Quarterly Report • May 5, 2022
Quarterly Report
Open in ViewerOpens in native device viewer
Auditeerimata
| 3 | Juhatuse esimehe pöördumine |
|---|---|
| 4 | Enefit Greenist |
| 6 | I kvartali tulemuste kokkuvõte |
| 7 | Tegevuskeskkond |
| 8 | Olulisemad sündmused I kvartalis |
| 9 | Grupi majandustulemused |
| 12 | Tuuleenergia segment |
| 13 | Koostootmise segment |
| 14 | Päikeseenergia segment |
| 15 | Investeeringud |
| 16 | Arenduste portfell |
| 18 | Finantseerimine |
| 19 | Riskijuhtimine |
| 20 | Raamatupidamise vahearuanne |
| 26 | Raamatupidamise vahearuande lisad |
| 40 | Juriidiline struktuur |
Rohelise energia nappus ei lasknud energiahindadel esimeses kvartalis langeda. Pole kahtlust, et vajame nii Baltikumis kui Euroopas kordades rohkem taastuvenergiat, kui seda on täna. Meil ei ole enam aega oodata, peame tegutsema nüüd ja kohe ning liikuma kiiremini edasi uute tuule- ja päikeseparkide rajamisega.
Vajadus rohelise energia järele on püsiv, sest rohepöörde südames on taastuvelekter, mis asendab tulevikus teisi energiaallikaid nagu mootorikütus või gaas. Samuti on see pikaajaliseks lahenduseks kõrgete elektrihindade vastu.
Suurendame aastaks 2025 Enefit Greeni tootmisvõimsust enam kui kaks korda ning rajame selleks lähiaastatel uusi tuule- ja päikeseparke Soomest Poolani. Jätkasime lõppenud kvartalis tööd oma kasvuplaaniga. Tegime kaks investeerimisotsust, millega alustasime tuulepargi rajamist Eestis Purtses ning päikesepargi ehitust Poolas Debnikus.
Purtse tuulepark on üle aastate esimene suurem ehitusse jõudev tuulepark Eestis ning sealt jõuab roheline elekter meie kodudesse juba järgmisel aastal. See näitab, et keskkonnasõbraliku ja odavama hinnaga energia tootmist on võimalik turule lisada väga lühikese ajaga, kui planeeringute faas on läbitud.
Kokku on Enefit Greenil on täna ehituses neli tuuleparki, neist kaks Leedus, üks Soomes ja üks Eestis. Lisaks kaks päikeseparki Poolas. Neli uut tuuleparki tootmisvõimsusega 211 megavatti kasvatavad meie tuuleenergia võimsusi rohkem kui poole võrra.
Selleks, et suured ja ka väiksemad taastuvenergia projektid õnnestuksid, on vaja koostööd. Sõlmisime aasta alguses laenulepingu Põhjamaade Investeerimispangaga, mis võimaldab finantseerida 80 miljoni euro ulatuses tuuleparkide rajamist Leetu ja Eestisse. Koostöö alustamine strateegilise finantspartneriga annab kinnitust, et meie kavandatavad projektid on jätkusuutlikud ning rohelise energia järjest laiemat kasutust peetakse tähtsaks nii Eestis kui ka lähiriikides.
Head meelt valmistab samuti koostöö alustamine Läti suurima erametsaomanikuga Södra. Märtsis allkirjastatud leping viib meid lähemale plaanile arendada tuuleenergeetikat Ida-Lätis.
Oluliseks võtmeks taastuvenergia arendamisel on meie jaoks pikaajalise lepinguga elektri ostjad, kes aitavad tagada investeerimiskindluse. Täna ehituses olevate uute tuuleparkide investeerimisotsuste taga on klientide tahe sõlmida pikaajalisi elektrilepinguid. Nõudlus süsinikuneutraalse elektri järele on väga suur ja sellisest lepingust huvitatud partnereid üha rohkem.
Hea meel on kinnitada, et Enefit Greeni grupi majandustulemused paranesid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes märkimisväärselt. Kvartali elektritoodang kasvas 22% 368 gigavatt-tunnini. Seda eeskätt heade tuuleolude tõttu jaanuaris ja veebruaris, mis on kinnituseks, et Eesti ja Leedu talved on tuuleenergia tootmiseks väga soosivad. Tootmistulemust mõjutasid ka Eestis ja Poolas asuvad päikesepargid.
Head elektri- ja soojusenergia tootmistulemused kombinatsioonis kõrgete elektrihindadega aitasid saavutada suurepärase finantstulemuse. Grupi äritulu oli 66,7 miljonit eurot (+58% võrdlusperioodi suhtes), EBITDA 45,6 miljonit eurot (+75%) ja puhaskasum 34,9 miljonit eurot (+124%).
Suurepärased finantstulemused ja uued investeerimisotsused on tugevaks vundamendiks alanud aastale. Jätkame oma meeskonnaga tööd, et ehituses olevad projektid liiguksid ajakavas, järgmised investeerimisotsused saaksid tehtud ja olemasolevad võimsused toodaks maksimaalselt energiat. Seda kõike selleks, et meil kõigil oleks rohkem rohelist elektrit.
Aavo Kärmas, Enefit Greeni juhatuse esimees
Tuuleenergia 398 MW
Koostootmine, pelletitootmine 28 MW (elekter) / 81 MW (soojus)
1200
Installeeritud võimsus Ehituses projektid
Taastuvelektri tootmisvõimsused kasvavad ~1100 megavatini 2025. aastaks
5
Enefit Greeni tegevust mõjutavad oluliselt ilmastikuolud ja elektrihinnad, samas omavad mõju ka energeetikasektorit puudutavad regulatsioonid ja poliitilised otsused. Lisaks eelmainitutele mõjutavad arendusprojekte ka konkurentsisituatsioon, taastuvenergia tehnoloogiate areng ja maksumus, klientide valmidus sõlmida pikaajalisi roheenergia lepinguid ja taastuvenergia toetusskeemid.
Enefit Greeni tootmisvaradest on elektri turuhinnale avatud järgmised tootmisüksused: Iru ja Paide koostootmisjaamad, Eesti tuulepargid, osaliselt Eesti päikesepargid, Keila-Joa hüdroelektrijaam ja Leedu tuulepargid, mille toetusalune periood on lõppenud (aruande perioodil ainult Sudenai tuulepark). Juhul, kui toetuse periood ei ole lõppenud, saavad Eesti tootmisvarad lisaks taastuvenergia toetust.
Elektri siseturu direktiivi ülevõtmise käigus loodi Eestis võimalus sõlmida investeerimiskindlust tagavaid fikseeritud hinnaga elektrilepinguid ka eraisikutega. EESTI
Kehtestati ehitusseadustiku muudatused. Muutuvad meretuuleparkide rajamise reeglid. Tuuleparkide ehitamine muutub riskantsemaks, sest tekib võimalus riigikaitselistel põhjustel ehitusluba mitte anda, tühistada juba väljaantud ehitusluba ja keelduda kasutusloa andmisest.
Järjekordselt muudeti taastuvenergia toetuste maksmist reguleerivaid valitsuskabineti määruseid nr 560 ja 561. Muudatused mõjutavad negatiivselt varem tehtud investeerimisotsuseid ja on seetõttu vastuolus EL taastuvenergia direktiivis riigile sätestatud kohustusega. LÄTI
Valitsus algatas üle 50 MW tuuleparkide rajamist lihtsustavate muudatuste tegemise regulatsioonides. Muudatuste täpsem ulatus selgub teises kvartalis.
Sätestati Leedu uus eesmärk toota 2030. a vähemalt 70% tarbitavast elektrist taastuvatest energiaallikatest.
Kehtestati regulatsioon, mille alusel kuulutatakse 2023. aastal välja 700 MW meretuulepargi vähempakkumine.
Avaldati Poola riikliku energiastrateegia (PEP2040) muudatusettepanek. Strateegiasse lisati energeetilise iseseisvuse eesmärk. Kiirendatakse taastuvenergiast energia tootmist, eelistatakse energia tootmist kodumajapidamistes ning juhitavaid energia tootmise viise, arendatakse tuumaenergeetikat, energia salvestamist ning elektrivõrku. POOLA
Nord Pooli päevasisene elektrihinna volatiilsus on olnud viimastel aastatel väga suur. Tavapäraselt määravad tiputundidel elektrihinna kallimad CO2 intensiivsed tootmised ja baastundidel taastuvenergia.
Enefit Greeni tegevuspiirkonna elektriturud on ülekandekaablitega tihedalt ühendatud. Seetõttu mõjutavad elektritootmist ja -hindu väga mitmesugused tegurid nii koduturgudel kui kaugemal.
Keskmised elektrihinnad meie äri jaoks olulistel turgudel on jätkuvalt kõrgel tasemel tulenevalt maagaasi hindadest ja seeläbi gaasielektrijaamade tootmise omahindadest. Maagaasi kõrge turuhinna (kvartali keskmine 101,5 €/MWh, +454% võrreldes võrdlusperioodiga) põhjuseks on gaasi tarneraskused ning Vene-Ukraina sõda, mis on suurendanud ebakindlust gaasitarnete osas.
