Annual Report • Feb 28, 2023
Annual Report
Open in ViewerOpens in native device viewer
Tegevusaruanne Jätkusuutlikkuse aruanne Raamatupidamise aruanne
| Juhatuse esimehe pöördumine | 3 |
|---|---|
| Lühiülevaade Enefit Greenist | 6 |
| Olulisemad sündmused 2022. aastal | 8 |
| Tegevuskeskkond | 9 |
| Strateegia 2022–2026 | 15 |
| Ülevaade arendustegevusest | 19 |
| Digitaalne varahaldus | 28 |
| Oleme pühendunud jätkusuutliku tuleviku ehitamisele | 34 |
|---|---|
| Rohelisema tuleviku loomine tasakaalus keskkonnaga | 39 |
| Rohepöörde kiirendamine koos inimeste ja kogukondadega | 52 |
| Jätkusuutliku tuleviku loomine läbi usalduse ja läbipaistvuse | 58 |
| Ühingujuhtimise aruanne | 59 |
|---|---|
| Aktsia ja aktsionärid | 69 |
| Maksujalajälg | 73 |
| Grupi struktuur | 75 |
| Riskijuhtimine | 76 |
| Grupi IV kvartali majandustulemused | 82 |
| Grupi majandustulemused 2022 | 86 |
| Segmendiaruandlus | 93 |
| VAHEARUANNE IV KVARTAL JA 12 KUUD 2022 | 104 |
|---|---|
| Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne | 105 |
| Lühendatud konsolideeritud koondkasumiaruanne | 106 |
| Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne | 107 |
| Lühendatud konsolideeritud rahavoogude vahearuanne | 108 |
| Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste vahearuanne | 109 |
| Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lisad | 110 |
| Ärinimi Enefit Green AS |
|---|
| Registrikood 11184032 |
| Aadress Lelle tn 22, 11318 Tallinn, Eesti Vabariik |
| Telefon +372 5865 4999 |
| E-post [email protected] |
| Põhitegevusalad Elektri ja soojuse tootmine |
| koostootmisjaamadest, elektri tootmine tuuleparkides, |
| päikeseelektrijaamades ja hüdroelektrijaamas |
| Aruandlusperiood 1. jaanuar 2022 – 31. detsember 2022 |
| Audiitor AS PricewaterhouseCoopers |
Lõppenud aasta kinnitas ilmekalt, et lisaks kliimaeesmärkidele on taastuvenergia tootmise suurendamine tähtis ka energiajulgeoleku ja elektri hindade tõttu. Venemaa agressioon Ukrainas tõi kaasa kõrged ja muutlikud energiahinnad ning varustuskindluse riskid, mis panid poliitikud, ettevõtjad, investorid, energiatootjad ja kodutarbijad kogu Euroopas otsima lahendusi ning leevendusmeetmeid. Energia kättesaadavus ja taskukohane hind sai olulisemaks kui kunagi varem.
Aavo Kärmas Enefit Greeni juhatuse esimees
Hoobasid energiakriisi seljatamiseks otsiti nii Baltikumis kui ka kogu Euroopas ja seda nii varude, tarneahelate kui ka regulatsioonide seast. Lühiajalised leevendusmeetmed on tarbijate olukorra parandamiseks vajalikud, kuid need ei tohi saada roheenergia arengu takistuseks ega teha turu usaldusväärsusele pikaajalist kahju.
Suurima mõjuga lahendus energiakriisile on taastuvenergia tootmise suurendamine. Mida rohkem energiat oma koduriikides toodame, seda vähem sõltume ebakindlatest ja kallitest fossiilkütuse tarnetest ning seda soodsam on elekter igale tarbijale. Enefit Greeni panus energiajulgeoleku kindlustamisse on uute tuule- ja päikeseparkide
ehitamine koduturgudel – Baltimaades, Poolas ja Soomes ning praeguste jaamade toodangu ja töökindluse tagamine.
Uuendasime ettevõtte viie aasta strateegiat, mille fookuses on veelgi ambitsioonikam kasv. Näeme täiendavaid investeerimise ja arendusvõimalusi tuule- ja päikeseparkide rajamiseks senisest veelgi kiiremas tempos. Taskukohase hinnaga keskkonnahoidliku elektri turule lisamiseks neljakordistame lähiaastatel oma tootmisvarade mahtu ja suurendame elektritootmist. Kokku investeerime 1,5 miljardit eurot, et viia meie taastuvelektritoodang 2026. aasta lõpuks ligi 4,5 teravatt-tunnini.
Kasvuplaani elluviimiseks tegime 2022. aastal poole miljardi euro ulatuses kuus investeerimisotsust – kolm maismaatuulepargi ja kolm päikesepargi kohta. 2022. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil ehituses kokku kuus tuuleparki koguvõimsusega 546 megavatti Eestis, Leedus ja Soomes ning neli päikeseparki, millest kaks Eestis ja kaks Poolas koguvõimsusega 50 megavatti. Nende investeeringute kogumaht on üle 700 miljoni euro.
alustasime tänavu esimese etapiga kokku ligi 320-megavatisest Kelme projektist, mille mõju regiooni elektriturule saab olema veelgi suurem.
Vajalikku tulukindlust uute taastuvelektrijaamade rajamiseks pakkusid Enefit Greenile pikaajalised elektrimüügilepingud. Huvi fikseeritud hinnaga elektrilepingute vastu kasvas jätkuvalt. Oleme tänulikud kõigile partneritele, kellega sõlmitavad pikaajalised elektrilepingud aitavad uusi võimsusi rajada. 2022. aasta lõpuks olime selliseid elektrimüügilepinguid sõlminud mahus 10,5 teravatt-tundi.
Enefit Green tootis 2022. aastal 1,1 teravatt-tundi elektrit ja 566 gigavatt-tundi soojusenergiat. Mõlema valdkonna toodang jäi alla aastatagusele ning seda eelkõige tuulekiiruse ja madalama töökindluse tõttu. 2022 algas väga heade tuuleoludega ning jaanuaris sündis ka tuuleenergia tootmisrekord. Teisel poolaastal jäid aga tuulekiirused
keskmisest allapoole nii Leedus kui ka Eestis. Samuti oli väljakutseks tuuleparkide töökindlus eeskätt peakomponentide probleemide ja labade jäätumise tõttu. Koostootmise segmendi töökindlust mõjutas enim Iru elektrijaama viienädalane remondiseisak.
Enefit Greeni meeskond on eesmärkide saavutamisele pühendunud ja iga teine meie töötaja tunneb ennast eestvedajana. Oleme aasta jooksul värvanud arendustiimi uusi liikmeid ning siseuuring näitab, et viimasel aastal tõusid nii meeskonna pühendumus kui juhtimiskvaliteet. Hästi toimiv, algatusvõimeline ja tegudele orienteeritud meeskond on meie eesmärkide saavutamise tähtsaim eeldus.
Lõppenud aastal alustas Enefit Green jätkusuutliku organisatsiooni tegevuspõhimõtete integreerimisega meie ärieesmärkidesse ja strateegilisse juhtimisse. Mõistame, et ka taastuvenergia tootmisel on mõju keskkonnale ning püüame koos partneritega tagada meie tegevuse jätkusuutlikkus ja sotsiaalne vastutustundlikkus. Tegutseme läbipaistvalt ja anname korrapäraselt aru oma edusammudest jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel. Oleme eestvedajad taastuvenergial põhinevale tulevikule üleminekul ja töötame selle nimel, et maailm oleks järgmiste põlvkondade jaoks parem paik.
Enefit Green 2022. aasta majandustulemused paranesid eelmise aastaga võrreldes. Mõnevõrra väiksemale tootmismahule vaatamata kasvasid äritulud 40%. Meie äritegevuse üks peamisi tulemusnäitajaid EBITDA suurenes 27% võrra 154,8 miljoni euroni. Aasta puhaskasum kasvas 38% võrra 110,2 miljoni euroni.
Jätkame 2023. aastal tööd, et jõuda uute investeerimisotsusteni maismaatuuleparkide ehitamiseks Leedus ja päikeseparkide rajamiseks Eestis, Lätis ning Leedus kogumahus kuni 480 megavatti. Oleme oma pühendunud meeskonnaga kindlal kasvukursil ning meid toetab sellel teel ligi 60 000 investorit. Enefit Greeni aktsia oli 2022. aastal Nasdaq Balti börsil enimkaubeldud ja selle kogutootluseks kujunes koos dividendidega 12,4%. Investorite usaldus ja huvi taastuvenergia vastu annab meile kindluse jätkata investeeringuid roheenergeetikasse.
Tänan südamest kõiki Enefit Greeni töötajaid pühendumuse ning investoreid ja koostööpartnereid usalduse eest. Üheskoos suudame seatud eesmärgid ellu viia ja rohelist elektrit turule lisada!
Aavo Kärmas Enefit Green juhatuse esimees
Enefit Green on üks Läänemere regiooni juhtivaid ja mitmekülgseima tootmisportfelliga kasvule orienteeritud taastuvenergia ettevõte. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil ja seetõttu on paljudel investoritel võimalus panustada rohepöördesse ning saada osa Enefit Greeni kasvuloost.
Lätis, Leedus ja Poolas
596 MW
Meil on selge teekaart, kuidas kasvatada aastaks 2026 tootmisvõimsust neli korda, et taskukohase hinnaga rohelist elektri oleks rohkem ja energiajulgeolek oleks tugevam.
154,8 mln €
566 GWh
~ 60 000 investorit
Laenulepingu sõlmimine Põhjamaade Investeerimispangaga
Purtse tuulepargi (21 MW) ehitamiseks Eestis ja Debniku päikesepargi (6 MW) rajamiseks Poolas
Koostöö alustamine Läti suurima erametsaomanikuga
Märts
Leping konsultatsiooniettevõttega Ramboll Hiiu meretuulepargi
CFO Veiko Räim
Aprill
2022
Purtse tuulepargi tuulikute tarne- ja hoolduse lepingu allkirjastamine Vestasega
Esimene aktsionäride üldkoosolek noteeritud ettevõttena
Uuendatud strateegia 2022–2026 avalikustamine
(32 MW) rajamiseks Eestis
Vähemusosaluse müümine ettevõttes Wind Controller
Mai
Juuni
Dividendimakse 0,151 eurot aktsia kohta
Tolpanvaara tuulepargi (72 MW) nurgakivi Soomes
Virtuaalreaalsuse lahenduse kasutuselevõtt arenduses
August
September
omandamine Eestis koguvõimsusega kuni 200 MW
Leedus
Juuli
Purtse tuulepargi (21 MW) nurgakivi
Šilale II tuulepargi (43 MW) nurgakivi
Tootsi tuulepargi (74 MW) arenduse omandamine
Eestis
Leedus
Pikaajaliste elektrimüügilepingute sõlmimine Leedus
Ehituses tuulepargid jõudsid tuulikute püstitamise faasi
Oktoober November
Iru elektrijaama remonttööde edukas lõpp Siseuuring näitas töötajate kõrget pühendumust ja juhtimiskvaliteeti Esmakordne päästeõppus Eestis õnnetusjuhtumi lahendamiseks tuulikus
East Capitali tunnustus "Parim esmane avalik pakkumine"
Detsember
Šilale II (43 MW) esimene elekter Leedus
Investeerimisotsused
Sopi-Toosti (255 MW) tuulepargi ehitamiseks Eestis ja Kelme I (80 MW) tuulepargi rajamiseks Leedus
SEB ja Swedbanki laenulepingute refinantseerimine 100 miljoni euro väärtuses
Investeerimisotsus Estonia päikesepargi (3 MW) rajamiseks Eestis
Eelkõige tuule- ja päikeseenergiale keskenduva taastuvenergia ettevõttena mõjutavad meid elektri- ja heitmekvootide hinnad, elektrienergia nõudlus ja pakkumine, konkurents erinevate energialiikide ja -pakkujate vahel, energeetikasektori regulatsioonid ning ilmastik (peamiselt tuuleolud).
Enefit Green on osaline elektribörsil Nord Pool, kus kauplevad elektri tootjad, kes müüvad börsile oma toodetud elektrit, ja elektri müüjad, kes ostavad börsilt elektrienergiat, et seda lõpptarbijatele edasi müüa. Enim mõjutavad meie tegevust Eesti, Läti, Leedu ja Poola elektrihinnad, kuna nendes riikides me nii toodame kui ka müüme elektrit.
Eesti ja naaberriikide elektriturud on ülekandekaablitega tihedalt ühendatud. Seetõttu mõjutavad elektritootmist ja -hindu ka mitmed tegurid väljaspool meie koduturge, näiteks veetase Norra hüdroreservuaarides ning tuuleolud turgudel, kus meil ei ole opereerivaid varasid (näiteks Soome).
Eesti ja lähiriikide elektrihindu mõjutasid 2022. aastal maagaasi turuhind ning ilmastikuga seotud tegurid. Oluliselt kasvasid elektrihinnad 2022. aasta suvel, mis oli tingitud ajalooliselt kõrgetest gaasi ja CO2 kvootide hindadest.
Lisaks toimus suvel Balti regioonis suures mahus elektrijaamade hooldustöid ning vähese taastuvenergia tootmise tõttu tekkis kolmandas kvartalis elektridefitsiit. Sel perioodil mõjutasid madalad Soome hinnad Eesti elektrihindu, mille tulemusena täheldati Balti riikide vahel ajalooliselt suuri hinnaerinevusi.
Tulenevalt tarneahelate muutustest ning šokkidest gaasi pakkumisele 2022. aasta jooksul jõudsid aasta teises pooles maagaasi hinnad rekordtasemele. Aasta viimases kvartalis hakkasid gaasihinnad langema ning detsembri lõpuks oli maagaasi hind võrreldav aasta alguse hinnaga. Seda soosisid võrdlemisi soe ilm ning sellest tingitud nõudluse langus Euroopa turgudel. 2022. aasta teises pooles võttis Euroopa Parlamendi Tööstuskomisjon vastu RePowerEU tegevuskava, mille üks eesmärk on vähendada Euroopa Liidu liikmesriikide sõltuvust Venemaalt tarnitavast gaasist. Aasta lõpuks vähendas Euroopa Liit üldist gaasi tarbimist 20,1% võrreldes eelneva viie aasta keskmise kogusega, mis oli 5,1% kõrgem kui seatud eesmärk. Kõige enam vähendasid oma tarbimist Soome ning Balti riigid, kus gaasi tarbimine vähenes rohkem kui 35%.
Gaasielektrijaamad määravad traditsiooniliselt piirkonna tiputundidel elektrihinna. Kõrge maagaasi hind on tinginud Euroopas olukorra, kus gaasist elektrit tootvate elektrijaamade tootmise omahind on tõusnud kõrgemaks kui põlevkivist ja kivisöest elektri tootmise omahind. Gaasielektrijaamade alternatiivina on kasutatud elektri tootmiseks võimalikult tihti ka kivisöejaamu. Selle tulemusel on ka kivisöe puhul toimunud gaasiga sarnane hinnaralli. Kivisüsi on maagaasist poole CO2 -intensiivsem sisend, mistõttu on suurenenud nõudlus CO2 heitmekvootide järele, mis omakorda on tõstnud CO2 heitmekvootide turuhinda.
Heitmekvootide süsteemi eesmärk on vähendada CO2 heitmete õhku paiskamist Euroopas ning suunata muuhulgas tootma rohkem energiat taastuvatest allikatest, mille konkurentsivõime paraneb heitmekvootide hinna kasvades.
Aasta lõpuks hinnad tõusid 83,9 €/t tasemele, mida mõjutas Euroopa kliimaeesmärkide muutmine. Euroopa Parlamendi keskkonna,- rahvatervise ja toiduohutuse komisjon leppis kokku heitkoguste vähendamise eesmärgi sektoritele, mis kuuluvad heitkogustega kauplemise süsteemi. Võrreldes 2005. aasta tasemega on planeeritud heitkoguseid vähendada 2030. aastaks 62% võrra. Antud eesmärk on 2014. aastal seatud eesmärgist 19 protsendipunkti võrra suurem. CO2 heitmekvootide keskmine hind oli 2022. aastal 81,2 €/t, kasvades 2021. aastaga võrreldes 51,3% (+27,5 €/t).
Ülekandekaablite kaudu jõuab meie koduturgudele Põhjamaade madala omahinnaga hüdroenergia. 2022. aastal oli keskmine hüdroressursside tase 55,9% reservuaaride maksimaalsest mahutavusest, mis on 5,1% võrra madalam 2021. aasta keskmisest tasemest ning 5,7% võrra madalam ajaloolisest keskmisest.
Energiahinnad alustasid 2021. aastal tõusu koroonakriisi järel taastunud majanduskasvu tõttu. 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa sõjaga Ukraina vastu kiirenes hinnatõus veelgi ning kulmineerus täiemahulise energiakriisiga aasta teises pooles. Suur volatiilsus energiaturgudel tõi kaasa mitmeid regulatiivseid reaktsioone Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide poolt.
Oleme kindlad, et rohepöörde elluviimise olulisemaks eelduseks on taastuvelektril põhinev elektrifitseerimine. Taskukohase hinnaga keskkonnahoidliku elektri turule lisamiseks neljakordistame lähiaastatel oma tootmisvarade mahtu ja suurendame elektritootmist.
Oleme aastaks 2026 Baltimaade suurim taastuvenergia tootja ja Poolas kiiresti kasvav taastuvenergia ettevõte.
Eesmärkide ellu viimiseks kasutab Enefit Green vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis toetub projektide planeerimisele, arendamisele, ehitamisele ja opereerimisele. Toodame oma elektri- ja koostootmisjaamades taastuvenergiat võimalikult efektiivselt ja tugineme pikaajalisele opereerimise kogemusele ning varahalduse digitaliseerimisele.
Uute taastuvelektrijaamade rajamisel toetume varasemale praktikale, unikaalsele tootmis- ja arendusmeeskondade sünergiale ning pikaajalistele elektri müügilepingutele. Meil on kohapealsed arendusmeeskonnad koduturgudel, kes suudavad arendada projekte väga varasest faasist ja luua lisaväärtust eelarendatud projektidele.
Lõplike investeerimisotsuste tegemisel on oluliseks eelduseks müügitulu lukustamine pikaajaliste elektrimüügi lepingute abil. Täiendavalt võimaldab arendusprojektide elektrihinna riski katta osalemine koduturgude taastuvenergia vähempakkumistel.
Enefit Greeni varade kõrge tootlikkus tugineb uuendusmeelsel, professionaalsel ning mitmekülgsete oskustega tootmise- ja varahalduse meeskonnal. Süsteemse andmete digitaliseerimise ja masinõppe arendamise kaudu ennetame seisakuid ja suuremahulisi remondivajadusi ning tagame elektrijaamade kõrge töökindluse. Kasutame oma kogemusi tuuleparkide opereerimiseks pärast täisteenuslepingute lõppemist, tuuleparkide tehnilise eluea pikendamiseks ning repowering-i läbiviimiseks (olemasolevate tuuleparkide pikemaks tööshoidmiseks ning samas asukohas ja sama liitumisressurssi kasutades uute tuuleparkide rajamiseks endiste asemele).
Enefit Greeni kasvuplaani viivad ellu pühendunud ja kogenud professionaalid. Meie fookuses on uute talentide kaasamine, olemasolevate ekspertide hoidmine ja tugeva eestvedamiskultuuri arendamine.
Euroopa Liidu liikmesriigid on kokku leppinud, et 2050. aastaks on Euroopa majandus süsinikuvaba. Energiahindade kiire tõus, Ukraina sõda ja Venemaa energiatarnetest loobumine osutavad vajadusele lisada tempot taastuvenergia toodangu suurendamisele. Energeetika trilemma ehk tasakaalu leidmine energia taskukohasuse, keskkonnamõju ning varustuskindluse vahel on tõusnud riiklikult tähtsaks teemaks kõigil Enefit Greeni koduturgudel.
1. energiatarbimise elektrifitseerimine (fossiilsete energiakandjate tarbimise asendamine eelistatult taastuvelektriga või sellest toodetud energiakandjate tarbimisega erinevates majandussektorites nagu tööstus, transport ning hoonete kütmine ja jahutamine);
3. energiasääst, mille üheks osaks on ka ostetava energia koguse vähendamine (sh: energiasäästlikemate tehnoloogiate kasutamine; ostetud energia asendamine kohapeal toodetud taastuvenergiaga).
Enefit Greeni kolm võtme-eesmärki on seotud olemasolevate tootmisvarade opereerimisega, uute tuule- ja päikeseelektrijaamade arendamisega ning meie kalleima vara ehk inimestega.
Kasutame olemasolevat vara võimalikult efektiivselt, et tagada maksimaalne tootlikkus
Arendame tuule- ja päikeseenergia projekte ning suurendame päikeseenergia lahenduste müüki
Oleme kiiresti kasvav rahvusvaheline ettevõte, kus töötavad tulemustele orienteeritud professionaalid
Selleks, et tuua turule taskukohase hinnaga keskkonnahoidlikku elektrit neljakordistab Enefit Green lähiaastatel oma taastuvenergia tootmisvarade mahtu ja suurendab koduturgudel elektritootmist.
Kasvuplaani ellu viimiseks tegime 2022. aastal kuus investeerimisotsust poole miljardi euro ulatuses – kolm maismaatuulepargi ja kolm päikesepargi kohta. 2022. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil ehituses kokku kuus tuuleparki koguvõimsusega 546 megavatti Eestis, Leedus ja Soomes ning neli päikeseparki – kaks Eestis ja kaks Poolas koguvõimsusega 50 megavatti.
255-megavatisest Sopi-Tootsi tuulepargist saab Eesti ja Baltimaade kõige kaasaegsem ja võimsam taastuvenergia tootmisala, mis pea kahekordistab kogu praeguse Eestis toodetava tuuleenergia koguse. Selle pargi toodang katab 8,5% kogu Eesti tänasest elektritarbimisest ja 40% kodutarbijate poolt tarbitavast elektrist. Leetu rajatava kolme etapiga Kelme projekti koguvõimsus saab tulevikus kokku olema ligi 320 megavatti.
Purtse 21-megavatise tuule- ja 32-megavatise päikesepargi ehitame välja hübriidpargina. Elektri tarbijateni viimiseks kasutame samu seadmeid, alajaama ja ühendust. Samuti kasutab hübriidpark tuulest ja päikesest toodetud elektri võrku andmiseks ühte liitumispunkti. Selline lahendus on mõistlik, kuna tuulest saab enim elektrit toota perioodil sügisest kevadeni, päikesest aga just kevadest sügiseni. See tähendab, et kahe jaama peale kokku on elektri toodang aasta lõikes ühtlasem ning piiratud võrguressurssi kasutatakse efektiivsemalt. Purtse hübriidpark on projekteeritud viisil, mis võimaldab väga lihtsalt lisada sinna juurde salvetuse.
Hübriidpargi kontseptsioon
Teine unikaalne projekt Enefit Greeni portfellis on Estonia päikesepargi arendus. Rajame selle põlevkivi väärindamisel tekkinud aherainest ehitatud alustarindile, mis on 27 meetrit kõrge. Lahendus võimaldab ära kasutada tekkinud aherainet ja väheväärtuslikku maa-ala, vähendada päikeseenergia tootmisel varjutusest tulenevaid kadusid ning varustada kaevandust rohelise energiaga.
Ehituses olevatest parkidest andis 2022. aastal esimese elektri 43-megavatine Šilale II tuulepark Leedus (2022. aasta detsembris toodetud elektri kogus oli sümboolne ega avaldanud mõju majandustulemusele), mille ehitus algas 2021 aastal. 75-megavatine Akmene tuulepark Leedus ja 9-megavatine Zambrowi päikesepark Poolas jõuavad esimese elektrini 2023. aasta alguses. 21-megavatise Purtse tuule- ja 32-megavatise päikesepargi ning 72-megavatise Tolpanvaara tuulepargi ehitus jätkub plaanipäraselt ning mainitud pargid annavad esimese toodangu 2023. aasta jooksul. Debniku 6-megavatine päikesepark Poolas toodab esimese elektri 2023. aasta teises pooles.
Liikusime aktiivselt edasi ka planeerimise faasis olevate projektidega. Olulise sammuna sai kohtuvaidluse järel uuesti hoo sisse Risti tuulepargi arendus Eestis, mis on praeguseks jõudnud tuulepargi ala eelvaliku kinnitamise faasi.
Samuti laiendasime lühiajalises arendusportfellis kavandatavate päikeseparkide mahtu. Nii kuuluvad lõppenud aastast Enefit Greenile maakasutusõigused tulevase hübriidprojekti jaoks Vändras, samuti lisandus portfelli Seinapalu päikesepargi projekti Eestis ning omandati päikeseprojektid Lihulas ja Pärnu-Jaagupis. Sopi-Tootsi alale on meil kavas ehitada ca 75-megavatine päikesepark.
Enefit Green jätkab 2023. aastal kiire kasvu kursil. Tahame jõuda investeerimisotsuseni Kelme II ja Kelme III maismaatuuleparkide osas Leedus koguvõimsusega 240 megavatti. Sellele lisaks soovime langetada otsused kolme päikesepargi rajamise osas Eestis, kahe pargi osas Lätis ja ühe pargi osas Leedus koguvõimsusega kuni 240 megavatti.
Meretuulepark on kõige realistlikum viis leevendada energiadefitsiiti meie koduturgudel ja toota enne kümnendi lõppu suures koguses soodsa hinnaga taastuvelektrit. 2022. aasta lõpu seisuga Eesti Energiale kuuluv Liivi projekt on Eesti meretuuleparkide arendustest küpseim. Liivi meretuulepargil on potentsiaali toota pool kogu Eestis tarbitavast elektrist. Sellega on Liivi meretuulepark oluline osa nii energiakriisi lahendusest kui ka taastuvenergia eesmärkide täitmisest. Enefit Greeni ja Eesti Energia vahel on sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll, mille kohaselt Eesti Energia on nõustunud pakkuma Enefit Greenile võimalust omandada projekt turutingimustel.
Liivi meretuulepargi arendus jätkub eesmärgiga jõuda lõpliku investeerimisotsuseni 2025. aastaks. Lõppenud aastal käivitusid mahukad keskkonnauuringud ning pargi tehnilise lahenduse eelanalüüs. Samuti algatati riigi eriplaneering meretuulepargi elektriühenduste rajamiseks. Jätkus koostöö maailma juhtiva tuuleenergia arendajaga Ørsted ning algasid ettevalmistused arendusprojekti eraldamiseks Eesti Energiast.
Enefit Greenile kuuluva Hiiu meretuulepargi arenduses jätkusid keskkonnamõjude hindamiseks vajalikud analüüsid erinevate tuulikutüüpide osas. Lisaks valmis aastal 2022 meretuulepargi tehniline eskiisprojekt. Eelprojekti koostamisel analüüsiti samuti erinevate tuulegeneraatorite alternatiive, aga ka pargi alajaamade ja ühenduskaablite lahendusi. Veel hõlmas analüüs lähikonna sadamate ehitus- ja hooldusaegsete võimaluste ning vajaduste kaardistust.
Arvestame oma planeeringutes võimalike tulevikustsenaariumitega, et me ei peaks end piirama kõige kaasaegsema ja parema tehnoloogia kasutamisel.
Viime läbi põhjalikke ja ülevaatlikke keskkonnamõjude uuringud ning kaasame nende koostamiseks eksperte, kes omavad mitmekülgset kogemust nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.
Loome ühiseid töögruppe eesmärgiga rajada uusi arendusi kogukondi ja olulisimaid huvigruppe kaasavalt.
Aitame kogukondadel roheteekondi personaalselt ja paindlikult planeerida.
Oleme eestvedajad ja kaasame parimaid rahvusvahelisi koostööpartnereid.
Oluliseks võtmeks uute taastuvelektrijaamade rajamisel on pikaajalised fikseeritud hinnaga elektrimüügilepingud ning koduturgude riiklikud taastuvenergia oksjonid.
Tuule- ja päikeseparkides toodetud elektri tarbimine on tõhus ja lihtne viis nii ettevõtetel kui kodutarbijatel oma keskkonnajalajälge vähendada ja pikaajalist hinnakindlust saada. Huvi fikseeritud hinnaga elektri ostulepingute vastu oli 2022. aastal jätkuvas kasvutrendis. Üha rohkem on lõpptarbijaid, kes soovivad sõlmida roheenergia ostmiseks pikaajalisi lepinguid.
Enefit Green toetub uute projektide arendamisel pikaajalistele fikseeritud hinnaga elektrimüügilepingutele suurte elektrimüüjatega (Eesti Energia jm.), kes omakorda pakuvad lõpptarbijatele pikaajalist hinnakindlust. Fikseerime uute arendusprojektide puhul 60% tuulevõi päikesepargi prognoositavast elektritoodangust ja 40% müüme turutingimustel. 2022. aasta lõpuks olime sõlminud selliseid lepinguid 10,5 teravatt-tundi ulatuses.
| PURTSE | AKMENE | ŠILALE II | TOLPANVAARA | KELME I | SOPI-TOOTSI | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Tuulikute arv | 5 | 14 | 12 | 13 | 14 | 38 |
| Koguvõimsus | 21 MW | 75 MW | 43 MW | 72 MW | 80 MW | 255 MW |
| Prognoositav aastane toodang | ca 46 GWh | ca 258 GWh | ca 160 GWh | ca 250 GWh | ca 266 GWh | ca 700 GWh |
| Torni kõrgus | 82 m | 151 m | 131,4 m | 148 m | 148 m | 159 m |
| Tipu kõrgus | 150 m | 230 m | 200 m | 229,5 m | 229,5 m | 250 m |
| Tuuliku mudel | Vestas V136 | General Electric 10x5.3-158, General Electric 4x5.5-158 |
General Electric GE3.6-137 |
Nordex N163/5.X |
Nordex N163/5.X |
Nordex N163/6.X |
| Ehituspartnerid | YIT Eesti AS, AS Connecto |
Merko | Merko | Nordex, Fimpec, InfraBuilders |
Odne SA, AS A.C.B., Merko |
NOBE, Verston, AS Connecto |
| Investeering | ca 28 mln € | ca 85 mln € | ca 60 mln € | ca 83 mln € | ca 145 mln € | ca 305 mln € |
| Eeldatav valmimine | II kv 2023 | II kv 2023 | II kv 2023 | I kv 2024 | I kv 2025 | II kv 2025 |
| ZAMBROW | PURTSE | DEBNIK | ESTONIA | |
|---|---|---|---|---|
| Koguvõimsus | 9 MW | 32 MW | 6 MW | ca 3 MW |
| Prognoositav aastane toodang | ca 9,6 GWh | ca 32 GWh | ca 6,3 GWh | ca 4,1 GWh |
| Paneeli tootja | Risen | Yingli | Canadian Solar | Recom |
| Tehnoloogia | bifacial, half cut, PERC |
bifacial, half cut | bifacial, half cut, PERC |
bifacial, half cut, TopCon |
| Paneelide arv | 16 280 | 48 776 | 9 188 | 9 312 |
| Ehituspartner | P&Q Sp. z o. o. | Neith Elekter OÜ | Nomad Electric Sp. z o. o. |
Neith Elekter OÜ |
| Investeering | ca 6 mln € | ca 18,8 mln € | ca 4 mln € | ca 2,7 mln € |
| Eeldatav valmimine | I kv 2023 | II kv 2023 | III kv 2023 | IV kv 2023 |
Lühiajaline arendusportfell
NB! Arendusprojektid on pidevas muutumises. Antud ülevaade kajastab juhtkonna parimat kokkuvõtlikku hinnangut lühiajalise arendusportfelli projektide osas seisuga 28. veebruar 2023.
NB! Arendusprojektid on pidevas muutumises.
* Erinevad päikese- ja maismaatuuleparkide arendused mille lõplikke investeerimisotsuseid ei ole plaanis teha enne 2024. aastat.
** Liivi meretuulepargi arendus kuulub aruandekuupäeva seisuga Eesti Energiale. Liivi projekti puhul on Eesti Energia nõustunud pakkuma Enefit Greenile võimalust osaleda projektis ja/või omandada projekt turutingimustel.
Enefit Greeni kasvuplaani toetamiseks töötasime peamistes tuule- ja päikeseenergia varagruppides välja turgudeülesed ühetaolised arenduspõhimõtted nii insenertehnilises kui ka digitaliseerimise küsimustes. Ühetaolise lähenemisega loome eeldused lisanduvate jaamade hoolduskulude vähendamiseks ning kõrgema tootlikkuse saavutamiseks hilisemas opereerimisfaasis.
Lõppenud aastal sooritasime opereeriva meeskonna ja partnerite koostöös esmakordselt tuulepargi tehnilise eluea pikendamise, mis andis tehnilise kinnituse mõnede aastate eest teatud tüüpi tuuleparkide puhul kasutusele võetud raamatupidamislikule elueale. Põhjalik analüüs Virtsu tuulikute ohutu opereerimise jätkamise kohta valmis koostöös konsultatsioonifirmaga TÜV Nord, tuulikutootjaga Enercon ning Eesti Energia kontsernis metallikompetentsi omava ettevõttega Enefit Solutions. Teostatud tehniliste ja majanduslike analüüside tulemusena pikendasime Virtsu I tuulepargi tehnilist eluiga kümne aasta võrra. Tuulikute elukaare pikendamisega kasutame säästlikult tehnilisi ja loodusressursse ning saame olla kindlad, et senine hooldusja remonditegevus on läbi viidud jätkusuutlikult. Tuulepargi elukaare pikendamine võimaldab ilma lisainvesteeringuta jätkata rannikupiiril soodsates tuuleoludes taastuvenergia tootmist.
Üks meie 2022. aasta edulugudest on aFRR (automaatne sageduse taastamise reserv) testi sooritamine tuuleparkides koos võrguoperaatoriga Elering. Sellega valmistume reservitoodete turul osalemiseks, et pakkuda oma tootmisvaradega uusi teenuseid Baltikumi reguleerimisturu avanemisel. Meie jaoks on see võimalus rakendada insenertehnilist kompetentsi ja pakkuda lisateenuseid valdkonnas, kus seni pole võrguoperaatorid seda võimalikuks pidanud. Balti süsteemihaldurid plaanivad sagedusreservide turuga alustada 2025. aastal.
Lõppenud aastal jäi tuuleparkide töökindluse eesmärk saavutamata ning tegelik töökindluse määr oli 94,7%, mis on viimase kolme aasta madalaim. Enim mõjutasid töökindlust mitmed tuulikute peakomponentide (pealaagrid, käigukastid) riketest põhjustatud seisakud ja ilmastikust tulenev labade jäätumine. Erinevalt paljudest tuuleenergia tootjatest ei välista Enefit Green labade jäätumist töökindluse arvestusest, et hoida fookuses tegevusi, mis aitavad jäitest vabaneda ning tuulikud kiiremini töösse tagasi tuua.
| 2020 | 2021 | 2022 | |
|---|---|---|---|
| Tuulepargid | 96,1% | 95,6% | 94,7% |
| Koostootmisjaamad | 96,6% | 96,8% | 90,1% |
| Päikesepargid | 99,9% | 99,9% | 99,8% |
| Keila-Joa hüdroelektrijaam | 98,9% | 97,8% | 98,4% |
| Ruhnu taastuvenergialahendus | 100,0% | 99,7% | 99,8% |
Koostootmise valdkonna oluliselt madalama töökindluse põhjuseks olid Iru jäätmeenergia elektrijaamas aset leidnud rikked katla restil ning ühe soojusvaheti sektsiooni tervikliku väljavahetamise otsus pärast plaanilisest hooldusest väljatulekut.
Paide ja Broceni jaamade töökindlus oli eesmärgistatust kõrgem ning Valka jaamas ootuspärane.
Päikeseparkides on töökindlus püsinud kõrgel tasemel läbi aastate ning nii ka 2022. aastal. Võrreldes teiste segmentidega on päikesevaldkonna varad kõige uuemad ning need on liidetud kesksesse kontroll- ja monitooringusüsteemi, mis tagab kiirema riketele reageerimise ning remondi.
Ruhnu saare taastuvenergialahenduse töökindlus vastas summaarselt ootustele, kuid raskete jääolude tõttu pikenes tuuliku varuosade tarne ja kraana transport saarele. Päikeseelektrijaam, akupank ning biodiiselgeneraator töötasid ootuste kohaselt.
Keila-Joa hüdroelektrijaam töötas sademete nappuse tõttu vähem.
Uurime võimalusi, et lühendada labade jäätumisest tulenevaid seisakuid ning vähendada labade jäätumist. Peakomponentide rikked on vähenenud, kuid jätkame koostööd tuuliku hoolduspartneritega, et lühendada seisakute kestust ja ennetada rikkeid.
Üks meie edu võti põhineb digilahenduste kasutamisel, pideval suurandmete analüüsil ja ennetaval veakohtade leidmisel. Oleme kasutusele võtnud vajalikud baassüsteemid ning jätkame nende täiustamist, et protsesse automatiseerida ning saavutada varade kõrge töökindlus ja suurem tootlikkus.
Oleme edukalt arendanud tootmistulemuse parendamise lahendust AIS (ingl k Asset Intelligence System). AIS lahendus täidab mitut eesmärki alates varade tootmisinfo kuvamisest kuni rikete tuvastamiseni masinõppe mudelite abil. Sellega vähendame tootmisjuhtide inimtöötunde ja suudame paremini keskenduda ennetavatele tegvustele.
AIS-iga on liidestatud kõik meie koduturgude tootmisvarad. Jälgime varade staatusi ja tootmisinfot, lisaks on võimalik sensorite andmeid võrreldes tuvastada arenevaid rikkeid, planeerida vajalikke hooldusi enne rikete esinemist ning lühendada seisakute kestust. Sama süsteem sisaldab ka analüütika moodulit, millega tootmisjuhid saavad jooksvalt ülevaadet peamistest seisakute põhjustest, et suunata tähelepanu tootmist enim mõjutavatele riketele ja seeläbi suurendada varade tootlikkust.
Opereerimiskulude vähendamise ja digitaalsetele lahenduste kaudu tõime 2022. aastal ettevõttele täiendavat tulu hinnanguliselt 1,6 miljoni euro ulatuses. Suurimat mõju avaldas WinWinD juhtimisloogika täiendamine ja labade jäätumisest tingitud seisakuaegade lühendamine kiirema reageerimise kaudu. Areneva rikke tuvastamise korral oleme rakendanud masinate võimsuspiirangut, et jätkata tootmist kuni komponendi vahetuseni.
| Segment | Riik | Tootmisüksus | Elektriline võimsus (MW) |
Generaatoreid (tk) |
Generaatori tarnija |
Vanus (aastates) |
Aeg kasuliku eluea lõpuni (aastates) |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tuul | Eesti | Pakri | 18,4 | 8 | Nordex | 18,7 | 6,4 |
| Tuul | Eesti | Esivere | 8,0 | 4 | Enercon | 17,3 | 12,7 |
| Tuul | Eesti | Aulepa I | 39,0 | 13 | WinWind | 13,8 | 6,2 |
| Tuul | Eesti | Tooma I | 16,0 | 8 | Enercon | 13,1 | 16,9 |
| Tuul | Eesti | Virtsu I | 1,2 | 2 | Enercon | 20,6 | 9,4 |
| Tuul | Eesti | Virtsu WT1 | 0,6 | 1 | Enercon | 20,2 | 9,8 |
| Tuul | Eesti | Virtsu WT2 | 0,8 | 1 | Enercon | 15,0 | 14,9 |
| Tuul | Eesti | Virtsu II | 6,9 | 3 | Enercon | 14,8 | 15,3 |
| Tuul | Eesti | Virtsu III | 6,9 | 3 | Enercon | 12,6 | 17,4 |
| Tuul | Eesti | Vanaküla | 9,0 | 3 | WinWind | 13,0 | 7,0 |
| Tuul | Eesti | Aseriaru | 24,0 | 8 | WinWind | 10,3 | 9,7 |
| Tuul | Eesti | Viru-Nigula | 21,0 | 7 | WinWind | 15,5 | 4,4 |
| Tuul | Eesti | Narva | 39,1 | 17 | Enercon | 10,0 | 20,0 |
| Tuul | Eesti | Paldiski I | 22,5 | 9 | GE | 10,0 | 14,9 |
| Tuul | Eesti | Paldiski II | 22,5 | 9 | GE | 10,2 | 14,9 |
| Tuul | Eesti | Aulepa II | 9,0 | 3 | WinWind | 11,8 | 8,2 |
| Tuul | Eesti | Tooma II | 7,1 | 3 | Enercon | 6,5 | 23,4 |
| Tuul | Eesti | Ojaküla | 6,9 | 3 | Enercon | 9,7 | 20,3 |
| Eesti tuuleenergia kokku | 258,9 | 105 | 12,4 | 12,4 |
| Segment | Riik | Tootmisüksus | Elektriline võimsus (MW) |
Soojus võimsus (MW) |
Generaatoreid/ invertereid (tk) |
Generaatori tarnija |
Vanus (aastates) |
Aeg kasuliku eluea lõpuni (aastates) |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tuul | Leedu | Sudenai | 14,0 | - | 7 | Enercon | 14,0 | 16,0 |
| Tuul | Leedu | Mockiai | 12,0 | - | 6 | Enercon | 12,1 | 17,9 |
| Tuul | Leedu | Šilale | 13,8 | - | 6 | Siemens | 11,3 | 13,8 |
| Tuul | Leedu | Ciuteliai | 39,1 | - | 17 | Enercon | 10,0 | 20,0 |
| Tuul | Leedu | Šilute | 60,0 | - | 24 | GE | 6,7 | 18,3 |
| Leedu tuuleenergia kokku | 138,9 | 60 | 9,3 | 18,1 | ||||
| Päike | Eesti | 19 parki | 12,1 | - | 207 | 3,1 | 21,9 | |
| Päike | Poola | 19 parki | 18,2 | - | 323 | 3,7 | 21,3 | |
| Päikeseenergia kokku | 30,3 | 530 | 3,5 | 21,6 | ||||
| Koostootmine (Segaolmejäätmed) |
Eesti | Iru | 19,3 | 50 | 9,3 | 15,7 | ||
| Koostootmine (Biomass) | Eesti | Paide | 2,0 | 8 | 7,4 | 12,7 | ||
| Koostootmine (Biomass) | Läti | Valka | 2,4 | 8 | 10,4 | 9,6 | ||
| Koostootmine (Biomass) | Läti | Broceni | 4,0 | 15 | 6,1 | 13,9 | ||
| Koostootmine kokku | 27,7 | 81 | 8,8 | 14,7 | ||||
| Muu (hüdro) | Eesti | Keila-Joa | 0,4 | - | 18,0 | 7,1 | ||
| Muu (kombi) | Eesti | Ruhnu | 0,5 | - | 4,0 | 18,5 | ||
| Muu kokku | 0,8 | 10,2 | 13,4 | |||||
| KOKKU | 456,5 | 81 | 10,7 | 14,9 |
| Segment | Riik | Tootmisüksus | Elektriline võimsus (MW) | Soojusvõimsus (MW) |
Kasutusele võtmise aasta |
Kütus |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Koostootmine | Eesti | Iru veeboiler 1 | - | 50 | 1978 | Maagaas |
| Koostootmine | Eesti | Iru veeboiler 2 | - | 116 | 1978 | Maagaas |
| Koostootmine | Eesti | Iru veeboiler 3 | - | 116 | 1990 | Maagaas |
| Koostootmine | Eesti | Iru energiaplokk - 2 | 110 | 220 | 1982 | Maagaas |
| Koostootmine | Eesti | Paide veeboiler 1 | - | 8 | 2003 | Biomass |
| Koostootmine | Eesti | Paide veeboiler 2 | - | 8 | 2018 | Gaas |
| Koostootmine | Läti | Valka veeboiler 1 | - | 2,5 | 2002 | Biomass |
| Koostootmine | Läti | Valka veeboiler 2 | - | 2,5 | 2002 | Biomass |
| Koostootmine | Läti | Valka veeboiler 3 | - | 1,86 | 1997 | Diisel |
| KOKKU | 110 | 524,9 |
Oleme Enefit Greenis pühendunud jätkusuutlikule tegutsemisele ja oma tegevuse keskkonnajalajälje vähendamisele.
Mõistame, et ka taastuvenergia tootmisel on mõju keskkonnale ning püüame koostöös kõigi partneritega tagada meie tegevuse jätkusuutlikkus ja sotsiaalne vastutustundlikkus. Tegutseme
läbipaistvalt ja anname korrapäraselt aru oma edusammudest jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel. Oleme eestvedajad puhtal taastuvenergial põhinevale tulevikule üleminekul ja töötame selle nimel, et maailm oleks järgmiste põlvkondade jaoks parem paik.
Enefit Greeni jätkusuutlikkuse põhimõtted on kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Valitud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumid integreerime järk-järgult meie ärieesmärkidesse.
Enefit Greeni roll ja panus
Oleme pühendunud taastuvate energiaallikate, eelkõige tuule- ja päikeseenergia kasutamise arendamisele ja opereerimisele. Lisaks sellele koostoodame soojus- ja elektrienergiat biomassist ning segaolmejäätmetest.
• Koostootmise valdkonnas kavatseme olemasolevaid varasid opereerida praegusel soojus- ja elektrienergia toodangu tasemel
ning tagada nende tegevuste senisest parem jätkusuutlikkus.
oma jätkusuutlikkuse aruandes ning eraldi keskkonnaaruandes.
• Meie Broceni pelletitehases toodetud puidugraanulid kannavad SBP sertifikaati, mis annab meie klientidele kindluse, et kogu pelletite tootmisprotsess on jätkusuutlik, sealhulgas biomassi hankimine seaduslikest ja jätkusuutlikest allikatest.
36
Usume, et üleminek puhtale taastuvenergiale tuginevale tulevikule saab põhineda ainult pühendunud ja professionaalsetel töötajatel ning koostööl kohalike kogukondadega. Jätkusuutlikuma tuleviku poole liikumisel on oluline igaüks ja iga tegevus. Seetõttu on meie praegused ja tulevased töötajad ning kogukonnad meie edu võti.
Hea ühingujuhtimine on Enefit Greeni sidusrühmadega usalduse loomise alus. Enefit Green on Nasdaq Tallinna börsil noteeritud ettevõttena pühendunud parimate juhtimistavade rakendamisele. Lisaks Eesti äriseadustiku nõuetele järgime Finantsinspektsiooni hea ühingujuhtimise tava soovitustes toodud juhiseid ja börsil noteeritud äriühingutele kehtestatud reegleid.
• Auditikomitee jälgib, et Enefit Greeni tehingud seotud osapooltega toimuksid turutingimustel. Auditikomitees on sõltumatutel liikmetel häälteenamus ja komitee esimees valitakse sõltumatute liikmete hulgast.
• Lisaks jätkusuutlike ja eetiliste äritavade edendamisele oma tegevuses eeldame ka, et meie partnerid mitte ainult ei tegutse kooskõlas kõigi kohaldatavate seaduste ja reeglitega, vaid järgivad ka meie sätestatud partnerite eetikakoodeksit. Selles on sätestatud meie lepingupartneritele esitatavad nõuded seoses töö- ja inimõiguste austamisega, eetilise ärikäitumise põhimõtete järgimisega, töötajate tervise ja ohutuse kaitsmisega ning vastutustundlike keskkonnapoliitikate rakendamisega.
Oleme pühendunud taastuvatel energiaallikatel, eelkõige tuuleja päikeseenergial põhinevate elektrienergia tootmisvarade arendamisele ja opereerimisele. Lisaks sellele toodame soojusja elektrienergiat biomassist ning segaolmejäätmetest.
Enefit Greeni kestliku arengu üheks oluliseks osaks on säästlik keskkonnakasutus ja vastutuse võtmine looduskeskkonna säilimise eest. Tegutseme selle nimel, et vähendada meie tegevusega kaasnevat süsiniku jalajälge ja anda seeläbi panus ettevõtte jätkusuutliku arengu ja toimimise tagamisse.
Lähtume oma tegevuses ja otsustes Euroopa Liidu keskkonnapoliitikast ja tootmistegevuse asukohariikide õigusaktidest, aga ka rahvusvahelistest standarditest. Hoidume keskkonna saastamisest ning püüame vähendada ettevõtte tegevusest tulenevat keskkonnamõju.
Keskkonnaalase tulemuslikkuse tagamiseks ja parandamiseks on Enefit Greenis ja tütarettevõtetes toimiv keskkonnajuhtimissüsteem, mis toetab jätkusuutlikkuse keskkonnaalast tugisammast ning tagab süsteemse ja tervikliku lähenemise keskkonnateemade lahendamisele. Kõigil tootmisüksustel on rahvusvahelisele ISO 14 001 standardile vastav sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteem.
Iru elektrijaamas oleme täiendavalt juurutanud Euroopa Liidu EMAS (ingl Eco – Management and Audit Scheme) määrusele vastava keskkonnajuhtimissüsteemi ning jaamal on ka EMAS registreerimistunnistus.
Selleks, et edendada kontoris keskkonnahoidlikku ning säästlikku ressursikasutust ja tagada oma töötajatele tervislik ning sotsiaalselt vastutustundlik töökeskkond, järgime rohelise kontori põhimõtteid meie peakontoris Tallinnas.
Meie tegevus ja otsused on kooskõlas keskkonnaõiguse põhimõtete ja keskkonnavaldkonna õigusaktidega.
Analüüsime oma tegevusega kaasnevat keskkonnamõju ja riske ning arendame ja täiustame järjepidevalt oma keskkonnaalast tegevust.
Kasvatame taastuvenergia tootmisvõimsusi, et tagada 2045. aastaks Eesti Energia kontserni seatud süsinikuneutraalse energiatootmise eesmärgi täitmine ja toetada kontserni klientide roheteekonna personaalselt ja paindlikku elluviimist.
Vähendame oma tegevuse mõju keskkonnale ja arvestame oma tegevuses kogukonnaga. Heidete ja jäätmete minimeerimiseks ning ressursitõhususe tagamiseks rakendame parimat võimalikku tehnikat. Keskkonnas toimuvate muutuste jälgimiseks korraldame seiret ja koostame keskkonnaaruandeid.
Rakendame ringmajanduse põhimõtteid, vähendame jäätmete teket ja soodustame jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist.
Tõstame keskkonnateadlikkust oma töötajate seas ja ühiskonnas. Panustame arengusse teadus- ja arendustegevuse kaudu ja meie keskkonnaandmed on avalikud.
Loome eeldusi bioloogilise mitmekesisuse taastamiseks või säilitamiseks ja tagame loodushoiu.
Eelistame teenuste, toodete ja tooraine hankimisel keskkonnahoidlikke riigihankeid.
Tervisliku töökeskkonna tagamiseks ja keskkonnahoiu põhimõtete järgimiseks rakendame kontorites Rohelise kontori põhimõtteid. Vähendame paberi kasutamist, kogume prügi liigiti, kasutame vett, elektrit ja soojust säästlikult ning kasutame keskkonnasõbralikke sõidukeid.
Kontserni tegevus arvestab EL-i ja Eestis kehtivate keskkonnanõuetega ja et uued planeeritavad tegevused arvestaksid muutuvate keskkonnanormidega, kaardistame järjepidevalt õiguslike nõuete muudatusi ja teeme koostööd seadusandjatega.
Meie tegevusega kaasnevat keskkonnamõju ja -riske hindame juba tegevuse kavandamise varajases staadiumis. Selleks viiakse tuuleparkide ja suuremate päikeseelektrijaamade planeerimise või projekteerimise faasis läbi keskkonnamõju hindamine. Ka toimiv keskkonnajuhtimissüsteem tagab keskkonnamõjude ja –riskide aktsepteeritaval tasemel hoidmise.
Põletusseadmetega soojust ja elektrit tootvates käitistes kasutame parimat võimalikku tehnikat, näiteks madala lämmastikusisaldusega põletid (LowNOx ), suitsugaaside pesurid SO2 heitmete vähendamiseks ja püüdeseadmed tahkete osakeste heite minimeerimiseks. Selleks, et tagada pinna- ja põhjaveevarude pikaajaline kaitse ning tootmise jaoks piisav veevarustus, rakendatakse Iru EJ-s jahutusvee korduvkasutust. Tootmises tekkivate jäätmete taaskasutamise parimaks näiteks on Paide, Valka ja Broceni jaamade biomassi põletavates katelseadmetes tekkiva tuha kasutamine väetisena mullaviljakuse parandamiseks. Samuti Iru jäätmeenergiajaamas tekkiva põhjatuha taaskasutamine käitleja poolt prügila vahekihi materjalina, et säästa looduslikke materjale.
Bioloogilist mitmekesisuse ja tundlike ökosüsteemide säilimise ning nende minimaalse mõjutamise tagame arendusprojektidele teostatavate keskkonnamõju hindamistega, millega hinnatakse põhjalikult kõiki mõjusid ja rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid.
Rohepööre energiasektoris tähendab järkjärgulist üleminekut taastuvja roheenergiale. Enefit Green kui ühe juhtiva ja mitmekülgseima taastuvenergia tootjana Baltimaades kannab olulist rolli süsinikuneutraalse energiatootmiseni jõudmisel.
Süsinikuneutraalse energiatootmise kasvatamiseks rajame päikeseparke, maismaa- ja meretuuleparke koos salvestussüsteemide arendamisega kõigil koduturgudel. Lisaks aitame pakkuda klientidele kasulikke ja keskkonda hoidvaid ning energiakasutust tõhustavaid terviklahendusi.
Seoses kliimaeesmärkidest tuleneva vältimatu vajadusega süsinikusaastet või vähemalt tootmise süsinikuintensiivsust vähendada, alustas Enefit Green oma tegevuse süsiniku jalajälje hindamist 2021. aastal valides arvutuste baasaastaks 2020. Enefit Green arvutab süsiniku jalajälge järgides rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardit "Greenhouse Gas Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard, Revised Edition (2004)" ning täiendavat standardit "Corporate Value Chain (Scope 3) Accounting and Reporting Standard (2011)"
Standard hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguste hindamist: süsinikdioksiid (CO2 ), metaan (CH4 ), dilämmastikoksiid (N2 O),
Standard jaotab ettevõtte tegevusega kaasnevad kasvuhoonegaaside emissioonid kolme skoopi: Skoop 1 – otsesed emissioonid ettevõtte poolt omatud või kontrollitud kasvuhoonegaaside heiteallikatest.
fluorosüsivesiniku ühendid (HFC), perfluorosüsiniku ühendid (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3 ). Kuna NF3 vabaneb peamiselt LCD ekraanide tootmisel, mis ei kuulu Enefit Greeni tegevusvaldkondade hulka, siis pole NF3 heidet ettevõtte kasvuhoonegaaside tekkimisel vaadeldud.
Süsiniku jalajälg väljendab kvantitatiivselt CO2 ekvivalentides mõõdetud kasvuhoonegaaside heite koguhulka, mis tekib Enefit Green AS tegevuse tagajärjel. CO2 ekvivalent (CO2 ekv) on universaalne kasvuhoonegaaside mõõtühik, mis peegeldab kasvuhoonegaaside erinevat potentsiaali globaalse soojenemise tekitamisel väljendatuna CO2 tonnides.
Skoop 2 – kaudsed sisseostetud energiast tulenevad kasvuhoonegaaside emissioonid.
Skoop 3 – kõik muud kaudsed emissioonid, mis tekivad ettevõtte väärtusahelas ülespoole või allapoole suunatud tegevuste tagajärjel
Vastavalt kasutatud standardile esitatakse biogeensete allikate otsene CO2 heide skoopidest eraldi.
| Emmissioonid, tuh t | 2020 | 2021 | 2022 |
|---|---|---|---|
| Skoop 1 | 137,6 | 142,0 | 129,7 |
| Skoop 2 | 20,3 | 20,3 | 20,7 |
| Skoop 3 | 18,8 | 16,1 | 14,7 |
| Biogeenne* | 559,8 | 500,1 | 525,2 |
*Biogeenset päritolu CO2
Süsiniku jalajälje aruanne on läbi ISAE 3410 raporti saanud 2020. ja 2021. aastal tõendatud AS PricewaterhouseCoopers poolt. Tegemist on finantsauditist eraldiseisva töövõtuga. Tulenevalt arvutusmetoodikast on 2022. aasta andmed auditeerimata ning võivad täpsustuda järgmise aastaaruande avaldamise ajaks.
| EMISSIOON CO ekv, tuh t 2 |
||||
|---|---|---|---|---|
| Allikas | 2020 | 2021 | 2022 | |
| Skoop 1 | ||||
| Jäätmete põletamine | 129,5 | 138,2 | 128,1 | |
| Maagaasi põletamine | 7,6 | 3,4 | 1,1 | |
| Muud hinnatud väikese mõjuga heited | 0,5 | 0,4 | 0,5 | |
| Skoop 2 | ||||
| Ostetud elekter | 20,3 | 20,3 | 20,7 | |
| Skoop 3 | ||||
| Pelleti transport tarbijani | 4,3 | 3,6 | 4,1 | |
| Pelleti põletamise kaudne CO ekv heide* 2 |
11,7 | 9,8 | 7,8 | |
| Jäätmete transport | 2,0 | 2,0 | 1,8 | |
| Muud hinnatud väikese mõjuga heited | 0,8 | 0,7 | 1,0 | |
| Biogeenne päritolu | ||||
| Biomassi põletamine | 136,0 | 139,7 | 144,7 | |
| Jäätmete põletamise biogeenne osa | 159,2 | 133,7 | 121,4 | |
| Pelleti põletamise biogeenne osa | 264,1 | 226,7 | 259,1 | |
| Biogaasi põletamine | 0,5 | 0,0 | 0,0 | |
| Kokku | 736,6 | 678,5 | 690,3 |
* Biogeense materjali põletamisel tekkiv CH4 ja N2 O teisendatuna CO2 ekvivalendiks loetakse vastava skoobi osaks
Skoopide hindamine annab võimaluse eesmärgistada ettevõtte süsiniku jalajälje vähendamist. Selleks tuleb vaadelda ettevõtte süsiniku jalajälje allikaid ning planeerida selle põhjal vähendamise eesmärke. Analüüsi põhjal on ilmne, et suurimaks Enefit Greeni süsiniku jalajälje mõjuriks on Iru Elektrijaama heide. Selle heitmega tegelemiseks on Enefit Green otsustanud koostada Iru elektrijaamale pikaajalise arengukava.
Parema ülevaate ettevõtte emissioonidest annab emissioonide intensiivsuse näitaja, mis väljendab jalajälge ettevõtte suurusest sõltumatu võrreldava suhtarvuna. Enefit Greeni osas on kõige otstarbekam vaadelda emissioonide intensiivsust toodetud energia kWh kohta.
| 2020 | 2021 | 2022 | |
|---|---|---|---|
| Energia tootmise süsinikuintensiivsus | 73 | 78 | 77 |
Läänemere ühe juhtiva ja mitmekülgseima taastuvenergia tootjana teadvustame oma rolli süsinikuneutraalse ja jätkusuutlikuma elukorralduseni jõudmisel. Puhtama energiatootmise suurendamiseks rajame päikeseparke, maismaa- ja meretuuleparke koos salvestussüsteemide arendamisega. 2022. aasta lõpu seisuga vastab enamik meie tootmiskäitisi Euroopa Liidu taksonoomia jätkusuutlikkuse kriteeriumitele aidates kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele. Koostootmisjaamades kasutatava tahke biokütuse jätkusuutlikkuse nõuded hakkasid kehtima alates 2023. aasta algusest ning seetõttu ei klassifitseeri me kuni 2022. aasta lõpuni biokütustest koostootmise käigus toodetud elektrit ja soojust taksonoomiale vastavaks.
Ka Broceni pelletitehase äritegevust ei saanud kuni 2021. aasta lõpuni käsitleda Euroopa Liidu taksonoomia kohaselt jätkusuutliku tegevusena. Kuna 2022. aasta septembris kiitis Euroopa Komisjon heaks pelletite tootmises kasutatava puidu sertifitseerimissüsteemi, mida kasutab ka Broceni pelletitehas, siis liigitame Broceni pelletitehase äritegevuse alates 2022. aastast jätkusuutlikuks.
| mEUR | 2020 | 2021 | 2022 |
|---|---|---|---|
| Müügitulu | 62,6 | 89,4 | 175,5 |
| Ärikulud | 54,1 | 55,9 | 112,4 |
| Investeeringud | 11,9 | 74,3 | 193,8 |
EL taksonoomia tähenduses jätkusuutlike majandustegevuste osakaal Enefit Greeni müügituludes, ärikuludes ja investeeringutes
Enefit Greeni tootmistegevusega kaasnevad peamised õhuheitmed on süsinikdioksiidi (CO2 ) heite kõrval väävliühendid (SO2 ), lämmastikuühendid (NOx), süsinikmonooksiid (CO), lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3) ja tahked osakesed (PM), mis tekivad kütuseid põletatavates elektrijaamades (Iru, Paide, Valka ning Broceni koostootmisjaamad). Lisaks väljutatakse välisõhku ka raskmetalle, kuid seda väga marginaalsetes kogustes.
Põletusseadmetest välisõhku väljutavate saasteainete kogused saadakse kas arvutuslikul teel või pidevseire tulemusena väljuvates heitgaasides mõõdetud saasteainete kontsentratsioonide alusel, nii nagu seda tehakse Iru jaamas. Pidevseire annab võimaluse reaalajas kontrollida saasteainete kontsentratsioonide vastavust keskkonnakaitselubade ja õigusaktidega kehtestatud heite piirväärtustele ja sellega vältida õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi.
| 2020 | 2021 | 2022 | ||
|---|---|---|---|---|
| CO , fossiilne 2 |
tuh t | 137 | 142 | 130 |
| SO 2 |
tuh t | 0,034 | 0,042 | 0,036 |
| NOx | tuh t | 0,354 | 0,341 | 0,299 |
| Tahked osakesed | tuh t | 0,171 | 0,136 | 0,112 |
Fossiilset CO2 ja lämmastikoksiide emiteerivaks olulisemaks allikaks on Iru jaama jäätmeenergiajaam, kus põletatakse peamiselt segaolmejäätmeid. Põletatavate segaolmejäätmete kogus aastas on püsinud suhteliselt stabiilsena, mistõttu ka fossiilse CO2 kogus ei ole aastatega palju kõikunud. Samas tahkeid osakesi väljutatakse välisõhku enim biomassi kütusena kasutatavatest keskmise võimsusega põletusseadmetest. Kõikide viimati nimetatud seadmete heitkoguste minimaalsel tasemel hoidmiseks kasutatakse efektiivseid püüdeseadmeid.
Elektrit- ja soojust tootvates biomassi põletusseadmetest heidetakse välisõhku biogeenset CO2 ja seda keskmiselt 140 tuhat tonni aastas. Biomassi CO2 heidet loetakse kliima suhtes neutraalseks ning seetõttu peetakse ka biomassi põletamist kliimamuutuste seisukohast lähtuvalt heitmevabaks. Energiatootmine maagaasist, millega kaasnevad oluliselt suuremad heited välisõhku kui biomassi põletamisel, on viidud miinimumini.
Saasteaineid välisõhku väljutavad tootmisüksused omavad keskkonnakaitselubasid, millega on määratud heitgaasides olevate saasteainete heite lubatud piirväärtused ja aastased kogused.
Vastavalt käitise asukohariigis kehtivatele nõuetele esitatakse heite kvartaalsed ja aastased kogused kas regionaalsele või riiklikule keskkonnaametile.
Kõik tootmisüksused järgivad saasteainete lubatud piirväärtusi ja heitkoguseid ning täidavad aruandluse nõudeid.
Et vältida kahju tekitamist keskkonnale ja heastada tekitatud kahju, siis on keskkonnakasutus, sh keskkonna saastamine tasuline. Seetõttu ka välisõhku suunatavate saasteainete eest makstakse saastetasu vastavalt asukohariigis kehtivatele tasumääradele.
Enefit Greeni tootmisüksused kasutavad oma tegevuses peamiselt pinnavett. Lisaks pinnaveele toimub vee võtmine ka põhjaveest ning kohalikest veetrassidest. Kõige suurem pinnavee kasutus toimub Iru elektrijaamas – tehnoloogilisel otstarbel, seadmete jahutamiseks ja vajadusel tuletõrjeveena. Pinnavett pumbatakse Pirita jõest. Vee kättesaamiseks on Pirita jõele rajatud Nehatu pais. Iru elektrijaama jahutusvesi on korduvas kasutuses, soojenenud vett jahutatakse gradiiris ning vesi liigub uuesti jahutuses kasutusse. Suur kogutud pinnavee kasutamise langus alates 2020. aastast on seotud peamiselt asjaoluga, et alates 2021. aastast müüb Iru elektrijaam soojusenergiat aastaringselt ning seoses sellega on vähenenud jahutusvee vajadust suvisel perioodil. Suurim põhjavee kasutaja on Valka koostootmisjaam, kus peamiselt kasutatakse vett samuti jahutuseks. Tingimused veevõtuks (vee kogused, veekogu paisutamine, põhjavee kiht, põhjavee taseme jälgimine, jne) on toodud tootmisüksuste keskkonnalubades.
| veeliik | ühik | 2020 | 2021 | 2022 |
|---|---|---|---|---|
| põhjavesi | tuh m3 /a |
131,5 | 112,5 | 121,5 |
| pinnavesi | tuh m3 /a |
784,6 | 235,8 | 182,1 |
| trassivesi | tuh m3 /a |
15,6 | 19,9 | 15,4 |
Veeressursi kasutamise järgselt tekib tehnoloogilist (vee pehmendamine, soolade ärastamine veest, jne) reovett ning süsteemide jahutamiseks kasutatud jahutusvett. Tehnoloogilisel otstarbel ning olmes kasutatud reovesi suunatakse kõigis tootmisüksustes piirkonnas kanalisatsiooniteenust pakkuva ettevõtte torustikku. Broceni pelletitehases ja koostootmisjaamas ning Iru elektrijaamas kasutatud
jahutusvesi juhitakse läbi settetiikide tagasi loodusesse. Enne vee loodusesse juhtimist võetakse heitveest veeproovid ning analüüsitakse heitvees sisalduvaid saasteaineid ning jälgitakse loodusesse juhitva vee temperatuuri. Loodusesse juhitavale heitveele on kehtestatud riiklikud nõuded keskkonnalubadega, mille täitmist tootmisüksused jälgivad.
Tootmisüksused peavad võetava ja keskkonda juhitava vee koguste üle arvestust, täidavad keskkonnalubadega seatud seirenõudeid ning maksavad kasutatud vee eest riiklikke ressursitasusid ning heitvees sisalduvate ainete eest saastetasu. Kord aastas esitatakse riigile veeressursi kasutamise aastaaruanne.
Enefit Greeni tootmisüksused täidavad keskkonnalubadega etteantud nõudeid ning kasutatud veeressursi kogused ei ole ületanud lubatud veekoguseid. Samuti peetakse kinni keskkonnalubadega seatud nõuetest heitvees sisalduvate saasteainete osas.
Enefit Greeni tootmistegevuse käigus tekib ca 85% ulatuses tavajäätmeid. Kõige suurema koguse (93%) tavajäätmetest moodustab tuhk. Tuhka tekib nii biomassi kui jäätmete põletamisest. Paides, Valkas ja Brocenis biomassi põletamisel tekkiv tuhk antakse üle põllumajandusettevõtetele, kes kasutavad seda põllumajanduses väetisena.
Enefit Green peab oluliseks vähendada Eestis ladestatavate segaolmejäätmete hulka. Segaolmejäätmetest, mis ei leia uuesti kohta ringluses, toodame keskkonnasõbraliku tehnoloogia toel Iru elektrijaamas elektrit ning soojust. Iru jäätmeenergiajaam on võimeline tootma sooja ja elektrit kuni 260 000 tonnist jäätmetest aastas. Suuresti tänu Iru jäätmeenergiajaamale on Eestis lõppenud suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse. Jäätmete põletamise tulemusel jääb põletamisele suunatud jäätmetest alles ca 30 % (koldetuhk, tuhast väljavõetud metallid, ohtlik lendtuhk ning gaasipuhastusjääk). Segaolmejäätmete kasutamine soojuse ja elektri tootmiseks on sadu kordi väiksema keskkonnamõjuga kui nende ladestamine prügilasse, kus prügi lagunemisel eralduvad gaasid aastakümnetega laiali lenduvad.
| Ühik | 2020 | 2021 | 2022 | |
|---|---|---|---|---|
| tavajäätmed kokku | tuh t/a | 63,4 | 71,5 | 64,2 |
| puidutuhk | tuh t/a | 3,0 | 2,8 | 2,8 |
| jäätmepõletuse koldetuhk | tuh t/a | 58,8 | 64,2 | 57,6 |
| metallid | tuh t/a | 4,6 | 4,4 | 3,6 |
| ohtlikud jäätmed kokku | tuh t/a | 12,1 | 12,1 | 10,5 |
| lendtuhk | tuh t/a | 3,7 | 3,7 | 3,0 |
| gaasipuhastusjääk | tuh t/a | 8,3 | 8,4 | 7,5 |
Iru jäätmeenergia jaamas segaolmeprügi põletamisel tekkivad jäätmed moodustavad suurema osa Enefit Greeni tekkivatest jäätmetest. Jäätmete põletamisel tekkiv tuhk jaguneb suures osas koldetuhaks ning ohtlikuks lendtuhaks. Koldetuhk antakse üle Tallinna prügilale ning prügilas tuhk vanandatakse ning kasutatakse prügila sulgemisel mineraalse materjali asendajana. Seega saab öelda, et enamus tekkivatest tavajäätmetest taaskasutatakse. Lisaks tuhkadele tekib suuremas koguses ka jäätmepõletuse koldetuhast eraldatud metalli. Metallijäätmeid tekib tootmisüksustes ka remonditööde käigus. Metallijäätmed antakse üle metallijäätmeid käitlevatele ettevõtetele.
Tekkivate ohtlike jäätmete allikas on peamiselt Iru jäätmepõletustehas. Põletamise tulemusel tekib ohtlike omadustega lendtuhka ning põlemisel tekkivate heitgaaside puhastamisel eralduvat gaasipuhastusjääki. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlikke jäätmete käitlusõigust omavatele ettevõtetele.
Keskkonnalubadega reguleeritakse jäätmete kasutamise tingimusi. Enefit Greenis kasutab jäätmeid oma tootmistegevuses üksnes Iru jäätmeenergiajaam ning võttes arvesse kasutatavat tehnoloogiat on keskkonnaloaga määratletud jäätmepõletusele nõuded nii jäätmete koguse osas kui tingimused läbiviidavaks seireks.
Tootmisüksused koguvad kokku info aasta jooksul tekkinud jäätmete kohta ning esitavad saadud andmestiku põhjal aastale järgneva aasta alguseks jäätmete tekke, käitlemise ja üleandmise kohta jäätmearuande.
Kestliku arengu üheks nurgakiviks on loodusressursside säästlik majandamine. Oma tegevuses lähtume loodusressursside kasutamisel säästlikkuse kriteeriumitest. Tootmistegevuses tarbitav vesi on võimalusel korduvkasutuses ning energia tootmisel kasutame võimalusel puiduhakke asemel ka madala energeetilise väärtusega puukoore haket. Samuti otsime tehnoloogilisi võimalusi loodusressursside kasutuse vähendamiseks.
| Ühik | 2020 | 2021 | 2022 | |
|---|---|---|---|---|
| Biomass, | tuh t | 377 | 361 | 377 |
| sh pelletite tootmiseks | tuh t | 267 | 252 | 257 |
| Segaolmejäätmed | tuh t | 242 | 237 | 216 |
| Biogaas | tuh m3 | 233 | 0 | 0 |
| Maagaas* | tuh m3 | 4 219 | 1 758 | 585 |
* 2020. ja 2021. aasta maagaasi koguseid on võrreldes eelmises aastaaruandes esitatud kogustega muudetud, kuna arvesse on võetud ka Iru EJ jäätmeenergiajaama stardipõletis põletatud maagaasi kogused.
Paide ja Valka elektrijaamades ning Broceni koostootmisjaamas kasutame taastuvate ressursside hulka kuuluvat kütust ehk puitkütust. Puitkütuse põletamisel tekkivat CO2 heidet loetakse kliima suhtes neutraalseks, kuna see ei vii globaalset kasvuhoonegaaside taset tasakaalust välja ning seetõttu peetakse ka biomassi põletamist kliimamuutuste seisukohast lähtuvalt heitmevabaks. Kuna maagaas liigitub fossiilsete kütuse kategooriasse, siis liikumaks süsinikuneutraalse energiatootmise poole, on meil maagaasi kasutamine elektri- ja soojuse tootmiseks aastast-aastasse vähenenud. Paide ja Valka elektrijaamades ning Broceni koostootmisjaamas kasutame taastuvate ressursside hulka kuuluvat kütust ehk puitkütust.
Broceni pelletitehas töötab SBP (Sustainable Biomass Partnership) sertifikaadi alusel. SBP on sertifitseerimissüsteem, mis on välja töötatud tagamaks, et puitbiomassi hangitakse seaduslikest ja jätkusuutlikest allikatest ning et puiduhakke ja -pelletite tarneahel on keskkonnasõbralik ja sotsiaalselt õiglane ning et pelleteid toodetakse säästvalt.
Ettevõte omab erineva sihtotstarbega maa-alasid, millest enamuse moodustavad tootmismaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused. Maatulundusmaa otstarbega maadel on 600 ha ulatuses majandatavat metsa. Maade kasutamisel lähtume seisukohast, et maa on elukeskkonna piiratud ressurss, mida tuleb kasutada heaperemehelikult, tagades sihtotstarbest tuleneva jätkusuutliku majandamise. Põllumaade puhul peame lugu põhimõttest, et taastuvenergiat on võimalik toota koostöös põllumajandusega ning näeme mõlemapoolset kasu kaas- ja koostööst kohalike põllumajandustootjatega maakasutuse osas.
Metsade majandamisel lähtume PEFC (The Programme for the Endorsement of Forest Certification ehk Metsasertifitseerimise skeemide tunnustamise programm) standardi nõuetest, tagamaks metsade keskkonnasõbraliku ja säästliku majandamise koos tuulest taastuvenergia tootmisega. Oma metsamaadel oleme valmis tegema ja juba ka teeme koostööd piirkondlike jahiseltsidega, kes seisavad hea metsa elukeskkonna tasakaalu tagamisel. Me ei sea piiranguid metsaandide korjamisel ning näeme laiemat ühiskondlikku kasu ühiskasutuse suurendamisest seoses uuendatavate- ja rajatavate juurdepääsudega metsamaadele. Lisaks planeerime liituda PEFC Eesti rahvusliku metsamajandamise rühmasertifikaadiga, mis annab meile võimaluse omandada kompetentsi teadmuspõhise liidu tasakaalustatud tegevustest seoses metsade liigirikkuse, tootlikkuse, taastumisvõime ja elujõu säilitamisega.
Tänapäevane energiatootmine liigub üha enam tarbijatele ja kogukondadele lähemale, mistõttu uute taastuvenergia projektide arendamisel teeme tihedat koostööd kohalike kogukondadega. Uute tuule- ja päikeseparkide planeerimisel ja ehitamisel lähtume põhimõttest, et arendusprojektiga kaasnev mõju nii loodus- kui inimtekkelisele keskkonnale ja kogukondadele oleks minimaalne ning aitaks kaasa ka piirkonna arengule.
Lähtume oma tegevuses loodus- ja elukeskkonna säästmise põhimõtetest. Me planeerime uusi tuule- ja päikeseparke väljaspoole tundliku loodusega alasid, nagu kaitsealuste liikide elupaikadest, kaitsealadest, tundlike ökosüsteemide aladest ning arvestame bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vajadusega.
Tuuleparkide arendamisel viime läbi põhjalikud keskkonnamõju hindamised, et välja selgitada kavandatava projekti mõju keskkonnale laiemas tähenduses, sh ka inimesele ja et kaasata ka kogukondi ja avalikkust. Keskkonnamõju hindamise raames teostame ka ulatuslikke eeluuringuid, mis on seotud projektiala ja selle lähipiirkonna elustikuga.
Mõju hindamise tulemusena selgitatakse välja olulised keskkonnamõjud ja pakutakse välja leevendusmeetmed ja seiretingimused. Ettenähtud juhtudel viime läbi ka projekti realiseerimise järgset elustiku seiret, et saada andmeid liikidele avalduvate mõjude kohta ning olla vajadusel reageerima looduses toimuvatele muutustele.
Enefit Green täidab vastutustundlikult keskkonnaalaseid seadusandlikke ja keskkonnalubadega määratud nõudeid. Ettevõtte tegevuse kohta pole keskkonnajärelevalve asutustes registreeritud ühtegi keskkonnaloa tingimuse rikkumist. Samuti ei ole lubadega seotud tegevuste korralistel ülevaatustel tuvastatud mittevastavusi loa nõuetega.
Usume, et üleminek puhtale taastuvenergiale tuginevale tulevikule saab põhineda ainult pühendunud ja professionaalsetel töötajatel ning koostööl kohalike kogukondadega. Jätkusuutlikuma tuleviku poole liikumisel on oluline igaüks ja iga tegevus. Seetõttu on meie praegused ja tulevased töötajad ning kogukonnad meie edu võti.
