Enefit Green

Quarterly Report • Nov 5, 2021

III kvartal 2021 Vahearuanne

Auditeerimata

Sisukord

3	Juhatuse esimehe pöördumine
4	Enefit Greenist
5	III kvartali tulemuste kokkuvõte
6	Tegevuskeskkond
7	Olulisemad sündmused III kvartalis
8	Grupi majandustulemused
11	Tuuleenergia segment
12	Koostootmise segment
13	Päikeseenergia segment
14	Investeeringud
15	Arendusprojektid
16	Finantseerimine
17	Raamatupidamise vahearuanne
23	Raamatupidamise vahearuande lisad
36	Juriidiline struktuur
37	Sõnastik

Juhatuse esimehe pöördumine

Hea lugeja!

Alustan meie esimese avaliku kvartaliaruande pöördumist tänusõnadega meie enam kui 60 000 investorile, kes osalesid Enefit Greeni aktsiate avalikus pakkumises ning kellest said ettevõtte aktsionärid. Huvi Enefit Greeni aktsiapakkumise vastu osutus erakordselt suureks ning purustas senised rekordid Balti turgude kontekstis. Investorite kogunõudlus ulatus 467 miljoni euroni, ületades pakkumise baasmahtu enam kui neli korda. Viisime läbi ajaloolise tehingu Balti börsil. Tänan südamest kõiki usalduse ja selle eest, et jagate meie visiooni puhtamast ning vastutustundlikumast maailmast.

Luban teile, et meie pühendunud meeskond töötab igapäevaselt kasvuplaanide elluviimise nimel. Kasutame aktsiapakkumise käigus kaasatud raha päikese ja tuuleparkide rajamise finantseerimiseks ning taastuvenergia tootmismahtude kasvatamiseks. Meie eesmärgiks on suurendada 2025. aastaks Enefit Greeni taastuvenergia tootmisvõimsust 600 megavati võrra ehk tänasega võrreldes 2,3 korda 1100 megavatini.

Meie kvartaliraportid hakkavad lisaks finantstulemustele andma ülevaadet sellest, kuidas liigume edasi investeeringute plaaniga. Rõõm tõdeda, et püsime kindlalt eesmärgi kursil ning selle kinnituseks on käesoleval aastal astutud sammud.

Märtsis omandasime Purtse tuulepargi arendusprojekti võimsusega 20 megavatti. Juunis tegime investeerimisotsuse 45-megavatise võimsusega Šilale II tuulepargi ja septembris 75-megavatise võimsusega Akmene tuulepargi ehitamiseks Leetu. Nimetatud kolm tuuleparki peaksid hakkama tööle 2023. aastal ning tootma prognooside kohaselt aastas ligi 450 gigavatt-tundi taastuvelektrit, mis moodustab ligi kolmandiku meie tänasest aastatoodangust.

Uute tuuleparkide rajamiseks sõlmisime septembris 130 miljoni euro ulatuses investeerimis- ja likviidsuslaenu lepinguid SEB ja OP pangaga. Koostöö regiooni juhtivate pankadega võimaldab rahastada investeeringuid meie uutesse süsinikuneutraalset elektrit tootvatesse tuuleparkidesse.

Samuti oleme ehitusvalmiduseni jõudnud 8-megavatise Zambrowi päikesepargiga Poolas. Töötame taastuvenergia portfelli suurendamise eesmärgil ja realiseerimise selleks arendusprojekte Soomest Poolani. Loodame teavitada järgmistest investeerimisotsustest meie koduturgudel peatselt.

Käeoleva aasta elektritoodangut tervikuna on mõjutanud tagasihoidlikumad tuuleolud, võrreldes möödunud väga hea tuuleaastaga. Seetõttu oli elektritoodang mullusest madalam nii esimeses (-33%) kui teises kvartalis (-11%). Heitlik oli tuul ka aruandeperioodil, kuid tänu tugevale augustile oli kvartali elektritoodang 250 GWh ehk 1,4% võrra kõrgem võrdlusperioodi toodangust.

Soojusenergia tootmine tegi aruandeperioodil märkimisväärse tõusu (122,8 GWh ehk +102,3% võrreldes eelmise aastaga), mida võimaldas Utilitas Tallinnaga sõlmitud lepingu muudatuste jõustumine. Erinevalt varasemast on meil nüüd võimalik ära müüa kogu jaamas toodetav soojusenergia.

Elektrihinnad tõusid aruandeperioodil meie koduturgudel rekordtasemele, küündides Balti riikides kvartali keskmisena ligi 100 €/MWh tasemeni. See on võrdlusperioodiga võrreldes ligi 2,6 korda kõrgem.

Balti riikide kõrget elektrihinda on põhjustanud mitmete asjaolude kokkulangemine: Põhjamaade hüdroressursside madal tase, kõrge maagaasi hind, rekordiline CO2 heitmekvoodi hind. Samuti taastuvenergia tootmisvõimsuste üleüldine vähesus Balti riikides. Täna pole küsimus niivõrd selles, kui palju on tuult ja päikest, vaid selles, et meil on liiga vähe taastuvenergia tootmisvõimsusi.

Nõudlus elektri järele aina kasvab ja taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandumine on äärmiselt oluline. Taastuvenergia arendamine võimalikult efektiivselt ja väga suures mahus aitab ka kõrgete elektrihindade vastu ning sobitub Enefit Greeni kasvuplaanidega.

Head elektri- ja soojusenergia tootmistulemused kombinatsioonis rekordkõrgete elektrihindadega aitasid saavutada Enefit Greenil suurepärase finantstulemuse. Grupi äritulu oli aruandeperioodil 36,4 miljonit eurot (+32% võrdlusperioodi suhtes), EBITDA 25,5 miljonit eurot (+66%) ja puhaskasum 15,3 miljonit eurot (+270%).

Iga ettevõtte – nii ka Enefit Greeni – suurim väärtus on pühendunud ja motiveeritud töötajad, kellest paljud otsustasid osaleda meie avalikus aktsiapakkumises rakendades tuule ja päikese ka enda investeerimisportfelli kasuks tööle. Soovin kolleegidele jõudu ja jätkuvat tööindu meie ühiste eesmärkide elluviimisel. Uus peatükk Enefit Greeni kasvuloos on saanud tuule purjedesse ja seda koos investoritega, kes meiega sel teekonnal kaasas on!

Aavo Kärmas Juhatuse esimees

Üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas

Tuuleenergia 398 MW

• Päikeseenergia 30 MW
• Muu 1 MW

Koostootmine, pelletitootmine 28 MW (elekter) / 81 MW (soojus)

III kvartali tulemuste kokkuvõte

Tegevuskeskkond

Tegevuskeskkonda mõjutavad olulised tegurid

Enefit Greeni tegevust mõjutavad oluliselt ilmastikuolud ja elektrihinnad, samas omavad mõju ka energeetikasektorit puudutavad regulatsioonid ja poliitilised seisukohad. Lisaks eelmainitutele mõjutavad arendusprojekte ka konkurentsisituatsioon, taastuvenergia tehnoloogiate areng ja hinnad, klientide valmidus sõlmida pikaajalisi roheenergia lepinguid ja taastuvenergia toetusskeemid.

Enefit Greeni tootmisvaradest on elektri turuhinnale avatud järgmised tootmisüksused: Iru ja Paide koostootmisjaamad, Eesti tuulepargid, osaliselt Eesti päikesepargid, Keila-Joa hüdroelektrijaam ja Leedu tuulepargid, mille toetusalune periood on lõppenud (aruande perioodil ainult Sudenai tuulepark). Juhul, kui toetuse periood ei ole lõppenud, saavad Eesti tootmisvarad lisaks taastuvenergia toetust.

Regulatiivne keskkond

Riigikogu võttis septembris vastu elektrituru seaduse (ELTS) muudatuse, millega kehtestati taastuvelektri 40% osakaalu eesmärk 2030. aastaks ning täpsustati vähempakkumiste läbiviimise reegleid. See võimaldab valitsusel uuendada vähempakkumiste läbiviimise määrust ning seejärel välja kuulutada vähempakkumine minimaalse müügihinna garantii andmiseks uutele taastuvelektri projektidele kogumahuga kuni 540 GWh taastuvelektrit aastas. Oodatav mõju: loob võimaluse osaleda vähempakkumisel eesmärgiga vähendada tulevaste Eesti projektide riske. EESTI

LEEDU

Augustis muudeti elektri Valgevenest Leedusse importimise reegleid vähendades väljaspool EL toodetud elektri pääsu Balti riikide elektriturule.

Oodatav mõju: parandab konkurentsiolukorda uute taastuvelektri tootmise projektide osas eelkõige Leedus, kuid mõjub positiivselt ka taastuvelektri tootmise arendamisele Lätis ja Eestis.

POOLA

Aruandeperioodil muudeti taastuvenergia seadust, mis jõustub IV kvartalis 2021 ja millega pikendati uute taastuvenergia müügi vähempakkumiste korraldamiseks seatud lõpptähtaega 6 aasta võrra 2027.a. lõpuni ning anti ministrite nõukogule mandaat otsustada ühe määrusega aastateks 2022- 2027 oksjonite maksimaalsed mahud. Seni kehtestati taastuvenergia oksjonite mahtusid ühe aasta

kaupa. Oodatav mõju: muudatused annavad senisest selgema perspektiivi taastuvelektri tootmisesse investeerimiseks Poolas. Konkurents tõenäoliselt kasvab.

Seaduse muudatus puudutab ka CFD (contract for difference) toetussüsteemi positiivse bilansi arvutust, kus varasem regulatsioon nägi ette positiivse bilansi tagasimakset toetusperioodi lõpus, kuid edaspidi tehakse positiivse bilansi kontroll ja võimalik tagasimakse iga 3-aastase perioodi lõpus. Mõju projekti tasuvusele on negatiivne juhul kui arendaja poolt oksjonil saadud CFD määr on alla elektri turuhinna ehk tekib positiivne bilanss.

Elektriturg

Nord Pooli päevasisene elektrihinna volatiilsus on olnud viimastel aastatel väga suur. Tavapäraselt määravad tiputundidel elektrihinna kallimad CO² intensiivsed tootmised ja baastundidel taastuvenergia.

