LHV Group — Interim / Quarterly Report 2020

Feb 9, 2021

Vahearuanne jaanuar – detsember 2020 Tulemuste kokkuvõte

IV kvartal 2020 võrdluses III kvartaliga 2020

• Puhaskasum 18,0 mln eurot (10,8 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 17,8 mln eurot (10,1 mln eurot)
• Kasum aktsia kohta 0,62 eurot (0,35 eurot)
• Netotulud 35,4 mln eurot (23,5 mln eurot)
• Tegevuskulud 11,4 mln eurot (10,7 mln eurot)
• Laenuprovisjonid 2,24 mln eurot (-0,03 mln eurot)
• Tulumaksukulu 3,74 mln eurot (2,12 mln eurot)
• Omakapitali tootlus 31,3% (18,9%)
• Kapitali adekvaatsus 19,3% (20,0%)

IV kvartal 2020 võrdluses IV kvartaliga 2019

• Puhaskasum 18,0 mln eurot (6,4 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 17,8 mln eurot (5,7 mln eurot)
• Kasum aktsia kohta 0,62 eurot (0,20 eurot)
• Netotulud 35,4 mln eurot (19,9 mln eurot)
• Tegevuskulud 11,4 mln eurot (11,4 mln eurot)
• Laenuprovisjonid 2,24 mln eurot (1,55 mln eurot)
• Tulumaksukulu 3,74 mln eurot (0,6 mln eurot)
• Omakapitali tootlus 31,3% (11,6%)
• Kapitali adekvaatsus 19,3% (18,0%)

Kasum aktsia kohta ja omakapitali tootluse suhtarvud baseeruvad AS LHV Group omanikele omistatud kasumil ja omakapitalil ning ei sisalda mittekontrollivat osalust.

Tegevjuhi aruanne

Hea LHV investor

1. aasta on tervikuna tekitanud rohkem küsimusi kui andnud vastuseid. Selle taustal on hea meel, et nii mõneski kohas muutus LHV enda silmavaade selgemaks. Siiski on maailma vallutanud tervise- ja majanduskriis meeldetuletuseks, et globaalselt põimunud majandussüsteemile võivad suurt mõju avaldada ka esmapilgul näiliselt väheolulised tegurid.

Kaasnenud muutusi on mitmeid. E-kaubanduse võidukäik, turisminduse seiskumine ning kodus ja kontoris töötamise vahekorra muutused on hästi nähtavad. Vähem nähtavama osa – pöördepunktides sündiva innovatsiooni – mõjusid saab vaadelda alles aastate möödudes. Digitaalsete lahenduste levik kiireneb kõigis sektorites. Kohanema peab ka traditsiooniline tööjõumahukas majandus, kus tuleb arvestada haigestunud töötajate vähenenud panuse või nende asendamisega. Tekib küsimus, et kuidas mõjutas möödunud aasta inimeste töövõimet või mida tähendas kriis tervishoiu arengule. Tõenäoliselt pannakse just praegu tervishoius alus mõnele revolutsioonilisele ideele, millest kuuleme aastate pärast. Millise mõjuga on kriis kaupade logistikale? Või liikumisele üldiselt, kui omavahel saavad kokku muutused majanduses, viiruste kartlikkus ja rohelisem maailm?

Jah, küsimusi on rohkem kui vastuseid. Eriti, kui lisada keskpankade rahapoliitilised sammud ning maailma tervikuna mõjutavad kliimamuutused. Kõike ennustada ei saa ja pole mõtetki, kuid paradoksaalsel kombel võidakse ajaloolises perspektiivis hinnata 2020. aastat ka positiivseks pöördepunktiks mõne olulisema – näiteks keskkonnaalase – probleemi lahendamisel. Said ju möödunud aastal kliimamuutused ja ökoloogilised probleemid rohkelt tähelepanu, näiteks Maailma Majandusfoorumi avaldatud riskiaruandes on maailma kõige rohkem ähvardavate riskidena ülekaalus keskkonnaprobleemid.

LHV vastutus keskkonna ja ühiskonna heaolu tagamisel on kasvanud. Kui varasemalt oleme pööranud suurt rõhku juhtimise ning sotsiaalsete riskidega seotud mõjudele, siis viimastel aastatel oleme rõhutatult tegelenud ka keskkondlike riskidega. Lõppenud aastal võtsime vastu LHV jätkusuutlikkuse strateegia ning selllest lähtuvad eesmärgid. Olulisematest tegevustest valisime täitmiseks viis ÜRO kestliku arengu eesmärki ning liitusime ÜRO jätkusuutliku panganduse raamistikuga. Oleme turule tulnud mitme rohelise tootega. Praktilises võtmes näeme LHVd ka tulevikus kasvuettevõttena, kuid usume, et suudame seda teha kooskõlas parimate juhtimispraktikate, positiivsete sotsiaalsete mõjude ning kliimaeesmärkidega.

Majanduslikus mõttes süvenesid 2020. aastal trendid, mis olid alguse saanud juba varem. Riikide eelarvedefitsiidid kasvasid ning keskpangad olid valmis puudujääke finantseerima. Võeti omaks seisukoht, et piisava suuruse ja võimu, ajalooliselt usaldusväärse valuuta ning piiramatut rahaloomet tagavate keskpankadega majandusregioonid ei saa maksejõuetuks muutuda. Nii nagu varem murdusid piirid intressimäärade nullpunkti osas, kadusid nüüd takistused ka rahapakkumise osas. Uue rahaloome aluseks olevate keskpankade bilansimahud kasvasid alates viirusekriisi algusest poole aastaga tasemele, kuhu finantskriisi puhul jõuti kümnendiga.

Mainitud meetmete headuse üle otsustamine on piisavalt keeruline, et objektiivset hinnangut saab anda aastate pärast. Kindel on, et fiskaal- ja majanduskasvu probleeme on võimalik rahapakkumise kasvuga osaliselt paigata. Vähem kindel on, kui suures ulatuses taoline paikamine suurendab ebavõrdsust, olgu siis erinevate võlatasemega riikide, investeerivate või kulutavate inimeste, või ka erinevate põlvkondade vahel. Käimas on eksperiment, mille panuseks on kapitalismi senise definitsiooni püsimine.

Jah, küsimusi on rohkem kui vastuseid. Kuid meile LHVs tunduvad mõned vastused siiski lihtsad. Keerulisematel aegadel on hinnas fundamentaalsed väärtused, ehkki nende ehitamine toimub headel aegadel. Tundub, et seni oleme ehitustööga hästi õnnestunud. Oleme suutnud püsida lihtsate, julgete ja töökatena. Oleme rõhunud klientide suurepärasele teenindamisele, meie inimeste kõrgele rahulolule ning tugevatele investorsuhetele. Selge silmavaatega aluse pandud põhimõtetele julgeid plaane ladudes on mõistetav, miks saame IV kvartalit ja tervikuna 2020. aastat kõigest hoolimata edukaks pidada.

IV kvartali olulisemateks sündmusteks võib pidada Danske ettevõtete ja avaliku sektoriga seotud krediidiportfelli soetamist. LHV laenuportfell kasvas tehingu tulemusena 254 miljoni euro võrra, ületades esimest korda 2 miljardi euro piiri, aasta lõpuks sealt veel edasi. Seejuures on LHV laenuportfell püsinud tugevana. Kui kriisi haripunktis olime klientidele väljastanud maksepuhkuseid 350 miljoni euro ulatuses, siis aasta lõpuks oli sellest järgi 155 miljoni euro ulatuses plaanipäraseid maksepuhkuseid. Seejuures on üle 90% lõppema pidanud maksepuhkustest naasnud tavapärase graafiku juurde.

Kvartalit iseloomustas ka pensionifondidega seotud regulatsioonide muutus. Selle suurim mõju pensionifondidest ja laiemalt II sambast lahkujate arvu näol selgub 2021. aastal. Usume, et teadlikum klient jätkab II sambas kogumist, põhjustena saab välja tuua maksuefektiivse kogumisvõimaluse, LHV fondide head tootlused ning II samba pärimisvõimaluse. LHV pensionifondide strateegia keskendub endiselt kõrge tootluse saavutamisele. Investeerime seejuures erinevatesse varaklassidesse, kuid keskendume rohkem mittenoteeritud ettevõtetele ja kinnisvarale.

Aasta lõpus suurendasime otsustavalt fookust finantsvahendajate ärisuunal. Teatasime panga loomise kavatsusest Ühendkuningriigis, et selgemalt eraldada senised äritegevused Eestis ja Ühendkuningriigis. Äritegevuste eraldamine võimaldab tuua paremini esile loodava panga tulemusi ja väärtust investorite jaoks. Pank asutatakse Ühendkuningriigis AS-i LHV Group tütarettevõttena, sellele sammule järgneb ettevõtte mehitamine, kapitaliseerimine ja krediidiasutuse tegevusloa taotlemine. Tegevusloa taotlemine võib aega võtta paar aastat ning eeldab kohaliku järelvalve luba.

Muudest kvartali jooksul toimunud sündmustest saab välja tuua Google Pay turuletoomise ning välisaktsiate tehingutasude langetamise. Aasta lõpus saime Finantsinspektsioonilt LHV Kindlustuse tegevusloa. Loodame siin korrata LHV Panga edu.

Kvartali jooksul nimetas rahvusvaheline majandusajakiri Euromoney LHV juba kolmandat aastat järjest Eesti parimaks pangaks. Konkursil tõid meile edu panga jätkuvalt kiire kasv, innovaatilisus ja head majandustulemused. Lisaks võeti arvesse LHV liikumist jätkusuutlikuma majanduse poole. Just sellisena oleme proovinud LHVd ka ehitada.

Madis Toomsalu

Finantskokkuvõte 5
Tegevuskeskkond 8
Grupi finantstulemused 10
Grupi likviidsus, kapitaliseeritus ja varade kvaliteet 11
AS LHV Pank konsolideerimisgrupi ülevaade 13
AS LHV Varahaldus ülevaade 15
LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE 17
Lühendatud konsolideeritud koondkasumiaruanne17
Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne 18
Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne19
Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 20
Lühendatud konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad 21
LISA 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted21
LISA 2 Tegevussegmendid 21
LISA 3 Riskide juhtimine 23
LISA 4 Finantsvarade ja -kohustuste jaotumine riikide lõikes 24
LISA 5 Varade ja kohustuste jaotumine lepinguliste tähtaegade lõikes25
LISA 6 Avatud valuutapositsioonid26
LISA 7 Finantsvarade ja –kohustuste õiglane väärtus 27
LISA 8 Laenuportfelli jaotumine majandusharude lõikes 28
LISA 9 Neto intressitulu 28
LISA 10 Neto teenustasutulu 29
LISA 11 Tegevuskulud29
LISA 12 Nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele 30
LISA 13 Klientide hoiused ja saadud laenud 30
LISA 14 Võlad hankijatele ja muud kohustused31
LISA 15 Tingimuslikud kohustused 31
LISA 16 Tava ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta 31
LISA 17 Kapitali juhtimine 32
LISA 18 Tehingud seotud osapooltega 32
LISA 19 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 34
LISA 20 Allutatud kohustused 34
LISA 21 Laenud ja nõuded klientidele 35
LISA 22 Arvestusmeetodite muudatus 36
AS LHV Group aktsionärid 37
AS LHV Group ning tema tütarühingute nõukogud ja juhatused 38
Juhatuse allkirjad konsolideeritud vahearuandele 39

Finantskokkuvõte

Grupi 2020. aasta IV kvartali konsolideeritud kasum oli 18,0 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2020. aasta III kvartaliga 7,2 miljoni euro võrra ning kasvades võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga 11,6 miljoni euro võrra. Laenude allahindlused IV kvartalis olid 2,2 miljonit eurot. Konsolideeritud tasemel dividendi tulumaks tulevikus tütarettevõtete poolt tehtavate dividendi väljamaksete pealt oli IV kvartalis 1,7 mln eurot

Grupi aktsionäride kasum oli 2020. aasta IV kvartalis mullusega võrreldes 12,7 miljoni euro võrra kõrgem. Kasumi kasvu kõige suuremaks mõjutajaks oli Varahalduse poolt teenitud edukustasu 6,2 mln euro ulatuses.

LHV aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus 2020. aasta IV kvartalis oli 31,3%, kasvades 2020. aasta III kvartaliga (18,9%) võrreldes 12,4 protsendipunkti.

Grupi konsolideeritud netolaenuportfell kasvas kvartaliga 353 miljonit eurot (52 mln eurot 2020. aasta III kvartalis) ja konsolideeritud hoiused kasvasid 904 miljonit eurot (võrdluseks 129 mln eurone kasv 2020. aasta III kvartalis). Seejuures kasvasid maksevahendajatega seotud hoiused 457 miljoni euro võrra (57 mln eurone kasv 2020. aasta III kvartalis).

Grupi omavahendid vähenesid võrreldes eelmise kvartaliga 7,5 miljoni euro võrra ning riskiga kaalutud varad suurenesid 51 miljoni euro võrra. Kvartali põhine omavahendi vähenemine oli tingitud LHV Kindlustuse litsentsi saamisega. Kindlustusettevõtetel rakenduvad eraldi kapitalinõuded ning

LHV on välja andnud ainult ühe lihtaktsia klassi, iga lihtaktsia annab ühe hääleõiguse. LHV Grup'i aktsiatega kaubeldakse NASDAQ Tallinna põhinimekirjas alates 2016. aasta maist. Allolev graafik näitab LHV Group'i aktsia tootluse võrdlust OMX Tallinna üldindeksiga. LHV Group'i aktsia tootlus on ületanud Grupi omavahendite arvestamisel kuuluvad kindlustusettevõttesse tehtud investeeringud maha arvestamisele.

Panga kasum konsolideeritud tasemel oli IV kvartalis 18,0 miljonit eurot, mis on 7,2 miljoni euro võrra kõrgem eelneva kvartali tulemusest (2020. aasta III kvartalis 10,8 mln eurot). Kvartaliga kasvas panga klientide hulk üle 23 000 kliendi võrra (2020. aasta III kvartalis 11 000) ja panga klientide koguarv on ligi 259 000.

Panga laenuportfell kasvas IV kvartalis 353 miljonit eurot (2020. aasta III kvartalis 52 mln eurot), ulatudes 2 209 miljoni euroni. Laenudest kasvasid enim ettevõtluslaenud ja kodulaenud.

