Vahearuanne jaanuar – september 2020 Tulemuste kokkuvõte

III kvartal 2020 võrdluses II kvartaliga 2020

Puhaskasum 10,8 mln eurot (3,6 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 10,1 mln eurot (2,9 mln eurot)
Kasum aktsia kohta 0,35 eurot (0,10 eurot)
Netotulud 23,5 mln eurot (22,1 mln eurot)
Tegevuskulud 10,7 mln eurot (10,7 mln eurot)
Laenuprovisjonid -0,03 mln eurot (7,7 mln eurot)
Tulumaksukulu 2,12 mln eurot (0,16 mln eurot)
Omakapitali tootlus 18,9% (5,7%)
Kapitali adekvaatsus 20,0% (18,6%)

III kvartal 2020 võrdluses III kvartaliga 2019

Puhaskasum 10,8 mln eurot (8,0 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 10,1 mln eurot (7,3 mln eurot)
Kasum aktsia kohta 0,35 eurot (0,27 eurot)
Netotulud 23,5 mln eurot (18,1 mln eurot)
Tegevuskulud 10,7 mln eurot (9,4 mln eurot)
Laenuprovisjonid -0,03 mln eurot (0,02 mln eurot)
Tulumaksukulu 2,12 mln eurot (0,7 mln eurot)
Omakapitali tootlus 18,9% (16,4%)
Kapitali adekvaatsus 20,0% (20,0%)

Tava puhaskasum aktsia kohta

III kv-19 IV kv-19 I kv-20 II kv-20 III kv-20

Kasum aktsia kohta ja omakapitali tootluse suhtarvud baseeruvad AS LHV Group omanikele omistatud kasumil ja omakapitalil ning ei sisalda mittekontrollivat osalust.

Tegevjuhi aruanne

Hea LHV investor

Raske on praegu kadestada prognoosimisega tegelevaid majandusanalüütikuid. Lisaks tavapärastele sisenditele tuleb hinnata ka viiruse levikut ja teiste riikide reaktsioone selles osas. Poliitikud on leidnud lahenduse ning ümardavad vastumeetmete puhul miljardites. See on tekitanud olukorra, kus toetudes ainult finantsilisele loogikale, peaksid Eesti ettevõtted valmistuma järgmiseks majandustõusuks.

Sellisele järeldusele jõuab, kui võrrandi ühele poolele kirjutada majanduse kahanemine u 2 miljardi euro võrra ning teisele poolele selle kahanemise mõjudega toimetulekuks laenatavad 5 miljardit ja ELi päästepaketist lisanduvad 1,8 miljardit eurot. Reaalne maailm on küll keerulisem, sest majanduslangus viib võimendatud mõjuga investeeringute vähenemiseni, samuti tuleb erinevad toetused ja saadud laenud kasu saamiseks kõigepealt tootlikult paigutada. Seejuures jättes täiesti kõrvale arutelu, millise taseme juures saab laenust kui kasvu võimendajast hoopis pikaajalise kasvu pärssija.

Kuid siiski, poliitilisi ja keskpankade meetmeid arvestades jõuab arvestatav osa vahenditest rahaturgude kaudu ka reaalmajandusse. Kas see kõik on hea või mõistlik, jäägu majandusteooria aruteludesse, aga tänaste investeerimisotsuste puhul matemaatikat ignoreerida ei tohiks. Lühiajaliselt on peamine voorus endiselt likviidsus ning taoline investeeringute tegemise soovitus on suunatud ettevõtetele, kelle rahavarud on piisavad või juurdepääs finantseeringule hea. Samamoodi tasuks arvestada, et kuivõrd suuremad kriisid võimendavad ka muutusi majanduse struktuuris, on vastavate investeeringute puhul oluline läbi mõelda jätkusuutlikkus ja sobivus tulevikku. Kasutades Boston Consultingu ühes analüüsis toodud mõtet, siis ettevõtetel pole puudu mitte võimalustest, vaid kujutlusvõimest.

LHVs soovime kujutlusvõimega klientidele olla parim finantsteenuste partner. Oleme kriisi vältel jätkanud avatud ja kohaliku krediidipoliitikaga, finantseerides kliente varasemaga sarnastel tingimustel. Meie portfell on kasvanud küll aeglasemalt, aga see on iseloomustanud pigem nõudluse, mitte pakkumise langust. Selles valguses võib III kvartali laenuportfelli kasvu summas 52 miljonit eurot pidada heaks tulemuseks.

Meie laenuportfelli kvaliteet on hea. Olemasolevatele klientidele võimaldasime maksepuhkusi kokku 350 miljoni euro suuruse laenumahu ulatuses. Suuresti on kliendid kasutanud maksepuhkuseid ettevaatusabinõuna likviidsuse tagamiseks, mistõttu ootame maksepuhkuste lõppemisel maksete jätkumist. Selle heaks tõestuseks oli septembrikuu, kui maksepuhkustega seotud 54 miljonist eurost lõppema pidanud laenudest lükati makseid edasi ainult 6 miljoni euro ulatuses. Ootame sarnast tendentsi näha ka oktoobris lõppevate maksepuhkuste puhul. Ülejäänud kriisi ajal võimaldatud maksepuhkused lõppevad järmise aasta aprilliks.

III kvartal oli LHV jaoks ka väga tegus. Olulisematest sündmustest nimetas rahvusvaheline majandusajakiri Euromoney LHV juba kolmandat aastat järjest Eesti parimaks pangaks. Konkursil tõid meile edu panga jätkuvalt kiire kasv, innovaatilisus ja head majandustulemused. Lisaks võeti arvesse LHV liikumist jätkusuutlikuma majanduse poole.

Augustis tutvustasime esimese pangana õppuritele mõeldud virtuaalset ISIC-kaarti, samas lisasime kontaktivaba makse võimaluse Fitbiti ja Garmini seadmete kasutajatele. Koos Alexelaga tõime turule ka kodukrediitkaardi.

Septembrist hakkasime pakkuma maksete kogumise täisteenust, mille kaudu saavad kaupmehed pakkuda oma klientidele erinevaid makseviise. Kaupmehed saavad kasu raha kiire laekumise, tehingute üksikasjaliku ülevaate ning makseterminalide kasutamise kaudu kogu Baltikumis ja Soomes. Oleme uude teenusesse koondanud kaardimaksed kaupluses, internetipoes vajalikud makseviisid ja arvete lihtsa tasumise võimaluse.

III kvartalis olid positiivse tootlusega ka kõik LHV Varahalduse hallatavad pensionifondid, seejuures parimat tootlust näitasid just suurema aktsiariskiga fondid. LHV Pensionifond Indeks tõusis kolme kuuga 3%, aktiivselt juhitud fondide M, L ja XL osakute väärtused kasvasid vastavalt 0,9%, 1,4% ja 1,4%. Turu parima tootlusega fond kolmandas kvartalis oli jätkuvalt LHV Pensionifond Roheline, mille kolme kuu tootlus oli 20,4%. Septembri lõpuks oli pensionifondi Roheline tootlus märtsi keskpaigast alates 53,6%, lüües sellega lisaks kõikidele suurimatele turgudele ka ülekaalukalt teisi Eesti pensionifonde.

Septembris viisime lõpule ka LHV allutatud võlakirjade avaliku pakkumise. Kuna emissiooni esialgne maht 25 miljonit eurot märgiti 3,4-kordselt üle, suurendasime emissiooni mahtu maksimaalses lubatud ulatuses 35 miljoni euroni.

Kvartalijärgselt viisime oktoobri alguses lõpule tehingu, mille käigus omandasime Danske Eesti ettevõtete ja avaliku sektoriga seotud krediidiportfelli. Tehingu lõplikuks mahuks kujunes 273 miljonit eurot. LHV Panga laenuportfell kasvas tehingu tulemusena 254 miljoni euro võrra. Võtsime üle 346 ärikliendi, 252 korteriühistu ja 80 avaliku sektori kliendi teenindamine. Tehingu järgselt kasvas meie laenuportfell ligikaudu 14% ja ületas esimest korda 2 miljardi euro piiri.

Ostetud portfellis olevate korteriühistute laenude mahu suurendamiseks tõime turule ka LHV spetsiaalselt korteriühistutele mõeldud laenu, mida saab kasutada nii elamu renoveerimiseks, korrastamiseks kui projekteerimiseks. See on mõeldud korteriühistutele elamu ehitus- ja renoveerimistöödeks, aga ka energiatõhususe projektideks või näiteks päikesepaneelide paigaldamiseks.

Jätkuvalt oleme taotlemas LHV Kindlustuse tegevusluba. Loodame Finantsinspektsioonilt tegevusloa saada aastavahetuse paiku. Paralleelselt tegeleme infosüsteemide ettevalmistamise, inimeste värbamise ja teenuste turuletoomise ettevalmistamisega.

Aprillis avaldatud uut finantsplaani edestame kasumi osas 8,3 miljoni euro võrra. Ennustatud kriis on olnud senisest kergem ning otsustatud maksepuhkused andsid klientidele võimaluse vajalikke reserve koguda. Seetõttu on moodustatud provisjonid olnud planeeritust 6,4 miljoni euro võrra madalamad. Oleme oma käesoleva aasta finantsplaani uuendamas oktoobris.

Madis Toomsalu

Finantskokkuvõte 5
Tegevuskeskkond 8
Grupi finantstulemused 10
Grupi likviidsus, kapitaliseeritus ja varade kvaliteet 11
AS LHV Pank konsolideerimisgrupi ülevaade 13
AS LHV Varahaldus ülevaade 15
LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE 17
Lühendatud konsolideeritud koondkasumiaruanne17
Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne 18
Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne19
Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 20
Lühendatud konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad 21
LISA 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted21
LISA 2 Tegevussegmendid 21
LISA 3 Riskide juhtimine 23
LISA 4 Finantsvarade ja -kohustuste jaotumine riikide lõikes 24
LISA 5 Varade ja kohustuste jaotumine lepinguliste tähtaegade lõikes25
LISA 6 Avatud valuutapositsioonid26
LISA 7 Finantsvarade ja –kohustuste õiglane väärtus 27
LISA 8 Laenuportfelli jaotumine majandusharude lõikes 28
LISA 9 Neto intressitulu 28
LISA 10 Neto teenustasutulu 29
LISA 11 Tegevuskulud29
LISA 12 Nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele 30
LISA 13 Klientide hoiused ja saadud laenud 30
LISA 14 Võlad hankijatele ja muud kohustused30
LISA 15 Tingimuslikud kohustused 31
LISA 16 Tava ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta 31
LISA 17 Kapitali juhtimine 32
LISA 18 Tehingud seotud osapooltega 32
LISA 19 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 34
LISA 20 Allutatud kohustused 34
LISA 21 Laenud ja nõuded klientidele 35
LISA 22 Arvestusmeetodite muudatus 35
AS LHV Group aktsionärid 37
AS LHV Group ning tema tütarühingute nõukogud ja juhatused 38
Juhatuse allkirjad konsolideeritud vahearuandele 39

Finantskokkuvõte

Grupi 2020. aasta III kvartali konsolideeritud kasum oli 10,8 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2020. aasta II kvartaliga 7,2 miljoni euro võrra ning kasvades võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 2,8 miljoni euro võrra. Peale II kvartali kõrgeid laenude allahindlusi olid III kvartalis allahindlused nullilähedased. Kolmandas kvartalis saime teada IAS 12 tõlgenduse muudatusest, mis mõjutab konsolideeritud tasemel dividendi tulumaksu arvestust tulevikus tütarettevõtete poolt tehtavate dividendi väljamaksete osas. See tõi kaasa tulevastest perioodidest kulu toomise käesolevasse aastasse 0,7 mln euro võrra. Grupi aktsionäride kasum oli 2020. aasta III kvartalis mullusega võrreldes 2,8 miljoni euro võrra kõrgem.

LHV aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus 2020. aasta III kvartalis oli 18,9%, kasvades 2020. aasta II kvartaliga (5,7%) võrreldes 13,2 protsendipunkti.

Grupi konsolideeritud netolaenuportfell kasvas kvartaliga 52 miljonit eurot (65 mln eurot 2020. aasta II kvartalis) ja konsolideeritud hoiused kasvasid 129 miljonit eurot (võrdluseks 134 mln eurone kasv 2020. aasta II kvartalis). Seejuures kasvasid maksevahendajatega seotud hoiused 57 miljoni euro võrra (41 mln eurone kasv 2020. aasta II kvartalis).

Grupi omavahendid suurenesid võrreldes eelmise kvartaliga 19,6 miljoni euro võrra ning riskiga kaalutud varad suurenesid 50 miljoni euro võrra, Tier1 ja kogukapitali adekvaatsuse suhtarvud oli kvartali lõpus vastavalt 14,9% ja 20,0%. Omavahendite suurenemine on tingitud peamiselt emiteeritud uute allutatud võlakirjade kaasamisega grupi omavahenditesse.

Panga kasum konsolideeritud tasemel oli III kvartalis 10,7 miljonit eurot, mis on 7,8 miljoni euro võrra kõrgem eelneva kvartali tulemusest (2020. aasta II kvartalis 2,8 mln eurot). Kvartaliga kasvas panga klientide hulk üle 11 000 kliendi võrra (2020. aasta II kvartalis 8 000) ja panga klientide koguarv on üle 235 000 kliendi.

Panga laenuportfell kasvas III kvartalis 52 miljonit eurot (2020. aasta II kvartalis 65 mln eurot), ulatudes 1856 miljoni euroni. Laenudest kasvasid enim ettevõtluslaenud ja kodulaenud.

Panga klientide hoiused kasvasid III kvartalis 153 miljonit eurot, sealjuures maksevahendajate hoiuste jääk kasvas 57 miljonit eurot, ülejäänud klientide hoiused kasvasid 96 miljonit eurot. Hoiuste kogumaht ulatus III kvartali lõpuks 3257 miljoni euroni.

Varahalduse kasum oli III kvartalis 0,8 miljonit eurot (2020. aasta II kvartalis 1,0 mln eurot). Varahalduse teenustasutulu kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,1 miljoni euro võrra, 2,2 miljoni euroni. Varahalduse ärikulud vähenesid kvartaliga 0,1 miljoni euroni võrra.

LHV juhitud fondide koondmaht kasvas kvartaliga 56 miljoni euro võrra (2020. aasta II kvartalis kasv 96 mln eurot). II samba aktiivsete klientide arv suurenes kvartaliga 4 072 võrra (2020. aasta II kvartalis kasv 1219).