Enefit Greeni tegevuspiirkonna elektriturud on ülekandekaablitega tihedalt ühendatud. Seetõttu mõjutavad elektritootmist ja -hindu väga mitmesugused tegurid nii koduturgudel kui kaugemal. Oluliseks toodangu mõjutajaks on piirkonna tuuleolud. Elektrihindade kerkimist rekordilistele tasemetele põhjustasid aruandeperioodil madal veetase Norra hüdroreservuaarides (-19% võrreldes võrdlusperioodiga), maagaasi turuhindade tõus (+581%) ja CO² kvoodi hind (+108%).

Tuuleolud

Kolmanda kvartali tuuleolud mõõdetuna keskmise tuulekiirusena meie Eesti ja Leedu tuuleparkides olid grupile kokkuvõttes mõnevõrra soodsamad kui varasemates kvartalites.

Keskmine tuule kiirus Enefit Greeni tuuleparkides, m/s

Nord Pool (NP) elektrihinnad (€/MWh) III kv 2020 III kv ²⁰²¹ Muutus Eesti 36,8 97,5 164,6% Läti 38,4 99,5 159,3% Leedu 38,2 99,7 161,4% Poola 51,8 89,0 71,8% Soome 32,8 78,6 139,7%

Eesti nädalakeskmine elektrihind, €/MWh

Olulisemad sündmused III kvartalis

75 MW Akmene tuulepargi investeerimisotsus

22.09.2021 langetasime investeerimisotsuse ehitada 2023. aasta lõpuks valmis Akmene tuulepark Leedus võimsusega 75 MW, mille aastane prognoositud toodang on ca 260 GWh. Rajatava tuulepargi tulevase toodangu hinnarisk on esimeseks 5 aastaks märkimisväärses osas (80%) maandatud fikseeritud hinnaga (39 EUR/MWh) tulevikutehingutega, mille vastaspooleks on Eesti Energia.

8 MW Zambrow päikesepargi investeerimisotsus

Osalesime edukalt Poola taastuvenergia vähempakkumise oksjonil Zambrowi päikesepargiga ning 24.09.2021 võtsime vastu investeerimisotsuse ehitada valmis päikesepark võimsusega 8 MW. Pargi eeldatav valmimisaeg on kolmandas kvartalis 2022.

120+ MW Kelme II ja Kelme III arendusprojektide omandamine

16.09.2021 sõlmis Enefit Green UAB NEW ENERGY GROUP UAB-ga kaks aktsiate ostulepingut Leedu ettevõtete UAB Vejoteka ja UAB Kelmes Vejo Energija omandamiseks. Need ettevõtted moodustavad Kelme II ja Kelme III tuuleparkide arenduse, mis on vaadeldavad ühtse kombineeritud arendusprojektina. Nimetatud tuuleparkidesse planeeritakse püstitada 27-39 tuulikut koguvõimsusega 120-180 MW.

Kehtivate tuletistehingute asendamine füüsilise elektrienergia müügilepinguga

Enefit Green AS ja emaettevõte Eesti Energia AS sõlmisid 17.08.21 EFETi üldlepingu (,,EFET General Agreement') elektrienergia üleandmise ja vastuvõtmise kohta, lõpetades samaaegselt kõik avatud tuletislepingud grupi ja Eesti Energia AS vahel. Lepingu allkirjastamisega sõlmisid pooled füüsilise elektrienergia müügilepingu fikseeritud hinnaga ajavahemikuks 2023 - 2027. Antud leping sõlmiti samade elektrienergia mahtude ja samade fikseeritud hindade alusel kui tuletisinstrumendid, mis olid avatud 30.06.21 seisuga.

Uued laenulepingud

24.09.2021 sõlmis grupp arendusprojektide rahastamiseks OP Corporate Bank plc Eesti filiaaliga 50 miljoni euro suuruse investeerimislaenu lepingu. 27.09.2021 sõlmis grupp SEB Bankas AB-ga 40 miljoni euro suuruse investeerimislaenu lepingu arendusprojektide rahastamiseks ning kaks 20 miljoni euro suurust likviidsuslaenulepingut üldiseks äri- ja käibekapitali tarbeks. Uued tagatiseta laenulepingud näevad ette kolme- kuni seitsmeaastast krediidilimiiti. Lisaks muudeti 24.09.2021 olemasolevat Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingut, millega langetati oluliselt intressimäära ja lükati edasi septembris toimuma pidanud 2,1 mln eurone põhiosa tagasimakse.

Aktsiate avaliku pakkumise ettevalmistamine

Aruandeperioodi jooksul jätkusid ettevalmistused aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) läbi viimiseks ning 23.09.2021 teatas Enefit Green aktsiate noteerimiskavatsusest Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. IPO tulemused on kirjeldatud bilansipäeva järgsete sündmuste lisas 15.

Grupi majandustulemused

Enefit Green grupi 2021. aasta III kvartali majandustulemused paranesid märkimisväärselt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga: äritulude kasv (+32%) ja ärikulude langus (-11%) tõid 66%-lise EBITDA kasvu. Kvartaalne puhaskasum kasvas 11,1 mln euro võrra, jõudes 15,3 mln euroni. Järgnevalt on välja toodud peamised majandustulemusi mõjutanud asjaolud.

Toodang

	Ühik	III kv 2020	III kv 2021	Muutus	Muutus,%
Elektritoodang	GWh	247	250	3	1,4%
Soojusenergia toodang	GWh	61	123	62	102%
Pelleti toodang	tuhat tonni	37	37	0	0%

Müügitulu

Grupi elektritoodang oli 2021 aasta III kvartalis 250 GWh (247 GWh võrdlusperioodil). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind* oli aruandeperioodil 116 €/MWh (võrdlusperioodil 78 €/MWh).

Müügitulusid mõjutas enim Nord Pool Eesti elektrihindade kasv, suurendades tulusid ligikaudu 9,5 mln euro võrra. NP Eesti keskmine turuhind oli 97,5 €/MWh ja 36,8 €/MWh vastavalt 2021. aasta ja 2020. aasta III kvartalis. Grupi NP Eesti elektrihinnale avatud tootmisüksuste arvutuslikud müügihinnad olid vastavatel perioodidel 94,6 €/MWh ja 32,8 €/MWh.

Teine suurim müügitulude mõjur oli pelletite müük, mis vähenes 3,0 mln euro võrra. Aruande perioodil müüdi pelleteid 4 tuhat tonni, võrdlusperioodil 26 tuhat tonni. Käesoleva aasta III kvartali müük oli madal, kuna käesoleva aasta esimesel poolel oli turuaktiivsus suur ja müüsime rekordilised 115 tuhat tonni.

Soojusenergia toodang kasvas 102% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, kuid hind langes 45%. Kahekordistunud toodang viis soojamüügitulude kasvuni 0,3 mln euro võrra. Vaata täpsemalt lk 12.

Muud äritulud

Muid äritulusid mõjutas 2021. aasta III kvartalis enim Iru prügipõletusjaama taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetuse suurenemine 0,7 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Põhjuseks on 2021.aasta veebruaris jõustunud lepingumuudatus, tänu millele saab Iru toota soojust tõhusa koostootmise režiimis aastaringselt, sh ka suvisel ajal ja seega ka saada vastavat toetust.

* arvutuslik teenitud elektrihind = (elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus – bilansienergia ost) / toodang

Eesti tuuleparkide taastuvenergia tasu vähenes kvartalite aastases võrdluses 0,3 mln euro võrra, kuna Aulepa tuulepargi esimesena valminud osal (39 MW) lõppes toetusperiood 2021. aasta juulis.

Kaubad, toore, materjal ja teenused

Kaubad, toore, materjal, teenused kulugrupp kasvas 0,7 mln euro võrra ehk 7%. Peamised muutused olid elektrienergia ja võrguteenuste kuludes (+1,4 mln eurot), hooldus- ja remondikuludes (-0,4 mln eurot), tehnoloogilise kütuse kuludes (-0,2 mln eurot). Põhjused on kirjeldatud järgmise lehekülje muutuvkulude ja püsikulude lõikudes. Detailsem kulude nimekiri on lisas 12.

miljonites eurodes	III kv 2020	III kv 2021	Muutus, mln €	Muutus, %
ÄRITULUD kokku	27,6	36,4	8,8	32%
Müügitulu	21,5	30,1	8,7	40%
Taastuvenergia toetus jm äritulud	6,2	6,3	0,1	2%
ÄRIKULUD kokku (va kulum ja vara väärtuse langus)	12,2	10,9	-1,3	-11%
Kaubad, toore, materjal ja teenused	10,4	11,1	0,7	7%
Tööjõukulud	1,4	1,6	0,2	13%
Muud tegevuskulud	1,5	1,9	0,4	28%
Valmistoodangu varude jääkide muutus	-1,1	-3,7	-2,6	247%
EBITDA**	15,4	25,5	10,1	66%
Põhivara kulum ja väärtuse langus	10,6	9,5	-1,1	-11%
ÄRIKASUM	4,8	16,0	11,2	235%
Netofinantskulud	0,8	0,5	-0,3	-33%
Tulumaks	-0,1	0,3	0,4	-550%
PUHASKASUM	4,1	15,3	11,1	270%
Ärikulud (va kulum ja vara väärtuse langus)
Muutuvkulud	5,5	6,5	1,0	18%
Püsikulud	7,8	8,1	0,3	4%
Varude jääkide muutus	-1,1	-3,7	-2,6	247%

** EBITDA – kasum enne neto finantskulusid, kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ning maksu-, kulumi- ja väärtuse languse kulusid

Grupi majandustulemused

Tööjõukulud

Grupi tööjõukulud kasvasid 13% ehk 0,2 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Kasv tulenes peamiselt täiskohaga töötajate arvu suurenemisest 154-lt 160-le kahe võrdluskvartali keskmisena ja olemasolevate töötajate palgakasvust. Uued töötajad on lisandunud peamiselt arendustegevusse, sh tuulearendustiimi kuue liikme liikumine Eesti Energiast Enefit Greeni alates 2021. aasta jaanuarist.

Muud tegevuskulud

Muud tegevuskulud kasvasid 0,4 mln euro võrra. Mõningane kasv oli mitmetes kulurühmades: konsultatsiooniteenuste kulud, IT kulud, kinnisvara rent ja hooldus jt.