Jätkuvalt mõjutavad piirkonna kõrgeid elektrihindu ka madal veetase Põhjamaade hüdroreservuaarides (-15% võrreldes võrdlusperioodiga) ning CO2 kvoodi hind (83,2 €/t, +121%).
| Nord Pool (NP) elektrihinnad (€/MWh) |
I kv 2022 |
I kv 2021 |
Muutus |
|---|---|---|---|
| Eesti | 133,4 | 51,8 | 157,4% |
| Läti | 139,7 | 51,8 | 169,5% |
| Leedu | 141,4 | 53,5 | 164,5% |
| Poola | 135,4 | 58,0 | 133,4% |
| Soome | 91,7 | 48,6 | 88,7% |
| Norra | 85,9 | 41,4 | 107,5% |
| Taani | 152,6 | 49,0 | 211,1% |
| Rootsi | 65,2 | 42,5 | 53,4% |
Esimeses kvartalis mõõdetud keskmised tuulekiirused meie Eesti ja Leedu tuuleparkides olid kõrgemad kui võrdlusperioodil ja seega soodustasid tuuleenergia tootmist. Alltoodud graafikul on näha võrdlus Eesti ja Leedu kvartalikeskmiste tuulekiiruste kohta alates 2020. aasta algusest. Varasemate perioodide tuulekiiruseid on võrreldes varem avaldatutega täpsustatud.
Tegime investeerimisotsuse ja alustasime tuulepargi rajamist Ida-Virumaal Purtses. Viie tuulikuga Purtse tuulepark alustab tööd 2023. aastal ja hakkab tootma ca 46 gigavatt-tundi elektrit aastas. Pargi võimsus on 21 megavatti ja sinna tarnib tuulikud Taani tootja Vestas.
Purtse tuulpargi ehituse algus näitab, et keskkonnasõbralikku ja odavama hinnaga energia tootmist on võimalik turule lisada väga lühikese ajaga, kui planeerimise faas on läbitud. Investeerimine tuulepargi rajamisse üle 28 miljoni euro.
Tegime investeerimisotsuse ja alustasime päikesepargi ehitust Poolas Debnikus. Päikesepargi võimsus on 6 megavatti ja aastane toodang 6,3 gigavatt-tundi ja see peaks esimese toodangu andma 2023. aastal.
Mitmekülgse taastuvenergia tootjana näeme Poolas tegutsemisel suurt potentsiaali. Ka seal on nõudlus odavama rohelise elektri järele väga kõrge. Samuti tegutseb seal rohkem suurtarbijatest ettevõtteid, kelle jaoks on pikaajaline elektriostuleping tugev konkurentsieelis.
Sõlmisime laenulepingu Põhjamaade Investeerimispangaga (Nordic Investment Bank), et rahastada tuuleparkide rajamist Leedus ja Eestis. Laenulepingu summa on 80 miljonit eurot ja selle summaga rahastame eelmisel aastal alanud Šilale II ja Akmene tuuleparkide ehitust Leedus ning Purtse tuulepargi rajamist Eestis.
Koostöö alustamine strateegilise finantspartneriga annab kinnitust, et kavandatavad projektid on jätkusuutlikud ning rohelise energia järjest laiemat kasutust peetakse tähtsaks nii Eestis kui ka lähiriikides.
Alustasime koostööd Läti suurima erametsaomanikuga Södra, et teha ettevalmistusi kahe võimaliku tuulepargi rajamiseks riigi idaossa.
Keskkonnahoidlikult toodetud tuuleenergia on taskukohasem ja toetab nii kliimaeesmärke kui ka energiajulgeolekut Lätis. Enefit Greeni jaoks on Lätis tuuleparkide arendusega alustamine tähtis osa ettevõtte pikaajalisest kasvuplaanist.
Enefit Green grupi 2022. aasta I kvartali majandustulemused paranesid märkimisväärselt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga: äritulude kiire kasv (+58%) ja kulumieelsete ärikulude mõnevõrra aeglasem kasv (+31%) tõid 75%-lise EBITDA kasvu. Kvartaalne puhaskasum kasvas 19,3 mln euro võrra ehk 124% ning ulatus 34,9 mln euroni. Järgnevalt on välja toodud peamised majandustulemusi mõjutanud asjaolud.
| Ühik | I kv 2022 | I kv 2021 | Muutus | Muutus,% | |
|---|---|---|---|---|---|
| Elektritoodang | GWh | 368 | 301 | 66 | 22% |
| Soojusenergia toodang | GWh | 173 | 175 | -2 | -1% |
| Pelletitoodang | tuhat tonni | 38 | 34 | 4 | 12% |
Grupi elektritoodang oli 2022. aasta I kvartalis 368 GWh (+22% võrreldes võrdlusperioodiga). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind* oli aruandeperioodil 127 €/MWh (võrdlusperioodil 87 €/MWh).
Müügitulusid mõjutas enim Nord Pool Eesti elektrihindade kasv, suurendades tulusid ligikaudu 15,5 mln euro võrra. NP Eesti keskmine turuhind oli 133,4 €/MWh ja 51,8 €/MWh vastavalt 2022. aasta ja 2021. aasta I kvartalis. Grupi NP Eesti elektrihinnale avatud tootmisüksuste arvutuslikud müügihinnad olid vastavatel perioodidel 117,2 €/MWh ja 47,3 €/MWh.
Tulude kasvu mõjutasid läbi tuuleenergia tootmismahu kasvu positiivselt ka Leedu ja Eesti soodsad tuuleolud.
Soojusenergia toodang kahanes 1% ning müüdud soojuse hind langes 6% võrreldes võrdlusperioodiga.
Muid äritulusid mõjutas 2022. aasta I kvartalis enim Iru koostootmisjaama taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetuse suurenemine 0,4 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Põhjuseks on 2021. aasta esimeses kvartalis aset leidnud ühekordne enamsaadud toetuse korrigeerimine.
Eesti tuuleparkide taastuvenergia tasu suurenes kvartalite aastases võrdluses 0,2 mln euro võrra, kuna toodang oli 23% suurem, kuid samas lõppes Aulepa tuulepargi esimesena valminud osal (39 MW) toetusperiood 2021. aasta juulis.
* arvutuslik teenitud elektrihind = (elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus – bilansienergia ost) / toodang
Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulugrupp kasvas 4,6 mln euro võrra ehk 48%. Peamised muutused olid elektrienergia kuludes (3,5 mln eurot), mis tulenesid elektrihinna tõusust ja finantsarvestuse põhimõtete muutusest, mille kohaselt ei saldeerita enam Nord Pooli päevasiseselt turult ostetud elektrit müügikogustega. Suurenesid ka peamiselt arendustest tingitud maatasud (0,3 mln eurot), tehnoloogilise kütuse kuludes (1,1 mln eurot). Põhjused on kirjeldatud allpool muutuvkulude ja püsikulude lõikudes.
| miljonites eurodes | I kv 2022 |
I kv 2021 |
Muutus, mln € |
Muutus, % |
|---|---|---|---|---|
| ÄRITULUD kokku | 66,7 | 42,2 | 24,6 | 58% |
| Müügitulu | 58,1 | 34,1 | 24,0 | 70% |
| Taastuvenergia toetus jm äritulud |
8,6 | 8,1 | 0,5 | 7% |
| ÄRIKULUD kokku (va kulum) |
21,1 | 16,1 | 5,0 | 31% |
| Kaubad, toore ja materjalid |
14,1 | 9,6 | 4,6 | 48% |
| Tööjõukulud | 2,4 | 1,8 | 0,6 | 34% |
| Muud tegevuskulud |
2,5 | 1,9 | 0,6 | 31% |
| Varude jääkide muutus |
2,1 | 2,8 | -0,7 | -26% |
| EBITDA ** |
45,6 | 26,1 | 19,5 | 75% |
| Põhivara kulum ja väärtuse langus |
9,6 | 9,6 | 0,1 | 1% |
| ÄRIKASUM | 35,9 | 16,5 | 19,4 | 118% |
| Netofinantskulud | 0,2 | 0,5 | -0,3 | -66% |
| Tulumaks | 0,8 | 0,4 | 0,4 | 97% |
| PUHASKASUM | 34,9 | 15,6 | 19,3 | 124% |
| ÄRIKULUD kokku (va kulum) | 21,1 | 16,1 | 5,0 | 31% |
| Muutuvkulud (sh bilansienergia ost) | 11,1 | 6,2 | 4,8 | 78% |
| Püsikulud | 8,0 | 7,1 | 0,9 | 13% |
| Varude jääkide muutus | 2,1 | 2,8 | -0,7 | -26% |
** EBITDA – kasum enne neto finantskulusid, kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ning maksu-, kulumi- ja väärtuse languse kulusid
Grupi tööjõukulud kasvasid 34% ehk 0,6 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Kasv tulenes täiskohaga töötajate keskmise arvu suurenemisest 159-lt 169-le kahe kvartali võrdluses, tulemustasude ning preemiate ja olemasolevate töötajate palgakulude kasvust. Uued töötajad on lisandunud peamiselt arendusvaldkonnas toetamaks meie kasvuplaani kõigil koduturgudel.
Muud tegevuskulud kasvasid 0,6 mln euro võrra. Mõningane kasv oli mitmetes kulurühmades: konsultatsiooniteenuste ja uuringute kulud (seotud peamiselt arendustegevusega), IT kulud, kinnisvara seotud kulud jms.
Varude jääkide muutus näitab, kuidas muutus pelletite laojääk perioodil ehk teisisõnu võtab kokku, kui palju toodeti ja kui palju müüdi pelleteid vastaval perioodil. 2021. aasta I kvartalis ületas pelletite müük toodangut ning varude vähenemine suurendas kulusid 2,1 mln eurot (2,8 mln eurot võrdlusperioodil). Pelleteid toodeti 38 tuhat tonni (2021 I kv: 34 tuhat tonni) ning müüdi 55 tuhat tonni (2021 I kv: 60 tuhat tonni).
