LHV Group — Annual Report 2024

Mar 4, 2025

AS LHV Group Konsolideeritud aastaaruanne 2024

Konsolideeritud aastaaruanne 1. jaanuar 2024 – 31. detsember 2024

Ärinimi	AS LHV Group
Äriregistri number	11098261
Juriidiline aadress	Tartu mnt 2, 10145 Tallinn
Telefon	(+372) 6800400
Faks	(+372) 6800410
E-post	group@lhv.ee
Põhitegevusalad	Pangandus
	Liising ja muu laenuandmine
	Finantsnõustamine
	Väärtpaberite maaklerlus
	Kahjukindlustus
	Valdusfirma tegevus
Majandusaasta	1. jaanuar – 31. detsember
Juhatus	Madis Toomsalu
	Meelis Paakspuu
	Jüri Heero
	Kadri Haldre
Nõukogu	Rain Lõhmus
	Andres Viisemann
	Tiina Mõis
	Heldur Meerits
	Raivo Hein
	Tauno Tats
	Liisi Znatokov
Aktsiad	Noteeritud Nasdaq Tallinna börsil
Audiitor	PricewaterhouseCoopers AS

Käesolev aruanne on Grupi konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt. Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100102203/reports

Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) põhitaksonoomia kohustuslikud elemendid

Aruandva üksuse nimi või muud identifitseerimiseks vajalikud andmed	AS LHV Group
Muutused aruandva üksuse nimes või muudes identifitseerimiseks vajalikes andmetes võrreldes eelmise aruandeperioodi lõpuga	Muutusi pole
Üksuse alaline asukoht	Eesti Vabariik
Üksuse õiguslik vorm	Aktsiaselts
Asutamiskoha riik	Eesti Vabariik
Üksuse registreeritud asukoha aadress	Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, Eesti Vabariik
Peamine tegevuskoht	Eesti Vabariik
Üksuse äritegevuse ja põhitegevusvaldkondade kirjeldus	Pangandus, rent ja muu laenuandmine, finantsalane nõustamine, väärtpaberite maaklerlus, kahjukindlustus, valdusfirma tegevus
Emaettevõtte nimi	AS LHV Group
Grupi üle lõplikku kontrolli omava emaettevõtte nimi	AS LHV Group

Sisukord

TEGEVUSARUANNE	6
LHV lühitutvustus	6
Tegevjuhi pöördumine	8
2024. aasta kokkuvõte	9
Finantstulemused	11
Tegevuskeskkond	18
Ülevaade Grupi tütarettevõtetest 2024. aastal	21
Strateegia ja finantsplaan	28
KONSOLIDEERITUD KESTLIKKUSARUANNE	33
1. Üldine teave	33
2. Keskkonnateave	51
3. Sotsiaalne teave	66
4. Juhtimisalane teave	78
Grupi juhtorganid	117
ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE	122
TASUSTAMISARUANNE	136
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE	139
Riskijuhtimine	139
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne	189
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne	190
Konsolideeritud rahavoogude aruanne	191
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne	192
Teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta	193
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD	203
LISA 1 Üldine informatsioon	203
LISA 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused	208
LISA 3 Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus	209
LISA 4 Tegevussegmendid	211
LISA 5 Tütarettevõtted ja firmaväärtus	214
LISA 6 Netointressitulu	216
LISA 7 Neto komisjoni- ja teenustasutulu	217
LISA 8 Tegevuskulud	219
LISA 9 Raha ja nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele	220
LISA 10 Finantsvarad ja kohustised õiglases väärtuses läbi kasumiaruande	221
Lisa 11 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad investeeringud võlaväärtpaberitesse	222
LISA 12 Laenud ja nõuded klientidele	223
LISA 13 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade oodatavad krediidikahjumid	224
LISA 14 Muud nõuded klientidele	224
LISA 15 Muud varad	224
LISA 16 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ning kasutusõiguse varad	225
LISA 17 Klientide hoiused ja saadud laenud	226
LISA 18 Võlad tarnijatele ja muud kohustised	227
LISA 19 Kasutusõiguse varad ja rendikohustised	228
LISA 20 Allutatud kohustised	228
LISA 21 Aktsiaseltsi omakapital	229
LISA 22 Hallatavad varad	231
LISA 23 Tingimuslikud varad ja kohustised	231
LISA 24 Tehingud seotud osapooltega	233
LISA 25 Tava- ja lahustatud kasum aktsia kohta	234

LISA 26 Tulumaksukulu	234
LISA 27 Tulud ja kulud kindlustuslepingutest	235
LISA 28 Kohustised kindlustuslepingutest	236
LISA 29 Emaettevõtte põhiaruanded	237
Juhatuse allkirjad majandusaasta aruandele	240
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne	241
Sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlust andev aruanne konsolideeritud kestlikkusaruande kohta	242
Tulude jaotus vastavalt EMTAK-ile	244

Tegevusaruanne

LHV lühitutvustus

Konsolideerimisgrupp

AS LHV Group (edaspidi ka Grupp, LHV Group või LHV) on suurim kodumaisel kapitalil põhinev finantsgrupp ja kapitali pakkuja Eestis. AS-i LHV Group peamised tütarettevõtted on AS LHV Pank (LHV Pank), LHV Bank Ltd (LHV Bank), AS LHV Varahaldus (LHV Varahaldus), AS LHV Kindlustus (LHV Kindlustus) ja AS LHV Paytech (LHV Paytech).

LHV asutasid 1999. aastal pikaajalise investeerimis- ja ettevõtluskogemusega inimesed. LHV Eesti klienditeeninduskontorid asuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2018. aastal laienes LHV Ühendkuningriigi turule, kus Grupil on kolm kontorit – Londonis, Leedsis ja Manchesteris.

LHV-l on üle 1 200 töötaja ja enam kui 612 tuhat klienti.

Tegevuspõhimõtted

LHV keskendub ettevõtliku meelelaadiga aktiivsetele ja iseseisvatele klientidele. Meie teenusevalik on mitmekesine. Eraklientidele pakume kõrge kvaliteediga universaalpanganduse teenuseid ning äriklientidele paindlikke individuaalseid finantseerimislahendusi ja abi igapäevaste finantstehingute tegemisel.

LHV tooted ja teenused on lihtsad, läbipaistvad ning praktilised. Suhtleme klientidega peamiselt kaasaegsete elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. See võimaldab säästa kulusid ja hoida igapäevaste teenuste hinnad kliendi jaoks taskukohased.

LHV loodi heade partnerite koostöös ja partnerlus on jätkuvalt meie äri kasvatamise alus. Uusi algatusi saab kiiremini ja edukamalt ellu viia siis, kui osapooltel on ühised huvid ja üksteise pikaajaline tugi.

LHV on avalik ettevõte, mille aktsiad on alates 2016. aasta maist noteeritud Tallinna börsil. Seega on kõigil meie klientidel ja partneritel võimalus saada LHV omanikuks.

Visioon ja missioon

Meie visioon on, et inimesed ja ettevõtted julgevad suurelt mõelda ja ette võtta, seades kõrgeid sihte ja investeerides tulevikku.

Meie missioon on tagada parem juurdepääs finantsteenustele ja kapitalile, et inimesed ja ettevõtted saaksid oma eesmärke saavutada.

Peamised riskid

• LHV kui traditsioonilise pangandusgrupi suurim risk on krediidirisk, millele on avatud 85,5% kõigist meie riskiga kaalutud varadest. Krediidirisk tuleneb peamiselt laenutehingutest ning hõlmab muu hulgas viivislaenudega kaasnevaid riske.
• Teisel kohal on likviidsusrisk. Panganduses on varade ja kohustiste tähtaegade vahel alati suur erinevus ning LHV finantsvahendajatele suunatud pangateenuste ärimudelisse kuuluv hoiustebaas on volatiilne. Seetõttu hoiab LHV kõrget likviidsuse taset. Märgitud erinevused võivad tekkida, kui kliendid oma hoiused ootamatult välja võtavad.
• Kolmandal kohal on operatsioonirisk, millele on avatud 11,7% kõigist riskiga kaalutud varadest. Operatsioonirisk on risk, et ebapiisavad või mittetoimivad sisemised protsessid, inimeste tegevus, puudulikud infosüsteemid või välised sündmused põhjustavad kahju.
• Tururiskile on avatud 2,7% kõigist Grupi riskiga kaalutud varadest. Tururisk tuleneb LHV positsioonidest, mida mõjutavad intressimäärade, valuutakursside ja väärtpaberihindade muutused.

Tegevjuhi pöördumine

Hea lugeja

Maailmas toimuvad muutused on ilmselt viimase poole sajandi suurimad. Oleme tunnistajaks geopoliitiliste ambitsioonide kasvule, mitmete ideoloogiate hääbumisele, majanduse struktuursetele muutustele, vabakaubanduse vähenemisele ning tehnoloogia arengu eksponentsiaalsele kasvule.

See on vastuoluline maailm, kus kõigi motivatsioon on nähtavam ning muude kihtidega looritamata. Kas selline maailm saab olema parem või halvem, näitab aeg, kuid päris kindlasti saab see maailm olema efektiivsem.

Erinevatest tuulte suundadest hoolimata oli 2024. aasta LHV jaoks edukas. Suutsime järelevalve vahetuse järgselt taastada ajalooliselt ambitsioonika ärimahtude kasvu. Tugeva 1 miljardi euro ehk 28% suuruse laenuportfelli kasvu ja kõrgema baasintressimäära najal saavutasime ajaloo kõrgeimad ärimahud ning äritulemi, mis viis finantsplaani uuendamiseni augustis.

Ettevõtete laenude võrdluses oleme kasvanud Eesti suuruselt teise panga kannule. Samas kasvavad hoogsalt ka kodulaenude maht ja kindlustusäri. Eesti panga klientide arv kasvas 38 000 võrra ja aktiivsus suurenes kõikides olulistes valdkondades. Aasta jooksul ostsime väikse, kuid hea kasumlikkusega laenuportfelli. Pensionifondide jaoks oleks aasta võinud olla edukam, muidu heade tootlustega jäime siiski alla turuindeksite üldisele kasvule. Inglismaal ületas ettevõtete laenuportfell aasta lõpuks juba 300 miljoni euro piiri, mistõttu oleme suurendamas oma pikaajalisi ootusi. Samuti tulime aasta lõpus turule mobiiliäpiga.

Eelnev ei tähenda, et oleks olnud lihtne aasta. Juba möödunud aasta pöördumises sai välja toodud, et intressimäärad on tsüklilised ning väga kiirele tõusule on ajalooliselt järgnenud kiire langus. See saigi tõeks 2024. teisel poolaastal, kuid olime selleks valmistumas. Riski vähendamiseks oleme vastanud strateegiliste tegevustega, mis on hõlmanud kulude kontrolli, aasta lõpus tehtud koondamisi ning mitme osakonna ümber struktureerimist. Meie eesmärk on nii 2025. aastal kui edaspidi kasvada, kuid teha seda veelgi efektiivsemalt.

LHV on küll juba täna Euroopa üks kõrgema omakapitali tootluse ja efektiivsusega pangandusgruppe, ja ehkki pangalitsentsidega kaasnevaid piiranguid ei saa eirata, soovime hoida pigem tehnoloogiaettevõtte mõttelaadi. Just see on tuleviku tootluse püsimise aluseks. Oleme värskendanud oma tegutsemise põhimõtteid. Kuna eelkõige investori seisukohalt on oluline, millise juhtimiskultuuriga ettevõttesse oma vara investeeritakse, soovin siin jagada lühikest kokkuvõtet.

Kliendid on esikohal. Peame tagama kõrge kvaliteedi, kiire ja sujuva klientide teenindamise. Saame aru, et ettevõtte väärtuse kujundavad lõpuks paar peamist tegurit. Keskendume strateegilistele ärisuundadele ja sellele, et muuta olemasolev suurepäraseks. Oleme vabad ideoloogiatest ja dogmadest, suhtume igasse päeva kui esimesse. Muretseme ainult suurte asjade pärast ja väärtustame tulemust, mitte tegevusi. Soovime palgata parimaid inimesi, kes mõistavad, et tasu sõltub isiklikust panusest. Vähendame bürokraatiat ja rõhutame iseotsustamise olulisust. Lõpetuseks kõige olulisem – meie ainuke piiratud ressurss on aeg – seda ei tohi raisata ei klientide ega meie enda oma.

Reguleeritud äris peame nende põhimõtete püsimiseks tegema pidevat tööd. LHV kui pangandusgrupi kõige suuremaks riskiks on ülereguleeritus, mis nii ühingujuhtimise, finantsplaneerimise kui riskijuhtimise mõttes paistab tihti kõverpeeglis. Juhtimise kõige suurem väljakutse on, kuidas ühendada aktsionäride ja järelevalve eesmärgid. On aus tunnistada, et regulatsioonid ja nende tõlgendamine on ületanud optimaalse taseme.

Mitmed eeltoodud LHV aluspõhimõtted on ajatud. Hea meel on, et need mõtted leiavad kasvavat äratundmist laiemalt. Meil on suur usk sellesse, et selgelt väljendatud motivatsioon koos parimate inimeste ja tehnoloogilise arenguhüppega loob kliendile parima kogemuse ning aktsionärile parima tootluse.

Tavaliselt me ei räägi ettevõtte väärtusest, kuid tõsiasi on, et LHV aktsia kaupleb lähiajaloo madalaimatel suhtarvudel. Oleme küll seda meelt, et tugevad tulemused jõuavad lõpuks ka ettevõtte väärtusesse, kuid lühematel perioodidel ei ole seda alati näha. Teeme endast oleneva, et need tulemused kajastuksid ka aktsionäride varade real. Jääb iga lugeja enda vastutuseks siin kaasa või vastu mõelda – investeerimine on alati seotud riskiga raha kaotada.

Planeeritud tegevusi kokku võttes läheme 2025. aastale vastu tugevana. Intressikeskkonna muutuse tõttu oleme ka varasemalt näinud ette lühiajalise kasumi languse, kuid suudame ärimahtude kasvu ja efektiivsema tegutsemise taustal osa negatiivsest mõjust tasandada. Pikaajalised ootused on pigem kasvamas ja nagu tavaks, keskendume iga päev tugevate eelduste loomisele.

LHV-l läheb hästi. Praegu ja tulevikus.

Madis Toomsalu

AS-i LHV Group juhatuse esimees

2024. aasta kokkuvõte

Tegevus 2024. aastal

Vaatamata globaalse ja kohaliku majanduskeskkonna jätkuvatele väljakutsetele, oli 2024. aasta LHV Groupi jaoks taas kasvu ja kohanemisvõime suurenemise aeg. Samal ajal kui Eesti SKP kasv püsis endiselt kergelt negatiivne ja Ühendkuningriigi majandus stabiliseerus, tegi Grupp olulisi edusamme uute klientide värbamisel, tootevaliku laiendamisel ja finantstulemuste parandamisel.

Bürokraatia on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ja see trend jätkub. See kehtib nii regulaarsete aruandluspakettide kohta, kus on kasvanud aruannete arv ja nõutava teabe üksikasjalikkus, kui ka sisemise dokumentatsiooni kohta, mille raames on välja töötatud suur hulk erinevaid hädaolukorra lahendamise kavasid, mida pidevalt ajakohastatakse. Eesmärk on esitada kogu Gruppi käsitlevad aruanded ühe sendi täpsusega 24 tunni jooksul. Kokku esitab LHV Group reguleerivatele asutustele praegu 165 liiki aruandeid. Mõned aruanded on lihtsad ja seisnevad vaid käputäies arvudes, kuid teised väga keerulised, sisaldades tohutut hulka andmeid ja arvutusi. Enamik aruandeid on regulaarsed. Kokku esitas LHV Group 2024. aastal reguleerivatele asutustele 1 200 aruannet.

LHV Pank

1. aastat iseloomustas keerulistes tingimustes saavutatud kasv, mida vedas klientide suurem aktiivsus ja laenuportfelli kasv. Suurenemist jätkasid nii klientide arv, hoiused kui ka netotulu. Samal ajal saavutasid intressimäärad oma tipu ja hakkasid siis kiiresti langema. Sellel on LHV Panga tulemustele selgelt negatiivne mõju. LHV Pank on endiselt Grupi nurgakiviks, hoides Eestis tugevat positsiooni ja teenides tublisti kasumit.

LHV Bank

LHV Bank kasutas aruandeaastal täielikult ära võimalused, mis on avanenud seoses 2023. aastal omandatud pangalitsentsiga. Pank laiendas Ühendkuningriigis oma fookust, pakkudes finantsvahendajatele Suurbritannia naelades osutatavaid teenuseid ning laene väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Samuti kaasas pank hoiuseplatvormide kaudu hoiuseid. 2024. aastal muutus tõhusamaks kliendisuhte loomine ja suurenesid hoiuste mahud, mis aitas kaasa tugeva finantstulemuse saavutamisele. Aasta lõpus hakkas LHV Bank pakkuma eraisikutele jaepanganduslahendusi, sh kontosid, hoiuseid ja makseid.

LHV Varahaldus

1. aastal olid finantsturgude tulemused head ja ületasid võrdlusnäitajaid, kuid kumulatiivselt ei suutnud need sammu pidada sotsiaalmaksu laekumist väljendava võrdlusindeksiga. Aktiivselt juhitavad pensionifondid pakkusid investoritele stabiilset tootlust, tugevdades Grupi mainet usaldusväärse partnerina pikaajaliste säästude ja investeeringute vallas.

LHV Kindlustus

LHV Kindlustuse turuosa ja kasumlikkus kasvasid kogu 2024. aasta järjepidevalt. Olles 2023. aastal teeninud oma esimese puhaskasumi, jätkas ettevõte oma tegevuse ja portfelli kindlustamist. Kahjusuhe muutus prognoositavamaks ning toetas kasumlikkuse ja klientide usalduse kasvu.

LHV Paytech

LHV Paytech arendas oma tegevust Grupi peamise innovaatorina, keskendudes tipptasemel makselahenduste väljatöötamisele. Ettevõte laiendas nii LHV Pangale kui ka LHV Bankile pakutavaid teenuseid ning osutas valitud teenuseid ka grupivälistele turuosalistele. LHV Paytech toetas oma tegevusega Grupi strateegilisi eesmärke edendada innovatsiooni ja kliendikesksust.

2024. aasta arvudes

• LHV aktsia hind langes 3,495 eurolt 3,245 eurole. See tulemus oli kohaliku turu konkurentide omast parem, kuid ei olnud kooskõlas maailmaturu trendiga.
• LHV Panga klientide arv kasvas eelneva aastaga võrreldes 9% ehk 38 000 võrra ja nende klientide arv, kes kasutavad LHV Panka aktiivselt igapäevaste maksete tegemiseks, kasvas 12% ehk 22 800 võrra. Tänu laiale teenuste valikule õnnestus LHV-l suuren dada oma turuosa nii era- kui ka juriidilistest isiku test klientide seas.
• Konsolideeritud varade kogumaht kasvas eelneva aastaga võrreldes 23%, tõustes 8,7 miljardi euroni. Finantsseisundi aruande mahu kasvu taga oli peamiselt hoiuste kasv kõigis kliendisegmentides.
• Laenuportfell kasvas eelneva aastaga võrreldes 990 miljoni euro võrra ehk 28%, 4,6 miljardi euroni. Jaelaenud kasvasid 21,0% ja ettevõtete pangan duse klientide laenud (ettevõttelaenud) 33,3%. Laenuportfelli kvaliteet püsis kõrge – vaid üksikute klientide maksekäitumine halvenes.
• Klientide hoiuste maht kasvas eelneva aastaga võrreldes 21%, 6,9 miljardi euroni, millest finantsva hendajate hoiused moodustasid 1,5 miljardit eurot. Tavaklientide hoiused kasvasid eelneva aastaga võrreldes 14% ehk 554 miljoni euro võrra. Kasv tulenes peamiselt tähtajalistest hoiustest ja seda toetas intressimäärade tõus. Samal ajal vähen dasime ühe kolmandiku võrra LHV Panga poolt hoiuseplatvormide kaudu kaasatavaid hoiuseid. LHV Bank suurendas hoiuseplatvormi hoiuseid 416 miljoni euro võrra ehk 388%.
• Valitsetavate fondide varad kasvasid eelneva aastaga võrreldes 3% ehk 39 miljoni euro võrra, tõustes 1,56 miljardi euroni peamiselt tänu fondide positiivsele tootlusele.
• Puhaskasum oli suurem kui kunagi varem: 150,3 miljonit eurot. Aastakasvuks kujunes 7% ehk 9,4 miljonit eurot. Seda mõjutasid positiivselt eelkõige jõuline varade kasv, tõhus kulude juhtimine ja püsiv krediidikvaliteet.

Finantstulemused

1. Ärivaldkondade tegevus

Tagasi vaadates saab öelda, et 2024. aasta oli LHV jaoks keeruline, sest me tegutsesime dünaamilises keskkonnas, mida iseloomustavad stabiliseerunud globaalsed turud, karmimad regulatiivsed nõuded ja tihenenud konkurents pangandussektoris. Ühelt poolt saavutasime kõik seatud finantseesmärgid ja meie klientide rahulolu tase oli pangandussektoris kõrgeim. Veelgi enam – suurendasime oma finantseesmärke aasta jooksul taas 25% võrra. Sellest hoolimata õnnestus meil täita kõik kasumlikkusele ja mahtudele seatud eesmärgid.

Olulisemate saavutuste hulka kuuluvad laenuportfelli jõuline kasv, kliendihoiuste kasv ja suurem puhaskasum. Aasta jooksul paranes tänu ühtlustatud ja suuremas ulatuses automatiseeritud protsessidele jätkuvalt ka meie tegevuse tõhusus. Selle nimel tuleb lähiaastatel veelgi tööd teha.

Teiselt poolt on meeleolu turul muutunud – intressimäärad langevad, konkurents laenuandmisel on järsult kasvanud, majandus on elavnemas, kuid Eesti SKP kasv püsis mullu endiselt negatiivne. Kogu aastat iseloomustas jõuline konkurents hoiuste pärast, sealhulgas aktiivne sihtpakkumiste tegemine, sest kõik pangad soovisid kas kaitsta oma turuosa või rahastada oma kasvavat laenuportfelli.

Konkurents on tihenenud ka pangateenuste poolel, kus kliendile hinnapakkumisi tehes tuleb paljudel juhtudel väga palju pingutada. Päris aasta lõpus hakkasid hoiuste mahud siiski suurenema.

LHV saavutas kõik välised ja sisemised regulatiivsed suhtarvud, sealhulgas kapitali adekvaatsuse, omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõude (MREL) ja likviidsuse suhtarvu korralike puhvritega.

LHV kuulub Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalve alla ja see on võrreldes riikliku finantsjärelevalvega suurendanud märkimisväärselt aruandluse keerukust. Mõlemad suured reguleerivad asutused – EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB) – on teatanud regulatiivsete nõuete leevendamisest. EKP vähendas alates 1. jaanuarist 2025 kapitali adekvaatsuse nõuet 0,4% võrra ja SRB teatab oma uutest, 2026. aastal kehtima hakkavatest nõuetest veebruaris või märtsis 2025.

Kokkuvõttes õnnestus meil täita oma kasumlikkuse eesmärgid, anda rohkem laenu kui algselt planeeritud ja edukalt emiteerida kapitaliga seotud instrumente.

Aasta oli tulemuste prognoosimise ja saavutamise jaoks keeruline, sest aasta jooksul toimusid pidevad muutused. Prognoosid aegusid keskmiselt juba kolme kuuga. Seetõttu ajakohastasime oma finantsplaani alles septembris, sest nägime, et keskkond muutub kiiresti. Muutus ka äritegevuse fookus. Paaril viimasel aastal on kasvu piiravaks teguriks olnud varad, kuid sel aastal olid selleks kohustised.

Ettevõtete pangandus näitas 2024. aastal jõudsat kasvu: portfell suurenes aastaga 21%, ehkki mitu Skandinaavia panka muutusid laenuturul väga aktiivseks. Meie turuosa ettevõttelaenude turul on ligikaudu 20%. Meie ettevõttelaenude portfelli maht oli 2 274 miljonit eurot. Laenuportfell püsis tugev; mittetöötavate laenude osakaal oli väga väike.

Eesti jaepanganduses keskendusime kodulaenudele, investeerimisteenuste alase teadlikkuse tõstmisele ja klientide vajadustele kohandatud teenuste väljatöötamisele. Kodulaenude valdkonnas suunasime peamise tähelepanu protsesside automatiseerimisele ja täisautomaatsele otsuste langetamisele. Aasta lõpuks ulatus meie jaelaenuportfell 1 930 miljoni euroni ja meie turuosa selles segmendis oli ligikaudu 15%.

1. aastal kasvas Ühendkuningriigis väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antud laenude maht ning laenuportfell suurenes 338% ehk 348 miljoni euroni.

Lisaks laenutegevusele on Eestis suurenenud ka investeerimisaktiivsus.

Finantsvahendajate segmendis oli meie põhirõhk hoiustel ja maksetel. Klientide arv jäi peaaegu samaks, kuid kliendikontsentratsioon vähenes mitu korda. Meie äritegevus Ühendkuningriigis on kasumlik ja tulubaas kasvab.

LHV Varahalduse valitsetavate investeerimisfondide kogumaht kasvas 2024. aastal kapitaliturgude tõusu tõttu 3%, 1,5 miljardi euroni. Et aga sotsiaalmaksu laekumisega seotud võrdlusindeksi kasv oli endiselt kiire, LHV Varahaldus edukustasu ei teeninud. LHV Varahalduse turuosa on jätkuvalt ligikaudu 25%.

LHV Kindlustusel oli teine kasumlik aasta ja esimest aastat kajastus edu ka numbrites, sest ettevõtte näitajad olid negatiivsed vaid mõnel kuul. Kuna ettevõte on alles väike, võib selle tulemusi mõjutada ka väike arv ühekordseid tehinguid või sündmusi. 2024. aastal pööras LHV Kindlustus rohkem tähelepanu ristmüügile LHV Pangaga ja see jääb olulisele kohale ka järgmistel aastatel.

Ülevaade Grupi ja selle tütarettevõtete varadest ja netotulust

tuhandetes eurodes (2024)	Varad kokku	% LHV Groupi koguvaradest	Netotulu	% LHV Groupi netotulust
LHV Group	8 734 812	100,0%	344 098	100,0%
LHV Pank	7 936 527	90,9%	276 113	80,2%
LHV Bank	798 900	9,1%	44 625	13,0%
LHV Varahaldus	20 771	0,2%	8 936	2,6%
LHV Kindlustus	25 912	0,3%	418	0,1%
LHV Paytech	2 086	0,0%	4 211	1,2%

*Kõigi ettevõtete numbrid välja arvatud LHV Group võivad sisaldada kontsernisiseseid varasid ja netotulu

Viimase 7 aasta finantstulemused

miljonites eurodes	2018*	2019	2020	2021	2022	2023	2024
Netointressitulu	39,8	47,3	68,5	97,3	129,1	253,8	273,3
Neto teenustasutulu	26,0	25,7	33,3	42,6	44,7	48,8	60,3
Neto muud tulud	3,4	0,7	1,6	-0,9	-0,6	2,9	4,7
Netotulu	70,0	73,8	103,4	140,4	173,5	305,5	338,3
Kulud	33,8	39,3	44,0	65,2	89,6	129,4	146,9
Kasum enne allahindlusi	36,2	34,6	59,6	75,2	83,9	176,1	191,4
Finantsinstrumentide allahindlused	5,3	3,2	10,9	3,9	8,1	11,5	16,3
Tulumaksukulu	3,8	4,2	8,8	11,0	14,4	23,7	24,8
Puhaskasum	27,2	27,1	39,8	60,3	61,4	140,9	150,3
sh emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum	25,2	24,8	38,0	58,3	59,8	139,6	149,0

Viimase 7 aasta finantsseisundi lühikokkuvõte

miljonites eurodes	31.12.2018*	31.12.2019	31.12.2020	31.12.2021	31.12.2022	31.12.2023	31.12.2024
Raha ja nõuded keskpankadele, nõuded panka dele, investeerimisühingutele, krediidiasutustele	683	1 271	2 394	3 987	2 482	3 119	3 819
Finantsvarad	47	40	330	135	373	340	309
Laenude netomaht	919	1 687	2 209	2 677	3 209	3 562	4 552
Muud varad	28	34	38	46	71	72	56
Varad kokku	1 677	3 032	4 971	6 845	6 135	7 093	8 736
Klientide hoiused	1 444	2 727	4 120	5 808	4 901	5 731	6 910
sh finantsvahendajate hoiused	194	376	1 054	2 246	1 281	1 123	1 503
Laenukohustused, sh allutatud laenud	51	75	579	657	717	691	1 054
Muud kohustused	24	24	27	55	96	115	93
Kohustused kokku	1 519	2 826	4 726	6 520	5 714	6 537	8 057
Omakapital kokku	158	206	245	325	421	556	679

* sisaldab lõpetatud tegevusi

Grupi 2024. aasta maksueelne kasum oli 175,1 miljonit eurot ja puhaskasum 150,3 miljonit eurot (+7% aastavõrdluses). Netointressitulu kasvas 8% ja neto teenustasutulu 24%. Grupi netotulu suurenes eelneva aastaga võrreldes 11% ja kerkis 338,3 miljoni euroni. Tegevuskulud kasvasid 14% ning ulatusid 146,9 miljoni euroni. Kulud kasvasid eelkõige seetõttu, et töötajate arv suurenes. Grupp saavutas kõik algses ja ajakohastatud finantsplaanis avaldatud finantssuhtarvud.

Grupi kulude ja tulude suhe oli 43,4%, mis on hea tulemus, arvestades et jaepanga ülesehitamiseks Ühendkuningriigis on vaja teha investeeringuid. Praeguses keskkonnas oleks suurepärane kulude ja tulude suhe 35%, mis LHV Panga jaoks on kergesti saavutatav. Kui Grupi kulude ja tulude suhe langeks märgitud tasemele, suureneks puhaskasum 19%.

Grupi neto laenuportfelli maht kasvas eelneva aastaga võrreldes 28% ja oli aruandekuupäeva seisuga 4,6 miljardit eurot (2023: 3,6 miljardit eurot). Portfelli võib jagada kolmeks: ettevõttelaenud Eestis kasvasid 21%, 2,3 miljardi euroni (2023: 2,0 miljardit eurot), jaelaenud Eestis kasvasid samuti 21%, 1,9 miljardi euroni (2023: 1,6 miljardit eurot), ning Ühendkuningriigis väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavad laenud kasvasid 338%, kerkides 0,3 miljardi euroni.

Klientide hoiuste maht kasvas 21%, moodustades aasta lõpus 6,9 miljardit eurot (2023: 5,7 miljardit eurot). Nõudmiseni hoiuste osakaal langes 64%-ni (2023: 66%), sest intressimäärade tõus muutis tähtajalised hoiused klientide jaoks atraktiivsemaks. 2024. aastal vähendas LHV Pank ühe kolmandiku võrra hoiuseplatvormide kaudu kaasatavaid hoiuseid ja jätkab ka edaspidi nende vähendamist. Hoiuseplatvorme kasutatakse finantsseisundi aruande kindlustuspuhvrina.

Emaettevõte LHV Group kui eraldi üksus teenis puhaskasumit 81,7 miljonit eurot (2023: 0,7 miljonit eurot). Kasum teeniti peamiselt tütarettevõtetelt saadud dividendidelt. Ilma dividendita oleks kasum olnud 0,6 miljonit eurot.

Emaettevõte tegeleb peamiselt kapitali kaasamiseks ning omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõude (MREL) täitmiseks vajalike tehingutega.

2. Regulatiivsed ja finantssuhtarvud

Regulatiivsed suhtarvud	2018	2019	2020	2021	2022	2023	2024
Esimese taseme põhiomavahendite kapitali adekvaatsus %	15,67	12,39	13,26	14,27	16,02	17,01	16,89
Regulatiivne miinimum	9,67	9,67	8,52	8,52	11,91	12,41	12,41
Esimese taseme omavahendite (Tier 1) kapitali adekvaatsus %	15,67	13,88	15,56	16,08	18,43	19,17	17,96
Regulatiivne miinimum	11,30	11,30	10,16	10,16	14,05	14,55	14,55
Kapitali adekvaatsuse määr (CAD) %	21,70	17,96	20,50	19,97	21,72	21,93	20,68
Regulatiivne miinimum	14,31	14,31	13,33	13,33	16,90	17,40	17,40
Omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõue (MREL) %	11,43	8,70	6,38	-	-	-	-
Regulatiivne miinimum	5,79	5,79	5,79	-	-	-	-
MREL-TREA %	-	-	-	24,00	29,99	34,16	33,24
Regulatiivne miinimum	-	-	-	19,08	19,08	19,08	26,30
MREL-LRE %	-	-	-	6,90	11,12	12,08	12,41
Regulatiivne miinimum	-	-	-	5,91	5,91	5,91	5,91
Finantsvõimenduse suhe %	6,56	6,18	4,40	4,32	6,83	6,78	6,71
Regulatiivne miinimum	3,00	3,00	3,00	3,00	3,00	3,00	3,00
Likviidsuse kattekordaja %	148,5	144,8	147,9	142,7	139,7	194,2	187,50
Regulatiivne miinimum	100,0	100,0	100,0	100,0	100,0	100,0	100,00
Stabiilse rahastamise kattekordaja (NSFR)%	147,6	152,9	152,6	163,4	144,0	160,2	154,40
Regulatiivne miinimum	100,0	100,0	100,0	100,0	100,0	100,0	100,00
Finantssuhtarvud	2018	2019	2020	2021	2022	2023	2024
Omakapitali tootlus (ROE) %*	18,4	14,0	17,3	21,1	16,4	29,0	24,5
Varade tootlus (ROA) %	1,6	1,2	1,0	1,0	0,9	2,1	1,9
Rahavoogude investeeringutasuvus (CFROI) %	25,4	19,0	26,4	26,4	22,5	36,0	31,0
Kulude ja tulude suhe %	48,3	53,2	42,5	46,4	51,7	42,3	43,4
Netointressimarginaal (NIM) %	2,34	2,04	1,73	1,66	2,01	3,88	3,48
Hinnavahe (spread) %	2,32	1,99	1,70	1,63	1,98	3,75	3,23
Laenude ja hoiuste suhe %	64,6	62,5	53,6	46,1	65,5	62,1	65,9
Aktsia hinna ja puhaskasumi suhe aktsia kohta	9,8	13,8	14,8	22,1	17,6	8,0	7,1
Aktsia hinna ja raamatupidamisväärtuse suhe	1,6	1,7	2,4	4,1	2,6	2,0	1,6
Dividend aktsia kohta (eurodes)	0,02	0,02	0,02	0,03	0,04	0,04	0,13

Suhtarvude arvutamise põhimõtted

* Omakapitali tootlus põhineb LHV Groupi emaettevõtte omanikele kuuluval puhaskasumil ja omakapitalil ning ei sisalda mittekontrollivaid osalusi.

Kapitali adekvaatsus arvutatakse vastavalt ühise aruandluse (COREP-i) aruandele iga aasta lõpu seisuga.

Omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõue (MREL) = (omavahendid + kvalifitseeruvad kohustised) / kohustised kokku * 100

MREL-TREA = (omavahendid ja kvalifitseeruvad kohustised) / koguriskipositsioon * 100

MREL-LRE = (omavahendid ja kvalifitseeruvad kohustised) / finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja * 100

Likviidsuse kattekordaja ja stabiilse rahastamise kattekordaja (NSFR) arvutatakse vastavalt ühise aruandluse (COREP) aruandele iga aasta lõpu seisuga.

Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / keskmine omakapital (emaettevõtte omanike osa) * 100

Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad (keskmine) * 100

Rahavoogude investeeringutasuvus (CFROI) = kasum äritegevusest / omakapital kokku (keskmine)

Kulude ja tulude suhe = tegevuskulud kokku / netotulud kokku * 100

Netointressimarginaal (NIM) = netointressitulu / intressiteenivad varad (keskmine) * 100

Hinnavahe (spread) = intressiteenivate varade intressitootlus – intressikandvate kohustiste hind

Laenude ja hoiuste suhe = neto laenud / hoiused * 100

Aktsia hinna ja puhaskasumi suhe aktsia kohta = aktsia hind aruandekuupäeval / emaettevõtte omanikele kuuluv aruandeaasta puhaskasum / aktsiate arv aruandekuupäeval

Aktsia hinna ja raamatupidamisväärtuse suhe = aktsia hind aruandekuupäeval / emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital aruandekuupäeval / aktsiate arv aruandekuupäeval

Dividend aktsia kohta = dividendi väljamaksed kalendriaastal / aktsiate arv väljamakse hetkel

3. Tundlikkusanalüüsid

LHV-l on neli peamist ärivaldkonda: pangandus Eestis, pangandus Ühendkuningriigis, varahaldus ja kindlustus. Ärivaldkondade tundlikkus riskitegurite suhtes on väga erinev.

Pangandus Eestis on selgelt protsükliline, mis tähendab, et makromajanduslikud arengud mõjutavad otseselt selle tulemusi. Üldjoontes mõjutavad LHV Panga tulemusi kolm peamist tegurit:

• intressimäärad
• krediidikahjud
• tööjõukulud

Iga 100 baaspunkti suurune intressimäärade tõus suurendab LHV netointressitulu 12,5 miljoni euro võrra esimese 12 kuu jooksul. Sama suur intressimäärade langus vähendab netointressitulu 34,3 miljoni euro võrra.

Krediidikahjud sõltuvad majanduse olukorrast. LHV-s juhitakse krediidiriski asjatundlikult, võimaldamata üheski majandussektoris ülemäärast riski võtta. Krediidikahjusid varjab kiire kasv, kuna oluline osa portfellist ei ole veel tähtaegunud. Krediidikahjude tegeliku taseme leidmiseks arvutab LHV lisaks hetke portfellile krediidiriski ka 12 kuu vanuse portfelli kohta. LHV-l on ettevõtete laenuportfellis olnud ajalooliselt väga vähe juhtumeid, kus nõue pole laekunud, ja LHV Panga ainsad realiseerunud krediidikahjud on olnud seotud pigem pettuse kui valede krediidiotsustega.

Tööjõukulud on LHV Panga suurim kuluallikas, moodustades umbes 57% kogukuludest. LHV sisepoliitika kohaselt peavad töötasupaketid vastama turutasemele. LHV osutab teenuseid peamiselt elektrooniliste kanalite kaudu. Teenuste tõhusaks osutamiseks on LHV otsustanud arendada süsteeme organisatsioonisiseselt. Seetõttu moodustab IT-meeskond ligikaudu 25% kogu personalist. Kuna IT-personali palgatase on kasvanud ja näib, et vaatamata turul toimunud muutustele kasvab see ka lähitulevikus rohkem kui teiste personalisegmentide palgatase, prognoosib LHV konkurentidest kiiremat palgakasvu.

Pangandus Ühendkuningriigis hõlmab kaht peamist tegevusvaldkonda: laenuandmine ja finantsvahendajate teenindamine. Esimene on osaliselt sarnane sama valdkonnaga Eestis, kus olulist rolli mängivad krediidikahjud ja tagatised. Teine on mahuäri ja väga tundlik makromajanduslike arengute suhtes, kuid seda teisel viisil kui pangandus. Üldjuhul mõjutavad finantsvahendajate teenindamise äritulemusi kolm peamist tegurit:

• riikidevaheline kauplemistegevus
• valuutakursside volatiilsus
• rahapesu riskid

Kaks esimest on väga sarnased: enamik finantsvahendajaid pakub lühikese aja jooksul teatud valuuta ülekandmist/konverteerimist teise piirkonda/valuutasse. Vajadus sellise äri järele kasvab siis, kui riikide vahel on kas tugevad ärisuhted või teatav valuuta muutub väga volatiilseks ja ettevõtted peavad oma positsioone kiiresti maandama. Kolmas valdkond on seotud regulatsioonide ja rahapesu tõkestamisega. Finantsvahendajate ärimudelid liiguvad suurema reguleerituse suunas, kuid LHV poolel ei näe LHV Pank kogu ülekannete ahelat ja peab osaliselt tuginema finantsvahendajate endi tegevustele. Tehingutega kaasneva riski maandamiseks kasutab LHV erinevaid kontrolliprotseduure, sh kaug- ja kohapealseid vaatlusi.

Varahaldust makromajanduslikud arengud peaaegu ei mõjuta. Valdkonna tulemused sõltuvad kahest peamisest tegurist:

• pensionifondide valitsemine
• poliitiline risk

Pensionifondide valitsemine on tulemuste saavutamisel võtmetähtsusega. Alates 2019. aasta IV kvartalist on fondivalitsemise tasusid arvestatud edukustasu põhimõttel. LHV on seadnud eesmärgiks ületada kokkulepitud võrdlusindeksit pikema perioodi jooksul, kuid mitte lähiaastatel. LHV pensionifondide pikaajalised tootlused on olnud ühed turu parimad.

Varahaldust mõjutav teine suur risk on poliitiline risk. Viimase viie aasta jooksul on pensionifondide valitsemistasude arvutamisel või investeerimislimiitides peaaegu igal aastal toimunud suuremaid muutusi. LHV on nende muutustega edukalt toime tulnud ja suutnud saavutada häid tulemusi vaatamata õigusaktide pidevale muutumisele.

Kindlustust makromajanduslikud arengud eriti ei mõjuta. Suuremat mõju avaldavad pettuste, pandeemiate, ilma ja streikidega seotud riskid. Kindlustuses kasutatakse riskivastuvõetavale tasemele maandamiseks edasikindlustust, ent riski ülemäära suur või väike maandamine mõjutab kasumlikkust.

4. LHV emiteeritud aktsiad ja võlaväärtpaberid.

LHV on olnud kiiresti kasvav kohalik universaalpank, millel on selge finantsvahendajatele suunatud nišš.

Viimastel aastatel on ärimudel avardunud ja hõlmab ka mitmeid muid finantstegevusi. Kõik need tegevused on vajanud kapitali ning neid on rahastatud osaliselt kasumist ja osaliselt kapitaliinstrumentide emiteerimise abil kaastatud vahenditest. 2024. aastal uut aktsiakapitali ei emiteeritud, v.a aktsiad, mis emiteeriti töötajatele väljastatud optsioonide katteks. LHV lunastas täiendavate esimese taseme omavahendite hulka kuuluvaid allutatud võlakirju kogumahus 20 miljonit eurot ja emiteeris uued teise taseme omavahendite hulka kuuluvad allutatud võlakirjad kogumahus 20 miljonit eurot. Emissioon oli edukas: võlakirju märgiti mahuga 50 miljoni eurot.

LHV kasumlikkus ja investeeringud ei väljendu mitte üksnes aktsia hinnas, vaid ka makstud dividendides ja allutatud võlakirjadega seotud intressides.

LHV-l on mitmeid ringluses olevaid väärtpabereid:

Aktsiad ja võlaväärtpaberid

seisuga 31.12.2024	ISIN	Emitent	Summa	Lunastus tähtaeg	Börs
					Nasdaq Balti
Lihtaktsia	EE3100102203	AS LHV Group	324 188 933	-	põhinimekiri
Esimese taseme allutatud võlakiri (Tier 1)	EE3300001668	AS LHV Group	15 000 000	tähtajatu	noteerimata
Esimese taseme allutatud võlakiri (Tier 1)	EE3300002856	AS LHV Group	20 000 000	tähtajatu	noteerimata
Teise taseme allutatud võlakiri (Tier 2)	EE3300001791	AS LHV Group	35 000 000	30.09.2030	Nasdaq Balti võla kirjade nimekiri
Teise taseme allutatud võlakiri (Tier 2)	EE3300003573	AS LHV Group	35 000 000	29.09.2033	Nasdaq Balti võla kirjade nimekiri
Teise taseme allutatud võlakiri (Tier 2)	EE3300004993	AS LHV Group	20 000 000	15.11.2034	Nasdaq Balti võla kirjade nimekiri
Allutamata võlakiri	XS2693753704	AS LHV Group	100 000 000	03.10.2027	Euronext Dublin
Allutamata võlakiri	EE3300003250	AS LHV Group	20 000 000	26.05.2027	noteerimata
Allutamata võlakiri	XS2822574245	AS LHV Group	300 000 000	24.05.2028	Euronext Dublin
Pandikiri	XS2921553793	AS LHV Pank	250 000 000	17.10.2028	Euronext Dublin
Pandikiri	XS2185891111	AS LHV Pank	250 000 000	09.06.2025	Euronext Dublin
Pandikiri	XS2721494453	AS LHV Pank	250 000 000	20.11.2026	Euronext Dublin

1. aasta keskel toimus LHV aktsiate tükeldamine põhimõttel 10 ühe vastu, nii et iga aktsionär sai iga olemasoleva aktsia eest 9 täiendavat aktsiat.

LHV Groupil on väga lihtne aktsiakapitali struktuur – on vaid üht liiki aktsiad, mille nimiväärtus on 0,1 eurot. Iga aktsia annab omanikule aktsionäride koosolekul ühe hääle.

LHV Groupi aktsiatega kaubeldakse Nasdaq Tallinna põhinimekirjas alates 2016. aasta maikuust.

Aktsionäride statistika seisuga 31.12.2024
Aktsionäride arv	38 660
Esindatud riikide arv	30
Eesti residentide osakaal	75,8%
Eesti residentide osakaal, sh 2 asutajat	98,3%
Juriidiliste isikute osakaal	67,2%
Eraisikute osakaal	28,04%
Institutsionaalsete investorite osakaal	2,69%
Esindajakontode osakaal	2,1%
LHV klientide osakaal	86,7%

Aruandekuupäeval kuulus 46% aktsiatest nõukogu ja juhatuse liikmetele ja nendega seotud isikutele.

Aktsionäride geograafiline jaotus seisuga

31.12.2024	Osakaal
Eesti	75,9%
Šveits	19,6%
Läti	2,4%
Ühendkuningriik	1,1%
Saksamaa	0,4%
USA	0,3%
Portugal	0,2%
Leedu	0,1%
Soome	0,0%
Venemaa	0,0%
Muu	0,1%

10 suuremat aktsionäri seisuga

31.12.2024	Aktsiate arv	Osakaal
AS Lõhmus Holdings	37 162 070	11,46%
Viisemann Investments AG	35 210 370	10,86%
Rain Lõhmus	25 449 470	7,85%
Krenno OÜ	12 446 070	3,84%
AS Genteel	11 310 000	3,49%
Ambient Sound Investments OÜ	10 828 210	3,34%
SIA Krugmans	7 188 990	2,22%
Bonaares OÜ	6 691 020	2,06%
OÜ Merona Systems	6 037 590	1,86%
AS AMALFI	5 437 640	1,68%

Alates 2021. aastast, mil LHV ja üks teine pank alandasid märkimisväärselt Balti aktsiatega kauplemise hindu, on uute investorite arv kiiresti kasvanud. LHV aktsionäride arv kasvas ühe tuhande võrra 38,7 tuhandeni.

5. Aktsia hind

1. aasta alguses oli aktsia hind 3,49 eurot. Aasta jooksul aktsia hind langes 7,0% ja oli aasta lõpus 3,245 eurot, jäädes OMX indeksitele alla.

2. aasta madalaim kaubeldav hind oli 3,18 eurot ja kõrgeim 3,74 eurot. Kaalutud keskmine hind oli 3,45 eurot.

Kokku kaubeldi 18,1 miljoni aktsiaga ja tehingute rahaline käive ulatus 62,6 miljoni euroni. Aasta lõpu aktsia hinna alusel oli LHV turuväärtus 1,1 miljardit eurot.

Alljärgneval diagrammil on esitatud LHV Groupi aktsia hinna muutus ja päevakäive võrrelduna OMX Tallinn ja OMX Baltic Benchmark indeksitega. Viimase kolme aasta jooksul on LHV Groupi aktsia näidanud mõlemast indeksist kehvemaid tulemusi: LHV aktsia on langenud peaaegu 25%, samal ajal kui võrdlusindeksid on langenud vastavalt 13% ja 7%.

Dividendipoliitikaga püüab LHV saavutada pikaajalist dividendide kasvu nii, et see ei avaldaks negatiivset mõju Grupi omavahendite suhtarvude soovitud tasemele. Aastane dividend koos dividendiga seotud maksudega peaks moodustama 25% maksueelsest kasumist. Igal aastal hinnatakse dividendi valitsevate majandusolude, Grupi kasumi, kasvuvõimaluste, regulatiivsete nõuete ja kapitalipositsiooni valguses. Lisaks on LHV võtnud vastu konservatiivse otsuse mitte võtta LHV aktsiatega kauplemispositsioone ega kasutada neid tagatisena. Aktsiaoptsiooniprogrammide elluviimisel on aktsionärid delegeerinud uute aktsiate emiteerimise volitused nõukogule.

LHV aktsia hinna muutus ja päevakäive

Päevakäive (paremal teljel) OMX Baltic Benchmark GI OMX Tallinn LHV Group

Tegevuskeskkond

1. aastal vähenes järk-järgult maailmamajanduse tsükliline tasakaalustamatus, mida toetas majandustegevuse elavnemine suuremates riikides. Need suundumused koos piiravate rahapoliitika meetmetega aitasid kaasa üleilmse inflatsioonitaseme alanemisele. Sellele vaatamata on langusriskid endiselt märkimisväärsed, tingituna muuhulgas paljudes piirkondades valitsevast suurest poliitilisest ebakindlusest ja püsivast teenusehindade inflatsioonist. USA majandus näitas end vastupanuvõimelisena, saavutades SKP aastakasvuks 2024. aastal 2,8%. See tulenes tarbijakulutuste, ekspordi, mitteelamukinnisvarasse tehtud investeeringute ja föderaalvalitsuse kulutuste suurenemisest1. Seevastu Euroopa riikides jäi majanduskasv tagasihoidlikuks. Ühendkuningriigi SKP kasvas III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,0%2. 2024. aastal oli euroala SKP kasvumäär 0,7% ja Euroopa Liidus 0,8%3. Arenevate Aasia riikide kasvu toetas 2024. aastal pooljuhtide ja elektroonika suur nõudlus, millele andsid hoogu märkimisväärsed investeeringud tehisintellekti. Siiski on ilmne, et piirkonna kahes suurima majandusega riigis on kasv aeglustunud pikemaks ajaks. Indias on seiskunud nõudluse pandeemiajärgne hüppeline kasv, samal ajal kui Hiinas jätkub majandustegevuse aeglustumine tulenevalt püsivatest probleemidest kinnisvarasektoris ja tarbijate vähesest kindlustundest4.

Üleilmsetele finantsturgudele oli 2024. aasta soodne – mitmed juhtivad aktsiaturuindeksid saavutasid oma ajaloolise tipptaseme hoolimata suuremast volatiilsusest aasta teisel poolel. S&P 500 aastatootlus oli muljetavaldav – 23,31% – ning indeks kerkis aasta jooksul mitu korda oma kõigi aegade kõrgeimale tasemele, saavutades tipu detsembri alguses. Aasta lõpetas indeks siiski veidi madalamal tasemel, olles kalendriaasta neljal viimasel kauplemispäeval alates 1966. aastast esimest korda languses. Euroopa aktsiaturgude tõus oli USA omadega võrreldes tagasihoidlikum. STOXX 600 näitas märkimisväärset volatiilsust – tugevale esimesele poolaastale järgnes augusti alguses järsk langus. Sellegipoolest lõpetas indeks aasta 5,39% aastatootlusega. Londoni börsi FTSE 100 kauples suurema osa aastast kitsas hinnavahemikus, kuid tegi aasta lõpus tugeva tulemuse, saavutades aastatootluseks

5,69%. Nikkei 225 aastatootluseks kujunes jõuline 19,22%, kusjuures juulis kerkis indeks rekordtasemele. Hoolimata 5,5% langusest võrreldes tipuga oli indeks 2024. aasta lõpus oma kõrgeimal aasta lõpu tasemel alates 1989. aastast. SSE Composite Index oli alates maist langustrendis, kuid tõusis järsult septembris, kui kuulutati välja valitsuse majandust stimuleerivad meetmed. Indeks lõpetas aasta 12,67% aastatootlusega. Silmapaistvalt edukaks osutus kuld, mis saavutas oma parima aastatootluse alates 2010. aastast, kerkides aastaga 27,24%. Selle taga olid turvalisust taotlevate investorite investeeringud ja keskpankade mahukamad kullaostud.

Euroala majandustegevus elavnes 2024. aastal taas mõõdukas tempos ning SKP aastakasvuks prognoositakse 0,7%. Sektorite lõikes kahanes tööstustegevuse maht III kvartalis veelgi, kuid teenindussektori kasv jätkus. Hiljutised näitajad viitavad majanduskasvu nõrgenemisele lähiajal, sest tarbijate vähene kindlustunne ja suur ebakindlus ajendavad eelduste kohaselt majapidamisi rohkem säästma. Negatiivse poole pealt pärsib majanduskasvu sellistes riikides nagu Saksamaa ja Itaalia endiselt töötleva tööstuse nõrkus. Nendest probleemidest hoolimata on loodud alus järkjärguliseks taastumiseks lähiaastatel, kuigi see toimub märkimisväärse geopoliitilise ja poliitilise ebakindluse taustal.5 Skandinaaviamaades, kes on Eesti peamised kaubanduspartnerid, on majandus endiselt loid, tingituna nõrgast välisnõudlusest (sealhulgas vähestest ekspordivõimalustest Saksamaale) ja kõrgest töötuse määrast. Seevastu Leedus on majandus elavnenud oodatust rohkem, mida on toetanud jõuline eratarbimine ja olukorra järkjärguline paranemine eksporditurgudel. Läti majandus tammub aga endiselt paigal. Olukord euroala tööturul püsis pingeline. Töötuse määr langes 2023. aasta detsembri 6,5%-lt 2024. aasta detsembris 6,3%-le. II ja III kvartalis tööhõive kasv mõnevõrra hoogustus, kuid lähiajal on oodata selle aeglustumist. Riikidevahelised erinevused on siiski endiselt märkimisväärsed ning töötuse määra vahemik ulatub 3,0%-st Maltal kuni 10,6%-ni Hispaanias6. Töötaja kohta makstava hüvitise kasv aeglustus 2024. aasta III kvartalis hinnanguliselt 4,5%-ni. Kuigi see osutab palkadest lähtuva inflatsioonisurve vähenemisele, on hüvitiste kasv endiselt

¹ USA majandusanalüüsi büroo (Bureau of Economic Analysis). Gross Domestic Product (Third Estimate), Corporate Profits (Revised Estimate), and GDP by Industry, Third Quarter 2024. 19. detsember 2024. https:// www.bea.gov/news/2024/gross-domestic-product-third-estimate-corporate-profits-revised-estimate-and-gdp-1

² Ühendkuningriigi statistikaamet (Office for National Statistics). GDP first quarterly estimate, UK: July to September 2024. 15. november 2024. https://www.ons.gov.uk/economy/grossdomesticproductgdp/bulletins/ gdpfirstquarterlyestimateuk/julytoseptember2024#:~:text=1.,same%20 quarter%20a%20year%20ago.

³ Eurostat. namq_10_gdp. https://doi.org/10.2908/NAMQ_10_GDP

⁴ IMF. World Economic Outlook, October 2024: Policy Pivot, Rising Threats. October 2024. Available: https://www.imf.org/en/Publications/ WEO/Issues/2024/10/22/world-economic-outlook-october-2024

⁵ Euroopa Keskpank (ECB). Eurosystem staff macroeconomic projections for the euro area. December 2024. Available: https://www.ecb. europa.eu/press/projections/html/ecb.projections202412_eurosystemstaff~71a06224a5.en.html

⁶ Eurostat. une_rt_m. Available: https://doi.org/10.2908/UNE_RT_M

oma ajaloolisest keskmisest (2,3%) kiirem. Hiljutine palgakasv on ületanud tootlikkuse kasvu ning on 2024. aasta III kvartalis kaasa toonud tööjõu ühikukulude suurenemise 4,5%. Noorte (alla 25-aastaste) töötuse määr on jätkuvalt kõrge, olles detsembris Hispaanias 25,3%; Saksamaal on see võrreldes eelmise aastaga tõusnud 0,3 protsendipunkti võrra 6,4%-ni.

Euroala inflatsioon aeglustus kogu 2024. aasta jooksul püsivalt, kuid kiirenes pisut viimases kvartalis energiahindade baasefekti tõttu. Aastane inflatsioonimäär oli detsembris 2,5% ja eelduste kohaselt jõuab see 2025. aasta II kvartaliks Euroopa Keskpanga (EKP) seatud 2% inflatsioonieesmärgi lähedale. Erinevused siiski püsivad, sest 12 euroala liikmesriigis oli inflatsioonimäär 2024. aasta lõpus 2% eesmärgist kõrgem. Alusinflatsioon, mis ei hõlma energia- ja toiduainehindu, püsis alates 2024. aasta algusest suhteliselt stabiilne ja oli alates septembrist 2,7%. Kuigi tööstuskaupade (v.a energia) hinnatõus aeglustus ning jäi alla pikaajalise keskmise, on teenusehindade inflatsioon endiselt püsiv.7

Aasta esimesel poolel hoidis Euroopa Keskpank (EKP) piirava rahapoliitika kurssi, et tagada inflatsiooni stabiliseerumine keskmiseks perioodiks seatud 2% eesmärgi juures. Inflatsiooni aeglustumise jätkudes muutis EKP nõukogu aga oma kurssi, kärpides baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra kokku neljal korral: 2024. aasta juunis, septembris, oktoobris ja detsembris. Aasta lõpuks oli hoiustamise püsivõimaluse intressimäär, millega määratakse kindlaks eurosüsteemis hoitavate üleööhoiuste intressimäär, 3%. See näitab, et EKP lõdvendab oma rahapoliitikat järk-järgult, hoides seda samal ajal mõõdukalt piiravana. Baasintressimäärade alandamine on vähehaaval langetanud uute laenudega seotud kulusid, kuid varasemad intressimääratõusud mõjutavad jätkuvalt olemasolevaid laene. Nimetatud rahapoliitilised kohandused kajastusid ka turuintressimäärades. 6 kuu Euribor, millega on seotud paljud laenulepingud, langes jaanuari 3,9%-lt detsembris 2,6%-le, kusjuures langus toimus peamiselt IV kvartalis kooskõlas rahapoliitika täiendava lõdvendamise ootustega. Pikemaajalised pankadevahelised intressimäärad langesid samuti ning 12 kuu Euribor kukkus nii 3 kuu kui ka 6 kuu Euriborist madalamale.

1. aasta IV kvartalis vähenes Eesti8 SKP eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,1%, jäädes samale tasemele mis III kvartalis. Prognooside kohaselt langeb majandus 2024. aastal 0,7%. Pärast kaks aastat kestnud majanduslangust on tingimused majanduskasvu taastumiseks vähehaaval paranemas. Mõningast leevendust pakuvad langevad energia- ja toormehinnad ning tasapisi taastuv ostujõud. Eesti ettevõtted keskenduvad ka konkurentsivõime tugevdamisele. Seoses valitsussektori eelarvepuudujäägi suurenemisega on suunatud majandusse lisavaSuurema osa 2024. aastast lisandväärtus erinevates majandussektorites vähenes, eriti ekspordist sõltuvatel tegevusaladel. Töötleva tööstuse toodang vähenes reaalses lisandväärtuses aasta esimeses kolmes kvartalis keskmiselt 7%. Ehitussektor langes samal perioodil keskmiselt 12,4%, kusjuures langus süvenes hilisemates kvartalites. 2024. aasta lõpus hakkasid mitmed raskustes olevad sektorid, sealhulgas veondus ja laondus, siiski taastuma ning nende olukord jätkab eeldatavasti paranemist.

Eesti tarbijahinnaindeksi kasv 2024. aastal aeglustus, langedes suvel 2,5%-ni, kuid hakkas sügisel taas kiirenema. IV kvartalis ulatus inflatsioon 3,9%-ni, kusjuures pool tõusust langes aasta alguses rakendunud käibemaksu ja aktsiisimaksude tõusu arvele. Aastane inflatsioonimäär püsis 3,5% juures. Toiduaine- ja teenusehindade inflatsioon püsis 2024. aasta teisel poolel kiire. Toiduainete hinnad kerkisid üle 5%, tingituna selliste toodete nagu kohv, mahlad, või ja köögiviljad maailmaturuhindade tõusust. Teenusehindade inflatsiooni kiirenemine jätkus ühtlases tempos ja ulatus detsembris ligikaudu 7,2%-ni.

1. aasta teisel poolel näitas Eesti eksport esimesi taastumise märke. Sisenõudlus jäi siiski nõrgaks, kuna vähenesid nii investeeringud kui ka majapidamiste tarbimine, samal ajal kui valitsussektori tarbimiskulutused veidi kasvasid. Majapidamiste tarbimine vähenes III kvartalis eelmise aastaga võrreldes 2,1%. Vaatamata üldistele nõrkadele majandustulemustele jätkus investeeringute kasv olulisemates sektorites, nagu energeetika, töötlev tööstus, IKT ning veondus ja laondus.

Laenuturgu mõjutasid peamiselt eraisikud: majapidamiste laenuportfell kasvas detsembri lõpuks eelmise aasta sama perioodiga võrreldes peaaegu 8,5%. Ettevõtete laenuportfell Eestis kasvas 2024. aastal keskmiselt 6,8% kuus. Aasta lõpu poole aga kasv kiirenes, ulatudes detsembris aastapõhiselt 10,7%-ni. Mittefinantsettevõtetele antud laenude keskmine intressimarginaal püsis aasta lõpus stabiilselt 2,7% juures, samal ajal kui eluasemelaenude marginaal langes 1,4%-ni. Majapidamiste hoiused kasvasid hoogsalt kogu 2024. aasta jooksul ja aasta lõpuks ulatus nende aastane kasvumäär 8,5%-ni. III kvartalis hakkasid taastuma ka ettevõtete hoiused, mille aastane kasvumäär saavutas IV kvartalis 10%. Tähtajaks tasumata laenude maht püsis kogu 2024. aasta jooksul ajalooliselt madalal tasemel, kuigi aasta jooksul see mõnevõrra kasvas. Aasta lõpu seisuga oli turu keskmine üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal 0,3%, mis näitab, et laenuturg on jätkuvalt stabiilne.

⁷ Eurostat. prc_hicp_manr. https://doi.org/10.2908/PRC_HICP_MANR 8 Andmed Eesti kohta pärinevad Statistikaameti ja Eesti Panga andmebaasidest.

Turu keskmine tähtajaks tasumata laenude osakaal laenuportfellis, %

Eesti majandus seisab jätkuvalt silmitsi raskustega, mis tulenevad vähenenud välisnõudlusest, jätkuvatest konkurentsivõime probleemidest ja Vene-Ukraina sõja pikalevenimisest. Siiski on eeldused taastumiseks paranemas. Ehkki eksportivatele ettevõtetele valmistab endiselt probleeme nõrk nõudlus, on oodata leevendust, kuna sisendite ja energiakulud kasvavad aeglasemalt. Majandusprognoosid osutavad majanduskasvu taastumisele: eelduste kohaselt kasvab SKP 2025. aastal 1,6% ning kasv kiireneb 2026. ja 2027. aastal 2,9%-ni. Taastumine on siiski varem eeldatust aeglasem, sest seda pidurdavad lähiaastateks kavandatud maksu- ja aktsiisitõusud.

								Eesti Panga prognoos
Eesti peamised majandusnäitajad*	2018	2019	2020	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027
Nominaalne SKP (miljardites eurodes)	26,4	28,4	27,8	31,4	36,4	38,2	39,2	41,1	43,4	45,7
SKP maht**	3,7%	3,6%	2,5%	7,2%	0,0%	-3,1%	-0,7%	1,6%	2,9%	2,9%
Eratarbimine***	4,6%	4,3%	0,8%	7,1%	2,9%	-1,6%	-0,1%	1,6%	2,6%	2,5%
Valitsussektori tarbimine	1,1%	3,3%	3,9%	3,9%	1,5%	0,6%	1,5%	-3,4%		1,6% -0,3%
Kapitali kogumahutus põhivarasse	10,5%	6,2%	17,8%	0,3%	8,3%	8,7%	-4,0%	4,2%	1,1%	3,6%
Eksport	2,9%	5,0%		4,1% 22,1%	5,0%	-9,0%	-0,8%	3,4%	3,8%	3,3%
Import	6,5%	3,7%	0,8%	22,7%	5,0%	-6,6%	0,5%	3,2%	8,8%	2,7%
Tarbijahinnaindeks	3,4%	2,3%	-0,4%	4,7%	19,4%	9,2%	3,6%	4,3%	3,6%	2,7%
Töötuse määr (% tööjõust)	5,4%	4,5%	6,8%	6,2%	5,6%	6,4%	7,6%	7,3%	6,9%	6,3%
Jooksevkonto saldo (% SKP-st)	0,6%	2,0%	2,5%	-3,6%	-3,9%	-1,7%	-1,9%	-2,0%	-1,1% -0,2%
Eelarvetasakaal (% SKP-st)****	-0,6%	-0,1%		5,4% -2,6% -1,1%		-2,8%	-2,8%	-2,8%	-2,8% -2,2%

* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, kui pole märgitud teisiti.

** SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena.

*** Sisaldab majapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone.

**** Eelarvetasakaalu prognoosis on arvesse võetud üksnes neid näitajaid, mille kohta oli prognoosikuupäeval kättesaadav piisav teave. Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet

Allikas: Eesti Pank

Ülevaade Grupi tütarettevõtetest 2024. aastal

1. AS LHV Pank grupp

LHV Pank on endiselt Eesti suurim kodumaisel kapitalil põhinev pank, mis saavutab järjekindlalt tugevaid finantstulemusi ja hoiab liidripositsiooni kliendirahulolu vallas. Pank on pühendunud aktiivsete ja iseseisvate klientide teenindamisele, edendades nende seas ettevõtlikku meelelaadi.

Eraklientidele pakub LHV Pank kodulaene ja terviklahendusi igapäevaste rahaasjade korraldamiseks, keskendudes parima kliendikogemuse tagamisele ja uuenduslike võimaluste loomisele jõukuse kasvatamiseks. Äriklientidele pakub pank paindlikke ja individuaalseid finantseerimislahendusi ning finantsvahendajatele töökindlat platvormi eurodes ja Suurbritannia naelades tehtavate tehingute jaoks.

Digitaalseid suhtluskanaleid eelistades tagab LHV Pank kaasaegsed, tõhusad ja kuluefektiivsed teenused. Sellest tulenev kokkuhoid jõuab klientideni pangateenuste konkurentsivõimeliste hindade kaudu, mis kinnitab panga pühendumust kättesaadavusele ja väärtuse loomisele.

Ligi 20% turuosaga igapäevapanganduse, hoiuste ja ettevõttelaenude segmendis on LHV Pank nüüdseks suuruselt kolmas pank Eestis. Panga pikaajaline eesmärk on saada Eesti kõige suuremaks ja kasumlikumaks finantsasutuseks, keskendudes tõhususele, innovatsioonile ja erakordsele teenuse kvaliteedile.

LHV Pangal on kontorid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. LHV Panga konsolideeritud raamatupidamise aruanne sisaldab LHV Panga ja selle 65% osalusega tütarettevõtte AS-i LHV Finance (edaspidi LHV Finance) finantsnäitajaid. LHV Finance tegeleb tarbijakrediidiga.

1.1 Äritegevus

Vaatamata jätkuvale konkurentsi- ja regulatiivsele survele tegi LHV Pank 2024. aastal olulisi edusamme uute klientide võitmisel, äri kasvatamisel ja tegevuse tõhustamisel. Stabiliseeruv makromajanduslik keskkond ja klientide suurem kindlustunne võimaldasid pangal ära kasutada oma tugevaid külgi ja saavutada erakordseid tulemusi kõigis ärivaldkondades. 2024. aastal jätkas LHV Pank kasvamist. Klientide arv suurenes 38 000 võrra ehk 9% ja jõudis 456 000-ni. Noorte segment kasvas 11%, 90 226 kliendini, mis ületas seatud eesmärki. Klientide aktiivsuse ja ärimahtude kasv oli üldine. LHV Pank jätkas finantsvahendajatele euromaksete ja kliendivahendite hoidmise teenuste osutamist.

Klientide hoiused kasvasid 14%, tõustes 6 294 miljoni euroni. Tavaklientide hoiused kasvasid 14%, 4 593 miljoni euroni, samal ajal kui finantsvahendajate hoiused kasvasid 37%, 1 355 miljoni euroni. Kontsernisiseste hoiuste maht kasvas 54%, 59 miljoni euroni. Ehkki konkurents hoiuseturul oli terav, saavutati seatud eesmärk – kaasata hoiuseid mahus, mis ületab turu orgaanilist kasvu. Keskmine kulu oli seejuures turu vastavast näitajast madalam. Kuna hoiuste kogumine ja likviidsuse hoidmine olid tugevalt fookuses, kaasasime hoiuseid ka Euroopa hoiuseplatvormide kaudu ja aasta lõpuks oli jääk 287 miljonit eurot.

LHV Panga laenuportfell kasvas aastaga 18%, 4 204 miljoni euroni. Ettevõttelaenud kasvasid 21%, 2 274 miljoni euroni, ning jaelaenud 21%, 1 930 miljoni euroni. Jaelaenudest moodustasid kodulaenud 78%, liisingud 10% ja muud laenud 12%.

LHV Panga aruandeaasta puhaskasum jäi peaaegu samale tasemele, kahanedes ainult 1%, 140,5 miljoni euroni. Kogutulud kasvasid 6% ja tegevuskulud 12%. Netointressitulu kasv tulenes peamiselt ettevõtte- ja kodulaenude portfelli kasvust, kuid negatiivne mõju lähtus hoiuste ümberhinnastamisest. Neto komisjoni- ja teenustasutulu kasvas 34%. Seda mõjutas peamiselt klientide suurem aktiivsus. Krediidikahjud kasvasid 4,4 miljoni euro võrra. Laenuportfelli kvaliteet jäi siiski kõrgeks ja mittetöötavate laenude osakaal oli äärmiselt väike. Aruandeaasta majandustulemused sisaldavad ka edasilükkunud tulumaksu kulu summas 24,4 miljonit eurot, mis arvestati eeldatavalt tulevikus makstavalt dividendilt. LHV Panga tulemuslikkuse näitajad olid head: omakapitali tootlus (aktsionäridele kuuluva puhaskasumi osa alusel) oli 25,9%, kulude ja tulude suhe oli 34,5% ning riskikulumäär oli 0,4%.

LHV Panga varad kasvasid 2024. aastal 17%, 7 937 miljoni euroni.

Finantstulemused

miljonites eurodes	2024	2023	∆
Netointressitulu	237,1	228,5	4%
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	36,4	27,2	34%
Neto finantstulu/-kulu	0,6	2,7	-78%
Muud tulud	2,0	1,7	18%
Netotulud kokku	276,1	260,1	6%
Tegevuskulud kokku	95,4	85,2	12%
Allahindluste kulud	15,8	11,4	39%
Tulumaksukulu	24,4	22,1	10%
Puhaskasum	140,5	141,4	-1%
Ärimahud
Laenud klientidele (neto)	4 204	3 549	18%
Klientide hoiused	6 294	5 535	14%
Pangaklientide arv (tuhandetes)	456	417	9%

1.2 Arendustegevus

1. aastal oli põhitähelepanu suunatud suurepärase kliendikogemuse tagamisele, olemasolevate teenuste täiustamisele ja efektiivsuse suurendamisele. Teine töösuund oli ristmüük, mille puhul kasutati kõigi LHV Grupi Eesti üksuste erinevaid kliendibaase, müües klientidele kõiki LHV tooteid.

Täiustati uute klientide liitumisprotsesse, et suurendada nende mugavust ja kiirust, mis on suurepärase kliendikogemuse põhilised eeldused. Avati digitaalsed kanalid kõikidele LHV Groupi mitmesuguste teenuste kasutajatele. Klientidel on nüüd võimalik kasutada biomeetriat isikutuvastuseks ning saada teavitusi tehtud tehingute kohta, mis ühtlasi aitab pettusi ennetada ja tuvastada. Mobiiliäpile lisati uusi funktsioone, mis võimaldavad kasutada investeerimisteenuseid, ning finantsportaal sai uue platvormi ja moodsa välimuse. Tulevikuvajadusi arvestavad tehnoloogilise platvormi arendused olid ja on ka edaspidi suure tähelepanu all.

1.3 Organisatsioon

LHV Pank on jaotatud seitsmeks funktsionaalseks valdkonnaks, millel on oma osakonnad. Ärivaldkonnad on jaepangandus, ettevõtete pangandus ja teenused finantsvahendajatele ning tugivaldkonnad on infotehnoloogia, finantsjuhtimine ja tugiteenused, riskijuhtimine ning tootejuhtimine. Pangaülesed tegevused on personalijuhtimine, turundus ja kommunikatsioon ning vastavuskontroll.

1. aastal kasvas LHV Panga täistööajale taandatud töötajate arv 99 inimese võrra 925 töötajani, sh passiivsed ja osaajaga töötajad ning tütarettevõtte LHV Finance 19 töötajat.

Aasta jooksul sai LHV Pank mitme olulise tunnustuse osaliseks. Turundusuuringute ettevõtte Dive uuringus valiti LHV Pank taas parima klienditeenindusega pangaks Eestis. Tööportaali CVKeskus.ee ihaldusväärseimate tööandjate uuringus ja tööportaali CV-Online Estonia Top Tööandja uuringus tuli LHV Pank esimeseks. LHV Pank saavutas kõrgeima koha ka tööandja brändingu agentuuri Instar tööandja maine uuringus, kus LHV Pank oli vastajate hinnangul kõige ihaldusväärsem tööandja. LHV Pangas läbiviidud personali rahulolu-uuringu Q12 tulemused näitasid jätkuvalt inimeste väga kõrget rahulolu. City Plaza hoonel, kus asub LHV Panga Tallinna kontor, on BREEAM-i sertifikaat.

1.4 Kestlikkus LHV Pangas

LHV mõistab finantssektori äärmiselt olulist rolli majanduslike suunamuutuste juhtimisel ning laenu- ja investeerimisressursside suunamisel tegevustesse, mis toetavad üleminekut kestlikumale majandusele. 2020. aastal ühines LHV Group ÜRO keskkonnaprogrammi finantsalgatusega (UNEP FI), mis on pankade ja ÜRO ülemaailmses koostöös väljatöötatud jätkusuutliku panganduse ühtne raamistik. 2024. aastal liikus LHV jõudsalt edasi oma kestlikkuseesmärkide poole: põhifookus oli mõõdikutel, regulatiivsetel raamistikel, ESG juhtimisel, krediidiportfelli analüüsil ja riskijuhtimise protsessidel.

Käesolevasse aastaaruandesse on lisatud eraldi peatükk, mis sisaldab LHV konsolideeritud kestlikkusaruandeid vastavalt äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi nõuetele, sest kestlikkusega seotud tegevuste läbipaistvus ja vastutustundlikkus on meile jätkuvalt äärmiselt olulised. Alustatud tegevustes (nt laenuportfelli kliimamõju mõõtmine ja avalikustamine) on tähtsal kohal andmekvaliteedi tõstmine ning seeläbi täpsema aruandluse saavutamine. Analüütiline lähenemine võimaldab tuvastada sektorid, kus heitemahukus on kõige suurem, ja seejärel suunatud tegevustega neis valdkondades heitmeid vähendada.

2. AS LHV Varahaldus grupp

LHV Varahaldus on fondivalitseja, kelle tegevuse põhirõhk on aktiivsetel investeerimisstrateegiatel. Valitsetavad fondid koosnesid 2024. aasta lõpu seisuga ühest eurofondist ning seitsmest II ja kolmest III samba pensionifondist. Investeeringute juhtimise osakonda toetavad riskijuhtimise, operatsioonide ja müügiosakonnad.

LHV Varahaldusel on 100% osalusega tütarettevõte VH Incorporation Entity OÜ, mis asutati 2021. aastal. Tütarettevõtte eesmärk on asutada ettevõtteid pensionifondide kinnisvaratehingute jaoks.

1. aasta lõpus alanud ja terve 2023. aasta kestnud ralli aktsiaturgudel jätkus suurimate indeksite puhul ka 2024. aastal. Nende tootlus ületas teist aastat järjest 20% – seda nähti viimati enam kui 25 aastat tagasi enne dot-com'i mulli 1998. aastal. Kui enamik Euroopa riike maadles raskustega, näitas USA tugevat vastupanuvõimet. Sealset aktsiaturgude tootlust vedasid juba teist aastat järjest peamiselt suured tehnoloogiaettevõtted ja oodatav tehisintellekti revolutsioon. Eurodes arvestatuna kasvasid MSCI World, S&P500 ja Euro Stoxx 50 vastavalt 26,6%, 31,8% ja 11,0%. Nasdaq Composite, mis on tugevalt kaldu turgu kujundava tehnoloogiasektori suunas, tõusis viimase 12 kuu jooksul eurodes mõõdetuna 37,5%. Kontsentratsioonitase suurimates indeksites on endiselt kõrge – suurimate ettevõtete aktsiad moodustavad üle kolmandiku indeksite koguväärtusest.

LHV pakub II pensionisamba klientidele laia valikut investeerimisstrateegiaid, sh passiivselt juhitud indeksfond, rohelistele investeeringutele keskendunud fond ja viis aktiivselt juhitavat erinevate riskiklassidega fondi. Viimastel aastatel on aktiivselt juhitavad fondid keskendunud pigem alternatiivsetele varaklassidele ja börsivälistele väärtpaberitele, kuna usume, et pika investeerimishorisondi korral ületab nende keskmine aastane tootlus avalikult kaubeldavate väärtpaberite oma. Fondide suurus ja regulatsiooni muudatused on võimaldanud LHV-l suurendada investeeringuid kohalikesse börsivälistesse varadesse, nagu kinnisvara, ning pakkuda Eesti ettevõtetele rahastust võlaväärtpaberite kaudu. LHV pensionifondid on olnud viimastel aastatel Eestis suurimate ja aktiivseimate institutsionaalsete investorite seas. Eri varaklassidesse investeerimine peaks riske paremini hajutama ja tagama parema riski ja tulu suhte ning vähendama fondide tulemuste sõltuvust suurimate aktsiaturgude tootlusest.

Juba teist aastat järjest näitasid Eesti pensionifondide turul parimaid tulemusi fondid, mille suurimad positsioonid on arenenud maailma ja eriti USA aktsiates. Kinnisvarasse ning börsivälistesse aktsiatesse ja võlakirjadesse tehtud investeeringute tootlus oli küll positiivne, kuid jäi alla suurte aktsiaturgude tootlusele. 2024. aastal oli kolme suurima aktiivselt juhitava II samba pensionifondi M, L ja XL netotootlus vastavalt 6,5%, 7,6% ja 5,9%. Ka konservatiivsetel fondidel läks hästi: S ja XS fondi väärtus kasvas vastavalt 7,1% ja 6,2%. LHV II samba pensionifond Indeks, mille investeeringutest on teiste Eesti turul tegutsevate indeksifondidega võrreldes suurem osa suunatud arenevate turgudega riikidesse, kasvas 20,9%. Pensionifondi Roheline jaoks oli aasta taas kord raske ja fondi väärtus langes 9,5%.

Valitsevate varade kasv jätkus nii II kui ka III samba fondides: II sambas suurenes varade baas 2024. aastal 1% ja III sambas 30%. Kasv saavutati keskmisest madalamate müügitulemuste ja seega ka oodatust väiksema klientide arvu juures, kuna fondide tootlus oli enamasti positiivne ja vähem inimesi otsustas II samba süsteemist lahkuda.

Enam kui 114 tuhat II pensionisamba omanikku on valinud fondivalitsejaks LHV, kellel on seitse II samba fondi. Ettevõtte II samba fondide turuosa oli aruandeperioodil klientide arvu järgi 22,3% ja valitsetavate varade järgi 24,2%. Aasta lõpu seisuga oli LHV kolmel III samba pensionifondil ligi 36 tuhat klienti.

1. aastal võeti vastu positiivne regulatiivne muudatus, mille kohaselt on inimestel võimalus suurendada II sambasse tehtavaid sissemakseid. Üle 14 tuhande LHV kliendi otsustas suurendada oma sissemakset 2%-lt brutopalgast 4%-le või 6%-le, kusjuures enamik neist valis suurima võimaliku isikliku sissemakse määra ehk 6% brutopalgast.

LHV Varahalduse 2024. aasta puhaskasum oli 1,6 miljonit eurot. Võrdlusindeks kasvas 2024. aastal 6,2% ehk kahe eelneva aasta kahekohalise kasvumääraga võrreldes tunduvalt vähem. Kuigi fond L näitas 2024. aastal tugevamat tootlust, tuleb enne edukustasu teenimist kõigepealt varem kogunenud negatiivne vahe tasa teenida.

Finantstulemused

miljonites eurodes	2024	2023	∆
Neto tegevustulud kokku	8,9	8,8	1%
Tegevuskulud kokku	7,1	7,0	1%
Ärikasum	1,8	1,8	0%
Neto finants- ja intressitulu	0,6	0,3	126%
Tulumaksukulu	0,8	0,5	64%
Puhaskasum	1,6	1,7	-2%
Ärimahud
Valitsetavate varade maht	1 558	1 519	3%
Pensionifondide klientide arv (tuhandetes)	153	160	-4%

3. AS LHV Kindlustus

LHV Kindlustus on 2020. aasta mais asutatud kahjukindlustusselts. LHV Kindlustuse aktsionärid on LHV Group (65%) ja Toveko Invest OÜ (35%). Toveko Invest OÜ-l on osalus ka ühes Eesti suurimas kodumasinate jaemüügiettevõttes, mis tegutseb Euronicsi kaubamärgi all. LHV Kindlustus sai Finantsinspektsioonilt kindlustusandja tegevusloa 29. detsembril 2020 ja hakkas kindlustuspoliise müüma alates 1. jaanuarist 2021.

LHV Kindlustus on alates 2021. aastast toonud turule 13 toodet. Põhitooted on sõidukikindlustus, liikluskindlustus, reisikindlustus, varakindlustus, tervise- ja vastutuskindlustus, maksekaitsekindlustus ja pikendatud garantii kindlustus. Neid tooteid pakutakse peamiselt eraklientidele ja väiksemas mahus ka äriklientidele.

LHV Kindlustus rakendab mitme kanali müügistrateegiat, kasutades veebimüüki, kindlustusvahendajaid, maaklereid ja otsemüüki. Põhiliselt keskendutakse LHV Panga ja Euronicsi toetamisele parimate kindlustuslahendustega.

1. aastal jätkas kahjukindlustusturg kasvamist. Üldiselt tulenes see eeskätt jätkuvast inflatsioonimõjust, aga ka regulatiivsetest muudatustest.

2. aasta oli kogu kindlustusturu jaoks võrdlemisi positiivne. 2024. aasta hinnad jäid üsna stabiilseks, vaid mõnevõrra on kasvanud iga peamise kahjukindlustuse kindlustusmaksed. Ka kahjunõuded ja hüvitised kasvasid, kuid mitte nii kiiresti kui aasta varem. Eesti kahjukindlustusturul kogutud kindlustusmaksed ületasid 2023. aastal 500 miljoni euro taseme ja 2024. aastal kasv jätkus. 2024. aastal konkurents turul suurenes, sest turule sisenesid uued konkurendid.

Seisuga 31. detsember 2024 oli LHV Kindlustusel 249 tuhat kehtivat kindlustuslepingut ja 170 tuhat klienti. Kehtivate lepingute ja klientide osakaalu poolest on suurim pikendatud garantii kindlustuse portfell, millele järgnevad Confido tervisekindlustuse ning LHV Panga krediitkaardi reisi- ja ostukindlustuse portfellid. 2024. aastal kasvas klientide arv kõikides peamistes kindlustusliikides.

LHV Kindlustuse 2024. aasta netopreemiatulu ehk teenitud kindlustusmaksed moodustasid 31,2 miljonit eurot (+34% 2023. aastaga võrreldes). Makstud kahjud moodustasid 21,7 miljonit eurot.

Neto kahjunõuded moodustasid 20,7 miljonit eurot. 2024. aastal registreeriti 104 tuhat uut kahjunõuet, millest 3 200 menetlemine oli seisuga 31. detsember 2024 veel pooleli.

Ettevõtte 2024. aasta puhaskasum oli 1,2 miljonit eurot. See tulemus õnnestus saavutada tänu heale kindlustusaktiivsusele, mille tingis peamiselt väiksem kulumäär. Märkimisväärse panuse andsid ka investeerimistulud. Ettevõtte finantsseisund on endiselt tugev: aasta lõpus oli maksevõime suhtarv üle 125%.

Finantstulemused

miljonites eurodes	2024	2023	∆
Kindlustustegevuse tulem ilma
edasikindlustuseta	1,9	1,3	40%
Edasikindlustustegevuse tulem	-0,9	-1,0	-5%
Kindlustustegevuse tulem kokku	1,0	0,3	167%
Neto muud tulud	0,2	0,0	NA
Tulumaksukulu	0,0	0,0	NA
Puhaskasum	1,2	0,3	300%

Ärimahud

Kogutud kindlustusmaksed
(brutopreemiatulu) (miljonites)	38,0	31,4	21%
Klientide arv (tuhandetes)	170	161	6%

4. LHV Bank Ltd

Täielikult Grupile kuuluv tütarettevõte LHV Bank asutati 2021. aasta veebruaris eesmärgiga luua Grupi sees eraldiseisev sõltumatu pank Ühendkuningriigis.

1. aasta osutus panga jaoks väga edukaks. Käivitati jaepangandustegevus ning märkimisväärselt suurendati ettevõtete panganduse ja finantsvahendajatega seotud ärimahte.

Majandustulemused

Hoiuste maht kasvas aastaga 195% ja laenuportfell suurenes 338%. Hoiused kasvasid aasta jooksul 466 miljoni võrra, ulatudes 705 miljoni euroni. Edukas hoiuste kogumine võimaldas pangal täielikult tagasi maksta LHV Pangalt saadud laen ja saavutada finantseerimisel iseseisvus. Aasta jooksul alandas Inglise Pank kaks korda baasintressimäära, kokku 0,5% võrra 4,75%-ni, mille tulemusel alanesid intressimäärad ja panga finantseerimiskulud.

Laenud kasvasid aasta jooksul 267 miljoni võrra, ulatudes 348 miljoni euroni. Aasta lõpus oli krediidikomitee poolt heaks kiidetud, kuid veel väljamaksmata laene 119 miljoni euro ulatuses. Hoolimata sellest, et aasta lõpu seisuga oli vastavalt IFRS 9-le kaks laenu liigitatud faasi 2 ja üks faasi 3, püsis laenuportfelli üldine kvaliteet hea.

Aruandeaasta puhaskasum oli 5,8 miljonit eurot ja omakapitali tootlus 7,5%. Aasta kasumlikkus jäi plaanitust väiksemaks, kuna laenuportfelli kasv oli aasta alguses aeglasem ja finantsvahendajate hoiuste maht kõikus, põhjustades oodatust väiksema intressitulu. Kui palgakulud kasvasid aastaga 57%, siis muud kulud vähenesid 2%.

Aasta keskel avaldasid reguleerivad asutused mitmeid Basel 3.1 standardite rakendamist käsitlevaid dokumente, lükates nende rakendamise kuupäeva edasi 1. jaanuarile 2027.

Jaepangandus

Aasta alguses liitus pank kolmanda hoiuste kaasamise platvormiga ning aasta lõpu seisuga oli pangal kolmel hoiuseplatvormil kokku üle 11 600 konto.

Aasta lõpus käivitas pank jaepangandusteenused, sealhulgas mobiilipanga äpi ja uue veebisaidi. Mobiiliäpi kaudu saavad erakliendid avada arvelduskontosid ja teha makseid Suurbritannia naelades. 2025. aasta esimesel poolel plaanib pank lisada mobiiliäppi hoiuste, otsekorralduste ja deebetkaartidega seotud võimalused ning algatada laiema teavitustegevuse ja viia läbi avalikud turunduskampaaniad. Aasta teisel poolel on kavas lisada võimalused muude valuutade kasutamiseks ja võimaldada kontode avamist äriklientidele.

Ettevõtete pangandus

Ettevõtete panganduses pandi rõhku laenude väljamaksmise kiirendamisele, tooteportfelli laiendamisele, meeskonna loomisele, laenuvahendajate võrgustiku kasvatamisele ja nähtavuse suurendamisele vahendajate kanalites. Laenude väljamaksmise kiirendamiseks laiendas pank märkimisväärselt oma õigusbüroode võrgustikku ja optimeeris sisemisi protsesse.

Pank võttis kasutusele peamiselt fikseeritud intressimääraga laenutoote (Buy-to-Let), mis on mõeldud suurematele investoritele, kes ostavad elamukinnisvara eesmärgiga see üürile anda. Aasta lõpuks oli meeskond täielikult komplekteeritud ning sinna kuuluvad nüüd nii Londonis kui ka Manchesteris laenuspetsialistid ja tugifunktsioonide töötajad. Aasta lõpu seisuga olid pangal koostöölepingud ligikaudu 60 laenuvahendajaga. Aasta keskel alustati aktiivset avalikku kommunikatsioonitegevust vahendajate kanalites ning osaleti mitmel seminaril ja konverentsil. LHV brändi tuntus laenuvahendajate seas kasvas aasta jooksul märkimisväärselt.

Finantsvahendajad

Aasta lõpuks saavutasid finantsvahendajatele osutatavate makseteenuste ärimahud rekordilise taseme. Maksete arv kasvas 51%, 49 miljonilt tehingult 75 miljoni tehinguni. Pank sõlmis uusi lepinguid ja võitis mitu uut klienti. Kuigi otseste konkurentide arv vähenes eelmisel aastal veelgi, siis surve teenustasudele kasvas. Konkurentsivõime säilitamiseks pidi pank vähendama olulisel määral suuremate klientide teenustasusid.

Finantsvahendajate hoiuste mahud olid aasta jooksul muutlikud, tingituna konkurentsi tihenemisest hoiuste hinnastamisel ja konkurentide poolt tehtavatest sihtpakkumistest. Hoiuste tase oli aasta lõpus siiski kõrgem kui aasta alguses.

Juuli alguses ühines pank euro tavamaksete skeemiga. Ettevalmistused euro reaalajas maksete skeemiga liitumiseks võtsid plaanitust kauem aega ning esialgu kavandatud detsembri asemel saab see teoks aprillis 2025. Pärast liitumist on pank valmis pakkuma finantsvahendajatele LHV Panga osutatavaid euromakseteenuseid. 2025. aastal plaanib pank laiendada oma tooteportfelli, lisades sinna kaardimaksete vastuvõtmise ja avatud panganduse teenused ning otsekorralduslahendused finantsvahendajatele.

Organisatsioon

Aasta alguses liitusid pangaga mitme võtmevaldkonna juhid, kes annavad kogenud spetsialistidena meeskonna arendamisse tugeva panuse.

Pank võttis kasutusele ChatGPT Enterprise'i, mida saavad kasutada kõik töötajad, ja algatas mitu projekti tehisintellekti lõimimiseks tööprotsessidesse.

Finantstulemused

miljonites eurodes	2024	2023
Netointressitulu	34,7	28,9
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	9,4	7,8
Neto finantstulu	0,0	-0,1
Muud tulud	0,5	0,1
Netotulud kokku	44,6	36,8
Tegevuskulud kokku	39,1	31,3
Allahindlused	0,5	0,2
Tulumaksukulu	-0,8	0,0
Puhaskasum	5,8	5,3

Ärimahud

Laenud klientidele (neto)	348	79
Klientide hoiused	705	239

5. AS LHV Paytech

EveryPay AS asutati 2012. aastal ning 2022. aasta aprillis omandas LHV Group 100% ettevõtte aktsiatest. Ettevõte nimetati 2023. aastal ümber AS-iks LHV Paytech. LHV Paytech arendab ja opereerib pilvepõhist maksevärava platvormi, mis võimaldab digikeskkonnas digimakseid vastu võtta, ja omab PCI DSS (Payment Card Industry Data Security Standard) 1. taseme sertifikaati. LHV Paytechi kliendid on finantsasutused, kes vajavad platvormi oma internetimaksete vastuvõtmise lahenduse osana või oma sisevajadusteks. LHV Paytech ei paku teenuseid otse kaupmeestele.

LHV Paytech tegutseb peamiselt Baltimaades, osutades teenuseid kommertspankadele ja väiksematele finantsasutustele.

1. aastal keskendus LHV Paytech oma pakkumise mitmekesistamisele, võttes kasutusele uusi makselahendusi ja nendega seotud funktsioone. Selle käigus lisati platvormile uued võimalused mitmesuguste avatud panganduse maksestsenaariumide (tokeniseerimine, korduvad maksed) lõimimiseks, loodi avatud panganduse API abil uued otseühendused kahe uue pangaga, töötati välja kaardiskeemide uus makseviis, milleks on pangalingi üheklõpsumakse (Click to Pay), võeti kasutusele uus ja lihtsam võimalus platvormiga lõimumiseks kaupmeestele ning suurendati platvormi üldist tugevust ja vastupidavust. Kooskõlas LHV Groupi strateegilise visiooniga tegeleme järjepidevalt uute makseviiside ja asjakohaste funktsioonide lisamisega ning teenuse üldise kvaliteedi tõstmisega.

Finantstulemused

miljonites eurodes	2024	2023	∆
Neto tegevustulud kokku	4,2	3,3	27%
Tegevuskulud kokku	3,5	2,8	25%
Ärikasum	0,7	0,5	40%
Tulumaksukulu	0,0	0,0	NA
Puhaskasum	0,7	0,5	40%

Strateegia ja finantsplaan

1. Strateegia ja tulevik

LHV koduturgudeks on endiselt Eesti ja Ühendkuningriik. Strateegiliselt ühendab mõlemat turgu võime luua tehnoloogilisi lahendusi olenemata kliendist ja asukohast. Meie eesmärk on saavutada eelnevalt kindlaksmääratud riskivalmiduse raames suurim võimalik äri kasv, hoida tugevat kapitalisatsiooni ja saavutada 20% omakapitali tootlus. Selline lähenemine rõhutab, et meie ambitsioonides on esikohal jätkusuutlik kasumlikkus ja riskijuhtimine. Kaasaegse tehnoloogia pooldajatena on meie eesmärk suurendada efektiivsust ja klientide rahulolu.

Meie visiooni kohaselt on LHV rahvusvaheline finantsgrupp, kes pakub parimat teenindust kõigile kliendisegmentidele ja kõigis kanalites, alates mobiilipangast kuni kontoriteni. Grupi tegevus on koondunud viide põhiüksusesse: kaks panka (Eestis ja Ühendkuningriigis), varahaldusettevõte, kindlustusselts ja maksetehnoloogia ettevõte.

Eesmärgid ja strateegilised suunad

LHV Panga eesmärk on saada 2032. aastaks kõige suuremaks ja kasumlikumaks pangaks Eestis. Meie jõupingutused on suunatud teenuste ja toodete pakkumise tugevdamisele. Lähima aja ülesanded on seotud efektiivsuse ja IT-süsteemidega – eesmärk on viia kõik süsteemid 2025. aasta jooksul üle pilvekeskkonda. See võimaldab meil kõrvaldada süsteemide skaleerimisprobleemid ja lühendab ka arendusprotsessi. Teine töösuund on seotud ristmüügivõimalustega, mida tahame 2025. aastal paremini ära kasutada.

Eestis jäävad meie pakkumised klientidele samaks:

• terviklikud finantseerimislahendused ettevõtetele koos kiirete, kohalikul tasandil tehtavate otsustega;
• kiiresti käsitletavad ja kliendikesksete tingimustega hüpoteeklaenud;
• tasuta maksed, ulatuslikud investeerimisteenused, ettevõtete maksete vastuvõtmine, kindlustus-lahendused ja kõrge tootlikkusega pensionifondid;
• mobiiliäpi kaudu juurdepääs põhiteenustele, sealhulgas väärtpaberitega kauplemisele ja laenutaotlustele.

Jaeklientide segmendis jätkame kliendibaasi laiendamist ja klientide aktiivsuse suurendamist. Siin keskendume:

• Eesti linnadele, kus soovime kõnetada elektroonilisi kanaleid eelistavaid aktiivseid kliente;

• finantstehinguid LHV-sse koondavate klientide võitmisele ehk näiteks neile, kelle palk laekub LHV kontole ja kes kasutavad igapäevaste tehingute tegemiseks meie pangakaarti;
• turuosa kasvatamisele kodulaenude turul.

Ettevõtete segmendis on meie strateegiline eesmärk:

• kasvatada laenuportfelli, võites juurde ärikliente, kes väärtustavad individuaalseid finantseerimislahendusi;
• säilitada üheastmeline otsustusprotsess, et tagada kiirus ja paindlikkus.

Kõigi klientide puhul on tähelepanu keskmes rahastamine hoiuste kaudu, mis on laenuandmise kasvatamisel peamine komponent.

Ühendkuningriigis tegutsev LHV Bank pakub pangateenuseid finantsvahendajatele, laene väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning lihtsat mobiilipanka jaeklientidele. Meie peamised teenused on:

• reaalajas maksed eurodes ja naelades LHV Connect API kaudu;
• terviklikud konto- ja makseteenused, sealhulgas valuutalahendused;
• laenutooted väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele miinimumsummas 500 tuhat naela ning kontorid strateegilistes asukohtades Londonis, Manchesteris ja Leedsis;
• hoiuste ja maksete pakkumine eraisikutele.

LHV Kindlustuse eesmärk on korrata LHV Panga edulugu, pakkudes lihtsaid, innovaatilisi ja kliendikeskseid kindlustustooteid erinevate kanalite kaudu.

LHV Varahalduse valitsetavates pensionifondides on esikohal kõrge pikaajalise tootluse saavutamine. Uuendatud investeerimisstrateegia keskendub noteeritud ettevõtetele ja võlakirjainvesteeringutele, mis on kooskõlas meie pikaajaliste finantseesmärkidega. Peamiste tegevussuundade ärieesmärgid avalikustame oma pikaajalises finantsplaanis.

Meie pikaajaliseks sihiks on luua tugevad suhted oma partneritega, olles:

• klientidele parim finantsteenuste pakkuja;
• rahvusvahelistele finantsvahendajatele kõige kaasamõtlevam finantsteenuste pakkuja;
• töötajatele suurt rahulolu ning häid arengu- ja eneseteostus võimalusi pakkuv atraktiivne tööandja;
• investoritele läbipaistev ettevõte, mille omakapitali tootlus on vähemalt 20% aastas;
• ühiskonnale parima juhtimispraktika, positiivsete sotsiaalsete mõjude ja selgete kliimaeesmärkidega ettevõte.

LHV järgib oma äritegevuses jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Mõistame, et finantssektoril on keskne roll kapitalivoogude suunamisel kestlikesse tegevustesse, et toetada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. Sellest tulenevalt on meie eesmärk suunata ettevõtteid kestlikuma äritegevuse poole ja vähendada riske, mida äritegevus muutuvale maailmale ja looduskeskkonnale põhjustab. Tegeleme oma krediidiportfelli ja investeeringute kliimamõju mõõtmisega, et sellest lähtuvalt seada eesmärgid oma keskkonna- ja kliimamõju vähendamiseks.

2. Finantsplaan

Ühena väga vähestest börsiettevõtetest avalikustab LHV igal aastal viieaastase finantsplaani. Kuna prognoosiperiood on pikk, siis tuleks kindla plaanina vaadelda ainult esimest aastat, ülejäänud nelja aastat aga kui paindlikku nägemust sellest, mis suunas LHV tegevus meie hinnangul järgnevatel aastatel areneb.

LHV alustab 2025. aastat tugevalt vundamendilt, mida toetab pühendumus innovatsioonile, kliendikesksusele ja kestlikule kasvule. Grupp kasutab ka edaspidi oma tugevusi panganduses, varahalduses ja tehnoloogias, et pakkuda väärtust klientidele ja sidusrühmadele.

2.1 Finantsplaani koostamisel rakendatud eeldused

Kasutame mitmeid, eelkõige makromajanduslikku keskkonda ja intressimäärasid puudutavaid eeldusi.

Makromajanduslik olukord: Eesti Panga ja meie enda prognooside kohaselt on 2025. aasta SKP trend pigem positiivne ja seejärel peaks SKP tagasihoidlikult kasvama hakkama.

Intressimäärad: Intressimäärakeskkond on muutunud ja baasintressimäärad peaksid kiiresti langema kuni 2025. aasta keskpaigani. Seejärel peaksid need stabiliseeruma ja vähesel määral tõusma. 6 kuu Euribor on eeldatavasti 2,0–2,4% ning Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 1,9–2,1%. Ühendkuningriigi keskpanga intressimäär on eeldatavasti 3,9–4,4%.

Kolmas eeldus on seotud konkurentsiolukorraga, kus pikemas perspektiivis ei ole turul oodata olulisi muutusi: agressiivseid konkurente ei lisandu ega lahku.

Eeldame, et krediidiportfell on hästi hajutatud, majandus on paindlik ning krediidirisk ilmneb üksikute vastaspoolte, mitte süsteemsete kriiside kaudu.

Kaks peamist liiki muutust, mida oleme arvesse võtnud, on teadaolevad õigusaktide muudatused ja turu ootused intressimäärade suhtes. Õigusaktides ei ole suuremaid muudatusi ette näha, kuid tõenäoliselt hakatakse pöörama veelgi enam tähelepanu ESG ehk keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimis¬aspektidele ning pankade kapitaliseeritusele.

Finantsplaani makromajanduslikud eeldused	2025	2026	2027	2028	2029
Eesti SKP reaalkasv, %	1,4%	2,4%	2,1%	2,2%	2,0%
Eesti töötuse määr, %	7,8%	7,7%	6,9%	6,8%	6,8%
Eesti tarbijahinnaindeks, %	5,1%	3,4%	2,3%	2,2%	2,0%
Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär, % (aasta keskmine)	2,2%	1,9%	2,0%	2,1%	2,1%
Inglise Panga intressimäär, % (aasta keskmine)	4,4%	4,1%	3,9%	3,9%	3,9%
6 kuu Euribor, % (aasta keskmine)	2,1%	2,1%	2,2%	2,3%	2,3%

2.2 Ärivaldkonnad

Plaan tugineb LHV nelja ärivaldkonna kontseptsioonile:

• pangandustegevus Eestis
• pangandustegevus Ühendkuningriigis
• varahaldus
• kindlustus

Pangandustegevus Eestis ja varahaldus on heas seisus. Kindlustus on suhteliselt uus, ent suure potentsiaaliga ärivaldkond. Pangandustegevus Ühendkuningriigis hõlmab kaht peamist tegevussuunda: finantsvahendajate teenindamine ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud pangandus/jaepangandus. Viimane on kiires kasvufaasis: laenuäriga tehti Ühendkuningriigis täielikult algust 2024. aastal. Alates 2024. aastast lahutati teineteisest finantsvahendajate ärisuuna tulemused Eestis ja Ühendkuningriigis, kuid raamatupidamise aruandeid on siiski keeruline lugeda, sest 80–90% selle ärisuuna klientidest tegutsevad euroalal ning nendega seotud tehinguid ja positsioone kajastatakse Eestis asuvas pangas, samal ajal kui Ühendkuningriigis asuv pank näitab äriliini tulemusi ja võtab riske.

2.3 Märkused finantsplaani tulemuste kohta

Meie tuluallikad on mitmekülgsed. Mõnes valdkonnas sõltuvad tulud erinevatest varadest, teistes valdkondades klientide aktiivsusest või kapitaliturgude olukorrast.

Tulenevalt nii Eesti kui ka Euroopa makromajanduslikust olukorrast kavandab LHV 2025. aastaks aeglast kasvu. Regiooni mõjutab geopoliitiline ebastabiilsus ja inflatsioon püsib soovitust kõrgemal tasemel. See põhjustab volatiilsust ja suurendab krediidiriski. Eeldatavasti jääb ka kapitaliturgude kasv tagasihoidlikuks ega võimalda teenida varahalduses edukustasu. Siiski eeldame, et kõik ärisuunad on kasumlikud.

Eeldame, et alates 2025. aastast hakkab makromajanduslik olukord mõnevõrra paranema, kuid jääb siiski viimase kümnendi keskmisest nõrgemaks. Ootame, et laenuportfell kasvab 13–18% ja ka varahalduse, kindlustuse ja finantsvahendajate teenindamise ärivaldkonnad kasvavad.

Pangandustegevust Eestis mõjutavad peamiselt makromajanduslikud suundumused ja intressimäärad. Üle 90% kapitalist kasutatakse krediidiportfelli rahastamiseks. Krediidirisk on seega selle ärivaldkonna suurim risk. Portfell on hästi hajutatud ja kapitaliseeritud, kuid tingituna SKP vähenemisest ei ole selle mõju veel krediidiriski näitajates avaldunud.

Ühendkuningriigis toimuva pangandustegevuse kasumlikkus on samuti seotud peamiselt intressimääradega, kuid SKP muutumine mõjutab seda palju vähem. Seal on teguriks finantsvahendajate hoiused, mida hoitakse likviidsena ega kasutata krediidiportfelli rahastamiseks.

Varahalduse ärivaldkonna kasumlikkust mõjutavad peamiselt Eesti riigieelarvesse makstav sotsiaalmaks, millest sõltub edukustasu teenimise võimalus, ja valitsetavate varade tootlus, mis korreleerub peamiselt kapitaliturgudega.

Kindlustus on endiselt kasvufaasis. 2024. aasta lõpetati puhaskasumiga. Strateegiline eesmärk on jätkata ka järgnevatel aastatel kasumlikult. Valdkonna kasumlikkust ei mõjuta mitte niivõrd makromajanduslik olukord, vaid pigem ühekordsed sündmused, eelkõige suuremate kindlustusjuhtumite esinemine.

Lisaks baasstsenaariumile koostab LHV ka negatiivse stsenaariumi, mida samuti kasutatakse kapitalijuhtimise sisendina. Selle stsenaariumi kohaselt on SKP kasv aeglasem, varade intressimäärad madalamad, kohustiste intressimäärad samad ning inflatsioon kõrgem. Stsenaariumide kohaselt mõjutavad LHV tulemusi peamiselt kolm tegurit: krediidirisk, intressimäärad ja tööjõukulud. Isegi kui SKP kasv kujuneb ligikaudu 1 protsendipunkti võrra madalamaks ja intressimäärad ligikaudu 0,15 protsendipunkti võrra madalamaks kui baasstsenaariumis eeldatud, teenib LHV kasumit ja kapitaliseeritus ületab sisemiselt seatud sihttasemeid.

2.4 Finantsplaan

Tabelis on esitatud finantsplaani lühiversioon.

Kasumiaruanne
miljonites eurodes	2025	2026	2027	2028	2029
Netointressitulu	246	289	326	373	413
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	64	71	80	94	103
Muud tulud	3	4	5	8	10
Tulud kokku	313	364	412	475	526
Tegevuskulud kokku	-140	-145	-151	-156	-165
Kulum	-9	-9	-7	-9	-8
Laenude allahindluse kulu	-10	-17	-21	-22	-24
Kasum enne tulumaksu	153	193	233	288	329
Tulumaksukulu	-4	-10	-15	-21	-17
Avansilise tulumaksu kulu	-24	-29	-33	-38	-43
Puhaskasum	125	154	185	229	269
Puhaskasum – mittekontrollivate osaluste osa	2	3	4	5	6
Puhaskasum – emaettevõtte aktsionäride osa	123	151	181	225	262

Finantsseisundi aruanne

miljonites eurodes	31.12.2025	31.12.2026	31.12.2023	31 Dec 2022	31 Dec 2021
Raha ja raha ekvivalendid	3 260	4 136	4 709	5 177	5 838
Finantsvarad õiglases väärtuses	954	957	961	968	975
Antud laenud (neto)	5 345	6 227	7 099	7 956	8 865
Pikaajalised finantsinvesteeringud	8	8	9	9	10
Muud varad	50	47	45	75	70
Varad kokku	9 616	11 375	12 823	14 186	15 759
Klientide hoiused	-7 558	-8 473	-9 485	-10 339	-11 375
Saadud laenud	-1 042	-1 751	-2 022	-2 344	-2 720
Allutatud laenud	-192	-227	-258	-278	-298
Muud kohustised	-89	-99	-111	-148	-156
Kohustised kokku	-8 880	-10 551	-11 876	-13 109	-14 549
Omakapital	-735	-825	-947	-1 077	-1 210
Kohustised ja omakapital kokku	-9 616	-11 375	-12 823	-14 186	-15 759

Suhtarvud	2025	2026	2027	2028	2029
Regulatiivsed suhtarvud
Kapitali adekvaatsuse määr CET1	15,9%	15,2%	15,6%	15,6%	15,5%
Kapitali adekvaatsuse määr T1	17,8%	17,4%	18,1%	17,9%	17,5%
Kapitali adekvaatsuse määr CAD	21,0%	20,4%	20,8%	20,6%	20,3%
Finantssuhtarvud
Omakapitali tootlus (ROE)	18,1%	20,1%	21,2%	23,2%	24,1%
Maksueelne omakapitali tootlus (pre-tax ROE)	22,1%	25,1%	26,8%	29,1%	29,6%
Kulude ja tulude suhe (C/I)	47,7%	42,3%	38,3%	34,8%	32,9%
Laenude ja hoiuste suhe (L/D)	70,7%	73,5%	74,8%	76,9%	77,9%
Riskikulumäär (CoR)	0,2%	0,3%	0,3%	0,3%	0,3%
Kasum aktsia kohta (EPS) (eurodes)	0,38	0,46	0,55	0,68	0,80
Dividend dividendipoliitika alusel (tuhandetes eurodes)	32 419	26 231	32 788	39 346	49 182
Dividendi ja aktsia suhe (DPS) (eurodes)	0,10	0,08	0,10	0,12	0,15

Suhtarvude arvutamise põhimõtted

Kapitali adekvaatsuse määr CET1 (esimese taseme põhiomavahendite alusel) = esimese taseme põhiomavahendid / riskiga kaalutud varad

Kapitali adekvaatsuse määr T1 (esimese taseme omavahendite ehk Tier 1 kapitali alusel) = esimese taseme omavahendid / riskiga kaalutud varad

Kapitali adekvaatsuse määr CAD (kogu kapitali alusel) = (esimese + teise taseme ehk Tier 1 + Tier 2 kapital) / riskiga kaalutud varad

Omakapitali tootlus (ROE) emaettevõtte omanikele kuuluva puhaskasumi alusel = puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / keskmine omakapital (emaettevõtte omanike osa) * 100

Maksueelne omakapitali tootlus (pre-tax ROE) emaettevõtte omanikele kuuluva maksueelse kasumi alusel = puhaskasum enne tulumaksu (emaettevõtte omanike osa) / keskmine omakapital (emaettevõtte omanike osa) * 100

Kulude ja tulude suhe (C/I) = tegevuskulud kokku / netotulud kokku * 100

Laenude ja hoiuste suhe (L/D) = neto laenud / hoiused * 100

Riskikulumäär (CoR) = laenude allahindlused / keskmine laenuportfell

Kasum aktsia kohta (EPS) = puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / aktsiate arv

Dividend = kalendriaasta jooksul väljamakstud dividendid

Dividendi ja aktsia suhe (DPS) = kalendriaasta jooksul väljamakstud dividendid / aktsiate arv väljamakse hetkel

Kapitali adekvaatsuse taset arvestatakse Eestis kehtivate asjakohaste nõuete alusel.

2.5 Finantsplaani uuendamine

LHV vaatab oma finantsplaani üle kord aastas ja avalikustab selle veebruaris. Enamasti aasta vältel uut korrigeeritud versiooni ei avaldata.

Kui tegelikud tulemused ja jooksev prognoos erinevad kehtivast finantsplaanist enam kui 10%, avalikustab LHV jooksva aasta finantsplaani uuenduse, ent pikaajalise finantsplaani uuendust ei avalikustata. 2024. aastal uuendati LHV finantsplaani septembris, mil kavandatud kasumlikkuse näitajaid 25% suurendati.

Konsolideeritud kestlikkusaruanne

1. Üldine teave

1.1 Kestlikkusaruanne

Jätkusuutlikkus ehk kestlikkus tähendab meie jaoks pidevat õppimist koostöös meie sidusrühmade ja ekspertidega, meie valikute mõju mõistmist ja püsiva väärtuse loomist. Pöörame suurt tähelepanu oma asjatundlikkuse suurendamisele, jätkusuutlike finantstoodete pakkumisele, protsesside täiustamisele ja vastutustundlike tavade nimel sektorit hõlmava koostöö arendamisele. Tunnistades oma mõju ühiskonnale ja keskkonnale, on meie prioriteediks nende mõjude mõõtmine ja juhtimine. Samuti peame oluliseks kestlikkuse riskide mõistmist ja käsitlemist, eriti kui need on seotud kliimamuutuste ja nendest tulenevate ühiskondlike muutustega.

Meie eesmärk on aktiivselt kujundada kestlikku arengut finantsmaailmas, algatades süsteemseid muutusi ja võttes kasutusele uuenduslikke lahendusi. Meie pühendumus jätkusuutlikkusele hõlmab sisemise suutlikkuse suurendamist ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimise (ESG) aspektide, nagu kliimamõju, töötajate heaolu ja mitmekesisus, eetiline äritegevus ja läbipaistvus, arvestamist otsuste langetamisel ja äritegevuses.

Käesolev kestlikkusaruanne annab ülevaate sellest, kuidas LHV arvestab oma äritegevuses kestlikkusaspektidega, et suurendada oma positiivset ja leevendada oma negatiivset mõju keskkonnale, ühiskonnale ja ärisuhetele. Tunnistame, et jätkusuutlikkus on arenev valdkond ja seega peame oma lähenemisviisi pidevalt täiustama. See ei hõlma mitte ainult praeguste väljakutsetega tegelemist, vaid ka tulevaste mõjude, riskide ja võimaluste prognoosimist. Kuigi oleme oma strateegilises suunas kindlad, tunnistame, et tulevikku suunatud teave on oma olemuselt ebakindel ja võib uute sündmuste, regulatiivsete muutuste ja turutingimuste tõttu muutuda. Sellest hoolimata järgime ka ebakindlates oludes läbipaistvuse ja säilenõtkuse põhimõtteid ning liigume edasi oma kestlikkuseesmärkide poole.