Ärimahud mln euro	III kvartal 2020	II kvartal 2020	kvartaalne muutus	III kvartal 2019	Aastane muutus
Laenuportfell	1 855,8	1 804,0	3%	1 222,1	52%
Finantsinvesteeringud	430,7	423,1	2%	124,0	247%
Klientide hoiused	3 215,5	3 086,9	4%	2 534,7	27%
sh finantsvahendajate hoiused	597,0	539,8	11%	419,0	42%
Omakapital (sh vähemusosalus)	224,6	213,3	5%	199,0	13%
Omakapital (omanike osa)	218,7	208,1	5%	194,5	12%
Hallatavate fondide maht	1 495,9	1 440,0	4%	1 327,7	13%
Hallatavad varad pangas	1 494,3	1 486,6	1%	1 334,1	12%

Kasumiaruanne mln euro	III kvartal 2020	II kvartal 2020	Kvartaalne muutus	III kvartal 2019	aastane muutus	9 kuud 2020	9 kuud 2019	aastane muutus
Neto intressitulu	16,73	15,55	8%	11,55	45%	48,60	34,13	42%
Neto teenustasutulu	6,47	6,19	5%	6,41	1%	19,17	19,25	0%
Muud finantstulud	0,34	0,32	6%	0,12	183%	0,27	0,50	-46%
Neto tegevustulud kokku	23,54	22,06	7%	18,08	30%	68,04	53,88	26%
Muud tulud/(-kulud)	0,07	-0,02	NA	0,03	133%	0,09	0,03	200%
Tegevuskulud	-10,75	-10,66	1%	-9,40	14%	-32,59	-27,91	17%
Laenukahjumid	0,03	-7,67	NA	-0,02	NA	-8,65	-1,67	418%
Tulumaksukulu	-2,12	-0,16	1 225%	-0,70	203%	-5,09	-3,67	39%
Puhaskasum	10,77	3,55	203%	7,99	35%	21,80	20,66	6%
sh emaettevõtte omanike osa	10,10	2,94	244%	7,29	39%	20,12	19,08	5%

Suhtarvud mln euro	III kvartal 2020	II kvartal 2020	Kvartaalne muutus	III kvartal 2019	aastane muutus	9 kuud 2020	9 kuud 2019	aastane muutus
Keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele
kuuluv)	213,7	205,5	8,2	177,6	36,1	215,6	174,1	41,6
Omakapitali tootlus (ROE) %	18,9	5,7	13,2	16,4	2,5	12,8	14,6	-1,8
Varade tootlus (ROA) %	1,1	0,4	0,7	1,2	-0,1	0,82	1,21	-0,39
Intressitootvad varad, keskmine	3 855,4	3 458,2	397,2	2 576,0	1 279,4	3 518,3	2 231,5	1 286,8
Neto intressimarginaal (NIM)
%	1,70	1,80	-0,10	1,80	-0,10	1,89	1,96	-0,07
Hinnavahe (SPREAD) %	1,70	1,80	-0,10	1,75	-0,05	1,81	1,99	-0,18
Kulude ja tulude suhe %	45,4	48,4	-3,0	52,0	-6,60	47,8	51,8	4,0
Aktsionäridele kuuluv tulumaksueelne kasum	12,15	3,06	9,09	7,99	4,2	24,8	22,5	2,33

Suhtarvude selgitused (kvartaalsed suhtarvud on viidud aasta baasile)

keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) = (aruandeperioodi lõpu omakapital + eelmise perioodi lõpu omakapital) / 2 omakapitali tootlus (ROE) = kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) *100 varade tootlus (ROA)= kvartali puhaskasum (emaettevõtte omanike osa)/ keskmised varad neto intressimarginaal (NIM) = neto intressitulu / intressitootvad varad, keskmine * 100 hinnavahe (SPREAD) = intressitootvate varade intressitootlus – võõrkapitali hind intressitootvate varade intressitootlus = intressitulu / intressitootvad varad, keskmine * 100 võõrkapitali hind = intressikulu / intressikandvad kohustused, keskmine * 100

LHV on välja andnud ainult ühe lihtaktsia klassi, iga lihtaktsia annab ühe hääleõiguse. LHV Grupi aktsiatega kaubeldakse NASDAQ Tallinna põhinimekirjas alates 2016. aasta maist. Allolev graafik näitab LHV Group'i aktsia tootluse võrdlust OMX Tallinna üldindeksi ja OMX Baltikumi suurimate aktsiate indeksiga. LHV Group aktsia tootlus on ületanud mõlemat indeksit tõustes kolme aastaga 23%, kui võrdlusindeksid tõusid vastavalt 7 ja 6 protsenti. LHV Group aktsiahind kolmanda kvartali lõpus seisuga oli 13,50 eurot ning selle järgi arvutatud turuväärtus 389 miljonit eurot.

Tegevuskeskkond

Alates märtsist on koroonaviirus mõjutanud kõikjal inimeste elu ning riigid on rahvatervise säästmise huvides võtnud erakorraliselt kasutusele üsna drastilisi meetmeid. Kehtestatud liikumis- ja muud piirangud on jätnud sügava jälje majanduskasvule nii Euroopas, USAs kui Aasias. G20 riikides kokku vähenes kogutoodang teises kvartalis rekordilised 9,1% (-6,9% kv/kv)¹ . Erandiks oli Hiina, kus suurem majanduskahju jäi aasta algusesse ning teise kvartali kogutoodang kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,2% (11,5% kv/kv).

Euroopa riikidest on enim kannatanud UK (II kvartalis SKP -23%) ja Hispaania (-22%), neist vaid mõnevõrra paremini on läinud Prantsusmaal (-19%) ja Itaalial (-18%)² . Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandus on seni keskmisest paremini vastu pidanud ja see on aidanud ka Eestil esialgsest šokist kergemini läbi tulla. Pehmemat maandumist soodustas terves piirkonnas tagasihoidlikum viiruse levik, mis võimaldas kehtestatud liikumis- ja majandustegevuse piirangud hoida suhteliselt lühiajalised ja leebed. Lisaks ei ole turismisektori osakaal Läänemere äärses majandusruumis nõnda suur kui Lõuna-Euroopa riikides.

Majandusraskuste tekkides on ettevõtted hakanud paratamatult kulusid kokku tõmbama ning paljudel juhtudel on see tähendanud ka inimeste koondamist. Töötuse määr kahanes euroalal terve eelmise aasta ja jõudis tänavu märtsis 7,2% juurde. Kriisi puhkedes hakkas tööpuudus aga hoogsalt kasvama ning jõudis augustis 8,1%ni aktiivsest elanikkonnast. Kokku on haiguspuhangu algusest euroalal töö kaotanud ligikaudu 1,4 miljoni inimest. Liites sinna juurde ka UK ja ülejäänud Euroopa Liidu riigid ulatub uute töötute hulk 2 miljonini. Absoluutnäitajana tundub see hirmuäratavalt suur number, kuid tegelikult tähendab see töötute arvu suurenemist regioonis ligikaudu 15%. Võrdluseks, Eestis on sama aja jooksul töötute hulk kasvanud ligikaudu 40% ja selle näitaja poolest oleme Euroopas selgelt esirinnas.

Hinnakasv on euroalal peale kevadist viirusepuhangut stagneerunud. Suvekuudel püsis inflatsioon mõne baaspunkti ulatuses positiivsena, kuid augustis ja septembris on euroalal hinnad langema hakanud. Hindasid on alla surunud peamiselt energiahindade langus. Alusinflatsioon, kus volatiilsemad tooterühmad (energia, värske toit) on hinnangust välja jäetud, püsis ka kriisi kõige akuutsemas faasis stabiilselt üle 1%. Kuid viimastel kuudel on ka alusinflatsioon aeglustunud – madalad energiakulud on tootjahindade kaudu üle kandunud muude tööstustoodete hindadesse ning see avaldab majandusele lisanduvat deflatsioonilist survet. Oma rolli mängib ka käibemaksu määra ajutine vähendamine Saksamaal, mis on alates juulist pannud hinnakasvu Euroopa suurimas majanduses seisma.

Euroopa Keskpank ei ole viimasel kahel rahapoliitika istungil (juulis ja septembris) euroala rahapoliitikat muutnud. Seni välja pakutud meetmed on korralikult tööle saadud ning nende abil on hoitud rahastamistingimused Euroopas soodsad. Eriti hästi on käima läinud kolmas suunatud laenuvõimaluste programm (TLTRO III), mille viimaste operatsioonide käigus on kommertspangad küsinud laenu ligikaudu 1,5 triljoni euro ulatuses. Arvestades ka teisi laenumeetmeid ning varasemate TLTRO-de tagasimakseid, on suve jooksul majandusse süstitud üle 700 miljardi euro, millest lõviosa on läbi pangalaenude läinud ettevõtete rahastamiseks.

Kevadel muutusid pangad järsult riskikartlikumaks ning vaba likviidsuse olemasolu hakati hindama kõrgemalt kui varem. Seetõttu kerkis ka Euribori määr kuu ajaga sisuliselt kolm korda - 0,45% juurest -0,15%ni. Peale keskpankade ja valitsuste järjepidevaid sõnumeid loodavate stiimulipakettide kohta on Euribori määr tasahilju liikunud tagasi -0,5% ümbrusse, mis on keskpanga baasintressimäärasid arvestades üsna optimaalne tase. Negatiivsetest intressimääradest väljumine on erakorraliselt leebe rahapoliitika tingimustes muutunud aina ähmasemaks kontseptsiooniks ning lükkunud veelgi kaugemale tulevikku.

Eesti majandus kahanes käesoleva aasta teises kvartalis 6,9%. Kuude lõikes oli kriisi madalpunkt aprillis kui jaekaubanduse maht vähenes aastases võrdluses 13% ning tööstustoodang 17%. Tööstuses ja kaubavahetuses jätkus madalseis veel ka mais, kuid kaubanduses toimus mais kiire tagasipõrge ning juunis oli jaekaubanduse maht juba 7% suurem kui aasta varem samal ajal. Maksude laekumine kahanes kokkuvõttes samuti, kuid peaaegu kolm korda aeglasemas tempos kui muu majandus. Eratarbimine vähenes 9% ja oli kvartali kokkuvõttes üsna hästi kooskõlas LHV kaardimaksete statistikaga. Investeeringute kahanemine 15% peegeldas peamiselt ettevõtete käitumist, sest riigi ja kodumajapidamiste investeeringud kasvasid veidi.

Kuigi 20-st tegevusalast seitsmes suudeti lisandväärtust aastavõrdluses kasvatada võib siiski öelda, et majanduslangus oli laiapõhjaline. Suurima panuse langusesse andis töötlev tööstus,

¹ OECD. http://www.oecd.org/sdd/na/g20-gdp-growth-second-quarter-2020-oecd.htm

² Quarterly National Accounts. Eurostat. https://ec.europa.eu/eurostat/data/database kus lisandväärtus kahanes 19%. See moodustas rohkem kui kolmandiku kogu majanduslangusest. Positiivselt üllatas ehitussektor, kus lisandväärtus kasvas 12% kuigi ehitusmaht teises kvartalis juba kahanes. Ehitussektoris on probleemid tõenäoliselt veel ees ootamas, sest kriisi siseneti juba tsükli tipust läbi tulnuna ehk jahtuvas faasis. Näiteks ehitusmaterjalide tootmine on olnud languses juba mullu oktoobrist saadik. Jätkuvalt veab Eesti majandust IKT sektor, kus lisandväärtus kasvas 8%.

Eksportival sektoril läks teises kvartalis kardetust kergemalt, sest Eesti peamisteks kaubanduspartneriteks on riigid, kus viiruse levik oli Euroopa kontekstis tagasihoidlik. Kõikide suuremate kaubanduspartnerite majanduslangus teises kvartalis oli madalam kui Euroopas keskmiselt. Seetõttu kahanes ka nõudlus Eesti toodangu järgi oodatust vähem. Kaupade väljavedu kahanes 15%, kuid aluseksport ehk vähemalt 50% kodumaise lisandväärtusega toodangu väljavedu kahanes vaid 6%. Teenuste puhul (-36%) oli sisuliselt olematu reisiteenuste eksport, mis vähenes aastaga ligikaudu 90%.

Hinnad odavnesid teises ja kolmandas kvartalis keskmiselt 1,1%. Suurima panuse hindade odavnemisesse on andnud mootorikütuste hinnalangus, mida mõjutab nii nafta vähene nõudlus maailmaturul kui ka kohalikud maksulangetused. Madalad energiahinnad on üle kandunud ka eluaseme kuludesse – elektri börsihind püsis kolmandas kvartalis viiendiku võrra odavam kui aasta varem ning lisaks langetas valitsus suvel ka elektriaktsiisi. Ulatuslikud maksulangetused ongi üheks peamiseks põhjuseks, miks viimastel kuudel on Eestis hinnad odavnenud kiiremini kui mujal euroalal. Koroonapandeemiast tingituna on odavnenud veel ka üürihinnad, kuid kinnisvarahinnad keskmisena jätkavad aastavõrdluses endiselt kasvamist. Sellise olukorra on tekitanud uusarenduste tavapäratult suur osakaal tehingute struktuuris, sest järelturu hinnad on aastavõrdluses püsinud enamvähem stabiilsena või langenud mõne protsendi.

Viimastel kuudel on majanduse kindlustunne teise kvartaliga võrreldes hoogsalt kosunud, kuid kriisieelsele tasemele pole veel jõutud. Aasta lõpu osas on üleval kaks suurt küsimärki – mis juhtub edasi viiruse levikuga ning kui ränk koondamislaine tabab majandust nüüd kui ettevõtted on vabanenud töötasu hüvitise kasutamisega seotud koondamispiirangutest? Kõige häälekamalt on viimasel teemal sõna võtnud turismisektor, mis hindab võimalikuks hõive vähenemiseks sektoris kuni 15 000 inimest. Valitsus on andnud mõista, et mahukate ja kiireloomuliste abimeetmetega lähivaates enam tööturgu ei toetata, seega on tõenäoline, et tööpuudus aasta lõpus suureneb.

AS LHV GROUP TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6 802 670 [email protected] LHV.EE

Grupi finantstulemused

Grupi neto intressitulud kasvasid III kvartalis 2020 8% võrreldes II kvartaliga ja olid 16,7 (II kv 15,6) mln eurot. Neto intressitulud muutuse taga oli suuresti kolm muutujat: laenuportfelli kasv, hoiuste platvormidelt kaasatud hoiuste vähenemine ja pandivõlakirjade emiteerimine. Eriti suure efekti andsid kaks viimast, kus asendasime 250 miljoni ulatuses hoiuste platvormidelt kaasatud hoiuseid pandivõlakirjadega, mille efektiivne intressikulu on 1,3% madalam.

