AI assistant
Enefit Green Interim / Quarterly Report 2022
2216_ir_2022-11-03_0b1a56b2-85c1-42f2-b315-2592c54c2d2a.pdf
Interim / Quarterly Report
Open in viewerOpens in your device viewer
III kvartal 2022
Auditeerimata vahearuanne
Enefit Greeni III kvartali 2022 vahearuanne
1
Enefit Green
Oleme 2026. aastaks Baltimaade suurim taastuvenergia tootja ja Poolas kiiresti kasvav taastuvenergia ettevõte.
Sisukord
| 2 | Enefit Greenist |
|---|---|
| 4 | Juhatuse esimehe pöördumine |
| 5 | Strateegia ja arenduste portfell |
| 9 | III kvartali tulemuste kokkuvõte |
| 10 | Tegevuskeskkond |
| 12 | Olulisemad sündmused |
| 13 | Grupi majandustulemused |
| 16 | Tuuleenergia segment |
| 18 | Koostootmise segment |
| 20 | Päikeseenergia segment |
| 21 | Investeeringud |
| 22 | Finantseerimine |
| 23 | Riskijuhtimine |
| 24 | Aktsia ja aktsionärid |
| 26 | Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne |
| 32 | Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lisad |
| 48 | Juriidiline struktuur |
Juhatuse esimehe pöördumine
Hea lugeja!
Pöördeline aasta on jõudnud neljandasse kvartalisse. Ees ootab talv ja kogu Euroopa valmistub tõeliseks energia varustuskindluse tuleprooviks. Enefit Green tegi kolmandas kvartalis ettevalmistusi talviseks kütteperioodiks ja tuulest elektri tootmise kõrgajaks. Meie panus energiajulgeolekusse on olemasolevate taastuvenergia tootmisvõimsuste töökindluse tagamine ja uute taastuvenergiavõimsuste lisamine koduturgudel – Baltimaades, Poolas ja Soomes.
Venemaa julm agressioon Ukraina vastu jätkub ja sõjast on mõjutatud paljud majandusharud, sealhulgas energeetika. Euroopa Liidu liikmesriigid otsivad lahendusi energiakriisile ja on jõudnud kokkulepeteni leevendusmeetmetes. Muu hulgas on otsustatud kehtestada määrused energiatootjate maksustamiseks ja tulude ümberjagamiseks lõpptarbijatele. Kõrgetele elektrihindadele lühiajalist leevendust otsides ei tohi aga teha turu usaldusväärsusele pikaajalist kahju.
Energiakriis tugevdab meie tahet muutuda sõltumatuks ebakindlatest ja kallitest fossiilkütuste tarnetest. Aastaid on räägitud, et taastuvelekter hoiab loodust ja keskkonda. Nüüd on selge, et see aitab hoida ka meie julgeolekut. Just sel põhjusel ei tohiks uute regulatsioonidega rikkuda taastuvenergia arendamiseks vajalikku investeerimiskeskkonda.
Enefit Green on osa lahendusest energiakriisile – me ehitame täna nelja uut tuuleparki Eestis, Leedus ja Soomes ning kolme päikeseparki Eestis ja Poolas. Kolmandas kvartalis said nurgakivid kõik ehituses olevad tuulepargid. Oleme tänulikud kõigile klientidele, kelle sõlmitavad pikaajalised elektriostulepingud aitavad meil alustada uute võimsuste rajamist. Meie seni suurimas Akmene tuulepargis hakkavad kaks tuulikut kandma nime just nende klientide järgi, kelle sõlmitud pikaajalised elektrilepingud on olnud oluliseks tõukeks Enefit Greeni kasvuteekonnal.
Pikaajalistel elektrilepingutel on oluline roll ka meie olemasolevate tuuleparkide toodangu müümisel. Väljusime kolmandas kvartalis Leedu riikliku feed-in-tariff (FiT) toetusskeemi alt ning sõlmisime suure osa Šilute (60MW) ja Ciuteliai (39MW) tuuleparkide oodatava toodangu müümiseks fikseeritud hinnaga pikaajalised elektrimüügi lepingud. Uute lepingutega tagame nende tuuleparkide rahavoo oluliselt pikemaks perioodiks ning kõrgema hinnaga kui seni.
Ehituses olevate projektide valmimisel lisame 2023. aastal koduregiooni elektriturgudele 258 megavatti tootmisvõimsusi, mis hakkavad iga-aastaselt tootma üle 700 gigavatt-tunni elektrit. Selline kogus katab enam kui 200 000 kodumajapidamise aastase elektritarbimise.
Kolmanda kvartali jooksul sai 200 megavati ulatuses täiendust meie päikeseenergia arenduste portfell Eestis. Omandasime võimaluse kahe suure päikesepargi rajamiseks Lääne-Eestis. Lihulas ja Pärnu-Jaagupis paiknevate arenduste plaanitav koguvõimsus on kuni 165 megavatti ning aastane prognoositav toodang kuni 169 gigavatt-tundi. Plaanime nende projektidega jõuda lõpliku investeerimisotsuseni 2024. aastal, millele järgneb kuni kaks aastat kestev ehitusperiood. Portfelli lisandus ka Seinapalu 35 megavatine arendusprojekt.
Eestist kujuneb järgneva kümne aasta jooksul tuuleenergia maa. Rohkem tuulelektrijaamu tähendab ka seda, et peame olema valimis reageerima võimalikele vahejuhtumitele tuulikute hooldamisel ja muudele õnnetustele. Korraldasime kolmandas kvartalis esmakordselt Eestis päästeõppuse, et harjutada koos Päästeameti ja partneritega tuulikust inimeste päästmist. Hea koostöö Päästeameti, kiirabi ja politseiga ning valmisoleku testimine annab kindlustunde tulevikuks.
Tuuleparkide kiire rajamine eeldab nii planeerimisprotsessi sujumist kui ka head koostööd kohalike kogukondadega, mistõttu on ühised arutelud ja info jagamine üks meie peamisi ülesandeid. Uute tuuleparkide planeerimisel huvitab inimesi enim tuulikute väljanägemine ning maastikku sobitumine. Enefit Greeni poolt kasutusele võetud virtuaalreaalsuse lahendus aitab tutvustada inimestele tulevasi tuuleparke 360-kraadise vaateväljaga maastikul, kuhu on loodud päriseluline visuaal täisvõimsusel töötavatest tuulikutest.
Kolmas kvartal on sesoonselt nõrgemate tuuleoludega osa aastast, kuid lõppenud kvartali tuuleolud olid viimase kolme aasta madalaimad. Nii kujunes kolmanda kvartali elektritoodanguks 198 gigavatt-tundi (-24%). Kasutasime tagasihoidlike tuuleoludega perioodi vajalike hooldustööde läbiviimiseks ja sügistalviseks tuuleenergia tootmise kõrghooajaks valmistumiseks.
Augustis ilmnenud rike ühes Iru elektrijaama jäätmeenergiaploki auru ülekuumendis, mõjutas koostootmise valdkonna toodangut ja töökindlust. Kvartali soojusenergia toodanguks kujunes 84 gigavatt-tundi (-32%). Eesseisvat kütteperioodi silmas pidades otsustasime rikkelise osa täies ulatuses välja vahetada, et vältida planeerimata hooldusseisakuid talvel. Suuremahuline remont õnnestus lõpetada täpselt ajakavas ja Iru elektrijaam töötab taas täisvõimsusel.
Grupi majandustulemusi mõjutasid enim kõrged elektri turuhinnad. Äritulud ulatusid 60,3 miljoni euroni (+66% võrdlusperioodi suhtes), EBITDA oli 32,7 miljonit eurot (+28%) ja puhaskasum 22,9 miljoni eurot (+50%). Enefit Greeni investeeringud ulatusid kolmandas kvartalis ligi 80 miljoni euroni, mida on 71,6 miljonit eurot enam kui võrdlusperioodil.
Enefit Green jätkab kiire kasvu kursil, sest energiakriisi ainus pikaajaline lahendus on piisava taastuvenergia koguse tagamine. Meie eesmärgiks on toota rohkem taskukohast ja keskkonnahoidlikku taastuvenergiat ja seda koos meie 60 000 investoriga. Soovime veel enne selle aasta lõppu jõuda täiendavate investeerimisotsusteni projektide osas, mille kogumaht on üle 300 megavati. See enam kui kahekordistab meie hetkel ehituses olevate koguvõimsuste mahu.
Aavo Kärmas Enefit Greeni juhatuse esimees
Enefit Greeni III kvartali 2022 vahearuanne 5
Eesmärk: 4× tootmisvõimsuse kasv
Opereeriv võimsus Ehituses projektid
Taastuvelektri tootmisvõimsus kasvab kuni ~1900 megavatini 2026. a. lõpuks
Ehituses arenduste portfell
Lühiajaline arendusportfell
Ettevalmistamisel investeerimisotsused kuni 2023 lõpuni
NB! Arendusprojektid on pidevas muutumises.
Antud ülevaade kajastab juhtkonna parimat kokkuvõtlikku hinnangut lühiajalise arendusportfelli projektide osas seisuga 31. oktoober 2022.
8
Arenduste portfelli tervikvaade
NB! Arendusprojektid on pidevas muutumises.
- * Erinevad päikese- ja maismaatuuleparkide arendused mille lõplikke investeerimisotsuseid ei ole plaanis teha enne 2024. aastat
- ** Liivi meretuulepargi arendus kuulub aruandekuupäeva seisuga Eesti Energiale. Liivi projekti puhul on Eesti Energia nõustunud pakkuma Enefit Greenile võimalust osaleda projektis ja/või omandada projekt turutingimustel.
III kvartali tulemuste kokkuvõte
+200 MW (omandatud arendusprojektid)
+3,1 TWh (sõlmitud kuni 10 a tähtajaga PPA-sid)
Tegevuskeskkond
Tegevuskeskkonda mõjutavad olulised tegurid
Enefit Greeni tegevust mõjutavad oluliselt sesoonsus, ilmastikuolud ja elektrihinnad, samas omavad mõju ka energeetikasektorit puudutavad regulatsioonid ja poliitilised otsused. Lisaks eelmainitutele mõjutavad arendusprojekte ka konkurentsisituatsioon, taastuvenergia tehnoloogiate areng ja maksumus, klientide valmidus sõlmida pikaajalisi roheenergia lepinguid ja taastuvenergia toetusskeemid.
Enefit Greeni tootmisvaradest on elektri turuhinnale avatud järgmised tootmisüksused: Iru ja Paide koostootmisjaamad, Eesti tuulepargid, osaliselt Eesti päikesepargid, Keila-Joa hüdroelektrijaam ja Leedu tuulepargid. Juhul, kui toetuse periood ei ole lõppenud, saavad Eesti tootmisvarad lisaks turuhinnale taastuvenergia toetust. Kolmandas kvartalis lõppesid taastuvenergia toetused 6,9MW Virtsu III (augustis) ja 9MW Vanaküla tuulepargil (septembris). Järgmisena lõppeb taastuvenergia toetus 24MW Aseriaru tuulepargile oktoobris 2024. Kolmandas kvartalis asendasime kõigis Leedu tuuleparkides senise FiT (Feed-In Tariff) taastuvenergia toetuse põhise tulumudeli kombinatsiooniga fikseeritud hinnaga pikaajaliste elektrilepingute (PPA, Power Purchase Agreement) ning turuhinnapõhisest tulumudelist.
Tuuleolud
Teine ja kolmas kvartal on sesoonselt nõrgemate tuuleoludega osa aastast. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis mõõdetud keskmised tuulekiirused olid meie Eesti ja Leedu tuuleparkides viimaste aastate kõige nõrgemad. Eesti tuuleparkides mõõdeti kvartali keskmiseks tuulekiiruseks 5,2 m/s ja Leedu tuuleparkides 5,5 m/s (võrdlusperioodil vastavalt 6,0 ja 5,6) ja seega oli tuuleolude mõju negatiivne võrreldes eelmise aastaga. Alltoodud graafikul on näha võrdlus Eesti ja Leedu kvartalikeskmiste tuulekiiruste kohta alates 2020. aasta algusest.
Elektriturg
7,3
7,2
Nord Pooli päevasisene elektrihinna volatiilsus on olnud viimastel aastatel väga suur. Tavapäraselt määravad tiputundidel elektrihinna kallimad CO2 intensiivsed tootmised ja baastundidel taastuvenergia.
Enefit Greeni tegevuspiirkonna elektriturud on ülekandekaablitega tihedalt ühendatud. Seetõttu mõjutavad elektritootmist ja -hindu väga mitmesugused tegurid nii koduturgudel kui kaugemal.