Enefit Greeni rahvusvahelises meeskonnas töötavad pühendunud talendid, kelle professionaalsus ja uuendusmeelsus aitavad ellu viia meie kasvustrateegiat. 2022. aasta 31. detsembri seisuga töötas Enefit Greenis 178 inimest, sh 149 meest ja 29 naist. Juhte oli aasta lõpu seisuga 30.
| Ühik | 2020 | 2021 | 2022 | |
|---|---|---|---|---|
| Töötajate arv (aasta lõpus) | Arv | 153 | 165 | 178 |
| Tööjõukulud | m€ | 6,1 | 6,7 | 9,1 |
| Vabatahtlik voolavus | % | 6,8 | 6,2 | 6,3 |
| Juhtimiskvaliteedi indeks | 86 | 84 | 95 | |
| Töötajate pühendumusindeks (TRI*M) | 89 | 86 | 91 |
TRI*M indeks on pühendumuse koondnäitaja, mis arvutatakse viie võtmeküsimuse põhjal.
Siserahulolu-uuringu järgi tõusis Enefit Greeni töötajate pühendumus 2022. aastal viie punkti võrra 86-lt punktilt 91-le. Juhtimiskvaliteet paranes üheteistkümne punkti võrra 84-lt punktilt 95ni. Märkimisväärselt kasvas töötajate arv, kes tunnevad end tõeliselt pühendunud edasiviijatena. Iga teine töötaja peab end eestvedajaks, kes tahab asju juhtuma panna. Need on läbi aegade parimad tulemused.
Enefit Greeni tugevusena toovad töötajad välja motiveerivat tööõhkkonda, arusaadavaid eesmärke, teadmiste ja oskuste rakendatavust ning kõrget juhtimiskvaliteeti. Lisaks väärtustatakse tööks vajaliku info kättesaadavust ja võimalust kaasa rääkida ettevõtte arengus.
Enefit Greeni töötajate pühendumusindeks (TRI*M) ja ettevõtte juhtimiskvaliteedi indeks
2022. aastal jõudis Enefit Green Eesti ihaldusväärseima tööandja TOP 20 hulka saavutades 16. koha
Meie eesmärk on töötada tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta, seetõttu hoiame ohutu töökeskkonna loomist ja tagamist iga päev tähelepanu keskpunktis.
Oleme hinnanud töökohtadega seotud riske ja koolitanud personali õpetades ohtudele või tingimuste keerukusele vastavaid töövõtteid. Meie eesmärk tööõnnetuste osas on absoluutne null. Läheneme tööohutuskultuuri edendamisele ja tööohutuskasvatusele süsteemselt ning viime regulaarselt läbi koolitusi. Meie ohutuskultuur põhineb juhtide eestvedamisel, töötaja isiklikul vastutusel ja koostööl.
Töökeskkonna tulemuste mõõtmiseks rakendame kõikidel juhtimistasanditel ,,Kaotatud tööajaga tööõnnetuste segaduse määra". See on tootmisüksuste töökeskkonna ohutuse indeks (ingl Lost workday injury frequency per million working hours), mis peegeldab kaotatud tööajaga tööõnnetuste sagedust ühe miljoni töötunni kohta. 2022. aastal ei toimunud Enefit Greenis ühtegi tööõnnetust ettevõtte töötajatega.
| KPI | 2020 | 2021 | 2022 |
|---|---|---|---|
| Kaotatud tööajaga tööõnnetuste | |||
| sageduse määr | 3,8 | 0 | 0 |
Soodustame dialoogi oma töötajatega tervishoiu, järelevalve, ohutuse ja puhtama töökeskkonna edendamiseks. Kasutame veebirakendust ,,e-Ohutusmärkmik", mille kaudu saavad töötajad anda teada ohuolukordadest ja peaaegu juhtunud õnnetustest. Kogutud andmed
registreeritakse ja analüüsitakse, et selgitada välja potentsiaalse ohu juurpõhjused.
Töötervishoiu ja tööohutuse peamised protsessid on kokku lepitud organisatsiooniüleselt ja iga ettevõte vastutab nende rakendamise eest.
töötervishoiu ja -ohutuse eest vastutavate isikute määramine
töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna koordineerimine kontserni tasandil
töökohtadega seotud ohutusja terviseriskide hindamine
tööde ohutusjuhendite koostamine
riskihindamisest tulenevate ennetavate meetmete kindlaks määramine ja rakendamine
hankimine ja töötajate varustamine
vajalike isikukaitsevahendite
ohutute töökohtade
perioodiliste tervisekontrollide läbiviimine
töötajate perioodiline kohustuslik koolitus vastavalt nende töö ohutus- ning kvalifikatsiooni nõuetele, töötajate koolituste monitoorimise andmebaas
perioodiliste kontrollide (ohutuspäevade) ja siseauditite läbiviimine töökohtadel nii ettevõtte töötajate kui ka alltöövõtjate kohta
ohuolukordadest, intsidentidest ja õnnetustest informeerimine ja registreerimine
rikkumiste ja õnnetuste analüüsi teostamine ning parandusmeetmete kindlaksmääramine ning rakendamine
Enefit Green arendab uusi tuuleparke nii maismaale kui ka merele, et suurendada rohelise elektri tootmist. Rohkem tuulikuid tähendab ka seda, et peame olema valmis reageerima võimalikele vahejuhtumitele tuulikute hooldamisel ja muudele õnnetustele. Lõppenud aastal viisime esmakordselt Eestis koos päästeameti ja teiste partneritega läbi õppuse, et harjutada tuulikus aset leidva õnnetusjuhtumi lahendamist. Hea koostöö päästeameti, kiirabi ja politseiga ning valmisoleku testimine annab kindlustunde tulevikuks, kus tuulikuid on rohkem, kuid inimeste turvalisus endiselt kõige olulisem.
Peame oluliseks meie töötajate füüsilist ja vaimsest tervist, nii oleme loonud oma töötajate jaoks mitmesuguseid tervisealgatusi. Tagame töötajatele regulaarsed tervisekontrollid ja pakume võimalust vaktsineerida gripi ja puukentsefaliidi vastu.
2022. aastal avanes meie töötajatel võimalus liituda tervisekindlustusega. Kindlustuse kaudu saavad töötajad kõikidel koduturgudel vajadusel kasutada erameditsiini teenuseid.
MTÜ "Peaasi" läbi viidud vaimse tervise kampaania käigus, oli töötajatel võimalus testi kaudu hinnata oma vaimse tasakaalu hetkeolukorda. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas võimaldame töötajale täiendavalt tasuta psühholoogilise nõustamise teenust. Samuti hüvitame töötervishoiuarsti poolt määratud psühholoogi vastuvõtu.
Innustame spordiklubi kaudu inimesi liikuma ja hüvitame sportimise kulusid. Individuaalsete võimaluste laiendamiseks liitus spordiklubi 2022. aastal Stebby keskkonnaga, kus töötajatel on võimalik leida endale sobiv treeninguviis enam kui 2000 teenuseosutaja seast.
Usume, et pidev õppimine ja areng hoiab meie töötajaid motiveeritud ja kaasatud. Jagame teadmisi ja õpime üksteiselt, et kasvada ettevõttena ja inimestena.
Töötajate arendamisel on märkimisväärne roll nii kohustuslikel kui ka vabatahtlikel e-kursustel. 2022. aastal pakkusime oma töötajatele üle 70 erineva koolituse, millest suur osa moodustasid tehnilise ja projektijuhtimise pädevustega seotud koolitused. Just need pädevused on arendustegevuste oluliseks alustalaks.
Töötajate arengu soodustamiseks käivitati kolmeaastane koolitusprogramm Enefit Academy. Töötajatele mõeldud kolmkeelne õpikeskus keskendub väärtuspõhise juhtimise, vastutuse võtmise ja andmise, eestvedamise, enesejuhtimise, võrgustikupõhise koostöö kompetentside ja jätkusuutliku mõttelaadi arendamisele.
Uute töötajate sisseelamist toetab põhjalik onboarding programm, millega tagame vajalikud teadmised strateegiast, peamistest valdkondadest ja eesmärkidest. Sealhulgas läbib iga töötaja koolitused ka eetika, pettuseriski, küberturvalisuse ning võrdse kohtlemise teemades.
Lisaks tavapärastele klassikoolitustele on töötajatel võimalus osa saada kogemusklubidest, kovisioonigruppidest, keelekohvikutest ja õppida kogenud kolleegidelt läbi arengupartnerluse. Näiteks rääkisid meie töötajad jätkusuutlikkuse ja rohepöörde tõlgendamisele keskendunud loengusarjas Teekond Nulli kolleegidele taastuvenergeetikast.
Taastuvenergia areng nõuab noori tulevikutegijaid, kes soovivad luua uusi lahendusi ja olla osa muutustest. Meie missioon on aidata leida, hoida ja arendada vajalike hoiakute, oskuste ja teadmistega tipptegijaid.
Võtsime 2022. aastal praktikale 12 tulevikutegijat. Ootame igal aastal IT, inseneri ja analüütika erialade tudengeid meie ettevõttesse väärt kogemust omandama.
Kaasame õppekäikudega kooliõpilasi ja tudengeid töömaailma ning näitame taastuvenergeetika tööprotsesside toimimist. Korraldasime aasta jooksul 26 ekskursiooni 817 õppurile kutsekoolidest, ülikoolidest ning üldhariduskoolidest.
Samuti panustasid meie töötajad haridusse õppetegevuse praktikumide, töötubade ja loengute andmise kaudu. Lõime kaasa teadussaates ,,Rakett 69", andsime kliimaneutraalsuse teemal külalistunni Tagasi Kooli programmi raames, rääkisime erinevates õppeasutustest taastuvenergeetikast ja rohepöördest. Panustasime TalTechi innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory ruumi renoveerimisse.
Taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine ning opereerimine annab tulevikus püsivalt tööd mitmesajale inimesele. Jätkasime koostööd Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, haridusasutuste ja ettevõtetega tuulikutehnoloogi õppekava väljatöötamiseks. Tööjõukoolitamise partneriteks valiti Kuressaare Ametikool ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Kutsehariduse arendamise kaudu saame olla kindlad, et tuuleenergia laiema kasutuse mõjudena tekkivad töökohad jäävad Eestisse ja hakkavad maksutuluga toetama kohalikke omavalitsusi ja kogukondasid.
On mitmeid ühiskondlikke teemasid, millega peame tegelema, et meil oleks võimalus ehitada jätkusuutlikumat tulevikku. Mõistame, et taastuvenergeetika arendamisega kaasneb suur vastutus.
Panustame esindusorganisatsioonide kaudu energeetikasektori üldisesse arengusse.
Juba viiendat aasta aitasime korraldada Paldiski Ettevõtjate Liidu eestvedamisel toimuvat tööstusinvesteeringutele ja ettevõtluse arendamisele suunatud konverentsi "Teistmoodi Paldiski". Sel korral keskendus konverents nutikate rohelinnakute loomise võimalustele, gaasilistele kütustele ja hübriidparkidele.
Oleme veendunud, et kohalik kogukond peab piirkonna arendusprojektidest kasu saama. Panustame tuuleparkide naabruskondade heaolusse kohalike omavalitsustega loodud mittetulundusühingute kaudu.
Arendusprojektides lähtume läbipaistvuse ja kohaliku kogukonna kaasamise printsiibist. Jätkasime töörühmade eestvedamist kogukondadele oluliste küsimuste lahendamiseks erinevates arendusprojektides. Meie eesmärgiks on arutada regulaarselt teemadel, mis kogukondadel planeerimisprotsessis tekivad. Korraldasime aasta jooksul kokku 15 töörühma kohtumist.
Uute tuuleparkide planeerimisel on tuulikute väljanägemine üks peamisi küsimusi, mida inimesed esitavad. Mida selgemalt suudame parkide kohta teavet anda, seda vähem levib valeinfot ja hirme nende kohta. Võtsime uute tuuleparkide tutvustamiseks kasutusele virtuaalreaalsuse lahenduse, et anda tuulepargi naabritele parem ülevaade, millised tuulikud päriselt välja näevad. Uues virtuaalreaalsuse lahenduses saavad inimesed plaanitavat tuuleparki endale tuttaval maastikul erinevatest asukohtadest ise vaadata.
Vahetult enne 2022 õppeaasta algust aitasime koos Eesti Ringmajandusettevõtete Liiduga paigaldada kõikidesse Saaremaa ja Muhu koolidesse 46 sortimisjaama. Peame oluliseks kasvatada noorte teadlikkust prügi sorteerimisest ja sorteeritud prügi võimalikust väärtusest. Kool on ideaalne koht, kus tekitada noortes jäätmekäitluse vastu huvi ning anda praktilisi kogemusi, et need kanduks ka kodudesse. Õpilastel ja töötajatel on võimalik nüüd olmejäätmeid sortida neljaks: pakendi-, bio-, paber/papp- ja segaolmejääde. Sama projekt viidi läbi esimest korda 2021. aastal Hiiumaal.
Hea ühingujuhtimine on Enefit Greeni sidusrühmadega usalduse loomise alus. Enefit Green on Nasdaq Tallinna börsil noteeritud ettevõttena pühendunud parimate juhtimistavade rakendamisele. Järgime alati kõigis oma tegevustes seadust. Eeldame ka kõigilt oma äripartneritelt seaduse järgimist.
Enefit Greeni nõukogu ja juhatuse eesmärk on arendada ja juhtida Enefit Greeni nii, et oleksime strateegilise selguse, heade juhtimistavade, efektiivsuse, majandustulemuste ja koostöö poolest eeskujuks teistele ettevõtetele.
NASDAQ Tallinna börsil avalikult noteeritud äriühinguna rakendab Enefit Green parimaid juhtimistavasid. Lisaks äriseadustikule juhindutakse Finantsinspektsiooni kinnitatud Heast Ühingujuhtimise Tavast ja börsiettevõtetele kehtestatud reeglitest.
Enefit Greeni juhtimispõhimõtted lähtuvad ettevõtte strateegiast, väärtustest ning aktsionäride ootustest.
100% riigile kuuluv ettevõte Eesti Energia omab 77,2% Enefit Greeni aktsiatest. Seega kohaldub Enefit Greenile ka osa riigivaraseaduses sätestatud äriühingu juhtimise nõuetest.
Ettevõtte strateegilised eesmärgid seame viieks järgmiseks aastaks ning uuendame neid igal aastal. Strateegilistele eesmärkidele oleme seadnud võtmemõõdikud ehk KPI-d (ingl key performance indicator), mille järgi saame jooksvalt hinnata, kas oleme eesmärkide täitmisel õigel teel. Võtmemõõdikuteks on ettevõtte EBITDA, tuuleparkide ja koostootmisjaamade töökindlus, uute teenuste EBITDA, kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr, koostööindeks, juhtimiskvaliteet.
Eesmärkide saavutamiseks kaasavad ja motiveerivad juhid oma meeskonnaliikmeid lähtudes ettevõtte väärtustest ning ühtsetest
juhtimispõhimõtetest. Hoiame oma töötajaid kursis organisatsiooni eesmärkide ja nende täitmisega. Hoolitseme ohutu töökeskkonna ja kõrge töökultuuri eest, maksame oma töötajatele konkurentsivõimelist tasu ning märkame ja tunnustame oma inimesi.
Aktsionäride ees kannavad ootuste ja eesmärkide täitmise eest vastutust ettevõtte juhatus ja nõukogu. Ettevõte eesmärk on olla läbipaistev nii oma majandustegevuses, informatsiooni avalikustamises kui ka suhetes aktsionäridega, klientide, partnerite ja huvigruppidega. Enefit Green esitleb ja selgitab oma majandustulemusi neli korda aastas ning avaldab aruanded ning seonduvad esitlusmaterjalid oma kodulehel. Läbipaistvuse suurendamiseks avaldame ja kommenteerime oma peamisi tootmistulemusi igakuiselt.
Astusime 2022. aastal suure sammu edasi ettevõtte juhtimissüsteemiga. Viisime lõpule integreeritud juhtimissüsteemi sertifitseerimise vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise standardile ISO 45001:2018 kogu ettevõtte ulatuses.
Oleme üle koduturgude sertifitseeritud kolme ISO standardi alusel: ISO 9001 Kvaliteedijuhtimine, ISO 14001 Keskkonnajuhtimine ning ISO 45001 Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine. Lisaks on Iru jäätmeenergia elektrijaam sertifitseeritud Keskkonnajuhtimissüsteem EMAS, Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse kohaselt.
Enefit Green järgib Eesti Energia kontserni eetikakoodeksit, mis muu hulgas sätestab, et meie organisatsioonikultuur on vaba diskrimineerimisest, ahistamisest, alandamisest ja muust ebaviisakast käitumisest. Kõiki töötajaid koheldakse õiglaselt ja võrdselt, sõltumata rahvusest, vanusest,
rassist, soost, keelest, päritolust, nahavärvusest, usutunnistusest, puudest, seksuaalsest sättumusest, poliitilistest või muudest veendumustest. 2022. aastal läbisid kõik Enefit Greeni töötajad eetikakoodeksi alase e-koolituse. Partneritele kehtestatud eetikanõuded on toodud Eesti Energia kontserni eetikakoodeksis partneritele, mida rakendab ka Enefit Green. Koodeksis on muuhulgas toodud miinimumnõuded pettuste ja korruptsiooni vältimiseks, töötaja õiguste ja inimõiguste järgimiseks.
Enefit Green ei ole pidanud vajalikuks täiendavalt eetikakoodeksis sätestatule rakendada mitmekesisuspoliitikat, sest me peame oma töötajate ja juhtide valimisel silmas alati Enefit Greeni parimaid huve ja lähtume seetõttu personali valikul sooneutraalselt ja mittediskrimineerivalt isiku haridusest, oskustest ja varasematest kogemustest ning vajadusel vastavusest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
Enefit Greeni väärtuste ja eetikaga seonduvalt, sh korruptsiooniennetuse eesmärgil, on grupiüleselt kehtestatud huvide konflikti vältimise kord, mille kohaselt on oma ärihuvide deklareerimise kohustus nii grupi ettevõtjate juhtorganitesse kuuluvatel isikutel kui ka töötajatel, kellel on oma tööülesannetest, volitustest ja/või vastutusest tulenevalt objektiivselt võimalik sattuda huvide konflikti.
Juhatuse ja/või nõukogu liikmete või nendega seotud isikutega tehtud tehingud on avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes. Kõik tehtud tehingud on tavapärasest äritegevusest tulenevad ning baseeruvad õiglastel tingimustel, mis on võrdsed mitteseotud isikute omadega.
Huvide konflikti riski tekkimisel on riskile avatud isik ennast päevakorrapunkti arutelult ja otsustamisest taandanud.
Peame oluliseks, et grupi struktuur on selge ja loogiline, lähtume organisatsiooni eesmärkidest ja vajadustest ning võtame arvesse ärikeskkonna arengut. Grupi emaettevõtte Enefit Green ASi juhtimisorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.
2
1
4
majandusaasta tulemuste kinnitamise ja kasumi jaotamise;
juhatuse liikmete tasustamise ja tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste, ja muude soodustuste määramise aluste ja põhimõtete ja nende oluliste muudatuste heakskiitmise;
Põhikirja muutmisel lähtub üldkoosolek äriseadustikus sätestatud nõuetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas kuue kuu jooksul pärast grupi majandusaasta lõppu juhatuse poolt määratud ajal ja kohas.
Nõukogu on juhtimisorgan, mille peamised ülesanded on:
Põhikirja kohaselt koosneb nõukogu viiest kuni seitsmest liikmest, kelle aktsionäride üldkoosolek valib kolmeks aastaks. Vähemalt pooled nõukogu liikmetest peavad olema sõltumatud Hea Ühingujuhtimise Tava tähenduses. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, võib sõltumatute liikmete arv olla ühe võrra väiksem sõltuvate liikmete arvust.
Enefit Greeni nõukogu esimeheks on Hando Sutter ja liikmeteks Andri Avila, Raine Pajo, Erkki Raasuke ja Anne Sulling, kellest kaks viimast on sõltumatud liikmed Hea Ühingujuhtimise Tava tähenduses.
Nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni 21. oktoobrini 2024.
Enefit Greeni nõukogu sõltumatute liikmete tasuks on ainuaktsionäri 14. oktoobri 2021 otsusega määratud 1000 eurot kuus. Teistele nõukogu liikmetele tasu ei maksta. 2022. aasta eest nõukogu liikmetele makstud tasud on esitatud alltoodud tabelis.
Nõukogu koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus, v.a suvekuudel. 2022. aastal toimus 14 nõukogu koosolekut, nendest 2 elektroonilist. Kõik nõukogu liikmed osalesid kõigil nõukogu koosolekutel.
100% 100% 100% 100% 100%
Grupi tegevjuhtimise eest vastutab Enefit Greeni juhatus, kes lähtub ettevõtja juhtimisel nõukogu poolt kinnitatud grupi strateegiast.
Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmed kinnitab nõukogu vastavalt juhatuse esimehe ettepanekule. Juhatuse liikme tagasikutsumine on samuti nõukogu pädevuses.
Seisuga 31. detsember 2022 kuulusid Enefit Greeni juhatusse selle esimees Aavo Kärmas ning liikmed Veiko Räim ja Innar Kaasik. Juhatuse liikmete volitused kehtivad kuni 24. septembrini 2024. Neljas juhatuse liige, arendustegevuse eest vastutav Linas Sabaliauskas kutsuti tema enda soovil juhatusest tagasi alates 01. augustist 2022. Kuni uue arendustegevuse eest vastutava juhatuse liikme leidmiseni vastutab selle valdkonna eest juhatuse esimees Aavo Kärmas.
Ükski juhatuse liige ei ole ühegi teise emitendi (börsiettevõtte) juhatuse liige ega nõukogu esimees. Juhatuse liikmed ei ole ka ühegi teise ettevõtja juhatuses või nõukogus v.a Enefit Green AS tütarettevõtjates. Juhatuse liikmed ei ole osanikud Enefit Greeni partneriteks, tarnijateks või klientideks olevates äriühingutes.
Enefit Greeni juhatuse tasustamist reguleerivad nõukogu poolt 10. septembril 2021 kinnitatud ja üldkoosoleku poolt 14. septembril 2021 heaks kiidetud Juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted. Info Enefit Greeni juhatusele 2022. aastal makstud tasude kohta on välja toodud auditeeritud aastaaruandele lisatavas tasustamisaruandes.
Lahkumishüvitist makstakse juhatuse liikme lepingus sätestatud juhtudel (nt ei ole juhatuse liikmel mh õigust lahkumishüvitisele, kui juhatuse liige kutsutakse nõukogu poolt tagasi, sest ta on oma kohustusi rikkunud). Juhatuse liikme lahkumishüvitis ei kuulu väljamaksmisele, kui sellega ilmselt kahjustataks grupi huve. Vastava otsuse teeb nõukogu.
Maksimaalne lahkumishüvitis on juhatuse liikme viimase põhitöötasu 4-kordne summa. Juhatuse liikmele ei võimaldata juhatuse liikme lepingu lõppemisega / juhatusest tagasikutsumisega seoses mistahes muid hüvitisi ega hüvesid.
Auditikomitee on nõukogu moodustatud organ, mille ülesanne on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Komitee vaatab üle ja hindab kõikidele aktsionäridele kindlust loovate funktsioonide (välisaudit, siseaudit) ning juhatuse poolt rakendatud kindlust loovate tegevuste (riskide juhtimine) korraldatust nii, et see toimiks parimal võimalikul moel, arvestaks grupi vajadusi ning ei eelistaks kontrolliva aktsionäri huve nõukogu ja juhatuse poolt otsuste tegemisel. Muuhulgas jälgib auditikomitee, et seotud isikutega tehtavad tehingud oleksid tehtud turutingimuste põhimõttel. Komitee teeb vastavalt vajadusele ettepanekuid nii juhatusele kui nõukogule. Auditikomiteel on kolm liiget. Enamik auditikomitee liikmeid, sealhulgas auditikomitee esimees, peavad olema sõltumatud Hea Ühingujuhtimise Tava tähenduses.
Auditikomitee koosolekud toimuvad vastavalt kokkulepitud ajakavale, tavapäraselt igakuiselt. 2022. majandusaastal toimus 11 plaanilist ning 2 plaanivälist auditikomitee koosolekut, kusjuures kõigist koosolekutest võtsid osa kõik auditikomitee liikmed. Auditikomitee tegevusaruanne esitatakse nõukogule kord aastas enne majandusaasta aruande heakskiitmist nõukogu poolt.
Auditikomitee sõltumatute liikmete tasumäärad on kehtestatud 22. oktoobri 2021 nõukogu otsusega. Auditikomitee esimehe tasumääraks on 500 eurot koosoleku kohta ja liikme tasumääraks 250 eurot koosoleku kohta. Kui komitee liige koosolekul ei osale, siis talle vastava kuu eest tasu ei maksta. Auditikomitee tegevuses osalemise eest komitee liikmetele 2022. aastal makstud tasud on esitatud alltoodud tabelis.
Siseauditi toimimise eest vastutab Enefit Green ASi siseauditi osakond, mis koosneb kahest töötajast. Siseauditi osakond lähtub oma töös audiitortegevuse seadusest ja sellega seotud määrustest, rahvusvahelistest kutsetegevuse standarditest, üldtunnustatud parimatest praktikatest ning käsiraamatust. Siseauditi ülesandeks on aidata kaasa sisekontrollikeskkonna, riskide juhtimise, valitsemise ning ettevõtte kultuuri parendamisele. Siseauditi töö ulatus hõlmab kogu Enefit Greeni konsolideerimisgruppi. Siseaudi osakonnal on aruandluskohustus auditikomitee ja nõukogu ees. Auditikomitee kinnitab siseauditi osakonna tegevusplaani, ressursid, teostab järelevalvet ning hindab siseauditi tegevuste tulemuslikkust. Siseauditi tegevusaruanne 2022. aasta kohta esitati auditikomiteele ja nõukogule veebruaris 2023.
7 500 € – 3 250 €
Finantsaruannete koostamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Konsolideeritud raamatupidamisaruanded koostatakse kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsarvestuse standarditega, nagu need on Euroopa Liidu poolt vastu võetud (IFRS EL). Enefit Greeni audiitor on PriceWaterhouseCoopers ja vandeaudiitori aruande allkirjastaja on Jüri Koltsov. Audiitorleping on sõlmitud kestusega 5 aastat majandusaastate 2019 – 2023 aruannete auditeerimiseks. Lisaks auditeerimisele ei ole audiitorühing osutanud ettevõttele teenuseid, mis võiksid ohustada audiitori sõltumatust. 2022. aastal oli audiitorettevõtete poolt osutatud teenuste eest makstud või tasumisele kuuluvate tasude kogusumma 179,8 tuhat eurot (2021: 113,3 tuhat eurot). Nimetatud teenused sisaldasid finantsauditi kulu 112,9 tuh eurot (2021: 63,3 tuh eurot).
Börsil noteeritud ettevõtjana oleme kohustatud avalikustama teabe Hea Ühingujuhtimise Tava järgimise kohta põhimõttel "täidan või selgitan", mille kohaselt peame selgitama oma seisukohti ja tegevust sätete osas, mida Enefit Green ei täida. Enefit Greeni juhatus on grupi juhtimise ülesehitust ja toimimist hinnanud Hea Ühingujuhtimise Tava alusel. Eelpool kirjeldasime ühingujuhtimise seisukohast olulisi komponente. Olles hinnanud ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse ja tegeliku toimimise vastavust leiame, et Enefit Greeni ühingujuhtimise korraldus ja tegevus on kooskõlas Hea Ühingujuhtimise Tavaga.
Peale edukat aktsiate esmast avalikku pakkumist (IPO) 2021. aasta sügisel, mille käigus omandas Enefit Greeni aktsiaid enam kui 60 000 investorit hinnaga 2,90 eurot aktsia kohta, noteeriti ettevõtte aktsiad Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas. IPO käigus emiteeris ettevõte uusi aktsiaid 100 miljoni euro väärtuses. Lisaks müüs aktsiaid senine ainuomanik Eesti Energia vähendades oma osaluse Enefit Greenis 77,2% tasemele.
Enefit Greeni kõik emiteeritud aktsiad on ühte liiki nimelised lihtaktsiad, mis igaüks annavad ühe hääle ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul.
| Börs, kus aktsia on noteeritud | Nasdaq Tallinn |
|---|---|
| Noteerimise kuupäev | 21. oktoober 2021 |
| Nimekiri/segment | Balti põhinimekiri |
| Börsi kauplemistähis | EGR1T |
| Bloombergi tähis | EGR1T ET Equity |
| ISIN kood | EE3100137985 |
| Emiteeritud ja noteeritud aktsiate arv | 264 276 232 |
| Nominaal | 1 EUR |
Enefit Greeni dividendipoliitika kinnitati enne aktsiate avalikku enampakkumist 2021. aastal. Selle kohaselt kavatseb Enefit Green igal aastal jaotada aktsionäridele 50% oma eelneva aasta puhaskasumist. Erandid on võimalikud ühekordsete negatiivsete mõjude korral, milleks võivad olla näiteks ebasoodsad turutingimused, vajadus kinni pidada kasvu- ja arengustrateegiatest ning vajadus säilitada mõistlik likviidsustase.
Enefit Greeni sõlmitud olemasolevad rahastamislepingud ei piira dividendide maksmist.
Iga-aastaste dividendimaksete ajastus ja suurus sõltuvad grupi olemasolevast ja tulevasest finantsseisundist, tegevustulemustest, vajadusest säilitada mõistlik kapitalistruktuur, likviidsusvajadustest ja muudest asjakohastest asjaoludest.
Dividendide suuruse ja nende maksmise korra otsustab aktsionäride üldkoosolek pärast auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamist.
Pärast aktsiate esmast avalikku pakkumist 2021. aasta sügisel langes Enefit Greeni aktsionäride arv mõnevõrra kuni 2021. aasta lõpuni, kuid 2022. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greeni aktsiaid 60 401 Nasdaq CSD väärtpaberikontol. Aastaga kasvas aktsionäride arv enam kui 1 600 võrra. Aasta jooksul suurendasid mõnevõrra oma osalust jaeinvestorid (+0,6%) ja Balti riikide päritolu pensionifondid (+0,1%) ning vähendasid välismaised institutsionaalsed investorid.
| Aktsionär | Aktsiate arv | Osakaal |
|---|---|---|
| Eesti Energia AS | 203 931 405 | 77,17% |
| EBRD | 3 464 691 | 1,31% |
| SEB AB/Säästopankki Korko Plus - Sijoitusrahasto |
1 255 056 | 0,47% |
| Clearstream Banking AG | 1 072 359 | 0,41% |
| SEB AB Lux Branch - UCITS Clients | 1 043 235 | 0,39% |
| Citibank (New York) / Government of Norway | 920 471 | 0,35% |
| SEB Progressiivne Pensionifond | 828 521 | 0,31% |
| Nordea Bank ABP/Non Treaty Cclients | 770 339 | 0,29% |
| Swedbanki Pensionifond 1970-79 sündinutele | 766 142 | 0,29% |
| Swedbank Pensija 1975-1981 | 683 034 | 0,26% |
| Ülejäänud (60 390 väärtpaberikontot) | 49 540 979 | 18,75% |
| Aktsiate arv kokku | 264 276 232 | 100,00% |
Enefit Greeni aktsiad on alates noteerimisest olnud Nasdaq Balti börside enimkaubeldud aktsia. Kuigi kauplemisaktiivsus on pärast esimesi noteerimiskuid märkimisväärselt langenud, oli aktsia suurima kauplemiskäibega aktsia Balti börsidel möödunud aasta II – IV kvartalis ning jäi napilt käibelt teiseks I kvartalis. Aasta kokkuvõttes kaubeldi aktsiaga 115,3 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 19% Balti börside põhinimekirja käibest. Üle 186 tuhande tehingu käigus vahetas omanikku 28,6 miljonit aktsiat. Aktsia hind kauples aasta jooksul vahemikus 3,334 kuni 4,932 eurot ning lõpetas aasta 4,378 eurol tõustes aastaga 8,3% võrra.
Dividendiga korrigeerituna (0,151 eurot aktsia kohta) oli Enefit Greeni aktsia kogutootlus 2022. aasta jooksul 12,4%, mis ületas aasta arvestuses kõikide oluliste võrdlusindeksite tootlusi (mis olid negatiivsed jäädes vahemikku -7,9% kuni -17,8%). Oluliste võrdlusindeksite hulka loeme Nasdaq Baltic Benchmarki ja mõned Euroopas ja Ida-Euroopa kommunaalettevõtete (Utilities) sektori ettevõtete indeksid, mis on esitatud graafikul koos Enefit Greeni aktsia hinna ja kauplemiskäibega.
| 2021* | 2022 | |
|---|---|---|
| Sulgemishind, € | 4,044 | 4,378 |
| Kõrgeim hind, € | 4,580 | 4,932 |
| Madalaim hind, € | 3,255 | 3,334 |
| Kaubeldud väärtpabereid, mln | 16,7 | 28,6 |
| Kauplemiskäive, mln € | 63,8 | 115,3 |
| Turukapitalisatsioon aasta lõpus, mln € | 1 069 | 1 157 |
* – alates noteerimisest 21. oktoobril 2021
Maksujalajälg näitab meie panust ühiskonda maksude maksmise kaudu.
Lähtume oma tegevuses maksuriskide juhtimise põhimõtetest, mille kohaselt:
Anname maksujalajälje koostamisel tasutud maksudest ülevaate maksuliikide ja riikide lõikes.
Kajastame maksujalajäljes kõigil meie koduturgudel tasutud ja kogutud makse.
| Maksujalajälg: Enefit Green grupi makstud maksud (tuh eurot) | ||||
|---|---|---|---|---|
| -------------------------------------------------------------- | -- | -- | -- | -- |
| 2022 | 2021 | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| TASUTUD MAKSUD | Eesti | Läti | Leedu | Poola | Kokku | Eesti | Läti | Leedu | Poola | Kokku |
| Tööandja tasutud tööjõumaksud | 1 401 | 354 | 12 | 30 | 1 796 | 1 091 | 279 | 8 | 0 | 1 378 |
| Keskkonnatasud | 245 | 29 | 0 | 0 | 274 | 259 | 23 | 7 | 0 | 289 |
| Äriühingu tulumaks | 4 684 | 2 | 1 587 | 86 | 6 359 | 14 | 24 | 1 099 | 36 | 1 173 |
| Tollikäibemaks | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 1 |
| Varamaksud | 62 | 7 | 797 | 40 | 905 | 61 | 3 | 608 | 40 | 713 |
| Tasutud maksud kokku | 6 392 | 391 | 2 395 | 156 | 9 335 | 1 425 | 329 | 1 722 | 77 | 3 553 |
| KOGUTUD MAKSUD | ||||||||||
| Aktsiisid | 48 | 4 | 0 | 0 | 52 | 98 | 2 | 0 | 0 | 100 |
| Töötajalt kinnipeetud tööjõumaksud | 1 029 | 401 | 266 | 29 | 1 726 | 759 | 337 | 196 | 7 | 1 299 |
| Käibemaks (saldo) | 3 568 | -66 | 3 706 | 1 236 | 8 443 | 78 | 255 | 5 775 | 247 | 6 355 |
| Kogutud maksud kokku | 4 646 | 339 | 3 972 | 1 264 | 10 221 | 935 | 594 | 5 971 | 254 | 7 754 |
| Maksud kokku | 11 037 | 730 | 6 367 | 1 421 | 19 556 | 2 360 | 922 | 7 694 | 331 | 11 307 |
Riskijuhtimise tegevused on Enefit Greeni juhtimise ning seeläbi kõigi meie protsesside ja tegevuste loomulikuks ja lahutamatuks osaks.
Riskide juhtimine lähtub omanike ootuste täitmisest ja strateegiliste eesmärkide saavutamisest, toimub ühtsetel põhimõtetel, on süstemaatiline, järjepidev, läbipaistev ja ajakohane. Kasutatavad riskijuhtimise meetmed on ennetava iseloomuga ja arendame neid vastavalt muutustele grupi strateegias, tegevustes ja organisatsiooni struktuuris.
Riskide juhtimise eesmärk on toetada strateegia väljatöötamist ja elluviimist, aidata saavutada finants- ja tegevuseesmärke. Samuti leida potentsiaalseid võimalusi ja hoida ära mittesoovitavaid sündmuseid.
Grupis toimib riskide juhtimine ja järelevalve, mis tagavad strateegiliste eesmärkide täitmise ning meie tegevusega kaasnevate ja seda mõjutavate riskide tuvastamise, hindamise ning kahjude ennetamise.
Riskijuhtimise käigus kogutud infot, analüüse ja eksperthinnanguid kasutame grupi strateegiliste eesmärkide seadmisel ja nende saavutamiseks kavandatavate tegevuste planeerimisel. Lisaks analüüsime ettevaatavalt ka kavandatava strateegia ja selle eesmärkide saavutamist mõjutavaid riske ning nende potentsiaalset mõju.
Riskide juhtimise tõhususe ja riskide realiseerumise ennetamise tagamiseks kogume regulaarselt süstemaatilist infot riski realiseerumise või riski realiseerumise ohu ja intsidentide kohta.
See info on alus parendustegevuste läbiviimiseks ning seeläbi aitab vahendada sarnaste sündmuste kordumise tõenäosust ning mõju tulevikus.
Sisekontrolli- ja riski juhtimissüsteemid on seotud finantsaruandluse protsessiga eesmärgiga tagada grupi finantstulemuste ühtlustatud ja usaldusväärne aruandlus, mis on kooskõlas kohaldatavate seaduste ja määrustega ja kinnitatud arvestus- ning aruandluspõhimõtetega.
Käsitleme tururiskina võimalust, et muutuste tõttu turul (nõudluses, toodete ja teenuste hinnas) on grupp avatud muutustele oma varade või kohustuste väärtuses või varadelt ja teenuselt teenitava tulu suuruses. Oluline tururisk on elektrienergia müügi hinnarisk. Elektri keskmise realiseeritud turuhinna muutus +/- 1 EUR/MWh võrra oleks avaldanud mõju grupi 2022. majandusaasta maksude eelsele kasumile +/- 666,7 tuhande euro ulatuses (2021: +/- 750,2 tuhat eurot).
Elektrienergia müügi hinnariski maandamisel on varasematel perioodidel olnud oluline osa taastuvenergia toetusel, mida Enefit Greenile makstakse koduturgude seadustele ja regulatsioonidele vastavalt ning mis vähendab hinnakõikumiste mõju.
Osa Enefit Greeni Eesti elektritoodangust saab jätkuvalt taastuvenergia toetust, mida makstakse lisaks elektrienergia müügihinnale (ingl Feed-in-Premium, FiP). Enefit Greeni 2023.-2026. aasta eeldatavast elektritoodangust on FiP toetusmeetmetega kaetud 15% keskmise FiP määraga 50,5 EUR/MWh.
Fikseeritud hinnaga toetusmeetmete osakaal on oluliselt vähenenud. Enefit Greeni eeldatavast elektritoodangust aastatel 2023-2026 on vaid 1% kaetud fikseeritud hinnaga toetusmeetmetega (sõltuvalt turust on toetusmeetmeks kas Feed-in Tariff, FiT või Contract for Difference, CfD) keskmise hinnaga 83,4 EUR/MWh.
Alates 2022. aastast kaotas Broceni koostootmisjaam FiP toetuse ja alates 13. detsembrist 2022 väljus FiP toetusskeemist ka Valka koostootmisjaam.
Arendusprojektide elektrihinna riskide maandamiseks kasutab Enefit Green pikaajalisi fikseeritud hinnaga elektrimüügilepinguid. Üldise reeglina fikseerib Enefit Green arendusprojekti lõpliku investeerimisotsuse tegemise hetkeks elektrienergia müügihinna minimaalselt 60%-le vastava arendusprojekti esimese viie aasta prognoositavast toodangust. Kokku sõlmis Enefit Green 2022. aastal uusi pikaajalisi fikseeritud hinnaga lepinguid mahus 4 949 GWh
ning keskmise hinnaga 108,5 EUR/MWh kasutades neid osaliselt ka opereeriva portfelli elektrienergia hinnariski maandamiseks.
Seisuga 28. veebruar 2023 on Enefit Green sõlminud PPA lepinguid perioodile 2023–2033 mahus 10 526 GWh keskmise hinnaga 72,4 EUR/MWh. Enamiku sõlmitud PPA lepingute teiseks osapooleks on Eesti Energia AS (mahus 9 315 GWh).
| 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | Periood 2023–2026 kokku |
|
|---|---|---|---|---|---|
| FiT/CfD meetmega fikseeritud toodangu |
|||||
| osakaal* | 2% | 1% | 1% | 1% | 1% |
| Kogus (GWh) | 28 | 28 | 28 | 28 | 112 |
| FiT/CfD kaalutud keskmine hind, |
|||||
| EUR/MWh | 80,5 | 82,6 | 84,3 | 86,0 | 83,4 |
| FiP toetusega kaetud toodangu osakaal* |
30% | 24% | 10% | 3% | 15% |
| Kogus (GWh) | 499 | 501 | 268 | 99 | 1 367 |
| FiP kaalutud keskmine toetus, EUR/MWh (lisandub elektri turuhinnale) |
50,1 | 50,2 | 50,6 | 53,7 | 50,5 |
| PPA-dega kaetud toodangu osakaal* |
58% | 64% | 58% | 52% | 58% |
| Kogus (GWh) | 953 | 1 331 | 1 516 | 1 516 | 5 317 |
| PPA-de kaalutud keskmine hind, |
|||||
| EUR/MWh | 86,9 | 67,6 | 64,7 | 64,7 | 69,4 |
* - eeldatav toodang sisaldab opereerivate ning ehituses varade prognoositavat toodangut.
Prognoositavad tootmismahud opereerivatelt, ehituses ja planeeritavatelt tootmisvaradelt ning nende kaetus PPA-de ja erinevate taastuvenergia toetusmeetmetega
tasemega 34,9 EUR/MWh (maksimaalselt 20 EUR/MWh) ning pikkusega 12 aastat
Enefit Green kasutab finantsvõimendust oma ärimahtude kiiremaks kasvatamiseks uute tootmisvarade arendamise kaudu ning omakapitali tootluse tõstmiseks. Finantsvõimendusega kaasneva riski piiramiseks kasutame mõõdikuna netovõla suhet EBITDA-sse, mille sihi oleme seadnud tasemele 4,0. Uute projektide arendamise käigus võib nimetatud suhe tõusta lühiajaliselt ka kõrgemaks.
Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib grupi ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga on toimunud muudatus grupi intressimäära riskide juhtimises, seoses intressimäära vahetustehingute (ingl interest rate swap, IRS) sõlmimisega 2022. aasta märtsis ja aprillis. Seisuga 31. detsember 2022 oli Enefit Greenil avatud kolm intressimäära vahetuslepingut nominaalsummas kokku 168 334 tuhat eurot, mis moodustas 61,2% võetud laenukohustustest.
Seisuga 31. detsember 2022 oli pangalaenude kaalutud keskmine efektiivne intressimäär koos sõlmitud intressimäära vahetustehingute mõjuga 2,6% (31. detsember 2021 1,44%). Enefit Greeni pangalaenude intress sõltub baasintressimäärast (euros nomineeritud laenukohustuste puhul 3 või 6 kuu euribori tasemest, Poola zlotis nomineeritud laenukohustuste puhul 6 kuu WIBOR tasemest). Seisuga 31. detsember 2022 avaldaks keskmise baasintressimäära tõus 1,0% võrra mõju Enefit
Greeni maksude eelsele aastasele kasumile -1 066,0 tuhande euro ulatuses (31. detsember 2021: -585,8 tuhat eurot).
Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib juhul, kui vastaspooled ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Krediidiriskile on avatud raha pangas, pikaajalised fikseeritud hinnaga elektrimüügi lepingud, nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja positiivse väärtusega tuletisinstrumendid.
Iga Eesti Energia gruppi mittekuuluva vastaspoolega sõlmitava pikaajalise fikseeritud hinnaga elektrimüügitehingu puhul hinnatakse võimaliku krediidiriski suurust ning kasutatakse sobivaid krediidiriski maandamise meetmeid – krediidilimiiti, emaettevõtte garantiid või pangagarantiid. Enamiku sõlmitud pikaajaliste fikseeritud elektrimüügilepingute vastaspooleks on Eesti Energia AS (88,5% sõlmitud PPA lepingute kogumahust 31. detsembri 2022 seisuga).
Likviidsusrisk on risk, et Enefit Green ei suuda oma finantskohustusi täita ebapiisava rahavoo tõttu. Lühiajaline likviidsusrisk on risk, et Enefit Greeni pangakontodel ei ole piisavalt raha jooksvate maksekohustuste täitmiseks. Pikaajaline likviidsusrisk on risk, et Enefit Greenil ei ole piisavalt vaba raha, et katta tuleviku likviidsusvajadust oma äriplaani elluviimisel ja kohustuste täitmisel.
Lühiajalise likviidsusriski maandamiseks hoiab Enefit Green pangakontodel teatavat raha puhvrit, et tagada piisavate vahendite olemasolu ka juhul, kui esineb kõrvalekandeid rahavoogude prognoosist.
Pikaajalise likviidsusriski maandamiseks prognoosib Enefit Green regulaarselt järgmise 12 kuu likviidsusvajadust arvestades rahavajadust investeeringuteks, laenu tagasimakseteks ja dividendimakseteks ning äritegevusest teenitavat positiivset rahavoogu. Likviidsusvajaduste rahuldamiseks hoiab Enefit Green piisavat likviidsuspuhvrit vabade rahaliste vahendite, välja võtmata laenude ja kasutamata laenulimiitide näol.
Enefit Greeni tegevusvaldkondi mõjutavad oluliselt nii meie koduturgudel kui ka Euroopa Liidus vastu võetud regulatsioonid ja sõlmitud lepped. Õigusrisk tuleneb poliitilistest otsustest, regulaatorite tegevusest regulatsioonide tõlgendamisel jms ning mõjutab meie igapäevast äritegevust. Õigusriski juhtimiseks jälgime õiguskeskkonna suundumusi ja planeeritavaid muudatusi, osaleme aktiivselt avalikes diskussioonides ja uute õigusaktide väljatöötamise aruteludes ning tagame oma tegevuse vastavuse õigusaktidele. Vajadusel kaasame asukohariigi spetsiifikaga kursis olevaid õigusbüroosid.
IT riskina käsitleme võimalust, et Enefit Green ei saa täita ärieesmärke või saab kahju infotehnoloogiliste lahenduste kasutusega kaasnevate puuduste või rünnakute tõttu. IT riskide, sh küberriskide juhtimiseks viime läbi ja uuendame ärikriitiliste tegevuste riskianalüüse arvestades nii toimepidevuse kui ka andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse kao riske. Täiustame ja parandame protsesse IT riskide hindamiseks, leevendamiseks ja kontrolliks. Suurt tähelepanu pöörame töötajate info- ja küberturbe alasele teadlikkusele. Kõik uued töötajad läbivad
küberturbe e-kursused ning viimastel aastatel on toimunud sügiseti kampaaniad küberturbe teadlikkuse tõstmiseks ja töötajad on läbinud kohustusliku temaatilise koolituse.
Ärieesmärkide saavutamiseks kasutatavate füüsiliste varade ja tehnoloogiliste lahendustega seotud riskide tuvastamine, juhtimine ja ennetavate meetmete rakendamine võimaldab ära hoida või vähendada äririskide realiseerumist ja negatiivseid tagajärgi organisatsiooni eesmärkide saavutamisele.
Riskistsenaariumite analüüsil põhineva tootmisprotsesside ja teenuste toimepidevuse planeerimisega loome valmisoleku ootamatute sündmuste toimumisel negatiivsete tagajärgede ja ulatuse vähendamiseks ning läbimõelduma lahendustee tootmisprotsessi või teenuse taastamiseks. Toimepidevuse planeerimine hõlmab nii strateegiliste ärieesmärkide saavutamiseks osutavaid teenuseid kui ka ühiskonnale vajalikku kaugkütte tagamise elutähtsat teenust.
Tootmisvarade komponentide riskihinnangutel põhineva kriitilisuse analüüsi rakendamisega saavutame tootmisvarade ootuspärase töökindluse optimaalsete ressursside kasutamisega: vastavalt riskile rakendame ennetavaid meetmeid nii hoolduse, remondi, kui varude kavandamisel või erakorraliste sündmuste realiseerumisel ennetavalt läbimõeldud tegevusi nende ulatuse või kestuse vähendamiseks, tagamaks organisatsiooni ja tootmisvarade toimivuse.
Aset leidnud intsidentide juurpõhjuste analüüside põhjal teeme otsused riske ennetavate meetmete väljatöötamiseks, rakendamiseks ja ellu kutsutud tegevuste parendamiseks ning töötajateni viimiseks.
Lähtume oma tegevuses ja otsustes keskkonnapõhimõtetest, mis seavad meile raamistiku. Hoidume keskkonna saastamisest ning minimeerime ettevõtte tegevuse keskkonnamõju. Tunneme endal suuremat vastutust kui lihtsalt taastuvelektri tootmine. Tahame tagada puhtama keskkonna ja aidata kaasa CO2 jalajälje vähendamisele maailmas. Keskkonnariskina mõistame olukordi, kus Enefit Greeni grupi tegevus või tegevusetus tekitab keskkonnale kahju, mis ei
Hindame uusi taastuvenergia arendusprojekte käivitades iga projekti võimalikku mõju keskkonnale ning kohalikule.
ole kooskõlas kokkulepitud eesmärkidega, sh keskkonnakaitseloas määratud tingimustega. Keskkonnamõju ohjamiseks, juhtimiseks ja vähendamiseks rakendame ISO 14001-2015 standardit ja Iru jäätmeenergia elektrijaamas EMAS määrusele vastavat sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi. Kasutatavad keskkonnariskijuhtimise meetmed on suunatud riskide realiseerumise ennetamisele ning täiendame neid vastavalt muutustele grupi strateegias, tegevustes ja organisatsiooni struktuuris.
Pettusena käsitleme gruppi kuuluva või mittekuuluva isiku tahtlikku tegevust või tegevusetust ja seaduste või reeglite rikkumist teadliku eksimusse viimise, usalduse kuritarvitamise, varjamise ja valelikkuse teel. Pettuse osas kehtib Enefit Green grupis nulltolerants – reageerime kõikidele pettusejuhtumitele vastavalt juhtumi iseloomule ja asjaoludele ning püüdes vähendada pettuse mõju ettevõttele. Muredest on võimalik tagajärgi kartmata teada anda vihjeliini kaudu ning seda soovi korral ka anonüümselt. Pettuse riski juhtimisel on põhifookuses ennetavad meetmed nagu näiteks regulaarne teadlikkuse tõstmine eetika ja pettuse riski juhtimise koolituste (sh e-kursuse) abil. Kõikidele töötajatele on tehtud kättesaadavaks Grupi eetikakoodeks ja selgitavad materjalid. Eetika teemadel küsitakse töötajate tagasisidet pühendumusuuringus ning saadud vastuseid analüüsitakse ja töötakse välja parendusmeetmeid. Uutele või ametikohta vahetavatele töötajatele tehakse taustakontrolle ning juurutatud on regulaarne majandushuvide aruandlus.
Enefit Green grupi 2022. aasta IV kvartali äritulud kasvasid +20%, kuid ärikulude 91% kasv põhjustas 8% madalama EBITDA. Kvartaalne puhaskasum langes 4,0 mln euro võrra ehk 10% ning langes 35,4 mln euroni. Järgnevalt on välja toodud peamised majandustulemusi mõjutanud asjaolud.
| Ühik | IV kv 2022 |
IV kv 2021 |
Muutus | Muutus, % |
|
|---|---|---|---|---|---|
| Elektritoodang | GWh | 291 | 385 | -95 | -25% |
| Soojusenergia toodang | GWh | 157 | 174 | -17 | -10% |
| Pelleti toodang | tuhat tonni | 42 | 38 | 3 | 9% |
| Pelleti müük | tuhat tonni | 47 | 53 | -6 | -12% |
Grupi elektritoodang oli 2022. aasta IV kvartalis 291 GWh (385 GWh võrdlusperioodil). Grupi arvutuslik teenitud elektrihind* oli aruandeperioodil 163 €/MWh (võrdlusperioodil 131 €/MWh).
Äritulud kokku kasvasid 13,8 mln eurot, millest müügitulud +17,0 mln eurot ja taastuvenergia toetused ning muud äritulud -3,2 mln eurot. Müügitulude 17,0 mln euro suurusest kasvust 11,5 mln eurot tulenes elektrimüügist. Elektrimüügi kasvu mõjutas positiivselt enim Nord Pool Eesti elektrihindade kasv, vähemal määral ka Leedu elektrihindade kasv. NP Eesti keskmine turuhind oli 218,9 €/MWh ja 141,7 €/MWh vastavalt 2022.aasta IV kvartalis ja 2021. aasta IV kvartalis. Grupi Eesti tootmisüksuste arvutuslikud teenitud elektrihinnad olid vastavatel perioodidel 191,8 €/MWh ja 165,0 €/MWh. Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev NP keskmisest turuhinnast, kuna tuulepargid ei tooda iga tund samapalju elektrit ja täiendavalt võtab tulemus arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügilepinguid (PPAsid). IV kvartalis müüdi PPA lepingute alusel 116,2 GWh elektrit keskmise hinnaga 125,8 €/MWh (39,9% kvartali elektritoodangust). Grupi Leedu tootmisüksuste arvutuslikud teenitud elektrihinnad olid võrreldavatel perioodidel 100,6 €/MWh ja 81,0 €/MWh.
Teine suur äritulude mõjur oli toodetud elektrikogus, mis kõigi nelja riigi peale avaldas mõju -12,4 mln eurot. Eestis toodetud elektri kogus omas mõju -9,2 mln eurot kvartalite võrdluses ning Leedu elektrikogus summas -3,1 mln eurot. Toodetud kogused olid väiksemad võrreldes 2021.aasta IV kvartaliga, kuna Eesti ja Leedu tuuleparkide töökindlused olid planeeritust madalamad ning tuuleolud kehvemad.
Suurt mõju omas veel pelletite müük, mis suurenes 6,1 mln euro võrra. 2022.aasta IV kvartalis müüdi pelleteid 47 tuhat tonni, 2021 53 tuhat tonni. Pelleti müügikogused olid küll väiksemad, kuid hind kõrgem.
Soojusenergia toodang vähenes kvartalite võrdluses -10%, kuid müüdud soojuse hind tõusis 37% ning selle tulemusena kasvas soojusenergia müügitulu 0,4 mln euro võrra.
Neljandas kvartalis oli päikeseteenuse tulu 1,2 mln euro võrra madalam kui 2021. aasta neljandas kvartalis, kuna 2022. aasta keskpaigas olime väljunud "võtmed kätte" päikeseteenuse ärist.
Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulugrupp kasvas 16,6 miljoni euro võrra ehk 119%. Peamised muutused leidsid aset elektrienergia kuludes (kasv 12,5 mln eurot), mis tulenesid elektrihinna tõusust ja madala tuulega tundidel PPA portfelli tasakaalustamiseks tehtavatest elektrienergia ostudest. Suurenesid ka tehnoloogilise kütuse kulud (kasv 4,2 mln eurot).
| mln € | IV kv 2022 | IV kv 2021 | Muutus | Muutus, % |
|---|---|---|---|---|
| ÄRITULUD kokku | 82,8 | 68,9 | 13,8 | 20% |
| Müügitulu | 76,4 | 59,3 | 17,0 | 29% |
| Taastuvenergia toetus ja muud äritulud | 6,4 | 9,6 | -3,2 | -33% |
| ÄRIKULUD kokku (va kulum ja vara väärtuse langus) | 36,9 | 19,3 | 17,6 | 91% |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | 30,5 | 13,9 | 16,6 | 119% |
| Tööjõukulud | 2,5 | 1,8 | 0,7 | 39% |
| Muud tegevuskulud | 2,7 | 2,2 | 0,5 | 23% |
| Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus | 1,3 | 1,5 | -0,2 | -11% |
| EBITDA | 45,8 | 49,6 | -3,8 | -8% |
| Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus | 8,8 | 9,6 | -0,7 | -7% |
| ÄRIKASUM | 37,0 | 40,0 | -3,1 | -8% |
| Netofinantskulud | -1,4 | -0,2 | -1,3 | 772% |
| Tulumaks | 0,1 | 0,5 | -0,4 | -76% |
| PUHASKASUM | 35,4 | 39,4 | -4,0 | -10% |
| ÄRIKULUD kokku (va kulum) | 36,9 | 19,3 | 17,3 | 89% |
| Muutuvkulud (sh bilansienergia ost) | 26,3 | 10,1 | 16,2 | 159% |
| Püsikulud | 9,3 | 7,7 | 1,6 | 21% |
| Varude jääkide muutus | 1,3 | 1,5 | -0,2 | -11% |
Grupi tööjõukulud kasvasid 39% ehk 0,7 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Kasv tulenes peamiselt täiskohaga töötajate arvu suurenemisest 165-lt 178-le kahe kvartali võrdluses ja olemasolevate töötajate palgakasvust. Uued töötajad on lisandunud peamiselt arendustega seotud valdkonda.
Muud tegevuskulud kasvasid 0,5 miljoni euro võrra. Mõningane kasv oli mitmetes kulurühmades: konsultatsiooniteenuste kulud, IT kulud, kinnisvara rent ja hooldus jt.
Varude jääkide muutus näitab, kuidas muutus pelletite laojääk perioodil ehk teisisõnu võtab kokku, kui palju toodeti ja kui palju müüdi pelleteid vastaval perioodil. Pelleteid toodeti 42 tuhat tonni (2021: 38 tuhat tonni) ning müüdi 47 tuhat tonni (2021: 53 tuhat tonni). Varude jääkide muutus oli summas 1,3 mln eurot (1,5 mln eurot võrdlusperioodil).
Põhivara kulum langes aruande perioodil 0,7 miljoni euro võrra. Põhivara kulumi saldo on mõjutatud osaliselt Poola päikeseparkide ja Leedu ning Eesti tuuleparkide varade hindamistest katteväärtus testide põhjal.
Muutuvkulud sisaldavad tootmisest sõltuvaid ärikulusid, sh madala tuulega tundidel PPA portfelli tasakaalustamiseks tehtavaid elektrienergia ostusid ja bilansienergia ostu.
Püsikulud koosnevad kuludest, mis ei ole tootmismahtudest otseselt sõltuvad. Püsikulud on suurenenud 1,6 miljoni euro võrra ehk 21%. Mõningane kasv tuleb nii tööjõukulude kui uuringute ja konsultatsioonikulude suurenemisest.
Neto finantskulud suurenesid 1,3 mln euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Peamiseks põhjuseks laenutaseme kasv. Lisaks mõjutasid kulu ka laenuintresside kapitaliseerimine ja Poola zloti kursi liikumine.
Tulumaksu kulud vähenesid 0,4 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Tulumaksukulu on vähenenud peamiselt Leedu tuuleparkide tulumaksu tõttu.
Grupi puhaskasum langes 4,0 miljoni euro võrra, olles aruandeperioodil 35,4 miljonit eurot. Puhaskasumi langus on tingitud väiksematest toodangutest ning suurenenud elektriostu kuludest.
| ÄRITULUD | EBITDA | PUHASKASUM |
|---|---|---|
| 82,8 mln € |
45,8 mln € |
35,4 mln € |
| +20% | -8% | -10% |
Enefit Green grupi 2022. aasta majandustulemused paranesid võrreldes 2021. aastaga: äritulud kasvasid +40% ning EBITDA +27%. 2022. aasta puhaskasum kasvas 30,5 mln euro võrra ehk 38% ning ulatus 110,2 mln euroni. Järgnevalt on välja toodud peamised majandustulemusi mõjutanud asjaolud.
| Ühik | 2022 | 2021 | Muutus | Muutus,% | |
|---|---|---|---|---|---|
| Elektritoodang | GWh | 1 118 | 1 193 | -75 | -6% |
| Soojusenergia toodang | GWh | 566 | 618 | -53 | -9% |
| Pelleti toodang | tuhat tonni | 154 | 135 | 19 | 14% |
| Pelleti müük | tuhat tonni | 149 | 171 | -23 | -13% |
Kuigi 2022. aasta algas suhteliselt tuuliselt, siis aasta edenedes langesid tuulekiirused oluliselt ning jäid teisel poolaastal alla pikaajalisele keskmisele ning mõjutasid sellega negatiivselt tuulenergia tootmistulemust. 2022. aastal oli keskmine mõõdetud tuulekiirus meie Eesti ja Leedu tuuleparkides vastavalt 6,1 m/s ja 6,3 m/s (keskmised tuulekiirused aastal 2021. olid vastavalt 6,4 m/s ja 6,3 m/s*). Kui 2020 oli Enefit Greeni ajaloos rekordiline ja 2021 keskmiste tuuleoludega aasta, siis 2022. aasta tuuleolud jäid tänu nõrgale teisele poolaastale alla pikaajalisele keskmisele.
Keskmised kvartaalsed tuulekiirused Enefit Greeni
* Seoses keskmise tuulekiiruse arvestamise metoodika täpsustamisega on 2020. ja 2021. aasta tuulekiiruste andmeid muudetud võrreldes 2021. aasta aastaaruandes esitatuga. Muudetud metoodika kohaselt kaalutakse erinevate tuuleparkide keskmised tuulekiirused läbi vastava pargi tuulegeneraatorite arvuga.
Grupi elektritoodang oli 2022. aastal 1118 GWh (-75 GWh võrdlusperioodiga võrreldes). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind** koos toetusega oli aruandeperioodil 149 €/MWh (võrdlusperioodil 107 €/MWh).
Äritulud kokku kasvasid summas 73,3 mln eurot, millest müügitulud 80,3 mln eurot ja taastuvenergia toetused ning muud äritulud -7,0 mln eurot. Müügitulude 80,3 mln euro suurusest kasvust 67,2 mln eurot tulenes elektrimüügist. Elektrimüügi kasvu mõjutas positiivselt enim Nord Pool Eesti elektrihindade kasv, vähemal määral ka Läti ja Leedu elektrihindade kasv. NP Eesti keskmine turuhind oli 192,0 €/MWh (86,5 €/MWh 2021. aastal). Grupi Eesti tootmisüksuste arvutuslik teenitud elektrihind oli 182,2 €/MWh (122,8 €/MWh 2021. aastal). Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev NP keskmisest turuhinnast, kuna tuulepargid ei tooda igas tunnis samapalju elektrit ja täiendavalt võtab tulemus arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügilepinguid (PPA-sid). PPA-dega kaetud toodangu osakaal ja hinnad aastate lõikes on välja toodud riskijuhtimise peatükis. Grupi Läti tootmisüksuste arvutuslikud teenitud elektrihinnad olid võrreldavatel perioodidel 208,7 €/MWh ja 100,6 €/MWh ning Leedu tootmisüksustel 86,9 €/MWh ja 78,9 €/MWh.
Kõrgete elektrihindade mõju müügituludele tasakaalustas madalam Eestis toodetud elektri kogus, mille mõju müügituludele oli -7,3 mln eurot. Toodangu languse põhjuseks olid tagasihoidlikumad tuuleolud ning Iru elektrijaama viienädalane remondiseisak. Madalamate töökindluste tõttu oli väiksem ka Leedus toodetud elektri kogus, mille mõju müügituludele oli -1,5 mln eurot.
** arvutuslik teenitud elektrihind = (elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost) / toodang
Märgatava mõjuga oli ka pelletite müük, mis suurenes 7,7 mln euro võrra. 2022.aastal müüdi pelleteid 149 tuhat tonni, 2021 171 tuhat tonni. Pelleti müügikogused olid küll väiksemad, kuid keskmine müügihind kasvas 55% võrra 203 €/tonnini.
Soojusenergia toodang vähenes aastate võrdluses -9%, kuid müüdud soojuse hind tõusis 14%.
Äritulude kasvu mõjutas 5,9 mln euroga ka kiirelt kasvav kuid madala kasumlikkusega "võtmed kätte" päikeseteenus. Antud äri madal kasumlikkus viis meid aasta keskpaigas sellest ärist loobumiseni, millega kaasnes seonduvate laovarude müük.
Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulugrupp kasvas 42 mln euro võrra ehk 95%. Peamised muutused olid elektrienergia kuludes (suurenesid 24,5 mln eurot), mis kasvasid tulenevalt peamiselt suuremast bilansienergia kulust (tulenevalt elektrihinna tõusust) ja PPA lepingute lühiajalise puudujäägi kattest. Suurenesid ka tehnoloogilise kütuse kulud (10,8 mln eurot), tulenevalt oluliselt kõrgematest hakkepuidu ja puidujäätmete hindadest. Materjalide ja varuosade kulud toodangu valmistamiseks olid suuremad seoses kasvava päikeseteenuse mahuga 7,3 mln euro võrra. Madala kasumlikkuse tõttu otsustasime 2022. aasta keskpaigas sellest väljuda kasumlikumale põhitegevusele keskendumise nimel ning realiseerisime ka vastavad laovarud.
| mln € | 2022 | 2021 | Muutus | Muutus, % |
|---|---|---|---|---|
| ÄRITULUD kokku | 257,0 | 183,7 | 73,3 | 40% |
| Müügitulu | 233,3 | 153,0 | 80,3 | 52% |
| Taastuvenergia toetus jm äritulud | 23,7 | 30,7 | -7,0 | -23% |
| ÄRIKULUD kokku (va kulum) | 102,2 | 62,2 | 39,9 | 64% |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | 86,0 | 44,0 | 42,0 | 95% |
| Tööjõukulud | 9,1 | 6,7 | 2,4 | 36% |
| Muud tegevuskulud | 10,4 | 7,8 | 2,6 | 33% |
| Varude jääkide muutus | -3,3 | 3,7 | -7,0 | -189% |
| EBITDA** | 154,8 | 121,5 | 33,4 | 27% |
| Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus |
37,8 | 38,1 | -0,4 | -1% |
| ÄRIKASUM | 117,1 | 83,3 | 33,8 | 41% |
| Netofinantskulud | 2,0 | 2,1 | -0,1 | -5% |
| Kasum kapitaliosaluse meetodil | 0,7 | 0 | 0 | 1463% |
| Tulumaks | 5,6 | 1,6 | 4,0 | 251% |
| PUHASKASUM | 110,2 | 79,7 | 30,5 | 38% |
| ÄRIKULUD kokku (va kulum) | 102,2 | 62,2 | 39,9 | 64% |
| Muutuvkulud (sh bilansienergia ost) | 70,1 | 28,2 | 41,8 | 148% |
| Püsikulud | 35,4 | 30,3 | 5,1 | 17% |
| Varude jääkide muutus | -3,3 | 3,7 | -7,0 | -189% |
** EBITDA – kasum enne neto finantskulusid, kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajas tatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ning maksu-, kulumi- ja väärtuse languse kulusid.
Grupi tööjõukulud kasvasid 36% ehk 2,4 mln euro võrra võrreldes 2021. aastaga. Kasv tulenes täiskohaga töötajate arvu suurenemisest 165-lt 178-le ja olemasolevate töötajate tööjõukulude kasvust. Uued töötajad on lisandunud peamiselt arendusvaldkonnas, toetamaks meie kasvuplaani kõigil koduturgudel.
Muud tegevuskulud kasvasid 2,6 miljoni euro võrra. Kasv leidis aset mitmetes kulurühmades: konsultatsiooniteenuste kuludes (0,8 mln eurot), IT kuludes (0,1 mln eurot), lähetuskuludes (0,2 mln eurot) ning maaga seotud kuludes (0,7 mln eurot). Maaga seotud kulud on tõusnud kõrgemate elektrihindade tõttu.
Varude jääkide muutus näitab, kuidas muutus pelletite laojääk perioodil ehk teisisõnu võtab kokku, kui palju toodeti ja kui palju müüdi pelleteid vastaval perioodil. Pelleteid toodeti 154 tuhat tonni (2021: 135 tuhat tonni) ning müüdi 149 tuhat tonni (2021: 171 tuhat tonni). Valmistoodangu varude jääkide muutus oli 2022. aastal positiivse mõjuga kasumile (3,3 miljonit eurot) pelletite toodangust väiksema müügi tõttu, samas kui 2021. aastal oli olukord vastupidine ning varude muutus oli negatiivse mõjuga (-3,7 miljonit eurot).
Põhivara kulum jäi aruande perioodil eelmise aasta tasemele. Kuigi investeeringute maht oli 194,6 miljonit eurot 2022. aastal, ei mõjutanud see kulumit, kuna enamasti on tegemist alles ehitusjärgus tuule- või päikeseparkide arendustega.
Muutuvkulud sisaldavad tootmisest sõltuvaid ärikulusid, sh bilansienergia ostu. Muutuvkulud on peamiselt suurenenud bilansienergia päevasiseste ostukulude suurenemise PPA portfelli tasakaalustamiseks tehtavate elektrienergia ostude tõttu.
Püsikulud koosnevad kuludest, mis ei ole tootmismahtudest otseselt sõltuvad. Püsikulud on suurenenud 5,1 miljoni euro võrra ehk 17%. Kasv tuleb tööjõukulude ning uuringute ja konsultatsioonikulude suurenemisest.
Neto finantskulud vähenesid 0,1 mln euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Peamisteks põhjusteks on laenuintresside kapitaliseerimine ja Poola zloti kursi liikumine.
Tulumaksu kulud kasvasid 4,0 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Tulumaksukulu on suurenenud dividendide väljamaksega kaasneva tulumaksukulu tõttu Eestis.
Grupi puhaskasum kasvas aruandeperioodil 30,5 miljoni euro võrra 110,2 miljoni euroni. Puhaskasumi kasvule aitasid enim kaasa kõrged elektri turuhinnad.
Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2023. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 55,0 mln eurot (0,208 eurot ühe aktsia kohta), mis moodustab 49,9% grupi 2022. aasta auditeerimata puhaskasumist.
Enefit Greeni grupp finantseerib oma tegevust oma- ja võõrkapitali abil. 2021. aasta oktoobris toimunud börsidebüüdi käigus emiteeriti 100 miljoni euro väärtuses uusi aktsiaid. 2022. aastal keskendusime kapitali struktuuri optimeerimisele võttes välja ning refinantseerides varem sõlmitud laenulepinguid ning sõlmisime ja valmistasime ette uusi laenulepinguid, et finantseerida käimasolevat uute tuule- ja päikeseparkide investeerimisprogrammi.
Grupi peamised võõrkapitali allikad on investeerimis- ja likviidsuslaenud regiooni juhtivatelt kommertspankadelt, Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD).
aasta jaanuaris sõlmisime NIB-ga 12 aastase tähtajaga laenulepingu summas 80 miljonit eurot. Koos NIB ning varem sõlmitud SEB ja OP pankadelt võetud 7 ja 5 aastase tähtajaga laenulepingutega võtsime kasutusele 170 miljoni euro ulatuses uusi laene ning fikseerisime nende intressimäärad kuni vastavate lepingute tähtaegadeni.
aasta detsembris sõlmisime SEB ja Swedbankiga laenulepingud 2023. aastal lõppema pidanud laenude refinantseerimiseks. Mõlemad uued laenud on viieaastase tähtajaga summas 50 miljonit eurot.
Enefit Green on sõlminud kolm korduvkasutatavat likviidsuslaenulepingut kogusummas 50 miljonit eurot tähtaegadega perioodil 2024–2026 (kõik limiidid on seisuga 31. detsember 2022 kasutamata). Grupi intressikandvate kohustuste maht 31. detsembri 2022 seisuga oli korrigeeritud soetusmaksumuses 279,6 miljonit eurot (123,5 miljonit eurot 31. detsembril 2021). Sellest moodustasid pangalaenud 275,0 miljonit eurot ja 4,6 miljonit eurot kapitalirendi kohustused.
Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär (arvestades ka sõlmitud intressimäära vahetustehinguid) 31. detsembri 2022 seisuga oli 2,60% (1,44% 31. detsembril 2021). Võrreldes eelmise aastaga on 31. detsembri 2022 seisuga laenude baasintressimäärad oluliselt kasvanud. 3 kuu euribor tõusis 2,70 protsendipunkti võrra tasemele 2,13% ning 6 kuu euribor tõusis 3,24 protsendipunkti võrra tasemele 2,69%. 31. detsembri seisuga oli 61,2% Enefit Greeni välja võetud laenukohustustest kaetud intressimäära vahetustehingutega.
Peale aruandlusperioodi lõppu jaanuaris 2023 allkirjastas Enefit Green 325 miljoni euro ulatuses laenulepinguid SEB ja Põhjamaade Investeerimispangaga. Põhjamaade Investeerimispangaga sõlmitud laenulepingu summa on 100 miljonit eurot ja laenu periood 12 aastat. SEB-ga sõlmitud laenulepingute mahuks on 225 miljonit eurot ja perioodiks 7 aastat.
Grupi laenulepingud sisaldavad mõningaid eritingimusi, mis seavad grupi konsolideeritud majandusnäitajatele teatud piirmäärad. 2022. ja 2021. aasta lõpu seisuga täitis grupp kõiki laenulepingutes sätestatud nõudeid.
Äritegevuse rahavood 126,2 miljonit eurot koosnevad järgmistest muutustest: äritegevusest saadud raha (+136,2 mln eurot), makstud intressid ja laenukulud (-3,2 mln eurot), saadud intressid (+0,3 mln eurot) ja makstud tulumaks (-7,0 mln eurot).
Investeerimise rahavood 189,6 mln eurot koosnevad põhiliselt investeeringutest põhivaradesse.
Finantseerimise rahavood koosnevad saadud pangalaenudest (+270 mln eurot), tagasi makstud pangalaenudest (-115,3 mln eurot), tagasi makstud liisingukohustustest (-0,4 mln eurot), dividendimaksetest (-39,9 mln eurot).
Laenukohustuste maksimaalse taseme määramisel arvestab juhtkond finantsvõimenduse suhtarve ning netovõla/EBITDA kordajat. 2022. aasta lõpu seisuga on finantsvõimenduse suhtarv kasvanud suurenenud võlakohustuste tõttu. Nii investeeritud kapitali tootlus kui ka omakapitali tootlus on jäänud 2021. aasta lõpu seisuga sarnasele tasemele.
| mln € | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Võlakohustused | 279,6 | 123,5 |
| Miinus: raha | -131,5 | -80,5 |
| Netovõlg | 148,1 | 43,0 |
| Omakapital | 718,7 | 633,5 |
| Investeeritud kapital | 866,8 | 676,5 |
| EBITDA | 154,8 | 121,5 |
| Ärikasum | 117,1 | 83,3 |
| Puhaskasum | 110,2 | 79,7 |
| Finantsvõimendus (1) | 17% | 6% |
| Netovõlg/EBITDA | 0,96 | 0,35 |
| Investeeritud kapitali tootlus (2) | 13,5% | 12,3% |
| Omakapitali tootlus (3) | 15,3% | 12,6% |
(1) Finantsvõimendus = netovõlg / (netovõlg + omakapital)
(2) Investeeritud kapitali tootlus = viimase 12 kuu ärikasum / (netovõlg + omakapital)
(3) Omakapitali tootlus = viimase 12 kuu puhaskasum / omakapital
Enefit Greeni juhatus kasutab grupi majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendipõhist raporteerimist, kus grupi segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele. Kõik grupi opereeritavad tootmisüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende peamisele tegevusvaldkonnale.
Aruandeperioodil oli nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (58% ärituludest ja 71% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 37% ja tõi 32% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment oli päikeseenergia, mille äritulud andsid 5% grupi ärituludest ja 2% EBITDA-st.
Absoluutarvudes kasvasid enim tuule ja koostootmise segmentide EBITDA-d, kuna neid segmente mõjutas enim elektri kõrgem turuhind. Protsentuaalselt kasvasid enim päikese segmendi äritulud (188%).
Segmendi Muud EBITDA koosneb peamiselt allokeerimata üldjuhtimiskuludest, Paide võrguehitusteenuste, Keila-Joa hüdroelektrijaama ning Ruhnu taastuvenergia lahenduse tuludest ja kuludest. Segmendi Muud kahjumi suurenemine 2,5 miljoni euro võrra on tingitud peamiselt üldjuhtimise tööjõukulude kui ka konsultatsioonikulude suurenemisest.
Grupi investeeringud olid 2022. aastal 194,6 miljonit eurot, mida oli 118,1 miljonit eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 188,1 miljoni euroni. Sellest 111,4 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 62,5 mln eurot investeeriti Akmene tuuleparki, 30,7 mln eurot Šilale II tuuleparki ning 18,3 mln eurot Tolpanvaara tuuleparki. Lisaks omandas Enefit Green 26,9 mln euro eest Tootsi tuulepargi arenduse Eesti Energialt. Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Vändra päikesepargi arendusetappi 10,0 mln eurot ja lisaks omandati Enefit Green Solar OÜ summas 6,6 miljonit eurot. Baasinvesteeringuid
tehti 2022. aastal 6,5 mln euro ulatuses (võrdlusperioodil 4,3 miljoni euro). Mullused baasinvesteeringud olid peamiselt seotud Eesti tuuleparkidega (2,3 miljonit eurot) ning Iru koostootmisjaamaga (1,8 miljonit eurot).
Seisuga 31. detsember 2022 sisaldasid grupi tuuleenergia segmendi varad firmaväärtust summas 23,7 miljonit eurot (2021: 23,7 miljonit eurot), koostootmise segmendi varad firmaväärtust summas 32,7 miljonit eurot (2021: 32,7 miljonit eurot) ja päikeseenergia segmendi varad firmaväärtust summas 2,3 miljonit eurot (2021: 2,9 miljonit eurot). Päikeseseenergia segmendi varade firmaväärtust langetati katteväärtustesti läbiviimise tulemusena.
Tuuleenergia segment koosneb opereerivatest tuuleparkidest, tuuleparkide arendustest, osaliselt tuuleparkide arendamisega seotud juhtimiskuludest ja osaliselt tuuleparkide juhtimiskuludest.
