Interim / Quarterly Report • Jul 24, 2025
Interim / Quarterly Report
Open in ViewerOpens in native device viewer
AS-i Harju Elekter Group majandustulemused, 1-6/2025
Harju Elektri 2025. aasta II kvartal ja I poolaasta olid tulemuste mõttes
edukad. Kuigi näeme müügituludes võrreldes eelnevate perioodidega langust, oleme
suutnud jätkata kasumlikkuse kasvatamist, mis on olnud kontserni pikaajaline
strateegiline eesmärk.
Eesti tootmisüksus andis poolaasta tugevaima panuse, mille taga on jätkuvalt
kõrge nõudlus nii jaotusvõrkude alajaamade kui keerulisemate andmekeskuste E-
house tüüpi lahenduste järele. Märkimisväärse tulemuse saavutas ka Soome
tütarettevõte Telesilta OY, mis on spetsialiseerunud laevaehitustööstuse
elektrilahenduste projekteerimisele ning paigaldusele.
Leedu, Soome ja Rootsi tootmisüksuste tulemused olid küll tagasihoidlikud, kuid
tellimusraamatute kasv nendes üksustes viitab klientide huvi suurenemisele ja
valmidusele käivitada uusi projekte, mis avaldavad positiivset mõju eelkõige
aasta teisel poolel ja 2026. aastal. Kuigi huvi tööstusautomaatika ja
energiatõhususe lahenduste vastu on püsinud stabiilsena või kasvanud, on
tööstussektor tervikuna jätkuvalt surve all- seda eelkõige kõrgete sisendhindade
ja ekspordinõrkuse tõttu, mis mõjutavad meie peamisi sihtturge, kus
tööstusinvesteeringud on olnud pigem ettevaatlikud.
Kokkuvõttes ootame 2025. aasta terviku osas tugevaid majandustulemusi. Seda
toetavad ka alanenud intressimäärad, mis on parandanud investeerimiskliimat ning
elavdanud majanduskeskkonda.
Aprillis väljus AS-i Harju Elekter Group Soome tütarettevõte Harju Elekter OY
finantsinvesteeringust, mille käigus võõrandati 9,15%-line osalus Soome juhtivas
parkimis- ja e-mobiilsuslahenduste arendajas ning parkimis- ja
laadimissüsteemide operaatoris IGL Technologies OY. See samm on kooskõlas
kontserni strateegiaga keskenduda põhitegevusele ja suunata ressurss enam
tootearendusse ja innovatsiooni - eelkõige uue põlvkonna laadijate arendamisse,
mis vastavad kasvavale nõudlusele kestlike ja nutikate energialahenduste järele.
Müügitulu ja finantstulemused
Kontserni müügitulu vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 19% - nii
kvartali- kui ka poolaasta võrdluses. Aruandekvartali müügitulu oli 46,1 (2024
II kv: 56,8) miljonit eurot ning poolaasta müügitulu kokku 83,5 (2024
6k: 103,6) miljonit eurot. Ehkki langus kahe eelneva aasta rekordiliste
müügimahtudega võrreldes oli märgatav, jäi müügitulemus hooajalisust arvestades
heale tasemel ning on sarnane stabiilsemate varasemate aastatega.
EUR'000 II KV II KV Muutus 6 kuud 6 kuud Muutus
Müügitulu 46 071 56 801 -18,9% 83 497 103 577 -19,4%
Brutokasum 7 436 8 172 -9,0% 13 103 13 008 0,7%
Ärikasum enne kulumit (EBITDA) 4 658 5 450 -14,5% 8 524 7 389 15,3%
Ärikasum (EBIT) 3 585 4 450 -19,4% 6 380 5 425 17,6%
Perioodi puhaskasum 2 628 3 467 -24,2% 5 263 3 827 37,5%
Teises kvartalis jätkas kontsern kulustruktuuri kohandamist vastavalt tellimuste
mahu muutustele ja turuolukorrale. Äritegevuse kogukulud vähenesid võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga 18,8% ehk 42,4 (2024 II kv: 52,2) miljoni euroni.
Sarnane kulude vähenemine jätkus kogu kuue kuu lõikes, kus kogukulud langesid
20,3% ning ulatusid 78,0 (2024 6k: 97,8) miljoni euroni.
