Annual Report • Mar 31, 2021
Annual Report
Open in ViewerOpens in native device viewer
Contents
| Info aktsionäridele | 3 |
|---|---|
| Nõukogu esimehe pöördumine | 4 |
| Juhatuse esimehe pöördumine | 6 |
| Organisatsioon | 8 |
| Kontserni jätkusuutlikkuse fookusteemad | 11 |
| Aasta 2020 – sündmused, tunnustused | 13 |
| Kontserni tegevus aastal 2021 | 17 |
| Finantskokkuvõte | 18 |
| Majanduskeskkonna ülevaade | 19 |
| Tegevustulemused | 21 |
| Tegevussegmendid | 27 |
| 46 |
|---|
| 51 |
| 57 |
| 64 |
| 68 |
| 74 |
| 82 |
| 85 |
| 90 90 91 91 92 |
AS Harju Elekter auditeeritud majandusaasta aruanne 2020 (link) 93
AS-i Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 29.04.2021 kell 10.00 LaSpa konverentsiruumis Nimbus aadressil Puhkekodu tee 4, 76702 Laulasmaa, Lääne-Harju vald, Eesti
Viiruse leviku vältimiseks palub juhatus tungivalt üldkoosolekust füüsiliselt osa mitte võtta ja kasutada võimalust hääletada päevakorras olevaid punkte enne üldkoosolekut e-posti või posti teel ning jälgida üldkoosolekut veebiseminari vahendusel. Täpsem info on Harju Elektri kodulehel www.harjuelekter.com ja üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteates.
Üldkoosoleku e-post: [email protected]
AS-i Harju Elekter juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta ettevõtte 2020. aasta majandustegevuse eest aktsionäridele dividende 0,16 eurot aktsia kohta.
Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse 18.05.2021 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 17.05.2021, alates millest ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2020. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele välja 25.05.2021 ülekandega aktsionäri pangaarvele.
Harju Elekter avalikustab firma kvartaalsed majandustulemused järgmiselt:
Kõik teated avaldatakse eesti ja inglise keeles ja need on pärast börsisüsteemis avalikustamist nähtavad ka ettevõtte kodulehel www.harjuelekter.com
Kontaktisik investoritele Marit Tack Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht Tel 671 2761, [email protected] AS Harju Elekter, Paldiski mnt 31, 76606 Keila
Sisukord 3 Harju Elekter aastaraamat 2020
Nõukogu esimehe pöördumine
Maailm on pidevas arengus ja Harju Elekter koos sellega. Näeme eelist ühtses ja tugevas Harju Elektris, mistõttu jätkasime viimastel aastatel omandatud ettevõtete integreerimist Kontserni ning ühise kaubamärgi kasutusele võtmist. Ühendasime Rootsi ettevõtted SEBAB AB ja Grytek AB ning Soomes liitsime
Si sukord 4 H arju Elekter aasta raamat 2020
ENDEL PALLA nõukogu esimees Satmatic Oy-ga tema tütarettevõtte Finnkumu Oy. Järgides põhimõtet eraldada kinnisvara haldamine tootmistegevusest viisime Soome kinnisvaraüksused Ulvilas, Kurikkal ja Keraval Harju Elekter Kiinteistöt Oy alla, et lihtsustada Kontsernis juhtimist ja tagada tööstusettevõtete parem võrreldavus.
Et Harju Elekter saaks juhinduda värsketest ideedest, määrasime Kontserni ja Rootsi tütarettevõtet juhtima uue põlvkonna juhid. Kontserni juhib mai algusest meie senine juhatuse liige ja finantsjuht Tiit Atso ning Rootsi üksust 2020. aasta algusest Mikael Schwartz Jonsson.
Läinud aasta üheks märksõnaks oli Harju Elektri jaoks investeerimine. Investeerisime Läinud aasta üheks märksõnaks oli Harju Elektri jaoks investeerimine. Investeerisime automatiseerimisse, IT-süsteemidesse ja päikeseelektrijaamadesse, et püsida konkurentsivõimelise ja eesrindlikuna meile olulistes valdkondades
automatiseerimisse, IT-süsteemidesse ja päikeseelektrijaamadesse, et püsida konkurentsivõimelise ja eesrindlikuna meile olulistes valdkondades. Samuti jätkasime investeeringuid kinnisvarasse nii oma tootmise tarbeks kui ka rentimiseks Eestis.
Innovatsioon on meile oluline ning selle edendamiseks toimus Harju Elektri kontsernis iga-aastane innovatsioonikonkurss. Konkurss on motiveerinud meie insenere välja töötama uusi tooteid, mis paremini rahuldavad klientide vajadusi, täiustama tootmise tehnoloogiat ja tõstma ettevõtte kasumlikkust. Muutuv maailm ja ees ootav rohepööre innustavad meid jätkuvalt oma tooteid moderniseerima, mis on meie arengu eduks ja võimaluseks, kuna töötame
kiiresti muutuvas energiasektoris. Oleme alati uute väljakutsetega hakkama saanud ja saame ka edaspidi.
Kogu börsil oleku 23 aasta jooksul on Harju Elekter maksnud dividende. Soovime olla oma aktsionäridele usaldusväärne partner ja jätkame seda traditsiooni ka tulevikus.
Tänan nõukogu nimel kõiki töötajaid, kliente, partnereid ja aktsionäre nii Eestis kui ka väljaspool.
Endel Palla nõukogu esimees
Juhatuse esimehe pöördumine
Meie elu muutus 2020. aastal oluliselt. Riigid, ettevõtted ja inimesed pidid õppima koroonapandeemiast tingitud muutustega kiiresti kohanema ja proovima seejuures mitte üle reageerida. Ettevõtetel tuli hakata kulutama ressurssi erinevate kriisistsenaariumite kujundamisele või alustada päevapealt koondamistega. Harju Elektris lähenesime tervisekriisile "üks päev korraga" põhimõttel ning täna võime öelda, et selline taktika oli meie puhul edukas.
Kevadel ei kujunenud meie põhiprobleemiks tellimuste katkemine või tööpuudus, vaid materjali ja komponentide tarneprobleemid ning ajutised takistused valmistoodangu transpordil. Samas vajasime suvise tippkoormuse ajal varasemaga võrreldes rohkem ajutiste töötajate abi. Kevadisest kriisist õppinuna olime sügisesteks ootamatusteks juba paremini valmis. On hea meel tõdeda, et oleme suutnud hoida oma inimeste tervist, säilitada töökohti ja töötasusid. Kokkuvõttes on tugev meeskonnavaim ja töötajate panus see, mis tõi meid ajaloo parimate tulemusteni. Tänan selle eest kõiki Harju Elektri inimesi!
Tiit Atso juhatuse esimees
Hoolimata igapäevastest tegevustest terviseja majanduskriisisiga toimetulemiseks, ei unustanud me 2020. aastaks seatud eesmärke ning astusime nende suunas mitu sammu edasi. Aasta fookus oli suunatud peamiselt juhtimismuudatuste läbiviimisele ning Kontserni ettevõtete vahelise koostöö suurendamisele. Tehtud muudatused nii Rootsis, Soomes kui ka Kontsernis tervikuna läksid eesmärgipäraselt ja edukalt. Harju Elektri kontserni ettevõtete vahelised suhted on järk-järgult tugevnenud. Seda ilmestavad ühised tarnelepingud, osalemised ühistes rahvusvahelistes projektides ja hangetes, töötajate ristkasutus ning suurenev infoja parimate praktikate vahetus. Ühtse Harju Elektri kaubamärgi kasutuselevõtt on parandanud koostööd nii kontsernisiseselt kui ka väljaspool Kontserni. Tahame kõigi meie partnerite jaoks olla üks ja ühtne Harju Elekter ning olenemata asukohast pakkuda parimat oskusteavet, tootevalikut ja lahendusi.
Kui eelnevatel aastatel on olnud selge siht hoogsa laienemise suunas, siis 2020. aastal võtsime suuna kasumlikkuse parandamisele. See eesmärk sai täidetud eelkõige tänu meie klientidele, kes jätkasid kokkulepitud tellimustega. Olulise panuse andis Harju Elektri müügimeeskond, kes on aastaid sihikindlalt töötanud selle nimel, et meie põhitegevus oleks kaetud
Järgisime põhimõtet, et kriisist tuleb väljuda tugevamana kui sinna sisenedes. Sellega seoses võtsime kevadise tervisekriisi arenedes vastu pikaajalise mõjuga otsuseid, millest tähtsaim oli jätkata planeeritud investeeringutega ning mitte ühtegi neist edasi lükata
raamlepingute ja pikaaegsete projektitellimustega. Läinud aastal saavutasime 2019. aastaga võrreldava müügitulu ja tagasihoidliku kasvu vaid seetõttu, et nii mõnedki suurprojektid lükkusid edasi paremaid majandustingimusi ootama. Oleme valmis, et need võetakse lähiajal taas tootmisplaanidesse, sest elektrifitseerimine, hübriidlahenduste kasutamine ja vesinikutehnoloogiate kasutusele võtmine murrangulise 2020. aasta tõttu vaid kiireneb.
Järgisime põhimõtet, et kriisist tuleb väljuda tugevamana kui sinna sisenedes. Sellega seoses võtsime kevadise tervisekriisi arenedes vastu pikaajalise mõjuga otsuseid, millest tähtsaim oli jätkata planeeritud investeeringutega ning mitte ühtegi neist edasi lükata. Lõpetasime edukalt Allika tööstuspargi Laohotell 2 projekti, mille suutsime valmimise järgselt täies mahus rentnikega täita. Investeerisime automatiseerimisse ja digitaliseerimisse – meie lehtmetallitehases hakkas tööle esimene tööstusrobot
ning kõigis Kontserni ettevõtetes alustati tänapäevase majandustarkvara juurutamist. Kõige olulisemaks peame aga Leedu tehase IV etapi laiendustöid, mille osas lõpliku otsuse tegemine jäi tervisekriisi haripunkti. Oleme seisukohal, et kriisi lõppemiseks tuleb valmistuda ning investeeringutega ei tohi hiljaks jääda.
Saavutasime parima, mida oli sedavõrd murrangulisel aastal võimalik saavutada. Reageerisime kiirelt muudatustele, täitsime peamised eesmärgid kontserni ümberkujundamisel, osalesime edukalt uutel hangetel ja oleme veendunud, et tänu julgetele otsustele investeeringute osas oleme ehitanud veelgi tugevama vundamendi järgmisteks aastateks.
Tiit ATSO JUHATUSE esimees
Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikalahenduste väljatöötamine ja tootmine. Harju Elektri kliendid on peamiselt suured elektri jaotusvõrgu-, infrastruktuuri, tööstus- ja merendussektori ettevõtted Põhjamaades. Üha märkimisväärsem osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Põhitegevust toetab nüüdisaegne lehtmetallist detailide ja toodete valmistamise ettevõte.
Harju Elekter on tugevalt orienteeritud ekspordile ja ärile Eestist väljaspool, kus turustatakse pea 90% Kontserni toodangust. AS-i Harju Elekter aktsiad on noteeritud alates 1997. aastast Nasdaq Tallinna börsil.
Energeetika Tööstus ja automaatika Merelaevandus Taastuvenergia Hooned Telekommunikatsioon Raudtee ja taristu
Kasvada Põhjamaade üheks suurimaks elektrija automaatika seadmete disainijaks ja tootjaks.
lisandväärtust aktsionäridele ja olles esimene valik oma klientidele ja koostööpartneritele ning pakkuda oma rahvusja arenguvõimalusi.
Täiendame pidevalt oma teadmisi, et arendada välja kaasaegseid tooteid. Hindame uuendusettepanekuid ja oleme valmis neid ellu viima.
Kuulame oma kliente ja kaasame partnereid, et luua klientide soove arvestavaid ja ületavaid tooteid.
Kvaliteetse toote valmistamine on auasi. Me rakendame kaasaegse tehnoloogia ja kogu oma oskuste pagasi tellimuste tähtaegseks täitmiseks.
Harju Elekter aastaraamat 2020 Sisukord 9
Osalus tütarettevõtetes on reeglina 100%, kui ei ole märgitud teisiti.
Keilas paiknev Kontserni emaettevõte, mis tegeleb Harju Elektri ettevõtete vahelise koostöö koordineerimise ja juhtimise ning tööstusliku kinnisvara haldusega
Keilas asuv elektriseadmete tootja energiajaotus-, tööstus- ja ehitussektori tarbeks
Keilas asuv kliendikohaste lehtmetalltoodete ja -lahenduste valmistaja energeetikaja elektrotehnikasektorile
Elektrimaterjalide ja -seadmete müügiorganisatsioon Eestis
Tööstusautomaatikaseadmete tootja Keraval ja Ulvilas ning komplektalajaamade tootja Kurikkal
Uusikaupunkis asuv laevaehituse elektritööde ettevõte
Tööstusliku kinnisvara haldusfirma
Mitmikajamite, MCC ja elektrijaotussüsteemide inseneeriale ja lepingulisele tootmisele spetsiali-seerunud ettevõte Panevežyses
Energia tootmiseks ja jaotuseks vajalike KP/MP lahenduste ning tehniliste hoonete tootja infrastruktuuri-, ehitus- ja taastuvenergiasektorile Malmös, Borlänges, Stockholmis, Finspångis, Borås, Luleås ja Västeråsis
HARJU ELEKTER SERVICES AB* Müügiorganisatsioon Stockholmis
OÜ SKELETON TECHNOLOGIES GROUP (7,64%) Superkondensaatorite arendaja ja tootja
SIA ENERGOKOMPLEKSS (14%) Kesk- ja madalpingeseadmete müügiorganisatsioon Riias
Harju Elekter peab oluliseks panustada jätkusuutliku ühiskonna, äri-, elu- ja looduskeskkonna loomisse ning mõistab, et see aitab pikas perspektiivis kaasa Kontserni elujõulisusele.
Kontsern väärtustab aktiivset suhtlust oma huvirühmadega, s.t klientide, omanike, töötajate, tarnijate ja kohaliku kogukonnaga. Suhetes kohaliku võimu ja elanike, reguleerivate ja järelevalveasutustega tõstatatakse vastastikku teemasid vastavalt vajadusele. Koostöös haridusasutuste, erialaliitude ja vabaühendustega peetakse silmas, et tegevused looksid mõlemale poolele väärtust.
Harju Elekter jätkab läbipaistvat ja vastutustundlikku tegutsemist ning lähtub sotsiaal- ja keskkonnamõjude juhtimisel ning eetiliste ja jätkusuutlike äritavade rakendamisel tervikvaatest. 2017. aastal kujundati praeguseni aktuaalsed fookusteemad, mis väljendavad ühiskondliku vastutusega seotud valdkondade olulisust huvirühmadele ning nende teemade mõju ja tähtsust Kontsernile.
Jätkusuutlik ja vastutustundlik ettevõtte juhtimine on tähtis kõigis tegevussegmentides ja tütarettevõtetes. Joonisel välja toodud teemad on Kontserni ettevõtete strateegilise ja operatiivse juhtimise osad, kus väiksema tähtsusega aspekte
arvestatakse juhtimisotsustes aluspõhimõtetena. Seetõttu kajastab ka Kontserni 2020. aasta aruanne ülevaadet kõigi nende teemade juhtimisest ja tulemuslikkusest. Jätkusuutlikkuse fookusteemadega seotud olulisi aspekte aruandes
kajastatakse lähtuvalt rahvusvahelisest jätkusuutlikkuse aruandluse raamistikust, GRI Standardist, mille sisukord on leitav majandusaasta aruande dokumendi viimastel lehtedel.
oktoobril ühinesid Harju Elekter kontserni 100%-lised Rootsi tütarettevõtted SEBAB AB ja Grytek AB ning õigusjärglane SEBAB AB sai 14. detsembril 2020 uueks ärinimeks Harju Elekter AB. Seni Harju Elekter AB nime all tegutsenud Rootsi tütarettevõte nimetati ümber Harju Elekter Services AB-ks. Rootsi tütarettevõtete nimevahetus viidi läbi eesmärgiga ühitada ärinimed igapäevaselt kasutatava kaubamärgiga. Ühise Harju Elektri kaubamärgi kasutamine aitab tugevdada Kontserni konkurentsivõimet ning loob lisaväärtust ja täiendavaid võimalusi turundustegevuses.
detsembril 2020 kanti Soome äriregistrisse AS-i Harju Elekter Soome tütarettevõtete ühinemine ja jagunemine. Satmatic Oy ühendas endasse oma 100%-lised tütarettevõtted Finnkumu Oy ja Kiinteistö Oy Ulvila Sammontie 9. Ühinemise järgselt viidi läbi Satmatic Oy osaline jagunemine, millega Satmatic Oy andis Harju Elekter Kiinteistöt Oy-le üle kinnisvaraomandid Ulvilas ja Keraval. Harju Elekter Kiinteistöt Oy põhitegevuseks on kontsernile kuuluva tööstusliku kinnisvara haldamine.
märtsil 2020 toimunud koosolekul nimetas AS-i Harju Elekter nõukogu alates 4. maist 2020 ettevõtte juhatuse esimeheks senise juhatuse liikme ja finantsjuhi Tiit Atso. Aktsiaseltsi pikaajaline juhatuse esimees Andres Allikmäe siirdus pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist 3. mail 2020 äriarenduse juhi ametikohale AS-i Harju Elekter tegevjuhtkonnas. AS-i Harju Elekter juhatus jätkab kaheliikmelisena: Tiit Atso (juhatuse esimees) ja Aron Kuhi-Thalfeldt.
jaanuarist 2020 asus Rootsi tütarettevõtete SEBAB AB ja Grytek AB tegevjuhi kohale Mikael Schwartz Jonsson, kes alustas Kontsernis tööd 1. oktoober 2019. Senine tegevjuht Thomas Andersson siirdus alates 1. jaanuarist 2020 Rootsi müügi- ja turundusjuhi ametikohale.
Soome majandusleht Kauppalehti pärjas mais Harju Elektri Soome tütarettevõtte Finnkumu Oy "Achievers 2020" tiitliga. Tunnustuse saajaid iseloomustab väljakujunenud äritegevus, stabiilne kasv, head tulemused ja kasumlikkus, tugev finantsstruktuur ja likviidsus jätkusuutliku tegevuse tagamiseks.
Kontserni Leedu tütarettevõte Harju Elekter UAB pärjati septembris Leedu Kaubanduskoja poolt "Aasta eksportöör 2019" tiitliga. Konkursil osalemise olulisemateks tingimusteks peab ettevõtte ekspordi osakaal müügitulust ületama 50% ning eksport suurenema eelneva perioodiga võrreldes üle 10%. 2019. aastal oli Harju Elekter UAB eksport 2,3 korda suurem kui aastal 2018.
Novembris mainiti AS Harju Elekter ära TOP 101 Eesti väärtuslikumate ettevõttete seas. Edetabeli koostasid Prudentia ja Nasdaq Tallinn. Eriti rõõmustav oli näha, et Harju Elekter oli läbipaistvuse (corporate governance) osas hinnatud kolmandale kohale.
AASTA 2020
Harju Elektri Rootsi tütarettevõte SEBAB AB sai esimeses kvartalis kolm olulist hankevõitu energiajaotussektoris. Projektide raames valmistasid Rootsi tütarettevõtted kaks erialajaama ja akuhoidla, sh komplektalajaamad, alalisvoolu jaotlad, juhtimiskapid, KP jaotlad. Erinevate projektide mahud kokku olid 5,7 miljonit eurot.
neks, mida võib lugeda parimaks kliendi tagasisideks. Koostöös Siemensiga jätkatakse erinevate andmeladudele suunatud erilahenduste teostamist.
Saue vallas, Allika Tööstuspargi läheduses omandati kaks kinnistut kogupindalaga 14,6 ha võimalikeks kinnisvara arendusteks ja päikeseelektrijaamade rajamiseks.
Harju Elekter kontserni ettevõtted osalesid veebruari alguses aasta suurimal elektriala messil Soomes Jyväskyläs. Sähkö, Tele, Valo & AV tõi kolmeks messipäevaks kokku selle valdkonna professionaalid, et tutvuda sadade eksponentide ja seminariprogrammiga. Harju Elektri ettevõtted olid koondunud ühisstendile, kus esitleti laia valikut Kontserni toodetest ja teenustest, sh 2500–4000 A lahenduste tarbeks Harju Elektris välja arendatud MCC rivikapi süsteemi HECON ja Põhjamaade nõuetele disainitud sobivaid alajaamade
Tegemist on Harju Elektri viienda kasutusse võetava kinnistuga Harkus, Paldiski maantee ääres asuvas 30 ha suuruses 18 kinnistuga Allika Tööstuspargis. Laohotell valmis IV kvartalis ning 3877 m2 kogupinnaga hoone on 100%-liselt rentnikega täidetud.
kus kinnitati 2019. majandusaasta aruanne, kasumijaotuse ettepanek ning otsustati maksta aktsionäridele 2019. aasta eest dividende 0,14 eurot aktsia kohta, kokku 2,5 miljonit eurot. Dividendid kanti aktsionäride pangakontodele 21. juulil 2020.
augustil pandi Panevežyses nurgakivi Harju Elekter kontserni Leedu tütarettevõtte Harju Elekter UAB tehase IV etapi laiendusele. Pärast ehitustööde lõppu suureneb Leedu tütarettevõtte kontori- ja tootmispind seniselt 8765 m²-lt 16761 m²-le. Investeeringu kogumaksumus on kuni 6 miljonit eurot. Tehase laiendusse suunatud investeeringud võimaldavad Harju Elekter UAB-l kahekordistada ettevõtte tulusid. Laienduse valmimine ning kasutusele võtmine on planeeritud 2021. aasta II kvartalisse.
septembril võitis Harju Elekter kontserni kuuluv Soome tootmisettevõte Finnkumu Oy Järvi-Suomen Energia Oy ja Savon Voima Verkko Oy ühishanke komplektalajaamade tarnimiseks. Lepingu orienteeruv maht on 18 miljonit eurot. Tarned toimuvad aastatel 2021 kuni 2023 võimalusega lepingu pikendamiseks nelja aasta võrra.
septembril sõlmis Harju Elekter kontserni Rootsi tütarettevõte SEBAB AB ühistranspordi eest vastutava administratiivasutusega Region Stockholm elektriprojekti lepingu, mille alusel uuendatakse põhjalikult Stockholmi Slusseni metroojaama alajaam. Aastane projekt sai alguse septembris ja lepingu orienteeruv maht on 3,5 miljonit eurot. Metroojaama rekonstrueerimine on osa ulatuslikust Stockholmi Slusseni piirkonna ümberehitusest, mis hõlmab uute rajatiste ehitamist ja transpordi ümberkujundamist 2025. aastaks.
septembril sõlmis Harju Elekter kontsern kaheksa-aastase raamlepingu Soome suuruselt teise elektrivõrgu ettevõttega Elenia Oy. Esimese tarnelepingu allkirjastasid Harju Elekter ja Elenia aastateks 2021-2023, mille alusel toodavad Harju Elektri tütarettevõtted AS Harju Elekter Elektrotehnika ja Satmatic Oy Elenia Oy-le kolme aasta jooksul ligi 2000 komplektalajaama. Lepingu maht on orienteeruvalt 20 miljonit eurot.
