LHV Group — Annual Report 2020

Mar 2, 2021

Group_aruanne_2020_T2.indd AS LHV Group Konsolideeritud aastaaruanne 2020 AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 2 Konsolideeritud aastaaruanne 01.01.2020 – 31.12.2020 Ärinimi AS LHV Group Äriregistri number 11098261 Aadress Tartu mnt 2, 10145 Tallinn Telefon (372) 6800400 Faks (372) 6800410 E-post lhv@lhv.ee Põhitegevusalad Valdusfirma tegevus Pangandus Väärtpaberite maaklerlus Finantsalane nõustamine Kapitalirent ja muu laenuandmine Juhatus Madis Toomsalu Nõukogu Rain Lõhmus Andres Viisemann Tiina Mõis Heldur Meerits Raivo Hein Tauno Tats Sten Tamkivi Aktsiad Noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil Audiitor KPMG Baltics OÜ AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 3 Sisukord Lühikokkuvõte 5 Tegevjuhi pöördumine 6 Tegevusaruanne 10 Strateegia 11 LHV Grupi juhtimine 12 TEGEVJUHI ÜLEVAADE JÄTKUSUUTLIKKUSEST 19 Ühingujuhtimise aruanne 38 Finantstulemused 46 Grupi tütarettevõtete 2020. aasta ülevaade 56 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 61 Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne 61 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 62 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 63 Konsolideeritud omakapitali muutuse aruanne 64 Kokkuvõte olulistest arvestuspõhimõtetest 65 Riskide juhtimine 78 Konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad 126 LISA 1 Üldine informatsioon 126 LISA 2 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud 126 LISA 3 Varade ja kohustiste saldeerimine 127 LISA 4 Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus 128 LISA 5 Tegevussegmendid 130 LISA 6 Tütarettevõtted ja firmaväärtus 132 LISA 7 Neto intressitulu 134 LISA 8 Neto komisjoni- ja teenustasutulu 135 LISA 9 Tegevuskulud 136 LISA 10 Nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele 136 LISA 11 Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi aruande 137 LISA 12 Finantsvarad ja -kohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 137 LISA 13 Laenud ja nõuded klientidele 138 LISA 14 Muud nõuded klientidele 139 LISA 15 Muud varad 139 LISA 16 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 140 LISA 17 Klientide hoiused ja saadud laenud 141 LISA 18Võlad hankijatele ja muud kohustised 142 LISA 19 Kasutusõiguse varad ja rendikohustised 143 LISA 20 Allutatud kohustised 143 LISA 21 Omakapital aktsiaseltsis 144 LISA 22 Varahaldusteenusega seotud klientide hallatavad varad 146 LISA 23 Tingimuslikud varad ja kohustised 146 LISA 24 Tehingud seotud osapooltega 147 LISA 25 Tava- ja lahustatud kasum aktsia kohta 149 LISA 26 Tulumaksukulu 149 LISA 27 Emaettevõtte eraldiseisvad põhiaruanded 150 Juhatuse allkirjad konsolideeritud aastaaruandele 153 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 154 Nõukogu allkirjad aastaaruandele 162 Tulude jaotus vastavalt EMTA klassifikaatorile 163 AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 4 ESEF kohustuslikud põhitaksonoomia elemendid Aruandva üksuse nimi või muud identifitseerimiseks vajalikud andmed AS LHV Group Mis tahes muutused aruandva üksuse nimes või muudes identifitseerimiseks vajalikes andmetes võrreldes eelmise aruandeperioodi lõpuga Ei ole muutusi Üksuse alaline asukoht Tartu mnt 2, Tallinn, 10145, Eesti Vabariik Üksuse õiguslik vorm Aktsiaselts Asutamiskoha järgne riik Eesti Vabariik Üksuse registreeritud asukoha aadress Tartu mnt 2, Tallinn, 10145, Eesti Vabariik Peamine tegevuskoht Eesti Vabariik Üksuse äritegevuse ja põhitegevusvaldkondade kirjeldus Pangandus, kapitalirent ja muu laenuandmine, finantsalane nõustamine, väärtpaberite maaklerlus, valdusfirma tegevus Emaettevõtja nimi AS LHV Group Kontserni kõrgeima emaettevõtja nimi AS LHV Group AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 5 Lühikokkuvõte Meie visioon on, et inimesed ja ettevõtted julgeksid suurelt mõelda ja ette võtta. Meie missioon on parem juurdepääs finantsteenustele ja kapitalile. Meie pikaajaliseks sihiks on luua tugevad suhted oma partneritega, olles: • klientidele parima teenindusega finantsteenuste pakkuja. • rahvusvahelistele finantsvahendajatele kaasamõtlevaim finantsteenuste pakkuja. • LHV inimestele kõrget rahulolu, arengut ja eneseteostust pakkuv atraktiivne tööandja. • investoritele läbipaistev ettevõte, mille omakapitali aastane tootlus ulatub 20%-ni. • ühiskonnale parimate juhtimispraktikate, positiivsete sotsiaalsete mõjude ja kliimaeesmärkidega ettevõte. Aasta 2020 arvudes • LHV aktsia hind kasvas 19,5 euroni, mis tõi aktsionäridele üle 216 miljoni euro lisaväärtust. • Hoiuste maht ületas 4,1 miljardit eurot, millest 1 miljard eurot kuulub finantsvahendajatele. Hoiused kasvasid aastaga 1,4 miljardi euro võrra. • Laenuportfell suurenes 533 miljoni euro võrra 2,2 miljardi euroni. • Hallatavate fondide varad kasvasid 160 miljoni euro võrra 1,5 miljardi euroni. • Hallatavate kontode maht suurenes 500 miljoni euro võrra 2,1 miljardi euroni. • Ehkki laenude allahindlusi tehti rohkem kui kunagi varem, kasvas kasum rekordilise 39,9 miljoni euroni. Riskide vaade • LHV kui traditsioonilise pangandusgrupi suurim risk on krediidirisk, millega on seotud 91% kõigist LHV Grupi riskiga kaalutud varadest. Krediidirisk tuleneb peamiselt laenudega seotud tegevusest. • Teisel kohal on operatsioonirisk, millega on seotud 8,5% kõigist riskiga kaalutud varadest. Operatsioonirisk on kahju saamise oht ebapiisavate või mittetoimivate sisemiste protsesside, inimeste tegevuse, puudulike infosüsteemide või väliste sündmuste tõttu. • Tururiskiga on seotud 0,5% kõigist LHV Grupi riskiga kaalutud varadest. Tururisk tuleneb LHV positsioonidest, mida mõjutavad intressimäärade, valuutakursside ja väärtpaberihindade muutused. • LHV on hästi kapitaliseeritud. • Likviidsuse tase on väga kõrge. AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 6 Tegevjuhi pöördumine Hea LHV investor 2020. aasta tekitas rohkem küsimusi kui andis vastuseid. Selle taustal on hea meel, et nii mõneski kohas muutus LHV enda silmavaade selgemaks. Siiski on maailma vallutanud tervise- ja majanduskriis meeldetuletuseks, et globaalselt põimunud majandussüsteemile võivad suurt mõju avaldada ka esmapilgul näiliselt väheolulised tegurid. Muutusi on olnud mitmeid. E-kaubanduse võidukäik, turismi seiskumine ning kodus ja kontoris töötamise vahekord muutused on hästi nähtavad. Vähem nähtavama osa – pöördepunktides sündiva innovatsiooni – mõjusid saab vaadelda alles aastate möödudes. Digitaalsete lahenduste levik kiireneb kõigis sektorites. Kohanema peab ka traditsiooniline tööjõumahukas majandus, kus tuleb arvestada haigestunud töötajate vähenenud panuse või nende asendamisega. Tekib küsimus, et kuidas mõjutas möödunud aasta inimeste töövõimet või mida tähendas kriis tervishoiu arengule? Tõenäoliselt pannakse just praegu tervishoius alus mõnele revolutsioonilisele ideele, millest kuuleme aastate pärast. Millise mõjuga on kriis kaupade logistikale? Või liikumisele üldiselt, kui omavahel saavad kokku muutused majanduses, viirustekartlikkus ja rohelisem maailm? Jah, küsimusi on rohkem kui vastuseid. Eriti kui lisada keskpankade rahapoliitilised sammud ning maailma tervikuna mõjutavad kliimamuutused. Kõike ennustada ei saa ja pole mõtetki, kuid paradoksaalsel kombel võidakse ajaloolises perspektiivis hinnata 2020. aastat ka positiivseks pöördepunktiks mõne olulisema – näiteks keskkonnaalase – probleemi lahendamisel. Said ju möödunud aastal kliimamuutused ja ökoloogilised probleemid rohkelt tähelepanu, näiteks Maailma Majandusfoorumi avaldatud riskiaruandes on maailma kõige rohkem ähvardavate riskidena ülekaalus keskkonnaprobleemid. LHV vastutus keskkonna ja ühiskonna heaolu tagamisel on kasvanud. Kui varasemalt oleme pööranud suurt rõhku juhtimise ning sotsiaalsete riskidega seotud mõjudele, siis viimastel aastatel oleme rõhutatult tegelenud ka keskkondlike riskidega. Lõppenud aastal võtsime vastu LHV jätkusuutlikkuse strateegia ning sellest lähtuvad eesmärgid. Olulisematest tegevustest valisime täitmiseks viis ÜRO kestliku arengu eesmärki ning liitusime ÜRO jätkusuutliku panganduse raamistikuga. Oleme turule tulnud mitme rohelise tootega. Praktilises võtmes näeme LHV-d ka tulevikus kasvuettevõttena, kuid usume, et suudame seda teha kooskõlas parimate juhtimispraktikate, positiivsete sotsiaalsete mõjude ning kliimaeesmärkidega. Majanduslikus mõttes süvenesid 2020. aastal trendid, mis olid alguse saanud juba varem. Riikide eelarvedefitsiidid kasvasid ning keskpangad olid valmis puudujääke finantseerima.Võeti omaks seisukoht, et piisava suuruse ja võimu, ajalooliselt usaldusväärse valuuta ning piiramatut rahaloomet tagavate keskpankadega majandusregioonid ei saa maksejõuetuks muutuda. Nii nagu varem murdusid piirid intressimäärade nullpunkti osas, kadusid nüüd takistused ka rahapakkumise osas. Uue rahaloome aluseks olevate keskpankade bilansimahud kasvasid alates viiruse kriisi algusest poole aastaga tasemele, kuhu finantskriisi puhul jõuti kümnendiga. Mainitud meetmete headuse üle otsustamine on seda- võrd keeruline, et objektiivset hinnangut saab anda aastate pärast. Kindel on, et fiskaal- ja majanduskasvu probleeme on võimalik rahapakkumise kasvuga osaliselt paigata. Vähem kindel on, kui suures ulatuses taoline paikamine suurendab ebavõrdsust, olgu siis erinevate võlatasemega riikide, investeerivate või kulutavate inimeste või ka erinevate põlvkondade vahel. Käimas on eksperiment, mille panuseks on kapitalismi senise definitsiooni püsimine. Jah, küsimusi on rohkem kui vastuseid. Kuid meile LHV-s tunduvad mõned vastused siiski lihtsad. Keerulisematel aegadel on hinnas fundamentaalsed väärtused, ehkki nende ehitamine toimub headel aegadel. Tundub, et seni oleme ehitustööga hästi hakkama saanud. Suutsime ka selle aasta jooksul jääda lihtsaks, julgeks ja töökaks. Rõhusime klientide suurepärasele teenindamisele, meie inimeste kõrgele rahulolule ning tugevatele investorsuhetele. Selge silmavaatega kehtestatud põhimõtetele julgeid plaane ladudes on mõistetav, miks saame 2020. aastat kõigest hoolimata edukaks pidada. Tegus 2020.
```# AS LHV GROUP
# Konsolideeritud aastaaruanne 2020

Optimistlikult alanud aasta sai ootamatu pöörde COVID-19 viirusest tingitud majanduse järsu aeglustumise näol. Jõudsime kiirelt järeldusele, et süsteemse riski realiseerudes on ainumõeldav käitumine pakkuda klientidele võimalikult paindlikke lahendusi, sh maksepuhkusi. Teisiti käitudes tekiks ahelreaktsioon, mis nõrgestaks majandust ning sealhulgas pangandust selle majanduse peegelpildina. Väljastasime maksepuhkuseid 350 miljoni euro ulatuses, mida suuresti kasutati ettevaatusabinõuna likviidsuse tagamiseks. Aasta lõpuks oli sellest järgi 155 miljoni euro ulatuses plaanipäraseid maksepuhkuseid. Seejuures on üle 90% lõppema pidanud maksepuhkustest naasnud tavapäraste graafiku juurde.

Jätkasime aasta jooksul oma kasvuambitsioonide täitmist ning Eesti majanduse finantseerimist ka kriisi taustal. Laenuportfellid kasvasid ka orgaaniliselt, kuid suurima panuse kasvu andis Danske ettevõtete ja avaliku sektoriga seotud krediidiportfelli soetamine. LHV laenuportfell kasvas tehingu tulemusena 254 miljoni euro võrra, ületades esimest korda 2 miljardi euro piiri, aasta lõpuks sealt veel edasi.

Aastat iseloomustas ka pensionifondidega seotud regulatsioonide muutus. Selle suurim mõju pensionifondidest ja laiemalt II sambast lahkujate arvu näol selgub 2021. aastal. Usume, et teadlikum klient jätkab II sambas kogumist, põhjustena saab välja tuua maksuefektiivse kogumisvõimaluse, LHV fondide head tootlused ning II samba pärimisvõimaluse. LHV pensionifondide strateegia keskendub endiselt kõrge tootluse saavutamisele. Investeerime seejuures erinevatesse varaklassidesse, kuid keskendume rohkem mitte-noteeritud ettevõtetele ja kinnisvarale.

Aasta lõpus suurendasime otsustavalt fookust finantsvahendajate ärisuunal. Teatasime panga loomise kavatsusest Ühendkuningriigis, et selgemalt eraldada senised äritegevused Eestis ja Ühendkuningriigis. Äritegevuste eraldamine võimaldab tuua paremini esile loodava panga tulemused ja väärtust investorite jaoks. Pank asutatakse Ühendkuningriigis AS-i LHV Group tütarettevõttena, sellele sammule järgneb ettevõtte mehitamine, kapitaliseerimine ja krediidiasutuse tegevusloa taotlemine. Tegevusloa taotlemine võib aega võtta paar aastat ning eeldab kohaliku järelevalve luba.

Muudest olulistest aasta jooksul toimunud sündmustest saab välja tuua pandikirjade emissiooni ja kapitali kaasamised. Pandikirjad märkisid esimest suuremahulist raha kaasamist rahvusvahelistelt turgudelt. Lisaks tõime aasta alguses turule Apple Pay ja kaotasime Balti aktsiate tehingutasud, aasta lõpus tõime turule Google Pay ning langetasime välisaktsiate tehingutasusid. Septembrist hakkasime pakkuma maksete kogumise täisteenust, mille kaudu saavad kaupmehed pakkuda oma klientidele erinevaid makseviise. Aasta lõpus saime Finantsinspektsioonilt LHV Kindlustuse tegevusloa.

Rahvusvaheline majandusajakiri Euromoney nimetas LHV juba kolmandat aastat järjest Eesti parimaks pangaks. Konkursil tõid meile edu panga jätkuvalt kiire kasv, innovaatilisus ja head majandustulemused. Lisaks võeti arvesse LHV liikumist jätkusuutlikuma majanduse poole.

Kõikidest tegevustest kõige parem meel on siiski selle üle, et aasta lõpuks jõudsime ligi 259 000 pangakliendini, kasvatades klientide arvu aasta jooksul ligi 57 000 võrra.

LHV saavutas 2020. aasta jooksul rekordilised tulemused kõigis oma äriliinides. Laenude maht suurenes rohkem kui 533 miljoni euro võrra 2,2 miljardi euroni ning hoiuste maht 1,4 miljardi euro võrra 4,1 miljardi euroni. Pensionifondid kasvasid 163 miljoni euro võrra jõudes aasta lõpuks 1,5 miljardi euroni. LHV 2020. aasta puhaskasum oli 39,8 miljonit eurot, millega edastasime ka oma aasta alguse finantsplaani.

Madis Toomsalu
AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

# Tegevuskeskkond

2020. aasta alguses lahvatanud koroonaviiruse pandeemia kujundab senini paljuski globaalset poliitilist ja majanduslikku agendat. Teise kvartali rekordilise majanduslanguse järel toimus suvel üllatavalt kiire tagasipõrge. G20 riikides kasvas kogutoodang kolmandas kvartalis 8,1%, kuid aastavõrdluses jäi SKP endiselt 2% madalamaks. Suurim panus SKP taastumisse tuli Indiast (+21,9%), samas Hiinas oli tagasipõrge toimunud juba varem ning kolmanda kvartali näitaja jäi tagasihoidlikuks (+2,7%). Sarnane areng toimus ka Euroopas, kus taastumist vedasid riigid, mis olid teises kvartalis enim kannatada saanud (Prantsusmaa, Hispaania, ÜK, Itaalia).

Eesti jaoks olulised Läänemere äärsed riigid on antud kriisis olnud kindlasti säästetute hulgas, sest tulenevalt viiruse tagasihoidlikumast levikust piirkonnas on siinsed piirangud jäänud valdavalt leebemaks kui mujal Euroopas. Majandusaktiivsus on püsinud kõrgem ning sellest tulenevalt on kriisikahjud väiksemad. Oma osa on kindlasti ka faktil, et turismisektori osakaal ei ole Läänemere äärses majandusruumis nõnda suur kui Lõuna-Euroopa riikides. Tõsi, aasta lõpus olukord muutus, kui nii Läti kui ka Leedu karmistasid oluliselt piiranguid ajal, mil paljudes riikides hakati nendest just väljuma.

Tööpuudus on teisel poolaastal Euroopas üldiselt kasvanud. Võrreldes teise kvartaliga oli novembris euroalal juures ligikaudu miljon töötut, mõned kuud varem oli nende hulk veel suurem. Liites euroalale juurde ka ÜK ja teiste Euroopa riikide andmed, ulatub töötute arvu kasv üle 2,5 miljoni inimeseni. Kuna kannatada on saanud peamiselt teenindussfääris tegutsevad ettevõtted (turism, majutus ja toitlustus, transport), kus on traditsiooniliselt mustalt töötamise osakaal suurem, siis on tegelik olukord ilmselt veel tõsisem. Paljude töösuhete lõppemist ei püüa ametlik statistika lihtsalt kinni.

Euroala niigi kidur hinnakasv pidurdus peale kevadist viiruspuhangut märgatavalt. Suvekuudel püsis inflatsioon mõne baaspunkti ulatuses positiivsena, kuid aasta teisel poolel on euroalal hinnad stabiilselt langenud. Hindasid on alla surunud peamiselt energiahindade langus, kuid teisel poolaastal hakkas vähenema ka alusinflatsioon ehk püsivama iseloomuga toodete hinnad. Madalad energiakulud on tootjahindade kaudu üle kandunud muude tööstustoodete hindadesse ning see avaldab majandusele lisanduvat deflatsioonilist survet. Oma osa on ka käibemaksu määra ajutisel vähendamisel Saksamaal, mis on alates juulist pannud hinnakasvu Euroopa suurimas majanduses seisma.

Kuna kolmanda kvartali lõpus oli selge, et viiruse teine laine on Euroopas vähemalt sama tõsine kui esimene, siis otsustas ka Euroopa Keskpank suurendada rahapakkumist, et kindlustada majanduses ülioluline likviidsus kriisi üleelamiseks. Erakorralise varaostukava (PEPP) potentsiaalset mahtu suurendati 500 miljardi euro võrra 1,85 triljoni euroni ning otsustati pikendada ka netovaraostude tegemise perioodi vähemalt kuni 2022. aasta märtsi lõpuni. Kuna kolmas pikaajaliste suunatud laenuvõimaluste programm (TLTRO-III) on kommertspankade seas osutunud küllaltki populaarseks, siis muudeti ka selle tingimusi veelgi atraktiivsemaks. Üldises plaanis pikendati kõikide erakorraliste soodustuste ja programmide kestvust ning lisaks otsustati käesoleval aastal pakkuda täiendavalt neli pikemaajalist refinantseerimisoperatsiooni pandeemia majandusmõjude ohjeldamiseks (PELTRO). Euroopa Keskpank on seisukohal, et välja töötatud rahapoliitikameetmed aitavad säilitada pandeemiaolukorras soodsaid rahastamistingimusi, toetades laenuvooge kõikidesse majandussektoritesse ning edendades majandustegevust ja hinnastabiilsuse kaitset keskpika aja jooksul.

Keskpanga ülileebe rahapoliitika koos ennenägematu rahatrükiga on langetanud pankadevaheliste laenutehingute intressimäära Euribori madalamale keskpangas hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast (depomäär, -0,5%). Tavapäraselt on Euribor püsinud depomäärast kõrgemal ehk pankadel pole olnud mõistlik laenata üksteisele raha intressiga, mis on madalam üleliigse raha riskivabast hoiustamisest keskpangas. Aga kuna paljud rahaturu osalised ei saa EKP hoiustamise püsivõimalust kasutada ja peavad lahendust otsima rahaturult ning likviidsuse puudust turuosalistel üldiselt pole, ongi tekkinud olukord, kus lisareservide vastuvõtmise eest küsitakse turul suuremat preemiat kui riskivaba hoiustamise puhul keskpangas. Nõnda ongi Euribori intressikõver kukkunud tänaseks täies ulatuses depomäärast madalamaks.

Eesti majandus kahanes kolmandas kvartalis aastavõrdluses 1,9% (+7,6% kv/kv). Langus oli Euroopas väiksemate hulgas ja jäi naaberriikidega võrreldes enam-vähem samasse suurusjärku. Esimese üheksa kuu jooksul oli majanduslangus kokku veidi üle 3%. Kvartalivõrdluses toimunud märkimisväärne tagasipõrge näitas, et esmased kriisi abimeetmed olid tõhusad ja ettevõtted suutsid tingimuste paranedes kiiresti oma tegevuse ja kasumlikkuse taastada.

Tegevusalade lõikes oli langus üsna laiapõhjaline, kuid õnneks jäi langus enamikes tegevusalades suhteliselt tagasihoidlikuks. Kui avalik sektor kõrvale jätta, siis suudeti lisandväärtust möödunud aastaga võrreldes kasvatada vaid finants- ja kindlustustegevuses, energiasektoris, põllumajanduses ja infotehnoloogias. Kui teises kvartalis suutis ehitussektor veel lisandväärtuse kasvu näidata, siis kolmandas kvartalis toimus ka seal pööre ja lisandväärtus vähenes 8%. Arvestades sektori pikka reageerimisaega ulatub lisandväärtuse langus seal tõenäoliselt ka 2021. aastasse. Positiivselt on kogu aasta vältel üllatanud tööstussektor, mis on vaatamata nõrgenenud nõudlusele ja komplikatsioonidele tarneahelates hästi vastu pidanud. Aasta viimastel kuudel on taastunud ka ekspordikasv, kuigi selle jõulisus peegeldab rohkem möödunud aasta nõrka võrdlusbaasi ja üksikute tegevusalade edu kui üldist ekspordibuumi. Näiteks elektriseadmete väljavedu on kogu sügisesest ekspordikasvust moodustanud sisuliselt kaks kolmandikku.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020# Tegevusaruanne

Aluseksport ehk vähemalt 50% kodumaise lisandväärtusega toodangu väljavedu on kasvanud kogu teisel poolaastal ja kasv on jäänud keskeltläbi 4–5% juurde. Tarbijahinnad langesid Eestis 2020. aastal kokku 0,4%. Hinnalanguse peamiseks põhjustajaks oli nafta hinna langus maailmaturul, mis survestas mootorikütuste hindasid. Nõnda oli diislikütus mullu keskmiselt 17% ja bensiin 6% odavam kui aasta varem. Lisaks panustas hinnalangusesse ka eluasemekulude odavnemine, mis tulenes peamiselt odavamast elektri hinnast. Oma panuse andis ka valitsus, kes langetas kevadel nii diisli, gaasi kui elektri aktsiisi määra ning viis sellega riigi Euroopas hinnalanguse võrdlustabeli tippu. Positiivne hinnasurve tuli peamiselt toidu kallinemisest. Lõppenud aasta kohta käivat hinnainfot tuleb kindlasti võtta väikese skepsisega, sest paljude toodete ja teenuste tarbimine oli aasta jooksul sügavalt häiritud ja seega ei vastanud reaalne tarbijakorv tõenäoliselt aasta alguses statistika aluseks seatud proportsioonidele. Inimeste võit hinnalanguse tingimustes oli pigem suurem kui tavapäraselt, sest võimalusi raha kulutamiseks oli vähem. Seda kinnitab ka pangakontodel hoitavate hoiuste kasv aasta jooksul. Aasta viimastel kuudel paranes majanduse kindlustunne optimistliku tööstussektori tuules. Viiruse teise laine üsna jõuline pealetung kahandas aga tarbijate optimismi ning viimaste küsitluste kohaselt on paljud hakanud oma tagalat kindlustama suuremaid oste edasi lükates. Uute piirangute teravik jääb juba käesolevasse aastasse ja piirangud on kindlasti veidi rangemad, kui oodatud. Samas on vaktsiin jõudnud juba turule ja selle võimalikult kiire ja efektiivne kasutuselevõtt saab võtmeteguriks majanduse taastumisel. Kogu maailma haaranud rahatrüki hulluses peab riik nüüd ettevaates tegema tarku otsuseid, et kriisist väljumisel võimalikke abirahasid võimalikult efektiivselt ära kasutada. Jäädes kinni iganenud ärimudelitesse, saab naasmine endisele kasvutrajektoorile olema väga keeruline.

## Eesti peamised majandusnäitajad*

| Majandusnäitaja                     | 2014  | 2015  | 2016  | 2017  | 2018  | 2019  | 2020E | 2021E | 2022E | 2023E |
| :--------------------------------- | :---- | :---- | :---- | :---- | :---- | :---- | :---- | :---- | :---- | :---- |
| SKP jooksevhindades (EUR miljard)  | 19.76 | 20.25 | 21.10 | 23.62 | 26.04 | 28.11 | 27.12 | 28.37 | 30.28 | 31.88 |
| SKP püsivhindades**                | 2.8%  | 1.4%  | 2.1%  | 4.9%  | 4.8%  | 5.0%  | -2.5% | 2.9%  | 4.2%  | 2.6%  |
| Eratarbimine***                    | 3.3%  | 4.7%  | 4.4%  | 2.6%  | 4.3%  | 1.7%  | -2.2% | 3.8%  | 7.1%  | 4.0%  |
| Valitsemissektori tarbimine        | 2.7%  | 3.4%  | 1.9%  | 0.6%  | 0.9%  | 0.5%  | 4.2%  | -1.3% | -1.2% | -1.7% |
| Kapitali kogumahutus põhivarasse   | -8.1% | -3.3% | -1.2% | 12.5% | 1.7%  | 2.8%  | -6.6% | 7.5%  | 4.9%  | 5.4%  |
| Eksport                            | 3.1%  | -0.6% | 4.1%  | 3.5%  | 4.3%  | 6.2%  | -8.3% | 5.7%  | 5.0%  | 3.4%  |
| Import                             | 2.2%  | -1.4% | 5.3%  | 3.6%  | 5.7%  | 3.7%  | -8.9% | 8.1%  | 6.0%  | 4.4%  |
| Tarbijahinnaindeks                 | -0.1% | -0.5% | 0.1%  | 3.4%  | 3.4%  | 2.3%  | -0.4% | 1.4%  | 1.9%  | 1.8%  |
| Töötuse määr (% tööjõust)         | 7.4%  | 6.2%  | 6.8%  | 5.8%  | 5.4%  | 4.4%  | 7.3%  | 9.9%  | 8.0%  | 6.8%  |
| Jooksevkonto saldo (% SKPst)       | 0.9%  | 2.2%  | 1.9%  | 3.3%  | 1.8%  | 2.0%  | 4.0%  | 2.0%  | 1.9%  | 1.7%  |
| Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst)**** | 0.7%  | 0.1%  | -0.3% | -0.4% | -0.5% | 0.1%  | -5.4% | -5.2% | -3.4% | -2.7% |

\* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, juhul kui pole märgitud teisiti; \*\* SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena; \*\*\* Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumit-otluseta institutsioone; \*\*\*\* Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi koostamise hetkeks piisava detailsusega teada.

Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet

## Tähtajaks tasumata laenude osatähtsus laenuportfellist

|Kategooria      | 2014  | 2015  | 2016  | 2017  | 2018  | 2019  | 2020  |
|:----------------|:------|:------|:------|:------|:------|:------|:------|
|Üle 90 päeva     |       |       |       |       |       |       |       |
|60-90 päeva      |       |       |       |       |       |       |       |
|30-60 päeva      |       |       |       |       |       |       |       |
|Kuni 30 päeva    |       |       |       |       |       |       |       |

Allikas: Eesti Pank

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 10

# Tegevusaruanne

AS LHV GROUP (edaspidi: Grupp või LHV) on suurim kodumaine finantsgrupp ja kapitali pakkuja Eestis. AS-i LHV Group peamisteks tütarettevõteteks on AS LHV Pank (edaspidi: pank või LHV Pank) ja AS LHV Varahaldus (edaspidi: LHV Varahaldus). LHV asutasid 1999. aastal pikaajalise investeerimis- ja ettevõtluskogemusega inimesed. LHV esindused asuvad Tallinnas ja Tartus ning 2018. aastal avati kontor ka Londonis. LHV-s töötab üle 500 inimese. LHV pangateenuseid kasutab üle 259 000 kliendi ja LHV pensionifondidel on üle 206 000 aktiivse kliendi.

*   AS LHV Pank Tegevusala: pangandus 100%
*   AS LHV Group Tegevusala: valdusfirma 100%
*   AS LHV Varahaldus Tegevusala: fondide valitsemine 100%
*   AS LHV Finance Tegevusala: tarbijafinantseerimine, järelmaks 65%
*   OÜ Cuber Tehnology Tegevusala: raha ülekanded 100%
*   AS LHV Kindlustus Tegevusala: kindlustus 65%

## Tegevuspõhimõtted

LHV missioon on aidata luua kohalikku kapitali ning toetada kohaliku ettevõtluse arengut. LHV keskendub ettevõtliku meelelaadiga aktiivsetele ja iseseisvatele klientidele. Eraklientidele pakub LHV kõrge kvaliteediga universaalpanganduse teenuseid. Äriklientidele pakub LHV paindlikku ja sobivat finantseerimist ning igapäevaste rahaasjade korraldamist. LHV tooted ja teenused on lihtsad, läbipaistvad ning asjakohased. Kliendisuhtlus käib peamiselt läbi kaasaegsete elektrooniliste suhtluskanalite. Kokkuhoitud kulud jõuavad klientideni läbi igapäevaste teenuste taskukohaste hindade. LHV loodi partnerlusena ja partnerlus on LHV äri kasvatamise keskne viis. Uued algatused saavad kiiremini ja edukamalt ellu viidud siis, kui osapooltel on samad huvid ja teineteise pikaajaline tugi. LHV on avalik ettevõte, mille aktsiad on alates 2016. aasta mai kuust noteeritud NASDAQ Tallinna Börsil, mistõttu kõik LHV kliendid ja partnerid võivad olla LHV omanikeks.

### Olulisemad sündmused aastal 2020:

* **LHV Pank:** Laenuportfelli on mõjutanud COVID-19. Pank pakkus aktiivselt maksepuhkusi klientidele, kes seda vajasid, kuid pidi siiski ettevaatavalt mitu korda suurendama laenude allahindlusi. Juunis toimus panga pandikirjade esmaemissioon, mis avas uusi rahastamisvõimalusi. Oktoobris ostis LHV Danske Panga Eesti filiaali ülejäänud laenuportfelli, mis koosnes ettevõtete ja kohalike omavalitsuste laenudest ja suurendas laenuportfelli 254 miljoni euro võrra.
*   **LHV Varahaldus:** Asutati II samba LHV Pensionifond Roheline ja sellest kujunes 2020. aastal Eestis parima tootlusega fond. LHV Varahaldusel õnnestus teenida edukustasu.
*   **LHV Kindlustus:** LHV rajas LHV Kindlustuse, mis sai veidi enne aasta lõppu tegevusloa.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 11

# Strateegia ja tulevik

LHV koduturud on Eesti ja Ühendkuningriik. Strateegiliselt ühendab mõlemat turgu meie võime pakkuda tehnoloogilisi lahendusi olenemata kliendist ja asukohast. Meie eesmärgiks on maksimeerida kasvu, mis lähtub etteantud riskidest ja 20% suurusest omakapitali tootlusest. See tähendab, et hoolimata jõulistest ambitsioonidest ei soovi me kasvada kasumlikkuse ja riskide arvelt. Näeme LHV Gruppi rahvusvahelise finantsgrupina, kes pakub parimat teenindust, olenemata kliendigrupist ja kanalist, mobiilipangast kliendikontorini. Plaanide täitumisel kuulub gruppi neli peamist ettevõtet: lisaks pangale ja Varahaldusele ka kindlustusettevõte ja eraldiseisev krediidiasutus Ühendkuningriigis. Oleme pingutanud, et kasvu tagamiseks oleks LHV Pangal võimalikult tugev pakkumine. Eestis suudame täna finantseerida sisuliselt kõiki Eesti ettevõtteid. Teeme otsuseid kiiresti ja kohapeal. Kodulaene oleme suutelised väljastama üle Eesti, tehes otsuseid kiiresti ja kliendile sobivate lisatingimustega. Lisaks pakume tasuta makseid, kõige terviklikumat investeerimisteenust, ettevõtetele maksete kogumise teenust, kindlustuslahendusi ning kõrge pikaajalise tootlusega pensionifonde. Suurt osa oma teenustest, sh väärtpaberitega kauplemist ning eraisikute laenude taotlemist koos laenulepingute sõlmimisega suudame pakkuda läbi mobiilirakenduse. Eraisikute puhul paneme rõhu kliendibaasi kasvatamisele ja klientide aktiivsuse suurendamisele. Keskendume Eesti linnadele, kus soovime kõnetada aktiivset ja elektroonilisi kanaleid esikohale seadvat klienti. Samal ajal avame oma kolmanda kontori Pärnus. Soovime arveldavat klienti, kelle palk laekub LHV-sse ning kes kasutab igapäevaste rahaasjade ajamiseks LHV pangakaarti. Kavatseme kasvatada oma turuosa kodulaenuturul. Ettevõtete puhul keskendume laenuportfelli kasvatamisele ning hulgi- ja jaekaubanduse finantseerimise osakaalu suurendamisele. Soovime kliente, kellele on oluline nende äritegevuse sisuline mõistmine ning sellel põhinev finantseerimisstruktuur. Jätkame üheastmelise otsustustasemega, mis tähendab kõigi otsuste tegemist kohapeal, kiirelt ja paindlikult. Samuti jätkame sisereitingutel põhineva kapitaliarvestuse mitmeaastase projektiga, eesmärgiks läbi efektiivse kapitali jaotamise parandada omakapitali tootlust. Finantsvahendajate ärisuunal keskendume ettevalmistustele Ühendkuningriigis panga loomiseks. Naelamaksete võimaldamisega pakume oma finantsvahendajatest klientidele reaalajas euro- ja naelamakseid meie rakendusliidese LHV Connect kaudu. Lisaks oleme valmis saanud naelamaksete süsteemi kaudse liikme teenuse. Näeme juba praegu, kuidas see mõjutab uute klientide huvi. Ühtlasi jätkame kontode, maksete, kaardimaksete vastuvõtmise, käibekapitali laenude ja valuutateenuse pakkumisega. Meie kontor on küll Londonis, aga finantsvahendajate tegevus on tihti piiriülene, mistõttu otsime kliente ka teistest riikidest. Tegevust alustab LHV Kindlustus, seades eesmärgiks korrata panga edu. Esimesel aastal soovime lisaks Euronicsi poolt müüdavate seadmete lisagarantiile hakata pakkuma kodu-, kasko- ja liikluskindlustust. Eesmärgiks on aasta lõpetada kasumlikult. Järgnevatel aastatel soovime lisada muid kindlustustooted, sh reisi- ja tervisekindlustuse. LHV Kindlustuse missioon on olla kodumaisel kapitalil põhinev kindlustuspakkuja, kelle tooted on lihtsad, innovaatilised ja kliendisõbralikud ning kes suudab neid pakkuda erinevate kanalite kaudu. LHV Varahalduse poolt juhitud pensionifondides on esikohal tugeva pikaajalise tootluse saavutamine.# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

## LHV Grupi juhtimine

### Nõukogu

* **Rain Lõhmus** on LHV asutaja ja AS-i LHV Group nõukogu esimees ning AS-i LHV Pank nõukogu liige. Täiendavalt kuulub ta Kodumaja AS-i nõukogusse. Ta on ka AS-i Lõhmus Holding, Lohmus Capital OÜ ja LHV CAPITAL I PTE. LTD-i omanik ja juhatuse liige ning OÜ Merona Systems omanik. Ühtlasi on ta Zerospotnrg OÜ, Kõrberebane OÜ ja Umblu Records OÜ juhatuse liige ja üks omanikest. Rain Lõhmus on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ja Harvard Business School’i juhtimisprogrammi. Rain Lõhmusele ja temaga seotud isikutele (Lõhmus Holdings OÜ, OÜ Merona Systems) kuulub kokku 6 739 005 aktsiat, mis moodustab 23,38% kõikidest aktsiatest.
* **Raivo Hein** on AS-i LHV Group ja AS-i LHV Pank nõukogu liige. Täiendavalt kuulub ta AS-i Puumarket nõukogusse. Ta on ka OÜ Kakssada Kakskümmend Volti omanik ja juhatuse liige, samuti OÜ Saarte Sillad, Zerospotnrg OÜ, E-FINANCE OÜ ja Lame Maakera OÜ juhatuse liige. Raivo Hein on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli. Raivo Hein ei oma AS-i LHV Group aktsiaid. Temaga seotud isikutele OÜ Kakssada Kakskümmend Volti, Lame Maakera OÜ ja Astrum OÜ kuulub kokku 541 786 AS-i LHV Group aktsiat.
* **Heldur Meerits** on AS-i LHV-Group ja AS-i LHV Pank nõukogu liige. Ühtlasi kuulub ta äriühingu Kodumaja AS ja sihtasutuste SA Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Toetusfond ja Audentese Koolide SA nõukogusse. Heldur Meerits on ka enda majanduslike erahuvide haldamisega tegelevate ettevõtete AS Amalfi, AS Altamira ning SIA Valdemara Group omanik ja juhatuse liige. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna. Heldur Meerits ei oma AS-i LHV Group aktsiaid. AS Amalfi omab 1 031 310 AS-i LHV Group aktsiat.
* **Tiina Mõis** on AS-i LHV Group ja AS-i LHV Pank nõukogu liige. Täiendavalt kuulub ta Rocca al Mare Kooli SA nõukogusse. Ta on ka AS-i Genteel omanik ja juhatuse liige. Tiina Mõis on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli. Tiina Mõis ei oma AS-i LHV Group aktsiaid. AS Genteel omab 1 082 744 AS-i LHV Group aktsiat.
* **Sten Tamkivi** on AS-i LHV Group nõukogu liige. Täiendavalt kuulub ta ettevõtete ASI Private Equity AS, Salv Technologies OÜ ja Kistler-Ritso Eesti SA nõukogusse. Ta on ka Seikatsu OÜ ja Osaluste Hellalt Hoidmise OÜ omanik ja juhatuse liige, lisaks Topia OÜ, Kaigun OÜ ja Asutajad MTÜ juhatuse liige. Sten Tamkivi on lõpetanud Stanford University Graduate School of Business’i. Sten Tamkivile ja temaga seotud isikule Seikatsu OÜ kuulub kokku 15 534 AS-i LHV Group aktsiat.
* **Andres Viisemann** on LHV asutaja ja LHV pensionifondide juht. Ta on AS-i LHV Group, AS-i LHV Pank ja AS-i LHV Varahaldus nõukogu liige. Ühtlasi kuulub ta AS-i Fertilitas ja Rocca al Mare Kooli SA nõukogusse. Ta on ka Viisemann Holdings OÜ ja Viisemann Investments AG omanik ja juhatuse liige. Andres Viisemann on lõpetanud Tartu Ülikooli ja omandanud magistrikraadi INSEAD-is rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Andres Viisemannile ja temaga seotud isikutele (Viisemann Investments AG, Viisemann Holdings OÜ) kuulub kokku 2 790 762 aktsiat. Tulenevalt Andres Viisemanni tegutsemisest LHV pensionifondide juhina on Andres Viisemannil võimalik 2018. ja 2019. aastal väljastatud optsioonide eest kokku saada 18 021 AS-i LHV Group aktsiat.
* **Tauno Tats** on AS-i LHV Group nõukogu liige. Ühtlasi kuulub ta EfTEN Kinnisvarafond AS-i, AS-i Ecomet Invest ja OÜ Eesti Killustik nõukogusse ning Ammende Hotell OÜ ja MTÜ Plate juhatusse. Ta on ka Ambient Sound Investments OÜ juhatuse liige ja üks omanikest ning samuti eespool mainitud ettevõtete investeeringute juhtimiseks asutatud ettevõtete juhatuse liige. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli. Tauno Tats ei oma AS-i LHV Group aktsiaid. Ambient Sound Investments OÜ omab 1 653 709 AS-i LHV Group aktsiat.

### Juhatus

* **Madis Toomsalu** on AS-i LHV Group juhatuse liige ning AS-i LHV Pank, AS-i LHV Kindlustus ja AS-i LHV Varahaldus nõukogu esimees ning AS-i LHV Finance nõukogu liige. Ta on ka MTÜ FinanceEstonia juhatuse liige. Madis Toomsalu on lõpetanud 2009. aastal ärikorralduse bakalaureuseõppe Tallinna Tehnikaülikoolis ja omandanud samas 2011. aastal magistrikraadi avaliku sektori rahanduse erialal. Madis Toomsalule ja temaga seotud isikutele kuulub 53 819 AS-i LHV Group aktsiat. Madis Toomsalul on võimalik 2018., 2019. ja 2020. aastal väljastatud optsioonide eest kokku saada 90 920 AS-i LHV Group aktsiat.

## Nõukogu tasemel moodustatud komiteed

### Auditikomitee

* **Kristel Aarna** töötab 2011. aastast AS-i TV Play Baltics finantsjuhina ning oli enne seda Swedbanki Balti panganduse peakontroller. Varasemalt on ta olnud KPMG Baltics AS-i finantsnõustamise teenuste juht ning töötanud ka Eesti Pangas ja CVS Caremark Corporation’is. Ta on ka IKA Konsult OÜ omanik ja juhatuse liige. Kristel Aarna on omandanud bakalaureuse kraadi Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ja ärijuhtimise magistrikraadi finantsjuhtimises Bentley University Graduate School of Business’is. Kristel Aarna ei oma AS-i LHV Group aktsiaid.
* **Urmas Peiker** oli 2013. aasta maist kuni oktoobrini 2014. aastal AS-i LHV Pank vastavuskontrolli juht. Varem on Urmas Peiker töötanud ka Eesti päritolu iduettevõtte Funderbeam äriarenduse juhina, Finantsinspektsiooni turujärelevalve osakonna juhatajana ning ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas ja Morgan Stanleys. Urmas Peiker on OÜ Vesilind, OÜ PT Arendus, OÜ Bintous, OÜ Pioneer Engineering Group ja OÜ Estcap omanik ja juhatuse liige ning kuulub ka FBM SPV1 OÜ, Backing Services OÜ ja MTÜ Tööstuse Ekspordi ja Innovatsiooni Klaster juhatusse. Ta on omandanud bakalaureuse kraadi Tartu Ülikoolis ja magistrikraadi Duke’i Ülikooli õigusteaduskonnas USA-s. Urmas Peiker ei oma AS-i LHV Group aktsiaid.
*   **Tauno Tats** (AS-i LHV Group nõukogu liige)

### Töötasukomitee

*   Madis Toomsalu (AS-i LHV Group juhatuse liige, AS-i LHV Pank, AS-i LHV Varahaldus ja AS-i LHV Kindlustus nõukogu esimees ja AS-i LHV Finance nõukogu liige)
*   Rain Lõhmus (AS-i LHV Group nõukogu esimees, AS-i LHV Pank nõukogu liige)
*   Andres Viisemann (AS-i LHV Group, AS-i LHV Pank ja AS-i LHV Varahaldus nõukogu liige)

### Riski- ja kapitalikomitee (AS LHV Pank; alates 18.12.2019)

*   Rain Lõhmus (AS-i LHV Group nõukogu esimees ja AS-i LHV Pank nõukogu liige)
*   Andres Viisemann (AS-i LHV Group, AS-i LHV Pank ja AS-i LHV Varahaldus nõukogu liige)
*   Tiina Mõis (AS-i LHV Group ja AS-i LHV Pank nõukogu liige)
*   Madis Toomsalu (AS-i LHV Group juhatuse liige, AS-i LHV Pank, AS-i LHV Kindlustus ja AS-i LHV Varahaldus nõukogu esimees ja AS-i LHV Finance nõukogu liige).

### Nomineerimiskomitee (AS LHV Pank; alates 18.12.2019)

*   Madis Toomsalu (AS-i LHV Group juhatuse liige, AS-i LHV Pank, AS-i LHV Varahaldus ja AS-i LHV Kindlustus nõukogu esimees ja AS-i LHV Finance nõukogu liige)
*   Rain Lõhmus (AS-i LHV Group nõukogu esimees ja AS-i LHV Pank nõukogu liige)
*   Andres Viisemann (AS-i LHV Group, AS-i LHV Pank ja AS-i LHV Varahaldus nõukogu liige)

## Tütarettevõtete nõukogu ja juhatus

### AS LHV Pank

* **Nõukogu:** Madis Toomsalu (esimees; kuni 05.12.2021), Rain Lõhmus (kuni 31.12.2024), Andres Viisemann (kuni 20.09.2022), Tiina Mõis (kuni 31.12.2024), Heldur Meerits (kuni 05.12.2021), Raivo Hein (kuni 20.09.2022)
* **Juhatus:** Kadri Kiisel (esimees; kuni 20.09.2022), Indrek Nuume (kuni 20.09.2022), Jüri Heero (kuni 20.09.2022), Andres Kitter (kuni 20.09.2022), Meelis Paakspuu (kuni 20.09.2022), Martti Singi (kuni 20.09.2022)

### AS LHV Finance

* **Nõukogu:** Kadri Kiisel (esimees alates 29.01.2021 kuni 29.01.2026), Erki Kilu (esimees; kuni 28.01.2021), Madis Toomsalu (kuni 26.06.2025), Veiko Poolgas (kuni 24.08.2023), Jaan Koppel (kuni 24.08.2023)
*   **Juhatus:** Mari-Liis Stalde (kuni 29.01.2026), Kadri Kiisel (kuni 28.01.2021)

### AS LHV Varahaldus

*   **Nõukogu:** Madis Toomsalu (esimees; kuni 04.12.2021), Erki Kilu (kuni 28.04.2022), Andres Viisemann (kuni 28.04.2022)
*   **Juhatus:** Vahur Vallistu (esimees; kuni 05.06.2024), Joel Kukemelk (kuni 09.10.2022)

### AS LHV Kindlustus

*   **Nõukogu:** Madis Toomsalu (esimees, kuni 06.05.2025), Erki Kilu (kuni 06.05.2025), Veiko Poolgas (kuni 06.05.2025), Jaan Koppel (kuni 06.05.2025)
*   **Juhatus:** Jaanus Seppa (esimees, kuni 01.09.2025), Tarmo Koll (kuni 06.05.2025)

### Cuber Tehnology OÜ

*   **Juhatus:** Daniel Haab (tähtajatult)

## Tasustamispoliitika

LHV Grupi ja selle tütarettevõtete tasustamispõhimõtteid on kirjeldatud sise-eeskirjas „Tasustamispoliitika“. LHV-s puuduvad piirkondlikud erinevused tasustamispõhimõtetes. Olulisim erinevus grupisiseste ettevõtete vahel on see, et LHV Varahalduse AS-is puudub töötasukomitee ja see ettevõte täidab eraldiseisvaid avalikustamisnõudeid. LHV tasustamispõhimõtete eesmärk on õiglase, motiveeriva, läbipaistva ja seadusega vastavuses oleva tasustamise korraldamine. Tasustamispoliitika laiem eesmärk on strateegia elluviimiseks vajaliku võimekuse, oskuste ja kogemustega töötajate värbamine, töötajate ja aktsionäride huvide ühildamine ning töötajate motiveerimine ja efektiivse riskijuhtimise tagamine kasvavaks äritegevuseks. Tasustamissüsteem koosneb põhi- ja muutuvtasudest, hüvitistest ja töötajatele suunatud soodustustest.# LHV ei paku töötajatele turuhinnast madalama hinnaga teenuseid, ei tee tööandja kulul makseid kolmandasse pensionisambasse ega paku selliseid hüvesid nagu tööauto, mobiiltelefon või isiklikuks kasutuseks sülearvuti.

Üldine tasustamise strateegia on tagada pikaajaliste eesmärkide täitmiseks motiveeriv töötasu, luues tugeva seose töötasu ja LHV tulemuste vahel. LHV juhindub tulemuste mõõtmiseks kasutatavate peamiste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete ning riski hindamise mõõdikute seadmisel järgmistest põhimõtetest:

* Tulemuskriteeriumid on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimise põhimõtetega. LHV poolt väljatöötatud tulemuskriteeriumid peavad silmas pidama LHV pikaajalisi huve, sh ei tohi need stimuleerida ülemäärast riskide võtmist või ebasobivate toodete müüki.
* Tulemuskriteeriumid ei sisalda üksnes tegevuse tõhususe näitajaid (näiteks kasum, tulud, tootlikkus, kulud ja mahunäitajad) või turupõhised näitajad (näiteks aktsia hind või võlakirjade tootlus) vaid neid korrigeeritakse riskipõhiste näitajatega (näiteks kapitali adekvaatsus, likviidsus).
* Riskide ja tulemuste mõõtmiseks kasutatavad kriteeriumid on võimalikult tihedalt seotud selle töötaja otsustega, kelle tulemusi hinnatakse, ning tagavad, et tasude määramise protsessil on selle töötaja käitumisele asjakohane mõju. Pikaajalist huvi silmas pidades toimub riskikäitumise hindamine ja kontroll üksiktöötaja tasandil.
*   Tulemuskriteeriumite väljatöötamisel kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid ning samuti absoluutseid ja suhtelisi kriteeriumeid asjakohaselt tasakaalustatuna.
* Kvantitatiivsed kriteeriumid katavad ajavahemikku, mis on piisavalt pikk, et võtta arvesse töötajate või äriüksuste võetud riske. Kriteeriumeid korrigeeritakse riskiga ja need sisaldavad majandusliku tasuvuse näitajaid.
* Kvalitatiivsete kriteeriumite näiteks on strateegiliste eesmärkide täitmine, klientide rahulolu, riskijuhtimispoliitika järgimine, organisatsioonisiseste ja -väliste eeskirjade täitmine, juhtimisoskus, loovus, motivatsioon ning koostöö teiste äriüksuste ja sisekontrolli funktsiooni täitjatega.

LHV värbamisstrateegia on leida, kaasata ja hoida tööturu parimad tegijad. Töötasu määramisel on LHV pigem valmis tegema erandeid kui piirama valikuid ametikohast tulenevate rangete töötasuvahemikega. Töötajate hoidmiseks kujundab LHV oma soodustused ja hüved koostöös töötajatega.

Töötasu määramisel võetakse arvesse:

*   töötaja pühendumist ja tulemusi,
*   töö mahtu,
*   vastutust,
*   nõutud haridustaset,
*   juhtimistasandit,
*   töö intensiivsust,
*   ametikohal vajalikke teadmisi ja kogemusi,
*   lisahüvitiste olemasolu,
*   olukorda tööjõuturul,
*   geograafilise asukoha palgataset,
*   ametikoha kriitilisust.

Töötasu suuruse määramise otsus peab olema objektiivne. Töötasu makstakse vastavalt tööle ja selle väärtusele, mitte lähtuvalt töötaja isikust, soost, vanusest, päritolust vms. LHV-s kehtib üldine põhimõte, et töötajad ei tohi kasutada isiklikke riskimaandamisstrateegiaid või töötasu- ja vastutuskindlustust, mis kahjustaks tasustamispoliitikasse integreeritud riski maandamise mõju. Tasustamispoliitikat puudutavate otsuste juures arvestatakse LHV finantsseisukorda ja kapitalibaasi jätkusuutlikkust.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 18

LHV viib läbi regulaarset enesehindamise protseduuri. Enesehindamise eesmärk on kindlaks määrata kõik töötajad, kelle ametialane tegevus mõjutab või võib mõjutada oluliselt LHV riskiprofiili. Sellised kindlaksmääratud töötajate grupid on toodud all tabelis koos 2020. aasta muutuv- ja põhitasu komponentide vaheliste suhtarvudega.

| Töötajate grupp                                                                                                             | Suhtarv 2020. aastal |
| :-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- | :------------------ |
| Kõrgem juhtkond                                                                                                             | 1,69                |
| Kontrollfunktsiooni täitvad töötajad                                                                                        | 0,29                |
| Töötajad, kellel on oluline mõju krediidiriski positsioonile (töötaja poolt tehtud tehingu nimiväärtus moodustab vähemalt 0,5% LHV esimese taseme põhiomavahenditest ning on vähemalt 5 miljonit euro suurune) | 0,43 |

Otsustuspädevus on juhatusel, kes viib läbi analüüsi arutelu vormis juhatuse koosolekul. Enesehindamise algatab personaliosakond, protsessi ja tulemuste vastavust hindab vastavuskontrolli osakond, kelle esindaja viibib ka enese-hindamise juures. Töötasukomitee vaatab iga-aastaselt läbi töötajaga seotud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed kriteeriumid ja enesehindamise protsessi, mille alusel otsuseid tehakse. Enesehindamise tulemuse vaatab sõltumatult läbi siseaudit, tulemused esitatakse kokkuvõtlikult nõukogule. Enesehindamine toimub sagedusega kord aastas majandusaasta alguses. Hindamise ajaline ulatus katab nii möödunud perioodi (sh majandustulemused, riskianalüüs) kui ka võtab arvesse eelseisvat majandusaastat. Enesehindamise käigus kindlaksmääratud LHV töötajad on kohustatud ühe kalendriaasta jooksul alates optsioonide realiseerimisest hoidma optsioonide aluseks olevaid LHV aktsiaid enda omandis ja neid mitte võõrandama ega mistahes kujul koormama (sh pantima). Kindlaksmääratud töötajatel on keelatud aktsiaväärtuse vähenemise riski teisele osapoolele üle kanda näiteks kindlustuse ja teatavat liiki finantsinstrumentide kaudu. Enesehindamist viiakse läbi, võttes arvesse LHV keerukuse astet, tegevusnäitajaid ja struktuuri.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 19

## Tegevjuhi ülevaade jätkusuutlikkusest

LHV Grupp on Eesti suurim ja kiiremini kasvav kodumaisel kapitalil põhinev finantsgrupp. Oma rahvusvahelise ärisuuna kaudu aitame kaasa finantsteenuste efektiivsemaks ja kättesaadavamaks muutumisele. Meie vastutus keskkonna ja ühiskonna heaolu tagamisel on järjest kasvamas ning meist endist oleneb, kas LHV finantseerimis- ja investeerimisotsuste mõju on positiivne või negatiivne. LHV suurimateks huvigruppideks on kliendid, LHV-s töötavad inimesed, ettevõtte investorid ja avalikkus. Usume, et saavutame parima tulemuse nii ettevõtte kui ühiskonna jaoks, kui arvestame maksimaalselt erinevate huvidega.

Praktilisemas võtmes näeme LHV-d ka tulevikus hea finantstulemusega kasvuettevõttena, kuid usume, et suudame seda teha kooskõlas parimate juhtimispraktikate, positiivsete sotsiaalsete mõjude ning tunnustatud kliimaeesmärkidega. Ajalooliselt oleme LHV-s pööranud suurt rõhku juhtimisega ja sotsiaalsete riskidega seotud mõjudele, kuid viimaste aastate jooksul võtnud tugevalt fookusesse ka keskkondlike riskide juhtimise. 2020. aastal said kliimamuutused ja ökoloogilised probleemid rohkelt tähelepanu, kerkides esiplaanile ka ärisektoris. Näiteks Maailma Majandusfoorumi avaldatud riskiaruandes, milles loetletakse tõenäosuse ja mõju ulatuse alusel maailma kõige rohkem ähvardavad riskid, on nimekirja alguses ülekaalus keskkonnaprobleemid. Esimest korda ajaloos on kõik viis kõige tõenäolisemat riski seotud just nendega: ekstreemsed ilmastikuolud, bioloogilise mitmekesisuse kadu, kliimameetmete läbikukkumine, looduskatastroofid ja inimeste põhjustatud keskkonnakatastroofid. Arusaadavalt valitseb ka finantssektoris suundumus tähtsustada jätkusuutlikku arengut järjest rohkem ja kasvab arusaam olukorra pakilisusest.

LHV-s oleme olulisematest tegevustest valinud endale täitmiseks viis ÜRO kestliku arengu eesmärki, liitunud ÜRO jätkusuutliku panganduse raamistikuga ning seadnud eesmärgiks viia enda tegevus kliimaneutraalseks aastaks 2022. Meie suurim mõju tuleb siiski läbi finantseerimis- ja investeerimispoliitika. Oleme täiendanud finantseerimiseks ja investeerimiseks välistatud tegevuste ja projektide nimekirja ning pingutame, et oleksime tulevikus koos klientidega võimelised mõõtma ja juhtima ühiseid keskkonnaalaseid eesmärke. 2020. aasta tõime turule mitmeid uusi tooteid, sh rohelise pensionifondi, rohelise kodulaenu, liisingu, järelmaksu ja ärilaenu. Eelmainitud tooted aitavad nii Eesti majandusel tervikuna kui ka LHV-l saavutada Pariisi kliimaeesmärke.

Ühingujuhtimise seisukohalt on parimate juhtimispraktikate tugevaim tunnustus LHV nimetamine Nasdaq Balti börside parimate investorsuhetega ettevõtteks. Läbipaistvus juhtimises annab investorile ja avalikkusele kindluse ja parema nähtavuse kontrolli tegemiseks ka sellistes teemades nagu võimalikud huvide konfliktid, korruptsioonioht jms. LHV juhtimismudel koos juhtimisstruktuuri, seda toetavate komiteede ja riskikontrollisüsteemide, tasustamispoliitika põhimõtete ning tasude suurusega on põhjalikult kajastatud aastaaruandes.

Sotsiaalse vastutuse all mõistame laiemalt Eesti majanduse ja kapitaliturgude arendamist koos inimeste finantskirjaoskuse parandamisega ning kitsamalt parima teenuse pakkumist klientidele ja väärtustava töökeskkonna loomist LHV inimeste jaoks. Viimati mainitud suundade suurima tunnustusena nimetas äriajakiri Euromoney LHV Eesti parimaks pangaks ning Eesti suuri tööportaal tunnistas LHV paremuselt kolmandaks tööandjaks.

Eesti majanduse ja kapitalituru arendamine on osa LHV missioonist. Teadvustame LHV osa majanduse mõjutajana: soovime suunata nii Eesti elanike kui ka ettevõtete finantskäitumist targema majandamise suunas. Arendame tänapäevast ja ühiskondlikke kokkuleppeid arvestavat majandust oma laenupoliitika ning pensionifondide investeerimispoliitika kaudu. Mida paremini läheb majandusel, seda suurem on Eesti inimeste heaolu.

LHV ei ole lõpuni valmis. Selline valmisolek eeldab täielikku kooskõla ühiskonnaga. Finantssektor saab olla küll suunanäitaja, aga parima tulemuse saavutamiseks peavad ühiselt mõtlema riigisektor, reguleerivad asutused, ettevõtted ja tarbijad. Samas oleme pingutanud, et olla tulevikus keskkondlike, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud eesmärkide saavutamisel heaks eeskujuks. LHV-l on olemas jätkusuutlikkuse strateegia, sellest lähtuvad eesmärgid ja neid eesmärke jõustavad eeskirjad. Samuti on loodud mõõdikud ja protsessid paremate tulemuste saavutamiseks ning viidud läbi jätkusuutlikkusalaseid koolitusi. Oleme turule tulnud mitme rohelise tootega ning võtnud eesmärgiks muuta oma tegevus kliimaneutraalseks. Meie oleme valmis oma panuse andma.# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

## 20 Meie lähenemine

### Eesmärk

LHV keskendub jõuliselt jätkusuutlikkusele ja ühiskonna uute vajadustega arvestamisele. Oleme teadlikud kliimamuutustega kaasnevatest tohututest probleemidest ja inimtegevuse põhjustatud ökoloogilisest kriisist ning tunneme selle pärast muret. Tunnistame, et kuigi LHV on algatanud mitu keskkonna- ja sotsiaalküsimustega seotud projekti, saaksime veel palju rohkem ära teha, et viia oma igapäevane töö ja majandustegevus vastavusse meie keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu juhtimisega seotud eesmärkidega (ESG-eesmärkidega). Keskkonnaalased ja sotsiaalsed eesmärgid ning kaalutlused on lahutamatu osa meie igapäevasest tegevusest ja väärtuse loomise strateegiast. Tegutseme aktiivselt selle nimel, et oma äritegevusega seotud keskkonna- ja sotsiaalseid riske veelgi paremini ja tõhusamalt hallata ja maandada, ning püüdleme kõigis ärivaldkondades keskkonnaalase ja sotsiaalse tegevuse pideva täiendamise ja paremaks muutmise poole.

### Juhindumine ÜRO säästva arengu eesmärkidest

Vastutame jätkusuutliku tegutsemise eest nii kollektiivselt kui ka individuaalselt. Peame oma missiooniks edendada ja ellu viia vastutustundlikku pangandust, mis ei kahjusta keskkonda ega inimesi. Alates 2020. aastast oleme jätkusuutlikkuse vallas keskendunud viiele ÜRO säästva arengu eesmärgile (Sustainable Development Goals, SDG), et luua jätkusuutlikumale tulevikule suunatud tegevuse ja kohustuste tarbeks eesmärgikeskne raamistik.

#### Eesmärk nr 1 (SDG 1): vaesuse kaotamine

Usume, et sotsiaalsete ja keskkonnategurite arvessevõtmisega oma põhitegevuses ning investeerimisega finantskirjaoskuse levitamisse saame toetada ebavõrdsuse, vaesuse ja majanduslike raskuste vähendamist ühiskonnas.

#### Eesmärk nr 7 (SDG 7): taskukohane ja puhas energia

Jätkusuutlikkus on meie väärtusloome ja tootearenduse lahutamatu osa. See hõlmab laia valiku keskkonnasõbralike finantstoodete pakkumist klientidele ning ESG-ga seotud hoolsuskontrolli protsesside täiustamist oma äriklientide ja partnerite jaoks.

#### Eesmärk nr 8 (SDG 8): inimväärne töö ja majanduskasv

Mõistame pankade ja finantsasutuste tähtsust jätkusuutliku kasvu edendamisel, töökohtade loomisel, ettevõtluse ergutamisel ja innovatsiooni soodustamisel.

#### Eesmärk nr 12 (SDG 12): vastutustundlik tarbimine ja tootmine

LHV võtab endale kohustuse arvestada majandustegevusega seotud otsuste tegemisel keskkonnateguritega ning propageerida vastutustundlikku laenuandmist ja tarbimist.

#### Eesmärk nr 13 (SDG 13): kliimameetmed

Eesti finantssektori jätkusuutliku arengu toetajana kutsume üles järgima keskkonnasäästlikke äritavasid nii finantssektoris kui ka riigi tasandil.

## AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 21

## Jätkusuutlikkuse missioon

Jätkusuutlikkus on pidev õppimisprotsess, kuhu kaasame sidusrühmi ja väliseksperte, kes aitavad meil paremini mõista oma otsuste tagajärgi ja luua pikaajalist väärtust. Meie eesmärk on strateegiliselt suurendada ettevõttesisest pädevust, arendada jätkusuutlikke finantstooteid ja -teenuseid, tõhustada äriprotsesse ning arendada vastutustundlikuma äritegevuse nimel kogu sektorit hõlmavat koostööd.

*   Mõistame, kui ulatuslikult meie majandustegevusega seotud otsused ühiskonda ja keskkonda mõjutavad, ning keskendume seetõttu just nende mõjude haldamisele.
* Meie eesmärk on olla finantsmaailma jätkusuutliku arengu eestvedajaks. Selleks püüame algatada süsteemseid muutusi ning luua võimalusi uuenduslike ja jätkusuutlike lahenduste väljatöötamiseks, et suunata ühiskonda säästva arengu suunas.
*   Viime oma tegevuse kooskõlla ÜRO säästva arengu eesmärkide ja Pariisi kliimakkokkuleppega.
* Tegutseme läbipaistvalt ning anname oma edusammudest ja komistuskividest erinevate jätkusuutlikkuse aruannete ja ettevõtte suhtluskanalite kaudu avalikult aru. Uuendame pidevalt oskusteavet jätkusuutlikkuse aruandluse standardite kohta ja selle kohta, kuidas oma aastaaruannetesse ulatuslikumalt kaasata globaalsest aruandlusalgatusest (GRI) tulenevat aruandlust.
* Oleme võtnud endale kohustuse luua vajalikud tingimused oma jätkusuutlikkuse strateegia järgimiseks. Seda on võimalik saavutada sisemise suutlikkuse suurendamise ja ESG lõimimisega kogu grupi äriprotsessidesse.

## AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 22

## Meie fookus ja mõju

LHV ESG-alased fookusvaldkonnad valiti välja alljärgneva põhjal:

* LHV Panga äritegevuse võimalikud positiivsed ja negatiivsed keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud, tuginedes ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatuse (UNEP FI) portfellimõju analüüsivahendile (UNEP FI Portfolio Impact Analysis Tool);
*   väliste huvigruppide (sotsiaalse ja keskkonnamõju ekspertide, klientide ja partnerite) ootused;
*   sisemiste huvigruppide (LHV juhtkonna, võtmeisikute ja töötajate) arvamused).

Nende sisendite põhjal on LHV jätkusuutliku arengu fookusvaldkonnad järgmised:

| ÜRO eesmärgid | Meie eesmärgid                                                                                                |
| :------------ | :------------------------------------------------------------------------------------------------------------ |
|               | Kõiki fookusvaldkondi hallatakse kolmel tasandil:                                                              |
|               | • LHV põhitegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud (nt finantsotsuste mõju keskkonnale ja ühiskonnale)          |
|               | • LHV põhitegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud (nt finantsotsuste mõju keskkonnale ja ühiskonnale.        |
|               | • LHV laiem mõju ühiskonnas (tegevused, mis toetavad ja suunavad laialdasemat, süsteemsemat muutust Eesti ühiskonnas) |
| Kaasav majandus | Rahaline kindlustunne                                                                                         |
| Kliima ja elurikkus | Ringmajandus                                                                                                  |

## AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 23

## ESG näitajad ja mõõtmine

Mõistame, et ettevõtte jätkusuutlikuma arengu eesmärkide saavutamisel on üks väljakutseid seotud mõjuanalüüsiga ja tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramisega jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamiseks. Selleks peame tulevikus pühendama rohkem aega ja jõudu sellele, et luua sisemine suutlikkus oma edusammude paremaks mõõtmiseks. Sel eesmärgil oleme praeguseks kindlaks määranud kõigi oma mõjuvaldkondade põhinäitajad ja töötanud välja plaani selle kohta, missuguseid andmeid peame lähiaastatel koguma ja mõõtma, et mõista ja saavutada oma eesmärke. Oleme välja töötanud ka ESG tegevuskava aastateks 2021–2023, mis aitab meil oma eesmärkide saavutamisele läbimõeldumalt lähemale jõuda.

ESG eesmärkide arvestamine kõigis meie majandustegevusega seotud otsustes ja ärivaldkondades peab toimuma käsikäes meie üldise mõju mõõtmise terviklike mehhanismidega ja nõuetekohase aruandlusega mõju ulatusekohta. Sellest saab LHV jaoks edasises tegevuses ESG valdkonnas üks peamisi eesmärke. Allpool on toodud mõned peamised ESG näitajad koos vastavate andmetega, mille kallal töötame kohta. Sellest saab LHV jaoks edasises tegevuses ESG valdkonnas üks peamisi eesmärke.

| Fookusvaldkond | Põhinäitaja                                                                      | 2019    | 2020    |
| :------------- | :------------------------------------------------------------------------------- | :------ | :------ |
| Keskkond (E)   | LHV CO2-jalajälg (CO2 ekvivalent tonnides)                                        | 1210t   | 865t    |
|                | Biometaani tootvate ettevõtete osakaal ettevõttelaenude portfellis                | 0,55%   | 1,25%   |
|                | Roheliste varade osakaal LHV Varahalduse portfellis                              | N/A     | 4,2%    |
|                | Päikeseenergiat tootvate ettevõtete osakaal laenuportfellis                      | 0,05%   | 2%      |
|                | II samba pensionifondi Roheline aktiivsete klientide osakaal                      | N/A     | 2,2%    |
| Sotsiaal-      | Kohalike omavalitsuste osakaal ettevõtete laenuportfellis                        | 0       | 14,4%   |
| valdkond (S)   | Väljaspool Harjumaad registreeritud jaepangandusklientide osakaal                | 34,3%   | 34,9%   |
|                | Väljaspool Harjumaad antud kodulaenude osakaal                                   | 19,8%   | 19,7%   |
|                | Investeerimiskoolis osalenute koguarv                                            | 6000    | 7420    |
| Finantskirjaoskus ja majanduslik turvatunne | Keskmine klikkide arv artikli kohta Finantsportaalis | 2372    | 2393    |
|                | Investeerimistoodete kasutamise osakaal kuni 25-aastaste klientide seas            | 19,3%   | 26,1%   |
|                | Investeerimistoodete kasutamise osakaal muu kui eesti emakeelega klientide seas (%) | 5,6%    | 5,5%    |
| Ettevõtte üldjuhtimine (G) | Naiste osakaal juhtivtöötajate seas                                       | 26,5%   | 44,8%   |
|                | Kliendirahuolu indeks                                                            | 93,5 %  | 94,9 %  |
|                | Ettevõtte vastu käimas olevate kohtumenetluste arv aasta lõpu seisuga             | 0       | 0       |
|                | Eetikareeglite rikkumiste ja korruptsioonijuhtumite arv                         | 0       | 0       |
|                | Tippjuhtide palga suhtarv                                                        | 0,18    | 0,19    |

## AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 24

## Juhtimistegevus ESG raamistiku ja põhitegevused

Järgnev joonis kujutab LHV peamisi mõjuvaldkondi, eesmärke ja vastavaid põhitegevusi ning peamisi elemente, millest oma jätkusuutlikkusele suunatud tegevuses juhindume ja mis seda toetavad.

*   **S Kaasav majandus**
    *   Krediidi- ja investeerimispoliitika
    *   PORTFELL
    *   uued tooted ja teenused
    *   Kliendid kaasamine
*   **Rahaline kindlustunne**
    *   Võrdne kohtlemine
    *   ETTEVÕTTESISENE VAADE
    *   Juurdepääsetavus
    *   Investeerimismäng Börsihai
    *   Investeerimiskool
*   LAIEM MUUTUS
    *   Väljaanded, arvamuslood
*   Krediidi- ja investeerimispoliitika
*   Rohelised tooted ja teenused
*   P O R T F E L L
*   Klientide kaasamine
*   **E Kliima ja elurikkus**
    *   Kliimaneutraalsus aastaks 2022
    *   ETTEVÕTTESISENE VAADE
    *   BREEAM, roheline kontor
    *   Ringmajandus
    *   Kliimaregister
*   LAIEM MUUTUS
    *   Väljaanded, arvamuslood
    *   Roheline Tiiger, Eesti Pangaliit
*   **Katus**
    *   Jätkusuutlikkuse aruanne
    *   ESG-poliitika
    *   Missioon ja visioon
*   **G Fundament**
    *   Läbipaistev juhtimine
    *   Sidusrühmade kaasamine
    *   Mitmekesine töökeskkond
    *   G Aruandlus
    *   Suutlikkuse suurendamine
    *   Organisatsioonikultuur

## AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 25

## Vastutustundliku panganduse põhimõtted

ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtted annavad pankadele raamistiku jätkusuutlikuks toimimiseks ja sätestavad suunised ühiskonnaelu edendamiseks. Ühinesime algatusega, et näidata oma pühendumust ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkidele ja viia oma tegevus vastavusse Pariisi kliimaleppe eesmärkidega. Osaleme finantssektori rahvusvahelises koostöös ja heade tavade jagamises.

**1. põhimõte**

Kooskõlla viimine

Viime oma äristrateegia kooskõlla üksikisikute vajaduste ja ühiskonna eesmärkidega, mis kajastuvad säästva arengu eesmärkides, Pariisi kliimaleppes ning asjakohastes riiklikes ja piirkondlikes raamistikes, ning toetame nende eesmärkide saavutamist.

**2.**# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 26

## Keskkond

### Enim panustame oma säästva arengu fookuseesmärkidesse

Mõistame, et ettevõtete tegevuseks ja majanduse aren- guks kulub sageli loodusvarasid. Ent tunnistame ka seda, et kasvada ja väärtust luua saab ka teistmoodi, jätkusuut- likumal viisil. Finantsasutused saavad oma tegevuse ja toodetega teha palju ära selleks, et kutsuda esile positiivseid muutusi ning edendada innovatsiooni, loovuse ja ettevõtlik- kuse abil jätkusuutlikke äritavasid. LHV soovib tegutseda jätkusuutlikult ja Eesti ettevõttena tahame aidata Eesti majandusel kohaneda, et saavutada kliimaeesmärgid. Selleks LHV
* aitab kaasa Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamisele;
* toetab Eesti eesmärki jõuda aastaks 2050 kliima- neutraalse majanduseni;
* on avatud uue majanduse pakutavatele võimalustele;
* teeb positiivsemate muutuste saavutamiseks koos- tööd ettevõtteväliste sidusrühmadega (nt Eesti Pangaliit, väliskonsultandid ja -organisatsioonid, et suurendada suutlikkust);
* järgib rohelise kontori põhimõtteid ja jälgib oma iga-aastast ökoloogilist jalajälge, et saada 2022. aastaks CO2-neutraalseks ettevõtteks.

Finantsasutuse jätkusuutlik äritegevus tähendab, et toote- pakkumisse ja -arendusse on järjepidevalt kaasatud tavad, mis toetavad ESG-eesmärkide saavutamist. Tänaseks oleme välja töötanud spetsiaalsed laenupakkumised, mis motiveerivad kliente tegema keskkonnasäästlikke tarbimis- otsuseid. Oleme koostanud ja avalikustanud ka välistatavate tegevuste nimekiri – need on tegevused, mis ei ole koos- kõlas meie laenupoliitika ning jätkusuutliku ja vastutustund- liku tegevuse põhimõtetega.

### Keskkonnasäästlikud tegevused

Meie eesmärk on muuta oma kontori tegevus aastaks 2022 kliimaneutraalseks. Ehkki meie suurim keskkonnamõju tuleneb finantseerimis- ja investeerimistegevusest, pole vähem tähtis see, kuidas me igapäevaselt oma äritegevust haldame. Sellepärast tahtsime kindlad olla, et meie oma tarbimine on jätkusuutlik, meil on kord majas ja me oleme kliimaeesmärkide saavutamise püüdlustes teistele igakülg- seks eeskujuks.

#### Rohelise kontori põhimõtted

LHV on otsustanud astuda samme keskkonnasõbrali- kuma tegevuse suunas. Seda on tehtud kontorikeskkonna parandamise ja töötajate kaasamisega rohelise kontori protsessi nende teadlikkuse tõstmise kaudu. 2020. aastal pälvis LHV Tallinna kontor rohelise kontori sertifikaadi, mis kinnitab, et kontor tegutseb keskkonnasäästlikult. 2020. aasta detsembris pälvis LHV Tallinna kontor Eesti Keskkon- najuhtimise Assotsiatsioonilt aasta parima rohelise kontori auhinna.

# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 27

### Meie ökoloogiline jalajälg

Kliimamuutuste halvimate tagajärgede vältimiseks tuleb kasvuhoonegaaside heitkoguseid märkimisväärselt vähen- dada. Ka meie kontorid tekitavad heidet – nii otseselt kui ka kaudselt, enamasti kütte ja elektrienergia kasutamise ning töötajate kodu ja töö vahel liikumise ja töölähetuste tõttu.

#### Mida oleme juba saavutanud?

2020. aasta alguses hakkasime esmakordselt koguma heitkoguste kohta andmeid ja tegime ettevõtte süsinikdiok- siidi heitkoguste arvutused 2019. aasta kohta. 2021. aasta alguses tegime sama ka 2020. aasta kohta. 2019. aastal oli LHV kontorite kasvuhoonegaaside heite kogumaht 1210 süsinikdioksiidi ekvivalendi tonni, mis oli arvutuste tegemise ajal 2,6 tonni töötaja kohta. 2020. aastal oli tulemus 865 tonni ehk 1,7 tonni töötaja kohta.

#### Süsinikdioksiidi heite allikate (mõjuala 1 ja mõjuala 2) 2019. ja 2020. aasta võrdlus

| Heite allikas                     | 2019 | 2020 |
| :-------------------------------- | :--- | :--- |
| küte ja elekter                   | 61%  | 66%  |
| töötajate sõit kodust tööle       | 24%  | 27%  |
| töölähetused                      | 14%  | 4%   |
| kontoritööga seotud allikad, näiteks paber, vesi ja prügi. | 1%   | 3%   |