Panga klientide hoiused kasvasid IV kvartalis 884 miljonit eurot, sealjuures maksevahendajate hoiuste jääk kasvas 457 miljonit eurot, ülejäänud klientide hoiused kasvasid 427 miljonit eurot. Hoiuste kogumaht ulatus IV kvartali lõpuks 4 119 miljoni euroni.

Varahalduse kasum oli IV kvartalis 7,1 miljonit eurot (2020. aasta III kvartalis 0,8 mln eurot). Varahalduse teenustasutulu kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 6,3 miljoni euro võrra, 8,5 miljoni euroni. Varahalduse ärikulud suurenesid kvartaliga 0,2 miljoni euro võrra.

LHV juhitud fondide koondmaht kasvas kvartaliga 41 miljoni euro võrra (2020. aasta III kvartalis kasv 56 mln eurot). II samba aktiivsete klientide arv suurenes kvartaliga 3 538 võrra (2020. aasta III kvartalis kasv 4 012).

Ärimahud mln euro	IV kvartal 2020	III kvartal 2020	kvartaalne muutus	IV kvartal 2019	aastane muutus
Laenuportfell	2 208,8	1 855,8	19%	1 687,0	31%
Finantsinvesteeringud	330,1	430,7	-23%	41,0	706%
Klientide hoiused	4 119,8	3 215,5	28%	2 700,9	53%
sh finantsvahendajate hoiused	1 053,6	597,0	76%	376,1	180%
Omakapital (sh vähemusosalus)	245,3	224,6	9%	206,0	19%
Omakapital (omanike osa)	236,8	218,7	8%	200,8	18%
Hallatavate fondide maht	1 537,1	1 495,9	3%	1 374,0	12%
Hallatavad varad pangas	1 864,0	1 494,3	25%	1 395,7	34%

Kasumiaruanne mln euro	IV kvartal 2020	III kvartal 2020	kvartaalne muutus	IV kvartal 2019	aastane muutus	12 kuud 2020	12 kuud 2019	aastane muutus
Neto intressitulu	19,89	16,73	19%	13,27	50%	68,49	47,40	44%
Neto teenustasutulu	14,18	6,47	119%	6,43	121%	33,35	25,68	30%
Muud finantstulud	1,32	0,34	288%	0,17	676%	1,59	0,67	137%
Neto tegevustulud kokku	35,39	23,54	50%	19,87	78%	103,43	73,75	40%
Muud tulud/(-kulud)	0,03	0,07	-57%	0,06	-50%	0,12	0,09	33%
Tegevuskulud	-11,40	-10,75	6%	-11,36	0%	-43,99	-39,27	12%
Laenukahjumid	-2,24	0,03	NA	-1,55	45%	-10,89	-3,22	238%
Tulumaksukulu	-3,74	-2,12	76%	-0,59	534%	-8,83	-4,26	107%
Puhaskasum	18,04	10,77	68%	6,43	181%	39,84	27,09	47%
sh emaettevõtte omanike osa	17,84	10,10	77%	5,72	212%	37,96	24,80	53%

Suhtarvud mln euro	IV kvartal 2020	III kvartal 2020	kvartaalne muutus	IV kvartal 2019	aastane muutus	12 kuud 2020	12 kuud 2019	aastane muutus
Keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele
kuuluv)	228,1	213,7	14,4	197,6	30,4	218,8	177,2	41,6
Omakapitali tootlus (ROE) %	30,6	18,9	11,7	11,6	19,0	17,2	14,0	3,2
Varade tootlus (ROA) %	1,6	1,1	0,5	0,9	0,7	1,0	1,15	-0,0
Intressitootvad varad, keskmine	4 490,4	3 855,4	635,0	2 903,9	1 586,4	3 965,1	2 320,6	1 644,5
Neto intressimarginaal (NIM)
%	1,80	1,70	0,10	1,8	0,00	1,70	2,04	-0,34
Hinnavahe (SPREAD) %	1,70	1,70	0,00	1,8	-0,10	1,70	1,99	-0,3
Kulude ja tulude suhe %	32,2	45,4	-13,0	57,0	-24,8	42,5	53,2	-10,7
Aktsionäridele kuuluv tulumaksueelne kasum	21,07	12,15	8,9	6,31	14,8	45,9	28,8	17,1

keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) = (aruandeperioodi lõpu omakapital + eelmise perioodi lõpu omakapital) / 2

omakapitali tootlus (ROE) = kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) *100

varade tootlus (ROA)= kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)/ keskmised varad*100

neto intressimarginaal (NIM) = neto intressitulu / intressitootvad varad, keskmine *100

hinnavahe (SPREAD) = intressitootvate varade intressitootlus – võõrkapitali hind

intressitootvate varade intressitootlus = intressitulu / intressitootvad varad, keskmine *100

võõrkapitali hind = intressikulu / intressikandvad kohustused, keskmine *100

kulude ja tulude suhe = tegevuskulud kokku / netotulud kokku *100

Tegevuskeskkond

1. aasta alguses lahvatanud koroonaviiruse pandeemia kujundab senini paljuski globaalset poliitilist ja majanduslikku agendat. Teise kvartali rekordilise majanduslanguse järel toimus suvel üllatavalt kiire tagasipõrge. G20 riikides kasvas kogutoodang kolmandas kvartalis 8,1%, kuid aastavõrdluses jäi SKP endiselt 2% madalamaks. Suurim panus SKP taastumisse tuli Indiast (+21,9%), samas Hiinas oli tagasipõrge toimunud juba varem ning kolmanda kvartali näitaja jäi tagasihoidlikuks (+2,7%).

Sarnane areng toimus ka Euroopas, kus taastumist vedasid riigid, mis olid teises kvartalis enim kannatada saanud (Prantsusmaa, Hispaania, UK, Itaalia). Eesti jaoks olulised Läänemere äärsed riigid on antud kriisis olnud kindlasti säästetute hulgas, sest tulenevalt viiruse tagasihoidlikumast levikust piirkonnas on siinsed piirangud jäänud valdavalt leebemaks kui mujal Euroopas. Majandusaktiivsus on püsinud kõrgem ning sellest tulenevalt on kriisikahjud väiksemad. Oma osa on kindlasti ka asjaolul, et turismisektori osakaal ei ole Läänemere äärses majandusruumis nõnda suur kui Lõuna-Euroopa riikides.

Tööpuudus on teisel poolaastal Euroopas üldiselt kasvanud. Võrreldes teise kvartaliga oli novembris euroalal ligikaudu miljon inimest rohkem tööta, mõned kuud varem oli töötute hulk veel suurem. Liites euroalale juurde ka UK ja teiste Euroopa riikide andmed ulatub töötute arvu kasv üle 2,5 miljoni inimeseni. Kuna kannatada on saanud peamiselt teenindussfääris tegutsevad ettevõtted (turism, majutus ja toitlustus, transport), kus on traditsiooniliselt mustalt töötamise osakaal suurem, siis on tegelik olukord ilmselt veel tõsisem. Paljude töösuhete lõppemist ei püüa ametlik statistika lihtsalt kinni.

Euroala niigi kidur hinnakasv pidurdus peale kevadist viirusepuhangut märgatavalt. Suvekuudel püsis inflatsioon mõne baaspunkti ulatuses positiivsena, kuid aasta teisel poolel on hinnad stabiilselt langenud. Hindasid on alla surunud peamiselt energiahindade langus, kuid teisel poolaastal hakkas vähenema ka alusinflatsioon ehk püsivama iseloomuga toodete hinnad. Madalad energiakulud on tootjahindade kaudu kandunud muude tööstustoodete hindadesse ning see avaldab majandusele lisanduvat deflatsioonilist survet. Oma osa on ka käibemaksu määra ajutisel vähendamisel Saksamaal, mis on alates juulist pannud hinnakasvu Euroopa suurimas majanduses seisma.

Kuna kolmanda kvartali lõpus oli selge, et viiruse teine laine on Euroopas vähemalt sama tõsine kui esimene, siis otsustas ka Euroopa Keskpank (EKP) suurendada rahapakkumist, et kindlustada majanduses ülioluline likviidsus kriisi üleelamiseks. Erakorralise varaostukava (PEPP) potentsiaalset mahtu suurendati 500 miljardi euro võrra 1,85 triljoni euroni ning kuna kolmas pikaajaliste suunatud laenuvõimaluste programm (TLTRO-III) on kommertspankade seas osutunud küllaltki populaarseks, siis muudeti ka selle tingimusi veelgi apetiitsemaks. Üldises plaanis pikendati kõikide erakorraliste soodustuste ja programmide kestvust ning lisaks otsustati käesoleval aastal pakkuda täiendavalt neli pikemaajalist refinantseerimisoperatsiooni pandeemia majandusmõjude ohjeldamiseks (PELTRO). EKP on seisukohal, et välja töötatud rahapoliitikameetmed aitavad säilitada pandeemiaolukorras soodsaid rahastamistingimusi, toetades laenuvooge kõikidesse majandussektoritesse ning edendades majandustegevust ja hinnastabiilsuse kaitset keskpika aja jooksul.

Keskpanga ülileebe rahapoliitika koos ennenägematu rahatrükiga on langetanud pankadevaheliste laenutehingute intressimäära Euribori madalamale keskpangas hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast (depomäär, -0,5%). Tavapäraselt on Euribor püsinud depomäärast kõrgemal ehk pankadel pole olnud mõistlik laenata üksteisele raha intressiga, mis on madalam üleliigse raha riskivabast hoiustamisest keskpangas. Aga kuna paljud rahaturu osalised ei saa EKP hoiustamise püsivõimalust kasutada ja peavad lahendust otsima rahaturult ning likviidsuse puudust turuosalistel üldiselt pole, ongi tekkinud olukord, kus lisareservide vastuvõtmise eest küsitakse turul suuremat preemiat kui riskivaba hoiustamise puhul keskpangas. Nõnda ongi Euribori intressikõver kukkunud tänaseks täies ulatuses depomäärast madalamaks.

Eesti majandus kahanes kolmandas kvartalis aastavõrdluses 1,9% (+7,6% kvartaalselt). Langus oli Euroopas väiksemate hulgas ja jäi naaberriikidega võrreldes enam-vähem samasse suurusjärku. Esimese üheksa kuu jooksul oli majanduslangus kokku veidi üle 3%. Kvartalivõrdluses toimunud märkimisväärne tagasipõrge näitas, et esmased kriisi abimeetmed olid tõhusad ja ettevõtted suutsid tingimuste paranedes kiiresti oma tegevuse ja kasumlikkuse taastada.

Tegevusalade lõikes oli langus üsna laiapõhjaline, kuid õnneks jäi langus enamikes tegevusalades suhteliselt tagasihoidlikuks. Kui avalik sektor kõrvale jätta, siis suudeti lisandväärtust möödunud aastaga võrreldes kasvatada vaid finants- ja kindlustustegevuses, energiasektoris, põllumajanduses ja infotehnoloogias. Kui teises kvartalis suutis ehitussektor veel lisandväärtuse kasvu näidata, siis kolmandas kvartalis toimus ka seal pööre ja lisandväärtus vähenes 8%. Arvestades sektori pikka reageerimisaega ulatub lisandväärtuse langus seal tõenäoliselt ka järgmisesse aastasse.

Positiivselt on kogu aasta vältel üllatanud tööstussektor, mis on vaatamata nõrgenenud nõudlusele ja komplikatsioonidele tarneahelates hästi vastu pidanud. Aasta viimastel kuudel on taastunud ka ekspordikasv, kuigi selle jõulisus peegeldab rohkem möödunud aasta nõrka võrdlusbaasi ja üksikute tegevusalade edu kui üldist ekspordibuumi. Näiteks elektriseadmete väljavedu on kogu sügisesest ekspordikasvust moodustanud sisuliselt kaks kolmandikku. Aluseksport ehk vähemalt 50% kodumaise lisandväärtusega toodangu väljavedu on kasvanud kogu teisel poolaastal ja kasv on jäänud keskeltläbi 4-5% juurde.

Tarbijahinnad langesid Eestis 2020. aastal kokku 0,4%. Hinnalanguse peamiseks põhjustajaks oli nafta hinna langus maailmaturul, mis survestas mootorikütuste hindasid. Nõnda oli diislikütus mullu keskmiselt 17% ja bensiin 6% odavam kui aasta varem. Lisaks panustas hinnalangusesse ka eluaseme kulude odavnemine, mis tulenes peamiselt odavamast elektri hinnast. Oma panuse andis ka valitsus, kes langetas kevadel nii diisli, gaasi kui elektri aktsiisimäära ning viis sellega riigi Euroopas hinnalanguse võrdlustabeli tippu. Positiivne hinnasurve tuli peamiselt toidu kallinemisest.

Lõppenud aasta kohta käivat hinnainfot tuleb kindlasti võtta väikese skepsisega, sest paljude toodete ja teenuste tarbimine oli aasta jooksul sügavalt häiritud ja seega ei vastanud reaalne tarbijakorv tõenäoliselt aasta alguses statistika aluseks seatud proportsioonidele. Inimeste võit hinnalanguse tingimustes oli pigem suurem kui tavapäraselt, sest võimalusi raha kulutamiseks oli vähem. Seda kinnitab ka pangakontodel hoitavate hoiuste kasv aasta jooksul.

Aasta viimastel kuudel paranes majanduse kindlustunne optimistliku tööstussektori tuules. Viiruse teise laine üsna jõuline pealetung kahandas aga tarbijate optimismi ning viimaste küsitluste kohaselt on paljud hakanud oma tagalat kindlustama suuremaid oste edasi lükates. Uute piirangute teravik jääb juba käesolevasse aastasse ja piirangud on kindlasti veidi rangemad kui oodatud. Samas on vaktsiin jõudnud juba turule ja selle võimalikult kiire ja efektiivne kasutuselevõtt saab võtmeteguriks majanduse taastumisel. Kogu maailma haaranud rahatrüki hulluses peab riik nüüd ettevaates tegema tarku otsuseid, et kriisist väljumisel võimalikke abirahasid võimalikult efektiivselt ära kasutada. Jäädes kinni iganenud ärimudelitesse, saab naasmine endisele kasvutrajektoorile olema väga keeruline.

Grupi finantstulemused

1. aasta IV kvartalis kasvasid Grupi neto intressitulud võrreldes III kvartaliga 19% ja olid 19,9 (III kv 16,7) mln eurot. Neto intressitulud muutuse taga oli suuresti kaks muutujat: Danskest ostetud omavalitsuste ja ettevõttelaenude portfell ning TLTRO III laenu kaasamine.

Konsolideeritud tasemel dividendi tulumaks tulevikus tütarettevõtete poolt tehtavate dividendi väljamaksete pealt oli neljandas kvartalis 1,7 mln eurot.

