Enefit Green — Earnings Release 2024

Aug 1, 2024

II kvartali 2024 tulemuste esitlus

Tulemusi esitlevad:

Andres Maasing Juhatuse esimehe kohusetäitja

Veiko Räim Finantsjuht

Muudatused juhatuse koosseisus

• Seoses senise juhatuse esimehe Aavo Kärmase ametiaja lõppemisega 1. juulist kinnitas Enefit Geeni nõukogu uueks juhatuse esimeheks Juhan Aguraiuja, kes asub ametisse 14. oktoobril
• Vahepealsel perioodil on juhatuse esimehe kohusetäitja senine juhatuse liige ja arenduste valdkonnajuht Andres Maasing
• Käimas on uue juhatuse liikme ja finantsjuhi otsingud, kuna Veiko Räim otsustas mitte taotleda lepingu pikendamist pärast ametiaja lõppemist 24.09.2024

Balti elektrihindade langus on pidurdumas, kohati isegi pöördumas

Tegurid:

• EstLink2 (650 MW) katkestus
• Maagaasi ja heitmekvootide hinna stabiliseerumine uuel tasemel

4

4

Pikaajalised elektrihinna ootused tõusid II kvartalis

Koduturgude elektrihindade prognoos*, €/MWh

Pikaajaline hinnaprognoos

• Kõikide koduturgude hinnaprognoose on võrredes eelmises kvartaliaruandes avaldatud infoga korrigeeritud aastate 2025 ja 2026 osas ligi 15% võrra ülespoole
• Pikemaajalisi hinnaprognoose pole märkimisväärselt muudetud.
• Tõstetud hinnaprognooside põhjusteks on:
  • tõusnud maagaasi- ja heitmekvootide hinnad
  • tõusnud gaasielektrijaamade tootmiskulud

* 2025E – 2034E elektrihindade prognoosid on arvutatud keskmisena analüüsifirmade SKM, Volue ja Thema prognoosidest (SKM Market Predictor Long-Term Power Outlook - May 2024, Volue Long Term Price Forecast - June 2024, Thema Power Market Outlook – May 2024 (Poola ja Soome hinnad mai 2023)). Tegemist on nominaalhindadega, mille puhul on eeldatud ühtlast 2% inflatsioonimäära.

Olulisemad regulatiivsed arengud

Euroopa Liit

• Jõudis lõpuni elektrituru regulatsioonide muutmine, mille eesmärk on stabiilsemate hindadega turukeskkonna kujundamine (nt kahesuunaliste hinnalepingute kasutamise kohustus)
• Balti riikides annab määrus põhivõrguettevõtetele õiguse konkureerida elektritootjatega süsteemiteenuste osas ja omada ning arendada energiasalvestusüksusi

Eesti

• Võeti vastu taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise seadus, millega kehtestati meretuulepargi hoonestusluba ning muudeti seeläbi varem meretuuleparke arendanud isikute õigusi
• Võeti vastu elektrituru seaduse muudatus, mis peatab jäätmetest Iru elektrijaamas toodetud elektri eest taastuvelektri ja tõhusa koostootmise toetuse maksmise 2025. a. esimesel poolaastal (hinnanguline negatiivne mõju ärituludele ja EBITDA-le -2,8 mln eurot)
• Jätkus jäätmereformi eelnõu koostamine, millega kavatsetakse mõjutada jäätmetest elektri ja soojuse tootmist alates 2025. aastast
• Algas taastuvelektri vähempakkumiste, elektri salvestamise, põhivõrgu ennetava arendamise põhimõtte kehtestamise ja kaugkütte regulatsiooni muutmisega seotud eelnõude ettevalmistamine
• Desünkroniseerimine toob kaasa sagedusreservi hankimise kulu, mis on prognoositult tootjale 5,31 €/MWh – mõjutab negatiivselt uute taastuvelektri projektide ehitamist Eestis
• Elering kuulutas välja hanke sageduse juhtimiseks vajaliku elektri tootmise ja salvestuse võimsuse hankimiseks (500 MW)

• Riigikogu võttis vastuse otsuse "Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine"

Läti

• Valmistati ette tuuleparkide lähiümbruskonna heaks makstav talumistasu regulatsioon
• Jätkus võrguteenusega seotud elektrituruseaduse muudatuste ettevalmistamine
• Elektrivõrguga liitumise kiirendamiseks plaanitakse lubada liitumisõigust edasi anda teisele isikule ilma tagatisraha kaotamata