Keskmised elektrihinnad meie äri jaoks olulistel turgudel on jätkuvalt kõrgel tasemel tulenevalt maagaasi hindadest ja seeläbi gaasielektrijaamade tootmise omahindadest. Maagaasi kõrge turuhinna (kvartali keskmine 146,4 €/MWh, +242% võrreldes võrdlusperioodiga) põhjuseks on vene gaasitarnete lõppemine. Gaasi kõrge hind on tekitanud olukorra, kus gaasielektrijaamade tootmise omahind on kõrgem kui põlevkivil ja kivisöel põhinevate elektrijaamade omahind.
Seoses maagaasi asendamisega suurema CO2 intensiivsusega energiaallikatega püsib jätkuvalt kõrgel tasemel CO2 kvoodi hind (80,0 €/t, +40%), kuid kvartali lõpus langes alla 70 €/t taseme, millele aitas kaasa kvootide suurenenud pakkumine EL poolt toetamaks taastuvenergiale üleminekut.
Veetase Põhjamaade hüdroreservuaarides paranes kolmandas kvartalis märgatavalt moodustades 71,1% maksimumist. See on küll endiselt allpool viimase paarikümne aasta mediaani, kuid samas 3,1 protsendipunkti kõrgem kui võrdlusperioodil. Võrreldes eelnevate kvartalitega paranenud hüdrobilanss avaldab kõrgetele elektrihindadele pärssivat mõju.
| Eesti nädalakeskmine elektrihind, €/MWh |
|||||
|---|---|---|---|---|---|
| 500 | |||||
| 400 | |||||
| 300 | |||||
| 200 | |||||
| 100 | |||||
| 0 2020 |
2021 | 2022 |
Allikas: Nord Pool
| Keskmine elektrihind (€/MWh) |
III kv 2022 |
III kv 2021 |
Muutus |
|---|---|---|---|
| Eesti | 275,0 | 97,5 | 182,1% |
| Läti | 374,8 | 99,5 | 276,9% |
| Leedu | 382,1 | 99,7 | 283,0% |
| Poola | 213,1 | 89,0 | 139,5% |
| Soome | 220,3 | 78,6 | 180,1% |
| Norra | 167,6 | 62,6 | 167,8% |
| Taani | 347,9 | 96,0 | 262,4% |
| Rootsi | 118,9 | 67,8 | 75,4% |
Regulatiivne keskkond
- septembril leppisid EL energeetikaministrid kokku 180 €/MWh ülempiiri väikese muutuvkuluga (sealhulgas tuult, päikest, jäätmeid ja biomassi energiaallikana kasutavate) elektritootjate elektri müügist saadavale äritulule. Nimetatud ülempiir kehtib 1. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023. Reeglid kehtestati nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määrusega (EL) 2022/1854. Elektri tootjate müügitulu piiramise teel kogutava tuluga soovib Euroopa Komisjon aidata riikidel kompenseerida tarbijatele kõrgeid elektrienergia hindu. Ettevõtetele antavad toetused peavad suurendama investeeringuid energiatõhususse ning CO2 heitmete vähendamise tehnoloogiatesse, sealhulgas taastuvenergiasse, näiteks elektriostulepingute või taastuvenergia tootmisse tehtavate otseinvesteeringute kaudu. Täpsed müügitulu piiramise meetmed tuleb liikmesriikidel kehtestada enne käesoleva aasta lõppu, mistõttu on nende mõju praegu keeruline hinnata.
Riigikogu seadis uueks 2030. aasta taastuvenergia tootmise riiklikuks eesmärgiks katta kogu riigi aastane elektritarbimine Eestis toodetud taastuvelektriga. Varasem eesmärk oli 40% tarbimise katmine Eestis toodetud taastuvelektriga. Eesmärgi saavutamiseks on plaanis aastatel 2024-2025 läbi viia täiendavad taastuvelektri vähempakkumised vähemalt 1TWh mahus.
Tõhusa kaugkütte ja -jahutuse valdkonnas tegutsev võrguettevõtja vabastatakse soojuse ostmisel avaliku hanke korraldamise kohustusest. See piirab Iru jäätmetest energia tootmise võimalust saada Tallinna soojusvõrgult uus soojuse müügileping pärast kehtiva müügilepingu lõppemist 2027. aasta veebruaris.
Eesti põhivõrguettevõtja Elering avalikustas grupierandi riigiabi määruse alusel toetatavate <50 kW päikeseparkide ülekompenseerimise vältimise metoodika. Sellega määratakse kindlaks regulatiivne raamistik Enefit Green Klibuloo PV-pargile makstava taastuvelektri tootmise toetuse lõpetamiseks. Metoodika määratleb mitu võimalust, mille mõju sõltub suuresti elektri turuhinna tasemest ja elektri ööpäeva keskmise hinna ning päikesest toodetud elektri hinna erinevusest tulevikus.
Elektriturureformiga anti kodutarbijatele ühekordne õigus öelda tähtajalised elektriostulepingud üles ilma leppetrahvideta. Pretsedendina on see vähendanud Eesti kodutarbijatega sõlmitud elektriostulepingute väärtust, kuna sarnased sekkumised lepingute tingimustesse võivad Eestis toimuda ka tulevikus.
Avamere tuuleenergia projektide konkureerimist reguleeriva määruse eelnõu pandi avalikule arutelule.
Avalikule arutelule pandi mereala hoonestusõigust taotlevate avamere tuuleparkide arendajate kvalifikatsioonikriteeriumi regulatsiooni muudatused.
Teavitati Latvenergo ja Läti riigimetsa majandamisega tegeleva ettevõtte ühisettevõtte loomisest, mis hakkab rajama tuuleparke riigi omandis olevale maale. Avalik arutelu võrdse juurdepääsu tagamiseks riigimaadel tuuleparkide loomiseks kõigile tuuleenergia arendajatele.
Ajakohastati õigusakte, et valmistuda eelseisvaks avalikuks pakkumiseks avamere tuuleparkide arendamiseks Leedus.
Üle 100 kW võimsusega päikeseelektrijaamade arenduslubade väljastamise, planeerimise, ehitamise ja käitamisega seotud õigusaktide ajakohastamine. Eesmärk on jagada arendusload päikeseenergia arendajate vahel, et järgida Leedu uutele päikesearendustele seatud 2 GW koguvõimsuse piirväärtust.
Seim kaotas elektritootjate kohustuse müüa elektrit elektribörsi kaudu. Varasema kohustuse eesmärk oli stabiliseerida ja alandada elektrihindu. Nüüd kasutatakse samal eesmärgil vastupidist protseduuri. Lisaks kehtestati rangemad sanktsioonid energiaettevõtete poolsetele seaduserikkumistele.
Ettevalmistused elektritootjate ja -tarbijate vaheliste otseliinide ehitamist võimaldava regulatsiooni kehtestamiseks.
Olulisemad sündmused
Asetasime nurgakivid neljale tuulepargile
Asetasime kvartali jooksul nurgakivid neljale ehituses olevale tuulepargile: 72MW Tolpanvaara tuulepark Soomes, 43MW Šilale II ja 75MW Akmene tuulepargid Leedus ning 21MW Purtse tuulepark Eestis. Purtse tuulepark koos selle juurde rajatava päikesepargiga saab olema Enefit Greeni ja kogu Eesti esimene hübriidpark.
Neist tuuleparkidest hakkab rohelist elektrit turule lisanduma järk-järgult alates 2023. aasta algusest. Kokku hakkavad pargid tootma aastas üle 700 gigavatt-tunni elektrit, mis katab enam kui 200 000 kodumajapidamise aastase elektritarbimise.
Omandasime päikeseparkide arendusi koguvõimsusega kuni 200MW
Omandasime ettevõtte Rääbiste Põllud OÜ (uue nimega Enefit Green Solar OÜ), mille arenduses on kaks suurt päikeseparki Lääne-Eestis.
Lihulas ja Pärnu-Jaagupis paiknevate arenduste plaanitav koguvõimsus on kuni 165MW ning aastane prognoositav toodang kuni 169 GWh. See elektri kogus katab ca 50 000 Eesti keskmise kodumajapidamise aastase tarbimise. Plaanime projektidega jõuda lõpliku investeerimisotsuseni 2024. aastal, millele järgneb kuni kaks aastat kestev ehitusperiood.
Lisaks omandasime kvartali jooksul ka Seinapalu 35MW päikesepargi arendusprojekti, millega ei kaasnenud uue juriidilise isiku omandamist.
Sõlmisime Leedus uued pikaajalised elektrimüügi lepingud
Sõlmisime Leedu 60MW Šilute ja 39MW Ciuteliai tuuleparkide toodangu müümiseks fikseeritud hinnaga pikaajalised elektrimüügi lepingud (PPA) keskmise tähtajaga üheksa aastat. Uute lepingutega Sõlmitud PPA-de kohaselt müüme varasemast riiklikust toetusest kõrgema fikseeritud hinnaga vähemalt 60% nimetatud tuuleparkide prognoositavast elektritoodangust ja tagame nimetatud tuuleparkide rahavoo oluliselt pikemaks perioodiks kui seni. Ülejäänud toodangu müüme jooksva turuhinnaga Nord Pooli päev-ette turul.
Koos juba II kvartali vahearuandes teatatud Šilale ja Mockiai tuuleparkide üleminekuga turupõhisele tulumudelile, väljusime kokkuvõttes III kvartali jooksul tervikuna Leedu riiklikust taastuvenergia toetusskeemist.
Kohtuvaidlus seoses Purtse tuulepargi arendusega
Viru Maakohus võttis 20. septembril 2022 menetlusse Eesti Ühistuenergia OÜ hagi Enefit Green ASi tütarettevõtja Enefit Wind Purtse AS vastu. Hageja taotleb, et Purtse tuuleparki ei püstitataks võimsamaid kui 3 MW tuulikuid. Viru Maakohus rahuldas kohtumäärusega hageja esialgse õiguskaitse avalduse.
Enefit Green hindab enda tegevust tuulepargi rajamisel õiguspäraseks ja vastavaks kehtivale ehitusloale. Oleme esitanud oma seisukoha koos põhjendustega kohtule.
Viisime läbi päästeõppuse Aseriaru tuulepargis
Harjutasime koos päästeameti ja partneritega tuulikus aset leidnud õnnetusjuhtumi lahendamist. Tegemist oli esmakordse sellise õppusega Eestis, mille stsenaariumi kohaselt vajasid Viru-Nigula vallas Aseriaru tuulepargi tuulikus elupäästvat abi hooldustöötajad.
Kontrollisime õppusega kriisimehhanismide toimimist, päästjate igakülgset abistamist ja info liikumist õnnetusjuhtumi korral.
Võtsime kasutusele virtuaalreaalsuse lahenduse tuuleparkide arenduses
Uute tuuleparkide planeerimisel on tuulikute väljanägemine ning maastikku sobitumine üks peamisi küsimusi, mida inimesed esitavad. Loodud virtuaalreaalsuse lahenduse abil saavad inimesed tulevast tuuleparki vaadelda erinevatest asukohtadest ja erinevatelt kõrgustelt.
VR-prillidega kasutajale avaneb 360-kraadine vaateväli maastikust, kuhu on loodud päriseluline visuaal täisvõimsusel töötavatest tuulikutest.
Iru elektrijaama seisak
Augustis ilmnes Iru elektrijaama jäätmeenergiaploki ühes auru ülekuumendis rike, mille kõrvaldamiseks tuli ette võtta ligi viis nädalat kestnud erakorraline remont, mis mõjutas oluliselt koostootmise valdkonna kolmanda kvartali töökindluse ning elektri- ja soojusenergia toodangu mahtusid. Lõpetasime remonditööd tähtajaliselt ja Iru elektrijaam töötab alates 12. oktoobrist täisvõimsusel.
Grupi majandustulemused
Enefit Green grupi 2022. aasta III kvartali majandustulemused paranesid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga: äritulud kasvasid +66% ning EBITDA +28%. Kvartaalne puhaskasum kasvas 7,7 mln euro võrra ehk 50% ning ulatus 22,9 mln euroni. Järgnevalt on välja toodud peamised majandustulemusi mõjutanud asjaolud.
| Ühik | III kv 2022 | III kv 2021 | Muutus | Muutus,% | |
|---|---|---|---|---|---|
| Elektritoodang | GWh | 189 | 250 | -61 | -24% |
| Soojusenergia toodang | GWh | 84 | 123 | -39 | -32% |
| Pelletitoodang | tuhat tonni | 39 | 37 | 2 | 6% |
Müügitulu
Grupi elektritoodang oli 2022. aasta III kvartalis 189 GWh (-24% vs 250 GWh võrdlusperioodil). Grupi keskmine arvutuslik* teenitud elektrihind koos toetustega oli aruandeperioodil 205,1 €/MWh (võrdlusperioodil 115,8 €/MWh).