1.1.1 Aruandluse põhimõtted

Grupi konsolideeritud kestlikkusaruanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega, mis rakendab kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) ja Euroopa kestlikkusaruandluse standardeid (ESRS), milles on sätestatud kestlikkusaruandluse struktureeritud raamistik. Lisaks sisaldab käesolev aruanne teavet, mille suhtes kohaldatakse EL-i taksonoomiamäärust.

Kestlikkusaruanne on osa LHV majandusaasta aruandest, mis käsitleb ajavahemikku 1. jaanuar kuni 31. detsember 2024. Aruanne esitatakse konsolideerituna ning see sisaldab AS-i LHV Group ja selle tütarettevõtete teavet. Kestlikkusaruande konsolideerimise ulatus on sama, mis konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandel.

LHV kogu väärtusahelaga seotud jätkusuutlikkuse aspektide arvestamiseks võetakse avalikustatud teabes vajaduse korral lisaks meie enda tegevusele arvesse ka meie väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe. Väärtusahela kirjeldus on esitatud punktis 1.2.1. Kestlikkusaruandes järgitakse standardis ESRS 1 esitatud üldpõhimõtteid, mis tagab kõikehõlmava ja struktureeritud aruandluse. Aruanne hõlmab ka teavet, mis tuleb avalikustada vastavalt standardi ESRS 2 ja oluliste teemapõhiste standardite E1 "Kliimamuutused", E5 "Ressursikasutus ja ringmajandus", S1 "Oma töötajaskond", S4 "Tarbijad ja lõppkasutajad" ning G1 "Äriline käitumine" nõuetele.

Osa teavet on esitatud majandusaasta aruande muudes osades, väljaspool kestlikkusaruannet, ning viited konkreetsetele punktidele on esitatud asjakohaste teemade all, sisuregistri tabelites ja allpool, kestlikkusaruande selles osas, kus on ülevaade andmete esitamisest viidetena. Mõningate avalikustatud näitajate kohta on võrdluseks esitatud ka 2023. majandusaasta võrdlusandmed, mis on avalikustatud eelnevas majandusaasta aruandes, kuigi nende kohta ei ole avaldatud sõltumatut kindlustandvat arvamust ja neid ei ole ka 2024. aasta piiratud kindlustandva töövõtu raames kontrollitud. LHV on rakendanud standardis ESRS 1 ja selle C liites sätestatud järkjärgulise kohaldamise võimalust aruandeperioodi avalikustamisnõuete suhtes järgmiselt:

Järkjärgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu

ESRS	Avalikustamisnõue	Avalikustamisnõude täielik nimetus	Järkjärguline kasutuselevõtmine või jõustumiskuupäev (sh esimene aasta)
ESRS 2	SBM-1	Strateegia, ärimudel ja väärtusahel	Kogutulu jaotus oluliste ESRS-i sektorite lõikes ja täiendavate oluliste ESRS-i sektorite loetelu
ESRS 2	SBM-3	Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga	Oodatav finantsmõju
ESRS E1	E1-9	Olulistest füüsilistest ja ülemineku riskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev oodatav finantsmõju	Olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev oodatav finantsmõju
ESRS E5	E5-6	Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju	Oluliste ressursikasutuse ja ringmajandu sega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju
ESRS S1	S1-7	Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate tunnused	Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mitte palgatöötajate tunnused
ESRS S1	S1-8	Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog	Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog seoses oma palgatöötajatega EMP-välistes riikides
ESRS S1	S1-11	Sotsiaalkaitse	Sotsiaalkaitse, st teave selle kohta, kas töötajad on kaetud sotsiaalkaitsega pöörde listest elusündmustest tingitud sissetuleku kaotuse puhuks
ESRS S1	S1-12	Puuetega töötajate osakaal	Puuetega inimeste osakaal ettevõtja oma palgatöötajate hulgas
ESRS S1	S1-13	Koolitus ja oskuste arendamine	Koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud
ESRS S1	S1-14	Tervishoid ja ohutus	Andmepunktid tööga seotud terviseproblee mide ning vigastuste, õnnetuste, surmajuh tumite ja tööga seotud terviseprobleemide tõttu kaotatud päevade arvu kohta
ESRS S1	S1-14	Tervishoid ja ohutus	Mittepalgatöötajate tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud
ESRS S1	S1-15	Töö- ja eraelu tasakaal	Töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud

LHV ei ole sel aruandeperioodil tütarettevõtete erandeid kasutanud, kuigi AS LHV Pank avalikustab eraldi kestlikkusaruande.

Kui see on asjakohane, on LHV avalikustanud ka muudest kestlikkusaruandluse raamistikest või õigusaktidest tuleneva teabe, mida on kirjeldatud tabelis "Muudest EL-i õigusaktidest tulenevate teemadeüleste ja teemapõhiste standardite andmepunktide loetelu", mis on esitatud kestlikkusaruande lõpus Lisas 1. Soovime suurendada LHV kestlikkusaruandluse läbipaistvust ja ka meie vastutust selle eest. Seepärast töötame aktiivselt välja ja täiustame struktureeritud protsesse, et koguda põhjalikumat teavet LHV tegevusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta. See võimaldab meil kindlaks teha finantsmõjud ja paremini mõista, kuidas nõutavast avalikustatavast teabest ja andmepunktidest koosnev informatsioon mõjutab meie äritulemusi. Lisaks pöörame üha suuremat tähelepanu töötajaskonnaga seotud näitajatele, sh andmete kogumisele. See hõlmab tõenäoliselt juba olemasolevate ja igapäevasesse tegevusse integreeritud programmide edasiarendamist, et tõhusamalt jälgida ja käsitleda erinevaid töötajaskonnaga seotud aspekte. Meie kindel eesmärk on vastata nii praegustele kui ka tulevastele regulatiivsetele ootustele ja ühtlasi suurendada meie töötajate heaolu ja toetada nende arengut.

LHV ei ole käesolevas kestlikkusaruandes kasutanud võimalust jätta esitamata konkreetne teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta. Lisaks ei ole me kasutanud erandit, mis võimaldab jätta esitamata teabe eelseisvate sündmuste või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta. Kogu asjakohane ja nõutav teave on täielikult avalikustatud, et tagada meie kestlikkusaruandluse läbipaistvus.

Tunnistame, et rahastatud heitkoguste ja muude mõjuala 3 kategooriate avalikustamisega seondub ebakindlus. Oleme võtnud oma arvutuste aluseks parima tegeliku teabe, mis aruande koostamise ajal on meile kättesaadav. Märgitud ebakindlus tuleneb aga peamiselt tuginemisest välistele andmeallikatele, nagu sektorite keskmised heitetegurid ja

asendusandmed, mida kasutatakse väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kliimamõju hindamisel. Meie portfelli kliimamõju hindamine aja jooksul paraneb, sest väärtusahelaga seonduva teabe kvaliteet tõuseb ja teave muutub kättesaadavamaks, mis võimaldab koostada täpsemaid ja usaldusväärsemaid aruandeid.

Tulevikku suunatud hinnangud sõltuvad tulevastest regulatiivsetest arengutest, klientide käitumisest ja turutingimustest, mis on olemuslikult ebakindlad. LHV rõhutab, et ettevaatava teabe puhul tuleks arvesse võtta selle ebakindlust.

1.1.2 Avaldus hoolsuskohustuse kohta

LHV-s oleme välja töötanud hoolsuskohustuse raamistiku, et hinnata ja käsitleda oma krediidiriski protsessis kestlikkusriske, nagu füüsilised riskid (nt suhteline meretaseme tõus, rannikualade üleujutused) ja üleminekuriskid (nt poliitika muutused, nagu kasvuhoonegaaside vähendamise mehhanismid, sh SPIM (CBAM) ja HKS). See protsess hõlmab klientide põhjalikku tuvastamist ja jälgimist, et tagada nii sisemiste poliitikate, EL-i standardite kui ka muude kohaldatavate eeskirjade järgimine. Suure riskiga klientide puhul rakendame täiendavat hoolsuskohustust koos pideva seirega, et käsitleda võimalikke kestlikkusega seotud riske. Kestlikkusega seotud hoolsuskohustus on integreeritud meie laiemasse riskijuhtimisraamistikku ja seda on kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande peatükis "Krediidirisk", punktis "ESG riskid".

LHV-s järgitakse kestlikkusaruandluses sarnaselt finantsja tegevusaruandlusele protsessi, mille peamine fookus on vastavusriski käsitlemisel. Oleme kehtestanud sisekontrollimehhanismid, et tagada kogu kestlikkusega seotud avalikustatava teabe täpsus, täielikkus ja usaldusväärsus. Meie andmehaldusstruktuur tagab, et kestlikkusandmeid kogutakse, valideeritakse ja esitatakse sama täpselt kui finantsandmeid ning kooskõlas meie sisemiste protsesside ja eeskirjadega. Rakendades kestlikkusaruandlusele samu sisekontrolliprotseduure nagu finantsaruandlusele, tagame järjepidevuse, läbipaistvuse ja vastutuse, mis kinnitab meie pühendumust vastutustundlikule pangandusele ja õigusnõuete täitmisele.

Kasutame kestlikkusaruandluse protsessi järelevalveks kolme kaitseliini mudelit (sh kahese olulisuse hindamise ja mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) tuvastamise protsesse). Äriüksused vastutavad kestlikkusega seotud andmete kogumise ja haldamise eest. Riskijuhtimis- ja vastavuskontrollimeeskonnad tagavad andmekogumisprotsesside usaldusväärsuse ja tegelevad aruandluse kvaliteeti mõjutavate riskide maandamisega. Siseaudit teeb sõltumatuid ülevaatusi, et oleks kindel, et ESG riskijuhtimis- ja aruandlusprotsessid on tõhusad ja vastavad regulatiivsetele nõuetele.

1.2 Jätkusuutlikkuse strateegia

Meie eesmärk on avaldada kestlikkuse nimel tehtavate jõupingutustega reaalset mõju. Eraldame ressursse selleks, et tegeleda kestlikkusaspektidega, mida meie äriotsused kõige rohkem mõjutavad. Meie kestlikkusstrateegia põhiideed on esitatud meie ESG poliitikas, mis määrab eesmärgid, sihid ja lähenemisviisid meie kestlikkusalastele jõupingutustele kõigis LHV tütarettevõtetes.

Meie äristrateegia, sh ESG strateegia üle teostavad järelevalvet LHV juhtorganid, mille hulka kuuluvad nõukogu, riski- ja kapitalikomitee, töötasukomitee ja auditikomitee. Kõigi märgitud juhtorganite ülesanne on oma vastutusvaldkonnas tagada, et kestlikkuse mõjud, riskid ja võimalused integreeritakse tõhusalt meie strateegilistesse otsustusprotsessidesse.

Kahese olulisuse hindamise abil oleme kindlaks teinud kõige olulisemad kestlikkusteemad, mis mõjutavad meie tegevust ja sidusrühmi, samuti valdkonnad, kus meie äritegevusel on suurim mõju. See lähenemisviis võimaldab meil keskenduda kõige olulisematele kestlikkusega seotud probleemidele. Lisaks kontrollitakse ja hinnatakse meie strateegiat korrapäraselt kehtestatud sisekontrollimehhanismide abil, mis tagab, et see on kooskõlas regulatiivsete standardite ja sidusrühmade ootustega.

Meie ühtne riskijuhtimisraamistik tagab, et ESG riske hinnatakse ja juhitakse korrapäraselt kogu Grupis. Lisateavet ESG riskide, meie riskijuhtimise ja riskimaandamismeetmete kohta leiab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande peatükkidest "Riskijuhtimine" ja "Krediidirisk". Me kohandame riskihinnanguid iga tütarettevõtte jaoks, võttes arvesse kohaliku turu dünaamikat ja regulatiivseid nõudeid.

LHV lähtub oma tegevuses järgmistest väärtustest: lihtne, toetav ja tulemuslik. Meie pikaajalised eesmärgid on suunatud sellele, et luua tugevad ja püsivad suhted oma partneritega, olles parima klienditeenindusega finantsteenuste pakkuja, kõige aktiivsem ja mõistvam finantsteenuste pakkuja rahvusvahelistele finantsvahendajatele, atraktiivne tööandja, kes pakub rahuldust pakkuvat tööd ja arenguvõimalusi, läbipaistev ettevõte, mis pakub investoritele enam kui 20% omakapitali tootlust aastas ja ettevõte, millel on parim juhtimispraktika, positiivne sotsiaalne mõju ja selged kliimaeesmärgid.

Meie tooted ja teenused on lihtsad, läbipaistvad ja asjakohased. Kasutades kaasaegseid elektroonilisi sidevahendeid, saame vähendada kulusid ja pakkuda LHV igapäevastele teenustele taskukohast hinda.

LHV-s on meie äri kasvatamisel kesksel kohal partnerlus. Usume, et uued algatused on edukamad, kui osapooltel on ühised huvid ja üksteise pikaajaline tugi. Börsil noteeritud ettevõttena julgustame võimalikult paljusid kliente ja partnereid saama aktsionärideks ja investoriteks, edendades ühiseid jõupingutusi ühise ettevõtte loomisel.

Kuni 2024. aasta lõpuni oli LHV vastutustundlikku pangandust propageeriva ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsal-

gatuse (UNEP FI) allakirjutanud liige. Neli aastat kestnud liikmesus peegeldas meie soovi viia oma äristrateegia kooskõlla ÜRO kestliku arengu eesmärkidega ja aidata kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Pärast UNEP FI liikmesuse lõpetamist ei anna me enam aru UNEP FI raamistiku alusel, kuid järgime jätkuvalt vastutustundlikke pangandustavasid.

1.2.1 Ärimudel ja väärtusahel

LHV Group on suurim kodumaisel kapitalil põhinev finantsgrupp ja kapitali pakkuja Eestis. AS-i LHV Group peamised tütarettevõtted on AS LHV Pank, LHV Bank Ltd, AS LHV Varahaldus, AS LHV Kindlustus ja AS LHV Paytech. LHV asutasid 1999. aastal pikaajalise investeerimis- ja ettevõtluskogemusega inimesed. LHV Eesti klienditeeninduskontorid asuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2018. aastal laienes LHV Ühendkuningriigi turule, kus Grupil on kolm kontorit – Londonis, Leedsis ja Manchesteris.

LHV-l on üle 1 200 töötaja ja enam kui 612 tuhat klienti.

Grupi tütarettevõtetest ja nende äritegevusest annab täpsema ülevaate konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 5 "Tütarettevõtted ja firmaväärtus".

Kestlikkuskaalutluste arvesse võtmiseks kogu väärtusahelas peab LHV kohandama oma tooteid ja teenuseid nii, et need vastaksid nii era- kui ka äriklientide ootustele. LHV põhitegevused on jaotatud järgmistesse segmentidesse: jaepangandus, ettevõtete pangandus, varahaldus, järelmaks ja tarbijakrediit, finantsvahendajad ja kindlustus, vt ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 5 "Tegevussegmendid". Meie kliendid, kes neid tooteid ja teenuseid kasutavad, mängivad meie väärtusahelas olulist rolli ja on meie äritegevuses kesksel kohal.

LHV haldab läbipaistvust ja riskijuhtimist kogu väärtusahelas, tagades, et meie äritavad maandavad tõhusalt finants- ja mittefinantsriske, sh ESG riske.

LHV integreerib kestlikkuse oma tegevusse ja väärtusahelasse, käsitledes nii eelnevate kui ka järgnevate etappidega seotud mõjusid. Väärtusahela mõjude hindamine ja avalikustamine põhineb olulisusel ja on kooskõlas kahese olulisuse põhimõtetega. LHV avalikustab andmed nii väärtusahela eelnevate kui ka järgnevate etappide kohta, kui tehakse kindlaks oluline mõju.

Eelnevate etappide tegevuste puhul keskendutakse otsestele partneritele, sh tarnijatele ja teenuseosutajatele, samas kui järgnevate etappidega seotud jõupingutused on suunatud rahastatavatele tegevustele vahetu kliendibaasi piires. Ehkki LHV hindab olulisuse hindamise raames mõjusid ja riske kogu väärtusahela ulatuses, puudutavad avalikustatud andmed peamiselt tema enda tegevust ja otseseid vastaspooli.

Järgnevate etappide mõjuala hõlmab LHV klientide otsest tegevust, mida mõjutavad LHV finantstooted ja -teenused, nt laenuportfellide rahastatud heitkogused. Kui üksikasjalikud andmed järgnevate etappide kohta ei ole kättesaadavad, kasutatakse mõju hindamiseks sektoripõhiseid võrdlusaluseid ja asendusnäitajaid.

Väärtusahelas toimuvat tegevust on kirjeldatud järgmises tabelis:

Väärtusahel

Hankimine - äritegevuseks vajalike ressursside hankimine, mis hõlmab tarnija leidmist, hindamist vastavalt meie ostupoliitikas kirjeldatud kriteeriumidele ja hinnaläbirääkimisi. LHV tarnijad jagunevad järgmistesse kategooriatesse: nõustamisteenused, IT-seadmed ja -teenused, mööbel ja toitlustamine

tingimustega

Eelnev etapp Enda tegevus Järgnev etapp Pangatoodete ja -teenuste müük ja turundus koos toodete kasutamise ja Personalijuhtimine - ettevõtte ja töötajate vaheliste suhete hoidmine ja edendamine Finantsjuhtimine - ettevõtte varade Kliendid - meie tooteid ja teenuseid kasutavad kliendid on meie väärtusahela oluline osa

kasutamine ning korrektse ja asjakohase aruandluse tagamine

Riskijuhtimine - pidev riskihindamine ja -juhtimine, mille eesmärk on kavandada riskide kõrvaldamise või vähendamise meetmeid

Tehnoloogia arendamine - teabe haldamise ja kasutamisega ning toodete müügi ja teenuste osutamisega seotud tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine LHV peamine sisend on hoiustest, investeeringutest ja muudest rahastamisvoogudest pärinev finantskapital, mis on tõhusalt jaotatud erinevatele finantstoodetele ja -teenustele. Meie lähenemisviis sisendite kindlustamisele hõlmab tugevat juhtimisraamistikku, mis tagab läbipaistva otsuste tegemise ja tõhusa riskijuhtimise.

LHV ärimudeli väljunditeks on lai valik finantstooteid ja -teenuseid, mille eesmärk on luua väärtust meie klientidele, investoritele ja teistele sidusrühmadele. Me seame esikohale vastutustundlikud pangandustavad, edendades positiivseid suhteid oma klientidega, austades meie klientide ainulaadset tausta ja vajadusi laenude andmisel, viies oma tegevuse kooskõlla kestlikkuse ja eetilise käitumise põhimõtetega, pakkudes kestlikke finantstooteid ja toetades majanduskasvu ilma CO2 heitkoguseid suurendamata.

Meie ärimudel keskendub kestlikule väärtuse loomisele, integreerides ESG tegurid meie tegevusse. Meie peamised ärivaldkonnad – pangandus, varahaldus ja kindlustus – aitavad kaasa nii finantstulemustele kui ka positiivsele ühiskondlikule mõjule.

Me osaleme aktiivselt kogukonna toetamises, edendades finantskirjaoskust ja tagades õiglase juurdepääsu meie teenustele, et avaldada ühiskonnale tõelist mõju. Samuti oleme võtnud kohustuse vähendada oma tegevuse CO2 jalajälge ja toetada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele 2050. aastaks.

1.2.2 Jätkusuutlikkuse poliitika

Oleme määratlenud ja kirjeldanud oma lähenemist mitmesuguste kestlikkusega seotud küsimuste käsitlemisele erinevates poliitikates ja põhimõtetes. Järgmised poliitikad hõlmavad meie peamisi põhimõtteid selle kohta, kuidas me haldame ja leevendame ESG teemadega seotud mõjusid ja riske.

• ESG poliitika on meie kestlikkusstrateegia tuum, mis seab eesmärgid, ambitsioonid ja lähenemisviisid meie kestlikkusega seotud jõupingutustele kõigis Grupi tütarettevõtetes. ESG poliitikaga kehtestatakse kõrgetasemeline struktuur ja vastutus kogu Grupi ESG aspektide juhtimise eest.
• ESG riskide juhtimise poliitika määratleb LHV ESG riskide juhtimise raamistiku ehk peamised põhimõtted, juhtimise ja riskivalmiduse.
• Eetikapõhimõtted sisaldavad reegleid, mis täpsustavad põhimõtteid, mida tuleb meie äritegevuses järgida, eesmärgiga anda juhiseid nii õiguslike nõuete kui ka järelevalveasutuste ja ühiskonna ootuste täitmiseks.
• Mitmekesisuse poliitika tunnistab, et inimestel on erinevad väärtused, võimed ja oskused, mis mõjutab

seda, kuidas nad mõtlevad ja asju näevad. LHV usub meritokraatiasse, kus inimesi hinnatakse nende oskuste, kogemuste ja ideede väärtuse põhjal.

• Tasustamispoliitikas on sätestatud suunised kõigi töötajate õiglase tasustamise kindlaksmääramiseks.
• Krediidipoliitikas määratletakse kestlik ja vastutustundlik äriline käitumine seoses rahastamisega, sh tegevused, millega pank ei tegele.
• Rohelise kontori põhimõtted määratlevad LHV Eesti kontorite kestliku toimimise reeglid ja kriteeriumid.

Meie krediidipoliitika kohaselt ei paku LHV teadlikult krediiditooteid klientidele, kelle tegevuse kohta on selgeid tõendeid inimõiguste rikkumisest ja tõsise keskkonnakahju põhjustamisest. Täiendavat teavet vt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande peatükist "Krediidirisk".

Meie kõige olulisemas protsessis, milleks on ettevõtete pangandus, võetakse laenude läbivaatamisel arvesse ESG riske. Ettevõtete üle 0,5 miljoni euro suuruste laenutaotluste kohta tehakse üksikasjalik ESG riskide analüüs. Teiste klientide puhul hinnatakse ESG tegureid laenutoote laadi ja keerukuse ning kliendi tegevusvaldkonna alusel. Selleks et teha kindlaks laenuvõtjad, keda otseselt või kaudselt ohustab suurenenud ESG teguritega seotud risk, on koostöös keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna ekspertidega välja töötatud põhjalik ESG riskide soojakaart üksikute majandussektorite (alamsektorite) jaoks. Soojakaardil on välja toodud iga majandussektori keskkonna- ja sotsiaalriskide hindamine, võttes arvesse reitinguagentuuride ja rahvusvaheliste finantsasutuste vastavaid riskiklasse, samuti kohalikke ja EL-i määrusi ning vajaduse korral Eesti riiklikku mõõdet.

Nende riskipositsioonide puhul, mille kliima- ja keskkonnarisk on kõrgem (kõrge või keskmine sektoripõhine riskitase vastavalt soojakaardile) või suurus ületab 0,5 miljonit eurot, analüüsitakse kliendi mainitud riske ning nende juhtimist põhjalikumalt. Lisaks kasutatakse äriklientide kliima- ja keskkonnariskide analüüsi tööriista, mis võimaldab kvantifitseerimise metoodika abil keskenduda iga sektori kõige olulisematele asjakohastele teguritele. Selle tööriista abil saame juhtida riske nii kliendi kui ka portfelli tasandil, arvutades välja sektori riskitasemed ja kliendipõhised reitingud.

1.2.3 Kestlikud finantstooted ja -teenused

LHV mõju Eesti finantssektoris laieneb, mistõttu teadvustame üha enam oma rolli ühiskonnas ja seda, kuidas me oma tegevuskeskkonda mõjutame. Sellest tulenevalt oleme otsustanud suunata oma põhitegevusest tulenevad rahavood strateegiliselt algatustesse, mis edendavad üleminekut kliimaneutraalsele ja kestlikule majandusele. 2024. aastal sõlmis LHV koostöölepingu Euroopa Investeerimisfondiga (EIF), mis võimaldab LHV-l pakkuda väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele laene, korteriühistutele renoveerimislaene ning liisingut, et eraisikud saaksid soetada elektrisõidukeid ning ettevõtted elektri- ja hübriidsõidukeid EIF-i jätkusuutliku laenu alaprogrammi raames.

Oleme lisanud valikusse kestlikud finantstooted ja -teenused, mille eesmärk on julgustada kliente tegema oma igapäevastes tarbimis- ja investeerimisotsustes keskkonnateadlikke valikuid. Nende jõupingutustega püüame toetada majanduskasvu ja samal ajal leevendada kliimamuutusi.

Kodulaen A- ja B-energiaklassi kodudele - Püüame edendada energiatõhusate kodude ehitamist ja ostmist, pakkudes A- ja B-energiaklassi kodudele paremaid laenutingimusi. Toetame otsuseid, mis toovad kaasa väiksema kliimamõju ja suurema säästu elektriarvetelt.

Autoliising elektri- ja pistikhübriidsõidukitele - Meie eesmärk on edendada heiteta ja vähese heitega sõidukite ostmist. Pakkumine kehtib, kui täiselektrilise sõiduki ostab eraisik või ettevõte või kui ettevõte ostab üldiseks kasutuseks pistikühendusega hübriidsõiduki, mille CO2 heitkogus on maksimaalselt 50 g/CO2/km. Kooskõlas pikemaajalise strateegiaga ja sooviga panustada Eesti kliimaeesmärkide saavutamisse on LHV Pank otsustanud alates 2030. aastast uute diiselmootoriga sõiduautode ostmist enam mitte rahastada.

Kestliku arengu investeerimislaen - Pakume ettevõtetele rahastust energiatõhususe tõstmiseks, taastuvenergia tootmis- ja salvestusvõimsuste loomiseks ning primaarenergia kulutuste vähendamiseks.

Korteriühistu laen - Pakume rahastust elamute renoveerimiseks, et suurendada energiatõhusust ja pikendada Eesti elamufondi eluiga.

Pensionifond Roheline (II sammas) - LHV pensionifond Roheline on mõeldud kõigile, kes hoolivad kasvõi natuke rohelisest filosoofiast ja usuvad, et kapitaliinvesteeringud peaksid olema pikaajaliselt kasumlikud ning keskkonnasäästlikud ja kestlikud. Fond investeerib alati 75-100% aktsiatesse. Vähemalt pool portfellist investeeritakse investeerimisfondidesse, mis järgivad kestlikkuse põhimõtteid või millel on keskkonnateemad.

Pensionifond Roheline Pluss (III sammas) – Eesti esimese rohelise kolmanda samba fondi investeerimisportfell koosneb sotsiaalselt vastutustundlikest, kestlikest ja keskkonnasõbralikest varadest. Fondiga võetav aktsiarisk jääb alati 75% ja 100% vahele. Teise ja kolmanda samba rohelised fondid on suunatud kõigile, kes hoolivad rohelisest mõtteviisist ja usuvad, et investeeringud peavad olema pikas perspektiivis kasumlikud ning keskkonnasõbralikud ja kestlikud.

1. aastal aitas LHV oma nõustamisteenuste kaudu korraldada Eesti Energia AS-i10 roheliste hübriidvõlakirjade emissiooni mahus 400 miljonit eurot (LHV oli emissiooni kaaskorraldaja) ning Liven AS-i rohevõlakirjade emissiooni mahus 6,2 miljonit eurot (LHV oli emissiooni korraldaja ja rohevõlakirja struktureerimise nõustaja).

1.2.4 Sidusrühmade kaasamine

LHV teeb kõik endast oleneva, et sidusrühmi ja väliseksperte kaasata ja selle abil oma kestlikkusalaste jõupingutuste mõju maksimeerida. Meie sidusrühmadeks on grupid ja üksikisikud, keda LHV oma tegevusega mõjutab ja kes omakorda võivad mõjutada LHV tegevust lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Peame regulaarset dialoogi sidusrühmadega, kellega meil on kõige vahetumad suhted ja kellega LHV saaks teha koostööd, et ühiskonda paremini mõjutada. Samal ajal suhtleme ka sidusrühmadega, kes kujundavad suundumusi ja kehtestavad nõudeid finantsturule. Alljärgnevas tabelis on välja toodud meie peamised sidusrühmad, nende kaasamise viisid ja nende peamised ootused LHV-le.

¹⁰ Eesti Energia AS on Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis asutati 1939. aastal. Ettevõte tegutseb Balti riikide, Soome, Rootsi ja Poola elektri- ja gaasimüügiturgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuste turul.

Sidusrühm	Kuidas me kaasame	Peamised ootused ja tõstatatud põhiküsimused
Kliendid	Aktiivne suhtlus ja arutelud, ESG küsi mustik krediidi taotlemisel, kestlikud tooted ja teenused	Kaasamine, teadmiste jagamine, ESG integreerimine äritegevusse ja otsuste langetamisse
Töötajad	Iga-aastane uuring, individuaalne arengu- ja tulemusjuhtimine, informa tiivsed kestliku arengu seminarid	Tagasiside, kaasamine, sisemise võimekuse suurendamine
Aktsionärid	Aktsionäride iga-aastane koosolek, aktiivne suhtlus, ESG aruandlus	Kasumlikkus, kaasamine, tagasiside
Poliitikakujundajad, reguleerivad asutused	Liikmesus riigi tasandil loodud kest likkusega tegelevates töörühmades, otsesuhtlus valitsusametnikega	Poliitikakujundamise sisend ja teave kestlikkust ja aruandlust käsitlevate EL-i õigusaktide kohta
Ärivõrgustikud, finantssektor	Aktiivne osalemine Eesti Pangaliidus, algatuses FinanceEstonia ja koostöö platvormil Rohetiiger	Juhtroll ESG edendamisel
Tarnijad, koostööpartnerid	Otsesuhtlus	Kestlikkuse integreerimine väärtusahelasse
Kestliku arengu organisatsioonid	Aktiivne osalemine kohalikes kest likkusele suunatud algatustes ja organisatsioonides, osalemine Eesti Pangaliidu ESG töörühmas, UNEP FI	Kestliku arengu rahastamine, mis võimaldab rohepööret

	Pangaliidu ESG töörühmas, UNEP FI PRB liikmesus
Laiem avalikkus ja ühiskond	Aktiivne suhtlus, avalikud üritused ja konverentsid, ülikoolid, ajakirjandus ja meedia	Läbipaistvus, õiglane ja eeti line äriline käitumine, teadmiste suurendamine

Suhtleme aktiivselt oma sidusrühmadega, sh klientide, töötajate, aktsionäride, reguleerivate asutuste ja laiema avalikkusega, et integreerida nende huvid LHV kestlikkusstrateegiasse. Sidusrühmade kaasamine toimub mitmesuguste kanalite kaudu, nagu küsitlused, kohtumised ja otsene suhtlus, mis tagab selle, et nende ootused kujundavad meie ESG algatusi. Vastutavad üksused annavad tavapäraselt aru otse juhatusele ning mõnel juhul on juhatuse liikmed ja juhid ärisuhete kaudu sidusrühmadega ka otseses kontaktis.

LHV ei ole pidanud aruandeperioodil oma strateegiat ega ärimudelit sidusrühmade kaasamisest tulenevalt kohandama. Küll aga sidusrühmadelt laekunud sisend vaadatakse läbi ja lülitatakse meie strateegilistesse aruteludesse. Kuigi koheseid muudatusi ei tehtud, aitab läbipaistvus ja kaasatus tugevdada suhteid sidusrühmadega ja usaldust suurendada.

1.3 Jätkusuutlikkuse juhtimine

LHV-d juhivad nõukogu ja juhatus. Nõukogu vastutab ettevõtte üldiste strateegiliste suundade ja juhtimise, sh kestlikkuse tegevuskava järelevalve eest. Nõukogu ülesannete hulka kuulub strateegilise äriplaani koostamine, riskijuhtimise põhimõtete jälgimine ja aastaeelarve kinnitamine. Nõukogu vaatab strateegiat, sh kestlikkusaspekte, regulaarselt läbi, et tagada kooskõla LHV pikaajaliste eesmärkidega. Samuti kiidab ta heaks ESG poliitika, toetab seda avalikult ja jälgib selle rakendamist. Meie nõukogu koosneb 7 liikmest, kellest üks (14%) on sõltumatu, et tagada objektiivne otsuste tegemine. Üksikasjalikumat teavet vt ühingujuhtimise aruandest ja tegevusaruande peatükist "Grupi juhtorganid".

Juhatuses, mida juhib tegevjuht Madis Toomsalu, on 4 tegevjuhtkonna liiget, kellest igaüks vastutab erinevate funktsioonide, sh finants-, riski- ja IT-toimingute eest. Vastavalt turupraktikale ei ole meie juhatuses tegevjuhtkonda mittekuuluvaid liikmeid, töötajaid ega töötajate esindajaid.

Juhatuse liikmetel on asjakohased teadmised ESG teemadest, mis tagab kestlikkusega seotud riskide ja -võimaluste tõhusa juhtimise. Lisaks on meie juhtorganitel võimalik kasutada sõltumatute nõustajate abi, saada koolitust ja konsulteerida asjatundjatega. Teavet juhatuse liikmete sektorite, toodete ja geograafiliste asukohtadega seotud kogemuste kohta vt tegevusaruande peatükist "Grupi juhtorganid" ning ühingujuhtimise aruande punktidest "Juhatuse koosseis ja ülesanded" ja "Nõukogu koosseis ja ülesanded".

LHV-s on kestlikkusküsimustega seotud haldusorgani funktsioon määratud juhatuse liikmetele, kes vastutavad konkreetsete keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemade eest (vt ka LHV ESG juhtimise struktuuri allpool).

LHV nõukogu ja juhatus integreerivad kestlikkusega seotud mõjud, riskid ja võimalused strateegilise planeerimise, suurtehingute ja riskijuhtimise protsessidesse. Kuigi paari järgneva aasta kohta ei ole olulisi kestlikkusega seotud riske tuvastatud, hindame aktiivselt võimalikke kompromisse, et tagada otsuste kooskõla meie ESG kohustuste ja strateegiliste eesmärkidega, ning tasakaalustada finantstulemusi kestlikkuse eesmärkidega (vt täpsemalt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande riskijuhtimise peatüki punktist "ESG riskid").

Et tagada läbipaistvus soolise mitmekesisuse küsimustes, on järgmises tabelis kokkuvõtlikult esitatud LHV juhtimis- ja järelevalve organite sooline koosseis.

Nõukogu ja juhatuse koosseisu sooline mitmekesisus

	Mehed	Naised	Kokku	Mehed, %	Naised, %
Grupi nõukogu	5	2	7	71%	29%
Grupi juhatus	3	1	4	75%	25%
Kokku	8	3	11	73%	27%

ESG juhtimisstruktuur (vt allolevat struktuuri) tagab ESG-teguritega seotud riskide pideva hindamise. Tegevjuht vastutab kestlikkusteemade järelevalve eest kogu Grupis. Meie juhatus osaleb aktiivselt ettevõtte ESG strateegia rakendamise järelevalves, integreerides ESG tegureid strateegiliste otsuste tegemisse ning tagades nende kooskõla meie ESG eesmärkide, äriprotsesside ja riskijuhtimisraamistikega.

Iga tütarettevõtte juhatuse esimees vastutab enda juhitava ettevõtte ESG aspektide ning nendega seotud tegevuste järelevalve eest. Konkreetsete valdkondade eest vastutajad (vastutuse omanikud), kes oma positsiooni tõttu mõistavad hästi kestlikkusriske, -võimalusi ja -näitajaid, annavad juhatusele korrapäraselt ja vajaduse korral ka täiendavalt aru peamistest ESG teemadest. Vastutuse omanikud tagavad, et ESG kaalutlused integreeritakse LHV strateegilistesse otsustusprotsessidesse.

LHV ESG juhtimise struktuur

Ettevõttesiseste ESG pädevuste arendamise tulemusena on viimastel aastatel mitmes osakonnas, nt finantsjuhtimise, jaepanganduse, vastavuskontrolli, krediidi-, personali-, (finants- ja mittefinants-) riski- ja varahalduse osakonnas, loodud nende teemadega tegelevaid ametikohti. Lisaks on kestlikkusalane koolitus osa meie üldisest koolituskavast, mille kinnitab LHV juhatus. See protsess on aastate jooksul taganud, et erinevad osakonnad, sh riskijuhtimine, siseaudit ja nõukogu, saavad selles valdkonnas vajalikke teadmisi.

LHV strateegia ja ärimudel on olnud säilenõtked ja toetanud LHV suutlikkust käsitleda olulisi kestlikkusega seotud mõjusid ja finantsriske. LHV tegi stressitestide abil säilenõtkusanalüüsi nii füüsiliste kui ka üleminekuriskide suhtes. Riskide poolel viidi läbi stressitest, et hinnata üleujutuste võimalikku mõju. Tulemused näitasid, et risk LHV portfellile on tühine, seda eelkõige Eesti maapinna kerkimise ja klientide geograafilise jaotuse tõttu. Finantsolulisuse hindamise põhjal leiti, et keskmise perioodi üleminekuriskid, nagu EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga (süsiniku piirimeede SPIM) seotud poliitikast tingitud mõjud, on olulised. Nende riskide suhtes tehtud stressitestid näitasid siiski, et HKS-i ja SPIM-i mõjud on LHV portfelli jaoks vaid piiratud tasemega riskid. Need analüüsid kinnitavad, et riskide seisukohast ei tekita tuvastatud tegurid LHV strateegiale ega ärimudelile hinnatud ajaperioodi jooksul märkimisväärseid probleeme.

1. aastal pööras LHV suurt tähelepanu kliimariskide juhtimisele, seda nii järelevalvealaste kui ka sisemiste ootuste tõttu. Riski- ja kapitalikomiteele ning auditikomiteele esitati korrapäraselt ajakohastatud teavet kliimariskide juhtimise edenemise kohta. Märgitud komiteed arutasid ja analüüsisid ka kestlikkusaruandlust. Selle tulemusena töötati välja ja juhatus kinnitas LHV jaoks sobivad praktilised lahendused.

LHV soov aidata kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisele ja toetada Eesti riigi eesmärki – muuta majandus 2050. aastaks kliimaneutraalseks – on aluseks LHV pikaajalisele kestlikkusstrateegiale. Juhatus vaatab korrapäraselt läbi nii lühiajalised, keskmise pikkusega kui ka pikaajalised riskid, mis on seotud regulatiivsete muutuste, äärmuslike ilmastikutingimuste ja turumuutustega. Otsitakse aktiivselt võimalusi, kohandades kestlikke finantstooteid ja -teenuseid, et maandada riske ja luua väärtust. Nõukogu jälgib LHV jõupingutusi, et tagada kooskõla strateegiliste ESG eesmärkidega.

Kestlikkuseesmärgid on lõimitud LHV juhtimis- ja tasustamisraamistikesse. LHV rakendab pikaajalist tulemustasude maksmise programmi, milleks on optsiooniprogramm, mille kiidab heaks aktsionäride üldkoosolek. Lisaks põhipalgale on juhatuse liikmel õigus saada iga-aastast tulemustasu, mille suurus või väljamaksmine sõltub individuaalsete ja LHV eesmärkide täitmisest või mittetäitmisest. Tulemustasu alampiir on 0 eurot. Muutuva ja fikseeritud tasu maksimaalne suhe on vastavalt aktsionäride üldkoosoleku otsusele 200%. Juhatuse liikmete puhul, keda individuaalselt käsitatakse ka haldusorganina, on kestlikkuseesmärkidel teiste 4–5 tulemuslikkusega seotud kaalutlusega võrreldes võrdne kaal (16–20%). Täpsem teave tasustamispõhimõtete kohta on esitatud tegevusaruande ühingujuhtimise aruande ja tasustamisaruande osas.

Olulistes mõjudes, riskides ja võimalustes ei ole eelmise aruandeperioodiga võrreldes olulisi muutusi toimunud. Järgmise aruandlustsükli ajal on aga kavas kestlikkuse LHV strateegiasse integreerimise täiendamine, sh kahese olulisuse hindamise metoodika täiustamine ja praktiliste teadmiste suurendamine.

LHV kasutab riskide hindamiseks lühiajalist (vähem kui 3 aastat), keskmist (3-10 aastat) ja pikaajalist (10-30 aastat) ajaperspektiivi, mis on kooskõlas Euroopa Keskpanga suunistega. See raamistik toetab ennetavat seiret ja säilenõtkuse kavandamist, kui tekivad uued riskid või olemasolevad riskid muutuvad.

1. aastal pöörati suurt tähelepanu kliimariskide juhtimisele, seda nii järelevalvealaste kui ka sisemiste ootuste tõttu. Riski- ja kapitalikomiteele ning auditikomiteele esitati korrapäraselt ajakohastatud teavet kliimariskide juhtimise edenemise kohta. Arutati ja analüüsiti ka LHV kestlikkusaruandlust. Selle tulemusena töötasid juhatus ja auditikomitee välja LHV jaoks sobivad praktilised lahendused.

1.4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

LHV lähenemisviis kestlikkusele põhineb kahese olulisuse põhimõttel – hindame, kuidas meie tegevus mõjutab ühiskonda ja keskkonda (seest väljapoole vaade) ning kuidas välised kestlikkuse riskitegurid ja võimalused mõjutavad meie äri (väljast sissepoole vaade). Kestlikkusaspekt loetakse oluliseks, kui see on oluline kas oma mõjude, finantsolulisuse või mõlema poolest. See lähenemisviis võimaldab meil juhtida meie põhitegevusega kaasnevaid riske ja võimalusi.

LHV-l on mitu tütarettevõtet, millest suurim on LHV Pank, kelle varad moodustavad aastal 2024 90,9% Grupi koguvarast ja netotulu moodustab 80,2% Grupi netotulust. Grupi teiste tütarettevõtete – LHV Bank (Ühendkuningriik), LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Paytech – äritegevuse maht ning ESG mõju on Eesti pangandustegevusega võrreldes piiratum (vt tabelit "Ülevaade Grupi ja selle tütarettevõtete varadest ja netotulust"). Kõik LHV tütarettevõtted tegutsevad ühtses raamistikus, jagades samu strateegilisi väärtusi, eesmärke, sidusrühmi ja väärtusahelat. See integreeritud lähenemisviis tagab ühtse lähenemise klientidele, töötajatele, aktsionäridele ja reguleerivatele asutustele.

Kuigi varahaldusel ja kindlustustegevustel on ka märgatav ESG mõju, on nende tegevusmaht ja haare pangandussektoriga võrreldes piiratum. Varahaldus hõlmab enamasti erinevate ettevõtete portfellide haldamist ning otsene mõju ühiskonnale või keskkonnale tuleneb pigem investeerimisotsustest kui projektide otsesest rahastamisest. Samuti aitab LHV kindlustustegevus maandada riske, sh käsitleda kliimaga seotud riske, nagu loodusõnnetused. Nendel tegevustel puudub aga pangandussektorile omane süsteemne keskkonna- või sotsiaalne mõju, sest pangandussektor rahastab otseselt projekte ja sektoreid, mis võivad kestlikkustulemusi märkimisväärselt mõjutada. Ühendkuningriigis tegutseva LHV Banki puhul jõudsime järeldusele, et hinnatud mõju ei erine Eesti pangandustegevuse omast.

Enne 2024. aastal kestlikkusaruandluse jaoks vajaliku kahese olulisuse hindamise läbiviimist oli LHV juba kehtestanud Grupi peamised pikaajalised strateegilised eesmärgid. Need eesmärgid seavad prioriteediks olla klienditeeninduse taseme poolest parim finantsteenuste pakkuja ja ühtlasi atraktiivne tööandja, kes soodustab töötajate kõrget rahulolu ja loob neile kasvuvõimalusi. Me mõistame märkimisväärset mõju, mida me klientidele ja inimestele avaldame, ning võimalusi, mis meil on, et nendes valdkondades sisukat arengut edendada.

Lisaks on LHV seadnud eesmärgiks parimate juhtimistavade rakendamise, positiivse sotsiaalse mõju loomise ja kliimaeesmärkide poole liikumise. Need prioriteedid jäävad meie strateegia ja väärtuste lahutamatuks osaks.

Kahese olulisuse hindamise põhjal oleme kindlaks teinud, et LHV kõige olulisemad mõjud, riskid ja võimalused tulenevad meie põhitegevusest panganduses, eelkõige suure keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga sektorite rahastamisest. LHV Pank on jagatud seitsmeks funktsionaalseks valdkonnaks, millest igaühel on oma osakonnad. Ärivaldkondade hulka kuuluvad jaepangandus, ettevõtete pangandus ja pangateenused finantsvahendajatele. Tugivaldkonnad on IT, finantsjuhtimine ja tugiteenused, riskijuhtimine ning tootejuhtimine. Panga laenutegevusel on eelkõige ettevõtete laenude kaudu, oluline kaudne keskkonnamõju. Rahastatud heitkogused, mis on panga rahastatud projektide ja tegevuste tekitatud heitkogused, mõjutavad oluliselt LHV kliimajalajälge, kuna see on otseselt seotud varade hulgaga. See hõlmab energiamahukate tööstusharude, kinnisvaraarenduse ja muude suure CO2 jalajäljega sektorite rahastamist.

LHV jaoks kõige olulisemad mõjud on koondunud valdkondadesse, kus tema äritegevus mõjutab oluliselt keskkonnaja sotsiaalseid tulemusi (nt ettevõtete ja jaepangandus). Need hõlmavad kliimat, ressursitõhusust ja -kindlust, tööhõivet ning kaasavat ja heas seisus majandust ning häid juhtimistavasid. Need mõjuvaldkonnad kajastavad LHV rolli kestliku majandustegevuse toetamisel, keskkonnaprobleemide lahendamisel, sotsiaalse heaolu ja heade juhtimistavade edendamisel, eelkõige Eesti ainulaadses kontekstis ja vajadustest lähtudes.

Arvestades selle olulist mõju, keskendub meie kestlikkusriskide ja -võimaluste analüüs eelkõige LHV Panga äritegevusele Eestis. Meie hindamise abil tuvastatud olulised riskid, sh kliimaga seotud füüsilised ja üleminekuriskid, mõjutavad LHV strateegilisi otsuseid. Oleme eeldanud, et kliimaga seotud ülemineku ja füüsiliste riskide, nt regulatiivsete muudatuste ja äärmuslike ilmastikunähtuste, finantsmõju muutub keskmises ja pikas perspektiivis (3–10 aastat ja kauem) suuremaks. Vastuseks integreerime kliimariski oma riskihindamisse, sh krediidiriski juhtimisse, ja suurendame samal ajal oma tegevuse säilenõtkust.

Võimaluste poolel osaleme otseselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku rahastamises oma kestlike laenude ja rahastamis-, kindlustus- ja investeerimistoodete kaudu. LHV hinnangul pakub kaasatud finantsvarade mahust tulenevalt kõige olulisemaid võimalusi pangaäri. Kestlikematest lahendustest on juba võimalik rahalist kasu saada, ehkki nende täpset finantsmõju ei ole veel välja arvutatud. Negatiivseid tulemusi ei ole tuvastatud.

Iga olulise teema puhul analüüsime üha põhjalikumalt vastavaid mõjusid, riske ja võimalusi, et anda detailne ülevaade sellest, kuidas me LHV-s vastavatele valdkondadele läheneme ja neid haldame.

Mõjujuhtimist juhib ESG juht, kes jälgib LHV tegevusest, toodetest ja teenustest tulenevate oluliste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimismõjude hindamise ja leevendamise protsesse. ESG juht koordineerib osakondadeüleseid jõupingutusi, et tagada tuvastatud mõju käsitlemine ja kooskõla LHV strateegiliste kestlikkuseesmärkidega. See lähenemisviis on oluline, et vältida kahjulikku mõju ja suurendada positiivset panust kogu meie väärtusahelas.

ESG riskide juhtimise protsessis, mida koordineerib ESG riskijuht, kasutatakse sisemisi ja välistest allikatest saadud andmeid oluliste riskide kindlakstegemiseks ja hindamiseks. Need hõlmavad füüsilisi riske, nagu üleujutused, ja üleminekuriske, nagu regulatiivsed muudatused. Märkimisväärseid riske seatakse tähtsuse järjekorda sisemiste sidusrühmadega peetavatel seminaridel ja neid hinnatakse finantsmõju alusel, et tagada keskendumine kriitilistele ohtudele. Tulemusi vaatavad läbi juhatus ja nõukogu, kes jälgivad, et riskijuhtimine oleks kooskõlas LHV strateegiliste eesmärkidega. LHV-s on võimaluste tuvastamine, hindamine ja haldamine integreeritud meie üldistesse juhtimisprotsessidesse. Kui ärivaldkond tuvastab potentsiaalse võimaluse, algatab ta asjakohaste toodete või teenuste arendamise. See hõlmab struktureeritud projekti loomist, mida juhib vastav tootearendusosakond.

Tootearendusfunktsioon toimib LHV-s iseseisvalt, tagades efektiivse ja organiseeritud lähenemise, et muuta tuvastatud võimalused teostatavateks algatusteks. Integratsioon võimaldab meil viia uued võimalused kooskõlla meie strateegiliste eesmärkidega ning toetab meie pakkumiste pidevat täiustamist.

Kahese olulisuse hindamiseks oleme välja töötanud oma metoodika, mis põhineb finantssektoris laialdaselt tunnustatud tavadel ning järelevalveasutuste nõuetel ja ootustel seda liiki analüüside tegemiseks, kuna praegu puuduvad finantssektoripõhised suunised selle kohta, kuidas vastavat analüüsi teha.

Järgmistes punktides antakse ülevaade kasutatud metoodikast ja analüüside tulemustest nii mõjudest tuleneva olulisuse kui ka finantsolulisuse seisukohast. Leiud ühendatakse ja neid kasutatakse selleks, et määrata LHV strateegia ja visiooni, ärikeskkonna ning tegevuse põhjal kindlaks LHV jaoks kõige olulisemad kestlikkusteemad.

1.4.1 Mõjudest tulenev olulisus

Kestlikkusaspekt on mõjude seisukohast oluline, kui see on seotud LHV oluliste mõjudega inimestele või keskkonnale, st meie väärtusahela järgnevatele etappidele. Nii on õige määrata kindlaks mõjusid finantsasutuste jaoks.

Meie kõige olulisemad mõjuvaldkonnad on tuvastatud põhjaliku mõjuanalüüsi protsessi abil, mille kujundamiseks kasutati ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatuse (UNEP FI) portfelli mõjuanalüüsi tööriista. Analüüs hõlmas peamisi tegevusvaldkondi (ettevõtete pangandus ja jaepangandus) nende peamises asukohas. Portfellijaotuse põhjal tuvastati kõige olulisemad tööstusharud selle järgi, kus LHV-l on oma teenuste kaudu suurim mõju (erinevate tööstusharude osakaal portfellis kartograafia põhjal).

Kõige olulisemad kestliku arenguga seotud ühiskondlikud, majanduslikud ja keskkonnaalased väljakutsed määratleti Eestis. "Riikide vajaduste" allikateks olid suured globaalsed andmeallikad, mida pakkus UNEP FI tööriist (nt ÜRO, OECD, WHO, ILO, FAO, Maailmapank jne), mida täiendati asukohapõhiste andmetega, mis kaardistati koostöös juhtivate kohalike teadlastega (kus ülemaailmsed andmed olid kohalike tavade jaoks ebapiisavad).

Kokku 22 keskkonna-, sotsiaal- ja majandusaspekti said sellised riigi punktisummad (4 punkti skaalal, millest 1 on väikseim ja 4 suurim mõju), mis väljendasid pakilist vajadust tegeleda antud riigis nende aspektidega seotud probleemide ja riskidega. Analüüsi tulemusi arutati, valideeriti ja viimistleti koostöös väliste ekspertide (ülikoolide, avaliku sektori ja teadusorganisatsioonide esindajad) ning sidusrühmadega, võttes mh arvesse klientide ja partnerite ootusi, et tagada hästi informeeritud tagasiside. Kokku oli kaks keskkonna- ja sotsiaalaspekte käsitlevat paneelarutelu. Arvesse võeti ka sisemiste huvirühmade (LHV juhtkond, võtmeisikud ja töötajad) arvamusi. Mõjuanalüüsi tegi sõltumatu väline kestlikkusnõustaja. Eesti puhul tehti kindlaks järgmised olulised mõjuvaldkonnad (mõjualad):

Kliima ja keskkond

Vesi	Õhk	Pinnas	Elurikkus ja ökosüsteemid	Ressursitõhusus/ kindlus	Kliima	Jäätmed
3	1	3	2	4	4	3

Sotsiaal- ja juhtimisaspektid

Vesi	Toit	Eluase	Tervis ja sanitaartin gimused	Haridus	Tööhõive	Energia	Liikuvus	Teave
2	1	2	2	1	2	1	2	1
Kultuur ja pärand	Tervik likkus ja julgeolek	Õigusküsi mused	Tugevad institut sioonid, rahu ja stabiilsus	Kaasav ja heas seisus majandus ruum	Majanduslik lähenemine
1	2	1	2	4	2

Seejärel tehti LHV portfelli mõju analüüs, mis hõlmas meie peamisi ärivaldkondi. Meie klientide ja sektorite omaduste põhjal tehti kindlaks nii positiivsed (rohelised) kui ka negatiivsed (punased) mõjuvaldkonnad. Järgmises tabelis on esitatud kokkuvõte meie peamistest mõjuvaldkondadest:

Mõjuvaldkonnad

Äripangandus		Ettevõtete pangandus		Jaepangandus
Ressursi tõhusus/ -kindlus	Hulgi- ja jaekaubandus; töötlev tööstus; kutse-, teadus- ja tehnikaa lased teenused; muud teenindavad tegevused	Majanduslik lähenemine	Finantsteenuste osutamine	Tööhõive	Arveldus- ja säästu kontod, maksetee nused, tarbijakrediit, eluasemelaenud, sõidukilaenud, haridu sega seotud laenud, muud eriotstarbelised laenud
Kaasav ja heas seisus majandus	Haldus- ja abitege vused, ehitus, põllu majandus, transport, rahandus	Kliima	Metsandus ja metsaraie	Kaasav ja heas seisus majandusruum	Sama, mis tööhõive puhul
Kliima	Töötlev tööstus, põllu majandus, transport	Energia kättesaadavus	Elekter, gaas, aur ja õhu konditsioneerimine	Majanduslik lähenemine	Kõik madala või kesk mise sissetulekuga elanikkonnale osuta tavad teenused
Kliima	Kinnisvaraalane tegevus, töötlev tööstus, ehitus, põllu majandus, transport	Ressursi tõhusus/ -kindlus	Kinnisvara alane tegevus	Kaasav ja heas seisus majandusruum	Tarbijakrediit, arveldus krediit, laenud
Ressursi tõhusus/ -kindlus	Kinnisvaraalane tegevus, töötlev tööstus, põlluma jandus, transport, kaevandamine	Kliima	Kinnisvara alane tegevus	Ressursitõ husus/ -kindlus	Eluasemelaenud ja sõidukilaenud
Jäätmed	Töötlev tööstus, ehitus, põllumajandus, kaevandamine	Jäätmed	Toiduainete tootmine	Kliima	Eluasemelaenud, sõidukilaenud

Meie mõjuanalüüsides jõuti järeldusele, et LHV-l on kõige olulisem mõju kliimamuutustele, ringmajandusele ning kaasavale ja heas seisus majandusruum.

1.4.2 Finantsolulisus

1. aastal tehti kõrgetasemeline ESG olulisuse hindamine, et teha kindlaks kõige olulisemad tegurid, mis mõjutavad krediidi-, turu- ja operatsiooniriske. Metoodikas täpsustati, et kui olulisuse tase on "kõrge", tuleks määratleda riskiisu ning riskimaandamisvahendid ja/või -tegevused.

Hindamise käigus tehti kindlaks operatsiooniriskide "kõrge" olulisusnivoo keskkonna (E) ja juhtimise (G) valdkonnas. "Kõrge" olulisuse tasemega turu- ja krediidiriske keskkonna- (E), sotsiaal- (S) ja juhtimisvaldkonnas (G) ei tuvastatud.

1. aastal tuvastatud "kõrge" olulisuse tasemega riske analüüsiti täiendavalt 2024. aasta olulisuse hindamisel. Euroopa Keskpanga ootustest ajendatuna keskenduti 2024. aastal peamiselt keskkonna- ja kliimariski olulisuse väga üksikasjalikule hindamisele. Uuriti põhjalikult kliima- ja keskkonnariskide mõju eri liiki riskidele, sh krediidi-, turu-, likviidsus-, operatsiooni- ja strateegilisele riskile. 2024. aastal läbi viidud olulisuse hindamine ei käsitlenud ainult 2023. aastal tuvastatud riske, vaid analüüsis põhjalikult ka uusi teemasid, mis hindamise käigus esile kerkisid, tagades kõigi riskide tervikliku mõistmise.

Finantsolulisuse hindamisel kasutati asjakohaste riskide tuvastamiseks ja hindamiseks nii sisemisi kui ka väliseid andmeid. Protsessi juhtis mittefinantsriskide osakond, mis on osa teisest kaitseliinist, ja see hõlmas iga-aastaste hindamiste algatamist, andmete kogumist, nõupidamiste organiseerimist ning tulemuste tutvustamist ja kinnitamist asjaomastes juhtorganites. Koostöö majandusüksuse tasandi riskijuhtimise spetsialistidega tagas tervikliku lähenemise.

Sisemiste andmeallikate hulka kuulusid klientide finantsteave, rahastatud heitkoguste andmed (PCAF raamistiku abil) ja sektoripõhised riskipositsioonide hinnangud. Välised andmeallikad hõlmasid valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) kliimaandmeid, Euroopa Keskkonnaameti teavet, riiklikke kliimastsenaariume ja teavet õigusnormide muudatuste kohta, et tagada kooskõla muutuvate ootustega.

Olulisuse hindamise protsess algas ärikeskkonna hindamisega, et teha kindlaks võimalikud kliima- ja keskkonnariskid, mis võivad mõjutada LHV finantstulemusi. Tuvastatud riskid jagunesid kahte põhigruppi:

• füüsilised riskid: nt üleujutused ja äärmuslikud ilmastikunähtused;
• üleminekuriskid: sh regulatiivsed muudatused või turunõudluse muutused vähese CO2-heitega lahenduste suunas.

Esmalt hinnati riske geograafilise jaotuse alusel, kasutades nii sisemisi kui ka väliseid andmeallikaid. Iga riski hinnati selle tõsiduse ja tõenäosuse alusel. Täiendav analüüs tehti vaid sellistele riskidele, mida nende punktisumma põhjal peeti oluliseks.

Korraldati organisatsioonisiseseid töötube, et täiendavalt hinnata olulisi riske, keskendudes nende asjakohasusele konkreetsete majandussektorite jaoks. Iga riski hinnati vastavalt selle võimalikule finantsmõjule skaalal 1–5. Tähtsuse järjekorda seadmise protsess aitas kindlaks teha, missugused riskid nõuavad kiiremat tegutsemist, ja võimaldas kavandada leevendusmeetmeid.

Hindamisel pöörati erilist tähelepanu sektoritele ja geograafilistele piirkondadele, kus kliima- ja keskkonnariskid on kõige suuremad, nt hinnati põhjalikult energiamahukaid tööstusharusid ja üleujutusohtlikke piirkondi, et teha kindlaks valdkonnad, kus regulatiivsed või füüsilised riskid võivad põhjustada märkimisväärset rahalist kahju. Selles protsessis võeti arvesse LHV tegevuse ja ärisuhete nii otsest kui ka kaudset mõju.

Sidusrühmade kaasamine oli üks olulisuse hindamise põhielemente. Korraldati sisemisi töötube, kus osalesid eksperdid, sh analüütikud ja ärisuhtehaldurid, kes andsid ülevaate sektoripõhistest riskidest. Vajaduse korral konsulteeriti väliste sidusrühmadega, nt regulaatoritega, et hindamine kajastaks paljusid erinevaid vaatenurki.

Olulisuse hindamise tulemused esitati kinnitamiseks asjaomasele juhatusele ning nende kokkuvõte esitati Grupi juhatusele ja nõukogule. Selline struktureeritud lähenemisviis tagab kooskõla LHV strateegiliste eesmärkidega ning aitab teha informeeritud otsuseid kestlikkusega seotud mõjude, riskide ja võimaluste kohta.

Lühikese perioodi riskid	Keskmise perioodi riskid	Pika perioodi riskid
(< 3 aastat)	(3-10 aastat)	(10–30 aastat)
Olulisi riske ei tuvastatud	Olemasolev risk: regulatiivsetest muudatustest tulenevad ülemineku riskid võivad mõjutada LHV olemas olevaid kliente	Olemasolev risk: ülemineku- ja füüsi lised riskid võivad oluliselt mõjutada klientide finantsstabiilsust
	Uued laenud: üleminekuriski tegurid, sh muutused keskkonnaalastes õigus aktides ja kiire tehnoloogiline areng, võivad vähendada uute klientide konkurentsivõimet	Uued laenud: regulatiivsed riskid võivad põhjustada strateegilisi probleeme
	Olemasolev risk, uued lepingud: sidusrühmade eelistuste ja õigusak tide muutmine võib kahjustada mainet ja liisinguturgu	Olemasolev risk, uued laenud: füüsi lised riskid (nt suur sademete hulk) võivad negatiivselt mõjutada tagatise väärtust
		Mainerisk: kliendi mittekestlik käitu mine võib põhjustada märkimisväärset kahju
		Füüsiline risk: suur sademete hulk võib kahjustada ruume ja häirida talitluspidevust
Lühikese perioodi võimalused	Keskmise perioodi võimalused	Pika perioodi võimalused
(< 3 aastat)	(3-10 aastat)	(10–30 aastat)

Lühikese, keskmise ja pika perioodi riskid ja võimalused

Äri- ja ettevõtete laenud: Jätkusuutlike laenude pakkumisega saab LHV aidata kaasa olemasolevate klientide üleminekule kestlikematele äritavadele, mis on energiatõhusamad ja sõltuvad vähem fossiilsetest kütustest. Samal ajal on LHV-l võimalik suunata uusi kliente algusest peale keskkonnasäästlikkuse poole: kestlike tavade kasutuselevõtu soodustamiseks on loodud spetsiaalseid laenutooteid.

Eralaenud: LHV-l on võimalik kasutada sihtotstarbelisi finantstooteid, et suunata kliente jätkusuutlikuma elulaadi suunas. Nende hulka kuuluvad laenud, mis on mõeldud energiatõhusamate kodude ja madalama heitega sõidukite omandamiseks.

Lisaks eeltoodule tuvastatakse, hinnatakse ja juhitakse operatsiooniriski juhtimise protsessi raames korrapäraselt töötajatega seotud riske, kuna LHV saavutab strateegilisi eesmärke peamiselt oma töötajate kaudu. Pikaajalise strateegia ja eesmärkide elluviimiseks värbame ja hoiame pädevaid ja usaldusväärseid töötajaid, kes on valmis pikaajaliselt panustama LHV tegevusse ja arengusse.

1.4.3 Olulised teemad

Kahese olulisuse hindamise põhjal loeti oluliseks järgmised kestlikkusteemad, mis on ka käesoleva kestlikkusaruande aluseks:

• Kliimamuutused (ESRS E1)
• Ressursikasutus ja ringmajandus (ESRS E5)
• Oma töötajaskond (ESRS S1)
• Tarbijad ja lõppkasutajad (ESRS S4)
• Äriline käitumine (ESRS G1)

LHV läheneb kestlikkusele terviklikult, käsitledes kõigi oluliste teemade puhul olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud nii LHV enda tegevuse kui ka väärtusahela järgnevate etappidega. Ringmajanduse puhul hõlmab käsitlus ka väärtusahela eelnevaid etappe.

Mis puudutab meie tulevikku suunatud avaldust, siis jätkame oma kahese olulisuse hindamise protsessi täiustamist, kui suunised täienevad ja turutavad muutuvad selgemaks. 2025. aastal on meie eesmärk viia läbi teine kahese olulisuse hindamine mõjudest tuleneva olulisuse ja finantsolulisuse kombinatsioonina, et koostada põhjalikum ja sidusam sisuline analüüs.

Meie olulised kestlikkusteemad on seotud ka järgmiste ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja nende alameesmärkidega ning toetavad nende saavutamist:

Kestliku arengu eesmärk	Konkreetne kestliku arengu eesmärk, millesse LHV panustab	Kuidas LHV panustab
1. eesmärk: Kaotada kõikjal vaesus mis tahes kujul	1.2. Vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra nende igas vanuses meeste, naiste ja laste osakaalu, kes kannatavad vaesust mis tahes mõõtmes vastavalt riiklikule määratlusele	• Integreerime sotsiaalsed ja keskkonnaalased kaalutlused oma põhitegevusse • Investeerime finantskirjaoskuse levitamisse
	1.4. Tagada 2030. aastaks, et meestel ja naistel, eelkõige vaestel ja ebasoodsas olukorras olevatel inimestel, on võrdne õigus majandusressurssidele ning juurdepääs põhiteenustele, maaomandile ja maa kontrollimisele ning muus vormis varale, pärandile, loodusvaradele, asjakohasele uuele tehnoloogiale ja finantsteenustele, sh mikrofinantseerimisele
7. eesmärk: Tagada kõigile tasku kohane, usaldusväärne, kestlik ja kaasaegne energia	7.1. Tagada 2030. aastaks taskukohane, usaldusväärne ja kaasaegne energia kõigile	• Pakume klientidele võimalust valida rohelisi finantstooteid Täiustame oma hoolsusko •
	7.2. Suurendada 2030. aastaks oluliselt taastuvenergia osakaalu ülemaailmselt toodetavas energias	hustuse protsesse, mis on seotud äriklientide ja partnerite ESG aspektidega
8. eesmärk: Edendada püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, tagada täielik ja tootlik tööhõive ning inimväärne töö kõigile	8.3. Propageerida arengule suunatud tegevuspo liitikaid, et toetada viljakaid tegevusi, inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust ja innovatsiooni ning ergutada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja kasvu, tehes muu hulgas kättesaadavamaks finantsteenused	• Edendame kestlikku kasvu, loome töökohti, toetame ettevõt likkust ja innovatsiooni
	8.10. Tugevdada riikide finantseerimisasutuste suutlikkust ergutada panga-, kindlustus- ja finants teenuste kasutamist ning tagada nende teenuste kättesaadavus kõigile
12. eesmärk: Tagada kestlikud tarbimis- ja tootmisviisid	12.2. Saavutada 2030. aastaks loodusvarade kestlik majandamine ja tõhus kasutamine	• Võtame äriotsustes arvesse keskkonnategureid
	12.6. Stimuleerida ettevõtteid, eelkõige suurettevõtteid ja rahvusvahelisi kontserne, tegutsema kestlikult ning lisama kestlikkust käsitlev teave oma aruannetesse	• Edendame vastutustundlikku laenamist ja tarbimist
13. eesmärk: Tegutseda kiirelt ja otsustavalt kliimamuu tuste ja nende mõjuga võitlemiseks	13.2. Lülitada kliimamuutustega võitlemise meetmed riiklikesse tegevuspoliitikatesse, tegevuskavadesse ja planeerimisse	• Toetame finantssektori kestlikku arengut, kutsudes üles rakendama keskkonnasäästlikke äritavasid nii finantssektoris kui ka riigi tasandil
	13.3. Täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas

1.5 Kestlikkusaruandega hõlmatud avalikustamisnõuded

ESRS	Avalikustamisnõue	Avalikustatav teave	Aruande osa
Üldine avalikus tatav teave	BP-1	Kestlikkusaruande koostamise üldine alus	Aruandluse põhimõtted
ESRS 2	BP-2	Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega	Aruandluse põhimõtted
	GOV-1	Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll	Jätkusuutlikkuse juhtimine
	GOV-2	Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorgani tele esitatud teave ja nende poolt käsitletud kestlikkusaspektid	Jätkusuutlikkuse juhtimine
	GOV-3	Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse	Jätkusuutlikkuse juhtimine
	GOV-4	Avaldus hoolsuskohustuse kohta	Avaldus hoolsuskohustuse kohta
	GOV-5	Riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll	Aruandluse põhimõtted
	SBM-1	Strateegia, ärimudel ja väärtusahel	Jätkusuutlikkusstrateegia Ärimudel ja väärtusahel
	SBM-2	Sidusrühmade huvid ja seisukohad	Sidusrühmade kaasamine
	SBM-3	Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga	Ärimudel ja väärtusahel
	IRO-1	Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus	Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
	IRO-2	ESRS-ide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega	Kestlikkusaruandega hõlmatud avalikustamisnõuded
Kliimamuutused	ESRS 2 GOV-2	Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse	Kestlikkuse juhtimine
E1	E1-1	Üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks	Kliimamuutused
	ESRS 2 SBM-3	Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga	Kliimamuutused
	ESRS 2 IRO-1	Kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus	Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
	E1-2	Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika	Kliimamuutused
	E1-3	Kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid	Kliimamuutused
	E1-4	Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid	Kliimamuutuste leevendamise eesmärgid
	E1-5	Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus	Oma tegevusest tulenevad kasvu hoonegaaside heitkogused
	E1-6	1., 2. ja 3.mõjuala koguheide ning kasvu hoonegaaside koguheide	Oma tegevusest tulenevad kasvu hoonegaaside heitkogused; Rahas tatud heitkogused
	E1-7	Kasvuhoonegaaside sidumine ja kasvu hoonegaaside heite vähendamise projektid, mida rahastatakse süsinikukrediitide kaudu	Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
	E1-8	Ettevõttesisene süsinikuheite hinnastamine	Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

ESRS	Avalikustamisnõue	Avalikustatav teave	Aruande osa
Ressursi kasutus ja ringmajandus	ESRS 2 IRO-1	Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus	Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
E5	E5-1	Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika	Ringmajandus
	E5-2	Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid	Ressursikasutus
	E5-5	Ressursside väljundvood	Ressursikasutus
Oma töötajaskond	ESRS 2 SBM-2	Sidusrühmade huvid ja seisukohad	Sotsiaalne teave
S1	ESRS 2 SBM-3	Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga	Sotsiaalne teave
	S1-1	Oma töötajaskonnaga seotud poliitika	Oma töötajaskond; Poliitika, meetmed ja eesmärgid
	S1-2	Protsessid oma töötajaskonna ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõjude teemal	Töötajate kaasamine ja areng
	S1-3	Protsessid negatiivsete mõjude heasta miseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada	Töötajate kaasamine ja arendamine; Töötajate pühendumuse uuringud ja tagasisidekanalid
	S1-4	Meetmete võtmine seoses oluliste mõju dega ning lähenemisviisid oma töötajaskon naga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus	Oma töötajaskond; Poliitika, meetmed ja eesmärgid
	S1-5	Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, posi tiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid	Töötasu ja võrdne tasustamine
	S1-6	Ettevõtja palgatöötajate tunnused	Oma töötajaskond;
	S1-9	Mitmekesisuse näitajad	Võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine
	S1-10	Piisav töötasu	Töötasu ja võrdne tasustamine
	S1-16	Tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu)	Töötasu ja võrdne tasustamine
	S1-17	Juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduvad tõsised mõjud	Töötajate tervis ja ohutu töökeskkond
Tarbijad ja lõppkasutajad	ESRS 2 SBM-2	Sidusrühmade huvid ja seisukohad	Sidusrühmade kaasamine
S4	ESRS 2 SBM-3	Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga	Tarbijad ja lõppkasutajad
	S4-1	Tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted	Kliendikogemus; Põhimõtted ja poliitikad
	S4-2	Protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõjude teemal	Kliendikogemus
	S4-3	Protsessid negatiivsete mõjude heastami seks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada	Kliendikogemus
	S4-4	Meetmete võtmine seoses oluliste mõju dega tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meet mete tõhusus	Sotsiaalne mõju e-kanalite kaudu; Finantskirjaoskus ja majanduslik turvatunne
	S4-5	Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, posi tiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid	Finantskirjaoskus ja majanduslik turvatunne

ESRS	Avalikustamisnõue	Avalikustatav teave	Aruande osa
Äriline käitu mine G1	ESRS 2 GOV-1	Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll	Grupi juhtorganid; Ühingujuhtimise aruanne
	ESRS 2 IRO-1	Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus	Juhtimisalane teave
	G1-1	Ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur	Ühingujuhtimise aruanne; Ettevõtte kultuur ja eetiline juhtimine
	G1-2	Suhete haldamine tarnijatega	Väärtusahela juhtimine
	G1-3	Korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine	Ühingujuhtimise aruanne; Korrupt siooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine
	G1-4	Kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid	Ühingujuhtimise aruanne; Korrupt siooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine
	G1-5	Poliitiline mõju ja lobitöö	Ühingujuhtimise aruanne; Ettevõtte kultuur ja eetiline juhtimine
	G1-6	Maksetavad	Väärtusahela juhtimine

Andmete esitamine viidetena

Nõutav teave, mis on esitatud kestlikkusaruandes viidetena

ESRS	Avalikustamisnõue	Aruanne või peatükk, kus see on avalikustatud	Aruande osa
Äriline käitu mine G1	ESRS 2 GOV-1	Grupi juhtorganid; Ühingujuhtimise aruanne	Grupi juhtorganid; Üldkoosolek; Juhatus
	G1-1	Ühingujuhtimise aruanne	Ettevõttekultuur ja eetiline juhtimine
	G1-3	Ühingujuhtimise aruanne	Korruptsiooni ja altkäemaksu enne tamine ja avastamine
	G1-4	Ühingujuhtimise aruanne	Korruptsiooni ja altkäemaksu enne tamine ja avastamine
	G1-5	Ühingujuhtimise aruanne	Ettevõttekultuur ja eetiline juhtimine

2. Keskkonnateave

LHV mõju keskkonnale avaldub tema äri- ja majandustegevuse kaudu. Oma mõjuanalüüsi tulemusena järeldasime, et meie kõige olulisem mõju tuleneb meie krediidiportfellist, kuna rahastades suurt osa Eesti majandusest, rahastame paratamatult nii suure kliimamõjuga kui ka ringmajandusele kaasa aitavaid sektoreid ja tegevusi. Lisaks mõjude taseme hindamisele võtame vastutuse ka mõjude leevendamise eest, töötades välja tooteid ja pakkudes teenuseid, mis aitavad võidelda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu ressursikasutuse kaudu. Meie fookusvaldkondadeks on muu hulgas meie ja meie klientide tegevuse kliimamõju, kliimamuutuste leevendamine kestlike finantstoodete ja -teenuste kaudu ning energiatõhusate hoonete ehitamise ja olemasolevate ehitiste renoveerimise, vähese heitega sõidukite ostmise ja kestlike investeeringute tegemise edendamine.

Lisaks sellele, et keskendume nii klientide kui ka enda tegevusest tulenevale mõjule, analüüsime ja vähendame keskkonnaga seotud riske finantsolulisuse seisukohast. Kliimaga seotud riske käsitletakse laenuanalüüsis lähtuvalt laenu suurusest ja kliendi tegevusvaldkonnast ning ESG riskid on integreeritud krediidiprotsessidesse välistamisnimekirja ja ESG reitingu mudeli abil. Lisaks sellele hindame erinevate kliimastsenaariumite raames vastupidavusega seotud riske, et tagada meie tegevuse pikaajaline stabiilsus.

Allpool, punktides "Kliimamuutused" ja "Ringmajandus", anname ülevaade sellest, kuidas LHV lahendab põhilisi väljakutseid, mis on seotud kõige olulisemate keskkonnaaspektidega, nagu kliimamuutused ja ringmajandus, mida me oma väärtusahela kaudu mõjutame ja millega võivad kaasneda riskid. Meie pingutused ei keskendu mitte ainult riskide juhtimisele, vaid ka võimaluste kasutamisele, nt toetame sihtotstarbelise rahastamisega kliimaneutraalsele majandusele üleminekut, suurendame töötajate, klientide ja üldsuse teadlikkust säästvast tegevusest ning eraldame ressursse kestlike finantstoodete väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks.

Oleme oma juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted sidunud peamiste tulemusnäitajatega (KPI) erinevates strateegilistes ja ärivaldkondades. Kestlikkusega seotud kaalutlused, sh kliimamuutuste leevendamise eesmärgid, on sellesse raamistikku integreeritud osana meie laiemast pühendumusest viia stiimulid kooskõlla kestlike äritavadega. Kliimaga seotud valdkondadega tegutsevate juhatuse liikmete puhul on nende tasustamisse kaasatud konkreetsed kliimaga seotud eesmärgid ja sihid, mille kaal on võrdne teiste kaalutlustega (s.o 16–20% võrreldes muude teguritega, mida on kokku 5–6).

LHV rakendab ESG poliitikat, ESG riski juhtimise poliitikat ja Rohelise kontori põhimõtteid kooskõlas meie kliimaga seotud tegevuste ja jõupingutustega. Finants-, inim- ja tehnoloogiliste ressursside strateegiline kasutamine tagab kestlikkusalgatuste tulemusliku elluviimise, sisemiste süsteemide täiustamine parandab aga andmete kogumise ja aruandluse võimekust, võimaldades avalikustada kliimaga seotud mõjude, riskide ja võimaluste kohta täpsemat ja põhjalikumat teavet.

2.1 Euroopa Liidu taksonoomia

EL-i taksonoomia (st taksonoomiamäärus (määrus (EL) 2020/852) ja selle delegeeritud õigusaktid (määrus (EL) 2021/2139 (kliimaalane delegeeritud õigusakt), määrus (EL) 2021/2178 (avalikustamist käsitlev delegeeritud õigusakt) ja määrus (EL) 2023/2486 (keskkonnaalane delegeeritud õigusakt)) on kestliku majandustegevuse liigitamise raamistik, mille eesmärk on suunata meid ja meie sidusrühmi keskkonnasäästlikuma tegevuse poole. Selles on määratletud rida kriteeriumeid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus on taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas, kusjuures põhitähelepanu on kuuel keskkonnaeesmärgil (kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine).

Meie poolt avalikustatud teave kajastab LHV vastavust Euroopa Liidu taksonoomiale.

Avalikustatud teabes oleme LHV peamiste tulemusnäitajate (KPI) arvutamisel lähtunud oma klientide viimastest kättesaadavatest andmetest ja peamistest tulemusnäitajatest.

Kooskõlas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusaktiga põhinevad meie tulemusnäitajad meie vastaspoolte viimastel avaldatud majandusaasta või kestlikkusaruannetel.

Selle aruandeaasta jaoks kasutas LHV 2023. majandusaasta kohta avaldatud andmeid, kuna need on kõige värskemad kättesaadavad kestlikkus- ja finantsandmed. See on kooskõlas CSRD nõuetega, mida kohaldatakse alates 2024. aastast muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi (NFRD) nõuete asemel.

Valitsetavate varade puhul kasutame samuti vastaspoolte kõige värskemaid avaldatud andmeid. Kui vastaspooled ei esita kõiki vajalikke peamisi tulemusnäitajaid, loetakse riskipositsioon taksonoomias käsitlemata või taksonoomiaga mitte kooskõlas olevaks riskipositsiooniks.

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi järgimise seisukohast tagab LHV, et tema avalikustatavas teabes on võetud arvesse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamist ja selle asjakohasust taksonoomiaaruandluse koostamisel. See lähenemisviis väljendab meie pühendumust järgida arenevat kestlikkusaruandluse raamistikku ja integreerida regulatiivsed nõuded oma avalikustatavasse teabesse.

Vastavalt eelmise majandusaasta võrdlusandmete esitamise nõuetele tagab LHV vastavuse, avaldades oma taksonoomia teabes ja vajaduse korral ettenähtud vormidel nii jooksva kui ka eelneva aasta andmed. Majandusaasta jooksul toimunud muudatuste tõttu konsolideerimises ja konkreetsetes arvutusmeetodites oleme siiski korrigeerinud viimase majandusaasta võrdlusandmeid, et tagada täpsus ja kooskõla meie korrigeeritud lähenemisviisiga.

Tuginedes vastaspoolte kõige hilisematele avaldatud aastaaruannetele (finantsaasta 2024 puhul hõlmavad need 2023. aasta näitajaid), esitades korrigeeritud võrdlusnäitajaid ja järgides regulatiivseid standardeid, tagab LHV oma kestlikkusaruandluse läbipaistvuse ja järjepidevuse, kohanedes samal ajal üleminekuga muud kui finantsaruandlust käsitlevalt direktiivilt äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi nõuetele.

LHV taksonoomiaaruandlus on esitatud samas valuutas, milles on esitatud LHV konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

2.1.1 Avalikustatud teabe ulatus

Aruanne hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2024 ja on koostatud konsolideeritud alusel. Rohevarade suhtarvu avalikustamisel kehtib nõue lähtuda kapitalinõuete määruses (määrus (EL) 575/2013) sätestatud usaldatavusnõuete kohasest konsolideerimisest. Usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine erineb aga IFRS-i kohasest konsolideerimisest, mida tuleb rakendada konsolideeritud raamatupidamise aruande koostamisel. Meie puhul hõlmab kapitalinõuete määruse usaldatavusnõuete kohasel konsolideerimisel põhinev konsolideeritud olukord AS-i LHV Group (emaettevõte) ja tema tütarettevõtete AS-i LHV Pank, AS-i LHV Finance (AS-i LHV Pank tütarettevõte), AS-i LHV Varahaldus, LHV Bank Ltd ja AS-i LHV Paytech taksonoomiaaruandeid. AS-ile LHV Group kuulub AS-i LHV Pank kaudu 65% osalus AS-is LHV Finance ning AS-i LHV Group osalus AS-is LHV Kindlustus on 65%, nagu ka eelmisel majandusaastal.

EL-i taksonoomia kontekstis koosneb Grupp nii finants- kui ka mittefinantsettevõtetest. Ehkki mittefinantsettevõtted on meie tegevuse lahutamatu osa, keskendub käesolev aruanne peamiselt finantsettevõtetele, sealhulgas LHV Pank, LHV Bank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus.

Esiteks on mittefinantstegevuste kogumaht taksonoomiaaruandluse vaatenurgast marginaalne, moodustades 9,97% grupi kogu tegevusest (8,95% LHV Group, 1,00% LHV Finance ja 0,02% LHV Paytech). Teiseks oleks selles proportsioonis taksonoomias käsitletuks või vastavaks kvalifitseeruvate mittefinantstegevuste osakaal ebaoluline.

Põgusa hindamise käigus leidsime, et LHV Finance, LHV Paytech ja LHV Group kui valdusettevõte ei tegele taksonoomias käsitletud tegevustega. Need ettevõtted ei oma kinnisvara, sõidukeid ega muid materiaalseid varasid, mis oleksid seotud taksonoomias käsitletud tegevustega, nagu hoonete soetamine, transport või otsene andmetöötlus. Kõik LHV Finance'i ja LHV Groupi (soolo) kasutatavad IT-teenused on lepingute alusel hallatud LHV Panga kaudu ning neid ei opereeri vastavad ettevõtted otse, mistõttu need ei vasta taksonoomias käsitletud kriteeriumidele. LHV Paytech haldab oma pilvepõhist maksevärava platvormi välise teenusepakkuja kaudu hangitud teenuste abil. Tulenevalt meie mittefinantsettevõtete piiratud osakaalust ja kokkupuutest taksonoomias käsitletud majandustegevustega, ei ole me nende üksuste jaoks arvutanud CapEx-, OpEx- ega tulupõhiseid KPI-sid ega läbi viinud eraldi põhjalikke analüüse, nagu on nõutud Avalikustamise Delegeeritud Määruses (DDA). Lisaks tooks eraldi andmete avaldamine mittefinantsettevõtete kohta kaasa ebaproportsionaalse haldus- ja tegevuskoormuse, pakkumata samas märkimisväärset väärtust investoritele.

See lähenemine on kooskõlas meie jätkusuutlikkusaruandluse olemusega. Käesoleva aruande eesmärk on anda sisukat, selget ja praktilist teavet, mis vastab meie investorite ja sidusrühmade ootustele. Kui meie mittefinantstegevuste ulatus või olulisus tulevikus suureneb, hindame uuesti nende kaasamist aruandlusraamistikku, et tagada vastavus regulatiivsetele nõuetele ja sidusrühmade vajadustele.

Meie taksonoomiaaruandluses on täpselt järgitud avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti, sh selle lisades avaldatud kvantitatiivsete andmete (rohevarade suhtarv ja täiendavad peamised tulemusnäitajad) vormide nõudeid ning juhiseid kvalitatiivse teabe kohta. Taksonoomiaaruanded avalikustatakse tabeli vormis, mis on kooskõlas viidatud õigusakti lisadega. Krediidiasutuste rohevarade suhtarvuga seotud teave järgib V ja VI lisa nõudeid (vt 1 tabel "Krediidiasutuste peamiste tulemusnäitajate vormid" konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2). LHV Varahalduse avalikustatav lisateave hõlmab mittefinantsettevõtete ja finantsettevõtete käibe- ja kapitalikulude põhiseid peamisi tulemusnäitajaid vastavalt III ja IV lisale (vt 2 tabel "Varahaldurite peamiste tulemusnäitajate vormid" konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2) ning LHV Kindlustuse avalikustatav teave hõlmab aruandlust kindlustusmaksete ja investeeringute peamiste tulemusnäitajate kohta vastavalt avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti IX ja X lisale (vt 3 tabel "Kindlustus- ja edasikindlustusandjate peamiste tulemusnäitajate vormid" konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2). Tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevuste kohta on esitatud teave

vastavalt avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti XII lisale (vt 4 tabel "Tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevuste peamiste tulemusnäitajate vormid" konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2).

2.1.2 Taksonoomiaga kooskõlas ja taksonoomias käsitletud majandustegevus

Selleks, et teha kindlaks taksonoomias käsitletud majandustegevused kooskõlas taksonoomiamääruse artikliga 8 ja selle delegeeritud õigusaktidega, viib LHV läbi oma tegevuste analüüsi. Analüüsis keskendutakse peamistele varakategooriatele, mille hulgas on hüpoteeklaenud, hoonete renoveerimislaenud, mootorsõidukilaenud, mittefinants- ja finantsettevõtted, kohalikud omavalitsused ning teatavad bilansivälised varad, nt valitsetavad varad. Võimaluse korral hinnatakse analüüsis ka kooskõla taksonoomia tehniliste sõelumiskriteeriumidega, sh olulise panuse ja põhimõtte "ei kahjusta oluliselt" kriteeriumide ning minimaalsete kaitsemeetmetega. Riiklike üksuste, sh kohalike omavalitsustega seotud riskipositsioonide puhul hinnatakse, kas majandustegevus on taksonoomias käsitletud, kuid need jäetakse kooskõlas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusaktiga taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse peamistest tulemusnäitajatest välja. Need riskipositsioonid ei vasta taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse määratlusele, kuna puudub direktiivi 2013/34/EL artikli 19a või 29a kohane aruandluskohustus.

Lisaks tehakse analüüsis kindlaks tegevused, mis on liigitatud ülemineku- või toetavaks tegevuseks, kui see on asjakohane. Sellised tegevused aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele, nagu kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, ning need liigitatakse taksonoomias käsitletud majandustegevuse alla. Näiteks võib tuua taastuvenergiaprojektide, energiatõhusate eluasemete ja vähese heitega sõidukite rahastamise. Taksonoomias käsitlemata tegevus hõlmab riskipositsioone, mille puhul vastaspooltelt ei ole võimalik saada piisavat teavet, nt väiksemad ettevõtted, kelle suhtes ei kohaldata (NFRD-d või CSRD-d, või äriühingud, kes ei avalikusta tehniliste sõelumiskriteeriumidega kooskõlas olevat teavet.

Iga tegevuse puhul vaadatakse läbi tehnilised sõelumiskriteeriumid, et määrata kindlaks panus EL-i keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Näiteks vastab osa LHV hüpoteeklaenude portfellist kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele, kuna energiamärgise alusel on rahastatavad hooned vastavuses nõutavate energiatõhususe tasemetega. Samamoodi on kõik mootorsõidukilaenud taksonoomias käsitletud. Madala heitkogusega sõidukite (kuni 50 grammi CO2 kilomeetri kohta (gCO2/km)) jaoks väljastatud laenud, kui sõiduk on registreeritud enne 2025. aastat, aitavad kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. Pärast 2025. aastat registreeritud sõidukite puhul aitavad kliimaeesmärkide täitmisele kaasa ainult nullheitega sõidukite soetamiseks väljastatud laenud, kuna need vastavad taksonoomias käsitletud majandustegevuse tehnilistele sõelkriteeriumidele.

1. aasta aruandluses on LHV hüpoteeklaenu- ja mootorsõidukilaenuportfellid ning ka kindlustusega seotud riskipositsioonid esitatud taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteolevate tegevustena. Oleme jõudnud järeldusele, et kuna me ei suuda praegu üheaegselt kinnitada vastavust tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, põhimõtte "ei kahjusta oluliselt" kriteeriumile ja minimaalsetele kaitsemeetmetele, ei ole me käesoleval aruandeaastal eraldi tehniliste sõelumiskriteeriumide valideerimist prioriteediks seadnud. Kuna tulemus ei viiks siiski taksonoomiaga kooskõlani, oleme keskendunud teistele regulatiivsetele ja aruandlusega seotud prioriteetidele. Edaspidi vaatame oma lähenemisviisi üle, et tagada tõhus andmekasutus ning hinnata taksonoomiaga vastavuse tuvastamise võimalikkust tulevastes aruandlusperioodides.

Samal ajal tuvastati valitsetavate varade puhul taksonoomiaga kooskõla nii portfellihalduse (LHV Pank) kui ka varahalduse (LHV Varahaldus) poolel (vt 1 ja 2 tabelid "Krediidiasutuste peamiste tulemusnäitajate vormid" ja "Varahaldurite peamiste tulemusnäitajate vormid" konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2).

LHV avalikustab hõlmatud varade osakaalu, mis on seotud taksonoomias käsitlemata majandustegevusega, vastavalt taksonoomia määrusele ja selle delegeeritud õigusaktidele.

LHV jaoks on EL-i taksonoomia rakendamisel, sh panganduse ja kindlustusega seotud riskipositsioonide ja tegevuste täieliku kooskõla kinnitamisel, muu hulgas peamiseks väljakutseks piisavate riskipositsioonipõhiste andmete hankimine, et täita tehniliste sõelumiskriteeriumide, kaasaarvatud põhimõtte "ei kahjusta oluliselt" kriteeriumi ja minimaalsete kaitsemeetmete nõudeid. Eelkõige puudutab see majapidamistega seotud riskipositsioone, nagu hüpoteek- ja sõiduki- laenud. Ehkki 2023. aasta detsembris avaldatud Euroopa Komisjoni teatises taksonoomiaaruandluse nõuete kohta anti esialgne ülevaade sellest, kuidas tuleks põhimõtet "ei kahjusta oluliselt" täitmist majapidamiste puhul hinnata, ei ole LHV neid soovitusi pangandusja kindlustustegevuse puhul kriteeriumide keerukuse ja paremate andmekogumismehhanismide vajaduse tõttu veel täielikult rakendanud.

Probleemiks on ka sõltuvus taksonoomiaaruannetest, mida avalikustavad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse NFRD-d ja CSRD-d. Nende andmete kvaliteet ja kättesaadavus on väga erinev ning paljud finantsettevõtted koostavad aruandluse taksonoomiaga kooskõla kohta esimest korda 2024. aastal. Kui taksonoomiaga kooskõla kinnitavaid peamisi tulemusnäitajaid ei ole avalikustatud, liigitatakse

riskipositsioon positsiooniks, mis ei ole taksonoomiaga kooskõlas. LHV eeldab, et see paraneb koos CSRD rakendamisega.

Valitsetavate varade puhul kasutab LHV vastaspoolte taksonoomiateabe saamiseks Morningstar Sustainalyticsi andmeid. Kui vastaspool ei avalda taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse peamisi tulemusnäitajaid, lähtub LHV parimatest võimalikest hinnangutest ja võrdlusalustest. Küll aga puudub kindlus, kas riskipositsioone NFRD ja CSRD aruandluskohustusega emaettevõtete tütarettevõtete suhtes võib pidada taksonoomiaga kooskõlas olevaks, eelkõige üldotstarbeliste laenude puhul.

Nendest piirangutest hoolimata jälgib LHV turupraktikate arengut taksonoomias käsitletuse ja taksonoomiaga kooskõla hindamisel. Vastavalt sellele, kuidas tavad ja regulatiivsed ootused arenevad, tõhustab LHV oma andmekogumis- ja kontrolliprotsesse ning täiustab oma taksonoomiaaruandluse raamistikku ning esitab tulevikus avalikustatavas teabes üksikasjalikumaid kirjeldusi eelduste, metoodikate ja andmeallikate kohta, et suurendada läbipaistvust ja tagada vastavus taksonoomiamäärusele.

Taksonoomiaaruandlusega seotud probleemide ja piirangute lahendamiseks töötasime 2024. aastal välja ja kinnitasime oma taksonoomiaaruandluse protsessi, et tagada edaspidi järjepidevus ja täpsus. Samal ajal parandame oma andmete kogumise ja analüüsimise suutlikkust, et paremini tuvastada teabelünki ja täiustada oma metoodikat. Kuna ettevõtted, sh meie vastaspooled, esitavad lähiaastatel regulatiivsete nõuete tõttu üksikasjalikumaid andmeid või seoses sellega, et tekib võimalusi keskmiste turunäitajate arvesse võtmiseks, loodame saada paremat teavet täpsemate hinnangute ja aruandluse teostamiseks.

Kirjeldatud jõupingutused on kooskõlas LHV ESG strateegiaga, mille eesmärk on toetada üleminekut kestlikule majandusele. Samal ajal tunnistame, et teatud probleemid, nagu andmete kättesaadavus ja protseduuride keerukus, on jätkuvalt takistuseks.

Avaldus taksonoomiaga kooskõla kohta

1. aasta aruandluses on LHV varadest 32,07% hinnatud taksonoomias käsitletud ja ülejäänud 67,93% taksonoomias käsitlemata varadeks (vt 1 tabel "Krediidiasutuste peamiste tulemusnäitajate vormid" konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2). Eelmise majandusaasta (2023) taksonoomias käsitletud varade osakaal oli 32,54% ja taksonoomias käsitlemata varade osakaal 67,46%. Need näitajad erinevad eelmisel aastal avaldatud andmetest arvutamismetoodika muutuse tõttu. Esitatud näitajad väljendavad LHV pühendumust viia oma tegevus kooskõlla EL-i taksonoomiaraamistikuga, mille edasine areng jätkub.

Peamised tulemusnäitajad (KPI-d)

LHV käsitleb rohevarade suhtarvu peamise KPI-na, mis näitab kooskõla taksonoomiaga. Rohevarade suhtarvu ja muude KPI-de puhul on hõlmatud varadeks ja tegevusteks riskipositsioonid, mis on seotud majapidamistega (hüpoteeklaenud, hoonete renoveerimislaenud ja mootorsõidukilaenud), mittefinants- ja finantsettevõtetega ning kohalike omavalitsustega, samuti teatavad bilansivälised varad (valitsetavad varad ja finantsgarantiid). Üksikasjalik teave hõlmatud varade kohta on esitatud tabeli kujul (vt 1 tabel "Krediidiasutuste peamiste tulemusnäitajate vormid" konsolideeritud kestlikkusaruande lisas 2).

Rohevarade suhtarv on ühtlasi peamine KPI, mida kasutatakse teabe avalikustamisel krediidiasutuste tegevuse kooskõla kohta taksonoomiaga. See näitab taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse rahastamise ja sellesse investeeritud varade osakaalu (lugeja) ning seda arvutatakse osakaaluna hõlmatud bilansilisest koguvarast (nimetaja).

Teatavad varad jäetakse rohevarade suhtarvu arvutusest välja. Riskipositsioonid keskvalitsuste, keskpankade ja riigiüleste emitentide suhtes jäetakse välja nii suhtarvu nimetajast kui ka lugejast. Vastavalt avalikustamisnõuetele tuleb teatavad varad taksonoomias käsitlemise või taksonoomiaga kooskõla hindamisel arvesse võtmata jätta ning seetõttu on need lugejast välja jäetud. Selliste varade hulka kuuluvad nt riskipositsioonid ettevõtete suhtes, kellel ei ole eraldi kestlikkusaruande avalikustamise kohustust, st kõik ettevõtted, mis ei ole suured (enam kui 250 töötajaga (majandusaastal 2024 enam kui 500 töötajaga) ja/või netokäibega üle 50 miljoni euro ja/või koguvara mahuga üle 25 miljoni euro) avaliku huvi ettevõtted, st CSRD kohaldamisalasse mittekuuluvad ettevõtted. Sellised varad esitatakse aruandluses kui taksonoomias käsitlemata varad, olenemata nende potentsiaalist vastata taksonoomia keskkonnasäästliku tegevuse kriteeriumidele.

Aruandluses esitatud 2024. aasta rohevarade suhtarv näitab seda osakaalu LHV varadest, millega rahastatakse või mis on investeeritud taksonoomiaga kooskõlas olevatesse majandustegevustesse, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamise või kliimamuutustega kohanemise eesmärgi saavutamisele. Kooskõlas EL-i taksonoomiaga avalikustab LHV ka hõlmatud varade osakaalu, mis on seotud taksonoomias käsitletud ja taksonoomias käsitlemata majandustegevusega kõigi kliimaalases delegeeritud õigusaktis sätestatud keskkonnaeesmärkide lõikes. Ometi, tuginedes klientide poolt 2023. majandusaasta kohta avaldatud andmetele, ei ole LHV tuvastanud tegevusi ega kokkupuuteid teiste keskkonnaeesmärkidega, nagu vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandusele üleminek, saastuse vältimine ja tõrje või elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Lisaks ei paku LHV praegu finantstooteid, mis oleksid spetsiaalselt suunatud nende eesmärkide toetamisele. Meie jätkusuutlikud finantseerimistooted keskenduvad eelkõige kliimamuutuste leevendamisele, sealhulgas kodulaenudele A- ja B-energiaklassi eluasemetele ning mootorsõidukilaenudele madala heitega sõidukite jaoks.

Taksonoomiaga kooskõlas olevate ning kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele kaasa aitavate majandustegevuste osakaalu hakatakse avalikustama alates avalikustamisaastast 2026, nagu on nõutud avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusaktiga.

LHV kajastab lisaks ka nõutavat kvalitatiivset teavet, mis majandustegevustega seondub, nagu on sätestatud avalikustamist käsitlevas delegeeritud õigusaktis. Kvalitatiivne teave hõlmab teavet tegevuste konteksti ja kooskõla kohta, samuti selle kohta, kuidas need on seotud kõigi taksonoomiamääruse kohaste keskkonnaeesmärkidega. Rohevarade suhtarvu arvutamisel jäetakse lugejast välja riskipositsioonid äriühingute suhtes, kellel ei ole kohustust avaldada kestlikkusaruandeid NFRD ja CSRD alusel. Lisaks jättis 2024. aastal LHV piiratud andmete tõttu rohevarade suhtarvu arvutusest välja riskipositsioonid CSRD-emaettevõtete suhtes (st ettevõtted, kellel on kohustus avaldada muud kui finantsteavet NFRD ja CSRD alusel).

Meie konsolideeritud rohevarade suhtarv, mis näitab kõigi meie gruppi kuuluvate krediidiasutuste taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevustega seotud bilansiliste varade osakaalu, on 0%. Meie pangandus- ja investeerimisteenuste puhul on 32,07% meie laenudest ja ettemaksetest seotud taksonoomias käsitletud, kuid mitte sellega kooskõlas olevate tegevustega, ning ülejäänud 67,93% varadest on seotud taksonoomias käsitlemata tegevustega (eelmisel aastal 0% taksonoomiaga kookõlas, 32,54% taksonoomias käsitletud ja 67,46% taksonoomias käsitlemata, vt 1 tabel "Krediidiasutuste peamiste tulemusnäitajate vormid" konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2).

Valitsetavate varade KPI-de arvutamise metoodika hõlmab taksonoomia eesmärkidega kooskõlas olevate investeeringute osakaalu kindlaks tegemist selliste asjakohaste mõõdikute alusel nagu käive ja kapitalikulud. Lugeja sisaldab taksonoomiakriteeriumidele vastavatesse tegevustesse tehtud investeeringute väärtust ja nimetaja hõlmab valitsetavate varade koguväärtust, millest on välja jäetud riskipositsioonid keskvalitsuste, keskpankade ja riigiüleste emitentide suhtes. Avalikustatud teave hõlmab KPI-sid taksonoomiaga kooskõlas olevate majandustegevuste kohta koondtasandil ja lisaks majandustegevuste jaotust selle alusel, mida peetakse üleminekulisteks, toetavateks või taksonoomias käsitlemata tegevusteks. Kui see on asjakohane, on kaasatud kinnisvarasse ja võlainstrumentidesse tehtud investeeringud, lähtudes nende kooskõlast taksonoomia eesmärkidega.

LHV Varahalduse puhul on 1,26% investeeringutest taksonoomiaga kooskõlas, 6,31% on taksonoomias käsitletud ja ülejäänud 93,28% on taksonoomias käsitlemata (eelneval aastal oli 8,2% taksonoomias käsitletud, 90.6% taksonoomias käsitlemata ja 0,6% taksonoomiaga kooskõlas (käibepõhine) ja 1,3% taksonoomiaga kooskõlas (kapitalikulupõhine), vt 2 tabel "Varahaldurite peamiste tulemusnäitajate vormid" konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2).

LHV kindlustustegevuse peamiste tulemusnäitajate arvutused põhinevad sellise kindlustustegevuse kaalutud keskmisel väärtusel, mis on seotud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega, võrreldes teenitud kindlustusmaksete kogusummaga ning kõigi selliste investeeringute kaalutud keskmisel väärtusel, mis on seotud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega, võrreldes peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaraga, välja arvatud riiklikud üksused.

1. aastal oli 0% kindlustustegevusest taksonoomiaga kooskõlas. Taksonoomias käsitletud, kuid sellega kooskõlas mitteolev kindlustustegevus moodustas 50% ja taksonoomias käsitlemata tegevus samuti 50% teenitud kindlustusmaksete kogusummast (vt 3 tabel "Kindlustus- ja edasikindlustusandjate peamiste tulemusnäitajate vormid", vorm 1 konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2). Samuti tehti kindlaks 0,06% vastavus investeeringute kapitalikulude põhjal, mille puhul peamise tulemusnäitajaga hõlmatud varad moodustasid 56% koguinvesteeringutest. Taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteolevad investeeringud moodustasid 70,90% ja taksonoomias käsitlemata investeeringud 24,50% (vt 3 tabel "Kindlustus- ja edasikindlustusandjate peamiste tulemusnäitajate vormid", vorm 2, konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2).

Kooskõlas EL-i taksonoomiaraamistikuga ja avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti XII lisas esitatud nõuetega avaldab LHV ka tuumaenergia- ja maagaasisektori tegevuse rahastamisega seotud riskipositsioonid (NACE koodid 7219, 3511, 4222, 3530, 7211).

1. aastal rahastas LHV tuumaenergiaga seotud tegevusi, nagu projekte või majandusüksusi, mis tegelevad uute tuumarajatiste ehitamise ja ohutu käitamisega elektri tootmiseks või soojusenergia töötlemiseks, samuti nende ohutuse suurendamisega, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat, ning elektrit tootvate või soojusenergiat töötlevate olemasolevate tuumarajatiste ohutu käitamisega, sh kaugkütteks või tööstuslikeks protsessideks, samuti nende ohutuse suurendamisega. Maagaasiga seotud tegevuste puhul rahastati fossiilseid gaaskütuseid kasutavate elektritootmise rajatiste ehitamist või käitamist, fossiilseid gaaskütuseid kasutavate soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmise rajatiste ehitamist, taastamist ja käitamist ning fossiilseid gaaskütuseid kasutavate soojus-/

jahutusenergiat tootvate rajatiste ehitamist, taastamist ja käitamist.

Eelmisel aastal rahastati samu tuumaenergiaga seotud tegevusi. Maagaasiga seotud tegevuste puhul puudusid fossiilsetest gaaskütustest soojus-/jahutusenergiat tootvate rajatiste ehitamise, taastamise ja käitamisega seotud riskipositsioonid.

LHV on teinud oma aruandeaasta tuuma- ja maagaasiga seotud riskipositsioonide üksikasjalise analüüsi kooskõlas EL-i taksonoomiaga. Taksonoomiaga kooskõlas olev majandustegevus moodustas 71% kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajast. Sellest 5% oli seotud kliimaalase delegeeritud õigusakti lisade I ja II jaos 4.27 osutatud majandustegevustega ja 43% jaos 4.28 osutatud majandustegevustega. Taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteolev majandustegevus moodustas aruandeaastal 8% nimetajast. Sellest 2% oli seotud jaos 4.29 osutatud majandustegevustega ja 5% oli seotud muude taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteolevate tegevustega. Taksonoomias käsitlemata majandustegevus moodustas 28% nimetajast (vt 4 tabel "Tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevuste peamiste tulemusnäitajate vormid" konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2).

Need tulemused kajastavad taksonoomiaga kooskõlas olevate ja taksonoomias käsitletud tegevuste osakaalu suurenemist võrreldes eelmise aastaga, mil LHV ei avalikustanud tuumaenergia ja maagaasiga seotud riskipositsioonide väga väikese mahu ja andmepiirangute tõttu teavet majandustegevuse taksonoomiaga kooskõla ega taksonoomias käsitlemise kohta. 2024. aasta kohta täielike andmete avaldamine näitab meie jätkuvat pühendumust EL-i taksonoomiaraamistiku kohaldamisele, et hinnata majandustegevuse, sh tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevuste kooskõla taksonoomiaga ja taksonoomias käsitlemist. Jätkame oma analüüsimetoodika täiustamist, tagades avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kõigi nõuete täitmise.

Käesolev taksonoomiaaruanne ei sisalda muu hulgas taksonoomias käsitlemise üleminekuaruande peamist tulemusnäitajat, mis põhineb 2024. aastal taksonoomiasse lisatud uutel majandustegevustel, nagu autoosad ja liikuvuskomponendid, raudteeveeremi koostisosad, kõrge-, kesk- ja madalpinge elektriseadmed, õhusõidukite tootmine ja liisimine ning lennutransport, kuna tugineme käesoleva aasta aruandes 2023. majandusaasta andmetele.

Kooskõlas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusaktiga oleme esitanud peamised tulemusnäitajad standardtabelites. See tagab käibel ja kapitalikuludel põhineva taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse osakaalu aruandluse selguse ja võrreldavuse.

Sellest tulenevalt on LHV üldine keskmine peamine käibepõhine tulemusnäitaja 27,91% ja kapitalikulude põhine peamine tulemusnäitaja samuti 27,91%. Peamised tulemusnäitajad ärisegmentide kaupa on esitatud vormil, kus, nagu eespool märgitud, LHV mittefinantstegevust ei ole arvestatud (vt 5 tabel "Segakontserni peamiste tulemusnäitajate vorm" konsolideeritud kestlikkusaruande lõpus lisas 2).

Oluline panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse

LHV-l ei ole praegu võimalik kinnitada olulist panust taksonoomiamääruse kahe esimese keskkonnaeesmärgi saavutamisse, st kliimamuutuste leevendamisse ja kliimamuutustega kohanemisse oma pangandusportfelli bilansilise kokkupuute raames joondatud andmete puudumise ja tehniliste sõelumiskriteeriumide täitmata jätmise tõttu. Siiski jälgime jätkuvalt regulatiivseid arenguid ning kohandame oma metoodikaid vastavalt, kui saadakse rohkem kogemusi ja kujuneb välja riiklik turupraktika. Seoses meie kindlustuse ja varahaldusega seotud tegevustega ja investeeringutega oleme teinud edusamme ning kinnitanud nende kooskõla taksonoomiaga.

Põhimõte "ei kahjusta oluliselt"

LHV jaoks on olnud katsumus saada 2024. aasta kohta piisaval määral dokumentidel põhinevaid tõendeid, mis kinnitaks taksonoomias käsitletud tegevuste, nt hüpoteeklaenude ja sõidukilaenude täielikku vastavust põhimõttele "ei kahjusta oluliselt". See on peamiselt tingitud asjaolust, et vastaspooltelt ja klientidelt vajalike keskkonna- ja sotsiaalse mõju andmete kogumine ja kontrollimine on keerukas. Finantsasutusena on meie põhiroll eeskätt majandustegevuse rahastamine ja soodustamine, mitte majandustegevuse keskkonnaaspektidega tegelemine või nende järelevalve. Seetõttu sõltume nõutava teabe saamisel kolmandatest isikutest, nagu laenuvõtjad ja välised sidusrühmad, kuid see teave on sageli puudulik või kättesaamatu.

Kuigi me tunnistame põhimõtte "ei kahjusta oluliselt" tähtsust, on taksonoomias käsitletud tegevuste puhul selle täieliku järgimise tagamiseks vaja usaldusväärset andmete kogumist, sektori standardmetoodikat ja turuosaliste ühtsemat lähenemist.

LHV eesmärk eelseisvateks perioodideks on tugevdada oma protsesse, tõhustades andmete kogumise ja kontrollimise põhimõtteid, et tagada parem kooskõla Euroopa Komisjoni tehniliste suunistega põhimõtte "ei kahjusta oluliselt" kohta. Samuti tahame teha koostööd sektori sidusrühmadega, et luua praktilised raamistikud ja parandada andmete jagamise mehhanisme majapidamistega seotud riskipositsioonide, nt hüpoteeklaenude ja sõidukilaenude puhul. LHV on samuti pühendunud sisemiste võimekuste ja

teadmiste arendamisele, et süsteemselt hinnata "ei kahjusta oluliselt" kriteeriumi järgimist põhjalike väliste ning sisemiste koolituste kaudu.

Minimaalsed kaitsemeetmed

LHV on võtnud endale minimaalsete kaitsemeetmetega seotud kohustused, mille hulgas on inimõiguste ja töötajate õiguste järgimine, nagu on kirjeldatud OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes. Nende kaitsemeetmete vastavust taksonoomiale ei ole krediidiasutuste ja kindlustusandjate tegevuse puhul siiski täielikult hinnatud.

Tulevastes aruandlustsüklites kavatseme viia lõpule minimaalsete kaitsemeetmete lõimimise oma taksonoomia hindamise protsessi. See hõlmab ka vastaspoolte tegevuse hindamist kaitsemeetmete järgimisel, et tagada kõigi taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevuste vastavus sotsiaalsetele kriteeriumidele.

Tegevuskava tehniliste sõelumiskriteeriumide, põhimõtte "ei kahjusta oluliselt" ja minimaalsete kaitsemeetmete nõuete täitmise suutlikkuse integreerimiseks töötatakse välja regulatsiooni arenedes.

Avalikustatav kvalitatiivne teave

LHV tunnistab probleeme vastaspooltelt ja klientidelt piisavate taksonoomiaaruandluse andmete saamisel. Osa majapidamistele väljastatud hüpoteeklaenude ja mootorsõidukilaenude portfellidest vastab tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mille alusel majandustegevus liigitatakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgile oluliselt kaasaaitavaks. Rahastatud hooned on energiamärgise kohaselt nõutava energiatõhususe tasemega ning rahastatud mootorsõidukid on vähese heitega ja heitevabad sõidukid. Kuna aga puuduvad riskipositsioonipõhised dokumentaalsed tõendid põhimõtte "ei kahjusta oluliselt" kriteeriumide täitmise kohta, esitatakse need portfellid 2024. majandusaasta kohta taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteolevatena.

Euroopa Komisjon selgitas 2023. aasta detsembris põhimõtte "ei kahjusta oluliselt" järgimisega seotud ootusi seoses riskipositsioonidega, mis on seotud majapidamistega, andes esialgseid suuniseid selle kohta, kuidas neid kriteeriume tuleks hinnata. LHV töötab selle nimel, et viia oma tavad nende ootustega kooskõlla, kuid ei ole neid nõuete keerukuse tõttu veel täielikult rakendanud.

Peamiste tulemusnäitajate puhul tugineb LHV taksonoomiaaruannetele, mille on avalikustanud äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse NDRF-d (aruandeaasta 2023) ja CSRD-d (alates 2024. aastast). Nende äriühingute aastaaruannetes esitatavate andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi erinevused mõjutavad taksonoomiaga kooskõla hindamise suutlikkust. Kui taksonoomiaga seotud aruandlusandmed, nt finantsettevõtete taksonoomiaga kooskõlas olemise peamised tulemusnäitajad, ei ole kättesaadavad, liigitatakse riskipositsioonid positsioonideks, mis ei ole taksonoomiaga kooskõlas.

Valitsetavate varade puhul kasutab LHV vastaspoolte taksonoomiateabe saamiseks Morningstar Sustainalyticsi esitatud andmeid. Praegustes suunistes ei ole aga selgelt käsitletud, kas riskipositsioone muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi või äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohase aruandluskohustusega emaettevõtete tütarettevõtete suhtes võib pidada taksonoomiaga kooskõlas olevaks, eriti üldotstarbeliste laenude puhul.

LHV jälgib jätkuvalt turupraktikate arengut ning regulatiivseid selgitusi taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevuste kohta. Vastavate praktikate arenedes täiustab LHV oma metoodikat ja täiendab avaldatavat teavet, esitades üksikasjalikumaid kirjeldusi eeldustest, metoodikatest ja rakendatud uuringutest.

Tulevikukohustused ja aruandluse ajakava

LHV näeb EL-i kestliku rahastamise taksonoomiat suunava raamistikuna, mille abil on võimalik nii juhtida oma tegevust kui ka toetada kliente üleminekul kestlikele majandustavadele. LHV jälgib tähelepanelikult taksonoomiamäärusega seotud regulatiivseid arenguid ja uurib võimalusi tegevuste edasiseks kooskõlla viimiseks, eelkõige kestlike laenude ja hüpoteeklaenude valdkonnas. Selline kohanduv lähenemisviis võimaldab kohaneda kestliku rahastamise muutuvate nõuetega ning samal ajal parandada tegevusprotsesse ja vastavust regulatiivsetele nõuetele.