Covid-19 negatiivne mõju on õnneks olnud oluliselt väiksem aprillis plaanitust, mistõttu kolmandas kvartalis allahindluste hulk oli minimaalne.

Kolmandas kvartalis saime teada IAS 12 tõlgenduse muudatusest, mis mõjutab konsolideeritud tasemel dividendi tulumaksu arvestust tulevikus tütarettevõtete poolt tehtavate dividendi väljamaksete osas. See tõi kaasa tulevastest perioodidest kulu toomise käesolevasse aastasse 0,7 mln euro võrra.

Neto teenustasutulud kasvasid 5% ja olid 6,5 (II kv 6,2) mln eurot. Kokku kasvas Grupi puhastulu III kvartalis võrreldes II kvartaliga 7% ja oli 23,6 (II kv 22,1) mln eurot, kulud kasvasid 1% ja olid 10,8 (II kv 10,7) mln eurot. Grupi III kvartali ärikasum oli 12,9 (II kv 3,7) mln eurot. III kvartalis saadi laenuprovisjonide muutusest kasumit 0,03 (II kv kahjum 7,7) mln eurot. Grupi puhaskasumiks III kvartalis kujunes 10,8 mln eurot (II kv 3,6 mln eurot). Võrreldes III kvartaliga 2019 kasvasid grupi neto intressitulud 45% ja neto teenustasutulud kasvasid 1%.

Äriüksuste lõikes teenis III kvartalis AS LHV Pank konsolideeritult 10,7 mln eurot kasumit ning AS LHV Varahaldus teenis 0,84 mln eurot kasumit. LHV Kindlustus teenis 0,2 mln eurot kahjumit. LHV Group eraldiseisvalt teenis 0,32 mln eurot kahjumit.

Grupi hoiuste maht III kvartali lõpuks oli 3 215 mln eurot (II kv 3 087). Sellest 2 756 (II kv 2 512) mln eurot olid nõudmiseni ja 459 (II kv 575) mln eurot tähtajalised hoiused.

Grupi laenude maht tõusis III kvartali lõpuks 1 856 (II kv 1 804) mln euroni, kasvades kvartaliga 3%. Võrreldes 2019. aasta III kvartaliga on grupi hoiuste maht kasvanud 27% ning laenude maht kasvanud 52%.

Grupi likviidsus, kapitaliseeritus ja varade kvaliteet

Grupi omavahendite tase seisuga 30.09.2020 oli 293,6 mln eurot (31.12.2019: 241,8 mln eurot). Omavahendite taseme arvestusel on kaasatud regulatiivsed omavahendid. Omavahendite tase muutus III kvartalis peamiselt teise kvartali kasumi kaasamisega omavahendite koosseisu ning 35 mln euro suuruse allutatud võlakirjade emissiooniga septembris.

Võrreldes sisemiste kapitali adekvaatsuse eesmärkidega, mis on 16,0%, on Grupp raporteerimisperioodi lõpus piisavalt hästi kapitaliseeritud, kapitali adekvaatsuse tase oli 20,0% (31.12.2019: 18,0%). Osa kõrgemast kapitaliseeritusest leiab kasutust Danske ettevõtete ja omavalitsuste portfelli ostu näol oktoobri alguses. Lisaks kogukapitali eesmärkidele on Grupp kehtestanud sisemised eesmärgid ka esmase taseme põhiomavahendite kapitali adekvaatsusele tasemel 10,63% ja esmase taseme omavahendite kapitali adekvaatsusele tasemel 12,46%.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue (MREL) hakkas kehtima 2018. aasta 1. jaanuarist. Nimetatud suhtarv on kriisilahenduskava üheks osaks ning kohustab LHV'd omama piisavas koguses omavahendeid ning tagamata pikaajalisi kohustusi, mida saab kriisilahenduse kava järgi kasutada kahjumite katteks. MREL'i minimaalseks nõudeks kehtestati 5,79% ning see hinnatakse kord aastas Finantsinspektsiooni poolt üle. Grupp on kehtestanud sisemise eesmärgi MREL'i taset minimaalselt 6,08%. 30.09.2020 seisuga oli MREL'i määr 8,42% (31.12.2019 seisuga 8,94%). Finantsinspektsioon teavitas LHV-d 2020 aasta jaanuaris, et MREL'i uueks miinimumnõudeks alates 2021 aasta kolmandast kvartalist on 10,15%, sest LHV'd käsitletakse edaspidi kui süsteemselt olulist panka ning seega peab pank omama piisavas koguses kohustusi, mida oleks võimalik kriisilahendusprotsessi korral omavahenditeks konverteerida.

Grupi likviidsuse kattekordaja (LCR), mida arvutatakse vastavalt Basel Komitee määratlusele, oli septembri lõpu seisuga 182,7% (31.12.2019: 144,8%). LHV suurendas likviidsete varade mahtu, et olla paremini valmis võimalikuks volatiilsuse suurenemiseks kriisi tingimustes ning osaliselt eelfinantseerides Danske portfelli ostu oktoobris 2020. Finantsvahendajate poolt Panka paigutatud deposiidid kaetakse 100% ulatuses likviidsete vahenditega. Finantsvahendajate hoiuseid arvesse võtmata oli Grupi LCR 326,2% (31.12.2019: 223,7%). Grupp loeb likviidsuspuhvrite hulka raha ja võlakirjaportfellid, mis moodustasid bilansimahust 53% (31.12.2019: 43%). Grupi laenude ja hoiuste suhe III kvartali lõpus oli 51% (31.12.2019: 62%). Grupi varade ja kohustuste struktuur tähtaegade lõikes on esitatud Lisas 5.

Grupi krediidikvaliteet püsis heal tasemel. Hinnanguliste laenukahjumite katteks oli moodustatud bilansis septembri lõpuks laenude allahindluse reserv 14,5 mln eurot, mis moodustab 0,8% laenuportfellist (31.12.2019: 6,1 mln eurot ja 0,4%). Hinnanguline laenukahjumite reserv moodustab 297,5% (31.12.2019: 149,8%) üle 90 päeva viivises olevast portfellist.

Omavahendid

1-30 päeva	20 280	1,3%	26 273	1,6%
31-60 päeva	2 174	0,2%	7 142	0,4%
61-90 päeva	1 367	0,0%	1 655	0,1%
91 päeva ja enam	4 879	0,2%	4 074	0,2%
Laenude allahindlus	-14 512	-0,8%	-6 104	-0,4%
Allahindluse % üle 90 p. tähtaja ületanud laenudest	297,5%		149,8%

Kapitalibaas		30.09.2020 31.12.2019 31.12.2018
Sissemakstud aktsiakapital	28 819	28 454	26 016
Ülekurss	71 468	70 136	46 653
Reservkapital	4 713	4 713	3 451
Muud reservid	212	212	78
Eelmiste perioodide jaotamata kahjum	90 434	69 452	50 193
Immateriaalne põhivara (miinusega)	-18 407	-18 319	-19 084
Aruandeperioodi kasum (COREP)	6 770	12 186	13 605
Mahaarvamised	-425	-33	-194
Esimese taseme põhiomavahendid kokku	183 584	166 801	120 718
Esimese taseme täiendavad omavahendid	35 000	20 000	0
Esimese taseme omavahendid kokku	218 584	186 801	120 718
Allutatud kohustused	75 000	55 000	50 900
Teise taseme omavahendid kokku	75 000	55 000	50 900
Neto-omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks	293 584	241 801	171 618
Riskiga kaalutud varad
Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil	364	920	938
Krediidiasutused ja investeerimisühingud standardmeetodil	8 780	4 183	5 376
Äriühingud standardmeetodil	884 906	818 918	579 836
Jaenõuded standardmeetodil	175 801	167 276	133 250
Avalik sektor standardmeetodil	4	2	125
Eluasemekinnisvara standardmeetodil	233 313	208 693	39 903
Viivises nõuded standardmeetodil	10 964	5 242	7 963
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud standardmeetodil	6 527	8 052	10 142
Muud varad standardmeetodil	17 552	17 875	10 557
Krediidirisk ja vastaspoole krediidirisk kokku	1 338 211	1 231 161	788 090
Valuutarisk	3 259	4 211	3 957
Intressipositsioonirisk	0	0	32
Aktsiapositsioonirisk	1 667	959	704
Krediidiriski korrigeerimise riski kapitalinõue	44	22	41
Operatsioonirisk baasmeetodil	124 638	109 546	91 575
Kokku riskiga kaalutud varad	1 467 819	1 345 899	884 399

Kapitali adekvaatsus (%)	20,00	17,97	19,41
Tier 1 kapitali suhtarv (%)	14,89	13,88	13,65

Esmaste põhiomavahendite kapitali adekvaatsus (%) 12,51 12,39 13,65

AS LHV Pank konsolideerimisgrupi ülevaade

Laenuportfelli kasv 52 mln eurot
Kvartali puhaskasum 10,7 mln eurot
Hoiuste kasv 153 mln eurot

						aasta	aasta
mln eurot	III kvartal 2020	II kvartal 2020	muutus %	III kvartal 2019	muutus %	algusest 2020	algusest 2019	muutus %
Neto intressitulu	16,84	15,54	8%	11,60	45%	48,63	34,68	40%
Neto teenustasutulu	4,24	4,09	4%	3,11	36%	12,66	8,82	44%
Muud finantstulud	0,16	-0,19	NA	0,03	475%	-0,12	0,15	NA
Neto tegevustulud kokku	21,24	19,44	9%	14,74	44%	61,17	43,65	40%
Muud tulud	0,06	0,01	833%	0,06	18%	0,14	0,09	51%
Tegevuskulud	-8,76	-8,81	-1%	-7,69	14%	-27,00	-22,94	18%
Laenukahjumid	0,03	-7,67	NA	-0,02	NA	-8,65	-1,66	419%
Tulumaksukulu	-1,92	-0,16	1 139%	-0,70	174%	-4,05	-2,69	50%
Puhaskasum	10,65	2,81	280%	6,39	67%	21,61	16,45	31%
Laenuportfell	1 856	1 804	3%	1 222	52%
Finantsinvesteeringud	424	414	2%	116	265%
Klientide hoiused sh finantsvahendajate	3 257	3 104	5%	2 544	28%
hoiused	597	540	11%	419	42%
Allutatud kohustused	86	76	13%	64	34%
Omakapital	196	184	31%	150	31%

III kvartal oli edukas ärimahtude kasvu poolest. LHV Pank teenis III kvartalis 16,8 mln eurot puhast intressitulu ja 4,2 mln eurot puhast teenustasutulu. Kokku olid panga tulud 21,3 mln eurot, kulud 8,8 mln eurot ja laenuprovisjonid -0,03 mln eurot. LHV Pank III kvartali puhaskasum ulatus tasemele 10,7 mln eurot, mida on 280% rohkem kui II kvartalis (2,8) ning 67% rohkem, kui III kvartalis 2019. aastal (6,4). Seejuures neto intressitulud kasvasid võrreldes eelmise kvartaliga 8%, neto teenustasutulud kasvasid võrreldes II kvartaliga 4%. Neto tegevustulud kasvasid võrreldes eelmise kvartaliga 10%. Finantstulud olid III kvartalis 0,2 mln eurot (II kvartalis finantskulu 0,2 mln eurot).

Teenustasutuludest annavad jätkuvalt suurima panuse tulud väärtpaberivahendusest ning tulud arveldustelt ja kaartidelt. Kvartali kasumiks enne tulumaksu kujunes 12,6 mln eurot ja puhaskasumiks 10,7 mln eurot. Kvartali lõpu seisuga ületas puhaskasum finantsplaani 8,3 mln eurot.

Neto intressitulu jätkuv kasv tuleneb ärimahtude kasvust. Panga laenuportfellide kogumaht ulatus III kvartali lõpuks tasemele 1 856 mln eurot (II kv: 1 804 mln eurot). Portfellide maht kasvas kvartaliga 3%.

Laenusid ja garantiisid sisaldav ettevõtete krediidiportfell kasvas aastaga 135,4 mln eurot (+15%) ja kvartaalses võrdluses 37,4 mln eurot (+4%). Suurimaks kasvu allikaks olid laenud kinnisvaraalaseks tegevuseks, mis on traditsiooniliselt kommertspankade poolt kõige rohkem finantseeritud valdkond, kasvades 55,7 mln eurot (+18%). Peamiseks kasvu allikaks olid tugevad rendivooga ärikinnisvara projektid. Järgnesid muude teenindavate tegevuste sektorisse väljastatud laenud, mis kasvasid aastaga 26,2 mln eurot (+122%). Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevasse sektorisse väljastatud laenud kasvasid võrreldes varasema aastaga 20,8 mln eurot (+47%).

aasta teise kvartaliga võrreldes mõjutasid portfelli kasvu enim muude teenindavate tegevuste sektorisse väljastatud laenud ja garantiid (24,4 mln eurot; +105%), millele järgnes kinnisvaraalane tegevus (14,8 mln eurot; +4%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhu varustamisega tegelev sektor (13,2 mln eurot; +55%).

Kõige enam ettevõtte laenusid on antud kinnisvarasektorisse, mis moodustab 37% panga ettevõtete laenuportfellist. Kinnisvaralaenudest on põhiline osa väljastatud kvaliteetsetele rendivooga projektidele, oluliselt väiksema osa moodustavad kinnisvaraarendused. Enamik finantseeritud kinnisvaraarendustest asuvad Tallinnas, teistes suuremates Eesti linnades ja Tallinna lähiümbruses asuvad projektid moodustavad 19% arendusprojektidest. Tallinna uusarenduste finantseerimisel oli LHV turuosa 2020. aasta kolmanda kvartali lõpus hinnanguliselt ligi neljandik. LHV kinnisvaraarenduste portfell on hästi positsioneeritud ka juhuks, kui turutrendid peaksid muutuma – finantseeritud arendused paiknevad heades asukohtades ning projektide riski ja planeeritava hinna suhe jääb keskmiselt ligikaudu 55% lähedale.