Varude jääkide muutus

Varude jääkide muutus näitab, kuidas muutus pelletite laojääk perioodil ehk teisisõnu võtab kokku, kui palju toodeti ja kui palju müüdi pelleteid vastaval perioodil. Vähese pelleti müügi tõttu suurenes pelleti varude saldo 2021. aasta III kvartali jooksul 3,7 mln euro võrra. Ka 2020. aasta võrdlusperioodil ületas pelletite toodang eurodes müüki ning varude suurenemine oli 1,1 mln eurot. Tavapäraselt on suurim müük I ja IV kvartalis. Pelletite tootmismahud olid võrdluskvartalites tavapäraselt sarnased: ligikaudu 37 tuhat tonni.

(1) Arvutus põhineb Eesti tuuleparkide, Iru ja Paide koostootmisjaama arvutuslikel elektrihindadel III kv 2020 ja III kv 2021 ja vastavatel elektritoodangutel

(2) Bilansienergia ostu mõju (ligikaudu 1,0 mln eurot) on arvutuslikult NP Eesti elektrihinna ja Eesti elektrikoguse mõjude sees ja seetõttu ei ole osa Muutuvkulude mõjust ega Ülejäänud tulude mõjust.

Põhivara kulum ja vara väärtuse langus

Põhivara kulum langes aruande perioodil 1,1 mln euro võrra, kuna 2020. aasta keskel ühtlustati tagasiulatuvalt (st alates 2020. aasta algusest) WinWinD tüüpi tuuleparkide majanduslikult kasulikud eluead 20 aasta peale. Algselt oli osadel WinWinD tüüpi tuuleparkidel kõrgem eluiga. Eluea vähendus tõi kaasa suurema kulumi, mille esimene mõju kajastus 2020. aasta juulis seitsme kuu kulumi muutuse summana (1,1 mln eurot).

Muutuvkulud

Muutuvkulud sisaldavad tootmisest sõltuvaid ärikulusid, sh bilansienergia ostu. Muutuvkulud on suurenenud 1,0 mln euro võrra, mis on võrdne bilansienergia ostukulude suurenemisega, mille kasvu on põhjustanud peamiselt tõusnud elektrihinnad. Muud muutuvkulud summaarselt on samas suurusjärgus eelmise aasta sama kvartaliga, kuigi kõrgema elektri turuhinna tõttu on tõusnud ka omatarbeks ostetud elektri kulud (+0,4 mln eurot). Samas on vähenenud madalama biomassi hinna tõttu tehnoloogilise kütuse kulud (-0,2 mln eurot) ja väiksemate pelleti müügikoguste tõttu transpordikulud (-0,1 mln eurot).

Püsikulud

Püsikulud koosnevad kuludest, mis ei ole tootmismahtudest otseselt sõltuvad. Püsikulud on suurenenud 0,3 mln euro võrra ehk 4%.

Suurimad absoluutkasvud on olnud tööjõukuludes (+0,2mln eurot) ning uuringutes ja konsultatsioonides (+0,1 mln). Suurim vähenemine püsikuludes (-0,4 mln eurot) on olnud Eesti tuuleparkide hoolduskuludes. Peamiseks põhjuseks on WinWinD tüüpi tuulikute ebaregulaarsed suuremad hooldus- ja remonditööd, mis olid eelmise aasta võrdlusperioodil 0,3 mln võrra suuremad kui aruandeperioodil.

Grupi majandustulemused

Neto finantskulud

Neto finantskulud vähenesid 0,25 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Vähenemine on tingitud peamiselt pangalaenude saldo vähenemisest ja seega olid vähenenud ka pangalaenude intressikulud 0,13 mln euro võrra. Lisaks on mõjutanud finantskulusid ka Poola zloti kursi liikumine ning ühekordsed korrigeerimised.

Tulumaks

Tulumaksu kulud kasvasid 0,4 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Sellest 0,5 mln eurot tuleneb Leedu tuuleparkide (Enefit Wind UAB) tulumaksukulu suurenemisest. Kuni 2021 aastani oli Leedu tuuleparkidel tulumaksuvabastus koos mõningate eranditega mahaarvamiste osas ning alates käesolevast aastast rakendatakse kvartaalselt 15% tulumaksumäära. 2021. aasta III kvartalis oli grupi efektiivne maksumäär 2,0%.

Puhaskasum

Grupi puhaskasum kasvas peaaegu neli korda, olles aruandeperioodil 15,3 mln eurot. Puhaskasumi kasvule aitasid enim kaasa kõrged elektri turuhinnad.

Majandustulemused segmentide kaupa

Aruandeperioodi põhjal on nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (66% ärituludest ja 73% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 30% ja tõi 28% EBITDA-d. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment on päikeseenergia, mille äritulud ulatusid 4% kogu grupi ärituludest ja EBITDA-st 3%.

Raporteeritavatest segmentidest kasvasid enim tuule ja koostootmise segmendi EBITDA-d, kuna need segmendid said enamuse kõrgema elektrituruhinna 9,5 mln euro suurusest panusest müügituludesse. Täpsem analüüs raporteeritavate segmentide kaupa on lk 11-13.

Muu segmendi EBITDA koosneb peamiselt üldjuhtimiskuludest, mis moodustavad valdava osa muust segmendist. Lisaks on muus segmendis Paide võrguehitusteenused, Keila-Joa hüdroelektrijaam ning Ruhnu taastuvenergia lahendus. Muu segmendi kahjumi vähenemine 0,3 mln euro võrra on tingitud peamiselt 2020. aasta toimunud muudatustest Enefit Green grupi siseses juhtimistasude arvestuspõhimõtetes ja nende elimineerimistes.

Grupi EBITDA jagunemine ja muutus, mln €

Tuuleenergia segment

Tuuleenergia segment koosneb opereerivatest tuuleparkidest, tuuleparkide arendustest, osaliselt tuuleparkide arendamisega seotud juhtimiskuludest ja osaliselt tuuleparkide juhtimiskuludest.

Toodangud

1. aasta III kvartali Eesti tuuleolud olid paremad ning Leedus veidi kehvemad kui eelmise aasta samal perioodil. Eesti tuuleparkide toodangud kasvasid 8,0% ja Leedus kahanesid 4,9%. Summaarselt oli tuulenergia toodang 201 GWh, kasvades 2,6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Elektrihinnad

Eesti tuulepargid, mille toetusalune periood ei ole lõppenud, saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta. Leedu tuuleparkide toodangu eest makstakse fikseeritud hinda, välja arvatud 14 MW Sudenai park, mis alates juunist 2021 müüb toodangu turule NP Leedu hinnapiirkonda.

Keskmine arvutuslik Eesti tuuleparkide elektrihind koos toetusega on kasvanud 74% ja oli 2021. aasta III kvartalis 133 €/MWh. Leedu tuuleparkide keskmine hind jäi samasse suurusjärku perioodide võrdluses, olles 79 €/MWh kohta III kvartalis 2021.

Äritulud

Suurem Eesti tuuleparkide toodang ja väga head turuhinnad kasvatasid tuule segmendi äritulud 23,9 mln euroni, mida on 53% rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis.

(1) (Elektrimüügitulud - bilansienergia ost + taastuvenergia tasu) / toodang

Ärikulud

hoolduskulud.

Tuule segmendi ärikulud (ilma kulumita) kasvasid 0,8 mln euro võrra, 5,2 mln euroni. Kulude kasv on seotud ostetud bilansienergia kulude suurenemisega kallinenud elektrihinna tõttu: mõju kulude kasvule +0,9 mln eurot. Muud ärikulud (ilma bilansienergia ostuta ja kulumita) vähenesid kvartalite võrdluses 0,2 mln euro võrra. Enim vähenesid Eesti tuuleparkide plaanilised hoolduskulud (-0,4 mln eurot). Samas suurenesid tuuleparkide arendamisega seotud tööjõukulud +0,1 mln eurot ja 0,07 mln eurot Leedu tuuleparkide

Opereerimiskulud MW kohta

Kui vaadata kitsamalt tuule segmendis olevate opereerivate tuuleparkide üksuste (Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB) kulusid, siis opereerimiskulud (ärikulud ilma kulumi ja bilansienergia ostuta) installeeritud MW kohta on vähenenud 10% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Peamiseks põhjuseks on WinWinD tüüpi tuulikute ebaregulaarsed suuremad hooldused ja remondid, mis olid eelmise aasta võrdlusperioodil 0,3 mln võrra suuremad kui aruandeperioodil.

EBITDA

Kokkuvõtvalt kasvas tuule segmendi EBITDA 67%, see on 11,2 mln eurolt 18,7 mln euroni kvartalite aastavõrdluses.

(2) (Ärikulud - bilansienergia ost - kulum) / opereeriv võimsus. Arvutuses on arvesse võetud ainult opereerivad tuulevarad: Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB

Koostootmise segment

Koostootmise segment koosneb Iru, Paide, Valka ja Broceni koostootmisjaamadest, pelletitehasest ja Läti üldjuhtimiskuludest.

Elektritoodangud ja -hinnad

Mõlemal võrdluskvartalil olid elektritoodangud ligikaudu 41 GWh, kahanedes 2,0%.

Iru ja Paide koostootmisjaamad, saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta taastuvatest allikatest toodetud elektri eest ning mitte-taastuvast kütusest tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri eest 32 €/MWh kohta. Broceni ja Valka koostootmisjaamadele on määratud fikseeritud elektrihinnad, vastavalt 143,6 €/MWh ja 105,6 €/MWh.

Keskmine arvutuslik segmendi elektrihind on kasvanud NP Eesti turuhinna ja Iru tõhusa koostootmise toetuse toel 89% ja oli 2021. aasta III kvartalis 133 €/MWh.

Soojusenergia toodangud ja hinnad

Kvartalite aastavõrdluses kasvasid soojusenergia toodangud 102%. Soojusenergia toodangu kahekordistumise taga on 2021. aasta veebruaris jõustunud lepingumuudatus, tänu millele saab Iru toota soojusenergiat tõhusa koostootmise režiimis aastaringselt ja müüa kogu toodetud soojusenergia Tallinna kaugküttevõrku.

