Enefit Green — Earnings Release 2024

Oct 31, 2024

III kvartali 2024 tulemuste esitlus

1

Tulemusi esitlevad:

Juhan Aguraiuja Juhatuse esimees

Andres Maasing Juhatuse liige, arenduste juht

Sven Kunsing Finantssuhtluse juht

Muudatused juhatuse koosseisus

• Enefit Greeni nõukogu kinnitas uueks juhatuse liikmeks ja finantsjuhiks Argo Rannametsa, kes asub ametisse 31. jaanuaril 2025
• Argo hakkab vastutama ettevõtte igapäevase finantsjuhtimise, rahastamis-võimaluste ja investeeringute kavandamise eest
• Ta on tegutsenud finantsvaldkonnas üle 20 aasta
• Alates novembrist 2023 on ta Ekspress Grupi juhatuse liige ja finantsjuht. Aastatel 2021–2023 oli ta kaasasutajaks idufirmas KWOTA. Enne seda töötas jäätmekäitluskontsernis Ragn-Sells, kus vastutas Eestis juhatuse liikmena finantsjuhtimise eest ning juhtis grupi tasandil eri äriüksuste tegevust Ida-Euroopas ja Rootsis

Taastuvenergia meie koduturgudel: kolmekordne võimalus

• Vähendada nõudluse ja pakkumise vahet Baltikumis ja Poolas
• Asendada süsinikumahukat elektritootmine
• Suurendada kohalikku tootmist energiasõltumatuse saavutamiseks

	Aasta toodang* (TWh)	Aasta tarbimine* (TWh)	Aasta netoeksport* (TWh)
Norra	152,4	134,5	+17,9
Rootsi	155,0	130,6	+24,4
Soome	74,0	78,9	-4,9
Eesti	4,6	8,1	-3,5
Läti	5,7	6,5	-0,8
Leedu	5,5	11,7	-6,2
Poola	153,3	166,1	-12,8
Taani	32,7	34,5	-1,8

Allikas: https://app.electricitymaps.com/map * 2023 andmed. Allikas: ENTSO-E statistiline faktileht 2023 0 100 200 300 600 900

Elektritootmise süsinikuintensiivsus aastal 2023

Vähene pakkumine hoidis Balti ja Poola III kvartali keskmised elektri turuhinnad kõrgel

• EstLink2 (650 MW) pikaajaline katkestus likvideeriti alles septembri keskel
• Tagasihoidlikud tuuleolud Baltikumis

5

5

Pikemaajalised elektrihinna ootused püsivad stabiilsed

Pikaajaline hinnaprognoos

• Kolmandate osapoolte avaldatavad Balti turgude elektri hinnaprognoosid on jäänud võrreldes meie eelmises kvartaliaruandes avaldatuga sarnastele tasemetele
• Poola ja Soome hinnaprognoose on aga korrigeeritud aastate 2025 - 2027 osas kuni 10% võrra allapoole:
  • heitmekvootide hindade langus
  • langenud elektritarbimise kasvu ootustega, mis tuleneb tööstussektori väljakutsetest ja vesiniku elektrolüüserite poolse oodatava nõudluse vähenemisest
• Pikemaajalisi hinnaprognoose pole märkimisväärselt muudetud.

* 2025E – 2034E elektrihindade prognoosid on arvutatud keskmisena analüüsifirmade SKM, Volue ja Thema prognoosidest (SKM Market Predictor Long-Term Power Outlook - May 2024, Volue Long Term Price Forecast - September 2024, Thema Power Market Outlook – September 2024). Tegemist on nominaalhindadega, mille puhul on eeldatud ühtlast 2% inflatsioonimäära.

Olulisemad regulatiivsed arengud

Eesti

• Konsultatsioonide tulemusena otsustati, et alates 2025. aasta veebruarist ei kehtestata Eestis elektri tootjatele ja tarbijatele sagedusreservide hankimise tasu 5,31 EUR/MWh. Uus eesmärk on kehtestada sarnane tasu koostöös Läti ja Leeduga alates 1. jaanuarist 2026. Eestis võib kehtestada ajutise tasu 1. juulist 31. detsembrini 2025, lõplikud otsused tehakse 2025. aasta alguses.
• Riigikogu tegi muudatuse elektrituruseaduses, millega peatatakse Iru koostootmisjaamale taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetuste maksmise alates 01. jaanuarist 2025. Peame muudatust ebaproportsionaalseks ja diskrimineerivaks, seades kahtluse alla riigi lubaduste usaldusväärsuse taastuvenergia arendamiseks.
• Kliimaministeerium on esitanud mitmed taastuvelektri tootmist mõjutavad eelnõud: talumistasu maksete suurendamine, elektri salvestamise reeglite muudatused, võrguteenuse põhimõtete muutmise eelnõu.
• Jätkusid arutelud tulevaste tuuleenergia vähempakkumiste mahu ja põhimõtete üle.

