LHV Group — Annual Report 2023

Feb 27, 2024

AS LHV Group Konsolideeritud aastaaruanne 2023

Konsolideeritud aastaaruanne 1. jaanuar 2023 – 31. detsember 2023

Ärinimi Telefon Faks	Äriregistri number Juriidiline aadress	AS LHV Group 11098261 Tartu mnt 2, 10145 Tallinn (+372) 6800400 (+372) 6800410
E-post	Põhitegevusalad	group@lhv.ee Pangandus Liising ja muu laenuandmine Finantsnõustamine Väärtpaberite maaklerlus Kahjukindlustus Valdusfirma tegevus
	Majandusaasta	1. jaanuar – 31. detsember
Juhatus		Madis Toomsalu Meelis Paakspuu Jüri Heero Martti Singi
Nõukogu		Rain Lõhmus Andres Viisemann Tiina Mõis Heldur Meerits Raivo Hein Tauno Tats Sten Tamkivi
Aktsiad		Noteeritud Nasdaq Tallinna börsil
Audiitor		KPMG Baltics OÜ

Käesolev aruanne on Grupi konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt.

Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100102203/reports

Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) põhitaksonoomia kohustuslikud elemendid

Aruandva üksuse nimi või muud identifitseerimiseks vajalikud andmed	AS LHV Group
Muutused aruandva üksuse nimes või muudes identifitseerimiseks vajalikes andmetes võrreldes eelmise aruandeperioodi lõpuga	Muutusi pole
Üksuse alaline asukoht	Eesti Vabariik
Üksuse õiguslik vorm	Aktsiaselts
Asutamiskoha riik	Eesti Vabariik
Üksuse registreeritud asukoha aadress	Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, Eesti Vabariik
Peamine tegevuskoht	Eesti Vabariik
Üksuse äritegevuse ja põhitegevusvaldkondade kirjeldus	Pangandus, rent ja muu laenuandmine, finantsalane nõustamine, väärtpaberite maaklerlus, kahjukindlustus, valdusfirma tegevus
Emaettevõtte nimi	AS LHV Group
Grupi üle lõplikku kontrolli omava emaettevõtte nimi	AS LHV Group

Sisukord

TEGEVUSARUANNE	5
Tegevjuhi pöördumine	7
2023. aasta kokkuvõte	8
Finantstulemused	9
Tegevuskeskkond	15
Strateegia ja finantsplaan	18
Ülevaade Grupi tütarettevõtetest 2023. aastal	23
Jätkusuutlikkuse aruanne	29
LHV Groupi juhtorganid	63
Ühingujuhtimise aruanne	68
Tasustamisaruanne	79
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE	82
Riskijuhtimine	82
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne	129
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne	130
Konsolideeritud rahavoogude aruanne	131
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne	132
Teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta	133
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD	143
LISA 1 Üldine informatsioon	143
LISA 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused	143
LISA 3 Varade ja kohustiste saldeerimine	144
LISA 4 Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus	144
LISA 5 Tegevussegmendid	147
LISA 6 Tütarettevõtted ja firmaväärtus	150
LISA 7 Netointressitulu	152
LISA 8 Neto komisjoni- ja teenustasutulu	153
LISA 9 Tegevuskulud	154
LISA 10 Raha ja raha ekvivalendid ning nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele	154
LISA 11 Investeeringud võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse	155
LISA 12 Laenud ja nõuded klientidele	156
LISA 13 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade allahindlus	157
LISA 14 Muud nõuded klientidele	157
LISA 15 Muud varad	157
LISA 16 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ning kasutusõiguse varad	158
LISA 17 Klientide hoiused ja saadud laenud	159
LISA 18 Võlad tarnijatele ja muud kohustised	160
LISA 19 Kasutusõiguse varad ja rendikohustised	161
LISA 20 Allutatud kohustised	161
LISA 21 Aktsiaseltsi omakapital	162
LISA 22 Hallatavad varad	164
LISA 23 Tingimuslikud varad ja kohustised	164
LISA 24 Tehingud seotud osapooltega	166
LISA 25 Tava- ja lahustatud kasum aktsia kohta	167
LISA 26 Tulumaksukulu	168
LISA 27 Kindlustus	168
LISA 28 Emaettevõtte eraldiseisvad põhiaruanded	169
Juhatuse allkirjad majandusaasta aruandele	172
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne	173
Tulude jaotus vastavalt EMTAK-ile	175

Tegevusaruanne

LHV lühitutvustus

Konsolideerimisgrupi struktuur

AS LHV Group (edaspidi ka Grupp, LHV Group või LHV) on suurim kodumaisel kapitalil põhinev finantsgrupp ja kapitali pakkuja Eestis. AS-i LHV Group peamised tütarettevõtted on AS LHV Pank (LHV Pank), LHV Bank Ltd (LHV Bank), AS LHV Varahaldus (LHV Varahaldus), AS LHV Kindlustus (LHV Kindlustus) ja AS LHV Paytech (LHV Paytech). LHV asutasid 1999. aastal pikaajalise investeerimis- ja ettevõtluskogemusega inimesed.

LHV klienditeeninduskontorid asuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2018. aastast alates on LHV oma geograafilist haaret laiendanud ja sisenenud Ühendkuningriigi turule, kus meil on kolm kontorit, mis asuvad Londonis, Leedsis ja Manchesteris.

LHV-s töötab üle 1 050 inimese. LHV pangateenuseid kasutab üle 417 000 kliendi ja LHV pensionifondidel on üle 160 000 kliendi.

Tegevuspõhimõtted

LHV keskendub ettevõtliku meelelaadiga aktiivsetele ja iseseisvatele klientidele. Meie teenusevalik on mitmekesine. Eraklientidele pakume kõrge kvaliteediga universaalpanganduse teenuseid ning äriklientidele paindlikke individuaalseid finantseerimislahendusi ja abi igapäevaste finantstehingute tegemisel.

LHV tooted ja teenused on lihtsad, läbipaistvad ning praktilised. Suhtleme klientidega peamiselt kaasaegsete elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. See võimaldab säästa kulusid ja hoida igapäevaste teenuste hinnad kliendi jaoks taskukohased.

LHV loodi heade partnerite koostöös ja partnerlus on jätkuvalt meie äri kasvatamise alus. Uusi algatusi saab kiiremini ja edukamalt ellu viia siis, kui osapooltel on ühised huvid ja üksteise pikaajaline tugi.

LHV on avalik ettevõte, mille aktsiad on alates 2016. aasta maist noteeritud Tallinna börsil. Seega on kõigil meie klientidel ja partneritel võimalus saada LHV omanikuks.

Visioon ja missioon

Meie visioon on, et inimesed ja ettevõtted julgeksid suurelt mõelda ja ette võtta.

Meie missioon on tagada parem juurdepääs finantsteenustele ja kapitalile.

Meie pikaajaliseks sihiks on luua tugevad suhted kõigi oma huvigruppidega, olles

• klientidele parim finantsteenuste pakkuja;
• rahvusvahelistele finantsvahendajatele kõige kaasamõtlevam finantsteenuste pakkuja;
• olemasolevatele ja tulevastele töötajatele suurt rahulolu ning häid arengu- ja eneseteostusvõimalusi pakkuv atraktiivne tööandja;
• investoritele läbipaistev ettevõte, mille omakapitali tootlus on vähemalt 20% aastas;
• ühiskonnale parima juhtimispraktika, positiivsete sotsiaalsete mõjude ja selgete kliimaeesmärkidega ettevõte.

Peamised riskid

• LHV kui traditsioonilise pangandusgrupi suurim risk on krediidirisk, millele on avatud 90,4% kõigist Grupi riskiga kaalutud varadest. Krediidirisk tuleneb peamiselt laenutehingutest.
• Teisel kohal on likviidsusrisk. Panganduses on varade ja kohustiste tähtaegade vahel alati suur erinevus ning LHV finantsvahendajatele suunatud pangateenuste ärimudelisse kuuluv hoiustebaas on volatiilne. Seetõttu hoiab LHV kõrget likviidsuse taset.
• Kolmandal kohal on operatsioonirisk, millele on avatud 8,7% kõigist riskiga kaalutud varadest. Operatsioonirisk on risk, et ebapiisavad või mittetoimivad sisemised protsessid, inimeste tegevus, puudulikud infosüsteemid või välised sündmused põhjustavad kahju.
• Tururiskile on avatud 0,9% kõigist Grupi riskiga kaalutud varadest. Tururisk tuleneb LHV positsioonidest, mida mõjutavad intressimäärade, valuutakursside ja väärtpaberihindade muutused.

Tegevjuhi pöördumine

Hea lugeja

1. aastat jäävad iseloomustama juba aasta algul ilmnenud trendid. Mitmes globaalselt olulises majandusruumis, sh Euroopa Liidus, on kiirenenud hinnatõusule vastatud tõusvate intressimääradega. Geopoliitilised pinged ja energiahindade volatiilsus on toonud esile piirkondade struktuursed majandusprobleemid, mis on muutnud planeerimise keerulisemaks. Sellest tõdemusest lähtus ka 2023. aasta alguses avalikustatud LHV finantsplaan.

Tõsiasi aga on, et kasvavate ärimahtude ja tõusvate intressimäärade najal on meil läinud plaanitust paremini. Seetõttu tõstsime septembris oma 2023. aasta finantsplaani eesmärke. Väljast vaadates tundub pangandusele puhuvat ainult pärituul, kuid hea tulemuse saavutamine on nõudnud tugevat pühendumist ning olulisi strateegilisi otsuseid.

Seisime silmitsi Eesti majanduse languse ja Ühendkuningriigi majanduse jahtumisega. LHV Banki käivitamine Ühendkuningriigis, kindlustusäri kasvatamine ja üleminek Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla nõudsid kõik eraldi tähelepanu.

Kõige olulisem oli siiski mõista, et kasumi kasvule võib järgneda selle järsk vähenemine. Intressimäärad on tsüklilised ning väga kiirele tõusule on ajalooliselt järgnenud kiire langus.

Riski vähendamiseks käivitasime aasta teises pooles mitu strateegilist tegevust ja keskendusime kulude kontrollile. Peamiselt võtsime fookusesse riskiüksused, eeskätt rahapesu tõkestamise ning tootejuhtimise ja IT-arenduse valdkonnad. Oleme teinud ümberkorraldusi ja esimesed tulemused on näha, kuid kavatseme ambitsioonikate eesmärkide sõnastamise ja strateegiliste tegevustega jätkata kogu 2024. aasta jooksul, et meie äritegevus püsiks efektiivne ja jätkusuutlik ka järgnevatel aastatel.

Suur osa efektiivsuse suurendamisest peitub tehnoloogilise võimekuse suurendamises. LHV on näinud end alati tehnoloogilise liidrina, kuid oma sõnu tuleb sisustada tegudega. Usume, et tehisaru kasutamiseks on paljudes valdkondades juba täna märkimisväärseid võimalusi ning plaanime neid võimalusi nii otsida kui ka kasutada.

Läheme 2024. aastale vastu tugevana ja meile omase enesekindlusega. Oleme alati keskendunud peamisele – eelduste loomisele. Head tulemused on hästi loodud eelduste tagajärg.

Kõige olulisemad on meie töötajad, kliendid ja aktsionärid ning meie äritegevuse pikaajaline jätkusuutlikkus. 2023 oli selles valguses hea aasta.

LHV nimetati aasta jooksul nii Eesti ihaldusväärseimaks kui ka parimaks tööandjaks. Meie sisemiste rahuloluküsitluste tulemused on jätkuvalt väga head. LHV Pank pälvis parima teenindusega panga tunnustuse. See tõi meile 39 500 uut pangaklienti. Meie laenuportfell kasvas aasta jooksul 11% ja hoiuste portfell 17% võrra, puhaskasum kerkis aastaga 129%. LHV valiti Balti börside parimate investorsuhetega ettevõtteks ning hoolimata majanduslangusest viisime läbi väga edukaks osutunud võlakirjaemissiooni.

Jätkusuutlikkuse valdkonnas oleme lisaks oma tegevuse jalajälje hindamisele ja juhtimisele edasi liikunud ka äritegevusega kaasneva mõju juhtimisel. Laenuportfelli kaudu finantseeritud heitkoguste hindamine ning arenguhüpe keskkonnainfo kogumisel on loonud head eeldused, et astuda järgmisi samme negatiivse mõju vähendamisel. Siin on peamisteks märksõnadeks teadlikkuse tõstmine, keskkonnale kahjulike äriprojektide piiramine ja tooteportfelli kaudu positiivse mõju kujundamine.

1. aastat alustasime Euroopa Keskpanga otsese järelevalve all. See on olnud pingutust nõudev üleminek koos kaasnevate kuludega. Samas usume, et koostöös peitub hea tulemus, sest Euroopa vajab näidet innovaatilisest pangast, mille kasumlikkus tuleneb kuluefektiivsusest ja kvaliteetsest laenuportfellist.

Mitmed LHV aluspõhimõtted on ajatud. Me ei ole läinud kaasa avantüristliku ärikeskkonnaga, ehkki ahvatlusi on olnud. Põhimõtteline usk sellesse, et parimate inimestega on tehnoloogia abil võimalik pakkuda kliendile parimat kogemust ning aktsionärile oodatud tootlust, hoiab meid efektiivse ja tulemuslikuna ka eesootavatel aastatel.

LHV-l läheb hästi. Praegu ja tulevikus.

Madis Toomsalu

AS-i LHV Group juhatuse esimees

2023. aasta kokkuvõte

Tegevus 2023. aastal

1. aastat iseloomustas heitlik ärikeskkond, intressimäärade tõus, Eesti SKP kahanemine ja Ühendkuningriigi majanduse jahenemine. Sellele vaatamata tõusis meie ja meie klientide tegevusaktiivsus kõigi aegade kõrgeimale tasemele.

LHV Pank

Kiiresti muutuv tegevuskeskkond muutis möödunud aasta taas keerukaks, kuid klientide arv, laenuportfell, tavaklientide hoiused, klientide tehinguaktiivsus ja puhastulu kasvasid. Aasta keskel võttis LHV Bank üle LHV Panga Ühendkuningriigi filiaali äritegevuse, mis mõjutas ka LHV Panga tegevust Eestis. LHV Panga majandusseis on aga tugev ja tegevus kasumlik.

LHV Bank

LHV Bank sai pangalitsentsi II kvartali alguses. LHV Panga Ühendkuningriigi filiaali äritegevus anti LHV Bankile üle augustis. LHV Bank pakub hetkel finantsvahendajatele Briti naelades osutatavaid teenuseid, väljastab laene väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) ja kaasab hoiuseid hoiuseplatvormide kaudu.

LHV Varahaldus

Finantsturud ei suutnud 2023. aastal sotsiaalmaksu laekumist väljendava võrdlusindeksi kasvuga sammu pidada, mis vähendas edukustasu teenimise väljavaateid. LHV Varahaldus aga jätkas aktiivselt juhitavatesse pensionifondidesse investeerivatele investoritele stabiilse ning positiivse tootluse pakkumist.

LHV Kindlustus

LHV Kindlustus keskendus 2023. aastal nii turuosa kui ka kasumlikkuse kasvatamisele ning lõpetas esimest korda aasta puhaskasumiga. Kuna ettevõte on väike, mõjutavad selle tulemusi muu hulgas ühekordsed suuremad kindlustusjuhtumid.

LHV Paytech

LHV Paytech tegeleb peamiselt uute makselahenduste arendamisega, andes oma panuse Grupi strateegiliste eesmärkide saavutamisse. Ettevõte osutab teenuseid LHV Pangale ja LHV Bankile ning vähemal määral ka teistele turuosalistele.

2023. aasta arvudes

• LHV aktsia hind tõusis 3,34 eurolt 3,495 euroni, kasvades kiiremini kui turuindeksid.
• Pangaklientide arv kasvas eelneva aastaga võrreldes 10% ehk 39 500 võrra ja nende klientide arv, kes kasutavad LHV Panka aktiivselt igapäevaste maksete tegemiseks, kasvas 14% ehk 23 900 võrra. Tänu laiale teenuste valikule õnnestus LHV-l suurendada oma turuosa nii era- kui ka juriidilistest isikutest klientide seas.
• Konsolideeritud varade kogumaht kasvas 16%, tõustes 7,1 miljardi euroni. Finantsseisundi aruande mahu kasvu taga oli peamiselt hoiuste kasv kõigis kliendisegmentides.
• Laenuportfell kasvas eelneva aastaga võrreldes 353 miljoni euro võrra ehk 11%, 3,6 miljardi euroni. Jaelaenud kasvasid 10% ja ettevõtete panganduse klientide laenud (ettevõttelaenud) 12%. Laenuportfelli kvaliteet püsis kõrgel tasemel – vaid üksikute klientide maksekäitumine halvenes.
• Klientide hoiuste maht kasvas eelneva aastaga võrreldes 17%, 5,7 miljardi euroni, millest finantsvahendajate hoiused moodustasid 1,1 miljardit eurot. Tavaklientide hoiused kasvasid eelneva aastaga võrreldes 12% ehk 450 miljoni euro võrra. Kasv tulenes peamiselt tähtajalistest hoiustest ja seda toetas intressimäärade tõus.
• Valitsetavate fondide varad kasvasid eelneva aastaga võrreldes 14% ehk 187 miljoni euro võrra, tõustes 1,5 miljardi euroni peamiselt tänu fondide positiivsele tootlusele.
• Puhaskasum oli suurem kui kunagi varem: 140,9 miljonit eurot. Aastakasvuks kujunes 129% ehk 79,5 miljonit eurot. Puhaskasumi kasvu toetasid eelkõige kõrge krediidikvaliteet ning asjaolu, et varade intressimäärad tõusid kiiremini kui kohustistel.

Finantstulemused

1. Ärivaldkondade tegevus

Tagasi vaadates saab öelda, et 2023. aasta oli LHV jaoks keeruline. Ühelt poolt saavutasime kõik seatud finantseesmärgid ja meie klientide rahulolu tase oli pangandussektoris kõrgeim. Veelgi enam – suurendasime oma finantseesmärke aasta jooksul 30% võrra. Finantsiliselt oli see aasta anomaalne, sest varad hinnati ümber kõrgema intressimääraga, kohustised olid kas fikseeritud või hinnati neid ümber aeglasemalt ning krediidirisk ei realiseerunud prognoositud ulatuses. Lisaks oli laenuportfell tugevam kui kõikidel varasematel aastatel. Samal ajal nägime turul meeleolu muutust – hoiused ja laenuandmine ei kasvanud. Sõda Ukrainas mõjutas mitme kliendi tarneahelat. Turud kartsid Eesti riigiriski, mis raskendas MREL-nõude täitmiseks instrumentide emiteerimist. Finantsvahendajate tegevus vähenes. Aktsiaturud langesid, vähendades investorite aktiivsust ja mõjutades varahalduse tulemusi.

LHV läks Euroopa Keskpanga järelevalve alla, mis suurendas märkimisväärselt järelevalve keerukust. Aasta jooksul viidi läbi varade kvaliteedi hindamine, mis mõjutas mitme kuu vältel peaaegu 30 inimest. Pealegi seadis Ühtne Kriisilahendusnõukogu omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõudele (MREL) kõrgema indikatiivse eesmärgi, mistõttu tekkis vajadus emiteerida üle 200 miljoni euro väärtuses kõrgete intressimääradega võlakirju MREL-nõude täitmiseks. Pangandusturul algas aasta positiivse konkurentsiga hoiuste pärast, mis kasvas üle teravaks sihtpakkumistega konkurentsivõitluseks, sest kõik pangad soovisid kas kaitsta oma turuosa või rahastada oma kasvavat laenuportfelli.

Bürokraatia on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. See kehtib nii regulaarsete aruandluspakettide kohta, kus on kasvanud aruannete arv ja nõutava teabe üksikasjalikkus, kui ka sisemise dokumentatsiooni kohta, mille raames on välja töötatud suur hulk erinevaid hädaolukorra lahendamise kavasid, mida pidevalt ajakohastatakse. Kokku esitab LHV Group reguleerivatele asutustele praegu 162 liiki aruandeid. Mõned aruanded on lihtsad ja seisnevad vaid käputäies arvudes, kuid teised väga keerulised, sisaldades tohutut hulka andmeid ja arvutusi. Enamik aruandeid on regulaarsed. Kokku esitas LHV Group 2023. aastal reguleerivatele asutustele 1 200 aruannet.

Kokkuvõttes õnnestus meil täita oma kasumlikkuse eesmärgid, anda rohkem laenu kui algselt planeeritud ja edukalt emiteerida kapitaliga seotud instrumente. Aasta oli tulemuste prognoosimise ja saavutamise jaoks keeruline, sest aasta jooksul toimusid pidevad muutused. Prognoosid aegusid keskmiselt juba kolme kuuga.

Seetõttu ajakohastasime oma finantsplaani alles septembris, sest nägime, et keskkond muutub kiiresti. Muutus ka äritegevuse fookus. Paaril viimasel aastal on kasvu piiravaks teguriks olnud varad, kuid sel aastal olid selleks kohustised.

Ettevõtete pangandus näitas 2023. aastal jõudsat kasvu: portfell suurenes aastaga 12%, ehkki mitu Skandinaavia panka muutusid laenuturul väga aktiivseks. Meie turuosa ettevõttelaenude turul on ligikaudu 18%. Meie ettevõttelaenude portfelli maht oli 1 967 miljonit eurot. Laenuportfell püsis tugev; mittetöötavate laenude osakaal oli väga väike.

Jaepanganduses keskendusime kodulaenudele, investeerimisteenustealase teadlikkuse tõstmisele ja klientide vajadustele kohandatud teenuste väljatöötamisele. Kodulaenude valdkonnas suunasime peamise tähelepanu protsesside automatiseerimisele ja täisautomaatsele otsuste langetamisele. Aasta lõpuks ulatus meie jaelaenuportfell 1 595 miljoni euroni ja meie turuosa selles segmendis oli ligikaudu 10%.

Lisaks laenutegevusele on Eestis suurenenud ka investeerimisaktiivsus. Viimase kolme aastaga on LHV aktsionäride arv kolmekordistunud ja ületab 37 000.

Finantsvahendajate segmendis keskendusime peamiselt naelades osutatavate teenuste üleviimisele LHV Banki, mis sai teoks 2023. aasta augustis. Jooksva riskijuhtimise raames rakendasime meetmeid riskide vähendamiseks ja lõpetasime kliendisuhted kõrgema riskiga klientidega. Kokkuvõttes jäi klientide arv peaaegu samaks, kuid kliendikontsentratsioon vähenes mitu korda. Meie äritegevus Ühendkuningriigis on kasumlik ja tulubaas kasvab – teenime tulu peamiselt intressidest, maksetest, valuutavahetusest, kaardimaksete vahendamisest, krediiditeenustest ja hooldustasudest. LHV Banki jaoks oli 2023. aasta väga edukas: saadi pangalitsents, alustati äritegevust ja lõpetati esimene aasta kasumiga.

LHV Varahalduse valitsetavate investeerimisfondide kogumaht kasvas 2023. aastal kapitaliturgude tõusu tõttu 14%, 1,5 miljardi euroni. Et aga sotsiaalmaksu laekumisega seotud võrdlusindeksi kasv oli endiselt kiire, LHV Varahaldus edukustasu ei teeninud. LHV Varahalduse turuosa on jätkuvalt ligikaudu 29%.

LHV Kindlustusel oli esimene kasumlik aasta. Kuna ettevõte on alles väike, võib selle tulemusi mõjutada ka väike arv ühekordseid tehinguid või sündmusi. 2023. aastal pööras LHV Kindlustus rohkem tähelepanu ristmüügile LHV Pangaga ja see jääb olulisele kohale ka järgmistel aastatel. Eeldatavasti on see ärisuund alates 2024. aastast igas kuus kasumlik.

Viimase 7 aasta finantstulemused

miljonites eurodes	2017*	2018*	2019	2020	2021	2022	2023
Netointressitulu	35,5	39,8	47,3	68,5	97,3	129,1	253,8
Neto teenustasutulu	22,2	26,0	25,7	33,3	42,6	44,7	54,1
Neto muud tulud	1,0	3,4	0,7	1,6	-0,9	-0,6	2,5
Netotulu	58,7	70,0	73,8	103,4	140,4	173,5	310,5
Kulud	31,9	33,8	39,3	44,0	65,2	89,6	134,3
Kasum enne finantsinstrumentide allahindlusi	26,6	36,2	34,6	59,6	75,2	83,9	176,1
Finantsinstrumentide allahindluste kulud	3,2	5,3	3,2	10,9	3,9	8,1	11,5
Tulumaksukulu	1,2	3,8	4,2	8,8	11,0	14,4	23,7
Puhaskasum	22,2	27,2	27,1	39,8	60,3	61,4	140,9
sh emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum 17,8		25,2	24,8	38,0	58,3	59,8	139,6

Viimase 7 aasta äritegevuse mahud

miljonites eurodes	31.12.2017*	31.12.2018*	31.12.2019	31.12.2020	31.12.2021	31.12.2022	31.12.2023
Klientide hoiuste maht	1 537	1 422	2 701	4 120	5 808	4 901	5 731
sh finantsvahendajate hoiused	607	194	376	1 054	2 246	1 281	1 123
Laenude netomaht	732	919	1 687	2 209	2 677	3 209	3 562
Varade maht	1 773	1 677	3 032	4 971	6 845	6 135	7 126
Valitsetavate varade maht	1 103	1 214	1 374	1 537	1 349	1 332	1 519

* sisaldab lõpetatud tegevusi

Grupi 2023. aasta maksueelne kasum oli 164,6 miljonit eurot ja puhaskasum 140,9 miljonit eurot (+129% aastavõrdluses). Netointressitulu kasvas 97% ja neto teenustasutulu 21%. Grupi netotulu suurenes eelneva aastaga võrreldes 79% ja kerkis 310,5 miljoni euroni. Tegevuskulud kasvasid 50% ning ulatusid 134,3 miljoni euroni. Kulud kasvasid eelkõige seetõttu, et töötajate arv suurenes ja tehti investeeringuid LHV Banki. Grupp saavutas kõik algses ja ajakohastatud finantsplaanis avaldatud finantssuhtarvud.

Grupi kulude ja tulude suhe oli 43,3%, mis on hea tase, ent võiks keskkonda arvestades veelgi parem olla. Näitajat mõjutas peamiselt äri ülesehitamine Ühendkuningriigis, kus aktiivne tegevus algas aasta keskel ning kus kulude ja tulude suhteks kujunes aasta lõpus 85%. Praeguses keskkonnas oleks suurepärane kulude ja tulude suhe 35%, mis LHV Panga jaoks oli kergesti saavutatav. Kui Grupi kulude ja tulude suhe langeks märgitud tasemele, suureneks puhaskasum 15%.

Grupi neto laenuportfelli maht kasvas eelneva aastaga võrreldes 11% ja oli aruandekuupäeva seisuga 3,6 miljardit eurot (31. detsember 2022: 3,2 miljardit eurot). Ettevõttelaenud, mis moodustasid portfellist enam kui poole, kasvasid 12%, 2,0 miljardi euroni (2022: 1,7 miljardit eurot). Jaelaenud kasvasid 10%, 1,6 miljardi euroni (2022: 1,5 miljardit eurot).

Klientide hoiuste maht kasvas 17%, moodustades aruandekuupäeva seisuga 5,7 miljardit eurot (31. detsember 2022: 4,9 miljardit eurot). Nõudmiseni hoiuste osakaal langes 66%-ni (31. detsember 2022: 95%), sest intressimäärade tõus muutis tähtajalised hoiused klientide jaoks atraktiivsemaks. 2023. aastal kaasas LHV Pank lisaks 462 miljoni euro mahus hoiuseid hoiuseplatvormide kaudu, et omada täiendavaid puhvreid juhuks, kui hoiuste kaasamine Eesti turul pidurdub. Platvormide kaudu kogutud hoiuseid hoitakse finantsseisundi aruandes kindlustuspuhvrina.

Emaettevõte LHV Group kui eraldi üksus teenis puhaskasumit 0,7 miljonit eurot (2022: 3,5 miljonit eurot). Emaettevõte tegeleb peamiselt kapitali kaasamiseks ning omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõude (MREL) täitmiseks vajalike tehingutega.

2. Finantssuhtarvud

Finantssuhtarv	2017	2018	2019	2020	2021	2022	2023
Esimese taseme põhiomavahendite kapitali adekvaatsus %	15,32	15,67	12,39	13,26	14,27	16,02	17,01
Esimese taseme omavahendite (Tier 1) kapitali adekvaatsus %	15,32	15,67	13,88	15,56	16,08	18,43	19,17
Kapitali adekvaatsuse määr CAD %	19,60	21,70	17,96	20,50	19,97	21,72	21,93
Omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõue (MREL) %	7,78	11,43	8,70	6,38	-	-	-
MREL-TREA %	-	-	-	-	24,00	29,99	34,16
MREL-LRE %	-	-	-	-	6,90	11,12	12,08
Finantsvõimenduse suhe %	5,01	6,56	6,18	4,40	4,32	6,83	6,78
Likviidsuse kattekordaja %	121,3	148,5	144,8	147,9	142,7	139,7	194,2
Stabiilne rahastamise suhe (NSFR) %	140,8	147,6	152,9	152,6	163,4	144,0	160,2
Omakapitali tootlus (ROE) %*	17,6	18,4	14,0	17,3	21,1	16,4	29,0
Varade tootlus (ROA) %	1,6	1,6	1,2	1,0	1,0	0,9	2,1
Rahavoogude investeeringutasuvus (CFROI) %	22,6	25,4	19,0	26,4	26,4	22,5	36,0
Kulude ja tulude suhe %	54,4	48,3	53,2	42,5	46,4	51,7	43,3
Netointressimarginaal (NIM) %	2,66	2,34	2,04	1,73	1,66	2,01	3,88
Hinnavahe (spread) %	2,62	2,32	1,99	1,70	1,63	1,98	3,75
Laenude ja hoiuste suhe %	48,0	65,1	62,5	53,6	46,1	65,5	62,3
Aktsia hinna ja puhaskasumi suhe aktsia kohta	13,6	9,8	13,8	14,8	22,1	17,6	8,0
Dividendi ja puhaskasumi suhe %	21,0	21,6	20,2	13,6	13,9	19,4	9,0
Dividend aktsia kohta (eurodes)	0,02	0,02	0,02	0,02	0,03	0,04	0,04

Suhtarvude arvutamise põhimõtted

* Omakapitali tootlus põhineb LHV Groupi emaettevõtte omanikele kuuluval puhaskasumil ja omakapitalil ning ei sisalda mittekontrollivaid osalusi.

Kapitali adekvaatsus arvutatakse vastavalt ühise aruandluse (COREP-i) aruandele iga aasta lõpu seisuga.

Omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõue (MREL) = (omavahendid + kvalifitseeruvad kohustised) / kohustised kokku * 100

MREL-TREA = (omavahendid ja kvalifitseeruvad kohustised) / koguriskipositsioon * 100

MREL-LRE = (omavahendid ja kvalifitseeruvad kohustised) / finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja * 100

Likviidsuse kattekordaja ja stabiilse rahastamise suhe (NSFR) arvutatakse vastavalt ühise aruandluse (COREP-i) aruandele iga aasta lõpu seisuga.

Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / keskmine omakapital (emaettevõtte omanike osa) * 100

Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad (keskmine) * 100

Rahavoogude investeeringutasuvus (CFROI) = kasum äritegevusest / omakapital kokku (keskmine)

Kulude ja tulude suhe = tegevuskulud kokku / netotulud kokku * 100

Netointressimarginaal (NIM) = netointressitulu / intressiteenivad varad (keskmine) * 100

Hinnavahe (spread) = intressiteenivate varade intressitootlus – intressikandvate kohustiste hind

Laenude ja hoiuste suhe = neto laenud / hoiused * 100

Aktsia hinna ja puhaskasumi suhe aktsia kohta = aktsia hind aruandekuupäeval / emaettevõtte omanikele kuuluv aruandeaasta puhaskasum / aktsiate arv perioodi lõpus

Dividendi ja puhaskasumi suhe = dividendi väljamaksed kalendriaastal / aruandeaasta puhaskasum

Dividend aktsia kohta = dividendi väljamaksed kalendriaastal / aktsiate arv väljamakse hetkel

3. Tundlikkusanalüüsid

LHV-l on neli peamist ärivaldkonda: pangandus Eestis, pangandus Ühendkuningriigis, varahaldus ja kindlustus. Ärivaldkondade tundlikkus riskitegurite suhtes on väga erinev.

Pangandus Eestis on selgelt protsükliline, mis tähendab, et makromajanduslikud arengud mõjutavad otseselt selle tulemusi. Üldjoontes mõjutavad LHV Panga tulemusi kolm peamist tegurit:

• intressimäärad
• krediidikahjud
• tööjõukulud

Iga 100 baaspunkti suurune intressimäärade tõus suurendab LHV netointressitulu 12,8 miljoni euro võrra esimese 12 kuu jooksul. Sama suur intressimäärade langus vähendab netointressitulu 25,1 miljoni euro võrra.

Krediidikahjud sõltuvad majanduse olukorrast. LHV-s juhitakse krediidiriski asjatundlikult, võimaldamata üheski majandussektoris ülemäärast riski võtta. Krediidikahjusid varjab kiire kasv, kuna oluline osa portfellist ei ole veel tähtaegunud. Krediidikahjude tegeliku taseme leidmiseks arvutab LHV lisaks hetke portfellile krediidiriski ka 12 kuu vanuse portfelli kohta. LHV l on olnud ajalooliselt väga vähe juhtumeid, kus nõue pole laekunud, ja LHV Panga ainsad realiseerunud krediidikahjud on olnud seotud pigem pettuse kui valede krediidiotsustega.

Tööjõukulud on LHV Panga suurim kuluallikas, moodustades umbes 50% kogukuludest. LHV sisepoliitika kohaselt peavad töötasupaketid vastama turutasemele. LHV osutab teenuseid peamiselt elektrooniliste kanalite kaudu. Teenuste tõhusaks osutamiseks on LHV otsustanud arendada süsteeme organisatsioonisiseselt. Seetõttu moodustab IT-meeskond ligikaudu 25% kogu personalist. Kuna IT-personali palgatase on kasvanud ja näib, et vaatamata turul toimunud muutustele kasvab see ka lähitulevikus rohkem kui teiste personalisegmentide palgatase, prognoosib LHV konkurentidest kiiremat palgakasvu.

Pangandus Ühendkuningriigis hõlmab kaht peamist tegevusvaldkonda: laenuandmine ja finantsvahendajate teenindamine. Esimene on osaliselt sarnane sama valdkonnaga Eestis, kus olulist rolli mängivad krediidikahjud ja tagatised. Teine on mahuäri ja väga tundlik makromajanduslike arengute suhtes, kuid seda teisel viisil kui pangandus.

Üldjuhul mõjutavad finantsvahendajate teenindamise äritulemusi kolm peamist tegurit:

• riikidevaheline kauplemistegevus
• valuutakursside volatiilsus
• rahapesu riskid

Kaks esimest on väga sarnased: enamik finantsvahendajaid pakub lühikese aja jooksul teatud valuuta ülekandmist/konverteerimist teise piirkonda/valuutasse. Vajadus sellise äri järele kasvab siis, kui riikide vahel on kas tugevad ärisuhted või teatav valuuta muutub väga volatiilseks ja ettevõtted peavad oma positsioone kiiresti maandama. Kolmas valdkond on seotud regulatsioonide ja rahapesu tõkestamisega. Finantsvahendajate ärimudelid liiguvad suurema reguleerituse suunas, kuid LHV poolel ei näe LHV Pank kogu ülekannete ahelat ja peab osaliselt tuginema finantsvahendajate endi tegevustele. Tehingutega kaasneva riski maandamiseks kasutab LHV erinevaid kontrolliprotseduure, sh kaug- ja kohapealseid vaatlusi.

Varahaldust makromajanduslikud arengud peaaegu ei mõjuta. Valdkonna tulemused sõltuvad kahest peamisest tegurist:

• pensionifondide valitsemine
• poliitiline risk

Pensionifondide valitsemine on tulemuste saavutamisel võtmetähtsusega. Alates 2019. aasta IV kvartalist on fondivalitsemise tasusid arvestatud edukustasu põhimõttel. LHV on seadnud eesmärgiks ületada kokkulepitud võrdlusindeksit pikema perioodi jooksul, kuid mitte lähiaastatel. LHV pensionifondide pikaajalised tootlused on olnud turu parimad.

Varahaldust mõjutav teine suur risk on poliitiline risk. Viimase viie aasta jooksul on pensionifondide valitsemistasude arvutamisel igal aastal toimunud suuremaid muutusi. LHV on nende muutustega edukalt toime tulnud ja suutnud saavutada häid tulemusi vaatamata õigusaktide pidevale muutumisele.

Kindlustust makromajanduslikud arengud eriti ei mõjuta. Suuremat mõju avaldavad pettuste, pandeemiate, ilma ja streikidega seotud riskid. Kindlustuses kasutatakse riski vastuvõetavale tasemele maandamiseks edasikindlustust, ent riski ülemäära suur või väike maandamine mõjutab kasumlikkust.

4. LHV emiteeritud aktsiad ja võlaväärtpaberid

LHV on olnud kiiresti kasvav kohalik universaalpank, millel on selge finantsvahendajatele suunatud nišš.

Viimastel aastatel on ärimudel avardunud ja hõlmab ka mitmeid muid finantstegevusi.

Kõik need tegevused on vajanud kapitali ning neid on rahastatud osaliselt kasumist ja osaliselt kapitaliinstrumentide emiteerimise abil kaastatud vahenditest. 2023. aastal uut aktsiakapitali ei emiteeritud, v.a aktsiad, mis emiteeriti töötajatele väljastatud optsioonide katteks.

LHV lunastas teise taseme omavahendite hulka kuuluvad võlakirjad kogumahus 40 miljonit eurot ja emiteeris uued võlakirjad kogumahus 35 miljonit eurot.

Emissioon oli üliedukas: võlakirju märgiti enam kui 400 miljoni euro mahus ning sellest kujunes kõige enam ülemärgitud ja kõige suurema märkijate arvuga erasektori võlakirjade avalik emissioon Eestis.

LHV kasumlikkus ja investeeringud ei väljendu mitte üksnes aktsia hinnas, vaid ka allutatud võlakirjadega seotud dividendides ja intressides.

LHV-l on mitmeid ringluses olevaid väärtpabereid:

ISIN	Emitent	Summa	Lunastus tähtaeg	Börs
EE3100102203	AS LHV Group	319 832 743		- Nasdaq Tallinna põhinimekiri
EE3300111780	AS LHV Group	20 000 000	tähtajatu	noteerimata
EE3300001668	AS LHV Group	15 000 000	tähtajatu	noteerimata
EE3300002856	AS LHV Group	20 000 000	tähtajatu	noteerimata
EE3300001791	AS LHV Group	35 000 000	30.09.2030	Nasdaq Balti võlakirjade nimekiri
EE3300003573	AS LHV Group	35 000 000	29.09.2033	Nasdaq Balti võlakirjade nimekiri
XS2379637767	AS LHV Group	200 000 000	09.09.2025	Euronext Dublin
XS2693753704	AS LHV Group	100 000 000	03.10.2027	Euronext Dublin
EE3300003250	AS LHV Group	20 000 000	26.05.2027	noteerimata
XS2185891111	AS LHV Pank	250 000 000	09.06.2025	Euronext Dublin
XS2721494453	AS LHV Pank	250 000 000	20.11.2026	Euronext Dublin

1. aasta keskel toimus LHV aktsiate tükeldamine põhimõttel 10 ühe vastu, nii et iga aktsionär sai iga olemasoleva aktsia eest 9 täiendavat aktsiat.

LHV Groupil on väga lihtne aktsiakapitali struktuur – on vaid üht liiki aktsiad, mille nimiväärtus on 0,1 eurot. Iga aktsia annab omanikule aktsionäride koosolekul ühe hääle.

LHV Groupi aktsiatega kaubeldakse Nasdaq Tallinna põhinimekirjas alates 2016. aasta maikuust.

Aktsionäride statistika seisuga 31.12.2023
--------------------------------------------	--	--	--	--	--	--

Aktsionäride arv Esindatud riikide arv	37 546 45
Eesti residentide osakaal	76,3%
Eesti residentide osakaal, sh 2 asutajat	94,8%
Juriidiliste isikute osakaal	70,6%
Eraisikute osakaal	27,7%
Institutsionaalsete investorite osakaal	1,6%
Esindajakontode osakaal	1,6%
LHV klientide osakaal	88,4%

46,04% aktsiatest kuulus aruandekuupäeval nõukogu ja juhatuse liikmetele ja nendega seotud isikutele.

Aktsionäride geograafiline jaotus

seisuga 31.12.2023	Osakaal
Eesti	76,2%
Šveits	19,5%
Läti	2,4%
USA	1,1%
Ühendkuningriik	0,4%
Portugal	0,2%
Leedu	0,1%
Saksamaa	0,0%
Venemaa	0,0%
Soome	0,0%
Muu	0,1%

10 suuremat aktsionäri

seisuga 31.12.2023	Aktsiate arv	Osakaal
AS Lõhmus Holdings	37 162 070	11,62%
Viisemann Investments AG	33 910 370	10,60%
Rain Lõhmus	25 449 470	7,96%
Krenno OÜ	12 446 070	3,89%
AS Genteel	11 310 000	3,54%
AS AMALFI	10 875 280	3,40%
Ambient Sound Investments OÜ	10 828 210	3,39%
SIA KRUGMANS	7 188 990	2,25%
Bonaares OÜ	6 691 020	2,09%
OÜ Merona Systems	6 037 590	1,89%

Alates 2021. aastast, mil LHV ja üks teine pank alandasid märkimisväärselt Balti aktsiatega kauplemise hindu, on uute investorite arv kiiresti kasvanud. LHV aktsionäride arv kasvas 2023. aastal 5 tuhande võrra 37,6 tuhandeni.

5. Aktsia hind

1. aasta alguses oli aktsia hind 3,34 eurot. Aasta jooksul aktsia hind tõusis 4,6% ja oli aasta lõpus 3,495 eurot, edestades OMX indekseid.

2. aasta madalaim kaubeldav hind oli 3,33 eurot ja kõrgeim 3,97 eurot. Kaalutud keskmine hind oli 3,62 eurot.

Kokku kaubeldi 16,1 miljoni aktsiaga ja tehingute rahaline käive ulatus 58,3 miljoni euroni. Aasta lõpu aktsia hinna alusel oli LHV turuväärtus 1,1 miljardit eurot.

Alljärgneval diagrammil on esitatud LHV Groupi aktsia hinna muutus ja päevakäive võrrelduna OMX Tallinn ja OMX Baltic Benchmark indeksitega. Viimase kolme aasta jooksul on LHV Groupi aktsia näidanud mõlemast indeksist paremaid tulemusi: LHV aktsia on tõusnud 84%, samas kui võrdlusindeksid on kerkinud vastavalt 32% ja 31%.

Dividendipoliitikaga püüab LHV saavutada pikaajalist dividendide kasvu nii, et see ei avaldaks negatiivset mõju Grupi omavahendite suhtarvude soovitud tasemele. Aastane dividend koos dividendiga seotud maksudega peaks moodustama 25% maksueelsest kasumist. Igal aastal hinnatakse dividendi valitsevate majandusolude, Grupi kasumi, kasvuvõimaluste, regulatiivsete nõuete ja kapitalipositsiooni valguses. Lisaks on LHV võtnud vastu konservatiivse otsuse mitte võtta LHV aktsiatega kauplemispositsioone ega kasutada neid tagatisena. Aktsiaoptsiooniprogrammide elluviimisel on aktsionärid delegeerinud uute aktsiate emiteerimise volitused nõukogule.

LHV aktsia hinna muutus ja päevakäive

Tegevuskeskkond

1. aastal oli globaalsel tasandil näha majandustegevuse aeglustumist ja piirkondadevaheliste erinevuste suurenemist. Kuigi aasta alguses tundus, et majandus peab hästi vastu, muutus olukord III kvartalis. Piirav rahapoliitika ja suurenenud ebakindlus hakkasid mõju avaldama, kuigi see ei väljendunud kõigis riikides ühetaoliselt. USA näitas märkimisväärset vastupanuvõimet, saavutades III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,2% SKP kasvu, mida toetasid tugev tarbimine, eksport ja märkimisväärsed valitsussektori kulutused. Seevastu Ühendkuningriigis majanduskasv seiskus ja euroala majandust tabas pärast COVID-19 pandeemiat esimest korda langus, kui SKP vähenes III kvartalis 0,1%. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus suutis vaatamata keerulisele keskkonnale kursil püsida ja 2023. aasta esimesel poolel majanduskasv isegi ületas ootusi. Kasvu aeglustumine on siiski ilmne, sest Hiina taasavamise mõju on taandumas ja investeeringud on tagasihoidlikud, mida osaliselt mõjutab nõrgenenud välisnõudlus. Ometi säilitasid keskpangad piirava rahapoliitika, kuna inflatsiooni sihttasemed ei olnud saavutatud.

Euroopa majandus kannatab nõrga nõudluse, ekspordi vähenemise ja Ukraina sõja jätkumise tõttu. Majanduskasvu aeglustumisele aitab kaasa ka eelmise aasta energiahinnašoki püsiv mõju koos rahapoliitika jätkuva karmistamisega. Majanduskasvu esialgne aeglustumine esimesel poolaastal taandus III kvartalis 0% aastakasvuks. Selgelt on nõrgenemas ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandus, kuna sisetarbimine on jätkuvalt madalseisus, inflatsioon kiire ja intressimäärad kõrged. Skandinaavia riikide majandust pärsivad vähenenud laovarud ja ehitussektori madalad investeeringud. Lätis majandus peamiselt ehitussektori mõjul pisut kasvas, samas kui Leedus toimus väike langus, mis oli peamiselt tingitud töötleva tööstuse, jaemüügi ja kinnisvarategevuse vähenemisest.

Euroala tugevana püsinud tööturg näitab jahtumise märke, kuid on siiski jäänud pingeliseks. Töötuse määr langes novembris 6,4%-ni, võrreldes 6,7%-ga aasta varem. Jätkuvad pinged tööturul võivad peegeldada tööjõunõudluse hilinenud kohandumist. Pärast COVID-19 kriisi valitses teatavates sektorites pikalt tööjõupuudus, mis sundis ettevõtteid hoiduma tööjõu vähendamisest, samas kui töötleva tööstuse sektoris alustati koondamisi. Sellest hoolimata on riikide vahel endiselt märkimisväärseid erinevusi: mõnes riigis töötus suureneb, teistes väheneb. Kui Hispaanias on töötuse määr peaaegu 12%, siis Maltal on see kõigest 2,5%. Eesti näitaja 6,1% jääb euroala keskmisest veidi allapoole. Noorte (alla 25-aastaste) töötuse määr on Hispaanias tõusnud peaaegu 28%-ni, kuid Saksamaal on see püsinud 5,6% juures.

Novembris vähenes euroala aastane inflatsioon 2,4%-ni, mis on madalaim tase alates 2021. aasta juulist. Selle languse taga on peamiselt madalamad energiahinnad ja toiduainete hinnatõusu aeglustumine. Koguinflatsiooni aeglustumine pakkus mõningast leevendust nii majapidamistele kui ka ettevõtetele. Alusinflatsioon – tarbijahindade inflatsioon ilma energia- ja toiduhindu arvestamata – osutus visamaks ja püsis endiselt, ehkki aeglustus novembris 4,2%-lt 3,6%-ni. Madala töötuse ja kiire inflatsiooni kombinatsioon on toonud kaasa ka palgakasvu, mis ületas 5%. See võib potentsiaalselt viia püsiva hinnatõusuni, mis nõuab täiendavat poliitika karmistamist ja suurendab stagflatsiooni ohtu.

Inflatsiooni püsimisest tuleneb märkimisväärne ebakindlus ja Euroopa seisab praegu silmitsi tõsise väljakutsega taastada hinnastabiilsus. Euroopa Keskpank (EKP) on inflatsiooni kontrolli alla saamiseks järjekindlalt järginud piiravat rahapoliitikat. Aastal 2023 tõsteti baasintressimäärasid kuus korda järjest, kokku 2 protsendipunkti võrra. Kuna EKP nõukogu otsustas oktoobris ja detsembris toimunud istungil jätta baasintressimäärad muutmata, toimus viimane tõus septembris. Ometi ei ole EKP 2% sihttaset veel saavutatud. EKP nõukogu rõhutab, et eesmärgi saavutamiseks on vaja säilitada piirav rahapoliitiline hoiak, rõhutades andmepõhise lähenemisviisi tähtsust tulevaste intressiotsuste tegemisel. Alates 2023. aasta juulist lõpetas EKP reinvesteerimise varaostukava raames. Kogu 2024. aasta teise poolaasta jooksul on kavas vähendada pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus.

Rahapoliitika kohandamine ilmnes turuintressimäärades, mis tõusid märgatavalt kuni novembrini. 6 kuu Euribor, millega on seotud enamik laenulepinguid, tõusis 4,1%-ni. IV kvartalis intressimäärad langesid, mis oli kooskõlas rahapoliitika peatse lõdvendamise ootustega. Aasta lõpuks langes 6 kuu Euribor 3,9%-ni. Pikemaajalised intressimäärad pankadevahelisel rahaturul langesid, kusjuures 12 kuu Euribor kukkus nii 3 kuu kui ka 6 kuu Euriborist madalamale.

Eesti majanduslangus on osutunud algselt arvatust tõsisemaks, mis on tingitud peamiselt ekspordi vähenemisest. III kvartali jooksul vähenes Eesti SKP võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,9% ja võrreldes II kvartaliga 1,2%. Majapidamiste kasvanud ebakindlus koos suurenenud säästmisega on piiranud nõudlust siseturul. Samal ajal on välisnõudlust pärssinud Eesti peamiste eksporditurgude nõrk seis ja euro kursi tugevnemine Skandinaavia riikide valuutade suhtes. Jätkuv Ukraina sõda on häirinud paljusid tarneahelaid, mis on viinud teatavate ärimudelite kadumiseni. Ka suurenenud ebakindlus ja intressimäärade tõus ei ole investeerimist toetanud.

Erinevate majandussektorite lisandväärtus vähenes; märkimisväärset mõju avaldasid peamiselt ekspordist sõltuvad tegevusalad. Töötlevas tööstuses vähenes lisandväärtus 1,3%, veonduses ja laonduses 1,5%. Viimasel kümnendil majanduskasvu vedanud sektorites, nagu info ja side, toimus 0,9% langus. Seevastu jaekaubanduse ja avaliku halduse tegevusaladel täheldati lisandväärtuse kasvu.

Hinnakasv 2023. aastal aeglustus. Sellest hoolimata ei ole tarbijakorvi maksumus enam kui kuue kuu jooksul eriti muutunud ning praegune 4–5% inflatsioonimäär on peamiselt tingitud eelmise aasta madalamast võrdlusbaasist. Kuigi mõningate toiduainete hinnad hakkasid aasta alguses langema, kasvas toidukorvi kogumaksumus jätkuvalt suhteliselt kiiresti. Inflatsiooni aeglustumisele on sel aastal oluliselt kaasa aidanud energiahindade, eelkõige elektri ja gaasi hinna langus.

Majapidamiste tarbimist hoiab tagasi vajadus taastada rahavaru ja suurendada säästusid. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga vähenes tarbimine 2,4%. Tavaolukorras suudavad majapidamised tavaliselt järjepidevalt säästa umbes 10% oma sissetulekust, kuid eelmisel aastal ületas säästumäär vaevu 0%. Tähtajaliste hoiuste maht on nõudehoiuste arvelt oluliselt kasvanud, olles aastaga peaaegu kolmekordistunud. Oktoobriks ületas majapidamiste tähtajaliste hoiuste keskmine intressimäär 4%, ulatudes pikemate tähtaegade või soodusperioodide puhul 4,5%ni või veelgi kõrgemale. Euroala võrdluses on eraisikute tähtajaliste hoiuste intressimäärad Eestis kõige kõrgemad, samas kui ettevõtete intressimäärad jäävad keskmisesse vahemikku. Laenuturul on nii nõudluses kui ka pakkumises toimunud mõningane stabiliseerumine. Eluasemelaenude väljastamine on võrreldes eelmise aastaga vähenenud nii arvuliselt kui ka mahuliselt ligikaudu 20%. Ettevõtete laenuportfelli aastakasv on stabiliseerunud 6% juures.

Turu keskmine tähtajaks tasumata laenude osakaal laenuportfellis, %

Allikas: Eesti Pank

Eesti majandus seisab silmitsi raskustega, mis tulenevad vähenenud välisnõudlusest, jätkuvatest konkurentsivõime probleemidest ja ähvardavast välisohust seoses Vene-Ukraina sõja pikalevenimisega. Ebakindlust suurendavad veelgi eelseisvad maksutõusud. Prognooside kohaselt väheneb Eesti SKP 2024. aastal 0,4%.

1. ja 2026. aastal oodatakse siiski taastumist ja 3%-le lähenevat majanduskasvu. Kvartaalse SKP kasvu taastumist majanduslanguse-eelsele tasemele prognoositakse 2026. aastaks.

							Eesti Panga prognoos
Eesti peamised majandusnäitajad*	2017	2018	2019	2020	2021	2022	2023	2024	2025	2026
Nominaalne SKP (miljardites eurodes)	23,8	25,9	27,9	27,4	31,1	36,0	37,4	38,9	41,1	43,2
SKP maht**	5,5%	3,9%	3,9%	-0,7%	7,4%	-0,5%	-3,5%	-0,4%	3,2%	3,2%
Eratarbimine***	2,5%	4,8%	4,7%	-1,3%	9,1%	2,1%	-1,9%	0,1%	3,3%	2,5%
Valitsussektori tarbimine	1,9%	1,1%	3,2%	3,0%	3,8%	0,1%	1,5%	3,5%	-1,1%	-0,7%
Kapitali kogumahutus põhivarasse	13,8%	10,5%	6,2%	10,8%	7,3%	-4,9%	-6,9%	-5,0%	5,6%	4,9%
Eksport	4,8%	2,9%	5,0%	-5,5%	22,1%	3,0%	-8,1%	-1,3%	3,5%	3,6%
Import	4,0%	5,9%	3,7%	1,3%	23,2%	3,3%	-7,1%	-3,1%	3,2%	2,8%
Tarbijahinnaindeks	3,4%	3,4%	2,3%	-0,4%	4,7%	19,4%	9,2%	3,4%	2,4%	2,2%
Töötuse määr (% tööjõust)	5,8%	5,4%	4,5%	6,8%	6,2%	5,6%	6,8%	9,0%	8,1%	7,8%
Jooksevkonto saldo (% SKP-st)	2,3%	0,9%	2,5%	-1,9%	-2,6%	-3,2%	-3,2%	-4,8%	-4,5%	-3,7%
Eelarvetasakaal (% SKP-st)****	-0,5%	-0,6%	0,1%	-5,4%	-2,5%	-0,8%	-2,9%	-3,4%	-4,5%	-3,6%

Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet, Eurostat, IMF * Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, kui pole märgitud teisiti.

** SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena.

*** Sisaldab majapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone.

**** Eelarvetasakaalu prognoosis on arvesse võetud üksnes neid näitajaid, mille kohta oli prognoosikuupäeval kättesaadav piisav teave.

Strateegia ja finantsplaan

1. Strateegia ja tulevik

LHV koduturgudeks on Eesti ja Ühendkuningriik. Strateegiliselt ühendab mõlemat turgu meie võime luua tehnoloogilisi lahendusi olenemata kliendist ja asukohast. Meie eesmärk on saavutada suurim võimalik äri kasv, mis põhineb meie eelnevalt määratletud riskivalmidusel, kapitalisatsioonil ja 20% omakapitali tootlusel. See tähendab, et hoolimata jõulistest ambitsioonidest ei soovi me kasvada kasumlikkuse arvelt ega liigseid riske võtta. Rakendame innukalt uusi tehnoloogiaid, et suurendada efektiivsust ja tagada klientide rahulolu.

Meie visiooni kohaselt on LHV rahvusvaheline finantsgrupp, kes pakub parimat teenindust kõigile kliendisegmentidele ja kõigis kanalites, alates mobiilipangast kuni kontoriteni. Meie plaane viivad ellu Grupi viis peamist ettevõtet: pank Eestis, pank Ühendkuningriigis, varahaldusettevõte, kindlustusandja ja maksetehnoloogia ettevõte.

LHV Panga eesmärk on saada 2027. aastaks suuruselt teiseks pangaks Eestis ning 2032. aastaks kõige suuremaks ja kasumlikumaks pangaks Eestis. Pingutame selle nimel, et LHV Pangal oleks kasvu tagamiseks võimalikult tugev teenuste ja toodete valik. Eesti turul suudame finantseerida kõiki ettevõtteid ning teeme vastavad otsused kiiresti ja kohalikul tasandil. Kodulaene väljastame üle Eesti, tehes otsuseid kiiresti ja kliendile sobivate lisatingimustega. Lisaks pakume tasuta makseid, kõige terviklikumat investeerimisteenust, ettevõtetele maksete vastuvõtmise teenuseid, kindlustuslahendusi ning kõrge pikaajalise tootlusega pensionifonde. Suurt osa oma teenustest, sh väärtpaberitehinguid ning jaeklientide laenutaotluste esitamist ja laenulepingute sõlmimist, pakume ka mobiiliäpi kaudu.

Jaeklientide segmendis paneme rõhku kliendibaasi suurendamisele ja klientide aktiivsuse tõstmisele. Keskendume Eesti linnadele, kus soovime kõnetada elektroonilisi kanaleid eelistavaid aktiivseid kliente. Soovime võita arveldavaid kliente, kelle palk laekub LHV-sse ning kes kasutavad igapäevaste rahaasjade ajamiseks LHV pangakaarti. Pöörame suurt tähelepanu oma turuosa kasvatamisele kodulaenude turul.

Ettevõtete segmendis keskendume laenuportfelli kasvatamisele. Soovime võita kliente, kelle jaoks on oluline nende äritegevuse sisuline mõistmine ning sellel põhinev finantseerimisstruktuur. Jätkame üheastmelise otsustusprotsessiga, mis tähendab, et kõik otsused tehakse kohalikul tasandil, kiiresti ja paindlikult. Jätkame ka mitmeaastase sisereitingute meetodi rakendamise projekti elluviimist, et kapitali tõhusa jaotamise abil tõsta omakapitali tootlust.

Ühendkuningriigis tegutsev LHV Bank pakub peamiselt pangateenuseid finantsvahendajatele, laene väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning e-kaubandusele suunatud teenuseid. Finantsvahendajatele pakume reaalajas euro- ja naelamakseid rakendusliidese LHV Connect kaudu.

Ühtlasi pakume jätkuvalt erinevaid kontosid, mis hõlbustavad maksete tegemist ja vastuvõtmist, ning valuutateenuseid. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pakume laenutooteid, mille miinimumsumma on 500 tuhat naela. Meil on kontorid Londonis, Manchesteris ja Leedsis.

Meie kindlustusselts, LHV Kindlustus, püüab korrata LHV Panga edulugu. LHV Kindlustuse eesmärgiks on olla kodumaisel kapitalil põhinev kindlustusandja, kes pakub lihtsaid, innovaatilisi ja kliendisõbralikke tooteid erinevate kanalite kaudu.

LHV Varahalduse valitsetavates pensionifondides on esikohal kõrge pikaajalise tootluse saavutamine. Jätkame oma uuendatud investeerimisstrateegia elluviimist, keskendudes senisest enam noteeritud ettevõtetele ja võlakirjainvesteeringutele.

Peamiste tegevussuundade ärieesmärgid avalikustame pikaajalises finantsplaanis.

Meie pikaajaliseks sihiks on luua tugevad suhted oma partneritega, olles:

• klientidele parim finantsteenuste pakkuja;
• rahvusvahelistele finantsvahendajatele kõige kaasamõtlevam finantsteenuste pakkuja;
• olemasolevatele ja tulevastele töötajatele suurt rahulolu ning häid arengu- ja eneseteostusvõimalusi pakkuv atraktiivne tööandja;
• investoritele läbipaistev ettevõte, mille omakapitali tootlus on vähemalt 20% aastas;
• ühiskonnale parima juhtimispraktika, positiivsete sotsiaalsete mõjude ja selgete kliimaeesmärkidega ettevõte.

LHV järgib oma äritegevuses jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Mõistame, et finantssektoril on keskne roll kapitalivoogude suunamisel jätkusuutlikesse tegevustesse, et toetada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. Sellest tulenevalt on meie eesmärk suunata ettevõtteid kestlikuma äritegevuse poole ja vähendada riske, mida äritegevus muutuvale maailmale ja looduskeskkonnale põhjustab. Tegeleme oma krediidiportfelli ja investeeringute kliimamõju mõõtmisega, et sellest lähtuvalt seada edaspidi eesmärgid oma keskkonna- ja kliimamõju vähendamiseks.

2. Finantsplaan

Ühena väga vähestest börsiettevõtetest avalikustab LHV igal aastal viieaastase finantsplaani. Kuna prognoosiperiood on pikk, siis tuleks ainult esimest aastat vaadelda kui siduvat kohustust ning ülejäänud nelja kui nägemust sellest, mis suunas LHV tegevus meie hinnangul järgnevatel aastatel areneb.

2.1 Finantsplaani koostamisel rakendatud eeldused

Kasutame mitmeid, eelkõige makromajanduslikku keskkonda ja intressimäärasid puudutavaid eeldusi.

Kõige olulisem eeldus puudutab makromajanduslikku olukorda, kus kasutame üheaastase prognoosiperioodi alusena Eesti Panga makroprognoosi. Praeguse prognoosi kohaselt on 2024. aasta SKP kasv negatiivne. Pikaajalises finantsplaanis kasutame tagasihoidlikku kasvustsenaariumi.

Teine oluline eeldus puudutab intressimäärasid, mille kohta koostame turu konsensusest lähtuvalt oma prognoosi. Eeldame, et Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär langeb 2024. aasta lõpuks ligi 2 protsendipunkti võrra 2,25% tasemele ning seejärel jätkab langust, kuni jõuab 1,75% tasemele. Alates 2026. aastast peaks see jääma 2,0% tasemele. 6 kuu Euribor langeb eeldatavasti 2024. aasta lõpuks 2,5% ja seejärel 2,1% tasemele, ent prognoosiperioodi lõpus hakkab aeglaselt kerkima.

Kolmas eeldus on seotud konkurentsiolukorraga, kus pikemas perspektiivis ei ole turul oodata olulisi muutusi: agressiivseid konkurente ei lisandu ega lahku.

Majanduskasv jääb 2024. aastal negatiivseks ja see avaldab mõningatele sektoritele olulist negatiivset mõju. Siiski eeldame, et krediidiportfell on hästi hajutatud, majandus on paindlik ning krediidirisk ilmneb üksikute vastaspoolte, mitte süsteemsete kriiside kaudu.

Kaks peamist liiki muutust, mida oleme arvesse võtnud, on teadaolevad õigusaktide muudatused ja turu ootused intressimäärade suhtes. Õigusaktides ei ole suuremaid muudatusi ette näha, kuid tõenäoliselt hakatakse pöörama veelgi enam tähelepanu ESG ehk keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektidele ning pankade kapitaliseeritusele.

Finantsplaani makromajanduslikud eeldused	2024	2025	2026	2027	2028
Eesti SKP reaalkasv, %	-0,4%	3,2%	3,2%	2,2%	1,8%
Eesti töötuse määr, %	9,0%	8,1%	7,8%	7,5%	7,2%
Eesti tarbijahinnaindeks, %	3,4%	2,4%	2,2%	1,9%	2,0%
Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär, % (aasta keskmine)	3,3%	1,8%	2,0%	2,0%	2,0%
Inglise Panga intressimäär, % (aasta keskmine)	4,7%	3,4%	3,0%	3,0%	3,0%
6 kuu Euribor, % (aasta keskmine)	3,2%	2,2%	2,2%	2,3%	2,4%

2.2 Ärivaldkonnad

Plaan tugineb LHV nelja ärivaldkonna kontseptsioonile:

• pangandustegevus Eestis
• pangandustegevus Ühendkuningriigis
• varahaldus
• kindlustus

Pangandustegevus Eestis ja varahaldus on heas seisus. Kindlustus on suhteliselt uus, ent suure potentsiaaliga ärivaldkond. Pangandustegevus Ühendkuningriigis hõlmab kaht peamist erinevat tegevussuunda: finantsvahendajate teenindamine ja laenuandmine VKE-dele. Ühendkuningriigis toimuv pangandustegevus on kiires kasvufaasis: litsents omandati vähem kui kolm kvartalit ja pangateenuseid hakati osutama vähem kui kaks kvartalit enne aruandeperioodi lõppu. Ka 2024. aastal on raske eristada finantsvahendajate ärisuuna tulemusi Eestis ja Ühendkuningriigis, kuna 80–90% selle ärisuuna klientidest tegutsevad euroalal ning nendega seotud tehinguid ja positsioone kajastatakse Eestis asuvas pangas, samas kui Ühendkuningriigis asuvas pangas on käimas äri arendamine ja riskivõtmine.

2.3 Märkused finantsplaani tulemuste kohta

Meie tuluallikad on mitmekülgsed. Mõnes valdkonnas sõltuvad tulud erinevatest varadest, teistes valdkondades klientide aktiivsusest või kapitaliturgude olukorrast.

Tulenevalt nii Eesti kui ka Euroopa makromajanduslikust olukorrast plaanib LHV 2024. aastaks aeglast kasvu. Regiooni mõjutab geopoliitiline ebastabiilsus ja inflatsioon püsib soovitust kõrgemal tasemel. See põhjustab volatiilsust ja suurendab krediidiriski. Eeldatavasti jääb ka kapitaliturgude kasv väga tagasihoidlikuks ega võimalda teenida varahalduse edukustasu. Siiski eeldame, et kõik ärisuunad on kasumlikud.

Eeldame, et alates 2025. aastast hakkab makromajanduslik olukord mõnevõrra paranema, kuid jääb siiski viimase kümnendi keskmisest nõrgemaks. Ootame, et laenuportfell kasvab 13–18% ja ka varahalduse, kindlustuse ja finantsvahendajate teenindamise ärivaldkonnad kasvavad.

Pangandustegevust Eestis mõjutavad peamiselt makromajanduslikud suundumused ja intressimäärad. Üle 90% kapitalist kasutatakse krediidiportfelli rahastamiseks, mis kujutab endast selle ärivaldkonna suurimat riski.

Portfell on hästi hajutatud ja kapitaliseeritud, kuid kui intressimäärad ja inflatsioon kasvavad, SKP aga kahaneb, suureneb klientide krediidirisk, mis toob kaasa krediidikahjusid. Kui aga SKP kasvab ja inflatsioon väheneb, ent intressimäärad püsivad suhteliselt kõrgel, suureneb kasumlikkus oluliselt.

Ühendkuningriigis toimuva pangandustegevuse kasumlikkus on samuti seotud peamiselt intressimääradega, kuid SKP muutumine mõjutab seda palju vähem. Seal on teguriks finantsvahendajate hoiused, mida hoitakse likviidsena ega kasutata rahastamiseks.

Varahalduse ärivaldkonna kasumlikkust mõjutavad peamiselt Eesti riigieelarvesse makstav sotsiaalmaks ja valitsetavate varade tootlus, mis korreleerub peamiselt kapitaliturgudega.

Kindlustus kui suhteliselt uus ja väike ärivaldkond ei ole veel oma potentsiaali saavutanud. 2023. aasta lõpetati esimest korda puhaskasumiga. Valdkonna kasumlikkust ei mõjuta mitte niivõrd makromajanduslik olukord, vaid pigem ühekordsed sündmused, eelkõige suuremate kindlustusjuhtumite esinemine.

Lisaks baasstsenaariumile koostab LHV ka negatiivse stsenaariumi, mida samuti kasutatakse kapitalijuhtimise sisendina. Selle stsenaariumi kohaselt on SKP kasv aeglasem, varade intressimäärad madalamad, kohustiste intressimäärad samad ning inflatsioon kõrgem. Stsenaariumide kohaselt mõjutavad LHV tulemusi peamiselt kolm tegurit: krediidirisk, intressimäärad ja tööjõukulud. Isegi kui SKP kasv kujuneb ligikaudu 1 protsendipunkti võrra madalamaks ja intressimäärad 0,25 protsendipunkti võrra madalamaks kui baasstsenaariumis eeldatud, teenib LHV kasumit ja kapitaliseeritus ületab sisemiselt seatud nõudeid.

2.4 Finantsplaan

Tabelis on esitatud finantsplaani lühiversioon.

Kasumiaruanne
miljonites eurodes	2024	2025	2026	2027	2028
Netointressitulu	238,6	244,2	264,0	309,4	362,0
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	68,6	85,5	97,7	107,7	131,5
Muud tulud	1,8	2,4	2,9	3,4	3,5
Tulud kokku	309,1	332,1	364,6	420,5	496,9
Tegevuskulud kokku	-133,7	-141,1	-153,5	-164,9	-175,3
Kulum	-9,8	-9,7	-9,4	-8,0	-7,5
Laenude allahindluse kulu	-23,4	-17,7	-18,6	-19,6	-20,3
Kasum enne tulumaksu	142,1	163,6	183,0	228,0	293,9
Tulumaksukulu	-3,9	-7,5	-11,3	-15,4	-25,1
Avansilise tulumaksu kulu	-18,1	-23,9	-24,3	-29,6	-35,0
Puhaskasum	120,1	132,3	147,5	183,0	233,8
Puhaskasum – mittekontrollivate osaluste osa	0,9	3,2	4,9	6,3	8,7
Puhaskasum – emaettevõtte aktsionäride osa	119,2	129,1	142,5	176,8	225,1

Finantsseisundi aruanne

miljonites eurodes	31.12.2024	31.12.2025	31.12.2026	31.12.2027	31.12.2028
Raha ja raha ekvivalendid	3 785	4 437	4 824	5 178	5 785
Finantsvarad õiglases väärtuses	358	364	370	378	387
Antud laenud (neto)	4 037	4 755	5 610	6 510	7 375
Pikaajalised finantsinvesteeringud	7	8	8	9	9
Muud varad	106	108	107	110	124
Varad kokku	8 293	9 673	10 920	12 185	13 681
Klientide hoiused	6 674	7 681	8 723	9 747	10 902
Saadud laenud	676	930	1 006	1 068	1 167
Allutatud laenud	152	217	245	281	336
Muud kohustised	150	156	165	184	226
Kohustised kokku	7 651	8 984	10 139	11 280	12 630
Omakapital	642	689	781	906	1 052
Kohustised ja omakapital kokku	8 293	9 673	10 920	12 185	13 681

Finants- ja efektiivsussuhtarvud	2024	2025	2026	2027	2028
Omakapitali tootlus (ROE) emaettevõtte omanikele kuuluva puhaskasumi alusel	20,3%	20,0%	20,0%	21,8%	24,2%
Omakapitali tootlus (ROE) emaettevõtte omanikele kuuluva maksueelse kasumi alusel	24,0%	24,8%	24,9%	27,2%	30,6%
Kulude ja tulude suhe (C/I)	46,4%	45,4%	44,7%	41,1%	36,8%
Laenude ja hoiuste suhe (L/D)	60,5%	61,9%	64,3%	66,8%	67,7%
Riskikulumäär (CoR)	0,6%	0,4%	0,4%	0,3%	0,3%
Kasum aktsia kohta (EPS) (eurodes)	0,37	0,39	0,43	0,53	0,66
Dividend dividendipoliitika alusel (tuhandetes eurodes)	41 578	25 935	29 509	29 861	40 289
Dividendi ja aktsia suhe (DPS) (eurodes)	0,13	0,08	0,09	0,09	0,12
Kapitali adekvaatsuse määr CET1	17,6%	16,0%	15,7%	15,9%	16,3%
Kapitali adekvaatsuse määr T1	19,4%	18,3%	17,9%	18,1%	18,5%
Kapitali adekvaatsuse määr CAD	22,5%	22,0%	21,5%	21,7%	22,6%

Suhtarvude arvutamise põhimõtted

Omakapitali tootlus (ROE) emaettevõtte omanikele kuuluva puhaskasumi alusel = puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / keskmine omakapital (emaettevõtte omanike osa) * 100

Omakapitali tootlus (ROE) emaettevõtte omanikele kuuluva maksueelse kasumi alusel = puhaskasum enne tulumaksu (emaettevõtte omanike osa) / keskmine omakapital (emaettevõtte omanike osa) * 100

Kulude ja tulude suhe (C/I) = tegevuskulud kokku / netotulud kokku * 100

Laenude ja hoiuste suhe (L/D) = neto laenud / hoiused * 100

Riskikulumäär (CoR) = laenude allahindlused / keskmine laenuportfell

Kasum aktsia kohta (EPS) = puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / aktsiate arv

Dividend = kalendriaasta jooksul väljamakstud dividendid

Dividendi ja aktsia suhe (DPS) = kalendriaasta jooksul väljamakstud dividendid / aktsiate arv väljamakse hetkel

Kapitali adekvaatsuse taset arvestatakse Eestis kehtivate asjakohaste nõuete alusel.

Kapitali adekvaatsuse määr CET1 (esimese taseme põhiomavahendite alusel) = esimese taseme põhiomavahendid / riskiga kaalutud varad

Kapitali adekvaatsuse määr T1 (esimese taseme omavahendite ehk Tier 1 kapitali alusel) = esimese taseme omavahendid / riskiga kaalutud varad

Kapitali adekvaatsuse määr CAD (kogu kapitali alusel) = (esimese + teise taseme ehk Tier 1 + Tier 2 kapital) / riskiga kaalutud varad

2.5 Finantsplaani uuendamine

LHV vaatab oma finantsplaani üle kord aastas ja avalikustab selle veebruaris. Enamasti aasta vältel uut korrigeeritud versiooni ei avaldata.

Kui tegelikud tulemused ja jooksev prognoos erinevad kehtivast finantsplaanist enam kui 10%, avalikustab LHV jooksva aasta finantsplaani uuenduse, ent pikaajalise finantsplaani uuendust ei avalikustata. 2023. aastal uuendati LHV finantsplaani septembris, mil kavandatud kasumlikkuse näitajaid 30% suurendati.

Ülevaade Grupi tütarettevõtetest 2023. aastal

1. AS-i LHV Pank grupp

LHV Pank on Eesti suurim kodumaine pank. Keskendume ettevõtliku meelelaadiga aktiivsetele ja iseseisvatele klientidele. Erakliendile pakume igapäevaste rahaasjade korraldamist ja kodulaene. Meie konkurentsieeliseks on parim kliendikogemus ja klientidele parimate raha kasvatamise võimaluste pakkumine. Ärikliendile pakume paindlikku ja sobivat finantseerimist ning igapäevaste rahaasjade korraldamist. Finantsvahendajatele pakume ühtset pangateenuste platvormi eurodes ja Briti naelades tehtavate maksete jaoks. LHV Panga tooted ja teenused on lihtsad, läbipaistvad ning asjakohased. Kliendiga suhtleme peamiselt kaasaegsete elektrooniliste kanalite kaudu. See võimaldab säästa kulusid ja hoida meie igapäevaste teenuste hindasid klientide jaoks taskukohasel tasemel.

LHV Panga turuosa Eestis ületab 15% nii igapäevapanganduse, hoiuste kui ka ettevõttelaenude segmendis. Igapäevapanganduse ja hoiuste segmendis on LHV Pank tõusnud suuruselt kolmandaks pangaks Eestis. Eesti on meie koduturg, kus soovime olla võimalikult tugev. Meie pikaajaline siht on saada kõige suuremaks ja kasumlikumaks pangaks Eestis, keskendudes efektiivsusele, innovatsioonile ja parima teeninduse pakkumisele. LHV Pank mõjutab ettevõtlust ja inimeste finantskäitumist turu parima tundmise, aktiivse hoiaku ning uuenduslike ja turu kiireimate teenustega. LHV Pank positsioneerib ennast täisteenust pakkuva kodupangana kliendile, kelle sissetulekud laekuvad LHV Panka ja kes kasutab aktiivselt LHV Panga teenuseid.

LHV Pangal on kontorid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. LHV Panga konsolideeritud raamatupidamise aruanne sisaldab LHV Panga ja selle 65% osalusega tütarettevõtte AS-i LHV Finance (edaspidi LHV Finance) finantsnäitajaid. LHV Finance tegeleb tarbijakrediidiga.

1.1 Äritegevus

LHV Panka mõjutasid 2023. aastal eelkõige keerukas makromajanduslik keskkond, üldine volatiilsus ja regulatiivse järelevalve muutused, mis koostoimes avaldasid igapäevasele äritegevusele ulatuslikku mõju. Aasta esimese kolme kvartali vältel mõjutas LHV Panka ka varade kvaliteedi ülevaatuse protsess, mis juhtis osa tähelepanu äri kasvatamiselt kõrvale. Majandusolukorra jätkuv halvenemine suurendas klientide ebakindlust tuleviku suhtes ja pärssis nende investeerimistegevust. Kui tegevuskeskkonna muutustel oli investeerimis- ja välisvaluutateenuste mahu ja teenustasutulu kasvuplaanidele negatiivne mõju, siis Euroopa Keskpanga muutunud intressimääraotsustel oli laenuportfellilt teenitavale netointressitulule tugev positiivne mõju.

Tulemuslike sanktsioonikontrolli ja -seire süsteemide ning protsesside väljatöötamise keerukuse tõttu tuli töötajate arvu suurendada.

Sellele vaatamata LHV Panga kasv 2023. aastal jätkus. Klientide arv suurenes 39 000 võrra 417 000-ni (10%). Noorte segment kasvas 14%, 81 000 kliendini, mis ületas seatud eesmärki. Klientide aktiivsuse ja ärimahtude kasv oli üldine. LHV Panga Ühendkuningriigi filiaali äritegevus anti üle LHV Bankile, ent jätkati finantsvahendajatele euromaksete ja kliendivahendite hoidmise teenuste osutamist.

