Interim / Quarterly Report • Aug 4, 2022
Interim / Quarterly Report
Open in ViewerOpens in native device viewer
Enefit Greeni II kvartali 2022 vahearuanne
Auditeerimata
Enefit Greeni II kvartali 2022 vahearuanne
2
Oleme 2026. aastaks Baltimaade suurim taastuvenergia tootja ja Poolas kiiresti kasvav taastuvenergia ettevõte.
| 20 aastat taastuvenergia kogemust |
Baltikumi suurim Baltikumi suurim tuuleenergia tuuleenergia tootja tootja |
177töötajat Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas |
|---|---|---|
| Tootmisvõimsuse 4x kasv 2026. aastaks |
Elektritoodang 2021: 1,19 TWh Soojuse toodang 2021: 618 GWh |
60 000 investorit |
| 2 | Enefit Greenist |
|---|---|
| 4 | Juhatuse esimehe pöördumine |
| 5 | Strateegia ja arenduste portfell |
| 10 | II kvartali tulemuste kokkuvõte |
| 11 | Tegevuskeskkond |
| 13 | Olulisemad sündmused |
| 14 | Grupi majandustulemused |
| 17 | Tuuleenergia segment |
| 19 | Koostootmise segment |
| 21 | Päikeseenergia segment |
| 22 | Investeeringud |
| 23 | Finantseerimine |
| 24 | Riskijuhtimine |
| 25 | Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne |
| 31 | Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lisad |
| 48 | Juriidiline struktuur |
Hea lugeja!
Energiahinnad jätkasid teises kvartalis uute rekordite purustamist ning hoiavad tarbijaid ja tööstust üle Euroopa tugeva surve all. Venemaa agressioon Ukraina vastu on Euroopa riike suunanud loobuma Venemaa gaasist ning naftast. Energiakandjate tarnete kiire ümberkorraldamine tekitab turgudel suurt ebakindlust ja kiirendab inflatsiooni, mis on kahtlemata negatiivne. Teisalt aga paneb selline olukord otsima uusi ja alternatiivseid lahendusi.
Nii energiakriisi kui ka rohepöörde ainus pikaajaline ja toimiv lahendus on taastuvatel allikatel põhinev elektrifitseerimine. Taastuvelekter saab asendada fossiilseid energiaallikaid nagu mootorikütuseid transpordis või maagaasi soojusenergia tootmisel. Mida rohkem suudame turule pakkuda rohelist elektrit seda vähem sõltume ebakindlatest ja kallitest fossiilkütuse tarnetest.
Energiat ei saa toota jutuga, vaid ainult reaalsete tootmisvõimsustega. Iga kaotatud päev uute tootmisvõimsuste loomisel on kumulatiivse negatiivse mõjuga.
Enefit Green tegeleb Soomest Poolani aktiivselt erinevates arendusetappides olevate taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamisega. Iga uus tuule- ja päikesepark lisab turule taskukohasega hinnaga elektrit, aitab tagada energiajulgeolekut ja vähendada energiasõltuvust.
Uuendasime teises kvartalis Enefit Greeni eesseisva viie aasta tegevusplaani. Kui varem nägi meie tegevuskava ette uute tuule- ja päikeseparkide tootmisvõimsuse juurdekasvu 600 megavati võrra 1100 megavatini aastaks 2025, siis nüüd näeb veelgi ambitsioonikam kasvuplaan ette tänase tootmisvõimsuse (457 MW) enam kui neljakordistamist ca 1900 megavatini aastaks 2026.
Uutesse arendusprojektidesse investeerime lähiaastatel ca 1,5 miljardit eurot. Kasvuplaani elluviimisel ulatub Enefit Greeni aastane elektritoodang 2026. aastaks 4,5 teravatt-tunnini võrreldes 1,2 teravatt-tunniga 2021. aastal. Selline elektri kogus katab poole Eesti praegusest aastasest elektritarbimisest.
Kõige hiljutisem samm meie kasvuplaani elluviimisel on Tootsi tuulepargi omandamine. Plaanime Tootsi ja Sopi tuulepargid samaaegselt välja ehitada ja tekitada Põhja-Pärnumaale Eesti kõige võimsama ning kaasaegsema tuuleenergeetika tootmise ala. Tuuleparkidesse planeerime rajada 38 tuulikut, mis pea kahekordistavad Eesti senise tuuleenergia tootmismahu.
Mais tegime investeerimisotsuse rajada Eestisse Lüganuse valda Purtse päikesepark (32 MW). Koos lähedusse ehitatava tuulepargiga (21 MW) saab sellest Eesti esimene unikaalne hübriidpark suures mahus elektri tootmiseks. Mõlemat tootmisviisi kasutav hübriidlahendus aitab kokku hoida parkide rajamisega seotud kulusid ning kasutada piiratud võrguressurssi märksa efektiivsemalt.
Samuti on mul hea meel kinnitada, et ehituses olevad projektid liiguvad vastavalt ajakavadele. Uutest elektrijaamadest on tänaseks ehituses neli tuuleparki ja kolm päikeseparki kokku võimsusega 258 megavatti. Võrdluseks – see moodustab enam kui poole meie olemasolevast tootmisvõimsusest. Parkidest hakkab rohelist elektrit turule lisanduma samm-sammult juba sel aastal. Kokku hakkavad pargid tootma aastas üle 700 gigavatt-tunni elektrit, mis katab enam kui 200 000 kodumajapidamise aastase elektritarbimise.
Juunis saime rõõmustada oma 60 000 investorit, kes said kontodele esimese Enefit Greeni dividendimakse. Et taastuvenergia toodang ning koos sellega meie majandustulemused ja investoritele makstavad dividendid ka tulevikus kasvaks, plaanime teha veel sel aastal investeerimisotsuseid uute tuule- ja päikeseparkide rajamiseks 358 megavati ulatuses.
Eelneva taustal on mul hea meel kinnitada, et Enefit Greeni grupi majandustulemused paranesid teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes märkimisväärselt.
Teise kvartali elektritoodanguks kujunes 270 gigavatt-tundi (+6%) ja soojusenergia toodanguks 152 gigavatttundi (+4%). Grupi äritulud kasvasid tootmistulemuste ja kõrgete elektrihindade toel 47,3 miljoni euroni (+30% võrdlusperioodi suhtes), EBITDA 30,7 miljoni euroni (+51%) ja puhaskasum 16,9 miljoni euroni (+80%).
Jätkame tööd uuendatud ja varasemast veelgi ambitsioonikama kasvuplaani elluviimiseks.
Aavo Kärmas Enefit Greeni juhatuse esimees
Enefit Green on Läänemere piirkonna üks juhtivaid ja mitmekülgseima tootmisportfelliga kasvule orienteeritud taastuvenergia ettevõtteid. Tegutseme Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil ja enam kui 60 000 investorit panustavad rohepöördesse ning saavad osa Enefit Greeni kasvust.
Oleme kindlad, et rohepöörde elluviimise olulisemaks eelduseks on taastuvelektril põhinev elektrifitseerimine. Rohelise energia kiirema kasutuselevõtuga jõuame süsinikuneutraalse elukorralduseni.
Toodame oma elektri- ja koostootmisjaamades taastuvenergiat võimalikult efektiivselt tuginedes pikaajalisele tootmisvarade opereerimise kogemusele ning varahalduse digitaliseerimisele. Uute tuule- ja päikeseparkide rajamisel toetab meid kogemus ning unikaalne tootmis- ja arendusmeeskondade sünergia. Võtmetähtsusega on võime sõlmida pikaajalisi lepinguid elektri ette müümiseks, kus kasutame sünergiat enamusomaniku Eesti Energia kontserniga.
Suurendame rohelise elektri tootmisvõimsust 2026. aastaks neli korda ehk 1900 megavatini ja investeerime selleks uutesse arendusprojektidesse 1,5 miljardit eurot. Ehitame valmis ca 800 megavati ulatuses maismaatuuleparke Eestisse, Leetu ning Soome ja ca 600 megavati ulatuses päikeseelektrijaamu Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola. Samuti jätkame investeerimist päikeseenergialahendustesse (kuni 100 megavatti) erinevate ärimudelite alusel (sh. salvestitega) jäädes ise tootmisvarade omanikeks.
Viieaastase plaani elluviimisel kasvab taastuvelektri aastane toodang 4,5 teravatt-tunnini võrreldes 2021. aasta 1,2 teravatt-tunniga. See elektri kogus katab poole Eesti praegusest aastasest elektritarbimisest. Sellise koguse tuulest ja päikesest toodetud elektri kasutamisega hoitakse ära 2,9 miljoni tonni CO2 emiteerimine (võrreldes fossiilsest toormest toodetud elektriga). Soojusenergia toodang püsib 2021. aasta tasemel (ca 600 gigavatt-tundi).
Eesmärkide ellu viimiseks kasutame vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis toetub projektide planeerimisele, arendamisele, ehitamisele ja opereerimisele. Meil on koduturgudel professionaalsed ja pühendunud arendusmeeskonnad, kes suudavad arendada projekte väga varasest faasist alates ja luua lisaväärtust eelarendatud projektidele. Väga varajases arendusfaasis projektidest jõuab investeerimisotsuseni 30%. Sellest lähtuvalt algatame igal aastaselt uusi arendusprojekte, et tagada ettevõtte pikaajaline kasv.
Strateegiaperioodi investeerimisotsuste peamiseks aluseks on müügitulu lukustamine võimalikult kõrge hinnaga. Pikaajaliste elektrimüügi lepingute sõlmimisel on meie tugevuseks tihe koostöö Eesti Energia klienditeenuste ja energiakaubanduse üksustega ning väliste partneritega. Täiendavalt võimaldab arendusprojektide elektrihinna riski katta osalemine koduturgudel (nt Eesti, Poola) läbiviidavatel taastuvenergia vähempakkumistel.
Meie varade kõrge tootlikkus tugineb uuendusmeelsel, professionaalsel ning mitmekülgsete oskustega tootmise- ja varahalduse meeskonnal. Süsteemse andmete digitaliseerimise ja masinõppe arendamise kaudu ennetame seisakuid ja suuremahulisi remondivajadusi ning tagame elektrijaamade kõrge töökindluse. Kasutame oma kogemusi tuuleparkide opereerimiseks peale täisteenuslepingute lõppemist, tuuleparkide tehnilise eluea pikendamiseks ning repowering-i läbiviimiseks.
Meie strateegiat viivad ellu pühendunud ja kogenud professionaalid. Lähiaastate olulisemad fookused on uute talentide kaasamine, olemasolevate ekspertide hoidmine (sh tulevikukompetentside kindlustamine) ja tugeva eestvedamiskultuuri arendamine. 2026. aastaks kasvab meie töötajate arv neljandiku võrra 220-ni.
Toodame taastuvenergiat, et viia ellu elektrifitseerimisel põhinev rohepööre.
Oleme 2026. aastaks Baltimaade suurim taastuvenergia tootja ja Poolas kiiresti kasvav taastuvenergia ettevõte.
Opereeriv võimsus Ehituses projektid
Taastuvelektri tootmisvõimsus kasvab kuni 1900 megavatini 2026. a. lõpuks
6
7
Ettevalmistamisel investeerimisotsused kuni 2023 lõpuni
Antud ülevaade kajastab juhtkonna parimat kokkuvõtlikku hinnangut lühiajalise arendusportfelli projektide osas seisuga 31. juuli 2022.
9
NB! Arendusprojektid on pidevas muutumises.