Kvartalite võrdluses kahanes keskmine müüdud soojaenergia MWh-i hind 45%, olles 2021. aasta III kvartalis ligikudu 11 €/MWh. Põhjuseks on alates veebruarist 2021 Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud uus Iru soojaenergia piirhind 7,98 €/MWh, mille taga oli suurem soojusenergia müügimaht ja kasvanud jäätmete vastuvõtu tulud. Varasemalt müüs Iru soojusenergia toodangu piirhinnaga 13,99 €/MWh.

28% EBITDA

Enefit Greeni III kvartali vahearuanne 2021 12

Äritulud

Äritulud summaarselt olid kvartalite aastavõrdluses sarnasel tasemel ehk 11,0 mln eurot. Samuti olid samas suurusjärgus jäätmete vastuvõtutulud (3,4 mln eurot) ja muud tulud (0,5 mln eurot). Enim kasvasid elektrimüügitulud (+1,8 mln eurot) tänu kõrgele turuhinnale. Soojusenergia müügi tulud kasvasid 0,3 mln euro võrra, kuna Iru madalama hinna negatiivselt mõjust oli tunduvalt suurem Iru kolmekordistunud toodangu mõju. Elektri tootmise toetused kasvasid 0,7 mln euro võrra, kuna Iru sai 2021 aasta III kvartali kõikidel kuudel tõhusa koostootmise toetust. Pelleti müügitulud on käesoleva aasta III kvartalis 0,5 mln eurot, mis on 3,0 mln euro võrra vähem kui võrdlusperioodil, kuna kolmanda kvartali müügikohustus täideti varemalt ja käesoleva aasta esimene poolaasta oli pelleti müügikoguste osas rekordiline 115 tuhat tonni.

osakaal III kv 21'

Ärikulud

Valmistoodangu varude jääkide muutus oli mõlemal võrdlusperioodil negatiivne (-3,7 mln eurot aruandeperioodil ja -1,1 mln eurot võrdlusperioodil), kuna pelleteid müüdi oluliselt vähem kui toodeti. Muutuvkulud olid samas suurusjärgus mõlemal perioodil (4,6 mln eurot), kuna toodangud olid samas suurusjärgus (va suurenenud Iru soojusenergia toodang, mille tootmiseks ei lisandu oluliselt kulusid) ning erinevate sisendite hinnad (elekter, biomass) ja kogused (pelletite transport) tasakaalustasid üksteist. Püsikulud kasvasid 0,3 mln euro võrra 2,9 mln euroni. Peamised kasvu allikad olid 0,14 mln ühekordne kulu Brocenis, 10%-line palgakulude kasv segmendis ja 0,07 mln eurot Iru jäätmete käitluse kulude suurenemine (tingitud uutest Tallinna jäätmekäitluslepingutest, millega kaasnes allhankekulude kasv)

EBITDA

11

taastuvenergia tasud) / toodang

Segmendi EBITDA kasvas 2,3 mln euro võrra ehk 48% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, olles 2021 aasta III kvartalis 7,2 mln eurot. Kasvu põhjustasid peamiselt kõrge elektri turuhind ja tõhusa koostootmise toetuse suurenemine.

Päikeseenergia segment

Päikeseenergia segment sisaldab lisaks opereerivatele päikeseelektrijaamadele ka päikeseparkide arendusi ja päikeseteenuseid. Päikseteenustest müüdi aruande perioodidel võtmed kätte lahendusi.

Toodangud

III kvartalis 2021 tootsime päikeseelektrit 8,6 MWh. Päikse segmendi elektritoodangud vähenesid kvartalite aastavõrdluses 0,8 GWh võrra ehk -8%. Ilm oli pilvisem nii Eestis kui ka Poolas.

Elektrihinnad

Eesti päikesepargid on osaliselt avatud elektri turuhinna suhtes, Poola päikeseparkidel on iga-aastaselt inflatsiooniga indekseeritav fikseeritud hind, mis 2021. aastal on 374-398 zlotti/MWh (9 kuu keskmise Poola zloti kursiga arvestades 82-88 €/MWh). Keskmine arvutuslik päikeseparkide elektrihind koos toetusega on langenud 3% ja oli 2021. aasta III kvartalis 108 €/MWh. Eesti pargid võitsid kõrgetest turuhindadest, kuid Poola parkide arvestuslik hind langes raamatupidamislike korrigeerimiste tõttu, mis toimusid nii aruandeperioodil kui ka võrdlusperioodil.

Äritulud

Opereerivate päikeseparkide äritulud langesid 0,1 mln euro võrra vähenenud koguste ja madalama keskmise müügihinna tõttu. Päikeseteenuste tulud kasvasid aruande perioodil 60% võrra ehk 0,5 mln euroni.

3% Enefit Greeni III kvartali vahearuanne 2021 13 EBITDA osakaal III kv 21'

EBITDA

Päikese segmendi EBITDA oli III kvartalis 2021 aastal 0,7 mln eurot, mis on sama palju kui eelmise aasta samas kvartalis. Päikeseteenuse EBITDA on madala marginaaliga äri ja ei mõjuta oluliselt segmendi EBITDA tulemust.

Investeeringud

Kvartali investeeringud

Grupi investeeringud oli 2021 aasta III kvartalis 8,1 mln eurot, mida on 4,2 mln eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 7,9 mln euroni. Sellest 7,7 mln eurot oli seotud ehitusfaasis olevate tuuleparkide arendustega: teine osamakse 1,6 mln eurot Šilale II tuulepargi eest ja 6,2 mln eurot esimene osamakse Akmene tuulepargi tuulikute eest. Baasinvesteeringuid tehti aruandeperioodil 0,2 mln euro ulatuses, eelmise aasta samal perioodil ulatusid need 0,6 mln euroni ja olid seatud peamiselt koostootmisjaamade hooldustega. Baasinvesteeringud võivad kvartalite aastavõrdluses lõikes oluliselt erineda, kuna sõltuvad tuulikute tehnilistest probleemidest vastaval perioodil.

Arendusprojektide ülevaade

Käimasolevatest arendusprojektidest ja nende hetkestaatusest anname ülevaate järgmisel leheküljel.

¹ Debnik (Poola) FID tõenäoliselt IV kv 2021, Estonia ja Elektrijaama (Eesti) FID-d tõenäoliselt lükkuvad aastasse 2022

Finantseerimine

Grupi peamised võõrkapitali allikad on investeerimis- ja likviidsuslaenud regiooni kommertspankadelt ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD). Neid täiendavad likviidsuslaenulimiidid SEB Bankas AB-lt ja SEB Pank AS-ilt.

Grupi intressikandvate ja võlasarnaste kohustuste maht 30.09.2021 seisuga oli korrigeeritud soetusmaksumuses 178,0 mln eurot (199,3 mln eurot 31.12.2020). Sellest moodustasid pangalaenud 173 mln eurot, sealhulgas Poola zlottides EBRD laen väärtuses 8 mln eurot ja korduvkasutatav likviidsuslaen summas 5 mln eurot. Lisaks oli grupil 2,1 mln euro eest kapitalirendikohustusi ja 3,0 mln eurot pikaajaline tulevaste perioodide maksekohustus arendusprojekti omandamise eest.

1. aasta III kvartalis sõlmis Enefit Green uusi laenulepinguid kokku 130 mln euro ulatuses. Koos uute laenulepingutega oli grupil välja võtmata laene 30.09.2021 seisuga 150 mln eurot. Lisaks muudeti 24.09.2021 olemasolevat Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingut, millega langetati oluliselt intressimäära ja lükati edasi septembris toimuma pidanud 2,1 mln eurone põhiosa tagasimakse.

Enefit Greeni korduvkasutatavate likviidsuslaenulepingute tähtajad on 2024. ja 2026. aasta septembris summades 20 mln ja 20 mln eurot (mõlemad lepingud täies ulatuses kasutamata), ning ka 2025. aasta mais summas 25 mln eurot (kasutamata 20 mln eurot). Uusi investeerimislaenusid võib välja võtta kuni 2022. ja 2023. aasta septembrini ning tähtajad on 2027. ja 2028. aasta septembris. Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär 30.09.2021 seisuga oli 1,44% (31.12.2020 1,61%). Intressimäär langes peamiselt tänud Swedbank AS-iga sõlmitud lepingumuudatusele.

Laenulepingute eritingimused

Võlakohustuste tagasimaksegraafik, mln €

Grupi laenulepingud sisaldavad mõningaid eritingimusi, mis seavad grupi konsolideeritud majandusnäitajatele teatud piirmäärad. Seisuga 30.09.2021 ja 2020. aastal täitis grupp kõiki laenulepingutes sätestatud nõudeid.

Likviidsete varade muutus 2021. aasta III kvartalis, mln €

Finantseerimise ja tootluse suhtarvud

Laenukohustuste maksimaalse taseme määramisel arvestab juhtkond finantsvõimenduse suhtarve ning netovõla/EBITDA kordajat.