Neto teenustasutulud kasvasid 119% ja olid 14,2 (III kv 6,5) mln eurot. Kokku kasvas Grupi puhastulu IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 50% ja oli 35,4 (III kv 23,6) mln eurot, kulud kasvasid

6% ja olid 11,4 (III kv 10,8) mln eurot. Grupi IV kvartali ärikasum oli 24,0 (III kv 12,9) mln eurot. IV kvartalis saadi laenuprovisjonide muutusest kahjumit 2,24 (III kv kasum 0,03) mln eurot. Grupi puhaskasumiks IV kvartalis kujunes 18,0 mln eurot (III kv 10,8 mln eurot). Võrreldes IV kvartaliga 2019 kasvasid grupi neto intressitulud 50% ja neto teenustasutulud kasvasid 121%.

Äriüksuste lõikes teenis IV kvartalis AS LHV Pank konsolideeritult 13,0 mln eurot kasumit ning AS LHV Varahaldus 7,1 mln eurot kasumit. LHV Kindlustus teenis 0,3 mln eurot kahjumit. LHV Group eraldiseisvalt teenis 0,8 mln eurot kahjumit.

Grupi hoiuste maht IV kvartali lõpuks oli 4 120 mln eurot (III kv 3 215). Sellest 3 636 (III kv 2 756) mln eurot olid nõudmiseni ja 484 (III kv 459) mln eurot tähtajalised hoiused.

Grupi laenude maht tõusis IV kvartali lõpuks 2 209 (III kv 1 856) mln euroni, kasvades kvartaliga 19%. Võrreldes 2019. aasta IV kvartaliga on grupi hoiuste maht kasvanud 53% ning laenude maht kasvanud 31%.

Grupi likviidsus, kapitaliseeritus ja varade kvaliteet

Grupi omavahendite tase seisuga 31.12.2020 oli 293,6 mln eurot (31.12.2019: 241,8 mln eurot). Omavahendite taseme arvestusel on kaasatud regulatiivsed omavahendid. Omavahendite tase IV kvartalis langes kindlustusettevõttesse tehtud investeeringu tõttu.

Võrreldes sisemiste kapitali adekvaatsuse eesmärkidega, mis on 16,0%, on Grupp raporteerimisperioodi lõpus piisavalt hästi kapitaliseeritud, kapitali adekvaatsuse tase oli 19,3% (31.12.2019: 18,0%). Lisaks kogukapitali eesmärkidele on Grupp kehtestanud sisemised eesmärgid ka esmase taseme põhiomavahendite kapitali adekvaatsusele tasemel 10,63% ja esmase taseme omavahendite kapitali adekvaatsusele tasemel 12,46%. Sisemised kapitali eesmärgid kinnitati 2020.a. detsembris Grupi nõukogu poolt, peale Finantsinspektsiooni igaaastase järelvalvelise hinnangu valmimist.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue (MREL) hakkas kehtima 2018. aasta 1. jaanuarist. Nimetatud suhtarv on kriisilahenduskava üheks osaks ning kohustab LHV'd omama piisavas koguses omavahendeid ning tagamata pikaajalisi kohustusi, mida saab kriisilahenduse kava järgi kasutada kahjumite katteks. MREL-i minimaalseks nõudeks kehtestati 5,79% ning see hinnatakse kord aastas Finantsinspektsiooni poolt üle. Grupp on kehtestanud sisemise eesmärgi MREL-i tasemeks minimaalselt 6,08%. 31.12.2020 seisuga oli MREL-i määr 8,62% (31.12.2019 seisuga 8,94%). Finantsinspektsioon teavitas LHVd 2020 aasta jaanuaris, et MREL-i uueks miinimumnõudeks alates 2021 aasta kolmandast kvartalist on 10,15%, sest LHVd käsitletakse edaspidi kui süsteemselt olulist panka ning seega peab pank omama piisavas koguses kohustusi, mida oleks võimalik kriisilahendusprotsessi korral omavahenditeks konverteerida.

Grupi likviidsuse kattekordaja (LCR), mida arvutatakse vastavalt Basel Komitee määratlusele, oli detsembri lõpu seisuga 147,9% (31.12.2019: 144,8%). Finantsvahendajate poolt Panka paigutatud deposiidid kaetakse 100% ulatuses likviidsete vahenditega. Finantsvahendajate hoiuseid arvesse võtmata oli Grupi LCR 269,3% (31.12.2019: 223,7%). Grupp loeb likviidsuspuhvrite hulka raha ja võlakirjaportfellid, mis moodustasid bilansimahust 55% (31.12.2019: 43%). Grupi laenude ja hoiuste suhe IV kvartali lõpus oli 49% (31.12.2019: 62%). Grupi varade ja kohustuste struktuur tähtaegade lõikes on esitatud Lisas 5.

Grupi krediidikvaliteet püsis heal tasemel. Hinnanguliste laenukahjumite katteks oli moodustatud bilansis detsembri lõpuks laenude allahindluse reserv 16,9 mln eurot, mis moodustab 0,8% laenuportfellist (31.12.2019: 6,1 mln eurot ja 0,4%). Hinnanguline laenukahjumite reserv moodustab 459,2% (31.12.2019: 149,8%) üle 90 päeva viivises olevast portfellist.

(tuhandetes eurodes)	31.12.2020	osakaal	31.12.2019	osakaal
Laenud klientidele	2 225 681		1 693 138
sh. üle tähtaja:	24 809	1,1%	39 145	2,3%
1-30 päeva	17 728	0,8%	26 273	1,6%
31-60 päeva	2 559	0,1%	7 142	0,4%
61-90 päeva	850	0,0%	1 655	0,1%
91 päeva ja enam	3 671	0,2%	4 074	0,2%
Laenude allahindlus	-16 858	-0,8%	-6 104	-0,4%
Allahindluse % üle 90 p. tähtaja ületanud laenudest	459,2%		149,8%

Kapitalibaas	31.12.2020 31.12.2019 31.12.2018
Sissemakstud aktsiakapital	28 819	28 454	26 016
Ülekurss	71 468	70 136	46 653
Reservkapital	4 713	4 713	3 451
Muud reservid	0	212	78
Eelmiste perioodide jaotamata kasum	90 434	69 452	50 193
Immateriaalne põhivara (miinusega)	-18 761	-18 319	-19 084
Aruandeperioodi kasum (COREP)	14 239	12 186	13 605
Mahaarvamised	-323	-33	-194
CET1 kapitali elemendid või mahaarvamised	-2 188	0	0
CET1 finantsektori üksuse instrumendid, kus ettevõttel on märkimisväärne
osalus	-4 842	0	0
Esimese taseme põhiomavahendid kokku	183 559	166 801	120 718
Esimese taseme täiendavad omavahendid	35 000	20 000	0
Esimese taseme omavahendid kokku	218 559	186 801	120 718
Allutatud kohustused	75 000	55 000	50 900
Teise taseme omavahendid kokku	75 000	55 000	50 900
Neto-omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks	293 559	241 801	171 618
Riskiga kaalutud varad
Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil	363	920	938
Krediidiasutused ja investeerimisühingud standardmeetodil	8 060	4 183	5 376
Äriühingud standardmeetodil	865 624	818 918	579 836
Jaenõuded standardmeetodil	197 849	167 276	133 250
Avalik sektor standardmeetodil	3 250	2	125
Eluasemekinnisvara standardmeetodil	243 971	208 693	39 903
Viivises nõuded standardmeetodil	13 362	5 242	7 963
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud standardmeetodil	7 145	8 052	10 142
Muud varad standardmeetodil	49 321	17 875	10 557
Krediidirisk ja vastaspoole krediidirisk kokku	1 388 945	1 231 161	788 090
Valuutarisk	3 950	4 211	3 957
Intressipositsioonirisk	0	0	32
Aktsiapositsioonirisk	972	959	704
Krediidiriski korrigeerimise riski kapitalinõue	82	22	41
Operatsioonirisk baasmeetodil	124 638	109 546	91 575
Kokku riskiga kaalutud varad	1 518 587	1 345 899	884 399
Kapitali adekvaatsus (%)	19,33	17,97	19,41
Tier 1 kapitali suhtarv (%) Esmaste põhiomavahendite kapitali adekvaatsus (%)	14,39 12,09	13,88 12,39	13,65 13,65

AS LHV Pank konsolideerimisgrupi ülevaade

• Laenuportfelli kasv 353 mln eurot
• Kvartali puhaskasum 13,0 mln eurot
• Hoiuste kasv 884 mln eurot

IV kvartal 2020	III kvartal 2020	muutus %	IV kvartal 2019	muutus %	aasta algusest 2020	aasta algusest 2019	muutus %
20,42	16,84	21%	13,23	54%	69,05	47,91	44%
5,72	4,24	35%	3,99	43%	18,38	12,81	44%
1,00	0,16	521%	0,06	1567%	0,88	0,21	326%
27,14	21,24	28%	17,28	57%	88,31	60,93	45%
0,08	0,06	43%	0,08	0%	0,20	0,18	16%
-9,26	-8,76	6%	-9,58	-3%	-36,26	-32,52	12%
-2,24	0,03	NA	-1,55	45%	-10,89	-3,20	238%
-2,71	-1,92	41%	-0,59	359%	-6,76	-3,28	106%
13,01	10,65	22%	5,65	131%	34,60	22,11	57%
2 209	1 856	19%	1 687	31%
323	424	-24%	33	881%
4 141	3 257	27%	2 713	53%
1 054	597	76%	376	180%
86	86	0%	71	21%
215	196	10%	172	25%

IV kvartal oli edukas ärimahtude kasvu poolest. LHV Pank teenis IV kvartalis 20,4 mln eurot puhast intressitulu ja 5,7 mln eurot puhast teenustasutulu. Kokku olid panga tulud 27,1 mln eurot, kulud 9,3 mln eurot ja laenuprovisjonid 2,24 mln eurot. LHV Pank IV kvartali puhaskasum ulatus tasemele 13,0 mln eurot, mida on 22% rohkem kui III kvartalis (10,7) ning 131% rohkem kui IV kvartalis 2019. aastal (5,7). Seejuures neto intressitulud kasvasid võrreldes eelmise kvartaliga 21%, neto teenustasutulud kasvasid võrreldes III kvartaliga 35%. Neto tegevustulud kasvasid võrreldes eelmise kvartaliga 28%. Finantstulud olid IV kvartalis 1,0 mln eurot (III kvartalis finantstulu 0,2 mln eurot).

Teenustasutuludest annavad jätkuvalt suurima panuse tulud väärtpaberivahendusest ning tulud arveldustelt ja kaartidelt. Kvartali kasumiks enne tulumaksu kujunes 15,7 mln eurot ja puhaskasumiks 13,0 mln eurot. Aasta lõpu seisuga ületas puhaskasum oktoobris avaldatud finantsplaani 2,2 mln euro võrra.

Neto intressitulu jätkuv kasv tuleneb ärimahtude kasvust. Panga laenuportfellide kogumaht ulatus IV kvartali lõpuks tasemele 2 209 mln eurot (III kv: 1 856 mln eurot). Portfellide maht kasvas kvartaliga 19%.

Laenusid ja garantiisid sisaldav ettevõtete krediidiportfell kasvas aastaga 393,1 mln eurot (+44%) ja kvartaalses võrdluses 284,5 mln eurot (+28%). Väga tugeva kasvu taga oli olulisel kohal Danske Banki Eesti ettevõtjate ja avaliku sektori krediidiga seotud portfelli soetamine, mis viidi lõpule oktoobris. Suurimaks kasvu allikaks olid avalik haldus ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustusega tegelevale sektorile väljastatud laenud, mis kasvasid aastaga 126,1 mln eurot. Antud valdkonna kasvu mõjutas enim Danske Banki portfelli omandamine. Laenud kinnisvaraalaseks tegevuseks, mis on traditsiooniliselt kommertspankade poolt kõige rohkem finantseeritud valdkond, kasvasid 85,3 mln eurot (+25%). Peamiseks kasvuallikaks olid tugevad rendivooga ärikinnisvara projektid. Järgnesid elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhu varustamisega tegelevas sektoris väljastatud laenud, kasvades võrreldes varasema aastaga 33,2 mln eurot (+176%).

1. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes mõjutasid portfelli kasvu enim väljastatud laenud ja garantiid avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustusega tegelevale sektorile (123,6 mln eurot; +4 952%), millele järgnesid laenud kinnisvaraalaseks tegevuseks (70,4 mln eurot; +19%) ning haldus- ja abitegevusteks (17,2 mln eurot; +36%).

Kõige enam ettevõtte laenusid on antud kinnisvarasektorisse, mis moodustab 34% panga ettevõtete laenuportfellist. Kinnisvaralaenudest on põhiline osa väljastatud kvaliteetsetele rendivooga projektidele, oluliselt väiksema osa moodustavad kinnisvaraarendused. Enamik finantseeritud kinnisvaraarendustest asuvad Tallinnas, teistes suuremates Eesti linnades ja Tallinna lähiümbruses asuvad projektid moodustavad 23% arendusprojektidest. Tallinna uusarenduste finantseerimisel oli LHV turuosa 2020. aasta lõpus ligi viiendik. LHV kinnisvaraarenduste portfell on hästi positsioneeritud ka juhuks, kui turutrendid peaksid muutuma – finantseeritud arendused paiknevad heades asukohtades ning projektide riski ja planeeritava hinna suhe jääb keskmiselt ligikaudu 55% lähedale.

Kinnisvarasektori järel on enim krediiti väljastatud töötleva tööstuse ettevõtetele (osakaal 10%) ning avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustusega tegelevale sektorile (osakaal 10%). Tavapäraselt kõrgema krediidiriskiga sektoritest moodustab majutus ja toitlustus 3%, ehitus 2% ning veondus ja laondus 1% portfelli kogumahust.

Kvartaliga kasvas panga klientide arv 23 300 võrra ning klientide aktiivsuses ja ärimahtudes saavutati uued rekordtasemed. Hoiused kasvasid kvartaliga 884 mln eurot ja laenud 353 mln eurot.

Tavaklientide hoiused kasvasid 445 mln eurot ja finantsvahendajate hoiused 457 mln eurot. Finantsvahendajate hoiuste kasvu taga on viimases kvartalis märkimisväärselt kasvanud virtuaalrahade hinnad ja klientide huvi nendesse investeerimise vastu. Hoiuseplatvormide kaudu kaasatud hoiused kahanesid -17 mln eurot, kuna pank ei ole jätkuvalt aktiivne platvormidel hoiuste kaasamisel.