Müügitulusid mõjutas enim Nord Pool Eesti elektrihindade kasv, suurendades tulusid ligikaudu 14,5 mln euro võrra. NP Eesti keskmine turuhind oli 274,5 €/MWh ja 97,7 €/MWh vastavalt 2022. aasta ja 2021. aasta III kvartalis. Grupi Eesti tootmisüksuste arvutuslikud teenitud elektrihinnad olid vastavatel perioodidel 275,1 €/MWh ja 133,2 €/MWh. Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev NP keskmisest turuhinnast, kuna võtab arvesse taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetust ning tuulepargid ei tooda iga tund samapalju elektrit. Täiendavalt võtab tulemus arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügilepinguid (PPAsid). PPAdega kaetava toodangu osakaal ja hinnad aastate lõikes on välja toodud riskijuhtimise peatükis. Grupi Läti tootmisüksuste arvutuslikud teenitud elektrihinnad olid võrreldavatel perioodidel 362,1 €/MWh ja 129,7 €/MWh ning Leedu tootmisüksustel 87,6 €/MWh ja 79,2 €/MWh.
Teine suurim müügitulude mõjur oli Eestis toodetud elektri kogus. Toodetud kogus oli väiksem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna Eesti tuuleolud olid kehvemad ning Iru elektrijaamas toimus 5-nädalane seisak.
Suurt mõju omas veel pelletite müük, mis suurenes 6,7 mln euro võrra. 3. kvartalis müüdi pelleteid 39 tuhat tonni, võrdlusperioodil 4 tuhat tonni. Suure erinevuse põhjuseks on suuremate pelletitarnete sattumine erinevatesse kvartalitesse aruande- ja võrdlusperioodil.
Soojusenergia toodang vähenes peamiselt Iru elektrijaama remondiseisaku tõttu 32% ning müüdud soojuse hind tõusis 23% võrreldes võrdlusperioodiga.
Ülejäänud tulud on kasvanud peamiselt päikeseteenuse laovarude müügi tõttu. Kuna otsustasime loobuda päikeseteenuse "võtmed kätte" lahenduste pakkumisest, siis müüsime sellega seotud laovarud.
Taastuvenergia toetus ja muud äritulud
Muid äritulusid mõjutas 2022. aasta III kvartalis enim Eesti tuuleparkide taastuvenergia tasu vähenemine kvartalite aastases võrdluses 2,0 mln eurot. Taastuvenergia tasu on seotud toodetud kogusega ning kuna toodang oli madal, siis on saadud toetused samuti madalamad. Lisaks omab muudele ärituludele mõju Iru elektrijaama 5-nädalane seisak, Iru taastuvenergia tasu oli kvartalite võrdluses 0,5 mln eurot madalam.
Poola päikeseparkide taastuvenergia tasu vähenes võrreldavatel perioodidel 0,9 mln eurot. Kõrgete turuhindade tõttu saadi fikseeritud hinnast rohkem tulu, mis sealse toetusskeemi järgi tuleb Poola riigile tagasi maksta.
| miljonites eurodes | III kv 2022 |
III kv 2021 |
Muutus, mln € |
Muutus, % |
|---|---|---|---|---|
| ÄRITULUD kokku | 60,3 | 36,4 | 23,9 | 66% |
| Müügitulu | 57,3 | 30,1 | 27,1 | 90% |
| Taastuvenergia toetus jm äritulud | 3,0 | 6,3 | -3,2 | -52% |
| ÄRIKULUD kokku (va kulum) | 27,5 | 10,9 | 16,7 | 153% |
| Kaubad, toore ja materjalid |
25,0 | 11,1 | 13,9 | 125% |
| Tööjõukulud | 2,0 | 1,6 | 0,4 | 25% |
| Muud tegevuskulud | 2,6 | 1,9 | 0,7 | 38% |
| Varude jääkide muutus | -2,0 | -3,7 | 1,7 | -45% |
| EBITDA ** |
32,7 | 25,5 | 7,2 | 28% |
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | 9,6 | 9,5 | 0,2 | 2% |
| ÄRIKASUM | 23,1 | 16,0 | 7,0 | 44% |
| Netofinantstulud (-kulud) | -0,3 | -0,5 | 0,3 | -50% |
| Kasum kapitaliosaluse meetodil | 0,1 | 0,0 | 0,0 | 14% |
| Tulumaks | 0,0 | 0,3 | -0,3 | -100% |
| PUHASKASUM | 15,3 | 7,7 | 50% | |
| 22,9 | ||||
| ÄRIKULUD kokku (va kulum) | 27,5 | 10,9 | 16,7 | 153% |
| Muutuvkulud (sh bilansienergia ost) | 20,3 | 6,5 | 13,8 | 213% |
| Püsikulud | 9,3 | 8,1 | 1,2 | 15% |
| Varude jääkide muutus | -2,0 | -3,7 | 1,7 | -45% |
** EBITDA – kasum enne neto finantstulusid, kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ning maksu-, kulumi- ja väärtuse languse kulusid
14
Grupi majandustulemused
Kaubad, toore, materjal ja teenused
Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulugrupp kasvas 13,9 mln euro võrra ehk 125%. Peamised muutused olid elektrienergia kuludes (suurenesid 5,8 mln eurot), mis tulenesid elektrihinna tõusust ja finantsarvestuse põhimõtete muutusest, mille kohaselt ei saldeerita enam Nord Pooli päevasiseselt turult portfelli balansseerimiseks ostetud elektrit müügikogustega. Suurenesid ka tehnoloogilise kütuse kulud (3,1 mln eurot), materjalide kulud toodangu valmistamiseks (1,8 mln eurot) ning müüdud päikeseteenuse laovarud (3,2 mln eurot).
Tööjõukulud
Grupi tööjõukulud kasvasid 25% ehk 0,4 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Kasv tulenes täiskohaga töötajate keskmise arvu suurenemisest 160-lt 172-le kahe kvartali võrdluses ja olemasolevate töötajate tööjõukulude kasvust. Uued töötajad on lisandunud peamiselt arendusvaldkonnas toetamaks meie kasvuplaani kõigil koduturgudel.
Grupi EBITDA muutus mõjurite lõikes, mln €
Muud tegevuskulud
Muud tegevuskulud kasvasid 28% ehk 0,7 mln euro võrra. Mõningane kasv oli mitmetes kulurühmades: konsultatsiooniteenuste ja uuringute kulud (seotud peamiselt arendustegevusega), IT kulud, seadmete ja rajatiste kulud jne.
Varude jääkide muutus
Varude jääkide muutus näitab, kuidas muutus pelletite laojääk perioodil ehk teisisõnu võtab kokku, kui palju toodeti ja kui palju müüdi pelleteid vastaval perioodil. 2022. aasta III kvartalis toodeti ja müüdi toodangut sarnases mahus: pelleteid toodeti 39,1 tuhat tonni (2021 III kv: 36,8 tuhat tonni) ning müüdi 39,5 tuhat tonni (2021 III kv: 3,6 tuhat tonni). Varude muutus oli summas -2,0 mln eurot (-3,7 mln eurot võrdlusperioodil), mis tähendab, et ladude väärtuse kasv on tulnud kallinenud pelletitootmise kuludest.
Põhivara kulum ja vara väärtuse langus
Põhivara kulum jäi aruande perioodil eelmise aasta võrdlusperioodi tasemele. Kuigi investeeringute maht oli 79,7 miljonit eurot 2022. aasta III kvartalis, ei mõjutanud see kulumit, kuna enamasti on tegemist alles ehitusjärgus tuule- või päikeseparkide arendustega.
Muutuvkulud
Muutuvkulud sisaldavad tootmisest sõltuvaid ärikulusid, sh bilansienergia ostu (2022. aastal ka elektriportfelli balansseerimiseks tehtavate päevasiseste Nord Pooli tehingute kulu, mida varasemalt saldeeriti; kuna see muudatus suurendas nii tulusid kui kulusid samas mahus, siis mõju kasumile puudus). Muutuvkulud on suurenenud "võtmed kätte" päikeseteenuse osutamisest loobumisest tingitud laovarude müügist ning bilansienergia päevasiseste ostukulude suurenemisest.
Püsikulud
Püsikulud koosnevad kuludest, mis ei ole tootmismahtudest otseselt sõltuvad. Püsikulud on suurenenud 1,2 mln euro võrra ehk 15%. Mõningane kasv tuleb nii tööjõukulude kui uuringute ja konsultatsioonikulude suurenemisest.
Grupi majandustulemused
Neto finantskulud
Neto finantskulud vähenesid 0,3 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Peamisteks põhjusteks Poola zloti kursi liikumine ja kapitaliseerimine.
Tulumaks
Tulumaksu kulud vähenesid 0,3 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.
Puhaskasum
Grupi puhaskasum suurenes aastaga 7,7 mln euro võrra, olles aruandeperioodil 22,9 mln eurot. Puhaskasumi kasvule aitasid enim kaasa kõrged elektri turuhinnad.
Majandustulemused segmentide kaupa
Aruandeperioodi põhjal on nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (53% ärituludest ja 72% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 34% ja moodustas 29% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment on päikeseenergia, mille äritulud ulatusid 12% kogu grupi ärituludest ja EBITDA-st 5%.
Raporteeritavatest segmentidest kasvasid enim tuule ja koostootmise segmendi EBITDA-d, kuna neid segmente mõjutas enim kõrgem elektri turuhind. Täpsem analüüs raporteeritavate segmentide kaupa on esitatud allpool.
Muu segmendi EBITDA koosneb peamiselt üldjuhtimiskuludest, mis moodustavad valdava osa muust segmendist. Lisaks on muus segmendis Paide võrguehitusteenused, Keila-Joa hüdroelektrijaam ning Ruhnu taastuvenergia lahendus. Muu segmendi (EBITDA) kahjumi suurenemine 0,5 mln euro võrra on tingitud peamiselt üldjuhtimise tööjõukulude kui ka konsultatsioonikulude suurenemisest.
Grupi EBITDA jagunemine ja muutus, mln €
15
Tuuleenergia segment
Tuuleenergia segment koosneb opereerivatest tuuleparkidest, tuuleparkide arendustest, tuuleparkide arendamisega seotud juhtimiskuludest ja tuuleparkide juhtimiskuludest.
Töökindlus ja toodangud
- aasta III kvartalis olid Eesti ja Leedu tuuleolud halvemad kui eelmise aasta samal perioodil. Eesti ja Leedu tuuleparkide töökindlus oli kolmandas kvartalis vastavalt 94,8% ja 92,9%. Kuna tuuleolud olid tagasihoidlikud, siis kasutati perioodi ära hooldus- ja remonditöödeks, et tagada töökindlus järgnevates paremate tuuleoludega kvartalites. Leedu tuuleparkide madalam töökindlus oli seotud mitmete Šilute ja Sudenai tuuleparkides toimunud suuremate hooldus- ja remonditöödega.
Eesti tuuleparkide toodang vähenes kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga -35% ja Leedus vähenesid -12%. Summaarselt oli tuulenergia toodang 149 GWh, vähenedes aastaga 26%.
Elektrihinnad
Eesti tuulepargid, mille toetusalune periood ei ole lõppenud, saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta. Eesti tuuleparkide segment sisaldab 2022. aasta märtsist alates osaliselt ka fikseeritud hinnaga müüki. Tänu sellele ei ole Eesti tuuleparkide toodang täies ulatuses avatud elektri turuhinna kõikumistele.
| Elektri toodangud, GWh | Arvutuslik teenitud elektrihind, €/MWh* |
||||
|---|---|---|---|---|---|
| -42,6 (-34,7%) | -9,2 (-11,8%) | +137,4 (+103,1%) | +8,4 (+10,6%) |
* (Elektrimüügitulud - bilansienergia ost + taastuvenergia tasu) / toodang
Enefit Greeni III kvartali 2022 vahearuanne 16
Alates juunist 2021 müüb 14 MW Sudenai park toodangu turule NP Leedu hinnapiirkonda. Alates käesoleva aasta 27. augustist hakkasid NP Leedu turule oma toodangut müüma ka Šilale ja Mockiai pargid ning 1. oktoobrist 2022 Šilute ja Ciuteliai. Enne turule müümist olid tuulepargid Leedu toetusskeemi all ning said fikseeritud hinda.
