hoiused	4 754 125		5 889 219 364	12 841	165 226		10 708 5 168 153
Saadud laenud ja väljastatud võlakirjad	349 405	0	0	0	0	0	349 405
Finantskohustused õiglases väärtuses	7	0	0	0	0	0	7
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	66 022	56	2 784	774	12 113	1 404	83 153
Allutatud kohustused	110 653	0	0	0	0	0	110 653

Valuutariski kandvad kohustused kokku	5 427 560			5 945 222 148	13 615	177 339		12 111 5 858 719
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades		0	4 183		0 8 742	143 557	1 928	158 410
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades		158 410	0		0	0	0 0	158 410
Avatud valuutapositsioon		360 633	103		67	230 -3 657	345	357 720
31.12.2021	EUR	CHF		GBP	SEK	USD	Muud	Kokku
Valuutariski kandvad varad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	3 687 255	1 367		277 043	1 075	18 433	2 137	3 987 310
Finantsvarad õiglases väärtuses	135 812	0		1	0	37	4	135 855
Laenud ja nõuded klientidele	2 669 321	18		463	396	6 616	346	2 677 160
Muud nõuded klientidele	7 818	0		491	226	167	1 050	9 752
Muud finantsvarad	117	0		0	0	2 119	0	2 236
Valuutariski kandvad varad kokku	6 500 323	1 385		277 998	1 697	27 372	3 538	6 812 313
Valuutariski kandvad kohustused
Saadud laenud keskpankadest (TRTLO)	197 461	0		0	0	0	0	197 461
Klientide hoiused	5 409 103	5 037		271 784	7 837	101 149	12 708	5 807 617
Saadud laenud ja väljastatud võlakirjad	349 146	0		0	0	0	0	349 146
Finantskohustused õiglases väärtuses	0	0		0	16	123	18	157
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	36 376	218		6 456	217	5 676	319	49 262
Allutatud kohustused	110 378	0		0	0	0	0	110 378
Valuutariski kandvad kohustused kokku	6 102 464	5 254		278 240	8 070	106 948	13 045	6 514 021
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades	0	3 872		0	6 454	82 496	9 026	101 848
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades	101 848	0		0	0	0	0	101 848
Avatud valuutapositsioon	296 011	3		-242	81	2 920	-481	298 292

LISA 7 Finantsvarade ja –kohustuste õiglane väärtus

Grupi juhatus on hinnanud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ja kohustuste õiglast väärtust. Õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritakse tuleviku rahavood turuintressikõvera alusel.

Õiglases väärtuses mõõdetavate varade ja kohustuste hierarhiast tulenevalt kasutatavast hindamistehnikast annab ülevaate järgnev tabel:

	1. tase	2. tase	3. tase	30.09.2022	1. tase	2. tase	3. tase	31.12.2021
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande
Aktsiad ja fondiosakud*	788	7 345	0	8 133	727	7 620	0	8 347
Võlakirjad õiglases väärtuses muutusega läbi
kasumiaruande	938	0	0	938	127 504	0	0	127 504
Intressiswapid ja valuutaforwardid	0	2 830	0	2 830	0	4	0	4
Finantsvarad kokku	1 726	10 175	0	11 901	128 231	7 624	0	135 855
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Intressiswapid ja valuutaforwardid	0	7	0	7	0	157	0	157
Finantskohustused kokku	0	7	0	7	0	157	0	157

*Aktsiad ja fondiosakud sisaldavad Grupi ettevõtte AS LHV Varahaldus investeeringut pensionifondi osakutesse summas 7 345 (31.12.2021: 7 620) tuhat eurot. Vastavalt Investeerimisfondide seadusele peab LHV Varahaldus kui pensinifondide valitseja omama vähemalt 0,5% iga tema poolt valitsetava kohustusliku pensionifondi osakutest.

Hierarhias kasutatud tasemed:

1. tase – aktiivsel turul noteeritud hind

2. tase – hindamistehnika, mille sisendiks on turu informatsioon (sarnaste tehingute kursid ja intressikõverad)

3. tase – muud hindamismeetodid (näiteks diskonteeritud rahavoogude meetod) hinnanguliste sisenditega

Intressiswapid on instrumendid, millede osas kasutatakse mudelipõhisel hindamisel õiglase väärtuse määramiseks aktiivsel turul kättesaadavaid sisendeid. Selliste turuväliste derivatiivide õiglane väärtus arvutatakse teoreetilise nüüdis-väärtusena (NPV), kasutades sõltumatuid turuparameetreid eeldades, et ei eksisteeri riski ning määramatust. Nüüdisväärtuse diskonteerimisel kasutatakse turult kättesaadavat riskivaba tulususe määra.