Kinnisvarasektori järel on enim krediiti väljastatud töötleva tööstuse (osakaal 13%) ning finants- ja kindlustustegevuse valdkonna ettevõtetele (osakaal 8%). Tavapäraselt kõrgema krediidiriskiga sektoritest moodustab majutus ja toitlustus 4%, ehitus 2% ning veondus ja laondus 1% portfelli kogumahust.

Kvartaliga kasvas panga klientide arv 11 000 võrra. Kvartalis saavutati tavaklientide aktiivsuses ja ärimahtudes uued rekordtasemed. Hoiused kasvasid kvartaliga 153 mln eurot ja laenud 52 mln eurot.

Tavaklientide hoiused kasvasid 233 mln eurot ja finantsvahendajate hoiused 57 mln eurot. Hoiuseplatvormide kaudu kaasatud hoiused kahanesid -137 mln eurot, kuna pank ei ole jätkuvalt aktiivne platvormidel hoiuste kaasamisel. Septembris emiteeris pank 100 mln euro eest pandivõlakirju ja kaasas Euroopa Keskpanga TLTRO III programmist 200 miljoni euro ulatuses finantseerimisvahendeid. Kvartali lõpus ületas panga bilansimaht 4 mld euro piiri.

Ettevõtete laenud kasvasid 12 mln eurot ja jaelaenud 40 mln eurot. Eesti pankade vahel kokkulepitud ühine maksepuhkuste andmise kord lõppes septembri lõpus. Panga olemasolevatest laenudest oli kvartali lõpuks maksepuhkusel ligikaudu 1800 klienti (60% eraisikud ja 40% ettevõtted), mis on 1100 kliendi võrra vähem kui teise kvartali lõpus. Maksepuhkusel oli laene kogusummas 311 mln eurot (10% eraisikud ja 90% ettevõtted), mis on 38 mln eurot vähem kui teise kvartali lõpus. Oktoobri alguses viisid pank ja Danske Bank lõpule tehingu, millega pank omandas Danske Banki Eesti ettevõtetega ja avaliku sektoriga seotud krediidiportfelli käitise ülemineku vormis. Tehingu lõplikuks mahuks kujunes 273 miljonit eurot. Võttes arvesse ostuhinna 19 miljoni eurost allahindlust, kasvas panga laenuportfell tehingu tulemusena 254 mln euro võrra. Danske Bankilt võeti üle 346 ärikliendi, 252 korteriühistu ja 80 avaliku sektori kliendi teenindamine. Soetatav krediidiportfell sisaldas 56% osas kohalikele omavalitsustele antud laenusid. Alates tehingu vormistamisest on portfellist lisanduv kasum suurusjärgus 4 mln eurot aastas. Käitise omandamisega kasvasid panga laenud üle 2 mld euro piiri.

Kvartali puhaskasumiks kujunes 10,7 mln eurot. Kvartali tulemused kajastavad muutunud raamatupidamise reeglite järgi arvestada tulevat järgmise aasta avansilist tulumaksukulu 0,5 mln eurot eeldatava tulevikus makstava dividendi pealt. Laenude allahindlused kvartali jooksul ei suurenenud. Kuigi mõne kriisist otseselt mõjutatud ettevõtete panganduse laenukliendi krediidireiting on halvenenud ja see on toonud kaasa täiendava allahindluse, on panga laenuportfelli kvaliteet tervikuna püsinud tugevana ja maksetähtaja ületanud laenude osakaal jätkuvalt madalana.

Uutest makseteenustest toodi kvartali jooksul turule Alexela krediitkaart, virtuaalne ISIC üliõpilaspilet, Fitbit ja Garmin nutikellade viipemaksed ning kaardi PIN-koodi tellimine mobiilipanka. Oktoobri algusest hakkas pank pakkuma korteriühistu laenu. Kolmandat aastat järjest valis Euromoney LHV Panga parimaks pangaks Eestis.

AS LHV Varahaldus ülevaade

II kvartali puhaskasum 838 tuhat eurot
Klientide arv kasvas ligi 4 000 kliendi võrra, aktiivseid teise samba kliente 183 tuhat
Teise samba fondide varade maht 1 468 miljonit eurot, kasv kvartaliga 54 miljonit eurot
Oktoobris oodata riigikohtu otsust pensionireformi osas

mln eurot	III kvartal 2020	II kvartal 2020	muutus %	III kvartal 2019	muutus %	Aasta algusest 2020	Aasta algusest 2019	muutus %
Neto teenustasutulu	2,2	2,10	5%	3,30	-33%	6,47	10,43	-38%
Neto finantstulud	0,15	0,48	-69%	0,06	150%	0,31	0,24	29%
Tegevuskulud	-1,03	-1,11	-7%	-0,99	3%	-3,23	-3,07	5%
Põhivara kulum	-0,48	-0,48	0%	-0,48	0%	-1,44	-1,39	4%
Ärikasum	0,84	0,99	-15%	1,89	-55%	2,11	6,21	-66%
Finantsinvesteeringud	6,2	8,4	-26%	7,9	-22%
Allutatud kohustused	0,6	1,6	-63%	1,6	-63%
Omakapital	26,0	25,0	4%	28,0	-7%
Hallatavate varade maht	1 495,9	1 440,0	4%	1 327,7	13%

Kolmandas kvartalis olid LHV Varahalduse äritulud 2,2 miljonit EUR ning puhaskasumiks kujunes 838 tuhat EUR. Võrreldes teise kvartaliga oli ärikasum 180 tuhat EUR kõrgem, mis tulenes nii suurema fondide mahu pealt teenitud kõrgemast valitsemistasust kui ka teise kvartaliga võrreldes mõnevõrra madalamast kulubaasist. Kolmandas kvartalis mõjutas puhaskasumit samuti positiivselt enam kui 150 tuhat EUR võrra fondide positiivsest tootlusest tingitud tulu omaosakutelt. Võrreldes finantsplaaniga edestab LHV Varahaldus puhaskasumi prognoosi 400 tuhande EUR võrra.

Kolmandas kvartalis jätkus suuremate aktsiaturgude tõus, kuid võrreldes teise kvartaliga jäid tulemused siiski tagasihoidlikumaks. Eurodes mõõdetuna tõusis S&P 500 4,0%, MSCI World 3,4% ja peaasjalikult tehnoloogiaettevõtteid koondav Nasdaq 6,5%. Kolmandat kvartalit iseloomustas samuti dollari nõrgenemine euro suhtes – kui eurodes mõõdetuna on S&P500 ja MSCI World tootlus veel 2020 üheksa kuu seisuga negatiivne, siis dollarites mõõdetuna on mainitud indeksid vastavalt 1,6% ja 4,1% plussis.

Kolmandas kvartalis olid positiivse tootlusega ka kõik LHV Varahalduse hallatavad pensionifondid, seejuures parimat tootlust näitasid just suurema aktsiariskiga fondid. LHV Pensionifond Indeks tõusis kolme kuuga 3,0%, aktiivselt juhitud fondide M, L ja XL osakute väärtused kasvasid vastavalt 0,9%, 1,4% ja 1,4%. Turu parima tootlusega fond kolmandas kvartalis oli jätkuvalt LHV Pensionifond Roheline, mille kolme kuu tootlus oli 20,4%. Septembri lõpuks oli pensionifond Roheline tootlus märtsi keskpaigast alates 53,6%, lüües sellega lisaks kõikidele suurimatele turgudele ka ülekaalukalt teisi Eesti pensionifonde.

Kolmandas kvartalis olulisi investeeringuid alternatiivsetesse varaklassidesse ei tehtud. Kohalikud ettevõtted on jätkuvalt koroonaviirusega seonduvalt ettevaatlikud, investeeringuid on tehtud tagasihoidlikult. Senine negatiivne mõju majandusele on kevadel kardetuga võrreldes olnud tagasihoidlikum. Kinnisvaraturul on pakkumisi palju, kuid reaalseid märkimisväärseid tehinguid pole turul viimase kvartali jooksul sisuliselt toimunud. Likviidsetest varadest keskendusime täiendavate investeeringute tegemisel eelkõige varasemalt võetud kullaga seotud positsioonidele ja ka Skandinaavia meditsiinitehnoloogia ettevõtetele.

LHV aktiivsete teise samba klientide arv kasvas kvartaliga pea nelja tuhande pensionikoguja võrra, jõudes septembri lõpuks rekordilise 183 tuhandeni. Viimane hooaeg oli ka osakute liikumiselt kõigi aegade parim, septembris liikus fondide vahetamise tulemusena LHV pensionifondidesse netos ligi 17 miljonit EUR.

Klientide lisandumisest ja fondide positiivsest tootlusest tulenevalt on kasvanud ka pensionifondide varade maht. LHV Varahaldus haldab kvartali lõpu seisuga teise samba fondides 1468 miljonit EUR, kasv viimase kolme kuuga on olnud 54 miljonit EUR. Kasvu pidurdas mõnevõrra riigi otsus pidada ajutiselt sotsiaalmaksust kinni 4% seni teise sambasse laekunud makseid, kuid fondide mahu seisukohalt on olulisem klientide liikumine ja tootlus.

Septembris viidi lõpule pensionifondide Eesti ja L ühendamine ning ühendamise järgselt müüdi omaosakuid L, S ja Indeks pensionifondides kokku 2,4 miljoni EUR väärtuses, et vabastada omaosakute alt üleliigne kapital. Septembris saadi ka Finantsinspektsioonilt luba Pensionifond Indeks 100% aktsiafondiks muutmiseks alates 2021 jaanuarist.

Riigikohtu otsust pensionireformi osas on oodata 20. oktoobriks. Otsuse sisust sõltub suuresti, kui aktiivse rolli võtavad LHV pensionifondid alternatiivsete investeeringute tegemisel ja kohalike ettevõtete edasisel finantseerimisel.

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

Lühendatud konsolideeritud koondkasumiaruanne

		III kvartal	9 kuud	III kvartal	9 kuud
(tuhandetes eurodes)	Lisa	2020	2020	2019	2019
Jätkuvad tegevused
Intressitulu		21 316	62 803	16 029	43 206
Intressikulu		-4 586	-14 204	-4 483	-9 088
Neto intressitulu	9	16 730	48 599	11 546	34 118
Komisjoni- ja teenustasutulu		9 968	28 560	9 445	27 035
Komisjoni- ja teenustasukulu		-3 496	-9 393	-3 032	-7 785
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	10	6 472	19 167	6 413	19 250
Netotulem õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt		335	284	106	494
Valuutakursi ümberhindluse kasumid/kahjumid		0	-16	13	6
Netokasum finantsvaradelt		335	268	119	500
Muud tulud		74	118	33	35
Muud kulud		0	-25	0	-9
Muud tulud/(-kulud) kokku		74	93	33	26
Tööjõukulud		-5 629	-17 543	-4 595	-14 030
Administratiiv- ja muud tegevuskulud		-5 113	-15 035	-4 805	-13 877
Kulud kokku	11	-10 742	-32 578	-9 400	-27 907
Kasum enne laenude allahindluse kulu		12 869	35 549	8 711	25 987
Laenude allahindluse kulu	21	27	-8 655	16 029 -15	43 206 -1 664
Kasum enne tulumaksu		12 896	26 894	8 696	24 323
Tulumaksukulu		-2 122	-5 086	-701	-3 663
Aruandeperioodi puhaskasum	2	10 774	21 808	7 995	20 660
Muu koondkasum/-kahjum:
Kirjed, mida võib edaspidi klassifitseerida kasumiaruandesse:
Muudatused FVOCI-s mõõdetud võlainstrumentide õiglases
väärtuses		0	0	0	0
Aruandeperioodi koondkasum		10 774	21 808	7 995	20 660
Puhaskasum omistatud:
Emaettevõtte omanikud		10 096	20 111	7 290	19 078
Mittekontrolliv osalus		678	1 697	705	1 582
Aruandeperioodi puhaskasum	2	10 774	21 808	7 995	20 660
Kokku koondkasum omistatud:
Emaettevõtte omanikud		10 096	20 111	7 290	19 078
Mittekontrolliv osalus		678	1 697	705	1 582
Aruandeperioodi koondkasum		10 774	21 808	7 995	20 660
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)	16	0,35	19 078 0,70	0,27	0,71
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	16	0,34	0,69	0,26	0,70

(tuhandetes eurodes)	Lisa	30.09.2020	31.12.2019

Varad
Nõuded keskpankadele	4, 5, 6, 12	1 641 856	1 232 733
Nõuded krediidiasutustele	4, 5, 6, 12	106 406	32 947
Nõuded investeerimisühingutele	4, 6, 12	5 467	5 473
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutusega muud koondkasumis	4, 6, 7	652	432
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	4, 6, 7	430 008	40 530
Laenud ja nõuded klientidele	4, 6, 8, 21	1 855 823	1 687 034
Muud nõuded klientidele		2 444	3 551
Muud finantsvarad		2 165	2 246
Muud varad		2 166	1 961
Materiaalne põhivara	19	6 479	6 686
Immateriaalne põhivara	19	14 792	14 705
Firmaväärtus		3 614	3 614
Varad kokku	2	4 071 872	3 031 912
Kohustused
Klientide hoiused ja saadud laenud	13	3 687 037	2 726 562
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	6	77	8
Võlad hankijatele ja muud kohustused	14	35 176	24 314
Allutatud kohustused	6, 20	125 000	75 000
Kohustused kokku	2	3 847 290	2 825 884
Omakapital
Aktsiakapital		28 819	28 454
Ülekurss		71 468	70 136
Kohustuslik reservkapital		4 713	4 713
Muud reservid		3 115	3 280
Jaotamata kasum		110 546	94 228
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku		218 661	200 811
Mittekontrolliv osalus		5 921	5 217
Omakapital kokku		224 582	206 028
Kohustused ja omakapital kokku		4 071 872	3 031 912

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne

(tuhandetes eurodes)	Lisa	III kv 2020	9 kuud 2020	III kv 2019	9 kuud 2019
Rahavood äritegevusest
Saadud intressid		21 211	62 556	15 738	42 499
Makstud intressid		-5 721	-15 955	-3 204	-7 358
Saadud teenustasud		9 968	28 560	9 445	27 035
Makstud teenustasud		-3 496	-9 393	-3 032	-7 785
Muud saadud tulud		66	40	56	6
Makstud tööjõukulu		-5 491	-15 831	-4 495	-12 958
Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud		-3 517	-11 066	-3 777	-10 817
Makstud tulumaks		-160	-3 554	-544	-3 506
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega
seotud varade ja kohustuste muutust		12 860	35 357	10 187	27 116