Uuendatud strateegia
39,9 mln € Dividendimakse (0,151 € / aktsia)
Enefit Greeni tegevust mõjutavad oluliselt sesoonsus, ilmastikuolud ja elektrihinnad, samas omavad mõju ka energeetikasektorit puudutavad regulatsioonid ja poliitilised otsused. Lisaks eelmainitutele mõjutavad arendusprojekte ka konkurentsisituatsioon, taastuvenergia tehnoloogiate areng ja maksumus, klientide valmidus sõlmida pikaajalisi roheenergia lepinguid ja taastuvenergia toetusskeemid.
Enefit Greeni tootmisvaradest on elektri turuhinnale avatud järgmised tootmisüksused: Iru ja Paide koostootmisjaamad, osaliselt Eesti tuulepargid ja päikesepargid, Keila-Joa hüdroelektrijaam ja Leedu tuulepargid, mille toetusalune periood on lõppenud (aruande perioodil ainult Sudenai tuulepark). Juhul, kui toetuse periood ei ole lõppenud, saavad Eesti tootmisvarad lisaks taastuvenergia toetust. Alates käesoleva aasta aprilli algusest ei saa taastuvenergia toetust enam 16MW võimsusega Tooma I tuulepark.
Teine ja kolmas kvartal on sesoonselt nõrgemate tuuleoludega osa aastast. Käesoleva aasta teises kvartalis mõõdetud keskmised tuulekiirused meie Eesti ja Leedu tuuleparkides olid suhteliselt sarnased võrdlusperioodiga (Eestis 0,1 m/s suurem ja Leedus 0,1 m/s väiksem tuulekiirus) ja seega olid suhteliselt neutraalse mõjuga tootmise kasvule võrreldes eelmise aastaga. Alltoodud graafikul on näha võrdlus Eesti ja Leedu kvartalikeskmiste tuulekiiruste kohta alates 2020. aasta algusest.
Nord Pooli päevasisene elektrihinna volatiilsus on olnud viimastel aastatel väga suur. Tavapäraselt määravad tiputundidel elektrihinna kallimad CO2 intensiivsed tootmised ja baastundidel taastuvenergia.
Enefit Greeni tegevuspiirkonna elektriturud on ülekandekaablitega tihedalt ühendatud. Seetõttu mõjutavad elektritootmist ja -hindu väga mitmesugused tegurid nii koduturgudel kui kaugemal.
Keskmised elektrihinnad meie äri jaoks olulistel turgudel on jätkuvalt kõrgel tasemel tulenevalt maagaasi hindadest ja seeläbi gaasielektrijaamade tootmise omahindadest. Maagaasi kõrge turuhinna (kvartali keskmine 113,8 €/MWh, +310% võrreldes võrdlusperioodiga) põhjuseks on gaasi tarneraskused ning Vene-Ukraina sõda, mis on suurendanud ebakindlust gaasitarnete osas. Gaasi kõrge hind on nüüdseks tekitanud olukorra, kus gaasielektrijaamade tootmise omahind on kõrgem kui põlevkivil ja kivisöel põhinevate elektrijaamade omahind.
Veetase Põhjamaade hüdroreservuaarides (-12% võrreldes võrdlusperioodiga) ning CO2 kvoodi hind (83,8 €/t, +67%) hoiavad samuti regionaalseid elektrihindu kõrgetel tasemetel.
| Nord Pool (NP) elektrihinnad (€/MWh) |
II kv 2022 |
II kv 2021 |
Muutus |
|---|---|---|---|
| Eesti | 142,1 | 54,5 | 160,6% |
| Läti | 164,0 | 56,0 | 192,8% |
| Leedu | 168,1 | 57,5 | 192,1% |
| Poola | 150,9 | 67,3 | 124,3% |
| Soome | 117,5 | 46,3 | 154,0% |
| Norra | 93,9 | 39,1 | 139,8% |
| Taani | 179,6 | 58,7 | 205,9% |
| Rootsi | 85,6 | 39,8 | 114,9% |
Allikas: Nord Pool
Juulis kiideti heaks nn. kohalikku kasu puudutavad seadusemuudatused, mis peaksid soodustama tuuleenergeetika arengut. Alates 2023. aasta juulist rakendub uute tuuleparkide omanikele kohustus maksta uute mere- ja maismaatuuleparkide ümbruse omavalitsustele ning kohalikele elanikele tuulikute talumise tasu.
Avalikustati 450GWh riikliku taastuvenergia vähempakkumise tulemused.
Uus koalitsioon seadis eesmärgiks toota 2030. aastal Eestis taastuvelektrit vähemalt sama palju kui seda tarbitakse (seni – 50% tarbimisest). Eesmärgi täitmiseks lihtsustatakse taastuvelektri tootmisele esitatavaid nõudeid. Lühendatakse planeeringute ja lubade menetlusprotsesside pikkust. Viiakse sisse muudatus planeerimisseaduses, mis kohustab omavalitsuste üldplaneeringus kajastama taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamiseks sobivad alad. Korraldatakse roheenergia vähempakkumisi: 2023. aastal vähemalt kaks vähempakkumist ning aastale 2024 ja 2025 vähemalt 1 TWh mahus.
Parlamendis jätkusid seadusemuudatuste arutelud, mis peaksid looma eeldused ca 1 GW maismaatuuleparkide rajamiseks (sh. tuulikute talumistasu kohalike omavalitsuste heaks ning planeeringute lihtsustamine).
Juunis sai Enefit Greeni Läti tütarettevõtte SIA Technological Solutionsi vaidlus BVKB-ga fikseeritud elektrihinna üle negatiivse kohtulahendi esimese astme kohtus. Juulis kaebasime otsuse edasi. Kuni kohtuvaidluse lõpplahendini müüb Broceni koostootmisjaam alates novembrist 2021 elektrit Nord Pool Läti turuhinnaga.
Kiideti heaks nn. "Läbimurdepakett": Elektrivõrgu broneerimise vähendamiseks tõsteti oluliselt arendajate makstavat liitumistagatist elektrivõrgule, kehtestati taastuvenergia tootjatele talumistasu kohalike omavalitsuste heaks, lihtsustati uute päikese- ja tuuleparkide planeerimise korda, loodi võimalus tuule ja päikese hübriidparkide rajamiseks.
Kiideti heaks nn. "Meretuuleparkide läbimurdepakett": vastu on võetud seadusemuudatused, mis näevad ette meretuuleparkide oksjoni korraldamist Leedus. Käesoleva aasta jooksul jätkuvad teiste seaduste ettevalmistamine ja arutelud erinevate huvigruppidega meretuuleparkide loomise teemal. Meretuuleparkide oksjoneid planeeritakse 2023. aasta teise poolaastasse.
Juulis lõpus tegime avalduse Šilale ja Mockiai tuuleparkide lahkumiseks Leedu FiT toetusskeemi alt, mis hakkab Enefit Greeni tulemustele mõju avaldama alates septembrist
Valitsus esitas Parlamendile ettepaneku kaotada maismaatuuleparkide ehitamist oluliselt takistav piirang, mis keelab tuulepargi ehitamise elamutele lähemale kui 10-kordne tuuliku kõrgus. Uue ettepaneku jõustumise korral otsustatakse tuuliku lubatud kaugus elamust konkreetse tuulepargi keskkonnamõjude hindamise käigus. Ettepanek lihtsustaks mõnevõrra maismaatuuleparkide ehitamist.
Jätkuvad konsultatsioonid lisapiirangute võimalikuks kehtestamiseks üle 1MW võimsusega päikeseparkide planeerimisele. Arutuse all on tingimused, mille korral tuleks enne suurte päikeseparkide ehitamist läbi viia täiemahuline keskkonnamõjude hindamine.
Kehtestati meretuuleparkide sertifitseerimise ja järelvalve reeglistik.
Enefit Greeni nõukogu kiitis heaks ettevõtte uuendatud strateegia 2026. aasta lõpuni. Järgmise viie aasta tegevuskava fookuses on varasemast veelgi ambitsioonikam kasv, et kiirendada taastuvelektri kasutuselevõttu ja süsinikujalajälje vähendamist regioonis.
Uuendatud kasvuplaani elluviimisel kasvab ettevõtte elektritootmisvõimsus 1900 megavatini ja aastane elektritoodang 4,5 teravatt-tunnini, mida on 3,7 korda enam võrreldes 2021. aastal toodetud 1,2 teravatttunniga. Soojusenergia toodang püsib strateegiaperioodi jooksul stabiilselt 2021. aasta tasemel.
Tegime investeerimisotsuse ja alustasime Enefit Greeni seni suurima päikesepargi rajamist Ida-Virumaal Purtses. 32MW Purtse päikesepark alustab tööd 2023. aastal ja hakkab tootma ca 32 gigavatt-tundi elektrit aastas. Investeerime projekti valmimisse kuni 19,5 miljonit eurot.
Tegemist on Eesti esimese suuremahulise tuule- ja päikese hübriidlahendusega, mis kasutab sama liitumispunkti Enefit Greeni 21 MW Purtse tuulepargiga, mille investeerimisotsus langetati jaanuari lõpus.
Juulis omandasime 26,9 miljoni euro eest 74MW Tootsi tuulepargi arenduse. Jätkame Tootsi tuulepargi arendamist ja investeerimisotsuste ettevalmistamist samas asuva 161 MW Sopi tuulepargi arendusega.
Parkide valmimisel tekib Põhja-Pärnumaale Eesti suurim ja moodsaim tuuleenergia tootmisala, mille aastane kogutoodang küündib 700GWh, mis on võrreldav kogu Eesti mulluse tuuleenergia toodanguga.
Müüsime 10% vähemusosaluse ettevõttes Wind Controller JV OY Soome ettevõttele Caverion Corporation. Tehingu eesmärgiks on keskenduda põhitegevusele, milleks on tuule- ja päikeseparkide arendamine koos teadmuspõhise varahalduse ning taastuvenergia tootmisega. Wind Controller jääb Enefit Greeni lepinguliseks partneriks tuulegeneraatorite monitoorimise ja kontrollteenuse valdkonnas.
Enefit Greeni juhatuse liige ja arenduste juht Linas Sabaliauskas astus omal soovil juhatusest tagasi alates 1. augustist 2022. Oleme alustanud protsessi uue juhatuse liikme leidmiseks.
14
Enefit Green grupi 2022. aasta II kvartali majandustulemused paranesid märkimisväärselt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga: äritulude kiire kasv (+30%) ja kulumieelsete ärikulude aeglasem kasv (+4%) tõid 51%-lise EBITDA kasvu. Kvartaalne puhaskasum kasvas 7,5 mln euro võrra ehk 80% ning ulatus 16,9 mln euroni. Järgnevalt on välja toodud peamised majandustulemusi mõjutanud asjaolud.
| Ühik | II kv 2022 | II kv 2021 | Muutus | Muutus,% | |
|---|---|---|---|---|---|
| Elektritoodang | GWh | 270 | 256 | 15 | 6% |
| Soojusenergia toodang | GWh | 152 | 146 | 6 | 4% |
| Pelletitoodang | tuhat tonni | 36 | 26 | 9 | 35% |
Grupi elektritoodang oli 2022. aasta II kvartalis 270 GWh (+6% vs 256 GWh võrdlusperioodil). Grupi keskmine arvutuslik* teenitud elektrihind koos toetusega oli aruandeperioodil 126,7€/MWh (võrdlusperioodil 86,7 €/MWh).