(1) Finantsvõimendus = netovõlg / (netovõlg + omakapital)

(2) Investeeritud kapitali tootlus = viimase 12 kuu ärikasum / (netovõlg + omakapital)

(3) Omakapitali tootlus = viimase 12 kuu puhaskasum / omakapital

Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne III kvartal 2021

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	III kv 2021	III kv 2020	9 kuud 2021	9 kuud 2020
Müügitulu	10	30 133	21 456	93 655	78 015
Taastuvenergia toetus ja muud äritulud	11	6 257	6 159	21 143	40 700
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus		3 702	1 066	-2 240	3 617
Kaubad, toore, materjal ja teenused	12	-11 097	-10 406	-30 189	-30 167
Tööjõukulud		-1 626	-1 433	-4 932	-4 446
Põhivara kulum ja väärtuse langus		-9 467	-10 595	-28 592	-28 932
Muud tegevuskulud		-1 867	-1 459	-5 549	-5 490
ÄRIKASUM		16 037	4 788	43 296	53 297
Finantstulud		1	-45	145	-7
Finantskulud		-516	-723	-2 091	-2 579
Neto finantskulud		-515	-768	-1 946	-2 585
Kasum (-kahjum) kapitaliosaluse meetodil sidusettevõtetest		46	36	10	-15
KASUM ENNE MAKSUSTAMIST		15 567	4 057	41 360	50 697
Tulumaks		-308	68	-1 069	903
ARUANDEPERIOODI KASUM		15 259	4 125	40 291	51 600

Lühendatud konsolideeritud muu koondkasumiaruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	III kv 2021	III kv 2020	9 kuud 2021	9 kuud 2020
ARUANDEPERIOODI KASUM		15 259	4 125	40 291	51 600
Muu koondkasum
Kirjed, mida võib edaspidi ümber liigitada kasumiaruandesse:
Rahavoo riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus	8	-9 446	-	-12 426	-
Välismaiste tütarettevõtete ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed	8	-280	-	-187	-848
Aruandeperioodi muu koondkahjum		-9 726	-	-12 613	-848
KOKKU ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM		5 533	4 125	27 678	50 752

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	30.09.2021	30.09.2020	31.12.2020
VARAD
Põhivara
Materiaalne põhivara	5	606 178	598 718	594 980
Immateriaalne põhivara		68 281	63 023	67 839
Kasutusõiguse varad		2 098	2 264	2 222
Ettemaksed	5	11 831	2 062	-
Edasilükkunud tulumaksuvarad		393	1 185	344
Investeeringud sidusettevõtjatesse		474	512	532
Pikaajalised nõuded		78	103	103
Kokku põhivara		689 333	667 867	666 020
Käibevara
Varud		11 042	11 099	11 085
Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed		16 660	15 985	51 566
Raha ja raha ekvivalendid		14 135	32 876	10 774
Kokku käibevara		41 837	59 960	73 425
Kokku varad		731 170	727 827	739 445

tuhandetes eurodes	Lisa	30.09.2021	30.09.2020	31.12.2020
OMAKAPITAL
Aktsiakapital		229 793	4 794	4 794
Kohustuslik reservkapital		479	479	479
Muud reservid	8	150 771	399 210	399 165
Jaotamata kasum		118 302	88 841	105 111
Kokku omakapital		499 346	493 324	509 549
KOHUSTUSED
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused	9	135 016	168 889	161 558
Sihtfinantseerimine		7 620	8 159	8 020
Tuletisinstrumendid		23 207	-	-
Edasilükkunud tulumaksukohustused		12 469	11 724	12 555
Eraldised		11	13	13
Kokku pikaajalised kohustused		178 324	188 785	182 146
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused	9	43 009	37 193	37 778
Võlad hankijatele ja muud võlad		10 376	8 435	9 858
Eraldised		115	90	114
Kokku lühiajalised kohustused		53 499	45 718	47 750
Kokku kohustused		231 823	234 503	229 896
Kokku omakapital ja kohustused		731 170	727 827	739 445

Lühendatud konsolideeritud rahavoogude vahearuanded

tuhandetes eurodes	Lisa	III kv 2021	III kv 2020	9 kuud 2021	9 kuud 2020
Rahavood äritegevusest
Äritegevusest laekunud raha	13	25 163	10 228	73 252
Makstud intressid ja laenukulud		-783	-888	-2 361
Laekunud intressid		-	-	24
Makstud tulumaks		-330	-86	-724
Neto rahavood äritegevusest		24 050	9 254	70 191
Rahavood investeerimisest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel	5	-8 936	-4 233	-51 874
Laekunud materiaalse põhivara müügist		-	-	23
Üle 3-kuulise tähtajaga hoiuste netomuutus		-	-	-
Finantsinvesteeringutelt laekunud dividendid		68	-	68
Neto rahavood investeerimistegevusest		-8 868	-4 233	-51 784
Rahavood finantseerimisest
Arvelduskrediidi saldo netomuutus		-	-	33 312
Saadud pangalaenud	9	-	-	10 000
Pangalaenude tagasimaksed	9	-12 143	-9 285	-31 105
Tagasi makstud liisingkohustuste põhiosamaksed	9	-44	-114	-154
Makstud dividendid		-	-	-27 100
Neto rahavood finantseerimistegevusest		-12 187	-9 400	-15 047
Neto rahavoog		2 995	-4 379	3 361
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul		11 140	37 255	10 774
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul		14 135	32 876	14 135
Netomuutus raha ja raha ekvivalentides		2 995	-4 379	3 361

Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste vahearuanne

tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Kohustuslik reservkapital	Muud reservid	Jaotamata kasum	Kokku omakapital
Omakapital seisuga 01.01.2020	4 794	479	400 056	55 657	460 986
Perioodi kasum	-	-	-	51 600	51 600
Perioodi muu koondkahjum	-	-	-847	-	-847
Kokku perioodi koondkasum/(kahjum)	-	-	-847	51 600	50 753
Makstud dividendid	-	-	-	-18 400	-18 400
Muud korrigeerimised	-	-	-	-16	-16
Kokku otse omakapitalis kajastatud tehingud ettevõtte omanikega	-	-	-	-18 416	-18 416
Omakapital seisuga 30.09.2020	4 794	479	399 210	88 841	493 323

Omakapital seisuga 01.01.2021	4 794	479	399 165	105 111	509 549
Perioodi kasum	-	-	-	40 291	40 291
Perioodi muu koondkahjum	-	-	-12 613	-	-187
Kokku perioodi koondkasum/(kahjum)	-	-	-12 613	40 291	40 104
Aktsiakapitali suurendamine	225 000	-	-225 000	-	-
Makstud dividendid (lisa 3)	-	-	-	-27 100	-27 100
Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide tehingute esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus (lisad 3, 7, 8 ja 14)	-	-	-10 781	-	-23 207
Kokku otse omakapitalis kajastatud tehingud ettevõtte omanikega	225 000	-	-235 781	-27 100	-50 307
Omakapital seisuga 30.09.2021	229 794	479	150 771	118 303	499 346

1. Oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõte

Käesolev lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus" ja ei sisalda kõiki lisasid, mida tavapäraselt sisaldab raamatupidamise aastaaruanne, mistõttu tuleks seda lugeda koos kontserni 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruandega, mis on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Raamatupidamise vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestuspõhimõtteid nagu kasutati 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel.

Alates 1. jaanuarist 2021 kontsernile kohustuslikuks muutunud uued rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, avaldatud standardite muudatused ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendused ei põhjustanud muudatusi kontserni arvestuspõhimõtetes ega finantsaruandluses.

Raamatupidamise vahearuande koostamisel peab juhtkond tegema otsuseid ning kasutama hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ja aruandes kajastatud varade ja kohustuste ning tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused võivad hinnangutest erinevaks kujuneda. Arvestuspõhimõtete rakendamisel tehtud olulised juhtkonna otsused ja peamised hinnangute ebakindluse allikad kattuvad olulisel määral nendega, mida on kirjeldatud 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.

Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt.

2. Finantsriskide juhtimine

Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, õiglase väärtuse ja rahavoogude intressimäära riski ning hinnariski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Lühendatud raamatupidamise vahearuanne ei sisalda kogu informatsiooni kontserni finantsriskide juhtimise kohta, mis tuleb avalikustada raamatupidamise aastaaruandes. Seetõttu tuleks käesolevat vahearuannet lugeda koos kontserni 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruandega. Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga ei ole toimunud olulisi muudatusi kontserni riskijuhtimise põhimõtetes.

Kontsern käsitab kapitalina omakapitali ja võõrkapitali (laenukohustusi). Kapitalistruktuuri säilitamiseks või muutmiseks võib kontsern muuta dividendi määra, maksta tagasi sissemakstud kapitali, emiteerida uusi aktsiaid, müüa varasid eesmärgiga vähendada finantskohustusi ja kaasata võõrkapitali (võtta laene). Juhtkond hindab laenu võtmisel kontserni võimet teenindada laenude põhiosa- ja intressimakseid äritegevuse rahavoost ning alustab vajadusel aegsalt läbirääkimisi olemasolevate laenude refinantseerimiseks enne laenulepingute tähtaegumist. Täpsemalt finantseerimise suhtarvude ja võlakohustuste kohta leiab infot Finantseerimise peatükist, lk 16.

3. Segmendiaruandlus

Juhtkond kasutab kontserni majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendipõhist aruandlust, kus Enefit Green ASi segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele. Kõik kontserni tootmisüksused on jaotatud ärisegmentide vahel vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud ärisegmentide vahel vastavalt nende peamisele tegevusvaldkonnale.

Kontsernis on eristatud kolm peamist tegevusvaldkonda, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja vähem olulised tegevused, mis on esitatud koos nimetuse all "Muud":

• 1. Tuuleenergia (hõlmab kõiki kontserni tuuleparke)
• 1. Koostootmine (hõlmab kõiki kontserni koostootmisjaamasid ja pelletitootmist)
• 1. Päikeseenergia (hõlmab kõiki kontserni päikeseparke)
• 1. Muud (sh hüdroenergia, kombineeritud taastuvenergialahendused, kesksed arendus- ja juhtimisüksused).

Segment "Muud" sisaldab tegevusi, mille osakaal nii kontserni müügitulust kui ka EBITDAst on eraldivõetuna ebaoluline. Ükski nendest tegevustest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul on nõutud eraldi informatsiooni avalikustamine.

Segmentide müügitulu sisaldab ainult kontsernivälistele klientidele müüdud toodete ja teenuste eest teenitud müügitulu. Kuna segmendid on kujundatud kontsernivälistele klientidele müüdavate toodete ja teenuste (mitte juriidiliste isikute) alusel, siis puuduvad segmentide-vahelised tehingud, mida tuleks elimineerida.

Juhtkond hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, aga jälgib lisaks ka ärikasumit. EBITDA ei ole IFRS-is määratletud tulemuslikkuse näitaja. Kontserni EBITDA määratlus ei pruugi olla võrreldav teiste majandusüksuste sarnase nimetusega tulemuslikkuse näitajate ja avalikustatavate andmetega. EBITDA on määratletud kui kasum enne neto finantskulusid, kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ning maksu-, kulumi- ja väärtuse languse kulusid.

Soojusettevõtted, kes müüvad soojust tarbijatele või võrguettevõttele edasimüügiks tarbijatele, või kes toodavad soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis, peavad vastavalt kaugkütteseadusele müüdava soojuse piirhinna kooskõlastama konkurentsiametiga.