Eesti tuule töökindlus oli 2022. aastal 94,5% (2021 95,6%), töökindluste vahe -1,1% avaldas mõju muutuvkasumile aastate võrdluses -2,1 mln eurot. Leedu tuule töökindlus oli 2022. aastal 94,9% (2021 95,6%), töökindluste vahe -0,7% avaldas aastate võrdluses muutuvkasumile mõju -0,4 mln eurot. Täpsem info töökindluste kohta sisaldub varahalduse peatükis.
Eesti tuulepargid, mille toetusalune periood ei ole lõppenud, saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta. Eesti tuuleparkide segment sisaldab 2022. aasta märtsist alates osaliselt ka fikseeritud hinnaga müüki. Tänu sellele ei ole Eesti tuuleparkide toodang täies ulatuses avatud elektri turuhinna kõikumistele. Alates juunist 2021 müüb 14 MW Sudenai park toodangu turule NP Leedu hinnapiirkonda. 2022. aasta kolmandas kvartalis asendasime kõigis Leedu tuuleparkides senise FiT (Feed-In Tariff) taastuvenergia toetuse põhise tulumudeli kombinatsiooniga fikseeritud hinnaga pikaajaliste elektrilepingute (PPA, Power Purchase Agreement) ning turuhinnapõhisest tulumudelist. Kokku müüdi 2022. aasta jooksul PPA lepingute alusel 158,3 GWh elektrit keskmise hinnaga 112,8 €/MWh (14,2% aastasest elektritoodangust).
Arvutuslik teenitud Eesti tuuleparkide elektrihind koos toetusega oli 2022. aastal 174,7 €/MWh (+41% võrreldes 2021. aastaga). Leedu tuuleparkide arvutuslik teenitud elektrihind oli 2022. aastal 86,9 €/MWh (+9%). Kõik Leedu tuulepargid müüsid elektrit alates IV kvartalist turutingimustel, mis tähendas kõrgemat keskmist elektrihinda kui varasem toetusskeemi alune hind, kuid PPA teenindamise ja elektriostukulude suurenemise tõttu jäi keskmise hinna tõus siiski tagasihoidlikuks.
Keskmise hinna arvutusse on sisse arvestatud fikseeritud hinnaga PPA lepingud ja elektriostu kulud.
Kõrged elektri turuhinnad kasvatasid tuule segmendi äritulud 149 mln euroni, mida on 37% rohkem kui aastal 2021. Kõrgemad hinnad kompenseerisid aastases võrdluses 7,3% võrra madalama tootmismahu mõju.
Tuule segmendi ärikulud (ilma kulumita) kasvasid 20,6 mln euro võrra 65,2 mln euroni. Kulude kasv on peamiselt seotud ostetud elektrienergiaga (mõju kulude kasvule 18,6 mln eurot). Suurenesid bilansienergia kulud kallinenud elektrihinna tõttu (+5,8 mln eurot), lisandus PPA portfelli tasakaalustamiseks ostetud elektri kulu (+7 mln eurot). Muud ärikulud (ilma bilansienergia kulude kasvu ning kulumita) kasvasid aastases võrdluses 2 mln euro võrra ning olid tingitud peamiselt seadmete ja rajatiste kulu kasvust.
Kokkuvõtvalt kasvasid tuule segmendi tulud 40,3 mln eurot, kulud 20,6 mln eurot ning EBITDA kasvas 109,4 mln euroni (89,9 mln eurot 2021. aastal). Nii tulude kui ka kulude kasvu mõjutasid peamiselt kõrgemad elektrihinnad.
Kui vaadata kitsamalt opereerivate tuuleparkide üksuste (Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB) kulusid, siis opereerimiskulud 2022. aastal (ärikulud ilma kulumi, bilansienergia ostuta ja PPA teenindamise ostukuludeta) installeeritud tootmisvõimsuse megavati kohta on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 1,1% võrra tasemelt 35 tuhat €/MW tasemele 35,3 tuh €/MW. Kulude stabiilsus uute hoolduslepingute sõlmimisest on tasakaalustanud indekseerimisest tulenevat hoolduskulude naturaalset kasvu.
* (Ärikulud – bilansienergia ost-kulum) / opereeriv võimsus. Arvutuses on arvesse võetud ainult opereerivad tuulevarad: Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB.
Koostootmise segment koosneb Iru, Paide, Valka ja Broceni koostootmisjaamadest ja pelletitehasest.
Iru ja Paide koostootmisjaamad saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta taastuvatest allikatest toodetud elektri eest ning mitte-taastuvast kütusest tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri eest 32 €/MWh kohta. Alates detsembris keskpaigast müüb Valka koostootmisjaam elektrit NP Läti turuhinnaga, enne seda oli määratud fikseeritud elektrihinnad vahemikus 79,75 €/MWh kuni 105,6 €/MWh. Broceni koostootmisjaam kaotas vastavalt BVKB oktoobris 2021 langetatud otsusele fikseeritud elektrihinna 143,6 €/MWh tagasiulatuvalt alates märtsist 2021. Viimase otsuse on Enefit Greeni tütarettevõte SIA Technological Solutions kohtus vaidlustanud. Kuni kohtuvaidluse lõpplahendini müüb Broceni koostootmisjaam alates novembrist 2021 elektrit Nord Pool Läti turuhinnaga.
Arvutuslik teenitud segmendi elektrihind on kasvanud NP Eesti turuhinna ja Broceni NP Läti turuhinna toel 84% võrra ja oli 2022. aastal keskmiselt 213 €/MWh (2021: 116 €/MWh).
Koostootmisjaamade töökindlus oli 2022. aastal 90,1% (96,8% võrdlusperioodil), töökindluste vahe -6,7% avaldas aastate võrdluses muutuvkasumile mõju summas -6,7 mln eurot. Töökindluste temaatikat on käsitletud varahalduse peatükis.
Aastavõrdluses vähenes soojusenergia toodang 9% 566 GWh-ni. Soojusenergia toodangu vähenemise taga oli ülalmainitud Iru koostootmisjaama remondiseisak.
Aastate võrdluses suurenes keskmine müüdud soojusenergia MWh-i hind 14%, olles 2022. aastal ligikaudu 16 €/MWh (2021: 14 €/MWh). Iru soojusenergia toodangu piirhind on võrreldavates perioodides olnud sama ehk 7,98 €/MWh, kuid Paides ja Valkas on hind tõusnud tingituna sisseostetava biomassi kallinemisest.
Äritulud suurenesid aasta võrdluses 69,5 miljonilt eurolt 94,3 miljoni euroni (+36%). Enim kasvasid elektrimüügitulud (+18,3 miljonit eurot, +112%) tänu kasvanud turuhinnale ning pelletite müügitulu (+7,7 miljonit eurot, +34%) tingituna suurenenud müügihinnast. Mõnevõrra vähenesid jäätmete vastuvõtutulud (1,2 miljonit eurot) ja elektritootmise toetused (0,2 miljonit eurot) väiksema toodangu tõttu. Soojuse müügitulu jäi aasta võrdluses sarnasele tasemele olenemata väiksemast toodangust ning muud äritulud suurenesid 0,1 miljoni võrra 2,6 miljonile eurole.
Valmistoodangu varude jääkide muutus oli 2022. aastal negatiivne (-3,3 miljonit eurot) pelletite toodangust väiksema müügi tõttu, samas kui 2021. aastal oli olukord vastupidine ning varude muutus oli positiivne (+3,7 miljonit eurot). Muutuvkulud suurenesid 2022. aastal 16,7 miljoni euro võrra kõrgema biomassi hinna tõttu. Püsikulud suurenesid 0,6 miljoni euro võrra 10,1 miljoni euroni. Peamine kasvuallikas oli palgakulude kasv 0,6 miljoni euro võrra segmendis.
Segmendi EBITDA kasvas 14,4 miljoni euro võrra ehk 41% võrreldes eelmise aastaga, olles 2022. aastal 49,6 miljonit eurot. Kasvu põhjustasid peamiselt kõrge elektri turuhind ja pelletitootmisest tuleneva EBITDA suurenemine.
Päikeseenergia segment sisaldab lisaks opereerivatele päikeseelektrijaamadele ka päikeseparkide arendusi ja päikeseteenuseid.
Päikeseparkide töökindlus oli 2022. aastal 99,8% (2021 99,9%), töökindluste vahe -0,1% ei avaldanud aastate võrdluses olulist mõju muutuvkasumile.
Eesti päikesepargid on osaliselt avatud elektri turuhinna suhtes, Poola päikeseparkidel on iga-aastaselt inflatsiooniga indekseeritav fikseeritud hind, mis 2022. aastal oli 430- 460 zlotti/MWh (aasta keskmise Poola zloti kursiga arvestades 92-98 €/MWh).
Opereerivate päikeseparkide äritulud kasvasid 2,7 mln euro võrra suurenenud koguste ja kõrgema arvutusliku teenitud elektrihinna tõttu. Päikeseteenuste tulud kokku olid 8,4 mln eurot. Tegu oli küll kiiresti kasvava, kuid madala marginaaliga äriga ning seetõttu otsustasime 2022. aastal päikeseteenuse "võtmed kätte" ärisuunast väljuda.
Päikese segmendi EBITDA oli 2022. aastal 3,6 miljonit eurot, mis on 118% kõrgem kui võrdlusperioodil (1,9 miljonit eurot) põhjustatuna suuremast päikeseenergia toodangust ning kõrgematest elektrihindadest Eestis.
IV kvartal ja 12 kuud 2022
| Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne | 105 |
|---|---|
| Lühendatud konsolideeritud koondkasumiaruanne | 106 |
| Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne | 107 |
| Lühendatud konsolideeritud rahavoogude vahearuanded | 108 |
| Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste vahearuanne | 109 |
| Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lisad |
| 1. Oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõte | 110 |
|---|---|
| 2. Finantsriskide juhtimine | 110 |
| 3. Segmendiaruandlus | 111 |
| 4. Materiaalne põhivara | 114 |
| 5. Tuletisvaba lepinguline kohustus, tuletisinstrumendid ja | |
|---|---|
| riskimaandamisarvestus | 115 |
| 6. Aktsiakapital ja dividendid | 119 |
| 7. Muud reservid | 120 |
| 8. Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses | 121 |
| 9. Müügitulu | 122 |
| 10. Taastuvenergia toetus ja muud äritulud | 122 |
| 11. Kaubad, toore, materjal ja teenused | 122 |
| 12. Äritegevusest laekunud raha | 123 |
| 13. Tehingud ja saldod seotud osapooltega | 124 |
| 14. Neto finantskulud | 125 |
| 15. Bilansipäevajärgsed sündmused | 125 |
| tuhandetes eurodes | Lisa | IV kv 2022 | IV kv 2021 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|---|---|
| Müügitulu | 9 | 76 381 | 59 346 | 233 280 | 153 002 |
| Taastuvenergia toetus ja muud äritulud | 10 | 6 372 | 9 562 | 23 735 | 30 705 |
| Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus | -1 304 | -1 468 | 3 303 | -3 708 | |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | 11 | -30 486 | -13 854 | -85 954 | -44 038 |
| Tööjõukulud | -2 470 | -1 781 | -9 111 | -6 713 | |
| Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus | -8 847 | -9 553 | -37 777 | -38 146 | |
| Muud tegevuskulud | -2 690 | -2 236 | -10 411 | -7 790 | |
| ÄRIKASUM | 36 956 | 40 016 | 117 065 | 83 312 | |
| Finantstulud | 14 | 240 | 503 | 337 | 721 |
| Finantskulud | 14 | -1 688 | -669 | -2 342 | -2 833 |
| Neto finantskulud | -1 448 | -166 | -2 005 | -2 112 | |
| Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse | 27 | 36 | 714 | 46 | |
| KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST | 35 535 | 39 886 | 115 774 | 81 246 | |
| Tulumaks | -126 | -516 | -5 567 | -1 585 | |
| ARUANDEPERIOODI KASUM | 35 409 | 39 370 | 110 207 | 79 661 | |
| Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta | |||||
| Kaalutud keskmine aktsiate arv, tuh | 6 | 264 276 | 256 405 | 264 276 | 86 707 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,13 | 0,15 | 0,42 | 0,92 |
| Lahustunud puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,13 | 0,15 | 0,42 | 0,92 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta IPO järgse aktsiate arvuga | |||||
| IPO järgne aktsiate arv, tuh | 6 | 264 276 | 264 276 | 264 276 | 264 276 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta, tuh | 6 | 0,13 | 0,15 | 0,42 | 0,30 |
| tuhandetes eurodes | Lisa | IV kv 2022 | IV kv 2021 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|---|---|
| ARUANDEPERIOODI KASUM | 35 409 | 39 370 | 110 207 | 79 661 | |
| Muu koondkasum | |||||
| Kirjed mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: | |||||
| Rahavoo riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (2022: s.h. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse; |
|||||
| 2021: ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse puuduvad) | 5, 7 | 909 | 0 | 14 626 | -12 426 |
| Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed | 7 | 884 | 57 | 203 | -131 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum | 1 793 | 57 | 14 829 | -12 557 | |
| ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM KOKKU | 37 202 | 39 427 | 125 036 | 67 104 |
| tuhandetes eurodes | Lisa | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|
| VARAD | |||
| Põhivara | |||
| Materiaalne põhivara | 4 | 776 870 | 612 503 |
| Immateriaalne põhivara | 60 382 | 68 239 | |
| Varade kasutusõigus | 4 239 | 2 750 | |
| Ettemaksed põhivara eest | 4 | 19 412 | 20 710 |
| Edasilükkunud tulumaksuvara | 1 321 | 442 | |
| Investeerinud sidusettevõtjatesse | 506 | 578 | |
| Tuletisinstrumendid | 5, 7 | 11 277 | 0 |
| Pikaajalised nõuded | 40 | 78 | |
| Kokku põhivara | 874 047 | 705 300 | |
| Käibevara | |||
| Varud | 14 227 | 9 529 | |
| Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja | |||
| ettemaksed | 41 091 | 22 373 | |
| Raha ja raha ekvivalendid | 131 456 | 80 454 | |
| Tuletisinstrumendid | 5, 7 | 3 349 | 0 |
| Kokku käibevara | 190 123 | 112 356 | |
| Kokku varad | 1 064 170 | 817 656 |
| tuhandetes eurodes | Lisa | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|
| OMAKAPITAL | |||
| Emaettevõtja aktsionäridele kuuluv kapital ja reservid |
|||
| Aktsiakapital | 264 276 | 264 276 | |
| Ülekurss | 6 | 60 351 | 60 351 |
| Kohustuslik reservkapital | 3 259 | 479 | |
| Muud reservid | 5, 7 | 166 419 | 151 793 |
| Realiseerimata kursivahed | 7 | -762 | -965 |
| Jaotamata kasum | 225 190 | 157 673 | |
| Kokku omakapital | 718 733 | 633 607 | |
| KOHUSTUSED | |||
| Pikaajalised kohustused | |||
| Võlakohustused | 8 | 255 755 | 93 884 |
| Sihtfinantseerimine | 7 115 | 7 458 | |
| Tuletisvaba lepinguline kohustus | 5, 7 | 18 086 | 23 207 |
| Edasilükkunud tulumaksukohustused | 12 326 | 12 568 | |
| Muud pikaajalised võlad | 3 000 | 3 000 | |
| Eraldised | 9 | 13 | |
| Kokku pikaajalised kohustused | 296 291 | 140 130 | |
| Lühiajalised kohustused | |||
| Võlakohustused | 8 | 23 808 | 29 572 |
| Võlad hankijatele ja muud võlad | 20 215 | 14 291 | |
| Eraldised | 2 | 56 | |
| Tuletisvaba lepinguline kohustus | 5, 7 | 5 121 | 0 |
| Kokku lühiajalised kohustused | 49 146 | 43 919 | |
| Kokku kohustused | 345 437 | 184 049 | |
| Kokku omakapital ja kohustused | 1 064 170 | 817 656 |
| tuhandetes eurodes Lisa |
IV kv 2022 | IV kv 2021 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|---|
| Rahavood äritegevusest | ||||
| Äritegevusest saadud raha 12 |
30 481 | 48 634 | 136 223 | 121 532 |
| Makstud intressid ja laenukulud | -1 360 | -1 016 | -3 202 | -3 377 |
| Laekunud intressid | 239 | 3 | 251 | 25 |
| Makstud tulumaks | -829 | -270 | -7 046 | -970 |
| Neto rahavood äritegevusest | 28 531 | 47 351 | 126 226 | 117 210 |
| Rahavood investeerimisest | ||||
| Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 4 |
-60 487 | -23 119 | -190 436 | -74 844 |
| Laekunud materiaalse põhivara müügist | 0 | 74 | 3 | 96 |
| Sidusettevõtjatelt laekunud dividendid | 0 | 0 | 62 | 68 |
| Laekunud osaluse müügist sidusettevõtjas | 0 | 0 | 724 | 0 |
| Neto rahavood investeerimistegevusest | -60 487 | -23 045 | -189 647 | -74 680 |
| Rahavood finantseerimisest | ||||
| Arvelduskrediidi saldo muutus | 0 | 0 | 0 | 33 312 |
| Saadud pangalaenud 8 |
100 000 | 0 | 270 000 | 10 000 |
| Tagasi makstud pangalaenud 8 |
-100 131 | -52 529 | -115 277 | -83 634 |
| Tagasi makstud liisingkohustuste põhiosamaksed 8 |
-168 | -291 | -431 | -262 |
| Makstud dividendid | 0 | 0 | -39 906 | -27 100 |
| Laekunud aktsiate emiteerimisest | 0 | 100 000 | 0 | 100 000 |
| Tasutud uute aktsiate emiteerimisega seotud kulud | 0 | -5 166 | 0 | -5 166 |
| Muud korrigeerimised | 0 | 0 | 37 | 0 |
| Neto rahavood finantseerimistegevusest | -299 | 42 014 | 114 423 | 27 150 |
| Neto rahavoog | -32 255 | 66 320 | 51 002 | 69 680 |
| Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul | 163 711 | 14 134 | 80 454 | 10 774 |
| Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul | 131 456 | 80 454 | 131 456 | 80 454 |
| Netomuutus raha ja raha ekvivalentides | -32 255 | 66 320 | 51 002 | 69 680 |
| tuhandetes eurodes | Aktsiakapital | Ülekurss | Kohustuslik reservkapital |
Muud reservid |
Realiseerimata kursivahed |
Jaotamata kasum |
Kokku omakapital |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Omakapital seisuga 01.01.2021 | 4 794 | 0 | 479 | 400 000 | -834 | 105 111 | 509 550 |
| Aruandeperioodi kasum | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 79 661 | 79 661 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/(-kahjum) | 0 | 0 | 0 | -12 426 | -131 | 0 | -12 557 |
| Aruandeperioodi koondkasum(-kahjum) kokku | 0 | 0 | 0 | -12 426 | -131 | 79 661 | 67 104 |
| Fondiemissioon vabatahtliku omakapitali reservi arvelt | 225 000 | 0 | 0 | -225 000 | 0 | 0 | 0 |
| Emiteeritud aktsiakapital (lisa 6) | 34 482 | 60 351 | 0 | 0 | 0 | 0 | 94 833 |
| Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide tehingute esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus |
0 | 0 | 0 | -10 781 | 0 | 0 | -10 781 |
| Makstud dividendid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | -27 100 | -27 100 |
| Muud korrigeerimised | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 1 |
| Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis |
259 482 | 60 351 | 0 | -235 781 | 0 | -27 099 | 56 953 |
| Omakapital seisuga 31.12.2021 | 264 276 | 60 351 | 479 | 151 793 | -965 | 157 673 | 633 607 |
| Omakapital seisuga 01.01.2022 | 264 276 | 60 351 | 479 | 151 793 | -965 | 157 673 | 633 607 |
| Aruandeperioodi kasum | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 110 207 | 110 207 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/(-kahjum) | 0 | 0 | 0 | 14 626 | 203 | 0 | 14 829 |
| Aruandeperioodi koondkasum(-kahjum) kokku | 0 | 0 | 0 | 14 626 | 203 | 110 207 | 125 036 |
| Kohustusliku reservkapitali suurendamine | 0 | 0 | 2 780 | 0 | 0 | -2 780 | 0 |
| Makstud dividendid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | -39 906 | -39 906 |
| Muud korrigeerimised | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | -4 | -4 |
| Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis |
0 | 0 | 2 780 | 0 | 0 | -42 690 | -39 910 |
| Omakapital seisuga 31.12.2022 | 264 276 | 60 351 | 3 259 | 166 419 | -762 | 225 190 | 718 733 |
Käesolev lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus" ja ei sisalda kõiki lisasid, mida tavapäraselt sisaldab raamatupidamise aastaaruanne, mistõttu tuleks seda lugeda koos grupi 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruandega, mis on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.
Raamatupidamise vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestuspõhimõtteid nagu kasutati 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel.
Raamatupidamise vahearuande koostamisel peab juhtkond tegema otsuseid ning kasutama hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ja aruandes kajastatud varade ja kohustuste ning tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused võivad hinnangutest erinevaks kujuneda. Arvestuspõhimõtete rakendamisel tehtud olulised juhtkonna otsused ja peamised hinnangute ebakindluse allikad kattuvad olulisel määral nendega, mida on kirjeldatud 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.
Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt.
Grupi tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, õiglase väärtuse ja rahavoogude intressimäära riski ning hinnariski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Lühendatud raamatupidamise vahearuanne ei sisalda kogu informatsiooni grupi finantsriskide juhtimise kohta, mis tuleb avalikustada raamatupidamise aastaaruandes. Seetõttu tuleks käesolevat vahearuannet lugeda koos grupi 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruandega.
Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga on toimunud muudatused grupi intressimäära riskide juhtimises seoses intressimäära vahetustehingute sõlmimisega 2022. aasta märtsikuu lõpus. Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib grupi ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Intressiriski vähendatakse osaliselt fikseeritud intressimääraga võlakohustuste võtmise kaudu ja osaliselt ujuva intressimääraga laenude võtmise kaudu, mille puhul intressimäärade vahetustehingute abil fikseeritakse laenude intressikulud. Intressimäära vahetustehingud on välja toodud lisas 5.
Grupp käsitab kapitalina omakapitali ja võõrkapitali (laenukohustusi). Kapitalistruktuuri säilitamiseks või muutmiseks võib grupp muuta dividendi määra, maksta tagasi sissemakstud kapitali, emiteerida uusi aktsiaid, müüa varasid eesmärgiga vähendada finantskohustusi ja kaasata võõrkapitali (võtta laene). Juhtkond hindab laenu võtmisel grupi võimet teenindada laenude põhiosa- ja intressimakseid äritegevuse rahavoost ning alustab vajadusel aegsalt läbirääkimisi olemasolevate laenude refinantseerimiseks enne laenulepingute tähtaegumist. Täpsemalt finantseerimise suhtarvude ja võlakohustuste kohta leiab infot Tegevusaruande Finantseerimise peatükist.
Enefit Greeni juhatus kasutab grupi majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendipõhist raporteerimist, kus grupi segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele. Kõik grupi opereeritavad tootmisüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende peamisele tegevusvaldkonnale.
Grupis on eristatud kolm peamist tegevusvaldkonda, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja väiksemad tegevusvaldkonnad, mis on esitatud koos kui "Muud":
Segment "Muud" sisaldab tegevusvaldkondi, mille osakaal üksikult nii grupi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline. Ükski nendest tegevusvaldkondadest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldiseisva informatsiooni avalikustamine.
Segmendi tulud hõlmavad tulusid ainult välistelt klientidelt, mis on saadud vastavate kaupade või teenuste müügist. Kuna segmendid põhinevad väljapoole müüdavatel kaupadel ja teenustel siis need tehingud ei sisalda grupiüksuste vahelisi segmentide tehinguid.
Juhatus hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, aga jälgib lisaks ka ärikasumit. Finantstulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ning kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ei jaotata segmentide vahel.