Leedu

• Jõustusid süsteemihalduri elektrivõrguga liitumise tingimused muudatused – täpsustavad reegleid mitmes etapis ehitatavate elektrijaamade ja hübriidparkide elektrivõrguga liitmiseks
• Parlament kinnitas uuendatud energiajulgeoleku strateegia, fookus taastuvatest allikatest toodetud elektrienergial

Soome

• Majandusministeerium käivitas töögrupi, et valmistada ette tuuleenergia ja elektrit tarbiva tööstuse laienemiseks vajalikud muudatused

Poola

• Kehtestati muudatused bilansivastutuse regulatsioonis turumehhanismide tugevdamiseks, et hinnasignaalid suurendaksid turuosaliste huvi tootmist ja tarbimist vastavalt turuolukorrale korrigeerida 6

Tuuleolud paremad kui mullu, aga siiski oodatust madalamad

Keskmine mõõdetud tuulekiirus Enefit Greeni tuuleparkides, m/s

Opereerivate tuuleparkide töökindlus ootuspärasel tasemel

Tootmisvõimsuse areng

Tootmisvõimsus, MW

* Lühiajalise arendusportfelli moodustavad projektid, mis on arendatud lõpliku investeerimisotsuse valmiduseni hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Investeerimisotsuse tegelik aeg sõltub PPA nõudlusest, muude tulukindluse instrumentide (riiklikud oksjonid, võimalikud toetused jm) kättesaadavusest, elektrit tootvate seadmete hindadest, ehitushindadest ning finantseerimisvõimekusest ja -tingimustest.

Ehituses arenduste portfell

540 MW 97 MW

* COD – Commercial Operating Date - aeg, mil park loetakse opereerivaks varaks. II kvartalis 2024 liigitati opereerivaks varaks Tolpanvaara tuulepark (72 MW) .

• Opereeriv
• Ehituses

* Projektid on kavas arendada FID/ehitusvalmidusse antud tähtajaks. Investeerimisotsuse tegelik aeg sõltub PPA nõudlusest, muude tulukindluse instrumentide (riiklikud oksjonid, võimalikud toetused jm) kättesaadavusest, elektrit tootvate seadmete hindadest, ehitushindadest ning finantseerimisvõimekusest ja -tingimustest.

Arendusportfelli tervikvaade

• Opereeriv
• Ehituses

* Erinevad päikese- ja maismaatuuleparkide arendused mille lõplikke investeerimisotsuseid ei ole plaanis teha enne 2025. aastat. Investeerimisotsuse tegelik aeg sõltub PPA nõudlusest, muude tulukindluse instrumentide (riiklikud oksjonid, võimalikud toetused jm) kättesaadavusest, elektrit tootvate seadmete hindadest, ehitushindadest ning finantseerimisvõimekusest ja -tingimustest.

** Tuntud ka kui Hiiumaa meretuulepark

Uute varade osatähtsus kasvab

Elektritoodang, GWh

* Uute varade all peame silmas tootmisvarasid, mis on valminud 2023. aastal või hiljem või mis on alles ehituses, kuid toodavad elektrit – see tähendab sisuliselt kõiki varasid, mis on valmis ehitatud või ehitamisel 2021. alguse saanud investeeringute programmi käigus.

Šilale II	43 MW	1/2023
Akmene	75 MW	3/2023
Purtse	21 MW	3/2023
Zambrow	9 MW	4/2023
Purtse	32 MW	5/2023
Estonia	3 MW	3/2023
Tolpanvaara	72 MW	12/2023
Debnik	6 MW	2/2024

2024. aasta II kvartali tulemuste kokkuvõte

* Tootmisvarad, mis on valminud 2023 või hiljem

**Arvutuslik teenitud elektrihind = (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost- määratud tarne ost) / toodang

100 mln €

Laenulepingu pikendamine ning laenusumma suurendamine

(Swedbank, varem 50 mln €)

2024. aasta 6 kuu tulemuste kokkuvõte

360 MW

Koostööleping RES Global Investmentiga varase faasi maismaatuuleparkide arendamiseks

Fookus suurehituste lõpuleviimisel Sopi-Tootsi Kelme I Sopi PV

* Uued varad – varad, mis on valminud 2023 või hiljem

**Arvutuslik teenitud elektrihind = (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost- määratud tarne ost) / toodang

