AI Terminal
Enefit Green
Quarterly Report • Aug 1, 2024
2216_ir_2024-08-01_c07a2f8d-887d-4fe4-ad0b-55543bb8ed4e.pdf
Quarterly Report
Open in ViewerOpens in native device viewer
II kvartal 2024
Auditeerimata vahearuanne
Sisukord
| Juhatuse esimehe kohusetäitja pöördumine | 3 |
|---|---|
| Tootmisvõimsuse areng 2023 – 2026 |
5 |
| Ehituses arenduste portfell | 6 |
| Lühiajaline arendusportfell | 7 |
| Arendusportfelli tervikvaade | 8 |
| Uute varade* osatähtsus elektritoodangus on kasvamas | 9 |
| Majandustulemused II kvartal 2024 | 10 |
| Majandustulemused 6 kuud 2024 | 11 |
| Tegevuskeskkond | 12 |
| Regulatiivne keskkond | 14 |
| Olulisemad sündmused | 16 |
| Majandustulemused | 17 |
| Majandustulemused segmentide kaupa | 20 |
| Tuuleenergia | 20 |
| Koostootmine | 23 |
| Päikeseenergia | 25 |
| Investeeringud | 26 |
| Finantseerimine | 27 |
| Riskijuhtimine | 29 |
| Lühendatud konsolideeritud auditeerimata raamatupidamise vahearuanne II kvartal 2024 | 31 |
| Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lisad | 37 |
| Grupi struktuur | 48 |
Juhatuse esimehe kohusetäitja pöördumine
Hea lugeja!
Meie tegevust energia- ja finantsturgudel ning projektide elluviimist on teises kvartalis mõjutanud jätkuvad keerulised olud ning arengud sektoris, majanduses, turgudel ning geopoliitikas. Sellest hoolimata töötab meie meeskond järjekindlalt, et tagada investoritele stabiilsus ja meie eesmärkide täitmine sel väljakutsete rohkel ajal.
Senine juhatuse esimees Aavo Kärmas lahkus kokkuleppel nõukoguga ametist alates 1. juulist ja nõukogu kinnitas uueks juhatuse esimeheks Juhan Aguraiuja, kes alustab tööd 14. oktoobril. Vahepealseks perioodiks määras nõukogu mind juhatuse esimehe kohusetäitjaks. Lisaks minule kuuluvad juhatuse koosseisu finantsjuht Veiko Räim ja tootmise ning varahalduse eest vastutav Innar Kaasik.
Juhatuse eesmärgiks on juhtida ettevõtet sihikindlalt ja distsiplineeritult tagamaks selle stabiilne toimimine sõltumata muudatustest juhtkonnas ja väliskeskkonnas. Keskendume jätkuvalt ehituses parkide tähtaegsele valmisehitamisele vastavalt eelarvele ja kõrge töökindluse hoidmisele olemasolevates parkide. Samuti töötame uute salvestus- ja vesiniktehnoloogiate arendamise ja turuletoomisega, et valmistuda tulevikuks, kus traditsioonilise energiatootmise osakaal väheneb ja taastuvenergia kasutamine kasvab.
Tootsime teises kvartalis 358 gigavatt-tundi elektrit (+35% võrreldes II kvartaliga 2023) ja 96 gigavatt-tundi soojusenergiat (-32% võrreldes II kvartaliga 2023). Elektritoodangu märkimisväärne kasv mitmendat kvartalit järjest tuleneb alates 2023. aasta algusest valminud ja ka veel ehituses olevate tuule- ja päikeseparkide toodangust. Soojusenergia toodangu vähenemine aastavõrdluses tulenes biomassi kasutavate koostootmisvarade müügist ja mõnedest planeerimata remondiseisakutest Iru elektrijaamas.
Viimase pooleteise aasta jooksul on alustanud elektri tootmist kokku kaheksa uut parki, millest viis on täielikult valminud ja kolm ehituse lõpusirgel. Lisaks käib aktiivne ehitustegevus mitmes pargis, sealhulgas kolmes suures tuulepargis Eestis ja Leedus koguvõimsusega 422 megavatti.
Sopi-Tootsi tuulepargis on alates teise kvartali algusest praeguseni 38 tuulikust püstitatud 25 ning ülejäänud tuulikute paigaldamine edeneb plaanipäraselt. Tuulepargi kõrvale kerkivas 74 megavatises päikesepargis on lõpusirgel paneelide alusraamide rajamine ja toimub paneelide paigaldamine. Leedus on Kelmė I tuulepargis püstitatud kõik 14 tuulikut ja Kelmė II tuulepargis rajatakse tuulikute vundamente. Lätis käivad tööd Enefit Greeni esimeste päikeseparkide ehitamiseks. Tahame veel sel aastal alustada elektritootmist kõigis neis parkides, välja arvatud Kelmė II tuulepargis. Nende parkide valmimisel lisandub regiooni elektriturule ligi 1,4 teravatttundi konkurentsivõimelist taastuvenergiat.
Erinevate energiatootmisviiside (st päikese ja tuule) kombineerimine erinevate salvestusviisidega on oluline energiasüsteemi jätkusuutlikkuse seisukohast. Sel põhjusel töötab Enefit Green aktiivselt selliste projektide arendamisega, mis kombineeriksid hübriid-, akusalvestus- ja vesinikutehnoloogiaid. Üks selline näide on Baltikumi esimene tuule ja päikese hübriidpark Purtses, mis läbis teises kvartalis edukalt Eleringi elektrivõrguga liitumise nõuetekohasuse testid. Tegemist on esimese vastava tunnistuse saanud hübriidpargiga. Purtse hübriidpargis käivad juba tööd akusalvesti pilootprojektiga. Rajatav akusalvesti ühtlustab tuule- ja päikeseenergia tootmist ja muudab selle juhitavamaks. Akusalvesti käivitus on plaanitud 2025. aastasse.
Lisaks akusalvestile töötame rohevesiniku tootmisjaama pilootprojektiga. Oleme pannud seljad kokku Alexela ja GoBusiga, et toota vesinikku Eesti turule ühistranspordi- ning tavasõidukite kütuseks. Projekti toodangueesmärgiks on 70-140 tonni rohevesinikku aastas, mille tulemusena väheneks sõidukite iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkogus 1 200 tonni võrra. Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib vesiniku tootmisseade ning alustab tootmist 2026. aasta alguses. Uuendusliku projekti ehitamist kaasrahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Liidu NextGenerationEU taaste- ja vastupidavusrahastu toel.
Tahame lähitulevikus langetada investeerimisotsused nimetatud akusalvesti ja vesinikutootmise pilootprojektide osas, et õppida paremini tundma neid tehnoloogiaid ja olla valmis nende rakendamiseks tööstuslikus ulatuses. Vesiniku- ja salvestustehnoloogiate arendamine on toetamas nende hinnataseme kiiret alanemist ja muutmas neid majanduslikult tasuvaks keskpikas perspektiivis.
Uute taastuvenergiavõimsuste valmimine suurendab rohelise elektri tootmist, kuid see tähendab ka, et peame olema valmis reageerima võimalikele vahejuhtumitele ja õnnetustele nende hooldamisel. Teises kvartalis korraldasime koos Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, Päästeameti
ja teiste partneritega õppuse, et harjutada reageerimist tuuliku gondlis aset leidvale õnnetusjuhtumile ning selle lahendamist, sealhulgas asjassepuutuva personali turvalist toimetamist maapinnale.
Kasvava energiavajaduse katmisel ning energiajulgeoleku suurendamisel on üheks võimalikuks lahenduseks meretuulepargi rajamine, mis nõuab väga suurt ja aastakümneid kestvat investeeringut nii oma- kui ka võõrkapitali näol. Eesti Kliimaministeerium töötab välja meretuuleenergia vähempakkumise plaani, mis on väga teretulnud samm ja näitab, et riik võtab tõsiselt Eesti ja Balti regiooni tulevast energiajulgeolekut. Enefit Green osaleb aktiivselt aruteludes ja jätkab tööd Liivi meretuulepargi eelarendamisega eesmärgiga osaleda tulevasel vähempakkumisel.
Juuni lõpus sai allkirja laenulepingu muudatus Swedbankiga, mis puudutab detsembris 2022 võetud 50 miljoni euro suurust laenulepingut. Muudetud tingimuste kohaselt suurendati laenulepingu summat 100 miljoni euroni ja pikendati laenulepingu tähtaega detsembrini 2028. Kasutame täiendavat laenuraha tuule- ja päikeseparkide ning salvestuslahenduste rajamiseks.
Ehkki uute tootmisvarade tähtsus tootmisportfellis on järk-järgult kasvanud, on elektritoodang esimese poolaasta kokkuvõttes jäänud planeeritust väiksemaks. Põhjuseks eeskätt oodatust madalamad tuuleolud, uute parkide madalam töökindlus seadistusperioodil (ennekõike Tolpanvaara tuulepargis) ning Akmene tuulepargis väljavahetatud turbiini töörežiimi taastamine. Seetõttu oleme korrigeerinud oma käesoleva aasta elektritootmise prognoose mõnevõrra allapoole ja ootame toodanguks veidi üle 2 teravatt-tunni.
Kvartali kokkuvõttes ulatusid äritulud 38,3 (-7%), EBITDA 18,9 (-2%) ja puhaskasum 3,9 (246%) miljoni euroni. Äritulusid ja EBITDA-d mõjutasid madalamad elektrihinnad ning oodatust tagasihoidlikumad tuuleolud. Aastatagusega võrreldes on madalamad ka pikaajaliste elektrimüügilepingute hinnad, seda tulenevalt uute tööd alustanud parkide madalamate PPA hindade tõttu. Oodatust madalam toodang tähendas jätkuvaid elektrioste pikaajalistest elektrilepingutest tulenevate tarnekohustuste täitmiseks.
Juhatus hoiab fookust käimasolevate ehitusprojektide turvalisel, õigeaegsel ja eelarvekohasel valmimisel, olemasolevate varade töökindluse tagamisel ning praeguse arendusportfelli elluviimisel. Samuti jätkame salvestus- ja vesinikutehnoloogiate arendamist.
Andres Maasing Enefit Greeni juhatuse esimehe kohusetäitja
Tootmisvõimsuse areng 2023 – 2026
Ehituses arenduste portfell
* COD (Commercial Operation Date) – aeg, mil park loetakse opereerivaks varaks. II kvartalis 2024 liigitati opereerivaks varaks Tolpanvaara tuulepark (72 MW) .
Lühiajaline arendusportfell
* Projektid on kavas arendada FID/ehitusvalmidusse antud tähtajaks. Investeerimisotsuse tegelik aeg sõltub PPA nõudlusest, muude tulukindluse instrumentide
(riiklikud oksjonid, võimalikud toetused jm) kättesaadavusest, elektrit tootvate seadmete hindadest, ehitushindadest ning finantseerimisvõimekusest ja -tingimustest.
Arendusportfelli tervikvaade
* Erinevad päikese- ja maismaatuuleparkide arendused mille lõplikke investeerimisotsuseid ei ole plaanis teha enne 2025. aastat. Investeerimisotsuse tegelik aeg sõltub PPA nõudlusest, muude tulukindluse instrumentide (riiklikud oksjonid, võimalikud toetused jm) kättesaadavusest, elektrit tootvate seadmete hindadest, ehitushindadest ning finantseerimisvõimekusest ja -tingimustest.
** Tuntud ka kui Hiiumaa meretuulepark.
Uute varade* osatähtsus elektritoodangus on kasvamas
Enefit Greeni eesmärgiks on olnud turusignaalidele ja regulatiivsetele arengutele reageerides pakkuda turule nõudlusele vastavas mahus taastuvenergiat.
Meie käimasolev investeeringute programm uute tootmisvõimsuste rajamiseks sai alguse 2021. aastal enne aktsiate noteerimist börsil. Uute tootmisvõimsuste arendamine ja väljaehitamine võtab teadagi aega – alates lõpliku investeerimisotsuse tegemisest niiöelda esimese elektri saamiseni kulub päikesepargi puhul vähemalt aasta ning maismaatuulepargi puhul kaks aastat). Sellele eelneb eelarenduse ning investeerimisotsuste ettevalmistamise periood. Oleme viimase kolme aasta jooksul investeerinud ligi miljard eurot ning viimase pooleteise aasta jooksul (s.o. alates 2023. aasta algusest) on järjest valminud ning hakanud järk-järgult toodangut andma meie uued tuule- ja päikesepargid. Nende varade toodangut ja selle osakaalu kasvu meie kvartaalsetes elektritoodangu mahtudes iseloomustab kõrval olev graafik. Sellelt graafikult ilmneb lisaks uute tootmisvarade lisandumisele ka meie tootmisprofiili aaastasisene volatiilsus. Seni peamiselt tuuleenergiale keskendunud tootjana on teise ja kolmanda kvartali tootmismahud märksa madalamad kui esimeses ja neljandas kvartalis.
Allolevas tabelis on toodud nimekiri valminud ja veel ehituses olevatest ning tuule- ja päikeseparkidest koos ajaga, millest alates antud pargid elektrit tootma on asunud.
| Tuule- või päikesepark |
Riik | Tuul/päike | Staatus | Võimsus (MW) | Tootmise algus** |
|---|---|---|---|---|---|
| Šilale II | Leedu | Tuul | Ehituses | 43 | jaanuar 2023 |
| Akmene*** | Leedu | Tuul | Ehituses | 75 | märts 2023 |
| Purtse | Eesti | Tuul | Opereeriv | 21 | märts 2023 |
| Zambrow | Poola | Päike | Opereeriv | 9 | aprill 2023 |
| Purtse | Eesti | Päike | Opereeriv | 32 | mai 2023 |
| Estonia | Eesti | Päike | Opereeriv | 3 | oktoober 2023 |
| Tolpanvaara | Soome | Tuul | Opereeriv | 72 | detsember 2023 |
| Debnik | Poola | Päike | Ehituses | 6 | veebruar 2024 |
| Kokku | 218 |
Elektritoodang, GWh
* Uute varade all peame silmas tootmisvarasid, mis on valminud 2023. aastal või hiljem või mis on alles ehituses, kuid toodavad elektrit – see tähendab sisuliselt kõiki varasid, mis on valmis ehitatud või ehitamisel 2021. alguse saanud investeeringute programmi käigus.
** kuu, mille jooksul antud vara andis esimese märkimisväärse panuse Enefit Greeni tootmistulemusse.
*** Akmene park seisis suurema osa perioodist mai-oktoober 2023.
Majandustulemused II kvartal 2024
Fookus suurte ehituste lõpuleviimisel
Hea ehitustegevuse edenemine Sopi-Tootsi, Kelme I tuuleparkides ja Sopi päikesepargis
100 mln € Laenulepingu pikendamine ning laenusumma suurendamine (Swedbank, varem 50 mln €)
* Uued varad – tootmisvarad (tuule- ja päikesepargid), mis on valminud 2023 või hiljem
**Arvutuslik teenitud elektrihind = (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost- määratud tarne ost) / toodang
Majandustulemused 6 kuud 2024
360 MW Koostööleping RES Global Investmentiga varase faasi maismaatuuleparkide arendamiseks
Fookus suurte ehituste lõpuleviimisel
Hea ehitustegevuse edenemine Sopi-Tootsi, Kelme I, Tolpanvaara tuuleparkides ja Sopi päikesepargis
* Uued varad – varad, mis on valminud 2023 või hiljem
**Arvutuslik teenitud elektrihind = (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost- määratud tarne ost) / toodang
Tegevuskeskkond
Tegevuskeskkonda mõjutavad olulised tegurid
Enefit Greeni tegevust mõjutavad oluliselt sesoonsus, ilmastikuolud ja elektrihinnad, samas omavad mõju ka energeetikasektorit puudutavad regulatsioonid ja poliitilised otsused. Lisaks eelmainitutele mõjutavad arendusprojekte ka konkurentsisituatsioon, taastuvenergia tehnoloogiate areng ja maksumus, kapitali hind ja kättesaadavus, klientide valmidus sõlmida pikaajalisi roheenergia lepinguid ja taastuvenergia toetusskeemid.