1. aasta 9 kuu tulemustes kajastus real "Muud" ühekordse mõjuga CO² heitmekvootide müügitehing, mis muud äritulu märkimisväärselt suurendas.

tuhandetes eurodes	III kv 2021	III kv 2020	9 kuud 2021	9 kuud 2020
MÜÜGITULU
Tuuleenergia	19 224	10 322	47 198	39 489
Koostootmine	9 642	10 457	43 390	36 584
Päikeseenergia	1 222	809	2 722	1 371
Kokku avalikustatavad segmendid	30 088	21 588	93 309	77 444
Muud	45	-132	346	571
Kokku	30 133	21 456	93 655	78 015
TAASTUVENERGIA TOETUS JA MUUD ÄRITULUD
Tuuleenergia	4 694	5 276	16 281	23 206
Koostootmine	1 333	576	4 187	3 800
Päikeseenergia	222	552	502	996
Kokku avalikustatavad segmendid	6 250	6 404	20 970	28 002
Muud	7	-245	173	12 698
Kokku	6 257	6 159	21 143	40 700
EBITDA
Tuuleenergia	18 739	11 200	49 826	50 568
Koostootmine	7 175	4 843	23 614	20 279
Päikeseenergia	727	746	1 594	1 280
Kokku avalikustatavad segmendid	26 641	16 790	75 034	72 127
Muud	-1 138	-1 406	-3 146	10 102
Kokku	25 503	15 383	71 888	82 229
Põhivara kulum ja väärtuse langus	9 467	10 595	28 592	28 932
Finantskulud	515	768	-	-
Kasum/-kahjum kapitaliosaluse meetodil
investeeringutelt sidusettevõtetesse	-46	-36	-	-
Kasum enne maksustamist	35 439	26 710	100 480	111 161
ÄRIKASUM
Tuuleenergia	12 015	3 460	29 465	29 799
Koostootmine	4 632	2 321	16 000	13 169
Päikeseenergia	552	440	1 067	305
Kokku avalikustatavad segmendid	17 199	6 221	46 533	43 273
Muud	-1 162	-1 432	-3 237	10 024
Kokku	16 037	4 788	43 296	53 297

3. Segmendiaruandlus (järg)

Finantstulusid ja kulusid ning tulumaksukulu ei jaotata segmentide vahel. Intressitulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ja kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse segmentide vahel ei jaotata ning vastavat informatsiooni emaettevõtte juhtkonnale ei esitata.

Kontserni põhivarad on jaotatud segmentide vahel vastavalt nende kasutuseesmärgile. Kohustusi ega käibevara segmentide vahel ei jaotata.

tuhandetes eurodes	9 kuud 2021	2020
INVESTEERINGUD PÕHIVARASSE
Tuuleenergia	49 583	7 041
Koostootmine	1 597	1 891
Päikeseenergia	758	4 697
Kokku avalikustatavad segmendid	51 938	13 629
Muud	163	97
Kokku	52 101	13 726

tuhandetes eurodes	30.09.2021	30.09.2020	31.12.2020
PÕHIVARA
Tuuleenergia	520 701	499 336	490 929
Koostootmine	140 674	147 914	146 438
Päikeseenergia	22 537	18 186	23 274
Kokku avalikustatavad segmendid	683 911	665 436	660 641
Muud	5 642	2 432	5 379
Kokku	689 553	667 867	666 020

4. Ärikasumi sesoonsus

Kontserni tulusid ja käibevarasid mõjutavad sesoonselt muutuvad ilmastikuolud ja elektri turuhindade muutus. Elektri tootmises eksisteerib sesoonsust peamiselt seoses ilmastikuoludega tuuleparkides ja päikseelektrijaamades. Päikeselisemad kvartalid on II ja III. Keskmisest tuulisemad kvartalid on I ja IV. Koostootmisjaamade elektritoodang on aastaringselt stabiilne ja on mõjutaud vähesel määral planeeritud hooldusseisakutest. Talvekuudel müüakse soojust suuremas koguses, suvekuudel müügitulu langeb. Alates 2021. aasta veebruarist saab Iru eeldatavasti müüa aastaringselt kogu toodetava soojusenergia ning soojamüügi tulude sesoonsus on muutunud ebaoluliseks. Elektrihinnad on tavaliselt kõrgemad külmematel kuudel, kuid sõltuvalt elektrisüsteemis aset leidvatele sündmustele ei pruugi see seos alati paika pidada. Kokkuvõtvalt on keeruline välja tuua ühest ja alati paikapidavat tulude sesoonsust. Lisaks puudub kontserni tegevuskulude osas märkimisväärne sesoonne mõju.

5. Materiaalne põhivara

tuhandetes eurodes	Maa	Hooned	Rajatised	Masinad ja seadmed	Muud	Lõpetamata ehitus ja ettemaksed	Kokku
Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2020
Soetusmaksumus	10 463	25 218	42 030	738 549	180	13 973	830 413
Akumuleeritud kulum	-	-9 117	-22 497	-203 639	-180	-	-235 433
Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.12.2020	10 463	16 101	19 533	534 910	-	13 973	594 980
Aruandeperioodil toimunud liikumised
Soetused	29 424	-	-	12	3	22 148	51 588
Müügid	-25	-	-	-	-	-	-25
Valuutakursivahed	-	-2	-2	-130	-	-3	-137
Ümberliigitamine	172	127	1	509	413	-1 221	-
Kulum ja mahakandmine	-	-470	-939	-26 963	-8	-18	-28 397
Kokku liikumised 9 kuuga 2021	29 572	-345	-940	-26 572	408	20 906	23 029
Materiaalne põhivara seisuga 30.09.2021	40 035	15 756	18 594	508 338	408	34 879	618 009
Soetusmaksumus	40 035	25 343	42 029	738 940	596	34 897	881 839
Akumuleeritud kulum	-	-9 587	-23 435	-230 602	-188	-18	-263 830
Kokku materiaalne põhivara seisuga 30.09.2021	40 035	15 756	18 594	508 338	408	34 879	618 009

6. Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja hinnatakse edaspidi ümber nende õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Kontsern kasutab rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada elektrihinna muutumise riski.

Tehingu sõlmimisel dokumenteerib kontsern riskimaandamisinstrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, riskimaandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute sooritamise strateegia. Samuti dokumenteerib kontsern, kas riskimaandamistehingutes kasutatavate tuletisinstrumentide ja maandatavate objektide rahavoogude muutuste vahel on majanduslik seos. Riskimaandamise alustamisel dokumenteerib kontsern riskimaandamise ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamise ebaefektiivsus arvutatakse igal aruandeperioodil ja kajastatakse kasumiaruandes.

Riskimaandamise tuletisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on pikem kui 12 kuud, ja lühiajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on lühem kui 12 kuud.

Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse muus koondkasumiaruandes. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse koheselt kasumiaruandes saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes. Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide esmasel kajastamisel tekkinud õiglast väärtust kajastatakse otse omakapitali kaudu, kui selle tehingu majanduslik sisu on majanduslikku kasu sisaldavate ressursside jaotamine emaettevõttele.

Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse nendel perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks, kui leiab aset maandatud prognoositav müük).

Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumidele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul kajastamisel. Kui prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes kohe saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes.

Osa kontserni hallatavatest taastuvenergia tootmise varadest, mille suhtes ei kohaldata sisendtariifi alusel subsideerimiskava, on avatud elektrienergia hindade volatiilsuse ohule, kuna elektrit müüakse Nord Pooli avatud turul. Elektrihindade volatiilsuse riski maandamiseks kasutab kontsern baaskoormuse vahetustehingute tuletislepinguid. Antud tuletisinstrumentide puhul on kontsern ujuva hinna maksja ja vastaspool fikseeritud hinna maksja.

Tehingud, mille eesmärgiks on elektrienergia hinna muutumise riski maandamine on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Maandatavaks alusinstrumendiks on turuhinna risk kõrge tõenäosusega prognoositavate taastuvenergia müügitehingute osas, mis on avatud turuhinna muutlikkusele. Riskimaandamise tulevikutehingud sõlmitakse 1:1 suhtes.

Finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramise erinevad tasemed on määratletud järgmiselt:

• Tase 1: identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel;

• Tase 2: muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuste puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad;

• Tase 3: vara või kohustuste puhul mittejälgitavad sisendid .

Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Hindamistehnikates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik kontserni enda hinnangutele. Instrument liigitatakse tasemele 3, kui üks või mitu olulist sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel.

1. taseme instrumendi õiglane väärtus on leitud kasutades kombinatsiooni turuhindadest, matemaatilistest mudelitest ja eeldustest, mis põhinevad ajaloolistel ja tulevikku suunatud turuandmetel ning muudel asjakohastel andmetel. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse kõige olulisem sisend on elektrienergia pikaajaline hind. Õiglase väärtuse arvutamise aluseks kasutas kontsern Leedu ja Eesti elektriturgude pikaajalisi hinnaprognoose vahemikus 34 EUR/MWh kuni 59 EUR/MWh. 17. augustil 2021 hinnati tuletisinstrumendid õiglasesse väärtusesse.

Riskimaandamisinstrumentideks määratud tuletisinstrumentide õiglane väärtus seisuga 30. juuni 2021 oli -13 761 tuhat eurot, mis on kajastatud pikaajalise kohustusena. Tehingupäeval oli antud tuletisinstrumentide õiglane väärtus -10 781 tuhat eurot, mida kajastatakse otse omakapitali kaudu, kuna see kajastab tehingut emaettevõttega Eesti Energia AS. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutust tehingupäevast kuni 30. juunini 2021 summas 2 980 tuhat eurot kajastati muu koondkasumi kaudu. 30. juunil 2021 lõppenud perioodil ei ole riskimaandamise instrumentideks klassifitseeritud tulevikutehingute puhul tuvastatud olulisi ebaefektiivsuse allikaid.