(1) Arvutus põhineb Eesti tuuleparkide, Iru ja Paide koostootmisjaama arvutuslikel elektrihindadel ning vastavatel elektritoodangutel (2) Bilansienergia ostu mõju on arvutuslikult NP Eesti elektrihinna ja Eesti elektrikoguse mõjude sees ja seetõttu ei ole osa Muutuvkulude mõjust ega Ülejäänud tulude mõjust.
Põhivara kulum jäi aruande perioodil eelmise aasta võrdlusperioodi tasemele 9,6 miljonit eurot. Kuigi investeeringute maht oli 5,8 miljonit eurot suurem 2022. aasta I kvartalis, ei mõjutanud see kulumit, kuna enamasti on tegemist valmivate tuule- või päikeseparkide arendustega.
Muutuvkulud sisaldavad tootmisest sõltuvaid ärikulusid, sh bilansienergia ostu. Muutuvkulud on suurenenud 4,8 mln euro võrra, mis on suuresti tingitud bilansienergia tehingute kallinemisest seoses kasvanud elektrihinnaga ning päevasiseste Nord Pooli tehingute finantsarvestuse muutusest (3,5 mln eurot). Lisaks on suurenenud ka tehnoloogilise kütuse kulu (1,1 mln eurot) ning muud otsekulud toodanguks (0,4 mln eurot).
Püsikulud koosnevad kuludest, mis ei ole tootmismahtudest otseselt sõltuvad. Püsikulud on suurenenud 0,9 mln euro võrra ehk 13%. Suurimad absoluutkasvud on olnud tööjõukuludes (0,6 mln eurot), uuringute- ja konsultatsioonikuludes (0,2 mln) ning avalike suhete kuludes (0,05 mln eurot). Suurim vähenemine püsikuludes (0,1 mln eurot) on olnud Eesti tuuleparkide hoolduskuludes.
Aruandeperioodi põhjal on nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (62% ärituludest ja 76% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 36% ja moodustas 27% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment on päikeseenergia, mille äritulud ulatusid 2% kogu grupi ärituludest ja EBITDA-st 1%.
Raporteeritavatest segmentidest kasvasid enim tuule ja koostootmise segmendi EBITDA-d, kuna neid segmente mõjutas enim kõrgem elektri turuhind (ligikaudu 15,5 mln euro võrra kõrgem müügitulu). Täpsem analüüs raporteeritavate segmentide kaupa on esitatud allpool.
Muu segmendi EBITDA koosneb peamiselt üldjuhtimiskuludest, mis moodustavad valdava osa muust segmendist. Lisaks on muus segmendis Paide võrguehitusteenused, Keila-Joa hüdroelektrijaam ning Ruhnu taastuvenergia lahendus. Muu segmendi kahjumi suurenemine 0,6 mln euro võrra on tingitud peamiselt üldjuhtimise tööjõukulude kui ka konsultatsioonikulude suurenemisest.
Neto finantskulud vähenesid 0,25 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Vähenemine oli tingitud peamiselt pangalaenude saldo vähenemisest ning keskmise intressimäära langusest tänu 2021. aasta teisel poolel sõlmitud lisakokkulepetele olemasolevate pangalaenude intressimarginaalide alandamiseks. Lisaks on mõjutanud finantskulusid ka Poola zloti kursi liikumine ning laenuintresside kapitaliseerimine.
Tulumaksu kulud kasvasid 0,4 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Sellest enamus (0,3 mln eurot) tuleneb opereerivate Leedu tuuleparkide (Enefit Wind UAB) tulumaksukulu suurenemisest suurema EBITDA tõttu. 2021-st aastast rakendatakse Leedu tuuleparkidel kvartaalselt 15% tulumaksumäära. 2022. aasta I kvartalis oli grupi efektiivne maksumäär 2,4%.
Grupi puhaskasum kasvas rohkem kui kaks korda, olles aruandeperioodil 34,9 mln eurot. Puhaskasumi kasvule aitasid enim kaasa kõrged elektri turuhinnad ning suurenenud toodangud.
Tuuleenergia segment koosneb opereerivatest tuuleparkidest, tuuleparkide arendustest, tuuleparkide arendamisega seotud juhtimiskuludest ja tuuleparkide juhtimiskuludest.
Eesti tuulepargid, mille toetusalune periood ei ole lõppenud, saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta. Eesti tuuleparkide segment sisaldab 2022. aasta märtsist alates osaliselt ka fikseeritud hinnaga müüki. Tänu sellele ei ole Eesti tuuleparkide toodang täies ulatuses avatud elektri turuhinna kõikumistele. Leedu tuuleparkide toodangu eest makstakse fikseeritud hinda, välja arvatud 14 MW Sudenai park, mis alates juunist 2021 müüb toodangu turule NP Leedu hinnapiirkonda.
Alates 2022. aasta algusest on muudetud päevasiseste elektri ostu-müügitehingute raamatupidamislikku käsitlust näidates müügitulude ja ostukulude all brutosummasid. Varasemalt saldeeriti Nord Pool päevasisesel börsil teostatud tehingute elektri ostukulud ja tulud, muudatus suurendas tulusid/kulusid samas mahus, mõju kasumile puudus.
Suurem toodang ja väga kõrged turuhinnad kasvatasid tuule segmendi äritulud 41,5 mln euroni, mida on 90% rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis.
| Elektri toodangud, GWh | Elektri keskmine müügihind, | €/MWh (1) | ||
|---|---|---|---|---|
| +34,5 (+23,3%) | +29,2 (+29,1%) | +61,8 (+67,6%) | +3,5 (+4,4%) |
(1) (Elektrimüügitulud - bilansienergia ost + taastuvenergia tasu) / toodang
12
Tuule segmendi ärikulud (ilma kulumita) kasvasid 2,9 mln euro võrra, 6,7 mln euroni. Kulude kasv on seotud ostetud bilansienergia kulude suurenemisega kallinenud elektrihinna tõttu: mõju kulude kasvule 2,5 mln eurot. Muud ärikulud (ilma bilansienergia ostuta ning kulumita) kasvasid kvartalite võrdluses 0,5 mln euro võrra. Enim vähenesid Eesti tuuleparkide plaanilised hoolduskulud (-0,1 mln eurot). Samas suurenesid tuuleparkide arendamisega seotud tööjõukulud +0,12 mln eurot ja tuulearendustega seotud maa ja rajatistega seotud kulud (0,3 mln eurot).
Kui vaadata kitsamalt tuule segmendis olevate opereerivate tuuleparkide üksuste (Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB) kulusid, siis opereerimiskulud (ärikulud ilma kulumi ja bilansienergia ostuta) installeeritud MW kohta on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga jäänud samale tasemele.
Kokkuvõtvalt kasvas tuule segmendi EBITDA 92% 18,1 mln eurolt 34,7 mln euroni kvartalite aastavõrdluses.
+0,0 (+0,3%) Opereeerimiskulud MW kohta, tuh € / MW (2)
Koostootmise segment koosneb Iru, Paide, Valka ja Broceni koostootmisjaamadest ja pelletitehasest.
Nii aruandeperioodil kui võrdluskvartalis olid elektritoodangud ligikaudu 50 GWh, jäädes sisuliselt muutumatuks.
Iru ja Paide koostootmisjaamad saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta taastuvatest allikatest toodetud elektri eest ning mitte-taastuvast kütusest tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri eest 32 €/MWh kohta. Valka koostootmisjaamale on määratud fikseeritud elektrihind 105,6 €/MWh, Broceni koostootmisjaam kaotas vastavalt BVKB oktoobris 2021 langetatud otsusele fikseeritud elektrihinna 143,6 €/MWh tagasiulatuvalt alates märtsist 2021. Viimase otsuse on Enefit Greeni tütarettevõte SIA Technological Solutions kohtus vaidlustanud. Kuni kohtuvaidluse lõpplahendini müüb Broceni koostootmisjaam alates novembrist 2021 elektrit Nord Pool Läti turuhinnaga.
Keskmine arvutuslik segmendi elektrihind on kasvanud NP Eesti turuhinna ja Iru tõhusa koostootmise toetuse toel 72% ja oli 2022. aasta I kvartalis 156 €/MWh.
Kvartalite aastavõrdluses ei ole soojusenergia toodangutes suuri muutusi (-1%), mis on põhjustatud sarnastest ilmaoludest. Kvartalite võrdluses kahanes keskmine müüdud soojaenergia MWh-i hind 6%, olles 2022. aasta I kvartalis ligikaudu 17 €/MWh. Põhjuseks on alates veebruarist 2021 Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud uus Iru soojaenergia piirhind 7,98 €/MWh, mille taga oli suurem soojusenergia müügimaht ja kasvanud jäätmete vastuvõtu tulud. Varasemalt müüs Iru soojusenergia toodangu piirhinnaga 13,99 €/MWh.
Enefit Greeni I kvartali 2022 vahearuanne
13
Äritulud suurenesid kvartalite aastavõrdluses 23,8 mln euroni. Jäätmete vastuvõtutulud suurenesid suurenenud jäätmete vastuvõtu tõttu 0,1 mln euro võrra (4,3 mln euroni), soojusenergia müügitulud kahanesid väiksemast toodangust tingitult 0,2 mln eurot (2,4 mln euroni) ja muud tulud jäid samale tasemele (0,6 mln eurot). Enim kasvasid elektrimüügitulud 3,4 mln euro võrra (6,8 mln eurot) tänu kõrgele turuhinnale. Elektri tootmise toetused kasvasid 0,4 mln euro võrra (1,6 mln eurot), kuna võrdlusperioodil leidis aset ühekordne enamsaadud toetuse korrigeerimine. Pelleti müügitulud on käesoleva aasta I kvartalis 0,6 mln eurot rohkem (8,2 mln eurot) kui võrdlusperioodil. Kuigi pelleti müügikogused olid 9% väiksemad (55 tuhat tonni), mõjutas tulusid hinnatõus, mis oli vajalik kasvanud sisseostetud toormekulude katmiseks.