Äritegevusega seotud varade muutus:
Kauplemisportfelli neto soetus ja müük		30	-9	-8	38
Laenunõuded klientidele		-55 999	-176 136	-102 996	-309 193
Kohustuslik reservkapital keskpangas		-1 473	-6 026	-5 630	-11 214
Tagatisdeposiidid		87	80	351	437
Muud varad		4 493	-57	1 853	1 701

Äritegevusega seotud kohustuste muutus:
Klientide nõudmiseni hoiused		244 156	566 873	333 222	701 104
Klientide tähtajalised hoiused		-114 377	-50 407	117 007	409 865
Saadud laenud		199 896	448 730	0	10 000
Saadud laenude tagasimaksed		0	-2 943	0	-2 943
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused õiglases väärtuses muutusega
läbi kasumiaruande		58	68	12	10
Muud kohustused		-2 118	8 951	14 909	14 076
Neto rahavood äritegevusest		287 613	824 481	368 907	840 997
Rahavood investeerimistegevusest
Soetatud põhivara		-1 448	-2 873	-1 302	-7 236
Netomuutus FVOCI-s mõõdetud võlainstrumentides		0	-220	0	0
Netomuutus õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande
kajastatavatelt investeeringutelt		-7 250	-389 195	-4 459	-77 348
Neto rahavood investeerimistegevusest		-8 698	-392 288	-5 761	-84 514

Rahavood finantseerimistegevusest
Sissemaksed aktsiakapitali		0	1 697	713	713
Mittekontrolliva osaluse sissemakse tütarettevõtte kapitali		0	437	0	0
Makstud dividendid		0	- 6 838	0	-6 664
Saadud allutatud laenud		35 000	50 000	0	40 000
Rendikohustuste põhiosade tagasimaksed		-451	-923	0	-15 900
Neto rahavood finantseerimistegevusest		34 549	44 373	713	18 149
Valuutakursside muutuste mõju	6	0	-16	13	6
Raha ja raha ekvivalentide muutus		313 464	476 550	363 872	774 638
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses		1 407 813	1 244 727	1 079 144	668 378
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus	12	1 721 277	1 721 277	1 443 016	1 443 016

Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

Saldo seisuga 30.09.2020	28 819	71 468	4 713	3 115	110 546	218 661	5 921	224 582
koondkasum	0	0	0	0	20 111	20 111	1 697	21 808
Aruandeperioodi
Muu koondkasum	0	0	0	0	0	0	0	0
Puhaskasum	0	0	0	0	20 111	20 111	1 697	21 808
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	-165	1 613	1 448	0	1 448
Makstud dividendid	0	0	0	0	-5 406	-5 406	-1 431	-6 837
Aktsiakapitali suurendamine	365	1 332	0	0	0	1 697	438	2 135
Saldo seisuga 01.01.2020	28 454	70 136	4 713	3 280	94 228	200 811	5 217	206 028
Saldo seisuga 30.09.2019	28 454	70 228	4 713	2 559	88 509	194 463	4 504	198 967
koondkasum	0	0	0	0	19 078	19 078	1 582	20 660
Aruandeperioodi
Muu koondkasum	0	0	0	0	0	0	0	0
Puhaskasum	0	0	0	0	19 078	19 078	1 582	20 660
suurendamine	2 438	23 575	0	0	0	26 013	0	26 013
Aktsiakapitali
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	469	726	1 195	0	1 195
Makstud dividendid	0	0	0	0	-5 463	-5 463	-1 201	-6 664
reservkapitali	0	0	1 262	0	-1 262	0	0	0
Saldo seisuga 01.01.2019 Kantud kohustuslikku	26 016	46 653	3 451	2 090	75 430	153 640	4 123	157 763

(tuhandetes eurodes)	kapital	kurss	reservkapital	reservid	mata kasum	kokku	osalus	kokku
	Aktsia	Üle	Kohustuslik	Muud	kahjum/jaota	omakapital	kontrolliv	kapital
					Akumuleeritud	omanikele kuuluv	Mitte	Oma
						LHV Groupi

Lühendatud konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad

LISA 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted

Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga IAS 34 "Vahearuandlus" nagu see on kehtestatud Euroopa Liidus ning sisaldab lühendatud konsolideeritud finantsaruandeid ning valiku selgitavaid lisasid.

Vahearuande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on samad kui 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta aruandes rakendatud arvestusmeetodid, mis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, mis on kehtestatud Euroopa Liidu poolt (IFRS EU).

Lühendatud konsolideeritud vahearuanded on läbinud ülevaatuse, neid ei ole auditeeritud ja need ei sisalda kogu teavet, mis on vajalik täieliku finantsaruande koostamiseks. Vahearuannet tuleks lugeda koos 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta aruandega, mis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS EU).

Rakendatavad raamatupidamisarvestuse põhimõtted ei ole muutunud võrreldes eelmise majandusaastag välja arvatud finantsaruandluse standardid, mis on ära toodud käesoleva aruande lõpus lisas 22.

Raamatupidamise vahearuande arvnäitajad on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Vahearuanne on konsolideeritud ja sisaldab AS LHV Group ja tema tütarettevõtete AS LHV Varahaldus (osalus 100%), AS LHV Pank (osalus 100%), OÜ Cuber Tehnology (osalus 100%) ja AS LHV Finance (osalus 65%) tulemusi ning AS LHV Kindlustus tulemusi (osalus 65%).

LISA 2 Tegevussegmendid

Grupp jaotab oma äritegevuse segmentideks vastavalt juriidilisele struktuurile, LHV Pank jagab omakorda oma äritegevusi 3 peamiseks ärisegmendiks: jaepangandus, ettevõtete pangandus ning maksevahendus finantsvahendajatele. Ärisegmendid moodustavad osa Grupist, koos eraldi juurdepääsuga finantsandmetele, mis on ühtlasi aluseks äritulemuste regulaarsel jälgimisel Grupi otsustajate poolt. Jooksvate otsuste langetaja, kes on vastutav vahendite eraldamise ja tegevusvaldkondade tulemuslikkuse hindamise eest, on määratletud kui emaettevõtja AS LHV Group juhatus. Segmendi tulem sisaldab segmendiga otseselt seostatavaid tulusid ja kulusid.

Raporteeritavate segmentide tulud sisaldavad tulusid segmentide omavahelistest tehingutest, milleks on AS LHV Pank poolt laenu andmine teistele grupi ettevõtetele. Intressitulude ja teenustasutulude jaotus lähtuvalt kliendi asukohast on esitatud aruande lisa 9 ja lisa 10. Intressitulude jaotuses kliendi asukoha järgi ei ole esitatud tulusid arvelduskontodelt, hoiustelt ja investeeringutelt võlakirjadesse. Grupil ei ole selliseid kliente, kelle tulud moodustaksid üle 10% Grupi vastavast tululiigist.

III kvartal 2020	Jae pangandus	Ettevõtete pangandus	Vara haldus	Järelmaks ja tarbija finant seerimine Eestis	Makse vahendajad	Muud tegevused	Segmenti devahelised eliminee rimised	Kokku
Intressitulu	7 121	10 808	0	2 955	153	2 350	-2 071	21 316
Intressikulu	-420	-1 463	-21	-454	0	-4 299	2 071	-4 586
Neto intressitulu Komisjoni- ja	6 701	9 345	-21	2 501	153	-1 949	0	16 730
teenustasu tulu Komisjoni- ja	1 856	131	2 229	179	5 573	0	0	9 968
teenustasu kulu	-276	-13	0	-159	-3 042	-6	0	-3 496
Neto teenustasutulu	1 580	118	2 229	20	2 531	-6	0	6 472
Netotulu	8 281	9 463	2 208	2 521	2 684	-1 955	0	23 202
Netokasum finantsvaradelt	-3	0	174	0	18	146	0	335

Puhaskasum	4 813	6 673	838	2 135	224	-3 240	-669	10 774
Tulumaksukulu	-538	-777	0	0	-138	0	-669	-2 122
Laenude allahindluse kulu	177	-173	0	27	-4	0	0	27
Ärikasum	5 174	7 623	838	2 108	366	-3 240	0	12 869
Administratiiv- ja muud tegevuskulud, tööjõukulud	-3 104	-1 840	-1,544	-413	-2 336	-1 431	0	-10 668

9 kuud 2020	Jae pangandus	Ettevõtete pangandus	Vara haldus	Järelmaks ja tarbija finant seerimine Eestis	Makse vahendajad	Muud tegevused	Segmentide vahelised eliminee rimised	Kokku
Intressitulu	22 228	31 566	0	9 025	753	7 352	-8 121	62 803
Intressikulu	-3 395	-4 151	-83	-1 439	0	-13 257	8 121	-14 204
Neto intressitulu Komisjoni- ja	18 833	27 415	-83	7 586	753	-5 905	0	48 599
teenustasu tulu Komisjoni- ja	5 866	716	6 502	524	14 952	0	0	28 560
teenustasu kulu	-828	-62	0	-451	-8 040	-12	0	-9 393
Neto teenustasutulu	5 038	654	6 502	73	6 912	-12	0	19 167
Netotulu	23 871	28 069	6 419	7 659	7 665	-5 917	0	67 766
Netokasum finantsvaradelt Administratiiv- ja muud tegevuskulud,	-41	-2	390	0	17	6 963	-7 059	268
tööjõukulud	-9 876	-5 803	-4 704	-1 301	-7 166	-3 635	0	-32 485
Ärikasum Laenude allahindluse	13 954	22 264	2 105	6 358	516	-2 589	-7 059	35 549
kulu	-1 001	-7 238	0	-394	-22	0	0	-8 655
Tulumaksukulu	-992	-1 465	-844	-826	-290	0	-669	-5 086
Puhaskasum	11 961	13 561	1 261	5 138	204	-2 589	-7 728	21 808
Varad kokku 30.09.2020 Kohustused kokku	1 449 574	2 174 362	27 445	63 650	402 659	235 065	-280 884	4 071 872
30.09.2020	2 692 470	615 422	1 325	47 607	538 495	125 757	-173 786	3 847 290

III kvartal 2019	Jae pangandus	Ettevõtete pangandus	Vara haldus	Järelmaks ja tarbija finant seerimine Eestis	Makse vahendajad	Muud tegevused	Segmentide vahelised eliminee rimised	Kokku
Intressitulu	4 927	9 070	0	2 888	235	2 277	-3 368	16 029
Intressikulu	-785	-1 596	-31	-452	0	-4 987	3 368	-4 483
Neto intressitulu Komisjoni- ja	4 142	7 474	-31	2 436	235	-2 710	0	11 546
teenustasu tulu Komisjoni- ja	1 871	157	3 303	155	3 959	0	0	9 445
teenustasu kulu	-135	-36	0	-172	-2 685	-4	0	-3 032
Neto teenustasutulu	1 736	121	3 303	-17	1 274	-4	0	6 413
Netotulu	5 878	7 595	3 272	2 419	1 509	-2 714	0	17 959

Netokasum finantsvaradelt Administratiiv- ja muud	30	0	91	0	0	-2	119
tegevuskulud, tööjõukulud	-2 538	-1 684	-1 469	-440	-2 065	-1 171	-9 367
Ärikasum Laenude allahindluse	3 370	5 911	1 894	1 979	-556	-3 887	8 711
kulu	-91	39	0	37	0	0	-15
Tulumaksukulu	-236	-432	0	0	-33	0	-701
Puhaskasum	3 043	5 518	1 894	2 016	-589	-3 887	7 995

9 kuud 2019	Jae pangandus	Ettevõtete pangandus	Vara haldus	Järelmaks ja tarbija finant seerimine Eestis	Makse vahendajad	Muud tegevused	Segmentide vahelised eliminee rimised	Kokku
Intressitulu	12 631	25 228	0	8 139	485	4 894	-8 171	43 206
Intressikulu	-2 077	-4 527	-114	-1 202	0	-9 339	8 171	-9 088
Neto intressitulu Komisjoni- ja	10 554	20 701	-114	6 937	485	-4 445	0	34 118
teenustasu tulu Komisjoni- ja	5 004	769	10 429	436	10 397	0	0	27 035
teenustasu kulu	-361	-56	0	-486	-6 873	-9	0	-7 785
Neto teenustasutulu	4 643	713	10 429	-50	3 524	-9	0	19 250
Netotulu	15 197	21 414	10 315	6 887	4 009	-4 454	0	53 368
Netokasum finantsvaradelt Administratiiv- ja muud	69	0	356	0	0	4 475	-4 400	500
tegevuskulud, tööjõukulud	-7 686	-5 459	-4 462	-1 425	-6 361	-2 488	0	-27 881
Ärikasum Laenude allahindluse	7 580	15 955	6 209	5 462	-2 352	-2 467	-4 400	25 987
kulu	-346	-1 119	0	-181	-18	0	0	-1 664
Tulumaksukulu	-605	-1 268	-972	-760	-58	0	0	-3 663
Puhaskasum	6 629	13 568	5 237	4 521	-2 428	-2 467	-4 400	20 660
Varad kokku 30.09.2019 Kohustused kokku	1 630 913	920 691	30 139	61 974	258 912	179 201	-205 030	2 876 800
30.09.2019	1 995 546	311 152	2 038	49 060	366 863	75 480	-122 306	2 677 833

LISA 3 Riskide juhtimine

Oma igapäevastes toimingutes puutub Grupp kokku mitmete finantsriskidega: tururisk (välisvaluuta risk, turuhinna intressirisk, rahavoo intressirisk ja hinnarisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Vahearuande finantsaruanded ei kata kogu finantsriskide juhtimist nagu seda nõutake majandusaasta aruannetes; selle informatsiooni leiab Grupi 2019. aasta majandusaasta aruandest.

Riskijuhtimise üksuse tööd reguleerivates poliitikates ei ole toimunud olulisi muutusi võrreldes eelmise aasta lõpuga. Eraldi vajab kajastamist COVID-19 mõju Grupi tegevusele. Kriis mõjutab peamiselt kolme riski: personalirisk, likviidsusrisk ja krediidirisk.

Personaliriski osas õnneks on mõju olnud minimaalne, LHV oli valmis kodukontorites töötamiseks ning peaaegu kogu töötajaskond tegi kaks kuud tööd kodukontoritest. Seeläbi vähenes sotsiaalne läbikäimine ning võimalused viirusega kokku puutuda.