Jätkusuutlikumaks toimimiseks ja oma negatiivse keskkon- namõju vähendamiseks oleme koostanud kliimaneutraal- suse saavutamise kava. 2020. aastal läksime üle rohelise energia sertifikaadiga elektri tarbimisele, mis on vähen- danud heitkoguseid 30%. Lisaks oleme rohelise kontori põhimõtete nimel töötades mõistagi vähendanud ka heit- koguseid. Samuti valmistame ette kohalikku ja eetilist süsi- nikuheite tasakaalustamise projekti, millega saame aidata tasakaalustada sellise süsinikuheite koguse, mida me oma igapäevase tööga saavutada ei saa. Arvutasime oma jalajälje rahvusvaheliselt tunnustatud kasvuhoonegaaside protokolli alusel. Teeme igal aastal uue arvutuse ja täiustame arvutusmeetodit. Püüame saada täie- likumat pilti, lähtudes sellest, millistes täiendavates kategoo- riates suudame usaldusväärseid andmeid koguda.

# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 28

### Keskkonnasäästlikud tooted ja teenused

LHV mõju Eesti finantssektoris kasvab. Ühiskonna jaoks elutähtsa sektori osana mõjutame ümbritsevat nii otseselt kui ka kaudselt ning anname oma olulisima panuse inves- teeringute ja rahastamise kaudu. Seetõttu oleme otsus- tanud suunata põhitegevuse rahavood kooskõlastatumalt tegevustesse, mis toetavad üleminekut kliimaneutraalsele ja jätkusuutlikule majandusele. Oleme välja töötanud ainulaadsed rohelised tooted, mis motiveerivad kliente tegema võimalikult keskkonnasääst- likke igapäevaseid tarbimis- ja investeerimisotsuseid. Sel viisil anname oma panuse majanduskasvu toetamisse, aidates samal ajal vähendada kasvuhoonegaaside heitko- guseid, reostust ja jäätmete teket.

#### Roheline kodulaen

Üks olulisemaid tarbimisotsuseid, mis inimene eales vastu võtab – nii finantskulu kui ka kesk- konnamõju mõttes – on seotud oma kodu ostmisega. Kolmandik keskmise Eesti elaniku aastasest süsinikdioksiidi jalajäljest on seotud tema koduga – enamasti tuleneb see kütteks kasutatavast energiast ja majapidamises kasutatava elektrienergiaga seotud heitkogustest. Kuna soovime edendada kõige energiatõhusamate kodude ehitamist ja ostmist, pakume oma klientidele võimalust kasutada Eesti esimest rohelist kodulaenu.

#### Roheline autoliising

Meie eesmärk on propageerida energiatõhusate sõidukite ostmist. Kõige energiasäästlikum sõiduk on täiselektriline auto. Ent selleks, et saaksite olla kindel auto jätkusuutlikkuses, peab energia tulema üksnes taastuvatest allikatest. Alates 2026. aastast loetakse keskkonnasõbralikeks sõidukiteks ainult selliseid sõidukeid, mille süsinikdioksiidi heide kilomeetri kohta on null. Sellele standardile vastavad ainult elektri- ja vesinikusõidukid. Seetõttu pakume autoliisingut uute tavakasutuseks ostetavate täiselekt- riliste sõidukite ostuks.

#### Roheline järelmaks

Taastuvad energiaallikad on vaieldamatult investeering tulevikku. Päikesepaneelide kasuta- mine elektri tootmiseks ning kodude kütmine ja majapidamisvee soojendamine maasooju- senergia abil on arukas valik. Soovime, et meie kliendid kasutaksid fossiilkütustel töötavate sõidukite asemel sagedamini ühe- või kaherattalisi elektrisõidukeid. Soovime lihtsustada energiasäästlike valikute tegemist.

#### Roheline investeerimislaen ettevõtetele

Eesti majandus on väga süsinikdioksiidimahukas. Seetõttu on investeerimine energiatarbi- mise vähendamisse, taastuvenergia tootmisse või igapäevasesse ressursitõhususse väga tulus ja annab igale ettevõttele suurema konkurentsieelise.

# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 29

#### Roheline elamuarenduslaen

Et inimestel oleksid energiatõhusad korterid, peab keegi need ehitama. Seetõttu pakume arendajatele A-energiaklassi elamute ehitamiseks investeerimislaene tavapärasest mada- lama intressimääraga.

#### Pensionifond Roheline (kogumispensioni II sammas)

2020. aasta märtsis käivitasime Eesti esimese keskkonnasäästliku pensionifondi. Tööta- sime selle kallal täpselt aasta. LHV pensionifond Roheline on mõeldud kõigile, kes hoolivad kasvõi pisutki rohelistest tõekspidamistest ja usuvad, et kapitaliinvesteeringud peaksid olema pikemas plaanis kasumlikud ning samuti keskkonnasäästlikud ja jätkusuutlikud. Fond investeerib alati 75–100% omakapitali. Vähemalt pool portfellist investeeritakse inves- teerimisfondidesse, mis järgivad jätkusuutlikkuse põhimõtteid või millel on keskkonnatee- malisi projekte.

#### Pensionifond Roheline Pluss (kogumispensioni III sammas)

2020. aasta detsembris asutas LHV pensionifondi Roheline Pluss, mis on Eesti esimese keskkonnasäästlikke investeeringuid tegeva teise samba pensionifondi sõsarfond. Esimese keskkonnasäästliku kolmanda samba pensionifondi investeerimisportfell koosneb sotsiaal- selt vastutustundlikest, jätkusuutlikest ja keskkonnasõbralikest varadest. Fondiga võetav aktsiarisk jääb alati vahemikku 75–100%. Kogumispensioni teise ja kolmanda samba rohe- lised fondid on kõigi nende jaoks, kes hoolivad rohelisest mõtteviisist ja usuvad, et investee- ringud peavad olema pikemas plaanis tootlikud ning keskkonnasõbralikud ja jätkusuutlikud.# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

## 30 Sotsiaalvaldkond

Enim panustame oma säästva arengu fookuseesmärkidesse: Kuigi pankadel ja finantsinstitutsioonidel on ühiskonnas majanduskasvu edendamises oluline roll, on neil ka võime mõjutada inimeste elu ja ühiskonna üldist heaolu. Teeme oma tööd alati ausalt, läbipaistvalt ja eetiliselt ning paneme ülimat rõhku õiglase tehingu põhimõtete järgimisele ning partnerite, klientide ja töötajate austamisele. Tunnistades oma rolli ja ühiskondlikku mõju kohalikul tasandil, me

* eraldame raha muusika ja kunsti, hariduse, spordi ja kogukonnaürituste toetamiseks;
* võime toetada välisliikumisi ja -partnereid kohalike kogukondade kultuurilise ja majandusliku arengu edendamiseks;
* seisame majanduses tegutsevate inimeste ja ette- võtete võrdsete võimaluste eest;
* tõstame klientide usaldust LHV kui mittediskrimi- neeriva finantsteenuste pakkuja vastu;
* edendame finantskirjaoskust ja majandustead- miste jagamist;
* suurendame pidevalt oma pädevust keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisvaldkonnas, et ühiskonna sidusust veelgi enam edendada.

Meie inimeste edu ja heaolu on meie äritegevuse tuum. Mõistame, et häid majandustulemusi ja kasvu ei saavutata ilma inimesteta, kes loovad väärtust, kelle eest hoolitsetakse hästi, kes täidavad südamega oma isiklikke ja kollektiivseid ülesandeid ning tunnevad end kõrgelt hinnatuna.

S o t s i a a l n e v a s t u t u s LHV kasvades muutume üha teadlikumaks ka oma kasva- vast rollist Eesti majanduses ja ühiskonnas laiemalt. Oma missioonist lähtuvalt toetame tegevusi, mis võimaldavad Eesti inimestel ja ettevõtetel julgemalt tulevikule mõelda ja oma plaane teoks teha. Peame oluliseks majandusliku kindlustunde suurendamist ja majanduskeskkonna sidusamaks muutmist. Ühiskonnas laiemalt toetame eelkõige neid ettevõtmisi, mis muudavad Eesti suuremaks ja toetavad meie kogukondade võimekust. Lisaks investorite harimisele ja ettevõtjate tunnustamisele on meil mitmeid pikaajalisemaid ja uuemaid koostööprojekte, mis aitavad nimetatud eesmärke saavutada.

### Finantskirjaoskus

Asutamisest alates on LHV olnud Eesti investorite kogu- konna osa. Investeerimisteenuste turuliidrina ja börsil noteeritud ettevõttena, mis samal ajal väärtustab suhteid investoritega, aitame aktiivselt kaasa investorite harimisele. Suhetes oma enam kui 10 000 aktsionäriga oleme avatud, läbipaistvad ja kaasavad.

* Korraldame investeerimiskooli raames tasuta seminare, kus 2020. aastal osales üle 7400 inimese (2019. aastal oli osalejate arv 6000). Sel aastal toimusid enamik seminare veebis.
* Igal aastal korraldame ka aktsiamängu Börsihai. Sel aastal jõudis osalejate arv 6576-ni (2019. aastal oli osalejaid 4600).
* Juba teist aastat järjest korraldasime noortele klienti- dele suunatud finantskirjaoskusteemalise reklaamikam- paania, mille ülevaatlik materjal on kättesaadav meie veebilehel.
* Koostöös Tartu Ülikooliga valmistasime ette valikaine „Kaasaegse pangandusettevõtte toimimine LHV Panga näitel“, millele registreerus 54 tudengit.
* Osalesime Eesti Pangaliidu korraldatud finantskirjaos- kuse edendamise projektides.
* Toetasime Äripäeva korraldatud konverentsi Investor Toomas, Investeerimisklubi läbi viidud investeerimisfes- tivali, Naiste Investeerimisklubi ja aktsiakoolitust.
* Pakume oma klientidele juurdepääsu investeerimis- ja majandusalase kirjanduse raamatukogule.
* Toetame Äripäeva kirjastust investeerimisalaste raamatute väljaandmisel. Aastal 2020 ilmus tänu meie toetusele kuus raamatut.
* Haldame enda loodud finantsportaali ja investeerimis- teemade arutamiseks mõeldud foorumit.
* Toetasime uudisteportaali Rahageenius, mis pakub tavatarbijale majandusteemalist sisu.
* Valmistame ette materjali taskuhäälingu ja ajaveebi jaoks, mis käsitleb ettevõtluse, investeeringute ja finantsküsimustega seotud teemasid.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

## 31 Sponsorlus

Võimaluste piires toetab LHV ettevõtmisi ja algatusi, mis aitavad kaasa Eesti ühiskonna arengule. Eelistame spon- sorprojektide puhul pikaajalist sisulist koostööd.

### Eesti kultuur ja ühiskond

* Eesti muusika päevad – juba viis aastat oleme toetanud Eesti uue heliloomingu autasu väljaandmist, mille 2020. aastal pälvis Märt-Matis Lill.
* Enn Soosaare Sihtasutus – toetame eetilise esseistika auhinna väljaandmist. 2020. aastal pälvis auhinna Eero Epner.
* Eesti filmi- ja teleauhinnad 2020 – toetasime silmapaist- vate saavutuste tunnustamist.
* Intsikurmu muusikafestival Põlvas – toetasime muusi- kafestivali viiendat korda.
* "Kes seda teeb?" toetusprogramm. Käivitasime kogu- kondade toetusprojekti ühisalgatuse rahastamiseks. 2020. aastal eraldasime toetussumma Leesi Tarbijate Ühisuse külapoe renoveerimisprojektile.
* Lisasime pangakaartidele heategevusfunktsiooni. 2020. aastal töötasime välja LHV pangakaartide jaoks funktsiooni, mida klient saab kasutada valitud heate- gevusorganisatsioonile mikroannetuste tegemiseks. Käivitame selle võimaluse 2021. aasta alguses.

### Sport ja tervislik eluviis

* Eesti Jalgpalli Liit – LHV Pank on olnud Eesti Jalg- palli Liidu ja Eesti rahvuskoondise peatoetaja 2010. aastast alates. Lisaks oleme loonud LHV jalgpallikaardi tugisüsteemi, mille kaudu 2019. aastal toetasime Eesti jalgpalliklubisid 79 766 euroga.
* Eesti Optimist Klassi Liit – oleme üle kümne aasta toetanud Eesti purjesporti. Toetame purjetamise propa- geerimist laste ja noorte seas. Lisaks sellele toetasime ka olümpiasportlast Ingrid Puustat.
* Rally Estonia – toetasime autoralli maailmameistrivõist- luste esimest etappi Eestis.
* Simple Session – LHV oli selle ekstreemspordi tippsündmuse üks peatoetaja.
* Toetasime amatöörgolfivõistlust BMW Golf Cup.
* Korraldame ettevõtetevahelist jalgpalliturniiri LHV Cup, mis 2020. aastal toimus neljandat korda.

### Eesti majandus ja ettevõtlus

* Eesti aasta ettevõtja konkurss – oleme alates 2012. aastast Eesti aasta ettevõtja konkursi üks peatoetaja. 2020. aastal nimetati aasta ettevõtjaks Kaarel Kotkas.
* Gaselliliikumine – LHV toetas gaselliliikumist, et tunnus- tada kiiresti kasvavaid ettevõtteid.
* Toetasime konverentsi Majanduskindlus 2020

Toetame oma teadmiste, LHV-teemaliste kingituste, nõuan- nete ja oma inimeste esinemisega ka väiksemaid kohalikke algatusi. Osaleme laatadel ja teeme koostööd ülikoolidega. Oleme Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Tööandjate Kesk- liidu liige. Peame oluliseks aidata Eesti tootjaid ja ettevõt- jaid nende hangetes ja koostöösuhetes, tarbides teadlikult nende tooteid ja teenuseid.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

## 32 Sotsiaalne mõju müügi ja kanalite kaudu

Meie eesmärk on aidata kliendil kasutada meie tooteid ja teenuseid võimalikult hästi ja hõlpsalt. Aasta 2020 oli COVID-19 tõttu erakordne ja suhtlemisdistantsi hoidmise vajadus muutis elektrooniliste kanalite rolli ettevõtluses ja ühiskonnas veelgi kesksemaks. See näitab selgelt, et keskendumine digitaalsetele kanalitele on õige tee meie teenuste kõigile kättesaadavaks tegemisel.

### Eesti parimad elektroonilised kanalid

LHV jaoks on jätkuvalt tähtis elektrooniliste kanalite aren- damine, et meie internetipank ja mobiilirakendus toetaksid kõigi meie teenuste kättesaadavust. Viimase paari aasta jooksul oleme põhitähelepanu pööranud erakliendile suunatud teenustele, kuid arusaadavalt soovime samasu-gust kogemust pakkuda ka ärikliendile. 2020. aastal saime igal kuul juurde umbes 3500–4000 uut klienti. Üle poole meie uutest klientidest avavad panga- kontod meie elektroonilise kanali kaudu. Oleme kasvuten- dentsi täheldanud varasematelgi aastatel, kuid 2020. aasta on näidanud, et enamik kliente saab meie teenuseid kasu- tada eemalt ja võrgus.

Kliendi tuvastamine kliendisuhte loomisel (erakliendid)

|             | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 |
|-------------|------|------|------|------|
| Silmast silma |      |      |      |      |
| Videotuvastus |      |      |      |      |
| Elektrooniline tuvastus |      |      |      |      |

7000
6000
5000
4000
3000
2000
1000
0

Internetipanka ja mobiilirakendusse sisselogijate arv kasvas möödunud aastal vastavalt 20% ja 40%. See tähendab, et kliendid kasutavad elektroonilisi kanaleid veelgi rohkem kui varem.

LHV interneti- ja mobiilipanga kasutus sisselogimiste järgi

| | 1.1.2018 | 2.1.2018 | 3.1.2018 | 4.1.2018 | 5.1.2018 | 6.1.2018 | 7.1.2018 | 8.1.2018 | 9.1.2018 | 10.1.2018 | 11.1.2018 | 12.1.2018 | 1.1.2019 | 2.1.2019 | 3.1.2019 | 4.1.2019 | 5.1.2019 | 6.1.2019 | 7.1.2019 | 8.1.2019 | 9.1.2019 | 10.1.2019 | 11.1.2019 | 12.1.2019 | 1.1.2020 | 2.1.2020 | 3.1.2020 | 4.1.2020 | 5.1.2020 | 6.1.2020 | 7.1.2020 | 8.1.2020 | 9.1.2020 | 10.1.2020 | 11.1.2020 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Internetipanga sisselogimiste arv | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| Mobiilirakendusega sisselogimiste arv | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |

3000000
2500000
2000000
1500000
1000000
500000
0

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

33

2020. aasta alguses käivitasime lihtsa ja sujuva viisi lastele arvelduskonto avamiseks internetipanga või mobiiliraken- duse kaudu. Konto avamiseks on vajalik ainult lapsele Eestis väljastatud ID-kaart, pass või elamisloakaart.

Lapsekontode arv

|      | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 |
|------|------|------|------|------|------|
|      |      |      |      |      |      |

3000
2500
2000
1500
1000
500
0

2020. aastal lõime võimaluse saata oma klientidele elekt- rooniliste kanalite kaudu e-teateid. LHV on ka esimene pank maailmas, mis pakub mobiiliraken-duse kaudu virtuaalse ISIC-üliõpilaspileti tellimise võimalust. Virtuaalne üliõpilaspilet tähendab seda, et õpilased ei vaja enam oma staatuse tõendamiseks või rahvusvaheliste alla- hindluste saamiseks plastkaarti. Kõik meie pangakaarte omavad kliendid näevad meie mobiilirakenduse abil oma kaardi PIN-koodi. See tähendab, et oleme märkimisväärselt vähendanud tavaliselt posti teel saadetavate teadete arvu. Kliendid saavad oma mobiilirakenduses kasutada ka ApplePay ja Google Pay digirahakotti – seega pole neil vaja plastkaarte kaasas kanda.

### Keskendumine kliendikogemusele

Positiivne kliendikogemus on iga ettevõtte jätkusuutliku kasvu jaoks väga oluline ja kliendikogemus on ka meie jaoks ülitähtis. Positiivne kliendikogemus soodustab lojaalsust, aitab meil kliente hoida ja julgustab neid brändi propagee- rima. Seetõttu oleme oma kanalite arendamisel arvestanud ka nägemispuudega inimeste vajadustega. Nagu eelmistel aastatel, keskendume ka nüüd finantskirja- oskuse edendamisele.Seetõttu töötame oma e-kanali jaoks välja eelarveplaneerimist hõlbustavat programmi, mis aitab klientidel veelgi targemaid finantsotsuseid langetada. Oleme alati oma müügi- ja turunduskampaaniate kavandamisel ning kliendile parimat võimalikku lahendust pakkudes vastutustundlikud. Püüame arvestada oma klientide arvamuste ja eelistustega. Kogu meie tegevus toetub kliendisegmentidele ja nende segmentide ainulaadsetele vajadustele. Meie eesmärk on pakkuda kõiki oma tooteid ja teenuseid veebis ning positiivse kliendikogemuse toetamiseks müügitegevust segmentide kaupa veelgi paremini planeerida.

## Meie ühiskondlik mõju tööandjana

LHV olulisim vara on inimesed. LHV meeskond on 515 inimesest koosnev kogukond, kes jagavad ettevõtte väärtusi ja töötavad ühise eesmärgi nimel. Püüame ausa, avatud ja toetava sisekliima poole. LHV siht on olla parim tööandja, et iga meie töötaja saaks rääkida kaasa ettevõtte kujunemises, tunda oma panuse olulisust ja ise ametialaselt areneda. Soovime töötajates soodustada omanikutunnet. Sel eesmärgil oleme loonud aktsiaoptsiooni programmi. See on tulemustasuprogramm võtmetöötajatele, mis ühildab omanike ja tulemustasu saajate huvid ning soodustab keskendumist riske arvestavatele pikaajalistele tulemustele. Meie eesmärk on suurendada LHV töötajate rahulolu tööga, neid motiveerida, edendada nende pädevust (teadmisi, oskusi, kogemusi ja võimekust), laiendada eneseteostusvõimalusi ja suunata töötajate rahulolu arengut. Samuti teeme tõsist tööd andekate noorte leidmiseks ning solidaarsuse ja uhkustunde soodustamiseks. LHV kui tööandja peamine fookus on inspireeriv organisatsioonikultuur ja hea tunne, millega meie inimesed iga päev tööle tulevad.

LHV on kiiresti kasvav ettevõte, mis väljendub ka töölevärbamises. LHV palkas aastaga juurde 79 töötajat. 97% kõigist LHV töötajatest töötab täisajaga. Aastal 2020 oli tööjõu vabatahtlik voolavus LHV Grupi ettevõtetes 5,7%, mis on märgatavalt väiksem kui 2019. aasta 10,9%. Selle põhjusteks on eeldatavasti üldine olukord tööturul, kus töökohtade arv on vähenenud, mistõttu on vähem tõenäoline, et töötajad töökohta vahetavad.

### Töötajate arendamine

Me aitame kaasa oma inimeste isiklikule ja tööalasele arengule. Meie lähenemine koolitusele juhindub töötajakesksest lähenemisviisist, mis keskendub töötaja konkreetsetele vajadustele, motivatsioonile ja kvalifikatsioonile. Vajadusel pakume rotatsioonivõimalust LHV sees. Oleme töötanud välja sisekoolituste programmi, sealhulgas põhjaliku koolitusprogrammi uutele töötajatele ja keelekursused. Juhtidele mõeldud koolitused on andnud neile praktilisi vahendeid juhtimise parandamiseks, juhiseid sujuvamaks ettevõttesiseseks suhtluseks, nõuandeid töölevärbamiseks ja praeguse talentide tööturu nõuetele vastamiseks. Juhtidelt saadud tagasiside põhjal võime täna öelda, et suhtlusoskus ja koostöö on paranenud tänu suuremate võrgustike loomise kogemustele. Uuendame pidevalt arengu- ja hindamisvestluste formaati kindlustamaks, et inimesed saaksid neist võimalikult palju kasu.

### Töötajate tervise edendamine

LHV edendab töötajate füüsilist ja vaimset tervist. Pakume oma töötajatele võimalust saada tasuta psühholoogilist nõustamist ettetulevates isiklikes või ametialastes küsimustes. Alates 2020. aasta sügisest pakume terviseauditeid kõigile üle 40-aastastele töötajatele, kes on LHV-s töötanud vähemalt kaks aastat. Terviseauditeid võib korrata iga kolme aasta tagant. Samuti pakume kõigile töötajatele soovi korral gripi vastu vaktsineerimist ning hüvitame nägemiskontrolli ja nägemisteravust korrigeerivate abivahendite ning hambaravi kulud. Hüvitame töötajatele igas kvartalis kindlas summas tervisega seotud kulutused (spordiklubide liikmesus, rahvaspordiüritused, spordisaali üür, taastusravi). Kvartali kaupa makstavat tervisekulude kompensatsiooni taotleti 2020. aastal aktiivselt: AS LHV Pank 75%; AS LHV Varahaldus 78%; AS LHV Finance 74%. LHV-l on silmapaistev töötervishoiu pakett. LHV kuulub Eestis tervist edendavate tööandjate võrgustikku. Arvestame ka tervishoiualaste soovitustega: kasutame silmasõbralikke monitore, täielikult reguleeritavaid toole ja kirjutuslaudu ning vajadusel varustame inimesed ergonoomiliste seadmetega ja anname võimaluse osaleda kontorivõimlemises, järgides treeneri eelnevalt salvestatud juhiseid. Kasutame kontoriruumides võimalikult palju tervisesõbralikke ja looduslikke materjale. Meil on kontoris tervisesõbralikud ja naturaalsed, suure villasisaldusega vaipkatted. Haiguspäevade osakaal LHV ettevõtetes oli 2020. aastal 0,4%

### Töö- ja eraelu tasakaal

Me väärtustame töö ja eraelu tasakaalu. Muude eesmärkide kõrval soovisime peresõbraliku tööandjana harmoniseerida oma tegevust Sotsiaalministeeriumi peresõbraliku tööandja programmiga. Kaheaastase töö tulemusena saavutasime 2019. aastal peresõbraliku tööandja programmi kuldస్తaseme, mis tähendab, et LHV toetab töötajaid nende igas eluetapis. Püüame võimalikult palju arvestada LHV-s töötavate inimeste isiklike vajadustega. Näiteks võime pakkuda üliõpilastele osaajatööd või võimaluse korral paindlikku tööaega. Töö ja eraelu sobiva tasakaalu tagamiseks tähtsustame pereelu: lapse kooli alguse puhul toetame töötajat rahaliselt, lapse sünnipäeval on töötajal õigus lühendatud tööpäevale ja abiellumise puhul kolmele vabale päevale. Igal aastal korraldame lastega peredele jõuluürituse. Maksame sünni- ja matusetoetust.

### Kaasav töökoht

Töötajatelt tagasiside saamiseks ja sisesuhtluse soodustamiseks oleme välja töötanud mitmesuguseid meetmeid. 2020. aasta sügisel viisime läbi uue töötajate kaasatuse uuringu (Gallup Q12 küsimustik), mida meil on edaspidi kavas korraldada iga poole aasta tagant. Esimeses Q12 uuringus osales 92% töötajatest. Uuringu üldine keskmine tulemus oli 4,3 punkti viiest. Meie eesmärk on hoida töötajate rahulolutase kõrgena ja mõista, mida meie inimesed vajavad, et olla õnnelikud ja kaasatud. Gallup Q12 protsess hõlmab ka individuaalseid ja meeskondlikke arutelusid ning annab kõigile suurepärase võimaluse oma sõna sekka öelda. Võtame töötajate ettepanekuid tõsiselt ja lõimime neid oma juhtimisotsustesse. Töötajad saavad teha juhtimise kohta ettepanekuid ning rääkida ettevõtte arengus kaasa koosolekutel ja strateegiapäevadel. Uutelt töötajatelt kogume tagasisidet katseaja lõpus ja arvestame seda nende edaspidist tööd korraldades.

### Tunnustatud tööandja

LHV on nõutud ja tunnustatud tööandja. 2020. aasta alguses avalikustatud CV-Online’i tööandjauuringus tunnistati LHV atraktiivsuselt teiseks tööandjaks Eestis. CV Keskuse iga-aastasest ihaldusväärsete tööandjate küsitlusest selgus ka, et LHV saavutas uue tulijana kolmanda koha. Samuti loeti meid majandustudengite ja kogenud töötajate hinnangul atraktiivseks tööandjaks (Instari uuringu põhjal). Atraktiivsus tööandjana võimaldab meil värvata paindlikult, sest huvi meie vastu on aasta-aastalt kasvanud. Möödunud aasta jooksul suhtlesime enam kui 4500 töötajakandidaadiga ja valisime neist 2,9% meile tööle. Oleme pannud rõhku kandideerijatelt tagasiside küsimisele ja värbamistarkvara Greenhouse kasutuselevõtt on seda protsessi tunduvalt tõhustanud. Anname ka ise kandidaatidele tagasisidet. Noortele talentidele pakume praktikap ja töövarjutusvõimalusi. Iga kümnes töötaja on alustanud LHV-s praktikandina.

## Ettevõtte juhtimine

Enim panustame oma säästva arengu fookuseesmärkidesse: LHV on võtnud endale kohustuse tegutseda alati ausalt ja heauskselt ning tagada, et meie juhtimispõhimõtted, töömehhanismid ja struktuurid oleksid läbipaistvad ning kajastaksid vastutust, võrdõiguslikkust ja kõrgeimaid eetikastandardeid. Me tegeleme hoolikalt kõigi võimalike huvide konfliktidega ning väldime altkäemaksu, rahapesu, ebaseaduslikku käitumist ja korruptsiooni.

Jätkusuutliku mõtteviisi edendamiseks kõigil juhtimistasanditel ja kogu organisatsioonis:

*   oleme loonud ülesehituselt lameda ja mittehierarhilise organisatsioonistruktuuri, et rõhutada töötajate individuaalse vastutuse võtmise tähtsust;
*   tõhustame pidevalt keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite lõimimist oma igapäevatöösse, juhtimisstiili, värbamisprotsessidesse ja strateegiate väljatöötamisse;
*   keskendume kaasamisele ja koostööle;
*   tunnustame keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite lõimimist oma äriprotsessidesse kui muutuste juhtimist ning mõistame koostöö tähtsust seatud eesmärkide saavutamiseks;
* parandame oma keskkonna-, sotsiaalse ja juhtimistegevuse ja arengu analüüsi ja aruandlust ning teeme oma mõõdikud ja saavutused nõuetekohaselt teatavaks reguleerivatele asutustele, partneritele ja avalikkusele;
*   läbipaistva juhtimiskultuuri tagamiseks järgime Finantsinspektsiooni ja Nasdaq Tallinna börsi soovitatud ühingujuhtimise häid tavasid;
*   oleme integreerinud ESG-eesmärkide täitmise tippjuhtide tasustamise programmi.

### Vastutustundlik juhtimiskultuur

Vastutus ja avatus juhtimises on meie tööpõhimõtete alustalad, mis on kindlalt juurdunud meie missioonis ja väärtustes. Usume kindlalt, et meie kõrged eetikastandardid ja kõigi sidusrühmadega arvestamine, kõrgel tasemel riskijuhtimine ja õiguspärane tegevus on pikas plaanis meie edu jaoks üliolulised. Kõik LHV juhid ja töötajad peavad käituma eetiliselt ja vastutustundlikult ning eetikapõhimõtete järgimine on kohustuslik. LHV eetikapõhimõtetele toetuvad LHV eri valdkondade poliitikad, ka ettevõtte juhtimise poliitika, sise-eeskirjad ja korrad, mis reguleerivad nende põhimõtete täpsemat järgimist. 2020. aastal formuleerisime ja avaldasime ka oma esimese ESG-poliitika, milles on selgelt välja toodud meie vastutus ja pühendumus sotsiaal- ja keskkonnaküsimustes ja neid selgitatud. Tehes oma tööd vastutustundlikult, läbipaistvalt ja põhieesmärgiga „mitte halba teha“, toetume peamiselt õiguspärasusele, parimatele tavadele ja terve mõistuse põhimõttele.# Grupi nõukogu tööd toetavad mitu komiteed: töötasukomitee, nomineerimiskomitee, auditikomitee ning riski- ja kapitali komitee. LHV juhtimise alustest anname põhjalikumalt aru ühingujuhtimise aruandes. LHV juhtimisstruktuur on korraldatud lihtsasti mõistetavalt ja sisaldab selgeid vastutusliine. Vastutustundliku juhtimise oluline element on hoolikas riskijuhtimine ja oma tegevuse kriitiline analüüs. LHV võtab krediidi-, likviidsus-, turu-, kuritegevus- ja operatsiooniriskide väljaselgitamist ja maandamist väga tõsiselt. Riskide kontrollimiseks ja juhtimiseks on kolm kaitseliini. Sisekontrolliraamistik hõlmab nii hästitöötavat iseseisvat riskijuhtimist ja vastavuskontrolli kui ka auditiülesandeid täitvaid töötajaid. Oleme loonud komiteed, mis on vajalikud riskide juhtimise teemal nõu andmiseks. Riskidest anname põhjaliku ülevaate iga-aastases AS LHV Grupi riski ja kapitali raportis. Detsembris 2020 määras reitinguagentuur Moody’s LHV AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 36 Pangale taas investeerimisjärgu tasemel krediidireitingu, kinnitades LHV tugevat, jätkusuutlikku finantsprofiili ja võimet teenindada võetud kohustusi. Vastutustundliku juhtimise oluline roll on viidud kooskõlla õigusnormide ja sektorile kehtivate reeglitega. Asjaajamises reguleerivate ja järelevalveasutustega on LHV korrektne ja koostööaldis. Täidame korrektselt kõiki õigusnõuetest tulenevaid kohustusi ja aruandekohustusi. 2020. aastal ei tuvastatud LHV puhul mitte ühtegi õigus- ega muudele nõuetele mittevastavust.

## Võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine

LHV on võrdõiguslikkusest lähtuv õiglane ja kaasav tööandja, kes edendab ja järgib alati mittediskrimineerivaid äri- ja personalitavasid. Juhtimis- ja värbamisprotsessis juhindume LHV huvidest ja oma inimeste heaolust ning peame kinni kõige kõrgematest eetikastandarditest. Töötajaid värvates ja edutades lähtume valiku tegemisel sooneutraalselt ja mittediskrimineerivalt kandidaadi haridusest, oskustest ja kogemustest ning vajaduse korral vastavusest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. LHV ei ole tundnud vajadust rakendada mõnd konkreetset mitmekesisus- või võrdsuspoliitikat. Tasustamispoliitikas oleme objektiivsed ega lähtu töötaja isikust. Kui teatud ametikoht seda nõuab, siis kontrollime värbamisel alati sisenemislävenditele vastamist. LHV jaoks on tähtis töötajate võrdne koht kohtlemine ja mitte- diskrimineerimine. 2020. aastal LHV-s sellealaseid rikkumisi ei esinenud. Ei olnud töövaidlusi, diskrimineerimisjuhtumeid ega inimõiguste rikkumisi. Tegutseme alati neutraalselt ega diskrimineeri kliente ega töötajaid nende poliitiliste vaadete või isiklike eelistuste tõttu.

## Investorsuhted

LHV aitab aktiivselt kaasa heade suhete arendamisele investorite kogukonnaga. Oleme kehtestanud endale kõrged nõuded avatuse ja läbipaistvuse ning investorite teadlikkuse tõstmise osas. Meil on investoritele suunatud veebileht, kus ühingujuhtimise hea tava kohaselt ja õigusaktidest tulenevate nõuete alusel tehakse aktsionäridele kättesaadavaks kõik dokumendid ja andmed. LHV kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitab neid kõigist asjakohastest olulistest asjaoludest. LHV tagab neile võrdse ja kiire juurdepääsu vastavale teabele ning on valmis küsimustele vastama. Informatsiooni jagamisel järgitakse avalikele ettevõtetele kehtestatud reegleid. 2019. aastal tuli LHV Grupp võitjaks Nasdaq Baltic Awards põhikategoorias ja sai parimate investorsuhetega ettevõtte auhinna. Meid tunnustati parimate tavade eest investorsuhete valdkonnas ja suurima aktsiatootluse eest Balti börsiettevõtete seas viimase kahe aasta jooksul.

## Koostöö

### Organisatsioonid, millega teeme koostööd

LHV peab iseenesestmõistetavaks, et jätkusuutlikkus on seotud koostööga, ning me mõistame, et koostöös ühesu- guse mõtteviisiga inimeste ja organisatsioonidega peitub suur jõud. Meie eesmärk on aidata üles ehitada jõukas, kaasav ja vastupidav majandus, mida toetab jätkusuutlik areng ja maailm, kus loodusvarasid kasutatakse mõistlikult, ning seda saab saavutada ainult üheskoos ja paljusid sidusrühmi kaasates.

#### Roheline Tiiger

Roheline Tiiger on uus algatus liikumiselt „Teeme ära!“, mis käivitas ülemaailmse maailmakoristuspäeva projekti. Rohelise Tiigri eesmärk on kujuneda järgmiseks oluliseks üleriigiliseks algatuseks. Seda võib võrrelda ka mõnekümne aasta taguse Tiigrihüppe arvutiseerimisprojektiga. Roheline Tiiger loob ringmajanduse mudeli üksikisikutele, kogukonnale ning era- ja avalikule sektorile ning on tulevikus teistele riikidele eeskujuks. Seni on LHV selles algatuses ainus pangandus- sektori esindaja ja partner.

#### Eesti Pangaliit

Eesti Pangaliidu jätkusuutliku panganduse toimkond loodi LHV eestvõttel jaanuaris 2020. Toimkonna üks peaees- märke on aidata finantseerimistegevuste kaudu tutvus- tada ja ära kasutada uusi jätkusuutlikke ärivõimalusi, mis suurendavad kohalike ettevõtete, kogukondade ja kogu riigi konkurentsivõimet. Samuti aitab toimkond kaasa jätkusuut- likkusalase teadlikkuse suurendamisele ja on riigiasutuste, Eesti Panga ja mõjuorganisatsioonide partner jätkusuutliku finantseerimise valdkonna arendamisel.

#### Finance Estonia

LHV on finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia liige. Meie tegevus selles mittetulundusühingus võimaldab meil aidata kaasa jätkusuutlike pangandus- põhimõtete levikule kogu finantssektoris. Toetame ka FinanceEstonia korraldatavat konverentsi Green Finance, mis keskendub aruteludele roheliste väärtuste kui tulevikusuundumuse üle kogu finantsteenuste maailmas. FinanceEstonia toetab finantssektori arengut, innovatsiooni ja teenuste eksporti. COVID-19 tõttu on konverents kuni edasiste korraldusteni edasi lükatud.

#### Vabaühendused

2020. aastal tegime koostööd mitme kohaliku valitsusvälise organisatsiooniga, et tutvustada endale võetud jätkusuutlikkusega seotud kohustusi, saada kinnitust oma portfelli mõjuanalüüsi tulemustele ja tagasisidet meie tegevuskava ja võimalike tegevuste kohta lähiaastatel. Mõistame erinevate sidusrühmade kaasamise ning igapäevaselt konkreetsete AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 37 sotsiaal- ja keskkonnaküsimustega tegelevate organisat- sioonidega diskussiooni ülevalhoidmise tähtsust.

### Arutelud riigi tasandil

Teeme jõupingutusi, et toetada Eesti püüdlust olla maailmas esimene, kes töötab välja ettevõttelaenude jätkusuutlikkuse mõõtmise süsteemi, kus kliimaeesmärkide saavutamiseks saab siduda era- ja avaliku sektori huve. Eesti on seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduseni. Selle eesmärgi saavutamine nõuab riigi ja erasektori koostööd, samuti üksikasjalikku tegevuskava. Tegevuskava peaks põhinema läbipaistval jätkusuutlikkuse mõõtmise süsteemil. Selle protsessi toetamiseks kavatseme motiveerida erasektorit kliimamõjusid tõhusalt mõõtma ja aitama kogu finantssektoril suunata kapitali jätkusuutlikesse investeeringutesse. Oleme koostanud kliimamõjude andmebaasi esmase kontseptsiooni. Pangad saaksid finantsotsuste tegemisel tugineda keskandmebaasile ning see oleks ka riiklike toetus- ja käendusprogrammide alus. Lõplik süsteem peaks olema automatiseeritud, nii et see ei paneks ettevõtetele liigset koormust, ning olema kooskõlas minimaalse andmekogumise ja ühekordse esitamise põhimõttega. Oleme oma ideed juba levitanud ja korraldanud koos partneritega (poliitikakujundajad, muud turuosalised jne) ajurünnakuid. Töötame selle nimel, et arutelu jätkuks ja jõuaks etappi, kus era- ja valitsussektor saavad ühiselt kujundada lõpliku süsteemi ja ideed katsetada.

### Jätkusuutlikkuse mõõdikute väljatöötamine

Oma tegevuse positiivse mõju suurendamiseks ja kahjuliku mõju vähendamiseks ning keskkonda ja inimesi mõjutavate riskide juhtimiseks koostasime 2020. aastal konkreetse kava aastateks 2021–2023 selle kohta, mida peame hakkama jälgima, et mõjutada meie kõige olulisemaid fookusvaldkondi. Võtsime endale kohustuse välja töötada kõigi ärivaldkondade andmete kogumiseks sobiv metoodika, kindlaks määrata lähtepositsioonid ning regulaarselt jälgida ESG-eesmärkide saavutamise käiku ja hinnata tehtut. Aastal 2020 uurisime ka võimalusi ESG-andmed visualiseerida ja töötasime selleks välja spetsiaalsed digitaalsed lahendused ESG-näidikute jaoks. Lisaks sellele astusime 2020. aastal Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liikmeks. Foorumi liikmeskonda kuulumine annab meile juurdepääsu ainulaadsele jätkusuutlikkuse indeksi metoodikale, mis aitab meil veelgi paremini jälgida ja mõista meie praegust ESG-alast olukorda ja edusamme ning nende kohta aru anda.

### Läbipaistvus jätkusuutlikkuse aruandluse abil

Oleمة võtnud eesmärgiks parandada lähiaastatel jätkusuutlikkuse aruandlust ning mittefinantsteabe avalikustamise tavasid ja oskusteavet. 2020. aastal hakkasime parandama oskusteavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimismõõdikute alase aruandluse vallas ning aitasime kaasa ka mitmele vabatahtlikule mittefinantsteabe avalikustamise algatusele, näiteks Nasdaqi keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna teabe avalikustamise vorm ning Eesti pangandussektorile suunatud ESG-teabe avalikustamise projekt, mida juhib Eesti vabaühendus Estwatch. 2021 on esimene aasta, kui esitame ÜRO keskkonnaprogrammi finantsalgatusele (UNEP FI) aruande vastutustundliku panganduse põhimõtete rakendamise edenemise kohta. 2021. aastal koostame ka tegevuskava oma aruandlustavade paremini vastavusse viimiseks globaalse aruandlusalgatuse GRI nõuetega ning Põhjamaade ja Baltimaade turu jaoks mõeldud Nasdaqi ESG aruandluse juhendiga. Mõistame, et aruandlustavade vastavusse viimine rahvusvaheliste standarditega tähendab ka suurema hulga mittefinantsteabe avalikustamist kui seni. Selleks panustame palju rohkem ESG-andmete kogumisse ja analüüsimisse, ESG-alasesse suhtlusse ja teavitamisse ja sisemiste protsesside tõhustamisse, koostades ja avaldades jätkusuutlikkusega seotud materjale ja aruandeid ning suurendades ettevõttesisest suutlikkust ülemaailmselt tunnustatud ESG-aruandlusstandarditele vastamiseks.# AS LHV GROUP

## Konsolideeritud aastaaruanne 2020

### Ühingujuhtimisearuanne

Käesolev aruanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega ning annab ülevaate AS-i LHV Group (edaspidi LHV) juhtimisest ja juhtimise vastavusest Finantsinspektsiooni ja Nasdaq Tallinna börsi soovituslikule juhendile „Hea ühingujuhtimise tava“. LHV järgib head ühingujuhtimise tava, välja arvatud juhul, kui käesolevas aruandes on märgitud teisiti.

#### 1. Üldkoosolek

LHV on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Üldkoosolek on LHV kõrgeim juhtimisorgan, kus aktsionärid teostavad oma õigusi. Üldkoosoleku esmased ülesanded on põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustamine, nõukogu liikmete valimine ja volituste pikendamine, nõukogu liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, aktsiaoptsiooniprogrammi kinnitamine, audiitori(te) arvu määramine, audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine ning muude seaduse ja põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.

Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta, üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst.

Igal aktsionäril on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid.

Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korraline üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, toimub vähemalt üks kord aastas. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Korralise ja erakorralise üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus ette vähemalt kolm nädalat.

Üldkoosoleku päevakord, juhatuse ja nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele kättesaadavaks enne üldkoosolekut. Materjalid tehakse kättesaadavaks LHV veebilehel. Aktsionäridele antakse võimalus enne üldkoosoleku toimumise päeva esitada küsimusi päevakorras nimetatud teemade kohta.

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse aktsiaraamatu alusel seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist.

2020. aastal toimus üks korraline aktsionäride üldkoosolek. 13. märtsil 2020. aastal toimunud korralisel aktsionäride üldkoosolekul kinnitati 2019. aasta majandusaasta aruanne ja jaotati 2019. aasta majandusaasta kasum, sealhulgas otsustati dividendide maksmine. Lisaks anti ülevaade 2020. aasta esimese kahe kuu majandustulemustest, ärikeskkonnast ja viieaastasest finantsprognoosist. Kinnitati optsiooniprogramm aastateks 2020-2024, kiideti heaks tulemustasu maksmise tingimused, muudeti põhikirja ja pikendati nõukogu liikmete volitusi.

Üldkoosolek toimus eesti keeles. 2020. aasta üldkoosoleku juhataja oli AS-i LHV Pank juriidilise osakonna juht Daniel Haab, kes tutvustas üldkoosoleku läbiviimise protseduuri ja juhatuselt ettevõtte tegevuse kohta küsimuste küsimise korda.

2020. aasta korralisel üldkoosolekul osalesid juhatuse liige Madis Toomsalu, nõukogu esimees Rain Lõhmus, nõukogu liikmed Andres Viisemann, Raivo Hein, Sten Tamkivi ja Tauno Tats, volikirja alusel olid esindatud Tiina Mõis ja Heldur Meerits. Kohal oli ka audiitor Eero Kaup (KPMG).

Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid neile spetsiifilisi kontrolliõigusi ja hääleõigusi. LHV ei ole teadlik aktsionäride vaheliste kokkulepete olemasolust, mis käsitleksid aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist. Olulist osalust omav aktsionär on Rain Lõhmus ja temaga seotud isikud, omades kokku 23,38% aktsiakapitalist.

#### 2. Juhatus

##### 2.1. Juhatuse koosseis ja ülesanded

Juhatus on LHV juhtimisorgan, mis esindab ja juhib LHV-d. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Juhatuse liikmeteks valitakse isikud, kellel on juhatuses osalemiseks ja juhatuse liikme ülesannete täitmiseks piisavad teadmised ja kogemused ning kes vastavad LHV põhikirjast, juhatuse töökorrast ja muudest siseeeskirjadest ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Enne ametisse nimetamist hinnatakse isiku sobivust ametikohale vastavalt LHV juhtorgani liikmete ja võtmeisikute hindamise eeskirjale, arvestades LHV tegevuse eripäradega.

Vastavalt LHV põhikirjale koosneb juhatus ühest kuni viiest liikmest. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis aastat, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemäär.

Juhul, kui LHV juhatusel on üle kahe liikme, määrab nõukogu juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd.

Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teavitades sellest nõukogu. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

LHV juhatus on hetkel moodustatud üheliikmelisena ja juhatuse liige on Madis Toomsalu. Nõukogu on sõlminud Madis Toomsaluga juhatuse liikme lepingu. Nõukogu otsustab juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted ja kompensatsioonid juhatuse liikme lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul. Juhatuse liikme volitused kehtivad kuni 5. detsembrini 2021. aastal.

Juhatus teostab igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt, lähtudes LHV ja aktsionäride parimatest huvidest ning jättes kõrvale isiklikud huvid. Juhatuse liikme ülesandeks on LHV igapäevane juhtimine ja ettevõtte esindamine, samuti LHV tegutsemise suunamine välisturgudel ja suhtlemine investoritega, LHV strateegia väljatöötamise koordineerimine ja selle rakendamine, olles LHV suuremate tütarettevõtete aktiivne nõukogu esimees.

Juhatus tagab LHV tegevusvaldkonnast lähtudes LHV tegevuses sobiva riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise. LHV sisekontrolli süsteem hõlmab kõiki tegevusi, mida viivad ellu LHV nõukogu, juhtkond ja kõik töötajad, et tagada tegevuse tõhusus, adekvaatne riskide kontroll, nii sise- kui ka välisaruandluse usaldusväärsus ja vastavus tegelikkusele, kõikide õigusaktide tingimusteta täitmine. Sisekontrolli süsteem katab kõiki äri-, tugi- ja kontrolliüksuseid.

LHV riskijuhtimise eesmärgiks on riske ära tunda, neid õigesti mõõta ning juhtida. Laiemas plaanis on riskijuhtimise eesmärgiks ettevõtte väärtuse suurendamine kahjude minimiseerimise ning tulemuste volatiilsuse vähendamise kaudu. Riskijuhtimine baseerub LHV-s tugeval riskikultuuril ning on üles ehitatud kolme kaitseliini põhimõttel, kus esimene kaitseliin ehk ärivaldkonnad on vastutavad riskide võtmise ning igapäevase juhtimise eest. Teine kaitseliin ehk riskijuhtimise valdkond on vastutav riskijuhtimise metoodikate väljatöötamise ning riskide raporteerimise eest. Kolmas kaitseliin ehk siseaudit teostab sõltumatut järelevalvet kogu organisatsioonile.

##### 2.2. Juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted

LHV tasustamise põhimõtete eesmärk on õiglase, motiveeriva, läbipaistva ja seadusega vastavuses oleva tasustamise korraldamine. Juhatuse tasustamise põhimõtete ja töötasude üle on otsustamisõigus nõukogul. Töötasukomitee vaatab kord aastas üle juhatuse tasustamise alused. Juhatuse tegevuse hindamisel võtab töötasukomitee eelkõige arvesse konkreetse juhatuse liikme tööülesandeid, tema tegevust, samuti LHV majanduslikku olukorda, äritegevuse hetkeseisu ja tulevikusuundi võrdluses samasse majandussektorisse kuuluvate äriühingute samade näitajatega.

Juhatuse liikme tasu, kaasa arvatud optsiooniprogramm, peab olema selline, mis motiveerib isikut tegutsema LHV parimates huvides.

Juhatuse liikmete põhipalk ja tasustamispõhimõtted sätestatakse vastavate isikutega sõlmitud töölepingus või juhatuse liikme lepingus. Sisekontrolli ja riskijuhtimist teostatavate juhatuse liikmete või töötajate tasustamise põhimõtted peavad tagama nende sõltumatuse ja objektiivsuse riskijuhtimise/sisekontrolliga seotud ülesannete täitmisel. Nimetatud töötajate tasustamine ei tohi oleneda kontrollitavate valdkondade tulemustest. Seatud eesmärgid peavad olema kirjeldatud üksiktöötaja tasandil.

LHV juhindub tulemuste mõõtmiseks kasutatavate peamiste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete ning riski hindamise mõõdikute seadmisel järgmistest põhimõtetest:

*   LHV poolt väljatöötatud tulemuskriteeriumid ei tohi stimuleerida ülemäärast riskide võtmist või ebasobivate toodete müüki.
* Tulemuskriteeriumid ei tohi sisaldada üksnes tegevuse tõhususe näitajaid (näiteks kasum, tulud, tootlikkus, kulud ja mahunäitajad) või turupõhiseid näitajaid (näiteks aktsia hind või võlakirjade tootlus) vaid peavad olema korrigeeritud riskipõhiste näitajatega (näiteks kapitali adekvaatsus, likviidsus).
* Riskide ja tulemuste mõõtmiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema võimalikult tihedalt seotud kindlaksmääratud töötajaga, kelle tulemusi mõõdetakse, tehtavate otsustega ning peaksid tagama, et tasude määramise protsessil on töötajate käitumisele asjakohane mõju.
*   Tulemuskriteeriumite väljatöötamisel tuleb kasutada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid ning samuti absoluutseid ja suhtelisi kriteeriumeid asjakohaselt tasakaalustatuna.
* Kvantitatiivsed kriteeriumid peavad hõlmama ajavahemikku, mis on piisavalt pikk, et võtta arvesse kindlaksmääratud töötajate või äriüksuste võetud riske, ning need peaksid olema riskiga korrigeeritud ja sisaldama majandusliku tõhususe mõõdikuid.# Kvalitatiivsete kriteeriumide näiteks on strateegiliste eesmärkide täitmine, klientide rahulolu, riskijuhtimis- poliitika järgimine, organisatsioonisiseste ja -väliste eeskirjade täitmine, juhtimisoskus, meeskonnatöö, loovus, motivatsioon ning koostöö teiste äriüksuste ja sisekontrolli funktsiooni täitjatega.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 40

LHV rakendab pikaajalist tulemustasude maksmise prog- rammi ehk optsiooniprogrammi. Juhatuse liikmete, tipp- juhtkonna ja optsiooniprogrammi lisatud võtmeisikute (sh juhatuse liikmega võrdsustatud töötajate) põhipalgale lisandub iga-aastane tulemustasu, mille suurus või väljas- tamine on vastavuses individuaalsete ja LHV eesmärkide täitmise või mittetäitmisega. Tulemustasu alumine piir on 0 eurot ning ülemine piir aktsionäride poolt kinnitatud 200% aastapalgast. Finantsplaani täitmisel väljastatakse reeglina optsioone kahe protsendi ulatuses LHV aktsiate koguarvust. Optsioo- niprogrammi tulemustasu määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kind- laks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse. Tule- mustasu instrumendiks on 100% aktsiaoptsioonid.

Juhatuse liikme lahkumishüvitis on seotud tema varase- mate töötulemustega. Lahkumishüvitist juhatuse liikmele ei maksta, kui sellega kahjustatakse LHV huve. Lahkumishü- vitise suurus peab peegeldama aja jooksul saavutatud tule- musi ja olema vastavuses töötasu suurusega.

LHV juhatus on hetkel moodustatud üheliikmelisena ja juha- tuse liikmele Madis Toomsalule on juhatuse liikme lepingu kohaselt 2020. aastal makstud kuutasu 12 tuhat eurot ning aastatasu kogusummas 144 tuhat eurot. Tulemustasuna on LHV juhatuse liikmel Madis Toomsalu võimalik 2018., 2019. ja 2020. aastal väljastatud optsioonide eest kokku saada 90 920 AS-i LHV Group aktsiat, täiendavaid boonuseid ja soodustusi LHV juhatuse liikmel ei ole.

LHV kõikide ettevõ- tete (ka LHV Grupi) juhtkonnale on makstud palka ja muid kompensatsioone koos maksudega kogusummas 1 768 tuhat eurot (2019: 1 453 tuhat eurot). LHV tütarettevõtete juhatuse liikmete töötasud/palgad ja kompensatsioonid on ülaltoodud kogusummas kajastatud.

2020. aasta lõpu seisuga on AS-i LHV Pank juhatus 7-liikmeline, AS-i LHV Finance (AS-i LHV Pank tütarettevõte) juhatus 1-liikmeline, AS-i LHV Varahaldus juhatus 2-liikmeline, AS-i LHV Kind- lustus juhatus 2-liikmeline ja OÜ Cuber Technology juhatus 1- liikmeline.

## 2.3. Huvide konfliktid

Juhatus esitab kord aastas majanduslike huvide ja majan- duslike huvide konfliktide deklaratsiooni. Huvide konflikte ei ole esinenud, mistõttu pole vastavaid parandusmeetmeid rakendatud. LHV ja juhatuse, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel toimuvad tehingud ja nende tingimused peavad olema eelnevalt nõukogu poolt heakskiidetud. 2020. aastal ei sõlmitud selliseid tehinguid juhatuse liikme, tema lähen- daste või temaga seotud isikute ja LHV vahel, samuti ei ole selliseid kehtivaid lepinguid varasematest perioodidest.

LHV juhatuse liige Madis Toomsalu ei ole teiste emitentide juhatuse ega nõukogu liige. Talle ei ole antud volitusi aktsiaid emiteerida ja tagasi osta.

# 3. Nõukogu

## 3.1 Nõukogu koosseis ja ülesanded

Nõukogu on LHV juhtimisorgan, mis planeerib LHV tegevust ja korraldab LHV juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu määrab kindlaks ja vaatab korrapä- raselt üle LHV strateegia, üldise tegevuskava, riskijuhtimise põhimõtted ja aastaeelarve. Nõukogul on viis kuni seitse liiget. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat. Nõukogu liikmed valivad enda seast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu liikmete valimine ja volituste pikendamine kuulub aktsionäride üldkoosoleku pädevusse.

Nõukogu liikmeteks valitakse isikud, kellel on nõukogus osalemiseks ja nõukogu liikme ülesannete täitmiseks piisavad teadmised ja kogemused ning kes vastavad LHV põhikirjast, nõukogu töökorrast ja muudest sise-eeskir- jandest ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Enne ametisse nimetamist hinnatakse isiku sobivust ametikohale vastavalt LHV Juhtorgani liikmete ja võtmeisikute hindamise eeskirjale, arvestades LHV tegevuse eripäradega.

LHV nõukogu liikmed on Rain Lõhmus (esimees), Andres Viisemann, Tiina Mõis, Heldur Meerits, Raivo Hein, Tauno Tats ja Sten Tamkivi. Nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni 29. märtsini 2023. aastal.

2020. aastal toimus üksteist korralist nõukogu koosolekut ja neljal korral võeti otsused vastu elektrooniliselt. 2020. aasta kõikidel nõukogu koosolekutel osalesid kõik nõukogu liikmed.

Nõukogu on moodustanud neli komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, töötasu, riskide ja juhtkonna liikmete valikuga seotud küsimustes vastavalt käesoleva aruande punktides 3.3 – 3.6 kirjeldatule.

Nõukogu koosolekute raames sai nõukogu 2020. aastal regulaarseid ülevaateid LHV ning tütarettevõtete tegevus- ja finantstulemustest, seonduvate valdkondade tegevustest, arengutest ja tulemustest. Kvartaalselt vaadati üle riski- raportid ja siseaudiitori aruanded. Nõukogu kinnitas aasta alguses 2019. aasta majandusaasta aruande, nõukogu tegevusaruande ning kasumi jaotamise ettepaneku ning tegi ettepaneku maksta dividende netosummas 19 senti aktsia kohta. Kinnitati 2020. aasta finants- ja kapitaliplaan, kapitali eesmärgid, samuti 5 aasta finantsprognoos ja finantskalender. Üldkoosolekule tehti ettepanek ka põhi- kirja muutmiseks ja nõukogu liikmete volituste pikendami- seks.

Aprillis uuendati 2020. aasta finantsplaani, mis võttis AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 41 arvesse koroonaviiruse puhangu ja eriolukorra võimalikku mõju majandusele. Kuna oktoobriks LHV finantstulemused edestasid prognoosituid seoses koroonakriisi prognoo- situst leebemate mõjudega, siis uuendati oktoobris veel- kord 2020. aasta finantsplaani. Augustis pühendati suurem osa koosolekust LHV ja selle tütarettevõtete strateegia arutelule. Aasta jooksul vaadati üle, muudeti ja kehtestati mitmeid erinevaid LHV ja tütarettevõtete töökordi, poliitikaid ja sisereegleid, läbi viidi erinevad kapitalitehingud. Kinnitati optsioonide hinnastamine ja aktsiaoptsioonide väljastamine 2019. aasta tulemuste eest ning optsioonide realiseerimine, ühtlasi suurendati LHV aktsiakapitali seoses optsiooniprog- rammi realiseerimisega. Nõukogu otsustas asutada kind- lustusettevõtte LHV Kindlustus ja Ühendkuningriigis LHV Panga. Üle vaadati LHV tegevused seoses Eesti kliimaees- märkidega ja kinnitati ESG poliitika.

## 3.2. Nõukogu tasustamispõhimõtted ja huvide konfliktid

Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maks- mise korra otsustab üldkoosolek, arvestades muuhulgas nõukogu tööülesandeid ja nende ulatust, samuti osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu kui juhtorgani tegevuses. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses.

Aktsionäride üldkoosolek on otsustanud määrata nõukogu liikmetele brutotasu 1500 eurot iga nõukogu koosoleku eest, millel liige osaleb. Nõukogu liikmele makstav tasu makstakse välja hiljemalt nõukogu koosolekule järgneval tööpäeval. Eraldi lisa- või tulemustasusid või täiendavaid boonuseid ega soodustusi ei ole kehtestatud.

2020. aastal on makstud LHV nõukogule tasusid kogusummas 115 500 eurot (koos kõigi maksudega), millest kõik nõukogu liikmed said 16 500 eurot. Selguse mõttes peab LHV oluliseks märkida, et nõukogu liikme Andres Viisemanni puhul rakendab LHV pikaajalist tulemustasude maksmise programmi ehk optsiooniprog- rammi tulenevalt tema tegutsemisest LHV tütarettevõtte AS LHV Varahaldus pensionifondide juhina. Tulemustasu inst- rumendiks on 100% aktsiaoptsioonid. Andres Viisemannil võimalik 2018. ja 2019. aastal väljastatud optsioonide eest kokku saada 18 021 AS-i LHV Group aktsiat.

Nõukogu liikmed esitavad kord aastas majanduslike huvide ja majanduslike huvide konfliktide deklaratsiooni. 2020. aastal ei sõlmitud LHV ja nõukogu liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel olulisi tehinguid, samuti ei ole selliseid kehtivaid lepinguid varasematest perioodidest. Huvide konflikti ei ole esinenud, mistõttu pole vastavaid parandusmeetmeid rakendatud.

### 3.3 Auditikomitee

Auditikomitee on nõukogu poolt moodustatud nõuandev organ raamatupidamise ja aruandluse (sh eelarve koosta-mise protsessi), audiitorkontrolli, riski- ja kapitalijuhtimise, sisekontrollisüsteemi ja siseauditi efektiivse toimimise üle järelevalve teostamiseks. Samuti tegevuse seadusandluse nõuetele vastavuse tagamise osas. Auditikomitee lähtub oma tegevuses eelkõige Audiitortege-vuse seadusest ja LHV nõukogu poolt kinnitatud töökorrast.

Auditikomitee ülesanne on muuhulgas jälgida ja analüü- sida protsesse, mis peavad tagama igakuiste aruannete ning aastaaruande korrektse ja efektiivse koostamise, grupi ettevõtete majandusaasta aruannete audiitorkontrolli prot- sessi tõhususe ning audiitorettevõtja ja seda seaduse alusel esindava vandeaudiitori sõltumatuse ja tegevuse vastavuse audiitortegevuse seaduse nõuetele. Auditikomitee kohustus on teha nõukogule ettepanekud ja anda soovitusi audiitorettevõtja nimetamiseks või tagasi- kutsumiseks, siseaudiitori nimetamiseks või tagasikutsumi- seks, probleemide ja ebatõhususe vältimiseks või kõrvalda- miseks organisatsioonis ning tegevuse vastavuse tagami- seks õigusaktidele ja heale tavale.

Auditikomiteesse peab kuuluma vähemalt kolm liiget. Audi- tikomitee liikmed valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks eesmärgiga saavutada kompetentside mitmekesisus ja liikmete sõltumatus. Auditikomiteesse valitakse isikud, kes on LHV-st piisavalt sõltumatud, et oma rolli tõhusalt täita ja kellest vähemalt kaks liiget on raamatupidamise, rahanduse või õiguseksperdid. LHV töötaja, juhatuse liige, siseaudiitor, prokurist või auditeerimisteenuse pakkuja ei tohi olla auditi- komitee liikmeks. Auditikomitee liikme ametisse nimetami- seks on nõutav kandidaadi kirjalik nõusolek. Auditikomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu.# 3.3 Auditikomitee
Auditikomiteesse kuuluvad Kristel Aarna, Tauno Tats ja Urmas Peiker (esimees). Auditikomitee liikmete volitused kehtivad kuni 31. märtsini 2023. aastani. Täpsem info auditi- komitee liikmete kohta on esitatud majandusaasta aruande osas „LHV Grupi juhtimine“. LHV auditikomitee liikmele makstav brutotasu on 500 eurot kuus. Vastavalt töökorrale on auditikomitee töövormiks vähemalt kvartaalsed koosolekud, kuid 2020. aasta jooksul on audi- tikomitee kohtunud kokku kaheksal korral ning lisaks peeti kolmel korral arutelusid ja võeti vastu otsuseid elektrooni- liselt. Seitsmel koosolekul andsid riskijuhtimise valdkonna esindajad auditikomitee liikmetele ülevaate erinevatest riskijuhtimise teemadest, panga ja grupi riskipositsiooni- dest ning nende jälgimiseks ja juhtimiseks kasutatavatest mõõdikutest ja meetmetest – muuhulgas nt krediidiriski juhtimisest, rahapesu tõkestamisest, IT riskide juhtimisest, vastavuskontrolli tegevustest ning likviidsus- ja tururiski AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 42 juhtimisest (sh pandikirjadest). Samuti anti kahel koosolekul (aprillis ja oktoobris) riskijuhtimise poolt ülevaade ja arutleti koroonakriisi mõjude ja rakendatud meetmete üle. Enamikul toimunud koosolekutest käsitleti muude teemade kõrval siseauditi poolt tõstatatud teemasid, eelkõige seoses erinevate auditite raportitega. Siseaudiitor andis ülevaate valminud siseaudititest. Auditikomitee on tutvunud kõigi siseauditi poolt koostatud aruannetega ja koosole- kutel arutati läbi tehtud tähelepanekud ning auditikomitee kujundas oma seisukohad tähelepanekute osas. Aasta esimesel koosolekul kinnitati siseauditi tööplaan 2020. aastaks ja novembris toimunud koosolekul olid arutlusel suunad siseauditi tööplaani osas aastaks 2021. Plaan kinni- tati jaanuaris 2021. Neljal koosolekul on aasta jooksul osalenud ka välisau- diitor (PwC või KPMG). Veebruaris andis välisaudiitor (PwC) ülevaate 2019. aasta aastaaruande auditi protsessist ja tehtud tähelepanekutest. Aprillis andis uus audiitor KPMG ülevaate auditi ülevõtmisprotsessist ja läbi viidud I kvartali ülevaatusest. Oktoobris andis KPMG ülevaate oma näge- musest 2020.aasta finantsauditi riskihinnangu ja plaani ning meeskonna ja ajakava kohta. Aasta viimasel koosolekul detsembris esitas välisaudiitor ülevaate vaheauditi käigus tehtud tähelepanekutest. Samuti andis auditikomitee aasta jooksul kinnitusi ja nõusolekuid välisaudiitori poolt spetsiifiliste lisateenuste osutamiseks.

## 3.4 Töötasukomitee
Töötasukomitee on LHV nõukogu ja AS-i LHV Pank nõukogu poolt ühiselt moodustatud organ nimetatud ettevõtete töötajate ning juhatuse liikmete tasustamise strateegia välja- töötamiseks, rakendamiseks ja järelevalve teostamiseks. Töötasukomitee ülesandeks on muuhulgas hinnata tasusta- misega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomitee teostab järelevalvet AS-i LHV Pank juha- tuse liikmete ja töötajate tasustamise üle, hindab vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamist ja teeb vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks ning valmistab nõukogule ette tasusta- misalaste otsuste projektid. Töötasukomitee koosneb vähemalt kolmest liikmest, kes valitakse AS-i LHV Pank nõukogu liikmetest. Töötasu- komitee liikmed nimetab ametisse ja kutsub tagasi LHV Nõukogu. Töötasukomitee liige valitakse ametisse kolmeks aastaks. Töötasukomitee liikme tagasivalimise ja volituste pikendamise kordade arv ei ole piiratud. Töötasukomi- teesse valitakse isikud, kes omavad piisavalt asjakohaseid teadmisi, asjatundlikkust ja töökogemust tasustamispoliitika ja -tavade, riskijuhtimise ja kontrollitegevuse valdkonnas. Töötasukomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu. Töötasukomitee liikmeteks on Madis Toomsalu (esimees), Rain Lõhmus ja Andres Viisemann, kelle volitused kehtivad 11. aprillini 2021. aastal. Täpsem info töötasukomitee liik- mete kohta on esitatud majandusaasta aruande osas „LHV Grupi juhtimine“. Töötasukomitee liikmetele tasu ei maksta. Töötasukomitee kohtus 2020. aastal ühel korral jaanuaris, kui vaadati üle tasustamispoliitika ja tasustamise stratee- gilised põhimõtted, turuvõrdlus, kriitilised ametikohad ja planeeritud ametikohad 2020. aastaks. Arutleti ja tehti nõukogule ettepanek optsioonide saajate ja suuruste osas 2019. aasta tulemuste eest, samuti optsioonide hinnasta- mise ning lahkunud töötajate optsioonide osas. Tutvustati 2020. aastal realiseeritavaid ja 2017. aastal 2016. aasta tulemuste eest väljastatud optsioone. Üle vaadati tasus- tamissüsteem, sh LHV ja tütarettevõtete juhatuse liikmete eesmärgid ja töötasud ning juhatuse liikmete ja juhatuse liik- metega võrdsustatud isikute tasustamise põhimõtted. Komitee tutvus LHV aktsiaoptsiooni programmiga aasta- teks 2020–2024 ja otsustas selle esitada nõukogule heaks- kiitmiseks ja aktsionäride üldkoosolekule kinnitamiseks. Otsustati AS-i LHV Varahalduse tulemustasu programm aastateks 2020–2024.

## 3.5 Riski- ja kapitalikomitee
Riski- ja kapitalikomitee, mis on moodustatud AS-i LHV Pank tasemel, on funktsionaalne tööorgan, mille ülesan- deks on LHV nõukogu ja juhatuse nõustamine riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse alal, hinnata LHV poolt võeta- vaid riske ning jälgida riskipoliitika rakendamist LHV grupi ettevõtetes. Samuti teostab riski- ja kapitalikomitee järele- valvet riskijuhtimise põhimõtete rakendamise üle juhatuse poolt vastavalt nõukogu juhistele, kontrollib tasustamise põhimõtetes riski, kapitali, likviidsuse ning tulude tõenäo- suse ja ajastamise arvestamist, ning klientidele kehtestatud tasudes ärimudeli ja riskijuhtimise põhimõtete arvestamist. Riski- ja kapitalikomiteesse peab kuuluma vähemalt kolm liiget, kes valitakse LHV nõukogu liikmete hulgast, kusjuures komitee koosseisu peab kuuluma teiste seas LHV nõukogu esimees. Riski- ja kapitalikomiteesse valitakse isikud, kellel on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, et mõista ja pidevalt jälgida LHV grupi ettevõtetes riskijuhtimise põhi- mõtteid ja riskitaluvust. Riski- ja kapitalikomitee pädevuse, õigused, tegevuse põhimõtted ja liikmetele makstava tasu suuruse määrab LHV nõukogu. Riski- ja kapitalikomitee liikmed on Rain Lõhmus (esimees), Andres Viisemann, Madis Toomsalu ja Tiina Mõis, kelle voli- tused kehtivad 18. detsembrini 2022. aastal. Täpsem info AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 43 riski- ja kapitalikomitee liikmete kohta on esitatud majandu- saasta aruande osas „LHV Grupi juhtimine“. Riski- ja kapita- likomitee liikmetele tasu ei maksta. 2020. aastal toimus neli korralist riski- ja kapitalikomitee koosolekut, kus vaadati üle regulaarsed riskiraportid ja kõrgendatud riskidega laenud. Koosolekutel anti ülevaateid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkon- nast, LHV likviidsusest ja kapitaliseeritusest. Aasta jooksul keskenduti koroonaviiruse mõjule LHV laenuportfellidele. Kokkuvõtted tehti IRB projektist ja MREL-i muudatustest.

## 3.6 Nomineerimiskomitee
Nomineerimiskomitee, mis on moodustatud AS-i LHV Pank tasemel, eesmärk on toetada AS-i LHV Pank nõukogu vali- kuprotsessi ja sobivusnõudeid puudutavates küsimustes. Nomineerimiskomitee pädevusse kuulub muuhulgas juha- tuse liikme kandidaatide, nende ametiülesannete kirjelduse ja ametiaja pikkuse esitamine nõukogule, juhatuse koos- seisu, struktuuri ja tegevuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning vajaduse korral muudatusettepanekute tege- mine, juhatuse otsustusprotsessi pidev jälgimine, saadud riskiteabe sisu, vormi ja sageduse korrapärane ülevaata- mine ja otsuste vastu võtmine ning riskijuhtimise, vasta- vuskontrolli, siseauditi ja teiste osakondade juhtide kaasa- tuse vajadusel tagamine vastavaid valdkondi puudutavates küsimustes. Komitee koosneb vähemalt kolmest liikmest, kes valitakse AS-i LHV Pank nõukogu liikmete hulgast. Komitee liikmetel peavad olema individuaalselt ja kollektiivselt valikuprotsessi ja sobivusnõuete alased teadmised, kogemused ja asja- tundlikkus, sealhulgas teadmised EBA ja ESMA suunistes juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise kohta sätestatud nõuetest. Komitee pädevuse, õigused, tegevuspõhimõtted ja liikmetele makstava tasu suuruse määrab AS-i LHV Pank nõukogu. Nomineerimiskomitee liikmed on Madis Toomsalu (esimees), Rain Lõhmus ja Andres Viisemann, kelle volitused kehtivad 18. detsembrini 2022. aastal. Täpsem info nomineerimisko- mitee liikmete kohta on esitatud majandusaasta aruande osas „LHV Grupi juhtimine“. Nomineerimiskomitee liikmetele tasu ei maksta. 2020. aastal toimus kolm korralist nomineerimiskomitee koosolekut, kus viidi läbi juhatuse ja nõukogu liikmete indivi- duaalne ja kollektiivne sobivuse hindamine, töötati välja AS i LHV Pank uue juhatuse esimehe valimise kriteeriumid ja hinnati uue juhatuse esimehe võimalikke kandidaate. Nomi- neerimiskomitee viis läbi uue juhatuse esimehe individuaalse ja kollektiivse sobivuse hindamise ja tegi nõukogule ettepa- neku valida uueks AS-i LHV Pank juhatuse esimeheks Kadri Kiisel. Välja töötati ka ÜK-s avatava ettevõtte ja tulevase panga juhatuse esimehe kriteeriumid ja tehti nõukogule ettepanek valida sellele ametikohale Erki Kilu.

# 4 Juhatuse ja nõukogu koostöö
Juhatus ja nõukogu teevad LHV huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Koostöö aluseks on eelkõige avatud arvamustevahetus nii juhatuse ja nõukogu vahel kui ka juhatuse ja nõukogu siseselt. Juhatus ja nõukogu töötavad ühiselt välja LHV tegevusees- märgid ja strateegia. Juhatus lähtub LHV juhtimisel nõukogu poolt antud strateegilistest juhistest ning arutab nõuko- guga strateegilisi juhtimisküsimusi kindlate ajavahemike tagant ausalt ja avameelselt. Juhatus on kutsutud osalema igakuistel nõukogu koosolekutel. Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad LHV tegevuse planeerimist ja äritegevust, tegevusega seotud riske ning nende riskide juhtimist. 2020.# Ühingujuhtimine

## 5. Teabe avaldamine

Aasta majandusaasta jooksul ei esinenud huvide konflikte, mistõttu pole vastavaid parandusmeetmeid rakendatud.

LHV kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitab kõiki aktsionäre olulistest asjaoludest võrdselt, võimaldades vastavale informatsioonile kiiresti juurde pääseda ühetaolisel moel. Kogu informatsiooni jagamine toimub vastavalt avalike ettevõtetele kehtestatud reeglitele. LHV panustab aktiivselt investorkogukonnaga heade suhete arendamisse ja investorite teadlikkuse kasvatamisse. LHV-l on investoritele suunatud veebileht, kus aktsionäridele tehakse kättesaadavaks kõik dokumendid ja andmed hea ühingujuhtimise tava ja õigusaktidest tulenevate nõuete alusel. LHV on Balti turu suurim ja ainus liige, kes avalikustab nii igakuised finantstulemused kui ka järgmise aasta ja viieaastase finantsprognoosi. Vastavad andmed on avalikustatud ka 2020. aasta kohta ja 2020. aastal.

LHV veebilehel on avalikustatud jooksva ja järgmise aasta finantskalender, mis sisaldab majandusaasta aruande ja vahearuannete avalikustamise kuupäevi ning aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumise kuupäeva. Avalikustatav teave on kodulehel kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles. Börsiteadetena avalikustab LHV muuhulgas aastaplaane ja kuutulemusi. LHV korraldab kvartaalseid investorkohtumisi ja veebipõhiseid seminare, mille kokkuvõtetega on võimalik tutvuda LHV veebilehe kaudu. Kohtumisi analüütikutega korraldatakse ning analüütikutele, investoritele või institutsionaalsetele investoritele suunatud esitlusi ja pressikonverentse tehakse täiendavalt vastavalt vajadusele ja huvigruppide soovidele. LHV selgitab veebilehel oma eesmärke, suundi ja arvamust võimalike trendide, regulatiivse ja ärikeskkonna muutuste osas. Eesmärk on olla avatud küsimustele, läbipaistev ja anda oma tegevusest investoritele aru.

2019. aastal kuulutati LHV võitjaks konkursil Nasdaq Baltic Awards, mis tunnustab Balti parimaid börsiettevõtteid ettevõtete läbipaistvuse, hea ühingujuhtimise ja investorsuhete valdkonnas, põhikategoorias „Parimate investorsuhetega ettevõte“.

LHV veebilehel on kättesaadav LHV dividendipoliitika, mis sätestab dividendide maksmise põhimõtted, mille kohaselt dividendi maksmise kõige olulisemaks eelduseks on kapitaliga seotud nii välised kui sisemised regulatiivsed normatiivid, mis peavad olema jätkusuutlikult täidetud. LHV võib kasv-u- ja/või investeerimisplaanide korral dividendide maksmisest loobuda. LHV maksab eeltingimuste täitmisel dividendideks koos sisalduva tulumaksuga vähemalt 25% LHV aktsionäridele kuuluvast maksueelsest kasumist.