6. Tuletisinstrumendid (järg)

Enefit Green AS ja emaettevõte Eesti Energia AS sõlmisid 17. augustil 2021 EFETi üldlepingu ("EFET General Agreement") elektrienergia üleandmise ja vastuvõtmise kohta, lõpetades samaaegselt kõik avatud tuletislepingud kontserni ja Eesti Energia AS vahel. Lepingu allkirjastamisega sõlmisid pooled füüsilise elektrienergia müügilepingu fikseeritud hinnaga ajavahemikuks 2023 - 2027. Antud leping sõlmiti samade elektrienergia mahtude ja samade fikseeritud hindade alusel kui tuletisinstrumendid, mis olid avatud 30. juuni 2021 seisuga.

Kontsern jätkas riskimaandamisarvestuse rakendamist avatud tuletisinstrumentide positsioonide osas kuni 17. augustini 2021, kajastades tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutust ajavahemikus 30. juuni 2021 kuni EFETi üldlepingu allkirjastamise kuupäevani. Tuletisinstrumentide kohustuse väärtus seisuga 30.06.2021 suurenes -13 761 tuhandelt eurolt -23 207 tuhandele eurole seisuga 30.09.2021 seoses elektrihinna muutumisega ajavahemikus 1. juuli 2021 kuni 17. august 2021. Vastav (-9 446 tuhat eurot) negatiivne õiglase väärtuse muutus kajastub muus koondkasumis, kuna ajavahemikus 1. juulist 2021 kuni 17. augustini 2021 ei ole riskimaandamise instrumentideks klassifitseeritud tulevikutehingute puhul tuvastatud olulisi ebaefektiivsuse allikaid. Kuna antud lepingu sõlmimise hetkeks olid tuletisinstrumendid hinnatud õiglasesse väärtusesse (hindamine seisuga 17.augustil 2021), siis alates uue leping kehtima hakkamisest ei muutu tuletisinstrumentide kohustuse väärtuse saldo enne kui saabub lepingus määratletud ajaperiood 2023-2027.

EFET -i üldleping vastab oma tarbe ("own use") erandile ja seetõttu ei loeta seda finantsinstrumendiks, mis IFRS 9 kohaselt peab olema kajastatud õiglases väärtuses, vaid lepinguks IFRS 15 "Müügitulu lepingutelt klientidega" alusel, kusjuures müügitulu kajastatakse fikseeritud ühiku väärtuse alusel alles 2023–2027 ehk elektrienergia tarnimise hetkel. Tuletislepingute asendamise hetkel EFETi üldlepinguga ei kajastata kasumit ega kahjumit. EFET-i üldlepingu sõlmimisel klassifitseeritakse tuletisinstrumentide kohustuse bilansiline maksumus vastaval kuupäeval (-23 207 tuhat eurot) ümber tuletisvabaks lepinguliseks kohustuseks, mis suurendab järk-järgult kajastatud tulusid kuni EFET-i üldlepingu täitmiseni. Antud tulude kasvu kompenseerib osaliselt lõpetatud riskindamaandamisarvestuse alusel elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reservi kogunenud 12 426 tuhande euro ümberklassifitseerimine kasumiaruandesse. Antud summa on tuletisinstrumentide 30. september 2021 seisuga õiglase väärtuse (-23 207 tuhat eurot) ja tuletisinstrumentide tehingupäeva õiglase väärtuse (-10 781 tuhat eurot) vahe, mis kajastatakse otse omakapitali kaudu. Vaata reservide detailsemat infot Lisast 8.

7. Aktsiakapital ja dividendid

31.08.2021 suurendasime fondiemissiooni teel Enefit Green ASi aktsiakapitali 225 000 000 euro võrra, s.o summalt 4 793 473 eurot kuni summani 229 793 473 eurot. Fondiemissioon viidi läbi vabatahtliku omakapitali reservi arvelt. Ettevõte emiteeris 225 000 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 1 euro aktsia kohta. Aktsiakapitali suurendati ilma ülekursita.

Seisuga 30.09.2021 oli Enefit Green ASil registreeritud 229 793 473 aktsiat (31. detsember 2020: 4 793 473 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro.

Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on emaettevõtja omaniku osa kasumist jagatud kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna potentsiaalseid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga.

	ühik	III kv 2021	III kv 2020	9 kuud 2021	9 kuud 2020
Emaettevõtja omaniku osa kasumist	tuh euro	15 259	4 125	40 291	51 600
Kaalutud keskmine aktsiate arv	tuh	78 163	4 793	29 519	4 793
Tava puhaskasum aktsia kohta	euro	0,20	0,86	1,36	10,76
Lahustunud puhaskasum aktsia kohta	euro	0,20	0,86	1,36	10,76

Lisaks IFRS-i nõutele vastava kaalutud keskmise aktsiate arvuga jagamisele võib olla informatiivselt väärtuslik ka vaadata puhaskasumit aruandeperioodi lõpu aktsiate arvu kohta ja ka puhaskasumit IPOjärgse aktsiate arvu kohta.

	ühik	III kv 2021	III kv 2020	9 kuud 2021	9 kuud 2020
Aruandeperioodi lõpu aktsiate arv (30.09.2021)	tuh	229 793	229 793	229 793	229 793
Tava puhaskasum perioodi lõpu aktsia kohta	euro	0,07	0,02	0,18	0,22
IPO-järgne aktsiate arv (21.10.2021)	Tuh	264 276	264 276	264 276	264 276
Tava puhaskasum IPO-järgse aktsia kohta	euro	0,06	0,02	0,15	0,20

Vastavad näitajad on alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad, mida ei ole rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS) defineeritud ja need ei pruugi olla teiste ettevõtjate alternatiivsete tulemuslikkusnäitajatega võrreldavad. Kontserni hinnangul annavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad konsolideeritud raamatupidamise aruande lugejatele kasulikku lisainformatsiooni kontserni majandustulemuste kohta. Märgitud näitajaid tuleks vaadelda kui täiendavat informatsiooni, mis ei asenda näitajaid, mis tuleb esitada konsolideeritud raamatupidamise aruandes IFRS-nõuete kohaselt.

8. Muud reservid

tuhandetes eurodes	30.09.2021	31.12.2020
Muud reservid perioodi alguses	399 165	400 056
sh realiseerimata kursivahede reserv	-835	56
sh muud reservid	400 000	400 000
sh aktsiakapitali suurendamine fondiemissiooni teel	-225 000	-
Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus	-12 426	-
sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv	-12 426	-
Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus	-10 781	-
Välismaiste tütarettevõtete ümberarvestamisel tekkinud valuutakursivahed	-187	-891
Muud reservid perioodi lõpus	150 771	399 165
sh realiseerimata kursivahede reserv	-1 022	-
sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv	-12 426	-
sh Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus	-10 781	-
sh muud reservid	175 000	400 000

Muudes reservides on kajastatud rahaline sissemakse 400 000 tuhande euro suuruses, mille Enefit Green AS emaettevõtte Eesti Energia AS tegi 2019. aastal Enefit Green omakapitali tugevdamiseks. Välismaiste tütarettevõtete ümberarvestamisel tekkinud valuutakursivahede reservi võib hiljem ümber klassifitseerida kasumiaruandesse.

Täiendav informatsioon on esitatud lisades 6 ja 14.

9. Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses

		Lühiajalised võlakohustused	Pikaajalised võlakohustused
tuhandetes eurodes	Pangalaenud	Rendikohustused	Pangalaenud	Rendi kohustused	Muud	Kokku
Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2020	37 533	245	156 513	2 045	3 000	199 336
Aruandeperioodil toimunud liikumised
Rahalised liikumised
Lisandunud võlakohustus	10 000	13	-	-	-	10 013
Võlakohustuse tagasimaksmine	-31 105	-167	-	-	-	-31 271
Mitterahaline liikumine
Ümberklassifitseerimine	26 495	4	-26 495	-4	-	-
Valuutakursi muutuste mõju	-9	-	-95	-	-	-104
Laenukulude amortisatsioon	-	-	51	-	-	51
Muud liikumised	-	-1	-	1	-	-
Kokku perioodil 9 kuuga 2021 toimunud liikumised	5 381	-150	-26 539	-4	-	-21 311
Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 30.09.2021	42 914	95	129 975	2 042	3 000	178 025

10. Müügitulu

tuhandetes eurodes	III kv 2021	III kv 2020
MÜÜGITULU TEGEVUSVALDKONDADE LÕIKES
Kaupade müük
Pelletite müük	493	3 493
Vanametalli müük	254	159
Muude kaupade müük	35	9
Kokku kaupade müük	781	3 661

Teenuste müük
Soojusenergia müük	1 040	696
Elektrienergia müük	24 290	13 498
Jäätmete käitlus ja edasimüük	3 404	3 399
Vara rent ja hooldus	669	539
Muude teenuste müük	-51	-337
Kokku teenuste müük	29 352	17 795
Kokku müügitulu	30 133	21 456

11. Taastuvenergia toetus ja muud äritulud

tuhandetes eurodes	III kv 2021	III kv 2020
Taastuvenergia toetus	6 140	6 011
CO2 heitmekvootide müük	-	-
Sihtfinantseerimine	135	135
Muud äritulud	-18	13
Kokku taastuvenergia toetus ja muud äritulud	6 257	6 159

12. Kaubad, toore, materjal ja teenused

tuhandetes eurodes	III kv 2021	III kv 2020
Hooldus- ja remonditööd	4 486	4 872
Tehnoloogiline kütus	2 704	2 922
Elektrienergia	2150	742
Tuhakäitlusega seotud teenused	574	576
Valmistoodangu transport	284	384
Materjalid ja varuosad toodangu valmistamiseks	430	489
Ülekandeteenused	269	312
Jäätmekäitlus	101	26
Loodusvarade ressursitasud	2	3
Muud kaubad, toore, materjalid ja teenused	38	47
Saastetasud	57	34
Kokku kaubad, toore, materjalid ja teenused	11 097	10 406

13. Äritegevusest laekunud raha

tuhandetes eurodes	III kv 2021	III kv 2020
Kasum enne maksustamist	15 567	4 057
Korrigeerimised
Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus	9 442	10 564
Immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus	25	31
Liitumis- ja muudest teenustasudest tulenevad lepingulised kohustused	-1	-3
Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist	-	-
Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon	-135	-135
Kahjum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtetesse	-47	-36
Antud ja võetud laenude valuutakursivahed	-174	-178
Intressikulu laenukohustustelt	691	912
Intressi- ja muud finantstulud	-	-
Korrigeeritud kasum enne maksustamist	25 367	15 210
Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus
Äritegevusega seotud nõuete muutus	-2 363	-2 346
Varude muutus	-4 659	-1 877
Äritegevusega seotud muude käibevarade netomuutus	4 926	-1 380
Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus	-2 097	-5 603
Äritegevusega seotud lühiajaliste kohustuste netomuutus
Eraldiste muutus	7	-5
Muutus võlgades hankijatele	589	438
Muude äritegevusega seotud lühiajaliste kohustuste netomuutus	1 297	187
Kokku äritegevusega seotud lühiajaliste kohustuste netomuutus	1 893	620
Äritegevusest laekunud raha	25 163	10 228

14. Tehingud ja saldod seotud osapooltega

Enefit Green ASi emaettevõte on Eesti Energia AS. Eesti Energia ASi ainuomanik seisuga 30.09.2021 on Eesti Vabariik.