Läti

• Augustis jõustus tuulikute talumistasu, mida peavad maksma kõik üle 1 MW võimsusega uues tuulikud, olenemata kõrgusest või asukohast. Talumistasu on 2 500 eurot installeeritud võimsuse MW kohta aastas. Makseid haldab kohalik omavalitsus, kus tuulikud asuvad.

Leedu

• Valitsus kinnitas riikliku Kliima- ja Energiakava 2021-2030 uuendatud versiooni ning saatis selle Euroopa Komisjonile. Suurenenud taastuvelektri eesmärk: 100% tarbitavast elektrist (varasemalt 45%).
• Valitsus esitas parlamendile eelnõu elektrijaamade küberjulgeoleku tugevdamiseks, nõudes juhtimissüsteemide kaitset võõrriikide kaugjuhtimise vastu. Uued nõuded kehtivad alates 1. maist 2025, olemasolevatele seadmetele 31. maist 2026.

Tagasihoidlikud tuuleolud Eestis ja Leedus. Süvenev tuuleprofiili allahindlus.

Opereerivate varade töökindlus püsib heal tasemel

Püstitatud tootmisvõimsuste maht üle 1000 MW

Tootmisvõimsus, MW

* Lühiajalise arendusportfelli moodustavad projektid, mis on arendatud lõpliku investeerimisotsuse valmiduseni hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Investeerimisotsuse tegelik aeg sõltub PPA nõudlusest, muude tulukindluse instrumentide (riiklikud oksjonid, võimalikud toetused jm) kättesaadavusest, elektrit tootvate seadmete hindadest, ehitushindadest ning finantseerimisvõimekusest ja -tingimustest.

** Paigaldatud, osalise võimsusega toodangut andvad varad

Ehituses arenduste portfell

540 MW 91 MW

* COD – Commercial Operating Date - aeg, mil vara loetakse opereerivaks varaks. III kvartalis 2024 liigitati opereerivaks varaks Debniku päikesepark (6 MW) .

• Opereeriv
• Ehituses

* Projektid on kavas arendada FID/ehitusvalmidusse antud tähtajaks. Investeerimisotsuse tegelik aeg sõltub PPA nõudlusest, muude tulukindluse instrumentide (riiklikud oksjonid, võimalikud toetused jm) kättesaadavusest, elektrit tootvate seadmete hindadest, ehitushindadest ning finantseerimisvõimekusest ja -tingimustest.

Arendusportfelli tervikvaade

• Opereeriv
• Ehituses

* Erinevad päikese- ja maismaatuuleparkide arendused mille lõplikke investeerimisotsuseid ei ole plaanis teha enne 2025. aastat. Investeerimisotsuse tegelik aeg sõltub PPA nõudlusest, muude tulukindluse instrumentide (riiklikud oksjonid, võimalikud toetused jm) kättesaadavusest, elektrit tootvate seadmete hindadest, ehitushindadest ning finantseerimisvõimekusest ja -tingimustest.

** Tuntud ka kui Hiiumaa meretuulepark

Uute varade osatähtsus kasvab

Elektritoodang, GWh

* Uute varade all peame silmas tootmisvarasid, mis on valminud 2023. aastal või hiljem või mis on alles ehituses, kuid toodavad elektrit – see tähendab sisuliselt kõiki varasid, mis on valmis ehitatud või ehitamisel 2021. alguse saanud investeeringute programmi käigus.