Grupi põhivarad on jaotatud segmentidele vastavalt nende kasutuseesmärgile. Kohustusi ega käibevara segmentidele ei jaotata.
| tuhandetes eurodes | IV kv 2022 | IV kv 2021 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|---|
| MÜÜGITULU | ||||
| Tuuleenergia | 43 582 | 37 419 | 130 709 | 84 409 |
| Koostootmine | 31 778 | 20 208 | 88 288 | 63 579 |
| Päikeseenergia | 765 | 1 427 | 13 597 | 4 149 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 76 125 | 59 054 | 232 595 | 152 138 |
| Muud | 255 | 292 | 686 | 864 |
| Kokku | 76 380 | 59 346 | 233 280 | 153 002 |
| TAASTUVENERGIA TOETUS JA MUUD ÄRITULUD | ||||
| Tuuleenergia | 4 273 | 7 833 | 18 088 | 24 114 |
| Koostootmine | 1 994 | 1 719 | 6 015 | 5 906 |
| Päikeseenergia | 178 | -37 | -323 | 465 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 6 446 | 9 515 | 23 780 | 30 485 |
| Muud | -74 | 47 | -44 | 220 |
| Kokku | 6 372 | 9 562 | 23 735 | 30 705 |
| EBITDA | ||||
| Tuuleenergia | 30 331 | 39 768 | 109 423 | 89 860 |
| Koostootmine | 17 520 | 11 311 | 49 610 | 35 181 |
| Päikeseenergia | 211 | 28 | 3 553 | 1 628 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 48 062 | 51 108 | 162 585 | 126 669 |
| Muud | -2 259 | -1 538 | -7 743 | -5 211 |
| Kokku EBITDA | 45 803 | 49 569 | 154 842 | 121 457 |
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | -8 847 | -9 553 | -37 777 | -38 145 |
| Netofinantskulud | -1 142 | -166 | -2 005 | -2 112 |
| Kasum/-kahjum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtetesse | -27 | -36 | 714 | 46 |
| Kasum enne maksustamist | 35 841 | 39 886 | 115 774 | 81 246 |
| ÄRIKASUM | ||||
| Tuuleenergia | 25 031 | 32 998 | 83 646 | 62 729 |
| Koostootmine | 14 908 | 8 743 | 39 366 | 24 998 |
| Päikeseenergia | -679 | -160 | 1 984 | 917 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 39 260 | 41 580 | 124 997 | 88 645 |
| Muud | -2 305 | -1 564 | -7 932 | -5 333 |
| Kokku | 36 955 | 40 016 | 117 065 | 83 312 |
| tuhandetes eurodes | IV kv 2022 | IV kv 2021 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|---|
| INVESTEERINGUD PÕHIVARASSE | ||||
| Tuuleenergia | 56 362 | 23 283 | 174 729 | 72 866 |
| Koostootmine | 432 | 619 | 1 367 | 2 217 |
| Päikeseenergia | 2 431 | 195 | 16 548 | 953 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 59 225 | 24 098 | 192 643 | 76 036 |
| Muud | 927 | 272 | 1 913 | 435 |
| Kokku | 60 152 | 24 370 | 194 556 | 76 471 |
| tuhandetes eurodes | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| PÕHIVARA | ||
| Tuuleenergia | 673 650 | 535 000 |
| Koostootmine | 134 352 | 141 286 |
| Päikeseenergia | 49 965 | 25 691 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 857 968 | 701 977 |
| Muud | 4 802 | 3 322 |
| Kokku | 862 770 | 705 300 |
| tuhandetes eurodes | Maa | Hooned | Rajatised | Masinad ja seadmed |
Lõpetamata ehitus |
Ettemaksed | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021 | |||||||
| Soetusmaksumus | 39 944 | 25 415 | 42 067 | 744 494 | 33 883 | 20 710 | 906 513 |
| Kogunenud kulum | 0 | -9 745 | -23 746 | -239 791 | -18 | 0 | -273 300 |
| Jääkmaksumus | 39 944 | 15 670 | 18 321 | 504 703 | 33 865 | 20 710 | 633 213 |
| Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021 | 39 944 | 15 670 | 18 321 | 504 703 | 33 865 | 20 710 | 633 213 |
| Aruandeperioodil toimunud liikumised | |||||||
| Investeeritud põhivara soetusse | 23 986 | 0 | 15 | 1 068 | 169 109 | -1 684 | 192 494 |
| Valuuta ümberarvestuse kursivahed | 0 | -6 | -2 | -177 | -5 | 1 | -189 |
| Ümberklassifitseerimine | 23 | 164 | 138 | 6 136 | 650 | 385 | 7 496 |
| Arvestatud kulum ja allahindlus | 0 | -640 | -1 268 | -34 824 | 0 | 0 | -36 732 |
| Kokku perioodil 2022 toimunud liikumised | 24 009 | -482 | -1 117 | -27 797 | 169 754 | -1 298 | 163 069 |
| Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2022 | |||||||
| Soetusmaksumus | 63 953 | 25 573 | 42 218 | 751 521 | 203 637 | 19 412 | 1 106 314 |
| Kogunenud kulum | 0 | -10 385 | -25 014 | -274 615 | -18 | 0 | -310 032 |
| Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022 | 63 953 | 15 188 | 17 204 | 476 906 | 203 619 | 19 412 | 796 282 |
Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil põhivara soetamiseks sõlmitud lepingustest tulenevaid kohustusi 89 623 tuhat eurot (31. detsember 2021: 194 691 tuhat eurot).
Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja hinnatakse edaspidi ümber nende õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Grupp kasutab 31.12.2022 seisuga rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenudest.
Tehingu sõlmimisel dokumenteerib grupp riskimaandamisinstrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, riskimaandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute sooritamisestrateegia. Samuti dokumenteerib grupp, kas riskimaandamistehingutes kasutavate tuletisinstrumentide ja maandatavate objektide rahavoogude muutuste vahel on majanduslik seos. Riskimaandamise alustamisel dokumenteerib grupp riskimaandamise ebaefektiivsuseallikad. Riskimaandamise ebaefektiivsus arvutatakse igal aruandeperioodil ja kajastatakse kasumiaruandes.
Riskimaandamise tuletisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumiseperiood on pikem kui 12kuud, ja lühiajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on lühem kui 12 kuud.
Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse muus koondkasumiaruandes. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse koheselt kasumiaruandes saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes. Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide esmasel kajastamisel tekkinud õiglast väärtust kajastatakse otse omakapitali kaudu, kui selle tehingu majanduslik sisu on majanduslikku kasu sisaldavate ressursside jaotamine emaettevõttele.
Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse nendel perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks, kui leiab aset maandatud prognoositav müük).
Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine ei vasta enam riskimaandamis arvestusekriteeriumidele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul kajastamisel. Kui prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes kohe saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes.
Finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramise erinevad tasemed on määratletud järgmiselt:
Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Hindamistehnikates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik grupi enda hinnangutele. Instrument liigitatakse tasemele 3, kui üks või mitu olulist sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel.
Grupp kasutas 2021. aasta jooksul rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada elektrihinna muutumise riski.
Osa grupi hallatavatest taastuvenergia tootmise varadest, mille suhtes ei kohaldata sisendtariifi alusel subsideerimiskava, on avatud elektrienergia hindade volatiilsuse ohule, kuna elektrit müüakse Nord Pooli avatud turul. Elektrihindade volatiilsuse riski maandamiseks on grupp kasutanud baaskoormuse vahetustehingute tuletislepinguid. Antud tuletisinstrumentide puhul on grupp ujuva hinna maksja ja vastaspool fikseeritud hinna maksja.
Tehingud, mille eesmärgiks on elektrienergia hinna muutumise riski maandamine on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Maandatavaks alusinstrumendiks on turuhinna risk kõrge tõenäosusega prognoositavate taastuvenergia müügitehingute osas, mis on avatud turuhinna muutlikkusele. Riskimaandamise tulevikutehingud sõlmitakse 1:1 suhtes.
Riskimaandamisinstrumentideks määratud tuletisinstrumentide õiglane väärtus tehingupäeval oli -10 781 tuhat eurot, mida kajastatakse otse omakapitali kaudu, kuna see kajastab tehingut emaettevõttega Eesti Energia AS. Seisuga 31. detsember 2022 oli saldo –10 781 tuhat eurot.
Enefit Green AS ja emaettevõte Eesti Energia AS sõlmisid 17. augustil 2021 EFETi üldlepingu ("EFET General Agreement") elektrienergia üleandmise ja vastuvõtmise kohta, lõpetades samaaegselt kõik avatud tuletislepingud grupi ja Eesti Energia AS vahel. Lepingu allkirjastamisega sõlmisid pooled füüsilise elektrienergia müügilepingu fikseeritud hinnaga ajavahemikuks 2023– 2027. Antud leping sõlmiti samade elektrienergia mahtude ja samade fikseeritud hindade alusel kui algselt avatud tuletisinstrumendid.
Grupp jätkas riskimaandamisarvestuse rakendamist avatud tuletisinstrumentide positsioonide osas kuni 17. augustini 2021, kajastades tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutust kuni EFETi üldlepingu allkirjastamise kuupäevani. Tuletisinstrumentide kohustuse väärtus suurenes tehingupäeva -10 781 tuhandelt eurolt -23 207 tuhandele eurole seisuga 31.12.2021 seoses elektrihinna muutumisega ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021. Vastav (-12 426 tuhat eurot) negatiivne õiglase väärtuse muutus kajastub muus koondkasumis, kuna ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021 ei olnud riskimaandamise instrumentideks klassifitseeritud tulevikutehingute puhul tuvastatud olulisi ebaefektiivsuse allikaid. Kuna antud lepingu sõlmimise hetkeks olid tuletisinstrumendid hinnatud õiglasesse väärtusesse (hindamine seisuga 17. augustil 2021), siis alates uue lepingu kehtima hakkamisest ei muutu tuletisinstrumentide kohustuse väärtuse saldo enne kui saabub lepingus määratletud ajaperiood 2023-2027. Seisuga 31. detsember 2022 oli saldo –12 426 tuhat eurot.
EFET -i üldleping vastab oma tarbe ("own use") erandile ja seetõttu ei loeta seda finantsinstrumendiks, mis IFRS 9 kohaselt peab olema kajastatud õiglases väärtuses, vaid lepinguks IFRS 15 "Müügitulu lepingutelt klientidega" alusel, kusjuures müügitulu kajastatakse fikseeritud ühiku väärtuse alusel alles 2023–2027 ehk elektrienergia tarnimise hetkel. Tuletislepingute asendamise hetkel EFETi üldlepinguga ei kajastata kasumit ega kahjumit. EFET-i üldlepingu sõlmimisel klassifitseeritakse tuletisinstrumentide kohustuse bilansiline maksumus vastaval kuupäeval (-23 207 tuhat eurot) ümber tuletisvabaks lepinguliseks kohustuseks, mis suurendab järk-järgult kajastatud tulusid kuni EFET-i üldlepingu täitmiseni. Antud tulude
kasvu kompenseerib osaliselt lõpetatud riskindamaandamisarvestuse alusel elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reservi kogunenud -12 426 tuhande euro ümberklassifitseerimine kasumiaruandesse. Antud summa on tuletisinstrumentide 17. augusti 2021 seisuga õiglase väärtuse (-23 207 tuhat eurot) ja tuletisinstrumentide tehingupäeva õiglase väärtuse (-10 781 tuhat eurot) vahe, mis kajastatakse otse omakapitali kaudu. Vaata reservide detailsemat infot Lisast 7.
Seisuga 31. detsember 2022 oli grupil sõlmitud kolm intressimäära vahetustehingut kolme laenu intressimäära riski maandamiseks (võrreldaval perioodil intressimäära vahetustehingud puudusid):
118
Intressimäära vahetustehingud on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Riskimaandamisinstrumentide (intressimäära vahetustehingud) ja riskimaandamisobjektide (laenulepingud) vahel eksisteerib majanduslik suhe, sest seisuga 31. detsember 2022 ühtisid kõikide intressimäära vahetustehingute põhilised tingimused laenulepingute tingimustega (nominaalsummad, valuutad, tähtajad, maksegraafikud). Riskimaandamise tulevikutehingud on sõlmitud 1:1 suhtes. Riskimaandamise efektiivsuse testimiseks kasutab grupp hüpoteetilise tuletisinstrumendi meetodit ja võrdleb intressimäära vahetustehingute õiglase väärtuse muutusi laenulepingute õiglase väärtuse muutustega.
• Grupi või intressimäära vahetustehingu vastaspoole krediidiriski muutus. Krediidiriski mõju tõttu võib majanduslik suhe riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi vahel tasakaalust välja minna ning võib tekkida olukord, kus riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi väärtused ei liigu enam vastassuunas. Grupi juhtkonna hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et krediidiriskist saaks tekkida oluline ebaefektiivsus.
| Nominaal summa |
Bilansiline maksumus (vara) |
Bilansiline maksumus (kohustus) |
Finantsseisundi aruande kirje nimetus |
Õiglase väärtuse muutus* |
Kasumi aruandes kajastatud ebaefektiivsus |
Riskimaandamis reservist kasumiaruandesse ümber liigitatud summad |
|
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Swap-tehingud | 168 334 | 14 626 | 0 | Tuletisinstrumendid | 909 | 0 | 0 |
*võrreldes 30.09.2022 seisuga, kajastatud muus koondkasumiaruandes
| Õiglase väärtuse muutus, mida kasutati ebaefektiivsuse arvutamisel |
Riskimaandamisreservis kajastatud summad |
Riskimaandamisreservis kajastatud summad, mille puhul riskimaandamisarvestust enam ei rakendata |
|
|---|---|---|---|
| Ujuva intressimääraga laenud | 14 626 | 14 626 | 0 |
Õiglane väärtus on arvutatud kasutades kolmanda osapoole mudelit, mida kinnitab tehingupartneri kinnitus.
Grupi sisemiste arvutuste alusel leitakse intressimäära vahetustehingute õiglane väärtus oodatavate tuleviku rahavoogude nüüdisväärtusena tuginedes turul vaadeldavatel EURIBOR-i
intressikõveratel. Õiglase väärtuse hinnangu tegemisel võetakse arvesse grupi ning vastaspoole krediidiriski, mis arvutatakse krediidiriski vahetustehingute või võlakirjade hindadest tuletatud krediidiriski vahede põhjal. Intressimäära vahetustehingud on liigitatud õiglase väärtuse tasemele 2.
Seisuga 31. detsember 2022 oli Enefit Green ASil registreeritud 264 276 232 aktsiat (31. detsember 2021: 264 276 232 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro.
Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on emaettevõtja omanike osa kasumist jagatud bilansipäevade arvuga kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna potentsiaalselt emiteeritavaid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum aktsia kohta kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga aktsia kohta.
Kuna ettevõtte aktsiate arv muutus võrdlusperioodil fondiemissiooni ning uute aktsiate müümise tagajärjel, siis lisaks ülaltoodud IFRS-i
nõuetele vastava suhtarvu analüüsimisele võib olla informatiivselt väärtuslik analüüsida ka puhaskasumit aruandeperioodi lõpu aktsiate arvu kohta (st. arvestades 2021. aasta jooksul toimunud fondiemissiooni ning IPOt).
Vastav näitaja on alternatiivne tulemuslikkusnäitaja, mida ei ole rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS) defineeritud ja see ei pruugi olla teiste ettevõtjate alternatiivsete tulemuslikkusnäitajatega võrreldav. Grupi hinnangul annavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad konsolideeritud raamatupidamise aruande lugejatele kasulikku lisainformatsiooni grupi majandustulemuste kohta. Märgitud näitajaid tuleks vaadelda kui täiendavat informatsiooni, mis ei asenda näitajaid, mis tuleb esitada konsolideeritud raamatupidamise aruandes IFRS-nõuete kohaselt.
| Ühik | IV kv 2022 | IV kv 2021 | 2022 | 2021 | |
|---|---|---|---|---|---|
| Emaettevõtja omanike osa kasumist | tuh euro | 35 408 | 39 370 | 110 206 | 79 661 |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv | tuh | 264 276 | 256 405 | 264 276 | 86 707 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta | euro | 0,13 | 0,15 | 0,42 | 0,92 |
| Lahustunud puhaskasum aktsia kohta | euro | 0,13 | 0,15 | 0,42 | 0,92 |
| Ühik | IV kv 2022 | IV kv 2021 | 2022 | 2021 | |
|---|---|---|---|---|---|
| IPO järgne aktsiate arv | tuh | 264 276 | 264 276 | 264 276 | 264 276 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta | euro | 0,13 | 0,15 | 0,42 | 0,30 |
Vastavalt 17. mail 2022 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsusele maksti 8. juunil 2022 välja dividende kokku summas 39 906 tuhat eurot (0,151 eurot aktsia kohta).
| tuhandetes eurodes | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Muud reservid perioodi algul | 150 828 | 399 165 |
| sh realiseerimata kursivahede reserv | -965 | -835 |
| sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv | -12 426 | 0 |
| sh Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus | -10 781 | 0 |
| sh muud reservid | 175 000 | 400 000 |
| Aktsiakapitali suurendamine fondiemissiooni teel | 0 | -225 000 |
| Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus | 0 | -12 426 |
| sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv | 0 | -12 426 |
| Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus | 0 | -10 781 |
| Intressimäära vahetustehingud | 14 626 | 0 |
| Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed | 203 | -130 |
| Muud reservid perioodi lõpul | 165 657 | 150 828 |
| sh realiseerimata kursivahede reserv | -762 | -965 |
| sh Intressimäära vahetustehingud | 14 626 | 0 |
| sh elektrienergia riskimaandamisinstrumendide reserv | -12 426 | -12 426 |
| sh Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel | -10 781 | -10 781 |
| sh muud reservid | 175 000 | 175 000 |
| tuhandetes eurodes | Lühiajalised võlakohustused | Pikaajalised võlakohustused | |||
|---|---|---|---|---|---|
| Pangalaenud | Rendikohustused | Pangalaenud | Rendikohustused | Kokku | |
| Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2021 | 29 348 | 224 | 91 049 | 2 835 | 123 456 |
| Aruandeperioodil toimunud liikumised | |||||
| Rahalised liikumised | |||||
| Lisandunud võlakohustus | 0 | 115 | 270 000 | 0 | 270 115 |
| Võlakohustuse tagasimaksmine | -115 277 | -431 | 0 | 0 | -115 708 |
| Mitterahaline liikumine | |||||
| Rendikohustuse esmane kajastamine | 0 | 108 | 0 | 1 745 | 1 853 |
| Ümberklassifitseerimine | 109 348 | 396 | -109 348 | -396 | 0 |
| Muud liikumised | -23 | 0 | -124 | -6 | -153 |
| Kokku perioodil 2022 toimunud liikumised | -5 952 | 188 | 160 528 | 1 343 | 156 107 |
| Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2022 | 23 396 | 412 | 251 577 | 4 178 | 279 563 |
Real "ümberklassifitseerimine" on toodud laenu lühiajalise põhiosa muutus tulenevalt laenugraafiku muudatusest.
| tuhandetes eurodes | IV kv 2022 | IV kv 2021 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|---|
| Tegevusvaldkondade lõikes |
||||
| Kaupade müük | ||||
| Pelleti müük | 13 618 | 7 517 | 30 234 | 22 507 |
| Vanametalli müük | 293 | 304 | 1 049 | 1 090 |
| Muu kaupade müük | -14 | 92 | 3 343 | 243 |
| Kokku kaupade müük | 13 897 | 7 913 | 34 626 | 23 840 |
| Teenuste müük | ||||
| Soojusenergia müük | 2 555 | 2 119 | 7 227 | 7 187 |
| Elektrienergia müük | 55 251 | 43 696 | 170 456 | 103 213 |
| Jäätmete vastuvõtt ja edasimüük |
3 806 | 3 913 | 14 195 | 15 371 |
| Vara rent ja hooldus | 392 | 1 333 | 6 015 | 2 961 |
| Muude teenuste müük | 480 | 373 | 761 | 430 |
| Kokku teenuste müük | 62 484 | 51 433 | 198 654 | 129 162 |
| Kokku müügitulu | 76 381 | 59 346 | 233 280 | 153 002 |
| tuhandetes eurodes | IV kv 2022 | IV kv 2021 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|---|
| Taastuvenergia toetus | 6 076 | 8 955 | 22 827 | 29 546 |
| Sihtfinantseerimine | 94 | 183 | 435 | 588 |
| Muud äritulud | 202 | 424 | 473 | 571 |
| Kokku muud äritulud | 6 372 | 9 562 | 23 735 | 30 705 |
| tuhandetes eurodes | IV kv 2022 | IV kv 2021 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|---|
| Hooldus- ja remonditööd |
3 681 | 3 689 | 15 038 | 15 354 |
| Tehnoloogiline kütus | 8 382 | 4 212 | 23 187 | 12 381 |
| Elektrienergia | 15 795 | 3 279 | 32 712 | 8 169 |
| Tuhakäitlusega seotud teenused |
502 | 875 | 2 137 | 2 812 |
| Transporditeenused valmistoodangu müügiks |
554 | 483 | 1 815 | 1 769 |
| Materjalid ja varuosad toodangu valmistamiseks |
907 | 963 | 9 578 | 2 303 |
| Ülekandeteenused | 104 | 68 | 309 | 344 |
| Jäätmete käitlemine | 436 | 101 | 683 | 385 |
| Loodusvarade ressursimaks |
2 | 2 | 8 | 7 |
| Muud kaubad, toore, materjal ja teenused |
51 | 106 | 228 | 232 |
| Saastemaks | 72 | 77 | 259 | 282 |
| Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused |
30 486 | 13 854 | 85 954 | 44 037 |
122
| tuhandetes eurodes | IV kv 2022 | IV kv 2021 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|---|
| Kasum enne maksustamist | 35 535 | 39 886 | 115 774 | 81 246 |
| Korrigeerimised | ||||
| Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus | 8 536 | 9 470 | 37 355 | 38 028 |
| Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus | 310 | 83 | 422 | 118 |
| Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon | -94 | -148 | -435 | -554 |
| Intressikulu võlakohustustelt | 664 | 632 | 1 697 | 2 816 |
| Kasum äri müügist | 0 | 0 | -645 | 0 |
| Kasum kapitaliosaluse meetodil sidusettevõtjatesse | -27 | -104 | -7 | -115 |
| (Kasum)/kahjum põhivara müügist | 0 | 17 | -3 | 19 |
| Intressi- ja muud finantstulud | -239 | -2 | -251 | -26 |
| Liitumistasude ja muude teenustasude amortisatsioon | 0 | 0 | 0 | -8 |
| Kahjum (kasum) muudest mitterahalistest tehingutest | 0 | -691 | 0 | -691 |
| Kursikahjum (kasum) välisvaluutas antud ja võetud laenudelt | 230 | 36 | -147 | -67 |
| Korrigeeritud kasum enne maksustamist | 44 915 | 49 179 | 153 760 | 120 766 |
| Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | ||||
| Nõuded ostjate vastu muutus | -7 954 | -1 921 | -686 | -712 |
| Varude muutus | 1 116 | 1 513 | -4 699 | 1 556 |
| Äritegevusega seotud muude nõuete muutus | -9 609 | -3 644 | -16 803 | -2 361 |
| Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | -16 447 | -4 053 | -22 188 | -1 517 |
| Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | ||||
| Eraldiste muutus | -26 | -57 | -58 | -57 |
| Võlgnevuse muutus hankijatele | 2 635 | -1 201 | 4 814 | -2 062 |
| Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | -596 | 4 766 | -105 | 4 402 |
| Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus | 2 013 | 3 508 | 4 651 | 2 283 |
| Äritegevusest saadud raha | 30 481 | 48 634 | 136 223 | 121 532 |
Enefit Green ASi emaettevõte on Eesti Energia AS. Eesti Energia ASi ainuomanik seisuga 31.12.2022 on Eesti Vabariik.
Enefit Green ASi lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande koostamisel on loetud seotud osapoolteks omanikke, teisi samasse gruppi kuuluvaid äriühinguid (grupi ettevõtteid), tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja valitseva või olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on valitsev või oluline mõju.
Grupp on rakendanud avalikustamiserandit ja jätnud avalikustamata eraldivõetuna ebaolulised tehingud ja saldod valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on nende osapoolte üle valitsev, ühine valitsev või oluline mõju.
Enefit Green AS ja tema tütarettevõtted toodavad taastuvenergiat, mida müüakse vahetult kolmandatele osapooltele (sh elektribörsile Nord Pool). Emaettevõte Eesti Energia AS osutab Enefit Greenile haldusteenuseid seoses nimetatud müügiprotseduuriga. Mainitud teenusega seotud kulud kajastatakse ülaltoodud tabelis real "Teenuste ost".
Tuletisinstrumentide finantskohustise esialgne õiglane väärtus, summas -10 780 tuhat eurot, on kajastatud otse omakapitalis. Sellele järgnev kumulatiivne tuletisinstrumentide finantskohustuse õiglase väärtuse muutus summas -12 426 tuhat eurot on kajastatud muu koondkasumi ja rahavoogude riskimaandamisreservi kaudu omakapitalis (vt ka lisa 5 ja 7).
Grupp avalikustab ka tehingud Eesti Vabariigi valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtetega. Aruandeperioodil ja võrdlusperioodil tegi grupp märkimisväärses mahus ostu- ja müügitehinguid Eesti ülekandevõrgu operaatori Elering ASiga, mis kuulub täielikult riigile.
Seisuga 31.12.2022 on Enefit Green AS sõlminud pikaajalisi elektrienergia füüsilise tarne lepinguid seotud osapoole Eesti Energia AS-ga mahus 9 315 GWh, elektrienergia tarnimiseks perioodil 2023 kuni 2033 Leedu, Eesti, Soome ja Poola elektrivõrgus. Lepingud on sõlmitud nii aastase baasenergia kui kuise baasenergia tarneks. Seotud osapoolega sõlmitud pikaajaliste elektrienergia füüsilise tarne lepingute kaalutud keskmine hind on 69,5 EUR/MWh.
| tuhandetes eurodes | IV kvartal 2022 | IV kvartal 2021 | 2022 | 2021 | tuhandetes eurodes | 31.12.2022 | 31.12. 2021 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| TEHINGUD | SALDOD | ||||||
| EMAETTEVÕTE | |||||||
| Teenuste ost | 5 682 | 3 530 | 15 252 | 8 664 | Nõuded | 11 967 | 3 293 |
| Kaupade müük | 0 | 0 | 0 | 3 | |||
| Teenuste müük | 19 500 | 4 815 | 32 320 | 8 090 | Kohustused | 26 412 | 24 755 |
| sh tuletisvaba lepinguline kohustus | 23 207 | 23 207 | |||||
| TEISED KONTSERNIETTEVÕTTED | |||||||
| Kaupade ost | 65 | 0 | 73 | 304 | Nõuded | 31 | 908 |
| Teenuste ost | 1 636 | 1 341 | 6 180 | 2 387 | Kohustused | 731 | 941 |
| Tulu kaupade müügist | -50 | 46 | 3 155 | 106 | |||
| Tulu teenuste müügist | 379 | 1 469 | 7 907 | 3 222 | |||
| TEISED SEOTUD OSAPOOLED (SH SIDUSETTEVÕTTED) | |||||||
| Teenuste ost | 338 | 654 | 1 587 | 1 833 | Nõuded | 21 | 0 |
| Tulu teenuste müügist | 16 | 16 | 18 | 16 | Kohustused | 251 | 454 |
| ELERING AS | |||||||
| Teenuste ost | 10 967 | 72 | 11 139 | 330 | Nõuded | 2 064 | 2 718 |
| Teenuste müük | 5 944 | 9 105 | 23 891 | 29 441 | Kohustused | 29 | 43 |
| tuhandetes eurodes | 9 kuud 2022 | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Raporteeritud | Korrigeeritud | Erinevus | |||
| Finantstulud | 1 703 | 718 | -985 | ||
| Finantskulud | -2 261 | -1 276 | +985 | ||
| Neto finantskulud | -588 | -588 | 0 |
Building tools?
Free accounts include 100 API calls/year for testing.
Have a question? We'll get back to you promptly.