Põhimõtte "ei kahjusta oluliselt" ja minimaalsete kaitsemeetmete kriteeriumide täitmise parandamiseks tugevdab LHV oma sisemisi andmete kogumise ja valideerimise protsesse. See hõlmab tihedamat koostööd klientidega, et parandada kestlikkusaruandluse läbipaistvust ja kvaliteeti. Nende jõupingutuste eesmärk on tagada, et LHV aruandlus oleks kooskõlas õigusraamistikuga ja vastaks sidusrühmade ootustele.

Kooskõlas avalikustamist käsitlevas delegeeritud õigusaktis sätestatud ajakavaga hakkab LHV alates 2026. aastast avalikustama taksonoomiaga kooskõlas olevat majandustegevust, mis aitab kaasa kõigi kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. Seni annab LHV oma iga-aastastes kestlikkusaruannetes ülevaate edusammudest taksonoomianõuete täitmisel. Need aruanded hõlmavad teavet aruandlusmeetodite ja andmete kvaliteedi parandamise ning taksonoomiakriteeriumide täitmise kohta.

2.2 Kliimamuutused

Finantsasutusena mõistame, et meil on kliimaneutraalsemale majandusele üleminekul soodustav ja toetav roll. Seetõttu on meie praegune nõukogu poolt heaks kiidetud ESG poliitika seadnud strateegilise rõhuasetuse kliimamuutuste leevendamisele (vt täpsemalt peatüki "Üldine teave" punktist 1.2. "Kestlikkusstrateegia"). Jälgime ka edaspidi oma edusamme juhtkonna tasandil kinnitatud peamiste tulemusnäitajate (KPI) abil (vt alapunkti lõpus tabelit "Kliimamuutuste leevendamisele kaasaaitavad peamised tulemusnäitajad LHV-s") ning oleme seadnud mitmeid kliimaga seotud eesmärke (vt allpool). Nagu eespool mainitud, on ka meie kestlike finantstoodete eesmärgiks kliimamuutuste mõjude leevendamine. Meie enda ülemineku raames kolime LHV peakontori 2028. aasta kevadeks uude A-energiaklassi hoonesse, millele on kavandatud BREEAM-i sertifikaat tasemel Excellent (suurepärane).

LHV on võtnud kohustuse aidata kaasa kestlikumale tulevikule üleminekule ning integreerinud ülemineku põhimõtted oma strateegiasse ja äriplaneerimise protsessidesse. LHV ise ei tegutse suure kliimamõjuga sektoris. Kuigi meil ei ole 2024. aasta jaoks eraldi kirjalikku üleminekukava, on üleminekustrateegia põhielemendid, nagu kliimamuutuste leevendamise eesmärkide seadmine, juba integreeritud meie laiemasse ühingujuhtimise, riski ja otsuste tegemise raamistikku. Järgmiseks aruandeperioodiks plaanime koostada nõuetekohase üleminekukava.

Igal aastal vaatab nõukogu läbi ja kiidab heaks ESG poliitika, mis sätestab kestlikkuse eesmärkide saavutamise kõrgema taseme põhimõtted, sh meie toetuse üleminekule vähese CO2-heitega majandusele. Poliitikale tuginedes osaleb juhatus aktiivselt nende põhimõtete arendamises ja rakendamises, panustades pikaajalisse strateegilisse planeerimisse, iga-aastasesse tegevusplaneerimisse ja teostades järelevalvet tegevuste elluviimise üle.

Integreeritud lähenemisviis tagab, et meie üleminekueesmärgid ja -ülesanded ei jää pelgalt püüdlusteks, vaid need on aktiivselt lõimitud otsustusprotsessidesse, igapäevasesse tegevusse ja riskijuhtimisse. Kehtestatud juhtimisstruktuurid tagavad nii selge vastutuse kui ka korrapärase edusammude ülevaatamise.

Eesti kontekstis ei peeta kliimamuutuste mõjusid praegu piisavalt oluliseks, et seada kliimamuutustega kohanemise meetmeid prioriteediks. Lisaks on kohanemisega seotud tegevusi keerulisem sihipäraselt rahastada, mistõttu on kliimamuutuste leevendamine meie kliimastrateegia peamine eesmärk. Selline lähenemisviis tagab, et meie tegevused on kooskõlas mõõdetava ja teostatava strateegia ning eesmärkidega.

Meie ESG riskide juhtimise poliitika määratleb riskijuhtimise raamistiku ehk peamised põhimõtted, juhtimise ja riskivalmiduse seoses ESG riskidega, millega LHV kliimamuutustest tulenevate võimalike finantsriskide maandamisel silmitsi seisab. Meie rohelise kontori põhimõtted suunavad meie jõupingutusi kontoritegevuse kestlikul haldamisel, st kliimamuutuste leevendamisel igapäevase tegevuse tasandil. Need hõlmavad selliseid valdkondi nagu töötajate kaasamine, ressursitõhusus, taastuvenergia kasutamine, jäätmekäitlus ja säästev transport. Keskendudes sellistele valdkondadele nagu energiatõhusus, jäätmete vähendamine, säästev transport ja töötajate kaasamine, tagame, et kontoritegevus aitab kaasa keskkonnamõjude vähendamisele. Lisaks eelnevale oleme pühendunud ka oma töötajate käitumise ja mõtteviisi muutmisele, julgustades neid tegema jätkusuutlikke valikuid nii tööl kui ka isiklikus elu.

Meie kestlikkusstrateegia rakendamine on seotud meie toodete ja teenuste, juhtimise ja tegevustega. Lülitame kliimaja kestlikkuse kaalutlused oma strateegilisse planeerimisse, äriarendusse, kliendivaliku protsessidesse, riskijuhtimisse ja krediidihinnangutesse. Et leevendada oma mõju kliimamuutustele, arendame ja pakume kestlikke rahastamislahendusi ning täiustame oma klientide kaasamise protsesse, et edendada keskkonnasõbralikke äritavasid vastavalt meie krediidipoliitikale.

Olles osa ühiskonna jaoks elutähtsast tööstusharust, mõjutame oma tegevusega nii otseselt kui kaudselt ümbritsevat keskkonda ning anname olulisima panuse läbi investeerimise ja finantseerimise. Seetõttu oleme otsustanud suunata oma põhitegevusest tulenevad rahavood sihipärasemalt tegevustesse, mis toetavad üleminekut kliimaneutraalsele ja kestlikule majandusele. Oleme välja töötanud kestlikud tooted, et motiveerida oma kliente tegema igapäevaseid tarbimis- ja investeerimisotsuseid võimalikult keskkonnasõbralikult. Nii anname oma panuse majanduskasvu toetamiseks, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Sellisteks toodeteks on kodulaen A- ja B-energiaklassi kodudele, autoliising nullvõi vähese süsinikdioksiidiheitega sõidukitele ning investeerimislaen ettevõtete kestliku arengu toetamiseks nagu on märgitud eespool, peatüki "Üldine teave" punktis "Kestlikud finantstooted ja teenused".

LHV laenuandmise protsessis võtame arvesse ESG aspekte, rakendades LHV välistusnimekirja, mis määratleb tööstusharud ja tegevused, mis ei ole nende suurte ESG mõjude ja -riskide tõttu üldiselt rahastamiskõlblikud. See loetelu kehtib kõigile meie äriklientidele.

Lähtudes laenu suurusest ja kliendi tegevusvaldkonnast, võetakse laenude läbivaatamisel arvesse ka kliimaga seotud riske. LHV ESG riskide hindamise protsessi rakendatakse äriklientidele, kelle krediidiriskipositsioon

ületab 500 000 eurot. ESG riskide hindamise eesmärk on tagada kliendi kestlikkuse terviklik hindamine, mis võtab arvesse nii võimalikke keskkonna- ja sotsiaalseid riske, mis võivad mõjutada kliendi äritegevust, kui ka kliendi mõju keskkonnale ja ühiskonnale. ESG riskitegurite alusel on võimalik kohaldada asjakohaseid leevendusmeetmeid, laenutingimusi ja hinnakujundust.

Lisateavet selle kohta, kuidas ESG riske laenuandmise protsessis arvesse võetakse, leiab meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande peatükist "Riskijuhtimine".

Kliimaga seotud riskide liike on kirjeldatud peatüki "Üldine teave" punktis "Finantsolulisus". Kuigi oleme oma hinnangu põhjal tuvastanud teatavad kliimaga seotud riskitegurid, nagu üleujutused, kui olulise lühikese või keskmise perioodi probleemi, ei ole need riskid meie üldise tegevuse seisukohalt olulised. Meie tegevusvaldkond ning ESG riskide integreerimine terviklikku riskijuhtimisraamistikku tagavad vastupanuvõime erinevate võimalike kliimastsenaariumide korral.

Füüsiliste riskitegurite hindamisel kasutasime meetodeid, mis hõlmasid valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) tulevikuprognoose, keskendudes kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni (RCP) ja jagatud sotsiaalmajanduslikele radade (SSP) stsenaariumidele. Need modelleerivad kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni ja heitkoguseid mõjutavate sotsiaalmajanduslike muutuste trajektoore eri kliimapoliitikate raames. Kinnisvaratagatise haavatavuse kohta üleujutuste ja meretaseme tõusu suhtes tehti konkreetsed vastupanuvõime analüüsid, kasutades valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) kuuenda hindamisaruande (2023) prognoose stsenaariumi SSP1-2.6 alusel. Analüüsiga testiti 0,5-meetrist merepinna tõusu eraldi ja koos ajalooliste üleujutuste tõenäosusega. Analüüsi tulemused näitasid, et need riskid on Eestis väheolulised ja testitud stsenaariumid ei too kaasa märkimisväärseid finantsriske.

Meie jooksvad analüüsid ja stressitestid kinnitavad meie põhitegevuse vastupanuvõimet, tagades, et tuvastatud riskid ei kujuta endast olulist ohtu meie finantsstabiilsusele.

Kliimaga seotud eesmärkide ja algatuste toetamiseks on LHV eraldanud oma tavapärase äritegevuse raames rahalisi, inim- ja tehnoloogilisi ressursse organisatsiooni eri tasanditel, et töötada välja ja võtta kasutusele kestlikke finantstooteid. Need ressursid on strateegiliselt jaotatud, et tagada nii meie klientide kui ka LHV enda panus kliimaneutraalse majanduse suunas liikumisel.

LHV on määranud töötajad, kes vastutavad meie kestlikkusstrateegia juhtimise ja elluviimise eest. See hõlmab ESG teemadega seotud ametikohti kogu LHV-s, nagu on kirjeldatud peatüki "Üldine teave" punktis "Jätkusuutlikkuse juhtimine" avaldatud struktuurijoonisel.

Need ressursid on meie ESG strateegia elluviimisel üliolulised, tagades, et LHV leevendab aktiivselt kliimamuutusi nii enda tegevuses kui ka klientide seas. Ressursside pideva eraldamise ja täiustamise kaudu tagame oma vastupanuvõime kliimamuutustele. LHV panustab jätkuvalt oma töötajate, klientide ning kogu ühiskonna teadlikkuse tõstmisesse, toetades keskkonnaorganisatsioone nagu Rohetiiger ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Need organisatsioonid jagavad teadmisi seminaride ja konverentside kaudu ning pakuvad tööriistu kestlike muutuste elluviimiseks ja platvorme kogemuste, saavutuste ja õppetundide jagamiseks. Lisaks osaleme aktiivselt haridusalgatustes, pidades loenguid Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Estonian Business Schoolis (EBS), et suurendada tulevaste spetsialistide kestlikkusalast teadlikkust.

1. aastal laiendasime koostööd EBS-i ESG programmiga, mille partneriks oleme olnud selle loomisest alates. Tänu tihedamale koostööle saame pakkuda oma äriklientidele programmis osalemiseks soodustingimusi ja nii propageerida kestlike tavade laiemat kasutuselevõttu äriringkondades.

2.2.1 Kliimamuutuste leevendamise eesmärgid

LHV on seadnud kliimamuutuste leevendamise eesmärgid, mis on suunatud eelkõige laenuportfelli kliimamõju vähendamisele, kuna see on meie peamine kliimamõju allikas mõjualas 3. Kavas on 2030. aastaks suurendada taastuvenergiaprojektide osakaalu meie energiasektorile antud laenude portfellis 90%-ni ja tagada, et vähemalt 50% meie aastas sõlmitavatest kodulaenulepingutest on mõeldud Aja B-energiaklassi eluasemete soetamiseks.

Lisaks seadsime 2024. aastal teaduspõhiste eesmärkide algatuse (SBTI) suuniseid järgides kaks tegevustasandile keskenduvat eesmärki: säilitada mõjuala 1 tegevustes nullheide ja saavutada 2030. aastaks 100% taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kasutamine ning minimeerida meie mõjuala 2 heitmeid. 2023. aasta lõpu seisuga oli taastuvelektri kasutamine meie Eesti kontorites ca 80% (Ühendkuningriigi kontorite kohta ei olnud selle aruandeperioodi andmed kättesaadavad).

Nende eesmärkide saavutamiseks on LHV rakendanud konkreetseid meetmeid asjakohastes ärivaldkondades. Need hõlmavad taastuvenergiaprojektide rahastamist, et saavutada 2030. aastaks energiasektori laenuportfellis 90% taastuvenergia projektide osakaal, soodsate tingimustega spetsiaalsete hüpoteeklaenutoodete väljatöötamist, et 2030. aastaks oleks 50% meie aastas sõlmitavatest hüpoteeklaenulepingutest mõeldud A- ja B-energiaklassi kodude soetamiseks, ning taastuvelektri kasutamise järkjärgulist suurendamist meie tegevuses. Selline integreeritud,

mõõdetav ja ajaliselt piiritletud lähenemisviis on kooskõlas meie ESG strateegiaga.

2.2.2 Meie kliimamõju

Selleks et seada kliimamuutuste leevendamise eesmärgid ja teha kindlaks, kus meie negatiivne kliimamõju on kõige suurem, mõõdame oma kasvuhoonegaaside heidet, kasutades standardmeetodeid, et tagada selge arusaam meie heiteallikatest. See lähenemisviis võimaldab meil seada esikohale tõhusad vähendamismeetmed ja viia oma äri kooskõlla kestlikkuse eesmärkidega.

Arvutame oma CO2 jalajälje kasvuhoonegaaside protokolli ettevõtete arvestus- ja aruandlusstandardi ning sellega seotud ettevõtete väärtusahela standardi (mõjuala 3) metoodika alusel, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud ja laialdaselt kasutatavad kasvuhoonegaaside arvestusstandardid. Oma tegevusest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused arvutati välja välise konsultatsioonifirma Sustinere poolt, kasutades tööristadena Eesti kliimaministeeriumi kasvuhoonegaaside jalajälje arvutusmudelit (2024) ning Ühendkuningriigi konversioonitegureid (2024) koos vastavate emissioonifaktoritega. Kui võimalik, kasutati otse tarnijate emissioonifaktoreid (nt soojaenergia pakkujatelt). Tulemused on väljendatud CO2-ekvivalentides (CO2e), mis on universaalne kasvuhoonegaaside mõõtühik, mis näitab globaalse soojenemise põhjustamise potentsiaali. Kasvuhoonegaaside protokolli alusel liigitatakse heitkogused kolme mõjualasse. Mõjuala 1 hõlmab otsest heidet, mis pärineb organisatsiooni kontrollitavatest või talle kuuluvatest allikatest. Mõjuala 2 hõlmab kaudset heidet, mis on seotud elektri, kütte ja jahutuse ostmisega. Mõjuala 3 hõlmab kogu muud kaudset heidet, sh meie enda tegevusest ning meie väärtusahela eelnevatest ja järgnevatest etappidest tulenevat heidet. Oleme hinnanud mõjuala 3 heitmekategooriate olulisust vastavalt meie äritegevuse iseloomule. Meie analüüsi põhjal on kategooria 15 – Investeeringud tuvastatud kui kõige olulisem mõjuala 3. heitmete allikas, kuna selle mõju on märkimisväärne võrreldes teiste kategooriatega. Kuigi teisi mõjuala 3 kategooriaid peetakse vähe olulisteks nende suhteliselt väikese panuse tõttu, tunnistame läbipaistva ja tervikliku heitmekorralduse tähtsust. Seetõttu jätkame nende heitmete arvutamist, jälgimist ja avalikustamist, et tagada aruandluse terviklikkus ning toetada jätkuvaid pingutusi kliimamõju juhtimisel.

Tegime oma mõjuala 3 arvutused parimate kättesaadavate tegelike andmete põhjal, ent sektorite keskmiste heitekoefitsientide kasutamise tõttu seondub nendega ebakindlus.

2.2.2.1 Oma tegevusest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused

Viimastel aastatel oleme mõõtnud oma kontoritegevuse CO2-jalajälge, kogudes andmeid töölähetuste, kontorihoonete energiatarbimise, tellitud paberi, puuviljade jms kohta. Võrdleme tulemust varasemate aastatega ja juurutame uusi rohelise kontori põhimõtetele vastavaid tegevusi, et veelgi vähendada oma jalajälge. Meie kontoritegevuse heide tuleneb peamiselt soojus- ja elektrienergia tarbimisest, töötajate kodu ja töö vahel liikumisest ning töölähetustest. Töötajate tööle- ja kojusõitude mõju hindamiseks viidi töötajate seas läbi veebiküsitlus, milles uuriti kodu ja töö vahelist kaugust (otsetee ilma vahepeatusteta) ja tavapäraselt kasutatavaid transpordiliike.

Küsitlusele vastas Eestis 35% ja Ühendkuningriigis 32% meie töötajatest ning tulemused ekstrapoleeriti ettevõttes töötavate töötajate arvule. Analüüs hõlmas LHV Tallinna, Pärnu ja Tartu kontorite tegevust. Lisaks varasematele aastatele saime 2024. aastal vajalikud andmed ka oma Ühendkuningriigi kontorite kohta, mis asuvad Londonis ja Manchesteris. CO2-jalajälje heitemahukuse arvutamiseks töötaja kohta jagati koondtulemus LHV töötajate arvuga aruandeaasta lõpus. 2024. aastal oli LHV kontoritegevuse kasvuhoonegaaside heite jalajälg 2 382 CO2-ekvivalenttonni, mis oli arvutamise ajal 2,12 tonni töötaja kohta ja 0,0 tonni netotulu kohta. 2024 aasta kasvuhoonegaaside intensiivsuse arvutamiseks kasutatav netotulu on 338 300 tuhat eurot, mis ühtib konsolideeritud kasumiaruande ja muu koondkasumi aruandes esitatud netotuluga. Jahutuse mõju on arvesse võetud elektritarbimises. Mõjuala 3 arvutused tuginevad 27,6% ulatuses primaarandmetel.

Oma tegevusest tulenevad kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogused

	Eesti	Ühendkuningriik	Kokku
	2024	2024	2024
Mõjuala 1 KHG heide
Mõjuala 1 KHG koguheide (tCO2e)	0,00	0,00	0,00
Reguleeritud heitkogustega kauplemise süsteemide alla kuuluva
mõjuala 1 KHG heite osakaal (%)	0,00	0,00	0,00
Mõjuala 2 KHG heide
Asukohapõhine mõjuala 2 KHG koguheide (tCO2e)	1 249,72	93,30	1 343,02
Turupõhine mõjuala 2 KHG koguheide (tCO2e)	598,45	99,87	698,31
Mõjuala 3 oluline KHG heide
KHG kaudse (mõjuala 3) koguheite üldkogus (tCO2e)	541 665	91 339	633 004
1 Ostetud kaubad ja teenused	63,70	4,67	68,37
2 Kapitalikaubad	163,91	35,40	199,31
3 Kütuse ja energiaga seotud tegevus
(mis ei kuulu mõjualasse 1 või 2)	325,34	23,73	349,07
4 Transport ja turustus väärtusahela eelnevates etappides	-	-	-
5 Tegevuse käigus tekkinud jäätmed	38,65	0,02	38,68
6 Ärireisid	420,59	164,72	585,31
7 Töötajate tööle- ja kojusõit	371,06	70,74	441,80
8 Väärtusahela eelnevate etappide rendivara	-	-	-
9 Transport väärtusahela järgnevates etappides	-	-	-
10 Müüdud toodete töötlemine	-	-	-
11 Müüdud toodete kasutamine	-	-	-
12 Müüdud toodete käitlemine olelusringi lõpus	-	-	-
13 Väärtusahela järgnevate etappide rendivara	-	-	-
14 Frantsiisid	-	-	-
15 Investeeringud (vt punkti "Rahastatud heitkogused")	540 281,6	91 039,99	631 321,59
KHG heide kokku		-
KHG heide kokku (asukohapõhine) (tCO2e)	542 915	91 433	634 347
KHG heide kokku (turupõhine) (tCO2e)	542 263	91 439	633 702

LHV ei ole kehtestanud oma tegevuse kasvuhoonegaaside heitele baasaastat. See on tingitud kasvuhoonegaaside heite arvutamise protsesside jätkuvast täiustamisest ja andmete piiratud kättesaadavusest. Seetõttu ei ole veel võimalik täieliku täpsusega teha rangelt võrdlevaid analüüse. Vaheeesmärkide ja sihtaastate üksikasjad on esitatud punktis "Kliimamuutuste leevendamise eesmärgid", kus kirjeldame oma kliimameetmetega seotud kohustusi ja eesmärke. Seetõttu erineb meie kasvuhoonegaaside heite esitusviis regulatiivsetest ootustest.

2.2.2.2 Finantseeritud heitkogused

Alates 2022. aastast hindab LHV mõjuala 3 15. kategooria "Investeeringud" (nagu need on määratletud kasvuhoonegaaside protokolli ettevõtete väärtusahela standardis) rahastatud heitkoguseid, kasutades süsiniku arvepidamise finantspartnerluse (PCAF) metoodikat. Rahastatud heitkoguste hindamine on oluline, sest suur osa meie heitkogustest on seotud meie rahastamistegevusega.

1. aastal pööras LHV suurt tähelepanu arvutuste täpsuse suurendamisele, mudelite täiustamisele ja varaklasside ulatuse ümberkujundamisele, et kõigi varaklasside lepinguid täpsemini hinnata, samuti kindlustusega seotud heitkoguste hindamisele mootorsõidukikindlustuse puhul. Rahastatud heitkogused moodustasid 631 322 CO2 ekvivalenttonni ja kindlustusega seotud heitkogused 3 112 CO2 ekvivalenttonni, mis väljendab metoodika täiustamist ja varaklasside ulatuse ümberkujundamist, et tagada iga varaklassi lepingute täpne hindamine.

Rahastatud heitkoguste arvestamise PCAF-metoodika abil hinnatakse LHV Panga laenuportfelli kuut varaklassi: ärilaenud, ärikinnisvara, hüpoteeklaenud, mootorsõidukilaenud, riigivõlakirjad ning noteeritud aktsiad ja ettevõtete võlakirjad. LHV Banki puhul hinnatakse portfelli üht vara-klassi – ärikinnisvara. Alljärgnevas tabelis on esitatud nii LHV Panga kui ka LHV Banki ärikinnisvara koondtulemused. Noteeritud aktsiate, ärilaenude, hüpoteeklaenude, ärikinnisvara ja riigivõlakirjade varaklasside puhul hinnati kõiki portfelli kuuluvaid ning ulatuse määratlusele vastavaid varasid 100% kooskõlas PCAF-metoodikaga. Krediidiportfelli konkreetseid väiksemaid tooteid, mille jaoks PCAF-il puudub kindlaksmääratud metoodika, ei hinnatud. Mootorsõidukilaenude varaklassi puhul hinnati 70,4% portfellist, kuna hindamise ajal puudus metoodika muude masinate, nt põllumajandusseadmete, liisimise hindamiseks.

Suurima absoluutheitega sektor on D (Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine), samas kui suurim CO2-mahukus on sektoris B (Mäetööstus). Heitkoguste hindamistulemused võivad arvutusmudelites kasutatud sisendandmete kvaliteedist sõltuvalt teataval määral erineda.

1. aastal jätkasime tööd andmete kvaliteedi parandamiseks, mõistes, et kvaliteedi märkimisväärseks tõstmiseks on vaja hankida andmeid otse klientidelt. Suhtlesime aktiivselt klientidega, et koguda vajalikke andmeid. Ärilaenude, ärikinnisvara, kodulaenude ja mootorsõidukilaenude puhul kasutatakse heitkoguste hindamiseks kaudseid allikaid, nt sektori keskmisi näitajaid või andmeid välistest andmebaasidest, nagu PCAF ja Eesti ehitisregister. Kui otsesed andmed ei ole kättesaadavad, siis kajastavad hindamistulemused väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide heitkoguseid ning kui kliendid ei esita teavet, nt energiatarbimise või heitkoguste andmete kohta, siis tuginetakse näitajate koostamisel asendusandmetele. Sellest tulenevalt on täpsuse tase erinev: PCAF i madalamad kvaliteeditasemed (1, 2 ja 3) viitavad sellele, et on kasutatud täpsemaid kliendipõhiseid andmed, samas kui kõrgemad tasemed (4 ja 5) viitavad sellele, et on tuginetud üldistatud hinnangutele. Andmekvaliteedi hinded, mis jäävad vahemikku 1 (kõige täpsem) kuni 5 (kõige ebatäpsem), on esitatud järgmises tabelis. Me tunnistame, et praegu on need andmed ebakindlad. Siiski oleme oma arvutustes lähtunud parimatest olemasolevatest tegelikest andmetest, mis on praegu kättesaadavad. Täpsuse suurendamiseks oleme ajakohastanud oma ESG küsimustikku, et koguda klientidelt vajalikku teavet, ning jätkame tööd täpsemate kliendiandmete integreerimiseks tulevastesse hindamistesse.

Rahastatud heitkogused

Rahastatud heitkogused, tCO²e	2024	2023
Kokku	631 322	710 037,5

Rahastatud heitkogused 2024
Varaklass	Jääk (miljonites eurodes)	Mõjuala 1+2 (tCO²e)	Mõjuala 3 (tCO²e)	Heitemahukus* (tCO²e/ miljon eurot)	PCAF-i andmekvali teedi hinne
Börsil noteeritud aktsiad ja ettevõtete võlakirjad	-	-	-	-	-
Ärilaenud	1 452	154 766	213 758	253,8	4,0
Hüpoteeklaenud	1 432	57 323	-	40,0	3,6
Ärikinnisvara	1 211	199 591	-	164,8	3,6
Mootorsõidukilaenud**	127	5 231	-	41,1	3,0
Riigivõlakirjad	284	0,9	0,6	0,0	1
Kokku	4 506	416 916		213 758 140,0 (keskmine)	3,5 (keskmine)

* Mõjuala 1+2

** Sõiduautode, busside ja veoautode heitkogused; muud sõidukid ei ole PCAF-i rahastatud heitkoguste standardiga hõlmatud

Rahastatud heitkogused

Ärilaenud				2024
EMTAK	Jääk (miljonites eurodes)	Kokku (tCO2e)	% kogu heitest tCO2e	CO2 mahukus tCO2e/eurot
A. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük	50,7	12 595	3,4	248,6
B. Mäetööstus	0,3	568	0,2	1 679,0
C. Töötlev tööstus	156,7	66 609	18,1	425,0
D. Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	213,1	212 194	57,6	995,7
E. Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	27,0	4 188	1,1	155,3
F. Ehitus	44,9	7 850	2,1	174,8
G. Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont	110,3	22 350	6,1	202,6
H. Veondus ja laondus	57,6	5 209	1,4	90,4
I. Majutus ja toitlustus	10,6	1 323	0,4	124,9
J. Info ja side	13,5	1 539	0,4	114,0
K: Finants- ja kindlustustegevus	217,9	7 326	2,0	33,6
L. Kinnisvaraalane tegevus	182,0	2 105	0,6	11,6
M. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	125,0	3 247	0,9	26,0
N. Haldus- ja abitegevused	89,6	3 901	1,1	43,5
O. Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus	50,5	10 196	2,8	201,7
P. Haridus	4,4	320	0,1	72,7
Q. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	25,6	1 687	0,5	66,0
R. Kunst, meelelahutus ja vaba aeg	67,4	4 904	1,3	72,8
S. Muud teenindavad tegevused	4,7	409	0,1	87,0
Kokku	1 451,8	368 520	100	253,8

LHV Kindlustus pakub peamiselt pikendatud garantii kindlustust, kaskokindlustust, liikluskindlustust, seadmekindlustust ja tervisekindlustust. PCAF pakub praegu metoodikat kahe äriliini jaoks: eraisikute mootorsõidukikindlustus ja ettevõttekindlustus. Kindlustusega seotud heitkoguste esmakordsel hindamisel hindas LHV Kindlustus eraisikute mootorsõidukikindlustust, mis moodustab ligi 40% ettevõtte portfellist. Kuna ettevõttekindlustus moodustab kindlustusportfellist vaid marginaalse osa, ei peetud mõttekaks seda hindamisel arvesse võtta. Mõjualade 1 ja 2 kindlustusega seotud heitkogused ulatusid eraisikute mootorsõidukikindlustuse puhul 3 112 CO2 ekvivalenttonnini, mille andmekvaliteedi hinne oli 4. Tulevikus, kui lisandub metoodika täiendavate ärivaldkondade jaoks, vaadatakse LHV Kindlustuse hindamistulemused üle.

Kindlustusega seotud heitkogused					2024
Tegevusala	Kogutud kindlustusmaksed (miljonites eurodes)	Mõjuala 1+2 (tCO2e)	Mõjuala 3 (tCO2e)	Heitemahukus (tCO2e/miljon eurot)	PCAF-i andmekvali teedi hinne
Eraisiku mootorsõiduki kindlustus	17,6	3 112,3	-	176,8	4

1. aastal viis LHV läbi esimese välditud heite hindamise, mis hõlmas suurte äriklientide taastuvenergiaprojekte, millega välditi kokku 283 582 tCO2e heidet. Päikeseenergia projektide osa sellest oli 191 261 tCO2e ning biogaasi projektide osa 92 320 tCO2e. Mõlema projektiliigi PCAF-i andmekvaliteedi hinne oli 1, mis kinnitab heiteandmete täpsust ja usaldusväärsust. Hindamistulemus näitab, kui oluline on meie klientide poolt säästvasse energiasse tehtavate investeeringute keskkonnamõju. Andmete piiratuse tõttu ei arvestata praegu tuuleenergiast tulenevat välditud heidet.

Taastuvenergia projektidega välditud heitkogused				2024
Tegevusala	Hõlmatud jääk	(miljonites eurodes) Heitkogused (tCO2e)	Heitemahukus (tCO2e/miljon eurot)	PCAF-i andmekvali teedi hinne
Päikeseenergia projektid	72,8	191 261,0	2 627,7	1
Biogaasi projektid	16,9	92 320,5	5 473,4	1
Kokku	89,7	283 581,5	3 163,0	1

2.2.2.3 Energiatarbimine

Energiatarbimine (MWh)	2024
Elektrienergia (taastuvatest allikatest): Tallinn, City Plaza	1 184
Elektrienergia (taastumatutest allikatest): Tallinn, Rävala	53
Elektrienergia (taastumatutest allikatest): Tartu	100
Elektrienergia (taastumatutest allikatest): Pärnu	41
Soojusenergia (taastumatutest allikatest): Tallinn, City Plaza	1 813
Soojusenergia (taastumatutest allikatest): Tallinn, Rävala	476
Soojusenergia (taastumatutest allikatest): Tartu	141
Soojusenergia (taastumatutest allikatest): Pärnu	58
Elektrienergia (taastumatutest allikatest): London	167
Elektrienergia (taastumatutest allikatest): Manchester	31
Soojusenergia (taastumatutest allikatest): London	298
Soojusenergia (taastumatutest allikatest): Manchester	66
Kokku	4 428

		2024		2023
Energiatarbimine	Eesti	Ühend kuningriik	Eesti	Ühend kuningriik
Fossiilenergia kogutarbimine (MWh)	2 682	562	2 638	-
Fossiilkütuste osakaal kogu energiatarbimises (%)	69	100	70	-
Taastuvenergia kogutarbimine (MWh)	1 184	0	1 152	-
Millest kütuse tarbimine taastuvatest allikatest, sh biomass, biokütused, biogaas, taastuvatest allikatest pärinev vesinik	0	0	0
Millest ostetud või omandatud elektri, soojuse, auru ja jahutuse tarbimine taastuvatest allikatest	1 184	0	1 152
Millest omatoodetud mittekütuselist taastuvenergiatarbimist	0	0	0
Taastuvate energiaallikate osakaal kogu energiatarbimises (%)	31	0	30	-
Energia kogutarbimine (MWh)	3 866	562	3 790	-

* 2023. aasta andmed Ühendkuningriigi kohta ei ole kättesaadavad

LHV avalikustab oma kestlikkusaruandes järgmised peamised tulemusnäitajad (KPI), kuna need väljendavad konkreetseid, LHV jaoks olulisi kaalutlusi, mis on nii meie kui ka meie sidusrühmade hinnangul asjakohased. Peamiste tulemusnäitajate avaldamise eesmärk on anda kõikehõlmav ja andmete kvalitatiivsetel omadustel põhinev ülevaade meie mõjudest, riskidest ja võimalustest ning tagada ka pikemas perspektiivis asjakohase, usaldusväärse ja võrreldava teabe esitamine. See toetab meie pühendumust läbipaistvale aruandlusele ning kestlike tavade edendamisele kooskõlas meie laiemate ESG eesmärkidega.

	2024	2023
Ettevõtete laenude portfelli lisandunud uute taastuvenergiaprojektide (päikese-, tuule- ja bioenergia projektid) lepinguline väärtus (miljonites eurodes)	16,7	90,2
Uute A-energiaklassi korterite arv, mida rahastatakse igal aastal elamuarenduse kaudu	827	822
A- ja B-energiaklassi hoonete jaoks aasta jooksul sõlmitud kodulaenulepingute osakaal kodulaenuportfellis	24,3%	26,1%

Peamised tulemusnäitajad, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele

2.3 Ringmajandus

Ringmajanduse kontseptsiooni rakendamine on üks meie ühiskonna suurtest väljakutsetest. See on oluline osa võitlusest keskkonnaseisundi halvenemise ja ressursside ammendumise vastu, mis mõlemad on tingitud praegustest lineaarsetest tootmis- ja tarbimismudelitest. Jõudsime oma mõjuanalüüside põhjal järeldusele, et ringmajandus (nt kestlik ressursikasutus ja jäätmekäitlus) on nii meie väärtusahela järgnevate etappide kui ka meie oma tegevuse seisukohast oluline kestlikkusteema. Lisaks mõjutab see meie hanketavade kaudu ka väärtusahela eelnevaid etappe.

Finantsasutusena tuleneb meie peamine mõju (st kaudne mõju, nagu jäätmetekke vähendamine ning teisese materjali ja taastuvenergia kasutamine) ringmajanduse tavadele projektidest ja ettevõtetest, mida me rahastame. Rahastatavatel tegevustel, nt kinnisvaraarenduses või ressursimahukates tööstusharudes (nt töötlev tööstus) tegutsevatele äriklientidele antavatel laenudel, on kaudne mõju, mis muudab ressursikasutuse ja tõhususe selles kontekstis oluliseks. Mõistame oma rolli ringmajandusele ülemineku kiirendamisel, kus saame panustada eelkõige sellega, et suurendame klientide teadlikkust ringluspõhistest ärimudelitest ja suhtleme sel teemal oma sidusrühmadega.

Kahese olulisuse hindamise põhjal ei tuvastanud me aga ühtegi konkreetselt ringmajanduse tavadega seotud olulist riski. Kuigi need teemad on endiselt olulised, ei loe me nendega seotud riske meie praeguse väärtusahela kontekstis märkimisväärseks.

Meie korteriühistutele mõeldud laenutoode panustab ringmajandusse, võimaldades pikendada Eesti elamufondi eluiga. See algatus ei taga mitte ainult paremat ressursitõhusust eluasemesektoris, vaid on kooskõlas ka laiemate kestlikkuse eesmärkidega, edendades vananeva taristu renoveerimist selle asendamise asemel. Pakkudes soodsaid tingimusi projektidele, mis seavad esikohale renoveerimise, toetame korteriühistuid ressursisäästlike lahenduste kasutuselevõtmisel ja keskkonnamõjude minimeerimisel ning ühtlasi elanike kommunaalarvete vähendamisel. 2024. aastal aitasime rohkem kui 2 400 majapidamisel parandada energiatõhusust. Lisateavet meie laenutoodete kohta leiab peatüki "Üldine teave" punktist 1.2.3 "Jätkusuutlikud finantstooted ja -teenused".

Kuigi LHV otsesest tegevusest, st kontoritegevusest, tekkivad ressursside sisse- ja väljavood on meie teenusepõhise äri olemuse tõttu suhteliselt tagasihoidlikud, panustame jätkuvalt jätkusuutlikkusse ka oma tegevuses. Mõjude leevendamiseks oleme võtnud kasutusele rohelise kontori standardi ning järgime igapäevases kontoritöös põhimõtteid, mis edendavad jäätmete vähendamist ja ringlussevõttu ning säästlikku ressursikasutust.

LHV teeb koostööd mitmete koolidega üle Eesti, pakkudes neile IT-seadmeid, mida meie kontorites enam ei kasutata, kuid mis on siiski funktsionaalsed. Taolised annetused pikendavad meie seadmete elutsüklit, pakkudes õpilastele hariduse jaoks vajalikke ressursse ja vähendades samal ajal elektroonikajäätmeid.

Kuigi nende jõupingutuste mõju on ressursimahukate tööstusharudega võrreldes väiksem, väljendavad need meie pühendumust kestlikkusele ja on kooskõlas laiemate ringmajanduse eesmärkidega. Lisaks teeme aktiivselt koostööd sidusrühmadega, et suurendada teadlikkust ja edendada vastutustundlikku ressursikasutust.

2.3.1 Strateegia ja poliitika

Rohelise kontori põhimõtted määratlevad LHV kontorite kestliku toimimise reeglid ja kriteeriumid. Eelmistel aastatel saavutasime olulisi eesmärke ja pälvisime selle eest ka tunnustust. Pikendasime oma Tallinna City Plaza kontori rohelise kontori tunnistust ning saime selle ka Tartu ja Pärnu kontoritele. Lisaks pikendati City Plaza büroohoone BREEAM-i keskkonnasertifikaati kuni 2024. aasta lõpuni.

LHV on kehtestanud ostueeskirja, mis sätestavad keskkonnasõbralike hangete põhimõtted. Kaupade ja teenuste ostmisel arvestame lisaks tavapärastele kriteeriumidele (nt kvaliteet, hind) ka keskkonna- ja sotsiaalseid kriteeriume. Eelistame võimalusel kodumaiseid teenuseid ja kaupu. Selle peamine eesmärk on vähendada toodete ja teenuste tootmisest, kasutamisest ja kõrvaldamisest tulenevat keskkonnamõju, st toote/teenuse kogu elutsüklist tulenevat keskkonnamõju

Laenuandmise protsessi raames saadame klientidele ESG küsimustiku, mis sisaldab ka ringmajanduse teemat, et edendada ringmajanduse kontseptsiooni ja hinnata, kas ja milliseid ringmajanduse põhimõtteid klient on kasutusele võtnud. See on üks strateegiline viis, kuidas saame harida oma kliente (nt selgituste ja täpsustuste kaudu) ja suunata neid ressursitõhusama majanduse poole. Praegu ei ole me ringmajanduse valdkonnas põhilisi tulemusnäitajaid ega eesmärke seadnud, kuid jälgime finantsturu arengut, et leida uusi võimalusi selleks, et paremini hinnata ja mõõta oma kaudset mõju ringmajandusele. Meie lähenemist ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud probleemide lahendamisele suunab ka tagasiside, mida saame töötajatelt ja teistelt sidusrühmadelt.

2.3.2 Ressursside haldamine

LHV tarnijad jagunevad peamiselt kuude kategooriasse: kutseteenused, IT-seadmed ja -teenused, kinnisvarahaldus, personaliteenused, pangandusteenused ning turundus ja kommunikatsioon. Usume, et koostöö tarnijatega, kes järgivad keskkonna-, sotsiaalseid ja eetilisi standardeid, on kasulik mõlemale poolele. Oleme võtnud kasutusele hindamisprotsessid, mis tagavad, et tarnijad ja koostööpartnerid valitakse finants- ja ESG kriteeriumide alusel vastavalt LHV Ostueeskirjale.

Finantsasutusena keskendub meie ärimudel finantsteenustele, sh laenudele ja investeeringutele, nagu eespool kirjeldatud. Erinevalt tootmisettevõtetest ei tegele me tootmisega ega vaja märkimisväärseid füüsilisi ressursse, nagu tooraine, pakend või tootmisseadmed. Ja kuna me oleme laenuandja, siis me ei kogu ega halda andmeid ka oma väärtusahela järgnevate etappide ehk klientide ressursside sisse- ja väljavoo kohta, sest rahastajana me ei ole seotud oma klientide tegevustasandiga.

LHV ei pea kestlikkusaruandluse seisukohalt oluliseks näitajaks ka oma tegevusega otseselt seotud ressursside ehk vajaliku materiaalse põhivara sissevoogu. Peame siiski äärmiselt oluliseks vastutustundlikku jäätmehaldust meie kontorites. Oleme välja töötanud organiseeritud jäätmete sortimise protsessi, mida on kirjeldatud meie rohelise kontori põhimõtetes. Biojäätmed suuname koostöös Nutriloopiga ise ringlusesse: kasutame neid kontorihoone rõdudel taimede kasvatamiseks ning annetame kohalikele aednikele ja talunikele. Innustame töötajaid mitmesuguste algatuste kaudu nii tööl kui ka kodus jäätmeid ringlusse saatma. Meie kontorid on varustatud prügikastidega, mis on mõeldud jäätmete liigiti kogumiseks. Lisaks näitame oma teleriekraanidel pidevalt meeldetuletusi ja õppematerjale, mis tõstavad esile ringlussevõtu ja -saatmise tähtsust ja seda, kuidas seda õigesti teha, et jätkusuutlikkuse kultuuri töötajate seas kinnistada.

Selline lähenemine tagab, et LHV ressursikasutus ja jäätmekäitlus on kooskõlas meie üldise jätkusuutlikkuse strateegiaga, et meie fookus on valdkondadel, kus meie positiivne

Tekkinud jäätmed

vastutustundlikult.

	2024
Jäätmed (tonn)	Kokku
Biojäätmed komposteerimine	6
Klaaspakend (- ringlussevõtt)	0,3
Segapakend (- ringlussevõtt)	8
Paber (ringlussevõtt)	32
Segaolmejäätmed (- põletamine)	0
Segaolmejäätmed (- lõppkäitlus pole teada/ ladestamine korduvkasutamata jäätmete kogu hulk ja protsent)	109 (70%)
Tekkinud tavajäätmete kogus kokku	155
Elektroonikajäätmed- ringlussevõtt*	0,47
Tekkinud ohtlike jäätmete kogus kokku	0,47
Tekkinud jäätmete kogus kokku	155,47

mõju on kõige suurem, ja et tegevusaspekte käsitletakse

* LHV ohtlikud jäätmed on elektroonikajäätmed – IT-seadmed, mis ei sobi korduskasutamiseks, patareid, kaablid jne. Andmed on kättesaadavad Tallinna City Plaza kontori kohta.

3. Sotsiaalne teave

LHV peab oluliseks sotsiaalselt vastutustundliku ja kaasava keskkonna loomist, mitmekesisuse edendamist, inimeste huvide kaitsmist ja ühiskondliku heaolu suurendamist. Töötajad on meie edu alus, mistõttu loome neile professionaalse arengu, töö- ja eraelu tasakaalu ning mitmekesisuse algatuste kaudu võimalusi, mis suurendavad nende tulemuslikkust ja innovatsiooni.

Me avaldame klientidele mõju, pakkudes võrdset juurdepääsu rahastusele, parandades finantskirjaoskust, kaitstes nende huve ja pakkudes haavatavatele rühmadele kohandatud tuge. 2024. aastal ületas meie investeerimisklientide arv 100 000. Meie pühendumust on märgatud – Dive uuringus on meid kaheksa korda valitud parima klienditeenindusega pangaks ning Financial Timesi pangandusajakiri The Banker on meid kuus korda tunnistanud aasta parimaks pangaks, viimati 2024. aastal.

LHV toetab kohalikke kogukondi, annetades vahendeid haridus-, kunsti- ja spordialgatuste jaoks ning edendades finantskirjaoskust. Jätkame aususe, läbipaistvuse ja eetika põhimõtteid järgides positiivsete ühiskondlike ja majanduslike muutuste elluviimist ning väärtuse loomist nii töötajatele kui ka klientidele.

Meie visioon on edendada sotsiaalselt vastutustundlikku

ja kaasavat keskkonda. Me kaitseme inimõigusi, järgime tööõiguse nõudeid, edendame mitmekesisust ja kaasatust ning osaleme aktiivselt ühiskondliku heaolu suurendamisele suunatud tegevustes. Juhindume ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatuse (UNEP FI) vastutustundliku panganduse põhimõtetest ja meie jätkusuutlikkuse alaseid jõupingutusi on tunnustanud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum Eestis (VEF). LHV järgib siseriiklikku õigust ja nõudeid, kuid ei ole viinud oma poliitikat otseselt kooskõlla ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega.

Kuna pangad ja finantsasutused mängivad majanduskasvu edendamisel olulist rolli, on neil võimalik mõjutada ka üksikisikute elu ja kogukondade üldist heaolu. Ajame äri ausalt, läbipaistvalt ja eetiliselt ning peame oluliseks õiglast kaubandust ja austust meie partnerite, klientide ja töötajate vastu.

Tunnistades oma rolli ja ühiskondlikku mõju kohalikul tasandil, teeme järgmist:

• püüame pakkuda suurt tööga rahulolu, võimaldades praegustele ja tulevastele töötajatele arenguvõimalusi ja eneseteostust;
• seisame inimeste ja ettevõtete võrdsete võimaluste eest;
• eraldame vahendeid muusika, kunsti, hariduse, spordi ja kogukonnaürituste toetamiseks;
• toetame ühendusi ja partnereid, et edendada kohalike kogukondade kultuurilist ja majanduslikku arengut;
• suurendame klientide usaldust LHV kui mittediskrimineeriva finantsteenuste pakkuja vastu;
• edendame finantskirjaoskust ja majandusteadmiste jagamist;
• täiendame pidevalt oma pädevust ESG valdkonnas, et järjekindlalt edendada sotsiaalset sidusust.

3.1 Oma töötajaskond

Suure tööandjana mõjutab LHV oma töötajaid, sh nende tootlikkust, innovatsiooni ja rahulolu, mis aitab otseselt kaasa meie äriedule. LHV võimaluste allikateks on professionaalse arengu väärtustamine, töö- ja eraelu tasakaalu toetamine ning mitmekesisuse ja võrdse tasustamise edendamine, mis võimaldab kujundada tugeva ja pühendunud töötajaskonna. Märgitud jõupingutused leevendavad selliseid riske nagu raskused talentide hoidmisel või konkurentsivõime langus tööturul, tagades, et ettevõte jääb atraktiivseks ja eesrindlikuks tööandjaks, pakkudes samal ajal kõrgetasemelist klienditeenindust.

Pädevate ja usaldusväärsete töötajate värbamine ja hoidmine on osa meie strateegiast. Kooskõlas personalipoliitikaga püüame leida oma operatiivvajaduste rahuldamiseks haritud, professionaalseid ja tulemustele orienteeritud inimesi. Meie valikuprotsess hõlmab põhjalikku CV analüüsi, struktureeritud intervjuusid ja pädevuse hindamist. Psühholoogilisi teste ja praktilisi ülesandeid kasutatakse ainult vajaduse korral ja sõltuvalt ametikohast. Otsesed juhid teevad teadliku värbamisotsuse tegemiseks koostööd personaliosakonna ja juhatuse liikmetega. Kandidaadid annavad nõusoleku isikuandmete töötlemiseks ja taustakontrolliks, mis võib hõlmata ühenduse võtmist eelmiste tööandjate ja soovitajatega. Need protseduurid aitavad meil hoida pädevat ja pühendunud töötajaskonda, kes toetab meie strateegilisi eesmärke ja kvaliteedipüüdlusi.

Meie töötajate igakülgne heaolu on meie äritegevuses kesksel kohal. Kuna meie strateegilised eesmärgid sõltuvad meie töötajaskonnast, pöörame suurt tähelepanu töötajate kvalifikatsiooniga seotud riskide korrapärasele tuvastamisele, hindamisele ja tõhusale juhtimisele.

Me mõistame, et tugevate äritulemuste ja jätkusuutliku kasvu saavutamiseks on vaja inimesi, kes loovad väärtust, tunnevad end väärtustatuna ning on pühendunud isiklike ja ühiste eesmärkide saavutamisele. Meie töötajad on väga pühendunud ja panustavad LHV missiooni elluviimisesse. See kajastub meie viimases iga-aastases töötajate küsitluses, kus 82% vastanutest märkis, et nad on väga pühendunud ja motiveeritud meie eesmärke ellu viima.

LHV-l ei ole erivajadustega töötajaid, kes vajaksid kohandatud töötingimusi. Asjakohaseid riske ei ole tuvastatud ja täiendavaid meetmeid ei ole välja töötatud.

Eesti turul tegutseva suure tööandjana on meie eesmärk hoida töökultuuri, mis on kestlik, heaolu toetav ja loob positiivse töökeskkonna. Isiklikku kasvu toetava õhkkonna tagamine võimaldab parandada oskusi, optimeerida tulemusi ja luua püsivaid suhteid nii organisatsiooni sees kui väljas. LHV eesmärk on hoida tööjõu voolavus 7,5% tasemel. Selle jaoks arendame positiivset kultuuri ja inspireerivaid tööruume. Tööandjana saame töötajaid positiivselt mõjutada ja samal ajal leevendada negatiivseid mõjusid, käsitledes probleeme, nagu diskrimineerimine ja stress, mis võivad kahjustada töötajate vaimset tervist.

LHV-s on kehtestatud tööõnnetuste ennetamise poliitika (tööohutuse ja töökeskkonna juhend) Eesti kontoritele ja töötervishoiu ja tööohutuse poliitika Ühendkuningriigi kontoritele, mis annavad ülevaate töötervishoiu ja tööohutuse olulistest nõuetest ning töökeskkonnariskide vältimise meetmetest kontoris.

3.1.1 Poliitika, meetmed ja eesmärgid

Kaasamine, mitmekesisus ning inim- ja töötajate õiguste kaitsmine on LHV vastutustundliku ärieetika lahutamatud osad. LHV on välja töötanud ja rakendanud grupiülese personalipoliitika, mitmekesisuse poliitika, huvide konflikti vältimise poliitika ja tasustamispoliitika, mille eesmärk on tagada kõigile meie töötajatele õiglane, motiveeriv, läbipaistev ning seadustele ja regulatsioonidele vastav tasustamine. Asjakohaste sisedokumentide eest vastutavad personalijuht või vastavuskontrolli juht ning protsessi kinnitajad on kas LHV juhatus või nõukogu.

Meie pikaajaline strateegia on luua tugevaid suhteid, olles atraktiivne tööandja, kes pakub praegustele ja tulevastele töötajatele suurt tööga rahulolu, arenguvõimalusi ja eneseteostust. Selle saavutamiseks me:

• toetame kõigi töötajate, sh võtmeisikute professionaalset arengut sihipäraste arenguprogrammide, mentorluse ja selgete karjäärivõimaluste kaudu. Investeerime oma töötajatesse, et parandada nende oskusi, suurendada kaasatust ja hoida tipptalente;
• viime ellu vaimset tervist toetavaid algatusi. Toetame vaimse tervise algatusi, et edendada juhtide ja töötajate heaolu. Eesmärk on suurendada teadlikkust, pakkuda ressursse ja kujundada toetavat keskkonda, mis tähtsustab vaimset tervist töökohal;
• seame prioriteediks naiste osakaalu suurendamise juhatuse ja nõukogu tasandil, kuna see kajastab meie pühendumust mitmekesisuse, tasakaalu ja kaasatuse edendamisele juhtimises;
• oleme seadnud grupiülese töötajatega seotud eesmärgi;

Personali voolavus* ja töökohtade liigid**

• soovime saavutada 2029. aastaks palgavõrdsuse 95:105.

Töötame välja ja viime ellu tegevuskava tagamaks, et 2029. aastaks saavutaks erinevate töötajate rühmade, st tööperede (määratletud Fontese/Figure poolt läbi viidud iga-aastases kohalikus üleriigilises võrreldavas palgauuringus), palgasuhe sellise tasakaalu, kus ühelegi rühmale ei maksta rohkem kui 5% üle või alla teise rühma palgataseme. Tööpered on sisemiselt määratletud kui rühmad, mis hõlmavad sarnaseid rolle ja mida tuleks sarnaselt tasustada ning mis on konsolideeritud võrreldavate kohustustega ametikohtadeks. See rõhutab meie pühendumust õiglasele ja võrdsele tasustamisele kogu organisatsioonis.

LHV nimetati CV Keskuse uuringus "Ihaldusväärseim Tööandja Eestis 2024" kolmandat aastat järjest Eesti ihaldusväärseimaks tööandjaks. LHV Pank valiti 2024. aastal atraktiivseimaks tööandjaks Eesti tudengite, majandustudengite ja kogenud töötajate poolt. Üksikasjalikum teave on esitatud allpool punktis "Töötajate kaasamine ja arendamine". Edendame ja tugevdame oma ärikultuuri, et olla tunnustatud kui juhtiv tööandja, pakkuda kõrgelt hinnatud klienditeenindust, edendada oma väärtusi ja eesmärke töötajate seas ning keskenduda kasumlikkusele ja efektiivsusele. Hoiame tugevat organisatsioonikultuuri, joondades kõik meeskonna LHV missiooni ja väärtustega, aidates kaasa püsivale edule ja töötajate rahulolule. LHV on võtnud endale kohustuse järgida kõiki EL-i ja riiklikke õigusakte, mis tagab, et me tegutseme eetiliselt ja väldime selliseid tavasid nagu inimkaubandus, lapstööjõu kasutamine või sunniviisiline töö.

	Töötajate arv kokku (muutus võrreldes 2023. a)
	Kõik LHV ettevõtted	Eesti	Ühendkuningriik
Töötajate arv kokku	1 281 (+163)	1 141 (+119)	140 (+44)
Osalise tööajaga töötajad (%)	3,7%	4,1%	0,7%
Täistööajaga töötajad (%)	96,3%	95,9%	99,3%
Töövõtjad (kellest IT osakondades, %)	53 (94%)	33 (91%)	20 (100%)
Tähtajatu lepinguga töötajad	1 197	1 061	136
Ajutise lepinguga töötajad	22	18	4
Uued liitujad (kellest praktikandid)	347 (21)	289 (21)	58 (0)
Lahkunud töötajad (töösuhe lõpetatud)	195	181	14
Vabatahtlik tööjõu voolavus (%)	8,1%	8,5%	4,5%
Tööjõu voolavus kokku (%)	12,8%	13,2%	9,0%

*12 kuu liikuv keskmine summa on viimase 12 kuu personali voolavuse koondsumma. Igal kuuvahetusel liidetakse viimase lisandunud kuu summa ning lahutatakse aastataguse sama kuu summa. Tulemuseks on 12 kuu liikuv keskmine, mida ajakohastatakse vastavalt iga uue kuu alguse

**aruandeperioodi lõpu seisuga töötajate arvus

3.1.2 Võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine

LHV järgib mittediskrimineerivaid äri- ja personalitavasid. Värbamisprotsessis juhindume eetikanormidest, inimõigustest ja võrdsetest võimalustest, võtmata arvesse mitteseotud tegureid, nagu rass, puuded, poliitilised vaated, seksuaalne sättumus jne. Kooskõlas meie personalipoliitikaga järgime kõigis värbamis- ja edutamisotsustes sooneutraalset ja mittediskrimineerivat lähenemisviisi ning tugineme otsuste tegemisel võrdsetele ja mõõdetavatele omadustele, nagu kogemused, haridus, oskused, ja vajaduse korral kohaldatavates määrustes sätestatud nõuetele. LHV jaoks on oluline mitte diskrimineerida ühtegi vähemust. Praegu ei ole meie kontor täielikult kohandatud füüsiliste puuetega inimeste kõigi vajaduste rahuldamiseks – mõned ligipääsetavusfunktsioonid on endiselt puudu. Pakume ja toetame alternatiivina kaugtööd.

LHV on kehtestanud ja rakendanud mitmekesisuse poliitika. LHV usub, et strateegiate, riskide võtmise ja järelevalvealaste otsuste tegemise kvaliteeti saab tõsta ning eelarvamusi saab vältida, kui kaasata protsessidesse erineva tausta, kogemuste, arvamuste ja vaadetega avatud mõtlemisega inimesi. LHV peab soolist tasakaalu üheks mitmekesisuse oluliseks mõõtmeks. LHV edendab kultuuri, kus kõiki koheldakse austusega ja väärikalt. LHV edendab võrdseid võimalusi ega omista ühelegi mitmekesisuse mõõtmele eelnevalt kindlaksmääratud väärtust, olgu see siis positiivne või negatiivne. LHV on integreerinud mitmekesisuse ja kaasamise oma värbamise, tasustamise, karjääriarengu ning juhtimis- ja järelevalveorganite koosseisuga seotud tegevuspõhimõtetesse ja tavadesse niivõrd, kuivõrd see on asjakohane. Mitmekesisuse rõhutamine, eriti juhtimis- või järelevalveorgani liikmete valimisel, aitab tagada suuremat hulka vaatenurki ja vähendab liiga sarnase profiiliga isikute valimise tõenäosust.

	Naised						Mehed						Kokku	Koguarv tööta- jate arvu järgi
Lepingu liik		Alla 30 (%)	30-38 (%)	39-50 (%)	Üle 50 (%)	Kokku (% kõigist)		Alla 30 (%)	30-38 (%)	39-50 (%)	Üle 50 (%)	Kokku (% kõigist)
Tähtajatu leping		27,6%	35,0%	32,8%	4,6%	56,2%		26,8%	39,5% 30,2%			3,4% 43,8%		1 209
Ajutine leping		69,2%	15,4%	7,7%	7,7%	59,1%		33,3%	33,3%	11,1%		22,2% 40,9%		22
Garanteerimata tööaeg		0%	0%	0%	0%	0%		0%	0%	0%	0%	0%		0
Kokku	56,3%	28,4%	34,6%	32,3%	4,6%		43,7%	27,0%	39,4% 29,9%		3,7%		100,0%	1 231

Töötajate vanuseline ja sooline jaotus

* aruandeperioodi lõpu seisuga

Sooline jaotus tippjuhtkonna tasandil*

	Mehed	Naised	Total	Mehed %	Naised %
Grupi nõukogu	5	2	7	71%	29%
Grupi juhatus	3	1	4	75%	25%
Kokku	8	3	11	73%	27%

*töötajate arv aruandeperioodi lõpu seisuga

3.1.2.1 Tasustamine ja võrdne töötasu

Meie tasustamispõhimõtted sätestavad suunised töö õiglaseks ja võrdseks tasustamiseks. Tasustamist käsitlevad otsused peavad olema objektiivsed ja erapooletud ning tagama kõikide asjakohaste õigusaktide järgimise.

Rakendame Fontese/Figure loodud ja välja töötatud ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitustel põhinevat analüütilist ametikohtade hindamise meetodit. Seda kasutatakse turu võrdlusanalüüsiks kõigis kolmes Balti riigis ning sellega hinnatakse ametikohti hariduse ja töökogemuse, töö iseloomu ja sellega kaasneva vastutuse põhjal. LHV on kasutanud Fontese/Figure võrdlusanalüüsi meetodit ametikohtade iga-aastaseks hindamiseks alates 2011. aastast. See tagab, et võrdleme oma organisatsioonis sarnase väärtusega ametikohti.

Kuna näeme vajadust kaasaegse ja läbipaistva tasustamissüsteemi järele, töötame praegu välja uut LHV ametikohtade kaardistamise ja tasustamise süsteemi. Selle projekti eesmärk on luua kaasaegne ja läbipaistev palgastruktuur, mis:

• ühtlustab sisemise lähenemise tasustamisele organisatsiooniüleselt;
• toob selgust ametikohtade jaotumisse, tagades järjepidevuse ja õigluse;
• lihtsustab juhtide tööd töötasu määramisel ja haldamisel;
• kirjeldab selgemalt karjäärivõimalusi, selgitades töötajatele läbipaistvalt edasiliikumise võimalusi;
• loob suurema läbipaistvuse meie palgakorralduses, edendades usaldust ja avatust.

Jälgime ka edaspidi Fontese/Figure palgauuringut ja tagame sellele toetudes, et meie palgatasemed on turul konkurentsivõimelised.

Tasustamissüsteem koosneb kahest peamisest osast: ametikohtade hindamine ja palgavahemikud. Töökohtade hindamisel kasutatakse ametikohtade tasemeid ja tööperesid, et mõõta ja võrrelda rollide keerukust kogu organisatsioonis. See aitab korrektselt välja arvutada soolise palgalõhe, liigitades rollid 13 astmesse, mis põhinevad asjatundlikkusel, keerukusel, ulatusel ja mõjul. Liigitamisel võetakse arvesse töö sisu, organisatsiooni struktuuri, ametinimetusi, meeskonna suurust ja valdkonda ning selle kinnitavad osakonnajuhatajad. Sarnased rollid rühmitatakse tööperedesse, mis aitab tagada järjepidevust töötasu määramisel.

Ühendkuningriigis võrdleme süstemaatiliselt oma tasustamissüsteemi Ühendkuningriigi turuga, et tagada, et meie tasustamine on õiglane ja vastab tööstusharu standarditele. See lähenemine kehtib võrdselt ka meie olemasolevatele Ühendkuningriigi töötajatele, tagades, et kogu personal saab asjakohast ja konkurentsivõimelist tasu. Jälgides turutrende ja palgatasemeid, püüame värvata ja säilitada talente, säilitades samal ajal õigluse ja võrdsuse meie Ühendkuningriigi tegevustes.

1. aastal oli korrigeerimata sooline palgalõhe Eestis on 28,27% ja Ühendukuningriigis 17,42%. Kõrgeima palgaga isiku aastase kogutöötasu ja kõigi töötajate aastase mediaan-kogutöötasu suhe on Eestis 14,96 ja Ühendkuningriigis 6,06.

Korrigeerimata sooline palgalõhe	Eesti	Ühendkuningriik
Korrigeerimata sooline palgalõhe 2024. aastal	28,27%	17,42%
Kõrgeima palgaga isiku aastase kogutöötasu ja kõigi töötajate aastase mediaantöötasu suhe	14,96	6,06

* aruandeperioodi lõpu seisuga

LHV palgasüsteem põhineb ametigruppidel ja tasemetel, tagades õiglase ja struktureeritud töötasu. Ametikohad liigitatakse organisatsiooni struktuuri, töö sisu ja võrdlusanalüüsi alusel, kusjuures palgavahemikud määratakse turu mediaanandmete põhjal. Personaliosakond jälgib ja kohandab süsteemi, et säilitada täpsus.

Sooline palgalõhe näitab kogutulu erinevust sugude vahel. Kohandatud sooline palgalõhe arvestab ametikohti, tasemeid ja kogemust, võrreldes palkasid sarnastel ametikohtadel. Kohandatud palgalõhe annab täpsema ülevaate palga õigluse kohta.

Selleks, et saavutada oma eesmärk olla parim ja ihaldusväärseim tööandja, jälgime aktiivselt oma soolist palgalõhet. Eestis on meie korrigeeritud sooline palgalõhe praegu 4,49% ja Ühendkuningriigis 1,46%. See näitaja arvutatakse, võrreldes meeste ja naiste keskmist palka igal ametikoha tasemel. Arvutamisel võrreldi sarnaseid ametikohti ja rolle, et palgavõrdsust ja -lõhet ametikohtade tasemete lõikes õiglaselt hinnata.

LHV töötajatel ei ole kollektiivlepinguid, kuna see tava ei ole Eesti ja Ühendkuningriigi finantssektoris kuigi levinud. Järgime töölepingu seadust ja valitsuse kehtestatud töötasu alammäärasid Eestis ning 1998. aasta riiklikku miinimumpalga seadust ja 2015. aasta riiklikke miinimumpalga regulatsioone Ühendkuningriigis, et tagada, et kõik LHV töötajad saavad tasu, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele või ületab neid. See peegeldab meie pühendumust tööõiguse nõuete täitmisele ja õiglase tasustamise edendamisele kõigis piirkondades, kus me tegutseme.

3.1.3 Kaasav töökoht

LHV-s usume, et edu aluseks on koostöö ja kollektiivse intelligentsuse rakendamine. Meie jaoks on oluline, et meie töötajate ideid, mõtteid ja arvamusi võetakse kuulda ja arvesse. Toetame keskkonda, kus töötajad tunnevad end oma mõtete ja ideede jagamisel vabalt ja kus nende häält võetakse kuulda organisatsiooni kõigil tasanditel, sh tippjuhtkonnas.

LHV peab äärmiselt oluliseks avatud suhtlust juhtide ja töötajate vahel, mis võimaldab täpsustada ülesandeid, parandada töövooge ja seada selgeid eesmärke. Meie juhid korraldavad regulaarselt üks ühele kohtumisi meeskonnaliikmetega, et suurendada vastastikust usaldust, viia eesmärgid vastavusse ja arutada edusamme. Need kohtumised annavad töötajatele väärtusliku võimaluse jagada oma mõtteid ja ideid, tagades koostööl põhineva töökeskkonna.

Selleks, et koguda tegevuspõhiseid ja andmepõhiseid teadmisi töötajate vaatenurkade kohta, viime kaks korda aastas läbi anonüümse Q12 kaasamise uuringu. Üks uuringu põhimõõdik on väide: "Mulle tundub, et minu arvamus tööl loeb." 2024. aastal hindasid töötajad seda väidet mais 4,4 ja oktoobris 4,5 punktiga (5 punkti skaalal), mis väljendab tugevat veendumust, et töötajate arvamusi kuulatakse ja hinnatakse. Uuringu tulemused suunavad ka mõtestatud vestlusi juhtide ja nende meeskondade vahel, hõlbustades põhjalikke arutelusid ja andes praktilist tagasisidet, mis on sageli viinud eesmärkide, töövoogude või meeskonna prioriteetide korrigeerimiseni. Meie personaliosakond jälgib töötajate kaasamise protsesse ja selgitab nende tähtsust meeskonnajuhtidele, et tagada kooskõla organisatsiooni eesmärkidega. Personaliosakond ja juhid teevad tihedat koostööd, et analüüsida uuringu tulemusi ja lõimida töötajate tagasisidet otsustusprotsessidesse. Näiteks aitavad üks ühele kohtumiste ja uuringute tulemused täiustada töötajate heaolu, töökoormuse jaotuse ja tulemuseesmärkidega seotud poliitikat ja tavasid. Läbipaistvuse tagamiseks saavad juhid tööriistu ja koolitust, et nad saaksid oma meeskondadega tõhusalt suhelda. Töötajaid teavitatakse ka sellest, kuidas nende tagasiside on mõjutanud konkreetseid muutusi, mis näitab LHV pühendumust toetava ja kaasava töökoha edendamisele. Kaasamine toimub mitmel tasandil, sh organisatsiooni ja meeskonna tasandil. Organisatsiooni tasandil on uuringutest, küsitlustest ja töötajatega peetud aruteludest saadud tagasiside sisendiks kogu ettevõtet hõlmavatele algatustele, nt poliitika ajakohastamisele või strateegilisele tööjõu planeerimisele. Meeskonna tasandil keskendub kaasamine meeskonnapõhistele väljakutsetele ja võimalustele, tagades, et projekti tasandi otsustes võetakse arvesse töötajate seisukohti.

Kui see on asjakohane, püüab LHV teada saada ja arvestada ka nende töötajate vaatenurki, kes võivad olla haavatavas olukorras või marginaliseerumisohus. Võimalike takistuste kõrvaldamiseks tehakse konkreetseid jõupingutusi, nagu juurdepääsetavate suhtluskanalite tagamine, keelelistest või kultuurilistest erinevustest tingitud probleemide lahendamine ning kaasava keskkonna edendamine, kus igaüks julgeb oma seisukohti jagada.

Väärtustame mitmekesisust ja kaasatust mitmete algatuste kaudu, mis on suunatud nii meie sisemisele meeskonnale kui ka välisele kogukonnale. Üks meie peamisi algatusi on sisemiste häkatonide korraldamine, mis toovad kokku erineva tausta ja valdkonna inimesi, et teha koostööd probleemide lahendamisel ja uuenduslike ideede genereerimisel. 2024. aastal korraldasime kaks häkatoni, mis keskendusid ChatGPT-le ja tehisarule, väljendades meie suurt huvi kasutada tehisaru (AI) pakutavaid võimalusi tõhusamate lahenduste loomiseks. Üritus inspireeris meeskondi uurima, kuidas saaks tehisaru tehnoloogiatega täiustada meie teenuseid ja suurendada meie tegevuse tõhusust. Võiduprojekti tulemusena töötati välja uued tehisarul põhinevad funktsioonid, mis on lisanud meie pakutavatele teenustele märkimisväärset väärtust.

Lisaks käivitasime projekti "TulemusLend", mis pakub LHV töötajatele Eestis ainulaadset võimalust süüvida efektiivsusse, innovatsiooni ja tulemustesse, tuues targad lahendused meie igapäevatöösse. Projekti eesmärk on suurendada efektiivsust, automatiseerides tüütuid protsesse, uuendada klientidele ja töötajatele suunatud tooteid ja teenuseid, rakendada ideid kiiresti ühe nädala jooksul ja anda meeskondadele võimalus valida oma teema, koondada sidusaid rühmi ja saavutada koos silmapaistvaid tulemusi. Oleme saavutatud tulemustega väga rahul ja korraldame selle projekti uuesti 2025. aastal.

Sellised üritused mitte ainult ei edenda loovust, vaid pakuvad ka platvormi eri vaatenurkade tutvustamiseks. Need peegeldavad meie pühendumust uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtule ja tööstusharu arenguga sammu pidamisele. LHV pöörab suurt tähelepanu erinevatele algatustele, mis võimaldavad mitmekesisust, kaasatust ja avatud kommunikatsiooni edendada. Töötame selle nimel, et integreerida oma tegevusse kõrgtehnoloogia, nt tehisaru, et töötada välja tõhusamaid lahendusi. Sellised projektid nagu "TulemusLend" illustreerivad meie jõupingutusi oma töötajate võimestamisel ja teenuste täiustamisel innovatsiooni ja koostöö kaudu. LHV pühendumusest kaasatusele annab tunnistust meie hüvitiste paketi ühine arendamine – teenusedisaini meetodit kasutades aitasid erineva taustaga töötajad luua programmi, mis käsitleb erinevaid vajadusi ja eelistusi.

Oleme hakanud korraldama ka juhtide kovisiooni kohtumisi, mis hõlbustavad struktureeritud arutelusid mõtete jagamiseks ja üksteise toetamiseks juhtimisprobleemidele lahenduste leidmisel. Sellised kohtumised aitavad kaasa juhtimisoskuste arendamisele, tugevdavad meeskonnavaimu ja parandavad probleemide lahendamise võimeid, luues seeläbi väärtust kogu organisatsioonile.

Meie vestlusõhtud, mis keskenduvad LHV põhiväärtustele, pakuvad platvormi, kus töötajad saavad üksteist julgustada ning oma mõtteid ja kogemusi jagada. Teemade hulka on kuulunud "Kuulame klienti ja pakume lahenduse", "Lihtne, toetav ja tõhus", "Kõrgete eesmärkide seadmine ja tulevikku investeerimine", "Räägime asjadest nii, nagu need on" ja "Koostöö on meile oluline". Kõik need teemad on tihedalt seotud LHV väärtustega. Need üritused peegeldavad meie jõupingutusi edendada keskkonda, kus tunnustatakse ja toetatakse erinevaid vaatenurki ja kus kõik töötajad tunnevad end kaasatuna ja austatuna.

Lisaks töötajate isiklikule ja professionaalsele arendamisele korraldame regulaarselt vestlusõhtuid, kus LHV töötajad jagavad teadmisi ja kogemusi. Kord kvartalis toimuvad kõigile töötajatele mõeldud kohtumiskoosolekud, mida juhivad juhatuse liikmed. Need on platvormiks, kus jagada olulisi uudiseid, tähistada saavutusi ja anda töötajatele võimalus esitada küsimusi ja jagada oma ideid. Juurdepääsu tagamiseks salvestame need koosolekud ja teeme need järelvaadatavaks. Avatud dialoogi kaudu püüame suurendada läbipaistvust, koostööd ja kaasatust kogu ettevõttes.

Kaasamisprotsess toimub töötajate vahetul osalusel. Kaasamistegevused toimuvad peamiselt organisatsiooni tasandil ning hõlmavad osalemist ja konsulteerimist, millega tagame, et töötajad saavad aktiivselt kaasa rääkida. Kaasamistegevuste abil saadud teavet võetakse arvesse strateegilistes ja igapäevategevusega seotud aruteludes, eelkõige käimasolevate algatuste tulemuslikkuse hindamisel ja tulevaste töötajaskonnaga seotud prioriteetide kindlaksmääramisel. Kaasamine toimub kord kvartalis toimuvate kohtumiskoosolekute kaudu, mida täiendavad regulaarsed üks ühele kohtumised ja anonüümsed küsitlused, mis viiakse läbi kaks korda aastas (Q12 kaasamise uuring). Töötajate seisukohtade paremaks lõimimiseks otsuste tegemisse plaanib LHV pidevalt edendada ja kindlustada töötajaskonna kaasamist.

LHV on Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE liige.

3.1.4 Töötajate kaasamine ja arendamine

Professionaalne ja isiklik areng on LHV kultuuri lahutamatu osa, peegeldades meie pühendumust innovatsioonile ja pidevale arengule klientidele targemate lahenduste pakkumisel. Usume, et parimad ideed tulevad meie töötajatelt, mistõttu on nende oskuste arendamine osa meie igapäevasest tööst. Meie koolitusmeetod ühendab struktuuri ja paindlikkuse, et vastata meie töötajate erinevatele arenguvajadustele. Kuigi LHV koolitusprogrammid pakuvad ühtset raamistikku, saavad meeskonnajuhid koostöös töötajatega kohandada võimalusi vastavalt individuaalsetele eesmärkidele ja kasvuvaldkondadele. See tagab, et töötajad saavad koolitust, mis on nii asjakohane kui ka toetab nende isiklikku ja professionaalset arengut. Personalipoliitikas kirjeldatud LHV koolituspoliitika rõhutab, kui oluline on suurendada töötajate pädevust kavandatud, kuid kohandatava koolitusprotsessi kaudu. Koolitus on kättesaadav kõigile töötajatele, ent selle ulatuse ja sageduse määravad iga-aastased koolituskavad, mis viivad osakondade eesmärgid ja individuaalsed arengueesmärgid omavahel vastavusse. Olemasolevad formaadid, sh meie oma programmid, sisseostetud koolitus ja e-õppe võimalused, pakuvad paindlikkust, mis on vajalik meie töötajate erinevate vajaduste ja karjääripüüdluste rahuldamiseks.

Pideva õppimise hõlbustamiseks oleme kasutusele võtnud Learnster platvormi, õppehaldussüsteemi, mis koondab kõik koolitusmaterjalid. Kasutame seda süsteemi töötajate koolituse ja arengu jälgimiseks.

Erilist rõhku pannakse töötajate tugevuste kaardistamisele, kasutades Gallupi Clifton StrengthsFinder testi. Üle 60% meie meeskondadest ja töötajatest on selle testi teinud ja

saanud põhjaliku ülevaate oma suurimatest tugevustest, mida neil on võimalik arvestada oma isiklike arengukavade koostamisel.

Iga kuu korraldame seminare, mis on mõeldud juhtidele, kes tegelevad eestvedamise ja juhtimisega seotud küsimustega. Teemadeks on olnud "Vaade LHV-le läbi väliste silmade", "Igapäevased väärarusaamad", "Meeskonna sidusus", "Q12 kogemuslugu", "Juhtimise erinevad tasandid", "Strengths-Finder Gallup" ja "Juht kultuurikujundajana".

3.1.4.1 Töötajate pühendumuse uuringud ja tagasisidekanalid

Töötajate pühendumuse uuring on hädavajalik selleks, et mõõta, kui pühendununa töötajad end tunnevad ja kui rahul nad on arenguvõimalustega. Küsimusele "Kas Sul on viimase aasta jooksul olnud võimalusi õppida ja areneda?" andis positiivse vastuse 94% töötajatest, mis on kõrgem näitaja kui eelmise aasta 93%. See väljendab meie pidevat tööd selle nimel, et töötajate rahulolu ja pühendumust suurendada.

LHV järgib õiguskuuleka ja eetilise käitumise põhimõtteid. Kõik töötajad peavad täitma kohaldatavate õigusaktide ja sise-eeskirjade nõudeid. Aususe ja läbipaistvuse tagamiseks oleme kehtestanud protseduurid täheldatud või kahtlustatavast väärkäitumisest teatamiseks.

Töötajad on kohustatud teatama kõikidest töökeskkonnas toimunud õnnetustest, juhtumitest ja kaebustest järgmiste kanalite kaudu: kasutades Outlooki teadetes vormi "Intsidendid ja kaebused" (anonüümne teatamine on lubatud), kasutades intranetis vormi "Rikkumisest teatamine" (anonüümne teatamine on lubatud) ja/või võttes otse ühendust personaliosakonnaga; või pöördudes töökeskkonnanõukogu liikme poole vastavalt tööohutuse ja töökeskkonna juhendile ning huvide konflikti vältimise poliitikale. Need kanalid tagavad läbipaistvuse ja sisaldavad selgitavat teavet teadete esitamise kohta. Töötajad ja juhid leiavad põhjalikke juhiseid ka meie sise-eeskirjadest.

Vastavuskontrolli osakond kinnitab teate kättesaamist ja võib nõuda lisateavet. Heas usus teavitajatele on tagatud anonüümsus ja konfidentsiaalsus ning kogu teavet käsitletakse diskreetselt. LHV tagab, et rikkumistest teavitajate suhtes ei rakendata negatiivseid survemeetmeid ja neid ei kohelda ebaõiglaselt.

Ükski töötaja ei teatanud 2024. aastal mingitest rikkumistest ega üleastumistest. Töötajatel on õigus teatada probleemidest ka otse järelevalveasutustele ilma LHV-d eelnevalt teavitamata. Eestis saab teavitada Finantsinspektsiooni telefoni, e-posti, veebivormi või kohtumise teel. Ühendkuningriigis saab teavitada kohalikku finantsinspektsiooni (Financial Conduct Authority) või usaldatavusnõuete täitmise järelevalveasutust (Prudential Regulation Authority) telefoni, e-posti või posti teel.

Uued töötajad saavad sisseelamisprotsessi raames juhise tutvuda meie kohustuslike juhendite, reeglite ja poliitikatega, sh tööohutuse ja töökeskkonna juhendi, tervise- ja ohutuspoliitika ning huvide konflikti vältimise poliitikaga, meie sisemise dokumendihaldussüsteemi kaudu. Pärast seda peab töötaja kinnitama, et ta on dokumendid läbi vaadanud.

LHV tagab heas usus rikkumisest teatajate kaitse diskrimineerimise või ebaõiglase kohtlemise eest. Uurimine viiakse läbi põhjalikult ja konfidentsiaalselt ning teavet avaldatakse ainult siis, kui see on seadusega nõutav. Praegu ei ole LHV-l spetsiaalset protsessi parandusmeetmete ja õiguskaitsevahendite rakendamiseks või sellele kaasa aitamiseks juhul, kui rikkumisest teatamine võis põhjustada olulist negatiivset mõju või sellele kaasa aidata. Iga juhtumit uuritakse põhjalikult ning käsitletakse delikaatselt ja individuaalselt. Kuna parandusmeetmeid ja õiguskaitsevahendeid nõudvaid juhtumeid ei ole esinenud, ei ole olnud vajadust kehtestada selleks sise-eeskirju. LHV ei välista siiski parandusmeetmete ja õiguskaitsevahendite kasutamise võimalust, kui seda peetakse mõistlikuks.

Teadlikult valeteate esitamist peetakse tõsiseks rikkumiseks ja see võib kaasa tuua distsiplinaarkaristuse.

3.1.4.2. Tunnustamine ja tööandja auhinnad

Kuigi tööandja auhindade saamine ei ole kunagi olnud LHV peamine eesmärk, annab selline tunnustus väärtuslikku tunnistust meie püüdlustest luua toetav ja kaasav töökoht. LHV on viimastel aastatel saanud tuntuks kui hea mainega ihaldusväärne tööandja, kes pakub töötajatele rohkelt võimalusi professionaalseks arenguks ja edendab inspireerivat ettevõttekultuuri.

Aasta jooksul jagas LHV aktiivselt oma kogemusi ja juhtimiskultuuri erinevate taskuhäälingusaadete, konverentside, koolide ja ülikoolide kaudu. Need algatused pälvisid suurt tunnustust – LHV nimetati 2024. aastal CV-Online'i uuringus Top Tööandja Eestis nii parimaks tööandjaks finantssektoris kui ka kõige eelistatumaks (top-of-mind) tööandjaks Eestis. Lisaks nimetas CV Keskus 2024. aastal LHV kõige ihaldusväärsemaks tööandjaks ning Instari uuringus pidasid LHV-d kõige atraktiivsemaks tööandjaks nii tudengid kui ka kogenud spetsialistid. LHV Bank jõudis hiljuti The Sunday Times Best Places to Work 2024 nimekirja, rõhutades veelgi meie pühendumust töötajate rahulolu suurendamisele ja suurepärase töökoha loomisele.

Lisaks konkurentsivõimelistele tööpakkumistele on LHV jätkanud praktikaprogrammi, aktiivselt edendanud töövarjutamist ja suurendanud rotatsioonivõimalusi. 2024. aastal võtsime vastu 39 praktikanti, et täiendada omatöökeskkonda, anda noortele väärtuslikke praktilisi kogemusi ja soodustada järgmise põlvkonna talentide liitumist meie organisatsiooniga.

Need tunnustused ja algatused peegeldavad LHV pühendumust positiivse ja kasvule orienteeritud keskkonna hoidmisele, muutes meid konkurentsitihedal tööturul esimeseks valikuks nii praegustele kui ka tulevastele töötajatele.

3.1.5 Töötajate tervis ja ohutu töökeskkond

Töötajate tervis on üks LHV prioriteete. Seetõttu pakume väärtuspaketti, mis sisaldab füüsilist ja vaimset heaolu toetavaid spordi- ja tervisehüvesid. Mõistame, kui oluline on hoida tervislikku tasakaalu töö- ja eraelu vahel ning edendada toetavat vaimset ja füüsilist töökeskkonda. Vaimse tervise toetamine, terviseauditid, sportimise toetamine, ettevõttesiseste ühistreeningute korraldamine ja suvised matkaprojektid on LHV töötajate üldise tervise edendamise lahutamatu osa. Pakkudes võimalusi nii füüsilise kui ka vaimse tervise hoidmiseks, aitame kaasa kogu meie ettevõtte heaolule. Aasta jooksul viisime läbi Peaasi.ee uuringu "Vaimse tervise vitamiinide test + Emotsionaalse enesetunde test" ja töötervishoiuteenuse osutaja HeBA uuringu "HeBA tööstressi küsimustik". Mõlemad uuringud on anonüümsed ja tööandjale esitatakse ainult ettevõtte tasandi koondtulemused. Nende abil saame oma töötajate heaolu järjepidevalt jälgida, käsitleda ja parandada.

Sel aastal oleme kasutanud kvalifitseeritud töötajate värbamiseks ja hoidmiseks ranget valikuprotsessi ja pideva arengu programme, sh meie Learnster platvormi. Töötajaskonnaga seotud mõjude, riskide ja võimaluste, nt tööjõu voolavuse ning vaimse ja füüsilise tervise probleemide juhtimiseks edendame pühendumust ja kaasatust, mõõdame vaimse tervise näitajaid, pakume erinevaid tagasisidekanaleid ja edendame kaasavat kultuuri. Meie pühendunud personalijuhtimise meeskond ja koolitusressursid tagavad võimeka ja häid tulemusi saavutava töötajaskonna, mis on kooskõlas meie strateegiliste eesmärkidega.

Hõlmatus töötervishoiu- ja ohutuse juhtimissüsteemiga

	Kokku	Osakaal (%)
Hõlmatus töötervishoiu- ja ohutuse juhtimissüsteemiga	1 281	100%
Tööga seotud vigastused	0	0%
Tööga seotud surmajuhtumid	0	0%
Diskrimineerimisjuhtumid	0	0%
Oma töötajaskonna esitatud kaebuste arv	0	0%

* Juhtumeid ega kaebusi ei ole esinenud; seetõttu ei ole trahve ega hüvitisi makstud.

* Ettevõtja töötajaskonnaga seoses ei ole esinenud ühtegi tõsist inimõigustega seotud juhtumit; seetõttu ei ole trahve ega hüvitisi makstud.

3.2 Tarbijad ja lõppkasutajad

LHV mõjutab oma kliente pakutavate finantstoodete ja -teenuste kaudu, mistõttu on see meie strateegiline prioriteet. Me tagame võrdse juurdepääsu ressurssidele, edendame finantskirjaoskust ja tugevdame majanduslikku kindlustunnet. See hõlmab ka isikuandmete kaitset ja pettusevastast võitlust. Need tegevused aitavad tugevdada kliendisuhteid, suurendada rahulolu ja laiendada turuosa. Digilahendusi, lihtsat juurdepääsu ja võrdseid võimalusi pakkudes edendab LHV kestlikku tarbimis- ja investeerimiskäitumist, mis ühtlasi tugevdab LHV positsiooni kliendikeskse ja edumeelse finantsteenuste pakkujana.

LHV teadvustab riske, mis kaasnevad meie igapäevase tegevuse ning klientide ja lõppkasutajatega suhtlemisega, sh pettusi, meie toodete väärkasutamist ja ebapiisavaid andmekaitsemeetmeid. Neid riske käsitletakse meie ESG riskijuhtimispoliitikas osana meie terviklikust riskijuhtimisraamistikust. Lisateavet leiab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande punktist "Finantskuritegevuse tõkestamine".

LHV pikaajaline eesmärk on olla parima klienditeenindusega finantsteenuste pakkuja. Meie jaoks on kõik kliendid võrdselt olulised ning meil on põhjust uhkust tunda – meie klientide rahulolu on Eesti pangandussektori üks kõrgemaid. 2024. aastal tunnustas uuringufirma Dive LHV-d Eesti parima teenindusega pangana tuginedes mystery shopping ehk testostude meetodile. See oli juba kaheksas kord, kui LHV selle tunnustuse pälvis.

LHV-s teeme kõik endast oleneva, et kõiki tarbijaid ja lõppkasutajaid koheldaks võrdselt ning pakume kohandatud tuge neile, kes vajavad täiendavat abi.

Üldise teabe all esitatud avaldustes on selgitatud meie tegevuse, toodete ja teenuste võimalikku olulist mõju otsestele klientidele ja lõppkasutajatele. Mõjusid hinnatakse suhete alustel, mis meil klientide ja lõppkasutajatega on ning neid ei laiendata meie partnerite klientidele ega tarbijatele. See puudutab nii meie toodetest ja teenustest kui ka otsestest ärisuhetest tulenevaid mõjusid.

Me mõjutame ühiskonda positiivselt läbi finantskirjaoskuse tõstmise. 2024. aastal jõudsime olulise verstapostini – meil on nüüd üle 100 000 kliendi, kellel on investeerimisvarasid. Teatud tarbijarühmade, nt eakate või madalama finantskirjaoskusega inimeste puhul püüame avaldada positiivset mõju ja parandada nende kogemust. Meie algatused hõlmavad spetsiaalsete finantskirjaoskuse programmide pakkumist, ligipääsetavate digilahenduste arendamist ja personaalse toe tagamist meie klienditeeninduskanalite kaudu. Meie tarbijateks ja lõppkasutajateks on üksnes meie jae- ja ärikliendid.

3.2.1 Kliendikogemus

Lähtume alati kliendi huvidest ja teeme endast oleneva võimalikult hea teenuse pakkumiseks. Oma professionaalses tegevuses, probleemide lahendamisel, uute teenuste arendamisel ja tegevuste kavandamisel vastavalt meie klienditeeninduse eeskirjale võtame alati arvesse kliendi jaoks parimat võimalikku lahendust ja kaalume, millised teenused oleksid kliendi vajadusi arvestades kõige sobivamad. Me mõistame oma kliente, mis võimaldab pakkuda neile kõige sobivamaid teenuseid. LHV jälgib klientide tegevust, et vältida finantssüsteemi väärkasutamist kuritegelikel eesmärkidel (rohkem saab lugeda Rahapesu ja finantskuritegude vastase võitluse jaotises riskijuhtimise peatüki all). LHV eesmärk on alati täita klientidele antud lubadusi ning olla kliendisuhtluses ausad ja avatud.

Meie kaasamispoliitika näeb ette pidevat suhtlust tarbijatega, et paremini mõista nende vajadusi ja muresid, mis tagab, et meie tooted ja teenused jäävad kaasavaks, läbipaistvaks ja kasulikuks.

Suurepärane kliendikogemus on iga ettevõtte kestliku kasvu jaoks kriitilise tähtsusega. Selle saavutamiseks suhtleme tarbijate ja lõppkasutajatega regulaarselt nii otseselt kui ka kaudselt, kasutades selleks uuringuid, kliendikohtumisi ja tagasisideprotsessi. Kliendikogemuse kõrge taseme hoidmine suurendab lojaalsust, aitab kliente hoida ning innustab neid kaubamärgile toetust avaldama. Meie kõrge soovitusindeks (NPS) kinnitab, et pakume parimat teenindusstandardit. Viimases Kantar Emori uuringus oli LHV teenuste soovitusindeks 74.

Klientide tagasisidet kogutakse automaatse küsitlussüsteemi abil, mis käivitub pärast suhtlust e-posti või telefoni teel või vahetut kohtumist. 24 tunni jooksul pärast suhtlust saavad kliendid tagasisidetaotluse, mis võimaldab neil hinnata oma kogemust ja lisada avatud kommentaare. Protsess on ühesugune nii era- kui ka äriklientide jaoks. Lisaks automatiseeritud küsitlustele julgustame kliente tagasisidet andma spetsiaalsetele e-posti aadresside ja klienditoe telefoniliinidele ning silmast silma toimuvatel kliendikohtumistel.

LHV-s on kliendikaebuste käsitlemine reguleeritud kliendikaebuste käsitlemise juhendiga. Kliendil on õigus esitada kaebus endale sobivas vormis ja enda valitud suhtluskanali kaudu, sh otsesuhtluse teel (telefoni, kliendikohtumiste, vestlusplatvormide jms kaudu), kirjalikult posti, e-posti või LHV veebilehe kaudu ning kaudsete kanalite, nt reguleerivate asutuste, nagu Finantsinspektsioon või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, samuti kolmandate isikute foorumite või sotsiaalmeedia platvormide kaudu.

Meie veebilehel on klientidele üksikasjalikud juhised kaebuste ja ettepanekute esitamiseks, sh teave LHV otsuste vaidlustamise võimaluste kohta.

Kirjalikult laekunud kaebuste kohta saadetakse kinnitus kaebuse kättesaamise kohta ühe tööpäeva jooksul. Kaebuste lahendamise tähtaeg on eraisikute ja maksetehingute puhul 15 päeva ning juriidiliste isikute puhul 30 päeva.

LHV-s on kliendikaebuste käsitlemiseks kehtestatud struktureeritud protsess, et tagada kaebuste tõhus lahendamine ja protsessi pidev täiustamine. Mittefinantsriskide osakond tuvastab edasist analüüsi vajavad kaebused ning koordineerib protsessi asjaomaste äriüksuste või tootejuhtidega. Vastavuskontrolli osakond analüüsib igakuiselt LHV Panga vastu esitatud kaebusi, keskendudes nõuetele vastavuse riskidele, juurpõhjustele ja kaebuse lahendamise protsessile.

Kõigi valdkondade põhjendatud kaebustest ja nende analüüsidest antakse regulaarselt aru toote- ja teenusejuhtidele, et täiustada pakkumisi, hinnata riske ja tagada õigusnormide täitmine. Kaebuste statistika lisatakse varade ja kohustiste juhtimise komiteele (ALCO) esitatavatesse riskiaruannetesse. Lisaks esitab vastavuskontrolli osakond LHV Panga juhatusele aastaaruande, milles esitatakse üksikasjalik kaebuste statistika, sh andmetöötlusega seotud rikkumised. LHV Finance esitab oma juhatusele ajakohastatud teavet kord kuus ja koostab iga-aastase vastavuskontrolli aruande. 2024. aasta lõpu seisuga ei ole LHV-s tuvastatud ühtegi kestlikkusega seotud kaebust.

Tarbijate tõhusa kaasamise eest vastutab klienditeeninduse osakond ja selle juht, keda toetavad teised meeskonnad, nagu vastavuskontrolli ja mittefinantsriskide osakond. See meeskond tagab, et tarbijate tagasiside integreeritakse süstemaatiliselt tegevusstrateegiatesse ja tootearendusse.

Kirjeldatud protsess tagab kaebuste tõhusa lahendamise ning annab samal ajal teavet sisemiste protsesside täiustamiseks, korduvate probleemide vähendamiseks ja klientide rahulolu suurendamiseks.

3.2.1.1 Põhimõtted ja poliitikad

Meie tegevus hõlmab põhjalikke meetmeid meie tegevusest tulenevate mõjude tuvastamiseks, hindamiseks ja haldamiseks ning võimalike negatiivsete tagajärgede heastamiseks, samuti võimaluste kasutamiseks, et saavutada kõigi tarbijate jaoks võimalikult positiivseid tulemusi.

Kliendikogemusega seotud äritegevuses juhindume eelkõige oma eetikapõhimõtetest, kliendikaebuste käsitlemise juhendist, välissuhtluse korrast, isikuandmete kaitse juhendist ning muudest asjakohastest sise-eeskirjadest.

Meie juhtpõhimõtete kohaselt LHV austab kõigi tarbijate inimõigusi, tagades, et meie tegevus vastab kohaldatavatele õigusaktidele ning meie sisemistele eeskirjadele ja reeglitele. Kuigi tugineme laialdaselt tunnustatud raamistikele, keskendume jätkuvalt õigusnõuete täitmisele, tarbijate sisulisele kaasamisele ning inimõigustele avalduvate negatiivsete mõjude käsitlemisele vastavalt regulatiivsetele standarditele. Võtame iga kliendi tagasisidet tõsiselt ja käsitleme seda hoolikusega. LHV peab isikuandmete kaitset esmatähtsaks, järgides rangelt andmekaitse- ja privaatsusnõudeid. Tagades andmetöötluse läbipaistvuse ja rakendades rangeid turvameetmeid, kaitseme nii klientide kui ka töötajate andmeid volitamata juurdepääsu ja väärkasutuse eest.

3.2.2 Sotsiaalne mõju e-kanalite kaudu

LHV teenused, mis on digikanalite kaudu kättesaadavad kõigile, toetavad kaasatust ja mugavust isiklike rahaasjade haldamisel. Edendades võrdset juurdepääsu finantsteenustele, aitame kaasa sidusale majandusele, kus inimesed, sõltumata vanusest või soost, võivad olla edukad ja saavutada finantsvõimekuse.

Kasutame oma e-kanaleid, et edendada finantskirjaoskust ja aidata inimestel langetada targemaid igapäevaseid finantsotsuseid. 2024. aastal tõime turule säästutoote Kogumiskonto, mis julgustab kliente raha säästma, rakendades mängulisi elemente ja eesmärkide seadmise tehnikaid. Lisaks oleme ümber kujundanud ja restruktureerinud LHV finantsportaali, et pakkuda veelgi põhjalikumat teavet ja praktilisi teadmisi investeerimise ning säästmise kohta.

LHV tegutseb välise kommunikatsiooni ja turundussõnumite kavandamisel vastutustundlikult nii veebis kui ka väljaspool veebi. Täiustame pidevalt lahendusi, et tagada turundustegevuse asjakohasus kliendisegmentidele ja nende ainulaadsetele vajadustele. Meie eesmärk on pakkuda enamikku toodetest ja teenustest veebis ning suunata müügitegevust aina enam kliendisegmentide ja kliendi elutsükli alusel.

Aktiivsed andmepüügikatsed ja finantskuritegevuse määra tõus on sundinud meid ennetavalt hoiatama oma kliente võimalike internetiohtude eest, suurendama nende teadlikkust ning võtma ennetavaid meetmeid ebatavaliste kasutusmustrite avastamiseks. Samuti teeme koostööd teiste pangandussektori liikmetega, et korraldada igal aastal kogu turgu hõlmav ennetuskampaania finantsteenuste turvalise kasutamise edendamiseks.

Klientide rahulolu ja e-kanalite kõrge kvaliteet on alati olnud meie jaoks esmatähtsad. Kui paaril viimasel aastal keskendusime rohkem pangateenuste veebis kättesaadavaks tegemisele, eriti eraklientidele ja lihtsatele äristruktuuridele, siis nüüd on fookus laiematel segmentidel ja tooteportfellil ning tõhusamatel veebipõhistel suhtlus- ja klienditeeninduse tööriistadel. LHV jaoks on jätkuvalt oluline arendada internetipanka ja mobiiliäppi viisil, mis toetab kasvavat tootepakkumist, ristmüügi eesmärke ja kõrget kliendiaktiivsust ning muuta oma e-kanalid kergesti kättesaadavaks laiemale sihtrühmale, sh kindlustusklientidele, pensionifondide klientidele ja tarbijakrediiditoodete kasutajatele. Arvestame oma elektrooniliste kanalite ümberkujundamisel ja täiustamisel ka nägemispuudega inimeste vajadustega, mistõttu oleme tegelenud ka visuaalsete ja navigatsiooniliste muudatuste testimise ja rakendamisega.

3.2.3 Finantskirjaoskus ja majanduslik turvatunne

Finantskirjaoskuse edendamiseks harime aktiivselt oma kliente investeerimise valdkonnas, korraldades LHV investeerimiskooli kaudu tasuta seminare. 2024. aastal jätkasime iga-aastase investeerimismängu Börsihai korraldamist, mille osalejate arv ulatus seekord 6 320-ni. Börsihai raames viisime läbi investeerimist ja börsimängu tutvustava virtuaalse tunni, mis jõudis ka Eesti koolidesse. Toetasime Äripäeva korraldatud Investor Toomase konverentsi ning Investeerimisfestivali, mida korraldab Investeerimisklubi. Koostöös Äripäeva Kirjastusega toetasime investeerimisteemaliste raamatute väljaandmist eesti keeles.

LHV mõõdab igal aastal investeerimisteenuse lepinguga klientide osakaalu, mis 2024. aastal oli 41,6%. Lisaks jälgime investeerimisteenuse lepinguga hõlmatuse määra noorte (kuni 26-aastaste) klientide seas, mis 2024. aastal oli 47,7%. Sellest tulenevalt oleme seadnud eesmärgiks suurendada investeerimisteenuse lepinguga hõlmatuse määra noorte klientide seas 2030. aastaks 60%-ni.

LHV tegeleb aktiivselt erineval viisil Eesti hariduse edendamisega. Toetame haridussektori töötajaid, pakkudes neile terviklikku pangandusteenuste paketti. Õppijatele pakume õppelaenu, mis katab õpingutega seotud kulud, alates elamiskuludest kuni õppemaksuni, nii Eestis kui ka välismaal.

Pensionifondide teenuste kaudu panustame klientide majandusliku turvatunde loomisesse, võimaldades neile juurdepääsu professionaalselt juhitud investeerimisvõimalustele. Keskendudes jätkusuutlikule ja pikaajalisele tootlusele, aitab LHV inimestel valmistuda rahaliselt kindlaks tulevikuks, aidates neil oma pensionieesmärke saavutada ja ühtlasi rahalist sõltumatust säilitada.

3.2.4 Sponsorlus

Kuna soovime luua ja hoida tugevaid suhteid oma klientide ja tarbijatega, toetame tegevusi, mis on kooskõlas nende huvide ja väärtusega. Sponsorlusprojektide puhul eelistame pikaajalist ja sisulist koostööd. Oleme valmis panustama uuenduslike ideede elluviimisse, mis aitavad elu Eestis paremaks muuta ja tutvustada Eestit rahvusvahelisel areenil. Toetame järgmisi valdkondi, algatusi ja projekte.

Eesti kultuur ja ühiskond

• Eesti Muusika Päevad toetasime juba üheksandat aastat Eesti uue muusika auhinda Au-tasu, mis 2024. aastal anti Madli Marje Gildemannile.

• TRESKIFEST muusikafestival jätkasime Eesti muusikamaastiku toetamist.

• Pilootprojekt "Minu parem Eesti" osalesime sponsorina projektis, mille eesmärk oli jagada 100 000 eurot olulisele algatusele. 2024. aastal suunati toetus meie klientide häälte põhjal vaimse tervise projektile "Peaasi".
• LHV Panga loodud annetamise võimaluse Mikroannetus abil vahendasime annetusi kokku rohkem kui 115 000 euro ulatuses 13 heategevusorganisatsioonile.
• Haridusprogramm "Lae end" oleme füüsikaõpetuse programmi üks algatajatest.
• Rakett69 toetasime telesaadet, mis populariseerib teadust õpilaste seas. 2024. aastal tunnustasime ka saate võitnud õpilase õpetajat.
• OLE ROHKEM. Olime Tartu aktiivseid üliõpilasorganisatsioone koondava ja koolitava võrgustiku peamine toetaja.

Sport ja tervislik eluviis

• Eesti Jalgpalli Liit oleme olnud Eesti Jalgpalli Liidu ja Eesti rahvuskoondise peasponsor alates 2010. aastast. Lisaks toetasime 2024. aastal LHV Jalgpallikaardi abil jalgpalliklubisid 165 000 euroga.
• Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon meist sai Eesti laskesuusatajate peasponsor.
• Maijooks 2024 olime jätkuvalt Eesti suurima naiste tervisespordiürituse nimisponsor.
• Eesti Optimist Klassi Liit toetame Eesti purjetamise arengut.
• Simple Session olime neljandat aastat üks ekstreemspordi tippsündmuse peasponsoreid.
• Euroopa Discgolfi festival Tallinnas toetasime kiiresti kasvava spordiala Pro Tour seeria võistlust, mis toimus Eestis.

Eesti majandus ja ettevõtlus

• EY Eesti Aasta Ettevõtja konkurss oleme olnud üks peasponsoreid alates 2012. aastast.
• Noore ettevõtja preemia koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga välja antud preemia läks Silver Pütsepale.
• Konverentsid Äriplaan, InvesteerimisFestival, Investor Toomas – koostöös Äripäevaga toetasime Eesti juhtivaid äri- ja investeerimiskonverentse.
• TalTech Business Forum toetasime üliõpilastele korraldatud kahepäevast ärifestivali.

Mõistame oma mõju klientidele ja lõppkasutajatele ning oleme pühendunud nende toetamisele ja abistamisele mõtestatud viisil. Panustame aktiivselt kohalikesse algatustesse, jagades teadmisi, andes nõu ja osaledes otseselt oma töötajate jõupingutuste kaudu. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Tööandjate Keskliidu liikmena teeme koostööd arengu ja innovatsiooni edendamiseks.

LHV avalikustab oma kestlikkusaruandes järgmised peamised tulemusnäitajad (KPI), kuna need väljendavad LHV jaoks olulisi kaalutlusi, mis on meie hinnangul asjakohased. Peamiste tulemusnäitajate avaldamise eesmärk on anda põhjalik ja andmete kvalitatiivsetel omadustel põhinev ülevaade meie mõjudest, riskidest ja võimalustest ning tagada ka pikemas perspektiivis asjakohase, usaldusväärse ja võrreldava teabe esitamine. See toetab meie pühendumust läbipaistvale aruandlusele ning kestlike tavade edendamisele kooskõlas meie laiemate ESG eesmärkidega.

Kaasava ja sidusa majanduse ning finantskirjaoskusega seotud peamised tulemusnäitajad

	2024	2023
Digitaalsete kanalite kasutamine eraklientide seas, kelle emakeel ei ole eesti keel*	64,5%	66,1%
Digitaalsete kanalite kasutamine eraklientide seas, kes on üle 65-aastased*	46,1%	45,0%
Investeerimisteenuse lepinguga noorte (kuni 26-aastased) osakaal	47,7%	47,0%

* Need, kes vähemalt kord kuus sisse logivad

4. Juhtimisalane teave

LHV juhtimistavad mõjutavad usaldust ja usaldusväärsust meie suhetes sidusrühmade, sh aktsionäride ja regulaatoritega. Oluliste äritegevuse juhtimisega seotud mõjude, riskide ja võimaluste tuvastamine ja hindamine on osa LHV struktureeritud riskijuhtimise raamistikust. See protsess arvestab tegureid nagu tegevuse geograafiline kontekst, finantsteenuste iseloom, finantssektori regulatiivsed ja eetilised nõuded ning finantstehingute struktuur. Eetikanorme järgides ja ühiskondlikke ootusi täites, edendame läbipaistvust ja usaldusväärset koostööd.

Peamised riskid hõlmavad mainekahju, regulatiivseid sanktsioone, korruptsioonivastaste seaduste rikkumist ja huvide konflikte. Teisalt tulenevad peamised võimalused tugevast eetilisest mainest, sidusrühmade usalduse kasvatamisest, LHV positsiooni tugevdamisest vastutustundliku finantsasutusena ning jätkusuutliku pikaajalise kasvu toetamisest.

LHV ühingu juhtimise raamistik, sealhulgas nõukogu ning eraldi määratletud riski ja kapitali komitee, jälgib äritegevuse juhtimisega seotud riskide haldamist. Grupi sisekontrollimehhanismid, nagu vastavuskontroll, siseaudit ja rikkumisest teavitamine, toetavad riskide varajast tuvastamist ja maandamist.

Eetiline juhtimine ja eetilised juhtimistavad on LHV tegevuse lahutamatu osa. Ärilise käitumise põhimõtted ning aususe ja läbipaistvuse kultuur suunavad huvide konfliktide haldamist, tagavad sisemiste ja väliste nõuete järgimise ning on kooskõlas meie missiooni ja väärtustega. Läbipaistvus ja vastutustundlikkus vähendavad riske, sh õigusnormide rikkumise ja mainekahju riski, toetades samal ajal sidusrühmadele pikaajalise väärtuse loomist.

Täpsema teabe saamiseks LHV ühingujuhtimise tavade kohta, sealhulgas haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite rollid ja pädevus, meie ettevõttekultuur, eetikapõhimõtted, rikkumisest teavitamine ning korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine, vaadake jaotist ühingujuhtimise aruanne, mis sisaldab asjakohaseid allmärkuseid ning on lahutamatu osa konsolideeritud kestlikkusaruandest. Samuti on meie haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite kogemuse ja pädevuse kohta lisateave saadaval ülaltoodud jaotises "Grupi juhtorganid", mis samuti sisaldab asjakohaseid allmärkuseid ja moodustab konsolideeritud kestlikkusaruande lahutamatu osa.

4.1 Väärtusahela juhtimine

LHV hindab kõrgelt oma suhteid tarnijatega ning püüdleb õigluse, vastutustundlikkuse ja tugevate partnersuhete edendamise poole. Kuigi seda valdkonda ei ole meie mõjude ja riskide seisukohalt oluliseks määratletud, näeme selles võimalust anda oma positiivne panus suure koostööpartnerina. Oma tegevuse kaudu püüame tugevdada suhteid tarnijatega ning olla usaldusväärne ja usaldatud partner, kes tagab vastastikuse austuse ja koostöö.

Kuigi me ei ole arvutanud tavapäraseid maksetähtaegu päevades peamiste tarnijate kategooriate lõikes ega protsenti maksetest, mis vastavad nendele tähtaegadele, töötleb LHV tarnijate arveid keskmiselt 1 nädala jooksul alates arve saamisest. Meie raamatupidamissüsteem on loodud tagama maksete töötlemise vastavalt tarnijatega sõlmitud lepingutele. Rakendame sisemist tava, mille kohaselt kõik arved kiidetakse heaks ja kinnitatakse enne maksetähtpäeva. See tagab õigeaegsed maksed vastavalt tarnijatega sõlmitud lepingutele.

Meie pühendumus võrdsele kohtlemisele on vankumatu ja ei sõltu sellest, kas meie partnerid on mikro- või väikese ja keskmise suurusega ettevõtted või suuremad organisatsioonid. LHV-l ei ole ühtegi (0) käimasolevat kohtuvaidlust seoses hilinenud maksetega.

Tarnijate hindamise protsessis arvestame lisaks tavapärastele hinna ja kvaliteedi kriteeriumidele ka keskkonnastandardeid. Hindamisel juhindume meie Ostueeskiri ja Rohelise kontori põhimõtetest, mis näevad ette keskkonnakriteeriumide integreerimise hankeotsustesse. Meie lähenemisviisi eesmärk on minimeerida keskkonnamõjusid ostetud kaupade ja teenuste kogu elutsükli jooksul, mis hõlmab nende tootmist, kasutamist ja kõrvaldamist. Kestlikkuse ja kohaliku majanduse toetamiseks eelistame võimaluse korral kohalike tootjate kaupu.