- aasta algusest on muudetud päevasiseste portfelli balansseerimiseks tehtavate Nord Pooli tehingute raamatupidamislikku käsitlust näidates müügitulude ja ostukulude all brutosummasid. Varasemalt saldeeriti Nord Pool päevasisesel börsil teostatud tehingutes elektri ostukulud elektrituludega. Kuna see muudatus suurendas nii tulusid kui kulusid samas mahus, siis mõju kasumile puudus.
Keskmine arvutuslik Eesti tuuleparkide teenitud elektrihind koos toetusega on kasvanud 103% ja oli 2022. aasta III kvartalis 270,7 €/MWh. Keskmise hinna arvutusse on sisse arvestatud fikseeritud hinnaga PPA leping. Leedu tuuleparkide keskmine arvutuslik teenitud elektrihind on kasvanud 11% ja oli 2022. aasta III kvartalis 87,6 €/MWh.
Äritulud
Kõrged elektri turuhinnad kasvatasid tuule segmendi äritulud 32 mln euroni, mida on 35% rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis.
Tuuleenergia segment
Ärikulud
Tuule segmendi ärikulud (ilma kulumita) kasvasid 3,6 mln euro võrra 8,6 mln euroni. Kulude kasv on seotud ostetud bilansienergia kulude suurenemisega kallinenud elektrihinna tõttu ning muudatusega päevasiseste portfelli balansseerimiseks tehtavate Nord Pooli tehingute raamatupidamislikus kajastamises: mõju kulude kasvule 3,2 mln eurot. Muud ärikulud (ilma bilansienergia kulude kasvu, päevasiseste tehingute kajastamise muudatuse ning kulumita) kasvasid kvartalite võrdluses 0,4 mln euro võrra.
Opereerimiskulud MW kohta
Kui vaadata kitsamalt tuule segmendis olevate opereerivate tuuleparkide üksuste (Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB) kulusid, siis opereerimiskulud 3. kvartalis 2022 (ärikulud ilma kulumi ja bilansienergia ostuta) installeeritud MW kohta on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga suurenenud 1,4%. Kulude stabiilsus uute hoolduslepingute sõlmimisest on tasakaalustanud indekseerimisest tulenevat hoolduskulude naturaalset kasvu.
*(Ärikulud - bilansienergia ost - kulum) / opereeriv võimsus. Arvutuses on arvesse võetud ainult opereerivad tuulevarad: Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB.
EBITDA
Kokkuvõtvalt kasvas tuule segmendi EBITDA 23,6 mln euroni (eelmise aasta kvartali tulemus 18,9 mln eurot). Kasv tulenes peamiselt kõrgetest elektrihindadest.
Koostootmise segment
29% EBITDA osakaal III kv 2022
Enefit Greeni III kvartali 2022 vahearuanne 18
Koostootmise segment koosneb Iru, Paide, Valka ja Broceni koostootmisjaamadest ja pelletitehasest.
Elektritoodangud ja -hinnad
III kvartalis 2022. aastal oli elektritoodang 28,4 GWh, mis on 30% madalam kui võrdluskvartalis (III kvartalis 2021 40,6 GWh). Elektritoodangu vähenemise põhjuseks oli Iru koostootmisjaama ligi 5 nädalat kestnud remondiseisak. Iru ja Paide koostootmisjaamad saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta taastuvatest allikatest toodetud elektri eest ning mitte-taastuvast kütusest tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri eest 32 €/MWh kohta. Valka koostootmisjaamale on määratud fikseeritud elektrihind 79,75 €/MWh, mis hakkas kehtima 2022. aasta augusti lõpust. Broceni koostootmisjaam kaotas vastavalt BVKB oktoobris 2021 langetatud otsusele fikseeritud elektrihinna 143,6 €/MWh tagasiulatuvalt alates märtsist 2021. Viimase otsuse on Enefit Greeni tütarettevõte SIA Technological Solutions kohtus vaidlustanud. Juunis sai vaidlus negatiivse kohtulahendi, kuid juulis kaebas Technological Solutions selle edasi ning vaidlus jätkub. Kuni kohtuvaidluse lõpplahendini müüb Broceni koostootmisjaam alates novembrist 2021 elektrit Nord Pool Läti turuhinnaga.
Koostootmisjaamade töökindlus oli kolmandas kvartalis madal (72,9%) ning jäi alla oluliselt võrdlusperioodil saavutatud töökindlusele (98,8%). Madal töökindlus tulenes Iru koostootmisjaama remondiseisakust.
Keskmine arvutuslik segmendi elektrihind on kasvanud NP Eesti turuhinna ja Broceni NP Läti turuhinna toel 146% ja oli 2022. aasta III kvartalis 327 €/MWh.
Soojusenergia toodangud ja hinnad
Soojusenergia toodang langes oluliselt (-32%) ülalmainitud Iru koostootmisjaama remondiseisaku tõttu.
Kvartalite võrdluses suurenes keskmine müüdud soojaenergia MWh-i hind 23%, olles 2022. aasta III kvartalis ligikaudu 13 €/MWh. Iru soojusenergia toodangu piirhind on võrreldavates kvartalites olnud sama ehk 7,98 €/MWh, kuid Paides ja Valkas on hind tõusnud tingituna sisseostetava biomassi kallinemisest.
Äritulud
Äritulud suurenesid kvartalite aastavõrdluses 20,6 mln euroni. Jäätmete vastuvõtutulud langesid kahanenud jäätmete vastuvõtu tõttu 1,2 mln euro võrra (2,2 mln euroni), soojusenergia müügitulud vähenesid madalamast toodangust tingitult 0,3 mln eurot (0,7 mln euroni) ja muud tulud langesid 0,1 mln euro võrra (0,4 mln euroni). Elektrimüügitulud kasvasid 5,1 mln euro võrra (9,4 mln euroni) tänu kõrgele turuhinnale ja päevasiseste tehingute saldeerimise lõpetamisele. Elektri tootmise toetused langesid võrdlusperioodiga 0,5 mln euro võrra (0,7 mln eurot). Pelleti müügitulud olid käesoleva aasta III kvartalis 6,7 mln eurot kõrgemad (7,2 mln eurot) kui võrdlusperioodil, kuna müüdi 39 tuhat tonni pelletit (võrdlusperioodil 4 tuhat tonni). Kolmanda kvartali kõrgem müük oli seotud tarnete ajalise nihkumisega võrreldes võrdlusperioodiga.
Koostootmise segment
Ärikulud
Pelleti valmistoodangu varude jääkide muutus vähendas ärikulusid 1,9 mln eurot. Koostootmise segmendi muutuvkulud suurenesid 5,5 miljoni euro võrra 4,6 miljonilt eurolt 10,2 miljoni euroni. Kuigi elektritoodangud olid madalamad toodeti pelleteid 6% rohkem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis (37 tuhat tonni võrreldes 39 tuhande tonniga). Lisaks on märkimisväärselt suurenenud nii toorme kui ka sisseostatava elektri hinnad. Püsikulud jäid eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes sarnasele tasemele tõustes 2,8 miljonilt eurolt 2,9 miljoni euroni (+4%).
EBITDA
Segmendi EBITDA kasvas 2,3 mln euro võrra ehk 31,5% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, olles 2022. aasta III kvartalis 9,5 mln eurot. Kasvu põhjustas peamiselt Broceni EBITDA suurenemine kõrge elektri turuhinna tõttu ning pelletitootmisest tuleneva EBITDA suurenemine. Negatiivset mõju EBITDA-le avaldas Iru koostootmisjaama erakorraline remondiseisak, mis kestis ligi viis nädalat.
EBITDA, mln € +2,3 (+31,5%)
Päikeseenergia segment
Elektritoodangud, GWh
Päikeseenergia segment sisaldab lisaks opereerivatele päikeseelektrijaamadele ka päikeseparkide arendusi ja päikeseteenuseid.
Toodangud
III kvartalis 2022 oli päikeseenergia toodang 11,4 GWh, mis on 2,8 GWh (32%) rohkem kui võrdlusperioodil. Päikeselised ilmad suurendasid toodangut nii Eestis kui ka Poolas.
Elektrihinnad
Eesti päikesepargid on osaliselt avatud elektri turuhinna suhtes, Poola päikeseparkidel on iga-aastaselt inflatsiooniga indekseeritav fikseeritud hind, mis 2022. aasta III kvartalis oli 430- 460 zlotti/MWh (kolme kuu keskmise Poola zloti kursiga arvestades 92-99 €/MWh).
Äritulud
Opereerivate päikeseparkide äritulud kasvasid 1,0 mln euro võrra suurenenud koguste ja kõrgema keskmise müügihinna tõttu. Päikeseteenuste tulud kokku olid 5,4 mln eurot laovarude müükide tõttu.
* (Elektrimüügitulud - bilansienergia ost + taastuvenergia tasu) / toodang
Arvutuslik teenitud elektrihind, €/MWh (1)
Päikese segmendi EBITDA oli 2022. aasta III kvartalis 1,5 mln eurot, mis on 0,8 miljoni euro võrra suurem kui eelmise aasta samas kvartalis. Suurenenud päikeseenergia toodang ning kõrgemad elektrihinnad
EBITDA
Eestis on peamine põhjus.
Enefit Greeni III kvartali 2022 vahearuanne 20
Päikeseparkide töökindlus (%)
99,9
100,0
III kv 2021 III kv 2022 Päikeseteenuste äritulud
1,9 0,5
+5,8 (+404,4%) Äritulud, mln €
0,9
1,4
Opereerivate päikeseparkide äritulud
5,4
7,3
Investeeringud
Investeeringud III kvartalis
Grupi investeeringud olid 2022. aasta III kvartalis 79,7 mln eurot, mida on 71,6 mln eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 78,9 mln euroni. Sellest 33,5 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 19,2 mln eurot investeeriti Šilale 2 tuuleparki, 8,7 mln eurot Akmene tuuleparki ning 5,6 mln eurot Tolpanvaara tuuleparki. Lisaks omandas Enefit Green 26,9 mln euro eest Tootsi tuulepargi arenduse Eesti Energialt. Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Purtse päikesepargi teostusetappi summas 2,7 mln eurot ja Zambrowi päikeseparki 2,9 mln eurot. Lisaks omandas Enefit Green AS ettevõtte Rääbiste Põllud OÜ (uue nimega Enefit Green Solar OÜ) summas 6,6 mln eurot, mille arenduses on kaks suurt päikeseparki Lääne-Eestis. Baasinvesteeringuid tehti III kvartalis 0,9 mln euro ulatuses, eelmise aasta samal perioodil ulatusid need 0,2 mln euroni. Baasinvesteeringud olid peamiselt seotud koostootmisjaamadega, kus teostati hooldustöid tagamaks algavaks kütteperioodiks töökindlus. Tuuleparkide baasinvesteeringud võivad kvartalite lõikes oluliselt erineda, kuna sõltuvad tuulikute tehnilistest probleemidest vastaval perioodil.
Finantseerimine
Grupi peamised võõrkapitali allikad on investeerimis- ja likviidsuslaenud regiooni kommertspankadelt, Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD).
30.09.2022 seisuga oli Grupi intressikandvate ja võlasarnaste kohustuste maht korrigeeritud soetusmaksumuses 279,4 mln eurot (123,5 mln eurot 31.12.2021). Sellest moodustasid enamuse pangalaenud summas 274,9 mln eurot, sealhulgas Poola zlottides võetud laen 6,8 mln euro väärtuses.
- aasta III kvartalis võttis Enefit Green kasutusele kaks varem sõlmitud investeerimislaenu kokku 130 mln euro väärtuses tähtaegadega 2026. aasta septembris ja 2034. aasta jaanuaris. Investeerimislaenudele kogusummas 170 miljonit eurot on sõlmitud intressimäära vahetuslepingud (interest rate swaps), fikseerides nende intressimäärad vahemikus 1,049% kuni 1,125% kuni vastavate laenude lõpptähtajani.
Enefit Green on sõlminud kolm korduvkasutatavat likviidsuslaenulepingut kogusummas 50 miljonit eurot tähtaegadega perioodil 2024 – 2026 (kõik limiidid seisuga 30.09.2022 kasutamata).
Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär 30.09.2022 seisuga oli 1,96% (31.12.2021 1,17%).