Likviidsusrisk vähenes oluliselt teises kvartalis emiteeritud pandivõlakirjade tõttu. Need võimaldasid vähendada kallite platvormihoiuste osa finantseerimises ning koos TLTRO III programmist tõstetud finantseeringuga rahastada Danske kohalike omavalitsuste ja ettevõtete portfelli ost neljanda kvartali alguses.

Krediidiriski osas liitus LHV Pangaliidu egiidi all kokku lepitud klientide laenumaksetele maksepuhkuse andmisega. Ühtlasi pakume klientidele võimalikult laias skaalas nii enda kui riigi poolseid leevendavaid meetmeid. Kokku andsime maksepuhkusi 350 mln euro ulatuses. Küll aga ei litunud LHV memorandumi teise poolega, mis käsitleb allahindluste tegemist. Grupp jätkab turupraktika järgimist allahindluste tegemist. Seetõttu tegime teises kvartalis ettevaatavaid mudelipõhiseid allahindlusi 7,7 mln euro ulatuses.

LISA 4 Finantsvarade ja -kohustuste jaotumine riikide lõikes

					Saksa	Muu
30.09.2020	Eesti	Läti	Leedu	Soome	maa	EL	USA	UK	Muud	Kokku
Nõuded pankadele ja
investeerimisühingutele	1 637 050	0	0	0	0	67 511	6 791	42 075	302	1 753 729
Finantsvarad õiglases
väärtuses	419 487	756	8 452	0	1	1 957	4	2	1	430 660
Laenud ja nõuded klientidele	1 828 575	1 830	92	6 245	824	5 980	363	7 946	3 968	1 855 823
Nõuded klientidele	2 444	0	0	0	0	0	0	0	0	2 444
Muud finantsvarad	2 165	0	0	0	0	0	0	0	0	2 165
Finantsvarad kokku	3 889 721	2 586	8 544	6 245	825	75 448	7 158	50 023	4 271	4 044 821
Klientide hoiused ja saadud
laenud	2 765 043 28 531		4 278	20 678	235 962	88 202	990	502 028	41 325	3 687 037
Allutatud kohustused	125 000	0	0	0	0	0	0	0	0	125 000
Finantskohustused õiglases
väärtuses	77	0	0	0	0	0	0	0	0	77
Võlad hankijatele ja muud
finantskohustused	31 182	0	0	0	0	0	0	0	0	31 182
Finantskohustused kokku	2 921 302 28 531		4 278	20 678	235 962	88 202	990	502 028	41 325	3 843 296

Valmisolekulaenud summas 404 979 tuhat eurot on Eesti residentidele.

					Saksa	Muu
31.12.2019	Eesti	Läti	Leedu	Soome	maa	EL	USA	UK	Muud	Kokku
Nõuded pankadele ja	1 229 169	0	0	0	0	10 972	4 929	23 041	3 042	1 271 153
investeerimisühingutele
Finantsvarad õiglases	8 484	760	19 951	0	9 840	1 907	4	0	16	40 962
väärtuses
Laenud ja nõuded klientidele	1 656 373	445	287	5 574	840	19 951	379	0	3 185	1 687 034
Nõuded klientidele	3 551	0	0	0	0	0	0	0	0	3 551
Muud finantsvarad	110	0	0	0	0	0	2 136	0	0	2 246
Finantsvarad kokku	2 897 687	1 205	20 238	5 574	10 680	32 830	7 448	23 041	6 243	3 004 946
Klientide hoiused ja saadud
laenud	1 870 475 12 725		1 503	19 564	372 390	394 310	1 241	0	54 354	2 726 562
Allutatud kohustused	75 000	0	0	0	0	0	0	0	0	75 000
Võlad hankijatele ja muud
finantskohustused	20 739	0	4	27	0	13	3	3	0	20 789
Finantskohustused õiglases
väärtuses	8	0	0	0	0	0	0	0	0	8
Finantskohustused kokku	1 966 222 12 725		1 507	19 591	372 390	394 323	1 244	3	54 354	2 822 359

Valmisolekulaenud summas 359 230 tuhat eurot on Eesti residentidele.

LISA 5 Varade ja kohustuste jaotumine lepinguliste tähtaegade lõikes

30.09.2020	Nõudmiseni	0-3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Kohustused lepinguliste tähtaegade järgi
Klientide hoiused ja saadud laenud	2 756 569	152 920	307 527	468 636	2 198	3 687 850
Allutatud kohustused	0	2 881	6 375	34 000	143 544	186 800
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	0	31 182	0	0	0	31 182
Valmisolekulaenud	0	404 979	0	0	0	404 979
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes summades	0	34 933	0	0	0	34 933
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)	0	43 690	0	609	0	44 299
Finantskohustused õiglases väärtuses	0	77	0	0	0	77
Kohustused kokku	2 756 569	670 662	313 902	503 245	145 742	4 390 120
Finantsvarad lepinguliste tähtaegade järgi
Nõuded pankadele ja investeermisühingutele	1 751 316	0	0	0	0	1 751 316
Finantsvarad õiglases väärtuses kajastatavad võlakirjad	0	100 953	315 989	6 382	0	423 324
Laenud klientidele	0	118 952	268 355	1 145 197	666 455	2 198 959
Nõuded klientide vastu	0	2 444	0	0	0	2 444
Muud finantsvarad	0	43 690	0	609	0	44 299
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)	2 165	0	0	0	0	2 165
Finantsvarad kokku	1 753 481	266 039	584 344	1 152 188	666 455	4 422 507

Finantsvarade ja -kohustuste tähtaegade vahe	-1 003 088	-404 623	270 442	648 943	520 713	32 387

31.12.2019	Nõudmiseni	0-3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Kohustused lepinguliste tähtaegade järgi
Klientide hoiused ja saadud laenud	2 189 665	41 522	476 248	18 721	2 906	2 729 062
Allutatud kohustused	0	1 244	3 731	19 500	85 575	112 138
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	0	20 789	0	0	0	20 789
Valmisolekulaenud	0	359 230	0	0	0	359 230
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes summades	0	14 139	0	0	0	14 139
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)	0	14 942	0	615	0	15 557
Finantskohustused õiglases väärtuses	0	8	0	0	0	8
Kohustused kokku	2 189 665	451 874	479 979	38 836	88 481	3 250 923
Finantsvarad lepinguliste tähtaegade järgi
Nõuded pankadele ja investeermisühingutele	1 271 153	0	0	0	0	1 271 153
Finantsvarad õiglases väärtuses kajastatavad võlakirjad	0	10 883	13 018	8 429	0	32 330
Laenud klientidele	0	113 590	251 806	1 029 520	582 889	1 977 805
Nõuded klientide vastu	0	3 551	0	0	0	3 551
Muud finantsvarad	2 246	0	0	0	0	2 246
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)	0	14 942	0	615	0	15 557
Finantsvarad kokku	1 273 399	142 966	264 824	1 038 564	582 889	3 302 642
Finantsvarade ja -kohustuste tähtaegade vahe	-916 266	-308 908	-215 155	999 728	494 408	51 720

Võlakirjaportfellist valdava osa instrumentide tagatisel on võimalik võtta keskpangast lühiajalist laenu.

Kõik rahavood finantsvaradelt ja kohustustelt (v.a. derivatiivid) sisaldavad tuleviku lepingulisi rahavooge.

LISA 6 Avatud valuutapositsioonid

30.09.2020	EUR	CHF	GBP	SEK	USD	Muud	Kokku
Valuutariski kandvad varad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	1 688 624	985	47 444	2 057	6 120	8 498	1 753 729
Finantsvarad õiglases väärtuses	430 646	0	0	1	10	3	430 660
Laenud ja nõuded klientidele	1 844 721	10	6 999	256	3 641	196	1 855 823
Muud nõuded klientidele	1 932	5	199	20	0	288	2 444
Muud finantsvarad	115	0	0	0	2 050	0	2 165
Valuutariski kandvad varad kokku	3 966 038	1 000	54 642	2 334	11 822	8 985	4 044 821
Valuutariski kandvad kohustused
Klientide hoiused ja saadud laenud	3 577 709	7 489	45 064	9 322	34 870	12 584	3687 037
Finantskohustused õiglases väärtuses	5	0	0	1	1	70	77
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	17 844	242	9 962	574	1 293	1 267	31 182
Allutatud kohustused	125 000	0	0	0	0	0	125 000
Valuutariski kandvad kohustused kokku	3 720 558	7 731	55 026	9 897	36 164	13 921	3 843 296

Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades	609	6 575	0	7 589	24 940	4 586	44 299
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades	43 690	0	0	0	609	0	44 299
Avatud valuutapositsioon	202 399	-156	-384	26	-11	-350	201 524

31.12.2019	EUR	CHF	GBP	SEK	USD	Muud	Kokku
Valuutariski kandvad varad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	1 231 788	514	27 690	1 053	1 362	8 745	1 271 153
Finantsvarad õiglases väärtuses	24 714	0	0	1	16 241	5	40 962
Laenud ja nõuded klientidele	1 685 519	4	62	584	788	77	1 687 034
Muud nõuded klientidele	2 548	10	601	56	0	335	3 551
Muud finantsvarad	110	0	0	0	2 136	0	2 246
Valuutariski kandvad varad kokku	2 944 679	528	28 353	1 695	20 528	9 163	3 004 946
Valuutariski kandvad kohustused
Klientide hoiused ja saadud laenud	2 655 331	4 538	27 138	8 139	20 356	11 061	2 726 562
Finantskohustused õiglases väärtuses	5	0	0	1	1	1	8
Võlad hankijatele ja muud finantskohustused	17 110	62	1 201	345	245	1 826	20 789
Allutatud kohustused	75 000	0	0	0	0	0	75 000
Valuutariski kandvad kohustused kokku	2 747 446	4 600	28 339	8 485	20 602	12 888	2 822 359

Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades	615	4 054	0	6 816	713	3 359	15 557
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades	14 942	0	0	0	615	0	15 557
Avatud valuutapositsioon	182 906	-18	14	26	25	-366	182 587

LISA 7 Finantsvarade ja –kohustuste õiglane väärtus

Grupi juhatus on hinnanud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ja kohustuste õiglast väärtust. Õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritakse tuleviku rahavood turuintressikõvera alusel.

Õiglases väärtuses mõõdetavate varade ja kohustuste hierarhiast tulenevalt kasutatavast hindamistehnikast annab ülevaate järgnev tabel:

	1. tase	2. tase	3. tase	30.09.2020	1. tase	2. tase	3. tase	31.12.2019
	Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande
Aktsiad ja fondiosakud*	492	6 180	0	6 672	500	7 695	0	8 195
Müügiootel aktsiad ja võlakirjad	0	0	652	652	0	0	432	432
Võlakirjad õiglases väärtuses muutusega läbi
kasumiaruande	423 324	0	0	423 324	32 331	0	0	32 331
Intressiswapid ja valuutaforwardid	0	12	0	12	0	4	0	4
Finantsvarad kokku	423 816	6 192	652	430 660	32 831	7 699	432	40 962
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Intressiswapid ja valuutaforwardid	0	77	0	77	0	8	0	8
Finantskohustused kokku	0	77	0	77	0	8	0	8

*Aktsiad ja fondiosakud sisaldavad Grupi ettevõtte AS LHV Varahaldus investeeringut pensionifondi osakutesse summas 6 180 (31.12.2019: 7 695) tuhat eurot. Vastavalt Investeerimisfondide seadusele peab LHV Varahaldus kui pensinofondide valitseja omama vähemalt 0,5% iga tema poolt valitsetava kohustusliku pensionifondi osakutest.

Hierarhias kasutatud tasemed:

1. tase aktiivsel turul noteeritud hind
1. tase hindamistehnika, mille sisendiks on turu informatsioon (sarnaste tehingute kursid ja intressikõverad)
1. tase muud hindamismeetodid (näiteks diskonteeritud rahavoogude meetod) hinnanguliste sisenditega

Intressiswapid on instrumendid, millede osas kasutatakse mudelipõhisel hindamisel õiglase väärtuse määramiseks aktiivsel turul kättesaadavaid sisendeid. Selliste turuväliste derivatiivide õiglane väärtus arvutatakse teoreetilise nüüdis-väärtusena (NPV), kasutades sõltumatuid turuparameetreid eeldades, et ei eksisteeri riski ning määramatust. Nüüdisväärtuse diskonteerimisel kasutatakse turult kättesaadavat riskivaba tulususe määra.

Seisuga 30.09.2020 on ettevõtluslaenude ja ettevõtetele väljastatud arvelduskrediidi õiglane väärtus 2 843 tuhat eurot (0,3%) suurem kui nende bilansiline väärtus (31.12.2019: 8 478 tuhat eurot, 0,97% kõrgem). Laenud on väljastatud panga äritegevuse segmendis turu-tingimustel ning seetõttu ei erine laenude õiglane väärtus seisuga 30.09.2020 ja 31.12.2019 oluliselt nende bilansilistest väärtustest. Laenude õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad väljastatud laenud hierarhia 3. tasemele.

Liisingu intressimäärad järgivad üldiselt turul vastavate toodete puhul kasutatavaid intressimääru. Intressikeskkond on olnud stabiilne liisingtoote turuletoomisest alates ning seetõttu ei erine lepingute õiglane väärtus oluliselt bilansilisest väärtusest. Kuna nõutakse juhtkonna otsust klassifitseerimiseks, siis õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad väljastatud laenud hierarhia 3. tasemele.

Võimenduslaenud, järelmaks ja klientidele antud krediitkaardid on oma olemuselt lühiajalised ja kuna nad on väljastatud turutingimustel ei erine nende õiglane väärtus märkimisväärselt bilansilisest väärtusest. Võimenduslaenud, järelmaks ja klientidele antud krediitkaardid kuuluvad hierarhias 3.tasemele, kuna nõuavad olulisis hinnanguid väärtuse leidmiseks.

Muud nõuded klientidele, samuti viitvõlad ja muud lühiajalised kohustused on tekkinud tavapärase äritegevuse käigus ja kuuluvad tasumisele lühiajaliselt, mistõttu ei erine nende õiglane väärtus nende bilansilisest väärtusest. Need nõuded ja kohustused ei kanna intressi. Nende debitoorsete võlgnevuste, tekkepõhiste kulude ja muude võlgade õiglane väärtus on hierarhia tase 3.

Fikseeritud intressimääradega klientide deposiidid on valdavas osas lühiajalised ja deposiitide hinnastamine toimub vastavalt turutingimustele, mistõttu tuleviku rahavoogude diskonteerimise tulemusena leitav deposiitide õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Kliendi deposiitide õiglase väärtuse määramisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad klientide deposiidid hierarhia 3. tasemele.