Ettevõtete laenud kasvasid 269 mln eurot ja jaelaenud 84 mln eurot. Oktoobri alguses viisid pank ja Danske Bank lõpule tehingu, millega pank omandas Danske Banki Eesti ettevõtetega ja avaliku sektoriga seotud krediidiportfelli käitise ülemineku vormis. Tehingu lõplikuks mahuks kujunes 273 miljonit eurot. Võttes arvesse ostuhinna 19 miljoni eurost allahindlust, kasvas panga laenuportfell tehingu tulemusena 254 mln euro võrra. Danske Bankilt võeti üle 346 ärikliendi, 252 korteriühistu ja 80 avaliku sektori kliendi teenindamine. Soetatav krediidiportfell sisaldas 56% osas kohalikele omavalitsustele antud laenusid. Alates tehingu vormistamisest on portfellist lisanduv kasum suurusjärgus 4 mln eurot aastas.

Kvartali puhaskasumiks kujunes 13,0 mln eurot. Laenude allahindlused suurenesid kvartali jooksul 2,2 mln eurot. Eesti pankade vahel kokkulepitud ühine maksepuhkuste andmise kord lõppes septembri lõpus. Kvartali jooksul lõppes olulises mahus maksepuhkusi ja kvartali lõpuks oli maksepuhkusel olevate laenude kogusumma langenud 180 mln euroni. Kuigi mõne kriisist otseselt mõjutatud ettevõtete panganduse laenukliendi krediidireiting on halvenenud ja see on toonud kaasa täiendava allahindluse, on panga laenuportfelli kvaliteet tervikuna püsinud tugevana ja maksetähtaja ületanud laenude osakaal jätkuvalt väga madalana.

Seoses koroonaviiruse COVID-19 pandeemiaga jõustus kapitalinõuete määruse muudatus sooduskoefitsiendiga riskiga kaalutud varade arvestamise kohta väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel, mis vähendab märkimisväärselt selliste ettevõtete riskiga kaalutud varade mahtu panga jaoks. Muudatuse eesmärk on toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele laenamist Euroopa Liidus laiemalt. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtte definitsiooni alla kuulub üle 90% panga laenuportfellist, mistõttu vähenesid selle tulemusena panga riskiga kaalutud varad 159,4 mln eurot ja kapitali vabanes 25,5 mln eurot.

Uutest makseteenustest toodi kvartali jooksul turule Google Pay. Finantsvahendajate valdkonna klientidele toodi turule makseskeemidega liitumise kaudse liikme teenus. Teenus võimaldab kliendil liituda maksesüsteemiga ilma, et ettevõte peaks ise välja ehitama keerukat infrastruktuuri. Unikaalne teenus võimaldab LHV Connecti kaudu liidestuda kolme erineva arveldussüsteemiga: SEPA, SEPA Instant ja Faster Payments.

Jaanuarist vähendati välisväärtpaberite hoidmise ja välisaktsiate tehingutasusid. Seoses kogumispensionide seaduse jõustumisega toodi jaanuarist turule pensioni investeerimiskonto, alustati avalduste vastuvõtmisega ja laiema turunduskampaaniaga. Investeerimisteenustes on pank tõusnud turuliidriks ja klientide hallatavate varade maht on jõudnud 1,9 mld euroni.

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon väljastas pangale Euroopa Rohelise Kontori tunnistuse ja nimetas panga kontori Tallinnas City Plaza hoones aasta parimaks Roheliseks Kontoriks Eestis. The Financial Times'i ajakiri The Banker valis LHV Panga teist aastat järjest parimaks pangaks Eestis.

AS LHV Varahaldus ülevaade

• IV kvartali puhaskasum 7,1 miljonit EUR
• Puhaskasumist suurema enamuse moodustas XL ja L fondide tootluse pealt teenitud edukustasu summas 6,2 miljonit EUR
• Klientide arv kasvas kvartalis ligi 4000 kliendi võrra, aktiivseid teise samba kliente 180 tuhat
• Teise samba fondide varade maht 1,5 miljardit EUR, kasv kvartaliga 34 miljonit EUR
• Pensionireformi jõustumine
• III samba klientide arvu mitmekordistamine
• 1. detsembril alustas uus III samba fond Roheline Pluss

mln eurot	IV kvartal 2020	III kvartal 2020	muutus %	IV kvartal 2019	muutus %	aasta algusest 2020	aasta algusest 2019	muutus %
Neto teenustasutulu	8,5	2,2	286%	2,44	248%	14,97	12,87	16%
Neto finantstulud	0,3	0,15	100%	0,08	275%	0,61	0,32	91%
Tegevuskulud	-1,23	-1,03	19%	-1,15	7%	-4,46	-4,23	5%
Põhivara kulum	-0,49	-0,48	2%	-0,48	2%	-1,93	-1,87	3%
Ärikasum	7,08	0,84	743%	0,89	696%	9,19	7,09	30%
Finantsinvesteeringud	6,8	6,2	10%	8,0	-15%
Allutatud kohustused	0,6	0,6	0%	1,6	-63%
Omakapital	33,0	26,0	27%	29,0	14%
Hallatavate varade maht	1 537,1	1 495,9	3%	1 374,0	12%

Neljandas kvartalis olid LHV Varahalduse äritulud 8,5 miljonit eurot ning puhaskasumiks kujunes 7,1 miljonit eurot. Äritulu ning puhaskasumit mõjutas suurelt edukustasu võtmine summas 6,2 miljonit eurot. Kulud olid võrreldavad kolmanda kvartaliga, tulubaas suurenes mõnevõrra kõrgemate mahtude pealt võetud haldustasudega. Positiivselt mõjutas kasumlikkust ka fondide tootlusest tingitud omaosakute väärtuse kasv summas 0,3 miljonit eurot, millest 0,24 mln tuli Roheline ja Roheline Pluss fondide tootluse arvelt.

Neljandas kvartalis jätkasid suuremad aktsiaturud tõusutrendis. Eurodes mõõdetuna tõusis S&P 500 7,1%, MSCI World 9,2% ja peaasjalikult tehnoloogiaettevõtteid koondav Nasdaq 10,7%. MSCI World ning S&P 500 aastaseks tõusuks eurodes mõõdetuna kujunes vastavalt 6,3% ja 6,8%.

Neljandas kvartalis olid positiivse tootlusega ka kõik LHV Varahalduse hallatavad pensionifondid, seejuures parimat tootlust näitasid just suurema aktsiariskiga fondid. LHV Pensionifond Indeks tõusis kolme kuuga 9,4%, aktiivselt juhitud fondide M, L ja XL osakute väärtused kasvasid vastavalt 0,7%, 1,1% ja 1,8%. Turu parima tootlusega fond oli jätkuvalt LHV Pensionifond Roheline, mille kolme kuu tootlus oli 26,8%. Vähemalt aasta tegutsenud fondidest näitasid nii II kui III sambas parimat tootlust LHV pensionifondid – pensionifond XL tootluseks kujunes 2020. aastal kõikide tasude järgselt 7,6%, pensionifondil Täiendav 8,6%.

Neljandas kvartalis soetasime kolm hoonet Jüri tööstuslinnakus ning märkisime päikeseparkide rajamise finantseerimiseks Sunly võlakirju. Aktsiaturgude osas püsisime ettevaatlikud, eelkõige suurendasime juba varasemalt võetud väärismetallidega seotud positsioone.

LHV aktiivsete teise samba klientide arv kasvas kvartaliga ligi nelja tuhande pensionikoguja võrra, olles aasta lõpuks ligi 180 tuhat. Viimane hooaeg oli ka osakute liikumiselt läbi aegade parim, jaanuari alguses liikus fondide vahetamise tulemusena LHV pensionifondidesse netos ligi 38 miljonit eurot.

Aastalõppu iseloomustas pensionireformist tingituna seninägematu huvi kolmanda samba vastu. Aasta viimasel kvartalil liitus LHV III sambaga ligi 21 000 inimest, aasta lõpuks on LHV III samba fondidel enam kui 26 000 klienti. Võrreldes aasta algusega tähendab see klientide arvu kuuekordistumist, III samba LHV fondide maht kasvas kvartaliga ligi 30%.

Klientide lisandumisest ja fondide positiivsest tootlusest tulenevalt on kasvanud ka II samba pensionifondide varade maht. LHV Varahaldus haldab 2020. aasta lõpu seisuga teise samba fondides enam kui 1,5 miljardit eurot, kasv viimase kolme kuuga on olnud 34 miljonit eurot. Pensionireformi ja II sambast lahkujate tulemusena võib oodata 2021. aastal fondimahtude langust.

Pensionireformi jõustumise tagajärjel on inimestel valikuid senisest rohkem, II sambas on võimalik lisaks fondidele ka ise läbi pensioni investeerimiskonto pensioniks koguda, samuti on võimalik süsteemist edasiselt väljuda ning seni mitteliitunutel võimalus II sambaga liituda. Süsteemist väljumine on kulukas valik, millega kaasneb seni kogutu pealt 20% tulumaksu tasumine, samuti kaob sellega võimalus maksuefektiivselt iseendale pensioniks koguda järgnevaks kümneks aastaks ning tagajärjeks on ka kuni kolmandiku võrra madalam pension. Esimene reformi mõjudele tähelepanu juhtiv nelja fondivalitseja ühine kampaania leidis aset detsembris ja jaanuaris, turundustegevused ja klientide kõnetamine jätkuvad ka 2021. aastal.

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

Lühendatud konsolideeritud koondkasumiaruanne

		IV kvartal	12 kuud	IV kvartal	12 kuud
(tuhandetes eurodes)	Lisa	2020	2020	2019	2019
Intressitulu		25 570	88 373	18 208	61 414
Intressikulu		-5 677	-19 881	-4 938	-14 026
Neto intressitulu	9	19 893	68 492	13 270	47 388
Komisjoni- ja teenustasutulu		17 558	46 118	9 991	37 026
Komisjoni- ja teenustasukulu		-3 376	-12 769	-3 564	-11 349
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	10	14 182	33 349	6 427	25 677
Netotulem õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt		1 257	1 541	97	591
Valuutakursi ümberhindluse kasumid/kahjumid		59	43	73	79
Netokasum finantsvaradelt		1 316	1 584	170	670
Muud tulud		28	146	58	93
Muud kulud		-2	-27	0	-9
Muud tulud/(-kulud) kokku		26	119	58	84
Tööjõukulud		-6 367	-23 910	-5 235	-19 265
Administratiiv- ja muud tegevuskulud		-5 029	-20 064	-6 126	-20 003
Kulud kokku	11	-11 396	-43 974	-11 361	-39 268
Kasum enne laenude allahindluse kulu		24 021	59 570	8 564	34 551
Laenude allahindluse kulu	21	-2 243	-10 898	-1 546	-3 210
Kasum enne tulumaksu		21 778	48 672	7 018	31 341
Tulumaksukulu		-3 740	-8 826	-586	-4 249
Aruandeperioodi puhaskasum	2	18 038	39 846	6 432	27 092
Muu koondkasum/-kahjum:
Kirjed, mida võib edaspidi klassifitseerida kasumiaruandesse:
Muudatused FVOCI-s mõõdetud võlainstrumentide õiglases
väärtuses		0	0	134	134
Aruandeperioodi koondkasum		18 038	39 846	6 566	27 226
Puhaskasum omistatud:
Emaettevõtte omanikud		17 839	37 950	5 719	24 797
Mittekontrolliv osalus		199	1 896	713	2 295
Aruandeperioodi puhaskasum	2	18 038	39 846	6 432	27 092
Kokku koondkasum omistatud:
Emaettevõtte omanikud		17 839	37 950	5 853	24 931
Mittekontrolliv osalus		199	1 896	713	2 295
Aruandeperioodi koondkasum		18 038	39 846	6 566	27 226
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)	16	0,62	19 078 1,32	0,20	0,91
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	16	0,61	1,29	0,20	0,89

(tuhandetes eurodes)	Lisa	31.12.2020	31.12.2019
Varad
Nõuded keskpankadele	4, 5, 6, 12	2 213 211	1 232 733
Nõuded krediidiasutustele	4, 5, 6, 12	170 341	32 947
Nõuded investeerimisühingutele	4, 6, 12	9 985	5 473
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutusega muud koondkasumis	4, 6, 7	0	432
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	4, 6, 7	330 055	40 530
Laenud ja nõuded klientidele	4, 6, 8, 21	2 208 823	1 687 034
Muud nõuded klientidele		9 391	3 551
Muud finantsvarad		2 073	2 246
Muud varad		2 182	1 961
Materiaalne põhivara	19	6 585	6 686
Immateriaalne põhivara	19	15 147	14 705
Firmaväärtus		3 614	3 614
Varad kokku	2	4 971 407	3 031 912
Kohustused
Klientide hoiused ja saadud laenud	13	4 588 355	2 726 562
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	7	221	8
Võlad hankijatele ja muud kohustused	14	27 555	24 314
Allutatud kohustused	6, 20	110 000	75 000
Kohustused kokku	2	4 726 131	2 825 884
Omakapital
Aktsiakapital		28 819	28 454
Ülekurss		71 468	70 136
Kohustuslik reservkapital		4 713	4 713
Muud reservid		3 409	3 280
Jaotamata kasum		128 385	94 228
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku		236 794	200 811
Mittekontrolliv osalus		8 482	5 217
Omakapital kokku		245 276	206 028
Kohustused ja omakapital kokku		4 971 407	3 031 912