Laenulepingute eritingimused
Grupi laenulepingud sisaldavad mõningaid eritingimusi, mis seavad grupi konsolideeritud majandusnäitajatele teatud piirmäärad. Seisuga 30.09.2022 täitis grupp kõiki laenulepingutes sätestatud nõudeid.
Likviidsete varade muutus III kvartalis 2022.aastal, mln €
Finantseerimise ja tootluse suhtarvud
Laenukohustuste maksimaalse taseme määramisel arvestab juhtkond finantsvõimenduse suhtarve ning netovõla/EBITDA kordajat.
| miljonites eurodes | 31.12.2021 | 30.09.2022 | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Võlakohustused | 123,5 | 279,4 | ||||||
| Miinus raha |
-80,5 | -163,7 | ||||||
| Netovõlg | 43,0 | 115,7 | ||||||
| Omakapital | 633,6 | 680,5 | ||||||
| Investeeritud kapital |
676,6 | 796,3 | ||||||
| EBITDA (viimased 12 kuud) |
121,5 | 158,6 | ||||||
| Ärikasum (viimased 12 kuud) |
83,3 | 120,1 | ||||||
| Puhaskasum (viimased 12 kuud) |
79,7 | 114,2 | ||||||
| Finantsvõimendus (1) |
6% | 15% | ||||||
| Netovõlg/EBITDA | 0,35 | 0,73 | ||||||
| Investeeritud kapitali tootlus (2) |
12,3% | 15,1% | ||||||
| Omakapitali tootlus (3) |
12,6% | 16,8% | ||||||
| (1) Finantsvõimendus = netovõlg / (netovõlg + omakapital) |
(2) Investeeritud kapitali tootlus = viimase 12 kuu ärikasum / (netovõlg + omakapital)
(3) Omakapitali tootlus = viimase 12 kuu puhaskasum / omakapital
4 685
Riskijuhtimine
Grupil on kaks peamist aktiivselt juhitavat turu- ja finantsriski:
Elektrienergia müügi hinnarisk, mida maandatakse kombinatsiooniga
- o erinevate riiklike taastuvenergia toetustest (FiT, CfD ja FIP skeemid), mida saavad grupi erinevad olemasolevad tootmisvarad ning
- o kasvavas mahus aktiivselt sõlmitavate elektrimüügilepingutega (Power Purchase Agreement, PPA), millega grupp on seadnud eesmärgiks fikseerida müüdava elektri hind uute arendusprojektide siduva investeerimisotsuse tegemise hetkeks minimaalselt 60% ulatuses vastava arendusprojekti vähemalt esimese viie aasta elektrienergia prognoositava toodangu mahust.
Neist meetmetest on antud täpsem ülevaade grupi 2021. aasta aastaaruandes. Kõrvaloleval graafikul on esitatud 31.10.2022 seisuga uuendatud info lähiaastate prognoositavate tootmismahtude ja maandatud riskiga tootmismahtude ning keskmiste hindade kohta.
- o Sõlmitud PPA lepingute maht kokku on 9 951 GWh ning keskmine hind 72,5 EUR/MWh.
- o Perioodil juuli 2022 kuni oktoober 2022 sõlmisime uusi kuni 10 aastase tähtajaga PPA lepinguid mahus 3 126 GWh, keskmise hinnaga 124,4 EUR/MWh.
- o Peale 2026. aastat toodetavast elektrist on PPA-dega kaetud 4 709 GWh keskmise hinnaga 75,0 EUR/MWh.
Intressimäära risk
- o Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga on toimunud muudatus grupi intressimäära riskide juhtimises, seoses intressimäära vahetustehingute (interest rate swap, IRS) sõlmimisega 2022. aasta märtsis ja aprillis.
- o Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib grupi ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad.
- o Intressiriski vähendatakse osaliselt fikseeritud intressimääraga võlakohustuste võtmise kaudu ning osaliselt ujuva intressimääraga laenude võtmise kaudu, mille puhul IRS-ide abil fikseeritakse laenude intressikulud. Intressimäära vahetustehingute info on välja toodud raamatupidamisaruande lisas 5.
3 234
Investeerimisotsus tegemata PPA FiT/CfD FiP
158
323
497
978
315
1 5191 496
953
71
473
Opereeriv Investeerimisotsus tehtud
| 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | Periood 2022-2026 kokku |
|
|---|---|---|---|---|---|---|
| FiT/CfD meetmega fikseeritud toodangu osakaal | 27% | 5% | 3% | 2% | 1% | 5% |
| Kogus (GWh) | 323 | 71 | 71 | 71 | 64 | 600 |
| FiT/CfD kaalutud keskmine hind, EUR/MWh | 85,4 | 110,5 | 110,8 | 111,5 | 109,1 | 97,0 |
| FiP toetusega kaetud toodangu osakaal | 42% | 31% | 22% | 8% | 2% | 14% |
| Kogus (GWh) | 497 | 473 | 501 | 268 | 99 | 1 837 |
| FiP kaalutud keskmine toetus, EUR/MWh (lisandub elektri turuhinnale) |
50,4 | 50,0 | 50,2 | 50,6 | 53,7 | 50,5 |
| PPA-dega kaetud toodangu osakaal | 13% | 63% | 57% | 44% | 30% | 41% |
| Kogus (GWh) | 158 | 953 | 1 300 | 1 415 | 1 416 | 5 242 |
| PPA-de kaalutud keskmine hind, EUR/MWh | 112,8 | 86,9 | 67,3 | 63,7 | 63,7 | 70,3 |
Aktsia ja aktsionärid*
Aktsionäride jaotus 30.09.2022 Seisuga 30. september 2022 oli Enefit Green ASil registreeritud 264 276 232 aktsiat (30. september 2021: 229 793 473 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Eelneva aasta jooksul on aktsiate arv muutunud 2021. aasta augustis toimunud fondiemissiooni tõttu lisandunud 225 000 000 aktsia ning 2021. aasta oktoobris toimunud aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) tõttu lisandunud 34 482 527 aktsia tõttu.
Enefit Greeni aktsia on alates 21. oktoobrist 2021 noteeritud Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas (kauplemissümbol: EGR1T, ISIN: EE3100137985).
IPO järgselt kasvanud on kasvanud jaeinvestorite ja Balti pensionifondide osakaal. III kvartali lõpu seisuga ületab aktsionäride arv 59 800 (2021. aasta lõpus ca 59 000).
| Suuremad aktsionärid | Osalus % |
|||
|---|---|---|---|---|
| Eesti Energia AS |
77,2% | |||
| Swedbanki Balti pensionifondid | 1,9% | |||
| EBRD | 1,5% | |||
| Norra valitsus | 0,6% | |||
| SEB Balti pensionifondid | 0,5% | |||
| Säästöpankki Korko Plus |
0,5% | |||
| Muud institutsionaalsed investorid | 2,7% | |||
| Jaeinvestorid (üle 59 800) |
15,1% | |||
| Kokku | 100,0% |
* III kvartali 2022 lõpu seisuga
Enefit Greeni aktsia hind*
* Enefit Greeni aktsia hind ja tootlus on näidatud dividendidega kohandatult. Andmed alates IPO kuni 30 Sep 2022. Allikas: Bloomberg
Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne III kvartal 2022
Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne
| tuhandetes eurodes | Lisa | III kv 2022 | III kv 2021 | 9 k 2022 | 9 k 2021 |
|---|---|---|---|---|---|
| Müügitulu | 9 | 57 254 | 30 133 | 156 900 | 93 655 |
| Taastuvenergia toetus ja muud äritulud | 10 | 3 011 | 6 257 | 17 363 | 21 143 |
| Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus |
2 028 | 3 702 | 4 607 | -2 240 | |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | 11 | -24 969 | -11 097 | -55 468 | -30 189 |
| Tööjõukulud | -2 029 | -1 626 | -6 641 | -4 932 | |
| Põhivara kulum, amortisatsioon ja väärtuse langus | -9 637 | -9 467 |
-28 930 | -28 592 | |
| Muud tegevuskulud | -2 574 | -1 867 | -7 721 | -5 549 | |
| ÄRIKASUM | 23 084 | 16 037 | 80 110 | 43 296 | |
| Finantstulud | 817 | 1 | 1 703 | 145 | |
| Finantskulud | -1 072 | -516 | -2 261 | -2 091 | |
| Neto finantstulud (-kulud) | -255 | -515 | -558 | -1 946 | |
| Kasum (-kahjum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse | 120 | 46 | 687 | 10 | |
| KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST | 22 949 | 15 567 | 80 239 | 41 360 | |
| Tulumaks | - | -308 | -5 441 | -1 069 | |
| ARUANDEPERIOODI KASUM | 22 949 | 15 259 | 74 798 | 40 291 | |
| Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta | |||||
| Kaalutud keskmine aktsiate arv, tuh | 6 | 264 276 | 78 163 | 264 276 | 29 519 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,09 | 0,20 | 0,28 | 1,36 |
| Lahustunud puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,09 | 0,20 | 0,28 | 1,36 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta IPO järgse aktsiate arvuga | |||||
| IPO järgne aktsiate arv, tuh | 6 | 264 276 | 264 276 | 264 276 | 264 276 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,09 | 0,06 | 0,28 | 0,15 |
Lühendatud konsolideeritud muu koondkasumiaruanne
| tuhandetes eurodes | Lisa | III kv 2022 | III kv 2021 | 9 k 2022 | 9 k 2021 |
|---|---|---|---|---|---|
| ARUANDEPERIOODI KASUM | 22 949 | 15 259 | 74 798 | 40 291 | |
| Muu koondkasum | |||||
| Kirjed mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: | |||||
| Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus | 5,7 | 7 193 | -9 446 | 13 717 | -12 426 |
| Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed | -436 | -280 | -680 | -187 | |
| Aruandeperioodi muu koondkasum | 6 757 | -9 726 | 13 037 | -12 613 | |
| ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM KOKKU | 29 706 | 5 533 | 87 835 | 27 678 |
Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne
| tuhandetes eurodes | Lisa | 30.09.2022 | 31.12.2021 | tuhandetes eurodes | Lisa | 30.09.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| VARAD | OMAKAPITAL | ||||||
| Põhivara | Emaettevõtja omanikele kuuluv kapital ja reservid | ||||||
| Materiaalne põhivara | 4 | 714 715 | 612 503 | Aktsiakapital | 264 276 | 264 276 | |
| Immateriaalne põhivara | 72 550 | 68 239 | Ülekurss | 6 | 60 351 | 60 351 | |
| Varade kasutusõigus | 4 225 | 2 750 | Kohustuslik reservkapital | 3 259 | 479 | ||
| Ettemaksed põhivara eest | 4 | 18 798 | 20 710 | Muud reservid | 5,7 | 165 510 | 151 793 |
| Edasilükkunud tulumaksuvara | 734 | 442 | Realiseerimata kursivahede reserv | 7 | -1 645 | -965 | |
| Investeerinud sidusettevõtjatesse | 479 | 578 | Jaotamata kasum | 189 785 | 157 673 | ||
| Tuletisinstrumendid | 5, 7 | 11 519 | - | Kokku omakapital | 681 536 | 633 607 | |
| Pikaajalised nõuded | 40 | 78 | |||||
| Kokku põhivara | 823 060 | 705 300 | KOHUSTUSED | ||||
| Pikaajalised kohustused | |||||||
| Käibevara | Võlakohustused | 8 | 249 716 | 93 884 | |||
| Varud | 15 343 | 9 529 | Sihtfinantseerimine | 7 209 | 7 458 | ||
| Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed | 22 250 | 22 373 | Tuletisvaba lepinguline kohustus | 5,7 | 23 207 | 23 207 | |
| Raha ja raha ekvivalendid | 163 711 | 80 454 | Edasilükkunud tulumaksukohustused | 12 355 | 12 568 | ||
| Tuletisinstrumendid | 5 | 2 198 | - | Muud pikaajalised võlad | 3 000 | 3 000 | |
| Kokku käibevara | 203 502 | 112 356 | Eraldised | 11 | 13 | ||
| Kokku varad | 1 026 562 | 817 656 | Kokku pikaajalised kohustused | 295 498 | 140 130 | ||
| Lühiajalised kohustused | |||||||
| Võlakohustused | 8 | 29 733 | 29 572 | ||||
| Võlad hankijatele ja muud võlad | 19 769 | 14 291 | |||||
| Eraldised | 26 | 56 |
Tuletisinstrumendid 5 - - Kokku lühiajalised kohustused 49 528 43 919 Kokku kohustused 345 026 184 049
Lühendatud konsolideeritud rahavoogude vahearuanne
| tuhandetes eurodes | Lisa | III kv 2022 | III kv 2021 | 9 k 2022 |
|---|---|---|---|---|
| Rahavood äritegevusest | ||||
| Äritegevusest saadud raha | 12 | 36 827 | 25 163 | 105 742 |
| Makstud intressid ja laenukulud | -845 | -783 | -1 842 | |
| Saadud intressid | 6 | - | 12 | |
| Makstud tulumaks | -4 716 | -330 | -6 217 | |
| Kokku rahavood äritegevusest | 31 272 | 24 050 | 97 695 | |
| Rahavood investeerimisest | ||||
| Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel | 4 | -82 902 | -8 936 | -129 950 |
| Laekunud materiaalse põhivara müügist | - | - | 3 | |
| Laekunud äri müügist | 5 | - | 724 | |
| Finantsinvesteeringutelt laekunud dividendid | 62 | 68 | 62 | |
| Kokku rahavood investeerimisest | -82 834 | -8 868 | -129 161 | |
| Rahavood finantseerimisest | ||||
| Arvelduskrediidi saldo muutus | - | - | - | |
| Saadud pangalaenud | 8 | 130 000 | - | 170 000 |
| Tagasi makstud pangalaenud | 8 | -5 476 | -12 143 | -15 146 |