Šilale II	43 MW	1/2023
Akmene	75 MW	3/2023
Purtse	21 MW	3/2023
Zambrow	9 MW	4/2023
Purtse	32 MW	5/2023
Estonia	3 MW	3/2023
Tolpanvaara	72 MW	12/2023
Debnik	6 MW	2/2024
Sopi-Tootsi	255 MW	9/2024

2024. aasta III kvartali tulemuste kokkuvõte

100 mln € Laenuleping EBRD-ga

5,3 mln € Akmene kokkuleppe mõju kvartali ärituludele

* Tootmisvarad, mis on valminud 2023 või hiljem

**Arvutuslik teenitud elektrihind = (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost- määratud tarne ost) / toodang

12 GWh

Sopi-Tootsi esimeste tuulikute toodang septembris

2024. aasta 9 kuu tulemuste kokkuvõte

360 MW

Koostööleping RES Global Investmentiga varase faasi maismaatuuleparkide arendamiseks

Fookus suurehituste lõpuleviimisel Sopi-Tootsi Kelme I Sopi PV

* Uued varad – varad, mis on valminud 2023 või hiljem

**Arvutuslik teenitud elektrihind = (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost- määratud tarne ost) / toodang

Teenitud elektrihinda mõjutas oluliselt madalam PPA hind, suurem profiilide allahindlus

Toodang PPA ostud Muud ostud Müük PPA Müük elektribörsil

Hinnad €/MWh	III kv 2023	III kv 2024
Koduturgude keskmine elektrihind*	97,8	87,5
Turule müüdud elektri hind	82,2	49,8
PPA müügihind	80,9	60,7
Realiseerunud ostuhind	116,5	106,6
Arvutuslik teenitud elektrihind**	83,9	50,3

* Grupi koduturgude toodangutega kaalutud keskmine börsihind

** (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost- määratud tarne ost) / toodang

Arvestuslik teenitud elektrihind -40%

• Koduturgude keskmine elektrihind -11%
• Turule müüdud elektri hind -39%
• PPA keskmise hinna languse (-25%) põhjustas 2021. aastal sõlmitud madalama hinnaga Leedu ja Soome PPA-de arveldusperioodi algus
• Ostuhind on seoses turuhinna langusega võrreldes 2023. aasta III kvartaliga langenud (-9%), kuid suurenenud profiili allahindluse tõttu kasvas ostuhinna ja müügihinna vahe.
• Enefit Greeni tuuleprofiili allahindlused Eestis ja Leedus kasvasid aastaga 11,6 ja 8,1 protsendipunkti võrra, ning olid sarnased turukeskmistega. Soome turukeskmine tuuleprofiili allahindlus oli sarnane mulluse rekordtasemega, kuid Tolpanvaara profiili allahindlus oli 2X madalam. Kuigi väiksema mõjuga, on tugevalt kasvanud ka päikeseprofiili allahindlused Eestis ja Poolas.

Äritulude muutus oluliselt mõjutatud müüdud varadest ja Akmene kokkuleppest

Äritulud segmentide kaupa, mln €

^* Arvutuslik teenitud elektrihind = (elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost- määratud tarne ost) / toodang

Suurem toodang leevendas osaliselt madala müügihinna mõju EBITDA-le

Grupi EBITDA muutus mõjurite lõikes, mln €

Elektri hinna netomõju -9,0 mln eurot 39% madalama börsile müüdud elektri hinna mõju leevendas mõnevõrra 9% madalam ostuhind. Müügi-ostukoguste netomõju +5,0 mln eurot 32% kasvanud elektritoodang suurendas müügikoguseid (+33 GWh), kuid ostukogused kasvasid samuti tugevasti (+23 GWh) Akmene tuulepargi kokkuleppe mõju ärituludele +5,3 mln eurot Müüdud varade mõju -0,8 mln eurot EBITDA 15,7 mln € -1%

Tuuleenergia segment: kasvanud toodangu, kuid suur langus teenitud elektrihinnas. Akmene kokkuleppel oluline positiivne mõju.

Olemasolevad tuulepargid

Arvutuslik teenitud elektrihind, €/MWh*

-33,6 (-45,4%)

*(Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ostmääratud tarne ost) / toodang

+0,9 (+2,3%) Opereerimiskulud MW kohta, tuh €/MW viimased 4 kvartalit*

*(Ärikulud - bilansienergia ost - kulum) / opereeriv võimsus. Arvutuses on arvesse võetud ainult opereerivad tuulevarad: Enefit Wind OÜ, Enefit Wind UAB, alates III kvartalist 2023 Purtse tuulepark ning alates III kvartalist 2024 Tolpanvaara tuulepark.