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne

(tuhandetes eurodes)	Lisa	IV kv 2020	12 kuud 2020	IV kv 2019	12 kuud 2019
Rahavood äritegevusest
Saadud intressid		24 588	87 144	17 269	59 768
Makstud intressid		-5 331	-21 286	-3 647	-11 005
Saadud teenustasud		17 558	46 118	9 991	37 026
Makstud teenustasud		-3 376	-12 769	-3 564	-11 349
Muud saadud tulud		-133	-93	76	82
Makstud tööjõukulu		-5 722	-21 553	-4 919	-17 877
Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud		-3 361	-14 427	-3 056	-13 873
Makstud tulumaks		-1 448	-5 002	-702	-4 208
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega
seotud varade ja kohustuste muutust		22 775	58 132	11 448	38 564
Äritegevusega seotud varade muutus:
Kauplemisportfelli neto soetus ja müük		-55	-64	11	49
Laenunõuded klientidele		-355 793	-531 929	-461 195	-770 388
Kohustuslik reservkapital keskpangas		-8 801	-14 827	-932	-12 146
Tagatisdeposiidid		93	173	253	690
Muud varad		-5 426	-5 483	-1 674	27
Äritegevusega seotud kohustuste muutus:
Klientide nõudmiseni hoiused		878 816	1 445 689	184 252	885 356
Klientide tähtajalised hoiused		25 159	-25 248	-19 111	390 754
Saadud laenud		-45	448 665	0	10 000
Saadud laenude tagasimaksed		-2 943	-5 866	-2 943	-5 886
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused õiglases väärtuses muutusega
läbi kasumiaruande		144	212	-13	-3
Muud kohustused		-10 075	-1 124	-20 371	-6 295
Neto rahavood äritegevusest		543 849	1 368 330	-310 275	530 722
Rahavood investeerimistegevusest
Soetatud põhivara		-1 826	-4 699	-2 212	-3 772
Müüdud põhivara		0	0	5	5
Netomuutus FVOCI-s mõõdetud võlainstrumentides		652	432	0	0
Netomuutus õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande
kajastatavatelt investeeringutelt		101 265	-287 930	89 823	6 869
Neto rahavood investeerimistegevusest		100 091	-292 197	87 616	3 102
Rahavood finantseerimistegevusest
Sissemaksed aktsiakapitali		0	1 697	25 300	26 013
Mittekontrolliva osaluse sissemakse tütarettevõtte kapitali		2 363	2 800	0	0
Makstud dividendid		0	- 6 838	0	-6 664
Saadud allutatud laenud		0	50 000	0	40 000
Saadud allutatud laenude tagasimaksed		-15 000	-15 000	0	-15 900
Rendikohustuste põhiosade tagasimaksed		-355	-1 278	-1 003	-1 003
Neto rahavood finantseerimistegevusest		-12 992	31 381	24 297	42 446
Valuutakursside muutuste mõju	6	59	43	73	79
Raha ja raha ekvivalentide muutus		631 007	1 107 557	-198 362	576 349
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses		1 721 277	1 244 727	1 443 016	668 378
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus	12	2 352 284	2 352 284	1 244 727	1 244 727

Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

						LHV Groupi omanikele
					Akumuleeritud	kuuluv	Mitte	Oma
	Aktsia	Üle	Kohustuslik	Muud	kahjum/jaota	omakapital	kontrolliv	kapital
(tuhandetes eurodes)	kapital	kurss	reservkapital	reservid	mata kasum	kokku	osalus	kokku
Saldo seisuga 01.01.2019	26 016	46 653	3 451	2 090	75 430	153 640	4 123	157 763
Kantud kohustuslikku
reservkapitali	0	0	1 262	0	-1 262	0	0	0
Makstud dividendid	0	0	0	0	-5 463	-5 463	-1 201	-6 664
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	1 056	726	1 782	0	1 782
Aktsiakapitali
suurendamine	2 438	23 483	0	0	0	25 921	0	25 921
Puhaskasum	0	0	0	0	24 797	24 797	2 295	27 092
Muu koondkasum	0	0	0	134	0	134	0	134
Aruandeperioodi
koondkasum	0	0	0	134	24 797	24 931	2 295	27 226
Saldo seisuga 31.12.2019	28 454	70 136	4 713	3 280	94 228	200 811	5 217	206 028
Saldo seisuga 01.01.2020	28 454	70 136	4 713	3 280	94 228	200 811	5 217	206 028
Aktsiakapitali suurendamine	365	1 332	0	0	0	1 697	2 800	4 497
Makstud dividendid	0	0	0	0	-5 406	-5 406	-1 431	-6 837
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	129	1 613	1 742	0	1 742
Puhaskasum	0	0	0	0	37 950	37 950	1 896	39 846
Muu koondkasum	0	0	0	0	0	0	0	0
Aruandeperioodi
koondkasum	0	0	0	0	37 950	37 950	1 896	39 846
Saldo seisuga 31.12.2020	28 819	71 468	4 713	3 409	128 385	236 794	8 482	245 276

Lühendatud konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad

LISA 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted

Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga IAS 34 "Vahearuandlus" nagu see on kehtestatud Euroopa Liidus ning sisaldab lühendatud konsolideeritud finantsaruandeid ning valiku selgitavaid lisasid.

Vahearuande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on samad kui 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta aruandes rakendatud arvestusmeetodid, mis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, mis on kehtestatud Euroopa Liidu poolt (IFRS EU).

Lühendatud konsolideeritud vahearuanded on läbinud ülevaatuse, neid ei ole auditeeritud ja need ei sisalda kogu teavet, mis on vajalik täieliku finantsaruande koostamiseks. Vahearuannet tuleks lugeda koos 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta aruandega, mis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS EU).

Rakendatavad raamatupidamisarvestuse põhimõtted ei ole muutunud võrreldes eelmise majandusaastaga välja arvatud finantsaruandluse standardid, mis on ära toodud käesoleva aruande lõpus lisas 22.

Raamatupidamise vahearuande arvnäitajad on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Vahearuanne on konsolideeritud ja sisaldab AS LHV Group ja tema tütarettevõtete AS LHV Varahaldus (osalus 100%), AS LHV Pank (osalus 100%), OÜ Cuber Tehnology (osalus 100%) ja AS LHV Finance (osalus 65%) tulemusi ning AS LHV Kindlustus tulemusi (osalus 65%).

LISA 2 Tegevussegmendid

Grupp jaotab oma äritegevuse segmentideks vastavalt juriidilisele struktuurile, LHV Pank jagab omakorda oma äritegevusi 3 peamiseks ärisegmendiks: jaepangandus, ettevõtete pangandus ning maksevahendus finantsvahendajatele. Ärisegmendid moodustavad osa Grupist, koos eraldi juurdepääsuga finantsandmetele, mis on ühtlasi aluseks äritulemuste regulaarsel jälgimisel Grupi otsustajate poolt. Jooksvate otsuste langetaja, kes on vastutav vahendite eraldamise ja tegevusvaldkondade tulemuslikkuse hindamise eest, on määratletud kui emaettevõtja AS LHV Group juhatus. Segmendi tulem sisaldab segmendiga otseselt seostatavaid tulusid ja kulusid.

Raporteeritavate segmentide tulud sisaldavad tulusid segmentide omavahelistest tehingutest, milleks on AS LHV Pank poolt laenu andmine teistele grupi ettevõtetele. Intressitulude ja teenustasutulude jaotus lähtuvalt kliendi asukohast on esitatud aruande lisa 9 ja lisa 10. Intressitulude jaotuses kliendi asukoha järgi ei ole esitatud tulusid arvelduskontodelt, hoiustelt ja investeeringutelt võlakirjadesse. Grupil ei ole selliseid kliente, kelle tulud moodustaksid üle 10% Grupi vastavast tululiigist.

IV kvartal 2020	Jae pangandus	Ettevõtete pangandus	Vara haldus	Järelmaks ja tarbija finant seerimine Eestis	Makse vahendajad	Muud tegevused	Segmenti devahelised eliminee rimised	Kokku
Intressitulu	6 639	13 093	0	2 997	188	3 239	-586	25 570
Intressikulu	1 323	-2 095	-12	-441	0	-5 038	586	-5 677
Neto intressitulu Komisjoni- ja	7 962	10 998	-12	2 556	188	-1 799	0	19 893
teenustasu tulu Komisjoni- ja	2 418	284	8 464	184	6 208	0	0	17 558
teenustasu kulu	-214	18	0	-184	-2 992	-4	0	-3 376
Neto teenustasutulu	2 204	302	8 464	0	3 216	-4	0	14 182
Netotulu	10 166	11 300	8 452	2 556	3 404	-1 803	0	34 075
Netokasum finantsvaradelt	-9	1	317	0	0	-6 052	7 059	1 316

Puhaskasum	6 012	6 359	7 084	2 015	747	-11 907	7 728	18 038
Tulumaksukulu	-833	-929	0	0	-231	-2 416	669	-3 740
Laenude allahindluse kulu	25	-2 125	0	-139	-4	0	0	-2 243
Ärikasum	6 820	9 413	7 084	2 154	982	-9 491	7 059	24 021
Administratiiv- ja muud tegevuskulud, tööjõukulud	-3 337	-1 888	-1 685	-402	-2 422	-1 636	0	-11 370

12 kuud 2020	Jae pangandus	Ettevõtete pangandus	Vara haldus	Järelmaks ja tarbija finant seerimine Eestis	Makse vahendajad	Muud tegevused	Segmentide vahelised eliminee rimised	Kokku
Intressitulu	28 867	44 659	0	12 022	941	10 591	-8 707	88 373
Intressikulu	-2 072	-6 246	-95	-1 880	0	-18 295	8 707	-19 881
Neto intressitulu Komisjoni- ja	26 795	38 413	-95	10 142	941	-7 704	0	68 492
teenustasu tulu Komisjoni- ja	8 284	1 000	14 966	708	21 160	0	0	46 118
teenustasu kulu	-1 042	-44	0	-635	-11 032	-16	0	-12 769
Dividenditulu	0	0	0	0	0	7059	-7 059	0
Neto teenustasutulu	7 242	956	14 966	73	10 128	7 043	-7 059	33 349
Netotulu	34 037	39 369	14 871	10 215	11 069	-661	-7 059	101 841
Netokasum finantsvaradelt Administratiiv- ja muud tegevuskulud,	-50	-1	707	0	17	911	0	1 584
tööjõukulud	-13 213	-7 691	-6 389	-1 703	-9 588	-5 271	0	-43 855
Ärikasum Laenude allahindluse	20 774	31 677	9 189	8 512	1 498	-5 021	-7 059	59 570
kulu	-976	-9 363	0	-533	-26	0	0	-10 898
Tulumaksukulu	-1 825	-2 394	-844	-826	-521	-2 416	0	-8 826
Puhaskasum	17 973	19 920	8345	7 153	951	-7 437	-7 059	39 846
Varad kokku 31.12.2020 Kohustused kokku	1 722 042	3 050 474	34 352	65 851	147 604	226 450	-275 366	4 971 407
31.12.2020	2 172 121	1 274 941	1 109	47 778	1 274 941	110 882	-155 641	4 726 131

IV kvartal 2019	Jae pangandus	Ettevõtete pangandus	Vara haldus	Järelmaks ja tarbija finant seerimine Eestis	Makse vahendajad	Muud tegevused	Segmentide vahelised eliminee rimised	Kokku
Intressitulu	6 280	9 879	0	3 070	256	3 677	-4 954	18 208
Intressikulu	-1 619	-1 544	-31	-489	0	-6 209	4 954	-4 938
Neto intressitulu Komisjoni- ja	4 661	8 335	-31	2 581	256	-2 532	0	13 270
teenustasu tulu Komisjoni- ja	1 751	1 378	2 440	166	4 256	0	0	9 991
teenustasu kulu	-141	-308	0	-188	-2 924	-3	0	-3 564
Neto teenustasutulu	1 610	1 070	2 440	-22	1 332	-3	0	6 427
Netotulu	6 271	9 405	2 409	2 559	1 588	-2 535	0	19 697

Puhaskasum	1 862	6 314	883	2 037	-1 074	-3 590	0	6 432
Tulumaksukulu	-199	-372	0	0	0	-15	0	-586
Laenude allahindluse kulu	-856	-617	0	-66	-7	0	0	-1 546
Ärikasum	2 917	7 303	883	2 103	-1 067	-3 575	0	8 564
tegevuskulud, tööjõukulud	-3 354	-2 102	-1 635	-456	-2 716	-1 040	0	-11 303
Netokasum finantsvaradelt Administratiiv- ja muud	0	0	109	0	61	0	0	170

12 kuud 2019	Jae pangandus	Ettevõtete pangandus	Vara haldus	Järelmaks ja tarbija finant seerimine Eestis	Makse vahendajad	Muud tegevused	Segmentide vahelised eliminee rimised	Kokku
Intressitulu	18 907	35 107	0	11 209	752	10 626	-15 187	61 414
Intressikulu	-3 723	-6 071	-145	-1 691	-10	-17 573	15 187	-14 026
Neto intressitulu Komisjoni- ja	15 184	29 036	-145	9 518	742	-6 947	0	47 388
teenustasu tulu Komisjoni- ja	6 754	2 147	12 869	602	14 654	0	0	37 026
teenustasu kulu	-502	-363	0	-674	-9 797	-13	0	-11 349
Dividenitulu	0	0	0	0	0	6 630	-6 630	0
Neto teenustasutulu	6 252	1 784	12 869	-72	4 857	6 617	- 6 630	25 677
Netotulu	21 436	30 820	12 724	9 446	5 599	-330	-6 630	73 065
Netokasum finantsvaradelt Administratiiv- ja muud tegevuskulud, tööjõukulud	-10 -10 895	-4 -7 661	465 -6 097	0 -1 881	46 -9 114	173 -3 536	0 0	670 -39 184
Ärikasum Laenude allahindluse	10 531	23 155	7 092	7 565	-3 469	-3 693	-6 630	34 551
kulu	-1 194	-1 736	0	-247	-33	0	0	-3 210
Tulumaksukulu	-803	-1 640	-972	-760	-74	0	0	-4 249
Puhaskasum	8 534	19 779	6 120	6 558	-3 576	-3 693	-6 630	27 092
Varad kokku 31.12.2019 Kohustused kokku	1 075 705	1 613 557	31 221	65 506	298 806	179 686	-232 569	3 031 912
31.12.2019	1 992 547	450 089	2 100	50 548	388 317	75 577	-133 294	2 825 884

LISA 3 Riskide juhtimine

Oma igapäevastes toimingutes puutub Grupp kokku mitmete finantsriskidega: tururisk (välisvaluuta risk, turuhinna intressirisk, rahavoo intressirisk ja hinnarisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Vahearuande finantsaruanded ei kata kogu finantsriskide juhtimist nagu seda nõutake majandusaasta aruannetes; selle informatsiooni leiab Grupi 2019. aasta majandusaasta aruandest. Riskijuhtimise üksuse tööd reguleerivates poliitikates ei ole toimunud olulisi muutusi võrreldes eelmise aasta lõpuga. Eraldi

vajab kajastamist COVID-19 mõju Grupi tegevusele. Kriis mõjutab peamiselt kolme riski: personalirisk, likviidsusrisk ja krediidirisk.

Personaliriski osas õnneks on mõju olnud minimaalne, LHV oli valmis kodukontorites töötamiseks ning peaaegu kogu töötajaskond tegi kaks kuud tööd kodukontoritest. Seeläbi vähenes sotsiaalne läbikäimine ning võimalused viirusega kokku puutuda.