Allutatud laenudest 50 000 tuhat on saadud 2020. aastal, 40 000 tuhat on saadud 2019. aastal, 20 000 tuhat on saadud 2018. aastal ning 15 000 tuhat on saadud 2015. aastal. Allutatud laenud on võetud turutingimustel ning vaadates laenu- ja intressiturul toimunut, siis võib öelda, et tänase päeva seisuga turutingimused sarnased ning seega ei erine nende laenude õiglane väärtus oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Laenude õiglase väärtuse hindamisel kasutatakse olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid, mistõttu kuuluvad nad hierarhia 3. tasemele.

LISA 8 Laenuportfelli jaotumine majandusharude lõikes

	30.09.2020	%	31.12.2019	%
Eraisikud	820 257	43,9%	738 152	43,6%
Kinnisvaraalane tegevus	386 002	20,6%	353 405	20,9%
Tööstus	122 316	6,5%	114 104	6,7%
Kunst ja meelelahutus	57 510	3,1%	42 638	2,5%
Finantstegevus	58 448	3,1%	71 690	4,2%
Hulgi- ja jaekaubandus	96 432	5,2%	80 767	4,8%
Haldus- ja abitegevused	65 223	3,5%	67 064	4,0%
Veondus ja laondus	16 997	0,9%	15 337	0,9%
Põllumajandus	69 902	3,7%	59 657	3,5%
Muud teenindavad tegevused	20 885	1,1%	7 290	0,4%
Ehitus	37 533	2,0%	38 951	2,3%
Info ja side	11 290	0,6%	7 017	0,4%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	49 877	2,7%	47 368	2,8%
Haridus	2 033	0,1%	1 976	0,1%
Muud tegevusalad	55 631	3,0%	47 722	2,8%
Kokku	1 870 335	100%	1 693 138	100%
Laenude allahindlus	-14 512		-6 104
Laenuportfell kokku	1 855 823	100%	1 687 034	100%

LISA 9 Neto intressitulu

Intressitulu	III kv 2020	9 kuud 2020	III kv 2019	9 kuud 2019
Nõuded krediidiasutustele ja investeerimisühingutele	-1	4	84	236
Võlakirjad	-231	-271	126	262
Liising	962	2 795	1 101	2 410
Võimenduse laenud ja väärtpaberite laenamine	199	510	112	327
Tarbimislaenud	2 067	6 227	1 916	5 170
Järelmaks	888	2 797	972	2 968
Ettevõtluslaenud	11 185	33 066	9 533	26 308
Krediitkaardilaenud	209	625	205	604
Eluasemelaenud	4 603	13 276	1 118	2 755
Muud laenud	1 435	3 774	862	2 166
Kokku	21 316	62 803	16 029	43 206
Intressikulu
Klientide hoiused ja saadud laenud	-1 690	-5 968	-1 993	-3 496
Nõuded keskpangale	-1 352	-4 088	-1 245	-2 652
Allutatud kohustused	-1 544	-4 148	-1 245	-2 940
sh. laenud seotud osapoolte vahel	-98	-256	-90	-183
Kokku	-4 586	-14 204	-4 483	-9 088
Neto intressitulu	16 730	48 599	11 546	34 118

Laenude intressitulud kliendi asukoha järgi

(ei sisalda intressitulusid pankadelt ja võlakirjadelt):	III kv 2020	9 kuud 2020	III kv 2019	9 kuud 2019
Eesti	21 548	63 070	15 819	42 708
Kokku	21 548	63 070	15 819	42 708

LISA 10 Neto teenustasutulu

Komisjoni- ja teenustasutulu	III kv 2020	9 kuud 2020	III kv 2019	9 kuud 2019
Väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud	930	3 428	604	1 911
Varahaldus- ja sarnased tasud	3 177	9 167	4 080	12 578
Valuuta konverteerimise tasud	2 227	6 496	586	1 429
Tasud kaartidelt ja arveldustelt	790	2 268	3 397	8 815
Muud teenustasutulud	914	3 013	778	2 302
Kokku	9 968	28 560	9 445	27 035
Komisjoni- ja teenustasukulu
Makstud väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud	-283	-848	-113	-357
Kaartidega seotud kulud	-1 158	-3 513	-1 026	-2 735
Terminalitehingutega seotud kulud	-1 399	-3 168	-1 138	-2 907
Muud teenustasukulud	-656	-1 864	-755	-1 786
Kokku	-3 496	-9 393	-3 032	-7 785
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	6 472	19 167	6 413	19 250
Teenustasutulud kliendi asukoha järgi:	III kv 2020	9 kuud 2020	III kv 2019	9 kuud 2019
Eesti	9 968	28 560	9 445	26 987
Luksemburg	0	0	0	48
Kokku	9 968	28 560	9 445	27 035

LISA 11 Tegevuskulud

	III kv 2020	9 kuud 2020	III kv 2019	9 kuud 2019
Palk ja tulemustasud	4 208	13 481	3 472	10 812
Sotsiaal- ja muud maksud*	1 421	4 062	1 123	3 218
Tööjõukulud kokku	5 629	17 543	4 595	14 030
IT kulud	884	2 424	655	1 952
Info- ja pangateenused	214	742	205	623
Turunduskulud	557	1 348	471	1 647
Kontorikulud	133	470	148	449
Transpordi- ja sidekulud	69	205	86	203
Töötajate koolitus- ja lähetuskulud	82	249	126	511
Muud sisseostetud teenused	944	2 813	835	2 415
Muud administratiivkulud	1 084	3 476	1 036	2 499
Põhivara kulum	1 137	2 993	1 051	3 040
Kasutusrendimaksed	-88	88	81	234
Muud tegevuskulud	97	227	111	304
Muud tegevuskulud kokku	5 113	15 035	4 805	13 877
Tegevuskulud kokku	10 742	32 578	9 400	27 907

*kogusumma sotsiaal-, tervise- ja muude kindlustuste eest

LISA 12 Nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele

	30.09.2020	31.12.2019
Nõudmiseni hoiused ja tähtajalised hoiused kuni 3 kuud*	111 873	38 420
Kohustuslik reservkapital keskpangas	32 452	26 426
Nõudmiseni hoiused keskpangale*	1 609 404	1 206 307
Kokku	1 753 729	1 271 153
* Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes	1 721 277	1 244 727

Nõuete jaotus riikide lõikes on esitatud lisas 4. Nõudmiseni hoiuste hulgas kajastuvad nõuded investeerimisühingutele kogusummas 5 467 (31.12.2019: 5 473) tuhat eurot. Kõik ülejäänud nõudmiseni ja tähtajalised hoiused on krediidiasutustes ja keskpangas. Kohustusliku reservkapitali nõue seisuga 30.09.2020 oli 1% (31.12.2019: 1%) kõigist finantseerimisallikatest (klientide hoiused ja saadud laenud). Reservi nõuet täidetakse kuu keskmisena eurodes või keskpanga poolt aktsepteeritud välisfinantsvarades.

LISA 13 Klientide hoiused ja saadud laenud

		Makse	Juriidilised
Hoiused/laenud liikide kaupa	Eraisikud	vahendajad	isikud	Avalik sektor	30.09.2020
Nõudmiseni hoiused	654 791	521 907	1 205 249	374 405	2 756 352
Tähtajalised hoiused	274 607	75 118	102 000	6 417	458 142
Saadud laenud	0	0	271 430	200 000	471 430
Tekkepõhine intressikohustus	921	3	185	4	1 113
Kokku	930 319	597 028	1 578 864	580 826	3 687 037
		Makse	Juriidilised
Hoiused/laenud liikide kaupa	Eraisikud	vahendajad	isikud	Avalik sektor	31.12.2019
Nõudmiseni hoiused	525 938	376 068	1 267 180	20 293	2 189 479
Tähtajalised hoiused	415 349	0	90 100	3 100	508 549
Saadud laenud	0	0	25 643	0	25 643
Tekkepõhine intressikohustus	2 692	0	196	3	2 891
Kokku	943 979	376 068	1 383 119	23 396	2 726 562

LHV Pank on sõlminud Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) tagamata 10-aastase laenulepingu summas 12,5 miljonit eurot, et suurendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete laenuvõimalusi. 30.09.2020 seisuga oli pank laenusummast kasutusele võtnud 12 250 (31.12.2019: 12 250) tuhat eurot ning tagastanud põhiosa summas 2 883 tuhat eurot. Nordic Investment Bank laenulepingust summas 20 000 tuhat eurot oli seisuga 30.09.2020 kasutusele võetud 20 000 tuhat eurot ja tagastatud põhiosa summas 6 666 tuhat eurot. Klientide hoiuste ja saadud laenude nominaalne intressimäär on võrdne nende sisemise intressimääraga, kuna muid olulisi tasusid ei ole rakendatud.

aasta juunis tegi LHV Pank 250 miljoni euro suuruse pandivõlakirjade eduka esmaemissiooni, mis oli suunatud rahvusvahelistele investoritele. 5 aastases emissioonis osales 31 institutsionaalset investorit ning intressiks kujunes 0,12%. LHV Panga poolt sooritatud emissioon oli esimene esmaemissioon peale COVID-19 kriisi algust. Emissioon sai Aa1 reitingu Moodys'lt ning noteeriti Dublini börsil.

Kolmandas kvartalis kaasas Pank Euroopa Keskpanga poolt pakutavast TLTRO III programmi kaudu 200 mln euro ulatuses negatiivse intressiga vahendeid.

LISA 14 Võlad hankijatele ja muud kohustused

Finantskohustused	30.09.2020	31.12.2019
Võlgnevused hankijatele ja kaupmeestele	2 641	5 033
Muud lühiajalised kohustused	4 541	3 067
Rendikohustused	3 749	4 672

1 433 2 051 241 3 994	1 230 1 705 324 3 525




269	266

31 182	20 789
272	178
19 473	7 395
506	444

Võlgnevused töövõtjatele koosnevad aruandeperioodil maksmata töötasudest, boonuse- ja puhkusereservi kohustusest ning võlgnevuste suurenemine on tulenenud töötajate lisandumisest aasta jooksul. Maksed teel koosnevad väljuvatest välismaksetest ning väärtpaberitehingute vahendamisest tekkinud võlgnevustest klientidele. Kõik kohustused, v.a. finantsgarantiid, kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ja kajastatakse seetõttu lühiajaliste kohustustena.

LISA 15 Tingimuslikud kohustused

Tühistamatud tehingud	Tegevusgarantiid Finantsgarantiid			Akreditiivid Valmisolekulaenud	Kokku
Kohustus lepingulises summas 30.09.2020	13 244	34 933	6	404 979	453 162
Kohustus lepingulises summas 31.12.2019	11 078	14 139	10	359 230	210 137

LISA 16 Tava ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta

Tava kasumi arvutamiseks aktsia kohta on puhaskasum jagatud kaalutud keskmise aktsiate arvuga. Lahustatud kasum aktsia kohta tuleneb juhtkonna võtmetöötajatele antud aktsiaoptsioonidest.

	III kv 2020	9 kuud 2020	III kv 2019	9 kuud 2019
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (sh lõpetatud
tegevustelt; tuhandetes eurodes)	10 096	20 111	7 290	19 078
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhandetes aktsiates)	28 819	28 637	27 235	26 829
Tava kasum aktsia kohta (eurodes) Kaalutud keskmine aktsiate arv kasutatud lahustatud kasumi	0,35	0,70	0,27	0,71
aktsia kohta arvutamisel (tuhandetes aktsiates)	29 447	29 304	27 828	27 421
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	0,34	0,69	0,26	0,70

LISA 17 Kapitali juhtimine

Grupi eesmärk kapitali juhtimisel on:

✓ tagada Grupi tegevuse jätkuvus ning võime aktsionäridele kasumit toota;
✓ säilitada tugev kapitali baas, mis toetab äritegevuse arengut;
✓ täita kapitalile kehtestatud nõudeid, nagu need on ette nähtud järelevalveorgani poolt.

Grupi poolt hallatav kapital 30.09.2020 seisuga oli 293 584 tuhat eurot (31.12.2019: 241 801 tuhat eurot). Kapitali eesmärkide määramisel lähtutakse nii regulatiivsetest miinimumnõuetest kui ka sisemisest täiendavast puhvrist.

Grupp jälgib oma kapitali planeerimisel alljärgnevaid üldpõhimõtteid:

Grupp peab igal ajal olema piisavalt kapitaliseeritud, omades vajalikku kapitalivaru, mis tagab majandusliku säilimise kõikides olukordades;
Kapitali juhtimisel on põhitähelepanu esmase tasandi omavahenditel, sest ainult esmase tasandi omavahendid omavad kahjumite absorbeerimise võimet. Kõik muud kasutatavad kapitalikihid on sõltuvuses esmase tasandi omavahendite mahust;
Grupi kapitali saab jagada kaheks: 1) regulatiivne miinimumkapital ja 2) Grupi poolt hoitav kapitalivaru. Täitmaks oma pikaajalisi majanduslikke eesmärke peab Grupp püüdlema ühelt poolt regulatiivse miinimumkapitali proportsionaalse vähendamise suunas (läbi riskide vähendamise ja kõrge läbipaistvuse). Teiselt poolt peab Grupp püüdlema piisava ja konservatiivse kapitalivaru suunas, mis tagab majandusliku säilimise ka ränga negatiivse riskistsenaariumi korral;
Grupi poolt seatud riskiisu on oluline sisend kapitali planeerimisele ja kapitali eesmärkide seadmisele. Kõrgem riskiisu tähendab kõrgema kapitalivaru hoidmist.

Kapitalibaas	30.09.2020	31.12.2019
Sissemakstud aktsiakapital	28 819	28 454
Ülekurss	71 468	70 136
Reservkapital	4 713	4 713
Muud reservid	212	212
Eelmiste perioodide jaotamata kasum/-kahjum	90 434	69 452
Immateriaalne põhivara (miinusega)	-18 407	-18 319
Aruandeperioodi kasum (COREP)	6 770	12 186
Mahaarvamised	-425	-33
Esimese taseme põhiomavahendid kokku	183 584	166 801
Esimese taseme täiendavad omavahendid	35 000	20 000
Esimese taseme omavahendid kokku	218 584	186 801
Allutatud kohustused	75 000	55 000
Teise taseme omavahendid kokku	75 000	55 000
Neto-omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks	293 584	241 801

Grupp on täitnud nii aruandeaastal kui ka eelneval aastal kõiki regulatiivseid kapitalinormatiive.