| Tagasi makstud liisingkohustused | 8 | -134 | -44 | -263 |
| Dividendimaksed | - | - | -39 906 | |
| Grupisisese võla netomuutus | 38 | - | 38 | |
| Kokku rahavood finantseerimisest | 124 428 | -12 187 | 114 723 | |
| Puhas rahavoog | 72 866 | 2 995 | 83 257 | |
| Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul | 90 845 | 11 140 | 80 454 | |
| Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul | 163 711 | 14 135 | 163 711 | |
| Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus | 72 866 | 2 995 | 83 257 |
| 9 k 2022 | 9 k 2021 |
|---|---|
| 105 742 | 73 252 |
| -1 842 | -2 361 |
| 12 | 24 |
| -6 217 | -724 |
| 97 695 | 70 191 |
| -129 950 | -51 874 |
| 3 | 23 |
| 724 | |
| 62 | 68 |
| -129 161 | -51 784 |
| 33 312 | |
| 170 000 | 10 000 |
| -15 146 | -31 105 |
| -263 | -154 |
| -39 906 | -27 100 |
| 38 | |
| 114 723 | -15 047 |
| 83 257 | 3 361 |
| 80 454 | 10 774 |
| 163 711 | 14 135 |
| 83 257 | 3 361 |
Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste vahearuanne
| tuhandetes eurodes | Aktsiakapital | Ülekurss | Kohustuslik reservkapital |
Muud reservid |
Realiseerimata kursivahed |
Jaotamata kasum |
Kokku omakapital |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Omakapital seisuga 31.12.2020 | 4 794 | - | 479 | 400 000 | -834 | 105 111 | 509 550 |
| Aruandeperioodi kasum | - | - | - | - | - | 40 291 | 40 291 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/(-kahjum) | - | - | - | -12 426 | -188 | - | -12 614 |
| Aruandeperioodi koondkasum(-kahjum) kokku | - | - | - | -12 426 | -188 | 40 291 | 27 677 |
| Aktsiakapitali suurendamine | 225 000 | - | - | -225 000 | - | - | - |
| Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide tehingute esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus |
- | - | - | -10 781 | - | - | -10 781 |
| Makstud dividendid | - | - | - | - | - | -27 100 | -27 100 |
| Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis |
225 000 | - | - | -235 781 | - | -27 000 | -37 881 |
| Omakapital seisuga 30.09.2021 | 229 794 | - | 479 | 151 793 | -1 022 | 118 303 | 499 346 |
| Omakapital seisuga 31.12.2021 | 264 276 | 60 351 | 479 | 151 793 | -965 | 157 673 | 633 607 |
| Aruandeperioodi kasum | - | - | - | - | - | 74 798 | 74 798 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/(-kahjum) | - | - | - | 13 717 | -680 | - | 13 037 |
| Aruandeperioodi koondkasum(-kahjum) kokku | - | - | - | 13 717 | -680 | 74 798 | 87 835 |
| Kohustusliku reservkapitali suurendamine | - | - | 2 780 | - | - | -2 780 | - |
| Makstud dividendid | - | - | - | - | -39 906 | -39 906 | |
| Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis |
- | - | 2 780 | - | - | -42 686 | -39 906 |
| Omakapital seisuga 30.09.2022 | 264 276 | 60 351 | 3 259 | 165 510 | -1 645 | 189 785 | 681 536 |
1. Oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõte
Käesolev lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus" ja ei sisalda kõiki lisasid, mida tavapäraselt sisaldab raamatupidamise aastaaruanne, mistõttu tuleks seda lugeda koos grupi 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruandega, mis on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.
Raamatupidamise vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestuspõhimõtteid nagu kasutati 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel.
Raamatupidamise vahearuande koostamisel peab juhtkond tegema otsuseid ning kasutama hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ja aruandes kajastatud varade ja kohustuste ning tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused võivad hinnangutest erinevaks kujuneda. Arvestuspõhimõtete rakendamisel tehtud olulised juhtkonna otsused ja peamised hinnangute ebakindluse allikad kattuvad olulisel määral nendega, mida on kirjeldatud 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.
Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt.
2. Finantsriskide juhtimine
Grupi tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, õiglase väärtuse ja rahavoogude intressimäära riski ning hinnariski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Lühendatud raamatupidamise vahearuanne ei sisalda kogu informatsiooni grupi finantsriskide juhtimise kohta, mis tuleb avalikustada raamatupidamise aastaaruandes. Seetõttu tuleks käesolevat vahearuannet lugeda koos grupi 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruandega.
Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga on toimunud muudatused grupi intressimäära riskide juhtimises, seoses intressimäära vahetustehingute sõlmimisega 2022. aasta märtsikuu lõpus. Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib grupi ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Intressiriski vähendatakse osaliselt fikseeritud intressimääraga võlakohustuste võtmise kaudu ja osaliselt ujuva intressimääraga laenude võtmise kaudu, mille puhul intressimäärade vahetustehingute abil fikseeritakse laenude intressikulud. Intressimäära vahetustehingud on välja toodud lisas 5.
Grupp käsitab kapitalina omakapitali ja võõrkapitali (laenukohustusi). Kapitalistruktuuri säilitamiseks või muutmiseks võib grupp muuta dividendi määra, maksta tagasi sissemakstud kapitali, emiteerida uusi aktsiaid, müüa varasid eesmärgiga vähendada finantskohustusi ja kaasata võõrkapitali (võtta laene). Juhtkond hindab laenu võtmisel grupi võimet teenindada laenude põhiosa- ja intressimakseid äritegevuse rahavoost ning alustab vajadusel aegsalt läbirääkimisi olemasolevate laenude refinantseerimiseks enne laenulepingute tähtaegumist. Täpsemalt finantseerimise suhtarvude ja võlakohustuste kohta leiab infot Tegevusaruande Finantseerimise peatükist.
3. Segmendiaruandlus
Enefit Greeni juhatus kasutab grupi majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendipõhist raporteerimist, kus grupi segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele. Kõik grupi opereeritavad tootmisüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende peamisele tegevusvaldkonnale.
Grupis on eristatud kolm peamist tegevusvaldkonda, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja väiksemad tegevusvaldkonnad, mis on esitatud koos kui "Muud":
-
- Tuuleenergia (hõlmab kõiki grupi tuuleparke);
-
- Koostootmine (hõlmab kõiki grupi koostootmisjaamasid ja pelleti tootmist);
-
- Päikeseenergia (hõlmab kõiki grupi päikeseparke);
-
Muud (sh hüdroenergia, kombineeritud taastuvenergialahendused, kesksed arendus- ja juhtimisüksused).
Segment "Muud" sisaldab tegevusvaldkondi, mille osakaal üksikult nii grupi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline. Ükski nendest tegevusvaldkondadest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldiseisva informatsiooni avalikustamine.
Segmendi tulud hõlmavad tulusid ainult välistelt klientidelt, mis on saadud vastavate kaupade või teenuste müügist. Kuna segmendid põhinevad väljapoole müüdavatel kaupadel ja teenustel siis need tehingud ei sisalda grupiüksuste vahelisi segmentide tehinguid.
Juhatus hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, aga jälgib lisaks ka ärikasumit. Finantstulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ning kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ei jaotata segmentide vahel.
Grupi põhivarad on jaotatud segmentidele vastavalt nende kasutuseesmärgile. Kohustusi ega käibevara segmentidele ei jaotata.
3. Segmendiaruandlus (järg)
| tuhandetes eurodes |
III kv 2022 |
III kv 2021 |
|---|---|---|
| MÜÜGITULU | ||
| Tuuleenergia | 29 468 | 19 155 |
| Koostootmine | 19 841 | 9 626 |
| Päikeseenergia | 7 772 | 1 222 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 57 082 | 30 003 |
| Muud | 172 | 130 |
| Kokku | 57 254 | 30 133 |
| TAASTUVENERGIA TOETUS JA MUUD ÄRITULUD | ||
| Tuuleenergia | 2 697 | 4 694 |
| Koostootmine | 800 | 1 333 |
| Päikeseenergia | -489 | 222 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 3 007 | 6 250 |
| Muud | 4 | 7 |
| Kokku | 3 012 | 6 257 |
| EBITDA | ||
| Tuuleenergia | 23 530 | 18 860 |
| Koostootmine | 9 517 | 7 238 |
| Päikeseenergia | 1 525 | 729 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 34 572 | 26 827 |
| Muud | -1 851 | -1 324 |
| Kokku | 32 721 | 25 503 |
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | 9 637 | 9 467 |
| Netofinantstulud (-kulud) | -255 | -515 |
| Kasum/-kahjum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtetesse |
-52 | -46 |
| Kasum enne maksustamist | 22 881 | 15 567 |
| ÄRIKASUM | ||
| Tuuleenergia | 16 707 | 12 135 |
| Koostootmine | 7 022 | 4 695 |
| Päikeseenergia | 1 302 | 556 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 25 031 | 17 386 |
| Muud | -1 910 | -1 350 |
| Kokku | 23 121 | 16 037 |
| -52 | -46 | 687 | 10 |
|---|---|---|---|
36
Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lisad
3. Segmendiaruandlus (järg)
| tuhandetes eurodes III kv 2022 III kv 2021 INVESTEERINGUD PÕHIVARASSE 67 407 7 973 Tuuleenergia 322 -11 Koostootmine 11 666 88 Päikeseenergia 79 395 8 049 Kokku avalikustatavad segmendid 349 78 Muud 79 744 8 127 Kokku |
||
|---|---|---|
| 9 k 2022 | ||
| 118 367 | ||
| 935 | ||
| 14 117 | ||
| 133 419 | ||
| 986 | ||
| 134 404 |
| 9 k 2021 | 9 k 2022 |
|---|---|
| 49 583 | 118 367 |
| 1 597 | 935 |
| 758 | 14 117 |
| 51 938 | 133 419 |
| 163 | 986 |
| 52 101 | 134 404 |
| tuhandetes eurodes | 30.09.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| PÕHIVARA | ||
| Tuuleenergia | 611 146 | 535 000 |
| Koostootmine | 134 953 | 141 286 |
| Päikeseenergia | 60 484 | 25 691 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 806 584 | 701 977 |
| Muud | 4 958 | 3 322 |
| Kokku | 811 541 | 705 300 |
4. Materiaalne põhivara
| tuhandetes eurodes | Maa | Hooned | Rajatised | Masinad ja seadmed |
Lõpetamata ehitus | Ettemaksed | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021 | |||||||
| Soetusmaksumus | 39 944 | 25 415 | 42 067 | 744 494 | 33 883 | 20 710 | 906 513 |
| Kogunenud kulum | - | -9 745 | -23 746 | -239 791 | -18 | - | -273 300 |
| Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021 | 39 944 | 15 670 | 18 321 | 504 703 | 33 865 | 20 710 | 633 213 |
| Aruandeperioodil toimunud liikumised | |||||||
| Investeeritud põhivara soetusse | 20 687 | -3 | 15 | 410 | 110 705 | -1 753 | 130 061 |
| Valuuta ümberarvestuse kursivahed | - | -7 | -8 | -498 | -8 | -4 | -525 |
| Ümberklassifitseerimine | 23 | 125 | 22 | 5 258 | -5 888 | -155 | -615 |
| Arvestatud kulum ja allahindlus | - | -488 | -927 | -27 206 | - | - | -28 621 |
| Kokku 9 k 2022 toimunud liikumised | 20 710 | -373 | -898 | -22 036 | 104 809 | -1 912 | 100 300 |
| Materiaalne põhivara seisuga 30.09.2022 | |||||||
| Soetusmaksumus | 60 654 | 25 547 | 42 072 | 746 919 | 138 674 | 18 798 | 1 032 664 |
| Kogunenud kulum | - | -10 250 | -24 649 | -264 252 | - | - | -299 151 |
| Kokku materiaalne põhivara seisuga 30.09.2022 | 60 654 | 15 297 | 17 423 | 482 667 | 138 674 | 18 798 | 733 513 |
Seisuga 30. september 2022 oli kontsernil põhivara soetamiseks sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi 140 594 tuhat eurot (31. detsember 2021: 194 691 tuhat eurot).
