AS LHV Group
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

Konsolideeritud aastaaruanne 1. jaanuar 2025 – 31. detsember 2025

Ärinimi	AS LHV Group
Äriregistri number	11098261
Juridiline aadress	Tartu mnt 2, 10145 Tallinn
Telefon	(+372) 6800400
E-post	[email protected]
Pöhitegevusalad	Pangandus
	Liising ja muu laenuandmine
	Finantsnõustamine
	Väärttbableite maaklerlus
	Kahjukindlustus
	Valdusfirma tegevus
Majandusaasta	1. jaanuar – 31. detsember
Juhatus	Mihkel Torim (esimees)
	Meelis Paakspuu
	Jüri Heero
	Kadri Haldre
Nõukogu	Rain Lõhmus (esimees)
	Andres Viisemann
	Tiina Mõis
	Raivo Hein
	Tauno Tats
	Liisi Znatokov
Aktsiad	Noteeritud Nasdaq Tallinna bõrsil
Auditor	PricewaterhouseCoopers AS

Käesolev aruanne on Grupi konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna bõrsile ja alikirjastatud digitaalselt. Link: https://nasdaqballic.com/statistics/et/instrument/EE3100102203/reports

Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) põhitaksonoomia kohustuslikud elemendid

Aruandva üksuse nimi või muud identifitseerimiseks vajalikud andmed	AS LHV Group
Muutused aruandva üksuse nimes või muudes identifitseerimiseks vajalikes andmetes võrreldes eelmise aruandeperioodi lõpuga	Muutusi pole
Üksuse alaline asukoht	Eesti Vabariik
Üksuse õiguslik vorm	Aktsiaselts
Asutamiskoha riik	Eesti Vabariik
Üksuse registreeritud asukoha aadress	Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, Eesti Vabariik
Peamine tegevuskoht	Eesti Vabariik
Üksuse äritegevuse ja põhitegevusvaldkondade kirjeldus	Pangandus, liising ja muu laenuandmine, finantsalane nõustamine, väärtbableite maaklerlus, kahjukindlustus, valdusfirma tegevus
Emaettevõtte nimi	AS LHV Group
Grupi üle lõplikku kontrolli omava emaettevõtte nimi	AS LHV Group

Saa sümbäd vlds
tagasi sisukamani

Sisukord

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

1 LHV Group 2025. aastat eessöna ja peamised tulemused ...6
1.1 LHV lühitutvustus ...6
1.2 Tegevjuhi pöördumine ...7
1.3 Ülevaade: 2025. aasta põhinätajad ...8
2 Meie tegevuskeskkond ja strateegia ...9
2.1 Makromajanduslik ja turukontekst ...9
2.2 Strateegia ja tulevik ...11
3 Grupi tulemuslikkus ja finantsülevaade ...13
3.1 Grupi finantstulemuste analüüs ...13
3.2 Ülevaade Grupi tutarettevõtetest ...19
3.3 Finantsplaan ...25

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED:

JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

4 Grupi juhtorganid ...29
5 Ühingujuhtimise aruanne ...34
5.1 Aktsionäride info ja suhted ...34
5.2 Juhatus ...35
5.3 Nõukogu ...37
5.4 Nõukogu komiteed ...38
5.5 Juhtimisraamistik ja -kultuur ...42
6 Tasustamisaruanne ...46
6.1 Juhatuse liikmete tasustamine ...46
7 Riski- ja kapitalijuhtimine ...49
7.1 Riskijuhtimise raamistik ...49
7.2 Kapitalijuhtimine ja -adekvaatsus ...49
7.3 Kredidirisk ...51
7.4 Likvilidsus- ja rahastamisrisk ...66
7.5 Tururisk ...69
7.6 Operatsioonirisk ...74
7.7 Muud riskid ...74
7.8 Finantskuritegevuse tõkestamine ...76
8 Konsolideeritud kestlikkusaruanne ...77
8.1 Üldine teave ...77
8.2 Keskkonnateave ...91
8.3 Sotsiaalne teave ...100
8.4 Juhtimisalane teave ...110

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

9 Konsolideeritud finantsaruanded ...135
9.1 Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne ...135
9.2 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne ...136
9.3 Konsolideeritud rahavioogude aruanne ...137
9.4 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne ...138
9.5 Teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta ...139
9.6 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ...148

LISA 1 Üldine informatsioon ...148
LISA 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused ...150
LISA 3 Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus ...151
LISA 4 Tegevussegmendid ...154
LISA 5 Tütarettevõtted ja firmaväärtus ...156
LISA 6 Netointressitulu ...158
LISA 7 Neto komisjoni- ja teenustasutulu ...159
LISA 8 Tegevuskulud ...161
LISA 9 Raha ja nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele ...162
LISA 10 Finantsvarad ja kohustised õiglases väärtuses läbi kasumiaruande ...163
LISA 11 Investeeringud võlaväärtpaberitesse korrigeeritud soetusmaksumuses ...164
LISA 12 Laenud ja nõuded kilentidele ...164
LISA 13 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade oodatavad kredildikahjumid ...165
LISA 14 Muud nõuded kilentidele ...165
LISA 15 Muud varad ...165
LISA 16 Materiaalsed, kasutusõiguse varad ja immateriaalsed põhivarad ...166
LISA 17 Klientide hoiused ...167
LISA 18 Võlad tamijatele ja muud kohustised ...168
LISA 19 Allutatud kohustised ja saadud laenud ...169
LISA 20 Aktsiasettsi omakapital ...171
LISA 21 Hallatavad varad ...174
LISA 22 Tingimuslikud varad ja kohustised ...175
LISA 23 Tehingud seotud osapooltega ...177
LISA 24 Tava- ja lahustatud kasum aktsia kohta ...179

LISA 25 Tulumaksukulu ...180
LISA 26 Tulud ja kulud kindlustuslepingutest ...181
LISA 27 Kohustised kindlustuslepingutest ...182
LISA 28 Emaettevõtte põhiaruanded ...183
10 Juhatuse kinnitus ...187
11 Sõttumatu vandeauditori aruanne ...188
12 Sõttumatu vandeauditori piiratud kindlust andev aruanne konsolideeritud kestlikkusaruande kohta ...189
13 Täiendav informatsioon ...191

LHV
AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

I OSA: STRATEGICLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

1 LHV Group 2025. aastal: eessöna ja peamised tulemused

1.1 LHV lühitutvustus

Konsolideerimisgrupp

Visioon ja missioon

Meie visioon on, et inimesed ja ettevötted julgevad suurelt möelda ja ette vöttä, seades körgeid sihte ja investeerides tulevikku.

Meie missioon on tagada parem juurdepääs finantsteenustele ja kapitalile, et inimesed ja ettevötted saaksid oma eesmärke saavutada.

AS LHV Group (edaapidi ka Grupp, LHV Group või LHV) on suurim kodumaisel kapitalil pöhinev finansgrupp ja kapitali pakkuja Eestis.

LHV asutati 1999. aastal pikaajalse investeerimis- ja ettevõtluskogemusega inimeste poolt. 2016. aastal sai LHV börsiettevõtteks ning Grupi eesmärk on kujuneda tugevaks, tehnoloogiliselt arenenud ja hästi juhitud finansgrupiks, mis suudab tagada mastaapse ja kestliku kasvu, säilitades samal ajal usalduse klientide, investorite ja järelevalveasutuste seas.

AS-i LHV Group peamised tütarettevõtted on AS LHV Pank (LHV Pank), LHV Bank Ltd (LHV Bank), AS LHV Varahaldus (LHV Varahaldus), AS LHV Kindlustus (LHV Kindlustus) ja AS LHV Paytech (LHV Paytech).

LHV Eesti klienditeeninduskontorid asuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2018. aastal laienes LHV Ühendkuningriigi turule, kus Grupil on kolm kontorit – Londonis, Leedsis ja Manchesteris.

LHV-I on üle 1200 töötaja ja enam kui 694 tuhat klienti.

Tegevuspõhimõtted

LHV keskendub ettevõttiku meelelaadiga aktivsetele ja iseseisvatele klientidele. Meie teenusevalik on mitmekesine. Eraklientidele pakume kõrge kvaliteediga universaal-panganduse teenuseid ning äriklientidele paindlikke individuaalseid finantseerimislahendusi ja abi igapäevaste finantstehingute tegemisel.

LHV tooted ja teenused on lihtsad, läbipaistvad ning praktilised. Suhtleme klientidega peamiselt kaasaegsete elektrooniliste suhtiuskanalite kaudu. See võimaldab säästä kulusid ja hoida igapäevaste teenuste hinnad kliendi jaoks taskukohased.

LHV loodi heade partnerite koostöös ja partnerlus on jätkuvalt meie äri kasvatamise alus. Uusi algatusi saab kiiremini ja edukamalt ellu viia siis, kui osapooitel on ühised huvid ja üksteise pikaajaline tugi.

LHV on avalik ettevõte, mille aktsiad on alates 2016. aasta maist noteeritud Tallinna börsli. Seega on kõigil meie klientidel ja partneritel võimalus saada LHV omanikuks.

Peamised riskid

LHV kui tradisioonilise pangandusgrupi suurim risk on kredildirisk, millele on avatud 87,2% kõigist meie riskiga kaalutud varadest. Kredildirisk tuleneb peamiselt laenutehingutest ning hõlmab muu hulgas viivislaenudega kaasnevaid riske.
Teisel kohal on likviidsusrisk. Panganduses on varade ja kohustiste tähtaegade vahel alati suur erinevus ning LHV finantsvahendajatele suunatud pangateenuste ärimudelisse kuuluv holustebaas on volatiline. Seetõttu hoiab LHV kõrget likviidsuse taset. Märgitud erinevused võivad tekkida, kui kliendid oma hoiused ootamatult välja võtavad.
Kolmandal kohal on operatsioonirisk, millele on avatud 9,3% kõigist riskiga kaalutud varadest. Operatsioonirisk on risk, et ebapisavad või mittetoimivad sisemised protsessid, inimeste tegevus, puudulikud infosüsteemid või välised sündmused põhjustavad kahju.
Tururiskile on avatud 3,2% kõigist Grupi riskiga kaalutud varadest. Tururisk tuleneb LHV positsioonidest, mida mõjutavad intressimäärade, valuutakursside ja väärtpaberihindade muutused

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruane 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

1.2 Tegevjuhi pöördumine

Hea lugeja

aasta jutustas kahte erinevat lugu. Ühest küljest nägime märkimisväärset ärikasvu – lisandus uusi kilente ning suurendasime laenuportfelli. Teisest küljest tuli toime tulla majanduslike vastutuultega, mille tõttu ei saavutanud me esimest korda mitme aasta jooksul oma finantseesmärke – kasumlikkus jäi 6,5% alla plaanitu.

Kulgi antud tulemus valmistab meile pettumust, on oluline mõista selle tausta. Intressimäärade langus koos tiheda konkurentsiga avaldas survet meie netointressitulule. Sellest hoolimata näitas meie põhitegevus oma vastupidavust. Kasvasime seal, kus see on kõige olulisem – klientide arvus ja ärimahtudes –, mis kinnitab teie püsivat usaldust LHV vastu.

Tegevuskeskkonna poolel muutub regulativne raamistik jätkuvalt keerukamaks. Ainuüksi 2025. aastal esitasime järslevalveasutustele 1 200 aruannet. Selle väljakutsega toimetulemiseks investeerime teadlikult nutikamatesse ja tõhusamatesse süsteemidesse.

Tulemused ärisuundade lõikes

LHV Pank on jätkuvalt kontsemi nurgakivi. Hoolimata keerulisest intressikeskkonnast kasvas panga kliendibaas, hoiuste maht ja laenuportfell, sällitades tugeva turupositsiooni Eestis.
LHV Bank Ühendkuningriigis tegi olulise arenguhüppe, käivitades jaepanganduse teenused – see on oluline samm meie kasvustrateegias. VKE-de laenuportfelli ja hoiuste kasvu kaudu on loodud tugev alus edasiseks arenguks.
LHV Varahaldus saavutas väga hea tulemuse. Aktiivselt juhitud pensionifondid ületasid oma võrdlusindekseid, teenides 2,1 milioni euro suuruse tulemustasu ning pakkudes klientidele stabiliset tootlust.
LHV Kindlustus saavutas kahaneval turul kasumliku kasvu, kinnitades meie pühendumust pakkuda Eesti parimat kindlustusteenust.
LHV Paytech arendas edasi makselahenduste infrastruktuuri, teenindades nii LHV Panka kui ka laiemat turgu innovaatiliste lahendustega.

Vaade tulevikku

Kulgi 2025. aasta tõi kaasa väljakutseid, aitas see meil selgemalt keskenduda sellele, mida on vaja teha kursil püsimiseks. Saavutasime ärimahtude eesmärgid, kasvatasime kliendibaasi ning strateegilised investeeringud Ühendkuningriigis ja tehnoloogiasse on loonud tugeva aluse edasiseks arenguks.

Netointressitulule avaldatud surve oli märkimisvääme, kuid see ei muuda meie pikaajalist visiooni. Meie finantsplaan on selge: ehitame tugevarnat ja skaleeritavamat vundamenti ning parandame tegevuse efektiivsust, et suurendada aktsionäridele loodavat väärtust. Meie eesmärk on saavutada stabiline tulude kasv ja enam kui kahekordistada puhaskasum aastaks 2030.

LHV on kasvav ja vastupidav organisatsioon. Meie edu põhineb enam kui 1150 töötaja pühendumusel, sadade tuhandete klientide usaldusel ning teie, meie aktsionäride, kindlustundel. Täname teid, et olete osa meie teekonnast. Jätkame tugeva vundamendi arendamist ja oma missiooni elluvimist – tagada paremat ligipääsu finantsteenustele ja kapitalile.

Mihkel Torim

AS-i LHV Group juhatuse esimees

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARJANDED JA LISAD

1.3 Ulevaade:

2025. aasta pöhinäitajad

Tegevus 2025. aastal

aasta kujunes Grupi jacks finansiiliset keeruliseks. Esmakordset virmaste aastate jooksul ei tätnud LHV Group seatud finantseesmärke. Ärimahud täideti, kuid kasumlikkuse eesmärgid jää 6,5% võrra alla planeeritu.

Eesti majanduskasv oli mõõduklat positivne ning Ühendkuningrigii majandus stabiliseerus. Samal ajal saavutas LHV Group märkimisväärseid tulemusi klientide arvu kasvu ja toodete arendamise valdkonnas. Grupi ees seisnud peamised väljakutsed olid seotud intressituluga. Intressimäärade langus avaldas mõju intressituludele, kuid ei mõjutanud samaväärselt intressikulusid. Koos pankade vahelise tiheda konkurentsiga jäi netointressitulu oodatust väiksemaks.

Bürokraatia on virmastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ja see trend jätkub. See kehtib nii regulaarsete aruanduspakettide kohta, kus on kasvanud aruannete arv ja nõutava teabe üksikasjallkkus, kui ka sisemise dokumentatsiooni kohta, mille raames on välja tõötatud suur hulk erinevaid hädalukorra lahendamise kavasid, mida pidevalt ajakohastatakse. Eesmärk on esitada kogu Gruppi käsitlevad aruanded ühe sendi täpsusega 24 tunni jooksul. Kokku esitab LHV Group reguleerivatele asutustele praegu 180 liki aruandeid. Mõned aruanded on lihtsad ja seisnevad vaid käputäies arvudes, kuid teised väga keerulsed, sisaldades tohutut hulka andmeid ja arvutusi. Enamik aruandeid on regulaarsed. Kokku esitas LHV Group 2025. aastal reguleerivatele asutustele 1 200 aruannet.

LHV Pank

aastal jätkas LHV Pank kasvu keerulisemas intressikeskkonnas. Kasvu toetas klientide aktiivsuse suureneemine ning laenuporffelli kasv. Klientide arv, hoiuste maht ja netotulu suurenesid ka aruandeaastal. Samas langesid intressimäärad ligikaudu 2% tasemele, mis avaldas survet pankade kasumlikkusele. Laenude tootlus vähenes, kuid klientide hoiused ei liikunud samas mahus arvelduskontodele. LHV Pank on jätkuvalt Grupi keskne üksus, omades tugevat turupositsiooni Eestis ning panustades oluliselt Grupi majandustulemustesse.

LHV Bank

aastat iseloomustus LHV Banki jacks oli jaekaubanduspanganduse avamine ning laenuporffelli kasv. Panga fookus Ühendkuningrigis laienes, hõlmates naelsterlingis (GBP) teenuste pakkumist finanssahendajatele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud laene ning hoiuste tooted nii otseklientidele kui ka platvormide kaudu.

Aruandeaastal paranes klientide liitumisprotsess ning kasvas hoiuste maht, mis toetas panga finantstulemusi. Lisaks pakub LHV Bank jaepanganduse lahendusi erakilentidele, sh kontosid, hoiuseid ja makseteenuseid.

LHV Varahaldus

aastal olid finantsturgude tulemused head ja ületasid võrdlusnäitajad. LHV Varahaldus ületas sotsiaalmaksu laekumisel põhineva võrdlusindeksi ka kumulativselt, mille tulemusena teenis ettevõte II samba pensionifondi üulge eest edukustasu summas 2,1 miljonit eurot.

Aktiivselt juhitud pensionifondid pakkusid investoritele stabiliseid tootlusi, toetades Grupi mainet usaldusväärse partnerina pikaajalise säästmise ja investeerimise valdkonnas.

LHV Kindlustus

aasta kujunes LHV Kindlustuse jacks edukaks. Hoolimata kahjukindlustusturu mahu vähenemisest jätkas ettevõte kasumlikku kasvu. Kokku pakkus ettevõte 14 erinevat kindlustustoodet.

Ettevõtte fookus oli peamiselt erakilentide. Eesmärgiks on pakkuda klientidele parimat kindlustusteenust Eestis.

LHV Paytech

LHV Paytech jätkas aruandeaastal oma rolli arendamist Grupi makselahenduste innovatsiooni keskse üksusena. Ettevõte keskendus kaasaegsete makselahenduste arendamisele ning osutas teenuseid nii LHV Pangale kui ka välistele turuosalistele. LHV Paytech toetas oma tegevusega Grupi strateegilisi eesmärke edendada innovatsiooni ja kliendikeskusust. LHV Paytech teenuseid tuleks käsitleda koos LHV Panga kliendipakkumisega.

2025. aasta arvudes

LHV aktsia hind tõusis 3,245 euroit 3,575 euroni, ületades kohalikul turul võrdlusgrupi tootlust, kuid jäädes alla globaalsete turgude üldisele arengule.
LHV Panga klientide arv kasvas eelneva aastaga võrreldes 8% ehk 36 000 võrra ja nende klientide arv, kes kasutavad LHV Panka aktivselt igapäevaste maksete tegemiseks, kasvas 7% ehk 15 800 võrra. Tänu laiale teenuste valikule õnnestus LHV-I suurendada oma turuosa nii era- kui ka juridilistest isikutest klientide seas.
Konsolideeritud varade kogumaht kasvas eelneva aastaga võrreldes 17%, tõustes 10,2 miljardi euroni. Finanteseisundi aruande mahu kasvu taga oli peamiselt hoiuste kasv kõigis kliendisegmentides.
Laenuporffelli kasvas eelneva aastaga võrreldes 913 milioni euro võrra ehk 20%, 5,5 miljardi euroni. Jaelaenud kasvasid 21,0% ja ettevõtete panganduse klientide laenud (ettevõttelaenud) 33,3%. Laenuporffelli kvaliteet püsis kõrge – vaid üksikute klientide maksekäitumine halvenes.
Klientide hoiuste maht kasvas eelneva aastaga võrreldes 18%, 8,1 miljardi euroni, millest finantsvahendajate hoiused moodustasid 1,6 miljardit eurot. Tavakilentide hoiused kasvasid eelneva aastaga võrreldes 11% ehk 490 milioni euro võrra. Kasv tulenes peamiselt tähtajalistest hoiustest ja seda toetas intressimäärade tõus. Samal ajal vähendasime ühe kolmandiku võrra LHV Panga poolt hoiuselatvormide kaudu kaasatavaid hoiuseid. LHV Bank suurendas hoiuselatvormi hoiuseid 508 milioni euro võrra ehk 97%.
Valitsetavate fondide varad kasvasid eelneva aastaga võrreldes 9% ehk 144 milioni euro võrra, tõustes 1,7 miljardi euroni peamiselt tänu fondide positivsele tootiusele.
Puhaskasumiks kujunes 117 miljonit eurot, mis on 22% ehk 33,3 miljoni euro võrra madalam eelnevast aastast.

AHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARJANDED JA LISAD

2 Meie tegevuskeskond ja strateegia

2.1 Makromajanduslik ja turukontekst

aasta globaalset makromajanduskeskkonda iseloomustasid suurenenud kaubanduspinged, kõikuvad finantsturud ning geopolitilise ebakindluse kasv. Vaatamata neile väljakutsetele paranes maailmamajanduse aktiivsus mõõdukalt. Maailma kogutoodangu kasvuks hinnati 3,3%, samas kui arenenud majanduste kasv aeglustus 1,7%ni. Üleilmse kaubanduse mahud kasvasid hinnanguliselt 4,1%. Samas eeldatakse, et muutuvate kaubanduspolitikate vittajaga mõju avaldub 2026. aastal, mille tulemusel aeglustub kaubanduskasv prognooside kohaselt 2,6%ni. Üleilmne inflatsioon aeglustus aruandeaastal, kuid püsis ajaloolisest keskmisest kõrgemal tasemel, ligikaudu 4,1%.¹

Maailma suurimate majanduste seas aeglustus Ameerika Ühendrikide majanduskasv 2025. aastal hinnanguliselt 2,1%ni, mida mõjutasid suurenenud politiline ebakindlus ning kaubandustarifide jätkuv mõju. Aasias kasvas Hiina majandus prognooside kohaselt ligikaudu 5,0%, mida toetasid eelarvelised stiimulmeetmed, kuid kinnisvarasektoriga seotud struktuursed probleemid püsisid. India paistis jätkuvalt silma ühe kiiremini kasvava suure majandusena, kus reaalse SKP kasv ületas 7%, toetatura tugevast sisenõudlusest ja püsivast investeerimisaktiivsusest. Euroala majanduskasvuks prognoositi ligikaudu 1,4%, kusjuures pirkonna suurim

majandus Saksamaa kasvas tagasihoidlikult, umbes 0,2%, seoses kaubanduspingete mõjug eksportille suunatud tõostusharudele².

Üleilmseid finantsturge iseloomustas 2025. aastal suurenenud volatilsus, mida põhjustas majandus- ja geopolitilise ebakindluse kasv. Ebakindluse suurenemine suunas kapitalivooge alternativsetesse turvasadamatesse, eelkõige väärismetalildesse, nagu kuid ja hõbe. Kuid saavutas eriti tugeva tootluse, kasvades aasta jooksul 64,5%. Samal ajal ilmnes märke USA riigivõlakirjade traditsioonilise turvasadama staatuse nõrgenemisest ning USA dollar jätkas nõrgenemist. USA dollar/indeks langes aasta jooksul 9,4%.

Aktisaturud kogesid aprillis järsku langust seoses kaubandustarifidega seotud pingete eskaleerumisega. Samas toetas investorite meeleolu tugev investeerimisaktiivsus tehisintellekti valdkonnas ning S&P 500 indeks lõpetas aasta 16,4% tõusuga. Euroopa aktsiaturud näitasid samuti tugevat arengut – STOXX Europe 600 indeks tõusis 16,8%, mida toetas eeskäti kaitsetõõstus. Ühendkuningriigi FTSE 100 indeks kasvas 21,5%. Ka Aasia aktsiaturud esinesid hästi: Jaapani Nikkei 225 tõusis 26,2% ning Hiina SSE Composite indeks 18,4%.

Euroala majandus kasvas 2025. aastal mõõdukas tempos, reaalse SKP kasvuks prognoositi ligikaudu 1,4%. Majandusaktiivsus püsis vastupidav hoolmata üleilmsetest vastutuultest, mida toetas tugevnenud välisnõudlus ning väiksem kaubanduspolitiline ebakindlus võreldes varasemate prognoosidega. Kasvu toetas sisenõudlus, eelkõige kodumajapidamiste tarbimine ja ettevõtete investeeringud, kuigi majandusharude lõikes oli areng ebaühtlane. Väitesektor, eriti eksport, sai kasvu välisnõudluse taastumisest, samas kui investeerimisaktiivsust pidurdasid jätkuvad konkurentsivõimega seotud väljakutset.³

Palgakasv aeglustus ligikaudu 4%ni, peegeldades püsivat tööjõukulude survet madala tootlikkuse kasvu tingimustes. Tööturg püsis tugev, töötuse määr jäi ajalooliselt madalale tasemele. Hõive kasv toetas kodumajapidamiste tarbimist, kuid tarbijate kindlustunne ja säästmiskäätumine viitasid ettevaatikumale väljavaatele.

Inflatsioon aeglustus 2025. aastal ligikaudu 2,1%ni, mida toetasid hinnasurve vähenemine ja energiakomponendi tagasihoidlik panus. Ka toiduhindade inflatsioon aeglustus. Alusinflatsioon, millest on välja jäetud energia ja toit, vähenes samuti, peegeldades tööjõukulude surve leevenemist ning euro tugevnemise viitajaga mõju. Rahapolitilisest vaatenurgast hoidis Euroopa Keskpanga nõukogu peamised intressimäärad muutumatura alates 2025. aasta juunist, väljendades suurenenud kindlustunnet, et inflatsioonisurve väheneb ja läheneeb eesmärgile, rõhutades samas edasiste otsuste andmepõhist iseloomu.

Euroala rahaturud peegeldasid neid arenguid, kusjuures pankadevahelised intressimäärad langesid aasta jooksul, leevendades laenuvõtjäte koormust ja olles kooskõlas ootustega edasise rahapolitilise lõdvendamise osas. Kuue kuu Euribor langes ligikaudu 2,56% tasemelt jaanuari alguses umbes 2,1%ni detsembris. Suurim langus toimus aasta esimesees pooles, kui turud hindasid sisse võimalikke intressilangetusi. Samal perioodil langesid ka kolme ja kaheleistkümne kuu Euribon määrad, vidates tulukõvera üldisele lamenemisele.

Ühendkuningriigi majandus⁴ kasvas 2025. aastal tagasihoidlikult, reaalse SKP kasvuks kujunes ligikaudu 1,4%, mis viitas pigem järkjärgulisele taastumisele kui tugevale majandustõusule. Majandusaktiivsust vedas eeskäti teenindussektor, eriti tarbijatele ja professionaalsetele teenustele suunatud tegevus. Tõõstustoodang jäi nõrgaks

ning ehitussektorit pidurdasid kõrged finantseerimiskulud ja ettevaatlik investeerimiskäätumine.

Inflatsioon aeglustus võreldes varasemate aastatega, kuid püsis Inglise keskpanga sihttasemest kõrgemal, keskmiselt ligikaudu 3,5%. Langust toetasid energiakulude vähenemine, samas kui teenuste hinnakasv ja palgakulud jäid kõrgeks. Tööturutingimused pehmenesid: töötuse määr tõusis ligikaudu 5%ni, vabade tõõkohtade arv vähenes ning palgakasv aeglustus. Need arengud viitasid tööturu lõdvenemisele, kuigi ajaloolises vaates püsis olukord suhteliselt pingeline.

Eesti majandus⁵ sisenes 2025. aasta teises kvartalis järkjärgulise taastumisfaasi. Aasta kokkuvõttes kasvas reaalne SKP hinnanguliselt ligikaudu 0,7%, mida toetas eeskäti eksportiturgude aeglane paranemine. Hinnasurve püsis kõrge – sastane inflatsioon ulatus 4,8%ni, peegeldades toidu- ja teenusehindade kasvu ning mitmete maksutõusude mõju, sealhulgas mootorsõidukimaksu kehtestamist ning käibemaksu ja aktsiside tõusu. Eriti ilmnes see toiduhindades, mis kasvasid 2025. aastal 6,9%.

Üldiselt iseloomustas Ühendkuningriigi majandust 2025. aastal tagasihoidlik kasv, aeglustuv, kuid endiselt kõrge inflatsioon ning järkjärgult jahtuv tööturg, mitte aga järsk majanduslangus.

Kodumajapidamiste tarbimine vähenes kolmandas kvartalis 0,6% võreldes eelmise aasta sama perioodiga. Ka koguinvesteringud vähenesid, kuid investeerimisaktiivsus püsis kasvutrendis kinnisvara- ja ehitussektoris ning jäi töötlevas tõostuses üldpontes stabiliseks.

Lisandväärtus vähenes enamikus majandusharudes, kuigi suurimad sektorid näitasid paranemise märke. Töötlevas tõostuses kasvas reaalne lisandväärtus aasta esimese kolme kvartal jooksul keskmiselt ligikaudu 3%. Ehitussektoris vähenes lisandväärtus keskmiselt 2,4% esimese ja kolmanda

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

Arundmed põhinevad Rahvusvahelise Valuutsfond (MIF) 2026 aasta väljaandel. World Economic Outlook, January 2026: Global Economy: Steady amid Divergent Forces. Kattesaadav: https://www.imf.org/en/publications/weo/issues/2026/01/19/world-economic-outlook-update-january-2026
Ibid.
Arundmed põhinevad Euroopa Keskpanga (European Central Bank - ECB) eurosüsteemi ekspertide makromajanduslikel prognooside euroala kohta (detsember 2025). Kattesaadav: https://www.ecb.europa.eu/press/projections/html/ecb.projections202512_eurosystemstaff-12ead61977.en.html
Arundmed põhinevad Ühendkuningrigi statistikaameli (Office for National Statistics,ONS) andmetsl.
Eesti andmed pärinevad Statistikaameli ja Eesti Panga andmebaasidest.

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

kvartali vahel, kuid perioodi lõpus ilmresid taastumise märgid. Mitmed sektorid, sh veendus ja laendus ning jaekaubandus, püsisid surve ali, kus lisandväärtus vähenes vastavalt enam kui 8% ja 4%.

Laenuturg püsis 2025. aastal aktiivne, kusjuures laenukasv kärenes eriti aasta teises pooles. Kodumajapidamiste laenuportfell kasvas aasta lõpuks ligikaudu 10% võrreldes eelmise aastaga. Ettevõtetele antud laenude maht suurenes samuti tugevas tempos – ettevõtete laenuportfell kasvas. Eestis ligikaudu 12% võrreldes eelmise aastaga, mis vastas keskmisele aastasele kasvule umbes 12,3%.

Laenutingimused püsisid üldjoontes stabilised. Mittefinantsettevõtetele antud laenude keskmine intressimarginaal kõikus aasta jooksul vahemikus 2,6–2,9%, samas kui elussemelaenude marginaalid püsisid ligikaudu 1,5% tasemel.

Hoiuste poolel kasvasid kodumajapidamiste hoiused jätkuvalt tugevas tempos, kuid kasv aeglustus aasta jooksul – jaanuaris ületas aastakasv 11%, detsembriks aeglustus see ligikaudu 8%ni. Ettevõtete hoiused seevastu vähenesid ning langus kärenes aasta lõpuks ligikaudu 2%ni.

Kredidikvalteet püsis tugev. Viivislaenude osakaal jäi kogu aasta vältel madalaks, suurenedes võrreldes 2024. aastaga marginaalselt 0,1 protsendipurikti võrra. Aasta lõpus ulatus üle 60 päeva viivises olevate kodumajapidamiste laenude turuosa 0,4%ni ning mittefinantsettevõtete puhul 0,6%ni. Need nätajad viitasid jätkuvalt stabilisele krediditurule.

aastal säiltas Euroopa kindlustussektor haprast majanduskeskkonnast hoolimata tugeva kapitaliseerituse – nii elu- kui ka kahjukindlustuse ettevõtete mediaan solventsuskapitali nõude (SCR) määr püsis üle 214%.

Eesti kahjukindlustusturgu iseloomustas tihenenud konkurents, mille tulemusena vähenes brutokindlustusmaksete maht 2%. Hinnasurve oli eriti märgatav liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse segmentides, peegeldades nii uute turuosaliste sisenemist kui ka tarbijate suurenenud hinnatundlikkust. Vastamata kindlustusmaksete vähenemisele püsis kahjusuhte nätaja turul stabilisena 56% tasemel ning enamik kindlustusandjaid on hästi kapitaliseeritud, toetudes varasemate periodide tugevatele tulemustele ning rahvusvaheliste emaettevõtete toele.

Esilekerkiva trendina on selgelt kasvanud nõudlus eraravikindlustuse järele, mida soodustab surve avalikule tervishoiusüsteemile. Samuti avaldavad turule märgatavat mõju politilised otsused, nätkeis automaksu kehtestamine. Nende tegurite koosmõjul prognoositakse 2026. aastal turu kogukasvu pidurdumist.

Kokkuvõttes on Eesti majandus sisenenud järkjärgulisse taastumisfaasi, kuid püsib haavatavana välskeskkonna arengute suhtes, sealhulgas geopolitiliste riskide, kaubanduspingete, konkurentsivõimega seotud väljakutsete ning Venemaa-Ukraina sõja pikaajalse mõju tõttu. Kuigi eksportivad ettevõtted kogesid mõõdukat nõudluse kasvu, jäid sisenõudlus ja investeerimisaktiivsus tagasihoidlikuks.

Eesti Panga prognooside kohaselt on majanduskasvu oodata kiirenemist, kusjuures SKP kasvuks prognoositakse ligikaudu 3,6%, mida toetavad eelkõige eelarvelised stilmulmeetmed ning eksportiturgude taastumise jätkumine. Prognossid on siiski muutlikud ning sõltuvad üleilmse makromajanduskeskkonna arengust ja välistest riskiteguritest.

Turu keskmine viivislaenude osakaal laenuportfellis, %

Allkas: Eesti Pank

Eesti peamised majandusnäitajad
| | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2028 |
| --- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | --- | --- |
| Nominaalne SKP (miljardites eurodes) | 28,4 | 27,8 | 31,4 | 36,4 | 38,2 | 39,8 | 41,7 | 44,6 | 47,2 | 49,9 |
| SKP maht | 3,6% | 2,5% | 7,2% | 0,0% | -3,1% | -0,1% | 0,7% | 3,6% | 2,8% | 2,5% |
| Eratarbimine | 4,3% | 0,8% | 7,1% | 2,9% | -1,6% | 0,2% | -0,2% | 3,6% | 3,3% | 2,2% |
| Valitsussektori tarbimine | 3,3% | 3,9% | 3,9% | 1,5% | 0,6% | 1,8% | 2,2% | 3,1% | 0,4% | 2,0% |
| Kapitali kogumahutus põhivarasse | 6,2% | 17,8% | 0,3% | -8,3% | 8,7% | -6,1% | 2,1% | 8,0% | 3,6% | 2,1% |
| Eksport | 5,0% | 4,1% | 22,1% | 5,0% | -9,0% | -1,5% | 4,4% | 2,8% | 2,8% | 3,2% |
| Import | 3,7% | 0,8% | 22,7% | 5,0% | -6,6% | 0,2% | 4,2% | 4,6% | 2,7% | 2,7% |
| Tarbjahinnaindeks | 2,3% | -0,4% | 4,7% | 19,4% | 9,2% | 3,5% | 4,9% | 2,9% | 2,4% | 2,8% |
| Töötuse määr (% tööjoost) | 4,5% | 6,8% | 6,2% | 5,6% | 6,4% | 7,6% | 7,6% | 6,6% | 6,2% | 6,0% |
| Jooksevkonto saldo (% SKP-st) | 2,0% | 2,5% | -3,6% | -3,9% | -1,7% | -1,2% | 0,1% | -1,7% | -1,5% | -1,1% |
| Eelarvetasakaal (% SKP-st)* | -0,1% | 5,4% | -2,6% | -1,1% | -2,8% | -1,7% | -1,3% | -4,5% | -4,4% | -3,9% |

Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, kui pole märgitud teistti.
SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena.
Sisaldab majapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone.
*Eelarvetasakaalu prognoosis on arvesse võatud ükones neid näitajaid, mille kohta oli prognoosikuupäeval kattesaadav pilsav teave.

6 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järeleve (2025), Finantsstabilisuse raport, detsember 2025. Kattesaadav: https://www.eiopa.europa.eu/publications/financial-stability-report-denember-2025_en

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARVANDED JA LISAD

2.2 Meie strateegia

Strateegia ja tulevik

LHV koduturud on jätkuvalt Eesti ja Ühendkuningrik, kusjuures väiksemas mahus tegutsetakse ka teistes rikides.

LHV eesmärk on ühendada traditsiooniliste pankade ja neopankade tugevused:

Pakume klientidele terviklikke pangateenuseid alates kontodest ja investeermisest kuni ettevötete finantseerimiseni.

Tegutseme täielikult litsentseeritud ja mitmel turul kehtiva regulativse raamistiku alusel, mis võimaltab usaldusväärset ja mastaapset kasvu.

Grupi suurus ja ärimudel loovad tugeva aluse kiireks ja laiaulatuslikuks elluviimiseks. Neid võimekusi arendatakse teadlikult edasi, et tegutseda kiiremini kui traditsioonilised pangad ning pakkuda terviklikumaid lahendusi kui neopangad.

LHV Groupi eesmärgid aastateks 2026–2027

Kujundada digitaalsest kliendipakkumisest panganduse võrdlusstandard. Digitaalsed kanalid on kliendikogemuse keskmes – need määravad, kuidas kliendid tajuvad LHV väärtust, kuidas äri skaleeritakse ning kuidas konkurentsis eristutakse. Tulevikukindluse tagamiseks tuleb luua tipptasemel digitaalne pakkumine, mis on mastaabitav eri turgudel ning pakub rutikat ja sujuvat panganduskogemust.

Uus digitaalne platvorm võimaldab kiiremat, personaalsemat ja lihtsamat kliendisuhitust ning kvaliteetsete teenuste ja toodete pakkumist. Samuti loob see ühise ja skaleeritava aluse, millele saab lahendusi arendada üks kord ja seejärel rakendada eri turgudel. Ühtiasi lihtsustab see protsesse ning aitab kujundada selgema ja atraktiivsema väärtuspakkumise.

Äri ja organisatsioonit tugevdamine kestliku kasvu tagamiseks

Maailmatasemel digitaalse pakkumise loomiseks on vajalik tugev ja prognoositav põhitegevus. Distsiplineeritud ja tõhus organisatsioon annab stabilisuse, ressursid ja kindluse ambitsioonikate algatuste elluviimiseks. Iga saavutatud efektiivsus loob lisavõimekust ja kapitali tulevikku investeerimiseks. Organisatsioonit suurems ühtsus, fookus ja paindlikkus loovad kiiruse ja selguse, mis on vajalikud edukaks tegutsemiseks kiiresti muutuval turul.

Tugev põhitegevus ja organisatsioon võimaldavad finantsplani distsiplineeritud elluviimist, parandades prognoositavust, tõhusust ja fookust kogu Grupis; tagavad andmete, riskijuhtimise ja vastavuskontrolli alused läbipaistvaks ja kontrollitud kasvuks ning suurendavad ühtsust ja selgust, suunates ressursid väärtust toovatele tegevustele.

Grupi eesmärk on maksimeerida ärikasvu etteantud riskivalmiduse piires, säilitades tugeva kapitaliseerituse ja saavutades omakapitali tootluse 20%. See lähenemine rohtub kestlikku kasumlikkust ja riskijuhtimist. Kaasaegse tehnoloogia rakendajana on LHV eesmärk suurendada tõhusust ja kliendirahulolu.

LHV näeb end rahvusvahelise finantsgrupina, mis pakub kõrgetasemelist teenust kõigis kliendisegmentides alates mobiilipangandusest kuni kliendikontoriteni. Grupi tegevus tugineb vilele põhiettevõttele: kahele pangale (Eestis ja Ühendkuningriigis), varahaldusettevõttele, kindlustusettevõttele ja maksetehnoloogia ettevõttele.

Eesmärgid ja strateegilised suunad

LHV Pank

aastat iseloomustab pigem normaliseerumine kui soodne turukeskond. Tulemuslikkus sõltub distsiplineeritud bilansijuhtimisest, vastupidavatest ja turvalistest tegevusprotsessidest, tõhusast pettuste ennetamisest ning järjepidevast elluviimisest igapäevapanganduse, säästmise ja investeerimise teenustes.

Kliendikäitumine, usaldus ning finantsteenuste kasutamine. Kliendinõudlus püslb keskendununa maksetele, hoiustele, laenamisele, säästmisele ja investeerimisele, kusjuures kasutus ligub üha enam digitaalsetesse kanalitese. Eestis toimub üle 95% pangatehingutest digitaalselt ning reaalajas maksed on kujunemas standardiks. Samal ajal kasvavad pettuse- ja kelmusjuhtumid Euroopas aasta-aastalt, suurendades klientide tundlikkust turvalisuse ja usaldusväärsuse suhtes. Kliendivalikuid mõjutavad üha enam töökindlus, pettustevastane kaitse ja toodete selgus koos ligipääsuga pikaajalist finantsplaneerimist toetavatele säästu- ja investeerimisteerustele.

Rahastamiskeskond, bilanss ja tuluprofiil. Pärast Euroopa Keskpanga intressitsükli tippu aastatel 2023–2024 on intressimäärad normaliseerunud, vähendades varasematel aastatel kogetud netointressitulu kasvu toetavat mõju. See suurendab hoiuste hinnastamise distsiplini, rahastamisallikate optimeerimise ja likvidsusjuhtimise olulisust. Turul, kus hoiused on peamine rahastamisallikas, mõjutab konkurents otseselt marginaale. Tasakaalustatum tuluprofiil, mis ühendab intressitulu ja teenustasupõhise tulu maksete, säästmise ja investeerimise teenustest, suurendab vastupidavust eri intressitsükiltes.

Tehnoloogia, vastupidavus ja pettuste ennetamine. Regulativised nõuded on märkimisväärsett suurendanud tegevuslikke ootusi. Alates 2025. aastast kehtiv DORA määrus nõuab tugevamat IKT-riskijuhtimist, kolmandate osapooite järelevalvet ja intsidentidest teatamist. Paralleelselt nõuab koheste maksete regulatsioon tehingute peaaegu reaalajas tootlemist ja kattesaadavust. Need arengud suurendavad süsteemide keerukust ja kulusid, kuid tõstavad ka klientide ootusi katkestusteta teenusele ja tõhusale pettustevastasek kaitsele. Pangad, kes ühendavad reaalajase seire, automatiseerimise ja andmepõhise pettuste tuvastamise, on paremini valmis riske juhtima ja usaldust säilitama.

Konkurents ja turustruktuur. Eesti pangandusturg on jätkuvalt kontsentreeritud, piiratud rahvastikukasvu ja küpsete pangandustoodetega. Konkurents suureneb eluasemelaenude, VKE-laenude ja hoiuste segmentis. Kliendivahetust mõjutavad üha enam digikogemus, hinnaläbipaistvus, teenuse töökindlus ja tajutav turvalisus, mitte üksnes bränd. Kohaliku turu struktuursed piirangud muudavad pikaajalise kasvu üha enam sõltuvaks valitud toodete, platvormide ja teenuste skaleerimisest piiriüleste pakkumiste, partnerluste või platvormipõhise levitamise kaudu. Konkurentsieelis ei sõltu seetõttu üksnes koduturu turuosast, vaid ka elluviimisvõimekusest, mis võimaldab skaleeritavat kasvu laiemas regionaalses või rahvusvahelises kontekstis.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LHV Bank

Ühendkuningrigis keskendub LHV Bank pangateenuste pakkumisele finantsvahendajatele, VKE-laenudele ning lihtsale mobiilipangale eraklientidele. 2026. aastal mõjutavad äritegevust eeskätt kliendikäitumine, rahastamine, tehnoloogia ja konkurents.

Igapäevapanganduse põhivajadused ei ole muutunud, kuid kliendid ootavad lihtsamat ja kiiremat ligipääsu säästudele, investeeringutele ja krüptovaradele ühtse digitaalse kogemuse kaudu. Nõudlus reaalajas raha liikumise järele kontode, valuutade ja varaklasside vahel kasvab, toetatuna nutikast automatiseerimised ja personaalsest analüütikast. See kujundab meie prioriteete rakenduse arendamisel, tootedisainis ning teenuse pakkumisel.

Intressimäärade võimal langus mõjutab rahastamiskulusid ja holuste hinnastamist. Tulemuslikkus sõltub rahastamisallikate mitmekesistamisest, sealhulgas Inglise keskpanga likvidsusvahendite kasutamisest, väärtpaberistamise valmidusest ning jae- ja platvormiholuste kasvust. Efektiivne bilansijuhtimine muutub marginaalide vähenemise tingimustes üha olulisemaks.

Tehnoloogiline areng kujundab pangandust jatkuvalt ümber. Koos süsteemide moderniseerimise ja ühtse platvormi loomisega võivad plokiahelapõhised lahendused, stabilirahad ja pankade emiteeritud digiraha muuta makse- ja arveldusmudeleid. Tehisintellekt ja agentpõhine finantsnõustamine suurendavad automatiseerimist, parandavad riskiprotsesse ja tugevdavad personaalset finantsnõustamist. Nende tehnoloogiate kasutuslevõtu võimekus on otseselt seotud meie skaleerimisvõime ja konkurentsiposisiooni tugevdamisega.

Konkurentsi tihenedes investeerivad nii suured pangad kui ka neopangad digilahendustesse, laenutegevusse ja kliendikogemusse. Traditsioonilised pangad moderniseeruvad kiiresti, samal ajal kui uued turuosalised laiendavad oma teenusteportfelli säästmise, investeerimise ja krediidi valdkondadesse. See suurendab vajadust eristuda tugeva digikogemuse, API-põhiste teenuste ja tegevusliku tõhususe kaudu.

LHV Varahaldus

LHV Varahalduse aasta võib lugeda edukaks juhul, kui pensioni- ja muud fondid saavutavad tugeva tootluse. Kuna ettevõte on sisuliselt ainus turuosaline, kelle portfellid on laialdaselt hajutatud eri varaklasside vahel, erinevad tulemused selgelt konkurentidest, pakkudes nii suuremat kasu kui ka suuremaid riske.

Välise müügivõrgustiku asendamine jätkub. Eelmisel aastal kaotati ligikaudu 80% uuest müügist ning taastumine on alles poolel teel. Märkimisväärseid samme on juba tehtud, kuid lähiaastatel on vaja veelgi suuremaid muutusi. Aktiivne müügimeeskond peab saavutama kõrgema tulemuslikkuse ning oma kanalite müük muutub uute tööritadate toel oluliselt tõhusamaks. Kasvuruumi on märkimisväärselt, kuna vähem kui kolmandik LHV klientidest hoiab oma pensionivarasid LHV-s.

Kuna üle 95% hallatavatest varadest on seotud II ja III samba fondidega, võivad regulatiivsed muudatused avaldada äritegevusele olulist mõju. 2026. aastal on võimalikud positiivsed arengud, samas kui 2027. aasta valimiste järel võivad esile kerkida pensionifondide suhtes vähem toetavad seisukohad. Lubatud pensionifondide turundusreegiltes oodatavad muudatused 2026. aastal võivad piiraks mõrede turuosaliste senist agressivset müügipraktikaid.

LHV Kindlustus

Makromajanduslik ebakindlus ja aeglasem majanduskasv mõjutavad jatkuvalt klientide ostukäitumist ja hinnatundlikkust. Suurenenud konkurents, sealhulgas tariifisurve teatud segmentides (nt sõidukikindlustus), võib vähendada marginaale ja suurendada kahjusuhteid. See eeldab rangemat riskivalikut, hinnastamise distsiplini ja kahjukäistlust kasumlikkuse säilitamiseks.

Regulatiivsed ootused kasvavad, keskendudes andmekvaliteedile, läbipaistvusele, aruandluse täpsusele ja tegevuslikule vastupidavusele. DORA rakendamine suurendab nõudeid IT-vastupidavusele, intsidentide haldamisele ja kolmandate osapoolte riskide juhtimisele. Kuigi see suurendab vastavuskulusid, tugevdab see vajadust tugeva juhtimise ja hästi kontrollitud protsesside järele.

Tehisintellekt ja automatiseerimise kiire areng loob võimalusi tõhususe suurendamiseks, käsitöö vähendamiseks ja kliendikogemuse parandamiseks, eriti kahjukäistluses ja kliendisuhituses. Nende võimaluste realiseerimine eeldab investeeringuid andmekvaliteeti, platvormidesse ja muutuste juhtimise. Automatiseerimise turvaline ja vastutustundlik skaleerimine on edaspidi oluline konkurentsieelis.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

3

Grupi tulemuslikkus ja finantsülevaade

3.1 Grupi finantstulemuste analüüs

3.1.1 Ärivaldkondade tegevus

Tagasivaatavalt oli 2025. aasta LHV jaoks keeruline, kuna Grupp tegutses muutlikus keskkonnas, mida iseloomustasid stabiliseerunud globaalsed turud, suurenenud regulativised nõuded ning tihenenud konkurents pangandussektoris.

Ühelt poolt täitis enamk Grupi üksustest oma finantseesmärgid, kuid kasumlikkuse plaanid jäid täitmata LHV Pangas ning Grupi tasandil eraldi vaates. LHV Panga tulemus jäi plaanile alla 7,1 miljoni euro võrra ning Grupi tulemus eraldi vaates 2,5 miljoni euro võrra. Panga tulemusi mõjutas peamiselt oodatust väiksem netointressitulu, samas kui Grupi tasandil kajastati LHV Paytechiga seotud firmaväärtuse allahindlust. Teised Grupi üksused ületasid kokkuvõttes plaane ning teenisid kokku 2,9 miljonit eurot enam kasumit. Kokku jäi Grupi kasum prognoositust 8,1 miljoni euro võrra väiksemaks.

Aruandeaasta olulisemateks saavutusteks olid laenuportfelli tugev kasv ning klientide hoiuste suurenemine. Samuti jätkus tegevusliku tõhususe parandamine, sealhulgas protsesside lihtsustamine ja automatiseerimise laiem kasutuselevõtt. See suund peab jätkuma ka lähiaastatel. Klientide rahulolu tase oli pangandussektoris kõrgeim.

Samas muutus turu üldine meeleolu. Intressimarginaalid vähenesid, konkurents laenuturul tihenes märkimisväärselt ning majandus näitas paranemise märke. Kogu aasta jooksul toimus pankade vahel tihe konkurents hoiuste pärast, sealhulgas sihitud pakkumiste kaudu, kuna pangad pidid kas kaitsma oma turuosa või rahastama kasvavaid laenuportfelle.

Konkurents suurenes ka pangateenuste valdkonnas, kus hinnastamine klientidele oli paljudel juhtudel väga pingeline. Aasta lõpus hoogustus hoiuste mahu kasv.

LHV täitis kõik välised ja sisemised regulativised suhtarvud, sealhulgas kapitali adekvaatsuse, MREL-i ja likvidsusnõuded, säilitades piisavad puhvritasemed.

Regulativised vaatenurgast on LHV Euroopa Keskpanga järelevalve all, mis võrreldes nikliku finantsjärelevalvega on suurendanud tegevuse keerukust. EKP hoidis oma regulativised nõuded samal tasemel, samas kui Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB) on teatanud kavatsusest oma nõudeid leevendada. SRB täpsustab muudatused 2026. aasta veebruaris või märtsis, jõustamisega alates 2027. aastast. LHV Groupile määrati EKP poolt 0,4 miljoni euro suurune rahatrahv seoses Ühendkuningriigi üksusesse tehtud investeeringutega seotud riskiga kaalutud varade vale arvestusega.

Kokkuvõttes õnnestus anda laene enam kui algselt planeeritud ning edukalt emiteerida kapitalinstrumente. Aasta oli prognoosimise ja tulemuste saavutamise seisukohast keeruline, kuna majanduskeskkond muutus pidevalt. Keskmiselt püsisid prognoosid ajakohased ligikaudu kolm kuud, enne kui need vajasid ümbervaatamist.

Samuti muutus äritegevuse fookus. Kui eelnevalve aastatel olid kasvu piiravaks teguriks varad, siis 2025. aastal osutusid piiravaks kohustised.

Eesti ettevõtete panganduses kasvas laenuportfell 2025. aastal mõõdukalt, suurenedes 7% võrreldes eelmise aastaga, hoolimata mitmete Skandinaavia pankade aktiivsest laenutegevusest. LHV turuosa ettevõtete laenuturul oli ligikaudu 21%. Ettevõtete laenuportfelli maht ulatus 2 569 miljoni euroni. Laenuportfelli kvaliteet püsis tugev ning probleemsete laenude osakaal oli väga madal.

Eesti jaepanganduses keskenduti eluasemelaenudele, investeerimisteenuste teadlikkuse tõstmisele ning kliendipõhiste teenuste arendamisele. Eluasemelaenude puhul pandi rõhku protsesside automatiseerimisele ja täielkult automatiseeritud otsustusmehanismide kasutamisele. Aasta lõpus ulatus jaelaenuportfell 2 114 miljoni euroni, moodustades ligikaudu 15% turuosast.

Ühendkuningriigi VKE-laenude portfell kasvas 2025. aastal märkimisväärselt, suurenedes 120% võrra 766 miljoni euroni.

Lisaks laenutegevusele kasvasid Eestis ka investeerimistegevused. Finantsvahendajate segmendis oli põhifookus hoiustel ja makseteenustel. Klientide arv püsis üldjoontes muutumatuna, kuid klientide kontsentratsioon vähenes märkimisväärselt. Ühendkuningriigi äritegevus oli kasumlik ning tulubaas kasvas.

LHV Varahalduse hallatavate investeerimisfondide kogumaht ulatus 2025. aastal 1,7 miljardi euroni, kasvades 9% võrreldes eelmise aastaga peamiselt kapitaliturgude tõusu tõttu. Sotsiaalmaksu laekumisel põhinev võrdlusindeks jätkas kiiret kasvu. LHV Varahaldus ületas võrdlusindeksi ka kumulativselt, mille tulemusena teeniti II samba pensionifondi Julge eest edukustasu summas 2,1 miljonit eurot. LHV Varahalduse turuosa oli ligikaudu 23%.

LHV Kindlustuse kasum kahekordistus võrreldes 2024. aastaga. Kindlustusportfell on tasakaalustatud nii toodete kui ka müügikanalite lõikes. Ettevõte on saavutanud hea tõhususe taseme, mis võimaldab laiendada riskivalikut, säilitades samal ajal kasumliku kasvu.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGYLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Ulevaade Grupi ja selle tutarettevotte varadest ja netotulust

tuhandetes eurodes (2025)	Varad kokku	% LHV Groupi koguvaradest	Netotulu	% LHV Groupi netotulust
LHV Group	10 232 962	100,00%	304 839	100,00%
LHV Pank	8 776 107	85,76%	228 625	75,00%
LHV Bank	1 431 709	13,99%	55 498	18,21%
LHV Varahaldus	22 962	0,22%	11 227	3,68%
LHV Kindlustus	28 396	0,28%	2 455	0,81%
LHV Paytech	1 793	0,02%	4 377	1,44%

*Kõgi ettevõlete numbrid välja arvatud LHV Group võivad sisaldada kontsemisiisseid varasid ja netotulu

Viimase 7 aasta finantstulemused

miljonites eurodes	2019	2020	2021	2022	2023	2024	2025
Netointressitulu	47,3	68,5	97,3	129,1	253,8	273,3	235,1
Neto teenustasutulu	25,7	33,3	42,6	44,7	48,8	60,3	63,3
Neto muud tulud	0,7	1,6	-0,9	-0,6	2,9	4,7	6,5
Netotulu	73,8	103,4	140,4	173,5	305,5	338,3	304,8
Kulud	39,3	44,0	65,2	89,6	129,4	146,9	159,3
Kasum enne allahindlusi	34,6	59,6	75,2	83,9	176,1	191,4	145,5
Finantsinstrumentide allahindlused	3,2	10,9	3,9	8,1	11,5	16,3	1,5
Tulumaksukulu	4,2	8,8	11,0	14,4	23,7	24,8	27,0
Puhaskasum	27,1	39,8	60,3	61,4	140,9	150,3	117,0
sh emaettevõtte omanikele kuuluu puhaskasum	24,8	38,0	58,3	59,8	139,6	149,0	114,3

Viimase 7 aasta finantsseisundi lühikokkuvõte

miljonites eurodes	31.12.2019	31.12.2020	31.12.2021	31.12.2022	31.12.2023	31.12.2024	31.12.2025
Raha ja nõuded keskpankadele, nõuded pankadele, investeerimisühingutele, kredidiasutustele	1 271	2 394	3 987	2 482	3 119	3 819	4 313
Finantsvarad	40	330	135	373	340	309	403
Laenude netomaht	1 687	2 209	2 677	3 209	3 562	4 552	5 465
Muud varad	34	38	46	71	72	56	52
Varad kokku	3 032	4 971	6 845	6 135	7 093	8 736	10 233
Klientide hoiused	2 727	4 120	5 808	4 901	5 731	6 910	8 134
sh finantsvahendajate hoiused	376	1 054	2 246	1 281	1 123	1 503	1 573
Laenukohustused, sh allutatud laenud	75	579	657	717	691	1 054	1 251
Muud kohustused	24	27	55	96	115	93	81
Kohustused kokku	2 826	4 726	6 520	5 714	6 537	8 057	9 466
Omakapital kokku	206	245	325	421	556	679	767

Grupi 2025. aasta maksueelne kasum ulatus 171,6 miljoni euroni ning puhaskasumiks kujunes 114,6 miljonit eurot (kasv 124% võrreldes eelmise aastaga). Netointressitulu vähenes 14% ning neto teenustasutulu kasvas 5%. Grupi netotulu oli 304,8 miljonit eurot (-10% võrreldes eelmise aastaga). Tegevuskulud ulatusid 159,3 miljoni euroni (-8% võrreldes eelmise aastaga). Kulude kasvu mõjutas peamiselt tostajate arvu suurenemine. Grupil ei õnnestunud täita kõiki finantsplaamis avaldatud finantssuhatvusid. Kuigi laenude ja depositide mahud ületasid planeeritud mahtusid, siis netotulu jäi finantsplaanile alla 2,5% võrra ning puhaskasum 6,5% võrra. Omakapitali tootiuse suhtarv oli 1,6% võrra madalam kui prognoositud.

Grupi kulude ja tulude suhe oli 52,3%. Tulemus on arvestatav, vöttes arvesse investeeringuid Ühendkuningrigi jaepanga ülesehitamisse. Praeguses tegevuskeskonnas oleks väga hea kulude ja tulude suhe ligikaudu 35%, mille LHV Pank suudab iseseisvalt saavutada. Grupi kulude ja tulude suhte langetamine sellele tasemele suurendaks puhaskasumit ligikaudu 19%.

Aasta lõpu seisuga ulatus Grupi neto laenuportfelli maht 5,5 miljardi euroni (2024: 4,6 miljardt eurot), kasvades 20%. Portfelli võib jagada kolmeks: Eesti ettevõlete panganduse laenuportfell kasvas 7% ja ulatus 2,6 miljardi euroni (2024: 2,4 miljardt eurot); Eesti jaelaenude portfell kasvas 17% ning ulatus 2,1 miljardi euroni (2024: 1,8 miljardt eurot); Ühendkuningrigi väikeste ja keskmise suurusega ettevõlete laenuportfell kasvas 125% ja ulatus 0,8 miljardi euroni.

Hoiuste maht kasvas 18% ning ulatus aasta lõpuks 8,1 miljardi euroni (2024: 6,9 miljardt eurot). Nõudmiseni hoiuste osakaal suurenes 65%ni (2024: 64%), kuna madalamad intressimäärad muutsid tähtajälised hoiused klientide jaoks vähem atraktivsemaks. 2025. aastal vähendas LHV Pank hoiuseplatvormide kaudu kaasatud hoiuste mahtu ning jätkab nende vähendamist ka edaspidi. Hoiuseplahonne kasutatakse finantsseisundi aruande kindlustuspuhvrina.

Emaettevõte LHV Group kui eraldi üksus teenis 2025. aastal puhaskasumiks 127,5 miljonit eurot (2024: 81,7 miljonit eurot). Kasum teeniti peamiselt tutarettevõtetelt saadud dividendidelt. Ilma dividenduluta oleks emaettevõte teeninud 1,3 miljoni euro suuruse kahjumi. Emaettevõte ärtegevus hõimab peamiselt kapitali- ja omavahendite ning kõblike kohustiste minimumnõude (MREL) täitmisega seotud tehinguid.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Regulatiivsed suhtarvud

	2019	2020	2021	2022	2023	2024	2025
Esimese taseme põhiomavahendite kapitali adekvaatsus %	12,39	13,26	14,27	16,02	17,01	16,89	17,42
Regulatiivne minimum	9,67	8,52	8,52	11,91	12,41	12,41	12,19
Esimese taseme omavahendite (Tier 1) kapitali adekvaatsus %	13,88	15,56	16,08	18,43	19,17	17,96	19,27
Regulatiivne minimum	11,30	10,16	10,16	14,05	14,55	14,55	14,25
Kapitali adekvaatsuse määr (CAD) %	17,96	20,50	19,97	21,72	21,93	20,68	22,85
Regulatiivne minimum	14,31	13,33	13,33	16,90	17,40	17,40	17,00
Omavahendite ja kõiblike kohustiste minimumnõue (MREL) %	8,70	6,38	-	-	-	-	-
Regulatiivne minimum	5,79	5,79	-	-	-	-	-
MREL-TREA %	-	-	24,00	29,99	34,16	33,24	35,38
Regulatiivne minimum	-	-	19,08	19,08	19,08	26,30	25,47
MREL-LRE %	-	-	6,90	11,12	12,08	12,41	12,86
Regulatiivne minimum	-	-	5,91	5,91	5,91	5,91	5,91
Finantsvõimenduse suhe %	6,18	4,40	4,32	6,83	6,78	6,71	7,00
Regulatiivne minimum	3,00	3,00	3,00	3,00	3,00	3,00	3,00
Likviidsuse kattekordaja %	144,8	147,9	142,7	139,7	194,2	187,5	185,0
Regulatiivne minimum	100,0	100,0	100,0	100,0	100,0	100,0	100,0
Stabilise rahastamise kattekordaja (NSFR)%	152,9	152,6	163,4	144,0	160,2	154,4	156,8
Regulatiivne minimum	100,0	100,0	100,0	100,0	100,0	100,0	100,0

Finantssuhtarvud

	2019	2020	2021	2022	2023	2024	2025
Omakapitali tootlus (ROE) %*	14,0	17,3	21,1	16,4	29,0	24,5	16,0
Varade tootlus (ROA) %	1,2	1,0	1,0	0,9	2,1	1,9	1,2
Rahavoogude investeringutasuvus (CFROI) %	19,0	26,4	26,4	22,5	36,0	31,0	20,1
Kulude ja tulude suhe %	53,2	42,5	46,4	51,7	43,3	43,4	52,3
Netointressimarginaal (NIM) %	2,04	1,73	1,66	2,01	3,88	3,48	2,49
Hinnavahe (spread) %	1,99	1,70	1,63	1,98	3,75	3,23	2,30
Laenude ja hoiuste suhe %	62,5	53,6	46,1	65,5	62,3	65,9	67,2
Aktsia hinna ja puhaskasumi suhe aktsia kohta	13,8	14,8	22,1	17,6	8,0	7,1	7,8
Aktsia hinna ja raamatupidamisväärtuse suhe	1,7	2,4	4,1	2,6	2,0	1,6	1,6
Dividend aktsia kohta (eurodes)	0,02	0,02	0,03	0,04	0,04	0,13	0,09

Suhtarvude arvutamise põhimõtted

*Omakapitali tootlus põhineb LHV Groupi emaettevõtte omanikele kuuluvad puhaskasumil ja omakapitalil ning ei sisalda mittekontrollvaid osalusi.

Kapitali adekvaatsus arvutatakse vastavalt ühise aruandluse (COREP-i) aruandele iga aasta lõpu seisuga.

Omavahendite ja kõiblike kohustiste miinimumnõue (MREL) = (omavahendid + kvalifitseeruvad kohustised) / kohustised kokku * 100

MREL-TREA = (omavahendid ja kvalifitseeruvad kohustised) / koguriskiposisioon * 100

MREL-LRE = (omavahendid ja kvalifitseeruvad kohustised) / finantsvõimenduse määrariskiposisiooni näitaja * 100

Likviidsuse kattekordaja ja stabilise rahastamise kattekordaja (NSFR) arvutatakse vastavalt ühise aruandluse (COREP) aruandele iga aasta lõpu seisuga.

Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / keskmine omakapital (emaettevõtte omanike osa) * 100

Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad (keskmine) * 100

Rahavoogude investeringutasuvus (CFROI) = kasum äritegevusest / omakapital kokku (keskmine)

Kulude ja tulude suhe = tegevuskulud kokku / netotulud kokku * 100

Netointressimarginaal (NIM) = netointressitulu / intressiteenivad varad (keskmine) * 100

Hinnavahe (spread) = intressiteenivate varade intressitootlus – intressikandvate kohustiste hind

Laenude ja hoiuste suhe = neto laenud / hoiused * 100

Aktsia hinna ja puhaskasumi suhe aktsia kohta = aktsia hind aruandekuupäeval / emaettevõtte omanikele kuuluv aruandeaasta puhaskasum / aktsiate arv aruandekuupäeval

Aktsia hinna ja raamatupidamisväärtuse suhe = aktsia hind aruandekuupäeval / emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital aruandekuupäeval / aktsiate arv aruandekuupäeval

Dividend aktsia kohta = dividend väljamaksed kalendriaastal / aktsiate arv väljamakse hetkel

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

3.1.2 Tundlikkusanalüüsid

LHV-I on neli peamist ärvaldkonda: pangandus Eestis, pangandus Ühendkuningrigis, varahaldus ja kindlustus. Ärvaldkondade tundlikkus riskitegurite suhtes on väga erinev.

Pangandus Eestis on selgeit protsükiline, mis tähendab, et makromajanduslikud arengud mõjutavad otseseit selle tulemusi. Üldjoontes mõjutavad LHV Panga tulemusi kolm peamist tegurit:

intressimäärad
krediidikahjud
tööjõukulud

Iga 100 baaspunkti suurune intressimäärade tõus suurendab LHV netointressitulu 12,5 milioni euro võrra esimese 12 kuu jooksul. Sama suur intressimäärade langus vähendab netointressitulu 34,3 milioni euro võrra.

Krediidikahjud sõltuvad majanduse olukonast. LHV-s juhitakse krediidiriski asjatundilkult, võimaldamata üheski majandussektoris ülemäärast riski võtta. Krediidikahjusid varjab kiire kasv, kuna oluline osa portfellist ei ole veel tähtaegunud. Krediidikahjude tegeliku taseme leidmiseks arvutab LHV lisaks hetke portfellile krediidiriski ka 12 kuu vanuse portfelli kohta. LHV-I on ettevõtete laenuportfellis olnud ajalooliselt väga vähe juhtumeid, kus nõue pole laekunud, ja LHV Panga ainsad realiseerunud krediidikahjud on olnud seotud pigem pettuse kui valede krediidiotsustega.

Tööjõukulud on LHV Panga suurim kuluallikas, moodustades umbes 57% kogukuludest. LHV sisepolitika kohaselt peavad töötasupaketid vastama turutasemele. LHV osutab teenuseid peamiseit elektroniliste kanalite kaudu. Teenuste tõhusaks osutamiseks on LHV otsustanud arendada süsteeme organisatsioonisieselt. Seetõttu moodustavad IT- ja tootearendusmeeskonnad ligikaudu 25% kogu personalist. Kuna IT- ja tootearenduse personali palgatase on kasvanud ja näib, et vaatamata turul toimunud muutustele kasvab

see ka lähitulevikus rohkem kui teiste personalisegmentide palgatase, prognoosib LHV konkurentidest kiiremat palgakasvu.

Pangandus Ühendkuningrigis hõlmab kaht peamist tegevusvaldkonda: laenuandmine ja finanssvahendajate teenindamine. Esimene on osaliselt samane sama valdkonnaga Eestis, kus olulist rolli mängivad krediidikahjud ja tagatised. Teine on mahuäri ja väga tundlik makromajanduslike arengute suhtes, kuid seda teisel viisli kui pangandus. Üldjuhul mõjutavad finanssvahendajate teenindamise äritulemusi kolm peamist tegurit:

rikidevaheline kauplemistegevus
valuutakursside volatilisus
rahapesu riskid

Kaks esimest on väga sarnased: enamk finanssvahendajaid pakub lühikese aja jooksul teatud valuuta ülekanismist/ konverterimist teise pirkonda/valuutasse. Vajadus sellee äri järele kasvab siis, kui rikide vahel on kas tugevad ärisuhted või teatav valuuta muutub väga volatiliseks ja ettevõtted peavad oma positsioone kiiresti maandama. Kolmas valdkond on seotud regulatsioonide ja rahapesu tõkestamisega. Finantsvahendajate ärimudelid liguvad suurema reguleerituse suunas, kuid LHV poolel ei näe LHV Pank kogu ülekannete ahelat ja peab osaliselt tuginema finanssvahendajate endi tegevustele. Tehingutega kaasneva riski maandamiseks kasutab LHV erinevaid kontrolliprotseduure, sh kaug- ja kohapealseid vaatlusi.

Varahaldust makromajanduslikud arengud peaaegu ei mõjuta. Valdkonna tulemused sõltuvad kahest peamisest tegurist:

pensionifondide valitsemine
poliitiline risk

Pensionifondide valitsemine on tulemuste saavutamisel võtmetähtsusega. Alates 2019. aasta IV kvartalist on

fondivalitsemise tasusid arvestatud edukustasu põhimõttel. LHV on seadnud eesmärgiks ületada kokkulepitud võrdlusindeksit pikema perioodi jooksul, kuid mitte lähiaastatel. LHV pensionifondide pikaajaliasd tootlused on olnud ühed turu parimad.

Varahaldust mõjutav teine suur risk on poliitiline risk. Viimase viie aasta jooksul on pensionifondide valitsemistasude arvutamisel või investeerimislimiitides peaaegu igal aastal toimunud suuremaid muutusi. LHV on nende muutustega edukalt toime tulnud ja suutnud saavutada häd tulemusi vaatamata õigusaktide pidevale muutumisele.

Kindlustust makromajanduslikud arengud eriti ei mõjuta. Suuremat mõju avaldavad pettuste, pandeemiate, ilma ja streikidega seotud riskid. Kindlustuses kasutatakse riskivas-tuvõetavale tasemele maandamiseks edasikindlustust, ent riski ülemäärä suur või väike maandamine mõjutab kasumlikkust.

3.1.3 LHV emiteeritud aktsiad ja võlaväärtpaberid

LHV on olnud kiiresti kasvav kohalik universaalpank, millel on selge finanssvahendajatele suunatud niilä.

Viimastel aastatel on ärimudel avardunud ja hõlmab ka mitmeid muid finantstegevusi. Kõik need tegevused on vajanud kapitali ning neid on rahastatud osaliselt kasumist ja osaliselt kapitaliinstrumentide emiteerimise abil kaastatud vahenditest. 2025. aastal uut aktsiakapitali avalikkusele ei emiteeritud, välja arvatud töötajatele väljastatud optsioonide katteks emiteeritud aktsiad. LHV lunastas 50 milioni euro ulatuses täiendavate esimese taseme omavahendite hulka kuuluvad allutatud võlakirju ning emiteeris 80 milioni euro ulatuses uusi teise taseme omavahendite hulka kuuluvad allutatud võlakirju.

LHV kasumlikkus ja investeeringud ei väljendu mitte üksnes aktsia hinnas, vaid ka makstud dividendides ja allutatud võlakirjadega seotud intressides.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LHV-I on mitmeid ringluses olevaid väärtpabereid:

Aktsiad ja völavärtpaberid seisuga 31.12.2025
	ISIN	Emitent	Summa	Lunastustähteeg	Börs
Lihtaktsia	EE3100102203	AS LHV Group	327 856 146	-	Nasdaq Balti põhinimekiri
Esimese taseme allutatud völakiri (Tier 1)	EE3300002856	AS LHV Group	20 000 000	tähtajatu	noteerimata
Esimese taseme allutatud völakiri (Tier 1)	XS3042781024	AS LHV Group	50 000 000	tähtajatu	noteerimata
Teise taseme allutatud völakiri (Tier 2)	EE3300003573	AS LHV Group	35 000 000	29.09.2033	Nasdaq Balti völakirjade nimekiri
Teise taseme allutatud völakiri (Tier 2)	EE3300004993	AS LHV Group	20 000 000	15.11.2034	Nasdaq Balti völakirjade nimekiri
Teise taseme allutatud völakiri (Tier 2)	XS3153067288	AS LHV Group	80 000 000	16.09.2035	Nasdaq Balti völakirjade nimekiri
Allutamata völakiri	EE3300003250	AS LHV Group	20 000 000	26.05.2027	noteerimata
Allutamata völakiri	XS2693753704	AS LHV Group	100 000 000	03.10.2027	Euronext Dublin
Allutamata völakiri	XS2822574245	AS LHV Group	300 000 000	24.05.2028	Euronext Dublin
Allutamata völakiri	XS3090105829	AS LHV Group	60 000 000	18.06.2029	Euronext Dublin
Pandikiri	XS2721494453	AS LHV Pank	450 000 000	20.11.2026	Euronext Dublin
Pandikiri	XS2921553793	AS LHV Pank	250 000 000	17.10.2028	Euronext Dublin

aasta keskel toimus LHV aktsiate tükeldamine põhimöttel 10 ühe vastu, nii et iga aktsionär sai iga olemasoleva aktsia eest 9 täiendavat aktsiat.

LHV Groupil on väga lihtne aktsiakapitali struktuur – on vaid üht liki aktsiad, mille nimivärtus on 0,1 eurot. Iga aktsia annab omanikule aktsionäride koosolekul ühe hääle.

LHV Groupi aktsiatega kaubeldakse Nasdaq Tallinna põhinimekirjas alates 2016. aasta maikuust.

Aktsionäride statistika seisuga 31.12.2025

	Osakaal
Eesti	74,97%
Šveits	19,39%
Läti	2,34%
USA	1,00%
Ühendkuningriik	0,38%
Saksamaa	0,37%
Portugal	0,17%
Leedu	0,13%
Soome	0,05%
Venemaa	0,02%
Muu	0,04%

Aruandekuupäeval kuulus 40,92% aktsiatest nõukogu ja juhatuse likmetele ja nendega seotud isikutele.

10 suuremat aktsionäri seisuga 31.12.2025

	Aktsiate arv	Osakaal
AS LÖHMUS HOLDINGS	37 162 070	11,33%
VIISEMANN INVESTMENTS AG	35 210 370	10,74%
RAIN LÖHMUS	25 449 470	7,76%
OÜ KRENNO	12 446 070	3,80%
AS GENTEEL	11 310 000	3,45%
AMBIENT SOUND INVESTMENTS OÜ	10 519 990	3,21%
SIA KRIJGMANS	7 188 990	2,19%
AS ALTAMIRA	7 089 436	2,16%
BONAARES OÜ	6 691 020	2,04%
OSAÜHING MERONA SYSTEMS	6 037 590	1,84%

Alates 2021. aastast, mil LHV ja üks teine pank alandasid märkimisväärselt Balti aktsiatega kauplemise hindu, on uute investorite arv kiiresti kasvanud. LHV aktsionäride arv vähenes aasta jooksul 0,9 tuhande võrra ning ulatus 37,8 tuhande aktsionärini.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

3.1.4 Aktsia hind

aasta alguses oli LHV aktsia hind 3,245 eurot. Aasta jooksul tõusis aktsia hind 8,0% ning ulatus 2025. aasta lõpuks 3,51 euroni, jäädes samas alla OMX-indeksite tootlusele.
aastal oli aktsia madalaim tehinguhind 3,24 eurot ning kõrgeim hind 3,955 eurot. Kaalutud keskmine tehinguhind oli 3,53 eurot.

Kokku kaubeldi aasta jooksul 22,7 miljoni aktsiaga ning tehingute rahaline käive ulatus 79,9 miljoni euroni. Aasta lõpu aktsiahinda arvestades oli LHV turuväärus 1,2 miljardit eurot.

LHV-I on emiteeritud üks aktsiaklass, kusjuures iga aktsia annab ühe hääleõiguse. LHV Groupi aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna pöhinimekirjas alates 2016. aasta maist. Allolev graafik kajastab LHV Groupi aktsia tootlust võmeldes OMX Tallinna indeksi ja OMX Baltikumi võrdusindeksiga viimase kolme aasta jooksul. LHV Groupi aktsia on mõlemale indeksile alla jäänud ning tõusnud 7%, samas kui võrdusindeksid on kasvanud vastavalt 16% ja 26%.

LHV Groupi aktsia hind oli aasta lõpus 3,51 eurot ning aktsiahinnast lähtuvalt ulatus LHV turuväärus 1 151 miljoni euroni. Dividendipoliitika kohaselt on LHV eesmärk saavutada pikaajaline dividendide kasv, kahjustamata seejuures Grupi sihtkapitalisuhteid. Aastane dividend koos sellega seotud maksudega moodustab ligikaudu 25% maksueelsest kasumist. Iga aasta dividend otsustatakse kehtivate majandustingimuste, Grupi kasumlikkuse, kasvuvõimaluste, regulativsete nõuete ja kapitalipositsiooni põhjal.

Lisaks on LHV teinud konservativse otsuse mitte omada kauplemispositsioone LHV aktsiates ega kasutada neid tagatisena. Aktsiaoptsiooniprogrammide realiseerimise korral on aktsionärid andnud uute aktsiate emiteerimise õiguse üle nõukogule.

LHV Group aktsia tootlus

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARJANDED JA LISAD

3.2 Ulevaade Grupi tütarettevötetest

3.2.1 AS LHV Pank grupp

LHV Pank on jätkuvalt suurim kodumaisel kapitalil pöhinev pank Eestis, pakkudes stabiliselt tugevaid finantstulemusi ning hoides juhtpositsiooni kilentide rahulolu valdkonnas. Pank keskendub ettevõttiku meelelaadiga aktiivsetele ja iseseisvatele kilentidele.

Enkklientidele pakub LHV Pank terviklikke lahendusi igapäevaste finantstoimingute komaldamiseks ja eluasemelaenude valdkonnas, keskendudes parima kliendikogemuse pakkumisele ning uuenduslikele võimalustele varade kasvatamiseks. Äriklientidele pakutakse paindikku finantseerimist ja kliendipõhiseid finantslahendusi, samas kui finantsvahendajatele on loodud töökindet platvorm euro- ja naelsterlingimaksete (EUR ja GBP) teenindamiseks.

Keskendudes digitaalsetele suhtiuskanalitele, tagab LHV Pank kaasaegsed, tõhusad ja kuluefektiivsed teenused. Kulude kokkuhoid võimaldab pakkuda klientidele konkurentsivõimelse hinnastusega pangateenuseid, toetades panga eesmärki tagada teenuste kattesaadavus ja väärus.

Ligikaudu 20% turuosaga igapäevapanganduse, hoiuste ja ärilaenude segmentis on LHV Pank Eestis suuruselt kolmas pank. Panga pikaajaline eesmärk on kujuneda Eesti suurimaks ja kasumlikumaks finantsasutuseks, keskendudes tõhususele, innovatsioonile ja kõrgetasemelisele teenindusele.

LHV Pangal on kontorid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. LHV Panga konsolideeritud raamatupidamise aruanne sisaldab LHV Panga ja selle 65% osalusega tütarettevõtte AS-i LHV Finance (edaspidi LHV Finance) finantsnäitajald. LHV Finance tegeleb tarbijakredidiga.

Äritegevus

aastal saavutas LHV Pank märkimisväärseid tulemusi klientide arvu kasvu, äritegevuse mahu ja tegevusliku tõhususe valdkonnas, hoolimata jätkuvast konkurentsi- ja regulatiivsest survest. Stabiliseeruv makromajanduskeskond ning klientide suureen kindlustunne võimaldasid pangal oma tugevusi ära kasutada ja saavutada häd tulemusi kõigis ärivaldikondades.

LHV Pank jätkas kasvu ka 2025. aastal. Klientide arv kasvas 36 000 võrra 492 000 kliendini ehk 8%. Noorte segment kasvas 7% ja ulatus 96 602 kliendini, ületades seatud eesmärgi. Klientide aktiivsuse ja ärimahute kasv oli laiapõhjalne. LHV Pank jätkas finantsvahendajatele euromaksete ja kliendiivahendite hoidmise teenuste osutamist.

Klientide hoiused kasvasid 11% ning ulatusid 6 964 miljoni euroni. Tavaklientide hoiused suurenesid 11% ja ulatusid 5 083 miljoni euroni, samas kui finantsvahendajate hoiused kasvasid 9% ja moodustasid 1 480 miljonit eurot. Kontsemisiseste hoiuste maht suurenes 79% ja ulatus 105 miljoni euroni. Hoiusteturul valitses tihe konkurents, kuid eesmärgiks oli kaasata hoiuseid mahus, mis ületab turu orgaanilist kasvu, ning see eesmärk täideti. Keskmine hoiuste kulu jäi turu vastavast näitajast madalamaks. Tugeva fookuse tõttu hoiuste ja likviidsuse juhtimisele kaasati hoiuseid ka Euroopa hoiusepilatvormide kaudu, mille tulemusel oli aasta lõpus hoiuste jääk 295 miljonit eurot.

LHV Panga laenuportfell kasvas aasta jooksul 11% ning ulatus 4 683 miljoni euroni. Ettevõtete laenud suurenesid 7% ja ulatusid 2 569 miljoni euroni, jaelaenud kasvasid 17% ning ulatusid 2 114 miljoni euroni. Jaelaenuportfelli struktuur oli järgmine: eluasemelaenud 83%, liisingud 8% ja muud laenud 9%.

LHV Panga puhaskasum vähene 24% ja ulatus 107,1 miljoni euroni. Kogutulud väheneid 17% ning tegevuskulud kasvasid 2%. Netointressitulu vähene 20%, peamiselt ettevõtete ja eluasemelaenude madalamate intressimäärade tõttu, samas kui hoiuste ümberhindamisest tulenev positiivne mõju oli ligikaudu kaks korda väiksem. Neto komisjoni- ja teenustasutulu kasvas 4%, mida mõjutas peamiselt klientide suureen aktiivsus. Kredidikahjud väheneid 15,9 miljoni euro võrra. Laenuportfelli kvaliteet püsis tugev ning mittetöötavate laenude osakaal oli väga madal. Aruandeasta tulemustesse on arvestatud ka 24,0 miljoni euro suurune edasilükunud tulumaksukulu, mis on seotud eeldatava tulevase dividendimakse.

LHV Panga tulemuslikkuse näitajad olid head: omakapitali toottus (aktsionäridele kuuluva puhaskasumi alusel) oli 19,0%, kulude ja tulude suhe 42,7% ning riskikulumäär 0,03%.

LHV Panga varade maht kasvas 2025. aastal 11% ning ulatus 8 776 miljoni euroni.

Arendustegevus

aastal oli fookuses kliendikogemuse parandamine, olemasolevate teenuste arendamine ja tegevusliku tõhususe suurendamine. Olulise tähdepanu ali oli kohapealsete infosüsteemide vimine Amazoni pilvekeskonda; need tegevused jätkuvad väiksemas mahus ka 2026. aastal.

Teiseks suunaks oli ristmüügi arendamine, kasutades kõigi LHV Groupi Eesti üksuste kliendibaase ning pakkudes klientidele kogu LHV toodete ja teenuste valikut. Digitaalsed kanalid avati kõigile LHV Groupi teenuste kasutajatele. Klientidele võimaldati biomeetriline autentimine ning väljaminevate tehingute teavitsed, mis toimivad ühtlasi pettuste ennetamise ja tuvastamise mehhanismina. Mobilirakendust täendati uute investeerimisteenuste funktsionaalsustega.

Samuti olid fookuses tulevikku vaatavad arendused tehnoloogilise platvormi moderniseerimiseks, mis jäävad oluliseks prioriteediks ka 2026. aastal.

Organisatsioon

LHV Pank on jaotatud seitsmeks funktsionaalseks valdkonnaks, millel on oma osakonnad. Ärivaldkonnad on jaepangandus, ettevõtete pangandus ja teenused finantsvahendajatele ning tugivaldkonnad on infotehnoloogia, finantsijuhtimine ja tugiteenused, riskijuhtimine ning tootejuhtimine. Pangaülesed tegevused on personalijuhtimine, turundus ja kommunikatsioon ning vastavuskontroll.

aastal vähene LHV Panga töötajate arv täistööaja ekvivalendis 40 võrra, 925-1t 2024. aastal 885-ni, arvestades ka mitteaktiivseid ja osalise koormusega töötajaid ning LHV Finance'i 18 töötajat (2024: 19).

Aasta jooksul sai LHV Pank mitme olulise tunnustuse osaliseks. Turundusuuringute ettevõtte Dive uuringus valiti LHV Pank taas parima klienditeenindusega pangaks Eestis. Tööportaali CVKeskus.ee ihaldusväärseimate tööandjate uuringus ja tööportaali CV-Online Estonia Top Tööandja uuringus tuli LHV Pank esimeseks. LHV Pank saavutas kõrgeima koha ka tööandja brändingu agentuuri Instar tööandja maine uuringus, kus LHV Pank oli vastajate hinnangul kõige ihaldusväärsem tööandja. LHV Pangas läbivildud personalil rahulolu-uuringu Q12 tulemused näitasid jätkuvalt inimeste väga kõrget rahulolu. City Plaza hoonel, kus asub LHV Panga Tallinna kontor, on BREEAM-i sertifikaat.

Kestlikkus LHV Pangas

LHV tunnistab finantseektori olulist rolli majanduslike muutuste suuramisel ning ressursside juhtimisel laenude ja investeeringute kaudu tegevustesse, mis toetavad üleminekut vastupidavamale ja kestlikumale majandusele. 2025. aastal jätkas LHV liikumist oma kestlikkuseesmärkide suunas, keskendudes mõödikute täpsustamisele, muutuvate regulatiivsete raamistikega kohanemisele ning riskijuhtimisprotsesside arendamisele, kaasates samal ajal järjepidevalt sidsurühmi.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastasruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Käesolevas aastaaruandes on eraldi esitatud LHV konsolideeritud kestlikkusaruandlus, mis vastab äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) nõuetele ning kajastab pühendumust läbipaistvale ja vastutustundikule kestlikkuse juhtimisele. Algatused, nagu laenuporffelli kliimamõju mõõtmine ja avalikustamine, jälkuvad, koos pühendumusega andmekvaliteedi parandamisele täpsema aruandluse tagamiseks. Analüütiline lähenemine võimaldab tuvastada võtmevaldkondi, kus on võimalik suurendada positiviset mõju ning samal ajal maandada negativseid mõjusid ja nendega seotud finantsriske.

Finantstulemused

mõjonites eurodes	2025	2024	Δ
Netointressitulu	206,3	257,1	-20%
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	46,9	45,1	4%
Neto tasude jagamine	-26,0	-28,7	-9%
Neto finantstulu/-kulu	1,3	0,6	117%
Muud tulud	0,1	2,0	-93%
Netotulud kokku	228,6	276,1	-17%
Tegevuskulud kokku	97,6	95,4	2%
Allahindluste kulud	0,0	15,8	na
Tulumaksukulu	24,0	24,4	-1%
Puhaskasum	107,1	140,5	-24%

Ärimahud

Laenud klientidele (neto)	4 683	4 204	11%
Klientide hoiused	6 964	6 294	11%
Pangaklientide arv (tuhandetes)	492	456	8%

AHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruane 2025

I OSA: STRATEGICLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

3.2.2 LHV Bank Ltd

aasta kujunes LHV Banki jaoks järjekordseit väga edukaks. Jaepanganduse tegevus kävitati edukalt ja seda suudeti kiiresti kasvatada, VKE-laenude portfell kasvas erakordset kiiresti, pangandusteenuste ärimahud jõudsid rekordtasemele ning kõik aruandeaastaks seatud peamised finantseesmärgid täideti.

Majandustulemused

Klientide hoiused kasvasid aasta jooksul 82% ning laenuportfell suurenes 125%. Hoiused kasvasid 581 miljoni euro võrra ja ulatusid aasta lõpuks 1 286 miljoni euroni. Aasta jooksul alandas Inglise keskpark baasintressimäärä neljä korral kokku 1,0 protsendipunkti võrra, viies selle 3,75% tasemele. Vaatamata madalamale baasintressimäärä ja panga rahastamiskulude vähenemisele püsisid Ühendkuningrilgi pankade poolt makstavad intressimäärad kõrgel tasemel, muudes rahastamise kogukulu vähendamise keerukaks.

Laenuportfell kasvas 434 miljoni euro võrra ja ulatus aasta lõpuks 782 miljoni euroni. Laenude menetluses olev maht püsis tugev ning väljastamata laenupakkumiste kogumaht ulatus 118 miljoni euroni. Varade kvaliteet püsis üldjontes tugev, kuid kooskõlas laenuportfelli kiire kasvuga suurenesid 2. ja 3. staadiumisse klassifitseeritud riskiposistoionid, ulatudes aasta lõpus kokku 21 miljoni euroni.

Netotulu kasvas kokku 24%, samas kui netokulud suurenesid 18%. Puhaskasum vähenes aastavõrdluses 5% ja ulatus 5,5 miljoni euroni ning omakapitali tootlus oli 5,2%. Kõik aruandaaastaks seatud finantseesmärgid täideti. Hoiuste, laenude ja maksete mahud ületasid märkimisväärselt plaani, samas kui omakapitali tootlus jäi veidi alla eesmärgile, kuna laenuportfelli plaanitust kiirema kasvu toetamiseks tehti aasta jooksul täendavaid kapitalisüste. Seoses fikseeritud intressimääraga laenude osakaalu suurenemisega alustati intressimäärä vahetuslepingute kasutamist ning rakendas riskimaandamise arvestust.

Jaepangandus

VKE laenude valdkonnas oli 2025. aastal fookuses eelmisel aastal loodud laenuvahendajate võrgustiku ja laenuüksuse täielik rakendamine, eesmärgiga kiirendada laenuportfelli kasvu. Mobilirakenduse kaudu saavad erakliendid avada arvelduskontosid, teha naelsterlingimakseid, sõlmida otsekorraldusi, paigutada vahendeid nõudmiseni ja tähtajalistesse hoiustesse ning taotleda deebetkaarte. Pakkumise turuletoomist toetasid kaks laiemat turundus- ja kommunikatsioonikampaaniat, mis viidi läbi kevadel ja aasta lõpu poole.

Aasta lõpuks oli pangal üle 5 000 otsese hoiuse jaekliendi ning ligikaudu 30 000 säästuhoiuse klienti kolmel hoiuseplatvormil. Otsesed hoiused moodustasid 12,5% hoiuste kogumahust.

Park jälkab uute jaetoodete aktiivset arendamist ja ettevalmistamist 2026. aastaks, sealhulgas mitmevaluutakontode, valuutavahetusteenuste ja mitmevaluutamaksete turuletoomist. Käämas on taotlused tarbijakrediidi loa saamiseks arvelduskrediidi pakkumiseks ning Cash ISA toote heakskitimiseks. Lisaks on park alustanud neljanda hoiuseagregaatori lildestamist.

VKE laenud

VKE laenude valdkonnas oli 2025. aastal fookus eelmisel aastal loodud laenuvahendajate võrgustiku ja laenumeeskonna täielikul rakendamisel, eesmärgiga kiirendada laenuportfelli kasvu. Aasta kujunes erakordseled edukaks, kuna laenuportfelli kasv ületas enam kui kahekordseled eelneva aasta taseme.

Park säilitas aktiivse kohaloleku laenuvahendajate suhtiuskanalites ning osales mitmetel valdkondilkele seminaridel ja konverentsidel. LHV kaubamärgi tuntus laenuvahendajate seas kasvas aruandeaasta jooksul taas märkimisväärselt.

Finantsvahendajad

Aasta lõpuks jõudsid finantsvahendajate teenuste klientide maksemahud rekordtasemele, kusjuures tehingute arv kasvas 17% ja ulatus 88 miljoni tehinguni. Aasta jooksul täpsustati oma äristrateegiat, keskendudes suurematete esimese taseme klientidele, kelle on tugev kasvupotentsiaal ja madalam riskiprofiil. Selle tulemusena lõpetati koostöö mitmete väiksemate klientidega.

Finantsvahendajate teenuste hoiuste mahud liikusid eri suundades. Naelsterlingi hoiused väheneisid 93 miljoni euroni seoses tihenenud konkurentsiga hoiuste hinnastamisel, samas kui eurohoiused kasvasid 1 480 miljoni euroni, mida toetas maksemahtude suurenemine.

Aasta lõpus lõpetati kaardimakseteenuse pakkumine, mis võimaldab alates 2026. aastast kulude kokkuhoidu. Tulevikku vaadates otsiti uusi võimalusi finantsvahendajate teenuste tooteportfelli laiendamiseks, sealhulgas sisseehitatud panganduskontode ja krediiditoodete kaudu.

Organisatsioon

Bank päivis teist aastat järjest Sunday Times Best Places to Work tunnustuse, kujundades ettevõttekultuuri, mis põhineb ettevõtlikul vaimul, innovatsiooni! ning julgusel seniseid lähenemisi ümber mõtestada.

miljonites eurootes	2025	2024	Δ
Netointressitulu	27,4	14,7	87%
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	0,6	0,7	-16%
Neto tulude jagamine	26,0	28,7	-9%
Neto finantstulu	1,2	-0,1	na
Muud tulud	0,2	0,7	-66%
Netotulud kokku	55,5	44,6	24%
Tegevuskulud kokku	46,0	39,1	18%
Allahindlused	1,6	0,5	233%
Tulumaksukulu	2,3	-0,8	na
Puhaskasum	5,5	5,8	-5%

Ärimahud

Laenud klientidele (neto)	782	348	125%
Klientide hoiused	1 286	705	82%

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

3.2.3 AS LHV Kindlustus

AS LHV Kindlustus on kahjukindlustusettevõte, mis asutati 2020. aasta mais. LHV Kindlustuse aktsionärid on LHV Group (65%) ja Toveko Invest OÜ (35%). Toveko Invest OÜ-I on osalus ka ühes Eesti suurimas kodumasinate jaemüügi-ettevõttes, mis tegutseb Euronicsi kaubamärgi all. Ettevõte sai kindlustustegevuse loa Finantsinspektsioonilt 29. detsembril 2020 ning alustas kindlustuslepingute mūūki 1. jaanuaril 2021.

Alates 2021. aastast on LHV Kindlustus turule toonud 14 kindlustustoodet. Peamised tooted on kaskokindlustus, likluskindlustus, reiskindlustus, varakindlustus, tervisekindlustus, maksekaitsekindlustus ning pikendatud garanti kindlustus. Tooteid mūūakse peamiselt eraklientidele ning väiksemas mahus äriklientidele.

LHV Kindlustus rakendab mitmekanalilist mūūgistrateegiat, kasutades veebikanaleid, kindlustusvahendajaid, maaklereid ja otsemüūki. Fookuses on LHV Panga ja Euronicsi toetamine parimate kindlustuslahendustega.

aasta kujunes kogu kindlustusturu jaoks keeruliseks. Sõidukitega seotud kindlustuslikide hinnad hakkasid langema 2025. aasta esimese kvartali lõpus ning sama trend jätkus aasta lõpuni. Sõidukitega seotud kindlustustooted moodustavad ligikaudu 50% kogu Eesti kahjukindlustusturust. Samal ajal jätkasid teised suuremad kindlustusligid kindlustusmaksete kasvu, mis aitas leevendada kogu turumahu langust. Eesti kahjukindlustusturu kindlustusmaksete maht ületas 2025. aastal 550 miljoni euro taseme.

Seisuga 31. detsember 2025 oli LHV Kindlustusel 302 tuhat aktiivset kindlustuslepingut (+20% võreldes eelmise aastaga) ning 231 tuhat klienti. Suurim osa aktiivsetest lepingutest ja klientidest oli seotud pikendatud garanti kindlustuse portfelliga, millele järgnesid LHV Panga kreditikaartidega seotud reisi- ja ostukindlustus ning likluskindlustus. 2025. aastal kasvas klientide arv kõigis peamistes ärillinides, eriti kodu- ja reiskindlustuses.

Aasta brutokirjutatud kindlustusmaksete maht ulatus 43,0 miljoni euroni (+12% võreldes eelmise aastaga). Suurima tooterühmana moodustas kaskokindlustus 27% portfellist. Teised olulisemad portfelli panustajad olid tervisekindlustus, likluskindlustus ja varakindlustus. Ristmüük ning mūūk LHV grupi erinevate mūügikanalite kaudu andsid 40% brutokirjutatud kindlustusmaksete kogumahust.

aastal teenis LHV Kindlustus 37,8 miljonit eurot netokindlustusmakseid (kindlustustegevuse tulu miinus edasikindlustuse kulud) (+18% võreldes eelmise aastaga) ning maksis hūvitistena välja 25,7 miljonit eurot (+19% võreldes eelmise aastaga).

Netokahjude kogumaht ulatus 24,9 miljoni euroni. Ettevõte registreeris 2025. aastal 141 tuhat uut kahjujuhtumit, millest 3 444 olid seisuga 31. detsember 2025 veel lahendamisel.

aasta puhaskasumiks kujunes 2,52 miljonit eurot. Aasta kindlustustehniline tulemus oli tugev, peamiselt tänu kulusuhte vähenemisele. Lisaks avaldas positivset mõju ettevõtte kasumile investeerimistulu.

Finantstulemused

miljonites eurodes	2025	2024	Δ
Kindlustustegevuse tulem ilma edasikindlustuseta	4,2	1,9	116%
Edasikindlustustegevuse tulem	-1,7	-0,9	79%
Kindlustustegevuse tulem kokku	2,5	1,0	153%
Neto muud tulud	0,1	0,2	-71%
Tulumaksukulu	0,0	0,0	na
Puhaskasum	2,5	1,2	111%

Ärimahud

Kogutud kindlustusmaksed (brutopreemiatulu) (miljonites)	43,0	38,0	13%
Klientide arv (tuhandetes)	231,0	170,0	36%
Poliiside arv (tuhandetes)	302,0	252,0	20%

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGYLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

3.2.4 AS LHV Varahaldus

LHV Varahaldus on fondivalitseja, mis keskendub peamiselt aktivsetele investeerimisstrategiatele. 2025. aasta löpu seisuga kuuluvad valitavate fondide hulka kaks UCITS-fondi, viis II samba ning kaks III samba pensionifondi. Investeerimistegevust toetavad riskikontrolli, operatsioonide ja müügi osakonnad.

LHV Varahaldusele kuulub 100% osalusega tutarettevõte VH Incorporation Entity OÜ, mis asutati 2021. aastal. VH Incorporation Entity OÜ eesmärk on asutada äriühinguid pensionifondide kinnisvaratehingute taostamiseks.

Pärast suuremate indeksite jaoks prognossitavaid ja väga positivseid aastaid 2023. ja 2024. aastal kujunes 2025. aasta märksa ettearvamatumaks. Arenevad turud ning suuremad Euroopa turud pakkusid tugevamat tootlust kui Ameerika Ühendirikide turg ning euroala investorite jaoks mõjutas USA-ase investeerimise tootlust täiendavalt USA dollari nörgenemine euro suhtes 12% võrra. Eurodes arvestatuna kasvasid MSCI World, S&P 500 ja Euro Stoxx 50 indeksid vastavalt 6,8%, 2,6% ja 21,2%. LHV aktiviselt juhtud fondide kogutootluses moodustasid olulise osa investeeringud väärismetallidesse, eelkõige kulda, mille väärtus kasvas eurodes arvestatuna 2025. aastal 45,1%.

Viimase kaheteistkümne kuu jooksul tegi LHV Varahaldus oma tootevalikus mitmeid olulisi muudatusi. Jaanuaris toodi turule Euro Võlakirjade Fond – UCITS-fond, mis keskendub kõrge krediidireitinguga võlainstrumentidele. Septembris liideti rohelistele investeeringutele keskendunud fondid Roheline ja Roheline III teiste LHV fondidega. Samuti liideti kaks sarnase konservativse strateegiaga II samba pensionifondi. Allesjäänud aktiviselt juhtud fondide nimed muudeti, kuna varasemad nimetused ei kajastanud piisavalt fondide investeerimisstrategiaid.