Klientide hoiused kasvasid 12%, tõustes 5 535 miljoni euroni. Tavaklientide hoiused kasvasid 11%, 4 081 miljoni euroni, samas kui finantsvahendajate hoiused kahanesid 23%, langedes 991 miljoni euroni. Ehkki konkurents hoiuseturul oli terav, saavutati seatud eesmärk – kaasata hoiuseid mahus, mis ületab turu orgaanilist kasvu. Keskmine kulu ei olnud seejuures turu vastavast näitajast kõrgem. Kuna hoiuste kogumine ja likviidsuse hoidmine olid prioriteedid, kaasasime 462 miljoni euro ulatuses hoiuseid ka Euroopa hoiuseplatvormide kaudu.

LHV Panga laenuportfell kasvas aastaga 11%, 3 549 miljoni euroni. Ettevõttelaenud kasvasid 9%, 1 887 miljoni euroni, ja jaelaenud 10%, 1 595 miljoni euroni. Jaelaenudest moodustasid kodulaenud 73%, liisingud 10% ja muud laenud 17%.

LHV Panga puhaskasum kasvas aastaga 75%, 141,4 miljoni euroni. Netotulud kasvasid 61% ja tegevuskulud suurenesid 32%. Netointressitulu kasv tulenes peamiselt ettevõtte- ja kodulaenude portfelli kasvust, kuid suuresti aitasid kaasa ka Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmise otsused Euroopa kiire inflatsiooni ohjamiseks. Neto komisjoni- ja teenustasutulu kahanes 16%. Seda mõjutas peamiselt finantsvahendajatega seotud äri ja teenustasude üleviimine LHV Banki. Krediidikahjud kasvasid 8 miljoni euro võrra, kujunedes prognoositust enam kui 4 miljonit eurot suuremaks. Laenuportfelli kvaliteet jäi siiski kõrgeks ja mittetöötavate laenude osakaal oli äärmiselt väike. Aruandeaasta majandustulemused sisaldavad ka edasilükkunud tulumaksu kulu summas 22,1 miljonit eurot, mis arvestati eeldatavalt tulevikus makstavalt dividendilt. LHV Panga efektiivsusnäitajad olid head: omakapitali tootlus (aktsionäridele kuuluva puhaskasumi osa alusel) oli 30,9%, kulude ja tulude suhe oli 32,8% ning riskikulumäär oli 0,3%.

LHV Panga varad kasvasid 2023. aastal 12%, 6 755 miljoni euroni.

Finantstulemused

miljonites eurodes	2023	2022	∆
Netointressitulu	228,5	129,5	76%
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	27,2	32,4	-16%
Neto finantstulu/-kulu	2,7	-0,4	-
Muud tulud	1,7	0,2	779%
Netotulud kokku	260,1	161,7	61%
Tegevuskulud kokku	85,2	64,5	32%
Allahindluste kulud	11,4	3,0	280%
Tulumaksukulu	22,1	13,3	67%
Puhaskasum	141,4	80,9	75%
Ärimahud
Laenud klientidele (neto)	3 549	3 187	11%
Klientide hoiused	5 535	4 957	12%
Pangaklientide arv (tuhandetes)	417	378	10%

1.2 Arendustegevus

1. aastal oli põhitähelepanu suunatud suurepärase kliendikogemuse tagamisele, olemasolevate teenuste täiustamisele ja efektiivsuse tõstmisele. LHV Panga Ühendkuningriigi filiaali äritegevuse üleandmine LHV Bankile viidi lõpule augustis.

Täiustati uute klientide liitumisprotsesse, et suurendada nende mugavust ja kiirust, mis on suurepärase kliendikogemuse põhilised eeldused. Avati digitaalsed kanalid kõikidele LHV Groupi mitmesuguste teenuste kasutajatele. Klientidel on nüüd võimalik kasutada biomeetriat isikutuvastuseks ja maksete kinnitamiseks ning saada teavitusi tehtud tehingute kohta, mis ühtlasi aitab pettusi ennetada ja tuvastada. Mobiiliäpile lisati uusi funktsioone, mis võimaldavad kasutada investeerimisteenuseid, ning finantsportaal sai uue platvormi ja moodsa välimuse. Suure tähelepanu all olid ja on ka 2024. aastal tulevikuvajadusi arvestavad tehnoloogilise platvormi arendused.

1.3 Organisatsioon

LHV Pank on jaotatud seitsmeks funktsionaalseks valdkonnaks, millel on oma osakonnad. Ärivaldkonnad on jaepangandus, ettevõtete pangandus ja teenused finantsvahendajatele ning tugivaldkonnad on infotehnoloogia, finantsjuhtimine ja tugiteenused, riskijuhtimine ning tootejuhtimine. Krediidiriski juhtimine, mis varem oli eraldi valdkond, ühendati aasta lõpus riskijuhtimise valdkonnaga. Pangaülesed tegevused on personalijuhtimine, turundus ja kommunikatsioon ning vastavuskontroll. Pärast LHV Panga Ühendkuningriigi filiaali äritegevuse üleviimist LHV Banki filiaal suleti.

1. aastal kasvas LHV Panga täistööajale taandatud töötajate arv 62 inimese võrra 826 töötajani, sh passiivsed ja osaajaga töötajad ning tütarettevõtte LHV Finance 21 töötajat.

Aasta jooksul sai LHV Pank mitme olulise tunnustuse osaliseks. Turundusuuringute ettevõtte Dive uuringus valiti LHV Pank taas parima klienditeenindusega pangaks Eestis. Tööportaali CVKeskus.ee ihaldusväärseimate tööandjate uuringus ja tööportaali CV-Online Estonia Top Tööandja uuringus tuli LHV Pank esimeseks. LHV Pank saavutas kõrgeima koha ka tööandja brändingu agentuuri Instar tööandja maine uuringus, kus LHV Pank oli vastajate hinnangul kõige ihaldusväärsem tööandja. LHV Pangas läbiviidud personali rahulolu-uuringu Q12 tulemused näitasid jätkuvalt inimeste väga kõrget rahulolu. City Plaza hoonel, kus asub LHV Panga Tallinna kontor, on BREEAM-i sertifikaat. LHV Panga turunduskampaania "Rahasuhted" pälvis Eesti olulisimal loovuskonkursil Kuldmuna oma kategoorias peaauhinna ning LHV valiti julgeimaks brändiks Eestis.

1.4 Jätkusuutlikkus LHV Pangas

LHV mõistab finantssektori äärmiselt olulist rolli majanduslike suunamuutuste juhtimisel ning laenu- ja investeerimisressursside suunamisel tegevustesse, mis toetavad üleminekut kestlikumale majandusele. 2020. aastal ühines LHV Group ÜRO keskkonnaprogrammi finantsalgatusega (UNEP FI), mis on pankade ja ÜRO ülemaailmses koostöös väljatöötatud jätkusuutliku panganduse ühtne raamistik. 2023. aastal liikus LHV jõudsalt edasi oma kestlikkuseesmärkide seadmisel: põhifookus oli mõõdikutel, regulatiivsetel raamistikel, ESG juhtimisel, krediidiportfelli analüüsil ja riskijuhtimise protsessidel.

LHV on juba alustanud ettevalmistusi äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (Corporate Sustainability Reporting Directive, CSRD) nõuete rakendamiseks, sest kestlikkusega seotud tegevuste läbipaistvus ja vastutustundlikkus on meile jätkuvalt äärmiselt olulised. Alustatud tegevustes (nt laenuportfelli kliimamõju mõõtmine ja avalikustamine) on tähtsal kohal andmekvaliteedi tõstmine ning seeläbi täpsema aruandluse saavutamine. Analüütiline lähenemine võimaldab tuvastada sektorid, kus heitemahukus on kõige suurem, ja seejärel suunatud tegevustega neis valdkondades heitmeid vähendada.

Keskkonnateemade kõrval peab LHV tähtsaks ka positiivset sotsiaalset mõju. Eesti ihaldusväärseima tööandjana on LHV prioriteetide seas organisatsiooni arendamine, töötajate heaolu, mitmekesisus ja kaasamine ning soolise palgalõhe vähendamine. LHV Pank toetab aktiivselt ettevõtmisi ja algatusi, mis soodustavad Eesti ühiskonna arengut. Juhtides kaasava majanduse teemalisi arutelusid ja toetades kultuuriliselt ja ühiskondlikult tähtsaid ettevõtmisi, aitab LHV ellu viia innovatiivseid ideid ja projekte, mis aitavad elu Eestis paremaks muuta.

2. AS-i LHV Varahaldus grupp

LHV Varahaldus on fondivalitseja, kelle tegevuse põhirõhk on aktiivsetel investeerimisstrateegiatel. Valitsetavad fondid koosnesid 2023. aasta lõpu seisuga ühest eurofondist ning seitsmest II ja kolmest III samba pensionifondist. Investeeringute juhtimise osakonda toetavad riskijuhtimise, operatsioonide ja müügiosakonnad.

LHV Varahaldusel on 100% osalusega tütarettevõte VH Incorporation Entity OÜ, mis asutati 2021. aastal. Tütarettevõtte eesmärk on asutada ettevõtteid pensionifondide kinnisvaratehingute jaoks.

Kui 2022. aasta tõi finantsturgudele suuri probleeme, siis 2023. aastal toimus märkimisväärne taastumine. Vaatamata esialgsele murele, et suurte lääneriikide majandus võib kiire inflatsiooni, kõrgete intressimäärade, käimasolevate ja uute regionaalsete konfliktide ning nõrgeneva tööturu tingimustes pöörduda langusesse, on majandused hästi vastu pidanud. Turgudel valitsenud optimism tagas peamiste aktsiaturgude hea tootluse. Eurodes arvestatuna kasvasid MSCI World, S&P500 ja Euro Stoxx 50 vastavalt 19,6%, 20,3% ja 22,2%. Aasta oli eriti soodne tehnoloogiaettevõtete jaoks: Nasdaq Composite tõusis viimase 12 kuu jooksul eurodes mõõdetuna 38,8%. Kasvu taga on suuresti olnud nn Magnificent 7 – suured tehnoloogiaettevõtted, millel on hea võimalus saada kasu tehisintellekti oodatavast kiirest arengust. Väärib märkimist, et suurimates indeksites ei ole alates dot-com'i mullist 2000. aastate alguses nähtud sellist kontsentratsioonitaset, kus tipptehnoloogiaettevõtete aktsiad moodustavad indeksist ligi kolmandiku. 2023. aasta heast tootlusest hoolimata on 2022. aasta järsu languse tõttu suurimate börside viimase kahe aasta tootlus paljudel juhtudel veidi üle või alla nulli.

LHV pakub II pensionisamba klientidele laia valikut investeerimisstrateegiaid, sh passiivselt juhitud indeksfond, rohelistele investeeringutele keskendunud jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse (SFDR) artikli 8 nõuetele vastav fond ja viis aktiivselt juhitavat erinevate riskiklassidega fondi. Viimastel aastatel on aktiivselt juhitavad fondid keskendunud pigem alternatiivsetele varaklassidele ja börsivälistele väärtpaberitele, kuna usume, et pika investeerimishorisondi korral ületab nende keskmine aastane tootlus avalikult kaubeldavate väärtpaberite oma. Fondide suurus ja regulatsiooni muudatused on võimaldanud LHV-l suurendada investeeringuid kohalikesse börsivälistesse varadesse, nagu kinnisvara, ning pakkuda Eesti ettevõtetele rahastust võlaväärtpaberite kaudu. LHV pensionifondid on olnud viimastel aastatel Eestis suurimate ja aktiivseimate institutsionaalsete investorite seas.

Eri varaklassidesse investeerimine peaks riske paremini hajutama ja tagama parema riski ja tulu suhte ning vähendama fondide tulemuste sõltuvust suurimate aktsiaturgude tootlusest.

Kui 2022. aastal toimis see lähenemisviis hästi ja suurimad aktiivselt juhitud fondid näitasid nõrkadest turutingimustest hoolimata positiivset tootlust, siis 2023. aastal oli olukord vastupidine. Kinnisvarasse ning börsivälistesse aktsiatesse ja võlakirjadesse tehtud investeeringute tootlus oli küll positiivne, kuid jäi alla suurte aktsiaturgude tootlusele. Kolme suurima aktiivselt juhitava II samba pensionifondi M, L ja XL netotootlus oli vastavalt 5,9%, 5,6% ja 6,8%. Ka konservatiivsetel fondidel läks hästi: nii S kui ka XS fondi väärtus kasvas 6,7%. LHV II samba pensionifond Indeks, mille investeeringutest on teiste Eesti turul tegutsevate indeksifondidega võrreldes suurem osa suunatud arenevate turgudega riikidesse, kasvas 14,0%. Pensionifondi Roheline jaoks oli ka see aasta raske – fondi väärtus langes 5,6%.

Valitsetavad varad näitasid jõudsat kasvu nii II kui ka III samba fondides: II sambas suurenes varade baas 13% ja III sambas 34%. Kasv saavutati keskmisest madalamate müügitulemuste ja seega ka oodatust väiksema klientide arvu juures, kuna fondide tootlus oli enamasti positiivne, riik kompenseeris jaanuaris vahepeal peatatud maksed ja vähem inimesi otsustas II samba süsteemist lahkuda.

Enam kui 123 tuhat II pensionisamba omanikku on valinud fondivalitsejaks LHV, kellel on seitse II samba fondi. Ettevõtte II samba fondide turuosa oli aruandeperioodil klientide arvu järgi 23,9% ja valitsetavate varade järgi 28,8%. Aasta lõpu seisuga oli LHV kolmel III samba pensionifondil ligi 35 tuhat klienti.

LHV Varahaldus lõpetas 2023. aasta 1,7 miljoni euro suuruse puhaskasumiga. Teist aastat järjest edukustasu ei teenitud. Sotsiaalmaksu laekumise ning seega ka tööhõive ning palkadega seotud võrdlusindeks kasvas 11,3% ning ükski fond, millel on teatud tingimustel õigus edukustasule, ei suutnud sellest kõrgemat tootlust pakkuda.

Finantstulemused

miljonites eurodes	2023	2022	∆
Neto tegevustulud kokku	8,8	8,0	11%
Tegevuskulud kokku	7,0	7,1	-1%
Ärikasum	1,8	0,9	112%
Neto finantstulu	0,3	-0,1	-
Tulumaksukulu	0,5	0,8	-41%
Puhaskasum	1,7	-0,1	-
Ärimahud
Valitsetavate varade maht	1 519	1 332	14%
Pensionifondide klientide arv (tuhandetes)	160	164	-2%

3. AS LHV Kindlustus

LHV Kindlustus on 2020. aasta mais asutatud kahjukindlustusselts. LHV Kindlustuse aktsionärid on LHV Group (65%) ja Toveko Invest OÜ (35%). Ettevõte sai Finantsinspektsioonilt kindlustusandja tegevusloa 29. detsembril 2020 ja hakkas kindlustuspoliise müüma alates 1. jaanuarist 2021.

LHV Kindlustus on alates 2021. aastast toonud turule 13 toodet. Põhitooted on sõidukikindlustus, liikluskindlustus, reisikindlustus, vara- ja vastutuskindlustus, maksekaitsekindlustus ja pikendatud garantii kindlustus. Neid tooteid pakutakse nii era- kui ka äriklientidele.

LHV Kindlustus rakendab mitme kanali müügistrateegiat, kasutades veebimüüki, kindlustusvahendajaid, maaklereid ja otsemüüki. Põhiliselt keskendutakse LHV Panga ja Euronicsi toetamisele parimate kindlustuslahendustega.

1. aasta oli kogu kindlustusturu jaoks võrdlemisi positiivne. Aasta esimeses pooles jätkus 2022. aastal alanud hinnatõus, mille tulemusena oli olukord kindlustusturul stabiilne ning kõigi turuosaliste kogutud kindlustusmaksed kasvasid. Ka kahjunõuded ja hüvitised kasvasid, kuid mitte nii kiiresti kui aasta varem. 2023. aasta oli esimene aasta, mil Eesti kahjukindlustusturul kogutud kindlustusmaksed ületasid 500 miljoni euro taseme.

Seisuga 31. detsember 2023 oli LHV Kindlustusel 229 tuhat kehtivat kindlustuslepingut ja 161 tuhat klienti. Kehtivate lepingute ja klientide osakaalu poolest on suurim pikendatud garantii kindlustuse portfell, millele järgnevad Confido tervisekindlustuse ning LHV Panga krediitkaardi reisi- ja ostukindlustuse portfellid. 2023. aastal kasvas klientide arv kõikides peamistes kindlustusliikides.

LHV Kindlustuse aastane brutopreemiatulu ehk kogutud kindlustusmaksete summa oli 31,4 miljonit eurot (+83% 2022. aastaga võrreldes). Sõiduki- ja liikluskindlustuse kindlustusmaksed moodustasid sellest 16,6 miljonit eurot. Varaja reisikindlustuse osakaal kogu portfellis oli 12%.

LHV Kindlustuse 2023. aasta netopreemiatulu ehk teenitud kindlustusmaksed moodustasid 23 miljonit eurot (+176% 2022. aastaga võrreldes). Makstud kahjud moodustasid 14,9 miljonit eurot. Klientide rahulolu indeks oli 2023. aastal kõrge: 95%.

Neto kahjunõuded moodustasid 15,4 miljonit eurot. 2023. aastal registreeriti 55 tuhat uut kahjunõuet, millest 2 500 menetlemine oli seisuga 31. detsember 2023 veel pooleli.

Ettevõtte 2023. aasta puhaskasum oli 304 tuhat eurot. Hea tulemus õnnestus saavutada tänu kahjude madalale esinemissagedusele, suurte nõuete väikesele arvule ja toodete jätkusuutlikule hinnastamisele. Ettevõtte finantsseisund on endiselt tugev: aasta lõpus oli maksevõime suhtarv üle 125%.

Finantstulemused

miljonites eurodes	2023	2022	∆
Netotulud kokku	5,0	1,5	237%
Tegevuskulud kokku	4,8	3,2	51%
Muud tulud ja kulud	0,0	0,0	175%
Puhaskasum	0,3	-1,7	-
Ärimahud
Brutopreemiad	31 412	17 138	83%
Klientide arv (tuhandetes)	161	150	8%

4. LHV Bank Ltd

Täielikult Grupile kuuluv tütarettevõte LHV Bank asutati 2021. aasta veebruaris eesmärgiga luua Grupi sees eraldiseisev sõltumatu pank Ühendkuningriigis.

1. aasta alguses hakkas LHV Bank väljastama Ühendkuningriigis laene väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-d).

2. aasta mais sai LHV Bank Ühendkuningriigi finantsjärelevalvelt krediidiasutuse litsentsi.

3. aasta augustis viidi lõpule äritegevuse üleviimine AS-i LHV Pank Ühendkuningriigi filiaalist äsja litsentseeritud LHV Banki. Selle tulemusena liikusid finantsvahendajatele pakutavad naelamaksete teenused varasemast filiaalist uude panka. Üleminek hõlmas ka vastavate naelamaksete süsteemide liikmelisuse ja sellega seotud lepingute üleandmist.

Ühtlasi võttis LHV Bank kasutusele uue pilvepõhise panga tuumsüsteemi ja viis edukalt läbi klientidega seotud andmete migratsiooni Eestis asuva panga tuumsüsteemist Ühendkuningriigis asuva LHV Banki süsteemi. See tänapäevane infrastruktuur lihtsustab Ühendkuningriigi klientide jaoks liidestumist naelamaksesüsteemidega, suurendab töökindlust ja võimaldab nende äri paremat skaleerimist.

Pangalitsents lubab LHV Bankil kaasata klientide hoiuseid. 2023. aasta septembris hakkas LHV Bank kaasama hoiuseid Raisini platvormi ja detsembris Flagstone'i platvormi kaudu.

1. aastal keskendub LHV Bank ärimahtude suurendamisele, euromaksete ülekandmisele ja jaepanganduse äpi käivitamisele.

LHV Bankil on kolm ärisuunda: pangateenused finantsvahendajatele, VKE-de laenud ja jaepangandus.

Pangateenuste valdkonnas pakub LHV Bank rahvusvahelistele finantsasutustele ühtset platvormi, mis võimaldab välkmaksete teenuseid naelades ja eurodes. LHV Bank positsioneerib end uue põlvkonna pangana, mis ühendab traditsioonilised pangateenused ja uue põlvkonna finantsteenused avatud panganduse teenuste kaudu. Kaasaegsed teenused ja tehnoloogilised lahendused võimaldavad pangal pakkuda teenuseid rahvusvahelistele klientidele ja finantstehnoloogiaettevõtetele. LHV Bank on üks suurimaid finantsvahendajatele suunatud pangateenuste pakkujaid, võimaldades oma klientidel jõuda 500 miljoni lõppkliendini Ühendkuningriigis ja Euroopas. Panga teenuseid kasutavad enam kui 200 rahvusvahelist klienti, kellel on omakorda üle 10 miljoni lõppkliendi.

VKE-de laenude valdkonnas pakub LHV Bank Ühendkuningriigis VKE-dele ärikinnisvara investeerimislaene alates 0,5 miljonist naelast ärikinnisvara ja muude tagatiste vastu. Peamine VKE-de laenude müügikanal on laenuvahendajad. Panga tugevusteks on kiirem laenuprotsess ja pikaajalise kogemusega laenuhaldurid, kes mõistavad kohalike ettevõtete vajadusi ja peavad laenuprotsessi jooksul antud lubadusi.

Jaepanganduses pakub LHV Bank Ühendkuningriigi hoiustajatele hoiuseid koostöös hoiusevahendajatega. 2024. aastal käivitab pank jaepanganduse äpi, mis lihtsustab eraklientide igapäevaseid pangatoiminguid ja hoiustamist.

LHV Banki tegevuspõhimõtted ja eesmärgid on järgmised:

• Avatud panganduse lipulaev. LHV Bank pakub panganduse täisteenust. LHV Bank näeb ennast innovatiivse sillana ettevõtete ja pangataristu vahel ning usub, et annab head eeskuju selles, kuidas avatud pangandus saab ettevõtteid aidata.
• Digitaalne. LHV Bank on digitaalne pank, kelle teenused on suunatud moodsale digiühiskonnale ja ettevõtetele, kes kasutavad e-kaubanduse lahendusi. LHV Bank kasutab tänapäevast tipptehnoloogiat, mis võimaldab klientidel pakkuda oma eesmärkidele vastavaid uuenduslikke ja unikaalseid tooteid.
• Kasutajakogemusele keskendunud. LHV Bank on kliendikeskne pank, kelle jaoks iga toode algab kliendist ja kelle eesmärk on pakkuda üha paremat kasutajakogemust. LHV Bank mõtleb pidevalt sellele, kuidas klienditeeninduse protsessi iga etappi saaks veelgi täiustada. LHV Bankiga on lihtne suhelda: ava konto, kasuta seda e-kanalite või API-ühenduse kaudu, ja tee tehinguid.

Finantstulemused

miljonites eurodes	2023	2022
Netointressitulu	28,9	0,1
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	7,8	0,0
Neto finantstulu	-0,1	0,0
Muud tulud	0,1	0,0
Netotulud kokku	36,8	0,1
Tegevuskulud kokku	31,3	11,7
Laenukahjumid	0,2	0,0
Tulumaksukulu	0,0	0,0
Puhaskasum	5,3	-11,7
Ärimahud
Laenud klientidele (neto)	79	22
Klientide hoiused	239	0

LHV Paytech asutati 2012. aastal ning 2022. aasta aprillis omandas LHV Group 100% LHV Paytechi aktsiatest. LHV Paytech arendab ja opereerib pilvepõhist maksevärava platvormi, mis võimaldab digikeskkonnas digimakseid vastu võtta, ja omab PCI DSS (Payment Card Industry Data Security Standard) 1. taseme sertifikaati. LHV Paytechi kliendid on finantsasutused, kes vajavad platvormi oma internetimaksete vastuvõtmise lahenduse osana või oma sisevajadusteks. LHV Paytech ei paku teenuseid otse kaupmeestele.

LHV Paytech tegutseb peamiselt Baltimaades, osutades teenuseid kommertspankadele ja väiksematele finantsasutustele.

1. aastal keskendus LHV Paytech oma teenuste ja lahenduste valiku suurendamisele, lisades sinna uusi makseviise ja asjakohaseid funktsioone. See hõlmas Apple Pay integreerimisvõimaluste laiendamist, Google Pay lisamist, avatud panganduse maksete algatamise teenuse API-de koondaja integreerimist ja tuhandete makseviiside tõhusaks haldamiseks vajalike parenduste kasutuselevõttu. Aasta teisel poolel tegeles Paytechi meeskond aktiivselt LHV Banki maksete vastuvõtmise teenuse seadistamise ja kaupmeeste üleviimise toetamisega. Kooskõlas LHV Groupi strateegilise visiooniga tegeleme järjepidevalt uute makseviiside ja asjakohaste funktsioonide lisamisega ning teenuse üldise kvaliteedi tõstmisega.

Jätkusuutlikkuse aruanne

1. Jätkusuutlikkus LHV-s

1.1 Jätkusuutlikkuse missioon

Jätkusuutlikkus on pidevat õppimist eeldav protsess, kuhu kaasame sidusrühmi ja väliseksperte, kes aitavad meil paremini mõista oma otsuste tagajärgi ja luua pikaajalist väärtust. Meie eesmärk on strateegiliselt suurendada ettevõttesisest pädevust, arendada jätkusuutlikke finantstooteid ja -teenuseid, tõhustada äriprotsesse ning arendada vastutustundlikuma äritegevuse nimel kogu sektorit hõlmavat koostööd.

• Mõistame, kuidas meie äriotsused ühiskonda ja keskkonda mõjutavad, ning keskendume nende mõjude mõõtmisele ja haldamisele.
• Meie eesmärk on olla finantsmaailma jätkusuutliku arengu eestvedajaks. Selleks püüame algatada süsteemseid muutusi ning võtta kasutusele uuenduslikke ja keskkonnahoidlikke lahendusi.
• Tegutseme läbipaistvalt ning anname oma edusammudest nii kohustuslike kui ka vabatahtlike jätkusuutlikkuse aruannete ja ettevõtte suhtluskanalite kaudu avalikult aru. Täiendame pidevalt oma teadmisi jätkusuutlikkuse aruandluse standardite kohta, et meie iga-aastased jätkusuutlikkuse aruanded oleksid kooskõlas globaalse aruandlusalgatuse (Global Reporting Initiative, GRI) standarditega.
• Oleme võtnud endale kohustuse luua vajalikud tingimused oma jätkusuutlikkuse strateegia järgimiseks. Seda on võimalik saavutada sisemise suutlikkuse suurendamise ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektide (ESG) järjekindla kaasamisega otsustamisse, äritegevusse ja -tavadesse.

Jätkusuutlikkuse aruande eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas LHV arvestab oma äritegevuses jätkusuutlikkuse küsimustega, et suurendada oma positiivset mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Käesolevat jätkusuutlikkuse aruannet on välishindaja hinnanud, kuid seda ei ole läbi vaadatud ega auditeeritud.

2. Globaalsed jätkusuutlikkuse raamistikud

2.1 ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatuse (UNEP FI) vastutustundliku panganduse põhimõtted

ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatus on rahvusvaheline partnerlus, mis loodi ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) ja rahvusvahelise finantssektori koostöös. ÜRO vastutustundliku panganduse (PRB) põhimõtted annavad pankadele raamistiku jätkusuutlikuks toimimiseks.

Osaleme finantssektori rahvusvahelises koostöös ja heade tavade jagamises.

Allpool näidatud kuus põhimõtet moodustavad raamistiku jätkusuutliku pangandussüsteemi väljaarendamiseks ja toimivana hoidmiseks. Need põhimõtted töötati välja selleks, et aidata pangandussektoril anda oma ühiskondlik panus. 2023. aastal esitasime oma kolmanda vastutustundliku panganduse aruande.

2.2 Finantsasutuste süsinikuheite aruandluse partnerlus

1. aasta lõpus ühinesime finantsasutuste süsinikuheite aruandluse partnerlusega (Partnership for Carbon Accounting Financials, PCAF), et paremini mõista oma kliimamõju. PCAF-i standard, mis on kooskõlas kasvuhoonegaaside protokolliga, sisaldab järjepidevat metoodikat äritegevusega (sh ettevõtte- ja ärilaenudega, ärikinnisvara- ja kodulaenude, sõidukilaenude ja projektide rahastamisega ning isegi pankade finantsseisundi aruannetes olevate omakapitaliinstrumentide ja võlaväärtpaberipositsioonidega) seotud heitkoguste mõõtmiseks ja avalikustamiseks. Tulemused on esitatud jätkusuutlikkuse aruande alapunktis 5.1.2.

Need tulemused annavad meile hea lähtepunkti ja aitavad seada eesmärke heite vähendamiseks 2024. aasta lõpuks. Meie jaoks on see suur samm edasi, mis mitte üksnes ei anna meile paremat ülevaadet meie enda kliimamõjust, vaid aitab meil hinnata ka oma klientide keskkonnaalast tegevust ja teha nendega koostööd, et vähendada oma keskkonnajalajälge.

2.3 Globaalne aruandlusalgatus (GRI)

Käesolev jätkusuutlikkuse aruanne on koostatud kooskõlas globaalse aruandlusalgatuse GRI standardite põhinõuetega (Core Option). Aruande lõpus on GRI sisukord.

Standarditest lähtumine võimaldab meil esitada oma tegevuse ja mõju kohta veelgi selgema ülesehitusega aruandeid ja suurendada läbipaistvust oma sidusrühmade ja avalikkuse jaoks.

Oleme järginud käeolevas aruandes kõiki GRI standardite aruandluspõhimõtteid (GRI 101):

• sidusrühmade kaasamine, jätkusuutlikkuse kontekst, olulisus ja täielikkus, et määratleda aruande ulatus;
• täpsus, tasakaal, selgus, võrreldavus, usaldusväärsus ja ajakohasus, et tagada kvaliteetne sisu.

Peame väga tähtsaks, et meie jätkusuutlikkuse aruandlus oleks üha läbipaistvam ja ülevaatlikum. Seepärast ootame oma aruandlusmeetodite ja -laadi kohta tagasisidet ja ettepanekuid.

Valmistume ka uute, äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis (CSRD) sätestatud nõuete täitmiseks, mis kohalduvad meile alates 2025. aasta algusest.

3. ESG strateegia

3.1 ESG ja jätkusuutlikkuse olulised aspektid

Meie eesmärk on saavutada oma jätkusuutlikkusalase tegevusega ka tegelikku mõju. Rakendame oma ressursse selliste keskkonna- sotsiaalsete ja juhtimisprobleemide lahendamiseks, mida meie äriotsused kõige enam mõjutavad.

UNEP FI portfellimõju analüüsi töövahendi abil oleme teinud kindlaks oma äritegevuse potentsiaalse positiivse ja negatiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõju. Kaasates nii organisatsioonisiseseid kui ka -väliseid sidusrühmi ja kasutades sobivaid ESG juhtimise meetodeid, oleme kindlaks teinud valdkonnad, mida LHV oma toodete ja teenustega oluliselt mõjutab.

Olulisus- ja mõjuanalüüsi tulemused

Olulisus- ja mõjuanalüüsi tulemused kinnitas juhtkond ESG strateegia väljatöötamise protsessi käigus. Tegime kindlaks kaks kõige olulisemat keskkonnamõju ja kaks kõige olulisemat sotsiaal-majandusliku mõju valdkonda, kus LHV võiks oma põhitegevusega kogu väärtusahela ja portfelli ulatuses kestlikku arengut kõige enam mõjutada:

• kliima ja elurikkus
• ringmajandus
• kaasav ja sidus majandus
• finantskirjaoskus ja majanduslik kindlustunne

Lisaks tehti kindlaks ka üks organisatsioonisiseselt oluline aspekt: aus ja läbipaistev organisatsioonikultuur (mis hõlmab nii sotsiaalseid kui ka juhtimisaspekte).

Lähtudes nendest mõjuvaldkondadest oleme välja töötanud oma jätkusuutlikkuse strateegia, kus neid probleeme käsitletakse peamiste tulemusnäitajate ja sihttasemete kindlaksmääramise ning jätkusuutlike finantstoodete väljaarendamisega.

Meie töö meie kõige olulisemates jätkusuutlikkusega seotud valdkondades aitab saavutada järgmisi ÜRO kestliku arengu eesmärke ja nende alameesmärke:

Kestliku arengu eesmärk	Kitsam kestliku arengu eesmärk, mille saavutamisele LHV kaasa aitab	Mis on LHV panus
1. eesmärk: Kaotada kõikjal vaesus mis tahes kujul	1.2. Vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra nende igas vanuses meeste, naiste ja laste osakaalu, kes kannatavad vaesust mis tahes mõõtmes vastavalt riiklikule määratlusele	• Arvestame oma põhite gevustes sotsiaalsete ja keskkonnakaalutlustega
	1.4. Tagada 2030. aastaks, et meestel ja naistel, eelkõige vaestel ja ebasoodsas olukorras olevatel inimestel, oleksid ühesugused õigused majanduslikele ressurssidele, kaasa arvatud juurdepääs põhiteenustele, õigus omada ja kontrollida maad ja muud vara, õigus pärida, õigus loodusressurssidele, uuele tehnoloogiale ja finantsteenustele, sh mikrorahastusele	• Investeerime finantskirjaos kuse kasvu
7. eesmärk: Tagada taskukohane, usaldus väärne, kestlik ja kaas aegne energia kõigile	7.1. Tagada 2030. aastaks taskukohane, usaldusväärne ja kaas aegne energia kõigile	• Pakume kliendile võimalust valida rohelisi finantsteenuseid
	7.2. Suurendada 2030. aastaks oluliselt taastuvenergia osakaalu ülemaailmselt toodetavas energias	• Kontrollime hoolsamalt äriklientide ja partnerite tegevuse vastavust ESG nõuetele
8. eesmärk: Edendada püsivat, kaasavat ja kestlikku majandus kasvu, täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärse töö tagamist	8.3. Propageerida arengule suunatud tegevuspoliitikaid, et toetada viljakaid tegevusi, inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust ja innovatsiooni ning ergutada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja kasvu, tehes muu hulgas kättesaa davamaks finantsteenused	• Edendame kestlikku kasvu, loome töökohti, toetame ettevõtlikkust ja innovatsiooni
kõigile	8.10. Tugevdada riikide finantseerimisasutuste suutlikkust soodus tada panga-, kindlustus- ja finantsteenuste kasutamist ning tagada nende teenuste kättesaadavus kõigile
12. eesmärk: Tagada kest	12.2. Saavutada 2030. aastaks loodusvarade kestlik majandamine ja tõhus kasutamine	• Võtame äriotsustes arvesse keskkonnategureid
likud tarbimis- ja tootmisviisids	12.6. Stimuleerida ettevõtteid, eelkõige suurettevõtteid ja rahvusva helisi kontserne, tegutsema kestlikult ning lisama sellealast teavet oma aruannetesse	• Edendame vastutustund likku laenamist ja tarbimist
13. eesmärk: Tegutseda kiirelt ja otsustavalt kliimamuutuste ja nende	13.2. Lülitada kliimamuutustega võitlemise meetmed riiklikesse tegevuspoliitikatesse, tegevuskavadesse ja planeerimisse	• Toetame finantssektori kestlikku arengut, kutsudes
mõjuga võitlemiseks	13.3 Täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega koha nemise, nende mõju vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas	üles võtma kasutusele keskkonnasäästlikke ärita vasid nii finantssektoris kui ka riigi tasandil

3.2 Koostöö sidusrühmadega

LHV-s kaasame oma sidusrühmi ja väliseksperte, kes aitavad tagada meie jätkusuutlikkusalase tegevuse maksimaalse mõju. Meie sidusrühmad on need rühmad ja üksikisikud, keda LHV oma tegevusega mõjutab ja kes võivad omakorda pikemas või lühemas perspektiivis mõjutada LHV tegevust.

Peame pidevat dialoogi nende sidusrühmadega, kellega meil on kõige vahetumad suhted ja kellega koostööd tehes saaks LHV oma ühiskondlikku mõju suurendada.

Ent suhtleme regulaarselt ka nende sidusrühmadega, kes kujundavad finantsturu suundumusi ja kehtestavad nõudeid.

Järgnevas tabelis on näidatud meie peamised sidusrühmad, nende kaasamine ja nende peamised ootused LHV-le.

Sidusrühm	Kuidas me kaasame	Peamised ootused ja tõstatatud teemad
Kliendid	Aktiivne kommunikatsioon ja arutelud, ESG küsimustik laenu taotlemisel, rohelised tooted ja teenused	Kaasamine, teadmiste suurenda mine, ESG põhimõtete rakendamine äritegevuses ja otsuste tegemisel
Töötajad	Iga-aastane uuring, individuaalse arengu ja tulemuste ülevaated, semi narid jätkusuutlikkuse teemal	Tagasiside, kaasamine, orga nisatsioonisisese suutlikkuse suurendamine
Aktsionärid	Aktsionäride üldkoosolek, aktiivne kommunikatsioon, ESG aruandlus	Kasumlikkus, kaasamine, tagasiside
Poliitikakujundajad, reguleerijad	Liikmesus riigi jätkusuutlikkusalastes töörühmades, vahetu kommunikat sioon riigiametnikega	Sisend poliitikakujundamisse ja teave EL-i kestlikkus- ja aruandlus alaste õigusaktide kohta
Ärivõrgustikud, finantssektor	Aktiivne osalemine Eesti Pangaliidus, algatuses FinanceEstonia ja koostöö platvormil Rohetiiger	Juhtroll ESG edendamisel
Tarnijad, koostööpartnerid	Vahetu kommunikatsioon	Jätkusuutlikkuse kaasamine väärtusahelasse
Jätkusuutlikkuse organisatsioonid	Aktiivne liikmesus jätkusuutlikkust käsitlevates algatustes ja organisat sioonides, ESG toimkonna juhtimine Eesti Pangaliidus, UNEP FI PRB liikmesus	Kestliku arengu rahastamine, rohe pöörde võimaldamine
Laiem avalikkus ja ühiskond	Aktiivne kommunikatsioon, avalikud üritused ja konverentsid, ülikoolid, ajakirjandus ja muu meedia	Läbipaistvus, õiglased ja eetilised äritavad

Juhtroll jätkusuutliku äritegevuse arendamisel Eestis

• LHV on ühinenud ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatuse vastutustundliku panganduse põhimõtetega ja kuulub mitmesse finantsalgatuse töörühma.
• Osaleme aktiivselt Eesti Pangaliidu jätkusuutliku panganduse toimkonna töös.
• Oleme üks Rohetiigri asutajaliikmeid: see on Eesti algatus, mille eesmärk on tõsta kohalike organisatsioonide keskkonnateadlikkust, teha koostööd riigiga ja nõustada ettevõtteid, et nad teeksid oma organisatsioonis parimaid keskkonna huvides olevaid muudatusi ja nõuaksid seda ka oma tarnijatelt.
• Teeme jätkusuutlikkuse algatustes koostööd teiste organisatsioonidega ja jagame oma ESG teekonnal saadud kogemusi regulaarselt teiste ettevõtetega.
• Teeme koostööd ülikoolidega, et levitada teadmisi finantssektori jätkusuutlikkusest.
• Oma ESG projektide paremaks rakendamiseks teeme pidevalt koostööd välisekspertidega.
• Suhtleme regulaarselt mittetulundusühingute ja avaliku sektoriga.
• Korraldame teiste ettevõtete ja organisatsioonidega seminare, kus räägime oma edusammudest, ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkuse tähtsusest ja rohelise rahanduse tulevikust.

4. ESG juhtimine

Meie ESG strateegia aluseks olevad põhimõtted on määratletud meie ESG poliitikas, kus on kindlaks määratud meie jätkusuutlikkusalase töö eesmärgid, püüdlused ja meetodid Grupi kõigi tütarettevõtete jaoks. ESG poliitikaga on paika pandud ka Grupi ESG kõrgema juhtimistasandi struktuur ja ülesanded. Grupi tegevjuht juhtorgani liikmena kannab lõppvastutust ESG järelevalve eest, kõik tütarettevõtete juhid vastutavad igapäevaste ESG küsimuste ja sellealase tegevuse järelevalve eest oma ettevõttes ning kommunikatsioonijuht vastutab keskkonna- ja sotsiaalsete küsimustega seotud väliskommunikatsiooni eest ja on kontaktisikuks kõigile avalikkuselt tulevatele jätkusuutlikkusega seotud päringutele.

Viimastel aastatel oleme tõsiselt tegelenud organisatsioonisisese ESG-alase pädevuse suurendamisega, mille tulemusena on meie finantsjuhtimise, jaepanganduse, vastavuskontrolli, krediidi-, personali- ja riskijuhtimise ning varahalduse osakondades nüüd ESG valdkonnale keskendunud spetsialistid. ESG grupiülese juhtimise peamine eesmärk on jätkusuutlikkuse põhimõtete sujuv integreerimine kõigisse asjakohastesse ärivaldkondadesse, protsessidesse, strateegia väljatöötamisse ja riskijuhtimisse. Alates 2024. aasta algusest arutatakse kõiki grupiüleseid ESG küsimusi Grupi juhatuse koosolekutel, et tagada mitmesuguste ESG-alaste projektide ja protsesside grupiülene arendamine ja juurutamine.

5. Mõjuvaldkondade juhtimine

5.1 Keskkond

Mõistame, et finantsasutusena saame teha palju selleks, et kutsuda esile positiivseid muutusi. Keskkonnamõju vähendamiseks otsime jätkusuutlikumaid võimalusi kasvu saavutamiseks ja väärtuse loomiseks. LHV soovib tegutseda jätkusuutlikult ja Eesti ettevõttena tahame aidata Eesti majandusel kohaneda, et saavutada keskkonna- ja kliimaeesmärgid.

Järgime hoolikalt rohelise kontori põhimõtteid ja oma tegevuse iga-aastast ökoloogilist jalajälge. Lisaks sellele mõõdame nüüd ka oma investeeringute ja laenutegevusega seotud heitkoguseid (nn rahastatud heitkogused) ja võtame meetmeid nende vähendamiseks.

5.1.1 Rohelise kontori tegevused

Ehkki meie suurim keskkonnamõju tuleneb finantseerimisja investeerimistegevusest, on sama oluline ka see, kuidas me oma igapäevast tööd teeme. Üks võimalus süsinikujalajälje vähendamiseks on vähendada meie kontoritegevuse negatiivset mõju. Alates 2019. aastast tegutseb meil rohelise kontori meeskond, kes algatab kestlikkusprojekte, mille eesmärk on suurendada töötajate teadlikkust sellest, kuidas nad saavad oma igapäevase tegevuse keskkonnamõju vähendada.

Rohelise kontori põhimõtteid rakendatakse nüüd kõigis meie kontorites. Varasematel aastatel oleme jõudnud tähtsate verstapostideni ja meie saavutusi on tunnustatud. Pikendasime Tallinna City Plaza kontori rohelise kontori sertifikaati ja saime sama sertifikaadi Tartu ja Pärnu kontoritele. Lisaks pikendati City Plaza kontori BREEAM-i keskkonnasertifikaati kuni 2024. aasta lõpuni.

Jäätmete tekkele ja kogumisele pööratakse LHV kontorites suurt tähelepanu. Oleme töötanud välja tahkete jäätmete sortimise korra. Biojäätmed suuname koostöös Nutriloopiga ise ringlusesse: kasutame neid kontorihoone rõdudel taimede kasvatamiseks ning annetame kohalikele aednikele ja talunikele. Töötajaid innustatakse jäätmeid taaskasutama nii tööl kui ka kodus. Näiteks saavad töötajad tuua seisma jäänud rõivaid või ohtlikke jäätmeid kontorisse paigaldatud kogumiskastidesse.

Sel aastal osalesime ka erinevates heategevusprojektides, nt valmistasime varjevõrke Ukraina rindele, annetasime jõulukingitusi majandusraskustes peredele ja osalesime heategevusprojektis "500 kleiti", mille tulu annetati Eesti Vähiliidule.

5.1.2 Meie CO2 jalajälg

Heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamiseks ja sihttasemete seadmiseks on esmalt vaja kindlaks teha meie tegevusega seotud heitkogused ja neid mõõta, järgides selle protsessi käigus standardmetoodikat. Oma jalajälje arvutamisel lähtume kasvuhoonegaaside protokolli ettevõtete arvestus- ja aruandlusstandardist, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud ja enim kasutatud kasvuhoonegaaside arvestusstandard. Tulemused väljendatakse CO2 ekvivalendina, mis on universaalne kasvuhoonegaaside mõõtühik ja näitab nende erinevat potentsiaali globaalse soojenemise tekitamisel.

Kasvuhoonegaaside protokolli alusel on heitkogused liigitatud kolme valdkonda. 1. valdkonna heide on otsene heide, mis tekib organisatsiooni poolt kontrollitavatest või tema omanduses olevatest allikatest. 2. valdkonna heide on kaudne heide, mis on seotud elektri, kütte ja jahutuse ostuga. 3. valdkonna heide hõlmab kõiki muid kaudseid heitkoguseid, sh nii meie oma tegevusest tulenev heide kui ka heide, mida me oma finantseerimis- ja laenutegevuse kaudu rahastame.

Iga aasta lõpus mõõdame oma kontoritegevuse CO2 jalajälge, kogudes andmeid töölähetuste, kontorihoonete kasutamise, tellitud paberi, puuviljade jne kohta. Neid andmeid võrdleme varasemate aastatega ja lisame rohelise kontori tegevuskavasse uusi tegevusi, et oma jalajälge veelgi

vähendada. Meie kontorid tekitavad heidet peamiselt kütte ja elektrienergia kasutamise ning töötajate kodu ja töö vahel liikumise ja töölähetuste tõttu.

Töötajate tööle- ja kojusõitude mõju hindamiseks korraldati töötajate veebiküsitlus, kus küsiti töökoha ja kodu vahemaa (otsetee ilma vahepeatusteta) ja tavaliselt kasutatava transpordivahendi kohta. Kokku vastas 50% töötajatest ja tulemused ekstrapoleeriti ettevõtte töötajate arvule.

Analüüs hõlmas LHV Groupi Tallinna, Pärnu ja Tartu kontorite tegevust. Nagu ka möödunud aastate hinnangutes, ei võetud 2023. aasta analüüsis arvesse LHV Ühendkuningriigi kontoreid (andmete piiratud kättesaadavuse tõttu).

Kuna Ühendkuningriigi kontorid on väikesed, ei ole neil eeldatavasti olulist mõju LHV Groupi kui terviku CO2 jalajäljele. Et leida CO2 jalajälg töötaja kohta, jagati koondtulemus LHV Groupi töötajate arvuga aruandeaasta lõpus.

1. aastal oli LHV kontoritegevuse süsinikujalajälg 1 968 tonni CO2 ekvivalenti ehk arvutuste tegemise seisuga 2,5 tonni töötaja kohta. 2023. aasta tulemus oli 2 217 tonni ehk 2,4 tonni töötaja kohta. Meie tegevustasandi CO2 jalajälg suurenes peamiselt töötajate arvu ja kontoripinna suurenemise tõttu.

	Kasvuhoonegaaside heitkogused oma tegevusest (GRI 305:2016)		2023			2022
	1. valdkond tCO2ekv	0 737 tCO2ekv			0
	2. valdkond			567 tCO2ekv
	3. valdkond (v.a kategooria 15)		1 480 tCO2ekv		1 400 tCO2ekv
	Heitkogused oma tegevusest kokku		2 217 tCO2ekv		1 968 tCO2ekv
	Kasvuhoonegaaside heitkogus täistööajale taandatud töötaja kohta		2,37 tCO2ekv			2,48 tCO2ekv
			2023		2022
	Liik	Tarbimine
1. valdkond – otsene heide			0	0	0	0
1. valdkond kokku			0	0	0	0
2. valdkond – kaudne heide, mis on seotud ostetud elektri- ja soojusenergiaga	Elektrienergia (taastuvatest allikatest): Tallinna kontor	1,152,400 kWh	0	0	0	0
	Elektrienergia (taastumatutest allikatest): Tallinna kontor (Rävala)	31,711 kWh	23	1	0	0
	Elektrienergia (taastumatutest allikatest): Tartu kontor	233,943 kWh	167	8	0	0
	Elektrienergia (taastumatutest allikatest): Pärnu kontor	43,572 kWh	31	1	16	1
	Soojusenergia: Tallinna kontor	2,015 MWh	501	23	544	28
	Soojusenergia: Tallinna kontor (Rävala)	62 MWh	8	8	0	0
	Soojusenergia: Tartu kontor	183 MWh	5	0	5	0
	Soojusenergia: Pärnu kontor	67 MWh	1	0	1	0
2. valdkond kokku			737	41	567	29
3. valdkond – kõik muud kaudsed heited väärtusahelas	Sisseostetud materjalid (kauplemisvarad)		51	2	45	2
	Sisseostetud teenused (serverid ja vesi)		1	0	0	0
	Kontorimööbel		17	1	tCO2ekv Osakaal, % tCO2ekv Osakaal, % 35 13 274 1 28 8 158 0 5 0 4 0 1 0 0 1 18 17 425 17 425 2 31	2
	Kontoritehnika		284			14
	Jäätmeteke		30			1
	Tööreisid: lennuk		177			8
	Tööreisid: rong		8			0
	Tööreisid: buss		5			0
	Tööreisid: takso		1			0
	Tööreisid: rendiauto		1			0
	Tööreisid: isiklik auto		32			1
	Sõidud töökoha ja kodu vahel: 2023		384			22
	(934 töötajat)		384			22
	Kodukontor (934 töötajat)		39			2

	Kaudsed energia- ja kütusemõjud
	Elektrienergia võrgukaod	96	4	26	1
	Soojusenergia võrgukaod	80	4	64	3
	Soojusenergia tootmise kaudsed mõjud	275	12	282	14
	Soojusenergia tootmise võrgukaod	0	0	1	0
3. valdkond kokku		1 480	67	1 400	71
Heitkogused oma
tegevusest kokku		2 217	100	1 968	100

Hakkasime 2022. aastal koostama hinnanguid 3. valdkonna 15. kategooria investeeringutest (nagu need on määratletud kasvuhoonegaaside protokolli ettevõtete väärtusahela standardis) tingitud heitkoguste kohta, kasutades selleks PCAF-i metoodikat. Rahastatud heitkoguste hindamine on oluline, kuna suur osa meie heitkogustest on seotud meie finantseerimistegevusega.

1. aasta täiendusena hindasime riigivõlakirjade, noteeritud väärtpaberite ja ettevõtete võlakirjadega seotud heitkoguseid, mis moodustavad 0,01% meie rahastatud heitkogustest kokku. Laiendasime ärilaenude valdkonda, hakates mõõtma ka garantiidega seotud heitkoguseid. Viisime PCAF-i andmebaasi õigused LHV Pangalt üle LHV Groupile, mis võimaldab hinnata ka meie teiste tütarettevõtete heitkoguseid. Varem hinnati ainult LHV Panga heitkoguseid. 2023. aastal hakkasime hindama ka LHV Banki heitkoguseid, mis sisalduvad allpool esitatud tulemustes.

Alates 2022. aastast on meie rahastatud heitkogused suurenenud 165 562 CO2 ekvivalenttonni võrra, ulatudes kokku 728 058 CO2 ekvivalenttonnini. 2023. aasta lõpu seisuga oleme hinnanud kuue varaklassiga seotud heitkoguseid (ärilaenud, sõidukilaenud, ärikinnisvaralaenud ja hüpoteeklaenud, riigivõlakirjad, noteeritud väärtpaberid ja ettevõtete võlakirjad), mille CO2-mahukus oli 550,4 CO2 ekvivalenttonni miljoni euro kohta. Oleme hinnanud oma krediidiportfellist 99% (ärilaenud, sõidukilaenud, ärikinnisvaralaenud ja hüpoteeklaenud) ja riigi riigivõlakirjadest, noteeritud väärtpaberitest ja ettevõtete võlakirjadest 100%. Ärilaenude kohta esitame heite absoluutandmed sektori tasandil. CO2 ekvivalenttonnides väljendatuna on suurimad heitkogused elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise sektoril (30,0% kõigi ärilaenudega seotud CO2 ekvivalenttonnides väljendatud heitkogustest). Täpsem teave on esitatud alljärgnevates tabelites.

Heitkoguste hinnangud võivad teataval määral varieeruda, kuna sõltuvad mudelites kasutatud sisendandmete kvaliteedist. 2023. aastal tegime pidevat tööd andmete kvaliteedi parandamiseks, kuigi märkimisväärseks parandamiseks on vaja saada täpsemat teavet otse meie klientidelt. Kõigi varaklasside andmekvaliteedi hinded on esitatud alljärgnevas tabelis. PCAF-i andmekvaliteedi hinded on esitatud skaalal 1–5; 1 on kõrgeim võimalik hinne. Ehkki PCAF-i metoodikal on puudusi, on see praegu parim kättesaadav valik, mis on aidanud meil saada oma kliimamõjust parema ülevaate, mille põhjal saame edaspidi seada heitkoguste vähendamise eesmärke.

Rahastatud heitkogused	2023	2022
3. valdkond kokku	728,058 tCO2 ekv	562,506 tCO2 ekv
(15. kategooria – investeeringud

Rahastatud heitkogused – 3. valdkond (15. kategooria – investeeringud)

					2023
			Absoluutsed heitkogused		PCAF-i andmekvali teedi hinded
Liik	Laenujääk mln eurodes	1.–2. valdkond tCO2 ekv	3. valdkond tCO2 ekv	tCO2 ekv/ mln eurot
Noteeritud väätpaberid & ettevõtete võlakirjad	0	-	-	-	-
Ärilaenud**	1 729	623 067	225 750	360,3	4,1
Hüpoteeklaenud	1 174	42 695	-	36,4	3,5
Ärikinnisvaralaenud	584	55 810	-	95,6	3,5
Sõidukilaenud***	169	5 483	-	49,7	2,9
Riigivõlakirjad	339	1 003	0 661	3,0	1
Kokku	3 995	728 058	226 411	545,0	3,0

* 1.–2. valdkond

** 3. valdkonna heitkogused energeetikas (nafta & gaas) ning kaevandus-, transpordi-, ehitus-, hoonete,, materjalide ja tööstustegevuse valdkonnas

*** Sõiduautode, busside ja veoautode heide; muud sõidukid, mis ei ole PCAF-i rahastatud heitkoguste standardiga hõlmatud

Rahastatud heitkogused

Ärilaenud				2023
EMTAK	Laenujääk mln eurodes	Kokku tCO2 ekv	% kogu heitest (tCO2 ekv	CO2-mahukus tCO2 ekv/eurot
A. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük	99,7	24 938	4,0	250,2
B. Mäetööstus	0,5	12	0,0	26,4
C. Töötlev tööstus	180,7	123 450	19,8	683,38
D. Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	177,9	186 951	30,0	1 050,8
E. Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	23,1	18 855	3,0	816,1
F. Ehitus	104,0	85 568	13,7	822,5
G. Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont	159,9	96 146	15,4	601,5
H. Veondus ja laondus	58,8	9 642	1,5	164,1
I. Majutus ja toitlustus	12,7	3 924	0,6	309,9
J. Info ja side	13,9	2 176	0,3	156,6
K: Finants- ja kindlustustegevus	234,8	15 565	2,5	66,3
L. Kinnisvaraalane tegevus	354,3	13 837	2,2	39,1
M. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	76,7	8 185	1,3	106,7
N. Haldus- ja abitegevused	80,3	12 011	1,9	149,7
O. Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus	64,6	10 687	1,7	165,3
P. Haridus	5,4	936	0,2	174,7
Q. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	16,4	4 334	0,7	263,7
R. Kunst, meelelahutus ja vaba aeg	54,0	4 332	0,7	80,2
S. Muud teenindavad tegevused	12,0	1 519	0,2	126,2
Kokku	1 729	623 067	100

Süsinikujalajälje kompenseerimine kohaliku innovaatilise lahendusega

Oleme astunud küll märkimisväärseid samme oma kontorite süsinikujalajälje vähendamiseks, ent see on siiski võimalik ainult teatava piirini. Seepärast teeme koostööd ettevõttega eAgronom, kes pakub meile kohalikku lahendust, mis aitab meil saavutada oma esimest heite vähendamise eesmärki. Kasutame eAgronomi arendatud uut lahendust, mis võimaldab osta süsinikukrediiti Eesti põllumajandusettevõtjatelt, kes seovad süsinikdioksiidi õhust mulda ja parandavad nii oma põldude mulla kvaliteeti.

Koostöö eAgronomiga aitab meil paremini mõista, kuidas CO2 kompenseerimine toimub. Nii saame parandada kohaliku mulla kvaliteeti, rikastades mulda toitainetega ja suurendades mulla veemahutavust, aidates samal ajal põllumajandusettevõtjatel rakendada igapäevases põlluharimises seda uuenduslikku

LHV mõju Eesti finantssektoris kasvab. Ühiskonna jaoks elutähtsa sektori osana mõjutame ümbritsevat nii otseselt kui ka kaudselt ning anname oma olulisima panuse investeeringute ja rahastamise kaudu.

Seetõttu oleme otsustanud suunata põhitegevuse rahavood kooskõlastatumalt tegevustesse, mis toetavad üleminekut kliimaneutraalsele ja jätkusuutlikule majandusele. Oleme välja töötanud ainulaadsed rohelised tooted, mis motiveerivad kliente tegema võimalikult keskkonnasäästlikke tarbimis- ja investeerimisotsuseid. Sel viisil toetame majanduskasvu, aidates samal ajal vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, reostust ja jäätmeteket.

Roheline kodulaen

Üks olulisemaid tarbimisotsuseid, mis inimene eales vastu võtab – nii finantskulu kui ka keskkonnamõju mõttes – on seotud oma kodu ostmisega. Kolmandik keskmise Eesti elaniku aastasest süsinikdioksiidi jalajäljest on seotud tema koduga – enamasti tuleneb see kütteks kasutatavast energiast ja majapidamises kasutatava elektrienergiaga seotud heitkogustest. Kuna soovime edendada kõige energiatõhusamate kodude ehitamist ja ostmist, pakume oma klientidele võimalust kasutada Eesti esimest rohelist kodulaenu.

Roheline autoliising

Meie eesmärk on propageerida energiatõhusate sõidukite ostmist. Kõige energiasäästlikum sõiduk on täiselektriline auto. Ent selleks, et saaksite olla kindel auto jätkusuutlikkuses, peab energia tulema üksnes taastuvatest allikatest.

Alates 2026. aastast loetakse keskkonnasõbralikeks sõidukiteks ainult selliseid sõidukeid, mille süsinikdioksiidi heide kilomeetri kohta on null. Sellele standardile vastavad ainult elektrija vesinikusõidukid. Seetõttu pakume autoliisingut uute tavakasutuseks ostetavate täiselektriliste sõidukite ostuks. Kooskõlas pikemaajalise strateegiaga ja sooviga anda panus Eesti kliimaeesmärkide saavutamisse, on LHV Pank otsustanud, et alates 2030. aastast ei rahasta LHV enam uute diiselkütusega sõiduautode ostu.

Roheline järelmaks

Taastuvad energiaallikad on vaieldamatult investeering tulevikku. Päikesepaneelide kasutamine elektri tootmiseks ning kodude kütmine ja majapidamisvee soojendamine maasoojusenergia abil on arukas valik. Soovime, et meie kliendid kasutaksid fossiilkütustel töötavate sõidukite asemel sagedamini ühe- või kaherattalisi elektrisõidukeid. Soovime lihtsustada energiasäästlike valikute tegemist.

Roheline investeerimislaen ettevõtetele

Eesti majandus on väga süsinikdioksiidimahukas. Seetõttu on investeerimine energiatarbimise vähendamisse, taastuvenergia tootmisse või igapäevasesse ressursitõhususse väga tulus ja annab igale ettevõttele suurema konkurentsieelise.

Roheline elamuarenduslaen

Et inimestel oleksid energiatõhusad korterid, peab keegi need ehitama. Seetõttu pakume arendajatele A-energiaklassi elamute ehitamiseks investeerimislaene tavapärasest madalama intressimääraga.

Pensionifond Roheline (kogumispensioni II sammas)

1. aasta märtsis käivitasime Eesti esimese keskkonnasäästliku pensionifondi. Töötasime selle kallal täpselt aasta. LHV pensionifond Roheline on mõeldud kõigile, kes hoolivad kasvõi pisutki rohelistest tõekspidamistest ja usuvad, et kapitaliinvesteeringud peaksid olema pikemas plaanis kasumlikud ning samuti keskkonnasäästlikud ja jätkusuutlikud. Fond investeerib alati 75–100% omakapitali. Vähemalt pool portfellist investeeritakse investeerimisfondidesse, mis järgivad jätkusuutlikkuse põhimõtteid või millel on keskkonnateemalisi projekte.

Pensionifond Roheline Pluss (kogumispensioni III sammas)

1. aasta detsembris asutas LHV pensionifondi Roheline Pluss, mis on Eesti esimese keskkonnasäästlikke investeeringuid tegeva teise samba pensionifondi sõsarfond. Esimese keskkonnasäästliku kolmanda samba pensionifondi investeerimisportfell koosneb sotsiaalselt vastutustundlikest, jätkusuutlikest ja keskkonnasõbralikest varadest. Fondiga võetav aktsiarisk jääb alati vahemikku 75–100%. Kogumispensioni teise ja kolmanda samba rohelised fondid on kõigi nende jaoks, kes hoolivad rohelisest mõtteviisist ja usuvad, et investeeringud peavad olema pikemas plaanis tootlikud ning keskkonnasõbralikud ja jätkusuutlikud.

5.3 Sotsiaalvaldkond

Pankadel ja finantsasutustel on majanduskasvu edendamises oluline roll, kuid nad suudavad mõjutada ka inimeste elu ja ühiskonna üldist heaolu. Teeme oma tööd alati ausalt, läbipaistvalt ja eetiliselt ning paneme ülimat rõhku õiglase tehingu põhimõtete järgimisele ning partnerite, klientide ja töötajate austamisele.

Tunnistades oma rolli ja ühiskondlikku mõju kohalikul tasandil,

• eraldame raha muusika ja kunsti, hariduse, spordi ja kogukonnaürituste toetamiseks;
• toetame väliseid ettevõtmisi ja partnereid kohalike kogukondade kultuurilise ja majandusliku arengu edendamisel;
• seisame inimeste ja ettevõtete võrdsete võimaluste eest;
• tõstame klientide usaldust LHV kui mittediskrimineeriva finantsteenuste pakkuja vastu;
• edendame finantskirjaoskust ja majandusteadmiste jagamist;
• suurendame pidevalt oma pädevust keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisvaldkonnas, et ühiskonna sidusust

veelgi enam edendada. Meie inimeste edu ja heaolu on meie äritegevuse tuumaks.

Mõistame, et häid majandustulemusi ja kasvu ei saavutata ilma inimesteta, kes loovad väärtust, kelle eest hoolitsetakse hästi, kes täidavad oma isiklikke ja kollektiivseid ülesandeid südamega ning tunnevad end kõrgelt hinnatuna.

5.3.1 Sotsiaalne vastutus

Oleme teadlikud oma kasvavast rollist Eesti majanduses ja ühiskonnas laiemalt. Oma missioonist lähtuvalt toetame tegevusi, mis võimaldavad Eesti inimestel ja ettevõtetel julgemalt tulevikule mõelda ja oma plaane teoks teha. Peame oluliseks majandusliku kindlustunde suurendamist ja majanduskeskkonna sidusamaks muutmist. Ühiskonnas laiemalt toetame eelkõige neid ettevõtmisi, mis muudavad Eesti suuremaks ja toetavad meie kogukondade võimekust. Lisaks investorite harimisele ja ettevõtjate tunnustamisele on meil mitmeid pikaajalisemaid ja uuemaid koostööprojekte, mis aitavad nimetatud eesmärke saavutada.

5.3.2 Finantskirjaoskus

Asutamisest alates on LHV olnud Eesti investorite kogukonna osa. Investeerimisteenuste turuliidrina ja börsil noteeritud ettevõttena, mis väärtustab suhteid investoritega,

aitame aktiivselt kaasa investorite harimisele. Suhetes oma enam kui 10 000 aktsionäriga oleme avatud, läbipaistvad ja kaasavad.

• Korraldasime 33 tasuta seminari investeerimiskoolis, kus 2023. aastal oli 16 000 osalejat.
• Korraldasime iga-aastase aktsiamängu Börsihai, kus seekord osales 5 460 investeerimishuvilist. Mängu osana korraldasime investeerimist ja Börsihai mängu tutvustava virtuaaltunni, mis jõudis enam kui 40-sse Eesti kooli.
• Aasta alguses osalesime teleprojektis Rahareede, kus rääkisime kaheksas saates isiklike rahaasjade ja investeerimisega seotud olulistest küsimustest.
• Toetasime Äripäeva korraldatud Investor Toomase konverentsi, Investeerimisklubi korraldatud InvesteerimisFestivali ja Naiste Investeerimisklubi.
• Koostöös Äripäeva Kirjastusega toetasime investeerimisteemaliste raamatute avaldamist eesti keeles.

5.3.3 Sponsorlus

Teeme kõik endast oleneva, et toetada tegevusi ja algatusi, mis edendavad Eesti ühiskonna arengut. Eelistame sponsorprojektide puhul pikaajalist sisulist koostööd. Soovime aidata viia ellu uuenduslikke ideid, mis aitavad muuta Eesti elu paremaks. Meie muid sponsorprojekte on kirjeldatud allpool.

Eesti kultuur ja ühiskond

• Eesti muusika päevad juba kaheksa aastat oleme toetanud Eesti uue heliloomingu preemia Au-Tasu väljaandmist, mille 2023. aastal pälvis Ülo Krigul.
• Muusikafestival #TRESKIFEST; Smilersi kontsert ja Red Bull Soundclash – toetasime ka sel aastal Eesti muusikaelu.
• 25 000 euro suurune auhinnaraha LHV kohalikele kogukondadele mõeldud toetusprogrammist "Kes teeb ära?" läks sel aastal Kose-Uuemõisa kogukonnale pika ajalooga pargiterrassi taastamiseks.
• LHV Panga mikroannetuste funktsiooni kaudu vahendasime enam kui 105 000 euro väärtuses annetusi 13 heategevusorganisatsioonile.
• Programm "Lae ennast" olime üks füüsikaõpet toetava programmi algatajatest.
• Rakett69 toetasime telesaadet, mis populariseerib õpilaste seas teadusaineid. 2023. aastal tunnustasime ka saate võitnud õpilase õpetajat.
• Kood/Jõhvi olime uue Ida-Virumaal asuva IT kolledži üks toetuspartnereid.
• LHV töötajad abistasid vabatahtlikena Toidupangas ja korraldasid mitu heategevuslikku õpituba, kus punuti koos kiivrikatteid ja varjevõrke Ukraina sõduritele.
• OLE ROHKEM võrgustik, mis ühendab ja koolitab Tartu tudengiorganisatsioone. Olime võrgustiku peamine toetuspartner.
• Negavatt olime roheliste äriideede konkursi peasponsor.

Sport ja tervislik eluviis

• Eesti Jalgpalli Liit LHV Pank on olnud Eesti Jalgpalli Liidu ja Eesti rahvuskoondise peatoetaja 2010. aastast alates. Lisaks oleme loonud LHV jalgpallikaardi tugisüsteemi, mille kaudu 2023. aastal toetasime Eesti jalgpalliklubisid 152 000 euroga.
• Maijooks 2023 LHV oli ka sel aastal Eesti suurima naiste tervisespordiürituse nimisponsor.
• Eesti Optimist Klassi Liit toetame Eesti purjespordi arengut.
• Simple Session kolmandat aastat oli LHV aasta ekstreemspordi tippsündmuse üks peatoetaja.
• Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon toetasime hooaja jooksul Eesti laskesuusatajaid.
• Eesti Suusaliit LHV Kindlustus toetas 2023. aasta hooajal Eesti suusasportlasi ja nende tugijõude.
• Eesti Korvpalliliit LHV-st sai Eesti naiste korvpalli peasponsor.
• Discgolfi Euroopa meistrivõistlused 2023 Tallinnas LHV toetas ühe kõige kiiremini areneva spordiala meistrivõistlusi, mis peeti esmakordselt Eestis.

Eesti majandus ja ettevõtlus

• EY Eesti aasta ettevõtja konkurss oleme alates 2012. aastast konkursi üks peatoetaja.
• Noore ettevõtja preemia koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga välja antud preemia laureaat on Kristjan Lind.
• Äriplaani konverents, InvesteerimisFestival, Investor Toomase konverents – koostöös Äripäevaga toetasime Eesti suurimate äri- ja investeerimiskonverentside korraldamist.
• TalTechi ärifoorum toetasime üliõpilastele korraldatavat kahepäevast ärifestivali.
• Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents
• Latitude59 toetasime taas suurt iduettevõtluse konverentsi.

Toetame oma teadmiste, LHV-teemaliste kingituste, nõuannete ja oma inimeste esinemisega ka väiksemaid kohalikke algatusi. Teeme koostööd ülikoolidega. Oleme Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Tööandjate Keskliidu liige. Peame oluliseks aidata Eesti tootjaid ja ettevõtteid, eelistades nende tooteid ja teenuseid.

5.3.4 Sotsiaalne mõju kanalite ja kliendikogemuse kaudu

Oleme klientide rahulolu ja elektrooniliste kanalite kvaliteeti alati väga tähtsaks pidanud. Kui viimastel aastatel oleme keskendunud pigem pangateenuste veebis kättesaadavaks tegemisele eelkõige eraklientide jaoks ja lihtsatele äristruktuuridele, siis praegu paneme rõhku kliendisegmentide ja tooteportfelli laiendamisele ning samuti paremale kommunikatsioonile ja klientidele mugavamate veebiteenuste pakkumisele. LHV jaoks on endiselt väga oluline internetipanga ja mobiiliäpi arendamine viisil, mis toetab laienevat tootepakkumist, ristmüügi eesmärke ja klientide aktiivsust ning teeb meie elektroonilised kanalid kättesaadavaks laiemale kasutajaskonnale, mis hõlmab ka kindlustuskliente, pensionifonde ja tarbijakrediiditoodete kasutajaid.

1. aastal saime igas kuus juurde keskmiselt 4 400 uut klienti. Ligi 83% meie uutest klientidest avavad pangakontod meie elektrooniliste kanalite kaudu, kas otse veebis või kombineerides e-kanaleid füüsilise kohtumisega panga esindajaga. Nende klientide arv, kes kasutavad meie teenuseid veebi teel, on aastatega stabiilselt kasvanud.

Erakliendi tuvastamine kliendisuhte loomisel

Alates 2021. aastast, kui juriidilistest isikutest klientidel avanes esmakordselt võimalus avada konto digitaalselt, on juriidiliste isikute e-kanalite kaudu avatud pangakontode arv pidevalt tõusnud, 20%-lt keskmiselt 75%-le 2023. aasta IV kvartalis.

Juriidilise isiku tuvastamine kliendisuhte loomisel

Jätkame tööd juriidilistele isikutele pakutavate võimaluste laiendamisega – praegu pakume konto digitaalse avamise võimalust ainult lihtsa struktuuriga ettevõtetele – ja täiendame digitaalset kliendisuhte loomist paljude vastavuskontrolli- ja riskimeetmetega.

Alates 2022. aastast on mobiilipanga kasutusaktiivsus kuus ületanud internetipanga oma. Meie mobiilipanga äpp on võitnud kiiresti populaarsust nii era- kui ka juriidiliste isikute silmis. Mobiilipanka kasutatakse kuus internetipangaga võrreldes umbes 6 korda rohkem. Kui viimastel aastatel on unikaalsete kasutajate kuustatistika olnud mõlema kanali puhul samas suurusjärgus, siis 2023. aastal on mobiiliäpi kasutamisel näha korralikku kasvu – seal ulatub kasutajate arv kuus ligikaudu 155 000 kasutajani.

Oma elektrooniliste kanalite kasutusmugavuse ja väljanägemise parandamine on olnud meie jaoks esmatähtis, et saaksime pakkuda võimalikult sujuvat kasutuskogemust.

1. aasta detsembriks sisenes e-kanalite kaudu mobiilipanka 80% ja internetipanka lausa 95% uutest klientidest. See näitab, et kliendid kasutavad meie elektroonilisi kanaleid veelgi rohkem kui aasta varem.

LHV internetipanga ja mobiilipanga kasutamise aktiivsus

Alaealisele lapsele elektrooniliste kanalite kaudu pangakonto avamine on meie klientide seas jätkuvalt populaarne. Praegu nõutakse lisaks kliendi andmetele ja kontot avava vanema nõusolekule lapse ID-kaarti, passi või Eesti elamisluba.

Ühe 2023. aasta arendusena oleme alaealisele konto loomise töövoo ümber kujundanud ja seda lihtsustanud, et võimaldada avada alaealisele konto ilma vanemaga kliendilepingut sõlmimata. Selle tulemusena oleme saavutanud stabiilse alaealiste klientide lisandumise – kuus avatakse keskmiselt 600 kontot.

LHV kindlustusteenuste ja -toodete valik on laienenud: lisaks kodu-, sõiduki-, reisi-, masinate ja seadmete ning garantii ja pikendatud garantii kindlustusele pakume nüüd ka eluruumi-, ettevõtte- ja vastutuskindlustust. Enamik kindlustustaotlusi esitatakse meie veebisaidi või mobiiliäpi kaudu, mis minimeerib keskkonnamõju ja aitab tagada klientide rahulolu kõrge taseme. Lisaks taotlustele kavatseme integreerida kõik kindlustusnõuetest teatamise töövood kindlustuse tagasüsteemiga, et minimeerida käsitsi tehtavat tööd ja parandada vastamisnäitajaid.

Keskendumine kliendikogemusele

Suurepärane kliendikogemus on iga ettevõtte jätkusuutliku kasvu jaoks väga oluline. Püsivalt kvaliteetne kliendikogemus soodustab lojaalsust, aitab meil kliente hoida ja julgustab neid brändi propageerima. Seetõttu oleme oma elektrooniliste kanalite arendamisel arvestanud ka nägemispuudega inimeste vajadustega ja teeme tihedat koostööd visuaalsete ja veebisaidil liikumist hõlbustavate muudatuste testimisel ja rakendamisel.

Töötame oma e-kanalite jaoks välja eelarveplaneerimise abivahendit, mis edendab rahatarkust, aitab klientidel teha igapäevaselt paremaid finantsotsuseid ja toetab neid tehisintellektipõhise lahendusega. Lisaks on läbi viidud ka LHV finantsportaali ümberkujundamine, et anda investeerimise ja säästmise kohta veelgi üksikasjalikumat ja sisukamat teavet.

Loome parasjagu hoiustamistoodet, mis aitab mänguliselt ja eesmärkide püstitamise abil klientidel raha säästa, suurendades samal ajal nende teadmisi investeerimise tähtsusest.

LHV on nii veebis kui ka veebiväliselt edastatavat teavet ja turundussõnumeid kavandades alati käitunud vastutustundlikult.

Töötame välja lahendusi, mis aitavad tagada, et meie turundustegevus toetub kliendisegmentidele ja nende segmentide konkreetsetele vajadustele. Meie eesmärk on pakkuda enamikku oma tooteid ja teenuseid veebis ning planeerida müügitegevust veelgi enam segmentide kaupa ja võttes arvesse kogu kliendisuhte elutsüklit.

Kasvav andmepüük ja finantskuritegevus on sundinud meid ennetavalt hoiatama oma kliente võimalike internetiohtude eest, suurendama nende teadlikkust ning võtma ennetavaid meetmeid ebatavaliste kasutusmustrite avastamiseks.

5.3.5 Meie ühiskondlik mõju tööandjana

Suure tööandja ja ühiskonnas silmapaistvat rolli täitva ettevõttena vastutab LHV oma tegude, sõnade ja töömeetodite eest. LHV kasutab oma mõjukust selleks, et edendada kõrgeid eetilisi standardeid ja kaasavat lähenemist kõigis suhetes klientide, investorite ja töötajatega. Meie eesmärk on olla vastutustundlik organisatsioon, kuid samuti loodame anda oma panuse üleüldisesse süstemaatilisse muutusesse kestlikuma suhtumise ja kaasavama ühiskonna poole.

Eeldame samu väärtusi ka oma töötajatelt ning lähtume sellisest mõtteviisist ka organisatsioonisiseselt kõigis oma igapäevategevustes ja protsessides. Korraldame oma töötajate hulgas nende tööelu erinevates etappides – nt töölt lahkumisel ja katseaja lõpus korraldatavate vestluste käigus – mitmesuguseid küsitlusi, et hinnata, millisena näevad meid töötajad ja kuidas saaksime ennast parandada. Igas kuus toimub meeskonnajuhtide kohtumine, kus nad saavad arutada mitmesuguseid küsimusi ja kus paljud neist jagavad oma kogemusi ja ideid töökoha paremaks muutmise kohta.

Kasutame rahvusvahelist Gallup Q12 uuringuformaati, mille eesmärk on mõõta töötajate pühendumust. Uuring koosneb 16 küsimusest, mis kõik mõõdavad töötajate rahulolu mõjutavaid tegureid. Rahvusvaheliselt on leitud, et see formaat aitab tulemusi parandada ja soodustab suhtlust juhtide ja töötajate vahel. Sel aastal viisime läbi kaks uuringut: aprillis ja novembris. Tulemused olid väga head, mõlemas uuringus saime 4,4 punkti (5 punkti skaalal). Tulemuste mõõtmise kõrval on uuringud aidanud tõstatada kasvu, teabevahetuse, hoolimise ja hea läbisaamisega seotud teemasid nii meeskondades kui ka kogu organisatsioonis.

Võrdõiguslikkus ja diskrimineerimisest hoidumine

LHV on võrdõiguslikkusest lähtuv õiglane ja kaasav tööandja, kes edendab ja järgib mittediskrimineerivaid ärija personalitavasid. Juhtimis- ja värbamisprotsessis juhindume kõige kõrgematest eetikastandarditest, inimõigustest ja võrdsete võimaluste poliitikast.