Müügitulusid mõjutas enim Nord Pool Eesti elektrihindade kasv, suurendades tulusid ligikaudu 11,5 mln euro võrra. NP Eesti keskmine turuhind oli 142,0 €/MWh ja 54,6 €/MWh vastavalt 2022. aasta ja 2021. aasta II kvartalis. Grupi Eesti tootmisüksuste arvutuslikud müügihinnad olid vastavatel perioodidel 115,9 €/MWh ja 45,0 €/MWh. Arvutuslik müügihind on madalam erinev NP keskmisest turuhinnast, kuna tuulepargid ei tooda iga tund samapalju elektrit ja täiendavalt võtab tulemus arvesse turuhinnast madalama fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügilepinguid (PPAsid). PPAdega kaetava toodangu osakaal ja hinnad aastate lõikes on välja toodud riskijuhtimise peatükis.
Teine suurim müügitulude mõjur oli pelletite müük, mis vähenes 5,7 mln euro võrra. 2. kvartalis müüdi pelleteid 7 tuhat tonni, võrdlusperioodil 55 tuhat tonni. Suure erinevuse põhjuseks on suure varem kokkulepitud pelletitarne ajaline nihkumine juunist juulisse.
Soojusenergia toodang suurenes 4% ning müüdud soojuse hind tõusis 8% võrreldes võrdlusperioodiga.
Ülejäänud tulud on kasvanud peamiselt päikeseteenuse tulude arvelt, samuti on mõnevõrra kasvanud jäätmete vastuvõtt.
Muid äritulusid mõjutas 2022. aasta II kvartalis enim Eesti tuuleparkide taastuvenergia tasu vähenemine kvartalite aastases võrdluses 0,9 mln eurot. 2022. aasta aprillis lõppes Tooma 1 toetusperiood ning samuti on lõppenud Aulepa tuulepargi esimesena valminud osa (39 MW) toetusperiood 2021. aasta juulist.
* arvutuslik teenitud elektrihind = (elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus – bilansienergia ost) / toodang
Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulugrupp kasvas 6,9 mln euro võrra ehk 72%. Peamised muutused olid elektrienergia kuludes (suurenesid 2,9 mln eurot), mis tulenesid elektrihinna tõusust ja finantsarvestuse põhimõtete muutusest, mille kohaselt ei saldeerita enam Nord Pooli päevasiseselt turult portfelli balansseerimiseks ostetud elektrit müügikogustega. Suurenesid ka tehnoloogilise kütuse kulud (2,4 mln eurot) ja materjalide kulud toodangu valmistamiseks (1,9 mln eurot).
| miljonites eurodes | II kv 2022 |
II kv 2021 |
Muutus, mln € |
Muutus, % |
|---|---|---|---|---|
| ÄRITULUD kokku | 47,3 | 36,2 | 11,0 | 30% |
| Müügitulu | 41,5 | 29,4 | 12,1 | 41% |
| Taastuvenergia toetus jm äritulud | 5,8 | 6,8 | -1,1 | -16% |
| ÄRIKULUD kokku (va kulum) | 16,5 | 15,9 | 0,6 | 4% |
| Kaubad, toore ja materjalid | 16,4 | 9,5 | 6,9 | 72% |
| Tööjõukulud | 2,2 | 1,5 | 0,7 | 47% |
| Muud tegevuskulud | 2,6 | 1,8 | 0,9 | 49% |
| Varude jääkide muutus | -4,6 | 3,2 | -7,8 | -247% |
| EBITDA ** |
30,7 | 20,3 | 10,4 | 51% |
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | 9,6 | 9,5 | 0,1 | 1% |
| ÄRIKASUM | 21,1 | 10,8 | 10,3 | 96% |
| Netofinantstulud (-kulud) | 0,5 | -1,0 | 1,5 | -151% |
| Kasum kapitaliosaluse meetodil | -0,1 | -0,1 | 0,0 | 32% |
| Tulumaks | 4,6 | 0,3 | 4,3 | 1299% |
| PUHASKASUM | 16,9 | 9,4 | 7,5 | 80% |
| ÄRIKULUD kokku (va kulum) | 16,5 | 15,9 | 0,6 | 4% |
| Muutuvkulud (sh bilansienergia ost) | 12,4 | 5,4 | 7,0 | 130% |
| Püsikulud | 8,8 | 7,3 | 1,4 | 19% |
| Varude jääkide muutus | -4,6 | 3,2 | -7,8 | -247% |
** EBITDA – kasum enne neto finantstulusid, kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ning maksu-, kulumi- ja väärtuse languse kulusid
Grupi tööjõukulud kasvasid 47% ehk 0,7 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Kasv tulenes täiskohaga töötajate keskmise arvu suurenemisest 159-lt 177-le kahe kvartali võrdluses, tulemustasude ning preemiate reservi ja olemasolevate töötajate palgakulude tööjõukulude kasvust. Uued töötajad on lisandunud peamiselt arendusvaldkonnas toetamaks meie kasvuplaani kõigil koduturgudel.
Muud tegevuskulud kasvasid 0,9 mln euro võrra. Mõningane kasv oli mitmetes kulurühmades: konsultatsiooniteenuste ja uuringute kulud (seotud peamiselt arendustegevusega), IT kulud, seadmete ja rajatiste kulud jne.
Varude jääkide muutus näitab, kuidas muutus pelletite laojääk perioodil ehk teisisõnu võtab kokku, kui palju toodeti ja kui palju müüdi pelleteid vastaval perioodil. 2022. aasta II kvartalis ületas pelletite toodang müüki, kuna kokkulepitud olulises mahus pelletitarne toimub kokkulepitult juuni asemel juulis. Varude muutus oli summas -4,6 mln eurot (+3,2 mln eurot võrdlusperioodil). Pelleteid toodeti 36 tuhat tonni (2021 II kv: 26 tuhat tonni) ning müüdi 7 tuhat tonni (2021 II kv: 55 tuhat tonni).
Põhivara kulum jäi aruande perioodil eelmise aasta võrdlusperioodi tasemele 9,6 miljonit eurot. Kuigi investeeringute maht oli 4,8 miljonit eurot suurem 2022. aasta II kvartalis, ei mõjutanud see kulumit, kuna enamasti on tegemist valmivate tuule- või päikeseparkide arendustega.
Muutuvkulud sisaldavad tootmisest sõltuvaid ärikulusid, sh bilansienergia ostu. Muutuvkulud on suurenenud 7,0 mln euro võrra, mis on suuresti tingitud bilansienergia tehingute kallinemisest seoses kasvanud elektrihinnaga ning päevasiseste Nord Pooli tehingute finantsarvestuse muutusest (2,9 mln eurot). Lisaks on suurenenud ka tehnoloogilise kütuse kulu (2,4 mln eurot) ning muud otsekulud toodanguks (1,8 mln eurot).
Püsikulud koosnevad kuludest, mis ei ole tootmismahtudest otseselt sõltuvad. Püsikulud on suurenenud 1,4 mln euro võrra ehk 19%. Suurimad absoluutkasvud on olnud tööjõukuludes (0,7 mln eurot), põhitegevuse seadmete ja rajatiste kuludes (0,3 mln eurot) ning uuringute- ja konsultatsioonikuludes (0,1 mln).
*Arvutus põhineb Eesti tuuleparkide, Iru ja Paide koostootmisjaama arvutuslikel elektrihindadel 2021 ja 2022 ning vastavatel elektritoodangutel **Bilansienergia ostu mõju on arvutuslikult NP Eesti elektrihinna ja Eesti elektrikoguse mõjude sees ja seetõttu ei ole osa Muutuvkulude mõjust ega Ülejäänud tulude mõjust.
Finantskulud vähenesid 0,4 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Vähenemine oli tingitud peamiselt keskmise intressimäära langusest tänu 2021. aasta teisel poolel sõlmitud lisakokkulepetele olemasolevate pangalaenude intressimarginaalide alandamiseks. Lisaks on mõjutanud finantskulusid ka laenu põhiosa tagasimaksed, Poola zloti kursi liikumine ning laenuintresside kapitaliseerimine.
Finantstulud suurenesid 1,1 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Suurem finantstulu oli peamiselt tingitud Wind Controlleri vähemusosaluse müügist, kuid oli mõjutatud ka intressituludest pangakontol ning valuutakursi muutustest.
Tulumaksu kulud kasvasid 4,3 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, mis oli peamiselt tingitud dividendide väljamaksmisega kaasnevast Eesti tulumaksust.
Grupi puhaskasum kasvas 80%, olles aruandeperioodil 16,9 mln eurot. Puhaskasumi kasvule aitasid enim kaasa kõrged elektri turuhinnad.
Aruandeperioodi põhjal on nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (57% ärituludest ja 67% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 34% ja moodustas 35% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment on päikeseenergia, mille äritulud ulatusid 8% kogu grupi ärituludest ja EBITDA-st 4%.
Raporteeritavatest segmentidest kasvasid enim tuule ja koostootmise segmendi EBITDA-d, kuna neid segmente mõjutas enim kõrgem elektri turuhind (ligikaudu 11,5 mln euro võrra kõrgem müügitulu). Täpsem analüüs raporteeritavate segmentide kaupa on esitatud allpool.
16,3
Muu segmendi EBITDA koosneb peamiselt üldjuhtimiskuludest, mis moodustavad valdava osa muust segmendist. Lisaks on muus segmendis Paide võrguehitusteenused, Keila-Joa hüdroelektrijaam ning Ruhnu taastuvenergia lahendus. Muu segmendi kahjumi suurenemine 0,7 mln euro võrra on tingitud peamiselt üldjuhtimise tööjõukulude kui ka konsultatsioonikulude suurenemisest.
67% EBITDA osakaal II kv 2022
Enefit Greeni II kvartali 2022 vahearuanne 17
Tuuleenergia segment koosneb opereerivatest tuuleparkidest, tuuleparkide arendustest, tuuleparkide arendamisega seotud juhtimiskuludest ja tuuleparkide juhtimiskuludest.
Eesti tuuleparkide toodangud kasvasid 8,2% ja Leedus vähenesid -0,6%. Summaarselt oli tuulenergia toodang 210 GWh, kasvades 4,4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Eesti tuulepargid, mille toetusalune periood ei ole lõppenud, saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta. Eesti tuuleparkide segment sisaldab 2022. aasta märtsist alates osaliselt ka fikseeritud hinnaga müüki. Tänu sellele ei ole Eesti tuuleparkide toodang täies ulatuses avatud elektri turuhinna kõikumistele. Leedu tuuleparkide toodangu eest makstakse fikseeritud hinda, välja arvatud 14 MW Sudenai park, mis alates juunist 2021 müüb toodangu turule NP Leedu hinnapiirkonda.
* (Elektrimüügitulud - bilansienergia ost + taastuvenergia tasu) / toodang
80
Juulis lõpus tegime avalduse toetusskeemi alt lahkumisele 2 täiendavale pargile (Šilale, Mockiai), mis hakkab mõju avaldama alates septembrist ning kaalume lähiajal sarnast muudatust ka ülejäänud Leedu tuuleparkide osas.
Alates 2022. aasta algusest on muudetud päevasiseste portfelli balansseerimiseks tehtavate Nord Pooli tehingute raamatupidamislikku käsitlust näidates müügitulude ja ostukulude all brutosummasid. Varasemalt saldeeriti Nord Pool päevasisesel börsil teostatud tehingutes elektri ostukulud elektrituludega. Kuna see muudatus suurendas nii tulusid kui kulusid samas mahus, siis mõju kasumile puudus.
Keskmine arvutuslik Eesti tuuleparkide elektrihind koos toetusega on kasvanud 66% ja oli 2022. aasta II kvartalis 144,0 €/MWh. Keskmise hinna arvutusse on sisse arvestatud fikseeritud hinnaga PPA leping ning saadud toetused. Leedu tuuleparkide keskmine hind on jäänud aastaga samale tasemele ja oli 2022. aasta II kvartalis 80,0 €/MWh.