Pelleti valmistoodangu varude jääkide muutus suurendas mõlemal võrdlusperioodil ärikulusid (2,1 mln eurot aruandeperioodil ja 2,8 mln eurot võrdlusperioodil), kuna pelleteid müüdi rohkem kui toodeti. Koostootmise segmendi muutuvkulud suurenesid 1,9 miljoni euro võrra 5,3 miljonilt eurolt 7,2 miljoni euroni. Kuigi elektritoodangud olid suures plaanis samas suurusjärgus, toodeti pelleteid 11,7% rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis (37,8 tuhat tonni võrreldes 33,9 tuhande tonniga). Lisaks on märkimisväärselt suurenenud nii toorme kui ka sisseostatava elektri hinnad. Püsikulud jäid eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes sarnasele tasemele kahanedes 2,3 miljonilt eurolt 2,2 miljoni euroni (-1%).
Segmendi EBITDA kasvas 3,2 mln euro võrra ehk 35% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, olles 2022. aasta I kvartalis 12,3 mln eurot. Kasvu põhjustasid Iru EBITDA suurenemine kõrge elektri turuhinna ning madalam võrdlusbaas võrdlusperioodil aset leidnud enamsaadud toetuse ühekordse korrigeerimise tõttu.
(1) (Elektrimüügitulud - bilansienergia ost + taastuvenergia tasu) / toodang
17
27% EBITDA osakaal I kv 2022
Päikeseenergia segment sisaldab lisaks opereerivatele päikeseelektrijaamadele ka päikeseparkide arendusi ja päikeseteenuseid.
I kvartalis 2022 oli päikeseenergia toodang 5,4 GWh, mis on 2,4 GWh (82,3%) rohkem kui võrdlusperioodil (3,0 GWh). Märtsikuu päikeselised ilmad suurendasid toodangut oluliselt nii Eestis kui ka Poolas.
Eesti päikesepargid on osaliselt avatud elektri turuhinna suhtes, Poola päikeseparkidel on iga-aastaselt inflatsiooniga indekseeritav fikseeritud hind, mis 2022. aasta I kvartalis oli 430- 460 zlotti/MWh (kolme kuu keskmise Poola zloti kursiga arvestades 93-99 €/MWh). Keskmine arvutuslik päikeseparkide elektrihind koos toetusega on tõusnud 46% ja oli 2022. aasta I kvartalis 105 €/MWh.
Opereerivate päikeseparkide äritulud kasvasid 0,4 mln euro võrra suurenenud koguste ja kõrgema keskmise müügihinna tõttu. Päikeseteenuste tulud kasvasid aruande perioodil 154% võrra ehk 0,7 mln euroni, kuna võrreldes 2021. aasta I kvartaliga on tegevust laiendatud ka Lätti ja Poola ning on kasvanud üleüldine huvi päikeseenergia kasutuselevõtmise vastu.
Opereerivate päikeseparkide äritulud
EBITDA
tulemust.
Enefit Greeni I kvartali 2022 vahearuanne
0,4
Päikese segmendi EBITDA oli 2022. aasta I kvartalis 0,4 mln eurot, mis on 0,3 miljoni euro võrra suurem kui eelmise aasta samas kvartalis, mis tulenes suurenenud päikeseenergia toodangust ja kõrgematest hindadest. Päikeseteenuse EBITDA on madala marginaaliga äri ja ei mõjuta oluliselt segmendi EBITDA
1%
EBITDA osakaal I kv 2022 14
(1) (Elektrimüügitulud - bilansienergia ost + taastuvenergia tasu) / toodang
Grupi investeeringud olid 2022. aasta I kvartalis 13,7 mln eurot, mida on 5,8 mln eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 13,3 mln euroni. Sellest 10 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 4,4 mln eurot Purtse tuuleparki, 4,2 mln eurot Šilale 2 tuuleparki ning 1,4 mln eurot Tolpanvaara tuuleparki. Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Zambrowi päikeseparki summas 1,1 mln eurot. Baasinvesteeringuid tehti I kvartalis 0,4 mln euro ulatuses, eelmise aasta samal perioodil ulatusid need 0,7 mln euroni. Baasinvesteeringud olid peamiselt seotud opereerivate tuulikutega ja võivad kvartalite lõikes oluliselt erineda, kuna sõltuvad tuulikute tehnilistest probleemidest vastaval perioodil.
Käimasolevatest arendusprojektidest ja nende hetkestaatusest anname ülevaate järgmisel leheküljel.
NB! Arendusprojektid on pidevas muutumises. Antud ülevaade on juhtkonna parim kokkuvõtlik hinnang ja kommentaar lühiajalise arenduste portfelli hetkestaatusele.
Arendusprojektid on pidevas muutumises.
Grupi peamised võõrkapitali allikad on investeerimis- ja likviidsuslaenud regiooni kommertspankadelt, Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD).
Grupi intressikandvate ja võlasarnaste kohustuste maht 31.03.2022 seisuga oli korrigeeritud soetusmaksumuses 120,3 mln eurot (123,5 mln eurot 31.12.2021). Sellest moodustasid enamuse pangalaenud summas 115,7 mln eurot, sealhulgas Poola zlottides laen väärtuses 7,4 mln eurot. Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär 31.03.2022 seisuga oli 1,13% (31.12.2021 1,17%).
Enefit Green on sõlminud kolm korduvkasutatavat likviidsuslaenulepingut kogusummas 50 miljonit eurot tähtaegadega perioodil 2024 – 2026 (kõik limiidid seisuga 31.03.2022 kasutamata). Investeerimislaenusid summas 170 miljonit võib välja võtta kuni 2022. ja 2023. aasta septembrini ning tähtajad on 2026. ja 2028. aasta septembris ning 2034. aasta jaanuaris.
Märtsis ja aprillis sõlmis Enefit Green ülalnimetatud veel välja võtmata investeerimislaenudele intressimäära vahetuslepingud (interest rate swaps), fikseerides nende aluseks olevad intressimäärad vahemikus 1,049% kuni 1,125%, millele lisandub marginaal 0,78-0,80%.
Grupi laenulepingud sisaldavad mõningaid eritingimusi, mis seavad grupi konsolideeritud majandusnäitajatele teatud piirmäärad. Seisuga 31.03.2022 täitis grupp kõiki laenulepingutes sätestatud nõudeid.
Laenukohustuste maksimaalse taseme määramisel arvestab juhtkond finantsvõimenduse suhtarve ning netovõla/EBITDA kordajat.
| miljonites eurodes | 31.12.2021 | 31.03.2022 | Netovõlg/EBITDA, korda | Finantsvõimendus, % |
|---|---|---|---|---|
| Võlakohustused | 123,5 | 120,3 | ||
| Miinus raha |
-80,5 | -108,4 | 0,50 | 10% |
| Netovõlg | 43,0 | 11,9 | ||
| Omakapital | 633,6 | 669,3 | 9% | |
| Investeeritud kapital |
676,6 | 681,2 | 6% | 8% |
| EBITDA (viimased 12 kuud) |
121,5 | 141,0 | 7% | |
| Ärikasum (viimased 12 kuud) |
83,3 | 102,8 | 6% | |
| Puhaskasum (viimased 12 kuud) |
79,7 | 99,0 | 0,25 0,4 |
5% 4% 2% 3% |
| Finantsvõimendus (1) |
6% | 2% | 2% | |
| Netovõlg/EBITDA | 0,35 | 0,08 | 1% 0,1 |
|
| Investeeritud kapitali tootlus (2) |
12,3% | 15,1% | 0,00 | 0% |
| Omakapitali tootlus (3) |
12,6% | 14,8% | 31.12.2021 | 31.03.2022 |
(1) Finantsvõimendus = netovõlg / (netovõlg + omakapital)
(2) Investeeritud kapitali tootlus = viimase 12 kuu ärikasum / (netovõlg + omakapital)
(3) Omakapitali tootlus = viimase 12 kuu puhaskasum / omakapital
Grupil on kaks peamist aktiivselt juhitavat turu- ja finantsriski:
Elektrienergia müügi hinnarisk, mida maandatakse kombinatsiooniga
Neist meetmetest on antud täpsem ülevaade grupi 2021. aasta aastaaruandes. Kõrvaloleval graafikul on esitatud 31.03.2022 seisuga uuendatud info lähiaastate prognoositavate tootmismahtude ja maandatud riskiga tootmismahtude ning keskmiste hindade kohta.