Oma personalipoliitikast juhindudes lähtume kõigis värbamis- ja edutamisotsustes sooneutraalselt ja mittediskrimineerivalt võrdsetel alustel põhinevatest ja mõõdetavatest omadustest, nagu haridus, oskused ja kogemused, ning vajaduse korral õigusaktidest tulenevatest nõuetest.

LHV peab tähtsaks, et ühtki vähemust ei diskrimineeritaks. Värbamisprotsessis valime töötajaid selle järgi, kes sobib vastavaid tööülesandeid täitma kõige paremini, ega lase kõrvalistel teguritel, nagu rass, puue, poliitilised vaated, seksuaalne sättumus jms, oma otsuseid mõjutada. Kui inimene mõnele töökohale sobib, ei mängi muu rolli. Kahjuks ei ole meie füüsiline kontor praegu veel kõigi füüsiliste puuete puhul töökohaks sobiv, aga alternatiivina pakume kaugtöö võimalust.

Oleme välja töötanud ja kehtestanud mitmekesisuspoliitika. LHV tunnistab, et inimestel on erinevad väärtused, võimed ja oskused, mis mõjutab nende mõtteviisi ja arusaamu. LHV soovib neid erinevusi ära kasutada, eriti otsuste tegemisel, sh juhtorganites. Erinevad taustad, kogemused, väärtused, arvamused ja seisukohad on teretulnud. Individuaalseid erinevusi aktsepteeritakse ja austatakse ning eeldatakse, et need soodustavad läbimõeldud erimeelsust. LHV usub meritokraatlikku süsteemi, kus inimesi hinnatakse nende oskuste, kogemuste ja ideede väärtuse põhjal. 2023. aastal ei laekunud ühtki teadet töövaidluste, diskrimineerimise või inimõiguste rikkumise kohta.

Tasustamispoliitika näeb ette suunised, millest tuleb töötasu kindlaksmääramisel lähtuda. Otsused peavad olema objektiivsed ja töötaja isikust sõltumatud. Vajadusel kontrollitakse töötasu vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Kasutame Fontese loodud ja välja töötatud ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni soovitustel põhinevat analüütilist ametikohtade hindamise meetodit. Seda kasutatakse turu võrdlusanalüüsiks kõigis kolmes Balti riigis. LHV on alates 2011. aastast iga-aastasel hindamisel kasutanud Fontese võrdlusanalüüsi meetodit, mille kohaselt hinnatakse ametikohti vajaliku hariduse ja töökogemuste, töö iseloomu ja sellega kaasneva vastutuse põhjal. Analüütiline ametikohtade hindamise meetod on universaalne ning seda saab kasutada igas organisatsioonis ja kõigi ametikohtade puhul. Fontese analüütilist ametikohtade hindamise skaalat saab ühildada tööperede klassifitseerimise skaalaga. Nii saame sarnase väärtusega ametikohti omavahel võrrelda. 2023. aastal jätkasime sama metoodikaga. Sel aastal näitas analüüs, et spetsialistide kategooriates, kus ametikohale esitatavaid nõudeid ja tööd on lihtsam võrrelda, ulatus naiste ja meeste töötasu suhe 0,86-st 0,91-ni. Juhtide kategoorias olid erinevused veidi suuremad: 0,70–0,90, kuid need ametikohad on tihti spetsiifilisemad ja neid on omavahel võrrelda raskem.

Töötajate vanuseline ja sooline jaotus seisuga 31.12.2023

Vanusegrupp	Naised (%)	Mehed (%)	Kokku
19–25	99 (65,6%)	52 (34,4%)	151
26–40	396 (58,8%)	277 (41,2%)	673
41–55	151 (58,2%)	113 (41,8%)	270
56-…	9 (64,3%)	5 (35,7%)	14
Kokku	660 (59,7%)	447 (40,3%)	1 107

Personali voolavus ja töökohtade liigid seisuga 31.12.2023

	Töötajate arv kokku (võrdlus 2022. aastaga)	Tallinna kontor	Tartu kontor	Pärnu kontor	Londoni kontor	Leedsi kontor	Manchesteri kontor
Töötajate arv kokku	1 107 (+209)	847	142	23	62	21	12
Osaajaga töötavad naised	5,9%
Osaajaga töötavad mehed	3,1%
Lepingulised töötajad (kellest IT osakondades, %)	32 (80%)
Uued töötajad (kellest praktikante)	357 (49)
Vabatahtlik tööjõu voolavus	9,06%
Tööjõu voolavus kokku	17,24%

Sooline palgalõhe 2023. aasta juuni seisuga:

	Naiste töötasu suhe meeste töötasusse	Naiste osakaal
Töötajad
Administratiivsed ja kontoriteenused – tööväärtuspunktid 91–159	Info puudub	100%
Spetsialistid 1 – tööväärtuspunktid 160–210	0,88	82%
Spetsialistid 2 – tööväärtuspunktid 211–260	0,86	66%
Tippspetsialistid 1 – tööväärtuspunktid 261-310	0,87	58%
Tippspetsialistid 2 – tööväärtuspunktid 311–370	0,90	52%
Tippspetsialistid 3 – tööväärtuspunktid 371–566	0,91	35%
Juhid
Esmatasandi juhid 1 – tööväärtuspunktid 184–250	0,84	88%
Esmatasandi juhid 2 – tööväärtuspunktid 251–310	Info puudub	100%
Esmatasandi juhid 3 – tööväärtuspunktid 311–380	0,75	67%
Keskastmejuhid 1 – tööväärtuspunktid 381–440	0,70	52%
Keskastmejuhid 2 – tööväärtuspunktid 441–500	0,86	41%
Valdkonnajuhid 1 – tööväärtuspunktid 501–700	0,90	47%
Valdkonnajuhid 2 – tööväärtuspunkte üle 701	0,78	29%

Kaasav töökoht

Meie jaoks on oluline, et meie töötajate ideid, mõtteid ja arvamusavaldusi võetakse kuulda. Usume, et suurepäraste tulemuste saavutamiseks on vaja koostööd ja "kollektiivset intelligentsust". On tähtis, et töötajad saaksid end vabalt väljendada ja nende hääl jõuaks tippjuhtkonnani. LHV on kaasanud kõik töötajad meeskondadele eesmärkide seadmise protsessi, et edendada koostööpõhist meeskonnatööd.

Ehkki sõna sekka ütlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks on töötajatel võimalusi iga päev, pöörame sellele teemale erilist tähelepanu vähemalt kaks korda aastas toimuva pühendumusuuringu Q12 ajal. Uuringu seitsmendas küsimuses peavad vastajad märkima, kas nad nõustuvad või ei nõustu väitega "Mulle tundub, et minu arvamus tööl loeb". Töötajad saavad vastata 5 punkti skaalal, aprillis oli tulemus 4,6 ja novembris 4,5. Lisaks hõlmab uuringu formaat iga meeskonnaliikme neljasilmavestlust oma juhiga, mis võimaldab põhjalikke arutelusid ja ettepanekuid meetmete võtmiseks, kui midagi vajab parandamist. Personaliosakond on määratlenud selle teema üheks peamiseks fookusvaldkonnaks ja sellest on teavitatud ka meeskonnajuhte.

LHV töötajatel ei ole kollektiivlepinguid, kuna see tava ei ole Eesti finantssektoris kuigi levinud, ent oleme Eesti Tööandjate Keskliidu liige.

Me väärtustame mitmekesisust ja kaasamist mitmete algatuste kaudu, mis on suunatud nii ettevõttesisestele kui ka -välistele osalejatele. Üks meie peamisi algatusi on LHV-s häkatonide korraldamine, mis toob kokku erineva taustaga ja erinevatest valdkondadest pärit inimesed, et teha koostööd probleemide lahendamisel ja uuenduslike ideede genereerimisel. 2023. aastal toimus investeerimisteemaline häkaton, kus valiti välja võidutöö, mis on aidanud luua täiendavat lisandväärtust meie olemasolevatele teenustele.

Sellised üritused mitte ainult ei soosi loovust, vaid loovad ka platvormi erinevate vaatenurkade tutvustamiseks. LHV toetust kaasavale ettevõtlusele ja mitmekesisusele illustreerib ka see, et hüvede paketi on töötanud välja eri taustaga ja eri valdkondadest töötajad ühiselt, kasutades teenuste disaini meetodit. Ettevõte võtab arvesse erinevaid vajadusi ja eelistusi, pakkudes mitmekesist hüvede valikut, mis on kooskõlas töötajate ootuste ja elustiiliga.

Uue protsessina võtsime kasutusele juhtide ühisnõupidamised, kus struktureeritud arutelude kaudu jagatakse mõtteid ja toetatakse üksteist erinevatele juhtimisprobleemidele lahenduste leidmisel. Need koosolekud aitavad kaasa juhtimisoskuste arendamisele, edendavad tugevamat meeskonnavaimu ja parandavad probleemide lahendamise võimet, luues seega organisatsioonile väärtust.

Programm SEMU on veel üks näide LHV pühendumusest kaasavale ettevõtlusele. See on mentorprogramm, kus LHV töötajad võtavad mentori rolli, jagades oma kogemusi ja teadmisi uute kolleegidega. See programm annab uutele töötajatele võimaluse õppida kogenud kolleegidelt, aidata kaasa ettevõtte arengule ja tegeleda reaalsete väljakutsetega, mis toetavad professionaalset arengut.

LHV väärtuste teemal peetakse vestlusõhtuid, kus vestluspartneriteks on ettevõtte enda töötajad – see kinnitab ettevõtte soovi luua platvorm, kus töötajad saavad üksteist julgustada ning jagada oma mõtteid ja kogemusi, lähtudes ettevõtte põhiväärtustest. Kokkuvõttes on LHV pühendunud mitmekesisuse, kaasamise ja avatud suhtluse edendamisele erinevate algatuste kaudu, luues keskkonna, kus kõik tunnevad end väärtustatuna ning erinevaid vaatenurki mitte ainult ei tunnustata, vaid ka toetatakse.

LHV on Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE liige.

Töötajate areng

Tööalane ja isiklik areng on osa LHV töökultuurist, mis näitab meie pühendumust innovatsioonile ja pidevale paranemisele, et pakkuda oma klientidele arukamaid lahendusi. Kuna nende lahenduste ideed tulevad meie töötajatelt, on oskuste arendamine lahutamatu osa meie igapäevasest tööst. Meie koolituste programm on välja töötatud vastavalt individuaalsetele vajadustele, motivatsioonile ja eesmärkidele ning on kooskõlas regulatiivsete suunistega professionaalse arengu kohta.

Lisaks erialastele koolitustele toetame meeskonnakoolitusi, mille eesmärk on parandada meeskonnasisest koostööd. Peale selle oleme tugevdanud rõhuasetust juhtimisoskuste arendamisele spetsiaalse juhtimiskoolituse programmi kaudu. Eelkõige keskendume töötajate tugevuste kaardistamisele, kasutades Gallupi testi Clifton Strengths Finder. Üle 60% meie meeskondadest ja töötajatest on testi läbinud ja saanud seega põhjaliku ülevaate oma peamistest tugevustest.

Lisaks isiklikule ja erialasele arengule korraldame regulaarselt vestlusõhtuid, kus külalisteks on LHV enda töötajad. Teemad on olnud nt "Kuulame klienti ja pakume lahenduse", "Lihtne, toetav ja tõhus", "Kõrgeid eesmärke seades ja tulevikku investeerides", "Räägime asjadest nii, nagu need on", "Koostöö on meile oluline". Kõik need teemad on tihedalt seotud LHV väärtustega.

Igal kuul toimub ka juhtidele suunatud töötuba, kus käsitleme juhtimisküsimusi. Teemad on olnud "Sissevaade LHV-sse läbi välise pilgu", "Igapäevased väärarusaamad", "Meeskonna sidusus", "Q12 kogemuslugu", "Juhtimise paljud tasandid", "Strength Finder Gallup", "Juht kui kultuurikujundaja". Oma töötajate pühendumuse uuringus mõõdame töötajate rahulolu oma arenguga. Uuringus on kolm arengule keskenduvat küsimust. Esiteks küsitakse, kas tööl on kedagi, kes innustab töötajat ennast arendama, teiseks, kas keegi on töötajaga rääkinud tema arengust ja edasiminekust, ja kolmandaks, kas töötajal on viimase aasta jooksul olnud õppimis- ja arenguvõimalusi. Viimases uuringus 2023. aasta novembris andis 76% meie töötajatest esimesele kahele küsimusele hinnangu 4 või 5 ja 80% töötajatest leidsid, et neil on olnud viimase aasta jooksul oma ametikohal õppimis- ja arenguvõimalusi. Kõik need näitajad on möödunud aastaga võrreldes pisut langenud.

Töö- ja eraelu tasakaal

Peame väga tähtsaks, et meie töötajate töö- ja eraelu oleks tasakaalus. Selle tasakaalu puudumine mõjutab nii eraelu kui ka tööd. Omalt poolt pakume paindlikku töökorraldust, mis annab võimaluse tasakaalu saavutamiseks. LHV julgustab töötajaid töötama kontoris, ja kuigi paljud eelistavadki kontorikeskkonda, tunnistame ka paindlikkuse vajadust.

Meie töötajate hüvede pakett on mitmekesine, pakkudes vabu päevi nii isiklike kui ka perekondlike sündmuste jaoks. Näiteks on töötajatel õigus saada vabu päevi isiklikuks otstarbeks (3), pulmadeks (3), lähedase kaotuse korral (3), lapsehoolduspuhkuselt naasva töötajana (3), lapse kooliüritusel osalemiseks (1) või enda kooliüritusel osalemiseks (1). Reservväelaste väljaõppeperioodi ajal säilitame 100% töötaja palgast.

Märkimisväärne täiendus meie hüvede paketile, mis näitab, kuivõrd me väärtustame töötajate arengut ning töö- ja eraelu tasakaalu, on kuuenädalane lisapuhkus. See on tänutäheks neile, kes on andnud olulise panuse LHV arengusse. Ennekõike peame tähtsaks seda, et meie töötajad saaksid osaleda olulistel pereüritustel.

Töötajate tervise edendamine

LHV seab esikohale töötajate tervise, pakkudes ulatuslikku töötervishoiupaketti, mis on suunatud nii füüsilisele kui ka vaimsele heaolule. Mõistame, kui oluline on säilitada mõistlik tasakaal töö- ja eraelu vahel ning edendada toetavat vaimset ja füüsilist töökeskkonda.

Vaimse tervise toetamine, terviseauditid, sporditegevuste toetamine, ühiste treeningute pakkumine ettevõttesiseselt ja suvised matkaprojektid on LHV töötajate tervise edendamise lahutamatu osa. Pakkudes võimalusi nii füüsilise kui ka vaimse tervise hoidmiseks, panustame kogu ettevõtte heaolusse.

Aasta jooksul viisime läbi Peaasi.ee uuringu "Vaimse tervise vitamiinid + emotsionaalse heaolu test" ja töötervishoiu kliiniku HeBa tööstressi uuringu. Need uuringud aitavad meil pidevalt mõelda oma töötajate heaolule ja seda parandada.

Tunnustatud tööandja

Atraktiivse tööandja auhinnad pole meie jaoks kunagi olnud peamine eesmärk, aga need on siiski väga tore tunnustus. Viimastel aastatel on LHV maine hea tööandjana järjest kasvanud. Meie eesmärk on olnud pakkuda oma töötajatele enesetäiendusvõimalusi ja inspireerivat õhkkonda. Sel aastal on meil olnud palju võimalusi jagada oma kogemusi ja tutvustada oma juhtimiskultuuri taskuhäälingutes, konverentsidel, koolides ja ülikoolides.

See kõik on aidanud meil silma paista. Meid tunnustati CV-Online'i Top Tööandja konkursil, kus meid valiti finantssektori parimaks tööandjaks ja "top-of-mind" tööandjaks. CV Keskuse ihaldusväärseima tööandja konkursil saime esikoha ning meid tunnustasid atraktiivse tööandjana ka üliõpilased ja kogenud töötajad Instari uuringus. Sel aastal osalesime Unistuste Tööandja konkursil, ja saame uhkusega öelda, et tulime erasektoris võitjaks.

Selline tunnustus mängib suurt rolli talentide meelitamisel meie ettevõttesse, eriti tänasel tiheda konkurentsiga tööturul. Selle aasta jooksul oli meil võimalus suhelda peaaegu 6 500 kandidaadiga, kellest lõpuks võtsime tööle 5,4%. Lisaks tööpakkumistele oleme jätkanud oma praktikaprogrammiga, edendanud aktiivselt töövarjutusprogrammi ja pakkunud rotatsioonivõimalusi. 2023. aasta suvel tervitasime 48 praktikanti, et tuua meie elujõulisesse ja dünaamilisse töökeskkonda veel enam värsket hingamist.

5.4 Juhtimine

LHV tegutseb alati ausalt ja heauskselt ning püüab tagada, et meie juhtimispõhimõtted, töömehhanismid ja struktuurid oleksid läbipaistvad ning kajastaksid vastutust, võrdõiguslikkust ja kõrgeimaid eetikastandardeid. Me tegeleme hoolikalt kõigi võimalike huvide konfliktidega ning väldime altkäemaksu, finantskuritegevust, ebaseaduslikku käitumist ja korruptsiooni. Jätkusuutliku mõtteviisi edendamiseks kõigil juhtimistasanditel ja kogu organisatsioonis:

• oleme loonud ülesehituselt lameda ja mittehierarhilise organisatsioonistruktuuri, et rõhutada töötajate individuaalse vastutuse võtmise tähtsust;
• tõhustame pidevalt keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite lõimimist oma igapäevatöösse, juhtimisstiili, värbamisprotsessidesse ja strateegiate väljatöötamisse;
• keskendume kaasamisele ja koostööle;
• tunnustame keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite lõimimist oma äriprotsessidesse kui muutuste juhtimist ning mõistame koostöö tähtsust seatud eesmärkide saavutamisel;
• parandame oma keskkonna-, ühiskondliku ja juhtimistegevuse ning arengu analüüsi ja sellealast aruandlust ning teeme oma mõõdikud ja saavutused nõuetekohaselt teatavaks reguleerivatele asutustele, partneritele ja avalikkusele;
• läbipaistva juhtimiskultuuri tagamiseks järgime Finantsinspektsiooni ja Nasdaq Tallinna börsi soovitatud ühingujuhtimise häid tavasid;
• esitame regulaarselt aruandeid ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatuse (UNEP FI) vastutustundliku panganduse põhimõtete rakendamise kohta;
• oleme integreerinud ESG eesmärkide täitmise tippjuhtide tasustamise programmi.

5.4.1 Vastutustundlik juhtimiskultuur

Vastutus ja avatus juhtimises on meie tööpõhimõtete alustalad, mis on kindlalt juurdunud meie missioonis ja väärtustes. Usume kindlalt, et meie kõrged eetikastandardid ja kõigi sidusrühmadega arvestamine, kõrgel tasemel riskijuhtimine ja õiguspärane tegevus on pikas plaanis meie edu jaoks üliolulised. Kõik LHV juhid ja töötajad peavad käituma eetiliselt ja vastutustundlikult ning eetikapõhimõtete järgimine on kohustuslik. LHV eetikapõhimõtetele toetuvad LHV eri valdkondade poliitikad, sh ettevõtte juhtimise poliitika, sise-eeskirjad ja korrad, mis reguleerivad nende põhimõtete täpsemat järgimist.

Meil on ka grupiülene ESG poliitika, milles on kirjeldatud ja selgitatud meie vastutust ja pühendumist sotsiaalsetele ja keskkonnaküsimustele. 2023. aastal lisasime ESG poliitikasse Grupi tervikliku ESG juhtimisstruktuuri. Peamiselt tugineme õiguspärasele käitumisele, parimatele tavadele ja tervemõistuslikule suhtumisele, tehes oma tööd vastutustundlikult, läbipaistvalt ja juhindudes kesksest põhimõttest "Ära tee kahju!". Grupi nõukogu tööd toetavad mitu komiteed: töötasukomitee, nimetamiskomitee ja auditikomitee. LHV juhtimise aluseid on kirjeldatud ühingujuhtimise aruandes. LHV juhtimisstruktuur on korraldatud lihtsasti mõistetavalt ja sisaldab selgeid vastutusliine. Vastutustundliku juhtimise oluline element on hoolikas riskijuhtimine ja tegevuse kriitiline analüüs. LHV võtab krediidi-, likviidsus-, turu-, kuritegevus- ja operatsiooniriskide väljaselgitamist ja maandamist väga tõsiselt. Riskide kontrollimiseks ja juhtimiseks on kolm kaitseliini. Sisekontrolliraamistik hõlmab nii hästitöötavat iseseisvat riskijuhtimist ja vastavuskontrolli kui ka auditiülesandeid täitvaid töötajaid. Oleme loonud komiteed, mis annavad riskide juhtimise teemal nõu. Riskidest anname põhjaliku ülevaate iga-aastases aruandes.

5.4.2 Investorsuhted

LHV aitab aktiivselt kaasa heade suhete arendamisele investorite kogukonnaga. Oleme kehtestanud endale kõrged nõuded avatuse ja läbipaistvuse ning investorite teadlikkuse tõstmise osas. Meil on investoritele suunatud veebileht, kus ühingujuhtimise hea tava kohaselt ja õigusaktidest tulenevate nõuete alusel tehakse aktsionäridele kättesaadavaks kõik dokumendid ja andmed. LHV kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitab neid kõigist asjakohastest olulistest asjaoludest. LHV tagab neile võrdse ja kiire juurdepääsu vastavale teabele ning on valmis küsimustele vastama. Informatsiooni jagamisel järgitakse avalikele ettevõtetele kehtestatud reegleid.

5.5 Jätkusuutlikkuse aruandlus

Töötame pidevalt oma jätkusuutlikkuse aruandluse parandamise nimel ja püüame olla ESG mõõdikuid avalikustades läbipaistvad.

Viimastel aastatel oleme ühinenud mitme vabatahtliku mittefinantsteabe avalikustamise algatusega (Nasdaqi keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna teabe avalikustamise vorm, PCAF, UNEP FI). 2023. aastal esitasime ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatusele UNEP FI oma kolmanda aruande oma edusammude kohta UNEP FI vastutustundliku panganduse põhimõtete rakendamisel ja jätkame aruannete esitamist ka tuleval aastal, võttes arvesse ka UNEP FI-lt saadud tagasisidet. Jätkame oma aruandlustavade vastavusse viimist globaalse aruandlusalgatuse (GRI) nõuetega ja Nasdaqi aruandlussuunistega Põhja- ja Baltimaade turu jaoks.

Valmistume äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi jõustumiseks: direktiivi kohaselt nõutakse mitmete ESG aspektide kohta põhjalikumat aruandlust. Aruandlustavade vastavusse viimine rahvusvaheliste standarditega tähendab ka suurema hulga mittefinantsteabe avalikustamist. Selleks panustame palju rohkem ESG andmete kogumisse ja analüüsi, ESG-alasesse kommunikatsiooni ja siseprotsesside tõhustamisse, koostades ja avaldades jätkusuutlikkusega seotud materjale ja aruandeid ning suurendades ettevõttesisest suutlikkust täita ülemaailmselt tunnustatud ESG aruandlusstandardite nõudeid.

5.5.1 ESG mõõdikud

Kestliku äritegevuse arengu eesmärkide poole liikudes mõistame väljakutseid, mis kaasnevad ESG juhtimise, mõju mõõtmise ja jätkusuutlikkuse eesmärkidele peamiste tulemusnäitajate määramisega. Oma tegevuse mõju juhtimiseks peame suutma seda mõõta. Töötame välja ka uut ESG tegevuskava aastateks 2024–2030, mis aitab meil süstemaatilisemalt liikuda oma eesmärkide saavutamise poole. ESG eesmärkide arvestamine kõigis meie majandustegevusega seotud otsustes ja ärivaldkondades peab toimuma käsikäes meie üldise mõju mõõtmise terviklike mehhanismidega ja nõuetekohase aruandlusega mõju ulatuse kohta. Sellest saab LHV jaoks edasises tegevuses ESG valdkonnas üks peamisi eesmärke. 2024. aasta ja järgmiste aastate sihiks on töötada nende mõõdikute jaoks välja konkreetsem eesmärkide püstitamise kava koos täiendavate ettevõttepõhiste ESG eesmärkide määratlemisega; need peavad olema konkreetsed ja vastama nii meie ambitsioonikatele plaanidele kui ka globaalsetele eesmärkidele.

5.5.2 Euroopa Liidu taksonoomiaaruandlus

EL-i kestliku rahastamise taksonoomia määrus (EL-i määrus nr 2020/852) on süsteem majandustegevuste liigitamiseks keskkonnasäästlikkuse alusel. Majandustegevused liigitatakse vastavalt sellele, kas need aitavad oluliselt kaasa EL-i keskkonnaeesmärkide saavutamisele kliimamuutuste leevendamise, kliimamuutustega kohanemise, vee ja mereressursside, elurikkuse, saastuse ja ringmajanduse valdkonnas. Nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate majandustegevuste kirjeldus ja kriteeriumid on kindlaks määratud EL-i määruses nr 2021/2139 (kliimaalane delegeeritud õigusakt) ja EL-i määruses nr 2023/2486 (keskkonnaalane delegeeritud õigusakt). Tegevus võib olla taksonoomias käsitletud, kui seda taksonoomias kirjeldatakse, või taksonoomiaga kooskõlas, kui see vastab kõigile taksonoomia kriteeriumidele: annab olulise panuse, ei põhjusta olulist kahju ja toimub minimaalseid kaitsemeetmeid järgides.

Vastavalt taksonoomiamääruse artiklile 8 peab iga ettevõte, kellel on direktiivi 2013/34/EL kohaselt kohustus avaldada muud kui finantsteavet (NFRD-ettevõte), esitama oma muud kui finantsteavet kajastavas aruandes või konsolideeritud aruandes teabe selle kohta, kuidas ja millises ulatuses on ettevõtte tegevus seotud majandustegevusega, mis on taksonoomiamääruse alusel liigitatud keskkonnasäästlikuks. Artiklis 8 osutatud teabe avalikustamist on selgitatud EL-i määruses nr 2021/2178 (avalikustatava teabe delegeeritud määrus).

LHV Groupi lähenemine taksonoomiaaruandlusele

LHV Group peab peamiseks taksonoomiaga kooskõlla viimise tulemusnäitajaks rohevarade suhtarvu (vt taksonoomiatabelis 1 avalikustatud andmeid). See suhtarv on peamine tulemusnäitaja, mida kasutatakse teabe avaldamisel krediidiasutuste tegevuse taksonoomiaga kooskõlla viimise ulatuse kohta. See näitab taksonoomiaga kooskõlas olevate majandustegevuste rahastamiseks või nendesse investeerimiseks kasutatud varade (lugeja) osakaalu kõigist hõlmatud bilansilistest varadest (nimetaja).

Nõuetekohaselt tuleb rohevarade suhtarvu avalikustamisel lähtuda usaldatavusnõuete kohasest konsolideerimisest, nagu on sätestatud EL-i määruses nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus). Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatus erineb raamatupidamise aruannetes kasutatava IFRS-ist lähtuva konsolideerimise ulatusest. LHV Groupi usaldatavusnõuete kohasest konsolideerimisest jääb välja LHV Kindlustus. Lisaks rohevarade suhtarvule avalikustatakse eraldi andmed selle kohta, mil määral on LHV Kindlustuse kindlustustegevus seotud majandustegevusega, mille saab taksonoomiamääruse kohaselt liigitada keskkonnasäästlikuks (taksonoomiatabel 4).

Käesolev taksonoomiaaruanne sisaldab ka teavet tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevusalade kohta (taksonoomiatabel 2) ning peamist tulemusnäitajat taksonoomias käsitletuse üleminekuaruande kohta, mis põhineb 2023. aastal taksonoomiasse lisatud uutel majandustegevustel (taksonoomiatabel 3).

Arvesse võetud varad, peamiste tulemusnäitajate sisu, andmepiirangud

Varad ja tegevused, mida on rohevarade suhtarvu ja muude peamiste tulemusnäitajate arvutamisel arvesse võetud, on riskipositsioonid majapidamiste (hüpoteeklaenud, hoonete renoveerimislaenud ja mootorsõidukilaenud), mittefinantsja finantsettevõtete ja kohalike omavalitsuste suhtes, samuti teatavad bilansivälised varad (valitsetavad varad ja finantsgarantiid). Üksikasjalik teave arvesse võetud varade kohta on esitatud taksonoomiatabelis 1.

Teatavad varad on rohevarade suhtarvu arvutamisel välja jäetud. Riskipositsioonid keskvalitsuste, keskpankade ja riigiüleste emitentide suhtes jäetakse välja nii suhtarvu nimetajast kui ka lugejast. Vastavalt avalikustamisnõuetele ei saa teatavaid varasid taksonoomias käsitletuse või sellega

kooskõlas olemise hindamisel arvesse võtta ning seetõttu on need lugejast välja jäetud. Selliste varade hulka kuuluvad nt riskipositsioonid ettevõtete suhtes, kellel ei ole kestlikkusaruannete avaldamise kohustust, st kõik ettevõtted, mis ei ole suured (üle 500 töötajaga) avaliku huvi ettevõtted (st ettevõtted, mis ei ole NFRD-ettevõtted). Sellistest varad esitatakse aruandluses kui taksonoomias käsitlemata varad, olenemata nende potentsiaalist vastata taksonoomia keskkonnasäästliku tegevuse kriteeriumidele. Lähiaastatel nõutakse üha rohkematelt ettevõtetelt kestlikkusaruannete avaldamist vastavalt EL-i ettevõtete kestlikkusaruandluse direktiivile, ning eeldatavasti vaatavad seadusandjad läbi varaliigid, mida võib taksonoomiaga kooskõlla viimisel arvesse võtta. See võib rohevarade suhtarvu tulevikus mõjutada.

LHV hinnangul vastab osa majapidamistele väljastatud hüpoteeklaenude ja mootorsõidukilaenude portfellist (majapidamistega seotud riskipositsioonid) tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mille alusel majandustegevus liigitatakse kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustavaks, st rahastatavatel hoonetel on energiamärgis või sertifikaat, mis kinnitab, et hoonel on nõutav energiatõhusus, ja rahastatavad mootorsõidukid on madala või nullheitega. Samas ei ole LHV-l olnud võimalik saada nende riskipositsioonide kohta piisaval määral konkreetseid dokumentidel põhinevaid tõendeid, mis kinnitaks vastavust põhimõttele "ei kahjusta oluliselt".

Piisavate tõendite ootust on selgitatud Euroopa Komisjoni taksonoomiaaruandluse nõudeid käsitlevas teatises, mis avaldati 2023. aasta detsembri lõpus ja millega esimest korda antakse teavet selle kohta, kas ja kuidas põhimõtte "ei kahjusta oluliselt" täitmist tuleks majapidamiste puhul hinnata. Sellest tulenevalt on hüpoteeklaenude ja mootorsõidukilaenude portfellid aruandlusaastal 2023 esitatud taksonoomias käsitletud, mitte taksonoomiaga kooskõlas olevate majandustegevuste all. Kuna peamiste tulemusnäitajate aluseks olevad andmed peavad osaliselt põhinema NFRD-ettevõtete avalikustatud taksonoomiaaruandlusel, tugineb LHV aastaaruannetes esitatud andmete üksikasjalikkusele ja kvaliteedile, mis võib ettevõtteti erineda. Kui mõne NFRD-ettevõtte taksonoomiaaruandluse teave ei ole olnud kättesaadav (nt finantsettevõtete peamised tulemusnäitajad taksonoomiaga kooskõla kohta, mida hakatakse avaldama alles 2024. aastal), on riskipositsiooni loetud positsiooniks, mis ei ole taksonoomiaga kooskõlas.

Valitsetavate varade puhul kasutas LHV vastaspoolte avaldatud taksonoomiaaruannete saamiseks infoteenuste pakkuja Morningstar Sustainalytics abi.

Avalikustamisaastatel 2024–2025 sisaldab rohevarade suhtarv üksnes LHV selliste varade osakaalu, millega on rahastatud selliseid taksonoomiaga kooskõlas olevaid majandustegevusi, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamise või kliimamuutustega kohanemise eesmärgi saavutamisele, või mis on investeeritud sellistesse majandustegevustesse. Taksonoomiaga kooskõlas olevate majandustegevuste osakaalu avalikustamisel hakatakse arvesse võtma kõiki kuut keskkonnaeesmärki alates avalikustamisaastast 2026, nagu on nõutud avalikustatava teabe delegeeritud määrusega

Taksonoomiamääruse mõju strateegiale, toodetele ja klientidele

EL-i kestliku rahastamise taksonoomiat võib vaadelda kui suunavat raamistikku, mis aitab nii LHV-l kui ka meie klientidel liikuda säästva majandustegevuse poole. 2023. aastal jälgis LHV taksonoomiaga seotud regulatiivseid arenguid, nt keskkonnaalase delegeeritud õigusakti vastuvõtmist. Samuti kaalume ennetavalt ärikeskkonna arenguid, mis on seotud taksonoomiamääruse võimaliku kasutamisega roheliste laenude ja hüpoteeklaenude standardina. Selline kohanduv lähenemisviis võimaldab meil kaaluda oma tegevuse vastavusse viimist uute standarditega, võttes samas arvesse kestliku rahastamise regulatsiooni dünaamilist ja keerulist olemust.

Rohevarade suhtarvu ja muude peamiste tulemusnäitajate kohta avalikustatav teave

Taksonoomiatabel 1. Rohevarade suhtarv ja bilansivälised peamised tulemusnäitajad

Kokkuvõte peamistest tulemusnäitajatest (KPI) vastavalt taksonoomiamääruse artiklile 8 seisuga 31.12.2023

		Keskkonnasäästlikud varad kokku (miljonites eurodes)	KPI** (%)	KPI*** (%)	Katvuse % (koguvarast)*	Rohevarade suhtarvu lugejast välja jäetud varade %	Rohevarade suhtarvu nimeta jast välja jäetud varade %
Peamine KPI	Rohevarade suhtarv (jääk)	0,0	0,0%	-	52,6%	32,5%	47,4%
		Keskkonnasäästlik tegevus kokku (miljo nites eurodes)	KPI** (%)	KPI** (%)	Katvuse % (koguvarast)	Rohevarade suhtarvu lugejast välja jäetud varade %	Rohevarade suhtarvu nimeta jast välja jäetud varade %
Täien davad KPI-d	Rohevarade suhtarv (voog)	0,0	0,0%	-	-	-	-
	Finantsgarantiid	0,0	0,0%	-	-	-	-
	Valitsetavad varad	94,9	5,1%	3,6%	-	-	-

* Peamise tulemusnäitajaga hõlmatud varade protsent panga koguvarast

** Vastaspoole käibega seotud KPI alusel

*** Vastaspoole kapitalikuludega seotud KPI alusel

Rohevarade suhtarvu arvutamiseks kasutatavad varad seisuga 31.12.2023

		KOKKU (CCM+CCA*)
		Kliimamuutuste leevendamine (CCM) millest taksonoomia kohaselt asjakohased sektorid (taksonoomias käsitletud)
	Bilansiline bruto
	väärtus kokku		millest keskkonnasäästlikud (taksonoomiaga kooskõlas)
miljonites eurodes				millest tulu kasu tamine	millest ülemine ku-tege vused	millest toetavad tegevused
GAR - Covered assets in both numerator and denominator
Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja omakapi taliinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel	1 431,9	1 181,8	0,0
Finantsettevõtted	0,0	0,0	0,0
Krediidiasutused	0,0	0,0	0,0
Laenud ja ettemaksed	0,0	0,0	0,0
Võlaväärtpaberid, sh tulukasutuspõhised	0,0	0,0	0,0
Omakapitaliinstrumendid	0,0	0,0	0,0	-
Muud finantsinstitutsioonid	0,0	0,0	0,0
Mittefinantsettevõtted	0,5	0,5	0,0
Laenud ja ettemaksed	0,5	0,5	0,0
Võlaväärtpaberid, sh tulukasutuspõhised	0,0	0,0	0,0
Omakapitaliinstrumendid	0,0	0,0	0,0	-
Majapidamised	1 363,3 1 181,3		0,0
millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	1 205,8	1 162,1	0,0
millest hoonete renoveerimiseks antud laenud	0,0	0,0	0,0
millest mootorsõidukilaenud	31,1	19,2	0,0
Kohalike omavalitsuste rahastamine	68,1	0,0	0,0
Eluasemete rahastamine	0,0	0,0	0,0

Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine	68,1	0,0	0,0
Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara	0,0	0,0	0,0
Varad, mida ei arvata rohevarade suhtarvu arvuta misel lugejasse (arvatakse nimetajasse)	2 315,1	-	-	-	-	-
Finants- ja mittefinantsettevõtted	2 159,6	-	-	-	-	-
Tuletisinstrumendid	0,0	-	-	-	-	-
Pankadevahelised nõudelaenud	51,7	-	-	-	-	-
Raha ja rahaga seotud varad	0,0	-	-	-	-	-
Muud varakategooriad (nt firmaväärtus, kaubad jne)	103,8	-	-	-	-	-
Rohevarade suhtarvu varad kokku	3 747,0 1 181,8
Varad, mida ei võeta rohevarade suhtarvu arvuta misel arvesse	3 394,6	-	-	-	-	-
Keskvalitsused ja riigiülesed emitendid	326,2	-	-	-	-	-
Keskpankade suhtes olevad riskipositsioonid	3 067,7	-	-	-	-	-
Kauplemisportfelliga seotud	0,7	-	-	-	-	-
Koguvara	7 125,6 1 181,8		-	-	-	-
Finantsgarantiid	0,0	0,0	0,0	0,0	0,0	0,0
Valitsetavad varad	1 797,0	115,0	94,9	0,0	28,5	86,5
millest võlaväärtpaberid	395,1	20,3	19,8	0,0	13,2	19,2
millest omakapitaliinstrumendid	1 207,4	94,8	75,1	0,0	15,3	67,3

* Kliimamuutustega kohanemise (CCA) eesmärgi saavutamisele kaasa aitavaid taksonoomia alla kuuluvaid riskipositsioone ei ole bilansiliste varade puhul avalikustatud. Bilansiliste varade puhul on kogusumma (CCM+CCA) võrdne kliimamuutuste leevendamise (CCM) eesmärgi saavutamisele kaasa aitavate riskipositsioonidega. Bilansiväliste varade puhul hõlmab veerg "Kokku" ka kliimamuutustega kohanemise (CCA) eesmärgi saavutamisele kaasa aitavaid riskipositsioone ning bilansiväliste varade vormil on esitatud jaotus kliimamuutustega kohanemisele (CCA) ja kliimamuutuste leevendamisele (CCM) kaasa aitavate riskipositsioonide vahel.

1. Arvesse on võetud järgmisi finantsvarade raamatupidamiskategooriaid: finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses; finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi; investeeringud tütar-, ühis- ja sidusettevõtetesse; finantsvarad, mis on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavaks; finantsvarad, mida ei hoita kauplemiseks ning mõõdetakse kohustuslikus korras õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; kinnisvaratagatised, mille krediidiasutused on omandanud valdusse võtmise teel võlgade kustutamisel.

2. Mootorsõidukite puhul on arvesse võetud ainult neid riskipositsioone, mis on tekkinud pärast 1. jaanuari 2022.

3. Teave avalikustamiskuupäeva T-1 kohta esitatakse avalikustamisaasta 2025 seisuga.

4. LHV ei avalda eraldi Euroopa Liidu väliste riskipositsioonide rohevarade suhtarvu, kuna selliste riskipositsioonide praegust mahtu arvestades pole see põhjendatud.

Rohevarade suhtarvu jaotus sektorite kaupa seisuga 31.12.2023

	(kelle suhtes kohaldatakse muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi avalikustamiskohustusi)
	Kliimamuutuste leevendamine (CCM) Bilansiline brutoväärtus millest keskkon nasäästlik (CCM)		Kliimamuutustega kohanemine (CCA) Bilansiline brutoväärtus millest keskkon nasäästlik (CCA)		KOKKU (CCM + CCA)
					Bilansiline brutoväärtus millest keskkon nasäästlik (CCM + CCA)
miljonites eurodes
N77.1.1 - Sõiduautode ja väikebusside rentimine ja kasutusrent	0,5	0,0	0,0	0,0	0,5	0,0

Mittefinantsettevõtted

Eespool esitatud tabelis on avalikustatud teave pangaportfellis olevate riskipositsioonide kohta, mis on seotud taksonoomia alla kuuluvate sektoritega (NACE neljanda tasandi koodid).

Rohevarade suhtarvu KPI-d jäägi alusel seisuga 31.12.2023

	Kliimamuutuste leevendamine (CCM)
	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)
	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)
% (võrreldes nimetajasse arvatud koguvaraga)			millest tulu kasutamine	millest ülemine ku-tege vused	millest toetavad tegevused	Arvesse võetud koguvara osakaal
Rohevarade suhtarv – nii lugejasse kui ka nime tajasse arvatud varad
Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja omakapi taliinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel	32,9%	0,0%				20,1%
Majapidamised	32,9%	0,0%				19,1%
millest elamukinnisvaraga tagatud laenud	32,4%	0,0%				16,9%
millest hoonete renoveerimislaenud	0,0%	0,0%				0,0%
millest mootorsõidukilaenud	0,5%	0,0%				0,4%
Rohevarade suhtarvu varad kokku	32,9%	0,0%				52,6%

* Kliimamuutustega kohanemise (CCA) eesmärgi saavutamisele kaasa aitavaid taksonoomia alla kuuluvaid riskipositsioone ei ole avalikustatud. Kogusumma (CCM+CCA) on võrdne kliimamuutuste leevandamise (CCM) eesmärgi saavutamisele kaasa aitavate riskipositsioonidega.

Majapidamiste arvesse võetud riskipositsioonide puhul liigitas LHV taksonoomias käsitletud osakaalu määramisel kõik hüpoteek- ja alates 2022. aastast väljastatud mootorsõidukilaenud taksonoomias käsitletud tegevusteks, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamise (CCM) eesmärgi saavutamisele, vastavalt delegeeritud määruse I lisa punktides 7.7 ja 6.5 esitatud tegevusalade kirjeldustele. Kooskõlas määrusega ei võetud taksonoomias käsitletuse ja taksonoomiaga kooskõla hindamisel arvesse riskipositsioone selliste ettevõtete suhtes, kes pole NFRD-ettevõtted, sõltumata sellest, kas need vastavad taksonoomia kriteeriumidele.

Lisaks vormile "Rohevarade suhtarvu KPI-d jäägi alusel" ei ole esitatud käibe- ja kapitalikulupõhist teavet,, sest ühtegi üldotstarbeliste laenudega seotud riskipositsiooni NFRD-ettevõtetest mittefinantsettevõtete suhtes taksonoomias käsitletuse ja taksonoomiaga kooskõla hindamisel arvesse ei võetud.

Rohevarade suhtarvu KPI-d voo alusel seisuga 31.12.2023

Kliimamuutuste leevendamine (CCM) Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud) Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas) millest ülemine millest Arvesse võetud millest tulu ku-tege toetavad uute varade % (võrreldes arvesse võetud koguvaraga) kasutamine vused tegevused Rohevarade suhtarv – nii lugejasse kui ka nime
	osakaal
tajasse arvatud varad
Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja omakapi taliinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel 22,6% 0,0%	-
Majapidamised 22,6% 0,0%	-
millest elamukinnisvaraga tagatud laenud 21,3% 0,0%	-
millest hoonete renoveerimiseks antud laenud 0,0% 0,0%	-
millest mootorsõidukilaenud 1,3% 0,0%
Rohevarade suhtarvu varad kokku 22,6% 0,0%	-

* Kliimamuutustega kohanemise (CCA) eesmärgi saavutamisele kaasa aitavaid taksonoomia alla kuuluvaid riskipositsioone ei ole avalikustatud. Kogusumma (CCM+CCA) on võrdne kliimamuutuste leevandamise (CCM) eesmärgi saavutamisele kaasa aitavate riskipositsioonidega.

Eespool esitatud tabelis on laenude ja muude riskipositsioonide (uued laenud netosummas) rohevarade suhtarvu KPI-d (voog) arvesse võetud varade kohta arvutatud avalikustatud andmete alusel. Siin ei ole avalikustatud kogu uute varade osakaalu.

Arvesse võetud varade kohta avaldatud andmetest lähtudes ei ole finantsgarantiide KPI-de veergu esitatud. Valitsetavate varade kapitalikulupõhiste KPI-de teave ei hõlma finantsettevõtete asjakohaseid KPI-sid. 2023. aasta kohta on avalikustatud teave ainult jäägi kohta.

KPI-d bilansiväliste riskipositsioonide puhul

Järgnevates tabelites on valitsetavate varade bilansiväliste riskipositsioonide (sh portfellihaldus ja fondid) KPI-d avalikustatud arvesse võetud varade kohta avaldatud andmete alusel.

Jäägi käibepõhised KPI-d seisuga 31.12.2023

% (võrreldes käsitletud bilansivälise koguvaraga)		Valitsetavad varad
Kliimamuutuste leevendamine (CCM)	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)	5,4%
	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse takso noomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)	5,1%
	millest tulu kasutamine	0,0%
	millest üleminekutegevused	1,6%
	millest toetavad tegevused	4,6%
Kliimamuutustega kohanemine (CCA)	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)
	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse takso noomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)
	millest tulu kasutamine	0,0%
	millest toetavad tegevused	0,0%
KOKKU KOKKU (CCM + CCA)	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)
	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse takso noomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)	5,1%
	millest tulu kasutamine	0,0%
	millest üleminekutegevused	1,6%
	millest toetavad tegevused	4,6%

Jäägi kapitalikulupõhised KPI-d seisuga 31.12.2023

% (võrreldes käsitletud bilansivälise koguvaraga)		Valitsetavad varad
Kliimamuutuste leevendamine (CCM)	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)
	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse takso noomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)
	millest tulu kasutamine	0,0%
	millest üleminekutegevused	0,6%
	millest toetavad tegevused	3,1%
Kliimamuutustega kohanemine (CCA)	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)
	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse takso noomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)
	millest tulu kasutamine	0,0%
	millest toetavad tegevused	0,0%
KOKKU KOKKU (CCM + CCA)	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse taksonoomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomias käsitletud)
	Sellise arvesse võetud koguvara osakaal, millega rahastatakse takso noomia alla kuuluvaid sektoreid (taksonoomiaga kooskõlas)	3,6%
	millest tulu kasutamine	0,0%
	millest üleminekutegevused	0,6%
	millest toetavad tegevused	3,1%

Taksonoomiatabel 2. Teave tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevuste kohta	Bilansiline	Bilansiväline
Tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevuse riskipositsioonid
Tuumaprotsessidest minimaalsete kütusetsükli jäätmetega energiat tootvate uuenduslike elektri tootmisrajatiste uurimine, arendamine, tutvustamine ja kasutuselevõtt	Ei	Ei
Parimat võimalikku tehnoloogiat kasutades uute tuumaseadmete ehitamine ja ohutu käitamine elektri tootmiseks või soojusenergia töötlemiseks, sh kaugkütteks või sellisteks tööstuslikeks protsessideks nagu vesiniku tootmine, ning nende ohutuse suurendamine	Ei	Jah
Selliste olemasolevate tuumaseadmete ohutu käitamine, mis toodavad elektrit või töötlevad soojusenergiat, sh kaugkütteks või sellisteks tööstuslikeks protsessideks nagu tuumaenergiast vesiniku tootmine, ning nende ohutuse suurendamine	Ei	Jah
Maagaasiga seotud tegevuse riskipositsioonid
Fossiilsetest gaaskütustest elektri tootmise rajatiste ehitamine või käitamine	Ei	Jah
Fossiilseid gaaskütuseid kasutavate soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmise rajatiste ehitamine, taastamine ja käitamine	Ei	Jah
Fossiilsetest gaaskütustest soojus-/jahutusenergiat tootvate rajatiste ehitamine, taastamine ja käitamine	Ei	Ei

Bilansiliste varade seas ei tuvastatud taksonoomias käsitletud ega taksonoomiaga kooskõlas olevaid riskipositsioone, mis oleksid seotud tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevustega, mida on kirjeldatud delegeeritud määruse (määrus 2021/2139) I ja II lisa punktides 4.26, 4.27, 4.28, 4.29, 4.30 ja 4.31.

Bilansiväliste varade seas tuvastas LHV mõned taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas olevad riskipositsioonid, aga 2023. aastal hinnati nende osakaalu avalikustamise jaoks ebaoluliseks.

Taksonoomiatabel 3. Taksonoomias käsitletuse KPI üleminekuaruanne avalikustamisaastatel 2024 ja 2025

Aastatel 2024 ja 2025 esitab LHV Group aruande taksonoomias käsitletud varade osakaalu kohta vastavalt avalikustatava teabe delegeeritud määruse artikli 10 lõikele 7. Selles aruandes näidatakse vastavalt keskkonnaalasele delegeeritud õigusaktile ning kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa uutele punktidele 3.18–3.21 ja punktidele 6.18–6.20 ning II lisa punktidele 5.13, 8.4, 9.3, 14.1 ja 14.2 taksonoomias käsitlemata ja taksonoomias käsitletud majandustegevustega seotud riskipositsioonide osakaal arvesse võetud bilansilisest koguvarast.

Üksikasjalik teave arvesse võetud varade kohta on esitatud tabelis 1. Kui riskipositsioon on juba loetud taksonoomias käsitletuks seoses mõne muu kui siin käsitletud majandustegevusega, ei võetud seda riskipositsiooni kõnealuses üleminekuaruandes käsitletuse kindlaksmääramiseks kaalumisele (nt majapidamiste hüpoteeklaenud ja mootorsõidukilaenud, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamisele).

Taksonoomias käsitletuse üleminekuaruanne

miljonites eurodes	Takso noomias käsitletud	Taksonoomias käsitlemata	Taksonoomias käsitletud tege vuste osakaal %
Art 10(7) Arvesse võetud (rohe) koguvara	0,0	3 747,0	0,0%

Taksonoomiatabel 4. Kindlustustegevuse KPI-d (LHV Kindlustus)

LHV Kindlustuse kindlustustegevuse taksonoomias käsitletus miljonites eurodes	Takso noomias käsitletud	Takso noomias käsitlemata	Taksonoomias käsitletud tegevuste osakaal, %	Takso noomiaga kooskõlas	Taksonoomiaga kooskõlas olevate tege vuste osakaal, %
Kindlustustegevus, sh	16,8	14,6	53%	0,0	0,0%
Maismaasõidukite kindlustus (punkt 10.1.e)	11,0	-	35%	0,0	0,0%
Tule- ja muu varakahju kindlustus (punkt 10.1.g)	5,8	-	18%	0,0	0,0%

Taksonoomias käsitletud kindlustustegevuse osakaal hõlmab kindlustustulu brutopreemiatest, mis vastab kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisa punktis 10.1 määratletud taksonoomias käsitletud kindlustustegevusele. 2023. aasta kohta ei ole taksonoomiaga kooskõlas olevat kindlustustegevust avalikustatud.

5.5.3 GRI sisukord ja ESG mõõdikud

Aruanne on koostatud kooskõlas globaalse aruandlusalgatuse GRI standardite põhinõuetega (Core Option).

Kuna GRI ei sisalda piisavalt finantssektoripõhiseid näitajaid, mis võimaldaksid portfelli mõjudest ülevaate anda, oleme lisaks kasutanud mitmesuguseid GRI-väliseid näitajaid. Viimased on jaotatud oluliste teemade järgi ja esitatud järgnevas GRI sisukorras, et anda terviklik ülevaade kõigist peamistest aruandes käsitletud ESG ja jätkusuutlikkuse näitajatest.

			Asukoht aruandes ja/või selgitus
GRI standard	Nr	Avalikustatav teave	Vt osad:
Alus (GRI 101: 2016)
Üldine avalikustamine (GRI 102:2016)
Organisatsiooni profiil	102-1	Organisatsiooni nimi	• Ärinimi
			• Lisa 1 Üldine informatsioon
	102-2	Tegevused, kaubamärgid, tooted ja teenused	• Tegevusaruanne
			• Lisa 1 Üldine informatsioon
			• Ärivaldkondade tegevused
	102-3	Peakontori asukoht	• Juriidiline aadress
			• Lisa 1 Üldine informatsioon
	102-4	Tegevuse asukoht	• Juriidiline aadress
			• Lisa 1 Üldine informatsioon
	102-5	Omanikusuhted ja õiguslik vorm	• Üldkoosolek (õiguslik vorm)
			• LHV emiteeritud aktsiad ja võlaväärtpaberid (omanikusuhted)
			• Lisa 1 Üldine informatsioon (õiguslik vorm)
			• Lisa 6 Tütarettevõtted ja firmaväärtus
	102-6	Teenindatavad turud	• Strateegia ja finantsplaan
			• Lisa 1 Üldine informatsioon
	102-7	Organisatsiooni suurus	• Strateegia ja finantsplaan
			• Lisa 1 Üldine informatsioon
	102-8	Teave töötajate ja muude töötegijate kohta	• Strateegia ja finantsplaan
			• Lisa 1 Üldine informatsioon
	102-9	Tarneahel	• Rohelise kontori tegevused
			• Rahastatud heitkoguste hinnangud
	102-10	Ettevõtte ja selle tarneahela olulised muutused	• Rohelise kontori tegevused
	102-11	Ettevaatuspõhimõte	• Krediidiriski mõjutavad ESG riskid
			• ESG riskid
	102-12	Välised algatused	• Globaalsed jätkusuutlikkuse raamistikud
			• Juhtroll jätkusuutliku äritegevuse arendamisel Eestis
	102-13	Ühingute liikmesus	• Globaalsed jätkusuutlikkuse raamistikud
			• Juhtroll jätkusuutliku äritegevuse arendamisel Eestis
Strateegia	102-14	Kõrgema juhtkonna avaldus	• Tegevjuhi pöördumine
Eetika ja ausus	102-16	Väärtused, põhimõtted, stan dardid ja käitumisnormid	• LHV Groupi juhtorganid
	102-17	Nõustamine eetikaküsi mustes ja eetikaprobleemide käsitlemine	• Võrdõiguslikkus ja diskrimineerimisest hoidumine
Juhtimine	102-18	Juhtimisstruktuur	• Lisa 1 Üldine informatsioon

GRI standard	Nr	Avalikustatav teave	Vt osad:
Sidusrühmade	102-40	Sidusrühmade loetelu	• Koostöö sidusrühmadega
kaasamine	102-41	Kollektiivlepingud	• Kaasav töökoht
	102-42	Sidusrühmade tuvastamine ja valimine	• Koostöö sidusrühmadega
	102-43	Sidusrühmade kaasamise viisid
	102-44	Põhiteemad ja tõstatatud probleemid
Aruandlustava	102-45	Konsolideeritud finantsaru andes hõlmatud ettevõtted	• Lisa 1 Üldine informatsioon
	102-46	Aruande sisu määratlemine ja	• Jätkusuutlikkuse missioon
		teema piiritlemine	• Globaalne aruandlusalgatus (GRI)
	102-47	Oluliste teemade loetelu	• ESG ja jätkusuutlikkuse olulised aspektid
	102-49	Muudatused aruandluses	• Teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta – Koostamise alused
	102-50	Aruandeperiood	jaanuar 2023 – detsember 2023
	102-51	Eelmise aruande kuupäev	28. veebruar 2023
	102-52	Aruandlustsükkel	Aastane
	102-53	Kontaktandmed aruande kohta küsimuste esitamiseks	info@lhv.ee
	102-54	Aruandluse vastavus GRI	• Globaalsed jätkusuutlikkuse raamistikud –
		standarditele	Globaalne aruandlusalgatus (GRI)
			• GRI sisukord
	102-55	GRI sisukord	• GRI sisukord ja ESG mõõdikud
	102-56	Väline kinnitus	• Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Asukoht aruandes ja/või selgitus

Olulise mõju valdkonnad

1. Kliima ja elurikkus
Portfelli mõju kliimale ja elurikkusele (teave, mille avalikustamist GRI standardid ei nõua)				Vt osad:
Juhtimisviis	103-1 kuni 103-3		•	ESG strateegia
(GRI 103: 2016)			•	Koostöö sidusrühmadega
			•	ESG juhtimine
			•	Mõjuvaldkondade
Heited (GRI 305: 2016)				juhtimine – Keskkond
Juhtimisviis	103-1 kuni 103-3			• Meie CO2 jalajälg
(GRI 103: 2016)	305-1	Otsene (1. valdkond)
		kasvuhoonegaaside heide
	305-2	Energia kaudne (2. valdkond) kasvuhoonegaaside heide
	305-3	Muu kaudne (3. valdkond)
		kasvuhoonegaaside heide
	305-4	Kasvuhoonegaaside heitemahukus
Jäätmed (GRI 306:2020)
Juhtimisviis	103-1 kuni 103-3		•	Meie CO2 jalajälg
(GRI 103:2016)	306-3	Jäätmeteke
Vesi ja heitveed (GRI 303: 2018)
Juhtimisviis	103-1 kuni 103-3		•	Meie CO2 jalajälg
(GRI 103: 2016)	303-5	Veetarbimine
2. Ringmajandus
		Portfelli mõju ringmajandusele (teave, mille avalikustamist GRI standardid ei nõua)
Juhtimisviis	103-1 kuni 103-3		•	ESG ja jätkusuutlikkuse
(GRI 103: 2016)				olulised aspektid
Kaudsed majanduslikud mõjud (GRI 203: 2016)
Juhtimisviis	103-1 kuni 103-3		•	ESG strateegia
(GRI 103: 2016)			•	Koostöö sidusrühmadega
			•	ESG juhtimine
			•	Mõjuvaldkondade juhti-
				mine – Sotsiaalvaldkond
	203-2	Olulised kaudsed majanduslikud mõjud	•	Sotsiaalne vastutus
			•	Finantskirjaoskus
			•	Sponsorlus
			•	Sotsiaalne mõju kanalite ja kliendikogemuse kaudu
4. Finantskirjaoskus ja majanduslik kindlustunne
Kaudsed majanduslikud mõjud (GRI 203: 2016)
Juhtimisviis	103-1 kuni 103-3		•	ESG strateegia
(GRI 103: 2016)			•	Koostöö sidusrühmadega
			•	ESG juhtimine
			•	Mõjuvaldkondade juhti- mine – Sotsiaalvaldkond

	203-2	Olulised kaudsed majanduslikud mõjud	• • • •	Sotsiaalne vastutus Finantskirjaoskus Sponsorlus Sotsiaalne mõju kanalite ja kliendikogemuse kaudu
5. Aus ja läbipaistev organisatsioonikultuur Korruptsioonivastane võitlus (GRI 205:206)
Juhtimisviis (GRI 103: 2016)	103-1 kuni 103-3		•	GRI sisukord
	205-3	Kinnitatud korruptsioonijuhtumid ja võetud meetmed		Puuduvad
Sotsiaal-majanduslike nõuete täitmine (GRI 419: 2016)
Juhtimisviis	103-1 kuni 103-3		•	ESG juhtimine
(GRI 103: 2016			•	Mõjuvaldkondade juhtimine – Juhtimine
			•	Mõjuvaldkondade juhtimine – Sotsiaalvaldkond
			•	Mõjuvaldkondade juhtimine
			•	Ühingujuhtimise aruanne
	419-1	Sotsiaal- ja majandusvaldkonna õigusaktide täitmata jätmine		Puudub
Mitmekesisus ja võrdsed võimalused (GRI 405: 2016) Juhtimisviis	103-1 kuni 103-3		•	ESG juhtimine
(GRI 103: 2016)			•	Mõjuvaldkondade juhtimine – Sotsiaalvaldkond
			•	Meie ühiskondlik mõju tööandjana – Võrdõigus- likkus ja diskrimineerimisest hoidumine
	405-1	Mitmekesisus juhtorganite liikmete ja töötajate seas	•	Võrdõiguslikkus ja diskrimi- neerimisest hoidumine
			•	GRI sisukord ja ESG mõõdikud
	405-2	Naiste ja meeste põhipalga ja töötasu suhe	•	Võrdõiguslikkus ja diskrimi- neerimisest hoidumine
		Sidusrühmade kaasamine (teave, mille avalikustamist GRI standardid ei nõua)	•	GRI sisukord ja ESG mõõdikud
Juhtimisviis	103-1 kuni 103-3		•	Koostöö sidusrühmadega,
(GRI 103-2016)
			•	ESG juhtimine

Peamised ESG tulemusnäitajad

Meie ESG valdkonna peamised tulemusnäitajad on esitatud järgnevas tabelis. Need aitavad meil paremini mõista, kuidas meie äritegevus mõjutab keskkonda, ühiskonda ja juhtimist. Peamiste tulemusnäitajate valiku aluseks olid valdkonnad, kus LHV äritegevuse mõju on kõige suurem.

Kliima ja keskkonna mõjuvaldkonnas oleme võtnud kohustuse uute diiselautode rahastamine 2030. aastaks järk-järgult lõpetada ning seadnud lisaks eesmärgi oma liisinguportfelli kuuluvate sõidukite keskmist CO2 heidet eelseisvatel aastatel järk-järgult vähendada. Mõistame, et avaldame kliimale kõige suuremat mõju oma laenuportfelli kaudu. Seepärast oleme võtnud eesmärgiks, et aastaks 2030 suureneb taastuvenergia projektide osakaal meie energiasektori portfellis 90%-ni ja et aastaks 2030 kasutatakse vähemalt 50% aasta jooksul väljastatavatest hüpoteeklaenudest A- ja B-energiaklassi kinnisvara jaoks.

1. aastaks soovime seada teaduspõhised heitkoguste vähendamise eesmärgid oma laenuportfelli sektoritele.

Mõistame, et LHV-l on täita oluline roll klientide rahalise toimetuleku ja finantskirjaoskuse edendamisel. Usume, et kui jagame teavet vastutustundliku laenamise ja rahaasjade korraldamise kohta, siis see loob inimestele paremad rahalised võimalused. Nii oleme seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 oleks 60% meie noortest klientidest (kuni 26 aastased) mõne investeerimisteenuse leping.

Kuna sooline palgalõhe on finantssektoris tõsine probleem, siis oleme otsustanud olla oma kõigi tasandite töötajate palgalõhe suhtes läbipaistvad ja kaotada palgalõhe LHV-s täielikult aastaks 2030. Meie täiendav eesmärk on tõsta töötajate rahulolu indeks 2030. aastaks 5 punktile (maksimumtase).

LHV Groupi peamised ESG tulemusnäitajad

1. Kliima ja elurikkus (E)	2023	2022	2021
Ettevõttelaenude portfelli lisandunud uute taastuvenergiaprojektide lepinguline väärtus (miljonites eurodes)	90,21	107,1	41,4
Uute A-energiaklassi korterite arv, mida aasta jooksul elamuarenduse kaudu rahastati	822	532	-
A- ja B-energiaklassi hoonete jaoks aasta jooksul sõlmitud hüpoteek laenulepingute osakaal hüpoteeklaenuportfellis	26,1%	29,8%	-
Grupi autoliisingu portfelli keskmine CO2 heide (gCO2/km)	98,2	122,3	134,9
2. Kaasav ja sidus majandus (S)
Digitaalsete kanalite kasutamine eraklientide seas*	60,1%	59,4%	59,3%
Digitaalsete kanalite kasutamine eraklientide seas, kelle emakeel ei ole eesti keel*	66,09%	66,2%	64,3%
Digitaalsete kanalite kasutamine eraklientide seas, kes on üle 65-aastased*	45,0%	40,8%	39,2%
Väljaspool suurlinnu (Tallinn, Tartu, Pärnu) asuva jaekliendibaasi osakaal	33,1%	32,7%	32,4%
* need, kes vähemalt kord kuus sisse logivad
3. Finantskirjaoskus ja majanduslik kindlustunne (S)
Investeerimisteenuse lepinguga noorte (kuni 26-aastased) osakaal	47,0%	46,1%	45,7%
Investeerimisteenuse lepinguga eraklientide osakaal	41,3%	40,8%	41,1%
Investeerimisteenuse lepinguga naissoost eraklientide osakaal	37,3%	36,3%	36,0%
Väljastatud mikrolaenude arv	1 251	1 068	1 001
II pensionisambaga liitunud LHV Panga klientide osakaal	26%	35%	-
Investeerimiskoolis osalenute arv	16 000	19 262	12 000
4. Aus ja läbipaistev organisatsioonikultuur (G)
Kinnitatud korruptsioonijuhtumid ja võetud meetmed	0	0	0
Kliendirahuolu indeks	96,8%	95,7%	95,8%
Ettevõtte vastu käimas olevate kohtumenetluste arv aasta lõpu seisuga	2	1	1
Naistöötajate osakaal LHV-s	59,7%	57,6%	63%
Naiste osakaal juhtivatel ametikohtadel	42,1%	48,4%	46,1%
LHV tegevjuhi ja täistööajaga töötaja mediaanpalga suhe	5	5,26	5,26
Sooline palgalõhe	0,83	0,92	0,87
Töötajate rahulolu indeks (5-punkti skaala)	4,5	4,5	4,5

LHV Groupi juhtorganid

Nõukogu

Rain Lõhmus on üks LHV asutajaid ja LHV Groupi nõukogu esimees ning LHV Panga nõukogu liige. Ta kuulub Kodumaja AS-i nõukogusse. Ta on ka AS-i Lõhmus Holdings ja Lohmus Capital OÜ omanik ja juhatuse liige ning OÜ Merona Systems ja Kõrberebane OÜ omanik. Ühtlasi on ta Zerospotnrg OÜ ja Umblu Records OÜ juhatuse liige ja üks omanikest ning OÜ KODRESTE üks omanikest. Rain Lõhmus on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Harvard Business School'i juhtimisprogrammi. Rain Lõhmusele ja temaga seotud isikutele (Lõhmus Holdings OÜ, OÜ Merona Systems) kuulub kokku 68 649 130 aktsiat, mis moodustab 21,46% kõigist LHV Groupi aktsiatest.

Andres Viisemann on üks LHV asutajaid ja LHV pensionifondide juht. Ta on LHV Groupi, LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu liige. Ühtlasi kuulub ta AS-i Fertilitas ja AS-i Viimsi Haigla nõukogusse ning VHM Medical OÜ juhatusse. Ta on ka Viisemann Holdings OÜ omanik ja juhatuse liige ning Viisemann Investments AG ja OÜ Miura Investeeringud omanik. Andres Viisemann on lõpetanud Tartu Ülikooli ja omandanud magistrikraadi INSEAD-is rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Andres Viisemannile ja temaga seotud isikutele (Viisemann Investments AG ja Viisemann Holdings OÜ) kuulub kokku 35 756 210 aktsiat, mis moodustab 11,18% kõigist LHV Groupi aktsiatest. Tulenevalt Andres Viisemanni tegutsemisest LHV pensionifondide juhina on tal võimalik 2021., 2022. ja 2023. aastal väljastatud optsioonide eest kokku märkida 153 899 LHV Groupi aktsiat.

Raivo Hein on LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige. Ta kuulub ka AS-i Puumarket nõukogusse ja MTÜ Pärtli juhatusse. Ta on OÜ Kakssada Kakskümmend Volti omanik ja juhatuse liige ning E-Finance OÜ, Põhjala Kellad OÜ ja veel mitme isiklike investeeringute juhtimiseks asutatud ettevõtte juhatuse liige. Raivo Hein on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Raivo Hein ei oma LHV Groupi aktsiaid. Temaga seotud isikutele OÜ Kakssada Kakskümmend Volti, Lame Maakera OÜ ja Astrum OÜ kuulub kokku 5 490 694 aktsiat, mis moodustab 1,72% kõigist LHV Groupi aktsiatest.

Heldur Meerits on LHV-Groupi ja LHV Panga nõukogu liige. Ta kuulub äriühingu Kodumaja AS ja sihtasutuste SA Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Toetusfond, SA Tähelaps ja Audentese Koolide SA nõukogusse. Heldur Meerits on ka oma majanduslike erahuvide haldamisega tegelevate ettevõtete AS Amalfi, AS Altamira ja SIA Valdemara Group omanik ja juhatuse liige ning fondi Castra Hiberna vara säilimist tagav ja kontrolliv isik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna. Heldur Meerits ei oma LHV Groupi aktsiaid. Temaga seotud isikutele AS Amalfi ja SIA Valdemara Group kuulub 10 975 280 aktsiat, mis moodustab 3,43% kõigist LHV Groupi aktsiatest.

Tiina Mõis on LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige. Veel kuulub ta Rocca al Mare Kooli AS-i ja Rocca al Mare Kooli SA nõukogusse. Ta on ka AS-i Genteel omanik ja juhatuse liige ning üks Nine Lives OÜ omanikest ja juhatuse liige. Tiina Mõis on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Tiina Mõis ja temaga seotud isikud (AS Genteel ja Rocca al Mare Kooli SA) omavad kokku 11 359 990 aktsiat, mis moodustab 3,55% kõigist LHV Groupi aktsiatest.

Sten Tamkivi on LHV Groupi nõukogu liige. Veel kuulub ta ettevõtete ASI Private Equity AS, Salv Technologies OÜ ja Kistler-Ritso Eesti SA nõukogusse. Ta on Seikatsu OÜ ja Osaluste Hellalt Hoidmise OÜ omanik ja juhatuse liige, lisaks OÜ Notorious, Kaigun OÜ, TBD Holdco OÜ ja Plural Estonia OÜ juhatuse liige. Ta on ka üks OÜ E-laen omanikest. Sten Tamkivi on lõpetanud Stanfordi Ülikooli Graduate School of Business'i. Sten Tamkivile ja temaga seotud isikutele (Seikatsu OÜ ja OÜ Notorious) kuulub kokku 335 630 aktsiat, mis moodustab 0,10% kõigist LHV Groupi aktsiatest.

Tauno Tats on LHV Groupi nõukogu liige. Ühtlasi kuulub ta OÜ Eesti Killustik nõukogusse ning Ammende Hotell OÜ ja MTÜ Plate Torn juhatusse. Tauno Tats on Õueala OÜ juhatuse liige ja omanik. Ta on ka Ambient Sound Investments OÜ juhatuse liige ja üks omanikest ning samuti eespool mainitud ettevõtete investeeringute juhtimiseks asutatud ettevõtete juhatuse liige. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Tauno Tats ei oma LHV Groupi aktsiaid. Ambient Sound Investments OÜ omab 10 828 210 aktsiat, mis moodustab 3,39% kõigist LHV Groupi aktsiatest.

Juhatus

Madis Toomsalu on LHV Groupi juhatuse liige ning LHV Panga, LHV Kindlustuse, LHV Varahalduse ja LHV Paytechi nõukogu esimees, LHV Finance'i nõukogu liige ja LHV Bank Ltd direktorite nõukogu esimees. Ta on ka MTÜ FinanceEstonia juhatuse liige ja SA Rohetiiger nõukogu liige. Madis Toomsalu lõpetas 2009. aastal ärikorralduse bakalaureuseõppe Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) ja omandas samas 2011. aastal magistrikraadi avaliku sektori rahanduse erialal. Madis Toomsalule ja temaga seotud isikutele kuulub kokku 1 231 690 aktsiat, mis moodustab 0,39% kõigist LHV Groupi aktsiatest. Madis Toomsalul on võimalik 2021., 2022. ja 2023. aastal väljastatud optsioonide eest kokku märkida 709 658 LHV Groupi aktsiat.

Meelis Paakspuu on LHV Panga juhatuse liige ja finantsjuht alates 2015. aastast ja LHV Groupi juhatuse liige ja finantsjuht alates 2022. aastast. Ta ei kuulu ühegi teise äriühingu juhtorganisse. Meelis Paakspuu lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1996. aastal. Meelis Paakspuule ja temaga seotud isikule kuulub kokku 611 440 aktsiat, mis moodustab 0,19% kõigist LHV Groupi aktsiatest. Meelis Paakspuul on võimalik 2021., 2022. ja 2023. aastal väljastatud optsioonide eest kokku märkida 506 288 LHV Groupi aktsiat.

Martti Singi on LHV Panga juhatuse liige ja riskijuht alates 2012. aastast ja LHV Groupi juhatuse liige ja riskijuht alates 2022. aastast. Ta ei kuulu ühegi teise äriühingu juhtorganisse. Martti Singi omandas 2009. aastal Estonian Business School'i rahvusvahelise ärijuhtimise magistrikraadi. Martti Singile ja temaga seotud isikutele (sh OÜ-le Unitas) kuulub kokku 929 719 aktsiat, mis moodustab 0,29% kõigist LHV Groupi aktsiatest. Martti Singil on võimalik 2021., 2022. ja 2023. aastal väljastatud optsioonide eest kokku märkida 484 998 LHV Groupi aktsiat.

Jüri Heero on LHV Panga juhatuse liige ja IT-juht alates 2007. aastast ja LHV Groupi juhatuse liige ja IT-juht alates 2022. aastast. Ta on ka Heero Invest OÜ omanik ja juhatuse liige. Jüri Heero lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1999. aastal. Jüri Heerole ja temaga seotud isikutele (sh Heero Invest OÜ-le) kuulub kokku 1 095 800 aktsiat, mis moodustab 0,34% kõigist LHV Groupi aktsiatest. Jüri Heerol on võimalik 2021., 2022. ja 2023. aastal väljastatud optsioonide eest kokku märkida 484 998 LHV Groupi aktsiat.

Nõukogu tasandil moodustatud komiteed

Auditikomitee

Verner Uibo on investeerimisettevõtte Plural Platform finantsjuht ja Plural Estonia OÜ juhatuse liige. Vahemikus 2006–2022 oli ta AS-i PricewaterhouseCoopers finantsauditiosakonna juhtivaudiitor. Lisaks on ta TriVer Konsultatsioonid OÜ ja VUPCV OÜ omanik ja juhatuse liige ning MAOLEN OÜ juhatuse liige. Verner Uibo on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžist. Ta oli kuni 2023. aasta septembrini Eesti vandeaudiitor ja omab ACCA (Sertifitseeritud Arvestusekspertide Assotsiatsioon) kvalifikatsiooni, olemata selle aktiivne liige. Verner Uibo ei oma LHV Groupi aktsiaid.

Raivo Hein (LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige)

Tauno Tats (LHV Groupi nõukogu liige)

Töötasukomitee

Tiina Mõis (LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige)

Rain Lõhmus (LHV Groupi nõukogu esimees ja LHV Panga nõukogu liige)

Andres Viisemann (LHV Groupi, LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu liige)

Nimetamiskomitee

Tiina Mõis (LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu liige)

Rain Lõhmus (LHV Groupi nõukogu esimees ja LHV Panga nõukogu liige)

Andres Viisemann (LHV Groupi, LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu liige)

Riski- ja kapitalikomitee (moodustatud LHV Groupi ja LHV Panga nõukogu tasandil)

Rain Lõhmus (LHV Groupi nõukogu esimees ja LHV Panga nõukogu liige)

Heldur Meerits (LHV-Groupi ja LHV Panga nõukogu liige)

Andres Viisemann (LHV Groupi, LHV Panga ja LHV Varahalduse nõukogu liige)

Madis Toomsalu (LHV Groupi juhatuse liige, LHV Panga, LHV Varahalduse, LHV Kindlustuse ja LHV Paytechi nõukogu esimees, LHV Finance'i nõukogu liige ja LHV Bank Ltd juhtorgani esimees). Madis Toomsalu kuulub ainult LHV Panga riski- ja kapitalikomiteesse.

Tütarettevõtete nõukogud ja juhatused

AS LHV Pank

Nõukogu: Madis Toomsalu (kuni 31. märtsini 2026, esimees), Rain Lõhmus (kuni 31. detsembrini 2024), Andres Viisemann (kuni 31. märtsini 2027), Tiina Mõis (kuni 31. detsembrini 2024), Heldur Meerits (kuni 31. märtsini 2026), Raivo Hein (kuni 31. märtsini 2027)

Juhatus: Kadri Kiisel (esimees), Indrek Nuume, Jüri Heero, Andres Kitter, Meelis Paakspuu, Martti Singi (kõik kuni 31. märtsini 2027)

AS LHV Finance

Nõukogu: Kadri Kiisel (kuni 29. jaanuarini 2025, esimees), Madis Toomsalu (kuni 26. juunini 2025), Veiko Poolgas (kuni 24. augustini 2028), Jaan Koppel (kuni 24. augustini 2028)

Juhatus: Heidy Kütt (kuni 18. jaanuarini 2028)

AS LHV Varahaldus

Nõukogu: Madis Toomsalu (kuni 31. märtsini 2026, esimees), Kadri Kiisel (kuni 31. märtsini 2027), Andres Viisemann (kuni 31. märtsini 2026)

Juhatus: Vahur Vallistu (kuni 5. juunini 2024, esimees), Joel Kukemelk (kuni 31. märtsini 2027), Eve Sirel (kuni 1. juunini 2028)

AS LHV Kindlustus

Nõukogu: Madis Toomsalu (esimees), Erki Kilu, Veiko Poolgas, Jaan Koppel (kõik kuni 6. maini 2025)

Juhatus: Martti-Sten Merilai (kuni 24. novembrini 2027, esimees), Taavi Lehemaa (kuni 8. detsembrini 2028)

LHV Bank Ltd

Direktorite nõukogu: Madis Toomsalu (ametisse nimetatud 4. veebruaril 2021), Erki Kilu (ametisse nimetatud 4. veebruaril 2021), Andres Kitter (ametisse nimetatud 4. veebruaril 2021), Paul Horner (ametisse nimetatud 4. jaanuaril 2022), Keith Butcher (ametisse nimetatud 1. mail 2022), Sally Veitch (ametisse nimetatud 1. juulil 2022)

AS LHV Paytech

Nõukogu: Madis Toomsalu (esimees), Andres Kitter, Erki Kilu, Kadri Kiisel (kõik kuni 4. aprillini 2027)

Juhatus: Lauri Teder (kuni 4. aprillini 2025)

Ühingujuhtimise aruanne

Käesolev aruanne, mis on esitatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega, annab ülevaate AS-i LHV Group (edaspidi LHV) juhtimisest ja juhtimise vastavusest Finantsinspektsiooni ja Nasdaq Tallinna börsi soovituslikule juhendile "Hea ühingujuhtimise tava". LHV järgib head ühingujuhtimise tava, v.a juhul, kui käesolevas aruandes on märgitud teisiti.