EBITDA 12,3 mln eurot +12,9%

• Toodangu kasv uute tuuleparkide toodangu lisandumisest (+93 GWh)
• Segmendi tootmisüksuste arvutuslik teenitud elektrihind* 40 €/MWh (-45%) tulenevalt tuuleprofiili allahindlusest ja PPA-portfelli teenindamiseks tehtud ostukuludest
• III kvartali opereerimiskulud installeeritud MW kohta vähenesid aastaga 13% võrra, mis on tingitud Tolpanvaara lisandumisest opereerivate varade hulka.
• GE Vernovaga saavutatud Akmene kokkuleppe mõju ärituludele ja EBITDA-le +5,3 mln €

Koostootmise segment: madalam EBITDA müüdud varade ja Iru plaanitust pikema hooldusseisaku tõttu

koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ostmääratud tarne ost) / toodang

Iru Müüdud varad

EBITDA 4,8 mln € -25%

• Kõrgem arvutuslik teenitud elektrihind 128 €/MWh (+3%) tänu Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna kasvule
• EBITDA langus tulenes peamiselt müüdud varadest ning Iru plaanitust pikemast hooldusseisaku tõttu madalamast toodangust, aga ka kasvanud saastemaksud, mida tasakaalustas soojuse piirhinna tõus alates 2024. aasta juulist.

Päikeseenergia segment: kõrgem toodang tasakaalustas madalamate hindade mõju

7% Äritulude osakaal III kv 2024 13% EBITDA osakaal III kv 2024

EBITDA 2,0 mln eurot +3,0%

• +18% kõrgem toodang tänu uutele parkidele
• +0,2 mln eurot kõrgemad toetused Poolas
• +0,1 mln eurot EBITDA mõju kahe renditeenuse pargi arvele võtmisest
• Päikeseenergia arvutuslik teenitud elektrihind* 74 €/MWh (-23%)
• Opereerivate parkide muutuvkulude kasv Purtse päikesepargi PPA lepingute tasakaalustamiseks tehtavatest elektriostudest

76,9 mln eurot investeeringuid 2024. aasta III kvartalis

Likviidsete varade muutus 2024. aasta III kvartalis, mln €

-70,0 -50,0 -30,0 -10,0 10,0 30,0 50,0 70,0 90,0

Investeeringud 76,9 mln eurot -12%

Äritegevus

Tulenevalt madalamatest elektrihindadest senisest nõrgem rahavoo tugi jätkuvatele investeeringutele

Investeeringud

• 2024.aasta III kvartali investeeringud 76,9 mln euro väärtuses, millest enamus tehti järgmistesse arendusprojektidesse:
  • Sopi-Tootsi tuuleparki 28,9 mln eurot
  • Kelmė I tuuleparki 15,1 mln eurot
  • Kelmė II tuuleparki 11,5 mln eurot
  • Sopi päikeseparki 2,4 mln eurot

Pooleliolevate ehituste lõpuni viimiseks vajalike investeeringute summa on hinnanguliselt 180 mln eurot

23

2024. aasta III kvartali kasum aktsia kohta 0,021 eurot

Puhaskasum 5,4 mln eurot +8%

Neto finantstulud

Intressikulude kasv +3,7 mln eurot (kuid mõju kasumile 96% kapitaliseerimise määra tõttu neutraalne)

Ettevõtte tulumaksukulu

Langes 0,3 mln euro võrra

Puhaskasum

• Kõrgem toodang uutest parkidest
• Madalamad elektrihinnad
• Suurenenud profiili allahindlus

Ootame laenukoormuse tipnemist järgmisel aastal

Investeeritud kapitali tootlus = viimase 12 kuu ärikasum / (netovõlg + omakapital) Omakapitali tootlus = viimase 12 kuu puhaskasum / omakapital

Pangalaenude tagasimaksegraafik, mln €

Finantsvõimendus 48%

Kapitalistruktuur

Ootuspäraselt kõrgem finantsvõimendus ja netovõlg / EBITDA suhe

Finantseerimine

• Kasutusele võetud pangalaenude saldo 680 mln €
• Keskmine intressimäär 4,19%, arvestades IRS* mõju (30.6.2024: 4,23%). IRS-id katavad 21% laenudest.
• Sõlmisime EBRDga uue 100 mln € investeerimislaenu, ja refinantseerisime 30 mln € likviidsuslaene
• Kasutamata investeerimislaene 210 mln € ja likviidsuslaene 50 mln €

Omakapitali tootlus 8,5%

• Madalam investeeritud kapitali tootlus kasvanud investeeritud kapitali tõttu
• Kõrgem omakapitali tootlus suurema puhaskasumi tõttu

* IRS – intressimäära vahetustehing (ingl interest rate swap)