Prognoositavad tootmismahud olemasolevatelt, ehitatavatelt ja planeeritavatelt tootmisvaradelt ning nende kaetus PPA-de ja erinevate taastuvenergia toetusmeetmetega, GWh
| 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | Periood 2022-2025 kokku |
|
|---|---|---|---|---|---|
| FiT/CfD meetmega fikseeritud toodangu osakaal |
38% | 27% | 16% | 12% | 20% |
| Kogus (GWh) |
473 | 425 | 396 | 332 | 1 631 |
| FiT/CfD kaalutud keskmine hind, EUR/MWh | 82,7 | 82,0 | 81,7 | 80,9 | 81,9 |
| FiP toetusega kaetud toodangu osakaal | 42% | 31% | 20% | 9% | 22% |
| Kogus (GWh) | 526 | 489 | 500 | 268 | 1 791 |
| FiP kaalutud keskmine hind, EUR/MWh (lisandub elektri turuhinnale) |
50,2 | 50,2 | 50,2 | 50,4 | 50,3 |
| PPA-dega kaetud toodangu osakaal | 4% | 26% | 35% | 36% | 29% |
| Kogus (GWh) | 55 | 405 | 871 | 1 020 |
2 352 |
| PPA-de kaalutud keskmine hind, EUR/MWh |
77,0 | 45,9 | 44,5 | 44,6 | 45,5 |
| tuhandetes eurodes | Lisa | I kv 2022 | I kv 2021 |
|---|---|---|---|
| Müügitulu | 9 | 58 141 | 34 114 |
| Muud äritulud | 10 | 8 579 | 8 053 |
| Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus |
-2 067 | -2 784 | |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | 11 | -14 134 | -9 579 |
| Tööjõukulud | -2 443 | -1 830 | |
| Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus | -9 648 | -9 579 | |
| Muud tegevuskulud | -2 504 | -1 914 | |
| ÄRIKASUM | 35 924 | 16 481 | |
| Finantstulud | 408 | 375 | |
| Finantskulud | -563 | -834 | |
| Neto finantskulud | -155 | -459 | |
| Kasum (-kahjum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse | 4 | 22 | |
| KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST | 35 773 | 16 044 | |
| Tulumaksukulu | -849 | -432 | |
| ARUANDEPERIOODI KASUM | 34 924 | 15 612 |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv, tuh | 6 | 264 276 | 4 793 |
|---|---|---|---|
| Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,13 | 3,26 |
| Lahustunud puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,13 | 3,26 |
| IPO järgne aktsiate arv, tuh | 6 | 264 276 | 264 276 |
|---|---|---|---|
| Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,13 | 0,06 |
| tuhandetes eurodes | Lisa | I kv 2022 | I kv 2021 |
|---|---|---|---|
| ARUANDEPERIOODI KASUM | 34 924 | 15 612 | |
| Muu koondkasum (-kahjum) | |||
| Kirjed, mida võib edaspidi ümber liigitada kasumiaruandesse: | |||
| Rahavoo riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (2022:. s.h ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse summas null eurot; 2021: ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse summas null eurot) |
7 | 937 | - |
| Välismaiste tütarettevõtete ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed | 7 | -137 | -232 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/-kahjum | 800 | -232 | |
| KOKKU ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM | 35 724 | 15 380 |
| tuhandetes eurodes | Lisa | 31.03.2022 | 31.12.2021 | tuhandetes eurodes | Lisa | 31.03.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| VARAD | OMAKAPITAL | ||||||
| Põhivara | Emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid | ||||||
| Materiaalne põhivara | 4 | 616 258 | 612 503 | Aktsiakapital | 264 276 | 264 276 | |
| Immateriaalne põhivara | 68 591 | 68 239 | Ülekurss | 6 | 60 351 | 60 351 | |
| Varade kasutusõigus | 4 340 | 2 750 | Kohustuslik reservkapital | 479 | 479 | ||
| Ettemaksed põhivara eest | 4 | 20 642 | 20 710 | Muud reservid | 5,7 | 152 730 | 151 793 |
| Edasilükkunud tulumaksuvarad | 333 | 442 | Realiseerimata kursivahede reserv | 7 | -1 102 | -965 | |
| Investeeringud sidusettevõtjatesse | 591 | 578 | Jaotamata kasum | 192 597 | 157 673 | ||
| Tuletisinstrumendid | 5, 7 | 937 | - | Kokku omakapital | 669 331 | 633 607 | |
| Pikaajalised nõuded | 40 | 78 | |||||
| Kokku põhivara | 711 732 | 705 300 | KOHUSTUSED | ||||
| Pikaajalised kohustused | |||||||
| Käibevara | Võlakohustused | 8 | 100 721 | 93 884 | |||
| Varud | 7 789 | 9 529 | Sihtfinantseerimine | 7 415 | 7 458 | ||
| Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja | 23 817 | 22 373 | Tuletisvaba lepinguline kohustus | 5,7 | 23 207 | 23 207 | |
| ettemaksed | Edasilükkunud tulumaksukohustused | 12 412 | 12 568 | ||||
| Raha ja raha ekvivalendid | 108 441 | 80 454 | Muud pikaajalised võlad | 3 000 | 3 000 | ||
| Kokku käibevara | 140 047 | 112 356 | Eraldised | 12 | 13 | ||
| Kokku varad | 851 779 | 817 656 | Kokku pikaajalised kohustused | 146 767 | 140 130 | ||
| Lühiajalised kohustused | |||||||
| Võlakohustused | 8 | 19 613 | 29 572 |
Võlad hankijatele ja muud võlad 16 012 14 291 Eraldised 56 56 Kokku lühiajalised kohustused 35 681 43 919 Kokku kohustused 182 448 184 049
| tuhandetes eurodes | Lisa | I kv 2022 | I kv 2021 |
|---|---|---|---|
| Rahavood äritegevusest | |||
| Äritegevusest saadud raha | 12 | 46 035 | 26 381 |
| Makstud intressid ja laenukulud | -502 | -725 | |
| Saadud intressid | 2 | 23 | |
| Makstud tulumaks | -500 | -3 | |
| Kokku rahavood äritegevusest | 45 035 | 25 676 | |
| Rahavood investeerimisest | |||
| Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel | 4 | -12 326 | -7 941 |
| Laekunud materiaalse põhivara müügist | 3 | - | |
| Kokku rahavood investeerimisest | -12 323 | -7 941 | |
| Rahavood finantseerimisest | |||
| Tagasi makstud pangalaenud | 8 | -4 643 | -9 286 |
| Tagasi makstud liisingkohustused | 8 | -82 | -61 |
| Grupisisese võla netomuutus | - | 55 | |
| Kokku rahavood finantseerimisest | -4 725 | -9 292 | |
| Puhas rahavoog | 27 987 | 8 443 | |
| Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul | 80 454 | 44 086 | |
| Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul | 108 441 | 52 529 | |
| Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus | 27 987 | 8 443 |
| tuhandetes eurodes | Aktsiakapital | Ülekurss | Kohustuslik reservkapital |
Muud reservid |
Realiseerimata kursivahed |
Jaotamata kasum |
Kokku omakapital |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Omakapital seisuga 31.12.2020 | 4 794 | - | 479 | 400 000 | -834 | 105 111 | 509 550 |
| Aruandeperioodi kasum | - | - | - | - | - | 15 612 | 15 612 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/(-kahjum) | - | - | - | -232 | - | -232 | |
| Aruandeperioodi koondkasum(-kahjum) kokku | - | - | - | - | -232 | 15 612 | 15 380 |
| Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide tehingute esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus |
- | - | - | -8 278 | - | - | -8 278 |
| Muud korrigeerimised | - | - | - | -14 | - | - | -14 |
| Omakapital seisuga 31.03.2021 | 4 794 | - | 479 | 391 708 | -1 066 | 120 723 | 516 638 |
| Omakapital seisuga 31.12.2021 | 264 276 | 60 351 | 479 | 151 793 | -965 | 157 673 | 633 607 |
| Aruandeperioodi kasum | - | - | - | - | - | 34 924 | 34 924 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/(-kahjum) | - | - | - | 937 | -137 | - | 800 |
| Aruandeperioodi koondkasum kokku | - | - | - | 937 | -137 | 34 924 | 35 724 |
| Omakapital seisuga 31.03.2022 | 264 276 | 60 351 | 479 | 152 730 | -1 102 | 192 597 | 669 331 |
Käesolev lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus" ja ei sisalda kõiki lisasid, mida tavapäraselt sisaldab raamatupidamise aastaaruanne, mistõttu tuleks seda lugeda koos grupi 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruandega, mis on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.
Raamatupidamise vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestuspõhimõtteid nagu kasutati 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel.
Raamatupidamise vahearuande koostamisel peab juhtkond tegema otsuseid ning kasutama hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ja aruandes kajastatud varade ja kohustuste ning tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused võivad hinnangutest erinevaks kujuneda. Arvestuspõhimõtete rakendamisel tehtud olulised juhtkonna otsused ja peamised hinnangute ebakindluse allikad kattuvad olulisel määral nendega, mida on kirjeldatud 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.
Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt.
Grupi tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, õiglase väärtuse ja rahavoogude intressimäära riski ning hinnariski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Lühendatud raamatupidamise vahearuanne ei sisalda kogu informatsiooni grupi finantsriskide juhtimise kohta, mis tuleb avalikustada raamatupidamise aastaaruandes. Seetõttu tuleks käesolevat vahearuannet lugeda koos grupi 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruandega.
Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga on toimunud muudatused grupi intressimäära riskide juhtimises, seoses intressimäära vahetustehingute sõlmimisega 2022. aasta märtsikuu lõpus. Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib grupi ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Intressiriski vähendatakse osaliselt fikseeritud intressimääraga võlakohustuste võtmise kaudu ja osaliselt ujuva intressimääraga laenude võtmise kaudu, mille puhul intressimäärade vahetustehingute abil fikseeritakse laenude intressikulud. Intressimäära vahetustehingud on välja toodud lisas 5.