1. Üldkoosolek

LHV on aktsiaselts, mille juhtorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.

Üldkoosolek on LHV kõrgeim juhtorgan, mille kaudu aktsionärid teostavad oma õigusi. Üldkoosoleku pädevuses on põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine (sh aktsiaoptsiooniprogrammide heakskiitmine), vahetusvõlakirjade väljalaskmine, nõukogu liikmete valimine ja volituste pikendamine, nõukogu liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine, audiitorite arvu määramine, audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine, erikontrolli määramine, nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine juhul, kui tehing väljub igapäevase majandustegevuse raamest, LHV lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine ning muude seaduse ja põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst jõustuvad vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ja põhikirja uus tekst.

Igal aktsionäril on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. Aktsionäridel on ka muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.

Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korraline üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, toimub vähemalt kord aastas. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korralise ja erakorralise üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus ette vähemalt kolm nädalat.

Üldkoosoleku päevakord, juhatuse ja nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele kättesaadavaks enne üldkoosolekut LHV veebilehel.

Aktsionäridel, kes ei soovi üldkoosolekul kohapeal osaleda, võimaldatakse hääletada üldkoosoleku päevakorras olevaid eelnõusid enne koosolekut või osaleda üldkoosolekul elektrooniliselt, kasutades selleks üldkoosoleku veebilehte, ning jälgida üldkoosolekut videoülekande vahendusel. Aktsionäridele antakse võimalus esitada enne üldkoosolekut päevakorrapunktide kohta küsimusi. Võimalus osaleda üldkoosolekul ja teostada oma õigusi turvaliste elektrooniliste vahendite kaudu ilma üldkoosolekul füüsiliselt osalemata on sätetatud LHV põhikirjas.

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse aktsiaraamatu alusel seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist

1. aastal toimus aktsionäride üldkoosolek 22. märtsil. Päevakavas oli 2022. aasta majandusaasta aruande kinnitamine, 2022. aasta majandusaasta kasumi jaotamine ja dividendide maksmine, tasustamispõhimõtete kinnitamine ja nõukogu liikmete volituste pikendamine. Lisaks anti ülevaade 2023. aasta esimese kahe kuu majandustulemustest, ärikeskkonnast ja viie aasta finantsprognoosist. Erakorralisi üldkoosolekuid 2023. aastal ei toimunud.

2. aastal toimus üldkoosolek eesti keeles ja seda juhatas LHV Panga juriidilise osakonna juht Daniel Haab, kes tutvustas üldkoosoleku läbiviimise protseduuri ja juhatusele ettevõtte tegevuse kohta küsimuste esitamise korda.

Korralisel üldkoosolekul osalesid juhatuse esimees Madis Toomsalu, nõukogu esimees Rain Lõhmus ning nõukogu liikmed Tiina Mõis, Raivo Hein ja Tauno Tats. Teised nõukogu liikmed (Andres Viisemann, Heldur Meerits ja Sten Tamkivi) osalesid üldkoosolekul elektrooniliselt. Kohal oli ka audiitor Eero Kaup (KPMG).

Ühelgi LHV aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid neile spetsiifilisi kontrolli- või hääleõigusi. LHV ei ole teadlik aktsionäridevahelistest kokkulepetest, mis käsitleksid aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist.

1. aasta 29. detsembri seisuga olid olulist osalust omavad aktsionärid Rain Lõhmus ja temaga seotud isikud, kellele kuulus kokku 21,46% aktsiakapitalist, ning Andres Viisemann ja temaga seotud isikud, kellele kuulus kokku 11,18% aktsiakapitalist.

2. Juhatus

2.1 Juhatuse koosseis ja ülesanded

Juhatus on LHV juhtorgan, mis esindab ja juhib LHV-d. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik kandidaadi kirjalik nõusolek. Juhatuse liikmeteks valitakse isikud, kellel on juhatuses osalemiseks ja juhatuse liikme ülesannete täitmiseks piisavad teadmised ja kogemused ning kes vastavad LHV põhikirjast, juhatuse töökorrast ja muudest sise-eeskirjadest ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Enne ametisse nimetamist hinnatakse isiku sobivust ametikohale vastavalt LHV juhtorganite liikmete, juhtorganite ja võtmeisikute sobivuse hindamise eeskirjale, Euroopa Keskpanga sobivuse hindamise suunistele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ühistele juhtorganite liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise suunistele, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL ja direktiivi 2014/65/EL nõuetega, võttes seejuures arvesse LHV tegevuse eripärasid.

Vastavalt LHV põhikirjale koosneb juhatus ühest kuni viiest liikmest. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja korralist lõppemist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Juhul, kui LHV juhatusel on üle kahe liikme, määrab nõukogu juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teavitades sellest nõukogu. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

Kuni 31. oktoobrini 2022 oli LHV juhatusel üks liige: Madis Toomsalu. Alates 1. novembrist 2022 on juhatusel neli liiget: Madis Toomsalu (juhatuse esimees, tegevjuht), Meelis Paakspuu (vastutab finantsjuhtimise eest, finantsjuht), Martti Singi (vastutab riskijuhtimise eest, riskijuht) ja Jüri Heero (vastutab IT toimimise ja arendamise ning infoturbe eest, IT-juht).

Nõukogu on kinnitanud juhatuse liikmete lepingutingimused ja sõlminud nendega lepingud. Nõukogu otsustab muu hulgas juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted ja kompensatsiooni juhatuse liikme lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Madis Toomsalu ametiaeg lõpeb 31. märtsil 2026 ja uute juhatuse liikmete Meelis Paakspuu, Martti Singi ja Jüri Heero ametiaeg lõpeb 31. märtsil 2027.

Juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt, lähtudes LHV ja aktsionäride parimatest huvidest ning jättes kõrvale isiklikud huvid.

Juhatuse liikme ülesandeks on LHV igapäevane juhtimine, ettevõtte esindamine, LHV tegevuse juhtimine välisturgudel, suhtlemine investoritega ning LHV strateegia väljatöötamise koordineerimine ja strateegia rakendamine. Juhatuse liikmete LHV põhikirjast tulenev esindusõigus on registreeritud ka äriregistris – LHV-d saab tehingutes esindada juhatuse esimees üksi või kaks juhatuse liiget ühiselt.

Juhatus tagab, et LHV-l oleksid selle tegevuse ja ärivaldkonna jaoks sobivad riskijuhtimise ja sisekontrolli süsteemid. LHV sisekontrolli süsteem hõlmab kõiki tegevusi, mida viivad ellu LHV nõukogu, juhtkond ja töötajad, et tagada tegevuse tõhusus, adekvaatne riskide juhtimine, sisemise ja välise aruandluse usaldusväärsus ning kõikide õigusaktide tingimusteta täitmine. Sisekontrolli süsteem katab kõiki äri-, tugi- ja kontrolliüksuseid.

LHV riskijuhtimise eesmärk on riske tuvastada, õigesti mõõta ning juhtida. Laiemas plaanis on riskijuhtimise eesmärk suurendada ettevõtte väärtust kahjude minimeerimise ning tulemuste volatiilsuse vähendamise kaudu.

Riskijuhtimine baseerub LHV-s tugeval riskikultuuril ning on üles ehitatud kolme kaitseliini põhimõttel. Esimene kaitseliin, mille moodustavad peamiselt ärivaldkonnad koos muude tugifunktsioonidega, vastutab riskide võtmise ning igapäevase riskide juhtimise eest. Teine kaitseliin, st riskijuhtimine ja vastavuskontroll, mis hõlmab ka finantskuritegevuse tõkestamist, vastutab riskijuhtimisraamistiku haldamise, selle pideva järelevalve ja rakendamise eest. Kolmas kaitseliin, milleks on sõltumatu siseaudit, teeb järelevalvet kogu organisatsiooni üle, st kontrollib siseaudititega sisemist juhtimiskorda, protsesse ja mehhanisme, et teha kindlaks, kas need on usaldusväärsed ja tõhusad ning kas neid rakendatakse järjepidevalt.

2.2 Juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted

LHV tasustamispõhimõtete eesmärk on õiglase, motiveeriva, läbipaistva ja seadusliku tasu maksmine.

Juhatuse tasustamispõhimõtete ja töötasude üle on otsustamisõigus nõukogul. Töötasukomitee vaatab kord aastas üle juhatuse tasustamise alused. Juhatuse tegevuse hindamisel võtab töötasukomitee eelkõige arvesse konkreetse juhatuse liikme tööülesandeid ja tegevust, samuti LHV majanduslikku olukorda ning äritegevuse hetkeseisu ja väljavaateid võrdluses teiste samasse majandussektorisse kuuluvate äriühingutega.

Juhatuse liikme tasu, sh optsiooniprogramm, peab olema selline, mis motiveerib isikut tegutsema LHV parimates huvides ning aitama vältida huvide konflikti seeläbi, et hoidutakse toimimast isiklikes või muudes huvides. Juhatuse liikmete põhipalk ja tasustamispõhimõtted sätestatakse nendega sõlmitud juhatuse liikme lepingus.

Sisekontrolli ja riskijuhtimist teostavate juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted peavad tagama nende sõltumatuse ja objektiivsuse riskijuhtimise/sisekontrolliga seotud ülesannete täitmisel. Nimetatud töötajate tasustamine ei tohi oleneda nende järelevalve all olevate valdkondade tulemustest. Seatud eesmärgid peavad olema kirjeldatud üksiktöötaja tasandil.

LHV juhindub tulemuste mõõtmiseks kasutatavate põhiliste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete ning riski hindamise mõõdikute seadmisel järgmistest põhimõtetest:

• LHV poolt kehtestatud tulemuskriteeriumid ei tohi stimuleerida ülemäärast riskivõtmist või ebasobivate toodete müüki.
• Tulemuskriteeriumid ei tohi sisaldada üksnes tegevuse tõhususe näitajaid (nt kasum, müügitulu, tootlus, kulu-

ja mahunäitajad) või turupõhiseid näitajaid (nt aktsia hind või võlaväärtpaberi tootlus), vaid neid tuleb korrigeerida riskipõhiste näitajatega (nt kapitali adekvaatsus, likviidsus).

• Riskide ja tulemuste mõõtmiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema võimalikult tihedalt seotud selle juhatuse liikme otsustega, kelle tulemusi hinnatakse, ja tagama, et töötasu määratakse viisil, mis avaldab juhatuse liikme käitumisele soovitud mõju.
• Tulemuskriteeriumide määramisel tuleb tagada, et kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed ning absoluutsed ja suhtelised kriteeriumid oleksid sobivas tasakaalus.
• Kvantitatiivsed kriteeriumid peavad hõlmama perioodi, mis on piisavalt pikk, et võtta arvesse juhatuse liikme või tema vastutusel olevate üksuste võetud riske. Kriteeriumeid tuleb riskiga korrigeerida ja need peavad sisaldama majandusliku tulemuslikkuse näitajaid.
• Kvalitatiivsete kriteeriumide näiteks on strateegiliste eesmärkide täitmine, klientide rahulolu, riskijuhtimispoliitika järgimine, organisatsioonisiseste ja -väliste nõuete täitmine, juhtimisoskus, meeskonnatöö, loovus, motivatsioon ning koostöö teiste äriüksuste ja sisekontrolli ülesannete täitjatega

LHV rakendab pikaajalist tulemustasude maksmise programmi ehk optsiooniprogrammi. Juhatuse liikmete, tippjuhtkonna ja optsiooniprogrammi kaasatud võtmetöötajate (sh juhatuse liikmega võrdsustatud töötajate) põhipalgale lisandub iga-aastane tulemustasu, mille suurus ja väljamaksmine sõltub individuaalsete ja LHV eesmärkide täitmisest. Aktsionäride poolt heaks kiidetud tulemustasu alumine piir on 0 eurot ning ülemine piir 200% aastapalgast. Finantsplaani täitmisel väljastatakse üldjuhul optsioone 2% ulatuses LHV aktsiate koguarvust.

Optsiooniprogrammi kaudu tulemustasu määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse. Tulemustasu instrumentideks on 100% aktsiaoptsioonid.

Juhatuse liikme lahkumishüvitis on seotud tema varasemate töötulemustega. Juhatuse liikmele ei maksta lahkumishüvitist, kui sellega kahjustataks LHV huve. Lahkumishüvitise suurus peab peegeldama aja jooksul saavutatud tulemusi ja olema vastavuses saadud töötasu suurusega.

LHV juhatuse esimehele Madis Toomsalule maksti 2023. aastal igakuist töötasu 16 tuhat eurot, st tema LHV-ga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel saadud aastatasu oli 192 tuhat eurot. Juhatuse liikmetele Meelis Paakspuule, Martti Singile ja Jüri Heerole maksti 2023. aastal igakuist töötasu 13 tuhat eurot, st nende LHV Pangaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel saadud aastatasu oli 156 tuhat eurot. Juhatuse liikmetel ei ole õigust mingile täiendavale tasule, preemiale ega hüvitisele LHV juhatuse liikme ülesannete täitmise eest, v.a osalemine LHV Groupi aktsionäride üldkoosoleku poolt 13. märtsil 2020 heaks kiidetud LHV aktsiaoptsiooniprogrammis, mille kohaselt LHV ja Grupi ettevõtete juhtkonna liikmetel, juhtkonna liikmetega võrdsustatud töötajatel ja LHV nõukogu poolt määratletud võtmetöötajatel, kellega LHV Group on optsioonilepingud sõlminud, on LHV uute aktsiate märkimise eesõigus.

Aktsiaoptsiooniprogrammi alusel sõlmitud optsioonilepingute kohaselt on Madis Toomsalul õigus märkida tulemustasuna kokku 709 658 LHV aktsiat, Meelis Paakspuul on õigus märkida tulemustasuna kokku 506 288 LHV aktsiat ning Martti Singil ja Jüri Heerol on kummalgi õigus märkida tulemustasuna kokku 484 998 LHV aktsiat aastatel 2021– 2023 väljastatud optsioonide eest.

2.3 Huvide konfliktid

Juhatus esitab kord aastas majanduslike huvide ja majanduslike huvide konfliktide deklaratsiooni. Huvide konflikte ei ole esinenud, mistõttu pole parandusmeetmeid rakendatud.

LHV ja juhatuse, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel toimuvad tehingud ja nende tingimused peavad olema eelnevalt nõukogu poolt heaks kiidetud. 2023. aastal ei sõlmitud selliseid tehinguid juhatuse liikme, tema lähendaste või temaga seotud isikute ja LHV vahel, samuti ei ole selliseid kehtivaid lepinguid varasematest perioodidest. Juhatuse liikmetel ei ole 5% ületavaid osalusi teistes äriühingutes, mis on LHV äripartnerid, tarnijad, kliendid või muud seotud äriühingud.

Ükski LHV juhatuse liige ei ole ühegi teise ettevõtte juhatuse või nõukogu liige, mille aktsiatega kaubeldakse Eestis tegutseval reguleeritud turul. Juhatuse liikmetel ei ole LHV aktsiate emiteerimise ega tagasiostmise volitusi.

3. Nõukogu

3.1 Nõukogu koosseis ja ülesanded

Nõukogu on LHV juhtorgan, mis planeerib LHV tegevust, korraldab LHV juhtimist ja teeb järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu määrab kindlaks ja vaatab korrapäraselt üle LHV strateegia, üldise tegevuskava, riskijuhtimise põhimõtted ja aastaeelarve. Nõukogul on viis kuni seitse liiget. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg on kuni kolm aastat. Nõukogu liikmed valivad enda seast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu liikmete valimine, tagasikutsumine ja volituste pikendamine kuulub aktsionäride üldkoosoleku pädevusse.

Nõukogu liikmeteks valitakse isikud, kellel on nõukogus osalemiseks ja nõukogu liikme ülesannete täitmiseks piisavad teadmised ja kogemused ning kes vastavad LHV põhikirjast, nõukogu töökorrast ja muudest sise-eeskirjadest ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Enne ametisse nimetamist hinnatakse isiku sobivust ametikohale vastavalt LHV juhtorganite liikmete, juhtorganite ja võtmeisikute sobivuse hindamise eeskirjale, Euroopa Keskpanga

sobivuse hindamise suunistele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ühistele juhtorganite liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise suunistele, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL ja direktiivi 2014/65/EL nõuetega, võttes seejuures arvesse LHV tegevuse eripärasid.

LHV nõukogu liikmed on Rain Lõhmus (nõukogu esimees), Andres Viisemann, Tiina Mõis, Heldur Meerits, Raivo Hein, Tauno Tats ja Sten Tamkivi. Nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni 29. märtsini 2026, v.a Sten Tamkivi volitused, mis lõpevad 29. märtsil 2024.

1. aastal toimus 11 korralist nõukogu koosolekut ja viiel korral võeti otsused vastu elektrooniliselt. 2023. aastal osalesid neli nõukogu liiget (Rain Lõhmus, Raivo Hein, Tiina Mõis ja Tauno Tats) kõigil nõukogu koosolekutel, kaks liiget (Andres Viisemann ja Heldur Meerits) puudusid ühelt nõukogu koosolekult ja üks liige (Sten Tamkivi) puudus kahelt nõukogu koosolekult. Kõik nõukogu liikmed osalesid e-hääletusel kõigil viiel korral, kui nõukogu võttis 2023. aastal otsuseid vastu elektrooniliselt.

LHV nõukogu tasandil on moodustatud neli komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, töötasu, juhatuse ja võtmeisikute sobivuse hindamise ning riski- ja kapitalijuhtimise küsimustes, nagu on kirjeldatud käesoleva aruande punktides 3.3–3.6.

1. aasta koosolekutel sai nõukogu regulaarseid ülevaateid LHV ning selle tütarettevõtete tegevus- ja finantstulemustest ning seonduvate valdkondade tegevusest, arengust ja tulemustest.

Kvartaalselt vaadati üle riskiaruanded, siseaudiitori aruanded, auditikomitee aruanded ja vastavuskontrolli aruanded. Nõukogu kiitis 2023. aasta I kvartalis heaks 2022. aasta majandusaasta aruande ja nõukogu tegevusaruande. Nõukogu esitas asjakohased dokumendid ja mitu ettepanekut (ettepanekuid on kirjeldatud käesoleva aruande punktis 1) aktsionäride üldkoosolekule kinnitamiseks. 2023. aasta veebruaris kiideti heaks nimetamiskomitee ettepanekud juhatuse ja nõukogu liikmete individuaalse sobivuse ning juhatuse ja nõukogu kollektiivse sobivuse regulaarseks hindamiseks. Veebruaris kinnitati ka aktsiaoptsioonide hinnastamine, 2022. aasta tulemuste eest aktsiaoptsioonide väljastamine (pikaajaline tulemustasude maksmise programm), 2019. aasta tulemuste eest väljastatud optsioonide realiseerimine ja LHV riski- ja kapitalikomitee loomine. 2023. aasta aprillis võeti vastu otsus suurendada LHV aktsiakapitali seoses aktsiaoptsioonide programmi (pikaajaline tulemustasude maksmise programm) realiseerimisega. 2023. aasta märtsis ja juunis võttis nõukogu vastu otsuse kiita heaks ja väljastada garantii Ühendkuningriigi keskpangale. Nii juunis kui ka augustis andis nõukogu nõusoleku LHV Banki aktsiakapitali suurendamiseks. Nõukogu augustis toimunud korralisel koosolekul keskenduti LHV ja selle tütarettevõtete strateegia arutamisele. Lisaks otsustati teise taseme omavahendite ning omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõude hulka arvestatavate võlakirjade emiteerimine. 2023. aasta septembris kinnitati uuendatud finantsplaan ja oktoobris kiideti heaks 2024. aasta finantskalender ning LHV 2028. aastal tähtaeguvate teise taseme omavahenditesse kuuluvate võlakirjade ennetähtaegne lunastamine summas 40 miljonit eurot. Lisaks kiideti heaks nimetamiskomitee ettepanek uue võimaliku nõukogu liikme individuaalse sobivuse ja uue koosseisuga nõukogu kollektiivse sobivuse hindamiseks. Novembris kinnitas nõukogu juhtorganitele kohalduvate eeskirjade muudatused. Aasta kahel viimasel koosolekul arutas nõukogu järgmise aasta tegevuskava ja finantsplaani eeldusi ning LHV ja tema tütarettevõtete viie aasta finantsprognoosi. Detsembris vaatas nõukogu üle Euroopa Keskpanga poolt läbiviidud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemused ja seadis LHV sisemised kapitalieesmärgid. Aasta jooksul anti ülevaade finantskuritegevuse/rahapesu tõkestamise suundumustest ning LHV ja tema tütarettevõtete töötajauuringu Q12 tulemustest. Lisaks vaadati läbi, ajakohastati ja kinnitati LHV ja tema tütarettevõtete kordi, poliitikaid ja sise-eeskirju – eeskätt selleks, et LHV kui finantsvaldusettevõtte organisatsiooni struktuuri ja juhtimist LHV tasandil ümber korraldada.

3.2 Nõukogu tasustamispõhimõtted ja huvide konfliktid

Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek, arvestades muu hulgas nõukogu liikmete tööülesandeid ja nende ulatust, samuti osalemist koosolekutel ja nõukogu kui juhtorgani tegevuses. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses.

Aktsionäride üldkoosolek on otsustanud määrata nõukogu liikmetele brutotasu 1 500 eurot iga nõukogu korralise koosoleku eest, millel liige osaleb. Tasu makstakse välja hiljemalt nõukogu koosolekule järgneval tööpäeval. Täiendavaid lisavõi tulemustasusid, preemiaid ega hüvitisi ei ole kehtestatud.

1. aastal maksti LHV nõukogule tasusid kogusummas 109,5 tuhat eurot (koos kõigi maksudega), millest neli nõukogu liiget (Rain Lõhmus, Raivo Hein, Tiina Mõis ja Tauno Tats) said igaüks 16,5 tuhat eurot (osalesid kõigil 11 korralisel koosolekul), kaks liiget (Andres Viisemann ja Heldur Meerits) said mõlemad 15 tuhat eurot (osalesid 10 korralisel koosolekul) ja üks liige (Sten Tamkivi) sai 13,5 tuhat eurot (osales 9 korralisel koosolekul).

LHV peab selguse mõttes oluliseks märkida, et nõukogu liikme Andres Viisemanni puhul rakendab LHV pikaajalist tulemustasude maksmise programmi ehk optsiooniprogrammi tulenevalt tema tegevusest LHV tütarettevõtte LHV Varahalduse pensionifondide juhina. Tulemustasu instrumentideks on 100% aktsiaoptsioonid. Andres Viisemannil on võimalik aastatel 2021–2023 väljastatud optsioonide eest märkida kokku 153 899 LHV aktsiat.

Nõukogu liikmed esitavad kord aastas majanduslike huvide ja majanduslike huvide konfliktide deklaratsiooni. 2023. aastal ei sõlmitud LHV ja nõukogu liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel olulisi tehinguid, samuti ei ole selliseid kehtivaid lepinguid varasematest perioodidest. Huvide konflikte ei esinenud, mistõttu parandusmeetmeid ei rakendatud. Nõukogu liikmetel ei ole 5% ületavaid osalusi teistes äriühingutes, mis on LHV äripartnerid, tarnijad, kliendid või muud seotud äriühingud.

3.3 Auditikomitee

Auditikomitee on nõukogu moodustatud nõuandev organ raamatupidamise ja aruandluse (sh eelarve koostamise protsessi), audiitorkontrolli, riski- ja kapitalijuhtimise, sisekontrollisüsteemi ja siseauditi tõhusa toimimise ning samuti õigusliku ja regulatiivse vastavuskontrolli üle järelevalve tegemiseks. Auditikomitee lähtub oma tegevuses eelkõige audiitortegevuse seadusest ja LHV nõukogu kinnitatud töökorrast.

Auditikomitee ülesanne on muu hulgas jälgida ja analüüsida protsesse, mis peavad tagama igakuiste aruannete ning aastaaruande korrektse ja efektiivse koostamise, Grupi ettevõtete majandusaasta aruannete audiitorkontrolli protsessi tõhususe ning audiitorettevõtte ja seda seaduse alusel esindava vandeaudiitori sõltumatuse ja nende tegevuse vastavuse audiitortegevuse seaduse nõuetele.

Auditikomitee kohustus on teha nõukogule ettepanekuid ja anda soovitusi audiitorettevõtte nimetamiseks või tagasikutsumiseks, siseaudiitori nimetamiseks või tagasikutsumiseks, probleemide ja ebatõhususe vältimiseks või kõrvaldamiseks organisatsioonis ning õigusaktide ja parima praktika nõuete täitmiseks.

Auditikomiteesse kuulub vähemalt kolm liiget. Auditikomitee liikmed valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks eesmärgiga tagada kompetentside mitmekesisus ja liikmete sõltumatus. Auditikomiteesse valitakse isikud, kes on LHV-st piisavalt sõltumatud, et oma rolli tõhusalt täita, ja kellest vähemalt kaks on raamatupidamis-, rahandus- või õiguseksperdid. LHV töötaja, juhatuse liige, siseaudiitor, prokurist või audititeenuse pakkuja ei tohi olla auditikomitee liige. Auditikomitee liikme ametisse nimetamiseks on vajalik kandidaadi kirjalik nõusolek. Auditikomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu.

Auditikomiteesse kuuluvad Raivo Hein, Tauno Tats ja Verner Uibo (esimees). Auditikomitee liikmete volitused kehtivad kuni 31. märtsini 2026. Täpsem info auditikomitee liikmete kohta on esitatud majandusaasta aruande selles osas, kus on kirjeldatud LHV Groupi juhtorganeid. LHV auditikomitee liikmele makstav brutotasu on 500 eurot kuus ja auditikomitee esimehele makstav brutotasu on 1 000 eurot kuus.

Vastavalt töökorrale toimuvad auditikomitee koosolekud vähemalt kord kvartalis, ent 2023. aastal toimus 11 auditikomitee koosolekut. Viiel koosolekul andsid riskijuhtimise valdkonna esindajad auditikomitee liikmetele ülevaate erinevatest riskijuhtimise teemadest, panga ja Grupi riskipositsioonidest ning nende jälgimiseks ja juhtimiseks kasutatavatest mõõdikutest ja meetmetest, sh krediidiriski, finantskuritegevuse riski, operatsiooniriski (sh IT riski), ESG riski, likviidsusriski ja sellega seotud riskide ning vastavuskontrolli juhtimisest.

Enamikul toimunud koosolekutest käsitleti muude teemade kõrval siseauditi tõstatatud küsimusi, eelkõige neid, mis olid seotud auditiaruannetega. Siseaudiitor andis ülevaate valminud audititest. Auditikomitee tutvus kõigi siseauditi aruannetega, arutas tehtud tähelepanekuid ning kujundas nende kohta oma seisukohad.

Aasta esimesel koosolekul kinnitati siseauditi 2023. aasta töökava ja detsembris toimunud viimasel koosolekul arutati siseauditi 2024. aasta töökava. Kava kiideti heaks 2024. aasta jaanuaris.

Kolmel koosolekul osales ka välisaudiitor KPMG. Veebruaris andis KPMG ülevaate 2022. aasta majandusaasta aruande auditi protsessist ja tehtud tähelepanekutest. Oktoobris andis KPMG ülevaate 2023. aasta finantsauditi riskihinnangust, kavast, meeskonnast ja ajakavast. Detsembris toimunud koosolekul esitas KPMG ülevaate vaheauditi tähelepanekutest.

Üldkoosolek nimetas alates 2024. aasta raamatupidamisaruande auditist välisaudiitoriks PwC. PwC osales auditikomitee septembris toimunud koosolekul, et kirjeldada auditi ülevõtmise kava, ja detsembris toimunud koosolekul, et anda ülevaade oma esimestest tähelepanekutest.

Auditikomitee andis aasta jooksul kinnitusi ja nõusolekuid konkreetsetele välisaudiitori poolt osutatavatele lisateenustele. Huvide konflikte ei tuvastatud.

3.4 Töötasukomitee

Töötasukomitee on LHV, LHV Panga, LHV Finance'i ja LHV Kindlustuse nõukogude moodustatud organ, kelle ülesandeks on nimetatud ettevõtete töötajate ning juhatuse liikmete tasustamise strateegia väljatöötamine, rakendamine ja selle üle järelevalve teostamine. Töötasukomitee ülesandeks on muu hulgas hinnata, kuidas tasustamisega seotud otsused mõjutavad riskijuhtimisele, omavahenditele ja likviidsusele kehtestatud nõuete täitmist.

Töötasukomitee teeb järelevalvet LHV, LHV Panga, LHV Finance'i ja LHV Kindlustuse juhatuste liikmete ja töötajate tasustamise üle, hindab tasustamispoliitika rakendamist vähemalt kord aastas, teeb vajadusel ettepanekuid tasustamispõhimõtete ajakohastamiseks ja koostab nõukogule sellekohaseid otsuste eelnõusid.

Töötasukomitee koosneb vähemalt kolmest liikmest, kes valitakse nende LHV nõukogu liikmete seast, kes on ka LHV Panga nõukogu liikmed. Töötasukomitee liikmed nimetab ametisse ja kutsub tagasi LHV nõukogu. Töötasukomitee liige valitakse ametisse kolmeks aastaks. Töötasukomitee liikme tagasivalimise ja volituste pikendamise kordade arv

ei ole piiratud. Töötasukomiteesse valitakse isikud, kellel on piisavalt asjakohaseid teadmisi, asjatundlikkust ja kogemusi tasustamispoliitika ja -tavade, riskijuhtimise ja kontrolli valdkonnas. Töötasukomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu. Alates 1. aprillist 2023 on töötasukomitee esimehele makstav tasu 1 000 eurot ja töötasukomitee liikmele makstav tasu 500 eurot iga komitee koosoleku eest, millel nad on osalenud.

Töötasukomitee liikmed on Tiina Mõis (esimees), Rain Lõhmus ja Andres Viisemann, kelle volitused kehtivad 22. märtsini 2026. Täpsem info töötasukomitee liikmete kohta on esitatud majandusaasta aruande selles osas, kus on kirjeldatud LHV Groupi juhtorganeid.

Töötasukomitee kohtus 2023. aastal kahel korral – jaanuaris ja veebruaris ning tegi veebruaris ühe otsuse elektrooniliselt ja ühe kirjalikult. Jaanuaris vaadati üle tasustamispoliitika ja strateegilised tasustamispõhimõtted, LHV Panga ja LHV Kindlustuse tasustamissüsteemid, LHV juhatuse tasustamispõhimõtted ja LHV juhatuse 2022. aasta tasustamisaruanne. Vaadeldi turuvõrdlust, 2023. aasta kriitilisi ja kavandatud ametikohti ning finantsjärelevalveasutuste ootusi tulemustasude maksmise ja korrigeerimise kohta. Komitee arutas ka 2022. aasta tulemuste eest väljastatavate aktsiaoptsioonide (pikaajaline tulemustasude maksmise programm ehk optsiooniprogramm) saajaid ja summasid ning optsioonide hinnastamist ja tegi nõukogule vastavad ettepanekud. Lisaks kinnitas töötasukomitee 2020. aastal 2019. aasta tulemuste eest väljastatud optsioonide realiseerimise, analüüsis põhjalikult tagantjärele riskiga korrigeerimise protsessi, mis viidi läbi 2020. aastal tulemustasuna väljastatud aktsiaoptsioonide realiseerimise suhtes, kiitis heaks nende töötajate optsioonide kinnipidamise, kelle tööleping lõpetati 2022. aastal või kelle töölepingu kohta oli teada, et see lõpetatakse enne optsioonide realiseerimise tähtaega 2023. aastal, ja võimaldas eespool märgitud töötajatel realiseerida neile väljastatud optsioonid, võttes arvesse tagantjärele riskiga korrigeerimise protsessi tulemusi. LHV Panga ja LHV Kindlustuse tasustamissüsteemid ning LHV ja selle Eesti tütarettevõtete juhatuse liikmete aastaeesmärgid ja tasud vaadati üle ning esitati nõukogule kinnitamiseks. Veebruaris vaatas töötasukomitee üle LHV tulemustasude programmi, võttes arvesse LHV Banki tulemustasude vajadust, võttis teadmiseks 2023. aasta eeldatava ajakava koos eeldatavate päevakorrapunktidega ning kiitis heaks 2022. aasta tulemuste eest aktsiaoptsioonide väljastamise ja esitas selle nõukogule kinnitamiseks.

3.4.1 Tasustamispoliitika

LHV ja selle tütarettevõtete (Grupi ettevõtete) tasustamispõhimõtteid on kirjeldatud Grupi tasustamispoliitikas.

Grupi ettevõtete tasustamispõhimõtetes puuduvad piirkondlikud erinevused. Olulisim erinevus Grupi ettevõtete vahel on see, et LHV Varahaldusel puudub töötasukomitee ja see ettevõte täidab eraldiseisvaid avalikustamisnõudeid ning LHV Bank kohaldab oma tegevusriigi nõuetest tulenevaid eeskirju.

Grupi ettevõtetele on kehtestatud tasustamispõhimõtted, et tasustamine oleks õiglane, motiveeriv, läbipaistev ja seadusele vastav.

Tasustamispoliitika laiem eesmärk on tagada strateegia elluviimiseks vajaliku võimekuse, oskuste ja kogemustega töötajate värbamine, töötajate ja aktsionäride huvide ühitamine, töötajate motiveerimine ja kasvavaks äritegevuseks vajalik tõhus riskijuhtimine. Tasustamissüsteem koosneb põhipalgast, hüvitistest ja töötajatele pakutavatest hüvedest. Grupi ettevõtted ei paku töötajatele turuhinnast madalama hinnaga teenuseid, ei tee tööandja kulul makseid III pensionisambasse ega paku selliseid hüvesid nagu isiklikuks kasutuseks tööauto, mobiiltelefon või sülearvuti.

Üldine tasustamisstrateegia on tagada pikaajaliste eesmärkide täitmiseks motiveeriv töötasu ning ühtlasi luua tugev seos töötasu ja Grupi ettevõtete finantstulemuste vahel. Grupi ettevõtted juhinduvad kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tulemuste mõõtmisel ja riskide hindamisel järgmistest põhimõtetest:

• Tulemuskriteeriumid peavad olema kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimise põhimõtetega. Kehtestatud tulemuskriteeriumid peavad arvestama Grupi ettevõtete pikaajalisi huve ja ei tohi stimuleerida ülemäärast riskivõtmist või ebasobivate toodete müüki.
• Tulemuskriteeriumid ei tohi sisaldada üksnes tegevuse tõhususe näitajaid (nt kasum, müügitulu, kasumlikkus, kulu- ja mahunäitajad) või turupõhiseid näitajaid (nt aktsia hind või võlaväärtpaberi tootlus), vaid neid tuleb korrigeerida riskipõhiste näitajatega (nt kapitali adekvaatsus ja likviidsus).
• Riskide ja tulemuste mõõtmiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema võimalikult tihedalt seotud selle töötaja otsustega, kelle tulemusi hinnatakse, ning tagama, et tasude määramise protsessil on selle töötaja tööalasele käitumisele asjakohane mõju. Pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks hinnatakse ja kontrollitakse riskikäitumist üksiktöötaja tasandil.
• Tulemuskriteeriumide määramisel peavad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed ning absoluutsed ja suhtelised kriteeriumid olema sobivas tasakaalus.
• Kvantitatiivsed kriteeriumid peavad hõlmama perioodi, mis on piisavalt pikk, et võtta arvesse töötajate või äriüksuste võetud riske. Kriteeriumeid tuleb riskiga korrigeerida ja need peavad sisaldama majandusliku tulemuslikkuse näitajaid.
• Kvalitatiivsete kriteeriumide näiteks on strateegiliste eesmärkide täitmine, klientide rahulolu, riskijuhtimispoliitika järgimine, organisatsioonisiseste ja -väliste nõuete täitmine, juhtimisoskus, loovus, motivatsioon ning koostöö teiste äriüksuste ja sisekontrolli ülesannete täitjatega.

Grupi värbamisstrateegia on leida tööturu parimad tegijad ning neid kaasata ja hoida. Töötasu määramisel peavad Grupi ettevõtted oluliseks maksta ametikohale vastavat õiglast tasu ning on pigem valmis tegema erandeid kui piirama valikuid ametikohast tulenevate rangete töötasuvahemike tõttu. Töötajate hoidmiseks kujundavad Grupi ettevõtted oma hüved ja hüvitised koostöös töötajatega. 2023. aastal kogunes pakutavate hüvede analüüsimiseks töörühm. Töötasu määramisel arvestatakse:

• töötaja pühendumust ja tulemusi;
• töökoormust;
• vastutust;
• nõutud haridustaset;
• juhtimistasandit;
• töö intensiivsust;
• ametikoha jaoks vajalikke teadmisi ja kogemusi;
• lisahüvede olemasolu;
• olukorda tööjõuturul;
• geograafilise asukoha palgataset;
• ametikoha kriitilisust.

Töötasu suuruse määramise otsus peab olema objektiivne. Töötasu makstakse vastavalt tehtud tööle ja selle väärtusele, mitte lähtuvalt töötaja isikust, soost, vanusest, päritolust vms.

Grupi ettevõtetes kehtib üldine põhimõte, et töötajad ei tohi kasutada isiklikke riskimaandamisstrateegiaid või töötasuja vastutuskindlustust, mis kahjustaks tasustamispoliitikasse integreeritud riskide maandamise mõju. Tasustamispoliitikat puudutavate otsuste tegemisel arvestatakse Grupi ettevõtete finantsseisundit ja kapitalibaasi jätkusuutlikkust.

Grupi ettevõtted viivad läbi regulaarseid enesehindamisi, mille eesmärk on tuvastada kõik töötajad, kelle ametialane tegevus mõjutab või võib mõjutada oluliselt Grupi ettevõtete riskiprofiili. Järgnevas tabelis on esitatud sellised töötajate grupid ja nende muutuv- ja põhitasu komponentide suhe 2023. aastal:

Grupi riskiprofiili mõjutavate töötajate gruppide põhi- ja muutuvtasu suhe seisuga 31.12.2023

Kõrgem juhtkond	1,19
Kontrolliülesandeid täitvad töötajad	0,23
Töötajad, kellel on oluline mõju krediidiriski positsioonile (töötaja tehtud tehingu nimiväärtus moodustab vähemalt 0,5% LHV esimese taseme põhiomavahenditest ning on vähemalt 5 miljonit eurot)	0,40

Enesehindamine toimub kord aastas majandusaasta alguses. Hindamine hõlmab möödunud perioodi (sh majandustulemused, riskianalüüs) ja arvestab eelseisvat majandusaastat.

Enesehindamise käigus määratletud töötajad on kohustatud ühe kalendriaasta jooksul alates optsioonide realiseerimisest hoidma optsioonidega seotud LHV aktsiaid enda omandis ja neid mitte võõrandama ega mistahes kujul koormama (sh pantima). Neil on keelatud ka aktsia väärtuse languse riski teisele osapoolele üle kanda, nt kindlustuse või teatavat liiki finantsinstrumentide abil. Enesehindamise läbiviimisel võetakse arvesse kohustuste ulatust, otsustusõigust ning kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid tulemusnäitajaid. Analüüsi viib läbi Grupi ettevõtte juhatus arutelu vormis juhatuse või direktorite nõukogu (LHV Bank) koosolekul. Enesehindamise algatab personaliosakond ning protsessi ja tulemuste nõuetele vastavust hindab vastavuskontrolli osakond, kelle esindaja viibib ka enesehindamise juures. Töötasukomitee vaatab kord aastas üle töötajaga seotud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed kriteeriumid ja enesehindamise protsessi, mille alusel otsuseid tehakse. Enesehindamise tulemused vaatab sõltumatult läbi siseauditi üksus ning tulemuste kokkuvõte esitatakse asjakohaste Grupi ettevõtete nõukogudele.

Aktsiaoptsioonid

1. aastal kiitsid LHV aktsionärid heaks tulemuspõhise aktsiaoptsiooniprogrammi LHV ja Grupi ettevõtete juhatuse liikmetele, juhatuse liikmetega võrdsustatud töötajatele ja võtmetöötajatele, mida rakendatakse aastatel 2020–2024. 2023. aastal lähtuti 2022. aasta tulemuste eest aktsiaoptsioonide saajate ja koguste määramisel sellest programmist.

Aktsiaoptsioonide väljastamise eesmärk on luua tingimused, kus LHV ja Grupi ettevõtete juhtkonna liikmete, juhtkonna liikmetega võrdsustatud töötajate ja võtmetöötajate pikaajalised eesmärgid ja huvid oleksid kooskõlas LHV aktsionäride pikaajaliste huvidega. Teine eesmärk on pakkuda tööjõuturul konkurentidega võrdväärset tasustamissüsteemi.

Programmi raames lisandub põhipalgale iga-aastane tulemustasu, mille suurus või maksmine oleneb individuaalsete ja LHV eesmärkide täitmisest. Programmi eesmärgid on:

• konkurentsivõimelise tasustamise tagamine, et olla tööjõuturul atraktiivne;
• võtmetöötajate hoidmine ja motiveerimine läbi omanikusuhte loomise;
• aktsionäride ja töötajate huvide ühitamine;
• ettevõtte väärtuse kasvatamine läbi tulemusjuhtimise.

Optsiooniprogrammi tulemustasu instrumentideks on 100% aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide tähtaeg on vähemalt kolm aastat alates optsioonide väljastamise hetkest. Juhatuse liikmetele väljastatud optsioonidele kehtib täiendav tingimus – neil ei ole lubatud vastavaid aktsiaid pärast optsiooniõiguste teostamist veel ühe aasta jooksul müüa.

Aktsiate väljastamisele eelnev vähemalt kolmeaastane üleandmisperiood võimaldab tulemusi pikaajaliselt hinnata. Optsioone ei saa realiseerida rahas. Aktsiaoptsioone väljastatakse igal aastal kuni 2% ulatuses LHV aktsiate koguarvust. LHV-l on õigus keelduda aktsiaoptsioonide realiseerimisest ja väljastamisest õigustatud isikule kas osaliselt või tervikuna juhul, kui:

• LHV üldkoosolek või üldkoosoleku otsuse alusel tegutsev nõukogu ei võta vastu otsust LHV aktsiakapitali suurendamise ja aktsiate emiteerimise kohta;
• optsioonide saamiseks õigustatud isiku juhatuse liikme leping või töösuhe on lõppenud optsioonide saamiseks õigustatud isiku algatusel või vastavalt töölepingu seaduse §-le 88 või kui töölepingu seadust muudetakse, siis analoogsel alusel. LHV nõukogu otsuse alusel on siiski võimalik teha selle punkti kohaldatavuse osas erandeid;
• LHV või selle asjakohase tütarettevõtte majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
• optsioone saama õigustatud isik ei täida enam tulemuskriteeriume või ei vasta seaduses sätestatud krediidiasutuse või fondivalitseja juhile või töötajale esitatud nõuetele;
• LHV või selle asjakohane tütarettevõte ei täida enam usaldatavusnõudeid või vastava äriühingu riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega;
• optsioonide väljastamisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

Aktsiaoptsioone on ajavahemikul 2015–2023 väljastatud igal aastal. 2023. aastal realiseeriti 2020. aastal väljastatud optsioonid täies mahus. Järgmine aktsiaoptsioonide väljastamine võib aset leida 2024. aastal vastavalt nõukogu otsusele.

Aktsiaoptsioonide saamine ja kogus sõltusid ettevõtte üldiste ning juhatuse liikmete ja töötajate individuaalsete tegevuseesmärkide edukast täitmisest. 2023. aastal väljastati aktsiaoptsioone 182 inimesele summas 5 980 tuhat eurot. 2022. aastal väljastati aktsiaoptsioone 167 inimesele summas 7 727 tuhat eurot. 2021. aastal väljastati aktsiaoptsioone 138 inimesele summas 3 684 tuhat eurot. Aktsiaoptsioonide väljastamiseks sõlmiti juhatuse liikmete ja töötajatega kolmeaastase perioodiga aktsiaoptsioonilepingud.

1. aastal väljastatud optsioone saab realiseerida ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. aprillini 2024; aktsiaid nominaalväärtusega 0,1 eurot saab omandada hinnaga 0,923 eurot aktsia kohta.

2. aastal väljastatud optsioone saab realiseerida ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. aprillini 2025; aktsiaid nominaalväärtusega 0,1 eurot saab omandada hinnaga 2,182 eurot aktsia kohta. 2023. aastal väljastatud optsioone saab realiseerida ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. aprillini 2026; aktsiaid nominaalväärtusega 0,1 eurot saab omandada hinnaga 1,70 eurot aktsia kohta.

Optsiooniprogrammiga seotud kulud moodustasid 2023. aastal 5 584 tuhat eurot (2022: 4 661 tuhat eurot).

3.5 Nimetamiskomitee

Nimetamiskomitee eesmärk on toetada LHV, LHV Panga ja LHV Finance'i nõukogusid mainitud äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete ning võtmetöötajate valikuprotsessi ja sobivusnõuetega seotud küsimustes. Nimetamiskomitee pädevusse kuulub muu hulgas juhtorganite liikmete ja võtmetöötajate kandidaatide individuaalse sobivuse ning juhtorganite kollektiivse sobivuse hindamine, juhtorganite koosseisu, struktuuri ja tegevuse hindamine, juhtorganite otsustusprotsessi pidev jälgimine, saadud riskiteabe sisu, vormi ja sageduse korrapärane ülevaatamine ja nende kohta otsuste tegemine ning vajadusel riskijuhtimise, vastavuskontrolli, siseauditi ja teiste osakondade ning üksuste juhtide kaasamise tagamine vastavaid valdkondi puudutavates küsimustes. Muu hulgas juhindub nimetamiskomitee oma töös mitmekesisuse poliitikast, mis lähtub Euroopa Keskpanga sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise suunistes ja äriühingute juhtkonna soolist tasakaalu käsitlevas EL-i direktiivis sätestatud üldpõhimõtetest. Sellega seoses märgitakse, et Tiina Mõis on LHV nõukogu liige ning töötasukomitee ja nimetamiskomitee esimees ja Relika Mell on LHV siseauditi juhina võtmetöötaja ning et LHV Eesti tütarettevõtetes töötab kokku 150 keskastme juhti, kellest 74 on naised, ja 12 juhatuste liiget, kellest 2 on naised. 2023. aastal otsustas LHV nõukogu nimetamiskomitee ettepanekul nimetada uueks nõukogu liikme kandidaadiks Liisi Znatokovi, kes esitatakse kinnitamiseks 20. märtsil 2024 kogunevale aktsionäride üldkoosolekule.

Nimetamiskomitee koosneb vähemalt kolmest liikmest, kes valitakse nende LHV nõukogu liikmete seast, kes on ka LHV Panga nõukogu liikmed. Komitee liikmetel peavad olema individuaalselt ja kollektiivselt valikuprotsessi ja sobivusnõuete alased teadmised, kogemused ja asjatundlikkus, sh teadmised Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunistes esitatud juhtorgani liikmete ja võtmetöötajate sobivuse hindamise nõuetest. Komitee pädevuse, õigused, tegevuspõhimõtted ja liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu.

Nimetamiskomitee liikmed on Tiina Mõis (esimees), Rain Lõhmus ja Andres Viisemann, kelle volitused kehtivad 22. märtsini 2026. Täpsem info nimetamiskomitee liikmete kohta on esitatud majandusaasta aruande selles osas, kus on kirjeldatud LHV Groupi juhtorganeid. Nimetamiskomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu.

Alates 1. aprillist 2023 on nimetamiskomitee esimehele makstav tasu 1 000 eurot ja nimetamiskomitee liikmele makstav tasu 500 eurot iga koosoleku eest, millel nad on osalenud.

1. aastal toimus neli nimetamiskomitee koosolekut ja üks otsus võeti vastu kirjalikult. Jaanuaris analüüsiti LHV, LHV Panga ja LHV Finance'i juhatuse ja nõukogu, juhtorganite ja vajadusel ka võtmetöötajate individuaalse ja kollektiivse sobivuse korralist hindamist, mille tulemused esitati kinnitamiseks LHV nõukogule. Mais arutas nimetamiskomitee nimetamisprotsessi ja uue ametisse nimetatava LHV nõukogu liikme profiili. Juulis vaadati üle nõukogu liikme kandidaadid ja kinnitati asjakohane tegevuskava. Augustis hindas nimetamiskomitee LHV Finance'i kahe nõukogu liikme individuaalset ja kogu LHV Finance'i nõukogu kollektiivset sobivust seoses ettepanekuga pikendada nende liikmete volitusi. Oktoobris hinnati LHV nõukogu võimaliku uue liikme ja LHV Panga võimaliku täiendava liikme individuaalset sobivust ning mõlema juhtorgani kollektiivset sobivust. Lisaks hinnati uuesti LHV Panga juhatuse esimehe individuaalset ja juhatuse kollektiivset sobivust seoses Finantsinspektsiooni poolt 2022. aastal läbiviidud kontrolli tulemusel tehtud ettekirjutusega ja väärteo korras määratud trahviga.

3.6 Riski- ja kapitalikomitee

Riski- ja kapitalikomitee eesmärk on teha järelevalvet riski- ja kapitalijuhtimise poliitika elluviimise üle LHV Groupi konsolideeritud tasandil, sh hinnata riskide, kapitali, likviidsuse, ning tulude tõenäosuse ja ajastusega seotud aspekte ning analüüsida ärimudelit ja riskimaandamise põhimõtteid. Riski- ja kapitalikomitee on kohustatud vaatama üle riskijuhtimise osakonna koostatud aruanded ning vaatama üle ja kinnitama kõik riskilimiidid, sh vaatama üle sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi, sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi, taasteplaanid, kriisilahendamise kavad ja muud olulised riskidega seotud poliitikad ning esitama nõukogule kinnitamiseks nendega seotud ettepanekud. Riski- ja kapitalijuhtimise komitee kompetentsi kuulub ka järelevalve tegemine LHV investeeringute, riskide ja kapitalijuhtimise üle.

Riski- ja kapitalikomitee liikmed valitakse LHV nõukogu liikmete seast ning neil peavad olema riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse mõistmiseks ja pidevaks jälgimiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Komitee pädevuse, õigused, tegevuspõhimõtted ja liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu.

Riski- ja kapitalikomitee liikmed on Rain Lõhmus (esimees), Heldur Meerits ja Andres Viisemann, kelle volitused kehtivad 31. märtsini 2026. Täpsem info riski- ja kapitalikomitee liikmete kohta on esitatud majandusaasta aruande selles osas, kus on kirjeldatud LHV Groupi juhtorganeid. Riski- ja kapitalikomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu. Alates 1. aprillist 2023 on riski- ja kapitalikomitee esimehele makstav tasu 1 000 eurot ja riski- ja kapitalikomitee liikmele makstav tasu 500 eurot iga koosoleku eest, millel nad on osalenud, võttes arvesse erisust, mille kohaselt LHV riski- ja kapitalikomitee liikmetele LHV Panga nõukogu tasandil loodud riski- ja kapitalikomitee koosolekutel osalemise eest eraldi tasu ei maksta.

1. aastal toimus kuus riski- ja kapitalikomitee koosolekut, kus pöörati suurt tähelepanu riskiaruannete igakülgsele ülevaatusele Grupi ettevõtete tasandil. Peamiste päevakorrapunktide seas olid ka taastekava ning sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi makromajandusliku stsenaariumi ja selle edasise uuendamise analüüs. Algatati riskivalmiduse raamistiku väljatöötamise protsess. Esitati arvamus riskide kohta, mis kaasnevad finantsvahendajatele suunatud pangateenuste äri üleviimisega LHV Pangast LHV Banki. Esitleti esialgset järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) ning tehti ettepanek mitme redigeeritud riskipoliitika kinnitamiseks, ent otsustati, et need vajavad täiendavat analüüsi. Vaadeldi ka finantsplaneerimise protsessi ning arutati nii finantsplaani baas- kui ka negatiivset stsenaariumi. Võeti teadmiseks 2024. aasta eeldatav ajakava koos eeldatavate päevakorrapunktidega.

4. Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatus ja nõukogu teevad LHV huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Koostöö aluseks on eelkõige avatud mõttevahetus nii juhatuse ja nõukogu vahel kui ka juhatuse ja nõukogu siseselt.

Juhatus ja nõukogu töötavad ühiselt välja LHV tegevuseesmärgid ja strateegia. Juhatus lähtub LHV juhtimisel nõukogu antud strateegilistest juhistest ning arutab nõukoguga strateegilisi juhtimisküsimusi regulaarselt, ausalt ja avameelselt. Juhatus on kutsutud osalema igakuistel nõukogu koosolekutel.

Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad LHV äritegevuse planeerimist, elluviimist ja tulemuslikkust, riskipositsioone ning riskide juhtimist.

1. aastal ei esinenud huvide konflikte, mistõttu parandusmeetmeid ei rakendatud.

5. Teabe avalikustamine

LHV kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitab kõiki aktsionäre olulistest asjaoludest võrdsetel alustel, võimaldades vastavale teabele kiiresti ja ühetaoliselt juurde pääseda.

Teabe avalikustamine toimub vastavalt avalikele ettevõtetele kehtestatud reeglitele.

LHV panustab aktiivselt investorkogukonnaga heade suhete arendamisse ja investorite teadlikkuse suurendamisse. LHV-l on investoritele suunatud veebileht, kus aktsionäridele tehakse kättesaadavaks kõik dokumendid ja andmed, mida näevad ette hea ühingujuhtimise tava ja kehtivad õigusaktid. LHV avalikustab nii igakuised finantstulemused kui ka järgmise aasta ja viie aasta finantsprognoosi. LHV veebilehel on avalikustatud jooksva ja järgmise aasta finantskalender, mis sisaldab majandusaasta aruande ja vahearuannete avalikustamise kuupäevi ning aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumise kuupäeva. Avalikustatav teave on kodulehel kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles. Aastaplaane ja igakuiseid tulemusi avalikustatakse ka börsiteadetes.

LHV korraldab kvartaalseid investorkohtumisi ja veebiseminare, mille kokkuvõtetega on võimalik tutvuda LHV veebilehel. Vajadusel ja sidusrühmade soovil korraldatakse ka kohtumisi analüütikutega ning analüütikutele, investoritele või institutsionaalsetele investoritele suunatud esitlusi ja pressikonverentse. LHV selgitab oma veebilehel oma eesmärke, suundi ja arvamust võimalike trendide ning regulatiivse ja ärikeskkonna muutuste kohta. LHV püüab olla avatud, läbipaistev ja anda oma tegevusest investoritele aru. 2019., 2020. ja 2023. aastal kuulutati LHV võitjaks konkursil Nasdaq Baltic Award, mis tunnustab Baltimaade parimaid börsiettevõtteid läbipaistvuse, hea ühingujuhtimise ja investorsuhete valdkonnas, põhikategoorias "Parimate investorsuhetega ettevõte". 2023. aastal tunnistati LHV Pank kaheksandat korda aasta maaklerfirmaks kui ettevõte, kes panustab kõige aktiivsemalt kapitalituru arendamise algatustesse.

LHV veebilehel on avaldatud LHV dividendipoliitika, mis sätestab dividendide maksmise põhimõtted, mille kohaselt dividendi maksmise kõige olulisemaks eelduseks on väliste ja sisemiste regulatiivsete kapitalinõuete jätkusuutlik täitmine. Sõltuvalt kasvu- ja/või investeerimisplaanidest võib LHV dividendide maksmisest loobuda. Kui eeltingimused on täidetud, maksab LHV dividendideks koos kaasneva tulumaksuga 25% LHV aktsionäridele kuuluvast maksueelsest kasumist.

6. Finantsaruandlus ja auditeerimine

LHV avalikustab igal aastal majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne auditeeritakse, selle kiidab heaks nõukogu ning kinnitab üldkoosolek.

Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab aktsionäride üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite tasustamise korra. Audiitori valiku olulisemate kriteeriumidena peab auditikomitee üldkoosolekule audiitori nimetamiseks ettepanekut tehes silmas audiitori varasemat kogemust finantsteenuste valdkonnas ja avaliku huvi üksuste auditeerimisel, meeskonnatöö oskusi, kompetentsi ja võimekust kaasata eksperte ning oluliste erinevuste korral ka teenuse hinda. Audiitorid nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või kindlaksmääratud tähtajaks.

Audiitor osutas Grupi ettevõtetele 2023. aastal lepingujärgseid teenuseid, mis hõlmasid Grupi ettevõtete majandusaasta aruannete auditeid, kvartaalsetes vahearuannetes kajastatud kasumi ülevaatusi, tõlketeenuseid, maksunõustamisteenuseid, investeerimisfondide seaduse planeeritavate muudatustega seotud nõustamisteenuseid ning muid kindlustandvaid teenuseid, mille läbiviimise kohustus tuleneb krediidiasutuste seadusest, väärtpaberituru seadusest ning investeerimisfondide seadusest.

Tehingud seotud osapooltega on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 24.

1. aastal korraldas juhatus koos auditikomiteega konkursi audiitori valimiseks 2020.–2022. aasta majandusaasta aruannete auditeerimiseks. Konkursi raames küsiti pakkumisi neljalt suurimalt rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroolt ja kohtuti nende esindajatega. Audiitori valikul hinnati kandidaatide varasemat kutsealast töökogemust, oskusi ja teadmisi, usaldusväärsust, suhtlemise läbipaistvust ning pakutavaid koostöötingimusi võrdluses turutingimustega ja LHV äritegevuse eripäradest tulenevaid kriteeriume. Osalemise kutse saadeti kolmele suurimale audiitorbüroole ning pakkumise esitanud kahe büroo seast valiti välja KPMG Baltics OÜ, kes nimetati 2019. aastal toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul Grupi ettevõtete audiitoriks majandusaastateks 2020–2022. 2022. aastal otsustas üldkoosolek lepingut ühe aasta võrra pikendada.

2. aastal audiitori osutatud teenuste eest makstud või tasumisele kuuluvate tasude kogusumma on 316 tuhat eurot, millest 259 tuhat eurot on tasud audiitorteenuste eest ning 57 tuhat eurot muude teenuste eest.

7. Vastavuse deklaratsioon

LHV järgib "Hea ühingujuhtimise tava" juhiseid ja soovitusi, v.a selle järgmine punkt nimetatud põhjustel:

3.2.2. Vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla 1 liige vähem kui sõltuvaid liikmeid.

LHV nõukogu koosseisus ei ole praegu ühtegi sõltumatut liiget, kes vastaks "Hea ühingujuhtimise tava" lisas esitatud sõltumatuse tunnustele. Aktiivse arengu ja kasvu tõttu on LHV siiani eelistanud nõukogu liikmetena pikaajalise juhtimis- ja panganduskogemusega inimesi. Praegused nõukogu liikmed on ühtlasi LHV suurimad aktsionärid. LHV hinnangul on suurimad aktsionärid nõukogu liikmetena enim motiveeritud panustama LHV juhtimisse ja pikaajalisse arengusse. Objektiivsete ja tõendatavate andmete alusel

omab olulist osalust seitsmest praegusest nõukogu liikmest kaks (Rain Lõhmus ja temaga seotud isikud omavad 21,46% aktsiakapitalist ning Andres Viisemann ja temaga seotud isikud omavad 11,18% aktsiakapitalist). Ühelgi nõukogu liikmel ei ole õigust määrata mistahes viisil ametisse enamust LHV juhatuse või nõukogu liikmetest ega teos tada muul viisil kontrolli LHV üle, neid ei seo LHV-ga oluline ärihuvi, nad ei ole seotud LHV aktsionäriga, kes omab kontrolli LHV üle, nad pole LHV töötajad ega äripartnerid või äripartneri võtmetöötajad. Seetõttu ei ole LHV pidanud vajalikuks parandusmeetmete rakendamist ja hindab LHV nõukogu praeguses koosseisus sobivaks, sh sõltumatuse poolest. Samuti on nõukogu liikmete sõltumatuse hinda misel jõutud järeldusele, et neil on piisavalt julgust, veendu musi ja meelekindlust, et tulemuslikult hinnata ja vaidlustada nõukogu teiste liikmete ettepanekuid otsuste kohta ning et nad suudavad vältida grupimõtlemist.

1. aasta 22. märtsil toimunud korralisel üldkoosolekul otsustasid aga aktsionärid pikendada nõukogu liikme Sten Tamkivi volitusi tema enda soovil ainult ühe aasta võrra. Uue nõukogu liikme profiili määratlemisel seati üheks eesmärgiks leida inimene, kes muu hulgas vastaks "Hea ühingujuhtimise tava" lisas esitatud sõltumatuse tunnustele. Nimetamisko mitee ettepanekul on nõukogu otsustanud esitada uue nõukogu liikme kandidaadiks Liisi Znatokovi, kes vastab ka sõltumatuse kriteeriumidele. Uue nõukogu liikme valimise ettepanek esitatakse 20. märtsil 2024 toimuvale aktsio näride üldkoosolekule. Nõukogu liikmeks valimine eeldab Euroopa Keskpanga heakskiitu ja sobivusnõuete täitmist.

Tasustamisaruanne

Käesolev tasustamisaruanne on koostatud kooskõlas Eesti väärtpaberituru seadusega ning see annab ülevaate üldkoosoleku poolt 2023. aastaks kinnitatud tasustamispõhimõtete kohaselt AS-i LHV Group (edaspidi LHV Group) juhatusele makstud tasudest. Eesti väärtpaberituru seaduse mõistes on LHV Groupi juhid juhatuse esimees Madis Toomsalu ning juhatuse liikmed Meelis Paakspuu, Martti Singi ja Jüri Heero. LHV Groupi tasustamispõhimõtteid on kirjeldatud LHV Groupi sisemises tasustamispoliitikas, majandusaasta aruande peatükis "Ühingujuhtimise aruanne" ja üldkoosoleku poolt kinnitatud tasustamispõhimõtetes.

1. Juhatuse liikmete tasustamine

1.1 Ülevaade

LHV Groupiga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tingimuste kohaselt maksti juhatuse esimehele Madis Toomsalule 2023. aastal põhitöötasu 16 tuhat eurot kuus, mis teeb aastatasuks 192 tuhat eurot. LHV Groupi tütarettevõtte LHV Pangaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu kohaselt maksti juhatuse liikmetele Meelis Paakspuule, Martti Singile ja Jüri Heerole igaühele 2023. aastal põhitöötasu 13 tuhat eurot kuus, mis teeb aastatasuks 156 tuhat eurot.

Juhatuse liikmete põhitöötasu suurus ja maksmise kord määrati kindlaks LHV Groupi nõukogu otsustega. Meelis Paakspuu, Martti Singi ja Jüri Heero LHV Groupiga sõlmitud juhatuse liikme lepingute kohaselt ei saa nimetatud isikud põhitöötasu LHV Groupi juhatuse liikme töökohustuste täitmise eest, kuna nende tööd tasustatakse LHV Panga tasandil; juhatuse liikmete töötulemusi hinnates võtab töötasukomitee, kes teeb nõukogule sellekohaseid ettepanekuid, muude tegurite seas arvesse iga juhatuse liikme ülesandeid ja tegevust tervikuna kogu LHV Groupi tasandil, konsolideeritud alusel.

LHV Group rakendab pikaajalist tulemustasude maksmise programmi – optsiooniprogrammi, mille on kiitnud heaks aktsionäride üldkoosolek. Madis Toomsalu, Meelis Paakspuu, Martti Singi ja Jüri Heero suhtes kehtib LHV Groupi 2020. aasta 13. märtsi üldkoosoleku otsusega kinnitatud optsiooniprogramm. Optsiooniprogrammis on sätestatud ka tingimused optsioonide vähendamiseks või tühistamiseks.

Eespool mainitud optsiooniprogrammi alusel vastu võetud nõukogu otsuste ja juhatuse liikmetega sõlmitud optsioonilepingute järgi on Madis Toomsalul õigus märkida 2021., 2022. ja 2023. aastal väljastatud optsioonide eest tulemustasuna kokku 709 658 LHV Groupi aktsiat, sh 2023. aastal väljastatud optsioonide eest kokku 219 948 aktsiat summas 384 tuhat eurot. Meelis Paakspuul on õigus märkida 2021., 2022. ja 2023. aastal väljastatud optsioonide eest tulemustasuna kokku 506 288 LHV Groupi aktsiat, sh 2023. aastal väljastatud optsioonide eest kokku 178 708 aktsiat summas 312 tuhat eurot. Nii Martti Singil kui ka Jüri Heerol on õigus märkida 2021., 2022. ja 2023. aastal väljastatud optsioonide eest tulemustasuna kokku 484 998 LHV Groupi aktsiat, sh 2023. aastal väljastatud optsioonide eest 178 708 aktsiat summas 312 tuhat eurot.

Optsiooniprogrammi kohaselt kehtib Madis Toomsalule, Meelis Paakspuule, Martti Singile ja Jüri Heerole pärast optsioonide realiseerimist vähemalt üheaastane hoidmisperiood, mille jooksul nad kõik peavad hoidma optsioonide aluseks olevaid LHV Groupi aktsiaid enda omandis ja ei tohi neid võõrandada ega mistahes kujul koormata.

Arvestades seda, et optsioone antakse eelnenud majandusaasta tulemuste eest, on 2023. aastal väljastatud optsioonid antud 2022. aasta tulemuste eest. Kuna optsioonide üleandmisperiood on vähemalt kolm aastat alates optsioonide väljastamise kuupäevast, realiseeriti 2023. aastal optsioonid, mis väljastati 2020. aastal 2019. aasta tulemuste eest. 2023. aastal ei kasutanud aktsionärid optsiooniprogrammis sätestatud õigust, mis võimaldab juhatuse liikmetele väljastatud optsioone vähendada või tühistada.

Allpool on esitatud ülevaade peamistest tulemusnäitajatest, Madis Toomsalule, Meelis Paakspuule, Martti Singile ja Jüri Heerole konsolideeritud alusel makstud töötasust ja LHV Groupi tulemusnäitajatest viimase viie majandusaasta jooksul. Muud tulemusnäitajad on avaldatud LHV Groupi konsolideeritud raamatupidamise aruandes.

LHV Groupi juhatuse ja töötajate töötasu		2019	2020	2021	2022	2023
Juhatuse aastane põhitöö tasu (brutosumma, tuhandetes eurodes)	Madis Toomsalu	144	144	156	189	192
	Meelis Paakspuu	105	108	120	153	156
	Martti Singi	105	108	120	153	156
	Jüri Heero	105	108	120	153	156
Täistööajaga töötajate aastane töötasu (brutosumma, tuhandetes eurodes)		-	-	-	-	30*
Juhatuse aastane tulemustasu	Madis Toomsalu	333 050 aktsiat (144 tuhat eurot)	370 600 aktsiat (200 tuhat eurot)	340 540 aktsiat (288 tuhat eurot)	149 170 aktsiat (312 tuhat eurot)	219 948 aktsiat (384 tuhat eurot)
	Meelis Paakspuu	173 470 aktsiat (75 tuhat eurot)	200 120 aktsiat (108 tuhat eurot)	212 840 aktsiat (180 tuhat eurot)	114 740 aktsiat (240 tuhat eurot)	178 708 aktsiat (312 tuhat eurot)
	Martti Singi	173 470 aktsiat (75 tuhat eurot)	200 120 aktsiat (108 tuhat eurot)	191 550 aktsiat (162 tuhat eurot)	114 740 aktsiat (240 tuhat eurot)	178 708 aktsiat (312 tuhat eurot)
	Jüri Heero	208 160 aktsiat (90 tuhat eurot)	200 120 aktsiat (108 tuhat eurot)	191 550 aktsiat (162 tuhat eurot)	114 740 aktsiat (240 tuhat eurot)	178 708 aktsiat (312 tuhat eurot)
LHV Groupi konsolideeritud kasum (tuhandetes eurodes)		27 092	39 846	60 263	61 432	140 938
Omakapitali tootlus (ROE)		14,0%	17,3%	22,1%	16,4%	29,0%

* Alates 2023. aasta septembrist

LHV Group sõlmis 1. septembril 2023 ühe töölepingu. Teised isikud täidavad oma ametikohustusi LHV Groupis juhatuse liikme lepingu alusel.

Madis Toomsalule, Meelis Paakspuule, Martti Singile ja Jüri Heerole 2023. aastal tasustamispõhimõtetest erandeid ei tehtud. Ülesannete täitmise eest LHV Groupis ja selle tütarettevõtetes ei ole neil õigust saada muid rahalisi hüvesid peale nende, mida on käesolevas tasustamisaruandes kirjeldatud.

1.2 Tasu vastavus tasustamispõhimõtetele

LHV Groupi ja selle juhatuse esimehe Madis Toomsalu vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu kohaselt maksti Madis Toomsalule 2023. aastal põhitöötasuna keskmist kuutasu 16 tuhat eurot, mis teeb aastaseks põhitöötasuks 192 tuhat eurot. Tulemustasuna sai Madis Toomsalu 2023. aastal õiguse märkida kokku 219 948 LHV Groupi aktsiat summas 384 tuhat eurot. 2023. aastal realiseeris Madis Toomsalu oma õiguse tulemustasule 2019. aasta majandusaasta tulemuste eest kooskõlas pikaajalise tulemustasude maksmise programmi ja temaga 2020. aastal sõlmitud optsioonilepinguga. Ta märkis kõik 370 600 optsiooni, mis väljastati talle 2020. aastal eelnenud majandusaasta tulemuste eest summas 200 tuhat eurot.

LHV Panga ja LHV Groupi juhatuse ülejäänud kolme liikme Meelis Paakspuu, Martti Singi ja Jüri Heero vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingute kohaselt maksti neile 2023. aastal põhitöötasuna keskmist kuutasu 13 tuhat eurot, mis teeb aastaseks põhitöötasuks konsolideeritud alusel 156 tuhat eurot. Tulemustasuna sai igaüks neist õiguse märkida kokku 178 708 LHV Groupi aktsiat summas 312 tuhat eurot. 2023. aastal realiseerisid nad kõik oma õiguse tulemustasule 2019. aasta majandusaasta tulemuste eest kooskõlas pikaajalise tulemustasude maksmise programmi ja nendega 2020. aastal sõlmitud optsioonilepingutega. Jüri Heero, Meelis Paakspuu ja Martti Singi märkisid igaüks kõik 200 120 optsiooni, mis väljastati neile 2020. aastal eelnenud majandusaasta tulemuste eest summas 108 tuhat eurot.

Töötasukomitee ettepanekul on LHV Groupi nõukogu määranud Madis Toomsalu põhitöötasuks 16 tuhat eurot kuus ja LHV Panga nõukogu on määranud Meelis Paakspuu, Martti Singi ja Jüri Heero põhitöötasuks 13 tuhat eurot kuus, võttes muu hulgas arvesse nimetatud juhatuse liikmete pühendumist ja tulemusi, ettevõtlikkust, ülesannete ulatust, vastutust ja töö intensiivsust, olukorda tööjõuturul, palgataset ja ametikoha tähtsust vastavas geograafilises asukohas, LHV Groupi ja LHV Panga majanduslikku olukorda, praegusi ja tulevasi äritulemusi ning suundumusi võrreldes sama majandussektori ettevõtetega, samuti muutunud ja pidevalt muutuvat keskkonda.

Põhitöötasu kehtestamisel arvestati ka põhimõtet, et põhitöötasu peaks moodustama piisavalt suure osa kogu töötasust, et see võimaldaks vajaduse korral jätta määramata või maksmata tulemustasu kooskõlas aktsionäride poolt kehtestatud optsiooniprogrammiga.

Arvestades, et LHV Group on suurim kodumaine finantsgrupp ja kapitali pakkuja Eestis, ja pidades silmas LHV Groupi strateegilisi suundumusi ja pikaajalisi eesmärke, leidis LHV Groupi nõukogu, et määratud igakuine töötasu on selline, mis motiveerib juhatuse liikmeid tegutsema LHV Groupi parimates huvides, hoiduma tegutsemast isiklikes või teiste isikute huvides ning tegutsema õiglaselt, läbipaistvalt ja seaduslikult. Juhatuse liikmete igakuist põhitöötasu 2023. aastal ei muudetud.

1. aasta alguses seadis LHV Groupi nõukogu tasandil moodustatud töötasukomitee pärast vastavat arutelu LHV Groupi juhatuse esimehele ja teistele juhatuse liikmetele eesmärgid 2023. aastaks, arutas nende 2022. aasta töö tulemusi ja määras selle põhjal neile tulemustasu. Tuginedes eelnevalt kokkulepitud ning juhatuse liikmetele individuaalselt määratud eesmärkide saavutamisele ja juhatuse liikmete töö tulemustele 2022. aastal, otsustas LHV Groupi nõukogu töötasukomitee ettepanekul ning LHV Groupi aktsionäride heakskiidul määrata tulemustasu maksimumsummas ning kinnitada juhatuse liikmetele 2023. aastal määratavaks tulemustasu suuruseks 200% nende aastasest töötasust 2022. aastal.

Töötasukomitee arutas ja leidis seoses 2023. aastal väljastatud optsioonide realiseerimisega, et 2019. aasta finantstulemustes ei ole tehtud hilisemaid muudatusi ning tagantjärele ei ole tuvastatud olulisi puudusi, mis heidaksid varju juhatuse liikmete ülesannete kohasele täitmisele neile seatud eesmärkide saavutamisel.

Kuna nende panuse kohta optsiooniõigustega seotud 2019. aastal puudus selline lisateave, mille tõttu oleks vajalik vaadata üle 2023. aastal realiseeritavate optsioonide hinnanguline arv ja vähendada väljastatud instrumentide arvu, kinnitas LHV Groupi nõukogu juhatuse liikmete 2023. aasta tulemustasu 2019. aasta majandusaasta tulemuste eest ja juhatuse liikmete õiguse märkida kõik optsioonid, mis neile 2020. aastal eelnenud majandusaasta tulemuste eest väljastati. Kõik juhatuse liikmed realiseerisid oma õigused.

1. aastal vaatas tasustamispõhimõtete rakendamise üle ka LHV Groupi töötasukomitee, mille liikmetel on riskijuhtimise ja tasustamise alal piisavad teadmised ja kogemused. Lisaks kontrollisid LHV Groupi siseauditi ja vastavuskontrolli üksused sisemise tasustamispoliitika vastavust tasustamisega seotud õigusaktidele ja LHV Groupi muudele sise-eeskirjadele. Mittevastavuste kohta 2023. aastal tähelepanekuid ei tehtud.

Eespool toodut arvestades vastab Madis Toomsalu, Meelis Paakspuu, Martti Singi ja Jüri Heero 2023. aasta töötasu LHV Groupi tasustamispõhimõtetele, mida on kirjeldatud LHV Groupi sisemises tasustamispoliitikas, majandusaasta aruande peatükis "Ühingujuhtimise aruanne" ja üldkoosoleku poolt heaks kiidetud tasustamispõhimõtetes.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

Riskijuhtimine

Riski defineeritakse kui võimalikku negatiivset kõrvalekallet oodatavatest majandustulemustest. Oma igapäevastes toimingutes puutub LHV kokku mitmete riskidega. LHV riskijuhtimise eesmärgiks on need riskid tuvastada, neid õigesti mõõta ja juhtida ning nendest aru anda. Laiemas plaanis on riskijuhtimise eesmärk LHV väärtuse suurendamine kahjude minimeerimise ning tulemuste volatiilsuse vähendamise kaudu. Riskijuhtimine põhineb LHV-s tugeval riskikultuuril ning on üles ehitatud kolme kaitseliini põhimõttel. Esimene kaitseliin ehk ärivaldkonnad vastutavad riskide võtmise ja igapäevase riskijuhtimise eest. Teine kaitseliin vastutab tugeva riskijuhtimisraamistiku haldamise, selle pideva järelevalve ja rakendamise eest, sh riskijuhtimise poliitikas kindlaks määratud metoodika haldamise eest, ning tagab, et Grupis toimib tõhusalt riskide terviklik tuvastamine, hindamine, mõõtmine, juhtimine, maandamine ja seire ning riskialane aruandlus.

Kolmas kaitseliin ehk siseaudit teostab sõltumatut järelevalvet kogu Grupi üle. Riskijuhtimise põhimõtteid, nõudeid ja vastutusvaldkondi on kirjeldatud riskijuhtimise poliitikas. Kapitalijuhtimise põhimõtteid ja eesmärke on kirjeldatud sisedokumentides (kapitalijuhtimise poliitika ja kapitali eesmärgid). Detailsemaid riskijuhtimise protsesse on kirjeldatud vastava valdkonna sise-eeskirjades.

Sõltumatu riskijuhtimise üksuse eestvedamisel on LHV välja töötanud grupiülese riskivalmiduse raamistiku, mille on kinnitanud nõukogu. Riskivalmidus peegeldab LHV valmisolekut võtta teatavat liiki riske. Mida suurem on riskivalmidus, seda suuremaid riske saab võtta. Riskivalmidus on määratletud kooskõlas soovitud riskiprofiiliga, mis kajastab LHV ärimudeli olemust.

Riskijuhtimise raamistik

Riskijuhtimise põhimõtted, rollid ja vastutus

• Riskijuhtimise ja kontrolli põhimõtted
• Eetikapõhimõtted
• Tasustamispõhimõtted
• Organisatsiooni struktuur
• Rollid ja vastutus

Eesmärgid, mõõdikud ja kontrollid

• Riskitaluvuse tasemed
• Riskide mõõtmine • Õigused ja piirmäärad
• Sisemine ja väline riskiaruandlus

Riskivalmiduse dokumendis on määratletud riskivalmidus kõikide riskide suhtes, millele LHV on olulisel määral avatud. Riskivalmidust määratletakse nii kvalitatiivsete suuniste kui ka kvantitatiivsete piirmäärade abil, võttes arvesse järgmisi põhimõtteid:

• Kvalitatiivsed suunised on sõnastatud lihtsalt ning lähtudes organisatsioonis ja äriplaanis üldiselt kasutatavast terminoloogiast.
• Riskivalmiduse kvantitatiivsed piirid määratakse kindlaks piisavalt üksikasjalikult, et need hõlmaksid kõiki peamisi riski liike ja nende alamliike, kuid piisavalt üldiselt selleks, et säiliks ülevaade LHV grupiülese riskiprofiili igast olulisest näitajast.