Mõnevõrra suurem Eesti tuuleparkide toodang ja väga head turuhinnad kasvatasid tuule segmendi äritulud 27,1 mln euroni, mida on 54% rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis.
Tuule segmendi ärikulud (ilma kulumita) kasvasid 2,2 mln euro võrra, 6,6 mln euroni. Kulude kasv on seotud ostetud bilansienergia kulude suurenemisega kallinenud elektrihinna tõttu ning muudatusega päevasiseste portfelli balansseerimiseks tehtavate Nord Pooli tehingute raamatupidamislikus kajastamises: mõju kulude kasvule 1,6 mln eurot. Muud ärikulud (ilma bilansienergia ja kulude kasvu, päevasiseste tehingute kajastamise muudatuse ning kulumita) kasvasid kvartalite võrdluses 0,5 mln euro võrra. Enim vähenesid Eesti tuuleparkide plaanilised hoolduskulud (-0,1 mln eurot).
Kui vaadata kitsamalt tuule segmendis olevate opereerivate tuuleparkide üksuste (Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB) kulusid, siis opereerimiskulud 2. kvartalis 2022 (ärikulud ilma kulumi ja bilansienergia ostuta) installeeritud MW kohta on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga vähenenud 1,7% 9 tuhande euroni. Kulude langus uute hoolduslepingute sõlmimisest on tasakaalustanud indekseerimisest tulenevat hoolduskulude naturaalset kasvu.
34,8
Kokkuvõtvalt kasvas tuule segmendi EBITDA 56% 13,2 mln eurolt 20,5 mln euroni kvartalite aastavõrdluses. Kasv tulenes kõrgetest elektrihindadest ning stabiilsetest opereerimiskuludest.
35% EBITDA osakaal II kv 2022 Enefit Greeni II kvartali 2022 vahearuanne 19
Koostootmise segment koosneb Iru, Paide, Valka ja Broceni koostootmisjaamadest ja pelletitehasest.
II kvartalis 2022. aastal oli elektritoodang 47 Gwh, mis on 6% kõrgem kui võrdluskvartalis (II kvartalis 2021 44 Gwh). Iru ja Paide koostootmisjaamad saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta taastuvatest allikatest toodetud elektri eest ning mitte-taastuvast kütusest tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri eest 32 €/MWh kohta. Valka koostootmisjaamale on määratud fikseeritud elektrihind 105,6 €/MWh, Broceni koostootmisjaam kaotas vastavalt BVKB oktoobris 2021 langetatud otsusele fikseeritud elektrihinna 143,6 €/MWh tagasiulatuvalt alates märtsist 2021. Viimase otsuse on Enefit Greeni tütarettevõte SIA Technological Solutions kohtus vaidlustanud. Juunis sai vaidlus negatiivse kohtulahendi, kuid juulis kaebas Technological Solutions selle edasi ning vaidlus jätkub. Kuni kohtuvaidluse lõpplahendini müüb Broceni koostootmisjaam alates novembrist 2021 elektrit Nord Pool Läti turuhinnaga.
Koostootmisjaamade töökindlus oli teises kvartalis pisut madalam (97,4%) kui esimeses, kuid ületas oluliselt võrdlusperioodil saavutatud töökindlust (93,5%).
Keskmine arvutuslik segmendi elektrihind on kasvanud NP Eesti turuhinna toel 80% ja oli 2022. aasta II kvartalis 175 €/MWh.
Kvartalite aastavõrdluses ei ole soojusenergia toodangutes suuri muutusi (+4%), mis on põhjustatud sarnastest ilmaoludest.
Kvartalite võrdluses suurenes keskmine müüdud soojusenergia MWh-i hind 8%, olles 2022. aasta II kvartalis ligikaudu 12 €/MWh. Iru soojusenergia toodangu piirhind on võrreldavates kvartalites olnud sama ehk 7,98 €/MWh, kuid Paides ja Valkas on hind mõnevõrra tõusnud tingituna sisseostetava biomassi kallinemisest.
Äritulud vähenesid kvartalite aastavõrdluses 16,3 mln euroni. Jäätmete vastuvõtutulud suurenesid suurenenud jäätmete vastuvõtu tõttu 0,1 mln euro võrra (3,9 mln euroni), soojusenergia müügitulud tõusid kõrgemast toodangust tingitult 0,1 mln eurot (1,6 mln euroni) ja muud tulud tõusid 0,1 mln euro võrra (0,7 mln euroni).
Enim kasvasid elektrimüügitulud 4,4 mln euro võrra (7,4 mln euroni) tänu kõrgele turuhinnale ja päevasiseste tehingute saldeerimise lõpetamisele. Elektri tootmise toetused jäid samale tasemele võrdlusperioodiga (1,5 mln eurot). Pelleti müügitulud on käesoleva aasta II kvartalis 5,7 mln eurot väiksemad (1,2 mln eurot) kui võrdlusperioodil, kuna müüdi vaid 7 tuhat tonni pelletit (võrdlusperioodil 55 tuhat tonni). Teise kvartali madalam müük on seotud varem kokkulepitud olulises mahus toimuva pelletitarnega juulikuus.
Pelleti valmistoodangu varude jääkide muutus vähendas ärikulusid 4,6 mln eurot, kuna müüdi vähem kui toodeti. Võrdlusperioodil müüdi pelletit rohkem kui toodeti, mis suurendas ärikulusid 3,2 mln eurot. Koostootmise segmendi muutuvkulud suurenesid 3,6 miljoni euro võrra 4,2 miljonilt eurolt 7,8 miljoni euroni. Kuigi elektritoodangud olid suures plaanis samas suurusjärgus, toodeti pelleteid 35% rohkem kui eelmise aasta teises kvartalis (26 tuhat tonni võrreldes 36 tuhande tonniga). Lisaks on märkimisväärselt suurenenud nii toorme kui ka sisseostatava elektri hinnad. Püsikulud jäid eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes sarnasele tasemele tõustes 2,2 miljonilt eurolt 2,3 miljoni euroni (+5%).
Segmendi EBITDA kasvas 3,3 mln euro võrra ehk 44% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, olles 2022. aasta II kvartalis 10,8 mln eurot. Kasvu põhjustas peamiselt Iru ja Broceni EBITDA suurenemine kõrge elektri turuhinna tõttu.
Päikeseenergia segment sisaldab lisaks opereerivatele päikeseelektrijaamadele ka päikeseparkide arendusi ja päikeseteenuseid.
II kvartalis 2022 oli päikeseenergia toodang 13,1 GWh, mis on 2,9 GWh (29%) rohkem kui võrdlusperioodil (10,1 GWh). Päikeseparkide töökindlused püsisid stabiilselt kõrgel tasemel (99,9% võrrelduna võrdlusperioodi 99,8% ga).
Eesti päikesepargid on osaliselt avatud elektri turuhinna suhtes, Poola päikeseparkidel on iga-aastaselt inflatsiooniga indekseeritav fikseeritud hind, mis 2022. aasta II kvartalis oli 430- 460 zlotti/MWh (kolme kuu keskmise Poola zloti kursiga arvestades 92-99 €/MWh).
Opereerivate päikeseparkide äritulud kasvasid 0,6 mln euro võrra suurenenud koguste ja kõrgema keskmise müügihinna tõttu Eestis. Päikeseteenuste tulud kasvasid aruande perioodil 493% võrra ehk 2,2 mln euroni, kuna võrreldes 2021. aasta II kvartaliga on tegevust laiendatud Lätti.
4%
EBITDA osakaal II kv
Päikese segmendi EBITDA oli 2022. aasta II kvartalis 1,2 mln eurot, mis on 0,3 miljoni euro võrra suurem kui eelmise aasta samas kvartalis, mis tulenes suurenenud päikeseenergia toodangust ja kõrgematest hindadest. Päikeseteenuse EBITDA on madala marginaaliga äri ja ei ole mõjutanud oluliselt segmendi EBITDA tulemust. Seetõttu oleme otsustanud alates augustist loobuda võtmed-kätte päikeseteenuse müügist. Nimetatud teenuse osutamise eest vastutab edaspidi Eesti Energia kontserni tütarettevõtete Enefit Connect. Enefit Green keskendub edaspidi suuremat tootlust pakkuvate päikeseparkide arendamisele ja rajamisele ning jätkab ,,Solar-as-a-service" teenuse osutamist, kus jääb ise
EBITDA
tootmisvara omanikuks.
Enefit Greeni II kvartali 2022 vahearuanne 21
| I kv | II kv | III kv | IV kv | |
|---|---|---|---|---|
| 2021 | 2022 |
Grupi investeeringud olid 2022. aasta II kvartalis 40,9 mln eurot, mida on 4,8 mln eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 39,9 mln euroni. Sellest 37,8 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 24,9 mln eurot Akmene tuuleparki, 6,9 mln eurot Šilale 2 tuuleparki ning 6,0 mln eurot Tolpanvaara tuuleparki. Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Purtse päikesepargi teostusetappi summas 1,1 mln eurot. Baasinvesteeringuid tehti II kvartalis 1 mln euro ulatuses, eelmise aasta samal perioodil ulatusid need 1,8 mln euroni. Baasinvesteeringud olid peamiselt seotud opereerivate tuulikutega ja võivad kvartalite lõikes oluliselt erineda, kuna sõltuvad tuulikute tehnilistest probleemidest vastaval perioodil.
Grupi peamised võõrkapitali allikad on investeerimis- ja likviidsuslaenud regiooni kommertspankadelt, Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD).
Grupi intressikandvate ja võlasarnaste kohustuste maht 30.06.2022 seisuga oli korrigeeritud soetusmaksumuses 156,3 mln eurot (123,5 mln eurot 31.12.2021). Sellest moodustasid enamuse pangalaenud summas 150,6 mln eurot, sealhulgas Poola zlottides laen väärtuses 7,0 mln eurot.
Enefit Green on sõlminud kolm korduvkasutatavat likviidsuslaenulepingut kogusummas 50 miljonit eurot tähtaegadega perioodil 2024 – 2026 (kõik limiidid seisuga 30.06.2022 kasutamata). Investeerimislaenud summas 130 miljonit tähtaegadega 2026. aasta septembris ning 2034. aasta jaanuaris võtame kasutusele septembris 2022 . Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär 30.06.2022 seisuga oli 1,30% (31.12.2021 1,17%).
Märtsis ja aprillis sõlmis Enefit Green sel ajal veel välja võtmata investeerimislaenudele summas 170 miljonit eurot intressimäära vahetuslepingud (interest rate swaps), fikseerides nende intressimäärad vahemikus 1,049% kuni 1,125%.
Grupi laenulepingud sisaldavad mõningaid eritingimusi, mis seavad grupi konsolideeritud majandusnäitajatele teatud piirmäärad. Seisuga 30.06.2022 täitis grupp kõiki laenulepingutes sätestatud nõudeid.