Vaatamata fondide arvu vähenemisele pakub LHV Varahaldus II samba pensionisüsteemis klientidele laia valikut investeerimisstrategiaid, sealhulgas ühte passivselt juhitud indeksfondi ning nelja aktivselt juhitud erineva riskitasemega fondi. Viimastel aastatel on aktivselt juhitud fondid keskendunud senisest enam alternativeetele varaklassidele ja noteerimata väärtpaberitele, lähtudes veendumusest, et pikaajalise investeerimishorisondi korral ületab nende varade keskmine oodatav aastane tootlus avalikult kaubeldavate väärtpaberite tootlust.

Fondide maht ning regulativsed muudatused on võimaldanud LHV-I suurendada investeeringuid kohalikel noteerimata turgudel, sealhulgas kinnisvarasse, ning pakkuda Eesti ettevõtetele rahastamist võlaväärtpaberite kaudu. LHV pensionifondid on viimastel aastatel olnud Eesti suurimate ja aktivseimate institutsionaalsete investorite hulgas. Investeeringute jaotus eri varaklasside vahel aitab tagada parema hajutatuse ja soodsama riski-tootluse suhte, muutes fondide tulemused vähem sõltuvaks suurimate aktsiaturgude arengust.

aastal saavutasid LHV fondid Eesti turul parima absoluuttootluse nii II ja III samba pensionifondide kui ka indeks- ja konservativsete fondide võrdluses. Kinnisvara- ja otsese võlainvesteeringute tootlused vastasid suures osas ootustele, erakapitali investeeringute tootlused jäid valdavalt oodatust madalamaks, samas kui aktivselt valitud aktsiapostisioonid ning väärismetallidega seotud investeeringud näitasid tugevat tootlust. USA dollari risk oli maandatud forward-tehingutega ning seetõttu oli dollari nörgenemise mõju minimaalne.
aastal olid kolme suurima aktivselt juhitud II samba pensionifondi – Ettevõttik, Julge ja Tasakaalukas – netotootlused vastavalt 13,3%, 16,6% ja 9,5%. Konservativne pensionifond Rahulik näitas samuti head tulemust ning selle väärtus kasvas 5,5%. LHV II samba indeksfond indeks, mille arenevate turgude osakaal on võrreldes teiste Eesti turul pakutavate indeksfondidega suurem, kasvas 11,4%.

Hallatavate varade kasv jätkus nii II kui ka III samba fondides. 2025. aastal suurenes varade maht II sambas 7% ning III sambas 29%. Kasv saavutati tänu fondide heale tootlusele, seda hoolimata asjaolust, et aasta löpuks oli klientide koguarv võrreldes 2024. aasta löpuga 7% väiksem. Märtsis löpetati välitöödel pöhinev müügitegevus, mis oli enam kui 15 aasta jooksul olnud peamine uute klientide allikas, ning edasine röhk asetati telemüügile ja digikanalite arendamisele. Uute klientide kaasamises on endiselt kasvuruumi, et jõuda varasemate aastate tasemeni.

Positivse arenguna jätkas populaarsuse kasvu valitud II samba fondi sissemaksete suurendamine 4% või 6% tasemele senise 2% asemel. Samuti jätkas vähenemist II samba pensionisüsteemist lahkujate arv ning III samba pensionifondidesse laekus turuüleselt rekordiline maht uusi sissemakseid.

LHV on oma viie II samba pensionifondiga valitud fondivalitseja ligikaudu 106 tuhandele inimesele. Ettevõte haldab 20,8% II samba pensionisüsteemi osalejate säästudest ning omab hallatavate varade mahu arvestuses 22,6% turuosa. Aasta lõpuks oli LHV kolmeli III samba pensionifondil üle 37 tuhande kliendi.

LHV Varahalduse 2025. aasta puhaskasumiks kujunes 4,1 miljonit eurot. Võrdlusindeksi kasv 2025. aastal oli 6%, mis tähendas, et nii pensionifond Julge kui ka Ettevõttik ületasid võrdlusindeksi tootlust. Kuigi fond Ettevõttik jäi endiselt veidi alla võrdlusindeksile, võimaldas pensionifondi Julge tulemus LHV Varahaldusel teenida 2,1 miljoni euro suuruse edukustasu.

Finantstulemused

miljonites eurodes	2025	2024	A
Neto tegevustulud kokku	11,2	8,9	26%
Tegevuskulud kokku	7,4	7,1	4%
Ärikasum	3,9	1,8	114%
Neto finants- ja intressitulu	0,8	0,6	39%
Tulumaksukulu	0,6	0,8	-30%
Puhaskasum	4,1	1,6	158%

Ärimahud

Valitsetavate varade maht	1 702	1 558	9%
Pensionifondide klientide arv (tuhandetes)	142	153	-7%

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

3.2.5 AS LHV Paytech

AS LHV Paytech (endise ärnimega EveryPay AS) asutati 2012, aastal ning 2022, aasta aprillis omandas LHV Group ettevõtte 100% osaluse. LHV Paytech arendab ja haldab pilvepõhist maksevärava platvormi digikeskkondades maksete vastuvõtmiseks ning omab Payment Card Industry Data Security Standardi (PCI DSS) 1. taseme sertifikaati. LHV Paytech kliendid on finantsasutused, kes kasutavad platvormi kas osana oma veebimaksete vastuvõtu pakkumisest või sisemiste vajaduste katmiseks. LHV Paytech ei osuta teenuseid otse kaupmeestele.

LHV Paytech tegutseb peamiselt Balti rikides, teenindades kommentspanku ja väiksemaid finantsasutusi.

aastal keskendus LHV Paytech oma teenuste arendamiseks, laiendades makseviiside valikut ning lisades uusi funktsionaalsusi. Arendustegevus hõlmas muu hulgas Apple Pay ja Google Pay natiivrakenduste SDK-de integratsioonivõimaluste laiendamist, uute e-kaupluse pluginate loomist kõigile toetatud platvormidele, LHV kaubamärgiga maksevoolude ja kaupmeeste abikeskuse arendamist, avatud panganduse maksete tagastamise võimaluse lisamist SEB ja Swedbanki kaupmeestele, mitmeid kaardimaksetega seotud volitusi ja täiendusi ning platvormi üldise vastupidavuse ja töökindluse parandamist.

Kooskolas LHV Groupi strateegilise visiooniga jätkub pühendumus uute makseviiside ja asjakohaste funktsionaalsuste kasutuselevõtule ning teenuse üldise kvaliteedi järjepidevale parandamisele.

Finantstulemused

miljonites eurodes	2025	2024	Δ
Neto tegevustulud kokku	4,4	4,2	5%
Tegevuskulud kokku	3,9	3,5	11%
Ärikasum	0,5	0,7	-29%
Tulumaksukulu	0,0	0,0	na
Puhaskasum	0,5	0,7	-29%

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGYLLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

3.3 Finantsplaan

Ühena väga vähestest börsiettevötetest avalikustab LHV igal aastal vileaastase finantsplaani. Kuna prognoosiperiood on pikk, siis tuleks kindla plaanina vaadelda ainult esimest aastat, ülejäänud nelja aastat aga kui paindlikku nägemust sellest, mis suunas LHV tegevus meie hinnangul järgnevalet aastatel areneb.

LHV alustab 2026. aastat tugevalt vundamendilt, mida toetab pühendumus innovatsioonile, kliendikesksusele ja kestlikule kasvule. Grupp kasutab ka edaspidi oma tugevusi panganduses, varahalduses ja tehnoloogias, et pakkuda väärtust klienidele ja sidusrühmadele.

3.3.1 Finantsplaani koostamisel rakendatud eeldused

Kasutame mitmeid, eelkõige makromajanduslikku keskkonda ja intressimäärasid puudutavaid eeldusi.

Makromajanduslik olukord: LHV enda prognooside kohaselt jätkub 2025. aastal alanud majanduskasvu taastumine ning 2026. aastal kireneb SKP kasv mõõdukale tasemele, püsides järgnevalet aastatel tagasihoidlikult positiivne.

Intressimäärad: Intressikeskond on muutunud – baasintressimäärad langesid kiiresti kuni 2025. aasta keskpaigani. Pärast seda intressimäärad stabiliseerusid ning alates 2027. aastast oodatakse nende mõõdukat tõusu. 6 kuu Euribor on eeldatavasti 2,2–3,0% ning Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 2,0–2,5%. Ühendkuningriigi keskpanga intressimäär on eeldatavasti 3,5–3,7%.

Kolmas eeldus on seotud konkurentsiolukorraga, kus pikemas perspektiivis ei ole turul oodata suuri muutusi: konkurents laenu- ja hoiuseturul püsib tugev.

Eeldame, et kredidiportfell on hästi hajutatud, majandus on paindlik ning kredidirisk ilmneb üksikute vastaspoolte, mitte süsteemsete kriiside kaudu.

Kaks peamist liiki muutust, mida oleme arvesse võtnud, on teadaoilevad õigusaktide muudatused ja turu ootused intressimäärade suhtes. Õigusaktides ei ole suuremaid muudatusi ette näha, kuid tõenäoliselt hakatakse pöörama veelgi enam tähelepanu pankade kapitaliseeritusele.

Finantsplaani makromajanduslikud eeldused	2026	2027	2028	2029	2030
Eesti SKP reaalkasv, %	2,2%	2,5%	2,8%	2,5%	2,5%
Eesti töötuse määr, %	7,1%	6,7%	6,5%	6,3%	6,0%
Eesti tartoijahinnaindeks, %	3,2%	2,5%	2,5%	2,5%	2,5%
Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär, % (aasta keskmine)	2,0%	2,2%	2,4%	2,5%	2,5%
Inglise Panga intressimäär, % (aasta keskmine)	3,5%	3,7%	3,7%	3,7%	3,7%
6 kuu Euribor, % (aasta keskmine)	2,2%	2,4%	2,6%	2,8%	3,0%

3.3.2 Ärivaldkonnad

Plaan tugineb LHV nelja ärivaldkonna kontseptsoonile:

pangandustegevus Eestis
pangandustegevus Ühendkuningriigis
varahaldus
kindlustus

Pangandustegevus Eestis ja varahaldus on heas seisus. Kindlustus on suhteliselt uus, ent suure potentsiaaliga ärivaldkond. Pangandustegevus Ühendkuningriigis hõlmab kaht peamist tegevussuunda: finantsvahendajate teenindamine ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud pangandus/jaepangandus. Viimane on kiires kasvufaasis: laenuäriga tehti Ühendkuningriigis täelikult algust 2024. aastal. Alates 2024. aastast lahutati teineteisest finantsvahendajate ärisuuna tulemused Eestis ja Ühendkuningriigis, kuid raamatupidamise aruandeid on siiski keeruline lugeda, sest 80–90% selle ärisuuna klientidest tegutsevad euroalal ning mendega seotud tehinguid ja positsioone kajastatakse Eestis asuvas pangas, samal ajal kui Ühendkuningriigis asuv pank näitab ärilini tulemusi ja võtab riske.

3.3.3 Märkused finantsplaani tulemuste kohta

Meie tulusilikad on mitmekülgsed. Mõnes valdkonnas sõltuvad tulud erinevatest varadest, teistes valdkondades klientide aktiivsusest või kapitaliturgude olukorrast.

aastal keskendume ärimahtude ja klientide aktiivsuse jätkuvale kasvule koos tegevuse tõhususe parandamisega. Prognooside kohaselt peaks netotulu taas kasvama. Baasintressimäärad saavutasid 2025. aastal madalpunkti ning eeldatavasti stabiliseeruvad need nüüd ja hakkavad järk-järgult tõusma. Lisaks oodatakse ärimahtude kasvu, mis toetab netoteenustasutulu suurenemist. Puhaskasum peaks madalama intressimääraga keskkonnas jääma üldjoontes stabiliseks, pakkudes tugevat alust kasumlikkuse ja tootiuse suurenemiseks järgnevalet aastatel. Eeldame, et kõik ärisuunad on kasumlikud.

Näeme, et makromajanduslik olukord mõnevõrra paraneb. Ootame, et laenuportfell kasvab 11–16% ja ka varahalduse, kindlustuse ja finantsvahendajate teenindamise ärivaldkonnad kasvavad.

Pangandustegevust Eestis mõjutavad peamiselt makromajanduslikud suundumused ja intressimäärad. Ligikaudu 90% kapitalist kasutatakse kredidiportfell jaoks. Kredidirisk on seega selle ärivaldkonna suurim risk. Portfell on hästi hajutatud ja kapitaliseeritud. Kredidikahjude suhtarv jääb madalale tasemele (–0,3%) eeldades kõrget varade kvaliteeti ja riskiisuga arvestavat laenude väljastamist.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Ühendkuningrigis toimuva pangandustegevuse kasumlikkus on samuti seotud peamiselt intressimäradega, kuid SKP muutumine mõjutab seda palju vähem. Seal on teguriks finantsvahendajate hoiused, mida hoitakse likvidsena ega kasutata krediidiportfelli rahastamiseks. LHV Bank'i 2026. aasta finantsplaanis on kirenenud kasv, ärimahud ja tulud kasvavad kiiremini kui kulud.

Varahalduse ärivaldkonna kasumlikkust mõjutavad peamiselt Eesti riigieelarvesse makstav sotsiaalmaks, millest sõltub edukustasu teenimise võimalus, ja valitsetavate varade tootlus, mis korreleerub peamiselt kapitaliturgudega.

Kindlustus on jätkuvalt kasvufaasis. Strateegiline eesmärk on jätkata ka järgnevalet aastatel kasumlikult. Valdkonna kasumlikkust ei mõjuta mitte niivõrd makromajanduslik olukord, vaid pigem ühekordsed sündmused, eelkõige suuremate kindlustusjuhtumite esinemine.

Lisaks baasstsenaariumile koostab LHV ka negatiivse stsenaariumi, mida samuti kasutatakse kapitalijuhtimise sisendina. Selle stsenaariumi kohaselt on SKP kasv aeglasem, inflatsioon kõrgem, baasintressimäärad ja kohustuste intressimäärad ning tähtajaliste hoiuste osakaal kõrgemad, aga laenude intressimarginaalid madalamad. Lisaks eeldatatakse, et laenuportfell Eestis kasvab aeglasemalt kui baasstsenariumis. Stsenaariumide kohaselt mõjutavad LHV tulemusi madalam laenude maht, kõrgem kredidirisk ja intressimäärad. Isegi kui SKP kasv kujuneb ligikaudu 0,5 protsendipunkti võrra madalamaks ja 2026. aastal 0,8 protsendipunkti võrra madalamaks, Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on ligikaudu 0,2 protsendipunkti võrra kõrgem 2026. aastal ja 0,1 protsendipunkti võrra kõrgem 2027. aastal, kuid enamiku uute laenude intressimarginaalid on Eestis 0,1 protsendipunkti võrra madalamad kui baasstsenaariumis eeldatud, teenib LHV kasumit ja kapitaliseeritus ületab sisemiselt seatud sihttasemeid.

3.3.4 Finantsplaan

Tabelis on esitatud finantsplaani lühiversioon.

Kasumiaruanne

miljonites eurodes	2026	2027	2028	2029	2030
Netointressitulu	253	315	363	409	464
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	78	91	97	107	118
Muud tulud	3	4	6	9	11
Tulud kokku	334	410	466	525	593
Tegevuskulud kokku	-161	-168	-180	-191	-203
Kulum	-11	-9	-10	-10	-9
Laenude allahindluse kulu	-15	-16	-19	-21	-22
Kasum enne tulumaksu	147	218	257	303	359
Tulumaksukulu	-6	-11	-16	-20	-24
Avansilise tulumaksu kulu	-23	-30	-34	-38	-44
Puhaskasum	118	176	208	245	290
Puhaskasum – mittekontrollivate osaluste osa	2	3	4	5	6
Puhaskasum – emaettevõtte aktsionäride osa	116	173	204	240	284

Finantsseisundi aruanne

miljonites eurodes	31.12.2026	31.12.2027	31.12.2028	31.12.2029	31.12.2030
Raha ja raha ekvivalendid	4 252	4 718	5 202	5 816	6 399
Finantsvarad õiglases väärtuses	400	402	409	402	373
Antud laenud (neto)	6 082	7 083	8 067	9 152	10 147
Pikaajalsed finantsinvesteeringud	8	8	9	9	10
Muud varad	50	48	78	71	64
Varad kokku	10 792	12 259	13 765	15 451	16 992
Klientide hoiused	-8 577	-9 562	-10 512	-11 607	-12 814
Saadud laenud	-1 077	-1 397	-1 739	-2 158	-2 334
Allutatud laenud	-207	-237	-303	-334	-333
Muud kohustised	-93	-106	-139	-147	-153
Kohustised kokku	-9 954	-11 301	-12 693	-14 246	-15 635
Omakapital	-838	-958	-1 072	-1 205	-1 357
Kohustised ja omakapital kokku	-10 792	-12 259	-13 765	-15 451	-16 992

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Suhtarvud	2026	2027	2028	2029	2030
Regulatiivised suhtarvud
Kapitali adekvaatsuse määr CET1	16,1%	15,8%	15,5%	15,5%	15,6%
Kapitali adekvaatsuse määr T1	17,7%	17,8%	18,2%	17,9%	17,8%
Kapitali adekvaatsuse määr CAD	20,9%	20,5%	20,9%	20,8%	20,5%
Finantssuhtarvud
Ornakapitali tootlus (ROE)	15,0%	20,0%	21,0%	22,1%	23,4%
Maksueelne ornakapitali tootlus (pre-tax ROE)	18,7%	24,7%	26,0%	27,4%	28,9%
Kulude ja tulude suhe (C/I)	51,3%	43,1%	40,9%	38,2%	35,8%
Laenude ja hoiuste suhe (L/D)	73,8%	74,2%	74,5%	74,1%	73,9%
Riskikulumäär (CoR)	0,3%	0,2%	0,2%	0,2%	0,2%
Kasum aktsia kohta (EPS) (eurodes)	0,35	0,53	0,62	0,73	0,87
Dividend dividendipolitika alusel (tuhandetes eurodes)	26 228	26 228	36 064	45 900	52 457
Dividendi ja aktsia suhe (DPS) (eurodes)	0,08	0,08	0,11	0,14	0,16

Suhtarvude arvutamise põhimõtted

Kapitali adekvaatsuse määr CET1 (esimese taseme põhiomavahendite alusel) = esimese taseme põhiomavahendid / riskiga kaalutud varad

Kapitali adekvaatsuse määr T1 (esimese taseme omavahendite ehk Tier 1 kapitali alusel) = esimese taseme omavahendid / riskiga kaalutud varad

Kapitali adekvaatsuse määr CAD (kogu kapitali alusel) = (esimese + teise taseme ehk Tier 1 + Tier 2 kapital) / riskiga kaalutud varad

Ornakapitali tootlus (ROE) emaettevõtte omanikele kuuluva puhaskasumi alusel = puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / keskmine ornakapital (emaettevõtte omanike osa) * 100

Maksueelne ornakapitali tootlus (pre-tax ROE) emaettevõtte omanikele kuuluva maksueelse kasumi alusel = puhaskasum enne tulumaksu (emaettevõtte omanike osa) / keskmine ornakapital (emaettevõtte omanike osa) * 100

Kulude ja tulude suhe (C/I) = tegevuskulud kokku / netotulud kokku * 100

Laenude ja hoiuste suhe (L/D) = neto laenud / hoiused * 100

Riskikulumäär (CoR) = laenude allahindlused / keskmine laenuportfell

Kasum aktsia kohta (EPS) = puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / aktsiate arv

Dividend = kalendriaasta jooksul väljamakstud dividendid

Dividendi ja aktsia suhe (DPS) = kalendriaasta jooksul väljamakstud dividendid / aktsiate arv väljamakse hetkel

Kapitali adekvaatsuse taset arvestatakse Eestis kehtivate asjakohaste nõuete alusel.

3.3.5 Finantsplaani uuendamine

LHV vaatab oma finantsplaani üle kord aastas ja avalikustab selle veebruaris. Enamasti aasta vältel uut korrigeeritud versiooni ei avaldata. Kui tegelikud tulemused ja jooksev prognoos erinevad kehtivast finantsplaanist enam kui 10%, avalikustab LHV jooksva aasta finantsplaani uuenduse, ent pikaajalise finantsplaani uuendust ei avalikustata. 2025. aastal finantsplaani uuendusi ei avalikustatud.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruarine 2025

I OSAI STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

三

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAAIDE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

4 Grupi juhtorganid

Nõukogu

Rain Lõhmus on üks LHV asutajatest ning LHV Groupi nõukogu esimees. Ta on LHV Panga nõukogu liige ning kuulub AS Kodumaja nõukogusse. Rain Lõhmus on AS-i Lõhmus Holdings ja Lohmus Capital OÜ omanik ja juhatuse liige. Lisaks on ta OÜ Merona Systems ja Kõrberebane OÜ omanik ning üks Zerospotnrg OÜ, Umblu Records OÜ ja OÜ. KODRESTE omanikest. Rain Lõhmus on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ning Harvard Business School juhtmis-programmi. Rain Lõhmusele ja temaga seotud isikutele (Lõhmus Holdings OÜ, OÜ Merona Systems) kuulub kokku 68 649 130 aktsiat, mis moodustab 20,94% LHV Groupi aktsiatest.

Andres Viisemann on üks LHV asutajatest ning LHV pensionifondide juht. Ta on LHV Groupi, LHV Panga ja AS LHV Varahalduse nõukogu liige. Samuti kuulub ta AS Fertilitase ja AS Viimsi Haigla nõukogusse. Andres Viisemann on Viisemann Holdings OÜ omanik ja juhatuse liige ning Viisemann Investments AG ja OÜ Miura Investeeringud omanik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ning omandanud magistrikraadi rahvusvahelise ärijuhtimise erialal INSEAD-is. Andres Viisemannle ja temaga seotud isikutele (sh Viisemann Investments AG) kuulub kokku 35 860 325 aktsiat, mis moodustab 10,94% LHV Groupi aktsiatest. Tulenevalt oma ametikohast LHV pensionifondide juhina on Andres Viisemannli õigus märkida 2023. aastal emiteeritud optsioonide alusel 57 049 LHV Groupi aktsiat. Aastatel 2024 ja 2025 talle optsoone ei emiteeritud.

Raivo Hein on LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige. Samuti kuulub ta AS-i Puumarket nõukogusse ning MTÜ Pärti juhatusse. Raivo Hein on OÜ Kakssada Kakskümmend Votli omanik ja juhatuse liige ning Põhjala Kellad OÜ ja mítmete teiste isiklike investeeringute haldamiseks asutatud äriühingute juhatuse liige. Raivo Hein on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Raivo Hein ei oma LHV Groupi aktsiaid. Temaga seotud isikutele, mh OÜ Kakssada Kakskümmend Votli, Lame Maakera OÜ ja Astrum OÜ, kuulub kokku 5 513 694 aktsiat, mis moodustab 1,68% LHV Groupi aktsiatest.

Tiina Mõis on LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige. Ta on AS-i Genteel omanik ja juhatuse liige ning üks Nine Lives OÜ omanikest ja juhatuse liige. Tiina Mõis on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Tiina Mõis ja temaga seotud isik (AS Genteel) omavad kokku 11 359 880 aktsiat, mis moodustab 3,46% LHV Groupi aktsiatest.

Liisi Znatokov on LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige. Samuti on ta Apollo Group OÜ nõukogu liige ning Cobalt Financial Technologies Inc. asutaja, tegevjuht ja juhatuse liige. Liisi Znatokov on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Liisi Znatokov ja temaga seotud isikud ei oma LHV Groupi aktsiaid.

Tauno Tats on LHV Groupi nõukogu liige. Ühtlasti on ta OÜ Eesti Killustik nõukogu esimees ning Ammende Hotell OÜ ja MTÜ Plate torn juhatuse liige. Lisaks on ta Öueala OÜ juhatuse liige ja omanik. Tauno Tats on Ambient Sound Investments OÜ juhatuse liige ja üks omanikest ning juhatuse liige ka ettevõtetes, mis on asutatud nimetatud äriühingute investeeringute haldamiseks. Tauno Tats on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Tauno Tats ei oma LHV Groupi aktsiaid. Temaga seotud isikule, Ambient Sound Investments OÜ-le, kuulub kokku 10 519 990 aktsiat, mis moodustab 3,21% LHV Groupi aktsiatest.

Heldur Meerits (suri 2025. aasta oktoobrisi) oli LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige. Samuti kuulub ta AS Kodumaja nõukogusse ning SA Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Toetusfond ja Audentese Koolide SA nõukogudesse. Heldur Meerits oli ka isiklike majandushuvide haldamiseks asutatud äriühingute AS Amalti ja SIA Valdemara Group omanik ja juhatuse liige, Kuldrannake Amalti OÜ omanik ning Castra Hiberna Foundationi eestkostja ja kasusaaja. Heldur Meerits on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteadussonna. Heldur Meerits ei omanud LHV Groupi aktsiaid. Tema surma helkeile kuulus temaga seotud isikutele, AS Amalti ja SIA Valdemara Groupile, kokku 5 537 640 aktsiat, mis moodustab 1,69% LHV Groupi aktsiatest.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Juhatus

Mihkel Torim on alates 22. juulist 2025 LHV Groupi juhatuse esimees, LHV Panga, LHV Kindlustuse, LHV Varahalduse ja LHV Paytechi nõukogu liige, LHV Finance'i nõukogu liige ning LHV Banki juhatuse esimees. Lisaks on ta Fortuna OÜ juhatuse liige. Mihkel Torim on lõpetanud 2004. aastal Audentes'e Ülikooli finansjuhtimise erialal ning läbinud mitmeid täienduskoolitusprogramme. Mihkel Torim ei oma LHV Groupi aktsiaid. Aastatel 2024 ja 2025 emiteeritud optsioonide alusel on tal õigus märkida kokku 199 575 LHV Groupi aktsiat.

Meelis Paakspuu on alates on alates 2015. aastast LHV Panga juhatuse liige ja finansjuht ning alates 2022. aastast LHV Groupi juhatuse liige ja finansjuht. Ta ei kuulu ühegi teise äriühingu juhtorganitesse. Meelis Paakspuu on lõpetanud 1996. aastal Tartu Ülikooli majanduserialal. Meelis Paakspuuie ja temaga seotud isikule kuulub kokku 889 030 aktsiat, mis moodustab 0,27% LHV Groupi aktsiatest. Aastatel 2023, 2024 ja 2025 emiteeritud optsioonide alusel on Meelis Paakspuu õigus märkida kokku 544 130 LHV Groupi aktsiat.

Kadri Haldre on alates 18. novembrist 2024 LHV Groupi ja LHV Panga juhatuse liige ning riskijuht (CRO). Ta on OÜ KMA Invest juhatuse liige ja ainuomanik. Kadri Haldre on omandanud bakalaureusekraadi õigusteaduses Tartu Ülikoolis, magistrikraadi majanduses ja ärijuhtimises Copenhagen Business Schools ning bakalaureusekraadi majanduses ja äris Stockholmia Majanduskoolis Riias. Kadri Haldre kuulub 30 610 aktsiat, mis moodustab 0,01% LHV Groupi aktsiatest. Aastatel 2023 ja 2024 emiteeritud optsioonide alusel on tal õigus märkida kokku 71 568 LHV Groupi aktsiat. 2025. aastal talle optsioone ei emiteeritud.

Jüri Heero on alates 2007. aastast LHV Panga juhatuse liige ja IT-juht ning LHV Groupi juhatuse liige ja IT-juht alates 2022. aastast. Lisaks on ta Heero Invest OÜ omanik ja juhatuse liige. Jüri Heero on lõpetanud 1999. aastal Tartu Ülikooli majanduserialal. Jüri Heeroe ja temaga seotud isikule (Heero Invest OÜ) kuulub kokku 1 352 100 aktsiat, mis moodustab 0,41% LHV Groupi aktsiatest. Aastatel 2023, 2024 ja 2025 emiteeritud optsioonide alusel on Jüri Heerol õigus märkida kokku 382 291 LHV Groupi aktsiat.

Madis Toomsalu oli kuni 21. juulini 2025 LHV Groupi juhatuse liige ning LHV Panga, LHV Kindlustuse, LHV Varahalduse ja LHV Paytechi nõukogu esimees, samuti LHV Finance'i nõukogu liige ning LHV Banki juhatuse esimees. Lisaks oli ta MTÜ FinanceEstonia juhatuse liige ning sihtasutuse SA Rohetiiger nõukogu liige. Madis Toomsalu on omandanud 2009. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) bakalaureusekraadi ärijuhtimises ning 2011. aastal magistrikraadi avaliku sektori rahanduse erialal. Tema ametiaja lõpu seisuga kuulus Madis Toomsalule ja temaga seotud isikule kokku 1 721 400 aktsiat, mis moodustab 0,53% LHV Groupi aktsiatest. Aastatel 2023, 2024 ja 2025 emiteeritud optsioonide alusel on Madis Toomsalu õigus märkida kokku 749 611 LHV Groupi aktsiat.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanumme 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Nõukogu tasandil moodustatud komiteed

Auditikomitee

Verner Uibo on auditikomitee esimees. Ta on investeerimisettevõtte Plural Platform finantsjuht ning on AS Plural Estonia juhatuse liige. Varasemalt, aastatel 2006–2022, oli ta AS PricewaterhouseCoopersi finantsauditiosakonna juhtivauditor. Verner Uibo on TiVier Konsultatsioonid OÜ ja VUPCV OÜ omanik ja juhatuse liige ning MAOLEN OÜ juhatuse liige. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži. Verner Uibo oli kuni 2023. aasta septembrini Eesti vandeauditor ning on omandanud ACCA (Association of Chartered Certified Accountants) kvalifikatsiooni, kuid ei ole aktivne liige. Verner Uibo ei oma LHV Groupi aktsiaid.

Rain Lõhmus (LHV Groupi nõukogu esimees ja LHV Panga nõukogu liige)

Raivo Hein (LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige)

Tauno Tats (LHV Groupi nõukogu liige)

Töötasukomitee

Tiina Mõis on töötasukomitee esimees (LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige)

Rain Lõhmus (LHV Groupi nõukogu esimees ja LHV Panga nõukogu liige)

Andres Viisemann (LHV Groupi, LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu liige)

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Nomineerimiskomitee

Tiina Mõis on nomineerimiskomitee esimees (LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige)

Rain Lõhmus (LHV Groupi nõukogu esimees ja LHV Panga nõukogu liige)

Andres Viisemann (LHV Groupi, LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu liige)

Riski ja kapitali komitee (moodustatud nii LHV Groupi kui ka LHV Panga nõukogu tasandi)

Liisi Znatokov on riski ja kapitali komitee esimees alates 20. märtsist 2024. Enne teda oli esimeheks Rain Lõhmus (LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige)

Rain Lõhmus (LHV Groupi nõukogu esimees ja LHV Panga nõukogu liige)

Andres Viisemann (LHV Groupi, LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu liige)

Mihkel Torim (alates 22. juulist 2025 LHV Groupi juhatuse esimees, LHV Panga, LHV Varahalduse, LHV Kindlustuse ja LHV Paytechi nõukogu esimees, LHV Finance'i nõukogu liige ning LHV Banki juhatuse esimees). Mihkel Torim kuulub ka LHV Panga riski- ja kapitalikomiteesse.

Madis Toomsalu (oli kuni 21. juulini 2025 LHV Groupi juhatuse esimees, LHV Panga, LHV Varahalduse, LHV Kindlustuse ja LHV Paytechi nõukogu esimees, LHV Finance'i nõukogu liige ning LHV Banki juhatuse esimees). Madis Toomsalu kuulus ka LHV Panga riski- ja kapitalikomiteesse.

Heldur Meerits (suri 2025. aasta oktoobris, oli kuni 2025. aasta oktoobrini LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige)

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Tütarettevötete nõukogud ja juhatused

AS LHV Pank

Nõukogu:
Madis Toomsalu (esimees kuni 21. juulini 2025),
Mihkel Torim (esimees alates 22. juulist 2025 kuni 22. juulini 2030),
Rain Lõhmus (kuni 20. märtsini 2029),
Andres Viisemann (kuni 31. märtsini 2027),
Tiina Mõis (kuni 20. märtsini 2029),
Heldur Meerits (suri, kuni 2025. aasta oktoobrini),
Raivo Hein (kuni 31. märtsini 2027),
Liisi Znatokov (kuni 20. märtsini 2029)

Juhatus:
Kadri Kiisel (esimees),
Indrek Nuume,
Jüri Heero,
Meelis Paakspuu (kõik kuni 31. märtsini 2027),
Annika Goroško (kuni 1. märtsini 2029),
Kadri Haldre (kuni 18. novembrini 2029),
Mihkel Kasepuu (alates 22. juulist 2025 kuni 22. juulini 2030)

AS LHV Finance

Nõukogu:
Kadri Kiisel (esimees kuni 29. jaanuarini 2026),
Madis Toomsalu (kuni 21. juulini 2025),
Mihkel Torim (alates 22. juulist 2025 kuni 22. juulini 2030),
Veiko Poolgas (kuni 24. augustini 2028),
Jaan Koppel (kuni 24. augustini 2028)

Juhatus:
Heidy Kütt (kuni 18. jaanuarini 2028)

AS LHV Varahaldus

Nõukogu:
Madis Toomsalu (esimees kuni 21. juulini 2025),
Mihkel Torim (esimees alates 22. juulist 2025 kuni 22. juulini 2030),
Kadri Kiisel (kuni 31. märtsini 2027),
Andres Viisemann (kuni 31. märtsini 2026)

Juhatus:
Vahur Vallistu (esimees kuni 6. juunini 2027),
Eve Sirel (kuni 31. märtsini 2028)

AS LHV Kindlustus

Nõukogu:
Madis Toomsalu (esimees kuni 21. juulini 2025),
Mihkel Torim (esimees alates 22. juulist 2025 kuni 30. aprillini 2030),
Erki Kilu,
Veiko Poolgas,
Jaan Koppel (kõik kuni 30. aprillini 2030)

Juhatus:
Martti-Sten Merilai (esimees kuni 24. novembrini 2027),
Taavi Lehemaa (kuni 8. detsembrini 2028)

LHV Bank Ltd

Juhtkond:
Madis Toomsalu (ametisse nimetatud 4. veebruaril 2021, lahkus 22. juulil 2025),
Erki Kilu (ametisse nimetatud 4. veebruaril 2021),
Paul Horner (ametisse nimetatud 4. jaanuaril 2022),
Keith Butcher (ametisse nimetatud 1. mail 2022),
Sally Veitch (ametisse nimetatud 1. juulil 2022),
Gill Lungley (ametisse nimetatud 1. aprillil 2024),
Rachelle Frewer (ametisse nimetatud 2. jaanuaril 2024),
Mihkel Torim (ametisse nimetatud 14. augustil 2025)

AS LHV Paytech

Nõukogu:
Madis Toomsalu (esimees kuni 21. juulini 2025),
Mihkel Torim (esimees alates 22. juulist 2025 kuni 22. juulini 2030),
Erki Kilu (kuni 21. juulini 2025),
Kadri Kiisel (kuni 4. aprillini 2027),
Annika Goroško (alates 22. juulist 2025 kuni 22. juulini 2030)

Juhatus:
Lauri Teder (kuni 4. aprillini 2028)

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

5 Ühingujuhtimise aruanne

Käesolev aruanne, mis on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusele, annab ülevaate AS-i LHV Group (edaspidi ka LHV) juhtimisest ning juhtimise vastavusest Finantsinspektsiooni ja Nasdaq Tallinna börsi soovituslikke juhendile „Hea ühingujuhtimise tava“ (Corporate Governance Recommendations, CGR). LHV järgib head ühingujuhtimise tava, v.a juhul, kui käesolevas aruandes on märgitud teisiti.

Lisaks sisaldab käesolev aruanne äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (Corporate Sustainability Reporting Directive, CSRD) kohaselt nõutavat teavet, kusjuures enamik ESRS G1 „Äriline kältumine“ kohasest teabest on tähistatud vastava viitega.

5.1 Aktsionäride info ja suhted

5.1.1 Üldkoosolek

LHV on aktsiaselts, mille juhtorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.

Üldkoosolek on LHV körgeim juhtorgan, mille kaudu aktsionärid teostavad oma õigusi. Üldkoosoleku pädevuses on põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, aktsiaoptsiooniprogrammide heakskiltmine, vahetusvolakirjade väljalaskmine, nõukogu liikmete valimine ja voiltuste pikendamine, nõukogu liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine, auditorite arvu määramine, auditorit(e) nimetamine ja tagasikutsumine, erikontrolli määramine, nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine juhul, kui tehing väljub igapäevase majandustegevuse raamest, LHV lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine ning muude seaduse ja põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

Pöhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Pöhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst jõustuvad vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ja põhikirja uus tekst.

Igal aktsionäril on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. Aktsionäride on ka muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.

Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korraline üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, toimub vähemalt kord aastas. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korralise ja erakorralise üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus ette vähemalt kolm nädalat.

Üldkoosoleku päevakord, juhatuse ja nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele kättesaadavaks enne üldkoosolekut LHV veebilehel. Aktsionäride, kes ei soovi üldkoosolekul kohapeal osaleda, võimaldatakse hääletada üldkoosoleku päevakorras olevaid eelnõusid enne koosolekut ja osaleda üldkoosolekul elektrooniliselt, kasutades selleks üldkoosoleku veebilehte, ning jälgida üldkoosolekut videoülekande vahendusel. Aktsionäridele antakse võimalus esitada enne üldkoosolekut päevakorapunktide kohta küsimusi. Võimalus osaleda üldkoosolekul ja teostada oma õigusi turvaliste elektrooniliste vahendite kaudu ilma üldkoosolekul füüsiliselt osalemata on sätestatud LHV põhikirjas.

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ning määratakse aktsiaraamatu alusel selitse päeva enne üldkoosoleku toimumist.

aastal toimus aktsionäride üldkoosolek 26. märtsil. Päevakorras oli 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine, 2024. majandusaasta kasumi jaotamine ja dividendide maksmine, 2020–2024 aktsiaoptsiooniprogrammi muudatuste kinnitamine, 2025–2029 aktsiaoptsiooniprogrammi kinnitamine ning LHV Groupi ja selle tutarettevõtete juhatuse liikmetele ja nendega võrdsustatud töötajatele makstava tulemustasu tingimuste kinnitamine. Samuti kinnitati põhikirja muudatused ja LHV oma aktsiate omandamise tingimused. Voiltuse alusel, mis kehtib kuni viis aastat, võib LHV Group omandada oma aktsiaid heakskildetud aktsiaoptsiooniprogrammide täitmiseks tingimusel, et oma aktsiate nimiväärtuste kogusumma ei ületa 10% aktsiakapitalist. Omandamine toimub turutingimustel Nasdaq Tallinna börsil ja on tingimuslik Euroopa Keskpanga nõusolekust. LHV Group omandas perioodil 13. maist kuni 31. detsembrini 2025 2 099 703 oma aktsiat kogusummas 7 270 500 eurot, kaalutud keskmise hinnaga 3,46 eurot aktsia kohta. Lisaks anti üldkoosolekul ülevaade 2025. aasta esimese kahe kuu finantstulemustest ning järgmise viie aasta finantsprognosist. 2025. aastal erakorralisi üldkoosolekuid ei toimunud.
aasta korraline üldkoosolek toimus eesti keeles ning seda juhatas LHV Panga juridilise osakonna juht Daniel Haab, kes tutvustas üldkoosoleku äbiviimise ja juhatusele ettevõtte tegevuse kohta küsimuste esitamise korda.

Üldkoosolekul osalesid koosoleku toimumise kuupäeva seisuga juhatuse esimees Madis Toomsalu ning nõukogu esimees Rain Lõhmus. Kohal viibisid ka juhatuse likmed Meelis Paakspuu, Jüri Heero ja Kadri Haldre ning nõukogu liikmed Tiina Mõis, Raivo Hein ja Tauno Tats. Ülejäänud nõukogu liikmed osalesid üldkoosolekul elektrooniliste vahendite abil. Samuti viibis koosolekul välisauditor Lauri Past (PwC).

Ühelgi LHV aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid neile spetsifilisi kontrolli- või häälleõigusi. LHV ei ole teadlik aktsionäride vahelistest kokkulepetest, mis käsitleksid aktsionärilõiguste kooskõlastatud teostamist.

Olulist osalust omavad aktsionärid on Rain Lõhmus ja temaga seotud isikud, kellele kuulub seisuga 31. detsember 2025 kokku 20,94% aktsiakapitalist, ning Andres Viisemann ja temaga seotud isikud, kellele kuulub seisuga 31. detsember 2025 kokku 10,94% aktsiakapitalist.

II Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 GOV-1 nõuelega [õige 5a) ja kaetud sõltumatu vandeauditori piiratud kindlust andva aruandega AS-i LHV Group konsolideeritud kestlikkusaruande kohta.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATIUSED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

5.2 Juhatus

5.2.1 Juhatuse koosseis ja ülesanded

Juhatus on LHV juhtorgan, mis esindab ja juhib LHV-d. Juhatuse likmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik kandidaadi kirjalik nõusolek. Juhatuse liikmeteks vaitakse isikud, keitel on juhatuses osalemiseks ja juhatuse liikme ülesannete tältmiseks piisavad teadmised ja kogemused ning kes vastavad LHV põhikirjast, juhatuse tõökorrast ja muudest sise-eeskirjadest ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Enne ametisse nimetamist hinnatakse isiku sobivust ametikohale vastavalt LHV juhtorganite liikmete, juhtorganite ja võtmeisikute sobivuse hindamise eeskirjale, Euroopa Keskpanga sobivuse hindamise suunistele ning Euroopa Väärtpabenturujärelevalve (ESMA) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ühistele juhtorganite liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise suunistele, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL ja direktiivi 2014/65/EL nõuetega, võttes seejuures arvesse LHV tegevuse eripärasid.

Juhatuse liikmetel on mitmekülgsed oskused ja kogemused, mis tagavad tõhusa juhtimise ja eestvedamise ärilise kättumise küsimustes. Kredidiasutuste ja börsil noteeritud ärühingute juhtorganitele kehtestatud kõrgete nõuete tältmise tagamiseks korraldatakse korrapäraseid koolitusi, et juhatuse likmed saaksid pidevalt muutuvas ärikeskkonnas esilekerkivate küsimuste lahendamiseks vajalikke teadmisi. Nii tagatakse, et juhatus on hästi ette valmistatud oma kohustuste tältmiseks ja uute suundumustega kohanemiseks. LHV poolt kooskõlas asjakohaste õigusaktide nõuetega läbivildud sobivuse hindamise kohaselt on juhatuse asjatundlikkus piisav ja ajakohane ning kinnitab juhatuse pühendumust pidevale ametialasele arengule ning vastavust kehtivatele õigusaktidele. Juhatusel tervikuna on

põhjalikud teadmised pangandusest ja investeerimisest, laialdased juhtimiskogemused ning laialdased teadmised kredidiasutustest. Neil on rahvusvaheline vaade ja tugev kompetents IT, finanstutlemuste ja riskijuhtimise, sh rahapesu ja finantskuritegevuse tõkestamise, küberturvalisuse, ESG, vastavuskontrolli ja taitituspidevuse valdkonnas. Nende tõestatud võimekus kapitali kaasamisel ning läbipaistev kommunikatsioon loovad kindlustunde klientidele ja investoritele ning tagavad usaldusväärse juhtimise kooskõlas LHV strateegiliste eesmärkidega¹⁰. Täiendav teave juhatuse liikmete professionaalse profiili kohta on esitatud peatükis „Grupi juhtorganid".

Vastavalt LHV põhikirjale on juhatusel üks kuni viis liget. Juhatuse liikme voiltuste tähtäeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja korralist lõppemist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Juhul, kui LHV juhatusel on üle kahle liikme, määrab nõukogu juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tõõd. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teavitades sellest nõukogu. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

LHV juhatuses on neli liget ning seisuga 22. juuli 2025 kuuluvad juhatuse järgmised isikud: Mihkel Torim (juhatuse esimees, tegevjuht), Meelis Paakspuu (finantsjuhtimise funktsiooni eest vastutav juhatuse liige), Kadri Haldre (riskijuhtimise funktsiooni eest vastutav juhatuse liige) ning Jün Heero (IT-tegevuse, IT-arenduse ja infoturbe funktsioonide eest vastutav juhatuse liige). Madis Toomsalu ametiaeg juhatuse esimehena lõppes 21. juuli 2025 ning Mihkel Torim nimetati uueks juhatuse esimeheks ja tegevjuhiks, kelle ametiaeg algas 22. juuli 2025.

Nõukogu on kinnitanud juhatuse liikmete lepingutingimused ning sõlminud nendega lepingud. Nõukogu otsustab muu hulgas juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted ja kompensatsiooni juhatuse liikme lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Mihkel Torimi ametiaeg lõpeb 22. juuli 2030, Meelis Paakspuu ja Jün Heero ametiaeg 31. märtsil 2027 ning Kadri Haldre ametiaeg 18. novembril 2029.

Juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt, lähtudes LHV ja aktsionäride parimatest huvidest, jättes kõrvale isiklikud huvid. Juhatuse liikme ülesandeks on LHV igapäevane juhtimine, ettevõtte esindamine, LHV äritegevuse juhtimine välisturgudel, suhtlemine investoritega ning LHV strateegia väljatõõtamise koordineerimine ja strateegia rakendamine. Juhatuse liikmete LHV põhikirjast tulenev esindusõigus on registreeritud ka äriregistris – LHV-d saab tehingutes esindada juhatuse esimees üksi või kaks juhatuse liget ühiselt.

Juhatus tagab, et LHV-l oleksid oma tegevuse ja ärivaldkonna jaoks sobivad riskijuhtimise ja sisekontrolli süsteemid. LHV sisekontrolli süsteem hõimab kõiki tegevusi, mida viivad ellu LHV nõukogu, juhtkond ja tõõtajad, et tagada tegevuse tõhusus, piisav riskide juhtimine, sisemise ja välise aruandluse usaldusväärsus ja täpsus ning kõikide õigusaktide tingimusteta tältmine. Sisekontrolli süsteem katab kõiki äri-, tugi- ja kontrollüksuseid.

LHV riskijuhtimise eesmärk on riske tuvastada, õigesti mõõta ning juhtida. Laiemas plaanis on riskijuhtimise eesmärk suurendada ettevõtte väärtust kahjude minimeerimise ning tulemuste volatilisuse vähendamise kaudu.

Riskijuhtimine põhineb LHV-s tugeval riskikutuuri ning on üles ehitatud kolme kaitseilini põhimõttel. Esimene kaitseilin, mille moodustavad peamiselt ärivaldkonnad koos muude tugifunktsioonidega, vastutab riskide võtmise ning igapäevase riskide juhtimise eest. Teine kaitseilin, st riskijuhtimine

ja vastavuskontroll, mis hõimab ka finantskuritegevuse tõkestamist, vastutab riskijuhtimisraamistiku haldamise, selle pideva järelevalve ja rakendamise eest. Kolmas kaitseilin, milleks on sõltumatu siseaudit, teeb järelevalvet kogu organisatsiooni üle, st kontrollib siseaudititega sisemist juhtimiskorda, protsesse ja mehhanisme, et teha kindlaks, kas need on asjakohased, usaldusväärsed ja tõhusad ning kas neid rakendatakse järjepidevalt.

LHV juhatuse liikmete kohustused on selgelt määratletud, et tagada tõhus juhtimine ja edukas tegevus:

Tegevjuht koordineerib ja täidab tehnoloogiajuhi, investorsruhete ja äriarenduse juhi, teenuste juhi, turundusjuhi, kommunikatsioonijuhi ning personalijuhi ülesandeid.
Riskijuht teostab sõltumatut järelevalvet LHV oluliste riskide üle ning vastutab järgmiste juhtimisprotsesside eest: kredidirisk, portfellirisk ja aruandlus, finantsrisk ja stressitestid, mittellinantsriskid, modelleerimine ja valideerimine, finantskuritegevuse tõkestamise vastavuskontrolli, vastavuskontrolli ja regulatiivsed suhted.
Finantsjuht koordineerib ja täidab treasury, pearaamatupidaja, juhtimisarvestuse juhi, välisaruandluse juhi, andmevaldkonna juhi, andmejuhtimise meeskonna juhi, juridilise valdkonna juhi ning ESG valdkonna juhi ülesandeid.
IT-juht koordineerib ja täidab IT-juhi (sh infrastruktuur ja siseteenused, sealhulgas IT-tugi ja füüsiline turvalisus) ning infoturbejuhi ülesandeid.

Selgelt piritletud vastutusvaldkonnad tagavad juhatuse tõhusa toimimise ja toetavad LHV missiooni, visiooni ning strateegilisi eesmärke¹¹.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

5.2.2 Juhatuse liikmete tasustamispöhimõtted

LHV tasustamispöhimõtete eesmärk on tagada õiglane, motiveeriv, läbipaistev ja seaduslik tasustamine.

Juhatuse tasustamispöhimõtete ja tõötasude üle on otsustamisõigus nõukogul. Töötasukomitee vaatab kord aastas üle juhatuse tasustamise alused. Juhatuse tegevuse hindamisel võtab töötasukomitee eelkõige arvesse konkreetse juhatuse liikme tööülesandeid ja tegevust, samuti LHV majanduslikku olukorda ning äritegevuse hetkeseisu ja väljavaateid võrredes teiste samasse majandussektorisse kuuluvate äriühingutega.

Juhatuse liikme tasu, sh optoiooniprogramm, peab olema selline, mis motiveerib isikut tegutsema LHV parimates huvides ning aitama vältida huvide konflikti seeläbi, et hoidutakse tegutsemast isiklikes või muudes huvides. Juhatuse liikmete põhipaik ja tasustamispöhimõtted sällestatakse nendega sõlmitud juhatuse liikme lepingus. Sisekontrolli ja riskijuhtimist teostavate juhatuse liikmete tasustamispöhimõtted peavad tagama nende sõltumatuse ja objektiivuse riskijuhtimise/sisekontrolliga seotud ülesannete täitmisel. Nende tasustamine ei tohi oleneda nende järelevalve all olevate valdkondade tulemustest. Seatud eesmärgid peavad olema kirjeldatud individuaaliset tasandil.

LHV juhindub tulemuste mõõtmiseks kasutatavate peamiste kvantitativsete ja kvalitativsete tulemusnäitajate ning riski hindamise mõõdikute seadmisel järgmistest põhimõtetest:

LHV poolt kehtestatud tulemuskriteeriumid ei tohi stimuleerida ülemäärast riskivõtmist või ebasobivate toodete müüki.
Tulemuskriteeriumid ei tohi sisaldada üksnes tegevuse tõhususe näitajaid (nt kasum, müügitulu, tootlus, kulu- ja mahunäitajad) või turupõhiseid näitajaid (nt aktsia hind või võlakirja tootlus), vaid neid tuleb korrigeerida riskipõhiste näitajatega (nt kapitali adekvaatsus, likvidsus).
Riskide ja tulemuste mõõtmiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema võimalikult tihedalt seotud selle juhatuse liikme otsustega, kelle tulemusi hinnatakse, ja tagama, et töötasu määratakse viisil, mis avaldab juhatuse liikme käitumisele soovitud mõju.
Tulemuskriteeriumide määramisel tuleb tagada, et kvantitativsed ja kvalitativsed ning absoluutsed ja suhtelised kriteeriumid oleksid sobivas tasakaalus.
Kvantitativsed kriteeriumid peavad hõlmama perioodi, mis on piisavalt pikk, et võtta arvesse juhatuse liikme või tema vastutusel olevate üksuste võetud riske. Kriteeriumid tuleb riskiga korrigeerida ja need peavad sisaldama majandusliku tulemuslikkuse näitajaid.
Kvalitativsete kriteeriumide näiteks on strateegiliste eesmärkide täitmine, kilentide rahulolu, riskijuhtimis-politika järgimine, organisatsioonisiseste ja -väliste nõuete täitmine, juhtimisoskus, meeskonnatöö, loovus, motivatsoon ning koostöö teiste äriüksuste ja sisekontrolli ülesannete täitjatega.

LHV rakendab pikaajalist tulemustasude maksmise programmi ehk optoiooniprogrammi. Juhatuse liikmete, tegevjuhtkonna ja optoiooniprogrammi kaasatud võtmetöötajate (sh juhatuse liikmega võrdsustatud töötajate) põhipalgale lisandub iga-aastane tulemustasu, mille suurus ja väljamaksmine sõltub individuaalsete ja LHV eesmärkide täitmisest. Aktsionäride poolt heaks kiidetud tulemustasu alumine piir on 0 eurot ning ülemine piir 200% aastapalgast. Finantsplaani täitmisel väljastatakse üldjuhul optoione 2% ulatuses LHV aktsiate koguarvust. Optoiooniprogrammi kaudu tulemustasu määramise alused peavad olema objektivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse. Tulemustasu instrumentideks on 100% aktsiaoptoionid.

Juhatuse liikme lahkumishüvitis on seotud tema varasemate töötulemustega. Juhatuse liikme ei maksta lahkumishüvitist, kui sellega kahjustataks LHV huve. Lahkumishüvitise suurus

peab peegeldama aja jooksul saavutatud tulemusi ja olema vastavuses saadud töötasu suurusega.

LHV juhatuse esimehele Mihkel Torimile maksti ametikohustuste täitmise eest 16 tuhat eurot kuus, st tema aastane tasu 2025. aastal alates ametisse nimetamisest (22. juuli 2025) oli juhatuse liikme lepingu alusel 85,6 tuhat eurot. LHV endisele juhatuse esimehele Madis Toomsalule maksti ametikohustuste täitmise eest 19 tuhat eurot kuus, st tema juhatuse liikme lepingu alusel saadud aastatasu 2025. aastal kuni ametiaja lõpuni (21. juuli 2025) oli 127,2 tuhat eurot. Juhatuse liikme Meelis Paakspuule maksti ametikohustuste täitmise eest 15 tuhat eurot kuus, st tema juhatuse liikme lepingu alusel saadud aastatasu 2025. aastal oli 180 tuhat eurot. Juhatuse liikme Jüri Heerole maksti ametikohustuste täitmise eest 14 tuhat eurot kuus, st tema juhatuse liikme lepingu alusel saadud aastatasu 2025. aastal oli 168 tuhat eurot. Kadri Haldrele maksti ametikohustuste täitmise eest 12 tuhat eurot kuus ajavahemikus jaanuarist kuni juunini 2025 ning alates 2025. aasta juulist 14 tuhat eurot kuus, mille tulemusena oli tema juhatuse liikme lepingu alusel saadud aastatasu 2025. aastal ligikaudu 156 tuhat eurot. Juhatuse liikmetel ei ole õigust täiendavale tasule, preemiale ega hüvitisele LHV juhatuse liikme ülesannete täitmise eest, v.a osalemine LHV Groupi aktsionäride üldkoosoleku poolt 13. märtsil 2020 heaks kiidetud LHV aktsiaoptoioniprogrammis, mille kohaselt kuulub uute LHV aktsiate märkimise eesõigus juhtkonnae ja juhatuse liikmetega võrdsustatud töötajatele ning LHV ja kontsemi kuuluvate ettevõtete võtmetöötajatele, kelle on määranud LHV nõukogu ja kellega on sõlmitud vastavad optoionilepingud.

Optoiooniprogrammi alusel sõlmitud optoionilepingute kohaselt on endisel juhatuse esimehel Madis Toomsalul õigus märkida tulemustasuna kokku 749 611 LHV aktsiat 2023., 2024. ja 2025. aastal antud optoionide alusel. Praegusel juhatuse esimehel Mihkel Torimil on õigus märkida tulemustasuna kokku 199 575 LHV aktsiat 2024. ja 2025. aastal antud optoionide alusel. Meelis Paakspuul on õigus

märkida tulemustasuna kokku 544 130 LHV aktsiat ning Jüri Heerol on õigus märkida tulemustasuna kokku 382 291 LHV aktsiat 2023., 2024. ja 2025. aastal antud optoionide alusel. Kadri Haldrel on õigus märkida tulemustasuna kokku 71 568 LHV aktsiat 2023. ja 2024. aastal antud optoionide alusel; 2025. aastal talte optoione ei antud.

5.2.3 Huvide konfliktid

Juhatus esitab kord aastas majanduslikke huvide deklaratsiooni. Huvide konflikte ei ole esinenud, mistõttu pole parandusmeetmeid rakendatud.

LHV ja juhatuse, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel toimuvad tehingud ja nende tingimused peavad olema eelnevalt nõukogu poolt heaks kiidetud. 2025. aastal ei sõlmitud selliseid tehinguid juhatuse liikme, tema lähendaste või temaga seotud isikute ja LHV vahel, samuti ei ole selliseid kehtivaid lepinguid varasematest perioodidest. Juhatuse liikmetel ei ole 5% ületavaid osalusi teistes äriühingutes, mis on LHV äripartnerid, tamijad, kilendid või muud seotud äriühingud.

Ükski LHV juhatuse liige ei ole juhatuse või nõukogu liige üheski teises äriühingus, mille aktsiatega kaubeldakse Eestis tegutseval reguleeritud turul. Juhatuse liikmetel ei ole LHV aktsiate emiteerimise ega tagasiostmise volitusi.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastasruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

5.3 Nõukogu¹²

5.3.1 Nõukogu koosseis ja ülesanded

Nõukogu on LHV juhtorgan, mis planeerib LHV tegevust, korraldab LHV juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu määrab kindlaks ja vaatab komapäraselt üle LHV strateegia, üldise tegevuskava, riskijuhtimise põhimõtted ja aastaeelarve. Nõukogul on viis kuni seitse liiget. Nõukogu likmete volituste tähtaeg on kuni kolm aastat. Nõukogu likmed valivad enda seast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu likmete valimine, tagasikutsumine ja volituste pikendamine kuulub aktsionäride üldkoosoleku pädrevusse.

Nõukogu likmeteks valitakse isikud, kellel on nõukogus osalemiseks ja nõukogu likme ülesannete täitmiseks piisavad teadmised ja kogemused ning kes vastavad LHV põhikirjast, nõukogu töökorrast ja muudest sise-eeskirjadest ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Enne ametisse nimetamist hinnatakse isiku sobivust ametikohale vastavalt LHV juhtorganite likmete, juhtorganite ja võtmeiskute sobivuse hindamise eeskirjale, Euroopa Keskpanga sobivuse hindamise suunistele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ühistele juhtorganite likmete ja võtmeiskute sobivuse hindamise suunistele, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL ja direktiivi 2014/65/EL nõuetega, võttes seejuures arvesse LHV tegevuse eripärasid.

Nõukogu likmetel on laialdased teadmised ja kogemused, mis võimaldab tõhusat järelevalvet ja äritegevuse juhtimist. Oma tegevuse tulemuslikkuse tagamiseks ning kredildasutuste ja bõrisettevõtete juhtorganitele kehtestatud kõrgete nõuete järjepidevaks täitmiseks osalevad nõukogu likmed koolitustel, kus käsitetakse uusi väljakutseid ja juhtimisstandardite muutusi. 2025. aastal erald keskseid

koolitusi ei korraldatud, kuid nõukogu likmetele anti nõukogu koosolekute raames ülevaateid konkreetsetel teemadel. Sellised ametialaselt arendavad tegevused aitavad hoida ja suurendada nõukogu võimet teostada tõhusat järelevalvet. LHV on hinnanud nõukogu pädrevust sobivuse hindamise raames, mis kinnitas, et see vastab kohaldatavate õigusaktide nõuetele ning on asjakohane ja piisav. Nõukogul on laialdased teadmise panganduse, investeerimise ja finans-tulemuslikkuse valdkonnas ning kõrge teadlikkus ärriskidest. Likmed panustavad individuaalse visiooni, läbipaistvusele pühendumise, ettevõituskogemuse, IT-teadmiste, eduka kapitali kaasamise kogemuse ning rahvusvahelise vaatega. Regulaarsete koosolekute kaudu tugevdatakse ülevaadet veelg¹³. Täiendav teave nõukogu likmete ametialase profiili kohta leiab peatükist „Grupi juhtorganid".

Seisuga 31. detsember 2025 kuuluvad LHV nõukogusse Rain Lõhmus (nõukogu esimees), Andres Viisemann, Tiina Mõis, Raivo Hein, Tauno Tats ja Liisi Znatokov. Nõukogu likmete volitused kehtivad kuni 29. märtsini 2026, v.a Liisi Znatokovi volitused, mis lõpevad 20. märtsil 2027. Endine nõukogu liige Heidur Meerits lahkus meie seast 2025. aasta oktoobris.

aastal toimus üheksa korralist nõukogu koosolekut, üks erakorraline koosolek ning kuuel korral võeti otsused vastu elektrooniliselt. Aasta jooksul osalesid kõikidel nõukogu koosolekutel viis nõukogu liiget (Rain Lõhmus, Raivo Hein, Tiina Mõis, Andres Viisemann ja Liisi Znatokov) ning üks liige (Tauno Tats) puudus ühelt koosolekult. Oktoobris leinas nõukogu Heidur Meeritsa kaotust kui pikaajalist ja hinnatud liiget, kelle panust ja nõuandeid kõrgelt väärtustati. Lisaks plaanilistele koosolekutele võttis nõukogu vastu kuus otsust elektrooniliselt. Nelja elektroonilise hääletuse puhul osalesid kõik nõukogu likmed. Ülejäänud otsuste puhul esines erapooleluks jäämist ja vastuhääli, mis peegeldab nõukogu põhjalikku kaalumist kõigi küsimuste osas. LHV nõukogu tasandil on moodustatud neli komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, tõõtasu, juhatuse ja võtmeiskute

sobivuse hindamise ning riski- ja kapitalijuhtimise küsimustes, nagu on kirjeldatud ühingujuhtimise aruande alajastuses 5.4.

Aasta jooksul sai nõukogu oma koosolekute raames regulaarseid ülevaateid LHV Groupi ja selle tütarettevõtete, sealhulgas LHV Panga, LHV Banki, LHV Varahalduse, LHV Kindlustuse ja LHV Paytechi tegevus- ja finanstulemustest ning mendega seotud valdkondade tegevusest, arengust ja tulemustest. Kvartaalsett esitati ülevaateid riskijuhtimise, vastavuskontrolli ja auditi tegevustest ning põhjalikke analüüse võtmetähtsusega juhtimisvaldkondadest. Nõukogu peamine fookus oli Grupi strateegilise suuna ja finantsplaneerimise juhtimine. Aasta alguses vaatas nõukogu läbi 2024. aasta finanstulemused ning kinnitas Grupi 2025. aasta eelarve. Tulevikku suunatud läheneimine jätkus Grupi tervikliku strateegia ja viisaastase finantsplaani aastateks 2026–2030 aruteluga, mis hõlmas ka negatiivsete stsenaariumde analüüsi vastupidavuse tagamiseks. Grupi krisilahendatavuse valmisoleku toetamiseks kinnitas nõukogu ka Bail-in Playbook¹ ja ettevõtte ümberkorraldamise plaani muudatused. Oluline järelevalve teostati strateegiliste algatuste üle, sealhulgas LHV Paytechi ühelerkorraldamise ja innovaatiline plokiahelapõhine projekt, tagades nende kooskõla Grupi pikaajaliste eesmärkidega.

Strateegilise kasvu toetamiseks tegi nõukogu mitmeid olulisi otsuseid Grupi kapitalibaasi ja finantsilise tugevuse suurendamiseks. Veebruaris kiideti heaks märkimisvääme AT1 võlakirjade emissioon, millele järgnes otsus emiteerida kuni 80 miljoni euro ulatuses teise taseme allutatud võlakirju. Hiljem aasta jooksul kiitis nõukogu heaks LHV Banki kapitali suurendamise, et toetada selle jätkuvat kasvu, ning MREL-iga kvalifitseeruvate vanemvõlakirjade emissiooni. Need meetmed olid kriitõke tähtsusega, et tagada Grupi tugev kapitaliposisioon, mis toetab kasvutrajektoori ja võimaldab toime tulla võimalike majanduslike vastutuultega.

Grupi ühingujuhtimise ja riskijuhtimise arhitektuuri tugevdamine oli keskne ja korduv teema. Nõukogu kiitis

¹² Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 GOV-1 nõuetega (lõige 5a) ja kaetud sõitumatu vandesudition piratud kindlust andva aruandega AS-i LHV Group konsolideeritud kredilikkusaruande kohta.

¹³ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 GOV-1 nõutega (lõige 5b) ja kaetud sõitumatu vandesudition piratud kindlust andva aruandega AS-i LHV Group konsolideeritud kredilikkusaruande kohta.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATIJSED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

5.3.2 Nõukogu tasustamispõhimõtted ja huvide konfliktid

Nõukogu likmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek, arvestades muu hulgas nõukogu likmete tööülesandeid ja nende ulatust, samuti osalemist koosolekutel ja nõukogu kui juhtorgani tegevuses. Nõukogu likmete võidakse määrata täendav tasu seoses auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses osalemise eest.

Aktsionäride üldkoosolek on otsustanud määrata nõukogu likmetele brutotaso 1 500 eurot iga nõukogu korraise koosoleku eest, millet lige osaleb. Tasu makstakse välja hiljemalt nõukogu koosolekule järgneval tööpäeval. Täendavaid lisa- või tulemustasusid, preemiaid ega hüvitisi ei ole kehtestatud.

aastal maksti LHV nõukogu likmetele (sh endine lige Heldur Meerits) nõukogu koosolekutel osalemise eest tasusid kokku 96 tuhat eurot (koos kõigi maksudega). Neist neli liget (Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Raivo Hein ja Liisi Znatokov) said igaüks 15 tuhat eurot (osalesid kõigil koosolekutel), kaks liget (Tiina Mõis ja Tauno Tats) said igaüks 13,5 tuhat eurot (puudusid ühelt koosolekult) ning Heldur Meerits (tahkunud) sai 9 tuhat eurot (puudus kahel koosolekul).

Selguse huvides peab LHV oluliseks märkida, et nõukogu likme Andres Viisemanni puhul rakendab LHV pikaajalist tulemustasude maksmise programmi (LTI), s.o optsioniprogrammi, tulenevalt tema tegevusest LHV tutarettevõte LHV Varahalduse pensionifondide juhina. Tulemustasu instrumentideks on 100% aktsiaoptsioonid. Andres Viisemanni on õigus märkida 2023. aastal emiteeritud optisoonide alueid 57 049 LHV aktsiat. 2024. ja 2025. aastal talle optisoone ei väljastatud.

Nõukogu likmed esitavad kord aastas majanduslike huvide ja majanduslike huvide konfliktide deklaratsiooni. 2025. aastal ei sõlmitud LHV nõukogu likmete, nende lähedaste persilikmete ega nendega seotud isikutega olulisi tehinguid ning ei ole selliseid kehtivaid lapinguid varasematest perioodidest. Huvide konflikte ei esinenud ning seetõttu ei rakendalud parandusmeetmeid. Nõukogu likmetel ei ole üle 5% suuruseid osalusi äriühingutes, mis on LHV äripartnerid, tarnijad, kliendid või muud seotud ettevõtted.

5.4 Nõukogu komiteed

5.4.1 Auditikomitee¹⁴

Auditikomitee on nõukogu moodustatud nõuandev organ raamatupidamise ja aruandluse (sh eelarve koostamise protsessi), auditorkontrolli, riski- ja kapitalijuhtimise, sisekontrollisüsteemi ja siseauditi tõhusa toimimise ning õigusaktidele ja regulatiivsete nõuete täitmise üle järelevalve tegemiseks. Auditikomitee lähtub oma tegevuses eelkõige auditortegevuse seadusest ja LHV nõukogu kinnitatud töökorrast.

Auditikomiteed toetab tema järelevalvealases tegevuses siseauditi üksus, mida juhib siseauditi juht, kes esitab auditikomiteele regulaarselt kord kvartalis aruandeid. Siseauditi juhi ülesanne on muu hulgas tagada, et analüüsitakse ja hinnatakse tegevuste vastavust eesmärkidele, töökorrale, kohaldatavatele seadustele, muudele õigusaktidele, reguleeritud turu eeskirjadele, ametiasutuste ettekirjutustele ja kokkulepetele.

Auditikomitee ülesanne on muu hulgas jälgida ja analüüsida protsesse, mis peavad tagama igakuiste aruannete ning aastaaruande korrektse ja tõhusa koostamise, Grupi ettevõtete majandusaasta aruannete auditorkontrolli protsessi tõhususe ning auditorettevõtte ja seda seaduse alusel esindava vandeauditori sõltumatuse ja nende tegevuse vastavuse auditortegevuse seaduse nõuetele.

Auditikomitee teeb nõukogule ettepanekuid ja annab soovitusi auditorettevõtte nimetamiseks või tagasikutsumiseks, siseauditori nimetamiseks või tagaskutsumiseks, organisatsioonis esinevate probleemide ja ebatõhususe vältimiseks või kõrvaldamiseks ning õigusaktide ja parima praktika nõuete täitmiseks.

Auditikomiteel on vähemalt kolm liget. Auditikomitee likmed valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks viisil, mis tagab kompetentside mitmekesisuse ja likmete sõltumatuse. Auditikomiteesse valitakse isikud, kes on LHV-st pisavalt sõltumatud, et oma rolli tõhusalt täita, ja kellest vähemalt kaks on raamatupidamis-, rahandus- või õigusskaperdid. LHV töötaja, juhatuse liige, siseauditor, prokurist või audititeenuse pakkuja ei tohi olla auditikomitee liige. Auditikomitee likme ametisse nimetamiseks on vajalik kandidaadi kirjalk nõusolek. Auditikomitee likmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu.

Auditikomitee likmed on Raivo Hein, Tauno Tats ja Vemer Llibo (esimees). Auditikomitee likmete volitused kehtivad kuni 31. märtsini 2026. Alates 2025. aasta oktoobrist nimetas nõukogu auditikomitee neljandaks likmeks Rain Lõhmuse, kelle volitused kestavad kuni 18.09.2028. Täendav teave auditikomitee likmete kohta on esitatud peatükis „Grupi juhtorganid". LHV auditikomitee likmetele makstakse igakuist brutotasu 500 eurot ning auditikomitee esimehele 3 000 eurot.

Vastavalt töökorrale toimuvad auditikomitee koosolekut vähemalt kord kvartalis, kuid 2025. aastal toimus auditikomiteel kokku 12 koosolekut. Kuuel koosolekut andsid riskijuhtimise osakonna esindajad auditikomitee likmetele ülevaate erinevatest riskijuhtimise teemadest, panga ja kontsemi riskipositsoonidest ning nende jälgimiseks ja juhtimiseks kasutatavatest nätajatest ja meetmetest, sealhulgas kapitali- ja maksevõimeriski, kredidiniski juhtimise, finantskuritegevuse riski, operatsiooniriski (sh IT-riskide), ESG-riski, likviidsuse ja sellega seotud riskide ning tururiskide (sh intressiriski) ja vastavuskontrolli teemadel.

Enamikul koosolekutest kuulusid arutlusele siseauditi poolt tõstatatud küsimused, eelkõige auditraportitega seotud teemad. Siseauditor andis ülevaate valminud audititest. Auditikomitee vaatas läbi kõik siseauditi aruanded, arutas neis esitatud tähelepanekuid ning kujundas nende kohta seisukoha. Samuti esitati auditikomiteele ja arutati siseauditi märgukirju, mis käsitiesid regulatiivsete tähelepanekute alusel kavandatud leevendamismeetmeid. Aasta esimestel koosolekul kinnitati 2025. aasta siseauditi tööplaan ning detsembris toimunud vimasel koosolekul arutati sisendeid ja juhiseid 2026. aasta siseauditi tööplaan jacks. Tööplaan kildeti heaks 2026. aasta jaanuaris. Veebruaris toimunud koosolekul esitas välisauditor PwC ülevaate auditeerimisprotsessist ja 2024. aasta finantsaruannete auditi tulemustest. Kahel täendaval koosolekul osales samuti välisauditor (PwC). Oktoobris andis PwC ülevaate 2025. aasta finantsaruannete auditi riskihindamisest, auditplaanist, meeskonnast ja ajakavast. Detsembris toimunud koosolekul tutvustas välisauditor vaheauditi käigus tehtud tähelepanekuid.

Aasta jooksul kildeti heaks ja kinnitati konkreetsed lisateenused, mida välisauditor peab osutama. Huvide konflikte ei tuvastatud.

Grupi auditikomitee pidas septembris ka ühise istungi LHV Bank Ltd auditikomitee esimehega, et vahetada teavet eelmisel aastal arutatud teemade ning päevakorras olnud küsimuste kohta.

5.4.2 Töötasukomitee¹⁵

Töötasukomitee on LHV, LHV Panga, LHV Finance¹ ja LHV Kindlustuse nõukogude moodustatud organ, kelle ülesandeks on nimetatud ettevõtete töötajate ja juhatuse likmete tasustamise strateegia väljatöötamine, rakendamine ja selle üle järelevalve teostamine. Töötasukomitee ülesandeks on muu hulgas hinnata, kuidas tasustamisega seotud otsused

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

mõjutavad riskijuhtimisele, omavahenditele ja likviidsusele kehtestatud nõuete täitmist.

Tõötasukomitee teeb järelevalvet LHV, LHV Panga, LHV Finance'i ja LHV Kindlustuse juhatuste liikmete ja töötajate tasustamise üle, hindab tasustamispoliitika rakendamist vähemalt kord aastas, teeb vajaduse korral ettepanekuid tasustamispöhimötete ajakohastamiseks ja koostab nõukogule sellekohaseid otsuste eehõusid.

Tõötasukomiteel on vähemalt kolm liget, kes valitakse LHV ja LHV Panga kattuvatest nõukogu liikmete hulgast. Tõötasukomitee liikmed nimetab ametisse ja kutsub tagasi LHV nõukogu. Tõötasukomitee lige nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Tõötasukomitee liikme tagasivalimise ja voiltuste pikendamise kordade arv ei ole piiratud. Tõötasukomiteesse valitakse isikud, kellel on piisavalt asjakohaseid teadmisi, asjatundlikkust ja kogemusi tasustamispoliitika ja -tavade, riskijuhtimise ja kontrollitegevuse valdkonnas. Tõötasukomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu. Alates 1. aprillist 2023 on töötasukomitee esimehele makstav tasu 1 000 eurot ja töötasukomitee likmele makstav tasu 500 eurot iga osaletud komitee koosoleku eest.

Tõötasukomitee liikmed on Tiina Mõis (esimees), Rain Lõhmus ja Andres Viisemann, kelle voiltused kehtivad 22. märtsini 2026. Täiendav teave tasustamiskomitee liikmete kohta on esitatud peatükis „Grupi juhtorganid".

aastal toimus kaks töötasukomitee koosolekut – jaanuaris ja detsembris. Jaanuaris vaatas komitee läbi ja ajakohastas töötasupoliitika. Kinnitati LHV Panga, LHV Kindlustuse ja LHV Finance'i tasustamissüsteemid, 2025. aasta oluliste riskivõtjate nimekiri ning LHV juhatuse 2024. aasta tasustamisaruanne. Lisaks vaadati üle turuvõrdlus ja 2025. aastaks kavandatud ametikohad ning juhatuse liikmete aastaeesmärgid ja tasustamine. Komitee esitas nõukogule ettepaneku 2024. aasta tulemuste eest väljastavate aktsiaoptsioonide (pikaajaline tulemustasude maksmise programmi)

saajate ja summade kohta ning kiitis heaks aktsiaoptsioonide hinnastamise ettepaneku. Samuti vaatas komitee läbi 2022. aastal väljastatud aktsiaoptsioonide realiseerimisega seotud tagantjärele riskidega korigereimise ning kiits heaks optsioonide säilitamise töötajatele, kelle töölepingud olid lõppenud. Lisaks kiitis komitee heaks aktsiaoptsioonide realiseerimise 2025. aastal.

Detsembris toimunud koosolekul oli komitee peamiseks fookuseks töötajate rahulolu-uuringu Q12 tulemuste põhjalik analüüs. Samuti viis komitee läbi oma tõõkorra iga-aastase ülevaatuse ning sai lühikese ülevaate tasustamispöhimötetest. Kõik töötasukomitee soovitused ja ettepanekud esitati nõukogule kinnitamiseks, tagades kooskõla LHV Groupi juhtimise ja strateegilise raamistikuga.

5.4.2.1 Tasustamispoliitika

LHV ja selle tütarettevõtete (Grupi ettevõtete) tasustamispöhimötteid on kirjeldatud Grupi tasustamispoliitikas.

Grupi ettevõtete tasustamispöhimötetes puuduvad piirkondlikud erisused. Olulisim erinevus Grupi ettevõtete vahel on see, et LHV Varahaldusel ja LHV Paytechil puudub töötasukomitee ja täidavad teistest erinevaid avalikustamisnõudeid ning LHV Bank kohaldab oma tegevusriigi õigusaktidest ja tavadest tulenevaid nõudeid.

Tasustamispöhimötete eesmärk on tagada õiglase, motiveeriva, läbipaisriva ja õigusaktide nõuetele vastava tasu maksimine Grupi ettevõtetes. Üks peamisi eesmärke on leida töötajaid, kellel on ettevõtte strateegia elluvimiseks vajalikud oskused, kogemused ja võimed, ning samal ajal ühilidada töötajate ja aktsionäride huve, motiveerida töötajaid ning ka ärimahude kasvades juhtida riske tõhusalt. LHV töötajate töötasu sisaldab tavaliselt põhipalka ja tulemustasu. Värbamisel võmeldakse uue töötaja palka samaste ametikohtade palkadega vastavas Grupi ettevõttes ning asjakohase tööpere turu keskmise palgaga, mis tagab konkurentsivõimelse ja

õiglase tasu. Grupi ettevõtted ei tee tööandja rahastatud sissemakseid kolmanda samba pensionifondidesse ega paku selliseid hüvesid nagu ametiautod, mobilitelefonid või sülearvutid isiklikuks kasutamiseks.

Üldine tasustamisstrateegia on tagada pikaajaliste eesmärkide täitmiseks motiveeriv töötasu ning ühilasi luua tugev seos töötasu ja Grupi ettevõtete finantistulemuste vahel. Grupi ettevõtted juhinduvad kvantitativsete ja kvalitativsete tulemuste mõõtmisel ja riskide hindamisel järgmistest põhimõtetest:

Tulemuskriteeriumid peavad olema kooskõlas usaldusväärsete ja tõhusate riskijuhtimise põhimõtetega. Kehtestatud tulemuskriteeriumid peavad arvestama Grupi ettevõtete pikaajalsi huve ja ei tohi stimuleerida ülemäärast riskivõtmist või ebasobivate toodete müüki.
Tulemuskriteeriumid ei tohi sisaldada üksnes tegevuse tõhususe näitajaid (nt kasum, müügitulu, kasumlikkus, kulu- ja mahunätajad) või turupõhiseid näitajaid (nt aktsia hind või väärtpaperi tootlus), vaid neid tuleb korigereida riskipõhiste näitajatega (nt kapitali adekvaatsus ja likviidsus).
Riskide ja tulemuste mõõtmiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema võimalikud threadit seotud selle töötaja otsustega, kelle tulemusi hinnatakse, ning tagama, et tasude määramise protsessil on selle töötaja tööalasele kältumisele asjakohane mõju. Pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks hinnatakse ja kontrollitakse riskikältumist üksiktõötaja tasandil.
Tulemuskriteeriumide määramisel peavad kvantitativsed ja kvalitativsed ning absoluutsed ja suhtelised kriteeriumid olema sobivas tasakaalus.
Kvantitativsed kriteeriumid peavad hõlmama perioodi, mis on piisavalt piikk, et võtta arvesse töötajate või äriüksuste võetud riske. Kriteeriumeid tuleb riskiga korrigereida ja need peavad sisaldama majandusliku tulemuslikkuse näitajaid.
Kvalitativsete kriteeriumide näiteks on strateegiliste eesmärkide täitmine, kilentide rahulolu, riskijuhtimispoliitika järgimine, organisatsioonisiseste ja -väliste nõuete täitmine, juhtimisoskus, loovus, motivatsioon ning koostöö teiste äriüksuste ja sisekontrolli ülesannete tältjatega.

Grupi värbamisstrateegia on leida tööturu parimad tegijad ning neid kaasata ja hoida. Töötasu määramisel peavad Grupi ettevõtted oluliseks maksta ametikohale vastavat õiglast tasu ning on pigem valmis tegema erandeid kui piirama valikuid ametikohast tulenevate rangete töötasuvahemike tõttu. Töötasu määramisel arvestatakse:

töötaja pühendumust, tulemusi ja algatusvõimet;
võimalust asendada ametikohit tehnoloogialahendustega;
töökocrmust ning töö kvaliteeti ja intensiivsust;
vastutuse ulatust, nõutud haridustaset ja ametikoha olulisust;
juhtimistulemusi ja nende vastavust ettevõtte strateegilistele eesmärkidele;
oskust kasutada tehnoloogiat valdkonna juhtimisel;
lisahüvesid, olukorda tööjõuturul ja geograafilise asukoha keskmist palgataset.

Tõötasu suuruse määramise otsus peab olema objektivne. Töötasu makstakse vastavalt tehtud tööle ja selle väärtusele, mitte lähtuvalt töötaja isikust, soost, vanusest, päritolust või muust samasest.

Töötajaid ei tohi negatiivseid riske nagu tasu väärtuse langus, vähendamine või tagasinõue ühelgi viisil, nt riskimaandamise või kindlustuse kaudu, kolmandale iskule üle anda. Tasustamispoliitikat puudutavate otsuste tegemisel arvestatakse Grupi ettevõtete finantseisundit ja kapitalibaasi jälkusautlikkust.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARJANDED JA LISAD

Grupi ettevõtted viivad läbi regulaarseid enesehindamisi, mille eesmärk on tuvastada kõik töötajad, kelle ametlalne tegevus mõjutab või võib mõjutada oluliselt Grupi ettevõtete riskiprofiili. Järgnevas tabelis on esitatud sellised töötajate grupid ja nende põhi- ja muutuvtasu komponentide suhe 2025. aastal:

Grupi riskiprofiili mõjutavate töötajate gruppide põhi- ja muutuvtasu suhe seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024

	2025	2024
Kõrgem juhtkond	0,63	0,71
Kontrollfunksiooni täitvad töötajad	0,21	0,19
Töötajad, kellel on oluline mõju krediidiriski positsioonite (töötaja tehtud tehingu nimiväärätus moodustab vähemalt 0,5%	0,74	0,62
LHV esimese taseme põhiomavahenditest ning on vähemalt 5 miljonit eurot)

Enesehindamine toimub kord aastas majandusaasta alguses. Hindamine hõlmab mõõdunud periood (sh majandustulemused, riskianalüüs) ja arvestab eelseisvat majandusaastat. Enesehindamise käigus määrätetud töötajad on kohustatud ühe kalendriaasta jooksul alates optsioonide realiseerimisest hoidma optsioonidega seotud LHV aktisied enda omandis ja neid mitte võõrandama ega mistahes kujul koormama (sh pantima). Nel on keelatud ka aktsia väärtuse languse riski teisele osapoolele üle anda, nt kindlustuse või teatavat liiki finantsinstrumentide abil. Enesehindamise läbiviimisel võetakse arvesse kohustuste ulatust, otsustusõigust ning kvalitativiseid ja kvantitativiseid tulemusnätajaid. Analüüs viib läbi Grupi ettevõtte juhatus arutelu vormis juhatuse või juhtkonna (LHV Bank) koosolekul. Enesehindamise algatab personalijuhtimise osakond ning protsessi ja tulemuste nõuetele vastavust hindab vastavus-kontrolli osakond, kelle esindaja viibib ka enesehindamise juures. Töötasukomitee vaatab kord aastas üle töötajaga seotud kvalitativised ja kvantitativised kriteeriumid ja enesehindamise protsessi, mille alusel otsuseid tehakse. Enesehindamise tulemused vaatab sõltumatult läbi siseauditt

üksus ning tulemuste kokkuvõte esitatakse asjakohaste Grupi ettevõtete nõukogudele.

Aktsiaoptsioonid

aastal kiitsid LHV aktsionärid heaks tulemustel põhineva aktsiaoptsiooniprogrammi LHV ja Grupi ettevõtete juhatuse liikmetele, nendega võrdustatud töötajatele ning võtmetöötajatele, mida rakendati aastatel 2020–2024. 26. märtsil 2025 kiitis aktsionäride üldkoosolek heaks 2020–2024 programmi muudatused ning kehtestas uue aktsiaoptsiooniprogrammi aastateks 2025–2029. Muudetud tingimuste alusel määrati 2025. aastal 2024. aasta tulemuste eest aktsiaoptsioonide saajad ja mahud ning edaspidiseid optsioonide andmisi reguleerib uus programm.

Alljärgnevad põhimõtted olid aluseks 2020–2024. aastate aktsiaoptsiooniprogrammile, mida aktsionäride üldkoosolek muutis 26. märtsil 2025, et määrata 2024. aasta tulemuste eest antavad optsioonid.

Aktsiaoptsioonid on üks tulemuspõhise hüvitise (tulemustasu) liike ning nende andmine põhineb pikaajalistel huvidel ja kokkulepitud tulemuste saavutamisel. Eesmärkides tuleb arvesse võtta kapitalinõudeid, likviidsust ja riskijuhtimist, kaasa arvatud kestlikkuse kriteeriume. Tulemustasu makstakse ainult siis, kui eesmärgid on täidetud, ning oodatust väiksemate tulemuste eest tulemustasu ei maksta.

Programmi eesmärgid:

tagada konkurentsivõimeline taustamine, et olla tööpõuturul atraktiivne;
hoida ja motiveerida võtmetöötajaid läbi omanikusuhte loomise;
töötajate ja aktsionäride huvide ühildamine;
kasvatada ettevõtte väärtust läbi tulemusjuhtimise;
edendada usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist, sh kestlikkusriskide arvessevõtmist.

Optsooniprogrammi tulemustasu instrumentideks on 100% aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide tähtaeg on vähemalt kolm aastat alates optsioonide väljastamise hetkest. Täiendav tingimus kehtib juhatuse liikmetele ning teistele määrätetud töötajatele, kelle ametlalne tegevus avaldab olulist mõju ettevõtte riskiprofiilile – neli ei ole lubatud optsooniprogrammi alusel omandatud aktsiaid võõrandada ühe aasta jooksul pärast optsioonide realiseerimist. Aktsiate väljastamisele eelnev vähemalt kolmeaastane üleandmisperiood võimaldab tulemusi pikaajaliselt hinnata. Optsoone ei saa realiseerida rahas. Aktsiaoptsioone väljastatakse igal aastal teatud protsendi ulatuses LHV Groupi aktsiate koguarvust, nagu on määrätetud LHV Groupi aktsionäride üldkoosoleku poolt kinnitatud aktsiaoptsiooniprogrammis. LHV-I on õigus keelduida aktsiaoptsioonide realiseerimisest ja väljastamisest õigustatud isikule kas osaliselt või tervikuna siis, kui:

LHV Groupi üldkoosolek või üldkoosoleku otsuse alusel tegutsev nõukogu ei võta vastu otsust LHV aktsiakapitali suurendamise ja aktsiate emiteerimise kohta;
juhatuse liikme leping või optsoonide saamiseks õigustatud isiku tõõsuhe on lõppenud isiku enda algatusel või töölepingu seaduse § 88 alusel või töölepingu seaduse muutmise korral analoogsel alusel; nõukogu otsuse alusel on siski võimalik teha erandeid käesoleva sätte kohaldamisel;
LHV või selle asjakohase tütarettevõtte majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
optsoone saama õigustatud isik ei täida enam tulemuskriteeriume või ei vasta krediidiasutuse või fondivalliseja juhile või töötajale seadusega kehtestatud nõuetele;
LHV või selle asjakohane tütarettevõte ei täida enam usaldatavusnõudeid või vastava ärühingu riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega;
optsoonide väljastamisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks;
Finantsinspektsioon või muu pädev asutus on teinud ettekirjutuse, mis keelab aktsiate väljastamise optsoonide saamiseks õigustatud isikule.

Aktsiaoptsioone on ajavahemikul 2015–2025 väljastatud igal aastal. 2025. aastal realiseerit 2022. aastal väljastatud optsoonid. Edaspidised optsoonide andmised toimuvad 26. märtsil 2025 aktsionäride üldkoosoleku poolt heaks kiidetud uue 2025–2029 optsooniprogrammi alusel, mis jälkab optsoonide andmist kolmeaastase tähtajaga.

Aktsiaoptsioonide saamine ja kogus sõltusid ettevõtte üldiste ning juhatuse liikmete ja töötajate individuaalsete tegevuseesmärkide edukast tällmisest. 2025. aastal väljastati aktsiaoptsioone 264 isikule summas 7 874 tuhat eurot. 2024. aastal väljastati aktsiaoptsioone 227 isikule summas 6 236 tuhat eurot. 2023. aastal väljastati aktsiaoptsioone 181 isikule summas 5 928 tuhat eurot.

aastal väljastatud aktsiaoptsioone saab realiseerida ajavahemikul 1. aprillist 2026 kuni 30. aprillini 2026 ning nimiväärtusega 0,1 eurot aktsiaid saab omandada hinnaga 1,70 eurot aktsia kohta. 2024. aastal väljastatud aktsiaoptsioone saab realiseerida ajavahemikul 1. aprillist 2027 kuni 30. aprillini 2027 ning nimiväärtusega 0,1 eurot aktsiaid saab omandada hinnaga 1,74 eurot aktsia kohta. 2025. aastal väljastatud aktsiaoptsioone saab realiseerida ajavahemikul 1. aprillist 2028 kuni 30. aprillini 2028 ning nimiväärtusega 0,1 eurot aktsiaid saab omandada hinnaga 1,63 eurot aktsia kohta.

Aktsiaoptsiooniprogrammiga seotud kulud ulatusid 2025. aastal 6 961 tuhande euroni (2024: 6 809 tuhat eurot).

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA III: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

5.4.3 Nomineerimiskomitee¹⁶

Nomineerimiskomitee esemärk on toetada LHV, LHV Panga ja LHV Finance'i nõukogusid mainitud ärühingute juhatuse ja nõukogu liikmete ning (kui asjakohane) võtmetöötajate valikuprotsessi ja sobivusnõuetega seotud küsimustes. Nomineerimiskomitee pädevusse kuulub muu hulgas juhtorganite liikmete ja võtmetöötajate kandidaatide individuaalse sobivuse ning juhtorganite kollektivse sobivuse hindamine, juhtorganite koosseisu, struktuuri ja tegevuse hindamine, juhtorganite otsustusprotsessi pidev jälgimine, saadud riskiteabe sisu, vormi ja sageduse korrapärane ülevaatamine ja nende kohta otsuste tegemine ning vajaduse korral riskijuhtimise, vastavuskontrolli, siseauditi ja teiste osakondade ning üksuste juhtide kaasamise tagamine vastavaid valdkondi puudutavates küsimustes. Nomineerimiskomitee juhindub oma toos muu hulgas mitmekesisuse politikast, mis lähtub Euroopa Keskpanga sobivuse ja nõueltekohasuse hindamise suuristes ja ärühingute juhtikonna soolist tasakaalu käsitlevas EL-i direktiivis sätestatud üldpõhimõtetest. Sellega secse märgitakse, et Tiina Mõis on LHV nõukogu liige ning ühtlasi toötasukomitee ja nomineerimiskomitee esimees, Liisi Znatokov on nõukogu liige ja riski- ja kapitalikomitee esimees ning Relika Mell on LHV siseauditi juhina võtmetöötaja. Lisaks toõtab LHV Eesti tütarettevõtetes kokku 157 keskastme juhti, kellest 88 on naised, ning juhatuse liikmeid on kokku 12, kellest 5 on naised.

Nomineerimiskomiteel on vähemalt kolm liget, kes valitakse LHV ja LHV Panga kattuvate nõukogu liikmete hulgast. Komitee liikmetel peavad olema individuaalselt ja kollektivsett valikuprotsessi ja sobivusnõuete alased piisavad ja asjakohased teadmised, kogemused ja asjatundikkus, sh teadmised Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpabenturujärelevalve suuristes esitatud juhtorgani liikmete ja võtmetöötajate sobivuse hindamise kohta sätestatud nõuetest. Komitee pädevuse, õigused, tegevuspõhimõtted ja

liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu.

Nomineerimiskomitee likmed on Tiina Mõis (esimees), Rain Lõhmus ja Andres Viisemann, kelle volitused kehtivad 22. märtsini 2026. Täiendav teave nominatsioonikomitee liikmete kohta on esitatud peatükis „Grupi juhtorganid". Nomineerimiskomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu. Alates 1. aprillist 2023 on nomineerimiskomitee esimehele makstav tasu 1 000 eurot ja nomineerimiskomitee likmele makstav tasu 500 eurot iga osaletud komitee koosoleku eest.

aastal toimus kaks nomineerimiskomitee koosolekut, üks otsus võeti vastu kirjalkus vormis ning viis otsust võeti vastu elektroniliselt. Jaanuaris hindas komitee LHV, LHV Panga ja LHV Finance'i juhatuse ja nõukogu liikmete ning võtmetöötajate individuaalset ja kollektivset sobivust.

Mais keskendus nomineerimiskomitee LHV Groupi uue tegevjuhi valimisele. Komitee hindas AS-i LHV Group tulevase juhatuse esimehe, AS-i LHV Pank nõukogu esimehe ja riski- ja kapitalikomitee likme ning AS-i LHV Finance tulevase nõukogu liikme Mihkel Torimi individuaalset ja kollektivset sobivust. Sobivuse hindamised ja valimisprotsessid vildi läbi eesmärgiga tagada vastavus regulatiivsetele nõuetele ja kooskõla LHV strateegiliste eesmärkidega.

Lisaks kiitis komitee heaks AS-i LHV Pank juhatuse tulevase likme ja tehnoloogia- ning tootearenduse juhi Mihkel Kasepuu individuaalse sobivuse hindamise aruande ning kollektivse sobivuse hindamise aruande AS-i LHV Pank juhatuse kavandatava uue koosseisu kohta.

Augustis algatas komitee Kairi Pauskari sobivuse hindamise AS-i LHV Group ja AS-i LHV Pank nõukogu likme kandidaadina. Pärast tema individuaalse sobivuse ja nõukogu kollektivse sobivuse hindamise heakskiltmist novembris soovitas komitee nõukogul teha aktsionäridele ettepaneku valida Kairi Pauskar AS-i LHV Group uueks nõukogu likmeks

Tiina Mõisa asemel. Lõplik ametisse nimetamine sõltub aktsionäride iadkosoleku otsusest.

Kõik sobivuse hindamised, ajakohastused ja ettepanekud esitati nõukogule kinnitamiseks, tagades kindla juhtimise ning kooskõla LHV Groupi pikaajaliste eesmärkidega.

5.4.4 Riski ja kapitali komitee¹⁷

Riski ja kapitali komitee eesmärk on teha järelevalvet riski- ja kapitalijuhtimise politika elluvimise üle LHV konsolideeritud tasandil, sh hinnata riskide, kapitali, likviidsuse ning tulude tõenãosuse ja ajastusega seotud aspekte ning analüüsida árimudelit ja riskijuhtimise põhimõtteid. Riski ja kapitali komitee on kohustatud vaatama üle riskijuhtimise osakonna koostatud aruanded ning vaatama üle ja kinnitama kõik riskilimidid, sh vaatama üle sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi (ILAAP), sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP), taasteplaani (RCP), krisilahenduskava (RRP) ja muud olulised riskidega seotud politikad ning esitama nõukogule kinnitamiseks nendega seotud ettepanekud. Riski ja kapitali komitee kompetentsi kuulub ka järelevalve teostamine LHV investeeringute, riskide ja kapitalijuhtimise üle.

Riski ja kapitali komitee liikmed valitakse LHV nõukogu liikmete seast ning neil peavad olema riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse mõistmiseks ja pidevaks jälgimiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Komitee pädevuse, õigused, tegevuspõhimõtted ja liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu.

Seisuga 31. detsember 2025 kuuluvad riski ja kapitali komiteesse Liisi Znatokov (esimees), Rain Lõhmus ja Andres Viisemann ning nende volitused kehtivad 31. märtsini 2026, välja arvatud Liisi Znatokov, kelle volitused kehtivad 20. märtsini 2027. Heldur Meerits oli riski ja kapitali komitee liige

kuni oma surmani 2025. aasta oktoobris. Täiendav teave riski ja kapitali komitee likmete kohta on esitatud peatükis „Grupi juhtorganid". Riski ja kapitali komitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu. Kuni 2025. aasta märtsini põhines tasustamine koosolekutel osalemisel, kusjuures esimehele maksti 1 000 eurot ja liikmele 500 eurot iga koosoleku kohta. 2025. aasta veebruaris kiitis nõukogu heaks muudetud tasustamispõhimõtted, arvestades suurenenud tõõkoormust seoses LHV üleminekuga Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla. Alates 2025. aasta märtsist asendati varasem koosolekupõhine tasustamine fikseeritud igakuise tasuga 3 000 eurot (bruto) esimehele ja 500 eurot (bruto) liikmele. See tasustamine on ühtlustatud LHV Panga riski ja kapitali komitee tasustamisega ning likmed, kes kuuluvad mõlemasse komiteesse, saavad ühe tasu.

aasta jooksul keskendus riski ja kapitali komitee Grupi riskijuhtimise raamistiku tugevdamisele, piisava kapitaliseerituse tagamisele ning regulatiivsete nõuete täitmise järelevalvele. Komitee töö oli keskse tähtsusega muutuvas riskikeskkonnas navigereimisel ja Grupi strateegiliste eesmärkide toetamisel. Kokku toimus aasta jooksul üheksa korralist ja neli erakorralist komitee koosolekut.

Aasta peamiseks tookuseks oli Grupi riskisuraamistiku (RAF) oluline arendamine. Aasta esimeses pooles old RAF-iga seotud arutelud pidevaks teemaks ning need kulmineerusid Grupi ajakohastatud riskiisu dokumendi kinnitamisega erakorralisel koosolekul mais. Kuigi üldine raamistik oli jätkuvalt arendamisel, kinnitas komitee pooleilolevate muudatuste suuna. Seda tööd toetasid aprillis heaks kiidetud muudatused riskijuhtimise politikas, sealhulgas riskitaksonoomia lisas, ning riskiisu politikas, tugevdades Grupi riskijuhtimise üldist raamistikku.

Kooskolas uuendatud RAF-iga viis komitee läbi põhjaliku ülevaatuse Grupi peamistest riskipolitikatest. Juunis toimunud koosolekul vaadati läbi muudatused kapitalijuhtimise

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastasruanne 2025

I OSA: STRATEGICLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARJANDED JA LISAD

politikas, kredidiriski politikas, likviidsus- ja rahatsamisriski politikas, tururiskide politikas, operatsiooniriski politikas, ESG riskipolitikas ning finantskuritegevuse tökestamise politikas. See algatus tagas, et Grupi põhipoliltikad on ajakohased, tõhusad ning kooskõlas strateegilise suuna ja riskitaluvusega. Kredidiriski politika ajakohastamist arutati ka aprillis, sealhulgas vajadust täiendavalt määratleda piiratud tegevused.

Komitee edendas ka strateegilisi algatusi, eelkõige keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite lõimimisel. Selle tulemusel töötab välja uus ESG riskipolitika, mida arutati juunis, ning ajakohastati ESG riskijuhtimise raamistikku. Teiseks oluliseks strateegiliseks fookuseks oli Grupiüleme andmestrateegia, mida tutvustati augustis ning mille komitee heaks kiitis, rõhutades selge vastutuse, läbipaistvuse ja järjepidevuse olulisust andmehalduse valdkonnas.

Grupi finantsstabilisuse säilitamine oli komitee töö keskmes. Märtsis kiitis komitee heaks kapitali adekvaatsuse ja likvidisuse piisavuse aruanded. Toimusid arutelud sisemiste kapitali ja likviidsuse adekvatuses hindamise protsesside (ICAAP/ILAAP) üle ning septembris tegi komitee nõukogule ettepaneku kinnitada 2026. aasta ICAAP-i negatiivse stsenaariumi dokumentatsioon. Lisaks toetas komitee finanteseisundi taastamiskava ajakohastamist ning soovitas kapitalibaasi tugevdamiseks emiteerida T2 võlakirju.