Kui riski on võimalik kvantifitseerida, määratakse kindlaks

vastuvõetav, talutav ja talumatu riskitase:

• vastuvõetav on riskitase, mida on lubatud tavalistes äritingimustes võtta;
• talutav on riskitase, mis annab ohusignaali: riski suurenemist tuleb nõuetekohaselt hinnata ja määrata kindlaks tegevuskava riski vähendamiseks vastuvõetava tasemeni; hinnangu tulemuste ja tegevuskava kohta tuleb esitada aruanne vähemalt LHV juhatusele;
• talumatu riskitase on riski äärmise piirmäära ületamine. See on riskitase, mida LHV ei soovi mitte mingil juhul ületada ja mille korral tuleb viivitamatult rakendada meetmeid, et langetada risk vähemalt talutavatesse piiridesse. Sellisest rikkumisest, hinnangu tulemustest ja tegevuskavast tuleb aru anda LHV nõukogule.

Riskivalmiduse raamistik

Riskivõime –

maksimaalne riskitase, mida LHV on võimeline taluma, võttes arvesse oma kapitalibaasi, riskijuhtimise ja kontrollivõimekust ning regulatiivseid piiranguid.

Riskivalmidus –

riski koondtase ja liigid, mida LHV on valmis oma riskivõime piires võtma oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, lähtudes oma ärimudelist.

Riskiprofiil – LHV tegelike riskide kombinatsioon, mis tuleneb LHV tegevuste laadist, ulatusest ja keerukusest ning tegevuskeskkonnast.

Jooniselt on näha, et kui tegelik riskiprofiil jääb vastuvõetava riskivalmiduse piiridesse, on tegemist ootuspärase olukorraga ning täiendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada. Kui tegelik riskiprofiil jääb talutava riskivalmiduse piiridesse, on see varane ohumärk ja võetakse kasutusele tegevuskava riskiprofiili alandamiseks. Samuti on sel juhul vaja teavitada juhatust. Kui tegelik riskiprofiil ületab talutavat taset, näitab see, et riskiprofiili langetamiseks tuleb kehtestada tegevuskava. Samuti on vajalik teavitada nõukogu. LHV riskiprofiili juhtimise ning riskivalmiduse piiridesse jäämise eest vastutab esimene kaitseliin, sõltumatu seire ja aruandluse eest aga riskijuhtimise üksus.

Finantsseisundi taasteplaani jaoks on määratletud varajase hoiatuse indikaatorid koos vastavate piirmäärade ja meetmetega.

Riskijuhtimispoliitika kohaselt tuleb kindlaks määrata kvantitatiivsed riskivalmiduse tasemed vähemalt maksevõimeriski, krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski, rahastamis- ja likviidsusriski, kindlustusriski ja finantskuritegevuse riski jaoks. Riskivalmiduse piirid on määratletud iga vastava riski poliitikas, mille kinnitab nõukogu, ja mille juurde kuuluvad täpsemad juhised ja suunised. LHV s on loodud komiteede ja otsustuspädevuste süsteem. Peamiste komiteede funktsioonid on esitatud järgmisel joonisel.

Riskipoliitika raames on LHV välja töötanud riskiaruandluse protsessi. Allolev tabel annab ülevaate peamistest riskijuhtimisosakonna poolt koostatavatest aruannetest, mis esitatakse juhtorganitele, ja aruannete esitamise sagedusest.

Juhtorgan	Liikmed	Aruande nimetus	Sagedus	Riskide kaetus
LHV Groupi nõukogu	LHV Groupi nõukogu kõik liikmed	Riskiaruanne	Kord kvartalis	Kõik peamised riskiliigid
		Vastavuskontrolli ülevaade	Kord kuus	Vastavusrisk
		ICAAP-i aruanne, ICAAP-i makrost senaarium, SREP-i aruanne	Kord aastas	Kõik peamised riskiliigid
LHV Panga nõukogu	LHV Panga nõukogu kõik liikmed	Riskiaruanne	Kord kuus	Kõik peamised riskiliigid
		ICAAP-i aruanne, ICAAP-i makrost senaarium, SREP-i aruanne	Kord aastas	Kõik peamised riskiliigid
LHV Panga riski- ja kapitalikomitee	Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Tiina Mõis, Madis Toomsalu	Riskiaruanne	Kord kvartalis	Kõik peamised riskiliigid
Auditikomitee	Kristel Aarna, Urmas Peiker, Tauno Tats	Riskiaruanne	Kord kvartalis	Kõik peamised riskiliigid
LHV Groupi tegevjuht, LHV Panga nõukogu esimees	Madis Toomsalu	Riskiaruanne	Kord kuus	Kõik peamised riskiliigid
LHV Panga varade ja kohustiste komitee	LHV Panga juhatuse liikmed, treasury juht	Riskiaruanne	Kord kuus	Krediidirisk, tururisk, intressimäärarisk, likviidsusrisk, operatsioonirisk
		Talitluspidevuse testid ja planeerimine	Pärast iga testi	Operatsioonirisk
		Riskide enesehindamine	Pärast hindamist	Operatsioonirisk
LHV Panga juhatus	LHV Panga juhatuse liikmed	Vastavuskontrolli ülevaade	Kord aastas	Vastavusrisk
		Finantskuritegevuse tõkestamise ülevaade	Kord aastas	Finantskuritege vuse risk
		Õigusaktide seire	Kord kuus	Vastavusrisk
		Vastavusaudit	Pärast iga auditit	Vastavusrisk
		ICAAP-i aruanne, ICAAP-i makrost senaarium, SREP-i aruanne	Kord aastas	Kõik riskid

LHV-s on kehtestatud riskijuhtimise poliitika, mis määrab riskijuhtimise raamistiku. Eraldi on kehtestatud oluliste riskikategooriate poliitikad. Riske analüüsitakse ja seiratakse ning nende kohta esitatakse erinevatele juhtimistasemetele kuu- ja kvartaliaruandeid. Igakuises riskiaruandes esitatakse teavet riskiliikide lõikes. Riskiaruanne sisaldab teavet

ka kapitali adekvaatsuse kohta. See võimaldab saada regulaarselt tervikliku pildi kõikidest olulistest riskidest ettevõtte tasandil ja seirata riskide arengut, tuvastada kitsaskohti ja kiiresti reageerida.

Üldises riskijuhtimise raamistikus on kehtestatud spetsiaalsed raamistikud eri riskiliikide haldamiseks. Kuna LHV ärimudel ja väliskeskkond pidevalt muutuvad, muutub pidevalt ka LHV riskipositsioonide liik ja suurus. Seetõttu kohandatakse regulaarselt ka riskijuhtimise raamistikku.

Riskijuhtimise raamistiku koostamisel on ennekõike silmas peetud praeguste ja hinnanguliste tulevaste riskipositsioonide suhtelist olulisust, mida on kujutatud allpool esitatud nn soojakaardil.

Olulisi riskipositsioone, mille puhul võimalikud kahjud on suured ja nende realiseerumine tõenäolisem, juhitakse rangemalt. Riskijuhtimise raamistiku konkreetsed elemendid, sh metoodika, protsessid, töövahendid, inimesed ja kohaldamisulatus, sõltuvad konkreetse riski laadist.

Raamistikku, millega hallatakse peamisi riskiliike, millele Grupp on olulisemal määral avatud (sh maksevõime risk, krediidirisk, tururisk, rahastamis- ja likviidsusrisk, operatsioonirisk ja finantskuritegevuse risk) kirjeldatakse üksikasjalikult järgmistes osades.

Üldises riskijuhtimise raamistikus pööratakse eraldi tähelepanu ka ESG riski, st keskkonna-, sotsiaalsete ja/või juhtimisalaste tegurite praegustest või tulevastest mõjudest tingitud kahjude riski juhtimisele. LHV mõistab, et see risk muutub edaspidi järjest olulisemaks, ja tugevdab vastavalt oma riskijuhtimise raamistikku

Riskijuhtimise raamistik

Nagu kõigi oluliste riskikategooriate puhul hõlmab see riskivalmiduse määratlemist ja tagamist, et Grupp ei välju kindlaksmääratud riskivalmiduse piiridest. Võimalusel lisatakse riskijuhtimise raamistiku nendele aspektidele, mis seostuvad otseselt krediidi-, turu-, operatsiooni-, likviidsus-, rahastus- ja strateegilise riskiga, ka ESG-alane vaade. Selle raamistiku tugevdamise ühe osana tuleb määratleda ühine taksonoomia ning võtta arvesse järjest täienevat regulatsiooni ja parimaid tavasid. LHV on koostanud välistamisloetelu tegevusaladest ja tehingute liikidest, mida LHV negatiivse keskkonna- või sotsiaalse mõju tõttu ei rahasta.

1. Kapitalijuhtimine

Krediidiasutuse omavahendid peavad olema alati võrdsed krediidiasutuste seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalsuurusega või seda ületama. Euroopa Liidus kehtib pankade ja investeerimisühingute kapitalile õigusraamistik (kapitalinõuete IV direktiiv ja kapitalinõuete V direktiiv), mis põhineb suures osas Baseli pangandusjärelevalve komitees kokkulepitud nn Basel III raamistikul.

Selle raamistiku eesmärk on tugevdada finantssektori vastupidavust majandusšokkidele ning tagada seeläbi majanduse piisav ja jätkusuutlik rahastamine. Oluliste muudatustena näevad selle regulatsiooni uued nõuded krediidiasutustele ette varasemast rohkema ja kvaliteetsema kapitali hoidmist ning ühtlustatud raamistikku likviidsuspuhvrite kujundamiseks. Kapitalinõuete IV ja V direktiivis on määratletud ka makrofinantsjärelevalve meetmed, millega liikmesriigid saavad ohjeldada krediidiasutuste käitumist tsükli võimendamisel ning leevendada turustruktuurist tulenevaid riske. Igal aastal on määrustesse tehtud väiksemaid muudatusi.

Grupi eesmärk kapitalijuhtimisel on:

• tagada Grupi tegevuse jätkuvus ning võime aktsionäridele kasumit teenida;
• säilitada tugev kapitalibaas, mis toetab äritegevuse arengut;
• täita järelevalveorganite kehtestatud kapitalinõudeid.

Grupp käsitleb kapitalina kapitali adekvaatsuse regulatsioonis määratletud netoomavahendeid. Grupi omavahendid koosnevad esimese taseme põhiomavahenditest (CET1), täiendavatest esimese taseme (Tier 1) omavahenditest ja teise taseme (Tier 2) omavahenditest. Seisuga 31. detsember 2023 olid Grupi hallatavad netoomavahendid 557 561 tuhat eurot (31. detsember 2022: 494 956 tuhat eurot). Kapitalijuhtimise eesmärkide seadmisel lähtutakse nii regulatiivsetest nõuetest kui ka täiendavatest sisemistest puhvri nõuetest.

Grupp järgib kapitalijuhtimisel alljärgnevaid üldpõhimõtteid:

• Grupp peab igal ajal olema piisavalt kapitaliseeritud, et tagada majanduslik jätkusuutlikkus ja võimalus rahastada uusi kasumlikke kasvuvõimalusi.
• Kapitalijuhtimisel on peamine tähelepanu esimese taseme põhiomavahenditel, sest ainult esimese taseme põhiomavahendeid saab kasutada kahjumi katmiseks.

Kõik muud kasutatavad kapitalikihid sõltuvad esimese taseme põhiomavahendite mahust.

• Grupi kapital jaguneb järgmiselt: 1) reguleeritud miinimumkapital, 2) Grupi hoitav kapitalipuhver, 3) omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõude (MREL) kohased kõlblikud kohustised.
• MREL-suhtarve saab omavahendite asemel täita sobivate kohustistega.
• Kapitali tuleks hoida Grupi juriidilises struktuuris võimalikult kõrgel. See suurendab Grupi võimekust eraldada tütarettevõtetele kapitali vastavalt nende ärivajadustele.

Et täita oma pikaajalisi majanduslikke eesmärke, peab Grupp ühelt poolt püüdma proportsionaalselt vähendada reguleeritud miinimumkapitali (riskide vähendamise ja suure läbipaistvuse kaudu).

Teiselt poolt peab Grupp hoidma piisavat ja konservatiivset kapitalivaru, mis tagab majandusliku jätkusuutlikkuse ka tõsise negatiivse riskistsenaariumi korral.

Grupi määratud riskivalmidus on oluline sisend kapitalijuhtimise planeerimisele ja kapitalieesmärkide seadmisele. Suurem riskivalmidus eeldab suurema kapitalipuhvri hoidmist.

Liikmesriikides otsekohalduva kapitalinõuete IV direktiiviga kohustatakse kõiki Euroopa Liidus tegutsevaid krediidiasutusi (sh neid konsolideerivaid valdusettevõtteid) ja investeerimisühinguid hoidma esimese taseme põhiomavahendite (CET1) suhtarvu 4,5% tasemel (osakaal riskiga kaalutud varast) ning esimese taseme omavahendite (Tier 1) suhtarvu 6% tasemel (osakaal riskiga kaalutud varast). Kogu kapitalinõue ehk kapitali adekvaatsuse määr (CAD), mis sisaldab nii esimese kui ka teise taseme omavahendeid, jääb seni kehtinud 8,0% juurde.

Lisaks ühtsetest reeglitest lähtuvatele põhinõuetele on direktiiviga määratletud kapitalipuhvrite moodustamise põhimõtted.

Esiteks määrab Euroopa Keskpank Pillar 2 raames krediidiasutusepõhise kapitalinõude. Kapitali baasnõue ja täiendav Pillar 2 kapitalinõue moodustavad järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis (SREP) määratud nn SREP-i kapitalinõude, mis on minimaalne kapitaliseerituse tase, mida krediidiasutus on tegevusloa säilitamiseks kohustatud hoidma. Lisaks SREP-i kapitalipuhvritele on pangad kohustatud hoidma mitmeid täiendavaid puhvreid. Krediidiasutustele on kehtestatud nõue hoida kapitali säilitamise ja süsteemse riski puhvreid, sh kapitali säilitamise puhvrit, mille tase on 2,5% (kehtestab Finantsinspektsioon); muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit, mis määratakse suurematele krediidiasutustele individuaalselt ja mille tase on 2,0% (kehtestab Eesti Pank); ja vastutsüklilist kapitalipuhvrit, mille tase on 1,5% (kehtestab Eesti Pank). Ainult süsteemse riski puhver on hetkel tasemel 0,0% (kehtestab Eesti Pank).

Kui kapitaliseerituse nõudeid ei täideta, rakendab järelevalveasutus järk-järgult rangemaid meetmeid alates dividendimaksete piiramisest kuni tegevusloa tühistamiseni.

LHV sai SREP-i aruande 2023. aasta detsembris ja sisemisi kapitalieesmärke korrigeeriti sellest lähtuvalt. Järgnevas tabelis on esitatud aruandel põhinev ülevaade kapitalinõuetest:

LHV Groupi kapitalinõuded	CET1	Tier 1	CAD
Baasnõue	4,50%	6,00%	8,00%
Pillar 2 kapitalinõue	1,91%	2,55%	3,40%
SREP-i kapitalinõuded kokku	6,41%	8,55%	11,40%
Kapitali säilitamise puhver	2,50%	2,50%	2,50%
Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver	2,00%	2,00%	2,00%
Süsteemse riski puhver	0,00%	0,00%	0,00%
Vastutsükliline puhver	1,50%	1,50%	1,50%
Regulatiivsed kapitalinõuded	12,41%	14,55%	17,40%
Pillar 2 suunised	2,00%	2,00%	2,00%
Kapitalinõuded kokku	14,41%	16,55%	19,40%

Lisaks regulatiivsetele kapitalinõuetele on Euroopa Keskpank kehtestanud LHV le Pillar 2 kapitalisuunise, mis on 2,00% iga kapitalitaseme kohta. LHV täidab seda suunist sisemiste puhvrite osana.

LHV läheneb kapitalijuhtimisele konservatiivselt ja hoiab lisaks regulatiivsetele ka täiendavaid sisemisi puhvreid. Kapitalinõudeid on suurendatud peamiselt LHV Panga kasvava turuosa ja makromajandusliku keskkonna halvenemise tõttu.

1. aastast alates peab LHV Group täitma ka omavahendite ja kõlblike kohustiste (MREL) miinimumnõuet, mis on kriisilahendamise kava oluline element. LHV peab hoidma piisaval hulgal omavahendeid ja kõlblikke kohustisi, mida kriisilahendamise kavandamisel saab kasutada kahjumite katmiseks. LHV Group peab konsolideeritud tasandil täitma kahte eraldi MREL-nõuet. MREL-TREA suhe arvutatakse riskiga kaalutud varade kogusumma alusel (TREA – koguriskipositsioon) ja MREL-LRE suhe arvutatakse varade kogusumma alusel (LRE – finantsvõimenduse määra riskipositsioon). MREL-suhtarvudele seatud lõplikud eesmärgid rakendusid üleminekuperioodiga, mis kestis kuni 1. jaanuarini 2024. Indikeeritud lõplikud eesmärgid on: MREL-TREA 26,30% ja MREL-LRE 5,91%. Vahe-eesmärgid olid MREL-TREA 19,08% ja MREL-LRE 5,91%. Kasumi jagamiseks tuleb lisaks eespool nimetatud eesmärkidele rakendada täiendavaid puhvreid. MREL-nõudeid ajakohastab reguleeriv asutus igal aastal.

Sisemised kapitali adekvaatsuse eesmärgid seisuga 31. detsember 2023 olid järgmised:

LHV Groupi sisemised kapitalinõuded	%
Esimese taseme põhiomavahendite (CET1)
kapitalinõue ehk adekvaatsuse määr	14,70%
Esimese taseme omavahendite (Tier 1)
kapitalinõue ehk adekvaatsuse määr	16,85%
Kogu kapitalinõue ehk kapitali adekvaatsuse määr	19,70%
MREL-TREA (kuni 2024)	19,50%
MREL-TREA (alates 2024)	26,50%
MREL-LRE	6,20%
Finantsvõimenduse määr	3,50%

Grupp kasutab krediidi- ja tururiski kapitalinõuete arvutamiseks standardmeetodit ja operatsiooniriski kapitalinõude arvutamiseks baasmeetodit. Grupp ja tema tütarettevõtted on aruandeaastal ning varasematel aastatel täitnud kõiki kapitalinõudeid. LHV soovib hakata kasutama sisemudelitel ja sisereitingutel (IRB) põhinevat kapitaliarvestust ja on asunud vastavaid sisemisi protsesse ette valmistama. LHV Group kavatseb taotleda luba sisereitingute meetodi kasutamiseks 2024. aastal ja loodab selle saada aasta hiljem.

Kapitali adekvaatsust ja regulatiivse kapitali kasutamist juhib finantsosakond, lähtudes järelevalveasutusele regulaarselt esitatavast aruandlusest usaldatavus- ja kapitalinõuete täitmise kohta.

Igal aastal kinnitab Grupi nõukogu kapitaliseerituse eesmärgid ja kapitali adekvaatsuse sihttaseme, pidades silmas järgmise viie aasta finantsplaaniga kaasnevaid potentsiaalseid riske.

Kapitaliseerituse näitajaid prognoositakse igakuiselt, võttes arvesse tegelikke tulemusi ja majanduse väljavaadet, ja vajadusel korrigeeritakse kapitaliplaane. Riskijuhtimise osakond koostab eraldi kapitaliseeritust mõjutavaid stressistsenaariumeid, mida planeerimisetapis arvesse võetakse.

Igal aastal viiakse läbi sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess (ICAAP), mille eesmärk on tuvastada võimalik sisemine kapitalivajadus lisaks regulatiivsetele kapitalinõuetele.

Lisaks LHV-le on eraldi regulatiivsed kapitalinõuded kehtestatud ka mitmele tütarettevõttele: LHV Pangale eraldivõetuna, LHV Bankile, LHV Varahaldusele ja LHV Kindlustusele. Kõik need ettevõtted lähtuvad igapäevases kapitalijuhtimises nii regulatiivsetest kapitalinõuetest kui ka Grupi kapitaliseerituse eesmärkidest.

Kapitalijuhtimine 2023. aastal

Grupp on hästi kapitaliseeritud.

Grupi kogu kapitali adekvaatsuse määr seisuga 31. detsember 2023 oli 21,93% (31. detsember 2022: 21,72%). Esimese taseme omavahendite (Tier 1) ja esimese taseme põhiomavahendite (CET1) suhtarvud seisuga 31. detsember 2023 olid vastavalt 19,17% ja 17,01% (31. detsember 2022: 18,43% ja 16,02%). Kõik kapitali adekvaatsuse suhtarvud jäid kõrgele tasemele ning ületasid tuntavalt nii sisemisi kui ka regulatiivseid nõudeid ehkki riskiga kaalutud varade maht kasvas korralikult. See osutus võimalikuks tänu kiirele kasumi kasvule, mis suurendas ka Grupi omakapitali. Eelnevast tulenevalt täitis Grupp seisuga 31. detsember 2023 kõiki regulatiivseid ja sisemisi kapitalinõudeid.

LHV Group emiteeris 2023. aasta oktoobris 35 miljoni euro mahus teise taseme omavahendite hulka kuuluvaid võlakirju. Emissioon kujunes äärmiselt edukaks ning märgiti enam kui 16-kordselt üle. 2023. aasta novembris lunastas Grupp ennetähtaegselt teise taseme omavahendite hulka kuulunud võlakirjad koguväärtuses 40 miljonit eurot, kuna need oleksid muidu ebaefektiivseteks kapitaliinstrumentideks muutunud.

LHV Group emiteeris 2023. aasta mais 18,15 miljoni euro mahus ja 2023. aasta oktoobris 100 miljoni euro mahus MREL-kõlbulikke võlakirju. Emissioon viidi läbi eesmärgiks seatud MREL-suhtarvu saavutamiseks.

Seisuga 31. detsember 2023 oli Grupi MREL-TREA suhtarv 34,16% (31. detsember 2022: 29,99%) ja MREL-LRE suhtarv 12,08% (31. detsember 2022: 11,12%). Seega täitis Grupp vastavaid regulatiivseid nõudeid.

Grupi finantsvõimenduse määr seisuga 31. detsember 2023 oli 6,78% (31. detsember 2022: 6,83%).

Kapitalibaas
tuhandetes eurodes	31.12.2023	31.12.2022
Sissemakstud aktsiakapital	31 983	31 542
Ülekurss	143 372	141 186
Kasumi arvelt moodustatud kohustuslik reservkapital	4 713	4 713
Muud reservid	-996	-1 441
Jaotamata kasum	288 132	216 190
Immateriaalsed põhivarad (miinusega)	-21 278	-23 333
Aruandeperioodi puhaskasum (COREP)	0	0
Muud korrigeerimised	-8	-369
Esimese taseme põhiomavahendite (CET1) elemendid või mahaarvamised	-9 860	0
Selliste finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahendi tesse (CET1) kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel on oluline investeering	-3 496	-3 351
Selliste finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahendi tesse (CET1) kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel ei ole olulist investeeringut	0	-181
Esimese taseme omavahendid	432 562	364 956
Täiendavad esimese taseme omavahendid	55 000	55 000
Esimese taseme omavahendid kokku Allutatud kohustised	487 562 70 000	419 956 75 000
Teise taseme omavahendid kokku	70 000	75 000
Netoomavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks	557 562	494 956
Riskiga kaalutud varad
Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil	0	0
Krediidiasutused ja investeerimisühingud standardmeetodil	12 316	11 553
Äriühingud standardmeetodil	1 300 707	1 204 523
Jaenõuded standardmeetodil	226 592	219 031
Avalik sektor standardmeetodil	0	0
Eluasemekinnisvara standardmeetodil	610 181	513 483
Viivituses nõuded standardmeetodil	19 759	8 004
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud standardmeetodil	188	186
Muud varad standardmeetodil	109 295	102 697
Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõuded kokku	2 279 038	2 059 477
Valuutarisk	1 793	18 324
Intressipositsioonirisk	0	0
Aktsiapositsioonirisk	746	740
Krediidiväärtuse korrigeerimise risk	1 966	2 228
Operatsioonirisk baasmeetodil	259 437	197 920
Riskiga kaalutud varad kokku	2 542 980	2 278 689
Kapitali adekvaatsus (%)	21,93	21,72
Esimese taseme omavahendite suhtarv (%)	19,17	18,43

2. Krediidirisk

Krediidirisk on risk, et Grupil võib tekkida rahaline kahju, kui kliendid või vastaspooled ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi Grupi ees. Krediidirisk tuleneb rahast ja raha ekvivalentidest, tuletisinstrumentidest, panga- ja teiste finantsinstitutsioonide hoiustest ja võlaväärtpaberitest, peamiselt aga klientidele laenuandmisest, sh antud laenudest ja garantiidest, muudest nõuetest ning valmisolekulaenudest.

Krediidirisk on üks suuremaid riske Grupi tegevuses, mistõttu juhtkond haldab hoolikalt krediidiriski positsioone. LHV kesksed põhimõtted on, et iga laenudega tegelev äriüksus vastutab täielikult oma krediidiriskide eest, et krediidiotsuste tegemisel juhindutakse krediidiprotsessist ja otsused on kooskõlas LHV äri- ja krediidistrateegiaga. Krediidiriski juhtimine ja kontroll põhinevad kolme kaitseliini mudelil. Vastutus koondub sõltumatusse krediidiriski juhtimise osakonda, kes annab regulaarselt aru juhatusele ja nõukogule. Krediidiriski juhtimise osakonna ülesannete hulka kuulub võla- ja riskivarade juhtimine, kinnisvaratagatiste hindamine, ettevõtete krediidiriski analüüs (kui LHV riskipositsioon on üle 500 tuhande euro) ning esimese liini krediidikontroll ja seireüksused.

Krediidiprotsess sõltub iga laenu suurusest ja olemusest: madala riskitasemega laenud kiidetakse heaks kulutõhusama ja kiirema protsessiga, samas kui kõrgema riskitasemega ja suuremad laenud nõuavad põhjalikumat analüüsi ja krediidiprotsessi. Vastavalt sellele teeb laenuotsuseid kas krediidikomitee (kui riskipositsioon ületab 500 tuhandet eurot), jaepanganduse krediidikomitee või – madalamal otsustustasandil – laenuspetsialist. Tarbijakrediidi puhul tehakse laenuotsused täielikult automatiseeritud otsustussüsteemi kaudu. Kliendi krediidiriski hindamiseks kasutatakse kas reitingu- või hindamissüsteeme (vt punkt 2.1 "Krediidiriski mõõtmine ja jaotus"). Laenuotsuse tegemise protsessis arvestab LHV vastutustundliku laenamise ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega, sh keskkonna-, sotsiaalse vastutuse ja ärieetikaalaste kaalutlustega (vt ka punkti "ESG üldpõhimõtted").

Krediidiriski märgatava suurenemise varaseks kindlakstegemiseks toimub pärast laenu väljastamist pidev seire. Suurte juriidilistest isikutest laenuklientide (kui LHV riskipositsioon on üle 500 tuhande euro) finantsseisundit kontrollitakse kvartalipõhiselt. Peale selle kasutatakse ka välistest allikatest (krediidiinfobürood, maksuamet ja muud avalikud registrid) saadud teavet. Vähemalt kord aastas vaadatakse individuaalselt läbi kõik ettevõtete panganduse klientide, finantsasutuste ja valitsussektori reitingud. Kliendid, kellega seotud krediidirisk on märkimisväärselt suurenenud, lisatakse jälgimisnimekirja.

Jälgimisnimekirjas olevate klientide finantsseisundit, likviidsust ja tagatise väärtust jälgitakse põhjalikult ja sellest antakse krediidikomiteele igakuine ülevaade. Jaeklientide puhul jälgitakse laenuvõtja maksekäitumist pärast laenu esialgset arvelevõtmist perioodiliselt ja selle põhjal antakse kliendile käitumishinnang. Käitumishinnang võtab arvesse ka kogu muud laenuvõtja kohta teadaolevat infot, mis võib mõjutada tema krediidivõimelisust, nagu töökoha kaotus ja varasemad maksehäired. Suurenenud krediidiriskiga jaeklientide haldamisel lähtutakse üldiselt kliendi maksekäitumisest.

Grupp kasutab krediidiriski leevendamiseks mitmesuguseid eeskirju ja tavasid. Grupil on sise-eeskirjad konkreetsete tagatisklasside sobivuse ja krediidiriski vähendamise kohta.

Majanduse jahenemise mõju

Ukrainas 2022. aasta algul eskaleerunud konflikt LHV krediidiportfelli otseselt ei mõjutanud, kuna LHV on alati piiranud krediidiandmist klientidele, kes on avatud EL-i välistele riskidele. Edaspidi tuleb aga nii ettevõtetele kui ka jaeklientidele laenu andes arvestada energiahindade tõusu mõju. Näiteks tuleb ümber kujundada mõningaid ärimudeleid ja nii äri- kui ka eluhooneid tuleb muuta energiatõhusamaks.

Eesti majandus oli 2023. aastal kerges languses. Seni on jahenenud majandus LHV krediidiportfelli kvaliteedile vaid tagasihoidlikku negatiivset mõju avaldanud. Makseraskuste tõttu restruktureeritavate ja viivises olevate nõuete arv suurenes 2023. aasta jooksul tarbijakrediidi ja mõnevõrra ka ettevõtete panganduse valdkonnas. Ennetava meetmena muudeti tarbijakrediidi valdkonna laenuandmise põhimõtteid rangemaks ning majanduse ebakindla väljavaate tõttu suurendati kõigi laenuportfellide jaoks moodustatud allahindlusi. LHV jälgib krediidiportfelli kvaliteeti pidevalt ja vajadusel suhtleb klientidega, et võimalikke riske maandada.

Krediidiriski mõjutavad ESG riskid

Üha enam on kinnitust leidnud, et krediidiriski saavad mõjutada ka keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimistegurid (ESG riskid) ning sellepärast on ESG kaalutlused LHV Panga krediidiriski otsustusprotsessides, sh riskivalmiduse põhimõtetes, poliitikas ja tegevuskordades aina tähtsamaks muutunud.

ESG riskide all mõistetakse selles peatükis igasuguse Grupile avalduva negatiivse finantsmõju riski, mis tuleneb keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisalaste tegurite praegusest või tulevasest mõjust Grupi vastaspooltele või investeeritud varadele. Keskkonnariskitegurid liigitatakse füüsilisteks ja üleminekuriskideks.

Füüsilised riskid kujutavad endast kliimamuutustest ja keskkonnaseisundi halvenemisest tulenevat otsest negatiivset mõju, mis võib põhjustada tootmisvõimsuse vähenemist, toorainekulude kasvu, varade väärtuse langust, tööjõu- ja kapitalikulude kasvu jne. Üleminekuriskid peegeldavad ebakindlust, mis on seotud keskkonda säästvale majandu-

sele üleminekuga kohanemise protsessi ajastuse ja kiirusega. Seda protsessi võivad mõjutada kolm tegurit: poliitika, tehnoloogia ja tarbijate eelistused. Selles valdkonnas toimuvad kõige suuremad muutused CO2-mahukates sektorites (nt kliimapoliitika meetmed võivad mõjutada varade hinda). Sotsiaalsed riskid hõlmavad sotsiaalseid tegureid, mis võivad positiivselt või negatiivselt mõjutada vastaspoole finantstulemusi või maksevõimet, nt asjaolud, mis on seotud inimeste ja kogukondade õiguste, heaolu ja huvidega, sh (eba)võrdsus, tervishoid, kaasatus, töösuhted, töötervishoid ja -ohutus, inimkapital ja kohalik elu.

ESG riskid võivad realiseeruda kahel viisil, mis näitab nende võimalikku topeltolulisust. ESG riskid võivad mõjutada finantsasutusi (nn väljast sissepoole suunatud vaade) nende vastaspoolte ja investeeritud varade kaudu, mida võivad mõjutada ESG tegurid (väljast sissepoole suunatud vaade) või mis võivad ESG teguritele mõju avaldada (nn seest väljapoole suunatud vaade).

Näiteks võib vastaspoole keskkonda kahjustav tegevus (negatiivne seest väljapoole suunatud mõju keskkonnateguritele) suurendada tema tundlikkust keskkonnaseisundi halvenemise peatamiseks kehtestatud üleminekupoliitikate rakendamise suhtes (keskkonnategurite negatiivne väljast sissepoole suunatud mõju).

Pidades silmas oma äritegevuse mõju, on LHV seadnud eesmärgiks edendada keskkonda säästvat ja sotsiaalselt jätkusuutlikku ja vastutustundlikku majandust ning kiirendada kõige tõsisematele keskkonna- ja kliimaprobleemidele lahenduste leidmise protsessi, suunates kliente tegema oma äritegevuses ja investeerimisotsustes kestlikumaid valikuid.

LHV ei paku teadlikult krediiditooteid klientidele, kelle tegevuses esineb selgeid tõendeid inimõiguste rikkumise ja keskkonna tõsise kahjustamise kohta. Kestliku ja vastutustundliku tegutsemise põhimõtete kohaselt on krediidipoliitikaga vastuolus selliste klientide krediteerimine, kelle LHV poolt väljastatud krediiditoodete maht ületab 500 tuhandet eurot ja kelle tegevus on seotud mõne allpool tabelis esitatud välistamisloetelus oleva valdkonnaga.

Piirangutega tegevusalad	Kirjeldus
Metsandus	• Ebaseaduslik metsaraie
Ohustatud taime- ja loomaliigid, loomade heaolu	• Kauplemine ohustatud või punasesse raamatusse kantud taime- ja loomaliikidega
	• Tegelemine EL-i õigusaktides määratletud ebaseaduslike loomkatsetega
	• Tegevusalad, mis on seotud partide ja hanede sundsöötmisega
	• Loomapidamine karusnaha tootmise eesmärgil
Relvatööstus	• Rahvusvahelise õiguse alusel keelatud relvade või nende komponentide tootmine või levitamine (kobarpommid, jalaväemiinid, bioloogilised ja keemiarelvad, tuumarelvad, laserrelvad, mille eesmärk on põhjustada püsi valt pimedaks jäämist)
Energeetika	• Küttesöe ja põlevkivi kaevandamine ning nendest elektri tootmine
	• Naftatootmise ahela algfaasi tegevused
Ohtlikud ained	• Asbesti kaevandamine ning asbestikiudude ja neid kiudusid sisaldavate toodete ja segude tootmine, turule toomine ja kasutamine
	• Elavhõbeda ja elavhõbedaühendite eksport ning paljude elavhõbedat sisal davate toodete tootmine, eksport ja import
Tubakas	• Tubakatoodete või e-sigarettide levitamine, kui see on äriühingu põhitege vusalaks (müügitulust >50%)
Kalandus	• Ökoloogiliselt mittesäästvate kalastusviiside praktiseerimine, nagu triiv võrkudega kalapüük, süvamere põhjatraalimine, kalapüük lõhkeainete või tsüaniidiga
Transport	• Nafta ja muude ohtlike ainete vedu laevades, mis ei vasta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni nõuetele
	• Alates 2030. aastast uute diiselkütusega sõitvate sõiduautode finantseerimine

ESG üldpõhimõtted

Lisaks sellele, et on koostatud välistamisloetelu teatud alamsektoritest, on LHV kehtestanud üldised ESG põhimõtted, mille kohaselt muu hulgas ei rahastata järgmisi tegevusi:

• kõikide selliste toodete tootmine ja nendega kauplemine, mis on Eesti Vabariigi seaduste ja määruste või rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute kohaselt ebaseaduslikud;
• sunnitöö kasutamine või inimõiguste rikkumine;
• prostitutsiooni vahendamine või pornograafilise materjali tootmine;
• keelatud ainete vahendamine ja kaubavahetus ilma nõutavate ekspordi- või impordilitsentsideta;
• tegevused, mis mõjutavad negatiivselt UNESCO maailmapärandi objekte;
• tegevused, mis mõjutavad negatiivselt rahvusparke ja looduskaitsealasid või Ramsari konventsiooniga kaetud märgalasid;
• bioloogilise mitmekesisuse ressursside või kultuuripärandi kaitset käsitlevate Eesti Vabariigi õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonidega keelatud tegevused;
• isikute, rühmade või kogukondade ebaseaduslik sunniviisiline väljasaatmine.

ESG riske võetakse arvesse laenuanalüüsis. Üksikasjalik ESG riskide analüüs tehakse 0,5 miljonit eurot ületavate ettevõttelaenude taotluste korral. Muude klientide puhul tehakse ESG tegurite baashindamine, mis lähtub laenutoote liigist ja keerukusest ning kliendi tegevusalast. Et tuvastada laenuvõtjaid, kes on otseselt või kaudselt avatud suuremale ESG teguritega seotud riskile, on koostöös keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna ekspertidega töötatud välja individuaalsete majandussektorite (alamsektorite) jaoks põhjalik soojakaart. Kaardil on kujutatud iga majandussektori keskkonnaja sotsiaalsete riskide hinnang, võttes arvesse reitinguagentuuride ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide vastavaid riskiklassifikatsioone, kohalikke ja EL-i õigusakte ja vajadusel Eesti siseriiklikku mõõdet.

Järgnevas tabelis on esitatud ülevaade LHV krediidiportfellist vastavalt majandussektorite liigitusele keskkonna- ja sotsiaalsete riskide alusel.

Krediidiportfelli jaotus riskiliikide alusel

	Riskitase	2023	2022
Keskkonna ja kliimamuutus
tega seotud risk (E)	Kõrge		13,5% 10,9%
	Keskmine		56,6% 54,7%
	Madal		29,9% 34,3%
Sotsiaalne risk (S)	Kõrge		13,5% 10,9%
	Keskmine		62,3% 55,9%
	Madal		24,2% 33,1%

Nende riskipositsioonide puhul, mille ESG risk on kõrgem (soojakaardi alusel kõrge või keskmine sektorist tingitud riskitase), või mille suurus ületab 0,5 miljonit eurot, analüüsitakse põhjalikumalt kliendi avatust ESG riskile ja ESG riski juhtimist. Lisaks kasutatakse ettevõtete ESG analüüsi tööriista, mis kvantifitseerimismetoodika abil vaatleb iga sektori kõige olulisemaid ESG tegureid. Tööriist aitab hallata ESG riske nii kliendi kui portfelli tasandil, kuna võimaldab arvutada nii sektori riskitaseme kui ka kliendi ESG reitingu. Reitingu aluseks on 1) kliendi peamisest majandustegevusest tingitud avatus sektoripõhistele ESG teguritele (füüsilised kliimariskid, üleminekurisk, veekasutus, jäätmekäitlus, töötervishoid ja tööohutus) ja 2) küsimustiku alusel antud hinnang kliendi ESG riski juhtimise võimekusele.

2.1 Krediidiriski mõõtmine ja jaotus

Grupp jaotab krediidiriski kandvad finantsvarad järgmistesse põhikategooriatesse:

• a) raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja krediidiasutustele (tabelites nimetuse "pangad" all) ja investeerimisühingutele;
• b) võlaväärtpaberid ja tuletisinstrumendid;
• c) laenud juriidilistele isikutele;
• d) laenud eraisikutele.

a) Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele

Krediidiriskile avatud positsioon rahast ja raha ekvivalentidest, mida hoitakse keskpangas, teistes korrespondentpankades ning investeerimisasutustes, kannab oma olemuselt juhtkonna hinnangul madalat krediidiriski. Nõuded keskpankadele, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele on üldiselt tagamata. Grupi vahendeid hinnatakse vastavalt Standard & Poor'si või samaväärsetele reitingutele (keskpangad on reitinguta). Kui erinevatel agentuuridel on erinevad reitingud, kasutatakse kas keskmist või kõige konservatiivsemat reitingut.

Kui Eesti krediidiasutustel pole välist krediidireitingut ja need on EL-i suurte pankade tütarettevõtted, on kasutatud emaettevõtte krediidireitingut. Juhtkonna hinnangul on krediidiasutuste ja investeerimisühingutega seotud eeldatava krediidikahju risk ebaoluline, kuna vastaspooltel on kõrged reitingud ja kuna Grupp hoiab nende osapoolte suhtes ainult väga likviidseid positsioone.

b) Võlaväärtpaberid ja tuletisinstrumendid

Võlaväärtpaberitega seotud krediidiriski võtmisele kehtestatakse krediidikomitees limiidid vastavalt emitendi reitingule.

Võlaväärtpaberitest tulenevad põhiosanõuded ja tekkepõhised intressinõuded ei ole tähtaega ületanud. Võlaväärtpaberitel puuduvad tagatised.

c) Laenud juriidilistele isikutele

Juriidiliste isikute laenuportfell sisaldab krediiti ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele ja mittetulundusühingutele (sh korteriühistud) jne, sh järgmisi tooteid:

• ettevõttelaen (ärikliendilaen)
• liising
• arvelduslaen (ärikliendilaen)
• kaubanduse rahastamine (ärikliendilaen)
• finantsvõimenduslaen (investeeringute rahastamine)
• krediitkaardid ja järelmaks (tarbijakrediit)
• korteriühistu laen (ärikliendilaen)
• akreditiiv (tarbijakrediit)

Juriidilistele isikutele antavaid laene (v.a korteriühistute laenud), millega LHV-le kaasneb üle 500 tuhande euro suurune krediidirisk, hinnatakse ekspertteabepõhise reitingumudeli abil.

Pärast laenu väljastamist tehakse iga kliendi finantsseisundi järelseiret harilikult vähemalt kord kvartalis. Vähemalt kord aastas vaadatakse üle kõik kliendireitingud. Kliendid, kellega seotud krediidirisk on märkimisväärselt suurenenud, lisatakse jälgimisnimekirja ning nende finantsseisundit, likviidsust ja tagatiste väärtust jälgitakse põhjalikult ja tihedamini.

Juriidilistele isikutele väljastatavaid alla 500 tuhande euro suuruseid laene ja korteriühistute laene laenusummast sõltumata analüüsitakse ajasäästlikuma hindamisprotsessiga. Hindamine toimub laenutaotluse esitamise ajal ning on üks laenu väljastamise kriteeriumeid. Makseviivituse tõenäosus (PD) arvutatakse kliendi finantsandmete ja maksekäitumise alusel.

d) Laenud eraisikutele

Eraisikute laenuportfell sisaldab tagatud ja tagamata krediiditooteid ja eraisikute liisingutooteid, sh järgmisi tooteid:

Eraisikute krediiditooted	Selgitus
hüpoteeklaen (erakliendilaen)	tagatud laen korteri või maja ostmiseks (kodulaen)
eralaen (erakliendilaen)	tagatud laen vabaks kasutuseks (investeerimiseks,
	renoveerimiseks jne)
tarbimislaen (tarbijakrediit)	tagamata tarbimislaen (väljastab tütarettevõte LHV Finance)
järelmaks (tarbijakrediit)	tagamata järelmaksutoode (pakuvad kaupmehed, väljastab
	tütarettevõte LHV Finance)
liising	liising sõidukite ostmiseks
finantsvõimenduslaen (investeeringute rahastamine)	laen börsil noteeritud väärtpaberite tagatisel
krediitkaardilaen (tarbijakrediit)	tagamata krediitkaardilaen
arvelduslaen (erakliendilaen)	tagamata arvelduslaen
õppelaen (erakliendilaen)	riigi garantiiga laen üliõpilastele
kinnisvaraliising (erakliendilaen)	hüpoteeklaen (kinnisvara kuulub LHV-le)

Ka eraisikute laenude puhul kasutatakse ajasäästlikku hindamisprotsessi. Hindamine toimub laenutaotluse esitamise ajal ning see on üks laenu väljastamise kriteeriume. Makseviivituse tõenäosuse (PD) hinnang arvutatakse sotsiaal-demograafiliste, kohustuste täitmata jätmise ja muude tunnuste alusel. Laenuotsuseid tehakse jaepanganduse krediidikomitees või madalamal otsustustasandil. Tarbijakrediidi tooteid eraisikutele pakutakse Eestis tütarettevõtte LHV Finance kaudu.

Krediidiriski mõõtmine

Kõikide väljastatud laenutoodete puhul kasutatakse LHV-s kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kas reitingu- või hindamissüsteeme, nagu on näidatud allolevas tabelis. Ettevõtete krediidiotsuste tegemisel (kui LHV riskipositsioon on suurem kui 500 tuhat eurot), kasutatakse ekspertteabepõhist reitingumudelit ja jaesektori krediidiotsuste puhul statistilisi PD hindamismudeleid. Eraldi mudelite alusel leitakse makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD) ja krediidi ümberhindlustegur (CCF).

Portfell	Segment	Määratlus	PD	LGD	CCF/EAD
Ettevõtted	Ettevõttelaenud	Ettevõtete laenud LHV	Reitingumudelid	Mudel	Mudel
		koguriskipositsiooniga üle
		500 tuhande euro
Jaekliendid	VKE-d, sh	Ettevõtete laenud LHV	Hindamismudelid
	mikroettevõtted	koguriskipositsiooniga kuni
		500 tuhat eurot, korteriühistute
		laenud sõltumata LHV
		koguriskipositsioonist
	Eraklientide	Kõik eraklientide hüpoteeklaenud	Hindamismudelid
	hüpoteeklaenud
	Muud	Kõik eraisikute tarbimise	Hindamismudelid
	erakliendilaenud	rahastamise tooted ja autoliising

Krediidivõime hindamiseks kasutatavad mudelid

• Jaelaenud

Jaelaenude riski hinnatakse esimest korda laenu väljastamisel. Pärast laenu arvelevõtmist kliendi tehinguid ja maksekäitumist jälgitakse ja saadud teavet võetakse arvesse kord kuus toimuval riskihinnangu automatiseeritud uuendamisel. Igasugust muud teavet laenuvõtja kohta, mis mõjutab tema krediidivõimelisust (nt juriidilise isiku raamatupidamise aruandeid) võetakse hinnangus samuti arvesse.

• Ettevõttelaenud

Ettevõtete reitingud määratakse laenuvõtja tasandil. Krediidianalüütik lisab laenusüsteemi jooksvalt ajakohastatud ja uut informatsiooni ning krediidihinnanguid. Lisaks sellele uuendab analüütik teavet laenuvõtja krediidivõimelisuse kohta vähemalt igal aastal nt avalike finantsaruannete põhjal. Selle põhjal määratakse uuendatud sisemine krediidireiting ja PD.

Krediidireitingu määramisel võetakse arvesse nii kliendi finantsseisundit kui ka äririski. Arvesse võetavad konkreetsed finantssuhtarvud ja äririskid sõltuvad sellest, missugust reitingumudelit kasutatakse: ettevõtte, ärikinnisvara, elamuehituse, kohaliku omavalitsuse või kaubamudelit.

• Treasury

Treasury võlaväärtpaberite portfellis olevate võlaväärtpaberite puhul kasutatakse väliste reitinguagentuuride reitinguid, mida jälgitakse ja ajakohastatakse pidevalt. Iga reitingu PD seotakse LHV reitinguskaalaga.

Krediidiriski reitingud

Grupi PD hindamise reitingumeetod koosneb 13 krediidireitingust, kus 1 näitab madalaimat ja 13 kõrgeimat krediidiriski (maksejõuetus). Reitingud 1 ja 2 omistatakse ainult rahvusvahelistele ettevõtetele ja organisatsioonidele ning kohalikele omavalitsustele ja riikidele, mille maksevõimelisust on reitinguagentuurid oma investeerimisjärgu reitinguga kinnitanud. Ka reitinguklassid 3–13 põhinevad osaliselt reitinguagentuuride hinnangul, ehkki selles kategoorias on peamiselt rahvusvahelise reitinguta Eesti ettevõtted.

Sisemine PD reitinguskaala ja vastavad välised reitingud

LHV reiting	LHV kirjeldus	PD%	S&P	Moody's
1		0,03	AAA	Aaa
2		0,05	AA+	Aa1
3		0,10	AA, AA-	Aa2, Aa3
4		0,20	A+, A, A-	A1, A2, A3
5	Investeerimisjärk	0,30	BBB+	Baa1
6		0,40	BBB	Baa2
7		0,50	BBB-	Baa3
8		1,00	BB+, BB	Ba1, Ba2
9		2,50	BB-	Ba3
10		5,00	B+	B1
11	Mitte-investeerimisjärk (sh spetsiaalne seire)	10,00	B, B-	B2, B3
12		30,00	CCC/C	Caa
13	Maksejõuetus	100,00	D	C

Reitingumeetodeid valideeritakse ja kalibreeritakse ümber igal aastal, et need vastaksid viimastele prognoosidele ja võtaksid arvesse kõiki tegelikult täheldatud makseviivitusi.

Reitingud on jagatud kolme rühma: investeerimisjärgu reiting, mitte-investeerimisjärgu reiting ja maksejõuetus. Investeerimisjärgu reiting määratakse, kui laen ei ole aruandekuupäeva seisuga viivituses. Spetsiaalse seire staatus määratakse, kui vastaspoole reiting on 10–13. Maksejõuetuse staatus (reiting 13) määratakse lähtuvalt maksejõuetuse definitsioonist.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära LGD ja krediidi ümberhindlusteguri CCF hinnanguid tehakse toodete, tagatiste ja laenujääkide lõikes.

Tagatised

Ehkki Grupp annab krediiti vaid maksevõime poolest krediidivõimelistele klientidele, rakendab LHV ka mitmeid eeskirju ja tavasid riskide vähendamiseks. Grupil on sisemised eeskirjad teatava tagatisklassi vastuvõetavuse või krediidiriski vähendamise kohta.

Tagatise väärtust hindab Grupp laenutaotlusprotsessi käigus ja hinnang vaadatakse perioodiliselt üle. Hinnangud tagatiste turuväärtusele põhinevad konservatiivsusprintsiibil, mis võtab arvesse tagatise liiki, asukohta, realiseerimise tõenäosust ja likviidsust.

Kinnisasjade hindamisel kasutatakse eksperdihinnanguid. Turuväärtuste ajakohasuse tagamiseks uuendatakse ärikinnisvara individuaalseid hinnanguid vähemalt üks kord aastas. Elukondliku ning muu homogeenset liiki kinnisvara puhul kasutatakse regulaarseks ümberhindluseks ka statistilisi indekseerimismudeleid.

Põhilised laenude ja ettemaksete tagatiste liigid on järgmised:

• hüpoteek;
• kommertspant;
• kauba pant;
• deposiit;
• krediidikindlustus;
• kaubeldavad väärtpaberid;
• noteerimata väärtpaberid;
• nõudeõiguse pant;
• Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA), Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) või Euroopa Investeerimisfondi garantii;
• akreditiiv;
• era- või juriidilise isiku käendus;
• sõidukid, masinad, õhusõidukid, seadmed jne.

Grupp eelistab selliseid tagatisi, mille puhul ei ole tugevat korrelat-siooni kliendi makseviivituse riski ja tagatise väärtuse vahel. Üldiselt peab panditav vara olema kindlustatud, tagatise eluiga peab olema pikem kui laenu tähtaeg ning tagatise turuväärtus peab ületama laenujääki.

Tagamata laene väljastatakse eraisikutele teatud summa ulatuses. Juriidilistele isikutele on see lubatud ainult sellisel juhul, kui rahavoogude prognoos näitab stabiilseid ja märkimisväärselt tugevaid rahavoogusid ja/või kliendi krediidirisk hinnatakse madalaks.

Finantsvõimenduslaenude tagatisi jälgitakse igapäevaselt ja kui tagatise väärtus langeb, võetakse viivitamata meetmeid krediidikahju vältimiseks.

Tarbimislaene ja krediitkaardilaene väljastatakse ilma tagatiseta ning riske vähendatakse klientide maksekäitumise pideva seirega. Liising ja hüpoteeklaenud on alati ületagatud. Liisingu, järelmaksu, hüpoteeklaenude ja arvelduslaenu eraisikutest klientide üle, kes maksetähtaega ületavad, teeb Grupp regulaarset seiret.

Seoses alatagatud ettevõttelaenudega tuleb arvesse võtta, et Grupp on hinnanud teatavate tagatiste (isiklikud käendused, kommertspandid) turuväärtust konservatiivselt. Alatagatud laene käsitatakse üldiselt kõrgema riskiga laenudena, mille üle Grupp teeb krediidikomitees igakuist seiret, et vähendada võimalikku krediidikahju.

2.2 Eeldatava krediidikahju mõõtmine

Standardiga IFRS 9 kehtestati kolmefaasiline mudel väärtuse languse määramiseks vastavalt vara krediidikvaliteedi muutusele pärast esmast kajastamist. Mudeli kokkuvõte on esitatud all.

Finantsinstrument, mis ei ole esmasel kajastamisel halvenenud krediidikvaliteediga, liigitatakse faasi 1 ning Grupp jälgib pidevalt selle krediidiriski.

Kui pärast esmast kajastamist on toimunud oluline krediidiriski suurenemine (SICR), liigitatakse finantsinstrument faasi 2, aga seda ei loeta veel halvenenud krediidikvaliteediga instrumendiks. Lisainformatsioon selle kohta, kuidas Grupp hindab krediidiriski olulist suurenemist, on esitatud riskijuhtimise peatüki punktis 2.2.1 "Oluline krediidiriski suurenemine".

Juhul kui finantsinstrumendi krediidikvaliteet on halvenenud, liigitatakse see faasi 3. Lisainformatsiooni selle kohta, kuidas Grupp defineerib halvenenud krediidikvaliteedi ja makseviivituse, vt punktist 2.2.2 "Makseviivituse definitsioon ja halvenenud krediidikvaliteediga varad".

Faasis 1 olevate finantsinstrumentide eeldatavat krediidikahju (expected credit loss, ECL) mõõdetakse summas, mis on võrdne kehtivusajal eeldatava krediidikahju selle osaga, mis tuleneb võimalikest makseviivitustest järgmise 12 kuu jooksul.

Faasi 2 ja 3 instrumentide ECL arvutatakse kogu nende kehtivusajal eeldatava krediidikahju põhjal. Lisainformatsioon sisendite, eelduste ja hindamismeetodite kohta, mida kasutatakse eeldatava krediidikahju mõõtmiseks, on esitatud punktis 2.2.3 "Eeldatava krediidikahju mõõtmine – sisendite, eelduste ja hindamismeetodite selgitused".

Läbiv põhimõte eeldatava krediidikahju mõõtmisel IFRS 9 järgi on see, et arvesse tuleb võtta tulevikku vaatavat teavet. Punkt 2.2.4 "Tulevikku vaatava teabe lisamine eeldatava krediidikahju mudelisse" sisaldab selle kohta lähemat teavet.

Halvenenud krediidikvaliteediga ostetud või tekkinud finantsvarad on finantsvarad, mis on esmasel kajastamisel halvenenud krediidikvaliteediga. Nende ECL kajastatakse alati kehtivusajal eeldatava krediidikahjuna (faas 3).

Alljärgnev joonis võtab kokku allahindlusvajaduse vastavalt standardile IFRS 9 (v.a halvenenud krediidikvaliteediga ostetud või tekkinud finantsvarad):

Faas 1	Faas 2	Faas 3
(Esmane kajastamine)	(Krediidiriski oluline suurenemine pärast esmast kajastamist)	(Halvenenud krediidikvaliteediga varad)
12 kuu eeldatav krediidikahju	Kehtivusajal eeldatav krediidikahju	Kehtivusajal eeldatav krediidikahju

Krediidikvaliteedi muutus pärast esmast kajastamist

Järgnev osa käsitleb Grupi poolt standardi nõuete täitmisel kasutatud peamisi hinnanguid ja eeldusi.

2.2.1 Oluline krediidiriski suurenemine

Grupi hinnangul on finantsinstrumendi krediidirisk oluliselt suurenenud, kui on täidetud üks või mitu järgnevalt välja toodud kvantitatiivsetest või kaitsemeetme (backstop) kriteeriumidest:

Kvantitatiivsed kriteeriumid

Järelejäänud kehtivusaja makseviivituse tõenäosus (PD) aruandekuupäeva seisuga on võrreldes riskipositsiooni esmase kajastamise aruandekuupäevaga suurenenud, kui see ületab alljärgnevas tabelis toodud piirmäärasid:

Kehtivusaja PD esmasel kajastamisel	Oluliseks hinnatav kehtivusaja PD suurenemine aruan dekuupäeva seisuga
X%	≥100 baaspunkti
Ja	Praegune kehtivusaja PD/esialgne kehti
	vusaja PD > 2,50+exp(0,45-50,00*esialgne
	kehtivusaja PD)

Jaelaenude portfell

Valemi illustreerimiseks on esitatud SICR-i kõver järgneval graafikul. Lisaks kõverale peab PD suurenema vähemalt 100 baaspunkti. SICR-i kõver näitab esialgse PD ja olulisuse piirmäära suhet (PD kasv kordades) olulise makseviivituse riski suurenemise tuvastamiseks.

Piirmäära kohaldamise illustreerimiseks võtame näiteks 13. veebruaril 2018 sõlmitud 3-aastase (jaelaenude portfelli kuuluva) ärilaenu lepingu, mille kehtivusaja PD oli esmasel kajastamisel 3,36% ja eeldatav kehtivusaja PD kümme kuud hiljem aruandekuupäeval 2,76%. Kui aruandekuupäeval on tegelik kehtivusaja PD 8,86%, siis ületab see eeldatavat PD-d (2,76%) üle piirmäära. Seetõttu on krediidirisk oluliselt suurenenud.

Piimäärad põhinevad hinnangutel, kuidas muutub instrumendi kehtivusaja PD enne makseraskustesse sattumist. Kehtivusaja PD loomuliku liikumise leidmiseks, mis ei näita krediidiriski olulist suurenemist, on kehtivusaja PD-d hinnatud ka selliste instrumentide puhul, mis hiljem ei sattu makseraskustesse. Ettevõttelaenude portfelli keskmine tähtaeg on lühike, täpsemalt 2,5 aastat.

Kaitsemeede

Kaitsemeedet (backstop) rakendatakse juhul, kui laenuvõtja lepingujärgsed maksed on üle tähtaja rohkem kui 30 päeva, mida käsitatakse finantsinstrumendi krediidiriski olulise suurenemisena.

Madala krediidiriski erand

Grupp on kasutanud madala krediidiriski erandit rahale ja nostrokontodele, mis vastavad likviidsusportfelli kriteeriumidele.

2.2.2 Makseviivituse definitsioon ja halvenenud krediidikvaliteediga varad

Grupp defineerib finantsinstrumendi staatust makseviivitusena ja see vastab täielikult halvenenud krediidikvaliteediga vara mõistele, kui vara suhtes kehtib üks või mitu allpool kirjeldatud kriteeriumi.

Kvantitatiivsed kriteeriumid

Laenuvõtja on rikkunud olulisuse piirmäära kriteeriumi 90 päeva järjest.

Kvalitatiivsed kriteeriumid

Järgnevalt on välja toodud asjaolud, mis võivad viidata sellele, et klient pole suuteline võlgnevust täies ulatuses tasuma:

• esineb märke makse laekumise ebatõenäolisusest, mis näitab, et laenuvõtja on märkimisväärsetes rahalistes raskustes;

• majanduslike raskuste tõttu on toimunud restruktureerimine;
• varasema makseraskuste tõttu restruktureerimise katseajal on rakendatud täiendavaid võla restruktureerimise meetmeid;
• leping on lõpetatud.

Ülaltoodud kriteeriumeid on rakendatud kõikidele Grupi finantsinstrumentidele ja need on kooskõlas makseviivituse definitsiooniga, mida kasutatakse sisemise krediidiriski juhtimisel. Makseviivituse definitsiooni on läbivalt kasutatud Grupi eeldatava krediidikahju arvutamisel PD (probability of default, makseviivituse tõenäosus), EAD (exposure at default, riskipositsioon makseviivituse hetkel) ja LGD (loss given default, makseviivitusest tingitud kahjumäär) mudelite koostamiseks.

Makseviivituse staatuse rakendamisel kasutatakse ettevõtete panganduse klientide puhul kliendipõhist ja jaepanganduse klientide puhul lepingupõhist lähenemist. Kui instrument ei vasta terve katseaja jooksul ühelegi makseviivituse kriteeriumile, siis ei ole instrument enam makseviivituse staatuses.

Katseaeg peaks kestma vähemalt kolm kuud alates hetkest, mil instrument ei vastanud enam makseviivituse kriteeriumidele.

Raskuste tõttu restruktureeritud laenudele tuleb makseviivituse staatusest ümberklassifitseerimisel erilist tähelepanu pöörata, kuna viivises päevade arvestus toimub muudetud maksegraafiku alusel ning laen jääb restruktureerimisele, kuni see on täielikult tagasi makstud. Seetõttu on selliste laenude katseaeg vähemalt üks aasta alates:

• restruktureerimismeetmete pikendamisest;
• makseviivituse kajastamisest, või
• restruktureerimise kokkuleppes sisalduva maksepuhkuse lõpust, sõltuvalt sellest, mis toimub viimasena.
• 2.2.3 Eeldatava krediidikahju mõõtmine sisendite, eelduste ja hindamismeetodite selgitused

ECL-i mudeli eesmärk on arvutada 12 kuu ja kehtivusaja eeldatav krediidikahju, mis:

• on neutraalne ehk ei peegelda liigset konservatiivsust ega optimismi;
• on tõenäosusega kaalutud summa, mis on arvestatud vastavalt kolmele allahindamise stsenaariumile (baas-, positiivne ja negatiivne stsenaarium);
• kajastab raha ajaväärtust;
• kasutab mõistlikku ja põhjendatud teavet minevikusündmuste, praeguste tingimuste ning prognoositud majandustingimuste kohta.

Grupi ECL-i mudel järgib laialdaselt kasutatavat marginaalkahjumite summa meetodit, kus ECL arvutatakse marginaalkahjumite summana, mis tekivad igas ajaperioodis (kuus) aruandekuupäevast alates. Marginaalkahjumid tulenevad individuaalsetest riskiparameetritest (PD, LGD, EAD), mis prognoosivad riskipositsioone ja kahjusid makseviivituse puhul ning iga perioodi makseviivituse tõenäosuse marginaalväärtust (PD ajaperioodide t ja t+1 vahel).

ECL-i arvutused põhinevad järgmisel neljal komponendil:

• makseviivituse tõenäosus (PD) on hinnang sellele, kui suure tõenäosusega kindlaksmääratud aja jooksul instrument satub makseviivitusse;
• riskipositsioon makseviivituse hetkel (EAD) on hinnang tulevikus makseviivituse tekkimise hetkel kehtivale riskipositsioonile, mis võtab arvesse aruandekuupäevale järgnevaid eeldatavaid muutusi, sh põhiosa ja intressi tagasimakseid ning valmisolekulaenude kasutamist;
• makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD) on makseviivituse korral tekkiva kahju hinnang. Selle aluseks on saadaolevate lepinguliste rahavoogude ja LHV eeldatavate rahavoogude (sh tagatistest saadud rahavoogude) vahe. LGD kajastatakse protsendina EAD-st;
• diskontomäära kasutatakse eeldatava kahju diskonteerimiseks nüüdisväärtusesse aruandekuupäeva seisuga.

Matemaatiliselt väljendatakse prognoosiperioodi T (12 kuud või kehtivusaeg, sõltuvalt sellest, kas arvutatakse 12 kuu või kehtivusaja hinnangut) ECL-i summat järgmiselt:

$$ECL_{\mathcal{T}} = \sum_{t=1}^{\mathcal{T}} PD_t \ast LGD_t \ast EAD_t \ast d_t$$

kus:

t = 0

T – ühekuuline periood prognoosiperioodi T raames 12 kuu ECL-i hindamiseks T = 12 kuud kehtivusaja ECL-i hindamiseks T = laenu eeldatav kehtivusaeg PDt – marginaal-PD kuu t puhul LGDt – eeldatav LGD kuu t puhul EADt – riskipositsiooni summa, sh eeldatavad valmisolekulaenude kasutamised, kuu t puhul dt – diskontomäär kuu t puhul

Diskontomäär on finantsinstrumendi sisemine intressimäär või selle ligikaudne väärtus.

Arvutusloogika illustreerimiseks on allolevas tabelis esitatud lihtsustatud näide. Selles tagatud laene käsitlevas näites on LGD tuletatud otse tagatise väärtusest ning lihtsustamiseks on eeldatud, et tagatise õiglane väärtus on ajas konstantne. Tegelik ECL-i mudel võtab siiski erinevate stsenaariumide abil arvesse võimalikku tagatise õiglase väärtuse vähenemist ajas.

Eeldatav krediidikahju

eurodes	31.01. 2024	28.02. 2024	31.03. 2024	30.04. 2024	31.05. 2024	30.06. 2024	31.07. 2024	31.08. 2024	30.09. 2024
(1) Riskipositsioon (EAD)	4 000	3 500	3 000	2 500	2 000	1 500	1 000	500	0
(2) Marginaal-PD, %	0,40%	0,38%	0,36%	0,34%	0,32%	0,30%	0,28%	0,26%	0,24%
(3) Tagatise väärtus	2 000	2 000	2 000	2 000	2 000	2 000	2 000	2 000	2 000
(4) Võimalik kahjum [Max(0:1-3)]	2 000	1 500	1 000	500	0	0	0	0	0
(5) Eeldatav marginaalkahjum [2*4]	8,00	5,70	3,60	1,70	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
(6) Eeldatav marginaalkahjum, diskonteeritud	7,97	5,65	3,56	1,67	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
Kehtivusaja eeldatav krediidikahju seisuga
31.12.2023 [Summa (6)]	18,85

Märkus. Diskonteerimine on tehtud eeldusel, et aruandeperioodi lõpp on 31. detsember 2023 ja diskontomäär on 5%.

Makseviivituses riskipositsioonidele arvutatakse ECL järgmiselt:

$$\mathop{ECL_T} \sum_{t=1}^{T} \mathop{LGD_t} \bullet \mathop{Riskipositsioon_t} \ast d_t$$

parameetrite väärtused tulevikku suunatud konkreetse ajahetke hinnanguteks ja kasutada neid eeldatava krediidikahju arvutamisel.

ECL-i mudeli eesmärk on muuta juba olemasolevate riski-

Iga riskidimensioon (PD, LGD, EAD) on kaetud pangasiseselt välja töötatud reitingu- ja hindamismudelitega. Need mudelid on välja töötatud äri- ja krediidijuhtimise eesmärgil.

		IFRS 9 parameetrid
PD	•	12 kuu PD; kehtivusaja PD, disagregeeritud täpsemateks marginaaltõenäosusteks allperioodidele
	•	Tulevikku vaatav konkreetse ajahetke hinnang, mis peegeldab praegusi ja tulevasi majandustingi musi ja erinevaid võimalikke tulemusi tulevikus
	•	Ei ole rakendatud regulatiivseid piirmäärasid ega konservatiivsusmarginaali
LGD	•	Neutraalsed konkreetse ajahetke prognoosid
	•	Võtab arvesse praegusi ja tulevasi majandustingimusi ja erinevaid võimalikke tulemusi tulevikus
	•	Sissenõutud maksed on diskonteeritud, kasutades diskontomäärana sisemist intressimäära
	•	Ei ole rakendatud regulatiivseid piirmäärasid ega konservatiivsusmarginaali
CCF/EAD	•	Peegeldab eeldatavaid laenujäägi muutusi laenu kehtivusaja jooksul, sh laenugraafiku järgseid makseid ja ettemakseid
ECL	•	Rahavoo puudujäägi nüüdisväärtus (PV). Faas 1: 12 kuu PD. Faas 2: kehtivusaja PD. Faas 3: PD = 100%

Järgnevates osades on selgitatud, kuidas on olemasolevaid mudeleid ECL-i arvutamisel kasutatud. Samuti on detailsemalt lahti seletatud kõik riskidimensioonid.

Mudeli PD teisendamine (PD mudel) toimub alljärgnevalt:

Reitingu- ja hindamismudelitest tuleneva PD lisamine ECL-i mudelisse

IFRS 9 kohaseks eeldatava krediidikahju arvutamiseks on vajalikud tulevikku vaatavad 12 kuu ja kehtivusaja konkreetse ajahetke hinnangud ning marginaal-PD, mitte ajalooline või pikaajaline keskmine 12 kuu PD (mudeli PD).

Järgmisena konverteeritakse 12 kuu konkreetse ajahetke hinnang kehtivusaja PD-ks ja marginaal-PD-ks. Selleks kasutatakse segmendipõhist standardset makseviivituse kõverat, mis annab eeldatava makseviivituse ajastuse riskipositsiooni ülejäänud kehtivusaja jooksul.

Viimasena arvutatakse kehtivusaja PD-d igale tulevasele ajahetkele kuni riskipositsiooni eeldatava kehtivusaja lõpuni.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD) lisamine põhimudelitest ECL-i mudelisse

LGD puhul erineb LGD põhimudelite kasutamine olenevalt sellest, kas tegemist on tagatud või tagamata laenuga.

Tagatud laenu tagatud osa puhul arvutatakse LGD tagatise hinnangulise kiirrealiseerimisväärtuse alusel.

Tagamata riskipositsioonide ja tagatud riskipositsioonide tagamata osade LGD arvutatakse portfellide ajaloolise statistika alusel.

Järgmisena lisatakse nii tagatud kui ka tagamata LGD-dele makromajanduslikud stsenaariumid, lähtudes vastavast allahindlusstsenaariumist.

Krediidi ümberhindlusteguri (CCF) hinnangute lisamine põhimudelitest ECL-i mudelisse

Sisemine CCF-i hinnang lisatakse otse ECL-i mudelisse ja seda kasutatakse EAD (riskipositsioon makseviivituse hetkel) arvutamisel. Krediidi ümberhindlustegurit ei ole vaja täiendavalt korrigeerida, sest sisemine hinnang ei sisalda konservatiivsusmarginaali, samuti ei tehta kogu tsüklit või langust arvestavaid korrigeerimisi.

2.2.4 Tulevikku vaatava teabe lisamine eeldatava krediidikahju mudelisse

Tulevikku vaatava teabe lisamiseks eeldatava krediidikahju mõõtmisse, et võtta arvesse ka erinevaid võimalikke tulevikutingimusi, arvutatakse tõenäosusega kaalutud ECL-i summad vastavalt kolmele allahindlusstsenaariumile (baas-, positiivne ja negatiivne stsenaarium). Muu hulgas toob selline lähenemine esile mittelineaarsed suhted alternatiivsete stsenaariumide ja eeldatava krediidikahju vahel.

Matemaatiliselt:

$$ECL = p_{baas} \star ECL_{baas} + p_{pos} \star ECL_{pos} + p_{neg} \star ECL_{neg}$$

kus:

pbaas, ppos, pneg – vastavalt baas-, positiivse ja negatiivse stsenaariumi tõenäosused

ECLbaas, ECLpos, ECLneg – eeldatava krediidikahju summa, mis on arvutatud iga stsenaariumi kohta

ECL tuletatakse iga stsenaariumi korral üldisest valemist, kasutades stsenaariumipõhiseid riskiparameetrite väärtusi. Tõenäosusega kaalutud kehtivusaja PD hinnang krediidiriski olulise suurenemise hindamiseks arvutatakse samamoodi:

$$PD = p_{baas} \ast PD_{baas} + p_{pos} \ast PD_{pos} + p_{neg} \ast PD_{neg}$$

kus:

PDbaas, PDpos, PDneg – kehtivusaja PD hinnang vastavalt igale stsenaariumile

Eraisikute krediidiportfellide jaoks valitud näitajad

Järgmine tabel annab ülevaate eraisikute krediidiportfellide jaoks valitud makronäitajate osakaalust.

	Osakaal
Euribor + marginaal	29%
Kinnisvarahinnaindeksi tõus	14%
Majapidamiste tarbimise kasv	19%
SKP reaalkasv	17%
Töötuse määr	21%
Kokku	100%

Märkus. Iga näitaja osakaal arvestatakse vastavalt näitaja kaaludele.

Ettevõtete valitud näitajad

Ettevõtete puhul on arvesse võetud erinevaid makromajanduslikke ja sektoripõhiseid näitajaid. Analüüs viidi läbi kahe jaotuse alusel:

• 1) NACE Rev.2 klassifikaatori tähtkoodidel põhinevad laiad majandussektorid ja
• 2) NACE Rev.2 klassifikaatori madalama tasandi numbrilistel koodidel põhinevad alamsektorid.

Analüüsi põhjal tehti järgmised järeldused.

• Kõiki sektoreid mõjutab samasugune krediiditsükkel ning suuri sektoriüleseid majanduslikke raskusi kogetakse samaaegselt. Siiski on teatud erinevused tööstusharude alamsektorite vahel (nt tootmises).
• On ainult mõned muutujad, mis "töötavad". Muutujad, mille põhjal saab teha järeldusi, töötavad enamiku tööstusharude puhul üldiselt sarnaselt:
  • SKP kasv, mis selgitab majanduse üldist olukorda;
  • käibe muutus;
  • töötajate arvu muutus.
• Testiti ka kasumi/kahjumi muutust tööstusharus, mis aga oli makseviivituse riski olulise muutuse kohta järelduste tegemiseks liiga volatiilne näitaja.
• On mõned makronäitajad, mis on olulised teatud tööstusharus, alamsektoris ja/või alamsektorite rühmas, isegi kui korrelatsioone on keeruline näidata väheste vaatluste ja/või suhteliselt lühikese vaatlusperioodi tõttu. Näiteks:
  • eksporditingimused ekspordile orienteerunud sektorite jaoks, nagu metalli- ja keemiatoodete ning elektroonikaseadmete tootmine;
  • rahvastiku kasv ja sissetulekute kasv elamukinnisvara sektori jaoks;
  • majapidamiste tarbimise kasv sisetarbimisele orienteeritud tööstusharude jaoks, nagu jaekaubandus.
• Kokkuvõttes valiti ettevõtete jaoks näitajaks brutolisandväärtus tööstusharude kaupa, arvestades mitmesuguseid eeldusi:
  • täheldatud korrelatsioon makseviivituse määrade lähenditega;
  • sektori tasandil on eelistatud näitaja SKP, mis on brutolisandväärtusele lähedane näitaja;
  • makromajandusanalüütikul on seda kergem prognoosida kui alternatiivseid näitajaid.

Majanduslike muutujatega seotud eeldused

Vähemalt kord aastas koostatakse sisemised makromajanduslikud stsenaariumid (prognoosid) ja näitajad (sh ettevõttelaenude portfelli PD ja LGD hinnangud) finantsriski osakonnas, konsulteerides ka makromajandusanalüütikute ja spetsialistidega krediidijuhtimise, äri- ja finantsüksustest.

Makromajanduslikku arengut jälgitakse kvartaalselt, kui vastavad andmed avalikustatakse. Prognoose uuendatakse jooksvalt, et tagada õigeaegselt uue tulevikku vaatava informatsiooni lisamine ECL-i hinnangutesse.

Allahindlusstsenaariumid ja nende olulised uuendused kinnitab varade ja kohustiste juhtimise komitee.

Kõige olulisemad aruandeperioodi lõpu eeldused ECL-i hinnangu arvutamiseks seisuga 31. detsember 2023 on esitatud järgmises tabelis. Kõikide portfellide puhul kasutati baas-, positiivset ja negatiivset stsenaariumi.

Ettevõtete ECL-i hinnangu eeldused seisuga 31.12.2023

	Baasstsnaarium			Negatiivne stsenaarium		Positiivne stsenaarium
Üldised makromajanduslikud näitajad	2024	2025	2024	2025	2024	2025
SKP reaalkasv, %	-0,4%	3,2%	-1,0%	2,0%	0,0%	4,0%
Majapidamiste tarbimine, %	0,1%	3,3%	-0,5%	2,5%	0,5%	3,9%
Valitsussektori tarbimine, %	3,5%	-1,1%	-1,0%	0,0%	4,5%	0,0%
Kapitali kogumahutus põhivarasse, %	-5,0%	5,6%	-7,0%	3,6%	-3,0%	7,5%
Toodete ja teenuste eksport, %	-1,3%	3,5%	-2,3%	1,5%	0,0%	4,0%
Toodete ja teenuste import, %	-3,1%	3,2%	-4,5%	1,5%	0,0%	4,5%
Nominaalne SKP, miljonites eurodes	39,100	41,319	39 345	41 537	39 286	41 756
SKP deflaator, % muutus	4,3%	2,4%	5,7%	3,5%	3,8%	2,2%
Tarbijahinna tõus, %	3,4%	1,9%	5,0%	4,0%	3,0%	1,7%
Töötuse määr, %	9,0%	8,1%	9,5%	8,5%	6,7%	6,5%
Tööhõive muutus, %	-3,3%	0,1%	-3,9%	0,0%	-1,9%	1,0%
Netokuupalga tõus, %	4,2%	4,3%	3,6%	3,8%	4,6%	5,3%
Kinnisvarahinnaindeksi tõus, %	-5,0%	5,0%	-6,0%	3,0%	-3,0%	5,5%
6 kuu Euribor	3,3%	2,5%	3,5%	3,3%	3,2%	2,4%
Pankade laenumarginaalid uutele laenudele	2,5%	2,5%	2,5%	2,5%	2,5%	2,5%

Nominaalkasv

	Baasstsnaarium		Negatiivne stsenaarium		Positiivne stsenaarium
Brutolisandväärtus sektorite lõikes, aastane muutus	2024	2025	2024	2025	2024	2025
Kokku – kõik NACE tegevusalad	4,8%	6,6%	5,8%	8,3%	4,7%	7,7%
Põllumajandus, metsandus, kalandus	-0,5%	5,7%	0,2%	5,6%	1,7%	6,3%
Tööstussektor, v.a ehitus	3,9%	6,3%	7,8%	6,2%	5,1%	6,3%
Tööstussektor, v.a ehitus ja tootmine (enamasti ener giaga seotud)	3,9%	3,7%	12,5%	3,7%	3,8%	6,3%
Tootmine	3,9%	7,5%	5,6%	7,4%	5,7%	6,3%
Ehitus	7,7%	9,4%	2,7%	19,8%	7,4%	8,1%
Hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus, toitlustus	4,5%	6,3%	8,9%	9,1%	4,4%	6,9%
Info ja side	6,7%	7,8%	6,1%	8,4%	7,3%	7,7%
Finants- ja kindlustustegevus	6,3%	0,9%	7,1%	0,8%	1,4%	7,3%
Kinnisvaraalane tegevus	5,1%	7,6%	7,2%	7,5%	5,6%	8,3%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused	5,2%	8,9%	6,0%	8,8%	5,8%	9,5%
Avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	4,6%	5,7%	1,0%	8,6%	2,4%	9,4%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg, muud teenindavad tegevused, majapidamiste tegevus ning eksterrito
riaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus	2,0%	6,6%	2,3%	8,0%	3,8%	6,3%

Majanduslike stsenaariumide kaalud olid järgmised:

Majanduslike stsenaariumide kaalud

	Baasstsenaarium	Negatiivne stsenaarium	Positiivne stsenaarium
Seisuga 31.12.2023	60%	25%	15%
Seisuga 31.12.2022	60%	25%	15%

Kõige olulisemad aruandeperioodi lõpu eeldused ECL-i hinnangu arvutamiseks seisuga 31. detsember 2022 on esitatud järgmises tabelis. Kõikide portfellide puhul kasutati baas-, positiivset ja negatiivset stsenaariumi.