Seisuga 30.09.2022 on ettevõtluslaenude ja ettevõtetele väljastatud arvelduskrediidi õiglane väärtus 16 170 tuhat eurot (0,92%) suurem kui nende bilansiline väärtus (31.12.2021: 5 795 tuhat eurot, 0,38% kõrgem). Laenud on väljastatud panga äritegevuse segmendis turutingimustel ning seetõttu ei erine laenude õiglane väärtus seisuga 30.09.2022 ja 31.12.2021 oluliselt nende bilansilistest väärtustest. Laenude õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad väljastatud laenud hierarhia 3. tasemele.

Liisingu intressimäärad järgivad üldiselt turul vastavate toodete puhul kasutatavaid intressimääru. Intressikeskkond on olnud stabiilne liisingtoote turuletoomisest alates ning seetõttu ei erine lepingute õiglane väärtus oluliselt bilansilisest väärtusest. Kuna nõutakse juhtkonna otsust klassifitseerimiseks, siis õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad väljastatud laenud hierarhia 3. tasemele.

Võimenduslaenud, järelmaks ja klientidele antud krediitkaardid on oma olemuselt lühiajalised ja kuna nad on väljastatud turutingimustel ei erine nende õiglane väärtus märkimisväärselt bilansilisest väärtusest. Võimenduslaenud, järelmaks ja klientidele antud krediitkaardid kuuluvad hierarhias 3. tasemele, kuna nõuavad olulisi hinnanguid väärtuse leidmiseks.

Muud nõuded klientidele, samuti viitvõlad ja muud lühiajalised kohustused on tekkinud tavapärase äritegevuse käigus ja kuuluvad tasumisele lühiajaliselt, mistõttu ei erine nende õiglane väärtus nende bilansilisest väärtusest. Need nõuded ja kohustused ei kanna intressi. Nende debitoorsete võlgnevuste, tekkepõhiste kulude ja muude võlgade õiglane väärtus on hierarhia tase 3.

Fikseeritud intressimääradega klientide deposiidid on valdavas osas lühiajalised ja deposiitide hinnastamine toimub vastavalt turutingimustele, mistõttu tuleviku rahavoogude diskonteerimise tulemusena leitav deposiitide õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Kliendi deposiitide õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad klientide deposiidid hierarhia 3. tasemele.

Allutatud laenudest 50 000 tuhat on saadud 2020. aastal, 40 000 tuhat on saadud 2019. aastal ning 20 000 tuhat on saadud 2018. aastal. Allutatud laenud on võetud turutingimustel ning vaadates laenu- ja intressiturul toimunut, siis võib öelda, et tänase päeva seisuga on turutingimused sarnased ning seega ei erine nende laenude õiglane väärtus oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Laenude õiglase väärtuse hindamisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad nad hierarhia 3. tasemele.

LISA 8 Laenuportfelli jaotumine majandusharude ja riskiklasside lõikes

30.09.2022	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	Kokku	%
Eraisikud	1 079 953	108 060	5 557	-2 209	1 191 362	38,5%
Põllumajandus	64 096	3 554	0	-185	67 465	2,2%
Kaevandus ja karjäärid	1 141	584	135	-54	1 806	0,1%
Tööstus	130 283	22 547	204	-1 831	151 203	4,9%
Energia	89 493	1 446	0	-528	90 411	2,9%
Vesi ja kanalisatsioon	29 678	116	0	-302	29 492	1,0%
Ehitus	95 666	5 400	118	-1 707	99 478	3,2%
Hulgi- ja jaekaubandus	147 538	8 364	681	-875	155 709	5,0%
Veondus ja laondus	14 100	9 627	2	-693	23 036	0,7%
Majutus ja toitlustus	7 242	24 893	188	-1 821	30 502	1,0%
Info ja side	12 547	1 086	1	-28	13 606	0,4%
Finantstegevus	121 488	210	0	-622	121 076	3,9%
Kinnisvaraalane tegevus	722 811	47 552	1 617	-3 065	768 915	24,8%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	74 683	8 126	45	-197	82 657	2,7%
Haldus- ja abitegevused	112 352	4 118	35	-3 317	113 187	3,7%
Avalik haldus	79 649	0	0	-129	79 520	2,6%
Haridus	5 154	614	0	-313	5 455	0,2%

Kunst ja meelelahutus	28 692	23 667	15	-2 553	49 821	1,6%
Muud teenindavad tegevused	7 091	1 262	12	-35	8 331	0,3%
Kokku	2 834 777	271 852	8 610	-20 537
Laenude allahindlus	-11 109	-7 862	-1 566