Enamik Enefit Greeni tootmisvaradest on kas osaliselt või täielikult elektrihinna tururiskile avatud. Elektrihinna riski maandamiseks kasutame peamiselt pikaajalisi elektrimüügilepinguid (PPA). Erinevate riiklike taastuvenergia toetusskeemide osakaal tuludes on võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähenenud. Täpsem ülevaade lähiaastate oodatava elektritoodangu kaetusest PPA-de ja muude riskimaandusmeetmetega on antud tegevusaruande lõpus.
Elektriturg
Enefit Greeni tegevuspiirkonna elektriturud on ülekandekaablitega tihedalt ühendatud. Seetõttu mõjutavad elektritootmist ja -hindu väga mitmesugused tegurid nii koduturgudel kui kaugemal.
Nord Pooli päevasisene elektrihinna volatiilsus on olnud viimastel aastatel väga suur. Tavapäraselt määrab tiputundidel elektrihinna kallim CO2-intensiivne tootmine ja muul ajal taastuvenergia.
Elektrihindade langus meie suurematel koduturgudel pidurdus võrreldes eelmise aasta II kvartaliga. Eestis kvartali keskmine elektrihind isegi tõusis 2,1% võrra võrreldes möödunud aastaga ning hinnavahe Läti ja Leeduga muutus olematuks. Oluline roll on selles olnud Eesti ja Soome vahelise EstLink2 elektrikaabli pikaajalisel katkestusel, mille tõttu alates jaanuari lõpust pole enamasti odavam Soome elekter pääsenud piisavas koguses Balti turgudele. Teise kvartali tuuleolud meie koduturgudel olid allpool pikaajalisi keskmisi, mis on pärssinud tuuleenergia pakkumist. Alates maikuust on piirkonna mitmetes tuumajaamades, muuhulgas Soomes läbi viidud hooldustöid, mis on elektrihindu pigem tõstnud.
Traditsiooniliselt määravad piirkonna tiputundidel elektrihinna gaasielektrijaamad. Kuigi maagaasi hinnad on langenud võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga, on ilmastikuoludest tulenevalt tiputundide elektrihinnad käesoleva aasta II kvartali jooksul olnud kõrgemad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Teises kvartalis oli Hollandi gaasibörsil TTF kaubeldava maagaasi keskmine hind 29,2 €/MWh (- 3,7 €/MWh, -11,3% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga). Maagaasi hinna languse
peamisteks põhjusteks on LNG toodangu mahu ning tarnega seotud probleemide puudumine. Nõudluse langus – Euroopa Liidu riikides on maagaasi nõudlus võrreldes 2021. aastaga vähenenud viiendiku võrra – koos suurenenud LNG pakkumisega on hoidnud maagaasi hindasid madalal. Kvartali lõpus olid Euroopa gaasihoidlate varud 80% täituvuse juures ning prognooside kohaselt täienevad varud 89% tasemele juuli lõpuks.
Ülekandekaablite kaudu jõuab Baltimaadesse Põhjamaade hüdroenergia, mis on muudel viisidel toodetud elektrist odavam. 2024. aasta II kvartalis oli keskmine hüdroressursside tase Põhjamaade hüdroreservuaarides 43,1% reservuaaride maksimumtasemest, s.o. 3,3 protsendipunkti kõrgem kui 2023. aasta II kvartalis.
Teise kvartali lõpuks hüdroreservidesse kogunenud lume ning pinnavee maht oli 3,9 TWh võrra kõrgem mullusest, mille tõttu on oodata hüdroenergia toodangu kasvu võrreldes mullusega, mis võib survestada regionaalseid elektrihindasid kahanemise suunas.
CO2 heitmekvootide keskmine hind stabiliseerus 2024. aasta II kvartalis ning oli kvartali lõpus 69,5 €/t. Mullusega võrreldes langes heitmekvootide hind siiski 21,5% (-19,0 €/t) võrra.
| Keskmine elektrihind (€/MWh) |
II kv 2024 |
II kv 2023 |
Muutus |
|---|---|---|---|
| Eesti | 76,0 | 74,4 | 2,1% |
| Läti | 75,9 | 80,8 | -6,1% |
| Leedu | 75,9 | 81,3 | -6,6% |
| Poola | 88,6 | 112,9 | -21,5% |
| Soome | 40,0 | 43,3 | -7,7% |
| Norra | 36,4 | 54,9 | -33,6% |
| Taani | 61,1 | 83,8 | -27,1% |
| Rootsi | 33,7 | 51,0 | -33,9% |
Tuuleolud
Teine ja kolmas kvartal on sesoonselt nõrgemate tuuleoludega osa aastast. Käesoleva aasta teises kvartalis mõõdetud keskmised tuulekiirused olid meie Eesti ja Leedu tuuleparkides vastavalt 5,4 ja 5,9 m/s (võrdlusperioodil vastavalt 5,2 ja 5,4 m/s) ja seega oli tuuleolude mõju teises kvartalis positiivne võrreldes eelmise aastaga. Samas jäi tuulekiirus nii Eestis kui Leedus - 0,4 m/s võrra alla meie ootustele. Alltoodud graafikutel on näha võrdlus Eesti ja Leedu kvartalikeskmiste tuulekiiruste kohta alates 2022. aasta algusest.
Seoses Tolpanvaara tuulepargi valmimisega mõjutavad Enefit Greeni tootmistulemusi edaspidi ka sealsed tuuleolud. Teises kvartalis oli Tolpanvaaras mõõdetud tuulekiiruseks 6,3 m/s (võrdlusperioodi andmed puududvad), mis on -0,5 m/s vähem kui eeldatud.*
7,0 5,9 5,2 6,4 6,9 5,2 5,7 6,1 6,5 5,4 I kv II kv III kv IV kv Eesti, m/s 2022 2023 2024 7,5 5,8 5,5 6,3 7,1 5,4 5,7 7,5 7,3 5,9 I kv II kv III kv IV kv Keskmine tuulekiirus Leedu, m/s 2022 2023 2024 7,4 6,3* I kv II kv III kv IV kv Keskmine tuulekiirus Soome, m/s 2024
Keskmine tuulekiirus
* Esialgses börsile esitatud juuni ja II kvartali tootmisteates oli Soome (Tolpanvaara) II kvartali keskmiseks tuulekiiruseks märgitud ekslikult tegelikust madalam 5,7 m/s. Samas Tolpanvaara tootmistulemusi mõjutasid teises kvartalis siiski mitte niivõrd tuuleolud kuivõrd peamiselt kuni suve lõpuni kestvad garantiijärgsed (tuulikulabade jäätumisvastaste süsteemide) parendustööd.
Regulatiivne keskkond
Euroopa Liit
Juuni alguses toimusid Euroopa Parlamendi valimised. Valimiste selged kaotajad olid Rohelised, kuid senine suurte fraktsioonide Euroopa Rahvapartei, sotsiaaldemokraatide (S&D), Renew Europe koalitsioon jääb ilmselt püsima. Eelmise parlamendi koosseisu poolt vastuvõetud rohepoliitika paketti suure tõenäosusega tagasi pöörama ei hakata ning ei muudeta juba ellu viidavaid poliitikaid elektri tootmises ja tarbimises.
Ligi poolteist aastat kestnud EL-i elektrituru regulatsioonide muutmine jõudis lõpuni, päädides direktiivi (2024/1711) ja määruse (2024/1747) vastuvõtmisega. Muudatuste eesmärgiks on stabiilsemate hindadega turukeskkonna kujunemine. Tegemist on järjekordse etapiga elektrituru arendamisel, mille tegelik mõju selgub peale direktiivi esimese osa ülevõtmist liikmesriikides 2025. a jaanuaris ning muudatuste keerukama osa (mitme elektri tarbimislepingu paralleelne kasutamine ning elektri jagamise õigus) ülevõtmist 2026. a keskel. Näiteks kahesuunaliste hinnavahelepingute kasutamise kohustus jõustub maismaal 2027.a juulis ja meretuuleparkidele 2029. a juulis.
Eestis, Lätis ja Leedus elektri tootmisesse ja salvestamisse investeerimine muutub ebakindlamaks järgmise 3 - 8 aasta vaates. Määrus annab Balti põhivõrguettevõtjatele õiguse konkureerida elektritootjatega süsteemiteenuste osas. Samuti võivad Balti riikide põhivõrguettevõtjad eraldada elektriturule vähem kui 70% riikidevahelistest ülekandevõimsustest kuni 8 aasta jooksul pärast Venemaa elektrisüsteemist eraldumist.
Direktiiviga antakse Eestile, Lätile ja Leedule õigus lubada oma põhivõrguettevõtjatel ja nende sidusettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksusi ilma avatud, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat pakkumismenetlust läbimata ning lubada sellistel energiasalvestusüksustel osta või müüa elektrit turul. See erandlik õigus võib kesta kuni 3 aastat alates Venemaa elektrisüsteemist eraldumist (ja seda võib pikendada veel 5 aasta võrra).
Eesti
Euroopa Parlamendi valimiste järgselt algatas Reformierakond läbirääkimised seniste koalitsioonipartneritega uue valitsuse moodustamiseks. Seoses sellega on edasi lükkunud kliimaseaduse eelnõu avaldamine ning juuli alguse tähtajaks jäi Euroopa Komisjonile esitamata ka uuendatud riiklik energia- ja kliimakava. Algatatud seaduseelnõude menetlemine lükkub edasi, sest tavapäraselt võetakse valitsuse vahetumisel menetluses olevad eelnõud tagasi.
Teises kvartalis võeti vastu taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise seadus, millega kehtestati meretuulepargi hoonestusluba ning muudeti seeläbi varem meretuuleparke arendanud isikute õigusi. Vastu võeti elektrituru seaduse muudatus, mis peatab jäätmetest Enefit Greeni Iru elektrijaamas toodetud elektri eest taastuvelektri ja tõhusa koostootmise toetuse maksmise 2025. a. esimesel poolaastal (hinnanguline negatiivne mõju ärituludele ja EBITDA-le -2,8 mln eurot). Kui Eesti täidab olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgi 2025. aastal,
siis makstakse peatatud toetus välja 2026. a lõpus. Tegemist on esmakordse juhtumiga Eestis, kus riik ei täida taastuvenergia tootjale antud 12-aastase toetuse maksmise kohustust. Muudatus vähendab tulevikus Eestis taastuvelektri tootjatele lubatavate toetuste usaldusväärsust tekitades riigiriski pretsedendi kõikide riiklike toetusskeemide suhtes, millele investorid kas juba tuginevad või võiksid tulevikus tugineda.
Jätkus jäätmereformi eelnõu koostamine, millega kavatsetakse mõjutada jäätmetest elektri ja soojuse tootmist alates 2025. aastast. Algas taastuvelektri vähempakkumiste, elektri salvestamise, põhivõrgu ennetava arendamise põhimõtte kehtestamise ja kaugkütte regulatsiooni muutmisega seotud eelnõude ettevalmistamine, mis peaks jõustuma 2025. aastal.
Balti riikide energiavaldkondade juhid kinnitasid üle, et Balti riikide elektrisüsteemid lahkuvad 2025. aasta veebruaris Vene sünkroonalast ning liituvad Kesk-Euroopa sünkroonalaga. Kuna alates desünkroniseerimise hetkest peavad Balti riigid hakkama ise enda elektrisüsteeme hoidma ettenähtud parameetrite piirides, siis toob see vältimatult kaasa seni puuduva sagedusreservide hankimise kulu. Aprillis kinnistas Konkurentsiameti metoodika, millega sagedusreservide kulu jagatakse elektri tarbijate ja tootjate vahel. Märtsis prognoosis süsteemihaldur Elering sagedusreservidest tootjatele tekkiva lisakulu suuruseks ca 2 €/MWh, kuid juunis juba 5,31 €/MWh. Enefit Greeni hinnangul oleks selline elektri tootjatele Eestis regulatsioonidega tekitatav lisakulu liiga suur ja hakkaks negatiivselt mõjutama uute taastuvelektri projektide ehitamist Eestis.
Elering AS kuulutas 15. juulil välja hanke sageduse juhtimiseks vajaliku elektri tootmise ja salvestamise võimsuste hankimiseks 500 MW ulatuses kuni 2033. a.
- juunil võttis Riigikogu vastu otsuse "Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine", millega toetatakse Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist, et tagada energia varustuskindlus kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul.
Läti
Koostöös turuosaliste ja kohalike omavalitsustega valmistati ette tuuleparkide lähiümbruskonna heaks makstav talumistasu regulatsioon. Tegemist on olulise arenguga ning turuosalised ootavad regulatsiooni jõustamist lähimas tulevikus.
Jätkus võrguteenusega seotud elektrituruseaduse muudatuste ettevalmistamine. Uute regulatiivsete lahendustena luuakse võimalus elektrijaamade "paindlikuks" liitmiseks elektrivõrku nii, et tootjal ei ole elektri pidevat võrku andmise garantiid. Olemasolevale elektrijaamale antakse teise elektri tootmise tehnoloogia lisamise võimalus. Kuni 31. augustini 2025 on kavas võimaldada elektri ülekandesüsteemiga liituda üksnes uue "paindliku" võrguteenuse kaudu või teise elektritootmisseadme paigaldamiseks olemasoleva elektrijaama võrguühenduse raames.
Elektrivõrguga liitumise õiguste kasutusele võtmise kiirendamiseks on kavas lubada liitumise õigust edasi anda teisele isikule ilma võrguga liitumise eest makstud tagatisraha kaotamata.
Leedu
Jõustusid süsteemihalduri elektrivõrguga liitumise tingimuste muudatused, mis muuhulgas täpsustavad reegleid mitmes etapis ehitatavate elektrijaamade ning mitme elektri tootmise ja salvestamise tehnoloogiaga hübriidparkide elektrivõrguga liitmiseks.
Leedu parlament kinnitas uuendatud Leedu energiajulgeoleku strateegia, mille nurgakiviks on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ning sellest vesiniku derivaatide tootmine – rohelised sünteetilised kütused, metanool, ammoniaak, sünteetiline metaan jt. Strateegia alusel tuleb luua konkurentsitingimused uute elektri ja muude energiaressursside tootmiseks ja salvestamiseks, et maksimeerida nende kasutamist Leedus. Strateegia prognoosib elektri tarbimise suurenemist Leedus 2050. aastaks rohkem kui 6 korda, praeguselt 12 TWh tarbimiselt 74 TWh-ni.
Poola
Kehtestati muudatused bilansivastutuse regulatsioonis alates 14. juunist. Reformi eesmärk on tugevdada turumehhanisme nii, et bilansienergia hinnasignaalide kaudu tekiks turuosalistel suurem huvi tootmise ja tarbimise korrigeerimiseks vastavalt turuolukorrale. Muuseas lühendati bilansivastutuse periood ühelt tunnilt viieteistkümnele minutile.
Energiaseaduse muudatustega loodi energiaturu infooperaator (Operator Informacji Rynku Energii). Tegemist on elektrisüsteemi haldurist eraldiseisva institutsiooniga, mille ülesanne on koguda igakülgselt teavet energiaturult.
Soome
Soome majandusministeerium käivitas 12. aprillil töögrupi tuuleenergia ja elektrit tarbiva tööstuse lisandumiseks vajalike muudatuste ettevalmistamiseks. Töögrupp loodi Soome praeguse valitsuse koalitsioonilepingu väga ebaõnnestunud sõnastusega punkti mõistlikuks elluviimiseks. Analüüsitakse võrguettevõtjate vastutusala jagunemise otstarbekust, arenduskohustuse piisavust, elektri otseliini regulatsiooni vajadust.
Olulisemad sündmused
Muudatused juhatuse koosseisus
Seoses senise juhatuse esimehe Aavo Kärmase ametist lahkumisega alates 1. juulist kinnitas Enefit Greeni nõukogu uueks juhatuse esimeheks Juhan Aguraiuja, kes asub ametisse 14. oktoobril.