Ettevõtete ECL-i hinnangu eeldused seisuga 31.12.2022

		Baasstsnaarium		Negatiivne stsenaarium		Positiivne stsenaarium
Üldised makromajanduslikud näitajad	2023	2024	2023	2024	2023	2024
SKP reaalkasv, %	0,4%	3,1%	-3,5%	2,5%	1,0%	3,5%
Majapidamiste tarbimine, %	-1,1%	2,1%	-4,0%	2,0%	-0,5%	3,3%
Valitsussektori tarbimine, %	3,9%	-2,9%	-2,0%	-1,0%	3,5%	0,5%
Kapitali kogumahutus põhivarasse, %	-0,5%	5,1%	-5,0%	5,0%	0,0%	7,0%
Toodete ja teenuste eksport, %	-0,1%	2,8%	-3,0%	3,2%	0,0%	4,0%
Toodete ja teenuste import, %	-5,4%	1,5%	-0,5%	2,9%	-0,4%	3,8%
Nominaalne SKP, miljonites eurodes	38 486	40 353	37 985	39 324	38 569	40 997
SKP deflaator, % muutus	5,8%	1,7%	8,1%	1,0%	5,4%	2,7%
Tarbijahinna tõus, %	9,3%	2,8%	12,0%	1,5%	7,0%	2,5%
Töötuse määr, %	7,4%	6,8%	9,0%	7,8%	7,0%	6,5%
Tööhõive muutus, %	-1,3%	1,0%	-0,5%	0,7%	-0,5%	1,2%
Netokuupalga tõus, %	7,2%	6,5%	5,8%	4,2%	9,1%	7,6%
Kinnisvarahinnaindeksi tõus, %	-10,0%	0,0%	-15,0%	-5,0%	-5,0%	6,0%
6 kuu Euribor	3,2%	3,0%	3,2%	3,0%	3,2%	3,0%
Pankade laenumarginaalid uutele laenudele	2,5%	2,5%	2,5%	2,5%	2,5%	2,5%

Nominaalkasv

		Baasstsnaarium	Negatiivne stsenaarium		Positiivne stsenaarium
Brutolisandväärtus sektorite lõikes, aastane muutus	2023	2024	2023	2024	2023	2024
Kokku – kõik NACE tegevusalad	6,5%	5,1%	4,7%	3,8%	6,7%	6,5%
Põllumajandus, metsandus, kalandus	40,3%	24,5%	29,8%	17,3%	40,6%	26,2%
Tööstussektor, v.a ehitus	5,2%	4,9%	1,5%	5,9%	5,5%	6,3%
Tööstussektor, v.a ehitus ja tootmine (enamasti ener giaga seotud)	5,2%	2,8%	-0,3%	5,7%	5,5%	4,2%
Tootmine	5,2%	5,7%	2,2%	6,0%	5,4%	7,1%
Ehitus	4,1%	4,9%	-2,4%	9,0%	4,3%	6,3%
Hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus, toitlustus	6,2%	5,5%	4,8%	4,1%	6,5%	6,9%
Info ja side	10,3%	7,6%	10,3%	4,2%	10,6%	9,1%
Finants- ja kindlustustegevus	8,2%	7,5%	6,8%	6,2%	8,4%	9,0%
Kinnisvaraalane tegevus	1,0%	6,1%	-1,5%	6,0%	1,2%	7,6%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused	3,5%	1,4%	2,1%	0,1%	3,7%	2,8%
Avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	10,4%	3,3%	11,3%	-0,1%	10,6%	4,8%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg, muud teenindavad tegevused, majapidamiste tegevus ning eksterrito
riaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus	1,4%	6,3%	-1,3%	5,0%	1,6%	7,8%

2.2.5 Laenunõuete allahindlus

Perioodi nõuete allahindlust mõjutavad erinevad tegurid, mida on kirjeldatud allpool:

• faaside 1, 2 ja 3 vahelised liikumised finantsinstrumentide krediidiriski olulise suurenemise (või vähenemise) või perioodi jooksul halvenenud krediidikvaliteedi alusel ning sellest tingitud liikumised 12 kuu ja kehtivusaja ECL-i vahel;
• täiendavad allahindlused perioodi jooksul kajastatud uutele finantsinstrumentidele ja mahakantud instrumentide allahindluste tühistamised;
• mudelite sisendite regulaarsest uuendamisest tingitud PD, EAD ja LGD muutuste mõju ECL-i mõõtmisele;
• mudelite ja eelduste muutuste mõju ECL-i mõõtmisele;
• diskonteerimise tühistamine ECL-is seoses aja möödumisega, kuna ECL-i mõõdetakse nüüdisväärtuse baasil;
• välisvaluutas kajastatud varade ümberarvestused ja muud liikumised;
• finantsvarad, mille kajastamine on perioodi jooksul lõpetatud ja perioodi jooksul mahakantud varadega seotud allahindluste mahakandmised (vt punkt 2.2.6).

Individuaalsetel hinnangutel põhinevate allahindluste moodustamiseks kasutatakse diskonteeritud rahavoo meetodit. Laenu allahindluse summa mõõdetakse laenupositsiooni raamatupidamisväärtuse ja sisemise intressimääraga diskonteeritud eeldatavate tulevaste rahavoogude vahena.

Individuaalsete allahindluse hinnangute määramisel suhtutakse konservatiivselt selliste juriidiliste isikute vastu olevatesse nõuetesse, kes on liigitatud mittetöötavate nõuetega (maksejõuetus, reiting 13) klientideks, kui laenumaksed pole tähtaegselt tasutud ja/või kui esineb suur ebakindlus, et tagatise realiseerimisest eeldatavalt saadavatest rahavoogudest ei piisa laenu põhiosa ja intressimaksete raamatupidamisväärtuse katmiseks.

Mittetöötavateks muutunud laenude allahindluse miinimummäärad

Kõigi mittetöötavate nõuete suhtes tuleks kohaldada järgmisi allahindluse miinimummäärasid (nõude protsendina):

	Makseviivitus aastates
Lepingu liik	1	2	3	4	5	6	7	8	9	10
Tagamata nõue			35	100	100	100	100	100	100	100
Tagatud (kinnisvaratagatisega)				25	35	55	70	80	85	100
Tagatud (muu tagatisega)				25	35	55	80	100	100	100
Ekspordi krediidigarantii / kindlustus								100	100	100

Kui mittetöötav nõue on ainult osaliselt tagatud, käsitatakse mittetöötava nõude tagamata osa tagamata nõudena ja selle osa suhtes kohaldatakse tagamata nõude allahindluse määra.

2.2.6 Mahakandmise poliitika

Grupp kannab finantsvarad täielikult või osaliselt maha, kui ta on kasutanud kõiki sissenõudmise võimalusi ning jõudnud järeldusele, et laekumist ei ole põhjendatud eeldada. Mahakandmine tähendab kajastamise lõpetamist.

Asjaolud, mis näitavad, et laekumist ei ole põhjendatud eeldada, hõlmavad muu hulgas seda, (i) kui Grupp lõpetab sissenõudmistegevused ja (ii) kui Grupi sissenõudmismeetodiks on tagatise realiseerimine, aga tagatise väärtus on selline, et see eeldatavasti nõuet ei kata.

Kui Grupil ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas rakendada meetmeid diskonteeritava nõude sissenõudmiseks, hinnatakse nõue mittetöötavaks ja eemaldatakse finantsseisundi aruandest. Kui nõue hiljem laekub, kajastatakse laekumine tuluna.

Vähemalt üks loetletud tingimustest peab olema täidetud, et liigitada vastava tooteklassi nõue lootusetuks.

Krediitkaardid, tarbimislaenud ja järelmaks

• 12 kuu jooksul pärast kliendi maksejõuetuks tunnistamist ei ole toimunud olulist laekumist ning kohtumenetlus võlgnevuste sissenõudmiseks on lõpetatud Grupi kahjuks või klient ei täida kohtuotsust.
• Kliendile on kuulutatud pankrot või klient on kuulutatud maksejõuetuks.
• Kohus on kinnitanud võla restruktureerimise kava (kavas kajastatud nõue on väiksem kui tegelik nõue).
• Seoses väljastatud krediidiga on algatatud kriminaalmenetlus või krediidi saamiseks on kasutatud pettust.
• Klient on surnud ning pärast pärandi inventuuri kuulutatakse välja pankrot.
• Kohtutäiturile edastatud nõudega seotud kliendil on välismaine aadress või aadress puudub.

Liising, era- ja ärilaenud

• Klient ei hüvita vabatahtlikult Grupile nõudeid, mis on tekkinud esialgse nõude ja tagatise realiseerimise summade erinevusest.

2.2.7 Finantsvarade muutmine

Mõnikord muudab Grupp klientidele antud laenude tingimusi läbirääkimiste tulemusena või selleks, et raskustes olevat laenu maksimaalselt sisse nõuda.

Sellised restruktureerimistegevused hõlmavad maksetähtaja pikendamist, maksepuhkusi ja maksete sissenõudmisest loobumist. Restruktureerimispoliitika ja -tavad põhinevad näitajatel või kriteeriumidel, mis juhtkonna hinnangul viitavad sellele, et maksed tõenäoliselt jätkuvad. Neid põhimõtteid vaadatakse pidevalt üle. Restruktureerimist kasutatakse kõige sagedamini tähtajaliste laenude puhul.

Selliste varade muutmisjärgset makseviivituse riski hinnatakse aruandekuupäeval ja võrreldakse esmasel kajastamisel algsetel tingimustel esinenud riskiga, kui muutmine ei ole oluline ja seega ei too kaasa esialgse vara kajastamise lõpetamist.

võib otsustada, et pärast restruktureerimist on krediidirisk oluliselt vähenenud, nii et varad liigitatakse faasist 3 või 2 (kehtivusaja ECL) faasi 1 (12 kuu ECL). See kehtib ainult selliste varade puhul, mis on toiminud vastavalt uutele tingimustele nõuetekohaselt vähemalt kuus järjestikust kuud või kauem.

2.3 Krediidiriski positsioonid

Järgmised tabelid sisaldavad ülevaadet finantsinstrumentide krediidiriski positsioonidest. Finantsvarade brutoraamatupidamis-väärtus väljendab ühtlasi Grupi maksimaalset avatust nende varadega seotud krediidiriskile. Täiendavat teavet selle kohta, kuidas mõõdetakse eeldatavat krediidikahju (ECL) ja kuidas on määratletud kolm faasi, leiab punktist 2.2 "Eeldatava krediidikahju mõõtmine".

2.3.1 Riskikontsentratsioon

Finantsvarade ja -kohustiste geograafiline jaotus seisuga 31.12.2023

tuhandetes eurodes	Lisa		Eesti Saksamaa	Muu EL	USA	ÜK	Muud	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded kesk pankadele ja investeerimisühingutele	10	2 444 445	0	367 348	27 363	280 092	146	3 119 394
Finantsvarad õiglases väärtuses	11	8 998	6	9 140	303	1	5	18 453
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses	11	166 205	0	155 683	0	0	0	321 888
Laenud ja nõuded klientidele	12	3 448 545	845	25 917	560	80 913	5 011	3 561 791
Muud nõuded klientidele	14	49 505	0	0	0	0	0	49 505
Muud finantsvarad	15	173	0	0	100	0	0	273
Finantsvarad kokku		6 117 871	851	558 088	28 326	361 006	5 162	7 071 304
Võlad keskpankadele (TLTRO)	17	0	0	0	0	0	0	0
Klientide hoiused	17	4 056 689	132 432	1 023 330	72 933	402 667	42 954	5 731 005
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	0	0	563 728	0	0	0	563 728
Allutatud kohustised	20	126 653	0	0	0	0	0	126 653
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	18	128 456	0	0	0	0	0	128 456
Finantskohustised õiglases väärtuses	11	1 843	0	0	0	0	0	1 843
Finantskohustised kokku		4 313 641	132 432	1 587 058	72 933	402 667	42 954	6 551 685

Finantsvarade ja -kohustiste geograafiline jaotus seisuga 31.12.2022

tuhandetes eurodes	Lisa		Eesti Saksamaa	Muu EL	USA	ÜK	Muud	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded kesk pankadele ja investeerimisühingutele		10 1 938 118	0	329 496	24 727	189 847	101	2 482 288
Finantsvarad õiglases väärtuses	11	8 715	7	601	21	3	6	9 354
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses	11	236 130	4 966	123 134	0	0	0	364 230
Laenud ja nõuded klientidele	12	3 161 803	612	17 867	622	22 974	4 694	3 208 572
Muud nõuded klientidele	14	21 019	0	0	0	0	0	21 019
Muud finantsvarad	15	24	0	0	100	0	0	124
Finantsvarad kokku		5 365 809	5 585	471 098	25 470	212 823	4 801	6 085 587
Võlad keskpankadele (TLTRO)	17	147 841	0	0	0	0	0	147 841
Klientide hoiused	17	3 617 636	5 292	794 100	14 890	439 714	28 883	4 900 515
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	0	0	438 642	0	0	0	438 642
Allutatud kohustised	20	130 843	0	0	0	0	0	130 843
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	18	84 125	0	0	0	0	0	84 125
Finantskohustised õiglases väärtuses	11	3 850	0	0	0	0	0	3 850
Finantskohustised kokku		3 984 295	5 292	1 232 742	14 890	439 714	28 883	5 705 816

2.3.2 Antud laenude jaotus tööstusharude alusel

Antud laenude jaotus tööstusharude alusel (neto):

tuhandetes eurodes	31.12.2023	%	31.12.2022	%
Eraisikud	1 356 775	38,09%	1 245 358	38,81%
Põllumajandus	100 564	2,82%	79 448	2,48%
Mäetööstus	1 471	0,04%	1 630	0,05%
Tootmine	173 535	4,87%	154 069	4,80%
Energeetika	175 504	4,93%	93 170	2,90%
Veevarustus ja kommunaalteenused	17 435	0,49%	29 129	0,91%
Ehitus	98 500	2,77%	109 941	3,43%
Jae- ja hulgimüük	198 414	5,57%	150 330	4,69%
Veondus ja laondus	76 883	2,16%	24 831	0,77%
Hotellid ja restoranid	25 676	0,72%	33 803	1,05%
Info ja side	15 971	0,45%	13 810	0,43%
Finantsteenused	103 213	2,90%	127 950	3,99%
Kinnisvaraalane tegevus	866 163	24,32%	790 309	24,63%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	84 613	2,38%	75 173	2,34%
Haldus- ja abitegevused	102 490	2,88%	116 551	3,63%
Avalik haldus	63 062	1,77%	79 145	2,47%
Haridus	6 873	0,19%	5 445	0,17%
Tervishoid	23 096	0,65%	14 767	0,46%
Kunst ja meelelahutus	57 939	1,63%	55 271	1,72%
Muud teenindavad tegevused	13 614	0,38%	8 442	0,26%
Kokku (lisa 12)	3 561 791	100,00%	3 208 572	100,00%

2.3.3 Laenuportfelli jaotus reitingute alusel

Juriidilistele isikutele antud laenude jaotus sisereitingute alusel

tuhandetes eurodes	31.12.2023	31.12.2022	Järk
3 madal krediidirisk	0	0	Investeerimisjärk
4 madal krediidirisk	8 741	34 069
5 madal krediidirisk	100 869	48 410
6 madal krediidirisk	385 896	365 287
7 keskmine krediidirisk	441 332	432 662
8 keskmine krediidirisk	649 032	591 503
9 kõrgenenud krediidirisk	255 224	196 840
10 kõrge krediidirisk	52 606	39 252	Mitte-investeerimisjärk
11 kõrge krediidirisk	38 858	55 843	(sh spetsiaalne seire)
12 mitterahuldav reiting	12 011	18 912
13 maksejõuetus	9 924	717	Maksejõuetus
Ettevõtted kokku	1 954 493	1 783 495
VKE-dest jaekliendid	250 523	179 720
Kokku	2 205 016	1 963 215

Järgnevas tabelis on esitatud ettevõttelaenude kasutusse võtmata jäägid ja finantsgarantiilimiidid.

Finantsseisundi aruande väliste kohustiste krediidikvaliteet

(ettevõttelaenude kasutusse võtmata jäägid ja finantsgarantiilimiidid)

tuhandetes eurodes	31.12.2023	31.12.2022
3 madal krediidirisk	0	100 000
4 madal krediidirisk	0	35 000
5 madal krediidirisk	69 556	10 078
6 madal krediidirisk	58 147	106 057
7 keskmine krediidirisk	25 298	81 181
8 keskmine krediidirisk	282 101	143 622
9 kõrgenenud krediidirisk	81 093	109 119
10 kõrge krediidirisk	2 804	7 742
11 kõrge krediidirisk	1	3 346
12 mitterahuldav reiting	636	1 718
13 maksejõuetus	4 466	0
Reitinguta (jaekliendid)	25 935	85 142
Kokku	550 037	683 005

2.4 Krediidiportfelli kvaliteet

2.4.1 Laenude jaotus majandussektorite ja faaside alusel

Laenude jaotus majandussektorite ja faaside alusel seisuga 31.12.2023 (neto)

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	Kokku
Eraisikud	1 266 071	89 683	7 593	-6 572	1 356 775
Põllumajandus	96 489	4 410	6	-341	100 564
Mäetööstus	915	583	54	-81	1 471
Tootmine	137 540	28 214	12 816	-5 035	173 535
Energeetika	176 400	170	12	-1 078	175 504
Veevarustus ja kommunaalteenused	17 619	25	0	-209	17 435
Ehitus	84 648	15 426	33	-1 607	98 500
Jae- ja hulgimüük	184 463	14 518	1 336	-1 903	198 414
Veondus ja laondus	67 992	9 586	0	-695	76 883
Hotellid ja restoranid	22 591	2 862	406	-183	25 676
Info ja side	15 434	551	45	-59	15 971
Finantsteenused	103 638	174	0	-599	103 213
Kinnisvaraalane tegevus	784 846	87 849	824	-7 356	866 163
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	81 198	3 307	376	-268	84 613
Haldus- ja abitegevused	100 311	2 746	17	-584	102 490
Avalik haldus	58 391	4 946	0	-275	63 062
Haridus	4 954	3 300	3	-1 384	6 873
Tervishoid	22 701	504	0	-109	23 096
Kunst ja meelelahutus	37 591	21 657	0	-1 309	57 939
Muud teenindavad tegevused	12 858	827	7	-78	13 614
Kokku	3 276 650	291 338	23 528	-29 725
Krediidikahju katteks moodustatud allahindlus	-11 906	-9 766	-8 053
Laenuportfell kokku	3 264 744	281 572	15 475		3 561 791

Laenude jaotus majandussektorite ja faaside alusel seisuga 31.12.2022 (neto)

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	Kokku
Eraisikud	1 127 636	115 433	5 446	-3 157	1 245 358
Põllumajandus	76 817	2 743	0	-112	79 448
Mäetööstus	1 038	519	122	-49	1 630
Tootmine	126 670	28 626	81	-1 308	154 069
Energeetika	92 186	1 305	0	-321	93 170
Veevarustus ja kommunaalteenused	29 314	90	0	-275	29 129
Ehitus	106 356	5 243	58	-1 716	109 941
Jae- ja hulgimüük	144 586	6 599	69	-924	150 330
Veondus ja laondus	15 198	10 323	1	-691	24 831
Hotellid ja restoranid	11 844	23 446	44	-1 531	33 803
Info ja side	10 839	3 004	1	-34	13 810
Finantsteenused	119 436	9 337	0	-823	127 950
Kinnisvaraalane tegevus	757 443	34 577	1 558	-3 269	790 309
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	68 001	7 313	30	-171	75 173
Haldus- ja abitegevused	115 072	4 563	32	-3 116	116 551
Avalik haldus	79 272	0	0	-127	79 145
Haridus	5 151	596	0	-302	5 445
Tervishoid	14 312	541	0	-86	14 767
Kunst ja meelelahutus	27 619	30 225	15	-2 588	55 271
Muud teenindavad tegevused	6 970	1 503	11	-42	8 442
Kokku	2 935 760	285 986	7 468	-20 642
Krediidikahju katteks moodustatud allahindlus	-10 938	-7 632	-2 072
Laenuportfell kokku	2 924 822	278 354	5 396		3 208 572

2.4.2 Laenude jaotus laenuliikide ja faaside alusel

Järgnevates tabelites on esitatud aruandeperioodi jooksul punktis 2.2 kirjeldatud tegurite tõttu toimunud muutused krediidikahju katteks moodustatud allahindlustes ja faasipõhises jaotuses laenuliikide alusel

Laenuportfelli jaotus laenuliikide ja faaside alusel

tuhandetes eurodes	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Halvenenud krediidikvalitee diga ostetud või tekkinud	Allahindlus	Kokku
Ärikliendilaenud	1 894 240	178 453	13 841	0	-21 068	2 065 466
Tarbijakrediit	90 697	16 128	2 473	0	-4 310	104 988
Investeeringute rahastamine	9 951	23	7	0	-11	9 970
Liising	141 420	24 277	2 103	0	-2 107	165 693
Erakliendilaenud	1 140 342	72 457	5 104	0	-2 229	1 215 674
Kokku seisuga 31.12.2023	3 276 650	291 338	23 528	0	-29 725	3 561 791
Ärikliendilaenud	1 709 606	145 015	637	0	-15 498	1 839 760
Tarbijakrediit	94 818	6 661	1 145	0	-2 108	100 516
Investeeringute rahastamine	10 532	4	0	0	-13	10 523
Liising	122 832	28 419	1 442	0	-2 009	150 684
Erakliendilaenud	997 972	105 887	4 244	0	-1 014	1 107 089
Kokku seisuga 31.12.2022	2 935 760	285 986	7 468	0	-20 642	3 208 572

Faas 1

tuhandetes eurodes	Algsaldo	Lisandumine	Amortisatsioon	Ümberliigitus	Allahindlus	Kokku
Ärikliendilaenud	1 699 780	733 913	-431 833	-107 620	-10 552	1 883 688
Tarbijakrediit	94 376	40 803	-35 940	-8 542	-536	90 161
Investeeringute rahastamine	10 519	2 233	-2 771	-30	-9	9 942
Liising	122 458	67 362	-47 218	-1 182	-477	140 943
Erakliendilaenud	997 689	196 413	-81 324	27 564	-332	1 140 010
Kokku	2 924 822	1 040 724	-599 086	-89 810	-11 906	3 264 744

Faas 2

tuhandetes eurodes	Algsaldo	Lisandumine	Amortisatsioon	Ümberliigitus	Allahindlus	Kokku
Ärikliendilaenud	139 644	9 816	-64 204	93 197	-6 261	172 192
Tarbijakrediit	6 035	6 519	-3 280	6 854	-1 905	14 223
Investeeringute rahastamine	4	1	-6	24	0	23
Liising	27 361	4 142	-7 381	155	-884	23 393
Erakliendilaenud	105 310	6 004	-8 911	-29 946	-716	71 741
Kokku	278 354	26 482	-83 782	70 284	-9 766	281 572

Faas 3

tuhandetes eurodes	Algsaldo	Lisandumine	Amortisatsioon	Ümberliigitus	Allahindlus	Kokku
Ärikliendilaenud	336	601	-914	13 818	-4 254	9 587
Tarbijakrediit	105	265	-189	2 292	-1 869	604
Investeeringute rahastamine	0	0	1	6	-2	5
Liising	865	274	-540	1 504	-747	1 356
Erakliendilaenud	4 090	56	-948	1 906	-1 181	3 923
Kokku	5 396	1 196	-2 590	19 526	-8 053	15 475

2.4.3 Ümberliigitused faaside vahel

Järgnevas tabelis on esitatud muutused, mis toimusid aruandeperioodi jooksul laenude faasipõhises liigituses punktis 2.2 kirjeldatud tegurite tõttu.

Ümberliigitamised faaside vahel 2023. aastal (bruto)

tuhandetes eurodes	1 > 2	1 > 3	2 > 1	2 > 3	3 > 1	3 > 2
Ärikliendilaenud	141 777	977	46 990	11 896	0	16
Tarbijakrediit	7 343	890	970	739	0	111
Investeeringute rahastamine	18	7	0	0	0	0
Liising	7 393	413	6 780	425	0	16
Erakliendilaenud	35 153	1 013	96 862	1 513	0	646
Kokku	191 684	3 300	151 602	14 573	0	789

2.4.4 Laenude jaotus tagatise liigi alusel

Järgnevates tabelites on esitatud laenud tagatise liigi alusel ja tagatise raamatupidamisväärtus või õiglane väärtus, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Tagatud laenude alatagatud osa on esitatud real "Tagamata laenud".

Laenude jaotus tagatise alusel seisuga 31.12.2023 (neto)

tuhandetes eurodes	Ärikliendi laenud	Tarbija krediit	Investee ringute rahasta mine	Liising	Erakliendi laenud	Kokku
Noteeritud väärtpaberid	0	0	8 925	0	0	8 925
Noteerimata omakapitaliväärtpaberid	23 419	0	0	0	3 573	26 992
Hüpoteek, kinnisvara	1 185 368	0	0	0	1 180 791	2 366 159
EISA ja MES-i käendused	45 859	0	0	0	4 690	50 549
Nõudeõiguse pant	147 919	0	0	0	0	147 919
Deposiidid	6 942	0	658	0	1 300	8 900
Liisitud vara	0	0	0	130 340	0	130 340
Muu	37 695	0	0	0	7930	45 625
Tagamata laenud ja tagatud laenude tagamata osad	618 264	104 988	387	35 353	17 390	776 382
Kokku	2 065 466	104 988	9 970	165 693	1 215 674	3 561 791

Laenude jaotus tagatise alusel seisuga 31.12.2022 (neto)

tuhandetes eurodes	Ärikliendi laenud	Tarbija krediit	Investee ringute rahasta mine	Liising	Erakliendi laenud	Kokku
Noteeritud väärtpaberid	0	0	9 184	0	0	9 184
Noteerimata omakapitaliväärtpaberid	23 137	0	0	0	2 031	25 168
Hüpoteek, kinnisvara	1 078 341	0	0	0	1 085 002	2 163 343
EISA ja MES-i käendused	37 543	0	0	0	2 521	40 064
Nõudeõiguse pant	117 570	0	0	0	0	117 570
Deposiidid	3 361	0	818	0	2 000	6 179
Liisitud vara	0	0	0	84 054	0	84 054
Muu	51 821	0	0	0	6159	57 980
Tagamata laenud ja tagatud laenude tagamata osad	527 987	100 516	521	66 630	9 376	705 030
Kokku	1 839 760	100 516	10 523	150 684	1 107 089	3 208 572

Üle- ja alatagatud laenud (neto)

		Ületagatud laenud		Alatagatud laenud	Kokku
tuhandetes eurodes	Raamatupida misväärtus	Tagatise õiglane väärtus	Raamatupidamis väärtus	Tagatise õiglane väärtus	Raamatupidamis väärtus	Tagatise õiglane väärtus
Seisuga 31.12.2023	1 774 369	2 840 469	1 787 422	1 011 080	3 561 791	3 851 549
Ärikliendilaenud	738 049	1 066 778	1 327 417	709 152	2 065 466	1 775 930
Tarbijakrediit	0	0	104 988	0	104 988	0
Investeeringute rahastamine	7 690	28 055	2 280	1 893	9 970	29 948
Liising	24 840	36 880	140 853	105 500	165 693	142 380
Erakliendilaenud	1 003 790	1 708 756	211 884	194 535	1 215 674	1 903 291
Seisuga 31.12.2022	1 740 958	2 825 209	1 467 614	762 610	3 208 572	3 587 819
Ärikliendilaenud	732 788	1 075 592	1 106 972	579 012	1 839 760	1 654 604
Tarbijakrediit	0	0	100 517	0	100 516	0
Investeeringute rahastamine	8 093	29 836	2 430	1 909	10 523	31 745
Liising	17 684	30 171	133 000	66 370	150 684	96 541
Erakliendilaenud	982 393	1 689 610	124 696	115 319	1 107 089	1 804 929

Üle- ja alatagatud laenude jaotus faaside alusel seisuga 31.12.2023 (neto)

		Ületagatud laenud		Alatagatud laenud		Kokku
tuhandetes eurodes	Raamatupida misväärtus	Tagatise õiglane väärtus	Raamatupidamis väärtus	Tagatise õiglane väärtus	Raamatupida misväärtus	Tagatise õiglane väärtus
Faas 1	1 601 382	2 568 667	1 663 359	939 492	3 264 741	3 508 159
Ärikliendilaenud	642 083	940 685	1 241 603	654 198	1 883 686	1 594 883
Tarbijakrediit	0	0	90 161	0	90 161	0
Investeeringute rahastamine	7 676	28 032	2 265	1 888	9 941	29 920
Liising	18 937	27 210	122 006	92 015	140 943	119 225
Erakliendilaenud	932 686	1 572 740	207 324	191 391	1 140 010	1 764 131
Faas 2	162 772	251 716	118 802	68 017	281 574	319 733
Ärikliendilaenud	90 801	118 633	81 392	51 598	172 193	170 231
Tarbijakrediit	0	0	14 223	0	14 223	0
Investeeringute rahastamine	9	15	14	4	23	19
Liising	4 781	7 823	18 613	13 271	23 394	21 094
Erakliendilaenud	67 181	125 245	4 560	3 144	71 741	128 389
Faas 3	10 215	20 086	5 261	3 571	15 476	23 657
Ärikliendilaenud	5 166	7 459	4 421	3 357	9 587	10 816
Tarbijakrediit	0	0	604	0	604	0
Investeeringute rahastamine	5	9	1	0	6	9
Liising	1 121	1 847	235	214	1 356	2 061
Erakliendilaenud	3 923	10 771	0	0	3 923	10 771

2.4.5 ECL-i tundlikkuse analüüs

Järgnevates tabelites on näidatud, missugust mõju avaldavad ECL-i katteks moodustatud allahindlustele seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022 krediidiriski olulise suurenemise (SICR) arvutustes kasutatud PD piirmäärade muutused. ECL-i suurenemine (positiivne summa) väljendab suurenenud allahindlusvajadust, mida oleks vaja kajastada.

Laenuportfell seisuga 31.12.2023

tuhandetes eurodes	Mõju allahindlusele
SICR-i muutus +10%	-195
SICR-i muutus -10%	141
SICR piirmääraga 0,5%	4
SICR piirmääraga 1,5%	-5

Laenuportfell seisuga 31.12.2022

tuhandetes eurodes	Mõju allahindlusele
SICR-i muutus +10%	-379
SICR-i muutus -10%	340
SICR piirmääraga 0,5%	5
SICR piirmääraga 1,5%	-9

Nagu nähtub eespool esitatud tabelitest, omab SICR-i +/- 10% muutus või 1% piirmäära muutmine 0,5% või 1,5% tasemele Grupi üldisele ECL-ile piiratud mõju.

Kõige olulisemad eeldused, mis ECL-i katteks moodustatud allahindlust mõjutavad on aga järgmised.

Jaelaenude portfell

• töötuse määr
• intressimäär
• majapidamiste tarbimise kasv
• SKP reaalkasv
• kinnisvarahinnaindeks
• brutolisandväärtus

Ettevõttelaenude portfell

• eeldatavad portfelli konkreetse ajahetke PD väärtused iga stsenaariumi korral

Tundlikkusanalüüside eesmärk on näidata positiivsete ja negatiivsete stsenaariumide kaalude muutmise mõju. Tundlikkusanalüüsis jääb baasstsenaariumi kaal samaks ning tehakse kaks testi, kus positiivse ja negatiivse stsenaariumi kaalusid on muudetud vastavalt +/-5 protsendipunkti (pp). Järgnev tabel illustreerib positiivse ja negatiivse stsenaariumi kaalude muutuste mõju portfellile seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022.

31.12.2023

tuhandetes eurodes	60-10-30 (baas/pos/neg)	60-20-20 (baas/pos/neg)
Stsenaariumide kaalude muutus	1 055	-1 074
31.12.2022
tuhandetes eurodes	65-10-30 (baas/pos/neg)	60-20-20 (baas/pos/neg)
Stsenaariumide kaalude muutus	896	-896

Allpool on esitatud ECL-i muutused seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022, mida põhjustaksid põhjendatult võimalikud muutused mõnes hinnangu tegemisel kasutatud näitaja väärtuses:

Mõju ECL-ile 31.12.2023

tuhandetes eurodes	Tõusu mõju	Languse mõju
Töötuse määr +/-1 pp	102	-104
Intressimäär +/- 1 pp	129	-218
Majapidamiste tarbimise kasv +/-1 pp	-49	45
SKP reaalkasv +/-1 pp	-42	40
Kinnisvarahinnaindeks +/-5 pp	-64	54
Brutolisandväärtus sektorite lõikes, aastane muutus +/- 5 pp	-192	266

Mõju ECL-ile 31.12.2022

tuhandetes eurodes	Tõusu mõju	Languse mõju
Töötuse määr +/-1 pp	135	-156
Intressimäär +/- 1 pp	177	-276
Majapidamiste tarbimise kasv +/-1 pp	-89	88
SKP reaalkasv +/-1 pp	-83	85
Kinnisvarahinnaindeks +/-5 pp	-12	8
Brutolisandväärtus sektorite lõikes, aastane muutus +/- 5 pp	-177	228

Grupp on teinud stressiteste, kus kasutatakse erinevaid PD ja LGD hinnanguid. Stressitestide kogumõju allahindlustele on esitatud järgnevas tabelis. Tabel sisaldab laene, millele on moodustatud üldine allahindlus, ning millel on oluline jääk ja potentsiaalne mõju.

2023

tuhandetes eurodes	Mõju allahindlustele
LGD negatiivne 0,80	885
LGD negatiivne 0,90	-845
Keskmine PiT PD -0,5 pp	-3 375
Keskmine PiT PD +0,5 pp	3 080

2022

tuhandetes eurodes	Mõju allahindlustele
LGD negatiivne 0,80	803
LGD negatiivne 0,90	-608
Keskmine PiT PD -0,5 pp	-3 527
Keskmine PiT PD +0,5 pp	3 369

3. Tururisk

Tururisk on risk, et turuhindade, sh välisvaluuta, intressimäärade ja väärtpaberite turuhindade ebasoodsad muutused põhjustavad Grupile kahju. Tururisk tekib nii finantsseisundi aruande kui ka selle väliste positsioonide puhul ja võib tekkida nii panga- kui ka kauplemisportfellist. Tururiski juhtimise eesmärk on tururiski õigesti tuvastada ja mõõta ning tagada, et tururiskiga seotud otsused tehakse riskiteadlikult.

Grupp on avatud järgmist liiki tururiskidele:

• valuutarisk, mis tuleneb Grupi neto avatud välisvaluutapositsioonidest;
• hinnarisk, mis tuleneb Grupi väärtpaberite ja tuletisinstrumentide positsioonidest, sh need, mis on võetud investeerimise, riskijuhtimise ja väärtpaberivahenduse eesmärgil;
• intressimäärarisk, mis tuleneb Grupi (peamiselt LHV Panga pangaportfelli) intressimäärade muutuste suhtes tundlikest instrumentidest.

Grupi tururiski juhtimine on dokumenteeritud tururiski juhtimise poliitikas ja muudes sise-eeskirjades, kus on määratud kindlaks Grupi riskivalmidus seoses pangaportfelli valuutariski, hinnariski ja intressimäärariskiga. Tururiski juhtimise poliitika kohaselt on Grupi tururiskivalmidus väike.

Tururiski juhtimisel täidavad esimese kaitseliinina keskset rolli LHV Panga treasury üksus, pangas moodustatud varade ja kohustiste juhtimise komitee ja Grupi teiste tütarettevõtete juhatused. Riskikontrolli üksus ja siseauditi üksus vastutavad vastavalt teise ja kolmanda kaitseliini funktsioonide täitmise eest.

3.1 Valuutarisk

Valuutarisk tuleneb Grupi välisvaluuta varade ja kohustiste mittevastavusest. Enamik Grupi finantsseisundi aruandes kajastatud varadest ja kohustistest on nomineeritud eurodes, kuid mittevastavus võib tuleneda LHV Panga klientide välisvaluutatehingutest. Peale selle tuleneb mõningal määral valuutariski LHV Varahalduse enda juhitud pensionifondide osakutest, mida LHV Varahaldus peab seaduse kohaselt omama.

Valuutariski mõõtmisel hinnatakse võimalikku kahju, mis võib Grupile tekkida avatud välisvaluuta netopositsioonist stressistsenaariumi korral. Valuutariskist tekkida võiv kahju ei tohi ületada kindlaks määratud osa Grupi netoomavahenditest.

Lisaks LHV Groupi tasandil heaks kiidetud riskivalmiduse tasemele, on LHV Panga varade ja kohustiste juhtimise komitee kehtestanud LHV Pangas mitmesuguste tururiskide jaoks täiendavad riskipiirid. Panga valuutariski piirid on fikseeritud iga valuuta puhul maksimaalse nominaalse avatud netopositsiooni piirmäärana euro ekvivalendina.

Kui avatud valuutapositsioon ületab varade ja kohustiste juhtimise komitee seatud piiri, tuleb võtta meetmeid positsiooni sulgemiseks või vähendamiseks.

Grupp on teinud tundlikkusanalüüsi valuutakursside muutuste mõju kohta kasumiaruandele eeldusel, et kõik muud tingimused on konstantsed. Tundlikkust on mõõdetud vahetuskursi võimaliku +/-6% muutuse suhtes, mis vastab stressistsenaariumile, mida Grupp kasutab oma avatud netopositsioonide valuutariski mõõtmiseks (2022: +/-7%). Grupi välisvaluuta riskipositsioon on väga väike.

Mõju kasumiaruandele

tuhandetes eurodes	2023	2022
USD vahetuskurss	+/-30	+/-262
SEK vahetuskurss	+/-6	+/-2
GBP vahetuskurss	+/-2 616	+/-1 221
CHF vahetuskurss	+/-6	+/-3

Avatud valuutapositsioonid

Järgnevad tabelid annavad ülevaate avatud valuutapositsioonidest tulenevast riskist. Erinevates valuutades nomineeritud varad ja kohustised on tabeli veergudes esitatud euro ekvivalendis vastavalt aruandekuupäeval kehtinud vahetuskursile. Finantsseisundi aruandes õiglases väärtuses kajastatud tuletisinstrumendid on esitatud finantsseisundi aruande väliste varade ja kohustiste hulgas lepingulistes summades. Grupi avatus valuutariskile ja finantsvarade ja kohustiste mahud aruandekuupäeval ei erine oluliselt aasta jooksul esinenud keskmisest positsioonist. Valuuta forvardtehingud on esitatud tabelis finantsseisundi aruande väliste varade ja kohustistena nende lepinguliste rahavoogude täissummades. Tabel ei sisalda valuutariskita varasid (materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad) ja kohustisi (eraldised) ning omakapitali.

Nagu nähtub järgnevast tabelist ja on märgitud ka eespool, toimub valdav osa Grupi majandustehingutest eurodes.

Valuutariski positsioonid seisuga 31.12.2023

tuhandetes eurodes	Lisa	EUR	CHF	GBP	SEK	USD	Muu	Kokku
Valuutariski kandvad finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpanka	10	2 810 963	1 047	283 486	1 480	13 570	8 849	3 119 394
dele ja investeerimisühingutele
Investeeringud võla- ja	11	334 032	1	0	6 275	31	2	340 341
omakapitaliväärtpaberitesse
Laenud ja nõuded klientidele	12	3 473 113	23	79 674	189	8 676	116	3 561 791
Muud nõuded klientidele	14	47 706	0	1 494	168	1 822	-1 685	49 505
Muud finantsvarad	15	100	0	173	0	0	0	273
Valuutariski kandvad finantsvarad kokku		6 665 914	1 071	364 827	8 112	24 099	7 281	7 071 304
Valuutariski kandvad finantskohustised
Võlad keskpankadele (TLTRO)	17	0	0	0	0	0	0	0
Klientide hoiused		17 5 296 501	9 494	255 272	8 867	151 070	9 801	5 731 005
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	563 728	0	0	0	0	0	563 728
Finantskohustised õiglases väärtuses	11	1 843	0	0	0	0	0	1 843
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	18	107 544	30	11 775	479	6 597	2 031	128 456
Allutatud kohustised	20	126 653	0	0	0	0	0	126 653
Valuutariski kandvad finantskohustised kokku		6 096 269	9 524	267 047	9 346	157 667	11 832	6 551 685
Varadena kajastatud tuletisinstrumentide
avatud brutopositsioon lepingulises väärtuses		0	8 359	0	1 334	133 071	5 633	148 397
Kohustistena kajastatud tuletisinstrumentide
avatud brutopositsioon lepingulises väärtuses		94 218	0	54 179	0	0	0	148 397
Avatud välisvaluuta positsioon		475 427	-94	43 601	100	-497	1 082	519 619
Valuutariski positsioonid seisuga 31.12.2022
tuhandetes eurodes	Lisa	EUR	CHF	GBP	SEK	USD	Muu	Kokku
Valuutariski kandvad finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpanka	10	2 255 128	1 466	197 580	2 538	17 806	7 769	2 482 288
dele ja investeerimisühingutele
Investeeringud võla- ja	11	373 514	0	2	1	26	42	373 584
omakapitaliväärtpaberitesse
Laenud ja nõuded klientidele	12	3 180 499	74	22 306	385	5 068	241	3 208 572
Muud nõuded klientidele	14	25 865	5	751	241	-4 512	-1 330	21 019
Muud finantsvarad	15	124	0	0	0	0	0	124
Valuutariski kandvad finantsvarad kokku		5 835 130	1 545	220 639	3 164	18 388	6 721	6 085 587
Valuutariski kandvad finantskohustised
Võlad keskpankadele (TLTRO)	17	147 841	0	0	0	0	0	147 841
Klientide hoiused		17 4 533 633	5 323	193 442	10 968	148 058	9 089	4 900 515
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	438 642	0	0	0	0	0	438 642
Finantskohustised õiglases väärtuses	11	0	0	0	0	3 849	1	3 850
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	18	65 099	19	9 757	172	8 987	91	84 125
Allutatud kohustised	20	130 843	0	0	0	0	0	130 843
Valuutariski kandvad finantskohustised kokku		5 316 058	5 343	203 199	11 140	160 895	9 182	5 705 817
Varadena kajastatud tuletisinstrumentide avatud brutopositsioon lepingulises väärtuses		0	3 757	0	8 001	157 565	2 371	171 694
Kohustistena kajastatud tuletisinstrumentide
avatud brutopositsioon lepingulises väärtuses		171 694	0	0	0	0	0	171 694
Avatud välisvaluuta positsioon		347 377	-40	17 440	25	15 058	-89	379 770

3.2 Hinnarisk

Hinnarisk tuleneb väärtpaberitest, mida Grupp hoiab likviidsusportfellis, kauplemisportfellis ja investeerimisportfellides (lisad 11 ja 12). Portfellid sisaldavad peamiselt LHV Panga hoitavaid väärtpabereid. Täiendav hinnarisk tuleneb LHV Varahalduse hoitavatest pensionifondide osakutest. LHV Kindlustuse investeerimisportfelli hinnarisk on minimaalne.

Hinnariski mõõtmisel hinnatakse võimalikku kahju, mis võib Grupile stressistsenaariumi korral tekkida. Hinnariskist stressistsenaariumi korral tulenev kahju ei tohiks ületada kindlaks määratud osa Grupi netoomavahenditest.

LHV Pangas on varade ja kohustiste juhtimise komitee kehtestanud täiendavad piirangud kauplemis- ja investeerimisportfellide suurusele. Kehtivad kindlad kriteeriumid LHV Panga hoitavate võlaväärtpaberite vastuvõetavate krediidireitingute ja muude parameetrite kohta. Ka LHV Kindlustuses on kehtestatud teatavad kriteeriumid väärtpaberitele, mida investeerimisportfell võib sisaldada. Investeerimisfondide seaduse kohaselt on LHV Varahaldus pensionifondide valitsejana kohustatud omama vähemalt 0,5% iga enda valitsetava II samba pensionifondi osakute arvust.

Grupp on teinud tundlikkusanalüüsi väärtpaberite hinnamuutuste mõju kohta Grupi puhaskasumile. Tundlikkusanalüüsis kasutatud potentsiaalsed hinnamuutused vastavad stressistsenaariumidele, mida Grupp kasutab hinnariski mõõtmiseks, ja põhinevad vastavates portfellides sisalduvate instrumentide tegelikul ajaloolisel volatiilsusel. Ainult LHV Panga võlaväärtpaberite portfell, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, on avatud hinnariskile. Seda liiki portfelli hinnariski mõõdetakse stressistsenaariumi abil, milles eeldatakse turutootluste kohest 2-protsendipunktist negatiivset muutust.

Hinnamuutuse mõju kasumiaruandele

(kasum pärast tulumaksu)

tuhandetes eurodes	2023	2022
Omakapitaliväärtpaberid ja fondiosakud
+/-26% (2022: +/-25%)	+/-186	+/-269
II samba pensionifondide osakud +/-5%	+/-293	+/-374
Võlaväärtpaberid +/-2,0%	+/-231	+/-15

Enamikku LHV Panga võlaväärtpaberitest mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses ja seetõttu hinnariski realiseerumine kasumiaruandele kohest mõju ei avaldaks.

LHV Pank ei oma olulisel hulgal omakapitaliväärtpabereid (vt lisa 12) ja seepärast on tundlikkus nende positsioonide turuhindade muutuse suhtes marginaalne. Mõningane hinnarisk tuleneb ka LHV Varahaldusele kuuluvatest II samba pensionifondide osakutest. LHV Kindlustuse investeerimisportfelli hinnarisk on madal.

3.3 Intressimäärarisk

Intressimäärarisk tuleneb intressitundlike varade ja kohustiste lõpptähtaegade mittevastavusest (tähtaegade erinevuse risk), baasmäärade mittetäielikust vastavusest (baasmäärarisk), intressimäära suhtes tundlike instrumentide lepingutes sisalduvast paindlikkusest (optsioonirisk) ja krediidimarginaalide võimalikest muutustest (krediidimarginaali risk). Intressimäärarisk võib tuleneda nii finantsseisundi aruande kui ka selle välistest positsioonidest. Grupi kontekstis on intressimäärarisk oluline LHV Panga pangaportfelli seisukohast.

Pangaportfelli intressimäärariski mõõtmisel hinnatakse netointressitulu (NII) ja omakapitali majandusliku väärtuse (EVE) muutust mitme stressistsenaariumi puhul võrrelduna baasstsenaariumiga. Grupi riskivalmidus näeb ette, et stressistsenaariumide negatiivne mõju NII-le ja EVE-le ei tohi ületada teatavat osa panga netoomavahenditest.

LHV Panga varade ja kohustiste juhtimise komitee on kiitnud heaks stressistsenaariumid ning muud sisendid ja metoodikad NII ja EVE muutuse arvutamiseks. Baasstsenaariumina kasutatakse turuandmete põhjal leitud intressimäärakõverat. Kasutatakse kuut stressistsenaariumi:

• paralleelne ülessuunaline šokk;
• paralleelne allasuunaline šokk;
• järsenemise šokk (lühiajalised intressimäärad alla ja pikaajalised üles);
• lamenemise šokk (lühiajalised intressimäärad üles ja pikaajalised alla);
• lühiajaliste intressimäärade ülessuunaline šokk;
• lühiajaliste intressimäärade allasuunaline šokk.

Omakapitali majandusliku väärtuse (EVE) muutuse analüüsi eesmärk on hinnata varade, kohustiste ja omakapitali majandusliku väärtuse muutust erinevate intressimäärastsenaariumide korral.

Intressimäärariski mõõdikuks on EVE muutus intressimäära stressistsenaariumi korral võrreldes baasstsenaariumiga. EVE muutuse arvutamiseks leitakse pangaportfelli varadest, kohustistest ja finantsseisundi aruande välistest elementidest tulenevate rahavoogude nüüdispuhasväärtus iga stsenaariumi puhul. Rahavoogude arvutamisel lähtutakse allpool kirjeldatud eeldustest, kasutades nn äravooluga finantsseisundi aruannet. Kõik varadest, kohustistest ja finantsseisundi aruande välistest elementidest tulenevad rahavood diskonteeritakse, kasutades sama intressimäärakõverat (tulukõver sõltub stsenaariumist).

Netointressitulu (NII) muutuse analüüsi käigus hinnatakse intressimäärade muutuste mõju netointressitulule järgmise 12 kuu jooksul. NII muutuse arvutamiseks jaotatakse kõik intressi kandvad varad, kohustised ja finantsseisundi aruande välised elemendid eelmääratud ajavahemikesse vastavalt nende ümberhindamise kuupäevadele. Eeldatakse, et pärast ümberhindamise kuupäeva muutub intres-

situndlike varade ja kohustiste intressimäär vastavalt stsenaariumile ja saab kindlaks määrata NII muutuse eri stsenaariumide korral. NII analüüsis lähtutakse nn staatilisest finantsseisundi aruandest.

EVE ja NII muutuse arvutamisel on peamised eeldused järgmised:

• majapidamiste ja mittefinantsettevõtete nõudmiseni hoiuste puhul varieeruvad ümberhindamise tähtajad 1 päevast 10 aastani, sõltuvalt nende intressitundlikkusest;
• finantsasutuste hoiuste puhul eeldatakse kohest ümberhindamist;
• jaeklientide hoiustele kohaldatakse 0% intressimäära alampiiri;
• tähtajaliste hoiuste puhul kasutatakse lepingulisi lõpptähtaegu;
• laenude puhul kasutatakse lepingupõhiseid intressimäära alampiire;

Stressitesti stsenaariumide mõju seisuga 31.12.2023

• laenude ennetähtaegse tagastamise hindamiseks kasutatakse tingimuslikku ettemaksumäära;
• tähtajaliste hoiuste ennetähtaegse lunastamise hindamiseks kasutatakse tähtajaliste hoiuste lunastamise määra;
• finantsseisundi aruande väliste kirjete puhul (nt valmisolekulaenud ja krediidilimiidid), lisatakse mudelisse krediidi ümberhindlustegur ja eeldatakse, et limiidi kasutus suureneb lineaarselt kuni lepingu kehtivusaja lõpuni.

Järgnevates tabelites on esitatud hinnang selle kohta, missugust mõju avaldaksid kuus stressistsenaariumi omakapitali majanduslikule väärtusele (EVE) ja järgmise 12 kuu netointressitulule (NII) (võrrelduna baasstsenaariumiga). Aruandeperioodil toimus intressikeskkonnas märkimisväärne muutus, mis avaldab mõju järgnevate stressitestide tulemustele.

tuhandetes eurodes	Omakapitali majandusliku väärtuse muutus	Järgmise 12 kuu netointressitulu muutus
Paralleelne ülessuunaline šokk	-7 614	25 816
Paralleelne allasuunaline šokk	-10 692	-50 172
Järsenemise šokk	9 279	-29 155
Lamenemise šokk	-10 623	20 552
Lühiajaliste intressimäärade ülessuunaline šokk	-9 787	27 645
Lühiajaliste intressimäärade allasuunaline šokk	-90	-53 643

Stressitesti stsenaariumide mõju seisuga 31.12.2022

tuhandetes eurodes	Omakapitali majandusliku väärtuse muutus	Järgmise 12 kuu netointressitulu muutus
Paralleelne ülessuunaline šokk	19 955	22 911
Paralleelne allasuunaline šokk	-20 787	-22 901
Järsenemise šokk	775	-7 477
Lamenemise šokk	2 552	11 448
Lühiajaliste intressimäärade ülessuunaline šokk	8 038	17 619
Lühiajaliste intressimäärade allasuunaline šokk	-8 778	-17 609

Järgnevas tabelis on esitatud LHV Groupi intressiteenivate varade ja intressikandvate kohustiste struktuur intressi ümberarvestamise tähtaja alusel. Esitatud on nõuete ja kohustiste põhisummad.

Intressi ümberarvestamise aja erinevus 31.12.2023

tuhandetes eurodes	Lisa	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Vahesumma	Kogunenud intress	Allahind lused	Kokku
Finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele	10	3 117 544	1 850	0	0	3 119 394	0	0	3 119 394
Finantsvarad õiglases väärtuses (võlaväärtpaberid)	11	8 211	0	1 912	1 428	11 551	0	0	11 551
Finantsvarad korrigeeritud soetus maksumuses (võlaväärtpaberid)	11	89 282	153 577	77 944	0	320 803	1 165	-80	321 888
Laenud ja nõuded klientidele	12	1 638 717	1 730 430	151 011	55 473	3 575 631	15 885	-29 725	3 561 791
Kokku		4 853 754	1 885 857	230 867	56 901	7 027 379	17 050	-29 805	7 014 624
Finantskohustised
Klientide hoiused	17	3 410 890	1 714 191	424 280	156 756	5 706 117	24 888	0	5 731 005
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	0	195 373	365 302	0	560 675	3 053	0	563 728
Allutatud kohustised	20	0	20 000	105 000	747	125 747	906	0	126 653
Kokku		3 410 890	1 929 564	894 582	157 503	6 392 539	28 847	0	6 421 386
Intressi ümberarvestamise aja erinevus		1 442 864	-43 707	-663 715	-100 602	634 840

Intressi ümberarvestamise aja erinevus 31.12.2022

tuhandetes eurodes	Lisa	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Vahesumma	Kogunenud intress	Allahind lused	Kokku
Finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele	10	2 482 288	0	0	0	2 482 288	0	0	2 482 288
Finantsvarad õiglases väärtuses (võlaväärtpaberid)	11	0	0	294	471	765	0	0	765
Finantsvarad korrigeeritud soetus maksumuses (võlaväärtpaberid)	11	236 130	4 965	122 671	0	363 766	555	-91	364 230
Laenud ja nõuded klientidele	12	1 475 880	1 622 099	90 799	31 931	3 220 709	8 505	-20 642	3 208 572
Kokku		4 194 298	1 627 064	213 764	32 402	6 067 528	9 060	-20 733	6 055 855
Finantskohustised
Võlad keskpankadele (TLTRO)	17	0	150 000	0	0	150 000	-2 159	0	147 841
Klientide hoiused	17	3 775 569	304 833	819 416	0	4 899 818	697	0	4 900 515
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	0	0	437 956	0	437 956	686	0	438 642
Allutatud kohustised	20	0	40 000	90 000	0	130 000	843	0	130 843
Kokku		3 775 569	494 833	1 347 372	0	5 617 774	67	0	5 617 841
Intressi ümberarvestamise aja erinevus		418 729		1 132 231 -1 133 608	32 402	449 754

3.4 Krediidiväärtuse korrigeerimise risk

Krediidiväärtuse korrigeerimise risk on risk, et vastaspoole krediidiriski muutuste ja tuletisinstrumentide hindu mõjutavate tururiski tegurite muutuste tõttu tuleb korrigeerida krediidiväärtust ja seetõttu tekib kahju. LHV Pank kasutab krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga seotud kapitalinõude arvutamisel standardmeetodit.

Seisuga 31. detsember 2023 oli LHV Panga krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga seotud kapitalinõue 157 tuhat eurot (31. detsember 2022: 178 tuhat eurot).

4. Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et Grupp ei suuda rahastada oma varade kasvu vastavalt äriplaanile või maksta oma kohustisi õigeaegselt ja täies ulatuses, ilma et tekiksid olulised kahjud või katkeks tavapärane äritegevus. Likviidsusrisk tuleneb nii finantsseisundi aruande kui ka selle välistest positsioonidest. Grupi likviidsusriski juhtimise eesmärk on likviidsusriski korrektne tuvastamine, mõõtmine, kontrollimine ja seire, et tagada õigeaegsete otsuste tegemine nii, et igal ajal oleks olemas asjakohase varuga piisav likviidsus.

Grupp hindab likviidsusriski järgmistest eraldiseisvatest vaatenurkadest.

• Rahastamisrisk on risk, et Grupp ei suuda kaasata rahastust õigeaegselt, vajalikus summas ja aktsepteeritava hinnaga, ilma et see mõjutaks negatiivselt tema igapäevast tegevust või finantsseisundit. Rahastamisrisk hõlmab ka likviidsuse väljavooluga seotud riski tulenevalt hoiuste väljavõtmisest või hulgirahastamise tagasivõtmisest. Sellest vaatenurgast hinnatakse ka päevasisest likviidsusriski.
• Turu likviidsusrisk on risk, et tehingut, nt väärtpaberi müümist või vara pantimist, ei ole võimalik õigeaegselt teha ilma vastuvõetamatuid kahjusid kandmata vähese kauplemistegevuse, turuhäire või teiste turuosaliste poolt kehtestatud piirangute tõttu.
• Vara koormatuse risk on risk, et kui liiga suur osa varadest on tagatisena koormatud, kahjustab Grupp oma võimet kaasata edasist tagamata või tagatud rahastamist kas seetõttu, et tagatiseta võlausaldajad muutuvad faktiliselt allutatuks, või selliste varade nappuse tõttu, mida saab tagatisena pantida.

Likviidsusriski juhtimisega on kõigist Grupi ettevõtetest kõige rohkem seotud LHV Pank, sest LHV Pank kaasab Grupi rahastamisest suurima osa (peamiselt hoiuste kaudu), mida kasutatakse pikaajaliste varade (peamiselt laenude) rahastamiseks.

Grupi likviidsusriski juhtimine on dokumenteeritud likviidsusriski ja rahastamisriski juhtimise poliitikas ja muudes sise-eeskirjades, mis sätestavad Grupi rahastamise strateegia ja likviidsusriskiga seotud riskivalmiduse, varajase hoiatuse näitajad ja mitmesugused sisemised protseduurid, nagu aruandluskorrad ja hädaolukorrakavad. LHV Panga treasury üksusel ning varade ja kohustiste juhtimise komiteel on esimese kaitseliinina võtmeroll likviidsusriski juhtimisel. Finantsriskide osakond ja siseauditi üksus vastutavad vastavalt teise ja kolmanda kaitseliini ülesannete eest.

Grupi likviidsusriskiga seotud riskivalmiduse määratlemisel lähtutakse järgmistest mõõdikutest:

• likviidsuse kattekordaja (LCR),
• stabiilse rahastamise kattekordaja (NSFR),
• vara koormatuse määr.

Kõikidele eelnimetatud riskivalmiduse mõõdikutele on kehtestatud piirmäärad koos puhvritega, mis ületavad regulatiivseid nõudeid (kui see on asjakohane). Esimesed kaks on määratletud regulatiivsete normidena ja kolmas sisemise nõudena. Nende mõõdikute arvutamine ja aruandlus toimub igakuiselt.

Lisaks regulatiivsetele ja riskivalmiduse mõõdikutele arvutatakse, piiritletakse ja jälgitakse täiendavaid likviidsusriski indikaatoreid, nagu vastupidamise periood riskistsenaariumide korral.

Nii regulatiivne likviidsuse kattekordaja kui ka minimaalne vastupidamise periood stressistsenaariumi korral hindavad likviidsuse väljavoolu riski suhteliselt lühiajalisel perioodil. Sellise võimaliku stressistsenaariumi ja eeldatava hoiuste väljavoolu üleelamiseks hoiab Grupp tasakaalustavat likviidsete kvaliteetsete varade puhvrit, mida saab kasutada kas kogu turgu hõlmava või idiosünkraatilise stressiolukorra stsenaariumi korral. Grupi likviidsuspuhver koosneb sularahast ja hoiustest keskpangas ning likviidsetest väärtpaberitest, mida saab hõlpsalt müüa või kasutada tagatisena rahastamistoimingutes. Vastupidamise aja arvutamiseks kasutatakse käitumuslikke eeldusi, et modelleerida likviidsuse väljavoolu ja sissevoolu.

Stabiilse rahastamise kattekordajat kasutatakse pikemaajalise struktuurse rahastamisriski hindamiseks. Grupil peaks olema sobiv rahastamisstruktuur, kus pikaajalised varad on viidud vastavusse piisavate stabiilsete ja hästi hajutatud rahastamisallikatega. Vara koormatuse määra jälgimise eesmärk on tagada, et Grupil ei oleks liigset varade koormatust, mis võiks piirata tema juurdepääsu rahastamisturgudele.

LHV Groupi rahastamispoliitika kohaselt on rahastamisprofiili mitmekesistamine Grupi likviidsusriski juhtimise raamistiku oluline element. Grupi stabiilseim rahastamisallikas on Eesti klientide jaehoiused. Muid hoiuseid ning tagamata ja tagatud hulgirahastamist kasutatakse rahastamise lisaallikatena. LHV Group on emiteerinud pandikirju eluaseme hüpoteeklaenude portfelli jaoks suunatud rahastamise kaasamiseks. Samuti on ta emiteerinud tagamata võlakirju, mida kasutatakse nii rahastamiseks kui ka regulatiivse MREL-nõude täitmiseks.

Pikemaajalise rahastamisriski juhtimiseks koostab treasury üksus LHV Groupi finantsplaneerimise tsükli osana rahastamiskavasid. Rahastamiskavas esitatakse LHV Groupi äritegevuse toetamiseks nõutava rahastamise pikemaajaline vaade koos LHV Groupi peamiste likviidsusmõõdikutega.

Likviidsuse juhtimine 2023. aastal

1. aastal Grupi klientide hoiuste maht kasvas. Kasv tulenes peamiselt jae- ja äriklientide tähtajaliste hoiuste suurenemisest. Finantsvahendajate hoiuste maht püsis võrdlemisi stabiilne, ent neid Grupi laenutegevuse finantseerimiseks ei kasutata.

Grupp maksis täies ulatuses tagasi Euroopa Keskpangalt saadud TLTRO laenude jäägi. 2023. aastal emiteeris Grupp 250 miljoni euro mahus pandikirju, et asendada 100 miljoni euro mahus ennetähtaegselt tühistatud pandikirju, mille algne lõpptähtaeg oli 28. veebruaril 2024. Pandikirju saab likviidsuse tagamise operatsioonides hõlpsasti tagatisena kasutada.

Järgmises tabelis on esitatud likviidsuse kattekordaja LCR ja stabiilse rahastamise kattekordaja NSFR võrrelduna regulatiivsete piirmääradega. Mõlemad suhtarvud ületasid regulatiivseid nõudeid korraliku varuga, mis iseloomustab Grupi konservatiivset lähenemist likviidsusriski juhtimisele.

Suhtarv	Regulatiivne nõue	Tegelik 31.12.2023	Tegelik 31.12.2022
LCR	Vähemalt 100%	194,2%	139,7%
NSFR	Vähemalt 100%	160,2%	144,0%

Likviidsuse kattekordaja LCR paranes aruandeperioodil märkimisväärselt. Seda mõjutas positiivselt tähtajaliste hoiuste mahu kasv ja jaehoiuste mahu stabiilne tase, mis aitasid luua tugeva ja hajutatud hoiuste baasi, mis omakorda aitab likviidsust tõhusamalt juhtida.

Stabiilse rahastamise kattekordaja NSFR paranes aasta jooksul samuti, sest stabiilsete rahastusallikate hulka liigitatavate jaehoiuste kogumine püsis stabiilne. Näitaja ületab suure varuga nii regulatiivset kui ka sisemist miinimumnõuet.

Järgnevates tabelites on esitatud finantsvarade ja kohustiste, v.a tuletisinstrumentide jaotus lepinguliste lõpptähtaegade alusel. Esitatud summad on tulevased lepingulised diskonteerimata rahavood. Eraldi tulbas on esitatud finantsseisundi aruandes kajastatud raamatupidamisväärtus. Rahavood on jaotatud tähtajaklassidesse rahavoogude (sh intressirahavoogude) toimumise aja alusel.

tuhandetes eurodes	Lisa	Nõudmiseni	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku	Raamatu pidamis väärtus
Kohustised lepinguliste tähtaegade alusel
Klientide hoiused	17	3 789 133	578 393	1 328 891	70 035	339	5 766 791	5 731 005
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid		0	318	211 703	379 056	0	591 077	563 728
Allutatud kohustised	20	0	1 806	28 809	127 368	0	157 983	126 653
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	18	0	128 456	0	0	0	128 456	128 456
Kasutamata valmisolekulaenud	23	0	495 653	0	0	0	495 653	0
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes summades	23	0	55 061	0	0	0	55 061	0
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)		0	148 397	0	0	0	148 397	0
Finantskohustised õiglases väärtuses	11	0	1 843	0	0	0	1 843	1 843
Kohustised kokku			3 789 133 1 409 927 1 569 403		576 459	339	7 345 261	6 551 685
Likviidsusriski juhtimiseks hoitavad varad lepinguliste tähtaegade alusel
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpanka dele ja investeerimisühingutele	10	3 117 544	0	1 850	0	0	3 119 394	3 119 394
Investeeringud võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse	11	0	98 658	153 577	79 856	1 380	333 471	333 815
Laenud ja nõuded klientidele	12	0	234 191	542 038	2 641 711 1 692 834		5 110 774	3 561 791
Muud nõuded klientidele	14	0	49 505	0	0	0	49 505	49 505
Muud finantsvarad	15	273	0	0	0	0	273	273
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)		0	148 397	0	0	0	148 397	0
Likviidsusriski katteks hoitavad varad kokku		3 117 817	530 751		697 465 2 721 567 1 694 214 8 761 814 7 064 778
Finantskohustiste ja -varade tähtaegade vahe		-671 316	-879 176	-871 938	2 145 108 1 693 875 1 416 553

Finantsvarad ja -kohustised lepinguliste lõpptähtaegade alusel seisuga 31.12.2023

tuhandetes eurodes	Lisa	Nõudmiseni	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku	Raamatu pidamis väärtus
Kohustised lepinguliste tähtaegade alusel
Võlad keskpankadele (TLTRO)		0	0	0	150 082		150 082	147 841
Klientide hoiused	17	4 643 310	95 807	143 740	18 082	0	4 900 939	4 900 515
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid		0	0	2 000	452 250	0	454 250	438 642
Allutatud kohustised	20	0	2 406	46 694	105 538	0	154 638	130 843
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	18	0	84 125	0	0	0	84 125	84 125
Kasutamata valmisolekulaenud	23	0	601 093	0	0	0	601 093	0
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes summades	23	0	52 577	0	0	0	52 577	0
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)		0	171 694	0	0	0	171 694	0
Finantskohustised õiglases väärtuses	11	0	3 850	0	0	0	3 850	3 850
Kohustised kokku		4 643 310	1 011 552	192 434	725 952	0	6 573 248	5 705 816
Likviidsusriski katteks hoitavad varad lepin guliste tähtaegade alusel
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele	10	2 482 288	0	0	0	0	2 482 288	2 482 288
Investeeringud võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse	11	0	236 130	4 966	123 519	471	365 086	365 313
Laenud ja nõuded klientidele	12	0	186 547	487 298	2 115 010 1 258 430		4 047 285	3 208 572
Muud nõuded klientidele	14	0	21 019	0	0	0	21 019	21 019
Muud finantsvarad	15	124	0	0	0	0	124	124
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)		0	171 694	0	0	0	171 694	0
Likviidsusriski katteks hoitavad varad kokku		2 482 412	615 390		492 264 2 238 529 1 258 901 7 087 496			6 077 316
Finantskohustiste ja -varade tähtaegade vahe		-2 160 898	-396 162		299 830 1 512 577 1 258 901		514 248

Finantsvarad ja -kohustised lepinguliste lõpptähtaegade alusel seisuga 31.12.2022

Järgnevas tabelis on esitatud varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks.

Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2023	31.12.2022
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid	10	52 145	87 933
Nõuded keskpankadele	10	3 052 890	2 390 964
Nõuded investeerimisühingutele	10	12 509	3 391
Nõuded krediidiasutustele	10	1 850	0
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	11	12 597	1 880
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses	11	243 944	241 005
Laenud ja nõuded klientidele	12	507 535	508 297
Muud nõuded klientidele	14	49 505	21 019
Muud varad	15	8 184	6 775
Käibevarad kokku		3 941 159	3 261 264
Põhivarad
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	11	5 856	7 474
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses	11	77 944	123 225
Laenud ja nõuded klientidele	14	3 054 256	2 700 275
Muud finantsvarad	15	273	124
Materiaalsed põhivarad	16	22 109	16 858
Immateriaalsed põhivarad	16	13 843	13 854
Finantsinvesteeringud	6	1 000	1 180
Firmaväärtus	6	9 150	10 748
Põhivarad kokku		3 184 431	2 873 738
Varad kokku	5	7 125 590	6 135 002
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Klientide hoiused	17	5 665 929	4 882 954
Saadud laenud	17	0	2 000
Finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	11	1 843	3 850
Võlad tarnijatele ja muud kohustised	18	147 648	93 305
Lühiajalised kohustised kokku		5 815 420	4 982 109
Pikaajalised kohustised
Võlad keskpankadele (TLTRO)	17	0	147 841
Klientide hoiused	17	65 076	17 561
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	563 728	436 642
Allutatud kohustised	20	125 000	130 000
Pikaajalised kohustised kokku		753 804	732 044
Kohustised kokku	5	6 569 224	5 714 153

5. Operatsioonirisk

Operatsioonirisk on risk, et sisemiste protsesside, inimeste ja süsteemide töös esinevad vajakajäämised või tõrked või välised sündmused võivad põhjustada kahju. Operatsioonirisk hõlmab juriidilist riski, IKT riski ja maineriski, kuid ei hõlma strateegilist riski. Operatsiooniriski esineb kõigi toodete, tegevuste, protsesside ja süsteemide puhul.

LHV-s vastutab iga juht operatsiooniriski juhtimise eest oma vastutusalas. Riskiosakond toimib teise kaitseliinina, pakub vajalikku koolitust ja suuniseid operatsiooniriski raamistiku rakendamiseks ning teeb järelevalvet, et tagada riskiprofiili vastavus riskivalmiduse dokumentides kirjeldatud soovitud tasemele.

Operatsiooniriski raamistikku on kirjeldatud operatsiooniriski poliitikas ja muudes asjakohastes operatsiooniriski juhtimise protseduurides. Operatsiooniriski juhtimise, st riski tuvastamise, hindamise, leevendamise ja seire põhiprotsessid ja töövahendid on järgmised.

Riskide ja kontrollide alane enesehindamine

LHV-s on kehtestatud ühtne protsess ja metoodika kõigi toodete ja protsesside operatsiooniriski hindamiseks. Enesehindamise regulaarsus sõltub toote ja protsessi kriitilisuse tasemest ning peab olema piisav selleks, et kõik juhid oleksid teadlikud, missuguste riskide eest nad vastutavad, ja rakendaksid asjakohaseid leevendus- ja seiremeetmeid, et riskiprofiil vastaks soovitud riskitasemele.

Muutuste juhtimise ja heakskiitmise protsess uute või oluliselt muudetud toodete, IT-süsteemide, protsesside, organisatsioonistruktuuride ja partnerite (sh hanked) ning erakordsete tehingute jaoks

Muutuste juhtimise ja heakskiitmise protsessi eesmärk on tagada, et kõiki toodete, IT-süsteemide, protsesside, organisatsiooni ja partneritega (sh hanked) seotud olulisi muudatusi ja olulisi erakordseid tehinguid hallatakse vajaliku hoolsusega ning ühtegi muudatust ei kiideta heaks enne, kui on kaalutud kõiki riskitegureid. Selleks rakendatakse eelnevalt koostatud riskijuhtimiseeskirju, mida täiendavad nii riskiosakonna kui ka vastavuskontrolli osakonna sõltumatud arvamused.

Operatsiooniriski sündmuste ja talitluspidevuse juhtimine

Operatsiooniriski sündmuste juhtimise eesmärk on tagada, et kõiki sündmusi hallatakse nõuetekohaselt ja et sündmustest õpitaks ja saadud õppetunde kasutataks sarnaste sündmuste edaspidiseks ärahoidmiseks. Sündmuste juhtimine sõltub sündmuse laadist ja tõsidusest. Kriitiliste protsesside jaoks on kehtestatud talitluspidevuse plaan, mis käivitatakse, kui kriitilises protsessis esineb katkestus.

Kriitiliste IT-süsteemide jaoks on samadel põhjustel kehtestatud taasteplaanid. Vajadusel kohaldatakse kriisijuhtimist, mida ohjab kriisikomisjon.

Talitluspidevuse plaane vaadatakse regulaarselt läbi ja testitakse, et tagada nende ajakohasus ja kohaldatavus kriitiliste protsesside katkemise korral.

Kõigist sündmustest teatatakse keskselt ja teavet nende kohta hoitakse keskses andmebaasis, et riskiosakond saaks seda täiendavalt analüüsida. Sündmuste andmeid kasutatakse ka sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) raames kapitalinõude arvutamiseks.

Peamised riskinäitajad

Peamised riskinäitajad on põhilised vahendid, mille abil jälgitakse, kas riskid on soovitud tasemel ja kontrollid toimivad tõhusalt. Peamisi riskinäitajaid kasutatakse riskide seireks eri tasanditel: nii LHV-üleselt kui ka konkreetse üksuse tasandil. Kui peamised riskinäitajad osutavad riskitaseme soovimatutele muutustele või olemasolevate kontrollide puudustele, järgneb tegevuskava rakendamine.

Kapitalinõude arvutamine

Operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel kasutatakse baasmeetodit ja seisuga 31. detsember 2023 oli kapitalinõue 20 755 tuhat eurot (31. detsember 2022: 15 834 tuhat eurot).

IKT- ja infoturberiski juhtimine

Üks meie peamisi eesmärke on olla oma klientidele usaldusväärne panganduspartner, kes pakub kliendisõbralikke, turvalisi ja töökindlaid digitaalseid pangateenuseid. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada ilma turvaliste ja vastupidavate IT-süsteemideta.

Lisaks üldisele operatsiooniriski juhtimise raamistikule kasutame spetsiaalseid IKT- ja infoturberiski juhtimise vahendeid ja meetodeid, mis aitavad kaitsta meie teavet ja klientide varasid ning tagada IT-süsteemide käideldavuse, nt:

• toodete ja teenuste uute konfiguratsioonide juurutamisel lähtutakse mõistlikust konservatiivsusest;
• regulaarne turvaseire;
• nõrkusehalduse protsess;
• turvakontrollid tarkvaraarenduse elutsükli vältel;
• töötajate koolitus, et tõsta teadlikkust ja hoiduda tegevustest, mis võivad põhjustada IT-süsteemide ja teenuste turvaintsidente;
• kursisolek turbevaldkonna arenguga, et olla teadlikud oma võimalikest nõrkustest.

Võtame tõsiselt kõiki pahatahtlikke ründeid, mis on suunatud meie taristu, meie valduses olevate kliendiandmete ja meie klientide vastu, ning reageerime neile.

6. Vastavusrisk

Regulatiivsete nõuete arv ja neis pidevalt tehtavad muudatused muudavad vastavusriski oluliseks operatsiooniriskiks, mis realiseerumise korral võib põhjustada nii rahalist kui ka mainekahju.

Vastavuskontrolli töötajate ülesandeks on juhtida vastavusriski erinevate tegevuste abil. Vastavuskontroll hõlmab kogu LHV tegevust ega piirdu ainult üksikute valdkondadega. Siiski on LHV eraldanud finantskuritegevuse ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli üldisest vastavuskontrollist.

Lisaks regulatsioonist tulenevatele ülesannetele tegeleb vastavuskontroll nõuete täitmist toetava organisatsioonikultuuri hoidmise ja arendamisega.

Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks hindavad vastavuskontrolli töötajad muu hulgas pidevalt ressursivajadust ning teevad vajadusel ettepanekuid valdkonna tugevdamiseks ja arendamiseks. Edaspidi mõjutab vastavusriski juhtimist ja seega ka vastavuskontrolli pidev kohanemine Euroopa Keskpanga (EKP) ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) järelevalvealaste ootustega.

7. Finantskuritegevuse tõkestamine

7.1. Finantskuritegevuse tõkestamise juhtimine

Tugevale finantskuritegevuse tõkestamise kultuurile loob aluse riskijuhtimise ja finantskuritegevuse tõkestamise alane teadlikkus ning kohusetunne, mida toetavad pidev teadlikkuse tõstmine ja teavitustegevus, võrgustike loomine ja parimate tavade alase teabe vahetus, koolitus ja aruandlus.

2023 oli esimene aasta, mil grupiülese tegevusena viidi läbi kogu ettevõtet hõlmav finantskuritegevuse riskide hindamine. Kõik LHV Groupi kohustatud isikud hindasid oma riski sama metoodika alusel. See võimaldab põhjalikumalt analüüsida grupiüleseid riske ja rakendada kooskõlastatud tavasid, mis mõjutavad LHV tegevust.