Elektrihinna riskide juhtimine 2024. aastal

Enefit Greeni elektritoodangu portfell 2024 aastal, 30.09.2024 seisuga

• Oodatav toodang FiP toetusega toodang
• Tegelik toodang PPA ja finantsswapide keskmine lepinguline hind

Elektrimüügilepingud (PPAd)

Oleme vähendanud IV kvartali elektrienergia toodangu prognoosi varasemalt 753 GWh tasemelt 645 GWh tasemele

• Põhjuseks oodatust aeglasem tootmise käivitumine Sopi-Tootsi ja Kelme I tuuleparkides

2024. aastal ootame oma tootmisvaradelt 1,84 TWh elektritoodangut

• Opereerivad varad: 1,35 TWh
• Valminud ja ehituses olevad varad: 0,48 TWh

Riskijuhtimismeetmed ja -tegevused

• 1,22 TWh varasemad PPA lepingud keskmise hinnaga 66,5 €/MWh (66,3% oodatavast elektritoodangust)
• 26 GWh on kaetud CfD-ga keskmise hinnaga 111,7 €/MWh ja 461 GWh on kaetud FiP toetusmeetmega keskmise väärtusega 50,2 €/MWh
• Vähendamaks PPA-dest tulenevat osturiski:
  • vähendasime 2024. aasta IV kvartali PPA kogust Baltikumi hinnapiirkonnas 56 GWh võrra

9 kuud 2024: kokkuvõte

• +28% elektritoodangu kasvu uute varade toel…
• … kuid siiski ca -264 GWh võrreldes algselt prognoosituga (nõrgemad tuuleolud, uute parkide aeglasem käivitumine)
• Elektri turuhindade langus on aeglustunud
• Tuule- ja päikeseprofiilide allahindlused on oluliselt süvenenud
• Akmene kokkuleppe mõju ärituludele ja EBITDA-le (+5,3 mln €)
• Sopi-Tootsi: 35/38 tuulikust on andnud esimese toodangu
• Sopi PV: esimene toodang oktoobri lõpp 2024
• Kelme I: esimene toodang IV kvartal 2024
• Läti PV: esimene toodang IV kvartal 2024
• Oleme aktiivselt tegelemas rahastusvõimaluste ja partnerite otsimisega oma järgnevate arendusprojektide elluviimiseks

Opereeriv võimsus 592 MW

Ehituses olevad toodangut andvad taastuvenergia võimsused

453 MW

Ehituses olevad lisanduvad taastuvenergia võimsused

178 MW

Juhan Aguraiuja, juhatuse esimees Andres Maasing, juhatuse liige, arendusjuht Sven Kunsing, finantssuhtluse juht

Elektriportfelli riskijuhtimine Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne III kvartal 2024

Elektrimüügiportfell: PPA-d pakuvad kaitset madalate elektrihindade vastu

Prognoositavad tootmismahud opereerivatelt ja ehitatavatelt tootmisvaradelt ning nende kaetus PPA-de ja erinevate taastuvenergia toetusmeetmetega, GWh

* Hinnapõrand – vähempakkumise käigus saadud riigi toetus hinnapõranda näol tasemega 34,9 EUR/MWh (maksimaalselt 20 EUR/MWh) ning pikkusega 12 aastat

** Oodatav toodang sisaldab opereerivate ning ehituses olevate varade prognoositud toodangut

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

tuhandetes eurodes	III kv 2024	III kv 2023	9k 2024	9k 2023
Müügitulu	33 833	39 660	123 900	146 111
Taastuvenergia toetus ja muud äritulud	9 656	4 832	26 762	17 051
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus	0	3 434	0	3 266
Kaubad, toore, materjal ja teenused	-22 485	-26 011	-57 069	-71 386
Tööjõukulud	-2 159	-2 634	-6 747	-8 025
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus	-10 517	-10 218	-29 328	-29 740
Muud tegevuskulud	-3 182	-3 388	-9 850	-10 716
ÄRIKASUM	5 506	5 675	47 668	46 561
Finantstulud	316	747	1 342	2 345
Finantskulud	-443	-1 115	-1 185	-1 897
Neto finantstulud (-kulud)	-127	-368	157	448
Kasum/(-kahjum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse	62	45	13	85
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST	5 441	5 352	47 838	47 094
Tulumaks	6	-326	-5 004	-10 405
ARUANDEPERIOODI KASUM	5 447	5 026	42 834	36 689
Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tuh	264 276	264 276	264 276	264 276
Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR	0,021	0,019	0,16	0,12
Lahustunud puhaskasum aktsia kohta, EUR	0,021	0,019	0,16	0,12