Kuni uue juhatuse esimehe ametisse asumiseni määras nõukogu juhatuse esimehe kohusetäitjaks senise juhatuse liikme ja arenduste valdkonna juhi Andres Maasingu.
Enefit Green on asunud otsima ka uut juhatuse liiget ja finantsjuhti, kuna sellel ametikohal alates 2017. aastast töötanud Veiko Räim on otsustanud mitte taotleda juhatuse liikme lepingu pikendamist pärast praeguse lepingu lõppemist 24. septembril 2024.
Enefit Greeni juhatus jätkab ajutiselt tööd kolmeliikmelisena. Lisaks Andres Maasingule ja Veiko Räimele kuulub juhatuse koosseisu tootmise ja varahalduse eest vastutav Innar Kaasik.
Purtse hübriidpark läbis Eleringi nõuetekohasuse testid
Baltikumi esimene tuule- ja päikese hübriidpark läbis edukalt Eleringi elektrivõrguga liitumise nõuetekohasuse testid. Enefit Greeni Purtse hübriidpargi nõuetekohaseks tunnistamine on märkimisväärne, kuna tegemist on esimese vastava tunnistuse saanud hübriidpargiga.
Purtse hübriidpark on Baltikumi esimene tuule ja päikese hübriidpark, milles ühte liitumispunkti on ühendatud mõlemad taastuvenergia allikad. Unikaalne liitumislahendus on oluline nii kulude optimeerimise kui ka võrguressursi tõhusa kasutamise seisukohast. Hübriidpark kasutab elektri võrku andmiseks samu seadmeid, ühendust ja alajaama, mis muudab pargi rajamise majanduslikult ja keskkonnaalaselt mõistlikuks.
Paldiski tuulepargis korraldati päästeõppus
Enefit Green korraldas koos Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, Päästeameti ja teiste partneritega õppuse, mille käigus harjutati tuulikus aset leidva õnnetusjuhtumi lahendamist. Selline laiapõhjaline õppus toimus Eestis teist korda.
Õnnetusjuhtumid tuulikutes on harvad, kuid nende lahendamine nõuab head ettevalmistust ja koostööd. Õppuse eesmärgiks oli harjutada päästjate sisenemist tuulikusse, tõusmist torni tipus asuvasse gondlisse ja liikumisvõimetu tehniku toimetamist 85 meetri kõrguselt maapinnale.
Aktiivne ehitustegevus suurtes ehituses tuule- ja päikeseparkides
Sopi-Tootsi tuulepargis on 38 tuulikust püstitatud 20 ning ülejäänud tuulikute paigaldamine edeneb plaanipäraselt. Tuulepargi kõrvale kerkib ka 74 megavatine päikesepark, kus lõpusirgel on alusraamide paigaldus ja käimas paneelide paigaldamine. Leedus Kelmė I tuulepargis kõik 14 tuulikut püstitatud ja Kelmė II ehitusplatsil on käimas vundamentide rajamine.
Laenulepingu muudatuse allkirjastamine Swedbankiga
Enefti Green allkirjastas juuni lõpus Swedbankiga laenulepingu muudatuse, mis puudutab detsembris 2022 allkirjastatud laenulepingut summas 50 miljonit eurot. Muudetud tingimuste kohaselt suurendati laenusummat 100 miljoni euroni ja pikendati laenulepingu tähtaega 2028. aasta detsembrini. Täiendavat laenuraha kasutatakse peamiselt tuule- ja päikeseparkide ja salvestuslahenduste rajamiseks aga ka üldiste rahastamisvajaduste katmise otstarbel.
Majandustulemused
Enefit Green grupi 2024. aasta II kvartali äritulud langesid 7% ja ärikulud (v.a. kulum) langesid 12% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, mille tulemusena EBITDA langes 2% võrra 19,3 mln euro tasemele. Kvartali puhaskasum kasvas 2,8 mln euro võrra 3,9 mln euroni. Järgnevalt on välja toodud peamised majandustulemusi mõjutanud asjaolud.
Teise kvartali majandustulemuste võrdlust mõjutab olulisel määral mullu IV kvartalis realiseerunud Broceni koostootmisjaama ning pelletitehase müük ning käesoleva aasta märtsis realiseerunud Paide ja Valka koostootmisjaamade müük (edaspidi "müüdud varad"). 2023. aasta II kvartali tulemustes kajastub 4,7 mln eurot äritulusid, 5,1 mln eurot ärikulusid ning 0,8 mln eurot EBITDA mõjusid, mis on seotud 2024 I kvartali lõpuks müüdud varadega. 2024. aasta II kvartali tulemustes kajastub Paide ja Valka koostootmisjaamade müügikasumi korrektsioon, mis vähendas grupi 2024. aasta II kvartali EBITDA tulemust 0,8 mln euro võrra. Märtsis 2024 toimunud Valka ja Paide koostootmisjaamade müügist teeniti kasumit 5,0 mln eurot. I kvartali aruandes kajastati müügi kasumina ekslikult 5,8 mln eurot. Üle kajastatud kasum, mis tekkis grupisisese laenunõude müügi hetkel maha kandmata jätmisest, on parandatud käesolevas aruandes muu äritulu vähendusena summas 0,8 mln eurot. Tegemist on mitterahalise korrigeerimisega, millel puudub mõju grupi rahavoogudele.
Toodang ja müük
| GWh | II kv 2024 |
II kv 2023 |
Muutus | Muutus % |
|---|---|---|---|---|
| Elektri netotoodang | 358 | 265 | 93 | 35% |
| s.h. uutest tuule- ja päikeseparkidest |
141 | 56 | 85 | 152% |
| s.h. müüdud varad | - | 9 | -9 | -100% |
| Elektri müük* | 460 | 357 | 103 | 29% |
| Soojusenergia toodang | 96 | 141 | -45 | -32% |
Grupi II kvartali elektritoodang kasvas aastaga 93 GWh ehk 35% võrra 358 GWh-ni, uute valminud ja ehituses tuule- ja päikeseparkide toodang kasvas aastaga 85 GWh võrra. Müüdud varade mõju II kvartali elektritoodangule võrreldes võrdlusbaasiga oli -9 GWh.
Äritulud
Äritulud kokku langesid 2,9 mln euro võrra, sh. müügitulud langesid 2,9 mln euro ja taastuvenergia toetused kasvasid 0,6 mln euro võrra ning muud äritulud langesid 0,8 mln euro võrra. 2023. aasta II kvartali ärituludest moodustasid müüdud varade äritulud 4,7 mln eurot ning 2024. aasta II kvartalis -0,8 mln eurot.
Müüdud varade mõjuta olid grupi nö. jätkuva äri äritulud 2023. aasta II kvartalis 36,5 mln eurot ning 2024. aasta II kvartalis 39,1 mln eurot (kasv 2,5 mln euro võrra, sh müügitulud +1,7 mln eurot ning muud äritulud +0,8 mln eurot).
Jätkuva äri müügitulude 1,7 mln euro suurusest kasvust tulenes 2,1 mln eurot elektri müügist, mille peamiseks mõjuriks oli kõrgem toodang. Grupi koduturgude keskmine elektrihind** oli II kvartalis 72,2 €/MWh (võrdlusperioodil 78,7 €/MWh). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind*** oli aruandeperioodil 69,7 €/MWh (võrdlusperioodil 89,3 €/MWh). Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev koduturgude keskmisest turuhinnast, kuna selle arvutus võtab arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügi lepinguid (PPA-sid), taastuvenergia toetusi, bilansienergia ostu, elektri ostu Nord Pooli päev-ette ja päevasisesel turul ning asjaolu, tuulepargid ei tooda igas tunnis samapalju elektrit.
Grupi keskmine turule müüdud elektri hind oli 2024. aasta II kvartalis 52,3 €/MWh, aasta varem 63,7 €/MWh. 2024. aasta II kvartalis müüdi turule 214 GWh elektrit, võrdlusperioodil 139 GWh.
| mln € | II kv 2024 | II kv 2023 | Muutus | Muutus % |
|---|---|---|---|---|
| ÄRITULUD kokku | 38,3 | 41,2 | -2,9 | -7% |
| Müügitulu | 33,9 | 36,8 | -2,9 | -8% |
| Taastuvenergia toetus jm äritulud | 4,4 | 4,4 | 0,0 | -1% |
| ÄRIKULUD kokku (v.a. kulum) | 19,3 | 21,9 | -2,5 | -12% |
| Kaubad, toore ja materjalid (v.a. elektrienergia) |
5,0 | 11,9 | -6,8 | -57% |
| Elektrienergia | 8,9 | 8,7 | 0,1 | 2% |
| Tööjõukulud | 2,4 | 2,9 | -0,5 | -19% |
| Muud tegevuskulud | 3,1 | 3,3 | -0,2 | -6% |
| Varude jääkide muutus | 0,0 | -4,9 | 4,9 | -100% |
| EBITDA | 18,9 | 19,3 | -0,4 | -2% |
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | 9,8 | 9,7 | 0,1 | 1% |
| ÄRIKASUM | 9,1 | 9,6 | -0,5 | -5% |
| Netofinantstulud (-kulud) | 0,0 | 0,8 | -0,8 | -97% |
| Tulumaks | 5,1 | 9,3 | -4,1 | -45% |
| PUHASKASUM | 3,9 | 1,1 | 2,8 | 246% |
| ÄRIKULUD kokku (v.a. kulum) | 19,3 | 21,9 | -2,5 | -12% |
| Muutuvkulud (sh bilansienergia ost) | 10,4 | 16,4 | -6,1 | -37% |
| Püsikulud | 9,0 | 10,3 | -1,4 | -13% |
| Varude jääkide muutus | 0,0 | -4,9 | 4,9 | -100% |
* Erinevus elektri müügi ja toodangu vahel tekib nii baaskoormuse PPA müükide ja tuuletoodangu profiili kui ka päev-ette prognoositud kuid realiseerumata toodangu vahedest, mis kaetakse Nordpooli ostudega ja/või ebabilansi turul. ** Grupi koduturgude toodanguga kaalutud keskmine börsihind
*** Arvutuslik teenitud elektrihind = (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost- määratud tarne ost) / toodang
PPA-dega oli II kvartalis kaetud 246 GWh elektritoodangut keskmise hinnaga 68,0 €/MWh, aasta varem müüdi elektrit PPA-de kaudu 218 GWh keskmise hinnaga 83,5 €/MWh. Võrreldes võrdlusperioodiga on PPA-de keskmine hind oluliselt langenud, kuna käesoleva aasta I kvartalist alates algas 2021. aastal madalama hinnaga sõlmitud Leedu ja Soome PPA-de arveldusperiood. PPA-dega kaetud toodangu osakaal ja hinnad järgnevate perioodide lõikes on välja toodud riskijuhtimise peatükis.
Toodetud, ostetud ja müüdud elektri koguste ja vastavate realiseerunud hindade võrdlusest ning nende tehingute koondina kujunevast arvutuslikust teenitud elektrihinnast viimase viie kvartali jooksul annavad ülevaate allpool toodud graafik ja tabel.
Kvartalikeskmised elektrihinnad
| II kv |
III kv |
IV kv |
I kv |
II kv |
|
|---|---|---|---|---|---|
| 2023 | 2023 | 2023 | 2024 | 2024 | |
| Turule müüdud elektri müügihind | 63,7 | 82,2 | 64,1 | 77,6 | 52,3 |
| PPA hind |
83,5 | 80,9 | 91,2 | 75,0 | 68,0 |
| Realiseerunud ostuhind | 83,8 | 116,5 | 121,5 | 106,1 | 80,4 |
| Koduturgude keskmine elektrihind | 78,7 | 97,8 | 93,1 | 87,0 | 72,2 |
| Arvutuslik teenitud elektrihind | 89,3 | 84,9 | 80,9 | 81,4 | 69,7 |
- aasta II kvartalis ostsime turult elektrit 108 GWh keskmise hinnaga 80,4 €/MWh, aasta varem 97 GWh keskmise hinnaga 83,8 €/MWh (hinnad ja kogused ei sisalda pelletitootmiseks ostetud elektrit 2023. aasta II kvartalis). Ostetud elektri mahu mõningane kasv tuleneb suurenenud PPA kogusest, kuid vähenenud PPA osakaal toodangu suhtes tähendas, et ostude maht toodangu suhtes oli võrdlusperioodiga võrreldes väiksem. Ostuhind on seoses turuhinna langusega võrreldes 2023. aasta teise kvartaliga langenud, kuid suurenenud profiili allahindluse tõttu kasvas ostuhinna ja müügihinna vahe. Leedu tuuleprofiili allahindlus kasvas eelmise aastaga võrreldes 4,4 protsendipunkti ning ulatus 2024. aasta teises kvartalis 13%-ni, samal ajal süvenes Eesti päikseprofiili allahindlus 6,3 protsendipunkti võrra tasemele 30,3%. Eesti
tuuleprofiili allahindlus aga vähenes eelmise aastaga võrreldes 1,6 protsendipunkti tasemele 7,9%. 2024. aastal algas ka Soome toodanguga seotud PPA, mille tõttu ostudesse lisandus Soome elekter. Soome tuuleprofiili allahindlus 2024. aasta teises kvartalis oli 26,6%.
Muude äritulude (v.a. müüdud varade mõju) 0,8 mln euro suurusest kasvust moodustas taastuvenergia tasu kasvamine kvartalite võrdluses 0,7 mln euro võrra. Taastuvenergia tasu on seotud toodetud kogusega. 2024. aasta II kvartalis algas Purtse tuulepargi taastuvenergia tasu periood, mis kasvatas võrdlusbaasiga võrreldes saadud toetustest tulu 0,2 mln euro võrra. Eesti 2024. aasta II kvartali toodang meie teistes toetust saavates tuuleparkides oli 6,4 GWh kõrgem kui võrdlusperioodil.
Kaubad, toore, materjal ja teenused
Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulugrupp vähenes 6,8 miljoni euro võrra ehk 57%. Peamine muutus toimus tehnoloogilise kütuse ning ülekandeteenuse kulugrupis. Tehnoloogiliste kütuste kulugrupi muutus (-6,2 mln eurot) vähenemine on seotud müüdud varadega. Ülekandeteenuse kulu kasv (+0,3 mln eurot) on seotud Iru koostootmisjaama ning tuuleparkide ülekandeteenuse kulu kasvuga.
Tööjõukulud
Grupi tööjõukulud langesid 19% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. 2024.aasta II kvartali lõpu seisuga oli grupi töötajate arv 129 (võrdlusperioodil 202).
- aasta II kvartali tööjõukuludes oli kajastatud 1,2 mln eurot müüdud varadega seotud kulusid. 2023.aasta II kvartali lõpu seisuga oli grupis tööl 77 müüdud varadega seotud töötajat.
Müüdud varade tööjõukulude mõjuta kasvasid grupi tööjõukulud 15% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. 2024.aasta II kvartali töötajate arv oli 129 ning võrdlusbaasi töötajate arv müüdud varade töötajateta oli 125. Uued töötajad on lisandunud peamiselt arendusvaldkonnas toetamaks ehituses ja arenduses olevaid projekte kõigil koduturgudel. 2024.aasta II kvartali lõpus oli arendusvaldkonna töötajate arvuks 38 (võrdlusperioodil 34).
Muud tegevuskulud
Muud tegevuskulud langesid 6% ehk 0,2 mln euro võrra. Peamine mõju kulude languses on müüdud varade kuludes.
EBITDA ja püsikulud
Suurimat mõju EBITDA langusele avaldas II kvartalis müüdud elektri hinna langus (-5,4 mln eurot). PPA-dest tulenevalt on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud müüdud elektri kogus (mõju +8,2 mln eurot), millega kaasnevalt on suurenenud ka elektriportfelli balansseerimiseks tehtavate elektri ostude maht (mõju -0,8 mln eurot). Nimetatud mõjude koondtulemust EBITDA-le mõjutab nii vastava perioodi elektritoodangu maht kui ka -profiil, elektritoodang on võrreldes võrdlusperioodiga kasvanud 35% võrra.