Grupp käsitab kapitalina omakapitali ja võõrkapitali (laenukohustusi). Kapitalistruktuuri säilitamiseks või muutmiseks võib grupp muuta dividendi määra, maksta tagasi sissemakstud kapitali, emiteerida uusi aktsiaid, müüa varasid eesmärgiga vähendada finantskohustusi ja kaasata võõrkapitali (võtta laene). Juhtkond hindab laenu võtmisel grupi võimet teenindada laenude põhiosa- ja intressimakseid äritegevuse rahavoost ning alustab vajadusel aegsalt läbirääkimisi olemasolevate laenude refinantseerimiseks enne laenulepingute tähtaegumist. Täpsemalt finantseerimise suhtarvude ja võlakohustuste kohta leiab infot Tegevusaruande Finantseerimise peatükist.
Enefit Greeni juhatus kasutab grupi majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendipõhist raporteerimist, kus grupi segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele. Kõik grupi opereeritavad tootmisüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende peamisele tegevusvaldkonnale.
Grupis on eristatud kolm peamist tegevusvaldkonda, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja väiksemad tegevusvaldkonnad, mis on esitatud koos kui "Muud":
Segment "Muud" sisaldab tegevusvaldkondi, mille osakaal üksikult nii grupi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline. Ükski nendest tegevusvaldkondadest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldiseisva informatsiooni avalikustamine.
Segmendi tulud hõlmavad tulusid ainult välistelt klientidelt, mis on saadud vastavate kaupade või teenuste müügist. Kuna segmendid põhinevad väljapoole müüdavatel kaupadel ja teenustel siis need tehingud ei sisalda grupiüksuste vahelisi segmentide tehinguid.
Juhatus hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, aga jälgib lisaks ka ärikasumit. Finantstulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ning kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ei jaotata segmentide vahel.
Grupi põhivarad on jaotatud segmentidele vastavalt nende kasutuseesmärgile. Kohustusi ega käibevara segmentidele ei jaotata.
| tuhandetes eurodes |
2022 I kv | 2021 I kv |
|---|---|---|
| MÜÜGITULU | ||
| Tuuleenergia | 34 617 | 15 301 |
| Koostootmine | 22 118 | 18 192 |
| Päikeseenergia | 1 279 | 460 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 58 013 | 33 952 |
| Muud | 128 | 163 |
| Kokku | 58 141 | 34 114 |
| TAASTUVENERGIA TOETUS JA MUUD ÄRITULUD | ||
| Tuuleenergia | 6 838 | 6 523 |
| Koostootmine | 1 691 | 1 308 |
| Päikeseenergia | 32 | 47 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 8 561 | 7 878 |
| Muud | 18 | 175 |
| Kokku | 8 579 | 8 053 |
| EBITDA | ||
| Tuuleenergia | 34 720 | 18 050 |
| Koostootmine | 12 286 | 9 122 |
| Päikeseenergia | 413 | 115 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 47 419 | 27 288 |
| Muud | -1 851 | -1 228 |
| Kokku | 45 568 | 26 060 |
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | 9 648 | 9 579 |
| Netofinantskulud | 155 | 459 |
| Kasum/-kahjum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt | ||
| sidusettevõtetesse | -4 | -22 |
| Kasum enne maksustamist | 35 768 | 16 044 |
| ÄRIKASUM | ||
| Tuuleenergia | 27 908 | 11 207 |
| Koostootmine | 9 708 | 6 587 |
| Päikeseenergia | 185 | -58 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 37 801 | 17 735 |
| Muud | -1 877 | -1 254 |
| Kokku | 35 924 | 16 481 |
| tuhandetes eurodes | I kv 2022 | I kv 2021 |
|---|---|---|
| INVESTEERINGUD | ||
| Tuuleenergia | 11 575 | 6 735 |
| Koostootmine | 149 | 640 |
| Päikeseenergia | 1 402 | 485 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 13 126 | 7 860 |
| Muud | 621 | 37 |
| Kokku | 13 746 | 7 898 |
| tuhandetes eurodes | 31.03.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| PÕHIVARA | ||
| Tuuleenergia | 541 107 | 535 000 |
| Koostootmine | 138 834 | 141 264 |
| Päikeseenergia | 27 578 | 25 691 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 707 519 | 701 955 |
| Muud | 3 276 | 3 345 |
| Kokku | 710 795 | 705 300 |
| tuhandetes eurodes | Maa | Hooned | Rajatised | Masinad ja seadmed |
Lõpetamata ehitus | Ettemaksed | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021 | |||||||
| Soetusmaksumus | 39 944 | 25 415 | 42 067 | 744 494 | 33 883 | 20 710 | 906 513 |
| Kogunenud kulum | - | -9 745 | -23 746 | -239 791 | -18 | - | -273 300 |
| Jääkmaksumus | 39 944 | 15 670 | 18 321 | 504 703 | 33 865 | 20 710 | 633 213 |
| Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021 | 39 944 | 15 670 | 18 321 | 504 703 | 33 865 | 20 710 | 633 213 |
| Aruandeperioodil toimunud liikumised | |||||||
| Investeeritud põhivara soetusse | - | 1 | - | 46 | 12 112 | 56 | 12 215 |
| Valuuta ümberarvestuse kursivahed | - | -2 | -2 | -118 | -3 | - | -125 |
| Ümberklassifitseerimine | 23 | 131 | 4 | 3 870 | -2 753 | -124 | 1 151 |
| Arvestatud kulum ja allahindlus | - | -160 | -307 | -9 087 | - | - | -9 554 |
| Kokku aruandeperioodil toimunud liikumised | 23 | -30 | -305 | -5 289 | 9 356 | -68 | 3 687 |
| Materiaalne põhivara seisuga 31.03.2022 | |||||||
| Soetusmaksumus | 39 967 | 25 545 | 42 069 | 748 292 | 43 239 | 20 642 | 919 754 |
| Kogunenud kulum | - | -9 905 | -24 053 | -248 878 | -18 | - | -282 854 |
| Jääkmaksumus seisuga 31.03.2022 | 39 967 | 15 640 | 18 016 | 499 414 | 43 221 | 20 642 | 636 900 |
Seisuga 31.märts 2022 oli kontsernil põhivara soetamiseks sõlmitud lepingustest tulenevaid kohustusi 212 890 tuhat eurot (31. detsember 2021: 194 691 tuhat eurot).
Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja hinnatakse edaspidi ümber nende õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Grupp kasutab 31.03.2022 seisuga rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenudest.
Tehingu sõlmimisel dokumenteerib grupp riskimaandamisinstrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, riskimaandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute sooritamise strateegia. Samuti dokumenteerib grupp, kas riskimaandamistehingutes kasutavate tuletisinstrumentide ja maandatavate objektide rahavoogude muutuste vahel on majanduslik seos. Riskimaandamise alustamisel dokumenteerib grupp riskimaandamise ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamise ebaefektiivsus arvutatakse igal aruandeperioodil ja kajastatakse kasumiaruandes.
Riskimaandamise tuletisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on pikem kui 12 kuud, ja lühiajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on lühem kui 12 kuud.
Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse muus koondkasumiaruandes. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse koheselt kasumiaruandes saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes. Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide esmasel kajastamisel tekkinud õiglast väärtust kajastatakse otse omakapitali kaudu, kui selle tehingu majanduslik sisu on majanduslikku kasu sisaldavate ressursside jaotamine emaettevõttele.
Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse nendel perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks, kui leiab aset maandatud prognoositav müük).
Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumidele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul kajastamisel. Kui prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes kohe saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes.
Finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramise erinevad tasemed on määratletud järgmiselt:
• Tase 1: identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel;
• Tase 2: muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuste puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad;
• Tase 3: vara või kohustuste puhul mittejälgitavad sisendid.
Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Hindamistehnikates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetatutakse nii vähe kui võimalik grupi enda hinnangutele. Instrument liigitatakse tasemele 3, kui üks või mitu olulist sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel.
Grupp kasutas 2021. aasta jooksul rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada elektrihinna muutumise riski.
Osa grupi hallatavatest taastuvenergia tootmise varadest, mille suhtes ei kohaldata sisendtariifi alusel subsideerimiskava, on avatud elektrienergia hindade volatiilsuse ohule, kuna elektrit müüakse Nord Pooli avatud turul. Elektrihindade volatiilsuse riski maandamiseks on grupp kasutanud baaskoormuse vahetustehingute tuletislepinguid. Antud tuletisinstrumentide puhul on grupp ujuva hinna maksja ja vastaspool fikseeritud hinna maksja.
Tehingud, mille eesmärgiks on elektrienergia hinna muutumise riski maandamine on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Maandatavaks alusinstrumendiks on turuhinna risk kõrge tõenäosusega prognoositavate taastuvenergia müügitehingute osas, mis on avatud turuhinna muutlikkusele. Riskimaandamise tulevikutehingud sõlmitakse 1:1 suhtes.
Riskimaandamisinstrumentideks määratud tuletisinstrumentide õiglane väärtus tehingupäeval oli -10 781 tuhat eurot, mida kajastatakse otse omakapitali kaudu, kuna see kajastab tehingut emaettevõttega Eesti Energia AS. Seisuga 31. märts 2022 oli saldo –10 781 tuhat eurot.
Enefit Green AS ja emaettevõte Eesti Energia AS sõlmisid 17. augustil 2021 EFETi üldlepingu ("EFET General Agreement") elektrienergia üleandmise ja vastuvõtmise kohta, lõpetades samaaegselt kõik avatud tuletislepingud grupi ja Eesti Energia AS vahel. Lepingu allkirjastamisega sõlmisid pooled füüsilise elektrienergia müügilepingu fikseeritud hinnaga ajavahemikuks 2023 - 2027. Antud leping sõlmiti samade elektrienergia mahtude ja samade fikseeritud hindade alusel kui algselt avatud tuletisinstrumendid.