## 6. Finantsaruandlus ja auditeerimine

LHV avalikustab igal aastal majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne auditeeritakse, selle kiidab heaks nõukogu ning kinnitab lõpuks üldkoosolek. Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab aktsionäride üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite tasustamise korra.

Audiitori valiku olulisemate kriteeriumitena peab auditkomitee üldkoosolekule audiitori nimetamiseks ettepanekut tehes silmas audiitori varasemat kogemust finantsteenuste valdkonnas ja avaliku huvi üksuste auditeerimisel, meeskonna koostöövalmidust, kompetentsi ja võimekust kaasata eksperte ning oluliste erinevuste korral ka teenuse hinda. Audiitorid nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.

Audiitor on LHV konsolideerimisgruppi kuuluvatele ettevõtetele 2019. aasta jooksul osutanud lepingujärgseid teenuseid, sealhulgas gruppi kuuluvate ettevõtete majandusaasta aruannete auditid ja kvartaalsete vahearuannete osas kasumi ülevaatused, tõlketeenused, maksunõustamisteenused ja investeerimisfondide seaduse planeeritavate muudatustega seonduv nõustamine ning muud kindlustandvad teenused, mille läbiviimise kohustus tuleneb krediidiasutuste seadusest, väärtpaberituru seadusest ning investeerimisfondide seadusest. Tehinguid seotud osapooltega on käsitletud raamatupidamise aastaaruande lisas 24.

2019. aasta veebruaris korraldas juhatus koos auditkomiteega konkursi audiitori valimiseks 2020.–2022. aastate majandusaasta aruannete auditeerimiseks. Konkursi raames kohtuti ja küsiti pakkumisi neljalt suuremalt rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõttelt. Audiitori valikul hinnati kandideerijate varasemat praktilist töökogemust, oskusi ja teadmisi, usaldusväärsust, suhtlemise läbipaistvust ning pakutavaid koostöötingimusi võrdluses turutingimustega ja LHV äritegevuse eripäradest tulenevaid kriteeriume. Konkursi raames saadeti kutse kolmele suurimale audiitorbüroole ning pakkumise esitanud kahe büroo vahel valiti välja KPMG Baltics OÜ, kes nimetati 13. märtsil 2019. aastal toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul grupi ettevõtete audiitoriks 2020.–2022. aastate majandusaastaks.

2020. aastal audiitori poolt ostutatud teenuste eest makstud või tasumisele kuuluvate tasude kogusumma on 145 tuhat eurot, millest 15 tuhat eurot on tasud auditeerimise ja kvartaalsete ülevaatuste eest ning 130 tuhat eurot muude teenuste eest.

## Vastuse deklaratsioon

LHV järgib hea ühingujuhtimise tava, välja arvatud järgmised juhised ja soovitused nimetatud põhjustel:

"1.3.3. Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet)."

Üldkoosoleku jälgimist ja sellest osavõttu ei ole tehtud võimalikuks sidevahendite kaudu, kuna selleks on puudunud sobilik lahendus. LHV-l on valmisolek tagada aktsionäridele üldkoosolekust osavõtt tehniliselt turvaliste elektrooniliste vahendite abil ilma üldkoosolekul füüsiliselt kohal olemata, olles lisanud sellise võimaluse põhikirja.

"2.2.1. Juhatusel on enam kui üks (1) liige ning juhatuse liikmete seast valitakse juhatuse esimees. Juhatus või nõukogu eristab iga juhatuse liikme vastutusvaldkonna, piiritledes iga juhatuse liikme tööülesanded ja volitused võimalikult täpselt. Samuti määratakse kindlaks juhatuse liikmete vahelise koostöö alused. Nõukogu esimees sõlmib juhatuse liikmega tema ülesannete täitmiseks ametilepingu."

LHV juhatusel on üks liige. LHV puhul on tegemist valdusettevõttega, millel puudub igapäevane äritegevus ja seetõttu on tagatud LHV piisav ja põhjalik juhtimine ühe juhatuse liikmega. LHV suurematel tütarettevõtetel on mitmeliikmelised juhatused.

"3.2.2. Vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla 1 liige vähem kui sõltuvaid liikmeid."

LHV nõukogu koosseisus ei ole sõltumatuid liikmeid. LHV on jätkuvalt aktiivse ülesehituse ja kasvu etapis, kus nõukogu liikmetena on eelistatud pikaajalise juhtimis- ja panganduskogemusega inimesed, kes on kujunenud ühtlasi ka LHV suurimateks aktsionärideks. LHV hinnangul on suurimad aktsionärid nõukogu liikmetena enim motiveeritud panustama LHV juhtimisse ja paremasse pikaaegsesse arengusse. Tulenevalt objektiivsetest ja tõendatavatest andmetest on leidnud siiski kinnitust, et olulist osalust omab seitsmest nõukogu liikmest ainult üks nõukogu liige (Rain Lõhmus ja temaga seotud isikud, omades 23,68% aktsiakapitalist) ning ükski nõukogu liikmetest ei oma mistahes viisil õigust määrata enamust LHV juhatuse või nõukogu liikmetest ega teosta muul viisil kontrolli LHV üle, neid ei seo LHV-ga oluline ärihuvi, nad ei ole seotud LHV aktsionäriga, kes teostab kontrolli LHV üle, nad pole LHV töötajad ega koostööpartnerid või koostööpartneri võtmetöötajad, millest tulenevalt ei pea LHV vajalikuks mistahes parandusmeetmete rakendamist ja hindab LHV nõukogu kollektiivselt sobivaks, sh sõltumatuse osas, olemasolevas koosseisus.

„Raamatupidamisseaduse §24² lg 4 alusel peab suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes.“

LHV ei ole pidanud vajalikuks rakendada mitmekesisuspoliitikat, sest LHV peab oma töötajate ja juhtide valimisel silmas alati LHV parimaid huve ja lähtub seetõttu valiku tegemisel sooneutraalselt ja mittediskrimineerivalt isiku haridusest, oskustest ja varasematest kogemustest ning vajadusel vastavusest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Tiina Mõis on LHV nõukogu liige ning riski- ja kapitalikomitee liige, Kristel Aarna on auditikomitee liige. LHV tütarettevõtetes on kokku 94 keskastme juhti, kellest 39 on naised, lisaks on 11 juhatuse liiget, kellest üks on naine.

## Finantstulemused

### Ärivaldkondade tegevused

Aasta 2020 oli LHV jaoks lausa üllatavalt väljakutseterohke. Mõned märksõnad sellest aastast: COVID-19, pandikirjade emissiooniks loa saamine, reitingu taotlemine ja esmaemissioon, teise pensionisamba reform, LHV Kindlustuse asutamine, Danske Panga laenuportfelli ülejäänud osa ost ja aasta lõpus tehtud otsus hakata Ühendkuningriigis looma tütarpanka.

Ettevõtete panganduse valdkonnas tõi 2020. aasta mitu tõsist proovikivi. Ühelt poolt soovis pank kasvada, teisalt tekitas COVID-19 sellise keskkonna, mida keegi ei osanud varem prognoosida. Keskendusime laenuportfelli jälgimisele, maksepuhkuste andmisele ja tagatiste haldamisele. Peale selle ostis pank ülejäänud osa Danske Panga ettevõtete ja kohalike omavalitsuste laenuportfellist, kasvatades oma laenuportfelli üheainsa tehinguga 254 miljoni euro võrra. Seetõttu suurenes meie turuosa ettevõttelaenude turul aasta lõpuks 16%-ni ja ettevõttelaenude portfell ulatus 1 191 miljoni euroni. Ka praegu valitseb majanduskeskkonnas COVID-19 tõttu suur ebakindlus.# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

Maksepuhkustega hõlmatud laenuportfell on kahanenud kooskõlas meie prognoosidega – üksnes umbes 10% klientidest vajavad veel täiendavat leevendust, ülejäänud on pöördunud või pöördumas tagasi esialgse laenugraafiku juurde. Laenuportfell on püsinud tugev: tähtaja ületanud laenude osakaal on väga väike. Jaepanganduses keskendusime kodulaenudele, investeerimisteenustealase teadlikkuse tõstmisele ja klientide vajadustele kohandatud teenuste väljatöötamisele. Nagu ettevõttelaenude portfellis, tekkis ka siin vajadus anda lühiajalisi maksepuhkusi, millest enamik oli 2020. aasta lõpuks lõppenud. Kodulaenude valdkonnas suunasime pe tähelepanu protsesside automatiseerimisele ja võtsime kasutusele täisautomaatse otsuste tegemise süsteemi. Aasta lõpu seisuga ulatus jaelaenude portfell kokku 1 017 miljoni euroni, mis võrdub 10% turuosaga. Finantsvahenduse valdkonnas keskendusime uute klientide leidmisele ja tooteportfelli laiendamisele. Tõime turule mitu täiendavat teenust ja jätkasime kliendibaasi loomist. Fintech-ettevõtete turg on väga aktiivne ja nõudlus teenuste järele aina suureneb. Meie äritegevus Ühendkuningriigis on kasumlik ja tulubaas kasvab – teenime tulu peamiselt maksetest, valuutavahetusest, kaardimaksete vahendamisest, krediiditeenustest ja hooldustasudest. LHV Varahalduse hallatavate investeerimisfondide kogu-maht ulatus 2020. aastal 1,5 miljardi euroni, mis vastab ligikaudu 28% turuosale. 2020. aastal õnnestus LHV Vara-halduse-l teenida ka edukustasu ja loodame seda teha ka edaspidi. Investeeringuid tehes tuleb pöörata üha enam tähelepanu fondide mahtude võimalikule vähenemisele ja sellest tulenevale likviidsusvajadusele.

miljonites eurodes | 2014* | 2015* | 2016* | 2017* | 2018* | 2019 | 2020
---|---|---|---|---|---|---|---
Hoiuste maht | 457 | 633 | 778 | 1 543 | 1 444 | 2 727 | 4 588
sh maksevahendajate hoiused | 0 | 0 | 32 | 607 | 194 | 376 | 1 054
Laenude netomaht | 316 | 410 | 538 | 732 | 919 | 1 687 | 2 209
Varade maht | 556 | 757 | 935 | 1 773 | 1 677 | 3 032 | 4 971
Fondide maht | 504 | 570 | 974 | 1 103 | 1 214 | 1 374 | 1 537
Hallatavate kontode maht | 586 | 1 253 | 1 072 | 1 287 | 1 486 | 1 565 | 2 066
Neto intressitulu | 20,3 | 23,2 | 30,0 | 35,5 | 39,8 | 47,3 | 68,5
Neto teenustasutulu | 12,8 | 14,7 | 19,2 | 22,2 | 26,0 | 25,7 | 33,3
Neto finantstulu | 0,5 | 0,4 | 1,3 | 1,0 | 3,4 | 0,7 | 1,6
Netotulud | 33,6 | 38,3 | 50,5 | 58,7 | 70,0 | 73,8 | 103,4
Kulud | 21,7 | 24,1 | 28,9 | 31,9 | 33,8 | 39,3 | 44,0
Kasum enne krediidikahjumeid | 11,9 | 14,3 | 21,7 | 26,6 | 36,2 | 34,6 | 59,6
Oodatav krediidikahjum | 2,6 | 1,4 | 1,5 | 3,2 | 5,3 | 3,2 | 10,9
Tulumaksukulu | 0,5 | 0,9 | 0,3 | 1,2 | 3,8 | 4,2 | 8,8
Kasum | 9,7 | 14,8 | 19,9 | 22,2 | 27,2 | 27,1 | 39,8
sh emaettevõtte omanikele kuuluv osa | 9,2 | 13,7 | 17,8 | 19,6 | 25,2 | 24,8 | 38,0

* sisaldab lõpetatud tegevusi

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 47

Grupi maksueelne kasum 2020. aastal oli 48,7 miljonit eurot ja puhaskasum 39,8 miljonit eurot. Maksueelne kasum on 55% suurem kui aasta varem. Neto intressitulu kasvas 45% ja neto teenustasutulu 30%. Grupi netotulud olid 103,5 miljonit eurot ja need kasvasid eelmise aastaga võrreldes 40%. Tegevuskulud moodustasid 44,0 miljonit eurot ja kasvasid aastaga 12%. Suurem osa kulude kasvust on seotud suurenenud ärimahtude ja töötajate arvu kasvuga. Grupp saavutas 2020. aasta alguses avaldatud finantsprognoosi. Detsembri lõpuks oli Grupi laenuportfelli kogumaht, millest on maha arvatud allahindlused, 2 209 miljonit eurot (detsember 2019: 1 687 mln eurot). Portfelli maht kasvas aastaga 31%. Laenuportfellist suurima osa moodustavad laenud ettevõtetele, mis kasvasid aastaga 42% ja ulatusid 1 353 miljoni euroni (2019: 951 mln eurot). Eraisikulaenude portfell kasvas aastaga 16% ja ulatus 856 miljoni euroni (2019: 737 mln eurot). Grupi hoiuste maht suurenes aastaga 68% ja oli aasta lõpuks kokku 4 588 miljonit eurot (2019: 2 727 mln eurot). Nõudmiseni hoiuste osakaal kõigis hoiustes suurenes ja ulatus 88%-ni (31.12.2019: 81%). Suurima äriüksuse AS-i LHV Panga puhaskasum 2020. aastal oli 34,6 miljonit eurot, kasvades eelmise aastaga võrreldes 12,4 miljonit eurot. Laenud klientidele kasvasid 522 miljoni euro võrra ja ulatusid 2 209 miljoni euroni. Maksevahendajate hoiused suurenesid aasta jooksul 678 miljoni euro võrra, samal ajal kui põhipanganduse klientide hoiused kasvasid 742 miljoni euro võrra ja ulatusid aasta lõpuks 4 118 miljoni euroni. 2020. aastal teenis LHV Varahaldus puhaskasumit 8,3 miljonit eurot, mida on võrreldes eelmise aastaga 2,2 miljoni euro võrra rohkem. Arvude võrdlemisel tuleb arvesse võtta ka õigusaktide muudatusi, mistõttu on LHV Varahalduse ärimudel muutunud. Kuni 2019. aasta kolmanda kvarta- lini olid valitsemistasud suuremad. Kõnealusest kvartalist alates on olnud valitsemistasud väiksemad, kuid kehtestati edukustasu. 2019. aasta neljandas kvartalis LHV edukustasu ei saanud, kuid 2020. aastal õnnestus meil seda teenida 6,2 miljonit eurot. Teise samba pensionifondide klientide arv suurenes 10 tuhande võrra, ulatudes 180 tuhandeni. Neto teenustasutulu suurenes 2,1 miljoni euro võrra 15,0 miljoni euroni. Ärikulud kasvasid 2020. aastal 0,3 miljoni euro võrra 6,4 miljoni euroni. LHV Varahaldus maksis dividende summas 4,4 miljonit eurot (2019: 4,4 mln eurot). LHV Group kui eraldi üksus teenis kasumit 5,7 miljonit eurot (2019: 5,5 mln eurot) tulenevalt tütarettevõtete LHV Varahalduse ja LHV Panga dividendide maksmisest LHV Grupile.

## Võtmenäitajad

| | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Esimese taseme põhiomavahendite kapitali adekvaatsus % | 17,58 | 15,97 | 15,10 | 14,02 | 13,65 | 12,39 | 12,09 |
| Esimese taseme omavahendite kapitali adekvaatsus% | 17,58 | 15,97 | 15,10 | 14,02 | 13,65 | 13,88 | 14,39 |
| Kapitali adekvaatsus % | 22,82 | 23,36 | 20,70 | 18,30 | 20,91 | 17,97 | 19,33 |
| Omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõue (MREL) % | 15,72 | 14,49 | 12,25 | 7,78 | 11,43 | 8,70 | 6,38 |
| Finantsvõimenduse suhe % | 6,92 | 6,84 | 6,96 | 5,01 | 6,56 | 6,18 | 4,40 |
| Likviidsuse kattekordaja % | 190,0 | 271,6 | 221,5 | 121,3 | 148,5 | 144,8 | 147,9 |
| Stabiilne rahastamise suhe (NSFR) % | - | - | - | 140,8 | 147,6 | 152,9 | 152,6 |
| Omakapitali tootlus (ROE) % * | 21,4 | 21,8 | 20,7 | 17,6 | 18,4 | 14,0 | 17,3 |
| Varade tootlus (ROA) % | 2,00 | 2,3 | 2,4 | 1,6 | 1,6 | 1,15 | 1,0 |
| Rahavoogude investeeringu tasuvus (CFROI) % | 26,4 | 25,9 | 23,9 | 22,6 | 25,4 | 19,0 | 26,4 |
| Kulude ja tulude suhe % | 67,5 | 62,8 | 57,2 | 54,4 | 48,3 | 53,19 | 42,47 |
| Neto intressimarginaal (NIM) % | 3,50 | 3,62 | 3,60 | 2,66 | 2,34 | 2,04 | 1,73 |
| Hinnavahe (spread) % | 3,44 | 3,55 | 3,52 | 2,62 | 2,32 | 1,99 | 1,70 |
| Laenude ja varade suhe % | 57,42 | 54,54 | 57,86 | 41,61 | 55,24 | 55,64 | 44,43 |
| Laenude ja hoiuste suhe % | 69,68 | 66,91 | 69,68 | 48,00 | 65,14 | 62,52 | 53,63 |
| Aktsiahinna ja puhaskasumi suhe aktsia kohta | - | - | 13,29 | 13,56 | 9,75 | 13,77 | 14,81 |
| Dividendi ja puhaskasumi suhe % | - | - | 26,7 | 21,0 | 21,6 | 20,17 | 13,57 |
| Dividend aktsia kohta | - | - | - | 0,15 | 0,16 | 0,21 | 0,19 |

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 48

### Suhtarvude selgitused

\* Omakapitali tootluse suhtarv põhineb AS-i LHV Group omanikele kuuluval kasumil ja omakapitalil ning ei sisalda mittekontrollivat osalust. Kapitali adekvaatsus arvutatakse vastavalt ühise aruandluse (COREP-i) aruandele iga aasta lõpuks. Omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõue (MREL) = (omavahendid + kvalifitseeruvad kohustised) / kohustised kokku \* 100 Likviidsuse kattekordaja ja stabiilse rahastamise suhe (NSFR) arvutatakse vastavalt ühise aruandluse (COREP-i) aruandele iga aasta lõpuks. Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) \* 100. Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad, keskmine \* 100. Rahavoogude investeeringu tasuvus (CFROI) = kasum äritegevusest / investeeringud (keskmine). Kulude ja tulude suhe = tegevuskulud kokku / netotulud kokku \* 100 Neto intressimarginaal (NIM) = neto intressitulu/intressiriskile avatud varad, keskmine \* 100. Hinnavahe (spread) = intressiriskile avatud varade intressitootlus – võõrkapitali hind. Laenude ja varade suhe % = neto laenud / varad kokku \* 100. Laenude ja hoiuste suhe % = neto laenud / hoiused \* 100. Aktsiahinna ja puhaskasumi suhe aktsia kohta = aktsia hind / puhaskasum / aktsiate arv (keskmine). Dividendi ja puhaskasumi suhe = dividend / puhaskasum. Dividendi ja aktsia suhe = dividendi väljamaksed kalendriaastal / aktsiate arv väljamakse hetkel

## Tundlikkuse analüüsid

LHV-l on kolm peamist ärivaldkonda: universaalpangandus Eestis, maksevahendajate teenindamine Ühendkuningriigis ja varahaldus. Nende ärivaldkondade tundlikkus riskitegurite suhtes on väga erinev. Universaalpangandus on selgelt protsükliline, mis tähendab, et makromajanduslik areng mõjutab otseselt selle tulemusi. Üldjoontes mõjutavad panga tulemusi kolm peamist tegurit:
- intressimäär
- krediidikahjud
- tööjõukulud

Iga 100 baaspunkti suurune intressimäärade tõus suurendab LHV intressitulu 1,5 miljoni euro võrra esimese 12 kuu jooksul. Samas suurusjärgus intressimäärade langus vähendab LHV intressitulu 0,5 miljoni euro võrra. Krediidikahjud sõltuvad majanduse olukorrast. LHV-s juhitakse krediidiriski asjatundlikult, võimaldamata üheski majandussektoris ülemäärast riski. Jätkuv kiire kasv varjab krediidikahjusid, kuna oluline osa portfellist ei ole veel tähtaegunud. Krediidikahjude tegeliku taseme mõistmiseks arvutab LHV lisaks praegusele portfellile krediidiriski ka 12 kuu vanuse portfelli kohta. LHV-l on olnud ajalooliselt väga vähe makseviivitusi ja panga ainsad reaal-sed krediidikahjud on olnud seotud pigem pettuse, mitte valede krediidiotsustega. Tööjõukulud on panga suurim kulubaas, moodustades umbes 50% kogukuludest. LHV sisepoliitika näeb tööta-supakettides ette lähtumist turutasemest. LHV pakub oma teenuseid peamiselt elektrooniliste kanalite kaudu. Nende teenuste tõhusaks pakkumiseks on LHV teinud otsuse arendada süsteeme majasiseselt. Seetõttu moodustab IT-meeskond peaaegu 25% kogu personalist. Kuna IT-personali palgatase on kasvanud ja näib lähitulevikus kasvavat rohkem kui teiste personalisegmentide puhul, on LHV prognoosinud konkurentidest kiiremat palgakasvu. Maksevahendajate teenindamine on mahuäri ja makromajanduslike arengute suhtes tundlik, kuid seda täiesti teistmoodi kui pangandus.# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 49

## Likviidsus ja kapitaliseeritus

Grupi likviidsuse kattekordaja (LCR), mida arvutatakse vastavalt Baseli komitee määratlusele, oli detsembri lõpu seisuga 147,9% (31.12.2019: 144,8%). Grupi likviidsusolukord ei ole muutunud, sest LCR-i vähenemise taga on finantsvahendajate poolt panka paigutatud hoiused, mida kaetakse 100% ulatuses likviidsete vahenditega. Finantsvahendajate hoiuseid arvesse võtmata oli Grupi LCR 31. detsembri 2020. aasta seisuga 269,3%. Grupp loeb likviidsuspuhvrite hulka raha keskpangas ja teistes krediidiasutustes ning võlakirjaportfelle – need moodustasid finantsseisundi aruande mahust 55% (31.12.2019: 43%). Grupi laenude ja hoiuste suhe 2020. aasta lõpus oli 54% (31.12.2019: 62%).

Grupi omavahendite tase seisuga 31. detsember 2020 oli 293,6 miljonit eurot (31.12.2019: 241,8 miljonit eurot). Võrreldes sisemise kapitali adekvaatsuse eesmärgiga, mis on 16,00%, on Grupp aruandeperioodi lõpu seisuga hästi kapitaliseeritud. Kapitali adekvaatsuse tase oli 19,33% (31.12.2019: 17,97%) ning esimese taseme omavahendite suhtarv 14,39% (31.12.2019: 13,88%), oluliselt kõrgemal regulatiivsest määrast, mis on 11,3% (31.12.2019: 11,3%). Grupp kasutab krediidi- ja tururiski kapitalinõuete arvutamiseks standardmeetodit ning operatsiooniriski kapitalinõuete arvutamiseks baasmeetodit. Grupp on aruandeaastal ning sellele eelnenud aastal täitnud kõiki kapitalinõudeid. Igal aastal viiakse läbi sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess (ICAAP), mille eesmärk on tuvastada võimalik kapitalivajadus lisaks regulatiivsetele kapitalinõuetele.

Vastavalt Baseli Pangajärelevalve Komitee nõuetele arvutatud finantsvõimenduse määr oli seisuga 31. detsember 2020 4,40% (31.12.2019: 6,18%). Finantsvõimenduse määr on Grupi esimese taseme omavahendite ja Grupi kogu riskipositsiooni (sh riskipositsioon varadelt ja finantsseisundi aruande välistelt kohustistelt) jagatis. Aruandeperioodi lõpu finantsvõimenduse määr on viimase kvartali kuude aritmeetiline keskmine.

Omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõue (MREL) on kriisilahenduskava üheks osaks ning kohustab LHV-d omama piisavas koguses omavahendeid ning tagamata pikaajalisi kohustisi, mida saab kriisilahenduse kava järgi kasutada kahjumite katteks. MREL-i miinimummääraks on kehtestatud 5,79% ning kord aastas vaatab Finantsinspektsioon selle üle. LHV Grupil oli nimetatud suhtarv aasta lõpu seisuga 6,38% (2019: 8,70%) ning see sisaldab piisavat puhvrit 2021. aasta kasvuplaanide teostamiseks. Teisalt sunnib see LHV-d muutma oma senist ainult hoius-tega finantseerimise poliitikat ning Grupp hakkab MREL-i suhtarvu juhtimiseks kaasama ka võlakirjade või laenu vormis MREL-i jaoks kvalifitseeruvaid kohustisi. 2021. aastal viiakse MREL-i arvutamine vastavusse Euroopa Pangandusjärelevalve definitsioonidega ning see hakkab kohustiste kogusumma asemel lähtuma riskiga kaalutud varadest.

# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 50

## Kapitalibaas (tuhandetes eurodes)

|                                                                                                | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
| :--------------------------------------------------------------------------------------------- | :-------- | :--------- |
| Sissemakstud aktsiakapital                                                                     | 28 819    | 28 454     |
| Ülekurss                                                                                       | 71 468    | 70 136     |
| Kasumi arvel moodustatud kohustuslik reservkapital                                             | 4 713     | 4 713      |
| Muud reservid                                                                                  | 0         | 212        |
| Eelmiste aastate jaotamata kasum                                                               | 90 434    | 69 452     |
| Immateriaalne põhivara (miinusega)                                                             | -18 761   | -18 319    |
| Aruandeperioodi kasum (COREP)                                                                  | 14 239    | 12 186     |
| Mahaarvamised                                                                                  | -323      | -33        |
| Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised                                     | -2 188    | 0          |
| Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel on oluline investeering | -4 842    | 0          |
| **Esimese taseme omavahendid**                                                                 | **183 559** | **166 801** |
| Täiendavad esimese taseme omavahendid                                                          | 35 000    | 20 000     |
| **Esimese taseme omavahendid kokku**                                                           | **218 558** | **186 801** |
| Allutatud kohustised                                                                           | 75 000    | 55 000     |
| **Teise taseme omavahendid kokku**                                                             | **75 000**  | **55 000**  |
| Piiranguid ületavad allutatud kohustised ja eelisaktsiad                                       | 0         | 0          |
| **Neto-omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks**                                        | **293 559** | **241 801** |

| Kapitalinõuded                                                              |                                           | 31.12.2020  | 31.12.2019  |
| :-------------------------------------------------------------------------- | :---------------------------------------- | :---------- | :---------- |
| Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil                               |                                           | 363 920     |             |
| Krediidiasutused ja investeerimisühingud standardmeetodil                  |                                           | 8 060       | 4 183       |
| Äriühingud standardmeetodil                                                |                                           | 865 624     | 818 918     |
| Jaenõuded standardmeetodil                                                 |                                           | 197 849     | 167 276     |
| Avalik sektor standardmeetodil                                             |                                           | 3 250       | 2           |
| Eluasemekinnisvara standardmeetodil                                       |                                           | 243 971     | 208 693     |
| Viivituses nõuded standardmeetodil                                         |                                           | 13 362      | 5 242       |
| Investeerimisfondide aktsiad ja osakud standardmeetodil                     |                                           | 7 145       | 8 052       |
| Muud varad standardmeetodil                                                |                                           | 49 321      | 17 875      |
| **Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõuded kokku**        |                                           | **1 388 945** | **1 231 161** |
| Valuutariski kapitalinõue standardmeetodil                                  |                                           | 3 950       | 4 211       |
| Intressipositsiooniriski kapitalinõue standardmeetodil                     |                                           | 0           | 0           |
| Aktsiapositsiooniriski kapitalinõue standardmeetodil                       |                                           | 972         | 959         |
| Krediidiväärtuse korrigeerimise riski kapitalinõue                           |                                           | 82          | 22          |
| Operatsiooniriski kapitalinõue baasmeetodil                                 |                                           | 124 638     | 109 546     |
| **Kokku kapitalinõuded adekvaatsuse arvutamiseks**                         |                                           | **1 518 587** | **1 345 899** |
| Kapitali adekvaatsus (%)                                                   |                                           | 19,33       | 17,97       |
| Esimese taseme kapitali suhtarv (%)                                          |                                           | 14,39       | 13,88       |
| Esimese taseme põhikapitali suhtarv (%)                                    |                                           | 12,09       | 12,39       |

# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 51

## LHV emiteeritud aktsiad ja võlakirjad

Viimastel aastatel on LHV-d kapitaliseeritud kiiresti kasvava kohaliku jaepangana, millel on selge maksevahendajatele suunatud nišš. LHV tootlus ja investeeringud ei väljendu mitte üksnes aktsiahinnas, vaid ka allutatud võlakirjadega seotud dividendides ja intressides. LHV on emiteerinud mitmeid väärtpabereid:

| Nimetus                       | ISIN-kood   | Emitent        | Summa      | Lunastustähtaeg | Börs                         |
| :---------------------------- | :---------- | :------------- | :--------- | :-------------- | :--------------------------- |
| Lihtaktsia                    | EE3100073644 | AS LHV Group   | 28 819 092 | -               | Nasdaq Tallinna põhinimekiri |
| Esimese taseme allutatud võlakiri | EE3300111780 | AS LHV Group   | 20 000 000 | tähtajatu        |                              |
| Esimese taseme allutatud võlakiri | EE3300001668 | AS LHV Group   | 15 000 000 | tähtajatu        |                              |
| Allutatud võlakiri            | EE3300001791 | AS LHV Group   | 35 000 000 | 30/09/2030      | Nasdaq Baltic võlakirjade nimekiri |
| Allutatud võlakiri            | EE3300111558 | AS LHV Group   | 40 000 000 | 28/11/2028      | Nasdaq Baltic võlakirjade nimekiri |

LHV on emiteerinud ainult ühe klassi aktsiaid nimiväärtusega 1 euro. Iga aktsia annab ühe hääle. LHV Grupi aktsiatega kaubeldakse NASDAQ Tallinna põhinimekirjas alates 2016. aasta maist.

*   Aktsionäride arv: 10 713
*   Esindatud riikide arv: 33
*   Eesti residentide osakaal: 78,74%
*   Eesti residentide osakaal koos kahe asutajaga: 95,25%
*   Eraisikute osakaal: 25,75%
*   Juriidiliste isikute osakaal: 69,64%
*   Institutsionaalsete investorite osakaal: 2,98%
*   Esindajakontode osakaal: 1,99%
*   LHV klientide osakaal: 84,75%

**Kümme suurimat aktsionäri:**

| Aktsionäri nimi           | Aktsiate arv | Osakaal |
| :------------------------ | :----------- | :------ |
| AS Lõhmus Holdings        | 3 618 920    | 12,56%  |
| RAIN LÕHMUS               | 2 538 367    | 8,81%   |
| Viisemann Investments AG  | 2 186 432    | 7,59%   |
| Ambient Sound Investments OÜ | 1 653 709    | 5,74%   |
| Krenno OÜ                 | 1 210 215    | 4,20%   |
| AS Genteel               | 1 082 744    | 3,76%   |
| AS AMALFI                 | 1 031 310    | 3,58%   |
| Kristobal OÜ              | 712 488      | 2,47%   |
| SIA KRUGMANS              | 688 199      | 2,39%   |
| Bonaares OÜ               | 638 276      | 2,21%   |

*   13 908 669 aktsiat (48%) kuulusid nõukogu ja juhatuse liikmetele ja nendega seotud isikutele.
*   14 910 423 aktsiat (52%) kuulusid Eesti ettevõtjatele ja investoritele ja nendega seotud isikutele.

# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 52

## Aktsia hind

2020. aasta alguses oli aktsia hind 12 eurot. Aasta jooksul tõusis aktsia hind 63% ja ulatus aasta lõpuks 19,5 euroni, edestades OMX üldindeksit. Madalaim kaubeldav hind oli 9,16 eurot ja kõrgeim 19,50 eurot. Kaalutud keskmine hind oli 12,74 eurot. Kokku kaubeldi 2,8 miljoni aktsiaga. Aktsiahinna alusel oli LHV turuväärtus 562 miljonit eurot.

Dividendipoliitika osas püüab LHV saavutada pikaajalist dividendide kasvu, mõjutamata negatiivselt grupi omavahendite suhtarve. Aastane dividend koos dividendiga seotud maksudega moodustab 25% maksueelsest kasumist. Igal aastal hinnatakse dividendi valitsevate majandusolude, grupi kasumi, kasvuvõimaluste, regulatiivsete nõuete ja kapitalipositsiooni valguses. Lisaks on LHV võtnud vastu konservatiivse otsuse mitte võtta LHV aktsiatega kauplemispositsioone ega aktsepteerida neid tagatisena. Aktsiaoptsiooniprogrammide elluviimisel on aktsionärid delegeerinud volitused uute aktsiate emiteerimiseks nõukogule.

![LHV aktsia hinna muutus graafik](https://via.placeholder.com/400x200)
*LHV aktsia hinna muutus*

LHV-l on Nasdaq Tallinna Börsil olnud kaks allutatud võlakirjaemissiooni. Esimese võlakirja lõpptähtaeg on 2028. aastal ja teise lõpptähtaeg 2030. aastal. 2020. aastal andis LHV välja ühe allutatud võlakirja summas 40 miljonit eurot, mis suurendab LHV võlakirjade summat 110 miljoni euroni.Emiteeritud uus võlakiri koos kapitali kaasamisega täiendava esimese taseme täiendavate omavahendite hulka kuuluvate võlakirjade vormis võimaldasid LHV-l tugevdada LHV Grupi kapitaliseeritust LHV Panga kasvu toetuseks. Võlakirjade nimekirjadega seoses soovib LHV märkida, et võlakirjadega kauplemine Nasdaq Balti börsi Balti võlakirjade nimekirjas väga piiratud, kuna enamik investoreid järgivad strateegiat „investeerida ja hoida“. 2020. aasta lõpuks oli LHV Grupil enam kui 4 033 võlakirjaomanikku, kellest üle 1 100 investoril oli positsioone mitme võlakirjaga. 81% investoritest on LHV Panga kliendid. Neile järgnesid 13%-ga Swedbanki ja 5%-ga SEB kliendid. 66,50% võlakirjadest olid juriidiliste isikute omanduses. LHV võlakirjadesse on investeerinud 16 eri riigi investorid. 97,68% võlakirjadest olid siiski Eesti residentide omanduses.

01.01.18 01.02.18 01.03.18 01.04.18 01.05.18 01.06.18 01.07.18 01.08.18 01.09.18 01.10.18 01.11.18 01.12.18 01.01.19 01.02.19 01.03.19 01.04.19 01.05.19 01.06.19 01.07.19 01.08.19 01.09.19 01.10.19 01.11.19 01.12.19 01.01.20 01.02.20 01.03.20 01.04.20 01.05.20 01.06.20 01.07.20 01.08.20 01.09.20 01.10.20 01.11.20 01.12.20

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 53

## Aktsiaoptsioonid

2014. aastal kinnitasid LHV Grupi aktsionärid juhatuse liikmetele ja võtmetöötajatele aktsiaoptsiooniprogrammi, mille tingimused on jäänud sestsaadik enam-vähem samaks. Aktsiaoptsioonide väljastamise eesmärgiks on juhatuse liikmete ja töötajate huvide efektiivsem ühildamine aktsionäride ja klientide huvidega. Teine eesmärk on pakkuda tööjõuturul konkurentidega võrdväärset tasustamissüsteemi. Programmi raames lisandub põhipalgale iga-aastane tulemustasu, mille suurus või maksmine on vastavuses individuaalsete ja LHV eesmärkide täitmise või mittetäitmisega.

Programmi eesmärgid on:
* konkurentsivõimelise tasustamise tagamine, et olla tööjõuturul atraktiivne;
* võtmeisikute hoidmine ja motiveerimine läbi omanikusuhte loomise;
* aktsionäride ja töötajate huvide ühildamine;
* ettevõtte väärtuse kasvatamine läbi tulemusjuhtimise.

Optsiooniprogrammi tulemustasu instrumendiks on 100% aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide tähtaeg on kolm aastat alates optsioonide andmise hetkest. Alates 2018. aastast on juhatuse liikmetele väljastatud optsioonide suhtes kohaldatud täiendavaid tingimusi – neil ei ole lubatud vastavaid aktsiaid pärast optsiooniõiguste täitmisele pööramist veel ühe aasta jooksul müüa. Kolmeaastane periood enne aktsiate väljastamist annab võimaluse tulemusi hinnata pikaajaliselt. Optsioone ei saa realiseerida rahas. Aktsiaoptsioone väljastatakse igal aastal maksimaalselt kuni 2% ulatuses LHV aktsiate koguarvust.

LHV-l on õigus keelduda aktsiaoptsioonide realiseerimisest ja aktsiate väljastamisest õigustatud isikule kas osaliselt või tervikuna juhul, kui:
* LHV üldkoosolek või üldkoosoleku otsuse alusel nõukogu ei võta vastu otsust LHV aktsiakapitali suurendamise ja aktsiate emiteerimise kohta;
* optsioonide saamiseks õigustatud isiku juhatuse liikme leping või töösuhe on lõppenud optsioonide saamiseks õigustatud isiku algatusel või vastavalt töölepingu seaduse §-le 88 või kui töölepingu seadust muudetakse, siis analoogsel alusel, kusjuures LHV nõukogu otsuse alusel on võimalik teha käesoleva punkti kohaldatavuse osas erandeid;
* LHV või selle asjakohase tütarettevõtte üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
* optsioone saama õigustatud isik ei täida enam tulemuskriteeriume või ei vasta seaduses sätestatud krediidiasutuse/fondivalitseja juhile või töötajale esitatud nõuetele;
* LHV või selle asjakohane tütarettevõte ei täida enam usaldatavusnormatiive või vastava äriühingu riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega;
* optsioonide andmisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

Sarnaselt 2014. aastaga on aktsiaoptsioone ajavahemikul 2015–2020 väljastatud igal aastal. 2020. aastal realiseeriti 2017. aastal väljastatud optsioonid täies mahus. Järgmine aktsiaoptsioonide väljastamine võib aset leida 2021. aastal vastavalt nõukogu otsusele. Aktsiaoptsioonide saamine ja suurus sõltusid ettevõtte üldiste ning juhatuse liikmete ja töötajate individuaalsete tegevuseesmärkide edukast täitmisest.

2020. aasta alguses väljastati aktsiaoptsioone 107 inimesele, summas 2 444 tuhat eurot.
2019. aasta alguses väljastati aktsiaopt- sioone 86 inimesele, summas 2 209 tuhat eurot.
2018. aasta alguses väljastati aktsiaoptsioone 72 inimesele, summas 1 458 tuhat eurot.
2017. aasta alguses väljastati aktsiaopt- sioone 69 inimesele, summas 1 573 tuhat eurot.

Aktsiaoptsioonide saamiseks sõlmiti juhatuse liikmete ja töötajatega aktsiaoptsioonilepingud kolmeaastase perioodiga.

2018. aastal väljastatud aktsiaoptsioonide realiseerimiseks on aktsiate märkimisperiood ajavahemikul 01. aprill 2021– 30. aprill 2021 ning 1-eurose nimiväärtusega aktsiaid saab omandada hinnaga 5,33 eurot aktsia kohta.
2019. aastal väljastatud aktsiaoptsioonide realiseerimiseks on aktsiate märkimisperiood ajavahemikul 01. aprill 2022–30. aprill 2022 ning 1-eurose nimiväärtusega aktsiaid saab oman-dada hinnaga 4,90 eurot aktsia kohta.
2020. aastal väljas- tatud aktsiaoptsioonide realiseerimiseks on aktsiate märki- misperiood ajavahemikul 01. aprill 2023–30. aprill 2023 ning 1-eurose nimiväärtusega aktsiaid saab omandada hinnaga 5,96 eurot aktsia kohta.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 54

## Finantsplaan

Ühena väga vähestest börsiettevõtetest avaldab LHV igal aastal viie aasta finantsplaani. Kuna prognoosiperiood on pikk, siis tuleb siduvalt vaadelda vaid esimest aastat; ülejäänud neli aastat aga on suunisteks selle kohta, mis suunas LHV näeb oma tegevuse arenemist.

### Finantsplaani eeldused

Suurim eeldus on seotud makromajandusliku olukorraga, mille suhtes me teadlikult ei plaani suuremaid muudatusi, et tutvustada LHV tegelikku arengut ilma olulise majanduskeskkonna mõjuta. 2021. aastat mõjutab negatiivselt COVID-19, ent pärast seda oleme prognoosis lähtunud tagasihoidlikust SKP kasvust. Lisaks arvame, et konkurents jääb praeguse olukorraga sarnaseks. Kaks suurimat muudatust, mida on arvesse võetud: juba teadaolevad õigusaktide muudatused ja turu seisukohad intressimäärade osas.

Suurimad õigusaktide muudatused on seotud teise samba pensionireformi ja kasvavate regulatsioonidega. Eeldame, et 30% klientidest lahkub teisest sambast. Finantsplaanis ei ole arvestatud võimalike edukustasudega. Intressimäärade poolelt näeme, et intressimäärad püsivad kogu prognoositava perioodi vältel negatiivsena, jõudes 2025. aastaks miinus 0,20 juurde.

Selles plaanis on jätkuvalt arvestatud LHV nelja ärivaldkonnaga, millest Eesti pangandus ja varahaldus on juba praegu tugevad ning maksevahendajate ja kindlustuse ärivaldkond suureneb. Plaani juures ei ole arvesse võetud võimalikku tulu Ühendkuningriiki rajada kavatsetavast pangast.

#### Kasumiaruanne (miljonites eurodes)

|                               | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 |
| :---------------------------- | :--- | :--- | :--- | :--- | :--- |
| Neto intressitulu             | 88   | 97   | 111  | 132  | 157  |
| Neto teenustasutulu           | 31   | 36   | 43   | 50   | 58   |
| Netokasum kindlustustegevusest| 2    | 4    | 5    | 6    | 8    |
| Netokasum finantsvaradelt     | 0    | 0    | 1    | 1    | 1    |
| Muud tulud                    | 0    | 0    | 0    | 0    | 0    |
| **Netotulud kokku**           | 121  | 138  | 160  | 190  | 224  |
| Tegevuskulud kokku            | -51  | -58  | -63  | -70  | -77  |
| Kulum                         | -9   | -5   | -6   | -6   | -6   |
| Laenude allahindluse kulu     | -12  | -12  | -14  | -16  | -18  |
| Kasum enne tulumaksu          | 49   | 63   | 78   | 98   | 123  |
| Tulumaksukulu                 | -1   | -1   | -1   | -1   | -1   |
| Avansiline tulumaksukulu      | -6   | -8   | -9   | -11  | -14  |
| **Puhaskasum**                | 42   | 54   | 68   | 86   | 109  |
| Puhaskasum / vähemusosaluse osa| 2    | 3    | 4    | 5    | 7    |
| Puhaskasum / grupi aktsionäride osa| 39 | 51 | 64 | 81 | 101 |

#### Finantsseisundi aruanne (miljonites eurodes)

|                                  | 2021  | 2022  | 2023  | 2024  | 2025  |
| :------------------------------- | :---- | :---- | :---- | :---- | :---- |
| Raha ja raha ekvivalendid        | 2 669 | 2 797 | 2 835 | 3 032 | 3 313 |
| Finantsvarad õiglases väärtuses  | 204   | 203   | 203   | 201   | 201   |
| Antud laenud (neto)              | 2 604 | 3 058 | 3 573 | 4 120 | 4 690 |
| Pikaajalised finantsinvesteeringud| 7     | 8     | 8     | 9     | 9     |
| Muud varad                       | 48    | 52    | 53    | 55    | 58    |
| **Varad kokku**                  | 5 132 | 6 118 | 6 673 | 7 417 | 8 271 |
| Klientide hoiused kokku          | -4 101| -4 746| -5 284| -5 924| -6 604|
| Saadud laenud                    | -599  | -868  | -814  | -838  | -936  |
| Allutatud laenud                 | -111  | -131  | -136  | -136  | -111  |
| Muud kohustised                  | -44   | -50   | -54   | -61   | -67   |
| **Kohustised kokku**             | -4 854| -5 795| -6 289| -6 958| -7 718|
| **Omakapital kokku**             | -278  | -324  | -384  | -459  | -553  |
| **Kohustised ja omakapital kokku**| -5 132| -6 118| -6 673| -7 417| -8 271|

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 55

### Suhtarvud ja näitajad

|                      | 2021   | 2022   | 2023   | 2024   | 2025   |
| :------------------- | :----- | :----- | :----- | :----- | :----- |
| ROE aktsionäridele kuuluvalt kasumilt | 15,8%  | 17,7%  | 18,9%  | 20,0%  | 20,9%  |
| ROE aktsionäridele kuuluvalt maksueelselt kasumilt | 18,7% | 20,5% | 21,7% | 22,9% | 23,9% |
| C/I                  | 50%    | 46%    | 43%    | 40%    | 37%    |
| L/D                  | 63%    | 64%    | 68%    | 70%    | 71%    |
| Laenukahjude suhtarv | 0,5%   | 0,4%   | 0,4%   | 0,4%   | 0,4%   |
| EPS (eurodes)        | 1,36   | 1,72   | 2,13   | 2,65   | 3,29   |
| Dividend (tuhandetes eurodes) | 8 358 | 8 879 | 11 285 | 14 055 | 17 711 |
| DPS (eurodes)        | 0,29   | 0,30   | 0,38   | 0,47   | 0,58   |
| CET1                 | 12,3%  | 12,5%  | 12,9%  | 14,3%  | 15,7%  |
| T1                   | 14,1%  | 14,1%  | 14,3%  | 15,6%  | 16,4%  |
| CAD                  | 18,2%  | 18,6%  | 18,3%  | 19,4%  | 19,4%  |

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 56

## Grupi tütarettevõtete 2020. aasta ülevaade

### AS-i LHV Pank konsolideerimisgrupp

LHV missioon on parem juurdepääs finantsteenustele ja kapitalile. LHV visioon on, et inimesed ja ettevõtted julgeksid suurelt mõelda ja ette võtta, seades kõrgeid sihte ja investeerides tulevikku. LHV väärtused on: lihtne, toetav, tulemuslik.

LHV Pank (edaspidi pank) on suurim kodumaine pank. Pank keskendub ettevõtliku meelelaadiga aktiivsetele ja iseseisvatele klientidele. Erakliendile pakub pank igapäevaste rahaasjade korraldamist ja eluasemelaene, eristudes parimate raha kasvatamise teenustega. Ärikliendile pakub pank paindlikku ja sobivat finantseerimist ning igapäevaste rahaasjade korraldamist. Finantsvahendajatele pakub pank ühtset pangateenuste platvormi eurodes ja naelades.

Panga tooted ja teenused on lihtsad, läbipaistvad ning asjakohased. Kliendiga suhtleb pank peamiselt kaasaegsete elektrooniliste kanalite kaudu. Kokkuhoitud kulud jõuavad panga klientideni läbi igapäevaste teenuste taskukohaste hindade.# Pank on jõudnud üle 10% turuosani Eestis nii igapäevapanganduses, hoiustes kui ka ettevõtete laenudes. Igapäevapanganduses ja hoiustes on pank tõusnud kolmandaks pangaks Eestis. Eesti on panga koduturg ja pank tahab olla siin võimalikult tugev. Panga pikaajaline siht on saada kõige suuremaks ja kasumlikumaks pangaks Eestis. Seejuures keskendub pank kõrgele efektiivsusele, innovatsioonile ja parima teeninduse pakkumisele. Pank mõjutab Eesti ettevõtlust ja inimeste finantskäitumist turu parima tundmise, aktiivsuse ning uuenduslike ja kiireimate teenustega. Pank positsioneerib ennast kohaliku pangana Eestis. Pank on täisteenust pakkuv kodupank kliendile, kelle sissetulekud laekuvad panka ja kes kasutab aktiivselt panga teenuseid. Panga esindused asuvad Tallinnas, Tartus ja Londonis. 2021. aasta lõpus avab pank esinduse Pärnus. Pangas töötab ligi 500 inimest ja panga teenuseid kasutab üle 250 000 kliendi. Pank konsolideerib 65% tütarettevõttest AS LHV Finance (edaspidi LHV Finance), mis tegeleb tarbimisfinantseerimisega (edaspidi Grupp).

## Äritegevus 2020. aastal jätkus panga väga kiire kasv. Panga klientide arv kasvas aastaga enam kui 50 000 võrra ehk 28%, 259 000 kliendini. Esimese kvartali lõpus Eestis laiemalt levima hakanud koroonaviirus COVID-19 ja valitsuse poolt väljakuulutatud eriolukord mõjutasid klientide aktiivsust, kuid seda vaid lühiajaliselt. Klientide aktiivsus taastus juba teise kvartali lõpuks ning aasta lõpuks saavutati klientide aktiivsuses ja ärimahtudes uued rekordtasemed. Kui enamus panga inimesi töötas eriolukorra ajal kodust, siis kliendikontorid hoiti lahti tavapärastel aegadel. Panga Ühendkuningriigi filiaali klientide arv kasvas 130 finantsvahendajast kliendini, kellel on omakorda rohkem kui 10 miljonit lõppklienti üle maailma.

Panga hoiused kasvasid aastaga 53% 4 141 miljoni euroni.

| Hoiuste tüüp | Kasv (%) | Summa (miljonit eurot) |
| :----------- | :------- | :--------------------- |
| Tavakliendid | 46%      | 2 871                  |
| Finantsvahendajad | 180%     | 1 054                  |

Finantsvahendajate hoiuste kasvu taga on viimases kvartalis märkimisväärselt kasvanud virtuaalrahade hinnad ja klientide huvi nendesse investeerimise vastu. Hoiuseplatvormide kaudu kaasatud hoiused kahanesid 42% 216 miljoni euroni. Hoiuseplatvormide kaudu raha kaasamine on panga jaoks seotud kõrgemate intressikuludega ja kuna puudus suurem vajadus täiendavate hoiuste kaasamiseks, ei olnud pank aasta jooksul aktiivne platvormidel hoiuste kaasamisega.

Panga laenud kasvasid aastaga 31% 2 209 miljoni euroni.

| Laenude tüüp | Kasv (%) | Summa (miljonit eurot) |
| :----------- | :------- | :--------------------- |
| Ettevõtted   | 40%      | 1 191                  |
| Jaelaenud    | 22%      | 1 017                  |

Jaelaenudest moodustasid 68% kodulaenud, 13% liising ja 19% ülejäänud laenud.

Oktoobri alguses viisid pank ja Danske Pank lõpule tehingu, millega pank omandas Danske Panga Eesti ettevõtetega ja avaliku sektoriga seotud krediidiportfelli käitise ülemineku vormis. Tehingu lõplikuks mahuks kujunes 273 miljonit eurot. Võttes arvesse ostuhinna 19 miljoni eurost allahindlust, kasvas panga laenuportfell tehingu tulemusena 254 miljoni euro võrra. Danske Pangalt võeti üle 346 ärikliendi, 252 korteriühistu ja 80 avaliku sektori kliendi teenindamine. Soetatav krediidiportfell sisaldas 56% osas kohalikele omavalitsustele antud laenusid. Alates tehingu vormistamisest on portfellist lisanduv kasum suurusjärgus 4 miljonit eurot aastas.

Panga puhaskasum kasvas aastaga 57% 34,6 miljoni euroni. Panga tulud kasvasid 45% ja kulud vaid 12%. Neto intressitulude kasv tulenes peamiselt ettevõtete ja kodulaenude mahtude kasvust ning Danske laenude portfelli lepingute allahn-dluse varasemast konverteerumisest lepingute muutmisel. Neto teenustasutulude kasv tulenes peamiselt ärimahtude kasvust investeerimisteenuste ja finantsvahendajate valdkonnas. Laenude allahindlused suurenesid aasta jooksul 10,9 miljonit eurot. Lisaks kajastavad aasta tulemused muutunud raamatupidamise reeglite järgi arvestada tulevat järgmise aasta avansilist tulumaksukulu 1,2 miljonit eurot eeldatava tulevikus makstava dividendi pealt.

Panga efektiivsusnäitajad olid väga kõrged. Panga omakapitali tootlus puhaskasumilt (aktsionäride osa) oli 17,3%, kulu ja tulu suhe 41,0% ning laenukahjumid 0,6%.

Aprillist kuni septembri lõpuni kehtis Eestis pankade vahel kokkulepitud ühine maksepuhkuste andmise kord. Kui aprillis oli klientide huvi maksepuhkuse taotlemise vastu suur, siis alates maist hakkas see vähenema ja juuni lõpus oli huvi maksepuhkuste vastu minimaalne. Teisel poolaastal lõppes juba märkimisväärne osa maksepuhkustest ja aasta lõpuks oli panga maksepuhkusel olevate laenude kogusumma langenud 180 miljoni euroni. Kuigi mõne kriisist otseselt mõjutatud ettevõtete panganduse laenukliendi krediidireiting on halvenenud ja see on toonud kaasa täiendava allahn-dluse, on panga laenuportfelli kvaliteet tervikuna püsinud tugevana ja maksetähtaja ületanud laenude osakaal jätkuvalt väga madalana.

Panga finantsseisundi aruande maht kasvas aastaga 64% 4 939 miljoni euroni. Likviidsete vahendite efektiivsemaks paigutamiseks osales pank Eesti riigi võlakirjade kahel emissioonil, saades emissioonidest kokku 400 miljoni euro eest võlakirju. Euroopa Keskpank andis Finantsinspektsiooni ettepanekul pangale loa väljastada pandikirju, et pank saaks kaasata eluasemelaenude tagatisel pikaajalist rahastust, millega vähendada väljalaenamiseks mõeldud raha hinda. Juuni alguses toimus panga pandikirjade esimene ja edukas emissioon mahus 250 miljonit eurot, perioodiga 5 aastat ja intressimääraga 0,12% aastas. Emissioonis osales 31 institutsionaalset investorit 13 riigist üle Euroopa. Keskpankade ja riikideüleste investorite huvi moodustas 41% emissioonist, Saksamaa institutsionaalsete investorite huvi 20% ja Skandinaavia institutsionaalsete investorite huvi 19%. Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody’s andis pandikirjadele reitingu (P)Aa1. Pandikirjade esmaemiteerimine suurendas panga finantseerimisallikate hulka ning võimaldab edaspidi kaasata finantseerimist odavamalt ning paindlikumalt. Septembris emiteeris pank veel 100 miljoni euro eest pandikirju ja kaasas Euroopa Keskpanga TLTRO-III programmist 200 miljoni euro ulatuses finantseerimisvahendeid.

Seoses koroonaviiruse COVID-19 pandeemiaga jõustus kapitalinõuete määruse muudatus sooduskoefitsiendiga riskiga kaalutud varade arvestamise kohta väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel, mis vähendab märkimisväärselt selliste ettevõtete riskiga kaalutud varade mahtu panga jaoks. Muudatuse eesmärk on toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele laenamist Euroopa Liidus laiemalt. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtte definitsiooni alla kuulub üle 90% panga laenuportfellist, mistõttu vähenesid selle tulemusena panga riskiga kaalutud varad 159,4 miljonit eurot ja kapitali vabanes 25,5 miljonit eurot.

2020. aasta lõpus kinnitas Moody’s Investors Service üle pangale varem antud krediidireitingu investeerimisjärgu tasemel stabiilse väljavaatega. Reitingu kinnitamisel võttis Moody’s arvesse panga tugevat kapitaliseeritust ja kasumlikkust, mis tasakaalustab panga kiiret kasvu.

Ettevõtte audiitor on 2020. aasta jooksul osutanud pangale muid kindlustandvaid teenuseid, mille läbiviimise kohustus tuleneb vastavalt krediidiasutuste seadusest ja väärtpaberituru seadusest.

### Arendustegevus

Aasta jooksul toodi turule mitmeid uusi tooteid. Aasta algusest sai võimalikuks lapsele konto avamine internetipangas. Uutest makseteenustest toodi turule Apple Pay, Google Pay, Fitbit ja Garmin nutikellade viipemaksed, Alexela krediitkaart, virtuaalne ISIC üliõpilaspilet ja kaardi PIN-koodi tellimine mobiilipanka. Lisaks toodi turule nimemakse teenus ehk makse, mida saab teha vaid telefoninumbri alusel, sealhulgas pankade vahel. Ettevõtetele toodi turule maksete kogumise täisteenus, mille abil pakuvad kaupmehed oma klientidele sobivaid viise kauba või teenuste eest tasumiseks. Koos teiste pankadega tõstis pank viipemaksete limiidi 50 eurole ja välkmakse limiidi 100 000 eurole. Alates maist alustas pank taas Eesti residendist klientidele dollarimaksete pakkumist.

Finantsvahendajatest klientidele avati aasta alguses reaalajas toimuvad naelamaksed. Naelamaksete pakkumise alustamisega sai pank ainulaadse eelise pakkuda finantsvahendajatest klientidele rakendusliidese LHV Connect kaudu ööpäev läbi nii reaalajas euro- kui ka naelamakseid. Tegemist on esimese pangapoolse rakendusliidesega, mis seda võimaldab. Lisaks toodi turule makseskeemidega liitumise kaudse liikme teenus. Teenus võimaldab finantsvahendajast kliendil liituda maksesüsteemiga ilma, et ettevõte peaks ise välja ehitama keerukat infrastruktuuri. Unikaalne teenus võimaldab LHV Connecti kaudu liidestuda kolme erineva arveldussüsteemiga: SEPA, SEPA Instant ja Faster Payments.

Investeerimisteenuste klientidele kaotati 2020. aasta algusest teenustasud Balti aktsiatega tehingute tegemisel. Selle sammuga muutis pank investeerimisega alustamise kättesaadavaks kõigile. Panga mobiilirakenduses saab mugavalt avada konto, sõlmida investeerimiseks vajaliku lepingu ja sooritada esimesed aktsiatehingud Balti aktsiatega ilma teenustasudeta. Teenustasude kaotamine ja volatiilsed aktsiaturgud suurendasid oluliselt klientide väärtpaberitehingute mahtu ning tõid pangale kokkuvõttes suuremad teenustasud kui planeeritud. 2021. aasta algusest vähendati lisaks välisväärtpaberite hoidmise ja välisaktsiate tehingutasusid. Seoses kogumispensionide seaduse jõustumisega toodi 2021. aasta jaanuarist turule pensioni investeerimiskonto, alustati avalduste vastuvõtmisega ja laiema turunduskampaaniaga. Investeerimisteenustes on pank tõusnud turuliidriks ja klientide hallatavate varade maht on jõudnud 1,9 mld euroni.

Finantseerimistoodetest toodi turule korteriühistu laen.# Kasu- tusele võeti kaugtuvastuse võimalus notaris, mille tulemusena saab näiteks kodulaenu taotleda ja vormistada ning notaritoi- mingu teha kontaktivabalt.

## Organisatsioon

Panga organisatsiooniline struktuur jaotub kuueks vald- konnaks, millel on oma osakonnad. Ärivaldkondadeks on jaepanganduse, ettevõtete panganduse ja finantsvahenda- jate valdkonnad ning toetavateks valdkondadeks infoteh- noloogia, finantsjuhtimise ja tugiteenuste ning riskijuhtimise valdkonnad. Pangaülesteks tegevusteks on personalijuhti- mine, turundus ja kommunikatsioon, vastavuskontroll ning ESG. Finantsvahendajate valdkonna all on panga Ühendku- ningriigi filiaal. Aasta jooksul loodi pangaülene ESG tegevusvaldkond ja juhatuse tasemel finantsvahendajast kliendi aktsepteerimise komitee, mille eesmärk on tõkestada panga ärakasutamist rahapesus ja terrorismi rahastamises või sellele kaasaaita- mises ning tunne oma klienti põhimõtte rakendamine finants- vahendajast kliendi puhul. Seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust esitati Ühendkuningriigi järelevalvele Ühendkuningriigi filiaali kui kolmandast riigist pärit filiaali tegevusloa taotlus.

26. juunil 2020 võtsid LHV Finance’i aktsionärid vastu otsuse, millega kutsuti alates 26. juunist 2020 nõukogust tagasi nõukogu liige Rain Lõhmus ja valiti uueks nõukogu liikmeks Madis Toomsalu. 30. novembril 2020 võttis panga nõukogu vastuse otsuse, millega kutsuti alates 20. jaanuarist 2021 juhatusest tagasi juhatuse esimees Erki Kilu ja valiti uueks juhatuse esime- heks Kadri Kiisel. Erki Kilu suundus juhtima Ühendkuningriiki loodavat AS-i LHV Group tütarettevõtet eesmärgiga saada krediidiasutuse tegevusluba. 20. jaanuaril 2021 võttis LHV Finance’i nõukogu vastu otsuse, millega kutsuti alates 29. jaanuarist 2021 juhatusest tagasi juhataja Kadri Kiisel ja valiti uueks juhatuse liikmeks ja juha- tajaks Mari-Liis Stalde. Samal kuupäeval võtsid aktsionärid vastu otsuse, millega kutsuti alates 29. jaanuarist.2021 nõuko- gust tagasi nõukogu esimees Erki Kilu ja valiti uueks nõukogu liikmeks Kadri Kiisel. 29. jaanuaril 2021 võttis nõukogu vastu otsuse, millega valiti nõukogu esimeheks Kadri Kiisel.

Aastaga kasvas panga töötajate arv 72 inimese võrra 507 inimeseni, sh passiivsed ja osalise koormusega, sh LHV Finance’i 21 inimest. Täistööaja arvestuse alusel oli aktiivsete töötajate arv kokku 472 inimest. Aasta jooksul sai pank mitme olulise tunnustuse osaliseks. Dive uuringus valiti pank jätkuvalt parima teenindusega pangaks Eestis. CVKeskus.ee ihaldusväärseimate tööandjate uuringus saavutas pank kolmanda koha. Pangas läbiviidud personali rahulolu-uuringu Q12 tulemused näitasid inimeste väga kõrget rahulolu. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiat- sioon valis panga kontori Tallinnas City Plaza hoones aasta parimaks roheliseks kontoriks Eestis. Euromoney valis LHV Panga parimaks pangaks Eestis kolmandat aastat järjest ja The Financial Times’i ajakiri The Banker teist aastat järjest. Ilmus LHV raamat „Pangasaladus“, mis võtab kokku LHV esimesed kakskümmend tegevusaastat. Raamat on kätte- saadav paberköitena, e-raamatuna ja audioraamatuna.

## ESG

Märtsis liitus AS LHV Group ÜRO vastutustundliku pangan- duse põhimõtetega ja töötas välja tegevuskava antud luba- duste täitmiseks. Muu hulgas plaanib pank muuta enda tege- vuse 2022. aastaks kliimaneutraalseks, lähtuvalt seatud sihist täpsustada laenu- ja investeerimispõhimõtteid ning toetada klientide ja Eesti finantssektori liikumist rohelisemate valikute poole. Vastavalt ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõ- tetele on pangal tegevuste rakendamiseks neli aastat. Eesti valitsuse otsusega toetada Euroopa Liidu kliimastra- teegiat on võetud eesmärgid, mille saavutamine nõuab kogu ühiskonna ja kõikide sektorite ühist pingutust. Finantssektoril on seejuures mängida keskne roll majanduse kohanemisel – laenuandmise ja investeeringute kaudu saavad pangad suunata rahavood jätkusuutlikumas tegevustesse, mis toetavad üleminekut kliimaneutraalsele majandusele.

ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtted on maailma pankade ja ÜRO keskkonnaprogrammi finantsalgatuse aren- datud ühine jätkusuutliku panganduse raamistik.Põhimõtted sätestavad pangandussektori rolli ja vastutuse tuleviku kujundamisel ning tegutsemise kooskõlas ÜRO jätkusuutliku arengu ja Pariisi kliimaleppe eesmärkidega. Nende põhimõ- tete järgimine võimaldab pangal juurutada jätkusuutlikkust äri kõigisse valdkondadesse ja selgitada välja, millega saab pank anda mõjukaima panuse kestlikusse arengusse. Ühine raamistik aitab pankadel uusi ärivõimalusi võimendada, arvestades järjest enam esile kerkivat kestlikku majandust.

Aasta jooksul mõõdeti panga CO2-jalajälg, hakati tegelema selle vähendamisega ja seati eesmärgiks saavutada kliima- neutraalsus panga enda tegevuses 2022. aastal. Taotleti Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonilt Euroopa Rohe- lise Kontori tunnistust ja BREAM rohemärgist panga konto- rile Tallinnas City Plaza hoones. Kaardistati panga toodete keskkonnamõjud, täiendati panga krediidipoliitikat ja alustati keskkonnasõbralike finantstoodete nagu roheline kodulaen, liising, järelmaks, investeerimislaen ja arenduslaen pakkumist klientidele.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 59

Pank võtab sotsiaalset vastutust tõsiselt. Oma võimaluste piires toetab pank ettevõtmisi ja algatusi, mis aitavad kaasa Eesti ühiskonna arengule. Toetusprojektide puhul eelistab pank pikaajalist ja sisulist koostööd. Pank on valmis panustama uuenduslike ja Eesti elu pare- maks muutvate mõtete teostamisse. Panga pikaajalisteks partneriteks on Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Optimist Klassi Liit, Eesti Aasta Ettevõtja konkurss, Eesti Muusika Päevad ja Enn Soosaare sihtasutus.

### Finantstulemused (miljonites eurodes)

|                  | 2020   | 2019   | muutus |
| :--------------- | :----- | :----- | :----- |
| Neto intressitulu | 69,05  | 47,91  | 44%    |
| Neto teenustasutulu | 18,38  | 12,81  | 43%    |
| Netokasum finantsvaradelt | 0,88   | 0,21   | 319%   |
| Neto tegevustulud kokku | 88,31  | 60,93  | 45%    |
| Muud tulud      | 0,20   | 0,18   | 11%    |
| Tegevuskulud    | -36,26 | -32,52 | 12%    |
| Tulumaksukulu   | -6,76  | -3,28  | 106%   |
| Laenukahjumid   | -10,89 | -3,21  | 339%   |
| Netotulud       | 34,60  | 22,10  | 57%    |

### Ärimahud (miljonites eurodes)

|                      | 31.12.2020 | 31.12.2019 | muutus |
| :------------------- | :--------- | :--------- | :----- |
| Laenuportfell 2      | 2 209,0    | 1 687,0    | 31%    |
| Võlakirjaportfell 3  | 322,9      | 32,9       | 881%   |
| Hoiused              | 4 141,4    | 2 713,0    | 53%    |
| Omakapital           | 214,7      | 171,7      | 25%    |
| Pangas varasid hoidvate klientide arv | 258 962    | 202 186    | 28%    |

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 60

# A S L H V V a r a h a l d u s

AS LHV Varahaldus on fondivalitseja, kelle tegevuse põhirõhk on aktiivsetel investeerimisstrateegiatel. Halla- tavad fondid koosnevad 2020. aasta lõpu seisuga ühest avatud investeerimisfondist, seitsmest kohustuslikust ja kolmest vabatahtlikust pensionifondist. Investeerimisüksust toetavad riskijuhtimise, operatsioonide ning müügiüksused.

2020. aastal kasvasid valitsetavad varad 1 374 miljonilt eurolt 1 537 miljoni euroni. Suurem osa kasvust tuli orgaa- nilisest kasvust ja kohustuslike pensionifondide investee- ringute tootlusest, kuna need fondid moodustavad umbes 98% kõigist valitsetavatest varadest. Ehkki see avaldab ette- võtte üldistele tulemustele vähem mõju, tuleb siiski märkida, et ka vabatahtliku pensionisamba hallatavate varade maht kasvas 48%, 21 miljonilt eurolt 31 miljoni euroni. Märtsis avas LHV uue teise samba fondi LHV Pensionifond Rohe- line, mis keskendub tugevalt jätkusuutlikkuse põhimõte- test lähtuvatesse ja keskkonnasäästlikele investeeringu- tele. Detsembris alustas tegevust ka analoogsel strateegial põhinev kolmanda samba fond LHV Pensionifond Roheline Pluss. Septembris ühendati kaks teise samba fondi LHV Pensionifond Eesti ja LHV Pensionifond L. Ühendav fond on LHV Pensionifond L.

2020. aastal kasvasid valitsetavad varad 1 374 miljonilt eurolt 1 537 miljoni euroni. Suurem osa kasvust tuli orgaa- nilisest kasvust ja kohustuslike pensionifondide investee- ringute tootlusest, kuna need fondid moodustavad umbes 98% kõigist valitsetavatest varadest. Ehkki see avaldab ette- võtte üldistele tulemustele vähem mõju, tuleb siiski märkida, et ka vabatahtliku pensionisamba hallatavate varade maht kasvas 48%, 21 miljonilt eurolt 31 miljoni euroni. Märtsis avas LHV uue teise samba fondi LHV Pensionifond Rohe- line, mis keskendub tugevalt jätkusuutlikkuse põhimõte- test lähtuvatesse ja keskkonnasäästlikele investeeringu- tele. Detsembris alustas tegevust ka analoogsel strateegial põhinev kolmanda samba fond LHV Pensionifond Roheline Pluss. Septembris ühendati kaks teise samba fondi LHV Pensionifond Eesti ja LHV Pensionifond L. Ühendav fond on LHV Pensionifond L.

2020 oli ebatavaline aasta, kuna koroonaviirus avaldas suurt mõju nii inimeludele kui ka majandusele ja turgudele. Viiruse tõsiste tagajärgede selgudes tabas turge aasta esimeses kvartalis märkimisväärne langus. Taastumine on aga olnud langusest kiiremgi, kuna enamik suurimatest indeksitest lõpetasid aasta positiivsete tulemustega. S&P 500 tootlus eurodes oli 6,8% ja MSCI World-il 6,3%. LHV aktiivselt juhi- tavates fondides oli turgude langusesse sattudes noteeritud aktsiate osakaal väiksem ning seega ka langusele järgnenud taastumine hoogsam.Võrreldes Eesti teiste samalaad- sete pensionifondidega, saavutas LHV parimad tulemused niihästi teise kui ka kolmanda samba fondide seas. Teise samba fondi XL aastane kõigi tasude järgne tootlus oli 7,6% ning vabatahtlik pensionifond Täiendav kasvas 8,6%.

2020. aastat saab kirjeldada ka aastana, mil märgatavalt suurenes jätkusuutlike ja keskkonnasäästlike investeeringute popu- laarsus. LHV fondil Pensionifond Roheline oli väga edukas algus nii klientide suure huvi kui ka tulemuste poolest. LHV koos oma seitsme kohustusliku pensionisamba fondiga on valinud fondijuhiks enam kui 180 tuhat inimest. Ettevõte haldab teise pensionisambaga liitunutest enam kui 25,2% pensionisääste ning valitsetavate varade arvestuses on tema turuosa 28,4%. 2020. aastal suurenes märkimisväär- selt huvi vabatahtliku kolmanda samba fondide vastu. Aasta lõpuks oli LHV kolmel vabatahtlikul fondil üle 26 tuhande kliendi – aasta varem oli neid 4 tuhat.# Eelmisel aastal jõustusid Eesti kohustusliku pensionisüs- teemi regulatsiooni olulised muudatused. Alates 2021. aastast võivad inimesed otsustada kohustuslikust pensioni- süsteemist lahkuda, maksta väljavõetud summalt 20% tulu- maksu ja loota üksnes riiklikule pensionile. Teise sambaga saab uuesti liituda 10 aasta pärast. Inimesed võivad otsustada ka pensionisüsteemi edasi jääda, kuid kasu- tada fondide asemel isiklikku pensioni investeerimiskontot. Pensionireformi esialgne mõju praegustele pensionifon- didele selgub alles 2021. aasta juuliks. See teeb tulevikus valitsetavate varade prognoosimise raskeks ning piirab investeerimist pika investeerimistähtajaga varaklassidesse. Teine ja kolmas pensionisammas pakuvad siiski ka edaspidi Eesti inimestele kõige maksuefektiivsemat investeerimis- ja säästmisvõimalust ning jäävad enamikule klientidele tõenäoliselt atraktiivseks valikuks. LHV Varahalduse puhaskasum oli 2020. aastal 8,3 miljonit eurot ehk 36% rohkem kui 2019. aastal. 2019. aastal toimunud regulatiivsed muudatused vähendasid oluliselt fikseeritud haldustasusid, kuid tõid kaasa tulemustasu võimaluse. Kui fikseeritud haldustasud jäid 2020. aastal 32% madalamaks kui aasta varem, siis tulemustasuga sai see langus enam kui kompenseeritud. Kuna LHV teise samba fondid L ja XL edestasid mõlemad võrdlusindeksit, ulatus tulemustasu kokku 6,2 miljoni euroni. LHV Vara- haldus omab enda valitsetavates fondides ka fondiosakuid ning fondide 2020. aastal saavutatud heade tulemuste tõttu saadi nendelt investeeringutelt kasumit kokku 0,7 miljonit eurot.

## Finantstulemused (miljonites eurodes)

|              | 2020  | 2019  | muutus |
|--------------|-------|-------|--------|
| Neto teenustasutulu | 15,0  | 12,9  | 16%    |
| Muud finantstulud | 0,6   | 0,3   | 100%   |
| Netotulud kokku | 15,6  | 13,2  | 18%    |
| Tegevuskulud | -6,4  | -6,1  | 5%     |
| Tulumaksukulu | -0,8  | -1,0  | -20%   |
| Puhaskasum | 8,3   | 6,1   | 38%    |
| Valitsevate fondide maht | 1 537 | 1 374 | 12%    |
| Kohustuslike pensionifondide klientide arv (tuhandetes) | 215   | 200   | 7,5%   |

# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

Lisad lehekülgedel 65 kuni 152 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

# KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

## Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne (tuhandetes eurodes)

| Lisa | 2020   | 2019   |
|------|--------|--------|
| Intressitulu | 88 373 | 61 414 |
| sh EIR intressitulu | 84 479 | 57 805 |
| Intressikulu | - 19 881 | - 14 026 |
| **Neto intressitulu** | **5, 7** | **68 492** | **47 388** |
| Komisjoni- ja teenustasutulu | 46 118 | 37 026 |
| Komisjoni- ja teenustasukulu | - 12 769 | - 11 349 |
| **Neto teenustasutulu** | **5, 8** | **33 349** | **25 677** |
| Netokasum õiglases väärtuses kajastavatelt finantsvaradelt | 5, 11, 12 | 1 541 | 591 |
| Valuutakursi ümberhindluse kasumid/kahjumid | 43 | 79 |
| **Netokasum finantsvaradelt** | **5** | **1 584** | **670** |
| Muud tulud | 146 | 93 |
| Muud kulud | - 27 | - 9 |
| Tööjõukulud | 9 | - 23 910 | - 19 265 |
| Administratiiv- ja muud tegevuskulud | 9 | - 20 064 | - 20 003 |
| **Kasum enne krediidikahjumeid** | **59 570** | **34 551** |
| Laenude allahindluse kulu | 5, 13 | - 10 898 | - 3 210 |
| **Kasum enne tulumaksu** | **48 672** | **31 341** |
| Tulumaksukulu | 5, 6, 26 | - 8 826 | - 4 249 |
| **Aruandeperioodi puhaskasum** | **5** | **39 846** | **27 092** |
| Muu koondkasum/-kahjum: |  |  |  |
| Kirjed, mida võib edaspidi klassifitseerida kasumiaruandesse: |  |  |  |
| Muudatused FVOCI-s mõõdetud võlainstrumentide õiglases väärtused |  | 0 | 0 |
| Kirjed, mida ei klassifitseerita ümber kasumiaruandesse: |  |  |  |
| Puhaskasum investeeringutelt omakapitaliinstrumentidesse, mis on määratud FVOCI-s | 11 | 0 | 134 |
| **Aruandeperioodi koondkasum** | **39 846** | **27 226** |
| Puhaskasum omistatud: |  |  |  |
| Emaettevõtte omanikud |  | 37 950 | 24 797 |
| Mittekontrolliv osalus |  | 1 896 | 2 295 |
| **Aruandeperioodi puhaskasum** | **5** | **39 846** | **27 092** |
| Kokku koondkasum omistatud: |  |  |  |
| Emaettevõtte omanikud |  | 37 950 | 24 931 |
| Mittekontrolliv osalus |  | 1 896 | 2 295 |
| **Aruandeperioodi koondkasum** | **39 846** | **27 226** |
| Tavakasum aktsia kohta (eurodes) | 25 | 1,32 | 0,91 |
| Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes) | 25 | 1,29 | 0,89 |

# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

Lisad lehekülgedel 65 kuni 152 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

## Konsolideeritud finantsseisundi aruanne (tuhandetes eurodes)

| Lisa | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|------|------------|------------|