Lisa 1

Muudest EL-i õigusaktidest tulenevate teemadeüleste ja teemapõhiste standardite andmepunktide loetelu

Avalikustamisnõue ja sellega seotud andmepunkt	SFDR-määruse viide	3. samba viide	Võrdlusaluste määruse viide	Euroopa klii mamääruse viide	Oluline (jah/ei)	Kestlikkus aruande viide
Juhtimisorganite sooline mitme kesisus, paragrahvi 21 alapunkt d	I lisa tabeli 1 näitaja nr 13		Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa		Jah	Kestlikkuse juhtimine
ESRS 2 GOV-1			Delegeeritud		Jah	Kestlikkuse
Juhtimisorganite sõltumatute liikmete protsent, paragrahvi 21 alapunkt e			määruse (EL) 2020/1816 II lisa			juhtimine
ESRS 2 GOV-4	I lisa tabeli 3				Jah	Avaldus hool
Avaldus hoolsuskohustuse kohta, paragrahv 30	näitaja nr 10					suskohustuse kohta
ESRS 2 SBM-1	I lisa tabeli 1	Artikkel 449a;	Delegeeritud		Ei
Osalemine fossiilkütustega	näitaja nr 4	Määrus (EL) nr 575/2013;	määruse (EL) 2020/1816 II lisa
seotud tegevustes, paragrahvi 40 alapunkti d alapunkt i		Komisjoni raken dusmääruse (EL) 2022/2453 tabel 1: kvalitatiivne teave keskkon nariski kohta ja tabel 2: kvali tatiivne teave sotsiaalsete riskide kohta
ESRS 2 SBM-1	I lisa tabeli 2		Delegeeritud		Ei
Osalemine kemikaalide toot misega seotud tegevustes, paragrahvi 40 alapunkti d alapunkt ii	näitaja nr 9		määruse (EL) 2020/1816 II lisa
ESRS 2 SBM-1	I lisa tabeli 1		Delegeeritud		Ei
Osalemine vastuoluliste relvadega seotud tegevustes, paragrahvi 40 alapunkti d alapunkt iii	näitaja nr 14		määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1; delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa
ESRS 2 SBM-1			Delegeeritud		Ei
Osalemine tubaka kasvatamise ja tootmisega seotud tege vustes, paragrahvi 40 alapunkti d alapunkt iv			määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1; delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa
ESRS E1-1				Määruse	Jah	Kliimamuu
Üleminekukava kliimaneut raalsuse saavutamiseks 2050. aastaks, paragrahv 14				(EL) 2021/1119 artikli 2 lõige 1		tused

Avalikustamisnõue ja sellega seotud andmepunkt	SFDR-määruse viide	3. samba viide	Võrdlusaluste määruse viide	Euroopa kliimamääruse viide	Oluline (jah/ei)	Kestlikkus aruande viide
ESRS E1-1 Ettevõtjad, kes on välja jäetud		Artikkel 449a; Määrus (EL) nr	Delegeeritud määruse (EL)		Ei
Pariisi kokkuleppega koos kõlas olevatest võrdlusalus test, paragrahvi 16 alapunkt g		575/2013;	2020/1818 artikli 12 lõike 1
		Komisjoni raken dusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 1: pangaportfell – kliimamuu tustega seotud ülemineku-risk: riskipositsioo nide krediidikva liteet sektorite kaupa, heitko gused ja järele jäänud tähtaeg	punktid d–g ja artikli 12 lõige 2
ESRS E1-4	I lisa tabeli 2	Artikkel 449a;	Delegeeritud		Jah	Kliimamuutuste leevendamise eesmärgid
KHG heite vähendamise eesmärgid, paragrahv 34	näitaja nr 4	Määrus (EL) nr 575/2013	määruse (EL) 2020/1818 artikkel 6
		Komisjoni rakendus määruse (EL) 2022/2453 vorm 3: pangaportfell – kliimamuu tustega seotud üleminekurisk: järgimisnäitajad
ESRS E1-5	I lisa tabeli 1				Jah	Oma tegevu
Fossiilkütustest tulenev ener giatarbimine, jaotatuna allikate kaupa (ainult suure kliimamõ juga sektorid), paragrahv 38	näitaja nr 5 ja tabeli 2 näitaja nr 5					sest tulenevad kasvuhoo negaaside heitkogused
ESRS E1-5	I lisa tabeli 1				Jah	Oma tegevu
Energiatarbimine ja energiaalli kate jaotus, paragrahv 37	näitaja nr 5					sest tulenevad kasvuhoo negaaside heitkogused
ESRS E1-5	I lisa tabeli 1				Ei
Energiamahukus seoses tegevustega suure kliimamõ juga sektorites, paragrahvid 40 kuni 43	näitaja nr 6
ESRS E1-6	I lisa tabeli 1	Artikkel 449a;	Delegeeritud		Jah	Oma tegevu
Mõjualade 1, 2 ja 3 koguheide ja KHG koguheide, paragrahv 44	näitajad nr 1 ja 2	Määrus (EL) nr 575/2013; Komisjoni raken dusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 1: pangaportfell – kliimamuu tustega seotud üleminekurisk: riskipositsioo nide krediidikva liteet sektorite kaupa, heitko gused ja järele jäänud tähtaeg	määruse (EL) 2020/1818 artikli 5 lõige 1, artikkel 6 ja artikli 8 lõige 1			sest tulenevad kasvuhoo negaaside heitkogused; Rahastatud heitkogused

Avalikustamisnõue ja sellega seotud andmepunkt	SFDR-määruse viide	3. samba viide	Võrdlusaluste määruse viide	Euroopa kliimamääruse viide	Oluline (jah/ei)	Kestlikkus aruande viide
ESRS E1-6 KHG koguheite mahukus, paragrahvid 53 kuni 55	I lisa tabeli 1 näitaja nr 3	Artikkel 449a; Määrus (EL) nr 575/2013 Komisjoni raken dusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 3: pangaportfell – kliimamuu tustega seotud üleminekurisk: järgimisnäitajad	Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 8 lõige 1		Jah	Oma tegevu sest tulenevad kasvuhoo negaaside heitkogused; Rahastatud heitkogused
ESRS E1-7				Määruse	Jah	Mõjude, riskide
KHG sidumine ja süsinikukre diidid, paragrahv 56				(EL) 2021/1119 artikli 2 lõige 1		ja võimaluste juhtimine
ESRS E1-9			Delegeeritud määruse (EL)		Ei
Võrdlusaluse portfelli riski positsioon kliimaga seotud füüsiliste riskide suhtes, paragrahv 66			2020/1818 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa
ESRS E1-9		Artikkel 449a;			Ei
Rahaliste summade jaotus akuutse ja kroonilise füüsilise riski alusel, paragrahvi 66 alapunkt a ESRS E1-9 Olulisele füüsilisele riskile avatud oluliste varade asukoht, paragrahvi 66 alapunkt c		Määrus (EL) nr 575/2013; Komisjoni raken dusmääruse (EL) 2022/2453 punktid 46 ja 47; vorm 5: pangaport fell – kliima muutustega seotud füüsiline risk: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid
ESRS E1-9		Artikkel 449a; Määrus (EL) nr			Ei
Kinnisvara jaotus bilansilise väärtuse ja energiatõhususe klasside alusel, paragrahvi 67 alapunkt c		575/2013; Komisjoni raken dusmääruse (EL) 2022/2453 punkt 34; vorm 2: pangaportfell – kliimamuu tustega seotud üleminekurisk: kinnisvarataga tisega laenud – tagatise energiatõhusus
ESRS E1-9			Delegeeritud		Ei
Portfelli avatus kliimaga			määruse (EL) 2020/1818 II lisa

seotud võimalustele, paragrahv 69

Avalikustamisnõue ja sellega seotud andmepunkt	SFDR-määruse viide	3. samba viide	Võrdlusaluste määruse viide	Euroopa kliimamääruse viide	Oluline (jah/ei)	Kestlikkus aruande viide
ESRS E2-4 Iga Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määruse II lisas loetletud saasteaine kogus, mis on väljutatud õhku, vette ja pinna sesse, paragrahv 28	I lisa tabeli 1 näitaja nr 8; I lisa tabeli 2 näitaja nr 2; I lisa tabeli 2 näitaja nr 1, I lisa tabeli 2 näitaja nr 3				Ei
ESRS E3-1 Vee- ja mereressursid, paragrahv 9	I lisa tabeli 2 näitaja nr 7				Ei
ESRS E3-1 Eripoliitika, paragrahv 13	I lisa tabeli 2 näitaja nr 8				Ei
ESRS E3-1 Kestlikud ookeanid ja mered, paragrahv 14	I lisa tabeli 2 näitaja nr 12				Ei
ESRS E3-4 Ringlusse võetud ja kordus kasutatud vee üldkogus, paragrahvi 28 alapunkt c	I lisa tabeli 2 näitaja nr 6.2				Ei
ESRS E3-4 Vee kogutarbimine (m3) oma tegevuse puhastulu kohta, paragrahv 29	I lisa tabeli 2 näitaja nr 6.1				Ei
ESRS 2- SBM 3 - E4 paragrahvi 16 alapunkti a alapunkt i	I lisa tabeli 1 näitaja nr 7				Ei
ESRS 2- SBM 3 - E4 paragrahvi 16 alapunkt b	I lisa tabeli 2 näitaja nr 10				Ei
ESRS 2- SBM 3 - E4 paragrahvi 16 alapunkt c	I lisa tabeli 2 näitaja nr 14				Ei
ESRS E4-2 Maaga/põllumajandusega seotud kestlik praktika või poliitika, paragrahvi 24 alapunkt b	I lisa tabeli 2 näitaja nr 11				Ei
ESRS E4-2 Ookeanide/meredega seotud kestlik praktika või poliitika, paragrahvi 24 alapunkt c	I lisa tabeli 2 näitaja nr 12				Ei
ESRS E4-2 Raadamisega seotud poliitika, paragrahvi 24 alapunkt d	I lisa tabeli 2 näitaja nr 15				Ei
ESRS E5-5 Ringlusse võtmata jäätmed, paragrahvi 37 alapunkt d	I lisa tabeli 2 näitaja nr 13				Ei

Avalikustamisnõue ja sellega seotud andmepunkt	SFDR-määruse viide	3. samba viide	Võrdlusaluste määruse viide	Euroopa kliimamääruse viide	Oluline (jah/ei)	Kestlikkus aruande viide
ESRS E5-5	I lisa tabeli 1				Jah	Ressursside
Ohtlikud ja radioaktiivsed jäätmed, paragrahv 39	näitaja nr 9					haldamine
ESRS 2- SBM3 - S1	I lisa tabeli 3				Jah
Sunniviisilise töö juhtumite oht, paragrahvi 14 alapunkt f	näitaja nr 13
ESRS 2- SBM3 - S1	I lisa tabeli 3				Jah
Lapstööjõu kasutamise juhtumite oht, paragrahvi 14 alapunkt g	näitaja nr 12
ESRS S1-1	I lisa tabeli 3				Jah	Sotsiaalne teave
Inimõigustealased poliitilised kohustused, paragrahv 20	näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11
ESRS S1-1			Delegeeritud		Jah
Hoolsuskohustuse poliitika küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisat siooni põhikonventsioonides nr 1–8, paragrahv 21			määruse (EL) 2020/1816 II lisa
ESRS S1-1	I lisa tabeli 3				Jah
Inimkaubanduse tõkesta mise protsessid ja meetmed, paragrahv 22	näitaja nr 11
ESRS S1-1	I lisa tabeli 3				Jah	Oma
Tööõnnetuste ennetamise poliitika või ohjamissüsteem, paragrahv 23	näitaja nr 1					töötajaskond
ESRS S1-3	I lisa tabeli 3				Jah
Kaebuste käsitlemise mehhanismid, paragrahvi 32 alapunkt c	näitaja nr 5
ESRS S1-14	I lisa tabeli 3		Delegeeritud		Jah	Töötajate
Surmajuhtumite arv ning tööõnnetuste arv ja määr, paragrahvi 88 alapunktid b ja c	näitaja nr 2		määruse (EL) 2020/1816 II lisa			tervis ja ohutu töökeskkond
ESRS S1-14	I lisa tabeli 3				Jah
Vigastuste, õnnetuste, surmajuhtumite või haiguste tõttu kaotatud päevade arv, paragrahvi 88 alapunkt e	näitaja nr 3
ESRS S1-16	I lisa tabeli 1		Delegeeritud		Jah	Töötasu
Korrigeerimata sooline palga lõhe, paragrahvi 97 alapunkt a	näitaja nr 12		määruse (EL) 2020/1816 II lisa			ja võrdne tasustamine
ESRS S1-16	I lisa tabeli 3				Jah	Töötasu
Liiga suur tegevjuhi palga suhtarv, paragrahvi 97 alapunkt b	näitaja nr 8					ja võrdne tasustamine

Avalikustamisnõue ja sellega seotud andmepunkt	SFDR-määruse viide	3. samba viide	Võrdlusaluste määruse viide	Euroopa kliimamääruse viide	Oluline (jah/ei)	Kestlikkus aruande viide
ESRS S1-17	I lisa tabeli 3				Jah	Töötajate
Diskrimineerimis juhtumid, paragrahvi 103 alapunkt a	näitaja nr 7					tervis ja ohutu töökeskkond
ESRS S1-17 ÜRO äritegevuse ja inimõi guste juhtpõhimõtete ning OECD suuniste mittejärgimine, paragrahvi 104 alapunkt a)	I lisa tabeli 1 näitaja nr 10 ja tabeli 3 näitaja nr 14		Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1		Jah
ESRS 2- SBM3 – S2	I lisa tabeli 3				Ei
Märkimisväärne oht, et väärtu sahelas kasutatakse lapstöö jõudu või sunniviisilist tööd, paragrahvi 11 alapunkt b	näitajad nr 12 ja 13
ESRS S2-1	I lisa tabeli 3				Ei
Inimõigustealased poliitilised kohustused, paragrahv 17	näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11
ESRS S2-1	I lisa tabeli 3				Ei
Väärtusahela töötajatega seotud poliitika, paragrahv 18	näitajad nr 11 ja 4
ESRS S2-1	I lisa tabeli 1		Delegeeritud		Ei
ÜRO äritegevuse ja inim õiguste juhtpõhimõtete või OECD suuniste mittejärgimine, paragrahv 19	näitaja nr 10		määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1
ESRS S2-1			Delegeeritud		Ei
Hoolsuskohustuse poliitika küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisat siooni põhi-konventsioonides nr 1–8, paragrahv 19			määruse (EL) 2020/1816 II lisa
ESRS S2-4	I lisa tabeli 3				Ei
Inimõigustega seotud küsi mused ja intsidendid, mis on seotud väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega, paragrahv 36	näitaja nr 14
ESRS S3-1	I lisa tabeli 3				Ei
Inimõigustealased poliitilised kohustused, paragrahv 16	näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11
ESRS S3-1	I lisa tabeli 1		Delegeeritud		Ei
ÜRO äritegevuse ja inimõi guste juhtpõhimõtete, ILO põhimõtete ja OECD suuniste mittejärgimine, paragrahv 17	näitaja nr 10		määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1

Avalikustamisnõue ja sellega seotud andmepunkt	SFDR-määruse viide	3. samba viide	Võrdlusaluste määruse viide	Euroopa klii mamääruse viide	Oluline (jah/ei)	Kestlikkus aruande viide
ESRS S3-4	I lisa tabeli 3				Ei
Inimõiguste küsimused ja juhtumid, paragrahv 36	näitaja nr 14
ESRS S4-1	I lisa tabeli 3				Jah	Kliendikogemus
Tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika, paragrahv 16	näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11
ESRS S4-1	I lisa tabeli 1		Delegeeritud		Jah	Sotsiaalne teave
ÜRO äritegevuse ja inim õiguste juhtpõhimõtete ja OECD suuniste mittejärgimine, paragrahv 17	näitaja nr 10		määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1
ESRS S4-4	I lisa tabeli 3				Jah	Kliendikogemus
Inimõiguste küsimused ja juhtumid, paragrahv 35	näitaja nr 14
ESRS G1-1	I lisa tabeli 3				Jah	Ühingujuhtimise
ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, paragrahvi 10 alapunkt b	näitaja nr 15					aruanne
ESRS G1-1	I lisa tabeli 3				Jah	Ühingujuhtimise
Rikkumisest teatajate kaitse, paragrahvi 10 alapunkt d	näitaja nr 6					aruanne
ESRS G1-4	I lisa tabeli 3		Delegeeritud		Jah	Ühingujuhtimise
Korruptsiooni- ja altkäemak suvastaste seaduste rikkumise eest määratavad trahvid, paragrahvi 24 alapunkt a	näitaja nr 17		määruse (EL) 2020/1816 II lisa			aruanne
Korruptsiooni- ja altkäemak suvastase võitluse standardid, paragrahvi 24 alapunkt b	I lisa tabeli 3 näitaja nr 16				Jah	Ühingujuhtimise aruanne

Lisa 2

1. Krediidiasutuste peamiste tulemusnäitajate vormid

		Keskkon nasäästlikud varad kokku	KPI****	KPI*	Katvuse % (koguvarast) (***)	Rohevarade suhtarvu lugejast välja jäetud varade % (artikli 7 lõiked 2 ja 3 ning V lisa punkt 1,1,2)	Rohevarade suhtarvu nimetajast välja jäetud varade % (artikli 7 lõige 1 ja V lisa punkt 1,2,4)
Peamine KPI	Rohevarade suhtarv (jääk)	0,10	0,00%	0,01%	53,31%	33,57%	46,69%
		Keskkon nasäästlik tegevus kokku	KPI	KPI	Katvuse % (koguvarast)	Rohevarade suhtarvu lugejast välja jäetud varade % (artikli 7 lõiked 2 ja 3 ning V lisa punkt 1,1,2)	Rohevarade suhtarvu nimetajast välja jäetud varade % (artikli 7 lõige 1 ja V lisa punkt 1,2,4)
Täiendavad
KPId	Rohevarade suhtarv (voog)	0,05	0,00%	0,00%	6,78%	6,74%	93,22%
	Kauplemisportfell (*)	0,00	0,00%	0,00%
	Finantstagatised	0,00	0,00%	0,00%
	Valitsetavad varad	1,78	0,00%	0,00%
	Teenus- ja vahendustasude tulu()	0,00	0,00%	0,00%

0. Kokkuvõte KPIdest, mille krediidiasutused peavad avalikustama vastavalt taksonoomiamääruse artiklile 8

(*) Krediidiasutuste puhul, mis ei vasta kapitalinõuete määruse artikli 94 lõikes 1 või artikli 325a lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(**) Teenus- ja vahendustasude tulu, mis on saadud muudelt teenustelt kui laenuandmine ja varade valitsemine.

Krediidiasutused avalikustavad nende peamiste tulemusnäitajate puhul tulevikku suunatud teabe, sealhulgas teabe eesmärkide kohta koos asjakohaste selgitustega kohaldatud metoodika kohta.

(***) Peamise tulemusnäitajaga hõlmatud varade protsent panga koguvarast.

(****) Vastaspoole käibega seotud KPI alusel.

(*****) Vastaspoole kapitalikuludega seotud KPI alusel, v.a laenuandmise puhul, mille puhul kasutatakse üldise laenuandmise korral käibega seotud peamist tulemusnäitajat.

Märkus 1. Aruandevormide lõikes: musti lahtreid ei ole vaja täita.

Märkus 2. Teenus- ja vahendustasude (leht 6) ja kauplemisportfelli (leht 7) KPIsid kohaldatakse alates 2026. aastast. VKEd kaasatakse nendesse KPIdesse ainult juhul, kui mõju hindamise tulemus on positiivne.

1 Rohevarade suhtarvu arvutamiseks kasutatavad varad

		a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m	n	o	p	q	r
			Avalikustamiskuupäev T
						Kliimamuutuste leevendamine				Kliimamuutustega				Vesi ja mereressursid		Ringmajandus
					(CCM)					kohanemine (CCA)			(WTR)					(CE)
	Miljonites				(taksonoomias käsitletud)	Millest taksonoomia kohaselt asjakohased sektorid		hased sektorid (taksonoomias käsitletud)		Millest taksonoomia kohaselt asjako				Millest taksonoomia kohaselt asjako hased sektorid (taksonoomias käsitletud)			Millest taksonoomia kohaselt asjakohased sektorid (taksonoomias käsitletud)
	eurodes	Bilansiline [bruto] jääk
		maksumus				Millest keskkonnasäästlikud (taksonoo miaga kooskõlas)				Millest keskkonnasäästlikud (taksonoomiaga kooskõlas)				Millest keskkonnasäästlikud (taksonoomiaga kooskõlas)				Millest keskkonnasäästlikud (taksonoomiaga kooskõlas)
					Millest tulu	Millest ülemine Millest				Millest tulu	Millest			Millest tulu	Millest toetavad			Millest tulu	Millest toetavad
					kasuta mine	kutege vused	toetavad tegevused			kasuta mine	toetavad tegevused			kasuta mine	tege vused			kasuta mine	tege vused
	Rohevarade suhtarv - nii
	lugejasse kui ka nimeta jasse arvatud varad
1	Laenud ja ettemaksed,
	võlaväärtpaberid ja kapi taliinstrumendid, mida ei
	hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse rohevarade
	suhtarvu arvutamisel	1 718,39	1 490,56	0,10	0,05	0,00	0,01	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
2	Finantsettevõtjad	1,90	0,94	0,05	0,05	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
3	Krediidiasutused	1,90	0,94	0,05	0,05	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
4 5	Laenud ja ettemaksed Võlaväärtpaberid, sealhulgas	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
	tulukasutuspõhised	1,90	0,94	0,05	0,05	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
6	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00
7	Muud finantsinstitutsioonid	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
8	millest investeerimisühingud	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
9 10	Laenud ja ettemaksed Võlaväärtpaberid, seal	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
	hulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
11	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00
12	millest fondivalitsejad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
13	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
14	Võlaväärtpaberid, seal hulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
15	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00
16	millest kindlustusandjad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
17	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
18	Võlaväärtpaberid, seal hulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
19	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00
20	Mittefinantsettevõtjad	50,19	2,76	0,05	0,00	0,00	0,01	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
21	Laenud ja ettemaksed	50,19	2,76	0,05	0,00	0,00	0,01	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
22	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
23	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00
24	Kodumajapidamised	1 612,78	1486,86	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00					0,00	0,00	0,00	0,00
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	1 498,60	1454,17	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00					0,00	0,00	0,00	0,00
26	millest hoonete renoveerimi
27	seks antud laenud millest mootorsõidukilaenud	0,00 34,58	0,00 32,69	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00	0,00	0,00	0,00					0,00	0,00	0,00	0,00
28	Kohalike omavalitsuste
	rahastamine	53,52	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
29	Eluasemete rahastamine	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
30	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	53,52	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu ja ärikinnisvara	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
32	Varad, mida ei arvata rohevarade suhtarvu arvutamisel lugejasse (arvatakse nimetajasse)	2 921,55	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
33	Finants- ja
34	mittefinantsettevõtjad VKEd ja mittefinantsette	2 849,87
	võtjad (v, a VKEd), kelle suhtes ei kohaldata muud kui kui finantsaruand lust käsitleva direktiivi avalikustamiskohustusi	2 500,55
35	Laenud ja ettemaksed	2 500,55
36	millest ärikinnisvaraga tagatud laenud	1 779,65
37	millest hoonete renoveerimi seks antud laenud	0,00
38	Võlaväärtpaberid	0,00

39	Kapitaliinstrumendid	0,00
40	Kolmanda riigi vastaspooled, kelle suhtes ei kohaldata muud kui finantsaruand lust käsitleva direktiivi avalikustamiskohustusi	349,32
41	Laenud ja ettemaksed	349,32
42	Võlaväärtpaberid	0,00
43	Kapitaliinstrumendid	0,00
44	Tuletisinstrumendid	0,00
45	Pankadevahelised nõudelaenud	37,99
46	Raha ja rahaga seotud varad	1,69
47	Muud varakategooriad (nt firmaväärtus, kaubad, jne)	32,00
48	Rohevarade suhtarvu varad kokku	4639,94	1490,56	0,10	0,05	0,00	0,01	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
49	Varad, mida ei võeta rohevarade suhtarvu arvutamisel arvesse	4063,53
50	Keskvalitsused ja riigi ülesed emitendid	285,18
51	Keskpankade suhtes olevad riskipositsioonid	3 774,35
52	Kauplemisportfelliga seotud	4,00
53	Koguvara	8703,47	1490,56	0,10	0,05	0,00	0,01	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
	Bilansivälised riskipositsioonid - ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse muud kui kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi avalikustamiskohustusi
54	Finantstagatised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
55	Valitsetavad varad	135,00	93,79	15,88	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
56	millest võlaväärtpaberid	66,37	25,27	0,56	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
57	millest kapitaliinstrumendid	68,63	68,52	15,32	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00

				Saaste (PPC)				Elurikkus ja ökosüsteemid (BIO)		KOKKU (CCM + CCA + WTR + CE + PPC + BIO)
				Millest taksonoomia kohaselt asjakohased sektorid (taksonoomias käsitletud)				Millest taksonoomia kohaselt asjakohased sektorid (taksonoomias käsitletud)		Millest taksonoomia kohaselt asjakohased sektorid (taksonoomias käsitletud)
	Miljonites eurodes			Millest keskkonnasäästlikud (taksonoomiaga kooskõlas)				Millest keskkonnasäästlikud (taksonoomiaga kooskõlas)				Millest keskkonnasäästlikud (taksonoomiaga kooskõlas)
				Millest tulu kasutamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasutamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasu tamine	Millest ülemine kutege vused	Millest toetavad tegevused
	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimetajasse
1	arvatud varad Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja kapitaliinstrumendid,
	mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	1490,56	0,10	0,05	0,00	0,01
2	Finantsettevõtjad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,94	0,05	0,05	0,00	0,00
3	Krediidiasutused	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,94	0,05	0,05	0,00	0,00
4	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
5	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,94	0,05	0,05	0,00	0,00
6 7	Kapitaliinstrumendid Muud finantsinstitutsioonid	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00	0,00 0,00	0,00 0,00
8	millest investeerimisühingud	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
9	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
10	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
11	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00
12	millest fondivalitsejad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
13	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
14 15	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised Kapitaliinstrumendid	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00	0,00 0,00	0,00 0,00
16	millest kindlustusandjad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
17	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
18	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
19	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00
20	Mittefinantsettevõtjad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	2,76	0,05	0,00	0,00	0,01
21	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	2,76	0,05	0,00	0,00	0,01
22 23	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised Kapitaliinstrumendid	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00	0,00 0,00	0,00 0,00
24	Kodumajapidamised									1 486,86	0,00	0,00	0,00	0,00
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud									1 454,17	0,00	0,00	0,00	0,00
26	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud									0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
27	millest mootorsõidukilaenud									32,69	0,00	0,00	0,00	0,00
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
29	Eluasemete rahastamine	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
30 31	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
	ärikinnisvara	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
32	Varad, mida ei arvata rohevarade suhtarvu arvutamisel lugejasse (arvatakse nimetajasse)	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
33	Finants- ja mittefinantsettevõtjad
34	VKEd ja mittefinantsettevõtjad (v.a VKEd), kelle suhtes ei kohaldata muud kui kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi avalikustamiskohustusi
35	Laenud ja ettemaksed
36	millest ärikinnisvaraga tagatud laenud
37	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud
38	Võlaväärtpaberid
39	Kapitaliinstrumendid
40	Kolmanda riigi vastaspooled, kelle suhtes ei kohal data muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi avalikustamiskohustusi
41	Laenud ja ettemaksed
42 43	Võlaväärtpaberid
44	Kapitaliinstrumendid Tuletisinstrumendid
45	Pankadevahelised nõudelaenud
46	Raha ja rahaga seotud varad
47	Muud varakategooriad (nt firmaväärtus, kaubad, jne)
48 49	Rohevarade suhtarvu varad kokku Varad, mida ei võeta rohevarade suhtarvu arvuta misel arvesse	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	1490,56	0,10	0,05	0,00	0,01
50	Keskvalitsused ja riigiülesed emitendid
51	Keskpankade suhtes olevad riskipositsioonid
52	Kauplemisportfelliga seotud

53 Koguvara 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1490,56 0,10 0,05 0,00 0,01

s t u v w x z aa ab ac ad ae af

Bilansivälised riskipositsioonid - ettevõtjad, kelle suhtes kohal datakse muud kui kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi avalikustamiskohustusi
54	Finantstagatised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
55	Valitsetavad varad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	93,79	15,88	0,00	0,00	0,00
56	millest võlaväärtpaberid	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	25,27	0,56	0,00	0,00	0,00
57	millest kapitaliinstrumendid	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	68,52	15,32	0,00	0,00	0,00

		ag	ah	ai	aj	ak	al	am	an	ao	ap	aq	ar	as	at	au	av	aw	ax
			Avalikustamiskuupäev T
				Kliimamuutuste leevendamine Kliimamuutustega (CCM) kohanemine (CCA)										Vesi ja mereressursid (WTR)		Ringmajandus (CE)
	Miljonites eurodes	Bilansiline			(taksonoomias käsitletud)	Millest taksonoomia kohaselt asjakohased sektorid			Millest taksonoomia kohaselt asjakohased sektorid (taksonoomias käsitletud)					Millest taksonoomia kohaselt asjakohased sektorid (taksonoomias käsitletud)				Millest taksonoomia kohaselt asjakohased sektorid (taksonoomias käsitletud)
		[bruto] jääkmak sumus				Millest keskkonnasäästlikud (taksonoo miaga kooskõlas)				Millest keskkonnasäästlikud (taksonoomiaga kooskõlas)				Millest keskkonnasäästlikud (taksonoomiaga kooskõlas)				(taksonoomiaga kooskõlas)	Millest keskkonnasäästlikud
					Millest tulu kasuta mine	Millest ülemine kutege vused	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasuta mine	Millest toetavad tege vused			Millest tulu kasuta mine	Millest toetavad tege vused			Millest tulu kasuta mine	Millest toetavad tege vused
	Rohevarade suhtarv - nii
	lugejasse kui ka nimetajasse arvatud varad
1	Laenud ja ettemaksed, võlaväärt paberid ja kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse rohevarade
	suhtarvu arvutamisel	1 359,31	1188,12	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
2	Finantsettevõtjad	1,88	0,71	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
3	Krediidiasutused	1,88	0,71	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
4	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
5	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	1,88	0,71	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
6	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00
7	Muud finantsinstitutsioonid	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
8	millest investeerimisühingud	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
9	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
10	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
11	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00
12	millest fondivalitsejad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
13	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
14	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
15	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00
16	millest kindlustusandjad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
17	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
18	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
19	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00
20	Mittefinantsettevõtjad	0,10	0,07	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
21	Laenud ja ettemaksed	0,10	0,07	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
22	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
23	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00
24	Kodumajapidamised	1 289,26	1187,33	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00					0,00	0,00	0,00	0,00
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud		1 205,18 1161,60	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00					0,00	0,00	0,00	0,00
26	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00					0,00	0,00	0,00	0,00
27	millest mootorsõidukilaenud	31,08	25,73	0,00	0,00	0,00	0,00
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	68,07	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
29	Eluasemete rahastamine	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
30	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	68,07	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
32	Varad, mida ei arvata rohevarade suhtarvu arvutamisel lugejasse (arvatakse nimetajasse)	2 194,10	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
33	Finants- ja mittefinantsettevõtjad
34	VKEd ja mittefinantsettevõtjad (v, a VKEd), kelle suhtes ei kohaldata muud kui kui finant saruandlust käsitleva direktiivi avalikustamiskohustusi
35	Laenud ja ettemaksed
36	millest ärikinnisvaraga tagatud laenud
37	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud

38	Võlaväärtpaberid
39	Kapitaliinstrumendid
40	Kolmanda riigi vastaspooled, kelle suhtes ei kohaldata muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi avalikustamiskohustusi
41	Laenud ja ettemaksed
42	Võlaväärtpaberid
43	Kapitaliinstrumendid
44	Tuletisinstrumendid
45	Pankadevahelised nõudelaenud
46	Raha ja rahaga seotud varad
47	Muud varakategooriad (nt firma väärtus, kaubad, jne)
48	Rohevarade suhtarvu varad kokku		3 553,41 1188,12	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
49	Varad, mida ei võeta rohevarade suhtarvu arvutamisel arvesse
50	Keskvalitsused ja riigiülesed emitendid
51	Keskpankade suhtes olevad riskipositsioonid
52	Kauplemisportfelliga seotud
53	Koguvara		7 059,41 1188,12	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
	Bilansivälised riskipositsioonid - ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse muud kui kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi avalikustamiskohustusi
54	Finantstagatised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
55	Valitsetavad varad	122,17		90,05 30,25	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
56	millest võlaväärtpaberid	66,32	34,26	6,53	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00

		ay	az	ba	bb	bc	bd	be	bf	bg	bh	bi	bj	bk
								Elurikkus ja ökosüsteemid					KOKKU (CCM + CCA + WTR + CE +
				Saaste (PPC)				(BIO)		PPC + BIO)
	Miljonites eurodes			Millest taksonoomia kohaselt asjakohased sektorid (taksonoomias käsitletud)		Millest taksonoomia kohaselt asjakohased sektorid (taksonoomias käsitletud)				Millest taksonoomia kohaselt asjakohased sektorid (taksonoomias käsitletud)
				Millest keskkonnasäästlikud (taksonoomiaga kooskõlas)				Millest keskkonnasäästlikud (taksonoomiaga kooskõlas)				Millest keskkonnasäästlikud (taksonoomiaga kooskõlas)
				Millest tulu toetavad kasutamine tegevused			Millest tulu kasutamine		Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasu tamine	Millest ülemine kutege vused	Millest toetavad tegevused
	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimetajasse arvatud varad
1	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	1188,12	0,00	0,00	0,00	0,00
2	Finantsettevõtjad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,71	0,00	0,00	0,00	0,00
3	Krediidiasutused	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,71	0,00	0,00	0,00	0,00
4	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
5	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,71	0,00	0,00	0,00	0,00
6	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00
7	Muud finantsinstitutsioonid	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
8 9	millest investeerimisühingud Laenud ja ettemaksed	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00
10	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
11	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00
12	millest fondivalitsejad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
13	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
14	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
15	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00
16	millest kindlustusandjad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
17	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
18	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
19	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00
20	Mittefinantsettevõtjad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,07	0,00	0,00	0,00	0,00
21	Laenud ja ettemaksed	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,07	0,00	0,00	0,00	0,00
22	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
23	Kapitaliinstrumendid	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00	0,00		0,00	0,00
24	Kodumajapidamised									1187,33	0,00	0,00	0,00	0,00
25 26	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud millest hoonete renoveerimiseks antud laenud									1161,60 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00	0,00 0,00
27	millest mootorsõidukilaenud									25,73	0,00	0,00	0,00	0,00
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
29	Eluasemete rahastamine	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
30	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja
	ärikinnisvara	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
32	Varad, mida ei arvata rohevarade suhtarvu arvutamisel lugejasse (arvatakse nimetajasse)	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
33	Finants- ja mittefinantsettevõtjad
34	VKEd ja mittefinantsettevõtjad (v, a VKEd), kelle suhtes ei kohaldata muud kui kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi avalikustamiskohustusi
35	Laenud ja ettemaksed
36	millest ärikinnisvaraga tagatud laenud
37	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud
38	Võlaväärtpaberid
39 40	Kapitaliinstrumendid Kolmanda riigi vastaspooled, kelle suhtes ei kohal data muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi
	avalikustamiskohustusi
41 42	Laenud ja ettemaksed Võlaväärtpaberid
43	Kapitaliinstrumendid
44	Tuletisinstrumendid
45	Pankadevahelised nõudelaenud
46	Raha ja rahaga seotud varad
47	Muud varakategooriad (nt firmaväärtus, kaubad, jne)
48	Rohevarade suhtarvu varad kokku	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	1188,12	0,00	0,00	0,00	0,00
49	Varad, mida ei võeta rohevarade suhtarvu arvuta misel arvesse
50	Keskvalitsused ja riigiülesed emitendid
51	Keskpankade suhtes olevad riskipositsioonid
52	Kauplemisportfelliga seotud

53	Koguvara	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	1188,12	0,00	0,00	0,00	0,00
	Bilansivälised riskipositsioonid - ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse muud kui kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi avalikustamiskohustusi
54	Finantstagatised	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
55	Valitsetavad varad	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	90,05	30,25	0,00	0,00	0,00
56	millest võlaväärtpaberid	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	34,26	6,53	0,00	0,00	0,00
57	millest kapitaliinstrumendid	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	55,79	23,72	0,00	0,00	0,00

• 1. Selles vormis esitatakse teave pangaportfellis olevate laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja kapitaliinstrumentide kohta, mis on seotud finantsettevõtjate, mittefinantsettevõtjate, sealhulgas VKEd, kodumajapidamiste (sealhulgas üksnes eluasemelaenud, hoonete renoveerimise laenud ja mootorsõidukilaenud) ning kohalike omavalitsustega (eluasemete rahastamine).
• 1. Arvesse tuleks võtta järgmisi finantsvarade arvestuskategooriaid: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsvarad, õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad, investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse, finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel, kohustuslikus korras õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, ning kinnisvaratagatised, mille krediidiasutused on saanud, võttes need enda valdusse võlgade kustutamise eest.
• 1. Pangad, kellel on ELi väline tütarettevõtja, peaksid esitama selle teabe eraldi ELi-väliste vastaspoolte suhtes olevate riskipositsioonide kohta. Kuigi ELi-väliste riskipositsioonide puhul on täiendavaid probleeme seoses ühiste avalikustamisnõuete ja metoodika puudumisega, kuna ELi taksonoomiat ja muud kui finantsaruandlust käsitlevat direktiivi kohaldatakse ainult ELi tasandil, ja arvestades nende riskipositsioonide olulisust selliste krediidiasutuste puhul, kellel on ELi välised tütarettevõtjad, peaksid need krediidiasutused avalikustama rohevarade suhtarvu eraldi ELi väliste riskipositsioonide puhul, tehes seda parimal võimalikul viisil hinnangute ja vahemike kujul, kasutades asendajaid ning selgitades eeldusi, erandeid ja piiranguid.
• 1. Mootorsõidukilaenude puhul võtavad krediidiasutused arvesse üksnes selliseid riskipositsioone, mis on tekkinud pärast avalikustamise kohaldamise kuupäeva.

		a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m	n	o	p
		Kliimamuutuste leevendamine (CCM)					Kliimamuutustega kohanemine	(CCA)			Vesi ja mereressursid (WTR)			Ringmajandus (CE)
Jaotus sektorite kaupa - NACE nelja numbrikoha tasand (kood ja märgis)		Mittefinantsette VKEd ja muud mitte võtjad (mille suhtes finantsettevõtjad, kohaldatakse muud mille suhtes ei kui finantsaru kohaldata muud kui andlust käsitlevat finantsaruandlust direktiivi) käsitlevat direktiivi			Mittefinantsette võtjad (mille suhtes kohaldatakse muud kui finantsaru andlust käsitlevat direktiivi)			VKEd ja muud mitte finantsettevõtjad, mille suhtes ei kohaldata muud kui finantsaruandlust käsitlevat direktiivi		Mittefinantsette võtjad (mille suhtes kohaldatakse muud kui finantsaru andlust käsitlevat direktiivi)	VKEd ja muud mittefinantsette võtjad, mille suhtes ei kohaldata muud kui finantsaru andlust käsitlevat direktiivi		Mittefinantsette võtjad (mille suhtes kohaldatakse muud kui finantsaru andlust käsitlevat direktiivi)		VKEd ja muud mittefinantsette võtjad, mille suhtes ei kohaldata muud kui finantsaru andlust käsitlevat direktiivi
			Bilansiline [bruto] Bilansiline [bruto] jääkmaksumus jääkmaksumus		Bilansiline [bruto] jääkmaksumus		Bilansiline [bruto] jääkmaksumus		Bilansiline [bruto] jääkmaksumus		Bilansiline [bruto] jääkmaksumus		Bilansiline [bruto] jääkmaksumus		Bilansiline [bruto] jääkmaksumus
		Miljonit eurot	Millest keskkon na-sääst likud (CCM)	Miljonit eurot	Millest keskkon na-sääst likud (CCM)	Miljonit eurot	Millest keskkon na-sääst likud (CCA)	Miljonit eurot	Millest keskkon na-sääst likud (CCA)	Miljonit eurot	Millest keskkon na-sääst likud (WTR)	Miljonit eurot	Millest keskkon na-sääst likud (WTR)	Miljonit eurot	Millest keskkon na-säästlikud (CE)	Miljonit eurot	Millest keskkon na-sääst likud (CE)
1	M7010 - Peakontorite tegevus	50,16	0,05			0,00	0,00			0,00	0,00			0,00	0,00
2	F4120 - Elamute ja mitteeluhoonete ehitus	0,03	0,00			0,00	0,00			0,00	0,00			0,00	0,00

Rohevarade suhtarvuga seotud sektoripõhine teave
--------------------------------------------------	--

		q	r	s	t	u	v	w	x	y	z	aa	ab
				Saaste (PPC)			Elurikkus ja ökosüsteemid (BIO)			KOKKU (CCM + CCA + WTR + CE + PPC + BIO)
Jaotus sektorite kaupa -			Mittefinantsette võtjad (mille suhtes kohaldatakse muud kui finantsaru andlust käsitlevat direktiivi)		VKEd ja muud mittefinantsette võtjad, mille suhtes ei kohaldata muud kui finantsaruandlust käsitlevat direktiivi		Mittefinantsette võtjad (mille suhtes kohaldatakse muud kui finantsaru andlust käsitlevat direktiivi)		VKEd ja muud mitte finantsettevõtjad, mille suhtes ei kohaldata muud kui finantsaruandlust käsitlevat direktiivi		Mittefinantsette võtjad (mille suhtes kohaldatakse muud kui finantsaruandlust käsitlevat direktiivi)	VKEd ja muud mittefi nantsettevõtjad, mille suhtes ei kohaldata muud kui finantsaru andlust käsitlevat direktiivi
	NACE nelja numbrikoha tasand (kood ja märgis)		Bilansiline [bruto] jääkmaksumus		Bilansiline [bruto] jääkmaksumus		Bilansiline [bruto] jääkmaksumus		Bilansiline [bruto] jääkmaksumus		Bilansiline [bruto] jääkmaksumus	Bilansiline [bruto] jääkmaksumus
		Miljonit eurot	Millest keskkon na-säästlikud (PPC)	Miljonit eurot	Millest keskkon na-säästlikud (PPC)	Miljonit eurot	Millest keskkon na-säästlikud (BIO)	Miljonit eurot	Millest keskkon na-säästlikud (BIO)	Miljonit eurot	Millest keskkon na-säästlikud (CCM + CCA + WTR + CE + PPC + BIO)	Miljonit eurot	Millest keskkon na-säästlikud (CCM + CCA + WTR + CE + PPC + BIO)
1	M7010 - Peakontorite tegevus	0,00	0,00			0,00	0,00			50,16	0,05
2	F4120 - Elamute ja mitteeluhoonete ehitus	0,00	0,00			0,00	0,00			0,03	0,00

• 1. Krediidiasutused avalikustavad selles vormis teabe pangaportfellis olevate riskipositsioonide kohta, mis on seotud taksonoomia alla kuuluvate sektoritega (NACE neljanda tasandi koodid), kasutades asjakohaseid NACE koode vastaspoole põhitegevuse alusel.
• 1. Vastaspoole NACE sektori jaotuse aluseks on üksnes vahetu vastaspoole olemus. Rohkem kui ühel vastaspoolel ühiselt tekkinud nõuete liigitamine toimub vastaspoole selliste

tunnuste alusel, mis olid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks asjakohasemad või määravamad riskipositsiooni võimaldamisel. Ühiselt tekkinud riskipositsioonide jaotus NACE koodide alusel peab toimuma olulisema või määravama võlgniku tunnuste põhjal. Krediidiasutused avalikustavad teabe NACE koodide kaupa vormis nõutaval eristustasemel.

3. Rohevarade suhtarvu peamine tulemusnäitaja jäägi puhul

		a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m	n	o	p	q
			Avalikustamiskuupäev T
			Kliimamuutuste leevendamine	(CCM)				Kliimamuutustega kohanemine (CCA)				Vesi ja mereressursid (WTR)			Ringmajandus (CE)
			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahasta takse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias	käsitletud)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)
	% (võrreldes nimetajasse arvatud koguvaraga)			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				kuuluvaid sektoreid (taksonoo	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega	rahastatakse taksonoomia alla		Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoo					Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid
									miaga kooskõlas)				miaga kooskõlas)				(taksonoomiaga kooskõlas)
				Millest tulu kasu tamine	Millest ülemine kutege vused	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasuta mine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasuta mine	Millest toetavad tege vused			Millest tulu kasuta mine	Millest toetavad tegevused
	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimetajasse arvatud varad
1	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpa berid ja kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel	86,74%	0,01%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
2	Finantsettevõtjad	49,70%	2,70%	2,70%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
3	Krediidiasutused	49,70%	2,70%	2,70%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
4	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
5	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	49,70%	2,70%	2,70%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
6	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
7	Muud finantsinstitutsioonid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
8	millest investeerimisühingud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
9	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
10	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
11	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
12	millest fondivalitsejad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
13	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
14	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
15	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
16	millest kindlustusandjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
17	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
18	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
19	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
20	Mittefinantsettevõtjad	5,50%	0,10%	0,00%	0,00%						0,02% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
21 22	Laenud ja ettemaksed Võlaväärtpaberid, sealhulgas	5,50%	0,10%	0,00%	0,00%						0,02% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
23	tulukasutuspõhised Kapitaliinstrumendid	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
24	Kodumajapidamised	92,19%	0,00%	0,00%	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%										0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	97,04%	0,00%	0,00%	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%										0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
26	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%										0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
27	millest mootorsõidukilaenud	94,53%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
29	Eluasemete rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
30	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
32	Rohevarade suhtarvu varad kokku	32,12%	0,00%	0,00%	0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%

		r	s	t	u	v	w	x	z	aa	ab	ac	ad	ae	af
				Saaste (PPC)			Elurikkus ja ökosüsteemid (BIO)			KOKKU (CCM + CCA + WTR + CE +
			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal,				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahasta
	% (võrreldes nimetajasse arvatud koguvaraga)		millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)				rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sekto reid (taksonoomias käsitletud)			takse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias
				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse takso				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu				Kaetud
				noomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				vaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)			koguvara osakaal
					Millest				Millest			Millest	Millest ülemine	Millest
				Millest tulu kasutamine	toetavad tegevused			Millest tulu kasutamine	toetavad tegevused			tulu kasu tamine	kutege vused	toetavad tegevused
	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimetajasse arvatud varad
1	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja
	kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemi- seks ja mida võetakse arvesse rohevarade
2	suhtarvu arvutamisel Finantsettevõtjad	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 86,74% 0,00% 49,70%	0,01% 2,70%	0,00% 2,70%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	19,74% 0,02%
3	Krediidiasutused	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 49,70%	2,70%	2,70%	0,00%	0,00%	0,02%
4	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
5	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 49,70%	2,70%	2,70%	0,00%	0,00%	0,02%
6	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
7	Muud finantsinstitutsioonid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
8	millest investeerimisühingud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
9	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
10	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
11	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
12	millest fondivalitsejad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
13	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
14	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
15	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
16	millest kindlustusandjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
17	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
18	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
19	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
20	Mittefinantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	5,50%	0,10%	0,00%	0,00%	0,02%	0,58%
21	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	5,50%	0,10%	0,00%	0,00%	0,02%	0,58%
22	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
23	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
24	Kodumajapidamised									92,19%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	18,53%
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud									97,04%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	17,22%
26	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud									0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
27	millest mootorsõidukilaenud									94,53%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,40%
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,61%
29 30	Eluasemete rahastamine Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,61%
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised:
	elamu- ja ärikinnisvara	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
32	Rohevarade suhtarvu varad kokku	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 32,12%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	53,31%

		ag	ah	ai	aj	ak	al	am	an	ao	ap	aq	ar	as	at	au	av	aw
			Avalikustamiskuupäev T-1
			Kliimamuutuste leevendamine	(CCM)				Kliimamuutustega kohanemine (CCA)			Vesi ja mereressursid (WTR)		Ringmajandus (CE)
	% (võrreldes nimetajasse	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)						Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)		Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)
	arvatud koguvaraga)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sekto reid (taksonoomiaga kooskõlas)					Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)
				Millest tulu kasutamine	Millest ülemineku tegevused	Millest toetavad tegevused			Millest eriotstar belised laenud	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasu tamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasuta mine	Millest toetavad tegevused
	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimetajasse arvatud varad
1	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja kapi- taliinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel	87,41%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
2	Finantsettevõtjad	38,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
3	Krediidiasutused	38,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
4	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
5	Võlaväärtpa berid, sealhulgas tulukasutuspõhised	38,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
6	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%		0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%	0,00%		0,00%
7	Muud finantsinstitutsioonid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
8	millest investeerimisühingud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
9	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
10	Võlaväärtpa berid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
11	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%		0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%	0,00%		0,00%
12	millest fondivalitsejad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
13	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
14	Võlaväärtpa- berid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
15	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%		0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%	0,00%		0,00%
16	millest kindlustusandjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
17 18	Laenud ja ettemaksed Võlaväärtpa	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
	berid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
19	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%		0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%	0,00%		0,00%
20 21	Mittefinantsettevõtjad Laenud ja ettemaksed	74,00% 74,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
22	Võlaväärtpa berid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
23	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%		0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%	0,00%		0,00%
24	Kodumajapidamised	92,09%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%					0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	96,38%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%					0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
26	millest hoonete renoveeri miseks antud laenud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%					0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
27	millest mootorsõidukilaenud	82,79%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
29	Eluasemete rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
30	Muu kohaliku omavalit suse rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
32	Rohevarade suhtarvu varad kokku	33,44%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%								0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%

		ax	ay	az	ba	bb	bc	bd	be	bf	bg	bh	bi	bj	bk
				Saaste (PPC)			Elurikkus ja ökosüsteemid (BIO)			KOKKU (CCM + CCA + WTR + CE +
			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal,				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahasta
			millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)				rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sekto reid (taksonoomias käsitletud)			takse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias
	% (võrreldes nimetajasse arvatud koguvaraga)			Sellise arvesse võetud koguvara				Sellise arvesse võetud koguvara
				osakaal, millega rahastatakse takso noomia alla kuuluvaid sektoreid				osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				Kaetud koguvara
				(taksonoomiaga kooskõlas)				(taksonoomiaga kooskõlas)					Millest		osakaal
				Millest tulu	Millest toetavad			Millest tulu	Millest toetavad			Millest tulu kasu	ülemine ku-tege	Millest toetavad
	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka			kasutamine	tegevused			kasutamine	tegevused			tamine	vused	tegevused
	nimetajasse arvatud varad
1	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemi-
	seks ja mida võetakse arvesse rohevarade
	suhtarvu arvutamisel	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 87,41%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	19,26%
2 3	Finantsettevõtjad Krediidiasutused	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 38,00% 0,00% 38,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,03% 0,03%
4	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
5	Võlaväärtpaberid, sealhulgas
	tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 38,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,03%
6	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
7	Muud finantsinstitutsioonid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
8	millest investeerimisühingud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
9	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
10	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
11	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
12	millest fondivalitsejad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
13	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
14	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
15	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
16	millest kindlustusandjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
17	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
18	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
19	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
20	Mittefinantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 74,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
21	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 74,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
22	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
23	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
24	Kodumajapidamised									92,09%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	18,26%
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud									96,38%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	17,07%
26	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud									0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
27	millest mootorsõidukilaenud									82,79%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,44%
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,96%
29	Eluasemete rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
30	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,96%
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
32	Rohevarade suhtarvu varad kokku	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 33,44%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	50,34%

		a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m	n	o	p	q
			Avalikustamiskuupäev T
			Kliimamuutuste leevendamine	(CCM)				Kliimamuutustega kohanemine (CCA)				Vesi ja mereressursid (WTR)			Ringmajandus (CE)
	% (võrreldes nimetajasse arvatud	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahasta takse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)						Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)
	koguvaraga)	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)					Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga
				Millest	Millest				kooskõlas) Millest				kooskõlas)				kooskõlas) Millest
				tulu kasuta	ülemine kutege	Millest toetavad			eriotstar belised	Millest toetavad			Millest tulu kasu	Millest toetavad			tulu kasuta	Millest toetavad
	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimetajasse arvatud varad			mine	vused	tegevused			laenud	tegevused			tamine	tegevused			mine	tegevused
1	Laenud ja ettemaksed,
	võlaväärtpaberid ja kapitali- instrumendid, mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu
	arvutamisel	86,62%			0,02% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
2	Finantsettevõtjad	49,70%			2,70% 2,70% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
3 4	Krediidiasutused Laenud ja ettemaksed	49,70% 0,00%			2,70% 2,70% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
5	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	49,70%			2,70% 2,70% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
6	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%			0,00% 0,00%		0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00%		0,00%
7	Muud finantsinstitutsioonid	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
8	millest investeerimisühingud	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
9	Laenud ja ettemaksed	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
10	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
11	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%			0,00% 0,00%		0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00%		0,00%
12	millest fondivalitsejad	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
13 14	Laenud ja ettemaksed Võlaväärtpaberid, sealhulgas	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
15	tulukasutuspõhised Kapitaliinstrumendid	0,00% 0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%		0,00%
16	millest kindlustusandjad	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
17	Laenud ja ettemaksed	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
18	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
19	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%			0,00% 0,00%		0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00%		0,00%
20	Mittefinantsettevõtjad	1,23%		0,57% 0,00% 0,00%		0,12%		0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
21	Laenud ja ettemaksed	1,23%		0,57% 0,00% 0,00%		0,12%		0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
22	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
23	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%			0,00% 0,00%		0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00%		0,00%
24	Kodumajapidamised	92,19%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	97,04%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
26	millest hoonete renoveerimi seks antud laenud	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
27	millest mootorsõidukilaenud	94,53%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
29	Eluasemete rahastamine	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
30	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
32	Rohevarade suhtarvu varad kokku	32,08%								0,01% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%						0,00% 0,00% 0,00% 0,00%

		r	s	t	u	v	w	x	z	aa	ab	ac	ad	ae	af
				Saaste (PPC)				Elurikkus ja ökosüsteemid (BIO)		KOKKU (CCM + CCA + WTR + CE +
				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal,				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega		Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahasta
				sektoreid (taksonoomias käsitletud)	millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid			rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sekto reid (taksonoomias käsitletud)		takse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias
	% (võrreldes nimetajasse arvatud koguvaraga)			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse takso				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal,			Kaetud
				noomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)			millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)		koguvara osakaal
													Millest
				Millest tulu kasutamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasutamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasu tamine	ülemine kutege vused	Millest toetavad tegevused
	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimetajasse arvatud varad
1	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja
	kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemi- seks ja mida võetakse arvesse rohevarade
	suhtarvu arvutamisel	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 86,62%	0,02%	0,00%	0,00%	0,00%	19,74%
2 3	Finantsettevõtjad Krediidiasutused	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 49,70% 0,00% 49,70%	2,70% 2,70%	2,70% 2,70%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,02% 0,02%
4	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
5	Võlaväärtpaberid, sealhulgas
	tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 49,70%	2,70%	2,70%	0,00%	0,00%	0,02%
6	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
7	Muud finantsinstitutsioonid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
8	millest investeerimisühingud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
9	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
10	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
11	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
12	millest fondivalitsejad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
13	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
14	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
15	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
16	millest kindlustusandjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
17	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
18	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
19	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
20	Mittefinantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	1,21%	0,57%	0,00%	0,00%	0,12%	0,58%
21	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	1,21%	0,57%	0,00%	0,00%	0,12%	0,58%
22	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
23	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
24	Kodumajapidamised									92,19%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	18,53%
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud									97,04%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	17,22%
26	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud									0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
27	millest mootorsõidukilaenud									94,53%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,40%
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,61%
29	Eluasemete rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
30	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,61%
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
32	Rohevarade suhtarvu varad kokku	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 32,08%		0,01% 0,00%	0,00%	0,00%	53,31%

		ag	ah	ai	aj	ak	al	am	an	ao	ap	aq	ar	as	at	au	av	aw
			Avalikustamiskuupäev T-1
			Kliimamuutuste leevendamine	(CCM)				Kliimamuutustega kohane mine (CCA)				(WTR)	Vesi ja mereressursid		Ringmajandus (CE)
	% (võrreldes nimetajasse arvatud		Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid	(taksonoomias käsitletud)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)				käsitletud)	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias		Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)
	koguvaraga)			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoo					Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga		Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga
					Millest				miaga kooskõlas) Millest				kooskõlas) Millest				kooskõlas)
				Millest tulu kasu tamine	ülemine kutege vused	Millest toetavad tegevused			eriotstar belised laenud	Millest toetavad tegevused			tulu kasuta mine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasu tamine	Millest toetavad tegevused
	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimetajasse arvatud varad
1	Laenud ja ettemaksed, võlaväärt- paberid ja kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse roheva-
	rade suhtarvu arvutamisel	87,40%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
2	Finantsettevõtjad	38,10%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
3 4	Krediidiasutused Laenud ja ettemaksed	38,10% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00% 0,00%
5	Võlaväärtpaberid, sealhulgas
	tulukasutuspõhised	38,10%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
6	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
7 8	Muud finantsinstitutsioonid millest investeerimisühingud	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00% 0,00%
9	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
10	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
11	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
12	millest fondivalitsejad	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
13	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
14	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
15	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
16 17	millest kindlustusandjad Laenud ja ettemaksed	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00% 0,00%
18	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
19	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
20	Mittefinantsettevõtjad	44,00%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
21	Laenud ja ettemaksed	44,00%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
22	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
23	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
24	Kodumajapidamised	92,09%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%									0,00% 0,00% 0,00%		0,00%
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	96,38%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%									0,00% 0,00% 0,00%		0,00%
26	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%									0,00% 0,00% 0,00%		0,00%
27	millest mootorsõidukilaenud	82,79%	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
29	Eluasemete rahastamine	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
30	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%											0,00%
32	Rohevarade suhtarvu varad kokku	33,44%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%														0,00%

		ax	ay	az	ba	bb	bc	bd	be	bf	bg	bh	bi	bj	bk
				Saaste (PPC)				Elurikkus ja ökosüsteemid (BIO)		KOKKU (CCM + CCA + WTR + CE +
				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal,				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega		Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahasta
	% (võrreldes nimetajasse arvatud koguvaraga)			millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)				rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sekto reid (taksonoomias käsitletud)			takse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias	käsitletud)
				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse takso			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse		Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu	Kaetud
				noomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)					vaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)		koguvara osakaal
					Millest				Millest			Millest	Millest ülemine	Millest
				Millest tulu kasutamine	toetavad tegevused			Millest tulu kasutamine	toetavad tegevused			tulu kasu tamine	kutege vused	toetavad tegevused
	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimetajasse arvatud varad
1	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemi-
	seks ja mida võetakse arvesse rohevarade
2	suhtarvu arvutamisel Finantsettevõtjad	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 87,40% 0,00% 38,10%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	19,26% 0,03%
3	Krediidiasutused	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 38,10%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,03%
4	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
5	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 38,10%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,03%
6	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
7	Muud finantsinstitutsioonid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
8	millest investeerimisühingud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
9	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
10	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
11	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
12	millest fondivalitsejad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
13	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
14	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
15	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
16	millest kindlustusandjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
17	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
18	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
19	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
20	Mittefinantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 44,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
21	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 44,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
22	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
23	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
24	Kodumajapidamised									92,09%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	18,26%
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud									96,38%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	17,07%
26	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud									0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
27	millest mootorsõidukilaenud									82,79%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,44%
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,96%
29	Eluasemete rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
30	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,96%
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
32	Rohevarade suhtarvu varad kokku	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 33,44%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	50,34%

• 1. Krediidiasutused avalikustavad selles vormis rohevarade suhtarvu KPId laenujäägi kohta, võttes aluseks vormis 1 avalikustatud andmed arvesse võetud varade kohta ja kohaldades käesolevas vormis esitatud valemeid.
• 1. Rohevarade suhtarvu (käsitletud tegevuse rohevarade suhtarv) käsitlevale teabele lisatakse teave selle kohta, kui suurt osa koguvarast on rohevarade suhtarvus arvesse võetud.
• 1. Krediidiasutused võivad lisaks selles vormis esitatud teabele märkida selliste varade osakaalu, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid ja mis on keskkonnasäästlikud (taksonoomiaga kooskõlas). See teave täiendaks KPId käsitlevat teavet, kajastades keskkonnasäästlikke varasid võrreldes arvesse võetud koguvaraga.
• 1. Krediidiasutused dubleerivad selle vormi käibepõhise ja kapitalikulude põhise teabe esitamise jaoks.

4. Rohevarade suhtarvu peamine tulemusnäitaja voo puhul

		a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m	n	o	p	q
			Avalikustamiskuupäev T
			Kliimamuutuste leevendamine	(CCM)				Kliimamuutustega kohane mine (CCA)				Vesi ja mereressursid (WTR)			Ringmajandus (CE)
	% (võrreldes käsitletud		Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahasta takse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias	käsitletud)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)
	koguvaraga				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga
				Millest tulu kasu	Millest ülemineku	Millest toetavad			kooskõlas) Millest tulu kasu	Millest toetavad			kooskõlas) Millest tulu kasu	Millest toetavad			kooskõlas) Millest tulu kasu	Millest toetavad
				tamine	tegevused	tegevused			tamine	tegevused			tamine	tegevused			tamine	tegevused
	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimeta jasse arvatud varad
1	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja kapi taliinstrumendid, mida ei
	hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse roheva rade suhtarvu arvutamisel	66,57%		0,01% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
2	Finantsettevõtjad	49,70%	2,70%	2,70%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
3	Krediidiasutused	49,70%	2,70%	2,70%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
4	Laenud ja ettemaksed	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
5	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	49,70%	2,70%	2,70%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
6	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%		0,00%
7	Muud finantsinstitutsioonid	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
8	millest investeerimisühingud	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
9	Laenud ja ettemaksed	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
10	Võlaväärtpaberid, seal hulgas tulukasutuspõhised	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
11	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%		0,00%
12	millest fondivalitsejad	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
13	Laenud ja ettemaksed	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
14	Võlaväärtpaberid, seal- hulgas tulukasutuspõhised	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
15	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%		0,00%
16	millest kindlustusandjad	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
17 18	Laenud ja ettemaksed Võlaväärtpaberid, seal hulgas tulukasutuspõhised	0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
19	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%		0,00%
20	Mittefinantsettevõtjad	5,46%		0,09% 0,00%	0,00%	0,02%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
21	Laenud ja ettemaksed	5,46%		0,09% 0,00%	0,00%	0,02%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
22	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
23	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%		0,00%
24	Kodumajapidamised	71,38%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%					0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	97,20%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%					0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
26	millest hoonete renoveerimi seks antud laenud	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%					0,00%		0,00% 0,00% 0,00%
27	millest mootorsõidukilaenud	100,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
29	Eluasemete rahastamine	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
30	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu ja ärikinnisvara	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00%
32	Rohevarade suhtarvu varad kokku	0,43%		0,00% 0,00%		0,00% 0,00%	0,00%									0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%

		r	s	t	u	v	w	x	z	aa	ab	ac	ad	ae	af
										KOKKU (CCM + CCA + WTR + CE +
				Saaste (PPC)				Elurikkus ja ökosüsteemid (BIO)
				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sekto		Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahasta takse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias
	% (võrreldes käsitletud koguvaraga			sektoreid (taksonoomias käsitletud)				reid (taksonoomias käsitletud)
				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse takso				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu	Kaetud uue
				noomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)			vaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				koguvara osakaal
					Millest				Millest			Millest	Millest ülemine	Millest
				Millest tulu kasutamine	toetavad tegevused			Millest tulu kasutamine	toetavad tegevused			tulu kasu tamine	ku-tege vused	toetavad tegevused
	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimetajasse arvatud varad
1	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja
	kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemi- seks ja mida võetakse arvesse rohevarade
	suhtarvu arvutamisel	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 66,57%	0,01%	0,00%	0,00%	0,00%	0,04%
2 3	Finantsettevõtjad Krediidiasutused	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 49,70% 0,00% 49,70%	2,70% 2,70%	2,70% 2,70%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%
4	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
5	Võlaväärtpaberid, sealhulgas
	tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 49,70%	2,70%	2,70%	0,00%	0,00%	0,00%
6	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
7	Muud finantsinstitutsioonid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
8	millest investeerimisühingud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
9	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
10	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
11	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
12	millest fondivalitsejad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
13	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
14	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
15	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
16	millest kindlustusandjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
17	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
18	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
19	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
20	Mittefinantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	5,46%	0,09%	0,00%	0,00%	0,02%	0,00%
21	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	5,46%	0,09%	0,00%	0,00%	0,02%	0,00%
22	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
23	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
24	Kodumajapidamised									71,38%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,04%
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud									97,20%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,03%
26	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud									0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
27	millest mootorsõidukilaenud									100,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
29	Eluasemete rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
30	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
32	Rohevarade suhtarvu varad kokku	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,43%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	6,78%

		a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m	n	o	p	q
			Avalikustamiskuupäev T
			Kliimamuutuste leevendamine	(CCM)				Kliimamuutustega kohane mine (CCA)				Vesi ja mereressursid (WTR)			Ringmajandus (CE)
			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahasta takse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias	käsitletud)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)					Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)
	% (võrreldes käsitletud koguvaraga)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid				osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid	Sellise arvesse võetud koguvara			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid
				Millest	vaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas) Millest				sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas) Millest				sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)
				tulu kasuta mine	ülemine kutege vused	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasu tamine	Millest toetavad tegevused			tulu kasuta mine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasu tamine	Millest toetavad tegevused
	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimeta jasse arvatud varad
1	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja kapi taliinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse roheva
	rade suhtarvu arvutamisel	66,26%		0,04% 0,00%	0,00%	0,01%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
2 3	Finantsettevõtjad Krediidiasutused	49,70% 49,70%		2,70% 2,70% 2,70% 2,70%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00%	0,00% 0,00%
4	Laenud ja ettemaksed	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
5	Võlaväärtpaberid, seal
	hulgas tulukasutuspõhised	49,70%		2,70% 2,70%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
6	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
7 8	Muud finantsinstitutsioonid millest investeerimisühingud	0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00%	0,00% 0,00%
9	Laenud ja ettemaksed	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
10	Võlaväärtpaberid, seal hulgas tulukasutuspõhised	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
11	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
12	millest fondivalitsejad	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
13	Laenud ja ettemaksed	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
14	Võlaväärtpaberid, seal- hulgas tulukasutuspõhised	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
15	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
16	millest kindlustusandjad	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
17 18	Laenud ja ettemaksed Võlaväärtpaberid, seal	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
	hulgas tulukasutuspõhised	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
19	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
20 21	Mittefinantsettevõtjad Laenud ja ettemaksed	1,21% 1,21%		0,57% 0,00% 0,57% 0,00%	0,00% 0,00%	0,12% 0,12%	0,00% 0,00%	0,00% 0,00%		0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00% 0,00%	0,00% 0,00%
22	Võlaväärtpaberid, seal hulgas tulukasutuspõhised	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
23	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%	0,00%			0,00% 0,00%	0,00%			0,00% 0,00% 0,00%			0,00%
24	Kodumajapidamised	71,38%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%						0,00% 0,00%	0,00%	0,00%
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	97,20%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%						0,00% 0,00%	0,00%	0,00%
26	millest hoonete renoveerimi seks antud laenud	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%						0,00% 0,00%	0,00%	0,00%
27	millest mootorsõidukilaenud	100,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
29	Eluasemete rahastamine	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
30	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu ja ärikinnisvara	0,00%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00% 0,00%				0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%			0,00%	0,00%
32	Rohevarade suhtarvu varad kokku	0,43%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	0,00%										0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%

		r	s	t	u	v	w	x	z	aa	ab	ac	ad	ae	af
										KOKKU (CCM + CCA + WTR + CE +
				Saaste (PPC) Sellise arvesse võetud koguvara osakaal,			Elurikkus ja ökosüsteemid (BIO) Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahasta
	% (võrreldes käsitletud koguvaraga			millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)			rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sekto reid (taksonoomias käsitletud)				takse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias	käsitletud)
				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse takso noomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)		Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)					Kaetud uue koguvara osakaal
				Millest tulu kasutamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasutamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasu tamine	Millest ülemine ku-tege vused	Millest toetavad tegevused
	Rohevarade suhtarv - nii lugejasse kui ka nimetajasse arvatud varad
1	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemi- seks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 66,26%	0,04%	0,00%	0,00%	0,01%	0,04%
2	Finantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 49,70%	2,70%	2,70%	0,00%	0,00%	0,00%
3	Krediidiasutused	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 49,70%	2,70%	2,70%	0,00%	0,00%	0,00%
4	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
5	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 49,70%	2,70%	2,70%	0,00%	0,00%	0,00%
6	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
7	Muud finantsinstitutsioonid	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
8	millest investeerimisühingud	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
9	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
10	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
11	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
12	millest fondivalitsejad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
13	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
14	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
15	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
16	millest kindlustusandjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
17	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
18	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
19	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
20	Mittefinantsettevõtjad	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	1,21%	0,57%	0,00%	0,00%	0,12%	0,00%
21	Laenud ja ettemaksed	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	1,21%	0,57%	0,00%	0,00%	0,12%	0,00%
22	Võlaväärtpaberid, sealhulgas tulukasutuspõhised	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
23	Kapitaliinstrumendid	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%		0,00%	0,00%	0,00%
24	Kodumajapidamised									71,38%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,04%
25	millest elamukinnisvaraga tagatud laenud									97,20%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,03%
26	millest hoonete renoveerimiseks antud laenud									0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
27	millest mootorsõidukilaenud									100,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
29	Eluasemete rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
30	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
32	Rohevarade suhtarvu varad kokku	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,43%		0,00% 0,00%	0,00%	0,00%	6,78%

• 1. Krediidiasutused avalikustavad selles vormis rohevarade suhtarvu KPId laenude voo (uued laenud netosummas) kohta, võttes aluseks vormis 1 avalikustatud andmed arvesse võetud varade kohta ja kohaldades käesolevas vormis esitatud valemeid.
• 1. Krediidiasutused dubleerivad selle vormi käibepõhise ja kapitalikulude põhise teabe esitamise jaoks.

Jäägi puhul	a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m	n	o	p	q
		Avalikustamiskuupäev T
			(CCM)	Kliimamuutuste leevendamine			Kliimamuutustega kohanemine (CCA)				Vesi ja mereressursid (WTR)				Ringmajandus (CE)
% (võrreldes käsitletud bilansivälise			käsitletud)	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahasta takse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sekto reid (taksonoomias käsitletud)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)
koguvaraga)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sekto reid (taksonoomiaga kooskõlas)			taksonoomia alla kuuluvaid sekto	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse reid (taksonoomiaga kooskõlas)
			Millest tulu kasutamine	Millest ülemineku tegevused	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasutamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasu tamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasu tamine	Millest toetavad tegevused
1 Finantsgarantiid (fin. gar KPI)	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%
2 Valitsetavad varad (val. varade KPI)		69,47% 16,93%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%

5. Peamine tulemusnäitaja bilansiväliste riskipositsioonide puhul

	Voo puhul	a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m	n	o	p	q
			Avalikustamiskuupäev T
				(CCM)	Kliimamuutuste leevendamine			Kliimamuutustega kohanemine (CCA)				Vesi ja mereressursid (WTR)				Ringmajandus (CE)
	% (võrreldes käsitletud bilansivälise			käsitletud)	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahasta takse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sekto reid (taksonoomias käsitletud)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)
	koguvaraga)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sekto reid (taksonoomiaga kooskõlas)			taksonoomia alla kuuluvaid sekto	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse reid (taksonoomiaga kooskõlas)
				Millest tulu kasutamine	Millest ülemineku tegevused	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasutamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasu tamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasu tamine	Millest toetavad tegevused
1	Finantsgarantiid (fin. gar KPI)	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%
2	Valitsetavad varad (val. varade KPI)	5,55%	0,19%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%		0,00% 0,00%

	Jäägi puhul	r	s	t	u	v	w	x	z	aa	ab	ac	ad	ae
				Saaste (PPC)			Elurikkus ja ökosüsteemid (BIO)				KOKKU (CCM + CCA + WTR + CE +	PPC + BIO)
				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, sektoreid (taksonoomias käsitletud)	millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid		Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sekto reid (taksonoomias käsitletud)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahasta takse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias	käsitletud)
	% (võrreldes käsitletud bilansivälise koguvaraga)			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse takso noomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)
				Millest tulu kasutamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasutamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasu tamine	Millest ülemine kutege vused	Millest toetavad tegevused
1	Finantsgarantiid (fin.gar KPI)	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
2	Valitsetavad varad (val. varade KPI)	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	69,47	16,93	0,00%	0,00%	0,00%

	Voo puhul	r	s	t	u	v	w	x	z	aa	ab	ac	ad	ae
				Saaste (PPC)				Elurikkus ja ökosüsteemid (BIO)			KOKKU (CCM + CCA + WTR + CE +	PPC + BIO)
				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sekto reid (taksonoomias käsitletud)			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahasta takse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias	käsitletud)
	% (võrreldes käsitletud bilansivälise koguvaraga)			Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse takso noomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)				Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuulu vaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)
				Millest tulu kasutamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasutamine	Millest toetavad tegevused			Millest tulu kasu tamine	Millest ülemine kutege vused	Millest toetavad tegevused
1	Finantsgarantiid (fin,gar KPI)	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%
2	Valitsetavad varad (val, varade KPI)	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	0,00%	5,55%	0,19%	0,00%	0,00%	0,00%

• 1. Krediidiasutused avalikustavad selles vormis KPId bilansiväliste riskipositsioonide (finantsgarantiid ja valitsetavad varad) puhul, võttes aluseks vormis 1 avalikustatud andmed arvesse võetud varade kohta ja kohaldades käesolevas vormis esitatud andmeid.
• 1. Krediidiasutused dubleerivad selle vormi bilansiväliste riskipositsioonide jäägi ja voo põhiste peamiste tulemusnäitajate esitamise jaoks.

2. Varahaldurite peamiste tulemusnäitajate vormid

Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt nõutava avalikustamise standardvorm (varahaldurid)

Kõigi selliste investeeringute kaalutud keskmine väärtus, mis on suunatud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustege vuse rahastamisele või on sellega seotud, võrreldes peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvara väärtusega, kusjuures ettevõtjatesse tehtavate investeeringute kaalud on järgmised:		Kõigi selliste investeeringute kaalutud keskmine väärtus, mis on suunatud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustege vuse rahastamisele või on sellega seotud, kusjuures ettevõtja tesse tehtavate investeeringute kaalud on järgmised:
käibepõhine: %	0,73%	käibepõhine: [rahaline summa]	11 211 374
kapitalikulude põhine: %	1,26%	kapitalikulude põhine: [rahaline summa]	19 246 202
Peamise tulemusnäitajaga hõlmatud varade osakaal koguin vesteeringus (valitsetavad varad kokku). Välja arvatud investee ringud riiklikesse üksustesse, kattekordaja: %		Peamise tulemusnäitajaga hõlmatud varade rahaline väärtus. Välja arvatud investeeringud riiklikesse üksustesse.
	3,1%	Katvus: [rahaline summa]	46 731 230
		Avalikustatav lisateave: peamise tulemusnäitaja nimetaja jaotus
Tuletisinstrumentide osakaal peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaras.		Tuletisinstrumentide väärtus rahalistes summades:
X %	0%	[rahaline summa]	0
Selliste ELi finants- ja mittefinantsettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide osakaal peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaras, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:		Selliste ELi finants- ja mittefinantsettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide väärtus, kelle suhtes ei kohal data direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:
mittefinantsettevõtjate puhul:	5,25%	mittefinantsettevõtjate puhul: [rahaline summa]	80 265 658
finantsettevõtjate puhul:	0,02%	finantsettevõtjate puhul: [rahaline summa]	381 541
Selliste ELi-väliste riikide finants- ja mittefinantsettevõt jate suhtes olevate riskipositsioonide osakaal peamise tule musnäitajaga hõlmatud koguvaras, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:		Selliste ELi-väliste riikide finants- ja mittefinantsette võtjate suhtes olevate riskipositsioonide väärtus, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:
mittefinantsettevõtjate puhul:	9,62%	mittefinantsettevõtjate puhul: [rahaline summa]	147 189 265
finantsettevõtjate puhul:	0,00%	finantsettevõtjate puhul: [rahaline summa]	0

riskipositsioonide osakaal peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaras, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:	Selliste finants- ja mittefinantsettevõtjate suhtes olevate	Selliste finants- ja mittefinantsettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide väärtus, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:
mittefinantsettevõtjate puhul:	8,60%	mittefinantsettevõtjate puhul: [rahaline summa]	131 536 058
finantsettevõtjate puhul:	5,54%	finantsettevõtjate puhul: [rahaline summa]	84 797 877
Muude vastaspoolte ja varade suhtes olevate riskipo sitsioonide osakaal peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaras:		Muude vastaspoolte ja varade suhtes olevate riskiposit sioonide väärtus:
X %	71,3%	[rahaline summa]	1 090 428 950
Kõigi selliste investeeringute väärtus, millega rahastatakse majandustegevust, mida ei ole taksonoomias käsitletud, võrreldes peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvara väärtusega:		Kõigi selliste investeeringute väärtus, millega rahastatakse majandustegevust, mida ei ole taksonoomias käsitletud:
X %	93,28%	[rahaline summa]	1 427 371 514
Kõigi selliste investeeringute väärtus, millega rahastatakse taksonoomias käsitletud majandustegevust, mis ei ole taksonoomiaga kooskõlas, võrreldes peamise tulemusnäita jaga hõlmatud koguvara väärtusega:		Kõigi selliste investeeringute väärtus, millega rahastatakse taksonoomias käsitletud majandustegevust, mis ei ole taksonoomiaga kooskõlas:
X %	6,31%	[rahaline summa]	96 511 226
		Avalikustatav lisateave: peamise tulemusnäitaja lugeja jaotus
Selliste finants- ja mittefinantsettevõtjate suhtes olevate taksonoomiaga kooskõlas olevate riskipositsioonide osakaal peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaras, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:		Selliste finants- ja mittefinantsettevõtjate suhtes takso noomiaga kooskõlas olevate riskipositsioonide väärtus, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:
mittefinantsettevõtjate puhul:		mittefinantsettevõtjate puhul:
käibepõhine: %	3,05%	käibepõhine: [rahaline summa]	46 731 230
kapitalikulude põhine: %	2,98%	kapitalikulude põhine: [rahaline summa]	45 625 469
finantsettevõtjate puhul:		finantsettevõtjate puhul:
käibepõhine: %	0,1%	käibepõhine: [rahaline summa]	1 105 761
		kapitalikulude põhine: [rahaline
kapitalikulude põhine: %	0,0%	summa]	0
Muude vastaspoolte ja varade suhtes olevate takso noomiaga kooskõlas olevate riskipositsioonide osakaal peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaras:		Muude vastaspoolte ja varade suhtes olevate taksonoo miaga kooskõlas olevate riskipositsioonide väärtus:
käibepõhine: %	0	käibepõhine: [rahaline summa]	0

Peamise tulemusnäitaja lugeja jaotus keskkonnaeesmärkide kaupa

	Käive: 0,7%	Üleminekutegevus: A% (käive; kapitalikulud)	0
(1) Kliimamuutuste leevendamine	Kapitalikulud: 1,26%	Toetav tegevus: B% (käive; kapitalikulud)	0
(2) Kliimamuutustega kohanemine	Käive: 0%	Üleminekutegevus: A% (käive; kapitalikulud)	0
	Kapitalikulud: 0%	Toetav tegevus: B% (Käive; kapitalikulud)	0
(3) Vee ja mereressursside kestlik kasuta	Käive: 0%	Üleminekutegevus: A% (käive; kapitalikulud)	0
mine ja kaitse	Kapitalikulud: 0%	Toetav tegevus: B% (Käive; kapitalikulud)	0
(4) Üleminek ringmajandusele	Käive: 0%	Üleminekutegevus: A% (käive; kapitalikulud)	0
	Kapitalikulud: 0%	Toetav tegevus: B% (Käive; kapitalikulud)	0
(5) Saastuse vältimine ja tõrje	Käive: 0%	Üleminekutegevus: A% (käive; kapitalikulud)	0
	Kapitalikulud: 0%	Toetav tegevus: B% (Käive; kapitalikulud)	0
(6) Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine	Käive: 0%	Üleminekutegevus: A% (käive; kapitalikulud)	0
	Kapitalikulud: 0%	Toetav tegevus: B% (Käive; kapitalikulud)	0

Taksonoomiaga kooskõlas olev tegevus:

3. Kindlustus- ja edasikindlustusandjate peamiste tulemusnäitajate vormid

Vorm. Kahjukindlustusandjate ja kahjukindlustuse edasikindlustusandjate kindlustustegevuse peamine tulemusnäitaja

	Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse		Põhimõte "ei kahjusta oluliselt"
	Kindlustus- maksed kokku, aasta t	Kindlustus- maksete osakaal, aasta t	Kindlustus- maksete osakaal, aasta t-1	Kliima- muutuste leeven- damine (5)	Vesi ja mereres- sursid (6)	Ringma- jandus (7)	Saastus (8)	Elurikkus ja ökosüs- teemid (9)	Minimaal sed kaitse- meetmed (10)
Majandustegevus (1)	Valuuta	%	%	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
A.1. Kahjukind lustus- ja edasi kindlustustegevus Taksonoomiaga kooskõlas olev tegevus (keskkonnasäästlik)	0 €	0 €	0%	EI	EI	EI	EI	EI	EI
A.1.1. Millest edasikindlustatud	0 €	0 €	0%	EI	EI	EI	EI	EI	EI
A.1.2. Millest edasi kindlustustegevusest tulenev	0 €	0 €	0%	EI	EI	EI	EI	EI	EI
A.1.2.1. Millest edasikindlustatud (retrotsessioon)	0 €	0 €	0%	EI	EI	EI	EI	EI	EI
A.2. Kahjukind lustus- ja edasi kindlustustegevus Taksonoomias käsitletud, kuid mitte kesk konnasäästlik tegevus (mis ei ole taksonoomiaga kooskõlas)	18 956 049,10 €	50%	54%
B. Kahjukindlustus ja edasikindlustus tegevus Taksonoo mias käsitlemata tegevus	19 068 763,92 €	50%	46%
Kokku (A.1 + A.2 + B)	38 024 813,02 €	100%	100%

Vorm. Kindlustus- või edasikindlustusandja selliste investeeringute osakaal, mis on suunatud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse rahastamisele või on sellega seotud, koguinvesteeringus

Kindlustus- või edasikindlustusandja kõigi selliste investee ringute kaalutud keskmine väärtus, mis on suunatud takso noomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse rahastamisele või on sellega seotud, võrreldes peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvara väärtusega, kusjuures ettevõtjatesse tehtavate investeeringute kaalud on järgmised:		Kindlustus- või edasikindlustusandja kõigi selliste investeerin gute kaalutud keskmine väärtus, mis on suunatud takso noomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse rahastamisele või on sellega seotud, kusjuures ettevõtjatesse tehtavate investeeringute kaalud on järgmised:
käibepõhine: %	0%	käibepõhine: [rahaline summa]	0
		kapitalikulude põhine: [rahaline
kapitalikulude põhine: %	0,06%	summa]	3 977
Peamise tulemusnäitajaga hõlmatud varade osakaal kind lustus- või edasikindlustusandja koguinvesteeringus (valitse tavad varad kokku). Välja arvatud investeeringud riiklikesse üksustesse.		Peamise tulemusnäitajaga hõlmatud varade rahaline väärtus. Välja arvatud investeeringud riiklikesse üksustesse.
Kattekordaja: %	56%	Katvus: [rahaline summa]	6 946 770
Avalikustatav lisateave: peamise tulemusnäitaja nimetaja jaotus
Tuletisinstrumentide osakaal peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaras.		Tuletisinstrumentide väärtus rahalistes summades.
X %	0%	[rahaline summa]	0
Selliste finants- ja mittefinantsettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide osakaal peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaras, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:		Selliste finants- ja mittefinantsettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide väärtus, kelle suhtes ei kohaldata direk tiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:
mittefinantsettevõtjate puhul:	0,00%	mittefinantsettevõtjate puhul: [rahaline summa]	0
finantsettevõtjate puhul:	2,10%	finantsettevõtjate puhul: [rahaline summa]	148 012
Selliste ELi-väliste riikide finants- ja mittefinantsettevõt jate suhtes olevate riskipositsioonide osakaal peamise tule musnäitajaga hõlmatud koguvaras, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:		Selliste ELi-väliste riikide finants- ja mittefinantsette võtjate suhtes olevate riskipositsioonide väärtus, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:
mittefinantsettevõtjate puhul:	5,70%	mittefinantsettevõtjate puhul: [rahaline summa]	397 368
finantsettevõtjate puhul:	0	finantsettevõtjate puhul: [rahaline summa]	0
Selliste finants- ja mittefinantsettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide osakaal peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaras, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:		Selliste finants- ja mittefinantsettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide väärtus, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:
mittefinantsettevõtjate puhul:	12,90%	mittefinantsettevõtjate puhul: [rahaline summa]	895 543
finantsettevõtjate puhul:	76,40%	finantsettevõtjate puhul: [rahaline summa]	5 307 302
Muude vastaspoolte ja varade suhtes olevate riskipositsioo nide osakaal peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaras:		Muude vastaspoolte ja varade suhtes olevate riskiposit sioonide väärtus:
X %	2,90%	[rahaline summa]	198 545

Kindlustus- või edasikindlustusandja selliste investeeringute osakaal, mis ei ole seotud elukindlustuslepingutega, mille puhul kannavad investeerimisriski kindlustusvõtjad, ja mis on suunatud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustege vuse rahastamisele või on sellega seotud:		Kindlustus- või edasikindlustusandja selliste investeeringute väärtus, mis ei ole seotud elukindlustuslepingutega, mille puhul kannavad investeerimisriski kindlustusvõtjad, ja mis on suunatud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustege vuse rahastamisele või on sellega seotud:
X %	0%	[rahaline summa]	0
Kõigi selliste investeeringute väärtus, millega rahastatakse majandustegevust, mida ei ole taksonoomias käsitletud, võrreldes peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvara väärtusega:		Kõigi selliste investeeringute väärtus, millega rahastatakse majandustegevust, mida ei ole taksonoomias käsitletud:
X %	24,50%	[rahaline summa]	1 699 915
Kõigi selliste investeeringute väärtus, millega rahastatakse taksonoomias käsitletud majandustegevust, mis ei ole taksonoomiaga kooskõlas, võrreldes peamise tulemusnäita jaga hõlmatud koguvara väärtusega:		Kõigi selliste investeeringute väärtus, millega rahastatakse taksonoomias käsitletud majandustegevust, mis ei ole taksonoomiaga kooskõlas:
X %	70,90%	[rahaline summa]	4 922 294
		Avalikustatav lisateave: peamise tulemusnäitaja lugeja jaotus
Selliste finants- ja mittefinantsettevõtjate suhtes olevate taksonoomiaga kooskõlas olevate riskipositsioonide osakaal peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaras, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:		Selliste finants- ja mittefinantsettevõtjate suhtes olevate taksonoomiaga kooskõlas olevate riskipositsioonide väärtus peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaras, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a:
mittefinantsettevõtjate puhul:		mittefinantsettevõtjate puhul:
käibepõhine: %	0	käibepõhine: [rahaline summa]	0
kapitalikulude põhine: %	1%	kapitalikulude põhine: [rahaline summa]	66 290
finantsettevõtjate puhul:		finantsettevõtjate puhul:
käibepõhine: %	0%	käibepõhine: [rahaline summa]	0
kapitalikulude põhine: %	0%	kapitalikulude põhine: [rahaline summa]	0
Kindlustus- või edasikindlustusandja selliste investeeringute osakaal, mis ei ole seotud elukindlustuslepingutega, mille puhul kannavad investeerimisriski kindlustusvõtjad, ja mis on suunatud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustege vuse rahastamisele või on sellega seotud:		Kindlustus- või edasikindlustusandja selliste investeeringute väärtus, mis ei ole seotud elukindlustuslepingutega, mille puhul kannavad investeerimisriski kindlustusvõtjad, ja mis on suunatud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustege vuse rahastamisele või on sellega seotud:
käibepõhine: %	0	käibepõhine: [rahaline summa]	0
kapitalikulude põhine: %	0	kapitalikulude põhine: [rahaline summa]	0
Muude vastaspoolte ja varade suhtes olevate takso noomiaga kooskõlas olevate riskipositsioonide osakaal peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaras:		Muude vastaspoolte ja varade suhtes olevate takso noomiaga kooskõlas olevate riskipositsioonide väärtus võrreldes peamise tulemusnäitajaga hõlmatud koguvaraga:
käibepõhine: %	0	käibepõhine: [rahaline summa]	0
kapitalikulude põhine: %	0	kapitalikulude põhine: [rahaline summa]	0

	Peamise tulemusnäitaja lugeja jaotus keskkonnaeesmärkide kaupa
	Taksonoomiaga kooskõlas olev tegevus – tingimusel, et hinnang põhimõtte "ei kahjusta oluliselt" ja sotsiaalkaitse kohta on positiivne:
1	Kliimamuutuste leevendamine	Käive: 0%	Üleminekutegevus: A% (käive; kapitalikulud)	0
		Kapitalikulud: 0,06%	Toetav tegevus: B% (käive; kapitalikulud)	0
2	Kliimamuutustega kohanemine	Käive: 0%	Üleminekutegevus: A% (käive; kapitalikulud)	0
		Kapitalikulud: 0%	Toetav tegevus: B% (käive; kapitalikulud)	0
3	Vee ja mereressursside kestlik	Käive: 0%	Üleminekutegevus: A% (käive; kapitalikulud)	0
kasutamine ja kaitse		Kapitalikulud: 0%	Toetav tegevus: B% (käive; kapitalikulud)	0
4	Üleminek ringmajandusele	Käive: 0%	Üleminekutegevus: A% (käive; kapitalikulud)	0
		Kapitalikulud: 0%	Toetav tegevus: B% (käive; kapitalikulud)	0
5	Saastuse vältimine ja tõrje	Käive: 0%	Üleminekutegevus: A% (käive; kapitalikulud)	0
		Kapitalikulud: 0%	Toetav tegevus: B% (käive; kapitalikulud)	0
6	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse	Käive: 0%	Üleminekutegevus: A% (käive; kapitalikulud)	0
ja taastamine	Kapitalikulud: 0%	Toetav tegevus: B% (käive; kapitalikulud)	0

4. Tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevuste peamiste tulemusnäitajate vormid

Vorm 1. Tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevus

Rida	Tuumaenergiaga seotud tegevus
1.	Ettevõtja tegeleb tuumaprotsessidest minimaalsete kütusetsükli jäätmetega energiat tootvate uuenduslike elektritootmise rajatiste uurimise, arendamise, tutvustamise ja kasutuselevõtmisega, rahastab neid või on nendega seotud.	EI
2.	Ettevõtja tegeleb parimat võimalikku tehnoloogiat kasutades uute tuumaseadmete ehitamise ja ohutu käita misega elektri tootmiseks või soojusenergia töötlemiseks, sealhulgas kaugkütteks või sellisteks tööstuslikeks protsessideks nagu vesiniku tootmine, ning nende ohutuse suurendamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH
3.	Ettevõtja tegeleb selliste olemasolevate tuumaseadmete ohutu käitamisega, mis toodavad elektrit või tööt levad soojusenergiat, sealhulgas kaugkütteks või sellisteks tööstuslike protsessideks nagu tuumaenergiast vesiniku tootmine, ning nende ohutuse suurendamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH
	Maagaasiga seotud tegevus
4.	Ettevõtja tegeleb fossiilsetest gaaskütustest elektritootmise rajatiste ehitamise või käitamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH
5.	Ettevõtja tegeleb fossiilseid gaaskütuseid kasutavate soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmise rajatiste ehitamise, taastamise ja käitamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH
6.	Ettevõtja tegeleb fossiilsetest gaaskütustest soojus-/jahutusenergiat tootvate rajatiste ehitamise, taastamise ja käitamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH

Vorm 2. Taksonoomiaga kooskõlas olev majandustegevus (nimetaja)

		Leevendamine + kohanemine		Kliimamuutuste leevendamine		Kliimamuutustega kohanemine
Rida	Majandustegevus	Maht	%	Maht	%	Maht	%
1.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.26 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja nimetajas	0	0	0	0	0
2.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.27 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja nimetajas	22 122 932	68%	22 122 932	68%	0
3.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.28 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja nimetajas	22 122 932	68%	22 122 932	68%	0
4.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.29 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja nimetajas	0	0	0	0	0
5.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.30 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja nimetajas	0	0	0	0	0
6.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.31 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja nimetajas	0	0	0	0	0
7.	Muu, eespool ridadel 1–6 nimetamata ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majan dustegevuse maht ja osatähtsus kohalda tava peamise tulemusnäitaja nimetajas	9 710 031	30%	0	0	0
8.	Peamised tulemusnäitajad kokku	32 497 869	100%	32 497 869	100%	0

Maht ja osatähtsus (teave esitatakse rahasummades ja protsentides)

Vorm 3. Taksonoomiaga kooskõlas olev majandustegevus (lugeja)

		Leevendamine + kohanemine		Kliimamuutuste leevendamine		Kliimamuutustega kohanemine
Rida Majandustegevus		Maht	%	Maht	%	Maht	%
1.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.26 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja lugejas	0	0	0	0	0
2.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.27 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja lugejas	1 130 364	5%	1 130 364	5%	0
3.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.28 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja lugejas	9 450 972	43%	9 450 972	43%	0
4.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.29 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja lugejas	0	0	0	0	0
5.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.30 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja lugejas	0	0	0	0	0
6.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.31 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja lugejas	0	0	0	0	0
7.	Muu, eespool ridadel 1–6 nimetamata ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majan dustegevuse maht ja osatähtsus kohalda tava peamise tulemusnäitaja lugejas	5 178 471	16%	5 178 471	16%	0
8.	Taksonoomiaga kooskõlas oleva majan dustegevuse kogumaht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas	15 759 807	48%	15 759 807	48%	0

Vorm 4. Taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteolev majandustegevus

		Leevendamine + kohanemine		Kliimamuutuste leevendamine		Kliimamuutustega kohanemine
Rida	Majandustegevus	Maht	%	Maht	%	Maht	%
1.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.26 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja nimetajas	0	0	0	0	0
2.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.27 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja nimetajas	0	0	0	0	0
3.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.28 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja nimetajas	0	0	0	0	0
4.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.29 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja nimetajas	742 987	2%	742 987	2%	0
5.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.30 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja nimetajas	0	0%	0	0%	0
6.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.31 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäi taja nimetajas	0	0%	0	0%	0
7.	Muu, eespool ridadel 1–6 nimetamata ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoo miaga kooskõlas mitteoleva majanduste gevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas	1 709 342	5%	1 709 342	5%	0
8.	Taksonoomias käsitletud, kuid taksonoo miaga kooskõlas mitteoleva majanduste gevuse kogumaht ja osatähtsus kohalda tava peamise tulemusnäitaja nimetajas	2 452 330	8%	2 452 330	8%	0

Osatähtsus (teave esitatakse rahasummades ja protsentides)

Vorm 5. Taksonoomiaga kooskõlas mitteolev majandustegevus

Rida	Majandustegevus	Maht	Protsent
1.	Vormi 1 esimesel real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.26 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas	0	0
2.	Vormi 1 teisel real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.27 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas	0	0
3.	Vormi 1 kolmandal real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.28 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas	0	0
4.	Vormi 1 neljandal real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.29 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas	0	0
5.	Vormi 1 viiendal real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.30 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas	0	0
6.	Vormi 1 kuuendal real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.31 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas	0	0
7.	Muu, eespool ridadel 1–6 nimetamata ja taksonoomias käsitlemata majan dustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas	9 078 879	28%
8.	Taksonoomias käsitlemata majandustegevuse kogumaht ja osatähtsus kohal datava peamise tulemusnäitaja nimetajas	9 078 879	28%

5. Segakontserni peamiste tulemusnäitajate vorm

			Peamine tulemusnäitaja ärisegmentide kaupa
	Tulu	Osa kontserni kogutulust (A)	Käibepõhine peamine tule musnäitaja (B)	Kapitalikulude põhine peamine tulemusnäitaja (C)	Käibepõhine kaalutud peamine tulemusnäitaja (A*B)	Kapitalikulude põhine kaalutud peamine tule musnäitaja (A*C)
A. Finantstegevus	331,10	99%
Varade valitsemine	9,49	3%	0,73%	1,26%	0,02%	0,03%
Pangandustegevus	314,84	91%	32,12%	32,08%	29,39%	29,35%
Kindlustusandjad	6,77	2%	49,85%	0,06%	0,98%	0,00%
			Turnover KPI (B)	CapEx KPI (C)	Turnover KPI weighted (A*B)	CapEx KPI weighted (A*C)
B. Mittefinantstegevus	13,00	4%
Kontserni kogutulu	344,10
					Keskmine kontserni peamine tulemusnäitaja	Keskmine kapitaliku lude põhine peamine tulemusnäitaja
Keskmine kontserni peamine tulemusnäitaja					27,97%	27,91%

Grupi juhtorganid11

Nõukogu

Rain Lõhmus on üks LHV asutajaid ja LHV Groupi nõukogu esimees ning LHV Panga nõukogu liige. Ta kuulub Kodumaja AS-i nõukogusse. Ta on AS-i Lõhmus Holdings ja Lohmus Capital OÜ omanik ja juhatuse liige ning OÜ Merona Systems ja Kõrberebane OÜ omanik ning Zerospotnrg OÜ üks omanikest. Lisaks on ta OÜ KODRESTE ning Umblu Records OÜ üks omanikest. Rain Lõhmus on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Harvard Business Schooli juhtimisprogrammi. Rain Lõhmusele ja temaga seotud isikutele (Lõhmus Holdings OÜ, OÜ Merona Systems) kuulub kokku 68 649 130 aktsiat, mis moodustab 21,18% kõigist LHV Groupi aktsiatest

Andres Viisemann on üks LHV asutajaid ja LHV pensionifondide juht. Ta on LHV Groupi, LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu liige. Ühtlasi kuulub ta AS-i Fertilitas ja AS-i Viimsi Haigla nõukogusse. Ta on Viisemann Holdings OÜ omanik ja juhatuse liige ning Viisemann Investments AG ja OÜ Miura Investeeringud omanik. Andres Viisemann on lõpetanud Tartu Ülikooli ja omandanud magistrikraadi INSEAD-is rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Andres Viisemannile ja temaga seotud isikutele (mh Viisemann Investments AG) kuulub kokku 35 782 395 aktsiat, mis moodustab 11,04% kõigist LHV Groupi aktsiatest. Tulenevalt Andres Viisemanni tegutsemisest LHV pensionifondide juhina on tal õigus 2022., 2023. ja 2024. aastal väljastatud optsioonide eest kokku märkida 134 979 LHV Groupi aktsiat. Andres Viisemann LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu liige. Ühtlasi kuulub ta AS-i Fertilitas ja AS-i Viimsi Haigla nõukogusse. Ta on Viisemann Holdings OÜ omanik ja juhatuse liige ning Viisemann Investments AG ja OÜ Miura Investeeringud omanik. Andres Viisemann on lõpetanud Tartu Ülikooli ja omandanud magistrikraadi INSEAD-is rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Andres Viisemannile ja temaga seotud isikutele (mh Viisemann Investments AG) kuulub kokku 35

Raivo Hein on LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige. Ta kuulub ka AS-i Puumarket nõukogusse ja MTÜ Pärtli juhatusse. Ta on OÜ Kakssada Kakskümmend Volti omanik ja juhatuse liige ning E-Finance OÜ, Põhjala Kellad OÜ ja veel mitme isiklike investeeringute juhtimiseks asutatud ettevõtte juhatuse liige. Raivo Hein on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Raivo Hein ei oma LHV Groupi aktsiaid. Temaga seotud isikutele, mh OÜ Kakssada Kakskümmend Volti, Lame Maakera OÜ ja Astrum OÜ, kuulub kokku 5 513 694 aktsiat, mis moodustab 1,70% kõigist LHV Groupi aktsiatest. deerimisel) ja Audentese Koolide SA nõukogusse. Heldur Meerits on ka oma majanduslike erahuvide haldamisega tegelevate ettevõtete AS Amalfi ja SIA Valdemara Group omanik, Kuldrannake Amalfi OÜ omanik ja juhatuse liige ning fondi Castra Hiberna vara säilimist tagav ja kontrolliv isik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna. Heldur Meerits ei oma Raivo Hein nõukogusse ja MTÜ Pärtli juhatusse. Ta on OÜ Kakssada Kakskümmend Volti omanik ja juhatuse liige ning E-Finance OÜ, Põhjala Kellad OÜ ja veel mitme isiklike investeeringute juhtimiseks asutatud ettevõtte juhatuse liige. Raivo Hein on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Raivo Hein ei oma LHV Groupi aktsiaid. Temaga seotud isikutele, mh OÜ Kakssada Kakskümmend Volti, Lame Maakera OÜ ja Astrum OÜ, kuulub kokku 5 513 694 aktsiat,

Heldur Meerits on LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige. Ta kuulub äriühingu Kodumaja AS ja sihtasutuste SA Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Toetusfond, SA Tähelaps (likvideerimisel) ja Audentese Koolide SA nõukogusse. Heldur Meerits on ka oma majanduslike erahuvide haldamisega tegelevate ettevõtete AS Amalfi ja SIA Valdemara Group omanik, Kuldrannake Amalfi OÜ omanik ja juhatuse liige ning fondi Castra Hiberna vara säilimist tagav ja kontrolliv isik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna. Heldur Meerits ei oma LHV Groupi aktsiaid. Temaga seotud isikutele AS Amalfi ja SIA Valdemara Group kuulub 5 537 640 aktsiat, mis moodustab 1,71% kõigist LHV Groupi aktsiatest. Heldur Meerits maja AS ja sihtasutuste SA Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Toetusfond, SA Tähelaps (likvi-

Tiina Mõis on LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige. Ta on ka AS-i Genteel omanik ja juhatuse liige ning üks Nine Lives OÜ omanikest ja juhatuse liige. Tiina Mõis on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Tiina Mõis ja temaga seotud isik (AS Genteel) omavad kokku 11 359 880 aktsiat, mis moodustab 3,50% kõigist LHV Groupi aktsiatest.

11 Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 GOV-1 nõuetega (lõige 5b) ja kaetud sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlust andva aruandega AS-i LHV Group konsolideeritud kestlikkusaruande kohta

nologies Inc asutaja, tegevjuht ja juhatuse liige. Liisi Znatokov on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Liisi Znatokov ja temaga seotud isikud ei oma LHV Groupi aktsiaid.

duse erialal. Madis Toomsalule ja temaga seotud isikule kuulub kokku 1 572 230 aktsiat, mis Tauno Tats on LHV Groupi nõukogu liige. Ühtlasi kuulub ta OÜ Eesti Killustik nõukogusse ning Ammende Hotell OÜ ja MTÜ Plate Torn juhatusse. Tauno Tats on Õueala OÜ juhatuse liige ja omanik. Ta on ka Ambient Sound Investments OÜ juhatuse liige ja üks omanikest ning eespool mainitud ettevõtete investeeringute juhtimiseks asutatud ettevõtete juhatuse liige. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Tauno Tats ei oma LHV Groupi aktsiaid. Temaga seotud isik Ambient Sound Investments OÜ omab 10 828 210 aktsiat, mis moodustab 3,34% kõigist LHV Groupi aktsiatest. Tauno Tats ning Ammende Hotell OÜ ja MTÜ Plate Torn juhatusse. Tauno Tats on Õueala OÜ juhatuse liige ja omanik. Ta on ka Ambient Sound Investments OÜ juhatuse liige ja üks omanikest ning eespool mainitud ettevõtete investeeringute juhtimiseks asutatud ettevõtete juhatuse liige. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Tauno Tats ei oma LHV Groupi aktsiaid. Temaga seotud isik Ambient Sound Investments OÜ omab 10 828 210 aktsiat, mis Liisi Znatokov on LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige. Ta on ka Cobalt Financial Tech-

Juhatus

Madis Toomsalu on LHV Groupi juhatuse liige ning LHV Panga, LHV Kindlustuse, LHV Varahalduse ja LHV Paytechi nõukogu esimees, LHV Finance'i nõukogu liige ja LHV Banki juhtkonna esimees. Ta on ka MTÜ FinanceEstonia juhatuse liige ja SA Rohetiiger nõukogu liige. Madis Toomsalu lõpetas 2009. aastal ärikorralduse bakalaureuseõppe Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) ja omandas samas 2011. aastal magistrikraadi avaliku sektori rahanduse erialal. Madis Toomsalule ja temaga seotud isikule kuulub kokku 1 572 230 aktsiat, mis moodustab 0,48% kõigist LHV Groupi aktsiatest. Madis Toomsalul on õigus 2022., 2023. ja 2024. aastal väljastatud optsioonide eest kokku märkida 607 206 LHV Groupi aktsiat. Madis Toomsalu Varahalduse ja LHV Paytechi nõukogu esimees, LHV Finance'i nõukogu liige ja LHV Banki juhtkonna esimees. Ta on ka MTÜ FinanceEstonia juhatuse liige ja SA Rohetiiger nõukogu liige. Madis Toomsalu lõpetas 2009. aastal ärikorralduse bakalaureuseõppe Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) ja omandas samas 2011. aastal magistrikraadi avaliku sektori rahan-

Meelis Paakspuu on LHV Panga juhatuse liige ja fi nantsjuht alates 2015. aastast ning LHV Groupi juhatuse liige ja fi nantsjuht alates 2022. aastast. Ta ei kuulu ühegi teise äriühingu juhtorganisse. Meelis Paakspuu lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1996. aastal. Meelis Paakspuule ja temaga seotud isikule kuulub kokku 824 280 aktsiat, mis moodustab 0,25% kõigist LHV Groupi aktsiatest. Meelis Paakspuul on õigus 2022., 2023. ja 2024. aastal väljastatud optsioonide eest kokku märkida 486 894 LHV Groupi aktsiat.

Kadri Haldre on LHV Groupi ja LHV Panga juhatuse liige ning riskijuht alates 18. novembrist 2024. Ta on OÜ KMA Invest juhatuse liige ja ainuomanik. Kadri Haldrel on õigusteaduse eriala bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist, majanduse ja ärijuhtimise eriala magistrikraad Kopenhaageni Ärikoolist (Copenhagen Business School) ning majanduse ja ärijuhtimise eriala bakalaureusekraad Stockholmi Kõrgemast Majanduskoolist Riias (Stockholm School of Economics in Riga). Kadri Haldrele kuulub kokku 51 540 aktsiat, mis moodustab 0,02% kõigist LHV Groupi aktsiatest. Kadri Haldrel on õigus 2022., 2023. ja 2024. aastal väljastatud optsioonide eest kokku märkida 102 168 LHV Groupi aktsiat.

Jüri Heero on LHV Panga juhatuse liige ja IT-juht alates 2007. aastast ning LHV Groupi juhatuse liige ja IT-juht alates 2022. aastast. Ta on ka Heero Invest OÜ omanik ja juhatuse liige. Jüri Heero lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1999. aastal. Jüri Heerole ja temaga seotud isikule (Heero Invest OÜ) kuulub kokku 1 287 350 aktsiat, mis moodustab 0,40% kõigist LHV Groupi aktsiatest. Jüri Heerol on õigus 2022., 2023. ja 2024. aastal väljastatud optsioonide eest kokku märkida 390 171 LHV Groupi aktsiat.

Nõukogu tasandil moodustatud komiteed

Auditikomitee

Verner Uibo on auditikomitee esimees. Ta on investeerimisettevõtte Plural Platform fi nantsjuht ja Plural Estonia OÜ juhatuse liige. Aastatel 2006–2022 oli ta AS-i PricewaterhouseCoopers fi nantsauditiosakonna juhtivaudiitor. Lisaks on ta TriVer Konsultatsioonid OÜ ja VUPCV OÜ omanik ja juhatuse liige ning MAOLEN OÜ juhatuse liige. Verner Uibo on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžist. Ta oli kuni 2023. aasta septembrini Eesti vandeaudiitor ja omab ACCA (Sertifi tseeritud Arvestusekspertide Assotsiatsioon) kvalifi katsiooni, olemata selle aktiivne liige. Verner Uibo ei oma LHV Groupi aktsiaid.

Tauno Tats (LHV Groupi nõukogu liige) Tauno Tats

Raivo Hein Raivo Hein (LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige)

Töötasukomitee

Tiina Mõis on töötasukomitee esimees (LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige)

Rain Lõhmus (LHV Groupi nõukogu esimees ja LHV Panga nõukogu liige) Rain Lõhmus

Andres Viisemann (LHV Groupi, LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu liige) Andres Viisemann

Rain Lõhmus (LHV Groupi nõukogu esimees ja LHV Panga nõukogu liige)

Tiina Mõis on nomineerimiskomitee esimees (LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige)

Andres Viisemann (LHV Groupi, LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu liige)

Riski ja kapitali komitee (moodustatud nii LHV Groupi kui ka LHV Panga nõukogu tasandil)

Liisi Znatokov on riski ja kapitali komitee esimees alates 20. märtsist 2024. Enne teda oli esimeheks Rain Lõhmus (LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige)

Rain Lõhmus (LHV Groupi nõukogu esimees ja LHV Panga nõukogu liige)

Andres Viisemann (LHV Groupi, LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu liige)

Heldur Meerits Heldur Meerits (LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige)

Madis Toomsalu (LHV Groupi juhatuse liige, LHV Panga, LHV Varahalduse, LHV Kindlustuse ja LHV Paytechi nõukogu esimees, LHV Finance'i nõukogu liige ja LHV Banki juhtkonna esimees). Madis Toomsalu kuulub ainult LHV Panga riski ja kapitali komiteesse. ja LHV Paytechi nõukogu esimees, LHV Finance'i nõukogu liige ja LHV Banki juhtkonna Nomineerimiskomitee

Tütarettevõtete nõukogud ja juhatused

AS LHV Pank

Nõukogu: Madis Toomsalu (kuni 31. märtsini 2026, esimees), Rain Lõhmus (kuni 20. märtsini 2029), Andres Viisemann (kuni 31. märtsini 2027), Tiina Mõis (kuni 20. märtsini 2029), Heldur Meerits (kuni 31. märtsini 2026), Raivo Hein (kuni 31. märtsini 2027), Liisi Znatokov (alates 20. märtsist 2024 kuni 20. märtsini 2029)

Juhatus: Kadri Kiisel (esimees), Indrek Nuume, Jüri Heero, Meelis Paakspuu (kõik kuni 31. märtsini 2027), Andres Kitter (kuni 1. märtsini 2024), Annika Goroško (alates 1. märtsist 2024 kuni 1. märtsini 2029), Martti Singi (kuni 18. novembrini 2024), Kadri Haldre (alates 18. novembrist 2024 kuni 18. novembrini 2029)

AS LHV Finance

Nõukogu: Kadri Kiisel (kuni 29. jaanuarini 2025, esimees), Madis Toomsalu (kuni 26. juunini 2025), Veiko Poolgas (kuni 24. augustini 2028), Jaan Koppel (kuni 24. augustini 2028)

Juhatus: Heidy Kütt (kuni 18. jaanuarini 2028)

AS LHV Varahaldus

Nõukogu: Madis Toomsalu (kuni 31. märtsini 2026, esimees), Kadri Kiisel (kuni 31. märtsini 2027), Andres Viisemann (kuni 31. märtsini 2026)

Juhatus: Vahur Vallistu (kuni 6. juunini 2027, esimees), Eve Sirel (kuni 31. märtsini 2028), Joel Kukemelk (kuni 31. juulini 2024).

AS LHV Kindlustus

Nõukogu: Madis Toomsalu (esimees), Erki Kilu, Veiko Poolgas, Jaan Koppel (kõik kuni 6. maini 2025)

Juhatus: Martti-Sten Merilai (kuni 24. novembrini 2027, esimees), Taavi Lehemaa (kuni 8. detsembrini 2028)

LHV Bank Ltd

Juhtkond: Madis Toomsalu (ametisse nimetatud 4. veebruaril 2021), Erki Kilu (ametisse nimetatud 4. veebruaril 2021), Paul Horner (ametisse nimetatud 4. jaanuaril 2022), Keith Butcher (ametisse nimetatud 1. mail 2022), Sally Veitch (ametisse nimetatud 1. juulil 2022), Gill Lungley (ametisse nimetatud 1. aprillil 2024), Rachelle Frewer (ametisse nimetatud 2. jaanuaril 2024), Andres Kitter (ametisse nimetatud 4. veebruaril 2021, ametiaeg kestis kuni 31. detsembrini 2024)

AS LHV Paytech

Nõukogu: Madis Toomsalu (esimees), Erki Kilu, Kadri Kiisel (kõik kuni 4. aprillini 2027), Andres Kitter (kuni 31. detsembrini 2024)

Juhatus: Lauri Teder (kuni 4. aprillini 2025)

Ühingujuhtimise aruanne

Käesolev aruanne, mis on esitatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega, annab ülevaate AS-i LHV Group (edaspidi ka LHV) juhtimisest ja juhtimise vastavusest Finantsinspektsiooni ja Nasdaq Tallinna börsi soovituslikule juhendile "Hea ühingujuhtimise tava". LHV järgib head ühingujuhtimise tava, v.a juhul, kui käesolevas aruandes on märgitud teisiti. Lisaks sisaldab käesolev aruanne äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) kohaselt nõutavat teavet, kusjuures enamik standardi ESRS G1 "Äriline käitumine" kohasest teabest on tähistatud vastava viitega.

1. Üldkoosolek12

LHV on aktsiaselts, mille juhtorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.

Üldkoosolek on LHV kõrgeim juhtorgan, mille kaudu aktsionärid teostavad oma õigusi. Üldkoosoleku pädevuses on põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, aktsiaoptsiooniprogrammide heakskiitmine, vahetusvõlakirjade väljalaskmine, nõukogu liikmete valimine ja volituste pikendamine, nõukogu liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine, audiitorite arvu määramine, audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine, erikontrolli määramine, nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine juhul, kui tehing väljub igapäevase majandustegevuse raamest, LHV lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine ning muude seaduse ja põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst jõustuvad vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ja põhikirja uus tekst.

Igal aktsionäril on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. Aktsionäridel on ka muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.

Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korraline üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, toimub vähemalt kord aastas. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korralise ja erakorralise üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus ette vähemalt kolm nädalat.

Üldkoosoleku päevakord, juhatuse ja nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele kättesaadavaks enne üldkoosolekut LHV veebilehel. Aktsionäridel, kes ei soovi üldkoosolekul kohapeal osaleda, võimaldatakse hääletada üldkoosoleku päevakorras olevaid eelnõusid enne koosolekut ja osaleda üldkoosolekul elektrooniliselt, kasutades selleks üldkoosoleku veebilehte, ning jälgida üldkoosolekut videoülekande vahendusel. Aktsionäridele antakse võimalus esitada enne üldkoosolekut päevakorrapunktide kohta küsimusi. Võimalus osaleda üldkoosolekul ja teostada oma õigusi turvaliste elektrooniliste vahendite kaudu ilma üldkoosolekul füüsiliselt osalemata on sätetatud LHV põhikirjas.

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse aktsiaraamatu alusel seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist.

1. aastal toimus aktsionäride üldkoosolek 20. märtsil. Päevakavas oli 2023. aasta majandusaasta aruande kinnitamine, 2023. aasta majandusaasta kasumi jaotamine ja dividendide maksmine, dividendipoliitika otsustuspädevuse muutmise kinnitamine ja nõukogu liikmete tagasikutsumine ja valimine. Lisaks anti ülevaade 2024. aasta esimese kahe kuu majandustulemustest ja viie aasta finantsprognoosist. Erakorralisi üldkoosolekuid 2024. aastal ei toimunud.

2. aasta korraline üldkoosolek toimus eesti keeles ja seda juhatas LHV Panga juriidilise osakonna juhataja Daniel Haab, kes tutvustas üldkoosoleku läbiviimise ja juhatusele ettevõtte tegevuse kohta küsimuste esitamise korda.

Korralisel üldkoosolekul osalesid juhatuse esimees Madis Toomsalu, nõukogu esimees Rain Lõhmus ning juhatuse liikmed Meelis Paakspuu, Jüri Heero ja Martti Singi ning nõukogu liikmed Raivo Hein, Sten Tamkivi ja Tauno Tats. Teised nõukogu liikmed osalesid üldkoosolekul elektrooniliselt. Kohal olid ka audiitor Eero Kaup (KPMG) ja nõukogu uue liikme kandidaat Liisi Znatokov.

Ühelgi LHV aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid neile spetsiifilisi kontrolli- või hääleõigusi. LHV ei ole teadlik aktsionäridevahelistest kokkulepetest, mis käsitleksid aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist.

1. aasta 31. detsembri seisuga olid olulist osalust omavad aktsionärid Rain Lõhmus ja temaga seotud isikud, kellele kuulus kokku 21,18% aktsiakapitalist, ning Andres Viisemann ja temaga seotud isikud, kellele kuulus kokku 11,04% aktsiakapitalist.

¹² Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 GOV-1 nõuetega (lõige 5a) ja kaetud sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlust andva aruandega AS-i LHV Group konsolideeritud kestlikkusaruande kohta.