Likviidsusrisk vähenes oluliselt tänu teises kvartalis emiteeritud pandivõlakirjadele. Need võimaldasid vähendada kallite platvormihoiuste osa finantseerimises ning koos TLTRO III programmist tõstetud finantseeringuga rahastada Danske kohalike omavalitsuste ja ettevõtete portfelli ost neljanda kvartali alguses.

Krediidiriski osas liitus LHV Pangaliidu egiidi all kokku lepitud klientide laenumaksetele maksepuhkuse andmisega. Ühtlasi pakume klientidele võimalikult laias skaalas nii enda kui riigi poolseid leevendavaid meetmeid. Kokku andsime maksepuhkusi 350 mln euro ulatuses. Küll aga ei liitunud LHV memorandumi teise poolega, mis käsitleb allahindluste tegemist. Grupp jätkab turupraktika järgimist allahindluste tegemisel. Seetõttu tegime kokku aasta jooksul ettevaatavaid allahindlusi 10,9 mln euro ulatuses. Aasta lõpuks on maksepuhkustel oleva laenuportfelli maht vähenenud 180 mln euro juurde ning 90% klientidest on maksepuhkuste lõppemisel liikunud tavapäraste maksegraafikute juurde.

LISA 4 Finantsvarade ja -kohustuste jaotumine riikide lõikes

		Saksa	Muu
31.12.2020	Eesti	maa	EL	USA	UK	Muud	Kokku
Nõuded pankadele ja
investeerimisühingutele	2 175 286	0	84 264	17 566	116 222	199	2 393 537
Finantsvarad õiglases väärtuses	319 828	2	10 219	5	0	1	330 055
Laenud ja nõuded klientidele	2 180 999	823	14 577	360	7 954	4 110	2 208 823
Nõuded klientidele	9 391	0	0	0	0	0	9 391
Muud finantsvarad	122	0	0	1 951	0	0	2 073
Finantsvarad kokku	4 685 626	825	109 060	19 882	124 176	4 310	4 943 879
Klientide hoiused ja saadud laenud	3 246 891	216 261	705 206	1 633	375 657	42 707	4 588 355
Allutatud kohustused	110 000	0	0	0	0	0	110 000
Finantskohustused õiglases
väärtuses	221	0	0	0	0	0	221
Võlad hankijatele ja muud
finantskohustused	22 995	0	0	0	0	0	22 995
Finantskohustused kokku	3 380 107	216 261	705 206	1 633	375 657	42 707	4 721 571

Valmisolekulaenud summas 413 818 tuhat eurot on Eesti residentidele.

		Saksa	Muu
31.12.2019	Eesti	maa	EL	USA	UK	Muud	Kokku
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	1 229 169	0	10 972	4 929	23 041	3 042	1 271 153
Finantsvarad õiglases väärtuses	8 484	9 840	22 618	4	0	16	40 962
Laenud ja nõuded klientidele	1 656 373	840	26 257	379	0	3 185	1 687 034
Nõuded klientidele	3 551	0	0	0	0	0	3 551
Muud finantsvarad	110	0	0	2 136	0	0	2 246
Finantsvarad kokku	2 897 687	10 680	59 847	7 448	23 041	6 243	3 004 946
Klientide hoiused ja saadud laenud	1 870 475	372 390	428 102	1 241	0	54 354	2 726 562
Allutatud kohustused	75 000	0	0	0	0	0	75 000
Võlad hankijatele ja muud
finantskohustused	20 739	0	44	3	3	0	20 789
Finantskohustused õiglases
väärtuses	8	0	0	0	0	0	8
Finantskohustused kokku	1 966 222	372 390	428 146	1 244	3	54 354	2 822 359

Valmisolekulaenud summas 359 230 tuhat eurot on Eesti residentidele.

LISA 5 Varade ja kohustuste jaotumine lepinguliste tähtaegade lõikes

31.12.2020	Nõudmiseni	0-3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Kohustused lepinguliste tähtaegade järgi
Klientide hoiused ja saadud laenud	3 635 403	99 647	386 654	465 776	1 473	4 588 953
Allutatud kohustused	0	1 881	5 644	29 744	127 175	164 444
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	0	22 995	0	0	0	22 995
Valmisolekulaenud	0	413 818	0	0	0	413 818
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes	0	36 492	0	0	0	36 492
summades
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine	0	81 789	0	0	0	81 789
brutos)
Finantskohustused õiglases väärtuses	0	89	0	0	0	89
Kohustused kokku	3 635 403	656 711	392 298	495 520	128 648	5 308 580
Finantsvarad lepinguliste tähtaegade järgi
Nõuded pankadele ja investeermisühingutele	2 393 537	0	0	0	0	2 393 537
Finantsvarad õiglases väärtuses kajastatavad	0	200 448	117 716	4 534	0	322 698
võlakirjad
Laenud klientidele	0	146 192	329 310	1 375 417	741 393	2 592 312
Nõuded klientide vastu	0	9 391	0	0	0	9 391
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine	0	81 789	0	0	0	81 789
brutos)
Muud finantsvarad	2 073	0	0	0	0	2 073
Finantsvarad kokku	2 395 610	437 820	447 026	1 379 951	741 393	5 401 800
Finantsvarade ja -kohustuste tähtaegade vahe	-1 239 793	-218 891	54 728	884 431	612 745	93 220

31.12.2019	Nõudmiseni	0-3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Kohustused lepinguliste tähtaegade järgi
Klientide hoiused ja saadud laenud	2 189 665	41 522	476 248	18 721	2 906	2 729 062
Allutatud kohustused	0	1 244	3 731	19 500	85 575	112 138
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	0	20 789	0	0	0	20 789
Valmisolekulaenud	0	359 230	0	0	0	359 230
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes summades	0	14 139	0	0	0	14 139
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)	0	14 942	0	615	0	15 557
Finantskohustused õiglases väärtuses	0	8	0	0	0	8
Kohustused kokku	2 189 665	451 874	479 979	38 836	88 481	3 250 923
Finantsvarad lepinguliste tähtaegade järgi
Nõuded pankadele ja investeermisühingutele	1 271 153	0	0	0	0	1 271 153
Finantsvarad õiglases väärtuses kajastatavad võlakirjad	0	10 883	13 018	8 429	0	32 330
Laenud klientidele	0	113 590	251 806	1 029 520	582 889	1 977 805
Nõuded klientide vastu	0	3 551	0	0	0	3 551
Muud finantsvarad	2 246	0	0	0	0	2 246
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)	0	14 942	0	615	0	15 557
Finantsvarad kokku	1 273 399	142 966	264 824	1 038 564	582 889	3 302 642
Finantsvarade ja -kohustuste tähtaegade vahe	-916 266	-308 908	-215 155	999 728	494 408	51 720

Võlakirjaportfellist valdava osa instrumentide tagatisel on võimalik võtta keskpangast lühiajalist laenu.

Kõik rahavood finantsvaradelt ja kohustustelt (v.a. derivatiivid) sisaldavad tuleviku lepingulisi rahavooge.

31.12.2020	EUR	CHF	GBP	SEK	USD	Muud	Kokku
Valuutariski kandvad varad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	2 251 556	1 164	119 368	1 944	12 295	7 212	2 393 537
Finantsvarad õiglases väärtuses	329 959	7	0	8	52	28	330 055
Laenud ja nõuded klientidele	2 195 132	24	7 016	484	5 997	169	2 208 823
Muud nõuded klientidele	7 779	0	350	10	464	788	9 391
Muud finantsvarad	117	0	0	0	1 956	0	2 073
Valuutariski kandvad varad kokku	4 784 544	1 194	126 734	2 445	20 764	8 197	4 943 879
Valuutariski kandvad kohustused
Klientide hoiused ja saadud laenud	4 354 633	3 951	125 267	7 292	85 616	11 597	4 588 355
Finantskohustused õiglases väärtuses	221	0	0	0	0	0	221
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	14 723	21	1 610	661	4 343	1 637	22 995
Allutatud kohustused	110 000	0	0	0	0	0	110 000
Valuutariski kandvad kohustused kokku	4 479 577	3 971	126 877	7 953	89 959	13 234	4 721 571
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades	0	2 778	0	5 581	69 080	4 350	81 789
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades	81 789	0	0	0	0	0	81 789
Avatud valuutapositsioon	223 178	1	-143	74	-114	-687	222 308

31.12.2019	EUR	CHF	GBP	SEK	USD	Muud	Kokku
Valuutariski kandvad varad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	1 231 788	514	27 690	1 053	1 362	8 745	1 271 153
Finantsvarad õiglases väärtuses	24 714	0	0	1	16 241	5	40 962
Laenud ja nõuded klientidele	1 685 519	4	62	584	788	77	1 687 034
Muud nõuded klientidele	2 548	10	601	56	0	335	3 551
Muud finantsvarad	110	0	0	0	2 136	0	2 246
Valuutariski kandvad varad kokku	2 944 679	528	28 353	1 695	20 528	9 163	3 004 946
Valuutariski kandvad kohustused
Klientide hoiused ja saadud laenud	2 655 331	4 538	27 138	8 139	20 356	11 061	2 726 562
Finantskohustused õiglases väärtuses	5	0	0	1	1	1	8
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	17 110	62	1 201	345	245	1 826	20 789
Allutatud kohustused	75 000	0	0	0	0	0	75 000
Valuutariski kandvad kohustused kokku	2 747 446	4 600	28 339	8 485	20 602	12 888	2 822 359
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades	615	4 054	0	6 816	713	3 359	15 557
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades	14 942	0	0	0	615	0	15 557
Avatud valuutapositsioon	182 906	-18	14	26	25	-366	182 587

LISA 7 Finantsvarade ja –kohustuste õiglane väärtus

Grupi juhatus on hinnanud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ja kohustuste õiglast väärtust. Õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritakse tuleviku rahavood turuintressikõvera alusel.

Õiglases väärtuses mõõdetavate varade ja kohustuste hierarhiast tulenevalt kasutatavast hindamistehnikast annab ülevaate järgnev tabel:

	1. tase	2. tase	3. tase	31.12.2020	1. tase	2. tase	3. tase	31.12.2019
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande
Aktsiad ja fondiosakud*	479	6 788	0	7 267	500	7 695	0	8 195
Müügiootel aktsiad ja võlakirjad	0	0	0	0	0	0	432	432
Võlakirjad õiglases väärtuses muutusega läbi
kasumiaruande	322 699	0	0	322 699	32 331	0	0	32 331
Intressiswapid ja valuutaforwardid	0	89	0	89	0	4	0	4
Finantsvarad kokku	323 178	6 877	0	330 055	32 831	7 699	432	40 962
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Intressiswapid ja valuutaforwardid	0	221	0	221	0	8	0	8
Finantskohustused kokku	0	221	0	221	0	8	0	8

*Aktsiad ja fondiosakud sisaldavad Grupi ettevõtte AS LHV Varahaldus investeeringut pensionifondi osakutesse summas 6 788 (31.12.2019: 7 695) tuhat eurot. Vastavalt Investeerimisfondide seadusele peab LHV Varahaldus kui pensinofondide valitseja omama vähemalt 0,5% iga tema poolt valitsetava kohustusliku pensionifondi osakutest.

Hierarhias kasutatud tasemed:

• 1. tase aktiivsel turul noteeritud hind
• 1. tase hindamistehnika, mille sisendiks on turu informatsioon (sarnaste tehingute kursid ja intressikõverad)
• 1. tase muud hindamismeetodid (näiteks diskonteeritud rahavoogude meetod) hinnanguliste sisenditega

Intressiswapid on instrumendid, millede osas kasutatakse mudelipõhisel hindamisel õiglase väärtuse määramiseks aktiivsel turul kättesaadavaid sisendeid. Selliste turuväliste derivatiivide õiglane väärtus arvutatakse teoreetilise nüüdis-väärtusena (NPV), kasutades sõltumatuid turuparameetreid eeldades, et ei eksisteeri riski ning määramatust. Nüüdisväärtuse diskonteerimisel kasutatakse turult kättesaadavat riskivaba tulususe määra.

Seisuga 31.12.2020 on ettevõtluslaenude ja ettevõtetele väljastatud arvelduskrediidi õiglane väärtus 1 412 tuhat eurot (0,11%) suurem kui nende bilansiline väärtus (31.12.2019: 8 478 tuhat eurot, 0,97% kõrgem). Laenud on väljastatud panga äritegevuse segmendis turutingimustel ning seetõttu ei erine laenude õiglane väärtus seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019 oluliselt nende bilansilistest väärtustest. Laenude õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad väljastatud laenud hierarhia 3. tasemele.

Liisingu intressimäärad järgivad üldiselt turul vastavate toodete puhul kasutatavaid intressimääru. Intressikeskkond on olnud stabiilne liisingtoote turuletoomisest alates ning seetõttu ei erine lepingute õiglane väärtus oluliselt bilansilisest väärtusest. Kuna nõutakse juhtkonna otsust klassifitseerimiseks, siis õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad väljastatud laenud hierarhia 3. tasemele.

Võimenduslaenud, järelmaks ja klientidele antud krediitkaardid on oma olemuselt lühiajalised ja kuna nad on väljastatud turutingimustel ei erine nende õiglane väärtus märkimisväärselt bilansilisest väärtusest. Võimenduslaenud, järelmaks ja klientidele antud krediitkaardid kuuluvad hierarhias 3.tasemele, kuna nõuavad olulisi hinnanguid väärtuse leidmiseks.

Muud nõuded klientidele, samuti viitvõlad ja muud lühiajalised kohustused on tekkinud tavapärase äritegevuse käigus ja kuuluvad tasumisele lühiajaliselt, mistõttu ei erine nende õiglane väärtus nende bilansilisest väärtusest. Need nõuded ja kohustused ei kanna intressi. Nende debitoorsete võlgnevuste, tekkepõhiste kulude ja muude võlgade õiglane väärtus on hierarhia tase 3.

Fikseeritud intressimääradega klientide deposiidid on valdavas osas lühiajalised ja deposiitide hinnastamine toimub vastavalt turutingimustele, mistõttu tuleviku rahavoogude diskonteerimise tulemusena leitav deposiitide õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Kliendi deposiitide õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad klientide deposiidid hierarhia 3. tasemele.

Allutatud laenudest 50 000 tuhat on saadud 2020. aastal, 40 000 tuhat on saadud 2019. aastal ning 20 000 tuhat on saadud 2018. aastal. Allutatud laenud on võetud turutingimustel ning vaadates laenu- ja intressiturul toimunut, siis võib öelda, et tänase päeva seisuga on turutingimused sarnased ning seega ei erine nende laenude õiglane väärtus oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Laenude õiglase väärtuse hindamisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad nad hierarhia 3. tasemele.