Laenukohustuste maksimaalse taseme määramisel arvestab juhtkond finantsvõimenduse suhtarve ning netovõla/EBITDA kordajat.
| miljonites eurodes | 31.12.2021 | 30.06.2022 | Netovõlg/EBITDA, korda | Finantsvõimendus, % |
|---|---|---|---|---|
| Võlakohustused | 123,5 | 155,2 | 9% | |
| Miinus raha |
-80,5 | -90,8 | 1,00 | |
| Netovõlg | 43,0 | 64,4 | 9% | |
| Omakapital | 633,6 | 651,8 | 6% | |
| Investeeritud kapital |
676,6 | 716,2 | 0,75 | |
| EBITDA (viimased 12 kuud) |
121,5 | 151,4 | 6% | |
| Ärikasum (viimased 12 kuud) |
83,3 | 113,1 | 0,50 | |
| Puhaskasum (viimased 12 kuud) |
79,7 | 106,5 | ||
| 0,25 | 0,43 3% |
|||
| Finantsvõimendus (1) |
6% | 9% | 0,35 | |
| Netovõlg/EBITDA | 0,35 | 0,43 | ||
| Investeeritud kapitali tootlus (2) |
12,3% | 15,8% | 0,00 | 0% |
| Omakapitali tootlus (3) |
12,6% | 16,3% | 31.12.2021 | 30.06.2022 Netovõlg/EBITDA |
| Finantsvõimendus |
(1) Finantsvõimendus = netovõlg / (netovõlg + omakapital)
(2) Investeeritud kapitali tootlus = viimase 12 kuu ärikasum / (netovõlg + omakapital)
(3) Omakapitali tootlus = viimase 12 kuu puhaskasum / omakapital
Grupil on kaks peamist aktiivselt juhitavat turu- ja finantsriski:
Neist meetmetest on antud täpsem ülevaade grupi 2021. aasta aastaaruandes. Kõrvaloleval graafikul on esitatud 30.06.2022 seisuga uuendatud info lähiaastate prognoositavate tootmismahtude ja maandatud riskiga tootmismahtude ning keskmiste hindade kohta.
| kokku* | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| FiT/CfD meetmega fikseeritud toodangu osakaal | 37% | 28% | 15% | 9% | 6% | 14% |
| Kogus (GWh) | 462 | 421 | 393 | 327 | 286 | 1 888 |
| FiT/CfD kaalutud keskmine hind, EUR/MWh | 83,1 | 81,9 | 81,6 | 80,7 | 78,7 | 81,4 |
| FiP toetusega kaetud toodangu osakaal | 42% | 32% | 19% | 7% | 2% | 14% |
| Kogus (GWh) | 523 | 492 | 501 | 268 | 99 | 1 883 |
| FiP kaalutud keskmine toetus, EUR/MWh (lisandub elektri turuhinnale) |
50,4 | 50,1 | 50,2 | 50,6 | 53,7 | 50,5 |
| PPA-dega kaetud toodangu osakaal | 4% | 33% | 37% | 30% | 25% | 28% |
| Kogus (GWh) | 55 | 510 | 976 | 1 122 | 1 123 | 3 786 |
| PPA-de kaalutud keskmine hind, EUR/MWh | 77,0 | 54,0 | 48,9 | 48,4 | 48,4 | 49,7 |
* 2027.-33. aastatel toodetavast elektrist on PPAdega kaetud 3039 GWh keskmise hinnaga 47,7 EUR/MWh
| tuhandetes eurodes | Lisa | II kv 2022 | II kv 2021 | I pa 2022 | I pa 2021 |
|---|---|---|---|---|---|
| Müügitulu | 9 | 41 505 | 29 408 | 99 646 | 63 522 |
| Taastuvenergia toetus ja muud äritulud | 10 | 5 773 | 6 833 | 14 352 | 14 886 |
| Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus |
4 646 | -3 158 | 2 579 | -5 942 | |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | 11 | -16 365 | -9 508 | -30 499 | -19 086 |
| Tööjõukulud | -2 169 | -1 477 | -4 612 | -3 307 | |
| Põhivara kulum, amortisatsioon ja väärtuse langus | -9 644 | -9 547 | -19 292 | -19 126 | |
| Muud tegevuskulud | -2 645 | -1 772 | -5 150 | -3 688 | |
| ÄRIKASUM | 21 101 | 10 778 | 57 025 | 27 259 | |
| Finantstulud | 1 117 | 50 | 1 525 | 145 | |
| Finantskulud | -626 | -1 022 | -1 188 | -1 576 | |
| Neto finantstulud (-kulud) | 491 | -972 | 337 | -1 431 | |
| Kasum (-kahjum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse | -76 | -58 | -72 | ||
| KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST | 21 516 | 9 748 | 57 290 | 25 792 | |
| Tulumaks | -4 592 | -328 | -5 441 | -760 | |
| ARUANDEPERIOODI KASUM | 16 924 | 9 420 | 51 849 | 25 032 | |
| Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta | |||||
| Kaalutud keskmine aktsiate arv, tuh | 6 | 264 276 | 4 793 | 264 276 | 4 793 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,06 | 1,97 | 0,20 | 5,22 |
| Lahustunud puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,06 | 1,97 | 0,20 | 5,22 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta IPO järgse aktsiate arvuga | |||||
| IPO järgne aktsiate arv, tuh | 6 | 264 276 | 264 276 | 264 276 | 264 276 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,06 | 0,04 | 0,20 | 0,09 |
| tuhandetes eurodes | Lisa | II kv 2022 | II kv 2021 | I pa 2022 |
|---|---|---|---|---|
| ARUANDEPERIOODI KASUM | 16 924 | 9 420 | 51 849 | |
| Muu koondkasum | ||||
| Kirjed mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: | ||||
| Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus | 5,7 | 5 586 | -2 981 | 6 524 |
| Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed | 7 | -106 | 326 | -244 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum | 5 480 | -2 655 | 6 280 | |
| ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM KOKKU | 22 404 | 6 765 | 58 129 |
| tuhandetes eurodes | Lisa | 30.06.2022 | 31.12.2021 | tuhandetes eurodes | Lisa | 30.06.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| VARAD | OMAKAPITAL | ||||||
| Põhivara | Emaettevõtja omanikele kuuluv kapital ja reservid | ||||||
| Materiaalne põhivara | 4 | 647 634 | 612 503 | Aktsiakapital | 264 276 | 264 276 | |
| Immateriaalne põhivara | 68 578 | 68 239 | Ülekurss | 6 | 60 351 | 60 351 | |
| Varade kasutusõigus | 4 298 | 2 750 | Kohustuslik reservkapital | 3 259 | 479 | ||
| Ettemaksed põhivara eest | 4 | 20 030 | 20 710 | Muud reservid | 5,7 | 158 317 | 151 793 |
| Edasilükkunud tulumaksuvara | 734 | 442 | Realiseerimata kursivahede reserv | 7 | -1 209 | -965 | |
| Investeerinud sidusettevõtjatesse | 427 | 578 | Jaotamata kasum | 166 836 | 157 673 | ||
| Tuletisinstrumendid | 5, 7 | 6 703 | - | Kokku omakapital | 651 830 | 633 607 | |
| Pikaajalised nõuded | 40 | 78 | |||||
| Kokku põhivara | 748 444 | 705 300 | KOHUSTUSED | ||||
| Pikaajalised kohustused | |||||||
| Käibevara | Võlakohustused | 8 | 132 297 | 93 884 | |||
| Varud | 16 267 | 9 529 | Sihtfinantseerimine | 7 344 | 7 458 | ||
| Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed | 23 479 | 22 373 | Tuletisvaba lepinguline kohustus | 5,7 | 23 207 | 23 207 | |
| Raha ja raha ekvivalendid | 90 845 | 80 454 | Edasilükkunud tulumaksukohustused | 12 384 | 12 568 | ||
| Tuletisinstrumendid | 5 | 12 | - | Muud pikaajalised võlad | 3 000 | 3 000 | |
| Kokku käibevara | 130 603 | 112 356 | Eraldised | 12 | 13 | ||
| Kokku varad | 879 047 | 817 656 | Kokku pikaajalised kohustused | 178 244 | 140 130 | ||
| Lühiajalised kohustused | |||||||
| Võlakohustused | 8 | 22 936 | 29 572 | ||||
| Võlad hankijatele ja muud võlad | 25 791 | 14 291 | |||||
| Eraldised | 55 | 56 |
Kokku omakapital ja kohustused 879 047 817 656
Tuletisinstrumendid 5 191 - Kokku lühiajalised kohustused 48 973 43 919 Kokku kohustused 227 217 184 049
| tuhandetes eurodes | Lisa | II kv 2022 | II kv 2021 | I pa 2022 |
|---|---|---|---|---|
| Rahavood äritegevusest | ||||
| Äritegevusest saadud raha | 12 | 22 898 | 17 516 | 68 915 |
| Makstud intressid ja laenukulud | -495 | -852 | -997 | |
| Saadud intressid | 3 | - | 6 | |
| Makstud tulumaks | -1 001 | -391 | -1 501 | |
| Kokku rahavood äritegevusest | 21 405 | 16 273 | 66 423 | |
| Rahavood investeerimisest | ||||
| Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel | 4 | -34 739 | -30 806 | -47 048 |
| Laekunud materiaalse põhivara müügist | - | 23 | 3 | |
| Laekunud äri müügist | 718 | - | 718 | |
| Kokku rahavood investeerimisest | -34 021 | -30 783 | -46 327 | |
| Rahavood finantseerimisest | ||||
| Arvelduskrediidi saldo muutus | - | 33 312 | - | |
| Saadud pangalaenud | 8 | 40 000 | 10 000 | 40 000 |
| Tagasi makstud pangalaenud | 8 | -5 027 | -9 676 | -9 670 |
| Tagasi makstud liisingkohustused | 8 | -47 | -48 | -129 |
| Dividendimaksed | -39 906 | -27 100 | -39 906 | |
| Grupisisese võla netomuutus | - | -55 | - | |
| Kokku rahavood finantseerimisest | -4 980 | 6 433 | -9 705 | |
| Puhas rahavoog | -17 596 | -8 077 | 10 391 | |
| Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul | 108 441 | 19 217 | 80 454 | |
| Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul | 90 845 | 11 140 | 90 845 | |
| Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus | -17 596 | -8 077 | 10 391 |
| I pa 2022 | I pa 2021 |
|---|---|
| 68 915 | 43 897 |
| $-997$ | $-1577$ |
| 6 | 23 |
| $-1501$ | $-394$ |
| 66 423 | 41 949 |
| $-47048$ | $-38747$ |
| 3 | 23 |
| 718 | |
| $-46327$ | $-38724$ |
| 40 000 | 33 312 10 000 |
| $-9670$ | $-18962$ |
| $-129$ | $-109$ |
| $-399906$ | $-27100$ |
| $-9705$ | $-2859$ |
| 10 391 | 366 |
| 80 454 | 10774 |
| 90 845 | 11 140 |
| 10 391 | 366 |
| tuhandetes eurodes | Aktsiakapital | Ülekurss | Kohustuslik reservkapital |
Muud reservid |
Realiseerimata kursivahed |
Jaotamata kasum |
Kokku omakapital |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Omakapital seisuga 31.12.2020 | 4 794 | - | 479 | 400 000 | -834 | 105 111 | 509 550 |
| Aruandeperioodi kasum | - | - | - | - | - | 25 033 | 25 033 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/(-kahjum) | - | - | - | -2 980 | 93 | - | -2 887 |
| Aruandeperioodi koondkasum(-kahjum) kokku | - | - | - | -2 980 | 93 | 25 033 | 22 146 |
| Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide tehingute esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus |
- | - | - | -10 781 | - | - | -10 781 |
| Makstud dividendid | - | - | - | - | - | -27 100 | -27 100 |
| Omakapital seisuga 30.06.2021 | 4 794 | - | 479 | 386 239 | -741 | 103 044 | 493 815 |
| Omakapital seisuga 31.12.2021 | 264 276 | 60 351 | 479 | 151 793 | -965 | 157 673 | 633 607 |
| Aruandeperioodi kasum | - | - | - | - | - | 51 849 | 51 849 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/(-kahjum) | - | - | - | 6 524 | -244 | - | 6 280 |
| Aruandeperioodi koondkasum(-kahjum) kokku | - | - | - | 6 524 | -244 | 51 849 | 58 129 |
| Kohustusliku reservkapitali suurendamine | - | - | 2 780 | - | - | -2 780 | - |
| Makstud dividendid | - | - | - | - | - | -39 906 | -39 906 |
| Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis |
- | - | 2 780 | - | - | -42 686 | -39 906 |
| Omakapital seisuga 30.06.2022 | 264 276 | 60 351 | 3 259 | 158 317 | -1 209 | 166 836 | 651 830 |
Käesolev lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus" ja ei sisalda kõiki lisasid, mida tavapäraselt sisaldab raamatupidamise aastaaruanne, mistõttu tuleks seda lugeda koos grupi 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruandega, mis on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.