| **Varad** |            |            |
| Nõuded keskpangale | 10 | 2 213 211 | 1 232 733 |
| Nõuded krediidiasutustele | 10 | 170 341 | 32 947 |
| Nõuded investeerimisühingutele | 10 | 9 985 | 5 473 |
| Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutusega muus koondkasumis | 11 | 0 | 432 |
| Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande | 12 | 330 055 | 40 530 |
| Laenud ja nõuded klientidele | 13 | 2 208 823 | 1 687 034 |
| Muud nõuded klientidele | 14 | 9 391 | 3 551 |
| Muud finantsvarad | 15 | 2 073 | 2 246 |
| Muud varad | 15 | 2 182 | 1 961 |
| Materiaalne põhivara | 16 | 2 780 | 1 909 |
| Immateriaalne põhivara | 16 | 15 147 | 14 705 |
| Kasutusõigusega varad | 16 | 3 805 | 4 777 |
| Firmaväärtus | 6 | 3 614 | 3 614 |
| **Varad kokku** | **5** | **4 971 407** | **3 031 912** |
| **Kohustised** |            |            |            |
| Klientide hoiused ja saadud laenud | 17 | 4 588 355 | 2 726 562 |
| Finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande | 12 | 221 | 8 |
| Võlad hankijatele ja muud kohustised | 18 | 27 555 | 24 314 |
| Allutatud kohustised | 20 | 110 000 | 75 000 |
| **Kohustised kokku** | **5** | **4 726 131** | **2 825 884** |
| **Omakapital** |            |            |            |
| Aktsiakapital | 21 | 28 819 | 28 454 |
| Ülekurss | 21 | 71 468 | 70 136 |
| Kohustuslik reservkapital | 21 | 4 713 | 4 713 |
| Muud reservid | 11,21 | 3 409 | 3 280 |
| Jaotamata kasum | 128 385 | 94 228 |
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku | 236 794 | 200 811 |
| Mittekontrolliv osalus | 6 | 8 482 | 5 217 |
| **Omakapital kokku** | **245 276** | **206 028** |
| **Kohustised ja omakapital kokku** | **4 971 407** | **3 031 912** |

# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

Lisad lehekülgedel 65 kuni 152 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

## Konsolideeritud rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes)

| Lisa | 2020   | 2019   |
|------|--------|--------|
| **Rahavood äritegevusest** |        |        |
| Saadud intressid | 87 144 | 59 768 |
| Makstud intressid | - 21 286 | - 11 005 |
| Saadud teenustasud | 46 118 | 37 026 |
| Makstud teenustasud | - 12 769 | - 11 349 |
| Muud saadud tulud | - 93 | 82 |
| Makstud tööjõukulu | - 21 553 | - 17 877 |
| Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud | - 14 427 | - 13 873 |
| Makstud tulumaks | - 5 002 | - 4 208 |
| **Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustiste muutust** | **58 132** | **38 564** |
| **Äritegevusega seotud varade muutus:** |        |        |
| Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande, netomuutus | - 64 | 49 |
| Laenud ja nõuded klientidele | - 531 929 | - 770 388 |
| Kohustuslik reservkapital keskpangas | - 14 827 | - 12 146 |
| Tagatisdeposiidid | 173 690 |  |
| Muud varad | - 5 483 | 27 |
| **Äritegevusega seotud kohustiste muutus:** |        |        |
| Klientide nõudmiseni hoiused | 1 445 689 | 885 356 |
| Klientide tähtajalised hoiused | - 25 248 | 390 754 |
| Saadud laenud | 448 685 | 10 000 |
| Saadud laenude tagasimaksed |  |  |
| Kauplemiseks hoitavad finantskohustised õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande | - 5 886 | 212 |
| Muud kohustised | - 1 124 | - 6 295 |
| **Neto rahavoog äritegevusest** | **1 368 330** | **530 722** |
| **Rahavood investeerimistegevusest** |        |        |
| Soetatud materiaalne ja immateriaalne põhivara | 16 | - 4 699 | - 3 772 |
| Materiaalse vara müük | 16 | 0 | 5 |
| Laekumised õiglases väärtuses muutusega muus koondkasumis kajastatud investeerimisväärtpaberite müükidest ja lunastustest | 11 | 432 | 0 |
| Netosoetused ja -müügid õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavatelt finantsvaradelt | 12 | - 287 930 | 6 869 |
| **Neto rahavoog investeerimistegevusest** | **- 292 197** | **3 102** |
| **Rahavood finantseerimistegevusest** |        |        |
| Aktsiakapitali sissemakse (sh ülekurss) | 21 | 1 697 | 26 013 |
| Tütarettevõtetes mittekontrolliva osaluse omandamine | 2 | 800 | 0 |
| Makstud dividendid | 21 | - 6 838 | - 6 664 |
| Saadud allutatud laenud | 20 | 50 000 | 40 000 |
| Lunastatud allutatud laenud | 20 | - 15 000 | - 15 900 |
| Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed | 19 | - 1 278 | - 1 003 |
| **Neto rahavoog finantseerimistegevusest** | **31 381** | **42 446** |
| Valuutakursi muutuse mõju rahale ja raha ekvivalentidele | 43 | 79 |  |
| **Raha ja raha ekvivalentide muutus** | **1 107 557** | **576 349** |
| Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses | 10 | 1 244 727 | 668 278 |
| **Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus** | **10** | **2 352 284** | **1 244 727** |

# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

Lisad lehekülgedel 65 kuni 152 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

## Konsolideeritud omakapitali muutuse aruanne (tuhandetes eurodes)

|  | Aktsiakapital | Ülekurss | Kohus- tuslik r e s e r v k a - pital | Muud r e s e r v i d | Jaotamata kasum | Kokku | Mitte- kontrolliv osalus | Omakapital kokku |
|---|---------------|----------|-------------------------------------|---------------------|-----------------|-------|------------------------|------------------|
| Saldo seisuga 01.01.2019 | 26 016 | 46 653 | 3 451 | 2 090 | 75 430 | 153 640 | 4 123 | 157 763 |
| Aktsiakapitali sissemakse | 2 438 | 23 483 | 0 | 0 | 0 | 25 921 | 0 | 25 921 |
| Kantud kohustuslikku reservkapitali | 0 | 0 | 1 262 | 0 | - 1 262 | 0 | 0 | 0 |
| Makstud dividendid | 0 | 0 | 0 | 0 | - 5 463 | - 5 463 | - 1 201 | - 6 664 |
| Aktsiaoptsioonid | 0 | 0 | 0 | 1 056 | 726 | 1 782 | 0 | 1 782 |
| Puhaskasum | 0 | 0 | 0 | 0 | 24 797 | 24 797 | 2 295 | 27 092 |
| Muu koondkasum | 0 | 0 | 0 | 134 | 0 | 134 | 0 | 134 |
| **Aruandeperioodi koondkasum 2019** | **0** | **0** | **0** | **134** | **24 797** | **24 931** | **2 295** | **27 226** |
| Saldo seisuga 31.12.2019 | 28 454 | 70 136 | 4 713 | 3 280 | 94 228 | 200 811 | 5 217 | 206 028 |
| Saldo seisuga 01.01.2020 | 28 454 | 70 136 | 4 713 | 3 280 | 94 228 | 200 811 | 5 217 | 206 028 |
| Aktsiakapitali sissemakse | 365 | 1 332 | 0 | 0 | 0 | 1 697 | 2 800 | 4 497 |
| Makstud dividendid | 0 | 0 | 0 | 0 | - 5 406 | - 5 406 | - 1 431 | - 6 837 |
| Aktsiaoptsioonid | 0 | 0 | 0 | 129 | 1 613 | 1 742 | 0 | 1 742 |
| Puhaskasum | 0 | 0 | 0 | 0 | 37 950 | 37 950 | 1 896 | 39 846 |
| Muu koondkasum | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| **Aruandeperioodi koondkasum 2020** | **0** | **0** | **0** | **0** | **37 950** | **37 950** | **1 896** | **39 846** |
| Saldo seisuga 31.12.2020 | 28 819 | 71 468 | 4 713 | 3 409 | 128 385 | 236 794 | 8 482 | 245 276 |

Täiendav info omakapitali kohta on toodud lisas 21.

# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

# Kokkuvõte olulistest arvestuspõhimõtetest

Põhilised arvestuspõhimõtted, mida on kasutatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, on toodud allpool. Toodud arvestuspõhimõtteid on Grupis järjepidevalt kasutatud kõikidele aruandes toodud perioodi- dele ja konsolideeritavatele grupi ettevõtetele, välja arvatud juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti.

## 2.1 Koostamise alused

Grupi 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaa- ruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaru- andluse standarditega (IFRS) nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud kui mõnes allpool toodud arvestuspõhimõttes on kirjeldatud teisiti, näiteks “õiglases väärtuses läbi kasumiaruande kajastatavad finants- varad ja -kohustised”, sh tuletisinstrumendid ja finantsvarad õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi aruande.# Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine vastavalt IFRS-le nõuab mitmetes valdkondades kriitiliste hinnangute tegemist. Samuti nõuab see juhtkonnapoolsete hinnangute tegemist arvestuspõhimõtete rakendamisel. Valdkonnad, mis on olulisel määral hinnangulised ja keerukad, või valdkonnad, kus tehtud eeldused ja hinnangud avaldavad raamatupidamise aastaaruandele olulist mõju, on välja toodud lisas 2.

Majandusaasta algas 1. jaanuaril 2020 ja lõppes 31. detsembril 2020. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole märgitud teisiti.

Käesoleva aruande koostamise hetkeks on välja antud uusi rahvusvahelise finantsaruandluse standardeid ning olemasolevate standardite muudatusi ja tõlgendusi, mis on kohustuslikud Grupi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2020 või hiljem. Ülevaade neist standarditest ning nende tõlgenduste mõjust Grupi aruannetele on välja toodud allpool.

## Muudatused arvestuspõhimõtetes

Kolmandas kvartalis saime kinnituse, et rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgenduste komitee (IFRS Interpretations Committee, IFRIC) otsustas mitte aktsepteerida Eestis 20 aastat kehtinud edasilükkunud tulumaksu kajastamise loogikat, mistõttu kõik IFRS-i järgivad ettevõtted peavad kajastama finantsseisundi aruandes tulumaksukulu tuleviku dividendimaksetelt.

Standardi IAS 12 paragrahv 39 järgi kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksukohustise kõikide tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse tehtud investeeringutega seotud maksustavate ajutiste erinevuste puhul, välja arvatud juhul, kui:
a) ettevõte suudab kontrollida ajutise erinevuse tühistumist lähimas tulevikus.
b) ajutine erinevus on tõenäoliselt tekkimas mitte lähitulevikus.

Edasilükkunud tulumaksukohustist ei kajastata siis, kui investeering vastab mõlemale eespool märgitud kriteeriumile a) ja b).

Kriteeriumi a) täitmiseks peab ettevõttel olema kontroll oma investeeringu üle. Kontroll eksisteerib üldjuhul tütarettevõtete ja filiaalide puhul. Sidus- ja ühisettevõtete puhul üldjuhul kontrolli ei eksisteeri, mistõttu nendes investeeringutes eksisteerivate ajutiste maksustavate erinevuste pealt tuleb tulumaksukohustist enamasti kajastada.

Kriteeriumi b) täitmiseks peab ettevõte suutma näidata, et tekkinud ajutine erinevus ei tühistu lähitulevikus. Tühistumise all mõeldakse tehinguid nagu kasumi jaotamine, ettevõtte müük, likvideerimine või muud taolist. Lähitulevik ei ole standardis lahti seletatud, kuid levinud seisukoht on, et arvesse tuleks võtta 12 kuud alates aruandekuupäevast ja planeeritud tehinguid pärast seda kuupäeva.

LHV Grupi puhul toob see muudatus kaasa järgnevatel aastatel tütarettevõtetest plaanitava dividendi võtmisega kaasneva tulumaksukohustise kohese kajastamise. Täiendavat teavet vt lisa 26.

## Kokkuvõte olulistest arvestuspõhimõtetest

(a) 1. jaanuaril 2020 või hiljem alanud aruandeperioodidele kohalduvad mitu uut standardit, kuid need ei avalda Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.
(b) Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused 31. detsembril 2020 lõppenud aruandeperioodile veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud. Grupp kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad.

### Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ muudatused

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine). EL ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Muudatustega selgitatakse, et kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud alates aruandekuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Klassifitseerimist ei mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustise tasumiseks. Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

### Iga-aastased IFRSi edasiarendused 2018–2020

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine). EL ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. IFRS-i edasiarendused (2018–2020) sisaldavad standardites tehtud kolme muudatust:

* **IFRS 9 „Finantsinstrumendid“** muudatustega selgitatakse, et hinnates, kas võlainstrumentide vahetamine olemasoleva laenuvõtja ja laenuandja vahel toimub oluliselt erinevatel tingimustel, sisaldavad koos rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtusega kaasatavad tasud ainult uute tingimuste sõlmimiseks laenuvõtja ja laenuandja vahel makstud või saadud tasusid (sisaldades ka laenuvõtja või laenuandja poolt teise osapoole nimel makstud või saadud tasusid).
* **IFRS 16 „Rendilepingud“** muudatustega eemaldatakse illustreeriv näide number 13, mis tekitab praktikas nii rentniku kui ka rendileandja jaoks segadust seoses renditud vara parenduste kajastamisega. Muudatuse eesmärk on eemaldada segadust tekitav illustreeriv näide.
* **IAS 41 „Põllumajandus“** muudatusega kaotatakse nõue kasutada põllumajandusvarade õiglase väärtuse mõõtmisel maksueelseid rahavoogusid. Varem nõuti IAS 41-ga, et ettevõte kasutaks õiglase väärtuse mõõtmisel maksueelseid rahavoogusid, kuid ei nõutud maksueelse diskontomäära kasutamist nende rahavoogude diskonteerimiseks.

Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

### IFRS 17 „Kindlustuslepingud“

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine).

IFRS 17 vahetab välja standardi IFRS 4, mis andis ettevõtetele võimaluse jätkata kindlustuslepingute kajastamist varasema praktika kohaselt. Seetõttu oli investoritel raske võrrelda sarnaste kindlustusettevõtete finantstulemusi. IFRS 17 on standard, mis sätestab ühe põhimõtte kõikide kindlustuslepinguliikide kajastamiseks, sh kindlustusandja poolt hoitavate edasikindlustuslepingute kajastamiseks.

Standard nõuab kindlustuslepingute rühmade arvele võtmist ja mõõtmist:
(i) tulevaste rahavoogude (täitmisrahavoogude) nüüdisväärtuses, mida on korrigeeritud riskiga ja mis võtab arvesse kogu teadaoleva informatsiooni täitmisrahavoogude kohta kooskõlas jälgitava turuinformatsiooniga; millele on liidetud (kui tegu on kohustusega) või millest on lahutatud (kui tegu on varaga)
(ii) summa, mis väljendab veel teenimata kasumit lepinguterühma osas (st lepingulist teenuse marginaali).

Kindlustusandjad kajastavad kasumi kindlustuslepingute rühmast kindlustuskatte pakkumise perioodi jooksul ning vastavalt sellele, kuidas nad riskist vabanevad. Kui lepingute rühm on või muutub kahjumlikuks, peab ettevõte kajastama kahjumi kohe.

Grupp hindab praegu standardi mõju finantsaruandele.

## 2.2 Konsolideerimine

2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab AS LHV Group (emaettevõte) ja tema tütarettevõtjaid AS LHV Pank, AS LHV Finance (AS LHV Panga tütarettevõte), AS LHV Varahaldus, AS LHV Kindlustus ja OÜ Cuber. AS LHV Group omab 65% osalust AS-is LHV Finance. AS LHV Group omab 65% osalust AS-is LHV Kindlustus.

Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle.

Tütarettevõtja soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all olevate ettevõtete soetused). Soetusmaksumuseks loetakse omandamise kuupäeval makstava tasu (s.o. omandamise eesmärgil üleantava vara, võetud kohustuse ja omandaja poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide) õiglast väärtust. Omakapitaliinstrumentide emiteerimise tehingukulud kajastatakse omakapitali vähendamisena, võlainstrundi emiteerimise tehingukulud kajastatakse võlainstrundi bilansilise väärtuse vähendamisena ning kõik muud omandamisega seotud väljaminekud kajastatakse kuludes.

Ostumeetodi korral võetakse kõik omandatud tütarettevõtja eristatavad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes, sõltumata mittekontrolliva osaluse olemasolust. Iga äriühenduse puhul teeb Grupp valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes, mis annab selle omanikule õiguse proportsionaalsele osale ettevõtte netovarast selle likvideerimise korral, (a) õiglases väärtuses või (b) mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast. Mittekontrollivaid osalusi, mis ei ole osalused enam käesoleval hetkel, mõõdetakse õiglases väärtuses.

Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mittekontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud omakapitaliosaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab Grupi osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustistes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtte netovarade õiglane väärtus, siis pärast juhtkonna poolt täiendavate hinnangute tegemist kõikide omandatud varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ja nende õiglaste väärtuste hindamiste osas, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes.

Kõik omavahelised nõuded ja kohustised ning grupisisesed tehingud ja realiseerimata tulu Grupi ettevõtete vahelistelt tehingutelt on elimineeritud. Elimineeritud on ka realiseerimata kahjumid, v.a. kui tehing viitab loovutatud vara väärtuse langusele.

Majandusaasta kestel soetatud tütarettevõtjate tulud ja kulud konsolideeritakse Grupi kasumi- ja muu koondkasumi aruandesse alates omandamise hetkest kuni majandusaasta lõpuni.# Majandusaasta jooksul müüdud tütarettevõtjate tulemus konsolideeritakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandesse alates majandusaasta algusest kuni müügihetkeni. AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 67 on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtte.

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtja) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtja põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtjate kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõtteid on emaettevõtja eraldiseisvates põhiaruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud IAS 27 „Konsolideeritud raamatupidamise aruanded” nõuetele vastavalt. Emaettevõtja eraldiseisvates põhiaruannetes, mis on lisatud käesolevasse konsolideeritud raamatupidamise aruandesse (vt lisa 27), on investeeringud tütarettevõtjate aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses miinus võimalikud allahindlused vara väärtuse langusest.

Mittekontrolliv osalus on see osa tütarettevõtte aruandeperioodi tulemusest ja netovaradest, mida Grupp otseselt või kaudselt ei oma. Mittekontrolliv osalus moodustab eraldi osa Grupi omakapitalist. Konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatakse mittekontrolliv osalus eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist. Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kajastatakse mitte-kontrolliva osaluse osa kasumist eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast osast.

## 2.3 Sidusettevõtted

Sidusettevõte on ettevõte, mille üle Grupp omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui Grupp omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 ei ole Grupil ühtegi sidusettevõtet.

Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes kapitaliosaluse meetodil. Selle meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel investori osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis (nii muutused sidusettevõtte kasumis / kahjumis, kui muudel omakapitali kirjetel) ning investeeringuobjekti varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ostuanalüüsis leitud õiglase väärtuse ja bilansilise väärtuse vahe elimineerimisega või amortisatsiooniga.

Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt Grupi osaluse suurusele. Realiseerumata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjusteks on vara väärtuse langus. Juhul kui Grupi osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtte kahjumis ületab sidusettevõtte bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nullini ning hinnatakse alla selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse finantsseisundi aruande väliselt. Juhul kui Grupp kohustusi, kajastatakse finantsseisundi aruandes nii vastavat kohustist kui kapitaliosaluse meetodi kahjumit. Muid nõudeid sidusettevõtte vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses miinus võimalikud allahindlused. Osalust omandatud sidusettevõtte varades ja kohustistes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse finantsseisundi aruandes netosummana real „Investeeringud sidusettevõtetesse“.

Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas on indikatsioone, et investeeringu kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui selliseid indikatsioone esineb, viiakse läbi vara väärtuse test. Investeeringu kaetava väärtuse määramisel lähtutakse punktis 2.10 kirjeldatud põhimõtetest.

## 2.4 Välisvaluutas toimunud tehingute ja saldode kajastamine

### (a) Arvestus- ja esitlusvaluuta

Grupi ettevõtete arvestus- ja esitlusvaluutaks on euro, välja arvatud Ühendkuningriigi filiaal, mille arvestusvaluutaks on nael. Kuna filiaalil oli 2020. aastal piiratud tegevus ja tehingud, on mõju Grupi aruannetele ebaoluline.

### (b) Tehingud ja saldod välisvaluutas

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised hinnatakse ümber eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse ümber eurodesse õiglase väärtuse hindamise päeval ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.

Välisvaluutas fikseeritud monetaarsete varade ja kohustiste ümberarvestamisel tekkinud kasumid ning kahjumid kajastatakse kasumiaruandes real “Valuutakursi ümberhindlus kasumid/ kahjumid”. Mittemonetaarsete varade nagu investeeringud omakapitaliinstrumentidesse, mida kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, valuutakursimuutuste mõju kajastatakse kasumiaruandes real „Netokasum finantsvaradelt õiglases väärtuses“.

## 2.5 Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid keskpangas ja teistes pankades ja investeerimisühingutes ning tähtajalisi hoiuseid esialgse tähtajaga kuni 3 kuud, mida saab ilma piiranguteta kasutada ja mille väärtuse muutuse risk on ebaoluline.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 68

tingimusi, mistõttu on avatus muudele riskidele või volatiil-

## 2.6 Finantsvarad

### Esmane kajastamine ja kajastamise lõpetamine

Finantsvarad kajastatakse finantsseisundi aruandes, kui Grupist saab instrumendi lepinguline osapool ja need kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses. Esmasel arvele võtmisel liidetakse tehingukulud õiglasele väärtusele, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, mille puhul tehingukulud kajastatakse kasumiaruandes kuluna.

Õiglases väärtuses finantsvarad kajastatakse finantsseisundi aruandes tehingupäeval. Korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad kajastatakse tehingupäeval.

Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui (a) varad on tagasi makstud või õigused varadest tulenevatele rahavoogudele on muul viisil aegunud või (b) Grupp on loovutanud õigused varadest tulevatele rahavoogudele või on sõlminud raha-voogude edasiandmise kokkuleppe (pass-through arrangement), kusjuures (i) kõik varade omamisega seotud riskid ja hüved on üle antud või (ii) riskid ja hüved pole üle antud, kuid varade üle puudub kontroll. Kontroll varade üle säilib, kui vastaspoolel pole vara tervikuna võimalik müüa sõltumatule kolmandale osapoolele ilma müügipiirangute kehtestamiseta.

### Edasine kajastamine

Grupp klassifitseerib finantsvarad ühte kolmest mõõtekategooriast: finantsinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi aruande ja amortiseeritud soetusmaksumuses. Klassifitseerimine sõltub sellest, kas finantsvara puhul on tegemist võlainstrumendi, omakapitaliinstrumendi või tuletisinstrumendiga.

#### Võlainstrumendid (laenud ja võlakirjad)

Klassifitseerimine on kombinatsioon ärimudeli hindamisest finantsvarade haldamisel ning kas vara lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid („APIM“). Ärimudeli hindamine teostatakse homogeensete portfellide/ toodete põhjal ning kuidas Grupi üksustes toimub ärijuhtimine. Hindamine baseerub realistlikel stsenaariumitel ning võttes arvesse, kuidas portfelle hinnatakse ja milline on juhtkonnale raporteerimine; millised riskid mõjutavad portfelli tulemuslikkust ja kuidas neid riske juhitakse; kuidas toimub juhtide tasustamine; müükide sagedus, väärtus ja ajastus ning nende põhjused.

Hindamaks, kas rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid, on põhiosa määratud kui võlainstrumendi õiglane väärtus esmasel kajastamisel, mis võib muutuda, kui toimub tagasimakseid või intresside kapitaliseerimisi. Intressirahavood tulenevad tavapärasest laenuandmise komponentidest, sh tasu raha ajaväärtuse eest, krediidiriski eest, likviidsusriski eest ning muuhulgas ka administratiivkulusid ja kasumimarginaali. Kui on muid lepingulisi kohustusi, siis ei ole täidetud ainult põhiosa- ja intressimaksete tingimused. APIM teste viiakse läbi ühe osana uute toodete heakskiitmise protsessis. IFRS 9 rakendamisel 2018. aastal rakendati APIM 22 suuremale tootele, mida kajastati korrigeeritud soetusmaksumuses.

Võlainstrumendid kajastatakse järgmistel finantsseisundi aruande kirjetel: nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele; laenud ja nõuded klientidele; müügiootel finantsvarad; finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; muud nõuded klientidele ja muud finantsvarad, ning sisaldavad instrumente järgmistes mõõtmiskategooriates.

#### Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande:

Võlainstrumendid kajastatakse antud kategoorias, kui neid pole võimalik kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi aruande. See on juhul, kui ärimudeliks on hoida kauplemise eesmärgil; see tähendab finantsvarasid hoitakse kauplemise eesmärgil, vaatega need lühiajalises perspektiivis müüa ja eesmärgiga teenida kasumit. Võlainstrumendid kajastatakse kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kui neid varasid juhitakse või hinnatakse õiglase väärtuse alusel või varasid hoitakse eesmärgiga need müüa või kui rahavood ei sisalda ainult põhiosa- ja intressimakseid.#glases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi aruande: võlainstrumendid klassifitseeritakse antud kategooriasse kui järgmised tingimused on täidetud (a) ärimudeli eesmärk on hoida varasid nii rahavoogude sissenõudmise kui ka müümise eesmärgil, (b) lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid. Neid varasid mõõdetakse õiglases väärtuses ja õiglase väärtuse muutumisest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse muus koondkasumis ja akumuleeritakse omakapitalis. Akumuleeritud kasumid ja kahjumid klassifitseeritakse omakapitalist kasumiaruandesse kui võlainstrumendi kajastamine lõpetatakse. Intressitulu arvestatakse intressikandvatelt finantsvaradelt kasutades sisemise intressimäära meetodit ja oodatavad krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes.
##Korrigeeritud soetusmaksumuses:
Võlainstrumendid klassifitseeritakse antud kategooriasse kui järgmised tingimused on täidetud (a) ärimudeli eesmärk on hoida varasid rahavoogude sissenõudmise eesmärgil, (b) lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid. Nende varade bilansilist brutojääkmaksumust mõõdetakse efektiivse intressimäära meetodil ja korrigeeritakse oodatavate krediidikahjumitega.
##Omakapitaliinstrumendid
Omakapitaliinstrumendid kajastatakse õiglases väärtuses. Samas võib juhtkond teha tagasivõtmatu valiku kajastada õiglase väärtuse muutused läbi muu koondkasumi aruande, eeldusel, et instrumenti ei hoita kauplemiseesmärgil.
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2020 69
##Tuletisinstrumendid
Tuletisinstrumendid kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (kauplemiseesmärgil).
###Muutmised
Grupp võib läbi rääkida või muuta lepingulisi tingimusi. Kui uued tingimused on oluliselt erinevad võrreldes algsete tingimustega, siis lõpetab Grupp algse vara kajastamise ja võtab arvele uue vara. Grupp hindab lisaks, kas uue finantsvara osas esineb väärtuse languse tunnuseid esmasel arvelevõtmisel. Kui tingimused ei ole oluliselt erinevad, siis ei põhjusta muutus kajastamise lõpetamist ning Grupp arvutab uue bruto jääkväärtuse vastavalt uutele lepingulistele rahavoogudele ja esialgsele efektiivsele intressimäärale ning kajastab muutmisest tuleneva kasumi või kahjumi.
###Ümberklassifitseerimine
Harvadel juhtudel saab võlainstrumente (finantsvarad), välja arvatud need, mida on esmasel arvele võtmisel kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, ümber klassifitseerida, kui on toimunud muutus ärimudelis finantsvara juhtimiseks.
###Mahakandmine
Grupp kirjutab finantsvarad kas osaliselt või täielikult maha, kui on tehtud kõik võimalikud pingutused finantsvara sissenõudmiseks ning on ilmnenud, et finantsvara tagasinõudmise osas puudub mõistlik ootus. Mahakandmine tähistab kajastamise lõpetamist. Indikaatorid, et nõude tagasisaamiseks ei ole mõistlikke ootusi, hõlmavad (i) sissenõudmistegevuste lõpetamine ja (ii) kui Grupi sissenõudmismeetodiks on tagatise realiseerimine ja tagatise väärtus on selline, et sissenõudmiseks ei ole mõistlikku ootust. Kui Grupi jaoks ei ole diskonteeritavate nõuete sissenõudmine teostatav või majanduslikult mõistlik, hinnatakse nõue mittetoimivaks ja lõpetatakse kajastamine finantsseisundi aruandes. Kui nõue hiljem laekub, kajastatakse saadud summa tuluna. Vähemalt üks nendest tingimustest peab olema täidetud, et klassifitseerida nõue lootusetuks.
|IFRS 9 kategooria|Klass (määratletud Grupis)|31.12.2020|31.12.2019|
|---|---|---|---|
|Finantsvarad|Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele|2 393 537|1 271 153|
||Laenud juriidilistele isikutele|1 352 700|950 516|
||Tuletisinstrumendid|89|59|
|koondkasumi aruande kajastatavad omakapitaliinstrumendid| | | |
##2.7 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade väärtuse langus
###Mõõtmine
Allahindluse nõuded baseeruvad oodatava krediidikahjumi (ECL) mudelil. ECL mudeli peamiseks printsiibiks on näidata finantsinstrumentide krediidikvaliteedi kahanemise või paranemise mustreid. Kõik korrigeeritud soetusmaksumuses ja õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi kajastatavad võla finantsvarad, samuti ka liisingu nõuded, finantsgarantiid, varalepingud ja teatud valmisolekulaenud, on oodatava krediidikahjumi skoobis. ECL finantsvaradelt korrigeeritud soetusmaksumuses ja liisingu nõuetelt kajastatakse kui allahindlus, st kajastatakse koos nende varadega finantsseisundi aruandes. Allahindlus vähendab bilansilist bruto jääkväärtust. ECL valmisolekulaenudelt ja finantsgarantii lepingutelt kajastatakse eraldisena, st finantsseisundi aruandes kui kohustist. Allahindluse ja eraldise korrigeerimised seoses ECL muutusega kajastatakse kasumiaruandes oodatava krediidikahjumi netomuutusena.
|Amortiseeritud soetusmaksumuses| | | |
|---|---|---|---|
|Laenud ja nõuded klientidele|Laenud eraisikutele|856 123|736 518|
||Muud nõuded klientidele|9 391|3 551|
||Muud finantsvarad|2 073|2 246|
|Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad|Aktsiad|479|510|
|Kohustuslik kajastamine õiglases väärtuses muustustega läbi kasumiaruande|Noteeritud võlakirjad|322 699|38 697|
||Fondiosakud|6 788|7 590|
|Õiglases väärtuses muutusega läbi muu|Investeerimisväärtpaberid| | |
||Noteerimata aktsiad|0|298|
AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2020 70
Krediidiriski ja ECL hindamine aruandekuupäeval on erapooletu ja tõenäosustega kaalutud ning sisaldab kogu saadaolevat informatsiooni, mis on asjakohane hinnangu tegemiseks - sh informatsiooni toimunud sündmustest, praegustest tingimustest ning mõistlikke ja toetavaid prognoose tuleviku sündmustest ja majandustingimustest. LHV kasutab nii mudeleid kui eksperthinnanguid ECL arvutuste individuaalseks hindamiseks. ECL mudelil on kolm faasi, mis baseeruvad krediidiriski muutusel. 12-kuu ECL (faas 1) rakendatakse kõikidele kirjetele, va kui on toimunud krediidiriski oluline suurenemine võrreldes esialgse kajastamisega. Kirjetele, mille puhul on toimunud oluline krediidiriski suurenemine (faas 2) või on maksejõuetud (faas 3), rakendatakse kogu eluea jooksul ECL-i.
###Krediidiriski oluline suurenemine
Grupp hindab igal aruandekuupäeval, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud võrreldes esmase kajastamisega. Olulise krediidiriski suurenemise hindamine baseerub kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel indikaatoritel. Need indikaatorid sisaldavad mis on makseviivitusega vahemikus >30 ja <90 päeva ja finantsvarad, mis on klassifitseeritud kõrgendatud jälgimise alla või on makseraskuste tõttu restruktureeritud (laenud mille lepingulised tingimused on muudetud seoses kliendi finantsraskustega). Kvantitatiivne indikaator arvutatakse vastavalt muutusele eluea makseviivituse tõenäosuses (PD), võrreldes aruandekuupäeval stsenaariumitega kaalutud eluea PD muutust stsenaariumitega kaalutud esmase kajastamise eluea PD-ga. Juhul kui on toimunud oluline krediidiriski suurenemine võrreldes esmase kajastamisega, kajastatakse eluea ECL allahindlus ja finantsvara liigub faasi 2. Meetod on sümmeetriline, st järgnevatel aruandekuupäevadel, kui finantsinstrumendi krediidikvaliteet paraneb selliselt, et enam ei ole täidetud oluline krediidiriski suurenemise kriteeriumid alates esmasest kajastamisest, siis finantsvara liigub tagasi faasi 1.
###Maksejõuetuse definitsioon
Grupp hindab finantsinstrumendi lootusetuks, kui vastab täielikult vara väärtuse languse mõistele ja vastab ühele või mitmele allpool toodud kriteeriumile:
####Kvantitatiivsed kriteeriumid
Laenuvõtja on lepinguliste maksetega rohkem kui 90 päeva ja 10 eurot üle tähtaja. 10-eurone piirmäär, millest algavad tegevused võla sissenõudmiseks, on paika pandud võlahalduse protseduuridega ning tegemist on ka nõude lootusetuks tunnistamise olulise piirmääraga.
####Kvalitatiivsed kriteeriumid
Laenuvõtja ei täida tõenäoliselt laenude tagasimakse tingimusi, mis viitab, et tal on märkimisväärsed finantsraskused. Näitajad, et klient ei suuda võlga täielikult tasuda, on järgmised:
* Lepingule on määratud mitteteenindav staatus
* Krediidikvaliteedi langemise tõttu on tehtud spetsiifilised krediidikorrigeerimised
* Krediidikohustuse müük majandusliku kahjumiga üle 5%
* Lepingule on rakendatud vältimatud restruktureerimise tegevused, mille tulemusena on finantskohustused vähenenud rohkem kui 1% võrra
* Laenusaaja pankrot on muutunud tõenäoliseks või on alustatud pankrotimenetlust
* Kliendi rahavoo seis ei võimalda teenindada osamakseid
* Grupp on sisse nõudnud tagatise, sealhulgas realiseerinud garantii
Ülaltoodud kriteeriumeid on rakendatud kõikidele Grupi finantsinstrumentidele ja vastavad maksejõuetuse definitsiooniga sisemise krediidiriski juhtimisel. Lootusetud finantsinstrumendid on faasis 3. Kõik finantsvarad, mis on faasis 3, on krediidikahjumiga.
###Modelleerimine
ECL arvutatakse funktsioonina makseviivituse tõenäosusest (PD), suurusest maksejõuetuse hetkel (EAD) ja kahjumimäärast antud makseviivituse korral (LGD), samuti ka kahju-juhtumi toimumise hetkest. Grupi IFRS 9 metodoloogia ECL mõõtmiseks baseerub olemasolevatel sisemistel skooringu ja reitingu mudelitel. PD väljendab tõenäosust, et laenu ei maksta tagasi ja jõuab maksejõuetuks kas 12 kuu või eluea jooksul. Oodatav PD igale individuaalsele instrumendile sisaldab hinnangut toimunud sündmustest, praegustest tingimustest ning mõistlikke ja toetavaid prognoose tuleviku sündmustest ja majandustingimustest. LHV kasutab olemasolevaid skooringu ja reitingu mudeleid, mida on korrigeeritud vastavalt IFRS 9 spetsiifilistele nõudmistele. Mudelid on kalibreeritud kombinatsioonina vastavalt vara klassist ja toote tüübist. EAD väljendab hinnangut krediidipositsiooni summa osas hetkel, mil maksejõuetus võib tekkida. Finantsseisundi aruande väliste summade osas sisaldab EAD hinnangut, millised summad võetakse kasutusse maksejõuetuse hetkeks. LGD on summa, mida maksejõuetuse korral ei pruugita tagasi saada. LGD võtab arvesse iga omatava tagatise väärtuse ja kvaliteedi.# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

LHV kasutab olemasolevatest akumuleeritud kulumist ja kogunenud võimalikud vaid LGD mudeleid, mida on korrigeeritud vastavalt IFRS 9 nõudmistele. ECL mõõtmisel kasutab LHV maksimaalset lepingulist perioodi, mille kestel LHV on riskile avatud.

## Tulevikuprognoosid

Grupp kasutab ECL mõõtmisel sisemiselt välja töötatud makromajanduslikke prognoose tuleviku informatsiooni baasina. Selleks, et tagada erapooletu krediidikahjude hindamine vastavalt IFRS 9 nõuetele, kasutatakse vähemalt kolme stsenaariumit. Üheks stsenaariumiks on baasstsenaarium, mis on kõige tõenäolisem väljavaade ja mida kasutatakse ka tavapärase finantsplaneerimise ja eelarvestamise protsessis, kuivõrd teised stsenaariumid kajastavad optimistlikumat ja pessimistlikumat väljavaadet. Prognoosid koostatakse sisemiselt krediidijuhtimise osakonnas, mis konsulteerib ekspertidega riskikontrolli üksusest, äriüksusest ja finantsosakonnast. Kui mõistliku kuluga on kättesaadav, tuleks konsulteerida väliste ekspertide ja väliselt välja töötatud võrdlusprognoosidega. Viidatud võrdlusprognoosid sisaldavad, kuid ei ole piiratud IMFi poolt avalikustatava maailmamajanduse väljavaatega, Euroopa Komisjoni poolt avalikustatava Euroopa majandusprognoosiga ja Eesti Panga poolt avalikustatava majandusprognoosiga. Stsenaariumid kinnitab riskija- ja kapitalikomitee. Stsenaariumid tuleks välja töötada ajaperioodile, mille puhul saab usaldusväärseid projektsioone koostada ning milleks on tüüpiliselt 3-aastane ajahorisont. Minimaalselt tuleb kasutatavaid makroindikaatoreid prognoosida kaheaasta- seks perioodiks peale käesolevat aastat. Üldiselt vaadatakse stsenaariumid üle kvartaalse sagedusega. Juhul kui on toimunud olulisi muutusi makromajanduse väljavaadetes, siis uuendatakse stsenaariumeid.

## Individuaalsed hindamised ja juhtkonna hinnangud

Grupp kasutab ECL määramiseks nii mudeleid kui eksperthinnanguid. Hinnangu tase ECL määramiseks sõltub mudeli tulemustest, olulisusest ja detailse informatsiooni kättesaadavusest. Mudel annab juhiseid ja läbipaistvust, kuidas majandussündmused võiksid mõjutada finantsvarade allahindlust. Eksperthinnangut võib rakendada mudelleeritud tulemusele, et rakendada oodatud mõju näitajate osas, mida mudel ei arvestanud. Selliseid individuaalseid ECL hinnanguid võidakse rakendada oluliste vastaspoole positsioonide puhul. Need hinnangud otsustab krediidikomisjon. Lisaks võib olla vajadus korrigeerimisteks portfelli tasandil, mille otsustab riskija- ja kapitalikomitee.

## Materiaalsed põhivarad

Materiaalseks põhivaraks loetakse Grupi enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Grupp saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Arvutustehnika, mööbli ning sisustuse aastase amortisatsioonimäärana kasutatakse 33%, rendipinna parendustele kas 20% aastas või amortiseerimist rendiperioodi pikkuse jooksul, sõltuvalt kumb on lühem. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse kasutusele võtmise kuust ning arvestatakse kuni vara bilansiline väärtus jõuab selle vara lõppväärtuseni. Kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse amortisatsiooni arvestamine. Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas kasutatavad amortisatsiooninormid, -meetodid ja varade lõppväärtuste hinnangud on asjakohased. Grupp viib läbi materiaalsete varade väärtuse testi, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võiksid viidata varade kaetava väärtuse langusele alla bilansilise jääkmaksumuse. Juhul, kui vara bilansiline jääk-maksumus on suurem tema kaetavast väärtusest (kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus miinus müügikulud või vara kasutusväärtus), on materiaalse põhivara objektid koheselt alla hinnatud nende kaetavale väärtusele kajastades vara väärtuse languse kulu aruandeperioodi kasumiaruandes. Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse jääkväärtuse lahutamisel müügist saadud summadest, on kajastatud kasumiaruandes muu tulu või tegevuskuluna.

## Immateriaalsed põhivarad

Immateriaalsed varad on eraldi identifitseeritavad mittedefinitsioonilised mitte-rahalised mittefüüsilised varad ja mille hulka hetkel kuulub soetatud tarkvara. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Peale soetamist kajastatakse immateriaalset põhivara finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumu-leeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt, v.a. kliendilepingud (vaata allpool). Amortisatsioonimäär ostetud litsentsidele on 33% aastas. Klientide hankimisega seotud kulud kapitaliseeritakse. Ostetud kliendilepinguid amortiseeritakse kahaneva jäägi meetodil. Ostetud kliendilepingute aastane amortisatsiooni- norm on 12% nende varade bilansilisest jääkmaksumusest. Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas kasutatavad amortisatsiooninormid, -meetodid ja immateriaalsete varade lõppväärtuste hinnangud on asjakohased. Grupp viib läbi immateriaalsete varade väärtuse testi, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võiksid viidata varade kaetava väärtuse langusele alla bilansilise jääkmaksumuse. Väärtuse languse kulu kajastatakse koondkasumiaruandes ulatuses, mille võrra vara bilansiline jääkmaksumus ületab kaetavat väärtust, mis on kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus miinus müügikulud või vara kasutusväärtus.

## Varade väärtuse langus

Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade (sh firmaväärtus) puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara ning amorteeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.

## Valmisolekulaenud, finantsgarantiid ja tegevusgarantiid

Grupp väljastab valmisolekulaene. Valmisolekulaenud on tühistamatud või tühistatavad ainult oluliselt kahjulike muutuste tõttu. Sellised kokkulepped võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, mis tavaliselt väljendub saadud tasude summana. Seda summat amortiseeritakse lineaarsel meetodil kohustuse kogu eluea jooksul, välja arvatud selliste valmisolekulaenude puhul, mille osas on tõenäoline, et Grupp sõlmib konkreetse laenulepingu ega kavatse seda laenu müüa vahetult peale sõlmimist; sellise valmisolekulaenu tasud kajastatakse tulevikus ja lisatakse laenu kajastamisel algsele bilansilisele väärtusele. Iga aruandeperioodi lõpus kajastatakse valmisolekulaenud (i) mitteamortiseeritud jääkväärtuses esialgsest arvelevõtmise summast, millele on lisatud (ii) oodatava krediidikahjumi mudeli alusel arvutatud allahindlus, välja arvatud juhul, kui kohustus on väljastada turuintressimäärast madalama intressimääraga laen, mille puhul kajastatakse valmisolekulaenu nimetatud väärtustest kõrgeimas summas. Valmisolekulaenu jääkväärtus väljendab kohustist. Lepingutel, mis sisaldavad nii laenu kui ka valmisolekulaenu ja Grupil pole võimalik väljastamata osa komponenti ECL-is lahutada laenu komponendist, kajastatakse valmisolekulaenu allahindlus koos laenu allahindlusega. Juhul, kui kombineeritud ECL-id ületavad laenu brutosummat, kajastatakse neid kohustisena. Grupp väljastab finantsgarantiisid. Finantsgarantiilepingud nõuavad garantii andjalt ettenähtud maksete tegemist, kui klient ei ole täitnud võlakohustuse tingimusi kolmanda osapoole ees ning finantsgarantiid kannavad krediidiriski nagu antud laenud. Finantsgarantiid võetakse algselt arvele õiglases väärtuses (lepingu väärtus) garantiiandmise päeval. Seejärel garantii jääkväärtus amortiseeritakse lineaarselt garantii eluea jooksul.# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

## 2.1 ARVESTUSPÕHIMÕTTED

### 2.1.1 Garantiid

Igal aruandekuupäeval hinnatakse garantiist tulenevaid kohustusi kõrgemas kahest, kas lineaarselt amortiseeritud garantiitasu jääkväärtus või juhtkonna hinnangust garantiilepingust tulenevate kohustuste arveldamiseks. Iga aruandeperioodi lõpus kajastatakse finantsgarantiisid selle järgi, kas kõrgem on (i) tagatud riskipositsiooni kahjumi hüvitise summa, mis määratakse kindlaks oodatava kahjumi mudeli alusel või (ii) allesjäänud amortiseerimata saldo summa esmasel kajastamisel. Lisaks sellele kajastatakse ECL allahindlus saadaolevate tasude puhul, mida kajastatakse finantsseisundi aruandes varana.

Tegevusgarantiid on lepingud, mis pakuvad kompensatsiooni juhul, kui teine osapool ei suuda täita lepingulisi kohustusi. Sellised lepingud kannavad lisaks krediidiriskile ka mittefinantsilist tegevuse riski. Tegevusgarantiid võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, mis tavapäraselt võrdub saadud teenustasudega. Tasude summa amortiseerimata jäägi ulatuses hinnatakse tegevusgarantiid kas (i) algselt arvele võetud tasude amortiseerimata jäägi ulatuses või (ii) parima hinnangu alusel, milline on tänasesse väärtusesse diskonteeritud lepingu lõpetamise potentsiaalne kulu iga aruandeperioodi lõppedes; sõltuvalt kumb on kõrgem. Kui Grupil on lepinguline õigus kliendilt sisse nõuda garantiilepingu alusel täitmiseks kulunud summasid, võetakse sellised summad garantii saajale rahalise kahju korvamise hetkel arvele kui laenunõuded.

### 2.1.2 Finantskohustised

Grupp klassifitseerib finantskohustisi kas:
a) finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
b) korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustised
c) finantsgarantii lepingud ja laenukohustused

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande finantskohustise (tuletisinstrument) kajastamist vaata arvestuspõhimõttes 2.6. Kõigi muude finantskohustiste edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Tehingukulud kaasatakse sisemise intressimäära arvutustesse. Erinevused laekunud summade (miinus tehingukulud) ja lunastusväärtuse vahel kajastatakse kasumiaruandes instrumendi tähtaja jooksul kasutades sisemist intressimäära. Intressikulud kajastatakse kasumiaruandes real „Intressikulu”.

Klientide deposiidid võetakse arvele väärtuspäeval õiglases väärtuses, miinus tehingukulud, ning edaspidi mõõdetakse neid korrigeeritud soetusmaksumuses kasutades sisemise intressimäära meetodit ja kajastatakse real „Klientide hoiused ja saadud laenud“, sh kajastatakse samal real tekkepõhiselt arvestatud intressikohustisi. Tekkepõhiselt arvestatud intressikulud kajastatakse kasumiaruandes real „Intressikulu".

Võetud laenud, emiteeritud võlaväärtpaberid ja sarnased allutatud kohustised võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, miinus tehingukulud (laekumisel saadud raha summas, vähendatuna tehingukulude võrra). Allutatud kohustiseks loetakse kohustisi, mis krediidiasutuse likvideerimise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist.

Muud finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad ja muud võlakohustised) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud, ning edaspidi kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuses.

LHV sõlmis 2020. aastal kahte uut liiki rahastamistehinguid:
- pandikirjad;
- TLTRO-III

Mõlemat võlainstrumenti kajastatakse muude saadud laenudena, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Pandikirjad on tagatud kinnisvaralaenudega, nende emissioonidel on Moody’se reiting ja need on noteeritud Dublini börsil. TLTRO-III laenud on tagatud hüpoteekvõlakirjadega ja kohalikele omavalitsustele antud laenudega. TLTRO-III intressimäär sõltub teatavate tingimuste täitmisest. LHV on valinud konservatiivse lähenemise ning arvutab efektiivset intressimäära, võtmata arvesse võimalikku soodsamat intressimäära. Juhul, kui vajalikud tingimused täidetakse, arvutab LHV intressitulu ümber ja kajastab vahe jooksval aruandeperioodil, korrigeerimata varasemate aruandeperioodide andmeid.

Finantskohustiste kajastamine lõpetatakse kui see on kustunud (ehk lepinguga kindlaks määratud kohustus on tasutud, tühistatud või lõppenud).

### 2.1.3 Kohustised töövõtjate ees

Kohustised töövõtjate ees sisaldavad nii välja maksmata palgakohustisi kui töövõtja elukohariigis kehtiva tööseadusandluse kohaselt arvestatud puhkusetasu kohustist aruandekuupäeva seisuga, mis sisaldab lisaks puhkusetasu kohustisele ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Kohustised töövõtjate ees kajastatakse finantsseisundi aruandes lühiajalise kohustisena ning kasumiaruandes kajastatakse seonduv kulu tööjõukuluna. Sotsiaalmaks sisaldab ka sissemakseid riigi pensionifondi. Grupil puudub nii juriidiline kui faktiline kohustus teha sotsiaalmaksule lisanduvalt pensioni- või muid sarnaseid makseid.

### 2.1.4 Aktsiapõhised maksed

AS LHV Group on kehtestanud aktsiapõhistel maksetel põhineva optsiooniprogrammi, mille järgi tasub grupi töötajatele nende teenuste eest väljastades optsioone AS LHV Group aktsiate omandamiseks. Väljastatud optsioonide õiglane väärtus kajastatakse optsiooniprogrammi kehtivuse jooksul grupi tööjõukuluna ning omakapitali (muude reservide) suurenemisena. Kulude kogusumma on määratletud optsioonide õiglase väärtuse alusel optsioonide väljastamise hetkel. Optsioonide õiglane väärtus on leitud:
* arvestades optsiooni hinda mõjutavaid turutingimusi (näiteks AS-i LHV Group aktsiahinda);
* jättes välja aktsiate üleandmise eelduseks olevad tegevustulemustega seotud eesmärkide ja turuga mitteseotud tingimuste mõju nagu näiteks ettevõtte kasumlikkus ja kasvueesmärgid ning töötaja töötamine ettevõttes üle teatud ajaperioodi.

Iga aruandeperioodi lõpus hindab Grupp, kui palju optsioone kuulub tõenäoliselt realiseerimisele tulenevalt optsioonide väljastamise tingimustest (välja arvatud turutingimustel). Algsete hinnangute muutuse mõjud kajastatakse kasumiaruandes ning vastukandena omakapitalis. Kui optsioonid realiseeritakse, emiteerib AS LHV Group uusi aktsiaid. Optsioonide väljastamist AS-i LHV Group tasandil tema tütarettevõtete töötajatele käsitletakse kui kapitali sissemakset tütarettevõttesse. Optsioonide õiglase väärtuse kulu kajastatakse optsiooniperioodi vältel emaettevõtte eraldiseisvas finantsseisundi aruandes tütarettevõtte investeeringu suurendamisena ning krediteeritakse omakapitalis. Vastavalt optsioonide väljastamise tingimustele ei kaasne optsioonide realiseerimisel peale 3 aastat sotsiaalmaksu kulu.

### 2.1.5 Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustusi, millel on kas seaduslik alus või mis tulenevad Grupi senisest tegevuspraktikast (seaduslik või tõlgenduslik), mis nõuavad tõenäoliselt ressurssidest loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline (on rohkem tõenäoline kui mitte, et vahendite väljavool on vajalik kohustuse rahuldamiseks) ja mille summa suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerimise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eraldiste kulu ja eraldiste bilansilise maksumuse muutuste kulu kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Eraldisi ei moodustata äritegevuse tulevaste perioodide kahjumite katmiseks. Juhul, kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.

Muude tingimuslike kohustiste osas (garantiid, v.a. finantsgarantiid, ja muud kohustused), mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mitterealiseerumine või millega seotud kulusid ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, kajastatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Tingimuslikud kohustised võivad ajas muutuda esialgsest ootusest erineval viisil. Seetõttu hinnatakse neid järjepidevalt portfelli põhiselt tuvastamaks, kas on muutunud tõenäoliseks, et tulenevalt kohustusest on tõenäoliselt Grupil vaja varast loobuda. Kui on muutunud tõenäoliseks, et seni tingimusliku kohustisena kajastatud kohustuse või mitmete kohustuste tulemusena peab ettevõte varast loobuma, võtab Grupp arvele eraldise selle perioodi raamatupidamise aastaaruandes, millal vastav tõenäosuse muutus toimus (välja arvatud väga harvadel juhtudel kui kohustusega seotud kulu ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata).

### 2.1.6 Pika- ja lühiajaliste varade ja kohustiste eristamine

Varad, milledest tulenevate hüvede realiseerumist Grupi jaoks on oodata 12 kuu jooksul, kajastatakse lühiajalise varana. Varad, millede puhul osaline hüvede realiseerumine toimub peale 12 kuu möödumist aruandekuupäevast, kajastatakse pikaajalisena selles osas, mille realiseerumist on oodata pärast 12 kuulise perioodi möödumist (vt riskide juhtimise osa punkt 4). Kohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast; või kui Grupil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Saadud laene, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena.Samuti kajastatakse lühiajalistena saadud laene, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Kõigi pikaajaliste varade ja kohustiste kohta on vastav pika- ajaline osa eraldi välja toodud raamatupidamise aastaaru- ande vastava lisa juures (vt riskide juhtimise osa punkt 4).

## 2.1 7 Tulud ja kulud

Intressitulu ja intressikulu on kajastatud kasumiaruandes finantsvarade ja -kohustiste osas, mida kajastatakse korri- geeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressi- määra meetodit.

Efektiivse intressimära meetod on finantsvara bilansilise brutojääkmaksumuse või finantskohustise korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamise ja intressitulu või intres- sikulu vastavale perioodile jaotamise meetod. Efektiivne intressimäär on määr, millega diskonteeritakse hinnangu- lised tulevased maksed või laekumised finantsinstrumendi eeldatava kehtivusaja jooksul täpselt finantsinstrumendi bilansilisse jääkmaksumusse. Tulevaste maksete arvuta- misel hinnatakse kõiki rahavooge arvestades lepingulisi tingimusi (näiteks ettemakseid). Efektiivse intressimäära arvutamine hõlmab tasusid, mis on efektiivse intressimäära olemuslikeks komponentideks. Samas ei võeta arvesse tulevasi krediidikahjumeid. Kui finantsvaral esineb hiljem väärtuse languse tunnu- seid, siis kajastatakse intressitulu rakendades efektiivset intressimäära korrigeeritud soetusmaksumuse suhtes, s.o. brutojääkmaksumust vähendatakse allahindluse võrra. Kui finantsvara osas esineb väärtuse languse tunnuseid esmasel arvelevõtmisel, siis arvestatakse oodatavad kredii- dikahjumid hinnangulistesse rahavoogudesse korrigeeritud efektiivse intressimäära arvutamiseks, mida seejärel raken- datakse intressitulu kajastamiseks.

### Teenustasutulud

Teenustasutulude all kajastatakse müügitulu lepingutest klientidega. See ei rakendu müügitulule rendilepingutest ja finantsinstrumentidest või teistest lepingulistest kohustus- test, mis on IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ rakendusalas. Tasud, mida võetakse arvesse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsinstrumendi efektiivse intressi- määra arvutamisel, näiteks laenu lepingutasud, jaotatakse instrumendi eeldatava tähtaja peale rakendades efek- tiivse intressimäära meetodit ja kajastatakse real „Neto intressitulu“.

Teenustasutulu kajastatakse vastavalt sellele, kuidas klientidele lubatud teenust osutatakse, ja summas, mis peegeldab tasu, mida LHV loodab, et tal on õigus saada nende teenuste osutamise eest. Teenustasutulud kajastatakse lineaarselt kogu teenuse osutamise perioodi jooksul, kui klient samaaegselt saab ja tarbib Grupi tegevusest tulenevaid eeliseid. Muutuvtasu kajastatakse ainult sellises ulatuses, mille osas juhtkonna otsuse alusel on väga tõenäoline, et tühistamist ei toimu. Muud teenustasutulud kajastatakse hetkel, mil Grupp täidab oma täitmiskohustuse, mis tavaliselt toimub selle aluseks oleva tehingu teostamisel. Saadud või saadav tasu väljendab tehingu hinda konkreetsete täitmiskohustuse teenuste eest. Peamised teenustasude tüübid on kirjeldatud allpool.

Teenustasutulud varahaldusteenuste osutamise eest klien- tidele kajastatakse perioodi jooksul, mil teenust osutatakse. Tulemustasusid kajastatakse, kui on väga tõenäoline, et kajastatud müügitulu hiljem ei tühistata, mis on sageli siis, kui tasu saamise tingimused on täidetud. Maakleritasud ja muud tasud seoses kolmandate osapoolte nimel tehtud tehingutega, näiteks äritegevuse soetamise või müügi korraldamine, kajastatakse tehingu lõpuleviimisel.

Kulud, mis on otseselt seotud teenustasutulude genereeri- misega, kajastatakse kui teenustasukulud.

### Neto finantstulud

Kasumid ja kahjumid, mis tekivad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustiste õiglase väärtuse muutustest kajastatakse real „Neto finantstulud”. Finantskohustiste, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, õiglase väärtuse muutus, mis tuleneb enda krediidiriskist, kajasta- takse muus koondkasumis.

### Dividenditulu

Dividenditulu kajastatakse siis, kui ettevõttel on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks.

## 2.1 8 Varahaldusteenused

Grupp tegeleb varahaldusteenuste pakkumisega (lisa 22). Selliseid varasid, mille on Grupile hallata andnud kolmandad osapooled ja mis ei kuulu Grupile, kajastatakse finantssei- sundi aruande väliselt. Antud varade haldamisest ja hoidmi- sest saadakse teenustasu ja Grupile nendega krediidi- ega tururiske ei kaasne.

## 2.1 9 Rendiarvestus – Grupp kui rentnik

Grupp rakendas IFRS 16 “Rendilepingud” esmakordselt alates 1. jaanuarist 2019. Rendilevõtjad peavad arvele võtma: (a) varad ja kohustised kõikide üle 12-kuuliste rendilepin- gute osas, v.a juhul kui renditav vara on väheväärtuslik; ning (b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditavatelt varadelt ja intressikulu rendikohustistelt.

Grupp rendib erinevaid kinnisvaraobjekte. Rendilepingud on tavaliselt tähtajaga kuni 5 aastat, kuid hõlmavad reeg- linaga pikendamise ja lõpetamise võimalusi. Renditingimused lepitakse kokku iga lepingu baasil ja need võivad hõlmata mitmesuguseid erinevaid tingimusi. Grupp kajastab rendilepinguid kasutusõiguse varana ja vastava kohustisena kuupäeval, mil renditav vara on kasu- tamiseks saadaval. Rendikohustised kajastati rendimaksete nüüdisväärtusena. Kasutusõiguse vara hinnati summas, mis võrdub rendi kohustisega, kuna kasutusõiguse varade korrigeerimine ei olnud vajalik.

Iga liisingumakse jaotatakse kohustise ja finantskulude vahel. Finantskulu kajastatakse rendiperioodi kasumiaruandes nii, et intressimäär oleks igal osaperioodil kogu rendiperioodi jooksul kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Rendivara amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku eluea või rendiperioodi jooksul vastavalt sellele, kumb on lühem.

Rendikohustised hõlmavad järgmiste rendimaksete nüüdisväärtust:
* püsimaksed, millest on maha arvatud saadavad rendisoodustused
* muutuv rendimakse, mis põhineb indeksil või intressimääral (näiteks inflatsioon, Euribor)
* summad, mis rentnik eeldatavasti maksab jääkväärtuse tagatiste alusel
* ostuoptsiooni kasutamise hind, kui on piisavalt kindel, et rentnik seda optsiooni kasutab

Rendimaksed diskonteeritakse kasutades rendilepingus sätestatud intressimäära, kui see on kergesti määratav, või Grupi sisemist laenuintressi määra. Alternatiivne laenuint- ressimäär on intressimäär, mida üürnik peaks maksma, et laenata vahendid, mida oleks tarvis sarnase väärtusega vara omandamiseks sarnases majanduskeskkonnas ning sarnastel tingimustel.

Lühiajaline rent on rent, mille rendiperiood on lühem kui 12 kuud. Väheväärtuslikud varad hõlmavad IT tehnikat ja väiksemaid kontorisisustuse esemeid. Renditähtaja määra- misel kaalub juhtkond kõiki fakte ja asjaolusid, mis loovad majandusliku ajendi pikendamisoptsiooni rakendamiseks või lõpetamisoptsiooni rakendamata jätmiseks. Pikenda- misoptsioonid (või perioodid pärast lõpetamisoptsioone) on renditähtajale lisatud ainult juhul, kui on piisavalt tõenäoline, et renti jätkatakse (või seda ei lõpetata). Grupi juhtkond vaatab hinnangu läbi, kui esineb olulisi sündmusi ja asja- olude muutusi, mis on juhtkonna kontrolli all ja mõjutavad optsioonide kasutamise tõenäosust, või kui on muutunud rendilepingu katkestamatu periood (näiteks kui Grupp on realiseerinud optsiooni, mida eelnevalt peeti piisavalt ebakindlaks, või Grupp ei ole realiseerinud optsiooni, mida eelnevalt peeti piisavalt kindlaks).

Lepingute kohaselt ei ole Grupil lepingute lõppedes rendi- varal bilansilist maksumust.

Grupp on kasutanud järgmisi standardiga lubatud praktilisi erandeid:
* aruandekuupäeva seisuga 12-kuulise rendiperioodi pikkusega kasutusrendi lepingute kajastamine raama- tupidamises lühiajalise rendina
* väikese väärtusega varade rendilepingute välistamine
* rendivarade mõõtmisega seotud esmaste otseste kulude välistamine standardi esmasel kohaldamisel

Üksikasju vt ka lisa 16, 18 ja 19.

## 2.2 0 Maksustamine ja edasilükkunud tulumaks

### Ettevõtte tulumaksu põhimõtted Eestis

Eesti äriühingud ei maksa tulumaksu teenitud kasumilt. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingi- tustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitte- seotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Ettevõtte tulumaksumäär on 20/80 väljamakse netosum- malt. Alates 2019. aastast rakendatakse mada-lamat maksumäära 14/86 regulaarsetele dividendiväljamaksetele ulatuses, mis on väiksem või võrdne kolme eelneva aasta keskmise maksustatud dividendiga. 2018. a on esimene arvesse võetav aasta kolme aasta keskmise maksustatud kasumi arvestamisel. Tulumaksukohustis ja tulumaksukulu dividendidelt kajas- tatakse dividendide väljakuulutamise hetkel. Tulumaks kuulub tasumisele väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10ndaks kuupäevaks.

Alates 2018. aasta teisest kvartalist on krediidiasutused kohustatud tasuma kvartali kasumilt 14%-list avansilist tulu- maksu vastavalt IFRS-ile (lisa 26). Avansiline tulumaks tuleb maksuhaldurile tasuda kvartalile järgneva kolmanda kuu 10ndaks kuupäevaks. Avansiline tulumaks ei kuulu tagasta-misele ja seega kajastatakse tasutud tulumaks kuluna, kuid selle arvelt saab krediidiasutus vähendada tuleviku kasumi- jaotistelt tasumisele kuuluvat tulumaksusummat.

### Ettevõtte tulumaks teistes riikides

Vastavalt kohalikele tulumaksuseadustele maksustatakse Ühendkuningriigis ja Leedus ettevõtte kasumit, mida on korrigeeritud seaduses ettenähtud püsivate ja ajutiste erine- vustega, tulumaksuga.

Ettevõtte tulumaksumäärad
|      | 2020 | 2019 |
| :--- | :--- | :--- |
| Ühendkuningriik | 19%  | 19%  |

Edasilükkunud tulumaks on arvestatud kõikidelt olulistelt ajutistelt erinevustelt maksuarvestuse ja konsolideeritud finantsaruandes kajastatud varade ja kohustiste bilansiliste väärtuste vahel.Põhilised ajutised erinevused tekivad põhivara amortisat- sioonist ja edasikantavast maksukahjumist.Edasilükkunud tulumaks arvutatakse kehtivate või eeldatavalt kehtivate maksumääradega, mis on rakendatavad nendel perioodidel, kui ajutised erinevused või maksukahjumid realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara ja -kohustised on tasaarveldatud ainult ühe Gruppi kuuluva äriühingu piires. Edasilükkunud tulumaksuvara ajutistelt erinevustelt ning maksukahjumitelt kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus. Edasilükkunud tulumaks arvestatakse ajutistelt erinevustelt investeeringutest tütarettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui ajutise erinevuse realiseerumine on Grupi kontrolli all ja ajutise erinevuse realiseerumine lähitulevikus on ebatõenäoline. Finantsseisundi aruandes ei kajastata tingimuslikku tulumaksu kohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 21.

## 2.2 1 Varade ja kohustiste saldeerimine

Finantsvarade ja -kohustiste vahel tehakse netoarvestusi ja netosumma kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui selleks eksisteerib juriidiline õigus ning on kavas nimetatud summad realiseerida netobaasil või samaaegselt. Täpsem informatsioon on toodud riskide juhtimise osas.

## 2.2 2 Kohustuslik reservkapital

Vastavalt äriseadustikule moodustatakse kohustuslik reservkapital iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt üks kahekümnendik puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab ühe kümnendiku aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 78

# Riskide juhtimine

Risk on defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast majandustulemusest. Oma igapäevastes toimingutes puutub LHV kokku mitmete riskidega. LHV riskijuhtimise eesmärgiks on riske ära tunda, neid õigesti mõõta, juhtida ja raporteerida. Laiemas plaanis on riskijuhtimise eesmärgiks ettevõtte väärtuse suurendamine kahjude minimiseerimise ning tulemuste volatiilsuse vähendamise kaudu.

Riskijuhtimine baseerub LHV-s tugeval riskikultuuril ning on üles ehitatud kolme kaitseliini põhimõttel, kus esimene kaitseliin ehk ärivaldkonnad on vastutavad riskide võtmise ning igapäevase juhtimise eest. Teine kaitseliin ehk riskijuhtimise valdkond on vastutav riskijuhtimise metoodikate väljatöötamise ning riskide raporteerimise eest. Kolmas kaitseliin ehk siseaudit teostab sõltumatut järelevalvet kogu organisatsioonile.

Riskijuhtimise põhimõtted, nõuded ning vastutusvaldkonnad on kirjeldatud riskijuhtimise poliitikas. Kapitali juhtimise põhimõtted ning eesmärgid on kirjeldatud vastavalt sisedokumentides (kapitali juhtimise poliitika ning kapitali eesmärgid). Detailsemad riskijuhtimise protsessid on kirjeldatud vastava valdkonna sise-eeskirjades.

Riskijuhtimise üksuse eestvedamisel on LHV-l välja töötatud grupiülene riskiisu raamistik, mis on kinnitatud nõukogu poolt. Raamistik sisaldab muuhulgas kvantitatiivseid riskitolerantsi tasemeid peamiste riskide lõikes.

## Riskiisu raamistik

Riskiisu peegeldab LHV valmisolekut võtta riske saavutama seatud ärieesmärke. Riskiisu limiiti on LHV enda jaoks nimetanud riskitolerantsiks – maksimaalne risk, mida ollakse valmis võtma, et saavutada võetud eesmärke. Samuti on defineeritud riskivõime kui suurim risk, mida LHV on võimeline taluma. Alloleval joonisel on näitlikustatud kolm erinevat riskiprofiili taset vastu riskitolerantsi taset ning kirjeldatud lühidalt tegevusi antud situatsioonides.

                  Riskitolerants
                       /
                  Riskiisu
                 /

Riskiprofiil -------
/
Riskivõime

*   **Tegelik riskiprofiil** on riskiisu sees, kuid allpool riskitolerantsuse taset. Meetmeid ei ole vaja rakendada.
*   **Tegelik riskiprofiil** ületab riskitolerantsuse piirmäära, kuid on allpool riskivõimet. On käivitunud tegevusplaan riskiprofiili vähendamiseks.
*   **Tegelik riskiprofiil** ületab LHV riskivõimet. On käivitunud finantsseisundi taastamise kava.

*   **Riskivõime (risk capacity)** – maksimaalne kahju, mida LHV on võimeline taluma. Riskivõime ületamisel on käivitunud finantsseisundi taastamise kava.
* **Riskitolerants (risk tolerance)** – maksimaalne risk, mida LHV on valmis oma eesmärkide saavutamiseks võtma. Riskitolerantsi ületamisel käivitub ettevõtte tasandil tegevused riskiprofiili vähendamiseks.
* **Riskiisu (risk appetite)** on soovitav riskitase, mida LHV plaanib oma plaanide ja eesmärkide elluviimiseks võtta. Riskiisu peegeldab soovitavat riskiprofiili. Riskiisu maksimaalset taset defineeritakse riskitolerantsina.
*   **Riskiprofiil (risk profile)** - kombinatsioon LHV tegelikest riskidest, mis tulenevad meie tegevuste laadist, ulatusest ja keerulisuse astmest ning tegevuskeskkonnast.

## Sisemine ning väline riskiraporteerimine, avalikustamine

### Eesmärgid, mõõdikud ja kontrollid

*   Riskitolerantsi tasemed
*   Riskide mõõtmine
*   Õigused ja limiidid

### Riskijuhtimispõhimõtted, rollid ja vastutus

*   Riskijuhtimise ja kontrolli põhimõtted
*   Eetika põhimõtted
*   Tasustamise põhimõtted
*   Organisatsiooni ülesehitus
*   Rollid ja vastutus

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 79