LHV Groupi ja LHV Panga juhatus ja nõukogu võtavad väga tõsiselt finantskuritegevuse tõkestamise põhimõtete järgimise süsteemi rakendamist, säilitamist ja arendamist Grupi kõigis üksustes. Finantskuritegevuse tõkestamisega seotud poliitikaid ja protseduure ajakohastatakse vähemalt kord aastas, et võtta nõuetekohaselt arvesse selles keskkonnas toimunud muutusi. 2023. aastal korraldati juhatuse tasandi erikomitee ümber uueks LHV Groupi tasandil loodud finantskuritegevuse vastase võitluse komiteeks, mis võimaldab saada koondülevaate finantskuritegevusega seotud küsimustest ning pakub täiendavaid võimalusi Grupi üksuste vaheliseks koostööks ja kooskõlastatud tegevuseks selles olulises valdkonnas.

Lisaks IT-süsteemidesse (tarkvara Salv hooldamine ja arendamine) tehtud investeeringutele on suurenenud ka finantskuritegevuse tõkestamisega otseselt ja kaudselt seotud töötajate arv. Aruandeperioodil loodi uusi ametikohti nii rahapesu tõkestamise vastavuskontrolli osakonda kui ka äriüksuste vastavaid ülesandeid täitvatesse allüksustesse.

7.2 Finantskuritegevuse tõkestamise juhtimisstruktuur

• Rakendab kliendi tundmise põhimõtteid kliendi aktsepteerimisel ja pidevalt	• Vastutavad kõrgema riskiga klientide heakskiitmise eest • Teevad tugevdatud kliendikontrolli, sh rahapesu tõkestamise seiret ja skriiningut • Tõhustavad riskiklientidega seotud meetmeid kooskõlas õigusaktide ja eeskirjadega • Teevad koostööd finantskuritegevuse tõkestamise vastavus kontrolliga, et tagada meetmete rakendamine • Tagavad kliendiandmete kvaliteedi	• Koordineerib finantskuritegevuse tõkestamise kordi ja protsesse • Hindab kõrgema riskiga klientide, riikide ja teenustega seotud riske • Nõustab esimest kaitseliini • Hindab esimese kaitseliini tegevust ja teeb selle üle järelevalvet • Teeb finantskuritegevuse tõkestamise kontrolle ja vastavusauditeid • Suurendab finantskuritegevuse valdkonnas teadlikkust ja viib läbi koolitusi • Hindab finantskuritegevuse tõkestamise nõuetele vastavuse riske seoses uute teenuste ja protsessidega • Esitab aruandeid juhtorganitele ja Rahapesu	• Hindab esimese ja teise kaitseliini tegevust ja teeb nende üle järelevalvet • Viib läbi finantskuritegevuse tõkestamise meetmete sõltumatut hindamist • Esitab aruandeid nõukogule ja auditikomiteele

Andmebüroole

7.3 Finantskuritegevuse tõkestamise raamistik

LHV-s põhineb finantskuritegevuse tõkestamise raamistik 10 põhiprintsiibil, mis juhinduvad kõrgetest eetilistest põhimõtetest ning nõuetelevastavuse ja riskijuhtimise standarditest. Need printsiibid on järgmised:

• 1) riskipõhine lähenemine;
• 2) riskide hindamine ja riskivalmiduse kindlaksmääramine;
• 3) oma klientide tundmine;
• 4) kliendikontrolli rakendamine äritegevuses;
• 5) seire ja skriinimine tehniliste lahenduste kasutamine pahatahtliku tegevuse tuvastamiseks;
• 6) kahtlastest tegevustest teatamine kõigist tuvastatud kahtlastest tegevustest teatatakse nõuetekohaselt;
• 7) keelatud ärisuhted teatavaid kliente või tegevusi ei aktsepteerita;
• 8) teabe jagamine ja juhtkonna teavitamine teavet jagatakse LHV-siseselt ja vastaspooltega vastavalt eeskirjadele;
• 9) koolitus finantskuritegevuse tõhusa tõkestamise eelduseks on teadlikud inimesed;
• 10) andmete säilitamine andmeid finantspettuste kohta säilitatakse seaduses ettenähtud viisil, et tagada auditeeritavus ja uurimine.

7.4 Pangateenused finantsvahendajatele

Pangateenuste äriliinis jätkas LHV teenuste osutamist teistele finantsinstitutsioonidele (sh finantstehnoloogiaettevõtetele), kes omakorda võivad osutada finantsteenuseid oma klientidele. Korrespondentteenuste osutamisega teistele finantsinstitutsioonidele kaasneb teistsugune finantskuritegevuse riskide portfell, kuna LHV on avatud ka oma klientide klientidest tulenevatele riskidele. Seetõttu on LHV hoolikalt kaalunud selle kliendisegmendiga seotud riske ja rakendanud täiendavaid riskipõhiseid meetmeid pangateenuste äriliini klientide teenindamisega seotud riskide leevendamiseks. LHV-s on lisaks spetsiaalsetele esimese ja teise kaitseliini üksustele, kes jälgivad ja leevendavad nende klientidega seotud finantskuritegevuse riske, tööl sellele sektorile spetsialiseerunud kliendisuhete juhid. Finantstehnoloogia kliendibaasi suhtes kohaldatakse tugevdatud kliendikontrolli, mis peegeldab korrespondentteenustega seotud riski; sh hinnatakse kliendi tegevuskava finantskuritegevusega võitlemiseks: eeldame, et see on samaväärne meie omaga ja kohandatud kliendi äritegevusega. Kliendi aktsepteerimise ja regulaarse läbivaatamise käigus hindab LHV kliendi ärimudelit, omandistruktuuri, juhtkonda, finantskuritegevuse tõkestamise meetmeid, skriinimise ja seire tehnilist võimekust, sihtturgu ning klientide ja riikidega seotud riskide segmentimist.

LHV korraldab kohapealseid kontrollkäike, et hinnata klientide finantskuritegevuse tõkestamise raamistikku, ja kasutab tehinguseire programmi, et tuvastada kliendi käitumises finantskuritegevusele viitavaid tunnuseid. Juhul, kui LHV tuvastab mõne oma kliendiga seoses riski, mis ületab tema riskivalmidust, võetakse riski haldamiseks kasutusele parandusmeetmed, mis võivad hõlmata ka kliendisuhte lõpetamist.

7.5 Finantskuritegevuse tõkestamise süsteem ja väljavaated Eestis

Sanktsioonipaketid, mis EL ja lääneliitlased, sh Ühendkuningriik, on kehtestanud otsese vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas, tõid ka LHV jaoks esile vajaduse eraldada olulisi vahendeid sanktsioonide rakendamiseks. Kogu aasta jooksul jätkus Eesti ja laiemalt Euroopa majanduse lahtisidumine Vene oligarhidest ning Venemaa ja Valgevene mõjust. Sanktsioonipakettide arvu ja ulatuse kasvades oli neid üha raskem hallata. Rahvusvaheliste sanktsioonide tõhusaks rakendamiseks rakendas LHV kogu aasta jooksul mitmeid meetmeid: nt mais tõsteti suure riskiga riikidega seotud maksetehingute hinda; septembris piirati makseid, mis on seotud riikidega, mida seostatakse võimalike sanktsioonidest kõrvalehoidmise katsetega, ja Valgevenega seotud kaardimakseid. See näitab keskendumist rakendatavate kontrollimeetmete ulatuse laiendamisele, et vältida sanktsioonidest kõrvalehoidmise ohtu.

Reguleeriv maastik jäi stabiilseks, kuna MONEYVALi jaanuaris 2023 avaldatud raportis esitatud Eesti hindamise tulemust tajuti positiivsena. 2023. aasta Baseli AML indeksi (rahapesu ohuindeks) järgi oli Eesti maailmas rahapesu ja terrorismi rahastamise riskist kõige vähem mõjutatud riikide seas kolmandal kohal. Kasvavad ootused EL-i uue rahapesu tõkestamise paketi suhtes, millega luuakse uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutus AMLA ja mille täpsemad üksikasjad selguvad 2024. aasta jooksul. Reguleerimine ja ühtlustamine ELis jõuab uude etappi, mis lähitulevikus mõjutab ka LHV-d.

8. Muud riskid

8.1 Kindlustusrisk

Kindlustusrisk on kindlustustegevusega tegeleva tütarettevõtte olulisemaid riske, mis peegeldab kindlustuse põhitegevust, st kindlustusriski võtmist ja juhtimist. Kindlustusriski kõige tähtsam aspekt on kindlustusmaksete ja kahjueraldiste risk, mis tuleneb kindlustuslepingute võimalikust ebaadekvaatsest hinnastamisest ja lepinguliste kohustiste hindamisel kasutatud eeldustest.

Kindlustusrisk sisaldab katastroofiga seotud kuhjumise riski, mis tuleneb äärmuslikest või erakordsetest sündmustest (nt tormid, üleujutused, inimtegevusest tingitud kahjud), mille korral individuaalsete kindlustuslepingute alusel kindlustatud riskide realiseerumine kuhjub erakordselt.

Eelkõige hõlmab kindlustusrisk riske, mis on seotud hinnastamise, tehniliste eraldiste ja edasikindlustuskaitse piisavusega.

Kindlustusriski juhitakse ja kontrollitakse järgmiste protsesside kaudu:

• kindlustusettevõtte riskistrateegia kehtestamine kooskõlas äristrateegiaga;
• kindlustuslepingute hinnastamisel aktuaarse analüüsi ja usaldusväärsete eelduste kasutamine;
• tehniliste eraldiste ja solventsuskapitalinõude (SCR) arvutamisel Solventsus II standardvalemi kasutamine ja vastavalt sellele vajalike likviidsete varade hoidmine;
• kahjueraldiste eelduste hindamine, kohustise piisavuse testide tegemine ja kindlustusportfelli kasumlikkuse jälgimine;
• regulaarselt/erakorraliselt oma riskide ja maksevõime hindamine;
• edasikindlustusprogrammi kasutamine olulisemate riskide edasikindlustamiseks.

8.2 Strateegiline risk

Strateegiline risk on risk, et puuduliku strateegilise planeerimise ja/või halbade otsuste või halva maine tõttu, mis ei toeta strateegilisi eesmärke, võib tekkida kahju, sh saamata jäänud tulude või lisakulude tekkimise kujul. Strateegiline risk hõlmab nii äririski kui ka jätkusuutlikkuse strateegia riski.

Peamised strateegilise riski realiseerumist mõjutavad tegurid on mitmesuguste väliste tegurite muutused, millega LHV ei suuda õigeaegselt ja asjakohaselt kohaneda. Sellised tegurid on nt konkurentsimaastik, tehnoloogilised muutused, klientide eelistused, ESG, eelkõige kliimamuutused, regulatsioon ning majandusharu ja toodete kasumlikkus.

Strateegilisi riske leevendatakse ärikeskkonnast ja koduturgudest ning strateegilisi eesmärke ohustavatest riskidest hea ülevaate omamise ning nende arvestamisega strateegia planeerimise protsessis.

Grupi ja tütarettevõtete juhtkonna (nii juhatuse kui ka nõukogu) liikmetel on pikaajalised pangandus- ja/või ettevõtluskogemused. Enne uutele turgudele ja valdkondadesse sisenemist kaasatakse alati vastava ala asjatundjad ning tehakse põhjalik analüüs.

8.3 ESG riskid

Üleminek keskkonnahoidlikumale tegutsemisviisile toob nii majanduse kui ka pankade jaoks kaasa väljakutseid ja võimalusi. Kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise käegakatsutav mõju reaalmajandusele ja finantssüsteemile on jõud, mida ei saa alahinnata.

ESG risk on risk, et kahju tuleneb ESG tegurite, st keskkonna-, sotsiaalsete ja/või juhtimistegurite praegustest või tulevastest mõjudest, mis avalduvad otse Grupi või tema vastaspoolte või investeeritud varade suhtes.

ESG risk realiseerub muude riskikategooriate kaudu, nagu krediidirisk, tururisk, operatsioonirisk, likviidsus- ja rahastamisrisk, strateegiline risk – st see toimib riskide taksonoomia ülese riskitegurina. Kui ESG riski mõju põhiriskile on oluline, kajastatakse seda vastava põhiriski allriskina.

Oluliste ESG riskide tuvastamiseks viiakse läbi spetsiaalne olulisuse hindamine, mis on peamine sisend riskivalmiduse ning asjakohaste riskipiiride ja kvalitatiivsete, nt klientide kaasamisel põhinevate riskijuhtimisvahendite kindlaksmääramisel.

LHV portfellist ja teenustest tulenevatest riskidest ja võimalustest põhjaliku ülevaate saamiseks algatasime 2023. aastal laialdase olulisuse hindamise ajakohastamise protsessi, mis peaks kavakohaselt lõpule viidama 2024. aastal. See mahukas ettevõtmine sisaldab hoolikat riskide ja äritegevuse kaardistamist, mis põhineb nii pikaajalist, keskmist kui ka lühiajalist perspektiivi hõlmaval terviklikul lähenemisviisil.

Selline tulevikku suunatud lähenemisviis näitab äritavade vastutustundlikkust ning tagab ka meie riskijuhtimisraamistike ja strateegiliste algatuste dünaamilisuse ja reageerimisvõime, pidades silmas meie edasist arengut mõjutavaid väljakutseid ja võimalusi.

8.4 Mainerisk

Mainerisk, st mainekahju risk, on üks mitme LHV põhiriskiga kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Mainekahju tekib juhul, kui ettevõte ei suuda vastata sidusrühmade (investorite, töötajate, reguleerivate asutuste, klientide jne) ootustele mis tahes sündmuse, käitumisviisi, teo või tegematajätmise tõttu, mille on põhjustanud LHV ise, tema töötajad või temaga seotud isikud ja mistõttu sidusrühmadel võib – õigustatult või mitte – kujuneda LHV-st negatiivne arvamus.

Hea maine ning olemasolevate ja võimalike uute klientide, investorite ja töötajate usaldus on üks strateegiliste ärieesmärkide saavutamise eeldusi. Maineriski käsitletakse riskitaksonoomia ülese tagajärjena ja seda juhitakse LHV põhiriskide juhtimiseks kehtestatud protsesside abil.

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	2023	2022
Intressitulu		336 620	152 413
sh intressitulu sisemise intressimäära alusel		316 883	146 216
Intressikulu		-82 801	-23 302
Netointressitulu	5, 7	253 819	129 111
Komisjoni- ja teenustasutulu		70 727	61 495
Komisjoni- ja teenustasukulu		-16 581	-16 595
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	5, 8, 27	54 146	44 900
Netokahjum õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt	5, 11	-728	-2 008
Kasum valuutakursi muutustest		1 457	1 414
Netokasum/-kahjum finantsvaradelt	5	729	-594
Muud tulud		1 792	228
Muud kulud		-28	-102
Neto muud tulud		1 764	126
Netotulud kokku		310 458	173 543
Tööjõukulud	9	-66 472	-46 795
Administratiiv- ja muud tegevuskulud	9	-67 849	-42 843
Kasum enne finantsinstrumentide allahindlusi		176 137	83 905
Õiglases väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide
allahindluste kulud ja allahindluste tühistamise tulud	11	9	-5 056
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsinstrumentide
allahindluste kulud	13	-11 548	-2 996
Kasum enne tulumaksu		164 598	75 853
Tulumaksukulu	5, 6, 26	-23 660	-14 421
Perioodi puhaskasum	5	140 938	61 432
Perioodi puhaskasum
Emaettevõtte omanike osa		139 602	59 808
Mittekontrollivate osaluste osa		1 336	1 624
Perioodi puhaskasum kokku	5	140 938	61 432
Muu koondkasum/-kahjum
Kirjed, mida võib edaspidi liigitada ümber kasumiaruandesse:
Realiseerimata kursivahed välismaiste äriüksuste finantsnäitajate ümberarvestamisest		834	-1 489
Perioodi koondkasum kokku		141 772	59 943
Perioodi koondkasum
Emaettevõtte omanike osa		140 436	58 319
Mittekontrollivate osaluste osa		1 336	1 624
Perioodi koondkasum kokku		141 772	59 943
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)	25	0,44	0,19
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	25	0,43	0,19

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2023	31.12.2022
Varad
Raha ja raha ekvivalendid	10	52 145	87 933
Nõuded keskpankadele	10	3 052 890	2 390 964
Nõuded investeerimisühingutele	10	12 509	3 391
Nõuded krediidiasutustele	10	1 850	0
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	11	18 453	9 354
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses	11	321 888	364 230
Laenud ja nõuded klientidele	12	3 561 791	3 208 572
Muud nõuded klientidele	14	49 505	21 019
Muud finantsvarad	15	273	124
Muud varad	15	8 184	6 775
Strateegilised finantsinvesteeringud	11	1 000	1 180
Materiaalsed põhivarad	16	11 249	9 552
Kasutusõiguse varad	16	10 860	7 307
Immateriaalsed põhivarad	16	13 843	13 853
Firmaväärtus	6	9 150	10 748
Varad kokku	5	7 125 590	6 135 002
Kohustised
Võlad keskpankadele (TLTRO)	17	0	147 841
Klientide hoiused	17	5 731 005	4 900 515
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	17	563 728	438 642
Finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	11	1 843	3 850
Võlad tarnijatele ja muud kohustised	18	145 995	92 462
Allutatud kohustised	20	126 653	130 843
Kohustised kokku	5	6 569 224	5 714 153
Omakapital
Aktsiakapital	21	31 983	31 542
Ülekurss	21	143 372	141 186
Kohustuslik reservkapital	21	4 713	4 713
Muud reservid	21	9 333	5 683
Jaotamata kasum		359 029	229 817
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku		548 430	412 941
Mittekontrollivad osalused	6	7 936	7 908
Omakapital kokku		556 366	420 849
Kohustised ja omakapital kokku		7 125 590	6 135 002

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	2023	2022
Rahavood äritegevusest
Saadud intressid		328 464	149 230
Makstud intressid		-57 074	-21 159
Saadud komisjoni- ja teenustasud		70 702	61 493
Makstud komisjoni- ja teenustasud		-16 581	-16 595
Muud saadud tulud		-1 171	-2 095
Makstud tööjõukulud		-60 271	-40 894
Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud		-59 570	-31 365
Makstud tulumaks		-23 655	-12 732
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustiste muutusi		180 844	85 883
Äritegevusega seotud varade muutused:
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, netomuutus		-6 539	-35
Laenud ja nõuded klientidele		-357 992	-540 335
Kohustuslikud reservid keskpankades		-7 211	8 609
Tagatisdeposiidid		24	2 112
Muud varad		-25 168	-4 053
Nõuded krediidiasutustele (üle 3-kuulise tähtajaga hoiused)		-1 850	0
Äritegevusega seotud kohustiste muutused:
Klientide nõudmiseni hoiused		-859 141	-1 006 749
Klientide tähtajalised hoiused		1 665 447	97 695
Saadud laenud		0	88 267
Saadud laenude tagasimaksed		-147 547	-49 216
Finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		-2 007	3 693
Muud kohustised		63 211	23 942
Netorahavoog äritegevusest		502 071	-1 290 187
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamine	16	-16 901	-11 299
Strateegiliste finantsinvesteeringute soetamine		0	-8 966
Laekumised õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi kajastatavate
investeerimisväärtpaberite võõrandamisest ja lunastamisest		42 342	0
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja korrigeeritud soetusmaksu
muses kajastatavate investeerimisväärtpaberite netomuutus	11	-1 286	-235 818
Netorahavoog investeerimistegevusest		24 155	-256 083
Rahavood finantseerimistegevusest
Aktsiakapitali sissemakse (sh ülekurss)	21	2 627	45 503
Makstud dividendid	21	-13 842	-14 046
Saadud allutatud laenud	20	153 431	20 264
Allutatud laenude tagasimaksed	20	-40 000	0
Rendi põhiosamaksed	19	-1 945	-1 423
Netorahavoog finantseerimistegevusest		100 271	50 298
Valuutakursi muutuste mõju rahale ja raha ekvivalentidele		1 549	-441
Raha ja raha ekvivalentide muutus		628 046	-1 496 413
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	10	2 433 599	3 930 012
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	10	3 061 645	2 433 599

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	Kohustuslik reservkap ital	Muud reservid	Jaotamata kasum	Kokku	Mitte kontrollivad osalused	Omakapital kokku
Saldo seisuga 01.01.2022	29 864	97 361	4 713	4 733	179 746	316 417	8 384	324 801
Aktsiakapitali sissemakse	1 678	43 825	0	0	0	45 503	0	45 503
Makstud dividendid	0	0	0	0	-11 946	-11 946	-2 100	-14 046
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	2 439	2 209	4 648	0	4 648
Perioodi puhaskasum	0	0	0	0	59 808	59 808	1 624	61 432
Perioodi muu koondkahjum	0	0	0	-1 489	0	-1 489	0	-1 489
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	-1 489	59 808	58 319	1 624	59 943
Saldo seisuga 31.12.2022	31 542	141 186	4 713	5 683	229 817	412 941	7 908	420 849
Saldo seisuga 01.01.2023	31 542	141 186	4 713	5 683	229 817	412 941	7 908	420 849
Aktsiakapitali sissemakse	441	2 186	0	0	0	2 627	0	2 627
Makstud dividendid	0	0	0	0	-12 617	-12 617	-1 225	-13 842
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	2 816	2 380	5 196	0	5 196
Arvestuspõhimõtete muutused	0	0	0	0	-153	-153	-83	-236
Perioodi puhaskasum	0	0	0	0	139 602	139 602	1 336	140 938
Perioodi muu koondkasum	0	0	0	834	0	834	0	834
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	834	139 602	140 436	1 336	141 772
Saldo seisuga 31.12.2023	31 983	143 372	4 713	9 333	359 029	548 430	7 936	556 366

Täiendav info omakapitali kohta on esitatud lisas 21.

Teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta

Allpool on esitatud teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta, mida on kasutatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Neid arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kohaldatud kõikidele aruandes esitatud perioodidele ja kõikidele konsolideeritavatele Grupi ettevõtetele, kui pole märgitud teisiti.

1. Koostamise alused

Grupi 2023. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. Aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. Erandina kajastatakse mõningaid finantsvarasid ja -kohustisi, sh tuletisinstrumente, õiglases väärtuses, nagu on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine vastavalt IFRS-ile nõuab mitmetes valdkondades olulise mõjuga hinnangute kasutamist. Samuti nõuab see juhtkonnalt otsuste tegemist arvestuspõhimõtete rakendamisel. Valdkonnad, mis on keerukamad või kus tuleb olulisemaid otsuseid langetada, ja valdkonnad, kus eeldused ja hinnangud avaldavad raamatupidamise aruandele olulist mõju, on avalikustatud lisas 2.

Majandusaasta algas 1. jaanuaril 2023 ja lõppes 31. detsembril 2023. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole märgitud teisiti.

Seoses arvestuspõhimõtete kohta esitatavat teavet käsitleva IAS 1 muudatuse rakendamisega on käesoleva peatüki sisu muudetud ning peamiste arvestuspõhimõtete asemel on esitatud teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta.

Kokkuvõte uutest aruandlusnõuetest

1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele kohalduvad mõningad uued standardid ning standardite tõlgendused ja muudatused, kuid need ei avalda Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju, v.a IFRS 17, mida on allpool kirjeldatud.

Uued jõustunud nõuded

Standardi IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" muudatused (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.) EL ei ole neid veel heaks kiitnud.

Muudatustega selgitatakse, et kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata.

Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud alates aruandekuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Liigitamist ei mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustise tasumiseks.

Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 8 "Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead" muudatused (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine.)

Muudatustega võetakse kasutusele mõiste "arvestushinnangud" uus määratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille mõõtmisega kaasneb määramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestuspõhimõtete ja arvestushinnangute vahelist seost: täpsustatakse, et ettevõte annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestuspõhimõttega kehtestatud eesmärki.

Grupi hinnangul ei avaldanud muudatused Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 12 "Tulumaks" muudatused (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine.)

Muudatused selgitavad sellistest tehingutest tuleneva edasilükkunud tulumaksu arvestamist, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustist ning mõlema suhtes rakendatakse ühesugust maksustamist.

Grupi hinnangul ei avaldanud muudatused Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standard IFRS 17 "Kindlustuslepingud" (kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt, võrdlusandmeid korrigeeritakse alates 1. jaanuarist 2022)

IFRS 17 vahetas välja standardi IFRS 4, mis andis ettevõtetele võimaluse jätkata kindlustuslepingute kajastamist varasema praktika kohaselt. Seetõttu oli investoritel raske võrrelda sarnaste kindlustusettevõtete finantstulemusi.

IFRS 17 on standard, mis sätestab ühtsed põhimõtted kõikide kindlustuslepinguliikide, sh kindlustusandja edasikindlustuslepingute kajastamiseks. Standard nõuab kindlustuslepingute rühmade arvele võtmist ja mõõtmist

tulevaste rahavoogude (täitmisrahavoogude) nüüdisväärtuses, mida on korrigeeritud mittefinantsriskiga ja mis võtab arvesse kogu teadaolevat informatsiooni täitmisrahavoogude kohta kooskõlas jälgitava turuinformatsiooniga, ja millele on liidetud (kui tegu on kohustisega) või millest on lahutatud (kui tegu on varaga) summa, mis on seotud teenustega, mille eest ettevõte ootab tasu saamist (ülejäänud kindlustuskaitse kohustis (Liability for remaning coverage – "LRC")). Ettevõte jagab oodatavaid kindlusmakseid igale perioodile aja möödumise printsiibi alusel, välja arvatud lepingute rühmad, mille puhul eeldatav asjaomasel kindlustuskaitse perioodil riskist vabanemise mudel erineb oluliselt aja möödudes. Kui lepingute rühm on kahjumlik või muutub kahjumlikuks, peab ettevõte kajastama kahjumi koondkasumiaruandes ja suurendama LRC-d ulatuses, milles LRC-ga seotud täitmise rahavoogude praegused hinnangud ületavad LRC jääkväärtust.

Sarnaselt standardile IFRS 4 tuleb ka standardi IFRS 17 kohaselt tooteid eristada ja sõltuvalt tootest võib kasutada erinevaid lähenemisviise. LHV Kindlustus kasutab kindlustusmaksete meetodit. Kindlustusmaksete meetodit võib kasutada lühemate kui 1-aastaste lepingute puhul või pikemate lepingute puhul, kui need toimivad kindlustusmaksete meetodi kasutamisel samamoodi või sarnaselt nagu üldise mõõtmismeetodi kasutamisel. Seepärast testis LHV Kindlustus kindlustusmaksete meetodi sobivust, et teha kindlaks, kas seda saab kasutada.

LHV Kindlustus ei kasuta mudeldamisel diskontomäära, kuna kõik rahavood arveldatakse aasta jooksul (v.a potentsiaalsed liikluskindlustuse annuiteetmaksed, mida LHV Kindlustusel ei ole). Kui tekib diskonteerimise vajadus, kasutatakse EIOPA riskivaba intressimäära. Riskikorrigeerimise koefitsiendid määratakse Solventsus 2 miinimumkapitalinõude lineaarse valemi tegurite alusel, mis annavad VaR riskiväärtuseks 85%. Leiame, et 85% VaR on IFRS 17 jaoks liiga äärmuslik, seega kasutame neist teguritest 50%, mille tulemuseks on oodatav riskiväärtus tootest sõltuvalt 75–80%.

IFRS 17 puhul rakendatakse täielikku tagasiulatuvat meetodit. Sõlmimiskulud (Deferred acquisition costs - DAC) kajastatakse varadena ja amortiseeritakse.

Mõju omakapitali saldodele seisuga 01.01.2022 oli Grupis 852 tuhat eurot. Muudatuse mõju ei olnud Gruppi jaoks oluline ja seetõttu ei ole Grupp koostanud ka kolme bilanssi.

Mõju 2022. aastale oli 237 tuhat eurot, mille Grupp kajastas 2023. aastal kohustisena ja jaotamata kasumi vähenemisena. Muutuse mõju ei olnud Grupi jaoks märkimisväärne ja seetõttu 2022. aasta näitajaid ei korrigeeritud.

Uued nõuded, mis ei ole veel jõustunud

Standardi IFRS 16 muudatused "Rendikohustis müügi-tagasirendi tehingu puhul" (kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem)

Standardi IFRS 16 "Rendid" muudatused mõjutavad seda, kuidas müüja-rentnik kajastab müügi-tagasirendi tehingust tulenevaid muutuvaid rendimakseid. Grupp hindab muudatuste mõju oma raamatupidamise aruandele.

Standardi IAS 1 muudatused "Kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks" (kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem)

Muudatused selgitavad kohustiste finantsseisundi aruandes kajastamise nõudeid. Grupp hindab muudatuste mõju oma raamatupidamise aruandele.

Standardite IAS 7 "Rahavoogude aruanne" ja IFRS 7 "Finantsinstrumendid: avalikustatav teave" muudatused (kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem)

Muudatustega kehtestatakse täiendavad avalikustamisnõuded, mille kohaselt peab aruandev üksus esitama oma tarnijate rahastamise kokkulepete kohta teavet, mis võimaldaks tema raamatupidamise aruannete kasutajatel hinnata nende kokkulepete mõju aruandva üksuse kohustistele ja rahavoogudele ning aruandva üksuse avatust likviidsusriskile.

Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

2. Konsolideerimine

See 2023. aasta konsolideeritud raamatupidamise aruanne hõlmab järgmiste ettevõtete raamatupidamise aruandeid: AS LHV Group (emaettevõte) ja tema tütarettevõtted AS LHV Pank, AS LHV Finance (AS-i LHV Pank tütarettevõte), AS LHV Varahaldus, AS LHV Kindlustus, LHV Bank Ltd (asutati 2021. aastal) ja AS LHV Paytech (omandati 2022. aastal, endine ärinimi EveryPay AS). AS LHV Group omab 65% osalust AS-is LHV Kindlustus ja AS-i LHV Pank kaudu 65% osalust AS-is LHV Finance.

Tütarettevõtted on majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta on avatud või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada selle kasumi suurust, kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtete ja äride omandamisi (v.a ühise kontrolli all olevate majandusüksuste vahelisi äriühendusi) kajastatakse omandamismeetodil. Soetusmaksumuseks loetakse omandatud varade, võetud kohustiste ja emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglast väärtust omandamise kuupäeva seisuga.

Omakapitaliinstrumentide emiteerimisega seotud tehingukulud kajastatakse omakapitali vähendamisena, võlainstrumentide emiteerimisega seotud tehingukulud kajastatakse võlainstrumendi raamatupidamisväärtuse vähendamisena ning kõik muud omandamisega seotud tehingukulud kajastatakse kuludes.

Omandamismeetodi puhul võetakse kõik omandatud tütarettevõtte eristatavad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised arvele nende õiglases väärtuses omandamiskuupäeva seisuga, sõltumata mittekontrolliva osaluse olemasolust.

Iga äriühenduse puhul teeb Grupp valiku, kas kajastada mittekontrollivat osalust omandatud ettevõttes, mis annab selle omanikule õiguse proportsionaalsele osale ettevõtte netovarast selle likvideerimise korral, (a) õiglases väärtuses või (b) mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatud ettevõtte netovarast. Mittekontrollivaid osalusi, mis ei ole kehtivad osalused, mõõdetakse õiglases väärtuses.

Firmaväärtuse leidmiseks lahutatakse omandatud ettevõtte netovara omandatud ettevõtte eest üleantud tasu, mittekontrolliva osaluse osa omandatud ettevõttes ja omandajale omandatud ettevõttes eelnevalt kuulunud osaluse õiglase väärtuse kogusummast.

Kui saadud summa on negatiivne ja juhtkond on täiendavalt hinnanud, kas kõik omandatud varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised on tuvastatud ja õigesti mõõdetud, kajastatakse see kasumiaruandes (soodusostu kasum).

Majandusaasta kestel omandatud tütarettevõtete tulud ja kulud konsolideeritakse Grupi kasumi- ja muu koondkasumi aruandes alates omandamise hetkest kuni majandusaasta lõpuni. Majandusaasta jooksul müüdud tütarettevõtete tulemused konsolideeritakse Grupi kasumi- ja muu koondkasumi aruandes alates majandusaasta algusest kuni müügihetkeni.

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel.

Erandiks on investeeringud tütarettevõtetesse, mida emaettevõte eraldiseisvates põhiaruannetes (vt lisa 28) kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kahjum vara väärtuse langusest.

3. Arvestus- ja esitusvaluuta

Grupi ettevõtete arvestus- ja esitusvaluuta on euro, v.a Ühendkuningriigis asuval ettevõttel LHV Bank Ltd, mille arvestusvaluuta on Suurbritannia nael (GBP).

4. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas, nõudmiseni hoiuseid keskpankades, teistes pankades ja investeerimisühingutes ning tähtajalisi hoiuseid algse tähtajaga kuni 3 kuud, mida saab ilma piiranguteta kasutada ja mille väärtuse muutuse risk on ebaoluline, aga mitte raha, mida Grupp on kohustatud hoidma keskpankades, milleks on kohustuslikud intressi mittekandvad reservid ja hoiused, mida ei saa kasutada LHV igapäevase äritegevuse rahastamiseks.

5. Finantsvarad

5.1 Esmane kajastamine ja kajastamise lõpetamine

Finantsvarasid kajastatakse finantsseisundi aruandes hetkel, mil Grupist saab instrumendi lepinguline osapool, ja neid mõõdetakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses. Tehingukulud liidetakse algsele õiglasele väärtusele, v.a õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade tehingukulud, mis kajastatakse kasumiaruandes. Õiglases väärtuses ja korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad kajastatakse finantsseisundi aruandes tehingupäeval.

Finantsvara kajastamine lõpetatakse, kui (a) vara on lunastatud või õigused varast tulenevatele rahavoogudele on muul viisil lõppenud või (b) Grupp on loovutanud õigused varast tulevatele rahavoogudele või on sõlminud rahavoogude edasiandmise kokkuleppe, kusjuures (i) sisuliselt kõik vara omamisega seotud riskid ja hüved on üle antud või (ii) riskid ja hüved pole üle antud, kuid kontroll vara üle ei säili.

Kontroll vara üle säilib, kui vastaspoolel pole võimalik vara tervikuna müüa sõltumatule kolmandale osapoolele ilma müügipiiranguid kehtestamata.

5.2 Edasine kajastamine

Grupp liigitab oma finantsvarad edasise kajastamise jaoks järgmiselt: finantsvarad, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; finantsvarad, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi ja finantsvarad, mida mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Liigitamine sõltub sellest, kas finantsvara on võlainstrument, omakapitaliinstrument või tuletisinstrument.

5.3 Võlainstrumendid (laenud ja võlaväärtpaberid)

Liigitamise jaoks hinnatakse finantsvarade haldamise ärimudelit ning seda, kas vara lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid. Ärimudeli hindamisel vaadeldakse homogeenseid portfelle/tooteid, mis on tuvastatud lähtuvalt sellest, kuidas Grupi üksustes vastavat äri juhitakse. Hindamine põhineb realistlikel stsenaariumidel ning seejuures võetakse arvesse, kuidas portfelli hinnatakse ja sellest juhtkonnale aru antakse; millised riskid mõju-

tavad portfelli tulemuslikkust ja kuidas neid riske juhitakse; kuidas toimub juhtide tasustamine; samuti müükide sagedust, väärtust ja ajastust ning nende põhjuseid. Selleks, et määrata kindlaks, kas lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid, määratletakse põhiosa kui võlainstrumendi õiglast väärtust esmasel kajastamisel. Põhiosa summa võib instrumendi kehtivusajal muutuda, kui tehakse tagasimakseid või kui intresse kapitaliseeritakse.

Intressirahavood hõlmavad tavapäraseid laenuandmise komponente, sh tasu raha ajaväärtuse, krediidi- ja likviidsusriski ja administratiivkulude eest ning kasumimarginaali. Kui on muid lepingulisi tingimusi, millega kaasneb mingi muu risk või volatiilsus, ei ole ainult põhiosa- ja intressimaksete kriteerium täidetud. Ainult põhiosa- ja intressimaksete kriteeriumi täitmist kontrollitakse enne iga uue toote kinnitamist.

Võlainstrumente kajastatakse järgmistel finantsseisundi aruande kirjetel: "Raha ja raha ekvivalendid", "Nõuded keskpankadele, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele", "Laenud ja nõuded klientidele", "Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande", "Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses", "Muud nõuded klientidele" ja "Muud finantsvarad" ning need sisaldavad instrumente järgmistes mõõtmiskategooriates.

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande: võlainstrumendid kajastatakse selles kategoorias, kui need ei vasta korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi mõõtmise kriteeriumidele. See on nii juhul, kui instrumente hoitakse kauplemiseesmärgil. Finantsvarasid hoitakse kauplemiseesmärgil, kui neid hoitakse selleks, et need lühiajalises perspektiivis müüa ja müügilt kasumit teenida. Võlainstrumente kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kui neid juhitakse või hinnatakse õiglase väärtuse alusel või hoitakse selleks, et müüa, või kui nende rahavood ei ole ainult põhiosa- ja intressimaksed.

Õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi: võlainstrumendid liigitatakse sellesse kategooriasse, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused: (a) ärimudeli eesmärk on hoida varasid nii lepinguliste rahavoogude saamise kui ka müümise eesmärgil ja (b) lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid. Neid varasid mõõdetakse õiglases väärtuses ja õiglase väärtuse muutusest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse muus koondkasumis ja akumuleeritakse omakapitalis. Akumuleeritud kasum või kahjum liigitatakse omakapitalist ümber kasumiaruandesse, kui võlainstrumendi kajastamine lõpetatakse. Intressikandvatelt finantsvaradelt arvestatakse intressitulu, kasutades sisemise intressimäära meetodit, ja eeldatav krediidikahju kajastatakse kasumiaruandes.

Korrigeeritud soetusmaksumuses: võlainstrumendid liigitatakse sellesse kategooriasse, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused: (a) ärimudeli eesmärk on hoida varasid lepinguliste rahavoogude kogumise eesmärgil ja (b) lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid. Nende varade brutoraamatupidamisväärtust mõõdetakse sisemise intressimäära meetodil ja korrigeeritakse eeldatavate krediidikahjudega.

5.4 Omakapitaliinstrumendid

Omakapitaliinstrumendid kajastatakse üldjuhul finantsvaradena õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Samas võib juhtkond teha esmasel arvelevõtmisel ka otsuse kajastada omakapitaliinstrumente õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi, eeldusel, et instrumenti ei hoita kauplemiseesmärgil.

5.5 Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumendid, mida hoitakse kauplemiseesmärgil, liigitatakse instrumentideks, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

5.6 Muutmised

Grupp võib läbi rääkida või muuta lepingutingimusi. Kui uued tingimused on algsetest oluliselt erinevad, siis lõpetab Grupp algse finantsvara kajastamise ja võtab arvele uue vara. Grupp hindab lisaks, kas uuel finantsvaral esineb esmasel arvelevõtmisel krediidikvaliteedi halvenemise tunnuseid. Kui tingimused ei ole oluliselt erinevad, siis muutmise tõttu kajastamist ei lõpetata ning Grupp arvestab brutoraamatupidamisväärtuse ümber uute lepinguliste rahavoogude ja finantsvara algse sisemise intressimäära alusel ning kajastab muutmisest tingitud kasumi või kahjumi.

5.7 Ümberliigitamine

Harvadel juhtudel saab võlainstrumente (finantsvarasid) ümber liigitada, kui nende juhtimise ärimudelis on toimunud muutus. Erandina ei saa ümber liigitada instrumente, mis on esmasel arvelevõtmisel määratletud varaks, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

5.8 Mahakandmine

Grupp kannab finantsvarad kas osaliselt või täielikult maha, kui on tehtud kõik võimalikud pingutused finantsvara raamatupidamisväärtuse katmiseks (tagasi saamiseks) ning on jõutud järeldusele, et katmist ei saa põhjendatult eeldada. Mahakandmine tähendab kajastamise lõpetamist.

Asjaolud, mis viitavad sellele, et vara raamatupidamisväärtuse katmist (tagasi saamist) ei ole põhjendatud eeldada, on (i) võla sissenõudmise tegevuste lõpetamine ja (ii) (juhul, kui katmismeetodiks on tagatise realiseerimine) tagatise väärtuse osutumine selliseks, et see eeldatavasti nõuet ei kata.

Kui Grupi jaoks ei ole nõude sissenõudmine võimalik või majanduslikult põhjendatud, liigitatakse nõue mittetöötavaks ja lõpetatakse selle kajastamine finantsseisundi aruandes. Et nõuet mittetöötavaks liigitada, peab vähemalt üks märgitud tingimustest olema täidetud. Kui lootusetuks liigitatud ja mahakantud nõue hiljem laekub, kajastatakse saadud summa tuluna.

IFRS 9 mõõtmiskategooria		Varaklass	31.12.2023	31.12.2022
		Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele		3 119 394	2 482 288
Finants varad	Korrigeeritud soetusmaksumuses	Laenud ja nõuded klientidele	Laenud juriidilistele isikutele	2 205 016	1 963 215
			Laenud eraisikutele	1 356 775	1 245 357
		Võlaväärtpaberid		321 888	364 230
		Muud nõuded klientidele		49 505	21 019
		Muud finantsvarad		273	124
		Aktsiad ja fondiosakud		745	1 075
	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Noteeritud võlaväärtpaberid		11 551	765
		Tuletisinstrumendid		301	40
		Pensionifondide osakud		5 856	7 474
		Võlad keskpankadele (TLTRO)		0	147 841
Finants kohustised		Klientide hoiused		5 731 005	4 900 515
	Korrigeeritud soetusmaksumuses	Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid		563 728	438 642
		Võlad tarnijatele ja muud kohustised		145 995	92 462
		Allutatud kohustised		126 653	130 843
	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Tuletisinstrumendid		1 843	3 850

6. Finantsvarade väärtuse langus

Allahindluse nõuded põhinevad eeldatava krediidikahju (ECL) mudelil. ECL-i mudel näitab finantsinstrumentide krediidikvaliteedi halvenemise või paranemise üldisi suundumusi.

ECL kajastatakse kõigile korrigeeritud soetusmaksumuses ja õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi kajastatavatele finantsvaradele, samuti liisingunõuetele, finantsgarantiilepingutele, varalepingutele ja teatud valmisolekulaenudele.

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja liisingunõuete ECL kajastatakse allahindlusena, st koos nende varadega finantsseisundi aruandes. Allahindlus vähendab brutoraamatupidamisväärtust. ECL valmisolekulaenudelt ja finantsgarantiilepingutelt kajastatakse eraldisena, st finantsseisundi aruandes kohustisena. Allahindluste ja eraldiste korrigeerimised seoses ECL-i muutusega kajastatakse kasumiaruandes eeldatava krediidikahju netomuutusena.

Krediidiriski ja ECL-i hinnatakse erapooletult ja tõenäosusega kaalutult ning seejuures võetakse arvesse kogu aruandekuupäeva seisuga teadaolevat informatsiooni, mis on hinnangu andmisel asjakohane, sh teavet toimunud sündmuste ja praeguste tingimuste kohta ning mõistlikke ja põhjendatud prognoose tuleviku sündmuste ja majandustingimuste kohta. LHV kasutab ECL-i arvutamiseks nii mudeleid kui ka individuaalseid hindamisi, mis põhinevad ekspertidelt saadud sisenditel.

ECL-i mudel kasutab kolmefaasilist lähenemist, mis lähtub krediidiriski muutusest. 12 kuu ECL-i (faas 1) rakendatakse kõikidele nõuetele, v.a juhul, kui nõude krediidirisk on esmase kajastamisega võrreldes oluliselt suurenenud. Nõuetele, mille krediidirisk on oluliselt suurenenud (faas 2) või mis on makseviivituses (faas 3), rakendatakse kehtivusaja ECL-i.

Krediidiriski mõõtmist, makseviivituse määratlust, eeldatava krediidikahju modelleerimist ja tulevikku vaatava teabe kaasamist krediidiriski mõõtmisse on üksikasjalikult kirjeldatud riskijuhtimise peatükis alapunktis "Krediidirisk".

7. Materiaalsed põhivarad

Materiaalseks põhivaraks loetakse Grupi enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja kulutustest, mis on otseselt soetud vara vajalikku asukohta ja tööseisundisse viimisega. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse vara raamatupidamisväärtuses või vajadusel eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline,

et Grupp saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse nende tekkimise perioodil tegevuskuluna.

Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud kahjumid vara väärtuse langusest. Amortisatsiooni arvestamiseks kasutatakse lineaarset meetodit. Arvutustehnika, mööbli ja sisseseade aastane amortisatsioonimäär on 33%. Rendipinna parenduste amortisatsioonimäär on 20% aastas või amortiseeritakse vara rendiperioodi jooksul, sõltuvalt sellest, kummal juhul on periood lühem. Amortisatsiooni arvestatakse alates soetamise kuust kuni hetkeni, mil vara raamatupidamisväärtus väheneb vara lõppväärtuseni. Kui lõppväärtus ületab raamatupidamisväärtust, lõpetatakse amortisatsiooni arvestamine.

Iga aruandeperioodi lõpus hinnatakse, kas kasutatud amortisatsioonimeetodid ning varade lõppväärtused ja kasutusead on asjakohased, ning vajadusel neid korrigeeritakse.

Grupp viib läbi materiaalse põhivara väärtuse languse testi, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule vara väärtuse langusele. Juhul, kui vara raamatupidamisväärtus on suurem tema kaetavast väärtusest (kas vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud, või vara kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on suurem), hinnatakse vara kohe alla selle kaetava väärtuseni ja kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes.

Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mille leidmiseks võrreldakse müügist laekunud summat raamatupidamisväärtusega, kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes vastavalt muu tulu ja tegevuskuluna.

8. Immateriaalsed põhivarad

Immateriaalsed varad on tuvastatavad mitterahalised varad, millel puudub materiaalne vorm. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara ostuhinnast ja kulutustest, mis on otseselt seotud vara ettenähtud kasutuseks ettevalmistamisega. Pärast esmast kajastamist mõõdetakse immateriaalset põhivara finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud kahjumid vara väärtuse langusest. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt, erandiks on kliendilepingud (vt allpool). Ostetud litsentside amortisatsioonimäär on 33% aastas.

Uute kliendilepingute sõlmimisega seotud müügikulud kapitaliseeritakse. Kliendilepingutega seotud kapitaliseeritud müügikulusid (sõlmimiskulusid) amortiseeritakse kahaneva jäägi meetodil ja nende aastane amortisatsioonimäär on 12% nende varade lõppväärtusest.

Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas kasutatavad amortisatsioonimäärad ja -meetodid ning lõppväärtused on asjakohased.

Grupp viib läbi immateriaalse põhivara väärtuse languse testi, kui on toiminud sündmusi või ilmnenud asjaolusid, mis viitavad sellele, et vara väärtus võib olla langenud alla raamatupidamisväärtuse.

Kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse summas, mille võrra vara raamatupidamisväärtus ületab selle kaetavat väärtust, mis on kas vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud, või kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on kõrgem.

9. Mittefinantsvarade väärtuse langus

Määramata kasuliku elueaga varasid (sh firmaväärtust) ei amortiseerita. Selle asemel kontrollitakse kord aastas vara võimalikku väärtuse langust, võrreldes vara raamatupidamisväärtust vara kaetava väärtusega.

Piiramatu kasutuseaga varade ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikku langust alati, kui sündmused või asjaolud viitavad selle, et vara väärtus võib olla langenud alla raamatupidamisväärtuse. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda vara raamatupidamisväärtusega.

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara raamatupidamisväärtus ületab vara kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on kas vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse test viiakse läbi väikseima võimaliku varagrupi suhtes, mille rahavoogusid on võimalik eristada (raha teeniv üksus).

Kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse kasumiaruandes.

Kui vara on alla hinnatud, siis hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas vara kaetav väärtus võib olla vahepeal tõusnud (v.a kahjum firmaväärtuse väärtuse langusest, mida ei tühistata). Kui väärtuse languse testi tulemusena selgub, et vara või varagrupi (raha teeniva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle selle raamatupidamisväärtuse, tühistatakse varem kajastatud kahjum vara väärtuse langusest kuni raamatupidamisväärtuseni, mis oleks kujunenud (võttes arvesse amortisatsiooni), kui kahjumit vara väärtuse langusest ei oleks eelnevatel perioodidel kajastatud. Allahindluse tühistamist kajastatakse kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.

Grupp võtab siduvaid laenuandmiskohustusi (valmisolekulaenud). Valmisolekulaenud on tühistamatud või tühistatavad ainult oluliste kahjulike muutuste korral. Valmisolekulaen võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, mida tavaliselt väljendab saadud tasude summa. Seda summat amortiseeritakse lineaarsel meetodil valmisolekulaenu kogu kehtivusaja jooksul. Erandiks on sellised valmisolekulaenud, mille puhul on tõenäoline, et Grupp sõlmib konkreetse laenulepingu ega kavatse seda laenu müüa vahetult peale väljastamist. Sellise valmisolekulaenu tasud kajastatakse tulevikus ja lisatakse laenu kajastamisel algsele raamatupidamisväärtusele.

Iga aruandeperioodi lõpus kajastatakse valmisolekulaene summas, mis sisaldab (i) algselt kajastatud summa amortiseerimata jääki, millele on lisatud (ii) eeldatava krediidikahju mudeli alusel arvutatud allahindlus, v.a juhul, kui on võetud kohustus väljastada turuintressimäärast madalama intressimääraga laen, mille puhul kajastatakse valmisolekulaen ühes nimetatud väärtusest, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Valmis¬olekulaenu raamatupidamisväärtus väljendab kohustist. Kui leping sisaldab nii laenu kui ka väljavõtmata valmisolekulaenu ja Grupil pole võimalik väljavõtmata laenukomponendi ja laenukomponendi ECL-i eristada, siis kajastatakse väljavõtmata valmisolekulaenu ECL-i koos laenu ECL-iga. Seda osa ECL-ide kogusummast, mis ületab laenu brutoraamatupidamisväärtust, kajastatakse kohustisena.

Grupp väljastab finantsgarantiisid. Finantsgarantii on tühistamatu kohustus teha makseid, kui klient ei tee makseid kolmandale isikule, ning sellega kaasneb samasugune krediidirisk nagu antud laenudega. Finantsgarantiid võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, mida tavaliselt väljendab saadud tasude summa. Seda summat amortiseeritakse lineaarselt garantii kehtivusaja jooksul. Iga aruandeperioodi lõpus kajastatakse finantsgarantiisid kas (i) tagatud riskipositsiooni allahindluse summas, mis määratakse kindlaks eeldatava krediidikahju mudeli abil või (ii) algselt kajastatud summa amortiseerimata jäägi summas, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Lisaks kajastatakse ECL-i katteks allahindlus saadaolevatele tasudele, mis on kajastatud finantsseisundi aruandes varana.

Täitmisgarantiid on lepingud, mis tagavad hüvitise juhul, kui teine osapool ei suuda täita lepingulisi kohustusi. Sellised lepingud ei anna üle krediidiriski. Täitmisgarantiid võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, mida tavapäraselt väljendab saadud teenustasude summa.

Tasude summat amortiseeritakse lineaarselt lepinguperioodi vältel. Iga aruandeperioodi lõppedes hinnatakse täitmisgarantiid kas (i) algselt kajastatud tasude amortiseerimata jäägi summas või (ii) kulutuste summas, mis on parima hinnangu alusel vajalik lepingu täitmiseks iga aruandeperioodi lõpus ja mis on nüüdisväärtusesse diskonteeritud, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Kui Grupil on lepinguline õigus täitmisgarantii alusel tasutud summat kliendilt sisse nõuda, siis võetakse selline summa garantii saajale rahalise kahju korvamise hetkel arvele kui laen ja nõue.

11. Finantskohustised

Grupp liigitab finantskohustisi järgmiselt:

• a) finantskohustised, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande,
• b) finantskohustised, mida mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses,
• c) finantsgarantiilepingud ja valmisolekulaenud.

Tuletisinstrumendid liigitatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavateks finantskohustisteks, nagu on avalikustatud peatüki "Teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta" punktis 5. Kõiki muid finantskohustisi mõõdetakse pärast esmast kajastamist korrigeeritud soetusmaksumuses sisemise intressimäära meetodil. Sisemise intressimäära arvutamisel võetakse arvesse ka tehingukulusid. Erinevused laekunud summade (miinus tehingukulud) ja lunastusväärtuse vahel kajastatakse kasumiaruandes instrumendi kehtivusaja jooksul, kasutades selleks sisemist intressimäära. Intressikulud kajastatakse kasumiaruandes real "Intressikulu".

Klientide hoiused võetakse arvele väärtuspäeval õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud. Edaspidi mõõdetakse neid korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades selleks sisemise intressimäära meetodit. Tekkepõhiselt arvestatud intressikohustisi kajastatakse samal kirjel.

Saadud laenud, emiteeritud võlaväärtpaberid ja sarnased allutatud kohustised võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud (laekumisel saadud raha miinus tehingukulud). Allutatud kohustiseks loetakse kohustisi, mis krediidiasutuse likvideerimise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. Muud finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ja muud võlakohustised) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud, ning edaspidi kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuses.

Finantskohustiste kajastamine lõpetatakse, kui need on kustutatud (st lepinguga kindlaks määratud kohustus on täidetud, tühistatud või aegunud).

12. Aktsiapõhised maksed

AS LHV Group on kehtestanud aktsiapõhistel maksetel põhineva optsiooniprogrammi, mille kohaselt ettevõte tasub Grupi töötajatele nende teenuste eest LHV Groupi omakapitaliinstrumentidega (optsioonidega). Väljastatud optsioonide eest saadud teenuste õiglane väärtus kajastatakse optsiooniprogrammi kehtivuse jooksul Grupi tööjõukuluna ning omakapitali (muude reservide) suurenemisena. Kuluna kajastatav summa leitakse optsioonide õiglase väärtuse alusel optsioonide väljastamise hetkel. Väljastatud optsioonide õiglase väärtuse leidmisel:

• võetakse arvesse turupõhiseid tegevustulemuse tingimusi (turutingimusi), mis mõjutavad optsiooni hinda (nt LHV Groupi aktsiahinda);
• jäetakse arvestusest välja mistahes teenuse ja mitteturupõhiste tingimuste (üleandmistingimused, mis ei ole turutingimused) mõju, nt kasumlikkuse ja müügikasvu eesmärgid ning töötaja jäämine ettevõttesse tööle määratud ajaks.

Iga aruandeperioodi lõpus hindab Grupp, kui palju optsioone tuleb eeldatavasti üleandmistingimuste (muud kui turutingimused) alusel üle anda. Algsete hinnangute muutuse mõju kajastatakse kasumiaruandes ning vastukandena omakapitalis.

Kui optsioonid realiseeritakse, emiteerib LHV Group uusi aktsiaid.

Optsioonide väljastamist LHV Groupi tasandil tema tütarettevõtte töötajatele käsitatakse kui kapitali sissemakset tütarettevõttesse. Töötajatelt saadud teenuste õiglast väärtust, mida mõõdetakse väljastamise kuupäeva seisuga, kajastatakse emaettevõtte aruandes üleandmisperioodi jooksul tütarettevõttesse tehtud investeeringu suurenemisena ning samas ulatuses krediteeritakse omakapitali. Kui optsioon realiseeritakse pärast kolmeaastase perioodi möödumist, ei teki vastavalt seadusele sotsiaalmaksu kohustust.

13. Tingimuslikud kohustised

Tingimuslikud kohustused (garantiid, v.a finantsgarantiid, ja muud kohustused), mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mitterealiseerumine või millega seotud kulusid ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad muutuda kohustisteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.

Tingimuslikud kohustised võivad ajas muutuda esialgsest ootusest erineval viisil. Seetõttu hinnatakse neid järjepidevalt portfellipõhiselt, et tuvastada, kas majanduslikku kasu väljendavate ressursside väljavool on muutunud tõenäoliseks.

Kui on muutunud tõenäoliseks, et seni tingimuslikuks liigitatud kohustise või kohustiste portfelli tõttu on vajalik tulevase majandusliku kasu väljavool, kajastab Grupp eraldise selle perioodi raamatupidamise aastaaruandes, mil vastav tõenäosuse muutus toimus (v.a väga harvad juhud, kui kohustist ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata).

14. Teenustasutulud ja -kulud

Teenustasutulud sisaldavad kliendilepingutest saadavaid tulusid. Teenustasutulud ei sisalda tulusid rendilepingutest ja finantsinstrumentidest või teistest lepingulistest kohustustest, mis on IFRS 9 "Finantsinstrumendid" kohaldamisalas.

Tasud, mida võetakse arvesse korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetava finantsinstrumendi sisemise intressimäära arvutamisel, nt laenu lepingutasu, jaotatakse instrumendi eeldatava tähtaja peale, rakendades sisemise intressimäära meetodit, ja kajastatakse real "Netointressitulu".

Teenustasutulusid kajastatakse vastavalt sellele, kuidas lubatud teenuseid klientidele osutatakse, ja summas, mis peegeldab tasu, mida LHV-l on tema hinnangul nende teenuste osutamise eest õigus saada.

Teenustasutulusid kajastatakse lineaarselt aja jooksul (kogu teenuse osutamise perioodi vältel), kui klient saab ja tarbib Grupi toimingust saadavaid hüvesid üheaegselt. Muutuvat tasu kajastatakse ainult sellises ulatuses, mille puhul on juhtkonna hinnangul väga tõenäoline, et kajastatud tulu hiljem olulisel määral ei tühistata.

Muid teenustasutulusid kajastatakse sel ajahetkel, mil Grupp täidab oma toimingukohustuse, mis tavaliselt toimub tulu aluseks oleva tehingu teostamisel. Saadud või saadav tasu väljendab tehingu hinda teenuste eest, mis on eristatavad toimingukohustused.

Peamisi teenustasu liike on kirjeldatud allpool.

Teenustasutulusid klientidele osutatud varahaldusteenuste eest kajastatakse tuluna perioodi jooksul, mil teenust osutatakse. Tulemustasutulu kajastatakse, kui on väga tõenäoline, et kajastatud tulu hiljem olulisel määral ei tühistata, mis enamasti eeldab, et tulemustasu kriteeriumid on täidetud.

Maakleri- ja komisjonitasusid ning tasusid kolmandate isikute nimel tehtud tehingute eest (nt äri omandamise või müügi korraldamise eest) kajastatakse tehingu lõpuleviimisel.

Teenustasutulude teenimisega otseselt seotud kulusid kajastatakse teenustasukuludena.

15. Varahaldusteenused

Grupp osutab varahaldusteenuseid (vt lisa 22). Kolmandatele isikutele kuuluvate hallatavate varade üle peetakse arvestust finantsseisundi aruande väliselt. Grupp saab selliste varade hoidmise ja haldamise eest teenustasusid. Varahaldusteenuste osutamisest ei teki Grupile krediidi- ega tururiski.

16. Ettevõtte tulumaks

16.1 Ettevõtte tulumaks Eestis

Eesti äriühingud ei maksa üldiselt tulumaksu aruandeaastal teenitud kasumilt. Tulumaksu makstakse kasumieraldistelt – nii otsestelt (dividendid ja muud omakapitali väljamaksed) kui ka kaudsetelt (ettevõtlusega mitteseotud kulud, siirdehinna korrigeerimised, teatavad maksed maksuparadiisidesse jne). Dividendide ja muude kasumieraldiste tulumaksumäär on 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 väljamakse netosummast). Alates 2019. aastast rakendatakse regulaarsetele dividendiväljamaksetele madalamat, 14% maksumäära (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 14/86 väljamakse netosummast). Madalamat maksumäära saab rakendada ulatuses, mis on väiksem või võrdne kolme eelneva aasta keskmise maksustatud dividendisummaga.

Dividendiväljamaksega kaasnev tulumaks kajastatakse kohustisena ja tulumaksukuluna siis, kui dividend välja kuulutatakse. Tulumaks kuulub tasumisele väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Alates 2018. aasta II kvartalist on krediidiasutused kohustatud tasuma kvartali kasumilt 14% avansilist tulumaksu (vt lisa 26). Avansiline tulumaks tuleb tasuda kvartalile järgneva kolmanda kuu 10. kuupäevaks. Avansiline tulumaks ei kuulu tagastamisele ja seega kajastatakse tasutud tulumaks kuluna, kuid selle arvelt saab krediidiasutus vähendada tuleviku dividendiväljamaksetelt tasumisele kuuluvat tulumaksu. LHV on kasvav ettevõte ja tasutud avansilist tulumaksu lähemas tulevikus kasutada ei saa. Seepärast kajastatakse seda kuluna.

16.2 Ettevõtte tulumaks teistes riikides

Ühendkuningriigis asuva ettevõtte kasumit, mida on vastavalt kohalikes maksuseadustes lubatule korrigeeritud püsivate ja ajutiste erinevustega, maksustatakse tulumaksuga.

Ettevõtte tulumaksumäärad	2023	2022
Ühendkuningriik	19-25%	20%

17. Kindlustuslepingute liigitamine

Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma lepingus märgitud kindlustusmakseid ning kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi saabumisel välja maksma kindlustussumma või -hüvitise või täitma muid lepingulisi kohustusi. Kõik Grupi kindlustusseltsi poolt klientidega sõlmitavad lepingud liigituvad kindlustuslepinguteks.

Grupi kindlustusselts sõlmib kahjukindlustuslepinguid, mille kehtivusaeg on enamasti üks aasta. Eranditeks on lühiajalised reisikindlustuse lepingud, mis sõlmitakse ühe reisi jaoks ja selle toimumise ajaks ning seadmekindlustuse ja pikendatud garantii lepingud, mille kehtivusaeg võib olla pikem kui üks aasta.

Edasikindlustus

Edasikindlustus on kindlustusandja poolt võetud kindlustusriskide osaline ülekandmine edasikindlustusandjale edasikindlustuslepingu alusel. Edasikindlustuslepingud on üldjuhul sõlmitud üheks aastaks, erandiks on proportsionaalsed edasikindlustuslepingud liikluskindlustuses, mis sõlmitakse kolmeks aastaks.

Tuleviku väljamaksete kohustise ja rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustusandja osa kajastatakse vastavalt edasikindlustuslepingute tingimustele.

Tuleviku väljamaksete kohustis

Tuleviku väljamaksete kohustise arvutamiseks leitakse jooksvate hinnangute alusel tuleviku rahavood, mis seejärel diskonteeritakse vajadusel nende nüüdisväärtusesse. Kuna ettevõttel ei ole kindlustuslepinguid, mis kestaksid kauem kui aasta, siis rahavoogusid ei diskonteerita. Kohustis peegeldab kindlustuslepingu seda osa, mis kuulub täitmisele tulevikus.

Ettevõte korraldab vähemalt korra aastas piisavuse testi, et hinnata tuleviku väljamaksete kohustise adekvaatsust. Kui testi tulemus on negatiivne ja lepingute grupp osutub tegelikult kahjumlikuks, suurendab ettevõte tuleviku väljamaksete kohustist ja kajastab lepingute grupi kahjumit.

Tuleviku väljamaksete kohustise edasikindlustusandja osa arvutatakse ainult nende lepingute jaoks, mis on kaetud proportsionaalse edasikindlustuse lepinguga.

Rahuldamata nõuete eraldis

Rahuldamata nõuete eraldis väljendab kindlustusandja kohustust katta juba toimunud kindlustusjuhtumitega seotud nõudeid, mida pole veel rahuldatud. Eraldise kajastamiseks leitakse kättesaadava teabe, varasemate perioodide andmete ja aktuaarsete arvutuste abil hinnangulised rahuldamata nõuetega seotud kulud.

Rahuldamata nõuete eraldise oluliseks komponendiks, lisaks juhtumipõhistele reservidele (käsitletud, kuid mitte lahendatud ning teatatud, kuid mitte käsitletud),on nõuded, mis on seotud kindlustusjuhtumitega, mis on juba toimunud, kuid millest aruandekuupäevaks ei ole veel kindlustusandjale teatatud. Toimunud, kuid teatamata kindlustusjuhtumitest tingitud nõuete eraldise arvutamiseks prognoositakse statistiliste meetodite ja varasemate perioodide andmete abil selliste tulevikunõuete summa. 31.12.2023 seisuga moodustab see ligikaudu 20% kindlustusandja rahuldamata nõuete eraldisest.

IFRS 17 nõuete kohaselt peavad kindlustusandjad eespool märgitud nõuete tasumise kulu hindamisel võtma arvesse raha ajaväärtust, eriti kui nõude aluseks oleva kindlustusjuhtumi toimumise ja nõude tasumise vahele jääv ajaperiood on märkimisväärselt pikk.

Kuna enamik neist nõuetest lahendatakse aasta jooksul pärast nende esitamist, siis neid ei diskonteerita.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

LISA 1 Üldine informatsioon

AS-i LHV Group ja tema tütarettevõtete (edaspidi koos nimetatud Grupp või LHV) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, mis on koostatud seisuga 31. detsember 2023, on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. Tütarettevõtted on AS LHV Pank, AS LHV Finance (AS-i LHV Pank tütarettevõte), AS LHV Varahaldus, AS LHV Kindlustus, AS LHV Paytech ja LHV Bank Ltd. AS-il LHV Group on 65% osalus AS-is LHV Kindlustus ja läbi AS i LHV Pank 65% osalus AS-is LHV Finance.

AS LHV Group on aktsiaselts, mis on registreeritud Eesti Vabariigis ja mille asukoht on Eesti. Ettevõtte ametlik aadress on Tartu mnt 2, Tallinn. AS LHV Group on valdusettevõte. AS LHV Pank osutab pangateenuseid ning finantsnõustamise ja väärtpaberivahenduse teenuseid Eestis ja Ühendkuningriigis. Klientide teenindamiseks on pangal kontorid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Londoni filiaal suleti 2023. aastal.

LHV Bank Ltd asutati 2021. aastal ja selle asukohaks on Ühendkuningriik. AS LHV Finance pakub järelmaksu ja tarbijakrediidi teenuseid. AS LHV Varahaldus osutab pensioni- ja muude fondide valitsemise teenust. AS LHV Kindlustus pakub mitmesuguseid kahjukindlustuse tooteid. AS LHV Paytech pakub makselahendusi. Seisuga 31. detsember 2023 töötas Grupis 1 094 täistööajaga töötajat, sh 45 passiivset töötajat (31. detsember 2022: 922 töötajat, sh 47 passiivset).

Juhatus kiitis käesoleva konsolideeritud majandusaasta aruande (sh konsolideeritud raamatupidamise aruande) heaks 23. veebruaril 2024. Olulist mõju AS-i LHV Group üle omavad Rain Lõhmus 21,46% ja Andres Viisemann 11,18% hääleõigusega (vt ka lisa 21). Juhatuse kinnitatud konsolideeritud aastaaruande peavad kinnitama ka nõukogu ja aktsionärid. Aktsionärid omavad õigust jätta konsolideeritud aastaaruanne kinnitamata ja nõuda uue aastaaruande koostamist.

LISA 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused

Juhtkond kasutab kooskõlas IFRS-iga raamatupidamislikke hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad raamatupidamise aruandes esitatud summasid. Kuigi need hinnangud põhinevad juhtkonna parimatel teadmistel ning otsustel, võivad tegelikud tulemused hinnangutest erinevaks kujuneda. Juhtkond on kasutanud raamatupidamislikke hinnanguid laenude, nõuete ja investeeringute väärtuse hindamisel (lisad 10, 11, 12 ja 14), materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kasulike eluigade määramisel (lisa 16), firmaväärtuse katteväärtuse testides (lisa 6) ja kindlustuse kohustiste hindamisel (lisa 18).

Hinnanguid ja otsuseid vaadatakse järjepidevalt üle, võttes arvesse mineviku kogemusi ja muid tegureid, sh ootusi tulevaste sündmuste kohta, mis antud hetkel ja tingimustes tunduvad põhjendatud. Juhtkonna hinnangute muutusi kajastatakse edasiulatuvalt.

Kõige olulisemad hinnangud ja eeldused on seotud standardiga IFRS 9, täpsemalt krediidiriski olulise suurenemise (SICR) kriteeriumide, makseviivituse tõenäosuse (PD) ja makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD) arvutamise ning finantsvarade liigitamise jaoks vajaliku ärimudeli ja ainult põhiosa ja intressimaksete hinnanguga. Lisateavet leiab riskijuhtimise peatüki punktist 2 ja edasisest tekstist.

Eeldatava krediidikahju (ECL) arvutamine sisaldab mitmeid olulisi aspekte, kus juhtkonna otsustel on suur mõju. Eeldatava krediidikahju hindamine on olemuslikult ebakindel ja hinnangute täpsus sõltub paljudest teguritest, nt makromajanduslikest prognoosidest, ning nõuab kompleksset modelleerimist ja otsuste langetamist. Krediidiriski olulise suurenemise hindamine, mis on nõutud standardiga IFRS 9, eeldab märkimisväärse mõjuga otsuste langetamist. Igal aruandekuupäeval hindab Grupp, kas krediidirisk on esmase kajastamisega võrreldes oluliselt suurenenud, võttes arvesse makseviivituse riski muutust finantsinstrumendi ülejäänud kehtivusajal ja peamisi riskitunnuseid, mida kasutatakse Grupi riskijuhtimise protsessides. Teine valdkond, kus tuleb olulise mõjuga otsuseid teha, on tulevikku vaatava teabe ja makromajanduslike stsenaariumide arvessevõtmine. IFRS 9 kohaselt tuleb krediidikahjusid hinnata erapooletult ja tõenäosusega kaalutult. Seejuures tuleb hinnata mitmeid võimalikke tulemusi, sh tulevaste majandustingimuste prognoose. LHV kasutab ECL-i mõõtmisel tulevikku vaatava teabe alusena sisemiselt koostatud makromajandusprognoose. LHV kasutab ECL-i mõõtmisel nii mudeleid kui ekspertidelt saadud sisenditel põhinevaid otsuseid. Ekspertidelt saadud sisendit kasutatakse selleks, et võtta otsustamisel arvesse tegureid, mida modelleerimise teel leitud ECL ei arvesta. ECL-ide hindamiseks vajalikud otsused sõltuvad arvutuste tulemustest, olulisusest ja üksikasjalise teabe kättesaadavusest. Mudeleid, hinnanguid ja eeldusi vaatavad regulaarselt üle riskijuhtimisega tegelevad üksused.

LISA 3 Varade ja kohustiste saldeerimine

Grupp on saldeerinud järgnevad varad ja kohustised.

Saldeeritud varad ja kohustised				Seotud instrumendid ja taga- tised, mida ei ole finantsseisundi aruandes saldeeritud
tuhandetes eurodes 31.12.2023	Brutosumma finantsseisundi aruandes enne		Netosumma finantsseisundi	Finantsinstru	Saadud raha
Varad	saldeerimist	Saldeerimine	aruandes	mendid	lised tagatised	Netosumma
Tuletisinstrumendid	301	0	301	0	0	0
Kohustised
Tuletisinstrumendid	1 843	0	1 843	0	0	0
31.12.2022
Varad
Tuletisinstrumendid	40	0	40	0	0	0
Kohustised
Tuletisinstrumendid	3 850	0	3 850	0	0	0

LISA 4 Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus

Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus seisuga 31.12.2023

tuhandetes eurodes	Lisa	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Õiglane väärtus	Raamatupida misväärtus	Erinevus
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Aktsiad ja fondiosakud*	11	745	5 856	0	6 601	6 601	0
Võlaväärtpaberid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	11	11 551	0	0	11 551	11 551	0
Strateegilised finantsinvesteeringud õiglases väär tuses muutustega läbi kasumiaruande	6	0	0	1 000	1 000	1 000	0
Intressimäära vahetuslepingud ja valuutaforvardid	11	0	301	0	301	301	0
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kokku		12 296	6 157	1 000	19 453	19 453	0
Finantskohustised õiglases väärtuses muutus tega läbi kasumiaruande
Intressimäära vahetuslepingud ja valuutaforvardid	11	0	1 843	0	1 843	1 843	0
Finantskohustised õiglases väärtuses muutus tega läbi kasumiaruande kokku		0	1 843	0	1 843	1 843	0
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses
Raha ja raha ekvivalendid	10	0	52 145	0	52 145	52 145	0
Nõuded keskpankadele	10		0 3 052 890	0	3 052 890	3 052 890	0
Nõuded investeerimisühingutele	10	0	0	12 509	12 509	12 509	0
Nõuded krediidiasutustele	10	0	1 850	0	1 850	1 850	0
Võlaväärtpaberid	11	0	319 341	0	319 341	321 888	-2 547
Laenud ja nõuded klientidele	12	0	0	3 712 931	3 712 931	3 561 791	151 140
Muud nõuded klientidele	13	0	49 505	0	49 505	49 505	0
Muud finantsvarad	14	0	0	273	273	273	0
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses kokku			0 3 475 731 3 725 713		7 201 444	7 052 851 148 593

Finantskohustised korrigeeritud

Finantskohustised korrigeeritud soetusmaksu muses kokku			551 355 5 842 259	128 456	6 522 070	6 549 842	-27 772
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	17	0	0	128 456	128 456	128 456	0
Allutatud kohustised	19	0	124 898	0	124 898	126 653	-1 755
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	16	551 355	0	0	551 355	563 728	-12 373
Klientide hoiused	16	0	5 717 361	0	5 717 361	5 731 005	-13 644
soetusmaksumuses

Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus seisuga 31.12.2022

tuhandetes eurodes	Lisa	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Õiglane väärtus	Raamatupida misväärtus	Erinevus
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Aktsiad ja fondiosakud*	11	1 075	7 474	0	8 549	8 549	0
Võlaväärtpaberid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	11	765	0	0	765	765	0
Strateegilised finantsinvesteeringud õiglases väär tuses muutustega läbi kasumiaruande	6	0	0	1 180	1 180	1 180	0
Intressimäära vahetuslepingud ja valuutaforvardid	11	0	40	0	40	40	0
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kokku		1 840	7 514	1 180	10 534	10 534	0
Finantskohustised õiglases väärtuses muutus tega läbi kasumiaruande
Intressimäära vahetuslepingud ja valuutaforvardid	11	0	3 850	0	3 850	3 850	0
Finantskohustised õiglases väärtuses muutus tega läbi kasumiaruande kokku		0	3 850	0	3 850	3 850	0
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses
Raha ja raha ekvivalendid	10	0	87 933	0	87 933	87 933	0
Nõuded keskpankadele	10		0 2 390 964	0	2 390 964	2 390 964	0
Nõuded investeerimisühingutele	10	0	0	3 391	3 391	3 391	0
Võlaväärtpaberid	11	0	359 080	0	359 080	364 230	-5 150
Laenud ja nõuded klientidele	12	0		0 3 276 305	3 276 305	3 208 572	67 733
Muud nõuded klientidele	13	0	21 019	0	21 019	21 019	0
Muud finantsvarad	14	0	0	124	124	124	0
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses kokku			0 2 858 996 3 279 820		6 138 816	6 076 233	62 583
Finantskohustised korrigeeritud soetusmaksumuses
Võlad keskpankadele (TLTRO)	16	0	147 788	0	147 788	147 841	-53
Klientide hoiused	16		0 4 898 396	0	4 898 396	4 900 515	-2 119
Saadud laenud ja emiteeritud võlaväärtpaberid	16	407 290	0	0	407 290	438 642	-31 352
Allutatud kohustised	19	0	125 790	0	125 790	130 843	-5 053
Võlad tarnijatele ja muud finantskohustised	17	0	0	84 125	84 125	84 125	0
Finantskohustised korrigeeritud soetusmaksu muses kokku		407 290	5 171 974	84 125	5 663 389	5 701 966 -38 577

* Aktsiad ja fondiosakud sisaldavad Grupi tütarettevõtte AS LHV Varahaldus investeeringuid pensionifondi osakutesse summas 5 856 tuhat eurot (31. detsember 2022: 7 474 tuhat eurot). Vastavalt investeerimisfondide seadusele peab AS-i LHV Varahaldus kui fondivalitseja omandis olema 0,5% kõigist tema valitsetavate II samba pensionifondide osakutest.

Grupi juhatus on hinnanud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ja kohustiste õiglast väärtust.

Õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritakse tuleviku rahavood turuintressikõvera alusel.

Õiglase väärtuse hierarhia tasemed (kasutatud sisendite alusel):

• 1. tase 1 aktiivsel turul noteeritud hinnad;
• 1. tase 2 hindamismeetodid, mis tuginevad jälgitavatele sisenditele (turupõhised andmed, nt sarnaste tehingute kursid ja määrad ning intressikõverad);
• 1. tase 3 muud hindamismeetodid: a) kvantitatiivne teave õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatud oluliste jälgimatute sisendite kohta (kui need on majandusüksuse jaoks välja töötatud ja saadaval); b) kirjeldav ülevaade õiglase väärtuse mõõtmistulemuse tundlikkusest jälgimatute sisendite muutuste suhtes (kui muutus võib põhjustada õiglase väärtuse mõõtmistulemuse olulist muutust); c) jälgimatute sisendite võimalike põhjendatud muutuste mõju.

Finantsvarade ja finantskohustiste tähtajalise struktuuri kohta vt riskijuhtimise peatüki punkti 4.

LISA 5 Tegevussegmendid

Grupp jagab oma äritegevused tegevussegmentideks oma õigusliku struktuuri alusel. LHV Pank jagab oma äritegevused kolmeks tegevussegmendiks: jaepangandus, ettevõtete pangandus ja pangateenused finantsvahendajatele. Tegevussegment on Grupi osa, mille kohta on võimalik saada eraldi finantsandmeid ja mille tegevustulemusi jälgib regulaarselt Grupi kõrgeim tegevust puudutavate otsuste langetaja.

Jaepanganduse segment pakub teenuseid eraisikutele ja väikestele juriidilistele isikutele, kelle krediidiriskipositsioon on alla 500 tuhande euro. Tegemist on tavapärase universaalpanganduse segmendiga, mis pakub makseid, pangakaarte, krediiti jne.

Ettevõtete panganduse segment pakub teenuseid suurtele ettevõtetele ja teistele juriidilistele isikutele, kelle krediidiriskipositsioon on üle 500 tuhande euro. Peamised tooted on mitmesugused laenud ja maksed.

Varahalduse segment osutab fondivalitseja teenuseid II ja III samba pensionifondidele ning muid fondivalitsemise teenuseid.