31.12.2021	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	Kokku	%
Eraisikud	886 127	114 863	11 328	-2 392	1 009 926	37,7%
Põllumajandus	63 843	4 809	21	-214	68 459	3,1%
Kaevandus ja karjäärid	923	1 114	0	-18	2 019	0,1%
Tööstus	125 985	26 328	255	-930	151 638	6,9%
Energia	57 403	1 729	0	-627	58 505	2,6%
Vesi ja kanalisatsioon	23 172	573	0	-240	23 505	1,1%
Ehitus	80 323	3 990	477	-1 778	83 012	3,8%
Hulgi- ja jaekaubandus	126 082	5 186	848	-486	131 630	6,0%
Veondus ja laondus	25 730	3 057	101	-136	28 752	1,3%
Majutus ja toitlustus	5 526	25 036	159	-2 041	28 680	1,3%
Info ja side	10 600	294	8	-24	10 878	0,5%
Finantstegevus	85 481	327	0	-303	85 505	3,9%
Kinnisvaraalane tegevus	569 902	85 688	1 995	-3 260	654 325	29,6%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	39 062	5 344	482	-219	44 669	2,0%
Haldus- ja abitegevused	113 860	3 698	155	-3 268	114 445	5,2%
Avalik haldus	97 307	315	0	0	97 622	4,4%
Haridus	4 035	275	31	-14	4 327	0,2%
Tervishoid	9 766	3 441	3	-71	13 139	0,6%
Kunst ja meelelahutus	24 155	27 576	64	-2 963	48 832	2,2%
Muud teenindavad tegevused	16 463	856	38	-65	17 292	0,8%
Kokku	2 365 745	314 499	15 965	-19 049
Laenude allahindlus	-9 472	-7 444	-2 133
Laenuportfell kokku	2 356 273	307 055	13 832		2 677 160	100%

LISA 9 Neto intressitulu

Intressitulu	III kv 2022	9 kuud 2022	III kv 2021	9 kuud 2021
Nõuded krediidiasutustele ja investeerimisühingutele	1 146	2 080	78	195
Nõuded keskpangale	778	1 766	1 289	1 772
Võlakirjad	-107	-449	-53	-248
Liising	1 563	4 444	1 558	4 493
Võimenduse laenud ja väärtpaberite laenamine	401	1 264	482	1 266
Tarbimislaenud	2 551	6 854	2 084	6 164
Järelmaks	852	2 467	864	2 613
Ettevõtluslaenud	19 503	54 684	15 580	44 263
Krediitkaardilaenud	214	608	207	644
Eluasemelaenud	6 956	18 673	5 230	15 251
Eralaenud	607	1 729	588	1 711
Muud laenud	1 831	8 523	4 108	10 674

Kokku	36 295	102 643	32 015	88 798
Intressikulu
Klientide hoiused ja saadud laenud	-1 174	-3 586	-1 282	-4 071
Nõuded keskpangale	-929	-7 661	-3 577	-9 861
Allutatud kohustused	-2 150	-6 383	-1 299	-5 710
sh. laenud seotud osapoolte vahel	-82	-244	-81	-242
Kokku	-4 253	-17 630	-6 158	-19 642
Neto intressitulu	32 042	85 013	25 857	69 156
Laenude intressitulud kliendi asukoha järgi
(ei sisalda intressitulusid pankadelt ja võlakirjadelt):	III kv 2022	9 kuud 2022	III kv 2021	9 kuud 2021
Eesti	34 478	99 246	30 701	87 079
Kokku	34 478	99 246	30 701	87 079

LISA 10 Neto teenustasutulu

Komisjoni- ja teenustasutulu	III kv 2022	9 kuud 2022	III kv 2021	9 kuud 2021
Väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud	935	3 380	1 140	3 810
Varahaldus- ja sarnased tasud	3 402	10 085	3 341	10 052
Valuuta konverteerimise tasud	1 954	6 459	2 337	6 261
Tasud kaartidelt ja arveldustelt	6 872	19 936	6 362	16 904
Muud teenustasutulud	2 338	5 901	1 651	4 540
Kokku	15 501	45 761	14 831	41 567
Komisjoni- ja teenustasukulu
Makstud väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud	-590	-1 827	-534	-1 353
Kaartidega seotud kulud	-972	-4 452	-1 614	-4 580
Terminalitehingutega seotud kulud	-1 933	-5 413	-1 821	-5 187
Muud teenustasukulud	-6	-718	-883	-2 220
Kokku	-3 501	-12 410	-4 852	-13 340
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	12 000	33 351	9 979	28 227
Teenustasutulud kliendi asukoha järgi:	III kv 2022	9 kuud 2022	III kv 2021	9 kuud 2021
Eesti	13 749	40 178	13 195	36 050
Ühendkuningriigid	1 752	5 583	1 636	5 417
Kokku	15 501	45 761	14 831	41 567