Regulativne järelevalve oli pidev ja oluline tegevusvaldkond. Märtsis vaatas komitee läbi EBA 2025. aasta stressitesti läbiviimise ning augustis analüüsis selle tulemusi, mis kinnitasid Grupi kapitali vastupidavust ebasoodsates tingimustes. Aasta teises pooles põörati märkimisväärset tähelepanu riskandmete koondamise ja aruandluse (RDARR) kohapealse kontrolli tulemusle. Komitee jälgis tegevuskavade koostamist tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks, juhtimise tugevdamiseks ning valmisoleku tagamiseks eelseisvaks SREP tsükliks.

Aasta algusest alates käsitles komitee ka spetsiifilisi regulativseid ja kriislahendatavusega seotud küsimusi. Vaadati läbi Bail-in Playbook¹) ja ettevõtte ümberkorraldamise plaani ajakohastused ja muudatused, mis olid seotud LHV 2024. aasta kriislahendatavuse enesehindamisega. See ennetav läheneime tagas jätkuva vastavuse regulatiivsetele nõuetele ja valmisoleku erinevateks järelevalvestsenaariumideks. Komitee põhjalik järelevalve ja otsustav tegutsemine kogu aasta vältel tugevdasid Grupi vastupidavust ning toetasid selle pikaajalist ja kestlikku kasvu.

5.5 Juhtimisraamistik ja -kultuur

5.5.1 Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatus ja nõukogu teevad LHV huvide parima kaltsmise tagamiseks tihadat koostööd. Koostöö aluseks on eelkõige avatud mõttevahetused nii juhatuse ja nõukogu vahel kui ka juhatuses ja nõukogus.

Juhatus ja nõukogu töötavad ühiselt välja LHV eesmärgid ja strateegia. Juhatus lähtub LHV juhtimisel nõukogu antud strateegilistest juhistest ning arutab nõukoguga strateegilisi juhtimisküsimusi regulaarselt, ausalt ja avameelselt. Juhatus on kutsutud osalema igakuistel nõukogu koosolekutel.

Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad LHV äritegevuse planeerimist, elluvimist ja tulemuslikkust, riskipostisioone ning riskijuhtimist. 2025. aastal ei esinenud huvide konflikte, mistõttu parandusmeetmeid ei rakendatud.

5.5.2 Ettevõttekultuur ja eetiline juhtimine¹⁰

LHV ettevõttekultuur peegeldab endas missiooni parandada juurdepääsu finantsteenustele ja kapitalle ning visiooni innustada inimesi ja ettevõtteid mõtlema ambitsioonikalt, uurima uuenduslikke ideid ja oma eesmärkide saavutamiseks julgelt tegutsema. Lähtudes oma põhiväärtustest – lihtne, toetav ja tulemuslik – loob ja edendab LHV oma ettevõttekultuuri selgete väärtuspõhiste strateegiate ja põhimõtete kaudu. LHV personalipõhimõtetele ja töötajatele pakutaval väärtuspaketil on keskne roll töötajate arengu, rahulolu ja organisatsiooni eesmärkidega joondumise edendamisel. Need algatused rõhutavad professionaalset arengut, tunnustamist ja toetavat töökeskkonda.

Juhtorganid vastutavad kõigile töötajatele kohalduvate kohustuslike politikate, sh eetikapõhimõtete kehtestamise eest. Politikaid vaadatakse igal aastal üle ja vajaduse korral peetakse arutelusid, et tagada politikate asjakohasus ja tõhusus tugeva ettevõttekultuuri edendamisel. Selle protsessi kaudu annavad juhatus ja nõukogu selgeid juhiseid organisatsiooni väärtuste ja eetiliste standardite edendamiseks ja au sees hoidmiseks.

Kõik LHV juhid (ja töötajad) peavad kältuma eetiliselt ja vastutustundilkult ning eetikapõhimõtteid järgima. LHV eetikapõhimõtted on aluseks mitmesugustele sisemistele eeskirjadele ja reeglitele, sh grupi juhtimispoliltikale ja muudele kordadele, mis reguleerivad eetikapõhimõtete täpsemat järgimist. LHV-I on ESG politika, milles on selgelt kirjeldatud ja selgitatud LHV vastutust ja pühendumist sotsiaalsetele ja keskkonnaküsimustele.

LHV organisatsiooniline ja töökorralduslik ülesehitus on läbipaistv, selge ja alati ajakohane, et tagada grupi tõhus juhtimine. Seda kindlustavad selgelt määratletud vastutusvaldkonnad, regulaarsed sise- ja välisauditid, politikate perioodiline ülevaatus nende asjakohasuse säilitamiseks ning pidevad investeerimised koolitustesse ja arengusse, et tagada teadlikkus parimatest tavadest ja regulatiivsetest nõuetest. See läheneimisvis tagab, et sisekontroll on äritegevusest eraldatud, vastutusvaldkonnad on piisavalt jactatud ning tõhusaks toimimiseks on tagatud vajalikud ressursid.

Oma kultuuri edendamiseks tagab LHV, et tema väärtused lõimitakse igapäevategevusse, kommunikatsiooni ja investoritega suhtlemisse. Organisatsioon annab järjekindlalt teada oma pühendumisest läbipaistvusele, kestlikkusele ja eetilisele kältumisele, kinnistades neid põhimõtteid ettevõtte kõigil tasanditel.

LHV hindab oma ettevõttekultuuri regulaarse töötajate tagasiside (sh rahulolu-uuringute), tulemuslikkuse mõõdikute ja strateegiliste eesmärkidega kooskõla alusel. Rahulolu-uuringutega kogutakse teavet töötajate organisatsiooni,

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGISLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA III: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARJANDED JA LISAD

juhtkonda, tööd ja isiklikku motivatsiooni puudutavate vaadete kohta. Selline lähene-misviis tagab, et ettevõttekultuur areneb vastavalt sisemistele ja välistele muutustele, aidates kaasa töötajate, kilentide ja aktsionäride pikaajalisele edule, ning ühtlasi toetab tugevat juhtimist ja eetiliste standardite järgimist.

LHV personalipolitikas kirjeldatud koolituspolitika kohaselt arendatakse töötajate pädevusi eelkõige planeeritud koolitusprotsesside kaudu. Kõiki töötajaid koolitatakse, ent koolituste ulatus ja sagedus määratakse kindlaks iga-aastaste koolituskavadega, mis koostatakse vastavalt osakondade vajadustele ja töötajate arengueesmärkidele. Korraldatakse ettevõttesseid ja väliseid koolitusi ning pakutakse e-õppe võimalusi, tagades paindikkuse ja asjakohasuse.

Grupi ettevõtete juhatuse liikmed tutvustavad aasta jooksul oma ettevõtete töötajatele kvartalite finantstulemusi ja selgitavad LHV eesmärke ja sihte. Lisaks korraldab LHV kord kvartalis infotunde, strateegilisi arutelusid ja tegevuste ülevaateid, mida juhivad grupi ettevõtete valdkonnajuhid. Nende ettevõtmiste eesmärk on aidata töötajatel üksikasjalikult mõista ettevõtte kultuuri, strateegiat, tegevust ja tulemusi. Kõiki töötajad saavad sellistel üritustel osaleda kohapeal või kaugühenduse teel või hiljem salvestist järele vaadata.

Kõiki võimalikke huvide konflikti, altkäemaksu, finantskuritegevuse, ebaseadusliku tegevuse ja korruptsiooni juhtumeid käsitetakse hoolikalt ja vastutustundlikult. LHV edendab kestlikku mõtteviisi kõigil juhtmistasanditel ja kogu organisatsioonis. Selleks:

hoitakse mittehierarhilist organisatsioonistruktuuri, et rõhutada töötajate individuaalse vastutuse võtmiste tähtsust;
tõhustatakse järjepidevalt ESG tegurite lõimimist grupi igapäevatöösse, juhtimistili, värbamisprotsessidesse ja strateegiate väljatöötamisse;
keskendutakse kaasamisele ja koostööle;
tunnistatakse ESG tegurite integreerimist oma äriprotsessidesse kui püüet muutusi juhtida ning koostöö tähtsust seatud eesmärkide saavutamisel;
tehakse pingutusi ESG tegevuste ning vastavate edusammude analüüsi ja aruandluse parandamiseks ning oma mõödikute ja edusammude nõuetekohaseks avaldamiseks reguleerivatele asutustele, partneritele ja laiemale avalikkusele;
järgitakse juhtimise läbipaistvuse tagamiseks Finantsinspektsooni ja Nasdaq Tallinna börsi koostatud „Hea ühingujuhtimise tava“ scooltusi;
lähtutakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivist (CSRD) tulenevatest aruandlusnõuetest;
on kestlikkusealased esmärgid lõimitud juhatuse liikmete, nendega võrdsustatud töötajate ja võtmetöötajate aktsiaoptsioorinprogrammi raames hinnatavatesse aastaeesmärkidesse.

LHV ei tegele lobitegevusega ega toeta ei otseselt ega kaudselt ühtegi polititist organisatsiooni.¹⁹

5.5.2.1 Rikkumistest teavitamise kanal²⁰

LHV grupi ettevõtted on loonud sisevõrgu kaudu juurdepääsetava sisemise rikkumisest teatamise kanali, mis võimaldab töötajatel konfidentiaalselt teatada õigusrikkumistest, ebaeetilisest kältumisest või kältumisest, mis on vastuolus sise-eeskirjadega, nt eetikapõhimõtete või muude reeglitega. Kanal toetab anonüümset teavitamist ning kõik teated suunatakse vastavuskontrolli osakonda erapoolekuts läbivaatamiseks ja asjakohaste meetmete kasutusele võtmiseks.

Rikkumistest teatamise mehhanism tagab kaitse töötajatele, kes heas usus teatavad rikkumistest, sh tagab neile anonüümsuse, kui nad seda soovivad, ning kaitse diskrimineerimise ja ebaõiglase kohtlemise eest. Rikkumisi käsitetakse põhjalikult ja objektivselt, teavitades vajadusel õiguskaitse- ja järelevalveasutusi. Samuti on teavitatud töötajaid nende õigusest teatada rikkumistest väljaspool ettevõtet. Kuigi eraldi rikkumistest teavitamise koolitusi ei ole korraldatud, tõstavad LHV grupi ettevõtted rikkumistest teavitamise kanali olemasolu esile sisejuhataval vastavuskoolitusel. Teave rikkumistest teatamise mehhanismi kohta, sh asjakohased dokumentid, on kõigle töötajatele ligipääsetavad sisevõrgu kaudu ja leitavad selgesõnaliste pealkirjade ja linkide abil. Vastavalt teatatud rikkumise olemusele viiakse uurimine vajaduse korral läbi kooskõlas sisepehtuste ennetamise korraga, milles on selgelt määratletud tuvastamise ja käsitlemise protsessid. Uurimisi juhib sõltumatult sisekontrolli üksus, mis on juhtimisahelast eraldi tegutsev teise astme vastavuskontrolli funktsiooni täitja.

Uurimiste tulemustest teavitatakse vajaduse korral asjakohaseid juhtorganeid, tagades seejuures läbipaistvuse ja vastutuse nende menetlemisel. See terviklik raamistik toetab LHV pühendumust eetilisele äripraktikale.

5.5.2.2 Korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine²¹

LHV on kehtestatud protsessid võimalike korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja käsitlemiseks, mida reguleerivad sisevõrgus kättesaadavad kohustuslikud sise-eeskirjad. Töötajatel on lepinguline kohustus eeskirjad läbi vaadata ja neist kinni pidada, kusjuures uuendused edastatakse neile viivitamatult ning nende üle vaatamine kinnitatakse spetsiaalse süsteemi kaudu. Uued töötajad peavad tööle asumisel samuti eeskirjadega tutvuma ja reeglitest arusaamist kinnitama.

Kuigi LHV-I ei ole spetsiaalset korruptsiooni või altkäemaksu tõkestamise koolitusprogrammi, käsitetakse asjakohaseid teemasid sisemistes kordades ja politikates, mille tundmine on kõigile töötajatele kohustuslik.

LHV tagab läbipaistvuse ja aususe üksikasjalike kingituste vastuvõtmise reeglite ja kehtestatud politikate abil, mis toetavad eetilist kältumist, aitavad ennetada huvide konflikte ja tagavad LHV ressursside vastutustundliku kasutamise. Nende politikate vastavust ÜRO korruptsiooni vastase konventsiooni nõuetele ei ole ametlikult hinnatud, kuna finantesektori ranges õigusraamistikus puudub praktiline vajadus sellise hindamise järele, ja praegu ei ole ka kavas sellist hindamist läbi viia.

Rikkumistest teatamise mehhanism võimaldab eelmises punkta kirjeldatud viisil teatada kõigist võimalikest juhtumitest (sh korruptsioonist ja altkäemaksust), tagades strukturereitud protsessi erinevate juhtumite tuvastamiseks.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastasruenne 2025

¹⁹ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 G1-5 nõuetega ja kaetud sõltumatu vandeauditori piratud kindlust andva aruandega AS-I LHV Group konsolideeritud kestlikkusaruande kohta.

²⁰ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 G1-1 nõuetega (lõiked 10a, 10b, 10g ja 10h), G1-3 nõuetega (lõiked 18a, 18b, 18c, 20, 21a, 21b, 21c) ja G1-4 (lõige 24a) ja kaetud sõltumatu vandeauditori piratud kindlust andva aruandega AS-I LHV Group konsolideeritud kestlikkusaruande kohta.

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LHV ei ole tuvastanud organisatsioonis valdkondi ega funktsioone, millega kaasneb korruptsiooni- või altkäemaksurisk. Huvide konflikti vältimise politika koos teiste sisepolitikage tagab tugeva järelevalve ja juhtimise, minimeerides ebaetilise käitumise võimalusi kõigis valdkondades. Lisaks on kehtestatud sisepettuste ennetamise, avastamise ja lahendamise kord, mis tugevdab veelgi LHV pühendumust eetilisele tegevusele.

LHV-I ei ole olnud ühtegi kinnitatud korruptsiooni või altkäemaksuga seotud juhtumit.

5.5.3 Teabe avalikustamine

5.5.3.1 Pühendumus läbipaisuvsele ja suurepärastele investorsuhetele

LHV kohtleb kõiki aktcionäre võrdselt ja teavitab kõiki aktcionäre olulistest asjaoludest võrdsetel alustel, võimaldades vastavale teabele kiiresti ja ühetaoliselt juurde pääseeda. Teabe avalikustamine toimub vastavalt avalikele ettevõtetele kehtestatud reegilitele.

LHV panustab aktiivselt investorkogukonnaga heade suhete arendamisse ja investorite teadlikkuse suurendamisse. LHV-I on investoritele mõeldud veebileht, kus aktcionäridele tehakse kattesaadavaks kõik dokumendid ja andmed, mida näevad ette „Hea ühingujuhtimise tava“ ja kehtivad õigusaktid. LHV avalikustab nii igakuised finantstulemused kui ka järgmise aasta ja viie aasta finantsprognossi. LHV veebilehel on avalikustatud jooksva ja järgmise aasta finantskalender, mis sisaldab majandusaasta aruande ja vahearuannete avalikustamise kuupäevi ning aktcionäride korralise üldkoosoleku toimumise kuupäeva. Avalikustatav teave on kodulehel kattesaadav eesti, inglise ja vene keeles. Aastaplaane ja igakuiseid tulemusi avalikustatakse ka børsiteadetes. LHV krediidiasutusest tüterettevõte LHV Pank on registreeritud läbipaisvusregistris registreerimisnumbiga

449511822591-64. Mitte ühelgi aruandeperioodil ametisse nimetatud LHV haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmel ei olnud nende ametisse nimetamisele eelennud kahe aasta jooksul võrreldavaid ametikohti avalikus halduses (sh reguleerivates asutustes). Kõik sellised seosed, kui need tekivad, avalikustatakse tulevastes aruannetes²².

LHV korraldab kvartaalseid investorkohtumisi ja veebiseminare, mille kokkuvõtetega on võimalik tutvuda LHV veebilehel. Vajaduse korral ja sidsurühmade soovil korraldatakse ka kohtumisi analüütikutega ning analüütikutele, investoritele või institutsionaalsetele investoritele suunatud esittusi ja pressikonverentse. LHV selgitab oma veebilehel oma eesmärke, suundi ja arvamust võimalike trendide ning regulativse ja ärikeskonna muutuste kohta. LHV püüab olla avatud, läbipaistev ja anda oma tegevusest investoritele aru. 2019., 2020., 2023. ja 2025. aastal kuulutati LHV võitjaks konkursil Nasdaq Baltic Awards, mis tunnustab Baltimaade parimaid börsiettevõtteid nende investorsuhete kvaliteedi ja omakapital tootuse alusel, põhkategoorias „Parimate investorsuhette ettevõte“. 2025. aastal tunnistati LHV Pank üheksandat korda aasta maaklerfirmaks kui ettevõte, kes panustab kõige aktiivsemalt kapitalituru arendamise algatustesse.

5.5.3.2 Dividendipoliitika

LHV veebilehel on avaldatud LHV dividendipoliitika, mis sätestab dividendide maksmise põhimõtted, mille kohaselt dividendimaksmise kõige olulisemaks eelduseks on väliste ja sisemiste regulativsete kapitalinõuete jätkusuutlik täitmine. Sõltuvalt kasvu- ja/või investeerimisplaanidest võib LHV dividendide maksimised loobuda. Kui eetingimused on täidetud, maksab LHV dividendideks koos kaasneva tulumaksuga 25% LHV aktcionäridele omistatavast maksueelsest kasumist.

5.5.4. Finantsaruandlus ja auditeerimine

LHV avalikustab igal aastal majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne auditeeritakse, selle kiidab heaks nõukogu ning kinnitab üldkoosolek.

Auditorite arvu määrab ja auditorid nimetab aktcionäride üldkoosolek, mis määrab ka auditorite tasustamise korra. Auditori valku olulisemate kriteeriumidena peab auditikomitee üldkoosolekule auditori nimetamiseks ettepanekut tehes silmas auditori varasemat kogemust finantsteenuste valdkonnas ja avaliku huvi üksuste auditeerimisel, meeskonnatöö oskusi, kompetentsi ja võimekust kaasata eksperte ning oluliste erinevuste korral ka teenuse hinda. Auditorid nimetatakse ühekordse auditorkontrolli tegemiseks või kindlaksmääratud tähtajaks.

Auditor osutas grupi ettevõtetele 2025. aastal lepingujärgseid teenuseid, mis hõlmasid grupi ettevõtete majandusaasta aruannete auditeid, kvartaalsetes vahearuannetes kajastatud kasumi ülevaatusi, tõketeenuseid, maksunõustamisteenuseid, investeerimisfondide seaduse planeeritavate muudatustega seotud nõustamisteenuseid ning muid kindlustandvaid teenuseid, mille kohustus tuleneb krediidiasutuste seadusest, väärtpaberituru seadusest ning investeerimisfondide seadusest.

Tehingud seotud osapooltega on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 23.

aastal korraldas juhatus koos auditikomiteega konkursi auditori valimiseks 2024.-2028. aasta majandusaasta aruannete auditeerimiseks. Konkursi raames küsiti pakkumisi neljalt suurimalt rahvusvahellselt tunnustatud auditorbüroolt ja kohtuti nende esindajatega. Auditori valikul hinnati kandidaatide varasemat kutsealast tookogemust, oskusi ja teadmisi, usaldusväärsust, suhtlemise läbipaisuvust ning pakutavaid koostötingimusi võrdluses turutingimustega ja LHV äritegevuse eripäradest tulenevaid kriteerium. Osalemise kutse saadeti kolmele suurimale auditorbüroole

ning pakkumise esitanud kahe büroo seast valiti välja AS PricewaterhouseCoopers (PwC), kes nimetati 2022. aastal toimunud aktcionäride korralisel üldkoosolekul grupi ettevõtete auditoriks majandusaastateks 2024-2028.

aastal auditori osutatud teenuste eest makstud või tasumisele kuuluvate tasude kogusumma on 1 140 tuhat eurot, millest 769 tuhat eurot on tasud auditorteenuste eest ning 372 tuhat eurot muude teenuste eest.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

5.5.5 Vastavuse deklaratsioon

LHV järgib „Hea ühingujuhtimise tava“ juhiseid ja soovitusi, v.a selle järgmine punkt allpool nimetatud põhjustet:

3.2.2. Vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla 1 liige vähem kui sõltuvaid liikmeid.

LHV nõukogu koosseisu kuulub praegu üks sõltumatu liige (Liisi Znatokov), kes vastab „Hea ühingujuhtimise tava“ lisas esitatud sõltumatuse tunnustele. Aktiivse arengu ja kasvu tõttu on LHV siiani eelistanud nõukogu liikmetena pikaajalise juhtimis- ja panganduskogemusega inimesi. Enamik praegustest nõukogu liikmetest on ühtlasi LHV suurimad aktsionärid. LHV hinnangul on suurimad aktsionärid nõukogu liikmetena enim motiveeritud panustama LHV juhtimisse ja pikaajalisse arengusse. Objektivsete ja tõendatavate andmete alusel omab olulist osalust seitsmest praegusest nõukogu liikmest kaks (Rain Lõhmus ja temaga seotud isikud omavad 20,94% aktsiakapitalist ning Andres Vilsemann ja temaga seotud isikud omavad 10,94% aktsiakapitalist). Ühelgi nõukogu liikmel ei ole õigust määrata mistahes viisil ametisse enamust LHV juhatuse või nõukogu liikmetest ega teostada muul viisil kontrolli LHV üle, neid ei seo LHV-ga oluline ärihuvi, nad ei ole seotud LHV aktsionäriga, kes omab kontrolli LHV üle, nad pole LHV tõstajad ega äripartnerid või äripartneri võtmetõötajad. Seetõttu ei ole LHV pidanud vajalikuks parandusmeetmete rakendamist ja hindab LHV nõukogu praeguses koosseisus sobivaks, sh sõltumatuse poolest. Samuti on nõukogu liikmete sõltumatuse hindamisel jõutud järeldusele, et neil on piisavalt julgust, veendumusi ja meelekindlust, et tulemuslikult hinnata ja vaidlustada nõukogu teiste liikmete ettepanekuid otsuste kohta ning et nad suudavad vältida grupimõtlemist.

Seoses nõukogus oleva vaba kohaga ning lähenevate ametiaegade lõppemisega on LHV algatanud täiendavate sõltumatute liikmete otsingu, et edaspidi veelgi tugevdada juhtimist.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastasruenne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

6 Tasustamisuranne

Käesolev tasustamisuranne on koostatud kooskolas
Eesti väärtpaberituru seadusega ning see annab
ülevaate üldkoosoleku poolt 2022. aastal kinnitatud
tasustamispöhimõtete kohaselt AS-i LHV Group
jedaspidi LHV Groupij juhatusele makstud tasudest. Eesti
väärtpaberituru seaduse mõistes on LHV Groupij juhid
juhatuse esimees Mihkel Torim ning juhatuse liikmed Meelis
Paakspuu, Kadri Haldre ja Jüri Heero. Kuni 21. juulini
2025 täitis juhatuse esimehe ülesandeid Madis Toomsalu
Mihkel Torimi asemel. LHV Groupij tasustamispöhimõtteid
on kirjeldatud LHV Groupij sisemises tasustamispoliitikas,
majandusaasta aruande peatükis „Ühingujuhtimise aruanne"
ja üldkoosoleku poolt kinnitatud tasustamispöhimõtetes.

6.1 Juhatuse liikmete tasustamine

6.1.1 Ülevaade

LHV Groupiga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tingimuste
kohaselt maksti juhatuse esimehele Madis Toomsalule kuni
ametiaja lõpuni (21. juuli 2025) põhitasu 19 tuhat eurot kuus.
LHV Groupiga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tingimuste
kohaselt maksti juhatuse esimehele Mihkel Torimile alates
tema ametisse nimetamisest (22. juuli 2025) põhitasu 16 tuhat
eurot kuus. LHV Pangaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
tingimuste kohaselt maksti juhatuse liikmele Meelis Paakspuu
ametikohustuste täitmise eest 15 tuhat eurot kuus. LHV
Pangaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tingimuste kohaselt
maksti juhatuse liikmele Jüri Heero ametikohustuste täitmise
eest 14 tuhat eurot kuus. LHV Pangaga sõlmitud juhatuse
liikme lepingu tingimuste kohaselt maksti Kadri Haldrele
ametikohustuste täitmise eest 2025. aasta jaanuarist kuni
juunini põhitasu 12 tuhat eurot kuus ning alates 2025. aasta
juulist 14 tuhat eurot kuus.

Juhatuse liikmete põhitasu suurus ja maksimise kord määrati
kindlaks LHV Groupi nõukogu otsustega. Meelis Paakspuu,
Kadri Haldre ja Jüri Heero LHV Groupiga sõlmitud juhatuse
liikme lepingute kohaselt ei saa nimetatud isikud põhitasu
LHV Groupi juhatuse liikme ametikohustuste täitmise eest,
kuna nende ametikohustuste täitmise eest makstakse tasu
LHV Panga tasandil; juhatuse liikmete tulemusi hinnates
võtab töötasukomitee, kes teeb nõukogule sellekohaseid
ettepanekuid, muude tegurite seas arvesse iga juhatuse
liikme ülesandeid ja tegevust tervikuna LHV Groupi tasandil,
konsolideeritud alusel.

LHV Group rakendab pikaajalist tulemustasude maksmise
programmi – optsiooniprogrammi, mille on kiitnud heaks
aktsionäride üldkoosolek. Mihkel Torim, Meelis Paakspuu,
Kadri Haldre ja Jüri Heero (ning kuni 2025. aasta 21. juulini
Madis Toomsaluj suhtes kehtib LHV Groupi 2020. aasta 13.
märtsi üldkoosoleku otsusega kinnitatud optsiooniprogramm.
26. märtsil 2025 kiitis aktsionäride üldkoosolek heaks

nimetatud programmi muudatused ning kehtestas
uue aktsiaoptsiooniprogrammi aastateks 2025–2029.
Opsiooniprogrammis on sätestatud ka tingimused
optsioonide vähendamiseks või tühistamiseks. Eespool
mainitud optsiooniprogrammi alusel vastu võetud nõukogu
otsuste ja juhatuse liikmetega sõlmitud optsioonilepingute
järgi on juhatuse liikmetel õigus märkida LHV Groupi aktsiaid.

Opsiooniprogrammi kohaselt kehtib juhatuse liikmetele
pärast optsioonide realiseerimist vähemalt üheaastane
hoidmisperiood, mille jooksul nad peavad hoidma optsioonide
aluseks olevaid LHV Groupi aktsiaid enda omandis ja ei tohi
neid võõrandada ega mistahes kujul koormata.

Opsioone väljastatakse eelnenud majandusaasta tulemuste
eest, seega on 2025. aastal väljastatud optsioonid
antud 2024. aasta tulemuste eest. Kuna optsioonide
realiseerimisperiood on vähemalt kolm aastat alates
optsioonide väljastamise kuupäevast, realiseeriti 2025.
aastal optsioonid, mis väljastati 2022. aastal 2021. aasta
tulemuste eest. 2025. aastal ei kasutatud aktsionäride poolt
heaks kiidetud optsiooniprogrammis sätestatud õigust,
mis võimaldab juhatuse liikmetele väljastatud optsioone
vähendada või tühistada.

LHV

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Allpool on esitatud ülevaade peamistest tulemusnätajatest, Mihkel Torimile, Madis Toomsalule (endisele juhatuse esimehele), Meelis Paakspuule, Jüri Heerole ja Kadri Haldrele konsolideeritud alusel makstud tasudest ja LHV Groupi tulemusnätajatest viimase viie majandusaasta jooksul. Muud tulemusnätajad on avaldatud LHV Groupi konsolideeritud raamatupidamise aruandes:

LHV Groupi juhatuse ja töötajate tasu
(tuhandetes eurodes)

		2021	2022	2023	2024	2025
Juhatuse aastane põhtasu (brutosumma, tuhandetes eurodes)	Madis Toomsalu (kuni 21.07.2025)	156	189	192	222	127
	Mihkel Torim (alates 22.07.2025)	-	-	-	-	86
	Meelis Paakspuu	120	153	156	176	180
	Kadri Haldre (alates 18. novembrist 2024)	-	-	-	18	156
	Jüri Heero	120	153	156	166	168
	Martti Singi (kuni 18. novembrini 2024)	120	153	156	320	-
Täistööajaga töötajate aastane töötasu (brutosumma, tuhandetes eurodes)				30	102	41.4*
Juhatuse aastane tulemustasu	Madis Toomsalu (kuni 21.07.2025)	340 540 aktsiat (288 tuhat eurot)	149 170 aktsiat (312 tuhat eurot)	216 511 aktsiat (378 tuhat eurot)	238 088 aktsiat (384 tuhat eurot)	295 012 aktsiat (444 tuhat eurot)
	Mihkel Torim (alates 22.07.2025)	-	-	-	71 338 aktsiat (115 tuhat eurot)**	128 237 aktsiat (193 tuhat eurot)**
	Meelis Paakspuu	212 840 aktsiat (180 tuhat eurot)	114 740 aktsiat (240 tuhat eurot)	175 271 aktsiat (306 tuhat eurot)	193 446 aktsiat (312 tuhat eurot)	175 413 aktsiat (264 tuhat eurot)
	Kadri Haldre (alates 18. novembrist 2024)	47 300 aktsiat (40 tuhat eurot)**	30 600 aktsiat (64 tuhat eurot)**	34 367 aktsiat (60 tuhat eurot)**	37 201 aktsiat (60 tuhat eurot)**	-
	Jüri Heero	191 550 aktsiat (162 tuhat eurot)	114 740 aktsiat (240 tuhat eurot)	175 271 aktsiat (306 tuhat eurot)	96 723 aktsiat (156 tuhat eurot)	110 297 aktsiat (166 tuhat eurot)
	Martti Singi (kuni 18. novembrini 2024)	191 550 aktsiat (162 tuhat eurot)	114 740 aktsiat (240 tuhat eurot)	175 271 aktsiat (306 tuhat eurot)	96 723 aktsiat (156 tuhat eurot)	-
LHV Groupi konsolideeritud kasum		60 263	61 432	140 938	150 304	117 005
Omakapitali tootlus (ROE)		22,10%	16,40%	29,00%	24,50%	16,00%

kajastab tasu perioodi eest alates 23. juulist 2025
*seotud eelnevas ametis enne juhatuse likimeks saamist saavutatud tulemustega

LHV Group sõlmis 2025. aasta juulis ühe töölepingu. Teised isikud täidavad ametikohustusi LHV Groupis juhatuse liikme lepingute alusel.

Mihkel Torimile, Meelis Paakspuule, Jüri Heerole ja Kadri Haldrele (ning kuni 21. juulini 2025 Madis Toomsalule) ei tehtud 2025. aastal tasustamispõhimõtetest erandeid ega antud vabastusi. Neil ei ole õigust saada muid rahalisi hüvesid peale käesolevas peatükis kirjeldatute LHV Groupi ja selle tütarettevõtete juhatuse liikme ülesannete tättmise eest.

6.1.2 Tasu vastavus tasustamispõhimõtetele

LHV Groupi ja selle endise juhatuse esimehe Madis Toomsalu vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu kohaselt maksti Madis Toomsalule 2025. aastal kuni tema tagasiastumiseni 21. juulii 2025 keskmist igakuist põhitöötsa 19 tuhat eurot, mis moodustab aastase põhitöötsa 127,2 tuhat eurot. Tulemustasuna antim Madis Toomsalule 2025. aastal õigus märkida kokku 295 012 LHV Groupi aktsiat summas 444 tuhat eurot. 2025. aastal realiseeris Madis Toomsalu oma õiguse tulemustasule 2021. aasta tulemuste eest kooskõlas pikaajalise tulemustasude maksmise programmi ja temaga 2022. aastal sõlmitud optsionilepinguga. Ta märkis kõik 149 170 aktsiat, mis väljastati talle 2022. aastal eelenud majandusaasta tulemuste eest summas 312 tuhat eurot.

LHV Groupiga sõlmitud juhatuse liikme lepingu kohaselt maksti 22. juulii 2025 ametisse nimetatud LHV Groupi juhatuse esimehele Mihkel Torimile 2025. aastal keskmist igakuist põhitöötsa 16 tuhat eurot, mis moodustab aastase põhitöötsa 85,6 tuhat eurot. Arvestades Mihkel Torimi varasemat ametikohta LHV Panga investeermispanganduse juhina, anti talle tulemustasuna 2025. aastal õigus märkida kokku 128 237 LHV Groupi aktsiat summas 193 tuhat eurot tema eelmise majandusaasta töösoorituse eest.

Teiste LHV Groupi juhatuse liikmetega sõlmitud juhatuse liikme lepingute kohaselt maksti 2025. aastal Meelis Paakspuule igakuist põhitasu 15 tuhat eurot, mis teeb aastaseks põhitasuks konsolideeritud alusel 180 tuhat eurot. Jüri Heerole maksti igakuist põhitasu 14 tuhat eurot, mis teeb aastaseks põhitasuks konsolideeritud alusel 168 tuhat eurot. Kadri Haldrega sõlmitud juhatuse liikme lepingu kohaselt maksti talle ajavahemikus jaanuarist kuni juunini 2025 igakuist põhitasu 12 tuhat eurot ning alates juulist 2025 igakuist põhitasu 14 tuhat eurot, mis teeb aastaseks põhitasuks 156 tuhat eurot.

Tulemustasuna said juhatuse liikmed õiguse märkida 2025. aastal LHV Groupi aktsiaid: Meelis Paakspuule 175 413 aktsiat summas 264 tuhat eurot ning Jüri Heerole 110 297 aktsiat summas 166 tuhat eurot. Kadri Haldrele 2025. aastal uusi aktsiaoptsioone ei antud.

aastal nad kõik realiseerisid oma õiguse tulemustasule 2021. aasta tulemuste eest kooskõlas pikaajalise tulemustasude maksmise programmi ja mendega 2022. aastal sõlmitud optsionilepingutega. Mihkel Torimil ei olnud 2025. aastal õigust optsioone realiseerida. Meelis Paakspuu märkis

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

kõik 114 740 aktsiat, mis talle anti 2022. aastal optsioonidena, summas 240 tuhat eurot, ning Jüri Heero märkis kõik 114 740 aktsiat, mis talle anti 2022. aastal optsioonidena, summas 240 tuhat eurot. Arvestades Kadri Haldre varasemat ametikohta LHV Panga treasury juhina, kasutas ka tema oma õigust saada tulemustasu 2021. majandusaasta tulemuste eest ning märkis kõik 30 600 aktsiat, mis talle anti 2022. aastal optsioonidena, summas 64 tuhat eurot.

aastal otsustas LHV Groupi nõukogu tõötasukomitee ettepanekul, et kuigi aasta alguses ei tehtud juhatuse liikmete tasustamises üldisi muudatusi, kiideti heaks ettepanek muuta Kadri Haldre igakuine põhitõötasu 14 tuhandele eurole (kehtiv alates 1. juulist 2025) ning määrata uue juhatuse esimehe Mihkel Torimi igakuine põhitõötasu 16 tuhandele eurole alates tema ametisse nimetamisest 22. juulil 2025. Otsuse tegemisel võeti muu hulgas arvesse pühendumust ja tulemuslikkust, ettevõtlikku hoiakut, ülesannete ulatust, vastutust ja intensiivsust, olukorda tõõjõuturul, palgataset ja ametikoha tähtsust asukoharigis, LHV Groupi ja LHV Panga majanduslikku olukorda, praeguseid ja tulevasi äritulemusi ning suundmusi võreides sama majandussektori ettevõtetega, samuti muutunud ja pidevalt muutuvat tegevuskeskkonda. Põhitõötasu kehtestamisel arvestati ka põhimõtet, et põhitõötasu peaks moodustama piisavalt suure osa kogu tasust, et see võimaldaks vajaduse korral jätta määramata või maksmata tulemustasu kooskõlas aktsionäride poolt kehtestatud optsooniprogrammiga. Arvestades, et LHV Group on suurim kodumaine finanssgrupp ja kapitali pakkuja Eestis ning pidades silmas LHV Groupi strateegilisi suundumusi ja pikaajalisi eesmärke, leidis nõukogu, et määratud igakuised tasud on sellised, mis motiveerivad juhatuse liikmeid tegutsema LHV Groupi parimates huvides, hoiduma tegutsemast isiklikes või kolmandate isikute huvides ning tegutsema õiglaselt, läbipaistvalt ja õigusparaselt.
aasta alguses seadis LHV Groupi nõukogu tasandil moodustatud tõötasukomitee pärast vastavat arutelu LHV Groupi juhatuse esimehe ja teiste juhatuse liikmete eesmärgid 2025. aastaks, arutas nende 2024. aasta tõõ tulemusi ning määras selle põhjal neile tulemustasu. Tuginedes eelnevalt kokkulepitud ning juhatuse liikmetele individuaalselt määratud eesmärkide saavutamisele ja juhatuse liikmete töö tulemustele 2024. aastal, otsustas LHV Groupi nõukogu tõötasukomitee ettepanekul kasutada aktsionäride poolt 2020. aastal antud heakskiltu ning määrata juhatuse liikmete tulemustasu maksimaalses ulatuses vastavalt üldioosolekul kinnitatud põhimõtetele ning kinnitada juhatuse liikmete 2025. aasta tulemustasud kuni 200% ulatuses nende 2024. aasta aastasest põhitõötasust. Aasta jooksul kiitis nõukogu heaks ka uue juhatuse esimehe Mihkel Torimi 2025. aasta ametiajaks seatud eesmärgid.

Tõötasukomitee arutas ja leidis seoses 2025. aastal väljastatud optsoonidega realiseerimisega, et 2021. majandusaasta finantstulemuste osas ei olnud toimunud hiisemaid muudatusi ega ilmenud olulisi puudujääke, mis viitaksid sellele, et juhatuse liikmed ei oleks täitnud oma ülesandeid eesmärkide saavutamisel nõuetekohaselt. Kuna ei ilmenud täiendavaid asjaolusid nende panuse kohta 2021. aasta arvestusperioodil, mis tinginuks vajaduse optsoonide realiseerimise hinnangu ümbervaatamiseks või antud instrumentide vähendamiseks, kiitis LHV Groupi nõukogu heaks juhatuse liikmete 2025. aasta tulemustasud 2021. majandusaasta tulemuste eest ning optsooniprogrammi alusel õigustatud juhatuse liikmete õiguse märkida kõik neile 2022. aastal eelmise majandusaasta tulemuste eest antud optsoonid. Selle programmi alusel õigustatud juhatuse liikmed kasutasid oma õigusi.

aastal vaatas LHV Groupi tõötasukomitee üle ka tasustamispõhimõtete rakendamise. Komitee liikmetel on piisavad teadmised, pädevus ja kogemus tasustamispolitikate ja -praktikate ning riskijuhtimise ja kontrollitegevuste valdkonnas. Lisaks jälgisid LHV Groupi siseaudit ja vastavuskontroll sisemise tasustamispolitika vastavust tasustamist reguleerivatele õigusaktidele ja LHV Groupi muudele sise-eeskirjadele. 2025. aastal ei tuvastatud mittevastavusi.

Eeltoodut arvestades vastab Madis Toomsalule kuni 21. juulini 2025, Meelis Paakspuule ja Jüri Heerole makstud tasu 2025. aastal LHV Groupi tasustamispõhimõtetele. Mihkel Torimi (alates 22. juulist 2025) ja Kadri Haldre tasu, mis hõlmab ka varasemates ametites saavutatud tulemustega seotud aktsiaoptsioone, vastab samuti LHV Groupi sisemises tasustamispolitikas, eespool esitatud ühingujuhtimise aruandes ning aktsionäride üldioosoleku poolt kinnitatud tasustamispõhimõtetes sätestatule.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruerne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATIUSED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7 Riski- ja kapitalijuhtimine

7.1 Riskijuhtimise raamistik

Riskide võtmine LHV-s peab olema läbipaistev, põhjendatud ja kooskõlas pikaajalise väärtuse loomisega. Riski juhitakse seal, kus see tekib, tagades selge vastutuse, aruandekohustuse ja järelevalve. LHV võtab riske oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, kuid riskide tase ei tohi ületada panga riskitaluvust finants- ega organisatsiooniliste ressursside mõttes, tagades panga suutlikkuse jätkata tegevust ja täita oma eesmärke ka pikaajaliselt. Grupi olulised riskiligid on maksevõime risk, kredilidrisk, tururisk, rahastamis- ja likviidsuerisk, operatsioonirisk, mudelirisk, vastavusrisk, finantskuritegevuse risk ning kindlustusrisk. Lisaks on Grupp määrätienud olulisteks riskideüleseks riskiteguriteks ESG-riski, geopolitilise riski ja maine riski.

LHV Groupi riskijuhtimise raamistik tagab, et riskid tuvastatakse, hinnatakse, juhitakse ja raporteeritakse kooskõlas Grupi strateegia ja riskivalmidusega. Raamistik lähtub kolme kaitseilini põhimõttest ning seda toetavad selged juhtmis- ja kontrollistruktuurid nii Grupis kui ka selle tütaarettest.

Grupi nõukogu kehtestab üldise riskivalmiduse, kinnitab riskijuhtimise politikad ning teeb järelevalvet nende täitmise üle. Nõukogu tõõd toetavad riski- ja kapitalikomitee ning auditikomitee. Grupi üksuste juhatused rakendavad riskijuhtimise raamistikku, tagavad selle kooskõla kehtestatud riskivalmidusega ning hoiavad toimimas struktuurid ja ressursid, mis on vajalikud riskide tõhusaks juhtimiseks.

Esimeses kaitseilinis vastutavad ärivaldkonnad ja tugifunktsioonid oma tegevusest tulenevate riskide eest ning

tagavad tõhusate kontrollimestmete rakendamise. Teise kaitseilini moodustavad riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsioonid. Riskijuhtimise funktsiooni juhib riskijuht, kes vastutab Grupi riskiraamistiku toimimise eest, korraldab ICAAP-protseesi, mudelite ja metoodikate arendamist ning konsolideeritud riskiraporteerimist, samuti pakub esimesel kaitseilinile sõltumatut hinnangut ja tuge. Vastavuskontrolli funktsioon jälgib õigusaktide, regulativsete nõuete ja sisemiste reegilite täitmist. Kolmanda kaitseilini moodustab siseaudit, kes hindab sõltumatut juhtimiskorralduse, riskijuhtimise ning sisekontrollisüsteemi tõhusust.

Riskijuhtimine on organisatsioonilulene ja ettevaatav. Riskide tuvastamine põhineb grupiülesel riskitaksonoomial ning iga-aastasel oluliste riskide hindamisel, mida täiendatakse vajaduse korral jooksvalt uute ja esilekerkivate riskide osas. Riskide hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid, sealhulgas stressitestimist ja pöörstressitestimist. Grupp rakendab olulisuspõhist läheneist, suunates ressursid riskidele, millel on suurim potentsiaalne mõju. Olulis riske reguleerivad eraldi politikad, neid jälgitakse regulaarselt ning juhitakse riskivalmiduse dokumentis kehtestatud piirmäärade alusel. Riskide maandamise vahenditeks on muu hulgas limidid, hajutamine, tagatispraktikad, riskide maandamine tuletisinstrumentidega, operatiivse vastupidavuse meetmed ning muudatuste juhtimise kontrollimehhanismid. Eskaleerimisprotesduurid tagavad, et riskivalmiduse piirmäärade või peamiste riskinäitajate ületamised käsitetakse asjakohasel juhtimistasandil.

Riskiomanikud jälgivad riske pidevalt, samal ajal kui riskijuhtimise funktsioon teostab sõltumatut järelevalvet. Jälgimine hõlmab kvantitatiivseid limite, kvalitatiivseid näitajat, varajase hoiatuse indikaatoreid ning stressitestide tulemusi. Konsolideeritud igakuine Grupi riskiraport esitatakse juhatusele ja nõukogule ning see kajastab arenguid kõigi oluliste riskilikide lõikes. Vastavuskontrolli juht esitab juhatusele ja nõukogule kord kvartalis aruande.

7.2 Kapitalijuhtimine ja -adekvaatsus

Grupi kapitalijuhtimine lähtub järgmistest põhimõtestet:

Kapitali adekvaatsuse tagamine: Grupp ja selle tütaarettestõted peavad hoidma pisavat kapitalitaset, et täita regulativseid minimumnõudeid ka ebasoodsates tingimustes. Stressiolukordadeks hoitakse juhtimis-puhvreid, mis tagavad vastupidavuse ning võimaldavad õigeaegseid parandusmeetmeid enne, kui kapitalinõuete rikkumine muutub järelevalveasutuse sekkumist nõudvaks probleemiks.
Riskivalmidus kapitalieesmärkide alusena: sisemised kapitalieesmärgid ja juhtimispuhvrid lähtuvad Grupi riskivalmidusest. Kõrgem riskivalmidus või ärimudeli suurem keerukus eeldab tugevamat kapitalibaasi, et tagada maksevõime ka stressiolukordades.
Ettevaatav ja riskipõhine kapitaliplaneerimine: kapitaliplaneerimine on mitmeaastane, integreeritud strateegiliste plaanide ja finantsplaaniga ning põhineb riskipõhisel analüüsli. See hõlmab finantsprognose, sisemiste stressitestide tulemusi ning ICAAP stsenaariumide väljundeid.
Juhtimismeetmed: varajase hoiatuse indikaatorite aktiveerumisel või sisemiste kapitalilävendite ületamisel on rakendamiseks eelnevalt määrätietud juhtimismeetmete kogum. Need meetmed on kooskõlas Grupi taastekavaga.
Esimese taseme põhiomavahendid (CET1 kapital) kui alus: kapitalijuhtimise peamine tookus on esimese taseme põhiomavahenditel, kuna see on ainus kapitalilik, mis katab kahjumeid jätkuva tegevuse eeldusel.
Kapitalipuhvrid Grupi tasandil: puhvreid hoitakse peamiselt emaettevõtte tasandil, et tagada paindlikkus kogu Grupi ulatuses ning vajaduse korral toetada tütaarettestõteid.
Regulativsete kapitalinõuete järkjärguline vähendamine: Grupp püüdleb aja jooksul kapitali tõhusama kasutamise poole, maandades riske, hajutades portfelli ning tagades läbipaistva kommunikatsioon, et toetada soodsat järelevalvelist käsitlust.
Läbipaistvus huvitatud osapooftele: Grupp on pühendunud läbipaistvusele oma kapitalieesmärkide ja -põhimõtete osas, et tugevda turu usaldust ning vähendada süsteemset riski.

LHV Groupi kapitalinõuded ja sisemised puhvrid seisuga 01.01.2026

	CET1	Tar 1	CAD
Baasnõue	4,50%	6,00%	8,00%
Pillar 2 kapitalinõue	1,69%	2,25%	3,00%
SREP-i kapitalinõuded kokku	6,19%	8,25%	11,00%
Kapitali säilitamise puhver	2,50%	2,50%	2,50%
Süsteemse riski puhver	0,00%	0,00%	0,00%
Vastutsükiline puhver	1,50%	1,50%	1,50%
Muu süsteemseit olulise kredildiasutuse puhver	2,00%	2,00%	2,00%
Kombineeritud puhver kokku	6,00%	6,00%	6,00%
Üldine kapitalinõue kokku	12,19%	14,25%	17,00%
Pillar 2 suurised	1,50%	1,50%	1,50%
Regulativne kogukapitalinõue (sh Pillar 2 suurised)	13,69%	15,75%	18,50%

Lisaks regulativsetele kapitalinõuetele rakendab LHV kõigi kapitalikihitide lõikes sisemisi juhtimispuhvreid, mis ulatuvad 1,45%-st kogukapitali adekvaatsuse (CAD) puhul kuni 1,65%-ni CET1 kapitali adekvaatsuse puhul.

LHV Grupiile kohaldub omavahendite ja kõiblike kohustuste minimumnõue (MREL), mida kasutatakse kahjude katmiseks kriislahenduse planeerimisel. Regulativsed MREL sihttasemed on kehtestatud järgmiselt: 31,47% riskiga

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanuarine 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

kaalutud varade suhtes (MREL-TREA) ning 5,91% võimenduse määrä positsiooni suhtes (MREL-LRE).

Grupp kasutab krediidi- ja tururiski kapitalinõude arvutamisel standardmeetodit ning operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel baasindikaatori meetodit.

Kapitalijuhtimine 2025. aastal

Grupp käsitteb kapitalina netoomavahendeid, nagu need on määratletud kapitali adekvaatsuse regulatsioonis. Omavahendid koosnevad esimese taseme põhiomavahenditest (CET1), esimese taseme täiendavatest omavahenditest (AT1) ning teise taseme omavahenditest (Tier 2). Tegelikud kapitali adekvaatsuse tasemed on esitatud allolevas tabelis.

Kõik kapitalisuhtarvud püsisid tugevad ja märkimisväärselt üle nii sisemiste kui ka regulatiivsete nõuete, hoolimata riskiga kaalutud varade mõõdukast kasvust. Selle taga on sisemine kapitali genereerimine kasumi kaudu ning kapitaliinstrumentide emiteerimine. Seisuga 31. detsember 2025 vastas Grupp kõigile regulatiivsetele ja sisemistele kapitalinõuetele.

LHV Grupp emiteeris 2025. aasta aprillis 50 miljoni euro väärtuses esimese taseme täiendavaid omavahendeid (AT1) ning 26.05.2025 lunastati 15 miljoni euro ulatuses AT1 võlakirju nende esimese tagasikutsumise kuupäeval. 2025. aasta septembris emiteeris LHV Grupp 80 miljoni euro väärtuses teise taseme (Tier 2) võlakirju ning 30.09.2025 lunastati tagasi 35 miljoni euro ulatuses Tier 2 võlakirju nende tagasikutsumise kuupäeval. 2025. aasta juunis emiteeris LHV Grupp 60 miljoni euro väärtuses MREL-kõiblikke võlakirju.

Seisuga 31. detsember 2025 oli Grupi MREL-TREA suhtarv 35,38% (31. detsember 2024: 33,24%) ning Grupi MREL-LRE suhtarv 12,86% (31. detsember 2024: 12,41%), vastates seega regulatiivsetele nõuetele.

Grupi võimenduse määr oli seisuga 31. detsember 2025 7,00% (31. detsember 2024: 6,71%).

Kapitalibaas

tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
Sissemakstud aktsiakapital	32 786	32 419
Ülekurss	154 593	146 958
Kasumi arvelt moodustatud kohustuslik reservkapital	4 713	4 713
Muud reservid	-2 529	2 440
Jaotamata kasum	448 313	291 580
Immateriaalsed põhivarad (miinusega)	-18 787	-21 834
Aruandeperioodi puhaskasum (COREP)	62 723	148 969
Muud korrigeerimised	-2	-975
Oma CET1 instrumentid	-13 500	0
Ebapisav katvus mittetõõtavatele nõuetele	-204	0
Selliste finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse (CET1) kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel on oluline investeering	-6 023	-4 313
Selliste finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse (CET1) kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel ei ole olulist investeeringut	0	0
Esimese taseme omavahendid	662 083	599 957
Täiendavad esimese taseme omavahendid	70 258	35 314
Esimese taseme omavahendid kokku	732 341	635 271
Allutatud kohustised	135 924	90 196
Teise taseme omavahendid kokku	135 924	90 196
Netoomavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks	868 265	725 467
Riskiga kaalutud varad
Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil	0	0
Krediidiasutused ja investeerimisühingud standardmeetodil	7 423	6 037
Äriühingud standardmeetodil	651 412	1 665 901
Jaenõuded standardmeetodil	197 284	266 859
Avalik sektor standardmeetodil	0	0
Eluasemekinnisvara standardmeetodil	2 349 374	817 613
Viivituses nõuded standardmeetodil	65 988	21 513
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud standardmeetodil	0	6 706
Muud varad standardmeetodil	42 118	289 432
Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõuded kokku	3 313 599	3 074 061
Valuutarisk	122 105	89 260
Intressiposisioonirisk	0	0
Aktsiaposisioonirisk	291	1 176
Krediidiväärtuse korrigeerimise risk	9 694	3 526
Operatsioonirisk baasmeetodil	354 509	385 580
Riskiga kaalutud varad kokku	3 800 198	3 553 603
Kapitali adekvaatsus (%)	22,85	20,41
Esimese taseme omavahendite suhtarv (%)	19,27	17,88
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (%)	17,42	16,88

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruerne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ÚLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÚLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.3 Krediidirisk

Krediidirisk on risk, et Grupil võib tekkiida rahaline kahju, kui kliendid või vastaspooled ei suuda täita oma lepinguisi kohustusi Grupi ees täielikult või õigeaegselt või nende krediidkvaliteet halveneb. See hõlmab nii otseseid laenutegevusi kui ka kauplemis-, investeermis- ja arveldustehingutest tuleneväid riskiposisioone.

7.3.1 Krediidiriski juhtimine

Krediidiriski juhtimise põhimõtted on sätestatud Grupi krediidiriski politikas, nende üksikasjalik rakendamine ja otsustusprotseduurid on reguleeritud täiendavate sisemiste eeskirjadega.

Krediidirisk on üks suurimaid riske Grupi äritegevuses. Seetõttu juhib juhtkond krediidiriski positsioone hoolikalt ja süsteemseit. Grupi keskseks põhimõtteks on, et iga krediidäriga tegelev üksus vastutab täielikult enda võetud riskide eest ning peab tagama, et krediidiotsused on kooskõlas kogu Gruppi hõlmavate politikate ja strateegiliste eesmärkidega. Äriüksused vastutavad ka asjakohaste sisekontrollide rakendamise eest kogu krediidiprotsessi ulatuses, et tagada usaldusväärsed ja järjepidevad riskijuhtimise praktikad.

Krediidiprotsess on proportsionaalne iga riskiposisiooni suuruse ja riskiprofiliga, tagades, et keerukamad või kõrgema riskiga positisoond allutatakse põhjalikumale analüüsile ja tugevdatud järelevalvele. Üle 1 000 000 euro suurused riskiposisioonid vaadatakse läbi krediidikomitees, samas kui väiksemad või standardiseeritud riskiposisioonid menetletakse jaepanganduse krediidikomitees või madalamatel otsustustasanditel, sealhulgas krediidispetsialistide poolt või täielikult automatiseeritud süsteemide kaudu tarbimisfinantseerimise puhul.

Kõiki krediidiotsuseid toetavad reitingu- või skooringumudelid, mille abil hinnatakse laenuvõtja krediidiriski.

Krediidivõimelisuse hindamisel keskendutakse laenuvõtja võimele ja valmisolekule täita oma kohustusi, põõrates erilist tähelepanu laenu tagasimaksmiseks suunatud rahavoogude selgusele ja jätkusuutlikikusle.

Vastutustundliku laenamise põhimõtted on täielikult integreeritud ning keskkonna-, sotsiaalsed ja eetilised kaalutlused on krediidiotsustesse põimitud kooskõlas Grupi ESG standardiga.

Kõiki krediidiriski positsioone jälgitakse, et võimaldada krediidiriski olulise suurenemise varajast tuvastamist. Grupi riskifunktsioon vastutab krediidiriski juhtimise sõltumatu järelevalve ja kontrolli eest, sealhulgas krediidiprotsessi seire ning riskilimitide täitmise tagamise eest. Riskifunktsioon hindab regulaarselt krediidportfelli üldist riskitaset ja arengusuundi ning vilb iga-aastase sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) raames läbi stressitestid. Erilist tähelepanu põõratakse riskikontsentratsioonide ja oluliste riskiposisioonide tuvastamisele ning jälgimisele nii portfellisegmentide lõikes kui ka üksikute vastaspoolte tasandil.

Tõhusa järelevalve toetamiseks saavad Grupi juhtorganid regulaarselt riskiraporteid, mis tagavad läbipaisivuse portfelli koosseisu, krediidiriski arengute ning esilekerkivate riskide osas ning võimaldavad õigeaegset ja informeeritud otsustamist.

7.3.1.1 Krediidiriski mõõtmine

Grupp iligitab krediidiriskile avatud finantsvarad järgmistesse põhikategooriatesse:

a) Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele

Krediidiriskile avatud positsioon rahast ja raha ekvivalentidest, mida hoitakse keskpangas, teistes korrespondentpankades ning investeerimisasutustes, kannab oma olemuselt juhtkonna hinnangul madalat krediidiriski. Nõuded keskpankadele, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele on üldiselt tagamata, kuid krediidiriski maandatakse nende krediidkvaliteedi hoolika hindamise kaudu.

Grupi vahendeid hinnatakse vastavalt Standard & Poor'si või samaväärsetele reitingutele (keskpangad on reitinguta). Kui erinevatel agentuuride on erinevad retingud, kasutatakse kas keskmist või kõige konservatiivsemat retingut.

Kui Eesti krediidiasutustel pole välist krediidireitingut ja need on EL-i suurte pankade tüterettevõtted, on kasutatud emaettevõtte krediidireitingut. Juhtkonna hinnangul on krediidiasutuste ja investeerimisühingutega seotud eeldatava krediidikahju risk ebaoluline, kuna vastaspooltel on kõrged reitingud ja kuna Grupp hoiab nende osapoolte suhtes ainult väga likviidseid positsioone.

b) Võlaväärtpaberid ja tuletisinstrumendid

Võlaväärtpaberitega seotud krediidiriski võtmisele kehtestatakse krediidikomitees ilmiidid vastavalt emitendi reitingule.

Treasury portfellis olevate võlainstrumentide krediidiposisioon määratakse välise reitinguagentuuride hinnangute aluset. Neid reitinguid jälgitakse ja ajakohastatakse pidevalt. Iga reitinguga seotud maksejõuetuse tõenãosus (PD) kaardistatakse LHV sisemisele reitinguskaalale. Võlakirjad on tagatiseta.

Seisuga 31. desember 2025 ei olrud võlainstrumentidest tulenevad põhiosa- ega kogunenud intressinõuded tähtaja ületanud.

c) Laenud

Grupp juhib krediidiriski põhjallku kliendianalüüsi kaudu enne krediidiotsuse tegemist ning pideva seire abil kogu laenu elutsükli väitel. Krediidiriski mõõdetakse sisemiste mudelite abil, mis hindavad peamisi riskiparameetreid: maksejõuetuse tõenãosust (Probability of Default, PD),

kahjumäärä maksejõuetuse korral (Loss Given Default, LGD) ning riskiposisiooni suurust maksejõuetuse hetkel (Exposure at Default, EAD).

Maksejõuetuse riski hindamiseks kasutatakse reitingu- ja skooringumudeleid, mis prognosoivad maksejõuetuse tõenãosust (PD) ning määravad riskiklassi. Hindamine toimub kliendisegmendipõhiste mudelite abil, mida rakendatakse homogeenetele kliendigruppidele. Juridiliste isikute puhul, kelle riskiposisioon ületab 1 000 000 eurot, kasutatakse reitingumudeleid. Juridiliste isikute puhul, kelle riskiposisioon on alla 1 000 000 euro, ning eraisikute puhul rakendatakse skooringumudeleid.

Reitingukliendid

Juridilistele isikutele (v.a korteriühistute laenud), kelle koguriskiposisioon LHV ees ületab 1 000 000 eurot ehk kes kuuluvad ettevõtete portfelli, hinnatakse krediidiriski eksperthinnangul põhinevate reitingumudelite abil. Pärast laenu väljastamist jälgitakse kliend finantsseisundit vähemalt kord kvartalis. Lisaks vaadatakse kõigi kliendide krediidireitingud üle vähemalt kord aastas, et tagada nende ajakohasus ja vastavus kliendite legelikule krediidivõimekusiele. Olulise krediidiriski suurenemisega kliendid paigutatakse jälgimiinimekirja (watchlist), kus nende finantsseisundit, likviidsust ja tagatiste katvust jälgitakse sagedamini ja põhjalikumalt.

Kliendile omistatakse krediidireiting tema finantsseisundi ja äririskiprofiili kombineeritud hinnangu alusel. Arvesse võetavad finantssuhtarvud ja äririski tegund sõltuvad rakendatavast reitingumudelist: ettevõtete, ärikinnisvara, elamuarenduse või kohalike omavalitsuste mudelist.

Grupi sisemine PD hindamise reitingumetoodika põhineb 13-astmelisel skaalal, kus 1 tähistab madalaimat krediidiriski ning 13 kõrgeimat krediidiriski (maksejõuetus). Reitinguklassid 1 ja 2 omistatakse üksnes rahvusvahelistele ettevõtetele, organisatsioonidele, kohalikele omavalitsustele ja riikidele, kelle krediidivõimekust toetavad välise reitinguagentuuride

LHV

AS LHV GROUP

Konsoitdeeritud aastasruanne 2025

I OSA: STRATEGISLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

investeerimisjärgur reitingud. Reitinguklassid 3 kuni 13
pöhinevad ni väliste reitingute sisentitel kui ka sisemistel
hinnangutel. Need klassid holmavad peamiselt Eesti
ettevõteid, kellel enamasti puuduvad vallsed kredidireitingud
ning keda hinnatakse Grupi sisemistes mudelites märärätetud
finantsnätajate ja kvalitativsete riskitegurite alusel.

Etevõtete reitingud jagunevad kolme ruhma: investeerimisjärgur reitingud, mitteinvesteerimisjärgur reitingud ning maksejõuetus. Vastaspool loetakse investeerimisjärgur kliendiks, kui tal ei esine aruandekuupäeva seisuga maksetähtaegade ületamist. Erilise seire staatus märätakse riskiposisioonidele, mille reiting jääb vahemikku 10-13, mis viitab suurenenud kredidiriskile. Reiting 13 vastab maksejõuetuse staatusile, mis märätakse kooskõlas Grupi sisemise maksejõuetuse definitsooniga.

Sisemiste ettevõttereitingumudelite PD-skaala

LHV reiting	LHV reitingu kirjeldus	12-kuu PD%
1	Investeerimisjärk	0,03
2		0,05
3		0,10
4		0,20
5		0,30
6		0,40
7		0,50
8		1,00
9		2,50
10	Mitte-investeerimisjärk	5,00
11	(sh spetsiaalne seire)	10,00
12		30,00
13	Makseviivitus (sh spetsiaalne seire)	100,00

Skooringukliendid

Alla 1 000 000 euro suuruseid laene juridilistele isikutele
ehk VKE-segmendlle, korteriühistute laene sõltumata
laenusummast ning eraisikute hüpoteek- ja tarbimislaene
analüüsitakse ajasäästlikuma skooringuprotssesi abil.
Skooring viiakse läbi laenutaotluse esitamise hetkel ning see
on üks laenu väljastamise kriteeriumidest. Maksejõuetuse
tõenäosus (PD) arvutatakse kliendi finantsandmete ja
maksekäätumise põhjal. Eelnevalt nimetatud segmentidele
väljastatud laene hinnatakse uuesti iga kredidikohustuse
pikendamise korral. Pärast esmast arvelevõtmist
jälgitakse laenuvõtja tehingu- ja maksekäätumist ning see
arvestatakse igakuises automatiseeritud riskihinnangute
uuendamises. Aluseks olevaid riskiparameetreid vaadatakse
üle kord kvartalis. Nende segmentide skooringumudeli
PD-klassid järgivad sama loogikat nagu ettevõtete sisemise
reitingumudeli PD-skaala, kus klass 1 tähistab madalaimat ja
klass 13 kõrgeimat kredidiriski (maksejõuetus).

Reitingu- ja skooringumudelid läbivad iga-aastase
valideerimise ja vajaduse korral ümberkalibreerimise,
et tagada nende täpsus ning vastavus ajakohastele
prognosidele, arvestades kõiki täheldatud maksejõuetuse
juhtumeid.

Sisemiste jaeklienide skooringumudelite PD-skaala

PD klass	Kirjeldus	12-kuu PD%
1		0,03
2		0,05
3	Madal risk	0,09
4		0,19
5		0,38
6		0,75
7		1,50
8	Keskmine risk	3,00
9		6,00
10		12,00
11	Kõrge risk	24,00
12		48,00
13	Makseviivitus	100,00

7.3.1.2 Krediidriski maandamine

Krediidriski maandamine toimub erinevate vahendite
kombinerimise kaudu, sealhulgas riskipöhine hinnastamine,
tagatised, finantskovenandid, garantid ning varajase hoiatuse
süsteemid. Nendest on peamine riskimaandamise vahend tagatis. Siiski peavad kõik krediidiotsused eelkõige põhinema
laenuvõtja suutlikkusel laen tagasi maksta, kusjuures tagatis
toimb täendava riskimaandamise meetmena. Grupp järgib
sisepolitikaid, mis märärätlevad erinevate tagatisellikide ja
krediidriski maandamise tehnikate sobivuse ja aktseptee
ritavuse kriteeriumid.

Pikaajaline finantseerimine ja juridilistele isikutele antavad
laenud on üldjuhul tagatud. Eraisikute tarbimisfinantseerimine
on tavaliselt tagatiseta. Tagatise kvaliteet ja struktuur peavad
vastama tehingu üldisele riskitasemele – kõrgema riskiga
riskiposisioonid eeldavad tugevamat, likviidsemat ja parema
järjekoha või realiseeritavusega tagatist.

Laenu väljastamise protsessi raames hindab Grupp
riskiposisiooni tagava tagatise väärtust. Tagatise hindamisel

lähtutakse konservativsuse põhimõttest, arvestades vara
liiki ja asukohta ning selle realiseeritavust ja likviidsust.

Tagatise kiire realiseerimisväärtuse hindamisel rakendab
Grupp allahindlust, et arvestada võimalike puudujääkidega.
Allahindluse määr sõltub mitmest tegurist, sealhulgas tagatise
liigist ja hinnangulisest realiseerimisajast.

Tagatiste väärtust jälgitakse ja hinnatakse perioodiliselt
ümber. Kinnisvara hindamisel kasutatakse eksperthinnanguid.
Turuväärtuste ajakohasuse tagamiseks uuendatakse
ärikinnisvara individuaalseid hindamisi vähemalt kord aastas.
Elamukinnisvara hinnatakse ümber kord kvartalis statistiliste
indekseerimismudelite abil.

Tagatiseta laene võib eraisikutele väljastada kuni kindlaks-
määratud ilmiidini. Tarbimislaenud ja kreditkaardid
väljastatakse tagatiseta ning riski maandatakse klienide
maksekäätumise regulaarse jälgimise kaudu. Lisingu- ja
hüpoteeklaenud on alati ületagatisega. Juridilistele
isikutele on tagatiseta laenamine lubatud ükenes juhul, kui
rahavoogude prognoosid nätavad stabiliset ja piisavalt
tugevat finantstulemust ja/või kliendi kredidiriski hinnatakse
aktsepteeritavaks. Alatagatisega ettevõtete laenude puhul
tuleb arvestada, et Grupp on teatud tagatiste (nt isiklikud
käendused, kommentspandid) turuväärtust hinnanud
konservativselt.

Grupi tagatiste võtmise põhimõtted jäid aruandeperioodil
muutumtuks ning võrreldes eelmise perioodiga ei ole
toimunud olulisi muutusi hoitavate tagatiste üldises
kvaliteedis.

7.3.1.3 Kontsentratsioonirisk

Grupp juhib kontsentratsiooniriski, kehtestades riskiposisioonide ilmiidid konkreestetele sektoritele ja vastaspooltele, mis kajastavad maksimaalset riski taset, mida Grupp on valmis võtma.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastauruane 2025

I OSA: STRATEGICLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.3.2 Krediidikahjude hindamise raamistik

Krediidikahjude allahindused mõõdetakse ettevaatava oodatava krediidikahju (ECL) mudeli alusel vastavalt IFRS 9 standardile. Igal aruandekuupäeval hindab Grupp, kas finantsinstrumental krediidirisk on pärast esmast arvelevõtmist oluliselt suurenenud. Hindamine põhineb maksejõuetuse riski muutusel instrumentali eeldatava eluea jookaul. Selle hindamise tulemusena klassifitseeritakse finantsinstrumental kolme faasi. Finantsinstrument, mis ei ole esmasel kajastamisel halvenenud krediidikvaliteediga, liigitatakse faasi 1 ning Grupp jälgib pidevalt selle krediidiriski. Kui pärast esmast kajastamist on toimunud oluline krediidiriski suurenen, liigitatakse finantsinstrument faasi 2, aga seda ei loeta veel halvenenud krediidikvaliteediga instrumentdiks. Juhul kui finantsinstrumentali krediidikvaliteet on halvenenud, liigitatakse see faasi 3.

Omandatud või väljastamisel halvenenud krediidikvaliteediga finantsvarad on need, mis on halvenenud krediidikvaliteediga juba esmasel arvelevõtmisel. Nende oodatav krediidikahju mõõdetakse alati kogu eluea ulatuses (käsittetakse samaselt 3. faasiga).

Krediidikvaliteedi muutus pärast esmast kajastamist
Faas 1	Faas 2	Faas 3
(Esmane kajastamine)	(Krediidiriski oluline suurenemine pärast esmast kajastamist)	(Halvenenud krediidikvaliteediga varad)
12 kuu eeldatav krediidikahju	Kehtivusajal eeldatav krediidikahju	Kehtivusajal eeldatav krediidikahju

Oodatava krediidikahju arvutused põhinevad järgmistel komponentidet:

Maksejõuetuse tõenäosus (Probability of Default, PD): hinnang tõenäosusele, et laenuvõtja satub maksejõuetuse kindlaksmääratud ajahorisondi jookaul.
Riskiposisioon maksejõuetuse hetkel (Exposure at Default, EAD): hinnang eeldatavale riskiposisioonile maksejõuetuse hetkel, arvestades riskiposisiooni võimalikke muutusi pärast aruandekuupäeva, sealhugas lepingujärgseid tagasimakseid ja kasutamata krediidilmiitide võimalikku kasutuslevõttu.
Kahjumäär maksejõuetuse korral (Loss Given Default, LGD): hinnang kahjumile, mis tekib maksejõuetuse korral, arvutatuna lepingujärgsete rahaoogude ja eeldatavalt laekuvate summade (sealhugas tagatiste realiseerimisest) vahena. LGD väljendatakse protsendina EAD-st.
Diskontotegur (Discount Factor): määr, mida kasutatakse oodatavate krediidikahjude diskonteerimiseks nende nüüdisväartusesse aruande kuupäeva seisuga.

Individualseid allahindlusi rakendatakse ettevõtete riskiposisioonidele, mis on klassifitseeritud mittetõõtavateks (maksejõuetus, reiting 13), kui laenumaksed on tähtaja ületanud ja/või esineb märkimisvääme ebakindlus, kas tagatise realiseerimisest saadavad eeldatavad rahavood katavad tasumata põhiosa ja intressi. Hindamine toimub diskonteeritud rahaoogude meetodil. Kahjumi allahindlus mõõdetakse riskiposisiooni bilansilise maksumuse ja hinnanguliste tulevaste rahaoogude nüüdisväartuse vahena, diskonteerituna efektivse intressimääraga. Arvutatud allahindlused kinnitab krediidikomitee.

Grupp eelistab võimaluse korral laenude restruktureerimist tagatise realiseerimisele või varas omandamisele. Restruktureerimine tähendab tavaliselt laenuvõtja tagasimaksegraafiku kohandamist vastavalt tema finantsvõimekusele, näiteks põhiosa maksete ajutist vähendamist, maksetähtaja pikendamist või laenutingimuste ümberläbirääkimist. Kui muudetud tingimustes on kokku lepitud ja laenuvõtja neid täidab, ei käsitata laenu enam mittetõõtavana. Restruktureeritud laene jälgitakse regulaarselt, et tagada kõigi tingimuste jätkuv täitmine ning tulevaste maksete tõenäoline laekumine.

aastal uuendas LHV Pank mitmeid krediidiriski mudeleid, et parandada riskihinnangute täpsust. Peamised muudatused hõlmavad:
Käitumusliku eluea mudelid: Kõikidele krediiditoodetele võeti kasutusele uued mudelid, mis prognoosivad laenu tegelikku eeldatavat eluiga, arvestades klientide käitumist, näiteks ennetähtaegeid tagasimakseid ja lepingute pikendamisi. Selle tulemusena arvutatakse oodatav krediidikahju (ECL) nüüd krediidilmiidi või -toote käitumusliku eluea alusel, mis võib erineda selle lepingulisest tähtajast.
Kahjumäära maksejõuetuse korral (LGD) mudelid: Mudeleid ajakohastati, suurendades ajalooliste andmete kasutamist. Metoodikat täiustati, et vähendada eksperthinnangute osakaalu tagatiste realiseerimise hindamisel ning arvestada selgesõnaliselt võimalusega, et maksejõuetusese olev laen võib naasta toimivasse staatsesse (nn cure event). Lisaks täpsustati avatud maksejõuetuse juhtumite realiseeritud kahjude arvutamise metoodikat. Muudatusi rakendati enamiku krediidisegmentide suhtes, välja arvatud ettevõtete laenud, mille riskiposisioon ületab 1 000 000 eurot.
Krediidikonversioniteguri (CCF) mudelid: Kasutamata krediidilmiitidelt võimalike kasutusmahtude hindamiseks kasutatavaid mudeleid täiustati. Uuendused võimalidavad täpsemaid hinnanguid eelkõige kõrge limiidikasutusega krediidilimide puhul ning parandavad mudelite segmenteerimist.
Kinnisvara indekseerimismudel: Kinnisvara tagatiste väartustamise mudelit täiustati, kasutades pirkondlike hinnasegmentide määratiemiseks statistilist analizüsi, asendades varasema mudeli arendamisel kasutatud eksperthinnangul põhineva läheneemise. Seda mudelit kasutatakse elamute, korterite, elamumaa ja tulutoova maa turuvärtuse hinnangute automaatseks ajakohastamiseks.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Need mudeli täiustused koos reitinguga kilentide klassifitseerimise pirmäärä töstmisega 500 000 eurolt 1 000 000 eurole vähendasid Grupi oodatavat kredidikahju (ECL) kokku 6,4 miljoni euro võrra. See summa on seotud üksnes uute mudelite rakendamise ja metoodiliste muudatustega ega hõlma muid aasta jooksul toimunud muudatusi.

Mudelijärgne eksperthinnanguline krediidikohandus

Mudeli tulemustele võidakse rakendada täiendavat kohandust, et arvestada tegurite mõjuga, mida mudel ei kajasta täielikult.

Seisuga 31. detsember 2025 juhtkonna poolset lisakohandust ei rakendatud.

7.3.2.1 Oluline krediidiriski suurenemine

Grupp kasutab krediidiriski olulise suurenemise (SICR) hindamisel nii kvantitativseid kui ka kvalitativseid nähäjaid. Grupp loeb, et finansinstrumendi krediidirisk on oluliselt suurenenud (SICR), kui on täidetud üks või mitu järgmistest kriteeriumidest:

maksejõuetuse eluea tõenãosuse (lifetime PD) oluline suurenemine võrreldes esmase arvelevõtmisega (üheægsett vähemalt 2,5 korda ja 100 baaspunkti)
üle 30 päeva tähtaja ületamine mis tahes olulise tasumata summa osas Grupi ees (backstop-kriteerium)
restruktureeritud toimiv staatus (torbome performing), et makseraskuste tõttu muudetud tingimustega laen, mis ei ole klassifitseeritud mittetõõtavaks
jälgimisnimekirja (watchlist) staatus

Finantsvara eluea jooksul esineva maksejõuetuse tõenãosus (kumulativne eluea PD), arvestades makromajanduslikke stsenaariume, arvutatakse kui kuni finansinstrumendi tähtajani iga tulevase aasta kohta genereeritud ettevaatavate

hetkehinnanguliste (PIT) PD-de kaalutud summa. Üle 30 päeva tähtaja ületamise indikaatori puhul rakendatakse samu tähtaja ületamise päevade arvestamise põhimõtteid ja olulisuse lävendeid nagu maksejõuetuse tuvastamisel. Maksepuhkuste korral arvestatakse tähtaja ületamise päevi muudetud maksegraafiku alusel.

Grupp on kasutanud madala krediidiriski erandit rahale ja nostrokontodele, mis vastavad likviidsusportfelli kriteeriumidele.

7.3.2.2 Makseviivituse definitsioon ja halvenenud krediidikvaliteediga varad

Grupp defineerib finansinstrumendi staatust makseviivitusena ja see vastab täielikult halvenenud krediidikvaliteediga vara mõistele, kui klient on Grupi ees üle 90 päeva viivises mis tahes olulise kohustuse osas, kui hinnatakse, et klient ei ole tõenäoliselt võimaline oma krediidikohustusi täitma, või kui mõlemad tingimused on täidetud.

Viivispäevi arvestatakse kliendi tasandil alates hetkest, kui tasumata summa ületab olulisuse lävendi. Eraisikute ja VKE-portfelli puhul on lävendiks üle 100 euro ja 1% kliendi kogukrediidikohustustest Grupi ees. Ettevõtete puhul on lävendiks üle 500 euro ja 1% kogukohustustest.

Grupp on defineerinud asjaolud, mis võivad viidata sellele, et klient pole suuteline võlgnevust täies ulatus es tasuma:

laenuvõtja on märkimisväärsetes rahalistes raskustes;
majanduslike raskuste tõttu on toimunud restruktureerimine
spetsifiliste krediidiriski allahindluste kajastamine, mis tulenevad riskiposisiooni krediidikvaliteedi olulisest halvenemisest
krediidikohustuste mükk märkimisväärse krediidiriskist tuleneva majandusliku kahjumiga
kliendi pankrot või muu samane maksejõuetuse kaitseemenetlus
intressi mittetekkepõhine staatus (non-accrual status)
krediidipettus

Kui instrument ei vasta terve katseaja jooksul ühelegi makseviivituse kriteeriumile, siis ei ole instrument enam makseviivituse staatuses. Katseaeg peaks kestma vähemalt kolm kuud alates hetkest, mil instrument ei vastanud enam makseviivituse kriteeriumidele. Makseraskuste tõttu restruktureeritud laenudel on makseviivituse staatusest ümberklassifitseerimisei katseag vähemalt 12 kuud ning klient on näidanud suutlikkust täita uusi tingimusi.

7.3.2.3 Eeldatav krediidikahju

Eeldatav krediidikahju arvutatakse erinevate makromajanduslikke stsenaariumide alusel eeldatavate marginaalsete kahjude tõenãosusega kaalutud keskmisena. Iga stsenaariumi puhul arvutatakse oodatav kahju PD, LGD ja EAD korrutisena ning diskonteeritakse nüüdisvääritusesse efektivise intressimääraga. PD- ja EAD-köverad prognoositakse iga tulevase aasta kohta kuni krediidiepingu lõpptähtajani. ECL-i ajahorisondi pikkus sõltub riskiposisiooni faasi klassifikatsioonist.

Makromajanduslikud stsenaariumid koostab sisemine makroanalüütik, tuginedes välistele prognoosidele ja täheldatud arengutele, ettevaatava kolmeaastase horisondiga. Neid stsenaariume kasutatakse PD-köverate hindamiseks. Alates neljandast aastast eeldatakse, et PD-d lähenevad järk-järgult oma pikaajalistele ajaloolistele keskmistele tasemetele.

Makromajanduslikke arenguid jälgitakse kord kvartalis ning prognoose ajakohastatakse vastavalt vajadusele, et tagada uue ettevaatava teabe õigeaegne arvestamine ECL hinnangutes. Ettevõtete portfelli puhul viib PD ja LGD

kallbreerimise läbi vähemalt kord aastas Finantsriskide osakond koostöös krediidijuhtimise, äri- ja finansfunktsoonide ekspertidega. Eraisikute ja VKE-portfelli puhul toimub PD kalibreerimine kord kvartalis, et kajastada muutusi laenuvõtjate kätumises ja makromajanduslikes tingimustes.

Allahindluste stsenaariumid ning nende olulised muudatused arutatakse riskikomitees ning kinnitatakse riskijuhi poolt kord kvartalis.

Seisuga 31. detsember 2025 stsenaariumide tõenãosuskaalud võrreldes 2024. aasta lõpuga ei muutunud. Kolme stsenaariumi tõenãosuskaalud on järgmised: 15% positivse stsenaariumi jaoks, 60% baasstsenaariumi jaoks ning 25% negativse stsenaariumi jaoks.

Järgmistes tabelites esitatud parameetreid kasutatakse makromajandusliku modelleerimise raamistikus, mida rakendatakse skooringupõhiste kliendisegmentide hindamisel ning ettevõtete portfelli maksejõuetuse prognoosimisel PD kalibreerimise raames. Eraisikute skooringusegmendi puhul arvestatakse makromajanduslike muutujatena töötuse määrä, eratarbimise kasvu, keskmist 6 kuu Euribori, laenumarginaali ning SKP kasvu. VKE-de puhul hõlmab mudel sektori lõikes brutolisandväärtuse kasvumäärä, et paremini kajastada sektorispetsifilist tundlikkust. Metoodika ja kasutatavate parameetrite valik võrreldes eelmise aastaga ei muutunud.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Ettevötete eeldatava krediidikhju hinnangu eeldused seisuga 31.12.2025

	Baaastseanaarium			Negatione stseanaarium		Positiivne stseanaarium
Üldised makromajanduslikud näitajad	2025P	2026P	2027P	2026P	2027P	2026P	2027P
SKP reaalkasv, %	0,6%	2,2%	2,5%	1,5%	2,0%	3,2%	3,5%
Majapidamiste tarbimine, %	-0,1%	2,4%	2,5%	1,5%	1,4%	3,2%	3,3%
Töötuse määr, %	7,7%	7,1%	6,9%	7,6%	7,1%	7,0%	6,4%
6 kuu Euribor	2,2%	2,1%	2,3%	2,4%	2,6%	2,0%	2,2%
Pankade laenumarginaalid uutele laenudele	2,6%	2,5%	2,5%	2,4%	2,4%	2,6%	2,6%

Nominaalkasv

	Baaastseanaarium			Negatione stseanaarium		Positiivne stseanaarium
Brutolisandväärtus sektorite lökies, aastane muutus	2025P	2026P	2027P	2026P	2027P	2026P	2027P
Kokku – kõik NACE tegevusalad	4,7%	5,3%	5,5%	4,4%	4,5%	5,8%	6,0%
Põllumajandus, metsandus, kalandus	3,4%	3,6%	3,3%	2,5%	2,3%	4,1%	3,8%
Tööstussektor, v.a ehitus	5,5%	8,3%	9,6%	7,6%	7,3%	9,3%	10,6%
Tööstussektor, v.a ehitus ja tootmine (enamasti energiaga seotud)	1,8%	3,7%	4,9%	4,0%	3,3%	4,2%	5,4%
Tootmine	3,6%	4,6%	4,7%	3,6%	4,0%	5,1%	5,2%
Ehitus	4,4%	3,5%	4,2%	2,1%	2,6%	4,0%	4,7%
Hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus, toitlustus	-0,9%	3,8%	4,3%	3,6%	4,1%	4,3%	4,8%
Info ja side	11,9%	14,3%	11,0%	12,9%	10,9%	14,8%	11,5%
Finants- ja kindlustustegevus	-0,6%	1,8%	3,6%	-0,3%	0,4%	2,3%	4,1%
Kinnisvaraalane tegevus	9,5%	5,5%	5,5%	4,2%	4,6%	6,0%	6,0%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused	7,5%	3,9%	4,2%	3,5%	3,8%	4,4%	4,7%
Avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	5,7%	5,6%	5,8%	4,2%	4,2%	6,1%	6,3%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg, muud teenindavad tegevused, majapidamiste tegevus ning eksterritorialiste organisatsioonide ja üksuste tegevus	5,1%	4,9%	5,8%	4,1%	4,9%	5,4%	6,3%

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICJE JE TULEMUSLIKKUSE ÚLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÚLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Ettevötete eeldatava krediidikahju hinnangu eeldused seisuga 31.12.2024

	Baasotsenaarium		Negativne stsenaarium		Positivne stsenaarium
Üldised makromajanduslikud nāitajad	2026P	2027P	2026P	2027P	2026P	2027P
SKP reaalkasv, %	1,6%	2,9%	0,8%	2,3%	1,9%	3,0%
Majapidamiste tarbimine, %	1,6%	2,6%	0,8%	2,1%	2,8%	2,7%
Töötuse määr, %	7,3%	6,9%	7,8%	7,7%	6,7%	5,9%
6 kuu Euribor	2,0%	1,9%	2,5%	2,2%	2,0%	1,7%
Pankade laenumarginaalid uutele laenudele	2,1%	2,2%	2,0%	2,1%	2,2%	2,2%

Nominaalkasv

	Baasotsenaarium		Negativne stsenaarium		Positivne stsenaarium
Brutolisandväärtus sektorite lökes, aastane muutus	2026P	2027P	2026P	2027P	2026P	2027P
Kokku – kõik NACE tegevusalad	5,1%	5,6%	3,4%	4,2%	5,3%	6,0%
Põllumajandus, metsandus, kalandus	5,7%	3,2%	2,1%	2,7%	5,1%	2,9%
Tööstussektor, v.a ehitus	4,1%	4,5%	1,3%	2,4%	4,1%	4,5%
Tööstussektor, v.a ehitus ja tootmine (enamasti energiaga seotud)	3,5%	4,6%	1,2%	2,9%	3,2%	4,8%
Tootmine	4,3%	4,5%	1,3%	2,3%	4,4%	4,5%
Ehitus	1,7%	3,5%	1,6%	2,3%	2,5%	4,7%
Hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus, toitlustus	4,7%	4,3%	1,8%	3,5%	4,9%	5,6%
Info ja side	9,4%	9,7%	9,1%	8,6%	10,2%	9,3%
Finants- ja kindlustustegevus	10,3%	9,4%	7,8%	8,3%	10,6%	10,0%
Kinnisvaraalane tegevus	2,4%	4,1%	1,8%	2,9%	2,9%	5,1%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused	3,3%	5,6%	2,5%	2,8%	3,5%	4,6%
Avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	5,8%	6,6%	5,1%	5,6%	6,1%	7,2%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg, muud teenindavad tegevused, majapidamiste tegevus ning eksteritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus	4,2%	5,1%	3,9%	3,1%	4,9%	4,9%

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.3.2.4 Eeldatava krediidikahju tundlikkusanaluus

Tundlikkusanaluusi eesmark on naidata, milline voiks olla moju oodatavale krediidikahjule juhul, kui peamiste makromajanduslike mudeliparameetrite suhtes rakendatakse konservatiivsemaid eeldusi.

Mudeli tundlikkuse hindamiseks on testitud mitmeid parameetreid, millel on oluline moju oodatava krediidikahju tulemusele.

Testiti positivsele ja negativsele makromajanduslikule stsenaariumile omistatud tóenãosuskaalude muutuse moju oodatava krediidikahju allahindlusele. Baasstsenaariumi kaal jãeti muutmata ning viidi lãbi kaks testi, mille kãigus suurendati ja vähendati positivse ja negativse stsenaariumi kaalusid vastavalt ±5 protsendipunkti võrra.

Järgnev tabel illustreerib positivse ja negativse stsenaariumi kaalude muutuste moju portfellile seisuga 31. detsember 2025 ja 31. detsember 2024.

Mõju allahindlusele

tuhandetes eurodes	2025	2024
60-10-30 (baas/pos/neg)	1 095	1 118
60-20-20 (baas/pos/neg)	-1 088	-1 123

Järgnevates tabelites on näidatud, missugust moju avaldavad eeldatava krediidikahju katteks moodustatud allahindlusele seisuga 31. detsember 2025 ja 31. detsember 2024 krediidiriski olulise suurenemise (SICR) arvutustes kasutatud PD piirmäärade muutused. Eeldatava krediidikahju suurenemine (positivne summa) väljendab suurenenud allahindlusvajadust, mida oleks vaja kajastada. Nagu nähtub allpool esitatud tabelitest, omab krediidiriski olulise suurenemise +/- 10% muutus Grupi üldisele eeldatavale krediidikahjule piratud moju.

Mõju allahindlusele

tuhandetes eurodes	2025	2024
SICR-i muutus +10%	-119	-47
SICR-i muutus -10%	166	77

Grupp on koostanud ka stsenaariumid PD ja LGD hinnangute jaoks, kuna need avaldavad allahindlusele kõige suuremat moju. Nende testide moju allahindlusele on koondatud allolevas tabelis. Tabel hõlmab laene, millele on moodustatud üldine allahindlus, ning millel on oluline jääk ja potentisaalne moju.

Mõju allahindlusele

tuhandetes eurodes	2025	2024
LGD negativne -0,5 pp	462	1 852
LGD negativne +0,5 pp	-498	-884
Keskmine PiT PD -0,5 pp	-3 378	-3 366
Keskmine PiT PD +0,5 pp	3 328	3 227

7.3.2.5 Mahakandmise poliitika

Grupp kannab finansvarad täielikult või osaliselt maha, kui ta on kasutanud kõiki sissenõudmise võimalusi ning jõudnud järedusele, et laekumist ei ole põhjendatud eeldada. Selline järedus tehakse tavaliselt siis, kui tãitemenetlused on lõppenud või kui laekumised piirduvad tagatisega, mille väärtus ei kata tasumata riskiposisiooni.

Kui Grupil ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas rakendada meetmeid diskonteeritava nõude sissenõudmiseks, hinnatakse nõue mittetöötavaks ja eemaldatakse finansseisundi aruandest. Kui nõue hiljem laekub, kajastatakse laekumine tuluna.

7.3.2.6 Finantsvarade muutmine

Grupp võib laenude lepingutingimusi ümber lãbi rääkida ja muuta. Kui muudetud tingimused erinevad algsetest tingimustest oluliselt, lõpetatakse algse finantsvara kajastamine ning kajastatakse uus finantsvara. Sellisel juhul hindab Grupp ka seda, kas uus vara on esmasel arvelevõtmisel krediidikahjumiga. Kui muudatused ei ole olulised, finantsvara kajastamist ei lõpetata.

Restruktureerimistegevused hõlmavad muu hulgas maksetähtaegade pikendamist, maksepuhkusi ning maksete sissenõudmisest loobumist. Restruktureerimispoliitika ja -tavad põhinevad naitajatel või kriteeriumidel, mis juhtkonna hinnangul viitavad sellele, et maksete tegemine tõenäoliselt jätkub. Neid põhimõtteid vaadatakse pidevalt üle.

Kui finantsinstrumendi tingimusi muudetakse võlgniku finantsraskuste tõttu, vilakse läbi uus krediidihinnang. See hõlmab ajakohastatud reitingu või skoori määramist, uue maksejõuetuse tõenäosuse (PD) arvutamist ning riskiposisiooni märkimist restruktureerituks, kui see vastab regulativsele definitsioonile.

Selle tulemusena ligitatakse vara üldjuhul 2. faasi, kui see on restruktureeritud, kuid toimiv, või 3. faasi, kui see on restruktureeritud ja mittetöötav. Oluline PD suurenemine võib samuti kaasa tuua 2. faasi ligitamise.

Olulise tingimuste muutmise korral, mis toob kaasa vara kajastamise lõpetamise, ligitatakse uus kajastatud vara 1. faasi, kui see ei ole krediidikahjumiga, või POCl-varaks, kui see on esmasel arvelevõtmisel krediidikahjumiga.

Grupp jälgib muudetud tingimustega varade edasist käitumist. Grupp võib restruktureerimise järel järeldada, et krediidirisk on oluliselt paranenud, mille tulemusena ligitatakse vara 3. või 2. faasist (eluea ECL) 1. faasi (12 kuu ECL).

Makseraskustest tingitud restruktureerimise korral võib kohustuse klassifitseerida mittetöötavast toimivaks alles siis, kui restruktureerimismeetmete rakendamisest on mõõdunud vähemalt 12 kuud ning klient on tõendanud suutilkkust täita uusi tingimusi.

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGISJNE JA TULEMUSLIKKUSE ÚLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÚLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.3.3 Krediidiriski positsioonid

Järgmised tabelid sisaldavad ülevaadet finantsinstrumentide krediidiriski positsioonidest. Finantsvarade brutoraamatupidamisväärtus väljendab ühtlasi Grupi maksimaalset avatust nende varadega seotud krediidiriskile. Täiendavat teavet selle kohta, kuidas mõõdetakse eeldatavat krediidikahju ja kuidas on määratletud kolm faasi, leiab punktist 7.3.2 „Krediidikahjude hindamise raamistik“.

7.3.3.1 Riskikontsentratsioon

Maksimaalne avatus krediidiriskile

Tuhandetes eurodes	LISA	31.12.2025	31.12.2024
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeermisühingutele	9	4 312 403	3 818 305
Finantsvarad õiglases väärtuses	10	24 927	26 272
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses	11	378 064	283 533
Laenud ja nõuded klientidele	12	5 465 391	4 552 093
Ärkklendilaenud		3 351 378	2 752 869
Tarbijakredit		109 180	100 002
Investeeringute rahastamine		10 629	9 915
Lising		173 672	178 527
Erakklendilaenud		1 820 532	1 510 780
Muud nõuded klientidele	14	12 335	4 736
Varad kindlustuslepingutest	27	53	89
Varad edasikindlustuslepingutest		476	2 044
Muud finantsvarad	15	272	281
Finantsvarad kokku		10 193 921	8 687 353
Tühistamatud tehingud	22	1 024 434	723 954
Finantskohustised kokku		11 218 355	9 411 307

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanianne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.3.3.2 Antud laenude jaotus tostusharude alusel

Antud laenude jaotus tostusharude alusel (neto)

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	Kokku	%	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	Kokku	%
Eraiskud	1 839 715	127 018	9 168	-5 632	1 970 269	36,1%	1 459 694	190 727	7 146	-7 235	1 650 332	36,3%
Pöllumajandus	152 088	9 250	0	-473	160 865	2,9%	42 577	14 996	31	-185	57 419	1,3%
Mäetööstus	11 307	0	0	-7	11 300	0,2%	105	1 022	36	-28	1 135	0,0%
Tootmine	181 597	12 832	47 825	-17 008	225 246	4,1%	131 634	49 937	18 336	-13 277	186 630	4,1%
Energeetika	200 586	3 483	0	-895	203 174	3,7%	215 497	2 391	0	-1 248	216 640	4,8%
Veevarustus ja kommunaaleenused	45 624	328	0	-484	45 468	0,8%	27 882	314	0	-307	27 889	0,6%
Ehitus	77 615	4 483	260	-292	82 066	1,5%	100 869	4 191	47	-702	104 405	2,3%
Jae- ja huligimuk	98 033	54 271	1 661	-1 300	152 665	2,8%	157 574	12 691	616	-1 418	169 463	3,7%
Veondus ja laondus	107 260	4 375	59	-1 079	110 615	2,0%	68 223	1 890	8	-625	69 496	1,5%
Hotellid ja restoranid	113 391	5 629	3 707	-746	121 981	2,2%	54 735	2 463	2 708	-311	59 595	1,3%
Info ja side	24 711	2 000	92	-116	26 687	0,5%	22 808	3 773	102	-177	26 506	0,6%
Finantsteenused	143 994	801	0	-697	144 098	2,6%	154 091	1 525	0	-782	154 834	3,4%
Kinnisvaraalane tegevus	1 641 369	166 064	25 607	-9 599	1 823 441	33,5%	1 222 569	129 051	8 197	-8 986	1 350 831	29,7%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	51 652	8 255	514	-341	60 080	1,1%	137 097	9 309	331	-334	146 403	3,2%
Haldus- ja abitegevused	82 446	4 642	169	-393	86 864	1,6%	96 100	18 651	73	-647	114 177	2,5%
Avalik haldus	33 203	3 610	0	-65	36 748	0,7%	46 572	4 086	0	-98	50 560	1,1%
Haridus	2 730	3 134	40	-607	5 297	0,1%	5 156	3 356	0	-1 029	7 483	0,2%
Tervishoid	73 458	10 936	95	-302	84 187	1,5%	68 976	819	0	-200	69 595	1,5%
Kunst ja meelelahutus	60 068	31 171	2	-1 598	89 643	1,6%	40 160	31 525	0	-2 182	69 503	1,5%
Muud teenindavad tegevused	18 256	6 439	70	-68	24 697	0,5%	18 614	611	14	-42	19 197	0,4%
Kokku	4 959 103	458 721	89 269	-41 702			4 070 933	483 328	37 645	-39 813
Kredidikahju katteks moodustatud allahindlus	-11 307	-7 240	-23 155				-11 191	-14 364	-14 258
Laenuportfell kokku	4 947 796	451 481	66 114		5 465 391	100%	4 059 742	468 964	23 387		4 552 093	100%

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanane 2025

三

I OSA: STRATEGISJNE JA TULEMUSLIKKUSE ÚLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÚLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.3.3.3 Laenuportfelli jaotus sisemiste krediidireitingute ja etappide alusel

Laenuportfelli krediidikvaliteet sisemiste krediidireitingute ja etappide järgi seisuga

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	31.12.2025 seisuga		Faas 1	Faas 2	31.12.2024 seisuga
			Faas 3	Kokku			Faas 3	Kokku
Reitingukliendid
1 madal krediidirisk	0	0	0	0	0	0	0	0
2 madal krediidirisk	0	0	0	0	0	0	0	0
3 madal krediidirisk	0	0	0	0	0	0	0	0
4 madal krediidirisk	15 095	998	0	16 093	18 211	0	0	18 211
5 madal krediidirisk	169 010	2 171	0	171 182	221 741	670	0	222 411
6 madal krediidirisk	700 445	5 175	0	705 620	553 165	14 624	0	567 789
7 keskmine krediidirisk	845 308	18 873	0	864 181	567 376	21 832	0	589 208
8 keskmine krediidirisk	817 481	63 090	0	880 571	700 339	59 039	0	759 377
9 körgenenud krediidirisk	291 390	47 107	0	338 497	339 364	42 801	0	382 165
10 körge krediidirisk	35 504	62 374	0	97 878	4 726	34 926	0	39 652
11 körge krediidirisk	10 470	3 585	0	14 054	17 935	25 854	0	43 788
12 makseviivitus	0	24 060	0	24 060	0	50 198	0	50 198
13 maksejöuetus	0	0	58 683	58 683	0	0	19 122	19 122
Skooringukliendid
1 madal krediidirisk	160 068	3 941	0	164 009	0	0	0	0
2 madal krediidirisk	452 997	5 511	0	458 508	185 780	3 951	0	189 731
3 madal krediidirisk	428 293	3 990	0	432 283	339 093	6 140	0	345 233
4 madal krediidirisk	410 528	13 649	0	424 176	359 508	13 362	0	372 870
5 madal krediidirisk	319 303	40 471	0	359 774	373 928	33 408	0	407 337
6 madal krediidirisk	155 290	44 714	0	200 004	215 744	44 185	0	259 929
7 keskmine krediidirisk	80 339	37 075	0	117 414	101 579	36 045	0	137 624
8 keskmine krediidirisk	38 251	28 690	0	66 941	40 991	29 153	0	70 144
9 körgenenud krediidirisk	15 464	22 601	0	38 064	16 807	21 914	0	38 722
10 körge krediidirisk	2 557	12 260	0	14 817	3 243	16 778	0	20 021
11 körge krediidirisk	2	7 737	0	7 739	173	11 001	0	11 174
12 makseviivitus	0	3 409	0	3 409	39	3 081	0	3 120
13 maksejöuetus	0	0	7 433	7 433	0	0	4 266	4 266
Kokku	4 947 794	451 481	66 116	5 465 391	4 059 743	468 963	23 387	4 552 093

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanuerne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Finantsseisundi aruande valiste siduvate kohustuste krediidikvaliteet (laenude kasutusse votmata jäägid)

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	31.12.2025 seisuga		Faas 1	Faas 2	31.12.2024 seisuga
			Faas 3	Kokku			Faas 3	Kokku
Reitingukliendid
1 madal kredilitrisk	0	0	0	0	0	0	0	0
2 madal kredilitrisk	0	0	0	0	0	0	0	0
3 madal kredilitrisk	0	0	0	0	0	0	0	0
4 madal kredilitrisk	136 387	0	0	136 387	0	0	0	0
5 madal kredilitrisk	6 674	0	0	6 674	8 298	0	0	8 298
6 madal kredilitrisk	40 199	0	0	40 199	63 268	1 234	0	64 502
7 keskmine kredilitrisk	59 387	0	0	59 387	54 313	291	0	54 604
8 keskmine kredilitrisk	167 031	2 006	0	169 037	201 994	2 247	0	204 241
9 körgenenud kredilitrisk	147 294	923	0	148 216	66 297	874	0	67 171
10 körge kredilitrisk	4	6 221	0	6 225	15 003	699	0	15 702
11 körge kredilitrisk	0	0	0	0	1	0	0	1
12 maksevivitus	0	598	0	598	0	9 850	0	9 850
13 maksejouetus	0	0	592	592	0	0	878	878
Skooringukliendid
1 madal kredilitrisk	13 876	834	0	14 710	0	0	0	0
2 madal kredilitrisk	19 757	1 200	0	20 957	12 466	860	0	13 326
3 madal kredilitrisk	15 534	1 735	0	17 269	13 268	916	0	14 183
4 madal kredilitrisk	48 543	1 443	0	49 986	17 760	1 553	0	19 313
5 madal kredilitrisk	37 315	2 686	0	40 001	8 926	1 042	0	9 968
6 madal kredilitrisk	7 999	1 702	0	9 700	11 613	1 377	0	12 991
7 keskmine kredilitrisk	6 650	254	0	6 904	7 258	630	0	7 888
8 keskmine kredilitrisk	1 350	455	0	1 805	1 999	637	0	2 635
9 körgenenud kredilitrisk	711	182	0	893	1 151	204	0	1 355
10 körge kredilitrisk	91	179	0	270	10	38	0	48
11 körge kredilitrisk	0	15	0	15	4	22	0	26
12 maksevivitus	0	239	0	239	1	9	0	10
13 maksejouetus	0	0	14	14	0	0	14	14
Kokku	708 800	20 672	606	730 077	483 629	22 483	892	507 003

Finantsseisundi aruande valiste siduvate kohustuste krediidikvaliteet (finantsgarantiilimiid)

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	31.12.2025 seisuga		Faas 1	Faas 2	31.12.2024 seisuga
			Faas 3	Kokku			Faas 3	Kokku
Reitingukliendid
1 madal kredilitrisk	0	0	0	0	0	0	0	0
2 madal kredilitrisk	0	0	0	0	0	0	0	0
3 madal kredilitrisk	0	0	0	0	0	0	0	0
4 madal kredilitrisk	323	0	0	323	323	0	0	323
5 madal kredilitrisk	7 221	0	0	7 221	8 835	0	0	8 835
6 madal kredilitrisk	41 309	0	0	41 309	8 023	0	0	8 023
7 keskmine kredilitrisk	18 704	0	0	18 704	30 367	0	0	30 367
8 keskmine kredilitrisk	74 675	0	0	74 675	9 923	301	0	10 225
9 körgenenud kredilitrisk	8 355	262	0	8 617	44 351	3 424	0	47 775
10 körge kredilitrisk	0	2 862	0	2 862	267	0	0	267
11 körge kredilitrisk	0	604	0	604	0	364	0	364
12 maksevivitus	0	0	0	0	0	112	0	112
13 maksejouetus	0	0	736	736	0	0	1 068	1 068
Skooringukliendid
1 madal kredilitrisk	0	0	0	0	0	0	0	0
2 madal kredilitrisk	0	0	0	0	0	0	0	0
3 madal kredilitrisk	604	0	0	604	243	0	0	243
4 madal kredilitrisk	2 996	0	0	2 996	1 495	174	0	1 670
5 madal kredilitrisk	1 430	257	0	1 687	1 155	0	0	1 155
6 madal kredilitrisk	709	392	0	1 101	497	33	0	529
7 keskmine kredilitrisk	398	128	0	526	337	0	0	337
8 keskmine kredilitrisk	2	70	0	72	1	263	0	264
9 körgenenud kredilitrisk	6	0	0	6	0	18	0	18
10 körge kredilitrisk	0	0	0	0	0	1	0	1
11 körge kredilitrisk	0	0	0	0	0	0	0	0
12 maksevivitus	0	9	0	9	0	0	0	0
13 maksejouetus	0	0	0	0	0	0	0	0
Kokku	156 731	4 583	736	162 050	105 818	4 689	1 068	111 574

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud sastaanane 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.3.4 Krediidiportfelli kvaliteet

7.3.4.1 Laenude jaotus laenuliikide ja faaside alusel

Järgnevad tabelid selgitavad krediidikahjumi allahindluste muutusi ning staadiumite muutusi laenuliikide lökes aruandeperioodi alguse ja löpu vahel tulenevalt käesoleva jaotise alajotises 7.3.2 kirjeldatud teguritest.