Müüdud varade EBITDA muutuse mõju EBITDA-le -1,6 mln eurot, 2023.aasta II kvartali tulemustes kajastust müüdud varade EBITDA mõju 0,8 mln eurot. 2024.aasta II kvartalis oli müüdud varade EBITDA mõju -0,8 mln eurot, mis on seotud Paide ja Valka koostootmisjaamade müügikasumi korrektsiooniga aprillis. Korrektsiooni täpsem selgitus on toodud majandustulemuste peatüki esimeses lõigus.
Iru koostootmisjaam ilma elektrihinna ja -koguse mõjudeta omas EBITDA-le negatiivset mõju. Arvesse on võetud soojuseenergia, jäätmete vastuvõtu müügitulud ning tehnoloogilise kütuse mõju. Iru koostootmisjaama EBITDA ilma elektrihinna ja -koguse mõjudeta langes 0,3 mln euro võrra 4,2 mln eurole. Languse põhjustas peamiselt madalamast töökindlusest tingitud madalam energiatoodang, mida tasakaalustas soojuse piirhinna tõus võrreldes võrdlusperioodiga. Detailsemalt on Iru koostootmisjaama tulemus kirjeldatud koostootmise segmendi peatükis.
Grupi EBITDA muutus mõjurite lõikes, mln €
Põhivara kulum ja vara väärtuse langus
Põhivara kulum kasvas 1% ehk 0,1 mln euro võrra. Müüdud varad langetasid võrdlusbaasiga võrreldes põhivara kulumit 1,2 mln euro võrra. Müüdud varade mõjuta kasvas põhivara kulum 15% (1,3 mln euro võrra). 2023. aasta II kvartaliga võrreldes oleme põhivarana arvele võtnud Purtse tuulepargi (2024. aasta II kvartali kulum 0,2 mln eurot), Purtse päikesepargi (2024. aasta II kvartali kulum 0,1 mln eurot), Zambrow päikesepargi Poolas (2024. aasta II kvartali kulum 0,1 mln eurot) ning Tolpanvaara tuulepargi 2024. aasta II kvartalis (2024.aasta mai-juuni kulum 0,5 mln eurot).
Neto finantstulud
Neto finantstulud langesid 0,8 mln euro võrra eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Intressikulud pangalaenudelt on kvartalite võrdluses 3,5 mln euro võrra tõusnud, kuid 99% laenuintressidest kapitaliseeriti tuule- ja päikeseparkide ehitusperioodi tõttu. Negatiivset mõju (-0,7 mln eurot) neto finantstuludele on kvartalite võrdluses omanud zlotti valuutakursi muutus.
Tulumaks
Tulumaksu kulu vähenes 4,1 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Tulumaksu kulu vähenemine on seotud väiksemas mahus välja makstud dividendidest tuleneva madalama
Majandustulemused segmentide kaupa
Aruandeperioodi põhjal on nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (70% ärituludest ja 80% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 22% ja moodustas 28% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment on päikeseenergia, mille äritulud ulatusid 8% kogu grupi ärituludest ja EBITDA 11% kogu grupi EBITDA-st.
Raporteeritavatest segmentidest kasvas ainukesena tuule segmendi EBITDA. Täpsem analüüs raporteeritavate segmentide kaupa on esitatud allpool. 2024. aasta I kvartalis (sh on ümber arvutatud võrdlusperioodi numbrid tagamaks andmete võrreldavust) korrigeerisime segmentidesse allokeeritavate tulude ning kulude jaotust. 2024. aasta I kvartali aruandeni sisaldasid päikese ning tuule segmendid tuule- ja päikesevaldkonna töötajatega seotud kulusid, investeerimisotsusteta arendusprojektide eelarenduskulusid ning lisaks sisaldas tuule segment meretuuleparkide arendusi. Alates 2024. aasta I kvartali aruandest on päikese ja tuule segmentides kajastatud opereerivate varade ning investeerimisotsuse saanud arendusprojektide finantsmõjud.
Muu segmendi EBITDA koosneb peamiselt üldjuhtimiskuludest, tuule- ja päikesevaldkondade töötajatega seotud kuludest ning investeerimisotsusteta arendusprojektide kuludest. Lisaks on muus segmendis Keila-Joa hüdroelektrijaam ning Ruhnu taastuvenergia lahendus. Muu segmendi kahjum suurenes 0,3 mln euro võrra.
Grupi EBITDA jagunemine ja muutus, mln €
Äritulud segmentide kaupa, mln €
Tuuleenergia
Tuuleenergia segment koosneb opereerivatest tuuleparkidest ja investeerimisotsusega tuuleparkide arendustest. Alates 2024. aasta I kvartali aruandest (sh on arvutatud ümber võrdlusperioodi numbrid lähtuvalt 2024. aasta I kvartali uuendustest tagamaks andmete võrreldavus) sisalduvad
80%
tuuleparkide arendamisega seotud töötajatega seotud kulud, ilma
investeerimisotsuseta tuuleparkide arendused ning meretuuleparkide arendused tuule segmendi asemel segmendis "Muu".
Töökindlus ja toodangud
II kvartalis 2024 oli tuuleenergia toodang 295,5 GWh, mis on 104,1 GWh võrra kõrgem kui võrdlusperioodil tingituna uute tuuleparkide tootma hakkamisest. Uute ja ehitusjärgus tuuleparkide panus kvartali tuuleenergia toodangusse ulatus 120,8 GWh-ni (+80,9 GWh võrreldes 2023. aasta II kvartaliga).
Tuuleenergia toodangule avaldasid teises kvartalis taas negatiivset mõju tuuleolud – keskmised tuulekiirused Eestis ja Leedus jäid alla oodatule ja mõjutasid toodangut enam kui -30 GWh võrra. Eesti ja Leedu opereerivate tuuleparkide töökindlused olid praktiliselt ootuspärasel tasemel – vastavalt 96,2% ja 95,5% (97,8% ja 93,6% võrdlusperioodil) ja seega töökindlusest tulenev mõju toodangule vanemates parkides praktiliselt puudus. Uute (s.o. ehituses ning alates 2023. aastast valminud) parkide töökindlus on teise kvartali jooksul oluliselt paranenud, kuid on eesmärkidest siiski madalam ja selle mõju tootmisele oli teises kvartalis -7 GWh. Leedu uute parkide probleemid on suuresti lahendatud ning need varad on viimastel kuudel näidanud väga head töökindlust. Soome Tolpanvaara tuulepargis on jätkumas kuni III kvartali lõpuni tuulikute tarnija poolsed garantiijärgsed parendustööd ja töökindlus on sellest tingituna ootuspärasest madalamal tasemel. Umbes kolmveerand uute parkide töökindluse negatiivsest mõjust toodangule teises kvartalis oli seotud Tolpanvaara tuulepargiga.
Elektrihinnad
Kogu tuuleenergia segmendi arvutuslik teenitud elektrihind sõltub turuhindade ja PPA-de kombinatsioonist. Tuule segmendi arvutuslik teenitud elektrihind* koos toetusega oli 2024. aasta II kvartalis 64,0 €/MWh (-26% võrreldes 2023. aasta II kvartaliga). Arvutuslikku teenitud elektrihinda mõjutas olulisel määral madalam keskmine PPA lepinguline hind, mis langes seoses 2021. aastal sõlmitud madalama hinnaga PPA-de tarneperioodi algusega 2024. aastal. PPA keskmise hinna langus vähendas arvustuslikku teenitud elektrihinda 12,2 €/MWh võrra. Turule müüdud elektri hind oli ka eelmise aastaga võrreldes madalam tänu Leedu Nord Pool hinna langusele ning Soome toodangu lisandumisele. Madalamate turuhindade negatiivne mõju oli osaliselt tasakaalustatud madalama PPA-portfelli tasakaalustamiseks tehtud ostude hinnaga.
Lisaks tähendas madalam Eesti toodangu osakaal 3,2 €/MWh väiksemat taastuvenergia toetust kogu tuuletoodangule arvestatuna.
Eesti tuulepargid, mille toetusalune periood ei ole lõppenud, saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta (ingl. k. Feed-in Premium, FiP). Käesoleva aasta teisest kvartalist hakkas toetust saama Purtse (21 MW) tuulepark ning neljandas kvartalis lõppeb toetus Aseriaru (24 MW) tuulepargile.
*(Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päevette ja päevasisel turul – bilansienergia ost- määratud tarne ost ) / toodang
Äritulud
Tuule segmendi äritulusid mõjutas positiivselt suurenenud toodang tänu uutele parkidele ning 2024 II kvartalist alates saadav Purtse tuulepargi taastuvenergia tasu. Nende koosmõju kompenseeris arvutusliku teenitud elektrihinna langust ja kasvatas segmendi äritulusid 26,8 mln euroni ehk 12% võrra võrdlusperioodi suhtes.
Ärikulud
Tuule segmendi ärikulud (ilma kulumita) kasvasid 0,4 mln euro võrra 11,6 mln euroni. Kulude kasv on valdavalt seotud madala tuulega tundidel PPA portfelli tasakaalustamiseks tehtavate elektrienergia ostudega. Elektriostu kulud kokku koos bilansienergia ostu ja PPA tasakaalustamiseks tehtavate ostudega kasvasid 0,8 mln euro võrra.
Muud ärikulud (ilma elektrienergia ostu, bilansienergia kulude ning kulumi kasvuta) langesid kvartalite võrdluses 0,4 mln euro võrra. Suurem langus muudes ärikuludes tulenes hooldus- ja remondikuludest opereerivates tuuleparkides (0,4 mln eurot).
EBITDA
Kokkuvõtvalt kasvas tuule segmendi EBITDA 15,1 mln euroni (võrdluskvartalis 12,7 mln eurot). EBITDA kasv oli tingitud peamiselt suurenenud elektritoodangust, mis tulenes Purtse ja ehitusjärgus tuuleparkide toodangust.
Opereerimiskulud MW kohta
II kv
I kv
IV kv
III kv
I kv
Segmenti kuuluvate opereerivate tuuleparkide üksuste (Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB) kulude põhjal on tuuleparkide opereerimiskulud (ärikulud ilma kulumi, bilansienergia ostuta ja PPA teenindamise ostukuludeta) installeeritud megavati kohta II kvartalis 2024 vähenenud 12% võrreldes võrdlusperioodiga. 2023 II kvartalis leidsid aset mõned erandlikud kulud, mistõttu on opereerimiskulud langenud 2024 II kvartalis. Alates 2023. aasta III kvartalist kuulub opereerivate tuuleparkide juurde ka Purtse tuulepark installeeritud võimsusega 21 MW.
III kv
II kv
II kv
I kv
IV kv
I kv
IV kv IV kv
Koostootmine
Koostootmise segment koosnes kuni 2023. aasta lõpuni Iru, Paide, Valka ja Brocēni koostootmisjaamadest ning pelletitehasest. 2023. aasta neljandas kvartalis teatasime Paide, Valka ja Brocēni koostootmisjaamade ning pelletitehase müügist. Brocēni koostootmisjaama ja pelletitehase müügitehing teostati enne 2023. aasta lõppu. Paide ja Valka koostootmisjaama tehing jõustus 1. märtsil 2024.
Elektritoodangud ja -hinnad
II kvartalis 2024. aastal oli segmendi elektritoodang 31,0 GWh, mis on kvartalite võrdluses vähenenud 29% (II kvartalis 2023 43,6 GWh). Alates 2024. aasta märtsikuust sisaldavad koostootmise segmendi toodangud üksnes Iru elektrijaama, kuna lisaks juba detsembri lõpus müüdud Broceni koostootmisjaamale jõustus märtsi alguses ka Paide ning Valka koostootmisjaamade müük. Iru koostootmisjaama elektritoodang oli madalam võrdlusperioodist 3,5 GWh (-10%) tingituna madalamast töökindlusest, mis oli II kvartalis 87,5% ehk üle 9 protsendipunkti võrra madalam kui võrdlusperioodil. Põhjuseks olid mitmed planeerimata remondiseisakud, millest enim mõjutasid töökindlust katla põlemisresti ja katla lekete likvideerimisega seotud seisakud.
Iru koostootmisjaam saab lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta taastuvatest allikatest toodetud elektri eest ning mitte-taastuvast kütusest tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri eest 32 €/MWh kohta.
Segmendi arvutuslik teenitud elektrihind on kasvanud Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna turuhinna tõttu 8% ja oli 2024. aasta II kvartalis 112,7 €/MWh.
* Seoses teiste koostootmisjaamade müügiga on kõik andmed näidatud ainult Iru elektrijaama kohta
** (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost- määratud tarne ost) / toodang
Soojusenergia toodangud ja hinnad
Soojusenergia toodang vähenes 32% 96,3 GWh-ni. Müüdud varade arvelt vähenes soojusenergia toodang 35,5 GWh , Iru soojusenergia toodang langes 9,3 GWh (-9%) võrreldes võrdlusperioodiga (105,6 GWh) 96,3 GWh tasemele. Iru madalam soojusenergia toodang on tingitud madalamast töökindlusest võrreldes võrdlusbaasiga. Kvartalite võrdluses langes keskmine müüdud soojusenergia MWh-i hind 18%, olles 2024. aasta II kvartalis 11,7 €/MWh. Iru soojusenergia toodangu piirhind oli võrdlusperioodil 7,98 €/MWh. Alates 19. aprillist 2024 on Iru elektrijaamas segaolmejäätmetest toodetava soojuse piirhinnaks senise 7,98 €/MWh asemel 12,36 €/MWh.
Äritulud
Äritulud vähenesid kvartalite võrdluses 42% (5,9 mln eurot) tasemeni 8,3 mln eurot. 5,5 mln eurot äritulude langusest on seotud müüdud varadega.
Iru elektri müügitulud langesid madalama elektritoodangu tõttu 0,1 mln euro võrra (2,9 mln euroni), jäätmete vastuvõtutulud vähenesid väiksema jäätmete vastuvõtumahu tõttu 0,2 mln euro võrra (3,6 euroni) ning elektri tootmise toetused vähenesid väiksema toodangu tõttu 0,2
mln euro võrra (1,2 mln euroni). Iru soojusenergia müügitulud kasvasid kõrgema hinna tõttu 0,3 mln euro võrra.
Müüdud varade II kvartali äritulud sisaldavad -0,8 mln euro ulatuses Paide ja Valka müügikasumi korrektsiooni. Märtsis 2024 toimunud Valka ja Paide koostootmisjaamade müügist teeniti kasumit 5,0 mln eurot. I kvartali aruandes kajastati müügi kasumina ekslikult 5,8 mln eurot. Üle kajastatud kasum on parandatud teise kvartali numbrites muu äritulu vähendusena summas 0,8 mln eurot.
Ärikulud
Segmendi ärikulud (v.a. kulum) langesid 2,9 mln euro tasemele (II kvartalis 2023 6,3 mln eurot). Võrdlusperioodil moodustasid müüdud varade muutuvkulud ning püsikulud 3,9 mln eurot.
Iru ärikulud (v.a. kulum) oli 2024.aasta II kvartalis 2,9 mln eurot kasvades võrreldes võrdlusbaasiga 0,5 mln eurot (+19%). Muutuvkulude kasvust (+0,2 mln eurot võrreldes 2023. aasta II kvartaliga) moodustas 0,1 mln eurot Eleringi ülekandeteenuse tariifide muutusest ning tarbimiskoha tasu ning võimsustasu lisandumisest ning 0,1 mln eurot muude toodanguks kulude kasvust. Püsikulud kasvasid võrreldes võrdlusbaasiga 0,3 mln eurot, millest suurim osa (0,2 mln eurot) moodustas mitteplaaniliste seisakute likvideerimisega kaasnenud suuremad hooldus- ja remondikulud.