LISA 11 Tegevuskulud

	III kv 2022	9 kuud 2022	III kv 2021	9 kuud 2021
Palk ja tulemustasud	8 596	25 367	5 490	17 236
Sotsiaal- ja muud maksud*	3 034	8 258	1 934	5 448
Tööjõukulud kokku	11 630	33 625	7 424	22 684
IT kulud	2 221	5 462	1 154	3 181
Info- ja pangateenused	386	1 026	310	992
Turunduskulud	561	2 178	635	1 719

22 812	62 757	15 304	46 937
11 182	29 132	7 880	24 253
235	657	229	441
468	1 067	139	580
1 544	4 369	1 182	6 295
3 089	5 786	1 865	5 564
1 774	5 969	1 740	4 217
323	917	142	245
130	398	86	214
450	1 302	398	805

*kogusumma sotsiaal-, tervise- ja muude kindlustuste eest

LISA 12 Nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele

	30.09.2022	31.12.2021
Nõudmiseni hoiused ja tähtajalised hoiused kuni 3 kuud*	122 724	113 026
Kohustuslik reservkapital keskpangas	51 080	57 298
Nõudmiseni hoiused keskpangale*	2 561 276	3 816 986
Kokku	2 735 000	3 987 310
* Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes	2 684 000	3 930 012

Nõuete jaotus riikide lõikes on esitatud lisas 4. Nõudmiseni hoiuste hulgas kajastuvad nõuded investeerimisühingutele kogusummas 4 581 (31.12.2021: 6 188) tuhat eurot. Kõik ülejäänud nõudmiseni ja tähtajalised hoiused on krediidiasutustes ja keskpangas. Kohustusliku reservkapitali nõue seisuga 30.09.2022 oli 1% (31.12.2021: 1%) kõigist finantseerimisallikatest (klientide hoiused ja saadud laenud). Reservi nõuet täidetakse kuu keskmisena eurodes või keskpanga poolt aktsepteeritud välisfinantsvarades.

LISA 13 Klientide hoiused ja saadud laenud

Eraisikud	Finants ettevõtted	Mittefinants ettevõtted	Avalik sektor	30.09.2022
1 103 421	1 722 203	2 152 018	76 354	5 053 996
30 677	5 516	57 677	20 087	113 957
300	-132	28	4	200
1 134 398	1 727 587	2 209 723	96 445	5 168 153

		Finants	Mittefinants	Avalik
Hoiused/laenud liikide kaupa	Eraisikud	ettevõtted	ettevõtted	sektor	31.12.2021
Nõudmiseni hoiused	1 005 757	2 473 973	2 008 349	161 510	5 649 589
Tähtajalised hoiused	39 209	15 679	81 808	22 587	159 283
Tekkepõhine intressikohustus	285	-1 537	-5	2	-1 255
Kokku	1 045 251	2 488 115	2 090 152	184 099	5 807 617

Saadud laenud 30.09.2022	TRTLO	Pandivõlakiri	Eelistatud senior võlakiri	Kokku saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad
Saadud laen	150 000	249 201	100 000	349 201
Tekkepõhine intressikohustus	-2 652	327	-123	204
Kokku	147 348	249 528	99 877	349 405

Saadud laenud 31.12.2021	TRTLO	Pandivõlakiri	Eelistatud senior võlakiri	Kokku saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad
Saadud laen	200 000	248 980	100 000	348 980
Tekkepõhine intressikohustus	-2 539	140	26	166
Kokku	197 461	249 120	100 026	349 146

1. aasta juunis tegi LHV Pank 250 miljoni euro suuruse pandivõlakirjade eduka esmaemissiooni, mis oli suunatud rahvusvahelistele investoritele. 5-aastases emissioonis osales 31 institutsionaalset investorit ning intressiks kujunes 0,12%. LHV Panga poolt sooritatud emissioon oli esimene esmaemissioon peale COVID-19 kriisi algust. Emissioon sai Aa1 reitingu Moodys'lt ning noteeriti Dublini börsil.

Septembris emiteeris LHV Group 100 mln euro ulatuses eelistatud võlakirju nelja aastase tähtajaga, mis sisaldab võimalust tehing tagasi kutsuda peale kolmandat aastat. Emissioon sai Baa3 reitingu ning noteeriti Dublini börsil.