Teenitud elektrihinda mõjutab madalam PPA hind, profiilide allahindluse kasv

Hinnad €/MWh	II kv 2023	II kv 2024
Koduturgude keskmine elektrihind*	78,7	72,2
Turule müüdud elektri hind	63,7	52,3
PPA müügihind	83,5	68,0
Realiseerunud ostuhind	83,8	80,4
Arvutuslik teenitud elektrihind**	89,3	69,7

* Grupi koduturgude toodangutega kaalutud keskmine börsihind

** (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost- määratud tarne ost) / toodang

Arvestuslik teenitud elektrihind -22%

• Koduturgude keskmine elektrihind -8%
• Turule müüdud elektri hind -18%
• PPA keskmise hinna languse (-19%) põhjustas 2021. aastal sõlmitud madalama hinnaga Leedu ja Soome PPA-de arveldusperioodi algus
• Ostuhind on seoses turuhinna langusega võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga langenud (-4%), kuid suurenenud profiili allahindluse tõttu kasvas ostuhinna ja müügihinna vahe.
• Leedu tuuleprofiili allahindlus kasvas eelmise aastaga võrreldes 4,4 protsendipunkti ning ulatus 2024. aasta teises kvartalis 13%-ni, samal ajal süvenes Eesti päikseprofiili allahindlus 6,3 protsendipunkti võrra tasemele 30,3%

Äritulud langesid peamiselt müüdud varade arvelt

Äritulud segmentide kaupa, mln €

Äritulud 38,3 mln eurot -7%

Tuuleenergia

• Toodangu kasv uute tuuleparkide toodangu
• lisandumisest (+81 GWh)
• Segmendi tootmisüksuste arvutuslik teenitud elektrihind* 64 €/MWh (-26%)

Koostootmine

• Müüdud varade arvelt 5,5 mln eurot väiksemad äritulud
• Iru koostootmisjaama väiksem elektri (-10%) ja soojuse (-9%) toodang
• Segmendi arvutuslik teenitud elektrihind* 113 €/MWh (+8%)

Päike

Stabiilsed äritulud – toodangu kasv tasakaalustas hindade langust

* Arvutuslik teenitud elektrihind = (elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost- määratud tarne ost) / toodang

Suurem toodang uutelt varadelt (+85 GWh) neutraliseeris madalama hinna mõju EBITDA-le

EBITDA 18,9 mln eurot -2%

Elektri hinna netomõju -5,4 mln eurot

18% madalama börsile müüdud elektri hinna mõju vähendas 4% madalam ostuhind. Suurenenud profiili allahindluse tõttu kasvas ostuhinna ja müügihinna vahe, mis avaldas tuludele negatiivset mõju summas -0,9 mln eurot.

• Müügi-ostukoguste netomõju +7,4 mln eurot 35% kasvanud elektritoodang suurendas müügikoguseid (+103 GWh) rohkem kui ostukoguseid (+11 GWh)
• Iru (v.a. püsikulud ja elektri kogus ja hinna mõjud) -0,3 mln eurot

Languse põhjustas peamiselt madalamast töökindlusest tingitud madalam energiatoodang, mida tasakaalustas soojuse piirhinna tõus võrreldes võrdlusperioodiga.

Müüdud varade mõju -1,6 mln eurot

2024.aasta II kvartalis oli müüdud varade EBITDA mõju -0,8 mln eurot, mis on seotud Paide ja Valka koostootmisjaamade müügikasumi korrektsiooniga aprillis.

Tuuleenergia segment: Elektrihinna languse negatiivset mõju tasakaalustas uute tuuleparkide toodangu kasv

2023/2022 2024/2023 *(Ärikulud - bilansienergia ost - kulum) / opereeriv võimsus. Arvutuses on arvesse võetud ainult opereerivad tuulevarad: Enefit Wind OÜ, Enefit Wind UAB ja alates III kvartalist 2023 Purtse tuulepark.

I kv

12,7

I kv

II kv

I kv

IV kv

II kv

III kv

III kv

IV kv

11,5

9,8

8,8

40,0

15,1

EBITDA 15,1 mln eurot +18,1%

• Toodangu kasv uute tuuleparkide toodangu lisandumisest (+81 GWh)
• Segmendi tootmisüksuste arvutuslik teenitud elektrihind* 64 €/MWh (-26%)
• PPA-portfelli teenindamiseks tehtud ostukulud
• II kvartali opereerimiskulud vähenesid aastaga 12% võrra. Langus on tingitud väiksematest hooldus- ja remondikuludest opereerivates tuuleparkides (-0,4mln eurot).

19

Koostootmise segment: Müüdud varade EBITDA mõju vähendas segmendi kasumlikkust

*(Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ostmääratud tarne ost) / toodang

Iru Müüdud varad

EBITDA 5,4 mln eurot -31%

• Kõrgem arvutuslik teenitud elektrihind 113 €/MWh (+8%) tänu Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna kasvule
• II kvartali tulemustes kajastub Paide ja Valka koostootmisjaamade müügikasumi korrektsioon, mis vähendas grupi 2024. aasta II kvartali EBITDA tulemust 0,8 mln euro võrra.
• Iru EBITDA languse põhjustas peamiselt madalamast töökindlusest tingitud madalam energiatoodang ning kasvanud hooldus-ja remondikulud, mida tasakaalustas soojuse piirhinna tõus

Päikeseenergia segment: kõrgem toodang tasakaalustas madalamate hindade mõju

Arvutuslik teenitud elektrihind, €/MWh*

-5,3 (-6,2%)

*(Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ostmääratud tarne ost) / toodang

+0,1 (+4,1%) Äritulud, mln €

EBITDA 2,2 mln eurot -0,6%

• +6% kõrgem toodang tänu uutele parkidele
• +0,4 mln eurot kõrgemad toetused Poolas
• +0,2 mln eurot Poola allakoormamiste tulu reserv
• Päikeseenergia arvutuslik teenitud elektrihind* 80 €/MWh (-6%)
• Ärikulude 0,1 mln euro suurune kasv uute parkide Zambrowi ja Purtse elektrivõrgu teenuste kulu tõttu

129,8 mln eurot investeeringuid 2024. aasta II kvartalis

Investeeringud 129,8 mln eurot

Äritegevus

Tulenevalt madalamatest elektrihindadest senisest nõrgem rahavoo tugi jätkuvatele investeeringutele

Investeeringud

• 2024.aasta II kvartali investeeringud 129,8 mln euro väärtuses, millest enamus tehti järgmistesse arendusprojektidesse:
  • Sopi-Tootsi tuuleparki 86,6 mln eurot
  • Kelmė I tuuleparki 11,6 mln eurot
  • Kelmė II tuuleparki 8,7 mln eurot
  • Sopi päikeseparki 7,4 mln eurot

Pooleliolevate ehituste lõpuniviimiseks vajalike investeeringute summa on hinnanguliselt 250 mln eurot

2024. aasta II kvartali kasum aktsia kohta 0,015 eurot

Puhaskasum 3,9 mln eurot +246%

Neto finantstulud

Intressikulude kasv +3,5 mln eurot (kuid mõju kasumile 99% kapitaliseerimise määra tõttu neutraalne)

Ettevõtte tulumaksukulu

Langes 4,1 mln euro võrra madalama dividendide väljamakse tõttu

Puhaskasum

• Kõrgem toodang uutest parkidest
• Madalamad elektrihinnad
• Suurenenud profiili allahindlus

Ootame laenukoormuse tipnemist järgmisel aastal

Investeeritud kapitali tootlus = viimase 12 kuu ärikasum / (netovõlg + omakapital) Omakapitali tootlus = viimase 12 kuu puhaskasum / omakapital

Pangalaenude tagasimaksegraafik, mln €

Finantsvõimendus 45%

Kapitalistruktuur

Ootuspäraselt kõrgem finantsvõimendus ja netovõlg / EBITDA suhe

Finantseerimine

• Kasutusele võetud pangalaenude saldo 614 mln €
• Keskmine intressimäär 4,23%, arvestades IRS* mõju (31.3.2024: 3,79%). IRS-id katavad 24% laenudest.
• Suurendasime Swedbankiga sõlmitud laenulepingut 100 mln € tasemeni
• Kasutamata investeerimislaene 235 mln €

Omakapitali tootlus 8,4%

• Madalam investeeritud kapitali tootlus kasvanud investeeritud kapitali tõttu
• Kõrgem omakapitali tootlus suurema puhaskasumi tõttu

* IRS – intressimäära vahetustehing (ingl interest rate swap)

Elektrihinna riskide juhtimine 2024. aastal

Enefit Greeni elektritoodangu portfell 2024 aastal, 30.06.2024 seisuga

Elektrimüügilepingud (PPAd)