```mermaid
graph TD
    A[LHV Grupi nõukogu] --> B(Riskija kapitalikomisjon)
    A --> C(Auditikomitee)
    A --> D(Töötasukomitee)
    B --> E(LHV Panga juhatus)
    E --> F(Finantsvahendajatest klientide hindamise komitee)
    E --> G(Rahapesu jaterrorismi rahastamise tõkestamise komitee)
    E --> H(Riskikliendi aksepteerimise komitee)
    E --> I(Jaepanganduse krediidikomitee)
    E --> J(Krediidikomitee)
    E --> K(Varade ja kohustuste juhtimise komitee)
    E --> L(Järelmaksu krediidikomitee)
    E --> M(Nomineerimiskomitee)
    E --> N(LHV Panga nõukogu)
    N --> A
    A --> O(LHV Grupi juhatus)
    O --> E
    E --> P(LHV Finanace'i juhatus)

    subgraph Riskija kapitalikomisjon
        B_1[Üldise, tegeliku ja tulevase riskiisu ja -strateegia järelevalve, võttes arvesse kõik riskiliigid ja tagades nende kooskõla äristrateegia, eesmärkide, äratavade ja väärtustega]
        B_2[Valikuprotsess ja sobivusnõuded]
        B_3[Raamatupidamisalane nõustamine / auditeerimine]
        B_4[Riskijuhtimissotsesside järelevalve ja analüüs jne]
    end

    subgraph Töötasukomitee
        D_1[Hindab tasustamispõhimõtete rakendamist / Tasustamise mõju riskijuhtimisele, omavahendite ja likviidsusnõuete täitmisele]
    end

    subgraph LHV Finanace'i juhatus
        P_1[Ettevõtetele järelmaksu väljastamise otsustamine]
        P_2[Riski- ja kapitali juhtimise, investeerimispoliitika ja likviidsuse juhtimise dokumentide väljatöötamine ning nende rakendamise jälgimine]
        P_3[Limiitide kinnitamine]
        P_4[Riskiraportite ülevaatamine]
        P_5[Kinnitab: - hoiuste intressimäärad - väärtpaberite tagatismäärad - võimenduslaenude intressimäärad – siirdehinna määramise raamistiku ja sisevahendite määrad]
        P_6[Talitluspidevuse]
    end

    subgraph Krediidikomitee
        J_1[Ettevõttelaenude ja suuremate liisingute/erakliendilaenude krediidiotsuste tegemine]
        J_2[Finantsasutuste riske käsitlevate küsimuste otsustamine]
        J_3[Kehtivate laenulepingutega klientide restruktureerimise otsustamine]
        J_4[Eriotstarbeliste provisjonide moodustamise otsustamine]
    end

    subgraph Jaepanganduse krediidikomitee
        I_1[Jaeklientide ja ettevõtete krediitkaartide ja liisingu krediidiotsuste tegemine (summas kuni 500 000 eurot)]
    end

    subgraph Riskikliendi aksepteerimise komitee
        H_1[Riskiklientide suhtes otsuste tegemine]
    end

    subgraph Rahapesu jaterrorismi rahastamise tõkestamise komitee
        G_1[Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ja rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine]
    end

    subgraph Finantsvahendajatest klientide hindamise komitee
        F_1[Annab LHV Panga juhatusele teavet finantsvahendajatega seotud riskide hindamiseks]
    end

Nagu jooniselt näha, kui tegelik riskiprofiil jääb riskiisu piiridesse, on tegemist ootuspärase olukorraga ning täiendavaid tegevusi ei ole vajalik ette võtta. Kui tegelik riskiprofiil ületab riskitolerantsi taset, võetakse kasutusele tegevusplaan riskiprofiili alandamiseks. Samuti on vajalik informeerida nõukogu. LHV riskiprofiili juhtimise ning riskiisu piiridesse jäämise eest vastutab esimene kaitseliin, sõltumatu monitooringu ning raporteerimise eest aga riskijuhtimise üksus.

Finantsseisundi taastamise kava raames on kehtestatud varajaste hoiatuste tasemed kapitali-, krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski, likviidsusriski ning rahapesu tõkestamise riski lõikes. Riskitolerantsi tasemed on kirjeldatud iga vastava riski poliitikas, mis on kinnitatud nõukogu tasemel. Täpsemad juhised ja suunised on kirjeldatud eeskirjades. LHV-s on kindlaks määratud komiteede ning otsustuspädevuste süsteem. Peamiste komiteede funktsioonid on välja toodud alljärgneval joonisel.

OsaНарискполитикараамстикостонЛХВväljatöötanudriskideraporteerimiseprotsessi. Allolev tabel annab ülevaate riskijuhtimisosakonna koostatud peamistest aruannetest, mis esitatakse juhtorganitele, ja nende aruandlussagedusest.

Aruanne	Sagedus	Adressaat
Finantsriskide aruanne	Kvartaliaruanded	LHV Grupi juhatus, LHV Panga juhatus, Riskija kapitalikomisjon
Kapitali adekvaatsuse aruanne	Kvartaliaruanded	LHV Grupi juhatus, LHV Panga juhatus, Riskija kapitalikomisjon
Valuuta-, intressi- ja väärtpabeririskide aruanne	Kvartaliaruanded	LHV Grupi juhatus, LHV Panga juhatus, Riskija kapitalikomisjon
Operatsiooniriski aruanne	Kvartaliaruanded	LHV Grupi juhatus, LHV Panga juhatus, Riskija kapitalikomisjon
Rahapesu tõkestamise aruanne	Kvartaliaruanded	LHV Grupi juhatus, LHV Panga juhatus, Riskija kapitalikomisjon
Likviidsusriski aruanne	Kvartaliaruanded	LHV Grupi juhatus, LHV Panga juhatus, Riskija kapitalikomisjon
Krediidiriski aruanne	Kvartaliaruanded	LHV Grupi juhatus, LHV Panga juhatus, Riskija kapitalikomisjon
Tulemusaruanded	Kvartaliaruanded	LHV Grupi juhatus, LHV Panga juhatus, Riskija kapitalikomisjon
Riskikontrolli aruanne	Kvartaliaruanded	LHV Grupi juhatus, LHV Panga juhatus, Riskija kapitalikomisjon

Juhtorgan

Liikmed	Raporti nimetus	Raporti sagedus	Riskide kaetus
Grupi kõik nõukogu liikmed	Riskiraport	Kord kvartalis	Krediidirisk, Tururisk, Intressirisk, Likviidsusrisk, Operatsioonirisk, Rahapesu tõkestamine, Õigusaktide monitooring
Grupi kõik nõukogu liikmed	Vastavuskontrolli ülevaade	Kord kuus	Vastavusrisk
	ICAAP raport, ICAAP makrostsenaarium, SREP raport	Kord aastas	Kõik riskid
Panga kõik nõukogu liikmed	Riskiraport	Kord kuus	Krediidirisk, Tururisk, Intressirisk, Likviidsusrisk, Operatsioonirisk, Rahapesu tõkestamine, Õigusaktide monitooring
	Riskijuhtimise valdkonna ülevaated	Kord aastas	Kõik riskid
	ICAAP raport, ICAAP makrostsenaarium, SREP raport	Kord aastas	Kõik riskid
Panga riski- ja kapitalikomitee (Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Tiina Mõis, Madis Toomsalu)	Riskiraport	Kord kvartalis	Krediidirisk, Tururisk, Intressirisk, Likviidsusrisk, Operatsioonirisk, Rahapesu tõkestamine, Õigusaktide monitooring
	Probleemsed laenukliendid	Kord kvartalis	Krediidirisk
Auditikomitee (Kristel Aarna, U r m a s Peiker, Tauno Tats)	Riskiraport	Kord kvartalis	Krediidirisk, Tururisk, Intressirisk, Likviidsusrisk, Operatsioonirisk, Rahapesu tõkestamine, Vastavusrisk, Õigusaktide monitooring
Grupi tegevjuht, panga nõukogu esimees (Madis Toomsalu)	Riskiraport	Kord kuus	Krediidirisk, Tururisk, Intressirisk, Likviidsusrisk, Operatsioonirisk, Rahapesu tõkestamine, Vastavusrisk, Õigusaktide monitooring
Panga varade ja kohustiste komitee (Panga juhatus, Kadri Haldre)	Riskiraport	Kord kuus	Krediidirisk, Tururisk, Intressirisk, Likviidsusrisk, Operatsioonirisk, Rahapesu tõkestamine, Vastavusrisk, Õigusaktide monitooring
	Talitluspidevus testid ja planeerimine	Valmimisel	Operatsioonirisk
	Riskide enesehindamine	Valmimisel	Operatsioonirisk
Panga juhatus (Panga juhatuse liikmed)	Vastavuskontrolli ülevaade	Kord aastas	Vastavusriskid
	Rahapesutõkestamise ülevaade	Kord aastas	Rahapesu riskid
	Õigusaktide monitooring	Kord kuus	Vastavusrisk
	Vastavusauditid	Valmimisel	Vastavusrisk
	ICAAP raport, ICAAP makrostsenaarium, SREP raport	Kord aastas	Kõik riskid

LHV-s on kehtestatud riskijuhtimise poliitika, mis seab riskijuhtimise raamistiku. Eraldi on kehtestatud oluliste riskikategooriate poliitikad. Riske analüüsitakse ja monitooritakse ning raporteeritakse erinevatele tasemetele kuise ja kvartalse regulaarsusega. Riskiraportis, mida koostatakse igakuiselt, tuuakse välja informatsioon riskitüüpide lõikes. Riskiraport sisaldab informatsiooni ka kapitali adekvaatsuse kohta. See võimaldab saada regulaarselt tervikliku pildi kõikide oluliste riskide kohta ettevõtte tasandil ja jälgida nende arenguid, tuvastada kitsaskohti ja reageerida operatiivselt.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

1. Kapitali juhtimine

Grupi eesmärk kapitali juhtimisel on:
• tagada Grupi tegevuse jätkuvus ning võime aktsionäridele kasumit toota;
• säilitada tugev kapitali baas, mis toetab äritegevuse arengut;
• täita kapitalile kehtestatud nõudeid, nagu need on ette nähtud järelevalveorganite poolt.

Grupp käsitleb kapitalina kapitali adekvaatsuse regulatsiooni kohaselt kehtivaid neto-omavahendeid. Grupi poolt hallatav kapital seisuga 31. detsember 2020 oli 293 559 tuhat eurot (31.12.2019: 241 801 tuhat eurot). Kapitali eesmärkide määramisel lähtutakse nii regulatiivsetest miinimumnõuetest kui ka sisemisest täiendavast puhvrist. Grupp jälgib oma kapitali planeerimisel alljärgnevaid üldpõhimõtteid:
• Grupp peab igal ajal olema piisavalt kapitaliseeritud, omades vajalikku kapitalivaru, mis tagab majandusliku säilimise ja võimaldab finantseerida uusi kasumlikke kasvuvõimalusi;
• Kapitali juhtimisel on põhitähelepanu esmase tasandi omavahenditel, sest ainult esimese tasandi omavahendid omavad kahjumite absorbeerimise võimet. Kõik muud kasutatavad kapitalikihid on sõltuvuses esimese taseme omavahendite mahust;
• Grupi kapitali saab jagada:
1) reguleeritud miinimumkapital ja
2) grupi poolt hoitav kapitalivaru.
Täitmaks oma pikaajalisi majanduslikke eesmärke peab Grupp püüdlema ühelt poolt reguleeritud miinimkapitali proportsionaalse vähendamise suunas (läbi riskide vähendamise ja kõrge läbipaistvuse). Teiselt poolt peab Grupp püüdlema piisava ja konservatiivse kapitalivaru suunas, mis tagab majandusliku säilimise ka ränga negatiivse riskistsenaariumi korral;
• Grupi poolt seatud riskiisu on oluline sisend kapitali planeerimisele ja kapitali eesmärkide seadmisele. Kõrgem riskiisu tähendab kõrgema kapitalivaru hoidmist.

Omavahendid (tuhandetes eurodes)	31.12.2020	31.12.2019
Sissemakstud aktsiakapital	28 819	28 454
Ülekurss	71 468	70 136
Kasumi arvel moodustatud kohustuslik reservkapital	4 713	4 713
Muud reservid	0	212
Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum	90 434	69 452
Immateriaalne põhivara (miinusega)	-18 761	-18 319
Aruandeperioodi kasum (COREP)	14 239	12 186
Mahaarvamised	-323	-33
Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised	-2 188	0
Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel on oluline investeering	-4 842	0
Esimese taseme omavahendid	183 559	166 801
Täiendav esimese taseme kapital	35 000	20 000
Esimese taseme omavahendid kokku	218 559	186 801
Allutatud kohustised	75 000	55 000
Teise taseme omavahendid kokku	75 000	55 000
Kokku neto-omavahendid	293 559	241 801

Krediidiasutuse omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed või ületama krediidiasutuste seaduses sätestatud aktsiakapitali (5 miljonit eurot) minimaalsuurust. Alates 2014. aastast hakkas Euroopa Liidus pankade ja investeerimisühingute kapitalile kehtima õigusraamistik (CRD IV/CRR), mis põhineb suures osas Baseli pangandusjärelevalve komitees kokkulepitud, nn Basel III raamistikul. Antud reeglistiku eesmärk on tugevdada finantssektori vastupidavust majandusšokkidele ja tagada selle abil majanduse piisav ning jätkusuutlik rahastamine. Oluliste muudatustena näevad selle regulatsiooni nõuded krediidiasutustele ette varasemast rohkema ja kvaliteetsema kapitali hoidmist ning ühtlustatud raamistikku likviidsuspuhvrite kujundamiseks. Kapitalinõuete direktiivis on määratletud ka makrofinantsjärelevalve meetmed, millega liikmesriigid saavad ohjeldada tsüklit võimendavat krediidiasutuste käitumist ning leevendada turustruktuurist tulenevaid riske. Igal aastal on määrustesse sisse viidud täiendavad väiksemad muudatused ja täielikult uuendatud määrus jõustub alates 2022. aastast.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

Otsekohalduva määrusega kohustatakse kõiki Euroopa Liidus tegutsevaid krediidiasutusi (ja neid konsolideerivaid valdusettevõtteid) ning investeerimisühinguid hoidma riski-varade suhtes 4,5% ulatuses esimese taseme põhiomavahendeid (CET1 - common equity tier 1) ning 6,0% ulatuses esimese taseme omavahendeid (Tier 1 kapital). Kogu kapitalinõue (CAD), mis sisaldab nii esimese taseme kui ka teise taseme omavahendeid, jääb seni kehtinud 8,0% juurde. Lisaks ühtsetest reeglitest lähtuvatele põhinõuetele on direktiiviga määratletud kapitalipuhvrite kujundamise põhimõtted. Eestis on lisaks omavahendite baasnõuetele krediidiasutustele kehtestatud kapitali säilitamise ning süsteemse riski puhvrid, vastavalt 2,5% (määratud Finantsinspektsiooni poolt) ning 1,0% (määratud Eesti Panga poolt) ja süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver (määratud Finantsinspektsiooni poolt). 2018. aastal muutus kapitalinõuete rühmitamine ning SREP puhvrid viidi kõrgematesse kapitalipuhvritesse. Iga puhvri rikkumine toob endaga kaasa reguleerijate tegevuse ja esimesena võib meetmeid rakendada Eesti keskpank, kes võib limiteerida tehinguid Euroopa Keskpangaga. Viimasele lisandub veel krediidiasutuse spetsiifiline täiendav Pillar 2 nõue.

Ülevaade kapitalinõude kujunemisest 31. detsembri 2020 seisuga on toodud alljärgnevas tabelis:

	CET1	Tier 1	CAD
Baasnõue	4,50%	6,00%	8,00%
Pillar 2 kapitalinõue	0,39%	0,52%	1,53%
Mitteresidentidest maksevahendajate deposiidid*	0,28%	0,28%	0,28%
SREP kapitalinõuded kokku	5,17%	6,80%	9,81%
Kapitalisäilitamise puhver	2,50%	2,50%	2,50%
Süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver	1,00%	1,00%	1,00%
Süsteemse riski puhver	1,00%	1,00%	1,00%
Vastutsükliline puhver	0,00%	0,00%	0,00%
Kapitalinõuded kokku	9,67%	11,30%	14,31%

* Kapitalinõue on volatiilne ning arvutatakse 0,2 % mitteresidentidest maksevahendajate deposiitidest. Siinkohal kasutatakse suhtarvude arvutamiseks finantsplaani mahtusid.

	CET1	Tier 1	CAD
Kapitalinõuded alates august 2017*	7,92%	9,42%	11,42%
Kapitalinõuded alates oktoober 2016*	8,00%	9,50%	11,50%

* Lisaks regulatiivsele miinimumile rakenduvad ka Pillar 2 nõuded ja süsteemselt olulise krediidiasutuse nõuded, mis lisati kapitalinõudele eraldi nõuetena. 2018. aastast on need nõuded kapitalinõude regulatiivse miinimumnõude osaks. Kapitaliseerimise tasemed pole mitte suurenenud panga riskitaseme suurenemise tõttu, vaid panga suurenenud turuosa tõttu. 2018. aastal loeti LHV üheks neljast süsteemselt oluliseks pangaks Eestis. LHV on lähenenud kapitalijuhtimisele konservatiivselt ja on hoidnud võrreldes regulatsioonidega täiendavaid sisemisi puhvreid.

Sisemised kapitalinõuete eesmärgid 2020. aastaks olid:
• Tier 1 põhiomavahendite kapitalinõue 10,40% (pole muutunud)
• Tier 1 kapitalinõue 12,10% (pole muutunud)
• Kogu kapitalinõue 16,00% (2019: 15,50%)
• Finantsvõimenduse määr 3,50% (pole muutunud)
• MREL suhe 6,08% (pole muutunud)

LHV sai uue SREP-i aruande alles 2020. aasta detsembris, kuna COVID-19 tõttu ei ole kvantitatiivsed nõuded muutunud. Igal aastal kinnitab Grupi nõukogu kapitaliseerituse eesmärgid ja kapitali adekvaatsuse sihttaseme katmaks võimalikke riske. Samuti viiakse igal aastal läbi sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess (ICAAP), mille eesmärk on tuvastada võimalik sisemine kapitalivajadus lisaks regulatiivsetele kapitalinõuetele.# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

2. Krediidirisk

Krediidirisk on rahalise kahju tekkimise risk, kui Grupi kliendid või turu vastaspooled ei suuda täita nende lepingulisi kohustusi Grupi ees. Krediidirisk tuleneb rahast ja raha ekvivalentidest, tuletisinstrumentidest, panga- ja teiste finantsinstitutsioonide deposiitidest, võlakirjadest, kõige rohkem aga klientidele laenu andmisest, sealhulgas laekumata laenudest, antud garantiidest ja muudest nõuetest ning väljastamata laenudest. Krediidirisk on üks suuremaid riske Grupi tegevuses, mistõttu haldab juhtkond hoolikalt oma avatud positsioone krediidiriskile. Krediidiriski hindamiseks analüüsib Grupp oma klientide ja äripartnerite tegevust ja finantsseisundit. Pärast laenu heakskiitmist jälgitakse regulaarselt kliendi maksevõimet ja tagatise väärtust. Krediidiriski haldamine ja kontroll on tsentraliseeritud krediidiriski juhtimise osakonna poolt, mis raporteerib regulaarselt juhatusele ja nõukogule.

1. aastal alanud koroonaviiruse pandeemia mõjutab oluliselt nii LHV-d kui ka tema kliente. Keskpankade, eelarve- ja reguleerivate asutuste võetud kiired ja kooskõlastatud meetmed on tunduvalt leevendanud potentsiaalset mõju majandusele kui tervikule. Paljud nendest meetmetest hõlmavad ühel või teisel viisil krediidikohustuste maksemoratooriumi kehtestamist eesmärgiga aidata laenuvõtjatel hakkama saada lühiajaliste tegevus- ja likviidsusprobleemidega. COVID-19 kriisi alguses pakkus LHV oma klientidele kiiresti maksepuhkusi, mis vabastas kliendid otsesest survest ja võimaldas neil koguda vajalikke reserve. Leevendati ka riigigarantiide (Kredexi) kasutamise tingimusi kliendilaenude tagamisel, mis lubas jätkata sujuvat laenupakkumist. Krediidiriski mõõtmisel kasutas LHV jätkuvalt konservatiivset lähenemist. LHV otsustas mitte kasutada ajutisi meetmeid, mis võimaldavad jätta klientide riskihinnangud COVID-19 tõttu muutmata. Selline otsus tehti sellepärast, et muidu olnuks LHV investoritel keerulisem saada ettekujutust tegelikest finantstulemustest.

2.1 Krediidiriskide jaotus

Grupp jaotab krediidiriski kandvad finantsvarad järgnevatesse olulisematesse kategooriatesse:

a) nõuded keskpangale ja krediidiasutustele (tabelites kasutatud “pankadele”) ja investeerimisühingutele
b) võlakirjad ja tuletisinstrumendid
c) laenud juriidilistele isikutele, sh
• ettevõttelaenud (ärikliendilaen)
• liising
• arvelduslaen (ärikliendilaen)
• kaubanduse rahastamine (ärikliendilaen)
• finantsvõimenduslaenud (investeeringute rahastamine)
• krediitkaardid ja järelmaks (tarbimise rahastamine)
• korteriühistu laen (ärikliendilaen)
• akreditiivid (tarbimise rahastamine)
d) laenud eraisikutele, sh
• järelmaks (tarbimise rahastamine)
• hüpoteeklaen (erakliendilaen)
• tarbimislaenud (tarbimise rahastamine)
• eralaenud (erakliendilaen)
• liising
• finantsvõimenduslaenud (investeeringute rahastamine)
• krediitkaardilaenud (tarbimise rahastamine)
• arvelduslaen (erakliendilaen)
• õppelaen (erakliendilaen)
• kinnisvaraliising (erakliendilaen)

Maksimaalne krediidiriskile avatud positsioon (tuhandetes eurodes)

	Lisa	31.12.2020	31.12.2019
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	10	2 393 537	1 271 153
Finantsvarad õiglases väärtuses (võlakirjad)	12	322 788	32 335
Laenud ja nõuded klientidele	13	2 208 823	1 687 034
Muud nõuded klientidele	14	9 391	3 551
Muud finantsvarad	15	2 073	2 246
Finantsvarad kokku		4 936 612	2 996 319
Finantsseisundi aruande välised kohustised, v.a. tegevusgarantiid	23	450 318	373 379
Kokku maksimaalne krediidiriskile avatud positsioon		5 386 930	3 369 698

2.2 Krediidiriski mõõtmine

Kõikide laenutoodete, v.a. võimenduslaenude, puhul kasutatakse LHV-s kliendi krediidiriski hindamiseks kas reitingu- või skooringusüsteeme nagu allolevas tabelis välja toodud. Jaeklientide krediidiotsuste tegemisel kasutatakse rakenduslikke laenu makseviivituse tõenäosuse (PD) mudeleid, olemasolevate lepingute jaoks aga portfelli skooringu PD-mudeleid. Samuti on olemas eraldi mudelid makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD) ja krediidi ümberhindluse teguri (CCF) mõõtmete katmiseks.

Kliendi tüüp	Segment	Definitsioon	PD	LGD	CCF/EAD
Ettevõtted	Suured ettevõtted	Juriidilised isikud, kelle riskipositsiooni maht > 500 000 eurot	Reitingu mudel	Sisemine mudel	Sisemine mudel
	VKE, sh mikroettevõtted	Juriidilised isikud, kelle riskipositsiooni maht <=500 000 eurot	Skooringu mudel
Jaeklient	Hüpoteeklaenud	Kõik eraisikute hüpoteeklaenud	Skooringu mudel
	Tagatiseta jaelaenud	Kõik eraisikute tarbimislaenud ja autoliising (a)	Skooringu mudel

(a) Laenud ja nõuded pankadele ning investeerimisühingutele

Krediidiriskile avatud positsioon rahast ja raha ekvivalentidest, mida hoitakse keskpangas, teistes korrespondentpankades ning investeerimisasutustes, kannab oma olemuselt juhtkonna hinnangul madalat krediidiriski. Laenud ja nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ei ole tähtaega ületanud ning on tagamata. Grupi vahendid hinnatakse vastavalt Standard & Poor's reitingutele või nende ekvivalentidele (keskpank on reitinguta). Kui erinevatel agentuuridel on erinevad reitingud, kasutatakse kas keskmist või konservatiivsuse põhimõttel madalamat reitingut. Grupi vahendid on hoiustatud järgnevalt:

Reiting (tuhandetes eurodes)	Krediidiasutused	Investeerimisühingud	Kokku	31.12.2020 Krediidiasutused	Investeerimisühingud	Kokku	31.12.2019
Keskpank (Eesti Pank, Inglise Pank)	2 213	232 733	234 946	1 232 733	0	1 232 733	232 733
AA- kuni AA+	118	0	118	312	0	312	0
A- kuni A+	24 283	0	24 283	7 993	0	7 993	0
BBB kuni BBB+	355 9	9 899	10 254	4 091	4 917	9 008	0
B kuni B+	0	86	86	0	556	556	0
Reitinguta	145 585	0	145 585	20 551	0	20 551	0
Kokku (Lisa 10)	2 383 552	9 985	2 393 537	1 265 680	5 473	1 271 153	232 733

Kui Eesti krediidiasutustel pole välist krediidireitingut ja need on EL-i suurte pankade tütarettevõtted, sellisel juhul on kasutatud emaettevõtte krediidireitingut. Juhtkonna hinnangul on krediidiasutuste ja investeerimisühingutega seotud oodatava krediidikahju risk ebaoluline, kuna vastaspooltel on kõrged reitingud ja kuna Grupp hoiab nende osapoolte suhtes ainult väga likviidseid positsioone. Lisainfot vt riskide juhtimise osa punkt 2.4.2.

(b) Võlakirjad ja tuletisinstrumendid

Võlakirjade krediidiriski võtmisele kehtestatakse limiidid vastavalt emitendi reitingule krediidikomitees. Võlakirjadest tulenevad põhiosa ja tekkepõhised intressinõuded ei ole tähtaega ületanud. Võlakirjadel puuduvad tagatised. Vastavalt Standard & Poor's reitingutele või nende ekvivalentidele jaguneb Grupi õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande (FVTPL) või õiglases väärtuses muutusega läbi muu koondkasumi aruande (FVOCI) võlakirjaportfell järgnevalt:

Reiting (tuhandetes eurodes)	Kohustuslik FVTPL	Investeerimisportfell	Likviidsusportfell	Kauplemisportfell	Valuuta forwardid	Kokku	31.12.2020
AAA	0	310 675	0	0	0	310 675
A- kuni A+	8 281	1 815	0	0	0	10 096
Reitinguta	0	1 928	0	89	0	2 017
Kokku (Lisa 11,12)	8 281	314 418	0	89	0	322 788

Reiting (tuhandetes eurodes)	Kohustuslik FVTPL	Investeerimisportfell	Likviidsusportfell	Kauplemisportfell	Valuuta forwardid	Kokku	31.12.2019
AAA	11 627	0	0	0	0	11 627
A- kuni A+	2 890	17 814	0	0	0	20 704
Reitinguta	0	0	0	4	0	4
Kokku (Lisa 11,12)	14 517	17 814	0	4	0	32 335

(c) Muud nõuded

Muude nõuete krediidikvaliteet (tuhandetes eurodes)	31.12.2020	31.12.2019
Muud nõuded (tähtajalised)	9 183	3 440
Muud nõuded (üle tähtaja)	208	111
sh nõuded eraisikutele	196	101
sh nõuded juriidilistele isikutele	12	10
Kokku (Lisa 14)	9 391	3 551

1. veebruari 2021 seisuga on laekumata nõudeid summas 205 tuhat eurot, varasemate aastate jooksul ei ole Grupp muid nõudeid maha kandnud. Muud finantsvarad (Lisa 15) summas 2 073 tuhat eurot (31.12.2019: 2 246 tuhat eurot) on garantiideposiidid Balti börsidel, mis tagavad kauplemistehinguid Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel ning Visa ja MasterCard krediitkaartide tehingute tagamiseks. Grupp hindab nimetatud vastaspoolte krediidiriski väga madalaks.

(d) Laenud juriidilistele isikutele

Juriidilistele isikutele antavaid laene (v.a korteriühistute laenud), millega LHV-le kaasneb üle 500 tuhande euro suurune krediidirisk, hinnatakse individuaalselt. Igale kliendile määratakse krediidireiting vahemikus 1–13, kus 1 tähistab kõige väiksemat makseviivituse tekkimise tõenäosust ning 13 maksejõuetust. Krediidireitingu määramisel võetakse arvesse nii kliendi finantsseisundit kui ka äririski.Arvesse võetavad konkreetsed finantssuhtarvud ja äririskid sõltuvad sellest, missugust reitingumudelit kasutatakse: ettevõtte, kommertskinnisvara, elamuehituse, kohaliku omavalitsuse või kaubamudelit. Krediidireitingu määrab krediidianalüütik ning selle kinnitab krediidijuht, kuid lõplik riskivõtmine otsustatakse krediidikomitees ühehäälse otsuse alusel. Iga kliendi finantsseisundi järelmonitooringut tehakse pärast laenu väljastamist harilikult vähemalt kord kvartalis. Vähemalt kord aastas vaadatakse üle kõik klien- dihinnangud. Kliendid, kellega seotud krediidirisk on märki- misväärselt suurenenud, võetakse jälgimise alla ning nende finantsseisundit, likviidsust ja tagatiste väärtust jälgitakse põhjalikult ja tihedamini. Juriidilistele isikutele väljastatavaid alla 500 tuhande euro-seid laene ja korteriühistute laene laenusummast sõltu- mata analüüsitakse kuluefektiivsema skooringuprotsessiga. Skooring teostatakse taotluse hetkel ning on üks kriteeriu- mitest laenu väljastamiseks. Laenu makseviivituse tõenäo- suse (PD) leidmiseks kasutatakse ettevõtte finantsandmeid ja informatsiooni maksekäitumise kohta. Arvesse võetakse ettevõtte varade ja kohustiste struktuuri, kasumlikkust, rahavoo suhtarve.

(e) Laenud eraisikutele
Ka eraisikute laenude puhul rakendatakse kuluefektiivset skooringuprotsessi. Skooringut tehakse laenutaotluse esita- mise ajal ning see on üks laenu väljastamise kriteeriume. Laenuotsuseid tehakse jaepanganduse krediidikomitees või madalamal otsustustasandil. Hüpoteeklaenu maksi- mumsumma määratakse kooskõlas Eesti Panga nõuetega. Tarbimislaenutooteid eraisikutele pakutakse Eestis asuva tütarettevõtte LHV Finance kaudu. Grupp on sõlminud lepingud enamiku tähtaja ületanud tarbimislaenude ja järel- maksulaenude müügiks – üldjuhul toimub see siis, kui laen on olnud vähemalt 79 päeva viivises.

Riskikontsentratsioon
Riskide maandamiseks on Grupi krediidipoliitikas kehtes- tatud mitmed regulaarselt monitooritavad ja raporteeritavad tolerantsuse piirmäärad. Sellised piirmäärad on kehtes- tatud kogu krediidiportfellile ja eraldiseisvalt kõige suure- male – ärilaenude portfellile. Kõige olulisemad mõõdikud ja piirangud, mida mõõdetakse iga kvartali viimase päeva seisuga, on järgmised:
a) Väikelaenude osakaal Grupi laenuportfellist
b) Mitteresidentidest klientide finantseerimise osakaal Grupi laenuportfellist
c) Varipanganduse osakaal netoomavahenditest
d) Kümne suurima laenukliendi osakaal netoomavahenditest
e) Kõrgema riskiga klientide osakaal ärilaenude portfellist
f) Toitlustus- ja ehitussektori osakaal ärilaenude portfellist
g) Rahastamise osakaal väljaspool Eestit (sh Euroopa Liit ja Ühendkuningriik)

Finantsvarade ja -kohustiste jaotumine riikide lõikes kajastub järgnevates tabelites. Seisuga 31. detsember oli 4 kliendile (2019: 10 kliendile) väljastatud laenu suure riskikontsentratsiooniga, mis ületas kas individuaalse või seotud isikute grupile antud laenuna 10% Grupi neto-omavahenditest (NOV); kokku ulatus selliste klientidega seotud riskipositsioon 68%-ni neto-oma- vahenditest (2019: 160%). Seisuga 31. detsember 2020 oli Grupp investeerinud Eesti valitsuse emiteeritud lühiajalistesse võlakirjadesse 310,7 miljonit eurot, mis võrdus 106%-ga neto-omavahenditest (seisuga 31.12.2019 ei ületanud ükski riskipositsioon 10% neto-omavahenditest). Klientide hoiustest on 8 (2019: 3) kliendi hoiused suure riskikontsentratsiooniga (st ületavad 10% neto-omavahenditest); kokku moodustavad need 398% (2019: 192%) neto-omavahenditest. Aasta lõpu seisuga ületasid 5 (2019: 3) kliendi hoiused 1% hoiuste kogumahust. Nende hoiused kokku ulatusid 1 069 miljoni euroni (2019: 463 miljonit eurot). 20 suurima hoiustaja osakaal seisuga 31. detsember 2020 oli 34,5% (2019. aasta lõpus üle 25,5%). Suurhoiused on kasvanud eeskätt finants- vahendajate üksuses, kus hoiused on täielikult tagatud likviidsuspuhvriga, et maandada võimaliku väljavoolu riski.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 87

31.12.2020 (tuhandetes eurodes)

	Eesti	Saksamaa	Muu EL	USA	ÜK	Muud	Kokku
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	10 175 286	0	84 264	17 566	116 222	199 2 393	537
Finantsvarad õiglases väärtuses	11, 1 2319	828	210 219	501 330	0	551	123 055
Laenud ja nõuded klientidele	13 2 180 999	823	14 577	360 7 954	4 110	2 208 823
Nõuded klientidele	14 9 391	0	0	0	0	0	9 391
Muud finantsvarad	15 122	0	0	1 951	0	0	2 073
Finantsvarad kokku	4 685 626	825	109 060	19 882	124 176	4 310	4 943 879
Kliendid hoiused ja saadud laenud	17 3 246 891	216 261	705 206	1 633 375	657 42	707 4 588	355
Allutatud kohustised	20 110 000	0	0	0	0	0	110 000
Võlad hankijatele ja muud finantskohustised	18 22 995	0	0	0	0	0	22 995
Finantskohustised õiglases väärtuses	12 221	0	0	0	0	0	221
Finantskohustised kokku	3 380 107	216 261	705 206	1 633 375	657 42	707	4 721 571

31.12.2019 (tuhandetes eurodes)

	Eesti	Saksamaa	Muu EL	USA	ÜK	Muud	Kokku
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	1 229 169	0	10 972	4 929	23 041	3 042	1 271 153
Finantsvarad õiglases väärtuses	11, 1 2 8	484	9 840	22 618	4 016	40 962
Laenud ja nõuded klientidele	13 1 656 373	840	26 257	379 0	3 185	1 687 034
Nõuded klientidele	14 3 551	0	0	0	0	0	3 551
Muud finantsvarad	15 110	0	0	2 136	0	0	2 246
Finantsvarad kokku	2 897 687	10 680	59 847	7 448	23 041	6 243	3 004 946
Kliendid hoiused ja saadud laenud	17 1 870 475	372 390	428 102	1 241 0	54 354	2 726 562
Allutatud kohustised	20 75 000	0	0	0	0	0	75 000
Võlad hankijatele ja muud finantskohustised	18 20 739	0	44 3	3 0	0	0	20 789
Finantskohustised õiglases väärtuses	12 8	0	0	0	0	0	8
Finantskohustised kokku	1 966 222	372 390	428 102	146	1 244	54 354	2 822 359

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 88

Laenude jaotus majandusharude lõikes (bruto): (tuhandetes eurodes)

	31.12.2020	%	31.12.2019	%
Eraisikud	858 141	38,6%	738 152	43,6%
Kinnisvaraalane tegevus	498 927	22,4%	353 405	20,9%
Tööstus	152 968	6,9%	114 104	6,7%
Kunst ja meelelahutus	59 184	2,7%	42 638	2,5%
Finantstegevus	69 694	3,1%	71 690	4,2%
Hulgi- ja jaekaubandus	88 642	4,0%	80 767	4,8%
Haldus- ja abitegevused	74 466	3,3%	67 064	4,0%
Veondus ja laondus	27 534	1,2%	15 337	0,9%
Põllumajandus	72 398	3,3%	59 657	3,5%
Muud teenindavad tegevused	8 012	0,4%	7 290	0,4%
Ehitus	45 314	2,0%	38 951	2,3%
Info ja side	12 705	0,6%	7 017	0,4%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	41 678	1,9%	47 368	2,8%
Haridus	16 403	0,7%	1 976	0,1%
Avalik haldus	120 805	5,4%	112 0	0,0%
Muud tegevusalad	78 810	3,5%	47 610	2,8%
Kokku (Lisa 13)	2 225 681	100.0%	1 693 138	100%

Laenud ja ettemaksed (sh laenukohustused ja garantiid)
Krediidiriski hindamine riskijuhtimise eesmärgil on keerukas ning vajab mudelite kasutamist, kuna avatus riskile varieerub tulenevalt muutustest majandussituatsioonis, eeldatavatest rahavoogudest ning aja möödumisest. Krediidiriski hinda- mine portfellina käsitletud varade osas sisaldab veelgi hinnanguid, nagu maksejõuetuse tõenäosus, kaasnev kahjumäär ja maksejõuetuste korrelatsioon vastaspoolte vahel. Grupp mõõdab krediidiriski kasutades makseviivi- tuse tõenäosust (PD), makseviivituse hetkel oleva laenu suuruse (EAD) ja kahjumäära makseviivituse korral (LGD). Sarnast lähenemist kasutatakse oodatava krediidikahjumi (ECL) leidmiseks vastavalt IFRS 9-le. Lisainformatsiooni jaoks vt riskide juhtimise osa punkt 3.2.

Krediidiriski skaala
Grupp kasutab sisemist krediidiriski skaalat, mis peegeldab hinnangut individuaalsete vastaspoolte makseviivituse tõenäosust. Grupi sisemised reitingu- ja skooringumudelid on kohandatud vastavalt vastaspoole kategooriale. Laenu- võtja krediidiriski hindamisel kasutatakse eri liiki krediidiris- kipositsioonide puhul eri riskikarakteristikuid:
1) võlgniku riski karakteristikud –
a. äriklientidega seotud riskipositsioonid: finantsaru- anded, majandusharu, emaettevõtte toetus jne;
b. jaeklientidega seotud riskipositsioonid: finantsaruanded või teave isikliku sissetuleku kohta, sotsiaal-demograa- filine teave, käitumisalane teave jne;
2) tehinguriski karakteristikud – toote liik, tagatise liik jne;
3) viivisseisundite ja võlgnevuste karakteristikud pangasi- sestest ja -välistest allikatest.
Lisaks sellele võimaldavad mudelid lisada sinna ka kredii- diriski juhi eksperdihinnanguid. See võimaldab arvestada informatsiooniga, mida ülejäänud andmed ei sisalda. Krediidiriski klassid on kalibreeritud selliselt, et makseviivi- tuse risk suureneb eksponentsiaalselt iga järgneva kõrgema klassi puhul. Näiteks PD erinevus 4 ja 5 klassi vahel on väiksem kui erinevus klasside 7 ja 8 vahel. Järgnevalt on Grupi iga portfellitüübi kohta välja toodud täiendavad kaalutlused:

Jaelaenud
Pärast esmast arvelevõtmist monitooritakse laenuvõtja maksekäitumist perioodiliselt, et konstrueerida käitumuslik skoor. Igasugune informatsioon laenuvõtja kohta, mis võib mõjutada laenuvõtja maksekäitumist (nt töötus ja vara- semad seadusrikkumised) inkorporeeritakse samuti anta- vasse skoori, mis lisatakse PD arvestusse.

Ettevõttelaenud
Ettevõtete reitingud määratakse laenusaaja tasandil. Kredii- dianalüütik lisab ajakohastatud ja uue informatsiooni ning krediidihinnangud laenusüsteemi järjepidevalt. Lisaks sellele uuendab analüütik informatsiooni kliendi maksevõime kohta vähemalt igal aastal näiteks avalike finantsaruannete põhjal. Selle põhjal määratakse uuendatud sisemine krediidireiting ja PD.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 89

Treasury
Treasury võlakirjaportfellis olevate võlakirjade puhul kasuta- takse väliste reitinguagentuuride reitinguid, mida monitoori- takse ja uuendatakse pidevalt. Iga reitingu PD seotakse LHV reitinguskaalaga.