Järelmaksu ja tarbijakrediidi segmenti kuulub LHV Finance, kes pakub järelmaksu ja tarbijakrediiti eraisikutele Eestis.

Finantsvahendajate segment hõlmab teenuseid, mida osutab finantstehnoloogiaettevõtetele LHV Pank. Ehkki LHV Panga Ühendkuningriigi filiaali tegevus anti 2023. aasta keskel üle LHV Bankile, jätkab LHV Pank finantsvahendajatele euromaksete ja kliendivahendite hoidmise teenuste osutamist.

Kindlustuse segmenti kuulub LHV Kindlustus, kes pakub kahjukindlustust.

LHV Bankil on kolm ärisuunda – pangateenused finantsvahendajatele, VKE-de laenud ja jaepangandus.

Muud tegevused hõlmavad treasury, emaettevõtte ja Paytechi tegevust. Treasury pakub muu hulgas grupisiseseid finantseerimisteenuseid, emaettevõte tegeleb peamiselt kapitali ja rahastamisega ning Paytech osutab teenuseid LHV Pangale, LHV Bankile ning grupivälistele klientidele.

AS-i LHV Group juhatus on määratud kõrgeimaks tegevust puudutavate otsuste langetajaks, kes vastutab rahaliste vahendite jaotamise ja äritegevuse kasumlikkuse hindamise eest. Segmendi tulemus sisaldab otseselt segmendiga seotud tulusid ja kulusid. Segmendi müügitulu sisaldab raamatupidamise aruandel põhinevat müügitulu, sh tulu segmentidevahelistest tehingutest (nt tulu laenudelt, mida AS LHV Pank on andnud teistele Grupi ettevõtetele). Intressi- ning komisjoni- ja teenustasutulu jagunemine klientide asukoha lõikes on esitatud lisades 7 ja 8. Grupil ei ole ühtegi klienti, kellega seotud tulu moodustaks rohkem kui 10% ühestki Grupi tululiigist.

Tegevussegmentide finantsinformatsioon 2023

tuhandetes eurodes	Jae pangandus	Ettevõtete	pangandus Varahaldus	Järelmaks ja tarbijakrediit	Finantsva hendajad Kindlustus		LHV Bank Ltd	Muud tegevused	Kokku
Intressitulu	85 829	132 615	50	15 580	-22 996	318	33 668	91 555	336 620
Intressikulu	40 786	-55 310	0	-6 215	28 929	-152	-4 750	-86 089	-82 801
Netointressitulu/-kulu	126 615	77 305	50	9 365	5 933	166	28 918	5 467	253 819
Komisjoni- ja teenustasutulu	34 318	6 499	8 845	951	5 816	5 006	8 030	1 261	70 727
Komisjoni- ja teenustasukulu	-16 849	-3 378	0	-740	387	0	-222	4 221	-16 581
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	17 469	3 122	8 845	211	6 203	5 006	7 808	5 483	54 146
Netokasum/-kahjum finantsvaradelt	14	-1	241	0	-3	-87	-76	641	729
Neto muud tulud/kulud	19	1 513	0	2	0	-14	106	138	1 764
Netotulud	144 117	81 940	9 136	9 578	12 132	5 071	36 756	11 729	310 459
Administratiiv- ja muud tege vuskulud, tööjõukulud	-43 728	-20 521	-6 996	-3 767	-13 553	-4 767	-31 303	-9 686	-134 321
Kasum/kahjum enne allahindlusi	100 389	61 419	2 140	5 811	-1 421	304	5 453	2 043	176 139
Allahindlused	-812	-6,187	0	-3,746	0	0	-176	-618	-11,539
Kasum/kahjum enne tulumaksu	99 577	55 232	2 140	2 065	-1 421	304	5 277	1 425	164 599
Tulumaksukulu	-10 176	-7 323	-488	-689	-1 890	0	0	-3 094	-23 660
Perioodi puhaskasum/ -kahjum	89 401	47 909	1 652	1 376	-3 311	304	5 277	-1 669	140 939
Varad kokku	2 742 899 3 726 731		23 262	93 549	0	55 569	369 316	114 264	7 125 590
Kohustised kokku	4 180 348	885 028	725	75 203	1 114 526	50 322	315 813	-52 741	6 569 224

Tegevussegmentide finantsinformatsioon 2022

tuhandetes eurodes	Jae- pangandus	Ettevõtete pangandus	Vara haldus	Järelmaks ja tarbi- jakrediit	Finantsva- hendajad	Kindlustus	LHV Bank Ltd	Muud tegevused	Kokku
Intressitulu	53 531	74 998	0	12 945	8 276	26	226	2 411	152 413
Intressikulu	0	-16 918	0	-2 521	0	-16	-164	-3 683	-23 302
Netointressitulu/-kulu	53 531	58 080	0	10 424	8 276	10	62	-1 272	129 111
Komisjoni- ja teenustasutulu	9 356	2 573	7 951	845	39 326	1 487	0	-43	61 495
Komisjoni- ja teenustasukulu	-2 361	-59	0	-830	-14 935	0	0	1 590	-16 595
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	6 995	2 514	7 951	15	24 391	1 487	0	1 547	44 900
Netokasum/-kahjum finantsvaradelt	-357	0	-147	0	-24	-32	7	-41	-594
Neto muud tulud/kulud	8	105	0	0	-27	-5	0	45	126
Netotulud	60 177	60 699	7 804	10 439	32 616	1 460	69	279	173 543
Administratiiv- ja muud tege vuskulud, tööjõukulud	-21 169	-12 574	-7 076	-2 241	-20 834	-3 153	-11 739	-10 852	-89 638
Kasum/kahjum enne allahindlusi	39 008	48 125	728	8 198	11 782	-1 693	-11 670	-10 573	83 905
Allahindlused	-1 467	-472	0	-910	-53	0	0	-5 150	-8 052
Kasum/kahjum enne tulumaksu	37 541	47 653	728	7 288	11 729	-1 693	-11 670	-15 723	75 853
Tulumaksukulu	-4 365	-4 871	-830	-1 107	-1 634	0	0	-1 614	-14 421
Perioodi puhaskasum/ -kahjum	33 176	42 782	-102	6 181	10 095	-1 693	-11 670	-17 337	61 432
Varad kokku	2 840 041	3 201 314	23 681	91 711	0	29 892	41 437	-93 074	6 135 002
Kohustised kokku	3 702 964	482 009	590	72 792	1 485 722	24 814	5 750	-60 488	5 714 153

Grupi intressitulude geograafiline jaotus ning jaotus toodete lõikes on esitatud lisas 7.

LISA 6 Tütarettevõtted ja firmaväärtus

Käesolevas aruandes on seisuga 31. detsember 2023 konsolideeritud järgmised Grupi tütarettevõtted:

• AS LHV Pank (Eesti, osalus 100%);
• AS LHV Varahaldus (Eesti, osalus 100%);
• AS LHV Finance (Eesti, osalus 65% AS-i LHV Pank kaudu);
• AS LHV Kindlustus (Eesti, osalus 65%);
• LHV Bank Ltd (Ühendkuningriik, osalus 100%);
• AS LHV Paytech (Eesti, osalus 100%).

35% osalus AS-is LHV Kindlustus ja AS-is LHV Finance kuulub ettevõttele Toveko Invest OÜ.

AS LHV Paytech osteti 2022. aasta aprillis 8 000 tuhande euro eest. Saadud summa eest märkisid LHV Paytech aktsionärid LHV Group AS-i emiteeritud uusi aktsiaid.

LHV Bank Ltd asutati Ühendkuningriigis 2021. aastal.

1. aastal asutas AS LHV Pank AS-i LHV Finance ja omab sellest 65%. 35% mittekontrolliv osalus on kajastatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes real "Mittekontrollivate osaluste osa".

AS LHV Group tegi 2020. aastal 5 200 tuhande euro suuruse ja mittekontrolliv osalus 2 800 tuhande euro suuruse rahalise sissemakse vastavalt 65% ja 35% osaluse eest AS-is LHV Kindlustus. Mittekontrolliv osalus on kajastatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes real "Mittekontrollivate osaluste osa".

Seisuga 31. detsember 2023 koosnes AS-i LHV Group konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatud firmaväärtus summas 9 150 tuhat eurot järgnevast:

• AS-i LHV Varahaldus osaluse omandamisel tekkinud firmaväärtus summas 1 044 tuhat eurot;
• firmaväärtus summas 2 570 tuhat eurot, mis tekkis Danske Capital AS-i osaluse omandamisel AS-i LHV Varahaldus poolt;
• AS-i LHV Paytech osaluse omandamisel tekkinud firmaväärtus summas 5 536 tuhat eurot.

Väärtuse languse testid viidi läbi seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022. Firmaväärtusega seonduvateks raha teenivateks üksusteks on AS LHV Varahaldus ja AS LHV Paytech. Mõlema puhul põhines kasutusväärtuse arvutus viie aasta prognoosil ja terminaalväärtusel ehk lõppväärtusel.

AS-i LHV Varahaldus väärtuse languse testi eeldused olid järgmised:

• Valitsetavate varade maht suureneb 2024. aastal eeldatavasti 10%. Pärast seda on kasv 12-14% aastas (2022. aasta keskmine kasv: 11%).
• Alates 2026. aastast on prognoosis osaliselt arvesse võetud edukustasu (2022: edukustasu võeti osaliselt arvesse alates teisest prognoosiperioodist).
• Tulenevalt majanduskeskkonnast eeldatakse kaudsete kulude kasvu 6,7% aastas (2022: 6%).
• Kasutatud diskontomäär oli 16% (2022: 16%).

AS-i LHV Paytech väärtuse languse testi eeldused olid järgmised:

• Müügitulu suureneb keskmiselt 11% aastas (2022: 20%). Kasv on kiirem 2024. ja 2025. aastal ning seejärel stabiliseerub ligikaudu 6-7% tasemele. Üle poole ettevõtte müügitulust on grupisisene.
• Tulenevalt majanduskeskkonnast ja ettevõtte kasvuplaanidest eeldatakse kaudsete kulude kasvu 13% aastas (2022: 10%).
• Kasutatud diskontomäär oli 9% esimesel viiel aastal ja 8% terminaalaastal (2022: 14%).

Mõlema testi puhul lähtus juhtkond peamiste eelduste tuletamisel varasemate aastate kogemustest, oma parimast hinnangust tõenäoliste stsenaariumide kohta ja turuandmetest. Mõlema AS LHV Varahaldus testi tulemused näitasid, et seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2023 ületas raha teenivate üksuste kaetav väärtus nende raamatupidamisväärtust, mistõttu allahindlusi ei tehtud. AS LHV Paytech testi tulemus näitas, et raha teeniva üksuse kaetav väärtus oli väiksem kui raamatupidamisväärtus, mistõttu tehti 2023 aastal allahindlus summas 1 600 tuhat eurot (2022: allahindlust ei olnud).

Seisuga 31. detsember 2023 oli Grupil kaks mittekontrollivate osalustega tütarettevõtet (31. detsember 2022: kaks): AS LHV Kindlustus ja AS LHV Finance.

Järgnevalt on esitatud kokkuvõtlik finantsinformatsioon AS-i LHV Finance ja AS-i LHV Kindlustus kohta. Informatsioon on esitatud enne grupisiseste tehingute elimineerimist.

Kokkuvõtlik finantsseisundi aruanne		AS LHV Finance	AS LHV Kindlustus
tuhandetes eurodes	31.12.2023	31.12.2022	31.12.2023	31.12.2022
Käibevarad	93 408	91 591	53 856	28 624
Põhivarad	141	120	1 713	1 268
Lühiajalised kohustised	1 491	2 297	48 191	24 047
Pikaajalised kohustised	73 712	70 495	2 133	767
Netovara kokku	18 346	18 919	5 245	5 078
Kokkuvõtlik kasumi- ja muu koondkasumi aruanne
tuhandetes eurodes	2023	2022	2023	2022
Neto intressi- ja teenustasutulud kokku (sh tulud kindlustustegevusest)	10 085	10 439	5 172	1 497
Kasum/kahjum enne tulumaksu	3 425	7 288	304	-1 693
Tulumaksukulu	-569	-1 107	0	0
Puhaskasum/-kahjum	2 856	6 181	304	-1 693
Koondkasum/-kahjum	2 856	6 181	304	-1 693
Mittekontrollivate osaluste osa koondkasumist/-kahjumist	1 230	2 217	106	-593
Kokkuvõtlik rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes	2023	2022	2023	2022
Rahavood äritegevusest	6 626	-12 284	4 057	4 837
Makstud intressid	-5 383	-2 407	-152	-16
Makstud tulumaks	-569	-1 107	0	0
Netorahavoog äritegevusest	674	-15 798	3 905	4 821
Netorahavoog investeerimistegevusest	-86	-134	-6 194	-1 844
Netorahavoog finantseerimistegevusest	-588	15 932	1 375	750
Raha ja raha ekvivalentide muutus	0	0	-914	3 727
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	0	0	13 086	9 359
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	0	0	12 172	13 086

1. oktoobril 2022 ostis LHV Bank Ltd laenuäri ettevõttelt Bank North Limited. Laenuäri ostuhind oli 22 080 tuhat eurot ja see arvutati järgmiselt:

tuhandetes eurodes
Laenu põhiosa	20 078
Allahindlus krediidikahjude katteks 30.09 seisuga	-65
Ostuhinna alus kokku	20 013
Marginaal (10%)	2 001
Kogunenud intress	66
Ostuhind kokku	22 080

Vastavalt ostu-müügilepingule viidi Bank Northist LHV Banki üle 20 töötajat ning töölepingud hakkasid kehtima ostu-müügilepingu jõustumise kuupäevast.

Laenu omandamisel mõõdetakse seda algselt õiglases väärtuses vastavalt IFRS 9 nõuetele.

Tehingu tulemusena ostetud laenuportfelli õiglast väärtust hindas sõltumatult Grant Thornton (GT).

GT järeldas, et laenuportfelli soetamise eest tasutud 22 080 tuhat eurot jääb õiglase väärtuse vahemikku. Seetõttu on laenuportfelli ostumarginaal 2 001 tuhat eurot kajastatud laenude õiglase väärtuse osana (jagatud proportsionaalselt tehingu osana ostetud laenude nimiväärtuse alusel) ja seda amortiseeritakse kasutades sisemist intressimäära kuni laenuperioodi lõpuni.

Ostuhind oli selgelt seotud omandatud portfelliga ning juhtkonna esialgne hinnang on olnud, et portfelli õiglane väärtus võrdub äritegevuse eest tasutud summaga 22 080 tuhat eurot. See tähendab 10% preemiat laenude nominaalsummadele, mis on tingitud laenude kõrgest kvaliteedist ja turuintressidest kõrgematest intressimääradest.

LISA 7 Netointressitulu

Netointressitulu
tuhandetes eurodes	Lisa	2023	2022
Ettevõtluslaenud		138 725	79 130
sh laenud seotud osapooltele	24	163	78
sh faasi 3 intressid*		309	63
Järelmaks		3 450	3 338
Tarbimislaenud		12 126	9 607
Eralaenud		3 735	2 450
Hüpoteeklaenud		62 885	28 144
Finantsvõimenduse laenud ja väärtpaberilaenud		1 383	1 629
Krediitkaardilaenud		1 028	836
Nõuded krediidiasutustele ja investeerimisühingutele		4 964	3 668
Nõuded keskpankadele		86 519	8 594
Muud laenud		2 068	8 820
Vahesumma		316 883	146 216
Muu sarnane intressitulu
Liising		11 365	6 407
sh liising seotud osapooltele	24	41	11
Võlaväärtpaberid		8 372	-210
sh võlaväärtpaberid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	11	1 570	-342
Vahesumma		19 737	6 197
Intressitulu kokku	5	336 620	152 413
Intressikulu
Klientide hoiused ja saadud laenud		-59 869	-5 965
sh seotud osapoolte hoiused	24	-109	-36
Võlad keskpankadele		0	-7 661
Muud intressikulud		-1 016	0
Allutatud kohustised	20	-21 916	-9 676
sh laenud seotud osapooltelt Intressikulu kokku	24 5	-356 -82 801	-331 -23 302
Netointressitulu	5	253 819	129 111
Laenude intressitulud kliendi asukoha alusel
(ei sisalda intressitulusid pangasaldodelt ja võlaväärtpaberitelt)
tuhandetes eurodes		2023	2022

Kokku	236 765	140 361
Ühendkuningriik	3 346	221
Eesti	233 419	140 140

* Kuna enamik faasi 3 laene müüakse inkassofirmadele, on faasi 3 intressid kõigis laenuportfellides marginaalsed, v.a ettevõttelaenude portfellis.

Grupi intressitulude jaotus tegevussegmentide lõikes on esitatud lisas 5. Laenuportfell on esitatud lisas 12.

LISA 8 Neto komisjoni- ja teenustasutulu

Neto komisjoni- ja teenustasutulu
tuhandetes eurodes	Lisa	2023	2022
Komisjoni- ja teenustasutulu
Väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud		4 400	4 329
sh seotud osapooled	24	82	88
Varahaldus- ja sarnased tasud		15 311	13 581
sh Grupi valitsetavad fondid*	24	8 602	7 766
Valuuta konverteerimise tasud		5 868	8 462
Tasud kaartidelt ja arveldustelt		32 963	27 580
Tarbimislaenu- ja järelmaksu teenustasud		936	845
Kindlustusteenuste teenustasud	27	3 311	237
Muud komisjoni- ja teenustasutulud		7 938	6 461
Komisjoni- ja teenustasutulu kokku	5	70 727	61 495
Komisjoni- ja teenustasukulu
Makstud väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud		-2 440	-2 340
Kaartidega seotud kulud		-5 993	-6 216
Kaardimaksetega seotud kulud		-6 936	-7 344
Tehingukulud		-816	-1 103
Sularahaautomaatidega seotud kulud		-88	-148
Muud teenustasukulud		-308	556
Komisjoni- ja teenustasukulu kokku	5	-16 581	-16 595
Neto komisjoni- ja teenustasutulu	5	54 146	44 900

* Pensioni- ja investeerimisfondide valitsemistasu on kindlaksmääratud protsent fondi koguvaradest, mis on vahemikus 0,2%–2,0% aastas.

Komisjoni- ja teenustasutulu kliendi asukoha alusel

tuhandetes eurodes	2023	2022
Eesti	55 522	54 143
Ühendkuningriik	15 205	7 352
Kokku	70 727	61 495

LISA 9 Tegevuskulud

Tegevuskulud
tuhandetes eurodes	Lisa	2023	2022
Palk ja preemiad		48 734	35 077
Sotsiaalmaks ja muud maksud*		17 737	11 718
Tööjõukulud kokku		66 472	46 795
IT kulud		14 412	8 232
Info- ja pangateenused		1 526	1 356
Turunduskulud		3 861	3 273
Kontorikulud		2 605	1 934
Transpordi- ja sidekulud		566	568
Töötajate koolitus- ja lähetuskulud		1 844	1 309
Muud sisseostetud teenused		12 584	9 059
Muud administratiivkulud		14 725	8 513
Põhivara kulum	16	13 421	7 378
Rendimaksed		1 294	161
Muud tegevuskulud		1 012	1 060
Muud tegevuskulud kokku		67 849	42 843
Tegevuskulud kokku		134 321	89 638

* sotsiaalmaks, tervisekindlustus ja muud maksed

Grupi keskmine töötajate arv 2023. aastal oli 977 (2022: 779).

Juhul, kui need kulud oleksid kajastatud kuludena ja mitte kapitaliseeritud, oleksid turunduskulud olnud 881 tuhande euro (2022: 881 tuhande euro) võrra suuremad.

Alates 2018. aastast on pensionifondi kliendilepingutega seotud müügikulud (sõlmimiskulud) kapitaliseeritud immateriaalse põhivarana vastavalt kliendisuhte eeldatavale kehtivusajale, mis on 20 aastat.

LISA 10 Raha ja raha ekvivalendid ning nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele

Raha ja raha ekvivalendid ning nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele

tuhandetes eurodes	31.12.2023	31.12.2022
Nõudmiseni hoiused ja tähtajalised hoiused tähtajaga kuni 3 kuud*	49 466	91 324
Kohustuslikud reservid keskpankades	55 899	48 689
Nõudmiseni hoiused keskpankades*	3 012 179	2 342 275
Kokku	3 117 544	2 482 288
* raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes	3 061 645	2 433 599

Seisuga 31. detsember 2023 oli LHV Groupil üle 3-kuulise tähtajaga tähtajaline hoius summas 1 850 tuhat eurot (31. detsember 2022: 0 eurot). Hoius on kajastatud finantsseisundi aruandes real "Nõuded krediidiasutustele".

Nõuete jaotus riikide lõikes on esitatud riskijuhtimise peatükis punktis 2. Kohustusliku panga reservkapitali nõue seisuga 31. detsember 2023 oli 1% (2022: 1%) kõigist finantseerimisallikatest (klientide hoiused).

Reservinõuet täidetakse kuu keskmisena eurodes või Eesti Panga poolt eelnevalt aktsepteeritud välismaistes väärtpaberites.

LISA 11 Investeeringud võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse

Kohustuslikult määratud kui õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

tuhandetes eurodes	31.12.2023	31.12.2022
Aktsiad ja fondiosakud	745	1 075
Võlaväärtpaberid	11 551	765
Investeeringud valitsetavatesse pensionifondidesse (fondiosakud)	5 856	7 474
Valuutaforvardid	301	40
Finantsvarad kokku	18 453	9 354
Intressimäära vahetuslepingud ja valuutaforvardid	1 843	3 850
Finantskohustised kokku	1 843	3 850

Investeeringud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavatesse võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse

tuhandetes eurodes
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 31.12.2021	135 855
Ümberliigitamine korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavateks investeerimisväärtpaberiteks	-464 027
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate investeerimisväärtpaberite netomuutus	335 524
Negatiivne intressitulu (lisa 7)	-210
Ümberhindlus	2 212
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 31.12.2022	9 354
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate investeerimisväärtpaberite netomuutus	7 652
Intressitulu (lisa 7)	1 570
Ümberhindlus	-123
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 31.12.2023	18 453
Investeeringud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavatesse
võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse
tuhandetes eurodes
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2021	0
Ümberliigitamine	464 027
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate investeerimisväärtpaberite netomuutus	-99 706
Allahindlus (lisa 13)	-91
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2022	364 230
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate investeerimisväärtpaberite netomuutus	-42 353
Allahindlus (lisa 13)	11

Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2023 321 888

Strateegilised finantsinvesteeringud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

LHV-le laekus 2023. aastal 190 tuhat eurot Bank Northi likvideerimisest. Investeeringu raamatupidamisväärtus seisuga 31. detsember 2022 oli 180 tuhat eurot (31. detsember 2023: 0 eurot).

LHV tegi 2022. aastal väikese investeeringu summas 1 miljon eurot iduettevõttesse Tuum, kes pakub LHV Bankile panga põhisüsteemi. AS LHV Groupil on ettevõttes 1,4% osalus. LHV peamine eesmärk oli kaitsta oma tütarettevõtete huvisid, sest Tuum on LHV Bank peamine teenusepakkuja. Tuum pakub kiiresti arenevat ja paindlikku modulaarset pangandustarkvara.

Modulaarsus on tootekujunduse põhikontseptsioon, mis võimaldab valida äritegevuseks vajalikud moodulid. Tuum pakub kõige sobivama tehnoloogia, et äri sisemiselt arendada. Platvorm toimib API-first põhimõttel ning põhineb mikroteenuste arhitektuuril, võimaldades rakendusi kiiresti ja mugavalt integreerida.

Intressimäära vahetuslepingute ümberhindlusest 2023. ja 2022. aastal kasumit ega kahjumit ei saadud.

LISA 12 Laenud ja nõuded klientidele

Laenud ja nõuded klientidele
tuhandetes eurodes	31.12.2023	31.12.2022
Laenud juriidilistele isikutele	2 228 169	1 980 700
sh ettevõttelaenud	1 945 457	1 747 860
sh liising	136 723	121 015
sh arvelduskrediit	57 219	36 194
sh kaubalaenud	30 484	36 255
sh finantsvõimenduslaenud	3 968	3 679
sh krediitkaardid ja järelmaks	942	747
sh laenud korteriühistutele	23 418	18 273
sh faktooring	29 958	16 677
Laenud eraisikutele	1 363 347	1 248 514
sh järelmaks	13 820	15 824
sh hüpoteeklaenud	1 162 113	1 049 386
sh tarbimislaenud	83 681	77 119
sh eralaenud	48 512	52 801
sh liising	31 076	31 678
sh finantsvõimenduslaenud	6 012	6 857
sh krediitkaardilaenud	10 855	8 933
sh arvelduskrediit	17	25
sh õppelaenud	4 721	2 559
sh kinnisvaraliising	2 540	3 332
Kokku	3 591 516	3 229 214
sh laenud seotud osapooltele (lisa 24)	28 552	7 570
Allahindlus krediidikahjude katteks	-29 725	-20 642
Kokku	3 561 791	3 208 572

Muutused krediidikahjude katteks moodustatud allahindluses

tuhandetes eurodes	Saldo 01.01	Aasta jooksul kajastatud/tühistatud	Aasta jooksul maha kantud	Saldo 31.12
Ärikliendilaenud	-15 498	-14 602	9 032	-21 068
Tarbijakrediit	-2 108	-3 231	1 029	-4 310
Investeeringute rahastamine	-13	-5	7	-11
Liising	-2 009	-758	660	-2 107
Erakliendilaenud	-1 014	-1 688	473	-2 229
2023. aasta kokku	-20 642	-20 284	11 201	-29 725
Ärikliendilaenud	-15 288	-5 426	5 216	-15 498
Tarbijakrediit	-1 319	-2 092	1 303	-2 108
Investeeringute rahastamine	-130	-8	125	-13
Liising	-1 250	-1 204	445	-2 009
Erakliendilaenud	-1 062	-593	641	-1 014
2022. aasta kokku	-19 049	-9 323	7 730	-20 642

Aasta jooksul kajastatud allahindlused erinevad kasumiaruandes kajastatud allahindluse kuludest nende summade võrra, mis eelnevatel perioodidel lootusetuna maha kanti, ent aruandeperioodil laekusid. Laekumisi kajastatakse kasumiaruandes samal real, kus allahindlusi.

Krediidiriskipositsioonide ning laenude tagatiste kohta on teave esitatud riskijuhtimise peatükis punktis 2.

Antud laenude jaotus valuutade lõikes on esitatud riskijuhtimise peatükis punktis 3.

Laenude jaotus tähtaegade lõikes on esitatud riskijuhtimise peatükis punktis 4.

Laenude geograafiline jaotus on esitatud riskijuhtimise peatükis punktis 2.

Intressitulud antud laenudelt on esitatud lisas 7.

LISA 13 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade allahindlus

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade allahindlus
tuhandetes eurodes	2023	2022
Laenude ja nõuete allahindlus	11 537	2 905
Finantsvarade (likviidsusportfell) allahindlus	11	91
Kokku	11 548	2 996

LISA 14 Muud nõuded klientidele

Muud nõuded klientidele
tuhandetes eurodes	31.12.2023	31.12.2022
Varahaldustasud klientidelt	1 420	1 281
sh seotud osapooled (lisa 24)	749	674
Muud tasud klientidele teenuste osutamise eest	18 566	8 719
Kindlustuse varad	28 953	10 985
Maksed teel ja muud nõuded	566	34
Kokku	49 505	21 019

Kõik nõuded laekuvad eeldatavasti 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva ja seetõttu on need liigitatud käibevaradeks.

LISA 15 Muud varad

Muud varad
tuhandetes eurodes	31.12.2023	31.12.2022
Finantsvarad
Balti börside tagatisdeposiidid	-	24
VISA ja MasterCardi tagatisdeposiidid	273	100
Vahesumma	273	124
Mittefinantsvarad
Ettemaksed Finantsinspektsioonile	145	1 323
Kindlustustegevusega seotud ettemaksed	4 527	2 742
Muud ettemaksed*	3 512	2 710
Vahesumma	8 184	6 775
Kokku	8 457	6 899

* ettemaksed kontoriruumide rendi, kindlustuse, kommunikatsiooniteenuste, ajakirjandusväljaannete ja koolituste eest

Ettemaksed eeldatavasti laekuvad tagasi või kasutatakse ära 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva ja seetõttu on need liigitatud käibevaradeks.

VISA tagatisdeposiidid, mis on vajalikud krediitkaarditehingute tagamiseks (2022. aastal ka Balti börside tagatisdeposiidid), on liigitatud põhivaradeks.

LISA 16 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ning kasutusõiguse varad

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ning kasutusõiguse varad

					Kliendi	Immateriaal
tuhandetes eurodes	Mate riaalsed põhivarad	Kasutus õiguse varad	Materiaalsed põhivarad kokku	Immateriaal sed põhivarad	lepingute sõlmimis kulud	sed põhivarad kokku	Kokku
Saldo 31.12.2021
Soetusmaksumus	9 278	6 523	15 801	11 146	16 714	27 860	43 661
Akumuleeritud kulum	-4 846	-2 481	-7 327	-7 382	-8 653	-16 035	-23 362
Jääkväärtus 31.12.2021	4 432	4 042	8 474	3 764	8 061	11 825	20 299
Lisandumine	6 527	5 642	12 169	3 745	0	3 745	15 914
Sõlmimiskulude kapitaliseerimine	0	0	0	0	881	881	881
Tütarettevõtte omandamisel omandatud varad	23	0	23	896	0	896	919
Mahakandmine	-13	0	-13	-366	0	-366	-379
Amortisatsioon (lisa 9)	-1 431	-2 377	-3 808	-1 990	-1 503	-3 493	-7 301
Saldo 31.12.2022
Soetusmaksumus	15 815	12 165	27 980	15 421	17 595	33 016	60 996
Akumuleeritud kulum	-6 264	-4 858	-11 122	-9 006	-10 156	-19 162	-30 284
Jääkväärtus 31.12.2022	9 551	7 307	16 858	6 415	7 439	13 854	30 712
Lisandumine	3 422	8 766	12 188	3 838	0	3 838	16 026
Sõlmimiskulude kapitaliseerimine	0	0	0	0	875	875	875
Mahakandmine	-56	116	60	-736	0	-736	-676
Ümberarvestused	86	14	100	537	0	537	637
Amortisatsioon (lisa 9)	-1 753	-5 344	-7 097	-3 427	-1 297	-4 724	-11 821
Saldo 31.12.2023
Soetusmaksumus	19 181	21 047	40 228	19 060	18 470	37 530	77 758
Akumuleeritud kulum	-7 931	-10 188	-18 119	-12 234	-11 453	-23 687	-41 806
Jääkväärtus 31.12.2023	11 250	10 859	22 109	6 826	7 017	13 843	35 952

Materiaalne põhivara sisaldab arvuteid ja kontoritehnikat, mööblit ning kontori renoveerimiseks tehtud kapitaliseeritud kulusid. Immateriaalne vara sisaldab litsentse, kliendilepingute sõlmimisega seotud müügikulusid (kliendilepingute sõlmimiskulusid) ja arendusväljaminekuid.

1. ja 2022. aastal ei esinenud märke materiaalse ega immateriaalse põhivara väärtuse langusest. Kasutusõiguse varade raamatupidamisväärtus ja saldo muutused on avalikustatud lisas 19.

LISA 17 Klientide hoiused ja saadud laenud

Klientide hoiused 31.12.2023
tuhandetes eurodes	Eraisikud	Finantsettevõtted	Muud ettevõtted	Avalik sektor	Kokku
Nõudmiseni hoiused	745 277	1 219 427	1 746 452	74 571	3 785 727
Tähtajalised hoiused	1 026 781	96 704	753 648	43 265	1 920 398
Tekkepõhine intressikohustis	13 721	1 522	9 063	574	24 880
Kokku	1 785 779	1 317 653	2 509 163	118 410	5 731 005
sh seotud osapooled (lisa 24)	3 748		0 5 643	0	9 391
Klientide hoiused 31.12.2022
tuhandetes eurodes
Nõudmiseni hoiused	1 065 135	1 477 182	2 042 117	58 406	4 642 840
Tähtajalised hoiused	63 208	23 046	146 137	24 587	256 978
Tekkepõhine intressikohustis	336	192	156	13	697
Kokku	1 128 679	1 500 420	2 188 410	83 006	4 900 515
sh seotud osapooled (lisa 24)	765		0 6 998	0	7 763
Laenud finantsinstitutsioonidelt ja emiteeritud võlaväärtpaberid
			31.12.2023		31.12.2022
tuhandetes eurodes		Kohustise põhiosa	Kogunenud intress	Kohustise põhiosa	Kogunenud intress
Emiteeritud võlaväärtpaberid		311 192	2 818	188 672	545
Pandikirjad		249 577	141	249 284	141
Kokku		560 769	2 959	437 956	686
Laenud keskpankadelt
			31.12.2023		31.12.2022
tuhandetes eurodes			Kohustise põhiosa Kogunenud intress		Kohustise põhiosa Kogunenud intress
Saadud laenud keskpankadelt (TLTRO)		-	-	150 000	-2 159

Kokku - - 150 000 -2 159

1. aasta juunis korraldas LHV Pank edukalt rahvusvahelistele investoritele suunatud pandikirjade esmaemissiooni mahus 250 miljonit eurot. Viieaastase tähtajaga pandikirjade emissioonil osales 31 institutsionaalset investorit ja intressimääraks kujunes 0,12%. LHV Panga emissioon oli esimene esmaemissioon pärast COVID-19 kriisi algust. Emissioon sai Moody'selt reitingu Aa1 ning see noteeriti Euronext Dublini börsil.

2. aasta III kvartalis kaasas LHV Pank Euroopa Keskpanga TLTRO-III programmi kaudu 200 miljoni euro ulatuses negatiivse intressimääraga vahendeid, millest 50 miljonit eurot tagastati 2022. aastal ja 150 miljonit eurot tagastati 2023. aastal.

Enamiku klientide hoiuste ja saadud laenude nominaalne intressimäär on võrdne nende sisemise intressimääraga, kuna muid olulisi tasusid ei ole makstud.

Klientide hoiuste ja saadud laenude jaotus valuutade lõikes on esitatud riskijuhtimise peatükis punktis 3.

Klientide hoiuste ja saadud laenude jaotus tähtaegade lõikes on esitatud riskijuhtimise peatükis punktis 4.

Klientide hoiuste ja saadud laenude geograafiline jaotus ja riskikontsentratsioon on esitatud riskijuhtimise peatükis punktis 2.

LISA 18 Võlad tarnijatele ja muud kohustised

Võlad tarnijatele ja muud kohustised

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2023	31.12.2022
Finantskohustised
Võlad tarnijatele		2 131	1 943
Muud lühiajalised finantskohustised		15 136	9 653
Rendikohustised	19	13 415	6 766
Maksed teel		48 632	40 101
Kindlustuse kohustused		47 375	23 411
Valmisolekulaenude ja finantsgarantiide eraldised		1 152	1 023
Saadud ettemaksed finantsgarantiide eest		615	1 228
Vahesumma		128 456	84 125
Mittefinantskohustised
Saadud ettemaksed täitmisgarantiide eest		1 750	1 058
Maksuvõlad		10 630	3 086
Võlad töötajatele		4 408	3 457
sh seotud osapooled	24	179	214
Muud lühiajalised kohustised		751	736
Vahesumma		17 539	8 337
Kokku		145 995	92 462

Võlad töötajatele koosnevad aruandeperioodi maksmata töötasudest ning arvestatud preemia- ja puhkusetasukohustistest. Võlgade suurenemine on seotud töötajate arvu kasvuga. Maksed teel koosnevad välismaksetest ning võlgadest klientidele, mis on tekkinud väärtpaberitehingute vahendamisest, kui kliendi arvelduskontot on debiteeritud. Kõik kohustised, v.a finantsgarantiid, kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ja on seetõttu kajastatud lühiajalistena.

LISA 19 Kasutusõiguse varad ja rendikohustised

Grupp rendib kontoriruume. Grupp kajastab rendilepinguid kasutusõiguse varana ja vastava rendikohustisena kuupäeval, mil renditav vara on kasutamiseks valmis. Kõik rendilepingud on katkestatavad poolte kokkuleppel.

Grupi finantsseisundi aruandes seisuga 31. detsember 2023 on kasutusõiguse varade maht 10 860 tuhat eurot (31. detsember 2022: 7 307 tuhat eurot) ning rendikohustiste maht 13 415 tuhat eurot (31. detsember 2022: 6 767 tuhat eurot).

1. aastal mahud suurenesid, sest sõlmiti uusi ja pikendati olemasolevaid rendilepinguid. Kasutusõiguse varade saldo on avalikustatud lisas 17. Rendikohustiste saldo on avalikustatud lisas 18. Rendikohustiste intressikulud olid 484 tuhat eurot (2022: 253 tuhat eurot) ja kasutusõiguse varade kulum oli 5 344 tuhat eurot (2022: 2 377 tuhat eurot) (lisa 16). Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed olid summas 5 963 tuhat eurot (2022: 1 423 tuhat eurot).

LISA 20 Allutatud kohustised

Vastavalt Grupi äritegevuse olemusele kajastatakse ainult allutatud laene rahavoo aruandes kui rahavooge finantseerimistegevusest. Muid saadud laene kajastatakse kui rahavooge äritegevusest. Selles lisas on esitatud allutatud kohustiste muutused, sh rahalised ja mitterahalised liikumised ning võimalikud valuutakursi muutuste mõjud aruande- ja võrdlusperioodil.

Grupp on võtnud allutatud laene pikaajalise kapitali suurendamiseks. Allutatud laenudest tulenevad nõuded kuuluvad Grupi pankroti korral rahuldamisele peale kõigi muudest kohustustest tulenevate nõuete rahuldamist, kuid enne aktsionäride nõuete rahuldamist. Allutatud kohustiste saldo aruande- ja võrdlusperioodi lõpus on esitatud alljärgnevas tabelis.

Allutatud kohustised

tuhandetes eurodes	Summa	Intressimäär	Lunastustähtaeg
Allutatud kohustised seisuga 31.12.2022	130 000
Allutatud võlakiri	40 000	6,0%	28.11.2028
Allutatud võlakiri	35 000	6,0%	30.09.2030
Esimese taseme allutatud võlakiri	20 000	10,5%	tähtajatu
Esimese taseme allutatud võlakiri	20 000	8,0%	tähtajatu
Esimese taseme allutatud võlakiri	15 000	9,5%	tähtajatu
Allutatud kohustised seisuga 31.12.2023	125 000
Allutatud võlakiri	35 000	6,0%	30.09.2030
Allutatud võlakiri	35 000	10,5%	29.09.2033
Esimese taseme allutatud võlakiri	20 000	10,5%	tähtajatu
Esimese taseme allutatud võlakiri	20 000	8,0%	tähtajatu
Esimese taseme allutatud võlakiri	15 000	9,5%	tähtajatu

Allutatud võlakirjade aruandeperioodi intressikulud ning intressikohustised aruandeperioodi lõpu seisuga on esitatud alljärgnevas tabelis. Intressikohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes sisemise intressimäära meetodil.

Intressikohustis allutatud kohustistelt tuhandetes eurodes Tekkepõhine intressikohustis allutatud kohustistelt 01.01.2022 378 Arvestatud intressikulu (lisa 7) 7 724 Tasutud -7 528 Tekkepõhine intressikohustis allutatud kohustistelt 31.12.2022 574 Arvestatud intressikulu (lisa 7) 10 450 Tasutud -10 118 Tekkepõhine intressikohustis allutatud kohustistelt 31.12.2023 906

LISA 21 Aktsiaseltsi omakapital

Aktsiakapital ja ülekurss	Aeg	Aktsia hind (eurodes)	Aktsiate arv (tuhandetes)	Aktsiakapital (tuhandetes eurodes)	Ülekurss (tuhandetes eurodes)	Kokku (tuhandetes eurodes)
Aktsiakapital ja ülekurss seisuga 01.01.2022*			298 642	29 864	97 361	127 225
Aktsiakapitali sissemakse**	04.2022	4,10	1 951	195	7 805	8 000
Aktsiakapitali sissemakse**	04.2022	0,39	5 109	511	1 992	2 503
Aktsiakapitali sissemakse	06.2022	3,60	9 722	972	34 028	35 000
Aktsiakapital ja ülekurss seisuga 31.12.2022			315 424	31 542	141 186	172 728
Aktsiakapitali sissemakse**	04.2023	0,57	4 408	441	2 186	2 627
Aktsiakapital ja ülekurss seisuga 31.12.2023			319 832	31 983	143 372	175 355

* kõik näitajad pärast aktsiate tükeldamist

** aktsiate emiteerimine töötajate aktsiaoptsioonide realiseerimisel

Aktsiakapital on täies ulatuses sisse makstud rahas. Aktsiate nimiväärtus on 0,1 eurot ja aktsiate arv seisuga 31. detsember 2023 oli 319 832 743 (31. detsember 2022: 315 424 530). Iga aktsia annab aktsionärile üldkoosolekul 1 hääle.

Ettevõtte põhikirjajärgne minimaalne aktsiakapital on 15 miljonit eurot ja maksimaalne aktsiakapital 60 miljonit eurot (31. detsember 2022: vastavalt 15 miljonit eurot ja 60 miljonit eurot).

Olulist mõju AS-is LHV Group omavad 21,5% hääleõigusega Rain Lõhmus ja 11,2% hääleõigusega Andres Viisemann (31. detsember 2022: vastavalt 21,8% ja 11,3%).

Aruandeaastal maksis Grupp aktsionäridele dividende 0,04 (2022: 0,40) eurot aktsia kohta, kogusummas 12 617 tuhat eurot (2022: 11 946 tuhat eurot).

Seisuga 31. detsember 2023 moodustas Grupi jaotamata kasum 359 029 tuhat eurot (31. detsember 2022: 229 817 tuhat eurot).

Seisuga 31. detsember 2023 on võimalik jaotamata kasumist dividendidena välja maksta 287 223 tuhat eurot (2022: 184 368 tuhat eurot). Osa võimalikest dividendidest (ulatuses 1/3 aastatel 2021–2023 makstud dividendidest) maksustataks 14% maksumääraga (tasumisele kuuluv tulumaks moodustaks 14/86 netoväljamaksest) ja ülejäänud osa 20% maksumääraga (tasumisele kuuluv tulumaks moodustaks 20/80 netoväljamaksest). Tekkiv tulumaksukulu oleks 71 805 tuhat eurot (2022: 45 449 tuhat eurot).

Kohustuslik reservkapital omakapitali koosseisus

tuhandetes eurodes
Kohustuslik reservkapital seisuga 01.01.2022	4 713
Kohustuslik reservkapital seisuga 31.12.2022	4 713
Kohustuslik reservkapital seisuga 31.12.2023	4 713

Muud reservid konsolideeritud omakapitali muutuste aruandes koosnevad:

Muud reservid

tuhandetes eurodes	31.12.2023	31.12.2022
Töötajatele väljastatud aktsiaoptsioonide reserv	10 329	7 124
Kokku	10 329	7 124

Grupp väljastab aktsiaoptsioone AS-i LHV Group konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete juhatuse liikmetele ja nendega võrdsustatud töötajatele ning osakonnajuhtidele ja nendega võrdsustatud töötajatele.

Aktsiaoptsioonide jääk	Aktsiate arv	Märkimishind (eurodes)	Aegumise aasta	Inimeste arv, kellele optsioone väljastati
Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 01.01.2022	13 993 380
Perioodi jooksul väljastatud	3 694 370	2,182	2025	167
Perioodi jooksul realiseeritud	-5 109 430
Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 31.12.2022	12 578 320
Perioodi jooksul väljastatud	3 316 611	1,70	2026	182
Perioodi jooksul realiseeritud	-4 527 810
Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 31.12.2023	11 367 121

Grupp võib väljastada aktsiaoptsioone ka 2023. aasta tulemuste eest. Kõigi programmi aktsiaoptsioonide üleandmisperiood on 3 aastat. Aktsiate märkimisõigus tekib realiseerimisperioodi esimesel päeval. Optsiooni märkimishinna arvutamisel kasutatakse Blacki-Scholesi mudelit. Mudeli sisendid olid LHV Groupi aktsia hind 2023. aasta IV kvartalis, eeldatav volatiilsus, riskivabade instrumentide lähendina kasutatavate Läti ja Leedu valitsuse võlakirjade intressimäärad ja dividenditootlus. 2024. aasta aktsiaoptsioonide sisendid on: märkimishind 1,74 eurot, aktsiahind 3,48 eurot, volatiilsus 0,09, riskivaba intressimäär 3,22% ja dividenditootlus 2,86%. 2023. aastal realiseeriti 2020. aastal väljastatud aktsiaoptsioonid täies mahus.

Juhatuse liikmetel ja töötajatel ei ole võimalik aktsiaoptsioonide asemel võtta välja määratud summat rahas. Aktsiaoptsioone ei saa vahetada, võõrandada, pantida ega koormata. Aktsiaoptsioone saab pärida. Aktsiaoptsioonileping kaotab kehtivuse, kui tööleping või juhatuse liikme teenistusleping lõpetatakse ennetähtaegsel töötaja või juhatuse liikme algatusel (erandeid saab teha AS-i LHV Group nõukogu või nõukogu otsuse alusel töötasukomitee) ja töölepingu või juhatuse liikme teenistuslepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt töötajast või juhatuse liikmest tuleneval põhjusel. Vastavalt krediidiasutuste seadusele võib AS-i LHV Group nõukogu vähendada väljastatud aktsiaoptsioonide arvu või aktsiaoptsioonid tühistada, kui ettevõtte üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud, juhatuse liige või töötaja ei täida enam tulemuskriteeriume, ettevõte ei täida enam usaldatavusnõudeid, ettevõtte riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega või tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

Aktsiapõhistest maksetehingutest tulenevad kulud kokku moodustasid 2023. aastal 5 584 tuhat eurot (2022: 4 661 tuhat eurot).

LISA 22 Hallatavad varad

AS LHV Pank tegutseb klientide kontohaldurina ja hoiab seetõttu enda käes vastutaval hoiul või vahendab järgmisi klientide varasid

tuhandetes eurodes	31.12.2023	31.12.2022
Klientide rahalised vahendid	13 780	13 609
Klientide väärtpaberid	3 339 140	3 045 558
sh emaettevõtte omanikud ja nendega seotud ettevõtted (lisa 24)	562 486	483 452
Kokku	3 352 920	3 059 167

Varahaldustasud varade haldamise eest olid 2023. aastal vahemikus 0,01–0,02% aastas (2022: 0,01–0,02%) (vt vastavat tulu lisast 8).

Finantsseisundi aruandes ei ole kajastatud nende klientide rahalisi vahendeid, kes kasutavad LHV Panga pakutavat aktiivse väärtpaberikaupleja platvormi ehk kauplemissüsteemi LHV Trader. Süsteemi eripärast tulenevalt hoiustab LHV pank neid vahendeid klientide isikustatud kontodel oma partneri juures ja kuna need rahalised vahendid ei ole LHV Panga majandustegevuses kasutatavad (neid ei ole võimalik teistele klientidele välja laenata ega tagatisena kasutada), siis peetakse nende rahaliste vahendite üle arvestust finantsseisundi aruande väliselt.

LHV Pank teenib nimetatud kontode tehingute vahendamise eest komisjonitasu- ja intressitulusid nii nagu raamatupidamise aastaaruandes kajastatud klientide kontode tehinguteltki.

LHV Pank on andnud LHV Traderi kontodega seoses partnerile lepingulised garantiid, millega ta hüvitab partnerile enda vahendatud klientide tehingute finantseerimisest saadavad võimalikud kahjud, sealjuures on esmane tagatis finantsvõimenduslaenude tagatiseks olevad väärtpaberid. Kliendid on LHV Pangale andnud sarnased garantiid ning seega on pank sisuliselt saadud garantiid üle andnud. Võimalike kahjude vältimiseks jälgib LHV Pank igapäevaselt võimalikku tagatiste vähenemist ja vahendite puudujääke. Senises praktikas ei ole garantiidega seotud nõudeid esitatud ja LHV Pank ei ole garantiide alusel väljamakseid teinud.

LISA 23 Tingimuslikud varad ja kohustised

Tühistamatud tehingud
-----------------------	--

tuhandetes eurodes		Täitmisgarantiid Finantsgarantiid rantiid	Akreditiivid	Valmisolekulaenud	Kokku
Kohustis lepingulises summas 31.12.2023	56 217	55 061	3 732	495 653	610 663
Kohustis lepingulises summas 31.12.2022	30 174	52 577	6 605	601 093	690 449

Tulumaks võimalikelt tulevastelt dividendidelt on avalikustatud lisas 21.

Finantsgarantiidele ja kasutamata valmisolekulaenudele kohalduvad IFRS 9 ECL-i nõuded. Vt lisaks riskijuhtimise peatüki punkti 2.

Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul pärast maksudeklaratsiooni esitamist ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Maksuhaldur aastatel 2022–2023 Grupis maksurevisjoni läbi ei viinud. Grupi juhtkonna hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Grupile 2024. aastal olulise täiendava maksusumma.

Täitmisgarantiid on lepingud, mis tagavad hüvitise juhul, kui teine pool ei suuda täita mõnd lepingust tulenevat kohustust. Sellised lepingud ei anna üle krediidiriski. Täitmisgarantii lepingute riskiks on võimalus, et toimub kindlustusjuhtum (st teine pool ei täida oma lepingulist kohustust).

Grupi peamised riskid seisnevad selles, et selliste lepingutega seotud maksete tihedus ja suurus võivad eeldatuga võrreldes oluliselt kõikuda. Grupp kasutab selliste maksete prognoosimiseks ajaloolist informatsiooni ja statistilisi meetodeid. Nõuded tuleb esitada enne, kui leping aegub ning suurem osa nõudeid rahuldatakse kiiresti. See võimaldab Grupile suuremat kindlust prognoositud maksete ning seega tuleviku rahavoogude kohta. Riskide juhtimiseks jälgib Grupp pidevalt selliste toodetega seotud väljamakja on võimeline oma tasusid tulevikus korrigeerima nii, et need vastaksid väljamaksetes toimunud muutustele. Grupil on nõuete menetlemise protsess, mis sisaldab õigust nõue üle vaadata ning pettuslik või tingimustele mittevastav nõue tagasi lükata.

Täitmisgarantiide riskipositsioon ja kontsentratsioon garanteeritud lepinguliste summade alusel on järgmine:

Täitmisgarantiid tegevusalade lõikes

tuhandetes eurodes	31.12.2023	31.12.2022
Ehitus	39 418	19 123
Veevarustus ja kommunaalteenused	5 316	4 180
Tootmine	4 008	3 021
Haldusteenused	639	715
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	550	553
Muu tegevus	6 286	2 582
Kokku	56 217	30 174

Täitmisgarantiid sisereitingute klasside lõikes

tuhandetes eurodes
5 madal krediidirisk	4 960	1 361
6 madal krediidirisk	4 375	1 973
7 keskmine krediidirisk	5 948	6 161
8 keskmine krediidirisk	16 440	5 574
9 kõrgendatud krediidirisk	19 252	9 852
10 kõrge krediidirisk	6	151
11 kõrge krediidirisk	0	730
12 mitterahuldav reiting	322	1 616
13 maksejõuetus	1 568	0
Ilma reitinguta	3 346	2 756
Kokku	56 217	30 174

Täitmisgarantiid on iga aruandeperioodi lõpu seisuga ületagatud. Seetõttu ei tekkinud Grupil täitmisgarantii lepingutest kahjumit ei 2023. aastal ega ka varasematel perioodidel.

LISA 24 Tehingud seotud osapooltega

Grupi konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

• Grupi üle olulist mõju omavad omanikud ja nendega seotud ettevõtted
• juhatuse liikmed ning nende poolt kontrollitavad ettevõtted (ühiselt nimetatud juhtkond)

Tehingud

tuhandetes eurodes	Lisa	2023	2022
Intressitulud	7	1 338	178
sh juhtkond		126	79
sh olulist mõju omavad aktsionärid, nendega seotud ettevõtted ja nende lähedased pereliikmed		1 212	99
Komisjoni- ja teenustasutulud	8	82	88
sh juhtkond		26	15
sh olulist mõju omavad aktsionärid, nendega seotud ettevõtted ja nende lähedased pereliikmed		56	73
Intressikulud hoiustelt	7	109	36
sh juhtkond		32	6
sh olulist mõju omavad aktsionärid, nendega seotud ettevõtted ja nende lähedased pereliikmed		77	30
Intressikulud allutatud kohustistelt	7	356	331
sh juhtkond		9	9
sh olulist mõju omavad aktsionärid, nendega seotud ettevõtted ja nende lähedased pereliikmed		347	322

Saldod

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2023	31.12.2022
Laenud ja nõuded klientidele		28 579	7 570
sh juhtkond	15	4 717	3 901
sh olulist mõju omavad aktsionärid, nendega seotud ettevõtted ja nende lähedased pereliikmed	15	23 862	3 669
Klientide hoiused		9 351	7 763
sh juhtkond	18	2 448	765
sh olulist mõju omavad aktsionärid, nendega seotud ettevõtted ja nende lähedased pereliikmed	18	6 903	6 998
Allutatud kohustised		4 462	4 434
sh juhtkond	21	172	148
sh olulist mõju omavad aktsionärid, nendega seotud ettevõtted ja nende lähedased pereliikmed	21	4 290	4 286

Tabelis on ülevaade olulisematest saldodest ja tehingutest seotud osapooltega. Kõik tehingud juhatuse ja nõukogu liikmete lähedaste pereliikmete ja nendega seotud ettevõtetega ning emaettevõtte AS LHV Group vähemusaktsionäridega on tehtud tavapärase äritegevuse käigus ja tavatingimustel. Seotud osapooltega seoses pole ilmnenud ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja seotud osapooltele antud laene pole alla hinnatud. Tehingud seotud osapooltega hõlmavad tehinguid ja saldosid järgmiste juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud ettevõtetega: Heero Invest OÜ, AS Lõhmus Holdings, Viisemann Holdings OÜ, MP Advisory OÜ, Unitas OÜ, Kingu OÜ, Merona Systems OÜ, Umblu Records OÜ, Arco Vara AS, Kõrberebane OÜ, KM Investeeringud OÜ, Viisemann Investments AG, Ambient Sound Investment OÜ, Kakssada Kakskümmend Volti OÜ ja Miura Investeeringud OÜ.

• nõukogu liikmed
• eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nendega seotud ettevõtted

Seotud osapooltele on antud laenu turutingimustel.

Seisuga 31. detsember 2023 olid juhtkonnal tähtajalised ja nõudmiseni hoiused. Seisuga 31. detsember 2022 olid juhtkonnal ainult nõudmiseni hoiused. Nende tähtajaliste ja nõudmiseni hoiuste intressimäär vastas Grupi ametlikule hinnakirjale.

Juunis 2019 saadud allutatud laenu intressimäär on 8,0%. Mais 2020 saadud allutatud laenu intressimäär on 9,5% ja septembris 2020 saadud allutatud laenu intressimäär on 6%. 2022. ja 2023. aastal saadud allutatud laenude intressimäär on 10,5%.

1. aastal maksti emaettevõtte AS LHV Group ja tema tütarettevõtete juhtkonnale palka ja muid hüvitisi kogusummas 2 979 tuhat eurot (2022: 3 289 tuhat eurot), mis sisaldab kõiki makse. Seisuga 31. detsember 2023 oli kohustisena juhtkonna ees kajastatud detsembri töötasu- ja puhkusekohustis summas 179 tuhat eurot (31. detsember 2022: 214 tuhat eurot) (lisa 18).

Grupil ei olnud seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022 juhatuse ega nõukogu liikmetega seotud pikaajalisi kohustisi (pensionikohustisi, lahkumishüvitisi jne). 2023. aastal maksti Grupi nõukogu liikmetele tasusid summas 138 tuhat eurot (2022: 109 tuhat eurot).

Grupp on sõlminud juhatuse liikmetega lepingud, milles ei ole lepingute lõpetamisel ette nähtud lahkumishüvitist. Lepinguga reguleerimata küsimustes toimuvate vaidluste korral on osapooled kokku leppinud lähtuda Eesti Vabariigi seadustest.

Juhatusele on kehtestatud aktsiaoptsioonide programm. 2023. aastal väljastati juhatuse liikmetele aktsiaoptsioone summas 2 231 tuhat eurot (2022: 1 718 tuhat eurot).

Seotud osapoolte varade kohta, mida Grupp hoiab kontohaldurina, on informatsioon esitatud lisas 22.

LISA 25 Tava- ja lahustatud kasum aktsia kohta

Et leida tavakasum aktsia kohta, jagatakse emaettevõtte omanike osa puhaskasumist kaalutud keskmise aktsiate arvuga

Tava- ja lahustatud kasum aktsia kohta	2023	2022
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (sh lõpetatud tegevustest, tuhandetes eurodes)	139 602	59 808
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhandetes)	318 731	311 229
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)	0,44	0,19
Kaalutud keskmine aktsiate arv, mida kasutati, et leida lahustatud kasum aktsia kohta (tuhandetes)	324 415	317 518
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	0,43	0,19
Kaalutud keskmine aktsiate arv, mida kasutati nimetajana (tuhandetes)	2023	2022
Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv, mida kasutati nimetajana, et leida tavakasum aktsia kohta	318 731	311 229
Korrigeerimised, mis tehti, et leida lahustatud kasum aktsia kohta:
Aktsiaoptsioonid	5 684	6 289
Kaalutud keskmine lihtaktsiate ja potentsiaalsete lihtaktsiate arv, mida kasutati nimetajana, et leida lahustatud kasum aktsia kohta	324 415	317 518

LISA 26 Tulumaksukulu

LHV Pank arvestab 14% avansilist tulumaksu. Avansiline tulumaks 2023. aastal oli 22 230 tuhat eurot (2022: 12 304 tuhat eurot).

Tulumaksukulu

tuhandetes eurodes	2023	2022
Avansiline tulumaks	22 230	12 304
Ettevõtte tulumaks	1 430	2 117
Tulumaksukulu kokku	23 660	14 421

LHV Pank oli aruandeperioodi lõpuks tasunud kumulatiivselt avansilist ettevõtte tulumaksu kogusummas 39 006 tuhat eurot (2022: 17 471 tuhat eurot). See on kajastatud kuluna vastavate perioodide kasumiaruandes.

LISA 27 Kindlustus

Standardi IFRS 17 muudatused, mille rakendamine muutus Grupile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2023, avaldasid Grupi 31. detsembril 2022 lõppenud võrdlusperioodile mõju summas 237 tuhat eurot. See mõju ei olnud Grupi jaoks oluline. Seetõttu 2022. aasta raamatupidamise aruannet ei korrigeeritud. Mõju 2022. aasta raamatupidamise aruandele kajastati 2023. aasta raamatupidamise aruandes kohustisena ja jaotamata kasumi vähenemisena.

Grupi kasumi- ja muu koondkasumi aruandes on kajastatud järgmised kindlustustegevuse tulemused.

LHV Kindlustuse kasumiaruanne

tuhandetes eurodes	2023	2022
Tulu kindlustustegevusest	26 038	9 652
Kulud kindlustustegevusest	-24 794	-10 883
Netokulu sõlmitud edasikindlustuslepingutest	-1 018	-441
Kindlustustegevuse tulem kokku	226	-1 672
Muud tulud ja kulud	79	-22
Puhaskasum	305	-1 694

LISA 28 Emaettevõtte eraldiseisvad põhiaruanded

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades konsolideerimisgrupi emaettevõtte eraldiseisvad põhiaruanded.

Emaettevõtte kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes	2023	2022
Intressitulu	18 173	9 236
Intressikulu	-21 916	-9 676
Netointressikulu	-3 743	-440
Komisjoni- ja teenustasutulu	2 146	2 002
Komisjoni- ja teenustasutulu	2 146	2 002
Dividenditulu	5 275	9 000
Kahjum valuutakursi muutustest	-17	0
Netokasum finantsvaradelt	5 258	9 000
Tegevuskulud	-1 883	-1 737
Kasum enne finantsinstrumentide allahindlusi	1 778	8 825
Finantsinstrumentide allahindluste kulud ja allahindluste tühistamise tulud	9	-5 056
Kasum enne tulumaksu	1 787	3 769
Tulumaksukulu	-1 064	-263
Perioodi puhaskasum	723	3 506
Perioodi koondkasum	723	3 506

Emaettevõtte finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2023	31.12.2022
Varad
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded keskpankadele ja investeerimisühingutele		25 947	29 684
Antud laenud		352 383	249 507
Muud nõuded ja varad		636	155
Investeeringud tütarettevõtetesse		236 347	219 407
Muud finantsinvesteeringud		1 000	1 180
Varad kokku		616 313	499 933
Kohustised
Viitvõlad ja muud kohustised		46	108
Emiteeritud võlaväärtpaberid		314 010	189 217
Allutatud kohustised		125 906	130 574
Kohustised kokku		439 962	319 899
Omakapital
Aktsiakapital	21	31 983	31 542
Ülekurss	21	143 372	141 186
Kohustuslik reservkapital		4 713	4 713
Muud reservid		10 329	7 124
Jaotamata (akumuleeritud) kahjum		-14 046	-4 531
Omakapital kokku		176 351	180 034
Kohustised ja omakapital kokku		616 313	499 933

Emaettevõtte rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes	2023	2022
Rahavood äritegevusest
Saadud intressid	18 173	9 236
Makstud intressid	-21 916	-9 676
Laekunud komisjoni- ja teenustasud	2 146	2 002
Makstud tulumaks	-1 064	-263
Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud	-1 550	-1 391
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustiste muutust	-4 211	-92
Korrigeerimised
Aktsiaoptsioonidest tulenevad investeeringud tütarettevõtetesse	-5 234	-4 302
Äritegevusega seotud varade ja kohustiste muutus:
Muude nõuete muutus	-2 463	-831
Muude kohustiste muutus	12 137	5 475
Netorahavoog äritegevusest	229	250
Rahavood investeerimistegevusest
Antud laenud	-100 894	-95 487
Antud laenude tagasimaksed	0	36 000
Kapitali tagasimaksed tütarettevõtetest	190	0
Kapitali sissemaksed finantsinvesteeringutesse	0	-1 000
Kapitali sissemaksed tütarettevõtetesse	-11 697	-77 845
Netorahavoog investeerimistegevusest	-112 401	-138 332
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud allutatud laenud	153 150	108 268
Allutatud laenude tagasimaksed	-40 000	0
Aktsiakapitali sissemakse (sh ülekurss)	2 627	45 503
Saadud dividendid	5 275	9 000
Makstud dividendid	-12 617	-11 946
Netorahavoog finantseerimistegevusest	108 435	150 825
Raha ja raha ekvivalentide muutus	-3 737	12 743
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	29 684	16 941
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	25 947	29 684

Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes eurodes	Aktsia-kapital	Ülekurss	Kohus tuslik reservka pital	Muud reservid	Akumuleer itud kahjum / jaotamata kasum	Kokku
Saldo seisuga 01.01.2022	29 864	97 361	4 713	4 685	1 588	138 211
Aktsiakapitali sissemakse	1 678	43 825	0	0	0	45 503
Makstud dividendid	0	0	0	0	-11 946	-11 946
Kanne kohustuslikku reservkapitali	0	0	0	0	0	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	2 439	2 321	4 760
2022. aasta koondkasum kokku	0	0	0	0	3 506	3 506
Saldo seisuga 31.12.2022	31 542	141 186	4 713	7 124	-4 531	180 034
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste raamatupidamisväärtus	0	0	0	0	-210 954	-210 954
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	0	0	0	0	443 861	443 861
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2022	31 542	141 186	4 713	7 124	228 376	412 941
Saldo seisuga 01.01.2023	31 542	141 186	4 713	7 124	-4 531	180 034
Aktsiakapitali sissemakse	441	2 186	0	0	0	2 627
Makstud dividendid	0	0	0	0	-12 617	-12 617
Kanne kohustuslikku reservkapitali	0	0	0	0	0	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	3 205	2 379	5 584
2023. aasta koondkasum kokku	0	0	0	0	723	723
Saldo seisuga 31.12.2023	31 983	143 372	4 713	10 329	-14 046	176 351
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste raamatupidamisväärtus	0	0	0	0	-228 134	-228 134
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	0	0	0	0	600 213	600 213
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2023	31 983	143 372	4 713	10 329	358 033	548 430

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on maksimaalne summa, mida võib Eesti seaduste järgi aktsionäridele välja maksta.

Juhatuse allkirjad majandusaasta aruandele

Juhatus on koostanud AS-i LHV Group tegevusaruande ning konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta kohta.

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 6 kuni 83 esitatud AS-i LHV Group tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate emaettevõtte ja konsolideeritud ettevõtete kui terviku äritegevusest, majandustulemustest ja majandusseisundist.

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 84 kuni 171 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne annab juhatuse parima teadmise kohaselt õige ja õiglase ülevaate Grupi ehk emaettevõte ja teiste konsolideeritud ettevõtete kui terviku varadest, kohustistest, majandusseisundist ja majandustulemustest vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ning sisaldab peamiste riskide ja ebakindluste kirjeldust.

1. veebruaril 2024

Madis Toomsalu Juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Paakspuu Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

Jüri Heero Juhatuse liige

/allkirjastatud digitaalselt/

Martti Singi Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Käesolev lehekülg on 2023. aasta majandusaasta aruandesse jäetud aruande ülesehitusloogika hoidmiseks ning selleks, et esitada lugejale viide sõltumatu vandeaudiitori aruande asukoha kohta. Tulenevalt sellest, et masinloetavad aruandlusfailid koostatakse lõplikul kujul enne sõltumatu vandeaudiitori aruande allkirjastamist, ja digitaalsete allkirjade ajalises järjestuses lisamise loogikast on sõltumatu vandeaudiitori aruanne esitatud eraldi dokumendina DigiDoc konteineris "AS LHV Group konsolideeritud ja auditeeritud aastaaruanne 2023.asice". Audiitori aruanne on kohaldatav ja kehtib üksnes allkirjastatud originaalaruandele, mis on esitatud failina "AS LHV Group konsolideeritud aastaaruanne 2023.asice" samas DigiDoc konteineris sõltumatu vandeaudiitori aruandega ja sisaldab ESEF-formaadis aruannet (529900JG015JC10LED24-2023-12- 31-ET.zip).

Kasumi jaotamise ettepanek

AS-i LHV Group juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2023. aasta kasumi jaotamiseks järgnevalt:

• maksta dividende 0,13 eurot aktsia kohta, kokku summas 41 578 tuhat eurot; dividendidelt makstav tulumaks moodustaks 10 395 tuhat eurot;
• kanda aruandeperioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv kasum summas 98 858 tuhat eurot jaotamata kasumisse.

Tulude jaotus vastavalt EMTAK-ile

Konsolideeritud:

EMTAK	Tegevusala	2023	2022
66121	Väärtpaberite ja kaubalepingute maaklerlus	7 633	7 003
64191	Krediidiasutused (pangad) (laenuandmine)	379 734	192 547
64911	Liising	11 365	6 407
66301	Fondide valitsemine	8 615	7 951
	Tulud kokku	407 347	213 908

Konsolideerimata:

EMTAK	Tegevusala	2023	2022
64201	Valdusfirmade tegevus	20 319	11 238
	Tulud kokku	20 319	11 238

Sõltumatu vandeaudiitoriaruanne

AS LHV Group aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Arvamus

Oleme auditeerinud AS-i LHV Group ja selle tütarettevõtete (koos nimetatud kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2023, konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist informatsiooni arvestuspõhimõtete kohta ning muud selgitavat informatsiooni.

Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas "Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Peamised auditi asjaolud

Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.

Klientidele antud laenude ja nõuete väärtuse langus

Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa "Riskijuhtimine", "Teave oluliste arvestuspõhimõtete kohta", lisa 2 "Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused", lisa 12 "Laenud ja nõuded klientidele" ja lisa 13 "Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade allahindlus".

Peamine auditi asjaolu	Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti
Seisuga 31. detsember 2023 moodustasid laenud ja nõuded klientidele kokku 3 592 miljonit eurot ning nendega seotud allahindlused kokku 29,7 miljonit eurot.	Meie auditiprotseduurid hõlmasid selle asjaolu puhul muuhulgas järgmist: Hindasime, kas kontserni arvestuspõhimõtted ja rakendatud
Keskendusime sellele valdkonnale finantsmõju olulisuse tõttu ja ka seetõttu, et finantsinstrumentide eeldatavate krediidikahjumite (ECL) hindamine hõlmab olulisi otsustusi ja hinnanguid.	metoodika klientidele antud laenude ja nõuete väärtuse languse osas on kooskõlas IFRS 9 nõuetega. Viisime läbi otsast lõpuni protsesside ülevaated, et tuvastada peamised süsteemid, rakendused ja kontrollitegevused, mida kasutatakse ECL-i arvutamise protsessis. Testisime ECL
ECL arvutused on tulevikku suunatud ja tõenäosusega kaalutud arvestushinnangud. Peamised valdkonnad, kus	arvutamise protsessis kasutatavate võtmesüsteemide asjakohaseid manuaalseid, üldiseid IT- ja rakendusjuhtimise

Meie sõltumatu vandeaudiitori aruande käesolev versioon on PDF-versioon originaalist, mis koostati xhtml formaadis ja esitati Nasdaq Tallinnale koos konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande originaalversiooniga. Tehtud on kõik võimalik, et PDF-versioon oleks originaali täpne esitus, välja arvatud xbrl-sildid, kuid kõigis teabe, seisukohtade või arvamuste tõlgendamise küsimustes on meie aruande algversioon selle PDF-versiooni suhtes ülimuslik.

me tuvastasime juhtkonna hinnangute suurema mõju ja seetõttu auditi fookuse suurenemise kontserni ECL-i hinnangus, on järgmised: • ECL-i mõõtmiseks kasutatakse hinnangulist modelleerimist, mis hõlmab maksejõuetuse tõenäosuse (PD), maksejõuetuse kahjumäära (LGD) ja maksejõuetuse tekkimisel tasumata laenusaldo (EAD) määramist. PD mudelid on ECL-i keerukuse peamised allikad, mis mõjutavad ka varade jaotust faasidesse ning seetõttu peetakse neid kontserni ECL-i modelleerimise lähenemisviisi kõige olulisemaks hinnanguliseks aspektiks.	kontrolle. Lisaks testisime kontrollimehhanismide ülesehitust ja tõhusust ettevõttelaenude krediiditoimiku ja tagatiste väärtuse perioodilise läbivaatamise ning krediidireitingute määramise osas. Viisime läbi detailsed auditi protseduurid järgnevalt loetletud valdkondades: • ECL arvutuses kasutatud alusandmete täielikkus ja täpsus, • IFRS 9 metoodikast tulenevate oluliste sisendite asjakohane rakendamine ECL arvutuses, • 12 kuu ja kogu eluea ECL arvutuse adekvaatsus ja vastavus IFRS 9 nõuetele,
• IFRS 9 nõuab, et kontsern mõõdab ECL-i erapooletult tulevikku vaadates, kajastades tuleviku majandusstsenaariume. Kasutatavate majandusprognooside ja nende suhtes kohaldatavate tõenäosuskaalude määramisel rakendatakse olulist juhtkonna otsustust.	• Diskonteerimise rakendamine ECL arvutuses, • Laenunõuete faasidesse määramisel kasutatud alusandmete täpsus ja täielikkus, • Krediidireitingute määramine, mis on sisendiks ettevõttelaenude ECL arvutuses,
• Maksekatkestusega ettevõttelaenude puhul arvutatakse individuaalne allahindlus lähtuvalt laenunõude suurusest ning tagatise realiseerimisväärtusest aruandekuupäeval, mis samuti nõuab olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid.	• ECL mudeli sisendiks oleva tagatisi ja nende väärtust käsitleva informatsiooni adekvaatsus, • Halvenenud krediidikvaliteediga varadesse liigitatud laenunõuete nimekirja täielikkus ja nende ECL arvutamine. Hindasime oluliste ECL mudeli sisenditeks olevate juhtkonnapoolsete hinnangute mõistlikkust, näiteks hinnangud erinevate stsenaariumite osakaalude ja kordajate, laenuportfelli hetke PD, krediidiriski olulise suurenemise kriteeriumite ning oluliste makromajanduslike prognooside osas. Samuti hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas "Riskijuhtimine" ning lisades 2, 12 ja 13 avalikustatud informatsiooni piisavust ja asjakohasust.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Vastavalt väärtpaberituru seaduse §-ile 1353 on meie kohustus kontrollida tasustamisaruande vastavust seadusega kehtestatud nõuetele.

Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Meie hinnangul on tasustamisaruanne koostatud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-ile 1353.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

Meie sõltumatu vandeaudiitori aruande käesolev versioon on PDF-versioon originaalist, mis koostati xhtml formaadis ja esitati Nasdaq Tallinnale koos konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande originaalversiooniga. Tehtud on kõik võimalik, et PDFversioon oleks originaali täpne esitus, välja arvatud xbrl-sildid, kuid kõigis teabe, seisukohtade või arvamuste tõlgendamise küsimustes on meie aruande algversioon selle PDF-versiooni suhtes ülimuslik.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:

• teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust;
• teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et kontsern ei jätka oma tegevust;
• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil;
• hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuse finantsinformatsiooni kohta piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, et avaldada arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.

Esitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid, ning edastame neile informatsiooni kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust ja, juhul kui see on asjakohane, informatsiooni vastavate kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast määratleme need, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud mõne asjaolu kohta informatsiooni avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et mõne asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes informatsiooni avaldada, sest võib põhjendatult eeldada, et avaldamise kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles avalikes huvides avaldamisest tõusva kasu.

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRL-vormingus elektrooniliste märgendite vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandevormingu regulatiivsete tehniliste standardite (ESEF RTS) nõuetele

Oleme teostanud põhjendatud kindlust andva töövõtu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRL-vormingus elektrooniliste märgendite osas, mis sisalduvad AS-i LHV Group koostatud digitaalsetes andmefailides nimega 529900JG015JC10LED24-2023-12-31-et.zip.

Juhatuse kohustused seoses digitaalsete andmefailide koostamisega vastavalt ESEF RTS-i nõuetele

Juhatus vastutab digitaalsete andmefailide koostamise eest vastavalt ESEF RTS-i nõuetele. See vastutus hõlmab:

• asjakohaste iXBRL-märgendite valimist ja rakendamist, kasutades vajadusel otsustust;
• digitaalse teabe ja inimloetavas vormingus esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande vastavuse tagamist;
• ESEF RTS-i kohaldamisega seotud sisekontrollide kavandamist, rakendamist ja alalhoidmist.

Vandeaudiitori kohustus

Meie kohustuseks on avaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal arvamust selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektrooniline märgistamine vastab olulises osas ESEF-i regulatiivsetele tehnilistele standarditele (ESEF RTS).

Me rakendame rahvusvahelist kvaliteedikontrolli standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt on kehtestanud mitmekülgse kvaliteedikontrollisüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele.

Me oleme AS-st LHV Group sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele.

Viisime läbi põhjendatud kindlust andva töövõtu vastavalt rahvusvahelisele kindlustandvate teenuste standardile (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)).

Standardi ISAE (EE) 3000 (muudetud) kohane põhjendatud kindlust andev töövõtt hõlmab protseduuride läbiviimist, et koguda tõendusmaterjali vastavuse kohta ESEF RTS-iga. Protseduuride olemuse, ajastuse ja ulatuse valik sõltub vandeaudiitori otsustest, sealhulgas hinnangust ESEF RTS-i nõuetest pettuse või vea tõttu olulise kõrvalekaldumise riski kohta. Põhjendatud kindlust andev töövõtt sisaldab:

• arusaamise omandamist märgistamisest ja ESEF RTS-ist, sealhulgas töövõtuga hõlmatud märgistamisprotsessi suhtes rakendatud sisekontrollidest;
• märgistatud andmete võrdlemist auditeeritud konsolideeritud raamatupidamise aruandega seisuga 31. detsember 2023;
• konsolideeritud raamatupidamise aruande märgistamise täielikkuse hindamist;
• aruandva üksuse poolt ESEF-i põhitaksonoomiast valitud iXBRL-elementide ja sobiva põhitaksonoomia elemendi puudumisel

laiendtaksonoomia elemendi loomise asjakohasuse hindamist;

– aruandva üksuse poolt kasutatud laiendtaksonoomia elementide kinnistamist põhitaksonoomia elementide külge.

Usume, et meie hangitud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.

Meie arvates on AS-i LHV Group 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta aastaaruandes sisalduv konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne andmekogumis nimega 529900JG015JC10LED24-2023-12-31-ET.zip märgistatud kooskõlas ESEF-i regulatiivsete tehniliste standarditega (ESEF RTS).

Muud audiitori aruande nõuded tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid 30. märtsil 2022 auditeerima AS-i LHV Group seisuga 31. detsember 2023 lõppeva majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet. Audiitorteenust oleme osutanud katkematult neli aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31. detsember 2020, 31. detsember 2021, 31. detsember 2022, 31. detsember 2023.

Me kinnitame, et:

• meie auditiarvamus on kooskõlas kontserni auditikomiteele esitatud täiendava aruandega;
• me ei ole osutanud kontsernile keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.

Tallinn, 23. veebruar 2024

/digitaalselt allkirjastatud/

Eero Kaup

Vandeaudiitori number 459

KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

KPMG Baltics OÜ

Narva mnt 5 Tallinn 10117

Estonia

Tel +372 626 8700 www.kpmg.ee

Meie sõltumatu vandeaudiitori aruande käesolev versioon on PDF-versioon originaalist, mis koostati xhtml formaadis ja esitati Nasdaq Tallinnale koos konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande originaalversiooniga. Tehtud on kõik võimalik, et PDFversioon oleks originaali täpne esitus, välja arvatud xbrl-sildid, kuid kõigis teabe, seisukohtade või arvamuste tõlgendamise küsimustes on meie aruande algversioon selle PDF-versiooni suhtes ülimuslik.