Grupp jätkas riskimaandamisarvestuse rakendamist avatud tuletisinstrumentide positsioonide osas kuni 17. augustini 2021, kajastades tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutust kuni EFETi üldlepingu allkirjastamise kuupäevani. Tuletisinstrumentide kohustuse väärtus suurenes tehingupäeva -10 781 tuhandelt eurolt -23 207 tuhandele eurole seisuga 31.12.2021 seoses elektrihinna muutumisega ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021. Vastav ( -12 426 tuhat eurot) negatiivne õiglase väärtuse muutus kajastub muus koondkasumis, kuna ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021 ei olnud riskimaandamise instrumentideks klassifitseeritud tulevikutehingute puhul tuvastatud olulisi ebaefektiivsuse allikaid. Kuna antud lepingu sõlmimise hetkeks olid tuletisinstrumendid hinnatud õiglasesse väärtusesse (hindamine seisuga 17.augustil 2021), siis alates uue leping kehtima hakkamisest ei muutu tuletisinstrumentide kohustuse väärtuse saldo enne kui saabub lepingus määratletud ajaperiood 2023-2027. Seisuga 31. märts 2022 oli saldo –12 426 tuhat eurot.
EFET -i üldleping vastab oma tarbe ("own use") erandile ja seetõttu ei loeta seda finantsinstrumendiks, mis IFRS 9 kohaselt peab olema kajastatud õiglases väärtuses, vaid lepinguks IFRS 15 "Müügitulu lepingutelt klientidega" alusel, kusjuures müügitulu kajastatakse fikseeritud ühiku väärtuse alusel alles 2023–2027 ehkelektrienergia tarnimise hetkel. Tuletislepingute asendamise hetkel EFETi üldlepinguga ei kajastata kasumit ega kahjumit. EFET-i üldlepingu sõlmimisel klassifitseeritakse tuletisinstrumentide kohustuse bilansiline maksumus vastaval kuupäeval (-23 207 tuhat eurot) ümber tuletisvabaks lepinguliseks kohustuseks, mis suurendab järk-järgult kajastatud tulusid kuni EFET-i üldlepingu täitmiseni. Antud tulude kasvu kompenseerib osaliselt lõpetatud riskindamaandamisarvestuse alusel elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reservi kogunenud 12 426 tuhande euro ümberklassifitseerimine kasumiaruandesse. Antud summa on tuletisinstrumentide 17. augusti 2021 seisuga õiglase väärtuse (-23 207 tuhat eurot) ja tuletisinstrumentide tehingupäeva õiglase väärtuse (-10 781 tuhat eurot) vahe, mis kajastatakse otse omakapitali kaudu. Vaata reservide detailsemat infot Lisast 7.
Seisuga 31. märts 2022 oli grupil sõlmitud kaks intressimäära vahetustehingut kahe tulevikus võetava laenu intressimäära riski maandamiseks (võrreldaval perioodil intressimäära vahetustehingud puudusid):
─ Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 80 000 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 6 kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,1%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib tulevikus võetavast ujuva intressimääraga laenust. Intressimäära vahetustehinguga seotud laenu eeldatav väljamakse kuupäev on 30. september 2022.
─ Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 50 000 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 3-kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,049%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib tulevikus võetavast ujuva intressimääraga laenust. Intressimäära vahetustehinguga seotud laenu eeldatav väljamakse kuupäev on 24. september 2022.
Intressimäära vahetustehingud on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Riskimaandamisinstrumentide (intressimäära vahetustehingud) ja riskimaandamisobjektide (laenulepingud) vahel eksisteerib majanduslik suhe, sest seisuga 31. märts 2022 ühtisid kõikide intressimäära vahetustehingute põhilised tingimused laenulepingute tingimustega (nominaalsummad, valuutad, tähtajad, maksegraafikud). Riskimaandamise tulevikutehingud on sõlmitud 1:1 suhtes. Riskimaandamise efektiivsuse testimiseks kasutab grupp hüpoteetilise tuletisinstrumendi meetodit ja võrdleb intressimäära vahetustehingute õiglase väärtuse muutusi laenulepingute õiglase väärtuse muutustega.
Potentsiaalsed ebaefektiivsuse allikad võivad tuleneda järgmistest põhjustest:
─ Grupi või intressimäära vahetustehingu vastaspoole krediidiriski muutus. Krediidiriski mõju tõttu võib majanduslik suhe riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi vahel tasakaalust välja minna ning võib tekkida olukord, kus riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi väärtused ei liigu enam vastassuunas. Grupi juhtkonna hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et krediidiriskist saaks tekkida oluline ebaefektiivsus.
Riskimaandamisinstrumentide mõju finantsseisundi aruandele seisuga 31. märts 2022 oli järgmine (tuhandetes eurodes): Riskimaandamis-
| Nominaal summa |
Bilansiline maksumus (vara) |
Bilansiline maksumus (kohustus) |
Finantsseisundi aruande kirje nimetus |
Õiglase väärtuse muutus* |
Kasumiaruandes kajastatud eba efektiivsus |
Riskimaandamis reservist kasumi aruandesse ümber liigitatud summad |
|
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Swap tehingud |
130 000 | 937 | 0 | Tuletis instrumendid |
937 | 0 | 0 |
*kajastatud muus koondkasumiaruandes
Riskimaandamisobjektide mõju finantsseisundi aruandele seisuga 31. märts 2022 oli järgmine (tuhandetes eurodes):
| Õiglase väärtuse muutus, mida kasutati ebaefektiivsuse arvutamisel |
Riskimaandamis reservis kajastatud summad |
Riskimaandamisreservis kajastatud summad, mille puhul riskimaandamisarvestust enam ei rakendata |
|
|---|---|---|---|
| Ujuva intressimääraga laenud | 937 | 937 | 0 |
Õiglane väärtus on määratud kolmanda osapoole kinnituse põhjal, mida toetasid ka grupi sisemised arvutused.
Grupi sisemiste arvutuste alusel leitakse intressimäära vahetustehingute õiglane väärtus oodatavate tuleviku rahavoogude nüüdisväärtusena tuginedes turul vaadeldavatel EURIBOR-i intressikõveratel. Õiglase väärtuse hinnangu tegemisel võetakse arvesse grupi ning vastaspoole krediidiriski, mis arvutatakse krediidiriski vahetustehingute või võlakirjade hindadest tuletatud krediidiriski vahede põhjal. Intressimäära vahetustehingud on liigitatud õiglase väärtuse tasemele 2.
Seisuga 31. märts 2022 oli Enefit Green ASil registreeritud 264 276 232 aktsiat (31. märts 2021: 4 793 473 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Eelneva aasta jooksul on aktsiate arv muutunud 2021. aasta augustis toimunud fondiemissiooni tõttu lisandunud 225 000 000 aktsia ning 2021. aasta oktoobris toimunud aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) tõttu lisandunud 34 482 527 aktsia tõttu.
Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on emaettevõtja omaniku osa kasumist jagatud bilansipäevade arvuga kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna potentsiaalselt emiteeritavaid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum aktsia kohta kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga aktsia kohta.
Kuna ettevõtte aktsiate arv on aasta jooksul oluliselt muutunud nii fondiemissiooni kui uute aktsiate müümise tagajärjel, siis lisaks ülaltoodud IFRS-i nõuetele vastava suhtarvu analüüsimisele võib olla informatiivselt väärtuslik analüüsida ka puhaskasumit aruandeperioodi lõpu aktsiate arvu kohta (st. arvestades aasta jooksul toimunud fondiemissiooni ning IPOt).
Vastav näitaja on alternatiivne tulemuslikkusnäitaja, mida ei ole rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS) defineeritud ja see ei pruugi olla teiste ettevõtjate alternatiivsete tulemuslikkusnäitajatega võrreldav. Grupi hinnangul annavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad konsolideeritud raamatupidamise aruande lugejatele kasulikku lisainformatsiooni grupi majandustulemuste kohta. Märgitud näitajaid tuleks vaadelda kui täiendavat informatsiooni, mis ei asenda näitajaid, mis tuleb esitada konsolideeritud raamatupidamise aruandes IFRS-nõuete kohaselt.
| Ühik | I kv 2022 | I kv 2021 | |
|---|---|---|---|
| Emaettevõtja omaniku osa kasumist |
tuh euro | 34 924 | 15 613 |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv |
tuh | 264 276 | 4 793 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta |
euro | 0,13 | 3,26 |
| Lahustunud puhaskasum aktsia kohta |
euro | 0,13 | 3,26 |
Grupi juhatus on teinud aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta eest dividende 39 906 tuhat eurot (0,151 eurot aktsia kohta). Dividendid makstakse välja peale aktsionäride üldkoosoleku otsust 2022. aasta teise kvartali jooksul.