1. aastal kaasas Pank Euroopa Keskpanga poolt pakutavast TLTRO III programmi kaudu 200 mln euro ulatuses negatiivse intressiga vahendeid. Teises kvartalis tagastas Pank Euroopa Keskpangale ennetähtaegselt laenu 50 mln eurot.

Klientide hoiuste ja saadud laenude nominaalne intressimäär on võrdne nende sisemise intressimääraga, kuna muid olulisi tasusid ei ole rakendatud.

LISA 14 Võlad hankijatele ja muud kohustused

Finantskohustused	30.09.2022	31.12.2021
Võlgnevused hankijatele ja kaupmeestele	2 147	2 779
Muud lühiajalised kohustused	12 350	6 904
Rendikohustused	6 249	3 350
Maksed teel	42 521	27 202
Väljastatud finantsgarantiid	1 398	1 101
Kohustused kindlustustegevusest	18 488	7 926
Vahesumma	83 153	49 262
Mitte-finantskohustused
Väljastatud tegevusgarantiid	942	543
Maksuvõlad	2 903	2 207
Võlgnevused töövõtjatele	3 099	2 545
Muud lühiajalised võlgnevused	1 009	816
Vahesumma	7 952	6 111
Kokku	91 105	55 373

Võlgnevused töövõtjatele koosnevad aruandeperioodil maksmata töötasudest, boonuse- ja puhkusereservi kohustusest ning võlgnevuste suurenemine on tulenenud töötajate lisandumisest aasta jooksul. Maksed teel koosnevad väljuvatest välismaksetest ning väärtpaberitehingute vahendamisest tekkinud võlgnevustest klientidele. Kõik kohustused, v.a. finantsgarantiid, kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ja kajastatakse seetõttu lühiajaliste kohustustena.

LISA 15 Tingimuslikud kohustused

Tühistamatud tehingud	Tegevusgarantiid Finantsgarantiid			Akreditiivid Valmisolekulaenud	Kokku
Kohustus lepingulises summas 30.09.2022	31 677	51 803	8 676	674 711	766 867
Kohustus lepingulises summas 31.12.2021	19 919	49 409	1 438	679 579	750 345

LISA 16 Tava ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta

Tava kasumi arvutamiseks aktsia kohta on puhaskasum jagatud kaalutud keskmise aktsiate arvuga. Lahustatud kasum aktsia kohta tuleneb juhtkonna võtmetöötajatele antud aktsiaoptsioonidest.

	III kv 2022	9 kuud 2022	III kv 2021*	9 kuud 2021*
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (sh lõpetatud
tegevustelt; tuhandetes eurodes)	10 307	35 730	15 954	39 406
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhandetes aktsiates)	315 425	309 830	291 190	290 190
Tava kasum aktsia kohta (eurodes) Kaalutud keskmine aktsiate arv kasutatud lahustatud kasumi	0,03	0,12	0,06	0,14
aktsia kohta arvutamisel (tuhandetes aktsiates)	321 714	314 232	298 190	297 680
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	0,03	0,11	0,05	0,13

*2021 aasta andmed on võrreldatavuse eesmärgil muudetud vastavalt kolmandas kvartalis toimunud aktsiate nimiväärtuse muutusele.

LISA 17 Kapitali juhtimine

Grupi eesmärk kapitali juhtimisel on:

• ✓ tagada Grupi tegevuse jätkuvus ning võime aktsionäridele kasumit toota;
• ✓ säilitada tugev kapitalibaas, mis toetab äritegevuse arengut;
• ✓ täita kapitalile kehtestatud nõudeid, nagu need on ette nähtud järelevalveorgani poolt.

Grupi poolt hallatav kapital 30.09.2022 seisuga oli 444 918 tuhat eurot (31.12.2021: 385 357 tuhat eurot). Kapitali eesmärkide määramisel lähtutakse nii regulatiivsetest miinimumnõuetest kui ka sisemisest täiendavast puhvrist.