3 aasta peale kokku on ligikaudu 14 miljonit eurot. Sõlmitud raamlepingu kohaselt AS Harju Elekter Elektrotehnika ja Harju Elekter Oy toodavad ja tarnivad Carunale kolme aasta jooksul umbes 1000 jaotus- ja komplektalajaama. Lepingut on võimalik pikendada kokku kahe jätkuaasta võrra aastani 2025, pikendamise otsus tehakse pärast 2023. aastat iga aasta kohta eraldi.
Harju Elekter kontserni Eesti tütarettevõte Energo Veritas OÜ osutus edukaks Enefit Connect OÜ hankes hermeetiliste jaotustrafode tarnimiseks. 12 miljoni euro suuruse kogumahuga raamleping sõlmitakse 3 aastaks võimalusega pikendada 2 aasta võrra.
Harju Elekter kontserni Rootsi tütarettevõte Harju Elekter AB sõlmis ühistranspordi eest vastutava administratiivasutusega Region Stockholm elektriprojekti lepingud, mille alusel uuendatakse Stockholmi metroojaamad Albanos ja Rådhusetis 2022. aasta aprilliks ja septembriks. Lepingute orienteeruv maht on 3,1 miljonit eurot.
Käesolev aasta on alanud sündmusterohkelt. Soomes ja Rootsis õnnestus meil võita uued hanked ja sõlmida raamlepingud, mis tagavad meile märkimisväärse töömahu mitmeks aastaks.
Põhjamaades jätkub elektrivõrkude renoveerimine ning endiselt seistakse silmitsi kasvava elektritarbimisega, mis on ajendatud raudteede, maanteede (laadimispunktide) ja sadamate elektrifitseerimisest ning keskkonnasäästlikumate laevade ja sõiduvahendite kasutuselevõtust. Hinnatrendid näitavad, et päevase ja öise elektrihinna vahe on kasvamas, mis tähendab, et tarbida ja toota tuleb järjest arukamalt ja läbimõeldumalt. Siinkohal tulevad appi uued tehnoloogiad ja salvestusvõimalused, mis aitavad hinnaerinevust ühtlustada. Harju Elektri tegevusvaldkondade jaoks on sektoris toimuv areng ja üldine suund keskkonnasõbralikkuse poole väga võimalusterohke.
Harju Elekter, mis tegeleb kliendile sobivate elektri- ja automaatikalahenduste väljatöötamise ja tootmisega, tagab oma müügi baaskoormuse ka järgnevatel aastatel alajaamade tarnelepingutega elektrijaotusvõrgu klientidele Eestis, Soomes ja Rootsis ning tööstusja merendussektori partneritele Põhjamaades. Seejuures on Kontserni tootmine järjest enam seotud uute innovatiivsete tehnoloogiate rakendamisega, näiteks valmis Harju Elektris uus sõidukite laadimisjaamade lahendus, mida hakatakse müüma lisaks Soomele ka Rootsis ja Eestis.
Plaanis on suurendada järk-järgult toodangut kliendikohaste tehnoloogiamahukate tehniliste hoonete arendamise ja tootmisega, kus kliendid on valdavalt taristu teenuseid pakkuvad ettevõtted (ka andmekeskused) ja energiamahukad tootmised. Lisaks jätkuvad 2021. aastal mitmed infrastruktuuri-, tööstus- ja laevaehitusprojektid. Tööstusliku kinnisvara valdkonnas jätkame investeerimist pidades silmas nii Kontserni ettevõtteid kui ka kontserniväliseid kliente pindade väljarentimise eesmärgil. Täna on lõppjärgus Leedu tehase laienduse IV etapp ning planeerimisel uus hoone Allika Tööstusparki. Muudatused on kavas ka Keila tööstuspargis, kus on vaja laiendusi, et toota järjest suuremaid ja keerulisemaid tehnilisi hooneid andmekeskustele. Samuti jätkame päikeseparkide ehitamist, et järjest rohkem Harju Elektri tehastes kasutatavast energiast oleks toodetud taastuvate energiaallikate abil.
Aasta alguses pälvis Harju Elektri investeering OÜ-sse Skeleton Technologies Group avalikkuse kõrgendatud tähelepanu , mis oli ka mahukate aktsiatehingute põhjuseks. Harju Elektri investeering on tehtud pikaajalisel strateegilisel eesmärgil, sest usume uute energiakandjate arendamisse ja kasvavasse vajadusse. Kuna superkondensaatorid ei lahenda kõiki kliimamuutustega seotud probleeme, vaid töötavad kooskõlas muude salvestus- ja elektrotehniliste lahendustega, näeme tulevikus võimalust ettevõtete vaheliseks koostööks. Jätame investorite otsustada, kui palju peaks Skeletoni potentsiaalist olema kajastatud tänases Harju Elektri aktsiahinnas, kuid lähtume ise konservatiivsuse põhimõttest ning hindame tasuvust alles siis, kui väärtus on usaldusväärselt mõõdetav. Olulises mahus riskiinvesteeringuid Harju Elektril lähiajal plaanis ei ole, kuid Kontsern osaleb väiksemates idufirmade investeerimisvoorudes, et anda panus kasvuettevõtete toetamisse ja võimalikesse edulugudesse. Kontserni arendusmeeskonnad hoiavad start-up ja scale-up firmade tegemistel tähelepanu, et kaasata vajadusel innovaatilisi partnereid ja lahendusi oma tooteportfelli arendamiseks.
| KONTSERN | 2020 | 2019 | 2018 | 2017 | 2016 |
|---|---|---|---|---|---|
| Kasumiaruanne (miljon eurot) |
|||||
| Müügitulu | 146,6 | 143,4 | 120,8 | 102,4 | 61,2 |
| Brutokasum | 21,2 | 18,2 | 16,0 | 15,4 | 10,4 |
| Ärikasum | 6,5 | 3,3 | 2,4 | 5,4 | 3,2 |
| Puhaskasum (emaettevõtte omanikele kuuluv) |
5,6 | 2,5 | 1,5 | (2)29,1 | 3,2 |
| Finantsse isundi aruanne aasta lõpu seisuga (miljon eurot) |
|||||
| Käibevara kokku | 49,7 | 48,0 | 44,0 | 48,7 | 22,3 |
| Põhivara kokku | 65,7 | 59,9 | 54,2 | 41,3 | 51,7 |
| Varad kokku | 115,5 | 107,9 | 98,2 | 90,0 | 74,0 |
| Omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) |
73,5 | 67,1 | 66,9 | 69,9 | 60,3 |
| Omakapitali kordaja (%) | 63,0 | 65,1 | 72,7 | 77,7 | 81,5 |
| Juurdekasv utemp od (% võrreldes eelmise aastaga) |
|||||
| Müügitulu | 2,2 | 18,7 | 18,0 | 67,4 | 0,8 |
| Brutokasum | 16,3 | 14,2 | 4,0 | 48,2 | 0,6 |
| Ärikasum | 100,0 | 35,6 | -55,7 | 71,1 | -2,9 |
| Puhaskasum (emaettevõtte omanikele kuuluv) |
126,1 | 59,1 | -94,7 | (2)804,9 | 0,9 |
| Varad | 7,0 | 9,9 | 9,1 | 21,6 | 11,1 |
| Omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) |
9,6 | 0,2 | -4,2 | 15,9 | 3,8 |
| Käibe ärirentaablus | = Ärikasum / Müügitulud*100 |
|---|---|
| Käibe puhasrentaablus | = Puhaskasum (emaettevõtte omanikele kuuluv) / Müügitulud*100 |
| Brutokasumi marginaal | = Brutokasum / Müügitulud * 100 |
| Omakapital aktsia kohta | = Omakapital(keskmine, emaettevõtte omanikele kuuluv) / Aktsiate arvuga (perioodi keskmine) |
| Vara puhasrentaablus | = Puhaskasum (emaettevõtte omanikele kuuluv) / Keskmine vara*100 |
| Omakapitali puhasrentaablus | = Puhaskasum (emaettevõtte omanikele kuuluv) / Keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) *100 |
| Omakapitali kordaja | = Keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) / Keskmine varad*100 |
| Puhaskasum aktsia kohta | = Puhaskasum (emaettevõtte omanikele kuuluv) / Keskmine aktsiate arv |
| P/E suhe | = Aktsia sulgemishind / Kasum aktsia kohta |
| Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = Käibevara (keskmine) / Lühiajalised kohustused (keskmine) | |
| Likviidsuskordaja | = Keskmine likviidsed varad (käibevara-varud) / Lühiajalised kohustused (keskmine) |
| KONTSERN | 2020 | 2019 | 2018 | 2017 | 2016 |
|---|---|---|---|---|---|
| Tulususe suhta rvud (%) |
|||||
| Brutokasumi marginaal | 14,5 | 12,7 | 13,2 | 15,0 | 16,9 |
| Käibe ärirentaablus | 4,5 | 2,3 | 2,0 | 5,3 | 5,2 |
| Käibe puhasrentaablus | 3,8 | 1,7 | 1,3 | 28,4 | 5,3 |
| Varade puhasrentaablus (ROA) | 5,0 | 2,4 | 1,7 | 35,5 | 4,6 |
| Omakapitali puhasrentaablus (ROE) | 7,9 | 3,7 | 2,3 | 44,7 | 5,4 |
| Akts ia (EUR) |
|||||
| Keskmine aktsiate arv (1000 tk) | 17 740 | 17 740 | 17 740 | 17 740 | 17 740 |
| Omakapital aktsia kohta | 3,96 | 3,78 | 3,86 | 3,67 | 3,34 |
| Aktsia sulgemishind | 5,18 | 4,21 | 4,12 | 5,00 | 2,83 |
| Puhaskasum aktsia kohta | 0,31 | 0,14 | 0,09 | 1,64 | 0,18 |
| P/E suhe (kordaja) | 16,52 | 30,07 | 45,78 | (2)3,05 | 15,72 |
| Dividend aktsia kohta | (1) 0,16 | 0,14 | 0,18 | 0,24 | 0,18 |
| Likviidsussuhta rvud |
|||||
| Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja | 1,4 | 1,6 | 2,2 | 2,4 | 2,1 |
| Likviidsuskordaja | 0,9 | 0,9 | 1,5 | 1,6 | 1,3 |
| Personal ja palgad |
|||||
| Keskmine töötajate arv | 780 | 778 | 713 | 567 | 455 |
| Töötajate arv perioodi lõpu seisuga | 784 | 791 | 736 | 630 | 480 |
| Palgakulu (miljon eurot) | 21,3 | 21,4 | 18,6 | 14,1 | 10,6 |
[1] Juhatuse ettepanek [2] arvestab kasumit erakorralisest investeeringu müügist 2017
Möödunud, 2020. aasta maailma majanduskeskkond oli ülimalt muutlik. Aasta alguses üldiselt positiivselt meelestatud ja kasvule orienteeritud trendid ja mõttelaad asendusid veebruaris ja märtsis koroonaviiruse laialdase ja järjest kiirenenud leviku tõttu negatiivse tulevikuvaatega. Ebakindlus ja teadmatus tekitasid suurt volatiilsust aktsiaturgudel, hetkeks nähti ära nafta barreli negatiivne hind ja riigiti ning piirkonniti rakendati lugematul arvul erinevaid piiranguid. Suvel ja aasta teises pooles olukord mõnevõrra stabiliseerus, kuid jäi siiski viiruse teise ja kolmanda laine ning nendest tingitud piirangute meelevalda. Esialgsete hinnangute kohaselt jääb 2020. aasta maailma majanduslangus 3,5-4% vahemikku. Euroala 2020. aasta majanduslangus Eurostat andmetel jääb 4,8%-5,1% vahemikku.
Hoolimata turbulentsest 2020. aastast ja hetkel veel kestvast tervishoiukriisist ennustatakse selleks ja järgnevateks aastateks maailmamajandusele tugevat kasvu. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) prognooside kohaselt võiks
majanduskasv 2021. aastal küündida kuni 5,5%-ni ja 2022. aastal 4,2%-ni. Taastumine ja edasine kasv saab olema regiooniti ja tööstusharude lõikes väga erinev ning sõltub eelkõige tervishoiukriisist väljumisest, mille peamise võtmetegurina nähakse edukat vaktsineerimist. Euroopa Liidu ja USA meelestatus ja rahapoliitika on olnud ja eeldatavasti on ka jätkuvalt taastumist tugevalt toetav, seda nii läbi erinevate toetuspakettide kui ka nn rahatrüki, mis on omakorda kasvatanud juba varasemalt rekordtasemetel olnud riikide võlgnevusi. Koroonaviirusest tingitud tervishoiukriisi kogumaksumust ja võimalikke mõjusid järgnevateks aastateks või isegi aastakümneteks on täna väga raske hinnata.
Kui esialgsed majandusindikaatorid ja prognoosid 2020. aasta osas paika jäävad, siis on Põhja- ja Baltimaad ühed väiksemate majanduslanguse näitajatega riigid Euroopas. Kõiki mõjutanud tervishoiukriisiga on riigiti tegeletud väga erinevalt, kuid üldiselt on piirkond majanduslikus mõttes hästi hakkama
Kui esialgsed majandusindikaatorid ja prognoosid 2020. aasta osas paika jäävad, siis on Põhja- ja Baltimaad ühed väiksemate majanduslanguse näitajatega riigid Euroopas
saanud. Esialgsetel andmetel vähenes Läti sisemajanduse kogutoodang 2020. aasta neljandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes 1,2% ning Leedu vastav näitaja oli 1,4%. Põhjamaade riikidele ennustatakse umbes 3%-list majanduslangust. Kõrgelt arenenud Põhjamaade tugevusteks kriisist taastumisel on peetud riikide märkimisväärseid toetusi ettevõtetele, tugevat tööjõuturgu ja sisetarbimist.
Statistikaameti andmetel vähenes Eesti majandus neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes 1,2% ja 2020. aastal tervikuna 2,9%. Korduvad
perioodilised piirangud ja ebakindlus on Eestis enim mõjutanud kaubandust, majutust ja toitlustust ning töötlevat tööstust. Ekspordi ja transpordiühenduste piirangud ning kevadine koroonakriisi kõrghetk tabas aasta esimeses pooles rängalt väliskaubandust, mis aasta teises pooles kiiresti taastus. Kogu aasta eksport vähenes 2019. aastaga võrreldes kõigest 1%. Siseriiklikult vähenes eratarbimine kaupade ja teenuste osas aastaga 2,5%, kus suuremad kulutused vaba aja veetmisele, reisimisele ja transpordile asendusid kulutustega tervishoiule, infole, sidele ning kodule. Ettevõtete jaoks vähenes ka palgasurve, kuid samas vähenesid või lükati edasi ka investeeringuid.
Möödunud aastale tagasi vaadates võib tõdeda, et Eesti majanduskeskkond jäi üllatavalt tugevaks – tööturg püsis tugev, tööstus- ja finantssektor pääsesid märkimisväärsetest kahjudest, nagu oli 2008. aasta majanduskriisi ajal, ning riiklik maksu- ja eelarvepoliitika olid pigem stabiilsed
Eeldusel, et tervishoiukriisi taandumisel ja majanduse uuesti avanemisel soovivad inimesed naasta varasemate tarbimisharjumuste juurde, on võimalik majanduskeskkonna kiire taastumine. 2021. aasta osas on analüütikute
väljavaated Eesti majandusest pigem positiivsed ja eeldatakse, et see suudab ületada 2020. aasta langusele eelnenud taseme. Näiteks prognoosib SEB Pank Eestile 2021. aastaks 3,3% majanduskasvu.
Allikad: IMF, Eurostat, Eesti Pank, Statistikaamet, SEB Pank, Swedbank
Harju Elekter kontserni jaoks kujunes 2020. aasta muutusterohkeks ja hoolimata keerulisest aastast edukaks. Kontserni viimaste aastate suuremahulised investeeringud ja aktiivne müügitöö suurendamaks turuosa nii Skandinaavias kui ka koduriigis on vilja kandnud. Varasematest perioodidest üle kandunud ja aruandeaastal lisandunud müügitellimused tõid kaasa rekordilise müügitulu ning ärikasumi.
Kontserni tegevus jaotub kolme segmenti: tootmine, kinnisvara ja muud tegevused. Tootmistegevus ehk Kontserni põhitegevusala andis
konsolideeritud MÜÜGITULU 146,6 miljonit eurot
suurima osa konsolideeritud müügitulust, 85,6% (2019: 87,1%) ning kinnisvara ja muud segmenteerimata tegevused kokku 14,4% (2019: 12,9%). Aastaga jäi tootmissegmendi müügitulu samale tasemele, olles 125,6 (2019: 124,8) miljonit eurot.
Kinnisvarasegmendi renditulu teenitakse Keila, Allika ja Haapsalu tööstusparkide rendipindadelt. Et tagada rentnike toimetulek keerulises eriolukorras, vähendas Harju Elekter rentnike soovil ajutiselt rendihindu. Rendihindade vähenemise kompenseeris neljandas kvartalis valminud rendipinnad Allika tööstuspargis ja Keilasse lisandunud uued rentnikud. Kokkuvõttes teeniti kinnisvara segmendist müügitulu 3,3 (2019: 3,3) miljonit eurot, andes 2,2% (2019: 2,3%) konsolideeritud müügitulust.
konsolideeritud ÄRIKASUM (2019: 143,4) 6,5 miljonit eurot
(2019: 3,3) 5,5 miljonit eurot (2019: 2,4)
Muu segmenteerimata tegevuste müügitulu kasvas aastate võrdluses 17,8 (2019: 15,3) miljoni euroni. Elektrikaupade projektimüügi müügitulu tuli valdavalt elektrivõrgu ja muu taristu valdkonna klientidelt, ehitusettevõtetelt ja riigisektorist ning elektriinstallatsioonitööde müügitulu laevaehitussektorilt.
Kontserni suurimad sihtturud on jätkuvalt Eesti, Soome, Rootsi ja Norra, mistõttu on Kontserni müügimahud nendel turgudel toimuvast tugevalt mõjutatud.
Kontsern müüs 2020. aastal Eesti turule 16,0% oma toodetest ja teenustest, teenides 23,5 (2019: 16,7) miljonit eurot müügitulu. Kasvu peamiseks põhjuseks oli 2019. aastal võidetud
tehasetooteliste komplektalajaamade raamhanke leping Elektrilevi OÜ-ga. Kontserni müük väljapoole Eestit moodustas aruandeaastal 84,0% ning võrreldaval perioodil 88,3%.
Soome kui Kontserni suurima ja olulisema turu müügitulu on aastaga vähenenud 3,0 miljoni euro võrra 68,7 miljoni euroni. Valdav osa müügimahust moodustas toodangu müük Soome elektrivõrguettevõtetele, mille tellimused olid hankelepingute uuendamise tõttu languses. Suures osas uutes väljakuulutatud hangetes osutusime edukaks. Kokkuvõttes andis Soome turg Kontserni müügitulust 46,9%, mis oli 3,2 protsendipunkti vähem kui võrreldaval perioodil. Soome turu osakaalu languse Kontserni müügitulust korvas müügimahtude hoogne kasv Rootsi ja Eesti turule.
Kontserni turgudest teisel kohal on Rootsi, andes Kontserni konsolideeritud aruandeaasta müügitulust 18,1%. Rootsi turult teenitud müügitulu oli aruandeaastal 26,5 miljonit eurot, mis oli 7,0 miljonit eurot enam kui 2019. aastal. Kasvu tagas nii Eestis toodetud alajaamade müügi suurenemine Rootsi turule kui ka üleüldine tellimuste kasv Rootsis.
Aruandeaastal teeniti Norra turult 16,7 miljonit eurot, mis on 4,9 miljoni euro võrra vähem kui 2019. aastal, moodustades aruandeaasta konsolideeritud müügitulust 11,4% (2019: 15,0%). Müügitulu vähenemine Norra turul oli tingitud rekordiliselt suurtest tellimustest 2019. aasta III ja IV kvartalis.
Müük Hollandi turule langes aastate võrdluses 4,5 miljoni euro võrra 5,8 miljoni euroni, moodustades aruandeaasta konsolideeritud müügitulust 3,9% (2019: 7,2%). Sarnaselt Norrale oli Hollandi müügitulude langus seotud mitmete suuremahuliste projektide lõppemisega ning klienditellimuste edasilükkumisega.
Müügitulu muudelt turgudelt kasvas aastaga 1,9 miljonit eurot 5,4 miljoni euroni ja seda mõjutas enim müügi kasv Saksamaa turule. Muud turud andsid aruandeaasta konsolideeritud müügitulust kokku 3,7% (2019: 2,4%). Kontserni muudest turgudest olid suurimad Saksamaa, Taani ja Austria, kus teeniti 2020. aastal müügitulu vastavalt 1,7 miljonit, 1,3 miljonit ja 1,3 miljonit eurot.
Aruandeaasta kokkuvõttes kasvasid äritegevuse kulud eelneva aastaga võrreldes vaid 0,3%, olles 140,5 (2019: 140,1) miljonit eurot. Müüdud toodete ja teenuste kulud jäid samuti eelneva perioodiga võrreldes samale tasemele, olles 125,4 (2019: 125,2) miljonit eurot. Seevastu edestas müügitulu kasv müüdud toodete ja teenuste kulude kasvutempot 2,0 protsendipunkti võrra, suurendades brutokasumi marginaali võrreldavate perioodide näitajate suhtes 1,8 protsendipunkti võrra 14,5%-ni.