Laenuportfelli jaotus laenuliikide ja faaside alusel

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	Kokku
Ärikilendilaenud	2 997 582	311 090	77 574	-34 868	3 351 378
Tarbijakredit	88 557	20 643	3 507	-3 527	109 180
Investeeringute rahastamine	10 028	687	0	-86	10 629
Liising	150 791	21 435	2 580	-1 134	173 672
Erakilendilaenud	1 712 145	104 866	5 608	-2 087	1 820 532
Kokku seisuga 31.12.2025	4 959 103	458 721	89 269	-41 702	5 465 391
Ärikilendilaenud	2 483 840	272 172	27 861	-31 004	2 752 869
Tarbijakredit	66 906	34 193	3 814	-4 911	100 002
Investeeringute rahastamine	9 856	58	6	-5	9 915
Liising	155 903	21 540	2 673	-1 589	178 527
Erakilendilaenud	1 354 427	155 365	3 292	-2 304	1 510 780
Kokku seisuga 31.12.2024	4 070 932	483 328	37 646	-39 813	4 552 093

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruerne 2025

三

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.3.4.2. Umberligitused faaside vahel

Portfelli jaotus faaside vahel ja allahindluste muutused
Juhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Bruto algväärtus
Algjääk	4 070 933	483 327	37 645	4 591 906	3 343 383	291 335	23 531	3 658 250
Liikumised faasi 1	148 690	-148 690	0	0	64 335	-64 335	0	0
Liikumised faasi 2	-172 290	173 548	-1 258	0	-289 603	290 820	-1 217	0
Liikumised faasi 3	-22 689	-47 413	70 102	0	-4 006	-17 910	21 916	0
Väljastatud vői soetatud	1 610 242	0	0	1 610 242	1 473 404	0	0	1 473 404
Tagasimaksed ja löppenud lepingud	-675 786	-2 051	-12 832	-690 670	-516 580	-16 582	-3 599	-536 762
Muutus	888 168	-24 607	56 011	919 573	727 550	191 992	17 100	936 642
Mahakandmised	0	0	-4 387	-4 387	0	0	-2 986	-2 986
Löppjääk	4 959 101	458 721	89 270	5 507 092	4 070 933	483 327	37 645	4 591 906
Allahindlused
Algjääk	-11 191	-14 365	-14 258	-39 813	-12 470	-9 766	-8 053	-30 288
Liikumised faasi 1	-211	1 875	0	1 663	-207	1 372	0	1 165
Liikumised faasi 2	536	-1 840	481	-823	1 699	-8 083	377	-6 008
Liikumised faasi 3	123	4 647	-16 221	-11 450	30	1 153	-5 714	-4 531
Väljastatud vői soetatud	-5 650	0	0	-5 650	-5 381	0	0	-5 381
Tagasimaksed ja löppenud lepingud	4 222	318	2 730	7 269	3 488	184	-56	3 615
Muutused ECLi eeldustest	863	2 126	1 147	4 136	1 651	775	-2 844	-418
Muutus	-117	7 125	-11 863	-4 854	1 279	-4 599	-8 237	-12 722
Mahakandmised	0	0	2 966	2 966	0	0	2 032	2 032
Löppjääk	-11 307	-7 240	-23 155	-41 702	-11 191	-14 365	-14 258	-39 813

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanianne 2025

I OSA: STRATEGISJNE JA TULEMUSLIKKUSE ÚLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÚLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.3.4.3 Laenude jaotus tagatiste liigi alusel

Alljärgnevates tabelites avalikustatakse laenude ja nõuete tagatiste info tagatise liigi ning hoitava tagatise bilansilise maksumuse või õiglaase väärtuse (kui see on madalam) alusel.

Tagatud laenude alakindlustatud osa esitatakse tagatiseta laenudena.

Laenude jaotus tagatiste liigi alusel seisuga 31.12.2025 (neto)

tuhandetes eurodes	Äriklendilaenud	Tarbjakredit	Investeerigute rahastamine	Lising	Eraklendilaenud	Kokku
Noteeritud väärtpaberid	0	0	10 244	0	0	10 244
Noteerimata omakapitalivärtpaberid	19 995	0	0	0	0	19 995
Hüpoiteek, kinnisvara	2 378 344	0	0	0	1 760 259	4 138 603
EISA ja MES-i käendused	87 960	0	0	0	11 165	99 125
Nõudeõiguse pant	125 235	0	0	0	0	125 235
Deposidid	1 526	0	380	0	1 100	3 006
Liisitud vara	0	0	0	132 909	0	132 909
Muu	5 111	0	0	0	0	5 111
Tagamata laenud ja tagatud laenude tagamata osad	733 207	109 180	5	40 763	48 008	931 163
Kokku	3 351 378	109 180	10 629	173 672	1 820 532	5 465 391

Laenude jaotus tagatiste liigi alusel seisuga 31.12.2024 (neto)

tuhandetes eurodes	Äriklendilaenud	Tarbjakredit	Investeerigute rahastamine	Lising	Eraklendilaenud	Kokku
Noteeritud väärtpaberid	0	0	8 787	0	0	8 787
Noteerimata omakapitalivärtpaberid	20 619	0	0	0	4 928	25 547
Hüpoiteek, kinnisvara	1 451 284	0	0	0	1 452 518	2 903 802
EISA ja MES-i käendused	50 132	0	0	0	6 708	56 840
Nõudeõiguse pant	136 742	0	0	0	0	136 742
Deposidid	1 491	0	553	0	1 340	3 384
Liisitud vara	0	0	0	137 360	0	137 360
Muu	32 655	0	0	0	10 494	43 149
Tagamata laenud ja tagatud laenude tagamata osad	1 059 946	100 002	575	41 167	34 792	1 236 482
Kokku	2 752 869	100 002	9 915	178 527	1 510 780	4 552 093

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LIISAD

Ule- ja alatagatud laenude jaotus faaside alusel seisuga 31.12.2025 (neto)

tuhandetes eurodes	Uletagatud laenud		Alatagatud laenud		Kokku
	Raamatujoilami-vaartu	Tagatise-ligiene vaartu	Raamatujoilami-vaartu	Tagatise-ligiene vaartu	Raamatujoilami-vaartu	Tagatise-ligiene vaartu
Faas 1	2 503 105	4 268 867	2 444 688	1 622 172	4 947 793	5 891 039
Ärikilendilaenud	1 236 579	2 258 425	1 750 546	1 092 317	2 987 125	3 350 742
Tarbjakredit	0	0	88 211	0	88 211	0
Investeeringute rahastamine	8 053	31 584	1 950	1 947	10 003	33 531
Liising	19 603	31 083	130 893	94 590	150 496	125 673
Erakilendilaenud	1 238 870	1 947 775	473 088	433 318	1 711 958	2 381 093
Faas 2	202 182	364 867	249 301	148 348	451 483	513 215
Ärikilendilaenud	114 504	166 262	191 422	121 894	305 926	288 156
Tarbjakredit	0	0	19 509	0	19 509	0
Investeeringute rahastamine	229	319	397	395	626	714
Liising	3 584	5 287	17 615	13 392	21 199	18 679
Erakilendilaenud	83 865	192 999	20 358	12 667	104 223	205 666
Faas 3	16 195	29 360	49 920	42 783	66 115	72 143
Ärikilendilaenud	12 338	17 657	45 989	40 538	58 327	58 195
Tarbjakredit	0	0	1 460	0	1 460	0
Investeeringute rahastamine	0	0	0	0	0	0
Liising	100	170	1 877	1 673	1 977	1 843
Erakilendilaenud	3 757	11 533	594	572	4 351	12 105
Kokku	2 721 482	4 663 094	2 743 909	1 813 303	5 465 391	6 476 397
Ärikilendilaenud	1 363 421	2 442 344	1 987 957	1 254 749	3 351 378	3 697 093
Tarbjakredit	0	0	109 180	0	109 180	0
Investeeringute rahastamine	8 282	31 903	2 347	2 342	10 629	34 245
Liising	23 287	36 540	150 385	109 655	173 672	146 195
Erakilendilaenud	1 326 492	2 152 307	494 040	446 557	1 820 532	2 598 864

Ule- ja alatagatud laenude jaotus faaside alusel seisuga 31.12.2024 (neto)

tuhandetes eurodes	Uletagatud laenud		Alatagatud laenud		Kokku
	Raamatujoilami-vaartu	Tagatise-ligiene vaartu	Raamatujoilami-vaartu	Tagatise-ligiene vaartu	Raamatujoilami-vaartu	Tagatise-ligiene vaartu
Faas 1	1 699 915	2 575 502	2 359 826	1 208 946	4 059 741	3 784 448
Ärikilendilaenud	684 575	963 334	1 789 264	772 698	2 473 839	1 736 032
Tarbjakredit	0	0	66 480	0	66 480	0
Investeeringute rahastamine	6 622	29 382	3 230	2 668	9 852	32 050
Liising	20 261	29 787	135 180	97 755	155 441	127 542
Erakilendilaenud	988 457	1 552 999	365 672	335 825	1 354 129	1 888 824
Faas 2	249 333	457 386	219 631	138 160	468 964	595 546
Ärikilendilaenud	108 950	137 211	152 322	111 696	261 272	248 907
Tarbjakredit	0	0	32 217	0	32 217	0
Investeeringute rahastamine	0	2	58	46	58	48
Liising	3 948	6 028	17 152	13 297	21 100	19 325
Erakilendilaenud	136 435	314 145	17 882	13 121	154 317	327 266
Faas 3	18 044	29 063	5 343	1 111	23 387	30 174
Ärikilendilaenud	14 892	20 296	2 865	112	17 757	20 408
Tarbjakredit	0	0	1 305	0	1 305	0
Investeeringute rahastamine	5	6	0	0	5	6
Liising	826	1 105	1 160	999	1 986	2 104
Erakilendilaenud	2 321	7 656	13	0	2 334	7 656
Kokku	1 967 292	3 061 951	2 584 800	1 348 217	4 552 092	4 410 168
Ärikilendilaenud	808 417	1 120 841	1 944 451	884 506	2 752 868	2 005 347
Tarbjakredit	0	0	100 002	0	100 002	0
Investeeringute rahastamine	6 627	29 390	3 288	2 714	9 915	32 104
Liising	25 035	36 920	153 492	112 051	178 527	148 971
Erakilendilaenud	1 127 213	1 874 800	383 567	348 946	1 510 780	2 223 746

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanuinne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.4 Likviidsus- ja rahatsamisrisk

7.4.1 Likviidsusriski juhtimine

Likviidsus- ja rahatsamisrisk on risk, et Grupp ei suuda rahastada oma varade kasvu vastavalt áriplaanile või maksta oma kohustisi õigeaegselt ja täies ulatus, ilma et tekiksid olulised kahjud või katkeks tavapärane äritegevus. Likviidsusriski tuleneb peamiselt varade ja kohustiste tähtaegade erinevuse, ootamatustest hoiuste väljavooludest või piiratud ligipääsust rahatsamisturgudele.

Grupp juhib likviidsus- ja rahatsamisriski konservatiivselt, kasutades peamise rahatsamisallikana kilentide hoiuseid, mida täiendavad pandikirjad ja muu tagatud turupõhine rahastus. Bilansi kasv on vastavuses stabilise rahatsamise kättesaadavusega ning Grupp hoiab likviidsuspuhvrit, et tagada vastupidavus nii tavapäraste kui ka stressiolukordades.

Järgnevates tabelites on esitatud finantsvarade ja- kohustiste, v.a tuletisinstrumentide jaotus lepinguliste löpätähtaegade alusel. Esitatud summad on tulevased lepingulised diskonteerimata rahavood. Eraldi tulbas on esitatud finanteseisundi aruandes kajastatud raamatupidamisväärtus. Rahavood on jaotatud tähtajaklassidesse rahavoogude (sh intressirahavoogude) toimumise aja alusel. Varade ja kohustiste vaheline tähtaegade erinevus kuni ühe aasta horisondis iseloomustab LHV ärimudeli põhitegevust, mille kohaselt rahastatakse pikaajalisi laene peamiselt kilentide lühiajaliste hoiustega. Selline tähtaegade struktuurne erinevus on omane pangandusmudelle ja seetõttu aktsepteeritakse seda Grupis tavapärase äritegevuse osana. Sellega seotud likviidsusriski jälgitakse ja juhitakse pidevalt likviidsuse toimetulekuperioodi analüüsi ning ILAAP-raamistiku abil.

Finantsvarad ja -kohustised lepinguliste löpätähtaegade alusel seisuga 31.12.2025

tuhandetes eurodes	Lisa	Nöudmiseni	Kuni 3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku	Raamatupidamis-väärtus
Kohustised lepinguliste tähtaegade alusel
Klientide hoiused	17	5 307 001	1 214 882	1 609 169	28 414	63	8 159 529	8 134 438
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	19	0	318	149 968	967 225	0	1 117 511	1 043 617
Allutatud kohustised	19	0	1 744	14 381	251 356	0	267 481	206 928
Rendikohustised		0	917	2 161	2 712	670	6 460	6 460
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	18	0	41 566	0	0	0	41 566	41 566
Kohustised kindlustuslepingutest	27	0	15 335	0	0	0	15 335	15 335
Kohustised edasikindlustuslepingutest		0	0	0	0	0	0	0
Kasutamata valmisolekulaenud	22	730 077	0	0	0	0	730 077	0
Finantskohustised õiglaes väärtuses	10	0	1 275	0	0	0	1 275	1 275
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes summades	22	162 050	0	0	0	0	162 050	0
Välisvaluuta tuletisinstrumentid (arveldamine brutos)	10	0	257 137	0	0	0	257 137	0
Välisvaluuta tuletisinstrumentid (arveldamine brutos)	10	0	-257 137	0	0	0	-257 137	0
Kohustised kokku		6 199 128	1 276 037	1 775 679	1 249 707	733	10 501 284	9 449 619
Likviidsusriski juhtimiseks hoitavad varad lepinguliste tähtaegade alusel
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele	9	4 311 888	0	515	0	0	4 312 403	4 312 403
Investeeringud võla- ja omakapitalväärtpabertesse	10, 11	0	1 995	182 242	88 569	122 476	395 282	395 187
Laenud ja nõuded kilentidele	12	0	266 300	779 556	3 844 838	2 254 051	7 144 745	5 465 391
Muud nõuded kilentidele	14	0	12 335	0	0	0	12 335	12 335
Varad kindlustuslepingutest	27	0	53	0	0	0	53	53
Varad edasikindlustuslepingutest		0	476	0	0	0	476	476
Muud finantsvarad	15	0	0	0	0	272	272	272
Likviidsusriski katteks hoitavad varad kokku		4 311 888	281 159	962 313	3 933 407	2 376 799	11 865 566	10 186 117
Finantskohustiste ja -varade tähtaegade vahe		-1 887 240	-994 878	-813 366	2 683 700	2 376 066	1 364 282

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruarine 2025

三

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Finantsvarad ja -kohustised lepinguliste löptähtaegade alusel seisuga 31.12.2024

tuhandetes eurodes	Lisa	Nöudmiseni	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku	Raamatupidamis-väärkus
Kohustised lepinguliste tähtaegade alusel
Klientide hoiused	17	4 432 899	1 022 778	1 476 702	8 211	419	6 941 009	6 910 110
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	19	0	318	283 578	723 535	0	1 007 431	927 686
Allutatud kohustised	19	0	2 625	56 638	94 106	0	153 369	126 256
Rendikohustised		0	897	2 734	6 488	0	10 119	10 119
Võlad tamijatele ja muud finantskohustised	18	0	44 674	0	0	0	44 674	44 674
Kohustised kindlustuslepingutest	27	0	15 258	0	0	0	15 258	15 258
Kohustised edasikindlustuslepingutest		0	1 499	0	0	0	1 499	1 499
Kasutamata valmisolekulaenud	22	507 903	0	0	0	0	507 903	0
Finantskohustised õiglaes väärtuses	10	0	24	0	0	0	24	24
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes summades	22	111 574	0	0	0	0	111 574	0
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)		0	157 710	0	0	0	157 710	0
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)		0	-157 710	0	0	0	-157 710	0
Kohustised kokku		5 052 376	1 088 073	1 819 652	832 340	419	8 792 860	8 035 626
Likviidsusriski juhtimiseks hoitavad varad lepinguliste tähtaegade alusel
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele	9	3 817 305	0	1 000	0	0	3 818 305	3 818 305
Investeeringud võla- ja omakapitalväärtpaberitesse	10, 11	0	6 465	164 985	86 597	41 227	299 274	299 204
Laenud ja nõuded klientidele	12	0	251 006	732 376	3 218 878	2 036 792	6 239 052	4 552 093
Muud nõuded klientidele	14	0	4 736	0	0	0	4 736	4 736
Varad kindlustuslepingutest	27	0	89	0	0	0	89	89
Varad edasikindlustuslepingutest		0	2 044	0	0	0	2 044	2 044
Muud finantsvarad	15	0	0	0	0	281	281	281
Likviidsusriski katteks hoitavad varad kokku		3 817 305	264 340	898 361	3 305 475	2 078 300	10 363 781	8 676 752
Finantskohustiste ja -varade tähtaegade vahe		-1 235 071	-823 733	-921 291	2 473 135	2 077 881	1 570 921

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGISLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.4.2 Likviidsusriski riskiisu mõõdikud

Likviidsus- ja rahastamisriski juhitakse läbi Riskiisu Raamistiku (Risk Appetite Framework) nii Grupi kui ka tütarettevõtete tasandil. Riskiisu Raamistikus kinnitatud peamised likviidsus- ja rahastamisriski mõõdikud:

likviidsuse kattekordaja (LCR);
stabilise rahastamise kattekordaja (NSFR);
vara koormatuse määr;
tasakaalustamissuutlikkus löpptähtaegade jaotuse alusel (päevades).

Kõikidele eelnimetatud riskivalmiduse mõõdikutele on kehtestatud piirmäärad koos puhvritega, mis ületavad regulatiivseid nõudeid (kui see on asjakohane). Neid mõõdikuid kasutatakse Grupi lühi- ja pikaajalise likviidsuspositsiooni jälgimiseks ja tagamiseks, et rahastamisstruktuur oleks vastavuses Grupi riskivalmiduse tasemetega ja ärimudeliga.

Likviidsusriski juhtimine hõlmab regulaarset rahavoogude prognoosimist, rahastamise kontsentratsioonij ja tähtaegade struktuuri jälgimist ning kõrgeima kvaliteediga likviidsete varade puhvi haldamist, mida on võimalik stressiolukorras realiseerida. Likviidsusriski hinnatakse eraldi oluliste valuutade lõikes.

Grupp rakendab likviidsuse stressitestimist, mis hõlmab nii idiosünkraatilist kui ka turuüleseid ning kombineeritud stressi stsenaariume. Stressitestide tulemused võetakse arvesse sisemises likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessis ning neid kasutatakse likviidsuspuhvi kalibreerimisel ja talituspidevuse plaanide koostamisel. Likviidsuse talituspidevuse plaan määrab eskalatsiooniprotseduurid ja juhtimismeetmed likviidsusstressi korral.

Järgmises tabelis on esitatud LCR, NSFR (regulatiivsed piirmäärad on 100%) ja tasakaalustamissuutlikkus löpptähtaegade jaotuse alusel. Kõik näitajad ületasid regulatiivseid nõudeid korraliku varuga, mis iseloomustab Grupi konservatiivset lähenemist likviidsusriski juhtimisele.

Suhtarv	2025	2024
LCR	185,0%	187,5%
NSFR	156,8%	154,4%
Tasakaalustamissuutlikkus löpptähtaegade jaotuse alusel (päevades)	191	272

Likviidsuse kattekordaja (LCR) aruandeperioodil pisut langes. Seda mõjutas negatiivselt finanssvahendajate nõudmiseni hoiuste mahu kasv ja laenude väljastamise suurenemine. See-eest stabilisete jaehoiuste kasv avaldas LCR määrule positiivset mõju. Stabilise rahastamise kattekordaja (NSFR) pisut tõusis aruandeperioodil, kuna Grupi stabilise rahastuse kasv ületas laenude väljastamise mahtu. Stabiline rahastus kasvas peamiselt jaehoiuste kasvust ning turupõhiste rahastamisinstrumentide emiteerimiset. Näitajad ületavad suure varuga nii regulatiivset kui ka sisemist miinimumnõuet.

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.5 Tururisk

Tururisk on risk, kus turuhindade, sh välisvaluuta, intressimäärade ja väärtpaberite turuhindade ebasoodsad muutused põhjustavad Gruppile kahju. Tururisk tekib nii finantsseisundi aruande kui ka selle väliste positsioonide puhul ja võib mõjutada Grupi kasumlikkust, kapitali ning likvidsust.

Grupp on tururiskidest avatud intressimäärariskile (IRRBB), kredidimarginali riskile (CSRBB) ning hinna- ja välisvaluutariskile. Intressirisk tuleneb peamiselt Grupi intressitundlike varade ja kohustuste ümberhinnastumise aja mittevastavusest. Kredidimarginalide risk kajastab turu kredidimarginaalide muutusi, mis mõjutavad volainstrumentide väärtust. Hinna- ja välisvaluutarisk tulenevad peamiselt likvidsusjuhtimise või investeerimise eesmärgil hoitavatest väärtpaberiporrflidest ning strateegilistest välisvaluutaposisioonidest.

Tururiski juhitakse läbi Riskiisu Raamistiku (Risk Appetite Framework) nii Grupi kui ka tüterettevõtete tasandil. Riskiisu Raamistikus kinnitatud tururiski mõõdikud on:

omakapitali majandusliku väärtuse muutus (ΔEVE) intressimäärade stressi korral;
netointressitulu muutus (ΔNII) intressimäärade stressi korral;
hinna- ja välisvaluutarisk, mida mõõdetakse stressikahjumina suhtena CET1 kapitali.

Neid mõõdikuid kasutatakse Grupi tururiskide jälgimiseks ning tagamaks, et tururisk püsiib kooskõlas Grupi riskivalmiduse limitidega.

Grupi tururiski juhitakse läbi bilansi struktuuri juhtimise, toodete kujundamise ja hinnastamise ning riskiposistoionide limitide rakendamise. Grupi põhitegevusest tekkivat struktuurset intressimäärariski aktsepteritakse riskivalmiduse piires. LHV Banki tehtud strateegilise investeeringuga seotud välisvaluutariski aktsepteritakse, samas kui muud välisvaluuta- ja hinnariski juhitakse konservatiivselt.

Tururiskiposisioone hinnatakse ja jälgitakse regulaarselt ning viaksel läbi stressitestimisi.

7.5.1 Valuutarisk

Valuutarisk tuleneb Grupi välisvaluuta varade ja kohustiste mittevastavusest. Enamik Grupi finantsseisundi aruandes kajastatud varadest ja kohustistest on nomineeritud eurodes. Mittevastavus võib tuleneda LHV Panga kilentide välisvaluutatehingutest, LHV Varahalduse enda juhitud pensionifondide osakutest, mida LHV Varahaldus peab seaduse kohaselt omama ja LHV Banki tegevusest Suurbritannia naelsterlingites.

Grupi riskiisu välisvaluutariski suhtes on madal, avatud valuutaposisioonidega, mis ületavad seatud piire, tuleb rakendada meetmeid positsiooni sulgemiseks või vähendamiseks.

Valuutariski mõõtmisel hinnatakse võimalikku kahju, mis võib Gruppile tekkida avatud välisvaluuta netoposisioonist stressistsenaariumi korral. Valuutariskist tekkida võiv kahju ei tohi ületada kindtaks määratud osa Grupi esimese taseme põhionavahenditest (CET1).

Grupp on teinud tundlikkusanalüüsi valuutakursside muutuste mõju kohta kasumiaruandele eeldusel, et kõik muud tingimused on konstantsed. Tundlikkust on mõõdetud vahetuskursi võimaliku +/-6% muutuse suhtes, mis vastab stressistsenaariumile, mida Grupp kasutab oma avatud netoposisioonide valuutariski mõõtmiseks. Grupi välisvaluuta riskiposisioon on väga väike.

Mõju kasumiaruandele

tuhandetes eurodes	2025	2024
USD vahetuskurss	+/-12	+/-19
SEK vahetuskurss	+/-10	+/-5
GBP vahetuskurss	+/-6 992	+/-4 412

Avatud valuutaposisioonid

Järgnevad tabelid annavad ulevate avatud valuutaposisioonidest tulenevast riskist. Erinevates valuutades nomineeritud varad ja kohustised on tabeli veergudes esitatud euro ekvivalendis vastavalt aruandekuupäeval kehtinud vahetuskursile. Finantsseisundi aruandes õiglases väärtuses kajastatud tuletisinstrumentid on esitatud finantsseisundi aruande väliste varade ja kohustiste hulgas lepingulistes summades. Grupi avatus valuutariskile ja finantsvarade ja -kohustiste mahud aruandekuupäeval ei erine oluliselt aasta jooksul esinenud keskmisesst positsioonist. Valuuta forvardtehingud on esitatud tabelis finantsseisundi aruande väliste varade ja kohustistena nende lepinguliste rahavoogude täissummades. Tabel ei sisalda valuutariskita varasid (materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad) ja kohustisi (eraldised) ning omakapitali. Nagu nähtub järgnevast tabelist ja on märgitud ka eespool, toimub valdav osa Grupi majandustehingutest eurodes.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

三

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Valuutariski positsioonid seisuga 31.12.2025

tuhandetes eurodes	Lisa	EUR	CHF	GBP	SEK	USD	Muu	Kokku
Valuutariski kandvad finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeermisühingutele	9	3 660 447	6 212	628 219	3 645	6 522	7 358	4 312 403
Investeeringud võla- ja omakapitalväärtpaberitesse	10, 11	402 952	1	1	1	36	1	402 991
Laenud ja nõuded kilentidele	12	4 673 835	4	782 514	248	8 457	333	5 465 391
Muud nõuded kilentidele	14	5 599	108	4 280	472	1 355	521	12 335
Varad kindlustuslepingutest	27	53	0	0	0	0	0	53
Varad edasikindlustuslepingutest		476	0	0	0	0	0	476
Muud finantsvarad	15	100	0	172	0	0	0	272
Valuutariski kandvad finantsvarad kokku		8 743 462	6 325	1 415 186	4 366	16 370	8 213	10 193 921
Valuutariski kandvad finantskohustised
Klientide hoiused	17	6 652 828	6 304	1 300 403	8 328	153 591	12 984	8 134 438
Saadud laenud ja emiteertud võlaväärtpaberid	19	1 043 617	0	0	0	0	0	1 043 617
Finantskohustised õiglaes väärtuses	10	1 275	0	0	0	0	0	1 275
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	18	26 546	32	9 104	5 110	5 230	2 004	48 026
Kohustised kindlustuslepingutest	27	15 335	0	0	0	0	0	15 335
Allutatud kohustised	19	206 928	0	0	0	0	0	206 928
Valuutariski kandvad finantskohustised kokku		7 946 529	6 336	1 309 507	13 438	158 821	14 988	9 449 619
Varadena kajastatud tuletisinstrumentide avatud brutoposisioon lepingulises väärtuses		43 900	0	10 851	9 241	186 395	6 750	257 137
Kohustistena kajastatud tuletisinstrumentide avatud brutoposisioon lepingulises väärtuses		212 988	0	0	0	44 149	0	257 137
Avatud välisvaluuta positsioon		627 845	-11	116 530	169	-205	-25	744 302

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Valuutariski positsioonid seisuga 31.12.2024

tuhandetes eurodes	Lisa	EUR	CHF	GBP	SEK	USD	Muu	Kokku
Valuutariski kandvad finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele	9	3 365 275	2 744	435 820	1 593	6 041	6 832	3 818 305
Investeeringud võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse	10, 11	306 300	1	1	3 472	30	2	309 805
Laenud ja nõuded kilentidele	12	4 194 563	18	348 514	198	8 572	228	4 552 093
Muud nõuded kilentidele	14	5 394	-181	-41	421	-490	-367	4 736
Varad kindlustuslepingutest	27	89	0	0	0	0	0	89
Varad edasikindlustuslepingutest		2 044	0	0	0	0	0	2 044
Muud finantsvarad	15	100	0	181	0	0	0	281
Valuutariski kandvad finantsvarad kokku		7 873 765	2 582	784 475	5 683	14 153	6 695	8 687 353
Valuutariski kandvad finantskohustised
Kilentide hoiused	17	6 032 987	7 485	701 956	7 208	148 864	11 610	6 910 110
Saadud laenud ja emiteertud võlaväärtpaberid	19	927 685	0	0	0	0	0	927 686
Finantskohustised õiglaes väärtuses	10	24	0	0	0	0	0	24
Võlad tamijatele ja muud finantskohustised	18	33 983	39	8 993	1 448	9 996	334	54 793
Kohustised kindlustuslepingutest	27	15 258	0	0	0	0	0	15 258
Kohustised edasikindlustuslepingutest		1 499	0	0	0	0	0	1 499
Allutatud kohustised	19	126 256	0	0	0	0	0	126 256
Valuutariski kandvad finantskohustised kokku		7 137 692	7 524	710 949	8 656	158 860	11 944	8 035 626
Varadena kajastatud tuletisinstrumentide avatud brutoposisioon lepingulises väärtuses		0	4 983	0	3 054	144 384	5 289	157 710
Kohustestena kajastatud tuletisinstrumentide avatud brutoposisioon lepingulises väärtuses		157 710	0	0	0	0	0	157 710
Avatud välisvaluuta positsioon		578 363	41	73 526	81	-323	40	651 727

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastasruenne 2025

I OSA: STRATEGICLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.5.2 Hinnarisk

Hinnarisk tuleneb väärtpaberitest, mida Grupp hoiab likviidsusportfellis, kauplemisportfellis ja investeermisportfellides (lisad 10 ja 11). Hinnariski tundlikud portfellid on peamiselt LHV Panga hoitavad väärtpaberid, LHV Varahalduse hoitavate pensionifondide osakute ja LHV Kindlustuse investeermisportfelli hinnarisk on minimaalne.

Hinnariski mõõtmisal hinnatakse voimalleku kahju, mis võib Gruplie stressistsenaariumi korral tekkida. Stressistsenaariumi korral hinnariskist tulenev kahju ei tohiks ületada kindlaks määratud osa Grupl esimese taseme põhomavahenditest (CET1).

LHV Pank ja LHV Kindlustus on kehtestanud täiendavad piirangud likviidsus-, kauplemis- ja investeermis-portfellide suurusele. Nad on kehtestanud ka kindlad kriteeriumid (lubatud kredidireitingud ja muud parameetrid) nendes portfellides hoitavatele võlaväärtpaberitele. Investeermisfondide seaduse kohaselt on LHV Varahaldus pensionifondide valitsejana kohustatud omama vähemalt 0,5% iga enda valitsetava II samba pensionifondi osakute arvust.

Grupp on teinud tundlikkusanalüüsi väärtpaberite hinnamuutuste mõju kohta Grupl puhaskasumile. Tundlikkusanalüüsis kasutatud potentsiaalsed hinnamuutused vastavad stressistsenaariumidele, mida Grupp kasutab hinnariski mõõtmiseks, ja põhinevad vastavates portfellides sisalduvate instrumentide tegelikul ajalooliset volatilsusel.

Hinnamuutuse mõju kasumiaruandele

tuhandetes eurodes	2025	2024
Omakapitaliväärtpaberid ja fondiosakud +/-26%	+/-236	+/-220
II samba pensionifondide osakud +/-5%	+/-313	+/-315
Võlaväärtpaberid +/-2,0%	+/-342	+/-313

Enamikku LHV Panga võlaväärtpaberitest mõõdetakse korrigereitud soetusmaksumuses ja seetõttu hinnariski realiseerumine kasumiaruandele kohest mõju ei avaldaks. Ainult LHV Panga võlaväärtpaberite portfelt, mida mõõdetakse õiglasen väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, on avatud hinnariskile. LHV Pank ei oma oluliset hulgal omakapitaliväärtpabereid (vt lisa 10).

LHV Groupi positsioonide tundlikkus turuhindade muutuse suhtes on marginaalne.

7.5.3 Intressimäärarisk

Intressimäärarisk tuleneb intressitundlike varade ja kohustiste lõpptähtaegade mittevastavusest (tähtaegade erinevuse risk), baasmäärade mitteläkilkust vastavusest (baasmäärarisk), intressimäära suhtes tundlike instrumentide lepingutes sisalduvast paindlikkusest (optsioonirisk) ja kredidimarginaalide voimalkest muutustest (kredidimarginaali risk). Intressimäärarisk võib tuleneda nii finantsseisundi aruande kui ka selle välistest positsioonidest.

Grupp juhib oma bilansis olevaid intressitundlikke positsioone eesmärgiga tagada, et Grupl finantsstabilisus säiliks ka ebasoodsate intressi stsenaariumide korral. Grupl põhitegevusest tulenevad struktuursed ümberhinnastumise positsioonid on aktsepteeritud, see tähendab ujuva intressimääraga laenude rahastamist nõudmiseni ja lühiajaliste hoiustega.

Pangaportfelli intressimäärariski mõõtmisal hinnatakse netointressitulu (NII) ja omakapitali majandusliku väärtuse muutust (EVE) mitme regulativse ja sisemise stressi-stsenaariumi puhul võrrelduna baasstsenaariumiga. Aastal 2025 kehtestas Grupp uue intressiriski riskivalmiduse limiidi, mis põhineb sisemistet eeldustel finantsasutuste hoiuste ümberhinnastumiseks ja mille kohaselt ei tohi 100 baaspunkti suuruse paralleelse intressimäärade nihke negatlivne mõju netointressitulule (NII) ja omakapitali majandusilkule väärtusele (EVE) ületada teatud taset LHV Groupi esimese taseme põhomavahenditest (CET1).

Omakapitali majandusliku väärtuse muutuse (ΔEVE) arvutamiseks leitakse pangaportfelli varadest, kohustistest ja finantsseisundi aruande välistest elementidest tulenevate rahavoogude nüüdispuhasväärtus iga stsenaariumi puhul. Kõik varadest, kohustistest ja finantsseisundi aruande välistest elementidest tulenevad rahavood diskonteeritakse, kasutades sama intressimääräköverat (tuluköver sõltub stsenaariumist). Rahavoogude arvutamisel lähtutakse allpod kirjeldatud eeldustest, kasutades nn äravooluga finantsseisundi aruannet.

Netointressitulu muutuse (ΔNII) analüüsi käigus hinnatakse intressimäärade muutuste mõju Grupl netointressitulule järgmise 12 kuu jooksul. Kõik intressi kandvad varad, kohustised ja finantsseisundi aruande välised positsioonid jaotatakse vastavalt nende ümberhindamise kuupäevadele eelmääratud ajavahemikesse. Eeldatakse, et pärast ümberhindamise kuupäeva muutub intressitundlike varade ja kohustiste intressimäär vastavalt stsenaariumile. Netointressitulu analüüsis lähtutakse nn staatilisest finantsseisundi aruandest.

Omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu muutuse arvutamisel on peamised eeldused järgmised:

majapidamiste ja mittelfinantsettevõtete nõudmiseni hoiuste puhul varieeruvad ümberhindamise tähtajad 1 päevast 10 aastani, sõituvalt nende intressitundlikkusest;
finantsasutuste hoiuste puhul eeldatakse regulativsetes stsenaariumitest kohest ümberhindamist ja sisemistes stsenaariumitest käitumuslikku ümberhindamist;
jaekilentide hoiustele kohaldatakse 0% intressimäärä alampiiri;
tähtajaliste hoiuste puhul kasutatakse lepingulisi lõpptähtaegu;
laenude puhul kasutatakse lepingupõhiseid intressimäärä alampiire;
laenude ennetähtaegse tagastamise hindamiseks kasutatakse tingimuslikku ettemaksumäärä;
tähtajaliste hoiuste ennetähtaegse lunastamise hindamiseks kasutatakse tähtajaliste hoiuste lunastamise määrä;
finantsseisundi aruande väliste kirjete puhul (nt valmisole-kulaenud ja krediddilimidid), lisatakse mudelisse krediddi ümberhindlustegur ja eeldatakse, et limiidi kasutus suureneb lineaarselt kuni lepingu kehtivusaja lõpuni.

Tundlikkusanalüüsiga hinnatakse intressimäärade +/-100 baaspunkti suuruse paralleelse nihke mõju netointressitulu (NII) muutusele. Altjärgnev tabel esitab hinnangulised muutused võrreldes baasstsenaariumiga. Märgatav muutus ilmneb +100 baaspunkti stsenaariumi korral, kus netointressitulu mõjutab metoodiline muudatus finantsasutuste hoiuste ümberhindamises – kohese ümberhindamise eelduse asemel rakendatakse käitumuslikku lähenemist.

Netointressitulu muutus

tuhandetes eurodes	2025	2024
+100 bp paralleelne nihe	20 260	12 477
-100 bp paralleelne nihe	-34 148	-34 386

Järgnevas tabelis on esitatud LHV Groupi intressiteenivate varade ja intressikandvate kohustiste struktuur intressi ümberarvestamise tähtaja alusel. Esitatud on nõuete ja kohustiste põhsummad.

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Intressi ümberarvestamise aja erinevus 31.12.2025

Iuhandetes eurodes	Lisa	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Vahesumma	Kogunenud intress	Allahindused	Kokku
Finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühngutele	9	4 311 888	515	0	0	4 312 403	0	0	4 312 403
Finantsvarad õiglaes väärtuses (võlaväärtpaberid)	10	1 995	543	10 711	3 874	17 123	0	0	17 123
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses (võlaväärtpaberid)	11	0	181 194	77 187	117 631	376 012	2 147	-95	378 064
Laenud ja nõuded kilentidele	12	2 663 736	2 364 022	385 480	72 173	5 485 411	21 682	-41 702	5 465 391
Kokku		6 977 619	2 546 274	473 378	193 678	10 190 949	23 829	-41 797	10 172 981
Finantskohustised
Klientide hoiused	17	4 523 608	2 278 124	1 077 689	223 532	8 102 953	31 485	0	8 134 438
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	19	0	117 498	906 731	0	1 024 229	19 388	0	1 043 617
Allutatud kohustised	19	0	0	204 455	0	204 455	2 473	0	206 928
Kokku		4 523 608	2 395 622	2 188 875	223 532	9 331 637	53 346	0	9 384 983
Intressi ümberarvestamise aja erinevus		2 454 011	150 652	-1 715 497	-29 854	859 312

Intressi ümberarvestamise aja erinevus 31.12.2024

Iuhandetes eurodes	Lisa	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Vahesumma	Kogunenud intress	Allahindused	Kokku
Finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühngutele	9	3 817 305	1 000	0	0	3 818 305	0	0	3 818 305
Finantsvarad õiglaes väärtuses (võlaväärtpaberid)	10	4 569	3 717	6 340	1 045	15 671	0	0	15 671
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses (võlaväärtpaberid)	11	1 897	161 094	79 230	39 857	282 078	1 526	-71	283 533
Laenud ja nõuded kilentidele	12	2 307 224	2 046 962	152 302	66 893	4 573 381	18 525	-39 813	4 552 093
Kokku		6 130 995	2 212 773	237 872	107 795	8 689 435	20 051	-39 884	8 669 602
Finantskohustised
Klientide hoiused	17	4 403 155	1 895 903	404 886	169 003	6 872 947	37 163	0	6 910 110
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	19	0	249 872	664 022	0	913 894	13 792	0	927 686
Allutatud kohustised	19	0	50 000	75 000	0	125 000	1 256	0	126 256
Kokku		4 403 155	2 195 775	1 143 908	169 003	7 911 841	52 211	0	7 964 052
Intressi ümberarvestamise aja erinevus		1 727 840	16 998	-906 036	-61 208	777 594

7.5.4 Krediidiväärtuse korrigeerimise risk

Krediidiväärtuse korrigeerimise risk on risk, kus vastaspoole krediidiriski muutuste ja tuletisinstrumentide hindu mõjutavate tururiski tegurite muutuste tõttu tuleb korrigeerida krediidiväärtust ja seetõttu tekib kahju. Grupp kasutab krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga seotud kapitalinõude arvutamisel standardmeetodit. Seisuga 31. detsember 2025 oli Grupi krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga seotud kapitalinõue 775 tuhat eurot (31. detsember 2024: 282 tuhat eurot).

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruerne 2025

I OSA: STRATEGISLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.6 Operatsioonirisk

Operatsioonirisk on risk, kus sisemiste protsesside, inimeste ja süsteemide töösi esinevad vajakajäämis ed või törked või välised sündmused võivad põhjustada kahju. Operatsioonirisk hõlmab juridilist riski, IKT riski ja maineriski, kuid ei hõlma strateegilist riski. Operatsiooniriski esineb kõigi toodete, tegevuste, protsesside ja süsteemide puhul.

LHV-s vastutab iga juht operatsiooniriski juhtimise eest oma vastutusalas. Riskiosakond toimib teise kaitselinina, pakub vajalikku koolitust ja suuniseid operatsiooniriski raamistiku rakendamiseks ning teeb järelevalvet, et tagada riskiprofiili vastavus riskivalmiduse dokumentides kirjeldatud soovitud tasemele.

Operatsiooniriski raamistikku on kirjeldatud operatsiooniriski pollitikas ja muudes asjakohastes operatsiooniriski juhtimise protseduurides. Operatsiooniriski juhtimise, st riski tuvastamise, hindamise, leevendamise ja seire põhiprotssid ja töövahendid on järgmised.

Riskide ja kontrollide alane enesehindamine

LHV-s on kehtestatud ühtne protsess ja metoodika kõigi toodete ja protsesside operatsiooniriski hindamiseks. Enesehindamise regulaarsus sõltub toote ja protsessi kriitilisuse tasemest ning peab olema pilsav selleks, et kõik juhid oleksid teadlikud, missuguste riskide eest nad vastutavad, ja rakendaksid asjakohaseid leevendus- ja seiremeetmeid, et riskiprofiili vastaks soovitud riskitasemele.

Muutuste juhtimise ja heakskiltmise protsess uute või oluliselt muudetud toodete, IT-süsteemide, protsesside, organisatsioonistruktuuride ja partnerite (sh hanked) ning erakordsete tehingute jaoks

Muutuste juhtimise ja heakskiltmise protsessi eesmärk on tagada, et kõiki toodete, IT-süsteemide, protsesside, organisatsiooni ja partneritega (sh hanked) seotud olulisi muudatus ja olulisi erakordseid tehinguid hallatakse vajaliku hoolsusega ning ühtegi muudatust ei kiideta heaks enne, kui on kaalutud kõiki riskitegureid. Selleks rakendatakse eelnevalt koostatud riskijuhtimiseeskirju, mida täiendavad nii riskiosakonna kui ka vastavuskontrolli osakonna sõltumatud arvamused.

Operatsiooniriski sündmuste ja talitluspidevuse juhtimine

Operatsiooniriski sündmuste juhtimise eesmärk on tagada, et kõiki sündmusi hallatakse nõuetekohaselt ja et sündmustest õpitaks ja saadud õppetunde kasutataks sarnaste sündmuste edaspidiseks ärahoidmiseks.

Sündmuste juhtimine sõltub sündmuse laadist ja tösidusest. Kriitiliste protsesside jaoks on kehtestatud talitluspidevuse plaan, mis käivitatakse, kui kriitilises protsessis esineb katkestus. Kriitiliste IT-süsteemide jaoks on samadel põhjustel kehtestatud taasteplaanid. Vajadusel kohaldatakse kriisijuhtimist, mida ohjab kriiskomisjon.

Talitluspidevuse plane vaadatakse regulaarselt läbi ja testitakse, et tagada nende ajakohasus ja kohaldatavus kriitiliste protsesside katkemise korral.

Kõigist sündmustest teatatakse keskelt ja teavet nende kohta hoitakse keskes andmebaasis, et riskiosakond saaks seda täiendavalt analüüsida. Sündmuste andmeid kasutatakse ka sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) raames kapitalinõude arvutamiseks.

IKT- ja infoturberiski juhtimine

Üks meie peamisi eesmärke on olla oma klientidele usaldusvääme panganduspartner, kes pakub kliendisõbralikke, turvalisi ja töökindlaid digitaalseid pangateenuseid. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada ilma turvaliste ja vastupidavate IT-süsteemideta.

Lisaks üldisele operatsiooniriski juhtimise raamistikule kasutame spetsiaalseid IKT- ja infoturberiski juhtimise vahendeid ja meetodeid, mis aitavad kaitsta meie teavet ja klientide varasid ning tagada IT-süsteemide käideldavuse, nt:

toodete ja teenuste uute konfiguratsioonide juurutamisel lähtutakse mõistlikust konservativsusest;
regulaarne turvaseire;
nõrkusehalduse protsess;
turvakontrollid tarkvaraarenduse elutsükli vältel;
töötajate koolitus, et tõsta teadlikkust ja hoiduda tegevustest, mis võivad põhjustada IT-süsteemide ja teenuste turvaintsidente;
kursisolek turbevaldkonna arenguga, et olla teadlikud oma võimalikest nõrkustest.

Võtame tõsiselt kõiki pahatahtlikke ründeid, mis on suunatud meie taristu, meie valduses olevate kliendiandmete ja meie klientide vastu, ning reageerime neile.

7.7 Muud riskid

7.7.1 Vastavusrisk

Regulativsete nõuete arv ja neis pidevalt tehtavad muudatused muudavad vastavusriski oluliseks operatsiooniriskiks, mis realiseerumise korral võib põhjustada nii rahalist kui ka mainekahju.

Vastavuskontrolli töötajate ülesandeks on juhtida vastavusriski erinevate tegevuste abil. Vastavuskontroll hõlmab kogu LHV tegevust ega piirdu ainult üksikute valdkondadega. Siiski on LHV eraldanud finantskuritegevuse ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli üldisest vastavuskontrollist.

Lisaks regulatsioonist tulenevatele ülesannetele tegeleb vastavuskontroll nõuete täitmist toetava organisatsiooni-kultuuri hoidmise ja arendamisega.

Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks hindavad vastavuskontrolli töötajad muu hulgas pidevalt ressursivajadust ning teevad vajadusel ettepanekuid valdkonna tugevdamiseks ja arendamiseks. Edaspidi mõjutab vastavusriski juhtimist ja seega ka vastavuskontrolli pidev kohanemine Euroopa Keskpanga (EKP) ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) järelevalvealaste ootustega.

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastasruenne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.7.2 Kindlustusrisk

Kindlustusrisk on LHV Kindlustuse olulisemaid riske, mis peegeldab kindlustuse põhitegevust, st kindlustusriski võtmist ja juhtimist. Kindlustusriski kõige tähtsam aspekt on kindlustusmaksete ja kahjueraldiste risk, mis tuleneb kindlustuslepingute võimalikust ebaadekvaatsest hinnastamisest ja lepinguliste kohustiste hindamisel kasutatud eeldustest.

Kindlustusrisk sisaldab katastrofiga seotud kuhjumise riski, mis tuleneb äärmuslikest või erakordsetest sündmustest (nt tormid, üleujutused, inimtegevusest tingitud kahjud), mille korral individuaalsete kindlustuslepingute alusel kindlustatud riskide realiseerumine kuhjub erakordset.

Eelkõige hõlmab kindlustusrisk riske, mis on seotud hinnastamise, tehniliste eraldiste ja edasikindlustuskaitse piisavusega.

LHV Kindlustus tegutseb peamiselt Eestis.

LHV Kindlustus on rakendanud kõikehõlmavaid riskijuhtimismeetmeid, et pidevalt jälgida portfelli dünaamikat ning tagada optimaalne jaotus ja maandada võimalikke kontsentratsiooniriske.

Kindlustusriski juhitakse ja kontrollitakse järgmiste protsesside kaudu:

kindlustusettevõtte riskistrateegia kehtestamine kooskõlas äristrateegiaga;
kindlustuslepingute hinnastamisel aktuaarse analüüsi ja usaldusväärsete eelduste kasutamine;
tehniliste eraldiste ja solventsuskapitalinõude arvutamisel Solventsus II standardvalemi kasutamine ja vastavalt sellele vajalike likvidsete varade hoidmine;
kahjueraldiste eelduste hindamine, kohustise piisavuse testide tegemine ja kindlustusportfelli kasumlikkuse jälgimine;
regulaarselt/erakorraliselt oma riskide ja maksevõime hindamine;
edasikindlustusprogrammi kasutamine olulisemate riskide edasikindlustamiseks.

7.7.3 Strateegiline risk

Strateegiline risk on risk, et puuduliku strateegilise planeerimise ja/või halbade otsuste või halva maine tõttu, mis ei toeta strateegilisi eesmärke, võib tekkida kahju, sh saamata jäänud tulude või lisakulude tekkimise kujul. Strateegiline risk hõlmab nii äririski kui ka kestlikkuse strateegia riski.

Peamised strateegilise riski realiseerumist mõjutavad tegurid on mitmesuguste väliste tegurite muutused, millega LHV ei suuda õigeaegselt ja asjakohaselt kohaneda. Sellised tegurid on nt konkurentsimaastik, tehnoloogilised muutused, klientide eelistused, ESG, eelkõige klimamuutused, regulatsioon ning majandusharu ja toodete kasumlikkus.

Strateegilisi riske leevendatakse ärikeskkonnast ja koduturgudest ning strateegilisi eesmärke ohustavatest riskidest hea ülevaate omamise ning nende arvestamisega strateegia planeerimise protsessis.

Grupi ja tütarettevõtete juhtkonna (nii juhatuse kui ka nõukoguj liikmetel on pikaajalised pangandus- ja/ või ettevõltuskogemused. Enne uutele turgudele ja valdkondadesse sisenemist kaasatakse alati vastava ala asjatundjad ning tehakse põhjalik analüüs.

7.7.4 ESG riskid

ESG risk on risk, et kahju tuleneb ESG tegurite, st keskkonna-, sotsiaalsete ja/või juhtimistegurite praegustest või tulevastest mõjudest, mis avalduvad otse Grupi või tema vastaspoolte või investeeritud varade suhtes.

ESG risk realiseerub muude riskikategooriate kaudu, nagu kredilidrisk, tururisk, operatsioonirisk, likvidsus- ja rahastamisrisk, strateegiline risk – st see toimib riskide taksonoomia ülese riskitegurina. Kui ESG riski mõju põhiriskile on oluline, kajastatakse seda vastava põhiriski allriskina.

Oluliste ESG riskide tuvastamiseks vliakse läbi spetsiaalne olulisuse hindamine, mis on peamine sisend riskivalmiduse ning asjakohaste riskipiiride ja kvalitativsete, nt klientide kaasamisel põhinevate riskijuhtimisvahendite kindlaksmäärämisel.

7.7.8 Mainerisk

Mainerisk, st mainekahju risk, on üks mitme LHV põhiriskiga kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Mainekahju tekib juhul, kui ettevõte ei suuda vastata sidsurühmade (investorite, töötajate, reguleerivate asutuste, klientide jne) ootustele mis tahes sündmuse, käitumisviisi, teo või tegematajätmise tõttu, mille on põhjustanud LHV ise, tema töötajad või temaga seotud isikud ja mistõttu sidsurühmadel võib – õigustatult või mitte – kujuneda LHV-st negatiivne arvamus.

Hea maine ning olemasolevate ja võimalike uute klientide, investorite ja töötajate usaldus on üks strateegiliste äriesmärkide saavutamise eeldusi. Maineriski käsitetakse riskitaksonoomia ülese tagajärjena ja seda juhitakse LHV põhiriskide juhtimiseks kehtestatud protsesside abil.

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

7.8 Finantskuritegevuse tökestamine

7.8.1. Finantskuritegevuse tökestamise juhtimine

Tugev finantskuritegevuse tökestamise kultuur põhineb korgel teadlikkusel ja pühendumusel riskijuhtimisele. Seda kultuuri toetavad ja tugevdavad pidev teadlikkuse tõstmine, teabe jagamine ja koostöö ning parimate praktikate vahetamine, kaasaegne koolitusprogramm ning tõhus aruandlus.

aastal tugevdasime veelgi oma grupiülest läheneist finantskuritegevuse riskide tuvastamiseks ja juhtimiseks, viies läbi kogu organisatsiooni hõlmava riskihindamise ning rakendades koordineeritult ühtlustatud finantskuritegevuse tõkestamise praktikaid kõigis LHV Grupi kohustatud isikutes. Need tegevused tagavad järjepideva ja tõhusa raamistiku rahapesu, terrorismi rahastamise, sanktsioonide rikkumiste ning muude finantskuritegude ennetamiseks.

LHV-s põhineb finantskuritegevuse tökestamise raamistik 10 põhiprintsiibil, mis juhinduvad korgelest eetilistest põhimõtetest ning nõuetelevastavuse ja riskijuhtimise standarditest:

1) riskipõhine läheneime - ressursside jaotamine proportsionaalselt tuvastatud riskidega;
2) riskide hindamine ja riskivalmiduse kehtestamine - finantskuritegevuse riskide regulaarne tuvastamine ja hindamine ning nõukogu poolt selgelt määratletud riskivalmidus;
3) oma klientide tundmine - klientide ja tegelike kasusaajate põhjalik tundmine;
4) kliendikontrolli rakendamine äritegevuses - riskipõhiste kontrollimetmete rakendamine kogu kliendisuhte elutsükli vältet;

5) seire ja sõelumine – kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste kasutamine ebatavalise või kahtlase tegevuse tuvastamiseks;
6) kahtlastest tegevustest teatamine – õigeaegne ja asjakohane eskalerimine ning teavitamine pädevatele asutustele;
7) keelatud ärisuhted – vastuvõetamatute klientide, sektorite või jurisdiktsioonide selge määratlemine;
8) teabe jagamine ja juhtkonna teavitamine – tõhus kommunikatsioon LHV üksuste vahel ning välise partneritega kooskõlas õigusaktidega;
9) koolitus ja teadlikkus – töötajate varustamine vajalike teadmistega finantskuritegevuse tuvastamiseks ja ennetamiseks;
10) andmete säilitamine – andmeid finantspettuste kohta säilitatakse seaduses ettenähtud viisil, et tagada auditeeritavus ja uurimine.

7.8.2 Pangateenused finantsvahendajatele

Pangateenuste ärliinis jätkas LHV teenuste osutamist teistele finantsinstitutsioonidele (sh finantstehnoloogiaettevõtetele), kes omakorda võivad osutada finantsteenuseid oma klientidele. Korrespondentteenuste osutamisega teistele finantsasutustele kaasnevad teistsugused finantskuritegevuse riskid, kuna nende teenuste puhul on suhe lõpptarbjatega kaudne.

LHV rakendab nende riskide maandamiseks tõhustatud riskipõhiseid meetmeid, sealhulgas:

spetsiaalsed kliendihaldus- ja finantskuritegevuse vastase järelevalve meeskonnad selle sektori jacks;
fintech-klientide suhtes rakendatav tõhustatud hoolsusmeetmete protsess, mis hõlmab ärimudeli, omandistruktuuri, juhtimiskorralduse, finantskuritegevuse vastaste meetmete, sõelumise ja seire tehniliste võimekuste ning kliendi- ja jurisdiktsiooniriski segmenteerimise hindamist;
klientide finantskuritegevuse vastase raamistiku perioodiliste (sh kohapealsete) hindamiste programm;
pidev tehingute seire, mis on suunatud finantskuritegevuse, sealhulgas pettuste võimalike tunnuste tuvastamisele.

Kui riskid ületavad LHV riskivalmiduse, rakendatakse viivitamata parandusmeetmeid, mis võivad hõlmata tehinguvoogude piiramist või kliendisuhte lõpetamist.

AHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

8 Konsolideeritud kestlikkusaruanne

8.1 Üldine teave

8.1.1 Kestlikkusaruanne

Kestlikkus peegeldab meie jaoks pidevat õppimis-, koostõõ- ja parendusprotsessi. Teeme koostööd sidusrühmade ja ekspertidega, et mõista oma tegevuse mõjusid ja tagada, et meie otsused looksid pikaajalist väärtust. Meie prioriteetide hulka kuuluvad sisemise asjatundlikkuse tugevdamine, kestlike finantstoodete arendamine, tegevuse tõhususe parandamine ning valdkonnasisene koostöö usaldusväärsete ja läbipaisivate tavade edendamiseks. Tunnistades oma rolli ühiskonnas ja keskkonnas, jätkame oma otseste ja kaudsete mõjude jälgimist, mõõtmist ja juhtimist. Lisaks põorame erilist tähelepanu suurenevatele kilimaga seotud riskidele.

Meie lähenemine põhineb keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite (ESG) integreerimisel igapäevastesse tegevustesse ja otsustusprotsessidesse. See tähendab ESG riskide ja -võimaluste hindamist kogu meie äritegevuses, tegeledes selliste teemadega nagu klimamõju, töötajate hesolu, mitmekesisus ja kaasamine ning tagades eetilise kältumise ja läbipäistvuse. Nende tegevuste kaudu on meie eesmärk panustada finantssüsteemi stabilisusesse ja vastupidavusse, toetades samal ajal oma kilente ja kogukondi üleminekul kestikumale majandusele.

Käesolev kestlikkusaruanne annab ülevaate sellest, kuidas LHV arvestab oma äritegevuses kestlikkusaspektidega, et suurendada oma poistlivset ja leevendada oma negativset mõju keskkonnale, ühiskonnale ja ärisuhetele. Tunnistame,

et jätkusuutlikkus on arenev valdkond ja seega peame oma lähenemisviisi pidevalt täiustama. See ei hõlma mitte ainult praeguste väljakutsetega tegelemist, vaid ka tulevaste mõjude, riskide ja võimaluste prognoosimist. Kuigi oleme oma strateegilises suunas kindlad, tunnistame, et tulevikku suunatud teave on oma olemuselt ebakindel ja võib uute sündmuste, regulativsete muutuste ja turutingimuste tõttu muutuda. Sellest hoolimata järgime ka ebakindlates oludes läbipäistvuse ja säilenõtkuse põhimõtteid ning liigume edasi oma kestlikkuseesmärkide poole.

8.1.1.1 Aruandluse põhimõtted

Grupi konsolideeritud kestlikkusaruanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega, mis rakendab kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) ja Euroopa kestlikkusaruandluse standardeid (ESRS), milles on sätestatud kestlikkusaruandluse struktureeritud raamistlik. Lisaks sisaldab käesolev aruanne teavet, mille suhtes kohaldatakse EL-i taksonoomiamäärust.

Kestlikkusaruanne on osa LHV majandusaasta aruandest, mis käsitleb ajavahemikku 1. jaanuar kuni 31. detsember 2025. Aruanne esitatakse konsolideerituna ning see sisaldab AS-i LHV Group ja selle tütarettevõtete teavet. Kestlikkusaruande konsolideerimise ulatus on sama mis konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandel.

LHV kogu väärtusahelaga seotud jätkusuutlikkuse aspektide arvestamiseks võetakse avalikustatud teabes vajaduse korral lisaks meie enda tegevusele arvesse ka meie väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe. Väärtusahela kirjeldus on esitatud peatükis 8.1.2.1. Kestlikkusaruandes järgitakse standardis ESRS 1 esitatud üldpõhimõtteid, mis tagab kõikehõlmava ja struktureeritud aruandluse. Aruanne hõlmab ka teavet, mis tuleb avalikustada vastavalt standardi ESRS 2 ja oluliste teemapõhiste standardite E1 „Klimamuutused“, S1 „Oma töötajaskond“, S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“ ning G1 „Äriline kältumine“ nõuetele.

Osa teavet on esitatud majandusaasta aruande muudes osades, väljaspool kestlikkusaruanne, ning viited konkreetsetele punktidele on esitatud asjakohaste teemade all, sisuregistri tabelites ja allpool, kestlikkusaruande selles osas, kus on ülevaade andmete esitamisest videtena. Võrdlusinfo avalikustatud mõõdikute kohta on esitatud ka 2024. majandusaasta kohta. LHV on rakendanud standardis ESRS 1 ja selle C lites sätestatud järkjärgulise kohaldamise võimalust aruandeperioodi avalikustamisnõuete suhtes järgmiselt:

Järkjärgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu

ESRS	Avalikustamisnõue	Avalikustamisnõuete täietik nimetus	Järkärguline kasutuselevõtmine või jõustumiskuupäev (eh esimene saata)
ESRS 2	SBM-1	Strateegia, ärimudel ja väärtusahel	Kogutulu jaotus oluliste ESRS-i sektorite lõikes ja täiendavate oluliste ESRS-i sektorite loetelu
ESRS 2	SBM-3	Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga	Oodatav finantsmõju
ESRS E1	E1-9	Olulistest füüslistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kilimaga seotud võimalustest tulenev oodatav finantsmõju	Olulistest füüslistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kilimaga seotud võimalustest tulenev oodatav finantsmõju
ESRS S1	S1-8	Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog	Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog seoses oma palgatöötajatega EMP-välistes nikides
ESRS S1	S1-11	Sotsiaalkaitse	Sotsiaalkaitse, st teave selle kohta, kas töötajad on kaetud sotsiaalkaitsega pöördelistest elusündmustest tingitud sissetuleku kaotuse puhuks
ESRS S1	S1-12	Puuetega töötajate osakaal	Puuetega inimeste osakaal ettevõtja oma palgatöötajate hulgas
ESRS S1	S1-13	Koolitus ja oskuste arendamine	Koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud
ESRS S1	S1-14	Tervishoid ja ohutus	Andmepunktid tööga seotud terviseprobleemide ning vigastuste, õnnetuste, surmajuhtumite ja tööga seotud terviseprobleemide tõttu kaotatud päevade arvu kohta
ESRS S1	S1-14	Tervishoid ja ohutus	Mittepalgatöötajate tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud
ESRS S1	S1-15	Töö- ja eraelu tasakaal	Töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LHV ei ole sel aruandeperioodli tütarettevõtete erandeid kasutanud, kuigi AS LHV Pank avalikustab eraldi kestlikkusaruande.

Kui see on asjakohane, on LHV avalikustanud ka muudest kestlikkusaruandluse raamistikest või õigusaktidest tuleneva teabe, mida on kirjeldatud tabelis. „Muudest EL-i õigusaktidest tulenevate teemadeüleste ja teemapõhiste standardite andmepunkitide loetelu“, mis on esitatud kestlikkusaruande lõpus Lisas 1. Soovime suurendada LHV kestlikkusaruandluse läbipaistvust ja ka meie vastutust selle eest. Seepärast arendame tehnoloogiliselt ja täiustame struktureeritud protsesse ning jälgime regulativsete nõuete arengut, et viis oma tegevusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta käiv teave vastavusse regulativsete ootustega.

LHV ei ole käesolevas kestlikkusaruandes kasutanud võimalust jätta esitamata konkreetne teave intellektusalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta. Lisaks ei ole me kasutanud erandit, mis võimaldab jätta esitamata teabe eelseisvate sündmuste või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta. Kogu asjakohane ja nõutav teave on täielikult avalikustatud, et tagada meie kestlikkusaruandluse läbipaistvus.

Tunnistame, et mõjuala 2 ja mõjuala 3, kategooria 15 kasvuhoonegaaside heitkoguste avalikustamisega seondub ebakindlus. Sama kehtib energiatarbimise andmete kohta, kuna mõnel juhul on piiratud meie ruumide täpsete andmete tuvastamine. Sellegipoolest oleme oma arvutused teinud meile praegu kättesaadavate parimate tegelike andmete põhjal. Ebakindlused tulenevad peamiselt välistest andmeallikatest, näiteks valdkondlikest keskmistest heiteteguritest ja tarbimise hinnangutest. Tulevikku suunatud hinnangud sõltuvad tulevastest regulativsetest arengutest, klientide kältumisest ja turutingimustest, mis on olemuslikult ebakindlad. LHV rõhutab, et ettevaatava teabe puhul tuleks arvesse võtta selle ebakindlust.

8.1.2 Jätkusuutilikuse strateegia

Meie eesmärk on saavutada oma kestlikkusalaste jõupingutustega tegelikku mõju. Eraldame ressursse selleks, et tegeleda kestlikkusaspektidega, mida meie äriotsused kõige rohkem mõjutavad. Meie kestlikkusstrateegia põhideed on esitatud meie ESG politikas, mis määrab eesmärgid, sihid ja läheneimisviisid meie kestlikkusalastele jõupingutustele kõigis LHV tütarettevõtetes.

Meie äristrateegia, sh ESG strateegia üle teostavad järelevalvet LHV juhtorganid, mille hulka kuuluvad nõukogu, riski- ja kapitalikomitee, tõötasukomitee ja auditikomitee. Kõigi märgitud juhtorganite ülesanne on oma vastutusvaldkonnas tagada, et kestlikkuse mõjud, riskid ja võimalused integreeritakse tõhusalt meie strateegilistesse otsustusprotsessidese.

Kahese olulisuse hindamise abil oleme kindlaks teinud kõige olulisemad kestlikkusteemad, mis mõjutavad meie tegevust ja sidusrühmi, samuti valdkonnad, kus meie äritegevusel on suurim mõju. See läheneimisviis võimaldab meil keskenduda kõige olulisematele kestlikkusega seotud probleemidele. Lisaks kontrollitakse ja hinnatakse meie strateegiat korrapäraselt kehtestatud sisekontrollimehhanimide abil, mis tagab, et see on kooskõlas regulativsete standardite ja sidusrühmade ootustega.

Meie ühtne riskijuhtimisraamistik tagab, et ESG riske hinnatakse ja juhtakse korrapäraselt kogu Grupis. Me kohandame riskihinnanguid iga tütarettevõtte jaoks, võttes arvesse kohaliku turu dūnaamikat ja regulativseid nõudeid.

LHV lähtub oma tegevuses järgmistest väärtustest: lihtne, toetav ja tulemuslik. Meie pikaajalised eesmärgid on suunatud sellele, et luua tugevad ja püsivad suhted oma partneritega, olles parima klienditeenindusega finantsteenuste pakkuja, kõige aktiivsem ja mõistvam finantsteenuste pakkuja rahvusvahelistele finantsvahendajatele, atraktiivne tööandja, kes pakub rahludust pakkuvat tood ja arenguvõimalusi, läbipaistev ettevõte, mis pakub investoritele enam kui 20%

omakapitali tootlust aastas ja ettevõte, millel on parim juhtimispraktika, positivne sotsiaalne mõju ja selged kliimaeesmärgid.

Meie tooted ja teenused on lihtsad, läbipaistvad ja asjakohased. Kasutades kaasaegeid elektroonilisi sidevahendeid, saame vähendada kulusid ja pakkuda LHV igapäevastele teenustele taskukohast hinda.

LHV-s on meie äri kasvatamisel kesksel kohal partnerus. Usume, et uued algatused on edukamad, kui osapooitel on ühised huvid ja üksteise pikaajalme tugi. Börsli noteeritud ettevõttena julgustame võimalikult paljusid kliente ja partnereid saama aktisionärideks ja investoriteks, edendades ühiseid jõupingutusi ühise ettevõtte loomisel.

8.1.2.1 Ärimudel ja väärtusahel

LHV Group on suurim kodumaisel kapitalil põhinev finantsgrupp ja kapitali pakkuja Eestis.

AS-i LHV Group peamised tütarettevõtted on AS LHV Pank, LHV Bank Ltd, AS LHV Varahaldus, AS LHV Kindlustus ja AS LHV Paytech. LHV asutasid 1999. aastal pikaajalise investeerimis- ja ettevõituskogemusega inimesed. LHV Eesti klienditeeninduskontorid asuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2018. aastal laienes LHV Ühendkuningrigi turule, kus Grupil on kolm kontorit – Londonis, Leedsis ja Manchesteris. LHV-I on üle 1 200 töötaja ja enam kui 694 tuhat klienti.

Grupi tütarettevõtetest ja nende äritegevusest annab täpsema ülevaate konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 5 „Tütarettevõtted ja firmaväärtus“.

Kestlikkusakalutuste arvesse võtmiseks kogu väärtusahelas peab LHV kohandama oma tooteid ja teenuseid nii, et need vastaksid nii era- kui ka ärkilentide ootustele. LHV põhitegevused on jaotatud järgmistesse segmentidesse: jaepangandus, ettevõtete pangandus, varahaldus, järelmaks ja tarbijakrediit, finantsvahendajad ja kindlustus, vt ka

konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 4 „Tegevussegmendid“. Meie kliendid, kes neid tooteid ja teenuseid kasutavad, mängivad meie väärtusahelas olulist rolli ja on meie äritegevuses kesksel kohal.

LHV haldab läbipaistvust ja riskijuhtimist kogu väärtusahelas, tagades, et meie äritavad maandavad tõhusalt finants- ja mittelinantsriske, sh ESG riske.

LHV integreerib kestlikkuse oma tegevusse ja väärtusahelasse, käsitledes nii eelnevate kui ka järgnevate etappidega seotud mõjusid. Väärtusahela mõjude hindamine ja avalikustamine põhineb olulisusel ja on kooskõlas kahese olulisuse põhimõtetega. LHV avalikustab andmed nii väärtusahela eelnevate kui ka järgnevate etappide kohta, kui tehakse kindlaks oluline mõju.

Eelnevate tegevuste mõjuala puhul keskendutakse otsestele partneritele, sealhulgas tamijatele ja teenusepakkujatele, samas kui järgnevat tegevused laienevad finantseeritud tegevustele otsese kliendibaasi piires. Kuigi LHV hindab oma olulisuse hindamise osana mõjusid ja riske kogu väärtusahelas, puudutavad avalikustatud andmed peamiselt tema enda tegevust ja otseseid vastaspooli. Järgnevate etappide mõjuala hõlmab LHV oma finantstoodetest ja -teenustest mõjutatud otseste klientide tegevusi, näiteks finantseeritud heitkoguseid laenuporffellidest. Väärtusahelas toimuvat tegevust on kirjeldatud järgmisest tabelis.

LHV

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARJANDED JA LISAD

Värtusahal

Esirev etapp	Enda tegevus	Järgnev etapp
Hankimine - äritegevuse
elluvimiseks vajalike ressursside
hankimine, mis hõlmab
tarnija leidmist, hindamist
vastavalt meie hankepolitikas
kirjeldatud kriteeriumidele
ja hinnaläbirääkimisi.
LHV tarnijad jagunevad
järgmistesse kategooriatesse:
konsultatsiooniteenused,
IT-seadmed ja -teenused,
kinnisvarahaldus, mõõbel
ja toitustus, turundus ja
kommunikatsioon	Pangatoodete ja -teenuste mûük ja turundus koos toodete
kasutamise ja tingimustega

Personalijuhtimine - ettevõtte ja töötajate vaheliste suhete
hoidmine ja edendamine

Finantsjuhtimine - ettevõtte varade kasutamine ning korrektse ja
asjakohase aruandluse tagamine

Riskijuhtimine - pidev riskihindamine ja -juhtimine, mille eesmärk
on kavandada riskide kõrvaldamise või vähendamise meetmeid

Tehnoloogia arendamine - teabe haldamise ja kasutamisega
ning toodete müügi ja teenuste osutamisega seotud tehnoloogiliste
lahenduste väljatöötamine | Finantstoodete
ja -teenuste
kasutamine |

LHV peamine sisend on hoiustest, investeeringutest ja muudest rahastamisvoogudest pärinev finantskapital, mis on tohusalt jaotatud erinevatele finantstoodetele ja -teenustele. Meie lähenemisviis sisendite kindlustamisele hõlmab tugevat juhtimisraamistikku, mis tagab läbipaistva otsuste tegemise ja tohusa riskijuhtimise.

LHV ärimudeli väljunditeks on lai valik finantstooteid ja -teenuseid, mille eesmärk on luua väärtust meie kilentidele, investoritele ja teistele sidusrühmadele. Me seame esikohale vastutustundlikud pangandustavad, edendades positiivseid suhteid oma kilentidega, austades meie kilentide ainulaadset tausta ja vajadusi, vies oma tegevuse kooskõlla kestikuse ja eetilise käitumise põhimõtetega, pakkudes kestikke finantstooteid ja toetades majanduskasvu ilma CO₂ heitkoguseid suurendamata.

Meie ärimudel keskendub kestikule väärtuse loomisele, integreerides ESG tegurid meie tegevusse. Meie peamised ärivaldkonnad – pangandus, varahaldus ja kindlustus – aitavad kaasa nii finantstulemustele kui ka positiivsele ühiskondlikule mõjule. Me osaleme aktivselt kogukonna toetamises, edendades finantskirjaoskust ja tagades õiglase juurdepääsu meie teenustele, et avaldada ühiskonnale mõju. Samuti oleme võtnud kohustuse vähendada oma tegevuse CO₂ jalajälge ja toetada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele 2050. aastaks.

8.1.2.2 Jätkusuutlikkuse poliitikad

Oleme määratienud ja kirjeldanud oma lähenemist mitmesuguste kestikkusega seotud küsimuste käsitemisele erinevates poliitikates ja põhimõtetes. Järgmised poliitikad hõlmavad meie peamisi põhimõtteid selle kohta, kuidas me haldame ja kevendame ESG teemadega seotud mõjusid ja riske.

ESG politika on meie kestikkusstrateegia tuum, mis seab eesmärgid, ambitsioonid ja lähenemisviisid meie kestikkusega seotud jõupingutustele kõigis Grupi tūarettevõtetes. ESG politikaga kehtestatakse kõrgetasemeline struktuur ja vastutus kogu Grupi ESG aspektide juhtimise eest.
ESG riskide juhtimise politika määratieb LHV ESG riskide juhtimise raamistiku ehk peamised põhimõtted, juhtimise ja riskivalmiduse.
Eetikapõhimõtted sisaldavad reegleid, mis täpsustavad põhimõtteid, mida tuleb meie äritegevuses järgida, eesmärgiga anda juhiseid nii õiguslike nõuete kui ka järelevalveasutuste ja ühiskonna ootuste täitmiseks.
Mitmekesisuse politika tunnistab, et inimestel on erinevad väärtused, võimed ja oskused, mis mõjutab seda, kuidas nad mõtlevad ja asju näevad. LHV usub meritokraatiasse, kus inimesi hinnatakse nende oskuste, kogemuste ja ideede väärtuse põhjal.
Tasustamispoliitikas on sätestatud suunised kõigi töötajate õiglase tasustamise kindlaksmääramiseks.
Kredidipoliitikas määratletakse kestik ja vastutustundlik äriline käitumine seoses rahastamisega, sh tegevused, millega pank ei tegele.
Rohelise kontori põhimõtted määratlevad LHV Eesti kontorite kestiku toimimise reeglid ja kriteeriumid.

Meie kredidipoliitika kohaselt ei paku LHV teadlikult krediditooteid kilentidele, kelle tegevuse kohta on selgeid tõendeid inimõiguste rikkumisest ja tõsise keskkonnakahju põhjustamisest.

Meie kõige olulisemas protsessis, milleks on ettevõtete pangandus, võetakse laenude läbivaatamisel arvesse ESG riske. Põhjalik ESG riskianalüüs tehakse üle 1 miljoni euro suurustele ettevõtete laenutaottustele kooskõlas meie kredidireitingu protsessiga. Et tuvastada laenuvõtjaid, kes on otseselt või kaudselt avatud ESG teguritega seotud suurenenud riskile, on välja töötatud põhjalik ESG riskitegurite soojakaart üksikute majandussektorite (alisektorite) kohta.

Nende riskipositisoide puhul, mille kliima- ja keskkonnarisk on kõrgem (kõrge või keskmine sektoripõhine riskitase vastavalt soojakaardile) viiakse läbi põhjalkum analüüs kasutades selleks ESG riski hindamise mudelit.

8.1.2.3 Kestlikud finantstooted ja -teenused

LHV mõju Eesti finantsektoris laieneb, mistõttu teadvustame üha enam oma rolli ühiskonnas ja seda, kuidas me oma tegevuskeskkonda mõjutame. Sellest tulenevalt oleme otsustanud suunata oma põhitegevusest tulenevad rahavood strateegiliselt algatustesse, mis edendavad üleminekut kliimakindlale ja kestikule majandusele. ElFi kestiku laenu alamprogrammi raames jätkame kestikke finantseerimistoodete pakkumist, mis on loodud selleks, et julgustada meie kilente tegema keskkonnasäästikke valikuid. Nende jõupingutuste kaudu püüame toetada majanduskasvu, leevendades samal ajal kliimamuutusi.

Kodulaan A- ja B-energiaklassi kodudele - Püüame edendada energiatõhusate kodude ehitamist ja ostmist, pakkudes A- ja B-energiaklassi kodudele paremaid laenutingimusi. Toetame otsuseid, mis toovad kaasa väiksema kliimamõju ja suurema säästu elektriarvetelt.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruerne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Autolising elektri- ja pistikhübriidsöidukitele - Meie eesmärk on edendada heiteta ja vähenee heitega söidukite ostmist. Pakkumine kehtib kui täiselektrilise söiduki ostab eraisik või ettevõte või kui ettevõte ostab üldiseks kasutuses pistikühendusega hübriidsöiduki, mille CO₂ heitkogus on maksimaalselt 50 g/CO₂/km. Koosklilas pikemaajalise strateegigaga ja sooviga panustada Eesti kilimaeesmärkide saavutamisse on LHV Pank otsustanud alates 2030. aastast uute diiselmootoriga söiduautode ostmist enam mitte rahastada.

Kestliku arengu investeerimislaen - Pakume ettevõtetele rahastust energiatöhususe tõstmiseks, taastuvenergia tootmis- ja salvestusvõimsuste loomiseks ning primaarenergia kulutuste vähendamiseks.

Korteriühistu laen - Pakume rahastust elamute renoveerimiseks, et suurendada energiatöhusust ja pikendada Eesti elamufondi eluiga.

aastal uuendas LHV oma pensionifondide valikut, nimetades fondid ümber, et pakkuda klientidele selgemat ja arusaadavamat valikut. Samaaegselt liideti varem Rohelise nime kandnud fondid teiste LHV pensionifondidega. Need muudatused viidi ellu, et viia meie fondihaldus kooskõlla muutunud turutingimuste ja regulativse maastikuga.

8.1.2.4 Sidusrühmade kaasamine

LHV teeb aktiivselt koostööd sidsurühmade ja väliste ekspertidega, et maksimeerida oma kestlikkusalaste jõupingutuste mõju, täpsustada ja valideerida olulisuse hindamise tulemusi, viia oma strateegia ja tooted vastavusse sidsurühmade ootuste ja vajadustega ning toetada rohepööret. Meie sidsurühmad on rühmad ja üksikiskud, keda LHV oma tegevusega mõjutab ja kes omakorda võivad mõjutada LHV tegevust lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Peame regulaarset dialoogi nende sidsurühmadega, kellega meil on kõige otsesemad suhted ja kellega LHV saaks koostööd teha parema ühiskondliku mõju saavutamiseks. Samal ajal hoiame ühendust ka nende sidsurühmadega, kes kujundavad suundumusi ja seavad finantsturale nõudeid. Järgnev tabel kirjeldab meie peamisi sidsurühmi, nende kaasamise viise ning nende peamisi huve ja ootusi LHV-le.

Sidsurühm	Kuidas me kaasame	Peamised ootused ja tilatatatud pühiküsimused
Kliendid	Aktiivne suhtius ja arutelud, ESG küsimustik kredildi taotlemisel, kestlikud tooted ja teenused	Kaasamine, teadmiste jagamine, ESG integreeirimine äritegevusse ja otsuste langetamisse
Töötajad	Iga-aastane uuring, individuaalne arengu- ja tulemusjuhtimine, informativsed kestliku arengu seminarid	Tagasiside, kaasamine, sisemise suutlikkuse arendamine, koolitus ja areng, tervis, sooline võrdõiguslikkus ja võrdväärse töö eest võrdne tasu
Aktsionärid	Aktsionäride iga-aastane koosolek, aktiivne suhtius, ESG aruandlus	Kasumlikkus, kaasamine, tagasiside
Poliitikakujundajad, reguleerivad asutused	Lilkmesus riigi tasandil loodud kestlikkusega tegelevates töörühmades, otsesughtus valitsusametnikega	Poliitikakujundamise sisend ning teave ELi õigusaktide kohta kestlikkuse ja aruandluse küsimustes
Ärivõrgustikud, finantssektor	Aktiivne osalemine Eesti Pangalidus, algatuses FinanceEstonia ja koostööplatvormil Rohetiger	Kestlikkuse edendamine
Tarnijad, koostööpartnerid	Otsesughtus	Maksetavad, kestlikkuse integreeirimine väärtusahelasse
Kestliku arengu organisatsioonid	Aktiivne osalemine kohalikes kestlikkusele suunatud algatustes ja organisatsioonides Rohetiger ja Kestliku Ettevõtluse Liit (KELL)	Kestliku arengu rahastamine, mis võimaldab rohepööret
Laiem avalikkus ja ühiskond	Aktiivne suhtius, avalikud üritused ja konverentsid, ülikoolid, ajakirjandus ja meedia	Läbipaistvus, õiglane ja eetiline äriline käitumine, teadmiste suurendamine

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruarne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Sidusrühmade kaasamine toimub erinevate kanalite kaudu, näiteks uuringute, kohtumiste ja otsekommunikatsiooni teel, tagades, et nende ootused kujundavad meie ESG-algatusi. Vastutavad üksused annavad aru otse juhatusele tavapärase äritegevuse korras ning mõnel juhul on juhatuse liikmed ja tippjuhid ärisuhete kaudu sidusrühmadega otsekontaktis.

Sellel majandusaastal ei ole sidusrühmade kaasamise põhjal LHV-I olnud vajadust oma strateegiat või ärimudelit kohandada. Siiski vaatame läbi ja kaasame sidusrühmade tagasiside oma strateegilistesse aruteludesse. Kuigi koheseid muudatusi ei tehtud, aitab läbipaistvuse ja kaasamise säilitamine tugevdada suhteid ja luua usaldust sidusrühmadega.

8.1.2.5 Olulised mõjud, riskid ja võimalused

aastal vaadati üle ja hinnati uuesti olulised mõjud, riskid ja võimalused (IRO-d). LHV kahese olulisuse hindamise käigus tuvastatud IRO-d on esitatud ja kirjeldatud allolevas tabelis, sealhugas iga IRO liik, asukoht väärtusahelas ja oodatav ajahorisont. Olulised IRO-d tuvastati kliimamuutuste (ESRS E1), oma töötajaskonna (ESRS S1), tarbijate ja lõppkasutajate (ESRS S4) ning ärilise käitumise (ESRS G1) teemadel. LHV uuendatud kahese olulisuse hindamine näitab, et kõige olulisemad mõjud, riskid ja võimalused tulenevad tema peamisest pangandustegevusest. Kliima- ja keskkonnamõjud on peamiselt seotud pangaportfelli järgnevate tegevustega, samas kui sotsiaalsed ja juhtimisalased teemad on seotud LHV enda tegevusega, mõjutades töötajaskonda, kliente ja ärilise käitumise tavasid.

Tuvastatud olulised IRO-d mõjutavad LHV krediidi-, turu- ja operatsiooni tegevusi lühikese, keskmise ja pikas perspektiivis. Vastukaaluks on LHV integreenid ESG-kaalutlused oma strateegiasse, juhtimise ja krediidiprotssesidesse ning jätkab turunõudlusele vastavate kestlike finantstoodete arendamist, et kasutada võimalusi ja leevendada riske, säilitades samal ajal oma teenusepõhise ärimudeli. Riskianalüüsid näitavad piiratud portfelli ja juhtimise haavatavusi, kinnitades LHV strateegia ja ärimudeli vastupidavust. 2025 aasta olulisuse hindamise tulemused on suures osas kooskõlas eelmisel aastal oluliseks peetud kestikkusküsimustega, välja arvatud ressursikasutuse ja ringmajanduse (ESRS E5) teema, mida hinnati uuesti üksikasjalikumalt seoses UNEP FI mõjuanalüüsi tööriista ja ESRS-i standardite ühildamatusega ning teema hinnati ebaoluliseks, kuna ei tuvastatud ühtegi olulist mõju, riski või võimalust (IRO), mis oleks ületanud olulisuse künnise (3,5 5-punkti skaalal) ja mis oleks tinginud teema oluliseks muutumise.

AHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLINKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Olulised mõjud, riskid ja võimalused			Väärtusahela asukoht			Ajahorisont
Alam-/alamteema	IRO liik	Kirjeldus	Eelnev	Oma tegevus	Järgnev	Lühike	Keskmine	Pikk
Kliimamuutused E1
Kliimamuutuste leevendamine	Negatiivne tegelik mõju	Finantseeritud heitkogused.			x	x	x	x
Kliimamuutuste leevendamine	Negatiivne tegelik mõju	Heitkogused oma tegevusest.		x		x	x	x
Energia	Negatiivne tegelik mõju	Energiakasutus oma tegevusest ning energiantensiivsete tõöstusharude finantseerimine ja mendesse investeerimine.		x	x	x	x	x
Kliimamuutuste leevendamine	Positiivne potentsiaalne mõju	Kestlik rahastamine toetab LHV kliente üleminekul keskkonnasäästlikumatele ja kestlikumatele árimudeltele, mis minimeerivad nende mõju klimele.			x	x	x	x
Kliimamuutuste leevendamine	Finants võimalus	Kestlik rahastamine. LHV saab kasvu võimalusi ära kasutada, pakkudes kestlikke laenutooteid, mis aitavad klientidel üle minna kestlikumatele árimudeltele.			x	x	x	x
Kliimamuutustega kohanemine	Finantsrisk	Füüsilised riskid: LHV on avatud sektoritele ja vastaspooltele, mis seisavad silmitsi potentsiaalselt kõrgete kilimaga seotud füüsiliste riskidega, nagu üleujutused, mis omakorda võivad mõjutada kredidiriski.			x			x
Kliimamuutustega kohanemine	Finantsrisk	Üleminekuriskid: LHV on avatud üleminekuga seotud kredidiriskidele, mis tulenevad valdkondlikest energiaülemineku kuludest ja uute energiatõhususe nõuete kehtestamisest, mis võivad mõjutada teatud vastaspoolte finantsstabilisust.			x	x	x	x
Oma töötajaskond S1
Töötingimused/ Tervis ja ohutus	Positiivne tegelik mõju	LHV seab esikohale töötajate tervise, pakkudes laiaulatuslikku spordi- ja tervisepaketti, mis toetab nii füüsilist kui ka vaimset heaolu.		x		x	x	x
Võrdne kohtlemine ja võimalused kõigile/ Mitmekesisus	Positiivne potentsiaalne mõju	LHV edendab mittediskrimineerivaid äri- ja personalitavasid.		x		x	x	x
Võrdne kohtlemine ja võimalused kõigile/ Sooline võrdõiguslikkus ja võrdse tasustamise põhimõte võrdväärse töö eest	Negatiivne potentsiaalne mõju	Potentsiaalne palgalõhe pangandussektoris.		x		x	x	x
Võrdne kohtlemine ja võimalused kõigile/ Koolitus ja oskuste arendamine	Positiivne potentsiaalne mõju	LHV toetab kõigi töötajate ametialast arengut.		x		x	x	x
Tarbijad ja lõppkasutajad S4
Tarbijate ja/või lõppkasutajate sotsiaalne kaasamine	Positiivne tegelik mõju	LHV toetab kliente ja kogukondi, sponsoreerides hariduse, kunsti ja spordi algatusi.		x		x	x	x
Tarbijate ja/või lõppkasutajate sotsiaalne kaasamine/ Toodete ja teenuste kättesaadavus	Positiivne potentsiaalne mõju	Edendades võrdset juurdepääsu finantsteenustele, aitab LHV kaasa kaasava majanduse loomisele.		x		x	x	x
Teabega seotud mõjud tarbijatele ja/ või lõppkasutajatele/ Finantskirjaoskus	Positiivne potentsiaalne mõju	Finantskirjaoskuse edendamine.		x		x	x	x
Tarbijate ja/või lõppkasutajate sotsiaalne kaasamine/ Majanduslik kindlustunne	Positiivne tegelik mõju	LHV aitab kaasa klientide majandusliku kindlustunde loomisele, hõibustades juurdepääsu professionaalselt juhitud investeerimislahendustele.		x		x	x	x
Äriline käitumine G1
Ettevõttekultuur	Finantsrisk	Potentsiaalne risk halvast sisejuhtimisest, mis võib põhjustada eetilisi ja juhtimise usaldusväärsusega seotud probleeme.		x		x	x	x

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025
82

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Meie olulised kestikuse teemad on samuti seotud ja panustavad järgmistesse Uhinenud Rahvaste Organisatsioonil kestiku arengu eesmärkidesse ja nende konkreetsetesse alaeesmärkidesse:

	Kestiku arengu eesmärk	Konkretne kestiku arengu eesmärk, millesse LHV panustab	Kuidas LHV panustab
1. eesmärk:	Kaotada kõikjal vaesus mis tahes kujul	1.2. Vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra nende igas vanuses meeste, naiste ja laste osakaalu, kes kannatavad vaesust mis tahes mõõtmes vastavalt riiklikule määratlusele	• Integreerime sotsiaalsed ja keskkonnaalased kaalutlused oma põhitegevusse
• Investeerime finantskirjaoskuse levitamisse
		1.4. Tagada 2030. aastaks, et meestel ja naistel, eelkõige vaestel ja ebasoodsas olukorras olevatel inimestel, on võrdne õigus majandus-ressurssidele ning juurdepääs põhiteenustele, maaomandile ja maa kontrollimisele ning muus vormis varale, pärandille, loodusvaradele, asjakohasele uuele tehnoloogiale ja finantsteenustele, sh mikrofinantseerimisele
2. eesmärk:	Tagada kõigile taskukohane, usaldusväärne, kestlik ja kaasaegne energia	7.1. Tagada 2030. aastaks taskukohane, usaldusväärne ja kaasaegne energia kõigile	• Pakume kilentidele võimalust valida kestlikke finantstooteid
• Täiustame oma hoolsuskohustuse protsesse, mis on seotud äriklientide ja partnerite ESG aspektidega
		7.2. Suurendada 2030. aastaks oluliselt taastuvenergia osakaalu ülemaailmselt toodetavas energias
3. eesmärk:	Edendada püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, tagada täielik ja tootlik tööhöive ning inimväärne töö kõigile	8.3. Propageerida arengule suunatud tegevuspoliitikaid, et toetada viljakaid tegevusi, inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust ja innovatsiooni ning ergutada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja kasvu, tehes muu hulgas kättesaadavamaks finantsteenused	• Edendame kestlikku kasvu, loome töökohti, toetame ettevõtlikkust ja innovatsiooni
		8.10. Tugevda rikide finantseerimisasutuste suutikkust ergutada panga-, kindlustus- ja finantsteenuste kasutamist ning tagada nende teenuste kättesaadavus kõigile
4. eesmärk:	Tagada kestlikud tarbimis- ja tootmisviisid	12.2. Saavutada 2030. aastaks loodusvarade kestlik majandamine ja tõhus kasutamine	• Võtame äriotsustes arvesse keskkonnategureid
• Edendame vastutustundlikku laenamist ja tarbimist
		12.6. Stimuleerida ettevõtteid, eelkõige suurettevõtteid ja rahvusvahelisi kontserne, tegutsema kestlikult ning lisama kestlikkust käsitlev teave oma aruannetesse
5. eis	13. eesmärk:	13.2. Lülitada klimamuutustega võltemise meetmed riklikesse tegevuspoliitikasse, tegevuskavadesse ja planeerimisse	• Toetame finantsektori kestlikku arengut, kutsudes üles rakendama keskkonnaalastikke äritavasid nii finantsektoris kui ka riigi tasandil
		13.3. Täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutikkust klimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

8.1.3 Jätkusuutilikkuse juhtimine

LHV-d juhivad nõukogu ja juhatus. Nõukogu vastutab ettevõtte üldiste strateegiliste suundade ja juhtimise, sh kestlikkuse tegevuskava järelevalve eest. Nõukogu ülesannete hulka kuulub strateegilise äriplaani koostamine, riskijuhtimise põhimõtete jälgimine ja aastaeelarve kinnitamine. Nõukogu vaatab strateegiat, sh kestlikkusaspekte, regulaarselt läbi, et tagada kooskõla LHV pikaajaliste eesmärkidega. Samuti kiidab ta heaks ESG politika, toetab seda avalikult ja jälgib selle rakendamist. Meie nõukogu koosneb 6 liikmest, kellest üks (17%) on sõltumatu, et tagada objektivne otsuste tegemine. Üksikasjalikumat teavet vt ühingujuhtimise aruandest ja tegevusaruande peatükist „Grupi juhtorganid".

Juhatuses, mida juhib tegevijuht Mihkel Torim, on 4 tegevijuhtkonna liiget, kellest igaüks vastutab erinevate funktsioonide, sh finants-, riski- ja IT-toimingute eest. Vastavalt turupraktikale ei ole meie juhatuses tegevijuhtkonda mittekuuluvaid liikmeid, töötajaid ega töötajate esindajaid.

Juhatuse liikmetel on asjakohased teadmised ESG teemadest, mis tagab kestlikkusega seotud riskide ja -võimaluste tõhusa juhtimise. Lisaks on meie juhtorganitel võimalik kasutada sõltumatute nõustajate abi, saada kooltud ja konsulteerida asjatundjatega. Teavet juhatuse liikmete sektorite, toodete ja geograafiliste asukohtadega seotud kogemuste kohta vt tegevusaruande peatükist „Grupi juhtorganid" ning ühingujuhtimise aruande punktidest „Juhatuse koosseis ja ülesanded" ja „Nõukogu koosseis ja ülesanded".

LHV-s on kestlikkusküsimustega seotud haldusorgani funktsioon määratud juhatuse liikmetele, kes vastutavad konkreteste keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemade eest (vt ka LHV ESG juhtimise struktuuri allpool).

LHV nõukogu ja juhatus integreerivad kestlikkusega seotud mõjud, riskid ja võimalused strateegilise planeerimise, suurtehingute ja riskijuhtimise protsessidesse. Kuigi paari järgneva aasta kohta ei ole olulisi kestlikkusega seotud riske

tuvastatud, hindame aktiivselt võimalikke kompromisse, et tagada otsuste kooskõla meie ESG kohustuste ja strateegiliste eesmärkidega, ning tasakaalustada finantstulemusi kestlikkuse eesmärkidega.

Et tagada läbipaistvus soolise mitmekesisuse küsimustes, on järgmisest tabelis kokkuvõtilkult esitatud LHV juhtimis- ja järelevalve organite sooline koosseis:

Nõukogu ja juhatuse koosseisu sooline mitmekesisus

	Mehed		Naised		Kokku		Mehed, %		Naised, %
	2025	2024	2025	2024	2025	2024	2025	2024	2025	2024
Grupi nõukogu	4	5	2	2	6	7	67%	71%	33%	29%
Grupi juhatus	3	3	1	1	4	4	75%	75%	25%	25%
Kokku	7	8	3	3	10	11	70%	73%	30%	27%

ESG juhtimisstruktuur (vt allolevat struktuuri) tagab ESG-teguritega seotud riskide pideva hindamise. Tegevijuht vastutab kestlikkusteemade järelevalve eest kogu Grupis. Juhatus osaleb aktiivselt ettevõtte ESG strateegia rakendamise järelevalves, integreerides ESG tegureid strateegiliste otsuste tegemisse ning tagades nende kooskõla ESG eesmärkide, äriprotsesside ja riskijuhtimisraamistikega. Iga tütarettevõtte juhatuse esimees vastutab enda juhitava ettevõtte ESG aspektide ning nendega seotud tegevuste järelevalve eest. Konkreetsete valdkonade eest vastutajad (vastutuse omankud), kes oma positsiooni tõttu mõistavad hästi kestlikkursiske, -võimalusi ja -näitajaid, annavad juhatusele korrapäraselt ja vajaduse korral ka täendavalt aru peamistest ESG teemadest. Vastutuse omankud tagavad, et ESG kaalutilused integreeritakse LHV strateegilistesse otsustusprotsessidesse.