Grupp jälgib oma kapitali planeerimisel alljärgnevaid üldpõhimõtteid:

• Grupp peab igal ajal olema piisavalt kapitaliseeritud, omades vajalikku kapitalivaru, mis tagab majandusliku säilimise kõikides olukordades;
• Kapitali juhtimisel on põhitähelepanu esmase tasandi omavahenditel, sest ainult esmase tasandi omavahendid omavad kahjumite absorbeerimise võimet. Kõik muud kasutatavad kapitalikihid on sõltuvuses esmase tasandi omavahendite mahust;
• Grupi kapitali saab jagada kaheks: 1) regulatiivne miinimumkapital ja 2) Grupi poolt hoitav kapitalivaru. Täitmaks oma pikaajalisi majanduslikke eesmärke peab Grupp püüdlema ühelt poolt regulatiivse miinimumkapitali proportsionaalse vähendamise suunas (läbi riskide vähendamise ja kõrge läbipaistvuse). Teiselt poolt peab Grupp püüdlema piisava ja konservatiivse kapitalivaru suunas, mis tagab majandusliku säilimise ka ränga negatiivse riskistsenaariumi korral;
• Grupi poolt seatud riskiisu on oluline sisend kapitali planeerimisele ja kapitali eesmärkide seadmisele. Kõrgem riskiisu tähendab kõrgema kapitalivaru hoidmist.

Kapitalibaas	30.09.2022	31.12.2021
Sissemakstud aktsiakapital	31 542	29 864
Ülekurss	141 186	97 361
Reservkapital	-1 330	4 713
Muud reservid	4 713	47
Eelmiste perioodide jaotamata kasum/-kahjum	170 010	179 746
Immateriaalne põhivara (miinusega)	-23 037	-14 473
Aruandeperioodi kasum (COREP)	18 334	0
Mahaarvamised	-363	-128
CET1 kapitali elemendid või mahaarvamised	-1 967	-12 209
CET1 finantsektori üksuse instrumendid, kus ettevõttel on märkimisväärne osalus	-3 683	-4 328

CET1 finantsektori üksuse instrumendid, kus ettevõttel ei ole märkimisväärne osalus	0	-5 236
Esimese taseme põhiomavahendid kokku	335 405	275 357
Esimese taseme täiendavad omavahendid	35 000	35 000
Esimese taseme omavahendid kokku	370 405	310 357
Allutatud kohustused	74 513	75 000
Teise taseme omavahendid kokku	74 513	75 000
Neto-omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks	444 918	385 357

Grupp on täitnud nii aruandeaastal kui ka eelneval aastal kõiki regulatiivseid kapitalinormatiive.

LISA 18 Tehingud seotud osapooltega

Grupi vahearuande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

• olulist mõju omavad omanikud ja nendega seotud ettevõtted;
• juhatuse liikmed ning nende poolt kontrollitavad äriühingud (ühiselt: juhtkond);
• nõukogu liikmed;
• eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud ettevõtted.

Tehingud	III kv 2022	9 kuud 2022	III kv 2021	9 kuud 2021
Intressitulu	31	92	29	84
sh. juhtkond	14	40	15	44
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	17	52	14	40
Teenustasutulud	7	14	4	12
sh. juhtkond	4	8	1	3
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	3	6	3	9
Intressikulud hoiustelt	8	16	5	15
sh. juhtkond	3	5	1	3
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	5	11	4	12
Intressikulud allutatud kohustustelt	82	244	81	242
sh. juhtkond	3	9	2	6
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	79	235	79	236

Saldod	30.09.2022	31.12.2021
Laenud ja nõuded	5 824	6 047
sh. juhtkond	2 787	2 857
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	3 037	3 190
Hoiused	16 527	30 639
sh. juhtkond	877	788
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	15 650	29 851
Allutatud kohustused	4 134	4 134
sh. juhtkond	148	148
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	3 986	3 986

Tabelis on toodud ülevaade seotud osapoolte olulisematest saldodest ja tehingutest. Kõik muud tehingud juhatuse ja nõukogu liikmete lähikondlastega, nendega seotud ettevõtetega ning emaettevõtte AS LHV Group väikeaktsionäridega ja nende lähikondlastega on tehtud üldise hinnakirja alusel. Juhtkon

na ja olulist mõju omavate aktsionäride alla loetakse ka kõik nendega seotud ettevõtted ja lähikondsed.

Seotud osapooltele väljastatud laenud on väljastatud turutingimustel.

III kvartalis on makstud emaettevõtte AS LHV Group ja tema tütarettevõtete juhtkonnale palka ja muid kompensatsioone kogusummas 781 (III kv 2021: 532) tuhat eurot, sisaldades kõiki makse. Seisuga 30.09.2022 on kohustusena juhtkonna ees kajastatud septembri töötasu ja puhkusekohustus summas 149 (31.12.2021: 107) tuhat eurot (lisa 14). Grupil ei eksisteeri

seisuga 30.09.2022 ega 31.12.2021 juhatuse ega nõukogu liikmetega seotud pikaajalisi kohustusi (pensionikindlustusi, lahkumishüvitisi jne). III kvartalis 2022 maksti nõukogu liikmetele tasusid summas 20 (III kv 2021: 21) tuhat eurot.