2. Juhatus13

2.1 Juhatuse koosseis ja ülesanded

Juhatus on LHV juhtorgan, mis esindab ja juhib LHV-d. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik kandidaadi kirjalik nõusolek. Juhatuse liikmeteks valitakse isikud, kellel on juhatuses osalemiseks ja juhatuse liikme ülesannete täitmiseks piisavad teadmised ja kogemused ning kes vastavad LHV põhikirjast, juhatuse töökorrast ja muudest sise-eeskirjadest ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Enne ametisse nimetamist hinnatakse isiku sobivust ametikohale vastavalt LHV juhtorganite liikmete, juhtorganite ja võtmeisikute sobivuse hindamise eeskirjale, Euroopa Keskpanga sobivuse hindamise suunistele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ühistele juhtorganite liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise suunistele, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL ja direktiivi 2014/65/EL nõuetega, võttes seejuures arvesse LHV tegevuse eripärasid.

Juhatuse liikmetel on mitmekülgsed oskused ja kogemused, mis tagavad tõhusa juhtimise ja eestvedamise ärilise käitumise küsimustes. Krediidiasutuste ja börsil noteeritud äriühingute juhtorganitele kehtestatud kõrgete nõuete täitmise tagamiseks korraldatakse korrapäraseid koolitusi, et juhatuse liikmed saaksid pidevalt muutuvas ärikeskkonnas esilekerkivate küsimuste lahendamiseks vajalikke teadmisi. Nii tagatakse, et juhatus on hästi ette valmistatud oma kohustuste täitmiseks ja uute suundumustega kohanemiseks. LHV poolt kooskõlas asjakohaste õigusaktide nõuetega läbiviidud sobivuse hindamise kohaselt on juhatuse asjatundlikkus piisav ja ajakohane ning kinnitab juhatuse pühendumust pidevale ametialasele arengule. Juhatusel tervikuna on põhjalikud teadmised pangandusest ja investeerimisest, laialdased juhtimiskogemused ning laialdased teadmised krediidiasutustest. Neil on rahvusvaheline vaade ja tugev kompetents IT, finantstulemuste ja riskijuhtimise, sh rahapesu ja finantskuritegevuse tõkestamise, küberturvalisuse, ESG, vastavuskontrolli ja talitluspidevuse valdkonnas. Nende tõestatud võimekus kapitali kaasamisel ning läbipaistev kommunikatsioon loovad kindlustunde klientidele ja investoritele ning tagavad usaldusväärse juhtimise kooskõlas LHV strateegiliste eesmärkidega14. Lisateavet juhatuse liikmete ametialase profiili kohta leiab peatükist "Grupi juhtorganid".

Vastavalt LHV põhikirjale on juhatusel üks kuni viis liiget. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja korralist lõppemist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Juhul, kui LHV juhatusel on üle kahe liikme, määrab nõukogu juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teavitades sellest nõukogu. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

Kuni 31. oktoobrini 2022 oli LHV juhatusel üks liige: Madis Toomsalu. Alates 1. novembrist 2022 oli juhatusel neli liiget ning alates 18. novembrist 2024 koosneb juhatus järgmistest liikmetest: Madis Toomsalu (juhatuse esimees, tegevjuht), Meelis Paakspuu (vastutab finantsjuhtimise eest, finantsjuht), Kadri Haldre (vastutab riskijuhtimise eest, riskijuht) ja Jüri Heero (vastutab IT toimimise ja arendamise ning infoturbe eest, IT-juht). Martti Singi kutsuti juhatusest tagasi alates 18. novembrist 2024 ning Kadri Haldre nimetati juhatuse uueks liikmeks ja LHV riskijuhiks, ametiaja algusega 18. novembril 2024.

Nõukogu on kinnitanud juhatuse liikmete lepingutingimused ja sõlminud nendega lepingud. Nõukogu otsustab muu hulgas juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted ja kompensatsiooni juhatuse liikme lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Madis Toomsalu ametiaeg lõpeb 31. märtsil 2026, Meelis Paakspuu ja Jüri Heero ametiaeg lõpeb 31. märtsil 2027 ning Kadri Haldre ametiaeg lõpeb 18. novembril 2029.

Juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt, lähtudes LHV ja aktsionäride parimatest huvidest, jättes kõrvale isiklikud huvid. Juhatuse liikme ülesandeks on LHV igapäevane juhtimine, ettevõtte esindamine, LHV äritegevuse juhtimine välisturgudel, suhtlemine investoritega ning LHV strateegia väljatöötamise koordineerimine ja strateegia rakendamine. Juhatuse liikmete LHV põhikirjast tulenev esindusõigus on registreeritud ka äriregistris – LHV-d saab tehingutes esindada juhatuse esimees üksi või kaks juhatuse liiget ühiselt.

Juhatus tagab, et LHV-l oleksid oma tegevuse ja ärivaldkonna jaoks sobivad riskijuhtimise ja sisekontrolli süsteemid. LHV sisekontrolli süsteem hõlmab kõiki tegevusi, mida viivad ellu LHV nõukogu, juhtkond ja töötajad, et tagada tegevuse tõhusus, piisav riskide juhtimine, sisemise ja välise aruandluse usaldusväärsus ja täpsus ning kõikide õigusaktide tingimusteta täitmine. Sisekontrolli süsteem katab kõiki äri-, tugi- ja kontrolliüksuseid.

LHV riskijuhtimise eesmärk on riske tuvastada, õigesti mõõta ning juhtida. Laiemas plaanis on riskijuhtimise eesmärk suurendada ettevõtte väärtust kahjude minimeerimise ning tulemuste volatiilsuse vähendamise kaudu.

Riskijuhtimine põhineb LHV-s tugeval riskikultuuril ning on üles ehitatud kolme kaitseliini põhimõttel. Esimene kaitseliin, mille moodustavad peamiselt ärivaldkonnad koos muude tugifunktsioonidega, vastutab riskide võtmise ning igapäevase riskide juhtimise eest. Teine kaitseliin, st riskijuhtimine ja vastavuskontroll, mis hõlmab ka finantskuritegevuse tõkestamist, vastutab riskijuhtimisraamistiku haldamise, selle pideva järelevalve ja rakendamise eest. Kolmas kaitseliin, milleks on sõltumatu

¹⁴ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 GOV-1 nõuetega (lõige 5b) ja kaetud sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlust andva aruandega AS-i LHV Group konsolideeritud kestlikkusaruande kohta.

¹³ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 GOV-1 nõuetega (lõige 5a) ja kaetud sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlust andva aruandega AS-i LHV Group konsolideeritud kestlikkusaruande kohta.

siseaudit, teeb järelevalvet kogu organisatsiooni üle, st kontrollib siseaudititega sisemist juhtimiskorda, protsesse ja mehhanisme, et teha kindlaks, kas need on usaldusväärsed ja tõhusad ning kas neid rakendatakse järjepidevalt.

LHV juhatuse liikmete kohustused on selgelt määratletud, et tagada tõhus juhtimine ja edukas tegevus:

• Tegevjuht vastutab äriarenduse, segmendi- ja müügijuhtimise, klienditeenindusstandardite, brändi, kommunikatsiooni ja personalijuhtimise eest.
• Riskijuht vastutab krediidiriski juhtimise, riskianalüüsi, turu- ja likviidsusriskide, stressitestimise, mittefinantsriskide, AML vastavuskontrolli, vastavuskontrolli ja regulatiivsuhete eest.
• Finantsjuht vastutab treasury, raamatupidamise, juhtimisarvestuse, välise aruandluse, andmeaida, Data Governance'i, juriidilise valdkonna ja ESG eest.
• IT-juht vastutab IT juhtimise, toimingute, infoturbe, tehnoloogia ja arhitektuuri eest.

Selgelt piiritletud vastutusvaldkonnad tagavad juhatuse tõhusa toimimise ja toetavad LHV missiooni, visiooni ning strateegilisi eesmärke15.

2.2 Juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted

LHV tasustamispõhimõtete eesmärk on tagada õiglane, motiveeriv, läbipaistev ja seaduslik tasustamine.

Juhatuse tasustamispõhimõtete ja töötasude üle on otsustamisõigus nõukogul. Töötasukomitee vaatab kord aastas üle juhatuse tasustamise alused. Juhatuse tegevuse hindamisel võtab töötasukomitee eelkõige arvesse konkreetse juhatuse liikme tööülesandeid ja tegevust, samuti LHV majanduslikku olukorda ning äritegevuse hetkeseisu ja väljavaateid võrreldes teiste samasse majandussektorisse kuuluvate äriühingutega.

Juhatuse liikme tasu, sh optsiooniprogramm, peab olema selline, mis motiveerib isikut tegutsema LHV parimates huvides ning aitama vältida huvide konflikti seeläbi, et hoidutakse tegutsemast isiklikes või muudes huvides. Juhatuse liikmete põhipalk ja tasustamispõhimõtted sätestatakse nendega sõlmitud juhatuse liikme lepingus. Sisekontrolli ja riskijuhtimist teostavate juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted peavad tagama nende sõltumatuse ja objektiivsuse riskijuhtimise/sisekontrolliga seotud ülesannete täitmisel. Nende tasustamine ei tohi oleneda nende järelevalve all olevate valdkondade tulemustest. Seatud eesmärgid peavad olema kirjeldatud individuaalsel tasandil.

LHV juhindub tulemuste mõõtmiseks kasutatavate peamiste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tulemusnäitajate ning riski hindamise mõõdikute seadmisel järgmistest põhimõtetest:

• LHV poolt kehtestatud tulemuskriteeriumid ei tohi stimuleerida ülemäärast riskivõtmist või ebasobivate toodete müüki.
• Tulemuskriteeriumid ei tohi sisaldada üksnes tegevuse tõhususe näitajaid (nt kasum, müügitulu, tootlus, kulu- ja mahunäitajad) või turupõhiseid näitajaid (nt aktsia hind või võlakirja tootlus), vaid neid tuleb korrigeerida riskipõhiste näitajatega (nt kapitali adekvaatsus, likviidsus).
• Riskide ja tulemuste mõõtmiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema võimalikult tihedalt seotud selle juhatuse liikme otsustega, kelle tulemusi hinnatakse, ja tagama, et töötasu määratakse viisil, mis avaldab juhatuse liikme käitumisele soovitud mõju.
• Tulemuskriteeriumide määramisel tuleb tagada, et kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed ning absoluutsed ja suhtelised kriteeriumid oleksid sobivas tasakaalus.
• Kvantitatiivsed kriteeriumid peavad hõlmama perioodi, mis on piisavalt pikk, et võtta arvesse juhatuse liikme või tema vastutusel olevate üksuste võetud riske. Kriteeriumeid tuleb riskiga korrigeerida ja need peavad sisaldama majandusliku tulemuslikkuse näitajaid.
• Kvalitatiivsete kriteeriumide näiteks on strateegiliste eesmärkide täitmine, klientide rahulolu, riskijuhtimispoliitika järgimine, organisatsioonisiseste ja -väliste nõuete täitmine, juhtimisoskus, meeskonnatöö, loovus, motivatsioon ning koostöö teiste äriüksuste ja sisekontrolli ülesannete täitjatega.

LHV rakendab pikaajalist tulemustasude maksmise programmi ehk optsiooniprogrammi. Juhatuse liikmete, tegevjuhtkonna ja optsiooniprogrammi kaasatud võtmetöötajate (sh juhatuse liikmega võrdsustatud töötajate) põhipalgale lisandub iga-aastane tulemustasu, mille suurus ja väljamaksmine sõltub individuaalsete ja LHV eesmärkide täitmisest. Aktsionäride poolt heaks kiidetud tulemustasu alumine piir on 0 eurot ning ülemine piir 200% aastapalgast. Finantsplaani täitmisel väljastatakse üldjuhul optsioone 2% ulatuses LHV aktsiate koguarvust. Optsiooniprogrammi kaudu tulemustasu määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse. Tulemustasu instrumentideks on 100% aktsiaoptsioonid.

Juhatuse liikme lahkumishüvitis on seotud tema varasemate töötulemustega. Juhatuse liikmele ei maksta lahkumishüvitist, kui sellega kahjustataks LHV huve. Lahkumishüvitise suurus peab peegeldama aja jooksul saavutatud tulemusi ja olema vastavuses saadud töötasu suurusega.

¹⁵ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 GOV-1 nõuetega (lõige 5b) ja kaetud sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlust andva aruandega AS-i LHV Group konsolideeritud kestlikkusaruande kohta.

LHV juhatuse esimehele Madis Toomsalule maksti ametikohustuste täitmise eest 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris tasu 16 tuhat eurot kuus ja alates 2024. aasta märtsist 19 tuhat eurot kuus, st tema juhatuse liikme lepingu alusel saadud aastatasu 2024. aastal oli 222 tuhat eurot. Juhatuse liikmele Meelis Paakspuule maksti ametikohustuste täitmise eest 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris tasu 13 tuhat eurot kuus ja alates 2024. aasta märtsist 15 tuhat eurot kuus, st tema juhatuse liikme lepingu alusel saadud aastatasu 2024. aastal oli 176 tuhat eurot. Juhatuse liikmele Jüri Heerole maksti ametikohustuste täitmise eest 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris tasu 13 tuhat eurot kuus ja alates 2024. aasta märtsist 14 tuhat eurot kuus, st tema juhatuse liikme lepingu alusel saadud aastatasu 2024. aastal oli 166 tuhat eurot. Martti Singile maksti ametikohustuste täitmise eest 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris tasu 13 tuhat eurot kuus ja alates 2024. aasta märtsist kuni tema tagasikutsumiseni 18. novembril 2024 tasu 14 tuhat eurot kuus, st tema juhatuse liikme lepingu alusel saadud aastatasu 2024. aastal oli ligikaudu 145,3 tuhat eurot. Kadri Haldrele maksti ametikohustuste täitmise eest tasu 12 tuhat eurot kuus alates tema ametisse nimetamisest 18. novembril 2024, st tema juhatuse liikme lepingu alusel saadud aastatasu 2024. aastal oli ligikaudu 17,7 tuhat eurot. Juhatuse liikmetel ei ole õigust täiendavale tasule, preemiale ega hüvitisele LHV juhatuse liikme ülesannete täitmise eest, v.a osalemine LHV Groupi aktsionäride üldkoosoleku poolt 13. märtsil 2020 heaks kiidetud LHV aktsiaoptsiooniprogrammis, mille kohaselt LHV ja grupi ettevõtete tegevjuhtkonna liikmetel, nendega võrdsustatud töötajatel ja LHV nõukogu poolt määratletud võtmetöötajatel, vastavalt LHV-ga sõlmitud optsioonilepingutele uute aktsiate märkimise eesõigus.

Aktsiaoptsiooniprogrammi alusel sõlmitud optsioonilepingute kohaselt on Madis Toomsalul õigus märkida tulemustasuna kokku 607 206 LHV aktsiat, Meelis Paakspuul on õigus märkida tulemustasuna kokku 486 894 LHV aktsiat ning Jüri Heerol on õigus märkida tulemustasuna kokku 390 171 LHV aktsiat aastatel 2022, 2023 ja 2024 väljastatud optsioonide eest. Kadri Haldrel on õigus märkida tulemustasuna kokku 102 168 LHV aktsiat aastatel 2022, 2023 ja 2024 väljastatud optsioonide eest.

2.3 Huvide konfliktid

Juhatus esitab kord aastas majanduslike huvide deklaratsiooni. Huvide konflikte ei ole esinenud, mistõttu pole parandusmeetmeid rakendatud.

LHV ja juhatuse, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel toimuvad tehingud ja nende tingimused peavad olema eelnevalt nõukogu poolt heaks kiidetud. 2024. aastal ei sõlmitud selliseid tehinguid juhatuse liikme, tema lähedaste või temaga seotud isikute ja LHV vahel, samuti ei ole selliseid kehtivaid lepinguid varasematest perioodidest. Juhatuse liikmetel ei ole 5% ületavaid osalusi teistes äriühingutes, mis on LHV äripartnerid, tarnijad, kliendid või muud seotud äriühingud.

Ükski LHV juhatuse liige ei ole juhatuse või nõukogu liige üheski teises äriühingus, mille aktsiatega kaubeldakse Eestis tegutseval reguleeritud turul. Juhatuse liikmetel ei ole LHV aktsiate emiteerimise ega tagasiostmise volitusi.

3. Nõukogu16

3.1 Nõukogu koosseis ja ülesanded

Nõukogu on LHV juhtorgan, mis planeerib LHV tegevust, korraldab LHV juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu määrab kindlaks ja vaatab korrapäraselt üle LHV strateegia, üldise tegevuskava, riskijuhtimise põhimõtted ja aastaeelarve. Nõukogul on viis kuni seitse liiget. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg on kuni kolm aastat. Nõukogu liikmed valivad enda seast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu liikmete valimine, tagasikutsumine ja volituste pikendamine kuulub aktsionäride üldkoosoleku pädevusse.

Nõukogu liikmeteks valitakse isikud, kellel on nõukogus osalemiseks ja nõukogu liikme ülesannete täitmiseks piisavad teadmised ja kogemused ning kes vastavad LHV põhikirjast, nõukogu töökorrast ja muudest sise-eeskirjadest ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Enne ametisse nimetamist hinnatakse isiku sobivust ametikohale vastavalt LHV juhtorganite liikmete, juhtorganite ja võtmeisikute sobivuse hindamise eeskirjale, Euroopa Keskpanga sobivuse hindamise suunistele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ühistele juhtorganite liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise suunistele, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL ja direktiivi 2014/65/EL nõuetega, võttes seejuures arvesse LHV tegevuse eripärasid.

Nõukogu liikmetel on laialdased teadmised ja kogemused, mis võimaldavad tõhusat järelevalvet ning äritegevuse juhtimist. Oma tegevuse tulemuslikkuse tagamiseks ning krediidiasutuste ja börsiettevõtete juhtorganitele kehtestatud kõrgete nõuete järjepidevaks täitmiseks osalevad nõukogu liikmed koolitustel, kus käsitletakse uusi väljakutseid ja juhtimisstandardite muutusi. 2024. aastal läbisid nõukogu liikmed rahapesu ja finantskuritegevuse tõkestamise koolituse ning kriisilahenduse koolituse. Sellised ametialaselt arendavad tegevused aitavad hoida ja suurendada nõukogu võimet teostada tõhusat järelevalvet. LHV on hinnanud nõukogu pädevust sobivuse hindamise raames, mis kinnitas, et see vastab kohaldatavate õigusaktide nõuetele ning on asjakohane ja piisav. Nõukogul on laialdased teadmised panganduse, investeerimise ja finantstulemuslikkuse valdkonnas, samuti kõrge teadlikkus äririskidest. Liikmed panustavad individuaalse visiooni,

¹⁶ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 GOV-1 nõuetega (lõige 5a) ja kaetud sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlust andva aruandega AS-i LHV Group konsolideeritud kestlikkusaruande kohta.

läbipaistvusele pühendumise, ettevõtluskogemuse, IT-teadmiste, eduka kapitali kaasamise kompetentsi ja rahvusvahelise vaatega.

Regulaarselt toimuvad koosolekud tugevdavad nende ülevaadet veelgi17. Lisateavet nõukogu liikmete ametialase profiili kohta leiab peatükist "Grupi juhtorganid".

LHV nõukogu liikmed on Rain Lõhmus (nõukogu esimees), Andres Viisemann, Tiina Mõis, Heldur Meerits, Raivo Hein, Tauno Tats ja Liisi Znatokov. Nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni 29. märtsini 2026, v.a Liisi Znatokovi volitused, mis lõpevad 20. märtsil 2027. Sten Tamkivi kutsuti nõukogust tagasi alates 20. märtsist 2024 ja Liisi Znatokov nimetati uueks nõukogu liikmeks ametiaja algusega 20. märtsil 2024.

1. aastal toimus 11 korralist nõukogu koosolekut, üks erakorraline koosolek ja kuuel korral võeti otsused vastu elektrooniliselt. Aasta jooksul osalesid neli nõukogu liiget (Rain Lõhmus, Raivo Hein, Tiina Mõis ja Liisi Znatokov) kõigil nõukogu koosolekutel, kaks liiget (Andres Viisemann ja Tauno Tats) puudusid kahelt nõukogu koosolekult ja üks liige (Heldur Meerits) puudus kolmelt nõukogu koosolekult. Kõik nõukogu liikmed osalesid e-hääletusel kõigil kuuel korral, kui nõukogu võttis 2024. aastal otsuseid vastu elektrooniliselt.

LHV nõukogu tasandil on moodustatud neli komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, töötasu, juhatuse ja võtmeisikute sobivuse hindamise ning riski- ja kapitalijuhtimise küsimustes, nagu on kirjeldatud ühingujuhtimise aruande punktides 3.3–3.6.

1. aasta koosolekutel sai nõukogu regulaarseid ülevaateid LHV ning selle tütarettevõtete – LHV Pank, LHV Bank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Paytech – tegevus- ja finantstulemustest ning nendega seotud valdkondade tegevusest, arengust ja tulemustest. Kvartaalselt saadi riskijuhtimise, vastavuskontrolli ja auditeerimistegevuse ülevaateid ning põhjalikke analüüse võtmetähtsusega juhtimisvaldkondadest. Jaanuari koosolekul vaatas nõukogu üle 2023. aasta kriisilahendusvalmiduse protsessi aruande ja kinnitas 2024. aasta kriisilahenduskava. Peamised fookusteemad, mille üle arutleti, olid grupisisese ristmüügi ja kliendiaktiivsuse suurendamine ning viie aasta finantsprognoosi ajakohastamine nii tava- kui stressistsenaariumide alusel. Nõukogu kiitis 2024. aasta I kvartalis heaks 2023. aasta majandusaasta aruande, sellega seotud kasumi jaotamise ettepaneku ning tasustamisaruande. Need dokumendid, koos nõukogu tegevusaruandega, esitati üldkoosolekule kinnitamiseks. Lisaks kinnitas nõukogu dividendipoliitika ja põhjaliku tootearenduse tegevuskava 2024. aastaks. Vaadati üle ja kiideti heaks nomineerimiskomitee ettepanekud järjepidevuse tagamise ning nõukogu ja juhatuse liikmete sobivuse hindamise kohta. Kinnitati aktsiaoptsioonide hinnastamine, 2023. aasta aktsiaoptsioonide väljastamine ning eelmiste aastate tulemuste eest väljastatud optsioonide realiseerimine koos optsiooniprogrammiga (pikaajalise tulemustasude maksmise programmiga) seotud aktsiakapitali suurendamisega. Aprillis kiitis heaks nõukogu uute MREL (MREL – omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõue) võlakirjade emiteerimise ja kiitis heaks vanema seeria võlakirjade lunastamise. Kogu aasta jooksul saadi ülevaateid strateegiliste projektide, sh AS-i TBB Pank laenuportfelli omandamise edenemist. Lisaks pöörati suurt tähelepanu riskipoliitikate, sh likviidsus- ja rahastamisriski poliitika ajakohastamisele ning kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise tegevuskava ja tegevuse reorganiseerimise tegevuskava analüüsi aruande muudatuste heakskiitmisele. Aasta keskel toimunud koosolekutel kiitis nõukogu heaks sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi (ILAAP) ajakohastatud tulemused ja aruanded, sh kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse aruanded. Septembris vaadati üle ja kinnitati 2024. aasta ajakohastatud finantsplaan. Samuti arutas nõukogu ESG poliitika ja muude peamiste juhtimisdokumentide, sh nõukogu töökorra ja Grupi juhtimispoliitika, muudatusi. Aasta lõpu poole tehti otsused teise taseme (Tier 2) allutatud võlakirjade ja pandikirjade emiteerimise kohta, lisaks muudeti sisepoliitikaid, nt finantskuritegevuse tõkestamise poliitikat ja Grupi kapitalijuhtimise poliitikat. Esitleti Euroopa Keskpanga järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemusi ning kehtestati sisemised kapitalieesmärgid. Aasta kahel viimasel koosolekul arutas nõukogu järgmise aasta finantsplaanide eeldusi ning LHV ja tema tütarettevõtete viie aasta finantsprognoose. Kogu aasta jooksul jätkas nõukogu juhtimise ja järelevalve tugevdamist, vaadates perioodiliselt läbi siseaudiitori aruandeid, auditikomitee ajakohastatud aruandeid ja vastavuskontrolli hindamisi. Lisaks vaadati läbi finantskuritegevuse ja rahapesu tõkestamise suundumused, töötajate küsitluste tulemused ning muud sisemised algatused. Need tegevused olid osa LHV jätkuvast eesmärgist säilitada tugev organisatsioonistruktuur ja juhtimisraamistik, mis on kooskõlas LHV kui finantsvaldusettevõtte strateegiliste eesmärkidega.

3.2 Nõukogu tasustamispõhimõtted ja huvide konfliktid

Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek, arvestades muu hulgas nõukogu liikmete tööülesandeid ja nende ulatust, samuti osalemist koosolekutel ja nõukogu kui juhtorgani tegevuses. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses osalemise eest.

Aktsionäride üldkoosolek on otsustanud määrata nõukogu liikmetele brutotasu 1 500 eurot iga nõukogu korralise koosoleku eest, millel liige osaleb. Tasu makstakse välja hiljemalt nõukogu koosolekule järgneval tööpäeval. Täiendavaid lisavõi tulemustasusid, preemiaid ega hüvitisi ei ole kehtestatud.

¹⁷ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 GOV-1 nõuetega (lõige 5b) ja kaetud sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlust andva aruandega AS-i LHV Group konsolideeritud kestlikkusaruande kohta.

1. aastal maksti LHV nõukogule (sh endine liige Sten Tamkivi) tasusid kogusummas 114 tuhat eurot (koos kõigi maksudega), millest kolm nõukogu liiget (Rain Lõhmus, Raivo Hein ja Tiina Mõis) said igaüks 18 tuhat eurot (osalesid kõigil 12 koosolekul), kolm liiget (Andres Viisemann, Tauno Tats ja Liisi Znatokov) said igaüks 15 tuhat eurot (osalesid 10 koosolekul) ja Heldur Meerits sai 13,5 tuhat eurot (osales 9 koosolekul). Sten Tamkivi (endine nõukogu liige) osales ühel koosolekul ja sai 1 500 eurot.

LHV peab selguse mõttes oluliseks märkida, et nõukogu liikme Andres Viisemanni puhul rakendab LHV pikaajalist tulemustasude maksmise programmi ehk optsiooniprogrammi tulenevalt tema tegevusest LHV tütarettevõtte LHV Varahalduse pensionifondide juhina. Tulemustasu instrumentideks on 100% aktsiaoptsioonid. Andres Viisemannil on võimalik aastatel 2022, 2023 ja 2024 väljastatud optsioonide eest märkida kokku 134 979 LHV aktsiat.

Nõukogu liikmed esitavad kord aastas majanduslike huvide ja majanduslike huvide konfliktide deklaratsiooni. 2024. aastal ei sõlmitud LHV ja nõukogu liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel olulisi tehinguid, samuti ei ole selliseid kehtivaid lepinguid varasematest perioodidest. Huvide konflikte ei esinenud, mistõttu parandusmeetmeid ei rakendatud. Nõukogu liikmetel ei ole 5% ületavaid osalusi teistes äriühingutes, mis on LHV äripartnerid, tarnijad, kliendid või muud seotud äriühingud.

3.3 Auditikomitee¹⁸

Auditikomitee on nõukogu moodustatud nõuandev organ raamatupidamise ja aruandluse (sh eelarve koostamise protsessi), audiitorkontrolli, riski- ja kapitalijuhtimise, sisekontrollisüsteemi ja siseauditi tõhusa toimimise ning õigusaktidele ja regulatiivsete nõuete täitmise üle järelevalve tegemiseks. Auditikomitee lähtub oma tegevuses eelkõige audiitortegevuse seadusest ja LHV nõukogu kinnitatud töökorrast.

Auditikomiteed toetab tema järelevalvealases tegevuses siseauditi üksus, mida juhib siseauditi juht, kes esitab auditikomiteele regulaarselt kord kvartalis aruandeid. Siseauditi juhi ülesanne on muu hulgas tagada, et analüüsitakse ja hinnatakse tegevuste vastavust eesmärkidele, töökorrale, kohaldatavatele seadustele, muudele õigusaktidele, reguleeritud turu eeskirjadele, ametiasutuste ettekirjutustele ja kokkulepetele.

Auditikomitee ülesanne on muu hulgas jälgida ja analüüsida protsesse, mis peavad tagama igakuiste aruannete ning aastaaruande korrektse ja tõhusa koostamise, Grupi ettevõtete majandusaasta aruannete audiitorkontrolli protsessi tõhususe ning audiitorettevõtte ja seda seaduse alusel esindava vandeaudiitori sõltumatuse ja nende tegevuse vastavuse audiitortegevuse seaduse nõuetele.

Auditikomitee teeb nõukogule ettepanekuid ja annab soovitusi audiitorettevõtte nimetamiseks või tagasikutsumiseks, siseaudiitori nimetamiseks või tagasikutsumiseks, organisatsioonis esinevate probleemide ja ebatõhususe vältimiseks või kõrvaldamiseks ning õigusaktide ja parima praktika nõuete täitmiseks.

Auditikomiteel on vähemalt kolm liiget. Auditikomitee liikmed valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks viisil, mis tagab kompetentside mitmekesisuse ja liikmete sõltumatuse. Auditikomiteesse valitakse isikud, kes on LHV-st piisavalt sõltumatud, et oma rolli tõhusalt täita, ja kellest vähemalt kaks on raamatupidamis-, rahandus- või õiguseksperdid. LHV töötaja, juhatuse liige, siseaudiitor, prokurist või audititeenuse pakkuja ei tohi olla auditikomitee liige. Auditikomitee liikme ametisse nimetamiseks on vajalik kandidaadi kirjalik nõusolek. Auditikomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu.

Auditikomitee liikmed on Raivo Hein, Tauno Tats ja Verner Uibo (esimees). Auditikomitee liikmete volitused kehtivad kuni 31. märtsini 2026. Üksikasjalikum teave auditikomitee liikmete kohta on esitatud peatükis "Grupi juhtorganid". LHV auditikomitee liikmele makstav brutotasu on 500 eurot kuus ja auditikomitee esimehele makstav brutotasu on 1 000 eurot kuus.

Vastavalt töökorrale toimuvad auditikomitee koosolekud vähemalt kord kvartalis, ent 2024. aastal toimus 11 auditikomitee koosolekut. Seitsmel koosolekul andsid riskijuhtimise osakonna esindajad auditikomitee liikmetele ülevaate erinevatest riskijuhtimise teemadest, panga ja Grupi riskipositsioonidest ning nende jälgimiseks ja juhtimiseks kasutatavatest mõõdikutest ja meetmetest, sh kapitali- ja maksevõimeriski, krediidiriski, finantskuritegevuse riski, operatsiooniriski (sh IT riski), ESG riski, likviidsuse juhtimise ja sellega seotud riski, tururiski (sh intressimäärariski) ning vastavuskontrolliga seotud küsimustest.

Enamikul toimunud koosolekutest käsitleti muude teemade kõrval siseauditi tõstatatud küsimusi, eelkõige neid, mis olid seotud auditiaruannetega. Siseaudiitor andis ülevaate valminud audititest. Auditikomitee vaatas läbi kõik siseauditi aruanded, arutas tehtud tähelepanekuid ning kujundas nende kohta oma seisukohad. Auditikomitee arutas ka kõiki esitatud siseauditi märgukirju, mis käsitlesid regulatiivsete tähelepanekute alusel kavandatud leevendamismeetmeid. Aasta esimesel koosolekul kinnitati siseauditi 2024. aasta töökava ja detsembris toimunud viimasel koosolekul arutati sisendeid ja juhiseid siseauditi 2025. aasta töökava jaoks. Töökava kiideti heaks 2025. aasta jaanuaris. Jaanuaris esitati auditikomiteele ka siseauditi välise kvaliteedihin-

¹⁸ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 GOV-1 nõuetega (lõige 5a) ja kaetud piiratud kindlust andva töövõtuga konsolideeritud kestlikkusaruande jaoks.

damise tulemused, mille kohaselt siseaudit vastab üldiselt standarditele (Generally Conforms).

Ühel koosolekul osales lahkuv välisaudiitor KPMG, kes andis ülevaate 2023. aasta raamatupidamise aruande auditi protsessist ja tulemustest. Neljal koosolekul osales uus välisaudiitor (PwC). Aprillis tutvustas PwC auditi esialgset kava, meeskonda ja ülevõtmise tulemusi ning esimese kvartali ülevaatuse protsessi. Oktoobris andis PwC ülevaate 2024. aasta finantsauditi riskihinnangust, auditi kavast, meeskonnast ja ajakavast. Kuna uuel audiitoril on erinev seisukoht IFRS 17 käsitlusest Grupi raamatupidamise aruandes, arutati novembris auditikomitees 2023. aasta võrdlusandmete korrigeerimist 2024. aasta majandusaasta aruandes. Nõukogule esitati kinnitamiseks otsus, mille kohaselt tuleks raamatupidamise aruannet korrigeerida, et vandeaudiitor ei väljastaks selle kohta märkusega aruannet. Detsembris toimunud koosolekul tutvustas välisaudiitor vaheauditi käigus tehtud tähelepanekuid.

Aasta jooksul kiideti heaks ja kinnitati konkreetsed lisateenused, mida välisaudiitor peab osutama. Huvide konflikti ei tuvastatud.

Grupi auditikomitee kohtus novembris LHV Bank auditikomitee esimehega, et vahetada teavet eelmisel aastal arutatud teemade ning päevakorras olnud küsimuste kohta.

3.4 Töötasukomitee¹⁹

Töötasukomitee on LHV, LHV Panga, LHV Finance'i ja LHV Kindlustuse nõukogude moodustatud organ, kelle ülesandeks on nimetatud ettevõtete töötajate ja juhatuse liikmete tasustamise strateegia väljatöötamine, rakendamine ja selle üle järelevalve teostamine. Töötasukomitee ülesandeks on muu hulgas hinnata, kuidas tasustamisega seotud otsused mõjutavad riskijuhtimisele, omavahenditele ja likviidsusele kehtestatud nõuete täitmist.

Töötasukomitee teeb järelevalvet LHV, LHV Panga, LHV Finance'i ja LHV Kindlustuse juhatuste liikmete ja töötajate tasustamise üle, hindab tasustamispoliitika rakendamist vähemalt kord aastas, teeb vajaduse korral ettepanekuid tasustamispõhimõtete ajakohastamiseks ja koostab nõukogule sellekohaseid otsuste eelnõusid.

Töötasukomiteel on vähemalt kolm liiget, kes valitakse LHV ja LHV Panga kattuvatest nõukogu liikmete hulgast. Töötasukomitee liikmed nimetab ametisse ja kutsub tagasi LHV nõukogu. Töötasukomitee liige nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Töötasukomitee liikme tagasivalimise ja volituste pikendamise kordade arv ei ole piiratud. Töötasukomiteesse valitakse isikud, kellel on piisavalt asjakohaseid teadmisi, asjatundlikkust ja kogemusi tasustamispoliitika ja -tavade, riskijuhtimise ja kontrollitegevuse valdkonnas. Töötasukomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu. Alates 1. aprillist 2023 on töötasukomitee esimehele makstav tasu 1 000 eurot ja töötasukomitee liikmele makstav tasu 500 eurot iga osaletud komitee koosoleku eest.

Töötasukomitee liikmed on Tiina Mõis (esimees), Rain Lõhmus ja Andres Viisemann, kelle volitused kehtivad 22. märtsini 2026. Üksikasjalikum teave töötasukomitee liikmete kohta on esitatud peatükis "Grupi juhtorganid".

1. aastal toimus neli töötasukomitee koosolekut – jaanuaris, aprillis, juunis ja detsembris. Jaanuaris vaatas komitee läbi ja ajakohastas töötasukomitee töökorra, töötasupoliitika ja tasustamise strateegilised põhimõtted. Arutati LHV Panga ja LHV Kindlustuse tasustamissüsteeme, 2024. aasta enesehindamise käigus määratud erinõuetega ametikohti ja LHV juhatuse 2023. aasta tasustamisaruannet. Lisaks vaadati üle turuvõrdlus ja 2024. aastaks kavandatud ametikohad, töötajate rahuloluuuringu Q12 kokkuvõte ning juhatuse liikmete aastaeesmärgid ja tasustamine. Komitee esitas nõukogule ettepaneku 2023. aasta tulemuste eest väljastatavate aktsiaoptsioonide (pikaajaline tulemustasude maksmise programm) saajate ja summade kohta ning kiitis heaks aktsiaoptsioonide hinnastamise. Samuti vaatas komitee läbi 2021. aastal väljastatud aktsiaoptsioonide realiseerimisega seotud tagantjärele riskidega korrigeerimise ja kiitis heaks nende töötajate optsioonide kinnipidamise, kelle tööleping oli lõpetatud või kelle töölepingu kohta oli teada, et see lõpetatakse enne optsioonide realiseerimise tähtaega 2024. aastal, ning võimaldas neil töötajatel realiseerida neile väljastatud optsioonid, võttes arvesse tagantjärele riskidega korrigeerimise tulemusi. Lisaks kiitis komitee heaks aktsiaoptsioonide realiseerimise 2024. aastal. Aprillis ja juunis keskendus komitee aruteludele, mis käsitlesid tasustamispoliitikat ja selle vastavust LHV strateegilistele eesmärkidele. Detsembris toimunud koosolekul toimus komitee töökorra ja tasustamispoliitika iga-aastane läbivaatus ning vaadati läbi LHV Panga, LHV Kindlustuse ja LHV Finance'i tasustamissüsteemide ajakohastamised. Komitee vaatas läbi ka ajakohastatud ettepanekud LHV Banki pikaajalise tulemustasude programmi kohta ning põhimõtete kogumi, milles on sätestatud töötajate tulemuslikkuse kultuurilised eesmärgid. Kõik töötasukomitee soovitused ja ettepanekud esitati nõukogule kinnitamiseks, et tagada nende kooskõla LHV Groupi juhtimise ja strateegiliste raamistikega.

3.4.1 Tasustamispoliitika

LHV ja selle tütarettevõtete (Grupi ettevõtete) tasustamispõhimõtteid on kirjeldatud Grupi tasustamispoliitikas.

Grupi ettevõtete tasustamispõhimõtetes puuduvad piirkondlikud erisused. Olulisim erinevus Grupi ettevõtete vahel on see, et LHV Varahaldusel puudub töötasukomitee

¹⁹ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 GOV-1 nõuetega (lõige 5a) ja kaetud sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlust andva aruandega AS-i LHV Group konsolideeritud kestlikkusaruande kohta.

ja täidab teistest erinevaid avalikustamisnõudeid ning LHV Bank kohaldab oma tegevusriigi õigusaktidest ja tavadest tulenevaid nõudeid.

Tasustamispõhimõtete eesmärk on tagada õiglase, motiveeriva, läbipaistva ja õigusaktide nõuetele vastava tasu maksmine Grupi ettevõtetes. Üks peamisi eesmärke on leida töötajaid, kellel on ettevõtte strateegia elluviimiseks vajalikud oskused, kogemused ja võimed, ning samal ajal ühildada töötajate ja aktsionäride huve, motiveerida töötajaid ning ka ärimahtude kasvades juhtida riske tõhusalt. LHV töötajate töötasu sisaldab tavaliselt põhipalka ja tulemustasu. Värbamisel võrreldakse uue töötaja palka sarnaste ametikohtade palkadega vastavas Grupi ettevõttes ning asjakohase tööpere turu keskmise palgaga, mis tagab konkurentsivõimelise ja õiglase tasu. Grupi ettevõtted ei tee tööandja rahastatud sissemakseid kolmanda samba pensionifondidesse ega paku selliseid hüvesid nagu ametiautod, mobiiltelefonid või sülearvutid isiklikuks kasutamiseks.

Üldine tasustamisstrateegia on tagada pikaajaliste eesmärkide täitmiseks motiveeriv töötasu ning ühtlasi luua tugev seos töötasu ja Grupi ettevõtete finantstulemuste vahel. Grupi ettevõtted juhinduvad kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tulemuste mõõtmisel ja riskide hindamisel järgmistest põhimõtetest:

• Tulemuskriteeriumid peavad olema kooskõlas usaldusväärsete ja tõhusate riskijuhtimise põhimõtetega. Kehtestatud tulemuskriteeriumid peavad arvestama Grupi ettevõtete pikaajalisi huve ja ei tohi stimuleerida ülemäärast riskivõtmist või ebasobivate toodete müüki.
• Tulemuskriteeriumid ei tohi sisaldada üksnes tegevuse tõhususe näitajaid (nt kasum, müügitulu, kasumlikkus, kulu- ja mahunäitajad) või turupõhiseid näitajaid (nt aktsia hind või väärtpaberi tootlus), vaid neid tuleb korrigeerida riskipõhiste näitajatega (nt kapitali adekvaatsus ja likviidsus).
• Riskide ja tulemuste mõõtmiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema võimalikult tihedalt seotud selle töötaja otsustega, kelle tulemusi hinnatakse, ning tagama, et tasude määramise protsessil on selle töötaja tööalasele käitumisele asjakohane mõju. Pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks hinnatakse ja kontrollitakse riskikäitumist üksiktöötaja tasandil.
• Tulemuskriteeriumide määramisel peavad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed ning absoluutsed ja suhtelised kriteeriumid olema sobivas tasakaalus.
• Kvantitatiivsed kriteeriumid peavad hõlmama perioodi, mis on piisavalt pikk, et võtta arvesse töötajate või äriüksuste võetud riske. Kriteeriumeid tuleb riskiga korrigeerida ja need peavad sisaldama majandusliku tulemuslikkuse näitajaid.
• Kvalitatiivsete kriteeriumide näiteks on strateegiliste eesmärkide täitmine, klientide rahulolu, riskijuhtimispoliitika järgimine, organisatsioonisiseste ja -väliste nõuete täitmine, juhtimisoskus, loovus, motivatsioon

ning koostöö teiste äriüksuste ja sisekontrolli ülesannete täitjatega.

Grupi värbamisstrateegia on leida tööturu parimad tegijad ning neid kaasata ja hoida. Töötasu määramisel peavad Grupi ettevõtted oluliseks maksta ametikohale vastavat õiglast tasu ning on pigem valmis tegema erandeid kui piirama valikuid ametikohast tulenevate rangete töötasuvahemike tõttu. Töötasu määramisel arvestatakse:

• töötaja pühendumust, tulemusi ja algatusvõimet;
• võimalust asendada ametikohti tehnoloogialahendustega;
• töökoormust ning töö kvaliteeti ja intensiivsust;
• vastutuse ulatust, nõutud haridustaset ja ametikoha olulisust;
• juhtimistulemusi ja nende vastavust ettevõtte strateegilistele eesmärkidele;
• oskust kasutada tehnoloogiat valdkonna juhtimisel;
• lisahüvesid, olukorda tööjõuturul ja geograafilise asukoha keskmist palgataset.

Töötasu suuruse määramise otsus peab olema objektiivne. Töötasu makstakse vastavalt tehtud tööle ja selle väärtusele, mitte lähtuvalt töötaja isikust, soost, vanusest, päritolust või muust sarnasest.

Töötajad ei tohi negatiivseid riske nagu tasu väärtuse langus, vähendamine või tagasinõue ühelgi viisil, nt riskimaandamise või kindlustuse kaudu, kolmandale isikule üle anda. Tasustamispoliitikat puudutavate otsuste tegemisel arvestatakse Grupi ettevõtete finantsseisundit ja kapitalibaasi jätkusuutlikkust.

Grupi ettevõtted viivad läbi regulaarseid enesehindamisi, mille eesmärk on tuvastada kõik töötajad, kelle ametialane tegevus mõjutab või võib mõjutada oluliselt Grupi ettevõtete riskiprofiili. Järgnevas tabelis on esitatud sellised töötajate grupid ja nende põhi- ja muutuvtasu komponentide suhe 2024. aastal:

Grupi riskiprofiili mõjutavate töötajate gruppide põhi ja muutuvtasu suhe seisuga 31.12.2024
Kõrgem juhtkond	0,71
Kontrollfunktsiooni täitvad töötajad	0,19
Töötajad, kellel on oluline mõju krediidiriski positsioonile (töötaja tehtud tehingu nimiväärtus moodustab vähemalt 0,5% LHV esimese taseme põhiomavahenditest ning on vähemalt 5 miljonit
eurot)	0,62

Enesehindamine toimub kord aastas majandusaasta alguses. Hindamine hõlmab möödunud perioodi (sh majandustulemused, riskianalüüs) ja arvestab eelseisvat majandusaastat. Enesehindamise käigus määratletud töötajad on kohustatud ühe kalendriaasta jooksul alates optsioonide realiseerimisest hoidma optsioonidega seotud LHV aktsiaid enda omandis ja neid mitte võõrandama ega mistahes kujul koormama (sh pantima). Neil on keelatud ka aktsia väärtuse languse riski teisele osapoolele üle anda, nt kindlustuse või teatavat liiki finantsinstrumentide abil. Enesehindamise läbiviimisel võetakse arvesse kohustuste ulatust, otsustusõigust ning kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid tulemusnäitajaid. Analüüsi viib läbi Grupi ettevõtte juhatus arutelu vormis juhatuse või juhtkonna (LHV Bank) koosolekul. Enesehindamise algatab personaliosakond ning protsessi ja tulemuste nõuetele vastavust hindab vastavuskontrolli osakond, kelle esindaja viibib ka enesehindamise juures. Töötasukomitee vaatab kord aastas üle töötajaga seotud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed kriteeriumid ja enesehindamise protsessi, mille alusel otsuseid tehakse. Enesehindamise tulemused vaatab sõltumatult läbi siseauditi üksus ning tulemuste kokkuvõte esitatakse asjakohaste Grupi ettevõtete nõukogudele.

Aktsiaoptsioonid

1. aastal kiitsid LHV aktsionärid heaks tulemuspõhise aktsiaoptsiooniprogrammi LHV ja Grupi ettevõtete juhatuse liikmetele, juhatuse liikmetega võrdsustatud töötajatele ja võtmetöötajatele perioodiks 2020–2024. 2024. aastal lähtuti 2023. aasta tulemuste eest aktsiaoptsioonide saajate ja koguste määramisel sellest programmist.

Aktsiaoptsioonid on üks tulemuspõhise hüvitise (tulemustasu) liike ning nende andmine põhineb pikaajalistel huvidel ja kokkulepitud tulemuste saavutamisel. Eesmärkides tuleb arvesse võtta kapitalinõudeid, likviidsust ja riskijuhtimist, kaasa arvatud kestlikkuse kriteeriume. Tulemustasu makstakse ainult siis, kui eesmärgid on täidetud, ning oodatust väiksemate tulemuste eest tulemustasu ei maksta.

Programmi eesmärgid:

• tagada konkurentsivõimeline tasustamine, et olla tööjõuturul atraktiivne;
• hoida ja motiveerida võtmetöötajaid läbi omanikusuhte loomise;
• töötajate ja aktsionäride huvide ühildamine;
• kasvatada ettevõtte väärtust läbi tulemusjuhtimise;
• edendada usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist, sh kestlikkusriskide arvessevõtmist.

Optsiooniprogrammi tulemustasu instrumentideks on 100% aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide tähtaeg on vähemalt kolm aastat alates optsioonide väljastamise hetkest. Juhatuse liikmetele väljastatud optsioonidele kehtib täiendav tingimus – neil ei ole lubatud vastavaid aktsiaid pärast optsiooniõiguste teostamist veel ühe aasta jooksul müüa. Aktsiate väljastamisele eelnev vähemalt kolmeaastane üleandmisperiood võimaldab tulemusi pikaajaliselt hinnata. Optsioone ei saa realiseerida rahas. Aktsiaoptsioone väljastatakse igal aastal teatud protsendi ulatuses LHV Groupi aktsiate koguarvust, nagu on määratletud LHV Groupi aktsionäride üldkoosoleku poolt kinnitatud aktsiaoptsiooniprogrammis. LHV-l on õigus keelduda aktsiaoptsioonide realiseerimisest ja väljastamisest õigustatud isikule kas osaliselt või tervikuna siis, kui:

• LHV üldkoosolek või üldkoosoleku otsuse alusel tegutsev nõukogu ei võta vastu otsust LHV aktsiakapitali suurendamise ja aktsiate emiteerimise kohta;
• optsioonide saamiseks õigustatud isiku juhatuse liikme leping või töösuhe on lõppenud optsioonide saamiseks õigustatud isiku algatusel või vastavalt töölepingu seaduse §-le 88 või kui töölepingu seadust muudetakse, siis analoogsel alusel. LHV nõukogu otsuse alusel on siiski võimalik teha selle punkti kohaldatavuse osas erandeid;
• LHV või selle asjakohase tütarettevõtte majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
• optsioone saama õigustatud isik ei täida enam tulemuskriteeriume või ei vasta krediidiasutuse või fondivalitseja juhile või töötajale seadusega kehtestatud nõuetele;
• LHV või selle asjakohane tütarettevõte ei täida enam usaldatavusnõudeid või vastava äriühingu riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega;
• optsioonide väljastamisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

Aktsiaoptsioone on ajavahemikul 2015–2024 väljastatud igal aastal. 2024. aastal realiseeriti 2021. aastal väljastatud optsioonid täies mahus. Järgmine aktsiaoptsioonide väljastamine võib aset leida 2025. aastal vastavalt üldkoosoleku ja nõukogu otsusele. Ettevõte sõlmis juhatuse liikmete ja töötajatega aktsiaoptsioonide väljastamiseks kolmeaastased aktsiaoptsioonilepingud.

Aktsiaoptsioonide saamine ja kogus sõltusid ettevõtte üldiste ning juhatuse liikmete ja töötajate individuaalsete tegevuseesmärkide edukast täitmisest. 2024. aastal väljastati aktsiaoptsioone 227 inimesele summas 6 236 tuhat eurot. 2023. aastal väljastati aktsiaoptsioone 181 inimesele summas 5 963 tuhat eurot. 2022. aastal väljastati aktsiaoptsioone 167 inimesele summas 7 727 tuhat eurot.

1. aastal väljastatud optsioone saab realiseerida ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. aprillini 2025; aktsiaid nomi-naalväärtusega 0,1 eurot saab omandada hinnaga 2, 182 eurot aktsia kohta. 2023. aastal väljastatud optsioone saab realiseerida ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. aprillini 2026; aktsiaid nominaalväärtusega 0,1 eurot saab omandada hinnaga 1,70 eurot aktsia kohta. 2024. aastal väljastatud optsioone saab realiseerida ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. aprillini 2027; aktsiaid nominaalväärtusega 0,1 eurot saab omandada hinnaga 1,74 eurot aktsia kohta.

Optsiooniprogrammiga seotud kulud moodustasid 2024. aastal 6 807 tuhat eurot (2023: 5 584 tuhat eurot).

3.5 Nomineerimiskomitee²⁰

Nomineerimiskomitee eesmärk on toetada LHV, LHV Panga ja LHV Finance'i nõukogusid mainitud äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete ning (kui asjakohane) võtmetöötajate valikuprotsessi ja sobivusnõuetega seotud küsimustes. Nomineerimiskomitee pädevusse kuulub muu hulgas juhtorganite liikmete ja võtmetöötajate kandidaatide individuaalse sobivuse ning juhtorganite kollektiivse sobivuse hindamine, juhtorganite koosseisu, struktuuri ja tegevuse hindamine, juhtorganite otsustusprotsessi pidev jälgimine, saadud riskiteabe sisu, vormi ja sageduse korrapärane ülevaatamine ja nende kohta otsuste tegemine ning vajaduse korral riskijuhtimise, vastavuskontrolli, siseauditi ja teiste osakondade ning üksuste juhtide kaasamise tagamine vastavaid valdkondi puudutavates küsimustes. Nomineerimiskomitee juhindub oma töös muu hulgas mitmekesisuse poliitikast, mis lähtub Euroopa Keskpanga sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise suunistes ja äriühingute juhtkonna soolist tasakaalu käsitlevas EL-i direktiivis sätestatud üldpõhimõtetest. Sellega seoses märgitakse, et Tiina Mõis on LHV nõukogu liige ning töötasukomitee ja nomineerimiskomitee esimees, Liisi Znatokov nõukogu liige ja riski- ja kapitalikomitee esimees ja Relika Mell on LHV siseauditi juhina võtmetöötaja ning et LHV Eesti tütarettevõtetes töötab kokku 159 keskastme juhti, kellest 83 on naised, ja 12 juhatuse liiget, kellest 5 on naised.

Nomineerimiskomiteel on vähemalt kolm liiget, kes valitakse LHV ja LHV Panga kattuvate nõukogu liikmete hulgast. Komitee liikmetel peavad olema individuaalselt ja kollektiivselt valikuprotsessi ja sobivusnõuete alased piisavad ja asjakohased teadmised, kogemused ja asjatundlikkus, sh teadmised Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunistes esitatud juhtorgani liikmete ja võtmetöötajate sobivuse hindamise kohta sätestatud nõuetest. Komitee pädevuse, õigused, tegevuspõhimõtted ja liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu.

Nomineerimiskomitee liikmed on Tiina Mõis (esimees), Rain Lõhmus ja Andres Viisemann, kelle volitused kehtivad 22. märtsini 2026. Üksikasjalikum teave nomineerimiskomitee liikmete kohta on esitatud peatükis "Grupi juhtorganid". Nomineerimiskomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu. Alates 1. aprillist 2023 on nomineerimiskomitee esimehele makstav tasu 1 000 eurot ja nomineerimiskomitee liikmele makstav tasu 500 eurot iga osaletud komitee koosoleku eest.

1. aastal toimus neli nomineerimiskomitee koosolekut ja üks otsus võeti vastu elektrooniliselt. Jaanuaris vaatas nomineerimiskomitee üle ja ajakohastas komitee töökorra ning hindas LHV, LHV Panga ja LHV Finance'i juhatuse ja nõukogu liikmete ning võtmetöötajate individuaalset ja kollektiivset sobivust. Lisaks vaadati üle ja esitati nõukogule kinnitamiseks järjepidevuse poliitika ja planeerimise kava. Aprillis oli põhiteemaks riskijuhi tagasikutsumine ja sellele järgnev uue riskijuhi valimise protsess, sh profiili ja kandidaatide nimekirja koostamine. Lisaks vaadati üle sobivuse hindamise kord. Juulis hindas nomineerimiskomitee LHV ja LHV Panga võimalike uute juhatuse liikmete, sh Kadri Haldre individuaalset ja kollektiivset sobivust ning kiitis heaks mõlema juhatuse uue koosseisu. Sobivuse hindamise ja valimise protsessid viidi läbi kooskõlas regulatiivsete nõuete ja LHV strateegiliste eesmärkidega. Detsembris toimus nomineerimiskomitee töökorra ja mitmekesisus-poliitika iga-aastane ülevaatus. Lisaks sellele viidi lõpule järjepidevuse tagamise raamistiku ajakohastamine, et tugevdada LHV juhtimise järjepidevust ja tagada juhtide järelkasv. Kõik sobivuse hindamise tulemused, ajakohastatud dokumendid ja ettepanekud esitati nõukogule kinnitamiseks, et tagada kindel juhtimine ja kooskõla LHV Groupi pikaajaliste eesmärkidega.

3.6 Riski ja kapitali komitee²¹

Riski- ja kapitalikomitee eesmärk on teha järelevalvet riski- ja kapitalijuhtimise poliitika elluviimise üle LHV konsolideeritud tasandil, sh hinnata riskide, kapitali, likviidsuse ning tulude tõenäosuse ja ajastusega seotud aspekte ning analüüsida ärimudelit ja riskijuhtimise põhimõtteid. Riski ja kapitali komitee on kohustatud vaatama üle riskijuhtimise osakonna koostatud aruanded ning vaatama üle ja kinnitama kõik riskilimiidid, sh vaatama üle sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi (ILAAP), sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP), taasteplaani (RCP), kriisilahenduskava (RRP) ja muud olulised riskidega seotud poliitikad ning esitama nõukogule kinnitamiseks nendega seotud ettepanekud. Riski ja kapitali komitee kompetentsi kuulub ka järelevalve teostamine LHV investeeringute, riskide ja kapitalijuhtimise üle.

Riski- ja kapitalikomitee liikmed valitakse LHV nõukogu liikmete seast ning neil peavad olema riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse mõistmiseks ja pidevaks jälgimiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Komitee pädevuse, õigused, tegevuspõhimõtted ja liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu.

Riski- ja kapitalikomitee liikmed on Liisi Znatokov (esimees), Rain Lõhmus, Heldur Meerits ja Andres Viisemann. Liikmete volitused kehtivad 31. märtsini 2026, välja arvatud Liisi Znatokov, kelle volitused kehtivad 20. märtsini 2027. Üksikasjalikum teave riski- ja kapitalikomitee liikmete kohta on esitatud peatükis "Grupi juhtorganid". Riski- ja kapitalikomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu. Riski ja kapitali komitee esimehele makstav tasu on 1 000 eurot ning riski ja kapitali komitee liikmele makstav tasu 500 eurot iga osaletud komitee koosoleku eest, võttes arvesse erisust, mille kohaselt LHV riski ja kapitali komitee liikmetele LHV Panga nõukogu tasandil loodud riski ja

²¹ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 GOV-1 nõuetega (lõige 5a) ja kaetud piiratud kindlust andva töövõtuga konsolideeritud kestlikkusaruande jaoks.

²⁰ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 GOV-1 nõuetega (lõige 5a) ja kaetud piiratud kindlust andva töövõtuga konsolideeritud kestlikkusaruande jaoks.

kapitali komitee koosolekutel osalemise eest eraldi tasu ei maksta.

1. aastal toimus üheksa riski ja kapitali komitee koosolekut ja üks otsus võeti vastu kirjalikult. Komitee pööras suurt tähelepanu riskiisuraamistikule (RAF), mida oluliselt muudeti ja ajakohastati; muu hulgas muudeti krediidiriskilimiite, operatsiooniriski mõõdikuid ja tulevaste arenduste tegevuskava. Veebruaris vaatas komitee läbi peamiste riskipoliitikate ajakohastatud versioonid, sh riskijuhtimispoliitika, vastavuskontrolli poliitika ja finantskuritegevuse tõkestamise poliitika, samuti sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessid (ILAAP/ICAAP) ning 2023. aasta rahapesu tõkestamise ja vastavuskontrolli aruanded. Märtsis ja juunis toimunud kohtumistel oli tähelepanu all RAF-i täiustamine, sh krediidiriskiisu piirmäärad, operatsiooniriskiisu näitajate rikkumised ja taasteplaani näitajate ajakohastamine. Vaadati läbi ka sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ILAAP) ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) stsenaariumid ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) esialgsed tähelepanekud. Aasta teises pooles jätkas komitee RAF-i uuendamist, kinnitas uuendatud sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ILAAP) ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) stsenaariumid ning peamised poliitikad, nagu kapitalijuhtimise poliitika ja finantskuritegevuse tõkestamise poliitika. Arvesse võeti Euroopa Keskpanga tagasisidet ning rahapesu tõkestamise meetmete, välkmaksete ja pandikirja programmi mahtude ajakohastamist. Komitee teostas järelevalvet ka regulatiivsete ja operatsiooniriskiga seotud küsimuste üle, sh eraldatavuse analüüsi aruannete (SAR) ja varade kvaliteedi hindamise (AQR) otsuse üle, tagades usaldusväärsed riskijuhtimistavad. Kõik riski ja kapitali komitees arutatud ettepanekud ja ajakohastatud dokumendid esitati nõukogule kinnitamiseks, et tagada tõhus juhtimine ja vastavus LHV strateegiliste eesmärkidega. Komisjoni töö peegeldab LHV pühendumust tugevatele riskijuhtimistavadele ja regulatiivsete nõuete järgimisele.

4. Juhatuse ja nõukogu koostöö ja ettevõtte kultuur

4.1 Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatus ja nõukogu teevad LHV huvide parima kaitsmise tagamiseks tihedat koostööd. Koostöö aluseks on eelkõige avatud mõttevahetused nii juhatuse ja nõukogu vahel kui ka juhatuses ja nõukogus.

Juhatus ja nõukogu töötavad ühiselt välja LHV eesmärgid ja strateegia. Juhatus lähtub LHV juhtimisel nõukogu antud strateegilistest juhistest ning arutab nõukoguga strateegilisi juhtimisküsimusi regulaarselt, ausalt ja avameelselt. Juhatus on kutsutud osalema igakuistel nõukogu koosolekutel.

Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad LHV äritegevuse planeerimist, elluviimist ja tulemuslikkust, riskipositsioone ning riskijuhtimist.

1. aastal ei esinenud huvide konflikte, mistõttu parandusmeetmeid ei rakendatud.

4.2 Ettevõttekultuur ja eetiline juhtimine²²

LHV ettevõttekultuur peegeldab endas missiooni parandada juurdepääsu finantsteenustele ja kapitalile ning visiooni innustada inimesi ja ettevõtteid mõtlema ambitsioonikalt, uurima uuenduslikke ideid ja oma eesmärkide saavutamiseks julgelt tegutsema. Lähtudes oma põhiväärtustest – lihtne, toetav ja tulemuslik – loob ja edendab LHV oma ettevõttekultuuri selgete väärtuspõhiste strateegiate ja põhimõtete kaudu. LHV personalipõhimõtetel ja töötajatele pakutaval väärtuspaketil on keskne roll töötajate arengu, rahulolu ja organisatsiooni eesmärkidega joondumise edendamisel. Need algatused rõhutavad professionaalset arengut, tunnustamist ja toetavat töökeskkonda.

Juhtorganid vastutavad kõigile töötajatele kohalduvate kohustuslike poliitikate, sh eetikapõhimõtete kehtestamise eest. Poliitikaid vaadatakse igal aastal üle ja vajaduse korral peetakse arutelusid, et tagada poliitikate asjakohasus ja tõhusus tugeva ettevõttekultuuri edendamisel. Selle protsessi kaudu annavad juhatus ja nõukogu selgeid juhiseid organisatsiooni väärtuste ja eetiliste standardite edendamiseks ja au sees hoidmiseks.

Kõik LHV juhid (ja töötajad) peavad käituma eetiliselt ja vastutustundlikult ning eetikapõhimõtteid järgima. LHV eetikapõhimõtted on aluseks mitmesugustele sisemistele eeskirjadele ja reeglitele, sh grupi juhtimispoliitikale ja muudele kordadele, mis reguleerivad eetikapõhimõtete

²² Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 G1-1 nõuetega (lõiked 9 ja 10g) ja kaetud piiratud kindlust andva töövõtuga konsolideeritud kestlikkusaruande jaoks.

täpsemat järgimist. LHV-l on ka ESG poliitika, milles on selgelt kirjeldatud ja selgitatud LHV vastutust ja pühendumist sotsiaalsetele ja keskkonnaküsimustele.

LHV organisatsiooniline ja töökorralduslik ülesehitus on läbipaistev, selge ja alati ajakohane, et tagada grupi tõhus juhtimine. Seda kindlustavad selgelt määratletud vastutusvaldkonnad, regulaarsed sise- ja välisauditid, poliitikate perioodiline ülevaatus nende asjakohasuse säilitamiseks ning pidevad investeerimised koolitustesse ja arengusse, et tagada teadlikkus parimatest tavadest ja regulatiivsetest nõuetest. See lähenemisviis tagab, et sisekontroll on äritegevusest eraldatud, vastutusvaldkonnad on piisavalt jaotatud ning tõhusaks toimimiseks on tagatud vajalikud ressursid.

Oma kultuuri edendamiseks tagab LHV, et tema väärtused lõimitakse igapäevategevusse, kommunikatsiooni ja investoritega suhtlemisse. Organisatsioon annab järjekindlalt teada oma pühendumisest läbipaistvusele, kestlikkusele ja eetilisele käitumisele, kinnistades neid põhimõtteid ettevõtte kõigil tasanditel.

LHV hindab oma ettevõttekultuuri regulaarse töötajate tagasiside (sh rahulolu-uuringute), tulemuslikkuse mõõdikute ja strateegiliste eesmärkidega kooskõla alusel. Rahulolu-uuringutega kogutakse teavet töötajate organisatsiooni, juhtkonda, tööd ja isiklikku motivatsiooni puudutavate vaadete kohta. Selline lähenemisviis tagab, et ettevõttekultuur areneb vastavalt sisemistele ja välistele muutustele, aidates kaasa töötajate, klientide ja aktsionäride pikaajalisele edule, ning ühtlasi toetab tugevat juhtimist ja eetiliste standardite järgimist.

LHV personalipoliitikas kirjeldatud koolituspoliitika kohaselt arendatakse töötajate pädevusi eelkõige planeeritud koolitusprotsesside kaudu. Kõiki töötajaid koolitatakse, ent koolituste ulatus ja sagedus määratakse kindlaks iga-aastaste koolituskavadega, mis koostatakse vastavalt osakondade vajadustele ja töötajate arengueesmärkidele. Korraldatakse ettevõttesiseseid ja väliseid koolitusi ning pakutakse e-õppe võimalusi, tagades paindlikkuse ja asjakohasuse.

Grupi ettevõtete juhatuse liikmed tutvustavad aasta jooksul oma ettevõtete töötajatele kvartalite finantstulemusi ja selgitavad LHV eesmärke ja sihte. Lisaks korraldab LHV kord kvartalis infotunde, strateegilisi arutelusid ja tegevuste ülevaateid, mida juhivad grupi ettevõtete valdkonnajuhid. Nende ettevõtmiste eesmärk on aidata töötajatel üksikasjalikult mõista ettevõtte kultuuri, strateegiat, tegevust ja tulemusi. Kõik töötajad saavad sellistel üritustel osaleda kohapeal või kaugühenduse teel või hiljem salvestist järele vaadata.

Kõiki võimalikke huvide konflikti, altkäemaksu, finantskuritegevuse, ebaseadusliku tegevuse ja korruptsiooni juhtumeid käsitletakse hoolikalt ja vastutustundlikult. LHV edendab kestlikku mõtteviisi kõigil juhtimistasanditel ja kogu organisatsioonis. Selleks:

• hoitakse mittehierarhilist organisatsioonistruktuuri, et rõhutada töötajate individuaalse vastutuse võtmise tähtsust;
• tõhustatakse järjepidevalt ESG tegurite lõimimist grupi igapäevatöösse, juhtimisstiili, värbamisprotsessidesse ja strateegiate väljatöötamisse;
• keskendutakse kaasamisele ja koostööle;
• tunnistatakse ESG tegurite integreerimist oma äriprotsessidesse kui püüet muutusi juhtida ning koostöö tähtsust seatud eesmärkide saavutamisel;
• tehakse pingutusi ESG tegevuste ning vastavate edusammude analüüsi ja aruandluse parandamiseks ning oma mõõdikute ja edusammude nõuetekohaseks avaldamiseks reguleerivatele asutustele, partneritele ja laiemale avalikkusele;
• järgitakse juhtimise läbipaistvuse tagamiseks Finantsinspektsiooni ja Nasdaq Tallinna börsi koostatud "Hea ühingujuhtimise tava" soovitusi;
• järgitakse UNEP FI vastutustundliku panganduse põhimõtete kohaseid aruandlusnõudeid;
• on kestlikkusealased eesmärgid lõimitud juhatuse liikmete, nendega võrdsustatud töötajate ja võtmetöötajate aktsiaoptsiooniprogrammi raames hinnatavatesse aastaeesmärkidesse.

LHV ei tegele lobitegevusega ega toeta ei otseselt ega kaudselt ühtegi poliitilist organisatsiooni23.

4.2.1 Rikkumistest teavitamise kanal²⁴

LHV grupi ettevõtted on loonud sisevõrgu kaudu juurdepääsetava sisemise rikkumisest teatamise kanali, mis võimaldab töötajatel konfidentsiaalselt teatada õigusrikkumistest, ebaeetilisest käitumisest või käitumisest, mis on vastuolus sise-eeskirjadega, nt eetikapõhimõtete või muude reeglitega. Kanal toetab anonüümset teavitamist ning kõik teated suunatakse vastavuskontrolli osakonda erapooletuks läbivaatamiseks ja asjakohaste meetmete kasutusele võtmiseks.

Rikkumistest teatamise mehhanism tagab kaitse töötajatele, kes heas usus teatavad rikkumistest, sh tagab neile anonüümsuse, kui nad seda soovivad, ning kaitse diskrimineerimise ja ebaõiglase kohtlemise eest. Rikkumisi käsitletakse põhjalikult ja objektiivselt, teavitades vajadusel õiguskaitse- ja järelevalveasutusi. Samuti on teavitatud töötajaid nende õigusest teatada rikkumistest väljaspool ettevõtet. Kuigi eraldi rikkumistest teavitamise koolitusi ei ole korraldatud, tõstavad LHV grupi ettevõtted rikkumistest teavitamise kanali olemasolu esile sissejuhataval vastavuskoolitusel. Teave rikkumistest teatamise mehhanismi kohta, sh asjakohased dokumendid, on kõigile töötajatele ligipääse-

²⁴ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 G1-1 nõuetega (lõiked 10a, 10c ja 10e) ja kaetud piiratud kindlust andva töövõtuga konsolideeritud kestlikkusaruande jaoks.

²³ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 G1-5 nõuetega ja kaetud piiratud kindlust andva töövõtuga konsolideeritud kestlikkusaruande jaoks.

tavad sisevõrgu kaudu ja leitavad selgesõnaliste pealkirjade ja linkide abil. Vastavalt teatatud rikkumise olemusele viiakse uurimine vajaduse korral läbi kooskõlas sisepettuste ennetamise korraga, milles on selgelt määratletud tuvastamise ja käsitlemise protsessid. Uurimisi juhib sõltumatult sisekontrolli üksus, mis on juhtimisahelast eraldi tegutsev teise astme vastavuskontrolli funktsiooni täitja.

Uurimiste tulemustest teavitatakse vajaduse korral asjakohaseid juhtorganeid, tagades seejuures läbipaistvuse ja vastutuse nende menetlemisel. See terviklik raamistik toetab LHV pühendumust eetilisele äripraktikale.

4.2.2 Korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine²⁵

LHV on kehtestanud protsessid võimalike korruptsioonivõi altkäemaksujuhtumite ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja käsitlemiseks, mida reguleerivad sisevõrgus kättesaadavad kohustuslikud sise-eeskirjad. Töötajatel on lepinguline kohustus eeskirjad läbi vaadata ja neist kinni pidada, kusjuures uuendused edastatakse neile viivitamatult ning nende üle vaatamine kinnitatakse spetsiaalse süsteemi kaudu. Uued töötajad peavad tööle asumisel samuti eeskirjadega tutvuma ja reeglitest arusaamist kinnitama.

Kuigi LHV-l ei ole spetsiaalset korruptsiooni või altkäemaksu tõkestamise koolitusprogrammi, käsitletakse asjakohaseid teemasid sisemistes kordades ja poliitikates, mille tundmine on kõigile töötajatele kohustuslik.

LHV tagab läbipaistvuse ja aususe üksikasjalike kingituste vastuvõtmise reeglite ja kehtestatud poliitikate abil, mis toetavad eetilist käitumist, aitavad ennetada huvide konflikte ja tagavad LHV ressursside vastutustundliku kasutamise. Nende poliitikate vastavust ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni nõuetele ei ole ametlikult hinnatud, kuna finantssektori ranges õigusraamistikus puudub praktiline vajadus sellise hindamise järele, ja praegu ei ole ka kavas sellist hindamist läbi viia.

Rikkumistest teatamise mehhanism võimaldab eelmises punktis kirjeldatud viisil teatada kõigist võimalikest juhtumitest (sh korruptsioonist ja altkäemaksust), tagades struktureeritud protsessi erinevate juhtumite tuvastamiseks.

LHV ei ole tuvastanud organisatsioonis valdkondi ega funktsioone, millega kaasneb korruptsiooni- või altkäemaksurisk. Huvide konflikti vältimise poliitika koos teiste sisepoliitikatega tagab tugeva järelevalve ja juhtimise, minimeerides ebaeetilise käitumise võimalusi kõigis valdkondades. Lisaks on kehtestatud sisepettuste ennetamise, avastamise ja lahendamise kord, mis tugevdab veelgi LHV pühendumust eetilisele tegevusele.

LHV-l ei ole olnud ühtegi kinnitatud korruptsiooni või altkäemaksuga seotud juhtumit.

5. Teabe avalikustamine

5.1 Pühendumus läbipaistvusele ja suurepärastele investorsuhetele

LHV kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitab kõiki aktsionäre olulistest asjaoludest võrdsetel alustel, võimaldades vastavale teabele kiiresti ja ühetaoliselt juurde pääseda. Teabe avalikustamine toimub vastavalt avalikele ettevõtetele kehtestatud reeglitele.

LHV panustab aktiivselt investorkogukonnaga heade suhete arendamisse ja investorite teadlikkuse suurendamisse. LHV-l on investoritele mõeldud veebileht, kus aktsionäridele tehakse kättesaadavaks kõik dokumendid ja andmed, mida näevad ette "Hea ühingujuhtimise tava" ja kehtivad õigusaktid. LHV avalikustab nii igakuised finantstulemused kui ka järgmise aasta ja viie aasta finantsprognoosi. LHV veebilehel on avalikustatud jooksva ja järgmise aasta finantskalender, mis sisaldab majandusaasta aruande ja vahearuannete avalikustamise kuupäevi ning aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumise kuupäeva. Avalikustatav teave on kodulehel kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles. Aastaplaane ja igakuiseid tulemusi avalikustatakse ka börsiteadetes. LHV krediidiasutusest tütarettevõte LHV Pank on registreeritud Euroopa Liidu läbipaistvusregistris registreerimisnumbriga 449511822591-64. Mitte ühelgi aruandeperioodil ametisse nimetatud LHV haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmel ei olnud nende ametisse nimetamisele eelnenud kahe aasta jooksul võrreldavaid ametikohti avalikus halduses (sh reguleerivates asutustes). Kõik sellised seosed, kui need tekivad, avalikustatakse tulevastes aruannetes.

LHV korraldab kvartaalseid investorkohtumisi ja veebiseminare, mille kokkuvõtetega on võimalik tutvuda LHV veebilehel. Vajaduse korral ja sidusrühmade soovil korraldatakse ka kohtumisi analüütikutega ning analüütikutele, investoritele või institutsionaalsetele investoritele suunatud esitlusi ja pressikonverentse. LHV selgitab oma veebilehel oma eesmärke, suundi ja arvamust võimalike trendide ning regulatiivse ja ärikeskkonna muutuste kohta. LHV püüab olla avatud, läbipaistev ja anda oma tegevusest investoritele aru. 2019., 2020. ja 2023. aastal kuulutati LHV võitjaks konkursil Nasdaq Baltic Awards, mis tunnustab Baltimaade parimaid börsiettevõtteid nende investorsuhete kvaliteedi

²⁵ Avalikustatud kooskõlas ESRS G1 G1-1 nõuetega (lõiked 10a, 10b, 10g ja 10h), G1-3 nõuetega (lõiked 18a, 18b, 18c, 20, 21a, 21b, 21c) ja G1-4 (lõige 24a) ja kaetud sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlust andva aruandega AS-i LHV Group konsolideeritud kestlikkusaruande kohta.

ja omakapitali tootluse alusel, põhikategoorias "Parimate investorsuhetega ettevõte". 2023. aastal tunnistati LHV Pank kaheksandat korda aasta maaklerfirmaks kui ettevõte, kes panustab kõige aktiivsemalt kapitalituru arendamise algatustesse.

5.2 Dividendipoliitika

LHV veebilehel on avaldatud LHV dividendipoliitika, mis sätestab dividendide maksmise põhimõtted, mille kohaselt dividendi maksmise kõige olulisemaks eelduseks on väliste ja sisemiste regulatiivsete kapitalinõuete jätkusuutlik täitmine. Sõltuvalt kasvu- ja/või investeerimisplaanidest võib LHV dividendide maksmisest loobuda. Kui eeltingimused on täidetud, maksab LHV dividendideks koos kaasneva tulumaksuga 25% LHV aktsionäridele omistatavast maksueelsest kasumist.

6. Finantsaruandlus ja auditeerimine

LHV avalikustab igal aastal majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne auditeeritakse, selle kiidab heaks nõukogu ning kinnitab üldkoosolek.

Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab aktsionäride üldkoosolek, mis määrab ka audiitorite tasustamise korra. Audiitori valiku olulisemate kriteeriumidena peab auditikomitee üldkoosolekule audiitori nimetamiseks ettepanekut tehes silmas audiitori varasemat kogemust finantsteenuste valdkonnas ja avaliku huvi üksuste auditeerimisel, meeskonnatöö oskusi, kompetentsi ja võimekust kaasata eksperte ning oluliste erinevuste korral ka teenuse hinda. Audiitorid nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või kindlaksmääratud tähtajaks.

Audiitor osutas grupi ettevõtetele 2024. aastal lepingujärgseid teenuseid, mis hõlmasid grupi ettevõtete majandusaasta aruannete auditeid, kvartaalsetes vahearuannetes kajastatud kasumi ülevaatusi, tõlketeenuseid, maksunõustamisteenuseid, investeerimisfondide seaduse planeeritavate muudatustega seotud nõustamisteenuseid ning muid kindlustandvaid teenuseid, mille kohustus tuleneb krediidiasutuste seadusest, väärtpaberituru seadusest ning investeerimisfondide seadusest.

Tehingud seotud osapooltega on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 24.

1. aastal korraldas juhatus koos auditikomiteega konkursi audiitori valimiseks 2024.–2028. aasta majandusaasta aruannete auditeerimiseks. Konkursi raames küsiti pakkumisi neljalt suurimalt rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroolt ja kohtuti nende esindajatega. Audiitori valikul hinnati kandidaatide varasemat kutsealast töökogemust, oskusi ja teadmisi, usaldusväärsust, suhtlemise läbipaistvust ning pakutavaid koostöötingimusi võrdluses turutingimustega ja LHV äritegevuse eripäradest tulenevaid kriteeriume. Osalemise kutse saadeti kolmele suurimale audiitorbüroole ning pakkumise esitanud kahe büroo seast valiti välja AS PricewaterhouseCoopers (PwC), kes nimetati 2022. aastal toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul grupi ettevõtete audiitoriks majandusaastateks 2024–2028.

2. aastal audiitori osutatud teenuste eest makstud või tasumisele kuuluvate tasude kogusumma on 1 017 tuhat eurot, millest 817 tuhat eurot on tasud audiitorteenuste eest ning 200 tuhat eurot muude teenuste eest.

7. Vastavuse deklaratsioon

LHV järgib "Hea ühingujuhtimise tava" juhiseid ja soovitusi, v.a selle järgmine punkt allpool nimetatud põhjustel:

3.2.2. Vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla 1 liige vähem kui sõltuvaid liikmeid.

LHV nõukogu koosseisu kuulub praegu üks sõltumatu liige (Liisi Znatokov), kes vastab "Hea ühingujuhtimise tava" lisas esitatud sõltumatuse tunnustele. Aktiivse arengu ja kasvu tõttu on LHV siiani eelistanud nõukogu liikmetena pikaajalise juhtimis- ja panganduskogemusega inimesi. Enamik prae-gustest nõukogu liikmetest on ühtlasi LHV suurimad aktsio-närid. LHV hinnangul on suurimad aktsionärid nõukogu liikmetena enim motiveeritud panustama LHV juhtimisse ja pikaajalisse arengusse. Objektiivsete ja tõendatavate andmete alusel omab olulist osalust seitsmest praegusest nõukogu liikmest kaks (Rain Lõhmus ja temaga seotud isikud omavad 21,18% aktsiakapitalist ning Andres Viise-mann ja temaga seotud isikud omavad 11,04% aktsiakapi-talist). Ühelgi nõukogu liikmel ei ole õigust määrata mistahes viisil ametisse enamust LHV juhatuse või nõukogu liikmetest ega teostada muul viisil kontrolli LHV üle, neid ei seo LHVga oluline ärihuvi, nad ei ole seotud LHV aktsionäriga, kes omab kontrolli LHV üle, nad pole LHV töötajad ega äripartnerid või äripartneri võtmetöötajad. Seetõttu ei ole LHV pidanud vajalikuks parandusmeetmete rakendamist ja hindab LHV nõukogu praeguses koosseisus sobivaks, sh sõltumatuse poolest. Samuti on nõukogu liikmete sõltumatuse hinda-misel jõutud järeldusele, et neil on piisavalt julgust, veendu-musi ja meelekindlust, et tulemuslikult hinnata ja vaidlustada nõukogu teiste liikmete ettepanekuid otsuste kohta ning et nad suudavad vältida grupimõtlemist.

Tasustamisaruanne

Käesolev tasustamisaruanne on koostatud kooskõlas Eesti väärtpaberituru seadusega ning see annab ülevaate üldkoosoleku poolt 2024. aastal kinnitatud tasustamispõhimõtete kohaselt AS-i LHV Group (edaspidi LHV Group) juhatusele makstud tasudest. Eesti väärtpaberituru seaduse mõistes on LHV Groupi juhid juhatuse esimees Madis Toomsalu ning juhatuse liikmed Meelis Paakspuu, Kadri Haldre ja Jüri Heero. Kuni 2024. aasta 18. novembrini oli Kadri Haldre asemel juhatuse liige Martti Singi. LHV Groupi tasustamispõhimõtteid on kirjeldatud LHV Groupi sisemises tasustamispoliitikas, majandusaasta aruande peatükis "Ühingujuhtimise aruanne" ja üldkoosoleku poolt kinnitatud tasustamispõhimõtetes.

1. Juhatuse liikmete tasustamine

1.1 Ülevaade

LHV Groupiga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tingimuste kohaselt maksti juhatuse esimehele Madis Toomsalu 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris ametikohustuste täitmise eest põhitasu 16 tuhat eurot kuus ning alates 2024. aasta märtsist 19 tuhat eurot kuus. LHV Pangaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tingimuste kohaselt maksti juhatuse liikmele Meelis Paakspuu ametikohustuste täitmise eest 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris põhitasu 13 tuhat eurot kuus ning alates 2024. aasta märtsist 15 tuhat eurot kuus. LHV Pangaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tingimuste kohaselt maksti juhatuse liikmele Jüri Heero ametikohustuste täitmise eest 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris põhitasu 13 tuhat eurot kuus ning alates 2024. aasta märtsist 14 tuhat eurot kuus. LHV Pangaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tingimuste kohaselt maksti Martti Singile ametikohustuste täitmise eest 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris põhitasu 13 tuhat eurot kuus ning alates 2024. aasta märtsist kuni tagasi kutsumiseni 18. novembril 2024 14 tuhat eurot kuus. LHV Pangaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tingimuste kohaselt maksti Kadri Haldrele ametikohustuste täitmise eest alates ametisse nimetamisest 18. novembril 2024 põhitasu 12 tuhat eurot kuus.

Juhatuse liikmete põhitasu suurus ja maksmise kord määrati kindlaks LHV Groupi nõukogu otsustega. Meelis Paakspuu, Kadri Haldre ja Jüri Heero (ning kuni 2024. aasta 18. novembrini Martti Singi) LHV Groupiga sõlmitud juhatuse liikme lepingute kohaselt ei saa nimetatud isikud põhitasu LHV Groupi juhatuse liikme ametikohustuste täitmise eest, kuna nende ametikohustuste täitmise eest makstakse tasu LHV Panga tasandil; juhatuse liikmete tulemusi hinnates võtab töötasukomitee, kes teeb nõukogule sellekohaseid ettepanekuid, muude tegurite seas arvesse iga juhatuse liikme ülesandeid ja tegevust tervikuna LHV Groupi tasandil, konsolideeritud alusel.

LHV Group rakendab pikaajalist tulemustasude maksmise programmi – optsiooniprogrammi, mille on kiitnud heaks aktsionäride üldkoosolek. Madis Toomsalu, Meelis Paakspuu, Kadri Haldre ja Jüri Heero (ning kuni 2024. aasta 18. novembrini Martti Singi) suhtes kehtib LHV Groupi 2020. aasta 13. märtsi üldkoosoleku otsusega kinnitatud optsiooniprogramm. Optsiooniprogrammis on sätestatud ka tingimused optsioonide vähendamiseks või tühistamiseks. Eespool mainitud optsiooniprogrammi alusel vastu võetud nõukogu otsuste ja juhatuse liikmetega sõlmitud optsioonilepingute järgi on juhatuse liikmetel õigus märkida LHV Groupi aktsiaid.

Optsiooniprogrammi kohaselt kehtib juhatuse liikmetele pärast optsioonide realiseerimist vähemalt üheaastane hoidmisperiood, mille jooksul nad peavad hoidma optsioonide aluseks olevaid LHV Groupi aktsiaid enda omandis ja ei tohi neid võõrandada ega mistahes kujul koormata.

Optsioone väljastatakse eelnenud majandusaasta tulemuste eest, seega on 2024. aastal väljastatud optsioonid antud 2023. aasta tulemuste eest. Kuna optsioonide realiseerimisperiood on vähemalt kolm aastat alates optsioonide väljastamise kuupäevast, realiseeriti 2024. aastal optsioonid, mis väljastati 2021. aastal 2020. aasta tulemuste eest. 2024. aastal ei kasutatud aktsionäride poolt heaks kiidetud optsiooniprogrammis sätestatud õigust, mis võimaldab juhatuse liikmetele väljastatud optsioone vähendada või tühistada.

Allpool on esitatud ülevaade peamistest tulemusnäitajatest, Madis Toomsalule, Meelis Paakspuule, Jüri Heerole, Kadri Haldrele ja Martti Singile konsolideeritud alusel makstud tasudest ja LHV Groupi tulemusnäitajatest viimase viie majandusaasta jooksul. Muud tulemusnäitajad on avaldatud LHV Groupi konsolideeritud raamatupidamise aruandes:

LHV Groupi juhatuse ja töötajate tasu		2020	2021	2022	2023	2024
Juhatuse aastane põhitasu (brutosumma, tuhandetes eurodes)	Madis Toomsalu	144	156	189	192	222
	Meelis Paakspuu	108	120	153	156	176
	Martti Singi (kuni 18. novembrini 2024)	108	120	153	156	320**
	Kadri Haldre (alates 18. novembrist 2024)	-	-	-	-	18
	Jüri Heero	108	120	153	156	166
Täistööajaga tööta jate aastane töötasu (brutosumma, tuhandetes
eurodes)		-	-	-	30	102
Juhatuse aastane tulemustasu	Madis Toomsalu	370 600 aktsiat (200 tuhat eurot)	340 540 aktsiat (288 tuhat eurot)	149 170 aktsiat (312 tuhat eurot)	219 948 aktsiat (384 tuhat eurot)	238 088 aktsiat (384 tuhat eurot)
	Meelis Paakspuu	200 120 aktsiat (108 tuhat eurot)	212 840 aktsiat (180 tuhat eurot)	114 740 aktsiat (240 tuhat eurot)	178 708 aktsiat (312 tuhat eurot)	193 446 aktsiat (312 tuhat eurot)
	Martti Singi (kuni 18. novembrini 2024)	200 120 aktsiat (108 tuhat eurot)	191 550 aktsiat (162 tuhat eurot)	114 740 aktsiat (240 tuhat eurot)	178 708 aktsiat (312 tuhat eurot)	96 723 aktsiat (156 tuhat eurot)
	Kadri Haldre (alates 18. novembrist 2024)	22 240 aktsiat (12 tuhat eurot)*	47 300 aktsiat (40 tuhat eurot)*	30 600 aktsiat (64 tuhat eurot)*	34 367 aktsiat (60 tuhat eurot)*	37 201 aktsiat (60 tuhat eurot)*
	Jüri Heero	200 120 aktsiat (108 tuhat eurot)	191 550 aktsiat (162 tuhat eurot)	114 740 aktsiat (240 tuhat eurot)	178 708 aktsiat (312 tuhat eurot)	96 723 aktsiat (156 tuhat eurot)
LHV Groupi konsolideeritud
kasum (tuhandetes eurodes)		39 846	60 263	61 432	140 938	150 304
Omakapitali tootlus (ROE)		17,3%	22,1%	16,4%	29,0%	24,5%

* Eelmisel ametikohal, enne juhatuse liikmeks saamist saavutatud tulemuste eest

** Sisaldab ühekordset lahkumisboonust

LHV Group sõlmis ühe töölepingu 2023. aasta septembris ja ühe töölepingu 2024. aasta augustis. Teised isikud täidavad oma ametikohustusi LHV Groupis juhatuse liikme lepingu alusel.

Madis Toomsalule, Meelis Paakspuule, Jüri Heerole ja Kadri Haldrele (ning kuni 18. novembrini 2024 Martti Singile) 2024. aastal tasustamispõhimõtetest erandeid ei tehtud. Martti Singile määrati lepingu lõppemisel lisatasu 12 kuu töötasu ulatuses. Lisaks sõlmiti Martti Singiga töövõtuleping 7 tuhandele eurole. Ametikohustuste täitmise eest LHV Groupis ja selle tütarettevõtetes ei ole neil õigust saada muid rahalisi hüvesid peale nende, mida on käesolevas tasustamisaruandes kirjeldatud.

1.2 Tasu vastavus tasustamispõhimõtetele

LHV Groupi ja selle juhatuse esimehe Madis Toomsalu vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu kohaselt maksti Madis Toomsalule 2024. aastal põhitöötasuna keskmist kuutasu 18,5 tuhat eurot, mis teeb aastaseks põhitasuks 222 tuhat eurot. Tulemustasuna sai Madis Toomsalu 2024. aastal õiguse märkida kokku 238 088 LHV Groupi aktsiat summas 384 tuhat eurot. 2024. aastal realiseeris Madis Toomsalu oma õiguse tulemustasule 2020. aasta tulemuste eest kooskõlas pikaajalise tulemustasude maksmise prog-rammi ja temaga 2021. aastal sõlmitud optsioonilepinguga. Ta märkis kõik 340 540 aktsiat, mis väljastati talle 2021. aastal eelnenud majandusaasta tulemuste eest summas 288 tuhat eurot.

Teiste LHV Groupi juhatuse liikmetega sõlmitud juhatuse liikme lepingute kohaselt maksti 2024. aastal Meelis Paakspuule põhitasuna keskmist kuutasu 14,7 tuhat eurot, mis teeb aastaseks põhitasuks konsolideeritud alusel 176 tuhat eurot ning Jüri Heerole ja Martti Singile maksti mõlemale põhitasuna keskmist kuutasu ligikaudu 13,8 tuhat eurot. Martti Singile maksti lepingu lõppemisel listasu 12 kuu töötasu ulatuses ning lisaks tasu töövõtulepingu eest 7 tuhat eurot. Jüri Heero ja Martti Singi aastaseks põhitasuks konsolideeritud alusel on vastavalt 166 tuhat eurot ja 320 tuhat eurot (Martti Singi ametiaeg lõppes enne aasta lõppu). Juhatuse liikme Kadri Haldrega alates 18. novemb-rist 2024 sõlmitud juhatuse liikme lepingu kohaselt maksti Kadri Haldrele 2024. aastal põhitasuna keskmist kuutasu 12

tuhat eurot, mis teeb aastaseks põhitasuks konsolideeritud alusel ligikaudu 18 tuhat eurot. Tulemustasuna said juhatuse liikmed õiguse märkida 2024. aastal LHV Groupi aktsiaid: Meelis Paakspuu 193 446 aktsiat summas 312 tuhat eurot ning Jüri Heero ja Martti Singi mõlemad 96 723 aktsiat summas 156 tuhat eurot. 2024. aastal nad kõik realiseerisid oma õiguse tulemustasule 2020. aasta tulemuste eest kooskõlas pikaajalise tulemustasude maksmise programmi ja nendega 2021. aastal sõlmitud optsioonilepingutega. Meelis Paakspuu märkis kõik 212 840 aktsiat, mis väljastati talle optsioonidena 2021. aastal eelnenud majandusaasta tulemuste eest summas 180 tuhat eurot. Jüri Heero ja Martti Singi märkisid mõlemad kõik 191 550 optsiooni, mis väljastati neile kummalegi 2021. aastal eelnenud majandusaasta tulemuste eest summas 162 tuhat eurot. Kadri Haldrel oli õigus omandada LHV Groupi aktsiaid pikaajalise tulemustasude maksmise programmi raames ka oma eelneval ametikohal, milleks oli LHV Panga treasury juht. Osana oma tulemustasust sai ta õiguse märkida 2024. aastal kokku 37 201 LHV Groupi aktsiat summas 60 tuhat eurot. 2024. aastal realiseeris ta oma õiguse tulemustasule 2020. aasta tulemuste eest kooskõlas pikaajalise tulemustasude maksmise programmi ja temaga 2021. aastal sõlmitud optsioonilepinguga. Ta märkis kõik 47 300 aktsiat, mis väljastati talle optsioonidena 2021. aastal tulemuste eest, mille ta saavutas eelnenud majandusaastal LHV Panga treasury juhina, summas 40 tuhat eurot.

Töötasukomitee ettepanekul muutis LHV Groupi nõukogu juhatuse liikmete kuist põhitasu ja määras Madis Toomsalu põhitasuks 19 tuhat eurot kuus, Meelis Paakspuu põhitasuks 15 tuhat eurot kuus, Jüri Heero ja Martti Singi põhitasuks 14 tuhat eurot kuus (kõigil alates 2024. aasta märtsist) ja Kadri Haldre põhitasuks 12 tuhat eurot kuus (alates tema ametiaja algusest), võttes muu hulgas arvesse nimetatud juhatuse liikmete pühendumist ja tulemusi, ettevõtlikkust, ülesannete ulatust, vastutust ja töö intensiivsust, olukorda tööjõuturul, palgataset ja ametikoha tähtsust vastavas geograafilises asukohas, LHV Groupi ja LHV Panga majanduslikku olukorda, praegusi ja tulevasi äritulemusi ning suundumusi võrreldes sama majandussektori ettevõtetega, samuti muutunud ja pidevalt muutuvat keskkonda. Põhitasu kehtestamisel arvestati ka põhimõtet, et põhitasu peaks moodustama piisavalt suure osa kogu tasust, et see võimaldaks vajaduse korral jätta määramata või maksmata tulemustasu kooskõlas aktsionäride poolt kehtestatud optsiooniprogrammiga. Arvestades, et LHV Group on suurim kodumaine finantsgrupp ja kapitali pakkuja Eestis, ja pidades silmas LHV Groupi strateegilisi suundumusi ja pikaajalisi eesmärke, leidis LHV Groupi nõukogu, et määratud igakuine tasu on selline, mis motiveerib juhatuse liikmeid tegutsema LHV Groupi parimates huvides, hoiduma tegutsemast isiklikes või teiste isikute huvides ning tegutsema õiglaselt, läbipaistvalt ja õiguspäraselt.

1. aasta alguses seadis LHV Groupi nõukogu tasandil moodustatud töötasukomitee pärast vastavat arutelu LHV Groupi juhatuse esimehele ja teistele juhatuse liikmetele eesmärgid 2024. aastaks, arutas nende 2023. aasta töö tulemusi ja määras selle põhjal neile tulemustasu. Tuginedes eelnevalt kokkulepitud ning juhatuse liikmetele individuaalselt määratud eesmärkide saavutamisele ja juhatuse liikmete töö tulemustele 2023. aastal, otsustas LHV Groupi nõukogu töötasukomitee ettepanekul ning LHV Groupi aktsionäride heakskiidul määrata tulemustasu maksimumsummas ning kinnitada juhatuse liikmetele 2024. aastal määratavaks tulemustasu suuruseks 200% nende aasta-

Töötasukomitee arutas ja leidis seoses 2024. aastal väljastatud optsioonide realiseerimisega, et 2020. aasta finantstulemustes ei ole tehtud hilisemaid muudatusi ning tagantjärele ei ole tuvastatud olulisi puudusi, mis heidaksid varju juhatuse liikmete ülesannete kohasele täitmisele neile seatud eesmärkide saavutamisel. Kuna nende panuse kohta optsiooniõigustega seotud 2020. aastal puudus selline lisateave, mille tõttu oleks vajalik vaadata üle 2024. aastal realiseeritavate optsioonide hinnanguline arv ja vähendada väljastatud instrumentide arvu, kinnitas LHV Groupi nõukogu juhatuse liikmete 2024. aasta tulemustasu 2020. aasta tulemuste eest ja juhatuse liikmete õiguse märkida kõik optsioonid, mis neile 2021. aastal eelnenud majandusaasta tulemuste eest väljastati. Kõik juhatuse liikmed realiseerisid oma õigused.

sest töötasust 2023. aastal.

1. aastal vaatas tasustamispõhimõtete rakendamise üle ka LHV Groupi töötasukomitee, mille liikmetel on piisavad teadmised, asjatundlikkus ja töökogemus tasustamispoliitika ja -tavade, riskijuhtimise ja kontrollitegevuse valdkonnas. Lisaks kontrollisid LHV Groupi siseauditi ja vastavuskontrolli üksused sisemise tasustamispoliitika vastavust tasustamisega seotud õigusaktidele ja LHV Groupi muudele sise-eeskirjadele. Mittevastavuste kohta 2024. aastal tähelepanekuid ei tehtud.

Eespool toodut arvestades vastab Madis Toomsalu, Meelis Paakspuu, Jüri Heero, Kadri Haldre (alates 18. novembrist 2024) ja Martti Singi (kuni 18. novembrini 2024) 2024. aasta töötasu LHV Groupi tasustamispõhimõtetele, mida on kirjeldatud LHV Groupi sisemises tasustamispoliitikas, majandusaasta aruande peatükis "Ühingujuhtimise aruanne" ja üldkoosoleku poolt heaks kiidetud tasustamispõhimõtetes.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

Riskijuhtimine

Riski defineeritakse kui võimalikku negatiivset kõrvalekallet oodatavatest majandustulemustest. Oma igapäevastes toimingutes puutub LHV kokku mitmete riskidega. LHV riskijuhtimise eesmärgiks on need riskid tuvastada, neid õigesti mõõta ja juhtida ning nendest aru anda. Laiemas plaanis on riskijuhtimise eesmärk LHV väärtuse suurendamine kahjude minimeerimise ning tulemuste volatiilsuse vähendamise kaudu. Riskijuhtimine põhineb LHV-s tugeval riskikultuuril ning on üles ehitatud kolme kaitseliini põhimõttel. Esimene kaitseliin ehk ärivaldkonnad vastutavad riskide võtmise ja igapäevase riskijuhtimise eest. Teine kaitseliin vastutab tugeva riskijuhtimisraamistiku haldamise, selle pideva järelevalve ja rakendamise eest, sh riskijuhtimise poliitikas kindlaks määratud metoodika haldamise eest, ning tagab, et Grupis toimib tõhusalt riskide terviklik tuvastamine, hindamine, mõõtmine, juhtimine, maandamine ja seire ning riskialane aruandlus.

Kolmas kaitseliin ehk siseaudit teostab sõltumatut järelevalvet kogu Grupi üle. Riskijuhtimise põhimõtteid, nõudeid ja vastutusvaldkondi on kirjeldatud riskijuhtimise poliitikas. Kapitalijuhtimise põhimõtteid ja eesmärke on kirjeldatud sisedokumentides (kapitalijuhtimise poliitika). Detailsemaid riskijuhtimise protsesse on kirjeldatud vastava valdkonna sise-eeskirjades.

Sõltumatu riskijuhtimise üksuse eestvedamisel on LHV välja töötanud grupiülese riskivalmiduse raamistiku, mille on kinnitanud LHV Groupi nõukogu. Riskivalmidus peegeldab LHV valmisolekut võtta teatavat liiki riske. Mida suurem on riskivalmidus, seda suuremaid riske saab võtta. Riskivalmidus on määratletud kooskõlas soovitud riskiprofiiliga, mis kajastab LHV ärimudeli olemust.

Riskijuhtimise raamistik

Riskijuhtimise põhimõtted, rollid ja vastutus

• Riskijuhtimise ja kontrolli põhimõtted
• Eetikapõhimõtted
• Tasustamispõhimõtted
• Organisatsiooni struktuur
• Rollid ja vastutus

Eesmärgid, mõõdikud ja kontrollid

• Riskitaluvuse tasemed
• Riskide mõõtmine
• Õigused ja piirmäärad
• Sisemine ja väline riskiaruandlus

Riskivalmiduse dokumendis on määratletud riskivalmidus kõikide riskide suhtes, millele LHV on olulisel määral avatud. Riskivalmidust määratletakse nii kvalitatiivsete suuniste kui ka kvantitatiivsete piirmäärade abil, võttes arvesse järgmisi põhimõtteid:

• Kvalitatiivsed suunised on sõnastatud lihtsalt ning lähtudes organisatsioonis ja äriplaanis üldiselt kasutatavast terminoloogiast.
• Riskivalmiduse kvantitatiivsed piirid määratakse kindlaks piisavalt üksikasjalikult, et need hõlmaksid kõiki peamisi riski liike ja nende alamliike, kuid piisavalt üldiselt selleks, et säiliks ülevaade LHV grupiülese riskiprofiili igast olulisest näitajast.

Kui riski on võimalik kvantifitseerida, määratakse kindlaks vastuvõetav, talutav ja talumatu riskitase:

• vastuvõetav on riskitase, mida on lubatud tavalistes äritingimustes võtta;
• talutav on riskitase, mis annab ohusignaali: riski suurenemist tuleb nõuetekohaselt hinnata ja määrata kindlaks tegevuskava riski vähendamiseks vastuvõetava tasemeni; hinnangu tulemuste ja tegevuskava kohta tuleb esitada aruanne vähemalt LHV Groupi juhatusele;
• talumatu riskitase on riski äärmise piirmäära ületamine. See on riskitase, mida LHV ei soovi mitte mingil juhul ületada ja mille korral tuleb viivitamatult rakendada meetmeid, et langetada risk vähemalt talutavatesse piiridesse. Sellisest rikkumisest, hinnangu tulemustest ja tegevuskavast tuleb aru anda LHV nõukogule.

Riskivalmiduse raamistik

Riskivõime –

maksimaalne riskitase, mida LHV on võimeline taluma, võttes arvesse oma kapitalibaasi, riskijuhtimise ja kontrollivõimekust ning regulatiivseid piiranguid.

Riskivalmidus –

riski koondtase ja liigid, mida LHV on valmis oma riskivõime piires võtma oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, lähtudes oma ärimudelist.

Riskiprofiil – LHV tegelike riskide kombinatsioon, mis tuleneb LHV tegevuste laadist, ulatusest ja keerukusest ning tegevuskeskkonnast.

Jooniselt on näha, et kui tegelik riskiprofiil jääb vastuvõetava riskivalmiduse piiridesse, on tegemist ootuspärase olukorraga ning täiendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada. Kui tegelik riskiprofiil jääb talutava riskivalmiduse piiridesse, on see varane ohumärk ja võetakse kasutusele tegevuskava riskiprofiili alandamiseks. Samuti on sel juhul vaja teavitada juhatust. Kui tegelik riskiprofiil ületab talutavat taset, näitab see, et riskiprofiili langetamiseks tuleb kehtestada tegevuskava. Samuti on vajalik teavitada LHV Groupi nõukogu. LHV riskiprofiili juhtimise ning riskivalmiduse piiridesse jäämise eest vastutab esimene kaitseliin, sõltumatu seire ja aruandluse eest aga riskijuhtimise üksus. Finantsseisundi taasteplaani jaoks on määratletud varajase hoiatuse indikaatorid koos vastavate piirmäärade ja meetmetega.

Riskijuhtimispoliitika kohaselt tuleb kindlaks määrata kvantitatiivsed riskivalmiduse tasemed vähemalt maksevõimeriski, krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski, rahastamis- ja likviidsusriski, kindlustusriski ja finants¬kuritegevuse riski jaoks. Riskivalmiduse piirid on määratletud iga vastava riski poliitikas, mille kinnitab LHV Groupi nõukogu, ja mille juurde kuuluvad täpsemad juhised ja suunised. LHV s on loodud komiteede ja otsustuspädevuste süsteem. Peamiste komiteede funktsioonid on esitatud järgmisel joonisel.

moodustamise üle

Riskipoliitika raames on LHV välja töötanud riskiaruandluse protsessi.

Allolev tabel annab ülevaate peamistest riskijuhtimisosakonna poolt koostatavatest aruannetest, mis esitatakse juhtorganitele, ja aruannete esitamise sagedusest.

Juhtorgan	Liikmed	Aruande nimetus	Sagedus	Riskide kaetus
LHV Groupi nõukogu	LHV Groupi nõukogu kõik	Riskiaruanne	Kord kuus	Kõik peamised riskiliigid
	liikmed	Vastavuskontrolli ülevaade	Kord kvartalis	Vastavusrisk
		Kapitali adekvaatsuse aruanne, likviidsuse adekvaatsuse aruanne	Kord aastas	Kõik peamised riskiliigid
LHV Panga nõukogu	LHV Panga nõukogu kõik liikmed	Riskiaruanne	Kord kuus	Kõik peamised riskiliigid
LHV Panga riski- ja kapitalikomitee	Liisi Znatokov, Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Madis Toomsalu	Riskiaruanne	Kord kuus	Kõik peamised riskiliigid
LHV Groupi juhatus	LHV Groupi juhatuse liikmed	Riskiaruanne	Kord kuus	Kõik peamised riskiliigid
		ICAAP ja ILAAP tulemused ja stsenaariumid	Kord aastas	Kõik peamised riskiliigid
LHV Panga varade ja kohustiste komitee	LHV Panga juhatuse liikmed, treasury juht	Varade ja kohustiste juhtimise komitee aruanne	Kord kuus	Likviidsus- ja rahastamisrisk, tururisk, intressimäärarisk
LHV Panga juhatus	LHV Panga juhatuse liikmed	Vastavuskontrolli ülevaade	Kord kvartalis	Vastavusrisk
		Finantskuritegevuse tõkestamise ülevaade	Kord kuus	Finantskuritege vuse risk
		Õigusaktide seire	Kord kuus	Vastavusrisk
		Vastavusaudit	Pärast iga auditit	Vastavusrisk

LHV-s on kehtestatud riskijuhtimise poliitika, mis määrab riskijuhtimise raamistiku. Eraldi on kehtestatud oluliste riskikategooriate poliitikad. Riske analüüsitakse ja seiratakse ning nende kohta esitatakse erinevatele juhtimistasemetele kuu- ja kvartaliaruandeid. Igakuises riskiaruandes esitatakse teavet riskiliikide lõikes. Riskiaruanne sisaldab teavet ka kapitali adekvaatsuse kohta. See võimaldab saada regulaarselt tervikliku pildi kõikidest olulistest riskidest ettevõtte tasandil ja seirata riskide arengut, tuvastada kitsaskohti ja kiiresti reageerida.

Üldises riskijuhtimise raamistikus on kehtestatud spetsiaalsed raamistikud eri riskiliikide haldamiseks. Kuna LHV ärimudel ja väliskeskkond pidevalt muutuvad, muutub pidevalt ka LHV riskipositsioonide liik ja suurus. Seetõttu kohandatakse regulaarselt ka riskijuhtimise raamistikku.

Riskijuhtimise raamistiku koostamisel on ennekõike silmas peetud praeguste ja hinnanguliste tulevaste riskipositsioonide suhtelist olulisust, mida on kujutatud allpool esitatud nn soojakaardil. Olulisi riskipositsioone, mille puhul võimalikud kahjud on suured ja nende realiseerumine tõenäolisem, juhitakse rangemalt. Riskijuhtimise raamistiku konkreetsed elemendid, sh metoodika, protsessid, töövahendid, inimesed ja kohaldamisulatus, sõltuvad konkreetse riski laadist.

Raamistikku, millega hallatakse peamisi riskiliike, millele Grupp on olulisemal määral avatud (sh maksevõime risk, krediidirisk, tururisk, rahastamis- ja likviidsusrisk, operatsioonirisk ja finantskuritegevuse risk) kirjeldatakse üksikasjalikult järgmistes osades.

Üldises riskijuhtimise raamistikus pööratakse eraldi tähelepanu ka ESG riski, st keskkonna-, sotsiaalsete ja/või juhti-

misalaste tegurite praegustest või tulevastest mõjudest tingitud kahjude riski juhtimisele. LHV mõistab, et see risk muutub edaspidi järjest olulisemaks, ja tugevdab vastavalt oma riskijuhtimise raamistikku.

Riskijuhtimise raamistik

Nagu kõigi oluliste riskikategooriate puhul hõlmab see riskivalmiduse määratlemist ja tagamist, et Grupp ei välju kindlaksmääratud riskivalmiduse piiridest. Võimalusel lisatakse riskijuhtimise raamistiku nendele aspektidele, mis seostuvad otseselt krediidi-, turu-, operatsiooni-, likviidsus-, rahastus- ja strateegilise riskiga, ka ESG-alane vaade. Selle raamistiku tugevdamise ühe osana tuleb määratleda ühine taksonoomia ning võtta arvesse järjest täienevat regulatsiooni ja parimaid tavasid. LHV on koostanud välistamisloetelu tegevusaladest ja tehingute liikidest, mida LHV negatiivse keskkonna- või sotsiaalse mõju tõttu ei rahasta.

1. Kapitalijuhtimine

Krediidiasutuse omavahendid peavad olema alati võrdsed krediidiasutuste seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalsuurusega või seda ületama. Euroopa Liidus kehtib pankade ja investeerimisühingute kapitalile õigusraamistik (kapitalinõuete IV direktiiv ja kapitalinõuete V direktiiv), mis põhineb suures osas Baseli pangandusjärelevalve komitees kokkulepitud nn Basel III raamistikul. Selle raamistiku eesmärk on tugevdada finantssektori vastupidavust majandusšokkidele ning tagada seeläbi majanduse piisav ja jätkusuutlik rahastamine. Oluliste muudatustena näevad selle regulatsiooni uued nõuded krediidiasutustele ette varasemast rohkema ja kvaliteetsema kapitali hoidmist ning ühtlustatud raamistikku likviidsuspuhvrite kujundamiseks. Kapitalinõuete IV ja V direktiivis on määratletud ka makrofinantsjärelevalve meetmed, millega liikmesriigid saavad ohjeldada krediidiasutuste käitumist tsükli võimendamisel ning leevendada turustruktuurist tulenevaid riske. Igal aastal on määrustesse tehtud väiksemaid muudatusi.

Grupi eesmärk kapitalijuhtimisel on:

• tagada Grupi tegevuse jätkuvus ning võime aktsionäridele kasumit teenida;
• säilitada tugev kapitalibaas, mis toetab äritegevuse arengut;
• täita järelevalveorganite kehtestatud kapitalinõudeid.

Grupp käsitleb kapitalina kapitali adekvaatsuse regulatsioonis määratletud netoomavahendeid. Grupi omavahendid koosnevad esimese taseme põhiomavahenditest (CET1), täiendavatest esimese taseme (Tier 1) omavahenditest ja teise taseme (Tier 2) omavahenditest. Seisuga 31. detsember 2024 olid Grupi hallatavad netoomavahendid 684 411 tuhat eurot (31. detsember 2023: 557 561 tuhat eurot). Kapitalijuhtimise eesmärkide seadmisel lähtutakse nii regulatiivsetest nõuetest kui ka täiendavatest sisemistest puhvri nõuetest.

Grupp järgib kapitalijuhtimisel alljärgnevaid üldpõhimõtteid:

• Grupp peab igal ajal olema piisavalt kapitaliseeritud, et tagada majanduslik jätkusuutlikkus ja võimalus rahastada uusi kasumlikke kasvuvõimalusi.
• Kapitalijuhtimisel on peamine tähelepanu esimese taseme põhiomavahenditel, sest ainult esimese taseme põhiomavahendeid saab kasutada kahjumi katmiseks. Kõik muud kasutatavad kapitalikihid sõltuvad esimese taseme põhiomavahendite mahust.
• Grupi kapital jaguneb järgmiselt: 1) reguleeritud miinimumkapital, 2) Grupi hoitav kapitalipuhver, 3) omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõude (MREL) kohased kõlblikud kohustised.
• MREL-suhtarve saab omavahendite asemel täita sobivate kohustistega.
• Kapitali tuleks hoida Grupi juriidilises struktuuris võimalikult kõrgel. See suurendab Grupi võimekust eraldada tütarettevõtetele kapitali vastavalt nende ärivajadustele.

Et täita oma pikaajalisi majanduslikke eesmärke, peab Grupp ühelt poolt püüdma proportsionaalselt vähendada reguleeritud miinimumkapitali (riskide vähendamise ja suure läbipaistvuse kaudu). Teiselt poolt peab Grupp hoidma piisavat ja konservatiivset kapitalivaru, mis tagab majandusliku jätkusuutlikkuse ka tõsise negatiivse riskistsenaariumi korral.

Grupi määratud riskivalmidus on oluline sisend kapitalijuhtimise planeerimisele ja kapitalieesmärkide seadmisele. Suurem riskivalmidus eeldab suurema kapitalipuhvri hoidmist.

Liikmesriikides otsekohalduva kapitalinõuete IV direktiiviga kohustatakse kõiki Euroopa Liidus tegutsevaid krediidiasutusi (sh neid konsolideerivaid valdusettevõtteid) ja investee-

rimisühinguid hoidma esimese taseme põhiomavahendite (CET1) suhtarvu 4,5% tasemel (osakaal riskiga kaalutud varast) ning esimese taseme omavahendite (Tier 1) suhtarvu 6% tasemel (osakaal riskiga kaalutud varast). Kogu kapitalinõue ehk kapitali adekvaatsuse määr (CAD), mis sisaldab nii esimese kui ka teise taseme omavahendeid, jääb seni kehtinud 8,0% juurde.

Lisaks ühtsetest reeglitest lähtuvatele põhinõuetele on direktiiviga määratletud kapitalipuhvrite moodustamise põhimõtted.

Esiteks määrab Euroopa Keskpank Pillar 2 raames krediidiasutusepõhise kapitalinõude. Kapitali baasnõue ja täiendav Pillar 2 kapitalinõue moodustavad järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis (SREP) määratud nn SREP-i kapitalinõude, mis on minimaalne kapitaliseerituse tase, mida krediidiasutus on tegevusloa säilitamiseks kohustatud hoidma. Lisaks SREP-i kapitalipuhvritele on pangad kohustatud hoidma mitmeid täiendavaid puhvreid. Krediidiasutustele on kehtestatud nõue hoida kapitali säilitamise ja süsteemse riski puhvreid, sh kapitali säilitamise puhvrit, mille tase on 2,5% (kehtestab Finantsinspektsioon); muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit, mis määratakse suurematele krediidiasutustele individuaalselt ja mille tase on 2,0% (kehtestab Eesti Pank); ja vastutsüklilist kapitalipuhvrit, mille tase on 1,5% (kehtestab Eesti Pank). Ainult süsteemse riski puhver on hetkel tasemel 0,0% (kehtestab Eesti Pank).