Turustus- ja üldhalduskulud kasvasid nii teises kvartalis kui ka esimese kuue
kuu jooksul - kvartali lõikes mõlemad 0,1 miljonit eurot, ulatudes vastavalt
2,4 ja 1,4 miljoni euroni, ning poolaasta lõikes 0,2 miljonit eurot, kogusummas
2,7 ja 4,9 miljonit eurot. See kulude kasv oli vajalik, et toetada müügitulu
stabiilsust, tugevdada kliendisuhteid ning kindlustada uute lepingute sõlmimist.
Tööjõukulud vähenesid teises kvartalis 0,5 miljoni euro võrra 10,1 miljoni
euroni, poolaasta jooksul langesid need 1,0 miljoni võrra 19,6 miljoni euroni.
Kulude kokkuhoid tulenes peamiselt töötajate arvu vähenemisest Soomes ja Leedus.
Hoolimata nominaalsest langusest kasvas tööjõukulude osakaal müügitulust
kvartalis 3,4 protsendipunkti võrra 22,0%-ni, kuna müügitulu langus oli
tööjõukulude vähenemisest suurem.
Teise kvartali brutokasum vähenes 7,4 (2024 II kv: 8,2) miljoni euroni, kuid
brutokasumi marginaal paranes 16,1%- ni (2024 II kv: 14,4%). Marginaali tõusu
toetasid efektiivsem omahinna juhtimine. Ärikasum (EBIT) oli kvartalis 3,6 (2024
II kv: 4,4) miljonit eurot, sealhulgas jäi ärirentaablus varasema aasta sama
perioodiga võrreldes samale tasemele - 7,8%-le (2024 II kv: 7,8%). Puhaskasum
oli 2,6 (2024 II kv: 3,5) miljonit eurot, olles ligilähedane esimese kvartali
tulemusele. Hoolimata müügi langusest esimesel poolaastal, säilis brutokasum
13,1 (2024 6k: 13,0) miljoni euro tasemel ning marginaal paranes 15,7%-ni (2024
6k: 12,6%). Ärikasum kasvas poolaastas 6,4 (2024 6k: 5,4) miljoni euroni ning
ärirentaablus 7,6%-ni (2024 6k: 5,2%). Tulemuse paranemisse andsid lisaks üldise
kuluefektiivsuse tõusule olulise panuse esimese kvartali soodsad
valuutakursimuutused. Puhaskasum ulatus kuue kuu jooksul 5,3 (2024 6k: 3,8)
miljoni euroni
Põhitegevusala ja turud
Kontserni 2025. aasta teise kvartali ja esimese poolaasta müügitulu kajastas
jätkuvat langustrendi Skandinaavia põhiturgudel võrreldes möödunud aasta sama
perioodiga. Neli suurimat sihtturgu - Eesti, Soome, Rootsi ja Norra -
moodustasid kokku 80% kvartali kogumüügitulust. Müügitulu kasvas neist Norras
ning mõõdukalt ka Eestis.
Eestis teeniti aruandekvartalis 7,0 (2024 II kv: 6,9) miljonit eurot, mis on
senistest teise kvartali tulemustest kõrgeim koduturul. Poolaasta müügitulu
ulatus 11,8 (2024 6k: 11,4) miljoni euroni. Kasvu toetas eelkõige
elektrijaotusvõrgu klientidelt saadud kompaktalajaamade tellimuste maht ning
stabiilne renditulu kinnisvarasegmendist.
Soome oli kvartali suurim turg, kuid langus oli seal ühtlasi kõige ulatuslikum -
teises kvartalis vähenes müügitulu 32,9% ja poolaasta arvestuses 28,9%.
Müügitulu ulatus kvartalis 13,8 (2024 II kv: 20,6) ja poolaastas 26,7 (2024
6k: 37,5) miljoni euroni. Peamisteks languse põhjusteks olid komplekttalajaamade
väiksem müügimaht ja lepinguliste tootmismahtude vähenemine.
Rootsi turu müügitulu kahanes samuti - kvartalite võrdluses 40,0% ja poolaasta
lõikes 34,9%. Müügitulu oli kvartalis 5,2 (2024 II kv: 8,7) ja kuue kuu
arvestuses 10,2 (2024 6k: 15,6) miljonit eurot. Langus tulenes strateegilisest
muutusest ärimudelis - lõpetati võtmed-kätte (EPC) projektide pakkumine ja
keskenduti standardiseeritud tehasetoodetele. See tõi kaasa mahu ajutise
vähenemise, kuid võimaldas vähendada äririske.