5. Tuletisvaba lepinguline kohustus, tuletisinstrumendid ja riskimaandamisarvestus
Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja hinnatakse edaspidi ümber nende õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Grupp kasutab 30.09.2022 seisuga rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenudest.
Tehingu sõlmimisel dokumenteerib grupp riskimaandamisinstrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, riskimaandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute sooritamise strateegia. Samuti dokumenteerib grupp, kas riskimaandamistehingutes kasutavate tuletisinstrumentide ja maandatavate objektide rahavoogude muutuste vahel on majanduslik seos. Riskimaandamise alustamisel dokumenteerib grupp riskimaandamise ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamise ebaefektiivsus arvutatakse igal aruandeperioodil ja kajastatakse kasumiaruandes.
Riskimaandamise tuletisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on pikem kui 12 kuud, ja lühiajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on lühem kui 12 kuud.
Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse muus koondkasumiaruandes. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse koheselt kasumiaruandes saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes. Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide esmasel kajastamisel tekkinud õiglast väärtust kajastatakse otse omakapitali kaudu, kui selle tehingu majanduslik sisu on majanduslikku kasu sisaldavate ressursside jaotamine emaettevõttele.
Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse nendel perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks, kui leiab aset maandatud prognoositav müük).
Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumidele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul kajastamisel. Kui prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes kohe saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes.
Finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramise erinevad tasemed on määratletud järgmiselt:
- Tase 1: identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel;
- Tase 2: muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuste puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad;
- Tase 3: vara või kohustuste puhul mittejälgitavad sisendid.
Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Hindamistehnikates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetatutakse nii vähe kui võimalik grupi enda hinnangutele. Instrument liigitatakse tasemele 3, kui üks või mitu olulist sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel.
Tuletisvaba lepinguline kohustus
Grupp kasutas 2021. aasta jooksul rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada elektrihinna muutumise riski.
Osa grupi hallatavatest taastuvenergia tootmise varadest, mille suhtes ei kohaldata sisendtariifi alusel subsideerimiskava, on avatud elektrienergia hindade volatiilsuse ohule, kuna elektrit müüakse Nord Pooli avatud turul. Elektrihindade volatiilsuse riski maandamiseks on grupp kasutanud baaskoormuse vahetustehingute tuletislepinguid. Antud tuletisinstrumentide puhul on grupp ujuva hinna maksja ja vastaspool fikseeritud hinna maksja.
Tehingud, mille eesmärgiks on elektrienergia hinna muutumise riski maandamine on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Maandatavaks alusinstrumendiks on turuhinna risk kõrge tõenäosusega prognoositavate taastuvenergia müügitehingute osas, mis on avatud turuhinna muutlikkusele. Riskimaandamise tulevikutehingud sõlmitakse 1:1 suhtes.
- taseme instrumendi õiglane väärtus on leitud kasutades kombinatsiooni turuhindadest, matemaatilistest mudelitest ja eeldustest, mis põhinevad ajaloolistel ja tulevikku suunatud turuandmetel ning muudel asjakohastel andmetel. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse kõige olulisem sisend on elektrienergia pikaajaline hind. Õiglase väärtuse arvutamise aluseks kasutas grupp Leedu ja Eesti elektriturgude pikaajalisi hinnaprognoose vahemikus 34 EUR/MWh kuni 59 EUR/MWh. 17. augustil 2021 hinnati tuletisinstrumendid õiglasesse väärtusesse.
5. Tuletisvaba lepinguline kohustus, tuletisinstrumendid ja riskimaandamisarvestus (järg)
Riskimaandamisinstrumentideks määratud tuletisinstrumentide õiglane väärtus tehingupäeval oli -10 781 tuhat eurot, mida kajastatakse otse omakapitali kaudu, kuna see kajastab tehingut emaettevõttega Eesti Energia AS. Seisuga 30. september 2022 oli saldo –10 781 tuhat eurot.
Enefit Green AS ja emaettevõte Eesti Energia AS sõlmisid 17. augustil 2021 EFETi üldlepingu ("EFET General Agreement") elektrienergia üleandmise ja vastuvõtmise kohta, lõpetades samaaegselt kõik avatud tuletislepingud grupi ja Eesti Energia AS vahel. Lepingu allkirjastamisega sõlmisid pooled füüsilise elektrienergia müügilepingu fikseeritud hinnaga ajavahemikuks 2023 - 2027. Antud leping sõlmiti samade elektrienergia mahtude ja samade fikseeritud hindade alusel kui algselt avatud tuletisinstrumendid.
Grupp jätkas riskimaandamisarvestuse rakendamist avatud tuletisinstrumentide positsioonide osas kuni 17. augustini 2021, kajastades tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutust kuni EFETi üldlepingu allkirjastamise kuupäevani. Tuletisinstrumentide kohustuse väärtus suurenes tehingupäeva -10 781 tuhandelt eurolt -23 207 tuhandele eurole seisuga 31.12.2021 seoses elektrihinna muutumisega ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021. Vastav (-12 426 tuhat eurot) negatiivne õiglase väärtuse muutus kajastub muus koondkasumis, kuna ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021 ei olnud riskimaandamise instrumentideks klassifitseeritud tulevikutehingute puhul tuvastatud olulisi ebaefektiivsuse allikaid. Kuna antud lepingu sõlmimise hetkeks olid tuletisinstrumendid hinnatud õiglasesse väärtusesse (hindamine seisuga 17.augustil 2021), siis alates uue lepingu kehtima hakkamisest ei muutu tuletisinstrumentide kohustuse väärtuse saldo enne kui saabub lepingus määratletud ajaperiood 2023-2027. Seisuga 30. juuni 2022 oli saldo -12 426 tuhat eurot.
EFET -i üldleping vastab oma tarbe ("own use") erandile ja seetõttu ei loeta seda finantsinstrumendiks, mis IFRS 9 kohaselt peab olema kajastatud õiglases väärtuses, vaid lepinguks IFRS 15 "Müügitulu lepingutelt klientidega" alusel, kusjuures müügitulu kajastatakse fikseeritud ühiku väärtuse alusel alles 2023–2027 ehk elektrienergia tarnimise hetkel. Tuletislepingute asendamise hetkel EFETi üldlepinguga ei kajastata kasumit ega kahjumit. EFET-i üldlepingu sõlmimisel klassifitseeritakse tuletisinstrumentide kohustuse bilansiline maksumus vastaval kuupäeval (-23 207 tuhat eurot) ümber tuletisvabaks lepinguliseks kohustuseks, mis suurendab järk-järgult kajastatud tulusid kuni EFET-i üldlepingu täitmiseni. Antud tulude kasvu kompenseerib osaliselt lõpetatud riskindamaandamisarvestuse alusel elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reservi kogunenud 12 426 tuhande euro ümberklassifitseerimine kasumiaruandesse. Antud summa on tuletisinstrumentide 17. augusti 2021 seisuga õiglase väärtuse (-23 207 tuhat eurot) ja tuletisinstrumentide tehingupäeva õiglase väärtuse (-10 781 tuhat eurot) vahe, mis kajastatakse otse omakapitali kaudu. Vaata reservide detailsemat infot Lisast 7.
Intressimäära vahetustehingud (swap-tehingud)
Seisuga 30. september 2022 oli grupil sõlmitud kolm intressimäära vahetustehingut kolme laenu intressimäära riski maandamiseks (võrreldaval perioodil intressimäära vahetustehingud puudusid):
─ Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 80 000 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 6 kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,1%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 30. septembril 2022.
─ Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 50 000 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 3-kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,049%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 24. septembril 2022.
─ Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 40 000 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 6-kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,125%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 30. juunil 2022.
Intressimäära vahetustehingud on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Riskimaandamisinstrumentide (intressimäära vahetustehingud) ja riskimaandamisobjektide (laenulepingud) vahel eksisteerib majanduslik suhe, sest seisuga 30. september 2022 ühtisid kõikide intressimäära vahetustehingute põhilised tingimused laenulepingute tingimustega (nominaalsummad, valuutad, tähtajad, maksegraafikud). Riskimaandamise tulevikutehingud on sõlmitud 1:1 suhtes. Riskimaandamise efektiivsuse testimiseks kasutab grupp hüpoteetilise tuletisinstrumendi meetodit ja võrdleb intressimäära vahetustehingute õiglase väärtuse muutusi laenulepingute õiglase väärtuse muutustega.
Potentsiaalsed ebaefektiivsuse allikad võivad tuleneda järgmistest põhjustest:
─ Grupi või intressimäära vahetustehingu vastaspoole krediidiriski muutus. Krediidiriski mõju tõttu võib majanduslik suhe riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi vahel tasakaalust välja minna ning võib tekkida olukord, kus riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi väärtused ei liigu enam vastassuunas. Grupi juhtkonna hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et krediidiriskist saaks tekkida oluline ebaefektiivsus.
5. Tuletisvaba lepinguline kohustus, tuletisinstrumendid ja riskimaandamisarvestus (järg)
Riskimaandamisinstrumentide mõju finantsseisundi aruandele seisuga 30. september 2022 oli järgmine:
| tuhandetes eurodes |
Nominaal summa |
Bilansiline maksumus (vara) |
Bilansiline maksumus (kohustus) |
Finantsseisundi aruande kirje nimetus |
Õiglase väärtuse muutus* |
Kasumiaruandes kajastatud ebaefektiivsus |
Riskimaandamisreservist kasumiaruandesse ümber liigitatud summad |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Swaptehingud | 170 000 | 13 717 | - | Tuletisinstrumendid | 7 193 | - | -91 |
* kajastatud muus koondkasumiaruandes
Riskimaandamisobjektide mõju finantsseisundi aruandele seisuga 30. september 2022 oli järgmine:
| tuhandetes eurodes | Õiglase väärtuse muutus, mida kasutati ebaefektiivsuse arvutamisel |
Riskimaandamis reservis kajastatud summad |
Riskimaandamisreservis kajastatud summad, mille puhul riskimaandamisarvestust enam ei rakendata |
|---|---|---|---|
| Ujuva intressimääraga laenud | 13 717 | 13 717 | - |
Õiglane väärtus on arvutatud kasutades kolmanda osapoole mudelit, mida toetab tehingupartneri kinnitus.
Grupi sisemiste arvutuste alusel leitakse intressimäära vahetustehingute õiglane väärtus oodatavate tuleviku rahavoogude nüüdisväärtusena tuginedes turul vaadeldavatel EURIBOR-i intressikõveratel. Õiglase väärtuse hinnangu tegemisel võetakse arvesse grupi ning vastaspoole krediidiriski, mis arvutatakse krediidiriski vahetustehingute või võlakirjade hindadest tuletatud krediidiriski vahede põhjal. Intressimäära vahetustehingud on liigitatud õiglase väärtuse tasemele 2.
41
Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lisad
6. Aktsiakapital ja dividendid
Seisuga 30. september 2022 oli Enefit Green ASil registreeritud 264 276 232 aktsiat (30. september 2021: 229 793 473 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Eelneva aasta jooksul on aktsiate arv muutunud 2021. aasta augustis toimunud fondiemissiooni tõttu lisandunud 225 000 000 aktsia ning 2021. aasta oktoobris toimunud aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) tõttu lisandunud 34 482 527 aktsia tõttu.
Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on emaettevõtja omaniku osa kasumist jagatud bilansipäevade arvuga kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna potentsiaalselt emiteeritavaid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum aktsia kohta kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga aktsia kohta.
Kuna ettevõtte aktsiate arv on aasta jooksul oluliselt muutunud nii fondiemissiooni kui uute aktsiate müümise tagajärjel, siis lisaks ülaltoodud IFRS-i nõuetele vastava suhtarvu analüüsimisele võib olla informatiivselt väärtuslik analüüsida ka puhaskasumit aruandeperioodi lõpu aktsiate arvu kohta (st. arvestades aasta jooksul toimunud fondiemissiooni ning IPOt).