Kontserni turustus- ja üldhalduskulud kasvasid aastaga 0,2 miljonit eurot 15,1 miljon euroni. Turustuskulude osakaal Kontserni müügitulust vähenes marginaalselt, olles aruandeaastal 4,2%, ning üldhalduskulude osakaal Kontserni müügitulust püsis 6,6%-l.
ja kõrgemad lisatasud. Lisaks on aruandeaasta jooksul tööjõukuluna kajastatud aktsiaoptsiooniprogrammide kulu summas 263 (2019: 189) tuhat eurot. Tööjõukulude määr Kontserni müügitulust jäi aastate võrdluses samale tasemele, 18,6%-le. Aruandeaastal maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 21,3 (2019: 21,4) miljonit eurot. Aasta keskmine kuu töötasu Kontserni töötaja kohta oli 2 278 (2019: 2 296) eurot. Palgakulude ja töötajate osas on seoses varasemate aastate investeeringute ja struktuurimuutustega saavutatud viimastel kvartalitel stabiilsus. Tippkoormuse ajal on abiks võetud ajutist tööjõudu, andes sealhulgas kohalikele noortele ja tudengitele võimalusi täiendada teadmisi ning saada praktilisi kogemusi tootmissektoris.
Harju Elektri aruandeaasta konsolideeritud brutokasum oli 21 209 (2019: 18 244) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 14,5% (2019: 12,7%). Ärirentaablus suurenes 12 kuuga 2,2 protsendipunkti võrra 4,5%-ni ning konsolideeritud ärikasum (EBIT) kahekordistus aastate võrdluses 6 546 (2019: 3 273) tuhande euroni.
Aruandeperioodi lõpu seisuga moodustasid käibevarad 43,1% (2019: 44,5%) ja põhivarad 56,9%(2019: 55,5%) varade maksumusest ning võõrkapital 36,4% (2019: 37,9%) ja omakapital 63,6% (2019: 62,1%).
Aruandekuupäeva seisuga oli Kontserni varade maht 115,5 miljonit eurot, suurenedes aastaga 7,6 miljoni euro võrra. Kontserni käibevarad suurenesid aruandeaasta jooksul 1,7 miljoni euro võrra 49,7 miljoni euroni, sealhulgas raha vähenes 2,0 miljoni võrra 2,8 miljonini, nõuded ostjatele ja muud nõuded kasvasid 4,3 miljoni võrra 27,2 miljoni euroni ning varud vähenesid 0,2 miljoni võrra 18,9 miljoni euroni. Raha vähenemine on tingitud 21. juulil väljamakstud dividendidest – kokku 2,5 miljonit eurot; aruandeperioodi suurtest investeeringutest põhivaradesse; ning aruandeperioodi lõpu eel väljastatud ja nõuetena kajastatud müügiarvetest.
Aruandeperioodi lõpuks moodustas põhivarade maksumus varadest 56,9% ehk 65,7 (31.12.19: 59,9) miljonit eurot. Kontsern investeeris 2020. aastal põhivarasse kokku 8,1 (2019: 5,5) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 3,1 (2019: 0,9) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 4,6 (2019: 4,2) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,3 (2019: 0,4) miljonit eurot. Aruandeaastal alustati Leedus tootmisja büroohoone laienduse neljanda etapi ehitusega. Lisaks investeeriti tootmistehnoloogilisse põhivarasse, infotehnoloogia arendustesse, Allika Tööstuspargi tootmishoone ehitusse ning soetati kinnistuid.
Pikaajalised finantsinvesteeringud kasvasid aruandeperioodil 1,4 miljoni euro võrra. Valdava osa kasvust andis OÜ Skeleton Technologies Group osaluse hinnanguline õiglase väärtuse muutus 8,8 miljoni euroni. 2020. aastal müüdi kasumlikult noteeritud väärtpabereid 1,7 miljoni euro väärtuses ning portfelli teiste väärtpaberite
õiglane väärtus langes 519 tuhande euro võrra. Väärtpaberite õiglase väärtuse muutused ning realiseerunud kasum summas 80 tuhat eurot kajastati läbi muu koondkasumi.
Aruandekuupäeva seisuga oli Kontsernil kohustusi kokku 42,1 (2019: 40,9) miljonit eurot, millest lühiajaline osa moodustas 83,1% ja võrreldaval perioodil 80,5%. Aruandeaasta jooksul kasvasid lühiajalised kohustused 2,1 miljoni euro võrra 35,0 miljoni euroni, sh ostjate ettemaksed 2,0 miljoni euro võrra 4,2 miljoni euroni. 31.12.2020 seisuga moodustasid intressikandvad võlakohustused Kontserni kohustustest kokku 45,4% (2019: 46,9%) ja varade maksumusest 16,5% (2019: 17,8%). Kontsernil oli intressikandvaid võlakohustusi kokku 19,1 (31.12.2019: 19,2) miljonit eurot, millest lühiajaline osa moodustas 12,1 (31.12.2019: 11,3) miljonit eurot ja pikaajalised võlakohustused 7,0 (31.12.2019: 7,9) miljonit eurot. Pikaajalisi laene ja liisinguid on kasutatud seoses kinnisvaraarendustega Eestis ja Leedus ning investeeringutega automaatsetesse tootmisseadmetesse. IFRS 16 "Rendilepingud" arvestuspõhimõtete alusel kajastatud lühi- ja pikaajalised võlakohustused vähenesid 0,6 miljoni euro võrra 1,3 miljoni euroni. Kontserni omakapital suurenes 6,4 miljoni euro võrra 73,4 miljoni euroni sh emaettevõtte omanikele kuuluv osa oli 73,5 miljonit eurot.
Äritegevuse rahavood olid 2020. aastal 7,0 miljonit eurot ning aasta varem 6,2 miljonit eurot.
Aruandeaastal tehtud investeeringute eest tasuti kokku 8,0 miljonit eurot, sellest kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara eest kokku 7,9 miljonit eurot ja finantsinvesteeringute eest 0,1 miljonit eurot.
Väärtpaberiportfelli müügist laekus 2020. aastal 1,7 (2019: 0,6) miljonit eurot. Kokkuvõttes läks aruandeaastal investeerimistegevusest raha välja 6,3 miljonit eurot ning võrreldaval perioodil raha välja 5,5 miljonit eurot.
Raha ja raha ekvivalendid vähenesid 12 kuuga 2,0 miljoni euro võrra 2,8 miljoni euroni ja võrreldaval perioodil kasvasid 1,8 miljoni euro võrra 4,9 miljoni euroni.
Äritegevuse rahavood olid 2020. aastal 7,0 miljonit eurot ning aasta varem 6,2 miljonit eurot
Lõppenud majandusaastal toimus Kontserni tegevus kahes valdkonnas, mis olid piisavalt suure osakaaluga, et moodustada eraldi kajastatavad segmendid ning millega kaasnenud riskid ja hüved olid oluliselt erinevad ja selgelt piiritletavad. Nendeks segmentideks olid tootmine ja kinnisvara.
Tootmissegmenti iseloomustavad tegevused on elektrienergia jaotus-, lülitus- ja muundamisseadmete ning automaatika-, protsessijuhtimisja tööstuslike juhtimisseadmete disainimine, müük, tootmine ja järelteenindus.
Kinnisvarasegment hõlmab tööstusliku kinnisvara arendamist, projektijuhtimist, rentimist ning sellega kaasnevaid muid teenuseid rendipartneritele ja Kontserni ettevõtetele.
Muud tegevused koondab enda alla ülejäänud segmenteerimata tegevusvaldkonnad, kus iga tegevusala ei ole piisavalt suure osakaaluga, et eraldi kajastatavat segmenti moodustada. Sellised tegevused on näiteks finantsinvesteeringute juhtimine, elektrikaupade jae- ja projektimüük ning laevaehituse elektriinstallatsioonitööd.
Tegevussegmentide müügitulud
miljonit eurot
Segmentide müügitulude osakaal
Tootmise segment hõlmab elektriseadmete tehaseid Eestis (AS Harju Elekter Elektrotehnika), Soomes (Satmatic Oy), Rootsis (Harju Elekter AB, endise nimega SEBAB AB) ja Leedus (Harju Elekter UAB). Nimetatud tehaste põhitoodangu moodustavad seadmed kesk- ja madalpinge elektrienergia jaotuseks (eri tüüpi alajaamad, kaablijaotus- ja liitumiskilbid), erinevad elektrienergia lülitus- ja muundamisseadmed ning automaatika- ja juhtimiskeskused energia-, tööstus- ja merendussektori ning taristu objektide tarbeks. Samuti kuulub tootmise segmenti Eestis asuv AS Harju Elekter Teletehnika, mis valmistab lehtmetalltooteid elektrotehnika ja telekomi sektorile ning Soomes asuv Harju Elekter Kiinteistöt Oy, mille põhitegevuseks on kontsernile kuuluva ja tootmissegmendi ettevõtete kasutuses oleva tööstusliku kinnisvara haldamine, mis ei oma mõju Kontserni konsolideeritud müügitulule.
Aruandeaastal toimusid mitmed kontsernisisesed struktuurimuudatused, mis vähemal või suuremal määral mõjutasid tootmise segmenti.
Rootsis SEBAB AB ja Grytek AB ühinemine, Soomes Finnkumu Oy ja Kiinteistöt Oy Ulvila Sammontie 9 liitmine Satmatic Oy-ga ning Satmatic Oy osaline jagunemine, millega viidi kinnisvaraüksused Ulvilas ja Keraval Harju Elekter Kiinteistöt Oy alla.
Tootmissegmendi äritulud kokku olid 2020. aastal 131,7 (2019: 129,1) miljonit eurot, millest müügitulu kontsernivälistelt klientidelt moodustas 125,6 (2019: 124,8) miljonit eurot. Tootmissegmendi kontserniväline müügitulu moodustas konsolideeritud müügitulust 85,6% (2019: 87,1%). Tootmissegmendi müügitulu kontsernivälistelt klientidelt kasvas aastavõrdluses 0,6% (2019: 25,1%). Aruandeaasta müügitulu kasvu mõjutasid osaliselt aruandeaastal klientide poolt märkimisväärsel määral muudetud ning edasi lükatud tellimuste mahud, mis aeglustasid esialgselt 2020. aastaks planeeritud kasvu.
* Satmatic Oy müügitulu sisaldas Eestist imporditud toodete vahendusmüüki 17,0 miljonit eurot.
Harju Elekter kontsern sõlmis 22. septembril 2020 kaheksa-aastase raamlepingu Soome suuruselt teise elektrivõrgu ettevõttega Elenia Oy. Esimese tarnelepingu allkirjastasid Harju Elekter ja Elenia aastateks 2021-2023, mille alusel toodavad Harju Elektri tütarettevõtted Eestis ja Soomes Elenia Oy-le kolme aasta jooksul ligi 2000 komplektalajaama. Lepingu maht on orienteeruvalt 20 miljonit eurot.
AS-i Harju Elekter 100% tütarettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika on juhtiv keskja madalpinge elektriseadmete arendaja, tootja ja turustaja.
Ettevõtte kontor ja tehas asuvad Keila Tööstuspargis, kus on kasutuses ligi 23100 m2 tootmis-, lao- , hoovi- ja kontoripindu. Ettevõttes töötas aruandeaasta lõpu seisuga 223 (2019: 208) inimest, neist viiendik müügi- ja tootearendusvaldkonnas. Aruandeperioodil keskmiselt töötas ettevõttes 213 (2019: 226) inimest.
Kui 2019. aasta oli AS-ile Harju Elekter Elektrotehnika väljakutseterohke, mil seisti silmitsi tellimuste mahu mõningase vähenemisega,
siis 2020. aasta oli uuesti kasvuaasta. Aruandeaasta müügitulu kokku oli 38,6 (2019: 34,0) miljonit eurot, mis oli 13,4% rohkem kui 2019. aastal. Eksport moodustas ettevõtte müügimahtudest 73,1% (2019: 84,8%).
Peamised sihtturud olid jätkuvalt Soome ja Rootsi, kuid neile on jõudsasti lisandunud ka Holland. Eesti turu müügimaht ja osakaal ettevõtte müügitulust on võrreldes eelneva aruandeperioodiga peaaegu kahekordistunud.
Eesti turu müügimahu kasv on tingitud 2019. aasta neljandas kvartalis Elektrilevi OÜ-ga sõlmitud uuest 62 kuu pikkusest raamlepingust, mille täitmine on 2020. aastal edenenud edukalt.
Koos tooteportfelli arendamisega pöörati 2020. aastal kõrgendatud tähelepanu osalemisele mitmetes uutes suurtes hangetes, millest valdav osa on tänaseks osutunud edukaks.
ettevõttega Caruna Oy ja E.ON Energidistribution AB-ga. Mainitud Kontserni hangete võitmisel ja lepingute täitmisel on väga oluline roll AS-il Harju Elekter Elektrotehnika, sest antud toodete tootmine toimub just ettevõtte Keilas asuvas tehases.
Aktiivne müügitöö ja kvaliteetne ning hea koostöö varasematel aastatel on avanud uusi koostöövõimalusi erinevate tehnoloogiapartneritega ka keerukamate ja töömahukamate projektide teostamiseks. Tänu varasemale positiivsele kogemusele jätkati uute lepingute toel partnerlust nii sadamakraanade elektrifitseerimisel kui ka mitmete taastuvenergia lahenduste osas.
Arendustegevuste vaates töötati välja ja juurutati tootmises paralleelselt mitut uut tootelahendust. Samuti keskenduti erinevate protsesside efektiivsuse tõstmisele ning lean
tootmise põhimõtete rakendamisele. Ettevõtte jätkuv soov on järjepidevalt toetada oma töötajate arengut, mille saavutamiseks korraldati mitmeid koolitusi müügi- ja juhtimispädevuse suurendamiseks ning arendati inseneride planeerimise ja projekteerimise võimekust. Aruandeperioodil läbiti edukalt järjekordsed ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 45001 kvaliteedisertifikaatide auditid.
Sisukord 32 Harju Elekter aastaraamat 2020
AS Harju Elekter Teletehnika on AS-i Harju Elekter 100% tütarettevõte, kelle põhitegevuseks on erinevate lehtmetalltoodete tootmine energeetika ja elektrotehnika sektoritele ning allhanketööde pakkumine teistele tööstusvaldkonna ettevõtetele.
Lisaks põhitegevusalale on ettevõttel oma tootepere andmesidevõrgu sidekappide ja lisatarvikute näol, mida arendatakse, turustatakse ja toodetakse telekomi sektori klientidele nii Eestis kui mujal Euroopas. AS-i Harju Elekter Teletehnika Keilas asuv 9000 m2 tehas on oma tootmismahtudega üks suurimaid õhukeste lehtmetalltoodete valmistajaid lähipiirkonnas.
Ettevõttes töötas 2020. aasta lõpu seisuga 91 (2019: 86) inimest ja 2020. aastal keskmiselt 89 (2019: 101) inimest. Töötajatest umbes 80% on otseselt seotud tootmisprotsessidega ja 20% on kontoritöötajad.
9,1 (2019: 7,2) miljonit eurot. Müügitulust 30,0% (2019: 29,6%) teeniti välisturgudel. Tootegruppide lõikes kasvas enim kontsernisisene lehtmetalltoodete müük. Lisaks Kontserni ettevõtetele pakutavate allhanketoodetele olid suurimad ekspordiartiklid andmesidevõrkude telekomi tooted ja nende lisatarvikud. Peamised sihtturud olid Soome ja Rootsi.
Ettevõtte kontsernisisene kui ka -väline kliendibaas kasvatas nõudlust ja maailmamajandust mõjutanud kriisis märkimisväärselt ei kannatanud. Kuna klientide nõudlus oli aasta lõikes jätkuvalt sesoonne, kasutati periooditi täiendavaid allhanke partnereid ja ajutist tööjõudu, et tagada klientidele vajalik tootmismaht. Lisaks tekkis globaalses turbulentses majanduskeskkonnas rohkem võimalusi hankida toormaterjali soodsamatel tingimustel kui varasematel perioodidel.
aastal jätkati tootmise efektiivsuse tõstmist ja automatiseerimist. Suuremad investeeringud tehti lehtmetalli robotpainutuse seadmetesse ja aruandeaasta lõpus käivitatud uude ERP tarkvarasse. Lisaks investeeringutele jätkati panustamist töötajate arengusse, viies läbi erinevaid erialaseid koolitusi.
aastal suunatakse tähelepanu müügimahtude suurendamisele, seda nii Kontsernisiseste kui ka -väliste klientide osas. Kasvu
võimendamiseks on eesmärgiks jätkata investeeringuid tehnoloogiasse eelkõige lehtmetalli töötlusseadmete osas ning viia lõpuni uue ERP tarkvara juurutus, millest tulenevalt saab tõsta senist digitaliseeritust nii ettevõtte sees kui ka tarneahelas laiemalt. Samuti jätkatakse töös olevate oma toodete arendustegevusega. Pikas perspektiivis on ettevõtte kõik tegevused ajendatud soovist saada klientide esimeseks valikuks nii omatoodete kui ka allhanke toodete ja teenuste osas ning toetada kliente nende eesmärkides.
| Lataa puhelimeesi eParking-applikaatio. |
PereParking | |
|---|---|---|
| Kytke kaapeli. | Käynnistä eParking-applikaatio. 3 |
|
| Valitse latauspiste. | Aloita lataus. 5 |
| Latauksen aloitus | L'ISSUE SOLL TO PROPER |
|---|---|
| O. 1 Kytke kaapeli autosta tolopaan. | Irrota kaapeli ensin autosta, vihreä sympi kaapelin lukitus on auennut ja voit mottaa kaapelin myös toipasta. Veloitus päättyy |
| HUCAR joe punainen vilkkuu, lukitus ei tapahtunut kunnolla ja kaapeli pitää |
eutomaaltisesti, ja sitä ei tarvitse pysäyttä sovehaseta |
| työntää syvemmälle tai impittaa ja kytkeik UUSestaan |
O TAI volt pysityttää lateuksen soveituksella |
| 2. Avaa kännykässä eParking-sovellus ja valitse latauspiste. Volt myös skannata QR koodin. Sininen palaa, kun lataus on käynnistynyt. |
HUOM: jos punainen palaa, suiske on laus Velocus on palatynyt, ja volt inonas kaape Ajaa pois, Hankilökunta tarkistaa toiban ja palautiaa sulakkeen myöhemmin. |
| HUOM joe vahingossa käytmetit Istaulisen väärälle toipalle, ei hätää! Letaus plantyy automaatteesti minuutin kukuttua, kun kaapella ei ole kytkelty. |
Veloitus Terkasta lataustanti applikaziosta. Luden käyttäjän aloittaessa latauksen hänen kort veloletaan kultenkin minimualoitus (4) Killyttämanon osuus tallentuu käyttäjätille j Advisoring the Parciace State of Mary Council |
Üheks suurimaks projektiks 2020. aastal oli elektriauto laadijate tarnimine 400 parkimiskohaga kogukondliku parkimismaja tarbeks Puustellinkallio elamurajoonis. Harju Elektri Ulvila tehases valmisid kolmetasandilisele parklale ligi 200 erineva võimsusega autolaadijat.
Aruandeaastal Kontserni struktuuri ühtlustamiseks tehtud muudatustest suuremad puudutasid Soomes asuvaid AS-i Harju Elekter 100%-list tütarettevõtet Satmatic Oy-d ja tema tütarettevõtteid. 31. detsembril 2020 ühendati alates 2019. aastast ühtse juhtimise all olnud Satmatic Oy (peakontoriga Soomes Ulvilas ning tehastega Ulvilas ja Keraval) ja Finnkumu Oy (tootmisüksusega Kurikkal) ning Kiinteistöt Oy Ulvila Sammontie 9. Viimase etapina 2020. aastal toimunud struktuurimuudatuse osas toimus 31. detsembril 2020 Satmatic Oy jagunemine ning kinnisvaraomandid Ulvilas ja Keraval anti üle Harju Elekter Kiinteistöt Oy-le. Satmatic Oy-st on tänaseks kujunenud üks juhtivaid tööstusautomaatika- ning elektrienergia jaotus- ja ülekandeseadmete tootjaid Soomes, kelle uueks ärinimeks ka alates jaanuarist 2021 on Harju Elekter Oy.
Aasta lõpus üheks ettevõtteks ühinenud Satmatic Oy ja Finnkumu Oy 2020. aasta käive kokku oli 56,4 (2019: 60,0) miljonit eurot, vähenedes 6% võrreldes eelmise aastaga. Satmatic Oy-s töötas aruandeperioodi lõpu seisuga kokku 105 (2019: 103) inimest, aruandeperioodi keskmine töötajate arv oli 109 (2019: 103) inimest.
Ettevõtte tooted on suunatud tööstus-, energiatootmis- ja -jaotussektoritele ning infrastruktuuri projektidele, kattes klientide vajadused alates toodete, programmide- ja projektide väljatöötamisest kuni hooldusteenuste pakkumiseni. Tootevalik on lai ning tooteportfelli kuulub erinevaid kuni 20 kV tooteid ja lahendusi. Oluline osa Satmatic Oy toodangust müüakse väljapoole Soomet ning need jõuavad klientideni peamiselt läbi tootjate ja eksportijate. Samas on Satmatic
Oy Soomes ka Kontserni Eesti ettevõtete toodete maaletooja ja edasimüüja. Eestist imporditud toodete vahendusmüük Soome turule moodustas 17,0 (2019: 17,5) miljonit eurot.