EBITDA
Segmendi EBITDA langes 2,4 mln euro võrra ehk -31% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, olles 2024. aasta II kvartalis 5,4 mln eurot.
Müüdud varade EBITDA langes võrreldes võrdlusperioodiga 1,6 mln euro võrra. Müüdud varade EBITDA tulemust mõjutas 2024.aasta II kvartalis Paide ja Valka koostootmisjaamade müügikasumi korrektsioon, mis vähendas kvartali äritulusid 0,8 mln eurot.
Iru koostootmisjaama EBITDA langes 0,9 mln euro võrra 6,2 mln eurole. EBITDA languse põhjustas peamiselt madalamast töökindlusest tingitud madalam energiatoodang ning kasvanud hooldus-ja remondikulud, mida tasakaalustas soojuse piirhinna tõus võrreldes võrdlusperioodiga.
Iru Müüdud varad
Päikeseenergia
Päikeseenergia segment sisaldab lisaks opereerivatele päikeseelektrijaamadele ka investeerimisotsusega kinnitatud päikeseparkide arendusi ja päikeseteenust. Alates 2024. aasta I kvartali aruandest (s.h. on arvutatud ümber
11%
EBITDA osakaal II kv 2024
võrdlusperioodi numbrid lähtuvalt 2024. aasta I kvartali
uuendustest tagamaks andmete võrreldavus) sisalduvad investeerimisotsusteta päikeseparkide arenduskulud, päikeseparkide juhtimiskulud ning päikese arendustiimide kulud päikese segmendi asemel segmendis "Muud".
Elektritoodangud ja -hinnad
II kvartalis 2024 oli päikeseenergia toodang 31,2 GWh, mis on 1,7 GWh (6%) kõrgem kui võrdlusperioodil tingituna uute päikeseparkide tootma hakkamisest. 2023. aasta IV kvartalis andis esimese toodangu Estonia päikesepark Eestis ning I kvartalis 2024 hakkas tootma Debniku päikesepark Poolas. Päikeseparkide töökindlus püsis ootuspäraselt kõrgel 99,7% tasemel (võrdlusperioodil 99,8%), kuid toodangule avaldasid mõju pilvisem ilm aprillis ja allakoormamised – Poolas võrguoperaatori poolt (mõju toodangule II kvartalis -2,1 GWh) ning Eestis negatiivsete hindade tõttu (-1,2 GWh).
Eesti päikesepargid on osaliselt avatud elektri turuhinna suhtes, uus Estonia päikesepark müüb elektrit fikseeritud hinnaga 69 €/MWh. Enamikul Poola päikeseparkidel on iga-aastaselt inflatsiooniga indekseeritav fikseeritud hind, mis 2024. aasta II kvartalis oli 125-134 €/MWh, uuel Zambrowi päikesepargil on selleks hinnaks aga 63 €/MWh.
Kokku müüdi päikese segmendis 2024. aasta II kvartalis PPA lepingute alusel 22,4 GWh elektrit keskmise hinnaga 74,5 €/MWh. Segmendi arvutuslik teenitud elektrihind oli 79,8 €/MWh, mis oli 6% madalam võrreldes mullusega. Eesti arvutuslik teenitud elektrihind langes -23% ning Poolas kasvas vaid tänu toetustele 19%. Ilma toetuste mõjuta oleks ka sealne arvutuslik teenitud elektrihind langenud.
Äritulud
Päikese segmendi äritulud kasvasid 0,1 mln euro võrra. Elektritulud langesid nii Eestis kui ka Poolas väiksema elektrienergia eest teenitud hinna tõttu, kuid tänu Poolas makstavatele toetustele segmendi äritulud siiski mõnevõrra kasvasid. Poola toetused suurenesid võrreldes mullusega 0,4 mln euro võrra. Kuna sealne elektri turuhind oli väiksem võrreldes fikseeritud hinnaga 125-134 €/MWh, siis teenimata jäänud tulu saime kätte toetusena. Poola ärituludes on täiendavalt kajastatud ka jaotusvõrgupoolsete tootmispiirangute eest ettenähtava kompensatsiooni nõue summas 0,2 mln eurot.
Ärikulud
Segmendi ärikulud ilma kulumita on kasvanud 0,1 mln euro võrra. Kasv 0,1 mln eurot tuleb uute parkide Zambrowi ja Purtse elektrivõrgu teenuste kulust, mida võrdlusperioodil ei olnud.
EBITDA
Päikese segmendi EBITDA oli 2024. aasta II kvartalis 2,2 mln eurot, mis on samal tasemel võrdlusperioodiga. EBITDA-d on positiivselt mõjutanud mõnevõrra kõrgem toodang, kuid langenud on arvutuslik teenitud hind ja 0,1 mln euro võrra on kasvanud segmendi ärikulud.
Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost- määratud tarne ost) / toodang
129,8
Investeeringud
Investeeringud II kvartalis
Grupi investeeringud olid 2024. aasta II kvartalis 129,8 mln eurot, mida on 55,3 mln eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 129,6 mln euroni. Sellest 106,9 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 86,6 mln eurot investeeriti Sopi-Tootsi tuuleparki ning 20,4 mln eurot Kelme I ja II tuuleparkidesse (vastavalt 11,6 ning 8,7 mln eurot). Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Sopi päikeseparki 7,4 mln eurot. Segmendi "Muu" all on peamiselt Liivi meretuulepargi arendusinvesteeringud.
Baasinvesteeringuid tehti II kvartalis 0,3 mln euro võrra vähem peamiselt müüdud koostootmisjaamade arvelt.
Seisuga 30. juuni 2024 oli tuuleenergia segmendi põhivarade (s.h. firmaväärtuse) saldo 1 137,6 mln eurot (sh ehituses olevate varade osakaal 49%), koostootmise segmendi saldo 92,8 mln eurot (sh ehituses 0%), päikeseenergia segmendi põhivarade saldo 126,2 mln eurot (sh ehituses 52%) ja segmendi "Muu" põhivara saldo 18,7 mln eurot (sh ehituses 62%).
Hetkel ehituses olevate varade lõpuni välja ehitamise hinnanguline maksumus on 250 mln eurot.
Finantseerimine
Grupi peamised võõrkapitali allikad on investeerimis- ja likviidsuslaenud regiooni kommertspankadelt, Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB), Euroopa Investeerimispangalt (EIB) ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD).
- juuni 2024 seisuga oli grupi intressikandvate kohustuste maht korrigeeritud soetusmaksumuses 629,0 mln eurot (31. märts 2024: 503,2 mln eurot). Sellest moodustasid enamuse pangalaenud summas 614,4 mln eurot, sealhulgas Poola zlottides võetud laen 6,4 mln euro väärtuses.
II kvartali jooksul võttis Enefit Green kasutusse 125 miljonit eurot pangalaene, ning suurendas Swedbankiga sõlmitud laenulepingut 100 miljoni euroni.
Investeerimislaenudele kogujäägiga 149,8 miljonit eurot on sõlmitud intressimäära vahetuslepingud, fikseerides nende intressimäärad vahemikus 1,049% kuni 1,125% (pluss marginaal) kuni vastavate laenude lõpptähtajani. Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär 30. juuni 2024 seisuga oli 4,23% (31. märts 2024: 3,79%).
- juuni 2024 seisuga oli sõlmitud kuid kasutusele võtmata investeerimislaenude jääk 235 miljonit eurot.
Korduvkasutatavad likviidsuslaenud Pikaajalised tagasimaksed
Laenulepingute eritingimused
Grupi laenulepingud sisaldavad mõningaid eritingimusi, mis seavad grupi konsolideeritud majandusnäitajatele teatud piirmäärad. Seisuga 30. juuni 2024 täitis grupp kõiki laenulepingutes sätestatud nõudeid.
Finantseerimise ja tootluse suhtarvud
Laenukohustuste maksimaalse taseme määramisel arvestab juhtkond finantsvõimenduse suhtarve ning netovõla/EBITDA kordajat.
| mln € |
30.06.2024 | 31.12.2023 |
|---|---|---|
| Võlakohustused | 629,0 | 486,4 |
| Miinus: raha | -39,4 | -65,7 |
| Netovõlg | 589,6 | 420,7 |
| Omakapital | 729,7 | 717,2 |
| Investeeritud kapital | 1 319,3 | 1 137,9 |
| EBITDA (viimased 12 kuud) | 106,8 | 105,9 |
| Ärikasum (viimased 12 kuud) | 66,6 | 65,3 |
| Puhaskasum (viimased 12 kuud) | 61,5 | 55,8 |
| Finantsvõimendus (1) | 45% | 37% |
| Netovõlg/EBITDA | 5,52 | 3,97 |
| Investeeritud kapitali tootlus (2) | 5,0% | 5,7% |
| Omakapitali tootlus (3) | 8,4% | 7,8% |
| Intressikatte kordaja (4) | 6,5 | 7,9 |
(1) Finantsvõimendus = netovõlg / (netovõlg + omakapital)
(2) Investeeritud kapitali tootlus = viimase 12 kuu ärikasum / (netovõlg + omakapital)
(3) Omakapitali tootlus = viimase 12 kuu puhaskasum / omakapital
(4) Intresskatte kordaja= viimase 12 kuu EBITDA/ intressikulu
Riskijuhtimine
Enefit Greeni kaks peamist aktiivselt juhitavat turu- ja finantsriski on elektrienergia müügi hinnarisk ja intressimäära risk.
Elektrienergia müügi hinnarisk
Elektrihinna riski maandatakse kombinatsiooniga
- erinevate riiklike taastuvenergia toetustest (FIP, CfD jm toetusskeemid), mida saavad grupi erinevad olemasolevad tootmisvarad ning
- elektrimüügilepingutega (ingl. k. Power Purchase Agreement, PPA), kuna grupp on seadnud eesmärgiks fikseerida müüdava elektri hind uute arendusprojektide siduva investeerimisotsuse tegemise hetkeks reeglina 60% ulatuses vastava arendusprojekti vähemalt esimese viie aasta elektrienergia prognoositava toodangu mahust.
Lühiajaline vaade: elektrihinna riskide juhtimine 2024. aastal
Võttes arvesse prognoositust 156 GWh võrra madalamat elektritoodangu mahtu I poolaastal ootame oma tootmisvaradelt käesoleva aasta kokkuvõttes 2,06 TWh elektritoodangut, millest opereerivate varade oodatav elektritoodang on 1,18 TWh ning valminud ja ehituses olevate varade toodang 0,88 TWh. Aasta esimese kuue kuu prognoositust madalam toodang tulenes peamiselt tuuleenergia segmendist ning selle põhjuseid on kirjeldatud segmendi majandustulemuste kommentaaris.
PPA lepingutega on 2024. aasta oodatavast elektritoodangust kaetud 1,29 TWh ehk 62,8% keskmise hinnaga 67,2 €/MWh. 2024. aasta teises kvartalis jätkas Enefit Green 2024 aasta PPA portfelli aktiivset juhtimist, arvestades tootmisportfelli ootustega, hinnaprognoosiga ja muude riskifaktoritega. Selle tulemusena vähendasime 2024. aasta III kvartali PPA kogust Baltikumi hinnapiirkonnas 23,1 GWh võrra. Enefit Green plaanib jätkata aktiivset PPA portfelli juhtimist tulevikus, balansseerides hinnariski maandamist ning baaskoormuse PPA-dega seotud ostude riski juhtimist. Graafik illustreerib Enefit Greeni elektriportfelli oodatavat kujunemist 2024. aasta kvartalite lõikes, kus I ja II kvartali andmed kajastavad juba realiseerunud tulemusi.
Pikaajalised elektrimüügilepingud
Varasema praktika kohaselt on Enefit Green arendusprojekti lõpliku investeerimisotsuse tegemise hetkeks reeglina fikseerinud elektrienergia müügihinna 60%-le vastava arendusprojekti esimese viie aasta prognoositavast toodangust. Samuti on Enefit Green kasutanud PPAsid opereeriva elektritootmisportfelli hinnariski maandamiseks.
- aasta teises kvartalis uusi pikaajalisi PPA lepinguid ei sõlmitud. Seisuga 30. juuni 2024 on Enefit Green sõlminud PPA lepinguid perioodile juuli 2024 kuni detsember 2033 9 005 GWh ulatuses keskmise hinnaga 70,9 EUR/MWh. Enamiku sõlmitud PPA lepingute teiseks osapooleks on Eesti Energia AS (8 067 GWh ulatuses). Enefit Greeni eeldatavast elektritoodangust aastatel
| 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2028 | Periood 2024- 2028 kokku |
|
|---|---|---|---|---|---|---|
| FiT/CfD meede** | 1% | 1% | 1% | 1% | 1% | 1% |
| Kogus (GWh) | 26 | 28 | 28 | 28 | 28 | 139 |
| Hind***, EUR/MWh |
112,4 | 114,5 | 116,8 | 119,2 | 121,6 | 117,0 |
| FiP toetus** | 23% | 8% | 3% | 2% | 2% | 7% |
| Kogus (GWh) | 469 | 266 | 99 | 79 | 75 | 989 |
| Hind***, EUR/MWh (lisandub elektri turuhinnale) |
50,1 | 50,3 | 53,7 | 53,7 | 53,7 | 51,1 |
| PPA ** | 63% | 49% | 46% | 47% | 37% | 47% |
| Kogus (GWh) | 1 292 | 1 533 | 1 534 | 1 549 | 1 219 | 7 127 |
| Hind***, EUR/MWh |
67,2 | 64,8 | 64,8 | 69,0 | 76,4 | 68,1 |
2024-2028 on PPA lepingutega kaetud 47,2% keskmise hinnaga 68,1 €/MWh.
Riiklikud toetusmeetmed
Osa Enefit Greeni Eesti elektritoodangust saab jätkuvalt taastuvenergia toetust, mida makstakse lisaks elektrienergia müügihinnale (ingl. k. Feed-in-Premium, FiP). Enefit Greeni eeldatavast
elektritoodangust aastatel 2024 – 2028 on FiP toetusmeetmetega kaetud 7% keskmise FiP määraga 51,1 EUR/MWh.
Fikseeritud hinnaga toetusmeetmete osakaal on oluliselt vähenenud. Enefit Greeni eeldatavast elektritoodangust aastatel 2024 – 2028 on vaid 1% kaetud fikseeritud hinnaga toetusmeetmetega (Poola hinnavahelepingud, Contract for Difference, CfD) keskmise hinnaga 117,0 EUR/MWh.
Aastateks 2029 kuni 2033 on Enefit Green sõlmitud PPA lepinguid kokku 2 458 GWh ulatuses keskmise hinnaga 79 EUR/MWh.
Alltoodud graafikul oleme varasema esitusega võrreldes välja jätnud prognoositavate tootmismahtude hulgast lähemate aastate võimalikud tootmismahud, mida saaksid genereerida tootmisvarad, mille investeerimisotsust pole praeguse seisuga veel tehtud (nn. lühiajaline arendusportfell). Põhjuseks on selliste investeerimisotsuste ajastamisega seotud ebakindlus, mis tuleneb omakorda mitmetest faktoritest – varasemast kõrgem intressitase ja kapitali hind, varasemast madalam elektri hind, madalam PPA nõudlus, lühiajaliselt madalam elektrienergia nõudlus tulenevalt makromajanduslikust olukorrast jne.
Meie arendustegevus keskendub varasemast enam ehituses projektide valmisehitamisele ning arenduses projektide arendamisele kuni ehitusvalmiduseni. Tulevaste investeerimisotsuste ajastus nende eelarendatavate projektide osas sõltub edasistest arengutest ülalmainitud tegurite osas.