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	30.09.2024	31.12.2023
VARAD
Põhivara
Materiaalne põhivara	1 322 861	1 027 057
Immateriaalne põhivara	59 741	59 891
Varade kasutusõigus	8 619	9 097
Ettemaksed põhivara eest	41 902	55 148
Edasilükkunud tulumaksuvara	1 486	2 013
Investeerinud sidusettevõtjatesse	524	548
Tuletisinstrumendid	3 450	5 054
Pikaajalised nõuded	1 353	0
Kokku põhivara	1 439 935	1 158 808
Käibevara
Varud	5 611	3 180
Nõuded ostjate vastu	6 518	8 618
Muud nõuded	8 385	16 380
Ettemaksed	7 780	30 084
Tuletisinstrumendid	2 480	3 806
Raha ja raha ekvivalendid	31 362	65 677
	62 125	127 745
Müügiootel ettevõtte varad	0	15 370
Kokku käibevara	62 135	143 115
Kokku varad	1 502 071	1 301 923

tuhandetes eurodes	30.09.2024	31.12.2023
OMAKAPITAL
Emaettevõtja aktsionäridele kuuluv kapital ja reservid
Aktsiakapital	264 276	264 276
Ülekurss	60 351	60 351
Kohustuslik reservkapital	8 291	5 556
Muud reservid	162 996	163 451
Realiseerimata kursivahed	-37	-162
Jaotamata kasum	236 067	223 718
Kokku omakapital	731 944	717 190
KOHUSTUSED
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused	630 552	454 272
Sihtfinantseerimine	2 865	3 010
Tuletisvaba lepinguline kohustus	12 412	12 412
Edasilükkunud tulumaksukohustused	12 416	12 497
Muud pikaajalised võlad	5 466	5 331
Eraldised	7	8
Kokku pikaajalised kohustused	663 717	487 530
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused	63 494	32 126
Võlad hankijatele	23 825	29 464
Muud võlad	17 175	24 981
Eraldised	2	6
Tuletisvaba lepinguline kohustus	1 913	5 674
	106 410	92 251
Müügiks hoitavate varadega otseselt seotud
kohustused	0	4 952
Kokku lühiajalised kohustused	106 410	97 203
Kokku kohustused	770 127	584 733
Kokku omakapital ja kohustused	1 502 071	1 301 923

Lühendatud konsolideeritud rahavoogude vahearuanded

tuhandetes eurodes	III kv 2024	III kv 2023	9k 2024	9k 2023
Rahavood äritegevusest
Äritegevusest saadud raha	23 346	18 977	89 511	77 320
Makstud intressid ja laenukulud	-9 601	-2 999	-22 042	-7 136
Laekunud intressid	213	127	904	645
Makstud tulumaks	-4 518	-9 970	-5 389	-11 175
Kokku rahavood äritegevusest	9 440	6 135	63 984	59 654
Rahavood investeerimisest
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara
soetamisel	-84 615	-86 191	-297 558	-235 672
Tasutud tütarettevõtete soetamisel	0	0	0	-6 174
Laekunud äri müügist (miinus loovutatud raha ja raha ekvivalendid)	0	0	16 879	0
Laekunud kapitalirendi nõuded	2	1	12	2
Laekunud materiaalse põhivara müügist	27	0	27	0
Sidusettevõtjatelt laekunud dividendid	0	24	0	24
Neto rahavood investeerimisest	-84 586	-86 166	-280 640	-241 820
Rahavood finantseerimisest
Saadud pangalaenud	125 020	70 000	280 020	160 000
Tagasi makstud pangalaenud	-59 219	-17 137	-72 311	-28 314
Tagasi makstud liisingkohustuste põhiosamaksed	-178	-97	-383	-276
Laekumised intressimäära vahetuslepingute
realiseerimisest	1 513	0	3 763	0
Makstud dividendid	0	0	-27 749	-54 969
Neto rahavood finantseerimisest	67 137	52 766	183 341	76 441
Neto rahavoog	-8 010	-27 265	-34 315	-105 725
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul	39 372	52 996	65 677	131 456
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul	31 362	25 731	31 362	25 731
Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus	-8 010	-27 265	-34 315	-105 725

Aitäh!