Aruandeaasta oli Soome tootmissegmendi ettevõtetele väljakutserohke: tellimuste mahus tekkis tagasilööke ning pidevalt muutuvate oludega arvestamine tegi tootmise planeerimise keeruliseks. Märgatavalt kasvas tarnijate hinnasurve
materjalide ja komponentide osas ning konkurents suurtes hangetes. Kõigest hoolimata suutis ettevõte hoida tugevat tootmismahtu ning energiavõrgu sektori tellimuste vähenemist aitas kompenseerida teiste ärivaldkondade stabiilne tulemus. Tehaste tootmis- ja inseneri teenuste pakkumise võimekus on jätkuvalt kõrge. Möödunud aastal töötati klientide tarbeks välja erinevaid elektri-, juht- ja jõuautomaatikaseadmeid ning lahendusi tselluloosi- ja paberitööstusele, aga ka kivivilla-, terase- ja toiduainetetööstustele ning offshore ja laevaehituse, kaevanduste ja elektrijaamade tarbeks.
Endine Finnkumu Oy Kurikka tootmisüksus, kus kasutuses on 2500 m2 tootmis- ja kontoripinda, on peamiselt keskendunud komplektalajaamade ja kaablijaotuskappide tootmisele, sh projekteerib, toodab ja turustab seadmeid elektrienergia jaotussektori tarbeks Soome turule. Kliendibaasis ega toodetes ei olnud aruandeaastal märkimisväärseid muutusi ning hoolimata ebakindlusest maailmamajanduses töötas Kurikka üksus läbi aasta stabiilselt. Kurikka üksuses
Kõigest hoolimata suutis ettevõte hoida tugevat tootmismahtu ning energiavõrgu sektori tellimuste vähenemist aitas kompenseerida teiste ärivaldkondade stabiilne tulemus. Tehaste tootmis- ja inseneriteenuste pakkumise võimekus on jätkuvalt kõrge
toodetud kvaliteetsetel alajaamadel on Soomes jätkuvalt hea maine ja pika tegevusaja jooksul on välja kujunenud kindel lojaalne kliendibaas, kelle tellimusi käsitleb väikesearvuline müügimeeskond. Koostöös klientidega parendatakse tooteid ning kohandatakse need konkreetsetele projektidele sobivaks. Sarnaselt varasemate aastatega arendatakse omatooteid, seda ka koostöös Kontserni teiste ettevõtetega.
Satmatic Oy tegevus tulevikus põhineb jätkuvalt lepingulisel tootmisel, projektiteenustel ning tarnetel elektrienergia jaotussektorile, tootmissektori ja infrastruktuuri tarbeks. Kõiki operatsioone arendatakse pidevalt edasi, rakendades automatiseerimist suurendavaid uusi lahendusi. Oodata on kindlasti mõnevõrra tihedamat konkurentsi. 2021. aasta eesmärkideks on ühendatud ettevõtete üksuste veelgi tõhusam koostöötamine, mille jaoks ühtlustatakse protsesse Kurikka tootmisüksusega ja tehakse ettevalmistusi uue finantstarkvara võimalikuks kasutuselevõtuks ning Kurikka tootmisüksuse ISO 9001 ja ISO 14001 sertifitseerimiseks. Eraldi tähelepanu all on paindlikkuse suurendamine nii majanduslike kui ka klienditellimuste mahtudega seotud muutustega toimetulemiseks. Jätkub igapäevane koostöö Kontserni teiste ettevõtetega ning ettevalmistused uute elektrivõrgu ettevõtete raamlepingute täitmiseks koos AS-i Harju Elekter Elektrotehnikaga.
AS-i Harju Elekter 100% Leedus asuv tütarettevõte Harju Elekter UAB kuulub Kontserni alates 2003. aastast.
Ettevõtte fookus on suunatud toodete ja lahenduste välja töötamisele ja lepingulisele tootmisele süsteemi integraatoritele merendusja tööstussektoris, tarnides neile spetsiaalselt kliendi tarbeks välja töötatud energiajaotuse ja sagedusinverter lahendusi. Ettevõtte peakontor ja tootmiskompleks asuvad Leedus Panevežyses. Ettevõttes töötas 31. detsembri seisuga 223 (2019: 251) inimest ning aruandeaastal keskmiselt 235 (2019: 207) inimest.
Ettevõtte aruandeaasta müügitulu oli kokku 28,0 (2019: 34,2) miljonit eurot. Pärast 2019. aasta hüppelist kasvu (+131%) langesid müügitulud 2020. aastal varasemaga võrreldes 18%. Müügitulu langust on enim mõjutanud heitlikest majanduslikest oludest tingitud tellimuste edasilükkamine või muutmine klientide poolt. Pea kogu Harju Elekter UAB toodang eksporditakse Panevežyses asuvast tehasest üle maailma erinevatesse sihtriikidesse, millest aruande-
perioodil olid olulisemad Norra, Holland, Rootsi ja Saksamaa.
Valdav osa müügitulust teeniti projektipõhiste toodete ja teenuste väljaarendamisest, tootmisest ja müügist merendus- ja laevandussektorile. Tootesortimendis olid suurima osakaaluga erinevad sagedusmuundurseadmete süsteemid ning elektri- ja kontrollkilbid merendussektorile. Kvaliteetsete toodete pakkumine merendussektorile on väga tugevalt seotud ettevõtte kõrgetasemelise inseneritöö võimekusega, kuna tellimused on seotud peamiselt projekti- ja kliendikohaste lahendustega, mida ei leidu standardkataloogides.
Lisaks aktiivsele müügitööle ja tootmise laiendamisele on ettevõtte jaoks väga oluline Valdav osa müügitulust teeniti projektipõhiste toodete ja teenuste väljaarendamisest, tootmisest ja müügist merendusja laevandussektorile
kvaliteedi tõstmine ning lepingupõhise tootmise efektiivsuse arendamine. Aruandeaastal läbis ettevõte edukalt Bureau Veritase poolt teostatud sertifitseerimise standardi AQAP 2110: 2016, mis annab Harju Elekter UAB-le edaspidiseks võimaluse pakkuda väga kõrgekvaliteetseid tooteid mereväelaevastikele. Jätkus hea koostöö pikaaegsete klientidega ning otsiti aktiivselt võimalusi osalemiseks uutes hangetes. Üha suurem hulk igapäevaseid töid ja tegemisi suunati e-kanalitesse − töötajatele korraldati erinevaid virtuaalseid täiendkoolitusi ning reisipiirangute
tõttu korraldati müügitööd ja kohtumisi virtuaalselt. Samuti alustati üleminekut uuele ERP tarkvarale, mille lõplik kasutusse võtmine on kavandatud 2021. aasta suvesse.
Harju Elekter kontserni Rootsi tütarettevõte SEBAB AB (tänaseks Harju Elekter AB) sõlmis ühistranspordi eest vastutava administratiivasutusega Region Stockholm elektriprojekti lepingu, mille alusel uuendatakse põhjalikult Stockholmi Slusseni metroojaama alajaam. Aastane projekt sai alguse septembris ja lepingu orienteeruv maht on 3,5 miljonit eurot. Metroojaama rekonstrueerimine on osa ulatuslikust Stockholmi Slusseni piirkonna ümberehitusest, mis hõlmab uute rajatiste ehitamist ja transpordi ümberkujundamist 2025. aastaks.
Aruandeaastal toimusid Kontserni Rootsi tütarettevõtete osas mitmed muudatused. Eesmärgiga lihtsustada ja ühtlustada Kontserni ettevõtete juhtimisstruktuuri ühendati Kontserni 100%-lised Rootsi tütarettevõtted SEBAB AB ja Grytek AB
Peale ühinemist muudeti õigusjärglase SEBAB AB ärinimi Harju Elekter AB-ks, eesmärgiga ühitada ärinimed igapäevaselt kasutatava kaubamärgiga.
Struktuuri muudatuste eesmärk oli lihtsustada ja ühtlustada Kontserni ettevõtete juhtimisstruktuure. Alates 1. jaanuarist 2020 olid SEBAB AB ja Grytek AB ühise uue tegevjuhi juhtimise all. Ettevõtete ühendamise ja nimevahetusele lisaks on aruandeaasta jooksul ühtlustatud erinevate üksuste tööpõhimõtteid, tagamaks, et ühtse Harju Elekter AB nime all edaspidiselt tegutsev ettevõte oleks tõhus ja orienteeritud kasvule Rootsi turul.
Harju Elekter AB on spetsialiseerunud energia tootmiseks ja jaotuseks vajalike kesk- ja madalpingelahenduste väljatöötamisele ning nende tarnimisele infrastruktuuri-, ehitus- ja taastuvenergia sektorile. Ettevõtte peakorter koos tootmis-, müügi- ja teenindusüksuse ning laoga paikneb Malmös. Ettevõtte insenertehnilisi lahendusi pakkuvad harukontorid asuvad veel ka Stockholmis ja Borlänges, mida toetavad piirkondlikud üksused Borås, Finspångis,
* Graafikul on esitatud summeeritud kujul eelnevate perioodide osas Rootsis asunud ja tänaseks liidetud tütarettevõtete SEBAB AB ja Grytek AB müügitulud
Västeråsis ja Luleås. Ettevõttes töötas 31. detsembri seisuga 68 (2019: 59) inimest ja aruandeperioodil keskmiselt 62 (2019: 63) inimest.
Aruandeaasta oli edukas hangete osas. Jaanuaris võideti kolm hanget energiajaotussektori tellimustele, septembris Stockholmi Slusseni metroojaama alajaamade hange ning 2021. aasta alguses koostöös AS Harju Elekter Elektrotehnikaga Rootsi suurima jaotusvõrguettevõtte E.ON Energidistribution AB hange ligi 1500 alajaama tarneks.
Suurima investeeringuna alustati üleminekut uuele ühtsele ERP tarkvarale, et tõsta digitaliseerituse taset ja tagada uuenenud struktuuris andmete ja informatsiooni kiire vahetamine. Uue tarkvara täielik kasutusele võtmine on planeeritud 2021. aasta I kvartali lõppu.
Kokkuvõtlikult võib Harju Elekter AB aastat kirjeldada väga muutusterohkena. 2021. aastal jätkub ettevõttesiseste struktuuride ja tööpõhimõtete uuendamine ja ühtlustamine, et keskenduda ärimahtude ja efektiivsuse kasvatamisele tulevikus. Fookuses on erinevate standardite ja sertifitseerimiste teostamine ning kontsernisisese koostöö suurendamine Rootsi turu suunal.
Kinnisvarasegmendi tegevused hõlmavad tööstusliku kinnisvara arendamist, hooldust ja rentimist, kinnisvara ja tootmisvõimsuste ülalpidamisega seotud teenuseid ning teenuste vahendamist. Kinnisvara on klassifitseeritud eraldiseisvaks segmendiks, sest selle varade maht on rohkem kui 10% Kontserni varade mahust. Segmendi tegevust korraldab AS-i Harju Elekter kinnisvaraosakond. Aruandeaasta lõpu seisuga töötas kinnisvaraosakonnas 7 (2019: 7) inimest.
Kontsern omab kinnistuid tööstusparkides Eestis (Keila, Allika ja Haapsalu), Soomes (Ulvila, Kerava, Kurikka) ja Leedus (Panevežys), kokku 69 ha, millel asub 106,9 tuhat m2 tootmis-, kontori- ja laopindasid. Kontsernivälistele klientidele renditakse pindu Keila, Allika ja Haapsalu tööstusparkides.
Aruandeaastal oli kinnisvara segmendi äritulu kokku 5,0 (2019: 4,7) miljonit eurot, millest
kontserniväline müügitulu moodustas 3,3 (2019: 3,3) miljonit eurot, andes konsolideeritud müügitulust 2,2% (2019: 2,3%). Kinnisvara segmendi müügitulust moodustas renditulu 87% (2019: 83%) ning kommunaal- ja muud teenused 13% (2019: 17%).
Aruandeaasta olulisemateks sündmusteks on Allika Tööstuspargis valminud ligi 4000 m2 kogupinnaga Laohotell 2, mis valmimise järgselt täideti rentnikega 100%-liselt. Lisaks sellele omandati Allika Tööstuspargi läheduses kaks kinnistut kogupindalaga 14,6 ha nii päikeseelektrijaamade rajamiseks kui ka võimalikeks kinnisvara arendusteks.
Muud tegevused koondavad valdkondi, kus iga tegevusala ei ole piisavalt suure osakaaluga, et moodustada eraldi kajastatavaid segmente. Sellised tegevused Kontsernis on näiteks finantsinvesteeringute juhtimine, elektrikaupade jae- ja projektimüük ning laevaehituse elektriinstallatsioonitööd. Muud tegevusalad on Kontserni seisukohalt väheolulised ja ükski neist ei moodusta eraldiseisvat segmenti aruandluse tarbeks.
Muude segmenteerimata tegevuste kontserniväline müügitulu kokku oli aruandeaastal 17,8 (2019: 15,3) miljonit eurot, kasvades aastaga 16,3% ning müük teistele tegevussegmentidele oli 0,1 (2019: 0,6) miljonit eurot. Muud tegevused moodustasid 12,2% (2019: 10,6%) Kontserni konsolideeritud müügitulust.
AS Harju Elekter on Kontserni emaettevõte. Ettevõtte tegevus jaotub kaheks: kinnisvara ja muud tegevused. Kinnisvaraga seotud tegevuste kõrval tegeleb Emaettevõte Kontserni
ettevõtete koostöö koordineerimisega, nõukogu ja juhatuste kaudu tütarettevõtete strateegilise juhtimise, Kontserni rahavoogude juhtimise, investeeringute planeerimise ja juhtimise ning äriarendus- ja arendustegevusega, aga ka personali-, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniteenuste osutamisega. Emaettevõtte muude tegevuste äritegevus moodustas konsolideeritud müügitulust 0,3% (2019: 0,4%). Emaettevõttes väljaspool kinnisvaraosakonda töötas aruandeperioodi lõpu seisuga 16 (2019: 18) inimest.
AS-i Harju Elekter 100% tütarettevõte Telesilta Oy on Soomes Uusikaupunkis 1978. aastal asutatud elektritööde ettevõte, mis on spetsialiseerunud laevade elektrisüsteemide projekteerimisele ning seadmete valmistamisele, paigaldamisele, seadistamisele ja hooldusele Soome turul. Ettevõte pakub klientidele spetsiifilisi lahendusi, omatoodete osakaal on marginaalne. Ettevõttes töötas 31.12.2020 seisuga 30 (2019: 30) inimest ning aruandeperioodi keskmine töötajate arv oli 29 (2019: 30). Telesilta Oy kuulub Kontserni 2017. aastast.
Aruandeaasta müügitulu oli 4,2 (2019: 3,0) miljonit eurot, mis kasvas 40% võrreldes eelmise aastaga. Suur müügitulu kasv on tingitud erakordselt madalast võrdlusbaasist 2019. aastal, mille põhjustas mitme suure laevaehitusprojekti lõppemine sellele eelnenud aastal. 2020. aastal alustati Soome Piirivalve tarbeks ehitavate laevade elektritööde lepingu täitmisega. Aastat jäävad ilmestama muutlikud olud ja korduvalt peatatud või edasilükatud mitmed suured laevaehitusprojektid. Ettevõte osales väga aktiivselt erinevates hangetes ning keskendus sisemiste protsesside uuendamisele.
Telesilta Oy 2021. aasta eesmärkideks on aktiivne müügitöö ja hangetel osalemine; digitaliseerituse taseme tõstmine ja ettevalmistused uuele ERP-süsteemile üleminekuks; ning elektritööde üksuste võimekuse laiendamine Turu ja Rauma piirkonnas.
Energo Veritas OÜ fookus on suunatud projektijuhtimisel põhinevale müügi- ja kaubandustegevusele. Ettevõttel on müügikontorid ja
kauplused Tallinnas ja Tartus, mille vahendusel on korraldatud Kontserni ja sellega seotud ettevõtete toodete ja muude elektriinstallatsioonitöödeks vajalike kaupade müük väiksema ja keskmise suurusega elektripaigaldusfirmadele ning jaeklientidele. Aruandeperioodil toimunud ettevõttesiseste ümberstruktureerimiste käigus suleti maikuus esindus Keilas, mille klientide teenindamise võttis üle Tallinna esindus. Ettevõttes töötas 31.12.2020 seisuga 19 (2019: 27) inimest ning aruandeperioodi keskmine töötajate arv oli 20 (2019: 25). Energo Veritas OÜ kuulub Kontserni alates 2017. aastast ning AS-i Harju Elekter osalus ettevõttes on 80,52%.
Energo Veritas OÜ 2020. aasta müügitulu oli 8,7 (2019: 8,3) miljonit eurot. Müügikasvule andis jätkuvalt suure panuse 2019. aastal
valminud uus Tallinna müügiesindus ja keskladu. Aruandeaasta müügitulu jäi keerulisest majanduskeskkonnast tingituna alla esialgselt plaanitule ning lõppjärgus olid mitmed varasematel aastatel võidetud hanked (millest olulisemad Elektrilevi OÜ trafode hange ja Last Mile projekt). Kõigest sellest hoolimata suutis ettevõtte tugev müügitöö tagada müügitulu kasvuks 5,4% (2019: 19,6%), samas olid müügimarginaalid terve aasta jooksul tugeva surve all.
Kokkuvõttes suutis Energo Veritas OÜ keerulistes tingimustes ja organisatoorsete muutuste keskel siiski kasvatada turuosa ja leida uusi kliente. 2021. aasta fookuses on veelgi aktiivsem müügitöö eelkõige projektimüügi ja hangetel osalemise osas, ettevõtte efektiivsuse tõstmine ning tootesortimendi uuendamine.
Harju Elekter on järjekindlalt investeerinud erinevate ärivaldkondade arendusse ning hoolitsenud selle eest, et piisavad taastuvinvesteeringud tagaksid tootmisprotsesside, tehnoloogilise põhivara, ärikinnisvara ja äritegevust toetavate IT-lahenduste jätkusuutliku toimivuse. Kontsern jätkab äritegevuse mitmekesistamise eesmärgil ka investeerimist finantsvarasse. Pikemas strateegilises vaates peab Harju Elekter oluliseks panustada valdkondadesse, mis toetavad Kontserni tegevust nii taastuvenergia kui ka rohelise elektrienergia jaotus-, salvestusja tootmisrakendustega.
Kontsern investeeris 2020. aastal põhivarasse (sh tehnoloogia- ja kinnisvarainvesteeringud) 8,1 (2019: 5,5) miljonit eurot. Investeeringud erinevatesse varagruppidesse jagunesid riigiti: Eestis 4,0; Soomes 0,3; Rootsis 0,1 ja Leedus 3,7 miljonit eurot.
AS-i Harju Elekter Teletehnika soetati robotkäpaga painutuspink. Tööstusrobot tagab lehtmetalltoodete ühtlase kvaliteedi, vabastab pikemas perspektiivis tööjõudu ja võimaldab inseneridel omandada robotiseerimise rakendamisel hinnalist kogemust ja oskusi tulevikuks.
AS-is Harju Elekter Teletehnika juurutati ja alustati tööd uue ERP-süsteemiga, et toetada ja tõhustada äriprotsesse.
Uue ja moodsa disainiga erinevad elektriautode laadimisseadmed ja sõiduautode elektrikütteseadmed koos nutika tarkvaraga võimaldavad pakkuda jätkuvalt konkurentsivõimelisi lahendusi Soome turule ja siseneda Rootsi turule, kus vastav segment on kiirelt kasvamas.
Investeeringuga kindlustas Kontsern lehtmetalli käsitlemise võimekuse ja operatiivsuse Leedu tütarfirmas, mis tagab paindlikkuse ja suutlikkuse projektidesse sisse viia viimase hetke muudatusi, mida allhankega on raske saavutada.
maator, mis võimaldab operatiivselt testida jõuelektroonika toimivust reaalpingetel ning pakkuda seda teenusena ka väljapoole.
Eestis ja Soomes omandati erinevaid ärija tootmisotstarbelisi kinnistuid kokku 155 610 m2 ulatuses.
Allika Tööstuspargis, Saue vallas valmis Laohotell 2 (3877 m2 ), mis aasta lõpu seisuga oli täielikult välja renditud.
Alustati Leedu tütarfirma Harju Elekter UAB tehase laienduse 4. etapiga (7996 m2 ), mis valmib 2021. aasta teises kvartalis.
Aruandeaastal rajati ja soetati kuus erinevat päikeseenergia kommertsjaama koguvõimsusega 397 kW.
Harju Elekter soovib olla esimene valik oma klientidele toetamaks nende ärilisi eesmärke. Selle nimel tehakse järjepidevat tööd toodete, protsesside, tarneahela ja infotehnoloogiliste lahenduste arendamiseks.
Kontserni tegevusala mõjutavad ülemaailmsed eesmärgid kliimasoojenemise pidurdamisel ja jõuliselt käivituv rohepööre, mis loovad võimalusi, kuid ka vajadusi õppimiseks, arendamiseks ja katsetamiseks. Järgides turu ja klientide ootuseid, on Kontsernis seatud ambitsioonikaks eesmärgiks vähendada enda ja oma klientide ökoloogilist jalajälge, alandades materjalimahtu ja energiatarbimist nii meie protsessides kui ka toodetes. Kontsern on veendunud, et puhtam ja ökonoomsem tulevik on kannustatud innovaatilistest elektrotehnilistest toodetest ja protsesside digitaliseerimisest. Harju Elekter jagab huvirühmadega maailmavaadet, mis
miljonit eurot
ühest küljest inspireerib Kontserni töötajaid ja teisalt annab selge sõnumi aktsionäridele Harju Elekter kontserni insenertehnilisest ja ökoloogilisest jätkusuutlikkusest.
Kontsern toetab kontsernisisest uuenduslikku tootearendust innovatsioonikonkursiga, mis toimus 2020. aastal juba 10. korda. Esitatud üheksast kaalukast tööst jõudsid äramärkimisele kolm: I koht "Erilahendusega alajaamad – projekteerimine ja valmistamine" AS Harju Elekter Elektrotehnika; II koht "Kongsberg Maritime K-Power Drive project" Harju Elekter UAB ja III koht "Future Chargers Electra" Satmatic Oy.
Aruandeaastal võeti Kontsernis tervikuna tähelepanu alla projektlahendustes kasutatavad tehasetootelised e-house (HEJA) ja SKID-tüüpi rakendused. Viimaste tarvis töötati välja mudel projekteerimiseks ja mehhaaniliseks tugevusarvutusteks, lisaks loodi sobivad protsessiarendused tootmiseks.