Kui kapitaliseerituse nõudeid ei täideta, rakendab järelevalveasutus järk-järgult rangemaid meetmeid alates dividendimaksete piiramisest kuni tegevusloa tühistamiseni.

LHV sai SREP-i aruande 2024. aasta detsembris ning SREPI-i kapitalinõuete kogusummat ja sisemisi kapitalipuhvreid korrigeeriti sellest lähtuvalt. Järgnevas tabelis on esitatud aruandel põhinev ülevaade kapitalinõuetest ja sisemistest puhvritest:

LHV Groupi kapitalinõuded ja sisemised puhvrid	CET1	Tier 1	CAD
Baasnõue	4,50%	6,00%	8,00%
Pillar 2 kapitalinõue	1,69%	2,25%	3,00%
SREP-i kapitalinõuded kokku	6,19%	8,25%	11,00%
Kapitali säilitamise puhver	2,50%	2,50%	2,50%
Süsteemse riski puhver	0,00%	0,00%	0,00%
Vastutsükliline puhver	1,50%	1,50%	1,50%
Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver	2,00%	2,00%	2,00%
Kombineeritud puhver kokku	6,00%	6,00%	6,00%
Üldine kapitalinõue kokku	12,19%	14,25%	17,00%
Pillar 2 suunised	2,00%	2,00%	2,00%
Sisemised puhvrid	0,51%	0,60%	0,70%
Sisemise kapitalinõude riskivalmiduse piirmäär kokku	14,70%	16,85%	19,70%

Lisaks regulatiivsetele kapitalinõuetele on Euroopa Keskpank kehtestanud LHV le Pillar 2 kapitalisuunise, mis on 2,00% iga kapitalitaseme kohta.

LHV läheneb kapitalijuhtimisele konservatiivselt ja hoiab lisaks regulatiivsetele ka täiendavaid sisemisi puhvreid. Kapitalinõudeid on suurendatud peamiselt LHV Panga kasvava turuosa ja makromajandusliku keskkonna halvenemise tõttu.

1. aastast alates peab LHV Group täitma ka omavahendite ja kõlblike kohustiste (MREL) miinimumnõuet, mis on kriisilahendamise kava oluline element. LHV peab hoidma piisaval hulgal omavahendeid ja kõlblikke kohustisi, mida kriisilahendamise kavandamisel saab kasutada kahjumite katmiseks. LHV Group peab konsolideeritud tasandil täitma kahte eraldi MREL-nõuet. MREL-TREA suhe arvutatakse riskiga kaalutud varade kogusumma alusel (TREA – koguriskipositsioon) ja MREL-LRE suhe arvutatakse varade kogusumma alusel (LRE – finantsvõimenduse määra riskipositsioon). MREL-suhtarvudele kehtestatud regulatiivsed sihttasemed on: MREL-TREA 26,30% ja MREL-LRE 5,91%. Kasumi jagamiseks tuleb lisaks eespool nimetatud eesmärkidele rakendada täiendavaid puhvreid. MREL-nõudeid ajakohastab reguleeriv asutus igal aastal.

Sisemised kapitali adekvaatsuse eesmärgid seisuga 31. detsember 2024 olid järgmised:

LHV Groupi sisemised kapitalinõuded	%
-------------------------------------	---

Esimese taseme põhiomavahendite (CET1)
kapitalinõue ehk adekvaatsuse määr	14,70%
Esimese taseme omavahendite (Tier 1)
kapitalinõue ehk adekvaatsuse määr	16,85%
Kogu kapitalinõue ehk kapitali adekvaatsuse määr	19,70%
MREL-TREA (kuni 2024)	19,50%
MREL-TREA (alates 2024)	26,50%
MREL-LRE	6,20%
Finantsvõimenduse määr	3,50%

Grupp kasutab krediidi- ja tururiski kapitalinõuete arvutamiseks standardmeetodit ja operatsiooniriski kapitalinõude arvutamiseks baasmeetodit. Grupp ja tema tütarettevõtted on aruandeaastal ning varasematel aastatel täitnud kõiki kapitalinõudeid.

Kapitali adekvaatsust ja regulatiivse kapitali kasutamist juhib finantsosakond, lähtudes järelevalveasutusele regulaarselt esitatavast aruandlusest usaldatavus- ja kapitalinõuete täitmise kohta.

Igal aastal kinnitab Grupi nõukogu kapitaliseerituse eesmärgid ja kapitali adekvaatsuse sihttaseme, pidades silmas järgmise viie aasta finantsplaaniga kaasnevaid potentsiaalseid riske.

Kapitaliseerituse näitajaid prognoositakse igakuiselt, võttes arvesse tegelikke tulemusi ja majanduse väljavaadet, ja vajadusel korrigeeritakse kapitaliplaane. Riskijuhtimise osakond koostab eraldi kapitaliseeritust mõjutavaid stressistsenaariumeid, mida planeerimisetapis arvesse võetakse.

Jooksvalt viiakse läbi sisemist kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP), mille eesmärk on tuvastada võimalik sisemine kapitalivajadus lisaks regulatiivsetele kapitalinõuetele.

Lisaks LHV Groupile on eraldi regulatiivsed kapitalinõuded kehtestatud ka mitmele tütarettevõttele: LHV Pangale eraldivõetuna, LHV Bankile, LHV Varahaldusele ja LHV Kindlustusele. Kõik need ettevõtted lähtuvad igapäevases kapitalijuhtimises nii regulatiivsetest kapitalinõuetest kui ka Grupi kapitaliseerituse eesmärkidest.

Kapitalijuhtimine 2024. aastal

Grupi kogu kapitali adekvaatsuse määr seisuga 31. detsember 2024 oli 20,68% (31. detsember 2023: 23,45%). Esimese taseme omavahendite (Tier 1) ja esimese taseme põhiomavahendite (CET1) suhtarvud seisuga 31. detsember 2024 olid vastavalt 17,96% ja 16,89% (31. detsember 2023: 20,70% ja 18,54%). Kõik kapitali adekvaatsuse suhtarvud jäid kõrgele tasemele ning ületasid tuntavalt nii sisemisi kui ka regulatiivseid nõudeid ehkki riskiga kaalutud varade maht kasvas korralikult. See osutus võimalikuks tänu kiirele kasumi kasvule, mis suurendas ka Grupi omakapitali. Eelnevast tulenevalt täitis Grupp seisuga 31. detsember 2024 kõiki regulatiivseid ja sisemisi kapitalinõudeid.

1. aasta juunis lunastas LHV Group ennetähtaegselt täiendavate esimese taseme omavahendite hulka kuuluvaid võlakirju kogumahus 20 miljonit eurot, kuna nende emiteerimisest oli möödunud viis aastat ja Grupi kapitalibaas oli piisav, et lunastada võlakirjad vastavalt kapitalituru parimale praktikale.

LHV Group emiteeris 2024. aasta novembris 20 miljoni euro mahus teise taseme omavahendite hulka kuuluvaid võlakirju. Emissioon kujunes äärmiselt edukaks ning märgiti enam kui kahekordselt üle.

1. aasta mais emiteeris LHV Group 300 miljoni euro ulatuses MREL-kõlbulikke võlakirju (MREL – omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõue) ja ostis samal ajal vabatahtlikult tagasi võlakirja lunastustähtajaga 9. september 2025 summas 137,17 miljonit eurot. Ülejäänud osa MREL-kõlbulikest võlakirjadest lunastustähtajaga 9. september 2025 kogumahus 62,83 miljonit eurot lunastati ennetähtaegselt 9. septembril 2024, kuna need oleksid muidu ebaefektiivseteks MREL-kõlbulikeks instrumentideks muutunud.

Seisuga 31. detsember 2024 oli Grupi MREL-TREA suhtarv 33,24% (31. detsember 2023: 34,16%) ja MREL-LRE suhtarv 12,41% (31. detsember 2023: 12,08%). Seega täitis Grupp vastavaid regulatiivseid nõudeid.

Grupi finantsvõimenduse määr seisuga 31. detsember 2024 oli 6,71% (31. detsember 2023: 6,78%).

Kapitalibaas

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023
Sissemakstud aktsiakapital	32 419	31 983
Ülekurss	146 958	143 372
Kasumi arvelt moodustatud kohustuslik reservkapital	4 713	4 713
Muud reservid	2 440	-996
Jaotamata kasum	320 757	229 287
Immateriaalsed põhivarad (miinusega)	-21 834	-21 278
Aruandeperioodi puhaskasum (COREP)	79 384	129 740
Muud korrigeerimised	-975	-41 586
Esimese taseme põhiomavahendite (CET1) elemendid või mahaarvamised	-648	-382
Selliste finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse (CET1) kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel on oluline investeering	-4 313	-3 496
Selliste finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse (CET1) kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel ei ole olulist investeeringut	0	0
Esimese taseme omavahendid	558 901	471 357
Täiendavad esimese taseme omavahendid	35 314	55 000
Esimese taseme omavahendid kokku	594 215	526 357
Allutatud kohustised	90 196	70 000
Teise taseme omavahendid kokku	90 196	70 000
Netoomavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks	684 411	596 357
Riskiga kaalutud varad
Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil	0	0
Krediidiasutused ja investeerimisühingud standardmeetodil	9 760	12 316
Äriühingud standardmeetodil	1 611 718	1 300 707
Jaenõuded standardmeetodil	227 524	226 592
Avalik sektor standardmeetodil	0	0
Eluasemekinnisvara standardmeetodil	857 765	610 181
Viivituses nõuded standardmeetodil	23 074	19 759
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud standardmeetodil	190	188
Muud varad standardmeetodil	99 645	109 295
Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõuded kokku	2 829 675	2 279 038
Valuutarisk	89 260	1 793
Intressipositsioonirisk	0	0
Aktsiapositsioonirisk	1 176	746
Krediidiväärtuse korrigeerimise risk	3 525	1 966
Operatsioonirisk baasmeetodil	385 580	259 437
Riskiga kaalutud varad kokku	3 309 217	2 542 980
Kapitali adekvaatsus (%)	20,68	23,45
Esimese taseme omavahendite suhtarv (%)	17,96	20,70
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (%)	16,89	18,54

2. Krediidirisk

Krediidirisk on risk, et Grupil võib tekkida rahaline kahju, kui kliendid või vastaspooled ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi Grupi ees. Krediidirisk tuleneb rahast ja raha ekvivalentidest, tuletisinstrumentidest, panga- ja teiste finantsinstitutsioonide hoiustest ja võlaväärtpaberitest, peamiselt aga klientidele laenuandmisest, sh antud laenudest ja garantiidest, muudest nõuetest ning valmisolekulaenudest.

Krediidirisk on üks suuremaid riske Grupi tegevuses, mistõttu juhtkond haldab hoolikalt krediidiriski positsioone. LHV kesksed põhimõtted on, et iga laenudega tegelev äriüksus vastutab täielikult oma krediidiriskide eest, et krediidiotsuste tegemisel juhindutakse krediidiprotsessist ja otsused on kooskõlas LHV äri- ja krediidistrateegiaga. Krediidiriski juhtimine ja kontroll põhinevad kolme kaitseliini mudelil.

Krediidiprotsess sõltub iga laenu suurusest ja olemusest: madala riskitasemega laenud kiidetakse heaks kulutõhusama ja kiirema protsessiga, samas kui kõrgema riskitasemega ja suuremad laenud nõuavad põhjalikumat analüüsi ja krediidiprotsessi. Vastavalt sellele teeb laenuotsuseid kas krediidikomitee (kui riskipositsioon ületab 500 tuhandet eurot), jaepanganduse krediidikomitee või – madalamal otsustustasandil – laenuspetsialist. Tarbijakrediidi puhul tehakse laenuotsused täielikult automatiseeritud otsustussüsteemi kaudu. Kliendi krediidiriski hindamiseks kasutatakse kas reitingu- või hindamissüsteeme (vt punkt 2.1 "Krediidiriski mõõtmine ja jaotus"). Laenuotsuse tegemise protsessis arvestab LHV vastutustundliku laenamise ja kestlikkuse põhimõtetega, sh keskkonna-, sotsiaalse vastutuse ja ärieetikaalaste kaalutlustega (vt ka punkti "ESG üldpõhimõtted").

Krediidiriski märgatava suurenemise varaseks kindlakstegemiseks toimub pärast laenu väljastamist pidev seire. Suurte juriidilistest isikutest laenuklientide (kui LHV riskipositsioon on üle 500 tuhande euro) finantsseisundit kontrollitakse kvartalipõhiselt. Peale selle kasutatakse ka välistest allikatest (krediidiinfobürood, maksuamet ja muud avalikud registrid) saadud teavet. Vähemalt kord aastas vaadatakse individuaalselt läbi kõik ettevõtete panganduse klientide, finantsasutuste ja valitsussektori reitingud. Kliendid, kellega seotud krediidirisk on märkimisväärselt suurenenud, lisatakse jälgimisnimekirja.

Jälgimisnimekirjas olevate klientide finantsseisundit, likviidsust ja tagatise väärtust jälgitakse põhjalikult ja sellest antakse krediidikomiteele igakuine ülevaade. Jaeklientide puhul jälgitakse laenuvõtja maksekäitumist pärast laenu esialgset arvelevõtmist perioodiliselt ja selle põhjal antakse kliendile käitumishinnang. Käitumishinnang võtab arvesse ka kogu muud laenuvõtja kohta teadaolevat infot, mis võib mõjutada tema krediidivõimelisust, nagu töökoha kaotus ja varasemad maksehäired. Suurenenud krediidiriskiga jaeklientide haldamisel lähtutakse üldiselt kliendi maksekäitumisest.

Grupp kasutab krediidiriski leevendamiseks mitmesuguseid eeskirju ja tavasid. Grupil on sise-eeskirjad konkreetsete tagatisklasside sobivuse ja krediidiriski vähendamise kohta.

Majanduse jahenemise mõju

Eesti majandus pöördus 2023. aastal langusesse, mis jätkus ka 2024. aastal. Seni on jahenenud majandus LHV krediidiportfelli kvaliteedile vaid piiratud mõju avaldanud. Makseraskuste tõttu restruktureeritud ja viivises olevate nõuete arv suurenes 2024. aasta jooksul tarbijakrediidi ja ka ettevõtete panganduse valdkonnas. Ennetava meetmena muudeti tarbijakrediidi valdkonna laenuandmise põhimõtteid rangemaks ning majanduse ebakindla väljavaate tõttu suurendati kõigi laenuportfellide jaoks moodustatud allahindlusi. LHV jälgib krediidiportfelli kvaliteeti pidevalt ja vajadusel suhtleb klientidega, et võimalikke riske maandada.

Krediidiriski mõjutavad ESG riskid

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kaasamine krediidiriski hindamisse on LHV Pangas muutunud tavapäraseks praktikaks, mida toetab struktureeritud ja tõenditel põhinev lähenemisviis. Need tegurid on lõimitud panga riskivalmiduse põhimõtetesse, poliitikatesse ja protseduuridesse, et tagada krediidiriskide täpsem hindamine ja maandamine. ESG riskide all mõistetakse selles peatükis igasuguse Grupile avalduva negatiivse finantsmõju riski, mis tuleneb keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisalaste tegurite praegusest või tulevasest mõjust Grupi vastaspooltele või investeeritud varadele. Keskkonnariskitegurid liigitatakse füüsilisteks ja üleminekuriskideks. Füüsilised riskid kujutavad endast kliimamuutustest ja keskkonnaseisundi halvenemisest tulenevat otsest negatiivset mõju, mis võib põhjustada tootmisvõimsuse vähenemist, toorainekulude kasvu, varade väärtuse langust, tööjõu- ja kapitalikulude kasvu jne. Üleminekuriskid peegeldavad ebakindlust, mis on seotud keskkonda säästvale majandusele üleminekuga kohanemise protsessi ajastuse ja kiirusega. Seda protsessi võivad mõjutada kolm tegurit: poliitika, tehnoloogia ja tarbijate eelistused. Selles valdkonnas toimuvad kõige suuremad muutused CO2-mahukates sektorites (nt kliimapoliitika meetmed võivad mõjutada varade hinda). Sotsiaalsed riskid hõlmavad sotsiaalseid tegureid, mis võivad positiivselt või negatiivselt mõjutada vastaspoole finantstulemusi või maksevõimet, nt asjaolud, mis on seotud inimeste ja kogukondade õiguste, heaolu ja huvidega, sh (eba)võrdsus, tervishoid, kaasatus, töösuhted, töötervishoid ja -ohutus, inimkapital ja kohalik elu.

ESG riskid võivad realiseeruda kahel viisil, mis näitab nende võimalikku kahest olulisust. ESG riskid võivad mõjutada finantsasutusi (nn väljast sissepoole suunatud vaade) nende vastaspoolte ja investeeritud varade kaudu, mida võivad mõjutada ESG tegurid (väljast sissepoole suunatud vaade) või mis võivad ESG teguritele mõju avaldada (nn seest väljapoole suunatud vaade). Näiteks võib vastaspoole keskkonda kahjustav tegevus (negatiivne seest väljapoole

suunatud mõju keskkonnateguritele) suurendada tema tundlikkust keskkonnaseisundi halvenemise peatamiseks kehtestatud üleminekupoliitikate rakendamise suhtes (keskkonnategurite negatiivne väljast sissepoole suunatud mõju).

1. aastal viis LHV läbi kõrgetasemelise ESG olulisuse hindamise, mille käigus ei tuvastatud krediidiriski puhul ühtegi "kõrge" olulisuse tasemega riski. 2024. aastal viidi Euroopa Keskpanga ootuste kohaselt läbi põhjalikum ja üksikasjalikum kliima- ja keskkonnariskide olulisuse hindamine, milles keskenduti rohkem finantsolulisusele ja selle mõjule krediidiriskile. Nende hindamiste käigus tehti kindlaks olulised ülekandekanalid ja riskitegurid, nagu rannikualade üleujutused ja CO2 hinnastamine, mille tulemusena töötati välja suunatud leevendusmeetmed. Üks selline meede hõlmas LHV olemasoleva stressitestimise raamistiku laiendamist, et hinnata 2024. aastal konkreetselt kliimaja keskkonnariske, et saada seeläbi teavet panga üldiste riskijuhtimisstrateegiate jaoks. Nende hindamiste tulemused toetavad LHV kliima- ja keskkonnareitingusüsteemi (E reiting) ning on suunanud erinevate peamiste riskinäitajate kujundamist ja kinnitamist pidevaks seireks ja riskide maandamiseks.

LHV võtab kliendi krediidiriski hindamisel arvesse ESG tegureid. Näiteks võivad CO2 heitega seotud võimalikud tulevased kulud mõjutada kliendi äririski või finantsriski punktisummat. Teisalt võib üleujutuste võimaliku mõju arvestamine olla asjakohane tagatiste väärtuse hindamisel.

Pidades silmas oma äritegevuse mõju, on LHV seadnud eesmärgiks edendada keskkonda säästvat ja sotsiaalselt jätkusuutlikku ja vastutustundlikku majandust ning kiirendada kõige tõsisematele keskkonna- ja kliimaprobleemidele lahenduste leidmise protsessi, suunates kliente tegema oma äritegevuses ja investeerimisotsustes kestlikumaid valikuid.

LHV ei paku teadlikult krediiditooteid klientidele, kelle tegevuses esineb selgeid tõendeid inimõiguste rikkumise ja keskkonna tõsise kahjustamise kohta. Kestliku ja vastutustundliku tegutsemise põhimõtete kohaselt on krediidipoliitikaga vastuolus selliste klientide krediteerimine, kelle LHV poolt väljastatud krediiditoodete maht ületab 500 tuhandet eurot ja kelle tegevus on seotud mõne allpool tabelis esitatud välistamisloetelus oleva valdkonnaga.

Piirangutega tegevusalad	Kirjeldus
Metsandus	• Ebaseaduslik metsaraie
Ohustatud taime- ja loomaliigid, loomade heaolu	• Kauplemine ohustatud või punasesse raamatusse kantud taime- ja loomaliikidega
	• Tegelemine EL-i õigusaktides määratletud ebaseaduslike loomkatsetega
	• Tegevusalad, mis on seotud partide ja hanede sundsöötmisega
	• Loomapidamine karusnaha tootmise eesmärgil
Relvatööstus	• Rahvusvahelise õiguse alusel keelatud relvade või nende komponentide tootmine või levitamine (kobarpommid, jalaväemiinid, bioloogilised ja keemiarelvad, tuuma relvad, laserrelvad, mille eesmärk on põhjustada püsivalt pimedaks jäämist)
Energeetika	• Küttesöe ja põlevkivi kaevandamine ning nendest elektri tootmine
	• Naftatootmise ahela algfaasi tegevused
Ohtlikud ained	• Asbesti kaevandamine ning asbestikiudude ja neid kiudusid sisaldavate toodete ja segude tootmine, turule toomine ja kasutamine
	• Elavhõbeda ja elavhõbedaühendite eksport ning paljude elavhõbedat sisaldavate toodete tootmine, eksport ja import
Tubakas	• Tubakatoodete või e-sigarettide levitamine, kui see on äriühingu põhitegevusalaks (müügitulust >50%)
Kalandus	• Ökoloogiliselt mittesäästvate kalastusviiside praktiseerimine, nagu triivvõrkudega
	kalapüük, süvamere põhjatraalimine, kalapüük lõhkeainete või tsüaniidiga
Transport	• Nafta ja muude ohtlike ainete vedu laevades, mis ei vasta Rahvusvahelise Mereor ganisatsiooni nõuetele
	• Alates 2030. aastast uute diiselkütusega sõitvate sõiduautode finantseerimine

ESG üldpõhimõtted

Lisaks sellele, et on koostatud välistamisloetelu teatud alamsektoritest, on LHV kehtestanud üldised ESG põhimõtted, mille kohaselt muu hulgas ei rahastata järgmisi tegevusi:

• kõikide selliste toodete tootmine ja nendega kauplemine, mis on Eesti Vabariigi seaduste ja määruste või rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute kohaselt ebaseaduslikud;
• sunnitöö kasutamine või inimõiguste rikkumine;
• prostitutsiooni vahendamine või pornograafilise materjali tootmine;
• keelatud ainete vahendamine ja kaubavahetus ilma nõutavate ekspordi- või impordilitsentsideta;
• tegevused, mis mõjutavad negatiivselt UNESCO maailmapärandi objekte;
• tegevused, mis mõjutavad negatiivselt rahvusparke ja looduskaitsealasid või Ramsari konventsiooniga kaetud märgalasid;
• bioloogilise mitmekesisuse ressursside või kultuuripärandi kaitset käsitlevate Eesti Vabariigi õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonidega keelatud tegevused;
• isikute, rühmade või kogukondade ebaseaduslik sunniviisiline väljasaatmine.

ESG riske võetakse arvesse laenuanalüüsis. Üksikasjalik ESG riskide analüüs tehakse 0,5 miljonit eurot ületavate ettevõttelaenude taotluste korral. Muude klientide puhul tehakse ESG tegurite baashindamine, mis lähtub laenutoote liigist ja keerukusest ning kliendi tegevusalast. Et tuvastada laenuvõtjaid, kes on otseselt või kaudselt avatud suuremale ESG teguritega seotud riskile, on koostöös keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna ekspertidega töötatud välja individuaalsete majandussektorite (alamsektorite) jaoks põhjalik soojakaart. Kaardil on kujutatud iga majandussektori keskkonnaja sotsiaalsete riskide hinnang, võttes arvesse reitinguagentuuride ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide vastavaid riskiklassifikatsioone, kohalikke ja EL-i õigusakte ja vajadusel Eesti siseriiklikku mõõdet.

Nende riskipositsioonide puhul, mille E risk (hõlmab keskkonna- ja kliimariske) on kõrgem (kõrge või keskmine sektoripõhine riskitase vastavalt soojakaardile) või suurus ületab 0,5 miljonit eurot, analüüsitakse kliendi E riske ning nende juhtimist põhjalikumalt. Lisaks kasutatakse äriklientide E analüüsi tööriista, mis võimaldab kvantifitseerimise metoodika abil keskenduda iga sektori kõige olulisematele E teguritele. Selle tööriista abil saame juhtida E riske nii kliendi kui ka portfelli tasandil, arvutades välja sektorite riskitasemed ja kliendipõhised E reitingud. Kui kliendi kliima- ja keskkonnariske hõlmav E reiting loetakse kõrgeks, peab klient esitama üleminekukava või riski leevendamise kava, milles on näidatud, kuidas klient kavatseb oma tegevust keskkonna- ja kliimariske arvestades kohandada.

2.1 Krediidiriski mõõtmine ja jaotus

Grupp jaotab krediidiriski kandvad finantsvarad järgmistesse põhikategooriatesse:

• a) raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja krediidiasutustele (tabelites nimetuse "pangad" all) ja investeerimisühingutele;
• b) võlaväärtpaberid ja tuletisinstrumendid;
• c) laenud juriidilistele isikutele;
• d) laenud eraisikutele.

a) Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele

Krediidiriskile avatud positsioon rahast ja raha ekvivalentidest, mida hoitakse keskpangas, teistes korrespondentpankades ning investeerimisasutustes, kannab oma olemuselt juhtkonna hinnangul madalat krediidiriski. Nõuded keskpankadele, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele on üldiselt tagamata. Grupi vahendeid hinnatakse vastavalt Standard & Poor'si või samaväärsetele reitingutele (keskpangad on reitinguta). Kui erinevatel agentuuridel on erinevad reitingud, kasutatakse kas keskmist või kõige konservatiivsemat reitingut.

Kui Eesti krediidiasutustel pole välist krediidireitingut ja need on EL-i suurte pankade tütarettevõtted, on kasutatud emaettevõtte krediidireitingut. Juhtkonna hinnangul on krediidiasutuste ja investeerimisühingutega seotud eeldatava krediidikahju risk ebaoluline, kuna vastaspooltel on kõrged reitingud ja kuna Grupp hoiab nende osapoolte suhtes ainult väga likviidseid positsioone.

b) Võlaväärtpaberid ja tuletisinstrumendid

Võlaväärtpaberitega seotud krediidiriski võtmisele kehtestatakse krediidikomitees limiidid vastavalt emitendi reitingule.

Võlaväärtpaberitest tulenevad põhiosanõuded ja tekkepõhised intressinõuded ei ole tähtaega ületanud. Võlaväärtpaberitel puuduvad tagatised.

c) Laenud juriidilistele isikutele

Juriidiliste isikute laenuportfell sisaldab krediiti ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele ja mittetulundusühingutele (sh korteriühistud) jne, sh järgmisi tooteid:

• ettevõttelaen (ärikliendilaen);
• liising;
• arvelduslaen (ärikliendilaen);
• kaubanduse rahastamine (ärikliendilaen);
• finantsvõimenduslaen (investeeringute rahastamine);
• krediitkaardid (tarbijakrediit);
• korteriühistu laen (ärikliendilaen);
• akreditiiv (tarbijakrediit).

Juriidilistele isikutele antavaid laene (v.a korteriühistute laenud), millega LHV-le kaasneb üle 500 tuhande euro suurune krediidirisk, hinnatakse ekspertteabepõhise reitingumudeli abil.

Pärast laenu väljastamist tehakse iga kliendi finantsseisundi järelseiret harilikult vähemalt kord kvartalis. Vähemalt kord aastas vaadatakse üle kõik kliendireitingud. Kliendid, kellega seotud krediidirisk on märkimisväärselt suurenenud, lisatakse jälgimisnimekirja ning nende finantsseisundit, likviidsust ja tagatiste väärtust jälgitakse põhjalikult ja tihedamini.

Juriidilistele isikutele väljastatavaid alla 500 tuhande euro suuruseid laene ja korteriühistute laene laenusummast sõltumata analüüsitakse ajasäästlikuma hindamisprotsessiga. Hindamine toimub laenutaotluse esitamise ajal ning on üks laenu väljastamise kriteeriumeid. Makseviivituse tõenäosus arvutatakse kliendi finantsandmete ja maksekäitumise alusel.

d) Laenud eraisikutele

Eraisikute laenuportfell sisaldab tagatud ja tagamata krediiditooteid ja eraisikute liisingutooteid, sh järgmisi tooteid:

Eraisikute krediiditooted	Selgitus
hüpoteeklaen (erakliendilaen)	tagatud laen korteri või maja ostmiseks (kodulaen)
eralaen (erakliendilaen)	tagatud laen vabaks kasutuseks (investeerimiseks, renoveerimiseks jne)
tarbimislaen (tarbijakrediit)	tagamata tarbimislaen (väljastab tütarettevõte LHV Finance)
järelmaks (tarbijakrediit)	tagamata järelmaksutoode (pakuvad kaupmehed, väljastab tütarette võte LHV Finance)
liising	liising sõidukite ostmiseks
finantsvõimenduslaen (investeeringute rahastamine)	laen börsil noteeritud väärtpaberite tagatisel
krediitkaardilaen (tarbijakrediit)	tagamata krediitkaardilaen
arvelduslaen (erakliendilaen)	tagamata arvelduslaen
õppelaen (erakliendilaen)	riigi garantiiga laen üliõpilastele
kinnisvaraliising (erakliendilaen)	hüpoteeklaen (kinnisvara kuulub LHV-le)
osamakse (erakliendilaen)	tagamata tarbijakrediit, mis makstakse tagasi 2 või 3 võrdses osas

Ka eraisikute laenude puhul kasutatakse ajasäästlikku hindamisprotsessi. Hindamine toimub laenutaotluse esitamise ajal ning see on üks laenu väljastamise kriteeriume. Makseviivituse tõenäosuse hinnang arvutatakse sotsiaal-demograafiliste, kohustuste täitmata jätmise ja muude tunnuste alusel. Laenuotsuseid tehakse jaepanganduse krediidikomitees või madalamal otsustustasandil. Eraisikutele pakutakse Eestis tarbijakrediidi tooteid tütarettevõtte LHV Finance ja krediitkaarte LHV Panga kaudu.

Krediidiriski mõõtmine

Kõikide väljastatud laenutoodete puhul kasutatakse LHV-s kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kas reitingu- või hindamissüsteeme, nagu on näidatud allolevas tabelis. Ettevõtete krediidiotsuste tegemisel (kui LHV riskipositsioon on suurem kui 500 tuhat eurot), kasutatakse ekspertteabepõhist reitingumudelit ja jaesektori krediidiotsuste puhul statistilisi makseviivituse tõenäosuse (PD) hindamismudeleid. Eraldi mudelite alusel leitakse makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD) ja krediidi ümberhindlustegur (CCF).

Portfell	Segment	Määratlus	PD	LGD	CCF/EAD
Ettevõtted	Ettevõttelaenud	Ettevõtete laenud LHV	Reitingumudelid	Mudel	Mudel
		koguriskipositsiooniga üle
		500 tuhande euro
Jaekliendid	VKE-d, sh	Ettevõtete laenud LHV	Hindamismudelid
	mikroettevõtte-laenud	koguriskipositsiooniga kuni
		500 tuhat eurot, korteriühistute
		laenud sõltumata LHV
		koguriskipositsioonist
	Eraklientide	Kõik eraklientide hüpoteeklaenud	Hindamismudelid
	hüpoteeklaenud
	Muud	Kõik eraisikute tarbimise	Hindamismudelid
	erakliendilaenud	rahastamise tooted ja autoliising

Krediidivõime hindamiseks kasutatavad mudelid

• Jaelaenud

Jaelaenude riski hinnatakse esimest korda laenu väljastamisel. Pärast laenu arvelevõtmist kliendi tehinguid ja maksekäitumist jälgitakse ja saadud teavet võetakse arvesse kord kuus toimuval riskihinnangu automatiseeritud uuendamisel. Igasugust muud teavet laenuvõtja kohta, mis mõjutab tema krediidivõimelisust (nt juriidilise isiku raamatupidamise aruandeid) võetakse hinnangus samuti arvesse.

• Ettevõttelaenud

Ettevõtete reitingud määratakse laenuvõtja tasandil. Krediidianalüütik lisab laenusüsteemi jooksvalt ajakohastatud ja uut informatsiooni ning krediidihinnanguid. Lisaks sellele uuendab analüütik teavet laenuvõtja krediidivõimelisuse kohta vähemalt igal aastal nt avalike finantsaruannete põhjal. Selle põhjal määratakse uuendatud sisemine krediidireiting ja makseviivituse tõenäosus.

Krediidireitingu määramisel võetakse arvesse nii kliendi finantsseisundit kui ka äririski. Arvesse võetavad konkreetsed finantssuhtarvud ja äririskid sõltuvad sellest, missugust reitingumudelit kasutatakse: ettevõtte, ärikinnisvara, elamuehituse või kohaliku omavalitsuse mudelit.

• Treasury

Treasury võlaväärtpaberite portfellis olevate võlaväärtpaberite puhul kasutatakse väliste reitinguagentuuride reitinguid, mida jälgitakse ja ajakohastatakse pidevalt. Iga reitingu makseviivituse tõenäosus seotakse LHV reitinguskaalaga.

Krediidiriski reitingud

Grupi makseviivituse tõenäosuse (PD) hindamise reitingumeetod koosneb 13 krediidireitingust, kus 1 näitab madalaimat ja 13 kõrgeimat krediidiriski (maksejõuetus). Reitingud 1 ja 2 omistatakse ainult rahvusvahelistele ettevõtetele ja organisatsioonidele ning kohalikele omavalitsustele ja riikidele, mille maksevõimelisust on reitinguagentuurid oma investeerimisjärgu reitinguga kinnitanud. Ka reitinguklassid 3–13 põhinevad osaliselt reitinguagentuuride hinnangul, ehkki selles kategoorias on peamiselt rahvusvahelise reitinguta Eesti ettevõtted.

LHV reiting	LHV reitingu kirjeldus	12-kuu PD%	S&P	Moody's
1		0,03	AAA	Aaa
2		0,05	AA+	Aa1
3		0,10	AA, AA-	Aa2, Aa3
4		0,20	A+, A, A-	A1, A2, A3
5	Investeerimisjärk	0,30	BBB+	Baa1
6		0,40	BBB	Baa2
7		0,50	BBB-	Baa3
8		1,00	BB+, BB	Ba1, Ba2
9		2,50	BB-	Ba3
10		5,00	B+	B1
11	Mitte-investeerimisjärk (sh spetsiaalne seire)	10,00	B, B-	B2, B3
12		30,00	CCC/C	Caa
13	Makseviivitus (sh spetsiaalne seire)	100,00	D	C

Sisemine ettevõtete reitingumudelite PD skaala ja vastavad välised reitingud

Sisemine jaeportfelli skooringumudelite PD skaala

PD klass	Kirjeldus	12-kuu PD%
1	Madal risk	0,03
2		0,05
3		0,09
4		0,19
5		0,38
6		0,75
7	Keskmine risk	1,50
8		3,00
9		6,00
10	Kõrge risk	12,00
11		24,00
12		48,00
13	Makseviivitus	100,00

Ettevõtete reitingud on jagatud kolme rühma: investeerimisjärgu reiting, mitte-investeerimisjärgu reiting ja makseviivitus. Investeerimisjärgu reiting määratakse, kui laen ei ole aruandekuupäeva seisuga viivituses. Spetsiaalse seire staatus määratakse, kui vastaspoole reiting on 10–13. Makseviivituse staatus (reiting 13) määratakse lähtuvalt makseviivituse definitsioonist.

Jaeportfelli skooringumudelite PD klasside jaotus on tehtud kasutades sarnast loogikat nagu ettevõtete reitingumudelites, kus 1 näitab madalaimat ja 13 kõrgeimat krediidiriski (makseviivitus).

Reitingumeetodeid valideeritakse ja kalibreeritakse ümber igal aastal, et need vastaksid viimastele prognoosidele ja võtaksid arvesse kõiki tegelikult täheldatud makseviivitusi.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD) ja krediidi ümberhindlusteguri (CCF) hinnanguid tehakse toodete, tagatiste ja laenujääkide lõikes.

Tagatised

Ehkki Grupp annab krediiti vaid maksevõime poolest krediidivõimelistele klientidele, rakendab LHV ka mitmeid eeskirju ja tavasid riskide vähendamiseks. Grupil on sisemised eeskirjad teatava tagatisklassi vastuvõetavuse või krediidiriski vähendamise kohta.

Tagatise väärtust hindab Grupp laenutaotlusprotsessi käigus ja hinnang vaadatakse perioodiliselt üle. Hinnangud tagatiste turuväärtusele põhinevad konservatiivsusprintsiibil, mis võtab arvesse tagatise liiki, asukohta, realiseerimise tõenäosust ja likviidsust.

Kinnisasjade hindamisel kasutatakse eksperdihinnanguid. Turuväärtuste ajakohasuse tagamiseks uuendatakse ärikinnisvara individuaalseid hinnanguid vähemalt üks kord aastas. Elukondliku ning muu homogeenset liiki kinnisvara puhul kasutatakse regulaarseks ümberhindluseks ka statistilisi indekseerimismudeleid.

Põhilised laenude ja ettemaksete tagatiste liigid on järgmised:

• hüpoteek;
• kommertspant;
• kauba pant;
• deposiit;
• krediidikindlustus;
• kaubeldavad väärtpaberid;
• noteerimata väärtpaberid;
• nõudeõiguse pant;
• Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA), Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) või Euroopa Investeerimisfondi garantii;
• akreditiiv;

• era- või juriidilise isiku käendus;
• sõidukid, masinad, õhusõidukid, seadmed jne.

Grupp eelistab selliseid tagatisi, mille puhul ei ole tugevat korrelatsiooni kliendi makseviivituse riski ja tagatise väärtuse vahel. Üldiselt peab panditav vara olema kindlustatud, tagatise eluiga peab olema pikem kui laenu tähtaeg ning tagatise turuväärtus peab ületama laenujääki.

Tagamata laene väljastatakse eraisikutele teatud summa ulatuses. Juriidilistele isikutele on see lubatud ainult sellisel juhul, kui rahavoogude prognoos näitab stabiilseid ja märkimisväärselt tugevaid rahavoogusid ja/või kliendi krediidirisk hinnatakse vastuvõetavaks.

Võimenduslaenude tagatisi jälgitakse igapäevaselt ja kui tagatise väärtus langeb, võetakse viivitamata meetmeid krediidikahju vältimiseks.

Tarbimislaene ja krediitkaardilaene väljastatakse ilma tagatiseta ning riske vähendatakse klientide maksekäitumise pideva seirega. Liising ja hüpoteeklaenud on alati ületagatud.

Seoses alatagatud ettevõttelaenudega tuleb arvesse võtta, et Grupp on hinnanud teatavate tagatiste (isiklikud käendused, kommertspandid) turuväärtust konservatiivselt.

2.2 Eeldatava krediidikahju mõõtmine

Standardiga IFRS 9 kehtestati kolmefaasiline mudel väärtuse languse määramiseks vastavalt vara krediidikvaliteedi muutusele pärast esmast kajastamist. Mudeli kokkuvõte on esitatud all.

Finantsinstrument, mis ei ole esmasel kajastamisel halvenenud krediidikvaliteediga, liigitatakse faasi 1 ning Grupp jälgib pidevalt selle krediidiriski.

Kui pärast esmast kajastamist on toimunud oluline krediidiriski suurenemine, liigitatakse finantsinstrument faasi 2, aga seda ei loeta veel halvenenud krediidikvaliteediga instrumendiks. Lisainformatsioon selle kohta, kuidas Grupp hindab krediidiriski olulist suurenemist, on esitatud peatüki "Riskijuhtimine" punktis 2.2.1 "Oluline krediidiriski suurenemine".

Juhul kui finantsinstrumendi krediidikvaliteet on halvenenud, liigitatakse see faasi 3. Lisainformatsiooni selle kohta, kuidas Grupp defineerib halvenenud krediidikvaliteedi ja makseviivituse, vt punktist 2.2.2 "Makseviivituse definitsioon ja halvenenud krediidikvaliteediga varad".

Faasis 1 olevate finantsinstrumentide eeldatavat krediidikahju mõõdetakse summas, mis on võrdne kehtivusajal eeldatava krediidikahju selle osaga, mis tuleneb võimalikest makseviivitustest järgmise 12 kuu jooksul.

Faasi 2 ja 3 instrumentide eeldatav krediidikahju arvutatakse kogu nende kehtivusajal eeldatava krediidikahju põhjal. Lisainformatsioon sisendite, eelduste ja hindamismeetodite kohta, mida kasutatakse eeldatava krediidikahju mõõtmiseks, on esitatud punktis 2.2.3 "Eeldatava krediidikahju mõõtmine – sisendite, eelduste ja hindamismeetodite selgitused".

Läbiv põhimõte eeldatava krediidikahju mõõtmisel IFRS 9 järgi on see, et arvesse tuleb võtta tulevikku vaatavat teavet. Punkt 2.2.4 "Tulevikku vaatava teabe lisamine eeldatava krediidikahju mudelisse" sisaldab selle kohta lähemat teavet.

Halvenenud krediidikvaliteediga ostetud või tekkinud finantsvarad on finantsvarad, mis on esmasel kajastamisel halvenenud krediidikvaliteediga. Nende eeldatav krediidikahju kajastatakse alati kehtivusajal eeldatava krediidikahjuna (käsitletakse sarnaselt faasiga 3).

Alljärgnev joonis võtab kokku allahindlusvajaduse vastavalt standardile IFRS 9 (v.a halvenenud krediidikvaliteediga ostetud või tekkinud finantsvarad):

Krediidikvaliteedi muutus pärast esmast kajastamist
Faas 1	Faas 2	Faas 3
(Esmane kajastamine)	(Krediidiriski oluline suurenemine pärast esmast kajastamist)	(Halvenenud krediidikvaliteediga varad)
12 kuu eeldatav krediidikahju	Kehtivusajal eeldatav krediidikahju	Kehtivusajal eeldatav krediidikahju

Järgnev osa käsitleb Grupi poolt standardi nõuete täitmisel kasutatud peamisi hinnanguid ja eeldusi.

2.2.1 Oluline krediidiriski suurenemine

Grupi hinnangul on finantsinstrumendi krediidirisk oluliselt suurenenud, kui on täidetud üks või mitu järgnevalt välja toodud kvantitatiivsetest või kaitsemeetme (backstop) kriteeriumidest:

Kvantitatiivsed kriteeriumid

Järelejäänud kehtivusaja makseviivituse tõenäosus (PD) aruandekuupäeva seisuga on võrreldes riskipositsiooni esmase kajastamise aruandekuupäevaga suurenenud, kui see ületab alljärgnevas tabelis toodud piirmäärasid:

Kehtivusaja PD esmasel kajastamisel	Oluliseks hinnatav kehtivusaja PD suurenemine aruan dekuupäeva seisuga
X%	≥100 baaspunkti
Ja	Praegune kehtivusaja PD/esialgne kehti
	vusaja PD > 2,50+exp(0,45-50,00*esialgne
	kehtivusaja PD)

Valemi illustreerimiseks on esitatud olulise krediidiriski suurenemise (SICR) kõver järgneval graafikul. Lisaks kõverale peab kehtivusaja PD absoluutne kasv olema vähemalt 100 baaspunkti. SICR-i kõver näitab esialgse PD ja olulisuse piirmäära suhet (PD kasv kordades) olulise makseviivituse riski suurenemise tuvastamiseks.

Piimäärad põhinevad hinnangutel, kuidas muutub instrumendi kehtivusaja PD enne makseraskustesse sattumist. Kehtivusaja PD loomuliku liikumise leidmiseks, mis ei näita krediidiriski olulist suurenemist, on kehtivusaja PD-d hinnatud ka selliste instrumentide puhul, mis hiljem ei sattu makseraskustesse.

Krediidiriski olulist suurenemist (SICR) võivad täiendavalt näidata hüpoteeklaenu laenu ja väärtuse suhe, absoluutne 12 kuu PD tase ning sisemised ja välised võlad.

Kaitsekord

IFRS 9 kohaselt kehtib vaidlustatav eeldus, et krediidirisk on oluliselt suurenenud juhul, kui lepingulised maksed on tasumata rohkem kui 30 päeva pärast maksetähtpäeva. Kaitsekorda (backstop) rakendatakse juhul, kui laenuvõtja lepingujärgsed maksed on rohkem kui 30 päeva tähtaja ületanud, mida käsitatakse finantsinstrumendi krediidiriski olulise suurenemisena.

Kvalitatiivsed kriteeriumid

Krediidirisk loetakse oluliselt suurenenuks ka siis, kui riskipositsiooni on makseraskuste tõttu restruktureeritud või see on jälgimisnimekirjas.

Madala krediidiriski erand

Grupp on kasutanud madala krediidiriski erandit rahale ja nostrokontodele, mis vastavad likviidsusportfelli kriteeriumidele.

2.2.2 Makseviivituse definitsioon ja halvenenud krediidikvaliteediga varad

Grupp defineerib finantsinstrumendi staatust makseviivitusena ja see vastab täielikult halvenenud krediidikvaliteediga vara mõistele, kui vara suhtes kehtib üks või mitu allpool kirjeldatud kriteeriumi:

Kvantitatiivsed kriteeriumid

Laenuvõtja on ületanud olulisuse piirmäära, kui ta on 90 päeva järjest makseviivituses.

Kvalitatiivsed kriteeriumid

Järgnevalt on välja toodud asjaolud, mis võivad viidata sellele, et klient pole suuteline võlgnevust täies ulatuses tasuma:

• esineb märke makse laekumise ebatõenäolisusest, mis näitab, et laenuvõtja on märkimisväärsetes rahalistes raskustes;
• majanduslike raskuste tõttu on toimunud restruktureerimine;
• varasema makseraskuste tõttu restruktureerimise katseajal on rakendatud täiendavaid võla restruktureerimise meetmeid;
• leping on lõpetatud.

Ülaltoodud kriteeriumeid on rakendatud kõikidele Grupi finantsinstrumentidele ja need on kooskõlas makseviivituse definitsiooniga, mida kasutatakse sisemisel krediidiriski juhtimisel. Makseviivituse definitsiooni on läbivalt kasutatud Grupi eeldatava krediidikahju (expected credit loss, ECL) arvutamisel PD (probability of default, makseviivituse tõenäosus), EAD (exposure at default, riskipositsioon makseviivituse hetkel) ja LGD (loss given default, makseviivitusest tingitud kahjumäär) mudelite koostamiseks.

Makseviivituse staatuse määramisel kasutatakse nii ettevõtte- kui ka jaelaenude portfellide puhul kliendipõhist lähenemist.

Kui instrument ei vasta terve katseaja jooksul ühelegi makseviivituse kriteeriumile, siis ei ole instrument enam makseviivituse staatuses. Katseaeg peaks kestma vähemalt kolm kuud alates hetkest, mil instrument ei vastanud enam makseviivituse kriteeriumidele.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud laenudele tuleb makseviivituse staatusest ümberklassifitseerimisel erilist tähelepanu pöörata, kuna viivises päevade arvestus toimub muudetud maksegraafiku alusel ning laen jääb restruktureerimisele, kuni see on täielikult tagasi makstud. Seetõttu on selliste laenude katseaeg vähemalt üks aasta alates:

• restruktureerimismeetmete pikendamisest;
• makseviivituse kajastamisest, või;
• restruktureerimise kokkuleppes sisalduva maksepuhkuse lõpust, sõltuvalt sellest, mis toimub viimasena.

2.2.3 Eeldatava krediidikahju mõõtmine – sisendite, eelduste ja hindamismeetodite selgitused

Eeldatava krediidikahju mudeli eesmärk on arvutada 12 kuu ja kehtivusaja eeldatav krediidikahju, mis:

• on neutraalne ehk ei peegelda liigset konservatiivsust ega optimismi;
• on tõenäosusega kaalutud summa, mis on arvestatud vastavalt kolmele allahindamise stsenaariumile (baas-, positiivne ja negatiivne stsenaarium);
• kajastab raha ajaväärtust;
• kasutab mõistlikku ja põhjendatud teavet minevikusündmuste, praeguste tingimuste ning prognoositud majandustingimuste kohta.

Grupi eeldatava krediidikahju mudel järgib laialdaselt kasutatavat marginaalkahjumite summa meetodit, kus eeldatav krediidikahju arvutatakse marginaalkahjumite summana, mis tekivad igas ajaperioodis (kuus) aruandekuupäevast alates. Marginaalkahjumid tulenevad individuaalsetest riskiparameetritest (PD, LGD, EAD), mis prognoosivad riskipositsioone ja kahjusid makseviivituse puhul ning iga perioodi makseviivituse tõenäosuse marginaalväärtust (PD ajaperioodide t ja t+1 vahel).

Eeldatava krediidikahju (ECL) arvutused põhinevad järgmisel neljal komponendil:

• makseviivituse tõenäosus (PD) on hinnang sellele, kui suure tõenäosusega kindlaksmääratud aja jooksul instrument satub makseviivitusse;
• riskipositsioon makseviivituse hetkel (EAD) on hinnang tulevikus makseviivituse tekkimise hetkel kehtivale riskipositsioonile, mis võtab arvesse aruandekuupäevale järgnevaid eeldatavaid muutusi, sh põhiosa ja intressi tagasimakseid ning valmisolekulaenude kasutamist;
• makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD) on makseviivituse korral tekkiva kahju hinnang. Selle aluseks on saadaolevate lepinguliste rahavoogude ja LHV eeldatavate rahavoogude (sh tagatistest saadud rahavoogude) vahe. LGD kajastatakse protsendina EAD-st;
• diskontomäära kasutatakse eeldatava kahju diskonteerimiseks nüüdisväärtusesse aruandekuupäeva seisuga.

Matemaatiliselt väljendatakse prognoosiperioodi T (12 kuud või kehtivusaeg, sõltuvalt sellest, kas arvutatakse 12 kuu või kehtivusaja hinnangut) ECL-i summat järgmiselt:

$$ECL_T = \sum_{t=1}^{T} PD_t \ast LGD_t \ast EAD_t \ast d_t$$

kus:

t = 0 T – ühekuuline periood prognoosiperioodi T raames 12 kuu ECL-i hindamiseks T = 12 kuud kehtivusaja ECL-i hindamiseks T = laenu eeldatav kehtivusaeg PDt – marginaal-PD kuu t puhul LGDt – eeldatav LGD kuu t puhul EADt – riskipositsiooni summa, sh eeldatavad valmisolekulaenude kasutamised, kuu t puhul dt – diskontomäär kuu t puhul

Diskontomäär on fi nantsinstrumendi sisemine intressimäär või selle ligikaudne väärtus.

Makseviivituses riskipositsioonidele arvutatakse ECL järgmiselt:

$$ECL_T \sum_{t=1}^{T} LGD_t \bullet Riskkipositsioon_t \star d_t$$

Iga riskidimensioon (PD, LGD, EAD) on kaetud pangasiseselt välja töötatud reitingu- ja hindamismudelitega. Need mudelid on välja töötatud äri- ja krediidijuhtimise eesmärgil.

Eeldatava krediidikahju mudeli eesmärk on muuta juba olemasolevate riskiparameetrite väärtused tulevikku suunatud konkreetse ajahetke hinnanguteks ja kasutada neid eeldatava krediidikahju arvutamisel.

	IFRS 9 parameetrid
PD	• 12 kuu PD; kehtivusaja PD, disagregeeritud täpsemateks marginaaltõenäosusteks allperioodidele
	• Tulevikku vaatav konkreetse ajahetke hinnang, mis peegeldab praegusi ja tulevasi majandustingi musi ja erinevaid võimalikke tulemusi tulevikus
	• Ei ole rakendatud regulatiivseid piirmäärasid ega konservatiivsusmarginaali
LGD	• Neutraalsed konkreetse ajahetke prognoosid
	• Võtab arvesse praegusi ja tulevasi majandustingimusi ja erinevaid võimalikke tulemusi tulevikus
	• Sissenõutud maksed on diskonteeritud, kasutades diskontomäärana sisemist intressimäära
	• Ei ole rakendatud regulatiivseid piirmäärasid ega konservatiivsusmarginaali
CCF/EAD	• Peegeldab eeldatavaid laenujäägi muutusi laenu kehtivusaja jooksul, sh laenugraafi ku järgseid makseid ja ettemakseid
ECL	• Rahavoo puudujäägi nüüdisväärtus (PV). Faas 1: 12 kuu PD. Faas 2: kehtivusaja PD. Faas 3: PD = 100%

Järgnevates osades on selgitatud, kuidas on olemasolevaid mudeleid eeldatava krediidikahju arvutamisel kasutatud. Samuti on detailsemalt lahti seletatud kõik riskidimensioonid.

Reitingu- ja hindamismudelitest tuleneva PD lisamine eeldatava krediidikahju mudelisse

IFRS 9 kohaseks eeldatava krediidikahju arvutamiseks on vajalikud tulevikku vaatavad 12 kuu ja kehtivusaja konkreetse ajahetke hinnangud ning marginaal-PD, mitte ajalooline või pikaajaline keskmine 12 kuu PD (mudeli PD).

Mudeli PD teisendamine (PD mudel) toimub alljärgnevalt:

Järgmisena konverteeritakse 12 kuu konkreetse ajahetke hinnang kehtivusaja PD-ks ja marginaal-PD-ks. Selleks kasutatakse segmendipõhist standardset makseviivituse kõverat, mis annab eeldatava makseviivituse ajastuse riskipositsiooni ülejäänud kehtivusaja jooksul.

Viimasena arvutatakse kehtivusaja PD-d igale tulevasele ajahetkele kuni riskipositsiooni eeldatava kehtivusaja lõpuni.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD) lisamine põhimudelitest eeldatava krediidikahju mudelisse

LGD puhul erineb LGD põhimudelite kasutamine olenevalt sellest, kas tegemist on tagatud või tagamata laenuga.

Tagatud laenu tagatud osa puhul arvutatakse LGD tagatise hinnangulise kiirrealiseerimisväärtuse alusel.

Tagamata riskipositsioonide ja tagatud riskipositsioonide tagamata osade LGD arvutatakse portfellide ajaloolise statistika alusel.

Järgmisena lisatakse nii tagatud kui ka tagamata LGD-dele makromajanduslikud stsenaariumid, lähtudes vastavast allahindlusstsenaariumist.

Krediidi ümberhindlusteguri (CCF) hinnangute lisamine põhimudelitest eeldatava krediidikahju mudelisse

Sisemine CCF-i hinnang lisatakse otse eeldatava krediidikahju mudelisse ja seda kasutatakse EAD (riskipositsioon makseviivituse hetkel) arvutamisel. Krediidi ümberhindlustegurit ei ole vaja täiendavalt korrigeerida, sest sisemine hinnang ei sisalda konservatiivsusmarginaali, samuti ei tehta kogu tsüklit või langust arvestavaid korrigeerimisi.

2.2.4 Tulevikku vaatava teabe lisamine eeldatava krediidikahju mudelisse

Tulevikku vaatava teabe lisamiseks eeldatava krediidikahju mõõtmisse, et võtta arvesse ka erinevaid võimalikke tulevikutingimusi, arvutatakse tõenäosusega kaalutud ECL-i summad vastavalt kolmele allahindlusstsenaariumile (baas-, positiivne ja negatiivne stsenaarium). Muu hulgas toob selline lähenemine esile mittelineaarsed suhted alternatiivsete stsenaariumide ja eeldatava krediidikahju vahel.

Matemaatiliselt:

kus:

Pbaas, Ppos, Pneg – vastavalt baas-, positiivse ja negatiivse stsenaariumi tõenäosused

ECLbaas, ECLpos, ECLneg – eeldatava krediidikahju summa, mis on arvutatud iga stsenaariumi kohta

ECL tuletatakse iga stsenaariumi korral üldisest valemist, kasutades stsenaariumipõhiseid riskiparameetrite väärtusi. Tõenäosusega kaalutud kehtivusaja PD hinnang krediidiriski olulise suurenemise hindamiseks arvutatakse samamoodi:

$$PD = p_{baas} \ast PD_{baas} + p_{pos} \ast PD_{pos} + p_{neg} \ast PD_{neg}$$

kus:

PDbaas, PDpos, PDneg – kehtivusaja PD hinnang vastavalt igale stsenaariumile

Eraisikute krediidiportfellide jaoks valitud näitajad

Järgmine tabel annab ülevaate eraisikute krediidiportfellide jaoks valitud makronäitajate osakaalust.

	Osakaal
Euribor + marginaal	29%
Kinnisvarahinnaindeksi tõus	14%
Majapidamiste tarbimise kasv	19%
SKP reaalkasv	17%
Töötuse määr	21%
Kokku	100%

Märkus. Iga näitaja osakaal arvestatakse vastavalt näitaja kaaludele.

Ettevõtete valitud näitajad

Ettevõtete puhul on arvesse võetud erinevaid makromajanduslikke ja sektoripõhiseid näitajaid. Analüüs viidi läbi kahe jaotuse alusel:

• 1) NACE Rev.2 klassifikaatori tähtkoodidel põhinevad laiad majandussektorid ja;
• 2) NACE Rev.2 klassifikaatori madalama tasandi numbrilistel koodidel põhinevad alamsektorid.

Analüüsi põhjal tehti järgmised järeldused:

• Kõiki sektoreid mõjutab samasugune krediiditsükkel ning suuri sektoriüleseid majanduslikke raskusi kogetakse samaaegselt. Siiski on teatud erinevused tööstusharude alamsektorite vahel (nt tootmises).
• On ainult mõned muutujad, mis "töötavad". Muutujad, mille põhjal saab teha järeldusi, töötavad enamiku tööstusharude puhul üldiselt sarnaselt:
  • SKP kasv, mis selgitab majanduse üldist olukorda,
  • käibe muutus,
  • töötajate arvu muutus.
• Testiti ka kasumi/kahjumi muutust tööstusharus, mis aga oli makseviivituse riski olulise muutuse kohta järelduste tegemiseks liiga volatiilne näitaja.
• On mõned makronäitajad, mis on olulised teatud tööstusharus, alamsektoris ja/või alamsektorite rühmas, isegi kui korrelatsioone on keeruline näidata väheste vaatluste ja/või suhteliselt lühikese vaatlusperioodi tõttu. Näiteks:
  • eksporditingimused ekspordile orienteerunud sektorite jaoks, nagu metalli- ja keemiatoodete ning elektroonikaseadmete tootmine,
  • rahvastiku kasv ja sissetulekute kasv elamukinnisvara sektori jaoks,
  • majapidamiste tarbimise kasv sisetarbimisele orienteeritud tööstusharude jaoks, nagu jaekaubandus.
• Kokkuvõttes valiti ettevõtete jaoks näitajaks brutolisandväärtus tööstusharude kaupa, arvestades mitmesuguseid eeldusi:
  • täheldatud korrelatsioon makseviivituse määrade lähenditega;
  • sektori tasandil on eelistatud näitaja SKP, mis on brutolisandväärtusele lähedane näitaja;
  • makromajandusanalüütikul on seda kergem prognoosida kui alternatiivseid näitajaid.

Majanduslike muutujatega seotud eeldused

Vähemalt kord aastas koostatakse sisemised makromajanduslikud stsenaariumid (prognoosid) ja näitajad (sh ettevõttelaenude portfelli PD ja LGD hinnangud) finantsriski osakonnas, konsulteerides ka makromajandusanalüütikute ja spetsialistidega krediidijuhtimise, äri- ja finantsüksustest.

Makromajanduslikku arengut jälgitakse kvartaalselt, kui vastavad andmed avalikustatakse. Prognoose uuendatakse jooksvalt, et tagada õigeaegselt uue tulevikku vaatava informatsiooni lisamine eeldatava krediidikahju hinnangutesse.

Allahindluste moodustamise stsenaariume ja stsenaariumide märkimisväärseid ajakohastamisi arutatakse riskikomitees ja need kinnitab riskijuht.

Kõige olulisemad aruandeperioodi lõpu eeldused eeldatava krediidikahju hinnangu arvutamiseks seisuga 31. detsember 2024 on esitatud järgmises tabelis. Kõikide portfellide puhul kasutati baas-, positiivset ja negatiivset stsenaariumi.

Ettevõtete eeldatava krediidikahju hinnangu eeldused seisuga 31.12.2024

			Baasstsenaarium		Negatiivne stsenaarium	Positiivne stsenaarium
Üldised makromajanduslikud näitajad	2024E	2025E	2026E	2025E	2026E	2025E	2026E
SKP reaalkasv, %	-0,7%	1,6%	2,9%	0,8%	2,3%	1,9%	3,0%
Majapidamiste tarbimine, %	-0,1%	1,6%	2,6%	0,8%	2,1%	2,8%	2,7%
Valitsussektori tarbimine, %	1,5%	-3,4%	1,6%	-4,2%	1,0%	-1,0%	1,8%
Kapitali kogumahutus põhivarasse, %	-4,0%	4,2%	1,1%	3,7%	0,6%	4,3%	2,0%
Toodete ja teenuste eksport, %	-0,8%	3,4%	3,8%	2,4%	3,3%	3,2%	3,6%
Toodete ja teenuste import, %	0,5%	3,2%	2,8%	2,2%	2,3%	3,5%	3,4%
Nominaalne SKP, miljonites eurodes	39 161	41 132	43 404	40 585	42 266	41 126	43 334
SKP deflaator, % muutus	3,4%	3,4%	2,6%	3,2%	1,8%	2,9%	2,3%
Tarbijahinna tõus, %	3,6%	4,3%	3,6%	5,1%	4,4%	3,7%	3,3%
Töötuse määr, %	7,6%	7,3%	6,9%	7,8%	7,7%	6,7%	5,9%
Tööhõive muutus, %	0,2%	-0,3%	0,1%	-0,7%	0,0%	0,0%	0,4%
Netokuupalga tõus, %	6,2%	2,1%	12,1%	1,7%	11,5%	3,0%	13,1%
Kinnisvarahinnaindeksi tõus, %	-2,0%	0,0%	2,0%	-5,0%	0,0%	2,0%	4,0%
6 kuu Euribor	3,5%	2,0%	1,9%	2,5%	2,2%	2,0%	1,7%
Pankade laenumarginaalid uutele laenudele	2,2%	2,1%	2,2%	2,0%	2,1%	2,2%	2,2%

Nominaalkasv	Baasstsenaarium			Negatiivne stsenaarium		Positiivne stsenaarium
Brutolisandväärtus sektorite lõikes, aastane muutus	2024E	2025E	2026E	2025E	2026E	2025E	2026E
Kokku – kõik NACE tegevusalad	1,7%	5,1%	5,6%	3,4%	4,2%	5,3%	6,0%
Põllumajandus, metsandus, kalandus	0,6%	5,7%	3,2%	2,1%	2,7%	5,1%	2,9%
Tööstussektor, v.a ehitus	-6,2%	4,1%	4,5%	1,3%	2,4%	4,1%	4,5%
Tööstussektor, v.a ehitus ja tootmine (enamasti energiaga seotud)	-12,6%	3,5%	4,6%	1,2%	2,9%	3,2%	4,8%
Tootmine	-4,0%	4,3%	4,5%	1,3%	2,3%	4,4%	4,5%
Ehitus	-0,4%	1,7%	3,5%	1,6%	2,3%	2,5%	4,7%
Hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus, toitlustus	-0,5%	4,7%	4,3%	1,8%	3,5%	4,9%	5,6%
Info ja side	12,5%	9,4%	9,7%	9,1%	8,6%	10,2%	9,3%
Finants- ja kindlustustegevus	14,9%	10,3%	9,4%	7,8%	8,3%	10,6%	10,0%
Kinnisvaraalane tegevus	-2,2%	2,4%	4,1%	1,8%	2,9%	2,9%	5,1%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused	-0,2%	3,3%	5,6%	2,5%	2,8%	3,5%	4,6%
Avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	8,4%	5,8%	6,6%	5,1%	5,6%	6,1%	7,2%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg, muud teenindavad tegevused, majapidamiste tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioo- nide ja üksuste tegevus	2,4%	4,2%	5,1%	3,9%	3,1%	4,9%	4,9%

Majanduslike stsenaariumide kaalud olid järgmised:

Majanduslike stsenaariumide kaalud

	Baasstse- naarium	Negatiivne stsenaarium	Positiivne stsenaarium
Seisuga 31.12.2024	60%	25%	15%
Seisuga 31.12.2023	60%	25%	15%

Kõige olulisemad aruandeperioodi lõpu eeldused eeldatava krediidikahju hinnangu arvutamiseks seisuga 31. detsember 2023 on esitatud järgmises tabelis. Kõikide portfellide puhul kasutati baas-, positiivset ja negatiivset stsenaariumi

Ettevõtete eeldatava krediidikahju hinnangu eeldused seisuga 31.12.2023

		Baasstsenaarium		Negatiivne stsenaarium	Positiivne stsenaarium
Üldised makromajanduslikud näitajad	2024E	2025E	2024E	2025E	2024E	2025E
SKP reaalkasv, %	-0,4%	3,2%	-1,0%	2,0%	0,0%	4,0%
Majapidamiste tarbimine, %	0,1%	3,3%	-0,5%	2,5%	0,5%	3,9%
Valitsussektori tarbimine, %	3,5%	-1,1%	-1,0%	0,0%	4,5%	0,0%
Kapitali kogumahutus põhivarasse, %	-5,0%	5,6%	-7,0%	3,6%	-3,0%	7,5%
Toodete ja teenuste eksport, %	-1,3%	3,5%	-2,3%	1,5%	0,0%	4,0%
Toodete ja teenuste import, %	-3,1%	3,2%	-4,5%	1,5%	0,0%	4,5%
Nominaalne SKP, miljonites eurodes	39 100	41 319	39 345	41 537	39 286	41 756
SKP deflaator, % muutus	4,3%	2,4%	5,7%	3,5%	3,8%	2,2%
Tarbijahinna tõus, %	3,4%	1,9%	5,0%	4,0%	3,0%	1,7%
Töötuse määr, %	9,0%	8,1%	9,5%	8,5%	6,7%	6,5%
Tööhõive muutus, %	-3,3%	0,1%	-3,9%	0,0%	-1,9%	1,0%
Netokuupalga tõus, %	4,2%	4,3%	3,6%	3,8%	4,6%	5,3%
Kinnisvarahinnaindeksi tõus, %	-5,0%	5,0%	-6,0%	3,0%	-3,0%	5,5%
6 kuu Euribor	3,3%	2,5%	3,5%	3,3%	3,2%	2,4%
Pankade laenumarginaalid uutele laenudele	2,5%	2,5%	2,5%	2,5%	2,5%	2,5%

Nominaalkasv

	Baasstsenaarium Negatiivne stsenaarium		Positiivne stsenaarium
Brutolisandväärtus sektorite lõikes, aastane muutus	2024E	2025E	2024E	2025E	2024E	2025E
Kokku – kõik NACE tegevusalad	4,8%	6,6%	5,8%	8,3%	4,7%	7,7%
Põllumajandus, metsandus, kalandus	-0,5%	5,7%	0,2%	5,6%	1,7%	6,3%
Tööstussektor, v.a ehitus	3,9%	6,3%	7,8%	6,2%	5,1%	6,3%
Tööstussektor, v.a ehitus ja tootmine (enamasti ener giaga seotud)	3,9%	3,7%	12,5%	3,7%	3,8%	6,3%
Tootmine	3,9%	7,5%	5,6%	7,4%	5,7%	6,3%
Ehitus	7,7%	9,4%	2,7%	19,8%	7,4%	8,1%
Hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus, toitlustus	4,5%	6,3%	8,9%	9,1%	4,4%	6,9%
Info ja side	6,7%	7,8%	6,1%	8,4%	7,3%	7,7%
Finants- ja kindlustustegevus	6,3%	0,9%	7,1%	0,8%	1,4%	7,3%
Kinnisvaraalane tegevus	5,1%	7,6%	7,2%	7,5%	5,6%	8,3%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused	5,2%	8,9%	6,0%	8,8%	5,8%	9,5%
Avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	4,6%	5,7%	1,0%	8,6%	2,4%	9,4%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg, muud teenindavad tegevused, majapidamiste tegevus ning eksterrito riaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus	2,0%	6,6%	2,3%	8,0%	3,8%	6,3%

2.2.5 Laenunõuete allahindlus

Perioodi nõuete allahindlust mõjutavad erinevad tegurid, mida on kirjeldatud allpool:

• faaside 1, 2 ja 3 vahelised liikumised finantsinstrumentide krediidiriski olulise suurenemise (või vähenemise) või perioodi jooksul halvenenud krediidikvaliteedi alusel ning sellest tingitud liikumised 12 kuu ja kehtivusaja ECL-i vahel;
• täiendavad allahindlused perioodi jooksul kajastatud uutele finantsinstrumentidele ja mahakantud instrumentide allahindluste tühistamised;
• mudelite sisendite regulaarsest uuendamisest tingitud PD, EAD ja LGD muutuste mõju ECL-i mõõtmisele;
• mudelite ja eelduste muutuste mõju ECL-i mõõtmisele;
• diskonteerimise tühistamine ECL-is seoses aja möödumisega, kuna ECL-i mõõdetakse nüüdisväärtuse baasil;
• välisvaluutas kajastatud varade ümberarvestused ja muud liikumised;
• finantsvarad, mille kajastamine on perioodi jooksul lõpetatud ja perioodi jooksul mahakantud varadega seotud allahindluste mahakandmised (vt punkt 2.2.6).

Modelleeritud tulemuse suhtes võib kohaldada mudeli ülekatet, et võtta arvesse mudeliga hõlmamata tegurite hinnangulist mõju. Seisuga 31. detsember 2024 kohaldati mudeli 3,7 miljoni euro suurust ülekatet, et võtta arvesse 2025. aastaks kavandatud eeldatava krediidikahju hindamismetoodika muudatuste eeldatavat mõju. Ülekatet rakendati, et kajastada krediidiliinide eeldatava tagasimaksetähtajaga seotud kohandusi ja nende mõju eeldatava krediidikahju arvutustele.

Individuaalsetel hinnangutel põhinevate allahindluste moodustamiseks kasutatakse diskonteeritud rahavoo meetodit. Laenu allahindluse summa mõõdetakse laenupositsiooni raamatupidamisväärtuse ja sisemise intressimääraga diskonteeritud eeldatavate tulevaste rahavoogude vahena. Individuaalsete allahindluse hinnangute määramisel suhtutakse konservatiivselt selliste juriidiliste isikute vastu olevatesse nõuetesse, kes on liigitatud mittetöötavate nõuetega (maksejõuetus, reiting 13) klientideks, kui laenumaksed pole tähtaegselt tasutud ja/või kui esineb suur ebakindlus, et tagatise realiseerimisest eeldatavalt saadavatest rahavoogudest ei piisa laenu põhiosa ja intressimaksete raamatupidamisväärtuse katmiseks.

Mittetöötavaks muutunud laenude allahindluse miinimummäärad

Määrusega (EL) 2019/630, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013, on kehtestatud viivisnõuete kahju miinimumkatte nõuded. Eesmärk on tagada, et pankadel on piisavalt rahalisi vahendeid, et katta võimalikku kahju, mis tuleneb laenudest, mille täielik tagasimaksmine on ebatõenäoline. Määrusega määratakse eelnevalt kindlaks viivisnõuete allahindluste miinimumtasemed sõltuvalt makseviivituses olevate aastate arvust. Määruse kohaselt tuleks kõigi viivisnõuete suhtes kohaldada järgmisi allahindluse miinimummäärasid (nõude protsendina):

	Makseviivitus aastates
Lepingu liik	1	2	3	4	5	6	7	8	9	10
Tagamata nõue			100	100	100	100	100	100	100	100
Tagatud (kinnisvaratagatisega)				25	35	55	70	100	100	100
Tagatud (muu tagatisega)				25	35	55	80	100	100	100
Ekspordi krediidigarantii / kindlustus								100	100	100

Kui mittetöötav nõue on ainult osaliselt tagatud, käsitatakse mittetöötava nõude tagamata osa tagamata nõudena ja selle osa suhtes kohaldatakse tagamata nõude allahindluse määra.

2.2.6 Mahakandmise poliitika

Grupp kannab finantsvarad täielikult või osaliselt maha, kui ta on kasutanud kõiki sissenõudmise võimalusi ning jõudnud järeldusele, et laekumist ei ole põhjendatud eeldada. Mahakandmine tähendab kajastamise lõpetamist.

Asjaolud, mis näitavad, et laekumist ei ole põhjendatud eeldada, hõlmavad muu hulgas seda, (i) kui Grupp lõpetab sissenõudmistegevused ja (ii) kui Grupi sissenõudmismeetodiks on tagatise realiseerimine, aga tagatise väärtus on selline, et see eeldatavasti nõuet ei kata.

Kui Grupil ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas rakendada meetmeid diskonteeritava nõude sissenõudmiseks, hinnatakse nõue mittetöötavaks ja eemaldatakse finantsseisundi aruandest. Kui nõue hiljem laekub, kajastatakse laekumine tuluna.

Vähemalt üks loetletud tingimustest peab olema täidetud, et liigitada vastava tooteklassi nõue lootusetuks.

Krediitkaardid, tarbimislaenud ja järelmaks

• 12 kuu jooksul pärast kliendi maksejõuetuks tunnistamist ei ole toimunud olulist laekumist ning kohtumenetlus võlgnevuste sissenõudmiseks on lõpetatud Grupi kahjuks või klient ei täida kohtuotsust.
• Kliendile on kuulutatud pankrot või klient on kuulutatud maksejõuetuks.
• Kohus on kinnitanud võla restruktureerimise kava (kavas kajastatud nõue on väiksem kui tegelik nõue).
• Seoses väljastatud krediidiga on algatatud kriminaalmenetlus või krediidi saamiseks on kasutatud pettust.
• Klient on surnud ning pärast pärandi inventuuri kuulutatakse välja pankrot.
• Kohtutäiturile edastatud nõudega seotud kliendil on välismaine aadress või aadress puudub.

Liising, era- ja ärilaenud

• Klient ei hüvita vabatahtlikult Grupile nõudeid, mis on tekkinud esialgse nõude ja tagatise realiseerimise summade erinevusest.

2.2.7 Finantsvarade muutmine

Mõnikord muudab Grupp klientidele antud laenude tingimusi läbirääkimiste tulemusena või selleks, et raskustes olevat laenu maksimaalselt sisse nõuda.

Sellised restruktureerimistegevused hõlmavad maksetähtaja pikendamist, maksepuhkusi ja maksete sissenõudmisest loobumist. Restruktureerimispoliitika ja -tavad põhinevad näitajatel või kriteeriumidel, mis juhtkonna hinnangul viitavad sellele, et maksed tõenäoliselt jätkuvad. Neid põhimõtteid vaadatakse pidevalt üle. Restruktureerimist kasutatakse kõige sagedamini tähtajaliste laenude puhul.

Selliste varade muutmisjärgset makseviivituse riski hinnatakse aruandekuupäeval ja võrreldakse esmasel kajastamisel algsetel tingimustel esinenud riskiga, kui muutmine ei ole oluline ja seega ei too kaasa esialgse vara kajastamise lõpetamist.

Grupp jälgib muudetud varade hilisemat toimimist. Grupp võib otsustada, et pärast restruktureerimist on krediidirisk oluliselt vähenenud, nii et varad liigitatakse faasist 3 või 2 (kehtivusaja ECL) faasi 1 (12 kuu ECL). See kehtib ainult selliste varade puhul, mis on toiminud vastavalt uutele tingimustele nõuetekohaselt vähemalt üks aasta või kauem.

2.3 Krediidiriski positsioonid

Järgmised tabelid sisaldavad ülevaadet finantsinstrumentide krediidiriski positsioonidest. Finantsvarade brutoraamatupidamis-väärtus väljendab ühtlasi Grupi maksimaalset avatust nende varadega seotud krediidiriskile. Täiendavat teavet selle kohta, kuidas mõõdetakse eeldatavat krediidikahju ja kuidas on määratletud kolm faasi, leiab punktist 2.2 "Eeldatava krediidikahju mõõtmine".

2.3.1 Riskikontsentratsioon

Finantsvarade ja -kohustiste geograafiline jaotus seisuga 31.12.2024

tuhandetes eurodes	Lisa	Eesti	Saksamaa	Muu EL	USA	ÜK	Muud	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpan kadele ja investeerimisühingutele	9	2 965 435	0	412 219	14 143	425 221	1 287	3 818 305
Finantsvarad õiglases väärtuses	10	8 094	896	16 452	427	401	2	26 272
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses	11	201 148	0	82 385	0	0	0	283 533
Laenud ja nõuded klientidele	12	4 156 287	1 164	38 344	660	349 333	6 305	4 552 093
Muud nõuded klientidele	14	4 736	0	0	0	0	0	4 736
Varad kindlustuslepingutest		2 044	0	0	0	0	0	2 044
Varad edasikindlustuslepingutest		89	0	0	0	0	0	89
Muud finantsvarad	15	181	0	0	100	0	0	281
Finantsvarad kokku		7 338 014	2 060	549 400	15 330	774 955	7 594	8 687 353
Klientide hoiused	17	4 557 895	8 798	1 332 356	34 694	915 475	60 892	6 910 110
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	0	0	927 686	0	0	0	927 686
Allutatud kohustised	20	126 256	0	0	0	0	0	126 256
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	18	50 015	0	0	0	4 778	0	54 793
Kohustised kindlustuslepingutest	28	15 258	0	0	0	0	0	15 258
Kohustised edasikindlustuslepingutest		1 499	0	0	0	0	0	1 499
Finantskohustised õiglases väärtuses	10	24	0	0	0	0	0	24
Finantskohustised kokku		4 750 947	8 798	2 260 042	34 694	920 253	60 892	8 035 626

Finantsvarade ja -kohustiste geograafiline jaotus seisuga 31.12.2023

tuhandetes eurodes	Lisa	Eesti	Saksamaa	Muu EL	USA	ÜK	Muud	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpan kadele ja investeerimisühingutele	9	2 444 445	0	367 348	27 363	280 092	146	3 119 394
Finantsvarad õiglases väärtuses	10	8 998	6	9 140	303	1	5	18 453
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses	11	166 205	0	155 683	0	0	0	321 888
Laenud ja nõuded klientidele	12	3 448 545	845	25 917	560	80 913	5 011	3 561 791
Muud nõuded klientidele	14	20 059	0	0	0	0	0	20 059
Varad edasikindlustuslepingutest		1 291	0	0	0	0	0	1 291
Varad kindlustuslepingutest		67	0	0	0	0	0	67
Muud finantsvarad	15	173	0	0	100	0	0	273
Finantsvarad kokku		6 089 783	851	558 088	28 326	361 006	5 162	7 043 216
Klientide hoiused	17	4 056 689	132 432	1 023 330	72 933	402 667	42 954	5 731 005
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	0	0	563 728	0	0	0	563 728
Allutatud kohustised	20	126 653	0	0	0	0	0	126 653
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	18	73 736	0	0	0	7 389	0	81 125
Kohustised kindlustuslepingutest	28	13 586	0	0	0	0	0	13 586
Kohustised edasikindlustuslepingutest		1 188	0	0	0	0	0	1 188
Finantskohustised õiglases väärtuses	10	1 843	0	0	0	0	0	1 843
Finantskohustised kokku		4 273 695	132 432	1 587 058	72 933	410 056	42 954	6 519 128

2.3.2 Antud laenude jaotus tööstusharude alusel

Antud laenude jaotus tööstusharude alusel (neto)

tuhandetes eurodes	31.12.2024	%	31.12.2023	%
Eraisikud	1 650 332	36,3%	1 356 775	38,1%
Põllumajandus	57 419	1,3%	100 564	2,8%
Mäetööstus	1 135	0,0%	1 471	0,0%
Tootmine	186 630	4,1%	173 535	4,9%
Energeetika	216 640	4,8%	175 504	4,9%
Veevarustus ja kommunaalteenused	27 889	0,6%	17 435	0,5%
Ehitus	104 405	2,3%	98 500	2,8%
Jae- ja hulgimüük	169 463	3,7%	198 414	5,6%
Veondus ja laondus	69 496	1,5%	76 883	2,2%
Hotellid ja restoranid	59 595	1,3%	25 676	0,7%
Info ja side	26 506	0,6%	15 971	0,4%
Finantsteenused	154 834	3,4%	103 213	2,9%
Kinnisvaraalane tegevus	1 350 831	29,7%	866 163	24,3%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	146 403	3,2%	84 613	2,4%
Haldus- ja abitegevused	114 177	2,5%	102 490	2,9%
Avalik haldus	50 560	1,1%	63 062	1,8%
Haridus	7 483	0,2%	6 873	0,2%
Tervishoid	69 595	1,5%	23 096	0,6%
Kunst ja meelelahutus	69 503	1,5%	57 939	1,6%
Muud teenindavad tegevused	19 197	0,4%	13 614	0,4%
Kokku (lisa 12)	4 552 093	100,00%	3 561 791	100,00%

Laenuportfelli krediidikvaliteet sisemiste krediidireitingute ja etappide järgi seisuga 31. detsember 2024

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Ettevõtte krediidireitingud
3 madal krediidirisk	0	0	0	0
4 madal krediidirisk	16 970	0	0	16 970
5 madal krediidirisk	189 865	670	0	190 535
6 madal krediidirisk	501 070	14 624	0	515 694
7 keskmine krediidirisk	522 125	21 832	0	543 957
8 keskmine krediidirisk	693 952	59 039	0	752 991
9 kõrgenenud krediidirisk	339 364	42 801	0	382 165
10 kõrge krediidirisk	8 590	33 489	0	42 079
11 kõrge krediidirisk	17 935	25 854	0	43 789
12 makseviivitus	0	50 198	0	50 198
13 maksejõuetus	0	0	16 695	16 695
Jaeklientide krediidireitingud
Madal risk	1 700 360	140 127	0	1 840 487
Keskmine risk	72 757	62 765	0	135 522
Kõrge risk	618	16 127	4 266	21 011
Kokku	4 063 606	467 526	20 961	4 552 093

Laenuportfelli krediidikvaliteet ettevõtete krediidireitingute ja etappide järgi seisuga 31. detsember 2023

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
3 madal krediidirisk	0	0	0	0
4 madal krediidirisk	8 741	0	0	8 741
5 madal krediidirisk	99 445	1 425	0	100 869
6 madal krediidirisk	377 222	8 673	0	385 896
7 keskmine krediidirisk	437 016	4 316	0	441 332
8 keskmine krediidirisk	612 947	36 085	0	649 032
9 kõrgenenud krediidirisk	200 038	55 186	0	255 224
10 kõrge krediidirisk	1 332	51 274	0	52 606
11 kõrge krediidirisk	35 511	3 347	0	38 858
12 makseviivitus	0	12 011	0	12 011
13 maksejõuetus	0	0	9 924	9 924
Reitinguta (jaekliendid)*	1 492 491	109 256	5 551	1 607 298
Kokku	3 264 743	281 573	15 475	3 561 791

*Jaekliente ei esitata reitinguastmete tasemel, kuna PD mudeli kalibreerimisel ja eraldiseisva PD skaala rakendamisel on erinevusi, mis ei võimalda PD hinnete jaotuse otsest võrdlust.

Järgnevas tabelis on esitatud laenude kasutusse võtmata jäägid ja finantsgarantiilimiidid.

Finantsseisundi aruande väliste siduvate kohustuste krediidikvaliteet seisuga 31. detsember 2024

(laenude kasutusse võtmata jäägid ja finantsgarantiilimiidid)

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
3 madal krediidirisk	0	0	0	0
4 madal krediidirisk	323	0	0	323
5 madal krediidirisk	17 591	0	0	17 591
6 madal krediidirisk	75 889	1 234	0	77 123
7 keskmine krediidirisk	95 138	291	0	95 429
8 keskmine krediidirisk	231 845	2 553	0	234 398
9 kõrgenenud krediidirisk	132 650	3 292	0	135 942
10 kõrge krediidirisk	15 270	699	0	15 969
11 kõrge krediidirisk	1	836	0	837
12 makseviivitus	0	10 205	0	10 205
13 maksejõuetus	0	0	3 036	3 036
Reitinguta (jaekliendid)	26 136	1 586	1	27 723
Kokku	594 843	20 696	3 037	618 577

Finantsseisundi aruande väliste siduvate kohustuste krediidikvaliteet seisuga 31. detsember 2023

(laenude kasutusse võtmata jäägid ja finantsgarantiilimiidid)

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
3 madal krediidirisk	0	0	0	0
4 madal krediidirisk	0	0	0	0
5 madal krediidirisk	69 556	0	0	69 556
6 madal krediidirisk	58 102	44	0	58 147
7 keskmine krediidirisk	45 577	0	0	45 577
8 keskmine krediidirisk	265 959	272	0	266 231
9 kõrgenenud krediidirisk	71 290	9 804	0	81 093
10 kõrge krediidirisk	0	2 804	0	2 804
11 kõrge krediidirisk	1	0	0	1
12 makseviivitus	0	636	0	636
13 maksejõuetus	0	0	4 466	4 466
Reitinguta (jaekliendid)	24 950	979	7	25 935
Kokku	535 434	14 539	4 473	554 446

2.4 Krediidiportfelli kvaliteet

2.4.1 Laenude jaotus majandussektorite ja faaside alusel

Laenude jaotus majandussektorite ja faaside alusel seisuga 31.12.2024 (neto)

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	Kokku
Eraisikud	1 459 694	190 727	7 146	-7 235	1 650 332
Põllumajandus	42 577	14 996	31	-185	57 419
Mäetööstus	105	1 022	36	-28	1 135
Tootmine	131 634	49 937	18 336	-13 277	186 630
Energeetika	215 497	2 391	0	-1 248	216 640
Veevarustus ja kommunaalteenused	27 882	314	0	-307	27 889
Ehitus	100 869	4 191	47	-702	104 405
Jae- ja hulgimüük	157 574	12 691	616	-1 418	169 463
Veondus ja laondus	68 223	1 890	8	-625	69 496
Hotellid ja restoranid	54 735	2 463	2 708	-311	59 595
Info ja side	22 808	3 773	102	-177	26 506
Finantsteenused	154 091	1 525	0	-782	154 834
Kinnisvaraalane tegevus	1 222 569	129 051	8 197	-8 986	1 350 831
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	137 097	9 309	331	-334	146 403
Haldus- ja abitegevused	96 100	18 651	73	-647	114 177
Avalik haldus	46 572	4 086	0	-98	50 560
Haridus	5 156	3 356	0	-1 029	7 483
Tervishoid	68 976	819	0	-200	69 595
Kunst ja meelelahutus	40 160	31 525	0	-2 182	69 503
Muud teenindavad tegevused	18 614	611	14	-42	19 197
Kokku	4 070 933	483 328	37 645	-39 813
Krediidikahju katteks moodustatud allahindlus	-11 191	-14 364	-14 258
Laenuportfell kokku	4 059 742	468 964	23 387		4 552 093

Laenude jaotus majandussektorite ja faaside alusel seisuga 31.12.2023 (neto)

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	Kokku
Eraisikud	1 266 071	89 683	7 593	-6 572	1 356 775
Põllumajandus	96 489	4 410	6	-341	100 564
Mäetööstus	915	583	54	-81	1 471
Tootmine	137 540	28 214	12 816	-5 035	173 535
Energeetika	176 400	170	12	-1 078	175 504
Veevarustus ja kommunaalteenused	17 619	25	0	-209	17 435
Ehitus	84 648	15 426	33	-1 607	98 500
Jae- ja hulgimüük	184 463	14 518	1 336	-1 903	198 414
Veondus ja laondus	67 992	9 586	0	-695	76 883
Hotellid ja restoranid	22 591	2 862	406	-183	25 676
Info ja side	15 434	551	45	-59	15 971
Finantsteenused	103 638	174	0	-599	103 213
Kinnisvaraalane tegevus	784 846	87 849	824	-7 356	866 163
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	81 198	3 307	376	-268	84 613
Haldus- ja abitegevused	100 311	2 746	17	-584	102 490
Avalik haldus	58 391	4 946	0	-275	63 062
Haridus	4 954	3 300	3	-1 384	6 873
Tervishoid	22 701	504	0	-109	23 096
Kunst ja meelelahutus	37 591	21 657	0	-1 309	57 939
Muud teenindavad tegevused	12 858	827	7	-78	13 614
Kokku	3 276 650	291 338	23 528	-29 725
Krediidikahju katteks moodustatud allahindlus	-11 906	-9 766	-8 053
Laenuportfell kokku	3 264 744	281 572	15 475		3 561 791

2.4.2 Laenude jaotus laenuliikide ja faaside alusel

Järgnevates tabelites on esitatud aruandeperioodi jooksul punktis 2.2 kirjeldatud tegurite tõttu toimunud muutused krediidikahju katteks moodustatud allahindlustes ja faasipõhises jaotuses laenuliikide alusel.

Laenuportfelli jaotus laenuliikide ja faaside alusel

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	Kokku
Ärikliendilaenud	2 483 840	272 172	27 860	-31 004	2 752 868
Tarbijakrediit	66 906	34 193	3 814	-4 911	100 002
Investeeringute rahastamine	9 856	58	6	-5	9 915
Liising	155 903	21 540	2 673	-1 589	178 527
Erakliendilaenud	1 354 427	155 365	3 292	-2 304	1 510 781
Kokku seisuga 31.12.2024	4 070 933	483 328	37 645	-39 813	4 552 093
Ärikliendilaenud	1 894 240	178 453	13 841	-21 068	2 065 466
Tarbijakrediit	90 697	16 128	2 473	-4 310	104 988
Investeeringute rahastamine	9 951	23	7	-11	9 970
Liising	141 420	24 277	2 103	-2 107	165 693
Erakliendilaenud	1 140 342	72 457	5 104	-2 229	1 215 674
Kokku seisuga 31.12.2023	3 276 650	291 338	23 528	-29 725	3 561 791

Faas 1

tuhandetes eurodes	Algsaldo	Uued väljastatud laenud	Tagasimakstud laenud	Ümberliigitus faaside vahel	Allahindlus	Kokku
Ärikliendilaenud	1 894 240	1 127 718	-388 653	-149 465	-10 001	2 473 839
Tarbijakrediit	90 697	33 676	-30 899	-26 568	-426	66 480
Investeeringute rahastamine	9 951	4 212	-4 223	-84	-4	9 852
Liising	141 420	70 130	-45 052	-10 595	-462	155 441
Erakliendilaenud	1 140 342	419 456	-128 053	-77 317	-298	1 354 129
Kokku	3 276 650	1 655 192	-596 880	-264 029	-11 191	4 059 742
Ärikliendilaenud	-10 552	-5 086	4 702	935	-10 001
Tarbijakrediit	-536	-275	568	-183	-426
Investeeringute rahastamine	-9	-2	7	0	-4
Liising	-477	-207	273	-55	-463
Erakliendilaenud	-332	-178	429	-217	-297
Kokku	-11 906	-5 748	5 979	480	-11 191

Faas 2

tuhandetes eurodes	Algsaldo	Uued väljastatud laenud	Tagasimakstud laenud	Ümberliigitus faaside vahel	Allahindlus	Kokku
Ärikliendilaenud	178 453	19 923	-60 096	133 892	-10 900	261 272
Tarbijakrediit	16 128	5 997	-10 660	22 728	-1 976	32 217
Investeeringute rahastamine	23	0	-44	79	0	58
Liising	24 277	4 251	-15 657	8 669	-440	21 100
Erakliendilaenud	72 457	17 837	-12 298	77 369	-1 048	154 317
Kokku	291 338	48 008	-98 755	242 737	-14 364	468 964
Ärikliendilaenud	-6 261	-2 076	-2 138	-424	-10 900
Tarbijakrediit	-1 905	-576	-150	655	-1 976
Investeeringute rahastamine	0	0	0	0	0
Liising	-884	-112	419	137	-440
Erakliendilaenud	-716	-221	-10	-101	-1 048
Kokku	-9 766	-2 985	-1 879	267	-14 364

Faas 3

tuhandetes eurodes	Algsaldo	Uued väljastatud laenud	Tagasimakstud laenud	Ümberliigitus faaside vahel	Allahindlus	Kokku
Ärikliendilaenud	13 841	321	-1 873	15 571	-10 103	17 757
Tarbijakrediit	2 473	198	-2 697	3 840	-2 509	1 305
Investeeringute rahastamine	7	0	-5	4	-1	5
Liising	2 103	18	-1 374	1 926	-687	1 986
Erakliendilaenud	5 104	35	-1 795	-52	-958	2 334
Kokku	23 528	572	-7 744	21 289	-14 258	23 387
Ärikliendilaenud	-4 254	-2 868	-2 471	-509	-10 103
Tarbijakrediit	-1 869	-220	52	-472	-2 509
Investeeringute rahastamine	-2	0	1	0	-1
Liising	-747	-97	239	-82	-687
Erakliendilaenud	-1 181	-164	69	318	-958
Kokku	-8 053	-3 349	-2 110	-745	-14 258

2.4.3 Ümberliigitused faaside vahel

Järgnevas tabelis on esitatud muutused, mis toimusid aruandeperioodi jooksul laenude faasipõhises liigituses punktis 2.2 kirjeldatud tegurite tõttu.

Ümberliigitamised faaside vahel 2024. aastal (bruto)

tuhandetes eurodes	1 > 2	1 > 3	2 > 1	2 > 3	3 > 1	3 > 2
Ärikliendilaenud	186 779	2 521	39 834	13 274	0	222
Tarbijakrediit	29 243	1 352	4 027	2 675	0	187
Investeeringute rahastamine	80	4	0	0	0	0
Liising	16 352	39	5 796	2 048	0	161
Erakliendilaenud	104 556	686	27 925	852	0	1 590
Kokku	337 010	4 602	77 582	18 849	0	2 160

Ümberliigitamised faaside vahel 2024. aastal (allahindlus)

tuhandetes eurodes	1 > 2	1 > 3	2 > 1	2 > 3	3 > 1	3 > 2
Ärikliendilaenud	-1 677	-8	-750	-657	0	-156
Tarbijakrediit	-142	-29	-354	-583	0	-140
Investeeringute rahastamine	0	0	0	0	0	0
Liising	-36	0	-91	-111	0	-29
Erakliendilaenud	-21	0	-238	-42	0	-360
Kokku	-1 876	-37	-1 433	-1 393	0	-685

Ümberliigitamised faaside vahel 2023. aastal (bruto)

tuhandetes eurodes	1 > 2	1 > 3	2 > 1	2 > 3	3 > 1	3 > 2
Ärikliendilaenud	141 777	977	46 990	11 896	0	16
Tarbijakrediit	7 343	890	970	739	0	111
Investeeringute rahastamine	18	7	0	0	0	0
Liising	7 393	413	6 780	425	0	16
Erakliendilaenud	35 153	1 013	96 862	1 513	0	646
Kokku	191 684	3 300	151 602	14 573	0	789

2.4.4 Laenude jaotus tagatise liigi alusel

Järgnevates tabelites on esitatud laenud tagatise liigi alusel ja tagatise raamatupidamisväärtus või õiglane väärtus, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Tagatud laenude alatagatud osa on esitatud real "Tagamata laenud".

Laenude jaotus tagatise alusel seisuga 31.12.2024 (neto)

tuhandetes eurodes	Ärikliendi laenud	Tarbija krediit	Investee ringute rahasta mine	Liising	Erakliendi laenud	Kokku
Noteeritud väärtpaberid	0	0	8 787	0	0	8 787
Noteerimata omakapitaliväärtpaberid	20 619	0	0	0	4 928	25 547
Hüpoteek, kinnisvara	1 451 284	0	0	0	1 452 518	2 903 802
EISA ja MES-i käendused	50 132	0	0	0	6 708	56 840
Nõudeõiguse pant	136 742	0	0	0	0	136 742
Deposiidid	1 491	0	553	0	1 340	3 384
Liisitud vara	0	0	0	137 087	0	137 087
Muu	32 655	0	0	0	10 494	43 149
Tagamata laenud ja tagatud laenude tagamata osad	1 059 946	100 002	575	41 440	34 792	1 236 755
Kokku	2 752 869	100 002	9 915	178 527	1 510 780	4 552 093

Laenude jaotus tagatise alusel seisuga 31.12.2023 (neto)

tuhandetes eurodes	Ärikliendi laenud	Tarbija krediit	Investee ringute rahasta mine	Liising	Erakliendi laenud	Kokku
Noteeritud väärtpaberid	0	0	8 925	0	0	8 925
Noteerimata omakapitaliväärtpaberid	23 419	0	0	0	3 573	26 992
Hüpoteek, kinnisvara	1 185 368	0	0	0	1 180 791	2 366 159
EISA ja MES-i käendused	45 859	0	0	0	4 690	50 549
Nõudeõiguse pant	147 919	0	0	0	0	147 919
Deposiidid	6 942	0	658	0	1 300	8 900
Liisitud vara	0	0	0	130 340	0	130 340
Muu	37 695	0	0	0	7 930	45 625
Tagamata laenud ja tagatud laenude tagamata osad	618 264	104 988	387	35 353	17 390	776 382
Kokku	2 065 466	104 988	9 970	165 693	1 215 674	3 561 791

Üle- ja alatagatud laenude jaotus faaside alusel seisuga 31.12.2024 (neto)

		Ületagatud laenud	Alatagatud laenud		Kokku
tuhandetes eurodes	Raamatupida misväärtus	Tagatise õiglane väärtus	Raamatupida misväärtus	Tagatise õiglane väärtus	Raamatupida misväärtus	Tagatise õiglane väärtus
Faas 1	1 699 915	2 575 502	2 359 827	1 208 946	4 059 742	3 784 448
Ärikliendilaenud	684 575	963 334	1 789 265	772 698	2 473 840	1 736 032
Tarbijakrediit	0	0	66 480	0	66 480	0
Investeeringute rahastamine	6 622	29 382	3 230	2 668	9 852	32 050
Liising	20 261	29 787	135 180	97 755	155 441	127 542
Erakliendilaenud	988 457	1 552 999	365 672	335 825	1 354 129	1 888 824
Faas 2	249 333	457 386	219 631	138 160	468 964	595 546
Ärikliendilaenud	108 950	137 211	152 322	111 696	261 272	248 907
Tarbijakrediit	0	0	32 217	0	32 217	0
Investeeringute rahastamine	0	2	58	46	58	48
Liising	3 948	6 028	17 152	13 297	21 100	19 325
Erakliendilaenud	136 435	314 145	17 882	13 121	154 317	327 266
Faas 3	18 044	29 063	5 343	1 111	23 387	30 174
Ärikliendilaenud	14 892	20 296	2 865	112	17 757	20 408
Tarbijakrediit	0	0	1 305	0	1 305	0
Investeeringute rahastamine	5	6	0	0	5	6
Liising	826	1 105	1 160	999	1 986	2 104
Erakliendilaenud	2 321	7 656	13	0	2 334	7 656
Kokku	1 967 292	3 061 951	2 584 801	1 348 217	4 552 093	4 410 168
Ärikliendilaenud	808 417	1 120 841	1 944 452	884 506	2 752 869	2 005 347
Tarbijakrediit	0	0	100 002	0	100 002	0
Investeeringute rahastamine	6 627	29 390	3 288	2 714	9 915	32 104
Liising	25 035	36 920	153 492	112 051	178 527	148 971
Erakliendilaenud	1 127 213	1 874 800	383 567	348 946	1 510 780	2 223 746

Üle- ja alatagatud laenude jaotus faaside alusel seisuga 31.12.2023 (neto)

		Ületagatud laenud	Alatagatud laenud		Kokku
tuhandetes eurodes	Raamatupida misväärtus	Tagatise õiglane väärtus	Raamatupida misväärtus	Tagatise õiglane väärtus	Raamatupida misväärtus	Tagatise õiglane väärtus
Faas 1	1 601 382	2 568 667	1 663 359	939 492	3 264 741	3 508 159
Ärikliendilaenud	642 083	940 685	1 241 603	654 198	1 883 686	1 594 883
Tarbijakrediit	0	0	90 161	0	90 161	0
Investeeringute rahastamine	7 676	28 032	2 265	1 888	9 941	29 920
Liising	18 937	27 210	122 006	92 015	140 943	119 225
Erakliendilaenud	932 686	1 572 740	207 324	191 391	1 140 010	1 764 131
Faas 2	162 772	251 716	118 802	68 017	281 574	319 733
Ärikliendilaenud	90 801	118 633	81 392	51 598	172 193	170 231
Tarbijakrediit	0	0	14 223	0	14 223	0
Investeeringute rahastamine	9	15	14	4	23	19
Liising	4 781	7 823	18 613	13 271	23 394	21 094
Erakliendilaenud	67 181	125 245	4 560	3 144	71 741	128 389
Faas 3	10 215	20 086	5 261	3 571	15 476	23 657
Ärikliendilaenud	5 166	7 459	4 421	3 357	9 587	10 816
Tarbijakrediit	0	0	604	0	604	0
Investeeringute rahastamine	5	9	1	0	6	9
Liising	1 121	1 847	235	214	1 356	2 061
Erakliendilaenud	3 923	10 771	0	0	3 923	10 771
Kokku	1 774 369	2 840 469	1 787 422	1 011 080	3 561 791	3 851 549
Ärikliendilaenud	738 049	1 066 778	1 327 417	709 152	2 065 466	1 775 930
Tarbijakrediit	0	0	104 988	0	104 988	0
Investeeringute rahastamine	7 690	28 055	2 280	1 893	9 970	29 948
Liising	24 840	36 880	140 853	105 500	165 693	142 380
Erakliendilaenud	1 003 790	1 708 756	211 884	194 535	1 215 674	1 903 291

2.4.5 Eeldatava krediidikahju tundlikkusanalüüs

Järgnevates tabelites on näidatud, missugust mõju avaldavad eeldatava krediidikahju katteks moodustatud allahindlustele seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023 krediidiriski olulise suurenemise (SICR) arvutustes kasutatud PD piirmäärade muutused. Eeldatava krediidikahju suurenemine (positiivne summa) väljendab suurenenud allahindlusvajadust, mida oleks vaja kajastada.

Laenuportfell seisuga 31.12.2024

tuhandetes eurodes	Mõju allahindlusele
SICR-i muutus +10%	-51
SICR-i muutus -10%	63

Laenuportfell seisuga 31.12.2023

tuhandetes eurodes	Mõju allahindlusele
SICR-i muutus +10%	-77
SICR-i muutus -10%	291

Nagu nähtub eespool esitatud tabelitest, omab krediidiriski olulise suurenemise +/- 10% muutus Grupi üldisele eeldatavale krediidikahjule piiratud mõju.

Tundlikkusanalüüside eesmärk on näidata positiivsete ja negatiivsete stsenaariumide kaalude muutmise mõju. Tundlikkusanalüüsis jääb baasstsenaariumi kaal samaks ning tehakse kaks testi, kus positiivse ja negatiivse stsenaariumi kaalusid on muudetud vastavalt +/-5 protsendipunkti (pp). Järgnev tabel illustreerib positiivse ja negatiivse stsenaariumi kaalude muutuste mõju portfellile seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023.

31.12.2024	60-10-30	60-20-20
tuhandetes eurodes	(baas/pos/neg)	(baas/pos/neg)
Stsenaariumide kaalude muutus	1 336	-1 369
31.12.2023	60-10-30	60-20-20
tuhandetes eurodes	(baas/pos/neg)	(baas/pos/neg)
Stsenaariumide kaalude muutus	1 093	1 096

Grupp on koostanud ka stsenaariumid PD ja LGD hinnangute jaoks, kuna need avaldavad allahindlustele kõige suuremat mõju. Stressitestide kogumõju allahindlustele on esitatud järgnevas tabelis. Tabel sisaldab laene, millele on moodustatud üldine allahindlus, ning millel on oluline jääk ja potentsiaalne mõju.

2024

tuhandetes eurodes	Mõju allahindlustele
LGD negatiivne 0,80	2 027
LGD negatiivne 0,90	-1 040
Keskmine PiT PD -0,5 pp	-4 018
Keskmine PiT PD +0,5 pp	3 917

2023

tuhandetes eurodes	Mõju allahindlustele
LGD negatiivne 0,80	598
LGD negatiivne 0,90	-1 214
Keskmine PiT PD -0,5 pp	-2 892
Keskmine PiT PD +0,5 pp	3 041

3. Tururisk

Tururisk on risk, et turuhindade, sh välisvaluuta, intressimäärade ja väärtpaberite turuhindade ebasoodsad muutused põhjustavad Grupile kahju. Tururisk tekib nii finantsseisundi aruande kui ka selle väliste positsioonide puhul ja võib tekkida nii panga- kui ka kauplemisportfellist. Tururiski juhtimise eesmärk on tururiski õigesti tuvastada ja mõõta ning tagada, et tururiskiga seotud otsused tehakse riskiteadlikult.

Grupp on avatud järgmist liiki tururiskidele:

• valuutarisk, mis tuleneb Grupi neto avatud välisvaluutapositsioonidest;
• hinnarisk, mis tuleneb Grupi väärtpaberite ja tuletisinstrumentide positsioonidest, sh need, mis on võetud investeerimise, riskijuhtimise ja väärtpaberivahenduse eesmärgil;
• intressimäärarisk, mis tuleneb Grupi (peamiselt LHV Panga pangaportfelli) intressimäärade muutuste suhtes tundlikest instrumentidest.

Grupi tururiski juhtimine on dokumenteeritud tururiski juhtimise poliitikas ja muudes sise-eeskirjades, kus on määratud kindlaks Grupi riskivalmidus seoses pangaportfelli valuutariski, hinnariski ja intressimäärariskiga. Tururiski juhtimise poliitika kohaselt on Grupi tururiskivalmidus väike.

Tururiski juhtimisel täidavad esimese kaitseliinina keskset rolli LHV Panga treasury osakond, pangas moodustatud varade ja kohustiste juhtimise komitee ja Grupi teiste tütarettevõtete juhatused. Riskikontrolli üksus ja siseauditi üksus vastutavad vastavalt teise ja kolmanda kaitseliini funktsioonide täitmise eest.

3.1 Valuutarisk

Valuutarisk tuleneb Grupi välisvaluuta varade ja kohustiste mittevastavusest. Enamik Grupi finantsseisundi aruandes kajastatud varadest ja kohustistest on nomineeritud eurodes, kuid mittevastavus võib tuleneda LHV Panga klientide välisvaluutatehingutest. Peale selle tuleneb mõningal määral valuutariski LHV Varahalduse enda juhitud pensionifondide osakutest, mida LHV Varahaldus peab seaduse kohaselt omama.

Valuutariski mõõtmisel hinnatakse võimalikku kahju, mis võib Grupile tekkida avatud välisvaluuta netopositsioonist stressistsenaariumi korral. Valuutariskist tekkida võiv kahju ei tohi ületada kindlaks määratud osa Grupi netoomavahenditest.

Lisaks LHV Groupi tasandil heaks kiidetud riskivalmiduse tasemele, on LHV Panga varade ja kohustiste juhtimise komitee kehtestanud LHV Pangas mitmesuguste tururiskide jaoks täiendavad riskipiirid. Panga valuutariski piirid on fikseeritud iga valuuta puhul maksimaalse nominaalse avatud netopositsiooni piirmäärana euro ekvivalendina.

Kui avatud valuutapositsioon ületab varade ja kohustiste juhtimise komitee seatud piiri, tuleb võtta meetmeid positsiooni sulgemiseks või vähendamiseks.

Grupp on teinud tundlikkusanalüüsi valuutakursside muutuste mõju kohta kasumiaruandele eeldusel, et kõik muud tingimused on konstantsed. Tundlikkust on mõõdetud vahetuskursi võimaliku +/-6% muutuse suhtes, mis vastab stressistsenaariumile, mida Grupp kasutab oma avatud netopositsioonide valuutariski mõõtmiseks. Grupi välisvaluuta riskipositsioon on väga väike.

Mõju kasumiaruandele

tuhandetes eurodes	2024	2023
USD vahetuskurss	+/-19	+/-30
SEK vahetuskurss	+/-5	+/-6
GBP vahetuskurss	+/-4 412	+/-2 616
CHF vahetuskurss	+/-2	+/-6

Avatud valuutapositsioonid

Järgnevad tabelid annavad ülevaate avatud valuutapositsioonidest tulenevast riskist. Erinevates valuutades nomineeritud varad ja kohustised on tabeli veergudes esitatud euro ekvivalendis vastavalt aruandekuupäeval kehtinud vahetuskursile. Finantsseisundi aruandes õiglases väärtuses kajastatud tuletisinstrumendid on esitatud finantsseisundi aruande väliste varade ja kohustiste hulgas lepingulistes summades. Grupi avatus valuutariskile ja finantsvarade ja kohustiste mahud aruandekuupäeval ei erine oluliselt aasta jooksul esinenud keskmisest positsioonist. Valuuta forvardtehingud on esitatud tabelis finantsseisundi aruande väliste varade ja kohustistena nende lepinguliste rahavoogude täissummades. Tabel ei sisalda valuutariskita varasid (materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad) ja kohustisi (eraldised) ning omakapitali.

Nagu nähtub järgnevast tabelist ja on märgitud ka eespool, toimub valdav osa Grupi majandustehingutest eurodes.

Valuutariski positsioonid seisuga 31.12.2024

tuhandetes eurodes	Lisa	EUR	CHF	GBP	SEK	USD	Muu	Kokku
Valuutariski kandvad finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpanka dele ja investeerimisühingutele	9	3 365 275	2 744	435 820	1 593	6 041	6 832	3 818 305
Investeeringud võla- ja
omakapitaliväärtpaberitesse	10,11	306 300	1	1	3 472	30	2	309 805
Laenud ja nõuded klientidele	12	4 194 563	18	348 514	198	8 572	228	4 552 093
Muud nõuded klientidele	14	5 394	-181	-41	421	-490	-367	4 736
Varad kindlustuslepingutest		2 044	0	0	0	0	0	2 044
Varad edasikindlustuslepingutest		89	0	0	0	0	0	89
Muud finantsvarad	15	100	0	181	0	0	0	281
Valuutariski kandvad finantsvarad kokku		7 873 765	2 582	784 475	5 683	14 153	6 695	8 687 353
Valuutariski kandvad finantskohustised
Klientide hoiused	17	6 032 987	7 485	701 956	7 208	148 864	11 610	6 910 110
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	927 685	0	0	0	0	0	927 686
Finantskohustised õiglases väärtuses	10	24	0	0	0	0	0	24
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	18	33 983	39	8 993	1 448	9 996	334	54 793
Kohustised kindlustuslepingutest	28	15 258	0	0	0	0	0	15 258
Kohustised edasikindlustuslepingutest		1 499	0	0	0	0	0	1 499
Allutatud kohustised	20	126 256	0	0	0	0	0	126 256
Valuutariski kandvad finantskohustised kokku		7 137 692	7 524	710 949	8 656	158 860	11 944	8 035 626
Varadena kajastatud tuletisinstrumentide avatud
brutopositsioon lepingulises väärtuses		0	4 983	0	3 054	144 384	5 289	157 710
Kohustistena kajastatud tuletisinstrumentide
avatud brutopositsioon lepingulises väärtuses		157 710	0	0	0	0	0	157 710
Avatud välisvaluuta positsioon		578 363	41	73 526	81	-323	40	651 727
Valuutariski positsioonid seisuga 31.12.2023
tuhandetes eurodes	Lisa	EUR	CHF	GBP	SEK	USD	Muu	Kokku
Valuutariski kandvad finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpanka dele ja investeerimisühingutele	9	2 810 963	1 047	283 486	1 480	13 570	8 849	3 119 394
Investeeringud võla- ja
omakapitaliväärtpaberitesse	10,11	334 032	1	0	6 275	31	2	340 341
Laenud ja nõuded klientidele	12	3 473 113	23	79 674	189	8 676	116	3 561 791
Muud nõuded klientidele	14	18 260	0	1 494	168	1 822	-1 685	20 059
Varad kindlustuslepingutest		1 291	0	0	0	0	0	1 291
Varad edasikindlustuslepingutest		67	0	0	0	0	0	67
Muud finantsvarad	15	100	0	173	0	0	0	273
Valuutariski kandvad finantsvarad kokku		6 637 826	1 071	364 827	8 112	24 099	7 281	7 043 216
Valuutariski kandvad finantskohustised
Klientide hoiused	17	5 296 501	9 494	255 272	8 867	151 070	9 801	5 731 005
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	563 728	0	0	0	0	0	563 728
Finantskohustised õiglases väärtuses	10	1 843	0	0	0	0	0	1 843
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	18	60 213	30	11 775	479	6 597	2 031	81 125
Kohustised kindlustuslepingutest	28	13 586	0	0	0	0	0	13 586
Kohustised edasikindlustuslepingutest		1 188	0	0	0	0	0	1 188
Allutatud kohustised	20	126 653	0	0	0	0	0	126 653
Valuutariski kandvad finantskohustised kokku		6 063 712	9 524	267 047	9 346	157 667	11 832	6 519 128
Varadena kajastatud tuletisinstrumentide avatud brutopositsioon lepingulises väärtuses		0	8 359	0	1 334	133 071	5 633	148 397
Kohustistena kajastatud tuletisinstrumentide avatud brutopositsioon lepingulises väärtuses		94 218	0	54 179	0	0	0	148 397
Avatud välisvaluuta positsioon		479 896	-94	43 601	100	-497	1 082	524 088

3.2 Hinnarisk

Hinnarisk tuleneb väärtpaberitest, mida Grupp hoiab likviidsusportfellis, kauplemisportfellis ja investeerimisportfellides (lisad 11 ja 12). Portfellid sisaldavad peamiselt LHV Panga hoitavaid väärtpabereid. Täiendav hinnarisk tuleneb LHV Varahalduse hoitavatest pensionifondide osakutest. LHV Kindlustuse investeerimisportfelli hinnarisk on minimaalne.

Hinnariski mõõtmisel hinnatakse võimalikku kahju, mis võib Grupile stressistsenaariumi korral tekkida. Hinnariskist stressistsenaariumi korral tulenev kahju ei tohiks ületada kindlaks määratud osa Grupi netoomavahenditest.