LHV ESG juhtimise struktuur

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Ettevöttesiseste ESG pädevuste arendamise tulemusena on viimastel aastatel mitmes osakonnas nt finantsjuhtimise, vastavuskontrolli, krediidi-, personali-, riskiosakonnas, loodud nende teemadega tegelevaid ametikotti. Lisaks on kestlikkusalane koolitus osa meie üldisest koolituskavast, mille kinnitab LHV juhatus. See protsess on aastate jooksul taganud, et erinevad osakonnad, sh juhtimisarvestus, riskijuhtimine, siseaudit ja nõukogu, saavad selles valdkonnas vajalikke teadmisi.

LHV strateegia ja ärimudel on näidanud üles säilenötkust nii oluliste kestlikkusmõjude kui ka finantsriskidega tegelemisel. LHV läheneh nii füüsiliste kui ka üleminekuriskide suhtes säilenötkuse hindamisele stressitestide vormis. 2025. aasta ESG olulisuse hindamise protsessis selgus stressistse-naariumide alusel oluliste ESG riskitegurite analüüsist, et Luigi LHV portfelli riski võib praegu pidada olulisuse tasemest kõrgemaks, ei kujuta see hinnatud ajahorisontide jooksul endast märkimisväärseid väljakutseid LHV strateegiale ega ärimudellle.

aastal on kliimariskide juhtimine olnud LHV esmane fookus, mis on tingitud nii järelevalve- kui ka ettevõttesisestest ootustest. Kliimariskide juhtimise edenemise kohta on esitatud regulaarseid ülevaateid riski- ja kapitalikomiteele, mis on viinud LHV-le kohandatud praktiliste lahenduste väljatöötamiseni, mille juhatus on heaks kiltnud.

LHV soov aidata kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmissesse ja toetada Eesti riigi eesmärki muuta majandus 2050. aastaks kilimaneutraalseks, on aluseks ettevõtte pikaajalsele kestlikkusstrateegiale. Juhatus vaatab korrapäraselt läbi nii lühi-, kesk- kui ka pikaajalisi riske, mis on seotud regulativsete muudatuste ja turumuutustega. Võimalusi kasutatakse aktiivselt, pakkudes kestlikke finantstooteid riskide leevendamiseks ja positivse mõju loomiseks. Nõukogu jälgib LHV jõupingutusi, et tagada kooskõla strateegiliste ESG eesmärkidega.

Kestlikkuseesmärgid on lõimitud LHV juhtimis- ja tasustamisraamistikesse. LHV rakendab pikaajalist tulemustasude maksmise programmi, milleks on optsiooniprogramm, mille kiidab heaks aktsionäride üldkoosolek. Lisaks põhipalgale on juhatuse liikmel õigus saada iga-aastast tulemustasu, mille suurus või väljamaksmine sõltub individuaalsete ja LHV eesmärkide täitmisest või mittetäitmisest. Tulemustasu alampiir on 0 eurot. Muutuva ja fikseeritud tasu maksimaalne suhe on vastavalt aktsionäride üldkoosoleku otsusele 200%. Juhatuse liikmete puhul, keda individuaalselt käsitatakse ka haldusorganina, on kestlikkuseesmärkidel teiste 4–5 tulemuslikkusega seotud kaalutlusega võreldes võrdne kaal (16–20%). Täpsem teave tasustamispõhimõtete kohta on esitatud tegevusaruande ühingujuhtimise aruande ja tasustamisaruande osas.

8.1.3.1 Avaldus hoolsuskohustuse kohta

LHV hoolsuskohustuse lähenemisviis on integreeritud kestlikkusaruandesse ja esitatud allolevas tabelis. Tabel viitab avalikustamisnõuetele, mis nätavad, millised hoolsuskohustuse protsessid on LHV protsessidesse integreeritud.

HOOLSUSKOHUSTUSE PÖHIELEMENDIO	LÖIGUD KESTLIKKUSARUANDES
Hoolsuskohustuse lõimimine juhtimisse, strateegiasse ja ärimudelisse	8.1.2 Jätkusuutlikkuse strateegia; 8.1.2.1 Ärimudel ja väärtusahel; 8.1.3 Jätkusuutlikkuse juhtimine; 8.2.2 Kliimamuutused; 8.3 Sotsiaalne teave; 8.3.2 Tarbijad ja lõppkasutajad
Mõjutatud sidusrühmade kaasamine hoolsuskohustuse protsessi	8.1.2.4 Sidusrühmade kaasamine; 8.2.2 Kliimamuutused; 8.3 Sotsiaalne teave; 8.3.2 Tarbijad ja lõppkasutajad
Tegeliku ja võimaliku negatiivse mõju kindtakstegemine ja hindamine	8.1.4.1 Kahese olulisuse hindamise protsess; 8.1.4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
Meetmete võtmine tegeliku ja võimaliku negatiivse mõjuga tegelemiseks	8.2.2 Kliimamuutused; 8.3.1 Oma töötaajaskond; 8.3.1.3 Tasustamine ja võrdne töötasu;
Jõupingutuste tulemuslikkuse jälgimine ja teavitamine	8.2.2.1 Kliimamuutuste leevendamise eesmärgid; 8.2.2.2 Meie kliimamõju; 8.2.2.2.1 Finantseeritud heitkogused; Kliimamuutuste leevendamisele kaasa aitavad peamised tulemusnäitajad; 8.3.1.3 Tasustamine ja võrdne töötasu; 8.3.2.3 Finantskirjaoskus ja majanduslik kindlustunne; Kaasava, sidusa majanduse ja finantskirjaoskusega seotud KPI-d

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA III: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

8.1.3.2 Riskijuhtimine ja sisekontroll kestlikkusaruandluse üle

LHV-s järgitakse kestlikkusaruandluses samaselt finants- ja tegevusaruandlusele protsessi, mille peamine tookus on vastavusriski käsitlemisel. Oleme kehtestanud sisekontrollimehhanimid, et tagada kogu kestlikkusega seotud avalikustatava teabe täpsus, täielikkus ja usaldusväärsus. Meie andmehaldusstruktuur tagab, et kestlikkusandmeid kogutakse, valideeritakse ja esitatakse sama täpselt kui finantsandmeid ning kooskõlas meie sisemiste protsesside ja eeskirjadega. Rakendades kestlikkusaruandlusele samu sisekontrolliprotseduure nagu finantsaruandlusele, tagame järjepidevuse, läbipalstvuse ja vastutuse, mis kinnitab meie pühendumust vastutustundlikule pangandusele ja õigusnõuete täitmisele.

Kasutame kestlikkusaruandluse protsessi järelevalveks kolme kaitselini mudelit (sh kahese olulisuse hindamise ja mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) tuvastamise protsesse). Äriüksused vastutavad kestlikkusega seotud andmete kogumise ja haldamise eest. Riskijuhtimis- ja vastavuskontrollimeeskonnad tagavad andmekogumisprotsesside usaldusväärsuse ja tegelevad aruandluse kvaliteeti mõjutavate riskide adresseerimisega. Siseaudit teeb sõtumatuid ülevaatusi, et oleks kindel, et ESG riskijuhtimis- ja aruandlusprotsessid on tõhusad ja vastavad regulativsetele nõuetele.

8.1.4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

LHV kestlikkuse lähenemine lähtub kahese olulisuse põhimõttest, mille kohaselt hinnatakse nii meie tegevuse mõju ühiskonnale ja keskkonnale (mõjuolulissu ehk seest-välja vaade) kui ka seda, kuidas välised kestlikkusega seotud riskid ja võimalused mõjutavad meie äritegevust (finantsolulissu ehk väljast-sisse vaade). Sellest lähtuvalt loetakse kestlikkuskusimus oluliseks, kui see on oluline kas mõju seisukohast, finantsiliselt või mõlemal juhul. Selline lähenemine tagab, et oleme valmis juhtima oma põhilisest äritegevusest tulenevaid riske ja võimalusi.

LHV-I on mitu tüterettevõtet, millest suurim on LHV Pank, kelle varad moodustavad aastal 2025 85,8% Grupi koguvarast ja netotulu moodustab 75,0% Grupi netotulust (2024. aastal 90,9% ja 80,2% vastavalt). Grupi teiste tüterettevõtete – LHV Bank (Ühendkuningriik), LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Paytech – äritegevuse maht ning ESG mõju on Eesti pangandustegevusega võrreldes piratum (vt tabelit „Ülevaade Grupi ja selle tüterettevõtete varadest ja netotulust"). Kõik LHV tüterettevõtted tegutsevad ühtses raamistikus, jagades samu strateegilisi väärtusi, eesmärke, sidusrühmi ja väärtusahelat. See integreeritud lähenemisviis tagab ühtse lähenemise klientidele, töötajatele, aktsionäridele ja reguleerivatele asutustele.

Kuigi varahaldusel ja kindlustustegevustel on ka märgatav ESG mõju, on nende tegevusmaht ja haare pangandus-sektoriga võrreldes piratum. Varahaldus hõlmab enamasti erinevate ettevõtete portfellide haldamist ning otsene mõju ühiskonnale või keskkonnale tuleneb pigem investeerimis-otsustest kui projektide otsesest rahastamisest. Samuti aitab LHV kindlustustegevus klientidel maandada riske, sh kilimaga seotud riske, nagu loodusõnnetused, kuid LHV tegevuste perspektiivist lähtuvalt puuduvad kindlustustegevusel olulised ESG mõjud ja riskid. Ühendkuningriigis tegutseva LHV Banki puhul jõudsimme järedusele, et hinnatud mõju ei erine Eesti pangandustegevuse omast.

Enne kestlikkusaruandluse jacks vajaliku kahese olulisuse hindamise läbivilimist oli LHV juba kehtestanud Grupi peamised pikaajalisest strateegilised eesmärgid. Need eesmärgid seavad prioriteediks olla kilenditeeninduse taseme poolest parim finantsteenuste pakkuja ja ühtlasi atraktiivne tööandja, kes soodustab töötajate kõrget rahulolu ja loob neile kasvuvõimalusi. Me mõistame märkimisväärset mõju, mida me klientidele ja inimestele avaldame, ning võimalusi, mis meil on, et nendes valdkondades sisukat arengut edendada. Lisaks on LHV seadnud eesmärgiks parimate juhtimistavade rakendamise, positivee sotsiaalse mõju loomise ja klimaeesmärkide poole liikumise. Need prioriteedid jäävad meie strateegia ja väärtuste lahutamatuks osaks.

Kahese olulisuse hindamise põhjal oleme kindlaks teinud, et LHV kõige olulisemad mõjud, riskid ja võimalused tulenevad meie põhitedevusest panganduses. LHV Pank on jagatud seitsmeks funktsionaalseks valdkonnaks, millest igaühel on oma osakonnad. Ärivaldkondade hulka kuuluvad jaepangandus, ettevõtete pangandus ja pangateenused finantsvahendajatele. Tugivaldkonnad on IT, finantsjuhtimine ja tugiteenused, riskijuhtimine ning tootejuhtimine. Panga laenutegevusel on eelkõige ettevõtete laenude kaudu oluline kaudne keskkonnamõju. Rahastatud heitkogused, mis on panga rahastatud projektide ja tegevuste tekitatud heitkogused, mõjutavad oluliselt LHV kilimajalajälge, kuna see on otseselt seotud varade hulgaga. See hõlmab energiamahukate tööstusharude, kinnisvaraarenduse ja muude suure CO₂ jalajäljega sektorite rahastamist.

LHV jacks on kõige olulisemad mõjud koondunud valdkondadesse, kus tema äritegevus oluliselt mõjutab keskkonna- ja sotsiaalseid tulemusi. Nende hulka kuuluvad kilima, töösuhted ja kilendisuhteid ning head juhtimistavad. Need teemad kajastavad LHV rolli kestliku majandustegevuse toetamisel, keskkonnaprobleemide lahendamisel ning sotsiaalse heaolu ja heade juhtimistavade edendamisel.

Arvestades selle olulist mõju, keskendub meie kestlikkusriskide ja -võimaluste analüüs samuti peamiselt pangandustegevusele Eestis ja Ühendkuningriigis. Meie hindamiste kaudu tuvastatud olulised riskid, sealhulgas kilimaga seotud füüsilised ja üleminekuriskid, mõjutavad LHV strateegilisi otsuseid. Oleme prognoosinud, et kilimaga seotud ülemineku- ja füüsiliste riskide, näiteks regulativsete muudatuste ja äärmuslike ilmastikunähtuste, finantsmõjud võivad ilmmeda juba lühiajalises perspektiivis, kuid muutuvad märgatavamaks keskmises kuni pikas perspektiivis (3–10 aastat ja kauem). Vastusena integreerime klimariski oma riskihindamise, sealhulgas kredidiriski juhtimisse, suurendades samal ajal oma tegevuse vastupidavust.

Võimaluste poolel osaleme otseselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku rahastamises oma kestlike laenude ja rahastamis-, kindlustus- ja investeerimistoodete kaudu. LHV hinnangul pakub pangandusäri kõige olulisemaid võimalusi kaasatud finantsvarade mahu tõttu. Kestlikematest lahendustest on juba võimalik rahalist kasu saada, ehkki nende täpset finantsmõju ei ole veel välja arvutatud. Negatiivseid tulemusi ei ole tuvastatud. Iga olulise teema puhul analüüsime üha põhjalikumalt vastavaid mõjusid, riske ja võimalusi, et anda detalhe ülevaade sellest, kuidas me LHV-s vastavatele valdkondadele läheneme ja neid haldame.

Mõjujuhtimist juhib ESG juht, kes jälgib LHV tegevusest, toodetest ja teenustest tulenevate oluliste keskkonna-, sotsiaalsele ja juhtimismõjude hindamise ja leevendamise protsesse. ESG juht koordineerib osakondadeüleseid jõupingutusi, et tagada tuvastatud mõju käsitlemine ja kooskõla LHV strateegiliste kestlikkuseesmärkidega. See lähenemisviis on oluline, et välitda kahjulkku mõju ja suurendada positivset panust kogu meie väärtusahelas.

ESG riskide juhtimise protsessis, mida koordineerib ESG riskijuht, kasutatakse sisemisi ja välistest allikatest saadud andmeid oluliste riskide kindlakstegemiseks ja hindamiseks. Need hõlmavad füüsilisi riske, nagu üleujutused, ja üleminekuriske, nagu regulativsed muudatused.

ALHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Märkimisvääreid riske seatakse tähtsuse järjekorda sisemiste sidusrühmadega peetavatet seminaridel ja neid hinnatakse finantsmõju alusel, et tagada keskendumine kriitilistele ohtudele. Tulemusi vaatavad läbi juhatus ja nõukogu, kes jälgivad, et riskijuhtimine oleks kooskõlas LHV strateegiliste eesmärkidega. LHV-a on võimaluste tuvastamine, hindamine ja haldamine integreeritud meie üidistesse juhtimisprotsessidesse. Kui ärivaldkond tuvastab potentsiaalse võimaluse, algatab ta asjakohaste toodete või teenuste arendamise. See hõimab struktureeritud projekti loomist, mida juhib vastav tootearendusosakond.

Kahese olulisuse hindamiseks oleme välja töötanud oma metoodika, mis põhineb finantssektoris laialdaselt tunnustatud tavadel ning järelevalveasutuste nõuetel ja ootustel seda liiki analüüside tegemiseks, kuna praegu puuduvad finantssektoripõhised suunised selle kohta, kuidas vastavat analüüsi teha.

Järgmised peatükid annavad ülevaate mõju- ja finantsolulisuse hindamiseks rakendatud metoodikast. Hindamise tulemused koondatakse ja nende põhjal määratakse kindlaks LHV jaoks kõige olulisemad kestlikkusteemad, lähtudes ettevõtte strateegjast, visioonist, ärikeskkonnast ja tegevusest. Kahese olulisuse hindamise tulemused (ülevaade olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest) on esitatud peatükis 8.1.2.5 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused".

Kahese olulisuse hindamise (DMA) kaudu tuvastatud olulised mõjud, riskid ja võimalused määrasid käesolevas kestlikkusaruandes avalikustatud teabe. Olulise teabe määratiemisel ja andmepunktide valiku täpsustamisel rakendati EFRAGi rakendussuuniseid IG3, et tagada vastavus ESRS-i aruandusnõuetega. Lisaks on vastavalt uuendatud kestlikkusaruande lõpus lisas 1 olev tabel „Muudest EL-i õigusaktidest tulenevate teemadeüleste ja teemapõhiste standardite andmepunktide loetelu".

8.1.4.1 Kahese olulisuse hindamise protsess

Kahese olulisuse hindamine (DMA) hõimas LHV enda tegevust ja peamisi ärisuundi – pangandus Eestis ja Ühendkuningrigis, varahaldus ja kindlustus – koos kogu grupi väärtusahelaga. LHV enda tegevuse hindamine viidi läbi grupi tasandil, võttes samal ajal arvesse ka üksikute tütarettevõtete spetsilllist tegevust, asjaolusid ja geograafilisi asukohti. Eelneva väärtusahela hindamine keskendus tamijatele, samas kui järgneva väärtusahela hindamisel põörati erilist tähelepanu laenuporffelle ja -tegevustele, mis on LHV kõige olulisem ärivaldkond mõjude, riskide ja võimaluste vaatenurgast. See järeldus põhineb praegustel ja varasematel analüüsidel, kasutades kattesaadavad andmeid ja finantssektorile omaseid läheneemisvisse. Kahese olulisuse hindamine protsessi ülesehitus peegeldab LHV tõlgendust CSRD ja ESRS-i nõuetest ning lähtub teiste asjakohaste järelevalveasutuste ootustest.

Kahese olulisuse hindamine (DMA) protsess koosnes kolmest põhietapist:

Konteksti mõistmine: LHV ärimudeli, tegevuste, väärtusahela ja sidusrühmade kaardistamine, et tuvastada kestlikkusega seotud mõjude, riskide ja võimaluste potentsiaalseid allkaid.
Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste (IRO-de) tuvastamine: Põhjaliku nimekirja koostamine asjakohastest keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalastest mõjudest, riskidest ja võimalustest LHV enda tegevuses ning selle eelses ja järgnevas väärtusahelas.
Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste (IRO-de) hindamine ja kindlaksmääramine: Iga IRO olulisuse hindamine eelnevalt määratletud kriteeriumide alusel.

Hindamine hõimas ka:

Tegevuskohtade ja äritegevuste läbivaatamine, et tuvastada tegelikke ja võimalikke saastega seotud mõjusid, riske ja võimalusi.
Varade ja tegevuste läbivaatamine, et tuvastada tegelikke ja võimalikke vee- ja mereressurssidega seotud mõjusid, riske ja võimalusi.
Tegelike ja võimalike mõjude ning elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud füüsiliste ja üleminekuriskide tuvastamine ja hindamine LHV tegevuskohte, sealhulgas hinnang, kas tegevuskohad asuvad elurikkuse seisukohast tundilkes pirkondades või nende lähedal. Samuti hinnati sõltuvusi elurikkusest, ökosüsteemidest ja nendega seotud teenustest.
Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjude, riskide ja võimaluste hindamine, eelkõige seoses ressursside sisend- ja väljundvoogude ning jäätmetega.

Mõjude, riskide ja võimaluste hindamisel kohaldati lüh(- (alla 3 aastaj, kesk- (3–10 aastat) ja pikaajalsi (10–30 aastat; lisaks väga pikaajaline > 30 aastat riskide puhul) ajahorisonte, mis on kooskõlas ESRS-i nõuetega ning mida on soovitanud Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) suunised ESG riskide juhtimise kohta ja Euroopa Keskpanga (EKP) juhend klima- ja keskkonnariside kohta. Viimati nimetatud raamistikud toetavad ennetavat seiret ja vastupidavuse planeerimist uute riskide tekkimisel või olemasolevate riskide arenedes.

8.1.4.2 Mõjudest tulenev olulius

LHV viis läbi ESRS-i alamteemade esialgse läbivaatamise, tuginedes varasematele mõju- ja olulisuse hindamistele, mida tääendasid usaldusväärsed välisallikad, nälteks finantssektori värskeimad aruanded ja samases sotsiaal-majanduslikus kontekstis tegutsevate parkade võrdtusanalüüsid. Lisaks analüüstit peamiste kestlikkuskusimuste kindlaksmääramiseks asjakohaseid sisepoliitikaid, dokumentatsioonij ja uuringuid, sealhulgas töötajate rahulolu- ja bränditaju uuringuid.

Eelneva väärtusahelaga ja oma tegevusega seotud mõjud tuvastati varasemate hindamiste alusel ning ajakohastati uuendatud sise- ja välisküsituste kaudu. 2025. aasta DMA ajakohastamise raames viis LHV läbi ka intervjuud peamiste sidusrühmade esindajatega, sh töötajate, tamijate ja klientidega. Nendest kaasamistest saadud sisendid toetasid otseselt potentsiaalselt oluliste kestlikkusmõjude ning nendega seotud võimaluste tuvastamist ja prioriseerimist.

Kasutati UNEP FI portfelli mõjuanalüüsi tööriista (UNEP FI Portfolio Impact Analysis Tool), et tuvastada grupi laenutegvust tulenevaid tegelikke ja potentsiaalseid positiivseid ja negatiivseid mõjusid järgnevas väärtusahelas. Töörist toetas peamiste riiklike vajaduste ja prioriteetsete mõjuvaldkondade tuvastamist LHV peamistut turgudel – Eestis ja Ühendkuningrigis – ning samuti mõjusid, mis on seotud jaepangandustoodete ning äri- ja suurklientide laenuporffelidega erinevates kliendisegmentides ja majandustegevustes. UNEP FI portfellianalüüsi tulemused olid peamiseks sisendiks LHV põhjaliku järgneva väärtusahela mõjude ja seotud võimaluste nimekirja koostamisel edasiseks olulisuse hindamiseks. Lisaks UNEP FI tööriistale hinnati kliimamuutustega seotud mõjusid, kasutades LHV otseste ja kaudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutuste tulemusi, mis on tehtud vastavalt kasvuhoonegaaside protokolli (GHG Protocol) metoodikale.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Mõjude hindamine: LHV valdkonnaeksperidid, keda toetasid välised KPMG ESG konsultandid, hindasid iga mõju viiepunktiskaalal kahe parameetri – tõenãosuse ja raskusastme – alusel lüh-, kesk- ja pikaajalias perspektiivis. Raskusastme hindamisel võeti arvesse kolme tegurit: ulatus, mõjuulatus ja põordumatus (vimane ainult negatiivsete mõjude puhul). Potentsiaalsete negatiivsete inimõiguste mõjude puhul anti raskusastmele suurem kaal kui tõenãosusele, määrates ulatusele ja mõjuulatusele kõrgema hinde. Prioriteediks seati mõjud, mida iseloomustas kõrge raskusaste, lai mõjuulatus, piratud põoratavus või strateegiline tähtsus LHV jaoks.

8.1.4.3 Finantsolulius

Riskide ja finantsoluliseurate hindamise 2025. aasta uuendus hõlmas LHV enda tegevust ja järgnevat väärtusahelat, keskendudes peamiselt laenu- ja investeerimistegevusele, kus finantsriski tõenãosus on kõrge suurem. Riskitegurite tuvastamise ja hindamise lähenemisviis vidi läbi kolmes etapis järgmiselt:

Ärikeskkonna analüüs (BES): BES võttis arvesse makromajanduslikke muutujald, konkurentsiolukorda, pollitika ja regulatiivseid arenguid, tehnoloogilist muutust, ühiskondlikke ja demograafilisi suundumusi ning geopolitilist dünsamikat. Riskitegurid koguti erinevatest usaldusväärsetest allikatest, nt TCFD, TNFD, SASB, EKP, ISSB ja ESRS, valdkondlikest teadmistest, varasematest oluliseurate hindamistest ja konsulteerides finantssektori riskiekspertidega. Selle analüüsi tulemusena koostati pikk nimekiri potentsiaalsetest ESG riskiteguritest, mis on asjakohased LHV ärikeskkonnale Eestis ja Ühendkuningrigis.
Kvalitativne analüüs: BES-is tuvastatud ESG riskitegureid hinnati täiendavalt ja koostati lühinimekiri, et määrata kindlaks kanalid, mille kaudu risk võib realiseeruda (kredildi-, turu-, likviidsus-, operatsiooni-, strateegiline, äri- ja mainerisk). Iga riskitegurit hinnati seoses

LHV äritegevuse, valdkondlike riskiposistoionide ja tagatiste tundlikkusega lüh-, kesk-, pika- ja väga pikaajalias perspektiivis. Iga riskiteguri tõenãosust ja raskusastet hinnati, kasutades kombinatsiooni: (a) riigiriskist (raskusastme naitajana), mis põhineb Eestile ja Ühendkuningrigile asjakohastel keskkonnaandmetel, ohukaartidel ning sotsiaal- ja juhtimisnäitajatel; (b) portfelliga kaalutud sektoririskist (tõenãosuse näitajana), mis peegeldab LHV portfellis olevate peamiste majandus-sektorite haavatavust ESG riskidele. Riskitegurid, mille kvalitativne koondriskiskoor ületas eelnevalt määratletud oluliseurate künse, valiti välja edasiseks kvantitativseks analüüsiks.

Kvantitativne analüüs: Oluliste ESG riskitegurite potentsiaalseid finantsmõjusid hinnati täiendavalt portfelli-, sektori- ja riskiposisioionipõhiste analüüside kaudu. LHV kasutas kolmanda osapooole konsultatsiooniettevõtte füüsilise ohu riski prototüüpi, et täiendavalt hinnata ja valideerida kinnisvara (äri-, tõostus- ja elamukinnisvara) riskiposisioioni teatud füüsilistele riskidele asukohapõhiseltasandil. Kliimaga seotud füüsiliste ja üleminekuriskide kindlaksmääramiseks rakendati tulevikku suunatud ESG stsenaariumeid – näiteks NGFS-i kliimastsenaariume, IPCC SSP-RCP kliimastsenaariume (SSP1-1,9; SSP1-2,6; SSP2-4,5; SSP3-7,0 ja SSP5-8,5) ja IEA energiaülevaateid – koos sise- ja välisandmeallikatega, sealhulgas valdkondlike heitkoguste, laenuvõtja tasandi riskiposisioionide ja makromajanduslike näitajatega.

Riskide hindamine: Riskitegureid hinnati viiepunktiskaalal tõenãosuse ja raskusastme alusel. Hindeid kaaluti, et eelistada haruidasemaid, kuid raskemaid sündmusi, ning tulemusi korrigeeriti vastavalt LHV riskiposisioionide suhtelisele suurusele Eestis ja Ühendkuningrigis. Olulust hinnati võimalike mõjude alusel kapitali adekvaatsusele (CET1 suhtarv), kasumlikkusele, likviidsusele ja riskiga kaalutud varadele.

Võimaluste hindamine: Finantsvõimalusi, mis määrati kindlaks seoses mõjudega, hinnati kvalitativselt, rakendades viiepunktiskaalat tõenãosuse ja võimalike finantsmõjude ulatuse kohta.

Oluliseurate hindamise protsessi kaasati aktiivselt LHV Grupi peamisi sisemisi sidusrühmi, et tagada põhjalik ja usaldusväärne ESG riskide hindamine.

Kombineeritud kvalitativsed ja kvantitativsed hindamised näitasid, et LHV portfellid on praegu ESG riskide suhtes suhteliselt vastupidavad. Peamised tuvastatud haavatavused on seotud füüsilise üleujutusriskiga ja selle mõjuga tagatiste väärtusele, samuti üleminekuriskiga, mis on seotud energiahindade, energiaintensivsuse ja arenevate energiatöhususe regulatsioonidega, mis kujutavad endast kredidiriski. Seda tulemust toetavad varasemad kinnisvara-tagatiste haavatavuse vastupidavushinnangud ja seotud stressitestid, mis kinnitavad LHV põhitegevuse tugevust ja näitavad, et tuvastatud riskitegurid ei kujuta endast olulist ohtu LHV finantsstabilisusele.

Kahese oluliseurate hindamise tulemused on heaks kiltrud grupi juhatus ja need on kokku võetud esitamiseks nõukogule. See struktureeritud lähenemine tagab vastavuse LHV strateegiliste eesmärkidega ning soodustab teadlikku otsustamist kestlikkusega seotud mõjude, riskide ja võimaluste osas.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

001

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAAIDE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

8.1.5 Kestlikkusaruandega hõlmatud avalikustamisnõuded

ESRS standard	Avalikustamisnõue	Avalikustatav teave	Aruande osa
Üldine avalikustatav teave	BP-1	Kestlikkusaruande koostamise üldine alus	8.1.1.1 Aruandluse põhimõtted
ESRS 2	BP-2	Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega	8.1.1.1 Aruandluse põhimõtted
	GOV-1	Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll	8.1.3 Jätkusuutlikkuse juhtimine
	GOV-2	Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende poolt käsittetud kestlikkusaspektid	8.1.3 Jätkusuutlikkuse juhtimine
	GOV-3	Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse	8.1.3 Jätkusuutlikkuse juhtimine
	GOV-4	Avaldus hoolsuskohustuse kohta	8.1.3.1 Avaldus hoolsuskohustuse kohta
	GOV-5	Riskijuthtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll	8.1.1.1 Aruandluse põhimõtted; 8.1.3.2 Riskijuthtimine ja sisekontroll kestlikkusaruandluse üle
	SBM-1	Strateegia, ärimudel ja väärtusahel	8.1.2 Jätkusuutlikkusstrateegia; 8.1.2.1 Ärimudel ja väärtusahel
	SBM-2	Sidusrühmade huvid ja seisukohad	8.1.2.4 Sidusrühmade kaasamine
	SBM-3	Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga	8.1.2.5 Olulised mõjud, riskid ja võimalused
	IRO-1	Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus	8.1.4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
	IRO-2	ESRS-ide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega	8.1.5 Kestlikkusaruandega hõlmatud avalikustamisnõuded
Kliimamuutused	ESRS 2 GOV-2	Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse	8.1.3 Jätkusuutlikkuse juhtimine
E1	E1-1	Üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks	8.2.2 Kliimamuutused
	ESRS 2 SBM-3	Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga	8.2.2 Kliimamuutused
	ESRS 2 IRO-1	Kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus	8.1.4.1 Kahese olulisse hindamise protsess
	E1-2	Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud politika	8.2.2 Kliimamuutused
	E1-3	Kliimamuutuste politikaga seotud meetmed ja ressursid	8.2.2 Kliimamuutused
	E1-4	Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid	8.2.2.1 Kliimamuutuste leevendamise eesmärgid
	E1-5	Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus	8.2.2.2 Meie kliimamõju
	E1-6	1., 2. ja 3.mõjuala koguheide ning kasvuhoonegaaside koguheide	8.2.2.2 Meie kliimamõju
Oma töötajaskond	ESRS 2 SBM-2	Sidusrühmade huvid ja seisukohad	8.3 Sotsiaalne teave
S1	ESRS 2 SBM-3	Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga	8.3 Sotsiaalne teave
	S1-1	Oma töötajaskonnaga seotud politika	8.3.1 Oma töötajaskond; 8.3.1.1 Politika, meetmed ja eesmärgid
	S1-2	Protsessid oma töötajaskonna ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõjude teemal	8.3.1.5 Töötajate kaasatus ja areng
	S1-3	Protsessid negativsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada	8.3.1.5 Töötajate kaasatus ja areng; 8.3.1.5.1 Töötajate pühendumuse uuringud ja tagasisidekanalid
	S1-4	Meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus	8.3.1 Oma töötajaskond; 8.3.1.1 Politika, meetmed ja eesmärgid
	S1-5	Oluliste negativsete mõjude juhtimine, positivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid	8.3.1.3 Tasustamine ja võrdne töötasu
	S1-6	Ettevõtja palgatöötajate tunnused	8.3.1 Oma töötajaskond

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

001

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

	S1-9	Mitmekeisuse näitajad	8.3.1.2 Vördne kohtlemine ja mittdiskrimineerimine
	S1-10	Piisav töötasu	8.3.1.3 Tasustamine ja vördne töötasu
	S1-16	Tasustamise mõödikud (palgalohe ja kogutöötasu)	8.3.1.3 Tasustamine ja vördne töötasu
Tarbijad ja lõppkasutajad	ESRS 2 SBM-2	Sidusrühmade huvid ja seisukohad	8.1.2.4 Sidusrühmade kaasamine
S4	ESRS 2 SBM-3	Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga	8.3.2 Tarbijad ja lõppkasutajad
	S4-1	Tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted	8.3.2.1 Kliendikogemus; 8.3.2.1.1 Põhimõtted ja poliitikad
	S4-2	Protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõjude teemal	8.3.2.1 Kliendikogemus
	S4-3	Protsessid negativsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada	8.3.2.1 Kliendikogemus
	S4-4	Meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus	8.3.2.2 Sotsiaalne mõju e-kanalite kaudu; 8.3.2.3 Finantskirjaoskus ja majanduslik turvatunne
	S4-5	Oluliste negativsete mõjude juhtimise, positivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid	8.3.2.3 Finantskirjaoskus ja majanduslik turvatunne
Äriline käitumine G1	ESRS 2 GOV-1	Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll	4. Grupi juhtorganid; 5. Ühingujuhtimise aruanne
	ESRS 2 IRO-1	Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus	8.4 Juhtimisalane teave
	G1-1	Ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur	5. Ühingujuhtimise aruanne; 5.5.2 Ettevõtteskultuur ja eetiline juhtimine
	G1-2	Suhete haldamine tarnijatega	8.4.1 Väärtusahela juhtimine
	G1-3	Korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine	5. Ühingujuhtimise aruanne; 5.5.2.2 Korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine

Andmete esitamine viidetena

Nõutav teave, mis on esitatud kestlikkusaruandes viidetena

ESRS standard	Avalikustamisoidue	Aruanne või pestiük, kus see on avalikustatud	Aruande osa
Äriline käitumine G1	ESRS 2 GOV-1	Grupi juhtorganid; Ühingujuhtimise aruanne	4. Ühingujuhtimise aruanne; 5.1.1 Üldkoosolek; 5.2 Juhatus
	G1-1	Ühingujuhtimise aruanne	5.5.2 Ettevõtteskultuur ja eetiline juhtimine
	G1-3	Ühingujuhtimise aruanne	5.5.2.2 Korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025
90

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATIUSED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARJANDED JA LISAD

8.2 Keskkonnateave

LHV on teadlik mõjust, mida avaldame keskkonnale oma tegevuse ja äritegevuse kaudu. Mõjuanalüüsi tulemusel jõudsime järeldusele, et meie kõige olulisem mõju tuleneb meie kredidiportfellist, kuna rahastades suurt osa Eesti majandusest, finantseerime paratamatult ka suure kliimamõjuga sektoreid ja tegevusi. Võtame vastutuse selle mõju ulatuse hindamise ja leevendamise eest, arendades tooteid ja pakkudes teenuseid, et võidelda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu läbi ressursikasutuse. Meie fookusvaldkonnad hõlmavad meie tegevusest ja klientide tegevusest tulenevat kliimamõju, kliimamuutuste leevendamist kestlike finantstoodete ja -teenuste kaudu ning energiatõhusate hoonete ehitamise ja olemasolevate renoveerimise, madala heitega sõidukite ostmise ning kestlike investeeringute tegemise edendamist.

Lisaks sellele, et keskendume nii klientide kui ka enda tegevusest tulenevale mõjule, analüüsime ja vähendame keskkonnaga seotud riske finantsolulisuse seisukohast. Kliimaga seotud riske käsitetakse laenuanalüüsis lähtuvalt laenu suurusest ja kliendi tegevusvaldkonnast ning ESG riskid on integreeritud krediidiprotssesidess välistamisininekirja ja ESG reitingu mudeli abil. Lisaks sellele hindame erinevate kliimastsenaariumite raames vastupidavusega seotud riske, et tagada meie tegevuse pikaajaline stabiilsus.

Allolev peatükk „Kliimamuutused“ annab ülevaate sellest, kuidas LHV tegeleb peamiste väljakutsetega seoses keskkonna kõige olulisemate aspektidega, millele me oma väärtusahela kaudu mõju avaldame ja millest võivad tuleneda riskid – kliimamuutused. Meie jõupingutused ei keskendu ainult riskide juhtimisele, vaid ka võimaluste ärakasutamisele, nagu nätteks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku toetamine sihipärase finantseerimise kaudu, oma töötajate, klientide ja avalikkuse teadlikkuse töstmine kestlikest tavadest ning ressursside eraldamine kestlike finantstoodete arendamiseks ja kasutuselevõtuks.

Oleme oma juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted sidunud peamiste tulemusnäitajatega (KPI) erinevates strateegilistes ja ärivaldkondades. Kestlikkusega seotud kaalutlused, sh kliimamuutuste leevendamise eesmärgid, on sellesse raamistikku integreeritud osana meie laiemast pühendumusest viia stiimuid kooskõlla kestlike äritavadega. Kliimaga seotud valdkondadega tegutsevate juhatuse liikmete puhul on nende tasustamisse kaasatud konkreetsed kliimaga seotud eesmärgid ja shid, mille kaal on võrdne teiste kaalutlustega (s.o 16–20% võrreldes muude teguritega, mida on kokku 5–6).

LHV rakendab ESG politikat, ESG riski juhtimise politikat ja Rohelise kontori põhimõtteid kooskõlas meie kliimaga seotud tegevuste ja jõupingutustega. Finants-, inim- ja tehnoloogiliste ressursside strateegiline kasutamine tagab kestlikkusalgatuste tulemusliku elluviimise, sisemiste süsteemide täustamine parandab aga andmete kogumise ja aruandluse võrnekust, võimalidades avalikustada kliimaga seotud mõjude, riskide ja võimaluste kohta täpsemat ja põhjalkumat teavet.

8.2.1 Euroopa Liidu taksonoomia

EL-i taksonoomia (st taksonoomiamäärus (määrus (EL) 2020/852) ja selle delegeeritud õigusaktid (määrus (EL) 2021/2139 (klimaalane delegeeritud õigusakt), määrus (EL) 2021/2178 (avalikustamist käsitlev delegeeritud õigusakt), määrus (EL) 2023/2486 (keskkonnaalane delegeeritud õigusakt) ja määrus (EL) 2026/73 (Omnibus delegeeritud õigusakt)) on kestliku majandustegevuse légitamise raamistik, mille eesmärk on suunata meid ja meie sidusrühmi keskkonnasäästlikuma tegevuse poole. Selles on määratletud rida kritieriumeid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus on taksonoomias käsitetud ja taksonoomiaga kooskõlas, kusjuures põhtähelepanu on kuuel keskkonnaeesmärgid (klimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja õkosüsteemide kaitse ja taastamine).

Meie poolt avalikustatud teave kajastab LHV vastavust Euroopa Liidu taksonoomiale. Avalikustatud teabes oleme LHV peamiste tulemusnäitajate (KPI) arvutamisel lähtunud oma klientide viimastest kättesaadavatest andmetest ja peamistest tulemusnäitajatest. Kooskõlas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusaktiga ja selle parandustega põhinevad meie tulemusnäitajad meie vastaspoolte viimastel avaldatud majandusaasta või kestlikkusaruannetel.

Selle aruandeaasta jaoks kasutas LHV 2024. majandusaasta kohta avaldatud andmeid, kuna need on kõige värskemad kättesaadavad kestlikkus- ja finantsandmed. Tuginedes oma vastaspoolte viimati avaldatud majandusaasta aruannetele, mis 2025. majandusaasta aruandluse puhul kajastavad 2024. aasta andmeid, ning kasutades võrdluseks korrigeeritud näitajaid kooskõlas regulativsete standarditega, tagab LHV kestlikkusaruandluses läbipaisivuse ja järjepidevuse.

Valitsetavate varade puhul kasutame samuti vastaspoolte kõige värskemaid avaldatud andmeid. Kui vastaspooled ei esita kõiki vajalikke peamisi tulemusnäitajaid, loetakse riskiposisioon taksonoomias käsittemata või taksonoomiaga mitte kooskõlas olevaks riskiposislooniks.

Ärühingute kestlikkusaruandluse direktiivi järgimise seisukohast tagab LHV, et tema avalikustatavas teabes on võetud arvesse ärühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamist ja selle asjakohasust taksonoomiaaruandluse koostamisel. See lähenemisviis väljendab meie pühendumust järgida arenevat kestlikkusaruandluse raamistikku ja integreerida regulativsed nõuded oma avalikustatavasse teabesse.

Vastavalt eeimise majandusaasta võrdlusandmete esitamise nõuetele tagab LHV vastavuse, avaldades oma taksonoomia teabes ja vajaduse korral ettenähtud vormidel nii jooksva kui ka eelneva aasta andmed. Siiski tuleb märkida, et KPI näitajate võrdlus ei paku usaldusväärset alust otseanalüüsiks. Nende näitajate arvutamise metoodikat on jooksva majandusaasta jaoks komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2026/73 kohustusliku vastuvõtmise tõttu oluliselt muudetud. Sellest tulenevalt on eeimise majandusaasta kohta esitatud võrdlusandmed (va kiindlustusandja KPI, vt täpsemalt allpool), kuigi need vastasid sel ajal kehtinud määrustele, esitatud teistsugusel alusel ja ei ole otseselt võrredavad jooksva perioodi tulemustega.

LHV taksonoomiaaruandlus on esitatud samas valuutas, milles on esitatud LHV konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

8.2.1.1 Avalikustatud teabe ulatus

Aruanne hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2025 ja on koostatud konsolideeritud alusel.

Rohevarade suhtarvu avalikustamisel kehtib nõue lähtuda kapitalinõuete määruses (määrus (EL) 575/2013) sätestatud usaldatavusnõuete kohasest konsolideerimisest. Usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine erineb aga IFRS-i kohasest konsolideerimisest, mida tuleb rakendada konsolideeritud raamatupidamise aruande koostamisel. Meie puhul hõlmab kapitalinõuete määruse usaldatavusnõuete kohasel konsolideerimisel põhinev konsolideeritud olukord AS-i LHV Group (emaette võte) ja tema tütarette võte AS-i LHV Pank, AS-i LHV Finance (AS-i LHV Pank tütarette võte), AS-i LHV Varahaldus, AS-i LHV Kindlustus, LHV Bank Ltd ja AS-i LHV Paytech taksonoomiaaruandeid. AS-ile LHV Group kuulub AS-i LHV Pank kaudu 65% osalus AS-is LHV Finance ning AS-i LHV Group osalus AS-is LHV Kindlustus on 65%, nagu ka eelmisel majandusaastal.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGISLINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA III: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

EL-i taksonoomia kontekstis koosneb Grupp nii finants- kui ka mittefinantsettevõtetest. Ehkki mittefinantsettevõtted on meie tegevuse lahutamatu osa, keskendub käesolev aruanne peamiselt finantsettevõtetele, sealhulgas LHV Pank, LHV Bank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus.

Esiteks on mittefinantstegevuste kogumaht taksonoomiaaruandluse vaatenurgast marginaalne, moodustades 4,40% grupi kogu tegevusest (3,5% LHV Group, 0,09% LHV Finance ja 0,00% LHV Paytech). Teiseks oleks seilles proportsoionis taksonoomias käsitletuks või vastavaks kvalifitseeruvate mittefinantstegevuste osakaal ebaoluline.

Põgusa hindamise käigus leidsime, et LHV Finance, LHV Paytech ja LHV Group kui vadussettivõte ei tegele taksonoomias käsitletud tegevustega. Need ettevõtted ei oma kinnisvara, sõidukeid ega muid materiaaleid varasid, mis oleksid seotud taksonoomias käsitletud tegevustega, nagu hoonete soetamine, transport või otsene andmetõõtus. Kõik LHV Finance¹ ja LHV Group (soolo) kasutatavad IT-teenused on lepingute alusel hallatud LHV Panga kaudu ning neid ei opereeri vastavad ettevõtted otse, mistõttu need ei vasta taksonoomias käsitletud kriteeriumidele. LHV Paytech haldab oma pilvepõhist maksevärava platvormi valise teenusepakkuja kaudu hangitud teenuste abil. Tulenevalt meie mittefinantsettevõtete piiratud osakaalust ja kokkupuustest taksonoomias käsitletud majandustegevustega, ei ole me nende üksuste jacks arvutanud CapEx-, OpEx-ega tulupõhiseid KPI-sid ega läbi viinud eraldi põhjalikke analüüse, nagu on nõutud Avalikustamise Delegeeritud Määruses (DDA). Lisaks tooks eraldi andmete avaldamine mittefinantsettevõtete kohta kaasa etasproportaanaise haldus- ja tegevuskoormuse, pakkumata samas märkimisväärset väärtust investoritele. See lahenemine on kooskõlas meie jätkusuutlikkusaruandluse olemusega. Käesoleva aruande eesmärk on anda sisukat, selget ja praktilist teavet, mis vastab meie investorite ja sidusrühmade ootustele. Kui meie mittefinantstegevuste ulatus või olulius

tulevikus suureneb, hindame uuesti nende kaasamist aruandusraamistikku, et tagada vastavus regulatiivsetele nõuetele ja sidusrühmade vajadustele.

Meie taksonoomiaaruandlus järgib Omnibus delegeeritud õigusaktis sätestatud nõudeid, sealhulgas lisatud tabeleid kvantitatiivsete andmete jacks (rohevarade suhtarv ja täendavad peamised tulemusnäitajad) ning juhiseid kvalitatiivse teabe kohta. Taksonoomiaaruanded avalikustatakse lisadega kooskõlas olevas tabelivormis. Kredidiasutuste rohevarade suhtarvuga seotud teave järgb V ja VI lisa (vt 1. tabel „Kredidiasutuste peamiste tulemusnäitajate vormid“ konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2). LHV Varahalduse avalikustatav lisateave hõimab mittefinantsettevõtete ja finantsettevõtete kälbe- ja kapitalikulude põhiseid peamisi tulemusnäitajat vastavalt III ja IV lisale (vt 2 tabel „Varahaldurite peamiste tulemusnäitajate vormid“ konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2) ning LHV Kindlustuse avalikustatav teave hõimab aruandlust kindlustusmaksete ja investeeringute peamiste tulemusnäitajate kohta vastavalt avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti IX ja X lisale (vt 3 tabel „Kindlustus- ja edasikindlustusandjate peamiste tulemusnäitajate vormid“ konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2).

8.2.1.2. Taksonoomiaga kooskõlas ja taksonoomias käsitletud majandustegevus

Selleks, et teha kindlaks taksonoomias käsitletud majandustegevused kooskõlas taksonoomiamääruse artikliga 8 ja selle delegeeritud õigusaktidega, viib LHV läbi oma tegevuste analüüsi. Analüüsis keskendutakse peamistele varakategooriatele, mille hulgas on hüpoteeklaenud, hoonete renoveerimislaenud, mootorsõiduklaanud, mittefinants- ja finantsettevõtted, kohalikud omavailtused ning teatavad bilansivälised varad, rit valitsetavad varad. Võimaluse korral hinnatakse analüüsis ka kooskõla taksonoomia tehniliste sõelumiskriteeriumidega, sh olulise panuse ja põhimõtte

„ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide ning minimaalsete kaitsemettetega.

Lisaks tehakse analüüsis kindlaks tegevused, mis on ligitatud ülemineku- või toetavaks tegevuseks, kui see on asjakohane. Käsitletud tegevused aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele, nagu klimamuutuste leevendamine ja mendega kohanemine, vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saaste vältimine ja kontroll, elurikkuse ja õkosüsteemide kaitse ja taastamine ning need on ligitatud taksonoomias käsitletud majandustegevuste alla.

Iga tegevuse puhul vaadatakse läbi tehnilised sõelumiskriteeriumid, et määrata kindlaks panus EL-i keskkonnaeesmärkide saavutamise. 2025. aastal analüüsisme enne 31. detsembrit 2020 ehitatud hoonete puhul, kas neil on A-klassi energiamärgis või kas need kuuluvad rikliku või pirkondliku hoonefondi 15% parimasse osaa. Pärast nimetatud kuupäeva ehitatud hoonete puhul peab primaarenergia nõudlus (PED) olema vähemalt 10% madalam kui liginullenergiahoone (NZEB) nõuetele seatud künnis. Meie teada ei ole selliste hoonete ehitamine praegu tavapärare turupraktika.

Samamoodi on kõik mootorsõiduklaanud taksonoomias käsitletud. Madala heitkogusega sõidukite (kuni 50 grammi CO₂ kilomeetri kohta (gCO₂/km)) jacks väljastatud laenud, kui sõiduk on registreeritud enne 2025. aastat, aitavad kaasa klimaeesmärkide täitmisele. Pärast 2025. aastat registreeritud sõidukite puhul aitavad klimaeesmärkide täitmisele kaasa ainult nullheitega sõidukite soetamiseks väljastatud laenud, kuna need vastavad taksonoomias käsitletud majandustegevuse tehnilistele sõelkriteeriumidele. Analüüsis teostamisel jõudsime järedusele, et suudame kinnitada mootorsõiduklaenude olulise panuse kriteeriumi, kuid me ei suuda nendel juhtudel kinnitada DNSH-kriteeriumide täitmist. Minimaalsete kaitsemettetete analüüs ei ole jaenõuete puhul nõutav. 2025. aastal on LHV hüpoteeklaenuporttell 4,95% taksonoomiaga kooskõlas ja mootorsõiduklaenuporttell taksonoomias käsitletud aga mitte kooskõlas.

Valitsetavate varade, portfellhalduse (LHV Pank) ja varahalduse (LHV Varahaldus) taksonoomiaga kooskõla kohta vt 1. ja 2. tabel „Kredidiasutuste ja varahaldurite KPI-d“ konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2. Valitsetavate varade puhul kasutab LHV vastaspoolte taksonoomiateabe saamiseks Morningstar Sustainalytius andmeid.

LHV jacks on EL-i taksonoomia rakendamisel, sh panganduse ja kindlustusega seotud riskiposisioide ja tegevuste täeliku kooskõla kinnitamisel, muu hulgas peamiseks väljakutseks piisavate riskiposisioinipõhiste andmete hankimine, et täita tehniliste sõelumiskriteeriumide, kaassarvatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumi ja minimaalsete kaitsemettetete nõudeid. Probleemiks on ka sõituvus taksonoomiaaruannetest, mida avalikustavad ärühingud, kelle suhtes kohaldatakse CSRD-d. CSRD-d. Meie klientide osakaal, kes kuuluvad CSRD kohaldamisalasse, on väga madal. Kui taksonoomiaga kooskõla KPI-sid ei avalikustata, ligjitatakse need riskiposisioid mitte-kooskõlas olevataks.

aastal parandasime oma andmete kogumise ja analüüsimise suutlikkust, et paremini tuvastada teabelünk ja täjustada oma metoodikat, võttes arvesse ka uusi muudatusi, mida Omnibus õigusakt kaasa toob. Kui ettevõtted, sealhulgas meie vastaspooled, esitavad lähiaastatel regulatiivsete nõuete kohaselt üksikasjalkumaid andmeid või kui tekib võimalus arvestada turu keskmistega, loodame saada paremat teavet täpsemate hinnangute ja aruandluse teostamiseks.

Peamised tulemusnäitajad (KPI-d)

Rohevarade suhtarv (GAR) on peamine KPI, mida kasutatakse teabe avalikustamisel kredidiasutuste tegevuse kooskõla kohta taksonoomiaga. See näitab taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse rahastamise ja sellesse investeeritud varade osakaalu (lugeja) ning seda arvutatakse osakaaluna hõimatud bilansilisest koguvarast (nimetaja). Rohevarade suhtarvu ja muude KPI-de puhul on hõimatud varadeks ja tegevusteks riskiposisioid, mis

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGYLLINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA III: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

on seotud majapidamistega (hūpoteeklaenud, hoonete renoveerimislaenud ja mootonsōidukilaenud), mittefinants- ja finantsettevötetega ning kohalike omavalitsustega, samuti teatavad bilansivälised varad (valitsetavad varad ja finantsgarantid). Üksikasjalik teave hōlmatud varade kohta on esitatud tabeli kujul (vt 1 tabel „Kredidiasutuste peamiste tulemusnāitajate vormid“ konsolideeritud kestlikkusaruande lisas 2).

Vastavalt komisjoni delegeeritud māārusele (EL) 2026/73 arvutatakse GAR proportsioonina uuesti määrātletud nimetājast. Vōmeldes DDA-ga, mis oli kohaldatav 2024. aastal, vālistab nimetāja nūūd riskipositsoonid ettavötete suhtes, mis ei ole ārūhingute kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) aruandluskohtustuse all, tuletisinstrumentid, nōudmiseni pankadevahelised laenud, raha ja rahaekvivalendid ning muud varade kategooriad (nt firmavāārtus, toorained jne). See metoodiline muudatus tagab sisukama suhtarvu, andes selgema pildi meie rahastamistegevuseest, mis on suunatud kestikele ettavötetele ja tegevustele.

Aruandeasta 2025 jacks nāltab GAR LHV varade osakaalu, mis rahastavad ja on investeeritud rendesse taksonoomiaga kooskōlas olevatesse majandustegevustesse, mis aitavad kaasa klimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, vee- ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitse, ūlemineku ringmajandusele, saaste vältimise ja kontrolli ning elurikkuse ja ökoszisteemide kaitse ja taastamise eesmārkidele. Kookōlas ELi taksonoomiaga avalikustab LHV kaetud varade osakaalu, mis on seotud taksonoomiaga kooskōlas olevate majandustegevustega kōigi klimavaldkonna delegeeritud ōigusaktis ja keskkonnavaldkonna delegeeritud ōigusaktis sātestatud keskkonnaeesmārkide lōikes. Sellegipoolest, tuginedes meie kilentide poolt 2024. majandusaasta kohta avaldatud andmetele, ei ole LHV tuvastanud tegevusi ega riskipositsoone, mis on seotud teiste keskkonnaeesmārkidega, nagu vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ūleminek ringmajandusele,

saaste vältimine ja kontrolli või elurikkuse ja ökoszisteemide kaitse ja taastamine. Lisaks ei paku LHV praegu finantstooteid, mis oleksid spetsiaalselt nende eesmārkide toetamiseks loodud. Meie kestlikud finantstoote keskenduvad peamiselt klimamuutuste leevendamisele, sealhulgas kodulaenud A- ja B-energiakiassi eluasemetele ning mootonsōidukilaenud vähese heitega sōidukitele.

Meie konsolideeritud rohevarade suhtarv, mis nāltab kōigi meie gruppi kuuluvate kredidiasutuste taksonoomiaga kooskōlas olevate tegevustega seotud bilansiliste varade osakaalu, on 4,86% (ni kābe- kui ka kapitalikulupōhine). Meie pangandus- ja investeerimisteenuste puhul on 89,88% (ni kābe- kui ka kapitalikulupōhine) meie laenudest ja ettemaksetest taksonoomias käsittetud (eelmisel aastal 0% taksonoomiaga kooskōlas nii kābe- kui ka kapitalikulupōhine, 32,12% taksonoomias käsittetud kāibepōhine ja 32,08% kapitalikulupōhine), vt 1 tabel „Kredidiasutuste peamiste tulemusnāitajate vormid“ konsolideeritud kestlikkusaruande lōpus lisas 2.

Valitsetavate varade KPI-de arvutamise metoodika hōlimab taksonoomia eesmārkidega kooskōlas olevate investeeringute osakaalu kindlaks tegemist selliste asjakohaste mōādikute alusel nagu kāive ja kapitalikulud.

Lugeja peegeldab taksonoomia kriteeriumidele vastavatesse tegevustesse tehtud investeeringute vāārtust, samas kui nimetāja koosneb nende ettavötete valitsetavate varade (AuM) kogu turuvāārtusest, kes on kohustatud avaldama kestlikkustead vastavalt CSRD-le. Kookōlas Omnibus delegeeritud ōigusaktiga on kõik riskipositsoonid mitte-CSRD-kohustuslaste ettavötete, keskvalitsuste, keskpankade ja riigūleste emitentide suhtes nimetājast välja arvatud.

LHV Varahalduse puhul on 24% (kapitalikulupōhine) ja 13,80% (kāibepōhine) investeeringutest taksonoomiaga kooskōlas, 41,70% (kapitalikulupōhine) ja 33,60% (kāibepōhine) taksonomias käsittetud (eelmisel aastal

6,31% taksonoomias käsittetud ja 1,26% taksonoomiaga kooskōlas (kapitalikulupōhine) ja 0,73% (kāibepōhine), vt 2 tabel "Varahaldurite peamiste tulemusnāitajate vormid" konsolideeritud kestlikkusaruande lōpus lisas 2).

LHV kindlustustegevuse peamiste tulemusnāitajate arvutused pōhinevad sellise kindlustustegevuse kaalutud keskmisel vāārtusel, mis on seotud taksonoomiaga kooskōlas oleva majandustegevusega, vōmeldes teenitud kindlustusmaksete kogusummaga ning kōigi selliste investeeringute kaalutud keskmisel vāārtusel, mis on seotud taksonoomiaga kooskōlas oleva majandustegevusega, vōmeldes peamise tulemusnāitajaga hōlmatud koguvaraga, järgides samu pōhimõtteid kui varahalduse puhul.

aastal, on 50% kindlustustegevuseest taksonoomias käsittetud ja 0% taksonoomiaga kooskōlas (2024. aastal 50% käsittetud ja 0% kooskōlas – arvutatud vastavalt uuele Omnibus delegeeritud ōigusaktile). Vaata 3 tabel „Kindlustus- ja edaskindlustusandjate peamiste tulemusnāitajate vormid“, tabel 1, konsolideeritud kestlikkusaruande lōpus lisas 2. Investeeringute KPI osas tuvastati 6,6% taksonoomiaga kooskōla investeeringute kapitalikulude pōhjal, kusjuures KPI-ga kaetud varad moodustasid 32% koguinvesteeringutest. Taksonoomias käsittetud investeeringud moodustasid 25,6% (kāibepōhine) ja 34,1% (kapitalikulupōhine) (2024. aastal 70,90%) (vt 3. tabel „Kindlustus- ja edaskindlustusandjate KPI-d“, tabel 2 konsolideeritud kestlikkusaruande lōpus lisas 2).
aastal on tuumaenergia ja fossilise gaasi sektorite tegevuste avalikustamine muutunud Omnibus delegeeritud ōigusakti tõttu ning seda käsitetakse asjakohastes tabelltes konsolideeritud kestlikkusaruande lōpus lisas 2.

Kookōlas avalikustamist käsitleva delegeeritud ōigusaktiga ja selle muudatusega oleme esitanud peamised tulemusnāitajad standardtabelltes. See tagab kāibel ja kapitalikuludel pōhineva taksonoomias käsittetud ja taksonoomiaga kookōlas oleva tegevuse osakaalu aruandluse selguse ja vōmeldavuse.

Sellest tulenevalt on LHV ūldine keskmine peamine kāibepōhine tulemusnāitaja 3,98% ja kapitalikulude pōhine peamine tulemusnāitaja 4,00%. (2024 vastavalt 27,91% ja 27,91%). Peamised tulemusnāitajad ārisegmentide kaupa on esitatud vormil, kus, nagu eespool märgtud, LHV mittefinantstegevust ei ole arvestatud (vt 5 tabel „Segakontsemi peamiste tulemusnāitajate vorm“ konsolideeritud kestlikkusaruande lōpus lisas 2).

Tulevikukohustused ja aruandluse ajakava

LHV näeb EL-i kestliku rahastamise taksonoomiat suurava raamistikuna kestlike finantstoodete arendamiseks. LHV jälgib aktiviselt taksonoomiamāārusega seotud jätkuvaid regulativiseid arenguid ja uurib võimalusi tootevaliku edasiseks vastavusse viimiseks tehniliste sõelumiskriteeriumidega, kui ja kus see on teostatav. Selline kohanduv lähenemisvis võimaldab kohaneda kestliku rahastamise muutuvate nõuetega ning samal ajal parandada tegevusprotsesse ja vastavust regulativsetele nõuetele.

8.2.2 Kliimamuutused

Finantsasutusena mõistame, et meil on kliimaneutraalsemale majandusele ūleminekul soodustav ja toetav roll. Seetõttu seab meie praegune, nõukogu poolt heaks kiidetud ESG politika strateegilise fookuse kliimamuutuste leevendamisele (vt täpsemalt jätkuuutlikkusstrateegia ūldiste avalikustamiste alt, punkt 8.1.2). Jälgime jätkuvalt oma edusamme juhtkoma tasandil heaks kiidetud tulemusnāitajate (KPI-de) kogumiga (vt tabelit „Kliimamuutuste leevendamisele kaasa aitavad peamised tulemusnāitajad LHV-s“ selle peatüki lōpus) ja oleme seadnud mitmeid kliimaga seotud eesmärke (vt täpsemalt allpool). Nagu varem mainitud, keskenduvad ka meie kestlikud finantstooteid kliimamuutuste mõjude leevendamisele. Meie enda ūlemineku raames kolme LHV peakontori 2028. aasta kevadeks uude A-energiakiassi hoonesse, millele on kavandatud BREEAM-i sertifikaat tasemel Excellent (suurepārane).

ALHV GROUP

Konsolideeritud aastasruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA III: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LHV on võtnud kohustuse aidata kaasa kestikumale tulevikule üleminekule ning integreerinud ülemineku põhimõtted oma strateegiasse ja äriplaneerimise protsessidesse. LHV ise ei tegutse suure kliimamõjuga sektoris. Meie üleminekustrateegia pesmised elemendid, sh kliimamuutuste leevendamise eesmärkide seadmine, on juba lõimitud meie laiemasse ettevõtte juhtimise, riskijuhtimise ja otsustusprotsesside raamistikku.

aastal alustasime tööta usaldatavusnõutele vastava üleminekukava koostamisega, nagu kredidiasutustelt oodatakse, ja see on plaanis lõpule viia 2026. aastal. Usaldatavusnõutele vastav üleminekukava keskendub sellele, kuidas finantsasutus tegeleb kestikule majandusele üleminekust tulenevate finantrisikidega, tagades omaenda pikaajalise stabilisuse ja usaldusväärsuse. Tuleb märkida, et LHV-l ei ole praegu ega ka prognoositavas tulevikus varasid, mis põhjustaksid lukustatud heitkoguseid.

Igal aastal vaadatakse läbi ESG politika, mis sätestab kestikuse eesmärkide saavutamise kõrgema taseme põhimõtted, sh meie toetuse üleminekule vähese CO₂-heitega majandusele. Politikale tuginedes osaab juhatus aktiivselt nende põhimõtete arendamises ja rakendamises, panustades pikaajalisse strateegilisse planeerimisse, iga-aastasesse tegevusplaneerimisse ja teostades järelevalvet tegevuste elluvimise üle.

Integreeritud lähenemisviis tagab, et meie üleminekueesmärgid ja -ülesanded ei jää pelgalt püüdlusteks, vaid need on aktiivselt lõimitud otsustusprotsessidesse, igapäevaasesse tegevusse ja riskijuhtimisse. Kehtestatud juhtimisstruktuurid tagavad nii selge vastutuse kui ka korrapärase edusammude ülevaatamise.

Eesti kontekstis ei peeta kliimamuutuste mõjusid praegu piisavalt oluliseks, et seada kliimamuutustega kohanemise meetmeid prioriteediks. Lisaks on kohanemisega seotud tegevusi keerulisem sihipäraselt rahastada, mistõttu on kliimamuutuste leevendamine meie kliimastrateegia peamine

eesmärk. Selline lähenemisviis tagab, et meie tegevused on kooskõlas mõõdetava ja teostatava strateegia ning eesmärkidega.

Meie ESG riskide juhtimise pollitika määratleb riskijuhtimise raamistiku ehk peamised põhimõtted, juhtimise ja riskivalmiduse seoses ESG riskidega, millega LHV kliimamuutustest tulenevate võimalike finantrisikide maandamisel silmiti seisab. Meie rohelise kontori põhimõtted suunavad meie jõupingutusi kontoritegevuse kestikul haldamisel, st kliimamuutuste leevendamisel igapäevase tegevuse tasandil. Need hõimavad selliseid valdkondi nagu töötajate kaasamine, ressursitöhusus, taastuvenergia kasutamine, jäätmekäitlus ja säästev transport. Keskendudes sellistele valdkondadele nagu energiatöhusus, jäätmete vähendamine, säästev transport ja töötajate kaasamine, tagame, et kontoritegevus aitab kaasa keskkonnamõjude vähendamisele. Lisaks eelnevale oleme pühendunud ka oma töötajate kältumise ja mõtteviisi muutmisele, julgustades neid tegema jätkusuutilike valikuid nii tööri kui ka isiklikus elu.

Meie kestikkusstrateegia rakendamine on seotud meie toodete ja teenuste, juhtimise ja tegevustega. Lülitame kliima- ja kestikuse kaalutlused oma strateegilisse planeerimisse, äriarendusse, kilendivaliku protsessidesse, riskijuhtimisse ja kredidihinnangutesse. Et leevendada oma mõju kliimamuutustele, arendame ja pakume kestikke rahastamislahendusi ning täustame oma klientide kaasamise protsesse, et edendada keskkonnasõbralikke äritavasid vastavalt meie kredidipolitikale.

Olles osa ühiskonna jaoks elutähtsast tööstusharust, mõjutame oma tegevusega nii otseselt kui kaudselt ümbritsevat keskkonda ning anname olulisima panuse läbi investeerimise ja finantseerimise. Seetõttu oleme otsustanud suunata oma põhitegevusest tulenevad rahavood sihipärasemalt tegevustesse, mis toetavad üleminekut kliimaneutraalsele ja kestikule majandusele. Oleme välja töötanud kestikud tooted, et motiveerida oma kilente tegema igapäevaseid tarbimis- ja investeerimisotsuseid

võimalikult keskkonnasõbralikult. Nii anname oma panuse majanduskasvu toetamiseks, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Sellisteks toodeteks on kodulaen A- ja B-energiaklassi kodudele, autollising null- või vähese süsnikidoksidiheitega söidukitele ning investeerimislaen ettevõtete kestiku arengu toetamiseks nagu on märgitud eespool peatükis 8.1.2.3 „Kestikud finantstooted ja teenused".

LHV laenuandmise protsessis võtame arvesse ESG aspekte, rakendades LHV välistusnimekirja, mis määratleb tööstusharud ja tegevused, mis ei ole nende suurte ESG mõjude ja -riskide tõttu üldselt rahastamiskõblikud. See loetelu kehtib kõigile meie äriklientidele.

Lähtudes laenu suurusest ja kliendi tegevusvaldkonnast, võetakse laenude läbivaatamisel arvesse ka kliimaga seotud riske. LHV ESG riskide hindamise protsessi rakendatakse äriklientidele, kelle kredidiriskipositsioon ületab 1 miljönit eurot, kooskõlas meie kredidireitingu protsessiga. ESG riskihindamise eesmärk on tagada kliendi kestikuse terviklik hindamine, mis võtab arvesse nii võimalikke keskkonna- ja sotsiaalseid riske, mis võivad mõjutada kliendi äritegevust, kui ka kliendi mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Lähtudes nende riskipositsioonist ESG riskiteguritele, võidakse vastavalt kohaldada leevendusmeetmeid, laenutingimusi ja hinnakujundust.

Kliimaga seotud riskide liike on kirjeldatud peatüki „Üldine teave" punktis „Finantsolulius". Kuigi oleme oma hinnangu põhjal tuvastanud teatavad kliimaga seotud riskitegurid, nagu üleujutused, kui olulise lühikese või keskmise perioodi probleemi, ei ole need riskid meie üldse tegevuse seisukohalt olulised. Meie tegevusvaldond ning ESG riskide integreerimine terviklikku riskijuhtimisraamistikku tagavad vastupanuvõime erinevate võimalike kliimastsenaariumide korral.

Kliimaga seotud eesmärkide ja algatuste toetamiseks on LHV eraldanud oma tavapärase äritegevuse raames rahalisi, inim- ja tehnoloogilisi ressursse organisatsiooni eri tasanditel, et töötada välja ja võtta kasutusele kestikke finantstooteid. Need ressursid on strateegiliset jaotatud, et tagada nii meie klientide kui ka LHV enda panus kliimaneutraalse majanduse suunas liikumisel.

LHV on määranud töötajad, kes vastutavad meie kestikkusstrateegia juhtimise ja elluvimise eest. See hõimab ESG teemadega seotud ametikohti kogu LHV-s, nagu on kirjeldatud peatüki „Üldine teave" punktis „Jätkusuutlikkuse juhtimine" avaldatud struktuurijoonisel.

Need ressursid on meie ESG strateegia elluvimisel üliolulised, tagades, et LHV leevendab aktiivselt kliimamuutusi nii enda tegevuses kui ka klientide seas. Ressurside pideva eraldamise ja täustamise kaudu tagame oma vastupanuvõime kliimamuutustele. LHV panustab jätkuvalt oma töötajate, klientide ning kogu ühiskonna teadlikkuse tõstmissesse, toetades keskkonnaorganisatsioonie nagu Rohetiger ja Kestike Ettevõtete Liit. Need organisatsiooni jagavad teadmisi seminaride ja konverentside kaudu ning pakuvad tööriistu kestike muutuste elluvimiseks ja platvorme kogemuste, saavutuste ja õppetundide jagamiseks. Lisaks osaleme aktiivselt haridusalgatustes, pidades loenguid Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Estonian Business Schools (EBS), et suurendada tulevaste spetsialistide kestikkusalast teadlikkust.

aastal jätkasime koostööd Estonian Business School ESG-juhtimise programmiga, mille partneriks oleme olnud selle loomisest saati. Selle laiendatud partneriuse osana pakume oma äriklientidele programmis osalemiseks soodustingimusi, edendades seeläbi kestike tavade laiemat kasutuselevõttu äriingkondades.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastasruenne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

8.2.2.1 Kliimamuutuste leevendamise eesmärgid

LHV on seadnud kliimamuutuste leevendamise eesmärgid, mis on suunatud eelkõige laenuportfelli kliimamõju vähendamisele, kuna see on meie peamine kliimamõju allikas mõjualas 3. Kavas on 2030. aastaks suurendada taastuvenergiaprojektide osakaalu meie energiasektorile antud laenude portfellis 90%-ni ja tagada, et vähemalt 50% meie aastas sõlmitavatest kodulaenulepingutest on mõeldud A- ja B-energiaklassi eluasemete soetamiseks.

Meil on ka kaks tegevustasandlle keskenduvat eesmärki – säilitada mõjuala 1 tegevustes nullheide ja saavutada 2030. aastaks 100% taastuvatest allikatest toodetud elektri kasutamine, et minimeerida meie mõjuala 2 heitmeid. 2025. aasta lõpu seisuga on meie kuuest kontorist viel taastuvenergia sertifikaadid. Tuleb märkida, et Ühendkuningriigi Londoni kontoril on taastuvenergia sertifikaat, kuid RIGO sertifikaati ei tunnustata EL-i regulatiivse raamistiku kohaselt. Sellest tulenevalt ei ole seda sertifikaati arvutustes arvesse võetud ning energiatarbimise ja mõjuala 2-ga seotud mõjude hindamisel on rakendatud tavapärast võrguelektrit.

Nende eesmärkide saavutamiseks on LHV rakendanud konkreetseid meetmeid asjakohastes ärivaldkondades. Need hõlmavad taastuvenergiaprojektide rahastamist, et saavutada 2030. aastaks energiasektori laenuportfellis 90% taastuvenergia projektide osakaal, soodsate tingimustega spetsiaalsete hüpoteeklaenutoodete väljattõtamist, et 2030. aastaks oleks 50% meie aastas sõlmitavatest hüpoteeklaenulepingutest mõeldud A- ja B-energiaklassi kodude soetamiseks, ning taastuvelektri kasutamise järkjärgulist suurendamist meie tegevuses. Selline integreeritud, mõõdetav ja ajaliselt piiritetud lähenemisviis on kooskõlas meie ESG strateegiaga.

8.2.2.2 Meie kliimamõju

Selleks et seada kliimamuutuste leevendamise eesmärgid ja teha kindlaks, kus meie negatiivne kliimamõju on kõige suurem, mõõdame oma kasvuhoonegaaside (KHG) heidet, kasutades standardiseeritud metoodikaid, et tagada selge arusaam meie heiteallikatest. See lähenemisviis võimaldab meil seada esikohale tõhusad vähendamismeetmed ja viia oma äri kooskõlla kestlikkuse eesmärkidega.

Arvutame oma süsiniku jalajälje, tuginedes kasvuhoonegaaside protokolli (GHG Protocol) ettevõtete arvestus- ja aruandlusstandardile ning sellega seotud ettevõtte väärtusahela (mõjuala 3) standardile, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud ja laialdaselt kasutatavad kasvuhoonegaaside arvestusstandardid. Meie tegevuse kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutused teostas väline konsultatsioonifirma Sustinere. Heitetegurid hangiti võimaluse korral otse elektri- ja küttepakkujatelt. Eestis loeti elektri heitetegurid nulliks vastavalt Bastos, Monforti-Ferrario ja Melica (2024) akadeemilisele artikille, samal ajal kui kütte heitetegurid hangiti Grenilt (Soojuse tootmise näitajad, 2024) ja Utilitaselt (Soojuse tootmise näitajad, 2024). Ühendkuningriigis tuletati elektri heitetegurid AIB Euroopa segajääk (2024) põhjal ja kütte heitetegurid pöhinesid Ühendkuningrigi valitsuse kasvuhoonegaaside konversiooniteguritel ettevõtete aruandluseks (2025). Tulemused on väljendatud CO₂-ekvivalentides (CO₂e), mis on universaalne kasvuhoonegaaside mõõtühik ja näitab globaalse soojenemise põhjustamise potentiaali. GHG protokolli alusel liigitatakse heitkogused kolme mõjualasse. Mõjuala 1 on seotud otseste heitkogustega, mis pärinevad organisatsiooni kontrolli all olevatest või talle kuuluvatest allikatest. Mõjuala 2 heitkogused viitavad kaudsetele heitkogustele, mis on seotud elektri, kütte ja jahutuse ostmisega. Mõjuala 3 hõlmab kõiki muid kaudseid heitkoguseid, arvestades nii meie enda tegevuseet kui ka meie eelnevast ja järgnevast väärtusahelast pärinevaid heitkoguseid. Oleme hinnanud mõjuala 3 heitkoguste

kategooriate olulisust kooskõlas meie äritegevuse iseloomuga. Meie analüüsi põhjal on kategooria 15 – Investeeringud tuvastatud kui kõige olulisem mõjuala 3 heitkoguste allikas, arvestades selle märkimisväärset mõju võrreldes teiste kategooriatega, ning lähtudes teabe olulisuse põhimõttest me ei avalikusta neid enam kestlikkusaruandes.

aastal on meie 2. mõjuala heitkogused, eriti turupõhised, oluliselt vähenenud (vt allolevat tabelit „Kasvuhoonegaaside heitkogused“). See on seotud otseste heiteandmete saamisega tarnijatelt ja sertifitseeritud taastuvenergia osakaalu suurenemisega (nagu on naha ka allolevas energiatarbimise tabelis peatükis 8.2.2.2.2 „Energiatarbimine“). Oleme arvutanud oma mõjuala 2 ja 3 parimate kättesaadavate tegelike andmete põhjal, kuigi ebakindlus püsib, kuna mõjuala 2 arvutamisel kasutatakse hinnangulisi andmeid tarbimise kohta ning mõjuala 3 kategooria 15 puhul kasutatakse sektorite keskmisi heitetegureid. Sama kehtib ka energiatarbimise andmete kohta, kuna mõnel juhul on piiranguid meie ruumide täpsete andmete saamisel.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Kasvuhoonegaaside heitkogused

	Eesti		Ühendkuningriik		Kokku
	2025	2024	2025	2024	2025	2024
Mõjuala 1 KHG heide
Mõjuala 1 KHG koguheide (tCO2e)	0	0	0	0	0	0
Reguleeritud heitkogustega kauplemise süsteemide alla kuuluva mõjuala 1 KHG heite osakaal (%)	0	0	0	0	0	0
Mõjuala 2 KHG heide
Asukohapõhine mõjuala 2 KHG koguheide (tCO2e)	799	1 249,72	57	93,30	856	1 343,02
Turupõhine mõjuala 2 KHG koguheide (tCO2e)	125	598,45	64	99,87	189	698,31
Mõjuala 3 oluline KHG heide
KHG kaudse (mõjuala 3) koguheite üldkogus (tCO2e)	561 623	541 665	11 831	4 051*	573 454	545 716*
1 Ostetud kaubad ja teenused	-	63,70	-	4,67	-	68,37
2 Kapitalikaubad	-	163,91	-	35,40	-	199,31
3 Kütuse ja energiaga seotud tegevus (mis ei kuulu mõjualasse 1 või 2)	-	325,34	-	23,73	-	349,07
4 Transport ja turustus väärtusahela eelnevates etappides	-	-	-	-	-	-
5 Tegevuse käigus tekkinud jäätmed	-	38,65	-	0,02	-	38,68
6 Ärireisid	-	420,59	-	164,72	-	585,31
7 Töötajate tööle- ja kojusõit	-	371,06	-	70,74	-	441,80
8 Väärtusahela eelnevate etappide rendivara	-	-	-	-	-	-
9 Transport väärtusahela järgnevates etappides	-	-	-	-	-	-
10 Mühüdud toodete töötlemine	-	-	-	-	-	-
11 Mühüdud toodete kasutamine	-	-	-	-	-	-
12 Mühüdud toodete kältlemine oleluiringi lõpus	-	-	-	-	-	-
13 Väärtusahela järgnevate etappide rendivara	-	-	-	-	-	-
14 Frantsiisid	-	-	-	-	-	-
15 Investeeringud (vt punkti „Rahastatud heitkogused“)	561 623	540 281,6	11 831	3 752*	573 454	544 033*
KHG heide kokku
KHG heide kokku (asukohapõhine) (tCO2e)	562 422	542 915	11 888	4 144*	574 310	547 059*
KHG heide kokku (turupõhine) (tCO2e)	561 748	542 263	11 895	4 151*	573 643	546 414*

*Korrigereitud vastavalt selgitustele peatükis 8.2.2.2.1 „Finantseeritud heitkogused“

Kasvuhoonegaaside intensiivsus (välja arvatud mõjuala 3) on 2025. aastal 0 tonni netotulu kohta. 2025. aasta kasvuhoonegaaside intensiivsuse arvutamiseks kasutatav netotulu on 305 472 tuhat eurot, mis ühtib konsolideeritud kasumiaruande ja muu koondkasumi aruandes esitatud netotuluga. Jahutuse mõju on arvesse võetud elektritarbimises. Mõjuala 3 arvutused tuginevad 19% ulatuses primaarandmetel.

LHV ei ole kehtestanud oma tegevuse kasvuhoonegaaside heitele baasaastat. See on tingitud käimasolevatest tehnilstest täiustustest, mis on keskendunud meie andmete kogumise ja andmekvalteedi parandamisele. Seetõttu ei ole veel võimalik täieliku täpsusega teha rangelt võrdlevaid analüüse. Vaheesemärkide ja sihtaastate üksikasjad on esitatud punktis „Klimamuutuste leevendamise eesmärgid“, kus kirjeldame oma klimameetmetega seotud kohustusi ja eesmärke. Seetõttu erineb meie kasvuhoonegaaside heite esitusviis regulatiivsetest ootustest.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruarne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

8.2.2.2.1 Finantseeritud heitkogused

Alates 2022. aastast hindab LHV mõjuala 3 15. kategooria „Investeeringud“ (nagu need on määratletud kasvuhoonegaaside protokolli ettevõtete väärtusahela standardis) rahastatud heitkoguseid, kasutades süsiniku arvepidamise finanspartnerluse (PCAF) metoodikat. Rahastatud heitkoguste hindamine on oluline, sest suur osa meie heitkogustest on seotud meie rahastamistegevusega.

aastal jätkas LHV tööd arvutuste täpsuse parandamisega, varaklasside ulatusalade ümberjaotamisega lepingute täpsemaks hindamiseks iga varaklassi sees, sealhulgas likluskindlustusega seotud kindlustusheitmete hindamisega. Rahastatud heitkogused moodustasid 573 454 (544 033 tCO₂e 2024. aastal) tCO₂e ja kindlustusega seotud heitkogused 3 283 (3 112,3 tCO₂e 2024. aastal) mis väljendab metoodika täiustamist ja varaklasside ulatuse ümberkujundamist, et tagada iga varaklassi lepingute täpne hindamine. Absoluutarvude kasv on otseselt seotud ärimahtude kasvuga.

Rahastatud heitkoguste arvestamise PCAF-metoodika abll hinnatakse LHV Panga laenupportlelli kuut varaklassi: äriläenud, ärikinnisvara, hüpoteeklaenud, mootorsõdukilaenud, riigivõlakirjad ning noteeritud aktsiad ja ettevõtete võlakirjad. LHV Bank Limited puhul hinnatakse portfelli ühe varaklassi – ärikinnisvara – lõikes.

aastal rakendati kogu grupis finantseeritud heitkoguste hindamiseks ühtne metoodika, et tagada järjepidevus. Täiustatud metoodika rakendamine nõudis LHV Bank Limitedi 2024. aasta heitkoguste andmete korrigeerimist. See Ühendkuningriigi portfelli ümberarvutus tehti andmekvatiteedi tasemega 5, tuginedes olemasolevale teabele ning kooskõlas grupi ühtse metoodikaga. Ärikinnisvara arvutustes kasutatakse PCAF-i andmebaasi riigipõhiseid heitefaktoreid, mis on Ühendkuningriigi ja Eesti puhul märkimisväärselt erinevad. See on peamine põhjus Ühendkuningriigi ja Eesti portfellide finantseeritud heitkoguste erinevusele.

Selle täiustatud metoodika rakendamine korrigeeris varasemalt raporteeritud 91 040 tCO₂e väärtuseks 3 752 tCO₂e. Erinevus on 87 288 tCO₂e, mis on 96% vähem kui algselt 2024. aasta kohta raporteeritud räitaja. Sellest tulenevalt on nii 2024. aasta finantseeritud heitkogused kui ka koguheitmed ümber arvutatud ja esitatud võrdlusandmetes märkega (*).

Alljärgnev tabel esitab nii LHV Panga kui ka LHV Bank Limitedi ärikinnisvara koondtulemused. Noteeritud aktsiate, äriläenude, hüpoteeklaenude, ärikinnisvara ja riigivõlakirjade varaklassides on vastavalt rahastatud heitkoguste PCAF-metoodikale ja varaklasside ulatuse määratlustele hinnatud 100% kõigist portfelli kuuluvatest laenudest, mis vastavad ulatuse definitsioonidele. Kredidiportfelli spetsifilisi väiksemaid tooteid, mille jaoks PCAF-ii puudub kindlaksmääratud metoodika, ei ole hinnatud. Mootorsõdukilaenude varaklassis on hinnatud 69,9% (2024. aastal 70,4%) portfellist, kuna hindamise ajal puudus metoodika muude masinate, näiteks põllumajandusseadmete liisingu hindamiseks.

Suurima absoluutse heitkoguse ja kõrgeima CO₂-mahukusega sektor on D (elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine). Heitkoguste hinnangute tulemused võivad arvutusmudeiltes kasutatavate sisendandmete kvaliteedist sõituvalt mõnevõrra erineda.

aastal jätkas LHV oma püüdlusi andmekvaliteedi parandamiseks, tunnistades, et olulised parandused nõuavad teabe saamist otse klientidelt. Selle lahendamiseks suhtlesime aktiivselt klientidega, et koguda vajalikke andmeid. Äriläenude, ärikinnisvara, eluasemelaenude ja mootorsõdukilaenude puhul hinnatakse heitkoguseid, kasutades kaudseid allikaid, nagu sektorite keskmised näitajad või andmed välistest andmebaasidest, näiteks PCAF ja Eesti ehitisregister. Need hinnangud peegeldavad eelneva ja järgneva väärtusahela heitkoguseid, kui otsesed andmed pole kättesaadavad, ning nende näitajate ettevalmistamisel tuginetakse asendusandmetele, kui kliendid ei esita teavet – näiteks energiatarbimise või heitkoguste andmeid. Sellest tulenevalt varieerub täpsuse tase: madalamad PCAF-i kvaliteeditasemed (1, 2 ja 3) saavutatakse, kui on saadaval täpsemad, kliendipõhised andmed, samas kui kõrgemad tasemed (4 ja 5) viitavad tuginemisele üldistatud hinnangutele. Andmekvaliteedi tasemed, mis jäävad vahemikku 1 (kõige täpsem) kuni 5 (kõige ebatäpsem), on esitatud allolevas tabelis. Me tunnistame, et praegu on need andmed seotud ebakindlusega. Siiski oleme oma arvutused rajanud parimatele kättesaadavatele tegelikele andmetele, mis on praegu ligipääsetavad. Täpsuse suurendamiseks on LHV-I ESG-küsimustik, et koguda klientidelt vajalikku teavet, ning jätkatakse tööd täpsemate kliendiandmete integreerimiseks tulevastesse hindamistesse.

LAV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Finantseeritud heitkogused

Varaklass	Jääk (miljonites eurodes)		Miljuala 1+2 (ICO₂e)		Miljuala 3 (ICO₂e)		Hellemahukus** (ICO₂e / miljon euro)		PCAF-i andmikvaliteed hinne
	2025	2024	2025	2024	2025	2024	2025	2024	2025	2024
Börsil noteeritud aktsiad ja ettevõtete võlakirjad	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
Äriiaenud	1 563	1 452	160 141	154 766	178 764	213 758	217	253,8	4	4
Kodulaenud	1 753	1 432	47 876	57 323	-	-	27	40,0	3,5	3,9
Ärikinnisvara	1 827	1 327	181 884	112 983*	-	-	100	85	4,3	4
Mootorsõidukilaenud***	123	127	4 787	5 231	-	-	39	41,1	3	3
Riigvõlakirjad	377	284	1,7	0,9	1	0,6	0	0,0	1	1
Kokku	5 643	4 622	394 690	330 303*	178 765	213 758	102 (Kaskmine)	118 (kaskmine)

*Korrigieritud vastavalt selglustele peatükis 8.2.2.2.1 „Finantseeritud heitkogused”
** Miljuala 1+2
*** Sõiduautode, busside ja veoautode heitkogused; muud sõidukid ei ole PCAF-i rahastatud heitkoguste standardiga hõimatud

Rahastatud heitkogused
Äriiaenud
EMTAK

	Jääk (miljonites eurodes)		Kokku (ICO₂e)		% koguheitest ICO₂ e		CO₂ mahukus ICO₂ e/ EUR
	2025	2024	2025	2024	2025	2024	2025	2024
A: Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük	155	50,7	63 208	12 595	18,7	3,4	407	248,6
B: Mäetõõstus	0	0,3	1	568	0	0,2	628	1 679,0
C: Töötiev töõstus	191	156,7	66 676	66 609	19,7	18,1	349	425,0
D: Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	202	213,1	134 840	212 194	39,8	57,6	667	995,7
E: Veovarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäiltus	43	27,0	7 784	4 188	2,3	1,1	180	155,3
F: Ehitus	19	44,9	5 050	7 850	1,5	2,1	266	174,8
G: Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont	107	110,3	23 096	22 350	6,8	6,1	216	202,6
H: Veondus ja laondus	100	57,6	5 719	5 209	1,7	1,4	57	90,4
I: Majutus ja toitlustus	35	10,6	1 480	1 323	0,4	0,4	43	124,9
J: Info ja side	10	13,5	1 052	1 539	0,3	0,4	107	114,0
K: Finants- ja kindlustustegevus	213	217,9	7 095	7 326	2,1	2,0	33	33,6
L: Kinnisvaraalane tegevus	230	182,0	8 356	2 105	2,5	0,6	36	11,6
M: Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	40	125,0	2 800	3 247	0,8	0,9	70	26,0
N: Haldus- ja abitegevused	64	89,6	2 702	3 901	0,8	1,1	42	43,5
O: Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus	37	50,5	2 155	10 196	0,6	2,8	59	201,7
P: Haridus	5	4,4	421	320	0,1	0,1	92	72,7
Q: Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	27	25,6	1 258	1 687	0,4	0,5	46	66,0
R: Kunst, meelelahutus ja vaba aeg	81	67,4	4 603	4 904	1,4	1,3	57	72,8
S: Muud teenindavad tegevused	6	4,7	609	409	0,2	0,2	111	87,0
Kokku	1 563	1 451,8	338 905	368 520	100	100	217	253,8

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruane 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LHV Kindlustus pakub peamiselt pikendatud garantii kindlustust, kaskokindlustust, liikluskindlustust, seadmekindlustust ja tervisekindlustust. PCAF pakub praegu metoodikat kahe ärliini jaoks: eraisikute mootorsöidukkindlustus ja ettevõttekindustus. 2025. aastal hindas LHV Kindlustus eraisikute mootorsöidukkindlustust nagu eelneval aastal, kuna ettevõttekindustus moodustab kindlustusportfellist vaid marginaalse osa. Mõjualade 1 ja

2 kindlustusega seotud heitkogused ulatusid eraisikute mootorsöidukkindlustuse puhul 3 283 tCO₂e (3 112 tCO₂e 2024), mille andmekvaliteedi hinne oli 4. Tulevikus, kui lisandub metoodika täiendavate ärivaldkondade jaoks, vaadatakse LHV Kindlustuse hindamistulemused üle.

Kindlustusega seotud heitkogused

Tegevusala	Kogutud kindlustusmaksed (miljonitse euroüse)	Mõjuala 1+2 (tCO₂ e)	Mõjuala 3 (tCO₂ e)	Heitemahukus (tCO₂e/mõjon euro)	PCAF-i andmekvaliteedi hinne	Vt-1
Eraisku mootorsõiduki kindlustus	17,2	3 283	-	190,8	4	2025
Eraisku mootorsõiduki kindlustus	17,6	3 112,3	-	176,8	4	2024

8.2.2.2.2 Energiatarbimine

Oma pühendumuses täpsele ja läbipaistvale aruandlusele oleme käesoleva perioodi jaoks täpsustanud oma energiatarbimise arvutamise metoodikat. Kasutades otse oma tarnijatelt saadud detailseid energiatootmise jaotuse andmeid, oleme saavutanud oma energiaallikate detailsema jaotuse. Selle tulemusena oleme kasutusele võtnud uue kategooria „Muu“, et klassifitseerida energiasisendeid, nagu turvas ja prügilagaas, mis ei kuulu taastuvate või fossilsete kütuste tavapäraste määratluste alla.

Energiatarbimine	2025		2024
	Eesti	Ühend-kuningnik	Eesti	Ühend-kuningnik
Fossilenergia kogutarbimine (MWh)	639	137	2 682	562
Fossilkütuste osakaal kogu energiatarbimises (%)	19	80	69	100
Muu* (Mittefossiline mittetaastuv energiatarbimine) (MWh)	366	0	-	-
Mittefossilise mittetaastuva energiatarbimise osakaal kogu energiatarbimises	11	0	-	-
Tarbimine tuumaallikatest (MWh)	0	31	-	-
Tuumaallikatest pärineva tarbimise osakaal kogu energiatarbimisest (%)	0	18	-	-
Taastuvenergia kogutarbimine (MWh)	2 447	4	1 184	0
Millest kütuste tarbimine taastuvatest allikatest, sh biomass, biokütused, biogaas, taastuvatest allikatest pärinev vesinik	0	0	0	0
Millest ostetud või omandatud elektri, soojuse, auru ja jahutuse tarbimine taastuvatest allikatest	2 447	4	1 184	0
Millest omatoodetud mittekütuselist taastuvenergiatarbimist	0	0	0	0
Taastuvate energiaallikate osakaal kogu energiatarbimises (%)	71	2	31	0
Energia kogutarbimine (MWh)	3 451	172	3 866	562

*energiaallikas turvas või prügilagaas

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LHV avalikustab oma kestlikkusaruandes järgmised peamised tulemusnätajad (KPI), kuna need väljendavad konkreetseid, LHV jaoks olulisi kaaluttusi, mis on nii meie kui ka meie sidsuruhmade hinnangul asjakohased. Peamiste tulemusnätajate avaldamise eesmärk on anda kökehömlav ja andmete kvalitativsetel omadustel pöhinev ülevaade meie möjudest, riskidest ja voimalustest ning tagada ka pikemas perspektiivis asjakohase, usaldusväärse ja vörreldava teabe esitamine. See toetab meie pühendumust läbipaisivale aruandusele ning kestlike tavade edendamisele kooskolas meie laiemate ESG eesmärkidega.

Peamised tulemusnätajad, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele

	2025	2024
Ettevötete laenude portfelli lisandunud uute taastuvenergiaprojektide (päikese-, tuule- ja bioenergia projektid) lepinguline väärtus (miljonites eurodes)	25,4	16,7
Uute A-energiaklassi korterite arv, mida rahastatakse igal aastail elamuarenduse kaudu	814	827
A- ja B-energiaklassi hoonete jaoks aasta jooksul söimitud kodulaenulepingute osakaal kodulaenuportfellis	29,3%	24,3%

8.3 Sotsiaalne teave

LHV peab oluliseks sotsiaalselt vastutustundliku ja kaasava keskkonna loomist, mitmekesisuse edendamist, inimeste huvide kaitsmist ja ühiskondliku heaolu suurendamist. Töötajad on meie edu alus, mistöttu loome neile professionaalse arengu, töö- ja eraelu tasakaalu ning mitmekesisuse algatuste kaudu võimalusi, mis suurendavad nende tulemuslikkust ja innovatsiooni.

Me avaldame kilentidele mõju, pakkudes võrdset juurdepääsu rahastusele, parandades finantskirjaoskust, kaitstes nende huve ja pakkudes haavatavatele rühmadele kohandatud tuge. 2025. aastail tunnustas Financial Timesi väljaanne The Banker LHV-d seitsmendat korda titliga „Aasta Pank“. Lisaks nimetas juhtiv rahvusvaheline äriajakin Euromoney LHV Panga Eesti parimaks pangaks.

LHV toetab kohalikke kogukondi, annetudes vahendeid haridus-, kunsti- ja spordialgatuste jaoks ning edendades finantskirjaoskust. Jätkame aususe, läbipaisivuse ja eetika pohimõtteid järgides positiivsete ühiskondlike ja majanduslike muutuste elluviimist ning väärtuse loomist nii töötajatele kui ka kilentidele.

Meie visioon on edendada sotsiaalselt vastutustundlikku ja kaasavat keskkonda. Me kaitseme inimõigusi, järgime töööigue nõudeid, edendame mitmekesisust ja kaasatust ning osaleme aktiivselt ühiskondliku heaolu suurendamisele suunatud tegevustes. LHV järgib siseriklikku õigust ja nõudeid, kuid ei ole viinud oma politikat otseselt kooskõlla ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhpõhimõtetega.

Kuna pangad ja finantsasutused mängivad majanduskasvu edendamisel olulist rolli, on neil võimalik mõjutada ka üksikiskute elu ja kogukondade üldist heaolu. LHV äritegevus pöhineb aususel, läbipaisivusel ja eetikal, keskendudes õiglasetele suhetele ning lugupidamisele partnerite, kilentide ja töötajate suhtes.

Tunnistades oma rolli ja ühiskondlikku mõju kohalikul tasandil, teeme järgmist:

pütame pakkuda kõrget töörahulolu, võimaldades praegustele ja tulevastele töötajatele arenguvõimalusi ja eneseteostust;
seisame inimeste ja ettevötete võrdsete võimaluste eest;
eraldame vahendeid muusika, kunsti, hariduse, spordi ja kogukonnaürituste toetamiseks;
toetame ühendusi ja partnereid, et edendada kohalike kogukondade kultuurilist ja majanduslikku arengut;
suurendame kilentide usaldust LHV kui mittediskri-mineeriva finantsteenuste pakkuja vastu;
edendame finantskirjaoskust ja majandusteadmiste jagamist;
täiendame pidevalt oma pädevust ESG valdkonnas, et järjekindlalt edendada sotsiaalset sidusust.

8.3.1 Oma töötajaskond

Suure tööandja mõjutab LHV oma töötajaid, sh nende tootlikkust, innovatsiooni ja rahulolu, mis aitab otseselt kaasa meie äriedule. Olulised positiivsed mõjud, mis tulenevad tervisega seotud hõvedest, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerivate tavade rakendamisest ning professionaalse arengu võimalustest, laienevad kõigle LHV töötajatele ega ole suunatud üksnes kindlatele töötajate rühmadele organisatsiooni sees. Töötasude ebavõrdsusega seotud võimalik negativne mõju LHV enda tööjoole ei ole laialdane ega süsteemne ning ei ole seotud üksikjuhtumitega. Vastupidi, see peegeldab LHV teadlikku pühendumust õiglasel ja võrdsel kohtlemisel pöhinevate pohimõtete järgimisele kogu organisatsioonis. LHV tugevus tuleneh professionaalse arengu esikohale seadmisest, töö- ja eraelu tasakaalu edendamisest ning mitmekesisuse ja võrdse tasustamise toetamisest, mis võimaldab kujundada

vastupidava ja pühendunud töökollektiivi. Need tegevused aitavad leevendada väljakutseid, nagu talentide hoidmine või konkurentisivõime vähenemine tööturul, ning tagavad, et ettevõte püsiib atraktiivse ja tulevikkul vaatava tööandjana, pakkudes samal ajal kõrgetasemelist kilenditeenindust.

LHV on oma strateegia osana pühendunud pädevate ja usaldusväärsete töötajate värbamisele ja hoidmisele. Personalipolitikast lähtudes kaasatakse haritud, professionaalseid ja tulemustele orienteeritud inimesi, et täita ettevõtte tegevusvajadusi. Värbamisprotees hõlmab põhjalikku CV-de analüüsi, struktureeritud intervjuusid ja pädevushindamist; psühholpogilisi hindamisi ja praktilisi ülesandeid kasutatakse üksnes vajaduse korral ja sõltuvalt ametikohast. Otsesed juhid teevad värbamisotsuste tegemisel koostööd personaliosakonna ja juhatuse liikmetega. Kandidaadid annavad nõusoleku isikuandmete töötlemiseks taustakontrolli eesmärgil, mis võib hõlmata varasemate tööandjate ja soovitajatega kontakteenumist. Need protseduurid aitavad tagada, et LHV töökollektiiv on pädev ja pühendunud ning kooskõlas ettevõtte strateegiliste eesmärkide ja püüdlustega kõrge kvaliteedi poole.

Töötajate heaolu ja toimetulek on LHV äritegevuse keskmes. Mõistes, et strateegiliste eesmärkide saavutamine sõltub töötajatest, on LHV pühendunud töötajate kvalifikatsiooniga seotud riskide negulaarsele tuvastamisele, hindamisele ja tohusale juhtimisele.

LHV mõistab, et tugevate äritulemuste ja kestliku kasvu saavutamine eeldab inimesi, kes loovad väärtust, tunnevad end väärtustutuna ning on pühendunud nii isikilkele kui ka ühistele eesmärkidele. LHV töötajad näitavad kõrget kaasatuse ja panustamise taset ettevõtte missiooni elluviimisel. See pühendumus kajastub ka viimases iga-aastases töötajate rahulolu-uuringus, kus 82% vastanutest (2024. aastail samuti 82%) märkis, et nad on väga kaasatud ja pühendunud LHV eesmärkidele.

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARJANDED JA LISAD

LHV tokollektiivis ei tosta tostajaid, kellel oleksid eripärased tunnused seoses kindlate tostingimuste või -kontekstidega. Asjakohaseid riske ei ole tuvastatud ning täiendavaid meetmeid ei ole seetõttu välja tostatud.

Eesti turul tegutseva suure tööandjana on LHV pühendunud kestliku toskultuuri hoidmisele, mis toetab töötajate heaolu ja loob positivse toskeskonna. Pakkudes isiklikku arengut soodustavat keskkonda, soovib LHV arendada oskusi, suurendada tulemuslikkust ning kujundada pikaajalisi suhteid nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool seda. LHV eesmärk on olla oma töötajate jaoks eelistatud tööandja, kujundades positiveu kultuuri ja produktivse toskeskonna, mis toetab pikaajalist kaasatust ja rahulolu. Tööandjana on LHV-l võimalus avaldada töötajatele positivset mõju ning samal ajal maandada negatiivseid mõjusid, tegeledes selliste küsimustega nagu diskrimineerimine ja stress, mis võivad kahjustada töötajate vaimset tervist.