Krediidirisk
Grupi ettevõttelaenude PD hindamise meetod koosneb 13 krediidireitingust, kus 1 on madalaima ja 13 kõrgeima krediidiriskiga.Reitingud 1 ja 2 omistatakse ainult reitinguagentuuride Fitch, Moody's ja Standard & Poor's keskmise reitingu põhjal, Grupi finantsanalüüs viiakse läbi lähtuvalt vajadusest. Seega omistatakse reitingud 1 ja 2 ainult rahvusvahelistele ettevõtetele ja organisatsioonidele ning omavalitsustele ja riikidele, mille maksesuutlikkust on reitinguagentuurid oma investeerimisjärgu reitinguga kinnitanud. Reitinguagentuuri hinnangul põhinevad osaliselt ka reitinguklassid 3 kuni 13, ehkki selles kategoorias on peamiselt rahvusvahelise reitinguta Eesti ettevõtted. Grupi sisemine reitinguskaala ettevõttelaenudele ja vastavad välised reitingud on toodud alljärgnevas tabelis:

LHV reiting	LHV kirjeldus	PD%	S&P	Moody's
1	Investeerimisjärgu reiting	0,03	AAA	Aaa
2		0,05	AA+	Aa1
3		0,10	AA, AA-	Aa2, Aa3
4		0,20	A+,A,A-	A1,A2,A3
5		0,30	BBB+	Baa1
6		0,40	BBB	Baa2
7		0,50	BBB-	Baa3
8		1,00	BB+,BB	Ba1,Ba2
9		2,50	BB-	Ba3
10	Mitte-investeerimisjärgu reiting	5,00	B+	B1
11		10,00	B,B-	B2,B3
12		30,00	CCC/C	Caa
13	Maksejõuetus	100,00	D	C

Reitinguid valideeritakse igal aastal, et need vastaksid viimastele prognoosidele, mis võtavad arvesse kõiki tegelikult täheldatud makseviivitusi. Kõikidel jaelaenudel on käitumuslik skoor, mis seotakse PD-ga. Jaelaenud on jagatud kolme gruppi: investeerimisjärgu, spetsiaalne jälgimine ja maksejõuetus. Investeerimisjärgu määratakse, kui laen ei ole aruandekuupäeva seisuga võlas. Spetsiaalse jälgimise staatus määratakse, kui laen on olnud võlas üle 31 päeva, ning maksejõuetus määratakse vastavalt maksejõuetuse definitsioonile.

2.3 Oodatava krediidikahjumi mõõtmine

IFRS 9 kehtestab kolme-faasilise mudeli väärtuse languse määramiseks vastavalt krediidikvaliteedi muutusele peale esmast arvelevõtmist: Finantsinstrument, mis ei ole esmasel kajastamisel krediidikahjumiga, klassifitseeritakse faasi 1 ning Grupp jälgib pidevalt selle krediidiriski. Kui on toimunud oluline krediidiriski suurenemine (SICR) alates esmasest arvelevõtmisest, klassifitseeritakse finantsinstrument faasi 2, aga seda ei loeta veel allahinnatuks. Lisainformatsioon, kuidas Grupp hindab krediidiriski olulist suurenemist, on toodud riskide juhtimise osa punktis 2.3.1. Juhul kui finantsinstrument on krediidikahjumiga, liigitatakse see faasi 3. Lisainformatsiooni selle kohta, kuidas Grupp defineerib krediidikahjumi ja maksejõuetuse, vaata riskide juhtimise osa punktist 2.3.2.

Faasis 1 olevate finantsinstrumente ECL-i mõõdetakse summas, mis on võrdne 12-kuulise osaga kogu oodatava eluea krediidikahjumist. Faasi 2 ja 3 kuuluvate instrumentide puhul arvutatakse ECL kogu nende eluea jooksul oodatava krediidikahjumi põhjal. Lisainformatsiooni saamiseks sisendite, eelduste ja hinnangutehnika kohta ECL-i arvutamisel vaata riskide juhtimise osa punkt 2.3.3. Läbiv põhimõte ECL-i mõõtmisel IFRS 9 järgi on see, et arvesse tuleb võtta tulevikku suunatud informatsiooni. Riskide juhtimise osa punkt 2.3.4. sisaldab informatsiooni AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 90 selle kohta, kuidas Grupp on selle lisanud ECL-i mudelisse. Krediidikahjumiga soetatud finantsvarade puhul arvutatakse ECL kogu eluea jooksul oodatava krediidikahjumi põhjal ja kuuluvad faasi 3.

Alljärgnev joonis võtab kokku allahindlusvajaduse vastavalt IFRS 9-le (v.a krediidikahjumiga soetatud või väljastatud finantsvarad):

                                          Krediidikvaliteedi muutus pärast esmast kajastamist

                                 Faas 1                               Faas 2                                Faas 3
(Esmane kajastamine)     (Krediidiriski oluline suurenemine     (Allahinnatud vara)
                         pärast esmast kajastamist)

12 kuu oodatavad krediidikahjumid   Eluaegsed oodatavad krediidikahjumid   Eluaegsed oodatavad krediidikahjumid

Järgnevalt käsitletakse Grupi poolt standardi nõuete täitmisel vastu võetud peamisi hinnanguid ja eelduseid.

2.3.1 Oluline krediidiriski suurenemine

Grupi hinnangul on finantsinstrumendi krediidirisk oluliselt suurenenud, kui on täidetud üks või mitu järgnevalt välja toodud kvantitatiivsest, kvalitatiivsest või backstop kriteeriumitest:

• Uus portfell – alates 1. jaanuarist 2018 sõlmitud lepingud

  • Eluea PD esmasel arvelevõtmisel ja aruandekuupäeva seisuga, mida hinnatakse oluliseks, kui
    • Eluea PD suurenemine ≥100 bps
    • Kehtiv eluea PD / Esialgne eluea PD > 1,4885+exp(0,9549-54,173* Esialgne eluea PD)

  Valemi illustreerimiseks on toodud SICR graafikukõver allpool. Lisaks kõverale peab PD suurenemine olema vähemalt 100 bps.

  • Kvantitatiivne kriteerium
    Kvantitatiivset kriteeriumit rakendatakse kõigile krediidilepingutele, mis on sõlmitud alates 2018. aastast, ja jaelaenude portfellile ning mille puhul kasutatakse reitingupõhist eluea makseviivituse tõenäosust. Järelejäänud Eluea PD aruandekuupäeval on suurenenud võrreldes Eluea PD oodatud aruandekuupäeva jääkväärtusega, kui ületab alljärgnevas tabelis toodud piirmäärasid:

    
    (Tegelik graafiku pilt puudub, kuvatakse tekstina viitena)

S I C R k õ v e r : e s i a l g s e P D j a o l u l i s u s e p i i r m ä ä r a s u h e ( P D k a s v k o r d a d e s ) o l u l i s e m a k s e j õ u e t u s e r i s k i s u u r e n e m i s e identifitseerimiseks

Illustreerimaks eelnevalt välja toodud piirmäära rakendamist, võtame näiteks 13. veebruaril 2018 sõlmitud 3-aastase jaelaenu lepingu, millel oli esmasel arvelevõtmisel eluea PD 3,36% ja oodatav eluea PD kümme kuud hiljem aruandekuupäeval 2,76%. Kui aruandekuupäeval on tegelik eluea PD 8,86%, siis ületab see oodatava PD, mis oli 2,76% üle piirmäära. Seetõttu on toimunud krediidirisk oluline suurenemine.

• Ajalooline portfell – ettevõttelaenude lepingud, mis on sõlmitud enne 1. jaanuarit 2018

  | Hetke reiting | Esialgne reiting | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
  | :------------ | :---------------- | :-- | :-- | :-- | :-- | :-- | :-- | :-- | :-- | :-- | :-- | :-- | :-- | :-- | :-- |
  | 1 | | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
  | 2 | | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | |
  | 3 | | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | | |
  | 4 | | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | | | |
  | 5 | | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | | | | |
  | 6 | | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | | | | | |
  | 7 | | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | | | | | | |
  | 8 | | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | | | | | | | |
  | 9 | | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | | | | | | | | |
  | 10 | | 10 | 11 | 12 | 13 | | | | | | | | | |
  | 11 | | 11 | 12 | 13 | | | | | | | | | | |
  | 12 | | 12 | 13 | | | | | | | | | | | |
  | 13 | | 13 | | | | | | | | | | | | |

Piirmäärad põhinevad hinnangutel, kuidas muutub instrumendi eluea PD enne makseraskustesse sattumist. Eluea PD loomuliku liikumise leidmiseks on hinnatud eluea PD-d ka selliste instrumentide puhul, mis edasisel kajastamisel ei satu makseraskustesse ning mis seetõttu ei indikeeri krediidiriski olulist suurenemist. Ettevõttelaenude portfell on lühikese tähtajaga, täpsemalt 2,5 aastat.

*   **Kvalitatiivne kriteerium**

Kvalitatiivset kriteeriumit rakendatakse SICR arvutamisel ajaloolisele jaelaenude portfelli puhul, mille lepingud on sõlmitud enne 2018. aastat. Uue portfelli puhul on kvalitatiivset kriteeriumit rakendatud PD arvutustes ja sisaldudes seeläbi SICR arvutustes eluea PD kaudu. Ajaloolise portfelli lühikeste tähtaegade tõttu (1,75 aastat) ei peetud mõistlikuks prognoosida esialgset eluea PD-d lepingutele, mis on sõlmitud enne 1. detsembrit 2017, mistõttu kasutati ajaloolise portfelli esialgse PD asemel taotluse PD-d või reitingu PD-d.

• Jaelaenude ajalooline portfell – eralaenulepingud, mis on sõlmitud enne 1. jaanuarit 2018

  Krediidiriski oluline suurenemine on toimunud juhul, kui laenusaaja vastab ühele või mitmele alljärgnevalt toodud tingimusele:
  * Aruandekuupäeval on leping üle tähtaja rohkem kui 30 päeva ja summas üle 10 euro.
  * Leping on viimase 12 kuu jooksul olnud korduvalt üle tähtaja rohkem kui 30 päeva ja summas üle 10 euro.
  * Kliendil on olnud rohkem kui üks makseviivitus või maksuvõlg viimase 12 kuu jooksul.
  * Kodulaenu või eralaenu puhul võetakse arvesse, kui lepingu LTV > 100%.

• Jaelaenude ajalooline portfell – ettevõttelaenud, mis on sõlmitud enne 1. jaanuarit 2018.

  Krediidiriski oluline suurenemine on toimunud juhul, kui laenusaaja vastab ühele või mitmele alljärgnevalt toodud tingimusele:
  * Aruandekuupäeval on leping üle tähtaja rohkem kui 30 päeva ja summas üle 10 euro.
  * Leping on viimase 12 kuu jooksul olnud korduvalt üle tähtaja rohkem kui 30 päeva ja summas üle 10 euro
  * Kliendil on olnud rohkem kui üks makseviivitus või on vähemalt neljal korral viimase 12 kuu jooksul esinenud maksuvõlg summas üle 640 euro.

  AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 92

SICR hinnang sisaldab muuhulgas tulevikku vaatavat informatsiooni (vt lisainformatsiooni riskijuhtimise osa punktis 2.3.4) ja arvestus toimub kvartalipõhiselt. SICR-i leidmiseks kasutatavaid kriteeriume monitoorib ja nende asjakohasust vaatab perioodiliselt üle krediidiriski meeskonna sõltumatu liige.

• Backstop
  Backstop meetet rakendatakse juhul, kui laenusaaja lepingulised makse on üle tähtaja rohkem kui 30 päeva, misjärel on finantsinstrumendi puhul tegemist krediidiriski olulise suurenemisega. Grupp on seisuga 31. detsember 2020 ja seisuga 31. detsember 2019 kasutanud madala krediidiriski erandit rahale ja nostrokontodele, mis täidavad likviidsusportfelli kriteeriumit.

Järgnevad tabelid näitavad mõju ECL-i allahindlusele seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019, kui muuta SICR arvutustes PD piirmäärasid. ECL suurenemine (positiivsed summad) kajastab suurenenud allahindlusvajadust, mis oleks vaja vastavalt sellele kajastada.

Laenuportfell 2020 (tuhandetes eurodes)

Mõju allahindlusele	+10% SICR muutus	-10% SICR muutus	SICR piirmääraga 0,5%	SICR piirmääraga 1,5%
	155	127	0	-1

Laenuportfell 2019 (tuhandetes eurodes)

Mõju allahindlusele	+10% SICR muutus	-10% SICR muutus	SICR piirmääraga 0,5%	SICR piirmääraga 1,5%
	-20	15	1	0

Nagu tõestavad ülaltoodud tabelid, omab SICR-i muutmine +/- 10% või 100-bps läve muutmine 50-ks või 150-ks grupi üldisele ECL-ile piiratud mõju.

2.3.2 Maksejõuetuse definitsioon ja krediidikahjumiga varad

Grupp defineerib finantsvara maksejõuetuna, olles täielikult kooskõlas krediidikahjumi mõistega, juhul kui see vastab ühele või mitmele allpool kirjeldatud kriteeriumile:

• Kvantitatiivsed kriteeriumid
  Laenusaaja on lepinguliste maksetega rohkem kui 90 päeva ja 10 eurot üle tähtaja. Lävi 10 eurot on pandud paika võlahalduse protseduuridega, sellest summast algab võla sisse-nõudmine ning tegemist on olulisuse lävega maksejõuetuks tunnistamisel.

• Kvalitatiivsed kriteeriumid
  Laenusaaja täidab ebatõenäolise maksja kriteeriume, mis viitab, et laenusaaja on tõsistes finantsraskustes.# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

2.3.3 ECL mõõtmine – sisendite, eelduste ja hindamismeetodite selgitused

Järgnevalt on välja toodud indikaatorid, mis viitavad sellele, et klient ei tasu võlgnevust täies ulatuses:

• Lepingule on määratud mitteteenindav staatus
• Krediidikvaliteedi langemise tõttu on tehtud spetsiifilised krediidikorrigeerimised
• Krediidikohustuse müük majandusliku kahjumiga üle 5%
• Lepingule on rakendatud vältimatud restruktureerimise tegevused, mille tulemusena on finantskohustused vähenenud rohkem kui 1%
• Laenusaaja pankrott on muutunud tõenäoliseks või on alustatud pankrotimenetlust
• Kliendi rahavoo seis ei võimalda teenindada osamakseid
• Grupp on sisse nõudnud tagatise, sealhulgas realiseerinud garantii

Ülaltoodud kriteeriumeid on rakendatud kõikidele Grupi finantsinstrumentidele ja vastavad maksejõuetuse definitsiooniga sisemise krediidiriski juhtimisel. Maksejõuetuse definitsiooni on läbivalt kasutatud Grupi oodatava krediidikahjumi mudeldamisel leidmaks makseviivituse tõenäosus (PD), laenu suurus makseviivituse hetkel (EAD) ja kahjumäär makseviivituse korral (LGD). Maksejõuetuse definitsiooni on läbivalt kasutatud Grupi oodatava krediidikahjumi mudeldamisel leidmaks makseviivituse tõenäosus (PD), laenu suurus makseviivituse hetkel (EAD) ja kahjumäär makseviivituse korral (LGD). Maksejõuetuse staatuses hulgiklientide puhul kasutatakse kliendipõhist lähenemist, jaeportfelli puhul lepingupõhist lähenemist. Kui instrument ei vasta katseaja jooksul ühelegi maksejõuetuse kriteeriumile, siis ei ole instrument enam maksejõuetuse staatuses. Katseaja periood sõltub maksejõuetuse põhjustest. Lühimat katseaega 3 kuud rakendatakse kvantitatiivset kriteeriumit täitnud lepingutele alates sellest hetkest, kui seda kriteeriumi enam ei täideta. Laenud, mis on seotud vältimatute restruktureerimise tegevustega, loetakse täiendavat tähelepanu vajavateks maksejõuetuse staatusest ümberklassifitseerimiseks, kuna võlas päevade arvestus toimub modifitseeritud maksegraafiku alusel ning laen ei saa olla restruktureeritud selleks hetkeks kui see on täielikult tagasi makstud. Seetõttu on selliste laenude katseaeg vähemalt üks aasta alates viimasest toimunud järgmistest sündmustest: restruktureerimise meetmete pikendamishetkest; maksejõuetusena kajastamise hetkest või restruktureerimise kokkuleppes sisalduva maksepuhkuse lõpust.

ECL mudeli eesmärgiks on arvutada 12 kuu ja eluea oodatav krediidikahjum järgmistel tingimustel:

• on sõltumatu ehk ei sisalda endas konservatiivsust ega optimismi;
• väärtus on kaalutud tõenäosusega vastavalt kolmele allahindamise stsenaariumile (baas-, optimistlik ja pessimistlik stsenaarium)
• kajastab raha ajaväärtust
• kasutab mõistlikku ja toetavat informatsiooni mineviku sündmustest, praegustest tingimustest ning prognoosidest majandustingimuste kohta.

Grupi ECL mudel järgib laiemalt aktsepteeritud marginaalkahjumite summa lähenemist, kus ECL arvutatakse marginaalkahjumite summana, mis ilmuvad igas ajaperioodis (kuus) aruandekuupäevast alates. Marginaalkahjumid tulenevad individuaalsetest riskiparameetritest (PD, LGD, EAD), mis prognoosivad laenujääke ja kahjumeid maksejõuetuse puhul ning iga perioodi maksejõuetuse tõenäosust (maksejõuetuse tõenäosus ajaperioodide t ja t+1 vahel). ECL arvutused põhinevad järgmisel neljal komponendil:

• Maksejõuetuse tõenäosus (PD) on hinnang, kui suure tõenäosusega kindlaksmääratud aja jooksul instrument muutub maksejõuetuks.
• Laenu suurus maksejõuetuse hetkel (EAD) on hinnang tulevikus maksejõuetuse tekkimise hetkel kehtivale eeldatavale laenusummale, mis võtab arvesse aruandekuupäevale järgnevad oodatavad muutused, sh põhiosa ja intressi tagasimaksed ning valmisolekulaenude kasutamist.
• Kahjumäär maksejõuetuse korral (LGD) on hinnang maksejõuetusest tingitud kahjule. See põhineb saadaolevate lepinguliste rahavoogude ja LHV oodatavate rahavoogude vahele (sh tagatistest saadud rahavoogudele). LGD kajastatakse protsendina EAD-st.
• Diskontomäära kasutatakse oodatava kahjumi diskonteerimiseks nüüdisväärtusele aruandekuupäeva seisuga.

Matemaatiliselt, ECL summa prognoositavale ajaperioodile T (12 kuud või eluea, sõltumata kas 12 kuu või eluea hinnang on vajalik) väljendatakse alljärgnevalt:

$$
ECL = \sum_{t=0}^{T} \frac{(1+r)^{-t} \times PD_t \times LGD_t \times EAD_t}{12}
$$

kus:
* t = 0,…,T – ühekuuline periood prognoositava ajaperioodi T ulatuses;
* 12 kuu ECL hinnangu puhul, T = 12 kuud;
* eluea ECL hinnangu puhul, T = laenu oodatav eluiga;
* $PD_t$ – marginaalne PD kuu t puhul;
* $LGD_t$ – oodatav LGD kuu t puhul;
* $EAD_t$ – laenusumma, sh oodatavad valmisolekulaenude kasutamised, kuu t puhul;
* $d_t$ – diskontomäär kuu t puhul.

Diskonteerimistegur kujutab endast finantsinstrumendi efektiivset intressimäära (EIR) või selle ligikaudset väärtust. Arvutuste loogika illustreerimiseks on allolevas tabelis näha lihtsustatud näidet. Tähele tuleb panna, et selle näite puhul tagatud laenude kohta tuleneb LGD otseselt tagatiste väärtusest ning lihtsustuse mõttes on tagatise õiglane väärtus ajas konstantne. Kuid ECL mudel võtab läbi erinevate stsenaariumite arvesse võimalikku tagatise õiglase väärtuse muutust ajas.

	31.01.2021	28.02.2021	31.03.2021	30.04.2021	31.05.2021	30.06.2021	31.07.2021	31.08.2021	30.09.2021
(1) Avatud positsioon (EAD)	4 000	3 500	3 000	2 500	2 000	1 500	1 000	500	0
(2) Marginaalne PD	0,40%	0,38%	0,36%	0,34%	0,32%	0,30%	0,28%	0,26%	0,24%
(3) Tagatise väärtus	2 000	2 000	2 000	2 000	2 000	2 000	2 000	2 000	2 000
(4) Võimalik kahjum [Max(0:1-3)]	2 000	1 500	1 000	500	0	0	0	0	0
(5) Oodatav marginaalne kahjum [2*4]	8,00	5,70	3,60	1,70	0	0	0	0	0
(6) Oodatav marginaalne kahjum, diskonteeritud	7,97	5,65	3,56	1,67	0	0	0	0	0

Eluea oodatav krediidikahjum seisuga 31.12.2020 [Summa (6)] 18,85

Märkus. Diskonteerimine on tehtud eeldusel, et aruandeperioodi lõpp on 31.12.2020 ja diskontomäär on 5%.

Maksejõuetutele laenudele arvutatakse ECL järgmiselt:

• Iga riskidimensioon (PD, LGD, EAD) on kaetud sisemiselt arendatud reitingu- ja skooringumudelitega
• Need mudelid on arendatud äri- ja krediidijuhtimise eesmärgil.
• Kokkuvõttes on ECL mudeli eesmärk muuta juba olemasolevate riskiparameetrite väärtused tulevikku suunatud PiT hinnanguteks ja kasutada neid oodatava krediidikahjumi arvutamisel.

IFRS 9 parameetrid

| | Maksejõuetus | PD | LGD Matemaatiliselt: Kus: pbaas, ppos, pneg – vastavalt baas-, positiivse ja negatiivse stsenaariumi tõenäosused; ECLbaas, ECLpos, ECLneg – oodatav krediidikahjumi summa, mis on arvutatud iga stsenaariumi kohta ECL tuletatakse iga stsenaariumi korral üldisest valemist kasutades stsenaariumipõhist riskiparameetri väärtust. Tõenäosusega kaalutud eluea PD hinnang krediidiriski olulise suurenemise arvutamiseks arvutatakse samamoodi: Kus: PDbaas, PDpos, PDneg – eluea PD hinnang vastavalt igale stsenaariumile.

Makronäitajad/ indeksid

• Eluea PD;
• Marginaal PD-d
• 12 kuu PD stsenaarium
• Eluea PD-d igal tulevasel ajahetkel
• 12 kuu PD model

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 96

2.3.4.1 Valitud näitajad eraisikute laenuportfellis

Eralaenude portfelli jaoks valitud makronäitajad ja nende olulisuse osakaal on toodud järgnevas tabelis:

	Hüpoteeklaen	Tarbimislaenud, fikseeritud määraga	Tarbimislaenud, muutuva määraga (kaasaarvatud liising)
Palga kasv, %	17%	22%	18%
Töötuse määr, %	33%	44%	36%
Eluaseme hinnaindeksi kasv, %	8%	0%	0%
Inflatsiooni määr, %	8%	11%	9%
6 kuu Euribor	17%	0%	18%
Panga laenumarginaalid	17%	22%	18%
KOKKU	100%	100%	100%

L i s a . I g a i n d i k a a t o r i s u h t e l i n e t ä h t s u s o n a r v u t a t u d vastavalt indikaatori osakaalule

2.3.4.2 Valitud näitajad ettevõttelaenude portfellis

Ettevõtete puhul võetakse arvesse erinevaid makromajan- duslikke ja sektorispetsiifilisi näitajaid. Analüüs viidi läbi kahe sektori lõikes:

1) Üldine majandustegevuse klassifikaator vastavalt tege- vuskoodile / tähestikuline NACE Rev.2 klassifikatsioon, ja
2) alam-sektorid, mis põhineb NACE Rev.2 klassifikaatori madalamatel numbrilistel koodidel.

Analüüsi põhjal tehti järgmised järeldused:

• Kõiki sektoreid mõjutab samasugune krediiditsükkel ning suuri sektoriüleseid majanduslikke raskusi kogetakse sama- aegselt hoolimata sellest, et on teatud eripärad tööstusharu alam-sektorite vahel (nt tootmises)
• On ainult teatud hulk muutujaid, mis „töötavad“ - muutujad, millede põhjal saab teha järeldusi, „töötavad“ enamustes tööstusharudes sarnaselt:
  • SKP kasv, mis selgitab majanduse üldist olukorda,
  • Käibe muutus,
  • Töötajate arvu muutus.
• Muuhulgas testiti ka kasumite/kahjumite muutust töös- tusharus, mis aga oli maksejõuetuse riski kohta järelduste tegemiseks liiga volatiilne.
• On mõned makronäitajad, mis on teatud tööstusharus, alamsektoris ja/või alamsektorite grupis olulised, isegi kui korrelatsioone on keeruline näidata väheste vaatluste ja/või vaatluse suhteliselt lühikese ajaperioodi tõttu. Näiteks:
  • Eksporditingimused ekspordile orienteerunud sektorites nagu metalli- ja keemiatooted ning elektroonikaseadmed.
  • Rahvastiku kasv ja sissetulekute kasv elamukinnisvara sektoris.
  • Kodumajapidamiste tarbimise kasv sisetarbimisele orienteeritud tööstusharudes nagu jaekaubandus.
• Kokkuvõttes valiti ettevõtete jaoks näitajaks brutoli- sandväärtus tööstusharude kaupa, mis andis järgmised tulemused:
  • Jälgitav korrelatsioon maksejõuetuse määrades;
  • SKP, mis on kõige lähedasem indikaator brutolisand- väärtusele, on eelistatud lähenemine sektori jaoks. Kergem on prognoosida makromajandust kui alternatiivseid indikaatoreid.

Majandusnäitajate eeldused

Makromajanduslikud stsenaariumid (prognoosid) ja näitajad (sh ettevõttelaenude portfelli PD ja LGD hinnangud) tööta- takse läbi vähemalt kord aastas krediidijuhtimise osakonnas, kus konsulteeritakse ka makromajandusanalüütikutega ning ekspertidega riskikontrolli, äri- ja finantsosakonnast. Markomajanduslikku arengut monitooritakse kvartaalselt, kui vastavad andmed avalikustatakse. Prognoose uuenda- takse jooksvalt, et tagada õigeaegselt uue tulevikku vaatava informatsiooni lisamine ECL hinnangusse. Väljatöötatud allahindlusstsenaariumid ja olulised uuen- dused stsenaariumitele kinnitatakse riski ja kapitali komitees.

Kõige olulisemad eeldused aruandlusperioodi lõpu ECL-i hinnangu arvutamiseks seisuga 31. detsember 2020 on välja toodud allolevas tabelis. Kõikide portfellide kohta kasutati stsenaariume „baas-“, „positiivne“ ja „negatiivne“.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 97

Seisuga 31.12.2020

Üldised makromajanduslikud näitajad	2021E	2022E	2021E	2022E	2021E	2022E
	Baasstsenaarium	Baasstsenaarium	Negatiivne stsenaarium	Negatiivne stsenaarium	Positiivne stsenaarium	Positiivne stsenaarium
SKP reaal-kasv, %	2,4%	4,5%	-1,1%	6,6%	4,5%	3,5%
Majapidamiste tarbimine, %	2,3%	4,1%	-1,1%	5,0%	4,5%	4,6%
Valitsussektori tarbimine, %	-1,9%	0,6%	2,3%	0,8%	2,0%	1,5%
Kapitali kogumahutus põhivarasse, %	3,2%	7,5%	-5,0%	9,0%	8,0%	4,5%
Toodete ja teenuste eksport, %	3,5%	6,6%	-3,8%	9,3%	6,0%	3,5%
Toodete ja teenuste import, %	4,2%	6,5%	-5,0%	9,0%	7,0%	4,5%
Nominaalne SKP, mln eurot	27 658	29 481	26 764	28 945	28 364	30 120
SKP deflaator, % muutus	1,3%	2,1%	1,1%	1,7%	1,7%	2,6%
Tarbijahinna tõus, %	1,0%	1,9%	0,5%	1,5%	1,5%	2,3%
Töötuse määr, %	9,1%	8,2%	12,0%	10,0%	8,5%	7,5%
Tööhõive muutus, %	-1,1%	1,0%	-3,7%	2,2%	1,7%	1,0%
Netokuupalga tõus, %	-0,6%	2,6%	-1,0%	1,6%	3,0%	4,2%
Kinnisvarahinna indeksi tõus, %	-5,0%	3,5%	-10,0%	2,1%	-3,0%	4,5%
6 kuu Euribor	-0,5%	-0,5%	-0,5%	-0,5%	-0,5%	-0,5%
Pankade laenumarginaalid uutele laenudele	3,1%	3,3%	3,3%	3,5%	3,0%	3,1%

Nominaalkasv	2021E	2022E	2021E	2022E	2021E	2022E
	Baasstsenaarium	Baasstsenaarium	Negatiivne stsenaarium	Negatiivne stsenaarium	Positiivne stsenaarium	Positiivne stsenaarium
Brutolisandväärtus sektorite lõikes, aastane muutus
Kokku – kõik NACE tegevusalad	2,6%	5,8%	-0,2%	6,8%	5,2%	5,4%
Põllumajandus, metsandus, kalandus	4,1%	6,6%	0,3%	8,7%	6,8%	6,2%
T ö ö s t u s ( v .a e h i t u s )	4,3%	7,3%	-0,3%	9,6%	7,6%	7,5%
Tööstus, v.a ehitus ja tootmine (enamasti energiaga seotud)	0,8%	6,6%	-2,5%	8,1%	3,3%	6,2%
Tootmine	5,3%	7,5%	0,3%	10,0%	8,8%	7,9%
Ehitus	-0,1%	8,0%	-3,3%	10,2%	2,5%	7,6%
Hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus, toitlustus	5,5%	8,3%	0,3%	10,7%	9,9%	7,3%
Info ja side	1,0%	3,8%	0,3%	6,8%	4,9%	3,5%
Finants- ja kindlustustegevus	1,3%	1,6%	0,3%	5,7%	3,9%	1,3%
Kinnisvaraalane tegevus	2,8%	9,2%	-1,8%	9,5%	6,3%	8,8%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused	-2,3%	2,7%	-5,5%	8,1%	0,2%	2,3%
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	0,0%	2,2%	1,6%	-2,6%	-3,0%	6,2%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg; Muud teenindavad tegevused; Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine	8,0%	6,6%	-4,5%	18,4%	10,8%	6,2%

Majanduslike stsenaariumite kaalud seisuga 31. detsember 2020 on järgmised:	Negatiivne stsenaarium	P o s i t i i v n e s t s e n a a r i u m
Baasstsenaarium	30%	10%
Majandusliku stsenaariumi kaalud	60%

Majanduslike stsenaariumite kaalud seisuga 31. detsember 2019 on järgmised:	Negatiivne stsenaarium	P o s i t i i v n e s t s e n a a r i u m
Baasstsenaarium	25%	10%
Majandusliku stsenaariumi kaalud	65%

Kõige olulisemad eeldused aruandlusperioodi lõpu ECL-i hinnangu arvutamiseks seisuga 31. detsember 2019 on välja toodud allolevas tabelis. Kõikide portfellide kohta kasutati stsenaariume „baas-“, „positiivne“ ja „negatiivne“.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 98

Seisuga 31.12.2019

Üldised makromajanduslikud näitajad	2020E	2021E	2020E	2021E	2020E	2021E
	Baasstsenaarium	Baasstsenaarium	Negatiivne stsenaarium	Negatiivne stsenaarium	Positiivne stsenaarium	Positiivne stsenaarium
T e g e l i k S K P k a s v , %	2,2%	2,6%	0,2%	0,6%	2,7%	3,1%
Majapidamiste tarbimine, %	3,6%	2,8%	1,6%	0,8%	4,1%	3,3%
Valitsussektori tarbimine, %	0,1%	-0,2%	-2,0%	-2,2%	0,6%	0,3%
Kapitali kogumahutus põhivarasse, %	0,6%	2,7%	-1,5%	0,7%	1,1%	3,2%
Toodete ja teenuste eksport, %	1,6%	3,1%	-0,4%	1,1%	2,1%	3,6%
Toodete ja teenuste import, %	2,1%	3,1%	0,1%	1,1%	2,6%	3,6%
Nominaalne SKP, mln eurot	29 472	31 010	27 791	28 111	30 048	31 924
SKP deflaator, % muutus	3,0%	2,6%	1,0%	0,6%	3,5%	3,1%
Tarbijahinna tõus, %	2,1%	2,0%	2,0%	2,0%	2,6%	2,5%
Töötuse määr, %	5,6%	5,9%	7,6%	7,9%	5,1%	5,4%
Tööhõive muutus, %	0,2%	-0,1%	-0,3%	-0,8%	0,7%	0,5%
Netokuupalga tõus, %	5,5%	5,1%	3,4%	3,1%	5,9%	5,6%
Kinnisvarahinna indeksi tõus, %	4,0%	4,1%	-4,8%	-4,4%	5,5%	5,1%
6 kuu Euribor	-0,6%	-0,5%	-0,6%	-0,6%	-0,5%	-0,3%
Pankade laenumarginaalid uutele laenudele	2,3%	2,5%	2,5%	2,7%	2,0%	2,0%

Nominaalkasv	2020E	2021E	2020E	2021E	2020E	2021E
	Baasstsenaarium	Baasstsenaarium	Negatiivne stsenaarium	Negatiivne stsenaarium	Positiivne stsenaarium	Positiivne stsenaarium
Brutolisandväärtus sektorite lõikes, aastane muutus
Kokku – kõik NACE tegevusalad	5,3%	5,2%	1,2%	1,2%	6,2%	6,2%
Põllumajandus, metsandus, kalandus	5,0%	5,0%	0,6%	0,5%	9,3%	6,0%
T ö ö s t u s ( v .a e h i t u s )	4,9%	5,0%	-0,2%	0,3%	6,2%	5,7%
Tööstus, v.a ehitus ja tootmine (enamasti energiaga seotud)	5,0%	5,0%	-0,5%	-0,6%	6,0%	6,0%
Tootmine	5,0%	5,0%	-0,1%	0,5%	6,3%	5,7%
Ehitus	3,6%	5,0%	-8,5%	0,5%	6,0%	7,4%
Hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus, toitlustus	4,5%	4,5%	0,1%	0,1%	5,5%	6,9%
Info ja side	8,5%	8,4%	8,5%	8,4%	9,5%	9,4%
Finants- ja kindlustustegevus	7,2%	5,0%	2,7%	-2,6%	7,1%	6,0%
Kinnisvaraalane tegevus	4,0%	4,1%	-4,8%	-4,4%	5,5%	5,1%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused	5,0%	5,0%	0,6%	0,5%	6,0%	6,0%
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	5,0%	5,0%	6,1%	5,5%	6,0%	6,0%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg; Muud teenindavad tegevused; Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine	0,8%	0,6%	-1,5%	-3,7%	1,7%	1,6%

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 99

Sensitiivsusanalüüs

Kõige olulisemad eeldused, mis mõjutavad ECL allahindlusi on järgmised:

• Jaelaenud
  • Töötuse määr
  • Palgatõus
  • Euribor
  • Laenumarginaalid
  • SKP
• Ettevõttelaenud
  • Oodatavad portfelli PiT PD väärtused iga stsenaariumi korral
  • Oodatav LGD mõju negatiivse stsenaariumi puhul

Allpool olev tabel illustreerib positiivse ja negatiivse stse- naariumi kaalude muutuste mõju portfellile seisuga 31. detsember 2019 ja 31. detsember 2020.31.12.2020 65-5-30 65-15-20 (tuhandetes eurodes) (baas/pos/neg) (baas/pos/neg) Stsenaariumite kaalude muutus 1 048 -1 127
31.12.2019 65-5-30 65-15-20 (tuhandetes eurodes) (baas/pos/neg) (baas/pos/neg) Stsenaariumite kaalude muutus 293 -284

Allpool on välja toodud ECL-i muutused seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019, mida mõjutaks võimalik muutus mõnes esialgses eelduses kasutatud muutujas (nt mõju ECL-le, suurendades töötuse määra X% võrra nii baas-, positiivses kui ka negatiivses stsenaariumis):

	31.12.2019 (tuhandetes eurodes)	Kasvu mõju	Vähenemise mõju
Töötuse määr +/-1%		114	-93
Palgatõus +/- 5%		-113	92
Euribor +/-0.5%		17	-11
Pankade laenumarginaalid +/-0.5%		159	-167
Tarbijahinna tõus +/-1%		-37	30
Kinnisvarahinna indeks +/- 2%		-4	4
Brutolisandväärtus sektorite lõikes, aastane muutus +/- 5%		-37	34

Grupp on teinud stressiteste, kus PD ja LGD hinnangud suurenevad mõlemad 0,5 korda. Stressitestide kogumõju allahindlustele on toodud järgnevas tabelis. Tabel sisaldab laene, millele on moodustatud üldine allahindlus (välja arvatud finantsvõimenduslaenud) ning oluline saldo ja potentsiaalne mõju.

	2020 (tuhandetes eurodes)	Mõju allahindlusele
LGD negatiivne 0,9		812
LGD negatiivne 1,0		-756
Keskmine PiT PD -0,5%		-2 267
Keskmine PiT PD +0,5%		2 719
	2019 (tuhandetes eurodes)	Mõju allahindlusele
LGD negatiivne 0,9		136
LGD negatiivne 1,0		29
Keskmine PiT PD -0,5%		-898
Keskmine PiT PD +0,5%		875

31.12.2020 (tuhandetes eurodes)	Kasvu mõju	Vähenemise mõju
Töötuse määr +/-1%	51	-66
Palgatõus +/- 5%	-99	38
Euribor +/-0.5%	9	-15
Pankade laenumarginaalid +/-0.5%	39	-129
Tarbijahinna tõus +/-1%	-41	24
Kinnisvarahinna indeks +/- 2%	-3	2
Brutolisandväärtus sektorite lõikes, aastane muutus +/- 5%	-52	48

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 100

2.4 Krediidiriski positsioon

2.4.1 Maksimaalne krediidiriski positsioon – väärtuse langusele avatud finantsinstrumendid

Alljärgnevad tabelid sisaldavad finantsinstrumente krediidiriski positsioonide analüüsi, millele on rakendatud ECL allahindlust. Finantsvarade brutoväärtus kajastab ka Grupi maksimaalset avatust krediidiriskile nende varade puhul. Vaata lähemalt riskide juhtimise osa punkti 2.3 „Oodatava krediidikahjumi mõõtmine“ lisainformatsiooni saamiseks, kuidas mõõdetakse oodatavat krediidikahjumit (ECL) ja kuidas on määratletud ülalkirjeldatud kolm faasi “.

Juriidilistele isikutele antud laenude jaotus sisereitingute järgi (tuhandetes eurodes)

Järk	31.12.2020	31.12.2019
3	madal krediidirisk 5 696	0
4	madal krediidirisk 54 330	40 531
5	madal krediidirisk 93 398	14 984
6	madal krediidirisk 118 262	133 531
7	keskmine krediidirisk 230 066	217 399
8	keskmine krediidirisk 426 019	264 910
9	kõrgendatud krediidirisk 159 787	153 067
10	kõrge krediidirisk 60 329	49 691
11	kõrge krediidirisk 16 770	4 559
12	mitterahuldav reiting 21 014	4 505
13	maksejõuetu 7 414	1 036
	Ettevõtted kokku 1 193 085	843 722
	VKEdest jaekliendid 58 953	41 361
	Liising 102 297	66 060
	Korteriühistud 7 135	0
	Muu 6 070	3 827
	Kokku 1 367 540	954 970

Ärikliendilaenude portfell

Ärikliendilaenud	ECL faasid 2020	2019
	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL
Järk
Investeerimisjärk	926 530	161 028
Mitte-investeerimisjärk (sh spetsiaalne monitoorimine)	27 749	70 364
Maksejõuetus	51 352	14 083
Bruto-jääkväärtus	1 005 631	245 475
Allahindlus	3 940	8 029
Bilansiline jääkväärtus	1 001 691	237 446

Faas 3 sisaldab 31. detsembri 2020 seisuga 9 laenu, mis on kõiki kolme stsenaariumi arvesse võttes väga tugevalt tagatud ning seetõttu on nende ECL 1 222 tuhat eurot. Faas 3 sisaldab 31. detsembri 2019 seisuga 3 laenu, mis on kõik väga tugevalt tagatud, võttes arvesse kõiki 3 stsenaariumi, ning seetõttu on nende ECL 0 eurot.

Ettevõttelaenudega seotud finantsseisundi aruande väliste positsioonide osas kajastati seisuga 31. detsember 2020 allahindlusi summas 446 tuhat eurot (31.12.2019: 178 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2020 moodustab allahindlusreserv 1,09% ettevõttelaenudest ja arvelduslaenudest ning vastavatest intressinõuetest (31.12.2019: 0,44%). Seisuga 31. detsember 2020 moodustab grupipõhine allahindlusreserv 0,436% kaubanduse rahastamise portfellist ja vastavatest intressinõuetest (31.12.2019: 0,38%). Seisuga 31. detsember 2020 moodustab grupipõhine allahindlusreserv 0,1 % ettevõtete faktooringuportfellist ja vastavatest intressinõuetest (31.12.2019: 0,1%). Seisuga 31. detsember 2020 moodustab grupipõhine allahindlusreserv 0,03 % korteriühistulaenportfellist ja vastavatest intressinõuetest (seisuga 31.12.2019 sellised laenud puudusid).

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 101

Liising

Liising	ECL faasid 2020	2019
	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL
Järk
Investeerimisjärk	101 187	0
Mitte-investeerimisjärk (sh spetsiaalne monitoorimine)	0	27 269
Maksejõuetus	0	0
Bruto jääkväärtus	101 187	27 269
Allahindlus	295	1 010
Bilansiline jääkväärtus	100 892	26 259

Liisinglepingute allahindlused moodustatakse vastavalt liisingu skoorringmudelile. Allahindamine toimub samadel põhimõtetel nagu tarbimislaenude puhul. Seisuga 31. detsember 2020 moodustasid grupipõhised allahindlused liisinguportfellist 1,07% (31.12.2019: 0,71%).

Erakliendilaenud

Erakliendilaenud	ECL faasid 2020	2019
	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL
Järk
Investeerimisjärk	667 113	0
Mitte-investeerimisjärk (sh spetsiaalne monitoorimine)	0	80 705
Maksejõuetus	0	0
Bruto jääkväärtus	667 113	80 705
Allahindlus	174 481	133
Bilansiline jääkväärtus	666 939	80 224

Hüpoteklaenportfell allahindlused moodustatakse sama raamistiku alusel mis tarbimislaenude puhul. Seisuga 31. detsember 2020 moodustasid grupipõhised allahindlused hüpoteeklaenuportfellist 0,09% (31.12.2019: 0,13%).

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 102

Tarbimise rahastamine

Tarbimise rahastamine	ECL faasid 2020	2019
	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL
Järk
Investeerimisjärk	64 052	0
Mitte-investeerimisjärk (sh spetsiaalne monitoorimine)	0	9 661
Maksejõuetus	0	0
Bruto jääkväärtus	64 052	9 661
Allahindlus	398	481
Bilansiline jääkväärtus	63 654	9 180

PD ja LGD väärtused uuendatakse vähemalt kord aastas uute ajalooliste andmetega, selleks et portfellis säilitada piisavalt ajakohaseid allahindlusetasemeid. Vajadusel kajastatakse finantsseisundi aruannetes täiendavad allahindlused. Kui mittetöötavate või ebatõenäoliselt laekuvate laenude sissenõudmise jätkamine ei ole majanduslikult kasulik ega praktiline, hinnatakse laen lootusetuks ja kantakse maha. Seisuga 31. detsember 2020 on mahakantud ja finantsseisundi aruandeväliselt kajastatavate tarbimislaenude brutosumma 298 tuhat eurot (2019: 68 tuhat). Seisuga 31 detsember 2020 moodustab grupipõhine allahindlusreserv 1,79% tarbimislaenudest ja nendega seotud intressinõuetest (31.12.2019: 1,26%). Tarbimislaenude portfelliga seotud finantsseisundi aruandevälistes positsioonides kajastati seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 allahindlusi summas 0 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2020 moodustas grupipõhine allahindlusreserv 1,21% järelmaksulaenude portfellist (31.12.2019: 0,68%).. Seisuga 31. detsember 2020 moodustas grupipõhine allahindlusreserv 0,94% krediitkaardilaenudest ja nendega seotud nõuetest (31.12.2019: 0,7%). Krediitkaartidega seotud finantsseisundi aruandevälistes positsioonides kajastati seisuga 31. detsember 2020 allahindlusi summas 3,5 tuhat eurot (31.12 2019: 2,5 tuhat eurot).# 2.4.2 Maksimaalne avatus krediidiriskile – väärtuse langusele mitteavatud finantsinstrumendid

Väärtuse langusele mitteavatud finantsinstrumendid on finantsvarad, mille arvestus toimub õiglases väärtuses, sest krediidiriski muutus kajastatakse automaatselt turuväärtuse muutuse kaudu. Lisaks jäetakse arvutusest välja väiksema krediidiriskiga kontod, nagu:

• raha ja pangakontod Eesti Pangas
• nostro kontod

Mõlemad kontotüübid on madala krediidiriskiga ja tähtaeg on enamasti 1 päev. Raha ja saldod Eesti Pangas on limiteeritud valuutades - lubatud on vaid valuutad, millega pank ise kaupleb. Nostro kontodel on krediidiriski limiidid, kus iga osalisel on kohustus omada minimaalselt investeerimisjärgu reitingut. Juhul kui osalise reitingut vähendatakse alla selle taseme, ei kvalifitseeru nostro konto enam omama saldot pangapäeva lõpuks.

2.4.3 Tagatised

Grupil on mitmeid eeskirju ja praktikaid riskide vähendamiseks. Kõige tavapärasem nendest on aktsepteerida tagatist ettemaksuna. Grupil on sisemised eeskirjad tagatiste spetsiifilise klassi vastuvõetavuse või krediidiriski vähendamise kohta. Tagatise väärtust hindab Grupp laenutaotlusprotsessi käigus, mis vaadatakse üle perioodiliselt. Hinnangud tagatiste turuväärtusele põhinevad konservatiivsusprintsiibile, mis võtab arvesse tagatise tüübi, asukoha, realiseerimise tõenäosuse ja likviidsuse. Kinnisasjade hindamisel kasutatakse eksperthinnanguid. Turuväärtuste ajakohasuse tagamiseks uuendatakse kommertskinnisvara individuaalseid hinnanguid vähemalt üks kord aastas. Elukondliku ning muu homogeenset tüüpi kinnisvara puhul kasutatakse regulaarseks ümberhindluseks ka statistilisi indekseerimis-mudeleid.

Põhilised laenude ja ettemaksete tagatiste tüübid on järgmised:

• Hüpoteek
• Kommertspant
• Kauba pant
• Deposiit
• Krediidikindlustus
• Kaubeldavad väärtpaberid
• Noteerimata väärtpaberid
• Nõudeõiguse pant
• KredExi, Maaelu Edendamise Sihtasutuse või Euroopa Investeerimisfondi garantiid
• Akreditiiv
• Era- või juriidilise isiku käendus
• Sõidukid, masinad, õhusõidukid, seadmed jne.

Eelistatud on sellised tagatised, mille puhul ei ole tugevat korrelatsiooni kliendi makseriski ja tagatise väärtuse vahel ehk panditav vara peab olema kindlustatud, tagatise eluiga peab olema pikem kui laenu tagastustähtaeg ning tagatise turuväärtus peab ületama laenujääki. Tagamata laenu väljastatakse eraisikutele teatud summa ulatuses. Juriidilistele isikutele on see lubatud ainult sellisel juhul, kui rahavoogude prognoos näitab stabiilseid ja suuri rahavoogusid ja/või kliendi krediidirisk hinnatakse madalaks. Aruandeperioodi jooksul pole Grupi eeskirjad seoses tagatistega oluliselt muutunud ning samuti pole olnud märkimisväärset muutust tagatiste üldises kvaliteedis, mis on Grupi valduses olnud eelmisest aruandeperioodist alates.

Hüpoteeklaenudel on piisavalt madal laenu ja väärtuse (LTV) suhe, millest tulenevalt on hüpoteeklaenude puhul allahindlused pigem väiksema kaotusega, mis vastab Grupi oodatavale krediidikahjumi mudelile. Seisuga 31. detsember 2020 oli selliste finantsvarade bilansiline jääkväärtus 695 204 tuhat eurot. Grupp jälgib põhjalikult krediidikahjumiga finantsvarade tagatisi, kui muutub tõenäolisemaks, et Grupp peab krediidiriski maandamiseks tagatise realiseerima. Krediidikahjumiga finantsvara ja sellega seotud krediidiriski maandamiseks hoitavaid tagatisi on näha allolevas tabelis:

	31.12.2020 (tuhandetes eurodes)		31.12.2019 (tuhandetes eurodes)
	Bruto jääkväärtus	Allahindlus	Bilansiline jääkväärtus
Krediidikahjumiga varad
Laenud juriidilistele isikutele: - Suured ettevõtted	7 576	1 298	6 278
Laenud eraisikutele: - Hüpoteeklaenud	2 797	80	2 717
Krediidikahjumiga varad kokku	10 373	1 378	8 995

Järgnevas tabelis on kajastatud laenude ja nõuete tagatiste info tagatise liigi ning bilansilise jääkväärtuse või tagatise õiglase väärtuse, juhul kui see on madalam, alusel. Alata- gatud osa on kajastatud real “Tagatiseta”.

Laenude jagunemine tagatiste lõikes seisuga 31.12.2020 (tuhandetes eurodes)	Ettevõttelaenud, sh arvelduskrediit, faktooring, korteriühistute laenud, kaubalaenud	Tarbimislaenud, sh krediitkaardid, järelmaksulaenud	Investeeringute rahastamine	Liising	Erakliendilaenud, sh hüpoteeklaenud, arvelduskrediit, õppelaen, kinnisvaraliising	Kokku
Noteeritud väärtpaberid	0	0	11 917	0	0	11 917
Noteerimata väärtpaberid	14 888	0	0	0	1 024	15 912
Hüpoteek, kinnisvara	670	484	0	0	735 067	1 405 551
Kredex ja MES käendused	38 232	0	0	0	9 537	47 769
Nõudeõiguse pant	63 810	0	0	0	0	63 810
Deposiidid	3 469	0	0	0	2 000	5 469
Liisitud vara	0	0	0	88 309	0	88 309
Muud	78 018	0	0	0	0	78 018
Tagatiseta	390 272	74 247	0	40 543	3 864	508 926
Kokku	1 259 173	74 247	11 917	128 852	751 492	2 225 681

Laenude jagunemine tagatiste lõikes seisuga 31.12.2019 (tuhandetes eurodes)	Ettevõttelaenud, sh arvelduskrediit, faktooring, korteriühistute laenud, kaubalaenud	Tarbimislaenud, sh krediitkaardid, järelmaksulaenud	Investeeringute rahastamine	Liising	Erakliendilaenud, sh hüpoteeklaenud, arvelduskrediit, õppelaen, kinnisvaraliising	Kokku
Noteeritud väärtpaberid	0	0	5 988	0	0	5 988
Noteerimata väärtpaberid	35 396	0	0	0	1 066	36 462
Hüpoteek, kinnisvara	581 750	0	0	0	626 880	1 208 630
Kredex ja MES käendused	30 377	0	0	0	3 293	33 670
Nõudeõiguse pant	84 365	0	0	0	0	84 365
Deposiidid	3 141	0	0	0	2 000	5 141
Liisitud vara	0	0	0	76 407	0	76 407
Muud	51 174	0	0	-237	0	50 937
Tagatiseta	98 881	73 487	0	13 080	6 091	191 539
Kokku	885 083	73 487	5 988	89 487	639 093	1 693 138

Finantsvõimenduslaenude tagatisi monitooritakse igapäevaselt ning kui tagatise väärtus langeb, viiakse koheselt läbi vajalikud meetmed krediidikahjude vältimiseks. Seisuga 31.detsember 2020 ja 31. detsember 2019 on kõik võimenduslaenud ületagatud. Tarbimis- ja krediitkaardilaenud on väljastatud tagatiseta ning riski maandamiseks toimub regulaarne klientide maksekäitumise monitoorimine. Liisingud ja hüpoteeklaenud on kõik ületagatud. Liisingute, järelmaksu-laenude, hüpoteeklaenude ja eraisikute arvelduskrediidi osas monitoorib Grupp regulaarselt võlgnevuses kliente. Alatagatud ettevõtluslaenude osas tuleb arvesse võtta, et Grupp on teatud tagatiste (isiklikud käendused, kommertspandid) turuväärtust hinnanud konservatiivselt. Alatagatud laenud on peamiselt kõrgema riskiga, mille osas teostab Grupi krediidikomitee võimalike krediidikahjude maandamiseks igakuist monitoorimist. Alatagatud laenude hulgas on üle 90 päeva võlas lepinguid kogusummas 1 465 tuhat (2019: 322 tuhat) eurot, mille tagatiste väärtus on 1 208 tuhat (2019: 131 tuhat) eurot.

Ületagatud laenud (tuhandetes eurodes)	Seisuga 31.12.2020	Seisuga 31.12.2019
	Bilansiline jääkväärtus	Tagatise õiglane väärtus
Ettevõttelaenud, sh arvelduskrediit, faktooring, korteriühistute laenud, kaubalaenud	371 650	794 170
Tarbimislaenud, sh krediitkaardid, järelmaksulaenud	0	0
Investeeringute rahastamine	11 917	233 811
Liising	16 625	26 134
Erakliendilaenud, sh hüpoteeklaenud, arvelduskrediit, õppelaen, kinnisvaraliising	564 257	1 254 497
Kokku	964 450	2 308 612
	Alatagatud laenud (tuhandetes eurodes)
	Bilansiline jääkväärtus	Tagatise õiglane väärtus
Ettevõttelaenud, sh arvelduskrediit, faktooring, korteriühistute laenud, kaubalaenud	887 523	328 285
Tarbimislaenud, sh krediitkaardid, järelmaksulaenud	74 247	0
Investeeringute rahastamine	0	0
Liising	112 226	59 575
Erakliendilaenud, sh hüpoteeklaenud, arvelduskrediit, õppelaen, kinnisvaraliising	187 235	61 007
Kokku	1 261 231	448 867

2.5 Laenude allahindlus

Perioodi laenude allahindlust mõjutavad erinevad faktorid, mis on toodud allpool:

• Faaside 1, 2 ja 3 vahelised liikumised finantsinstrumentide krediidiriski olulise suurenemise (või vähenemise) tõttu või määratakse perioodi jooksul krediidikahjumi staatusesse ning järgneb faasi tõus (või langus) 12 kuu ja eluea ECL vahel;
• Täiendavad allahindlused perioodi jooksul väljastatavate uute finantsinstrumente arvelevõtmisel, nagu ka allahindluse vabastamine perioodi jooksul lõpetatud finantsinstrumentide kajastamisel;
• Regulaarsetest sisendite uuendamisest tingitud PD, EAD ja LGD muutuste mõju ECL-i mõõtmisele;
• Mudelite ja eelduste muutuste mõju ECL-i mõõtmisele;
• Allahindluse tühistamine ECL-is seoses aja möödumisega, kuna ECL-i mõõdetakse nüüdisväärtuse baasil;
• Välisvaluuta muutuste mõju välisvaluutas kajastatud varadele ja teistele liikumistele; ning
• Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud perioodi jooksul ja allahindluste mahakandmised, mis on seotud perioodi jooksul mahakantud varadega (vt riskide juhtimise osa punkt# 3.2.6). Järgnevad tabelid illustreerivad allahindluse muutumist aruandeperioodi jooksul eelpool toodud faktorite tõttu.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 107

Ärikliendilaenud (tuhandetes eurodes)

	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL	Faas 3 Eluea ECL	Soetatud krediidikahjumiga	Kokku
Allahindlus seisuga 01.01.2020	2 547	1 174	98	0	3 819
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faasi 2	-1 013	2 888	NA	NA	1 875
Faasist 1 faasi 3	-25	NA	1 004	NA	979
Faasist 2 faasi 1	1	-5	NA	NA	-4
Faasist 3 faasi 1	0	NA	0	NA	0
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	2 137	699	0	0	2 836
PD/LGD/EAD muutused	-842	-766	974	0	-634
Muudatused mudeli eeldustes ja metodoloogias	1 423	4	150	-589	0
Finantsvarade lepinguliste rahavoogude modifitseerimised	0	0	0	0	0
Allahindluse tühistamine(a)	0	0	0	0	0
Valuutakursi ja teised liikumised	0	0	0	0	0
Kokku kasumiaruande neto allahindlus perioodi jooksul	1 680	6 967	1 389	0	10 036
Muud liikumised ilma kasumiaruande mõjuta
Liikumised:
Faasist 2 faasi 3	NA	-28	28	NA	0
Faasist 3 faasi 2	NA	0	0	NA	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud perioodi jooksul	-287	-83	-36	0	-406
Mahakandmised	0	0	0	0	0
Allahindlus seisuga 31.12.2020	3 940	8 030	1 479	0	13 449

Ärikliendilaenud (tuhandetes eurodes)

	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL	Faas 3 Eluea ECL	Soetatud krediidikahjumiga	Kokku
Allahindlus seisuga 01.01.2019	2 308	1 296	5 245	186	9 035
Kasumiaruande mõjuga liikumised	-133	133	0	0	0
Liikumised:
Faasist 1 faasi 2	-156	156	NA	NA	0
Faasist 1 faasi 3	0	NA	0	NA	0
Faasist 2 faasi 1	23	-23	NA	NA	0
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	811	731	0	0	1 542
PD/LGD/EAD muutused	-81	-37	0	NA	-118
Muudatused mudeli eeldustes ja metodoloogias	-1	0	0	NA	0
Finantsvarade lepinguliste rahavoogude modifitseerimised	0	0	0	NA	0
Allahindluse tühistamine	-357	-949	- 5 1 4 7	-186	-6 640
Valuutakursi ja teised liikumised	0	0	0	NA	0
Kokku kasumiaruande neto allahindlus perioodi jooksul	239	-123	- 5 1 4 7	-186	-5 216
Muud liikumised ilma kasumiaruande mõjuta
Liikumised:
Faasist 2 faasi 3	NA	0	0	NA	0
Faasist 3 faasi 2	NA	0	0	NA	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud perioodi jooksul	0	0	0	NA	0
Mahakandmised	0	0	6 665	NA	6 665
Allahindlus seisuga 31.12.2019	2 547	1 174	98	0	3 819

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 108

Tarbimise rahastamine (tuhandetes eurodes)

	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL	Faas 3 Eluea ECL	Soetatud krediidikahjumiga	Kokku
Allahindlus seisuga 01.01.2020	371	329	86	3	789
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faasi 2	-58	151	NA	NA	93
Faasist 1 faasi 3	-8	NA	153	NA	145
Faasist 2 faasi 1	9	-91	NA	NA	-82
Faasist 3 faasi 1	0	NA	-1	NA	-1
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	290	172	41	0	503
PD/LGD/EAD muutused	-132	-3	37	-1	-99
Muudatused mudeli eeldustes ja metodoloogias	7	25	23	0	55
Finantsvarade lepinguliste rahavoogude modifitseerimised	0	0	0	0	0
Allahindluse tühistamine (a)	0	0	0	0	0
Valuutakursi ja teised liikumised	0	0	0	0	0
Kokku kasumiaruande neto allahindlus perioodi jooksul	108	254	253	-1	614
Muud liikumised ilma kasumiaruande mõjuta
Liikumised:
Faasist 2 faasi 3	NA	-18	18	NA	0
Faasist 3 faasi 2	NA	1	-1	NA	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud perioodi jooksul	-50	-8	-5	0	-63
Mahakandmised	-39	-77	-45	-1	-162
Allahindlus seisuga 31.12.2020	390	481	306	1	1 178

Tarbimise rahastamine (tuhandetes eurodes)

	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL	Faas 3 Eluea ECL	Soetatud krediidikahjumiga	Kokku
Allahindlus seisuga 01.01.2019	276	329	131	0	735
Kasumiaruande mõjuga liikumised	-15	11	4	0	0
Liikumised:
Faasist 1 faasi 2	-12	12	NA	NA	0
Faasist 1 faasi 3	-4	NA	4	NA	0
Faasist 2 faasi 1	1	-1	NA	NA	0
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	330	303	69	3	706
PD/LGD/EAD muutused	-32	-21	0	NA	-53
Muudatused mudeli eeldustes ja metodoloogias	8	8	0	NA	16
Finantsvarade lepinguliste rahavoogude modifitseerimised	0	0	0	NA	0
Allahindluse tühistamine (a)	-195	-301	-118	0	-614
Valuutakursi ja teised liikumised	0	0	0	NA	0
Kokku kasumiaruande neto allahindlus perioodi jooksul	96	0	-45	3	54
Muud liikumised ilma kasumiaruande mõjuta
Liikumised:
Faasist 2 faasi 3	NA	2	-2	NA	0
Faasist 3 faasi 2	NA	0	0	NA	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud perioodi jooksul	0	0	0	NA	0
Mahakandmised	0	0	1 024	NA	1 024
Allahindlus seisuga 31.12.2019	372	329	86	3	789

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 109

Erakliendilaenud (tuhandetes eurodes)

	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL	Faas 3 Eluea ECL	Soetatud krediidikahjumiga	Kokku
Allahindlus seisuga 01.01.2020	221	552	10	68	851
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faasi 2	-41	193	NA	NA	152
Faasist 2 faasi 3	-1	NA	18	NA	17
Faasist 2 faasi 1	16	-159	NA	NA	-143
Faasist 3 faasi 1	0	NA	0	NA	0
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	81	104	60	0	245
PD/LGD/EAD muutused	-96	-154	14	-22	-258
Muudatused mudeli eeldustes ja metodoloogias	6	19	2	8	35
Finantsvarade lepinguliste rahavoogude modifitseerimised	0	0	0	0	0
Allahindluse tühistamine (a)	0	0	0	0	0
Valuutakursi ja teised liikumised	0	0	0	0	0
Kokku kasumiaruande neto allahindlus perioodi jooksul	-35	3	94	-14	48
Muud liikumised ilma kasumiaruande mõjuta
Liikumised:
Faasist 2 faasi 3	NA	-31	31	NA	0
Faasist 3 faasi 2	NA	0	0	NA	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud perioodi jooksul	-13	-38	-1	-1	-53
Mahakandmised	0	-5	-1	-19	-25
Allahindlus seisuga 31.12.2020	174	481	133	33	821

Erakliendilaenud (tuhandetes eurodes)

	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL	Faas 3 Eluea ECL	Soetatud krediidikahjumiga	Kokku
Allahindlus seisuga 01.01.2019	25	9	1	0	36
Kasumiaruande mõjuga liikumised	-44	42	1	0	0
Liikumised:
Faasist 1 faasi 2	-44	44	NA	NA	0
Faasist 1 faasi 3	-1	NA	1	NA	0
Faasist 2 faasi 1	2	-2	NA	NA	0
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	190	499	5	68	762
PD/LGD/EAD muutused	-3	-9	-1	NA	-13
Muudatused mudeli eeldustes ja metodoloogias	155	391	51	NA	597
Finantsvarade lepinguliste rahavoogude modifitseerimised	0	0	0	NA	0
Allahindluse tühistamine	-102	-380	-49	NA	-531
Valuutakursi ja teised liikumised	0	0	0	NA	0
Kokku kasumiaruande neto allahindlus perioodi jooksul	196	543	8	68	815
Muud liikumised ilma kasumiaruande mõjuta
Liikumised:
Faasist 2 faasi 3	NA	0	0	NA	0
Faasist 3 faasi 2	NA	3	-3	NA	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud perioodi jooksul	0	0	0	NA	0
Mahakandmised	0	0	0	NA	0
Allahindlus seisuga 31.12.2019	221	553	9	68	851

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 110

Liising (tuhandetes eurodes)

	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL	Faas 3 Eluea ECL	Soetatud krediidikahjumiga	Kokku
Allahindlus seisuga 01.01. 2020	143	478	18	0	639
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faasi 2	-61	146	NA	NA	85
Faasist 2 faasi 3	0	NA	8	NA	8
Faasist 2 faasi 1	11	-55	NA	NA	-44
Faasist 3 faasi 1	0	NA	0	NA	0
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	190	235	13	0	438
PD/LGD/EAD muutused	-35	-48	9	0	-74
Muudatused mudeli eeldustes ja metodoloogias	63	387	-1	0	449
Finantsvarade lepinguliste rahavoogude modifitseerimised	0	0	0	0	0
Allahindluse tühistamine(a)	0	0	0	0	0
Valuutakursi ja teised liikumised	0	0	0	0	0
Kokku kasumiaruande neto allahindlus perioodi jooksul	168	665	29	0	862
Muud liikumised ilma kasumiaruande mõjuta
Liikumised:
Faasist 2 faasi 3	NA	-45	45	NA	0
Faasist 3 faasi 2	NA	0	0	NA	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud perioodi jooksul	-16	-89	-11	0	-116
Mahakandmised	0	0	0	0	0
Allahindlus seisuga 31.12.2020	295	1 010	81	0	1 385

Liising (tuhandetes eurodes)

	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL	Faas 3 Eluea ECL	Soetatud krediidikahjumiga	Kokku
Allahindlus seisuga 01.01.2019	92	312	63	0	467
Kasumiaruande mõjuga liikumised	-140	140	0	0	0
Liikumised:
Faasist 1 faasi 2	-148	148	NA	0	0
Faasist 1 faasi 3	0	NA	0	0	0
Faasist 2 faasi 1	8	-8	NA	0	0
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	64	156	0	0	220
PD/LGD/EAD muutused	-5	-17	-1	0	-23
Muudatused mudeli eeldustes ja metodoloogias	-2	-8	0	0	-10
Finantsvarade lepinguliste rahavoogude modifitseerimised	0	0	0	0	0
Allahindluse tühistamine	138	-106	-47	0	-15
Valuutakursi ja teised liikumised	0	0	0	0	0
Kokku kasumiaruande neto allahindlus perioodi jooksul	55	165	-48	0	172
Muud liikumised ilma kasumiaruande mõjuta
Liikumised:
Faasist 2 faasi 3	NA	0	0	0	0
Faasist 3 faasi 2	NA	3	-3	0	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud perioodi jooksul	0	0	0	0	0
Mahakandmised	0	0	8	0	8
Allahindlus seisuga 31.12.2019	147	477	15	0	639

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 111

Investeeringute rahastamine (tuhandetes eurodes)

	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL	Faas 3 Eluea ECL	Soetatud krediidikahjumiga	Kokku
Allahindlus seisuga 01.01.2020	6	0	0	0	6
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faasi 2	0	0	NA	NA	0
Faasist 1 faasi 3	0	NA	0	NA	0
Faasist 2 faasi 1	0	0	NA	NA	0
Faasist 3 faasi 1	0	NA	0	NA	0
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	8	0	0	0	8
PD/LGD/EAD muutused	6	0	0	0	6
Muudatused mudeli eeldustes ja metodoloogias	6	0	0	0	6
Finantsvarade lepinguliste rahavoogude modifitseerimised	0	0	0	0	0
Allahindluse tühistamine (a)	65	0	0	0	65
Valuutakursi ja teised liikumised	0	0	0	0	0
Kokku kasumiaruande neto allahindlus perioodi jooksul	85	0	0	0	85
Muud liikumised ilma kasumiaruande mõjuta
Liikumised:
Faasist 2 faasi 3	NA	0	0	NA	0
Faasist 3 faasi 2	NA	0	0	NA	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud perioodi jooksul	-1	0	0	0	-1
Mahakandmised	-65	0	0	0	-65
Allahindlus seisuga 31.12.2020	25	0	0	0	25

Investeeringute rahastamine (tuhandetes eurodes)

	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL	Faas 3 Eluea ECL	Soetatud krediidikahjumiga	Kokku
Allahindlus seisuga 01.01.2019	3	0	0	0	3
Kasumiaruande mõjuga liikumised	0	0	0	0	0
Liikumised:
Faasist 1 faasi 2	0	0	NA	NA	0
Faasist 1 faasi 3	0	NA	0	NA	0
Faasist 2 faasi 1	0	0	NA	NA	0
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	3	0	0	0	3
PD/LGD/EAD muutused	0	0	0	NA	0
Muudatused mudeli eeldustes ja metodoloogias	0	0	0	NA	0
Finantsvarade lepinguliste rahavoogude modifitseerimised	0	0	0	NA	0
Allahindluse

Muude laenuportfellide ja allahindluste muudatused alg- ja lõppsaldos on avalikustatud lisas 13. ECL allahindluse informatsioon on avalikustatud riskide juhtimise osa punktis 2.4.1. Allahindlusest tekkinud kahjumit mõjutasid järgmiste finantsvarade bilansiliste jääkväärtuste olulised muutused:

• Allahindluste muutused ettevõttelaenude portfellis vastavalt allpool kirjeldatule

Järgnev tabel näitab portfelli muutusi bilansilistes jääkväär- tustes, mis selgitab nende olulisust allahindlusest tekkinud kahjumi muutustes nagu ülalkirjeldatud portfellis:

Ettevõttelaenud (tuhandetes eurodes)

	Faas 1 12 kuu ECL	Faas 2 Eluea ECL	Faas 3 Eluea ECL	Soetatud krediidikahjumiga	Kokku
Bilansiline jääkväärtus seisuga 01.01.2020	804 027	38 659	1 036 843	722
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faasi 2	-175 207	175 207	NA	NA	0
Faasist 1 faasi 3	-5 279	NA	5 279	NA	0
Faasist 2 faasi 3	NA	-1145	1145	NA	0
Faasist 3 faasi 2	NA	0	0	NA	0
Faasist 2 faasi 1	2 166	-2 166	NA	NA	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud perioodi jooksul	-132 312	-8 624	-129	-141 065
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	460 360	29 239	0	489 599
Finantsvarade lepinguliste rahavoogude modifitseerimised	0	0	0	0	0
Muutused intressinõude saldos	524	222	83	0	829
Mahakandmised	0	0	0	0	0
Valuutakursi ja muud liikumised	0	0	0	0	0
Bilansiline jääkväärtus seisuga 31.12.2020	954 279	231 392	7 414	01 193 085

Ettevõttelaenud (tuhandetes eurodes)

	Faas 1 12 kuu ECL	F a a s 2 E l u e a E C L	F a a s 3 E l u e a E C L	Soetatud krediidikahjumiga	Kokku
Bilansiline jääkväärtus seisuga 01.01.2019	607 468	28 378	12 045	380 648	271
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faasi 2	-16 784	16 784	NA	NA	0
Faasist 1 faasi 3	0	NA	0	NA	0
Faasist 2 faasi 3	NA	-46	46	NA	0
Faasist 3 faasi 2	NA	0	0	0	0
Faasist 2 faasi 1	3 318	-3 318	NA	NA	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud perioodi jooksul	- 1 10503	- 14242	-24 048	-379 -149 172
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	320 821	11 025	0	0	331 846
Finantsvarade lepinguliste rahavoogude modifitseerimised	0	0	0	0	0
Muutused intressinõude saldos	-293	78	-35	-1	-251
Mahakandmised	0	0	13 028	0	13 028
Valuutakursi ja muud liikumised	0	0	0	0	0
Bilansiline jääkväärtus seisuga 31.12.2019	804 027	38 659	1 036	0 843 722

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 113

Grupp hindab laenu mittetöötavaks ja hindab allahindlust, kui laenumakseid ei ole tähtajaks tasutud ja/või eeldatav tagatise realiseerimisest saadav rahavoog ei kata laenu põhiosa jääki ega intressimakseid. Grupp hindab neid laene individuaalselt. Individuaalse hindamise puhul on allahindluse suuruseks nõude bilansi- lise väärtuse ning efektiivse intressimääraga diskonteeritud oodatavate rahavoogude nüüdisväärtuse vahe.