| Ühik | I kv 2022 | I kv 2021 | |
|---|---|---|---|
| IPO järgne aktsiate arv |
tuh | 264 276 | 264 276 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta |
euro | 0,13 | 0,06 |
| tuhandetes eurodes | 31.03.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Muud reservid perioodi alguses | 150 828 | 399 165 |
| sh realiseerimata kursivahede reserv | -965 | -835 |
| sh elektrienergia riskimaandmaisinstrumendide reserv | -12 426 | - |
| sh Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus |
-10 781 | - |
| sh muud reservid | 175 000 | 400 000 |
| Aktsiakapitali suurendamine fondiemissiooni teel | - | -225 000 |
| Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus |
- | -12 426 |
| sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv | - | -12 426 |
| Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus |
- | -10 781 |
| Intressimäära vahetustehingud | 937 | - |
| Välismaiste tütarettevõtete ümberarvestamisel tekkinud valuutakursivahed |
-137 | -130 |
| Muud reservid perioodi lõpus | 151 628 | 150 828 |
| sh realiseerimata kursivahede reserv | -1 102 | -965 |
| sh intressimäära vahetustehingud | 937 | - |
| sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv | -12 426 | -12 426 |
| sh Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus |
-10 781 | -10 781 |
| sh muud reservid | 175 000 | 175 000 |
8. Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses
| Lühiajalised võlakohustused | Pikaajalised võlakohustused | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| tuhandetes eurodes | Pangalaenud | Rendikohustused | Pangalaenud | Rendikohustused | Kokku | |
| Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2021 |
29 348 | 224 | 91 049 | 2 835 | 123 456 | |
| Aruandeperioodil toimunud liikumised | ||||||
| Rahalised liikumised | ||||||
| Lisandunud võlakohustus | - | 133 | - | 1 580 | 1 713 | |
| Võlakohustuse tagasimaksmine | -4 643 | -116 | - | - | -4 759 | |
| Mitterahaline liikumine | ||||||
| Ümberklassifitseerimine | -5 357 | 34 | 5 357 | -43 | -9 | |
| Valuutakursi muutuste mõju | -10 | - | -81 | - | -91 | |
| Laenukulude amortisatsioon | - | - | - | - | - | |
| Muud liikumised | - | - | - | 24 | 24 | |
| Kokku aruandeperioodil toimunud liikumised | -10 010 | 51 | 5 276 | 1 561 | -3 122 | |
| Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.03.2022 |
19 338 | 275 | 96 325 | 4 396 | 120 334 |
Real "ümberklassifitseerimine" on toodud laenu lühiajalise põhiosa muutus tulenevalt laenugraafiku muudatusest.
| tuhandetes eurodes | I kv 2022 | I kv 2021 |
|---|---|---|
| MÜÜGITULU TEGEVUSVALDKONDADE LÕIKES | ||
| Kaupade müük | ||
| Pelletite müük | 8 174 | 7 575 |
| Vanametalli müük | 291 | 275 |
| Muude kaupade müük | 45 | 81 |
| Kokku kaupade müük | 8 510 | 7 931 |
| Teenuste müük | ||
|---|---|---|
| Soojusenergia müük | 2 355 | 2 602 |
| Elektrienergia müük | 42 108 | 18 966 |
| Jäätmete käitlus ja edasimüük | 4 291 | 4 220 |
| Vara rent ja hooldus | 853 | 384 |
| Muude teenuste müük | 24 | 11 |
| Kokku teenuste müük | 49 631 | 26 183 |
| Kokku müügitulu | 58 141 | 34 114 |
| tuhandetes eurodes | I kv 2022 | I kv 2021 |
|---|---|---|
| Taastuvenergia toetus | 8 282 | 7 740 |
| Sihtfinantseerimine | 135 | 135 |
| Muud äritulud | 162 | 178 |
| Kokku taastuvenergia toetus ja muud äritulud | 8 579 | 8 053 |
| tuhandetes eurodes | I kv 2022 | I kv 2021 |
|---|---|---|
| Hooldus- ja remonditööd |
2 985 | 3 255 |
| Tehnoloogiline kütus | 4 279 | 3 183 |
| Elektrienergia | 4 685 | 1 174 |
| Tuhakäitlusega seotud teenused | 795 | 646 |
| Valmistoodangu transport | 461 | 550 |
| Materjalid ja varuosad toodangu valmistamiseks | 698 | 459 |
| Ülekandeteenused | 27 | 102 |
| Jäätmekäitlus | 79 | 88 |
| Loodusvarade ressursitasud | 2 | 1 |
| Muud kaubad, toore, materjalid ja teenused | 44 | 41 |
| Saastetasud | 79 | 80 |
| Kokku kaubad, toore, materjalid ja teenused | 14 134 | 9 579 |
| tuhandetes eurodes | I kv 2022 | I kv 2021 |
|---|---|---|
| Kasum enne tulumaksustamist | 35 773 | 16 044 |
| Korrigeerimised | ||
| Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus | 9 620 | 9 553 |
| Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus | 28 | 26 |
| Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon | -135 | -135 |
| Intressikulu võlakohustustelt | 319 | 747 |
| Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse |
-4 | -22 |
| Kasum materiaalse põhivara müügist | -2 | - |
| Intressi- ja muud finantstulud |
-3 | -23 |
| Liitumistasude ja muude teenustasude amortisatsioon | - | -4 |
| Kursikahjum (kasum) välisvaluutas antud ja võetud laenudelt | -91 | -164 |
| Korrigeeritud kasum enne maksustamist | 45 505 | 26 022 |
| Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | ||
| Äritegevusega seotud nõuete muutus | 79 | -2 108 |
| Varude muutus | 1 740 | 2 435 |
| Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | -2 049 | 464 |
| Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | -230 | 791 |
| Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | ||
| Eraldiste muutus | -1 | -6 |
| Võlgnevuse muutus hankijatele | 1 658 | -450 |
| Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | -897 | 24 |
| Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | 760 | -432 |
| Äritegevusest saadud raha | 46 035 | 26 381 |
.
Enefit Green ASi emaettevõte on Eesti Energia AS. Eesti Energia ASi ainuomanik seisuga 31.03.2022 on Eesti Vabariik.
Enefit Green ASi lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande koostamisel on loetud seotud osapoolteks omanikke, teisi samasse gruppi kuuluvaid äriühinguid (grupi ettevõtteid), tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja valitseva või olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on valitsev või oluline mõju.
Grupp on rakendanud avalikustamiserandit ja jätnud avalikustamata eraldivõetuna ebaolulised tehingud ja saldod valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on nende osapoolte üle valitsev, ühine valitsev või oluline mõju.
Enefit Green AS ja tema tütarettevõtted toodavad taastuvenergiat, mida müüakse vahetult kolmandatele osapooltele (sh elektribörsile Nord Pool). Emaettevõte Eesti Energia AS osutab Enefit Greenile haldusteenuseid seoses nimetatud müügiprotseduuriga. Mainitud teenusega seotud kulud kajastatakse ülaltoodud tabelis real "Teenuste ost".
Tuletisinstrumentide finantskohustise esialgne õiglane väärtus, summas -10 780 tuhat eurot, on kajastatud otse omakapitalis. Sellele järgnev kumulatiivne tuletisinstrumentide finantskohustuse õiglase väärtuse muutus summas -12 426 tuhat eurot on kajastatud muu koondkasumi ja rahavoogude riskimaandamisreservi kaudu omakapitalis (vt ka lisa 5 ja 7).
Grupp avalikustab ka tehingud Eesti Vabariigi valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtetega. Aruandeperioodil ja võrdlusperioodil tegi grupp märkimisväärses mahus ostu- ja müügitehinguid Eesti ülekandevõrgu operaatori Elering ASiga, mis kuulub täielikult riigile.
Seisuga 31.03.2022 on Enefit Green AS sõlminud pikaajalisi elektrienergia füüsilise tarne lepinguid seotud osapoole Eesti Energia AS-ga mahus 5 810 GWh, elektrienergia tarnimiseks perioodil 2023 kuni 2033 Leedu, Eesti, Soome ja Poola elektrivõrgus. Lepingud on sõlmitud nii aastase baasenergia kui kuise baasenergia tarneks. Seotud osapoolega sõlmitud pikaajaliste elektrienergia füüsilise tarne lepingute kaalutud keskmine hind on 42,6 EUR/MWh.
| tuhandetes eurodes | I kv 2022 | I kv 2021 | tuhandetes eurodes | 31.03.2022 | 31.12.2021 | |||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| TEHINGUD | SALDOD | |||||||
| EMAETTEVÕTE | ||||||||
| Teenuste ost | 2 589 | 1 315 | Nõuded | 1 294 | 3 293 | |||
| Teenuste müük | 2 334 | 882 | Kohustused | 25 034 | 24 755 | |||
| sh Tuletisvaba lepinguline kohustus |
23 207 | 23 207 | ||||||
| TEISED GRUPI ETTEVÕTTED | ||||||||
| Kaupade ost | 6 | - | Nõuded | 1 098 | 908 | |||
| Teenuste ost | 970 | 370 | Kohustused | 538 | 941 | |||
| Tulu kaupade müügist | - | 50 | ||||||
| Tulu teenuste müügist | 1 976 | 288 | ||||||
| TEISED SEOTUD OSAPOOLED (SH SIDUSETTEVÕTTED) | ||||||||
| Teenuste ost | 367 | 573 | Nõuded | |||||
| Tulu teenuste müügist | - | - | Kohustused | 288 | 454 | |||
| ELERING AS | ||||||||
| Teenuste ost | 31 | 117 | Nõuded | 2 190 | 2 217 | |||
| Teenuste müük | 8 368 | 8 081 | Kohustused | 23 | 43 |
Aprillis sõlmiti täiendav intressimäära vahetustehing intressiriski maandamiseks laenule summas 40 mln eurot. Intress fikseeriti tasemel 1,125% (lisandub marginaal). Kokku on grupp seega sõlminud intressiriski maandamistehinguid 170 miljoni euro väärtuses.
Arendusprojektid 100%
Building tools?
Free accounts include 100 API calls/year for testing.
Have a question? We'll get back to you promptly.