LHV Pangas on varade ja kohustiste juhtimise komitee kehtestanud täiendavad piirangud kauplemis- ja investeerimisportfellide suurusele. Kehtivad kindlad kriteeriumid LHV Panga hoitavate võlaväärtpaberite vastuvõetavate krediidireitingute ja muude parameetrite kohta. Ka LHV Kindlustuses on kehtestatud teatavad kriteeriumid väärtpaberitele, mida investeerimisportfell võib sisaldada. Investeerimisfondide seaduse kohaselt on LHV Varahaldus pensionifondide valitsejana kohustatud omama vähemalt 0,5% iga enda valitsetava II samba pensionifondi osakute arvust.

Grupp on teinud tundlikkusanalüüsi väärtpaberite hinnamuutuste mõju kohta Grupi puhaskasumile. Tundlikkusanalüüsis kasutatud potentsiaalsed hinnamuutused vastavad stressistsenaariumidele, mida Grupp kasutab hinnariski mõõtmiseks, ja põhinevad vastavates portfellides sisalduvate instrumentide tegelikul ajaloolisel volatiilsusel. Ainult LHV Panga võlaväärtpaberite portfell, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, on avatud hinnariskile. Seda liiki portfelli hinnariski mõõdetakse stressistsenaariumi abil, milles eeldatakse turutootluste kohest 2-protsendipunktist negatiivset muutust.

Hinnamuutuse mõju kasumiaruandele (kasum pärast tulumaksu)

tuhandetes eurodes	2024	2023
Omakapitaliväärtpaberid ja fondiosakud
+/-26%	+/-220	+/-186
II samba pensionifondide osakud +/-5%	+/-315	+/-293
Võlaväärtpaberid +/-2,0%	+/-313	+/-231

Enamikku LHV Panga võlaväärtpaberitest mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses ja seetõttu hinnariski realiseerumine kasumiaruandele kohest mõju ei avaldaks.

LHV Pank ei oma olulisel hulgal omakapitaliväärtpabereid (vt lisa 12) ja seepärast on tundlikkus nende positsioonide turuhindade muutuse suhtes marginaalne. Mõningane hinnarisk tuleneb ka LHV Varahaldusele kuuluvatest II samba pensionifondide osakutest. LHV Kindlustuse investeerimisportfelli hinnarisk on madal.

3.3 Intressimäärarisk

Intressimäärarisk tuleneb intressitundlike varade ja kohustiste lõpptähtaegade mittevastavusest (tähtaegade erinevuse risk), baasmäärade mittetäielikust vastavusest (baasmäärarisk), intressimäära suhtes tundlike instrumentide lepingutes sisalduvast paindlikkusest (optsioonirisk) ja krediidimarginaalide võimalikest muutustest (krediidimarginaali risk). Intressimäärarisk võib tuleneda nii finantsseisundi aruande kui ka selle välistest positsioonidest.

Pangaportfelli intressimäärariski mõõtmisel hinnatakse netointressitulu ja omakapitali majandusliku väärtuse muutust mitme stressistsenaariumi puhul võrrelduna baasstsenaariumiga. Grupi riskivalmidus näeb ette, et stressistsenaariumide negatiivne mõju NII-le ja EVE-le ei tohi ületada teatavat osa panga netoomavahenditest.

Grupp võtab omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu hindamisel arvesse ka pangaportfelli krediidimarginaali riski. Krediidimarginaali risk on risk, et krediidimarginaalide kõikumine mõjutab kauplemisportfelliväliseid instrumente.

LHV Panga ja LHV Banki varade ja kohustiste juhtimise komiteed on kiitnud heaks stressistsenaariumid ning muud sisendid ja metoodikad netointressitulu ja omakapitali majandusliku väärtuse muutuse arvutamiseks. Baasstsenaariumina kasutatakse turuandmete põhjal leitud intressimäärakõverat. Kasutatakse kuut erinevat stressistsenaariumi, mis on valuutapõhised:

Stsenaarium	EUR (lühike/ pikk)	GBP (lühike/ pikk)	Muud (lühike/ pikk)
Paralleelne ülessuunaline	+200/+200	+250/+250 +200/+200
Paralleelne Allasuunaline	-200/-200	-250/-250	-200/-200
Järsenemine	-162/+90	-195/+135	-162/+90
Lamenemise	+200/-60	+240/-90	+200/-60
Lühiajaliste intressimäärade ülessuunaline	+250/0	+300/0	+250/0
Lühiajaliste intressimäärade allasuunaline	-250/0	-300/0	-250/0

Omakapitali majandusliku väärtuse muutuse analüüsi eesmärk on hinnata varade, kohustiste ja omakapitali majandusliku väärtuse muutust erinevate intressimäärastsenaariumide korral.

Intressimäärariski mõõdikuks on omakapitali majandusliku väärtuse muutus intressimäära stressistsenaariumi korral võrreldes baasstsenaariumiga. Omakapitali majandusliku väärtuse muutuse arvutamiseks leitakse pangaportfelli varadest, kohustistest ja finantsseisundi aruande välistest elementidest tulenevate rahavoogude nüüdispuhasväärtus iga stsenaariumi puhul. Rahavoogude arvutamisel lähtutakse allpool kirjeldatud eeldustest, kasutades nn äravooluga finantsseisundi aruannet. Kõik varadest, kohustistest ja finantsseisundi aruande välistest elementidest tulenevad rahavood diskonteeritakse, kasutades sama intressimäärakõverat (tulukõver sõltub stsenaariumist).

Netointressitulu muutuse analüüsi käigus hinnatakse intressimäärade muutuste mõju netointressitulule järgmise 12 kuu jooksul. Netointressitulu muutuse arvutamiseks jaotatakse kõik intressi kandvad varad, kohustised ja finantsseisundi aruande välised elemendid eelmääratud ajavahemikesse vastavalt nende ümberhindamise kuupäevadele. Eeldatakse, et pärast ümberhindamise kuupäeva muutub intressitundlike varade ja kohustiste intressimäär vastavalt stsenaariumile ja saab kindlaks määrata netointressitulu muutuse eri stsenaariumide korral. Netointressitulu analüüsis lähtutakse nn staatilisest finantsseisundi aruandest.

Omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu muutuse arvutamisel on peamised eeldused järgmised:

• majapidamiste ja mittefinantsettevõtete nõudmiseni hoiuste puhul varieeruvad ümberhindamise tähtajad 1 päevast 10 aastani, sõltuvalt nende intressitundlikkusest;
• finantsasutuste hoiuste puhul eeldatakse kohest ümberhindamist;
• jaeklientide hoiustele kohaldatakse 0% intressimäära alampiiri;

Stressitesti stsenaariumide mõju seisuga 31.12.2024

• tähtajaliste hoiuste puhul kasutatakse lepingulisi lõpptähtaegu;
• laenude puhul kasutatakse lepingupõhiseid intressimäära alampiire;
• laenude ennetähtaegse tagastamise hindamiseks kasutatakse tingimuslikku ettemaksumäära;
• tähtajaliste hoiuste ennetähtaegse lunastamise hindamiseks kasutatakse tähtajaliste hoiuste lunastamise määra;
• finantsseisundi aruande väliste kirjete puhul (nt valmisolekulaenud ja krediidilimiidid), lisatakse mudelisse krediidi ümberhindlustegur ja eeldatakse, et limiidi kasutus suureneb lineaarselt kuni lepingu kehtivusaja lõpuni.

Järgnevates tabelites on esitatud hinnang selle kohta, missugust mõju avaldaksid kuus stressistsenaariumi omakapitali majanduslikule väärtusele ja järgmise 12 kuu netointressitulule (võrrelduna baasstsenaariumiga). Aruandeperioodil toimus intressikeskkonnas märkimisväärne muutus, mis avaldab mõju järgneva stressitesti tulemustele.

Omakapitali

Järgmise 12 kuu

tuhandetes eurodes	majandusliku väärtuse muutus	netointressitulu muutus
Paralleelne ülessuunaline šokk	264	24 953
Paralleelne allasuunaline šokk	-21 810	-68 772
Järsenemise šokk	1 090	-32 952
Lamenemise šokk	-4 613	10 729
Lühiajaliste intressimäärade ülessuunaline šokk	-2 474	19 838
Lühiajaliste intressimäärade allasuunaline šokk	-11 478	-61 716

Stressitesti stsenaariumide mõju seisuga 31.12.2023

tuhandetes eurodes	Omakapitali majandusliku väärtuse muutus	Järgmise 12 kuu netointressitulu muutus
Paralleelne ülessuunaline šokk	-7 614	25 816
Paralleelne allasuunaline šokk	-10 692	-50 172
Järsenemise šokk	9 279	-29 155
Lamenemise šokk	-10 623	20 552
Lühiajaliste intressimäärade ülessuunaline šokk	-9 787	27 645
Lühiajaliste intressimäärade allasuunaline šokk	-90	-53 643

Järgnevas tabelis on esitatud LHV Groupi intressiteenivate varade ja intressikandvate kohustiste struktuur intressi ümberarvestamise tähtaja alusel. Esitatud on nõuete ja kohustiste põhisummad.

Intressi ümberarvestamise aja erinevus 31.12.2024

tuhandetes eurodes	Lisa	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Vahesumma	Kogunenud intress	Allahind lused	Kokku
Finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele	9	3 817 305	1 000	0	0	3 818 305	0	0	3 818 305
Finantsvarad õiglases väärtuses (võlaväärtpaberid)	10	4 569	3 717	6 340	1 045	15 671	0	0	15 671
Finantsvarad korrigeeritud soetus maksumuses (võlaväärtpaberid)	11	1 897	161 094	79 230	39 857	282 078	1 526	-71	283 533
Laenud ja nõuded klientidele	12	2 307 224	2 046 962	152 302	66 893	4 573 381	18 525	-39 813	4 552 093
Kokku		6 130 995	2 212 773	237 872	107 795	8 689 435	20 051	-39 884	8 669 602
Finantskohustised
Klientide hoiused	17	4 403 155	1 895 903	404 886	169 003	6 872 947	37 163	0	6 910 110
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	0	249 872	664 022	0	913 894	13 792	0	927 686
Allutatud kohustised	20	0	50 000	75 000	0	125 000	1 256	0	126 256
Kokku		4 403 155	2 195 775 1 143 908		169 003	7 911 841	52 211	0	7 964 052
Intressi ümberarvestamise aja erinevus		1 727 840	16 998	-906 036	-61 208	777 594

Intressi ümberarvestamise aja erinevus 31.12.2023

tuhandetes eurodes	Lisa	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Vahesumma	Kogunenud intress	Allahind lused	Kokku
Finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele	9	3 117 544	1 850	0	0	3 119 394	0	0	3 119 394
Finantsvarad õiglases väärtuses (võlaväärtpaberid)	10	8 211	0	1 912	1 428	11 551	0	0	11 551
Finantsvarad korrigeeritud soetus maksumuses (võlaväärtpaberid)	11	89 282	153 577	77 944	0	320 803	1 165	-80	321 888
Laenud ja nõuded klientidele	12	1 638 717	1 730 430	151 011	55 473	3 575 631	15 885	-29 725	3 561 791
Kokku		4 853 754	1 885 857	230 867	56 901	7 027 379	17 050	-29 805	7 014 624
Finantskohustised
Klientide hoiused	17	3 410 890	1 714 191	424 280	156 756	5 706 117	24 888	0	5 731 005
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	0	195 373	365 302	0	560 675	3 053	0	563 728
Allutatud kohustised	20	0	20 000	105 000	747	125 747	906	0	126 653
Kokku		3 410 890	1 929 564	894 582	157 503	6 392 539	28 847	0	6 421 386
Intressi ümberarvestamise aja erinevus		1 442 864	-43 707	-663 715	-100 602	634 840

3.4 Krediidiväärtuse korrigeerimise risk

Krediidiväärtuse korrigeerimise risk on risk, et vastaspoole krediidiriski muutuste ja tuletisinstrumentide hindu mõjutavate tururiski tegurite muutuste tõttu tuleb korrigeerida krediidiväärtust ja seetõttu tekib kahju. LHV Grupp kasutab krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga seotud kapitalinõude arvutamisel standardmeetodit. Seisuga 31. detsember 2024 oli LHV Panga krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga seotud kapitalinõue 282 tuhat eurot (31. detsember 2023: 157 tuhat eurot).

4. Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et Grupp ei suuda rahastada oma varade kasvu vastavalt äriplaanile või maksta oma kohustisi õigeaegselt ja täies ulatuses, ilma et tekiksid olulised kahjud või katkeks tavapärane äritegevus. Likviidsusrisk tuleneb nii finantsseisundi aruande kui ka selle välistest positsioonidest. Grupi likviidsusriski juhtimise eesmärk on likviidsusriski korrektne tuvastamine, mõõtmine, kontrollimine ja seire, et tagada õigeaegsete otsuste tegemine nii, et igal ajal oleks olemas asjakohase varuga piisav likviidsus.

Grupp hindab likviidsusriski järgmistest eraldiseisvatest vaatenurkadest:

• Rahastamisrisk on risk, et Grupp ei suuda kaasata rahastust õigeaegselt, vajalikus summas ja aktsepteeritava hinnaga, ilma et see mõjutaks negatiivselt tema igapäevast tegevust või finantsseisundit. Rahastamisrisk hõlmab ka likviidsuse väljavooluga seotud riski tulenevalt hoiuste väljavõtmisest või hulgirahastamise tagasivõtmisest. Sellest vaatenurgast hinnatakse ka päevasisest likviidsusriski.
• Turu likviidsusrisk on risk, et tehingut, nt väärtpaberi müümist või vara pantimist, ei ole võimalik õigeaegselt teha ilma vastuvõetamatuid kahjusid kandmata vähese kauplemistegevuse, turuhäire või teiste turuosaliste poolt kehtestatud piirangute tõttu.
• Vara koormatuse risk on risk, et kui liiga suur osa varadest on tagatisena koormatud, kahjustab Grupp oma võimet kaasata edasist tagamata või tagatud rahastamist kas seetõttu, et tagatiseta võlausaldajad muutuvad faktiliselt allutatuks, või selliste varade nappuse tõttu, mida saab tagatisena pantida.

Likviidsusriski juhtimisega on kõigist Grupi ettevõtetest kõige rohkem seotud LHV Pank, sest LHV Pank kaasab Grupi rahastamisest suurima osa (peamiselt hoiuste kaudu), mida kasutatakse pikaajaliste varade (peamiselt laenude) rahastamiseks.

Grupi likviidsusriski juhtimine on dokumenteeritud likviidsusriski ja rahastamisriski juhtimise poliitikas ja muudes sise-eeskirjades, mis sätestavad Grupi rahastamise strateegia ja likviidsusriskiga seotud riskivalmiduse, varajase hoiatuse näitajad ja mitmesugused sisemised protseduurid, nagu aruandluskorrad ja hädaolukorrakavad. LHV Grupi treasury osakonnal ning varade ja kohustiste juhtimise komiteel on esimese kaitseliinina võtmeroll likviidsusriski juhtimisel. Turu- ja likviidsusriski ning stressitestimise osakond ja siseauditi üksus vastutavad vastavalt teise ja kolmanda kaitseliini ülesannete eest.

Grupi likviidsusriskiga seotud riskivalmiduse määratlemisel lähtutakse järgmistest mõõdikutest:

• likviidsuse kattekordaja (LCR);
• stabiilse rahastamise kattekordaja (NSFR);
• tasakaalustamissuutlikkus lõpptähtaegade jaotuse alusel;
• vara koormatuse määr.

Kõikidele eelnimetatud riskivalmiduse mõõdikutele on kehtestatud piirmäärad koos puhvritega, mis ületavad regulatiivseid nõudeid (kui see on asjakohane). Esimesed kolm on määratletud regulatiivsete normidena ja neljas sisemise nõudena. Nende mõõdikute arvutamine ja aruandlus toimub igakuiselt.

Lisaks regulatiivsetele ja riskivalmiduse näitajatele arvutatakse, piiratakse ja jälgitakse täiendavaid likviidsusriski näitajaid, nagu üleelamisperioodi stressitingimustes.

Nii regulatiivne likviidsuse kattekordaja, tasakaalustamissuutlikkus lõpptähtaegade jaotuse alusel kui ka minimaalne toimetulekuperiood stressitingimustes hindavad likviidsuse väljavoolu riski suhteliselt lühiajalisel perioodil. Võimalike stressistsenaariumide ja eeldatava hoiuste väljavoolu üleelamiseks hoiab Grupp tasakaalustavat kvaliteetsete likviidsete varade puhvrit, mida saab kasutada kas kogu turgu hõlmava või idiosünkraatilise stressiolukorra korral. Grupi likviidsuspuhver koosneb sularahast ja hoiustest keskpangas ning likviidsetest väärtpaberitest, mida saab hõlpsalt müüa või kasutada tagatisena rahastamistoimingutes. Toimetulekuperioodi arvutamiseks kasutatakse käitumuslikke eeldusi, et modelleerida likviidsuse väljavoolu ja sissevoolu.

Stabiilse rahastamise kattekordajat kasutatakse pikemaajalise struktuurse rahastamisriski hindamiseks. Grupil peaks olema sobiv rahastamisstruktuur, kus pikaajalised varad on finantseeritud piisavate stabiilsete ja hästi hajutatud rahastamisallikatega. Vara koormatuse määra jälgimise eesmärk on tagada, et Grupi varad ei oleks liigselt koormatud, mis võiks piirata tema juurdepääsu rahastamisturgudele.

1. juunil 2024 kehtestas Euroopa Keskpank Grupile uue likviidsusriski näitaja, millega mõõdetakse üleelamisperioodi lõpptähtaegade jaotuse alusel. Näitaja eeldab, et kõik hoiused, mida ei käsitata stabiilsete jaehoiustena ja

mille lepinguline tähtaeg on alla kolme kuu, peavad olema kaetud kvaliteetsete likviidsete varadega.

LHV Groupi rahastamispoliitika kohaselt on rahastamisprofiili mitmekesistamine Grupi likviidsusriski juhtimise raamistiku oluline element. Grupi stabiilseim rahastamisallikas on Eesti klientide jaehoiused. Muid hoiuseid ning tagamata ja tagatud hulgirahastamist kasutatakse rahastamise lisaallikatena. LHV on emiteerinud pandikirju eluaseme hüpoteeklaenude portfelli rahastamise kaasamiseks, mis on üks põhilisi klientidele pakutavaid tooteid ja moodustab olulise osa LHV põhitegevusest.

LHV on lisaks emiteerinud ka tagamata võlakirju, mida kasutatakse nii rahastamiseks kui ka regulatiivse MRELnõude täitmiseks.

Pikemaajalise rahastamisriski juhtimiseks koostab treasury osakond LHV Groupi finantsplaneerimise tsükli osana rahastamiskavasid. Rahastamiskavas esitatakse LHV Groupi äritegevuse toetamiseks nõutava rahastamise pikemaajaline vaade koos LHV Groupi peamiste likviidsusmõõdikutega.

Likviidsuse juhtimine 2024. aastal

Grupi klientide hoiuste kasv oli laiapõhjaline, hõlmates kõiki kliendisegmente ja hoiuste liike, eriti hoogsalt kasvasid jaehoiused. Ka finantsvahendajate hoiused kasvasid eelmise aastaga võrreldes, ehkki neid Grupi laenutegevuse rahastamiseks ei kasutata. Grupp emiteeris 250 miljoni euro väärtuses nelja-aastase tähtajaga pandikirju, mis täiendavad 250 miljoni euro suurust lunastamata pandikirjade emissiooni, mille tähtaeg saabub 2025. aastal, ja säilitatud pandikirjade emissiooni summas 250 miljonit eurot. Säilitatud pandikirju saab likviidsuse tagamise operatsioonides hõlpsasti tagatisena kasutada.

Järgmises tabelis on esitatud likviidsuse kattekordaja LCR, stabiilse rahastamise kattekordaja NSFR ja tasakaalustamissuutlikkus lõpptähtaegade jaotuse alusel võrrelduna regulatiivsete piirmääradega. Kõik näitajad ületasid regulatiivseid nõudeid korraliku varuga, mis iseloomustab Grupi konservatiivset lähenemist likviidsusriski juhtimisele.

Suhtarv	2024	2023
LCR	187,5%	194,2%
NSFR	154,4%	160,2%
Tasakaalustamissuutlikkus lõpptähtaegade jaotuse alusel (päevades)	272	NA

Likviidsuse kattekordaja (LCR) aruandeperioodil pisut langes. Seda mõjutas negatiivselt nõudmiseni hoiuste ning eriti finantsvahendajate hoiuste mahu kasv, mille tulemusena likviidsuse kattekordaja aritmeetiliselt langes.

Stabiilse rahastamise kattekordaja (NSFR) samuti aruandeperioodil pisut langes, sest Grupi laenude väljastamise maht ületas stabiilsete jaehoiuste kaasamise mahtu. Näitaja ületab suure varuga nii regulatiivset kui ka sisemist miinimumnõuet.

Grupi likviidsusprofiil jäi kogu 2024. aasta vältel nii kombineeritud kriisistsenaariumide kui ka üksusepõhiste stressistsenaariumide suhtes vastupidavaks. Kogu aasta jooksul ületasid peamised likviidsuspuhvrid (pangaspetsiifilised, süsteemsed ja kombineeritud) märkimisväärselt sisemisi sihttasemeid ning toimetulekuperioodid ületasid kriitilisi künniseid. Toimetulekuperioode ja likviidsuspuhvrite mõõdukat kõikumist aasta jooksul mõjutas peamiselt tsükliline hoiuste kaasamine, mis oli kooskõlas langevate intressimääradega. Grupi tasakaalustamissuutlikkus püsib stabiilne, kusjuures Grupi peamise likviidsusüksuse LHV Panga toimetulekuperiood jääb vahemikku 180–200 päeva. Grupi tugev likviidsuse juhtimine ja mitmekesine rahastamisbaas tugevdavad tema valmisolekut nii kogu turgu hõlmavateks kui ka spetsiifilisteks šokkideks.

Järgnevates tabelites on esitatud finantsvarade ja kohustiste, v.a tuletisinstrumentide jaotus lepinguliste lõpptähtaegade alusel. Esitatud summad on tulevased lepingulised diskonteerimata rahavood. Eraldi tulbas on esitatud finantsseisundi aruandes kajastatud raamatupidamisväärtus. Rahavood on jaotatud tähtajaklassidesse rahavoogude (sh intressirahavoogude) toimumise aja alusel.

Finantsvarad ja -kohustised lepinguliste lõpptähtaegade alusel seisuga 31.12.2024

tuhandetes eurodes	Lisa	Nõudmiseni	Kuni 3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku	Raamatu pidamis väärtus
Kohustised lepinguliste tähtaegade alusel
Klientide hoiused	17		4 432 899 1 022 778 1 476 702		8 211		419 6 941 009	6 910 110
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	0	318	283 578	723 535		0 1 007 431	927 686
Allutatud kohustised	20	0	2 625	56 638	94 106	0	153 369	126 256
Rendikohustised	18	0	897	2 734	6 488	0	10 119	10 119
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	18	0	44 674	0	0	0	44 674	44 674
Kohustised kindlustuslepingutest	28	0	15 258	0	0	0	15 258	15 258
Kohustised edasikindlustuslepingutest		0	1 499	0	0	0	1 499	1 499
Kasutamata valmisolekulaenud	23	561 981	0	0	0	0	561 981	0
Finantskohustised õiglases väärtuses	10	0	24	0	0	0	24	24
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes summades	23	55 525	0	0	0	0	55 525	0
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)	10	0	157 710	0	0	0	157 710	0
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)	10	0	-157 710	0	0	0	-157 710	0
Kohustised kokku			5 050 405 1 088 073 1 819 652		832 340		419 8 790 889 8 035 626
Likviidsusriski juhtimiseks hoitavad varad lepinguliste tähtaegade alusel
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele	9	3 817 305	0	1 000	0		0 3 818 305	3 818 305
Investeeringud võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse	10, 11	0	6 465	164 985	86 597	41 227	299 274	299 204
Laenud ja nõuded klientidele	12	0	251 006	732 376			3 218 878 2 036 792 6 239 052 4 552 093
Muud nõuded klientidele	14	0	4 736	0	0	0	4 736	4 736
Varad kindlustuslepingutest		0	2 044	0	0	0	2 044	2 044
Varad edasikindlustuslepingutest		0	89	0	0	0	89	89
Muud finantsvarad	15	0	0	0	0	281	281	281
Likviidsusriski katteks hoitavad varad kokku		3 817 305	264 340	898 361	3 305 475		2 078 300 10 363 781	8 676 752
Finantskohustiste ja -varade tähtae gade vahe		-1 232 100	-823 733	-921 291		2 473 135 2 077 881 1 572 892

Finantsvarad ja -kohustised lepinguliste lõpptähtaegade alusel seisuga 31.12.2023

tuhandetes eurodes	Lisa	Nõudmiseni	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku	Raamatu pidamis väärtus
Kohustised lepinguliste tähtaegade alusel
Klientide hoiused	17	3 789 133	578 393	1 328 891	70 035	339	5 766 791	5 731 005
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	0	318	211 703	379 056	0	591 077	563 728
Allutatud kohustised	20	0	1 806	28 809	127 368	0	157 983	126 653
Rendikohustised	18	0	824	2 679	9 863	49	13 415	13 415
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	18	0	67 710	0	0	0	67 710	67 710
Kohustised kindlustuslepingutest	28	0	13 586	0	0	0	13 586	13 586
Kohustised edasikindlustuslepingutest		0	1 188	0	0	0	1 188	1 188
Kasutamata valmisolekulaenud	23	495 653	0	0	0	0	495 653	0
Finantskohustised õiglases väärtuses	10	0	1 843	0	0	0	1 843	1 843
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes summades	23	55 061	0	0	0	0	55 061	0
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)	10	0	148 397	0	0	0	148 397	0
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)	10	0	-148 397	0	0	0	-148 397	0
Kohustised kokku		4 339 847		665 668 1 572 082	586 322	388	7 164 307	6 519 128
Likviidsusriski juhtimiseks hoitavad varad lepinguliste tähtaegade alusel
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded kesk pankadele ja investeerimisühingutele	9	3 117 544	0	1 850	0	0		3 119 394 3 119 394

Finantskohustiste ja -varade tähtae gade vahe		-1 222 030	-311 402		-874 617 2 135 245 1 693 826 1 421 022
Likviidsusriski katteks hoitavad varad kokku		3 117 817	354 266		697 465 2 721 567 1 694 214 8 585 329 7 036 314
Muud finantsvarad	15	273	0	0	0	0	273	273
Varad edasikindlustuslepingutest		0	67	0	0	0	67	67
Varad kindlustuslepingutest		0	1 291	0	0	0	1 291	1 291
Muud nõuded klientidele	14	0	20 059	0	0	0	20 059	20 059
Laenud ja nõuded klientidele	12	0	234 191	542 038	2 641 711 1 692 834			5 110 774 3 561 791
Investeeringud võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse	10, 11	0	98 658	153 577	79 856	1 380	333 471	333 439
pankadele ja investeerimisühingutele

Järgnevas tabelis on esitatud varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks.

Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2024	31.12.2023
Käibevarad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	9	41 751	49 466
Raha ja nõuded keskpankadele	9	3 775 554	3 068 078
Nõuded krediidiasutustele	9	1 000	1 850
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	10	18 857	12 597
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses	11	163 124	243 944
Laenud ja nõuded klientidele	12	684 139	507 535
Muud nõuded klientidele	14	4 736	20 059
Varad kindlustuslepingutest		2 044	1 291
Varad edasikindlustuslepingutest		89	67
Muud varad	15	6 559	3 715
Käibevarad kokku		4 697 853	3 908 602
Põhivarad
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	10	7 415	5 856
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses	11	120 409	77 944
Laenud ja nõuded klientidele	14	3 867 954	3 054 256
Muud finantsvarad	15	281	273
Materiaalsed põhivarad	16	18 206	22 109
Immateriaalsed põhivarad	16	14 043	13 843
Finantsinvesteeringud	5	1 000	1 000
Firmaväärtus	5	9 150	9 150
Põhivarad kokku		4 038 458	3 184 431
Varad kokku	4	8 736 311	7 093 033
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Klientide hoiused	17	6 901 852	5 665 929
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	263 664	0
Finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	10	24	1 843
Kohustised kindlustuslepingutest	28	15 258	13 586
Kohustised edasikindlustuslepingutest		1 499	1 188
Võlad tarnijatele ja muud kohustised	18	68 852	100 317
Allutatud kohustised	20	50 000	0
Lühiajalised kohustised kokku		7 301 149	5 770 272
Pikaajalised kohustised
Klientide hoiused	17	8 258	65 076
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	664 022	563 728
Võlad tarnijatele ja muud kohustised	18	9 222	12 591
Allutatud kohustised	20	75 000	125 000
Pikaajalised kohustised kokku		756 502	766 395
Kohustised kokku	4	8 057 651	6 536 667

5. Operatsioonirisk

Operatsioonirisk on risk, et sisemiste protsesside, inimeste ja süsteemide töös esinevad vajakajäämised või tõrked või välised sündmused võivad põhjustada kahju. Operatsioonirisk hõlmab juriidilist riski, IKT riski ja maineriski, kuid ei hõlma strateegilist riski. Operatsiooniriski esineb kõigi toodete, tegevuste, protsesside ja süsteemide puhul.

LHV-s vastutab iga juht operatsiooniriski juhtimise eest oma vastutusalas. Riskiosakond toimib teise kaitseliinina, pakub vajalikku koolitust ja suuniseid operatsiooniriski raamistiku rakendamiseks ning teeb järelevalvet, et tagada riskiprofiili vastavus riskivalmiduse dokumentides kirjeldatud soovitud tasemele.

Operatsiooniriski raamistikku on kirjeldatud operatsiooniriski poliitikas ja muudes asjakohastes operatsiooniriski juhtimise protseduurides. Operatsiooniriski juhtimise, st riski tuvastamise, hindamise, leevendamise ja seire põhiprotsessid ja töövahendid on järgmised.

Riskide ja kontrollide alane enesehindamine

LHV-s on kehtestatud ühtne protsess ja metoodika kõigi toodete ja protsesside operatsiooniriski hindamiseks. Enesehindamise regulaarsus sõltub toote ja protsessi kriitilisuse tasemest ning peab olema piisav selleks, et kõik juhid oleksid teadlikud, missuguste riskide eest nad vastutavad, ja rakendaksid asjakohaseid leevendus- ja seiremeetmeid, et riskiprofiil vastaks soovitud riskitasemele.

Muutuste juhtimise ja heakskiitmise protsess uute või oluliselt muudetud toodete, IT-süsteemide, protsesside, organisatsioonistruktuuride ja partnerite (sh hanked) ning erakordsete tehingute jaoks

Muutuste juhtimise ja heakskiitmise protsessi eesmärk on tagada, et kõiki toodete, IT-süsteemide, protsesside, organisatsiooni ja partneritega (sh hanked) seotud olulisi muudatusi ja olulisi erakordseid tehinguid hallatakse vajaliku hoolsusega ning ühtegi muudatust ei kiideta heaks enne, kui on kaalutud kõiki riskitegureid. Selleks rakendatakse eelnevalt koostatud riskijuhtimiseeskirju, mida täiendavad nii riskiosakonna kui ka vastavuskontrolli osakonna sõltumatud arvamused.

Operatsiooniriski sündmuste ja talitluspidevuse juhtimine

Operatsiooniriski sündmuste juhtimise eesmärk on tagada, et kõiki sündmusi hallatakse nõuetekohaselt ja et sündmustest õpitaks ja saadud õppetunde kasutataks sarnaste sündmuste edaspidiseks ärahoidmiseks. Sündmuste juhtimine sõltub sündmuse laadist ja tõsidusest. Kriitiliste protsesside jaoks on kehtestatud talitluspidevuse plaan, mis käivitatakse, kui kriitilises protsessis esineb katkestus.

Talitluspidevuse plaane vaadatakse regulaarselt läbi ja testitakse, et tagada nende ajakohasus ja kohaldatavus kriitiliste protsesside katkemise korral.

Kõigist sündmustest teatatakse keskselt ja teavet nende kohta hoitakse keskses andmebaasis, et riskiosakond saaks seda täiendavalt analüüsida. Sündmuste andmeid kasutatakse ka sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) raames kapitalinõude arvutamiseks.

Peamised riskinäitajad

mida ohjab kriisikomisjon.

Peamised riskinäitajad on põhilised vahendid, mille abil jälgitakse, kas riskid on soovitud tasemel ja kontrollid toimivad tõhusalt. Peamisi riskinäitajaid kasutatakse riskide seireks eri tasanditel: nii LHV-üleselt kui ka konkreetse üksuse tasandil. Kui peamised riskinäitajad osutavad riskitaseme soovimatutele muutustele või olemasolevate kontrollide puudustele, järgneb tegevuskava rakendamine.

Kapitalinõude arvutamine

Operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel kasutatakse baasmeetodit ja seisuga 31. detsember 2024 oli kapitalinõue 30 846 tuhat eurot (31. detsember 2023: 20 755 tuhat eurot).

IKT- ja infoturberiski juhtimine

Üks meie peamisi eesmärke on olla oma klientidele usaldusväärne panganduspartner, kes pakub kliendisõbralikke, turvalisi ja töökindlaid digitaalseid pangateenuseid. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada ilma turvaliste ja vastupidavate IT-süsteemideta.

Lisaks üldisele operatsiooniriski juhtimise raamistikule kasutame spetsiaalseid IKT- ja infoturberiski juhtimise vahendeid ja meetodeid, mis aitavad kaitsta meie teavet ja klientide varasid ning tagada IT-süsteemide käideldavuse, nt:

• toodete ja teenuste uute konfiguratsioonide juurutamisel lähtutakse mõistlikust konservatiivsusest;
• regulaarne turvaseire;
• nõrkusehalduse protsess;
• turvakontrollid tarkvaraarenduse elutsükli vältel;
• töötajate koolitus, et tõsta teadlikkust ja hoiduda tegevustest, mis võivad põhjustada IT-süsteemide ja teenuste turvaintsidente;
• kursisolek turbevaldkonna arenguga, et olla teadlikud oma võimalikest nõrkustest.

Võtame tõsiselt kõiki pahatahtlikke ründeid, mis on suunatud meie taristu, meie valduses olevate kliendiandmete ja meie klientide vastu, ning reageerime neile.

6. Vastavusrisk

Regulatiivsete nõuete arv ja neis pidevalt tehtavad muudatused muudavad vastavusriski oluliseks operatsiooniriskiks, mis realiseerumise korral võib põhjustada nii rahalist kui ka mainekahju.

Vastavuskontrolli töötajate ülesandeks on juhtida vastavusriski erinevate tegevuste abil. Vastavuskontroll hõlmab kogu LHV tegevust ega piirdu ainult üksikute valdkondadega. Siiski on LHV eraldanud finantskuritegevuse ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli üldisest vastavuskontrollist.

Lisaks regulatsioonist tulenevatele ülesannetele tegeleb vastavuskontroll nõuete täitmist toetava organisatsioonikultuuri hoidmise ja arendamisega.

Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks hindavad vastavuskontrolli töötajad muu hulgas pidevalt ressursivajadust ning teevad vajadusel ettepanekuid valdkonna tugevdamiseks ja arendamiseks. Edaspidi mõjutab vastavusriski juhtimist ja seega ka vastavuskontrolli pidev kohanemine Euroopa Keskpanga (EKP) ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) järelevalvealaste ootustega.

7. Finantskuritegevuse tõkestamine

7.1. Finantskuritegevuse tõkestamise juhtimine

Tugev finantskuritegevuse tõkestamise kultuur põhineb kõrgel teadlikkusel ja pühendumusel riskijuhtimisele. Seda kultuuri tugevdatakse veelgi pideva teadlikkuse suurendamise, teabevahetuse, koostöö ja parimate tavade jagamise, tipptasemel koolitusprogrammi ja aruandluse abil. 2024. aastal jätkasime tegevusi, mis algasid 2023. aastal, mil esmakordselt viidi läbi põhjalik ja kogu Gruppi hõlmav finantskuritegevuse riskide hindamine. Kõik LHV Groupi kohustatud isikud rakendavad kooskõlastatud tavasid, mis mõjutavad LHV tegevust.

LHV Groupi ja LHV Panga juhatus ja nõukogu võtavad väga tõsiselt finantskuritegevuse tõkestamise põhimõtete järgimise süsteemi rakendamist, säilitamist ja arendamist Grupi kõigis üksustes. Finantskuritegevuse tõkestamisega seotud poliitikaid ja protseduure ajakohastatakse vähemalt kord aastas, et võtta nõuetekohaselt arvesse selles keskkonnas toimunud muutusi. 2023. aastal korraldati juhatuse tasandi erikomitee ümber uueks LHV Groupi tasandil loodud finantskuritegevuse vastase võitluse komiteeks, mis võimaldab saada koondülevaate finantskuritegevusega seotud küsimustest ning pakub täiendavaid võimalusi Grupi üksuste vaheliseks koostööks ja kooskõlastatud tegevuseks selles olulises valdkonnas.

7.2 Finantskuritegevuse tõkestamise juhtimisstruktuur

7.3 Finantskuritegevuse tõkestamise raamistik

LHV-s põhineb finantskuritegevuse tõkestamise raamistik 10 põhiprintsiibil, mis juhinduvad kõrgetest eetilistest põhimõtetest ning nõuetelevastavuse ja riskijuhtimise standarditest. Need printsiibid on järgmised:

• 1) riskipõhine lähenemine;
• 2) riskide hindamine ja riskivalmiduse kindlaksmääramine;
• 3) oma klientide tundmine;
• 4) kliendikontrolli rakendamine äritegevuses;
• 5) seire ja sõelumine tehniliste lahenduste kasutamine pahatahtliku tegevuse tuvastamiseks;
• 6) kahtlastest tegevustest teatamine kõigist tuvastatud kahtlastest tegevustest teatatakse nõuetekohaselt;
• 7) keelatud ärisuhted teatavaid kliente või tegevusi ei aktsepteerita;
• 8) teabe jagamine ja juhtkonna teavitamine teavet jagatakse LHV-siseselt ja vastaspooltega vastavalt eeskirjadele;
• 9) koolitus finantskuritegevuse tõhusa tõkestamise eelduseks on teadlikud inimesed;
• 10) andmete säilitamine andmeid finantspettuste kohta säilitatakse seaduses ettenähtud viisil, et tagada auditeeritavus ja uurimine.

7.4 Pangateenused finantsvahendajatele

Pangateenuste äriliinis jätkas LHV teenuste osutamist teistele finantsinstitutsioonidele (sh finantstehnoloogiaettevõtetele), kes omakorda võivad osutada finantsteenuseid oma klientidele. Korrespondentteenuste osutamisega teistele finantsasutustele kaasnevad teistsugused finantskuritegevuse riskid, kuna nende teenuste puhul on suhe lõpptarbijatega kaudne. Seetõttu on LHV hoolikalt kaalunud selle kliendisegmendiga seotud riske ja rakendanud täiendavaid riskipõhiseid meetmeid pangateenuste äriliini klientide teenindamisega seotud riskide leevendamiseks. LHV-s on lisaks spetsiaalsetele esimese ja teise kaitseliini üksustele, kes jälgivad ja leevendavad nende klientidega seotud finantskuritegevuse riske, tööl sellele sektorile spetsialiseerunud kliendisuhete juhid. Finantstehnoloogia kliendibaasi suhtes kohaldatakse tugevdatud kliendikontrolli, sh hinnatakse kliendi tegevuskava finantskuritegevusega võitlemiseks: eeldame, et see on samaväärne meie omaga ja kohandatud kliendi äritegevusega. Kliendi aktsepteerimise ja regulaarse läbivaatamise käigus hindab LHV kliendi ärimudelit, omandistruktuuri, juhtkonda, finantskuritegevuse tõkestamise meetmeid, sõelumise ja seire tehnilist võimekust, sihtturgu ning klientide ja riikidega seotud riskide segmentimist. LHV korraldab kohapealseid kontrollkäike, et hinnata klientide finantskuritegevuse tõkestamise raamistikku, ja kasutab tehinguseire programmi, et tuvastada kliendi käitumises finantskuritegevusele viitavaid tunnuseid, sh pettuseriski. Juhul, kui LHV tuvastab mõne oma kliendiga seoses riski, mis ületab tema riskivalmidust, võetakse riski haldamiseks kasutusele parandusmeetmed, mis võivad hõlmata ka kliendisuhte lõpetamist.

7.5 Finantskuritegevuse tõkestamise süsteem ja väljavaated Eestis

Sanktsioonipaketid, mis EL ja lääneliitlased, sh Ühendkuningriik, on kehtestanud otsese vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas, tõid ka LHV jaoks esile vajaduse eraldada olulisi vahendeid sanktsioonide rakendamiseks. Sanktsioonipakettide arvu ja ulatuse kasvades on olnud neid üha raskem hallata. Rahvusvaheliste sanktsioonide tulemusliku rakendamise tagamiseks on LHV varasematel aastatel rakendanud mitmeid meetmeid ning lõpuks alates 31. augustist 2024 tühistanud erandid, mis varem võimaldasid teatud klientidel teha makseid Venemaale ja Valgevenesse ning võtta makseid vastu nendest riikidest.

Eestis tehti märkimisväärseid regulatiivseid muudatusi seoses klientide kaugidentimisega, mida ajakohastati, et võtta arvesse paranenud tehnoloogilisi võimalusi ja riskijuhtimistavasid ning võimaldada finantssektoril kasutada klientide registreerimisel rohkem digitaalseid ja turvalisi vahendeid. 2024. aastal uuendati ka mitmeid Eesti ja Euroopa reguleerivate asutuste järelevalve suuniseid.

Lähiaastatel mõjutab LHV-d ja tema kliente uue EL-i välkmaksete määruse ja rahapesuvastase paketi avaldamine, sh uue rahapesuvastase järelevalveasutuse AMLA loomine. Fookuse nihkumine kohalikelt õigusaktidelt otsekohaldatavatele EL-i määrustele toob kaasa mõningaid probleeme, kuid pakub ka uusi võimalusi finantssektorile, kuna see on oluline samm EL-i pangandusliidu suunas.

8. Muud riskid

8.1 Kindlustusrisk

Kindlustusrisk on LHV Kindlustuse olulisemaid riske, mis peegeldab kindlustuse põhitegevust, st kindlustusriski võtmist ja juhtimist. Kindlustusriski kõige tähtsam aspekt on kindlustusmaksete ja kahjueraldiste risk, mis tuleneb kindlustuslepingute võimalikust ebaadekvaatsest hinnastamisest ja lepinguliste kohustiste hindamisel kasutatud eeldustest.

Kindlustusrisk sisaldab katastroofiga seotud kuhjumise riski, mis tuleneb äärmuslikest või erakordsetest sündmustest (nt tormid, üleujutused, inimtegevusest tingitud kahjud), mille korral individuaalsete kindlustuslepingute alusel kindlustatud riskide realiseerumine kuhjub erakordselt.

Eelkõige hõlmab kindlustusrisk riske, mis on seotud hinnastamise, tehniliste eraldiste ja edasikindlustuskaitse piisavusega.

LHV Kindlustus tegutseb peamiselt Eestis. LHV Kindlustuse portfelli kuuluvad liikluskindlustus, sõidukikindlustus, kodukindlustus, seadme pikendatud garantii kindlustus, tervisekindlustus, reisikindlustus, laenumaksekindlustus, masinakindlustus, ettevõttekindlustus, sõiduki garantiikindlustus ja vastutuskindlustus. LHV Kindlustus on rakendanud kõikehõlmavaid riskijuhtimismeetmeid, et pidevalt jälgida portfelli dünaamikat ning tagada optimaalne jaotus ja maandada võimalikke kontsentratsiooniriske.

LHV Kindlustuse solventsus- ehk maksevõimenõuded arvutatakse Solventsus II direktiivi standardvalemi reeglite järgi. Solventsussuhtarvu arvutamiseks jagatakse omavahendid solventsuskapitalinõudega. Kapitalipuhvri eesmärk on katta igat liiki riske. 31. detsembri 2024. aasta seisuga oli solventsuskapitalinõue 9,0 miljonit eurot ja omavahendid 12,6 miljonit eurot (2023. aastal vastavalt 8,7 miljonit eurot ja 11,1 miljonit eurot). LHV Kindlustus on kehtestanud ranged nõuded riskivalmidusele, et tagada asjakohane solventsuskapitalinõude puhver.

Kindlustusriski juhitakse ja kontrollitakse järgmiste protsesside kaudu:

• kindlustusettevõtte riskistrateegia kehtestamine kooskõlas äristrateegiaga;
• kindlustuslepingute hinnastamisel aktuaarse analüüsi ja usaldusväärsete eelduste kasutamine;
• tehniliste eraldiste ja solventsuskapitalinõude arvutamisel Solventsus II standardvalemi kasutamine ja vastavalt sellele vajalike likviidsete varade hoidmine;
• kahjueraldiste eelduste hindamine, kohustise piisavuse testide tegemine ja kindlustusportfelli kasumlikkuse jälgimine;
• regulaarselt/erakorraliselt oma riskide ja maksevõime hindamine;
• edasikindlustusprogrammi kasutamine olulisemate riskide edasikindlustamiseks.

8.2 Strateegiline risk

Strateegiline risk on risk, et puuduliku strateegilise planeerimise ja/või halbade otsuste või halva maine tõttu, mis ei toeta strateegilisi eesmärke, võib tekkida kahju, sh saamata jäänud tulude või lisakulude tekkimise kujul. Strateegiline risk hõlmab nii äririski kui ka kestlikkuse strateegia riski.

Peamised strateegilise riski realiseerumist mõjutavad tegurid on mitmesuguste väliste tegurite muutused, millega LHV ei suuda õigeaegselt ja asjakohaselt kohaneda. Sellised tegurid on nt konkurentsimaastik, tehnoloogilised muutused, klientide eelistused, ESG, eelkõige kliimamuutused, regulatsioon ning majandusharu ja toodete kasumlikkus.

Strateegilisi riske leevendatakse ärikeskkonnast ja koduturgudest ning strateegilisi eesmärke ohustavatest riskidest hea ülevaate omamise ning nende arvestamisega strateegia planeerimise protsessis.

Grupi ja tütarettevõtete juhtkonna (nii juhatuse kui ka nõukogu) liikmetel on pikaajalised pangandus- ja/või ettevõtluskogemused. Enne uutele turgudele ja valdkondadesse sisenemist kaasatakse alati vastava ala asjatundjad ning tehakse põhjalik analüüs.

8.3 ESG riskid

Üleminek keskkonnahoidlikumale tegutsemisviisile toob nii majanduse kui ka pankade jaoks kaasa väljakutseid ja võimalusi. Kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise käegakatsutav mõju reaalmajandusele ja finantssüsteemile on jõud, mida ei saa alahinnata.

ESG risk on risk, et kahju tuleneb ESG tegurite, st keskkonna-, sotsiaalsete ja/või juhtimistegurite praegustest või tulevastest mõjudest, mis avalduvad otse Grupi või tema vastaspoolte või investeeritud varade suhtes.

ESG risk realiseerub muude riskikategooriate kaudu, nagu krediidirisk, tururisk, operatsioonirisk, likviidsus- ja rahastamisrisk, strateegiline risk – st see toimib riskide taksonoomia ülese riskitegurina. Kui ESG riski mõju põhiriskile on oluline, kajastatakse seda vastava põhiriski allriskina.

Oluliste ESG riskide tuvastamiseks viiakse läbi spetsiaalne olulisuse hindamine, mis on peamine sisend riskivalmiduse ning asjakohaste riskipiiride ja kvalitatiivsete, nt klientide kaasamisel põhinevate riskijuhtimisvahendite kindlaksmääramisel.

LHV portfellis ja teenustes sisalduvate riskide ja võimaluste põhjalikuks mõistmiseks viidi 2024. aastal läbi põhjalik olulisuse hindamine. See kõikehõlmav ettevõtmine hõlmas hoolikat riskide ja äritegevuse kaardistamist ning tervikliku pikka, keskmist ja lühikest perspektiivi hõlmava lähenemisviisi rakendamist.

1. aasta olulisuse hindamise tulemusena rakendati tuvastatud riskide ja võimaluste käsitlemiseks sihitud meetmeid. Nende hulgas oli nii füüsiliste kui ka üleminekuriskide stressitestide tegemine, krediidiprotsesside ja riskimaandamisvahendite, nt E reitingu mudeli täiustamine ning peamiste riskinäitajate väljatöötamine ja kinnitamine, et ESG riske tõhusalt jälgida ja juhtida.

Selline tulevikku suunatud lähenemisviis väljendab meie pühendumust vastutustundlikele äritavadele ning tagab, et meie riskijuhtimisraamistikud ja strateegilised algatused on dünaamilised ja reageerimisvõimelised ning kooskõlas muutuvate väljakutsete ja võimalustega, mis määravad meie edasise tee.

8.4 Mainerisk

Mainerisk, st mainekahju risk, on üks mitme LHV põhiriskiga kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Mainekahju tekib juhul, kui ettevõte ei suuda vastata sidusrühmade (investorite, töötajate, reguleerivate asutuste, klientide jne) ootustele mis tahes sündmuse, käitumisviisi, teo või tegematajätmise tõttu, mille on põhjustanud LHV ise, tema töötajad või temaga seotud isikud ja mistõttu sidusrühmadel võib – õigustatult või mitte – kujuneda LHV-st negatiivne arvamus.

Hea maine ning olemasolevate ja võimalike uute klientide, investorite ja töötajate usaldus on üks strateegiliste ärieesmärkide saavutamise eeldusi. Maineriski käsitletakse riskitaksonoomia ülese tagajärjena ja seda juhitakse LHV põhiriskide juhtimiseks kehtestatud protsesside abil.

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	2024	2023 korrigeeritud
Intressitulu	6	443 531	336 620
sh intressitulu sisemise intressimäära alusel	6	426 977	323 685
Intressikulu	6	-170 205	-82 801
Netointressitulu	4, 6	273 326	253 819
Komisjoni- ja teenustasutulu	7	78 675	65 390
Komisjoni- ja teenustasukulu	7	-18 373	-16 581
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	4, 7	60 302	48 809
Netokasum/-kahjum õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt		803	-728
Kasum valuutakursi muutustest	4	297	1 457
Netokasum finantsvaradelt		1 100	729
Tulu kindlustuslepingutest	27	34 969	26 038
Kulu kindlustuslepingutest	27	-33 038	-24 658
Netokulu edasikindlustuslepingutest	27	-960	-1 017
Netotulu kindlustustegevusest		971	363
Muud tulud		2 610	1 806
Muud kulud		-9	-28
Neto muud tulud		2 601	1 778
Netotulud kokku		338 300	305 498
Tööjõukulud	8	-82 315	-63 924
Administratiiv- ja muud tegevuskulud	8	-64 605	-65 437
Kasum enne allahindlusi		191 380	176 137
Õiglases väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide allahindluse kulud	10	0	9
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsinstrumentide eeldatav krediidikahju	13	-16 256	-11 548
Kasum enne tulumaksu		175 124	164 598
Tulumaksukulu Perioodi puhaskasum	4, 5, 26 4	-24 820 150 304	-23 660 140 938
Muu koondkasum/-kahjum
Kirjed, mida võib edaspidi liigitada ümber kasumiaruandesse:
Realiseerimata kursivahed välismaiste äriüksuste finantsnäitajate ümberarvestamisest		3 437	834
Perioodi koondkasum kokku		153 741	141 772
Perioodi koondkasum
Emaettevõtte omanike osa		152 405	140 436
Mittekontrollivate osaluste osa		1 336	1 336
Perioodi koondkasum kokku		153 741	141 772
Perioodi puhaskasum
Emaettevõtte omanike osa		148 968	139 602
Mittekontrollivate osaluste osa		1 336	1 336
Perioodi puhaskasum kokku	4	150 304	140 938
Tavakasum aktsia kohta (eurodes) Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	25 25	0,46 0,45	0,44 0,43

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

			31.12.2023	01.01.2023 korrigeeritud korrigeeritud
tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2024
Varad
Raha ja nõuded keskpankadele	9	3 775 554	3 068 078	2 390 964
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	9	41 751	49 466	91 324
Nõuded krediidiasutustele	9	1 000	1 850	0
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	10	26 272	18 453	9 354
Investeeringud võlaväärtpaberitesse korrigeeritud soetusmaksumuses	11	283 533	321 888	364 230
Laenud ja nõuded klientidele	12	4 552 093	3 561 791	3 208 572
Muud nõuded klientidele	14	4 736	20 059	10 034
Varad kindlustuslepingutest		2 044	1 291	0
Varad edasikindlustuslepingutest		89	67	0
Muud finantsvarad	15	281	273	124
Muud varad	15	6 559	3 715	6 775
Strateegilised finantsinvesteeringud	11	1 000	1 000	1 180
Materiaalsed põhivarad	16	8 886	11 249	9 552
Kasutusõiguse varad	16	9 320	10 860	7 307
Immateriaalsed põhivarad	16	14 043	13 843	13 853
Firmaväärtus	5	9 150	9 150	10 748
Varad kokku	4	8 736 311	7 093 033	6 124 017
Kohustised
Võlad keskpankadele (TLTRO)		0	0	147 841
Klientide hoiused	17	6 910 110	5 731 005	4 900 515
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	927 686	563 728	438 642
Finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	11	24	1 843	3 850
Võlad tarnijatele ja muud kohustised	18	76 818	98 664	69 051
Kohustised kindlustuslepingutest	28	15 258	13 586	12 426
Kohustised edasikindlustuslepingutest		1 499	1 188	0
Allutatud kohustised	20	126 256	126 653	130 843
Kohustised kokku	4	8 057 651	6 536 667	5 703 168
Omakapital
Aktsiakapital	21	32 419	31 983	31 542
Ülekurss	21	146 958	143 372	141 186
Kohustuslik reservkapital	21	4 713	4 713	4 713
Muud reservid	21	16 271	9 333	5 683
Jaotamata kasum		469 727	359 029	229 817
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku		670 088	548 430	412 941
Mittekontrollivad osalused	5	8 572	7 936	7 908
Omakapital kokku		678 660	556 366	420 849
Kohustised ja omakapital kokku		8 736 311	7 093 033	6 124 017

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	2024	2023 korrigeeritud
Rahavood äritegevusest
Laekunud intressid		439 032	328 464
Makstud intressid		-144 582	-57 074
Laekunud komisjoni- ja teenustasud		78 858	65 365
Makstud komisjoni- ja teenustasud		-18 419	-16 581
Muud laekunud tulud/kulud		2 259	-1 157
Makstud tööjõukulud		-74 234	-57 824
Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud		-55 205	-51 846
Makstud tulumaks		-24 432	-23 655
Laekunud kindlustusmaksed	28	35 255	29 385
Makstud hüvitised ja kulud kindlustustegevusest	28	-26 277	-19 447
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustiste muutusi		212 255	195 630
Äritegevusega seotud varade muutused:
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		-7 017	-7 063
Laenud ja nõuded klientidele		-991 830	-363 286
Investeeringud võlaväärtpaberitesse amortiseeritud soetusväärtuses		38 355	42 342
Kohustuslikud reservid keskpankades		-7 340	-7 211
Tagatisdeposiidid		0	24
Muud varad		988	7 389
Nõuded krediidiasutustele (üle 3-kuulise tähtajaga hoiused)		850	-1 850
Äritegevusega seotud kohustiste muutused:
Klientide nõudmiseni hoiused		727 418	-859 141
Klientide tähtajalised hoiused		437 939	1 665 447
Emiteeritud pandikirjad		248 881	118 431
Saadud laenude tagasimaksed		0	-147 547
Võlaväärtpaberite netomuutus		100 000	0
Finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		-1 819	-2 007
Muud kohustised		-33 124	21 162
Netorahavoog äritegevusest		725 556	662 320
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamine	16	-7 252	-16 901
Netorahavoog investeerimistegevusest		-7 252	-16 901
Rahavood finantseerimistegevusest
Aktsiakapitali sissemakse (sh ülekurss)	21	4 021	2 627
Makstud dividendid	21	-42 278	-13 842
Saadud allutatud laenud	20	20 000	35 000
Allutatud laenude tagasimaksed	20	-20 000	-40 000
Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed	19	-2 111	-1 945
Netorahavoog finantseerimistegevusest		-40 368	-18 160
Valuutakursi muutuste mõju rahale ja raha ekvivalentidele		14 485	787
Raha ja raha ekvivalentide muutus		692 421	628 046
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	9	3 061 645	2 433 599
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	9	3 754 066	3 061 645
sh nõuded keskpankadele		3 712 315	3 012 179
sh nõuded pankadele ja investeerimisühingutele		41 751	49 466

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	Kohustuslik reserv kapital	Muud reservid	Jaotamata kasum	Kokku	Mitte kontrollivad osalused	Omakapital kokku
Saldo seisuga 01.01.2023	31 542	141 186	4 713	5 683	229 817	412 941	7 908	420 849
Aktsiakapitali sissemakse	441	2 186	0	0	0	2 627	0	2 627
Makstud dividendid	0	0	0	0	-12 617	-12 617	-1 225	-13 842
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	2 816	2 380	5 196	0	5 196
Arvestuspõhimõtete muutused	0	0	0	0	-153	-153	-83	-236
Perioodi puhaskasum	0	0	0	0	139 602	139 602	1 336	140 938
Perioodi muu koondkasum	0	0	0	834	0	834	0	834
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	834	139 602	140 436	1 336	141 772
Saldo seisuga 31.12.2023	31 983	143 372	4 713	9 333	359 029	548 430	7 936	556 366
Saldo seisuga 01.01.2024	31 983	143 372	4 713	9 333	359 029	548 430	7 936	556 366
Aktsiakapitali sissemakse	436	3 586	0	0	0	4 022	0	4 022
Makstud dividendid	0	0	0	0	-41 578	-41 578	-700	-42 278
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	3 501	3 308	6 809	0	6 809
Perioodi puhaskasum	0	0	0	0	148 968	148 968	1 336	150 304
Perioodi muu koondkasum	0	0	0	3 437	0	3 437	0	3 437
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	3 437	148 968	152 405	1 336	153 741
Saldo seisuga 31.12.2024	32 419	146 958	4 713	16 271	469 727	670 088	8 572	678 660

Täiendav teave omakapitali kohta on esitatud lisas 21.

Teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta

Allpool on esitatud teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta, mida on kasutatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Neid arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kohaldatud kõikidele aruandes esitatud perioodidele ja kõikidele konsolideeritavatele Grupi ettevõtetele, kui pole märgitud teisiti.

1. Koostamise alused

Grupi 2024. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. Aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. Erandina kajastatakse mõningaid finantsvarasid ja -kohustisi, sh tuletisinstrumente, õiglases väärtuses, nagu on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine vastavalt IFRS-ile nõuab mitmetes valdkondades olulise mõjuga hinnangute kasutamist. Samuti nõuab see juhtkonnalt otsuste tegemist arvestuspõhimõtete rakendamisel. Valdkonnad, mis on keerukamad või kus tuleb olulisemaid otsuseid langetada, ja valdkonnad, kus eeldused ja hinnangud avaldavad raamatupidamise aruandele olulist mõju, on avalikustatud lisas 2.

Majandusaasta algas 1. jaanuaril 2024 ja lõppes 31. detsembril 2024. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Grupp ei tasaarvelda varasid ja kohustusi.

Kokkuvõte uutest aruandlusnõuetest

1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele kohalduvad mõningad uued standardid ning standardite tõlgendused ja muudatused, kuid need ei avalda Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju. Neid on kirjeldatud allpool.

Uued jõustunud nõuded

IFRS 16 "Rendiarvestus" muudatused "Rendikohustis müügi- ja tagasirendi korral" (välja antud 22. septembril 2022, kohaldatakse 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Muudatused puudutavad müügi-tagasirendi tehinguid, mis vastavad IFRS 15 nõuetele, mida tuleb kajastada müügina. Muudatustega nõutakse, et müüja-rentnik hindaks hiljem tehingust tulenevaid kohustusi nii, et ta ei kajastaks talle säilinud kasutusõigusega seotud kasumit või kahjumit. See tähendab sellise tulu edasilükkamist isegi siis, kui kohustus on teha muutuvaid makseid, mis ei sõltu indeksist ega määrast.

Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

IAS 1 muudatused "Kohustiste liigitamine lühiajalisteks või pikaajalisteks" (kohaldatakse 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Need muudatused selgitavad, et kohustised liigitatakse kas lühi- või pikaajalisteks, olenevalt aruandeperioodi lõpus eksisteerivatest õigustest. Kohustised on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus sisuline õigus lükata tasumine edasi vähemalt kaheteistkümne kuu võrra. Juhend ei nõua enam, et see õigus oleks tingimusteta.

Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

IAS 7 "Rahavoogude aruanne" ja IFRS 7 "Finantsinstrumendid: avalikustatav teave" muudatused "Rahastamiskokkulepped tarnijatega" (kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem). Vastuseks finantsaruannete kasutajate murele rahastamiskokkulepete ebapiisava või eksitava avalikustamise pärast andis IASB 2023. aasta mais välja IAS 7 ja IFRS 7 muudatused, et nõuda avalikustamist ettevõtte tarnijatega sõlmitud rahastamiskokkulepete kohta. Need muudatused nõuavad ettevõtete tarnijatega sõlmitud rahastamiskokkulepete avalikustamist, mis võimaldaks finantsaruannete kasutajatel hinnata nende kokkulepete mõju ettevõtte kohustistele ja rahavoogudele ning ettevõtte likviidsusriskile.

Need muudatused ei avalda Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Uued nõuded, mis ei ole veel jõustunud

IAS 21 muudatused "Vahetatavuse puudumine" (kohaldatakse 1. jaanuaril 2025 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). 2023. aasta augustis andis IASB välja IAS 21 muudatused, et aidata ettevõtetel hinnata kahe valuuta vahetatavust ja määrata hetke vahetuskurssi, kui vahetatavus puudub. Ettevõte on muudatustest mõjutatud, kui tal on tehinguid või tegevusi välisvaluutas, mis ei ole mõõtmiskuupäeval teatud eesmärgil vahetatav teise valuuta vastu.

IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused "Finantsinstrumentide liigitamise ja mõõtmise muudatused" (rakendamise kuupäev ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

1. mail 2024 andis IASB välja IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused, et:

(a) täpsustada teatud finantsvarade ja -kohustiste kajastamise ja kajastamise lõpetamise kuupäeva, koos uue erandiga osade finantskohustiste puhul, mida arveldatakse elektroonilise rahaülekandesüsteemi kaudu;

(b) täpsustada ja lisada täiendavaid juhiseid hindamaks,

kas finantsvara vastab ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksete kriteeriumile;

(c) lisada uut avalikustatavat teavet teatavate instrumentide kohta, mille lepingulised tingimused võivad muuta rahavoogusid (näiteks mõned instrumendid, mille omadused on seotud ESG (keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimis-) eesmärkide saavutamisega);

(d) ajakohastada avalikustatavat teavet omakapitaliinstrumentide kohta, mis on määratletud õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavaks.

IFRS 18 "Esitamine ja avalikustamine finantsaruannetes" (rakendamise kuupäev ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). 2024. aasta aprillis andis IASB välja uue standardi IFRS 18 finantsaruannetes esitamise ja avalikustamise kohta, keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud peamised uued põhimõtted on seotud:

• kasumiaruande struktuuriga;
• kohustusega avalikustada finantsaruannetes teatud kasumi või kahjumiga seotud tulemuslikkuse näitajad, mis on esitatud väljaspool ettevõtte finantsaruandeid (st juhtkonna määratletud tulemusnäitajad);
• täiustatud summeerimise ja eristamise põhimõtetega, mida kohaldatakse põhiaruannete ja lisade suhtes üldiselt.

IFRS 18 asendab IAS 1; paljud muud standardis IAS 1 olemasolevad põhimõtted jäetakse väheste muudatustega alles. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete kajastamist ega mõõtmist, kuid see võib muuta seda, mida ettevõte kajastab oma "ärikasumi või -kahjumina". IFRS 18 kohaldatakse 1. jaanuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ja ka võrdlusandmetele.

IFRS 19 "Avaliku aruandekohustuseta tütarettevõtted: avalikustatav teave" (rakendamise kuupäev ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

IASB on välja andnud uue IFRS-standardi tütarettevõtete jaoks. IFRS 19 lubab nõuetele vastavatel tütarettevõtetel rakendada IFRS-standardeid vähendatud avalikustatava teabega. IFRS 19 rakendamine vähendab tütarettevõtete finantsaruannete koostamise kulusid, säilitades samal ajal teabe kasulikkuse nende finantsaruannete kasutajatele. Tütarettevõtted, kes rakendavad oma finantsaruannete koostamisel IFRS-standardeid, avaldavad teavet, mis võib olla ebaproportsionaalne nende kasutajate teabevajadustega. IFRS 19 lahendab need väljakutsed:

• võimaldades tütarettevõtetel koostada ainult ühte aruandlust – et rahuldada nii emaettevõtte kui ka finantsaruannete kasutajate vajadusi;
• vähendades avalikustamisnõudeid IFRS 19 lubab vähendatud avalikustatavat teavet, mis sobib paremini nende finantsaruannete kasutajate vajadustega.

IFRS 10 ja IAS 28 muudatused "Investori ja tema sidusettevõtte või ühisettevõtte vaheline varade müük või üleandmine" (rakendamise kuupäev määratakse IASB poolt; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja IAS 28 nõuetes, mis reguleerivad investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahelisi varade müüke või üleandmisi. Muudatuse peamine mõju seisneb selles, et kasum või kahjum kajastatakse täies ulatuses, kui tehing hõlmab äri. Kui tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äri, kajastatakse kasum või kahjum osaliselt, isegi kui need varad on tütarettevõtte omad. 2015. aastal otsustas IASB nende muudatuste jõustumise tähtaja määramata ajaks edasi lükata.

IFRS 14 "Reguleeritud hinnatingimustes müügitulu kajastamine" . IFRS 14 lubab esmakordsel kasutuselevõtjal jätkata intressimäärade reguleerimisega seotud summade kajastamist vastavalt oma varasema raamatupidamistava nõuetele, kui nad IFRS-i kasutusele võtavad. Siiski, et parandada võrreldavust ettevõtetega, kes juba rakendavad IFRS-i ja ei kajasta selliseid summasid, nõuab standard, et intressimäärade reguleerimise mõju tuleb esitada muudest kirjetest eraldi. Ettevõte, kes juba esitab IFRS-aruandeid, ei vasta standardi kohaldamise kriteeriumidele. IASB ei ole veel selle standardi jõustumiskuupäeva määranud.

IFRS-i raamatupidamisstandardite iga-aastased täiustused (rakendamise kuupäev ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Standardis IFRS 1 täpsustati, et IFRS-i raamatupidamisstandarditele üleminekul tuleb riskimaandus lõpetada, kui see ei vasta riskimaandamisarvestuse "kvalifitseeruvatele kriteeriumidele", mitte "tingimustele", et lahendada sõnastuse vahelisest vastuolust tulenev segadus IFRS 1 ja IFRS 9 riskimaandamisarvestuse nõuete vahel. IFRS 7 nõuab teabe avalikustamist kasumi või kahjumi kohta selliste finantsvarade kajastamise lõpetamise puhul, millega ettevõte on jätkuv seotud, sealhulgas selle kohta, kas õiglase väärtuse mõõtmised hõlmasid "olulisi mittejälgitavaid sisendeid". See uus fraas asendas viite "olulised sisendid, mis ei põhinenud vaadeldavatel turuandmetel". Muudatuse järel on sõnastus kooskõlas standardiga IFRS 13. Lisaks täpsustati teatud IFRS 7 juhendi rakendamise näiteid ja lisati tekst, et näited ei pruugi illustreerida kõiki standardis IFRS 7 viidatud paragrahvides esitatud nõudeid. Standardit IFRS 16 muudeti täpsustamaks, et kui rentnik on tuvastanud, et rendikohustus on IFRS 9 kohaselt aegunud, on rentnik kohustatud rakendama IFRS 9 juhiseid sellest tuleneva kasumi või kahjumi kajastamiseks kasumis või kahjumis. See täpsustus kehtib rendikohustuste kohta, mis aeguvad selle aruandeperioodi alguses või pärast seda, mil ettevõte seda muudatust esmakordselt rakendab. IFRS 9 ja IFRS 15 vahelise vastuolu lahendamiseks tuleb nüüd nõuded ostjate vastu võtta algselt arvele "IFRS 15 rakendamisega määratud summas", mitte "tehinguhinnas (nagu on määratletud standardis IFRS 15)". Standardit IFRS 10 muudeti, et kasutada vähem veenvat keelt, kui ettevõte on de facto agent ja täpsustamaks, et IFRS 10 paragrahvis B74 kirjeldatud suhe on vaid üks näide asjaoludest, mille puhul on vaja otsustada, kas osapool tegutseb de facto agent-ina. Standardit IAS 7 parandati, et kustutada viited soetusmaksumuse meetodile, mis eemaldati IFRS-i raamatupidamisstandarditest 2008. aasta mais, kui IASB andis välja muudatuse "Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse üksusse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu maksumus".

Grupp hindab muudatuste mõju oma raamatupidamise aruandele.

2. Konsolideerimine

See 2024. aasta konsolideeritud raamatupidamise aruanne hõlmab järgmiste ettevõtete raamatupidamise aruandeid: AS LHV Group (emaettevõte) ja tema tütarettevõtted AS LHV Pank, AS LHV Finance (AS-i LHV Pank tütarettevõte), AS LHV Varahaldus, AS LHV Kindlustus, LHV Bank Ltd (asutati 2021. aastal) ja AS LHV Paytech (omandati 2022. aastal, endine ärinimi EveryPay AS). AS LHV Group omab 65% osalust AS-is LHV Kindlustus ja AS-i LHV Pank kaudu 65% osalust AS-is LHV Finance.

Kapitalinõuete määruse (CRR) kohase regulatiivse aruandluse eesmärgil võib teatud pangandusvälised tütarettevõtted (nt kindlustusseltsid) siiski konsolideerimise usaldatavusnormatiivide kohaldamisalast välja jätta. Seetõttu võivad kapitali adekvaatsuse, finantsvõimenduse ja likviidsuse kohta CRR-i alusel esitatud andmed erineda IFRS-i järgi arvutatud ja esitatud näitajatest. LHV on LHV Kindlustuse konsolideerimise usaldatavusnormatiividest välja jätnud.

Tütarettevõtted on majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta on avatud või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada selle kasumi suurust, kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle.

Tütarettevõtete ja äride omandamisi (v.a ühise kontrolli all olevate majandusüksuste vahelisi äriühendusi) kajastatakse omandamismeetodil. Soetusmaksumuseks loetakse omandatud varade, võetud kohustiste ja emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglast väärtust omandamise kuupäeva seisuga.

Omakapitaliinstrumentide emiteerimisega seotud tehingukulud kajastatakse omakapitali vähendamisena, võlainstrumentide emiteerimisega seotud tehingukulud kajastatakse võlainstrumendi raamatupidamisväärtuse vähendamisena ning kõik muud omandamisega seotud tehingukulud kajastatakse kuludes.

Omandamismeetodi puhul võetakse kõik omandatud tütarettevõtte eristatavad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised arvele nende õiglases väärtuses omandamiskuupäeva seisuga, sõltumata mittekontrolliva osaluse olemasolust.

Iga äriühenduse puhul teeb Grupp valiku, kas kajastada mittekontrollivat osalust omandatud ettevõttes, mis annab selle omanikule õiguse proportsionaalsele osale ettevõtte netovarast selle likvideerimise korral, (a) õiglases väärtuses või (b) mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatud ettevõtte netovarast. Mittekontrollivaid osalusi, mis ei ole kehtivad osalused, mõõdetakse õiglases väärtuses.

Firmaväärtuse leidmiseks lahutatakse omandatud ettevõtte netovara omandatud ettevõtte eest üleantud tasu, mittekontrolliva osaluse osa omandatud ettevõttes ja omandajale omandatud ettevõttes eelnevalt kuulunud osaluse õiglase väärtuse kogusummast.

Kui saadud summa on negatiivne ja juhtkond on täiendavalt hinnanud, kas kõik omandatud varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised on tuvastatud ja õigesti mõõdetud, kajastatakse see kasumiaruandes (soodusostu kasum).

Majandusaasta kestel omandatud tütarettevõtete tulud ja kulud konsolideeritakse Grupi kasumi- ja muu koondkasumi aruandes alates omandamise hetkest kuni majandusaasta lõpuni. Majandusaasta jooksul müüdud tütarettevõtete tulemused konsolideeritakse Grupi kasumi- ja muu koondkasumi aruandes alates majandusaasta algusest kuni müügihetkeni.

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel.

Erandiks on investeeringud tütarettevõtetesse, mida emaettevõte eraldiseisvates põhiaruannetes (vt lisa 29) kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kahjum vara väärtuse langusest.

3. Arvestus- ja esitusvaluuta

Grupi ettevõtete arvestus- ja esitusvaluuta on euro, v.a Ühendkuningriigis asuval ettevõttel LHV Bank Ltd, mille arvestusvaluuta on Suurbritannia nael (GBP).

4. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas, nõudmiseni hoiuseid keskpankades, teistes pankades ja investeerimisühingutes ning tähtajalisi hoiuseid algse tähtajaga kuni 3 kuud, mida saab ilma piiranguteta kasutada ja mille väärtuse muutuse risk on ebaoluline, aga mitte raha, mida Grupp on kohustatud hoidma keskpankades, milleks on kohustuslikud intressi mittekandvad reservid ja hoiused, mida ei saa kasutada LHV igapäevase äritegevuse rahastamiseks.

5. Finantsvarad

5.1 Esmane kajastamine ja kajastamise lõpetamine

Finantsvarasid kajastatakse finantsseisundi aruandes hetkel,

mil Grupist saab instrumendi lepinguline osapool, ja neid mõõdetakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses. Tehingukulud liidetakse algsele õiglasele väärtusele, v.a õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade tehingukulud, mis kajastatakse kasumiaruandes. Õiglases väärtuses ja korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad kajastatakse finantsseisundi aruandes tehingupäeval.

Finantsvara kajastamine lõpetatakse, kui (a) vara on lunastatud või õigused varast tulenevatele rahavoogudele on muul viisil lõppenud või (b) Grupp on loovutanud õigused varast tulevatele rahavoogudele või on sõlminud rahavoogude edasiandmise kokkuleppe, kusjuures (i) sisuliselt kõik vara omamisega seotud riskid ja hüved on üle antud või (ii) riskid ja hüved pole üle antud, kuid kontroll vara üle ei säili.

Kontroll vara üle säilib, kui vastaspoolel pole võimalik vara tervikuna müüa sõltumatule kolmandale osapoolele ilma müügipiiranguid kehtestamata.

5.2 Edasine kajastamine

Grupp liigitab oma finantsvarad edasise kajastamise jaoks järgmiselt: finantsvarad, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; finantsvarad, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi ja finantsvarad, mida mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Liigitamine sõltub sellest, kas finantsvara on võlainstrument, omakapitaliinstrument või tuletisinstrument.

5.3 Võlainstrumendid (laenud ja võlaväärtpaberid)

Liigitamise jaoks hinnatakse finantsvarade haldamise ärimudelit ning seda, kas vara lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid. Ärimudeli hindamisel vaadeldakse homogeenseid portfelle/tooteid, mis on tuvastatud lähtuvalt sellest, kuidas Grupi üksustes vastavat äri juhitakse. Hindamine põhineb realistlikel stsenaariumidel ning seejuures võetakse arvesse, kuidas portfelli hinnatakse ja sellest juhtkonnale aru antakse; millised riskid mõjutavad portfelli tulemuslikkust ja kuidas neid riske juhitakse; kuidas toimub juhtide tasustamine; samuti müükide sagedust, väärtust ja ajastust ning nende põhjuseid. Selleks, et määrata kindlaks, kas lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid, määratletakse põhiosa kui võlainstrumendi õiglast väärtust esmasel kajastamisel. Põhiosa summa võib instrumendi kehtivusajal muutuda, kui tehakse tagasimakseid või kui intresse kapitaliseeritakse.

Intressirahavood hõlmavad tavapäraseid laenuandmise komponente, sh tasu raha ajaväärtuse, krediidi- ja likviidsusriski ja administratiivkulude eest ning kasumimarginaali. Kui on muid lepingulisi tingimusi, millega kaasneb mingi muu risk või volatiilsus, ei ole ainult põhiosa- ja intressimaksete kriteerium täidetud. Ainult põhiosa- ja intressimaksete kriteeriumi täitmist kontrollitakse enne iga uue toote kinnitamist.

Võlainstrumente kajastatakse järgmistel finantsseisundi aruande kirjetel: "Raha ja raha ekvivalendid", "Nõuded keskpankadele, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele", "Laenud ja nõuded klientidele", "Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande", "Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses", "Muud nõuded klientidele" ja "Muud finantsvarad" ning need sisaldavad instrumente järgmistes mõõtmiskategooriates.

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande: võlainstrumendid kajastatakse selles kategoorias, kui need ei vasta korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi mõõtmise kriteeriumidele. See on nii juhul, kui instrumente hoitakse kauplemiseesmärgil. Finantsvarasid hoitakse kauplemiseesmärgil, kui neid hoitakse selleks, et need lühiajalises perspektiivis müüa ja müügilt kasumit teenida. Võlainstrumente kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kui neid juhitakse või hinnatakse õiglase väärtuse alusel või hoitakse selleks, et müüa, või kui nende rahavood ei ole ainult põhiosa- ja intressimaksed.

Korrigeeritud soetusmaksumuses: võlainstrumendid liigitatakse sellesse kategooriasse, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused: (a) ärimudeli eesmärk on hoida varasid lepinguliste rahavoogude kogumise eesmärgil ja (b) lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid. Nende varade brutoraamatupidamisväärtust mõõdetakse sisemise intressimäära meetodil ja korrigeeritakse eeldatavate krediidikahjudega.

5.4 Omakapitaliinstrumendid

Omakapitaliinstrumendid kajastatakse üldjuhul finantsvaradena õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Samas võib juhtkond teha esmasel arvelevõtmisel ka otsuse kajastada omakapitaliinstrumente õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi, eeldusel, et instrumenti ei hoita kauplemiseesmärgil.

5.5 Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumendid, mida hoitakse kauplemiseesmärgil, liigitatakse instrumentideks, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

5.6 Muutmised

Grupp võib läbi rääkida või muuta lepingutingimusi. Kui uued tingimused on algsetest oluliselt erinevad, siis lõpetab Grupp algse finantsvara kajastamise ja võtab arvele uue vara. Grupp hindab lisaks, kas uuel finantsvaral esineb esmasel arvelevõtmisel krediidikvaliteedi halvenemise tunnuseid. Kui tingimused ei ole oluliselt erinevad, ehk mida arvesse võttes laenu nüüdisväärtuse muutus jääb alla 10%, siis muutmise tõttu kajastamist ei lõpetata ning Grupp arvestab brutoraamatupidamisväärtuse ümber uute lepinguliste rahavoogude ja finantsvara algse sisemise intressimäära alusel ning kajastab muutmisest tingitud kasumi või kahjumi.

5.7 Ümberliigitamine

Harvadel juhtudel saab võlainstrumente (finantsvarasid) ümber liigitada, kui nende juhtimise ärimudelis on toimunud muutus. Erandina ei saa ümber liigitada instrumente, mis on esmasel arvelevõtmisel määratletud varaks, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

5.8 Mahakandmine

Grupp kannab finantsvarad kas osaliselt või täielikult maha, kui on tehtud kõik võimalikud pingutused finantsvara raamatupidamisväärtuse katmiseks (tagasi saamiseks) ning on jõutud järeldusele, et katmist ei saa põhjendatult eeldada. Mahakandmine tähendab kajastamise lõpetamist.

Asjaolud, mis viitavad sellele, et vara raamatupidamisväärtuse katmist (tagasi saamist) ei ole põhjendatud eeldada, on (i) võla sissenõudmise tegevuste lõpetamine ja (ii) (juhul, kui katmismeetodiks on tagatise realiseerimine) tagatise väärtuse osutumine selliseks, et see eeldatavasti nõuet ei kata.

Kui Grupi jaoks ei ole nõude sissenõudmine võimalik või majanduslikult põhjendatud, liigitatakse nõue mittetöötavaks ja lõpetatakse selle kajastamine finantsseisundi aruandes. Et nõuet mittetöötavaks liigitada, peab vähemalt üks märgitud tingimustest olema täidetud. Kui lootusetuks liigitatud ja mahakantud nõue hiljem laekub, kajastatakse saadud summa tuluna.

Allahindluse nõuded põhinevad eeldatava krediidikahju mudelil. Eeldatava krediidikahju mudel näitab finantsinstrumentide krediidikvaliteedi halvenemise või paranemise üldisi suundumusi.

Eeldatav krediidikahju kajastatakse kõigile korrigeeritud soetusmaksumuses ja õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi kajastatavatele finantsvaradele, samuti rendinõuetele, finantsgarantiilepingutele, varalepingutele ja teatud valmisolekulaenudele.

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja rendinõuete eeldatav krediidikahju kajastatakse allahindlusena, st koos nende varadega finantsseisundi aruandes. Allahindlus vähendab brutoraamatupidamisväärtust. Valmisolekulaenudelt ja finantsgarantiilepingute eeldatav krediidikahju kajastatakse eraldisena, st finantsseisundi aruandes kohustisena. Eeldatava krediidikahju muutustest tingitud allahindluste ja eraldiste korrigeerimised kajastatakse kasumiaruandes eeldatava krediidikahju netomuutusena.

Krediidiriski mõõtmist, makseviivituse määratlust, eeldatava krediidikahju modelleerimist ja tulevikku vaatava teabe kaasamist krediidiriski mõõtmisse on üksikasjalikult kirjeldatud peatüki "Riskijuhtimine" punktis "Krediidirisk".

	IFRS 9 mõõtmiskategooria	Varaklass		31.12.2024	31.12.2023
		Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele		3 818 305	3 119 394
			Ärikliendilaenud	2 752 869	2 065 467
			Tarbijakrediit	100 002	104 988
	Korrigeeritud soetusmaksumuses	Laenud ja nõuded klientidele	Investeeringute rahastamine	9 915	9 969
Finants			Liising	178 527	165 692
varad			Erakliendilaenud	1 510 780	1 215 673
		Võlaväärtpaberid		283 533	321 888
		Muud nõuded klientidele		4 736	20 059
		Muud finantsvarad		281	273
	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Aktsiad ja fondiosakud		879	745
		Noteeritud võlaväärtpaberid		15 671	11 551
		Tuletisinstrumendid		3 415	301
		Pensionifondide osakud		6 307	5 856
		Klientide hoiused		6 910 110	5 731 005
Finants kohustised	Korrigeeritud soetusmaksumuses	Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid		927 686	563 728
		Võlad tarnijatele ja muud kohustised		44 674	67 710
		Allutatud kohustised		126 256	126 653
	Õiglases väärtuses muutustega läbi	Tuletisinstrumendid
	kasumiaruande			24	1 843

7. Materiaalsed põhivarad

Materiaalseks põhivaraks loetakse Grupi enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja kulutustest, mis on otseselt soetud vara vajalikku asukohta ja tööseisundisse viimisega. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse vara raamatupidamisväärtuses või vajadusel eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et Grupp saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse nende tekkimise perioodil tegevuskuluna.

Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud kahjumid vara väärtuse langusest. Amortisatsiooni arvestamiseks kasutatakse lineaarset meetodit. Arvutustehnika, mööbli ja sisseseade aastane amortisatsioonimäär on 33%. Rendipinna parenduste amortisatsioonimäär on 20% aastas või amortiseeritakse vara rendiperioodi jooksul, sõltuvalt sellest, kummal juhul on periood lühem. Amortisatsiooni arvestatakse alates soetamise kuust kuni hetkeni, mil vara raamatupidamisväärtus väheneb vara lõppväärtuseni. Kui lõppväärtus ületab raamatupidamisväärtust, lõpetatakse amortisatsiooni arvestamine.

Iga aruandeperioodi lõpus hinnatakse, kas kasutatud amortisatsioonimeetodid ning varade lõppväärtused ja kasutusead on asjakohased, ning vajadusel neid korrigeeritakse.

Grupp viib läbi materiaalse põhivara väärtuse languse testi, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule vara väärtuse langusele. Juhul, kui vara raamatupidamisväärtus on suurem tema kaetavast väärtusest (kas vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud, või vara kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on suurem), hinnatakse vara kohe alla selle kaetava väärtuseni ja kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes.

Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mille leidmiseks võrreldakse müügist laekunud summat raamatupidamisväärtusega, kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes vastavalt muu tulu ja tegevuskuluna.

8. Immateriaalsed põhivarad

Immateriaalsed varad on tuvastatavad mitterahalised varad, millel puudub materiaalne vorm. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara ostuhinnast ja kulutustest, mis on otseselt seotud vara ettenähtud kasutuseks ettevalmistamisega. Pärast esmast kajastamist mõõdetakse immateriaalset põhivara finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud kahjumid vara väärtuse langusest. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt, erandiks on kliendilepingud (vt allpool). Ostetud litsentside amortisatsioonimäär on 33% aastas.

Uute kliendilepingute sõlmimisega seotud müügikulud kapitaliseeritakse. Kliendilepingutega seotud kapitaliseeritud müügikulusid (sõlmimiskulusid) amortiseeritakse kahaneva jäägi meetodil ja nende aastane amortisatsioonimäär on 12% nende varade lõppväärtusest.

Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas kasutatavad amortisatsioonimäärad ja -meetodid ning lõppväärtused on asjakohased.

Grupp viib läbi immateriaalse põhivara väärtuse languse testi, kui on toiminud sündmusi või ilmnenud asjaolusid, mis viitavad sellele, et vara väärtus võib olla langenud alla raamatupidamisväärtuse.

Kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse summas, mille võrra vara raamatupidamisväärtus ületab selle kaetavat väärtust, mis on kas vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud, või kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on kõrgem.

9. Mittefinantsvarade väärtuse langus

Määramata kasuliku elueaga varasid (sh firmaväärtust) ei amortiseerita. Selle asemel kontrollitakse kord aastas vara võimalikku väärtuse langust, võrreldes vara raamatupidamisväärtust vara kaetava väärtusega.

Piiramatu kasutuseaga varade ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikku langust alati, kui sündmused või asjaolud viitavad selle, et vara väärtus võib olla langenud alla raamatupidamisväärtuse. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda vara raamatupidamisväärtusega.

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara raamatupidamisväärtus ületab vara kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on kas vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse test viiakse läbi väikseima võimaliku varagrupi suhtes, mille rahavoogusid on võimalik eristada (raha teeniv üksus).

Kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse kasumiaruandes.

Kui vara on alla hinnatud, siis hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas vara kaetav väärtus võib olla vahepeal tõusnud (v.a kahjum firmaväärtuse väärtuse langusest, mida ei tühistata). Kui väärtuse languse testi tulemusena selgub, et vara või varagrupi (raha teeniva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle selle raamatupidamisväärtuse,

tühistatakse varem kajastatud kahjum vara väärtuse langusest kuni raamatupidamisväärtuseni, mis oleks kujunenud (võttes arvesse amortisatsiooni), kui kahjumit vara väärtuse langusest ei oleks eelnevatel perioodidel kajastatud. Allahindluse tühistamist kajastatakse kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.

10. Valmisolekulaenud, finantsgarantiid ja täitmisgarantiid

Grupp võtab siduvaid laenuandmiskohustusi (valmisolekulaenud). Valmisolekulaenud on tühistamatud või tühistatavad ainult oluliste kahjulike muutuste korral. Valmisolekulaen võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, mida tavaliselt väljendab saadud tasude summa. Seda summat amortiseeritakse lineaarsel meetodil valmisolekulaenu kogu kehtivusaja jooksul. Erandiks on sellised valmisolekulaenud, mille puhul on tõenäoline, et Grupp sõlmib konkreetse laenulepingu ega kavatse seda laenu müüa vahetult peale väljastamist. Sellise valmisolekulaenu tasud kajastatakse tulevikus ja lisatakse laenu kajastamisel algsele raamatupidamisväärtusele.

Iga aruandeperioodi lõpus kajastatakse valmisolekulaene summas, mis sisaldab (i) algselt kajastatud summa amortiseerimata jääki, millele on lisatud (ii) eeldatava krediidikahju mudeli alusel arvutatud allahindlus, v.a juhul, kui on võetud kohustus väljastada turuintressimäärast madalama intressimääraga laen, mille puhul kajastatakse valmisolekulaen ühes nimetatud väärtusest, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Valmis¬olekulaenu raamatupidamisväärtus väljendab kohustist. Kui leping sisaldab nii laenu kui ka väljavõtmata valmisolekulaenu ja Grupil pole võimalik väljavõtmata laenukomponendi ja laenukomponendi eeldatavat krediidikahju eristada, siis kajastatakse väljavõtmata valmisolekulaenu eeldatav krediidikahju koos laenu eeldatava krediidikahjuga. Seda osa eeldatavate krediidikahjude kogusummast, mis ületab laenu brutoraamatupidamisväärtust, kajastatakse kohustisena.

Grupp väljastab finantsgarantiisid. Finantsgarantii on tühistamatu kohustus teha makseid, kui klient ei tee makseid kolmandale isikule, ning sellega kaasneb samasugune krediidirisk nagu antud laenudega. Finantsgarantiid võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, mida tavaliselt väljendab saadud tasude summa. Seda summat amortiseeritakse lineaarselt garantii kehtivusaja jooksul. Iga aruandeperioodi lõpus kajastatakse finantsgarantiisid kas (i) tagatud riskipositsiooni allahindluse summas, mis määratakse kindlaks eeldatava krediidikahju mudeli abil või (ii) algselt kajastatud summa amortiseerimata jäägi summas, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Lisaks kajastatakse eeldatava krediidikahju katteks allahindlus saadaolevatele tasudele, mis on kajastatud finantsseisundi aruandes varana.

Täitmisgarantiid on lepingud, mis tagavad hüvitise juhul, kui teine osapool ei suuda täita lepingulisi kohustusi. Sellised lepingud ei anna üle krediidiriski. Täitmisgarantiid võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, mida tavapäraselt väljendab saadud teenustasude summa. Tasude summat amortiseeritakse lineaarselt lepinguperioodi vältel. Iga aruandeperioodi lõppedes hinnatakse täitmisgarantiid kas (i) algselt kajastatud tasude amortiseerimata jäägi summas või (ii) kulutuste summas, mis on parima hinnangu alusel vajalik lepingu täitmiseks iga aruandeperioodi lõpus ja mis on nüüdisväärtusesse diskonteeritud, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Kui Grupil on lepinguline õigus täitmisgarantii alusel tasutud summat kliendilt sisse nõuda, siis võetakse selline summa garantii saajale rahalise kahju korvamise hetkel arvele kui laen ja nõue.

11. Finantskohustised

Grupp liigitab finantskohustisi järgmiselt:

• a) finantskohustised, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande,
• b) finantskohustised, mida mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses,
• c) finantsgarantiilepingud ja valmisolekulaenud.

Tuletisinstrumendid liigitatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavateks finantskohustisteks, nagu on avalikustatud peatüki "Teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta" punktis 5. Kõiki muid finantskohustisi mõõdetakse pärast esmast kajastamist korrigeeritud soetusmaksumuses sisemise intressimäära meetodil. Sisemise intressimäära arvutamisel võetakse arvesse ka tehingukulusid. Erinevused laekunud summade (miinus tehingukulud) ja lunastusväärtuse vahel kajastatakse kasumiaruandes instrumendi kehtivusaja jooksul, kasutades selleks sisemist intressimäära. Intressikulud kajastatakse kasumiaruandes real "Intressikulu".

Klientide hoiused võetakse arvele väärtuspäeval õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud. Edaspidi mõõdetakse neid korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades selleks sisemise intressimäära meetodit. Tekkepõhiselt arvestatud intressikohustisi kajastatakse samal kirjel.

Saadud laenud, emiteeritud võlaväärtpaberid ja sarnased allutatud kohustised võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud (laekumisel saadud raha miinus tehingukulud). Allutatud kohustisteks loetakse kohustisi, mis krediidiasutuse likvideerimise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. Muud finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ja muud võlakohustised) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud, ning edaspidi kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuses.

Finantskohustiste kajastamine lõpetatakse, kui need on kustutatud (st lepinguga kindlaks määratud kohustus on täidetud, tühistatud või aegunud).

12. Aktsiapõhised maksed

AS LHV Group on kehtestanud aktsiapõhistel maksetel põhineva optsiooniprogrammi, mille kohaselt ettevõte tasub Grupi töötajatele nende teenuste eest LHV Groupi omakapitaliinstrumentidega (optsioonidega). Väljastatud optsioonide eest saadud teenuste õiglane väärtus kajastatakse optsiooniprogrammi kehtivuse jooksul Grupi tööjõukuluna ning omakapitali (muude reservide) suurenemisena. Kuluna kajastatav summa leitakse optsioonide õiglase väärtuse alusel optsioonide väljastamise hetkel. Väljastatud optsioonide õiglase väärtuse leidmisel:

• võetakse arvesse turupõhiseid tegevustulemuse tingimusi (turutingimusi), mis mõjutavad optsiooni hinda (nt LHV Groupi aktsiahinda);
• jäetakse arvestusest välja mistahes teenuse ja mitteturupõhiste tingimuste (üleandmistingimused, mis ei ole turutingimused) mõju, nt kasumlikkuse ja müügikasvu eesmärgid ning töötaja jäämine ettevõttesse tööle määratud ajaks.

Iga aruandeperioodi lõpus hindab Grupp, kui palju optsioone tuleb eeldatavasti üleandmistingimuste (muud kui turutingimused) alusel üle anda. Algsete hinnangute muutuse mõju kajastatakse kasumiaruandes ning vastukandena omakapitalis.

Kui optsioonid realiseeritakse, emiteerib LHV Group uusi aktsiaid.

Optsioonide väljastamist LHV Groupi tasandil tema tütarettevõtte töötajatele käsitatakse kui kapitali sissemakset tütarettevõttesse. Töötajatelt saadud teenuste õiglast väärtust, mida mõõdetakse väljastamise kuupäeva seisuga, kajastatakse emaettevõtte aruandes üleandmisperioodi jooksul tütarettevõttesse tehtud investeeringu suurenemisena ning samas ulatuses krediteeritakse emaettevõtte omakapitali. Kui optsioon realiseeritakse pärast kolmeaastase perioodi möödumist, ei teki vastavalt seadusele sotsiaalmaksu kohustust.

13. Tingimuslikud kohustised

Tingimuslikud kohustused (garantiid, v.a finantsgarantiid, ja muud kohustused), mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mitterealiseerumine või millega seotud kulusid ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad muutuda kohustisteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Tingimuslikud kohustised võivad ajas muutuda esialgsest ootusest erineval viisil. Seetõttu hinnatakse neid järjepidevalt portfellipõhiselt, et tuvastada, kas majanduslikku kasu väljendavate ressursside väljavool on muutunud tõenäoliseks.

Kui on muutunud tõenäoliseks, et seni tingimuslikuks liigitatud kohustise või kohustiste portfelli tõttu on vajalik tulevase majandusliku kasu väljavool, kajastab Grupp eraldise selle perioodi raamatupidamise aastaaruandes, mil vastav tõenäosuse muutus toimus (v.a väga harvad juhud, kui kohustist ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata).

14. Teenustasutulud ja -kulud

Teenustasutulud sisaldavad kliendilepingutest saadavaid tulusid. Teenustasutulud ei sisalda tulusid rendilepingutest ja finantsinstrumentidest või teistest lepingulistest kohustustest, mis on IFRS 9 "Finantsinstrumendid" kohaldamisalas.

Tasud, mida võetakse arvesse korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetava finantsinstrumendi sisemise intressimäära arvutamisel, nt laenu lepingutasu, jaotatakse instrumendi eeldatava tähtaja peale, rakendades sisemise intressimäära meetodit, ja kajastatakse real "Netointressitulu".

Teenustasutulusid kajastatakse vastavalt sellele, kuidas lubatud teenuseid klientidele osutatakse, ja summas, mis peegeldab tasu, mida LHV-l on tema hinnangul nende teenuste osutamise eest õigus saada.

Teenustasutulusid kajastatakse lineaarselt aja jooksul (kogu teenuse osutamise perioodi vältel), kui klient saab ja tarbib Grupi toimingust saadavaid hüvesid üheaegselt. Muutuvat tasu kajastatakse ainult sellises ulatuses, mille puhul on juhtkonna hinnangul väga tõenäoline, et kajastatud tulu hiljem olulisel määral ei tühistata.

Muid teenustasutulusid kajastatakse sel ajahetkel, mil Grupp täidab oma toimingukohustuse, mis tavaliselt toimub tulu aluseks oleva tehingu teostamisel. Saadud või saadav tasu väljendab tehingu hinda teenuste eest, mis on eristatavad toimingukohustused.

Peamisi teenustasu liike on kirjeldatud allpool.

Teenustasutulusid klientidele osutatud varahaldusteenuste eest kajastatakse tuluna perioodi jooksul, mil teenust osutatakse. Tulemustasutulu kajastatakse, kui on väga tõenäoline, et kajastatud tulu hiljem olulisel määral ei tühistata, mis enamasti eeldab, et tulemustasu kriteeriumid on täidetud.

Maakleri- ja komisjonitasusid ning tasusid kolmandate isikute nimel tehtud tehingute eest (nt äri omandamise või müügi korraldamise eest) kajastatakse tehingu lõpuleviimisel.

Teenustasutulude teenimisega otseselt seotud kulusid kajastatakse teenustasukuludena.

15. Varahaldusteenused

Grupp osutab varahaldusteenuseid (vt lisa 22). Kolmandatele isikutele kuuluvate hallatavate varade üle peetakse arvestust finantsseisundi aruande väliselt. Grupp saab selliste varade hoidmise ja haldamise eest teenustasusid. Varahaldusteenuste osutamisest ei teki Grupile krediidi- ega tururiski.

16. Ettevõtte tulumaks

16.1 Ettevõtte tulumaks, sealhulgas dividendide tulumaks Eestis

Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksustata Eestis ettevõtte aastakasumit ettevõtte tulumaksuga. Selle asemel maksustatakse tulumaksuga dividendid, erisoodustused, kingitused, annetused, esinduskulud, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja siirdehindade korrigeerimised.

Jaotatud kasumi maksumäär on 22% väljamakstud netosummalt (s.o 22/78). Teatud tingimustel saab saadud dividende ümber jagada ilma täiendavate tulumaksukuludeta. Erand kehtib juhul, kui dividende saaval ja ümberjagaval äriühingul oli laekumise hetkel vähemalt 10% osalus dividende jagavas äriühingus.

Varem kehtinud vähendatud maksumäär 14% (14/86 netodividendilt) korrapäraselt jaotatavatelt dividendidelt ei kehti enam alates 1. jaanuarist 2025. Samas võib kehtida üleminekusäte enne seda kuupäeva saadud dividendidele, mida maksustati hilisemal jaotamisel madalama määraga.

Ettevõtte tulumaks dividendidelt kajastatakse kuluna ja kohustusena kavandatud dividendide väljamaksmise ulatuses. Edasilükkunud tulumaksu arvestatakse tütarettevõtete jaotamata kasumilt ja muude reservide muutustelt, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on ebatõenäoline, et ajutine erinevus lähitulevikus tühistatakse dividendimaksete või muul viisil. Kuna kontsern kontrollib oma tütarettevõtete dividendipoliitikat, saab ta määrata ka tütarettevõtetesse tehtud investeeringutega seotud ajutiste erinevuste tühistamise aja. Seetõttu ei kajasta kontsern sellistelt ajutistelt erinevustelt edasilükkunud tulumaksu kohustisi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab nende tühistamist lähitulevikus.

Maksimaalne potentsiaalne ettevõtte tulumaksukohustus, mis tekiks kogu vaba omakapitali dividendidena jaotamisel, on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades.

Alates 2018. aasta II kvartalist kuni 2024. aastani pidid krediidiasutused tasuma tulumaksu avansilisi makseid 14% oma kvartalikasumist (lisa 26). Alates 1. jaanuarist 2025 on krediidiasutuste maksumäär 18%. Maks tuleb tasuda kvartalile järgneva kolmanda kuu 10. kuupäevaks. Tulumaksu avansilisi makseid ei tagastata ja kajastatakse seega kuluna, kuid neid saab kasutada tulevaste dividendide väljamaksete pealt tasumisele kuuluva tulumaksu vähendamiseks. LHV on kasvav ettevõte ja ei saa tasutud tulumaksu avansilist maksu nähtavas tulevikus ära kasutada. Seetõttu kajastatakse maks kuluna.

Alates 1. jaanuarist 2026 rakendub residendist äriühingute aastakasumile enne tulumaksuga maksustamist tagatismaks 2%. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande puhul on maksustamisbaasiks emaettevõtte konsolideerimata kasumiaruande kasum.

16.2 Ettevõtte tulumaks teistes riikides

Ühendkuningriigis asuva ettevõtte kasumit, mida on vastavalt kohalikes maksuseadustes lubatule korrigeeritud püsivate ja ajutiste erinevustega, maksustatakse tulumaksuga.

Ettevõtte tulumaksumäärad	2024	2023
Ühendkuningriik	25%	19-25%

17. Kindlustuslepingute liigitamine

Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma lepingus märgitud kindlustusmakseid ning kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi saabumisel välja maksma kindlustussumma või -hüvitise või täitma muid lepingulisi kohustusi. Kõik Grupi kindlustusseltsi poolt klientidega sõlmitavad lepingud liigituvad kindlustuslepinguteks.

Grupi kindlustusselts sõlmib kahjukindlustuslepinguid, mille kehtivusaeg on enamasti üks aasta. Eranditeks on lühiajalised reisikindlustuse lepingud, mis sõlmitakse ühe reisi jaoks ja selle toimumise ajaks ning seadmekindlustuse ja pikendatud garantii lepingud, mille kehtivusaeg võib olla pikem kui üks aasta.

Edasikindlustus

Edasikindlustus on kindlustusandja poolt võetud kindlustusriskide osaline ülekandmine edasikindlustusandjale edasikindlustuslepingu alusel. Edasikindlustuslepingud on üldjuhul sõlmitud üheks aastaks, erandiks on proportsionaalsed edasikindlustuslepingud liikluskindlustuses, mis sõlmitakse kolmeks aastaks.

Tuleviku väljamaksete kohustise ja rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustusandja osa kajastatakse vastavalt edasikindlustuslepingute tingimustele.

Tuleviku väljamaksete kohustis

Tuleviku väljamaksete kohustise arvutamiseks leitakse jooksvate hinnangute alusel tuleviku rahavood, mis seejärel diskonteeritakse vajadusel nende nüüdisväärtusesse. Kuna ettevõttel ei ole kindlustuslepinguid, mis kestaksid kauem kui aasta, siis rahavoogusid ei diskonteerita. Kohustis peegeldab kindlustuslepingu seda osa, mis kuulub täitmisele tulevikus.

Ettevõte korraldab vähemalt korra aastas piisavuse testi, et hinnata tuleviku väljamaksete kohustise adekvaatsust. Kui testi tulemus on negatiivne ja lepingute grupp osutub tegeli kult kahjumlikuks, suurendab ettevõte tuleviku väljamaksete kohustist ja kajastab lepingute grupi kahjumit.

Tuleviku väljamaksete kohustise edasikindlustusandja osa arvutatakse ainult nende lepingute jaoks, mis on kaetud proportsionaalse edasikindlustuse lepinguga.

Vastavalt kehtivale standardile, IFRS 17 Kindlustuslepingud, saab kindlustusselts valida kahe mõõtmismudeli vahel - Üldine Mõõtmismudel (edaspidi GMM) ja lihtsustatud Kindlustusmaksete Jaotamise Meetod (edaspidi PAA). Kindlustuslepingute katteperiood on harilikult üks aasta, LHV Kindlustus kasutab kindlustuslepingute mõõtmiseks PAA-d. Üle 1-aastase katteperioodiga lepingute gruppidele teostab LHV Kindlustus PAA sobivustesti, mis on viinud järelduseni, et PAA meetodi rakendamine ei anna GMM-iga võrreldes oluliselt erinevaid tulemusi. Seetõttu kasutab LHV Kindlustus kõigi oma portfellide puhul PAA-d.

Rahuldamata nõuete eraldis

Rahuldamata nõuete eraldis väljendab kindlustusandja kohustust katta juba toimunud kindlustusjuhtumitega seotud nõudeid, mida pole veel rahuldatud. Eraldise kajastamiseks leitakse kättesaadava teabe, varasemate perioodide andmete ja aktuaarsete arvutuste abil hinnangulised rahuldamata nõuetega seotud kulud.

Rahuldamata nõuete eraldise oluliseks komponendiks, lisaks juhtumipõhistele reservidele (käsitletud, kuid mitte lahendatud ning teatatud, kuid mitte käsitletud), on nõuded, mis on seotud kindlustusjuhtumitega, mis on juba toimunud, kuid millest aruandekuupäevaks ei ole veel kindlustusandjale teatatud. Toimunud, kuid teatamata kindlustusjuhtumitest tingitud nõuete eraldise arvutamiseks prognoositakse statistiliste meetodite ja varasemate perioodide andmete abil selliste tulevikunõuete summa. 31. detsembri 2024 seisuga moodustas see ligikaudu 13% (2023: 20%) kindlustusandja rahuldamata nõuete eraldisest.

IFRS 17 nõuete kohaselt peavad kindlustusandjad eespool märgitud nõuete tasumise kulu hindamisel võtma arvesse raha ajaväärtust, eriti kui nõude aluseks oleva kindlustusjuhtumi toimumise ja nõude tasumise vahele jääv ajaperiood on märkimisväärselt pikk. Kuna enamik neist nõuetest lahendatakse aasta jooksul pärast nende esitamist, siis neid ei diskonteerita.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

LISA 1 Üldine informatsioon

AS-i LHV Group ja tema tütarettevõtete (edaspidi koos nimetatud Grupp või LHV) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, mis on koostatud seisuga 31. detsember 2024, on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. Tütarettevõtted on AS LHV Pank, AS LHV Finance (AS-i LHV Pank tütarettevõte), AS LHV Varahaldus, AS LHV Kindlustus, AS LHV Paytech ja LHV Bank Ltd. AS-il LHV Group on 65% osalus AS-is LHV Kindlustus ja läbi AS i LHV Pank 65% osalus AS-is LHV Finance.

AS LHV Group on aktsiaselts, mis on registreeritud Eesti Vabariigis ja mille asukoht on Eesti. Ettevõtte ametlik aadress on Tartu mnt 2, Tallinn. AS LHV Group on valdusettevõte. AS LHV Pank osutab pangateenuseid ning finantsnõustamise ja väärtpaberivahenduse teenuseid Eestis ja Ühendkuningriigis. Klientide teenindamiseks on pangal kontorid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Londoni filiaal suleti 2023. aastal. LHV Bank Ltd asutati 2021. aastal ja selle asukohaks on Ühendkuningriik. AS LHV Finance pakub järelmaksu ja tarbijakrediidi teenuseid. AS LHV Varahaldus osutab pensioni- ja muude fondide valitsemise teenust. AS LHV Kindlustus pakub mitmesuguseid kahjukindlustuse tooteid. AS LHV Paytech pakub makselahendusi. Seisuga 31. detsember 2024 töötas Grupis 1 227 täistööajaga töötajat, sh 69 passiivset töötajat (31. detsember 2023: 1 094 töötajat, sh 45 passiivset).

LHV analüüsis väljastatud täitmisgarantii lepinguid, et hinnata, kas need vastavad IFRS 17 kohaldamisalasse kuuluvate kindlustuslepingute definitsioonile ja jõudis järeldusele, et täitmisgarantii lepingud jäävad reguleerimisalast välja järgmiselt: kohustus omaja ees on piiratud garantiisummaga ega ole kõigil juhtudel seotud alusriskiga puuduvad majandusliku sisuga stsenaariumid, kus LHV peaks selliste tagatiste omanikele tasuma märkimisväärseid lisasummasid; väljavõetud summad hüvitav taotleja LHV-le ning suurem osa neist on emiteeritud taotlejate limiidi- või garantiilimiidi lepingute alusel, mis on võlainstrumendid ja seetõttu ei põhjusta see LHV-le kindlustusriski. Sellest lähtuvalt kajastab LHV neid lepinguid laenukohustena vastavalt IFRS 9.

Juhatus kiitis käesoleva konsolideeritud majandusaasta aruande (sh konsolideeritud raamatupidamise aruande) heaks 03. märtsil 2025. Olulist mõju AS-i LHV Group üle omavad Rain Lõhmus 21,18% ja Andres Viisemann 11,04% hääleõigusega (vt ka lisa 21). Juhatuse kinnitatud konsolideeritud aastaaruande peavad kinnitama ka nõukogu ja aktsionärid. Aktsionärid omavad õigust jätta konsolideeritud aastaaruanne kinnitamata ja nõuda uue aastaaruande koostamist.

Investeerimis- ja äritegevuse rahavoogude korrigeerimine

Juhtkond otsustas ümberklassifitseerida finantsinvesteeringud. Selliste investeeringute ostudest ja müükidest tulenev rahavoog liigitati varem investeerimistegevuse rahavooks, aga kuna need varad on olemuslikult seotud äritegevusega, peaks nende ostudest ja müükidest tulenev rahavoog olema liigitatud äritegevuse rahavooks. Tagatud võlakirjad on samuti liigitatud äritegevuse rahavooks kuna need on emiteeritud LHV põhitegevuse toetamiseks.

Lisaks on esitatud ka IFRS 17 ebaõige rakendamisega seotud muudatused rahavoogude aruandes.

Esitust on korrigeeritud, liigitades ümber rahavoogude aruande eelneva perioodi mõjutatud kirjed järgmiselt:

	2023	nemine/ (vähenemine)	2023 korrigeeritud
Laenud ja nõuded klientidele	-357 992	-5 294	-363 286
Investeeringud võlaväärtpaberitesse amortiseeritud soetusväärtuses	0	42 342	42 342
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande	-6 539	-524	-7 063
Emiteeritud tagatud võlakirjad	0	118 431	118 431
Muud kohustised	63 211	5 294	68 505
Netorahavoog äritegevusest	502 071	160 249	662 320
Võla- ja omakapitaliväärtpaberite netomuutus	42 342	-42 342	0
Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande ja korrigeeritud
soetusmaksumuse kajastavate investeerimisväärtpaberite netomuutus	-1 286	1 286	0
Netorahavoog investeerimistegevusest	24 155	-41 056	-16 901
Saadud allutatud laenud	153 431	-118 431	35 000
Netorahavoog finantseerimistegevusest	100 271	-118 431	-18 160
Valuutakursi muutuste mõju rahale ja raha ekvivalentidele	1 549	-762	787

Muutus ebaõigest IFRS 17 rakendamisest	2023	suure- nemine/ (vähenemine)	2023 korrigeeritud
Saadud komisjoni- ja teenustasud	70 702	-5 337	65 365
Muud saadud tulud/(makstud kulud)	-1 171	14	-1 157
Makstud tööjõukulud	-60 271	2 447	-57 824
Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud	-59 570	7 724	-51 846
Kindlustustegevuse tulud	0	29 385	29 385
Kindlustustegevuse kulud	0	-19 447	-19 447
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustuste
muutusi	180 844	14 786	195 630
Muud varad	-25 168	32 557	7 389
Muud kohustused	63 211	-47 343	15 868
Netorahavoog äritegevusest	502 071	-14 786	625 556

suure-

Muutused ebaõigest IFRS 17 rakendamisest konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruandele

tuhandetes eurodes	Lisa	2023 algne	Muutus	2023 korrigeeritud
Intressitulu		336 620	0	336 620
sh intressitulu sisemise intressimäära alusel		316 883	0	316 883
Intressikulu		-82 801	0	-82 801
Netointressitulu	4, 6	253 819	0	253 819
Komisjoni- ja teenustasutulu		70 727	-5 337	65 390
Komisjoni- ja teenustasukulu		-16 581	0	-16 581
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	4, 7	54 146	-5 337	48 809
Tulu kindlustuslepingutest		0	26 038	26 038
Kulu kindlustuslepingutest		0	-24 658	-24 658
Netokulu edasikindlustuslepingutest		0	-1 017	-1 017
Netotulu kindlustustegevusest	27	0	363	363
Netokahjum õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt	4	-728	0	-728
Kasum valuutakursi muutustest		1 457	0	1 457
Netokasum finantsvaradelt	4	729	0	729
Muud tulud		1 792	14	1 806
Muud kulud Neto muud tulud		-28 1 764	0 14	-28 1 778
Netotulud kokku		310 458	-4 960	305 498
Tööjõukulud	8	-66 472	2 548	-63 924
Administratiiv- ja muud tegevuskulud	8	-67 849	2 412	-65 437
Kasum enne allahindlusi		176 137	4 960	176 137
Õiglases väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide allahindluse kulud	10	9	0	9
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsinstrumentide allahindlus	13	-11 548	0	-11 548
Kasum enne tulumaksu		164 598	0	164 598
Tulumaksukulu	4, 5, 26	-23 660	0	-23 660
Perioodi puhaskasum		140 938	0	140 938

Muutused ebaõigest IFRS 17 rakendamisest konsolideeritud finantsseisundi aruandele

tuhandetes eurodes	Lisa	01.01.2023 algne	Muutus	01.01.2023 korrigeeritud	2023 algne	Muutus	2023 korrigeeritud
Varad
Nõuded keskpankadele	9	2 390 964	0	2 390 964	3 052 890	0	3 052 890
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	9	91 324	0	91 324	64 654	0	64 654
Nõuded krediidiasutustele	9	0	0	0	1 850	0	1 850
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	10	9 354	0	9 354	18 453	0	18 453
Investeeringud võlaväärtpaberitesse korri geeritud soetusmaksumuses	11	364 230	0	364 230	321 888	0	321 888
Laenud ja nõuded klientidele	12	3 208 572	0	3 208 572	3 561 791	0	3 561 791
Muud nõuded klientidele	14	21 019	-10 985	10 034	49 505	-29 446	20 059
Varad edasikindlustuslepingutest		0	0	0	0	1 291	1 291
Varad kindlustuslepingutest		0	0	0	0	67	67
Muud finantsvarad	15	124	0	124	273	0	273
Muud varad	15	6 775	0	6 775	8 184	-4 469	3 715
Strateegilised finantsinvesteeringud	10	1 180	0	1 180	1 000	0	1 000
Materiaalsed põhivarad	16	9 552	0	9 552	11 249	0	11 249
Kasutusõiguse varad	16	7 307	0	7 307	10 860	0	10 860
Immateriaalsed põhivarad	16	13 853	0	13 853	13 843	0	13 843
Firmaväärtus	5	10 748	0	10 748	9 150	0	9 150
Varad kokku		6 135 002	-10 985	6 124 017	7 125 590	-32 557	7 093 033
Kohustised Võlad keskpankadele (TLTRO)		147 841	0	147 841	0	0	0
Klientide hoiused		17 4 900 515	0	4 900 515	5 731 005	0	5 731 005
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	438 642	0	438 642	563 728	0	563 728
Finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	11	3 850	0	3 850	1 843	0	1 843
Võlad tarnijatele ja muud kohustised	18	92 462	-23 411	69 051	145 995	-47 331	98 664
Kohustised kindlustuslepingutest	28	0	12 426	12 426	0	13 586	13 586
Kohustised edasikindlustuslepingutest		0	0	0	0	1 188	1 188
Allutatud kohustised	20	130 843	0	130 843	126 653	0	126 653
Kohustised kokku		5 714 153	-10 985	5 703 168	6 569 224	-32 557	6 536 667
Omakapital
Aktsiakapital	21	31 542	0	31 542	31 983	0	31 983
Ülekurss	21	141 186	0	141 186	143 372	0	143 372
Kohustuslik reservkapital	21	4 713	0	4 713	4 713	0	4 713
Muud reservid	21	5 683	0	5 683	9 333	0	9 333
Jaotamata kasum		229 817	0	229 817	359 029	0	359 029
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku		412 941	0	412 941	548 430	0	548 430
Mittekontrollivad osalused	5	7 908	0	7 908	7 936	0	7 936
Omakapital kokku		420 849	0	420 849	556 366	0	556 366
Kohustised ja omakapital kokku		6 135 002	-10 985	6 124 017	7 125 590	-32 557	7 093 033

Lisaks on muudetud raha ja raha ekvivalentide saldosid järgnevalt:

tuhandetes eurodes	Lisa	2023 algne	Muutus	2023 korrigeeritud
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	9	52 145	-2 679	49 466
Raha ja nõuded keskpankadele	9	3 052 890	15 188	3 068 078
Nõuded investeerimisühingutele	9	12 509	-12 509	0

31.12.2023 olid nõuded keskpankadele kajastatud 15 188 tuhat eurot väiksemas summas ning nõuded pankadele ja investeerimisühingutele 15 188 tuhat eurot suuremas summas.