II kvartali tegelik toodang -61 GWh võrreldes prognoosiga (I pa kokku -155 GWh)

• Peamiselt tuuleolud, aga ka Tolpanvaara, Akmene ja Iru töökindlus

2024. aastal ootame oma tootmisvaradelt 2,06 TWh elektritoodangut

• Opereerivad varad: 1,18 TWh
• Valminud ja ehituses olevad varad: 0,88 TWh

Riskijuhtimismeetmed ja -tegevused

• 1,29 TWh mahus on ette müüdud PPA lepinguid keskmise hinnaga 67,2 €/MWh (62,8% oodatavast elektritoodangust)
• 26 GWh on kaetud CfD-ga keskmise hinnaga 112,4 €/MWh ja 469 GWh on kaetud FiP toetusmeetmega keskmise väärtusega 50,1 €/MWh
• Vähendamaks PPA-dest tulenevat osturiski:
  • vähendasime 2024. aasta III kvartali PPA kogust Baltikumi hinnapiirkonnas 23,1 GWh võrra

6 kuud 2024: kokkuvõte

• +27% elektritoodangu kasvu uute varade toel
• Toodang siiski ca -155 GWh võrreldes prognoosituga
  • (nõrgemad tuuleolud, Tolpanvaara, Akmene ja Iru töökindlus)
• Elektri turuhindade langus on aeglustumas
• Müüdud varade mõju ärituludele (-7,9 mln €) ja EBITDAle (+8,3 mln €)
• Sopi-Tootsi: üle poolte tuulikute on püstitatud
• Kelme I: 100% tuulikutest püstitatud
• Sopi PV: toimub paneelide paigaldamine
• Akusalvesti ja rohevesiniku pilootprojektid lähenevad ehitusvalmidusele
• Puhaskasumit mõjutas madalam tulumaksu kulu (-4,1 mln €)

Kokku ehituses uusi taastuvenergia võimsusi

+108% lisanduvat võimsust

peale ehituste valmimist

Andres Maasing, juhatuse esimehe kohusetäitja Veiko Räim, finantsjuht

Elektriportfelli riskijuhtimine Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne II kvartal 2024

Elektrimüügiportfell: PPA-d pakuvad kaitset madalate elektrihindade vastu

Prognoositavad tootmismahud opereerivatelt ja ehitatavatelt tootmisvaradelt ning nende kaetus PPA-de ja erinevate taastuvenergia toetusmeetmetega, GWh

* Hinnapõrand – vähempakkumise käigus saadud riigi toetus hinnapõranda näol tasemega 34,9 EUR/MWh (maksimaalselt 20 EUR/MWh) ning pikkusega 12 aastat

** Oodatav toodang sisaldab opereerivate ning ehituses olevate varade prognoositud toodangut

Elektrimüügilepingud (PPA-d)

2024 - 2028

• 7 127 GWh müüdud PPA-sid (47,2% oodatavast toodangust**)
• Keskmine fikseeritud hind 68,1 €/MWh

2029+

• Pikimate PPA-de tähtaeg 2033
• 1. aastast hilisema oodatava toodangu vastu on müüdud 2 458 GWh keskmise hinnaga 79 €/MWh

Uute lepingute maht

1. aasta teises kvartalis uusi pikaajalisi PPA lepinguid ei sõlmitud

Lühiajalise arendusportfelli võimalik toodang

Oleme tootmisprognooside arvestamisel kõrvale jätnud võimaliku tootmispanuse varadelt, mille osas lõplikku investeerimisotsust pole veel tehtud.

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

tuhandetes eurodes	II kv 2024	II kv 2023	I pa 2024	I pa 2023
Müügitulu	33 875	36 760	90 067	106 451
Taastuvenergia toetus ja muud äritulud	4 377	4 406	17 106	12 219
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus	0	4 892	0	-168
Kaubad, toore, materjal ja teenused	-13 910	-20 583	-34 584	-45 375
Tööjõukulud	-2 363	-2 905	-4 588	-5 391
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus	-9 829	-9 707	-19 171	-19 522
Muud tegevuskulud	-3 073	-3 274	-6 668	-7 329
ÄRIKASUM	9 077	9 589	42 162	40 885
Finantstulud	456	1 191	1 026	1 598
Finantskulud	-436	-402	-742	-782
Neto finantstulud (-kulud)	20	789	284	816
Kasum/(-kahjum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse	-39	22	-49	41
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST	9 058	10 400	42 397	41 742
Tulumaks	-5 117	-9 260	-5 010	-10 080
ARUANDEPERIOODI KASUM	3 941	1 140	37 387	31 662
Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tuh	264 276	264 276	264 276	264 276
Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR	0,015	0,004	0,14	0,12
Lahustunud puhaskasum aktsia kohta, EUR	0,015	0,004	0,14	0,12