Raamatupidamise vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestuspõhimõtteid nagu kasutati 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel.
Raamatupidamise vahearuande koostamisel peab juhtkond tegema otsuseid ning kasutama hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ja aruandes kajastatud varade ja kohustuste ning tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused võivad hinnangutest erinevaks kujuneda. Arvestuspõhimõtete rakendamisel tehtud olulised juhtkonna otsused ja peamised hinnangute ebakindluse allikad kattuvad olulisel määral nendega, mida on kirjeldatud 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.
Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt.
Grupi tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, õiglase väärtuse ja rahavoogude intressimäära riski ning hinnariski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Lühendatud raamatupidamise vahearuanne ei sisalda kogu informatsiooni grupi finantsriskide juhtimise kohta, mis tuleb avalikustada raamatupidamise aastaaruandes. Seetõttu tuleks käesolevat vahearuannet lugeda koos grupi 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruandega.
Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga on toimunud muudatused grupi intressimäära riskide juhtimises, seoses intressimäära vahetustehingute sõlmimisega 2022. aasta märtsikuu lõpus. Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib grupi ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Intressiriski vähendatakse osaliselt fikseeritud intressimääraga võlakohustuste võtmise kaudu ja osaliselt ujuva intressimääraga laenude võtmise kaudu, mille puhul intressimäärade vahetustehingute abil fikseeritakse laenude intressikulud. Intressimäära vahetustehingud on välja toodud lisas 5.
Grupp käsitab kapitalina omakapitali ja võõrkapitali (laenukohustusi). Kapitalistruktuuri säilitamiseks või muutmiseks võib grupp muuta dividendi määra, maksta tagasi sissemakstud kapitali, emiteerida uusi aktsiaid, müüa varasid eesmärgiga vähendada finantskohustusi ja kaasata võõrkapitali (võtta laene). Juhtkond hindab laenu võtmisel grupi võimet teenindada laenude põhiosa- ja intressimakseid äritegevuse rahavoost ning alustab vajadusel aegsalt läbirääkimisi olemasolevate laenude refinantseerimiseks enne laenulepingute tähtaegumist. Täpsemalt finantseerimise suhtarvude ja võlakohustuste kohta leiab infot Tegevusaruande Finantseerimise peatükist.
Enefit Greeni juhatus kasutab grupi majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendipõhist raporteerimist, kus grupi segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele. Kõik grupi opereeritavad tootmisüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende peamisele tegevusvaldkonnale.
Grupis on eristatud kolm peamist tegevusvaldkonda, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja väiksemad tegevusvaldkonnad, mis on esitatud koos kui "Muud":
Muud (sh hüdroenergia, kombineeritud taastuvenergialahendused, kesksed arendus- ja juhtimisüksused).
Segment "Muud" sisaldab tegevusvaldkondi, mille osakaal üksikult nii grupi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline. Ükski nendest tegevusvaldkondadest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldiseisva informatsiooni avalikustamine.
Segmendi tulud hõlmavad tulusid ainult välistelt klientidelt, mis on saadud vastavate kaupade või teenuste müügist. Kuna segmendid põhinevad väljapoole müüdavatel kaupadel ja teenustel siis need tehingud ei sisalda grupiüksuste vahelisi segmentide tehinguid.
Juhatus hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, aga jälgib lisaks ka ärikasumit. Finantstulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ning kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ei jaotata segmentide vahel.
Grupi põhivarad on jaotatud segmentidele vastavalt nende kasutuseesmärgile. Kohustusi ega käibevara segmentidele ei jaotata.
| tuhandetes eurodes |
II kv 2022 |
II kv 2021 | I pa 2022 |
I pa 2021 |
|---|---|---|---|---|
| MÜÜGITULU | ||||
| Tuuleenergia | 22 832 | 12 535 | 57 448 | 27 835 |
| Koostootmine | 14 762 | 15 554 | 36 879 | 33 745 |
| Päikeseenergia | 3 782 | 1 041 | 5 060 | 1 500 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 41 375 | 29 129 | 99 388 | 63 081 |
| Muud | 130 | 279 | 258 | 442 |
| Kokku | 41 505 | 29 408 | 99 646 | 63 522 |
| TAASTUVENERGIA TOETUS JA MUUD ÄRITULUD | ||||
| Tuuleenergia | 4 280 | 5 064 | 11 118 | 11 587 |
| Koostootmine | 1 530 | 1 545 | 3 221 | 2 854 |
| Päikeseenergia | -45 | 233 | -13 | 280 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 5 765 | 6 842 | 14 326 | 14 720 |
| Muud | 8 | -10 | 26 | 166 |
| Kokku | 5 773 | 6 833 | 14 352 | 14 886 |
| EBITDA | ||||
| Tuuleenergia | 20 517 | 13 182 | 55 237 | 31 233 |
| Koostootmine | 10 809 | 7 509 | 22 892 | 16 631 |
| Päikeseenergia | 1 206 | 755 | 1 826 | 870 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 32 532 | 21 447 | 79 955 | 48 734 |
| Muud | -1 786 | -1 122 | -3 637 | -2 349 |
| Kokku | 30 746 | 20 325 | 76 318 | 46 385 |
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | 9 644 | 9 547 | 19 293 | 19 126 |
| Netofinantstulud (-kulud) | 491 | -972 | 337 | -1 431 |
| Kasum/-kahjum kapitaliosaluse meetodil | ||||
| investeeringutelt sidusettevõtetesse | 76 | 58 | 72 | 36 |
| Kasum enne maksustamist | 21 516 | 9 748 | 57 290 | 25 793 |
| ÄRIKASUM | ||||
| Tuuleenergia | 13 676 | 6 390 | 41 584 | 17 596 |
| Koostootmine | 8 259 | 4 974 | 17 760 | 11 561 |
| Päikeseenergia | 978 | 580 | 1 371 | 522 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 22 914 | 11 944 | 60 715 | 29 679 |
| Muud | -1 812 | -1 166 | -3 689 | -2 419 |
| Kokku | 21 101 | 10 778 | 57 025 | 27 259 |
| I pa 2022 | I pa 2021 |
|---|---|
| 57 448 | 27835 |
| 36879 | 33 745 |
| 5 0 6 0 | 1500 |
| 99 388 | 63 081 |
| 258 | 442 |
| 99 646 | 63 522 |
| 11 1 18 | 11 587 |
| 3 2 2 1 | 2854 |
| $-13$ | 280 |
| 14 3 26 | 14720 |
| 26 | 166 |
| 14 3 5 2 | 14886 |
| 55 237 | 31 2 33 |
| 22 892 | 16 631 |
| 1826 | 870 |
| 79 955 | 48734 |
| $-3637$ | $-2.349$ |
| 76 318 | 46 385 |
| 19 2 9 3 | 19 1 26 |
| 337 | $-1431$ |
| 72 | 36 |
| 57 290 | 25 793 |
| 41 584 | 17 596 |
| 17 760 | 11 561 |
| 1 3 7 1 | 522 |
| 60715 | 29 679 |
| $-3689$ | $-2419$ |
| 57 025 | 27 259 |
35
| tuhandetes eurodes II kv 2022 II kv 2021 I pa INVESTEERINGUD PÕHIVARASSE Tuuleenergia 38 761 34 875 Koostootmine 464 969 Päikeseenergia 1 290 185 Kokku avalikustatavad segmendid 40 514 36 029 Muud 399 48 Kokku 40 914 36 077 |
|---|
| 50 961 |
| 613 2 451 54 024 636 54 660 |
| I pa 2022 | I pa 2021 |
|---|---|
| 50 961 | 41 610 |
| 613 | 1609 |
| 2 4 5 1 | 670 |
| 54 024 | 43 889 |
| 636 | 86 |
| 54 660 | 43 975 |
| tuhandetes eurodes | 30.06.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| PÕHIVARA | ||
| Tuuleenergia | 573 833 | 535 000 |
| Koostootmine | 136 790 | 141 264 |
| Päikeseenergia | 27 461 | 25 691 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 738 084 | 701 955 |
| Muud | 3 658 | 3 345 |
| Kokku | 741 742 | 705 300 |
| tuhandetes eurodes | Maa | Hooned | Rajatised | Masinad ja seadmed |
Lõpetamata ehitus | Ettemaksed | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021 | |||||||
| Soetusmaksumus | 39 944 | 25 415 | 42 067 | 744 494 | 33 883 | 20 710 | 906 513 |
| Kogunenud kulum | - | -9 745 | -23 746 | -239 791 | -18 | - | -273 300 |
| Jääkmaksumus | 39 944 | 15 670 | 18 321 | 504 703 | 33 865 | 20 710 | 633 213 |
| Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021 | 39 944 | 15 670 | 18 321 | 504 703 | 33 865 | 20 710 | 633 213 |
| Aruandeperioodil toimunud liikumised | |||||||
| Investeeritud põhivara soetusse | - | - | - | 133 | 52 620 | 555 | 53 308 |
| Valuuta ümberarvestuse kursivahed | - | -3 | -3 | -194 | -3 | - | -203 |
| Ümberklassifitseerimine | 23 | 135 | 3 | 4 289 | -3 215 | -1 235 | - |
| Arvestatud kulum ja allahindlus | - | -326 | -622 | -17 706 | - | - | -18 654 |
| Kokku 2022 I pa toimunud liikumised | 23 | -194 | -622 | -13 478 | 49 402 | -680 | 34 451 |
| Materiaalne põhivara seisuga 30.06.2022 | |||||||
| Soetusmaksumus | 39 967 | 25 547 | 42 067 | 748 722 | 83 285 | 20 030 | 959 618 |
| Kogunenud kulum | - | -10 071 | -24 368 | -257 497 | -18 | - | -291 954 |
| Jääkmaksumus seisuga 30.06.2022 | 39 967 | 15 476 | 17 699 | 491 225 | 83 267 | 20 030 | 667 664 |
Seisuga 30. juuni 2022 oli kontsernil põhivara soetamiseks sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi 182 701 tuhat eurot (31. detsember 2021: 194 691 tuhat eurot).
Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja hinnatakse edaspidi ümber nende õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Grupp kasutab 30.06.2022 seisuga rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenudest.
Tehingu sõlmimisel dokumenteerib grupp riskimaandamisinstrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, riskimaandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute sooritamise strateegia. Samuti dokumenteerib grupp, kas riskimaandamistehingutes kasutavate tuletisinstrumentide ja maandatavate objektide rahavoogude muutuste vahel on majanduslik seos. Riskimaandamise alustamisel dokumenteerib grupp riskimaandamise ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamise ebaefektiivsus arvutatakse igal aruandeperioodil ja kajastatakse kasumiaruandes.
Riskimaandamise tuletisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on pikem kui 12 kuud, ja lühiajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on lühem kui 12 kuud.
Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse muus koondkasumiaruandes. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse koheselt kasumiaruandes saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes. Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide esmasel kajastamisel tekkinud õiglast väärtust kajastatakse otse omakapitali kaudu, kui selle tehingu majanduslik sisu on majanduslikku kasu sisaldavate ressursside jaotamine emaettevõttele.
Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse nendel perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks, kui leiab aset maandatud prognoositav müük).
Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumidele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul kajastamisel. Kui prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes kohe saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes.
Finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramise erinevad tasemed on määratletud järgmiselt:
Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Hindamistehnikates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetatutakse nii vähe kui võimalik grupi enda hinnangutele. Instrument liigitatakse tasemele 3, kui üks või mitu olulist sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel.
Grupp kasutas 2021. aasta jooksul rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada elektrihinna muutumise riski.
Osa grupi hallatavatest taastuvenergia tootmise varadest, mille suhtes ei kohaldata sisendtariifi alusel subsideerimiskava, on avatud elektrienergia hindade volatiilsuse ohule, kuna elektrit müüakse Nord Pooli avatud turul. Elektrihindade volatiilsuse riski maandamiseks on grupp kasutanud baaskoormuse vahetustehingute tuletislepinguid. Antud tuletisinstrumentide puhul on grupp ujuva hinna maksja ja vastaspool fikseeritud hinna maksja.
Tehingud, mille eesmärgiks on elektrienergia hinna muutumise riski maandamine on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Maandatavaks alusinstrumendiks on turuhinna risk kõrge tõenäosusega prognoositavate taastuvenergia müügitehingute osas, mis on avatud turuhinna muutlikkusele. Riskimaandamise tulevikutehingud sõlmitakse 1:1 suhtes.
Riskimaandamisinstrumentideks määratud tuletisinstrumentide õiglane väärtus tehingupäeval oli -10 781 tuhat eurot, mida kajastatakse otse omakapitali kaudu, kuna see kajastab tehingut emaettevõttega Eesti Energia AS. Seisuga 30. juuni 2022 oli saldo –10 781 tuhat eurot.
Enefit Green AS ja emaettevõte Eesti Energia AS sõlmisid 17. augustil 2021 EFETi üldlepingu ("EFET General Agreement") elektrienergia üleandmise ja vastuvõtmise kohta, lõpetades samaaegselt kõik avatud tuletislepingud grupi ja Eesti Energia AS vahel. Lepingu allkirjastamisega sõlmisid pooled füüsilise elektrienergia müügilepingu fikseeritud hinnaga ajavahemikuks 2023 - 2027. Antud leping sõlmiti samade elektrienergia mahtude ja samade fikseeritud hindade alusel kui algselt avatud tuletisinstrumendid.
Grupp jätkas riskimaandamisarvestuse rakendamist avatud tuletisinstrumentide positsioonide osas kuni 17. augustini 2021, kajastades tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutust kuni EFETi üldlepingu allkirjastamise kuupäevani. Tuletisinstrumentide kohustuse väärtus suurenes tehingupäeva -10 781 tuhandelt eurolt -23 207 tuhandele eurole seisuga 31.12.2021 seoses elektrihinna muutumisega ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021. Vastav (-12 426 tuhat eurot) negatiivne õiglase väärtuse muutus kajastub muus koondkasumis, kuna ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021 ei olnud riskimaandamise instrumentideks klassifitseeritud tulevikutehingute puhul tuvastatud olulisi ebaefektiivsuse allikaid. Kuna antud lepingu sõlmimise hetkeks olid tuletisinstrumendid hinnatud õiglasesse väärtusesse (hindamine seisuga 17.augustil 2021), siis alates uue lepingu kehtima hakkamisest ei muutu tuletisinstrumentide kohustuse väärtuse saldo enne kui saabub lepingus määratletud ajaperiood 2023-2027. Seisuga 30. juuni 2022 oli saldo –12 426 tuhat eurot.
EFET -i üldleping vastab oma tarbe ("own use") erandile ja seetõttu ei loeta seda finantsinstrumendiks, mis IFRS 9 kohaselt peab olema kajastatud õiglases väärtuses, vaid lepinguks IFRS 15 "Müügitulu lepingutelt klientidega" alusel, kusjuures müügitulu kajastatakse fikseeritud ühiku väärtuse alusel alles 2023–2027 ehk elektrienergia tarnimise hetkel. Tuletislepingute asendamise hetkel EFETi üldlepinguga ei kajastata kasumit ega kahjumit. EFET-i üldlepingu sõlmimisel klassifitseeritakse tuletisinstrumentide kohustuse bilansiline maksumus vastaval kuupäeval (-23 207 tuhat eurot) ümber tuletisvabaks lepinguliseks kohustuseks, mis suurendab järk-järgult kajastatud tulusid kuni EFET-i üldlepingu täitmiseni. Antud tulude kasvu kompenseerib osaliselt lõpetatud riskindamaandamisarvestuse alusel elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reservi kogunenud 12 426 tuhande euro ümberklassifitseerimine kasumiaruandesse. Antud summa on tuletisinstrumentide 17. augusti 2021 seisuga õiglase väärtuse (-23 207 tuhat eurot) ja tuletisinstrumentide tehingupäeva õiglase väärtuse (-10 781 tuhat eurot) vahe, mis kajastatakse otse omakapitali kaudu. Vaata reservide detailsemat infot Lisast 7.
Seisuga 30. juuni 2022 oli grupil sõlmitud kolm intressimäära vahetustehingut kolme laenu intressimäära riski maandamiseks (võrreldaval perioodil intressimäära vahetustehingud puudusid):
─ Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 80 000 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 6 kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,1%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib tulevikus võetavast ujuva intressimääraga laenust. Intressimäära vahetustehinguga seotud laenu eeldatav väljamakse kuupäev on 30. september 2022.
─ Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 50 000 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 3-kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,049%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib tulevikus võetavast ujuva intressimääraga laenust. Intressimäära vahetustehinguga seotud laenu eeldatav väljamakse kuupäev on 24. september 2022.
─ Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 40 000 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 6-kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,125%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti kasutusele 30. juunil 2022.
Intressimäära vahetustehingud on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Riskimaandamisinstrumentide (intressimäära vahetustehingud) ja riskimaandamisobjektide (laenulepingud) vahel eksisteerib majanduslik suhe, sest seisuga 30. juuni 2022 ühtisid kõikide intressimäära vahetustehingute põhilised tingimused laenulepingute tingimustega (nominaalsummad, valuutad, tähtajad, maksegraafikud). Riskimaandamise tulevikutehingud on sõlmitud 1:1 suhtes. Riskimaandamise efektiivsuse testimiseks kasutab grupp hüpoteetilise tuletisinstrumendi meetodit ja võrdleb intressimäära vahetustehingute õiglase väärtuse muutusi laenulepingute õiglase väärtuse muutustega.
Potentsiaalsed ebaefektiivsuse allikad võivad tuleneda järgmistest põhjustest:
─ Grupi või intressimäära vahetustehingu vastaspoole krediidiriski muutus. Krediidiriski mõju tõttu võib majanduslik suhe riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi vahel tasakaalust välja minna ning võib tekkida olukord, kus riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi väärtused ei liigu enam vastassuunas. Grupi juhtkonna hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et krediidiriskist saaks tekkida oluline ebaefektiivsus.
5. Tuletisvaba lepinguline kohustus, tuletisinstrumendid ja riskimaandamisarvestus (järg)
Riskimaandamisinstrumentide mõju finantsseisundi aruandele seisuga 30. juuni 2022 oli järgmine:
| tuhandetes eurodes |
Nominaal summa |
Bilansiline maksumus (vara) |
Bilansiline maksumus (kohustus) |
Finantsseisundi aruande kirje nimetus |
Õiglase väärtuse muutus* |
Kasumiaruandes kajastatud ebaefektiivsus |
Riskimaandamisreservist kasumiaruandesse ümber liigitatud summad |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Swaptehingud | 170 000 | 6 715 | 191 | Tuletisinstrumendid | 5 586 | 0 | 0 |
* kajastatud muus koondkasumiaruandes
Riskimaandamisobjektide mõju finantsseisundi aruandele seisuga 30. juuni 2022 oli järgmine:
| tuhandetes eurodes | Õiglase väärtuse muutus, mida kasutati ebaefektiivsuse arvutamisel |
Riskimaandamis reservis kajastatud summad |
Riskimaandamisreservis kajastatud summad, mille puhul riskimaandamisarvestust enam ei rakendata |
|---|---|---|---|
| Ujuva intressimääraga laenud | 6 524 | 6 524 | 0 |
Õiglane väärtus on arvutatud kasutades kolmanda osapoole mudelit, mida toetab tehingupartneri kinnitus.
Grupi sisemiste arvutuste alusel leitakse intressimäära vahetustehingute õiglane väärtus oodatavate tuleviku rahavoogude nüüdisväärtusena tuginedes turul vaadeldavatel EURIBOR-i intressikõveratel. Õiglase väärtuse hinnangu tegemisel võetakse arvesse grupi ning vastaspoole krediidiriski, mis arvutatakse krediidiriski vahetustehingute või võlakirjade hindadest tuletatud krediidiriski vahede põhjal. Intressimäära vahetustehingud on liigitatud õiglase väärtuse tasemele 2.
40
Seisuga 30. juuni 2022 oli Enefit Green ASil registreeritud 264 276 232 aktsiat (30. juuni 2021: 4 793 473 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Eelneva aasta jooksul on aktsiate arv muutunud 2021. aasta augustis toimunud fondiemissiooni tõttu lisandunud 225 000 000 aktsia ning 2021. aasta oktoobris toimunud aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) tõttu lisandunud 34 482 527 aktsia tõttu.
Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on emaettevõtja omaniku osa kasumist jagatud bilansipäevade arvuga kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna potentsiaalselt emiteeritavaid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum aktsia kohta kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga aktsia kohta.
Kuna ettevõtte aktsiate arv on aasta jooksul oluliselt muutunud nii fondiemissiooni kui uute aktsiate müümise tagajärjel, siis lisaks ülaltoodud IFRS-i nõuetele vastava suhtarvu analüüsimisele võib olla informatiivselt väärtuslik analüüsida ka puhaskasumit aruandeperioodi lõpu aktsiate arvu kohta (st. arvestades aasta jooksul toimunud fondiemissiooni ning IPOt).
Vastav näitaja on alternatiivne tulemuslikkusnäitaja, mida ei ole rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS) defineeritud ja see ei pruugi olla teiste ettevõtjate alternatiivsete tulemuslikkusnäitajatega võrreldav. Grupi hinnangul annavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad konsolideeritud raamatupidamise aruande lugejatele kasulikku lisainformatsiooni grupi majandustulemuste kohta. Märgitud näitajaid tuleks vaadelda kui täiendavat informatsiooni, mis ei asenda näitajaid, mis tuleb esitada konsolideeritud raamatupidamise aruandes IFRS-nõuete kohaselt.