Juhatus on seotud aktsiaoptsiooni programmiga. Juhatuse aktsiaoptsioonide kulu III kvartalis on 697 (III kv 2021: 291) tuhat eurot.

Grupp on sõlminud juhatuse liikmetega lepingud, milles ei ole lepingute lõpetamisel määratud lahkumishüvitisi. Lepingus reguleerimata valdkondade vaidluste korral on osapooled kokku leppinud lähtuda Eesti Vabariigis kehtestatud seadustest.

LISA 19 Materiaalne ja immateriaalne põhivara

	Materiaalne		Kokku	Immateriaalne	Kliendilepingu te soetusega	Immateriaalne põhivara
(tuhandetes eurodes)	põhivara	Rendivara	põhivara	põhivara	seotud kulud	kokku
Saldo 31.12.2020
Soetusmaksumus	6 763	5 446	12 209	9 457	15 964	25 421
Akumuleeritud kulum	-3 983	-1 641	-5 624	-5 579	-4 695	-10 274
Jääkmaksumus 31.12.2020	2 780	3 805	6 585	3 878	11 269	15 147
Soetatud põhivara	2 515	1 077	3 592	2 496	0	2 496
Amortisatsioonikulu	-863	-773	-1 636	-2 610	-3 958	-6 568
Akumuleeritud kulumi ümberarvutus	0	-67	-67	0	0	0
Põhivara mahakandmine	0	0	0	-807	0	-807
Kapitaliseeritud müügikulutused	0	0	0	0	750	750
Saldo 31.12.2021
Soetusmaksumus	9 278	6 523	15 801	11 146	16 714	27 860
Akumuleeritud kulum	-4 846	-2 481	-7 327	-7 382	-8 653	-16 035
Jääkmaksumus 31.12.2021	4 432	4 042	8 474	3 764	8 061	11 825
Soetatud põhivara	5 689	4 612	10 301	2 793	0	2 793
Amortisatsioonikulu	-967	-829	-1 796	-1 411	-1 162	-2 573
Tütarettevõtte soetusel lisandunud põhivara	48	0	48	1 431	0	1 431
Tütarettevõtte soetusel lisandunud
akumuleeritud kulum	108	0	108	-534	0	-534
Akumuleeritud kulumi ümberarvutus	0	-1 140	-1 140	0	0	0
Põhivara mahakandmine	0	0	0	-1	0	-1
Kapitaliseeritud müügikulutused	0	0	0	0	598	598
Saldo 30.09.2022
Soetusmaksumus	15 015	11 135	26 150	15 369	17 312	32 681
Akumuleeritud kulum	-5 705	-4 450	-10 155	-9 327	-9 815	-19 142
Jääkmaksumus 30.09.2022	9 310	6 685	15 995	6 042	7 497	13 539

LISA 20 Allutatud kohustused

Allutatud kohustused (tuhandetes eurodes)

	Emiteerimise aasta	Summa	Intressimäär	Lunastustähtaeg
Teise taseme allutatud võlakiri	2018	20 000	6,0%	28. november 2028
Teise taseme allutatud võlakiri	2019	20 000	6,0%	28. november 2028
Teise taseme allutatud võlakiri	2020	35 000	6,0%	30. september 2030
Täiendav esimese taseme võlakiri	2019	20 000	8,0%	tähtajatu
Täiendav esimese taseme võlakiri	2020	15 000	9,5%	tähtajatu
Allutatud kohustused seisuga 30.09.2021		110 000
Allutatud kohustused seisuga 31.12.2021		110 000
Allutatud kohustused seisuga 31.03.2022		110 000
Allutatud kohustused seisuga 30.06.2022		110 000
Allutatud kohustused seisuga 30.09.2022		110 000

LISA 21 Muudatused allahindlustes

Muutused allahindlustes	Saldo seisuga 01.01	Aruandeperioodil moodustatud allahindlus	Aruandeperioodil mahakantud	Saldo seisuga 30.09
Ettevõtluslaenud	-15 288	4 187	-5 327	-16 429
Tarbimislaenud	-1 320	1 320	-1 227	-1 227
Investeeringute rahastamine	-130	130	-14	-14
Liising	-1 250	1 233	-1 895	-1 912
Eralaenud	-1 061	570	-464	-955
Kokku 2022	-19 049	7 440	-8 928	-20 537

Muutused allahindlustes	Saldo seisuga 01.01	Aruandeperioodil moodustatud allahindlus	Aruandeperioodil mahakantud	Saldo seisuga 31.12
Ettevõtluslaenud	-13 449	4 603	-6 442	-15 289
Tarbimislaenud	-1 178	518	-659	-1 320
Investeeringute rahastamine	-25	15	-120	-130
Liising	-1 385	747	-612	-1 250
Eralaenud	-821	-28	-212	-1 061
Kokku 2021	-16 858	5 854	-8 045	-19 049

AS LHV Group aktsionärid

AS-il LHV Group on 315 424 530 lihtaktsiat, mille nimiväärtus on 0,1 euro.