LISA 8 Laenuportfelli jaotumine majandusharude lõikes

	31.12.2020	%	31.12.2019	%
Eraisikud	858 141	38,6%	738 152	43,6%
Kinnisvaraalane tegevus	498 927	22,4%	353 405	20,9%
Tööstus	152 968	6,9%	114 104	6,7%
Kunst ja meelelahutus	59 184	2,7%	42 638	2,5%
Finantstegevus	69 694	3,1%	71 690	4,2%
Hulgi- ja jaekaubandus	88 642	4,0%	80 767	4,8%
Haldus- ja abitegevused	74 466	3,3%	67 064	4,0%
Veondus ja laondus	27 534	1,2%	15 337	0,9%
Põllumajandus	72 398	3,3%	59 657	3,5%
Muud teenindavad tegevused	8 012	0,4%	7 290	0,4%
Ehitus	45 314	2,0%	38 951	2,3%
Info ja side	12 705	0,6%	7 017	0,4%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	41 678	1,9%	47 368	2,8%
Haridus	16 403	0,7%	1 976	0,1%
Avalik haldus	120 805	5,4%	112	0,0%
Muud tegevusalad	78 810	3,5%	47 610	2,8%
Kokku	2 225 681	100%	1 693 138	100%
Laenude allahindlus	-16 858		-6 104
Laenuportfell kokku	2 208 823	100%	1 687 034	100%

LISA 9 Neto intressitulu

Intressitulu	IV kv 2020	12 kuud 2020	IV kv 2019	12 kuud 2019
Nõuded krediidiasutustele ja investeerimisühingutele	29	33	34	270
Võlakirjad	-164	-435	94	356
Liising	1 534	4 329	843	3 253
Võimenduse laenud ja väärtpaberite laenamine	243	753	173	500
Tarbimislaenud	2 087	8 314	2 070	7 240
Järelmaks	911	3 708	1 000	3 968
Ettevõtluslaenud	13 768	46 834	10 821	37 129
Krediitkaardilaenud	224	849	209	813
Eluasemelaenud	4 894	18 170	2 493	5 248
Muud laenud	2 044	5 818	471	2 637
Kokku	25 570	88 373	18 208	61 414
Intressikulu
Klientide hoiused ja saadud laenud	-1 602	-7 570	-2 083	- 5 579
Nõuded keskpangale	-1 878	-5 966	-1 612	-4 264
Allutatud kohustused	-2 197	-6 345	-1 243	-4 183
sh. laenud seotud osapoolte vahel	-86	342	-90	-373
Kokku	-5 677	-19 881	-4 938	-14 026
Neto intressitulu	19 893	68 492	13 270	47 388
Laenude intressitulud kliendi asukoha järgi
(ei sisalda intressitulusid pankadelt ja võlakirjadelt):	IV kv 2020	12 kuud 2020	IV kv 2019	12 kuud 2019

(ei sisalda intressitulusid pankadelt ja võlakirjadelt):	IV kv 2020	12 kuud 2020	IV kv 2019	12 kuud 2019
Eesti	25 705	88 775	18 080	60 788
Kokku	25 705	88 775	18 080	60 788

Komisjoni- ja teenustasutulu	IV kv 2020	12 kuud 2020	IV kv 2019	12 kuud 2019
Väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud	1 397	4 825	1 747	3 658
Varahaldus- ja sarnased tasud	9 462	18 629	3 253	15 831
Valuuta konverteerimise tasud	1 138	3 406	438	1 867
Tasud kaartidelt ja arveldustelt	4 487	15 171	3 670	12 485
Muud teenustasutulud	1 074	4 087	883	3 185
Kokku	17 558	46 118	9 991	37 026
Komisjoni- ja teenustasukulu
Makstud väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud	-214	-1 062	-157	-546
Kaartidega seotud kulud	-1 209	-4 722	-1 227	-3 979
Terminalitehingutega seotud kulud	-1 330	-4 498	-1 060	-3 967
Muud teenustasukulud	-623	-2 487	-1 120	-2 857
Kokku	-3 376	-12 769	-3 564	-11 349
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	14 182	33 349	6 427	25 677
Teenustasutulud kliendi asukoha järgi:	IV kv 2020	12 kuud 2020	IV kv 2019	12 kuud 2019
Eesti	17 558	46 118	9 991	36 978
Luksemburg	0	0	0	48
Kokku	17 558	46 118	9 991	37 026

LISA 11 Tegevuskulud

	IV kv 2020	12 kuud 2020	IV kv 2019	12 kuud 2019
Palk ja tulemustasud	4 899	18 380	4 071	14 883
Sotsiaal- ja muud maksud*	1 468	5 530	1 164	4 382
Tööjõukulud kokku	6 367	23 910	5 235	19 265
IT kulud	979	3 403	877	2 829
Info- ja pangateenused	263	1 005	245	868
Turunduskulud	474	1 822	442	2 089
Kontorikulud	202	672	184	633
Transpordi- ja sidekulud	74	279	73	276
Töötajate koolitus- ja lähetuskulud	68	317	179	690
Muud sisseostetud teenused	1 034	3 847	909	3 324
Muud administratiivkulud	399	3 879	1 308	3 807
Põhivara kulum	1 367	4 359	1 634	4 674
Kasutusrendimaksed	37	125	93	327
Muud tegevuskulud	132	356	182	486
Muud tegevuskulud kokku	5 029	20 064	6 126	20 003
Tegevuskulud kokku	11 396	43 974	11 361	39 268

*kogusumma sotsiaal-, tervise- ja muude kindlustuste eest

LISA 12 Nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele

	31.12.2020	31.12.2019
Nõudmiseni hoiused ja tähtajalised hoiused kuni 3 kuud*	180 326	38 420
Kohustuslik reservkapital keskpangas	41 253	26 426
Nõudmiseni hoiused keskpangale*	2 171 958	1 206 307
Kokku	2 393 537	1 271 153
* Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes	2 352 284	1 244 727

Nõuete jaotus riikide lõikes on esitatud lisas 4. Nõudmiseni hoiuste hulgas kajastuvad nõuded investeerimisühingutele kogusummas 9 985 (31.12.2019: 5 473) tuhat eurot. Kõik ülejäänud nõudmiseni ja tähtajalised hoiused on krediidiasutustes ja keskpangas. Kohustusliku reservkapitali nõue seisuga 31.12.2020 oli 1% (31.12.2019: 1%) kõigist finantseerimisallikatest (klientide hoiused ja saadud laenud). Reservi nõuet täidetakse kuu keskmisena eurodes või keskpanga poolt aktsepteeritud välisfinantsvarades.

LISA 13 Klientide hoiused ja saadud laenud

		Makse	Juriidilised
Hoiused/laenud liikide kaupa	Eraisikud	vahendajad	isikud	Avalik sektor	31.12.2020
Nõudmiseni hoiused	745 304	1 043 509	1 425 894	420 460	3 635 167
Tähtajalised hoiused	256 764	10 118	194 403	22 017	483 302
Saadud laenud	0	0	268 442	200 000	468 442
Tekkepõhine intressikohustus	1 208	0	230	6	1 444
Kokku	1 003 276	1 053 627	1 888 969	642 483	4 588 355
		Makse	Juriidilised
Hoiused/laenud liikide kaupa	Eraisikud	vahendajad	isikud	Avalik sektor	31.12.2019
Nõudmiseni hoiused	525 938	376 068	1 267 180	20 293	2 189 479
Tähtajalised hoiused	415 349	0	90 100	3 100	508 549
Saadud laenud	0	0	25 643	0	25 643
Tekkepõhine intressikohustus	2 692	0	196	3	2 891
Kokku	943 979	376 068	1 383 119	23 396	2 726 562

LHV Pank on sõlminud Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) tagamata 10-aastase laenulepingu summas 12,5 miljonit eurot, et suurendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete laenuvõimalusi. 31.12.2020 seisuga oli pank laenusummast kasutusele võtnud 12 250 (31.12.2019: 12 250) tuhat eurot ning tagastanud põhiosa summas 3 604 tuhat eurot. Nordic Investment Bank laenulepingust summas 20 000 tuhat eurot oli seisuga 31.12.2020 kasutusele võetud 20 000 tuhat eurot ja tagastatud põhiosa summas 8 889 tuhat eurot. Klientide hoiuste ja saadud laenude nominaalne intressimäär on võrdne nende sisemise intressimääraga, kuna muid olulisi tasusid ei ole rakendatud.

1. aasta juunis tegi LHV Pank 250 miljoni euro suuruse pandivõlakirjade eduka esmaemissiooni, mis oli suunatud rahvusvahelistele investoritele. 5-aastases emissioonis osales 31 institutsionaalset investorit ning intressiks kujunes 0,12%. LHV Panga poolt sooritatud emissioon oli esimene esmaemissioon peale COVID-19 kriisi algust. Emissioon sai Aa1 reitingu Moodys'lt ning noteeriti Dublini börsil.

Kolmandas kvartalis kaasas Pank Euroopa Keskpanga poolt pakutavast TLTRO III programmi kaudu 200 mln euro ulatuses negatiivse intressiga vahendeid.

LISA 14 Võlad hankijatele ja muud kohustused

Finantskohustused	31.12.2020	31.12.2019
Võlgnevused hankijatele ja kaupmeestele	2 058	5 033
Muud lühiajalised kohustused	5 591	3 067
Rendikohustused	3 394	4 672
Tekkepõhine intress allutatud laenudelt	603	444
Maksed teel	10 952	7 395
Väljastatud finantsgarantiid	397	178
Vahesumma	22 995	20 789
Mitte-finantskohustused
Väljastatud tegevusgarantiid	299	266
Maksuvõlad	1 820	1 230
Võlgnevused töövõtjatele	2 202	1 705
Muud lühiajalised võlgnevused	239	324
Vahesumma	4 560	3 525
Kokku	27 555	24 314

Võlgnevused töövõtjatele koosnevad aruandeperioodil maksmata töötasudest, boonuse- ja puhkusereservi kohustusest ning võlgnevuste suurenemine on tulenenud töötajate lisandumisest aasta jooksul. Maksed teel koosnevad väljuvatest välismaksetest ning väärtpaberitehingute vahendamisest tekkinud võlgnevustest klientidele. Kõik kohustused, v.a. finantsgarantiid, kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ja kajastatakse seetõttu lühiajaliste kohustustena.

LISA 15 Tingimuslikud kohustused

Tühistamatud tehingud	Tegevusgarantiid Finantsgarantiid			Akreditiivid Valmisolekulaenud	Kokku
Kohustus lepingulises summas 31.12.2020	15 217	36 492	8	413 818	465 535
Kohustus lepingulises summas 31.12.2019	11 078	14 139	10	359 230	384 457

LISA 16 Tava ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta

Tava kasumi arvutamiseks aktsia kohta on puhaskasum jagatud kaalutud keskmise aktsiate arvuga. Lahustatud kasum aktsia kohta tuleneb juhtkonna võtmetöötajatele antud aktsiaoptsioonidest.

	IV kv 2020	12 kuud 2020	IV kv 2019	12 kuud 2019
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (sh lõpetatud
tegevustelt; tuhandetes eurodes)	17 839	37 950	5 719	24 797
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhandetes aktsiates)	28 819	28 728	28 454	27 235
Tava kasum aktsia kohta (eurodes) Kaalutud keskmine aktsiate arv kasutatud lahustatud kasumi	0,62	1,32	0,20	0,91
aktsia kohta arvutamisel (tuhandetes aktsiates)	29 447	29 404	29 047	27 828
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	0,61	1,29	0,20	0,89

LISA 17 Kapitali juhtimine

Grupi eesmärk kapitali juhtimisel on:

• ✓ tagada Grupi tegevuse jätkuvus ning võime aktsionäridele kasumit toota;
• ✓ säilitada tugev kapitalibaas, mis toetab äritegevuse arengut;
• ✓ täita kapitalile kehtestatud nõudeid, nagu need on ette nähtud järelevalveorgani poolt.

Grupi poolt hallatav kapital 31.12.2020 seisuga oli 293 559 tuhat eurot (31.12.2019: 241 801 tuhat eurot). Kapitali eesmärkide määramisel lähtutakse nii regulatiivsetest miinimumnõuetest kui ka sisemisest täiendavast puhvrist.

Grupp jälgib oma kapitali planeerimisel alljärgnevaid üldpõhimõtteid:

• Grupp peab igal ajal olema piisavalt kapitaliseeritud, omades vajalikku kapitalivaru, mis tagab majandusliku säilimise kõikides olukordades;
• Kapitali juhtimisel on põhitähelepanu esmase tasandi omavahenditel, sest ainult esmase tasandi omavahendid omavad kahjumite absorbeerimise võimet. Kõik muud kasutatavad kapitalikihid on sõltuvuses esmase tasandi omavahendite mahust;
• Grupi kapitali saab jagada kaheks: 1) regulatiivne miinimumkapital ja 2) Grupi poolt hoitav kapitalivaru. Täitmaks oma pikaajalisi majanduslikke eesmärke peab Grupp püüdlema ühelt poolt regulatiivse miinimumkapitali proportsionaalse vähendamise suunas (läbi riskide vähendamise ja kõrge läbipaistvuse). Teiselt poolt peab Grupp püüdlema piisava ja konservatiivse kapitalivaru suunas, mis tagab majandusliku säilimise ka ränga negatiivse riskistsenaariumi korral;
• Grupi poolt seatud riskiisu on oluline sisend kapitali planeerimisele ja kapitali eesmärkide seadmisele. Kõrgem riskiisu tähendab kõrgema kapitalivaru hoidmist.

Kapitalibaas	31.12.2020	31.12.2019
Sissemakstud aktsiakapital	28 819	28 454
Ülekurss	71 468	70 136
Reservkapital	4 713	4 713
Muud reservid	0	212
Eelmiste perioodide jaotamata kasum/-kahjum	90 434	69 452
Immateriaalne põhivara (miinusega)	-18 761	-18 319
Aruandeperioodi kasum (COREP)	14 239	12 186
Mahaarvamised	-323	-33
CET1 kapitali elemendid või mahaarvamised	-2 188	0
CET1 finantsektori üksuse instrumendid, kus ettevõttel on märkimisväärne osalus	-4 842	0
Esimese taseme põhiomavahendid kokku	183 559	166 801
Esimese taseme täiendavad omavahendid	35 000	20 000
Esimese taseme omavahendid kokku	218 559	186 801
Allutatud kohustused	75 000	55 000
Teise taseme omavahendid kokku	75 000	55 000
Neto-omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks	293 559	241 801

Grupp on täitnud nii aruandeaastal kui ka eelneval aastal kõiki regulatiivseid kapitalinormatiive.