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	30.06.2024	31.12.2023
VARAD
Põhivara
Materiaalne põhivara	1 250 517	1 027 057
Immateriaalne põhivara	59 808	59 891
Varade kasutusõigus	8 651	9 097
Ettemaksed põhivara eest	47 477	55 148
Edasilükkunud tulumaksuvara	1 487	2 013
Investeerinud sidusettevõtjatesse	499	548
Tuletisinstrumendid	5 772	5 054
Pikaajalised nõuded	1 026	0
Kokku põhivara	1 375 237	1 158 808
Käibevara
Varud	5 425	3 180
Nõuded ostjate vastu	6 207	8 618
Muud nõuded	6 970	16 380
Ettemaksed	13 098	30 084
Tuletisinstrumendid	4 135	3 806
Raha ja raha ekvivalendid	39 372	65 677
	75 207	127 745
Müügiootel ettevõtte varad	0	15 370
Kokku käibevara	75 207	143 115
Kokku varad	1 450 444	1 301 923

tuhandetes eurodes	30.06.2024	31.12.2023
OMAKAPITAL
Emaettevõtja aktsionäridele kuuluv kapital ja reservid
Aktsiakapital	264 276	264 276
Ülekurss	60 351	60 351
Kohustuslik reservkapital	8 291	5 556
Muud reservid	166 296	163 451
Realiseerimata kursivahed	-103	-162
Jaotamata kasum	230 620	223 718
Kokku omakapital	729 731	717 190
KOHUSTUSED
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused	532 860	454 272
Sihtfinantseerimine	3 139	3 102
Tuletisvaba lepinguline kohustus	12 412	12 412
Edasilükkunud tulumaksukohustused	12 442	12 497
Muud pikaajalised võlad	5 239	5 239
Eraldised	7	8
Kokku pikaajalised kohustused	566 099	487 530
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused	96 100	32 126
Võlad hankijatele	32 720	29 464
Muud võlad	22 916	24 981
Eraldised	2	6
Tuletisvaba lepinguline kohustus	2 876	5 674
	154 614	92 251
Müügiks hoitavate varadega otseselt seotud
kohustused	0	4 952
Kokku lühiajalised kohustused	154 614	97 203
Kokku kohustused	720 713	584 733
Kokku omakapital ja kohustused	1 450 444	1 301 923

Lühendatud konsolideeritud rahavoogude vahearuanded

tuhandetes eurodes	II kv 2024	II kv 2023	I pa 2024	I pa 2023
Rahavood äritegevusest
Äritegevusest saadud raha	31 003	14 006	66 166	58 343
Makstud intressid ja laenukulud	-3 944	-2 084	-12 441	-4 137
Laekunud intressid	233	207	691	518
Makstud tulumaks	-871	-631	-871	-1 205
Kokku rahavood äritegevusest	26 421	11 498	53 545	53 519
Rahavood investeerimisest
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel	-115 661	-69 907	-212 943	-149 480
Tasutud tütarettevõtete soetamisel	0	0	0	-6 174
Laekunud äri müügist (miinus loovutatud raha ja raha ekvivalendid)	0	0	16 879	0
Neto rahavood investeerimisest	-115 661	-69 907	-196 064	-155 654
Rahavood finantseerimisest
Saadud pangalaenud	125 000	90 000	155 000	90 000
Tagasi makstud pangalaenud	-4 080	-4 040	-13 092	-11 177
Tagasi makstud liisingkohustuste põhiosamaksed	-147	-95	-205	-179
Laekumised intressimäära vahetuslepingute	599	0	2 260	0
realiseerimisest
Makstud dividendid	-27 749	-54 969	-27 749	-54 969
Neto rahavood finantseerimisest	93 623	30 896	116 214	23 675
Neto rahavoog	4 383	-27 513	-26 305	-78 460
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul	34 989	80 509	65 677	131 456
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul	39 372	52 996	39 372	52 996
Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus	4 383	-27 513	-26 305	-78 460

Aitäh!