Eestis toimusid AS-is Harju Elekter Elektrotehnika arendustegevused Elektrilevi OÜ alajaamade hanke teenindamiseks. Samuti arendati välja Elektrilevi OÜ Last Mile fiiberoptika tooteperekond, mis sisaldab erilahendusena loodud jaotuskappe nii piirkonna kiire interneti võrgu ehituseks kui ka lõpp-punkti liitumiseks. Jätkati madalpinge konfiguraatoriga mehaanikalahenduse Hecon edasiarendamist. Standardite kohaselt katsetatud madalpinge elektrikilbilahendus võimaldab koostada erinevaid mootori kontrolli keskuseid ja tööstusautomaatika ning tavaliste madalpinge elektrijaotuskilpide projekteerimist ja tootmist.
AS-is Harju Elekter Teletehnika arendati koostöös Saunum Grupp AS-iga välja saunatehnoloogia toodete partnerlahendused. Allhanke korras loodi erinevaid kliendipõhiseid lehtmetalltoodete arendusi ka teistele klientidele. Lisaks töötasid AS-i Harju Elekter Teletehnika insenerid välja mehaanikatooted Kontserni Soome ja Eesti tütarfirmade alajaama ja telekomitoodetele, mille tulemusel kasvas oluliselt kontsernisiseste lehtmetalldetailide ja koostude tarnimine.
Kontserni Eesti ja Soome ettevõtetes tehti nii erinevaid arendustöid kui ka prototüüpimist. Elenia Oy (I etapi tarned 2021 kuni 2023) ja Caruna Oy (I etapi tarned 2021 kuni 2023) hangete teenindamiseks Soomes viidi läbi standartile IEC 62271-202 – Part 202 vastavad tüübikatsetused Łukasiewicz Research Network - Institute of Electrical Engineering laboris Poolas. Hangete pakkumise- ja rakendusfaas oli heaks koostööprojektiks Eesti ja Soome inseneride
jaoks. Lisaks oli Satmatic Oy-s käsil elektriautode laadimisjaamade arendusprojekt Soome ja Rootsi turu jaoks.
Harju Elekter UAB-s oli aruandeaasta olulisemaks arendusprojektiks Kongsberg Maritime K-Power Drive uudne insenerilahendus laevaehitusfirmadele. K-Power Drive on kompaktne vedelikjahutusega keskkonnasõbralik kuni 5700 kW võimsusega süsteem, mis on võetud klientide poolt väga hästi vastu ning on tänaseks tarnitud 15 laevale ja offshore süsteemile. Varasemalt juurutatud IT-lahendused võimaldasid Harju Elektri kontserni ettevõtetel kevadel alanud eriolukorras suunduda sujuvalt kaugtööle
Varasemalt juurutatud IT-lahendused võimaldasid Harju Elektri kontserni ettevõtetel kevadel alanud eriolukorras suunduda sujuvalt kaugtööle. Aasta jooksul optimeeriti süsteeme ja arvutivõrku veelgi, et parandada ressursside ja teenuste kättesaadavust sõltumata töö tegemise asukohast. Ühtlasi koliti Harju Elektri Eesti ettevõtete serveripark täielikult teenuspakkuja juurde, tagades jätkusuutliku ja paindliku ressursi IT-teenustele.
Aasta jooksul läbiti äriinfo haldamise andmelao- ja aruandlusprojekti I etapp ning juurutati toodete tehnilise konfigureerimise platvorm, et lihtsustada klientidele tehniliste lahenduste pakkumist. Lisaks mitmete küberturvalisuse tagamise ja arendamisega seotud tegevustele standardiseeriti sisevõrkude kaitsemehhanisme ja täiendati infosüsteemide monitooringu võimekust.
Kontsernis on tugeva ja pikaajalise kliendisuhte aluseks kvaliteetsed tooted, tarnekindlus, sujuv koostöö ja kliendi mõistmine. Lisaks sellele on kliendi seisukohast oluline ettevõtte usaldusväärsus, mis on seotud jätkusuutliku tegevuse ja pika ajalooga.
Kehtivad kvaliteedijuhtimise ja keskkonnajuhtimise standardid ISO 9001 ning ISO 14001 on rakendatud enamikes Kontserni tootmisettevõtetes (vt tabelit "Juhtimissüsteemi sertifikaadid"). Finnkumu Oy (alates 31.12.2020 ühinenud Satmatic Oy-ga) valmistub ISO 9001 ja ISO 14001 sertifitseerimiseks, mis on planeeritud 2021. aastaks. AS-is Harju Elekter Elektrotehnika, Telesilta Oy-s and Harju Elekter UAB-s on olemas sertifitseeritud töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem ISO 45001.
Kontserni tütarettevõtetes teostatakse ka toodete sertifitseerimisfirmade või litsentsitoodete müüjate poolseid auditeid. Satmatic Oy-l on kehtiv UL-sertifikaat, mis on eelduseks ettevõtte toodete tarnimisel USA turule. Lisaks on Satmatic Oy, Harju Elekter UAB ning AS Harju Elekter Elektrotehnika omandanud Siemensi poolt SIVACON-i sertifikaadi. Samuti omab Harju Elekter UAB MSA (Manufacturing Survey Arrangements) sertifikaati, mis on välja antud DNV GL poolt ning lisaks on organisatsioon sertifitseeritud Logstropi poolt.
AS Harju Elekter Teletehnika kuulub Eesti Kvaliteediühingusse, et aidata laiemalt
Kehtivad kvaliteedijuhtimise ja keskkonnajuhtimise standardid ISO 9001 ning ISO 14001 on rakendatud enamikes Kontserni tootmisettevõtetes
| ISO 9001:2015 | ISO 14001: 2015 | ISO 45001: 2018 | |
|---|---|---|---|
| AS Harju Elekter Elektrotehnika | • | • | • |
| AS Harju Elekter Teletehnika | • | • | |
| Energo Veritas OÜ | • | • | |
| Satmatic Oy | • | • | |
| Telesilta Oy | • | • | • |
| Harju Elekter UAB | • | • | • |
| Harju Elekter AB | • | • |
teadvustada kvaliteediteemade ja töötajate koolitamise olulisust.
Tarnekindlus erineb ettevõtete kaupa sõltuvalt tehtava töö iseloomust, kliendi ootustest ja metoodikast, jäädes Kontserni kõigil ettevõtetel aruandeaastal vahemikku 78 - 100%. Kontserniülene keskmine näitaja oli 90% (2019: 92%).
Kvaliteediga seotud teemasid käsitletakse igapäevase juhtimis-, müügi-, arendus- ja tootmistegevuse ning logistika ja kinnisvaraarenduse lahutamatu osana. Kontserni ettevõtetes peetakse oluliseks kvaliteedi tagamist terve toote elutsükli jooksul. Kvaliteetne väljund saavutatakse tänu korrektsele tarneahela planeerimisele, kompetentsele tööjõule, tagasisidestamise süsteemi loomisele ja kvaliteedikontrolli rakendamisele erinevates etappides, et tuvastada vead võimalikult varajases staadiumis.
Kvaliteedi parendamine on järjepidev protsess, millele saadakse sisend peamiselt neljast allikast:
Kontserni ettevõtete jaoks on klientide tagasiside ja soovituste kogumine olulisel kohal. Tütarettevõtted kasutavad erinevaid meetodeid kliendi tagasiside kogumiseks ja analüüsiks. Mõõdetakse klientide üldist rahulolu, soovitusvalmidust ning toodete ja insenertehniliste lahenduste vastavust ootustele. Saadud tagasiside aitab kaardistada klientide üldist hoiakut ettevõtte suhtes, ent rahulolu juurpõhjuste tuvastamiseks ja järelduste tegemiseks analüüsitakse klientidelt saadud reklamatsioone ja parendusettepanekuid.
Kontsernivälistelt klientidelt laekunud põhjendatud kliendikaebuste arv oli võrreldes eelneva perioodiga samal tasemel: laekus keskmiselt 2,9 kliendikaebust iga miljoni euro müügitulu kohta. Kogu reklamatsioonide arv vähenes
Leedu ja Soome ettevõtetes, kuid kasvas Kontserni Eesti ettevõtetes tööde sisu keerukuse ja mahu kasvu tõttu.
Kliendikaebuste käsitlemisele pööratakse Kontsernis suurt tähelepanu. Info peab jõudma vajalike töötajateni minimaalse viivitusega, et saaks koheselt rakendada tõkestavaid ja korrigeerivaid tegevusi. Kõik reklamatsioonid registreeritakse ja neid analüüsitakse. Tütarettevõtetel on kasutusel erinevad meetodid reklamatsiooni lahendamiseks (nt 8D, CAR), aga kõigil on sama ühine eesmärk – likvideerida juurpõhjus, et ennetada probleemide kordumised.
Tütarettevõtted jälgivad ja raporteerivad juhatustele ja nõukogudele tõrkekulusid, mis võivad tuleneda defektsest sisendmaterjalist, sisemistest mittevastavustest või kliendi reklamatsioonidest. Kui kulud ületavad eesmärgi, siis vajadusel koostatakse juurpõhjuse analüüs ning rakendatakse korrigeerivad tegevused kulude vähendamiseks.
Jätkuv ja tihe koostöö olemasolevate klientidega ning kliendilubadustest kinnipidamise tulemusena on 2020. aasta Kontserni keskmine rahuloluindeks jäänud samale tasemele, olles 100 punkti skaalal 78. 2018.-2019. aastal tehtud rahuloluküsitluste keskmine näitaja oli 80 punkti.
Kontserni ettevõtted mõõdavad klientide tagasisidet ja rahulolu erineval moel.
AS Harju Elekter Teletehnika hindab kliendirahulolu kvartaalselt. Viie palli skaalal küsitakse esikümne klientidelt tagasisidet tootevaliku ja kvaliteedi, tarnetäpsuse ja -kiiruse, dokumentatsiooni korrektsuse, hinnataseme ja kontaktisikute kättesaadavuse kohta. 2020. aasta keskmine rahulolu tulemus oli 3,66 palli.
Soome tütarettevõtetest küsib Satmatic Oy kvartaalselt klientidelt tagasisidet hinna, kvaliteedi, tarnekindluse ja üldise koostöö kohta ning 2020. aastal oli tulemus 63% (2019: 87%). Telesilta Oy hindab kliendirahulolu tarnekindluse järgi ning jälgib lisaks garantiitöödeks kuluvate töötundide suhet projekti kogutöötundidesse. 2020. aasta kliendirahulolu tulemus oli 94%. Finnkumu Oy mõõdab samuti kvartaalselt kliendi rahulolu ning 2020. aastal oli see 87% (2019: 90%). Alates 2021. aasta algusest on Satmatic Oy ja Finnkumu Oy liidetud üheks tütarettevõtteks Harju Elekter Oy ja kliente käsitletakse ühtses inforuumis.
Sobivate ostutingimuste saamiseks peetakse Kontsernis heaks tavaks ostude korral hangete korraldamist ja eri alternatiivide kaalumist. Oluline on hinnata tarnijatega seotud riske ja mitte
jääda olukorda, kus ettevõte kasutab ainutarnijaid. Viimasel paaril aastal on tehtud esimesi samme ka kontserniülese ostutegevuse suunas. Ühtsed lepingud tarnijatega toetavad paremate tarnetingimuste ning sujuva ja läbipaistva protsessi saavutamist.
Osade materjalide või komponentide puhul on lõppklient määranud, mis tarnija teenuseid võib kasutada. Valikutes, kus Kontserni tütarettevõtted saavad ise otsustada, lähtutakse tarnijate tuntusest, mainest ja usaldusväärsusest, kvaliteedist, tarnetingimustest ja hinnast. Odavamast maksumusest olulisem on hinna ja kvaliteedi suhe. Peamised tarnijad on pigem püsivad ning uusi otsitakse eelkõige siis, kui tekib vastav vajadus või turule tuleb uus toode.
Kontserni ettevõtete jaoks on oluline tarnijatega heade partnerlussuhete hoidmine ning pidev tagasisidestamine. Heaks tavaks on olnud tarnijate külastamine ning auditeerimine, et veenduda tarnijate usaldusväärsuses ja jälgida tellimuste täitmise korraldamist. 2020. aastal seoses COVID-19ga lükati tarnija auditeerimised ja külastused järgmisesse perioodi.
Kontserni tarnijatest 31%-ga on kokku lepitud kindlad sotsiaalsed ja keskkonnakriteeriumid. Mitmed Kontserni tütarettevõtted korraldavad perioodilisi tarnijate hindamisi. Näiteks AS Harju Elekter Elektrotehnika sooritab kvartaalset tarnijate hindamist. Olulisemad kriteeriumid on OTD (On-Time-Delivery) ja kvaliteet. Tarnijatele saadetakse tagasiside ning vastavalt tulemustele vaadatakse koos tarnijaga üle arenemisvõimalused. Harju Elekter UAB suhtleb tarnijatega igapäevaselt, kuid aastas korra vaadatakse tarnijaga üle tarnija arendamise vormid (supplier development forms) info uuendamiseks ja murekohtade lahendamiseks.
Vigade avastamiseks rakendatakse kvaliteedikontrolli meetodeid erinevates etappides eesmärgiga avastada vead võimalikult varajases staadiumis. Leitud vead kajastatakse statistikas ning arutatakse läbi vastavate huvipooltega. Keerulisemate eritellimuste puhul esineb defekte rohkem kui seeriatootmises. Sellisel puhul aitab kliendirahulolu ja väiksema kliendikaebuste arvu tagada sisemise kvaliteedi hoidmine.
Klientide, järelevalveasutuste, toodete sertifitseerimise firmade või litsentsivalmistuse müüjate poolsed auditid ja kontrollid on Kontserni ettevõtetes regulaarsed. Kliendiauditid keskenduvad tootespetsiifiliste küsimuste kõrval üha enam tööohutuse, turvalisuse, inimõiguste ja keskkonnajuhtimise aspektidele tootmises. Seoses tervisekriisiga lükkusid 2020. aastal mitmed kliendiauditid ja -külastused edasi või need viidi läbi kasutades digilahendusi. Läbiviidud auditid läksid edukalt ning nende raames tehtud tähelepanekud on ettevõtetele kasulik sisend parendusteks.
Soomes auditeeris AQ Trafotek Oy Satmatic Oy-d, kes oli rahul stabiilse tootekvaliteediga ning tarnekindlusega. Elenia Oy auditeeris Finnkumu Oy-d (alates 31.12.2020 ühinenud Satmatic Oy-ga) ning kiitis nende paindlikkust ja kliendile vastutulelikkust. Rootsis läbis Harju Elekter AB edukalt E.ON Energidistribution AB kliendiauditi.
Leedus külastasid Harju Elekter UAB-d erinevad kliendid (Siemens AS, GE Power, Thyssenkrupp AG), kes andsid samuti positiivset tagasisidet. Ühtlasi viis Siemens läbi SIVACON-i toote sertifitseerimise.
Siseauditid on samuti üks osa järjepidevast parendusest. Auditeerimise eesmärgiks pole puuduste otsimine, vaid vastavuste ja parendusvõimaluste leidmine. Auditi käigus on audiitor ja auditeeritav parendusprotsessi partnerid.
Kontserni tütarettevõtted viivad plaani alusel läbi siseauditeid ning siseaudiitorite meeskond koosneb erineva taustaga kompetentsetest töötajatest. Siseauditi leide kasutatakse samuti sisendina organisatsiooni parendamisel: kõik tähelepanekud ja mittevastavused registreeritakse ning nende alusel pannakse paika tegevusplaan leidude likvideerimiseks.
Mitmed Kontserni ettevõtted viisid 2020. aastal läbi eriprojekte, et parendada sisemisi protsesse tootekvaliteedi ja teenusega rahulolu kasvatamiseks. Protsesse automatiseeriti ja digitaliseeriti ning alustati infosüsteemide uuendamist.
Soomes viis Telesilta Oy läbi protsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise ning korraldas disainitarkvara koolitusi. Finnkumu Oy suurendas oma õueala ning muutis laadimisala ukse suurust, et laadimine oleks kiirem ja ohutum.
Tehaseuksed vahetati ümber, et kõrvalised isikud ei satuks territooriumile. Lisaks korraldati tootmine ümber väiksemateks liinideks, mille tulemusel vähendati raiskamist.
Leedus juurutas Harju Elekter UAB metalli ja vase detailidele kvaliteedikontrolli, et juba tarneahela algusfaasis vead varakult tuvastada.
Eestis läks AS Harju Elekter Teletehnika 2020. aasta detsembris üle uuele ERP-süsteemile. Energo Veritas OÜ optimeeris oma keskladu ning paneb rõhku inventuuride läbiviimisele.
AS Harju Elekter Elektrotehnika suurendas aruandeaastal koostööd Siemensiga, mille tulemusel arendati projekti tootmise protsesse ja põhimõtteid dokumentatsioonist kuni tootmise ja tööohutuseni välja. Omandati kogemus objektil korrigeerivate toimingute teostamisel. Suurt rõhku pandi tarnijatega suhtlemisele ning süsteemsele tagasisidestamisele. 2020. aasta sügisel loodi kvaliteedivaldkond, mille missiooniks on garanteerida ettevõtte protsesside toimivus kindlustamaks kliendi ootustele vastava
kvaliteedi tagamise optimaalsete kuludega. Lisaks viidi läbi projektitoodete müüki toetav 10-osaline ETO (Engineering to Order) koolitusprogramm inseneridele, mille raames tutvustati erinevaid standardeid, seadmete valiku ja projekteerimise põhimõtteid.
Keila Tööstuspargis tegutsevate ettevõtete kümmekond kvaliteedijuhti osalevad regulaarselt Eesti Kvaliteediühingu koordineeritavatel klubikohtumistel. Spetsiaalselt Keila Tööstuspargi ettevõtetele mõeldud algatuse eesmärk on tunnustada ja propageerida kvaliteedijuhtimist. Ühiselt arutatakse tööstusettevõtteid puudutavaid aktuaalseid teemasid ja proovitakse leida parendusprojekte.
Muude kvaliteedinõuete puhul on Kontserni ettevõtete jaoks oluline tagada iga valmistoote kasutamise ohutus ning keskkonnajalajälje vähendamine.
Seda aitavad saavutada neli etappi:
Kontserni ajaloos ei ole viimase paarikümne aasta jooksul teada juhtumeid, kus Kontserni ettevõtetes oleks tekkinud tootmisviga, mis oleks tekitanud valmistoote kasutamise ajal eluohtliku olukorra.
Kontsernil on sõlmitud tootevastutuskindlustuse lepingud võimalike kahjujuhtumite korvamiseks.
Sellest tulenevalt keskendus personalivaldkond juhtimiskvaliteedi hoidmisele, sh muudatuste juhtimisele, erinevate juhtimissüsteemide ühtlustamisele ning kvaliteetse tööjõu tagamisele. Kuigi tööjõuturu olukord avaldas vähem survet tööjõu voolavusele, pöörati tähelepanu tööandja brändi temaatikale nii uute kui ka tänaste töötajate vaates. Seetõttu oli aruandeaasta keskmes tööandja väärtuspakkumise kujundamine ja ettevalmistused tütarettevõtete ühtse kuvandi loomisel. AS-i Harju Elekter Elektrotehnika juhtkond lähtus oma tegevustes eelnevalt kokkulepitud juhtimise hea tava põhimõtetest ning alustas nende rakendamiseks vajalikku tegevust. Edaspidi on oluline sarnast praktikat rakendada ka Kontserni teistes ettevõtetes. Väljaõppinud spetsialistide vähesus ja palgasurve olid jätkuvalt aktuaalsed teemad.
| Eesti | Soome | Leedu | Rootsi | |
|---|---|---|---|---|
| Tööjõus osalemise määr | 71,6% | 66,3% | 62,6% | 73,6% |
| Tööhõive määr | 66,7% | 71,6% | 57,3% | 67,2% |
| Töötuse määr | 6,8% | 7,8% | 8,5% | 8,3% |
Seoses ülemaailmse tervisekriisiga oli 2020. aastal kõikides Harju Elektri asukohariikides ning ettevõtetes prioriteediks töötajate tervise hoidmise ja tööohutusega seotud tegevused.
Eestis asuvates tootmisettevõtetes vahetati personali- ja palgaprogrammi ning arendati siseveebi, et digiteerimise abil tegevusi lihtsustada ja infovahetust parendada. Soomes alustati aruandeaastal personaliprotsessides digitaalsete tööriistade kasutamist ning nende edasiarendamist jätkatakse 2021. aastal.
Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Harju Elektris 784 inimest (2019: 791). Kõige suurem muudatus töötajate arvus toimus Leedus, kus aasta lõpuga töötas 223 (2019: 251) inimest. Kontserni töötajatest peaaegu pooled – 356 (2019: 346) inimest – töötavad Eestis. Keskmine vanus Kontsernis on olnud aastate jooksul püsivalt 40 aasta ringis ning aruandeaastal oli see 40,5 aastat. Kõikidest töötajatest on 30% (235 inimest) kõrgharidusega, 52% (401 inimest) kesk- ja keskeri- ning 18% (135 inimest) põhiharidusega. Aasta keskmine töötajate arv oli 780 (2019: 778).
| Eesti | Soome | Leedu | Rootsi | Kokku | Osakaal | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| töötajatest | ||||||
| Töötajaid kokku | 356 | 136 | 223 | 69 | 784 | |
| sh administratiiv ja insenertehniline personal | 121 | 58 | 62 | 27 | 268 | 34% |
| sh töölised | 235 | 78 | 161 | 42 | 516 | 66% |
| sh Mehi | 249 | 117 | 161 | 65 | 592 | 76% |
| sh Naisi | 107 | 19 | 62 | 4 | 192 | 24% |
| sh Alla 30 aastased | 54 | 19 | 79 | 21 | 173 | 22% |
| sh 30-49 aastased | 197 | 76 | 124 | 35 | 432 | 55% |
| sh 50 aastased ja vanemad | 105 | 41 | 20 | 13 | 179 | 23% |
| Kontserni ettevõtete tippjuhtide arv | 10 | 4 | 1 | 3 | 18 | |
| sh Mehi | 9 | 4 | 1 | 3 | 17 | |
| sh Naisi | 1 | 0 | 0 | 0 | 1 | |
| Uued töötajad | 30 | 9 | 24 | 21 | 84 | |
| Lahkunud töötajad | 10 | 6 | 58 | 1 | 75 | |
| Keskmine voolavus | 3% | 4% | 25% | 2% | 10% |
Töötajatele maksti 12 kuuga töötasu, preemiate ja hüvitistena kokku 21,3 (2019: 21,4) miljonit eurot. Aasta keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli aruandeaastal 2 278 (2019: 2 296) eurot.