1 171 1 366 1 365 1 365 1 365 885 1 766 1 944 1 944 1 944 1 292 1 533 1 534 1 549 1 219 26 28 28 28 28 469 266 99 79 75 140 140 2 056 1 787 3 133 1 909 3 309 1 802 3 309 1 797 3 309 1 463 2024 2025 2026 2027 2028
Opereeriv Ehitusesolev PPA FiT/CfD FiP Hinnapõrand*
Prognoositavad tootmismahud opereerivatelt ja ehitatavatelt tootmisvaradelt ning nende kaetus PPA-de ja erinevate taastuvenergia toetusmeetmetega, GWh
Koduturgude elektrihindade prognoos
Kõikide koduturgude hinnaprognoose**** on võrredes eelmises kvartaliaruandes avaldatud infoga korrigeeritud aastate 2025 ja 2026 osas ligi 15% võrra ülespoole. Pikemaajalisi hinnaprognoose pole märkimisväärselt muudetud.
Lähiaastate senisest kõrgemaid hinnaprognoose selgitatakse tõusnud maagaasi- ja heitmekvootide hindadega, mis omakorda tõstab gaasielektrijaamade tootmiskulusid ja seeläbi elektrihinda.
Koduturgude elektrihindade prognoos****, €/MWh
* Hinnapõrand – vähempakkumise käigus saadud riigi toetus hinnapõranda näol tasemega 34,9 EUR/MWh (maksimaalselt 20 EUR/MWh) ning pikkusega 12 aastat
** Vastava meetmega kaetud eeldatava toodangu osakaal. Eeldatav toodang sisaldab opereerivate ning ehituses olevate varade prognoositud toodangut
*** Vastava meetmega kaetud toodangu kaalutud keskmine müügihind või toetus.
**** 2025E – 2034E elektrihindade prognoosid on arvutatud keskmisena analüüsifirmade SKM, Volue ja Thema prognoosidest (SKM Market Predictor Long-Term Power Outlook - May 2024, Volue Long Term Price Forecast - June 2024, Thema Power Market Outlook – May 2024 (Poola ja Soome hinnad mai 2023)). Tegemist on nominaalhindadega, mille puhul on eeldatud ühtlast 2% inflatsioonimäära.
Lühendatud konsolideeritud auditeerimata raamatupidamise vahearuanne II kvartal 2024
Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne
| tuhandetes eurodes | Lisa | II kv 2024 |
II kv 2023 | I pa 2024 |
I pa 2023 |
|---|---|---|---|---|---|
| Müügitulu | 9 | 33 875 | 36 760 |
90 067 | 106 451 |
| Taastuvenergia toetus ja muud äritulud | 10 | 4 377 | 4 406 | 17 106 | 12 219 |
| Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus |
0 | 4 892 | 0 | -168 | |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | 11 | -13 910 | -20 583 | -34 584 | -45 375 |
| Tööjõukulud | -2 363 | -2 905 | -4 588 | -5 391 | |
| Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus | -9 829 | -9 707 | -19 171 | -19 522 | |
| Muud tegevuskulud | -3 073 | -3 274 | -6 668 | -7 329 | |
| ÄRIKASUM | 9 077 | 9 589 | 42 162 | 40 885 | |
| Finantstulud | 456 | 1 191 | 1 026 | 1 598 | |
| Finantskulud | -436 | -402 | -742 | -782 | |
| Neto finantstulud (-kulud) | 20 | 789 | 284 | 816 | |
| Kasum/(-kahjum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse |
-39 | 22 | -49 | 41 | |
| KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST | 9 058 | 10 400 | 42 397 | 41 742 | |
| Tulumaks | -5 117 | -9 260 | -5 010 | -10 080 | |
| ARUANDEPERIOODI KASUM | 3 941 | 1 140 | 37 387 | 31 662 | |
| Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta | |||||
| Kaalutud keskmine aktsiate arv, tuh | 6 | 264 276 | 264 276 | 264 276 | 264 276 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,02 | 0,004 | 0,14 | 0,12 |
| Lahustunud puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,02 | 0,004 | 0,14 | 0,12 |
Lühendatud konsolideeritud koondkasumiaruanne
| tuhandetes eurodes | Lisa | II kv 2024 |
II kv 2023 | I pa 2024 |
I pa 2023 |
|---|---|---|---|---|---|
| ARUANDEPERIOODI KASUM | 3 941 | 1 140 | 37 387 | 31 662 | |
| Muu koondkasum | |||||
| Kirjed, mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: |
|||||
| Rahavoo riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (s.h. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse) |
5, 7 | 1 730 | 1 228 | 2 845 | 540 |
| Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed | 7 | 5 | 436 | 59 | 401 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum (-kahjum) | 1 735 | 1 664 | 2 904 | 941 | |
| ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM KOKKU | 5 676 | 2 804 | 40 291 | 32 603 |
Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne
| tuhandetes eurodes | Lisa | 30.06.2024 | 31.12.2023 | tuhandetes eurodes | Lisa | 30.06.2024 | 31.12.2023 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| VARAD | OMAKAPITAL | ||||||
| Põhivara | Emaettevõtja aktsionäridele kuuluv kapital ja reservid | ||||||
| Materiaalne põhivara | 4 | 1 250 517 | 1 027 057 | Aktsiakapital | 264 276 | 264 276 | |
| Immateriaalne põhivara | 59 808 | 59 891 | Ülekurss | 6 | 60 351 | 60 351 | |
| Varade kasutusõigus | 8 651 | 9 097 | Kohustuslik reservkapital | 8 291 | 5 556 | ||
| Ettemaksed põhivara eest | 4 | 47 477 | 55 148 | Muud reservid | 5, 7 | 166 296 | 163 451 |
| Edasilükkunud tulumaksuvara | 1 487 | 2 013 | Realiseerimata kursivahed | 7 | -103 | -162 | |
| Investeerinud sidusettevõtjatesse | 499 | 548 | Jaotamata kasum | 230 620 | 223 718 | ||
| Tuletisinstrumendid | 5, 7 | 5 772 | 5 054 | Kokku omakapital | 729 731 | 717 190 | |
| Pikaajalised nõuded | 1 026 | 0 | KOHUSTUSED | ||||
| Kokku põhivara | 1 375 237 | 1 158 808 | Pikaajalised kohustused | ||||
| Võlakohustused | 8 | 532 860 | 454 272 | ||||
| Käibevara | Sihtfinantseerimine | 3 139 | 3 102 | ||||
| Varud | 5 425 | 3 180 | Tuletisvaba lepinguline kohustus | 5, 7 | 12 412 | 12 412 | |
| Nõuded ostjate vastu | 6 207 | 8 618 | Edasilükkunud tulumaksukohustused | 12 442 | 12 497 | ||
| Muud nõuded | 6 970 | 16 380 | Muud pikaajalised võlad | 5 239 | 5 239 | ||
| Ettemaksed | 13 098 | 30 084 | Eraldised | 7 | 8 | ||
| Tuletisinstrumendid | 5 | 4 135 | 3 806 | Kokku pikaajalised kohustused | 566 099 | 487 530 | |
| Raha ja raha ekvivalendid | 39 372 | 65 677 | Lühiajalised kohustused | ||||
| 75 207 | 127 745 | Võlakohustused | 8 | 96 100 | 32 126 | ||
| Müügiootel ettevõtte varad | 0 | 15 370 | Võlad hankijatele | 32 720 | 29 464 | ||
| Kokku käibevara | 75 207 | 143 115 | Muud võlad | 22 916 | 24 981 | ||
| Kokku varad | 1 450 444 | 1 301 923 | Eraldised | 2 | 6 | ||
| Tuletisvaba lepinguline kohustus | 5 | 2 876 | 5 674 | ||||
| 154 614 | 92 251 | ||||||
Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne
| tuhandetes eurodes | Lisa | II kv 2024 | II kv 2023 | I pa 2024 |
I pa 2023 |
|---|---|---|---|---|---|
| Rahavood äritegevusest | |||||
| Äritegevusest saadud raha | 12 | 31 003 | 14 006 | 66 166 | 58 343 |
| Makstud intressid ja laenukulud | -3 944 | -2 084 | -12 441 | -4 137 | |
| Laekunud intressid | 233 | 207 | 691 | 518 | |
| Makstud tulumaks | -871 | -631 | -871 | -1 205 | |
| Kokku rahavood äritegevusest | 26 421 | 11 498 | 53 545 | 53 519 | |
| Rahavood investeerimisest | |||||
| Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel |
-115 661 | -69 907 | -212 943 | -149 480 | |
| Tasutud tütarettevõtete soetamisel | 0 | 0 | 0 | -6 174 | |
| Laekunud äri müügist (miinus loovutatud raha ja | |||||
| raha ekvivalendid) | 0 | 0 | 16 879 | 0 | |
| Neto rahavood investeerimisest | -115 661 | -69 907 | -196 064 | -155 654 | |
| Rahavood finantseerimisest | |||||
| Saadud pangalaenud | 8 | 125 000 | 90 000 | 155 000 | 90 000 |
| Tagasi makstud pangalaenud | 8 | -4 080 | -4 040 | -13 092 | -11 177 |
| Tagasi makstud liisingkohustuste põhiosamaksed | 8 | -147 | -95 | -205 | -179 |
| Laekumised intressimäära vahetuslepingute realiseerimisest |
599 | 0 | 2 260 | 0 | |
| Makstud dividendid | -27 749 | -54 969 | -27 749 | -54 969 | |
| Neto rahavood finantseerimisest | 93 623 | 30 896 | 116 214 | 23 675 | |
| Neto rahavoog | 4 383 | -27 513 | -26 305 | -78 460 | |
| Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul | 34 989 | 80 509 | 65 677 | 131 456 | |
| Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul | 39 372 |
52 996 | 39 372 | 52 996 | |
| Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus | 4 383 | -27 513 | -26 305 | -78 460 |
Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste vahearuanne
| tuhandetes eurodes | Aktsiakapital | Ülekurss | Kohustuslik reservkapital |
Muud reservid | Realiseerimata kursivahed |
Jaotamata kasum |
Kokku omakapital |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Omakapital seisuga 31.12.2022 | 264 276 | 60 351 | 3 259 | 166 419 | -762 | 225 190 | 718 733 |
| Aruandeperioodi kasum | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 31 662 |
31 662 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/(-kahjum) |
0 | 0 | 0 | 540 | 401 | 0 | 941 |
| Aruandeperioodi koondkasum kokku |
0 | 0 | 0 | 540 | 401 | 31 662 |
32 603 |
| Kohustuslik reservkapitali suurendamine |
0 | 0 | 2 296 | 0 | 0 | -2 296 | 0 |
| Makstud dividendid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | -54 970 | -54 970 |
| Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis |
0 | 0 | 2 296 | 0 | 0 | -57 266 | -54 970 |
| Omakapital seisuga 30.06.2023 | 264 276 | 60 351 | 5 555 | 165 959 | -361 | 199 586 | 696 366 |
| Omakapital seisuga 31.12.2023 | 264 276 | 60 351 | 5 556 | 163 451 | -162 | 223 718 | 717 190 |
| Aruandeperioodi kasum | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 37 387 | 37 387 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/(-kahjum) |
0 | 0 | 0 | 2 845 | 59 | 0 | 2 904 |
| Aruandeperioodi koondkasum kokku |
0 | 0 | 0 | 2 845 | 59 | 37 387 | 40 291 |
| Kohustusliku reservkapitali suurendamine |
0 | 0 | 2 736 | 0 | 0 | -2 736 | 0 |
| Makstud dividendid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | -27 749 | -27 749 |
| Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis |
0 | 0 | 2 736 | 0 | 0 | -30 485 | -27 749 |
| Omakapital seisuga 30.06.2024 | 264 276 | 60 351 | 8 291 | 166 296 | -103 | 230 620 | 729 731 |
Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lisad
1. Oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõte
Käesolev lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus" ja ei sisalda kõiki lisasid, mida tavapäraselt sisaldab raamatupidamise aastaaruanne, mistõttu tuleks seda lugeda koos grupi 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruandega, mis on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.
Raamatupidamise vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestuspõhimõtteid nagu kasutati 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel.
Raamatupidamise vahearuande koostamisel peab juhtkond tegema otsuseid ning kasutama hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ja aruandes kajastatud varade ja kohustuste ning tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused võivad hinnangutest erinevaks kujuneda. Arvestuspõhimõtete rakendamisel tehtud olulised juhtkonna otsused ja peamised hinnangute ebakindluse allikad kattuvad olulisel määral nendega, mida on kirjeldatud 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.
Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt.
2. Finantsriskide juhtimine
Grupi tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, õiglase väärtuse ja rahavoogude intressimäära riski ning hinnariski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Lühendatud raamatupidamise vahearuanne ei sisalda kogu informatsiooni grupi finantsriskide juhtimise kohta, mis tuleb avalikustada raamatupidamise aastaaruandes. Seetõttu tuleks käesolevat vahearuannet lugeda koos grupi 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruandega. Detailsem ülevaade finantsriskidest on välja toodud riskijuhtimise peatükis.
Grupp kasutab intressimäära riskide juhtimiseks intressimäära vahetustehinguid. Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib grupi ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Intressiriski vähendatakse osaliselt fikseeritud intressimääraga võlakohustuste võtmise kaudu ja osaliselt ujuva intressimääraga laenude võtmise kaudu, mille puhul intressimäärade vahetustehingute abil fikseeritakse laenude intressikulud. Intressimäära vahetustehingud on välja toodud lisas 5.
Grupp käsitab kapitalina omakapitali ja võõrkapitali (laenukohustusi). Kapitalistruktuuri säilitamiseks või muutmiseks võib grupp muuta dividendi määra, maksta tagasi sissemakstud kapitali, emiteerida uusi aktsiaid, müüa varasid eesmärgiga vähendada finantskohustusi ja kaasata võõrkapitali (võtta laene). Juhtkond hindab laenu võtmisel grupi võimet teenindada laenude põhiosa- ja intressimakseid äritegevuse rahavoost ning alustab vajadusel aegsalt läbirääkimisi olemasolevate laenude refinantseerimiseks enne laenulepingute tähtaegumist. Täpsemalt finantseerimise suhtarvude ja võlakohustuste kohta leiab infot Tegevusaruande Finantseerimise peatükist.
3. Segmendiaruandlus
Grupis on eristatud kolm peamist tegevusvaldkonda, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja väiksemad tegevusvaldkonnad, mis on esitatud koos kui "muud". Juhatus kasutab grupi majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendiaruandlust, kus Enefit Green AS-i segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele. Kõik grupi opereeritavad tootmisüksused on jaotatud tegevussegmentidele vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud segmenti "muu".
-
Tuuleenergia (koosneb opereerivatest tuuleparkidest ja investeerimisotsusega arendusprojektidest. Alates 2024. aasta I kvartaliaruandest (s.h. on arvutatud ümber võrdlusperioodi numbrid lähtuvalt 2024. aasta I kvartali uuendustest tagamaks andmete võrreldavus) sisalduvad tuuleparkide aredusmeeskondade kulud ning ilma investeerimisotsuseta tuuleparkide arenduskulud tuule segmendi asemel segmendis "Muud");
-
Koostootmine (koosnes kuni 2023. aasta lõpuni Iru, Paide, Valka ja Brocēni koostootmisjaamadest ning pelletitehasest. 2023. aasta neljandas kvartalis teatasime Paide, Valka ja Brocēni koostootmisjaamade ning pelletitehase müügist. Brocēni koostootmisjaama ja pelletitehase müügitehing teostati enne 2023. aasta lõppu. Paide ja Valka koostootmisjaama tehing jõustus 1. märtsil 2024. Alates Paide ja Valka müügitehingu jõustumisest märtsis, moodustub koostootmise segmendi Iru koostootmisjaam);
-
Päikeseenergia (sisaldab opereerivaid päikeseelektrijaamasid, päikesevaldkonna arendusi ja päikese-teenust. Alates 2024. aasta I kvartaliaruandest (s.h. on arvutatud ümber võrdlusperioodi numbrid lähtuvalt 2024. aasta I kvartali uuendustest tagamaks andmete võrreldavus) sisalduvad päikeseparkide arendamisega seotud juhtimiskulud, ilma investeerimisotsuseta päikeseparkide arendused päikese segmendi asemel segmendis "Muud");
-
Muud (sh hüdroenergia, kombineeritud taastuvenergialahendused, kesksed arendus- ja juhtimisüksused. Alates 2024. aasta I kvartaliaruandest (s.h. on arvutatud ümber
võrdlusperioodi numbrid lähtuvalt 2024. aasta I kvartali uuendustest tagamaks andmete võrreldavus) ka tuule- ja päikesearenduste meeskondade kulud, meretuuleparkide arendused, ilma investeerimisotsuseta tuule- ja päikesearendused).
Segment "Muud" sisaldab tegevusvaldkondi, mille osakaal üksikult nii grupi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline. Ükski nendest tegevusvaldkondadest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldiseisva informatsiooni avalikustamine.
Segmendi tulud hõlmavad tulusid ainult välistelt klientidelt, mis on saadud vastavate kaupade või teenuste müügist. Kuna segmendid põhinevad väljapoole müüdavatel kaupadel ja teenustel, siis need tehingud ei sisalda grupiüksuste vahelisi segmentide tehinguid.
Juhatus hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, aga jälgib lisaks ka ärikasumit. Finantstulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ning kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ei jaotata segmentide vahel.
Grupi põhivarad on jaotatud segmentidele vastavalt nende kasutuseesmärgile. Kohustusi ega käibevara segmentidele ei jaotata. Alates 2024. aasta I kvartaliaruandest jagame kapitaliseeritud intressikulusid segmentidesse (s.h. on arvutatud ümber võrdlusperioodi numbrid lähtuvalt 2024. aasta I kvartali uuendustest tagamaks andmete võrreldavus), varasemalt oli kogu summa näidatud segmendis "Muud".
| Majandustulemused segmentide kaupa | ||
|---|---|---|
| ------------------------------------ | -- | -- |
| tuhandetes eurodes | II kv 2024 | II kv 2023 |
I pa 2024 |
I pa 2023 |
|---|---|---|---|---|
| MÜÜGITULU | ||||
| Tuuleenergia | 23 566 | 21 169 | 68 345 | 60 020 |
| Koostootmine | 7 851 | 12 695 | 18 295 | 42 900 |
| Päikeseenergia | 2 378 | 2 761 | 3 206 | 3 254 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 33 795 | 36 624 | 89 846 | 106 175 |
| Muud | 80 | 136 | 221 | 276 |
| Kokku | 33 875 | 36 760 | 90 066 | 106 450 |
| TAASTUVENERGIA TOETUS JA MUUD | ||||
| ÄRITULUD | ||||
| Tuuleenergia | 3 218 | 2 745 | 8 749 | 8 464 |
| Koostootmine | 406 | 1 422 | 7 524 | 3 232 |
| Päikeseenergia | 740 | 234 | 814 | 514 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 4 364 | 4 401 | 17 087 | 12 209 |
| Muud | 14 | 5 | 19 | 10 |
| Kokku | 4 377 | 4 406 | 17 106 | 12 220 |
| EBITDA | ||||
| Tuuleenergia | 15 053 | 12 747 | 47 123 | 43 563 |
| Koostootmine | 5 374 | 7 794 | 18 831 | 20 647 |
| Päikeseenergia | 2 169 | 2 183 | 2 438 | 2 464 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 22 596 | 22 724 | 68 392 | 66 674 |
| tuhandetes eurodes | II kv 2024 |
II kv 2023 |
I pa 2024 |
I pa 2023 |
|---|---|---|---|---|
| INVESTEERINGUD PÕHIVARASSE | ||||
| Tuuleenergia | 118 296 | 54 498 | 203 368 | 127 671 |
| Koostootmine | 295 | 555 | 360 | 750 |
| Päikeseenergia | 10 067 | 19 156 | 29 037 | 31 511 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 128 658 | 74 209 | 232 765 | 159 932 |
| Muud | 1 157 | 348 | 1 850 | 6 563 |
| Kokku | 129 815 | 74 557 | 234 615 | 166 495 |
| tuhandetes eurodes | 30.06.2024 | 31.12.2023 |
|---|---|---|
| PÕHIVARA | ||
| Tuuleenergia | 1 137 630 | 948 412 |
| Koostootmine | 92 781 | 97 747 |
| Päikeseenergia | 126 171 | 96 484 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 1 356 583 | 1 142 643 |
| Muud | 18 655 | 16 165 |
| Kokku | 1 375 237 | 1 158 808 |
4. Materiaalne põhivara
| tuhandetes eurodes | Maa | Hooned | Rajatised | Masinad ja seadmed |
Lõpetamata ehitus |
Ettemaksed | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2023 | |||||||
| Soetusmaksumus | 63 982 | 22 299 | 44 796 | 747 900 | 458 834 | 55 148 | 1 392 959 |
| Kogunenud kulum | 0 | -9 788 | -25 439 | -275 527 | 0 | 0 | -310 754 |
| Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.12.2023 | 63 982 | 12 511 | 19 357 | 472 373 | 458 834 | 55 148 | 1 082 205 |
| Aruandeperioodil toimunud liikumised | |||||||
| Investeeritud põhivara soetusesse | 0 | 0 | 13 187 | 74 951 | 145 087 | 1 361 | 234 586 |
| Valuuta ümberarvestuse kursivahed | 0 | 1 | 7 | 62 | 3 | 1 | 74 |
| Ümberklassifitseerimine | 0 | 0 | 0 | 12 078 | -3 045 | -9 033 | 0 |
| Arvestatud kulum ja allahindlus | 0 | -257 | -722 | -17 892 | 0 | 0 | -18 871 |
| Kokku aruandeperioodil toimunud liikumised |
0 | -256 | 12 472 | 69 199 | 142 045 | -7 671 | 215 789 |
| Materiaalne põhivara seisuga 30.06.2024 | |||||||
| Soetusmaksumus | 63 982 | 22 300 | 57 990 | 834 991 | 600 879 | 47 477 | 1 627 619 |
| Kogunenud kulum | 0 | -10 045 | -26 161 | -293 419 | 0 | 0 | -329 625 |
| Jääkmaksumus seisuga 30.06.2024 | 63 982 | 12 255 | 31 829 | 541 572 | 600 879 | 47 477 | 1 297 994 |
Grupp on sõlminud ehitus- ja arenduslepinguid, mis ei ole bilansis kohustusena kajastatud ning mille üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Grupil on 30.06.2024 seisuga ehituslepingutest tulenevaid kohustusi summas 199 281 tuhat eurot (31.12.2023: 368 953 tuhat eurot). Arenduslepingutest tulenevaid kohustusi on 30.06.2024 seisuga summas 83 550 tuhat eurot (31.12.2023 seisuga 17 400 tuhat eurot). Arendusprojektide maksete ajastus ja suurus sõltuvad lepingus sätestatud teatavate arenduseesmärkide saavutamisest ja asjakohaste nõuete täitmisest.
5. Tuletisvaba lepinguline kohustus, tuletisinstrumendid ja riskimaandamisarvestus
Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja hinnatakse edaspidi ümber nende õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Grupp kasutab 30.06.2024 seisuga rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenudest.
Tehingu sõlmimisel dokumenteerib grupp riskimaandamisinstrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, riskimaandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute sooritamisestrateegia. Samuti dokumenteerib grupp, kas riskimaandamistehingutes kasutavate tuletisinstrumentide ja maandatavate objektide rahavoogude muutuste vahel on majanduslik seos. Riskimaandamise alustamisel dokumenteerib grupp riskimaandamise ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamise ebaefektiivsus arvutatakse igal aruandeperioodil ja kajastatakse kasumiaruandes.
Riskimaandamise tuletisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumiseperiood on pikem kui 12 kuud, ja lühiajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on lühem kui 12 kuud.
Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse muus koondkasumiaruandes. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse koheselt kasumiaruandes saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes. Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide esmasel kajastamisel tekkinud õiglast väärtust kajastatakse otse omakapitali kaudu, kui selle tehingu majanduslik sisu on majanduslikku kasu sisaldavate ressursside jaotamine emaettevõttele.
Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse nendel perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks, kui leiab aset maandatud prognoositav müük).
Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine ei vasta enam riskimaandamise arvestusekriteeriumidele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul kajastamisel. Kui prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes kohe saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes.
Finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramise erinevad tasemed on määratletud järgmiselt:
• Tase 1: identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel;
- Tase 2: muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuste puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad;
- Tase3: vara või kohustuste puhul mittejälgitavad sisendid.
Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Hindamistehnikates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik grupi enda hinnangutele. Instrument liigitatakse tasemele 3, kui üks või mitu olulist sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel.
Tuletisvaba lepinguline kohustus
- aastal maandas grupp oma riskipositsiooni elektrihinna volatiilsuse suhtes baaskoormuse vahetustehingute tuletislepingutega. Antud tuletisinstrumentide puhul oli grupp ujuva hinna maksja ja vastaspool fikseeritud hinna maksja. Grupp kohaldas antud rahavoogudega seonduvate riskide maandamiseks riskimaandamisarvestust.
Grupp leppis vastaspoolega (Eesti Energia AS) kokku tuletislepingute lõpetamises ja nende asendamises fikseeritud hinnaga füüsilise tarne lepingutega (EFET-i lepingud, EFET – European Federation of Energy Traders), millel on samad mahud, hinnad ja tähtajad.
Grupp jätkas riskimaandamisarvestuse rakendamist avatud tuletisinstrumentide positsioonide suhtes kuni 17. augustini 2021, kajastades tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutust kuni EFET-i üldlepingu allkirjastamise kuupäevani. Tuletisinstrumentide kohustuse väärtus suurenes tehingupäeva -10 781 tuhandelt eurolt -23 207 tuhandele eurole seisuga 31. detsember 2021 seoses elektrihinna muutumisega ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021. Vastav negatiivne õiglase väärtuse muutus (-12 426 tuhat eurot) kajastub muus koondkasumis, kuna ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021 ei olnud riskimaandamise instrumentideks liigitatud tulevikutehingute puhul tuvastatud olulisi ebaefektiivsuse allikaid. Tuletisinstrumente hinnati õiglases väärtuses kuni EFET-i üldlepingu sõlmimise hetkeni (hindamine seisuga 17. augustil 2021). Nende bilansiline väärtus, mis on liigitatud lepinguliseks kohustuseks, ei muutu enne, kui saabub EFET-i üldlepingus määratletud ajaperiood 2023-2027.
EFET-i üldleping vastab oma tarbe erandile ja seepärast ei käsitata seda finantsinstrumendina, mida peab IFRS 9 kohaselt mõõtma õiglases väärtuses, vaid täitmisele kuuluva lepinguna IFRS 15 "Kliendilepingutest saadav müügitulu" alusel, kusjuures müügitulu kajastatakse fikseeritud ühiku väärtuse alusel alles siis, kui toimub elektrienergia tarnimine perioodil 2023–2027. Tuletislepingute asendamise hetkel EFET-i üldlepinguga ei kajastatud kasumit ega kahjumit. EFET-i üldlepingu sõlmimisel liigitati tuletisinstrumentide kohustuse bilansiline väärtus vastaval kuupäeval (-23 207 tuhat eurot) ümber lepinguliseks kohustuseks, mis suurendab järk-järgult kajastatavat müügitulu kuni EFET i üldlepingu täitmiseni. Antud müügitulu kasvu kompenseerib osaliselt lõpetatud riskindamaandamisarvestuse alusel elektrienergia riskimaandamisreservi
kogunenud -12 426 tuhande euro ümberliigitamine kasumiaruandesse. Antud summa on tuletisinstrumentide 17. augusti 2021 seisuga õiglase väärtuse (-23 207 tuhat eurot) ja tuletisinstrumentide tehingupäeva õiglase väärtuse (-10 781 tuhat eurot) vahe, mis kajastati otse omakapitalis. Vt reservide detailsemat infot lisast 7. Seisuga 31. detsember 2023 liigitati eelnevalt mainitud kohustus summas 18 086 tuhat eurot lühiajaliseks summas 5 674 tuhat eurot ja pikaajaliseks summas 12 412 tuhat eurot.
EFET-i lepingute kohane elektrienergia tarneperiood algas 1. jaanuaril 2023, millest tulenevalt hakkas vähenema lepingulise kohustuse jääk. 2024. aasta esimese kahe kvartaliga vähenes kohustuse jääk 2 923 tuhat eurot ja oli seisuga 30. juuni 2024 -15 163 tuhat eurot (30. juuni 2023: -20 685 tuhat eurot). Vastavad muudatused tehti ka grupi rahavoogude riskimaandamisreservis ja kasumiaruandes. 2024. aasta jooksul tehakse järgmised kanded ülalmainitud reservidesse ning kasumiaruandesse:
| tuhandetes eurodes | Lisa | I kv 2024 | II kv 2024 | III kv 2024 | IV kv 2024 | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Tuletisvaba lepinguline kohustus | -2 012 | -911 | -1 085 | -1 666 | -5 674 | |
| Elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv |
7 | 1 086 | 711 | 679 | 827 | 3 303 |
| Tuletisinstrumentide tulud | 9 | 926 | 199 | 406 | 840 | 2 371 |
Intressimäära vahetustehingud (swap-tehingud)
Seisuga 30. juuni 2024 oli grupil sõlmitud kolm intressimäära vahetustehingut kolme laenu intressimäära riski maandamiseks:
- Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 69 565 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 6 kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,1%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 30. septembril 2022.
- Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 46 875 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 3-kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,049%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 24. septembril 2022.
- Intressimäära vahetustehing nominaalsumma jäägiga 33 334 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 6-kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,125%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 30. juunil 2022.
Intressimäära vahetustehingud on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Riskimaandamisinstrumentide (intressimäära vahetustehingud) ja riskimaandamisobjektide (laenulepingud) vahel eksisteerib majanduslik suhe, sest seisuga 30. juuni 2024 ühtisid kõikide intressimäära vahetustehingute põhilised tingimused laenulepingute tingimustega (nominaalsummad, valuutad, tähtajad, maksegraafikud). Riskimaandamise tulevikutehingud on sõlmitud 1:1 suhtes. Riskimaandamise efektiivsuse testimiseks kasutab grupp hüpoteetilise tuletisinstrumendi meetodit ja võrdleb intressimäära vahetustehingute õiglase väärtuse muutusi laenulepingute õiglase väärtuse muutustega.
Potentsiaalsed ebaefektiivsuse allikad võivad tuleneda järgmistest põhjustest:
Grupi või intressimäära vahetustehingu vastaspoole krediidiriski muutus. Krediidiriski mõju tõttu võib majanduslik suhe riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi vahel tasakaalust välja minna ning võib tekkida olukord, kus riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi väärtused ei liigu enam vastassuunas. Grupi juhtkonna hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et krediidiriskist saaks tekkida oluline ebaefektiivsus.
Riskimaandamisinstrumentide mõju finantsseisundi aruandele seisuga 30. juuni 2024 oli järgmine:
| tuhandetes eurodes | Nominaal summa |
Bilansiline maksumus (vara) |
Bilansiline maksumus (kohustus) |
Finantsseisundi aruande kirje nimetus |
Õiglase väärtuse muutus* |
Kasumiaruandes kajastatud ebaefektiivsus |
Riskimaandamisreservist kasumiaruandesse ümber liigitatud summad* |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Swap-tehingud | 149 775 | 9 907 | 0 | Tuletisinstrumendid | 2 085 | 0 | -1 067 |
*võrreldes 31.03.2024 seisuga, kajastatud muus koondkasumiaruandes
Riskimaandamisobjektide mõju finantsseisundi aruandele seisuga 30. juuni 2024 oli järgmine:
| tuhandetes eurodes | Õiglase väärtuse muutus, mida kasutati ebaefektiivsuse arvutamisel |
Riskimaandamisreservis kajastatud summad |
Riskimaandamisreservis kajastatud summad, mille puhul riskimaandamisarvestust enam ei rakendata |
|---|---|---|---|
| Ujuva intressimääraga laenud | 9 907 | 9 907 | 0 |
Õiglane väärtus on arvutatud kasutades kolmanda osapoole mudelit, mida kinnitab tehingupartneri kinnitus.