1. aastal tegi Grupp ettevõttelaenudele allahindlusi kogusummas 13 002 tuhat eurot (2019: 3 431 tuhat eurot).

Reitingutega 10–13 laenuklientide osas toimub sagedasem monitoorimine, mille käigus hinnatakse laenusaaja makse- võimet. Maksekäitumise halvenemise korral hinnatakse indi- viduaalse allahindluse moodustamise vajadust muuhulgas ka laenu tagatist arvesse võttes, mistõttu osad laenud ei ole individuaalselt alla hinnatud, kuna nad on piisavalt tugevalt tagatud. Nendele laenudele rakendatakse üldallahindluse reitingupõhist määra.

Lisaks väljastatud laenudele on sõlmitud ja allkirjastatud laenulepinguid, mille osas väljastamata laenulimiit oli 31. detsembri 2020 seisuga 399 362 tuhat eurot (31.12.2019: 359 230 tuhat eurot). Järgnevas tabelis on välja toodud ettevõttelaenude väljas- tamata osad ja finantsgarantiide limiidid. Lisaks sellele on Grupp seisuga 31.detsember 2020 võtnud kohustuse väljastada eraisikutele hüpoteeklaene, järelmaksu, tarbimis- laenu, arvelduskrediiti ja krediitkaardi laene kokku summas 81 250 tuhat eurot (31.12.2019: 69 898 tuhat eurot). Kõik eraisikutele pakutavad valmisolekulaenud on saanud vähe- malt investeerimisjärgu skooriga iga vaadeldava aruande- perioodi lõpus.

Finantsseisundi aruande väliste kohustiste krediidikvaliteet (väljastamata valmisolekulaenud ettevõtetele ja finantsgarantiid (tuhandetes eurodes))

	31.12.2020	31.12.2019
3 väga madal krediidirisk	100 000	100 000
5 madal krediidirisk	2 735	615
6 madal krediidirisk	35 402	42 265
7 keskmine krediidirisk	37 332	29 462
8 keskmine krediidirisk	176 195	86 923
9 kõrgendatud krediidirisk	16 628	41 016
10 kõrge krediidirisk	4 039	15 743
11 kõrge krediidirisk	1 003	16
12 makseviivituses	747	77
Reitinguta (jaekliendid)	10 204	2 730
Kokku	384 285	318 847

Aruandeperioodil soetatud või väljastatud krediidikahjumiga varade suhtes kajastatud diskonteerimata oodatava kredii- dikahjumi kogusumma oli 71 tuhat eurot.

2.6. Mahakandmise poliitika

Grupp kannab maha finantsvarad täielikult või osaliselt, kui ta on ammendanud kõik praktilised sissenõudmise püüd- lused ning on jõutud järeldusele, et ei ole mõistlikku ootust edasistele sissenõudmistele. Mahakandmine tähendab kajastamise lõpetamist. Indikaatorid, mille kohaselt puudub mõistlik ootus sisse- nõudmisele, hõlmavad (i) sissenõudmistegevuste lõpeta- mine ja (ii) kui Grupi sissenõudmismeetodiks on tagatise realiseerimine ja tagatise väärtus on selline, et sissenõudmi- seks ei ole mõistlikku ootust. Kui Grupil ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas võtta ette meetmeid diskonteeritavate nõuete sissenõud- miseks, hinnatakse nõuet mittetöötavaks ja eemaldatakse finantsseisundi aruandest. Kui nõue hiljem laekub, kajasta- takse laekumine tuluna. Vähemalt üks nendest tingimustest peab olema täidetud vastavalt tooteklassist, et kuulutada nõue lootusetuks.

Krediitkaardid ja järelmaks

• Kui ei ole olnud olulist laekumist peale kliendi maksejõue- tuks tunnistamist ning kohtumenetlus võlgnevuste sisse- nõudmiste osas on lõpetatud Grupi kahjuks või kui klient ei täida kohtuotsust.
• Kliendile on kuulutatud pankrot või klient on kuulutatud maksejõuetuks.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 114

• Kohus kinnitab võla restruktureerimise kava (plaanis kajas- tatud nõue on väiksem kui tegelik nõue).
• Kriminaalmenetlus on algatatud seoses väljastatud kredii- diga või krediidi saamiseks on tehtud pettust.
• Klient on surnud ning pärast pärandi inventuuri kuulutatakse välja pankrot.
• Kohtutäiturile edastatud kliendil on välismaine aadress või aadress puudub.

Liising, era- ja ärilaenud

• Klient ei hüvita vabatahtlikult Grupile nõudeid, mis on tekkinud esialgse nõude ja tagatise realiseerimise vahe erinevusest.

2.7. Finantsvarade modifitseerimine

Mõnikord muudab Grupp klientidele pakutavate laenude tingimusi äriliste läbirääkimiste või raskustes olevate laenude tõttu, et maksimeerida sissenõudmist. Sellised restruktureeringud hõlmavad pikendatud makse- tähtaega, maksepuhkusi ja maksete andestamist. Restruk- tureerimispoliitika ja -tavad põhinevad näitajatel või kritee- riumitel, mis juhtkonna hinnangul näitavad, et maksed tõenäoliselt jätkuvad. Neid põhimõtteid vaadatakse pidevalt üle. Restruktureerimist kasutatakse kõige sagedamini täht- ajaliste laenude puhul.

Selliste varade maksejõuetuse riski pärast modifitseeri- mist hinnatakse aruandekuupäeval ja võrreldakse esmasel kajastamisel esialgsetel tingimustel eksisteerinud riskiga, kui modifitseerimine ei ole oluline ja ei too kaasa esialgse vara kajastamise lõpetamist (vt lisa 2.6). Grupp jälgib modifitsee- ritud varade hilisemat toimimist.

Grupp võib otsustada, et pärast restruktureerimist on krediidirisk oluliselt paranenud nii, et varad liigutatakse faasist 3 või 2 (eluaegne ECL) faasi 1 (12-kuune ECL). See kehtib ainult selliste varade puhul, mis on toiminud vastavalt uutele tingimustele vähemalt kuus järjestikust kuud või rohkem. Nende varade bilansiline jääk- maksumus seisuga 31. detsember 2020 oli 0 tuhat eurot (2019: 0). Grupp jätkab järelevalvet selle üle, kas esineb selliste varade osas hilisemat krediidiriski olulist suurenemist läbi spetsiifi-

liste mudelite kasutuse modifitseeritud varade jaoks. Selliseid eluea ECL finantsvarasid ei olnud, mille rahavooge oleks modifitseeritud aruandeperioodi jooksul.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 115

3. Tururisk

Tururisk tuleneb Grupi positsioonidest, mis on avatud intressimäärade, valuutakursside ja väärtpaberite hindade muutustele. Sellised positsioonid tulenevad Grupi kaubandus-, turutegemise ja investeerimistegevusest, samuti panga laenude andmise ja finantseerimisega seotud tegevusest (pangaraamat). Pank on kehtestanud väga konservatiivsed limiidid kauplemis-, likviidsus- ja investeeri- misportfellidele ning avatud välisvaluutapositsioonidele. LHV Varahaldus investeerib suurema osa vabadest vahen- ditest enda poolt juhitud pensionifondide osakutesse. Turu- riski jälgimisega tegeleb LHV Varahalduse juhatus.

3.1 Valuutarisk

Välisvaluutarisk tuleneb panga välisvaluuta varade ja kohus- tiste võimalikust sobimatusest. Treasury vastutab avatud välisvaluuta netopositsioonide igapäevase jälgimise eest. Grupi välisvaluutariski juhtimist juhivad tururiskipoliitikad, riskimõõdikud, kehtestatud limiidid ja sise-eeskirjad. Ette- panekud välisvaluutade avatud neto-positsioonide sise- mistele limiitidele teeb riskikontrolli üksus ja Treasury ning limiidid kinnitab varade ja kohustiste komitee. Komitee seatud limiidid on iga vääringu maksimaalsed nominaalli- miidid euro ekvivalendina. Nominaalsed limiidid on kalibree- ritud tagamaks, et kogu võimalik valuutariskist tulenev kahju jääks Grupi netoomavahendite osas kindlaksmääratud protsendi piiresse.# Riskid ja riskijuhtimine

Kui avatud valuutapositsioon ületab komitee seatud piirmäärasid, rakendatakse koheselt meet-meid selliste positsioonide sulgemiseks või vähendamiseks (maandatakse risk vastavate instrumentidega, nt välisva-luuta spot, valuutaforwardid või valuutafutuurid). Teostatud on tundlikkuse analüüs valuutariskile avatud positsioonidest tulenevate võimalike muutuste mõju kohta koondkasumile juhul, kui kõik muud muutujad on konstantsed. Mõju kasumiaruandele (tuhandetes eurodes)
| | 2020 | 2019 |
| :----------------------------- | :----------- | :---------- |
| USD kurss +/- 10% | +/-1 | +/-3 |
| SEK kurss +/- 10% | +/-1 | +/-3 |
| GBP kurss +/- 10% | +/-2 | +/-1 |
| CHF kurss +/- 10% | +/-0 | +/-2 |

Avatud valuutapositsioonid

Järgnevad tabelid annavad ülevaate valuutade avatud posit-sioonist tulenevast riskist. Erinevates valuutades nominee-eritud varad ja kohustised on tabeli veergudes toodud euro ekvivalendis vastavalt aruandekuupäeval kehtinud vahe-tuskursile. Finantsseisundi aruandes õiglases väärtuses kajastatud tuletisinstrumendid on kajastatud finantsseisundi aruande väliste varade/kohustiste hulgas lepingulistes summades. Grupi avatus valuutariskile ja finantsvarade ning kohustiste mahud aruandekuupäeval ei erine oluliselt aasta jooksul esinenud keskmisest positsioonist. Valuuta-riski kandvate varade koosseisus ei ole esitatud valuutafu-tuure nende õiglases väärtuses, mis käesolevas tabelis on näidatud finantsseisundi aruande väliste varade/kohustiste hulgas lepingulistes summades, samuti ei kajastu tabelis valuutariski mittekandvad varad (põhivarad), kohustised (eraldised) ja omakapital.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 116

31.12.2020 (tuhandetes eurodes)

	Lisa	EUR	CHF	GBP	SEK	USD	Muu	Kokku
Valuuta riski kandvad varad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	10	2 251 556	1 164	119	368	1 944	12 295	7 212 393
Finantsvarad õiglases väärtuses	11, 12	329 959	7	0	8	52	28	330 055
Laenud ja nõuded klientidele	13	2 195 132	24	7	016	484	5 997	169
Muud nõuded klientidele	14	7 779	0	350	10	464	788	9 391
Muud finantsvarad	15	117	0	0	0	1 956	0	2 073
Valuuta riski kandvad varad kokku		4 784 544	1 194	126	734	2 445	20 764	4 943 879
Valuuta riski kandvad kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	17	4 354 633	3 951	125	7 292	85 616	11 597	4 588 355
Finantskohustised õiglases väärtuses	12	221	0	0	0	0	0	221
Võlad hankijatele ja muud finantskohustised	18	14 723	21	1 610	661	4 343	1 637	22 995
Allutatud kohustised	20	110 000	0	0	0	0	0	110 000
Valuuta riski kandvad kohustised kokku		4 479 577	3 971	126	877	7 953	89 959	4 721 571
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades		0	2 778	0	5 581	69 080	4 350	81 789
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades		81 789	0	0	0	0	0	81 789
Avatud valuutapositsioon		223 178	1	-143	74	-114	-687	222 308

31.12.2020 (tuhandetes eurodes)

	Lisa	EUR	CHF	GBP	SEK	USD	Muu	Kokku
Valuuta riski kandvad varad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	10	1 231 788	514	27	690	1 053	1 362	8 745 123
Finantsvarad õiglases väärtuses	11, 12	2 471	40	0	0	116	24	15 40 962
Laenud ja nõuded klientidele	13	1 685 519	4	62	584	788	77	1 687 034
Muud nõuded klientidele	14	2 548	10	601	56	0	335	3 551
Muud finantsvarad	15	110	0	0	0	2 136	0	2 246
Valuuta riski kandvad varad kokku		2 944 679	528	28	353	1 695	20 528	3 004 946
Valuuta riski kandvad kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	17	2 655 331	4 538	2	713	881	39	20 356
Finantskohustised õiglases väärtuses	12	50	0	0	1	1	8	51
Võlad hankijatele ja muud finantskohustised	18	1 711	0	62	1	201	345	1 826 20 789
Allutatud kohustised	20	75 000	0	0	0	0	0	75 000
Valuuta riski kandvad kohustised kokku		2 74 744 6	4 600	28	339	8 485	20 602	12 888
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades		615	4 054	0	6	816	713	3 359
Tuletisinstrumendi avatud brutopositsioon lepingulistes summades		1 494	2 0	0	0	615	0	15 557
Avatud valuutapositsioon		182 906	-18	14	26	25	-366	182 587

3.2 Hinnarisk

Grupp on likviidsusportfellis, kauplemisportfellis ja investee-rimisportfellis hoitavad väärtpaberid (lisa 11, 12). Kauplemis- ja investeerimisportfellide suurusele on seatud limiidid. Kehtestatud on vastuvõetavate krediidireitingute kritee-riumid ja muud võlakirjade parameetrid, mida Grupp võib omada. Riskikontrolli üksus jälgib piirangutest kinnipidamist. Vastavalt investeerimisfondide seadusele on LHV Varahal-duse kui fondivalitseja minimaalne osalus igas tema halla-tavas kohustuslikus pensionifondis 0,5% (kuni 9.01.2017 kehtinud investeerimisfondide seaduse kohaselt 1%) osakute arvust. Fondide osakute NAV-i muutuste ajaloo-lise liikumise ja volatiilsuse põhjal peaksid hinnamuutused jääma +/- 10% piiresse järgmise 12-kuuse perioodi jooksul ning kõige tõenäolisem on muutus +/- 5%, mille mõju kasu-miaruandele on kajastatud tabelis allpool. LHV Varahaldus hoiustab ülejäänud aktivad eurodes, likviid-selt ning ilma investeerimisriski võtmata. Pangal ei ole oma positsioonis märkimisväärses koguses aktsiaid ja fondiosakuid (vt lisa 12), seetõttu on tundlikkus nende positsioonide turuhinna muutuse suhtes margi-naalne. Panga turuhinnas kajastatav võlakirjaportfell on lühiajaline ja kvaliteetne, mistõttu ligikaudne turu riskipree-miate muutumise mõju portfelli turuväärtusele on vastavalt teostatud stressitestidele 1,0% (2019: 1,0%).

Järgnevas tabelis on esitatud tundlikkuse analüüsi tule-mused (riskipositsioonide mõju Grupi suurima ettevõtte AS LHV Pank netotulemusele mõistlikult võimalikust muutumi- sest tuhandetes eurodes):

Mõju kasumiaruandele (puhaskasumile) (tuhandetes eurodes)

	2020	2019
Aktsiad ja fondiosakud +/-10%	+/-48	+/-50
Kohustuslikud pensionifondi osakud +/-5%	+/-339	+/-385
Võlakirjad (FVTPL) +/-1.0% (+/-1.0%)	+/-3 227	+/-323

Mõju muule koondkasumile (tuhandetes eurodes)

	2020	2019
Aktsiad ja fondiosakud (FVOCI) +/-10%	+/- 0	+/- 43

3.3 Intressimäära risk

Intressimäära risk tuleneb intressitüüpide, varade ja kohus-tiste (nii finantsseisundi aruande kui ka finantsseisundi aruande väliste kirjete) fikseerimisperioodide või baasint-resimäärade mittevastavusest. Grupi intressimäärariski juhtimine põhineb riskipoliitikal, limiitidel ja sise-eeskirjadel, mis tuvastavad kõik olulised intressimäärariski allikad ja tagavad tasakaalustatud riskide võtmise. Intressimäära riski mõõdetakse lünkade ja kestvuse analüü-siga erinevate stsenaariumide alusel. Analüüsi eesmärk on välja selgitada maksimaalne potentsiaalne kahju intressi-määrade ebasoodsa muutumise korral. Kestvusanalüüsi (omakapitali majandusliku väärtuse muutus) eesmärk on hinnata varade, kohustiste ja omaka-pitrali majandusliku väärtuse muutust erineva intressimäära stsenaariumi korral. Lünkade analüüs hindab intressi-määrade muutuste mõju puhas intressitulule järgmisel 12- kuulisel perioodil. Nii kestvusanalüüsi kui ka lünkade analüüsi viiakse regu-laarselt läbi kahe stsenaariumi korral, sealhulgas ka intres-simäärade tõusu ja languse kohta.Põhistsenaarium on intressimäärade paralleelne üles- või allapoole nihutamine 200 baaspunkti. Eeldatakse, et varade ja hoiuste bilansi-lised väärtused ning marginaalid jäävad ajas konstantseks. Intressiriski juhtimise sisemised limiidid on kehtestanud varade ja kohustiste komitee. Intressiriski limiidid seatakse seoses netoomavahenditega. Treasury vastutab intressi-määra riski pideva juhtimise eest. Tähtajaliste hoiuste intressimäärad 2020. aastal järk-jär-gult langesid ning nõudmiseni hoiuste intressimäärad jäid madalaks (eurodes tavahoiuse intressimäär oli 0,01%). Antud finantsvõimendusega laenude intressimäärasid muudetakse vastavalt turu intressimäärade liikumisele maksimaalselt üks kord kuus. 2020. aastal oli sihtotstarbeliste laenude intressimäär umbes 0,5% (2019: 1,0%). 2015. aastal sõlmitud allutatud laenude sisemine intressimäär oli 6,5%, 2018. aastal sõlmitud allu-tatud laenude sisemine intressimäär oli 6,0% ja 2019. aastal sõlmitud allutatud laenude sisemine intressimäär oli 8%. Lepinguliste intressimäärade osas on informatsioon toodud lisas 21. Seisuga 31.detsember 2020 on teostatud stresstestid Grupi suurima intressitundlikkusega üksusele AS LHV Pank. 1-protsendipunktine intressimäärade tõus mõjutaks panga aastast neto intressitulu ja kasumit +13 559 tuhande euro võrra (2019: +9 362 tuhande euro võrra). Samal ajal mõju-taks 1-protsendipunktine intressimäärade langus panga aastast neto intressitulu (kasumit) –2 065 tuhande euro võrra (2019: +127 tuhande euro võrra). 1-protsendipunktine turu intressimäärade tõus suurendaks panga majandus-likku väärtust ehk omakapitali +39 122 tuhande euro võrra (2019: +16 946 tuhat eurot). 1-protsendipunktine langus turu intressimäärades mõjutaks panga majanduslikku väär- AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 118 tust (omakapitali) 84 167 tuhande euro võrra (2019: 74 229 tuhande euro võrra). Mõju Grupi majanduslikule väärtusele on mõlema stsenaariumi korral positiivne, kuivõrd Grupp on investeerinud lühiajalistesse aktivatesse, klientidele väljas-tatud laenud baseeruvad suurel määral 6 kuu Euriboril, mille tase laenulepingute järgi ei lange alla 0 protsendi ning tule-nevalt nõudmiseni kohustiste käitumuslikust pikemaajalisest iseloomust on keskmine intressiteenivate varade kestvus lühem kui intressikandvate kohustiste keskmine kestvus. Neto intressitulu muutuse mõju kasumile ja majanduskapi-tali muutuse simuleerimisel võetakse arvesse laenulepin-gute tingimusi (sealhulgas intressimäärade alammäärad, mis on olulised langusstsenaariumi korral). Madalamaid limiite kasutatakse ka teatud muude varade puhul. Kohus-tiste osas eeldatakse, et hoiuste intressimäärad ei muutu negatiivseks. Eeldatakse, et nõudmiseni hoiuste intressi-määrad on kestvusega 2 aastat tulenevalt nende käitumus-likust iseloomust. Eeldatakse, et osa hoiustest konvertee-ritakse intressimäära tõusu korral tähtajalisteks hoiusteks.# LHV Grupi intressiteenivate varade ja intressikandvate kohustiste struktuur intressi ümberhindamise tähtaja järgi

Intressiteenivate varade ja intressikandvate kohustiste struktuur intressi ümberhindamise tähtaja järgi on esitatud järgnevates tabelites nõuete ja kohustiste põhisummades. Finantsvõimenduslaenu käsitletakse kui kuuajalist toodet järgmise intressimäära fikseerimise tähtajani.

31.12.2020 (tuhandetes eurodes)

Finantsvarad	Lisa	Kuni 3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kogunenud intress	All- hindlused	Vahesummal	Kokku
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	10		2 393	537					2 393
Finantsvarad õiglases väärtuses (võlakirjad)	11, 12	200	045	117 300					321 625
Laenud ja nõuded klientidele	13	993 697	1 113 053						2 106 750
Intressi ümberhindamise aja erinevus		683	0	683					1 366
Kokku		2 634 704	831 670	-3 128	204 - 9	9 4 1 2 238			3 126 300

31.12.2019 (tuhandetes eurodes)

Finantsvarad	Lisa	Kuni 3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kogunenud intress	Alla- hindlused	Vahesummal	Kokku
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	10	1 271 153				0	0	1 271 153
Finantsvarad õiglases väärtuses (võlakirjad)	11, 12	10 682	12 950	7 925		0	31 557	774	32 331
Laenud ja nõuded klientidele	13	729 768	851 657	84 798	22 988	1 689 211	3 927	-6 1 0 4	1 687 034
Kokku		2 011 603	864 607	92 723	22 988	2 991 921	4 701	-6 1 0 4	2 990 518

Finantskohustised	Lisa	Kuni 3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kogunenud intress	Alla- hindlused	Vahesummal	Kokku
Klientide hoiused ja saadud laenud	17	363 823	491 080	1 868 767	1 2 723	671 2 891	0	2 726 562
Allutatud kohustised *	20				75 000	75 000	444	0	75 444
Kokku		363 823	491 080	1 868 767	75 001	2 798 671	3 335	0	2 802 006
Intressi ümberhindamise aja erinevus		1 647 780	373 527	-1 776 044	-52 013	193 250

* 2018. aastal sõlmitud allutatud laenude lepinguline tähtaeg on 10 aastat ning fikseeritud intressimäär on 6,0%. 2019. aastal sõlmitud allutatud laenude lepinguline tähtaeg on 10 aastat ning fikseeritud intressimäär on 8,0%. 2020. aastal sõlmitud allutatud laenude lepinguline tähtaeg on 10 aastat ning fikseeritud intressimäär on 6,0% ja 9,5%.

31.12.2020 (tuhandetes eurodes)

	Lisa	Kuni 3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Finantsvarad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	10	353	0	0	2 393 537	2 393 537
Finantsvarad õiglases väärtuses (võlakirjad)	11, 12	4 280	0	321 625	1 0 7 4	322 699
Laenud ja nõuded klientidele	13	1 0 3 1	4 1 1 0	6 1 6	2 220 507	2 208 823
Kokku		4 633	0	321 946	2 394 541	4 925 059
Finantskohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	17	3 235 625	28 4 586	911 1 444		4 588 355
Allutatud kohustised *	20	0	1 1 0	0	0	110 000
Kokku		3 235 625	1 100	911 144	0	4 698 958
Finantskohustiste ja -varade tähtaegade erinevus (likviidsusrisk)		1 398 008	-1 100	-589 200	2 394 541	226 101

31.12.2019 (tuhandetes eurodes)

	Lisa	Kuni 3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Finantsvarad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	10	1 273 399				1 273 399
Finantsvarad õiglases väärtuses (võlakirjad)	11, 12	10 883	13 018	8 429		32 330
Laenud ja nõuded klientidele	13	113 590	251 806	1 029 520	582 889	1 977 805
Kokku		1 397 872	264 824	1 037 949	582 889	3 283 534
Finantskohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	17	2 189 665	41 522	476 248	18 721	2 709 435
Allutatud kohustised *	20		1 244	3 731	19 500	85 575
Kokku		2 189 665	42 766	480 000	104 096	2 819 485
Finantskohustiste ja -varade tähtaegade erinevus (likviidsusrisk)		-791 793	222 058	557 949	478 793	464 049

4. Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on seotud Grupi võimega täita oma lepingulised kohustused õigeaegselt. Likviidsusrisk on panga kontekstis kõige olulisem, kuna panga varade (klientidele antud laenud) ja kohustiste (enamasti hoiused) lõpptähtaeg on erinev. Grupi likviidsusriski juhtimine on dokumenteeritud likviidsusriski juhtimise poliitikas ja muudes sise-eeskirjades, mis sätestavad likviidsusriski mõõdikud, limiidid ja sisemised protseduurid. Vastavalt Grupi riskipoliitikale on võetud likviidsusjuhtimises konservatiivne lähenemine. Likviidsusriski juhtimise raamistik sisaldab stressitesti, varajase hoiatamise näitajaid ja likviidsuse juhtimise talitluspidavuse kava. Likviidsusriski juhtimise peamine sisemine mõõdik on ellujäämisperiood, mis arvutatakse nii stressi kui ka põhistsenaariumi korral. Ellujäämisperioodi minimaalne nõutav piirmäär on seatud selleks, et tagada pangal piisav likviidsuspuhver, mis võimaldaks pangal reageerida kogu turgu hõlmavate või idiosünkraatiliste stressistsenaariumide korral. Lisaks jälgitakse ja piiratakse hoiuste kontsentratsiooniriski, et vältida sõltuvust vähestest suurtest hoiustajatest. Sisemisi mõõdikuid täiendavad Basel III mõõdikud - likviidsuse kattekordaja (LCR) ja stabiilse rahastamise kordaja (NSFR) mille osas on Grupp täitnud kõik nõuded seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019. Likviidsuse kattekordaja (LCR) standardi eesmärk on kindlustada, et Grupil oleks piisav hulk koormamata kõrge kvaliteedi ja likviidsusega varasid, mida oleks võimalik ilma olulisi kahjusid kandmata moneteerida, tulemaks toime likviidsusvajadusega 30 päevases stressistsenaariumis. Normatiivi väljundiks on likviidsete varade ja stressistsenaariumi likviidsusvajaduse jagatis, mille piirmääraks on 100%. Grupi likviidsuse kattekordaja tase 31. detsembri 2020 seisuga oli 148% (2019: 145%). NSFR eesmärk on kindlustada, et Grupil oleks piisavalt stabiilseid finantseerimisallikaid finantseerimaks pikaajalisi varasid. Seisuga 31. detsember 2020 oli Grupi NSFR tase 153% (31.12.2019: 153%); regulatiivne miinimumnõue on 100%. Likviidsusriski juhtimise eest vastutab panga Treasury. Likviidsusriski juhtimise üks peamisi vahendeid on kvaliteetsete ja likviidsete instrumentide piisava puhvri hoidmine. Likviidsuspuhver koosneb sularahast ja hoiustest keskpangas ning likviidsetest väärtpaberitest, mida hoiab Treasury, mida saab hõlpsalt müüa või kasutada tagatisena keskpanga rahastamistoimingutes. Pikemaajaliseks likviidsuse planeerimiseks on Treasury kaasatud finantsplaani koostamisse, mis sisaldab pikemaajalist vaadet Grupi äri toetamiseks vajalikele rahalistele vahenditele. Seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 ei ole Grupil ületähtaguseid võlgu.

Järgnevates tabelites on ära toodud finantsvarade ja kohustiste, v.a tuletisinstrumendid, jaotus tähtaegade lõikes lepinguliste tuleviku diskonteerimata rahavoogude alusel ning eraldi tulbas on kajastatud summad finantsseisundi aruandest. Tähtaegade analüüsis on rahavood jaotatud perioodidesse, millal rahavood tekivad (sh rahavood intressidest). Vastavat selgitust nende varade ja kohustiste õiglase väärtuse kohta vt riskide juhtimise osa punkt 5.

31.12.2020 (tuhandetes eurodes)

	Lisa	Nõudmiseni	Kuni 3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku	Bilansiline väärtus
Kohustised lepinguliste tähtaegade järgi
Klientide hoiused ja saadud laenud	17	3 635 403	99 647	386 654	465 776	1 473 4	4 588 953	4 588 355
Allutatud kohustised	20	0	1 881	5 644	29 744	127 175	164 444	110 000
Võlad hankijatele ja muud finantskohustised	18	0	22 995	0	0	0	22 995	22 995
Valmisolekulaenud	23	0	413 818	0	0	0	413 818	0
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes summades	23	0	36 492	0	0	0	36 492	0
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)		0	81 180	0	609	0	81 789	0
Finantskohustised õiglases väärtuses	12	0	89	0	0	0	89	89
Kohustised kokku		3 635 403	656 102	392 298	496 129	128 648	5 308 580	4 722 037
Likviidsusriski katteks hoitavad varad lepinguliste tähtaegade järgi
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	10	2 396 404	0	0	0	0	2 396 404	2 396 404
Finantsvarad õiglases väärtuses (võlakirjad)	11, 12	0	200 448	117 716	4 534	0	322 698	322 699
Laenud ja nõuded klientidele	13	0	146 192	329 310	1 375 417	741 393	2 592 312	2 208 823
Nõuded klientidele	14	0	9 391	0	0	0	9 391	9 391
Muud finantsvarad
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)	15	2 073	0	0	81 789	0	83 862	0
Kokku likviidsusriski katteks hoitavad varad		2 398 477	437 820	447 026	1 379 951	741 393	5 404 667	4 939 390
Finantskohustiste ja -varad tähtaegade vahe		-1 236 926	-218 282	-54 728	-883 822	-612 745	-96 087

31.12.2019 (tuhandetes eurodes)

	Lisa	Nõudmiseni	Kuni 3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku	Bilansiline väärtus
Kohustised lepinguliste tähtaegade järgi
Klientide hoiused ja saadud laenud	17	2 189 665	41 522	476 248	18 721	2 906 2	2 729 062	2 726 562
Allutatud kohustised	20	0	1 244	3 731	19 500	85 575	110 050	75 000
Võlad hankijatele ja muud finantskohustised	18	0	20 789	0	0	0	20 789	20 789
Valmisolekulaenud	23	0	359 230	0	0	0	359 230	0
Väljastatud finantsgarantiid lepingulistes summades	23	0	14 139	0	0	0	14 139	0
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)		0	14 942	0	615	0	15 557	0
Finantskohustised õiglases väärtuses	12	0	8	0	0	0	8	8
Kohustised kokku		2 189 665	451 874	479 979	38 836	88 481	3 248 835	2 822 351
Likviidsusriski katteks hoitavad varad lepinguliste tähtaegade järgi
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	10	1 271 153	0	0	0	0	1 271 153	1 271 153
Finantsvarad õiglases väärtuses (võlakirjad)	11, 12	0	10 883	13 018	8 429	0	32 330	32 331
Laenud ja nõuded klientidele	13	0	113 590	251 806	1 029 520	582 889	1 977 805	1 687 034
Nõuded klientidele	14	0	3 551	0	0	0	3 551	3 551
Muud finantsvarad
Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos)	15	0	2 246	14 942	0	0	17 188	0
Kokku likviidsusriski katteks hoitavad varad		1 271 153	142 966	264 824	1 038 564	582 889	3 302 642	2 996 315
Finantskohustiste ja -varade tähtaegade vahe		-916 266	-308 908	-215 155	-55 999	-728 494	-408 533	53 807

Järgnevas tabelis on ära toodud lühi- ja pikaajaliste varade ja kohustiste jaotus.

(tuhandetes eurodes)

	Lisa	31.12.2020	31.12.2019
Käibevarad
Nõuded keskpangale	10	2 2	1 3
Nõuded krediidiasutustele	10	1 7 0 3	4 1 3 2
Nõuded investeerimisühingutele	10	9 985	5 4 7 3
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	12	3 2 3	267 32 835
Laenud ja nõuded klientidele	13	3 9 5 341	3 0 1 3 2
Muud nõuded klientidele	14	9 391	3 551
Muud varad	15	2 1 8	2 1 961
Käibevarad kokku		3 1 2 3 7	1 816 10 827
Põhivarad
Omakapitaliinstrumendid FVOCl-s	11	0 432
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	12	6 788	7 695
Laenud ja nõuded klientidele	13	1 8 1 3	4 8 2 1 385
Muud finantsvarad	15	2 073	2 246
Materiaalne põhivara	16	6 585	6 686
Immateriaalne põhivara	16	1 5 1 4	7 1 4 7 0 5
Firmaväärtus		6 3 6 1 4	3 6 1 4
Põhivarad kokku		1 847 689	1 421 085
Varad kokku		5 4 971 407	3 031 912
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	17	4 1 2 1 1 0	6 2 704 935
Finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	12	221 8
Võlad hankijatele ja muud kohustised	18	27 555	2 4 3 1 4
Lühiajalised kohustised kokku		4 148 882	2 729 257
Pikaajalised kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	17	4 6 7 2	4 9 2 1 6
Allutatud kohustised	20	1 1 0 0	0 0 75 000
Pikaajalised kohustised kokku		577

5. Operatsioonirisk

Operatsioonirisk on võimalik kahju, mis tuleneb inimeste, protsesside või infosüsteemide vigadest. Igapäevaselt kasutatakse tehingute teostamisel võimalike kahjude minimeerimiseks tehingulimiitide ja pädevuste süsteeme ning Grupi tööprotseduurides rakendatakse kohustuste lahususe printsiipi, mille järgi peab tehingu või protseduuri teostamiseks olema vähemalt kahe töötaja või üksuse kinnitus. Operatsiooniriskide jälgimisest saadav info abistab Grupi sisemise kapitali adekvaatsuse tagamiseks vajaliku alginfo kogumist ja kapitalinormide hindamist. Andmebaasi kogutud juhtumite analüüsi tulemusena on võimalik vaadata üle äriprotsesside kitsaskohad, vältida vigade tekkimist tulevikus ja maandada võimalikud riskid või määratleda nende aktsepteerimise tingimused. Operatsiooniriski andmebaasi info kogumise eest vastutab Grupi riskikontrolli juht. Operatsiooniriskide hindamisel, jälgimisel ja maandamisel on oluline roll vastavuskontrollil ning siseauditi osakonnal. Vastavuskontrolli teostaja üheks ülesandeks on hinnata Grupi tegevuse kooskõla õigusaktides, järelevalve juhistes ja siseeeskirjades sätestatud nõuetega. Siseaudit on sõltumatu ja objektiivne sihtfunktsioon, kelle kindlustandev ning konsulteeriv tegevus on suunatud Grupi tegevuse täiustamiseks, protsesside parendamiseks ja väärtuse lisamiseks. Siseaudit aitab kaasa Grupi eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja distsiplineeritud lähenemist hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli ja organisatsiooni haldamise efektiivsust.

6. Vastavusrisk

Vastavusrisk on eksisteeriv või potentsiaalne oht tulule ja kapitalile, mis on tingitud õigusaktide, regulatsioonide, juhendite, standardite või eetikapõhimõtete täitmata jätmisest. Riski realiseerumisega võivad kaasneda trahvid, kahjunõuded, mainekahju, lepinguliste suhete lõppemine ja äärmisel juhul tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Vastavusriski juhtimise eesmärk on vältida negatiivsete tagajärgede realiseerumist. Silmas pidades regulatiivsete nõuete muudatuste hulka ja kiirust ja äritegevuse keerukust, peab LHV õigusaktide vastavusriski lähitulevikus endiselt kõrgeks. Vastavusriski juhtimiseks jälgib vastavuskontroll õigusaktide muudatusi ning hindab nende võimalikku mõju, informeerib muudatustest juhtorganeid ning osaleb muudatuste rakendamisel. Igakuised ülevaated juhtorganitele hõlmavad erinevatest allikatest koondatud infot, sh erinevate järelevalveasutuste suuniseid, Euroopa Liidu tasandi ja siseriiklikke õigusakte. Ülevaadete tutvustamise käigus määratakse rakendamise eest vastutavad juhtorganite liikmed. Samuti on vastavuskontroll kaardistanud LHV äritegevust puudutavad õigusaktid. Vastavuskontrolli üksus teeb ka vastavusauditeid, hindab uusi tooteid ja protsesse ning olemasolevates toodetes ja protsessides tehtud muudatusi, annab nõu, korraldab koolitusi ja teeb teatavaid järelevalvetegevusi. LHV nagu ka teiste turuosaliste tegevust jätkuvalt enim mõjutanud regulatiivsed muudatused on MiFID II, GDPR, AMLD ja CRR/CRD. Tulenevalt oma ärimudelist, täidab LHV neid ülesandeid ka Ühendkuningriigi filiaali puhul Eestis ja Ühendkuningriigis asuva üksuse kaudu. Lisakoormust põhjustab Ühendkuningriigi otsus EList lahkuda, mis toob kaasa regulatiivse ja järelevalvekeskkonna muutusi.

7. Rahapesu tõkestamine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise (AML/CTF) juhtimine LHV sisejuhtimine põhineb kolme kaitseliini mudelil. Rahapesu tõkestamise ja vastavuskontrolli funktsioonid moodustavad osa teisest kaitseliinist, millega tagatakse, et esimene kaitseliin (operatsioonide juhtimine) on nõuetekohaselt kavandatud ja kehtestatud ning toimib kavakohaselt. Juhtimisfunktsioonidena loovad need raamistiku ja annavad juhiseid riskijuhtimise ja sisekontrolli arendamiseks ja täiendamiseks. Kõik kaitseliinid järgivad toodete, teenuste, klientide ja riikide hindamisel riskipõhist lähenemist. Kohaldatakse nõuetekohaseid riskimaandamismeetmeid, sh kliendikontrolli (CDD) ja tugevdatud kliendikontrolli (EDD) meetmeid, lähtudes riskipõhiselt reaalajakontrolli (skriinimise) ja hilisema analüüsi (monitoorimise) tulemustest ning kindlaksmääratud riskitasemetest. Tugeva AML-kultuuri aluseks on riskijuhtimise ja rahapesu tõkestamise alane teadlikkus ning pühendumus, mida veelgi toetatakse pidevate teadlikkuse tõstmise ja teavitustegevusega, võrgustike loomise ja parimate tavade vahetusega, koolituse ja aruandlusega. LHV Grupi ja LHV Panga juhatus ja nõukogu suhtuvad väga tõsiselt rahapesu tõkestamise ja põhimõtte „tunne oma klienti“ järgimise (AML/KYC) süsteemi rakendamisesse, säilitamisesse ja arendamisesse Grupi kõigis üksustes. AML/CTF-põhimõtteid ja kordi ajakohastatakse vähemalt kord aastas. 2020. aastal kinnitas LHV Panga juhatus riskihindamise ja riskiisu raamistiku uue versiooni. Grupi üksuste analüütiline ja tehniline võimekus on tugeva AML/KYC-süsteemi loomisel võtmeelementideks. 2019. aastal võtsime kasutusele uue monitoorimisvahendi (FICO Tonbelleri tarkvara Siron) ja skriinimisvahendi (Accuity tarkvara Compliance Link). 2020. aastal alustasime koostööd ettevõttega OÜ Salv Technology, et monitoorimis- ja skriinimisvõimekus veelgi parandada. IT-süsteemidesse tehtud investeeringute kõrval on märkimisväärselt suurenenud ka rahapesu tõkestamisega otseselt ja kaudselt seotud töötajate arv. Nii AML-i osakonnas kui ka KYC-EDD meeskonnas loodi esimeses kaitseliinis uusi ametikohti. AML/CFT-valdkonna andmeanalüüsisuutlikkust on suurendatud andmeanalüütiku ametikoha loomisega ning ka 2021. aastal kavatsetakse tööle võtta uusi töötajaid.

AML/CTF juhtimisstruktuur

• Kinnitab AML-poliitika
• Järelevalveroll
• Kinnitab AML-korra ja riskihinnangu
• Määrab riskiisu taseme
• Otsustab kõrge riskiga klientide aktsepteerimise üle
• Kõrge riskiga klientide aktsepteerimine
• Finantsvahendajate hindamine enne juhatuse otsust
• Annab juhatusele teavet
• Nõustab riskihindamise ja riskiisu küsimustes

AML/KYC-meetmed

Peamised rahapesu ja terrorismi tõkestamise (sh põhimõtte „tunne oma klienti“ järgimise) meetmed on LHV-s järgmised:

• tugev kliendikontroll (CDD) klientide aktsepteerimisel, mida toetavad klientide aktsepteerimise põhimõtted;
• konservatiivne lähenemine riskide segmentimisele;
• regulaarne kliendikontroll (CDD) ja tugevdatud kliendi- kontroll (EDD);
• tugev riskipõhine monitooring;
• klientide ja tehingute skriinimine rahvusvaheliste finantssanktsioonide nimekirjade ja muude samalaadsete allikate (sh ÜRO ja ELi nimekirjade, kuid ka USA OFAC-i nimekirja ja Ühendkuningriigi HM Treasury nimekirja) põhjal;
• tugev tipp- ja keskastmejuhtide pühendumus;
• töötajate regulaarne koolitamine;
• pidev teabevahetus ja koostöö rahapesu andmebüroo ja teiste asjakohaste sidusrühmadega;
• aktiivne osalemine sektori parimate tavade kehtestamisel.

LHV rakendab klientide aktsepteerimise faasis neljatasemelist otsustusprotsessi. Sõltuvalt kliendi riskinäitajatest teeb tema aktsepteerimise otsuse kas

• kliendisuhete juht
• kliendisuhete juht koos kõrgema tasandi juhiga (nelja silma põhimõte)
• riskikliendi aktsepteerimise komitee
• juhatus.

Lisaks klientide aktsepteerimise etapis kohaldatavale konservatiivsele ja riskipõhisele lähenemisele ja korrale rakendatakse riskipõhiseid monitoorimis- ja skriinimistegevusi ning ajakohastatakse regulaarselt põhimõtte „tunne oma klienti“ järgimisel rakendatavat korda.

	Kõrge riskiga klientide vastuvõtukomitee	Finantsvahendajate hindamiskomitee	Rahapesu tõkestamise komitee	Esimene kaitseliin	Teine kaitseliin	Kolmas kaitseliin
				Kliendisuhted	Kõrge riskiga klientide osakond	Rahapesu tõkestamise (AML) osakond
					• Põhimõtte „tunne oma klienti“ rakendamine •Kõrgema riskiga klientide aktsepteerimine •Suhtlemine AML- osakonnaga •EDD-meetmed ja andmete kvaliteet	•Koordineerib AML-kordi ja protsesse •Kõrgemate riskitegurite riskihindamine •AML-alane monitoori- mine ja skriinimine •EDD-meetmete koordineerimine •Esitab aruandeid juhatusele ja rahapesu andmebüroole
Juhatus
Nõukogu

Pangandusteenused

LHV osutab teenuseid fintech-ettevõtetele, kes pakuvad finantsteenuseid omakorda enda klientidele. Kuna tavaklientide teenindamisega võrreldes hõlmab fintech-ettevõtetele teenuste osutamine teistsuguseid riske, on LHV pööranud nende ettevõtetega seotud riskidele erilist tähelepanu ja võtnud täiendavaid meetmeid nende maandamiseks. LHV-s töötavad selle valdkonna spetsialistidest kliendisuhete juhid, kellel on fintech-sektoriga väga suured kogemused. AML-i meeskond jälgib pidevalt selle sektoriga seotud suundumusi, arenguid ja ohte ning ajakohastab vastavalt KYC-meetmeid. LHV kohaldab kõigi fintech-sektori klientide suhtes samu AML/KYC-meetmeid kui vastavate teenusepakkujate suhtes. LHV eeldab, et kõik fintech-ettevõtetest kliendid rakendavad AML/KYC-meetmeid samal tasemel kui pangandussektor. Fintech-ettevõtetest klientide aktsepteerimise ja KYC-korra pideva rakendamise käigus hindab LHV klientide ärimudelit, omandistruktuuri, juhte ja meeskonda, AML/KYC-meetmeid, skriinimise ja monitoorimise tehnilisi võimalusi, kliendikesksust, kliendiriski segmenti- mist, limiidipoliitikat, rahastamise allikaid jms. LHV teeb ka kohapealseid kliendikülastusi, et teha kindlaks, kas poliitika, protsessid ja meetmed on kehtestatud ning toimivad nõuetekohaselt ja kavakohaselt. Fintech-ettevõtete finantstegevusele pöörab LHV range monitoorimisega teravdatud ja pidevat tähelepanu.# Rahapesu tõkestamise süsteem ja väljavaated Eestis

Viimastel aastatel on Eestit raputanud mitu rahapesu süüdistust ning Eesti maine välismaal on tõsiselt kahjustatud. Sellegipoolest peetakse Eesti finantssüsteemi ja riiki ennast maailmas üheks kõige väiksema riskiga riigiks. Baseli valitsemisinstituut hindas Eestit 2020. aastal rahapesu riskide seisukohast kõige vähem riskantseks riigiks. Isegi kui mõnes finantsasutuses on varem nõuetekohaste KYC-meetmete ja oma riskiisule vastavate riskimaandamise meetmete kehtestamisel esinenud puudusi, hinnatakse Eesti rahapesuvastast süsteemi üldiselt tugevaks.

Järgmine oluline hindamine toimub vastavalt FATF-i standarditele aastatel 2021–2022 ja selle viib läbi Moneyval. Kasutusele võetakse uus siseriikliku ohuhinnangu metoodika. Reguleeriv asutus, rahapesu andmebüroo ja finantssektor on võtnud olukorda väga tõsiselt ja Eesti AML-süsteemi igakülgseks parandamiseks on astutud palju mitmesuguseid samme. Pangandussektor on teinud suuri investeeringuid inimressurssidesse, suurendades nii töötajate arvu kui ka pädevust. Kõik turuosalised täiustavad pidevalt info-tehnoloogia (sh masinõppe) võimalusi, et suurendada oma tehnilist ja analüütilist suutlikkust rahapesu tõkestamisel. Eesti rahapesuvastase süsteemi tõhustamiseks ja kõigi sidusrühmade vahelise koostöö parandamiseks on käimas mitmed seadusandlikud algatused.

Kontrollitegevused

1. aastal tegi Finantsinspektsioon LHV-s kaks kohapealset kontrolli. Esimene keskendus LHV-s rakendatavale riskihinnangu ja riskiisu raamistikule. Teine kontroll käsitles finantsvahendajatest fintech-ettevõtete suhtes kohaldatavaid hoolsusmeetmeid. Mõlema kontrolli tulemusena on LHV asunud koostama tegevuskava nende valdkondade parandamiseks, kus avastati puudusi.

2. aastal kasutas LHV oma AML/KYC-meetmete nõuetekohasuse raamistiku ja tavade hindamiseks Ühendkuningriigi vastavuskontrolli ettevõtet FsCom. Tõsiseid puudusi ei tuvastatud. Väiksemaid soovitusi on protsesside täiendamisel arvesse võetud.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 125

8. Muud riskid

8.1 Strateegiline ja äririsk

Strateegiline risk väljendub eeskätt valedes strateegilistes otsustes. Strateegilist riski maandatakse läbi kaalutletud äriplaanide ning analüüside teostamise. Samuti omab LHV Panga ja LHV Groupi juhtkond (nii juhatus kui ka nõukogu) pikaajalist pangandus ja/või ettevõtluskogemust. Uutele turgudele ja valdkondadesse sisenemisel kaasatakse eelnevalt alati vastava ala professionaalid ning teostatakse põhjalik analüüs.

8.2 Reputatsioonirisk

Reputatsioonirisk on defineeritud kui risk, mis tuleneb LHV maine halvenemisest klientide, äripartnerite, omanike, investorite või järelevalve silmis. Reputatsioonirisk tekib pigem muude riskide realiseerumise tagajärjel (näiteks operatsiooniriski või strateegilise riski realiseerumise tulemusena). Reputatsiooniriski maandava tegurina viib LHV läbi regulaarseid riskijuhtimisealaseid koolitusi ning samuti täiustatakse pidevalt kogu organisatsiooni hõlmavat riskijuhtimise raamistikku, mis kokkuvõttes tagab tugeva riskikultuuri.

8.3 Maarisk

Sarnaselt reputatsiooniriskiga väljendub maarisk üldjuhul mõne muu riski kaudu (operatsioonirisk, krediidirisk, strateegiline risk). Lisaks Eestile tegutseb LHV Ühendkuningriigis.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 126

Konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad

LISA 1 Üldine informatsioon

AS-i LHV Group ja tema tütarettevõtete AS LHV Pank (edaspidi: pank), AS LHV Finance (AS-i LHV Pank tütarettevõte), AS LHV Varahaldus, AS LHV Kindlustus ja OÜ Cuber Technology (edaspidi koos nimetatud: Grupp või LHV) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, mis on koostatud seisuga 31. detsember 2020, on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

AS LHV Group omab läbi AS i LHV Pank 65% osalust AS-is LHV Finance. AS LHV Group omab 65% osalust AS-is LHV Kindlustus.

AS LHV Group on aktsiaselts, mis on registreeritud Eesti Vabariigis ja mille alaline asukoht on Eesti. Ettevõtte ametlik aadress on Tartu mnt 2, Tallinn. AS LHV Group on valdusettevõte, mille tütarettevõte AS LHV Pank osutab pangateenuseid ning finantsnõustamise- ja väärtpaberivahenduse teenuseid Eestis ja Ühendkuningriigis. Klientide teenindamiseks on avatud esindused Tallinnas ja Tartus ning Londoni haru avati 2018. aastal.

AS LHV Finance pakub järelmaksu ja tarbimislaenude teenust. AS LHV Varahaldus osutab pensioni- ja muude fondide fondivalitsemise teenuseid Eesti klientidele. AS LHV Kindlustus hakkab kindlustustooteid pakkuma 2021. aastal.

Seisuga 31. detsember 2020 töötas Grupis 518 täisajaga töötajat, sh 27 passiivset töötajat (31.12.2019: 449 töötajat, sh 25 passiivset).

Käesolev konsolideeritud aastaaruanne (sh raamatupidamise aruanded) on juhatuse poolt heaks kiidetud 17. veebruaril 2021. Olulist mõju AS-i LHV Group üle omavad Rain Lõhmus 23,4% hääleõiguse ja Andres Viisemann 9,7% hääleõigusega (vt ka lisa 21). Juhatuse kinnitatud konsolideeritud aastaaruande kinnitavad nõukogu ja aktsionärid. Aktsionärid omavad õigust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet mitte kinnitada. Nõukogu vastavat õigust ei oma.

LISA 2 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud

Vastavalt IFRS-le tuginevad mitmed aruandes esitatud finantsnäitajad rangelt raamatupidamislikele juhtkonnapoolsetele eeldustele ja hinnangutele, mis omavad mõju aruandekuupäeva seisuga raamatupidamise aruandes esitatud varade ja kohustiste väärtustele ning aruandes avaldatud tingimuslikele varadele ja kohustistele, samuti järgnevate majandusaastate aruandeperioodide tuludele ja kuludele. Kuigi need hinnangud põhinevad juhtkonna parimal teadmisel ning järeldustel käimasolevatest sündmustest, ei pruugi tegelik tulemus nendega lõpuks kokku langeda ja võib märkimisväärselt neist hinnangutest erineda.

Juhtkonna hinnanguid on rakendatud laenude, nõuete ja investeeringute väärtuse hindamisel (lisad 10, 11, 12, 13 ja 14) ning materiaalse ja immateriaalse põhivara kasulike eluigade määramisel (lisa 16). Hinnangud ja otsused vaadatakse pidevalt üle lähtudes mineviku kogemustest ja teistest faktoritest, kaasa arvatud ootustest tuleviku sündmustele, mis hetke asjaolusid arvestades tunduvad põhjendatud. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse edasiulatuvalt. Kõige olulisemad juhtkonna hinnangud ja eeldused on seotud finantsinstrumentide standardiga IFRS 9, täpsemalt SICR-i kriteeriumid, PD ja LGD arvutamine, ärimudeli ja APIM hinnang finantsvarade klassifitseerimiseks. Vaata rohkem informatsiooni riskide juhtimise osa punktis 2 ja allpool. Juhtkonna hinnangutes ja eeldustes 2019. aastal muid olulisi muudatusi ei toimunud.

Oodatava krediidikahju (ECL) arvutamine sisaldab mitmeid olulisi seisukohti, mis vajavad juhtkonna hinnangut. Oodatava krediidikahju hindamine on selle iseloomust tulenevalt ebamäärane ja nende hinnangute täpsus sõltub mitme test faktoritest, nagu näiteks makromajanduslikud prognoosid, ning sisaldavad kompleksseid modelleerimisi ja hinnanguid.

Krediidiriski olulise suurenemise hindamine on IFRS-st 9 „Finantsinstrumendid“ tulenev lähenemine ja vajab olulisi hinnanguid. Igal aruandekuupäeval hindab Grupp, kas krediidirisk on esmase kajastamisega võrreldes oluliselt suurenenud, võttes arvesse finantsinstrumendi eluea maksejõuetuse tõenäosuse muutust, kasutades selleks olulisi riskiindikaatoreid, mis on kasutusel Grupi riskijuhtimisprotsessides.

Teine oluline valdkond, mis vajab olulisi hinnanguid, on tuleviku prognooside ja makromajanduse stsenaariumite määramine. IFRS 9 nõuab erapooletu ja tõenäosustega kaalutud krediidikahjude hindamist, kasutades selleks mitmete võimalike tulemuste hinnanguid ning sisaldab tuleviku majandusväljavaadete prognoose. LHV kasutab ECL mõõtmisel tuleviku prognooside baasina sise- miselt välja töötatud makromajanduslikke prognoose.

LHV kasutab nii mudeleid kui eksperthinnanguid ECL arvutuste määramiseks. Eksperthinnangu teostamise eesmärgiks on kaasata eeldatav mõju näitajatest, mida ECL mudel ei arvestanud. Hinnangu tase ECL määramiseks sõltub mudeli tulemustest, olulisusest ja detailse informatsiooni kättesaadavusest. Mudeleid, hinnanguid ja sisendeid vaadatakse regulaarselt üle Grupi riskifunktsiooni poolt ning need kinnitab Grupi riskikomitee.

LISA 3 Varade ja kohustiste saldeerimine

Grupp on saldeerinud järgnevad varad ja kohustised.

Brutosumma enne finantsseisundi aruandes tasaarveldatud	Saadud 31.12.2020 VARAD s a l d e e r i m i s t finantsseisundi aruandes	Seotud vahendid, mida ei ole finantssuhteis tasaarveldatud	Saldeerimine seisundi aruandes	Finants- instrumendid	rahalised tagatised	Neto- summad
Tuletisinstrumendid	89	0	89	0	0	0
KOHUSTISED
Tuletisinstrumendid	221	0	221	0	0	0

Brutosumma enne finantsseisundi aruandes tasaarveldatud	Saadud 31.12.2019 VARAD s a l d e e r i m i s t finantsseisundi aruandes	Seotud vahendid, mida ei ole finantssuhteis tasaarveldatud	Saldeerimine seisundi aruandes	Finants- instrumendid	rahalised tagatised	Neto- summad
Tuletisinstrumendid	4	0	4	0	0	0
KOHUSTISED
Tuletisinstrumendid	8	0	8	0	0	0

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 128

LISA 4 Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus

(tuhandetes eurodes)

Kokku õiglane väärtus 31.12.2020	Bilansiline väärtus 31.12.2020	Lisa	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Erinevus
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Aktsiad ja fondiosakud *	7 267	12	6 788	0	7 267	0
Võlakirjad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	322 699	12	0	0	322 699	322 699
Intressiswapid ja valuutaforwardid	89	12	0	89	89	0
Kokku finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	330 055		6 877	0	330 055	330 055
Finantskohustised õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande
Intressiswapid ja valuutaforwardid	221	12	0	221	221	0
Kokku finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	221		0	221	221	0
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses
Nõuded keskpangale	2 213 211	10	0	2 213 211	2 213 211	0
Nõuded krediidiasutustele	170 341	10	0	170 341	170 341	0
Nõuded investeerimisühingutele	9 985	10	0	9 985	9 985	0
Laenud ja nõuded klientidele

Finantsvarad ja -kohustised õiglases väärtuses ja korrigeeritud soetusmaksumuses

(tuhandetes eurodes)

Lisa	Tase 1 väärtus 31.12.2020	Tase 2 väärtus 31.12.2020	Tase 3 väärtus 31.12.2020	Kokku Bilansiline väärtus 31.12.2020	Bilansiline väärtus 31.12.2019	Erinevus
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Aktsiad ja fondiosakud *	12 500	7 695	0	8 195	8 195	0
Omakapitaliinstru-mendid õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi	11	0	432	432	432	0
Võlakirjad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	12	32 331	0	0	32 331	32 331
Intressiswapid ja valuutaforwardid	12	0	4	0	4	4
Kokku finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande				32 831	7 699	432
Finantskohustised õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande
Intressiswapid ja valuutaforwardid	12	0	8	0	8	8
Kokku finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande				0	8	0
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses
Nõuded keskpangale	10	0	1 232 733	0	1 232 733	1 232 733
Nõuded krediidiasutustele	10	0	32 947	0	32 947	32 947
Nõuded investeerimisühingutele	10	0	5 473	0	5 473	5 473
Laenud ja nõuded klientidele	13	0	0	1 707 842	1 707 842	1 687 034
Muud nõuded klientidele	14	0	3 551	0	3 551	3 551
Muud finantsvarad	15	0	2 246	0	2 246	2 246
Kokku finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses				1 276 950	1 707 842	2 984 792
Finantskohustised korrigeeritud soetusmaksumuses
Klientide hoiused ja saadud laenud	17	0	2 192 452	537 581	2 730 033	2 726 562
Allutatud kohustised	20	0	0	76 553	76 553	75 444
Võlad hankijatele ja muud kohustised	18	0	20 789	0	20 789	20 789
Kokku finantskohustised korrigeeritud soetusmaksumuses				0	2 213 241	614 134

Puhaskasum kokku kolmanda taseme finantsvaradest muus koondkasumis oli 134 tuhat eurot.

• Aktsiad ja fondiosakud sisaldavad Grupi tütarettevõtte AS LHV Varahaldus investeeringut pensionifondi osakutesse summas 6 788 tuhat eurot (31.12.2019: 7 695 tuhat). Vastavalt investeerimisfondide seadusele on LHV Varahalduse kui fondivalitseja kohustuslik osalus 0,5% kõigist osakutest kohustuslikes pensionifondides, mida ta haldab.

Grupi juhatus on hinnanud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ja kohustiste õiglast väärtust. Õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritakse tuleviku rahavood turuintressikõvera alusel.

Hierarhias kasutatud tasemed:
1. Tase 1 – aktiivsel turul noteeritud hind
2. Tase 2 – hindamistehnika, mille sisendiks on turu informatsioon (sarnaste tehingute kursid ja intressikõverad)
3. Tase 3 – muud hindamismeetodid

a) Kvantitatiivne teave õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatud oluliste jälgimatute sisendite kohta (kui need on majandusüksuse jaoks välja töötatud ja saadaval);
b) kirjeldav kirjeldus õiglase väärtuse mõõtmise tundlikkuse kohta mittejälgitavate sisendite muutuste suhtes (kui muudatus võib põhjustada õiglase väärtuse mõõtmise olulist muutust);
c) mittejälgitavate sisendite mõistlike võimalike muudatuste mõju

Finantsvarade ja finantskohustiste tähtajalise struktuuri kohta vt riskide juhtimise osa punkt 4.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 130

LISA 5 Tegevussegmendid

LHV Pank jagab oma äritegevusi 3 peamiseks äriseg- mendiks: jaepangandus, finantsvahendajad ning ettevõ- tete pangandus. Ärisegmendid moodustavad osa Grupist, koos eraldi juurdepääsuga finantsandmetele, mis on ühtlasi aluseks äritulemuste regulaarsel jälgimisel Grupi otsustajate poolt. Kogu planeerimine ja tulemusmõõdikute paikapanek toimub segmentide tasemel. Igas segmendis koostatakse täielik finantsseisundi aruanne ja kasumiaruanne. Grupil on planeerimine/mõõtmine lisaks eelpool nimetatud segmendi- tasemetele ka osakondade tasemel. Jaotus on tehtud kliendi/toote baasi alusel ning sarnased osakonnad on grupeeritud ühe segmendi alla.

Jaepangandus katab kõiki eraisikuid ja väikeseid juriidilisi isikuid, kelle krediidiriskile avatus on alla 500 tuhande euro. Tegemist on tavapärase universaalpanganduse segmenti- dega, pakkudes makseteenust, pangakaarte, krediiti jne.

Ettevõtete panganduse segment hõlmab kõiki suuri ettevõt- teid ja teisi juriidilisi isikuid, kelle krediidiriskile avatus on üle 500 tuhande euro. Peamised tooted on laenud ja maksed.

Varahalduse puhul on tegemist pensioni haldamise segmen- diga, sisaldades II ja III pensionisammast.

Järelmaksu- ja tarbijafinantseerimise segment on Eestis eraldi juriidiline isik, mis hõlmab eraisikutele pakutavat väikelaenuäri. Need portfellid on suhteliselt väikesed, kuid tulenevalt klientide erinevast maksepraktikast tuleb seda käsitleda eraldi segmendiga.

Finantsvahendajad hõlmavad fintech-ettevõtteid, kelle maksete maht on suur nii Eestis kui ka Ühendkuningriigis. Selles segmendis kajastab LHV ka tavalisi makseteenuseid.

Muud tegevused sisaldavad treasury tegevusi, mis seisneb sisemises finantseerimisteenuse pakkumises teistele segmentidele ning LHV Group soolo peamiselt kapitali ning finantseerimisega seotud tegevusi.

AS-i LHV Group juhatus on määratud otsustajaks, vastu- tades rahaliste eraldiste ja äritegevuse kasumlikkuse hinda- mise eest. Segmendi poolt esitatud tulemused sisaldavad otseselt segmendiga seotud tulusid ja kulusid. Segmendi poolt raporteeritud müügitulu sisaldab tulu segmentidevahelistest tehingutest, st teistele grupi ettevõ- tetele AS-i LHV Pank poolt antud laenud.