LHV-s on kehtestatud tööonnetuste ennetamise politika (tööohutuse ja tökeskkonna juhend) Eesti kontoritele ja töötervishoi ja tööohutuse politika Ühendkuningriigi kontoritele, mis annavad ülevaate töötervishoi ja tööohutuse olulistest nõuetest ning tökeskkonnarriskide vältimise meetmetest kontoris.

8.3.1.1 Poliitika, meetmed ja eesmärgid

Kaasamine, mitmekesisus ning inim- ja töötajate õiguste kaitsmine on LHV vastutustundliku ärieetika lahutamatud osad. LHV on välja töötanud ja rakendanud grupiülese personalipolitika, mitmekesisuse politika, huvide konflikti vältimise politika ja tasustamispolitika, mille eesmärk on tagada kõigile meie töötajatele õiglane, motiveeriv, läbipaistev ning seadustele ja regulatsioonide vastav tasustamine.

Personalipolitika määratleb personalijuhtimise raamistiku, sealhulgas peamised põhimõtted, juhtimise ja põhiprotsessid värbamiseks, arendamiseks ning töötajate motiveerimiseks.
Mitmekesisuse politika määratleb mitmekesisuse ja kaasatuse raamistiku, kehtestades põhimõtted, juhtimise ja praktikad, et tagada õiglane ja erapoolatu värbamine ning edutamine ning tugevdada otsustamist mitmekesiste vaadete kaudu.
Huvide konflikti vältimise politika kehtestab põhimõtted ja menetlused, et vältida isiklike huvide mõju tööalastele kohustustele, nõudes õigeaegset avalikustamist, taandumist ja vastavuskontrolli ning pakkudes kanaleid väärkäitumise ja nõuete rikkumiste teatamiseks.
Tasustamispolitikas on sätestatud suunised kõigi töötajate õiglase tasustamise kindlaksmääramiseks.

Asjakohaste sisedokumentide eest vastutavad personalijuht või vastavuskontrolli juht ning protsessi kinnitajad on kas LHV juhatus või nõukogu.

LHV pikaajaline strateegia on kujundada tugevad suhted, olles atraktivne tööandja, kes pakub praegustele ja tulevastele töötajatele kõrget töörahulolu, arenguvõimalusi ja eneseteostust. Selle saavutamiseks LHV:

toetab kõigi töötajate, sealhulgas võtmetöötajate, professionaalset arengut sihipäraste arendusprogrammide, mentorlusvõimaluste ja selgete karjäärivõimaluste kaudu. Investeerides töötajatesse, soovib LHV arendada nende oskusi, suurendada kaasatust ja hoida parimaid talente;
seab prioriteediks naiste osakaalu suurendamise juhatuse ja nõukogu tasandil, peegeldades pühendurnust mitmekesisusele, tasakaalule ja kaasatusele juhtimises. LHV eesmärk on saavutada hiljemalt 30. juuriks 2026, et kas 40% nõukogu likmetest või 33% juhatuse ja nõukogu likmetest kokku kuuluvad alaesindatud soo hulka;
on seadnud kontsemiülse töötajatega seotud eesmärgi saavutada 2029. aastaks palgavõrdsus suhtes 95 : 105.
aastal töötas LHV välja tööperede (job families) esimese versiooni, mida piloteeriti 2025. aasta jooksul eesmärgiga tagada, et erinevate töötajate rühmade palgatasemed, lähtudes Fontes/Figure1/äbviidavast riiklikust võrveldavast aastapõhisest palgauuringust, liiguksid tasakaalustatud tasemele, kus ühegi rühma tasu ei ületa ega jää alla teise rühma tasemeet enam kui 5% võrra 2029. aastaks. Seda tööd jätkatakse 2026. aastal, et tööperede struktuuri ja palgatasemeid täiendavalt täpsustada ja ühtlustada. Tööpered on LHV-s määratletud kui samase iseloomuga ametikonti hõlmavad rühmad, millel on võrveldavad vastutused ja mille eest tuleks maksta samast tasu. See pühendumus rõhutab LHV soovi tagada õiglane ja võrdne tasustamine kogu organisatsioonis.
aastal peegeldasid tööjõuga seotud arengud nii sisemisi efektivsuse tõstmise meetmeid kui ka välise tööturu dünaamikat. 2025. aasta I kvartalis ellu viidud koondamised põhjustasid kulude kokkuhoiu ja efektivsuse tõstmise programmi raames (protsesside automatiseerimine, juhtimistasandite vähendamine ja vastutuste koondamine) ühekordse kasvu tööandja algatatud tõõsuhete lõpetamistes, samal ajal kui tööturu tingimuste paranemine suurendas töötajate mobiilsust ja töökoha vahetamise sagedust.

Ettevõttekultuuri arendades ja tugevdades püüab LHV olla tunnustatud juhtiva tööandjana, pakkuda väärtustatud klienditeerindust, edendada oma väärtusi ja eesmärke töötajate seas ning keskenduda kasumlikkusele ja tõhususele. Tugeva organisatsioonikultuuri hoidmise kaudu seob LHV oma meeskonna ettevõtte missiooni ja väärtustega, toetades pikaajalist edu ja töötajate rahulolu.

LHV on pühendunud kõigi Euroopa Liidu ja riiklike regulatsioonide järgimisele, tagades eetilise tegutsemise ning vältides selliseid praktikaid nagu inimkaubandus, lapstööjõu kasutamine või sunnivisiline töö.

ANLH

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICJE JE TULEMUSLIKKUSE ÚLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÚLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Personali voolavus ja tokohtade liigid 2025*

Töötajate arv kokku (muutus vörreldes 2024. a)
	Köik LHV eltevötted	Eesti	Ühendkuningitik
Töötajate arv kokku	1 253*** (-28)	1 100 (-41)	153 (+13)
Osalise tööajaga töötajad (%)	2,6%	2,7%	2,0%
Täistööajaga töötajad (%)	97,4%	97,3%	98,0%
Töövõtjad (kellest IT osakondades, %)	44 (64%)	24 (33%)	20 (100%)
Tähtajatu lepinguga töötajad	1 152	1 004	148
Ajutise lepinguga töötajad	30	25	5
Uued litujad (kellest praktikandid)	288 (50)	239 (49)	49 (1)
Lahkunud töötajad (töösuhe lõpetatud)	302	267	35
Vabatahtlik tööjou voolavus (%)	11,7%	11,5%	12,9%
Tööjou voolavus kokku (%)	20,2%	20,5%	18,7%

Personali voolavus ja tokohtade liigid 2024*

Töötajate arv kokku (muutus vörreldes 2023. a)
	Köik LHV eltevötted	Eesti	Ühendkuningitik
Töötajate arv kokku	1 281 (+163)	1 141 (+119)	140 (+44)
Osalise tööajaga töötajad (%)	3,7%	4,1%	0,7%
Täistööajaga töötajad (%)	96,3%	95,9%	99,3%
Töövõtjad (kellest IT osakondades, %)	53 (94%)	33 (91%)	20 (100%)
Tähtajatu lepinguga töötajad	1 197	1 061	136
Ajutise lepinguga töötajad	22	18	4
Uued litujad (kellest praktikandid)	347 (21)	289 (21)	58 (0)
Lahkunud töötajad (töösuhe lõpetatud)	195	181	14
Vabatahtlik tööjou voolavus (%)	8,1%	8,5%	4,5%
Tööjou voolavus kokku (%)	12,8%	13,2%	9,0%

12 kuu (ooksev summa (rolling sum) kajastab virnase 12 kuu kogusummat. Iga kuu lisatakse avvestusse virnase kuu tulemus ning eemaldatakse avvestusest sama kuu tulemus ühe aasta tagusest perioodist. Tulemuseko on uude kuusse edasi liikunud 12 kuu kogusumma
töötajate arvuns aruandaperioodi lõpu seisuga
**vaata lisaks finanssaruanrete lisa 8 „Tegevuskulud"

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

8.3.1.2 Vördne kohtlemine ja mittediskrimineerimine

LHV edendab mittediskrimineerivaid äri- ja personalipraktikaid. Värbamisprosessis lähtutakse eetilistest standarditest, inimöigustest ja vördsete võimaluste põhimõtetest, arvestamata tööga mitteseotud tegureid, nagu rass, puue, politiilised vaated, seksuaalne sãttumus jms. Vastavalt personalipolitikale rakendab LHV kõigis värbamis- ja edutamisotsustes sooneutraalset ja mittediskrimineerivat lähenemist ning teeb otsuseid vördsete ja mõõdetavate kriteeriumide alusel, nagu kogemus, haridus, oskused ning vajadusel kehtivates regulatsioonides tulenevate nõuete alusel. LHV jaoks on oluline mitte diskrimineerida ühtegi vähemusgruppi. Praegu ei ole LHV kontorid veel täielikult kohandatud kõigi liikumispuudega inimeste vajadustele ning mõned ligipääsetavust toetavad lahendused on puudu. Alternativina pakub ja toetab LHV kaugtoõ võimalusi.

LHV on kehtestanud ja rakendanud mitmekesisuspoliitika. LHV on seisukohal, et otsustusprotsesside, riskivõtmise ja järelevalve kvaliteet paraneb ning eelarvamusi on võimalik vältida siis, kui koos tegutsevad avatud mõtteviisiga inimesed, kellel on erinev taust, kogemused, arvamused ja vaated. LHV käsitleb soolist tasakaalu mitmekesisuse ühe olulise mõõtmena. LHV edendab organisatsioonikultuuri, kus kõiki koheldakse lugupidamise ja väärikusega. LHV toetab vördseid võimalusi ega omista ühelegi mitmekesisuse mõõtmele etteantud positiviset või negativiset väärtust. Võimaluse piires lõimib LHV mitmekesisuse ja kaasatuse põhimõtted oma värbamise, tasustamise, karjäärierenduse ning juht- ja järelevalveorganite koosseisu kujundamisega seotud politikatesse ja praktikatesse. Mitmekesisuse rõhutamine, eriti juht- ja järelevalveorganite liikmete valikul, aitab tagada laiemat vaatenurkade spektrit ning vähendada riski valida liiga sarnase profiiliga isikuid.

Töötajate vanuseline ja sooline jaotus* 2025

Lepingu liik	Naised				Mehed				Kokku (%)	Koguav töötajate arvu järgi
		Alta 30 (%)	30-50 (%)	Üle 50 (%)	Kokku (% kõigist)		Alta 30 (%)	30-50 (%)	Üle 50 (%)	Kokku (% kõigist)
Tähtajatu leping		24,0%	70,2%	5,8%	56,5%		23,4%	71,4%	5,2%	43,5%
Ajutine leping		38,1%	61,9%	0,0%	67,9%		33,3%	44,4%	22,2%	32,1%
Garanteerimata tööaeg		0%	0%	0%	0%		0%	0%	0%	0%
Kokku	56,9%	24,4%	70,0%	5,6%		43,1%	23,6%	71,0%	5,5%	100,0%

Töötajate vanuseline ja sooline jaotus* 2024

Lepingu liik	Naised					Mehed					Kokku (%)	Koguav töötajate arvu järgi
		Alta 30 (%)	30-38	30-50 (%)	Üle 50 (%)	Kokku (% kõigist)		Alta 30 (%)	30-38	30-50 (%)	Üle 50 (%)	Kokku (% kõigist)
Tähtajatu leping		27,6%	35,0%	32,8%	4,6%	56,2%		26,8%	39,5%	30,2%	3,4%	43,8%
Ajutine leping		69,2%	15,4%	7,7%	7,7%	59,1%		33,3%	33,3%	11,1%	22,2%	40,9%
Garanteerimata tööaeg		0%	0%	0%	0%	0%		0%	0%	0%	0%	0%
Kokku	56,3%	28,4%	34,6%	32,3%	4,6%		43,7%	27,0%	39,4%	29,9%	3,7%	100,0%

*Töötajate arvuna aruandepericodi lõpu seisuga
Teave soolise jaotuse kohta tippjuhtikonna tasandil on avalikustatud peatükis 8.1.4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

8.3.1.3 Tasustamine ja vördne töötasu

Meie tasustamispöhimötted sätestavad suunised töö öiglaseks ja vördseks tasustamiseks. Tasustamist käsitlevad otsused peavad olema objektiivsed ja erapoiletud ning tagama kõikide asjakohaste õigusaktide järgimise.

LHV kasutab Fontes/Figure'i poolt loodud ja arendatud analüütilist ametikohtade hindamise meetodit, mis põhineb Rahvusvahelise Tööorganisatsioonil (ILO) soovitatud metoodikal. Seda meetodit, mida kasutatakse kõigis kolmes Balti riigis turu võrdlusuuringuteks, rakendatakse ametikohtade hindamiseks hariduse ja töökogemuse, töö iseloomu ning vastutusala alusel. Alates 2013. aastast kasutab LHV Fontes/Figure'i võrdlusmetoodikat iga-aastaste hindamiste läbiviimiseks, tagades sarnase väärtusega ametikohtade võrdlemise organisatsiooni sees.

aastal viisime lõpule uue LHV ametikohtade kaardistamise ja palgasüsteemi kasutuselevõtu, andes juhtidele praktilise tööriista, mis toetab kaasaegset ja läbipaistvat tasustamisraamistiku. Selle algatuse eesmärk on tugevda a kaasaegset palgastruktuuri, mis:
ühtlustab organisatsioonisisesed lähenemised tasustamisele;
loob selguse ametikohtade jaotuses, tagades järjepidevuse ja õigliuse;
lihtsustab juhtide tööd tasustamise määramisel ja juhtimisel;
kirjeldab selgemalt karjäärivoimalusi, pakkudes töötajatele läbipaistvat arenguteed;
võimaltab suuremat läbipaistvust tasustamispraktikates, soodustades usaldust ja avatust.

Samas säilib seos ja tuginemine Fontes/Figure'i palgauuringutele, et tagada tasustamise konkurentsivõime tööturul.

Tasustamissüsteem koosneb kahest põhiosast – ametikohtade hindamisest ja palgavahemikest. Ametikohtade hindamisel kasutatakse ametitasemeid ja ametiperesid, et mõõta ja võrrelda rollide keerukust kogu organisatsioonis. See võimaltab täpsemalt hinnata soolist palgalöhet, jaotades ametikohad 13 tasemesse vastavalt pädevusele, keerukusele, vastutusala ulatusele ja mõjule. Klassifitseerimisel arvestatakse töö sisu, organisatsioonistruktuuri, ametinimetusi, meeskonna suurust ja valdkonda ning see valideeritakse valdkonnajuhtide poolt. Ametipered koondavad sarnased rollid, et tagada järjepidev ja võrreldav tasustamine.

Ühendkuningriigis võrreldakse tasustamist süsteemaa-tiliselt kohaliku tööturuga, et tagada õiglane ja valdkonna standarditele vastav tasu. Sama lähenemist rakendatakse kõigi Ühendkuningriigi töötajate suhtes, tagades töötajate konkurentsivõimelise ja õiglase tasustamise. Turutrendide ja palgatasemete pideva jälgimise kaudu soovib LHV meelitada ja hoida talente, säilitades samal ajal õiglust ja võrdlust oma Ühendkuningrigi tegevustes.

Korrigereimata sooline palgalöhe oli Eestis 2025. aastal 29,01% (2024. aastal 28,27%) ning Ühendkuningriigis 13,23% (2024. aastal 17,42%). Kõrgeima tasuga töötaja ja kõigi töötajate aastase mediaan kogutõötasu suhe oli 2025. aastal Eestis 12,79 (2024. aastal 14,96) ning Ühendkuningriigis 6,19 (2024. aastal 6,06).

LHV palgasüsteem põhineb ametiperedel ja -tasemetel, tagades õiglase ja struktureeritud tasustamise. Ametikohad liigitatakse organisatsioonistruktuuri, töö sisu ja võrdlusanalüüsi alusel ning palgavahemikud määratakse turu mediaanandmete põhjal. Personaliosakond jälgib ja haldab muudatusi, et tagada andmete ajakohasus ja täpsus.

Sooline palgalöhe kajastab üldist sissetulekute erinevust naiste ja meeste vahel. Korrigereitud sooline palgalöhe võtab arvesse ametikohti, tasemeid ja töökogemust, võrreldes tasusid sarnastel ametikohtadel. Korrigereitud nältaja annab täpsema ülevaate tasustamise õigluseet.

Selleks, et jätkata oma ambitsiooni olla parim ja ihaldusväärseim tööandja, jälgib LHV aktivselt soolist palgalöhet. Eestis on LHV korrigereitud sooline palgalöhe 2025. aasta lõpu seisuga 5,02% (2024. aastal 4,49%) ning Ühendkuningriigis 1,23% (2024. aastal 1,46%). See nältaja on arvutatud, võrreldes meeste ja naiste keskmisi palku igal ametitasemel. Tulemuse saavutamiseks võrreldakse sarnaseid ametikohti, mis võimaltab õiglast hinnangut tasustamise võrdsusele võrreldavate rollide lõikes.

LHV töötajad ei ole kaetud kollektiivlepinguga, kuna see ei ole finantssektoris Eestis ega Ühendkuningriigis tavapärane. Järgides Eestis töölepingu seadust ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärä ning Ühendkuningriigis National Minimum Wage Act 1998 ja National Minimum Wage Regulations 2015 nõudeid, tagab LHV, et kõik töötajad saavad tasu, mis vastab vähemalt seadusest tulenevatele minimumnõuetele või ületab neid. See pühendumus peegeldab LHV soovi järgida tööõigust ja edendada õiglase tasustamise praktikaid kõigis piirkondades, kus ettevõte tegutseb.

8.3.1.4 Kaasav töökoht

LHV-s usume, et edu aluseks on koostöö ja kollektiivse intelligentsuse rakendamine. Meie jaoks on oluline, et meie töötajate ideid, mõtteid ja arvamusi võetakse kuulda ja arvesse. Toetame keskkonda, kus töötajad tunnevad end oma mõtele ja ideede jagamisel vabalt ja kus nende häält võetakse kuulda organisatsiooni kõigil tasanditel, sh tippjuhtkonnas.

LHV peab oluliseks avatud suhtlust juhtide ja töötajate vahel, et tõhustada tööülesandeid, parandada töökorraldust ja seada selgeid eesmärke. Juhid viivad regulaarselt läbi individuaalseid üks ühele vestlusi meeskonnalikmetega, et luua usaldust, ühtlustada eesmärke ja arutada töö edenemist. Need kohtumised pakuvad töötajatele väärtuslikku võimalust jagada oma mõtteid ja ideid ning toetavad koostööpöhist töökeskkonda.

Töötajate vaadete kohta sisuliste ja andmepõhiste sisendite kogumiseks viiakse kaks korda aastas läbi anonüümne Q12 kaasatuse uuring. Üks uuringu võtmenätajaid on väide „Mulle tundub, et minu arvamus töö loeb“. 2025. aastal hindasid töötajad seda väidet mais hindega 4,46 ja oktoobris hindega 4,42 viiepalisel skaalal, mis viitab tugevale tajule, et neid kuulatakse ja väärtustatakse. Uuringu tulemused suunavad sisulisi arutelusid juhtide ja meeskondade vahel ning toetavad

Korrigereimata sooline palgalöhe*	LHV kõik ettevõtted	Eesti	Ühendkuningriik	Eesti	Ühendkuningriik
Korrigereimata sooline palgalöhe	33,27%	29,01%	13,23%	28,27%	17,42%
Kõrgeima töötasuga isiku aastase kogutõötasu ja kõigi töötajate aastase mediaantõötasu suhe	11,54	12,79	6,19	14,96	6,06

*aruandeperioodi lõpu seisugis

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA III: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

praktilise tagasiside andmist, mis viib sageli eesmärkide, töökomalduse või meeskondlike prioriteetide kohandamiseni. Personaliosakond koordineenb töötajate kaasamise protsessi ning rõhutab nende olulisust meeskonnajuhitdele, et tagada kooskõla organisatsiooni eesmärkidega. Personaliosakond teeb tihadat koostööd juhtidega uuringutulemuste analüüsimisel ja töötajate tagasiside lõimimisel otsustusprotsessidesse. Nätkeks aitavad üks ühele vestlustest ja küslitustest saadud sisendid täpsustada töötajate heaclu, töökoormuse ja tulemusnäitajatega seotud politikaid ja praktikaid. Läbipaistvuse tagamiseks antakse juhtidele tööriistu ja koolitust, et meeskondadega tõhusalt suhelda, ning töötajaid teavitatakse ka sellest, kuidas nende tagasiside on konkreetseid muudatus mõjutanud.

Kaasamine toimub mitmel tasandil, sealhulgas organisatsiooni ja meeskonna tasandil. Organisatsiooni tasandil toetavad küslituste ja töötajate arutelude tulemused ettevõtteüleseid algatusi, nagu politikate ajakohastamine või strateegiline tööjõuplaneerimine. Meeskonna tasandil keskendub kaasamine konkreetsete meeskondlike väljakutsete ja võrisajuste käsitlemisele, tagades töötajate vaadete arvestamise projektipõhistes otsustes.

Vajaduse korral püüab LHV kaasata ka nende töötajate vaatenurki, kes võivad olla haavatavas olukorras või marginaliseerumise riskis. Selleks tehakse sihipäraseid pingutusi võimalike tõkete vähendamiseks, nätkeks tagades ligipääsetavad suhtiuskanalid, võttes arvesse keele- ja kultuurierinevus ning kujundades kaasavat keskkonda, kus igaüks tunneb end julgustatuna oma arvamust avaldama.

LHV väärtustab mitmekesisust ja kaasatust algatuste kaudu, mis tugevdavad koostööd ja ühist öppimist kogu organisatsioonis. 2025. aastal loodi andmejuhtimise kogukond (Data Leadership Chapter), mis koondab analüütikajuhte kogu ettevõttest eesmärgiga suurendada ettevõtteülest koostööd andmete ja analüütika valdkonnas, parandada andmepõhiste algatuste tõhusust ja mõju, kujundada ühtne andmekultuur ning toetada paremat otsustamist ühiste teadmiste ja tööristade kaudu.

Selle algatuse osana korraldati ka „Analüütikute Päev“ – ettevõtteülene sündmus, mille eesmärk oli innustada ja siduda LHV andmekogukonda. Päev hõlmas interaktiviseid tehisintellekti töötubasid, kus uuriti nutikamaid viise igapäevastö automatiseerimiseks, eri ärivaldikondade esiltusi andmete kasutamisest igapäevastöös, külalisesinejaid ning „kuuma tooli“ - aruteluformaati, mis soodustas avatud arutelu ja ideede jagamist. Kõik ettekanded salvestati laiemaks kättesaadavuseks, samas kui tootoad toimusid kohapeal, et toetada praktitist koostööd. Need algatused aitavad tugevdada kogukonda ja suurendada andmete kaudu loodavat mõju.

Lisaks jätkati edukalt 2024. aastal algatatud „TulemusLennu“ projektiga ka 2025. aastal. Projekt pakub LHV töötajatele Eestis ainulaadset võimalust keskenduda tõhususele, innovatsioonile ja tulemustele, tuues nutikaid lahendusi igapäevastöösse. Projekti eesmärk on suurendada tõhusust tüütute protsesside automatiseerimise kaudu, arendada innovaatilisi tooteid ja teenuseid klientidele ja töötajatele, viia ideid kiiresti ellu ühe nädala jooksul ning anda meeskondadele võimalus valida oma fookus, moodustada toimivad tiimid ja saavutada koostöös silmapaistvaid tulemusi.

Sellised algatused soodustavad loovust ja pakuvad platvormi mitmekesiste vaatenurkade esiletoomiseks. Need peegeldavad LHV pühendumust innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtule ja valdkonna arengutega kaasas käimiseks. LHV keskendub mitmekesisuse, kaasatuse ja avatud suhtluse edendamisele mitmete algatuste kaudu ning töötab selle nimel, et lõimida arenenud tehnoloogiaid, sealhulgas tehisintellekti, oma tegevusse tõhusamate lahenduste loomiseks. Projektid nagu TulemusLend illustreerivad LHV püüdlusi anda töötajatele rohkem otsustusruumi ning parandada teenuseid innovatsiooni ja koostöö kaudu. Üheks nätkeks LHV kaasavast lähenevmet on hüvepaketi ühine arendamine teenusedisaini meetodil, kus eri taustaga töötajad panustasid programmi loomisse, mis arvestab erinevaid vajadusi ja eelistusi.

aastal oli LHV juhtide arendamise fookuses Combat Ready koolitusprogramm, mille eesmärk on tugevdada juhtimise põhlaluseid kõigi meeskonnajuhitide seas. Programmi põhineb Jocko Willinki ja Leif Babini raamatus Extreme Ownership kirjeldatud juhtimisfilosoofial, mille kohaselt peavad juhid võtma täieliku vastutuse nii enda kui ka oma meeskonna tulemuste eest ning edu või ebaedu ei tohi omistada välistele teguritele ega alluvatele.

Combat Ready tõlgib need põhimõtted praktiliseks koolitusvormiks, õpetades juhte seadma prioriteete, säilitama rahu pingelistes olukordades ning juhtima meeskondi keerukates ja ebakindlates olukordades. Lähtudes põhimõttest, et distsiplin loob vabaduse, aitab programm juhtidel kujundada raamistiku, kus meeskonnad saavad tegutseda iseseisvalt ja enesekindlalt, samal ajal kui juht säilitab vastutuse.

Lisaks isiklikule ja professionaalsele arengule korraldab LHV regulaarselt aruteluõhtuid, kus ettevõtte enda töötajad jagavad teadmisi ja kogemusi. Samuti korraldab LHV kord kvartalis juhatuse likmete eestvedamisel ettevõtteüleseid infotunde, mis pakuvad platvormi oluliste uuenduste jagamiseks, saavutuste tähistamiseks ning töötajatele küsimuste esitamiseks ja ideede jagamiseks. Ligipääsetavuse tagamiseks salvestatakse need kohtumised ning tehakse töötajatele järevaatamiseks kättesaadavaks. Avatud dialoogi kaudu soovib LHV tugevdada läbipaistvust, koostööd ja kaasatust kogu organisatsioonis.

Kaasamisprotsess toimub otseselt töötajatega. Kaasamistegevused leiavad aset eeskäti organisatsiooni tasandil ning hõlmavad osalemist ja konsulteerimist, tagades töötajatele võimaluse aktiivselt panustada. Kaasamiste käigus saadud sisendeid arvestatakse strateegiliste ja operatiivsete arutelude käigus, erili olemasolevate algatuste tõhususe hindamisel või tulevaste tööjöuga seotud prioriteetide määramisel. Kaasamine toimub kord kvartalis ettevõtteülese infotunni kaudu ning seda täiendavad regulaarsed individuualised vestlused ja kaks korda aastas läbivildavad

anonüümsed küslitused (Q12 kaasatuse uuring). Töötajate vaatenurkade lõimimise tugevdamiseks otsustusprotsessidesse kavatsab LHV kaasamistegevusi edaspidi veelgi arendada ja süvendada.

LHV on Eesti Tööandjate Keskilidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (KELL) ning Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE liige.

8.3.1.5 Töötajate kaasamine ja areng

Professionaalne ja isiklik areng on LHV ettevõttekultuuri lahutamatud osad ning peegeldavad pühendumust innovatsioonile ja pidevale arengule, et pakkuda klientidele nutikamaid lahendusi. LHV usub, et parimad ideed sünnivad töötajateit ning seetõttu on oskuste arendamine loomulik osa igapäevastst tööst. Koolituslähenemine ühendab struktureerituse ja paindlikkuse, et vastata töötajate erinevatele arenguvajadustele. Kuigi LHV koolitusprogrammid pakuvad ühtset raamistikku, saavad meeskonnajuhid koostöös töötajatega kohandada arenguvõimalusi vastavati individuualsetele eesmärkidele ja arengusuundadele. See tagab, et koolitused on nii asjakohased kui ka toetavad töötajate isiklikku ja professionaalset arengut.

LHV koolituspoliitika, nagu on sätestatud personalipoliitikas, rõhutab töötajate pädevuste arendamise olulisust planeeritud, kust kohandatava koolitusprotsessi kaudu. Koolitused on kättesaadavad kõigile töötajatele ning nende maht ja sagedus lähtuvad iga-aastastest koolitusplaanidest, mis seovad osakondade eesmärgid töötajate individuualsete arenguees-märkidega. Kasutatavad koolitusvormid, sealhulgas ettevõtteiseseid koolitused, sisseostetud koolitused ja e-õppe lahendused, pakuvad vajalikku paindlikkust, et vastata töötajate erinevatele vajadustele ja karjääripüüdlustele.

Pideva õppimise toetamiseks kasutab LHV Learnsteri platvormi – koolituste haldussüsteemi, mis koondab kõik koolitusmaterjalid ühte keskkonda. Seda süsteemi kasutatakse töötajate koolituste ja arengu jälgimiseks.

ALHV GROUP

Konsolideeritud aastasruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARJANDED JA LISAD

Erlist tähelepanu pööratakse töötajate tugevuste
kaardistamisele Gallupi Clifton StrengthsFinderi
hindamisvahendi abil. Meeskondadel ja töötajatel on igal ajal
voimalus testi sooritada, mis annab tervikliku ülevaate rende
peamistest tugevustest ning toetab isiklike arenguplaanide
koostamist. Samuti annab see ülevaate tugevustel pöhinevast
juhtimisest, voimaldades juhtidel meeskondi tohusamalt
juhtida.

8.3.1.5.1 Töötajate pühendumuse uuringud ja tagasisidekanalid

Töötajate kaasatuse uuring on oluline vahend hindamaks
töötajate kaasatust ja rahulolu arenguvoimalustega.
Küsimusele „Kas sul on oinud viimase aasta jooksul võimalusi
öppida ja areneda?" vastas 91% töötajatest positiivelt. Need
tulemused kinnitavad LHV jätkuvat pühendumust töötajate
rahulolu ja kaasatuse suurendamisele.

LHV on pühendunud seadusliku ja eetilise käitumise järgimisele. Kõik töötajad peavad järgima kohaldatavaid
õigusakte, regulatsioone ja sisemisi eeskirju. Aususe ja läbipaistvuse tagamiseks on kehtestatud protseduurid
voimaliku või kahllustatava väärkäitumise teavitamiseks.

Töötajad on kohustatud teatama kõigist tööonnetustest,
vahejuhtumitest ja kaebustest töökeskkonnas järgmiste
kanalite kaudu: kasutades Outlooki teavitustes olevat
intsidentide ja kaebuste vormi (anonüümne teavitamine on
lubatud), kasutades intranetis olevat rikkumisest teavitamise
vormi (anonüümne teavitamine on lubatud) ja/või vöttes
otse ühendust personaliosakonnaga; samuti pöördudes
tööohutuse ja töökeskkonna juhiste ning huvide konflikti
poliitika kohaselt töökeskkonnanõukogu liikme poole. Need
kanalid tagavad läbipaistvuse ning sisaldavad selgitavat
teavet teavitamise toetamiseks. Sisemised eeskirjad annavad
põhjalikud juhised nii töötajatele kui ka juhtidele.

Vastavuskontrolli osakond kinnitab teate kattesaamise ning
võib vajaduse korral küsida täiendavat teavet. Heausksetele
teavitajatele on tagatud anonüümsus ja konfidentsiaalsus ning
kogu teavet käsitetakse diskreetseit. LHV tagab, et töötajate
suhtes, kes tõstatavad muresid, ei rakendata ebasoodsaid
meetmeid ega ebaõiglast kohtlemist.

Aruandeaastal ei ole töötajad teatanud ühestki
rikkumisest ega väärkäitumisest. Töötajatel on ka õigus
teavitada rikkumistest otse järelevalveasutusi ilma
eelneva LHV teavitamiseta. Eestis saab teateid esitada
Finantsinspektsioonile telefoni, e-posti, veebivormi kaudu
või kohtumise kokkuleppimise teel. Ühendkuningriigis saab
teateid esitada Financial Conduct Authority'le või Prudential
Regulation Authority'le telefoni, e-posti või posti teel.

Sisseelamisprotsessi käigus on uued töötajad kohustatud
tutvuma kohustuslike juhendite ja poliitikagea, sealhugas
tööohutuse ja töökeskkonna juhiste, tervise- ja ohutuspoliitika
ning huvide konflikti poliitikaga, kasutades selleks sisemist
dokumendihaldussüsteemi. Pärast dokumentidega tutvumist
peab töötaja kinnitama, et on need läbi vaadanud.

LHV tagab kalte diskrimineerimise ja ebaõiglase kohtlemise
eest isikutele, kes teavitavad heauskselt. Uurimised viiakse
läbi põhjalikult ja konfidentsiaalselt ning teavet avalikustatakse
üksnes seadusest tulenevatel juhtudel. Praegu ei ole
LHV-I eraldi protsessi hüvitiste pakkumiseks või nendele
kaasaatamiseks juhtudel, kus ettevõte võib olla põhjustanud
või aidanud kaasa olulise negativse mõju tekkimisele. Iga
juhtumit käsitetakse hoolikalt ja individuaalselt põhjaliku
uurimise kaudu. Kuna selliseid juhtumeid ei ole esinenud,
ei ole oinud vajadust vastava sisemise regulatsiooni
kehtestamiseks. Samas ei välistat LHV hüvitiste pakkumist
juhul, kui seda peetakse põhjendatuks.

Teadlikult vale teate esitamine loetakse raskeks rikkumiseks
ning võib kaasa tuua distsipinaarneetmete rakendamise.

8.3.1.5.2 Tunnustamine ja tööandja auhinnad

Kuigi tööandjaauhindade päivimine ei ole kunagi oinud
LHV esmane eesmärk, on selline tunnustus väärtsilik
kinnitus meie pingutustele kujundada toetav ja kaasav
töökeskond. Viimastel aastatel on LHV kujundanud tugeva
maine ihaldusväärse tööandjana, pakkudes töötajatele
professionaalse arengu võimalusi ning edendades
inspireerivat ettevõttekultuuri.

Aasta jooksul on LHV aktiivselt jaganud oma kogemusi
ja juhtimiskultuuri erinevate podcast'ide, konverentside,
koolide ja ülikoolide kaudu. Need tegevused on päivinud
märkimisväärset tunnustust, sealhugas CV-Online'i
2024/2025. aasta TOP Tööandja uuringus nimetati LHV-d
finantssektoris esimeseks eelistuseks ning üldarvestuses
teiseks kõige enam meenuvaks tööandjaks Eestis. 2025.
aastal nimetas CV Keskus LHV kõige ihaldusväärsemaks
tööandjaks ning Instari uuringus tunnustati LHV-d kogenud
spetsialistide seas kõige atraktiivsema tööandjana. Viimati
lisati LHV Bank ka Times'i Best Places to Work 2025
edetabelisse, mis rõhutab LHV pühendumust töötajate
rahulole ja suurepärasele töökeskkonnale.

Lisaks konkurentsivõimelistele tööpakkumistele on
LHV jätkanud praktikaprogrammi, edendanud aktiivselt
töövarjutamise võimalusi ning pakkunud ametikohtade
rotatsiooni. 2025. aastal liitus LHV-ga 50 praktikanti, kellele
pakuti väärtsilikku praktitist töökogemust ning toetati
järgmise põlvkonna talentide arengut organisatsiooni sees.

Need tunnustused ja algatused peegeldavad LHV
pühendumust positivse ja arengule suunatud töökeskkonna
hoidmisele, muutes ettevõtte atraktiivseks valikuks nii
praegustele kui ka tulevastele töötajatele konkurentsitihedal
tõõturul.

8.3.1.6 Töötajate tervis ja ohutu töökeskond

Töötajate tervise esikohale seadmiseks pakub LHV
väärtuspakkumist, mis hõlmab sporti ja tervist toetavaid
hüvesid töötajate füüsilise ja vaimse heaolu hoidmiseks.
LHV peab oluliseks töö- ja eraelu tasakaalu säilitamist ning
toetava vaimse ja füüsilise töökeskkonna kujundamist.
Vaimse tervise toetamine, tervisekontrollid, sporditegevuste
toetamine, ettevõttesisesed ühidreeningud ning suvised
matkaprojektid on olulised tegevused LHV töötajate üldise
tervise edendamisel.

aastal laiendas LHV oma tervisepakkumist,
võttes Eestis kasutusele tööandja poolt rahastatava
tervisekindlustuse. Koostöös Confidoga pakutav kindlustus
võimaldeb ligipääsu eriarstide vastuvõttudele, diagnostikale ja
ennetavale raville, aidates töötajatel tervisemuredega varakult
tegeleda ning toetades pikaajalite heaolu. See täiendus
tugevdab LHV-s juba olemasolevaid füüsilise ja vaimse
tervise toetamise võimalusi ning peegeldab pühendumust
töökeskkonna loomisele, kus töötajad saavad püsida tervena,
saada õigeaegset abi ja tunda end toetatuna.

LHV värbab ja hoiab kvalifitseeritud töötajaid range
valikuprotsessi ja pidevate arendusprogrammide kaudu,
sealhugas 2025. aastal kasutusele võetud Learnsteri
platvormi abil. Tööjöuga seotud mõjusid, riske ja võimalusi
– nätkeks töötajate voolavust ning vaimse või füüsilise
tervisega seotud teemasid – juhitakse töötajate kaasamise
edendamise, vaimse tervise näitajate mõõtmise, mitmekesiste
tagasisidekanalite pakkumise ning kaasava organisatsiooni-
kultuuri arendamise kaudu. Pühendumud personalimeeskond
ja koolitusressursid tagavad kõrge tulemuslikkusega
töökollektiivi, mis on kooskõlas LHV strateegiliste
eesmärkidega.

AHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGISLINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Hölmatus töötvishoiu- ja ohutuse juhtimissüsteemiga

	Kokku	Osakaal (%)
Hölmatus töötvishoiu- ja ohutuse juhtimissüsteemiga	1 253	100%
Tööga seotud vigastused	0	0%
Tööga seotud surmajuhtumid	0	0%
Diskriminerimisjuhtumid	0	0%
Oma töötajaskonna esitatud kaebuste arv	0	0%

Juhtumeid ega kaebusi ei ole esinenud; seetõttu ei ole trahve ega hõvitsi makstud.
Eitevõija töötajaskonnaga seoses ei ole esinenud ühtegi tõsist inimõigustega seotud juhtumit; seetõttu ei ole trahve ega hõvitsi makstud.

8.3.2 Tarbijad ja lõppkasutajad

LHV avaldab oma kilentidele mõju pakutavate finantstoodete ja -teenuste kaudu, pidades seda oma strateegiliseks prioriteediks. Kooskolas meie ESG politikaga tagame võrdse ligipääsu ressurssidele ja suurendame majanduslikku heaolu finantskirjaoskuse parandamise kaudu. Meie pühendumust näitavad lisaks meie sponsorlusprogrammid, mis on loodud positivse ja püsiva sotsiaalse mõju loomiseks. See hõlmab muu hulgas isikuandmete kaitset ja pettuste vastast võitlust. Positiivne mõju laieneb nii era- kui ka äriklientidele. Need tegevused on olulised kilendisuhete tugevdamisel, rahulolu suurendamisel ja turupostisiooni laendamisel. Digilahendusi, lihtsat ligipääsu ja võrdseid võimalusi rakendades edendab LHV kestikke turbimis- ja investeerimiskäitumisi, kinnistades oma rolli kilendikeskse ja tulevikku vaatava finantsteenuste pakkujana.

LHV pikaajaline eesmärk on olla kilenditeeninduse valdkonnas parim finantsteenuste pakkuja. Kõik kilendid on LHV jaoks võrdseit olulised. LHV tunneb uhkust selle üle, et omab üht kõrgeimat kilendrahulolu taset Eesti pangandussektoris.

LHV tagab, et kõiki tarbijaid ja lõppkasutajaid koheldakse võrdseit, pakkudes samal ajal sihipärast tuge neile, kes võivad vajada täiendavat abi.

Üldiste avalikustamiste raames käsitlevad LHV seisukohad oma tegevuse, toodete ja teenuste võimalikku olulist mõju otsestele kilentidele ja lõppkasutajatele. Neid mõjusid hinnatakse lähtudes suhetest, mida LHV hoiab oma kilentide ja lõppkasutajatega, ning need ei laiene LHV partnerite kilentidele või lõpptarbjatele. See hõlmab mõjusid, mis tulenevad otseselt LHV toodetest ja teenustest ning otsestest ärisuhetest.

LHV avaldab ühiskonnale positivset mõju finantskirjaoskuse edendamise kaudu. Teatud tarbijarühmade, näiteks noorte või madalama finantskirjaoskusega inimeste puhul, püüab LHV sihipäraselt luua positivset mõju ja parandada nende kogemust. Selleks pakutakse kohandatud finantskirjaoskuse programme, kattesaadavaid digilahendusi ning personaalset tuge kilenditeeninduskanalite kaudu. Kogu LHV tarbijate ja lõppkasutajate sihtrühm koosneb nii era- kui ka äriklientidest.

8.3.2.1 Kliendikogemus

LHV lähtub oma tegevuses alati kliendi huvidest ja teeb endast oleneva võimalikult hea teenuse pakkumiseks. Oma professionaalses tegevuses, probleemide lahendamisel, uute teenuste arendamisel ja tegevuste kavandamisel vastavalt kilenditeeninduse eeskirjale võtab LHV alati arvesse kliendi jaoks parimat võimalikku lahendust ja kaalub, millised teenused oleksid kliendi vajadusi arvestades kõige sobivamad. LHV mõistab oma kilente, mis võimaldab pakkuda neile kõige sobivamaid teenuseid. LHV jälgib kilentide tegevust, et välttida finantssüsteemi väärkasutamist kuritegelikel eesmärkidel (rohkem saab lugeda „Finantskuritegevuse tõkestamine“ jaotises 7.8 riskijuhtimise peatüki ali). LHV eesmärk on alati täita kilentidele antud lubadusi ning olla kilendisuhteus susad ja avatud.

Kaasamispoliitikad rõhutavad pidevat dialoogi tarbijatega, et paremini mõista nende vajadusi ja muresid ning tagada, et LHV tooted ja teenused on kaasavad, läbipaistvad ja kilentidele kasulikud.

Suurepärane kliendikogemus on iga ettevõtte kestliku kasvu seisukohalt kriitilise tähtsusega. Selleks suhtieb LHV tarbijate ja lõppkasutajatega nii otseselt kui kaaudselt regulaarsete küsituste, kliendikohtumiste ja tagasisideprotsesside kaudu. Kõrge kliendikogemuse tase soodustab lojaalsust, aitab hoida kilente ning julgustab soovitama LHV-d ka teistele. LHV kõrge soovitusindeks (NPS) kinnitab teenuse kõrget taset. Viimases Kantar Emori 2024. aasta uuringus oli LHV teenuse soovitusindeks 74. Uus uuring viiakse läbi 2026. aastal.

Klienditagasisidet kogutakse automatiseeritud küsituste süsteemi kaudu, mis käivitub pärast suhtlust e-posti, telefoni, vestluskeskkondade või silmast silma kohtumiste teel. 24 tunni jooksul pärast kontakti saavad kliendid tagasisidepäringu, mis võimaldab hinnata kogemust ja esitada avatud kommentaare. See protsess kehtib võrdseit nii era- kui ka äriklientide suhtes. Lisaks automatiseeritud küsitustele julgustab LHV pidevat tagasisidet spetsiaalsete e-posti aadresside, klienditoe ilinide ning otseste vestluste kaudu kliendikohtumistel.

LHV-s reguleerib kliendikaebuste käsitlemist kliendikaebuste käsitlemise kord. Klientidel on õigus esitada kaebusi endale sobivas vormis ja valitud suhtluskanali kaudu, sealhulgas otsekontakti teel (telefon, kliendikohtumised, vestlusplatvormid (ms), kirjalikult posti, e-posti või LHV veebilehe kaudu ning kaudsete kanalite kaudu, nagu järelevalveasutused (Finantsinspektsoon või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet), samuti kolmandate osapoolte foorumid või sotsiaalmeedia platvormid.

LHV veebilehel on klientidele kattesaadavad detailised juhised kaebuste ja ettepanekute esitamiseks, sealhulgas teave vaidlustamisvõimaluste kohta LHV otsuste suhtes.

Kirjalikult esitatud kaebustele antakse kinnitus ühe tööpaeva jooksul alates nende kattesaamisest. Kaebuste lahendamise tähtajad on eraisikute ja maksetehingute puhul 15 päeva ning juridiliste isikute puhul 30 päeva.

Kliendikaebuste käsitlemine toimub LHV-s struktureeritud protsessi alusel, et tagada tõhus lahendamine ja pidev parendamine. Mittefinantriside osakond tuvastab kaebused, mis vajavad täiendavat analüüsi, ning koordineerib tegevust vastavate ärivaldikondade või tootejuhtidega. Vastavuskontrolli osakond viib igakuiseit läbi LHV Panga vastu esitatud kaebuste analüüsi, keskendudes vastavusriskidele, juurpõhjustele ja kaebuste lahendamise protsessile.

Põhjendatud kaebusi ja nende analüüse raporteentakse regulaarselt toote- ja teenusejuhtidele, et parandada pakkumisi, hinnata riske ja tagada regulatiivsete nõuete täitmine. Kaebuste statistika kajastub riskiraportites, mida esitatakse varade ja kohustuste juhtimise komiteele (ALCO). 2025. aasta lõpu seisuga ei ole LHV-s tuvastatud kestlikkusega seotud kaebusi.

Tõhusa tarbijate kaasamise eest vastutab klienditeeninduse osakond ja selle juht, keda toetavad teised üksused,

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

sealhulgas vastavuskontrolli ja mittefinantsriskide osakond. See meeskond tagab, et tarbijate tagasiside lõimitakse sustemaatiliselt tegevusstrateegiatesse ja toodete arendamisse ning kaebused lahendatakse tõhusalt, pakkudes samal ajal siseudit sisemiste protsesside parandamiseks, korduvate probleemide vähendamiseks ja kilendirahulolu suurendamiseks.

8.3.2.1.1 Pöhimötted ja poliitikad

LHV tegevus hõlmab terviklikke meetmeid oma tegevusest tulenevate mõjude tuvastamiseks, hindamiseks, juhtimiseks ja vajaduse korral leevendamiseks, samuti võimaluste kasutamist positiivsete mõjude suurendamiseks kõigi tarbijate jaoks.

Kilendikogemusega seotud äritegevuses juhindume eelkõige oma eetikapõhimõtetest, kilendikaebuste käsittemise juhendist, välissuhtluse korrast, isikuandmete kaitse juhendist ning muudest asjakohastest sise-eeskirjadest.

Vastavalt oma juhtpõhimõtete on LHV pühendunud kõigi tarbijate inimõiguste austamisele, tagades, et ettevõtte tegevus vastab kohaldatavatele õigusaktidele ja regulatsioonidele ning sisemistele poliitikatele. Kulgi LHV tugineb laialdaselt tunnustatud raamistikutele, on fookus eeskätti seadusest tulenevate nõuete täitmis, sisukal dialoogil tarbijatega ning võimalike negatiivsete inimõigustega seotud mõjude käsittemisel kooskõlas regulatiivsete standarditega. Samuti võetakse iga kilendi tagasisidet tõsiselt ning käsittetakse seda hoolikalt.

LHV seab prioriteediks isikuandmete kaitse, järgides rangelt andmeturbe ja privaatsusega seotud nõudeid. Andmetõõtluse läbipaistvuse tagamise ja tugevate turvameetmete rakendamise kaudu kaitseb LHV kilentide ja töötajate andmeid volitamata juurdepää su või väärkasutuse eest.

8.3.2.2 Sotsiaalne mõju e-kanalite kaudu

LHV teenused on digikanalite kaudu kättesaadavad kõigile, toetades seeläbi kaasatust ja mugavust isiklike finantside haldamisel. Edendades võrdset ligipääsu finantsteenustele, aitab LHV kaasa sidusama majanduskeskkonna kujunemisele, kus inimesed saavad sõltumata vanusest või soost areneda ning saavutada finantsilist eneseteostust.

LHV kasutab oma e-kanaleid finantskirjaoskuse edendamiseks ning toetab kilente igapäevaste finantsotsuste teadlikumal tegemisel.

LHV tegutseb vastutustundlikult väliskommunikatsiooni ja turundussõnumite kavandamisel nii veebis kui ka väljaspool seda. Arendame järjepidevalt lahendusi, et tagada turundustegveuste parem sihitus kilendisegmentide ja nende eripäraste vajaduste alusel. LHV eesmärk on pakkuda enamikku oma toodetest ja teenustest veebikanalite kaudu ning kavandada müügitegevusi üha enam segmentide ja kilendielutsükli põhiselt.

Pidevalt kõrge pettuste ja finantskuritegevuse katsete tase on sundinud LHV-d ennetavalt hoiatama ja harima kilente võimalike veebiohtude osas ning rakendama ennetavaid meetmeid ebatalvaste kasutusmustrite tuvastamiseks. Lisaks teeb LHV koostööd teiste pangandussektori osapooltega, et viia ellu iga-aastaseid turuüeseid ennetuskampaaniaid, mis edendavad finantsteenuste turvalist kasutamist.

Kilendirahulolu ja digikanalite kõrge kvaliteet on LHV jaoks alati olnud esmatätttead. Kui viimastel aastatel on fookus olnud eelkõige pangateenuste veebipõhise kättesaadavuse parandamisel, eriti eraklientidele ja lihtsamatele äristruktuuridele, siis nüüd laiendab LHV oma tegevust laiematele segmentidele ja tooteportfellile ning arendab samal ajal tõhusamaid veebipõhiseid kommunikatsiooni- ja kilenditeeninduse tööriistu. LHV jaoks on jätkuvalt oluline arendada internetipanka ja mobiilirakendust viisii, mis toetab kasvavat tootevalikut ja ristemüigi eesmärke, kõrget kilendiaktilvisust ning muudab digikanalid kättesaadavaks laiemale sihtruhmale, sealhulgas kindlustuskilentidele, pensionifondide kilentidele ja tarbijakrediditoodete kasutajatele. Lisaks arvestab LHV oma elektroniliste kanalite ümberkujundamisel ja täustamisel ka vaeignäjajate vajadustega ning töötab visuaalsete ja navigatsiooniliste lahenduste testimise ja rakendamise kallal.

Et tagada meie digitaalsete platvormide tõeline kaasavus ja paremini mõista nende kasutuselevõttu erinevate demograafiliste rühmade lõikes, jälgime spetsiifilisi peamisi tulemusnäitajiaid (KPI-sid – vt selle peatüki lõpust). Nende hulka kuuluvad „Digitaalsete kanalite kasutamine eraklientide seas, kelle emakeel ei ole eesti keel“ ja „Digitaalsete kanalite kasutamine üle 65-aastaste eraklientide seas“. Kuigi nendele KPI-dele ei ole praeguses etapis eesmärke seatud, annab nende näitajate jälgimine meile olulist teavet, et suunata oma teenuste jätkuvat arendamist ja tagada, et teenindame tõhusalt mitmekesist ühiskonda.

8.3.2.3 Finantskirjaoskus ja majanduslik turvatunne

Finantskirjaoskuse edendamiseks koolitab LHV oma kilente investeerimise teemal aktiivselt, korraldades tasuta seminare Investeerimiskooli raames. LHV toetas Äripäeva korraldatud Investor Toomase konverentsi ning Investeerimisklubi ellu viidud Investeerimisfestivali. Koostöös Äripäeva Kirjastusega oleme toetanud investeerimisteemaliste raamatute kättesaadavust eesti keeles.

LHV mõõdab igal aastal investeerimisteenuse lepingu sõlminud kilentide osakaalu. 2025. aastal oli investeerimisteenuse lepinguga kaetud kilentide osakaal 41,7% (2024. aastal 41,6%). Lisaks jälgitakse investeerimisteenuse lepingu katvust noorte kilentide seas (kuni 26-aastased), mis oli 2025. aastal 47,2% (2024. aastal 47,7%). LHV on seadnud eesmärgiks suurendada investeerimisteenuse lepingu katvust noorte kilentide seas 60%-ni aastaks 2030.

LHV panustab mitmekülgselt hariduse edendamisse Eestis. LHV toetab haridustöötajaid, pakkudes neile terviklikku pangateenuste paketti. Öpilastele ja üliõpilastele pakub LHV õppeiaenu, mis aitab katta õpingutega seotud kulusid alates elamiskuludest kuni õppemakudeni nii Eestis kui ka välismaal.

Pensionifondide teenuste kaudu aitab LHV suurendada kilentide majanduslikku turvatunnet, võimaldades ligipääsu professionaalselt juhtud investeerimislahendustele. Keskendudes kestlikule ja pikaajalisele tootlusele, toetab LHV inimesi rahaliselt stabilise tuleviku kujundamisel ning aitab neil saavutada pensionieesmärke, säilitades samal ajal finantsilise iseseisvuse.

ALH

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanuanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

8.3.2.4 Sponsorius

Osana oma pühentumusest tugevate suhete hoidmisele klientide ja tarbijatega osaleb LHV aktiivselt sponsortegevustes, mis kõnetavad nende huve ja väärtusi. Sponsorlusprojektide puhul eelistab LHV pikaajalist ja sisulist koostööd. LHV on valmis panustama innovaatiliste ideede elluvimisse, mis aitavad muuta elu Eestis paremaks ning tutvustada Eestit rahvusvahelisel tasandil. LHV sponsorlustegevused on kirjeldatud alipool. Kuigi LHV usub, et neil tegevustel on positivne mõju, ei ole seda mõju hetkel võimalik mõõta eraldi KPI abil. Seetõttu, ei ole me ka seadnud eesmärki, ega plaani seda hetkel teha.

Eesti kultuur ja ühiskond

Eesti Muusika Päevad – LHV toetab Au-tasu uue eesti muusika preemiat, mis 2025. aastal anti Rasmus Puurile.
TRESKIFEST muusikafestival – jätkati Eesti muusikamaastiku toetamist.
LHV Panga heategevusfunktsioon „Mikroannetus“ – vahendati annetusi mitmetele heategevusorganisatsioonidele.
„Lae ennast“ programm – LHV on üks algatajatest programmis, mis seab esikohale füüsika õpetamise.
Rakett69 – toetus telesaatele, mis populariseerib loodusteadusi kooliõpilaste seas; 2025. aastal tunnustati ka saate võitja õpetajat.
Haridustreff – Eesti suurim iga-aastane haridusüritus, mis toob kokku sadu haridustõttajaid ideede vahetamiseks, töõtubades osalamiseks ja innovatsiooni tunnustamiseks.
kood / Jõhvi – innovaatiline ja rahvusvaheline täiskasvanutele suunatud programmeerimiskool Jõhvis.

Sport ja tervislik eluviis

Eesti Jalgpalli Liit – LHV Pank on olnud Eesti Jalgpalli Liidu ja Eesti jalgpallikoondise peasponsor alates 2010. aastast; lisaks toetati jalgpalliklubisid LHV jalgpallikaardi toetussüsteemi kaudu.
Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon – LHV on Eesti laskesuusatajate peasponsor.
Maijooks 2025 – LHV jätkas Eesti suurima naiste tervisespordiürituse nimesponsorina.
Eesti Optimistide Klassiliit – toetus Eesti purjetamise arendamiseks.
Simple Session – LHV oli neljandat aastat üks juhtiva ekstreemspordiürituse peasponsoreid.

Eesti majandus ja ettevõtlus

EY Eesti Aasta Ettevõtja konkurss – LHV on olnud üks peasponsoreid alates 2012. aastast.
Noore Ettevõtja Auhind – koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga anti auhind Rait Rebasele.
Konverentsid Äriplaan, Investeerimisfestival, Investor Toomas – koostöös Äripäevaga toetati Eesti juhtivaid ettevõtlus- ja investeerimiskonverentse.
TaiTech Business Forum – toetus kahepäevasele tudengitele suunatud ärifestivalile.
Noorte Investeerimislaager – toetus neljapäevasele noortele suunatud investeerimislaagrile.
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents – iga-aastane kinnisvarakonverents, mis toob kokku arendajad, maaklerid ja investorid.

LHV teadvustab oma mõju klientidele ja lõppkasutajatele ning on pühendunud nende sisulisele toetamisele ja abistamisele. LHV panustab aktiivselt kohalike algatuste arengusse, jagades teadmisi, pakkudes nõu ning osaledes otseselt oma töötajate kaudu. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskilidu liikmena teeb LHV koostööd, et edendada arengut ja innovatsiooni.

LHV avalikustab oma kestlikkusaruandes alljärgnevad KPI-d, kuna need peegeldavad LHV jaoks olulisi ja asjakohaseks peetud eripärasid. Nende KPI-de kaasamise eesmärk on anda terviklik ülevaade LHV mõjudest ja võimalustest, lähtudes teabe kvalitativsetest omadustest ning tagades asjakohasuse, usaldusväärsuse ja võrreldavuse ajas. See otsus toetab LHV pühendumust läbipaistvale aruandlusele ning kestlike praktikate edendamisele kooskõlas laiemate ESG eesmärkidega.

Kaasava ja sidusa majanduse ning finantskirjaoskusega seotud peamised tulemusnäitajad

	2025	2024
Digitaalsete kanalite kasutamine eraklientide seas, kelle emakeel ei ole eesti keel*	63,2%	64,5%
Digitaalsete kanalite kasutamine eraklientide seas, kes on üle 65-aastased*	46,1%	46,1%
Investeerimisteenuse lepinguga noorte (kuni 26-aastased) osakaal	47,2%	47,7%

*need, kes vähemalt kord kuus sisse-logivad

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

8.4 Juhtimisalane teave

LHV ühingujuhtimise praktikad loovad usaldust ja usaldusväärsust sidusrühmade, sealhulgas aktsionäride ja järelevalveasutuste seas. Oluliste äritegevuse kältumisega seotud riskide tuvastamine ja hindamine on osa LHV struktureeritud riskijuhtimise raamistikust. Selle protsessi käigus võetakse arvesse muu hulgas tegevuse geograafilst konteksi, pakutavate finantsteenuste iseloomu, finantssektoris kehtivaid regulativseid ja eetilisi nõudeid ning finantstehingute struktuuri. Tagades kooskõla eetiliste standardite ja ühiskondlike ootustega, edendab LHV läbipaistvust ja usaldusväärset suhtlust.

Peamisteks riskideks on mainekahju, regulativsed sanktsioonid, korruptsioonivastaste õigusaktide nõuete rikkumine ning huvide konfliktid. Samal ajal tulenevad peamised võimalused tugeva eetilise maine hoidmisest, sidusrühmade usalduse suurendamisest, LHV positsiooni tugevdamisest vastutustundliku finantsasutusena ning kestliku pikaajalse kasvu toetamisest.

LHV ühingujuhtimise raamistik, sealhulgas nõukogu ja spetsiaalne riski- ja kapitalikomitee, teostab järelevalvet äritegevuse kältumisriskide juhtimise üle. Kontsemi sisekontrollimehhansimid, nagu vastavuskontroll, siseaudit ja rikkumisest teavitamise kanalid, toetavad riskide ennetavat tuvastamist ja leevendamist.

Eetiline juhtimine ja ühingujuhtimise tavad on LHV tegevuse lahutamatu osa. Äritegevuse kältumist reguleerivad politikad ning aususel ja läbipaistvusel põhinev ettevõttekultuur suunavad huvide konfliktide juhtimist, tagavad vastavuse sise- ja välismõuetele ning on kooskõlas ettevõtte missiooni ja väärtustega. Läbipaistvus ja vastutustundlikkus aitavad vähendada riske, sealhulgas regulativsetest nõuetest mittevastavust ja mainekahju, ning toetavad sidusrühmade pikaajalse väärtuse loomist.

Üksikasjalik teave LHV ühingujuhtimise tavade kohta, sealhulgas haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite rollide ja pädevuste, ettevõttekultuuri, kältumiskoodeksi, rikkumisest teavitamise praktikate ning korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamise ja avastamise kohta, on esitatud peatükis Ühingujuhtimise aruanne, mis on varustatud asjakohaste viidetega ning moodustab konsolideeritud kestlikkusaruande lahutamatu osa. Samuti on teave LHV haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmete kogemuse ja pädevuse kohta avalikustatud eespool peatükis Grupi juhtorganid, mis on tähistatud asjakohaste viidetega ja moodustab samuti konsolideeritud kestlikkusaruande lahutamatu osa.

8.4.1 Väärtusahela juhtimine

LHV väärtustab kõrgelt oma suhteid tarnijatega ning püüab edendada õiglast, vastutustundlikku ja tugevat koostööd. Kuigi seda valdkonda ei ole tuvastatud olulisena LHV mõjude ja riskide seisukohalt, näeb LHV võimalust panustada positiivselt suure ja usaldusväärse koostööpartnerina. Oma praktikate kaudu soovib LHV tugevda suhteid tarnijatega ning jääda neile kindlaks ja usaldusväärseks partneriks, tagades vastastikuse lugupidamise ja koostöö.

Tarnijate hindamise protsessis arvestab LHV lisaks tavapärastele kriteeriumidele, nagu hind ja kvaliteet, ka ESG-aspektidega. Neid hindamisi juhivad teenuslepingute sõlmimise ja haldamise reeglid, mis tagavad kestlikkuse põhimõtete lõimimise hankemenetlustesse.

LHV rohelise kontori põhimõtted suunavad tegevust eesmärgiga vähendada hangitavate kaupade ja teenuste keskkonnamõju kogu nende elutsükli jooksul, sealhulgas tootmise, kasutamise ja kõrvaldamise etappides. Võimaluse korral eelistab LHV kohaliku päritoluga tooteid, et toetada kestlikkust ja kohalikku majandust.

AHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastauruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Lisa 1
Muudest EL-i öigusaktidest tulenevate teemadeülste ja teemapöhiste standardite andmepunktide loetelu

Avalikustamisnidue ja sellega seotud andmepunkt	SFDR-määruse viide	3. samba viide	Vördusaluste määruse viide	Euroopa kilimamääruse viide	Oluine	Viide aruandes
ESRS 2 GOV-1
Juhtimisorganite sooline mitmekesisus,
paragrahi 21 alapunkt d	I lisa tabeli 1 näitaja nr 13		Komisjoni delegeeritud määruse (EL)
2020/1816 II lisa		JAH	8.1.3 Jätkusuutlikkuse juhtimine
ESRS 2 GOV-1
Juhtimisorganite söitumautute liikmete protsent,
paragrahi 21 alapunkt e			Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa		JAH	8.1.3 Jätkusuutlikkuse juhtimine
ESRS 2 GOV-4
Avaldus hoolsuskohustuse kohta,
paragrahi 30	I lisa tabeli 3 näitaja nr 10				JAH	8.1.3.1 Avaldus hoolsuskohustuse
kohta
ESRS 2 SBM-1
Osalemine fossilikutustega seotud tegevustes,
paragrahi 40 alapunkti d alapunkt i	I lisa tabeli 1 näitaja nr 4	Artikkel 449a; Määrus (EL) nr 575/2013;
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2453
Tabel 1. Kvalitativne teave keskkonnanski
kohta. Tabel 2. Kvalitativne teave
sotsiaalsete riskide kohta	Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa		EI
ESRS 2 SBM-1
Osalemine kemikaalide tootmisega seotud tegevustes,
paragrahi 40 alapunkti d alapunkt ii	I lisa tabeli 2 näitaja nr 9		Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa		EI
ESRS 2 SBM-1
Osalemine vastuuliste relvadega seotud tegevustes,
paragrahi 40 alapunkti d alapunkt ii	I lisa tabeli 1 näitaja nr 14		Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818
artikli 12 löige 1; delegeeritud määruse (EL)
2020/1816 II lisa		EI
ESRS 2 SBM-1
Osalemine tubaka kasvatamise ja tootmisega seotud
tegevustes, paragrahi 40 alapunkti d alapunkt iv			Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818
artikli 12 löige 1; delegeeritud määruse (EL)
2020/1816 II lisa		EI
ESRS E1-1
Üleminekukava kilimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks
2050, paragrahi 14				Määruse (EL) 2021/1119
artikli 2 löige 1	JAH	8.2.2 Kilimamuutused
ESRS E1-1
Ettevõtjad, kes on välja jäelud Parisi kokkuleppega kooskõlas
olevatest võrdlusalustest, paragrahi 16 alapunkt g		Artikkel 449a; Määrus (EL) nr 575/2013;
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2453
vorm 1: Pangaportfeli. Kilimamuutustega
seotud võimaliku üleminekuriski nätjaad:
riskipostisoonide kredistikvaliteet sektorite
kaupa, heitkogused ja järelejäänud tähtaeg	Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli
12 löike 1 punktid d–g ja artikli 12 löige 2		EI
ESRS E1-4
KHG heite vähendamise eesmärgid,
paragrahi 34	I lisa tabeli 2 näitaja nr 4	Artikkel 449a; Määrus (EL) nr 575/2013;
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2453
vorm 3: Pangaportfeli. Kilimamuutustega
seotud võimaliku üleminekuriski nätjaad:
järgimisnäitajad	Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818
artikkel 6		JAH	8.2.2.1 Kilimamuutuste
leevendamise eesmärgid

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Avalkustamismlue ja sellega seotud andrmpunkt	SFDR-määruse viide	3. samba viide	Võrdtusaluste määruse viide	Oluline	Viide aruandee
ESRS E1-5
Fossilikutustest tulenev energiatarbimine, jaotatuna allikate kaupa (ainult suure kliimamõjuga sektoriid), paragrahv 38	I lisa tabeli 1 ja tabeli 2 näitaja nr 5			JAH	8.2.2.2 Meie kliimamõju
ESRS E1-5
Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus, paragrahv 37	I lisa tabeli 1 näitaja nr 5			JAH	8.2.2.2 Meie kliimamõju
ESRS E1-5
Energiamahukus seoses tegevustega suure kliimamõjuga sektorites, paragrahvid 40 kuni 43	I lisa tabeli 1 näitaja nr 6		Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 5 lõige 1, artikkel 6 ja artikli 8 lõige 1	EI
ESRS E1-6
Mõjualade 1, 2 ja 3 koguheide ja KHG koguheide, paragrahv 44	I lisa tabeli 1 näitajad nr 1 ja 2	Artikkel 449a;Määrus (EL) nr 575/2013;Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2453 vorm 1: Pangaportfell. Kliimamuutustega seotud võimaliku üleminekuriski näitajad: riskipostisioonide kredildikvaliteet sektorite kaupa, heikkogused ja järeläjäud tähtaeg	Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 5 lõige 1, artikkel 6 ja artikli 8 lõige 1	JAH	8.2.2.2 Meie kliimamõju
ESRS E1-6
KHG koguheite mahukus, paragrahvid 53 kuni 55	I lisa tabeli 1 näitaja nr 3	Artikkel 449a;Määrus (EL) nr 575/2013;Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2453 vorm 3: Pangaportfell. Kliimamuutustega seotud võimaliku üleminekuriski näitajad: järgimisnäitajad	Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 8 lõige 1	JAH	8.2.2.2 Meie kliimamõju
ESRS E1-7
KHG sidumine ja süsinkukredidid, paragrahv 56			Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa	EI
ESRS E1-9
Võrdtusaluse portfelli riskipostisioon kilimaga seotud füüsiliste riskide suhtes, paragrahv 66			Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa	EI
ESRS E1-9
Rahaliste summade jaotus akuutse ja kroonilise füüsilise riski alusel, paragrahvi 66 alapunkt a
Olulisele füüsilisele riskile avatud oluliste varade asukoht, paragrahvi 66 alapunkt c		Artikkel 449a;Määrus (EL) nr 575/2013;Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2453 paragrahvid 46 ja 47; vorm 5: pangaportfell – kliimamuutustega seotud füüsiline risk: füüsilise riskiga seotud riskipostisioonid)		EI
ESRS E1-9
Kinnisvara jaotus bilansilise väärtuse ja energiatöhususe klasside alusel, paragrahvi 67 alapunkt c		Artikkel 449a;Määrus (EL) nr 575/2013;Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2453 punkt 34; vorm 2: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: kinnisvaratagatisega laenud – tagatise energiatöhusus)		EI
ESRS E1-9
Portfelli avatus kilimaga seotud võimalustele, paragrahv 69			Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 II lisa	EI

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025
112

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Avalkustamismlue ja sellega seotud andrmpunkt	SFDR-määruse viide	Euroopa klimamääruse viide	Oluëne
ESRS E2-4
Iga Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määruse II
Iisas isetietud saasteaine kogus, mis on väljutatud õhku, vette ja pinnasesse, paragrahv 28	I lisa tabeli 1 näitaja nr 8,
I lisa tabeli 2 näitaja nr 2,
I lisa tabeli 2 näitaja nr 1,
I lisa tabeli 2 näitaja nr 3		El
ESRS E3-1
Vee- ja mereressursid, paragrahv 9	I lisa tabeli 2 näitaja nr 7		El
ESRS E3-1
Eripolitika, paragrahv 13	I lisa tabeli 2 näitaja nr 8		El
ESRS E3-1
Kestikud ookeanid ja mered, paragrahv 14	I lisa tabeli 2 näitaja nr 12
ESRS E3-4
Ringlusse võetud ja korduskasutatud vee üldkogus, paragrahvi 28 alapunkt c	I lisa tabeli 2 näitaja nr 6.2		El
ESRS E3-4
Vee kogutarbimine (m³) oma tegevuse puhastulu kohta, paragrahv 29	I lisa tabeli 2 näitaja nr 6.1		El
ESRS 2 SBM3 – E4
paragrahvi 16 alapunkti a alapunkt i	I lisa tabeli 1 näitaja nr 7		El
ESRS 2 SBM3 – E4
paragrahvi 16 alapunkt b	I lisa tabeli 2 näitaja nr 10
ESRS 2- SBM 3 - E4
paragrahvi 16 alapunkt c	I lisa tabeli 2 näitaja nr 14		El
ESRS E4-2
Maaga/põllumajandusega seotud kestlik praktika või politika, paragrahvi 24 alapunkt b	I lisa tabeli 2 näitaja nr 11		El
ESRS E4-2
Ookeanide/meredega seotud kestlik praktika või politika, paragrahvi 24 alapunkt c	I lisa tabeli 2 näitaja nr 12		El
ESRS E4-2
Raadamisega seotud politika, paragrahv 24 alapunkt d	I lisa tabeli 2 näitaja nr 15		El
ESRS E5-5
Ringlusse võtmata jäätmed, paragrahvi 37 alapunkt d	I lisa tabeli 2 näitaja nr 13		El
ESRS E5-5
Ohtlikud ja radioaktiivsed jäätmed, paragrahv 39	I lisa tabeli 1 näitaja nr 9		El
ESRS 2- SBM3 - S1
Sunnivilsilise töö juhtumite oht, paragrahvi 14 alapunkt f	I lisa tabeli 3 näitaja nr 13		El

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025
113

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Avsikustamismlue ja sallega seotud andmepunkt	SFDR-määruse viide	Vördiusaluste määruse viide	Oluine	Viide aruandes
ESRS 2 SBM3 – S1
Lapstööjõu kasutamise juhtumite oht, paragrahi 14 alapunkt g	I lisa tabeli 3 näitaja nr 12
ESRS S1-1
Inimõigustealased politikakohustused, paragrahv 20	I lisa tabeli 3 näitaja nr 9		JAH	8.3 Sotsiaaline teave
ESRS S1-1
Hoolsuskohustuse politika küsimustes, mida käsitetakse
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides nr 1–8, paragrahv 21		Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa	EI
ESRS S1-1
Inimkaubanduse tõkestamise protsessid ja meetmed, paragrahv 22	I lisa tabeli 3 näitaja nr 11		EI
ESRS S1-1
Tööõnnetuste ennetamise politika või juhtimissüsteem, paragrahv 23	I lisa tabeli 3 näitaja nr 1		JAH	8.3.1 Oma töötajaskond
ESRS S1-3
Kaebuste käsittemise mehhanismid, paragrahi 32 alapunkt c	I lisa tabeli 3 näitaja nr 5		JAH	8.3.1 Oma töötajaskond
ESRS S1-14
Surmajuhtumite arv ning tööõnnetuste arv ja määr, paragrahi 88 alapunktid b ja c	I lisa tabeli 3 näitaja nr 2	Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa	EI
ESRS S1-14
Vigastuste, õnnetuste, surmajuhtumite või haiguste tõttu kaotatud päevade arv, paragrahi 88 alapunkt e	I lisa tabeli 3 näitaja nr 3		EI
ESRS S1-16
Korrigemata sooline palgalõhe, paragrahi 97 alapunkt a	I lisa tabeli 1 näitaja nr 12	Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa	JAH	8.3.1.3 Tasustamine ja võrdne töötasu
ESRS S1-16
Liiga suur tegevjuhi palga suhtar, paragrahi 97 alapunkt b	I lisa tabeli 3 näitaja nr 8		JAH	8.3.1.3 Tasustamine ja võrdne töötasu
ESRS S1-17
Diskrimineerimisjuhtumid, paragrahi 103 alapunkt a	I lisa tabeli 3 näitaja nr 7		JAH	8.3.1.5.1 Töötajate pühendumuse uuringud ja tagasisidekanalid
ESRS S1-17
ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD suuniste mittejärgimine paragrahi 104 alapunkt a	I lisa tabeli 1 näitaja nr 10 ja tabeli 3 näitaja nr 14	Delegeeritud määrus (EL) 2020/1816 II lisa; Delegeeritud määrus (EL) 2020/1818 art 12(1)	EI
ESRS 2- SBM3 – S2
Märkimisvääme oht, et väärtusahelas kasutatakse lapstööjöudu või sunnivisiilst tööd, paragrahi 11 alapunkt b	I lisa tabeli 3 näitajad nr 12 ja 13		EI
ESRS S2-1
Inimõigustealased politilised kohustused, paragrahv 17	I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11		EI
ESRS S2-1
Väärtusahela töötajatega seotud politika, paragrahv 18	I lisa tabeli 3 näitaja nr 11 ja tabeli 1 näitaja nr 4		EI

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruerne 2025
114

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Avsikustamismise ja selleja seotud andrmpunkt	SFDR-määruse viide	3. samba viide	Virrdiusaluste määruse viide	Oluine	Viide aruandes
ESRS S2-1
ÜRO äritegevuse ja inimöiguste juhtpöhimötete või OECD suunniste mittejärgimine, paragrahv 19	I lisa tabeli 1 näitaja nr 10		Delegeeritud määrus (EL) 2020/1816 II lisa;
Delegeeritud määrus (EL) 2020/1818 art 12(1)		El
ESRS S2-1
Hoolsuskohustuse politika küsimustes, mida käsitetakse
Rahvusvahelise Tõõorganisatsiooni põhi-konventsioonides nr 1–8, paragrahv 19			Delegeeritud määrus (EL) 2020/1816 II lisa	El
ESRS S2-4
Inimõigustega seotud küsimused ja irtsidendid, mis on seotud väärtusaihela eeinevate ja järgnevate etappidega, paragrahv 36	I lisa tabeli 3 näitaja nr 14			El
ESRS S3-1
Inimõigustealased politilised kohustused, paragrahv 16	I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11			El
ESRS S3-1
ÜRO äritegevuse ja inimöiguste juhtpöhimötete, ILO põhimötete ja OECD suunniste mittejärgimine, paragrahv 17	I lisa tabeli 1 näitaja nr 10		Delegeeritud määrus (EL) 2020/1816 II lisa;
Delegeeritud määrus (EL) 2020/1818 art 12(1)		El
ESRS S3-4
Inimõiguste küsimused ja juhtumid, paragrahv 36	I lisa tabeli 3 näitaja nr 14			El
ESRS S4-1
Tarbijaid ja lõppkasutajaid puudutavad politilkad, paragrahv 16	I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11			JAH	8.3.2.1 Kliendikogemus
ESRS S4-1
ÜRO ja OECD juhiste mittejärgimine tarbijate suhtes, paragrahv 17	I lisa tabeli 1 näitaja nr 10		Delegeeritud määrus (EL) 2020/1816 II lisa;
Delegeeritud määrus (EL) 2020/1818 art 12(1)		JAH	8.3 Sotsiaalne teave
ESRS S4-4
Inimõiguste küsimused ja juhtumid, paragrahv 35	I lisa tabeli 3 näitaja nr 14			JAH	8.3.2.1 Kliendikogemus
ESRS G1-1
ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, paragrahvi 10 alapunkt b	I lisa tabeli 3 näitaja nr 15			JAH	5. Ühingujuhtimise aruanne
ESRS G1-1
Rikkumisest teatajate kaitse, paragrahvi 10 alapunkt d	I lisa tabeli 3 näitaja nr 6			JAH	5. Ühingujuhtimise aruanne
ESRS G1-4
Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste seaduste rikkumise eest määratavad trahrvid, paragrahvi 24 alapunkt a	I lisa tabeli 3 näitaja nr 17		Delegeeritud määrus (EL) 2020/1816 II lisa	El
ESRS G1-4
Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitluse standardid, paragrahvi 24 alapunkt b	I lisa tabeli 3 näitaja nr 16			El

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud sastaaruane 2025
115

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Lisa 2

1. Krediidiasutuste peamiste tulemusnäitajate vormid

Kokkuvote peamistest tulemusnäitajatest, mille krediidiasutused peavad avalikustama vastavalt taksonoomiamääruse artiklile 8

Avalikustamiskuujärvi/period 1	31.12.2025 / 01.01.2025-31.12.2025
		Koguriskipositsioon taksonoomiaga kooskõlas oleva tegeouse suhtes (valuuta)	Peamine tulemusnäitaja (%)	Peamine tulemusnäitaja (%)	Hõimatuse % (koguvarast) (%)	Hindamata riskipositsioonid (% hõimatud varadest) (%)	Hindamata riskipositsioonid (% hõimatud varadest) (%)
		Käibepõhine	Kapitalikulude põhine	Käibepõhine	Kapitalikulude põhine		Käibepõhine	Kapitalikulude põhine
Peamine KPI	Rohevarade suhtarv (jääk)	96,81	96,81	4,86%	4,86%	19,55%	0,00%	0,00%
	Koguriskipositsioon taksonoomiaga kooskõlas oleva tegeouse suhtes (valuuta)		Peamine tulemusnäitaja (%)	Peamine tulemusnäitaja (%)	Hõimatuse % (koguvarast) (%)	Hindamata riskipositsioonid (% hõimatud varadest) (%)	Hindamata riskipositsioonid (% hõimatud varadest) (%)
---	---	---	---	---	---	---	---	---
		Käibepõhine	Kapitalikulude põhine	Käibepõhine	Kapitalikulude põhine		Käibepõhine	Kapitalikulude põhine
Täendavad KPid	Rohevarade suhtarv (voog)	39,64	39,64	5,76%	5,76%	0,03%	0,00%	0,00%
	Kauplemisportfell	N/A	N/A	N/A	N/A	N/A	N/A	N/A
	Finantsgarantiid	0,00	0,00	0,39%	0,81%	0,11%	0,00%	0,00%
	Valitsetavad varad	13,34	23,19	9,91%	17,23%	36,48%	0,00%	0,00%
	Teenustasude ja vahendustasude tulu	N/A	N/A	N/A	N/A	N/A	N/A	N/A

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruerne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Rohevarade suhtarvu arvutamiseks kasutatavad varad

	Avalikustamiskuupaev/periood	31.12.2025
Jääk (käibepöhine) miljoot surot	a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m	n	o	p
		Bilansiline keija- [bruto]- väärtus	Millest taksonomise käsitetud	Millest taksonomise käsitetud	Jaotus keakkonnaessmärkide kaupa						Millest toksikostisviid	Millest vastasporta etsotulise tegevuse rahastamine	Millest toksikostisviid	Millest vastasporta etsotulise tegevuse rahastamine	Millest toksikostisviid	Millest toksikostisviid
					Klinna- muutiste lewandamine (CCM)	Klinna- muutiste tegevus	Vesi ja mara- ressurssit (WTR)	Ringmajanhus (CE)	Saastus (PPC)	Elurikkus ja ökosisteenid (BIO)
1	Rohevarade suhtarv – nii lugejasse kui ka nimetajasse hõimatud varad	1 993,97	1 792,11	96,81	96,81	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	96,81	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
2	Laenud ja ettemaksed, võlaväärpaberd ja kapitalinstrumendid, mõla ei hoita kaupismisaks ja mõla võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel	1 993,97	1 792,11	96,81	96,81	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	96,81	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
3	Finantsettovõtjad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
4	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
5	Võlaväärpaberd, sh tulukasutuspõhlised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
6	Omakapitalinstrumendid	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
7	Mittelfinantsettovõtjad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
8	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
9	Võlaväärpaberd, sh tulukasutuspõhlised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
10	Omakapitalinstrumendid	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00
11	Kodumajapidamised	1 956,53	1 791,51	96,81	96,81	0,00		0,00			96,81	0,00	0,00	0,00		0,00
12	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	1 804,91	1 756,08	96,81	96,81	0,00		0,00			96,81	0,00	0,00	0,00		0,00
13	millest hoorete renoveenmiseks antud laenud	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00			0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
14	millest mootorsõduklaenud	35,79	35,21	0,00	0,00						0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
15	Kohalike omavalitsuste rahastamine	37,44	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
16	Elussemete rahastamine	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00					0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
17	Muu kohalike omavalitsuste rahastamine	37,44	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
18	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00			0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
19	Valaatahtlikult arvesse võetud riskipositisionind	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00			0,00	0,00	0,00	0,00
20	Rohevarade suhtarvu varad kokku	1 993,97												0,00	0,00	0,00	0,00
21	Varad, mõla ei võeta rohevarade suhtarvu arvutamisel arvesse	8 203,61

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastasruanne 2025

I OSA: STRATEGISLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

22	Keskvalitsused ja riigülesed emitendid	378,06
23	Keskparkade suhtes olevad riskiposit- sioonid	4 270,59
24	Kaupiemisporttell	0,82
25	Ettevõtjad ja üksused, kelle suhtes ei kohaldata ärühingute kestlikkusaruand- luse direktiivi	3 489,95
26	KEd ja ettevõtjad (v.a VKEd), kelle suhtes ei kohaldata ärühingute kestlikkusaruand- luse direktiivi avalikustamiskohustus	2 705,16
27	Laenud ja etternaksed	2 704,86
28	millest ärikinnavaraga tagatud laenud	2 036,98
29	millest hoonste renoveerimiseks antud laenud	0,00
30	Võlaväärtpsberid	0,00
31	Ornakapitaliinstrumendid	0,50
32	EU väliste rikide vastaspooled, kelle suhtes ei kohaldata ärühingute kestlikkusaruand- luse direktiivi avalikustamiskohustus	784,78
33	Laenud ja etternaksed	784,78
34	Võlaväärtpsberid	0,00
35	Ornakapitaliinstrumendid	0,00
36	Tuleitsinstrumendid	0,00
37	Pankadevahelised nõudelaenud	28,70
38	Raha ja rahaga seotud varad	2,54
39	Muud varakategoriad (nt firmaväärtus, kaulsal jne)	52,95
40	Varad kokku	10 197,59
Bilansivälised riskipositsoonid (jääk) ettevõtjate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse ärühingute kestlikkusaruandluse direktiivi avalikustamiskohustus, ja kohalike omavalitsuste suhtes
41	Finantsgarantiid	0,32	0,07	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
42	Valitsetavad varad	134,61	34,12	13,34	11,96	0,00	0,00	0,30	0,59	0,00	4,50	2,81	0,63	0,00	0,00	0,00	0,00
43	Millest võlaväärtpsberid	12,41	6,48	0,50	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,02	0,00	0,01	0,00	0,00	0,00	0,00
44	Millest ornakapitalinstrumendid	122,20	27,64	12,84	11,96	0,00	0,00	0,30	0,59	0,00	4,48	2,81	0,62	0,00	0,00	0,00	0,00

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025
118

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

	Avalikustamiskuupaev/period 1	31.12.2025
Jääk (kapitalikulude pöhine) miljonit eurot	a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m	n	o	p
		Bilansiline kogu- (touks)- väärus	Millest takkonomise käsitetud	Millest tak-konomisekookolas	Jaotus keskkonnaessmärkide kaupa						Millest tuku kaautamine	Millest vastaajotelle elkaotullee tegenuse rahaslamine	Millest vinkipostiisio- onid, niilaga rahaslaitake vastaspoidit, kes annavat aru vastavalt arttkit 7 tilikote 9	Millest hindamata ja mida kreditilisautus peab elkaotulleeka
					Kilima- muutuste leeventamine (CCM)	Kilima- muutustega koharemine (CCA)	Vesi ja mere- nissuroid (WTR)	Ringmajandus (CE)	Saastus (PPC)	Elurikkus ja ökosüsteenid (BIO)
1	Rohevarade suhtarv – nii lagejaase kui ka romatajaasse köimatud varail	1 993,97	1 792,11	96,81	96,81	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	96,81	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
2	Laenud ja ettemaksed, völaväärpaberid ja kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseke ja mida vöetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel	1 993,97	1 792,11	96,81	96,81	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	96,81	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
3	Finantsattlevöijad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
4	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
5	Völaväärpaberid, sh tulukasutuspöhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
6	Omakapitaliinstrumendid	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
7	Mittelfinantsattlevöijad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
8	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
9	Völaväärpaberid, sh tulukasutuspöhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
10	Omakapitaliinstrumendid	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
11	Kodumajapidamised	1 956,53	1 791,51	96,81	96,81	0,00		0,00			96,81	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
12	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	1 804,91	1 796,08	96,81	96,81	0,00		0,00			96,81	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
13	millest hoonete renoverimiseks antud laenud	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00			0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
14	millest mootorsöukilaenud	35,79	35,21	0,00	0,00						0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
15	Kohalike omavalitsuste rahastamine	37,44	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
16	Elussemete rahastamine	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00					0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
17	Muu kohalike omavaltisuste rahastamine	37,44	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
18	Valdusse vilimise teel saadud tagatised: elamu- ja äirikinnivara	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00			0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00
19	Valustahtikult arvesse võetud riskipostiisionid	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00		0,00			0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
20	Rohevarade suhtarvu varad kokku	1 993,97												0,00	0,00	0,00	0,00
21	Varad, mida ei võeta rohevarade suhtarvu arvutamisel arvesse	8 203,61
22	Keskvalitsused ja riigülesed emitendid	376,06
23	Keskpankade suhtes olevad riskipostiisionid	4 270,59

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanumne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

24	Kauplemisportfall	0,82
25	Ettevötjad ja üksused, kelle suhtes ei kohaldata äriühingute kestlikkusaruand-luse direktiivi	3 489,95
26	KEd ja ettevötjad (s.a VKEd), kelle suhtes ei kohaldata äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi avalikustamiskohustusi	2 705,16
27	Laenud ja etternaksed	2 704,88
28	millest ärikinnisaraga tagatud laenud	2 036,98
29	millest hoonste renoveerimiseks antud laenud	0,00
30	Völaväärtpaberid	0,00
31	Ornakapitalinstrumentid	0,50
32	ELI väliste rikide vastaspooled, kelle suhtes ei kohaldata äriühingute kestlikkusaruand-luse direktiivi avalikustamiskohustusi	784,78
33	Laenud ja etternaksed	784,78
34	Völaväärtpaberid	0,00
35	Ornakapitalinstrumentid	0,00
36	Tuletisinstrumentid	0,00
37	Pankadevahelised nõudelaenud	28,70
38	Raha ja rahaga seotud varad	2,54
39	Muud varakalegooriad jnt firmaväärtus, kaubad jnej	32,95
40	Varad kokku	10 197,59
Bilansivällised riskipostisioonid (jääk) ettevötjate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi avalikustamiskohustusi, ja kohalike omavallituste suhtes
41	Finantsgarantiid	0,32	0,07	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
42	Valitsetavad varad	134,61	50,37	23,19	21,75	0,00	0,00	0,30	1,04	0,00	15,07	1,54	3,89	0,00	0,00	0,00	0,00
43	Millest võlaväärtpaberid	12,41	6,91	0,57	0,45	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,21	0,06	0,26	0,00	0,00	0,00	0,00
44	Millest omakapitalinstrumentid	122,20	43,46	22,62	21,29	0,00	0,00	0,30	1,04	0,00	14,87	1,48	3,63	0,00	0,00	0,00	0,00

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025
120

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

	Avalikustamiskuupaev/period 1	01.01.2025-31.12.2025
Voog (käibepöhne) miljonit surot	a	b	c
Bilensiline koja-(bruhd)-väärtus	Millest taksonomise käsitetut	Millest taksonomiaga kookilise	Jaotus keskonnaessmärkide kaupa
Kiinnamulutete isovendamine (CCM)	Kiinnamulutete isovendamine (CCA)	Vesi ja mere-ressurssi (WTR)	Ringmajanhus (CE)
1	Rohevarade suhtarv – nii lugejasse kui ka nimetajasse hõimatud varad	688,32	500,04
2	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja kapitalimistrumendid, mida ei hoita kauphemiseksi ja mida vitetaksav arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel	688,32	500,04
3	Finantsettevõtjad	0,00	0,00
4	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00
5	Võlaväärtpaberid, sh tulukasutuspõhlised	0,00	0,00
6	Omakapitalinstrumentid	0,00	0,00
7	Mittefinantsettevõtjad	0,01	0,00
8	Laenud ja ettemaksed	0,01	0,00
9	Võlaväärtpaberid, sh tulukasutuspõhlised	0,00	0,00
10	Omakapitalinstrumentid	0,00	0,00
11	Kodumajapidamised	688,24	487,50
12	millest elamukirnisvaraga tagatud laenud	505,31	487,50
13	millest hoonate renoverimiseks antud laenud	0,00	0,00
14	millest mootorsõduklaenud	12,54	12,54
15	Kohalike omavaltisuste rahastamine	0,07	0,00
16	Elussemete rahastamine	0,00	0,00
17	Muu kohalike omavaltisuste rahastamine	0,07	0,00
18	Valdusse võtmise tsel saadud tagalised: elamu- ja ärikirnisvara	0,00	0,00
19	Valatahtlikult arvesse võetud riskipostisioonid	0,00	0,00
20	Rohevarade suhtarvu varad kokku	688,32
21	Varad, mida ei võeta rohevarade suhtarvu arvutamisel arvesse	2 283 917,63
22	Keskvalitsused ja riigiülesed emitendid	2 294,47
23	Keskpankade suhtes olevad riskipostisioonid	2 240 505,40

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGISLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

24	Kauplemisportfall	341,81
25	Ettevõtjad ja üksused, kelle suhtes ei kohaldata äriühingute kestlikkusaruand-luse direktiivi	3 904,95
26	KEd ja ettevõtjad (v.a VKEd), kelle suhtes ei kohaldata äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi avalikustamiskohustus	3 375,72
27	Laenud ja etternaksed	2 494,58
28	millest ärikinnisvaraga tagatud laenud	1 416,38
29	millest hoonate renoveerimiseks antud laenud	0,00
30	Võlaväärpaberid	880,13
31	Omakapitalinstrumentid	1,00
32	EU vähste rikiste vastaspooled, kelle suhtes ei kohaldata äriühingute kestlikkusaruand-luse direktiivi avalikustamiskohustus	529,23
33	Laenud ja etternaksed	529,23
34	Võlaväärpaberid	0,00
35	Omakapitalinstrumentid	0,00
36	Tuletsinstrumentid	0,00
37	Pankadevahelised nõudelaenud	14 289,88
38	Raha ja rahaga seotud varad	142,91
39	Muud varakategoriad (nt firmaväärtus, kaubad jne)	2 438,20
40	Varad kokku	2 264 605,95
Bilansivälised riskiposistoionid (jääk) ettevõtjate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi avalikustamiskohustus, ja kohalike omavalitsuste suhtes
41	Finantsgarantiid	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
42	Valitretavad varad	85,80	30,49	11,81	10,67	0,00	0,00	0,25	0,49	0,00	3,71	2,34	0,35	0,00	0,00	0,00	0,00
43	Millest võlaväärpaberid	9,43	5,77	0,40	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,01	0,00	0,01	0,00	0,00	0,00	0,00
44	Millest omakapitalinstrumentid	76,37	24,72	11,41	10,67	0,00	0,00	0,25	0,49	0,00	3,71	2,34	0,35	0,00	0,00	0,00	0,00

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanianne 2025
122

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

	Avalikustamiskuupaev/periood t	01.01.2025-31.12.2025
Voog (kapitalikulude pohine) miljonit surot	a	b	c
Bilensiline koja-(bruto)-väärtus	Millest taksonoomias käsittelut	Millest taksonoomias kosektilas	Jaotus keskonnaessmärkide kaupa
Kiinnamulutete isovendamine (CCM)	Kiinnamulutete isovendamine (CCA)	Vesi ja mere-ressurssi (WTR)	Ringmajanut (CE)
1	Rohevarade suhtarv – nii lugejasse kui ka nimetajasse hõimatud varad	688,32	500,04
2	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja kapitalinstrumendid, mida ei hoita kauphemiseks ja mida vitetaksav arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel	688,32	500,04
3	Finantsettevõtjad	0,00	0,00
4	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00
5	Võlaväärtpaberid, sh tulukasutuspõhlised	0,00	0,00
6	Omakapitalinstrumendid	0,00	0,00
7	Mittefinantsettevõtjad	0,01	0,00
8	Laenud ja ettemaksed	0,01	0,00
9	Võlaväärtpaberid, sh tulukasutuspõhlised	0,00	0,00
10	Omakapitalinstrumendid	0,00	0,00
11	Kodumajapidamised	688,24	487,50
12	millest elamukirnisvaraga tagatud laenud	505,31	487,50
13	millest huonete renoveririmiseks antud laenud	0,00	0,00
14	millest mootonsõduklaenud	12,54	12,54
15	Kohalike omavaltisuste rahastamine	0,07	0,00
16	Elussemete rahastamine	0,00	0,00
17	Muu kohalike omavaltisuste rahastamine	0,07	0,00
18	Valdusse võtmise tsel saadud tagalised: elamu- ja ärikirnisvara	0,00	0,00
19	Valatahtlikult arvesse võetud riskipostisioonid	0,00	0,00
20	Rohevarade suhtarvu varad kokku	688,32
21	Varad, mida ei võeta rohevarade suhtarvu arvutamisel arvesse	2 283 917,63
22	Keskvalitsused ja riigiülesed emitendid	2 294,47
23	Keskpankade suhtes olevad riskipostisioonid	2 240 505,40

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

24	Kaupiemisporttell	341,81
25	Ettevõtjad ja üksused, kelle suhtes ei kohaldata äriühingute kestlikkusaruand-luse direktiivi	3 904,95
26	KEd ja ettevõtjad (v.a VKEd), kelle suhtes ei kohaldata äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi avalikustamiskohustus	3 375,72
27	Laenud ja etternaksed	2 494,58
28	millest ärikinnisvaraga tagatud laenud	1 418,38
29	millest hoonate renoveerimiseks antud laenud	0,00
30	Võlaväärtpaberid	880,13
31	Omakapitalinstrumentid	1,00
32	ELi vällete nikide vastaspooled, kelle suhtes ei kohaldata äriühingute kestlikkusaruand-luse direktiivi avalikustamiskohustus	529,23
33	Laenud ja etternaksed	529,23
34	Võlaväärtpaberid	0,00
35	Omakapitalinstrumentid	0,00
36	Tuletisinstrumentid	0,00
37	Pankadevahelised nõudelaenud	14 289,88
38	Raha ja rahaga seotud varad	142,91
39	Muud varakategooriad (nt firmavärtus, kaubad jne)	2 438,20
40	Varad kokku	2 264 605,95
Bilansivälised riskipositisionid (jääk) ettevõtjate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi avalikustamiskohustus, ja kohalike omavalitsuste suhtes
41	Finantsgarantid	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
42	Valitsetaved varad	85,80	38,38	17,82	16,66	0,00	0,00	0,25	0,86	0,00	12,63	1,29	3,90	0,00	0,00	0,00	0,00
43	Millest võlaväärtpaberid	9,43	6,17	0,47	0,43	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,18	0,06	0,24	0,00	0,00	0,00	0,00
44	Millest omakapitalinstrumentid	76,37	32,21	17,34	16,23	0,00	0,00	0,25	0,86	0,00	12,45	1,23	3,66	0,00	0,00	0,00	0,00

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025
124

I OSA: STRATEGIGIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Rohevarade suhtarvu peamine tulemusnäitaja jäägi puhul

	Avalikustamiskuupäev t	31.12.2025
	% (võrraldas nimetajasse arvatud vastava koguvaraaga) Kãibepõhine	a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m
		Taksonomias käsitletud	Taksonomia- ga kosekilise	Jaotus keskkonnaeeemärkide kaupa						Millest tulu kasutamine	Millest üleminskul- tegevus	Millesest toetav tegevus	Taksonomia- ga kosekilise nieve osakaal taksonomias käsitletus	Hindamata riskipositisio- onid
				Kliima- muutuste leeventamine (CCM)	Kliima- muutustega kohanimine (CCA)	Vesi ja mere- reasurssid (WTR)	Ringmajan dus (CE)	Saastus (PPC)	Elurikkus ja ükosüsteemid (BIO)
1	Rohevarade suhtarv – nii lugejasse kui ka nimetajasse hõlmatud varad	89,88%	4,86%	4,86%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	4,86%	0,00%	0,00%	5,40%	0,00%
2	Laenud ja ettemaksed, võlaväärpaberid ja kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauple- miseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel	89,88%	4,86%	4,86%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	4,86%	0,00%	0,00%	5,40%	0,00%
3	Finantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
4	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
5	Võlaväärpaberid, sh tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
6	Omakapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
7	Mittefinantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
8	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
9	Võlaväärpaberid, sh tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
10	Omakapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
11	Kodumajapidamised	91,57%	4,95%	4,95%	0,00%		0,00%			4,95%	0,00%	0,00%	5,40%	0,00%
12	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	97,29%	5,36%	5,36%	0,00%		0,00%			5,36%	0,00%	0,00%	5,51%	0,00%
13	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
14	millest mootorsõdukilaenud	98,39%	0,00%	0,00%						0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
15	Kohalike omavalltsuste rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
16	Eluseemete rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
17	Muu kohaliku omavalltsuse rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
18	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärkinnisvara	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
19	Vabatahtlikult arvesse võetud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
20	Rohevarade suhtarvu varad kokku	89,88%	4,86%	4,86%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	4,86%	0,00%	0,00%	5,40%

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideentud sastaanane 2025

I OSA: STRATEGISJNE JA TULEMUSLIKKUSE ÚLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÚLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

	Avalikustamiskuupaev 1	31.12.2025
	% (võrreldes nimetajasse arvatud vastava koguvaraga)Kapitalikulude põhine	a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m
		Taksonosmias käsittelud	Taksonosmiaga kooskõlse	Jaotus keskkonnaessmärkide kaupa						Milest tulu kasutamine	Milest ülemineku-tegenus	Milest tostus tegevus	Taksonosmiaga kooskõlse minne osakast taksonosmias käsittelus	Hindamata riskipositsis-onid
				Kiilma-muutuste leevemilamine (CCM)	Kiilma-muutustega kohanemine (CCA)	Vesi ja mere-reseuroid (WTR)	Ringmajandus (CE)	Saastus (PPC)	Elurikkon ja ökosüsteemiq (BIO)
1	Rohevarade suhtarv – nii lugejasse kui ka nimetajasse hõlmatud varad	89,88%	4,86%	4,86%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	4,86%	0,00%	0,00%	5,40%	0,00%
2	Laenud ja ettemaksed, viitaväärpaberid ja kapitaliinstrumentid, mida ei hoita kauple-miseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvulaminel	89,88%	4,86%	4,86%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	4,86%	0,00%	0,00%	5,40%	0,00%
3	Finantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
4	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
5	Võlaväärpaberid, oh tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
6	Omakapitaliinstrumentid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
7	Mittefinantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
8	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
9	Võlaväärpaberid, oh tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
10	Omakapitaliinstrumentid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
11	Kodumajapidamised	91,57%	4,95%	4,95%	0,00%		0,00%			4,95%	0,00%	0,00%	5,40%	0,00%
12	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	97,29%	5,36%	5,36%	0,00%		0,00%			5,36%	0,00%	0,00%	5,51%	0,00%
13	millest hoonete renoveeriniseks antud laenud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
14	millest mootonotidukõsenud	98,39%	0,00%	0,00%						0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
15	Kohalike omavailtsuste rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
16	Elussemete rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
17	Muu kohaliku omavailtsuse rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
18	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
19	Valdalahtlikult arvesse võetud riskipositsoonid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
20	Rohevarade suhtarvu varad kokku	89,88%	4,86%	4,86%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	4,86%	0,00%	0,00%	5,40%	0,00%