Vastavalt 17. mail 2022 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsusele maksti 8. juunil 2022 aktsionäridele dividende kokku summas 39 906 tuhat eurot (0,151 eurot aktsia kohta).
| Ühik | II kv 2022 | II kv 2021 | I pa 2022 |
I pa 2021 |
|
|---|---|---|---|---|---|
| Emaettevõtja omanike osa kasumist |
tuh euro | 16 924 | 9 420 | 51 849 | 25 032 |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv |
tuh | 264 276 | 4 793 | 264 276 | 4 793 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta |
euro | 0,06 | 1,97 | 0,20 | 5,22 |
| Lahustunud puhaskasum aktsia kohta |
euro | 0,06 | 1,97 | 0,20 | 5,22 |
| I pa 2022 | I pa 2021 |
|---|---|
| 51849 | 25 032 |
| 264 276 | 4 7 9 3 |
| 0,20 | 5,22 |
| 0,20 | 5,22 |
| Ühik | II kv 2022 | II kv 2021 | I pa 2022 |
I pa 2021 |
|
|---|---|---|---|---|---|
| IPO järgne aktsiate arv |
tuh | 264 276 | 264 276 | 264 276 | 264 276 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta |
euro | 0,13 | 0,06 | 0,20 | 0,09 |
| tuhandetes eurodes | 30.06.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Muud reservid perioodi alguses | 150 828 | 399 165 |
| sh realiseerimata kursivahede reserv | -965 | -835 |
| sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv |
-12 426 | - |
| sh Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus |
-10 781 | - |
| sh muud reservid | 175 000 | 400 000 |
| Aktsiakapitali suurendamine fondiemissiooni teel | - | -225 000 |
| Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus |
- | -12 426 |
| sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv | - | -12 426 |
| Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus |
- | -10 781 |
| Intressimäära vahetustehingud | 6 524 | - |
| Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed |
-244 | -130 |
| Muud reservid perioodi lõpus | 157 108 | 150 828 |
| sh realiseerimata kursivahede reserv | -1 209 | -965 |
| sh Intressimäära vahetustehingud | 6 524 | - |
| sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv | -12 426 | -12 426 |
| sh Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus |
-10 781 | -10 781 |
| sh muud reservid | 175 000 | 175 000 |
| Lühiajalised võlakohustused | Pikaajalised võlakohustused | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| tuhandetes eurodes | Pangalaenud | Rendikohustused | Pangalaenud | Rendikohustused | Kokku |
| Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2021 |
29 348 | 224 | 91 049 | 2 835 | 123 456 |
| Aruandeperioodil toimunud liikumised | |||||
| Rahalised liikumised | |||||
| Lisandunud võlakohustus | - | 239 | 40 000 | 1 641 | 41 880 |
| Võlakohustuse tagasimaksmine | -9 670 | -225 | - | - | -9 895 |
| Mitterahaline liikumine | |||||
| Ümberklassifitseerimine | 3 000 | 33 | -3 000 | -87 | -54 |
| Valuutakursi muutuste mõju | -13 | - | -133 | -8 | -154 |
| Laenukulude amortisatsioon | - | - | - | - | - |
| Muud liikumised | - | - | - | - | - |
| Kokku I pa 2022 toimunud liikumised |
-6 683 | 47 | 36 867 | 1 546 | 31 777 |
| Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 30.06.2022 |
22 665 | 271 | 127 916 | 4 381 | 155 233 |
Real "ümberklassifitseerimine" on toodud laenu lühiajalise põhiosa muutus tulenevalt laenugraafiku muudatusest.
43
| tuhandetes eurodes | II kv 2022 | II kv 2021 | I pa 2022 |
|---|---|---|---|
| Tegevusvaldkondade lõikes | |||
| Kaupade müük | |||
| Pelleti müük | 1 234 | 6 922 | 9 408 |
| Vanametalli müük | 349 | 257 | 640 |
| Muu kaupade müük | 53 | 36 | 98 |
| Kokku kaupade müük | 1 636 | 7 215 | 10 146 |
| Teenuste müük | |||
| Soojusenergia müük | 1 567 | 1 426 | 3 922 |
| Elektrienergia müük | 31 762 | 16 262 | 73 870 |
| Jäätmete vastuvõtt ja edasimüük | 3 947 | 3 835 | 8 238 |
| Vara rent ja hooldus | 2 391 | 575 | 3 244 |
| Muude teenuste müük | 202 | 95 | 226 |
| Kokku teenuste müük | 39 869 | 22 193 | 89 500 |
| Kokku müügitulu | 41 505 | 29 408 | 99 646 |
| I pa 2022 | I pa 2021 |
|---|---|
| 9 4 0 8 | 14 4 97 |
| 640 | 532 |
| 98 | 117 |
| 10 146 | 15 146 |
| 3 9 2 2 | 4028 |
| 73 870 | 35 2 2 8 |
| 8 2 3 8 | 8055 |
| 3 2 4 4 | 959 |
| 226 | 106 |
| 89 500 | 48 376 |
| 99 646 | 63 522 |
| tuhandetes eurodes | II kv 2022 | II kv 2021 |
|---|---|---|
| Taastuvenergia toetus | 5 614 | 6 711 |
| Sihtfinantseerimine | 71 | 136 |
| Muud äritulud | 88 | -14 |
| Kokku muud äritulud | 5 773 | 6 833 |
| I pa 2022 | l pa 2021 |
|---|---|
| 13896 | 14 4 5 1 |
| 206 | 271 |
| 250 | 164 |
| 14 3 5 2 | 14886 |
| tuhandetes eurodes | II kv 2022 | II kv 2021 | I pa 2022 |
|---|---|---|---|
| Hooldus- ja remonditööd |
3 816 | 3 984 | 6 801 |
| Tehnoloogiline kütus | 4 704 | 2 281 | 8 983 |
| Elektrienergia | 4 304 | 1 384 | 8 989 |
| Tuhakäitlusega seotud teenused | 561 | 717 | 1 356 |
| Transporditeenused valmistoodangu müügiks | 350 | 451 | 811 |
| Materjalid ja varuosad toodangu valmistamiseks | 2 291 | 398 | 2 989 |
| Ülekandeteenused | 93 | 87 | 120 |
| Jäätmete käitlemine | 105 | 96 | 184 |
| Loodusvarade ressursimaks | 2 | 2 | 4 |
| Muud kaubad, toore, materjal ja teenused | 66 | 41 | 110 |
| Saastemaks | 73 | 67 | 152 |
| Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused | 16 365 | 9 508 | 30 499 |
| I pa 2022 | I pa 2021 |
|---|---|
| 6801 | 7 2 3 9 |
| 8983 | 5 4 6 4 |
| 8989 | 2 5 5 8 |
| 1 3 5 6 | 1 3 6 3 |
| 811 | 1 0 0 1 |
| 2989 | 857 |
| 120 | 189 |
| 184 | 184 |
| $\overline{4}$ | $\overline{3}$ |
| 110 | 82 |
| 152 | 147 |
| 30 499 | 19 087 |
| tuhandetes eurodes | II kv 2022 | II kv 2021 | I pa 2022 |
|---|---|---|---|
| Kasum enne tulumaksustamist | 21 516 | 9 748 | 57 290 |
| Korrigeerimised | |||
| Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus | 9 618 | 9 526 | 19 238 |
| Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus | 26 | 21 | 55 |
| Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon | -71 | -135 | -206 |
| Intressikulu võlakohustustelt | 214 | 746 | 532 |
| Kasum äri müügist | -639 | - | -639 |
| Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse |
76 | 58 | 72 |
| Kasum materiaalse põhivara müügist | - | 2 | -3 |
| Intressi- ja muud finantstulud |
-3 | - | -6 |
| Liitumistasude ja muude teenustasude amortisatsioon | - | -3 | - |
| Kursikahjum (kasum) välisvaluutas antud ja võetud laenudelt | -56 | 234 | -148 |
| Korrigeeritud kasum enne maksustamist | 30 681 | 20 197 | 76 185 |
| Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | |||
| Äritegevusega seotud nõuete muutus | 3 052 | 1 573 | 3 131 |
| Varude muutus | -8 478 | 2 267 | -6 738 |
| Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | -2 252 | -4 998 | -4 097 |
| Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | -7 678 | -1 158 | -7 704 |
| Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | |||
| Eraldiste muutus | -1 | -2 | -2 |
| Võlgnevuse muutus hankijatele | 956 | -1 001 | 2 607 |
| Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | -1 060 | -520 | -2 171 |
| Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | -105 | -1 523 | 434 |
| Äritegevusest saadud raha | 22 898 | 17 516 | 68 915 |
Enefit Green ASi emaettevõte on Eesti Energia AS. Eesti Energia ASi ainuomanik seisuga 30.06.2022 on Eesti Vabariik.
Enefit Green ASi lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande koostamisel on loetud seotud osapoolteks omanikke, teisi samasse gruppi kuuluvaid äriühinguid (grupi ettevõtteid), tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja valitseva või olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on valitsev või oluline mõju.
Grupp on rakendanud avalikustamiserandit ja jätnud avalikustamata eraldivõetuna ebaolulised tehingud ja saldod valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on nende osapoolte üle valitsev, ühine valitsev või oluline mõju.
Enefit Green AS ja tema tütarettevõtted toodavad taastuvenergiat, mida müüakse vahetult kolmandatele osapooltele (sh elektribörsile Nord Pool). Emaettevõte Eesti Energia AS osutab Enefit Greenile haldusteenuseid seoses nimetatud müügiprotseduuriga. Mainitud teenusega seotud kulud kajastatakse ülaltoodud tabelis real "Teenuste ost".
| tuhandetes eurodes | II kv 2022 | II kv 2021 | I pa 2022 |
I pa 2021 |
|---|---|---|---|---|
| TEHINGUD | ||||
| EMAETTEVÕTE | ||||
| Teenuste ost | 2 770 | 1 638 | 5 359 | 2 953 |
| Kaupade müük | - | 3 | - | 3 |
| Teenuste müük | 4 265 | 808 | 6 599 | 1 690 |
| TEISED GRUPI ETTEVÕTTED | ||||
| Kaupade ost | 2 | - | 8 | - |
| Teenuste ost | 1 046 | 342 | 2 016 | 712 |
| Tulu kaupade müügist | - | 2 | - | 52 |
| Tulu teenuste müügist | 2 025 | 681 | 4 001 | 969 |
| TEISED SEOTUD OSAPOOLED (SH SIDUSETTEVÕTTED) | ||||
| Teenuste ost | 375 | 389 | 742 | 962 |
| Tulu teenuste müügist | 2 | 0 | 2 | 0 |
| ELERING AS | ||||
| Teenuste ost | 82 | 79 | 113 | 196 |
| Teenuste müük | 5 960 | 6 614 | 14 328 | 14 695 |
Tuletisinstrumentide finantskohustise esialgne õiglane väärtus, summas -10 780 tuhat eurot, on kajastatud otse omakapitalis. Sellele järgnev kumulatiivne tuletisinstrumentide finantskohustuse õiglase väärtuse muutus summas -12 426 tuhat eurot on kajastatud muu koondkasumi ja rahavoogude riskimaandamisreservi kaudu omakapitalis (vt ka lisa 5 ja 7).
Grupp avalikustab ka tehingud Eesti Vabariigi valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtetega. Aruandeperioodil ja võrdlusperioodil tegi grupp märkimisväärses mahus ostu- ja müügitehinguid Eesti ülekandevõrgu operaatori Elering ASiga, mis kuulub täielikult riigile.
Seisuga 30.06.2022 on Enefit Green AS sõlminud pikaajalisi elektrienergia füüsilise tarne lepinguid seotud osapoole Eesti Energia AS-ga mahus 6 261 GWh, elektrienergia tarnimiseks perioodil 2023 kuni 2033 Leedu, Eesti, Soome ja Poola elektrivõrgus. Lepingud on sõlmitud nii aastase baasenergia kui kuise baasenergia tarneks. Seotud osapoolega sõlmitud pikaajaliste elektrienergia füüsilise tarne lepingute kaalutud keskmine hind on 45,5 EUR/MWh.
| kohustus | 23 207 | 23 207 |
|---|---|---|
Enefit Greeni nõukogu otsustas 27. juulil 2022 toimunud koosolekul rahuldada juhatuse liikme ja arenduste juhi Linas Sabaliauskase tagasiastumisavalduse ning kutsuda ta tagasi Enefit Greeni juhatuse liikme kohalt alates 1. augustist 2022. Linas Sabaliauskas astub juhatusest tagasi isiklikul soovil.
Arendusprojektid 100%
Building tools?
Free accounts include 100 API calls/year for testing.
Have a question? We'll get back to you promptly.