Harju Elektris on väljakujunenud tugev organisatsioonikultuur. Pikaajalises töösuhtes olevate töötajate suur osakaal soodustab traditsioonide järgimist ja jätkamist uute kolleegide poolt. Töötajatest 34% on Kontserni teenistuses olnud rohkem kui viis aastat. Tööjõu vabatahtlik voolavus oli Kontserni ettevõtete töötajate seas keskmiselt 10% (2019: 17%). Riigiti oli voolavus järgmine: Eestis 3% (2019: 16%), Soomes 4% (2019: 12%), Leedus 25% (2019: 29%) ja Rootsis 2% (2019: 5%).
Enamus Kontserni töötajatest töötab tähtajatu lepinguga, kokku oli aasta lõpu seisuga Kontsernis sõlmitud 3 tähtajalist töölepingut. Kogu Kontserni töötajatest oli meeste osakaal 76% (2019: 76%) ja naiste osakaal 24% (2019: 24%).
Täistööajaga töötas Eestis 99%, Soomes 100%, Leedus 100% ja Rootsis 100% Kontserni töötajatest. Alltöövõtjaid ega renditööjõudu olulisel määral ei kaasatud.
Harju Elekter kontsern soovib olla atraktiivne tööandja, olles oma tegevuspiirkonnas paljudele elanikele nii esimene eelistus esmase tööandjana kui ka eelistatud valik hilisemal töökoha otsingul. Seetõttu on Kontserni 2017.–2022. aasta personalistrateegias olulisel kohal tööandja maine tugevdamine.
Harju Elekter kontsern soovib olla atraktiivne tööandja, olles oma tegevuspiirkonnas paljudele elanikele nii esimene eelistus esmase tööandjana kui ka eelistatud valik hilisemal töökoha otsingul
Kuna kvalifitseeritud tööjõu puudus on oluline risk Kontserni arengus, jätkus ka 2020. aastal sisukas koostöö ülikoolide ja õppeasutustega, et tagada piisav järelkasv vastavate oskustega töötajatele. Eestis jätkusid tihedad koostöösuhted Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna Polütehnikumi ja Tallinna Ehituskooliga. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga antakse igal aastal välja Kontserni poolt rahastatud kuni neli bakalaureuse- või magistriõppe stipendiumi energeetika või mehhaanika eriala üliõpilastele. Aastate jooksul on stipendiumiprogrammis osalenud 73 bakalaureuse- ja magistriõppe tudengit, kellest 14 on pärast õpinguid asunud ka Kontserni tööle. Tänaseks töötab Harju Elektris 6 stipendiaati.
Soomes on Satmatic Oy-l tihedad sidemed piirkonnas tegutsevate tehnika- ja ametikõrgkoolidega – Satakunna Ametikõrgkooli, Tampere Tehnilise Ülikooliga ja Turu Majanduskooliga.
Leedu tütarettevõte Harju Elekter UAB alustas 2020. aastal pikaajalist koostööprojekti oma töötajate elektrialaste teadmiste parandamiseks, palgates ettevõttesse loodud arenguakadeemiasse Visaginase Äri ja Tehnoloogia Kutseõppekeskusest õppejõu.
Kontsern tähtsustab osalemist olulisematel töö- ja karjäärimessidel. 2020. aastal osaleti Tallinna Tehnikaülikooli tudengimessil "Võti tulevikku" ja Töötukassa piirkondlikel messidel. Samuti tehakse pidevat koostööd eri koolidega praktikakohtade osas.
Harju Elektri Eesti ettevõtetes – Emaettevõte, AS Harju Elekter Elektrotehnika, AS Harju Elekter Teletehnika ja Energo Veritas OÜ – viiakse igal teisel aastal läbi töötajate rahulolu uuring.
Võrdlusest 2017. aasta uuringuga oli näha kõikide näitajate positiivset muutust. Ettevõtte eesmärke ja edasist liikumist tajutakse töötajate silmis olulisena ning majandustulemustega kursis olemine suurendab ühtsustunnet ja eesmärkide poole liikumist. Head suhted eri taseme kolleegidega panevad aluse avatud suhtluskultuurile.
Uuring andis ülevaate ettevõtte suurimatest arenguvajadustest. Organisatsiooni viimase terviseuuringu tulemusi on võetud arvesse Kontserni personalistrateegia kujundamisel, mistõttu on Harju Elektri fookuses töötajate arendamine, töökeskkonna kvaliteedi parendamine ning töötajate rahulolu ja pühendumisega tegelemine.
Aruandeaastal tehti töötajate rahulolu uuringuid Kontserni Soome ettevõtetes, kus uuringus osales 80% töötajatest. Töötajate rahulolu näitajad
olid: Satmatic Oy-s 72%, Finnkumu Oy-s (alates 31.12.2020 ühinenud Satmatic Oy-ga) 80% ja Telesilta Oy-s 72%.
Harju Elektris on kasutusel erinevad võimalused, kuidas toetada töötajate rahulolu ja kasvatada motivatsiooni. Motivatsioonisüsteemi täiendatakse regulaarselt kord aastas. Kontserni tasandil on pikaajalistel töötajatel Eestis võimalus saada lisapuhkepäevi, mida saab kasutada detsembrist märtsini.
Väga oluline töötajate pühendumise tõstmisel on juhtide eestvedamise ja kaasamise oskus, meeskondade koostöö arendamine, tagasiside andmine ning tunnustamine.
• ärikasumist ja personaalsest sooritusest sõltuv premeerimissüsteem, millesse on kaasatud kõik töötajad. Kasumist sõltuvad boonused motiveerivad töötajaid lähtuma sellest, kui tulemuslik on tehtav töö ettevõttele tervikuna;
Paljud töötajate rahulolu ja motivatsiooniga seotud tegevused ning plaanid tuli aruandeaastal viirusest tingitud piirangute tõttu edasi lükata aastasse 2021. Edaspidi on plaanis kasutada parema ülevaate saamiseks töötajate rahulolu
ja pühendumise mõõtmisel kontserniüleseid põhimõtteid ja küsimustikke.
Igal aastal toimuvad Kontserni ettevõtetes regulaarsed õppused ja koolitused, mis on suunatud erioskuste ja kvalifikatsiooni parandamisele. Eesti tütarettevõtetes korraldati elektrialaseid ja uute seadmetega (painutusrobot) seotud koolitusi. Eestis ja Leedus toimusid töötajatele projektijuhtimise alased koolitused ning Leedus said osalejad soovi korral omandada "Best Practices for Project Management Success" sertifikaadi.
Samuti korraldati Kontserni ettevõtete töötajatele esmaabi-, töö-, tule- ja elektriohutuskoolitusi Kokku sai 2020. aastal koolitusi 52% (2019: 46%) Kontserni töötajatest, keskmiselt 8 (2019: 11) tundi ühe töötaja kohta
ning töökeskkonnavolinikele koolitusi oluliste seadusemuudatustega kursis olemiseks. Kõiki töötajaid juhendatakse pidevalt jäätmekäitluse osas, et nad oskaksid korraldada jäätmete liigiti kogumist.
Kokku sai 2020. aastal koolitusi 52% (2019: 46%) Kontserni töötajatest, keskmiselt 8 (2019: 11) tundi ühe töötaja kohta. Enim koolitas oma inimesi Leedu, kus ühe töötaja kohta kogunes 19,6 (2019: 3,0) tundi koolitust. Kokku sai 2020. aastal koolitusi 56% (2019: 68%) Kontserni juhtidest ja spetsialistidest, keda koolitati keskmiselt 8,7 (2019: 13,6) tundi. Töölisi koolitati keskmiselt 8,2 (2019: 8,4) tundi.
Koolituse- ja arenguvajadused kogutakse kokku arenguvestluste kaudu, mis toimuvad vähemalt kord aastas. Kontserni enamus ettevõtetes viiakse arenguvestlused läbi kõigi tasemete töötajatega.
Töötajate töötervishoid, -ohutus ja nüüdisaegne töökeskkond on Kontserni jaoks ääretult olulised. Harju Elekter pakub töötajatele hooliva ja vastutustundliku tööandjana tänapäevaseid tööja olmetingimusi, mis on kooskõlas kehtivate seadustega. Kuna töökeskkonna valdkonnas tajutakse suuri riske, panustab Kontsern tööohutuse ja töökeskkonna parandamisse enam, kui seadus nõuab. Kontserni kõik tütarettevõtted on tõstnud töötervishoiu ja ohutuse juhtimise strateegilisele tasandile.
Alates 2019. aasta septembrist on Kontserni Eesti ettevõtetel lepingud töötervishoiu koostööpartneriga, kes teeb töötajate tervisekontrolli vastavalt seaduses sätestatud korrale ja töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel. Uus teenus kaardistab paremini vaimse tervisega
seotud riske ning teeb kollektiivi tervise auditi põhjaliku andmeanalüüsi alusel. Ettevõtetele annab see tegevusplaani ja soovitused töötajate tervise parandamiseks: kuidas suurendada tootlikkust ja kasumlikkust.
Aruandeaastal alustasid Soome ettevõtted koostööd uue tervishoiu partneriga, et tagada parem kvaliteet ja tulemus töötajate tervise ning heaolu tagamisel.
Leedu tütarettevõte on oma töötajatele sõlminud õnnetusjuhtumi kindlustused, mis kaitsevad ka kodukontoris juhtuda võivate õnnetuste eest. Harju Elekter kontserni ettevõtetel on kehtivad reisikindlustuspoliisid ning juhtatuse liikmetele on sõlmitud lisaks ka elukindlustused.
Hindamaks töökeskkonna nõuetelevastavust, võimalikke riske ja töötajate soovide täitmist, on ettevõtetes läbi viidud riskianalüüsid, mille tulemuste alusel tehakse eri mahus investeeringuid nii töövahenditesse kui ka töökorralduse muudatustesse. Pidevalt hoitakse fookuses tööohutuse valdkonna juhtimise parandamise praktilisi küsimusi, nt tõstukitega seotud ohutus,
tuleohutuse ja evakuatsiooniküsimused. 2020. aastal oli seoses viiruse ohuga erilise tähelepanu all isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite kasutamine ning muude ennetavate ohutusabinõude kasutusele võtmine. Kõikides ettevõtetes rakendati maksimaalselt võimaluste piires tööd kodukontorites ja tehti muudatusi töökorralduses haigestumise riskide vähendamiseks.
AS-i Harju Elekter Elektrotehnika, Harju Elekter UAB, ja Telesilta Oy protsessid on sertifitseeritud ja vastavad töötervishoiu ja -ohutuse standardile ISO 45001. Harju Elekter AB lähtub oma tegevustes ISO 45001 nõuetest.
Ettevõtetes jälgitakse süsteemselt töötajate tervise ja töökeskkonnaga seotud näitajad, et nende alusel võtta kasutusele ennetavaid tegevusi.
Ettevõtetes jälgitakse süsteemselt töötajate tervise ja töökeskkonnaga seotud näitajad, et nende alusel võtta kasutusele ennetavaid tegevusi
Eestis, 1 (2019: 2) Leedus, 6 (2019: 1) Soomes ja 9 (2019: 9) Rootsis. Ükski tööõnnetus ei lõppenud surmaga. Samuti ei registreeritud ühtegi kutsehaiguse juhtu. Kontserni ettevõtetes oli tööõnnetustest tingitud kaotatud tööpäevade osakaal keskmiselt 0,4% (2019: 0,02%) ja haigustest tingitud kaotatud tööpäevade osakaal keskmiselt 2,4% (2019: 2,0%).
Harju Elektris on mitmekesisuse ja õiglase kohtlemise printsiibi järgimine osa personali töökorraldusest ja värbamisprotsessidest. Seetõttu ei erista või vali Kontsern töötajaid soo,
usu, rahvuse ega rassi alusel, vaid lähtub nende oskustest ja kompetentsist. Kontserni töötajaskonnast moodustasid 24% (2019: 24%) naised, 18 tippjuhist (nõukogu, juhatus ja tegevjuhid) 1 on naine.
Kontsernis jälgitakse palkade võrdsust samades töökategooriates ning tagatakse meestele ja naistele samas positsioonis ning töökategoorias võrdne palgatase. Kontserni ettevõtted püüavad teadlikult luua avatud ettevõtte kultuuri ja juhtimisprotsesse, mis aitaksid maandada inimõiguste rikkumisest ja ebavõrdsest kohtlemisest tulenevaid riske ning diskrimineerimist.
Harju Elekter aktsepteerib oma töötajate kuulumist ametiühingutesse. Ametiühingu kokkulepetega on kaetud 79% Kontserni töötajatest.
Eestis tegutsevatel tootmisettevõtetel on konstruktiivne koostöö Keila Tööstusküla Ametiühinguga KETA, mille liikmeks on end registreerinud ligikaudu 30% nimetatud ettevõtete töötajatest.
Harju Elekter kontsern peab tähtsaks oma tegevuse negatiivse keskkonnamõju minimeerimist ning positiivse keskkonnamõju suurendamist.
Selle jaoks on Kontserni ettevõtted defineerinud oma keskkonnaaspektid, viinud läbi keskkonnamõjude hindamise ning sidunud keskkonnaga seotud tegevused organisatsiooni juhtimissüsteemi ja äriprotsessidega.
Elektrienergia jaotus- ja juhtimisseadmete tootmine ei avalda olulist kahjulikku mõju ega koormust looduskeskkonnale. Peamisteks keskkonnaaspektideks on ettevõtete hinnangul elektri- ja soojusenergia tarbimine tootmisruumides, teatud materjalide kasutamine (eelkõige vask), jäätmete teke (eelkõige vask ja teras, vähesel määral ka värvijäätmed) ning transportteenuste kasutamine toote veol.
Tootmisprotsessis tekkinud jäätmeid sorteeritakse eraldi ning metalli- ja plastijäätmed
suunatakse 100% taaskasutusse, samuti on suures osas taaskasutatavad kartongi- ja kilejäätmed. Keila tootmisettevõtete vahelistel vedudel kasutatakse korduvkasutuspakendeid.
Kontsern jälgib ja rakendab hoolikalt ringluses oleva korduvkasutusega ja muu pakendimaterjali kasutamist reguleerivaid põhimõtteid ja raporteerib asjaomastele institutsioonidele kehtestatud korras.
Värviliinidel kasutatakse pulbervärve, mis on metallitööstuses üks soositumaid pinnatöötlusmeetodeid, kuna pulbervärvid ei sisalda lahusteid ega raskemetalle ja on seega keskkonnasäästlikud.
Kontserni ettevõtetes ei toimunud 2020. aastal nagu ka sellele eelnevatel aastatel mitte ühtegi keskkonnaseaduste või -määrustega seotud rikkumist.
Kontserni jaoks on olulised ennetustegevused, mis tagavad selle, et ei tekiks keskkonnaalaseid kõrvalekaldeid ega rikkumisi.
Keskkonnaaspektide juhtimine põhineb kolmel põhimõttel:
Oluline roll keskkonnamõju kujundamisel on klientidel, kes määravad valmistoote omadused ning tootmiseks kasutatava materjali kriteeriumid. Seetõttu on tähtis müügivaldkonna keskkonnaalane teadlikkus ning võimaluse korral klientide suunamine roheliste lahenduste suunas.
Kontserni ettevõtted järgivad keskkonnanõudeid, mis tulenevad seadustest, normatiividest, ühiskonnast ja klientidelt. Tegevuskavad keskenduvad protsesside optimeerimisele, materjalide ja ressursside säästlikumale kasutamisele, töövõtete ja tehnoloogiate tõhustamisele ning minimaalse võimaliku keskkonnamõju saavutamisele.
Keskkonnaküsimuste eestvedajateks on Kontserni ja tütarettevõtete juhatuse liikmed ja vastavate valdkondade spetsialistid. Kontsern püüdleb selle poole, et iga töötaja saaks aru, kuidas ta mõjutab keskkonda ning oskaks panustada oma jalajälje vähendamisse. Selleks koolitatakse töötajaid, et nad oskaksid märgata ja teha parendusettepanekuid transpordi, jäätmekäitluse, materjali- ja energiakasutuse mõistlikumaks korraldamiseks ning keskkonnasäästlikumaks muutmiseks. Mitmes Kontserni tütarettevõttes on töötajatel kohustus järgida tootlikkuse suurendamiseks mõeldud 5S-põhimõtteid, mis soodustavad peale korras ja süstematiseeritud töökohtade loomise ka raiskamise vähendamist.
Kontserni eesmärk on luua pikalt ja veatult toimivaid lahendusi, mis on kliendi ja ühiskonna jaoks töökindlad ja jätkusuutlikud. Ka turu eeldus on, et näiteks alajaamade elukaar on vähemalt 40 aastat. Pika elueaga lahendused tähendavad väiksemat vajadust uute alajaamade tootmise järele ja ühtlasi väiksemat koormust keskkonnale. Paindlikud insenertehnilised lahendused võimaldavad väikeste uuendustega saavutada lisaefekti toodete ja lahenduste elukaare pikendamiseks.
Alajaamade puhul on tavapärane nende ehituseks kasutatud betooni purustamine ja taaskasutamine täitematerjalina tee-ehituses, metalliosade suunamine kokkuostu ning elektriseadmete komponentide käitlemine vastavalt elektri- ja elektroonikaseadmete ringluse nõuetele. Alajaamade kasutamise peamine negatiivne keskkonnamõju tuleneb keskpingeseadmete lülitites kasutatavast SF6-gaasist, mida olenevalt asukohamaast (Eestis ja Soomes) suur osa kliente endiselt
eelistab. Keskkonnasäästlikumad alternatiivid on õhkisolatsiooni või vaakumtehnoloogia kasutamine, mis aga tõstaks kogu toote hinda umbes kolmandiku võrra ja milleks turg ei ole veel valmis. Samas on võimalik keskkonnasõbralike lahendustega tootearenduses ka hinda vähendada, näiteks kui toode on võimalik valmistada vähemate komponentidega.
Peamiste materjalidena kasutatakse tootmises terast ja vaske, pulbervärve ja mitmesuguseid elektrotehnika ja elektroonika komponente. Kuigi suure osa materjalide valikust määravad kliendid, valivad Kontserni ettevõtted ise võimaluse piires kvaliteetsemaid ja säästlikumaid alternatiive.
Metallijääkide tekkimist üritatakse vähendada tootmisprotsesside optimeerimisega. Värviliinidel tekkivad värvijäägid kogutakse kokku ja taaskasutatakse, lisaks ka enamik pakenditest taaskasutatakse.
Kontserni Eesti ettevõtted on MTÜ Eesti Pakendiringlus lepingulised partnerid. Tütarettevõte Satmatic Oy teeb koostööd Soome tootjavastutusorganisatsiooniga RINKI, et tagada elektroonika-, vase-, kaablite ja teiste jäätmete taaskasutusse suunamine.
Kontserni Leedu tütarettevõte Harju Elekter UAB annab kasutust mitteleidnud, kuid ohutuid elektrikomponente Panevežyse kolledži elektrotehnika tudengitele õppetöös kasutamiseks.
Ohtlikud jäätmed kogutakse ja antakse üle jäätmekäitlusfirmadele. Tütarettevõtte Energo Veritas OÜ kauplustes on vastavalt jäätmeseadusele tagatud elektroonikaromude (valgustid, valgusallikad, patareid, kaablid, boilerid jms) kogumine ja käitlemine, mida teostab Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus MTÜ.
Jäätmete hulk Kontserni ettevõtetes kasvas. 2020. aastal tekkis kokku 1 258 (2019: 1 152) tonni jäätmeid, sh 16,1 (2019: 3,7) tonni ohtlikke jäätmeid, mis nõuetekohaselt utiliseeriti. Ohtlike jäätmete kasv on tingitud värviliinide puhastamisest. 85% (2019: 86%) jäätmetest sorteeriti ja suunati taaskasutusse.
Kontserni ettevõtetes vähendatakse elektrija soojusenergia tarbimist nutikate ja säästlike tehnoloogiate ning energiatõhusate hoonete ehituse kaudu. Lisaks tütarettevõtete kasutuses olevatele hoonetele on oluline tagada energiasäästlikkus ka arendatava tööstusliku kinnisvara puhul Keila ja Allika Tööstuspargis ning Haapsalus. Viimati valminud hoonele Laohotell 2 on ametlikult välja antud A-energia klassi energiamärgis.
Kontserni ettevõtted tarbisid 2020. aastal 4 568 (2019: 4 066) MWh elektrienergiat ja 3 892 (2019: 3 772) MWh soojusenergiat. Tarbitud elektri- ja soojusenergiast umbes 12% (2019: 15%) oli pärit taastuvatest allikatest.
AS Harju Elekter Elektrotehnika viis 2020. aastal läbi energia auditi, et kaardistada, mille peale kulub kõige rohkem energiat. 2021. aastal on planeeritud vastavate tulemuste analüüsi baasil tegevused energiakulu vähendamiseks. Samuti Harju Elekter AB pani 2020. aastal rõhku energia projektidele ning vahetas tehases olevad
lambid LED-valgustuse vastu. Kontserni erinevate hoonete sise- ja välisvalgustuse asendamine energiatõhusamatega on olnud pikaajaline projekt, mille eesmärgiks on asendada kõik varasemad valgustid LED-valguslahendustega.
AS Harju Elekter lähtub tööstusliku kinnisvara arendamisel keskkonnasäästlikkuse põhimõttest:
Sellised parendustegevused aitavad paremini vastata rentnike kasvavatele ootustele, väärtustada keskkonnahoidu ja säästlikumat energiatarbimist ning hoida kokku jooksvaid kulusid.