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideentud aastaanumne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Rohevarade suhtarvu peamine tulemusnäitaja voo puhul

	Avalikustamiskuupaev 1	01.01.2025-31.12.2025
% (võrreldes nimetajasse arvatud vastava koguvaraaga)Käibepõhine	a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m
		Taksonomias käsitetud	Taksonomia- ga kooskilas	Jaotus keskkonnaeesmärkide kaupa						Milast tulu kasutamine	Milest Gemineku- tegevus	Milest toetav tegevus	Taksonomia- ga kooskilas oleva osakast taksonomias käsitetue	Hindamata riski- positisionid
				Kliima- muutuste leevendamine (CCM)	Kliima- muutustega koharemine (CCA)	Veei ja mere- ressursid (WTR)	Ringmajandus (CE)	Saastus (RPC)	Eturkkus ja ökosüsteemia (BIO)
1	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimetajasse hõimatud varad	72,65%	5,76%	5,76%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	5,76%	0,00%	0,00%	7,93%	0,00%
2	Laenud ja ettemaksed, võlaväärpaberid ja kapitaliinstrumentid, mida ei hoita kauple- miseka ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel	72,65%	5,76%	5,76%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	5,76%	0,00%	0,00%	7,93%	0,00%
3	Finantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
4	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
5	Võlaväärpaberid, sh tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
6	Omakapitaliinstrumentid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
7	Mittelnantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
8	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
9	Võlaväärpaberid, sh tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
10	Omakapitaliinstrumentid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
11	Kodumajapidamised	70,83%	5,76%	5,76%	0,00%		0,00%			5,76%	0,00%	0,00%	8,13%	0,00%
12	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	96,48%	7,84%	7,84%	0,00%		0,00%			7,84%	0,00%	0,00%	8,13%	0,00%
13	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
14	millest mootorsõduklasnud	100,00%	0,00%	0,00%						0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
15	Kohalike omavailtsuste rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
16	Eluasemete rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
17	Muu kohaliku omavailtsuse rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
18	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
19	Vabatahtlikult arvesse võetud riskipositisionid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
20	Rohevarade suhtarvu varad kokku	72,65%	5,76%	5,76%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	5,76%	0,00%	0,00%	7,93%	0,00%

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideentud sastaanianne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Rohevarade suhtarvu peamine tulemusnäitaja voo puhul

	Avalikustamiskuupaev 1	01.01.2025-31.12.2025
% (võrreldes nimetajasse arvalud vastava isoguvaraga)Kapitalikulude põhine	a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m
		Taksonomias käsitetud	Taksonomia-ga kooskõlas	Jaotus keskkonnaeesmärkide kaupa						Milest tulu kasutamine	Milest Gemineku-tegevus	Milest toetav tegevus	Taksonomia-ga kooskõlas oleva osakast taksonomias käsitetus	Hindamata riski-positsioonid
				Kõma-muutuste leevemilamine (CCM)	Kõma-muutustega koharemine (CCA)	Veei ja mere-ressursid (WTR)	Ringmajandus (CE)	Saastus (RPC)	Eturkkius ja ökosüsteemiq (BIO)
1	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimetajasse hõlmatud varad	72,65%	5,76%	5,76%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	5,76%	0,00%	0,00%	7,93%	0,00%
2	Laenud ja ettemaksed, võlaväärpaberid ja kapitaliinstrumentid, mida ei hoita kauple-miseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel	72,65%	5,76%	5,76%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	5,76%	0,00%	0,00%	7,93%	0,00%
3	Finantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
4	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
5	Võlaväärpaberid, sh tulukasutuspõhlised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
6	Omakapitaliinstrumentid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
7	Mittelnantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
8	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
9	Võlaväärpaberid, sh tulukasutuspõhlised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
10	Omakapitaliinstrumentid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
11	Kodumajapidamised	70,83%	5,76%	5,76%	0,00%		0,00%			5,76%	0,00%	0,00%	8,13%	0,00%
12	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	96,48%	7,84%	7,84%	0,00%		0,00%			7,84%	0,00%	0,00%	8,13%	0,00%
13	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
14	millest mootorsõduklanud	100,00%	0,00%	0,00%						0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
15	Kohalike omavailtsuste rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
16	Eluasemete rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
17	Muu kohaliku omavailtsuse rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
18	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
19	Vabatahtlikult arvesse võetud riskipositsoonid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00%			0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
20	Rohevarade suhtarvu varad kokku	72,65%	5,76%	5,76%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	5,76%	0,00%	0,00%	7,93%	0,00%

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideentud sastaanianne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Peamine tulemusnäitaja bilansiväliste riskipositsioonide puhul

	Avalikustamiskuupäev/periood t	31.12.2025
% (võrreldes vastava bilansiväliste varade kogusummaga) Jääk - käibepõhine	a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l
		Taksonomias käsitetud	Taksonomia-ga kooskõlas	Jaotus keskkonnaeesmärkide kaupa						Millest tulu kasutamine	Millest ülemineku-tegevus	Millest toetav tegevus	Hindamata riski-positsioonid
				Kõima-muutuste leeventiamine (CCM)	Kõima-muutustega kohanemine (CCA)	Vesi ja mere-resursid (WTR)	Ringmajandus (CE)	Saastus (PPC)	Elurikkus ja dkosiateemiq (BIO)
1	Finantsgarantid (FinGuar KPI)	21,86%	0,39%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
2	Valitsetavad varad (AuM KPI)	25,35%	9,91%	8,88%	0,00%	0,00%	0,22%	0,44%	0,00%	3,34%	2,09%	0,47%	0,00%
	Avalikustamiskuupäev/periood t	31.12.2025
---	---	---	---	---	---	---	---	---	---	---	---	---	---
% (võrreldes vastava bilansiväliste varade kogusummaga) Jääk - kapitalikulude põhine	a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l
		Taksonomias käsitetud	Taksonomia-ga kooskõlas	Jaotus keskkonnaeesmärkide kaupa						Millest tulu kasutamine	Millest ülemineku-tegevus	Millest toetav tegevus	Hindamata riski-positsioonid
				Kõima-muutuste leeventiamine (CCM)	Kõima-muutustega kohanemine (CCA)	Vesi ja mere-resursid (WTR)	Ringmajandus (CE)	Saastus (PPC)	Elurikkus ja dkosiateemiq (BIO)
1	Finantsgarantid (FinGuar KPI)	22,18%	0,81%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
2	Valitsetavad varad (AuM KPI)	37,42%	17,23%	16,15%	0,00%	0,00%	0,22%	0,77%	0,00%	11,20%	1,15%	2,89%	0,00%
	Avalikustamiskuupäev/periood t	01.01.2025-31.12.2025
---	---	---	---	---	---	---	---	---	---	---	---	---	---
% (võrreldes vastava bilansiväliste varade kogusummaga) Voog - käibepõhine	a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l
		Taksonomias käsitetud	Taksonomia-ga kooskõlas	Jaotus keskkonnaeesmärkide kaupa						Millest tulu kasutamine	Millest ülemineku-tegevus	Millest toetav tegevus	Hindamata riski-positsioonid
				Kõima-muutuste leeventiamine (CCM)	Kõima-muutustega kohanemine (CCA)	Vesi ja mere-resursid (WTR)	Ringmajandus (CE)	Saastus (PPC)	Elurikkus ja dkosiateemiq (BIO)
1	Finantsgarantid (FinGuar KPI)	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
2	Valitsetavad varad (AuM KPI)	35,54%	13,77%	12,44%	0,00%	0,00%	0,29%	0,57%	0,00%	4,33%	2,73%	0,41%	0,00%
	Avalikustamiskuupäev/periood t	01.01.2025-31.12.2025
---	---	---	---	---	---	---	---	---	---	---	---	---	---
% (võrreldes vastava bilansiväliste varade kogusummaga) Voog - kapitalikulude põhine	a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l
		Taksonomias käsitetud	Taksonomia-ga kooskõlas	Jaotus keskkonnaeesmärkide kaupa						Millest tulu kasutamine	Millest ülemineku-tegevus	Millest toetav tegevus	Hindamata riski-positsioonid
				Kõima-muutuste leeventiamine (CCM)	Kõima-muutustega kohanemine (CCA)	Vesi ja mere-resursid (WTR)	Ringmajandus (CE)	Saastus (PPC)	Elurikkus ja dkosiateemiq (BIO)
1	Finantsgarantid (FinGuar KPI)	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
2	Valitsetavad varad (AuM KPI)	44,73%	20,76%	19,42%	0,00%	0,00%	0,29%	1,00%	0,00%	14,72%	1,50%	4,54%	0,00%

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanane 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

2. Varahaldurite peamiste tulemusnäitajate vorm

Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt nõutava avalikustamise standardvorm (varahaldurid)

Avalikustamiskuupäev

	Riskiposistoionid	%	Miljonit eurot
1	Valitsetavad varad kokku	100	1 526,8
2	Peamise tulemusnäitajaga hõlmatud varad	10,2%	156,0
	% hõlmatud varadest	% Kältepõhine	% Kapitalikulute põhine
3	Taksonoomias käsitletud	33,6%	41,7%
4	Tuumaenergiaalane tegevus	4,2%	2,2%
5	Maagaasiga seotud tegevus	0,0%	0,0%
6	Taksonoomiaga kooskõlas	13,8%	24,0%
7	Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a	13,8%	24,0%
8	millest mittelfinantsettevõtjad	13,8%	24,0%
9	millest finantsettevõtjad	0,0%	0,0%
10	Muud hõlmatud vastaspooled ja kinnisvara	0,0%	0,0%
11	Vabatahtlikult arvesse võetud riskiposistoionid	0,0%	0,0%
12	Üleminekuline tegevus	4,2%	2,3%
13	Toetav tegevus	2,8%	2,4%
14	Tuumaenergiaalane tegevus	4,2%	2,2%
15	Maagaasiga seotud tegevus	0,0%	0,0%
	Taksonoomiaga kooskõla eesmärkide kaupa	% Kältepõhine	% Kapitalikulute põhine
16	Kliimamuutuste leevendamine	12,3%	21,9%
17	Kliimamuutustega kohanemine	0,0%	0,0%
18	Vesi ja mereressursid	0,0%	0,0%
19	Ringmaajandus	0,6%	0,5%
20	Saastus	0,9%	1,5%
21	Elurikkus ja ökosüsteemid	0,0%	0,0%
22	Hindamata riskiposistoionid	0,0%	0,0%
23	Riskiposistoionid, millega rahastatakse vastaspoolte hindamata ebaolulist tegevust	0,0%	0,0%
24	Hindamata riskiposistoionid, mida aruandev üksus peab ebaoluliseks	0,0%	0,0%
25	Riskiposistoionid vastaspoolte suhtes, kes annavad aru vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 9	0,0%	0,0%
	Hõlmatud varade jaotus	%	Miljonit eurot
---	---	---	---
26	Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a	100%	156,0
27	millest mittelfinantsettevõtjad	96,5%	150,5
28	millest finantsettevõtjad	3,5%	5,5
29	Muud hõlmatud vastaspooled ja kinnisvara	0,0%	0,0
30	Vabatahtlikult arvesse võetud riskiposistoionid	0,0%	0,0

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

3. Kindlustus- ja edasikindlustusandjate peamiste tulemusnäitajate vormid

Majandustegevus: kahjukindlustus ja kahjukindlustuse edasikindlustus	Kindlustusmaksed kokku, aasta 1	Kindlustusmaksete osakaal, aasta 1	Kindlustusmaksed kokku, aasta 1-1	Kindlustusmaksete osakaal, aasta 1-1
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)
	Valuuta	%	Valuuta	%
Taksonoomiaga kooskõlas olev tegevus	0 EUR	0%	0 EUR	0%
Tuumaenergiaalane tegevus	0 EUR	0%	0 EUR	0%
Maagaasiga seotud tegevus	0 EUR	0%	0 EUR	0%
Taksonoomias käsittetud tegevus	21 456 055 EUR	50%	18 956 049 EUR	50%
Tuumaenergiaalane tegevus	0 EUR	0%	0 EUR	0%
Maagaasiga seotud tegevus	0 EUR	0%	0 EUR	0%
Hindamata tegevused, mida peetakse ebaoluliseks	0 EUR	0%	0 EUR	0%
Kokku	42 959 881 EUR	100%	38 024 813 EUR	100%

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanianne 2025

I OSA: STRATEGISJNE JA TULEMUSLIKKUSE ÚLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÚLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Vorm: Investeeringute peamine tulemusnäitaja

Riskiposistoionid		%	Mijonit eurot
1	Valitsetavad varad kokku	100	17,4
2	Peamise tulemusnäitajaga hõlmatud varad	32%	5,5
	% hõlmatud varadest	% Käibepõhine	% Kapitalikulude põhine
3	Taksonoomias käsitletud	25,6%	34,1%
4	Tuumaenergiaalane tegevus	0,0%	0,0%
5	Maagaasiga seotud tegevus	0,0%	0,0%
6	Taksonoomiaga kooskõlas	2,0%	6,6%
7	Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a	2,0%	6,6%
8	millest mittefinantsettevõtjad	1,5%	1,6%
9	millest finantsettevõtjad	0,5%	5,0%
10	Muud hõlmatud vastaspooled ja kinnisvara	0,0%	0,0%
11	Investeeringud, mis ei ole seotud elukindlustuslepingutega, mille puhul kannavad investeerimisriski kindlustusvõtjad	0,0%	0,0%
12	Vabatahtlikult arvesse võetud riskiposistoionid	0,0%	0,0%
13	Üleminekuline tegevus	0,1%	0,1%
14	Toetav tegevus	0,4%	0,7%
15	Tuumaenergiaalane tegevus	0,0%	0,0%
16	Maagaasiga seotud tegevus	0,0%	0,0%
	Taksonoomiaga kooskõla eesmärkide kaupa	% Käibepõhine	% Kapitalikulude põhine
17	Kliimamuutuste leevendamine	0,5%	5,0%
18	Kliimamuutustega kohanemine	0,0%	0,0%
19	Vesi ja mereressursid	0,0%	0,0%
20	Ringmajandus	0,0%	0,0%
21	Saastus	0,0%	0,0%
22	Elurikkus ja ökosüsteemid	0,0%	0,0%
23	Hindamata riskiposistoionid
24	Riskiposistoionid, millega rahastatakse vastaspoolte hindamata ebaolulist tegevust	0%	0%
25	Riskiposistoionid, millega rahastatakse vastaspooli, kes annavad aru vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 9	0%	0%
26	Hindamata riskiposistoionid, mida aruandev üksus peab ebaoluliseks	0%	0%
Hõlmatud varade jaotus		%	Mijonit eurot
---	---	---	---
27	Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a	100%	5,5
28	millest mittefinantsettevõtjad	40%	2,2
29	millest finantsettevõtjad	60%	3,3
30	Muud hõlmatud vastaspooled ja kinnisvara	0%	0,0
31	Investeeringud, mis ei ole seotud elukindlustuslepingutega, mille puhul kannavad investeerimisriski kindlustusvõtjad	0%	0,0
32	Vabatahtlikult arvesse võetud riskiposistoionid	0%	0,0

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025
132

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Peamine tulemusnäitaja ärisegmentide kaupa

	Tulu	Osa kontserni kogutulust (A)	Käibepöhine peamine tulemusnäitaja (B)	Kapitalikulude pöhine peamine tulemusnäitaja (C)	Käibepöhine kaalutud peamine tulemusnäitaja (A*B)	Kapitalikulude pöhine kaalutud peamine tulemusnäitaja (A*C)
A. Finantstegevus	291,88	94%
Varade valitsemme	11,74	4%	13,84%	24,03%	0,52%	0,91%
Pangandustegevus	271,63	88%	4,86%	4,86%	4,25%	4,25%
Kindlustusandjad	8,51	3%	1,99%	6,61%	0,05%	0,18%
			Käibepöhine KPI (B)	Kapitalikulude pöhine KPI (C)	Käibepöhine kaalutud KPI (A*B)	Kapitalikulude pöhine kaalutud KPI (A*C)
B. Mitteinantstegevus	18,45	6%
Kontserni kogutulu	310,33
					Keskmine kontserni peamine tulemusnäitaja	Keskmine kapitalikulude pöhine peamine tulemusnäitaja
Keskmine kontserni peamine tulemusnäitaja					3,98%	4,00%

LHV

AS LHV GROUP

Koneolideeritud sastaanane 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIIKUSE ÜLEVAADE
OSA III: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

I OSA: STRATEGISJNE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

9 Konsolideeritud finanssaruanded

9.1 Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Lehekūjed 135-186 on konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

tuhandetes eurodes	Lisa	2025	2024*
Intressitulu sisemise intressimäära alusel	6	408 010	426 977
Muu samane tulu	6	10 968	16 554
Intressikulu	6	-183 879	-170 205
Netointressitulu	4, 6	235 099	273 326
Komisjoni- ja teenustasutulu	7	85 235	78 675
Komisjoni- ja teenustasukulu	7	-21 977	-18 373
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	4, 7	63 258	60 302
Netokasum/-kahjum õiglases väärtuses kajastatavatelt finanssvaradelt		4 204	803
Kasum valuutakunsi muutustest		-455	297
Netokasum finanssvaradelt		3 749	1 100
Tulu kindlustuslepingutest	26	41 080	34 969
Kulu kindlustuslepingutest	26	-36 901	-33 038
Netokulu edaskindlustuslepingutest	26	-1 725	-960
Netotulu kindlustustegevusest		2 454	971
Muud tulud		299	2 610
Muud kulud		-21	-9
Neto muud tulud		278	2 601
Netotulud kokku		304 838	338 300
Tööjõukulud	8	-90 969	-82 315
Administratiiv- ja muud tegevuskulud	8	-68 337	-64 605
Kasum enne allahindlusi		145 532	191 380
Komigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finansinstrumentide eeldatav krediidikahju	13	-1 518	-16 256
Kasum enne tulumaksu		144 014	175 124
Tulumaksukulu	4, 5, 25	-27 009	-24 820
Perioodi puhaskasum	4	117 005	150 304
Muu koondkasum/-kahjum
Kirjed, mida võib edaspidi liigitada ümber kasumiaruandesse:
Realiseerimata kuroivahed välismaiste äriüksuste finansnäitajate ümberarvestamisest		-4 969	3 437
Perioodi koondkasum kokku		112 036	153 741
Perioodi koondkasum
Emaettevõtte omanike osa		109 296	152 405
Mittekontrollivate osaluste osa		2 740	1 336
Perioodi koondkasum kokku		112 036	153 741
Perioodi puhaskasum
Emaettevõtte omanike osa		114 265	148 968
Mittekontrollivate osaluste osa		2 740	1 336
Perioodi puhaskasum kokku		117 005	150 304
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)		0,35	0,46
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)		0,34	0,45

*Netointressitulu esitust on muudetud, täendav teave on esitatud lisas 1.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

9.2 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandeles eurodes	Lisa	31.12.2025	31.12.2024
Varad
Raha ja nõuded keskpankadele	9	4 270 361	3 775 554
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	9	41 527	41 751
Nõuded kredidiasutustele	9	515	1 000
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	10	24 927	26 272
Investeeringud võlaväärtpaberitesse komigeeritud soetusmaksumuses	11	378 064	283 533
Laenud ja nõuded klientidele	12	5 465 391	4 552 093
Muud nõuded klientidele	14	12 335	4 736
Varad kindlustuslepingutest	27	53	89
Varad edasikindlustuslepingutest		476	2 044
Muud finantsvarad	15	272	281
Muud varad	15	6 533	6 559
Strateegilised finantsinvesteeringud	10	1 000	1 000
Materiaalsed põhivarad	16	5 632	8 886
Kasutusõiguse varad	16	6 172	9 320
Immateriaalised põhivarad	16	12 154	14 043
Firmaväärtus	5	7 550	9 150
Varad kokku	4	10 232 962	8 736 311
tuhandeles eurodes	Lisa	31.12.2025	31.12.2024
---	---	---	---
Kohustised
Klientide hoiused	17	8 134 438	6 910 110
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	19	1 043 617	927 686
Finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	10	1 275	24
Võlad tamijatele ja muud kohustised	18	64 188	76 818
Kohustised kindlustuslepingutest	27	15 335	15 258
Kohustised edasikindlustuslepingutest		0	1 499
Allutatud kohustised	19	206 928	126 256
Kohustised kokku	4	9 465 781	8 057 651
Omakapital
Aktsiakapital	20	32 786	32 419
Ülekurss	20	154 593	146 958
Kohustuslik reservkapital	20	4 713	4 713
Muud reservid	20	10 502	16 271
Omaaktsiad	20	-7 271	0
Jaotamata kasum		562 576	469 727
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku		757 899	670 088
Mittekontrollivad osalused	5	9 282	8 572
Omakapital kokku		767 181	678 660
Kohustised ja omakapital kokku		10 232 962	8 736 311

Leheküjed 135-186 on konsolideeritud

raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

9.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	2025	2024*
Rahavood äritegevusest
Laekunud intressid		414 242	439 032
Makstud intressid		-180 577	-144 582
Laekunud komisjoni- ja teenustasud		84 748	78 858
Makstud komisjoni- ja teenustasud		-21 938	-18 419
Muud laekunud tuludi/(makstud kulud)		3	2 259
Makstud tööjukulud		-83 219	-74 234
Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud		-56 073	-55 205
Makstud tulumaks		-25 168	-24 432
Laekunud kindlustusmaksed	27	40 388	35 255
Makstud hüvitised ja kulud kindlustustegevusest	27	-30 604	-26 277
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustiste muutust		141 802	212 255
Äritegevusega seotud varade muutused:
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande		2 888	-7 017
Laenud ja nõuded klientidele		-936 205	-991 830
Investeeringud võlaväärtpaberitesse amortiseeritud soetusväärtuses		-93 510	38 355
Muud varad		305	988
Nõuded krediidiasutustele (üle 3-kuulise tähtajaga hoiused)		485	850
Äritegevusega seotud kohustiste muutused:
Klientide nõudmiseni hoiused		1 403 203	727 418
Klientide tähtajalised hoiused		-138 063	437 939
Pandikirjad		49 226	248 881
Võlaväärtpaberid		60 000	100 000
Finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		1 381	-1 819
Muud kohustised		-17 064	-31 840
Netorahavoog äritegevusest		474 448	734 180
tuhandetes eurodes	Lisa	2025	2024*
---	---	---	---
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamine	16	-2 699	-7 252
Netorahavoog investeerimistegevusest		-2 699	-7 252
Rahavood finantseerimistegevusest
Aktsiakapitali sissemakse (sh ülekurss)	20	8 002	4 021
Makstud dividendid	20	-31 207	-42 278
Omaaktsiate omandamine	20	-7 271	0
Saadud allutatud laenud	19	130 000	20 000
Allutatud laenude tagasimaksed	19	-50 000	-20 000
Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed	18	-3 517	-3 395
Netorahavoog finantseerimistegevusest		46 007	-41 652
Valuutakursi muutuste mõju rahale ja raha ekvivalentidele		-23 173	14 485
Raha ja raha ekvivalentide muutus		494 583	699 761
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	9	3 817 305	3 117 544
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	9	4 311 888	3 817 305

*Rahavoogude aruande esitusviisi on muudetud, täpsem teave on esitatud lisas 1

Leheküljed 135-186 on konsolideeritud

raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

三

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

9.4 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

tuhandeles eurodes	Aktsiakapital	Ülekures	Kohustusik reservkapital	Muud reseroid	Omaaktsiad	Jaotamata kasum	Kokku	Mitte-kontrollivat osaluseid	Omakapital kokku
Saldo seisuga 01.01.2024	31 983	143 372	4 713	9 333	0	359 029	548 430	7 936	556 366
Aktsiakapitali sissemakse	436	3 586	0	0	0	0	4 022	0	4 022
Makatud dividendid	0	0	0	0	0	-41 578	-41 578	-700	-42 278
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	3 501	0	3 308	6 809	0	6 809
Omaaktsiate omandamine	0	0	0	0	0	0	0	0	0
Perioodi puhaskasum	0	0	0	0	0	148 968	148 968	1 336	150 304
Perioodi muu koondkasum	0	0	0	3 437	0	0	3 437	0	3 437
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	3 437	0	148 968	152 405	1 336	153 741
Saldo seisuga 31.12.2024	32 419	146 958	4 713	16 271	0	469 727	670 088	8 572	678 660
Saldo seisuga 01.01.2025	32 419	146 958	4 713	16 271	0	469 727	670 088	8 572	678 660
Aktsiakapitali sissemakse	367	7 635	0	0	0	0	8 002	0	8 002
Makatud dividendid	0	0	0	0	0	-29 177	-29 177	-2 030	-31 207
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	-800	0	7 761	6 961	0	6 961
Omaaktsiate omandamine	0	0	0	0	-7 271	0	-7 271	0	-7 271
Perioodi puhaskasum	0	0	0	0	0	114 265	114 265	2 740	117 005
Perioodi muu koondkahjum	0	0	0	-4 969	0	0	-4 969	0	-4 969
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	-4 969	0	114 265	109 296	2 740	112 036
Saldo seisuga 31.12.2025	32 786	154 593	4 713	10 502	-7 271	562 576	757 899	9 282	767 181

Täendav teave omakapitali kohta on esitatud lisas 20.

Lehekūjed 135-186 on konsolideeritud

namatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruane 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

9.5 Teave oluliste arvestuspöhimõtete kohta

Alipool on esitatud teave oluliste arvestuspöhimõtete kohta, mida on kasutatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Neid arvestuspöhimõtteid on järjepidevalt kohaldatud kõikidele aruandes esitatud perioodidele ja kõikidele konsolideeritavatele Grupi ettevõtetele, kui pole märgitud teisiti.

9.5.1 Koostamise alused

Grupi 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsibist. Erandina kajastatakse mõningaid finantsvarasid ja -kohustisi, sh tuletisinstrumente, õiglaeses väärtuses, nagu on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspöhimõtetes.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine vastavalt IFRS-lie nõuab mitmetes valdkondades olulise mõjuga hinnangute kasutamist. Samuti nõuab see juhtkonnalt otsuste tegemist arvestuspöhimõtete rakendamisel. Valdkonnad, mis on keerukamad või kus tuleb olulisemaid otsuseid langetada, ja valdkonnad, kus eeldused ja hinnangud avaldavad raamatupidamise aruandele olulist mõju, on avalikustatud lieas 2.

Majandusaasta algas 1. jaanuaril 2025 ja löppes 31. detsembril 2025. Raamatupidamise aastaaruande arvnätajad on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Grupp ei tasaarvelda varasid ja kohustusi.

Uued jõustunud nõuded

Järgmised muudatused jõustusid Grupi suhtes alates 1. jaanuarist 2025:

IAS 21 muudatused „Vahetatavuse puudumine“ (kohaldatakse 1. jaanuaril 2025 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Sellel muudatusel ei olnud olulist mõju Grupi finantsaruannetele.

Uued nõuded, mis ei ole veel jõustunud

Teatud uued või muudetud standardid ja tõlgendused on välja antud ning muutuvad Gruplle kohustuslikuks majandusaastatel, mis algavad 1. jaanuaril 2026 või hiljem, kuid Grupp ei ole neid ennetähtaegeelt rakendanud.

IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused „Finantsinstrumentide liigitamise ja möötmise muudatused“ (kohaldatakse 1. jaanuaril 2026 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

mail 2024 andis IASB välja IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused, et:

(a) täpsustada teatud finantsvarade ja -kohustiste kajastamise ja kajastamise lõpetamise kuupäeva, koos uue erandiga osade finantskohustiste puhul, mida arveldatakse elektroonilise rahaülekandesüsteemi kaudu;

(b) täpsustada ja lisada täiendavaid juhiseid hindamaks, kas finantsvara vastab ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksete kriteriumile;

(c) lisada uut avalikustatavat teavet teatavate instrumentide kohta, mille lepingulised tingimused võivad muuta rahavoogusid (nätkeks mõned instrumentid, mille omadused on seotud ESG (keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimis-) eesmärkide saavutamisega;

(d) ajakohastada avalikustatavat teavet omakapitalinstrumentide kohta, mis on määratletud õiglaeses väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavaks.

Grupp hindab praegu nende muudatuste mõju oma finantsaruannetele.

IFRS 18 „Esitamine ja avalikustamine finantsaruannetes“ (rakendamise kuupäev ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). 2024. aasta aprillis andis IASB välja uue standardi IFRS 18 finantsaruannetes esitamise ja avalikustamise kohta, keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud peamised uued põhimõtted on seotud:

kasumiaruande struktuuriga;
kohustusega avalikustada finantsaruannetes teatud kasumi või kahjumiga seotud tulemuslikkuse näitajad, mis on esitatud väljaspool ettevõtte finantsaruandeid (st juhtkonna määratletud tulemusnäitajad);
täiustatud summeerimise ja eristamise põhimõtetega, mida kohaldatakse põhiaruannete ja lisade suhtes üldiselt.

IFRS 18 asendab IAS 1; paljud muud standardis IAS 1 olemasolevad põhimõtted jätetakse väheste muudatustega alles. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete kajastamist ega möötmist, kuid see võib muuta seda, mida ettevõte kajastab oma „ärikasumi või -kahjumina“. IFRS 18 kohaldatakse 1. jaanuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ja ka võrdlusandmetele.

Grupp hindab nende muudatuste võimalikku mõju oma finantsaruannetele.

Teatud uued või muudetud standardid ja tõlgendused on välja antud ning muutuvad Gruplle kohustuslikuks majandusaastatel, mis algavad 1. jaanuaril 2026 või hiljem, kuid eeldatavasti ei avalda need olulist mõju Grupi konsolideeritud finantsaruannetele:

IFRS arvestusstandardite iga-aastased parendused (kohaldatakse majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2026 või hiljem).
Loodusressurssidest sõltuvale elektrihinnale viitavad lepingud – IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused (kohaldatakse majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2026 või hiljem).
IFRS 19 „Avaliku aruandekohustuseta tütarettevõtjad: avalikustamised“ (jõustumiskuupäev määratakse; Euroopa Liidus veel vastu võtmata).
IFRS 19 muudatused „Avaliku aruandekohustuseta tütarettevõtjad: avalikustamised“ (jõustumiskuupäev määratakse; Euroopa Liidus veel vastu võtmata).
Varade mükk või sissemakse investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahel – IFRS 10 ja IAS 28 muudatused (jõustumiskuupäeva määrab IASB; Euroopa Liidus veel vastu võtmata).
IFRS 14 „Reguleeritud tegevusalade edasilükkunud kontod“ (jõustumiskuupäeva määrab IASB; Euroopa Liidus veel vastu võtmata).

9.5.2 Konsolideerimine

See 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aruanne hõlmab järgmiste ettevõtete raamatupidamise aruandeid: AS LHV Group (emaettevõte) ja tema tütarettevõtted AS LHV Pank, AS LHV Finance (AS-i LHV Pank tütarettevõte), AS LHV Varahaldus, AS LHV Kindlustus, LHV Bank Ltd ja AS LHV Paytech. AS LHV Group omab 65% osalust AS-is LHV Kindlustus ja AS-i LHV Pank kaudu 65% osalust AS-is LHV Finance.

Tütarettevõtted on majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta on avatud või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada selle kasumi suurust, kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtete ja äride omandamisi (v.a ühise kontrolli all olevate majandusüksuste vahelisi äriühendusi) kajastatakse

AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025
LHV

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

omandamismeetodil. Soetusmaksumuses loetakse omandatud varade, võetud kohustiste ja emiteeritud omakapitalinstrumentide õiglast väärtust omandamise kuupäeva seisuga.

Omakapitalinstrumentide emiteerimisega seotud tehingukulud kajastatakse omakapitali vähendamisena, võlainstrumentide emiteerimisega seotud tehingukulud kajastatakse võlainstrumenti raamatupidamisväärtuse vähendamisena ning kõik muud omandamisega seotud tehingukulud kajastatakse kuludes.

Omandamismeetodi puhul võetakse kõik omandatud tütarettevõtte eristatavad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised arvele nende õiglases väärtuses omandamiskuupäeva seisuga, sõltumata mittekontrolliva osaluse olemasolust.

Iga äriühenduse puhul teeb Grupp valiku, kas kajastada mittekontrollivat osalust omandatud ettevõttes, mis annab selle omanikule õiguse proportionaalsele osale ettevõtte netovarast selle likvideerimise korral, (a) õiglases väärtuses või (b) mittekontrolliva osaluse proportionaalses osas omandatud ettevõtte netovarast. Mittekontrollivaid osalusi, mis ei ole kehtivad osalused, mõõdetakse õiglases väärtuses.

Firmaväärtuse leidmiseks lahutatakse omandatud ettevõtte netovara omandatud ettevõtte eest üleantud tasu, mittekontrolliva osaluse osa omandatud ettevõttes ja omandajale omandatud ettevõttes eelnevalt kuulunud osaluse õiglase väärtuse kogusummast. Kui saadud summa on negatiivne ja juhtkond on täiendavalt hinnanud, kas kõik omandatud varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised on tuvastatud ja õigesti mõõdetud, kajastatakse see kasumiaruandes (soodusostu kasum).

Majandusaasta kestel omandatud tütarettevõtete tulud ja kulud konsolideeritakse Grupi kasumi- ja muu koondkasumi aruandes alates omandamise hetkest kuni majandusaasta lõpuni. Majandusaasta jooksul müüdud tütarettevõtete tulemused konsolideeritakse Grupi kasumi- ja muu koondkasumi aruandes alates majandusaasta algusest kuni müügihetkeni.

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel.

Erandiks on investeeringud tütarettevõtese, mida emaettevõte eraldiseisvates põhiaruannetes (vt lisa 28) kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kahjum vara väärtuse langusest.

9.5.3 Arvestus- ja esitusvaluuta

Grupi ettevõtete arvestus- ja esitusvaluuta on euro, v.a Ühendkuningriigis asuval ettevõttel LHV Bank Ltd, mille arvestusvaluuta on Suurbritannia nael (GBP).

9.5.4 Finantsseisundi aruande esitamine likviidsuse järjekorras

Grupil puudub selgelt määratletav tegevustsükkel ning seetõttu ei esita ta finantsseisundi aruandes varasid ja kohustusi eraldi lüh- ja pikaajalistena. Selle asemel esitatakse varad ja kohustused nende likviidsuse järjekorras.

Järgmine tabel annab teavet summade kohta, mida eeldatavasti realiseeritakse või tasutakse enne ja pärast kahtteist kuud pärast aruandekuupäeva.

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

	31.12.2025			31.12.2024
	Eeldatavalt laekuvad või tasutavad summad			Eeldatavalt laekuvad või tasutavad summad
	12 kuu josksul pärast aruandeperioodi	Hõjem kui 12 kuud pärast aruandeperioodi	Kokku	12 kuu josksul pärast aruandeperioodi	Hõjem kui 12 kuud pärast aruandeperioodi	Kokku
VARAD
Nõuded keskpangale	4 270 361	0	4 270 361	3 775 554	0	3 775 554
Nõuded kredidiasutustele ja investeerimisühingutele	41 527	0	41 527	41 751	0	41 751
Nõuded kredidiasutustele	515	0	515	1 000	0	1 000
Finantsvarad õiglaes väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	10 292	14 635	24 927	18 857	7 415	26 272
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad võlakirjainvesteeringud	181 654	196 410	378 064	163 124	120 409	283 533
Laenud ja nõuded kilentidele	736 612	4 728 779	5 465 391	684 139	3 867 954	4 552 093
Nõuded klientidelt ja muud nõuded	12 335	0	12 335	4 736	0	4 736
Kindlustuslepingute varad	53	0	53	89	0	89
Edasikindlustuslepingute varad	476	0	476	2 044	0	2 044
Muud finantsvarad	0	272	272	0	281	281
Muud varad	6 533	0	6 533	6 559	0	6 559
Finantsinvesteering	0	1 000	1 000	0	1 000	1 000
Materiaalne põhivara	0	11 804	11 804	0	18 206	18 206
Immateriaalne põhivara	0	12 154	12 154	0	14 043	14 043
Firmaväärus	0	7 550	7 550	0	9 150	9 150
KOHUSTISED
Klientide hoiused	8 107 437	27 001	8 134 438	6 901 852	8 258	6 910 110
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	136 886	906 731	1 043 617	263 664	664 022	927 686
Finantskohustised õiglaes väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	1 275	0	1 275	24	0	24
Võlad tamijatele ja muud kohustised	60 806	3 382	64 188	70 330	6 488	76 818
Kohustised kindlustuslepingutest	15 335	0	15 335	15 258	0	15 258
Kohustised edasikindlustuslepingutest	0	0	0	1 499	0	1 499
Allutatud kohustised	2 473	204 455	206 928	51 256	75 000	126 256

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025
141

I OSA: STRATEGICLINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

9.5.5 Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas, nõudmiseni hoiuseid keskpankades, teistes pankades ja investeerimisühingutes ning tähtajalloi hoiuseid algse tähtajaga kuni 3 kuud, mida saab ilma piiranguteta kasutada ja mille väärtuse muutuse risk on ebaoluline.

9.5.6 Finantsvarad

9.5.6.1 Esmane kajastamine ja kajastamise löpetamine

Finantsvarasid kajastatakse finantsseisundi aruandes hetkel, mil Grupist saab instrumendi lepinguline osapool, ja neid mõõdetakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses. Tehingukulud liidetakse algsele õiglasele väärtusele, v.a. õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade tehingukulud, mis kajastatakse kasumiaruandes. Õiglases väärtuses ja korrigeentud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad kajastatakse finantsseisundi aruandes tehingupäeval.

Finantsvara kajastamine löpetatakse, kui (a) vara on lunastatud või õigused varast tulenevatele rahavoogudele on muul viisil lõppenud või (b) Grupp on loovutanud õigused varast tulevatele rahavoogudele või on sõlminud rahavoogude edasiandmise kokkuleppe, kusjuures (i) sisuliselt kõik vara omamisega seotud riskid ja hüved on üle antud või (ii) riskid ja hüved pole üle antud, kuid kontroll vara üle ei säli.

Kontroll vara üle sälib, kui vastaspoolel pole võimalik vara tervikuna müüa sõltumatule kolmandale osapooolel ilma müügipiiranguid kehtestamata.

9.5.6.2 Edasine kajastamine

Grupp iligitab oma finantsvarad edasise kajastamise jaoks järgmiselt; finantsvarad, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; finantsvarad, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi ja finantsvarad, mida mõõdetakse korrigeentud soetusmaksumuses. Liigitamine sõltub sellest, kas finantsvara on võlainstrument, omakapitalinstrument või tuletisinstrument.

9.5.6.3 Võlainstrumendid (laenud ja võlaväärtpaberid)

Liigitamise jaoks hinnatakse finantsvarade haldamise ärimudelit ning seda, kas vara lepinguised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid. Ärimudeli hindamisel vaadeldakse homogaanseid portfelle/tooteid, mis on tuvastatud lähtuvalt sellest, kuidas Grupi üksustes vastavat äri juhtakse. Hindamine põhineb realistikel stsenaariumidel ning seejuures võetakse arvesse, kuidas portfelli hinnatakse ja sellest juhtkonnale aru antakse; millised riskid mõjutavad portfelli tulemuslikkust ja kuidas neid riske juhtakse; kuidas toimub juhtide tasustamine; samuti müükide sagedust, väärtust ja ajastust ning nende põhjuseid. Selleks, et määrata kindlaks, kas lepinguised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid, määratetakse põhiosa kui võlainstrumendi õiglast väärtust esmasel kajastamisel. Põhiosa summa võib instrumendi kehtivusajal muutuda, kui tehakse tagasimakseid või kui intresse kapitaliseeritakse.

Intressirahavood hõlmavad tavapäraseid laenuandmise komponente, oh tasu raha ajavärtuse, kredidi- ja likviidsusriski ja administratikulude eest ning kasumimarginaali. Kui on muid lepinguisi tingimusi, millega kaasneb mingi muu risk või volatilsus, ei ole ainult põhiosa- ja intressimaksete kriterium täidetud. Ainult põhiosa- ja intressimaksete kriteriumi tältmist kontrollitakse enne iga uue toote kinnitamist.

Võlainstrumente kajastatakse järgmistel finantsseisundi aruande kirjetel: „Raha ja raha ekvivalendid“, „Nõuded keskpankadele, kredidiasutustele ja investeerimisühingutele“, „Laenud ja nõuded kilentidele“, „Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“, „Finantsvarad korrigeentud soetusmaksumuses“, „Muud nõuded kilentidele“ ja „Muud finantsvarad“ ning need sisaldavad instrumente järgmistes mõõtmiskategooriates.

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande: võlainstrumendid kajastatakse selles kategoorias, kui need ei vasta korrigeentud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi mõõtmise kriteriumidele. See on nii juhul, kui instrumente hoitakse kauplemiseesmärgil. Finantsvarasid hoitakse kauplemiseesmärgil, kui neid hoitakse selleks, et need lühiajalises perspektiivis müüa ja müügilt kasumit teenida. Võlainstrumente kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kui neid juhtakse või hinnatakse õiglase väärtuse alusel või hoitakse selleks, et müüa, või kui nende rahavood ei ole ainult põhiosa- ja intressimaksed.

Korrigeentud soetusmaksumuses: võlainstrumendid ligitatakse sellesse kategoorias, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused: (a) ärimudeli eesmärk on hoida varasid lepinguiste rahavoogude kogumise eesmärgil ja (b) lepinguised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid. Nende varade brutoraamatupidamis-väärtust mõõdetakse sisemise intressimäära meetodil ja korrigeentakse eeldatavate kredidikahjudega.

9.5.6.4 Omakapitaliinstrumendid

Omakapitaliinstrumendid kajastatakse üldjuhul finantsvaradena õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Samas võib juhtkond teha esmasel arvelevõtmisel ka otsuse kajastada omakapitalinstrumente õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi, eeldusel, et instrumenti ei hoita kauplemiseesmärgil.

9.5.6.5 Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumendid, mida hoitakse kauplemiseesmärgil, ligitatakse instrumentideks, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

9.5.6.6 Muutmised

Grupp võib läbi rääkida või muuta lepingutingimusi. Kui uued tingimused on algsetest oluliselt erinevad, siis löpetab Grupp algse finantsvara kajastamise ja võtab arvele uue vara. Grupp hindab lisaks, kas uuel finantsvaral esineb esmasel arvelevõtmisel kredidikvaliteedi halvenemise tunnuseid. Kui tingimused ei ole oluliselt erinevad, ehik mida arvesse võttes laenu nüüdisväärtuse muutus jääb alla 10%-i, siis muutmise tõttu kajastamist ei löpetata ning Grupp arvestab brutoraamatupidamisväärtuse ümber uute lepinguiste rahavoogude ja finantsvara algse sisemise intressimäära alusel ning kajastab muutmisest tingitud kasumi või kahjumi.

9.5.6.7 Ümberliigitamine

Harvadel juhtudel saab võlainstrumente (finantsvarasid) ümber ligitada, kui nende juhtimise ärimudelis on toimunud muutus. Erandina ei saa ümber ligitada instrumente, mis on esmasel arvelevõtmisel määratletud varaks, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

9.5.6.8 Mahakandmine

Grupp kannab finantsvarad kas osaliselt või täielikult maha, kui on tehtud kõik võimalikud pingutused finantsvara raamatupidamisväärtuse katmiseks (tagasi saamiseks) ning on jõutud järedusele, et katmist ei saa põhjendatult eeldada. Mahakandmine tähendab kajastamise löpetamist.

Asjaolud, mis viitavad sellele, et vara raamatupidamisväärtuse katmist (tagasi saamist) ei ole põhjendatud eeldada, on (i) võla sissenõudmise tegevuste löpetamine ja (ii) (juhul, kui katmismeetodiks on tagatise realiseerimine) tagatise väärtuse osutumine sellesks, et see eeldatavasti nõuet ei kata.

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastauruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Kui Grupi jaoks ei ole nõude sissenõudmine võimalik või majandusilkult põhjendatud, ligitatakse nõue mittetõötavaks ja lõpetatakse selle kajastamine finantsseisundi aruandes. Et nõuet mittetõötavaks ligitada, peab vähemalt üks märgitud tingimustest olema täidetud. Kui lootusetuks ligitatud ja mahakantud nõue hiljem laekub, kajastatakse saadud summa tuluna.

9.5.7 Finantsvarade eeldatav krediidikahju

Allahindluse nõuded põhinevad eeldatava krediidikahju mudelli. Eeldatava krediidikahju mudel näitab finantsinstrumentide krediidikvaliteedi halvenemise või paranemise üldisi suundumusi.

Eeldatav krediidikahju kajastatakse kõigile korrigeeritud soetusmaksumuses ja õiglasen väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi kajastatavatele finantsvaradele, samuti rendinõuetele, finantsgarantilepingutele, varalepingutele ja teatud valmisolekulaenudele.

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja rendinõuete eeldatav krediidikahju kajastatakse allahindlusena, st koos nende varadega finantsseisundi aruandes. Allahindlus vähendab brutoraamatupidamisväärtust. Valmisolekulaenudelt ja finantsgarantilepingute eeldatav krediidikahju kajastatakse eraldisena, st finantsseisundi aruandes kohustisena. Eeldatava krediidikahju muutustest tingitud allahindluste ja eraldiste korrigeerimised kajastatakse kasumiaruandes eeldatava krediidikahju netomuutusena.

Krediidiriski mõõtmist, makseviivituse määratlust, eeldatava krediidikahju modelleerimist ja tulevikku vaatava teabe kaasamist krediidiriski mõõtmisses on üksikasjalkult kirjeldatud peatüki „Riski- ja kapitalijuhtimine“ punktis 7.3 Krediidirisk.

IFRS 9 mõõdik
tuhandetes eurodes
Finantsvarad
Laenud ja nõuded kilentidele
Tarbijalaenud
Investeerimislaenud
Liising
Eraisikute laenud
Öiglasen väärtuses läbi kasumiaruande
Nõuded kilentidelt
Muud finantsvarad
Aktsiad ja fondiosakud
Noteeritud võlakirjad
Tuletisinstrumendid
Finants-kohustised
Kilentide hoiused
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid
Võlad tamijatele ja muud kohustised
Öiglasen väärtuses läbi kasumiaruande
Tuletisinstrumendid

9.5.8 Materiaalsed põhivarad

Materiaalseks põhivaraks loetakse Grupi enda majandustegvuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja kulutustest, mis on otseselt soetud vara vajalikku asukohta ja tööseisundisse viimisega. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse vara raamatupidamisväärtuses või vajadusel eraldi varana ainult juhul, kui on töenäoline, et Grupp saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varasobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta.

Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse nende tekkimise perioodil tegevuskuluna.

Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud kahjumid vara väärtuse langusest. Amortisatsiooni arvestamiseks kasutatakse lineaarset meetodit. Arvutusteknika, mõõbl ja sisseseade aastane amortisatsioonimäär on 33%. Rendipinna parenduste amortisatsioonimäär on 20% aastas või amortiseeritakse vara rendiperioodi jooksul, sõltuvalt sellest, kummal juhul on perioodi lühem.

Amortisatsiooni arvestatakse alates soetamise kuust kuni hetkeni, mil vara raamatupidamisväärtus väheneb vara lõppväärtuseni. Kui lõppväärtus ületab raamatupidamisväärtust, lõpetatakse amortisatsiooni arvestamine.

Iga aruandeperioodi lõpus hinnatakse, kas kasutatud amortisatsioonimeetodid ning varade lõppväärtused ja kasutusead on asjakohased, ning vajadusel neid korrigeeritakse.

Grupp vib läbi materiaalse põhivara väärtuse languse testi, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule vara väärtuse langusele. Juhul, kui vara raamatupidamisväärtus on suureen tema kaetavast väärtusest (kas vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud, või vara kasutusväärtus,

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGYLLINE JA TULEMUSLIKKUSE GLEVAADE
OSA II: TEMAATILISED GLEVAATED: JUHTIINNE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARJANDED JA LISAD

olenevalt sellest, kumb on suuremi, hinnatakse vara kohe alla selle kaetava väärtuseni ja kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes.

Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mille leidmiseks võrreldakse müügist laekunud summat raamatupidamisväärtusega, kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes vastavalt muu tulu ja tegevuskuluna.

9.5.9 Immateriaalsed põhivarad

Immateriaalsed varad on tuvastatavad mitterahalised varad, millel puudub materialne vorm. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara ostuhinnast ja kulutustest, mis on otseselt seotud vara ettenähtud kasutuses ettevalmistamisega. Pärast esmast kajastamist möödetakse immateriaalset põhivara finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud kahjumid vara väärtuse langusest. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt, erandiks on kliendilepingud (vt allpool). Ostetud litsentside amortisatsioonimäär on 33% aastas.

Uute kliendilepingute sõlmimisega seotud müügikulud kapitaliseeritakse. Kliendilepingutega seotud kapitaliseeritud müügikulusid (sõlmimiskulusid) amortiseeritakse kahaneva jäägi meetodil ja nende aastane amortisatsioonimäär on 18,48% nende varade lõppväärtusest.

Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas kasutatavad amortisatsioonimäärad ja -meetodid ning lõppväärtused on asjakohased.

Grupp viib läbi immateriaalse põhivara väärtuse languse testi, kui on toimind sündmusi või ilmnenud asjaolusid, mis viitavad sellele, et vara väärtus võib olla langenud alla raamatupidamisväärtuse.

Kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse summas, mille võrra vara raamatupidamisväärtus ületab selle kaetavat

väärtust, mis on kas vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud, või kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on kõrgem.

9.5.10 Mittefinantsvarade väärtuse langus

Määramata kasuliku alueaga varasid (oh firmaväärtust) ei amortiseerita. Selle asemel kontrollitakse kord aastas vara võimalikku väärtuse langust, võrreldes vara raamatupidamisväärtust vara kaetava väärtusega.

Piiramatu kasutuseaga varade ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikku langust alati, kui sündmused või asjaolud viitavad selle, et vara väärtus võib olla langenud alla raamatupidamisväärtuse. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda vara raamatupidamisväärtusega.

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara raamatupidamisväärtus ületab vara kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on kas vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse test viiakse läbi väikseima võimaliku varagrupi suhtes, mille rahavougustid on võimalik eristada (raha teeniv üksus).

Kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse kasumiaruandes.

Kui vara on alla hinnatud, siis hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas vara kaetav väärtus võib olla vahepeal tõusnud (v.a kahjum firmaväärtuse väärtuse langusest, mida ei tühistata). Kui väärtuse languse testi tulemusena selgub, et vara või varagrupi (raha teeniva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle selle raamatupidamisväärtuse, tühistatakse varem kajastatud kahjum vara väärtuse langusest kuni raamatupidamisväärtuseni, mis oleks kujunenud (võttes arvesse amortisatsiooni), kui kahjumit vara väärtuse langusest ei oleks eelnevalet perioodidel kajastatud. Allahindluse tühistamist kajastatakse kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.

9.5.11 Valmisolekulaenud, finantsgarantiid ja täitmisgarantiid

Grupp võtab siduvaid laenuandmiskohustusi (valmisolekulaenud). Valmisolekulaenud on tühistamatud või tühistatavad ainult oluliste kahjulike muutuste korral. Valmisolekulaen võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, mida tavaliselt väljendab saadud tasude summa. Seda summat amortiseeritakse lineaarsel meetodil valmisolekulaenu kogu kehtivusaja jooksul. Erandiks on sellised valmisolekulaenud, mille puhul on tõenäoline, et Grupp sõlmib konkreetse laenulepingu ega kavatse seda laenu müüa vahetult peale väljastamist. Sellise valmisolekulaenu tasud kajastatakse tulevikus ja lisatakse laenu kajastamisel algsele raamatupidamisväärtusele.

Iga aruandeperioodi lõpus kajastatakse valmisolekulaene summas, mis sisaldab (i) algselt kajastatud summa amortiseerimata jääki, millele on lisatud (ii) eeldatava kredidikahju mudeli alusel arvutatud allahindlus, v.a juhul, kui on võetud kohustus väljastada turuintressimäärast madalama intressimääraga laen, mille puhul kajastatakse valmisolekulaen ühes nimetatud väärtusest, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Valmisolekulaenu raamatupidamisväärtus väljendab kohustist. Kui leping sisaldab nii laenu kui ka väljavõtmata valmisolekulaenu ja Grupil pole võimalik väljavõtmata laenukomponendi ja laenukomponendi eeldatavat kredidikahju eristada, siis kajastatakse väljavõtmata valmisolekulaenu eeldatav kredidikahju koos laenu eeldatava kredidikahjuga. Seda osa eeldatavate kredidikahjude kogusummast, mis ületab laenu brutoraamatupidamisväärtust, kajastatakse kohustisena.

Grupp väljastab finantsgarantiisid. Finantsgarantiid on tühistamatu kohustus teha makseid, kui kilent ei tee makseid kolmandale isikule, ning sellega kaasneb samasugune kredidirisk nagu antud laenudega. Finantsgarantiid võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, mida tavaliselt väljendab saadud tasude summa. Seda summat amortiseeritakse lineaarselt garantii kehtivusaja jooksul. Iga aruandeperioodi

lõpus kajastatakse finantsgarantiisid kas (i) tagatud riskipositisioni allahindluse summas, mis määratakse kindlaks eeldatava kredidikahju mudeli abil või (ii) algselt kajastatud summa amortiseerimata jäägi summas, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Lisaks kajastatakse eeldatava kredidikahju katteks allahindlus saadaolevatele tasudele, mis on kajastatud finantsseisundi aruandes varana.

Täitmisgarantiid on lepingud, mis tagavad hüvitise juhul, kui teine osapool ei suuda täita lepingulisi kohustus. Sellised lepingud ei anna üle kredidiriski. Täitmisgarantiid võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, mida tavapäraselt väljendab saadud teenustasude summa. Tasude summat amortiseeritakse lineaarselt lepinguperioodi vältel. Iga aruandeperioodi lõppedes hinnatakse täitmisgarantiid kas (i) algselt kajastatud tasude amortiseerimata jäägi summas või (ii) kulutuste summas, mis on parima hinnangu alusel vajalik lepingu täitmiseks iga aruandeperioodi lõpus ja mis on nüüdisväärtusesse diskonteritud, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Kui Grupil on lepinguline õigus täitmisgarantiid alusel tasutud summat kliendit sisse nõuda, siis võetakse selline summa garantii saajale rahalise kahju korvamise hetkel arvele kui laen ja nõue.

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGYLLINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

9.5.12 Finantskohustised

Grupp liigitab finantskohustisi järgmiselt:

a) finantskohustised, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande,
b) finantskohustised, mida mõõdetakse korrigereitud soetusmaksumuses,
c) finantsgarantiilepingud ja valmisolekulaenud.

Tuletisinstrumentid liigitatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavateks finantskohustisteks. Kõiki muid finantskohustisi mõõdetakse pärast esmaat kajastamist korrigereitud soetusmaksumuses sisemise intressimäärä meetodit. Sisemise intressimäärä arvutamisel võetakse arvesse ka tehingukulusid. Erinevused laekunud summade (minus tehingukulud) ja lunastusväärtuse vahel kajastatakse kasumiaruandes instrumentid kehtivusaja jooksul, kasutades selleks sisemist intressimäärä. Intressikulud kajastatakse kasumiaruandes real „Intressikulu".

Kilentide hoiused võetakse arvele väärtuspäeval õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud. Edaspidi mõõdetakse reid korrigereitud soetusmaksumuses, kasutades selleks sisemise intressimäärä meetodit. Tekkepõhiselt arvestatud intressikohustisi kajastatakse samal kirjel.

Saadud laenud, emiteeritud võlaväärtpaberid ja sarnased allutatud kohustised võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud (laekumisel saadud raha minus tehingukulud). Allutatud kohustisteks loetakse kohustisi, mis kredidiasutuse likvideerimise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. Muud finantskohustised (võlad tamijatele, viitvõlad ja muud võlakohustised) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud, ning edaspidi kajastatakse reid korrigereitud soetusmaksumuses.

Saadud laenud (v.a allutatud võlakohustused) klassifitseeritakse äritegevusest tekkinud/kasutatud netorahavoogude alla, kuna need on kaasatud LHV põhitegevuse toetamiseks.

Finantskohustiste kajastamine lõpetatakse, kui need on kustutatud (et lepinguga kindlaks määratud kohustus on täidetud, tühistatud või aegunud).

9.5.13 Aktsiapõhised maksed

AS LHV Group on kehtestanud aktsiapõhistel maksetel põhineva optisiooniprogrammi, mille kohaselt ettevõte tasub Grupi töötajatele nende teenuste eest LHV Groupi omakapitaliinstrumentidega (optsioonidega). Väljastatud optisioonide eest saadud teenuste õiglane väärtus kajastatakse optisiooniprogrammi kehtivuse jooksul Grupi tööjõukuluna ning omakapitali (muude reservide) suurenemisena. Kuluna kajastatav summa leitakse optisioonide õiglase väärtuse alusel optisioonide väljastamise hetkel. Väljastatud optisioonide õiglase väärtuse leidmisel:

võetakse arvesse turupõhiseid tegevustulemuse tingimusi (turutingimus), mis mõjutavad optisiooni hinda (nt LHV Groupi aktsiahinda);
jäetakse arvestusest välja mistahes teenuse ja mitteturupõhiste tingimuste (üleandmistingimused, mis ei ole turutingimused) mõju, nt kasumlikkuse ja müügikasvu eesmärgid ning töötaja jäämine ettevõttesse tööle määratud ajaks.

Iga aruandeperioodi lõpus hindab Grupp, kui palju optisioone tuleb eeldatavasti üleandmistingimuste (muud kui turutingimused) alusel üle anda. Algsete hinnangute muutuse mõju kajastatakse kasumiaruandes ning vastukandena omakapitalis.

Alates 2025. aastast ostab LHV Group optisiooniporogrammi tarbeks turult tagasi oma aksiaid. Eelnevalt emiteeris LHV Group optisioonide realiseerimiseks uusi aktsiaid. Juhul kui

oma aktsiate tagasiostmine ei õnnestu optisioonide realiseerimiseks vajalikus mahus, on LHV Groupil õigus emiteerida uusi aktsiaid.

9.5.14 Tingimuslikud kohustised

Tingimuslikud kohustused (garantiid, v.a finantsgarantiid, ja muud kohustused), mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mitterealiseerumine või millega seotud kulusid ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad muutuda kohustisteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Tingimuslikud kohustised võivad ajas muutuda esialgsest ootusest erineval viisi. Seetõttu hinnatakse reid järjepidevalt portfellipõhiselt, et tuvastada, kas majanduslikku kasu väljendavate ressursside väljavool on muutunud tõenäoliseks.

Kui on muutunud tõenäoliseks, et seni tingimuslikuks liigitatud kohustise või kohustiste portfelli tõttu on vajalik tulevase majandusliku kasu väljavool, kajastab Grupp eraldise selle perioodi raamatupidamise aastaaruandes, mil vastav tõenäosuse muutus toimus (v.a väga harvad juhud, kui kohustist ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata).

9.5.15 Teenustasutulud ja -kulud

Teenustasutulud sisaldavad kliendilepingutest saadavaid tulusid. Teenustasutulud ei sisalda tulusid rendilepingutest ja finantsinstrumentidest või teistest lepingulistest kohustustest, mis on IFRS 9 „Finantsinstrumentid" kohaldamisalas.

Tasud, mida võetakse arvesse korrigereitud soetusmaksumuses mõõdetava finantsinstrumentid sisemise intressimäärä arvutamisel, nt laenu lepingutasu, jaotatakse instrumentid eeldatava tähtaja peale, rakendades sisemise intressimäärä meetodit, ja kajastatakse real „Netointressitulu".

Teenustasutulusid kajastatakse vastavalt sellele, kuidas lubatud teenuseid klientidele osutatakse, ja summas, mis

peegeldab tasu, mida LHV-I on tema hinnangul nende teenuste osutamise eest õigus saada.

Teenustasutulusid kajastatakse lineaarselt aja jooksul (kogu teenuse osutamise perioodi vältet), kui klient saab ja tarbib Grupi toimingust saadavaid hüvesid üheaegselt. Muutuvat tasu kajastatakse ainult sellises ulatuses, mille puhul on juhtkonna hinnangul väga tõenäoline, et kajastatud tulu hiljem olulisel määral ei tühistata.

Muid teenustasutulusid kajastatakse sel ajahetkel, mil Grupp täidab oma toimingukohustuse, mis tavaliselt toimub tulu aluseks oleva tehingu teostamisel. Saadud või saadav tasu väljendab tehingu hinda teenuste eest, mis on eristatavad toimingukohustused.

Peamisi teenustasu liike on kirjeldatud allpool.

Kreditkaarditasud hõlmavad vahendustasu, kaupmehe teenustasusid ning kaardiga seotud teenustasusid, mis teenitakse kaartide väljastamise ja vastuvõtmise (acquiring) tegevusest.

Pidevate kaarditeenuste eest saadavad tasud kajastatakse aja jooksul vastavalt teenuste osutamisele. Tehingupõhised tasud, sealhulgas acquiring- ja interchange-tasud, kajastatakse kindlal ajahetkel, kui aluseks olev kaarditehing on teostatud.

Arveldustasud hõlmavad tasusid makse- ja arveldustehingute teostamise ja tõõtlemise eest, sealhulgas riigisisesed ja rahvusvahelised ülekanded. Arveldustasud kajastatakse üldjuhul kindlal ajahetkel, kui maksetehing on teostatud ja Grupp on oma täitmiskohustuse täitnud.

Kui arveldusteenuseid osutatakse pidevalt lepinguperioodi jooksul, kajastatakse vastavad tasud aja jooksul lineaarselt perioodi vältel, mille jooksul teenuseid osutatakse.

Teenustasutulusid klientidele osutatud varahaldusteenuste eest kajastatakse tuluna perioodi jooksul, mil teenust osutatakse. Tulemustasutulu kajastatakse, kui on väga

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

tőenäoline, et kajastatud tulu hiljem olulisel määrä ei tūhistata, mis enamasti eeldab, et tulemustasu kriteeriumid on täidetud.

Maakleri- ja komisjonitasusid ning tasusid kolmandate iskute nimel tehtud tehingute eest (nt äri omandamise või müügi korraldamise eest) kajastatakse tehingu lõpuleviimisel.

Teenustasutulude teenimisega otseselt seotud kulusid kajastatakse teenustasukuludena.

9.5.16 Varahaldusteenused

Grupp osutab varahaldusteenuseid (vt lisa 21). Kolmandatele iskutele kuuluvate hallatavate varade üle peetakse arvestust finantseisundi aruande väliselt. Grupp saab selliste varade hoidmise ja haldamise eest teenustasusid. Varahaldusteenuste osutamisest ei teki Grupple krediidi- ega tururiski.

9.5.17 Ettevõtte tulumaks

9.5.17.1 Ettevõtte tulumaks, sealhulgas dividendide tulumaks Eestis

Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksustata Eestis ettevõtte aastakasumit ettevõtte tulumaksuga. Selle asemel maksustatakse tulumaksuga dividendid, erisoodustused, kingitused, annetused, esinduskulud, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja siirdehindade korrigeerimised.

Jaotatud kasumi maksumäär on 22% väljamakstud netosummat (s.o 22/78). Teatud tingimustel saab saadud dividende ümber jagada ilma täendavate tulumaksukuludeta. Erand kehtib juhul, kui dividende saaval ja ümberjagaval äriühingul oli laekumise hetkel vähemalt 10% osalus dividende jagavas äriühingus.

Varem kehtinud vähendatud maksumäär 14% (14/86 netodividendilt) korrapäraselt jaotatavatelt dividendidelt ei kehti enam alates 1. jaanuarist 2025. Samas võib kehtida üleminekusäte enne seda kuupäeva saadud dividendidele, mida maksustati hilisemal jaotamisel madalama määraga.

Ettevõtte tulumaks dividendidelt kajastatakse kuluna ja kohustusena kavandatud dividendide väljamaksmise ulatuses. Edasilükkunud tulumaksu arvestatakse tütarettevõtete jaotamata kasumilt ja muude reservide muutustelt, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipolitikat ja on ebatõenäoline, et ajutine erinevus lähtulevikus tühistatakse dividendimaksete või muul viisil. Kuna kontsern kontrollib oma tütarettevõtete dividendipolitikat, saab ta määrata ka tütarettevõtetsese tehtud investeeringutega seotud ajutiste erinevuste tühistamise aja. Seetõttu ei kajasta kontsern sellistelt ajutistelt erinevuste edasilükkunud tulumaksu kohustisi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab nende tühistamist lähitulevikus.

Maksimaalne potentisiaalne ettevõtte tulumaksukohustus, mis tekiks kogu vaba omakapitali dividendidena jaotamisel, on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades.

Alates 2018. aasta II kvartalist kuni 2024. aastani pidid krediidiasutused tasuma tulumaksu avansilisi makseid 14% oma kvartalikasumist (lisa 26). Alates 1. jaanuarist 2025 on krediidiasutuste maksumäär 18%. Maks tuleb tasuda kvartalile järgneva kolmanda kuu 10. kuupäevaks. Tulumaksu avansilisi makseid ei tagastata ja kajastatakse seega kuluna, kuid neid saab kasutada tulevaste dividendide väljamaksete pealt tasumisele kuuluva tulumaksu vähendamiseks. LHV on kasvav ettevõte ja ei saa tasutud tulumaksu avansilist maksu nähtavas tulevikus ära kasutada. Seetõttu kajastatakse maks kuluna.

9.5.17.2 Ettevõtte tulumaks teistes riikides

Ühendkuningriigis asuva ettevõtte kasumit, mida on vastavalt kohalikes maksuseadustes lubatule korrigeeritud püsivate ja ajutiste erinevustega, maksustatakse tulumaksuga.

Ettevõtte tulumaksumäärad	2025	2024
Ühendkuningriik	25%	25%

9.5.18 Kindlustuslepingute liigitamine

Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel kirjailkus vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma lepingus märgitud kindlustusmakseid ning kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi saabumisel välja maksma kindlustussumma või -hüvitise või täitma muid lepingulisi kohustusi. Kõik Grupi kindlustusseltsi poolt kiientitega sõlmitavad lepingud liigituvad kindlustuslepinguteks.

Grupi kindlustusselts sõlmitk kahjukindlustuslepinguid, mille kehtivusaeg on enamasti üks aasta. Eranditeks on lühiajalised reiskindlustuse lepingud, mis sõlmitakse ühe reisi jaoks ja selle toimumise ajaks ning seadmekindlustuse ja pikendatud garanti lepingud, mille kehtivusaeg võib olla pikem kui üks aasta.

Edasikindlustus

Edasikindlustus on kindlustusandja poolt võetud kindlustusriskide osaline ülekandmine edasikindlustusandjale edasikindlustuslepingu alusel. Edasikindlustuslepingud on üldjuhul sõlmitud üheks aastaks, erandiks on proportsionaalsed edasikindlustuslepingud liikluskindlustuses, mis sõlmitakse kolmeks aastaks.

Tuleviku väljamaksete kohustise ja rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustusandja osa kajastatakse vastavalt edasikindlustuslepingute tingimustele.

Tuleviku väljamaksete kohustis

Tuleviku väljamaksete kohustise arvutamiseks leitakse jooksvate hinnangute alusel tuleviku rahavood, mis seejärel diskonteeritakse vajadusel nende nüüdisväärusesse. Kuna ettevõttel ei ole kindlustuslepinguid, mis kestaksid kauem kui aasta, siis rahavoogusid ei diskonteerita. Kohustis peegeldab kindlustuslepingu seda osa, mis kuulub täitmisele tulevikus.

Ettevõte korraldab vähemalt korra aastas piisavuse testi, et hinnata tuleviku väljamaksete kohustise adekvaatsust. Kui testi tulemus on negatiivne ja lepingute grupp osutub tegelikult kahjumilkuk, suurendab ettevõte tuleviku väljamaksete kohustist ja kajastab lepingute grupi kahjumit.

Tuleviku väljamaksete kohustise edasikindlustusandja osa arvutatakse ainult nende lepingute jaoks, mis on kaetud proportsionaalse edasikindlustuse lepinguga.

Vastavalt kehtivale standardile, IFRS 17 Kindlustuslepingud, saab kindlustusselts valida kahe mõõtmismudeli vahel - Üldine Mõõtmismudel (edaspidi GMM) ja Ihtsutatud Kindlustusmaksete Jaotamise Meetod (edaspidi PAA). Kindlustuslepingute katteperiood on harilkult üks aasta, LHV Kindlustus kasutab kindlustuslepingute mõõtmiseks PAA-d. Üle 1-aastase katteperioodiga lepingute gruppidele teostab LHV Kindlustus PAA sobivustesti, mis on viinud järelduseni, et PAA meetodi rakendamine ei anna GMM-iga võrreldes oluliselt erinevaid tulemusi. Seetõttu kasutab LHV Kindlustus kõigi oma portfellide puhul PAA-d.

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Rahuldamata nõuete eraldis

Rahuldamata nõuete eraldis väljendab kindlustusandja kohustust katta juba toimunud kindlustusjuhtumitega seotud nõudeid, mida pole veel rahuldatud. Eraldise kajastamiseks leitakse kattesaadava teabe, varasemate perioodide andmete ja aktuaarsete arvutuste abil hinnangulised rahuldamata nõuetega seotud kulud.

Rahuldamata nõuete eraldise oluliseks komponendiks, lisaks juhtumipõhistele reservidele (käsittetud, kuid mitte lahendatud ning teatatud, kuid mitte käsittetud), on nõuded, mis on seotud kindlustusjuhtumitega, mis on juba toimunud, kuid millest aruandekuupäevaks ei ole veel kindlustusandjale teatatud. Toimunud, kuid teatamata kindlustusjuhtumitest tingitud nõuete eraldise arvutamiseks prognoositakse statistiliste meetodite ja varasemate perioodide andmete abil selliste tulevikunõuete summa. 31. detsembri 2025 seisuga moodustas see ligikaudu 12,3% (2024: 12,5%) kindlustusandja rahuldamata nõuete eraldisest.

IFRS 17 nõuete kohaselt peavad kindlustusandjad eespool märgitud nõuete tasumise kulu hindamisel võtma arvesse raha ajavärtust, eriti kui nõude aluseks oleva kindlustusjuhtumi toimumise ja nõude tasumise vahele jääv ajaperiood on märkimisväärselt pikk. Kuna enamik neist nõuetest lahendatakse aasta jooksul pärast nende esitamist, siis neid ei diskonteerita.

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

9.6 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

LISA 1 Üldine informatsioon

AS-i LHV Group ja tema tütaretttevõtete (edaspidi koos nimetatud Grupp või LHV) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, mis on koostatud seisuga 31. detsember 2025, on kooskõlas rahvusvaheliste finanssaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Tütaretttevõtted on AS LHV Pank, AS LHV Finance (AS-i LHV Pank tütaretttevõte), AS LHV Varahaldus, AS LHV Kindlustus, AS LHV Paytech ja LHV Bank Ltd. AS-il LHV Group on 65% osalus AS-is LHV Kindlustus ja läbi AS i LHV Pank 65% osalus AS-is LHV Finance.

AS LHV Group on aktsiaselts, mis on registreeritud Eesti Vabariigis ja mille asukoht on Eesti. Ettevõtte ametlik aadress on Tartu mnt 2, Tallinn. AS LHV Group on valdusettevõte. AS LHV Pank osutab pangateenuseid ning finansnõustamise ja väärtpaberivahenduse teenuseid Eestis ja Ühendkuningriigis. Kilentide teenindamiseks on pangal kontord Tallinnas, Tartus ja Pärnus. LHV Bank Ltd asutati 2021. aastal ja selle asukohaks on Ühendkuningriik. AS LHV Finance pakub järelmaksu ja tarbijakredidi teenuseid. AS LHV Varahaldus osutab pensioni- ja muude fondide valitsemise teenust. AS LHV Kindlustus pakub mitmesuguseid kahjukindlustuse tooteid. AS LHV Paytech pakub makselahendusi. Seisuga 31. detsember 2025 töötas Grupis 1 239 täistõojaga töötajat, sh 67 passivset töötajat (31. detsember 2024: 1 227 töötajat, sh 69 passivset).

Rain Lõhmus, kellele kuulub 20,94% hääleõigusest, ja Andres Viisemann, kellele kuulub 10,94% hääleõigusest (vt ka lisa 20), omavad AS LHV Groupi üle olulist mõju.

Grupi aastaaruanne (sh konsolideeritud finantsaruandeid) kidetij juhtause poolt heaks ja lubati avaldamiseks 2. märtsil 2026. Juhatuse poolt heaks kidetud aastaaruanne kuulub kinnitamisele nõukogu ja üldkoosoleku poolt. Aktsionärid on õigus aastaaruanne kinnitamata jätta ning nõuda uue aastaaruande koostamist.

Teatud IFRS-i arvestusstandardite kohaselt nõutavad avalikustamised on esitatud aastaaruande riski- ja kapitalijuhtimise osas järgmiselt:

Krediidirisk

Krediidiriski olemust ja ulatust käsitlevad avalikustamised on esitatud punktis 7.3 „Krediidirisk“ ja selle alajaotistes. Need avalikustamised käsitlevad järgmisi IFRS 7 nõudeid:

Kvalitativsed avalikustamised (IFRS 7.33): Grupi krediidiriski positsioonide kirjeldus ning nende tekkimise viis, samuti krediidiriski juhtimise ja mõõtmise eesmärgid, põhimõtted ja protsessid on esitatud punktis 7.3.1 „Krediidiriski juhtimine“.

Kvantitativsed avalikustamised (IFRS 7.34, 35A-36):

Teave finantsvarade krediidikvaliteedi kohta (vastavalt IFRS 7.35M nõuetele) on esitatud punktis 7.3.3.3 „Laenuportfelli jaotus sisemiste krediidireitingute ja etappide alusel“ toodud tabelites.

Üksikasjalik teave oodatava krediidikahu mõõtmise kohta (vastavalt IFRS 7.35F–G nõuetele), sealhulgas Grupi krediidikahjude hindamise raamistik, krediidiriski olulise suurenemise (SICR) definitisioon, maksejõuetuse definitisioon ning kasutatavad ettevaatavad eeldused, on esitatud punktis 7.3.2 „Krediidikahjude hindamise raamistik“.

Teave kahjumite allahindluse muutuste ja nende muutuste põhjuste kohta (vastavalt IFRS 7.35H–J nõuetele) on esitatud punktis 7.3.4 „Krediidiportfelli kvaliteet“ toodud tabelites.

Teave saadud tagatiste ja muude krediidiriski maandamise meetmete kohta (vastavalt IFRS 7.35K nõuetele) on kirjeldatud punktis 7.3.1.2 „Krediidiriski maandamine“ ning täpsemalt esitatud punktis 7.3.4.3 „Laenude jaotus tagatiste liigi alusel“.

Teave krediidiriski maksimaalse ekspositsiooni kohta (vastavalt IFRS 7.36A nõuetele) on esitatud punktis 7.3.3.1 „Riskikontsentratsioon“.

Teave riskikontsentratsioonide kohta (vastavalt IFRS 7.34(c) nõuetele) on esitatud punktis 7.3.1.3 „Kontsentratsioonirisk“ ning punktis 7.3.3.2 „Antud laenude jaotus tööstusharude alusel“.

Teave muudetud finantsvarade kohta (vastavalt IFRS 7.35J nõuetele) on esitatud punktis 7.3.2.6 „Finantsvarade muutmine“.

Likviidsusrisk

Likviidsusriski olemust ja ulatust käsitlevad avalikustamised on esitatud punktis 7.4 „Likviidsus- ja rahastamisriski“. Need avalikustamised käsitlevad järgmisi IFRS 7 nõudeid:

Kvalitativsed avalikustamised (IFRS 7.33, 39(c)): Grupi likviidsusriski juhtimise kirjeldus, sealhulgas IFRS 7.39(a) kohast likviidsusriski on esitatud punktis 7.4.1 „Likviidsusriski juhtimine“.

Kvantitativsed avalikustamised (IFRS 7.34, 39(a)):

Finantskohustuste lõpptähtaegade analüüs, mis kajastab järelejäänud lepingulisi tähtaegu (vastavalt IFRS 7.39(a)), on esitatud peatüki 7.4.1 „Likviidsusriski juhtimine“ tabelites.

Tururisk

Tururiski olemuse ja ulatusega seotud avalikustamised, sealhulgas valuutarisk, hinnarisk ja intressirisk, on esitatud jaotistes 7.5.1–7.5.3 ning jaotise 7.5 „Tururisk“ sissejuhatavas osas. Need avalikustamised käsitlevad järgmisi IFRS 7 nõudeid:

Kvalitativsed avalikustamised (IFRS 7.33): Grupi kokkupuude iga tururiski liigiga ning nende riskide juhtimine on kirjeldatud jaotise 7.5 „Tururisk“ sissejuhatuses ning alamjaotistes 7.5.1–7.5.3.

Kvantitativsed avalikustamised (IFRS 7.34, 40-42):

Intressirisk (nagu nõuab IFRS 7.41): tundlikkuse analüüs, mis näitab intressimäärade muutuste mõju kasumile või kahjumile ja omakapitaille, on esitatud jaotises 7.5.3 „Intressimäärarisk“.

Valuutarisk (nagu nõuab IFRS 7.40): tundlikkuse analüüs, mis näitab valuutakursside muutuste mõju kasumile või kahjumile, on esitatud jaotises 7.5.1 „Valuutarisk“. Samas jaotises on tabelitena toodud ka kvantitativsed andmed avatud valuutapostisioonide kohta.

Muu hinnarisk (nagu nõuab IFRS 7.42): tundlikkuse analüüs, mis näitab väärtpaberite hindade muutuste mõju kasumile või kahjumile, on esitatud jaotises 7.5.2 „Hinnarisk“.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruane 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Esitusviisi muudatus

Konsolideeritud kasumiaruandes ja muu koondkasumi aruandes on muudetud intressitulu esitust. Varasemalt kajastati kogu intressitulu ühel real „intressitulu“ ning efektivse intressimäära meetodil arvutatud intressitulu oli selles sisaldatud. Käesolevas aruandes on need esitatud eraldi: efektivse intressimeetodi alusel arvutatud intressitulu ja muu samane tulu. Uus esitusviis parandab intressitulu kajastamist, näidates eraldi efektivse intressimäära alusel arvestatud intressitulu ning muu samase tulu.

Konsolideeritud rahavoogude aruande esitusviisi on samuti muudetud. Varasemalt ei olnud keskpangas hoitav kohustuslik reserv arvestatud raha ja raha ekvivalentide koosseisu konsolideeritud rahavoogude aruandes. Esitusviisi on muudetud seoses arvestuspöhimötte muutusega, kuna need saldod on vabalt kättesaadavad ning selline esitus kajastab paremini tegelikku raha ja raha ekvivalente.

Grupi tegevussegmentide teenustasude esitusviisi on muudetud ning see on viidud vastavusse Grupi peamiste otsustajate muudetud aruandlusstruktuuriga.

Varem esitati pangandusteenustega seotud tasud netona intressi- ja teenustasutulude ridades; nüüd esitatakse need eraldi.

Korrigeeritud 2024. aasta tulemuste kohta vt lisa 4.

Intressitulu

tuhandetes eurodes	2024	Esitusviisi muutus	2024 muudetud
Intressitulu	443 531	-443 531	0
sh intressitulu sisemise intressimäära alusel	426 977	-426 977	0
Intressitulu sisemise intressimäära alusel	0	426 977	426 977
Muu samane tulu	0	16 554	16 554
Intressikulu	-170 205	0	-170 205
Netointressitulu	273 326	0	273 326

Rahavoogude aruande muuutus

tuhandetes eurodes	2024	Esitusviisi muutus	2024 muudetud
Kohustuslik reserv keskpankades	-7 340	7 340	0
Netorahavoog äritegevusest	725 556	7 340	732 896
Raha ja raha ekvivalentide muutus	692 421	7 340	699 761
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	3 061 645	55 899	3 117 544
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	3 754 066	63 239	3 817 305

LHV
AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused

Juhtkond kasutab kooskõlas rahvusvaheliste finanssaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad raamatupidamise aruandes esitatud summasid. Kuigi need hinnangud põhinevad juhtkonna parimatel teadmistel ning otsustel, võivad tegelikud tulemused hinnangutest erinevaks kujuneda. Juhtkond on kasutanud raamatupidamislikke hinnanguid laenude, nõuete ja investeeringute väärtuse hindamisel (lisad 10, 11, 12 ja 14), materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kasulike eluigade määramisel (lisa 16), firmaväärtuse kattevärtuse testides (lisa 5) ja kindlustuslepingutest tulenevate kohustiste hindamisel (lisa 27).

Hinnanguid ja otsuseid vaadatakse järjepidevalt üle, võttes arvesse mineviku kogemusi ja muid tegureid, sh ootusi tulevaste sündmuste kohta, mis antud hetkel ja tingimustes tunduvad põhjendatud. Juhtkonna hinnangute muutusi kajastatakse edasiulatuvalt.

Kõige olulisemad hinnangud ja eeldused on seotud standardiga IFRS 9, täpsemalt krediidiriski olulise suurenemise (SICR) kriteeriumide, maksevlivituse tõenãosuse (PD) ja makseviivitusest tingitud kahjumäärä (LGD) arvutamise ning finansvarade liigitamise jaoks vajaliku ärimudeli ja ainult põhiosa ja intressimaksete (SPPI) hinnanguga. Lisateavet krediidiriski kohta leiab peatükí „Riski- ja kapitalijuhtimine“ alapeatükist 7,3 „Krediidirisk“. Finantsvarade liigitamise jaoks vajaliku ärimudeli kohta saab teavet peatükist “Olulised raamatupidamislikud hinnangud”.

Eeldatava krediidikahju arvutamine sisaldab mitmeid olulisi aspekte, kus juhtkonna otsustel on suur mõju. Eeldatava krediidikahju hindamine on olemuslikult ebakindel ja hinnangute täpsus sõltub paljudest teguirest, nt makromajandusilkest prognoosidest, ning nõuab kompleksset modelleerimist ja otsuste langetamist. Krediidiriski olulise suurenemise hindamine, mis on nõutud standardiga IFRS 9, eeldab märkimisvääse mõjuga otsuste langetamist. Igal aruandekuupäeval hindab Grupp,

kas krediidirisk on esmase kajastamisega võreldes oluliselt suurenenud, võttes arvesse makseviivituse riski muutust finanssinstrumendi ülejäänud kehtivusajal ja peamisi riskitunnuseid, mida kasutatakse Grupi riskijuhtimise protsessides. Teine valdkond, kus tuleb olulise mõjuga otsuseid teha, on tulevikku vaatava teabe ja makromajanduslike stsenaariumide arvesse võtmine. IFRS 9 kohaselt tuleb krediidikahjusid hinnata erapooletult ja tõenãosusega kaalutult. Seejuures tuleb hinnata mitmeid võimalikke tulemusi, sh tulevaste majandustingimuste prognoose. LHV kasutab eeldatava krediidikahju mõõtmisel tulevikku vaatava teabe alusena sisemiselt koostatud makromajandusprognose. LHV kasutab eeldatava krediidikahju mõõtmisel nii mudeleid kui ekspertidelt saadud sisenditel põhinevaid otsuseid. Ekspertidelt saadud sisendit kasutatakse selleks, et võtta otsustamisel arvesse tegureid, mida modelleerimise teel leitud eeldatav krediidikahju ei arvesta. Eeldatavate krediidikahjude hindamiseks vajalikud otsused sõltuvad arvutuste tulemustest, olulisusest ja üksikasjalise teabe kattesaadavusest. Mudeleid, hinnanguid ja eeldusi vaatavad regulaarselt üle riskijuhtimisega tegelevad üksused.

LHV analüüs väljastatud täitmisgarantii lepinguid, et hinnata, kas need vastavad IFRS 17 rakendusalasse kuuluvate kindlustuslepingute definitsioonile [KT108.1], ning jõudis järeldusele, et täitmisgarantiid ei kuulu IFRS 17 rakendusalasse, kuna: kohustus lepingu omaniku ees piirdub garantii summaga ega ole kõigil juhtudel seotud alusriski realiseerumisega; puuduvad ärilise sisuga stsenaariumid, mille korral LHV peaks maksma selliste garantiide omanikele märkimisväässelt täiendavaid summasid; garantist väljamakstud summad hüvitab LHV-le taotteja; enamik garantidest on väljastatud taotlejate limiidi- või garantilimidi lepingute alusel, mis on võlainstrumendid ega too LHV-le kaasa kindlustusriski. Seetõttu kajastab LHV neid lepinguid laenukohustustena vastavalt IFRS 9 nõuetele.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGISJNE JA TULEMUSLIKKUSE ÚLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÚLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 3 Finantsvarade ja -kohustiste öiglane väärtus

Öiglae väärtuse määramiseks diskonteeritakse tuleviku rahavood turu intressikövera alusel. Allolev tabel annab ülevaate hindamistehnikatest, mis sõltuvad öiglases väärtuses mõõdetavate varade ja kohustuste hierarhiast:

Iuhandelns eurodes	IFRS 9 mõõdik	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Kokku öiglane väärtus	Bilansiline väärtus
Finantsvarade ja finantskohustiste öiglane väärtus seisuga 31.12.2025
Raha ja hoiused keskpangas	AC	1 317 834	2 952 527	0	4 270 361	4 270 361
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	AC	41 527	0	0	41 527	41 527
Nõuded krediidiasutustele	AC	0	515	0	515	515
Võlaväärtpaberid	FVTPL	17 123	0	0	17 123	17 123
Aktsiad ja fondlosakud*	FVTPL	7 169	0	0	7 169	7 169
Võlaväärtpaberid	AC	0	374 719	0	374 719	378 064
Laenud ja nõuded klientidele	AC	0	0	5 585 662	5 585 662	5 465 391
Ettevõtete laenud	AC	0	0	3 425 128	3 425 128	3 351 378
Tarbjafinantseerimine	AC	0	0	111 583	111 583	109 180
Investeerimislaenud	AC	0	0	10 863	10 863	10 629
Liising	AC	0	0	177 494	177 494	173 672
Eraisikute laenud	AC	0	0	1 860 594	1 860 594	1 820 532
Nõuded klientidelt ja muud nõuded	AC	0	12 335	0	12 335	12 335
Strateegilised finantsinvesteeringud	FVTPL	0	0	1 000	1 000	1 000
Valuutaforward’id	FVTPL	0	635	0	635	635
Muud finantsvarad	AC	0	0	272	272	272
Varad kokku		1 383 653	3 340 731	5 586 934	10 311 318	10 194 392
Klientide hoiused	AC	0	8 160 290	0	8 160 290	8 134 438
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	AC	0	1 069 667	0	1 069 667	1 043 617
Allutatud võlakohustised	AC	0	216 519	0	216 519	206 928
Valuutaforward’id	FVTPL	0	1 275	0	1 275	1 275
Võlad tamijatele ja muud kohustised	AC	0	41 566	0	41 566	41 566
Kohustised kokku		0	9 489 317	0	9 489 317	9 427 824

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

tuhandeles eurodes	IFRS 9 mõödik	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Kokku õiglane väärtus	Bilansiline väärtus
Finantsvarade ja finantskohustiste õiglane väärtus seisuga 31.12.2024
Raha ja hoiused keskpangas	AC	878 316	2 897 238	0	3 775 554	3 775 554
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	AC	41 751	0	0	41 751	41 751
Nõuded krediidiasutustele	AC	0	1 000	0	1 000	1 000
Võlaväärtpaberid	FVTPL	15 671	0	0	15 671	15 671
Aktsiad ja fondiosakud*	FVTPL	7 186	0	0	7 186	7 186
Võlaväärtpaberid	AC	0	283 902	0	283 902	283 533
Laenud ja nõuded klientidele	AC	0	0	4 728 259	4 728 259	4 552 093
Ettevõtete laenud	AC	0	0	2 859 405	2 859 405	2 752 869
Tarbjafinantseerimine	AC	0	0	103 872	103 872	100 002
Investeerimislaenud	AC	0	0	10 299	10 299	9 915
Liising	AC	0	0	185 436	185 436	178 527
Eraisikute laenud	AC	0	0	1 569 247	1 569 247	1 510 780
Nõuded klientidelt ja muud nõuded	AC	0	4 736	0	4 736	4 736
Strateegilised finantsinvesteeringud	FVTPL	0	0	1 000	1 000	1 000
Valuutaforward’id	FVTPL	0	3 415	0	3 415	3 415
Muud finantsvarad	AC	0	0	281	281	281
Varad kokku		942 924	3 190 291	4 729 540	8 862 755	8 686 220
Klientide hoiused	AC	0	6 955 717	0	6 955 717	6 910 110
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	AC	0	940 488	0	940 488	927 686
Allutatud võlakohustised	AC	0	132 506	0	132 506	126 256
Valuutaforward’id	FVTPL	0	24	0	24	24
Võlad tarnijatele ja muud kohustised	AC	0	44 674	0	44 674	44 674
Kohustised kokku		0	8 073 409	0	8 073 409	8 008 750

*Aktsiad ja fondiosakud sisaldavad Grupi tüarettevõtte AS LHV Varahaldus investeeringuid pensionifondi osakutesse summas 6 260 tuhat eurot (31. detsember 2024: 6 307 tuhat eurot). Vastavalt investeerimisfondide seadusele peab AS-i LHV Varahaldus kui fondivaltseja omandis olema 0,5% kõigist tema valitsetavate II samba pensionifondide osakutest.

Grupi juhatus on hinnanud korrigeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ja kohustiste õiglast väärtust. Õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritakse tuleviku rahavood turuintressikõvera alusel.

Õiglase väärtuse hierarhia tasemed (kasutatud sisendite alusel):

tase 1 – aktiivsel turui noteeritud hinnad;
tase 2 – hindamismeetodid, mis tuginevad jälgitavatele sisenditele (turupõhised andmed, nt samaste tehingute kursid ja määrad ning intressikõverad);
tase 3 – muud hindamismeetodid: a) kvantitatiivne teave õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatud oluliste jälgimatute sisendite kohta (kui need on majandusüksuse jaoks välja tõõtatud ja saadaval); b) kirjeldav ülevaade õiglase

väärtuse mõõtmistulemuse tundlikkusest jälgimatute sisendite muutuste suhtes (kui muutus võib põhjustada õiglase väärtuse mõõtmistulemuse olulist muutust); c) jälgimatute sisendite võimalike põhjendatud muutuste mõju.

Finantsvarade ja finantskohustiste tähtajalse struktuuri kohta vt peatüki „Riski- ja kapitalijuhtimine“ alapeatükki 7.4.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanuanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Öiglase väärtuse hindamiseks kasutatud meetodid

Instrument	Öiglase väärtuse hindamiseks kasutatud meetodid
Raha ja nõuded keskpangale	Bilansiline maksumus
Nõuded pankadele ja investeerimisühngutele	Bilansiline maksumus
Laenud klientidele	Tulevased rahavood, mis on diskonteeritud asjaomaste keskpankade avaldatud uute tehingute kaalutud keskmiste intressimääradega
Võlakirjad	Noteeritud turuhinnad või nende puudumisel jälgitavad tehinguhinnad
Omakapitaliinstrumendid	Noteeritud turuhinnad või nende puudumisel turuandmetel põhinevad hindamismeetodid
Intressiga finantsinstumendid	Samaste tunnustega instrumentidele kohaldatavate intressimääradega diskonteeritud rahavood
Tuletisinstrumendid	Turuandmed
Saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad	Bilansiline maksumus
Klientide hoiused	Nõudmiseni hoiused bilansilises maksumuses; tähtajaliste hoiuste tulevased rahavood diskonteeritud samase tähtajaga hoiuste turuintressimääradega
Allutatud laenud	Samaste tunnustega instrumentidele kohaldatavate intressimääradega diskonteeritud rahavood

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanianne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 4 Tegevussegmendid

Grupp jagab oma äritegevused tegevussegmentideks oma öigusliku struktuuri alusel. Tegevussegment on Grupi osa, mille kohta on võimalik saada eraldi finantsandmeid ja mille tegevustulemusi jälgivad regulaarselt Grupi kõrgeimad äritegevust puudutavate otsuste langetajad.

Grupi tegevussegmendi tulemused on esitatud ainult juriidilise isiku tasandil, kuna sellel tasemel jälgivad tulemusi Grupi kõrgeimad äritegevust puudutavate otsuste langetajad.

LHV Panga segment hõlmab pangandustegevust ning järelmaksu- ja tarbimislaenude pakkumist Eestis. Peamised tooted on erinevat liiki kredildid ja maksed.

LHV Varahalduse segment hõlmab II ja III samba pensionifonde ja muid fondivalitsemise teenuseid pakkuva LHV Varahalduse tegevust.

LHV Kindlustuse segmenti kuulub LHV Kindlustus, kes pakub kahjukindlustust.

LHV Bankil on kolm ärisuunda – pangateenused finantsvahendajatele, VKE-de laenud ja jaepangandus.

Muud tegevused hõlmavad emaettevõtte ja Paytechi tegevust. Emaettevõte tegeleb peamiselt kapitali ja rahastamisega ning Paytech osutab teenuseid LHV Pangale, LHV Bankile ning grupivälistele klientidele.

AS-i LHV Group juhatus on määratud kõrgeimaks äritegevust puudutavate otsuste langetajaks, kes vastutab rahaliste vahendite jaotamise ja äritegevuse kasumlikkuse hindamise eest. Segmendi tulemus sisaldab otseselt segmentiga seotud tulusid ja kulusid. Segmendi müügitulu sisaldab raamatupidamise aruandel põhinevat müügitulu, sh tulu segmentidevahelistest tehingutest (nt tulu laenudelt, mida AS LHV Pank on andnud teistele Grupi ettevõtetele). Intressi- ning komisjoni- ja teenustasutulu jagunemine klientide asukoha lõikes on esitatud lisades 6 ja 7. Pikaajalised mittefinantsvarad asuvad asukoharligis ehk LHV Bank varad asuvad UK-s (2025: 3,8 miljonit eurot ja 2024: 5,4 miljonit eurot) ja teiste LHV ettevõtete varad asuvad Eestis (2025: 28,8 miljonit eurot ja 2024: 36,0 miljonit eurot).

LHV Pank ja LHV Bank on sõlminud pangateenuste äriilini osas kontsernisisee partnerluslepingu.

Väliste klientidega sõlmitud lepingutest saadav tulu kajastab see üksus, kes kontrollib vastavat finantsvara või kellel lasub täitmise kohustus. Pärast välise tulu esmast kajastamist jaotatakse tulu osapoolte vahel vastavalt kontsernisiseele partnerluslepingule.

Jaotus kajastab kummagi osapoole funktsionaalset panust, sealhulgas riskide võtmist, rahatsuse tagamist, operatiivset teostust ning kliendisuhete juhtimist.

Osapoolte vahel ümberjaotatud summad kajastatakse kummagi üksuse eraldi finantsaruannetes kontsernisisee tulu või kuluna. Kontserni konsolideeritud finantsaruannetes elimineeritakse sellised kontsernisisesed tulud ja kulud täies ulatuses.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruarne 2025

三

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Tegevussegmentide finantsteave

tuhandetes eurodes	LHV Park	LHV Bank	LHV Varahakilue	LHV Kindlustus	Muud tegevused	Elimineer- mised	Kokku	LHV Park	LHV Bank	LHV Varahakilue	LHV Kindlustus	Muud tegevused	Elimineer- mised	Kokku
Neto intressitulu grupiväline*	246 355	28 907	63	444	-40 670	0	235 099	290 812	15 642	108	454	-33 690	0	273 326
Neto intressitulu grupisisene	-40 102	-1 487	3	-217	41 803	0	0	-33 697	-992	2	-160	34 847	0	0
Komisjoni- ja teenustasutulu grupiväline	68 835	3 222	10 911	0	2 267	0	85 235	64 681	2 972	8 663	0	2 359	0	78 675
Komisjoni- ja teenustasutulu grupisisene	1 466	0	315	0	4 338	-6 119	0	438	0	273	0	3 953	-4 664	0
Komisjoni- ja teenustasukulu grupiväline	-20 600	-1 033	0	-108	-236	0	-21 977	-17 393	-925	0	-55	0	0	-18 373
Komisjoni- ja teenustasukulu grupisisene	-2 780	-1 560	0	-11	0	4 351	0	-2 639	-1 313	0	-15	0	3 967	0
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	46 921	629	11 226	-119	6 369	-1 768	63 258	45 087	734	8 936	-70	6 312	-697	60 302
Tasude jagamise tulu	0	25 989	0	0	0	-25 989	0	0	28 710	0	0	0	-28 710	0
Tasude jagamise kulu	-25 989	0	0	0	0	25 989	0	-28 710	0	0	0	0	28 710	0
Neto tasude jagamine	-25 989	25 989	0	0	0	0	0	-28 710	28 710	0	0	0	0	0
Dividenditulu	0	0	0	12	128 771	-128 770	13	0	0	0	12	81 201	-81 200	13
Netokasum/-kahjum finantsvaradelt	1 299	1 232	765	225	-33	248	3 736	581	-131	450	192	-5	0	1 087
Kindlustustegevuse tulu	0	0	0	41 080	0	0	41 080	0	0	0	34 969	0	0	34 969
Kindlustustegevuse kulu	0	0	0	-36 901	0	0	-36 901	0	0	0	-33 038	0	0	-33 038
Netotulu edaskindlustusest	0	0	0	-1 725	0	0	-1 725	0	0	0	-960	0	0	-960
Netotulu kindlustustgevuseest	0	0	0	2 454	0	0	2 454	0	0	0	971	0	0	971
Neto muud tulud/kulud	142	228	0	3	0	-95	278	2 039	662	0	-7	0	-93	2 601
Netotulu kokku	228 626	55 498	12 057	2 802	136 240	-130 385	304 838	276 112	44 625	9 496	1 392	88 665	-81 990	338 300
Tööljukulud	-58 459	-26 429	-2 644	0	-3 892	455	-90 969	-54 108	-22 381	-3 169	0	-3 030	373	-82 315
Administrativ- ja muud tegevuskulud	-39 175	-19 607	-4 724	-282	-4 356	-193	-68 337	-41 265	-16 714	-3 910	-194	-2 938	416	-64 605
Administrativ- ja muud tegevuskulud, tööljukulud kokku	-97 634	-46 036	-7 368	-282	-8 248	262	-159 306	-95 373	-39 095	-7 079	-194	-5 968	789	-146 920
Kasum/kahjum enne allahindlusi	130 992	9 462	4 689	2 520	127 992	-130 123	145 532	180 739	5 530	2 417	1 198	82 697	-81 201	191 380
Eeidatav kredidikahu	76	-1 595	0	0	0	0	-1 518	-15 777	-479	0	0	0	0	-16 256
Tulumaksukulu	-23 979	-2 326	-564	1	0	-141	-27 009	-24 443	794	-801	0	-293	-77	-24 820
Perioodi puhaskasum/kahjum	107 089	5 541	4 125	2 521	127 992	-130 264	117 005	140 519	5 845	1 616	1 198	82 404	-81 278	150 304
Varad kokku	8 776 107	1 431 709	22 962	28 396	1 031 582	-1 057 794	10 232 962	7 936 527	798 900	20 771	27 411	782 896	-830 194	8 736 311
Kohustised kokku	8 131 588	1 309 228	537	19 320	697 160	-692 052	9 465 781	7 338 159	712 864	772	20 928	553 923	-568 995	8 057 651

*Intressitulu sisaldab Euroopa Keskpangalt teenitud intressitulu summas 70 889 tuhat eurot (2024: 112 784 tuhat euro).

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastasruenne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 5 Tütarettötehted ja firmavärtus

Käesolevas aruandes on seisuga 31. detsember 2025
konsolideeritud järgmised Grupi tütarettötehted:

AS LHV Pank (Eesti, osalus 100%);
AS LHV Varahaldus (Eesti, osalus 100%);
AS LHV Finance (Eesti, osalus 65% AS-i LHV Pank kaudu);
AS LHV Kindlustus (Eesti, osalus 65%);
LHV Bank Ltd (Ühendkuningriik, osalus 100%);
AS LHV Paytech (Eesti, osalus 100%).