Enefit Green ASi lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande koostamisel on loetud seotud osapoolteks omanikke, teisi samasse kontserni kuuluvaid äriühinguid (kontserniettevõtteid), tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja valitseva või olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on valitsev või oluline mõju.

Kontsern on rakendanud avalikustamiserandit ja jätnud avalikustamata eraldivõetuna ebaolulised tehingud ja saldod valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on nende osapoolte üle valitsev, ühine valitsev või oluline mõju.

Enefit Green AS ja tema tütarettevõtted toodavad taastuvenergiat, mida müüakse vahetult kolmandatele osapooltele (sh elektribörsile Nord Pool). Emaettevõte Eesti Energia AS osutab Enefit Greenile haldusteenuseid seoses nimetatud müügiprotseduuriga. Mainitud teenusega seotud kulud kajastatakse ülaltoodud tabelis real "Teenuste ost".

Tuletisinstrumentide finantskohustise esialgne õiglane väärtus, summas -10 780 tuhat eurot, on kajastatud otse omakapitalis. Sellele järgnev kumulatiivne tuletisinstrumentide finantskohustuse õiglase väärtuse muutus summas -12 427 tuhat eurot on kajastatud muu koondkasumi ja rahavoogude riskimaandamisreservi kaudu omakapitalis (vt ka lisa 8).

Kontsern avalikustab ka tehingud Eesti Vabariigi valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtetega. Aruandeperioodil ja võrdlusperioodil tegi kontsern märkimisväärses mahus ostu- ja müügitehinguid Eesti ülekandevõrgu operaatori Elering ASiga, mis kuulub täielikult riigile.

1. aasta 9 kuu tulu kaupade müügist sisaldab ühekordset CO2 heitmekvootide müügitulu summas 13 668 tuhat eurot.

Enefit Green ASi arvelduskontod Swedbank ASis kuulusid seisuga 31. detsember 2020 Eesti Energia ASi kontsernikonto koosseisu. Aruandeperioodil Enefit Green ASil kontsernikonto kasutamisega seotud intressikulu ei tekkinud (9,6 tuhat eurot 2020. aasta I poolaastal). 2021 esimesel poolaastal oli intressimäär 2,06% (2020 esimene poolaasta: 2,19%). Juunis 2021 lõpetati Eesti Energia ASiga sõlmitud kontsernikonto leping.

Enefit Wind Purtse AS omandas Eesti Energia AS tütarettevõtjalt Tootsi Windpark OÜlt 2021 aasta juunis 29 364 tuhande euro eest maad.

tuhandetes eurodes	III kvartal 2021	III kvartal 2020	tuhandetes eurodes	30.09. 2021	31.12. 2020
TEHINGUD			SALDOD
EMAETTEVÕTE
Teenuste ost	2 181	945	Nõuded	759	36 199
Kaupade müük	-	-	sh kontsernikonto	-	33 312
Teenuste müük	1 585	695	Võlad	23 729	535
			Tuletisinstrumendid	23 207	-
TEISED KONTSERNIETTEVÕTTED
Kaupade ost	3	-	Nõuded	289	84
Teenuste ost	635	277	Kohustused	248	58
Tulu kaupade müügist	7	-
Tulu teenuste müügist	784	479
TEISED SEOTUD OSAPOOLED (SH SIDUSETTEVÕTTED)
Teenuste ost	468	-	Nõuded	-	2
Tulu teenuste müügist	-	-	Kohustused	321	460
ELERING AS
Teenuste ost	62	68	Nõuded	1 807	504
Teenuste müük	6 047	5 590	Kohustused	43	269

15. Sündmused pärast aruandekuupäeva

Aktsiate avalik pakkumine

05.10.2021 teavitas Enefit Green esmase aktsiate avaliku pakkumise (IPO) algusest. Aktsiate märkimisperiood kestis 05.10.2021 kuni 14.10.2021. Avaliku pakkumise käigus müüdi Enefit Greeni aktsiaid enam kui 60 tuhandele jae- ja institutsionaalsele investorile hinnaga 2,90 EUR aktsia kohta. IPO maht kokku oli 175 miljonit eurot, sellest 100 miljonit eurot (peale kulusid 94,5 miljonit eurot) laekus ettevõttele 34 482 759 uue emiteeritud aktsia eest. Avaliku pakkumise järgseks Enefit Greeni uueks emiteeritud aktsiate arvuks on seega 264 276 232 aktsiat. Lisaks uutele aktsiatele müüs Enefit Greeni emaettevõte Eesti Energia avaliku pakkumise käigus 25 862 068 aktsiat (sh. müügioptsioon stabiliseerimistehingu korraldajale kuni 7 871 064 aktsia ulatuses avaliku pakkumise järgse 30 kalendripäevase stabilisatsiooniperioodi tarvis).

Risti tuulepargi kohtuotsus

Tallinna halduskohus rahuldas 08.10.2021 Enefit Greeni kaebuse ja tühistas Lääne-Nigula vallavolikogu otsuse, millega otsustati lõpetada Lääne-Nigula valda tuulepargi rajamise eelduseks oleva kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise menetlus. Tegu on 168 MW Risti tuulepargi projektiga, mis on osa grupi pikema perioodi investeerimisplaanist. Vallal on õigus kohtu otsus vaidlustada enne 08.11.2021.

Loopealse ja Elektrijaama päikeseparkide oksjonitulemused

Enefit Greeni pakkumised ei osutunud riigi korraldatud taastuvenergia subsiidiumite vähempakkumise oksjonil edukaks. Loopealse ja Elektrijaama projektid on sellega seoses ümbervaatamisel.

Kelme II ja Kelme III projektide omandamistehingute lõpuleviimine

07.10.21 viidi lõpule Leedu ettevõtete UAB Vejoteka ja UAB Kelmes vejo energija omandamine. Need ettevõtted moodustavad Kelme II ja Kelme III tuuleparkide arenduse, mis on vaadeldavad ühtse kombineeritud arendusprojektina. Nimetatud tuuleparkidesse planeeritakse püstitada 27-39 tuulikut koguvõimsusega 120-180 MW. Leping ettevõtete omandamiseks oli sõlmitud 16.09.2021.

Broceni võrku tarnimise tariifi toetuse tühistamine

19.10.21 sai Enefit Greeni tütarettevõte SIA Technological Solutions (Broceni koostootmisjaama omanikfirma) kirja Läti Riiklikult Ehituskontrolli Büroolt (BVKB), milles BVKB teatas, et tühistab seni kehtinud võrku tarnimise tariifi (FiT, feed-in-tariff) toetuse ja nõuab ettevõttelt alates 01.03.2021 arvestatud FiT toetuse tagastamist riigile 1,1 mln euro ulatuses. FiT toetus oleks pidanud jätkuma kuni novembrini 2026. Nimetatud FiT toetuse tühistamise otsuse mõju sõltub elektri turuhindadest, kuid Enefit Greeni juhtkonna hinnangul jääb see allapoole 2% iga-aastastest konsolideeritud ärituludest. Enefit Greeni juhtkond ei nõustu BVKB otsusega ning teeb ettevalmistusi otsuse vaidlustamiseks kohtus.

16. Muudatused andmete klassifitseerimises

Eesti tuuleparkide bilansienergia müügitulu ja ostukulu liigitati segmendist Muu segmenti Tuuleenergia nii 2020. aasta kui ka 2021 aasta perioodide osas. Varasemates segmendiaruannetes on olnud need segmendis Muu. Kõnealused tulud ja kulud võrdluseperioodidel on välja toodud alljärgnevas tabelis.

Juhtimisfunktsioone täitnud tütarettevõtte 4Energia AS, mille likvideerimisprotsess lõppeb eeldatavasti 2021. aasta lõpus, rolli täidab alates 2021. aastast Enefit Green SIA. Enefit Green SIA (endise nimega Pellet 4Energia SIA) on olnud kõikidel aruandeperioodidel segmendis Koostootmine. Seega on ka rollide liikumisele eelneval perioodil (st enne aastat 2021) tõstetud 4Energia AS segmendist Muu segmenti Koostootmine. Mõjud välja toodud alljärgnevas tabelis.

tuhandetes eurodes	III kv 2021	III kv 2020	9 kuud 2021	9 kuud 2020
Segmendist Muu segmenti Tuul:
Bilansienergia ost	1 291	323	2 452	842
Bilansienergia müük	893	249	1 749	983
Segmendist Muu segmenti Koostootmine:
Äritulud	-	35	-	101
Ärikulud	-	57	-	174

Juriidiline struktuur 30.09.2021

Sõnastik

Aruandeperiood: 1. juuli kuni 30. september 2021

EBITDA (earnings before interest, taxes, depreciation, and amortization): ärikasum enne intressikulusid, makse, põhivara väärtuse langust ja amortisatsiooni (immateriaalse põhivara kulum ) Enefit Green, Kontsern, Grupp: Enefit Green AS konsolideerimisgrupp FID (final investment decision) – Eeldatav lõpliku invetsteerimisotsuse tegemise kuupäev GWh: gigavatt-tund IPO (initial public offering): aktsiate esmane avalik pakkumine KMH: keskkonnamõjude hindamine lk: lehekülg mln: miljon MW: megavatt MWh: megavatt-tund NP: Nord Pool tuh: tuhat Võrdlusperiood: 1. juuli kuni 30. september 2020