LISA 18 Tehingud seotud osapooltega

Grupi vahearuande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

• olulist mõju omavad omanikud ja nendega seotud ettevõtted;
• juhatuse liikmed ning nende poolt kontrollitavad äriühingud (ühiselt: juhtkond);
• nõukogu liikmed;
• eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud ettevõtted.

32/39

Tehingud	IV kv 2020	12 kuud 2020	IV kv 2019	12 kuud 2019
Intressitulu	20	70	15	65
sh. juhtkond	10	37	5	33
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	10	33	10	32
Teenustasutulud	10	40	10	30
sh. juhtkond	0	0	0	0
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	10	30	10	30
Intressikulud hoiustelt	5	35	10	40
sh. juhtkond	0	0	0	0
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	5	35	10	10
Intressikulud allutatud kohustustelt	86	342	90	373
sh. juhtkond	3	9	2	8
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	83	333	88	365

Saldod	31.12.2020	31.12.2019
Laenud ja nõuded	4 096	3 290
sh. juhtkond	2 462	2 399
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	1 634	892
Hoiused	21 318	16 063
sh. juhtkond	642	283
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	20 676	15 780
Allutatud kohustused	4 134	5 054
sh. juhtkond	148	118
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	3 986	4 936

Tabelis on toodud ülevaade seotud osapoolte olulisematest saldodest ja tehingutest. Kõik muud tehingud juhatuse ja nõukogu liikmete lähikondlastega, nendega seotud ettevõtetega ning emaettevõtte AS LHV Group väikeaktsionäridega ja nende lähikondlastega on tehtud üldise hinnakirja alusel. Juhtkonna ja olulist mõju omavate aktsionäride alla loetakse ka kõik nendega seotud ettevõtted ja lähikondsed.

Seotud osapooltele väljastatud laenud on väljastatud turutingimustel.

IV kvartalis on makstud emaettevõtte AS LHV Group ja tema tütarettevõtete juhtkonnale palka ja muid kompensatsioone kogusummas 437 (IV kv 2019: 291) tuhat eurot, sisaldades kõiki makse. Seisuga 31.12.2020 on kohustusena juhtkonna ees kajastatud detsembri töötasu ja puhkusekohustus summas 91

(31.12.2019: 73) tuhat eurot (lisa 14). Grupil ei eksisteeri seisuga 31.12.2020 ega 31.12.2019 juhatuse ega nõukogu liikmetega seotud pikaajalisi kohustusi (pensionikindlustusi, lahkumishüvitisi jne). IV kvartalis 2020 maksti nõukogu liikmetele tasusid summas 30 (IV kv 2019: 27) tuhat eurot.

Juhatus on seotud aktsiaoptsiooni programmiga. Juhatuse aktsiaoptsioonide kulu IV kvartalis on 197 (IV kv 2019: 168) tuhat eurot.

Grupp on sõlminud juhatuse liikmetega lepingud, milles ei ole lepingute lõpetamisel määratud lahkumishüvitisi. Lepingus reguleerimata valdkondade vaidluste korral on osapooled kokku leppinud lähtuda Eesti Vabariigis kehtestatud seadustest.

					Kliendilepingu	Immateriaalne
	Materiaalne		Kokku	Immateriaalne	te soetusega	põhivara
(tuhandetes eurodes)	põhivara	Rendivara	põhivara	põhivara	seotud kulud	kokku
Saldo 31.12.2018
Soetusmaksumus	4 129	0	4 129	8 923	12 436	21 359
Akumuleeritud kulum	-2 994	0	-2 994	-4 458	-1 431	- 5 899
Jääkmaksumus 31.12.2018	1 135	0	1 135	4 465	11 005	15 470
Muudatused arvestuspõhimõtetes	0	5 676	5 676	0	0	5 676
Soetatud põhivara	1 336	0	1 336	864	0	864
Müüdud põhivara	-15	0	-15	0	0	0
Kapitaliseeritud müügikulutused	0	0	0	0	1 584	1 584
Mahakantud põhivara	-338	0	-338	-1 435	0	-1 435
Amortisatsioonikulu	-562	-899	-1 461	-1 751	- 1461	-3 213
Saldo 31.12.2019 õ
Soetusmaksumus	5 112	5 676	10 788	8 352	14 020	22 372
Akumuleeritud kulum	-3 203	-899	-4 102	-4 775	-2 892	-7 667
Jääkmaksumus 31.12.2019	1 909	4 777	6 686	3 577	11 128	14 705
Soetatud põhivara	1 651	0	1 651	1 105	0	1 105
Amortisatsioonikulu	-780	-972	-1 752	-804	-1 803	-2 607
Kapitaliseeritud müügikulutused	0	0	0	0	1 944	1 944
Ümberarvestus	0	-230	-230	0	0	0
Akumuleeritud kulumi ümberarvutus	0	230	230	0	0	0
Saldo 31.12.2020
Soetusmaksumus	6 763	5 446	12 209	9 457	15 964	25 421
Akumuleeritud kulum	-3 983	-1 641	-5 624	-5 579	-4 695	-10 274
Jääkmaksumus 31.12.2020	2 780	3 805	6 585	3 878	11 269	15 147

LISA 20 Allutatud kohustused

Allutatud kohustused (tuhandetes eurodes)

	Emiteerimise aasta	Summa	Intressimäär	Lunastustähtaeg
Teise taseme allutatud võlakiri	2018	20 000	6,0%	28. november 2028
Teise taseme allutatud võlakiri	2019	20 000	6,0%	28. november 2028
Teise taseme allutatud võlakiri	2020	35 000	6,0%	30. september 2030
Täiendav esimese taseme võlakiri	2019	20 000	8,0%	tähtajatu
Täiendav esimese taseme võlakiri	2020	15 000	9,5%	tähtajatu
Allutatud kohustused seisuga 31.12.2019		75 000
Allutatud kohustused seisuga 31.03.2020		75 000
Allutatud kohustused seisuga 30.06.2020		90 000
Allutatud kohustused seisuga 30.09.2020		125 000
Allutatud kohustused seisuga 31.12.2020		110 000

LISA 21 Laenud ja nõuded klientidele

(tuhandetes eurodes)	31.12.2020	31.12.2019
Laenud juriidilistele isikutele	1 367 540	954 970
sh ettevõtluslaenud	1 192 803	815 740
sh liising	102 297	66 060
sh arvelduskrediit	30 338	31 193
sh kaubalaenud	20 497	32 761
sh finantsvõimenduslaenud	5 551	3 148
sh krediitkaardi laenud ja järelmaks	519	679
sh korteriühistu laen	7 135	-
sh faktooring	8 400	5 389
Laenud eraisikutele	858 141	738 168
sh järelmaks	14 294	16 121
sh hüpoteeklaenud	695 204	587 855
sh tarbimislaenud	52 202	49 424
sh eralaenud	50 264	44 776
sh liising	26 554	23 427
sh finantsvõimenduslaenud	6 366	2 840
sh krediitkaardi laenud	7 232	7 263
sh arvelduskrediit	23	34
sh õppelaen	974	749
sh kinnisvaraliising	5 027	5 679
Kokku	2 225 681	1 693 138
Allahindlus	-16 858	-6 104
Kokku	2 208 823	1 687 034

Muutused allahindlustes 12 kuud 2020	Ettevõtluslaenud, sh arvelduskrediit, faktooring, korteriühistu laen, kaubalaen	Tarbimis laenud, sh krediitkaart, järelmaks	Võimendus laenud	Liising	Eralaenud, sh hüpoteek, eralaen, arvelduskrediit, õppelaen, kinnisvaraliising	Kokku
Seisuga 1. jaanuar	-3 819	-789	-6	-639	-851	-6 104
Aasta jooksul moodustatud allahindlused	1 714	534	2	235	528	3 013
Aasta jooksul välja kantud	-11 345	-923	-21	-981	-498	-13 767
Seisuga 31. detsember 2020	-13 449	-1 178	-25	-1 385	-821	-16 858

Kolmandas kvartalis saime kinnituse, et IFRS Interpretations Committee (IFRIC) otsustas mitte aktsepteerida Eestis 20 aastat kehtinud tulumaksu edasilükkamise loogikat, mistõttu kõik IFRS'i järgivad ettevõtted peavad hakkama kajastama bilansis tuleviku dividendimaksetelt.

Standardi IAS 12 paragrahv 39 järgi kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksukohustise kõikide tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse tehtud investeeringute pealt, kui nendes investeeringutes on tekkinud ajutised maksustatavad erinevused, välja arvatud juhul, kui: a) ettevõte suudab kontrollida ajutise erinevuse tühistamise ajastamist; ja

b) on tõenäoline, et ajutine erinevus ei tühistu lähimas tulevikus.

Edasilükkunud tulumaksukohustist ei kajastata siis, kui investeering vastab mõlemale ülal kirjeldatud kriteeriumile a) ja b).

Kriteeriumi a) täitmiseks peab ettevõttel olema kontroll oma investeeringu üle. Kontroll eksisteerib üldjuhul tütarettevõtete ja filiaalide puhul. Sidus- ja ühisettevõtete puhul üldjuhul kontrolli ei eksisteeri, mistõttu nendes investeeringutes eksisteerivate ajutiste maksustatavate erinevuste pealt tuleb tulumaksukohustis enamasti üles võtta. Kriteeriumi b) täitmiseks peab ettevõte suutma näidata, et tekkinud ajutine erinevus ei tühistu lähitulevikus. Tühistumise all mõeldakse tehinguid nagu kasumi jaotamine, ettevõtte müük, likvideerimine või muud taolist. Lähitulevik ei ole standardis lahti seletatud, kuid levinud seisukoht on, et arvesse tuleks võtta 12 kuud alates bilansipäevast ja planeeritud tehinguid pärast seda kuupäeva.

LHV Group'i puhul toob see muudatus kaasa järgnevatel aastatel tütarettevõtetest plaanitava dividendi võtmisega kaasneva tulumaksukohustuse kohese ülesvõtmise.

AS LHV Group aktsionärid

AS-il LHV Group on 28 819 092 lihtaktsiat, mille nimiväärtus on 1 euro.

31.12.2020 seisuga oli AS-il LHV Group 10 714 aktsionäri:

• 13 908 669 aktsiat (48,26%) kuulus nõukogu ja juhatuse liikmetele ning nendega seotud isikutele.
• 14 910 423 aktsiat (51,74%) kuulus Eesti ettevõtjatele ja investoritele ning nendega seotud isikutele.

31.12.2020 seisuga olid kümme suurimat aktsionäri:

aktsiate arv	osalus	aktsionäri nimi
3 618 920	12,6%	AS Lõhmus Holdings
2 538 367	8,8%	Rain Lõhmus
2 186 432	7,6%	Viisemann Investments AG
1 653 709	5,7%	Ambient Sound Investments OÜ
1 210 215	4,2%	Krenno OÜ
1 082 744	3,8%	AS Genteel
1 031 310	3,6%	AS Amalfi
782 488	2,7%	Kristobal OÜ
688 199	2,4%	SIA Krugmans
638 276	2,2%	Bonaares OÜ

Juhatuse ja nõukogu liikmete omanduses olevad aktsiad

Madis Toomsalu omab 53 509 aktsiat.

Rain Lõhmus omab 2 538 367 aktsiat, AS Lõhmus Holdings 3 618 920 aktsiat ja OÜ Merona Systems 581 718 aktsiat.

Andres Viisemann omab 34 330 aktsiat, Viisemann Holdings OÜ omab 570 000 aktsiat ja Viisemann Investments AG 2 186 432 aktsiat.

Tauno Tats ei oma aktsiaid. Ambient Sound Investments OÜ omab 1 653 709 aktsiat.

Tiina Mõis ei oma aktsiaid. AS Genteel omab 1 082 744 aktsiat.

Heldur Meerits ei oma aktsiaid. AS Amalfi omab 1 031 310 aktsiat.

Raivo Hein ei oma aktsiaid. OÜ Kakssada Kakskümmend Volti omab 508 109 aktsiat, Astrum OÜ omab 371 aktsiat, Lame Maakera OÜ omab 13 976 aktsiat, Kuu On Päike OÜ 7 130 aktsiat, Higgsi Boson OÜ 2 260 aktsiat, Kõver Aegruum OÜ 3 100 aktsiat ja Desoksüribonukleiinhape DNA OÜ 6 840 aktsiat.

Sten Tamkivi omab 391 aktsiat. OÜ Seikatsu omab 15 143 aktsiat.

AS LHV Group ning tema tütarühingute nõukogud ja juhatused

AS LHV Group

Nõukogu: Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Tiina Mõis, Heldur Meerits, Raivo Hein, Tauno Tats, Sten Tamkivi Juhatus: Madis Toomsalu

AS LHV Varahaldus

Nõukogu: Madis Toomsalu, Andres Viisemann, Erki Kilu Juhatus: Vahur Vallistu, Joel Kukemelk

AS LHV Pank

Nõukogu: Madis Toomsalu, Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Tiina Mõis, Heldur Meerits, Raivo Hein Juhatus: Kadri Kiisel, Erki Kilu (kuni 19.01.2021), Jüri Heero, Andres Kitter, Meelis Paakspuu, Indrek Nuume, Martti Singi

AS LHV Finance

Nõukogu: Kadri Kiisel (alates 29.01.2021), Erki Kilu (kuni 28.01.2021), Madis Toomsalu, Veiko Poolgas, Jaan Koppel Juhatus: Mari-Liis Stalde (alates 29.01.2021), Kadri Kiisel (kuni 28.01.2021)

AS LHV Kindlustus

Nõukogu: Madis Toomsalu, Erki Kilu, Veiko Poolgas, Jaan Koppel Juhatus: Jaanus Seppa, Tarmo Koll

OÜ Cuber Tehnology Juhatus: Daniel Haab

Juhatuse allkirjad konsolideeritud vahearuandele

Juhatus on koostanud AS LHV Groupi konsolideeritud 12 kuu vahearuande, mis hõlmab perioodi, mis lõppeb 31.12.2020.

Juhtkonna liikmed kinnitavad, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud raamatupidamise vahearuanne õige ja õiglase ülevaate LHV Group AS-i ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist või kahjumist ning tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate LHV Group AS-i ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.

09.02.2021

Madis Toomsalu