Grupi sisemiste arvutuste alusel leitakse intressimäära vahetustehingute õiglane väärtus oodatavate tuleviku rahavoogude nüüdisväärtusena tuginedes turul vaadeldavatel EURIBOR-i intressikõveratel. Õiglase väärtuse hinnangu tegemisel võetakse arvesse grupi ning vastaspoole krediidiriski, mis arvutatakse krediidiriski vahetustehingute või võlakirjade hindadest tuletatud krediidiriski vahede põhjal. Intressimäära vahetustehingud on liigitatud õiglase väärtuse tasemele 2.
6. Aktsiakapital
Seisuga 30. juuni 2024 oli Enefit Green ASil registreeritud 264 276 232 aktsiat (30. juuni 2023: 264 276 232 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro.
Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on emaettevõtja omanike osa kasumist jagatud bilansipäevade arvuga kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna potentsiaalselt emiteeritavaid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum aktsia kohta kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga aktsia kohta.
Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta kaalutud keskmise aktsiate arvuga
| Ühik | II kv 2024 |
II kv 2023 |
I pa 2024 |
I pa 2023 |
|
|---|---|---|---|---|---|
| Emaettevõtja omanike osa kasumist | tuh euro | 3 941 | 1 140 | 37 387 | 31 662 |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv | tuh | 264 276 | 264 276 | 264 276 | 264 276 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta | euro | 0,02 | 0,004 | 0,14 | 0,12 |
| Lahustunud puhaskasum aktsia kohta | euro | 0,02 | 0,004 | 0,14 | 0,12 |
7. Muud reservid
| tuhandetes eurodes | 30.06.2024 | 31.12.2023 |
|---|---|---|
| Muud reservid perioodi algul | 163 289 | 165 657 |
| sh realiseerimata kursivahede reserv | -162 | -762 |
| sh intressimäära vahetuslepingute rahavoo riskimaandamisreserv |
8 860 | 14 626 |
| sh elektrienergia rahavoo riskimaandamisreserv hinnariski maandamiseks |
-9 628 | -12 426 |
| sh emaettevõttega tehtud tuletistehingute esmane õiglane väärtus |
-10 781 | -10 781 |
| sh vabatahtlik rahastamise reservid | 175 000 | 175 000 |
| Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus |
||
| sh intressimäära vahetuslepingute rahavoo riskimaandamisreserv |
3 214 | -2 221 |
| Elektrienergia rahavoo riskimaandamisreservi vähenemine |
1 797 | 2 798 |
| Ümberklassifitseerimised muust koondkasumist, kajastatud intressikulu vähenemisena |
-2 166 | -3 545 |
| Välismaiste tütarettevõtete ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed |
59 | 600 |
| Muud reservid perioodi lõpul | 166 193 | 163 289 |
| sh realiseerimata kursivahede reserv | -103 | -162 |
| sh intressimäära vahetuslepingute rahavoo riskimaandamisreserv |
9 907 |
8 860 |
| sh elektrienergia rahavoo riskimaandamisreserv hinnariski maandamiseks |
-7 830 | -9 628 |
| sh emaettevõttega tehtud tuletistehingute esmane õiglane väärtus |
-10 781 | -10 781 |
| sh vabatahtlik rahastamise reservid | 175 000 | 175 000 |
8. Võlakohustused soetusmaksumuses
| Lühiajalised võlakohustused | Pikaajalised võlakohustused | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| tuhandetes eurodes | Intress | Pangalaenud | Rendikohustused* | Pangalaenud | Rendikohustused* | Kokku |
| Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2023 |
3 967 | 27 414 | 745 | 445 174 | 9 098 | 486 398 |
| Aruandeperioodil toimunud liikumised | ||||||
| Rahalised liikumised | ||||||
| Lisandunud võlakohustus | 13 148 | 57 500 |
0 | 97 500 | 0 | 168 832 |
| Võlakohustuse tagasimaksmine | -12 335 | -13 092 | -311 | 0 | 0 | -25 738 |
| Mitterahaline liikumine | ||||||
| Lisandunud võlakohustus | 0 | 0 | 2 | 0 | 352 | 354 |
| Ümberklassifitseerimine | 156 | 18 890 | 0 | -19 046 | 0 | 0 |
| Laenukulude amortisatsioon | 0 | 0 | 0 | -3 | 0 | -3 |
| Valuutakursi muutuste mõju | 4 | 12 | 0 | 38 | 8 | 62 |
| Muud liikumised | 0 | 0 | 0 | 0 | -262 | -262 |
| Kokku aruandeperioodil toimunud liikumised |
973 | 63 310 | -309 | 78 489 | 98 | 142 561 |
| Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 30.06.2024 |
4 940 | 90 724 | 436 | 523 663 | 9 196 | 628 959 |
*Rendikohustuste tagasimaksed summas 311 tuhat eurot sisaldavad nii põhiosa tagasimakseid summas 205 tuhat eurot kui ka tasutud intresse summas 106 tuhat eurot.
9. Müügitulu
| tuhandetes eurodes | II kv 2024 | II kv 2023 | I pa 2024 | I pa 2023 |
|---|---|---|---|---|
| Tegevusvaldkondade lõikes | ||||
| Kaupade müük | ||||
| Pelletite müük | 0 | 2 921 | 0 | 18 597 |
| Vanametalli müük | 111 | 192 | 230 | 455 |
| Muu kaupade müük | 16 | 17 | 59 | 26 |
| Kokku kaupade müük | 127 | 3 130 | 289 | 19 078 |
| Teenuste müük | ||||
| Soojusenergia müük | 1 124 | 1 647 | 3 558 | 4 923 |
| Elektrienergia müük | 28 892 | 27 753 | 78 271 | 73 284 |
| Jäätmete vastuvõtt ja edasimüük | 3 710 | 3 859 | 7 678 | 8 452 |
| Vara rent ja hooldus | 37 | 289 | 250 | 537 |
| Muude teenuste müük | -15 | 82 | 21 | 177 |
| Kokku teenuste müük | 33 748 | 33 630 | 89 778 | 87 373 |
| Kokku müügitulu | 33 875 | 36 760 | 90 067 | 106 451 |
Märkus: Alates detsembrist 2023 kajastatakse elektri tuletisinstrumentidest saadud tulu elektrienergia müügi real. Seoses sellega on parandatud II kv 2023 ja I pa 2023 ridu "elektrienergia müük" vastavalt +204 tuhande ja +1 110 tuhande euro võrra.
10. Taastuvenergia toetus ja muud äritulud
| tuhandetes eurodes | II kv 2024 | II kv 2023 | I pa 2024 |
I pa 2023 |
|---|---|---|---|---|
| Taastuvenergia toetus | 4 979 | 4 355 | 11 372 | 11 623 |
| Sihtfinantseerimine | 49 | 112 | 148 | 235 |
| Kasum äri müügist | -801 | 0 | 4 958 | 0 |
| Muud äritulud | 150 | -61 | 628 | 361 |
| Kokku muud äritulud | 4 377 | 4 406 | 17 106 | 12 219 |
Märkus: Alates detsembrist 2023 kajastatakse elektri tuletisinstrumentidest saadud tulu elektrienergia müügi real. Seoses sellega on eemaldatud ülal tabelist rida "tuletisinstrumentide tulud" summas 204 tuhat eurot II kv 2023 ja 1 110 tuhat eurot I pa 2023.
Märtsis 2024 toimunud Valka ja Paide koostootmisjaamade müügist teeniti kasumit 4 958 tuhat eurot. I kvartali aruandes kajastati müügi kasumina ekslikult 5 759 tuhat eurot. Üle kajastatud kasum summas 801 tuhat eurot, mis tekkis grupisisese laenunõude müügi hetkel maha kandmata jätmisest, on korrigeeritud II kvartali numbrites real "Kasum äri müügist". Tegemist on mitterahalise korrigeerimisega, millel puudub mõju grupi rahavoogudele.
11. Kaubad, toore, materjal ja teenused
| tuhandetes eurodes | II kv 2024 |
II kv 2023 | I pa 2024 |
I pa 2023 |
|---|---|---|---|---|
| Hooldus- ja remonditööd |
3 406 | 4 033 | 6 938 | 7 135 |
| Tehnoloogiline kütus | 189 | 6 371 | 1 342 | 14 730 |
| Elektrienergia | 8 864 | 8 731 | 23 694 | 20 192 |
| Tuhakäitlusega seotud teenused | 505 | 475 | 966 | 1 038 |
| Transporditeenused valmistoodangu müügiks |
0 | 303 | 0 | 872 |
| Materjalid ja varuosad toodangu valmistamiseks |
335 | 361 | 577 | 772 |
| Ülekandeteenused | 378 | 107 | 582 | 222 |
| Jäätmete käitlemine | 103 | 99 | 197 | 179 |
| Loodusvarade ressursimaks | 1 | 2 | 2 | 3 |
| Muud kaubad, toore, materjal ja teenused |
55 | 38 | 115 | 88 |
| Saastemaks | 74 | 63 | 171 | 144 |
| Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused |
13 910 | 20 583 |
34 584 | 45 375 |
12. Äritegevusest laekunud raha
| tuhandetes eurodes | II kv 2024 |
II kv 2023 |
I pa 2024 |
I pa 2023 |
|---|---|---|---|---|
| Kasum enne tulumaksustamist | 9 058 | 10 400 | 42 397 | 41 742 |
| Korrigeerimised | ||||
| Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus | 9 7 96 | 9 598 | 19 104 | 19 304 |
| Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus | 33 | 109 | 67 | 218 |
| Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon | -49 | -112 | -147 | -235 |
| Intressikulu võlakohustustelt | 191 | 61 | 415 | 441 |
| Kasum äri müügist | 801 | 0 | -4 958 | 0 |
| Kasum (kahjum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse |
39 | -22 | 49 | -41 |
| Intressi- ja muud finantstulud |
-233 | -207 | -692 | -518 |
| Kahjum (kasum) muudest mitterahalistest tehingutest | 0 | 0 | 13 | 0 |
| Kursikahjum (kasum) välisvaluutas antud ja võetud laenudelt | 10 | 326 | 50 | 341 |
| Realiseerunud kasum tuletisinstrumentidest | -75 | -204 | -1 001 | -1 109 |
| Korrigeeritud kasum enne maksustamist | 19 571 | 19 949 | 55 297 | 60 143 |
| Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | ||||
| Äritegevusega seotud nõuete muutus | 1 738 | 5 437 | 2 361 | 4 486 |
| Varude muutus | -2 023 | -5 638 | -1 919 | -38 |
| Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | 12 876 | 4 147 | 23 617 | -375 |
| Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | 12 591 | 3 946 | 24 059 | 4 073 |
| Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | ||||
| Eraldise muutus | -5 | -1 | -5 | -1 |
| Võlgnevuse muutus hankijatele | 3 302 | 2 118 | -7 567 | 3 335 |
| Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | -4 456 | -12 006 | -5 618 | -9 207 |
| Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | -1 159 | -9 889 | -13 190 | -5 873 |
| Äritegevusest saadud raha | 31 003 | 14 006 | 66 166 | 58 343 |
13. Tehingud ja saldod seotud osapooltega
Enefit Green ASi emaettevõte on Eesti Energia AS. Eesti Energia ASi ainuomanik seisuga 30. juuni 2024 on Eesti Vabariik.
Enefit Green ASi lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande koostamisel on loetud seotud osapoolteks omanikke, teisi samasse gruppi kuuluvaid äriühinguid (grupi ettevõtteid), tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja valitseva või olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on valitsev või oluline mõju.
Grupp on rakendanud avalikustamiserandit ja jätnud avalikustamata eraldivõetuna ebaolulised tehingud ja saldod valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on nende osapoolte üle valitsev, ühine valitsev või oluline mõju.
Enefit Green AS ja tema tütarettevõtted toodavad taastuvenergiat, mida müüakse vahetult kolmandatele osapooltele (sh elektribörsile Nord Pool). Emaettevõte Eesti Energia AS osutab Enefit Greenile haldusteenuseid seoses nimetatud müügiprotseduuriga. Mainitud teenusega seotud kulud kajastatakse tabelis real "Teenuste ost".
Grupp avalikustab ka tehingud Eesti Vabariigi valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtetega. Aruandeperioodil ja võrdlusperioodil tegi grupp tavapärases mahus ostu- ja müügitehinguid Eesti ülekandevõrgu operaatori Elering ASiga, mis kuulub täielikult riigile.
Seisuga 30. juuni 2024 on Enefit Green AS sõlminud pikaajalisi elektrienergia füüsilise tarne lepinguid seotud osapoole Eesti Energia AS-ga mahus 8 067 GWh, elektrienergia tarnimiseks perioodil juuli 2024 kuni detsember 2033 Leedu, Eesti, Soome ja Poola elektrivõrgus. Lepingud on sõlmitud nii aastase baasenergia kui kuise baasenergia tarneks. Seotud osapoolega sõlmitud pikaajaliste elektrienergia füüsilise tarne lepingute kaalutud keskmine hind on 68,2 EUR/MWh.
- aasta alguses kasutas grupp elektrihinna riski maandamiseks baaskoormuse vahetustehingute tuletislepinguid. Tuletisinstrumentide finantskohustuse esialgne õiglane väärtus summas -10 781 tuhat eurot on kajastatud otse omakapitalis.
Grupp jätkas riskimaandamisarvestuse rakendamist avatud tuletisinstrumentide positsioonide osas kuni 17. augustini 2021, kui sõlmiti EFETi üldleping ("EFET General Agreement") elektrienergia üleandmise ja vastuvõtmise kohta, lõpetades samaaegselt kõik avatud tuletislepingud. Tuletisinstrumentide kohustuse väärtus suurenes tehingupäeva -10 781 tuhandelt eurolt -23 207 tuhandele eurole seoses elektrihinna muutumisega ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021. Vastav kumulatiivne tuletisinstrumentide finantskohustuse õiglase väärtuse muutus summas -12 426 tuhat eurot kajastati muu koondkasumi ja rahavoogude riskimaandamisreservi kaudu omakapitalis (vt ka lisa 5). 30. juuni 2024 seisuga oli elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reservi saldo –7 830 tuhat eurot (vt ka lisa 5 ja 7).
| tuhandetes eurodes | II kv 2024 |
II kv 2023 |
I pa 2024 |
I pa 2023 |
30.06.2024 | 31.12.2023 | |||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| TEHINGUD | SALDOD | ||||||||
| EMAETTEVÕTE | |||||||||
| Teenuste ost | 4 402 | 2 950 | 9 978 | 7 414 | Nõuded | 5 368 | 9 497 | ||
| Kaupade müük | 0 | 0 | 0 | 0 | Kohustused | 17 397 | 20 281 | ||
| Teenuste müük | 14 788 | 16 111 | 40 751 | 39 568 | sh tuletisvaba lepinguline kohustus | 15 241 | 18 086 | ||
| TEISED KONTSERNI ETTEVÕTTED | |||||||||
| Kaupade ost | 0 | 0 | 0 | 0 | Nõuded | 1 168 | 314 | ||
| Teenuste ost | 162 | 704 | 287 | 1 561 | Kohustused | 82 | 62 | ||
| Tulu kaupade müügist | 0 | 0 | 0 | 0 | |||||
| Tulu teenuste müügist | 1251 | 322 | 1 743 | 742 | |||||
| TEISED SEOTUD OSAPOOLED (SH SIDUSETTEVÕTTED) | |||||||||
| Teenuste ost | 443 | 428 | 860 | 884 | Nõuded | 0 | 22 | ||
| Tulu teenuste müügist | 0 | 0 | 0 | 0 | Kohustused | 370 | 311 | ||
| ELERING AS | |||||||||
| Teenuste ost | 230 | 18 472 | 482 | 20 059 | Nõuded | 2 458 | 5 629 | ||
| Teenuste müük | 4 646 | 4 425 | 11 054 | 11 755 | Kohustused | 105 | 33 |
Grupi struktuur