Vastav näitaja on alternatiivne tulemuslikkusnäitaja, mida ei ole rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS) defineeritud ja see ei pruugi olla teiste ettevõtjate alternatiivsete tulemuslikkusnäitajatega võrreldav. Grupi hinnangul annavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad konsolideeritud raamatupidamise aruande lugejatele kasulikku lisainformatsiooni grupi majandustulemuste kohta. Märgitud näitajaid tuleks vaadelda kui täiendavat informatsiooni, mis ei asenda näitajaid, mis tuleb esitada konsolideeritud raamatupidamise aruandes IFRS-nõuete kohaselt.
Dividendid
Vastavalt 17. mail 2022 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsusele maksti 8. juunil 2022 aktsionäridele dividende kokku summas 39 906 tuhat eurot (0,151 eurot aktsia kohta).
Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta kaalutud keskmise aktsiate arvuga
| Ühik | III kv 2022 | III kv 2021 | 9 k 2022 | 9 k 2021 | |
|---|---|---|---|---|---|
| Emaettevõtja omanike osa kasumist |
tuh euro | 22 949 | 15 259 | 74 798 | 40 291 |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv |
tuh | 264 276 | 78 163 | 264 276 | 29 519 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta |
euro | 0,09 | 0,20 | 0,28 | 1,36 |
| Lahustunud puhaskasum aktsia kohta |
euro | 0,09 | 0,20 | 0,28 | 1,36 |
Tava puhaskasum aktsia kohta IPO järgse aktsiate arvuga
| Ühik | III kv 2022 | III kv 2021 | 9 k 2022 | 9 k 2021 | |
|---|---|---|---|---|---|
| IPO järgne aktsiate arv |
tuh | 264 276 | 264 276 | 264 276 | 264 276 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta |
euro | 0,09 | 0,06 | 0,28 | 0,15 |
7. Muud reservid
| tuhandetes eurodes | 30.09.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Muud reservid perioodi alguses | 150 828 | 399 165 |
| sh realiseerimata kursivahede reserv | -965 | -835 |
| sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv |
-12 426 | - |
| sh Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus |
-10 781 | - |
| sh muud reservid | 175 000 | 400 000 |
| Aktsiakapitali suurendamine fondiemissiooni teel | - | -225 000 |
| Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus |
- | -12 426 |
| sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv | - | -12 426 |
| Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus |
- | -10 781 |
| Intressimäära vahetustehingud | 13 717 | - |
| Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed |
-680 | -130 |
| Muud reservid perioodi lõpus | 163 865 | 150 828 |
| sh realiseerimata kursivahede reserv | -1 645 | -965 |
| sh Intressimäära vahetustehingud | 13 717 | - |
| sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv | -12 426 | -12 426 |
| sh Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus |
-10 781 | -10 781 |
| sh muud reservid | 175 000 | 175 000 |
8. Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses
| Lühiajalised võlakohustused | Pikaajalised võlakohustused | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| tuhandetes eurodes | Pangalaenud | Rendikohustused | Pangalaenud | Rendikohustused | Kokku |
| Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2021 |
29 348 | 224 | 91 049 | 2 835 | 123 456 |
| Aruandeperioodil toimunud liikumised | |||||
| Rahalised liikumised | |||||
| Lisandunud võlakohustus | - | - | 170 000 | - | 170 000 |
| Võlakohustuse tagasimaksmine | -15 146 | -263 | - | - | -15 409 |
| Mitterahaline liikumine | |||||
| Rendikohustuse esmane kajastamine | - | 86 | - | 1 694 | 1 780 |
| Ümberklassifitseerimine | 15 432 | 87 | -15 432 | -87 | - |
| Muud liikumised | -37 | 2 | -338 | -5 | -378 |
| Kokku 9 k 2022 toimunud liikumised |
249 | -88 | 154 230 | 1 602 | 155 993 |
| Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 30.09.2022 |
29 597 | 136 | 245 279 | 4 437 | 279 449 |
Real "ümberklassifitseerimine" on toodud laenu lühiajalise põhiosa muutus tulenevalt laenugraafiku muudatusest.
44
Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lisad
9. Müügitulu
| tuhandetes eurodes | III kv 2022 | III kv 2021 | 9 k 2022 |
|---|---|---|---|
| Tegevusvaldkondade lõikes | |||
| Kaupade müük | |||
| Pelleti müük | 7 208 | 493 | 16 616 |
| Vanametalli müük | 116 | 254 | 756 |
| Muu kaupade müük | 3 259 | 35 | 3 357 |
| Kokku kaupade müük | 10 583 | 781 | 20 729 |
| Teenuste müük | |||
| Soojusenergia müük | 750 | 1 040 | 4 672 |
| Elektrienergia müük | 41 335 | 24 290 | 115 205 |
| Jäätmete vastuvõtt ja edasimüük | 2 152 | 3 404 | 10 390 |
| Vara rent ja hooldus | 2 379 | 669 | 5 623 |
| Muude teenuste müük | 55 | -51 | 281 |
| Kokku teenuste müük | 46 671 | 29 352 | 136 171 |
| Kokku müügitulu | 57 254 | 30 133 | 156 900 |
| 9 k 2022 | 9 k 2021 |
|---|---|
| 16 616 | 14 990 |
| 756 | 786 |
| 3 357 | 152 |
| 20 729 | 15 927 |
| 4 672 | 5 068 |
| 115 205 | 59 518 |
| 10 390 | 11 459 |
| 5 623 | 1 628 |
| 281 | દક |
| 136 171 | 77 728 |
| 156 900 | 93 655 |
10. Taastuvenergia toetus ja muud äritulud
| tuhandetes eurodes | III kv 2022 | III kv 2021 |
|---|---|---|
| Taastuvenergia toetus | 2 855 | 6 140 |
| Sihtfinantseerimine | 135 | 135 |
| Muud äritulud | 21 | -18 |
| Kokku muud äritulud | 3 011 | 6 257 |
| 9 k 2022 | 9 k 2021 |
|---|---|
| 16 751 | 20 591 |
| 341 | 406 |
| 271 | 146 |
| 17 363 | 21 143 |
11. Kaubad, toore, materjal ja teenused
| tuhandetes eurodes | III kv 2022 | III kv 2021 |
|---|---|---|
| Hooldus- ja remonditööd |
4 556 | 4 486 |
| Tehnoloogiline kütus | 5 822 | 2 704 |
| Elektrienergia | 7 928 | 2 150 |
| Tuhakäitlusega seotud teenused | 279 | 574 |
| Transporditeenused valmistoodangu müügiks | 450 | 284 |
| Materjalid ja varuosad toodangu valmistamiseks | 5 682 | 430 |
| Ülekandeteenused | 85 | 269 |
| Jäätmete käitlemine | 63 | 101 |
| Loodusvarade ressursimaks | 2 | 2 |
| Muud kaubad, toore, materjal ja teenused | 67 | 38 |
| Saastemaks | 35 | 57 |
| Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused | 24 969 | 11 097 |
| 9 k 2022 | 9 k 2021 |
|---|---|
| 11 357 | 11 732 |
| 14 805 | 8 168 |
| 16 917 | 4 708 |
| 1 635 | 1 937 |
| 1 261 | 1 285 |
| 8 671 | 1 287 |
| 205 | 458 |
| 247 | 285 |
| 6 | 5 |
| 177 | 120 |
| 187 | 204 |
| 55 468 | 30 189 |
12. Äritegevusest laekunud raha
| tuhandetes eurodes | III kv 2022 | III kv 2021 |
|---|---|---|
| Kasum enne tulumaksustamist | 22 949 | 15 567 |
| Korrigeerimised | ||
| Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus | 9 580 | 9 442 |
| Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus | 57 | 25 |
| Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon | -135 | -135 |
| Intressikulu võlakohustustelt | 501 | 691 |
| Kasum äri müügist | -5 | - |
| Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse |
-52 | -47 |
| Kasum materiaalse põhivara müügist | - | - |
| Intressi- ja muud finantstulud |
-6 | - |
| Kursikahjum (kasum) välisvaluutas antud ja võetud laenudelt | -229 | -174 |
| Korrigeeritud kasum enne maksustamist | 32 660 | 25 369 |
| Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | ||
| Äritegevusega seotud nõuete muutus | 4 137 | -2 363 |
| Varude muutus | 923 | -4 659 |
| Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | -3 097 | 4 926 |
| Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | 1 963 | -2 097 |
| Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | ||
| Eraldiste muutus | -30 | 7 |
| Võlgnevuse muutus hankijatele | -428 | 589 |
| Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | 2 662 | 1 295 |
| Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | 2 204 | 1 891 |
| Äritegevusest saadud raha | 36 827 | 25 163 |
13. Tehingud ja saldod seotud osapooltega
Enefit Green ASi emaettevõte on Eesti Energia AS. Eesti Energia ASi ainuomanik seisuga 30.09.2022 on Eesti Vabariik.
Enefit Green ASi lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande koostamisel on loetud seotud osapoolteks omanikke, teisi samasse gruppi kuuluvaid äriühinguid (grupi ettevõtteid), tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja valitseva või olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on valitsev või oluline mõju.
Grupp on rakendanud avalikustamiserandit ja jätnud avalikustamata eraldivõetuna ebaolulised tehingud ja saldod valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on nende osapoolte üle valitsev, ühine valitsev või oluline mõju.
Enefit Green AS ja tema tütarettevõtted toodavad taastuvenergiat, mida müüakse vahetult kolmandatele osapooltele (sh elektribörsile Nord Pool). Emaettevõte Eesti Energia AS osutab Enefit Greenile haldusteenuseid seoses nimetatud müügiprotseduuriga. Mainitud teenusega seotud kulud kajastatakse ülaltoodud tabelis real "Teenuste ost".
| tuhandetes eurodes | III kv 2022 | III kv 2021 | 9 k 2022 | 9 k 2021 |
|---|---|---|---|---|
| TEHINGUD | ||||
| EMAETTEVÕTE | ||||
| Teenuste ost | 4 211 | 2 181 | 9 570 | 5 134 |
| Kaupade müük | - | - | - | 3 |
| Teenuste müük | 6 221 | 1 585 | 12 820 | 3 275 |
| TEISED GRUPI ETTEVÕTTED | ||||
| Kaupade ost | - | 3 | 8 | 3 |
| Teenuste ost | 2 528 | 635 | 4 544 | 1 347 |
| Tulu kaupade müügist | 3 205 | 7 | 3 205 | 59 |
| Tulu teenuste müügist | 3 527 | 784 | 7 528 | 1 753 |
| TEISED SEOTUD OSAPOOLED (SH SIDUSETTEVÕTTED) | ||||
| Teenuste ost | 507 | 468 | 1 249 | 1 430 |
| Tulu teenuste müügist | - | - | 2 | - |
| ELERING AS | ||||
| Teenuste ost | 59 | 62 | 172 | 258 |
| Teenuste müük | 3 619 | 6 047 | 17 947 | 20 742 |
Tuletisinstrumentide finantskohustise esialgne õiglane väärtus, summas -10 780 tuhat eurot, on kajastatud otse omakapitalis. Sellele järgnev kumulatiivne tuletisinstrumentide finantskohustuse õiglase väärtuse muutus summas -12 426 tuhat eurot on kajastatud muu koondkasumi ja rahavoogude riskimaandamisreservi kaudu omakapitalis (vt ka lisa 5 ja 7).
Grupp avalikustab ka tehingud Eesti Vabariigi valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtetega. Aruandeperioodil ja võrdlusperioodil tegi grupp märkimisväärses mahus ostu- ja müügitehinguid Eesti ülekandevõrgu operaatori Elering ASiga, mis kuulub täielikult riigile.
Seisuga 31.10.2022 on Enefit Green AS sõlminud pikaajalisi elektrienergia füüsilise tarne lepinguid seotud osapoole Eesti Energia AS-ga mahus 8 686 GWh, elektrienergia tarnimiseks perioodil 2023 kuni 2033 Leedu, Eesti, Soome ja Poola elektrivõrgus. Lepingud on sõlmitud nii aastase baasenergia kui kuise baasenergia tarneks. Seotud osapoolega sõlmitud pikaajaliste elektrienergia füüsilise tarne lepingute kaalutud keskmine hind on 69,5 EUR/MWh.
| kohustus | 23 207 | 23 207 |
|---|---|---|
Juriidiline struktuur 30.09.2022
100%