Harju Elekter kontsern pöörab järjest enam tähelepanu taastuvenergia tootmisele ja kasutamisele. 2019. aasta seisuga oli Kontserni päikeseelektrijaamade instelleeritud võimsus 1340 kW.
aastal suurenes Harju Elektri päikeseelektrijaamade portfell 397 kW võrra. Ehitati Allika Tööstuspargis Laohotell 2 tüüpi hoone, mille katusele paigaldati päikesepaneelid võimsusega 73 kW ning lisaks veel mitmeid eraldiseisvaid päikeseelektrijaamasid 324 kW võimsuse ulatuses. Aasta lõpuks kasvas päikeseelektrijaamade installeeritud võimsus seega 1737 kW-ni.
aastal tootsid kontserni päikeseelektrijaamad kokku 1225 MWh elektrienergiat.
Kontserni Eesti ettevõtetest tarbis 2020. aastal AS Harju Elekter päikesest toodetud elektrienergiat 5,8 MWh, AS Harju Elekter Elektrotehnika 29 MWh, AS Harju Elekter Teletehnika AS 44 MWh. Satmatic Oy tootis aruandeaastal päikeseenergia abil 56 MWh ja Finnkumu Oy 37 MWh elektrienergiat. Harju Elekter AB kattis taastuvenergiaga kogu soojusenergia tarbimise ning 98% elektrienergia tarbimisest.
Kuigi päikeseenergia kasutamine moodustab Kontserni enda ja rentnike praegusest energiatarbimisest veel pigem väikese osa, siis soovitakse edaspidi ehitatavates uutes hoonetes jätkata päikeseenergia kasutamist energiaallikana. Suurem osa toodetud päikese elektrienergiast 1053 MWh müüdi elektrivõrku või otse hoonete rentnikele.
Seisuga 31.12.2020 oli AS-i Harju Elekter aktsiakapital 11,18 miljonit eurot, mis on jaotatud 17,74 miljoniks nimiväärtuseta lihtaktsiaks. Aktsia arvestuslik väärtus on 0,63 eurot.
Seisuga 31.12.2020 oli AS-i Harju Elekter aktsiakapital 11,18 miljonit eurot, mis on jaotatud 17,74 miljoniks nimiväärtuseta lihtaktsiaks. Aktsia arvestuslik väärtus on 0,63 eurot
Aktsiaturgudel kujunes 2020. aasta enneolematute sündmuste aastaks − kiire langus ja seejärel rekordkiire taastumine. Esimeses kvartalis Maailma Terviseorganisatsioon WHO poolt kuulututatud uudne koroonaviiruse COVID-19 pandeemia viis globaalsed aktsiaindeksid märkimisväärsesse langusesse. 2020. aasta märtsis kaotasid aktsiaindeksid enam kui 20 protsenti oma väärtusest. Tallinna börsiindeks OMX Tallinn langes lausa 24,1%. Aprilli algusest hakkasid aktsiaturud jõudsasti taastuma. 31.12.20 seisuga sulges USA börsiindeks S&P 500 indeksi väärtus 3756,07 punkti
juures, mis on rekordiline väärtus, kasvades aastaga 16%. Tallinna börsiindeks OMX Tallinn tõusis aastaga 5% (2019: 10%), suure osa kiirest tõusust toimus aasta kahe viimase kuuga (+15%). Euroopa aktsiaturgu iseloomustav Stoxx 600 indeks aga langes aastaga 4%. Erinevalt 2020. aasta kevadest ei pannud sügisene viiruselaine investoreid muretsema, sest toonane kogemus näitas, et taastumine on viiruse taandudes kiire. Nüüd, kui vaktsineerimine hoogustub, prognoositakse 2021. aastal majanduse üsna jõulist elavnemist.
| 2020 | 2019 | 2018 | 2017 | 2016 | |
|---|---|---|---|---|---|
| Keskmine aktsiate arv (tk) | 17 739 880 | 17 739 880 | 17 739 880 | 17 739 880 | 17 739 880 |
| Avamishind (eurot) | 4,26 | 4,12 | 5,00 | 2,85 | 2,62 |
| Kõrgeim hind (eurot) | 5,26 | 5,20 | 6,68 | 5,08 | 2,94 |
| Madalaim hind (eurot) | 3,20 | 4,01 | 3,89 | 2,80 | 2,43 |
| Sulgemishind (eurot) | 5,18 | 4,21 | 4,12 | 5,00 | 2,83 |
| Sulgemishinna muutus (%) | 23,0 | 2,2 | -17,6 | 76,7 | 7,6 |
| Ettevõtte turuväärtus (miljonit) | 91,89 | 74,68 | 73,09 | 88,70 | 50,20 |
| Kaubeldud aktsiaid (tk) | 1 160 598 | 531 415 | 1 100 773 | 1 349 617 | 947 294 |
| Käive (miljonit eurot) | 4,99 | 2,35 | 5,98 | 5,46 | 2,45 |
| Puhaskasum aktsia kohta (eurot) | 0,31 | 0,14 | 0,09 | 1,64 | 0,18 |
| P/E suhe (kordaja) | 16,52 | 30,07 | 45,78 | (3) 3,05 | 15,72 |
| Dividend aktsia kohta (eurot) | (1) 0,16 | 0,14 | 0,18 | 0,24 | 0,18 |
| Dividendimäär % | 3,1 | 3,3 | 4,4 | 4,8 | 6,4 |
| Dividend/puhaskasum % | 51,0 | 100,9 | 206,6 | (2)100,0 | 100,0 |
AS-i Harju Elekter aktsia sulgus aasta viimasel kauplemispäeval 5,18 euro tasemel, kasvades aastaga 23,0%. 31. detsembri seisuga oli ettevõtte turuväärtus 91,89 miljonit eurot. Tehingute maht kahekordistus 4,99 miljoni euro tasemele nagu ka kaubeldud aktsiate arv (1,2 miljonilt aktsiat 2020. aastal vrd 0,5 miljoni aktsiaga 2019. aastal). Ettevõtte aktsionäride arv jätkas suurenemist. Seisuga 31.12.2020 oli AS-il Harju Elekter 5 084 aktsionäri.
(1)- juhatuse ettepanek
(2)- tavapärasest puhaskasumist = emaettevõtte omanike puhaskasum miinus ühekordne tulu PKC Group Oyj aktsiate müügist
(3)- arvestab kasumit erakorralisest investeeringu müügist 2017
Seisuga 31.12.2020 oli AS-il Harju Elekter 5 084 aktsionäri. Aruandeperioodil on aktsionäride arv suurenenud 1 650 võrra. AS-i Harju Elekter suurim aktsionär on kohalikul kapitalil põhinev AS Harju KEK, millele kuulub 31,39% firma aktsiakapitalist. Väliskapitali osalus on 14,39%. Seisuga 31.12.2020 kuulus ettevõtte nõukogu ja juhatuse liikmetele otse ning kaudse osaluse kaudu kokku 9,51% ettevõtte aktsiatest. AS-i Harju Elekter aktsionäride täielik nimekiri on väärtpaberibörsi Nasdaq CSD kodulehel.
| Osaluse suurus |
Aktsionäride arv |
Osa üldarvust % |
Hääleõiguse % |
31.12.2020 | Osalus (%) |
|---|---|---|---|---|---|
| Üle 10% | 2 | 0,0 | 42,1 | AS Harju KEK | 31,39 |
| 1,0 – 10,0% | 8 | 0,2 | 21,6 | ING Luxembourg S.A. | 10,71 |
| 0,1 – 1,0 % | 58 | 1,1 | 16,2 | Endel Palla | 7,04 |
| alla 0,1% | 5016 | 98,7 | 20,1 | Aktsionärid kelle | |
| Kokku | 5084 | 100,0 | 100,0 | osalus on alla 5% | 50,86 |
(seisuga 31.12.2020)
| Riik | Kokku | Aktsionäride arv (tk) | Kokku | Aktsiate arv (tk) | Kokku | Aktsiate osakaal (%) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| aktsionäride arv |
Juriidi lised |
Era | Institut sioonid |
aktsiate arv |
Juriidi lised |
Era | Institut sioonid |
aktsiate osakaal |
Juriidi lised |
Era | Institut sioonid |
|
| Eesti | 4 967 | 360 | 4 572 | 35 | 15 186 287 | 6 375 530 | 8 633 289 | 177 468 | 85,6 | 35,9 | 48,7 | 1,0 |
| Luksemburg | 1 | - | - | 1 | 1 899 768 | - | - | 1 899 768 | 10,7 | - | - | 10,7 |
| Rootsi | 6 | - | 2 | 4 | 195 953 | - | 472 | 195 481 | 1,1 | - | 0,0 | 1,1 |
| USA | 6 | - | 2 | 4 | 191 405 | - | 1 510 | 189 895 | 1,1 | - | 0,0 | 1,1 |
| Soome | 47 | - | 46 | 1 | 95 509 | - | 19 655 | 75 854 | 0,5 | - | 0,1 | 0,4 |
| Leedu | 5 | - | - | 5 | 91 907 | - | - | 91 907 | 0,5 | - | - | 0,5 |
| Läti | 8 | - | 4 | 4 | 44 882 | - | 4 938 | 39 944 | 0,3 | - | 0,0 | 0,2 |
| Saksamaa | 8 | - | 6 | 2 | 16 084 | - | 2 625 | 13 459 | 0,1 | - | 0,0 | 0,1 |
| Muud riigid | 36 | - | 33 | 3 | 18 085 | - | 12 465 | 5620 | 0,2 | - | 0,2 | 0,0 |
| KOKKU | 5 084 | 360 | 4 665 | 59 | 17 739 880 | 6 375 530 | 8 674 954 | 2 689 396 | 100,0 | 35,9 | 49,0 | 15,1 |
Kontserni dividendipoliitika järgi makstakse dividendideks vähemalt kolmandik tavapärasest majandustegevuse puhaskasumist. Tegelik dividendimäär sõltub aga Kontserni rahavoogudest ning arenguperspektiividest ja nende finantseerimise vajadusest.
Juhatus kooskõlastatult nõukoguga teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta 2020. aasta eest dividendideks 0,16 (2019: 0,14) eurot aktsia kohta, kokku 2,8 (2019: 2,5) miljonit eurot.
Dividendide ajaloo ja suhtarvude kohta on info esitatud tabelis "Aktsia hind ja kauplemine" lk 68.
Harju Elekter kontsern lähtub oma äritegevuses kehtivatest riiklikest seadustest ja õigusnormidest, ettevõtte põhikirjast, avaliku ettevõttena väärtpaberibörsi Nasdaq Tallinn nõuetest, Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) juhistest ning aktsionäride ja investorite võrdse kohtlemise põhimõttest.
Kontsern toetub juhtimispõhimõtetele, mis on ausad ja läbipaistvad nii ettevõttesiseses suhtluses, kliendisuhetes kui ka suhetes kolmandate osapooltega. Kontserni ettevõtted ei ole 2020. aastal panustanud poliitilistesse tegevustesse ei rahalise ega mitterahalise toetuse kaudu.
Huvide konflikti, korruptiivse käitumise ja ebaausa konkurentsi suhtes valitseb Kontsernis
täisleppimatus nii töötajatele kui ka partneritele. Kontserni ettevõtetes kehtestatud eeskirjad, juhendid ja ka suulised kokkulepped juhtimistasandil, aitavad maandada maineriske ning selle kaudu hoida Kontserni usaldusväärsust turul ja suhetes huvirühmadega. Võtmeisikutel on kohustus deklareerida oma ettevõtlushuvid ning siseinfot valdajatele on kehtestatud tegevusreeglid. Kõikidele Kontserni töötajatele tutvustatakse tööle asumisel töö sisekorrareegleid ning korraldatakse regulaarselt valdkonnapõhiseid koolitusi ja siseauditeid.
Huvide konfliktist tulenevate riskide maandamiseks on kokku lepitud teatud põhimõtted, muuhulgas tuleb suuremahuliste tehingute puhul kaasata lisaotsustaja, samuti on vaja töötajal hankida juhi kokkulepe osalemaks kliendi korraldatud motivatsiooniüritustel.
Ettevõtetes pööratakse suurt tähelepanu avatud organisatsioonikultuuri kujundamisele. Kontsernis on kasutusel koosolekute ja informatsiooni vahetamise kord, et teavitada ettevõtte juhtkonda kriitilistest, suurte majandusriskidega seotud tehingutest ning võimalikest mittevastavustest.
Muudes Kontserni ettevõtete tegevustes ei olnud mittevastavusi kehtivate regulatsioonidega (sh sotsiaal-, majandus-, ja looduskeskkonnas), mistõttu ei saanud Kontserni ettevõtted rahatrahve ega mitterahalisi sanktsioone. Samuti ei pöördutud seadustele mittevastavuse eest ühegi Kontserni ettevõtte ega töötaja poole kohtuasjus.
Hea Ühingujuhtimise Tava on juhiste ja soovituslike reeglite kogum, mis on mõeldud järgimiseks eelkõige börsiettevõtetele. Harju Elekter järgib Hea Ühingujuhtimise Tava, välja arvatud juhul, kui käesolevas aruandes on märgitud teisiti.
AS Harju Elekter on aktsiaselts, mille juhtimisorganid on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.
Aktsionäride üldkoosolek on AS-i Harju Elekter kõrgeim juhtimisorgan, mille pädevuses on muuhulgas põhikirja ja aktsiakapitali muutmine, nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine, audiitori nimetamine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine ning muude põhikirjas ja seaduses ettenähtud küsimuste otsustamine.
Igal aktsionäril on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid.
Harju Elektri iga aktsia annab võrdse hääle- ja dividendiõiguse. Kõik aktsionärid on võrdsed ning eraldi hääleõigust käsitlevad piirangud ja kokkulepped puuduvad. Harju Elektrile teadaolevalt ei ole aktsionäride omavahelistes lepingutes piiranguid seoses väärtpaberite võõrandamisega ega muid spetsiifilisi kontrolliõigusi.
Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas hiljemalt kuue kuu jooksul pärast ettevõtte majandusaasta lõppemist. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vastavalt seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Korralise üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus ette vähemalt kolm nädalat.
Harju Elekter avalikustas korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate 3. juunil 2020 Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi kaudu ja oma veebilehel ning 5. juunil 2020 Äripäevas. Aktsionäridel oli võimalus esitada küsimusi päevakorras nimetatud teemade kohta teates esitatud e-posti aadressil ja tutvuda majandusaasta aruandega Harju Elektri veebilehel ning ettevõtte asukohas Keilas, Paldiski mnt 31. 2020. aastal ei esitatud korralise üldkoosoleku eel aktsionäride poolt küsimusi päevakorras nimetatud teemade kohta.
Üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest juhul, kui seadusega ei ole ette nähtud suurema häälteenamusega nõuet.
AS-i Harju Elekter 2020. aasta aktsionäride korraline üldkoosolek toimus 30. juunil Keila Kultuurikeskuses, aadressil Keskväljak 12. Koosolek viidi läbi eesti keeles. Koosolekul osalesid kõik nõukogu ja juhatuse liikmed. Üldkoosolekul ei osalenud audiitor. Ettekannetega esinesid Harju Elektri juhatuse esimees ja nõukogu esimees. Koosolekul osales 52 aktsionäri või nende volitatud esindajat, kes esindasid 64,70% häälte üldarvust. Harju Elektril puuduvad vastavad usaldusväärsed ja tehniliselt turvalised vahendid, mistõttu polnud võimalik üldkoosolekut jälgida ja sellest sidevahendite kaudu osa võtta.
Üldkoosolek kinnitas 2019. majandusaasta aruande ja kasumijaotuse ning otsustas maksta aktsionäridele 2019. aasta eest dividende 0,14
eurot aktsia kohta, kokku 2,5 miljonit eurot. Üldkoosolekul tehtud otsused avalikustati Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemis kui ka ettevõtte veebilehel.
Juhatus on AS-i Harju Elekter juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ettevõtte igapäevategevust kooskõlas seaduse ja põhikirja nõuetega. Iga juhatuse liige võib ettevõtet esindada kõigis õigustoimingutes. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja tegema igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt, lähtudes Harju Elektri ja aktsionäride parimatest huvidest ning jättes kõrvale isiklikud huvid.
Juhatus koosneb ühest kuni viiest liikmest. Juhatuse liikmed valib nõukogu kolmeks aastaks. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek. Juhatuse esimehe määrab ettevõtte nõukogu.
Harju Elektri pikaaegne juhatuse esimees Andres Allikmäe teatas 2019. aasta lõpul, et siirdub pärast juhatuse liikme volituste lõppemist 3.05.2020 äriarenduse juhi ametikohale ettevõtte tegevjuhtkonnas. Harju Elektri nõukogu nimetas oma 16.03.2020 toimunud koosolekul alates 04.05.2020 uueks juhatuse esimeheks senise juhatuse liikme ja finantsjuhi Tiit Atso.
Alates 04.05.2020 on AS-i Harju Elekter juhatus kaheliikmeline. Juhatuse esimees Tiit Atso tegeleb kontserni üldise ja strateegilise juhtimisega, samuti on tema vastutusvaldkondadeks igapäevane äritegevus ja kontserni finantsküsimused. Juhatuse liige Aron Kuhi-Thalfeldt vastutab ettevõtte kinnisvara- ja energeetikavaldkonna eest. Juhatuse liikmed osalevad Kontserni tütarettevõtete juht- ja kontrollorganite töös.
Juhatuse liikmetele makstakse tasu vastavalt juhatuse liikme lepingule. Tulemuspalka makstakse juhatuse liikmetele ühistel alustel Emaettevõtte halduspersonaliga. Tulemuspalk jaotatakse vastavalt põhitasule ja tööpanusele, kusjuures juhatuse liikme tulemuspalk kooskõlastatakse nõukogu esimehega. Tulemuspalk makstakse välja kvartali kaupa 80% ulatuses, ülejäänud 20% makstakse pärast majandusaasta tulemuste kinnitamist. Tippjuhtkonnale, sh juhatuse liikmetele, makstakse ka aastapreemiat, mis on summaarselt 1,0% konsolideeritud puhaskasumist. Aastapreemia kinnitab nõukogu esimees ning see makstakse välja pärast Kontserni aastaaruande auditeerimist. Juhatuse liikmetel on õigus saada lahkumishüvitist kuni kaheksa kuu juhatuse liikme tasu ulatuses.
aasta eest koos sellele eelnenud aasta tulemustasuga on juhatuse liikmetele makstud tasusid kokku koos sotsiaalmaksudega summas 509 tuhat eurot, sh ametist lahkunud juhatuse liikme lepingujärgne lahkumishüvitis. Harju Elekter ei avalda juhatuse liikmetele individuaalselt makstavat tasu, kuna on seisukohal, et tegemist on tundliku informatsiooniga, mille avaldamine on väheoluline ja ei annaks lisandväärtust.
aasta lõpu seisuga kuulus ettevõtte juhatuse liikmetele otse ja kaudsete osaluste kaudu kokku 0,06% (2019: 1,33%) ettevõtte aktsiatest.
Täpsem teave juhatuse liikmete hariduse, karjääri, äriühingute juhtorganites osalemise ning aktsiaosaluste kohta AS-is Harju Elekter on välja toodud ettevõtte kodulehel www.harjuelekter.com.
Juhatuse liikmed hoiduvad huvide konfliktidest ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid. Juhatuse liikmetel on kohustus teavitada Harju Elektri teisi juhatuse liikmeid ja nõukogu esimeest juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule tehtud ärilistest pakkumistest, mis on seotud ettevõtte majandustegevusega. Nõukogu otsustab Harju Elektri ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate ettevõtte jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused.
Harju Elektri juhatuse liige ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi emitendi nimel. 2020. aastal ei esinenud huvide konflikte või korruptsiooni juhte.
Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust, korraldab selle juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu annab juhatusele korraldusi ettevõtte juhtimise korraldamisel. Nõukogu otsustab Kontserni arengustrateegia ja investeerimispoliitika üle, kinnisasjade tehingute teostamise ning juhatuse poolt koostatud investeeringute ja aastaeelarve vastuvõtmise. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
AS-i Harju Elekter nõukogul on põhikirja järgi 3–5 liiget. Nõukogu liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. Aktsionäride korraline üldkoosolek valis 27.04.2017 aktsiaseltsile viieaastaseks perioodiks viieliikmelise nõukogu järgmises koosseisus: Endel Palla, Arvi Hamburg, Aare Kirsme, Triinu Tombak ja Andres Toome. Nõukogu esimees on Endel Palla, kes töötab ettevõttes 1969. aastast alates. Nõukogu viiest liikmest kaks – Arvi Hamburg ja Triinu Tombak – on sõltumatud liikmed. Nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni 03.05.2022.a.
Aktsionäride üldkoosolek määras alates 04.05.2017 nõukogu liikme tasuks 1 000 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasuks 1 600 eurot kuus. Lisaks määrati nõukogu liikme koosolekul osalemise tasuks 200 eurot, mida ei maksta, kui nõukogu liige osaleb koosolekul telefoni teel. Tegevjuhtkonnas töötavale nõukogu liikmele makstakse tulemustasu ühistel alustel juhatuse liikmetega.
aastal on arvestatud AS-i Harju Elekter nõukogu liikmetele nõukogu liikme tasu koos sotsiaalmaksudega 110 tuhat eurot, sealhulgas nõukogu esimehele 28 tuhat eurot. Nõukogu liikmete volituste lõppemisel või lõpetamisel ei teki Kontsernil hüvitise maksmise kohustust. Erand on nõukogu esimees, kellel on õigus saada lahkumishüvitist arendusdirektori kuue kuu ametipalga ulatuses.
aasta lõpu seisuga kuulus ettevõtte nõukogu liikmetele otse ja kaudsete osaluste kaudu kokku 9,45% (2019: 9,45%) ettevõtte aktsiatest.
Täpsem teave juhatuse liikmete hariduse, karjääri, äriühingute juhtorganites osalemise ning aktsiaosaluste kohta AS-is Harju Elekter on välja toodud ettevõtte kodulehel www.harjuelekter.com.
Nõukogu liikmed hoiduvad huvide konfliktidest ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid. Nõukogu liige eelistab oma tegevuses nõukogu liikmena emitendi huvisid isiklikele või kolmanda isiku huvidele. Nõukogu liige ei kasuta isiklikes huvides ärilisi pakkumisi, mis on suunatud emitendile. Nõukogu koosolekul, kui otsustatakse nõukogu liikme ja Harju Elektri vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist või kui sarnane huvide konflikt on tingitud tehingust nõukogu liikmega seotud osapoolega, nõukogu liige ei hääleta. Vastavaid huvide konflikte 2020. aastal ei esinenud. Samuti ei tehtud 2020. aastal Harju Elektri ning nõukogu liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel olulisi tehinguid.