35% osalus AS-is LHV Kindlustus ja AS-is LHV Finance kuulub ettevottele Toveko Invest OÜ. 35% mittekontrolliv osalus on kajastatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes real „Mittekontrollivate osaluste osa".

AS LHV Paytech osteti 2022. aasta aprillis 8 000 tuhande euro eest. Saadud summa eest märkisd LHV Paytech aktsionärid LHV Group AS-i emiteeritud uusi aktsiaid.

LHV Bank Ltd asutati Ühendkuningrigis 2021. aastal. 2023. aasta alguses alustas LHV Bank VKE laenude väljastamisega. 2023. aasta mais saadi Usaldusnormativide Järelevalve Ametilt kredildiasutuse tegevusluba. 2023. aasta augustis vidi lopule äritegevuse üleminek LHV Panga UK filiaalit äsja tegevusloa saanud LHV Bank Ltd-le. Pangalitsents võimaldab LHV Bank Ltd-l vastu võtta klientide hoiuseid. 2023. aasta septembris käivitas LHV Bank oma hoiuste vastuvõtmise Raisini kaudu.

LHV Finance asutati 2013. aastal ja LHV Pank omab sellest 65%. 35% mittekontrolliv osalus on kajastatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes real „Mittekontrollivate osaluste osa".

LHV Kindlustus asutati 2020. aastal ja LHV Group omab sellest 65%.

Seisuga 31. detsember 2025 koosnes AS-i LHV Group konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatud firmavärtus summas 7 550 tuhat eurot järgnevat:

LHV Varahaldus osaluse omandamisel tekkinud firmavärtus summas 1 044 tuhat euro;
firmavärtus summas 2 570 tuhat eurot, mis tekkis Danske Capital AS-i osaluse omandamisel LHV Varahaldus poolt;
LHV Paytech osaluse omandamisel tekkinud firmavärtus summas 3 936 tuhat eurot.

Väärtuse languse testid vidi läbi seisuga 31. detsember 2025 ja 31. detsember 2024. Firmavärtusega seonduvateks raha teenivateks üksusteks on LHV Varahaldus ja LHV Paytech. Paytechi puhul on raha teenivaks üksuseks Paytechi pakutavad teenused. Määratust on muudetud, kuna firmavärtus luuakse teenuste kaudu ja osa tuludest ja kuludest kajastatakse LHV Pangas ja LHV Bankis. 2024. aastal muudeti hinnakokkuleppeid LHV Panga ja LHV Bankiga fikseeritud tasu peale, seetõttu ei mõjuta see nii otseselt enam Paytechi majandustulemusi nagu varasemalt. Alates 2026. aastast on LHV Bank otsustanud löpetada Paytechi poolt pakutavate teenuste pakkumise. Mõlema puhul põhines kasutusväärtuse arvutus viie aasta prognoosil ja terminaalväärtusel ehk löppväärtusel.

AS-i LHV Varahaldus väärtuse languse testi eeldused olid järgmised:

Valitsetavate varade maht suureneb 2026. aastal eeldatavasti 9,4%. Pärast seda jääb kasv vahemikku 11-14% aastas (2024: keskmine aastane kasvumäär 11%). Eeldatavad aastased kasvumäärad on: 14%, 13%, 12%, 11%.
Alates 2026. aastast on prognoosis arvesse võetud edukustasu (2024: edukustasu võeti osaliselt arvesse alates teisest prognoosiperiodst).
Tulenevalt majanduskeskkonnast ja kavandatud tegevustest kasvavad tegevuskulud keskmiselt 5,0% aastas (2024: 7,0%). Eeldatavad aastased kasvumäärad on: 29%, 8%, 8%, -1%, 4%.
Esimesel viel aastal rakendatud diskontomäär oli 13,8% (2024: 17,1%).
Terminaalväärtus enne diskonteerimist oli 129,4 miljonit eurot (2024: 75,3 miljonit eurot). See leiti eeldusel, et terminaalaasta kasvumäär on 2% (2024: 2%) ja diskontomäär on 14,1% (2024: 16,9%).

AS-i LHV Paytech väärtuse languse testi eeldused olid järgmised:

Prognoosi koostamisel võeti arvesse tulusid ja kulusid, mis tekivad ettevõtetes AS LHV Pank ja AS LHV Paytech seoses AS-i LHV Paytech osutatavate makseteenustega.
Müügitulu suureneb keskmiselt 7% aastas (2024: 12%). Eeldatavad aastased kasvumäärad on: 20%, 12%, -39%, 22%, 19%.
Tulenevalt majanduskeskkonnast ja muudatustest toote pakkumises langevad kaudsed kulud 5% aastas (2024: 10%).
Esimesel viel aastal rakendatud diskontomäär oli 8,4% (2024: 8,5%).
Terminaalväärtus enne diskonteerimist oli 11,4 miljonit eurot (2024: 12,6 miljonit eurot). See leiti eeldusel, et terminaalaasta kasvumäär on 2% (2024: 3%) ja diskontomäär on 8,9% (2024: 7,7).

Mõlema testi puhul lähtus juhtkond peamiste eelduste tuletamisel varasemate aastate kogemustest, oma parimast hinnangust tõenäoliste stsenaariumide kohta ja turuandmetest. AS-i LHV Varahaldus väärtuse languse testi tulemus näitas, et seisuga 31. detsember 2025 ületas raha teeniva üksuse kaetav väärtus selle raamatupidamisväärtust, mistõttu allahindlust ei kajastatud. AS-i LHV Paytech väärtuse languse testi tulemus seisuga 31. detsember 2025 näitas, et raha teeniva üksuse kaetav väärtus oli väiksem kui selle raamatupidamisväärtust, mistõttu kajastati allahindlus summas 1 600 tuhat eurot. Nii AS-i LHV Varahaldus kui ka AS-i LHV Paytech väärtuse languse testi tulemused näitasid, et seisuga 31. detsember 2024 ületas raha teeniva üksuse kaetav väärtus selle raamatupidamisväärtust, mistõttu allahindlust ei kajastatud.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Järgnevalt on esitatud kokkuvõtlik finantsteave AS-i LHV Finance ja AS-i LHV Kindlustus kohta. Teave on esitatud enne grupisiseste tehingute elimineerimist.

Kokkuvõtlik finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	AS LHV Finance		AS LHV Kindlustus
	31.12.2025	31.12.2024	31.12.2025	31.12.2024
Käibevarad	27 865	24 375	12 893	12 062
Põhivarad	66 458	62 705	15 503	13 850
Lühiajalsed kohustised	2 332	1 803	16 167	16 276
Pikaajalsed kohustised	72 755	65 600	3 153	3 153
Netovara kokku	19 236	19 677	9 076	6 483
Kogunenud mittekontrolliv osalus	6 229	6 402	3 135	2 252

Kokkuvõtlik kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes	2025	2024	2025	2024
Netointressi- ja teenustasutulud kokku	9 876	8 506	109	224
Netotulu kindlustustegevusest	0	0	2 454	971
Kasum enne tulumaksu	6 941	3 611	2 522	1 199
Tulumaksukulu	-1 636	-326	0	0
Puhaskasum	5 305	3 285	2 522	1 199
Koondkasum	5 305	3 285	2 522	1 199
Mittekontrollivate osaluste osa koondkasumist	1 857	916	883	420
Makstud dividendid mittekontrollivatele osalustele	2 030	700	0	0

Kokkuvõtlik rahaoogude aruanne

tuhandetes eurodes	2025	2024	2025	2024
Põhitegevusest saadud raha	5 795	17 236	-658	-2 069
Makstud intressid	-5 930	-6 739	-300	-291
Makstud tulumaks	-1 636	-326	0	0
Netorahavoog äritegevusest	-1 771	10 171	-958	-2 360
Netorahavoog investeerimistegevusest	-122	-81	-396	-624
Netorahavoog finantseerimistegevusest	1 893	-10 090	0	1 000
Raha ja raha ekvivalentide muutus	0	0	-1 354	-1 984
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	0	0	10 188	12 172
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	0	0	8 834	10 188

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 6 Netointressitulu

Netointressitulu

tuhandetes eurodes	Lisa	2025	2024
Intressitulu sisemise intressimäära meetodil
Ettevõltuslaenud		204 356	184 567
sh faasi 3 intressid*		3 570	1 453
Järeimaks		3 511	2 942
Tarbimislaenud		12 060	12 099
Eralaenud		3 297	3 847
Hüpoteklaenud		71 182	76 486
Finantsvõimenduse laenud		1 654	1 683
Kreditkaardilaenud		1 338	1 239
Nõuded kredildiasutustele ja investeermisühingutele		2 530	2 825
Nõuded keskparkadele		91 920	132 383
Võlaväärtpaberid korrigeeritud soetusmaksumuses		15 689	6 182
Muud laenud		473	2 724
Efektiivse intressimäära meetodil arvutatud intressitulu kokku		408 010	426 977
Muu sarnane intressitulu
Renditulu		10 484	14 221
Võlaväärtpaberid õiglasen väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		484	2 333
Kokku muu sarnane intressitulu		10 968	16 554
Intressitulu kokku		418 978	443 531
Intressikulu
Klientide hoiused ja saadud laenud		-168 551	-159 475
Muud kohustised		-1 533	-438
Allutatud kohustised	19	-13 795	-10 292
Intressikulu kokku		-183 879	-170 205
Netointressitulu		235 099	273 326

*Kuna enamk faasi 3 laene müüakse inkassofirmadele, on faasi 3 intressid kõgis laenupontteildes marginasted, v.a ettevõltslaenude portteile.

Laenude intressitulud kliendi asukoha alusel

tuhandetes eurodes	2025	2024
Eesti	351 020	408 471
Ühendkuningnik	67 958	35 060
Kokku	418 978	443 531

*Muude kohustuste intressikulude hulka arvatud rendikohustuste intressikulu oli 285 tuhel eunri (2024: 283 tuhel eunri).

Grupi intressitulude jaotus tegevussegmentide lõkes on esitatud lisas 4.

Laenupontteil on esitatud lisas 12.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 7 Neto komisjoni- ja teenustasutulu

Neto komisjoni- ja teenustasutulu

tuhandetes eurodes	Lisa	Aja josksul	Ajahetkel	Kokku 2025	Aja josksul	Ajahetkel	Kokku 2024
Komisjoni- ja teenustasutulu
Väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud		0	6 558	6 558	965	6 558	7 523
Varahaldus- ja sarnased tasud		15 723	212	15 935	13 278	399	13 677
sh Grupi valitsetavad fondid*	23			10 911			8 663
Usaldushalduse teenus		1 037	0	1 037	1 118	0	1 118
Valuuta konverteerimise tasud		0	9 841	9 841	0	8 586	8 586
Tasud kaartidelt ja arvelidustelt		2 224	36 173	38 397	1 868	36 056	37 924
Muud komisjoni- ja teenustasutulud		7 912	5 555	13 467	5 422	4 425	9 847
Komisjoni- ja teenustasutulu kokku		26 896	58 339	85 235	22 651	56 024	78 675
Komisjoni- ja teenustasukulu
Makstud väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud				-3 672			-3 291
Kaartidega seotud kulud				-7 711			-5 979
Kaardimaksetega seotud kulud				-8 968			-7 587
Tehingukulud				-1 168			-1 187
Muud teenustasukulud				-458			-329
Komisjoni- ja teenustasukulu kokku				-21 977			-18 373
Neto komisjoni- ja teenustasutulu				63 258			60 302

*Pensioni- ja investeerimisfondide valitsemistasu on kindlaksmääratud protsent fondi koguvaradest, mis on vahemikus 0,2%–2,0% aastas.

Komisjoni- ja teenustasutulu kliendi asukoha alusel

tuhandetes eurodes	2025	2024
Eesti	75 698	68 678
Ühendkuningnik	9 537	9 997
Kokku	85 235	78 675

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Komisjoni- ja teenustasutulu
tuhandetes eurodes	Lisa	LHV Park	LHV Bank	LHV Varahaldus	LHV Kindlustus	Muud tegevused	Elimineeri-mised	Kokku	LHV Park	LHV Bank	LHV Varahaldus	LHV Kindlustus	Muud tegevused	Elimineeri-mised
Väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud		6 570	0	0	0	0	-12	6 558	7 452	0	0	0	84	-14
Varahaldus- ja samased tasud		5 024	0	11 226	0	0	-315	15 935	4 833	0	8 936	0	182	-273
Usaldushalduse teenus		1 037	0	0	0	0	0	1 037	1 118	0	0	0	0	1 118
Valuuta konverteerimise tasud		9 841	0	0	0	0	0	9 841	8 586	0	0	0	0	8 586
Tasud kaartidelt ja arveldustelt		32 647	2 984	0	0	4 569	-1 815	38 385	32 855	2 978	0	0	4 032	-1 940
Muud komisjoni- ja teenustasutulud		15 185	234	0	0	2 034	-3 974	13 479	10 277	0	0	0	2 013	-2 443
Komisjoni- ja teenustasutulu kokku	4	70 304	3 218	11 226	0	6 603	-6 116	85 235	65 121	2 978	8 936	0	6 311	-4 670

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruerne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 8 Tegevuskulud

Tegevuskulud

tuhandetes eurodes	Lisa	2025	2024
Palk ja preemiad		65 405	60 243
Sotsiaalmaks ja muud maksud*		25 564	22 072
Tööjdukuld kokku		90 969	82 315
IT kulud		15 430	14 042
Info- ja pangateenused		2 009	2 798
Turunduskulud		5 363	4 799
Kontorikulud		2 502	2 513
Transpordi- ja sidekulud		897	707
Töötajate koolitus- ja lähetuskulud		2 004	2 150
Muud sisseostetud teenused		13 099	11 962
Muud administratiivkulud		13 759	14 632
Põhivara kulum	16	11 517	8 964
Lühiajaliste rendilepingute rendimaksed		347	388
Muud tegevuskulud		1 410	1 650
Muud tegevuskulud kokku		68 337	64 605
Tegevuskulud kokku		159 306	146 920

*Sotsiaalmaks sisaldab sissemakseid riiklikesse pensionifondidesse. LHV-I ei ole juridilist ega faktilist kohustust teha lisaks sotsiaalmaksule pensioni või muid sarnaseid väljamakseid.

PwC osutas 2025. aastal audititeenuseid 769 (2024: 439) tuhande euro väärtuses.

Teiste ettevõtete poolt osutatud audititeenused ulatusid 2025. aastal 268 (2024: 378) tuhande euroni. Auditorite poolt osutatud muud teenused moodustasid 387 tuhat eurot (2024: 200 tuhat eurot) ning hõlmasid kapitalituru tehingutega seotud teenuseid ja muid kehtivatest õigusaktidest tulenevalt auditoritelit nõutavaid lisateenuseid.

Grupi keskmine töötajate arv 2025. aastal oli 1 219 (2024: 1 127).

Alates 2018. aastast on pensionifondi kliendilepingutega seotud müügikulud (sõlminiskulud) kapitaliseeritud immateriaalse põhivarana vastavalt kliendisuhte eeldatavale kehtivusajale, mis on 20 aastat.

Juhul, kui need kulud oleksid kajastatud kuludena ja mitte kapitaliseeritud, oleksid turunduskulud olnud 422 tuhande euro (2024: 1 154 tuhande euro) võrra suuremad.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 9 Raha ja nõuded keskpankadele ja investeerimisühngutele

Raha ja nõuded keskpankadele

tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
Raha ja nõuded keskpankadele	4 270 361	3 775 554
Nõuded pankadele ja investeerimisühngutele	41 527	41 751
Kokku	4 311 888	3 817 305

Raha ja nõuded keskpankadele, investeerimisühngutele ning nõuded krediidiasutustele jaotus sisereitingute alusel

tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024	Järk
1 madal krediidirisk	0	0	Investeerimisjärk
2 madal krediidirisk	0	0
3 madal krediidirisk	5 276	4 353
4 madal krediidirisk	4 301 629	3 807 335
5 madal krediidirisk	0	0
6 madal krediidirisk	1 795	990
7 keskmine krediidirisk	0	0
8 keskmine krediidirisk	1 766	1 354
9 körgenenud krediidirisk	0	0
10 körge krediidirisk	1 937	4 273	Mitte-investeerimisjärk
11 körge krediidirisk	0	0
12 mitterahuldav reiting	0	0
13 maksejõuetus	0	0	Maksejõuetus
Kokku	4 312 403	3 818 305

Seisuga 31. detsember 2025 oli LHV Groupil üle 3-kuulse tähtajaga tähtajaline hoius summas 515 tuhat eurot (31. detsember 2024: 1 000 tuhat eurot). Hoius on kajastatud finantsseisundi aruandes real „Nõuded krediidiasutustele“. Kohustusliku panga reservkapitali nõue seisuga 31. detsember 2025 oli 1% (2024: 1%) kõigist finantseerimisallikatest (klientide hoiused). Reservinõuet täidetakse kuu keskmisena eurodes või Eesti Panga poolt eelnevalt aktsepteritud välismaistes väärtpaberites.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruerne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 10 Finantsvarad ja kohustised öiglases väärtuses läbi kasumiaruande

Finantsvarad ja kohustised öiglases väärtuses läbi kasumiaruande

tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
Aktsiad ja fondiosakud	909	879
Võlaväärtpaberid	17 123	15 671
Investeeringud valitsetavatesse pensionifondidesse (fondiosakud)	6 260	6 307
Valuutaforvardid	635	3415
Finantsvarad kokku	24 927	26 272
Valuutaforvardid	1 275	24
Finantskohustised kokku	1 275	24

Strateegilised finantsinvesteeringud öiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

LHV tegi 2022. aastal väikese investeeringu summas 1 miljon eurot iduettevõttesse Tuum, kes pakub LHV Bankile panga pöhisüsteemi. AS-il LHV Group on ettevõttes 1,4% osalus. LHV peamine eesmärk oli kaitsta oma tütaettevõtete huvisid, sest Tuum on LHV Banki peamine teenusepakkuja. Tuum pakub kiiresti arenevat ja paindikku modulaarset pangandus-tarkvara. Modulaarsus on tootekujunduse põhikontseptsioon, mis võimaldab valida äritegevuseks vajalikud moodulid. Tuum pakub kõige sobivama tehnoloogia, et äri sisemiseit arendada. Platvorm toimib API-first põhimõttel ning põhineb mikroteenuste arhitektuuril, võimaldades rakendusi kiiresti ja mugavalt integreerida.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 11 Investeeringud

võlaväärtpaberitesse

korrigeeritud

soetusmaksumuses

Investeeringud võlaväärtpaberitesse korrigeeritud soetusmaksumuses krediidireitingute lõikes

tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
4	378 064	281 636
1	0	1 897
Kokku	378 064	283 533

1 – vastab krediidireitingute AAA või sellega samaväärsele
2–4 – vastab krediidireitingutele AA+ kuni A– või nendega samaväärsele

Kõik võlaväärtpaberitesse tehtud investeeringud on riigivõlakirjad.

LISA 12 Laenud ja nõuded klientidele

Laenud ja nõuded klientidele

tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
Ärikilendilaenud	3 386 246	2 783 873
Tarbijakrediit	112 707	104 913
Investeeringute rahastamine	10 715	9 920
Liising	174 806	180 116
Erakilendilaenud	1 822 619	1 513 084
Kokku	5 507 093	4 591 906
Allahindlus krediidikahjude katteks	-41 702	-39 813
Kokku	5 465 391	4 552 093

Aasta jooksul kajastatud allahindlused erinevad kasumiaruandes kajastatud allahindluse kuludest nende summade võrra, mis eelnevalet perioodidel lootusetuna maha kanti, ent aruandeperioodil laekusid. Laekumisi kajastatakse kasumiaruandes samal real, kus allahindlusi.

Krediidiriski positsioonide ja krediidiportfelli kvaliteedi kohta vt „Riski- ja kapitalijuhtimise" alapeatükke 7.3.3 ja 7.3.4.

Antud laenude jaotus valuutade lõikes on esitatud peatüki „Riski- ja kapitalijuhtimine" alapeatükis 7.5.1.

Laenude jaotus tähtaegade lõikes on esitatud peatüki „Riski ja kapitalijuhtimine" alapeatükis 7.4.1.

Intressitulud antud laenudelt on esitatud lisas 6.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 13 Korrigereitud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade oodatavad krediidikahjumid

Korrigereitud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade oodatavad krediidikahjumid
tuhandetes eurodes	2025	2024
Laenude ja nõuete oodatavad krediidikahjumid	1 542	16 246
Finantsvarade (likviidsusportfel) oodatavad krediidikahjumid	-24	10
Kokku	1 518	16 256

LISA 14 Muud nõuded klientidele

Muud nõuded klientidele
tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
Varahaldustasud klientidelt	2 890	2 284
Muud tasud klientidele teenuste osutamise eest	1 555	1 002
Maksed teel ja muud nõuded	7 890	1 450
Kokku	12 335	4 736

Kõik nõuded laekuvad eeldatavasti 12 kuu jooksul pärast aruandekuupaeva ja seetõttu on need ligitatud käibevaradeks.

LISA 15 Muud varad

Muud varad
tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
Finantsvarad
VISA ja MasterCardi tagatisdeposidid	272	281
Vahesumma	272	281
Mittefinantsvarad
Ettemaksed Finantsinspektsioonile	1 065	928
Muud ettemaksed*	5 468	5 631
Vahesumma	6 533	6 559
Kokku	6 805	6 840

*ettemaksed kontoriruumide rendi, kindlustuse, kommunikatsiooniteenuste, ajakirjandusvälaannete ja koolituste eest

Ettemaksed eeldatavasti laekuvad tagasi või kasutatakse ärs 12 kuu jooksul pärast aruandekuupaeva ja seetõttu on need ligitatud käibevaradeks.

VISA tagatisdeposidid, mis on vajalkud krediitkaarditehingute tagamiseks, on ligitatud põhivaradeks.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 16 Materiaalsed, kasutusõiguse varad ja immateriaalsed põhivarad

Materiaalsed, kasutusõiguse varad ja immateriaalsed põhivarad

tuhandistes eurodisi	Materiaalsed põhivarad	Kasutusõiguse varad	Materiaalsed põhivarad kokku	Immateriaalsed põhivarad	Kliendilepingute sõlminiskulud	Immateriaalsed põhivarad kokku
Saldo 31.12.2023
Soetusmaksumus	19 181	21 047	40 228	19 060	18 470	37 530
Akumuleeritud kulum	-7 931	-10 188	-18 119	-12 234	-11 453	-23 687
Jääkväärtus 31.12.2023	11 250	10 859	22 109	6 826	7 017	13 843
Soetamine	1 209	1 621	2 830	3 268	1 154	4 422
Mahakandmine*	-177	-1 789	-1 966	0	0	0
Ümberarvestused	0	0	0	953	0	953
Amortisatsioon (Lisa 8)	-3 396	-1 371	-4 767	-3 843	-1 332	-5 175
Saldo 31.12.2024
Soetusmaksumus	20 213	20 879	41 092	23 281	19 624	42 905
Akumuleeritud kulum	-11 327	-11 559	-22 886	-16 077	-12 785	-28 862
Jääkväärtus 31.12.2024	8 886	9 320	18 206	7 204	6 839	14 043
Soetamine	79	8	87	2 190	422	2 612
Mahakandmine*	-4 644	0	-4 644	-3 363	0	-3 363
Ümberarvestused	-71	-107	-178	-188	132	-56
Amortisatsioon (Lisa 8)	-3 262	-3 049	-6 311	-3 304	-1 141	-4 445
Saldo 31.12.2025
Soetusmaksumus	15 577	20 780	36 357	21 920	20 178	42 098
Akumuleeritud kulum	-9 945	-14 608	-24 553	-16 018	-13 926	-29 944
Jääkväärtus 31.12.2025	5 632	6 172	11 804	5 902	6 252	12 154

*Täielikult amortiseerunud materiaalse ja immateriaalse põhivara mahakandmine.

Materiaalne põhivara sisaldab arvuteid ja kontoritehnikat, mõöblit ning kontori renoveerimiseks tehtud kapitaliseeritud kulusid. Immateriaalne vara sisaldab litsentse, kliendilepingute sõlminisega seotud müügikulusid (kliendilepingute

sõlminiskulusid) ja arendusväljaminekuid. Grupp rendib büroopindu ning need kajastatakse kasutusõiguse varadena alates kuupäevast, mil renditud vara muutub grupi jaoks kasutatavaks.

ja 2024. aastal ei esinenud märke materiaalse ega immateriaalse põhivara väärtuse langusest.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 17 Klientide hoiused

Klientide hoiused 31.12.2025

tuhandetes eurodes	Eraiskud	Finantsettevõtted	Muud ettevõtted	Avalik sektor	Kokku
Nõudmiseni hoiused	1 345 169	1 760 381	2 146 959	54 492	5 307 001
Tähtajaliased hoiused	1 808 438	145 262	785 080	88 657	2 827 437
Kokku	3 153 607	1 905 643	2 932 039	143 149	8 134 438

Klientide hoiused 31.12.2024

tuhandetes eurodes	Eraiskud	Finantsettevõtted	Muud ettevõtted	Avalik sektor	Kokku
Nõudmiseni hoiused	1 055 141	1 591 310	1 684 385	102 063	4 432 899
Tähtajaliased hoiused	1 359 221	156 189	918 197	43 604	2 477 211
Kokku	2 414 362	1 747 499	2 602 582	145 667	6 910 110

Klientide hoiuste jaotus tähtaegade lõikes on esitatud peatüki „Riski- ja kapitalijuhtimine“ alapunktis 7.5 ja riskikontsentratsioon on esitatud peatüki „Riski-ja kapitalijuhtimine“ alapunktis 7.4.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 18 Völad tarnijatele ja muud kohustised

Völad töötajatele koosnevad aruandeperioodi
maksmata toötasudest ning arvestatud preemia- ja
puhkusetasukohustistest. Völgade suurenemine on
seotud töötajate arvu kasvuga. Maksed teel koosnevad
välismaksetest ning völgadest klientidele, mis on
tekkinud väärtpaberitehingute vahendamisest, kui kliendi
arvelduskontot on debiteeritud. Köik kohustised, v.a
finantsgarantiid ja osad rendikohustised, kuuluvad tasumisele
12 kuu jooksul ja on seetõttu kajastatud lühiajalistena.

Völad tarnijatele ja muud kohustised

tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
Finantskohustised
Völad tarnijatele	1 505	4 961
Muud lühiajalised finantskohustised	11 758	1 982
Rendikohustised	6 460	10 119
Maksed teel	23 539	30 207
Valmisolekulaenude ja finantsgarantiide eraldised	2 741	6 368
Saadud ettemaksed finantsgarantiide eest	2 023	1 156
Vahesumma	48 026	54 793
Mittefinantskohustised
Saadud ettemaksed täitmisgarantiide eest	2 044	1 943
Maksuvölad	5 971	12 916
Völad töötajatele	7 045	6 178
Muud lühiajalised kohustised	1 102	988
Vahesumma	16 162	22 025
Kokku	64 188	76 818

Rendikohustised

tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
Algsaldo	10 119	13 415
Uued rendilepingud	0	0
Maksed	-3 517	-3 395
Intress	285	283
Muu	-427	-184
Löppsaldo	6 460	10 119

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 19 Allutatud kohustised ja saadud laenud

Vastavalt Grupi äritegevuse olemusele kajastatakse ainult allutatud laene rahavoo aruandes kui rahavooge finantseerimistegevusest. Muid saadud laene kajastatakse kui rahavooge äritegevusest.

Grupp on võtnud allutatud laene pikaajalise kapital suurendamiseks. Allutatud laenudest tulenevad nõuded kuuluvad Grupi pankroti korral rahuldamisele peale kõigi muudest kohustustest tulenevate nõuete rahuldamist, kuid enne aktionäride nõuete rahuldamist. Allutatud kohustiste saldo aruande- ja võrdlusperioodi lõpus on esitatud alljärgnevas tabelis.

Allutatud kohustised

tuhandetes eurodes	Summa	Intressimäär	Lunastustähtang
Allutatud kohustised seisuga 31.12.2024	125 744
Teise taseme allutatud võlakiri	744	8,50%	30 September 2032
Teise taseme allutatud võlakiri	35 000	6,00%	30 September 2030
Teise taseme allutatud võlakiri	35 000	10,50%	29 September 2033
Teise taseme allutatud võlakiri	20 000	6,00%	15 November 2034
Esimese taseme allutatud võlakiri	20 000	10,50%	tähtajatu
Esimese taseme allutatud võlakiri	15 000	9,50%	tähtajatu
Allutatud kohustised seisuga 31.12.2025	205 744
Teise taseme allutatud võlakiri	744	8,50%	30 September 2032
Teise taseme allutatud võlakiri	80 000	5,50%	16 September 2035
Teise taseme allutatud võlakiri	35 000	10,50%	29 September 2033
Teise taseme allutatud võlakiri	20 000	6,00%	15 November 2034
Esimese taseme allutatud võlakiri	20 000	10,50%	tähtajatu
Esimese taseme allutatud võlakiri	50 000	9,50%	tähtajatu

Laenud finantsinstitutsioonidelt ja emiteeritud võlaväärtaberid

tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
Emiteeritud võlaväärtaberid	489 820	427 525
Pandikirjad	553 797	500 161
Kokku	1 043 617	927 686

Allutatud kohustised

tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
Algsaldo	126 256	126 653
Perioodi jooksul emiteeritud	130 000	20 000
Perioodi jooksul lunastatud	-50 000	-20 000
Arvestatud intressid (Lisa 6)	13 795	10 292
Makstud intressid	-11 835	-10 689
Muud muutused	-1 288	0
Lõppsaldo	206 928	126 256

AS LHV Group emiteeris 2025. aasta aprillis 50 miljoni euro väärtuses täiendava esimese taseme (AT1) võlakirju. Võlakirjade kupongimäär on 9,5% ning Moody's on andnud neile reitingu Ba3 (hyb). AT1 võlakirjad on tähtajatud; esimene tagasikutsumise kuupäev on 5 aastat pärast emiteerimist. Võlakirjad emiteeriti Euroopa institutsionaalsetele investoritele – ligikaudu pool emissioonist jaotati Suurbritannia investoritele ning umbes 38% Balti rikide investoritele. Samal ajal, 30. aprilli 2025, kutsus Grupp tagasi 15 miljoni euro ulatus 2020. aasta aprillis emiteeritud AT1 võlakirju.

Juunis 2025, emiteeris LHV Pank 300 miljoni euro väärtuses pandikirju. Võlakirjade kupongimäär on 2,625% ning investorite toottus oli 2,68%. Moody's andis võlakirjadele reitingu Aaa. Võlakirjade algne tähtaeg on 4 aastat. Emissioon märgiti 2,5-kordselt üle. 42% emissioonist jaotati Skandinaavia varahalduritele, 20% Saksamaa investoritele ning ülejäänud peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) investoritele.

LHV Pank emiteeris 2025. aastal ka enda valdusesse jäetud pandikirju. 31.12.2025 seisuga oli selliste pandikirjade jääk 450 miljonit eurot. Enda valdusesse jäetud pandikirju käsitetakse LHV Panga tasakaalustava võimalkuse osana ning need ei olnud 31.12.2025 seisuga koormatud.

Kõik pandikirjad – nii turule emiteeritud kui ka enda valdusesse jäetud – on emiteeritud LHV Panga pandikirjaprogrammi raames. 2025. aastal suurendati pandikirjaprogrammi mahtu 1 miljardilt eurot 1,5 miljardi euroni. Moody's tõstis 2025. aasta aprillis pandikirjaprogrammi ja kõigi selle raames emiteeritud võlakirjade reitingu tasemele Aaa (varasem Aa1).

LHV

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Juunis 2025, emiteeris LHV Group 60 miljoni euro väärtuses tagamata vanemvölakirju, mis vastavad MREL-nöuetele. Völakirjade kupongimäär on 4,125% ning investorite tootlus oli 4,24%. Emissioni ajal oli völakirjade reiting Baa3. Völakirjade algne tähtaeg on 4 aastat ning Grupile on antud õigus need tagasi kutsuda 3 aastat pärast emiteerimist. Emissioon märgiti ligikaudu 1,5-kordsett üle. 38% emissionist jaotati Balti rikide investoritele, 25% Skandinaavia investoritele ning ülejäänud Suurbritannia ja CEE rikide investoritele.

Septembris 2025 emiteeris LHV Group 80 miljoni euro väärtuses teise taseme (Tier 2) völakirju. Völakirjade kupongimäär on 5,5% ning investorite tootlus oli 5,54%. Moody's andis völakirjadele reitingu Ba1. Tier 2 völakirjade algne tähtaeg on 10 aastat ning Grupile on antud õigus need tagasi kutsuda 5 aastat pärast emiteerimist. Emissioon märgiti 3,6-kordsett üle. 41% emissionist jaotati Ühendkuningriigi investoritele, 19% Saksamaa, Austria ja Sveitsi investoritele, 18% Balti investoritele ning ülejäänud teiste Euroopa rikide investoritele.

Reitinguagentuur Moody's Investors Service tõstis 1. septembril 2025 LHV Groupi pikaajalise kohaliku vääringu emitendi reitingu ja tagamata völakohustuste reitingu tasemele Baa2 ning andis sellele positiivse väljavaate.

Saadud laenude jaotus tähtaegade lõikes on esitatud peatüki „Riski- ja kapitalijuhtimine“ punktis 7.5.

Saadud laenude riskikontsentratsioon on esitatud peatüki „Riski-ja kapitalijuhtimine“ punktis 7.4.

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025
170

三

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 20 Aktsiaseltsi omakapital

Aktsiakapital ja ülekurss

	Aeg	Aktsia hind (eurodes)	Aktsiate arv (tuhandetes)	Aktsiakapital (tuhandetes eurodes)	Ülekurss (tuhandetes eurodes)	Kokku (tuhandetes eurodes)
Aktsiakapital ja ülekurss seisuga 01.01.2024			319 832	31 983	143 372	175 355
Aktsiakapitali sissemakse*	Mai 2024	0,92	4 357	436	3 586	4 022
Aktsiakapital ja ülekurss seisuga 31.12.2024			324 189	32 419	146 958	179 377
Aktsiakapitali sissemakse*	Mai 2025	2,18	3 667	367	7 635	8 002
Aktsiakapital ja ülekurss seisuga 31.12.2025			327 856	32 786	154 593	187 379

*aktsiate emiteerimine seoses töötajate aktsiaoptaionide realiseerimisega

Aktsiakapital on täies ulatuses sisse makstud rahas. Aktsiate nimiväärtus on 0,1 eurot ja aktsiate arv seisuga 31. detsember 2025 oli 327 856 146 (31. detsember 2024: 324 188 933). Iga aktsia annab aktsionärile üldkoosolekul 1 haale.

Ettevötte pohikirjajärgne minimaalne aktsiakapital on 15 miljonit eurot ja maksimaalne aktsiakapital 60 miljonit eurot (31. detsember 2024: vastavalt 15 miljonit eurot ja 60 miljonit eurot).

Olulist moju AS-is LHV Group omavad 20,94% haaleõigusega Rain Lõhmus ja 10,94% haaleõigusega Andres Viisemann (31. detsember 2024: vastavalt 21,18% ja 11,04%).

Vastavalt kehtivatele CRR-i kapitalinõuetele peavad pangad hoidma regulativse kapitali ja riskiga kaalutud varade suhtarvu üle ettenähtud minimumtaseme (Tier 1 suhtarv ja kogukapitali suhtarv).

Sisemisel võtmejuhtkonnale esitatud teabe põhjal oli Grupi regulativne põhionavahendite kapital (CET1) 31. detsembri 2025 seisuga 662,1 tuhat eurot (2024: 600,0 tuhat eurot), regulativne Tier 1 kapital 732,3 tuhat eurot (2024: 635,3 tuhat eurot) ning regulativne kogukapital 868,3 tuhat eurot (2024: 725,5 tuhat eurot).

Grupp on 2025. ja 2024. aastal täitnud kõik väliselt kehtestatud kapitalinõuded.

Aruandeaastal maksis Grupp aktsionäridele dividende 0,09 (2024: 0,13) eurot aktsia kohta, kogusummas 29 177 tuhat eurot (2024: 41 578 tuhat eurot).

Seisuga 31. detsember 2025 moodustas Grupi jaotamata kasum 562 576 tuhat eurot (31. detsember 2024: 469 727 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2025 on võimalik jaotamata kasumist dividendidena välja maksta 438 809 tuhat eurot (2024: 366 387 tuhat eurot). Võimalikud dividendid maksustataks 22% maksumääraga (tasumisele kuuluu tulumaks moodustaks 22/78 netoväljamaksest). Tekkiv tulumaksukulu oleks 123 767 tuhat eurot (2024: 103 340 tuhat eurot).

31.12.2025 seisuga on omakapitalis kajastatud 2 099 703 (2024: 0) oma aktsiat, mis kuuluvad LHV Groupile. Nendel aktsiatel on haaleõigus samas proportsioonis nagu teistel LHV Groupi aktsiatel.

Muud reservid konsolideeritud omakapitali muutuste aruandest koosnevad järgmiselt:

Muud reservid

Tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2025
Optsoonireserv	13 030	13 830
Realiseerimata kursivahed	-2 528	2 441
Kokku	10 502	16 271

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruerne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Grupp väljastab aktsiaoptsioone AS-i LHV Group konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevötete juhatuse liikmetele ja nendega võrdsustatud töötajatele ning osakonnajuhtidele ja nendega võrdsustatud töötajatele.

Aktsiapõhistest maksetehingutest tulenevad kulud kokku
moodustasid 2025. aastal 6 961 tuhat eurot (2024: 6
809 tuhat eurot), mis on kajastatud optsioonireservina
ornakapitalis.

Aruandeaastal realiseeritud aktsiaoptsioonide osas kanti optsioonireservist jaotamata kasumisse 7 761 (2024: 3 308) tuhat eurot.

	2025		2024
	Aktsiate arv	Kaalutud keskmine realiseerimise hind	Aktsiate arv	Kaalutud keskmine realiseerimise hind
01.01	10 865 493	1,88	11 355 051	1,56
Aasta jooksul väljastatud	5 231 650	1,63	3 866 632	1,74
Aasta jooksul realiseeritud	-3 667 213	2,182	-4 356 190	0,923
Aasta jooksul aegunud	-19 977	2,182	0	0
31.12	12 409 953	1,68	10 865 493	1,88

detsembril 2025 lõppenud aastal realiseeritud optsioonide realiseerimise kuupäeva kaalutud keskmine aktsia hind oil 3,52 eurot (31. detsembril 2024: 3,49 eurot).

Aasta lõpu seisuga kehtivatel aktsiaoptsioonidel on järgmised lõpptähtajad:

Väljastamise aeg	Aegumise aeg	Aktsiate arv 31.12.2025	Aktsiate arv 31.12.2024
Aprill 22	Aprill 25	0	3 687 190
Aprill 23	Aprill 26	3 311 671	3 311 671
Aprill 24	Aprill 27	3 866 632	3 866 632
Aprill 25	Aprill 28	5 231 650	0
Kokku		12 409 953	10 865 493
Perioodi lõpu seisuga kehtivate optsioonide kaalutud keskmine järelejäänud lepinguline tähtaeg		1,49	1,35
Perioodi lõpu seisuga kehtivate optsioonide realiseerimishindade vahemik		1,63-1,74	1,7-2,182

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Aktsiaoptsiionide sisendandmed on järgmised:

	Väljastatud aktsiaoptsiionid 2025	Väljastatud aktsiaoptsiionid 2024
Väljastamise kuupäev	Aprill 25	Aprill 24
Aegumise kuupäev	Aprill 28	Aprill 27
Aktsia hind optsiooni väljastamise hetkel	3,25	3,48
Realiseerimise hind	1,63	1,74
Riskivaba intressimäär	2,70%	3,22%
Dividenditootlus	2,64	2,86
Ettevötte aktsiate oodatav aastane TSR-volatilisuus	0,16	0,09
Inimeste arv, kellele väljastati optsiione	264	227

Kõigi programmi aktsiaoptsiionide üleandmisperiood on 3 aastat. Aktsiate märkimisõigus tekib realiseerimisperioodi esimesel päeval. Seisuga 31.12.2025 lõppenud aastal väljastatud optsioonide õiglane väärtus väljastamise kuupäeval oli 1,51 eurot optsiooni kohta (31.12.2024: 1,61 eurot). Optsiooni märkimishinna arvutamisel kasutatakse Blacki-Scholesi mudelit. Mudeli sisendid olid LHV Groupi aktsia hind 2025. aasta IV kvartalis, eeldatav volatilisuus, riskivabade instrumentide lähendina kasutatavate Eesti valitsuse võlakirjade intressimäärad ja dividenditootlus.

Hinnavolatilisuus põhineb alusaktsiate ajaloolistel päevastel hinnamuutustel, dividendidel ja kapitali tagastustel sama perioodi kohta, mida kasutati mudelis rakendatud aktsiahinna arvutamisel, ning seda on korrigeeritud avalikult kättesaadava teabe põhjal eeldatavate tulevase volatilisuise muutuste suhtes.

aastal realiseeriti 2022. aastal väljastatud aktsiaoptsioonid osaliselt, realiseerimata jäi 19 977 optsiooni. Grupp võib väljastada aktsiaoptsioone ka 2025. aasta tulemuste eest.

Juhatuse liikmetel ja töötajatel ei ole võimalik aktsiaoptsioonide asemel võtta välja määratud summat rahas. Aktsiaoptsioone ei saa vahetada, võõrandada, pantida ega koormata. Aktsiaoptsioone saab päridä. Aktsiaoptsioonileping kaotab kehtivuse, kui tööleping või juhatuse liikme teenistusleping lõpetatakse ennetähtaegsel töötaja või juhatuse liikme algatusel (erandeid saab teha AS-i LHV Group nõukogu või nõukogu otsuse alusel töötasukomitee) ja töölepingu või juhatuse liikme teenistuslepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt töötajast või juhatuse liikmest tuleneval põhjusel. Vastavalt krediidiasutuste seadusele võib AS-i LHV Group nõukogu vähendada väljastatud aktsiaoptsioonide arvu või aktsiaoptsioonid tühistada, kui ettevötte üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võreldes märkimisväärselt halvenenud, juhatuse liige või töötaja ei täida enam tulemuskritseriume, ettevõte ei täida enam usaldatavusnõudeid, ettevõte riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega või tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 21 Hallatavad varad

AS LHV Pank tegutseb klientide kontohaldurina ja hoiab seetõttu enda käes vastutaval hoiul või vahendab järgmisi klientide varasid:

tuhandetes eurodes	31.12.2020	31.12.2024
Klientide rahalised vahendid	9 528	16 986
Klientide väärtpaberid	3 988 351	3 556 494
Kokku	3 997 879	3 573 480

Varahaldustasud varade haldamise eest olid 2025. aastal vahemikus 0,01–0,02% aastas (2024: 0,01–0,02%) (vt vastavat tulu lisast 7).

Finantsseisundi aruandes ei ole kajastatud nende klientide rahalisi vahendeid, kes kasutavad LHV Panga pakutavat aktiivse väärtpaberkaupleja platvormi ehk kauplemissüsteemi LHV Trader. Süsteemi eripärast tulenevalt hoiustab LHV Pank neid vahendeid klientide isikustatud kontodel oma partneri juures ja kuna need rahalised vahendid ei ole LHV Panga majandustegevuses kasutatavad (neid ei ole võimalik teistele klientidele välja laenata ega tagatisena kasutada), siis peetakse nende rahaliste vahendite üle arvestust finantsseisundi aruande väliselt. LHV Pank teenib nimetatud kontode tehingute vahendamise eest komisjonitasu- ja intressitulusid nii nagu raamatupidamise aastaaruandes kajastatud klientide kontode tehinguteltki.

LHV teeb koostööd IB-ga, pakkudes oma klientidele juurdepääsu IB kauplemisplatvormile. See koostöö võimaldab LHV klientidele võimendada oma investeermisporttelle, võttes aktsiate tagatisel laene, mida saab seejärel reinvesteerida täiendavatesse aktsiatesse. IB kasutab keerukaid seiresüsteeme, millega jälgitakse tähelepanelikult klientide positsioone. Need süsteemid on kavandatud ennetavate künnistega, et tagada ennetavate meetmete võtmine aegsasti enne seda, kui tagatise väärtus läheneh kritilisele tasemele. Täpsemalt sekkub süsteem enne, kui tagatise väärtus langeb alla tasumata laenujäägi, sundides kliente kas vähendama oma laenujääki või andma täiendavat tagatist. Kui klient ei rakenda vajalikke parandusmeetmeid, on süsteem programmeeritud tagatise automaatselt realiseerima, et

tasumata laen rahulda. Meie klientidele antud laene hallatakse äärmiselt konservatiivselt, sh kohaldatakse tagatise väärtuse suhtes väärtuskärbet, tagades, et tagatis ületab alati laenusummat. LHV on söiminud IB-ga lepingu, millega võtab vastutuse võimalike puudujääkide eest. Kui tagatise realiseerimisest saadavast tulust laenu katmiseks ei piisa, nõuab platvorm puudujäägi sisse LHV-It. See kokkulepe rõhutab meie pühendumust klientide finantsvõimendusega investeeringute finantsilise terviklikkuse kaltsmisele. Siani ei ole olnud ühtegi juhtumit, kus LHV-It oleks nõutud selle kokkuleppe alusel kahjumi katmist. Nende garantide õiglaseks väärtuseks loetakse null, tuginedes järgmisele metoodikale: garantii õiglane väärtus arvutatakse eeldatava kahju diskonteeritud väärtusena, kus: eeldatav kahju = makseviivituse tõenäosus x makseviivitusest tingitud kahjumäär null eurot, kuna IB kasutab väga automatiseeritud protsesse. Kui makseviivituse tõenäosus või makseviivitusest tingitud kahjumäär loetakse selles arvutuses nulliks, on garantii õiglane väärtus samuti null. Kliendid on LHV Pangale andnud sarnased garantid ning seega on pank sisuliselt saadud garantid üle andnud. Võimalike kahjude vältimiseks jälgib LHV Pank igapäevaselt võimalikku tagatiste vähenemist ja vahendite puudujääke. Senises praktikas ei ole garantidega seotud nõudeid esitatud ja LHV Pank ei ole garantide alusel väljamakseid teinud.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 22 Tingimuslikud varad ja kohustised

Tühistamatud tehingud

tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
Tarbmislaenud	28 305	51 817
Ettevõtluslaenud	904 287	627 412
sh täitmisgarantiid	134 577	110 674
sh finanssgarantiid	162 050	111 574
sh akreditivid	400	1 071
Eralaenud	47 856	51 093
Finantsvõimenduse laenud	46 656	0
Liising	0	0
Kokku brutosumma	1 027 104	730 322
Laenukohustuste ja finanssgarantiide eraldiste moodustarnine	-2 670	-6 368
Kokku bilansiline maksumus	1 024 434	723 954

Tulumaks võimalikelt tulevastelt dividendidelt on avalikustatud lisas 20.

Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul pärast maksudeklaratsiooni esitamist ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Maksuhaldur aastatel 2024–2025 Grupis maksurevisjoni läbi ei viinud. Grupi juhtikonna hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Grupile 2026. aastal olulise täiendava maksusumma.

Finantsgarantiidele ja kasutamata valmisolekulaenudele kohalduvad IFRS 9 eeldatava kredildikahju arvestamise nõuded. Vt lisaks peatüki „Riski- ja kapitalijuhtimine“ punkti 7.3.

Täitmisgarantiid on lepingud, mis tagavad hüvitise juhul, kui teine pool ei suuda täita mõnd lepingust tulenevat kohustust. Sellised lepingud ei anna üle kredidiriski. Täitmisgarantii lepingute riskiks on võimalus, et toimub kindlustusjuhtum (st teine pool ei täida oma lepingulist kohustust).

Grupi peamised riskid seisnevad selles, et selliste lepingutega seotud maksete tihedus ja suurus võivad eeldatuga võrreldes oluliselt kõikuda. Grupp kasutab selliste maksete prognoosimiseks ajaloolist teavet ja statistilisi meetodeid. Nõuded tuleb esitada enne, kui leping aegub ning suurem osa nõudeid rahuldatakse kiiresti. See võimaldab Grupile suuremat kindlust prognoositud maksete ning seega tuleviku rahavoogude kohta. Riskide juhtimiseks jälgib Grupp pidevalt selliste toodetega seotud väljamakseid ja on võimaline oma tasusid tulevikus korrigeerima nii, et need vastaksid väljamaksetes toimunud muutustele. Grupil on nõuete menetlemise proteess, mis sisaldab õigust nõue üle vaadata ning pettuslik või tingimustele mittevastav nõue tagasi lükata.

Täitmisgarantiide riskipositsioon ja kontsentratsioon garanteeritud lepinguliste summade alusel on järgmine:

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Täitmisgarantiid tegevusalade loikes

tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
Ehitus	104 179	74 088
Veevarustus ja kommunaalteenused	4 849	5 508
Tootmine	5 334	5 963
Haldusteenused	1 268	871
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	16 435	17 535
Muu tegevus	2 512	6 709
Kokku	134 577	110 674

Täitmisgarantiid sisereitingute klasside loikes

tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
1 madal krediidirisk	0	0
2 madal krediidirisk	0	0
3 madal krediidirisk	0	0
4 madal krediidirisk	0	0
5 madal krediidirisk	4 909	5 010
6 madal krediidirisk	69 996	11 630
7 keskmine krediidirisk	18 012	32 345
8 keskmine krediidirisk	36 729	16 523
9 korgendatud krediidirisk	3 308	42 575
10 korge krediidirisk	138	0
11 korge krediidirisk	596	836
12 mitterahuldav reiting	0	243
13 maksejõuetus	889	1 512
Kokku	134 577	110 674

Täitmisgarantiid on iga aruandeperioodi lõpu seisuga ületagatud. Seetõttu ei tekkinud Grupil täitmisgarantiilepingutest kahjumit ei 2025. aastal ega ka varasematel perioodidel.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 23 Tehingud seotud osapooltega

Grupi konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

Juhtkond – juhatuse liikmed;
Muud seotud osapooled – nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed ning nende poolt kontrollitavad ettevõtted, juhatuse liikmete lähedased pereliikmed ja juhatuse liikmete poolt kontrollitavad ettevõtted, Grupi üle olulist mõju omavad omanikud ja nendega seotud ettevõtted.

Tehingud

tuhandetes eurodes	Lisa	2025	2024
Intressitulud	6	3 276	3 639
sh juhtkond		34	43
sh muud seotud osapooled		3 242	3 596
Komisjoni- ja teenustasutulud	7	95	171
sh juhtkond		3	6
sh muud seotud osapooled		92	165
Intressikulud hoiustelt	6	113	345
sh juhtkond		12	40
sh muud seotud osapooled		101	305
Intressikulud allutatud kohustistelt	6	121	146
sh juhtkond		3	5
sh muud seotud osapooled		118	141

Saldod

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2025	31.12.2024
Laenud ja nõuded klientidele		52 455	52 500
sh juhtkond	14	158	770
sh muud seotud osapooled	14	52 297	51 730
Klientide hoiused		14 606	14 768
sh juhtkond	17	730	917
sh muud seotud osapooled	18	13 876	13 851
Allutatud kohustised		1 245	1 904
sh juhtkond	19	37	96
sh muud seotud osapooled	19	1 208	1 808

Tabelis on ulevaade olulisematest saldodest ja tehingutest seotud osapooltega. Kõik tehingud juhatuse ja nõukogu liikmete lähedaste pereliikmete ja nendega seotud ettevõtetega ning emaettevõtte AS LHV Group vähemusaktsionäridega on tehtud tavapärase äritegevuse käigus ja tavatingimustel. Seotud osapooltega seoses pole ilmnenud ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja seotud osapooltele antud laene pole alla hinnatud.

Seotud osapooltele on antud laenu turutingimustel.

Seisuga 31. detsember 2025 ja 31. detsember 2024 olid juhtkonnal tähtajalised ja nõudmiseni hoiused. Nende tähtajaliste ja nõudmiseni hoiuste intressimäär vastas Grupi ametlikule hinnakirjale.

Mais 2020 saadud allutatud laenu intressimäär on 9,5% ja septembris 2020 saadud allutatud laenu intressimäär on 6%. 2022. ja 2023. aastal saadud allutatud laenude intressimäär on 10,5%. 2024. aastal saadud allutatud laenu intressimäär on 6,0%. 2025. aastal saadud allutatud laenu intressimäärad on 5,5% ja 9,5%.

Seisuga 31. detsember 2025 oli kohustisena juhtkonna ees kajastatud detsembri tõötasu- ja puhkusekohustis summas 222 tuhat eurot (31. detsember 2024: 234 tuhat eurot) (lisa 18). Grupil ei olnud seisuga 31. detsember 2025 ja 31. detsember 2024 juhatuse ega nõukogu liikmetea seotud pikaajalsi kohustisi (pensionikohustisi, lahkumishüvitisi jne). 2025. aastal maksti Grupi nõukogu liikmetele tasusid summas 166 tuhat eurot (2024: 140 tuhat eurot).

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Vötmetöötajate tasustamine

tuhandetes eurodes	2025	2024
Palgad ja muud tasud	1 012	1 178
Pensionimaksed	149	180
Ravikindlustus	97	117
Aktsiaoptsiconide kulu	1 493	872
Kokku	2 751	2 347

Grupp on söminud juhatuse liikmetega lepingud, milles ei ole lepingute löpetamisel ette nähtud lahkumishüvitist. Lepinguga reguleerimata küsimustes toimuvate vaidluste korral on osapooled kokku leppinud lähtuda Eesti Vabariigi seadustest.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanuanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 24 Tava- ja lahustatud kasum aktsia kohta

Et leida tavakasum aktsia kohta, jagatakse emaettevötte omanike osa puhaskasumist kaalutud keskmise aktsiate arvuga.

Tava- ja lahustatud kasum aktsia kohta

	2025	2024
Emaettevötte omanikele kuuluv puhaskasum (tuhandetes eurodes)	114 265	148 968
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhandetes)	326 939	323 100
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)	0,35	0,46
Kaalutud keskmine aktsiate arv, mida kasutati, et leida lahustatud kasum aktsia kohta (tuhandetes)	333 191	328 583
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	0,34	0,45
Kaalutud keskmine aktsiate arv, mida kasutati nimetajana (tuhandetes)	2025	2024
Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv, mida kasutati nimetajana, et leida tavakasum aktsia kohta	326 939	323 100
Komigeerimised, mis tehti, et leida lahustatud kasum aktsia kohta:
Aktsiaoptsioonid	6 252	5 483
Kaalutud keskmine lihtaktsiate ja potentsiaalsete lihtaktsiate arv, mida kasutati nimetajana, et leida lahustatud kasum aktsia kohta	333 191	328 583

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanianne 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 25 Tulumaksukulu

LHV Grupi tutarettevõte LHV Pank arvestas 18% avansilist tulumaksu 2025. aastal ja 14% avansilist tulumaksu 2024. aastal. Avansiline tulumaks 2025. aastal oli 22 342 (2024: 22 661) tuhat eurot, mis on kirjastatud kuluna vastavate perioodide kasumiaruandes. Ettevõtte tulumaks summas 4 667 (2024: 2 159) tuhat eurot sisaldab Ühendkuningriigis tasutud tulumaksu ning Eestis makstud dividendide tulumaksu.

Tulumaksukulu

tuhandetes eurodes	2025	2024
Avansiline tulumaks	22 342	22 661
Etevõtte tulumaks	4 667	2 159
Tulumaksukulu kokku	27 009	24 820
Efektiivne maksumäär	19%	14%

Aruandeperioodil kasutati tasutud avansilist ettevõtte tulumaksu 35 756 (2024: 18 750) tuhande euro ulatuses dividendidelt arvutatud tulumaksu kohustise katmiseks. 31.12.2025 seisuga oli tasutud, kuid kasutamata tulumaksujääk 43 121 (2024: 56 534) tuhat eurot.

Tulumaksukulu arvestus

tuhandetes eurodes	LHV Pank	LHV Finance	LHV Varahaldus	LHV Paytech	LHV Kindlustus	LHV Group	LHV Bank	Kokku 2025
Kasum enne tulumaksu	127 896	6 941	4 689	500	2 522	127 491	7 868	277 907
Tulumaksumäär	18%	0%	0%	0%	0%	0%	25%
Arvestatud tulumaks	23 021	0	0	0	0	0	1 967	24 988
Ühendkuningrigi filiaali tulumaks	0	0	0	0	0	0	0	0
Dividendide tulumaksukulu	0	1 636	564	0	0	0	0	2 200
Dividendide edasilükkunud tulumaksukulu	0	0	140	0	0	0	428	568
Maksuvaba tulu mõju tulumaksule	0	0	0	0	0	0	198	-481
Varasemate perioodide mõju	0	0	0	0	0	0	-266	-266
Tulumaksukulu kokku	22 342	1 636	704	0	0	0	2 327	27 009

Tulumaksukulu arvestus

tuhandetes eurodes	LHV Pank	LHV Finance	LHV Varahaldus	LHV Paytech	LHV Kindlustus	LHV Group	LHV Bank	Kokku 2024
Kasum enne tulumaksu	162 652	3 611	2 417	665	1 199	82 032	5 048	257 624
Tulumaksumäär	14%	0%	0%	0%	0%	0%	25%
Arvestatud tulumaks	22 771	0	0	0	0	0	1 262	24 033
Ühendkuningrigi filiaali tulumaks	787	0	0	0	0	0	0	787
Dividendide tulumaksukulu	0	326	800	0	0	295	0	1 421
Dividendide edasilükkunud tulumaksukulu	0	669	76	0	0	0	-60	685
Maksuvaba tulu mõju tulumaksule	-110	0	0	0	0	0	0	-110
Varasemate perioodide mõju	0	0	0	0	0	0	-1 996	-1 996
Tulumaksukulu kokku	23 448	995	876	0	0	295	-794	24 820

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGISJNE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 26 Tulud ja kulud kindlustuslepingutest

Tulud kindlustuslepingutest

tuhandetes eurodes	2025	2024
Tulud kindlustuslepingutest	41 081	34 969
Sõidukikindlustus	11 684	11 046
Tervisekindlustus	11 199	9 199
Liikluskindlustus	6 023	5 886
Eraisikute varakindlustus	3 693	2 769
Reisikindlustus	3 252	2 133
Seadmete kindlustus	4 127	3 228
Muu	1 112	708

Kulud kindlustuslepingutes

tuhandetes eurodes	Esinerud kalijuniluted	Kalijulike lepingute ihlõju	Kindlustuslepingute söiminisega seotud rahavoigute amortisatõoon	Muut otskuld	2025 Kokku	Esinerud kalijuniluted	Kalijulike lepingute ihlõju	Kindlustuslepingute söiminisega seotud rahavoigute amortisatõoon	Muut otskuld	2024 Kokku
Sõidukikindlustus	-8 297	0	-1 109	-2 242	-11 648	-7 441	0	-1 192	-2 334	-10 967
Tervisekindlustus	-9 439	0	-1 274	-2	-10 715	-6 893	0	-1 618	53	-8 458
Liikluskindlustus	-3 536	191	-458	-1 172	-4 975	-4 626	-191	-487	-1 281	-6 585
Eraisikute varakindlustus	-2 313	0	-255	-653	-3 221	-1 554	98	-205	-565	-2 226
Seadmete kindlustus	-743	0	-1 310	-706	-2 759	-802	0	-993	-661	-2 456
Reisikindlustus	-2 319	0	-137	-528	-2 984	-1 413	0	-19	-410	-1 842
Muu	-359	0	-51	-189	-599	-299	0	-28	-177	-504
Kokku	-27 006	191	-4 594	-5 492	-36 901	-23 028	-93	-4 542	-5 375	-33 038

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaanianne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 27 Kohustised kindlustuslepingutest

Vastavalt kehtivale standardile, IFRS 17 Kindlustuslepingud, saab kindlustusselts valida kahe mõõtmismudeli vahel - Üldine Mõõtmismudel (edaspidi GMM) ja lihtsustatud Kindlustusmaksete Jaotamise Meetod (edaspidi PAA). Kindlustuslepingute katteperiood on harilkult üks aasta, LHV Kindlustus kasutab kindlustuslepingute mõõtmiseks PAA-d. Üle 1-aastase katteperioodiga lepingute gruppidele teostab LHV Kindlustus PAA sobivustesti, mis on viinud järelduseni, et PAA meetodi rakendamine ei anna GMM-iga võrreldes oluliselt erinevaid tulemusi. Seetõttu kasutab LHV Kindlustus kõigi oma portfelide puhul PAA-d.

tuhandetes eurodes	Kohustised tuleviku väljamakseteks		Toimunud kahjude kohustis
	Vars järelejäänud katte jaoks v.a. kahjukomponent	Kahjukomponent	Tuleviku rahavosgude nüüidöväirtus	Riskikohendus	Kokku
Kindlustuslepingute kohustised 01.01.2024	9 491	98	3 838	159	13 586
Kindlustuslepingute varad 01.01.2024	0	0	-67	0	-67
Tulu kindlustustegevusest	-34 969	0	0	0	-34 969
Amortiseeritud sõlmimiskulud	4 542	0	0	0	4 542
Tekkinud kahjunõuded ja muud kulud kindlustustegevusest	0	-98	23 443	192	23 537
Varasema teenuse korrigeering	0	0	-464	-143	-607
Tuleviku teenuse korrigeering	0	191	0	0	191
Kindlustusteenuse tulem	-30 427	93	22 979	49	-7 306
Laekunud kindlustusmaksed	35 255	0	0	0	35 255
Makstud hüvitised ja kulud kindlustustegevusest	0	0	-21 588	0	-21 588
Sõlmimiskulud	-4 689	0	0	0	-4 689
Rahavood kokku	30 566	0	-21 588	0	8 978
Kindlustuslepingute kohustised 31.12.2024	9 630	191	5 229	208	15 258
Kindlustuslepingute varad 31.12.2024	0	0	-89	0	-89
tuhandetes eurodes	Kohustised tuleviku väljamakseteks		Toimunud kahjude kohustis
---	---	---	---	---	---
	Vars järelejäänud katte jaoks v.a. kahjukomponent	Kahjukomponent	Tuleviku rahavosgude nüüidöväirtus	Riskikohendus	Kokku
Kindlustuslepingute kohustised 01.01.2025	9 630	191	5 229	208	15 258
Kindlustuslepingute varad 01.01.2025	0	0	-89	0	-89
Tulu kindlustustegevusest	-41 081	0	0	0	-41 081
Amortiseeritud sõlmimiskulud	4 594	0	0	0	4 594
Tekkinud kahjunõuded ja muud kulud kindlustustegevusest	0	-191	28 247	201	28 257
Varasema teenuse korrigeering	0	0	-1 266	-176	-1 442
Tuleviku teenuse korrigeering	0	0	0	0	0
Kindlustusteenuse tulem	-36 487	-191	26 981	25	-9 672
Laekunud kindlustusmaksed	40 388	0	0	0	40 388
Makstud hüvitised ja kulud kindlustustegevusest	0	0	-26 335	0	-26 335
Sõlmimiskulud	-4 304	0	0	0	-4 304
Rahavood kokku	36 084	0	-26 335	0	9 749
Kindlustuslepingute kohustised 31.12.2025	9 227	0	5 875	233	15 335
Kindlustuslepingute varad 31.12.2025	0	0	-53	0	-53

LHV

AS LHV GROUP

Konseildeeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

LISA 28 Emaettevötte pohiaruanded

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades konsolideerimisgrupi emaettevötte eraldiseisvad pohiaruanded.

Emaettevötte kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes	2025	2024
Intressitulu	43 895	36 728
Intressikulu	-42 772	-35 571
Netointressitulu/-kulu	1 123	1 157
Komisjoni- ja teenustasutulu	2 000	2 098
Komisjoni- ja teenustasutulu	2 000	2 098
Dividenditulu	128 770	81 200
Kahjum valuutakursi muutustest	-18	-1
Netokasum/-kahjum õiglases väärtuses kajastatavatelt finansvaradelt	-13	0
Netokasum finansvaradelt	128 739	81 199
Tõõjõukulud	-1 621	-1 009
Administratiiv ja muud tegevuskulud	-2 750	-1 413
Kasum enne allahindlusi	127 491	82 032
Tütarettevõtte allahindluse kulu	-1 600	0
Kasum enne tulumaksu	125 891	82 032
Tulumaksukulu	0	-295
Perioodi koondkasum	125 891	81 737

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Emaettevotte finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
Varad
Nöuded pankadele ja investeerimisühingutele	84 036	34 866
Antud laenud	573 773	477 201
Muud nöuded ja varad	666	527
Investeeringud tutarettevötetesse	368 772	267 216
Materiaalsed pöhivarad	54	0
Muud finantsinvesteeringud	1 000	1 000
Varad kokku	1 028 301	780 810

Kohustised

Finantsvarad öiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	95	0
Viitvölad ja muud kohustised	492	434
Emiteeritud völaväärtpaberid	489 820	427 525
Allutatud kohustised	206 182	125 510
Kohustised kokku	696 589	553 469

Omakapital

Aktsiakapital	20	32 786	32 419
Ülekurss	20	154 593	146 958
Kohustuslik reservkapital		4 713	4 713
Oma aktsiad	20	-7 271	0
Muud reservid		13 030	13 830
Jaotamata kasum/ kahjum		133 861	29 421
Omakapital kokku		331 712	227 341

Kohustised ja omakapital kokku 1 028 301 780 810

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruane 2025

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Emaettevotte rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes	2025	2024
Rahavood äritegevusest
Laekunud intressid	43 784	33 410
Makstud intressid	-39 475	-26 695
Laekunud komisjoni- ja teenustasud	2 000	2 098
Makstud tööjoukulud	-723	-654
Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud	-2 768	-1 414
Makstud tulumaks	0	-295
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustiste muutust	2 818	6 450
Äritegevusega seotud varade ja kohustiste muutus:
Antud laenud	-96 689	-121 500
Emiteeritud võlakirjade netomuutus	60 000	100 000
Muude nõuete muutus	139	109
Muude kohustiste muutus	-221	4 634
Netorahavoog äritegevusest	-33 953	-10 307
Rahavood investeerimistegevusest
Kapitali tagasimaksed tütarettevõtetest	-54	0
Kapitali sissemaksed tütarettevõtetsese	-98 086	-24 417
Laekunud dividendid	128 770	81 200
Netorahavoog investeerimistegevusest	30 630	56 783
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud allutatud laenud	130 000	20 000
Allutatud laenude tagasimaksed	-50 000	-20 000
Vabatahtliku reservi jactamine	957	0
Oma aktsiate soetamine	-7 271	0
Aktsiakapitali sissemakse (sh ülekurss)	8 002	4 021
Makstud dividendid	-29 177	-41 578
Netorahavoog finantseerimistegevusest	52 511	-37 557
Valuutakursi muutuse mõju raha ja raha ekvivalenttidele	-18	0
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	34 866	25 947
Raha ja raha ekvivalenttide muutus	49 170	8 919
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	84 036	34 866

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025
185

三

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Emaettevotte omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Üskursa	Kohustuslik reservkapital	Muud resenid	Oma aktsiad	Jaotamata kasumi kalijum	Kokkul
Saldo seisuga 01.01.2024	31 983	143 372	4 713	10 329	0	-14 046	176 351
Aktsiakapitali sissemakse	436	3 586	0	0	0	0	4 022
Makstud dividendid	0	0	0	0	0	-41 578	-41 578
Oma aktsiad	0	0	0	0	0	0	0
Kanne kohustuslikku reservkapitali	0	0	0	0	0	0	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	3 501	0	3 308	6 809
2024. aasta koondkasum kokku	0	0	0	0	0	81 737	81 737
Saldo seisuga 31.12.2024	32 419	146 958	4 713	13 830	0	29 421	227 341
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste raamatupidamisväartus	0	0	0	0	0	-256 741	-256 741
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väartus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	0	0	0	0	0	699 488	699 488
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2024	32 419	146 958	4 713	13 830	0	472 168	670 088
Saldo seisuga 01.01.2025	32 419	146 958	4 713	13 830	0	29 421	227 341
Aktsiakapitali sissemakse	367	7 635	0	0	0	0	8 002
Makstud dividendid	0	0	0	0	0	-29 117	-29 117
Oma aktsiad	0	0	0	0	-7 271	0	-7 271
Kanne kohustuslikku reservkapitali	0	0	0	0	0	0	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	-800	0	7 666	6 866
2025. aasta koondkasum kokku	0	0	0	0	0	125 891	125 891
Saldo seisuga 31.12.2025	32 786	154 593	4 713	13 030	-7 271	133 861	331 712
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste raamatupidamisväartus	0	0	0	0	0	-357 634	-357 634
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väartus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	0	0	0	0	0	783 821	783 821
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2025	32 786	154 593	4 713	13 030	-7 271	560 048	757 899

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on maksimaalne summa, mida võib Eesti seaduste järgi aktsionäridele välja maksta.

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

10 Juhatuse kinnitus

Juhatus on koostanud AS-i LHV Group konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaasta kohta, mis koosneb osadest I (Strateegiline ja tulemuslikkuse ülevaade), II (Temaatilised ülevaated: juhtimine, riskid ja kestlikkus) ja III (Finantsaruanded ja lisad), sõltumatu vandeauditori aruandest ning kasumi jaotamise ettepanekust, ja on kinnitanud selle esitamiseks aktsionäride korralisel üldkoosolekul.

Juhatus kinnitab, et esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne annab juhatuse parima teadmise kohaselt õige ja õiglase ülevaate Grupi, st emaettevõte ja teiste konsolideeritud ettevõtete kui terviku majandusseisundist ja majandustulemustest ja rahavoogudest vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

märtsil 2026

Mihkel Torim

Juhatuse esimees

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Paakspuu

Juhatuse liige

/allkirjastatud digitaalselt/

Jüri Heero

Juhatuse liige

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Haldre

Juhatuse liige

/allkirjastatud digitaalselt/

LHV

AS LHV GROUP

Konsolideeritud aastaaruanne 2025

pwc

Sōltumatu vandeaudiitori aruanne

AS-i LHV Group aktsionāridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Meie arvamus

Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i LHV Group (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 2. märts 2026 esitatud täiendava aruandega.

Mida me auditeerisme

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruannet 31. detsember 2025 lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2025;
konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
teavet oluliste arvestuspõhimõtete kohta; ja
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga".

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Me oleme Kontsernist sõltumatud vastavalt määruse (EL) nr 537/2014 eetikanõuetele, mis kohalduvad avaliku huvi üksuste raamatupidamise aastaaruannete auditeerimisel, ning kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), mis rakendub avaliku huvi üksuste raamatupidamise aastaaruannete auditeerimisel. Oleme täitnud ka oma muud eetikaalased kohustused vastavalt määruse (EL) nr 537/2014 ja eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele.

Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele Euroopa Liidus osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 59¹ poolt.

www.pwc.ee

Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers

Tatari 1, 10116 Tallinn, Eesti

Tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876

+372 6141 800, [email protected]

pwc

Meie poolt perioodi 1. jaanuar 2025 - 31. detsember 2025 jooksul Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on avalikustatud konsolideeritud aastaaruande osas 5.5.4 ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 8.

Ülevaade meie auditist

Kokkuvõte

Kontserni auditi olulisus on 7 200 tuhat eurot, mis on ligikaudu 5% kontserni kasumist enne tulumaksu.
Kohandasime oma auditi ulatust vastavalt Kontserni ettevõtete riskile ja suurusele. Viisime läbi, või meie juhiste alusel viidi läbi PwC võrgustikku kuuluva ettevõtte poolt, täismahus auditi või spetsiifilised auditi protseduurid, kattes olulisel määral kogu Kontserni konsolideeritud varasid, kohustusi, tulusid, kulusid ja kasumeid. Auditi protseduurid koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil tagada, et oleme saanud piisavalt auditi tõendusmaterjali üksikute finantsaruande kirjete ja avalikustamiste kohta ning hinnata väärkajastamiste mõju, nii individuaalselt kui ka koondina, konsolideeritud finantsaruannetele tervikuna.
Peamised auditi teemad on eeldatav krediidikahju klientidele antud laenudelt ja nõuetelt ja kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste hindamine.

Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.

Olulisus

Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste, kui neid oli, mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.

pwc

Kontserni üldine olulisus	7 200 tuhat eurot
Kuidas me selle määräsime	Ligikaudu 5% kasumist enne tulumaksu
Rakendatud olulisuse kriteeriumi põhjendus	Kasutasime seda näitajat olulisuse arvutamiseks, kuna meie hinnangul on tegemist üldtunnustatud näitajaga, mille alusel hindavad kasutajad kõige sagedamini Kontserni tegevuse tulemuslikkust. Valisime 5% määrä, mis jääb auditeerimisstandardite kohaselt aktsepteeritavate kvantitatiivsete olulisuse künniste vahemikku.

Peamised auditi teemad

Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkonade kohta eraldi arvamust.

Peamine auditi teema	Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga oma auditis
Eeldatav krediidikahju klientidele antud laenudelt ja nõuetelt (detailsem informatsioon on toodud lisas „Teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta“ sektsioonis 9.5.7 „Finantsvarade eeldatav krediidikahju“, lisas 1 „Üldine informatsioon“, lisas 2 „Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused“, lisas 12 „Laenud ja nõuded klientidele“, lisas 13 „Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade oodatavad krediidikahjumid“ ja lisas 18 „Võlad tarnijatele ja muud kohustised“).	Hindasime kas Kontserni klientidele antud laenude eeldatavate krediidikahjude arvestamisega seotud raamatupidamise arvestuspõhimõtted vastavad IFRS 9-le läbi iga olulise eeldatava krediidikahju mudeli komponendi: EAD, PD, LGD, maksejõuetuse definitsioon ja oluline krediidiriski suurenemine, makromajanduslikud stsenaariumid.
Seisuga 31. detsember 2025 oli klientidele antud laenude bilansiline brutoväärus kokku 5 507 093 tuhat eurot ning seotud eeldatav krediidikahju kokku 41 702 tuhat eurot. Lisaks, bilansiväliste kohustuste (valmisolekulaenud ja finantsgarantiid) eraldis oli 31. detsember 2025 seisuga kokku 2 670 tuhat eurot.	Hindasime ECL arvestuse alusandmete ja arvutustega seotud peamiste kontrollimehhanismide ülesehitust ja tõhusust:
- kontrollid laenude alusandmete süsteemi sisestamise osas;
- kontrollid tagatiste automaatsete indekseerimise osas;
- laenude jälgimisega seotud kontrollimehhanismide ülesehitus ja tõhusus, sealhulgas klientidele õigete reitingu klasside määramine;
- individuaalselt hinnatavate laenude ECL-i üle vaatamine ja kinnitamine (faas 3).
Keskendusime sellele valdkonnale, kuna standardi IFRS 9 "Finantsinstrumentid" kohane kolmetasandiline eeldatava krediidikahju (ECL) mudel nõuab juhtkonnalt keeruliste arvutuste kasutamist, mis sisaldavad subjektiivseid sisendeid hindamaks eeldatavate krediidikahjude ajastust ja suurust.	Viisime läbi detailsed auditiprotseduurid järgmistes valdkondades:
- ECL arvutussüsteemis kasutatud alusandmete täielikkuse ja korrektsuse testimine;
- ECL arvutussüsteemides kasutatavate oluliste sisendite vastavus IFRS 9 metodoloogiale;
- 12 kuu ja kogu eluea ECL arvutuste korrektsus ning vastavus IFRS 9 metodoloogiale;
- diskonteerimise korrektsus ECL arvutustes;
- kehtivate tagatislepingute olemasolu;
- laenude tasanditesse määramisel kasutatud alusandmete korrektsus ja täielikkus (sealhulgas
ECL mudeli peamised parameetrid on:
- laenude klassifitseerimine kolme tasandisse olulise krediidiriski suurenemise hinnangu põhjal;

pwc

krediidiriski parameetrite hindamine nagu maksejõuetuse tõenäosus (PD), laenu maksejõuetsest tingitud kahjumäär (LGD) ja maksejõuetsues olevad riskiposisioonid (EAD) tuginedes keerulistel modelleerimise tehnikatel ja juhtkonna hinnangutel;
tulevikku vaatava ja tõenäosustega kaalutud info kasutamine eeldatava krediidikahju hindamisel.

olulise krediidiriski suurenemise kriteeriumite korrektne rakendamine ja maksejõuetuse definitsiooni korrektne rakendamine);

faas 3 laenude nimekirja täielikkus ja nende ECL arvutamine.

Hindasime oluliste allahindluse mudeli sisenditeks olevate juhtkonnapoolsete hinnangute mõistlikkust, nagu näiteks hinnangud erinevate stsenaariumite osakaalude ning oluliste makromajanduslike prognooside osas 31. detsembri 2025 seisuga.

Kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste hindamine (detailsem informatsioon on toodud lisas „Teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta lõigus 9.5.18 „Kindlustuslepingute liigitamine“ ja lisas 27 „Kohustised kindlustuslepingutest“)

Seisuga 31. detsember 2025 olid kindlustuslepingutest tulenevad kohustused kokku summas 15 335 tuhat eurot.

See valdkond hõlmab olulisi hinnanguid kasutatud eelduste ja keerukate arvutusmudelite kohta. Samuti on tehtud olulisi otsuseid erinevate metoodikaelementide kohta, mis on võetud kasutusele ja mida rakendatakse mudelites standardi IFRS 17 kohaste tulemuste arvutamiseks.

Kindlustussektorile tavapäraselt kasutab Kontsern kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste arvutamise toetamiseks kindlustusmatemaatilisi hindamismudeleid. Mudelite keerukus, sealhulgas suurte andmemahtude töötlemine, võib põhjustada vigu nende ülesehituse, rakendamise, või andmetele esitatud oluliste nõuete tõttu. Lisaks on arvutustes kasutatud eeldustel oluline mõju kohustuste mahule.

Meie auditiprotseduurid hõlmasid alljärgnevat, kuid ei piirdunud sellega:

Hindasime ettevõtte metoodikat ja kasutatud eeldusi ning testisime kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi.

Oleme hinnanud kindlustusmatemaatilistes hindamismudelites kasutatud eelduste põhjendatust, sh nende tuletamist ja võrdlust kogemuste analüüsi või muude allikatega.
Oleme viinud läbi põhjalikud auditiprotseduurid järgmistes valdkondades:
kindlustusmaksete jaotamise meetodi tingimustele vastamise testimine;
rahuldamata nõuete eraldise rahavoogude arvutamine;
rahuldamata nõuete eraldise mittefinantsriski marginaaliga arvutamine;
kohustis tuleviku väljamakseteks rahavoogude arvutamine.
Oleme läbi viinud põhjalikud auditiprotseduurid kindlustusmatemaatilistes hindamismudelites kasutatud sisendandmete täielikkuse, täpsuse ja asjakohasuse kohta.

Kuidas me kujundasime oma auditit ulatus

Kujundasime oma auditit ulatus eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, vöttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tegevusvaldkonda, milles Kontsern tegutseb.

Kontserni auditit üldise lähenemisviisi kindlaksmäärämisel tegime kindlaks, millist tööd peame teostama meie kui Kontserni auditor või PwC võrgustiku teine auditor, kes tegutseb meie juhiste alusel. Kohandasime oma auditit ulatust lähtuvalt Kontserni kuuluvate üksuste riskist ja suurusest. Viisime läbi täismahus auditit või spetsiifilised auditit protseduurid, mis hõlmasid sisuliselt kogu Kontserni konsolideeritud vara, kohustusi, tulusid, kulusid ja kasumit. Juhul kui töö teostas teine auditor, määrasime kindlaks, millises ulatus peame olema kaasatud selle komponendi audititöösse, et saaksime järeldada, kas Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta tervikuna arvamuse avaldamiseks on saadud piisav asjakohane auditit tõendusmaterjal.

Kontserni tasandil auditeerisme ka konsolideerimisprotsessi ja teostasime täiendavaid analüütilisi protseduure, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises.

pwc

Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab konsolideeritud aastaaruande osas I: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE, osas II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS ja tulude jaotust vastavalt EMTAK-ile (sealhulgas Konsolideeritud kestlikkusaruanne) (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Konsolideeritud aastaaruande osas teostasime ka Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud (välja arvatud Konsolideeritud kestlikkusaruanne) Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Vastavalt Eesti Vabariigi väärtpaberituru seadusele tasustamisaruande osas on meie kohustus kontrollida, kas tasustamisaruanne sisaldab Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse § 135³ lg 3 nõuetele vastavat informatsiooni.

Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:

tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud;
tegevusaruanne (välja arvatud Konsolideeritud kestlikkusaruanne) koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt; ja
tasustamisaruanne koostatud vastavalt Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse §-le 135³ lg 3.

Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupaeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finanssaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finanssaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

pwc

Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja auditori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega (EE) kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega (EE) läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:

tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma auditori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad auditori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;
hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
planeerime ja teostame kontserni auditi, et saada piisavalt asjakohaseid auditi tõendusmaterjale Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äriüksuste finantsinformatsiooni kohta, mis on aluseks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse kujundamiseks. Me vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostatavate auditi protseduuride ülevaatamise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditi arvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid auditori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.

pwc

Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavuse kohta Euroopa ühtse elektronilise aruandlusvormingu (ESEF) nõuetele

Meid on tellitud auditilepingu raames juhatuse poolt läbi viima põhjendatud kindlustandvat töövõttu, et kontrollida AS-i LHV Group 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavust kohaldatavatele nõuetele ("Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis").

Käsitletava küsimuse kirjeldus ja kohaldatavad kriteeriumid

Juhatus on rakendanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele esitusviisi, et vastata artiklite 3 ja 4 nõuetele, mis on KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSES (EL) 2019/815, 17. detsember 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektroniline aruandlusvorming (ESEF-i määrus). Kohaldatavad nõuded konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohta on sätestatud ESEF-i määruses.

Eelmises lauses kirjeldatud nõuded määravad aluse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohaldamiseks ja on meie hinnangul asjakohane kriteerium meie põhjendatud kindlustandva kokkuvõtte koostamiseks.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused

Juhatus vastutab selle eest, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastaks ESEF-i määruse nõuetele.

See kohustab juhatust valima ja rakendama sobivaid märgistusi iXBRL-märgistuskeeles ESEF taksonoomia baasilt ning looma, rakendama ning hoidma sisekontrolle, mis on asjakohased konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi koostamiseks, mis ei sisalda olulisi väärkajastamisi ESEF-i määruse nõuetele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad finantsaruandluse protsessi järelevalve eest, mille all tuleb mõista ka konsolideeritud finantsaruannete koostamist vastavalt ESEF-i määrusest tulenevale vormingule.

Meie kohustused

Meie kohustuseks on avaldada sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustandev kokkuvõte, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Viisime oma töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui mõõdunud perioodide finanssinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)) põhjendatud kindlustandva töövõtuna. See standard nõuab, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime kindlustandva töövõtu läbi, omandamaks põhjendatud kindlustunnet, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides kohaldatavatele nõuetele.

Kuigi põhjendatud kindlustunne on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISAE (EE) 3000 (muudetud) standardiga kooskõlas läbiviidud töövõtt garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse (oluline nõuetele mittevastavus).

pwc

Kvaliteedijuhtimise nõuded ja kutse-eetika

Meie rakendame Rahvusvahelise kvaliteedijuhtimise standardi (Eesti) 1 (täiendatud) sätteid ning tagame neist tulenevalt tervikliku kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis sisaldab eetikanõuete, kutsestandardite ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure.

Me oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse Järelevalve Nõukogu (Eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele.

Läbiviidud protseduuride kokkuvõte

Meie planeeritud ja läbiviidud protseduuride eesmärgiks oli saada põhjendatud kindlust, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis on vastavuses, kõigis olulistes aspektides, kohaldatavate nõuetega ja selline vastavus ei sisalda olulisi vigu ega väljajätmisi. Meie protseduurid hõlmasid eelkõige järgmist:

arusaamise loomine sisekontrollisüsteemist ja protsessidest, mis on olulised konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektronilise aruandlusvormingu rakendamisel, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande XHTML-vormingus koostamisel ja märgistuskeele kasutamisel;
kontrollimine, kas XHTML-vormingut rakendati õigesti;
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande märgistamise täielikkuse hindamine iXBRL-märgistuskeele abil vastavalt ESEF-i määruses kirjeldatud elektronilise aruandlusvormingu rakendamise nõuetele;
Kontserni ESEF-i taksonoomiast valitud XBRL-märgistuste kasutamise, ja kui ESEF-i taksonoomiast pole sobiv taksonoomiaelement leitud, laiendussiltide loomise asjakohasuse hindamine; ja
ESEF-i taksonoomia laienduselementide ankurdamise asjakohasuse hindamine.

Usume, et kogutud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie kokkuvõtte avaldamiseks.

Kokkuvõte

Meie arvates, tuginedes käesolevas aruandes kirjeldatud protseduuridele, vastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood

Meid määrati esmakordselt AS-i LHV Group kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 2022. aasta aktsionäride üldkoosolekul 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta suhtes ning meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood on kokku 2 aastat. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi AS-i LHV Group audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2043 lõppeva majandusaastani.

AS-i PricewaterhouseCoopers nimel

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Past
Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 567

märts 2026
Tallinn, Eesti

pwc

Sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlustandva tõövõtu aruanne AS-i LHV Group konsolideeritud kestlikkusaruande kohta

AS-i LHV Group aktsionäridele

Piiratud kindlustandva tõövõtu kokkuvõte

Oleme läbi viinud piiratud kindlustandva tõövõtu AS-i LHV Group (edaspidi „Ettevõte“) konsolideeritud kestlikkusaruande kohta, mis on esitatud Ettevõtte Konsolideeritud aastaaruande 2025 OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS 8. peatükis “Konsolideeritud kestlikkusaruanne” (edaspidi "Konsolideeritud kestlikkusaruanne") seisuga 31. detsember 2025 ja sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta.

Tuginedes meie poolt läbi viidud protseduridele ja kogutud tõenditele, ei ole meile teatavaks saanud midagi, mis paneks meid uskuma, et Konsolideeritud kestlikkusaruanne ei ole koostatud kõigis olulistes osades kooskõlas raamatupidamise seaduse § 31 lõike 4-ga, millega rakendatakse EL-i direktiivi 2013/34/EL artiklit 29(a), sealhulgas:

vastavuses Euroopa kestlikkusaruandluse standarditega (ESRS), sealhulgas, Ettevõtte poolt läbi viidud protsess Konsolideeritud kestlikkusaruandes esitatud teabe tuvastamiseks (edaspidi "Protsess") on kooskõlas alampeatükis 8.1.4 „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“ esitatud kirjeldusega; ja
Konsolideeritud kestlikkusaruande Keskkonnateabe alampeatükis 8.2.1 “Euroopa Liidu taksonoomia” avalikustamise vastavus EL-i määruse 2020/852 (edaspidi "Taksonoomiamäärus") artikliga 8.

Kokkuvõtte alus

Viisime piiratud kindlustandva tõövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud) “Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui mõõdunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused” (ISAE (EE) 3000 (muudetud)), mis on vastu võetud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu poolt.

Usume, et kogutud tõendid on piisavad ja asjakohased meie kokkuvõtte avaldamiseks. Meie kohustusi selle standardi alusel on täpsemalt kirjeldatud meie aruande lõigus „Audiitori kohustused”.

Meie sõltumatus ja kvaliteedijuhtimine

Me oleme järginud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu poolt vastu võetud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksi (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standardite) (eetikakoodeks (Eesti)) sõltumatuse ja muid eetikanõudeid, mis põhinevad aususe, objektiivsuse, kutsealase pädevuse ja nõutud hoolsuse, konfidentsiaalsuse ning kutsealase käitumise põhimõtetel.

Firma rakendab rahvusvahelist kvaliteedijuhtimise standardit (Eesti) 1 (täiendatud), mis nõuab ettevõttelt sellise kvaliteedijuhtimissüsteemi väljatöötamist, juurutamist ja rakendamist, mis sisaldab eetikanõuete, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete poliitikaid ja protseduure.

www.pwc.ee

Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers

Tatari 1, 10116 Tallinn, Eesti

Tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876

+372 6141 800, [email protected]

pwc

Kohustused seoses Konsolideeritud kestlikkusaruandega

Ettevõtte juhatus vastutab protsessi kavandamise ja rakendamise eest, et tuvastada Konsolideeritud kestlikkusaruandes esitatud teave kooskõlas ESRS-iga ning selle protsessi avalikustamise alampeatükis 8.1.4 „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“ Konsolideeritud kestlikkusaruandes. See vastutus hõlmab järgmist:

konteksti mõistmist, milles Kontserni tegevused ja ärisuhted toimuvad, ning kujundada arusaam mõjutatud sidusrühmadest;
kestlikkuse küsimustega seotud tegelike ja potentsiaalsete mõjude (nii negatiivsete kui positiivsete) tuvastamist, samuti riske ja võimalusi, mis mõjutavad või mõistlikult eeldades võivad mõjutada Kontserni finantsseisundit, finantstulemusi, rahavoogusid, juurdepääsu rahastusele või kapitali hinda lühikeses, keskmises või pikas ajaperspektiivis;
tuvastatud kestlikkusaspektide mõjude, riskide ja võimaluste olulisuse hindamine valides ja rakendades sobivaid olulisuse künniseid; ja
asjaoludele vastavate mõistlike eelduste ja hinnangute tegemist.

Ettevõtte juhatus vastutab ka Konsolideeritud kestlikkusaruande koostamise eest kooskõlas raamatupidamise seaduse § 31 lõike 4-ga, millega rakendatakse EL-i direktiivi 2013/34/EL artiklit 29(a), sealhulgas:

vastavus ESRS-ile;
Konsolideeritud kestlikkusaruande Keskkonnateabe alampeatükis 8.2.1 “Euroopa Liidu taksonoomia” avalikustatud teabe kooskõla Taksonoomiamääruse artikliga 8;
sellise sisekontrolli kavandamine, rakendamine ja toös hoidmine, mida juhatus peab vajalikuks, et võimaldada Konsolideeritud kestlikkusaruande väärkajastamisteta koostamist tulenevalt pettustest või olulistest vigadest; ja
sobivate kestlikkusaruandluse meetodite valimine ja rakendamine ning asjaoludele vastavate mõistlike eelduste ja hinnangute tegemine.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni kestlikkusaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Olemuslikud piirangud Konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisel

Kasvuhoonegaaside heitekoguste mõõtmise ja arvutamisega kaasneb olemuslik ebakindlus, mis tuleneb heitetegurite ja erinevate gaaside kombineerimise alusväärtuste kujundamisel kasutatava teadusinfo piiratusest.

Tulevikku suunatud teabe avalikustamisel vastavalt ESRS-ile tugineb Ettevõtte juhatus eeldustele tulevaste sündmuste ja tegevuste osas, mis võivad Kontsernis aset leida tulevikus. Tegelikud sündmused ja tegevused võivad tulevikus tõenäoliselt ootuspäraselt erineda eeldatavatest.

Audiitori kohustused

Meie kohustus on planeerida ning teostada kindlustandev töövõtt, omandamaks piiratud kindlustunne selle kohta, kas Konsolideeritud kestlikkusaruanne on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja esitada piiratud kindlustandev auditori kokkuvõte, mis sisaldab meie arvamust. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks, kui võib eeldada, et need üksikult või kokku mõjutavad kasutajate otsuseid, mis on tehtud Konsolideeritud kestlikkusaruande alusel tervikuna.

pwc

Kooskolas ISAE (EE) 3000 (muudet) standardiga läbiviidud piiratud kindlustandva töövötu käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi.

Meie kohustused seoses Konsolideeritud kestlikkusaruande ja selle koostamise Protsessiga hõlmavad:

arusaama kujundamist Protsessist, kuid mitte eesmärgiga teha järeldusi protsessi tõhususe ja tulemuse kohta;
tuvastamist, kas avalikustatud teave adresseerib asjakohaseid ESRS-i avalikustamisnõudeid; ja
protseduuride kavandamist ja läbiviimist, et hinnata, kas Protsess on kooskõlas Ettevõtte poolt alampeatükis 8.1.4 „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“ avalikustatud protsessi kirjeldusega.

Meie muud kohustused seoses Konsolideeritud kestlikkusaruandega hõlmavad:

tuvastamist, kus võiksid tõenäoliselt tekkida pettusest või veast tingitud olulised väärkajastamised; ja
asjakohaste protseduuride kavandamist ja läbiviimist võimalike väärkajastamiste tuvastamiseks Konsolideeritud kestlikkusaruandes. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise tuvastamata jätmise risk on suurem kui vea esinemise risk, kuna pettus võib hõlmata kokkumängu, võltsimist, tahtlikke väljajätmisi, valeandmete esitamist või sisekontrolli eiramist.

Läbiviidud protseduuride kokkuvõte

Piiratud kindlustandev töövött hõlmab protseduuride läbiviimist, et koguda tõendeid Konsolideeritud kestlikkusaruande kohta.

Piiratud kindlustandva töövötu käigus läbiviidavad protseduurid on oma olemuselt ja ajastuselt erinevad ning vähem ulatuslikud kui põhjendatud kindlustandva töövötu puhul. Sellest tulenevalt on piiratud kindlustandva töövötuga saadav kindlustase oluliselt madalam kui kindlustase, mis saadakse põhjendatud kindlustandva töövötu korral.

Protseduuride olemus, ajastus ja ulatus sõltuvad professionaalsest otsustusvõimest, sealhulgas tuvastamisest, kus olulised väärkajastamised Konsolideeritud kestlikkusaruandes tõenäoliselt tekivad, olgu need põhjustatud pettusest või veast.

Meie piiratud kindlustandva töövötu Protsessiga seotud protseduuride läbiviimisel, me:

kujundasime arusaama Protsessist:
teostades päringuid, mõistmaks juhatuse poolt kasutatavaid teabeallikaid (nt sidusrühmade kaasamine, äriplaanid ja strateegiadokumendid); ja
vaadates üle Ettevõtte sisemised Protsessi kirjeldavad dokumendid; ja
hindasime, kas meie protseduuride käigus saadud tõendid seoses Ettevõtte rakendatud Protsessiga olid kooskõlas protsessi kirjeldusega, mis on esitatud alampeatükis 8.1.4 „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“.

Meie piiratud kindlustandva töövötu Konsolideeritud kestlikkusaruandega seotud protseduuride läbiviimisel, me:

kujundasime arusaama Kontserni Konsolideeritud kestlikkusaruande koostamise aruandlusprotsessist:
kujundades arusaama Kontserni kontrollikeskkonnast, protsessidest ja infosüsteemist, mis on seotud Konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisega, kuid mitte eesmärgil teha järeldus Kontserni sisekontrolli tõhususe kohta.
kujundades arusaama rollidest ja vastutustest Konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisel, sealhulgas kommunikatsioonist Kontserni sees ja juhatuse ning nende vahel, kelle ülesandeks on valitsemine.

pwc

hindasime, kas Protsessi käigus tuvastatud teave on lisatud Konsolideeritud kestlikkusaruandesse;
hindasime, kas Konsolideeritud kestlikkusaruande struktuur ja esitlus on kooskõlas ESRS-iga;
viisime läbi intervjuud asjakohaste töötajatega ja teostasime valitud Konsolideeritud kestlikkusaruande teabe osas analüütilisi protseduure;
viisime valitud Konsolideeritud kestlikkusaruande teabe osas läbi kindlustandvaid protseduure;
kus kohane, võrdlesime Konsolideeritud kestlikkusaruandes avalikustatud teavet konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes ja Konsolideeritud aastaaruandes 2025 avalikustatud teabega;
hindasime kasutatud meetodeid, eeldusi ja hinnangute ning tulevikku suunatud teabe aluseks olevaid andmeid;
kujundasime arusaama Ettevõtte protsessist taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas olevate majandustegevuste tuvastamiseks ning nendele vastava teabe avalikustamist Konsolideeritud kestlikkusaruandes.

AS-i PricewaterhouseCoopers nimel

/allkirjastatud digitaalselt/

Janno Hermanson
Vandeaudiitor, litsents nr 570

märts 2026
Tallinn, Eesti

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE
OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED: JUHTIMINE, RISKIO JA KESTLIKKUS
OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

Kasumi jaotamise ettepanek

AS-i LHV Group juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jaotada 2025. aasta kasum järgnevalt:

maksta dividende 0,17 eurot aktsia kohta, kokku summas 55 736 tuhat eurot; dividendidelt makstav tulumaks moodustaks 15 720 tuhat eurot;
kanda aruandeperioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv kasum summas 53 560 tuhat eurot jaotamata kasumisse.

LHV
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2025
190

I OSA: STRATEGICIINE JA TULEMUSLIKKUSE ULEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ULEVAATED: JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

13 Täendav informatsioon

Tulude jaotus vastavalt EMTAK-ile

Konsolideeritud:

EMTAK	Tegevusalä	2025	2024
66121	Välärtpaberite ja kaubalepingute maaklerlus	10 875	11 610
64191	Kredidiasutused (pangad) (laenuandmine)	471 943	487 712
64911	Liising	10 484	14 221
66301	Fondide valitsemine	10 911	8 663
	Tulud kokku	504 213	522 206

Konsolideerimata:

EMTAK	Tegevusalä	2025	2024
64201	Valdusfirmade tegevus	45 895	38 826
	Tulud kokku	45 895	38 826

EMTAK – Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator

LHV

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaanianne 2025

AI assistant

LHV Group — Annual Report 2025

2219_rns_2026-03-03_b40aea11-4ead-40d5-b609-11f942eda161.pdf

Sisukord

I OSA: STRATEEGILINE JA TULEMUSLIKKUSE ÜLEVAADE

OSA II: TEMAATILISED ÜLEVAATED:

JUHTIMINE, RISKID JA KESTLIKKUS

OSA III: FINANTSARUANDED JA LISAD

1 LHV Group 2025. aastal: eessöna ja peamised tulemused

1.1 LHV lühitutvustus

Visioon ja missioon

Tegevuspõhimõtted

Peamised riskid

1.2 Tegevjuhi pöördumine

Hea lugeja

Tulemused ärisuundade lõikes

Vaade tulevikku

1.3 Ulevaade:

2025. aasta pöhinäitajad

Tegevus 2025. aastal

LHV Pank

LHV Bank

LHV Varahaldus

LHV Kindlustus

LHV Paytech

2025. aasta arvudes

2 Meie tegevuskeskond ja strateegia

2.1 Makromajanduslik ja turukontekst

2.2 Meie strateegia

Strateegia ja tulevik

LHV Groupi eesmärgid aastateks 2026–2027

Äri ja organisatsioonit tugevdamine kestliku kasvu tagamiseks

Eesmärgid ja strateegilised suunad

LHV Pank

LHV Bank

LHV Varahaldus

LHV Kindlustus

3

Grupi tulemuslikkus ja finantsülevaade

3.1 Grupi finantstulemuste analüüs

3.1.1 Ärivaldkondade tegevus

3.1.2 Tundlikkusanalüüsid

3.1.3 LHV emiteeritud aktsiad ja võlaväärtpaberid

3.1.4 Aktsia hind

3.2 Ulevaade Grupi tütarettevötetest

3.2.1 AS LHV Pank grupp

Äritegevus

Arendustegevus

Organisatsioon

Kestlikkus LHV Pangas

3.2.2 LHV Bank Ltd

Majandustulemused

Jaepangandus

VKE laenud

Finantsvahendajad

Organisatsioon

Ärimahud

3.2.3 AS LHV Kindlustus

3.2.4 AS LHV Varahaldus

Finantstulemused

Ärimahud

3.2.5 AS LHV Paytech

3.3 Finantsplaan

3.3.1 Finantsplaani koostamisel rakendatud eeldused

3.3.2 Ärivaldkonnad

3.3.3 Märkused finantsplaani tulemuste kohta

3.3.4 Finantsplaan

Kasumiaruanne

Finantsseisundi aruanne

Suhtarvude arvutamise põhimõtted

3.3.5 Finantsplaani uuendamine

4 Grupi juhtorganid

Nõukogu

Juhatus

Nõukogu tasandil moodustatud komiteed

Auditikomitee

Töötasukomitee

Nomineerimiskomitee

Riski ja kapitali komitee (moodustatud nii LHV Groupi kui ka LHV Panga nõukogu tasandi)

Tütarettevötete nõukogud ja juhatused

LHV Group Annual Report 2025