Intressitulu ning komisjoni- ja teenustasutulu jagunemine klientide asukoha lõikes on toodud lisades 7 ja 8. Grupil ei ole ühtegi klienti, kelle tulu moodustaks rohkem kui 10% vastavast tulu liigist.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 131

Tegevussegmendid jätkuvalt

(tuhandetes eurodes)	Jaepangandus	Ettevõtete pangandus	Varahaldus	Järelmaksu ja tarbija-finantseeri- mine Eestis	Finantsva- hendajad	Muud tegevused	Segmenti- devahelised elimineerimised	Kokku
31.12.2020
Intressitulu, sh. välis- intressitulu	28 867	44 659	0	12 022	941	10 591	-8 707	88 373
Sisemine intressitulu	28 867	42 779	0	12 022	0	4 705	0	88 373
	0	1 880	0	0	941	5 886	-8 707	0
Intressikulu	-2 072	-6 246	-95	-1 880	0	-1 829	58 707	-19 881
Neto intressitulu	26 795	38 413	-95	10 142	941	-7 704	0	68 492
Komisjoni- ja teenustasu tulu	8 284	1 000	14 966	708	21 160	0	0	46 118
Komisjoni- ja teenustasu kulu	-1 042	-44	0	-635	-1 103	2	-16	-1 276
Dividenditulu	0	0	0	0	0	7 059	-7 059	0
Neto teenustasutulu	7 242	956	14 966	73	10 128	7 043	-7 059	33 349
Netotulu	34 037	39 369	14 871	10 215	11 069	-661	-7 059	101 841
Netokasum finantsvaradelt	-50	-1 707	0	17 911	0	1 584
Administratiiv- ja muud tegevuskulud, tööjõukulud	-13 213	-7 691	-6 389	-1 703	-9 588	-5 271	0	-43 855
Ärikasum	20 774	31 677	9 189	8 512	1 498	-5 021	-7 059	59 570
Laenude allahindluse kulu	-976	-9 363	0	-533	-26	0	0	-10 898
Kasum enne maksustamist	19 798	22 314	9 189	7 979	1 472	-5 021	-7 059	48 672
Tulumaksukulu	-1 825	-2 394	-844	-826	-521	-2 416	0	-8 826
Puhaskasum jätkuvatelt tegevustelt	17 973	19 920	8 345	7 153	951	-7 437	-7 059	39 846
Varad kokku	1 722 042	3 050 474	34 352	65 851	147 604	226 450	-27 536	6 497 407
Kohustised kokku	2 172 121	1 274 941	1 109	47 778	1 274 941	110 882	-15 564	4 726 131

Tegevussegmendid jätkuvalt

(tuhandetes eurodes)	Jaepangandus	Ettevõtete pangandus	Varahaldus	Järelmaksu ja tarbija-finantseeri- mine Eestis	Finantsva- hendajad	Muud tegevused	Segmenti- devahelised elimineerimised	Kokku
31.12.2019
Intressitulu, sh. välis- intressitulu	18 907	35 107	0	11 209	752	10 626	-15 187	61 414
Sisemine intressitulu	13 358	33 416	0	11 209	0	3 431	0	61 414
	5 549	1 691	0	0	752	7 195	-15 187	0
Intressikulu	-3 723	-6 071	-145	-1 691	-10	-1 757	3 157	-14 026
Neto intressitulu	15 184	29 036	-145	9 518	742	-6 947	0	47 388
Komisjoni- ja teenustasu tulu	6 754	2 147	12 869	602	14 654	0	0	37 026
Komisjoni- ja teenustasu kulu	-502	-363	0	-674	-9 797	-13	0	-11 349
Dividenditulu	0	0	0	0	0	6 630	-6 630	0
Neto teenustasutulu	6 252	1 784	12 869	-72	4 857	6 617	-6 630	25 677
Netotulu	21 436	30 820	12 724	9 446	5 599	-330	-6 630	73 065
Netokasum finantsvaradelt	-10	-4 465	0	46 173	0	670
Administratiiv- ja muud tegevuskulud, tööjõukulud	-10 895	-7 661	-6 097	-1 881	-9 114	-3 536	0	-39 184
Ärikasum	10 531	23 155	7 092	7 565	-3 469	-3 693	-6 630	34 551
Laenude allahindluse kulu	-1 194	-1 736	0	-247	-33	0	0	-3 210
Kasum enne maksustamist	9 337	21 419	7 092	7 318	-3 502	-3 693	-6 630	31 341
Tulumaksukulu	-803	-1 640	-972	-760	-74	0	0	-4 249
Puhaskasum jätkuvatelt tegevustelt	8 534	19 779	6 120	6 558	-3 576	-3 693	-6 630	27 092
Varad kokku	1 075 705	1 613 557	31 221	65 506	298 806	179 686	-23 256	3 031 912
Kohustised kokku	1 992 547	450 089	2 100	50 548	388 317	75 577	-13 329	2 825 884

Grupi intressitulude geograafiline jaotus ning jaotus toodete lõikes on toodud lisas 7.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 132

LISA 6 Tütarettevõtted ja firmaväärtus

Seisuga 31.12.2020 on Grupi käesolevas aruandes konsoli- deeritud tütarettevõtted:

• AS LHV Pank (Eesti, osalus 100%)
• AS LHV Varahaldus (Eesti, osalus 100%)
• Cuber Technology OÜ (Eesti, osalus 100%)
• AS LHV Finance (Eesti, osalus 65% läbi AS-i LHV Pank)
• AS LHV Kindlustus (Eesti, osalus 65%)

AS LHV Pank asutas AS-i LHV Finance 2013. aastal ja omab selles 65% osalust.# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

LISA 6 Mitteeurodes arveldatud tehingute valuutakursimõju

Kõikide Grupiettevõtete tehingud viidi läbi eurodes, välja arvatud AS LHV Finance, mille tehingud viidi läbi eurodes ja välisvaluutas. AS LHV Finance tehingud välisvaluutas on konverteeritud eurodesse kasutades tehingu toimumise päeva keskkursse.

35% mittekontrolliva osaluse sissemakse on kajastatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes real "Mittekontrolliv osalus". AS LHV Group maksis 2020. aastal 5 200 tuhande euro suuruse rahalise sissemakse 65% osaluse eest AS-is LHV Kindlustus ja mittekontrolliv osalus maksis 2 800 tuhande euro suuruse rahalise sissemakse 35% osaluse eest. Nimetatud mittekontrolliva osaluse sissemakse on kajas- tatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes real "Mitte- kontrolliv osalus”.

Seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 pole Grupil sidusettevõtteid.

Seisuga 31. detsember 2020 koosneb AS LHV Group konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes firmaväärtus summas 3 614 tuhat eurot järgnevast:
* AS LHV Varahaldus osaluste omandamisel tekkinud fir-maväärtus summas 1 044 tuhat eurot;
* Danske Capital AS ostulepingu järgselt tekkinud fir-maväärtus AS-l LHV Varahaldus summas 2 570 tuhat eurot

Seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 viidi läbi firma-väärtuse väärtuse languse test. Firmaväärtuse raha genereerivaks üksuseks on AS LHV Varahaldus.

Kasutus- väärtuse arvestus põhineb järgnevatel eeldustel, mis põhi-nevad viie aasta prognoosil:
* valitsetava vara mahu kasvuks prognoositakse 8% aastas (2020: 12%). 2021. aastat mõjutab negatiivselt II pensionisamba reform, kuid 2023. aastaks eeldatakse, et varade maht jõuab taas 2020. aasta lõpu tasemele;
* 2020. aastal õnnestus LHV Varahaldusel esmakordselt teenida edukustasu, mida tulevastes prognoosides pole arvesse võetud. Kõik ettevõttesisesed eesmärgid on püstitatud sellisel tasemel, et nende saavutamine võimaldaks LHV Varahaldusel teenida edukustasu ka tulevastel aastatel. Ilma edukustasuta eeldatakse fondi- valitseja tulude kasvu keskmiselt –4% aastas (2020: –18%);
* Tulenevalt majanduskeskkonnast eeldatakse kaudsete kulude kasvu 5% aastas (2020: 4%);
* Rahavoogude diskontomäärana on kasutatud 15% (2020: 15%).

Põhieelduste väärtuste kasutamisel tugines juhatus eelne-vate perioodide kogemustele ja oma parimale hinnangule tõenäoliste ootuste osas. Ootuseid on muudetud konser-vatiivsemaks tulenevalt muutustest turuolukorras ning seadusandluses.

Kasutusväärtuse testi tulemusena ületab seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 raha genereeriva üksuse kaetav väärtus tema bilansilist väärtust, mistõttu ei ole tehtud allahindlusi.

Seisuga 31. detsember 2020 on Grupil kaks tütarettevõtet (31.12.2019: üks), AS LHV Kindlustus ja AS LHV Finance (ka 2019. aastal), kellel on Grupile mittekontrollivad osalused.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 133

Järgnevalt on toodud finantsinformatsioon AS-i LHV Finance ja AS-i LHV Kindlustus kohta. Informatsioon on esitatud enne omavaheliste tehingute elimineerimist.

AS LHV Finance

	31.12.2020	31.12.2019
Laenud ja nõuded klientidele ning muud lühiajalised varad	65 804	65 415
Põhivara	45	91
Lühiajalised kohustised	1 808	1 966
Pikaajalised kohustised	45 970	48 582
Netovarad kokku	18 071	14 958

AS LHV Kindlustus

	31.12.2020	31.12.2019
Laenud ja nõuded klientidele ning muud lühiajalised varad	0	0
Põhivara	233	0
Lühiajalised kohustised	133	0
Pikaajalised kohustised	0	0
Netovarad kokku	100	0

Lühendatud kasumiaruanne ja muu koondkasum

	31.12.2020	31.12.2019
Neto intressi- ja teenustasutulud	10 215	9 446
Kasum/kahjum enne makse	7 979	7 318
Tulumaksukulu	-826	-760
Puhaskasum	7 153	6 558
Kokku koondkasum	7 153	6 558
Mittekontrolliva osaluse osa kasumist/kahjumist ja muust koondkasumist	2 089	2 296

Lühendatud rahavoogude aruanne

	31.12.2020	31.12.2019
Rahavoog äritegevusest	9 411	-4 925
Makstud intressid	-1 899	-1 636
Makstud tulumaks	-826	-760
Neto rahavoog äritegevusest	6 686	-7 321
Neto rahavoog investeerimistegevusest	0	-87
Neto rahavoog finantseerimistegevusest	-6 684	7 403
Raha ja raha ekvivalentide muutus	2	-5
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses	0	5
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus	2	0

AS LHV Finance

	31.12.2020	31.12.2019
Rahavoog äritegevusest	-407	-407
Makstud intressid	0	0
Makstud tulumaks	0	0
Neto rahavoog äritegevusest	-407	-407
Neto rahavoog investeerimistegevusest	-244	-244
Neto rahavoog finantseerimistegevusest	5 200	5 200
Raha ja raha ekvivalentide muutus	4 549	4 549
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses	0	0
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus	4 549	4 549

AS LHV Kindlustus

	31.12.2020	31.12.2019
Neto intressi- ja teenustasutulud	0	0
Kasum/kahjum enne makse	-551	-551
Tulumaksukulu	0	0
Puhaskasum	-551	-551
Kokku koondkasum	-551	-551
Mittekontrolliva osaluse osa kasumist/kahjumist ja muust koondkasumist	-193	-193

Lühendatud rahavoogude aruanne

	31.12.2020	31.12.2019
Rahavoog äritegevusest	-407	-407
Makstud intressid	0	0
Makstud tulumaks	0	0
Neto rahavoog äritegevusest	-407	-407
Neto rahavoog investeerimistegevusest	-244	-244
Neto rahavoog finantseerimistegevusest	5 200	5 200
Raha ja raha ekvivalentide muutus	4 549	4 549
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses	0	0
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus	4 549	4 549

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 134

LISA 7 Neto intressitulu

Intressitulu (tuhandetes eurodes)

	Lisa	2020	2019
Intressitulu kasutades efektiivse intressimäära meetodit
Ettevõtluslaenud		46 834	37 129
sh laenud seotud osapooltele	24	24	31
sh faasi 3 intressid*		129	164
Järelmaks		3 708	3 968
Tarbimislaenud		8 314	7 240
Eralaenud		2 109	1 744
Hüpoteeklaenud		18 170	5 248
Finantsvõimenduse laenud ja väärtpaberite laenamine		753	500
Krediitkaardilaenud		849	813
Nõuetelt krediidiasutustele ja investeerimisühingutele		33	270
Muud laenud		3 709	893
Vahesumma		84 479	57 805
Muu sarnane intressitulu
Liising		4 329	3 253
sh laenud seotud osapooltele	24	24	4
Võlakirjad
sh FVOCI võlakirjad		356	356
sh võlakirjad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		-435	-435
Vahesumma		3 894	3 609
Kokku		88 373	61 414

Intressikulu

	2020	2019
Klientide hoiused ja saadud laenud	-7 570	-5 579
sh seotud osapoolte hoiused	24	-17
Nõuded keskpangale	-5 966	-4 264
Allutatud kohustised	20	-6 345
sh laenud seotud osapooltelt	24	-342
Kokku	-19 881	-14 026
Neto intressitulu	68 492	47 388

Laenude intressitulud kliendi asukoha järgi (ei sisalda intressitulusid pankadelt ja võlakirjadelt): (tuhandetes eurodes)

	2020	2019
Eesti	88 775	60 788
Kokku	88 775	60 788

• Kuna enamik faasi 3 laene müüakse inkassofirmadele, on faasi 3 intressid kõigis laenuportfellides marginaalsed, välja arvatud ettevõtluslaenude portfellis. Grupi intressitulude jaotus tegevus tegevuste lõikes on esitatud lisas 5. laenuportfell on esitatud lisas 13.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 135

LISA 8 Neto komisjoni- ja teenustasutulu

Komisjoni- ja teenustasutulu

	Lisa	2020	2019
Väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud		4 825	3 658
sh seotud osapooled	24	13	22
Varahaldus- ja sarnased tasud		18 629	15 831
sh Grupi poolt valitsetavad fondid *	24	14 958	12 860
Valuuta konverteerimise tasud		3 406	1 867
Tasud kaartidelt ja arveldustelt		15 171	12 485
Tarbimislaenu- ja järelmaksu teenustasud		709	602
Muud teenustasutulud		3 378	2 583
Kokku		46 118	37 026

Komisjoni- ja teenustasukulu

		-1 062	-546
Makstud väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud		-1 062	-546
Kaartidega seotud kulud		-4 722	-3 979
Terminalitehingutega seotud kulud		-4 498	-3 967
Arveldustega seotud kulud		-788	-692
Sularahaautomaatidega seotud kulud		-1 058	-1 159
Muud teenustasukulud		-641	-1 006
Kokku		-12 769	-11 349
Neto teenustasutulu		33 349	25 677

• Valitsemistasud pensioni- ja investeerimisfondidelt on kindlaksmääratud protsent fondi koguvaradest ning varieerub vahemikus 0,39% - 2% aastas. Pensionifondide valitsemistasusid langetati alates 2019. aasta septembrist ja on nüüd vahemikus 0,39% - 1.2%.

Komisjoni- ja teenustasutulu kliendi asukoha järgi

	2020	2019
Eesti	46 118	36 978
Muud	0	48
Kokku	46 118	37 026

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 136

LISA 9 Tegevuskulud (tuhandetes eurodes)

	Lisa	2020	2019
Palk ja boonused		18 380	14 883
Sotsiaal- ja muud maksud*		5 530	4 382
Tööjõukulud kokku		23 910	19 265
IT kulud		3 403	2 829
Info- ja pangateenused		1 005	868
Turunduskulud		1 822	2 089
Kontorikulud		672	633
Transpordi- ja sidekulud		279	276
Töötajate koolitus- ja lähetuskulud		317	690
Muud sisseostetud teenused		3 847	3 324
Muud administratiivkulud		3 879	3 807
Põhivara kulum		16	4 359
Kasutusrendimaksed		125	327
Muud tegevuskulud		356	486
Muud tegevuskulud kokku		20 064	20 003
Tegevuskulud kokku		43 974	39 268

• kogusumma sotsiaal-, tervise- ja muude kindlustuste eest

LHV Grupi keskmine töötajate arv 2020. aastal oli 473 (2019: 409). Alates 2018 on pensionifondi kliendilepingutega seotud müügikulud kapitaliseeritud immateriaalse põhivarana vastavalt kliendisuhte eeldatavale elueale 20 aastat. Juhul, kui need müügikulud oleks kajastatud kuludena ja mitte kapitaliseeritud, siis “Turunduskulud” oleks olnud 1 584 tuhat eurot kõrgemad.

LISA 10 Nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele (tuhandetes eurodes)

	31.12.2020	31.12.2019
Nõudmiseni hoiused ja tähtajalised hoiused kuni 3 kuud *	180 326	38 420
Kohustuslik reservkapital keskpangas	41 253	29 426
Nõudmiseni hoiused keskpangas *	2 171 958	1 206 307
Kokku	2 393 537	1 271 153
* raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes	2 352 284	1 244 727

Nõuete jaotus riikide lõikes on esitatud riskide juhtimise osas punktis 2.

Kohustusliku reservkapitali nõue seisuga 31. detsember 2020 oli 1% (2019: 1%) kõigist finantseerimisallikatest (klientide hoiused ja saadud laenud). Reservi nõuet täide-takse kuu keskmi¬sena eurodes või keskpanga poolt eelnevalt aktsepteeritud välisfinantsvarades.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 137

LISA 11 Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi aruande

	31.12.2018	31.12.2019	31.12.2020
Omakapitaliinstrumendid	298	432	0
Omakapitaliinstrumentide ümberhindamine	134
Omakapitaliinstrumentide müük		-432

Seisuga 31. detsember 2019 oli Grupil VISA aktsiaid summas 432 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2019 oli muude reser-vide saldo omakapitalis 212 tuhat eurot, vt ka lisa 21. Aruandeperioodi jooksul müüdi VISA aktsiaid.

LISA 12 Finantsvarad ja -kohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

	31.12.2020	31.12.2019
Kohustuslikult määratud kui õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Aktsiad ja fondiosakud	479	500
Võlakirjad	322 699	32 331
Fondiosakud	6 788	7 695
sh investeeringud valitsetavatesse pensionifondidesse	6 788	7 695
Valuutaforwardid	89	4
Finantsvarad kokku	330 055	40 530
Intressiswapid ja valuutaforwardid	221	8
Finantskohustised kokku	221	8

	31.12.2018	31.12.2019
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	46 856	40 530
Netosoetused ja -müügid õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavatelt investeeringutelt	-6 869
Intressitulu (lisa 7)	356
Ümberhindlus	187
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	40 530

LISA 13 Laenud ja nõuded klientidele (tuhandetes eurodes)

	31.12.2020	31.12.2019
Laenud juriidilistele isikutele	1 367 540	954 970
sh ettevõtluslaenud	1 192 803	815 740
sh liising	102 297	66 060
sh arvelduskrediit	30 338	31 193
sh kaubalaenud	20 497	32 761
sh finantsvõimenduslaenud	5 551	3 148
sh krediitkaardid ja järelmaks	519	679
sh laenud korteriühistutele	7 135	-
sh faktooring	8 400	5 389
Laenud eraisikutele	858 141	738 168
sh järelmaks	14 294	16 121
sh hüpoteeklaenud	695 204	587 855
sh tarbimislaenud	52 202	49 424
sh eralaenud	50 264	44 776
sh liising	26 554	23 427
sh finantsvõimenduslaenud	6 366	2 840
sh krediitkaardilaenud	7 232	7 263
sh arvelduskrediit	23	34
sh õppelaen	974	749
sh kinnisvaraliising	5 027	5 679
Kokku	2 225 681	1 693 138
sh laenud seotud osapooltele (lisa 24)	4 096	3 290
Allahindlus	-16 858	-6 104
Kokku	2 208 823	1 687 034

Muutused allahindlustes 12 kuud 2020

	Ettevõttelaenud, sh liising	T a r b i m i s - l a e n u d , sh faktoo- ring	Erakliendi- l a e n u d , sh krediitkaardid, järelmaksu- laenud	Võimendus- laenud	arvelduskrediit, korteriühistute laenud, kaubalaenud	õppelaen, kinnisvaraliising	Kokku
Seisuga 01.01.	-3 819	-789	-6	-639	-851	-	-6 104
Aasta jooksul moodustatud/tühistatud allahindlused	1 714	534	2 235	528	3 013	-	8 024
Aasta jooksul välja kantud	-11 345	-923	-21	-981	-498	-	-13 767
Seisuga 31.12.2020	-13 449	-1 178	-25	-1 385	-821	-	-16 858

Muutused allahindlustes 12 kuud 2019

	Ettevõttelaenud, sh liising	T a r b i m i s - l a e n u d , sh faktoo- ring	Erakliendi- l a e n u d , sh krediitkaardid, järelmaksu- laenud	Võimendus- laenud	arvelduskrediit, korteriühistute laenud, kaubalaenud	õppelaen, kinnisvaraliising	Kokku
Seisuga 01.01.	-9 035	-735	-3	-467	-36	-	-10 276
Aasta jooksul moodustatud/tühistatud allahindlused	7 544	583	1 253	28	8 409	-	17 817
Aasta jooksul välja kantud	-2 328	-637	-5	-424	-843	-	-4 237
Seisuga 31.12.2019	-3 819	-789	-6	-639	-851	-	-6 104

Aasta jooksul moodustatud allahindlused erinevad kasumiaruandes kajastatud laenude allahindluse kulust aasta jooksul sisse nõutud summadest, mis olid varem maha kantud kui lootusetud nõuded. Nimetatud laekumised kanti kasumiaru- andes otse laenude allahindluse reale.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 139

Liisingu neto- ja brutoinvesteeringud tähtaegade lõikes

	Brutoinves- teering	Teenimata intressitulu	Allahindlus	Liisingnõuete nüüdisväärtus
kuni 1 aasta	43 519	-4 009	-413	39 097
1-5 aastat	89 314	-6 325	-899	82 100
üle 5 aasta	9 865	-2 128	-83	7 654
Kokku 31.12.2020	142 698	-12 462	-1 385	128 851
kuni 1 aasta	26 375	-2 710	-164	23 501
1-5 aastat	68 211	-4 395	-457	63 359
üle 5 aasta	2 753	-107	-18	2 628
Kokku 31.12.2019	97 339	-7 212	-639	89 488

Krediidiriskile avatud positsioonide ning laenude tagatiste kohta on info riskide juhtimise osas punktis 2. Antud laenude jaotus valuutade lõikes on ära toodud riskide juhtimise osas punktis 3. Laenude jaotus tähtaegade lõikes on esitatud riskide juhtimise osas punktis 4. Laenude geograafiline jaotus on esitatud riskide juhtimise osas punktis 2. Intressitulud antud laenudelt, vt lisa 7

LISA 14 Muud nõuded klientidele (tuhandetes eurodes)

	31.12.2020	31.12.2019
Varahaldustasud klientidelt	8 152	1 057
sh seotud osapooled (lisa 24)	6 949	835
Muud tasud klientidele teenuste osutamise eest	1 230	2 494
Maksed teel	9	0
Kokku	9 391	3 551

Kõik tasud laekuvad 12 kuu jooksul aruandekuupäevast ja on seetõttu käibevara.

LISA 15 Muud varad (tuhandetes eurodes)

	31.12.2020	31.12.2019
Finantsvarad
Balti börside garantiideposiidid	15	10
V I S A j a MasterCard tagatisdeposiidid	2 058	2 236
Vahesumma	2 073	2 246
Mittefinantsvarad
E t t e m a k s e d F i n a n t s i n s p e k t s i o o n i l e	831	503
Muud ettemaksed *	1 351	1 458
Vahesumma	2 182	1 961
Kokku	4 255	4 207

• E t t e m a k s e d k o n t o r i r u u m i d e r e n d i , k i n d l u s t u s e , i n f o t e e n u s t e , ajakirjandusväljaannete ja koolituste eest. Ettemaksed laekuvad tagasi või kasutatakse ära 12 kuu jooksul arvates aruandekuupäevast ja seetõttu on arvele võetud käibevarana. Balti börside g a r a n t i i d e p o s i i d i d o n T a l l i n n a , R i i a j a V i l n i u s e b ö r s i d e l t e h t a v a t e v ä ä r t p a b e r i t e h i n g u t e t a g a m i s e k s n i n g V I S A j a MasterCard deposiidid krediitkaardite- hingute. tagamiseks, mistõttu käsitletakse mõlemaid pikaajalise varana.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 140

LISA 16 Materiaalne ja immateriaalne põhivara

	Kliendilepin- gute soetu- tud kulud	Immate- riaalne põhivara	Materiaalne põhivara	Kasutusõi- gusega varad	Immate- riaalne põhivara kokku	Materiaalne põhivara kokku	Kokku
(tuhandetes eurodes)
Kokku
Saldo 31.12.2018
Soetusmaksumus	4 129	0	4 129	8 923	12 436	21 359	25 488
Akumuleeritud kulum	-2 994	0	-2 994	-4 458	-1 431	-5 889	-8 883
Jääkmaksumus 31.12.2018	1 135	0	1 135	4 465	11 005	15 470	16 605
Soetatud põhivara	1 336	0	1 336	864	0	864	2 200
Müüdud põhivara	-15	0	-15	0	0	0	-15
K a p i t a l i s e e r i t u d müügikulutused	0	0	0	0	1 584	1 584	1 584
Muudatused arvestuspõhimõtetes	0	5	5	0	0	0	5 676
Mahakantud põhivara	-338	0	-338	-1 435	0	-1 435	-1 773
A m o r t i s a t s i o o n i k u l u ( L i s a 9 )	-562	-899	-1 461	-1 751	-	-1 461	-3 213
Saldo 31.12.2019
Soetusmaksumus	5 112	5 676	10 788	8 352	14 020	22 372	33 160
Akumuleeritud kulum	-3 203	-899	-4 102	-4 775	-2 892	-7 667	-11 769
Jääkmaksumus 31.12.2019	1 909	4 777	6 686	3 577	11 128	14 705	21 391
Soetatud põhivara	1 651	0	1 651	1 105	0	1 105	2 756
K a p i t a l i s e e r i t u d müügikulutused	0	0	0	0	1 944	1 944	1 944
Mahakantud põhivara	0	-230	-230	0	0	0	-230
A m o r t i s a t s i o o n i k u l u ( L i s a 9 )	-780	-972	-1 752	-804	-1 803	-2 607	-4 359
Saldo 31.12.2020
Soetusmaksumus	6 763	5 446	12 209	9 457	15 964	25 421	37 630
Akumuleeritud kulum	-3 983	-1 641	-5 624	-5 579	-4 695	-10 274	-15 898
Jääkmaksumus 31.12.2020	2 780	3 805	6 585	3 878	11 269	15 147	21 732

Materiaalne põhivara sisaldab arvuteid ja kontoritehnikat, mööblit, kontori renoveerimiseks tehtud kapitaliseeritud kulusid. Immateriaalne vara sisaldab litsentse, kliendilepin- guid ja arenduskulusid. 2020. ja 2019. aastal ei ilmnenud märke materiaalse või immateriaalse põhivara kasutusväärtuse langusest. Kasutusõiguse varade bilansiline väärtus ja aasta jooksul toimunud muutused on avalikustatud lisas 19.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 141

LISA 17 Klientide hoiused ja saadud laenud

31.12.2020 (tuhandetes eurodes)

	Eraisikud	Finantsvahendajad	Juriidilised isikud	Avalik sektor	31.12.2020 kokku
Nõudmiseni hoiused	745 304	1 043 509	1 425 894	420 460	3 635 167
Tähtajalised hoiused	256 764	10 118	194 403	22 017	483 302
Saadud laenud	0	0	268 442	200 000	468 442
Tekkepõhine intressikohustis	1 208	0	230	6	1 444
Kokku	1 003 276	1 053 627	1 888 969	642 483	4 588 355
sh seotud osapooled (lisa 24)	1 791	0	19 527	0	21 318

31.12.2019 (tuhandetes eurodes)

	Eraisikud	Finantsvahendajad	Juriidilised isikud	Avalik sektor	31.12.2020 kokku
Nõudmiseni hoiused	525 938	376 068	1 267 180	20 293	2 189 479
Tähtajalised hoiused	415 349	0	90 100	3 100	508 549
Saadud laenud	0	0	25 643	0	25 643
Tekkepõhine intressikohustis	2 692	0	196	3	2 891
Kokku	943 979	376 068	1 383 119	23 396	2 726 562
sh seotud osapooled (lisa 24)	1 308	0	14 755	0	16 063

LHV Pangal on Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) taga- mata 10-aastane laenuleping summas 12,5 miljonit eurot, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõ- tete laenuvõimalusi. 31. detsembri 2020 seisuga oli pank laenusummast kasutusele võtnud 12 250 tuhat eurot ja põhisummat tagasi maksnud summas 3 604 tuhat eurot. Bilansiline jääk seisuga 31. detsember 2020 on 8 646 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2020 oli pank saanud 20 000 tuhat eurot laenuPõhjamaade Investeerimispangalt (NIB) ja põhisummat tagasi maksnud summas 8 889 tuhat eurot. 31. detsembri 2020 seisuga on NIB-lt saadud laenu jääk summas 11 111 tuhat eurot. NIB laen makstakse täielikult tagasi 2023. aastal. 2020. aasta juunis korraldas LHV Pank edukalt rahvusvahe- listele investoritele suunatud pandikirjade esmaemissiooni mahus 250 miljonit eurot. Viieaastase tähtajaga pandikirjade emissioonil osales 31 institutsionaalset investorit ja intressi- määraks kujunes 0,12%. LHV Panga emissioon oli esimene esmaemissioon pärast COVID-19 kriisi algust. Emissioon sai Moody’selt reitingu Aa1 ning see noteeriti Dublini börsil. Kolmandas kvartalis kaasas pank Euroopa Keskpanga TLTRO-III programmi kaudu 200 miljoni euro ulatuses nega- tiivse intressimääraga vahendeid. Enamiku klientide hoiuste ja saadud laenude nominaalne intressimäär on võrdne nende sisemise intressimääraga, kuna muid olulisi tasusid ei ole makstud. Klientide hoiuste ja saadud laenude jaotus valuutade lõikes on ära toodud riskide juhtimise osas punktis 3. Klientide hoiuste ja saadud laenude jaotus tähtaegade lõikes on esitatud riskide juhtimise osas punktis 4. Klientide hoiuste ja saadud laenude regionaalne ja riski kontsentratsiooni jaotus on esitatud riskide juhtimise osas punktis 2.# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

LISA 18

Võlad hankijatele ja muud kohustised

Finantskohustised (tuhandetes eurodes)	31.12.2020	31.12.2019
Võlgnevused hankijatele	2 058	5 033
Muud lühiajalised kohustised	5 591	3 067
Tekkepõhine intress allutatud laenudelt	20 603	444
Rendikohustised	3 394	4 672
Maksed teel	10 952	7 395
Väljastatud finantsgarantiid	397	178
Vahesumma Mitte-finantskohustised	20 789	266
Väljastatud tegevusgarantiid	22 995	299
Maksuvõlad	1 820	1 230
Võlgnevused töövõtjatele	2 202	1 705
sh seotud osapooled	24	91
Muud lühiajalised võlgnevused	239	324
Vahesumma	4 560	3 525
Kokku	27 555	24 314

Võlgnevused töötajatele koosnevad aruandeperioodil maksmata töötasudest, boonuse- ja puhkusereservi kohustistest ning võlgnevuste suurenemine on tulenenud töötajate lisandumisest aasta jooksul. Maksed teel koosnevad välisvaluutamaksetest ning väärtpaberitehingute vahendamisest tekkinud võlgnevustest klientidele. Kõik kohustised, v.a finantsgarantiid, kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ja kajastatakse seetõttu lühiajaliste kohustistena.

LISA 19

Kasutusõiguse varad ja rendikohustised

Grupp rendib kontoriruume. Alates 1. jaanuarist 2019, kajastab Grupp rendilepinguid kasutusõiguse varana ja vastava kohustisena kuupäeval, mil renditav vara on kasutamiseks saadaval. Kõik rendilepingud on katkestatavad poolte kokkuleppel. 2020. aastal on kasutusrendimakseid, st väheväärtuslikke ja lühiajalisi rente, kontoriruumidelt tehtud summas 125 tuhat eurot (2019: 327 tuhat eurot). Seisuga 1. jaanuar 2019 diskonteeriti tulevased tühistamatud rendimaksed summas 4 512 tuhat eurot, kasutades Grupi keskmist sisemist laenuintressi määra 3,75%. Selle tulemusel suurenes seisuga 1. jaanuar 2019 Grupi finantsseisundi aruandes varade maht 4 042 tuhat eurot ning kohustiste maht 4 042 tuhat eurot. 2020. aasta jooksul lahutati kasutusõiguse varadest ja rendikohustisest seoses uue rendivaraga 315 tuhat eurot. 2019. aasta jooksul kajastati uute rendipindadega seonduvalt kasutusrendi varasid ning rendikohustisi lisaks summas 1 634 tuhat eurot. Kasutusõiguse varade jääk on avalikustatud lisas 16. Rendikohustise saldo on avalikustatud lisas 18. Rendikohustiste intressikulud olid 144 tuhat eurot (2019: 81 tuhat eurot) ja kasutusõiguse varade kulum oli 971 tuhat eurot (2019: 899) tuhat eurot (lisa 16). Rendikohustise põhiosa tagasimaksed olid summas 963 tuhat eurot (2019: 1 003 tuhat eurot).

LISA 20

Allutatud kohustised

Vastavalt Grupi äritegevusele on rahavoogude aruandes finantseerimistegevusena kajastatud saadud laenudena ainult allutatud kohustised, kuna muud saadud laenud on tavapärase äritegevuse osa. Käesolevas lisas on toodud allutatud kohustiste muutused, sh rahalised või mitterahalised liikumised ning valuutakursi mõjud, juhul kui neid on aruandeperioodil või võrreldaval perioodil toimunud. Grupp on võtnud allutatud laene pikaajaliste vahendite suurendamise eesmärgil. Allutatud laenudest tulenevad nõuded kuuluvad Grupi pankroti korral rahuldamisele peale kõigi muudest kohustustest tulenevate nõuete rahuldamist, kuid enne aktsionäride nõuete rahuldamist. Allutatud kohustiste saldo iga aruandeperioodi lõpus on välja toodud alljärgnevas tabelis.

Allutatud kohustised (tuhandetes eurodes)	Emiteerimise aasta	Summa	Intressimäär	Lunastustähtaeg
	2018	20 000	6,0%	28. november 2028
	2019	20 000	6,0%	28. november 2028
	2019	20 000	8,0%	-
	2020	35 000	6,0%	28. september 2030
	2020	15 000	9,5%	-

Allutatud kohustised seisuga 31.12.2017 30 900
Allutatud kohustised seisuga 31.12.2018 50 900
Allutatud kohustised seisuga 31.12.2019 75 000
Allutatud kohustised seisuga 31.12.2020 110 000

1. aastal lunastati allutatud võlakirju summas 15 000 tuhat eurot. Grupp sai 2020. aastal allutatud kohustisi summas 50 000 tuhat eurot.

Intressikulud allutatud kohustistelt iga aruandeperioodi kohta ning intressikohustis iga aruandeperioodi lõpu seisuga on välja toodud alljärgnevas tabelis. Intressikohustised on finantsseisundi aruandes arvele võetud, kasutades sisemist intressimäära.

Intressikohustis allutatud kohustistelt (tuhandetes eurodes)
Tekkepõhine intressikohustis allutatud kohustistelt 31.12.2018	314
2019. aasta intressikulu (lisa 7)	4 182
2019. aastal välja makstud	-4 052
Tekkepõhine intressikohustis allutatud kohustistelt 31.12.2019 (lisa 18)	444
2020. aasta intressikulu (lisa 7)	6 345
2020. aastal välja makstud	-6 186
Tekkepõhine intressikohustis allutatud kohustistelt 31.12.2020 (lisa 18)	603

LISA 21

Omakapital aktsiaseltsis

Tehingud aktsiate ja ülekursiga	Aeg	Aktsia hind	Aktsiakapital	Ülekurss	Kokku
Aktsiakapital seisuga 31.12.2018			26 016	46 653
Aktsiakapitali sissemaksed	juuli 2019	3.0	238	475	713
Aktsiakapitali sissemaksed	september 2019	11.5	2 200	23 008	25 208
Aktsiakapital seisuga 31.12.2019			28 454	70 136
Aktsiakapitali sissemaksed	aprill 2020	4.65	365	1 332	1 697
Aktsiakapital seisuga 31.12.2020			28 819	71 468

Aktsiakapital on täies ulatuses sisse makstud rahas. Osa võimalikest dividendidest (1/3 2018–2020 makstud dividendidest) maksustatakse madalama maksumääraga 14/86 ja ülejäänu 20/80. Kaasnev tulumaksukulu oleks 25 328 (2019: 18 623, kasutades 20/80 maksumäära) tuhat eurot.

Aktsiate nimiväärtus on 1 euro ja aktsiate arv seisuga 31. detsember 2020 28 819 092 (31.12.2019: 28 454 079). Iga aktsia annab aktsionärile üldkoosolekul 1 hääle. Ettevõtte põhikirjajärgne minimaalne aktsiakapital on 15 miljonit eurot ja maksimaalne aktsiakapital on 60 miljonit eurot (31.12.2019: 15 ja 60 miljonit eurot). Olulist mõju AS-is LHV Group omavad 23,4% hääleõigusega Rain Lõhmus ja 9,7% hääleõigusega Andres Viise- mann (31.12.2019: 23,7% ja 9,8%). Aruandeaastal maksis Grupp aktsionäridele dividende 0,19 (2019: 0,21) eurosenti aktsia kohta, mis teeb kogusummas 5 406 (2019: 5 463) tuhat eurot.

Kohustuslik reservkapital omakapitali koosseisus koosneb:

(tuhandetes eurodes)	31.12.2020	31.12.2019
Kohustuslik reservkapital seisuga 31.12.2018	3 451
Üle kantud 2018. aasta puhaskasumist	1 262
Kohustuslik reservkapital seisuga 31.12.2019	4 713
Kohustuslik reservkapital seisuga 31.12.2020	4 713

Grupi jaotamata kasum 31. detsember 2020 moodustas 128 385 tuhat eurot (31.12.2019: 94 228 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2020 on võimalik dividendidena omanikele välja maksta 103 057 (2019: 75 605) tuhat eurot.

Muud reservid konsolideeritud omakapitali muutuste aruandes koosnevad:

(tuhandetes eurodes)	31.12.2020	31.12.2019
Õiglases väärtuses muutusega muus koondkasumis kajastatud omakapitaliinstrumentide ümberhindluse reserv (Lisa 11)	0	212
Töötajatele väljastatud optsioonide reserv	3 409	3 068
Kokku	3 409	3 280

Grupp väljastab aktsiaoptsioone AS LHV Group konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete juhatuse liikmetele ja nendega võrdsustatud töötajatele ning osakonnajuhtidele ja nendega võrdsustatud töötajatele.

Kaalutud keskmine aktsia hind (EUR)	Inimeste arv, kellele väljastati	Osaku kasutusperioodi aasta	Aegumise optsioone	Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 31.12.2013
Perioodi jooksul väljastatud kogus	411 336	2,0	2017	35
Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 31.12.2014	411 336
Perioodi jooksul väljastatud kogus	278 594	2,4	2018	48
Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 31.12.2015	689 930
Perioodi jooksul väljastatud kogus	270 330	3,0	2019	48
Perioodi jooksul tühistatud kogus	-62 183
Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 31.12.2016	898 077
Perioodi jooksul väljastatud kogus	364 990	4,65	2020	69
Perioodi jooksul realiseeritud kogus	-411 336	10,23
Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 31.12.2017	851 731
Perioodi jooksul väljastatud kogus	299 781	5,33	2021	72
Perioodi jooksul realiseeritud kogus	-249 139	10,93
Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 31.12.2018	902 373
Perioodi jooksul väljastatud kogus	510 943	4,9	2022	87
Perioodi jooksul realiseeritud kogus	-237 594	11,39
Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 31.12.2019	1 175 722
Perioodi jooksul väljastatud kogus	452 781	5,96	2023	107
Perioodi jooksul realiseeritud kogus	-364 990	12,74
Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 31.12.2020	1 263 513

Grupp võib emiteerida aktsiaoptsioone ka 2020. aasta tulemuste eest. Kõigi programmi aktsiaoptsioonide üleandmisperiood on 3 aastat. Märkimisõiguse rakendamine tekib realiseerimisperioodi esimesel päeval. Optsiooni märkimishinna arvutamisel kasutatakse Black-Scholes mudelit, mis põhineb LHV Grupi aktsia hinnal 2020. aasta 4. kvartalis ja volatiilsusel, asemikuna kasutatavatel Läti ja Leedu valitsuse võlakirjadel ning sisenditena dividendide tootlusel. 2020. aastal realiseeriti 2017. aastal väljastatud aktsiaoptsioonid täies mahus. Juhatuse liikmetel ja töötajatel ei ole võimalik aktsiaoptsioonide asemel võtta välja määratud summat rahas. Aktsiaopt- sioone ei saa vahetada, võõrandada, pantida ega koormata. Aktsiaoptsioone saab pärida. Aktsiaoptsioonileping kaotab kehtivuse töölepingu ennetähtaegsel lõpetamisel töötaja algatusel, milles saab teha erandeid AS-i LHV Group nõukogu või nõukogu otsuse alusel töötasukomitee, ja töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel. Vastavalt krediidiasutuste seadusele võib AS-i LHV Group nõukogu vähendada väljastatud aktsiaoptsioonide arvu või aktsiaoptsioonid tühistada, kui ettevõtte üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud, ettevõtte juhatuse liige või töötaja ei täida enam tulemuskriteeriume, ettevõte ei täida enam usaldatavusnormatiive või ettevõtte riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega või tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks. Aktsiapõhistest maksetehingutest tulenevad kulud kokku moodustasid osana tööjõukuludest perioodi jooksul 1 953 (2019: 1 783) tuhat eurot.# AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020

146 LISA 22 Varahaldusteenusega seotud klientide hallatavad varad

Varahaldustasud nende varade haldamise eest on vahemikus 0,015 - 0,025 % (vt vastavat tulu lisa 8). Finantsseisundi aruande välisena on kajastatud nende klientide rahalised vahendid, kes kasutavad LHV Panga poolt pakutavat aktiivse väärtpaberikaupleja platvormi ehk kauplemissüsteemi LHV Trader. Süsteemi eripärast tulenevalt on pank need vahendid hoiustanud klientide isikustatud kontodel välispartneri juures ja kuna need klientide rahalised vahendid ei ole panga poolt majandustegevuses kasutatavad (neid ei ole võimalik teistele klientidele välja laenata või tagatisena kasutada), siis arvestatakse neid rahalisi vahendeid finantsseisundi aruande välisena. Pank teenib nimetatud kontode tehingute vahendamise eest teenustasu- ja intressitulusid sarnaselt Grupi finantsseisundi aruandesse arvatud klientide kontodele. Pank on andnud LHV Trader kontode osas partnerile lepingulise garantii, millega ta tagab vajadusel partnerile enda poolt vahendatud klientide tehingute finantseerimisest (võimendamisest) saadavad kahjud, sealjuures esmane tagatis on kliendi võimenduse tagatiseks olevad varad. Klientidel on sarnane garantii pangale, ning seega on pank sisuliselt garantii üle andnud lõppkliendile. Vältimaks võimalikke kahjusid monitoorib pank igapäevaselt võimalikku tagatiste vähenemist ja kliendikontode puudujääke. Senises praktikas sellised kahjud, mille puhul panga poolt antud garantii rakenduks, puuduvad ja pank ei ole garantiist tulenevalt kompensatsioonikulu kandnud.

LISA 23 Tingimuslikud varad ja kohustised

Tühistamatud tehingud

• Tegevus-
• Finants-
• Valmisoleku-

IFRS 9 esmakordsel rakendamisel kohaldatakse finantsgarantiidele ja valmisolekulaenude ECL-i, vt ka riskide juhtimise osa punkt 2. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamiselt määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Maksuhaldur ei ole aastatel 2019–2020 Grupi maksurevisjoni läbi viinud. Grupi juhtkonna hinnangul ei esine 2021. aastal selliseid asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Grupile olulise täiendava maksusumma.

Tegevusgarantiid on lepingud, mis tagavad kompensatsiooni juhul, kui teine osapool ei suuda täita lepingust tulenevaid kohustusi. Sellised lepingud ei anna üle krediidiriski. Tegevusgarantiilepingu riskiks on juhud, kui toimub kindlustusjuhtum (so teise osapoole suutmatus täita lepingust tulenevaid kohustusi). Grupi võtmeriskid on olulised kõikumised lepingust tulenevate maksete tiheduses ja suuruses võrreldes ootustega. Grupp kasutab selliste maksete prognoosimiseks ajaloolist informatsiooni ja statistilisi meetodeid. Kaebused tuleb esitada enne lepingu tähtaega ning suurem osa kaebusi rahuldatakse kiirelt. See võimaldab Grupile suuremat kindlust prognoositud maksete kohta ning seega tuleviku rahavoogude kohta. Selliste riskide kontrollimiseks monitoorib Grupp pidevalt sarnaste toodete väljamakseid ning omab võimalust tulevikus kohendada tasusid, et need vastaksid võimalikele muutustele taotluste väljamaksete osas. Grupil on välja töötatud väljamaksete taotlustega tegelemise protsess, mis sisaldab õigust taotlus üle vaadata ning pettuslikud või nõuetele mittevastavad palved tagasi lükata.

Tegevusgarantiide mõju ja kontsentratsioon garanteeritud lepingulistes summades on järgmine:

AS LHV Pank, tegutsedes klientide kontohaldurina, hoiab enda käes vastutaval hul- või vahendab järgmisi klientide varasid:

	31.12.2020	31.12.2019
Klientide rahalised vahendid	7 938	9 967
Klientide väärtpaberid	1 856 104	1 385 746
sh emaettevõtte omanikud ja nendega seotud ettevõtted (lisa 24)	306 625	195 914
Kokku	1 864 042	1 395 713

	Tegevusgarantiid	Akreditiivid	Laenud	Kokku
Kohustis lepingulises summas 31.12.2020	15 217	36 492	8 413	818 465
Kohustis lepingulises summas 31.12.2019	11 078	14 139	10 359	230 457

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 147

Tegevusalade lõikes

	31.12.2020	31.12.2019
Ehitus	9 302	6 429
Veevarustus	950	1 001
Tootmine	1 879	1 045
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	523	1 307
Muu tegevus	2 563	1 297
Kokku	15 217	11 078

Reitinguklasside lõikes

	31.12.2020	31.12.2019
5 madal krediidirisk	1 878	300
6 madal krediidirisk	4 228	4 206
7 keskmine krediidirisk	2 267	4 054
8 keskmine krediidirisk	1 630	779
9 kõrgendatud krediidirisk	1 220	603
10 kõrge krediidirisk	414	268
11 kõrge krediidirisk	218	0
12 mitterahuldav reiting	0	0
13 mitterahuldav reiting	0	9
Ilma reitinguta*	3 362	859
Kokku	15 217	11 078

Tegevusgarantiid on ületagatud iga aruandeperioodi lõpu seisuga. Seetõttu ei ole Grupp kandnud kahjusid tegevusgarantiide lepingutest nii 2019. aastal kui ka varasematel perioodidel.

LISA 24 Tehingud seotud osapooltega

Grupi aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

• olulist mõju omavad omanikud ja nendega seotud ettevõtted;
• juhatuse liikmed ning nende poolt kontrollitavad äriühingud (ühiselt: juhtkond);
• nõukogu liikmed;
• eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud ettevõtted.

Tehingud	Lisa	2020	2019
Intressitulud	7	54	65
sh juhtkond		22	33
sh olulist mõju omavad aktsionärid, seotud ettevõtted ja lähikondlased		32	32
Komisjoni- ja teenustasutulud	8	13	22
sh juhtkond		7	5
sh olulist mõju omavad aktsionärid, seotud ettevõtted ja lähikondlased		6	17
Intressikulud deposiitidelt	7	17	8
sh juhtkond		4	1
sh olulist mõju omavad aktsionärid, seotud ettevõtted ja lähikondlased		13	7
Intressikulud allutatud kohustistelt	7	342	373
sh juhtkond		9	8
sh olulist mõju omavad aktsionärid, seotud ettevõtted ja lähikondlased		333	365

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 148

Saldod	Lisa	31.12.2020	31.12.2019
Laenud ja nõuded aasta lõpu seisuga		4 096	3 290
sh juhtkond	14	2 462	2 399
sh olulist mõju omavad aktsionärid, seotud ettevõtted ja lähikondlased	14	1 634	892
Hoiused aasta lõpu seisuga		21 318	16 063
sh juhtkond	17	642	283
sh olulist mõju omavad aktsionärid, seotud ettevõtted ja lähikondlased	17	20 676	15 780
Allutatud kohustised aasta lõpu seisuga		4 134	5 054
sh juhtkond	20	148	118
sh olulist mõju omavad aktsionärid, seotud ettevõtted ja lähikondlased	20	3 986	4 936

Tabelis on toodud ülevaade seotud osapoolte olulisematest saldodest ja tehingutest. Kõik muud tehingud juhatuse ja nõukogu liikmete lähikondlastega, nendega seotud ettevõtetega ning emaettevõtte AS LHV Group väikeaktsionäridega ja nende lähikondlastega on tehtud üldise hinnakirja alusel. Seotud osapooltega pole kajastatud ebatõenäoliselt laekuvaid võlgasid või laenude allahindlusi. Seotud osapooltele antud laenud on väljastatud turutingimustel. Juhtkonnal ei olnud seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 tähtajalisi hoiuseid ning nõudmiseni hoiuste intressimäär vastab klientide üldisele hinnakirjale. Novembris 2018 saadud allutatud laenu intressimääraks on 6,0%. Juunis 2019 saadud allutatud laenu intressimääraks on 8,0%. Mais 2020 saadud allutatud laenu intressimäär on 9,5% ja septembris 2020 saadud allutatud laenu intressimäär on 6%. Oktoobris 2015 saadud allutatud laen intressimääraga 6,5% lunastati 2020. aastal, vt lisa 20. 2020. aastal on makstud emaettevõtte AS LHV Group ja tema tütarettevõtete juhtkonnale palka ja muid kompensatsioone kogusummas 1 768 tuhat eurot (2019: 1 453 tuhat eurot), koos kõigi maksudega. Seisuga 31. detsember 2020 on kohustisena juhtkonna ees kajastatud detsembri töötasu- ja puhkusekohustis summas 91 tuhat eurot (31.12.2019: 73 tuhat eurot) (lisa 18). Grupil ei eksisteeri seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 juhatuse ega nõukogu liikmetega seotud pikaajalisi kohustisi (pensionikindlustusi, lahkumishüvitisi jne). 2020. aastal maksti nõukogu liikmetele tasusid summas 116 tuhat eurot (2019: 117 tuhat eurot). Grupp on sõlminud juhatuse liikmetega lepingud, milles ei ole lepingute lõpetamisel määratud lahkumishüvitisi. Lepingus reguleerimata valdkondade vaidluste korral on osapooled kokku leppinud lähtuda Eesti Vabariigis kehtestatud seadustest. Juhatusele on kehtestatud aktsiaoptsioonide programm. 2020. aastal väljastati juhatuse liikmetele aktsiaoptsioone summas 784 tuhat eurot (2019: 675 tuhat eurot). Kontohaldurina hoitavate seotud osapoolte varade kohta on informatsioon toodud lisas 22.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2020 149

LISA 25 Tava- ja lahustatud kasum aktsia kohta

Leidmaks tavakasumi aktsia kohta, on emaettevõtte omanikele omistatud puhaskasum jagatud kaalutud keskmise aktsiate arvuga.

	2020	2019
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (sh lõpetatud tegevustelt; tuhandetes eurodes)	37 950	24 797
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhandetes aktsiates)	28 728	27 235
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)	1,32	0,91
Kaalutud keskmine aktsiate arv kasutatud lahustatud kasumi aktsia kohta arvutamisel (tuhandetes aktsiates)	29 356	27 828
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	1,29	0,89

	2020	2019
Kaalutud keskmine aktsiate arv kasutatud nimetajana (tuhandetes aktsiates)
Kaalutud keskmine aktsiate arv kasutatud nimetajana tavakasumi aktsia kohta arvutamisel	28 728	27 235
Korrigeeritud lahustatud kasumi aktsia kohta arvutamiseks
Aktsiaoptsioonid	628	593
Kaalutud keskmine tavaaktsiate ja potentsiaalsete aktsiate arv kasutatud nimetajana lahustatud kasumi aktsia kohta arvutamiseks	29 356	27 828

LISA 26 Tulumaksukulu

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades konsolideerimisgrupi emaettevõtte eraldiseisvad põhiaruanded.(tuhandetes eurodes)
| | 2020 | 2019 |
| :---------------------------------- | :---- | :---- |
| Ettemakstud tulumaks | 4 740 | 2 517 |
| Dividendidelt makstud tulumaks | 1 670 | 1 732 |
| Tulevastelt dividendidelt arvutatud tulumaks | 2 416 | 0 |
| Tulumaksu kulu kokku | 8 826 | 4 249 |

AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2020
150

LISA 27 Emaettevõtte eraldiseisvad põhiaruanded

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades konsolideerimisgrupi emaettevõtte eraldiseisvad põhiaruanded.

Emaettevõtte kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

(tuhandetes eurodes)

	2020	2019
Intressitulu	5 886	3 801
Intressikulu	-6 345	-4 183
Neto intressikulu	-459	-382
Saadud dividendid	7 059	6 630
Netotulu/kulu investeeringutelt sidusettevõtetesse	0	0
Netokasum/kahjum finantsvaradelt	7 059	6 630
Tegevuskulud	-858	-746
Aruandeperioodi puhaskasum	5 742	5 502
Aruandeperioodi puhaskasum ja muu koondkasum	5 742	5 502

Emaettevõtte finantsseisundi aruanne

(tuhandetes eurodes)

	31.12.2020	31.12.2019
Varad
Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele	11 240	7 075
Antud laenud	89 595	72 515
Muud nõuded ja varad	3 144
Investeeringud tütarettevõtetesse	118 028	99 993
Varad kokku	218 866	179 677
Kohustised
Viitvõlad ja muud kohustised	146
Allutatud kohustised	101 603	75 444
Kohustised kokku	110 749	75 547
Omakapital
Aktsiakapital	28 819	28 454
Ülekurss	71 468	70 136
Kohustuslik reservkapital	4 713	4 713
Muud reservid	3 409	3 068
Akumuleeritud kahjum	-292	-2 241
Omakapital kokku	108 117	104 130
Kohustised ja omakapital kokku	218 866	179 677

AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2020
151

Emaettevõtte rahavoogude aruanne

(tuhandetes eurodes)

	2020	2019
Rahavood äritegevusest
Saadud intressid	5 886	3 524
Makstud intressid	-6 345	-4 052
Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud	-714	-738
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustiste muutust	-1 173	-1 266
Korrigeerimised
Aktsiaoptsioonidest tulenevad investeeringud tütarettevõtetesse	-1 810	-1 683
Äritegevusega seotud varade ja kohustiste neto muutus:
Muude nõuete muutus	11	-19
Muude kohustiste muutus	2 037	1 648
Neto rahavoog äritegevusest	238	-1 320
Rahavood investeerimistegevusest
Antud laenud	-25 000	-48 500
Laenude tagasimaksed	7 950	8 550
Kapitali tagasimaksed tütar- ja sidusettevõtetest	0	1 500
Kapitali sissemaksed tütar- ja sidusettevõtetesse	-16 200	-26 000
Neto rahavoog investeerimistegevusest	-33 250	-64 450
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud allutatud laenud	50 000	40 000
Allutatud laenude tagasimaksed	-15 000	-15 900
Aktsiakapitali sissemakse (sh ülekurss)	1 697	26 013
Saadud dividendid	7 059	6 630
Makstud dividendid	-5 406	-5 463
Neto rahavoog finantseerimistegevusest	38 350	51 280
Raha ja raha ekvivalentide muutus	4 165	14 490
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses	7 072	21 565
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus	11 240	7 075

AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2020
152

Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on maksimaalne summa, mida võib Eesti seadusandluse järgi aktsionäridele välja maksta.
(tuhandetes eurodes)

	Aktsiakapital	Ülekurss	Kohustuslik reservkapital	Muud reservid	Jaotamata kasum	Kokku
Saldo seisuga 01.01.2019	26 016	46 653	3 451	2 012	-1 856	76 276
Sissemakstud aktsiakapital	2 438	23 483	0	0	0	25 921
Makstud dividendid	0	0	0	0	-5 463	-5 463
Kantud kohustuslikku reservkapitali	0	0	1 262	0	-1 262	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	1 134	726	1 860
2019. a muu koondkasum	0	0	0	0	5 502	5 502
Saldo seisuga 31.12.2019	28 454	70 136	4 713	3 146	-2 353	104 096
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus	0	0	0	0	-99 110	-99 110
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	0	0	0	134	691 958	691 958
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2019	28 454	70 136	4 713	3 280	94 228	200 811
Saldo seisuga 01.01.2020	28 454	70 136	4 713	3 146	-2 353	104 096
Sissemakstud aktsiakapital	365	1 332	0	0	0	1 697
Makstud dividendid	0	0	0	0	-5 406	-5 406
Kantud kohustuslikku reservkapitali	0	0	0	0	0	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	475	1 613	2 088
2020. a muu koondkasum	0	0	0	-212	5 742	5 530
Saldo seisuga 31.12.2020	28 819	71 468	4 713	3 409	-404	108 005
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus	0	0	0	0	-116 634	-116 634
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	0	0	0	0	245 423	245 423
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2020	28 819	71 468	4 713	3 409	128 385	236 794

Konsolideeritud aastaaruanne 2020

Juhatus on koostanud AS LHV Group tegevusaruande ning konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta kohta. Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 5 kuni 60 esitatud ASi LHV Group tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate emaettevõtte ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku äritegevuse arengust, tulemustest ja finantsseisundist. Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 61 kuni 152 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne annab juhatuse parima teadmise kohaselt õige ja õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku varadest, kohustistest, finantsseisundist ja tulemustest vastavalt rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.

17.02.2021

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne AS LHV Group aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Arvamus

Meie arvates kajastab kaasatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS LHV Group ja tema tütarettevõtete (koos nimetatud Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Mida me auditeerisime

Oleme auditeerinud lehekülgedel 61 kuni 152 esitatud Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab:
* konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020;
* konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
* konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
* konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
* konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni.

Arvamuse alus

Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meile nende standarditega pandud kohustusi on täiendavalt kirjeldatud käesoleva aruande alalõigus „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.

Sõltumatus

Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse ja sama seadusega kehtestatud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksi kohaselt auditile kohalduvate eetikanõuetega ning oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt neile nõuetele.

Auditi ulatus

Kuna oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest, siis oleme vastutavad ka Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Seoses sellega määratlesime Kontserni üksustes läbiviidud töö liigi lähtuvalt Kontserni üksuste majanduslikust olulisusest ja/või riskiprofiilist. Kontserni audiitoritena määratlesime Kontserni 2 ettevõttest 6 ettevõtet olulisteks Kontserni üksusteks. Nendeks üksusteks, mille puhul teostasime täismahus auditi, olid AS LHV Group ja AS LHV Pank. AS LHV Varahaldus ja AS LHV Finance puhul kasutasime kontserni auditi jaoks auditi tõendusmaterjalina kohalikul regulatsioonil põhinevate aastaaruannete auditite käigus saadud auditi tõendusmaterjali.

1/6
2/7

Ülejäänud individuaalselt mitteoluliste üksuste suhtes viisime läbi analüütilised protseduurid Kontserni tasandil, et kontrollida oma hinnangut, et nende üksustega ei seondu märkimisväärseid oluliste väärkajastamiste riske. Lisaks kontrollisime Kontserni tasandil konsolideerimise protsessi.

Kontserni konsolideeritud müügitulu ja konsolideeritud varade kaetus tehtud protseduuridega: Finantsaruandluse auditi viis kontserni kõikides üksustes läbi kontserni auditi meeskond Eestis. Eespool nimetatud protseduuride teostamine Kontserni üksuste tasandil ja täiendavate protseduuride teostamine Kontserni tasandil andis meile piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, et kujundada oma arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta.

Peamised auditi asjaolud

Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.

Klientidele antud laenude ja nõuete väärtuse langus

Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad „Riskide juhtimine“, lisa 2 „Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud“ ja lisa 13 „Laenud ja nõuded klientidele“

Peamine auditi asjaolu

Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti

Seisuga 31. detsember 2020 moodustasid laenud ja nõuded klientidele kokku 2 208 miljonit eurot ning nendega seotud 2020. aasta kasumiaruandes kajastatud allahindluse kahjum oli 10,9 miljonit eurot. Keskendusime sellele valdkonnale finantsmõju olulisuse ja ka seetõttu, et finantsinstrumentide eeldatavate krediidikahjumite (ECL) hindamine hõlmab olulisi otsustusi ja hinnanguid. ECL arvutused on tulevikku suunatud ja tõenäosusega kaalutud.

# Peamised valdkonnad, Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlmasid muuhulgas järgnevat:

• Hindasime, kas kontserni arvestuspõhimõtted ja rakendatud metodoloogia klientidele antud laenude ja nõuete väärtuse languse osas on kooskõlas IFRS 9 nõuetega.
• Viisime läbi otsast lõpuni protsesside ülevaated, et tuvastada peamised süsteemid, rakendused ja kontrollid, mida kasutatakse ECLi arvutamise protsessides. Testisime ECL protsessis

Kus me tuvastasime juhtkonna hinnangute suurema mõju ja seetõttu auditi fookuse suurenemise kontserni ECL-i hinnangus, on järgmised:

• ECL-i hindamiseks kasutatakse hinnangulist modelleerimist, mis hõlmab maksejõuetuse tõenäosuse („PD“), maksejõuetuse kaotuse („LGD“) ja maksejõuetuse kahjumäära („EAD“) määramist. PD-mudelid on ECL-i keerukuse peamised tõukejõud ja mõjutavad ka varade jaotust ning seetõttu peetakse neid kontserni ECL-i modelleerimise lähenemisviisi kõige olulisemaks hinnanguliseks aspektiks.
• Majandusstsenaariumid - IFRS 9 nõuab, et kontsern mõõdaks ECL-e erapooletult tulevikku vaadates, kajastades tulevasi majandustingimusi. Kasutatavate majandusstsenaariumite ja nende suhtes kohaldatavate tõenäosuskaalude määramisel rakendatakse olulist juhtkonna otsustust, eriti kui arvestada praegust COVID-19-st tulenevat ebakindlat majanduskeskkonda.
• Maksejõuetute ettevõttelaenude puhul arvutatakse individuaalne allahindlus lähtuvalt laenunõude suurusest ja tagatise realiseerimisväärtusest bilansipäeval, mis samuti nõuab olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid.

Kasutatavate võtmesüsteemide asjakohaseid manuaalseid, üldiseid IT- ja rakendusjuhtimise kontrolle.

• Lisaks testisime kontrollimehhanismide ülesehitust ja tõhusust ettevõttelaenude krediiditoimiku perioodilise läbivaatamise ja reitingute hindamise ning tagatiste järelevalve osas.
• Viisime läbi detailsed auditi protseduurid järgmistes valdkondades:
  • ECL arvutussüsteemis kasutatud alusandmete täielikkus ja korrektsus;
  • IFRS 9 metodoloogiast tulenevate oluliste sisendite korrektne kasutamine ECL arvutussüsteemis;
  • 12 kuu ja kogu eluea ECL arvutuste korrektsus ning vastavus IFRS 9 metodoloogiale ECL arvutussüsteemis;
  • diskonteerimise korrektsus ECL süsteemis;
  • laenude faasidesse määramisel kasutatud alusandmete korrektsus ja täielikkus;
  • Olulise krediidiriski suurenemise kriteeriumite korrektne rakendamine;
  • krediidireitingute sisemine määramine, mis on sisendiks ettevõttelaenude ECL mudelile;
  • ECL mudeli sisendiks oleva tagatisi käsitleva informatsiooni ja nende väärtuste õigsus laenusüsteemis; ja
  • faas 3 laenude nimekirja täielikkus ja nende ECL arvutamine.
• Hindasime oluliste ECL mudeli sisenditeks olevate juhtkonnapoolsete hinnangute mõistlikkust, nagu näiteks hinnangud erinevate stsenaariumite osakaalude, laenuportfelli hetke PD, oluliste makromajanduslike prognooside ning erinevate stsenaariumite kordajate osas. Sealhulgas argumenteerisime juhtkonnaga selle üle, kas ECL mudelis kasutatud sisendid on mõistlikud võttes arvesse COVID-19 pandeemia poolt põhjustatud ebakindlat majanduskeskkonda.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest, mis sisaldub Kontserni konsolideeritud majandusaasta aruandes lisaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele ja meie vandeaudiitori aruandele. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas Kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse.

Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:

• teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust;
• teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et Kontsern ei jätka oma tegevust;
• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil;
• hangime Kontserni majandusüksuste või äritegevuse finantsinformatsiooni kohta piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, et avaldada arvamust Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta.

Vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.

Esitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid, ning edastame neile informatsiooni kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust ja, juhul kui see on asjakohane, informatsiooni vastavate kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast määratleme need, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud mõne asjaolu kohta informatsiooni avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et mõne asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes informatsiooni avaldada, sest võib põhjendatult eeldada, et avaldamise kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles avalikes huvides avaldamisest tõusva kasu.# 6/7 Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRL-vormingus elektrooniliste märgendite vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandevormingu regulatiivsete tehniliste standardite (ESEF RTS) nõuetele

Oleme teostanud põhjendatud kindlust andva töövõtu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRL-vormingus elektrooniliste märgendite osas, mis sisalduvad AS LHV Group koostatud digitaalsetes andmefailides nimega LHV_Group_AS_2020-12-31_EST.zip.

Juhtkonna kohustused seoses digitaalsete andmefailide koostamisega vastavalt ESEF RTS-i nõuetele

Juhtkond vastutab digitaalsete andmefailide koostamise eest vastavalt ESEF RTS-i nõuetele. See vastutus hõlmab:
* asjakohaste iXBRL-märgendite valimist ja rakendamist, kasutades vajadusel otsustust;
* digitaalse teabe ja inimloetavas vormingus esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande vastavuse tagamist;
* ESEF RTS-i kohaldamisega seotud sisekontrollide kavandamist, rakendamist ja alahoidmist.

Vandeaudiitori kohustus

Meie kohustuseks on avaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal arvamust selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektrooniline märgistamine vastab olulises osas ESEF- i regulatiivsetele tehnilistele standarditele (ESEF RTS). Viisime läbi põhjendatud kindlust andva töövõtu vastavalt rahvusvahelisele kindlustandvate teenuste standardile (Eesti) 3000 (muudetud) „Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused“ (ISAE (EE) 3000 (muudetud)).

Standardi ISAE (EE) 3000 (muudetud) kohane põhjendatud kindlust andev töövõtt hõlmab protseduuride läbiviimist, et koguda tõendusmaterjali vastavuse kohta ESEF RTS-iga. Protseduuride olemuse, ajastuse ja ulatuse valik sõltub vandeaudiitori otsustest, sealhulgas hinnangust ESEF RTS-i nõuetest pettuse või vea tõttu olulise kõrvalekaldumise riski kohta.

Põhjendatud kindlust andev töövõtt sisaldab:
— arusaamise omandamist märgistamisest ja ESEF RTS-ist, sealhulgas töövõtuga hõlmatud märgistamisprotsessi suhtes rakendatud sisekontrollidest;
— piisava asjakohase tõendusmaterjali kogumist märgistamisprotsessi suhtes rakendatud sisekontrollide tulemuslikkuse kohta, kui hinnangud olulise väärkajastamise riskide kohta sisaldavad ootust, et sellised sisekontrollid toimivad tulemuslikult, või kui muud protseduurid kui sisekontrollide testimised ei anna üksinda piisavalt asjakohast tõendusmaterjali;
— märgistatud andmete võrdlemist auditeeritud konsolideeritud raamatupidamise aruandega seisuga 31. detsember 2020;
— konsolideeritud raamatupidamise aruande märgistamise täielikkuse hindamist;
— ettevõtte poolt ESEF-i põhitaksonoomiast valitud iXBRL-elementide ja sobiva põhitaksonoomia elemendi puudumisel laiendtaksonoomia elemendi loomise asjakohasuse hindamist;
— ettevõtte poolt kasutatud laiendtaksonoomia elementide kinnistamist põhitaksonoomia elementide külge.

Usume, et meie hangitud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.

Meie arvates on AS LHV Group 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta aastaaruandes sisalduv konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne andmekogumis nimega LHV_Group_AS_2020-12-31_EST.zip märgistatud kooskõlas ESEF-i regulatiivsete tehniliste standarditega (ESEF RTS).

7 /7

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid esmakordselt 13. märtsil 2019 auditeerima AS-i LHV Group seisuga 31. detsember 2020 kuni 31. detsember 2022 lõppevate majandusaastate konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid. Audiitorteenust oleme osutanud katkematult ühe aasta ja see hõlmab perioodi, mis lõppes 31. detsembril 2020. Kinnitame, et meie auditiarvamus on kooskõlas Kontserni auditikomiteele esitatud täiendava aruandega ja me ei ole osutanud Kontsernile keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.

Tallinn, 1.märts 2021
Eero Kaup
Vandeaudiitori number 459
KPMG Baltics OÜ
Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

K P M G Baltics OÜ
Narva mnt 5
Tallinn 10117
Estonia
Tel +372 626 8700
www.kpmg.ee

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.

AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2020

161

Kasumi jaotamise ettepanek

AS-i LHV Group juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2020. aasta kasumi jaotamiseks järgnevalt:
* maksta dividende 0,29 eurot aktsia kohta kokku summas 8 358 tuhat eurot; dividendidelt makstav tulumaks oleks 1 654 tuhat eurot
* lisada aruandeperioodi aktsionäri emaettevõttele omistatav kasum summas 29 592 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumile.

Konsolideeritud aastaaruanne 2020
17.02.2021

AS LHV GROUP
Konsolideeritud aastaaruanne 2020

163

Tulude jaotus vastavalt EMTAK klassifikaatorile

Konsolideeritud:

EMTAK Tegevusala	2020	2019
66121 Väärtpaberite ja kaubalepingute maaklerlus	6 919	5 052
64191 Krediidiasutused (pangad) (laenuandmine)	108 276	77 266
64911 Liising	4 329	3 253
66301 Fondide valitsemine	14 967	12 869
Tulud kokku	134 491	98 440

Konsolideerimata:

EMTAK Tegevusala	2020	2019
64201 Valdusfirmade tegevus	5 886	3 801
Tulud kokku	5 886	3 801