Juhatus ja nõukogu teevad AS-i Harju Elekter huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad Kontserni tegevuse planeerimist ja äritegevust ning juhib eraldi tähelepanu
olulistele muutustele Harju Elektri äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule andmed, sh finantsaruanded, piisava ajavaruga enne nõukogu koosoleku toimumist. Ettevõtte juhtimisel lähtutakse seadusest, põhikirjast, aktsionäride ja nõukogu koosolekute otsustest ja püstitatud eesmärkidest.
Eesti Raamatupidamisseaduse § 242 lg 4 kohaselt peab suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes.
AS Harju Elekter ei ole pidanud oluliseks koostada mitmekesisuspoliitikat käsitlevat dokumenti ja inimeste valimisel ja nimetamisel kõrgematesse juhtorganitesse lähtutakse esmajärjekorras võimalikust lisandväärtusest, mida nad Kontserni juhtimisse oma teadmiste ja oskustega kaasa toovad, ning sobivusest. Kedagi ei diskrimineerita tema vanuse, soo, usu, päritolu või muude veendumuste tõttu.
Börsiettevõttena lähtub AS Harju Elekter avatuse ja aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest. Börsireglemendis nõutav teave avaldatakse regulaarselt kooskõlas tähtaegadega, seejuures lähtub ettevõte põhimõttest mitte avaldada ettevaatavaid prognoose – kajastatakse ja kommenteeritakse üksnes toimunud faktilist infot. Kogu avalikustatav teave avaldatakse eesti ja inglise keeles Nasdaq Tallinna börsi ja ettevõtte veebilehel ning Finantsinspektsiooni hallatava teabe salvestamise süsteemi kaudu.
Aktsionäride ja avalikkuse operatiivseks teavitamiseks on ettevõttel koduleht, mis sisaldab börsiteateid, majandusaruandeid, juhatuse ja nõukogu koosseisu, informatsiooni audiitori kohta, samuti ülevaadet Kontsernist, selle ajaloost, toodetest ja muust olulisest.
Erinevalt HÜT punktist 5.3 on ettevõtte juhatus seisukohal, et strateegia kuulub ettevõtte ärisaladuste hulka ning ei kuulu avalikustamisele. Üldised suunad ja olulised teemad on välja toodud juhatuse tegevusaruandes. Ettevõte ei pea oluliseks HÜT punkti 5.6 kohaselt eri aktsionäride kohtumiste aja- ja päevakorragraafiku pidamist, sest kohtumistel piirdutakse juba avalikustatud teabega. Ettevõte lähtub oma tegevuses alati aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest. Kohustuslik, oluline ja hinnatundlik teave avalikustatakse esmalt Nasdaq Tallinna börsisüsteemis ning seejärel Finantsinspektsiooni ja ettevõtte kodulehel. Lisaks on igal aktsionäril õigus küsida ettevõttelt vajaduse korral lisainfot ja kokku leppida kohtumisi. See reegel kehtib kõigi kohtumiste korral, ka vahetult enne finantsaruandluse avalikustamist.
AS Harju Elekter avalikustab kord aastas majandusaasta aruande ning majandusaasta jooksul kvartaalsed vahearuanded. Majandusaasta aruanne auditeeritakse ja kiidetakse heaks nõukogu poolt ning kinnitatakse üldkoosoleku poolt.
Vastavalt 3. mai 2018. aktsionäride üldkoosoleku otsusele auditeerib 2018.–2020. aastal AS-i Harju Elekter ja tema tütarettevõtteid AS PricewaterhouseCoopers; v.a Energo Veritas OÜ, mida auditeerib Baker Tilly Baltics OÜ ja Harju
Elekter Services AB, mida auditeerib Allians Revision & Redovisning AB.
Teave audiitori kohta on kättesaadav ettevõtte kodulehel. Audiitori töö tasustatakse vastavalt lepingule ning tasu suurust poolte kokkuleppel ei avalikustata. Järgmised audiitori valimised toimuvad 2021. aasta korralisel aktsionäride üldkoosolekul.
Aruandeperioodil ei informeerinud audiitor nõukogu talle teatavaks saanud olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada nõukogu tööd ja emitendi juhtimist. Samuti ei teavitanud audiitor nõukogu ohust audiitori sõltumatusele või töö professionaalsusele. Audiitor andis nõukogu poolt moodustatud auditikomiteele kirjaliku ülevaate ettevõtte 2020. aasta auditeerimise käigust, tehtud tähelepanekutest ning muudest olulistest teemadest, mida arutati ettevõtte juhatusega.
Ettevõttes on vajalikud protseduurid reguleeritud eeskirjadega ja juhenditega ning praktilist
vajadust täiendavate juhtimisorganite ja komiteede (sh töötasukomitee, nimetamiskomitee) loomiseks ei ole olnud.
AS-i Harju Elekter auditikomitee on kaheliikmeline. 2012. aastast kuuluvad komiteesse nõukogu liikmed Triinu Tombak (esimees) ja Andres Toome.
Harju Elekter annab igal aastal koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga bakalaureuse- ja magistriõppe energeetika või mehaanika eriala üliõpilastele välja kuni 4 omanimelist stipendiumi. Alates 2001. aastast on stipendiumiprogrammis osalenud 73 bakalaureuse- ja magistriõppe tudengit, kellest 14 on pärast õpinguid asunud ka Kontserni tööle. Tänaseks töötab Harju Elektris 6 stipendiaati. Oleme jätkuvalt valmis toetama tudengeid, et arendada ja populariseerida inseneriharidust ning pakume noortele elektri- ja mehaanikaspetsialistidele praktikavõimalusi meie ettevõttes.
Harju Elekter kontsern on aktiivne ja osavõtlik kogukonna liige ning toetab oma tegevus valdkonnaga seotud sektori arengut riikides, kus asuvad ettevõtte äriüksused ja töötajad.
Kontserni toetustegevuse eesmärk on olla püsiv partner ja seetõttu keskendub eelkõige pikaaja liste koostöösuhete loomisele ja arendamisele.
Harju Elekter sõnastas 2020. aastal oma spon sortegevuse kaks põhisuunda, mille järgi toeta takse eelkõige:
Hoolimata maailma ja Eestit tabanud tervise kriisist, jätkas AS Harju Elekter ka 2020. aastal eri koostööprojekte haridusasutustega, et aren dada ja populariseerida insenerihariduse vali kut noorte seas.
Koostöös Tallinna Tehnikaüli kooli Arengufondi ja Eesti ette võtetega osaletakse M. Aitsami nimelise erivajadusega üli õpilasele suunatud stipen diumi väljaandmisel. Lisaks on ettevõtte nõukogu esi mees Endel Palla andnud juba aastaid välja oma nimelist stipendiumi.
AS Harju Elekter on enam kui kümme aastat aidanud kaasa Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna (inseneriteaduste) tudengite erialategevuste toimumisele. Lisaks toetatakse Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikatudengeid koondavat ja rahvusvahelisel tootearendusvõistlusel osalevat meeskonda Formula Student Team Tallinn.
Harju Elekter kontserni Eesti ettevõtetesse korraldatakse regulaarseid üliõpilaste õppekäike ning ettevõtete töötajad panustavad oma teadmiste ja kogemustega tehnoloogiasuunaliste õppekavade arendamisse.
Kontserni Eesti ettevõtted jätkavad koostööprogramme Tallinna Kutsehariduskeskuse, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Polütehnikumi ning Tallinna Ehituskooliga.
AS Harju Elekter tunneb vastutust ettevõtte tegevuspiirkonna arengu ja kogukonna heaolu suurendamise ees. Seetõttu on ettevõte võtnud enda eesmärgiks piirkonna laste ja noorte õpingute toetamise ning vaba aja sisustamise võimaluste kasvatamise. AS-il Harju Elekter on pikaajalised koostöösuhted Keila Kooli, Keila Muusikakooli ning Keila lasteaedade, spordija huviklubidega.
AS Harju Elekter on sporditoetustes panustanud enim noortespordile, laiendades järjepideva toetuse kaudu spordiala kandepinda. Emaettevõte on Keila korv-, võrk- ja jalgpalliklubide toetaja. Noorteprojektid on tulevikku suunatud toetused, mille eesmärk on teha ulatuslikku ja sihipärast tööd laste ja noortega, kelle hulgast saaksid esile kerkida sportlased, kes esindavad Eestit tulevikus.
Kontsern peab oluliseks arendada ühiskonda ka erialaliitude ja -organisatsioonide kaudu ning panustab oma teadmiste ja inimeste ajaressursiga teemadesse, mis seisavad ausa konkurentsi ning jätkusuutlike ja ohutute tootelahenduste eest.
AS Harju Elekter koostöös Eesti Elektritööde Ettevõtete Liiduga (EETEL) tõstatab jätkuvalt elektriohutuse teemasid nii seadusandluses kui ka laiemas avalikkuses.
Kokku ulatus Harju Elekter kontserni ettevõtete stipendiumite ja toetusprogrammide maht 2020. aastal 58,6 (2019: 75,3) tuhande euroni.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (AS Harju Elekter) Eesti Elektritööde Ettevõtete Liit (AS Harju Elekter, AS Harju Elekter Elektrotehnika, Energo Veritas OÜ) Eesti Masinatööstuse Liit (AS Harju Elekter Teletehnika) Leedu Masinatööstuse Ühing LINPRA (Harju Elekter UAB) Panevežyse Kaubandus-, Tööstus- ja Käsitöökoda (Harju Elekter UAB) Soome Kaubanduskoda (Satmatic Oy) Soome Tehnoloogiatööstuse Liit (Satmatic Oy) Elektriseadmete ringlussevõtu ja töötlemise ühistu ELKER (Satmatic Oy) Soome pakendite ümbertöötlemisturg RINKI (Satmatic Oy) Soome Teenindussektorite Ettevõtete Ühendus PALTA (Telesilta Oy)
Seisuga 31.12.2020
Endel Palla nõukogu esimees
Haridus: Tallinna Polütehniline Instituut, elektroonikainsener
1999 – AS Harju Elekter nõukogu esimees/arendusdirektor 1983 – 1999 Harju Elekter, sh 1991–1999 AS Harju Elekter peadirektor/juhatuse esimees 1969 – 1983 Harju KEK elektriseadmete tootmise juht
Nõukogu liige: AS Harju Elekter Elektrotehnika, AS Harju Elekter Teletehnika, AS Entek Juhatuse liige: Satmatic Oy
Endel Palla omab 1 249 000 Harju Elektri aktsiat. Tema otsene osalus on 7,04% ja kaudne 0,36%.
Haridus: Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond Karjäär:
1999 – OÜ Tradematic, juhataja 1992 – 1999 Eesti Pank, Eesti Investeerimispank, Optiva Pank ja Sampo Pank Eesti, investeerimisosakonna juhataja
Nõukogu esimees: OÜ Proformex Nõukogu liige: AS Harju KEK, AS Entek, AS KMV, AS Laagri Vara, OÜ KEK Kinnisvara, AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus Juhatuse liige: Harju Elekter UAB, Harju Elekter AB, OÜ Tradematic, 30pluss OÜ, Hermes Worldwide OÜ
Andres Toome omab 30 000 Harju Elektri aktsiat. Tema otsene osalus on 0,17% ja kaudne osalus 0,34%. Arvi Hamburg nõukogu liige
Tallinna Tehnikakõrgkooli nõunike kogu esimees, Kehtna Kutsehariduskeskuse nõukogu esimees, Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikakomisjoni esimees, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee juhatuse liige, AS Exomatic nõukogu liige, SA Kutsekoda Tehnika, tootmine ja töötlemine kustenõukogu liige, HTM Haridus ja Noorte Kristjan-Jaagi stipendiuminõukogu liige, Eesti Elektroenergeetika Seltsi juhatuse aseesimees, MTÜ Eesti Klubi Vanematekogu esimees
Arvi Hamburg ei oma Harju Elektri aktsiaid.
Haridus: Haridus: Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond
Triinu Tombak omab 15 000 Harju Elektri aktsiat. Tema otsene osalus on 0,08% ja kaudset osalust ei oma.
Haridus: TÜ Õigusinstituut, õigusteaduse eriala
2012 – AS Harju KEK, nõukogu liige 2002 – 2011 AS Devest, jurist 2000 – 2013 AS Harju KEK, juriidiline konsultant 1998 – 1999 Maa-amet, jurist
Nõukogu esimees: AS Laagri Vara, OÜ KEK Kinnisvara Nõukogu liige: AS Harju KEK, AS KMV, AS Harju Elekter, OÜ Valdmäe tööstuspark Juhatuse liige: OÜ Kirschmann, OÜ Devest Kaubandus, OÜ Silvertec
Aare Kirsme omab 228 250 Harju Elektri aktsiat. Tema otsene osalus on 1,29% ja kaudne 0,17%.
Tiit Atso juhatuse esimees
Haridus: Tallinna Tehnikaülikool, sotsiaalteaduste magister (linna- ja keskkonnaökonoomika)
2020 – AS Harju Elekter, juhatuse esimees 2016 – 2020 AS Harju Elekter, kontserni finantsjuht, juhatuse liige 2015 – 2016 AS Harju Elekter, kontserni finantsjuht 2014 – 2015 AS Harju Elekter, peaökonomist 2012 – 2014 AS Viru Keemia Grupp, arendusprojektide finantsjuht
Nõukogu esimees: AS Harju Elekter Elektrotehnika, AS Harju Elekter Teletehnika, Energo Veritas OÜ Nõukogu liige: OÜ Skeleton Technologies Group Juhatuse esimees: Harju Elekter UAB, Telesilta Oy, Harju Elekter AB, Harju Elekter Services AB Juhatuse aseesimees: Satmatic Oy Juhatuse liige: Harju Elekter Kiinteistöt Oy
Tiit Atso ei oma Harju Elektri aktsiaid.
Aron Kuhi-Thalfeldt juhatuse liige
Haridus: Tallinna Tehnikaülikool, elektroenergeetika magister
2016 – AS Harju Elekter, juhatuse liige
2007 – AS Harju Elekter, kinnisvara ja energeetikateenistuse juht 2003 – 2007 AS Harju Elekter, ehitus- ja energeetikateenistuse insener
Juhatuse esimees: Harju Elekter Kiinteistöt Oy
Aron Kuhi-Thalfeldt omab 11 000 Harju Elektri aktsiat. Tema otsene osalus on 0,06%, kaudset osalust ei oma.
Seisuga 31.12.2020
AS Harju Elekter Elektrotehnika juhataja
Alvar Sass AS Harju Elekter Teletehnika juhataja
Kristo Reinhold Energo Veritas OÜ juhataja
Simo Puustelli Harju Elekter Kiinteistöt Oy tegevjuht
Jonsson Harju Elekter AB tegevjuht
Jan Osa Satmatic Oy tegevjuht
Mikael Schwartz
Tomas Prūsas Harju Elekter UAB tegevjuht
Joonas Puustelli Telesilta Oy tegevjuht
Seisuga 31.12.2020
Ursula Joon jurist
Kaarel Allikmäe IT-juht
Marit Tack kommunikatsioonija investorsuhete juht
Taimi Kauler personalijuht
Merili Pärnpuu finantsaruandluse juht
Andres Allikmäe äriarenduse juht
Tarmo Kikas siseaudiitor
| (EUR´000) | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|
| Käibevara | ||
| Raha ja raha ekvivalendid | 2 843 | 4 878 |
| Nõuded ostjatele ja muud nõuded | 27 226 | 22 958 |
| Ettemaksed | 820 | 1 166 |
| Varud | 18 856 | 19 010 |
| Käibevara kokku | 49 745 | 48 012 |
| Põhivara | ||
| Edasilükkunud tulumaksu vara | 514 | 472 |
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 11 918 | 10 494 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 23 605 | 21 259 |
| Materiaalne põhivara | 22 494 | 20 402 |
| Immateriaalne põhivara | 7 199 | 7 260 |
| Põhivara kokku | 65 730 | 59 887 |
| VARAD KOKKU |
115 475 | 107 899 |
| (EUR´000) | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|
| Kohustused | ||
| Võlakohustused | 12 056 | 11 305 |
| Ostjate ettemaksed | 4 182 | 2 212 |
| Võlad tarnijatele ja muud võlad | 15 837 | 16 448 |
| Maksuvõlad | 2 871 | 2 959 |
| Lühiajalised eraldised | 34 | 34 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 34 980 | 32 958 |
| Võlakohustused | 7 032 | 7 901 |
| Muud pikaajalised kohustused | 66 | 64 |
| Pikaajalised kohustused kokku | 7 098 | 7 965 |
| Kohustused kokku | 42 078 | 40 923 |
| Omakapital | ||
| Aktsiakapital | 11 176 | 11 176 |
| Ülekurss | 804 | 804 |
| Reservid | 6 709 | 3 412 |
| Jaotamata kasum | 54 858 | 51 699 |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv | ||
| omakapital kokku | 73 547 | 67 091 |
| Mittekontrolliv osalus | -150 | -115 |
| Omakapital kokku | 73 397 | 66 976 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 115 475 | 107 899 |
| (EUR´000) | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Müügitulu | 146 614 | 143 397 |
| Müüdud toodete kulu | -125 405 | -125 153 |
| Brutokasum | 21 209 | 18 244 |
| Turustuskulud | -5 847 | -5 706 |
| Üldhalduskulud | -9 259 | -9 229 |
| Muud äritulud | 707 | 255 |
| Muud ärikulud | -264 | -291 |
| Ärikasum | 6 546 | 3 273 |
| Finantstulud | 137 | 139 |
| Finantskulud | -379 | -225 |
| Kasum enne maksustamist | 6 304 | 3 187 |
| Tulumaks | -776 | -820 |
| Aruandeaasta puhaskasum | 5 528 | 2 367 |
| Aruandeaasta puhaskasumi jaotus: | ||
| Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist | 5 563 | 2 460 |
| Mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist | -35 | -93 |
| Puhaskasum aktsia kohta | ||
| Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) | 0,31 | 0,14 |
| Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) | 0,31 | 0,14 |
| (EUR´000) | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Aruandeaasta puhaskasum | 5 528 | 2 367 |
| Muu koondkasum (-kahjum) | ||
| Kirjed, mis hiljem võib klassifitseerida | ||
| kasumiaruandesse: | ||
| Valuutakursi vahed välisettevõtte | ||
| ümberarvestusel | 112 | -84 |
| Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita | ||
| kasumiaruandesse: | ||
| Realiseerunud kasum müügivalmis finantsvara | ||
| müügist | 80 | 116 |
| Finantsvara ümberhindluse netokasum | 2 922 | 642 |
| Aruandeaasta muu koondkasum(-kahjum) kokku | 3 114 | 674 |
| Aruandeaasta koondkasum kokku | 8 642 | 3 041 |
| Aruandeaasta koondkasumi jaotus: | ||
| Emaettevõtte omanike osa koondkasumist | 8 677 | 3 134 |
| Mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist | -35 | -93 |
| (EUR´000) | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Rahavood äritegevusest | ||
| Puhaskasum | 5 528 | 2 367 |
| Korrigeerimised | ||
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | 3 794 | 3 518 |
| Kasum põhivara müügist | -21 | -51 |
| Aktsiapõhine hüvitis | 263 | 189 |
| Finantstulud | -137 | -139 |
| Finantskulud | 379 | 225 |
| Tulumaks | 776 | 820 |
| Muutused | ||
| Äritegevusega seotud nõuete muutus | -3 756 | -803 |
| Varude muutus | 155 | -1 543 |
| Äritegevusega seotud kohustuste muutus | 1 232 | 2 637 |
| Makstud ettevõtte tulumaks | -916 | -890 |
| Makstud intressid | -299 | -180 |
| Kokku rahavood äritegevusest | 6 998 | 6 150 |
| Rahavood investeerimistegevusest | ||
| Tasutud kinnisvarainvesteeringute eest | -3 096 | -1 110 |
| Tasutud materiaalse põhivara eest | -4 566 | -4 191 |
| Tasutud immateriaalse põhivara eest | -300 | -350 |
| Tasutud finantsinvesteeringu eest | -104 | -730 |
| Laekunud kinnisvarainvesteeringu müügist | 5 | 0 |
| Laekunud põhivara müügist | 33 | 125 |
| Laekunud finantsinvesteeringute müügist | 1 681 | 578 |
| Laekunud intressid | -3 | 8 |
| Saadud dividendid | 91 | 140 |
| Kokku rahavood investeerimistegevusest | -6 259 | -5 530 |
| (EUR´000) | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Rahavood finantseerimistegevusest | ||
| Arvelduskrediidi jääkide muutus | -1 131 | 3 902 |
| Saadud laenud | 3 151 | 2 913 |
| Laenude tagasimaksed | -1 112 | -989 |
| Rendikohustuste tagasimaksed | -1 175 | -1 275 |
| Makstud dividendid | -2 484 | -3 193 |
| Makstud dividendide tulumaks | -14 | -169 |
| Kokku rahavood finantseerimistegevusest | -2 765 | 1 189 |
| Kokku rahavood | -2 026 | 1 809 |
| Raha jääk perioodi algul | 4 878 | 3 142 |
| Rahajääkide muutus | -2 026 | 1 809 |
| Valuutakursside muutuste mõju | -9 | -73 |
| Raha jääk perioodi lõpus | 2 843 | 4 878 |
Aastaraamatut täiendab Harju Elekter AS-i 2020. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne, kust leiab lisainformatsiooni, arvestuspõhimõtete kirjeldusi ja GRI sisukorra.
AS-i Harju Elekter auditeeritud majandusaasta aruande 2020 leiad https://harjuelekter.com/wp-content/uploads/2021/03/Harju-Elekter-aastaaruanne-2020.pdf
AS HARJU ELEKTER Paldiski mnt 31, 76606 Keila Tel 674 7400 [email protected]
www.harjuelekter.com
Building tools?
Free accounts include 100 API calls/year for testing.
Have a question? We'll get back to you promptly.