Norra eristus Skandinaavia turgude seas positiivse kasvuga: teise kvartali
müügitulu kasvas 33%, ulatudes 10,6 miljoni euroni (2024 II kv: 8,0). Poolaasta
lõikes jäi tulemus 17,5 (2024 6k: 17,3) miljoni euroga sisuliselt eelmise
aastaga samale tasemele. Kvartalite võrdluse erinevust mõjutas asjaolu, et osa
2024. aastal sõlmitud tellimustest realiseerus alles käesoleva aasta teises
kvartalis, jättes esimese kvartali müügitulu tagasihoidlikumaks.
Investeeringud
Kontsern investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 1,9 (2024 6k: 1,5)
miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 0,2 (2024 6k: 0,7)
miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 0,8 (2024 6k 0,4) miljonit eurot ja
immateriaalsesse põhivarasse 0,9 (2024 6k: 0,4) miljonit eurot. Soetati
tootmistehnoloogilisi põhivarasid ning arendati tootmis- ja
protsessijuhtimissüsteeme. Investeeringud hõlmasid ka tootearendust, keskendudes
uute ja täiustatud toodete väljatöötamisele.
Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva
seisuga kokku 27,2 (31.12.24: 27,7) miljonit eurot. IGL-Technologies Oy 9,15%-
lise osaluse võõrandamisest laekus aruandekvartalis kokku 0,9 miljonit eurot,
millest realiseerunud kasum oli 0,4 miljonit eurot. Kasum kajastati läbi muu
koondkasumi.
Aktsia
Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna
börsil 4,81 euro tasemel.
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 2 925 3 773 1 632
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 42 582 29 606 48 655
Ettemaksed 2 076 2 096 1 173
Varud 25 124 19 845 28 745
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara 526 687 722
Pikaajalised finantsinvesteeringud 27 221 27 717 27 715
Kinnisvarainvesteeringud 28 927 29 432 28 901
Materiaalne põhivara 32 238 32 420 33 275
Immateriaalne põhivara 8 864 8 121 7 576
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused 9 625 9 885 17 481
Ostjate ettemaksed 16 872 11 600 13 495
Võlad tarnijatele ja muud võlad 26 232 17 426 27 761
Maksuvõlad 3 502 3 260 4 598
Lühiajalised eraldised 671 270 185
Võlakohustused 19 939 20 184 23 207
Muud pikaajalised kohustused 17 39 54
Omakapital
Aktsiakapital 11 655 11 655 11 655
Ülekurss 3 306 3 306 3 306
Reservid 23 035 23 135 23 063
Jaotamata kasum 55 629 52 937 53 589
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
Auditeerimata
EUR '000 II KV II KV 6 kuud 6 kuud
Müügitulu 46 071 56 801 83 497 103 577
Müüdud toodete ja teenuste kulud -38 635 -48 629 -70 394 -90 569
Brutokasum 7 436 8 172 13 103 13 008
Turustuskulud -1 395 -1 328 -2 681 -2 524
Üldhalduskulud -2 366 -2 227 -4 945 -4 744
Muud äritulud 7 75 1 030 94
Muud ärikulud -97 -242 -127 -409
Ärikasum 3 585 4 450 6 380 5 425
Finantstulud 267 11 900 104
Finantskulud -1 067 -540 -1 352 -1 131
Kasum enne maksustamist 2 785 3 921 5 928 4 398
Tulumaks -157 -454 -665 -571
Puhaskasum aktsia kohta
Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,14 0,19 0,28 0,21
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta
(EUR) 0,14 0,19 0,28 0,21
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
Auditeerimata
EUR '000 6
II KV II KV kuud 6 kuud
Perioodi puhaskasum 2 628 3 467 5 263 3 827
--------------------------
Muu koondkasum
Kirjed, mis hiljem võib klassifitseerida
kasumiaruandesse
Valuutakursi vahed välisettevõtte ümberarvestusel 300 -46 -288 60
Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita
kasumiaruandesse
Realiseerunud kasum (-kahjum) finantsvara müügist 385 185 204 185
Finantsvara ümberhindlus -1 -141 175 -72
Perioodi muu koondkasum (-kahjum) kokku 684 -2 91 173
Priit Treial
Finantsjuht ja juhatuse liige
[email protected] (mailto:[email protected])
Tel 674 7400
Building tools?
Free accounts include 100 API calls/year for testing.
Have a question? We'll get back to you promptly.