30.09.2022 seisuga oli AS-il LHV Group 30 462 aktsionäri:

• 144 147 780 aktsiat (45,7%) kuulus nõukogu ja juhatuse liikmetele ning nendega seotud isikutele.
• 171 276 750 aktsiat (54,3%) kuulus ettevõtjatele ja investoritele ning nendega seotud isikutele.

30.09.2022 seisuga olid kümme suurimat aktsionäri:

aktsiate arv	osalus	aktsionäri nimi
37 162 070	11,8%	AS Lõhmus Holdings
33 910 370	10,8%	Viisemann Investments AG
25 449 470	8,1%	Rain Lõhmus
12 265 090	3,9%	Krenno OÜ
11 310 000	3,6%	AS Genteel
10 875 280	3,5%	AS Amalfi
10 828 210	3,4%	Ambient Sound Investments OÜ
7 188 990	2,3%	SIA Krugmans
6 691 020	2,1%	Bonaares OÜ
6 037 590	1,9%	OÜ Meroona Systems

Juhatuse ja nõukogu liikmete omanduses olevad aktsiad

Madis Toomsalu omab 1 027 840 aktsiat.

Rain Lõhmus omab 25 449 470 aktsiat, AS Lõhmus Holdings 37 162 070 aktsiat ja OÜ Merona Systems 6 037 590 aktsiat.

Andres Viisemann omab 545 840 aktsiat, Viisemann Holdings OÜ omab 1 300 000 aktsiat ja Viisemann Investments AG 33 910 370 aktsiat. Tauno Tats ei oma aktsiaid. Ambient Sound Investments OÜ omab 10 828 210 aktsiat.

Tiina Mõis omab 49 880 aktsiaid. AS Genteel omab 11 310 000 aktsiat.

Heldur Meerits ei oma aktsiaid. AS Amalfi omab 10 875 280 aktsiat.

Raivo Hein ei oma aktsiaid. OÜ Kakssada Kakskümmend Volti omab 5 000 370 aktsiat, Astrum OÜ omab 3 890 aktsiat ja Lame Maakera OÜ omab 480 120 aktsiat.

Sten Tamkivi omab 4 000 aktsiat. OÜ Seikatsu omab 159 390 aktsiat.

AS LHV Group ning tema tütarühingute nõukogud ja juhatused

AS LHV Group

Nõukogu: Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Tiina Mõis, Heldur Meerits, Raivo Hein, Tauno Tats, Sten Tamkivi Juhatus: Madis Toomsalu

AS LHV Varahaldus

Nõukogu: Madis Toomsalu, Andres Viisemann, Erki Kilu Juhatus: Vahur Vallistu, Joel Kukemelk

AS LHV Pank

Nõukogu: Madis Toomsalu, Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Tiina Mõis, Heldur Meerits, Raivo Hein Juhatus: Kadri Kiisel, Jüri Heero, Andres Kitter, Meelis Paakspuu, Indrek Nuume, Martti Singi

AS LHV Finance

Nõukogu: Kadri Kiisel, Madis Toomsalu, Veiko Poolgas, Jaan Koppel Juhatus: Mari-Liis Stalde

AS LHV Kindlustus

Nõukogu: Madis Toomsalu, Erki Kilu, Veiko Poolgas, Jaan Koppel Juhatus: Tarmo Koll

LHV UK Limited Juhtimisorgan: Madis Toomsalu, Erki Kilu, Andres Kitter

AS EveryPay

Nõukogu: Kadri Kiisel, Madis Toomsalu, Erki Kilu, Andres Kitter Juhatus: Lauri Teder

Juhatuse allkirjad konsolideeritud vahearuandele

Juhatus on koostanud AS LHV Groupi konsolideeritud 9 kuu vahearuande, mis hõlmab perioodi, mis lõppeb 30.09.2022.

Juhtkonna liikmed kinnitavad, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud raamatupidamise vahearuanne õige ja õiglase ülevaate LHV Group AS-i ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist või kahjumist ning tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate LHV Group AS-i ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.

18.10.2022

Madis Toomsalu