LISA 18 Tehingud seotud osapooltega

Grupi vahearuande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

olulist mõju omavad omanikud ja nendega seotud ettevõtted;
juhatuse liikmed ning nende poolt kontrollitavad äriühingud (ühiselt: juhtkond);
nõukogu liikmed;
eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud ettevõtted.

Tehingud	III kv 2020	9 kuud 2020	III kv 2019	9 kuud 2019
Intressitulu	20	50	16	50
sh. juhtkond	9	27	10	28
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	11	23	6	22
Teenustasutulud	10	30	10	20
sh. juhtkond	0	0	0	0
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	10	30	10	20
Intressikulud hoiustelt	10	30	10	30
sh. juhtkond	0	0	0	0
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	10	30	10	30
Intressikulud allutatud kohustustelt	98	256	90	283
sh. juhtkond	2	6	2	6
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	96	250	88	277

Saldod	30.09.2020	31.12.2019
Laenud ja nõuded	3 612	3 290
sh. juhtkond	2 472	2 399
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	1 140	892
Hoiused	49 783	16 063
sh. juhtkond	694	283
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	49 089	15 780
Allutatud kohustused	5 495	5 054
sh. juhtkond	202	118
sh. olulist mõju omavad aktsionärid	5 293	4 936

Tabelis on toodud ülevaade seotud osapoolte olulisematest saldodest ja tehingutest. Kõik muud tehingud juhatuse ja nõukogu liikmete lähikondlastega, nendega seotud ettevõtetega ning emaettevõtte AS LHV Group väikeaktsionäridega ja nende lähikondlastega on tehtud üldise hinnakirja alusel. Juhtkonna ja olulist mõju omavate aktsionäride alla loetakse ka kõik nendega seotud ettevõtted ja lähikondsed.

Seotud osapooltele väljastatud laenud on väljastatud turutingimustel.

III kvartalis on makstud emaettevõtte AS LHV Group ja tema tütarettevõtete juhtkonnale palka ja muid kompensatsioone kogusummas 466 (III kv 2019: 400) tuhat eurot, sisaldades kõiki makse. Seisuga 30.09.2020 on kohustusena juhtkonna ees kajastatud septembri töötasu ja puhkusekohustus summas 117

(31.12.2019: 73) tuhat eurot (lisa 14). Grupil ei eksisteeri seisuga 30.09.2020 ega 31.12.2019 juhatuse ega nõukogu liikmetega seotud pikaajalisi kohustusi (pensionikindlustusi, lahkumishüvitisi jne). III kvartalis 2020 maksti nõukogu liikmetele tasusid summas 21 (III kv 2019: 20) tuhat eurot.

Juhatus on seotud aktsiaoptsiooni programmiga. Juhatuse aktsiaoptsioonide kulu III kvartalis on 196 (III kv 2019: 168) tuhat eurot.

Grupp on sõlminud juhatuse liikmetega lepingud, milles ei ole lepingute lõpetamisel määratud lahkumishüvitisi. Lepingus reguleerimata valdkondade vaidluste korral on osapooled kokku leppinud lähtuda Eesti Vabariigis kehtestatud seadustest.

					Kliendilepingu	Immateriaalne
	Materiaalne		Kokku	Immateriaalne	te soetusega	põhivara
(tuhandetes eurodes)	põhivara	Rendivara	põhivara	põhivara	seotud kulud	kokku
Saldo 31.12.2018
Soetusmaksumus	4 129	0	4 129	8 923	12 436	21 359
Akumuleeritud kulum	-2 994	0	-2 994	-4 458	-1 431	- 5 899
Jääkmaksumus 31.12.2018	1 135	0	1 135	4 465	11 005	15 470
Muudatused arvestuspõhimõtetes	0	5 676	5 676	0	0	5 676
Soetatud põhivara	1 336	0	1 336	864	0	864
Müüdud põhivara	-15	0	-15	0	0	0
Kapitaliseeritud müügikulutused	0	0	0	0	1 584	1 584
Mahakantud põhivara	-338	0	-338	-1 435	0	-1 435
Amortisatsioonikulu	-562	-899	-1 461	-1 751	- 1461	-3 213
Saldo 31.12.2019 õ
Soetusmaksumus	5 112	5 676	10 788	8 352	14 020	22 372
Akumuleeritud kulum	-3 203	-899	-4 102	-4 775	-2 892	-7 667
Jääkmaksumus 31.12.2019	1 909	4 777	6 686	3 577	11 128	14 705
Soetatud põhivara	1 053	0	1 053	621	1 199	1 821
Amortisatsioonikulu	-561	-698	-1 259	-416	-1 317	- 1733
Ümberarvestus	0	-148	-148	0	0	0
Akumuleeritud kulumi ümberarvutus	0	148	148	0	0	0
Saldo 30.09.2020
Soetusmaksumus	6 165	5 528	11 693	8 973	15 219	24 192
Akumuleeritud kulum	-3 765	-1 449	-5 214	-5 191	-4 209	-9 400
Jääkmaksumus 30.09.2020	2 400	4 079	6 479	3 782	11 010	14 792

LISA 20 Allutatud kohustused

Allutatud kohustused (tuhandetes eurodes)
	Emiteerimise	Summa	Intressimäär	Lunastustähtaeg
	aasta
Teise taseme allutatud võlakiri	2015	15 000	6,5%	29. oktoober, 2025
Teise taseme allutatud võlakiri	2018	20 000	6,0%	28. november, 2028
Teise taseme allutatud võlakiri	2019	20 000	6,0%	28. november, 2028
Teise taseme allutatud võlakiri	2020	35 000	6,0%	30. september, 2030
Täiendav esimese taseme võlakiri	2019	20 000	8,0%	tähtajatu
Täiendav esimese taseme võlakiri	2020	15 000	8,0%	tähtajatu

Allutatud kohustused seisuga 30.09.2019		75 000
Allutatud kohustused seisuga 31.12.2019		75 000
.2019 Allutatud kohustused seisuga 31.03.2020		75 000
Allutatud kohustused seisuga 30.06.2020		90 000
Allutatud kohustused seisuga 30.09.2020		125 000

LISA 21 Laenud ja nõuded klientidele

(tuhandetes eurodes)	30.09.2020	31.12.2019
Laenud juriidilistele isikutele	1 050 123	795 986
sh ettevõtluslaenud	889 170	795 924
sh jaelaenud	38 270	40 967
sh liising	75 170	66 078
sh arvelduskrediit	37 443	42 801
sh finantsvõimenduslaenud	3 271	3 148
sh järelmaks	146	277
sh krediitkaardi laenud	374	402
sh faktooring	6 277	5 389
Laenud eraisikutele	820 212	738 152
sh järelmaks	13 428	16 133
sh hüpoteeklaenud	663 179	587 855
sh tarbimislaenud	50 750	49 412
sh eralaenud	49 061	44 776
sh liising	25 579	23 410
sh finantsvõimenduslaenud	5 109	2 840
sh krediitkaardi laenud	6 993	7 263
sh arvelduskrediit	25	34
sh õppelaen	830	750
sh kinnisvaraliising	5 259	5 679
Kokku	1 870 335	1 693 138
Allahindlus	-14 512	-6 104
Kokku	1 855 823	1 687 034

Muutused	Ettevõtlus							Muud
allahindlustes	laenud, sh	Jae	Tarbimis	Krediit	Järel		Võimen	laenud, sh	Faktoo
9 kuud 2020	arvelduskrediit	laenud	laenud	kaardid	maks	Liising	duslaenud	hüpoteek	ring	Kokku
Seisuga 1. jaanuar	-3 666	-153	-624	-53	-112	-639	-6	-851	0	-6 104
Aasta jooksul
moodustatud	-8 694	-103	-211	-81	-30	-1 387	-17	-447	-26	-10 996
allahindlused
Aasta jooksul välja	1 401	49	1	53	-29	639	6	466	2	2 588
kantud
Seisuga 30.		-207	-834	-81	-171	-1 387	-17	-832	-24	-14 512
september 2020	-10 959

LISA 22 Arvestusmeetodite muudatus

Kolmandas kvartalis saime kinnituse, et IFRS Interpretations Committee (IFRIC) otsustas mitte aktsepteerida Eestis 20 aastat kehtinud tulumaksu edasilükkamise loogikat, mistõttu kõik IFRS'i järgivad ettevõtted peavad hakkama kajastama bilansis tuleviku dividendimaksetelt.

Standardi IAS 12 paragrahv 39 järgi kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksukohustise kõikide tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse tehtud investeeringute pealt,

kui nendes investeeringutes on tekkinud ajutised maksustatavad erinevused, välja arvatud juhul, kui: a) ettevõte suudab kontrollida ajutise erinevuse tühistamise ajastamist; ja b) on tõenäoline, et ajutine erinevus ei tühistu lähimas tulevikus. Edasilükkunud tulumaksukohustist ei kajastata siis, kui investeering vastab mõlemale ülal kirjeldatud kriteeriumile a) ja b).

Kriteeriumi a) täitmiseks peab ettevõttel olema kontroll oma investeeringu üle. Kontroll eksisteerib üldjuhul tütarettevõtete ja filiaalide puhul. Sidus- ja ühisettevõtete puhul üldjuhul kontrolli ei eksisteeri, mistõttu nendes investeeringutes eksisteerivate ajutiste maksustatavate erinevuste pealt tuleb tulumaksukohustis enamasti üles võtta. Kriteeriumi b) täitmiseks peab ettevõte suutma näidata, et tekkinud ajutine erinevus ei tühistu lähitulevikus. Tühistumise all mõeldakse tehinguid nagu kasumi jaotamine, ettevõtte müük, likvideerimine või muud taolist. Lähitulevik ei ole standardis lahti seletatud, kuid levinud seisukoht on, et arvesse tuleks võtta 12 kuud alates bilansipäevast ja planeeritud tehinguid pärast seda kuupäeva.

LHV Group'i puhul toob see muudatus kaasa järgnevatel aastatel tütarettevõtetest plaanitava dividendi võtmisega kaasneva tulumaksukohustuse kohese ülesvõtmise. Kuna LHV Panga puhul ei ole tegemist väga suurte summadega, siis nimetatud kohustused kajastatakse 2020. kasumiaruandes.

AS LHV Group aktsionärid

AS-il LHV Group on 28 819 092 lihtaktsiat, mille nimiväärtus on 1 euro.

30.09.2020 seisuga oli AS-il LHV Group 9 876 aktsionäri:

13 908 669 aktsiat (48,26%) kuulus nõukogu ja juhatuse liikmetele ning nendega seotud isikutele.
14 910 423 aktsiat (51,74%) kuulus Eesti ettevõtjatele ja investoritele ning nendega seotud isikutele.

30.09.2020 seisuga olid kümme suurimat aktsionäri:

aktsiate arv	osalus	aktsionäri nimi
3 618 920	12,6%	AS Lõhmus Holdings
2 538 367	8,8%	Rain Lõhmus
2 186 432	7,6%	Viisemann Investments AG
1 653 709	5,7%	Ambient Sound Investments OÜ
1 210 215	4,2%	Krenno OÜ
1 082 744	3,8%	AS Genteel
1 031 310	3,6%	AS Amalfi
782 488	2,7%	Kristobal OÜ
688 199	2,4%	SIA Krugmans
638 276	2,2%	Bonaares OÜ

Juhatuse ja nõukogu liikmete omanduses olevad aktsiad

Madis Toomsalu omab 53 509 aktsiat.

Rain Lõhmus omab 2 538 367 aktsiat, AS Lõhmus Holdings 3 618 920 aktsiat ja OÜ Merona Systems 581 718 aktsiat.

Andres Viisemann omab 34 330 aktsiat, Viisemann Holdings OÜ omab 570 000 aktsiat ja Viisemann Investments AG 2 186 432 aktsiat.

Tauno Tats ei oma aktsiaid. Ambient Sound Investments OÜ omab 1 653 709 aktsiat.

Tiina Mõis ei oma aktsiaid. AS Genteel omab 1 082 744 aktsiat.

Heldur Meerits ei oma aktsiaid. AS Amalfi omab 1 031 310 aktsiat.

Raivo Hein ei oma aktsiaid. OÜ Kakssada Kakskümmend Volti omab 508 109 aktsiat, Astrum OÜ omab 371 aktsiat, Lame Maakera OÜ omab 13 976 aktsiat, Kuu On Päike OÜ 7 130 aktsiat, Higgsi Boson OÜ 2 260 aktsiat, Kõver Aegruum OÜ 3 100 aktsiat ja Desoksüribonukleiinhape DNA OÜ 6 840 aktsiat.

Sten Tamkivi omab 391 aktsiat. OÜ Seikatsu omab 15 143 aktsiat.

AS LHV Group ning tema tütarühingute nõukogud ja juhatused

AS LHV Group

Nõukogu: Raivo Hein, Rain Lõhmus, Heldur Meerits, Tiina Mõis, Tauno Tats, Andres Viisemann, Sten Tamkivi Juhatus: Madis Toomsalu

AS LHV Varahaldus

Nõukogu: Erki Kilu, Madis Toomsalu, Andres Viisemann Juhatus: Vahur Vallistu, Joel Kukemelk

AS LHV Pank

Nõukogu: Raivo Hein, Rain Lõhmus, Heldur Meerits, Tiina Mõis, Madis Toomsalu, Andres Viisemann Juhatus: Jüri Heero, Erki Kilu, Andres Kitter, Meelis Paakspuu, Indrek Nuume, Martti Singi, Kadri Kiisel

AS LHV Finance

Nõukogu: Erki Kilu, Madis Toomsalu, Veiko Poolgas, Jaan Koppel Juhatus: Kadri Kiisel

AS LHV Kindlustus

Nõukogu: Madis Toomsalu, Erki Kilu, Veiko Poolgas, Jaan Koppel Juhatus: Tarmo Koll, Jaanus Seppa

OÜ Cuber Tehnology

Juhatus: Jüri Laur

Juhatuse allkirjad konsolideeritud vahearuandele

Juhatus on koostanud AS LHV Groupi konsolideeritud 9 kuu vahearuande, mis hõlmab perioodi, mis lõppeb 30.09.2020.

Juhtkonna liikmed kinnitavad, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud raamatupidamise vahearuanne õige ja õiglase ülevaate LHV Group AS-i ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist või kahjumist ning tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate LHV Group AS-i ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.

20.10.2020

Madis Toomsalu