Korrigeerimised tegevussegmentides

Grupi tegevussegmente on korrigeeritud ja viidud kooskõlla aruandlusega Grupi kõrgeimate äriotsuste langetajatele. Grupp jagab oma äritegevused tegevussegmentideks oma õigusliku struktuuri alusel. Varem esitati LHV Panga segmendi tulemused eraldi tegevussegmentidena, mitte ühe tervikliku tegevussegmendina. 2023. aasta korrigeeritud tulemus on toodud lisas 4.

LISA 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused

Juhtkond kasutab kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad raamatupidamise aruandes esitatud summasid. Kuigi need hinnangud põhinevad juhtkonna parimatel teadmistel ning otsustel, võivad tegelikud tulemused hinnangutest erinevaks kujuneda. Juhtkond on kasutanud raamatupidamislikke hinnanguid laenude, nõuete ja investeeringute väärtuse hindamisel (lisad 11, 12 ja 14), materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kasulike eluigade määramisel (lisa 16), firmaväärtuse katteväärtuse testides (lisa 5) ja kindlustuslepingutest tulenevate kohustiste hindamisel (lisa 28).

Hinnanguid ja otsuseid vaadatakse järjepidevalt üle, võttes arvesse mineviku kogemusi ja muid tegureid, sh ootusi tulevaste sündmuste kohta, mis antud hetkel ja tingimustes tunduvad põhjendatud. Juhtkonna hinnangute muutusi kajastatakse edasiulatuvalt.

Kõige olulisemad hinnangud ja eeldused on seotud standardiga IFRS 9, täpsemalt krediidiriski olulise suurenemise (SICR) kriteeriumide, makseviivituse tõenäosuse (PD) ja makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD) arvutamise ning finantsvarade liigitamise jaoks vajaliku ärimudeli ja ainult põhiosa ja intressimaksete (SPPI) hinnanguga. Lisateavet krediidiriski kohta leiab peatüki "Riskijuhtimine" punktist 2 ja edasisest tekstist. Finantsvarade liigitamise jaoks vajaliku ärimudeli kohta saab teavet peatükist "Olulised raamatupidamislikud hinnangud".

Eeldatava krediidikahju arvutamine sisaldab mitmeid olulisi aspekte, kus juhtkonna otsustel on suur mõju. Eeldatava krediidikahju hindamine on olemuslikult ebakindel ja hinnangute täpsus sõltub paljudest teguritest, nt makromajanduslikest prognoosidest, ning nõuab kompleksset modelleerimist ja otsuste langetamist. Krediidiriski olulise suurenemise hindamine, mis on nõutud standardiga IFRS 9, eeldab märkimisväärse mõjuga otsuste langetamist.

Igal aruandekuupäeval hindab Grupp, kas krediidirisk on esmase kajastamisega võrreldes oluliselt suurenenud, võttes arvesse makseviivituse riski muutust finantsinstrumendi ülejäänud kehtivusajal ja peamisi riskitunnuseid, mida kasutatakse Grupi riskijuhtimise protsessides. Teine valdkond, kus tuleb olulise mõjuga otsuseid teha, on tulevikku vaatava teabe ja makromajanduslike stsenaariumide arvesse võtmine. IFRS 9 kohaselt tuleb krediidikahjusid hinnata erapooletult ja tõenäosusega kaalutult. Seejuures tuleb hinnata mitmeid võimalikke tulemusi, sh tulevaste majandustingimuste prognoose. LHV kasutab eeldatava krediidikahju mõõtmisel tulevikku vaatava teabe alusena sisemiselt koostatud makromajandusprognoose. LHV kasutab eeldatava krediidikahju mõõtmisel nii mudeleid kui ekspertidelt saadud sisenditel põhinevaid otsuseid. Ekspertidelt saadud sisendit kasutatakse selleks, et võtta otsustamisel arvesse tegureid, mida modelleerimise teel leitud eeldatav krediidikahju ei arvesta. Eeldatavate krediidikahjude hindamiseks vajalikud otsused sõltuvad arvutuste tulemustest, olulisusest ja üksikasjalise teabe kättesaadavusest. Mudeleid, hinnanguid ja eeldusi vaatavad regulaarselt üle riskijuhtimisega tegelevad üksused.

LISA 3 Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus

Õiglase väärtuse määramiseks diskonteeritakse tuleviku rahavood turu intressikõvera alusel. Allolev tabel annab ülevaate hindamistehnikatest, mis sõltuvad õiglases väärtuses mõõdetavate varade ja kohustuste hierarhiast:

Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus seisuga 31.12.2024

tuhandetes eurodes	IFRS 9 mõõdik	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Kokku õiglane väärtus	Bilansiline väärtus
Nõuded keskpangale	AC	878 316	2 897 238	0	3 775 554	3 775 554
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	AC	41 751	0	0	42 751	41 751
Nõuded krediidiasutustele	AC	0	1 000	0	1 000	1 000
Võlaväärtpaberid	FVTPL	15 671	0	0	15 671	15 671
Aktsiad ja fondiosakud	FVTPL	7 186	0	0	7 186	7 186
Võlaväärtpaberid	AC	0	283 902	0	283 902	283 533
Laenud ja nõuded klientidele	AC	0	0	4 728 259	4 728 259	4 552 093
Muud nõuded klientidele	AC	0	4 736	0	4 736	4 736
Strateegiline finantsinvesteering	FVTPL	0	0	1 000	1 000	1 000
Välisvaluuta forvardid	FVTPL	0	3 415	0	3 415	3 415
Muud finantsvarad	AC	0	0	281	281	281
Finantsvarad õiglases väärtuses kokku		942 924	3 190 291	4 729 540	8 862 755	8 686 220
Finantskohustised õiglases väärtuses
Klientide hoiused	AC	0	6 955 717	0	6 955 717	6 910 110
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	AC	0	940488	0	940 488	927 686
Allutatud kohustised	AC	0	132 506	0	132 506	126 256
Välisvaluuta forvardid	FVTPL	0	24	0	24	24
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	AC	0	44 674	0	44 674	44 674
Finantskohustised õiglases väärtuses kokku		0	8 073 409	0	8 073 409	8 008 750

tuhandetes eurodes	IFRS 9 mõõdik	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Kokku õiglane väärtus	Bilansiline väärtus
Finantsvarad õiglases väärtuses
Nõuded keskpangale	AC	707 830	2 360 248	0	3 068 078	3 068 078
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	AC	49 466	0	0	49 466	49 466
Nõuded krediidiasutustele	AC	0	1 850	0	1 850	1 850
Võlaväärtpaberid	FVTPL	11 551	0	0	11 551	11 551
Aktsiad ja fondiosakud	FVTPL	6 601	0	0	6 601	6 601
Võlaväärtpaberid	AC	0	319 342	0	319 342	321 888
Laenud ja nõuded klientidele	AC	0	0	3 712 931	3 712 931	3 561 791
Muud nõuded klientidele	AC	0	20 059	0	20 059	20 059
Strateegiline finantsinvesteering	FVTPL	0	0	1 000	1 000	1 000
Välisvaluuta forvardid	FVTPL	0	301	0	301	301
Muud finantsvarad	AC	0	0	273	273	273
Finantsvarad õiglases väärtuses kokku		775 448	2 701 800	3 714 204	7 191 452	7 042 858
Finantskohustised õiglases väärtuses
Klientide hoiused	AC	0	5 717 361	0	5 717 361	5 731 005
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	AC	0	551 355	0	551 355	563 728
Allutatud kohustised	AC	0	124 898	0	124 898	126 653
Välisvaluuta forvardid	FVTPL	0	1 843	0	1 843	1 843
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	AC	0	67 710	0	67 710	67 710
Finantskohustised õiglases väärtuses kokku		0	6 463 167	0	6 463 167	6 490 939

Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus seisuga 31.12.2023

* Aktsiad ja fondiosakud sisaldavad Grupi tütarettevõtte AS LHV Varahaldus investeeringuid pensionifondi osakutesse summas 6 307 tuhat eurot (31. detsember 2023: 5 856 tuhat eurot). Vastavalt investeerimisfondide seadusele peab AS-i LHV Varahaldus kui fondivalitseja omandis olema 0,5% kõigist tema valitsetavate II samba pensionifondide osakutest.

Grupi juhatus on hinnanud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ja kohustiste õiglast väärtust. Õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritakse tuleviku rahavood turuintressikõvera alusel.

Õiglase väärtuse hierarhia tasemed (kasutatud sisendite alusel):

• 1. tase 1 aktiivsel turul noteeritud hinnad;
• 1. tase 2 hindamismeetodid, mis tuginevad jälgitavatele sisenditele (turupõhised andmed, nt sarnaste tehingute kursid ja määrad ning intressikõverad);
• 1. tase 3 muud hindamismeetodid: a) kvantitatiivne teave õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatud oluliste jälgimatute sisendite kohta (kui need on majandusüksuse jaoks välja töötatud ja saadaval); b) kirjeldav ülevaade õiglase väärtuse mõõtmistulemuse tundlikkusest jälgimatute sisendite muutuste suhtes (kui muutus võib põhjustada õiglase väärtuse mõõtmistulemuse olulist muutust); c) jälgimatute sisendite võimalike põhjendatud muutuste mõju.

Finantsvarade ja finantskohustiste tähtajalise struktuuri kohta vt peatüki "Riskijuhtimine" punkti 4.

LISA 4 Tegevussegmendid

Grupp jagab oma äritegevused tegevussegmentideks oma õigusliku struktuuri alusel. Tegevussegment on Grupi osa, mille kohta on võimalik saada eraldi finantsandmeid ja mille tegevustulemusi jälgivad regulaarselt Grupi kõrgeimad äritegevust puudutavate otsuste langetajad.

Grupi tegevussegmentide 2023. aasta tulemuste esitust on korrigeeritud. Lisainformatsioon on toodud lisas 1. Nüüd on Grupi tegevussegmendi tulemused esitatud ainult juriidilise isiku tasandil, kuna sellel tasemel jälgivad tulemusi Grupi kõrgeimad äritegevust puudutavate otsuste langetajad.

LHV Panga segment hõlmab pangandustegevust ning järelmaksu- ja tarbimislaenude pakkumist Eestis. Peamised tooted on erinevat liiki krediidid ja maksed.

LHV Varahalduse segment hõlmab II ja III samba pensionifonde ja muid fondivalitsemise teenuseid pakkuva LHV Varahalduse tegevust.

LHV Kindlustuse segmenti kuulub LHV Kindlustus, kes pakub kahjukindlustust.

LHV Bankil on kolm ärisuunda – pangateenused finantsvahendajatele, VKE-de laenud ja jaepangandus.

Muud tegevused hõlmavad emaettevõtte ja Paytechi tegevust. Emaettevõte tegeleb peamiselt kapitali ja rahastamisega ning Paytech osutab teenuseid LHV Pangale, LHV Bankile ning grupivälistele klientidele.

AS-i LHV Group juhatus on määratud kõrgeimaks äritegevust puudutavate otsuste langetajaks, kes vastutab rahaliste vahendite jaotamise ja äritegevuse kasumlikkuse hindamise eest. Segmendi tulemus sisaldab otseselt segmendiga seotud tulusid ja kulusid. Segmendi müügitulu sisaldab raamatupidamise aruandel põhinevat müügitulu, sh tulu segmentidevahelistest tehingutest (nt tulu laenudelt, mida AS LHV Pank on andnud teistele Grupi ettevõtetele). Intressi- ning komisjoni- ja teenustasutulu jagunemine klientide asukoha lõikes on esitatud lisades 6 ja 7. Grupil ei ole ühtegi klienti, kellega seotud tulu moodustaks rohkem kui 10% ühestki Grupi tululiigist. Pikaajalised mittefinantsvarad asuvad asukohariigis ehk LHV Bank varad asuvad UK-s (2024: 5,4 miljonit eurot ja 2023: 8,4 miljonit eurot) ja teiste LHV ettevõtete varad asuvad Eestis (2024: 36,0 miljonit eurot ja 2023: 36,7 miljonit eurot).

Tegevussegmentide finantsteave 2024

tuhandetes eurodes	LHV Pank	LHV Bank	LHV Varahaldus	LHV Kindlustus	Muud tegevused	Elimineeri mised	Kokku
Intressitulu	386,906	55,114	110	585	36,731	-35,915	443,531
sh grupisisene	-19 070	20 065	2	68	34 850	-35 915	0
Intressikulu	-149 857	-20 398	0	-291	-35 574	35 915	-170 205
Netointressitulu	237 049	34 716	110	294	1 157	0	273 326
Komisjoni- ja teenustasutulu	56 475	11 615	8 936	0	6 313	-4 664	78 675
sh grupisisene	-8 208	8 645	273	0	3 954	-4 664	0
Komisjoni- ja teenustasukulu	-20 032	-2 238	0	-70	0	3 967	-18 373
Neto komisjoni- ja teenustasutulu/ kulu	36 443	9 377	8 936	-70	6 313	-697	60 302
Dividenditulu	0	0	0	12	81 200	-81 200	12
Netokasum/-kahjum finantsvaradelt	581	-130	450	192	-5	0	1 088
Netotulu kindlustustegevusest	0	0	0	0	971	0	971
Neto muud tulud/kulud	2 039	662	0	-7	0	-93	2 601
Administratiiv- ja muud tegevuskulud, tööjõukulud	-95 373	-39 095	-7 079	-194	-5 968	789	-146 920
Kasum/kahjum enne allahindlusi	180 739	5 530	2 417	1 198	82 697	-81 201	191 380
Eeldatav krediidikahju	-15 776	-480	0	0	0	0	-16 256
Tulumaksukulu	-24 443	794	-801	0	-293	-77	-24 820
Perioodi puhaskasum/kahjum	140 520	5 844	1 616	1 198	82 404	-81 278	150 304
Varad kokku	7 936 527	798 900	20 771	27 411	782 896		-830 194 8 736 311
Kohustised kokku	7 338 159	712 864	772	20 928	553 923		-568 995 8 057 651

Korrigeeritud Tegevussegmentide finantsteave 2023

tuhandetes eurodes	LHV Pank	LHV Bank	LHV Varahaldus	LHV Kindlustus	Muud tegevused	Elimineeri- mised	Kokku
Intressitulu	305,507	33,668	50	318	18,174	-21,097	336,620
sh grupisisene	-20 621	23 855	4	37	17 822	-21 097	0
Intressikulu	-77 036	-4 750	0	-152	-21 960	21 097	-82 801
Netointressitulu/-kulu	228 471	28 918	50	166	-3 786	0	253 819
Komisjoni- ja teenustasutulu	46 234	8 030	8 845	0	5 514	-3 233	65 390
sh grupisisene	-8 233	6 971	230	0	3 922	-2 890	0
Komisjoni- ja teenustasukulu	-19 017	-222	0	0	-13	2 671	-16 581
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	27 217	7 808	8 845	0	5 501	-562	48 809
Dividenditulu	0	0	0	14	5 275	-5 275	14
Netokasum/-kahjum finantsvaradelt	2 652	-76	241	-101	-18	-1 983	715
Netotulu kindlustustegevusest	0	0	0	363	0	0	363
Neto muud tulud	1 737	106	0	0	0	-65	1 778
Administratiiv- ja muud tegevuskulud, tööjõukulud	-85 235	-31 303	-6 996	-138	-4 717	-972	-129 361
Kasum/kahjum enne allahindlusi	174 842	5 453	2 140	304	2 255	-8 857	176 137
Eeldatav krediidikahju	-11 372	-176	0	0	9	0	-11 539
Tulumaksukulu	-22 107	0	-488	0	-1 062	-3	-23 660
Perioodi puhaskasum	141 363	5 277	1 652	304	1 202	-8 860	140 938
Varad kokku	6 754 644	369 316	23 262	23 012	617 939	-695 140	7 093 033
Kohustised kokku	6 224 615	315 815	725	17 767	440 648	-462 903	6 536 667

Grupi intressitulude geograafiline jaotus ning jaotus toodete lõikes on esitatud lisas 6.

LISA 5 Tütarettevõtted ja firmaväärtus

Käesolevas aruandes on seisuga 31. detsember 2024 konsolideeritud järgmised Grupi tütarettevõtted:

• AS LHV Pank (Eesti, osalus 100%);
• AS LHV Varahaldus (Eesti, osalus 100%);
• AS LHV Finance (Eesti, osalus 65% AS-i LHV Pank kaudu);
• AS LHV Kindlustus (Eesti, osalus 65%);
• LHV Bank Ltd (Ühendkuningriik, osalus 100%);
• AS LHV Paytech (Eesti, osalus 100%).

35% osalus AS-is LHV Kindlustus ja AS-is LHV Finance kuulub ettevõttele Toveko Invest OÜ.

AS LHV Paytech osteti 2022. aasta aprillis 8 000 tuhande euro eest. Saadud summa eest märkisid LHV Paytech aktsionärid LHV Group AS-i emiteeritud uusi aktsiaid.

LHV Bank Ltd asutati Ühendkuningriigis 2021. aastal. 2023. aasta alguses alustas LHV Bank VKE laenude väljastamisega. 2023. aasta mais saadi Usaldusnormatiivide Järelevalve Ametilt krediidiasutuse tegevusluba. 2023. aasta augustis viidi lõpule äritegevuse üleminek LHV Panga UK filiaalilt äsja tegevusloa saanud LHV Bank Ltd-le. Pangalitsents võimaldab LHV Bank Ltd-l vastu võtta klientide hoiuseid. 2023. aasta septembris käivitas LHV Bank oma hoiuste vastuvõtmise Raisini kaudu.

LHV Finance asutati 2013. aastal ja LHV Pank omab sellest 65%. 35% mittekontrolliv osalus on kajastatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes real "Mittekontrollivate osaluste osa".

LHV Kindlustus asutati 2020. aastal ja LHV Group omab sellest 65%.35% mittekontrolliv osalus on kajastatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes real "Mittekontrollivate osaluste osa".

Seisuga 31. detsember 2024 koosnes AS-i LHV Group konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatud firmaväärtus summas 9 150 tuhat eurot järgnevast:

• LHV Varahaldus osaluse omandamisel tekkinud firmaväärtus summas 1 044 tuhat eurot;
• firmaväärtus summas 2 570 tuhat eurot, mis tekkis Danske Capital AS-i osaluse omandamisel LHV Varahaldus poolt;
• LHV Paytech osaluse omandamisel tekkinud firmaväärtus summas 5 536 tuhat eurot.

Väärtuse languse testid viidi läbi seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023. Firmaväärtusega seonduvateks raha teenivateks üksusteks on LHV Varahaldus ja LHV Paytech. Paytechi puhul on alates 2024. aastast raha teenivaks üksuseks Paytechi pakutavad teenused. Määratlust on muudetud, kuna firmaväärtus luuakse teenuste kaudu ja osa tuludest ja kuludest kajastatakse LHV Pangas ja LHV Bankis. 2024. aastal muudeti hinnakokkuleppeid LHV Panga ja LHV Bankiga fikseeritud tasu peale, seetõttu ei mõjuta see nii otseselt enam Paytechi majandustulemusi nagu varasemalt. Mõlema puhul põhines kasutusväärtuse arvutus viie aasta prognoosil ja terminaalväärtusel ehk lõppväärtusel.

AS-i LHV Varahaldus väärtuse languse testi eeldused olid järgmised:

• Valitsetavate varade maht suureneb 2025. aastal eeldatavasti 11%. Pärast seda jääb kasv vahemikku 11-14% aastas (2023: keskmine aastane kasvumäär 12%). Eeldatavad aastased kasvumäärad on: 11%, 14%, 13%, 12%, 11%.
• Alates 2026. aastast on prognoosis osaliselt arvesse võetud edukustasu (2023: edukustasu võeti osaliselt arvesse alates kolmandast prognoosiperioodist).
• Tulenevalt majanduskeskkonnast ja kavandatud tegevustest kasvavad tegevuskulud keskmiselt 7,0% aastas (2023: 6,7%). Eeldatavad aastased kasvumäärad on: 0%, 5%, 10%, 10%, 10%.
• Esimesel viiel aastal rakendatud diskontomäär oli 17,1% (2023: 16,0%).
• Terminaalväärtus enne diskonteerimist oli 75,3 miljonit eurot (2023: 57,8 miljonit eurot). See leiti eeldusel, et terminaalaasta kasvumäär on 2% (2023: 2%) ja diskontomäär on 16,9% (2023: 16,0%).

AS-i LHV Paytech väärtuse languse testi eeldused olid järgmised:

• Prognoosi koostamisel võeti arvesse tulusid ja kulusid, mis tekivad ettevõtetes AS LHV Pank, LHV Bank Ltd ja AS LHV Paytech seoses AS-i LHV Paytech osutatavate makseteenustega.
• Müügitulu suureneb keskmiselt 12% aastas (2023: 11%). Eeldatavad aastased kasvumäärad on: 10%, 19%, 11%, 10%, 13%.
• Tulenevalt majanduskeskkonnast ja kasvuplaanidest kasvavad kaudsed kulud 10% aastas (2023: 13%).
• Esimesel viiel aastal rakendatud diskontomäär oli 8,5% (2023: 8,8%).
• Terminaalväärtus enne diskonteerimist oli 12,6 miljonit eurot (2023: 10,7 miljonit eurot). See leiti eeldusel, et terminaalaasta kasvumäär on 3% (2023: 3%) ja diskontomäär on 7,7% (2023: 7,9%).

Mõlema testi puhul lähtus juhtkond peamiste eelduste tuletamisel varasemate aastate kogemustest, oma parimast hinnangust tõenäoliste stsenaariumide kohta ja turuandmetest. Nii AS-i LHV Varahaldus kui ka AS-i LHV Paytech väärtuse languse testi tulemused näitasid, et seisuga

1. detsember 2024 ületas raha teeniva üksuse kaetav väärtus selle raamatupidamisväärtust, mistõttu allahindlust ei kajastatud. AS-i LHV Varahaldus väärtuse languse testi tulemus seisuga 31. detsember 2023 näitas, et raha teeniva üksuse kaetav väärtus ületas selle raamatupidamisväärtust, mistõttu allahindlust ei kajastatud. AS-i LHV Paytech väärtuse languse testi tulemus seisuga 31. detsember 2023 näitas, et raha teeniva üksuse kaetav väärtus oli väiksem kui selle raamatupidamisväärtus, mistõttu kajastati allahindlus summas 1 600 tuhat eurot.

Seisuga 31. detsember 2024 oli Grupil kaks mittekontrollivate osalustega tütarettevõtet (31. detsember 2023: kaks): AS LHV Kindlustus ja AS LHV Finance.

Järgnevalt on esitatud kokkuvõtlik finantsteave AS-i LHV Finance ja AS-i LHV Kindlustus kohta. Teave on esitatud enne grupisiseste tehingute elimineerimist.

Kokkuvõtlik finantsseisundi aruanne		AS LHV Finance	AS LHV Kindlustus
tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023	31.12.2024	31.12.2023
Käibevarad	24 375	27 147	12 062	15 647
Põhivarad	62 705	66 402	13 850	7 365
Lühiajalised kohustised	1 802	1 491	16 276	15 634
Pikaajalised kohustised	65 600	73 712	3 153	2 133
Netovara kokku	19 678	18 346	6 483	5 245
Kogunenud mittekontrolliv osalus	6 402	6 186	2 252	1 832
Kokkuvõtlik kasumi- ja muu koondkasumi aruanne
tuhandetes eurodes	2024	2023	2024	2023
Netointressi- ja teenustasutulud kokku	8 506	10 087	224	166
Netotulu kindlustustegevusest	0	0	971	363
Kasum enne tulumaksu	3 611	3 426	1 198	304
Tulumaksukulu	-326	-570	0	0
Puhaskasum	3 285	2 856	1 198	304
Koondkasum	3 285	2 856	1 198	304
Mittekontrollivate osaluste osa koondkasumist	916	1 230	420	106
Makstud dividendid mittekontrollivatele osalustele	700	1 225	0	0
Kokkuvõtlik rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes	2024	2023	2024	2023
Netorahavoog äritegevusest	10 171	674	-2 360	3 905
Netorahavoog investeerimistegevusest	-81	-86	-624	-6 194
Netorahavoog finantseerimistegevusest	-10 090	-588	1 000	1 375
Raha ja raha ekvivalentide muutus	0	0	-1 984	-914
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	0	0	12 172	13 086
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	0	0	10 188	12 172

LISA 6 Netointressitulu

Netointressitulu
tuhandetes eurodes	Lisa	2024	2023
Intressitulu sisemise intressimäära meetodil
Ettevõtluslaenud		184 567	138 725
sh laenud seotud osapooltele	24	2 575	163
sh faasi 3 intressid*		1 453	309
Järelmaks		2 942	3 450
Tarbimislaenud		12 099	12 126
Eralaenud		3 847	3 735
Hüpoteeklaenud		76 486	62 885
Finantsvõimenduse laenud ja väärtpaberilaenud		1 683	1 383
Krediitkaardilaenud		1 239	1 028
Nõuded krediidiasutustele ja investeerimisühingutele		2 825	4 964
Nõuded keskpankadele		132 383	86 519
Võlaväärtpaberid korrigeeritud soetusmaksumuses		6 182	6 802
Muud laenud		2 724	2 068
Vahesumma		426 977	323 685
Muu sarnane intressitulu
Renditulu		14 221	11 365
sh rent seotud osapooltele	24	30	41
Võlaväärtpaberid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		2 333	1 570
Vahesumma		16 554	12 935
Intressitulu kokku	4	443 531	336 620
Intressikulu
Klientide hoiused ja saadud laenud		-159 538	-71 335
sh seotud osapoolte hoiused	24	-345	-109
Muud kohustised		-438	-1 016
Allutatud kohustised	20	-10 229	-10 450
sh laenud seotud osapooltelt	24	-146	-356
Intressikulu kokku	4	-170 205	-82 801
Netointressitulu	4	273 326	253 819
Laenude intressitulud kliendi asukoha alusel
(ei sisalda intressitulusid pangasaldodelt ja võlaväärtpaberitelt)
tuhandetes eurodes		2024	2023
Eesti		284 607	233 419
Ühendkuningriik		15 201	3 346
Kokku		299 808	236 765

* Kuna enamik faasi 3 laene müüakse inkassofirmadele, on faasi 3 intressid kõigis laenuportfellides marginaalsed, v.a ettevõttelaenude portfellis.

Grupi intressitulude jaotus tegevussegmentide lõikes on esitatud lisas 4. Laenuportfell on esitatud lisas 12.

LISA 7 Neto komisjoni- ja teenustasutulu

Neto komisjoni- ja teenustasutulu

tuhandetes eurodes	Lisa	Aja jooksul	Aja hetkel	2024	Aja jooksul	Aja hetkel	2023 korrigeeritud
Komisjoni- ja teenustasutulu
Väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud		965	6 558	7 523	148	4 252	4 400
sh seotud osapooled	24			171			82
Varahaldus- ja sarnased tasud		14 396	399	14 795	13 344	715	14 059
sh Grupi valitsetavad fondid*	24			8 663			8 602
Valuuta konverteerimise tasud		0	8 586	8 586	0	5 868	5 868
Tasud kaartidelt ja arveldustelt		1 868	36 056	37 924	3 595	29 790	33 385
Tarbimislaenu- ja järelmaksu teenustasud		49	422	471	25	911	936
Muud komisjoni- ja teenustasutulud		5 373	4 003	9 376	4 973	1 769	6 742
Komisjoni- ja teenustasutulu kokku	4	22 651	56 024	78 675	22 085	43 305	65 390
Komisjoni- ja teenustasukulu
Makstud väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud				-3 291			-2 568
Kaartidega seotud kulud				-5 979			-5 369
Kaardimaksetega seotud kulud				-7 587			-6 937
Tehingukulud				-1 187			-816
Muud teenustasukulud				-329			-891
Komisjoni- ja teenustasukulu kokku	4			-18 373			-16 581
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	4			60 302			48 809

* Pensioni- ja investeerimisfondide valitsemistasu on kindlaksmääratud protsent fondi koguvaradest, mis on vahemikus 0,2%–2,0% aastas.

2024

Komisjoni- ja teenustasutulu

tuhandetes eurodes	Lisa	LHV Pank	LHV Bank	LHV Varahaldus	LHV Kindlustus	tegevused Elimineeri Muud	mised	Kokku
Väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud		7 452	0	0	0	84	-14	7 523
Varahaldus- ja sarnased tasud		5 951	0	8 936	0	182	-273	14 795
Valuuta konverteerimise tasud		8 586	0	0	0	0	0	8 586
Tasud kaartidelt ja arveldustelt		24 210	11 623	0	0	4 032	-1 940	37 924
Tarbimislaenu- ja järelmaksu teenustasud		471	0	0	0	0	0	471
Muud komisjoni- ja teenustasutulud		9 806	0	0	0	2 013	-2 443	9 376
Komisjoni- ja teenustasutulu kokku	4	56 476	11 623	8 936	0	6 311	-4 670	78 675
Komisjoni- ja teenustasukulu
Makstud väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud		-2 968	-266	0	-69	0	13	-3 291
Kaartidega seotud kulud		-5 979	0	0	0	0	0	-5 979
Kaardimaksetega seotud kulud		-7 509	-1 958	0	0	0	1 880	-7 587
Tehingukulud		-1 187	0	0	0	0	0	-1 187
Muud teenustasukulud		-2 390	-13	0	-1	0	2 074	-329
Komisjoni- ja teenustasukulu kokku	4	-20 033	-2 237	0	-70	0	3 967	-18 373
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	4	36 443	9 386	8 936	-70	6 311	-703	60 302
2023
Komisjoni- ja teenustasutulu
tuhandetes eurodes	Lisa	LHV Pank	LHV Bank	LHV Varahaldus	LHV Kindlustus	Muud tegevused	Elimineeri- mised	Kokku
Väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud		4 400	0	0	0	0	0	4 400
Varahaldus- ja sarnased tasud		5 013	0	8 845	0	431	-230	14 059
Valuuta konverteerimise tasud		5 868	0	0	0	0	0	5 868
Tasud kaartidelt ja arveldustelt		23 286	1 077	0	0	2 938	6 084	33 385
Tarbimislaenu- ja järelmaksu teenustasud		936	0	0	0	0	0	936
Muud komisjoni- ja teenustasutulud		6 731	6 952	0	0	2 145	-9 086	6 742
Komisjoni- ja teenustasutulu kokku	4	46 234	8 029	8 845	0	5 514	-3 232	65 390
Komisjoni- ja teenustasukulu
Makstud väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud		-2 502	-66	0	0	0	0	-2 568

Neto komisjoni- ja teenustasutulu	4	27 217	7 807	8 845	0	5 501	-561	48 809
Komisjoni- ja teenustasukulu kokku	4	-19 017	-222	0	0	-13	2 671	-16 581
Muud teenustasukulud		-1 385	-134	0	0	-13	641	-891
Tehingukulud		-816	0	0	0	0	0	-816
Kaardimaksetega seotud kulud		-8 600	-22	0	0	0	1 685	-6 937
Kaartidega seotud kulud		-5 714	0	0	0	0	345	-5 369

Komisjoni- ja teenustasutulu kliendi asukoha alusel

tuhandetes eurodes	2024	2023
Eesti	68 678	50 185
Ühendkuningriik	9 997	15 205
Kokku	78 675	65 390

LISA 8 Tegevuskulud

Tegevuskulud

tuhandetes eurodes	Lisa	2024	2023 korrigeeritud
Palk ja preemiad		60 243	46 793
Sotsiaalmaks ja muud maksud*		22 072	17 131
Tööjõukulud kokku		82 315	63 924
IT kulud		14 042	13 767
Info- ja pangateenused		2 798	1 587
Turunduskulud		4 799	3 626
Kontorikulud		2 513	2 600
Transpordi- ja sidekulud		707	561
Töötajate koolitus- ja lähetuskulud		2 150	1 810
Muud sisseostetud teenused		11 962	12 445
Muud administratiivkulud		14 632	14 389
Põhivara kulum	16	8 964	12 505
Lühiajalise rendi maksed		388	1,162
Muud tegevuskulud		1 650	985
Muud tegevuskulud kokku		64 605	65 437
Tegevuskulud kokku		146 920	129 361

* sotsiaalmaks, tervisekindlustus ja muud maksed

Sotsiaalmaks sisaldab sissemakseid riiklikesse pensionifondidesse. LHV-l ei ole juriidilist ega faktilist kohustust teha lisaks sotsiaalmaksule pensioni või muid sarnaseid väljamakseid.

PwC osutas 2024. aastal audititeenuseid 439 tuhande euro väärtuses. 2023. aastal osutas KPMG audititeenuseid 259 tuhande euro väärtuses. Teiste ettevõtete poolt osutatud audititeenused ulatusid 2024. aastal 200 (2023: 287) tuhande euroni. Muud audiitorite osutatud teenused ulatusid 148 (2023: 57) tuhande euroni.

Grupi keskmine töötajate arv 2024. aastal oli 1 127 (2023: 977).

Alates 2018. aastast on pensionifondi kliendilepingutega seotud müügikulud (sõlmimiskulud) kapitaliseeritud immateriaalse põhivarana vastavalt kliendisuhte eeldatavale kehtivusajale, mis on 20 aastat.

Juhul, kui need kulud oleksid kajastatud kuludena ja mitte kapitaliseeritud, oleksid turunduskulud olnud 1 154 tuhande euro (2023: 875 tuhande euro) võrra suuremad.

LISA 9 Raha ja nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele

Raha ja nõuded keskpankadele

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023
Raha ja nõuded keskpankadele	3 775 554	3 068 078
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	41 751	49 466
Kokku	3 817 305	3 117 544
sh kohustuslikud reservid keskpankades	63 239	55 899
Kokku raha ja nõuded keskpankadele, pankadele ja investeerimisühingutele miinus kohustuslikud reservid	3 754 066	3 061 645

Seisuga 31. detsember 2024 oli LHV Groupil üle 3-kuulise tähtajaga tähtajaline hoius summas 1 000 tuhat eurot (31. detsember 2023: 1 850 tuhat eurot). Hoius on kajastatud finantsseisundi aruandes real "Nõuded krediidiasutustele". Nõuete jaotus riikide lõikes on esitatud peatüki "Riskijuhtimine" punktis 2. Kohustusliku panga reservkapitali nõue seisuga 31. detsember 2024 oli 1% (2023: 1%) kõigist finantseerimisallikatest (klientide hoiused). Reservinõuet täidetakse kuu keskmisena eurodes või Eesti Panga poolt eelnevalt aktsepteeritud välismaistes väärtpaberites.

Raha ja nõuded keskpankadele, investeerimisühingutele ning nõuded krediidiasutustele jaotus sisereitingute alusel

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023	Järk
3 madal krediidirisk	4 353	5 741
4 madal krediidirisk	3 784 329	3 068 108
5 madal krediidirisk	0	0
6 madal krediidirisk	402	529	Investeerimisjärk
7 keskmine krediidirisk	0	0
8 keskmine krediidirisk	0	0
9 kõrgenenud krediidirisk	0	0
10 kõrge krediidirisk	3 287	3 066
11 kõrge krediidirisk	0	0	Mitte-investeerimisjärk
12 mitterahuldav reiting	0	0
13 maksejõuetus	0	0	Maksejõuetus
Reitinguta	25 933	41 950
Kokku	3 818 305	3 119 394

LISA 10 Finantsvarad ja kohustised õiglases väärtuses läbi kasumiaruande

Kohustuslikult määratud kui õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023
Aktsiad ja fondiosakud	879	745
Võlaväärtpaberid	15 671	11 551
Investeeringud valitsetavatesse pensionifondidesse (fondiosakud)	6 307	5 856
Valuutaforvardid	3 415	301
Finantsvarad kokku	26 272	18 453
Valuutaforvardid	24	1 843
Finantskohustised kokku	24	1 843

Investeeringud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavatesse võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse

tuhandetes eurodes
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 31.12.2022	9 354
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate investeerimisväärtpaberite netomuutus	7 652
Intressitulu (lisa 6)	1 570
Ümberhindlus	-123
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 31.12.2023	18 453
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate investeerimisväärtpaberite
netomuutus	4 700
Intressitulu (lisa 6)	2 333
Ümberhindlus	786
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 31.12.2024	26 272

Strateegilised finantsinvesteeringud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

LHV-le laekus 2023. aastal 190 tuhat eurot Bank Northi likvideerimisest. Investeeringu raamatupidamisväärtus seisuga 31. detsember 2022 oli 180 tuhat eurot (31. detsember 2023: 0 eurot).

LHV tegi 2022. aastal väikese investeeringu summas 1 miljon eurot iduettevõttesse Tuum, kes pakub LHV Bankile panga põhisüsteemi. AS-il LHV Group on ettevõttes 1,4% osalus. LHV peamine eesmärk oli kaitsta oma tütarettevõtete huvisid, sest Tuum on LHV Banki peamine teenusepakkuja. Tuum pakub kiiresti arenevat ja paindlikku modulaarset pangandustarkvara. Modulaarsus on tootekujunduse põhikontseptsioon, mis võimaldab valida äritegevuseks vajalikud moodulid. Tuum pakub kõige sobivama tehnoloogia, et äri sisemiselt arendada. Platvorm toimib API-first põhimõttel ning põhineb mikroteenuste arhitektuuril, võimaldades rakendusi kiiresti ja mugavalt integreerida.

Grupil ei olnud 2024. ja 2023. aastal intressimäära vahetuslepinguid.

Lisa 11 Investeeringud võlaväärtpaberitesse korrigeeritud soetusmaksumuses

Investeeringud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavatesse võlaväärtpaberitesse

tuhandetes eurodes
Investeeringud võlaväärtpaberitesse korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2022	364 230
Intressitulu	6 802
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlaväärtpaberite netomuutus	-49 155
Allahindlus (lisa 13)	11
Investeeringud võlaväärtpaberitesse korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2023	321 888
Intressitulu	6 182
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlaväärtpaberite netomuutus	-44 547
Allahindlus (lisa 13)	10
Investeeringud korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2024	283 533

Investeeringud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavatesse võlaväärtpaberitesse krediidireitingute lõikes

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023
A1	199 252	164 326
A2	62 557	126 715
A3	19 827	28 967
AAA	1 897	0
AA1	0	1 880
Kokku investeeringud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavatesse
võlaväärtpaberitesse	283 533	321 888

LISA 12 Laenud ja nõuded klientidele

Laenud ja nõuded klientidele

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023
Ärikliendilaenud	2 783 873	2 086 535
Tarbijakrediit	104 913	109 298
Investeeringute rahastamine	9 920	9 980
Liising	180 116	167 799
Erakliendilaenud	1 513 084	1 217 902
Kokku	4 591 906	3 591 516
sh laenud seotud osapooltele (lisa 24)	52 500	28 552
Allahindlus krediidikahjude katteks	-39 813	-29 725
Kokku	4 552 093	3 561 791

Muutused krediidikahjude katteks moodustatud allahindluses

tuhandetes eurodes	Saldo 01.01	Aasta jooksul kajastatud/tühistatud	Aasta jooksul maha kantud	Saldo 31.12
Ärikliendilaenud	-21 068	-17 763	7 827	-31 004
Tarbijakrediit	-4 310	-3 238	2 637	-4 911
Investeeringute rahastamine	-11	-1	7	-5
Liising	-2 107	-939	1 457	-1 589
Erakliendilaenud	-2 229	-1 324	1 249	-2 304
2024. aasta kokku	-29 725	-23 265	13 177	-39 813
Ärikliendilaenud	-15 498	-14 602	9 032	-21 068
Tarbijakrediit	-2 108	-3 231	1 029	-4 310
Investeeringute rahastamine	-13	-5	7	-11
Liising	-2 009	-758	660	-2 107
Erakliendilaenud	-1 014	-1 688	473	-2 229
2023. aasta kokku	-20 642	-20 284	11 201	-29 725

Aasta jooksul kajastatud allahindlused erinevad kasumiaruandes kajastatud allahindluse kuludest nende summade võrra, mis eelnevatel perioodidel lootusetuna maha kanti, ent aruandeperioodil laekusid. Laekumisi kajastatakse kasumiaruandes samal real, kus allahindlusi.

Krediidiriskipositsioonide ning laenude tagatiste kohta on teave esitatud peatüki "Riskijuhtimine" punktis 2.

Antud laenude jaotus valuutade lõikes on esitatud peatüki "Riskijuhtimine" punktis 3.

Laenude jaotus tähtaegade lõikes on esitatud peatüki "Riskijuhtimine" punktis 4.

Laenude geograafiline jaotus on esitatud peatüki "Riskijuhtimine" punktis 2.

Intressitulud antud laenudelt on esitatud lisas 6.

LISA 13 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade oodatavad krediidikahjumid

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade oodatavad krediidikahjumid

tuhandetes eurodes	2024	2023
Laenude ja nõuete oodatavad krediidikahjumid	16 246	11 537
Finantsvarade (likviidsusportfell) oodatavad krediidikahjumid	10	11
Kokku	16 256	11 548

LISA 14 Muud nõuded klientidele

Muud nõuded klientidele

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023*
Varahaldustasud klientidelt	2 284	1 420
sh seotud osapooled (lisa 24)	741	749
Muud tasud klientidele teenuste osutamise eest	1 002	18 077
Maksed teel ja muud nõuded	1 490	562
Kokku	4 776	20 059

* korrigeeritud

Kõik nõuded laekuvad eeldatavasti 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva ja seetõttu on need liigitatud käibevaradeks.

LISA 15 Muud varad

Muud varad
tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023**
Finantsvarad
VISA ja MasterCardi tagatisdeposiidid	281	273
Vahesumma	281	273
Mittefinantsvarad
Ettemaksed Finantsinspektsioonile	928	145
Muud ettemaksed*	5 631	3 570
Vahesumma	6 559	3 715
Kokku	6 840	3 988

* ettemaksed kontoriruumide rendi, kindlustuse, kommunikatsiooniteenuste, ajakirjandusväljaannete ja koolituste eest

** korrigeeritud

Ettemaksed eeldatavasti laekuvad tagasi või kasutatakse ära 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva ja seetõttu on need liigitatud käibevaradeks.

VISA tagatisdeposiidid, mis on vajalikud krediitkaarditehingute tagamiseks, on liigitatud põhivaradeks.

LISA 16 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ning kasutusõiguse varad

tuhandetes eurodes	Mate riaalsed põhivarad	Kasutus õiguse varad	Materiaalsed põhivarad kokku	Immate riaalsed põhivarad	Kliendi lepingute sõlmimis kulud	Immate riaalsed põhivarad kokku	Kokku
Saldo 31.12.2022
Soetusmaksumus	15 815	12 165	27 980	15 421	17 595	33 016	60 996
Akumuleeritud kulum	-6 264	-4 858	-11 122	-9 006	-10 156		-19 162 -30 284
Jääkväärtus 31.12.2022	9 551	7 307	16 858	6 415	7 439	13 854	30 712
Soetamine	3 422	8 766	12 188	3 838	0	3 838	16 026
Sõlmimiskulude kapitaliseerimine	0	0	0	0	875	875	875
Mahakandmine	-56	116	60	-736	0	-736	-676
Ümberarvestused	86	14	100	537	0	537	637
Amortisatsioon (lisa 8)	-1 753	-5 344	-7 097	-3 427	-1 297	-4 724	-11 821
Saldo 31.12.2023
Soetusmaksumus	19 181	21 047	40 228	19 060	18 470	37 530	77 758
Akumuleeritud kulum	-7 931	-10 188	-18 119	-12 234	-11 453	-23 687 -41 806
Jääkväärtus 31.12.2023	11 250	10 859	22 109	6 826	7 017	13 843	35 952
Soetamine	1 209	1 621	2 830	3 268	0	3 268	6 098
Sõlmimiskulude kapitaliseerimine	0	0	0	0	1 154	1 154	1 154
Mahakandmine	-177	-1 789	-1 966	0	0	0	-1 966
Ümberarvestused	0	0	0	953	0	953	953
Amortisatsioon (lisa 8)	-3 396	-1 371	-4 767	-3 843	-1 332	-5 175	-9 942
Saldo 31.12.2024
Soetusmaksumus	20 213	20 879	41 092	23 281	19 624	42 905	83 997
Akumuleeritud kulum	-11 327	-11 559	-22 886	-16 077	-12 785	-28 862	-51 748
Jääkväärtus 31.12.2024	8 886	9 320	18 206	7 204	6 839	14 043	32 249

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ning kasutusõiguse varad

Materiaalne põhivara sisaldab arvuteid ja kontoritehnikat, mööblit ning kontori renoveerimiseks tehtud kapitaliseeritud kulusid. Immateriaalne vara sisaldab litsentse, kliendilepingute sõlmimisega seotud müügikulusid (kliendilepingute sõlmimiskulusid) ja arendusväljaminekuid.

1. ja 2023. aastal ei esinenud märke materiaalse ega immateriaalse põhivara väärtuse langusest. Kasutusõiguse varade raamatupidamisväärtus ja saldo muutused on avalikustatud lisas 19.

LISA 17 Klientide hoiused ja saadud laenud

Klientide hoiused 31.12.2024
tuhandetes eurodes	Eraisikud	Finantsettevõtted	Muud ettevõtted	Avalik sektor	Kokku
Nõudmiseni hoiused	1 055 141	1 591 310	1 684 385	102 063	4 432 899
Tähtajalised hoiused	1 359 221	156 189	918 197	43 604	2 477 211
Kokku	2 414 362	1 747 499	2 602 582	145 667	6 910 110
sh seotud osapooled (lisa 24)	4 736	6 409	3 623	0	14 768
Klientide hoiused 31.12.2023
tuhandetes eurodes
Nõudmiseni hoiused	745 430	1 220 273	1 747 979	74 778	3 788 460
Tähtajalised hoiused	1 040 349	97 380	761 184	43 632	1 942 545
Kokku	1 785 779	1 317 653	2 509 163	118 410	5 731 005
sh seotud osapooled (lisa 24)	3 748	0	5 643	0	9 391

Laenud finantsinstitutsioonidelt ja emiteeritud võlaväärtpaberid

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023
Emiteeritud võlaväärtpaberid	427 525	314 010
Pandikirjad	500 161	249 718
Kokku	927 686	563 728

1. aasta juunis korraldas LHV Pank edukalt rahvusvahelistele investoritele suunatud pandikirjade esmaemissiooni mahus 250 miljonit eurot. Viieaastase tähtajaga pandikirjade emissioonil osales 31 institutsionaalset investorit ja intressi-määraks kujunes 0,12%. Emissioon sai Moody'selt reitingu Aa1 ning see noteeriti Euronext Dublini börsil.

2. aasta III kvartalis kaasas LHV Pank Euroopa Keskpanga TLTRO-III programmi kaudu 200 miljoni euro ulatuses negatiivse intressimääraga vahendeid, millest 50 miljonit eurot tagastati 2022. aastal ja 150 miljonit eurot tagastati 2023. aastal. 2024. aastal emiteeris LHV Pank 250 miljoni euro väärtuses pandikirju 4-aastase tähtajaga, mis täiendavad 250 miljoni euro suurust avatud emissiooni, mille tähtaeg on 2025, ning 250 miljoni euro suurust hoitavat pandikirjade emissiooni. Pandikirja emissiooniga kaasnesid kulud summas 1 119 tuhat eurot.

LHV Group emiteeris 2024. aasta mais 300 miljoni euro ulatuses MREL-kõlblikke võlakirju ning viis samaaegselt läbi vabatahtliku tagasiostu 09.09.2025 tähtajaga võlakirjadele summas 137,17 miljonit eurot. Ülejäänud osa 09.09.2025 tähtajaga MREL-kõlblikust võlakirjaemissioonist summas 62,83 miljonit eurot kutsuti tagasi 09.09.2024 tagasios-tupäeval, kuna need võlakirjad oleksid muidu muutnud MREL-instrumendi ebaefektiivseks (see tähendab, et seda ei saa võtta arvesse kõlblike kohustuste instrumendina MREL suhtarvude arvutamisel).

Enamiku klientide hoiuste ja saadud laenude nominaalne intressimäär on võrdne nende sisemise intressimääraga, kuna muid olulisi tasusid ei ole makstud

Reitinguagentuur Moody's Investors Service kinnitas 14. aprillil 2024 LHV Groupi pikaajaliste kohalikus valuutas kohustiste emitendi reitingu Baa3 stabiilse väljavaatega. Ühtlasi kinnitas Moody's LHV Groupi allutamata ja tagamata võlakohustiste reitingu Baa3. LHV Groupi emitendi krediidireiting on positiivse väljavaatega. Klientide hoiuste ja saadud laenude jaotus valuutade lõikes on esitatud peatüki "Riskijuhtimine" punktis 3.

Klientide hoiuste ja saadud laenude jaotus tähtaegade lõikes on esitatud peatüki "Riskijuhtimine" punktis 4.

Klientide hoiuste ja saadud laenude geograafiline jaotus ja riskikontsentratsioon on esitatud peatüki "Riskijuhtimine" punktis 2.

LISA 18 Võlad tarnijatele ja muud kohustised

Lisa	31.12.2024	31.12.2023*
	4 961	2 175
	1 982	15 136
19	10 119	13 415
	30 207	48 632
	6 368	1 152
	1 156	615
	54 793	81 125
	1 943	1 750
	12 916	10 630
	6 178	4 408
24	234	179
	988	751
	22 025	17 539
	76 818	98 664

Võlad tarnijatele ja muud kohustised

*korrigeeritud

Võlad töötajatele koosnevad aruandeperioodi maksmata töötasudest ning arvestatud preemia- ja puhkusetasukohustistest. Võlgade suurenemine on seotud töötajate arvu kasvuga. Maksed teel koosnevad välismaksetest ning võlgadest klientidele, mis on tekkinud väärtpaberitehingute vahendamisest, kui kliendi arvelduskontot on debiteeritud. Kõik kohustised, v.a finantsgarantiid ja osad rendikohustised, kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ja on seetõttu kajastatud lühiajalistena.

LISA 19 Kasutusõiguse varad ja rendikohustised

Grupp rendib kontoriruume. Grupp kajastab rendilepinguid kasutusõiguse varana ja vastava rendikohustisena kuupäeval, mil renditav vara on kasutamiseks valmis. Kõik rendilepingud on katkestatavad poolte kokkuleppel.

Grupi finantsseisundi aruandes seisuga 31. detsember 2024 on kasutusõiguse varade maht 9 320 tuhat eurot (31. detsember 2023: 10 859 tuhat eurot) ning rendikohustiste maht 10 119 tuhat eurot (31. detsember 2023: 13 415 tuhat eurot).

Kasutusõiguse varade saldo on avalikustatud lisas 16. Rendikohustiste saldo on avalikustatud lisas 18. Rendikohustiste intressikulud olid 283 tuhat eurot (2023: 484 tuhat eurot) ja kasutusõiguse varade kulum oli 1 371 tuhat eurot (2023: 5 344 tuhat eurot) (lisa 16). Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed olid summas 2 111 tuhat eurot (2023: 5 963 tuhat eurot).

LISA 20 Allutatud kohustised

Vastavalt Grupi äritegevuse olemusele kajastatakse ainult allutatud laene rahavoo aruandes kui rahavooge finantseerimistegevusest. Muid saadud laene kajastatakse kui rahavooge äritegevusest. Selles lisas on esitatud allutatud kohustiste muutused, sh rahalised ja mitterahalised liikumised ning võimalikud valuutakursi muutuste mõjud aruande- ja võrdlusperioodil.

Grupp on võtnud allutatud laene pikaajalise kapitali suurendamiseks. Allutatud laenudest tulenevad nõuded kuuluvad Grupi pankroti korral rahuldamisele peale kõigi muudest kohustustest tulenevate nõuete rahuldamist, kuid enne aktsionäride nõuete rahuldamist. Allutatud kohustiste saldo aruande- ja võrdlusperioodi lõpus on esitatud alljärgnevas tabelis.

Allutatud kohustised
tuhandetes eurodes	Summa	Intressimäär	Lunastustähtaeg
Allutatud kohustised seisuga 01.01.2023	130 000
Emiteeritud perioodi vältel	35 000
Lunastatud perioodi vältel	-40 000
Allutatud kohustised seisuga 31.12.2023	125 000
Emiteeritud perioodi vältel	20 000
Lunastatud perioodi vältel	-20 000
Allutatud kohustised seisuga 31.12.2024	125 000
Teise taseme allutatud võlakiri	35 000	6,0%	30.09.2030
Teise taseme allutatud võlakiri	35 000	10,5%	29.09.2033
Teise taseme allutatud võlakiri	20 000	6,0%	15.11.2034
Esimese taseme allutatud võlakiri	20 000	10,5%	tähtajatu
Esimese taseme allutatud võlakiri	15 000	9,5%	tähtajatu

Allutatud võlakirjade aruandeperioodi intressikulud ning tekkepõhised intressikohustised aruandeperioodi lõpu seisuga on esitatud alljärgnevas tabelis. Intressikohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes sisemise intressimäära meetodil.

Intressikohustis allutatud kohustistelt tuhandetes eurodes
Arvestatud intressikulu (lisa 6)	10 450
Tasutud	-10 118
Tekkepõhine intressikohustis allutatud kohustistelt seisuga 31.12.2023	906
Arvestatud intressikulu (lisa 6)	10 229
Tasutud	-10 625
Tekkepõhine intressikohustis allutatud kohustistelt seisuga 31.12.2024	510

LISA 21 Aktsiaseltsi omakapital

Aktsiakapital ja ülekurss	Aeg	Aktsia hind (eurodes)	Aktsiate arv (tuhandetes)	Aktsiakapital (tuhandetes eurodes)	Ülekurss (tuhandetes eurodes)	Kokku (tuhandetes eurodes)
Aktsiakapital ja ülekurss seisuga 01.01.2023*			315 424	31 542	141 186	172 728
Aktsiakapitali sissemakse*	04.2023	0,57	4 408	441	2 186	2 627
Aktsiakapital ja ülekurss seisuga 31.12.2023			319 832	31 983	143 372	175 355
Aktsiakapitali sissemakse*	05.2024	0,92	4 357	436	3 586	4 022
Aktsiakapital ja ülekurss seisuga 31.12.2024			324 189	32 419	146 958	179 377

* aktsiate emiteerimine seoses töötajate aktsiaoptsioonide realiseerimisega

Aktsiakapital on täies ulatuses sisse makstud rahas. Aktsiate nimiväärtus on 0,1 eurot ja aktsiate arv seisuga 31. detsember 2024 oli 324 188 933 (31. detsember 2023: 319 832 743). Iga aktsia annab aktsionärile üldkoosolekul 1 hääle.

Ettevõtte põhikirjajärgne minimaalne aktsiakapital on 15 miljonit eurot ja maksimaalne aktsiakapital 60 miljonit eurot (31. detsember 2023: vastavalt 15 miljonit eurot ja 60 miljonit eurot).

Olulist mõju AS-is LHV Group omavad 21,18% hääleõigusega Rain Lõhmus ja 11,04% hääleõigusega Andres Viisemann (31. detsember 2023: vastavalt 21,46% ja 11,18%).

Aruandeaastal maksis Grupp aktsionäridele dividende 0,13 (2023: 0,04) eurot aktsia kohta, kogusummas 41 578 tuhat eurot (2023: 12 617 tuhat eurot).

Kohustuslik reservkapital omakapitali koosseisus

tuhandetes eurodes
Kohustuslik reservkapital seisuga 01.01.2023	4 713
Kohustuslik reservkapital seisuga 31.12.2023	4 713
Kohustuslik reservkapital seisuga 31.12.2024	4 713

Muud reservid konsolideeritud omakapitali muutuste aruandes koosnevad:

Muud reservid

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023
Töötajatele väljastatud aktsiaoptsioonide reserv	13 830	10 329
Realiseerimata valuutakursi kasumi ja kahjumi reserv	2 441	-996
Kokku	16 271	9 333

Seisuga 31. detsember 2024 moodustas Grupi jaotamata kasum 469 727 tuhat eurot (31. detsember 2023: 359 029 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2024 on võimalik jaotamata kasumist dividendidena välja maksta 366 387 tuhat eurot (2023: 287 223 tuhat eurot). Võimalikud dividendid maksustataks 22% maksumääraga (tasumisele kuuluv tulumaks moodustaks 22/78 netoväljamaksest). Tekkiv tulumaksukulu oleks 103 340 tuhat eurot (2023: 71 805 tuhat eurot).

Grupp väljastab aktsiaoptsioone AS-i LHV Group konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete juhatuse liikmetele ja nendega võrdsustatud töötajatele ning osakonnajuhtidele ja nendega võrdsustatud töötajatele.

Aktsiaoptsioonide jääk	Aktsiate arv	Märkimishind (eurodes)	Aegumise aasta	Inimeste arv, kellele optsioone väljastati
Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 01.01.2023	12 578 320
Perioodi jooksul väljastatud	3 316 611	1,70	2026	182
Perioodi jooksul realiseeritud	-4 527 810
Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 31.12.2023	11 367 121
Perioodi jooksul väljastatud	3 866 632	1,74	2027	227
Perioodi jooksul realiseeritud	-4 356 190
Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 31.12.2024	10 877 563

Grupp võib väljastada aktsiaoptsioone ka 2024. aasta tulemuste eest. Kõigi programmi aktsiaoptsioonide üleandmisperiood on 3 aastat. Aktsiate märkimisõigus tekib realiseerimisperioodi esimesel päeval. Optsiooni märkimishinna arvutamisel kasutatakse Blacki-Scholesi mudelit. Mudeli sisendid olid LHV Groupi aktsia hind 2024. aasta IV kvartalis, eeldatav volatiilsus, riskivabade instrumentide lähendina kasutatavate Eesti valitsuse võlakirjade intressimäärad ja dividenditootlus. 2025. aasta aktsiaoptsioonide sisendid on: märkimishind 1,63 eurot, aktsiahind 3,25 eurot, volatiilsus 0,16, riskivaba intressimäär 2,70% ja dividenditootlus 2,64%. 2024. aastal realiseeriti 2021. aastal väljastatud aktsiaoptsioonid täies mahus.

Juhatuse liikmetel ja töötajatel ei ole võimalik aktsiaoptsioonide asemel võtta välja määratud summat rahas. Aktsiaoptsioone ei saa vahetada, võõrandada, pantida ega koormata. Aktsiaoptsioone saab pärida. Aktsiaoptsioonileping kaotab kehtivuse, kui tööleping või juhatuse liikme teenistusleping lõpetatakse ennetähtaegsel töötaja või juhatuse liikme algatusel (erandeid saab teha AS-i LHV Group nõukogu või nõukogu otsuse alusel töötasukomitee) ja töölepingu või juhatuse liikme teenistuslepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt töötajast või juhatuse liikmest tuleneval põhjusel. Vastavalt krediidiasutuste seadusele võib AS-i LHV Group nõukogu vähendada väljastatud aktsiaoptsioonide arvu või aktsiaoptsioonid tühistada, kui ettevõtte üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud, juhatuse liige või töötaja ei täida enam tulemuskriteeriume, ettevõte ei täida enam usaldatavusnõudeid, ettevõtte riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega või tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

Aktsiapõhistest maksetehingutest tulenevad kulud kokku moodustasid 2024. aastal 6 807 tuhat eurot (2023: 5 584 tuhat eurot).

LISA 22 Hallatavad varad

AS LHV Pank tegutseb klientide kontohaldurina ja hoiab seetõttu enda käes vastutaval hoiul või vahendab järgmisi klientide varasid:

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023
Klientide rahalised vahendid	16 986	13 780
Klientide väärtpaberid	3 556 494	3 339 140
sh emaettevõtte omanikud ja nendega seotud ettevõtted (lisa 24)	473 118	562 486
Kokku	3 573 480	3 352 920

Varahaldustasud varade haldamise eest olid 2024. aastal vahemikus 0,01–0,02% aastas (2023: 0,01–0,02%) (vt vastavat tulu lisast 8).

Finantsseisundi aruandes ei ole kajastatud nende klientide rahalisi vahendeid, kes kasutavad LHV Panga pakutavat aktiivse väärtpaberikaupleja platvormi ehk kauplemissüsteemi LHV Trader. Süsteemi eripärast tulenevalt hoiustab LHV Pank neid vahendeid klientide isikustatud kontodel oma partneri juures ja kuna need rahalised vahendid ei ole LHV Panga majandustegevuses kasutatavad (neid ei ole võimalik teistele klientidele välja laenata ega tagatisena kasutada), siis peetakse nende rahaliste vahendite üle arvestust finantsseisundi aruande väliselt. LHV Pank teenib nimetatud kontode tehingute vahendamise eest komisjonitasu- ja intressitulusid nii nagu raamatupidamise aastaaruandes kajastatud klientide kontode tehinguteltki.

LHV teeb koostööd IB-ga, pakkudes oma klientidele juurdepääsu IB kauplemisplatvormile. See koostöö võimaldab LHV klientidel võimendada oma investeerimisportfelle, võttes aktsiate tagatisel laene, mida saab seejärel reinvesteerida täiendavatesse aktsiatesse. IB kasutab keerukaid seiresüsteeme, millega jälgitakse tähelepanelikult klientide positsioone. Need süsteemid on kavandatud ennetavate künnistega, et tagada ennetavate meetmete võtmine aegsasti enne seda, kui tagatise väärtus läheneb kriitilisele tasemele. Täpsemalt sekkub süsteem enne, kui tagatise väärtus langeb alla tasumata laenujäägi, sundides kliente kas vähendama oma laenujääki või andma täiendavat tagatist. Kui klient ei rakenda vajalikke parandusmeetmeid, on süsteem programmeeritud tagatise automaatselt realiseerima, et tasumata laen rahuldada. Meie klientidele antud laene hallatakse äärmiselt konservatiivselt, sh kohaldatakse tagatise väärtuse suhtes väärtuskärbet, tagades, et tagatis ületab alati laenusummat. LHV on sõlminud IB-ga lepingu, millega võtab vastutuse võimalike puudujääkide eest. Kui tagatise realiseerimisest saadavast tulust laenu katmiseks ei piisa, nõuab platvorm puudujäägi sisse LHV-lt. See kokkulepe rõhutab meie pühendumust klientide finantsvõimendusega investeeringute finantsilise terviklikkuse kaitsmisele. Siiani ei ole olnud ühtegi juhtumit, kus LHV-lt oleks nõutud selle kokkuleppe alusel kahjumi katmist. Nende garantiide õiglaseks väärtuseks loetakse null, tuginedes järgmisele metoodikale: Garantii õiglane väärtus arvutatakse eeldatava kahju diskonteeritud väärtusena, kus: eeldatav kahju = makseviivituse tõenäosus x makseviivitusest tingitud kahjumäär. LHV hinnangul on nende laenude makseviivitusest tingitud kahjumäär null eurot, kuna IB kasutab väga automatiseeritud protsesse. Kui makseviivituse tõenäosus või makseviivitusest tingitud kahjumäär loetakse selles arvutuses nulliks, on garantii õiglane väärtus samuti null. Kliendid on LHV Pangale andnud sarnased garantiid ning seega on pank sisuliselt saadud garantiid üle andnud. Võimalike kahjude vältimiseks jälgib LHV Pank igapäevaselt võimalikku tagatiste vähenemist ja vahendite puudujääke. Senises praktikas ei ole garantiidega seotud nõudeid esitatud ja LHV Pank ei ole garantiide alusel väljamakseid teinud.

LISA 23 Tingimuslikud varad ja kohustised

Tühistamatud tehingud

tuhandetes eurodes	Täitmis garantiid	Finants garantiid	Akredi- tiivid	Valmis oleku laenud	Kokku	Eraldised	Kokku õiglane väärtus
Kohustis lepingulises summas 31.12.2024	110 674	55 525	1 071	561 981	729 251	-6 368	722 883
Kohustis lepingulises summas 31.12.2023	56 217	55 061	3 732	495 653	610 663	-1 152	609 511

Tulumaks võimalikelt tulevastelt dividendidelt on avalikustatud lisas 21.

Finantsgarantiidele ja kasutamata valmisolekulaenudele kohalduvad IFRS 9 eeldatava krediidikahju arvestamise nõuded. Vt lisaks peatüki "Riskijuhtimine" punkti 2.

Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul pärast maksudeklaratsiooni esitamist ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Maksuhaldur aastatel 2023–2024 Grupis maksurevisjoni läbi ei viinud. Grupi juhtkonna hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Grupile 2025. aastal olulise täiendava maksusumma.

Täitmisgarantiid on lepingud, mis tagavad hüvitise juhul, kui teine pool ei suuda täita mõnd lepingust tulenevat kohustust. Sellised lepingud ei anna üle krediidiriski. Täitmisgarantii lepingute riskiks on võimalus, et toimub kindlustusjuhtum (st teine pool ei täida oma lepingulist kohustust).

Grupi peamised riskid seisnevad selles, et selliste lepingutega seotud maksete tihedus ja suurus võivad eeldatuga võrreldes oluliselt kõikuda. Grupp kasutab selliste maksete prognoosimiseks ajaloolist teavet ja statistilisi meetodeid. Nõuded tuleb esitada enne, kui leping aegub ning suurem osa nõudeid rahuldatakse kiiresti. See võimaldab Grupile suuremat kindlust prognoositud maksete ning seega tuleviku rahavoogude kohta. Riskide juhtimiseks jälgib Grupp pidevalt selliste toodetega seotud väljamakseid ja on võimeline oma tasusid tulevikus korrigeerima nii, et need vastaksid väljamaksetes toimunud muutustele. Grupil on nõuete menetlemise protsess, mis sisaldab õigust nõue üle vaadata ning pettuslik või tingimustele mittevastav nõue tagasi lükata. Täitmisgarantiide riskipositsioon ja kontsentratsioon garanteeritud lepinguliste summade alusel on järgmine:

Täitmisgarantiid tegevusalade lõikes

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023
Ehitus	74 088	39 418
Veevarustus ja kommunaalteenused	5 508	5 316
Tootmine	5 963	4 008
Haldusteenused	871	639
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	17 535	550
Muu tegevus	6 709	6 286
Kokku	110 674	56 217

Täitmisgarantiid sisereitingute klasside lõikes

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023
5 madal krediidirisk	5 010	4 960
6 madal krediidirisk	6 671	4 375
7 keskmine krediidirisk	32 345	5 948
8 keskmine krediidirisk	16 523	16 440
9 kõrgendatud krediidirisk	42 575	19 252
10 kõrge krediidirisk	0	6
11 kõrge krediidirisk	836	0
12 mitterahuldav reiting	243	322
13 maksejõuetus	1 512	1 568
Ilma reitinguta	4 959	3 346
Kokku	110 674	56 217

Täitmisgarantiid on iga aruandeperioodi lõpu seisuga ületagatud. Seetõttu ei tekkinud Grupil täitmisgarantii lepingutest kahjumit ei 2024 aastal ega ka varasematel perioodidel.

LISA 24 Tehingud seotud osapooltega

Grupi konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

• Grupi üle olulist mõju omavad omanikud ja nendega seotud ettevõtted;
• juhatuse liikmed, nende lähedased pereliikmed ning nende poolt kontrollitavad ettevõtted (ühiselt nimetatud juhtkond);
• nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed ning nende poolt kontrollitavad ettevõtted.

Tehingud
tuhandetes eurodes	Lisa	2024	2023
Intressitulud	6	3 639	1 338
sh juhtkond		43	126
sh muud seotud osapooled		3 596	1 212
Komisjoni- ja teenustasutulud	7	171	82
sh juhtkond		6	26
sh muud seotud osapooled		165	56
Intressikulud hoiustelt	6	345	109
sh juhtkond		40	32
sh muud seotud osapooled		305	77
Intressikulud allutatud kohustistelt	6	146	356
sh juhtkond		5	9
sh muud seotud osapooled		141	347

Saldod

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2024	31.12.2023
Laenud ja nõuded klientidele		52 500	28 579
sh juhtkond	15	770	4 717
sh muud seotud osapooled	15	51 730	23 862
Klientide hoiused		14 768	9 351
sh juhtkond	18	917	2 448
sh muud seotud osapooled	18	13 851	6 903
Allutatud kohustised		1 904	4 462
sh juhtkond	21	96	172
sh muud seotud osapooled	21	1 808	4 290

Tabelis on ülevaade olulisematest saldodest ja tehingutest seotud osapooltega. Kõik tehingud juhatuse ja nõukogu liikmete lähedaste pereliikmete ja nendega seotud ettevõtetega ning emaettevõtte AS LHV Group vähemusaktsionäridega on tehtud tavapärase äritegevuse käigus ja tavatingimustel. Seotud osapooltega seoses pole ilmnenud ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja seotud osapooltele antud laene pole alla hinnatud.

Seotud osapooltele on antud laenu turutingimustel.

Seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023 olid juhtkonnal tähtajalised ja nõudmiseni hoiused. Nende tähtajaliste ja nõudmiseni hoiuste intressimäär vastas Grupi ametlikule hinnakirjale.

Mais 2020 saadud allutatud laenu intressimäär on 9,5% ja septembris 2020 saadud allutatud laenu intressimäär on 6%. 2022. ja 2023. aastal saadud allutatud laenude intressimäär on 10,5%. 2024. aastal saadud allutatud laenu intressimäär on 6,0%.

1. aastal maksti emaettevõtte AS LHV Group ja tema tütarettevõtete juhtkonnale palka ja muid hüvitisi kogusummas 3 338 tuhat eurot (2023: 2 979 tuhat eurot), mis sisaldab kõiki makse. Seisuga 31. detsember 2024 oli kohustisena juhtkonna ees kajastatud detsembri töötasu- ja puhkusekohustis summas 234 tuhat eurot (31. detsember 2023: 178 tuhat eurot) (lisa 18). Grupil ei olnud seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023 juhatuse ega nõukogu liikmetega seotud pikaajalisi kohustisi (pensionikohustisi, lahkumishüvitisi jne). 2024. aastal maksti Grupi nõukogu liikmetele tasusid summas 140 tuhat eurot (2023: 138 tuhat eurot).

Grupp on sõlminud juhatuse liikmetega lepingud, milles ei ole lepingute lõpetamisel ette nähtud lahkumishüvitist. Lepinguga reguleerimata küsimustes toimuvate vaidluste korral on osapooled kokku leppinud lähtuda Eesti Vabariigi seadustest.

Juhatusele on kehtestatud aktsiaoptsioonide programm. 2024. aastal väljastati juhatuse liikmetele aktsiaoptsioone summas 2 357 tuhat eurot (2023: 2 231 tuhat eurot).

Seotud osapoolte varade kohta, mida Grupp hoiab kontohaldurina, on teave esitatud lisas 22.

LISA 25 Tava- ja lahustatud kasum aktsia kohta

Et leida tavakasum aktsia kohta, jagatakse emaettevõtte omanike osa puhaskasumist kaalutud keskmise aktsiate arvuga.

Tava- ja lahustatud kasum aktsia kohta	2024	2023
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (tuhandetes eurodes)	149 968	139 602
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhandetes)	323 100	318 731
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)	0,46	0,44
Kaalutud keskmine aktsiate arv, mida kasutati, et leida lahustatud kasum aktsia kohta (tuhandetes)	328 583	324 415
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	0,45	0,43
Kaalutud keskmine aktsiate arv, mida kasutati nimetajana (tuhandetes)	2024	2023
Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv, mida kasutati nimetajana, et leida tavakasum aktsia kohta	323 100	318 731
Korrigeerimised, mis tehti, et leida lahustatud kasum aktsia kohta:
Aktsiaoptsioonid	5 483	5 684
Kaalutud keskmine lihtaktsiate ja potentsiaalsete lihtaktsiate arv, mida kasutati nimetajana, et leida lahustatud kasum aktsia kohta	328 583	324 415

LISA 26 Tulumaksukulu

LHV Grupi tütarettevõte LHV Pank arvestas 14% avansilist tulumaksu nii 2024 kui ka 2023 aastal. Avansiline tulumaks 2024. aastal oli 22 661 tuhat eurot (2023: 22 230 tuhat eurot). Ettevõtte tulumaks summas 2 159 (2023: 1 430) tuhat eurot sisaldab Ühendkuningriigis tasutud tulumaksu ning Eestis makstud dividendide tulumaksu. Alates 2025. aastast arvestab LHV Pank 18% avansilist tulumaksu.

Tulumaksukulu	2024	2023
Avansiline tulumaks	22 661	22 230
Ettevõtte tulumaks	2 159	1 430
Tulumaksukulu kokku	24 820	23 660
Efektiivne maksumäär	17%	17%

LHV Pank oli aruandeperioodi lõpuks tasunud avansilist ettevõtte tulumaksu kumulatiivselt kogusummas 61 682 tuhat eurot (2023: 39 006 tuhat eurot), sealhulgas 2024. aastal tasutud 22 661 (2023: 22 230) tuhat eurot, mis on kajastatud kuluna vastavate perioodide kasumiaruandes.

Aruandeperioodil kasutati tasutud avansilist ettevõtte tulumaksu 18 750 tuhande euro ulatuses dividendidelt arvutatud tulumaksu kohustise katmiseks.

LISA 27 Tulud ja kulud kindlustuslepingutest

Tulud kindlustuslepingutest

tuhandetes eurodes	01.01.2024-31.12.2024	01.01.2023-31.12.2023*
Tulud kindlustuslepingutest	34 969	26 038
Sõidukikindlustus	11 046	10 168
Tervisekindlustus	9 199	4 912
Liikluskindlustus	5 886	4 760
Eraisikute varakindlustus	2 769	1 776
Reisikindlustus	2 133	1 880
Pikendatud garantii kindlustus	3 228	1 853
Muu	708	689

*korrigeeritud

Kulud kindlustuslepingutest

01.01.2024-31.12.2024

tuhandetes eurodes	Esinenud kahjunõuded	Kahjulike lepingute mõju	Kindlustuslepin gute sõlmimi sega seotud rahavoogude amortisatsioon	Muud otsekulud	Kokku
Sõidukikindlustus	-7 441	0	-1 192	-2 334	-10 967
Tervisekindlustus	-6 893	0	-1 618	53	-8 458
Liikluskindlustus	-4 626	-191	-487	-1 281	-6 585
Eraisikute varakindlustus	-1 554	98	-205	-565	-2 226
Seadmete kindlustus	-802	0	-993	-661	-2 456
Reisikindlustus	-1 413	0	-19	-410	-1 843
Muu	-299	0	-28	-177	-503
KOKKU	-28 028	-93	-4 542	-5 375	-33 038

01.01.2023-31.12.2023

tuhandetes eurodes	Esinenud kahjunõuded	Kahjulike lepingute mõju	Kindlustuslepin gute sõlmimi sega seotud rahavoogude amortisatsioon	Muud otsekulud	Kokku*
Sõidukikindlustus	-6 973	0	-1 155	-2 054	-10 182
Tervisekindlustus	-3 647	0	-884	27	-4 504
Liikluskindlustus	-3 155	30	-409	-1 093	-4 627
Eraisikute varakindlustus	-1 463	6	-126	-392	-1 975
Seadmete kindlustus	-317	0	-470	-530	-1 317
Reisikindlustus	-1 213	0	-7	-355	-1 575
Muu	-215	0	-17	-246	-478
KOKKU	-16 983	36	-3 068	-4 643	-24 658

*korrigeeritud

LISA 28 Kohustised kindlustuslepingutest

Vastavalt kehtivale standardile, IFRS 17 Kindlustuslepingud, saab kindlustusselts valida kahe mõõtmismudeli vahel - Üldine Mõõtmismudel (edaspidi GMM) ja lihtsustatud Kindlustusmaksete Jaotamise Meetod (edaspidi PAA). Kindlustuslepingute katteperiood on harilikult üks aasta, LHV Kindlustus kasutab kindlustuslepingute mõõtmiseks PAA-d. Üle 1-aastase katteperioodiga lepingute gruppidele teostab LHV Kindlustus PAA sobivustesti, mis on viinud järelduseni, et PAA meetodi rakendamine ei anna GMM-iga võrreldes oluliselt erinevaid tulemusi. Seetõttu kasutab LHV Kindlustus kõigi oma portfellide puhul PAA-d.

		Kohustised tuleviku väljamakseteks	Toimunud kahjude kohustis
tuhandetes eurodes	Vara järele jäänud katte jaoks v.a. kahjukompo nent	Kahjukompo nent	Tuleviku rahavoogude nüüdis väärtus	Riskikohendus	Kokku
Kindlustuslepingute kohustised 01.01.2023	7 108	135	2 327	102	9 672
Tulu kindlustustegevusest Amortiseeritud sõlmimiskulud	-26 038 3 068	0 0	0 0	0 0	-26 038 3 068
Tekkinud kahjunõuded ja muud kulud kindlustustegevusest	0	-135	17 278	152	17 295
Varasema teenuse korrigeering	0	0	-353	-94	-447
Tuleviku teenuse korrigeering	0	98	0	0	98
Kindlustusteenuse tulem	-22 970	-37	16 925	58	-6 024
Laekunud kindlustusmaksed	29 385	0	0	0	29 385
Makstud hüvitised ja kulud kindlustustegevusest	0	0	-15 415	0	-15 415
Sõlmimiskulud	-4 032	0	0	0	-4 032
Rahavood kokku	25 353	0	-15 415	0	9 938
Kindlustuslepingute kohustised 31.12.2023	9 491	98	3 838	159	13 586

		Kohustised tuleviku väljamakseteks	Toimunud kahjude kohustis
tuhandetes eurodes	Vara järele jäänud katte jaoks v.a. kahjukompo nent	Kahjukompo nent	Tuleviku rahavoogude nüüdis väärtus	Riskikohendus	Kokku
Kindlustuslepingute kohustised 01.01.2024	9 491	98	3 838	159	13 586
Tulu kindlustustegevusest	-34 969	0	0	0	-34 969
Amortiseeritud sõlmimiskulud	4 542	0	0	0	4 542
Tekkinud kahjunõuded ja muud kulud kindlustustegevusest	0	-98	23 443	192	23 537
Varasema teenuse korrigeering	0	0	-464	-143	-607
Tuleviku teenuse korrigeering	0	191	0	0	191
Kindlustusteenuse tulem	-30 427	92	22 979	49	-7 306
Laekunud kindlustusmaksed	35 255	0	0	0	35 255
Makstud hüvitised ja kulud kindlustustegevusest	0	0	-21 588	0	-21 588
Sõlmimiskulud	-4 689	0	0	0	-4 689
Rahavood kokku	30 566	0	-21 588	0	8 978
Kindlustuslepingute kohustised 31.12.2024	9 630	191	5 229	209	15 258

LISA 29 Emaettevõtte põhiaruanded

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades konsolideerimisgrupi emaettevõtte eraldiseisvad põhiaruanded.

Emaettevõtte kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

36 728 Intressitulu 18 173 -35 571 Intressikulu -21 916 1 157 Netointressitulu/-kulu -3 743 Komisjoni- ja teenustasutulu 2 098 2 146 Komisjoni- ja teenustasutulu 2 098 2 146 Dividenditulu 81 200 5 275 Muud tulud 81 200 5 275 Kahjum valuutakursi muutustest -1 -17 Netokasum finantsvaradelt -1 -17 Tegevuskulud -2 422 -1 883 Kasum enne allahindlusi 82 032 1 778 Finantsinstrumentide allahindluste tühistamise tulud 0 9 Kasum enne tulumaksu 82 032 1 787 Tulumaksukulu -295 -1 064 Perioodi puhaskasum 81 737 723 Perioodi koondkasum 81 737 723 Emaettevõtte finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2024 31.12.2023 Varad Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele 34 866 25 947 Antud laenud 477 201 352 383 Muud nõuded ja varad 527 636 Investeeringud tütarettevõtetesse 267 216 236 347 Muud finantsinvesteeringud 1 000 1 000 Varad kokku 780 810 616 313 Kohustised Viitvõlad ja muud kohustised 434 46 Emiteeritud võlaväärtpaberid 427 525 314 010 Allutatud kohustised 125 510 125 906 Kohustised kokku 553 469 439 962 Omakapital Aktsiakapital 21 32 419 31 983 Ülekurss 21 146 958 143 372 Kohustuslik reservkapital 4 713 4 713 Muud reservid 13 830 10 329 Jaotamata kasum/ kahjum 29 421 -14 046 Omakapital kokku 227 341 176 351 Kohustised ja omakapital kokku 780 810 616 313	tuhandetes eurodes	2024	2023

Emaettevõtte rahavoogude aruanne		2023
tuhandetes eurodes	2024	korrigeeritud
Rahavood äritegevusest
Laekunud intressid	33 410	18 173
Makstud intressid	-26 695	-21 916
Laekunud komisjoni- ja teenustasud	2 098	2 146
Makstud tööjõukulud	-654	-476
Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud	-1 414	-1 074
Makstud tulumaks	-295	-1 064
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustiste muutust	6 450	-4 211
Äritegevusega seotud varade ja kohustiste muutus:
Antud laenud	-121 500	-100 894
Emiteeritud võlakirjade netomuutus	100 000	118 150
Muude nõuete muutus	109	-2 463
Muude kohustiste muutus	4 634	6 903
Netorahavoog äritegevusest	-10 307	17 485
Rahavood investeerimistegevusest
Kapitali tagasimaksed tütarettevõtetest	0	190
Kapitali sissemaksed tütarettevõtetesse	-24 417	-11 697
Laekunud dividendid	81 200	5 275
Netorahavoog investeerimistegevusest	56 783	-6 232
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud allutatud laenud	20 000	35 000
Allutatud laenude tagasimaksed	-20 000	-40 000
Aktsiakapitali sissemakse (sh ülekurss)	4 021	2 627
Makstud dividendid	-41 578	-12 617
Netorahavoog finantseerimistegevusest	-37 557	-14 990
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	25 947	29 684
Raha ja raha ekvivalentide muutus	8 919	3 737
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	34 866	25 947

Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	Kohustuslik reserv kapital	Muud reservid	Jaotamata kasum/ kahjum	Kokku
Saldo seisuga 01.01.2023	31 542	141 186	4 713	7 124	-4 531	180 034
Aktsiakapitali sissemakse	441	2 186	0	0	0	2 627
Makstud dividendid	0	0	0	0	-12 617	-12 617
Kanne kohustuslikku reservkapitali	0	0	0	0	0	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	3 205	2 379	5 584
2023. aasta koondkasum kokku	0	0	0	0	723	723
Saldo seisuga 31.12.2023	31 983	143 372	4 713	10 329	-14 046	176 351
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste
raamatupidamisväärtus	0	0	0	0	-228 134 -228 134
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	0	0	0	0	600 213	600 213
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2023	31 983	143 372	4 713	10 329	358 033	548 430
Saldo seisuga 01.01.2024	31 983	143 372	4 713	10 329	-14 046	176 351
Aktsiakapitali sissemakse	436	3 586	0	0	0	4 022
Makstud dividendid	0	0	0	0	-41 578	-41 578
Kanne kohustuslikku reservkapitali	0	0	0	0	0	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	3 501	3 308	6 809
2024. aasta koondkasum kokku	0	0	0	0	81 737	81 737
Saldo seisuga 31.12.2024	32 419	146 958	4 713	13 830	29 421	227 341
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste
raamatupidamisväärtus	0	0	0	0	-256 741	-256 741
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	0	0	0	0	699 488	699 488
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2024	32 419	146 958	4 713	13 830	472 168	670 088

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on maksimaalne summa, mida võib Eesti seaduste järgi aktsionäridele välja maksta.

Juhatuse allkirjad majandusaasta aruandele

Juhatus on koostanud AS-i LHV Group tegevusaruande ning konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta kohta.

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 6 kuni 138 esitatud AS-i LHV Group tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Grupi, st emaettevõtte ja konsolideeritud ettevõtete kui terviku äritegevusest, majandustulemustest ja majandusseisundist.

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 139 kuni 239 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne annab juhatuse parima teadmise kohaselt õige ja õiglase ülevaate Grupi, st emaettevõte ja teiste konsolideeritud ettevõtete kui terviku majandusseisundist ja majandustulemustest ja rahavoogudest vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ning sisaldab peamiste riskide ja ebakindluste kirjeldust.

1. märtsil 2025

Madis Toomsalu Juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Paakspuu Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

Jüri Heero Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Haldre Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

AS-i LHV Group aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Meie arvamus

Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i LHV Group (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 3. märtsil 2025 esitatud täiendava aruandega.

Mida me auditeerisime

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

• riskijuhtimise lisa 31. detsember 2024 lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2024;
• konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• teavet oluliste arvestuspõhimõtete kohta; ja
• konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad muud selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas "Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga".

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.

Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt.

AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee

Meie poolt perioodi 1. jaanuar 2024 - 31. detsember 2024 jooksul Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on avalikustatud tegevusaruandes ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 8.

Ülevaade meie auditist

Kokkuvõte

Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.

Olulisus

Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste, kui neid on, mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.

Kontserni auditi olulisus	8 700 tuhat eurot
Kuidas me selle määrasime	Ligikaudu 5% kasumist enne tulumaksu
Rakendatud olulisuse kriteeriumi põhjendus	Kasutasime seda näitajat olulisuse arvutamiseks, kuna kasum enne tulumaksu on peamine mõõdik, millest lähtutakse Kontserni tegevuse hindamisel ja tulemuslikkuse võtmenäitaja juhatuse ja nõukogu jaoks. Valisime 5% määra, mis jääb selle kvantitatiivse näitaja puhul aktsepteeritavasse vahemikku.

Peamised auditi teemad

Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.

Peamine auditi teema	Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga oma auditis
Eeldatav krediidikahju klientidele antud laenudelt (detailsem informatsioon on toodud lisas "Teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta", lisas "Riskijuhtimine", alalõigus 2 "Krediidirisk", lisas 2 "Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused", lisas 12 "Laenud ja nõuded klientidele", lisas 13 "Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade oodatavad krediidikahjumid" ja lisas 18 "Võlad tarnijatele ja muud kohustised"). Seisuga 31. detsember 2024 oli klientidele antud laenude bilansiline brutoväärtus kokku 4 591 906 tuhat eurot ning seotud eeldatav krediidikahju kokku 39 813 tuhat eurot. Lisaks, bilansiväliste kohustuste (valmisolekulaenud ja finantsgarantiid) eraldis oli 31. detsember 2024 seisuga kokku 6 368 tuhat eurot.	Hindasime kas Kontserni klientidele antud laenude eeldatavate krediidikahjude arvestamisega seotud raamatupidamise arvestuspõhimõtted vastavad IFRS 9'le läbi iga olulise eeldatava krediidikahju mudeli komponendi: EAD, PD, LGD, maksejõuetuse definitsioon ja oluline krediidiriski suurenemine, makromajanduslikud stsenaariumid. Hindasime ECL arvestuse alusandmete ja arvutustega seotud peamiste kontrollimehhanismide ülesehitust ja tõhusust: ● kontrollid laenude alusandmete süsteemi
	sisestamise osas; ● kontrollid tagatiste automaatsete indekseerimise osas; ● laenude jälgimisega seotud kontrollmehhanismide ülesehitus ja tõhusus,
Keskendusime sellele valdkonnale, kuna standardi IFRS 9 "Finantsinstrumendid" kohane kolmetasandiline eeldatava krediidikahju (ECL) mudel nõuab juhtkonnalt keeruliste arvutuste kasutamist, mis sisaldavad subjektiivseid sisendeid hindamaks eeldatavate	sealhulgas klientidele õigete reitingu klasside määramine; ● individuaalselt hinnatavate laenude ECLi üle vaatamine ja kinnitamine (faas 3). Viisime läbi detailsed auditiprotseduurid järgmistes valdkondades:

● ECL arvutussüsteemis kasutatud alusandmete täielikkuse ja korrektsuse testimine;

krediidikahjude ajastust ja suurust.

ECL mudeli peamised parameetrid on:

Käesolevat sõltumatu vandeaudiitori aruannet tuleb kasutada koos Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) dokumendiga, mis on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100102203/reports?date=2025-03-03).

• laenude klassifitseerimine kolme tasandisse olulise krediidiriski suurenemise hinnangu põhjal;
• krediidiriski parameetrite hindamine nagu maksejõuetuse tõenäosus (PD), laenu maksejõuetusest tingitud kahjumäär (LGD) ja maksejõuetuses olevad riskipositsioonid (EAD) tuginedes keerulistel modelleerimise tehnikatel ja juhtkonna hinnangutel;
• tulevikku vaatava ja tõenäosustega kaalutud info kasutamine eeldatava krediidikahju hindamisel;
• mudelijärgse allahindluse korrigeerimine eksperthinnangu alusel.
• ECL arvutussüsteemides kasutatavate oluliste sisendite vastavus IFRS 9 metodoloogiale;
• 12 kuu ja kogu eluea ECL arvutuste korrektsus ning vastavus IFRS 9 metodoloogiale;
• diskonteerimise korrektsus ECL arvutustes;
• kehtivate tagatislepingute olemasolu;
• laenude tasanditesse määramisel kasutatud alusandmete korrektsus ja täielikkus (sealhulgas olulise krediidiriski suurenemise kriteeriumite korrektne rakendamine ja maksejõuetuse definitsiooni korrektne rakendamine)
• faas 3 laenude nimekirja täielikkus ja nende ECL arvutamine.

Hindasime oluliste allahindluse mudeli sisenditeks olevate juhtkonnapoolsete hinnangute mõistlikkust, nagu näiteks hinnangud erinevate stsenaariumite osakaalude ning oluliste makromajanduslike prognooside osas ning 31. detsembri 2024 seisuga rakendatud mudelijärgse allahindluse korrigeerimine eksperthinnangu alusel.

Kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste hindamine (detailsem informatsioon on toodud lisas "Riskijuhtimine", alalõigus 8.1 "Kindlustusrisk", Teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta lõigus 17 "Kindlustuslepingute liigitamine" ja lisas 28 "Kohustised kindlustuslepingutest")

Seisuga 31. detsember 2024 olid kindlustuslepingutest tulenevad kohustused kokku summas 15 258 tuhat eurot.

See valdkond hõlmab olulisi hinnanguid kasutatud eelduste ja keerukate arvutusmudelite kohta. Samuti on tehtud olulisi otsuseid erinevate metoodikaelementide kohta, mis on võetud kasutusele ja mida rakendatakse mudelites standardi IFRS 17 kohaste tulemuste arvutamiseks.

Kindlustussektorile tavapäraselt kasutab Kontsern kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste arvutamise toetamiseks kindlustusmatemaatilisi hindamismudeleid. Mudelite keerukus, sealhulgas suurte andmemahtude töötlemine, võib põhjustada vigu nende ülesehituse, rakendamise, või andmetele

Meie auditiprotseduurid hõlmasid alljärgnevat, kuid ei piirdunud sellega:

• Hindasime ettevõtte metoodikat ja kasutatud eeldusi ning testisime kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi.
• Oleme hinnanud kindlustusmatemaatilistes hindamismudelites kasutatud eelduste põhjendatust, sh nende tuletamist ja võrdlust kogemuste analüüsi või muude allikatega.
• Oleme viinud läbi põhjalikud auditiprotseduurid järgmistes valdkondades:
  • kindlustusmaksete jaotamise meetodi tingimustele vastamise testimine;
  • rahuldamata nõuete eraldise rahavoogude arvutamine;
  • rahuldamata nõuete eraldise mittefinantsriski marginaaliga arvutamine;
  • kohustis tuleviku väljamakseteks rahavoogude arvutamine.
• Oleme läbi viinud põhjalikud auditiprotseduurid kindlustusmatemaatilistes hindamismudelites kasutatud sisendandmete täielikkuse, täpsuse ja asjakohasuse kohta.

Käesolevat sõltumatu vandeaudiitori aruannet tuleb kasutada koos Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) dokumendiga, mis on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100102203/reports?date=2025-03-03).

esitatud oluliste nõuete tõttu. Lisaks on arvutustes kasutatud eeldustel oluline mõju kohustuste mahule.

Seoses standardi IFRS 17 mittekorrektse rakendamisega juhtkonna poolt on 2023. aasta võrdlusandmed korrigeeritud standardile vastavaks. Eelnevalt mainitud olulised hinnangud mõjutavad ka võrdlusperioode.

Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse

Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tegevusvaldkonda, milles Kontsern tegutseb.

Kontsern koosneb mitmest tütarettevõttest, mis on detailselt avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 6. Oleme kohandanud oma auditi ulatust, lähtudes Kontserni ettevõtete riskist ja suurusest. Viisime läbi, või meie juhiste alusel viidi läbi PwC võrgustikku mitte kuuluva ettevõtte poolt, täismahus auditi või spetsiifilised auditi protseduurid, kattes olulisel määral kogu Kontserni konsolideeritud varasid, tulusid ja kasumeid.

Töö tegi PwC võrgustikku mitte kuuluv komponentaudiitor LHV Bank Limited jaoks. Me määrasime kindlaks, millisel tasemel peame olema kaasatud, et jõuda järeldusele, kas oleme saanud piisavalt asjakohaseid audititõendusmaterjali, mis toetaksid meie arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta tervikuna. Saades sisendi väljaspool PwC võrgustikku asuvalt komponentaudiitori meeskonnalt, määrab ja jälgib Eestis asuv kontserni auditi meeskond riskihindamise etapis kontserni auditi arvamust mõjutava töö iseloomu, ajastuse ja ulatuse.

Kontserni tasandil auditeerisime ka konsolideerimisprotsessi ja teostasime täiendavaid analüütilisi protseduure, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises.

Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, konsolideeritud kestlikkusaruannet, ühingujuhtimise aruannet, tasustamisaruannet ja tulude jaotust vastavalt EMTAK-ile (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Tegevusaruande osas teostasime ka Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Käesolevat sõltumatu vandeaudiitori aruannet tuleb kasutada koos Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) dokumendiga, mis on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100102203/reports?date=2025-03-03).

Vastavalt Eesti Vabariigi väärtpaberituru seadusele tasustamisaruande osas on meie kohustus kontrollida, kas tasustamisaruanne sisaldab Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse § 1353 lg 3 nõuetele vastavat informatsiooni.

Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:

• tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud;
• tegevusaruanne, koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt; ja
• tasustamisaruanne koostatud vastavalt Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse §-le 1353 lg 3.

Lisaks, arvestades auditi käigus saadud teadmisi ja arusaama Kontsernist ja selle keskkonnast, peame teatama, kas me oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes või muus informatsioonis, mille oleme saanud enne käesoleva sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole selles osas midagi teatada.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:

● tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

Käesolevat sõltumatu vandeaudiitori aruannet tuleb kasutada koos Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) dokumendiga, mis on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100102203/reports?date=2025-03-03).

• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;
• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
• planeerime ja teostame kontserni auditi, et saada piisavalt asjakohaseid auditi tõendusmaterjale Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äriüksuste finantsinformatsiooni kohta, mis on aluseks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse kujundamiseks. Me vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostatavate auditi protseduuride ülevaatamise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditi arvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.

Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) nõuetele

Meid on tellitud auditilepingu raames Ettevõtte juhatuse poolt läbi viima põhjendatud kindlustandvat töövõttu, et kontrollida AS-i LHV Group 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavust kohaldatavatele nõuetele ("Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis").

Käsitletava küsimuse kirjeldus ja kohaldatavad kriteeriumid

Ettevõtte juhatus on rakendanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele esitusviisi, et vastata artiklite 3 ja 4 nõuetele, mis on KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSES (EL) 2019/815, 17. detsember 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ESEF-i määrus). Kohaldatavad nõuded konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohta on sätestatud ESEF-i määruses.

Eelmises lauses kirjeldatud nõuded määravad aluse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohaldamiseks ja on meie hinnangul asjakohane kriteerium meie põhjendatud kindlustandva kokkuvõtte koostamiseks.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused

Ettevõtte juhatus vastutab selle eest, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastaks ESEF-i määruse nõuetele.

See kohustab juhatust valima ja rakendama sobivaid märgistusi iXBRL-märgistuskeeles ESEF taksonoomia baasilt ning looma, rakendama ning hoidma sisekontrolle, mis on asjakohased konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi koostamiseks, mis ei sisalda olulisi väärkajastamisi ESEF-i määruse nõuetele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad finantsaruandluse protsessi järelevalve eest, mille all tuleb mõista ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist vastavalt ESEF-i määrusest tulenevale vormingule.

Meie kohustused

Meie kohustuseks on avaldada sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustandev kokkuvõte, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Viisime oma töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)) põhjendatud kindlustandva töövõtuna. See standard nõuab, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime kindlustandva töövõtu läbi, omandamaks põhjendatud kindlustunnet, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides kohaldatavatele nõuetele.

Kuigi põhjendatud kindlustunne on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISAE (EE) 3000 (muudetud) standardiga kooskõlas läbiviidud töövõtt garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse (oluline nõuetele mittevastavus).

Kvaliteedijuhtimise nõuded ja kutse-eetika

Meie rakendame Rahvusvahelise kvaliteedijuhtimise standardi (Eesti) 1 (täiendatud) sätteid ning tagame neist tulenevalt tervikliku kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis sisaldab eetikanõuete, kutsestandardite ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure.

Me oleme vastavuses Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks) sõltumatuse ja muude eetikanõuetega. Eetikakoodeks põhineb järgmistel aluspõhimõtetel: ausus, objektiivsus, kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus, konfidentsiaalsus ja kutsealane käitumine.

Läbiviidud protseduuride kokkuvõte

Meie planeeritud ja läbiviidud protseduuride eesmärgiks oli saada põhjendatud kindlust, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis on vastavuses, kõigis olulistes aspektides, kohaldatavate nõuetega ja selline vastavus ei sisalda olulisi vigu ega väljajätmisi. Meie protseduurid hõlmasid eelkõige järgmist:

• arusaamise loomine sisekontrollisüsteemist ja protsessidest, mis on olulised konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektroonilise aruandlusvormingu rakendamisel, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande XHTML-vormingus koostamisel ja märgistuskeele kasutamisel;
• kontrollimine, kas XHTML-vormingut rakendati õigesti;
• konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande märgistamise täielikkuse hindamine iXBRLmärgistuskeele abil vastavalt ESEF-i määruses kirjeldatud elektroonilise aruandlusvormingu rakendamise nõuetele;
• Kontserni ESEF-i taksonoomiast valitud XBRL-märgistuste kasutamise, ja kui ESEF-i taksonoomiast pole sobiv taksonoomiaelement leitud, laiendussiltide loomise asjakohasuse hindamine; ja
• ESEF-i taksonoomia laienduselementide ankurdamise asjakohasuse hindamine.

Usume, et kogutud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie kokkuvõtte avaldamiseks.

Kokkuvõte

Meie arvates, tuginedes käesolevas aruandes kirjeldatud protseduuridele, vastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood

Meid määrati esmakordselt AS-i LHV Group kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 2022. aasta aktsionäride üldkoosolekul 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta suhtes. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi AS-i LHV Group audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2043 lõppeva majandusaastani.

AS PricewaterhouseCoopers

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Past Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 567

1. märts 2025 Tallinn, Eesti

Sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlustandva töövõtu aruanne AS'i LHV Group konsolideeritud kestlikkusaruande kohta

AS'i LHV Group aktsionäridele

Piiratud kindlustandva töövõtu kokkuvõte

Oleme läbi viinud piiratud kindlustandva töövõtu AS'i LHV Group (edaspidi "Ettevõte") konsolideeritud kestlikkusaruande kohta, mis on esitatud Ettevõtte Tegevusaruande osana peatükis "Konsolideeritud kestlikkusaruanne" (edaspidi "Konsolideeritud kestlikkusaruanne") seisuga 31. detsember 2024 ja sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta.

Tuginedes meie poolt läbi viidud protseduuridele ja kogutud tõenditele, ei ole meile teatavaks saanud midagi, mis sunniks meid uskuma, et Konsolideeritud kestlikkusaruanne ei ole koostatud kõigis olulistes aspektides kooskõlas raamatupidamise seaduse § 31 lõike 4-ga, millega rakendatakse EL-i direktiivi 2013/34/EL artiklit 29(a), sealhulgas:

• vastavuses Euroopa kestlikkusaruandluse standarditega (ESRS), sealhulgas, Ettevõtte poolt läbi viidud protsess Konsolideeritud kestlikkusaruandes esitatud teabe tuvastamiseks (edaspidi "Protsess") on kooskõlas alampeatükis 1.4 "Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine" esitatud kirjeldusega; ja
• Konsolideeritud kestlikkusaruande Keskkonnateabe alampeatükis 2.1 "Euroopa Liidu taksonoomia" avalikustamise vastavus EL-i määruse 2020/852 (edaspidi "Taksonoomiamäärus") artikliga 8.

Kokkuvõtte alus

Viisime piiratud kindlustandva töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)), mille on välja andnud Rahvusvahelise Auditeerimise ja Kindlustandvate Töövõttude Standardite Komitee (IAASB).

Usume, et kogutud tõendid on piisavad ja asjakohased meie kokkuvõtte avaldamiseks. Meie kohustusi selle standardi alusel on täpsemalt kirjeldatud meie aruande lõigus "Vandeaudiitori kohustused seoses Konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontrolliga".

Kvaliteedijuhtimise nõuded ja kutse-eetika

Me oleme vastavuses Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks) sõltumatuse ja muude eetikanõuetega. Eetikakoodeks põhineb järgmistel aluspõhimõtetel: ausus, objektiivsus, kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus, konfidentsiaalsus ja kutsealane käitumine.

Meie rakendame Rahvusvahelist kvaliteedijuhtimise standardit (Eesti) 1 (täiendatud), mis nõuab ettevõttelt sellise kvaliteedijuhtimissüsteemi väljatöötamist, juurutamist ja rakendamist, mis sisaldab eetikanõuete, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete poliitikaid ja protseduure.

Juhtkonna kohustused seoses Konsolideeritud kestlikkusaruandega

Ettevõtte juhatus vastutab protsessi kavandamise ja rakendamise eest, et tuvastada Konsolideeritud kestlikkusaruandes esitatud teave kooskõlas ESRS-iga ning selle protsessi avalikustamise eest alampeatükis 1.4 "Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine" Konsolideeritud kestlikkusaruandes. See vastutus hõlmab järgmist:

• konteksti mõistmist, milles Ettevõtte tegevused ja ärisuhted toimuvad, ning kujundada arusaam mõjutatud sidusrühmadest;
• kestlikkuse küsimustega seotud tegelike ja potentsiaalsete mõjude (nii negatiivsete kui positiivsete) tuvastamist, samuti riske ja võimalusi, mis mõjutavad või mõistlikult eeldades võivad mõjutada Ettevõtte finantsseisundit, finantstulemusi, rahavoogusid, juurdepääsu rahastusele või kapitali hinda lühikeses, keskmises või pikas ajaperspektiivis;
• tuvastatud kestlikkusaspektide mõjude, riskide ja võimaluste olulisuse hindamine valides ja rakendades sobivaid olulisuse künniseid; ja
• asjaoludele vastavate mõistlike eelduste ja hinnangute tegemist.

Ettevõtte juhatus vastutab ka Konsolideeritud kestlikkusaruande koostamise eest kooskõlas raamatupidamise seaduse § 31 lõike 4-ga, millega rakendatakse EL-i direktiivi 2013/34/EL artiklit 29(a), sealhulgas:

• vastavus ESRS-ile;
• Konsolideeritud kestlikkusaruande Keskkonnateabe alampeatükis 2.1 "Euroopa Liidu taksonoomia" avalikustatud teabe kooskõla EL-i määruse 2020/852 artikliga 8;
• sellise sisekontrolli kavandamine, rakendamine ja töös hoidmine, mida juhatus peab vajalikuks, et võimaldada Konsolideeritud kestlikkusaruande väärkajastamisteta koostamist tulenevalt pettustest või olulistest vigadest; ja
• sobivate kestlikkusaruandluse meetodite valimine ja rakendamine ning asjaoludele vastavate mõistlike eelduste ja hinnangute tegemine.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte kestlikkusaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Olemuslikud piirangud Konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisel

Tulevikku suunatud teabe avalikustamisel vastavalt ESRS-ile tugineb Ettevõtte juhatus eeldustele tulevaste sündmuste ja tegevuste osas, mis võivad Ettevõttes aset leida tulevikus. Tegelikud sündmused ja tegevused võivad tulevikus tõenäoliselt ootuspäraselt erineda eeldatavatest.

Audiitori kohustused seoses Konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontrolliga

Meie kohustus on planeerida ning teostada kindlustandev töövõtt, omandamaks piiratud kindlustunne selle kohta, kas Konsolideeritud kestlikkusaruanne on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja esitada piiratud kindlustandev audiitori kokkuvõte, mis sisaldab meie arvamust. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks, kui võib eeldada, et need üksikult või kokku mõjutavad kasutajate otsuseid, mis on tehtud Konsolideeritud kestlikkusaruande alusel tervikuna.

Kooskõlas ISAE 3000 (muudetud) standardiga läbiviidud piiratud kindlustandva töövõtu käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi.

Meie kohustused seoses Konsolideeritud kestlikkusaruande ja selle koostamise Protsessiga hõlmavad:

• arusaama kujundamist Protsessist, kuid mitte eesmärgiga teha järeldusi protsessi tõhususe ja tulemuse kohta;
• tuvastamist, kas avalikustatud teave adresseerib asjakohaseid ESRS-i avalikustamisnõudeid; ja
• protseduuride kavandamist ja läbiviimist, et hinnata, kas Protsess on kooskõlas Ettevõtte poolt alampeatükis 1.4 "Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine" avalikustatud protsessi kirjeldusega.

Meie muud kohustused seoses Konsolideeritud kestlikkusaruandega hõlmavad:

• tuvastamist, kus võiksid tõenäoliselt tekkida pettusest või veast tingitud olulised väärkajastamised; ja
• asjakohaste protseduuride kavandamist ja läbiviimist võimalike väärkajastamiste tuvastamiseks Konsolideeritud kestlikkusaruandes. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise tuvastamata jätmise risk on suurem kui vea esinemise risk, kuna pettus võib hõlmata kokkumängu, võltsimist, tahtlikke väljajätmisi, valeandmete esitamist või sisekontrolli eiramist.

Läbiviidud protseduuride kokkuvõte

Piiratud kindlustandev töövõtt hõlmab protseduuride läbiviimist, et koguda tõendeid Konsolideeritud kestlikkusaruande kohta.

Piiratud kindlustandva töövõtu käigus läbiviidavad protseduurid on oma olemuselt ja ajastuselt erinevad ning vähem ulatuslikud kui põhjendatud kindlustandva töövõtu puhul. Sellest tulenevalt on piiratud kindlustandva töövõtuga saadav kindlustase oluliselt madalam kui kindlustase, mis saadakse põhjendatud kindlustandva töövõtu korral.

Protseduuride olemus, ajastus ja ulatus sõltuvad professionaalsest otsustusvõimest, sealhulgas tuvastamisest, kus olulised väärkajastamised tõenäoliselt tekivad Konsolideeritud kestlikkusaruandes, olgu need põhjustatud pettusest või veast.

Meie piiratud kindlustandva töövõtu Protsessiga seotud protseduuride läbiviimisel, me:

• kujundasime arusaama Protsessist:
  • o teostades päringuid, mõistmaks juhatuse poolt kasutatavaid teabeallikaid (nt sidusrühmade kaasamine, äriplaanid ja strateegiadokumendid); ja
  • o vaadates üle Ettevõtte sisemised Protsessi kirjeldavad dokumendid; ja
• hindasime, kas meie protseduuride käigus saadud tõendid seoses Ettevõtte rakendatud Protsessiga olid kooskõlas protsessi kirjeldusega, mis on esitatud alampeatükis 1.4 "Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine".

Meie piiratud kindlustandva töövõtu Konsolideeritud kestlikkusaruandega seotud protseduuride läbiviimisel, me:

• kujundasime arusaama Ettevõtte Konsolideeritud kestlikkusaruande koostamise aruandlusprotsessist:
  • o kujundades arusaama Ettevõtte kontrollikeskkonnast, protsessidest ja infosüsteemist, mis on seotud Konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisega, kuid mitte eesmärgil teha järeldus Ettevõtte sisekontrolli tõhususe kohta.
  • o kujundades arusaama rollidest ja vastutustest Konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisel, sealhulgas kommunikatsioonist Ettevõtte sees ja juhatuse ning nende vahel, kelle ülesandeks on valitsemine.
• hindasime, kas Protsessi käigus tuvastatud teave on lisatud Konsolideeritud kestlikkusaruandesse;
• hindasime, kas Konsolideeritud kestlikkusaruande struktuur ja esitlus on kooskõlas ESRS-iga;
• viisime läbi intervjuud asjakohaste töötajatega ja teostasime valitud Konsolideeritud kestlikkusaruande teabe osas analüütilisi protseduure;
• viisime valitud Konsolideeritud kestlikkusaruande teabe osas läbi valimipõhiseid kindlustandvaid protseduure;
• kus kohane, võrdlesime Konsolideeritud kestlikkusaruandes avalikustatud teavet konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes ja tegevusaruandes avalikustatud teabega;
• hindasime kasutatud meetodeid, eeldusi ja hinnangute ning tulevikku suunatud teabe aluseks olevaid andmeid;
• kujundasime arusaama Ettevõtte protsessist taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas olevate majandustegevuste tuvastamiseks ning nendele vastava teabe avalikustamist Konsolideeritud kestlikkusaruandes.

Muu asjaolu

Ettevõtte Konsolideeritud kestlikkusaruandes avalikustatud võrdlusandmed seisuga 31. detsember 2023 ja sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta ei kuulunud piiratud kindlustandva töövõtu ulatusse. Nimetatud asjaolu ei kujuta endast märkust meie kokkuvõtte osas.

AS PricewaterhouseCoopers

/allkirjastatud digitaalselt/

Janno Hermanson Vandeaudiitor, litsents nr 570

1. märts 2025 Tallinn, Eesti

Kasumi jaotamise ettepanek

AS-i LHV Group juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jaotada 2024. aasta kasum järgnevalt:

• maksta dividende 0,09 eurot aktsia kohta, kokku summas 29 177 tuhat eurot; dividendidelt makstav tulumaks moodustaks 8 229 tuhat eurot;
• kanda aruandeperioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv kasum summas 123 228 tuhat eurot jaotamata kasumisse.

Tulude jaotus vastavalt EMTAK-ile

Konsolideeritud:

EMTAK	Tegevusala	2024	2023
66121	Väärtpaberite ja kaubalepingute maaklerlus	11 610	7 633
64191	Krediidiasutused (pangad) (laenuandmine)	487 712	374 397
64911	Liising	14 221	11 365
66301	Fondide valitsemine	8 663	8 615
	Tulud kokku	522 206	402 010

Konsolideerimata:

EMTAK	Tegevusala	2024	2023
64201	Valdusfirmade tegevus	38 826	20 319
	Tulud kokku	38 826	20 319

EMTAK – Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator