Aastaaruanne 2022

Tegevusaruanne Jätkusuutlikkuse aruanne Raamatupidamise aruanne

Enefit Greeni konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100137985/reports).

2

Sisukord

TEGEVUSARUANNE

Juhatuse esimehe pöördumine	3
Lühiülevaade Enefit Greenist	6
Olulisemad sündmused 2022. aastal	8
Tegevuskeskkond	9
Strateegia 2022–2026	15
Ülevaade arendustegevusest	19
Digitaalne varahaldus	28

JÄTKUSUUTLIKKUSE ARUANNE\*

Oleme pühendunud jätkusuutliku tuleviku ehitamisele	34
Rohelisema tuleviku loomine tasakaalus keskkonnaga	39
Rohepöörde kiirendamine koos inimeste ja kogukondadega	52
Jätkusuutliku tuleviku loomine läbi usalduse ja läbipaistvuse	58
Ühingujuhtimise aruanne	59
Aktsia ja aktsionärid	69
Maksujalajälg	73
Grupi struktuur	75
Riskijuhtimine	76
Grupi 2022. aasta majandustulemused	82
Segmendiaruandlus	89

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 2022	100
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 2022 lisad	106

Tasustamisaruanne	176
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne	180
Kasumi jaotamise ettepanek	190
Emaettevõtte müügitulu jaotus EMTAK klassifikaatori järgi	191

Ärinimi Enefit Green AS
Registrikood 11184032
Aadress Lelle tn 22, 11318 Tallinn, Eesti Vabariik
Telefon +372 5865 4999
E-post [email protected]
Põhitegevusalad Elektri ja soojuse tootmine
koostootmisjaamadest, elektri tootmine tuuleparkides,
päikeseelektrijaamades ja hüdroelektrijaamas
Aruandlusperiood 1. jaanuar 2022 – 31. detsember 2022
Audiitor AS PricewaterhouseCoopers

Hea lugeja!

Lõppenud aasta kinnitas ilmekalt, et lisaks kliimaeesmärkidele on taastuvenergia tootmise suurendamine tähtis ka energiajulgeoleku ja elektri hindade tõttu. Venemaa agressioon Ukrainas tõi kaasa kõrged ja muutlikud energiahinnad ning varustuskindluse riskid, mis panid poliitikud, ettevõtjad, investorid, energiatootjad ja kodutarbijad kogu Euroopas otsima lahendusi ning leevendusmeetmeid. Energia kättesaadavus ja taskukohane hind sai olulisemaks kui kunagi varem.

Aavo Kärmas Enefit Greeni juhatuse esimees

Hoobasid energiakriisi seljatamiseks otsiti nii Baltikumis kui ka kogu Euroopas ja seda nii varude, tarneahelate kui ka regulatsioonide seast. Lühiajalised leevendusmeetmed on tarbijate olukorra parandamiseks vajalikud, kuid need ei tohi saada roheenergia arengu takistuseks ega teha turu usaldusväärsusele pikaajalist kahju.

Suurima mõjuga lahendus energiakriisile on taastuvenergia tootmise suurendamine. Mida rohkem energiat oma koduriikides toodame, seda vähem sõltume ebakindlatest ja kallitest fossiilkütuse tarnetest ning seda soodsam on elekter igale tarbijale. Enefit Greeni panus energiajulgeoleku kindlustamisse on uute tuule- ja päikeseparkide

Juhatuse esimehe pöördumine

TEGEVUSARUANNE

ehitamine koduturgudel – Baltimaades, Poolas ja Soomes ning praeguste jaamade toodangu ja töökindluse tagamine.

Uuendasime ettevõtte viie aasta strateegiat, mille fookuses on veelgi ambitsioonikam kasv. Näeme täiendavaid investeerimise ja arendusvõimalusi tuule- ja päikeseparkide rajamiseks senisest veelgi kiiremas tempos. Taskukohase hinnaga keskkonnahoidliku elektri turule lisamiseks neljakordistame lähiaastatel oma tootmisvarade mahtu ja suurendame elektritootmist. Kokku investeerime 1,5 miljardit eurot, et viia meie taastuvelektritoodang 2026. aasta lõpuks ligi 4,5 teravatt-tunnini.

Kasvuplaani elluviimiseks tegime 2022. aastal poole miljardi euro ulatuses kuus investeerimisotsust – kolm maismaatuulepargi ja kolm päikesepargi kohta. 2022. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil ehituses kokku kuus tuuleparki koguvõimsusega 546 megavatti Eestis, Leedus ja Soomes ning neli päikeseparki, millest kaks Eestis ja kaks Poolas koguvõimsusega 50 megavatti. Nende investeeringute kogumaht on üle 700 miljoni euro.

aastal alustasime kahe suuremahulise tuulepargi ehitust Eestis ja Leedus, mis on oluliseks sammuks energia, julgeoleku ja kliimaprobleemide lahendamisel. 255-megavatisest Sopi-Tootsi tuulepargist saab Eesti ja Baltimaade kõige kaasaegsem ja võimsam taastuvenergia tootmisala, mis pea kahekordistab kogu praeguse Eestis toodetava tuuleenergia koguse. Selle pargi toodang katab 8,5% kogu riigi elektritarbimisest ja 40% kodutarbijate elektrivajadusest. Leedus

alustasime tänavu esimese etapiga kokku ligi 320-megavatisest Kelme projektist, mille mõju regiooni elektriturule saab olema veelgi suurem.

Vajalikku tulukindlust uute taastuvelektrijaamade rajamiseks pakkusid Enefit Greenile pikaajalised elektrimüügilepingud. Huvi fikseeritud hinnaga elektrilepingute vastu kasvas jätkuvalt. Oleme tänulikud kõigile partneritele, kellega sõlmitavad pikaajalised elektrilepingud aitavad uusi võimsusi rajada. 2022. aasta lõpuks olime selliseid elektrimüügilepinguid sõlminud mahus 10,5 teravatt-tundi.

Enefit Green tootis 2022. aastal 1,1 teravatt-tundi elektrit ja 566 gigavatt-tundi soojusenergiat. Mõlema valdkonna toodang jäi alla aastatagusele ning seda eelkõige tuulekiiruse ja madalama töökindluse tõttu. 2022 algas väga heade tuuleoludega ning jaanuaris sündis ka tuuleenergia tootmisrekord. Teisel poolaastal jäid aga tuulekiirused

keskmisest allapoole nii Leedus kui ka Eestis. Samuti oli väljakutseks tuuleparkide töökindlus eeskätt peakomponentide probleemide ja labade jäätumise tõttu. Koostootmise segmendi töökindlust mõjutas enim Iru elektrijaama viienädalane remondiseisak.

Enefit Greeni meeskond on eesmärkide saavutamisele pühendunud ja iga teine meie töötaja tunneb ennast eestvedajana. Oleme aasta jooksul värvanud arendustiimi uusi liikmeid ning siseuuring näitab, et viimasel aastal tõusid nii meeskonna pühendumus kui juhtimiskvaliteet. Hästi toimiv, algatusvõimeline ja tegudele orienteeritud meeskond on meie eesmärkide saavutamise tähtsaim eeldus.

Lõppenud aastal alustas Enefit Green jätkusuutliku organisatsiooni tegevuspõhimõtete integreerimisega meie ärieesmärkidesse ja strateegilisse juhtimisse. Mõistame, et ka taastuvenergia tootmisel on mõju keskkonnale ning püüame koos partneritega tagada meie tegevuse jätkusuutlikkus ja sotsiaalne vastutustundlikkus. Tegutseme läbipaistvalt ja anname korrapäraselt aru oma edusammudest jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel. Oleme eestvedajad taastuvenergial põhinevale tulevikule üleminekul ja töötame selle nimel, et maailm oleks järgmiste põlvkondade jaoks parem paik.

Enefit Green 2022. aasta majandustulemused paranesid eelmise aastaga võrreldes. Mõnevõrra väiksemale tootmismahule vaatamata kasvasid äritulud 40%. Meie äritegevuse üks peamisi tulemusnäitajaid EBITDA suurenes 27% võrra 154,8 miljoni euroni. Aasta puhaskasum kasvas 38% võrra 110,2 miljoni euroni.

Jätkame 2023. aastal tööd, et jõuda uute investeerimisotsusteni maismaatuuleparkide ehitamiseks Leedus ja päikeseparkide rajamiseks Eestis, Lätis ning Leedus kogumahus kuni 480 megavatti. Oleme oma pühendunud meeskonnaga kindlal kasvukursil ning meid toetab sellel teel ligi 60 000 investorit. Enefit Greeni aktsia oli 2022. aastal Nasdaq Balti börsil enimkaubeldud ja selle kogutootluseks kujunes koos dividendidega 12,4%. Investorite usaldus ja huvi taastuvenergia vastu annab meile kindluse jätkata investeeringuid roheenergeetikasse.

Tänan südamest kõiki Enefit Greeni töötajaid pühendumuse ning investoreid ja koostööpartnereid usalduse eest. Üheskoos suudame seatud eesmärgid ellu viia ja rohelist elektrit turule lisada!

Aavo Kärmas Enefit Green juhatuse esimees

Lühiülevaade Enefit Greenist

Enefit Green on üks Läänemere regiooni juhtivaid ja mitmekülgseima tootmisportfelliga kasvule orienteeritud taastuvenergia ettevõte. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil ja seetõttu on paljudel investoritel võimalus panustada rohepöördesse ning saada osa Enefit Greeni kasvuloost.

Lätis, Leedus ja Poolas

596 MW

Meil on selge teekaart, kuidas kasvatada aastaks 2026 tootmisvõimsust neli korda, et taskukohase hinnaga rohelist elektri oleks rohkem ja energiajulgeolek oleks tugevam.

154,8 mln €

~ 60 000 investorit

Tootmisportfell ja ehituses projektid

Tuuleenergia 398 MW

Päikeseenergia 30 MW
Koostootmisjaamad, pelletitootmine Elekter 28 MW / Soojus 81 MW
Muu 1 MW
Ehituses tuulepargid 546 MW
Ehituses päikesepargid 50 MW

Olulisemad sündmused 2022. aastal

Laenulepingu sõlmimine Põhjamaade Investeerimispangaga

Investeerimisotsused

Purtse tuulepargi (21 MW) ehitamiseks Eestis ja Debniku päikesepargi (6 MW) rajamiseks Poolas

Jaanuar Veebruar I kv II kv III kv IVkv

Koostöö alustamine Läti suurima erametsaomanikuga

Södra

Märts

Leping konsultatsiooniettevõttega Ramboll Hiiu meretuulepargi eelprojekti koostamiseks

CFO Veiko Räim mõjukas finantsjuht

Aprill

2022

Purtse tuulepargi tuulikute tarne- ja hoolduse lepingu allkirjastamine Vestasega

Esimene aktsionäride üldkoosolek noteeritud ettevõttena

Uuendatud strateegia 2022–2026 avalikustamine Investeerimisotsus Purtse päikesepargi

(32 MW) rajamiseks Eestis

Vähemusosaluse müümine ettevõttes Wind Controller

Mai

Juuni

Dividendimakse 0,151 eurot aktsia kohta

Tolpanvaara tuulepargi (72 MW) nurgakivi Soomes

Virtuaalreaalsuse lahenduse kasutuselevõtt arenduses

August

September

arendusprojektide omandamine Eestis koguvõimsusega kuni 200 MW

Leedus

Juuli

Purtse tuulepargi (21 MW) nurgakivi

Šilale II tuulepargi (43 MW) nurgakivi

Tootsi tuulepargi (74 MW) arenduse omandamine

Eestis

Leedus

Pikaajaliste elektrimüügilepingute sõlmimine Leedus

Ehituses tuulepargid jõudsid tuulikute püstitamise faasi

November Detsember

Oktoober

Iru elektrijaama remonttööde edukas lõpp Siseuuring näitas töötajate kõrget pühendumust ja juhtimiskvaliteeti Esmakordne päästeõppus Eestis õnnetusjuhtumi lahendamiseks tuulikus

East Capitali tunnustus "Parim esmane avalik pakkumine"

Šilale II (43 MW) esimene elekter Leedus

Investeerimisotsused Sopi-Toosti (255 MW) tuulepargi ehitamiseks

Eestis ja Kelme I (80 MW) tuulepargi rajamiseks Leedus

SEB ja Swedbanki laenulepingute refinantseerimine 100 miljoni euro väärtuses

Investeerimisotsus Estonia päikesepargi (3 MW) rajamiseks Eestis

Tegevuskeskkond

Eelkõige tuule- ja päikeseenergiale keskenduva taastuvenergia ettevõttena mõjutavad meid elektri- ja heitmekvootide hinnad, elektrienergia nõudlus ja pakkumine, konkurents erinevate energialiikide ja -pakkujate vahel, energeetikasektori regulatsioonid ning ilmastik (peamiselt tuuleolud).

OLULISED TRENDID MAJANDUSES JA TURGUDEL:

Majanduskasvu aeglustumine. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul oli maailmamajanduse reaalkasv mullu 3,2%, Balti riikide kasvumäärad jäid 1,0 ja 2,5% vahemikku. Majanduskasvu aeglustumise põhjuseks oli inflatsioonitempo kiirenemine, intressimäärade tõus ning geopoliitilised sündmused, mis põhjustasid tõrkeid tarneahelates.
Elektrihinnad olid 2022. aastal rekordkõrged tingituna maagaasi ja CO2 heitmekvootide kõrgetest turuhindadest.
Heitmekvootide hinna viisid rekordkõrgele tasemele geopoliitilistest sündmustest ning madalatest gaasivarudest tingitud rekordkõrge maagaasi turuhind, mis suurendas põlevkivist ja kivisöest elektri tootmist.

Keskmised elektrihinnad meie koduturgudel tõusid rekordkõrgele tasemele

Enefit Green on osaline elektribörsil Nord Pool, kus kauplevad elektri tootjad, kes müüvad börsile oma toodetud elektrit, ja elektri müüjad, kes ostavad börsilt elektrienergiat, et seda lõpptarbijatele edasi müüa. Enim mõjutavad meie tegevust Eesti, Läti, Leedu ja Poola elektrihinnad, kuna nendes riikides me nii toodame kui ka müüme elektrit.

Eesti ja naaberriikide elektriturud on ülekandekaablitega tihedalt ühendatud. Seetõttu mõjutavad elektritootmist ja -hindu ka mitmed tegurid väljaspool meie koduturge, näiteks veetase Norra hüdroreservuaarides ning tuuleolud turgudel, kus meil ei ole opereerivaid varasid (näiteks Soome).

Baltimaade elektrihindu mõjutasid rekordkõrged maagaasihinnad

aastal oli Põhja- ja Baltimaade turupiirkonna elektritoodangu maht 425,8 TWh ning tarbimismaht 404,4 TWh. Võrreldes 2021. aastaga vähenes Põhja- ja Baltimaade turupiirkonna elektritoodang 4,4 TWh ning tarbimismaht 23 TWh võrra. Norra ja Rootsi 2022. aasta elektritoodang ületas tarbimismahtu. Eesti, Läti, Leedu, Soome ning Taani tarbimismaht ületas riikidesisest elektritoodangut, mistõttu pidid riigid elektrit importima.

Eesti ja lähiriikide elektrihindu mõjutasid 2022. aastal maagaasi turuhind ning ilmastikuga seotud tegurid. Oluliselt kasvasid elektrihinnad 2022. aasta suvel, mis oli tingitud ajalooliselt kõrgetest gaasi ja CO2 kvootide hindadest.

Lisaks toimus suvel Balti regioonis suures mahus elektrijaamade hooldustöid ning vähese taastuvenergia tootmise tõttu tekkis kolmandas kvartalis elektridefitsiit. Sel perioodil mõjutasid madalad Soome hinnad Eesti elektrihindu, mille tulemusena täheldati Balti riikide vahel ajalooliselt suuri hinnaerinevusi.

aastal Hollandi gaasibörsil TTF kaubeldava maagaasi keskmine hind oli 136,1 €/MWh (+90,4 €/MWh, +198%võrreldes 2021. aastaga). 2022. aasta alguses oli maagaasi hind langevas trendis, mida põhjustas Euroopa gaasiturgudel lühiajaliselt kasvanud impordi tase. Kütteperioodi lõppedes olid Euroopas gaasihoidlates varud ajalooliselt madalal tasemel, mis tekitas ebakindlust tuleviku osas ning koos tarneriskide suurenemisega esines gaasihindades tõus.

Koduturgude keskmised elektri turuhinnad

Tulenevalt tarneahelate muutustest ning šokkidest gaasi pakkumisele 2022. aasta jooksul jõudsid aasta teises pooles maagaasi hinnad rekordtasemele. Aasta viimases kvartalis hakkasid gaasihinnad langema ning detsembri lõpuks oli maagaasi hind võrreldav aasta alguse hinnaga. Seda soosisid võrdlemisi soe ilm ning sellest tingitud nõudluse langus Euroopa turgudel. 2022. aasta teises pooles võttis Euroopa Parlamendi Tööstuskomisjon vastu RePowerEU tegevuskava, mille üks eesmärk on vähendada Euroopa Liidu liikmesriikide sõltuvust Venemaalt tarnitavast gaasist. Aasta lõpuks vähendas Euroopa Liit üldist gaasi tarbimist 20,1% võrreldes eelneva viie aasta keskmise kogusega, mis oli 5,1% kõrgem kui seatud eesmärk. Kõige enam vähendasid oma tarbimist Soome ning Balti riigid, kus gaasi tarbimine vähenes rohkem kui 35%.

Gaasielektrijaamad määravad traditsiooniliselt piirkonna tiputundidel elektrihinna. Kõrge maagaasi hind on tinginud Euroopas olukorra, kus gaasist elektrit tootvate elektrijaamade tootmise omahind on tõusnud kõrgemaks kui põlevkivist ja kivisöest elektri tootmise omahind. Gaasielektrijaamade alternatiivina on kasutatud elektri tootmiseks võimalikult tihti ka kivisöejaamu. Selle tulemusel on ka kivisöe puhul toimunud gaasiga sarnane hinnaralli. Kivisüsi on maagaasist poole CO2 -intensiivsem sisend, mistõttu on suurenenud nõudlus CO2 heitmekvootide järele, mis omakorda on tõstnud CO2 heitmekvootide turuhinda.

CO2 heitmekvootide hinnad kasvasid süsinikuintensiivsemate põlevkivi- ja kivisöejaamade kasutamise tõttu rekordkõrgele.

Heitmekvootide süsteemi eesmärk on vähendada CO2 heitmete õhku paiskamist Euroopas ning suunata muuhulgas tootma rohkem energiat taastuvatest allikatest, mille konkurentsivõime paraneb heitmekvootide hinna kasvades.

Sisukord

aasta alguses oli CO2 heitmekvootide hind tasemel 80,0 €/t ning jätkas tõusu kuni märtsini, mil hind langes kuuga 40% ning stabiliseerus 78 €/t tasemel. Esimese poolaasta lõpuni mõjutas CO2 hindasid kõrge maagaasi hind, mille tõttu üha rohkem toodeti Euroopas elektrit CO2 intensiivsetes kivisöejaamades. Teise poolaasta alguses võttis Euroopa Parlamendi Tööstuskomisjon vastu otsuse rahastada taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide täitmist CO2 heitmekvootide müükidega. Lisaks mõjutas CO2 hindasid suvel välja kuulutatud erandmeede, mille alusel eraldatakse järgmise nelja aasta jooksul ligikaudu 250 miljonit kvooti energiakulude vähendamiseks. Selle tulemusena langes CO2 hind aasta tiputasemelt 92,2 €/t tasemele 66,5 €/t.

Aasta lõpuks hinnad tõusid 83,9 €/t tasemele, mida mõjutas Euroopa kliimaeesmärkide muutmine. Euroopa Parlamendi keskkonna,- rahvatervise ja toiduohutuse komisjon leppis kokku heitkoguste vähendamise eesmärgi sektoritele, mis kuuluvad heitkogustega kauplemise süsteemi. Võrreldes 2005. aasta tasemega on planeeritud heitkoguseid vähendada 2030. aastaks 62% võrra. Antud eesmärk on 2014. aastal seatud eesmärgist 19 protsendipunkti võrra suurem. CO2 heitmekvootide keskmine hind oli 2022. aastal 81,2 €/t, kasvades 2021. aastaga võrreldes 51,3% (+27,5 €/t).

Ülekandekaablite kaudu jõuab meie koduturgudele Põhjamaade madala omahinnaga hüdroenergia. 2022. aastal oli keskmine hüdroressursside tase 55,9% reservuaaride maksimaalsest mahutavusest, mis on 5,1% võrra madalam 2021. aasta keskmisest tasemest ning 5,7% võrra madalam ajaloolisest keskmisest.

Põhjamaade hüdroressursside tase nädalate lõikes

REGULATIIVSED ARENGUD

Energiahinnad alustasid 2021. aastal tõusu koroonakriisi järel taastunud majanduskasvu tõttu. 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa sõjaga Ukraina vastu kiirenes hinnatõus veelgi ning kulmineerus täiemahulise energiakriisiga aasta teises pooles. Suur volatiilsus energiaturgudel tõi kaasa mitmeid regulatiivseid reaktsioone Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide poolt.

aasta lõpus ja 2023. aasta alguses valmistas Euroopa Komisjon ette Euroopa Liidu elektrituru mudeli uuendamist, et vähendada päev-ette elektrituru mõju ning suurendada pikkade kahepoolsete elektri ostu-müügi ja riskimaandustehingute rolli. Aktiivse tegutsemise tõttu pikaajaliste elektrimüügilepingute turul (ingl. k. Power Purchase Agreements, PPA) on Enefit Green sellise suunitlusega reformiks suhteliselt hästi ette valmistatud.

Sisukord

Strateegia 2022–2026

Oleme kindlad, et rohepöörde elluviimise olulisemaks eelduseks on taastuvelektril põhinev elektrifitseerimine. Taskukohase hinnaga keskkonnahoidliku elektri turule lisamiseks neljakordistame lähiaastatel oma tootmisvarade mahtu ja suurendame elektritootmist.

Oleme aastaks 2026 Baltimaade suurim taastuvenergia tootja ja Poolas kiiresti kasvav taastuvenergia ettevõte.

MEIE VÕTMETUGEVUSED:

1. Pühendunud ja kogenud meeskond, kus iga teine töötaja tunneb end eestvedajana.
2. Tugev taastuvenergia varade opereerimise- ja arendamise võimekus ning meeskondade unikaalne sünergia.
3. Tugev finantsseisund kasvuplaani elluviimiseks.
4. Tugev Enefiti bränd, mis toetab arendusprojektide algatamist ja elluviimist.
5. Strateegilise omaniku Eesti Energia võimekus energiakaubanduses, elektri pikaajalisel müümisel lõppklientidele ja kvaliteetsete tugiteenuste pakkumisel.
6. Pea 60 000 aktsionäri, kes toetavad oma investeeringuga taastuvenergia tootmise kasvu.

Eesmärkide ellu viimiseks kasutab Enefit Green vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis toetub projektide planeerimisele, arendamisele, ehitamisele ja opereerimisele. Toodame oma elektri- ja koostootmisjaamades taastuvenergiat võimalikult efektiivselt ja tugineme pikaajalisele opereerimise kogemusele ning varahalduse digitaliseerimisele.

Uute taastuvelektrijaamade rajamisel toetume varasemale praktikale, unikaalsele tootmis- ja arendusmeeskondade sünergiale ning pikaajalistele elektri müügilepingutele. Meil on kohapealsed arendusmeeskonnad koduturgudel, kes suudavad arendada projekte väga varasest faasist ja luua lisaväärtust eelarendatud projektidele.

Lõplike investeerimisotsuste tegemisel on oluliseks eelduseks müügitulu lukustamine pikaajaliste elektrimüügi lepingute abil. Täiendavalt võimaldab arendusprojektide elektrihinna riski katta osalemine koduturgude taastuvenergia vähempakkumistel.

Enefit Greeni varade kõrge tootlikkus tugineb uuendusmeelsel, professionaalsel ning mitmekülgsete oskustega tootmise- ja varahalduse meeskonnal. Süsteemse andmete digitaliseerimise ja masinõppe arendamise kaudu ennetame seisakuid ja suuremahulisi remondivajadusi ning tagame elektrijaamade kõrge töökindluse. Kasutame oma kogemusi tuuleparkide opereerimiseks pärast täisteenuslepingute lõppemist, tuuleparkide tehnilise eluea pikendamiseks ning repowering-i läbiviimiseks (olemasolevate tuuleparkide pikemaks tööshoidmiseks ning samas asukohas ja sama liitumisressurssi kasutades uute tuuleparkide rajamiseks endiste asemele).

Enefit Greeni kasvuplaani viivad ellu pühendunud ja kogenud professionaalid. Meie fookuses on uute talentide kaasamine, olemasolevate ekspertide hoidmine ja tugeva eestvedamiskultuuri arendamine.

Äri mõjutavad trendid

Euroopa Liidu liikmesriigid on kokku leppinud, et 2050. aastaks on Euroopa majandus süsinikuvaba. Energiahindade kiire tõus, Ukraina sõda ja Venemaa energiatarnetest loobumine osutavad vajadusele lisada tempot taastuvenergia toodangu suurendamisele. Energeetika trilemma ehk tasakaalu leidmine energia taskukohasuse, keskkonnamõju ning varustuskindluse vahel on tõusnud riiklikult tähtsaks teemaks kõigil Enefit Greeni koduturgudel.

ENEFIT GREENI TEGEVUST MÕJUTAVAD:

1. energiatarbimise elektrifitseerimine (fossiilsete energiakandjate tarbimise asendamine eelistatult taastuvelektriga või sellest toodetud energiakandjate tarbimisega erinevates majandussektorites nagu tööstus, transport ning hoonete kütmine ja jahutamine);

2. taastuvenergia tootmise suurendamine;

3. energiasääst, mille üheks osaks on ka ostetava energia koguse vähendamine (sh: energiasäästlikemate tehnoloogiate kasutamine; ostetud energia asendamine kohapeal toodetud taastuvenergiaga).

Võtme-eesmärgid

Enefit Greeni kolm võtme-eesmärki on seotud olemasolevate tootmisvarade opereerimisega, uute tuule- ja päikeseelektrijaamade arendamisega ning meie kalleima vara ehk inimestega.

Kasutame olemasolevat vara võimalikult efektiivselt, et tagada maksimaalne tootlikkus

Varahalduse digitaliseerimine
Tuuleparkide tehnilise eluea pikendamine
Kõrge töökindluse tagamine
Hooldustegevuse kulude optimeerimine
Olemasolevate tuuleparkide repowering
Iru elektrijaama pikaajaline tegevusplaan
Uued teenused Balti riikide süsteemioperaatoritele

Arendame tuule- ja päikeseenergia projekte ning suurendame päikeseenergia lahenduste müüki

Jätkusuutlik arendus
Ehitusfaasis projektide elluviimine vastavalt eelarvele ja ajakavale
Etapipõhise arendusprotsessi järgimine
Kokku lepitud arenduspõhimõtete rakendamine
Uute arendusvõimaluste otsimine
Ekspertteadmise maksimaalne kasutamine
Hübriidlahenduste kasutamine ja elluviimine
Kinnitatud investeeringute kriteeriumitest lähtumine

Oleme kiiresti kasvav rahvusvaheline ettevõte, kus töötavad tulemustele orienteeritud professionaalid

Võimeka meeskonna moodustamine koduturgudel
Eestvedamise ja koostöökultuuri arendamine
Töötajate väärtustamine
Isikliku ja professionaalse arengu toetamine

Ülevaade arendustegevusest

Selleks, et tuua turule taskukohase hinnaga keskkonnahoidlikku elektrit neljakordistab Enefit Green lähiaastatel oma taastuvenergia tootmisvarade mahtu ja suurendab koduturgudel elektritootmist.

Kasvuplaani ellu viimiseks tegime 2022. aastal kuus investeerimisotsust poole miljardi euro ulatuses – kolm maismaatuulepargi ja kolm päikesepargi kohta. 2022. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil ehituses kokku kuus tuuleparki koguvõimsusega 546 megavatti Eestis, Leedus ja Soomes ning neli päikeseparki – kaks Eestis ja kaks Poolas koguvõimsusega 50 megavatti.

aasta lõpus otsustasime investeerida 450 miljonit eurot ja alustada Eestis Sopi-Tootsi (255 megavatti) ja Leedus Kelme I (80 megavatti) tuuleparkide ehitust. Tegemist on viimaste aastate suurima taastuvenergia investeeringuga regioonis.

255-megavatisest Sopi-Tootsi tuulepargist saab Eesti ja Baltimaade kõige kaasaegsem ja võimsam taastuvenergia tootmisala, mis pea kahekordistab kogu praeguse Eestis toodetava tuuleenergia koguse. Selle pargi toodang katab 8,5% kogu Eesti tänasest elektritarbimisest ja 40% kodutarbijate poolt tarbitavast elektrist. Leetu rajatava kolme etapiga Kelme projekti koguvõimsus saab tulevikus kokku olema ligi 320 megavatti.

Ainulaadse lahendusena rajame Eestisse Lüganuse valda tuule ja päikese hübriidpargi.

Purtse 21-megavatise tuule- ja 32-megavatise päikesepargi ehitame välja hübriidpargina. Elektri tarbijateni viimiseks kasutame samu seadmeid, alajaama ja ühendust. Samuti kasutab hübriidpark tuulest ja päikesest toodetud elektri võrku andmiseks ühte liitumispunkti. Selline lahendus on mõistlik, kuna tuulest saab enim elektrit toota perioodil sügisest kevadeni, päikesest aga just kevadest sügiseni. See tähendab, et kahe jaama peale kokku on elektri toodang aasta lõikes ühtlasem ning piiratud võrguressurssi kasutatakse efektiivsemalt. Purtse hübriidpark on projekteeritud viisil, mis võimaldab väga lihtsalt lisada sinna juurde salvetuse.

Purtse hübriidpargi oodatav keskmine toodang

Teine unikaalne projekt Enefit Greeni portfellis on Estonia päikesepargi arendus. Rajame selle põlevkivi väärindamisel tekkinud aherainest ehitatud alustarindile, mis on 27 meetrit kõrge. Lahendus võimaldab ära kasutada tekkinud aherainet ja väheväärtuslikku maa-ala, vähendada päikeseenergia tootmisel varjutusest tulenevaid kadusid ning varustada kaevandust rohelise energiaga.

Ehituses olevatest parkidest andis 2022. aastal esimese elektri 43-megavatine Šilale II tuulepark Leedus (2022. aasta detsembris toodetud elektri kogus oli sümboolne ega avaldanud mõju majandustulemusele), mille ehitus algas 2021 aastal. 75-megavatine Akmene tuulepark Leedus ja 9-megavatine Zambrowi päikesepark Poolas jõuavad esimese elektrini 2023. aasta alguses. 21-megavatise Purtse tuule- ja 32-megavatise päikesepargi ning 72-megavatise Tolpanvaara tuulepargi ehitus jätkub plaanipäraselt ning mainitud pargid annavad esimese toodangu 2023. aasta jooksul. Debniku 6-megavatine päikesepark Poolas toodab esimese elektri 2023. aasta teises pooles.

Liikusime aktiivselt edasi ka planeerimise faasis olevate projektidega. Olulise sammuna sai kohtuvaidluse järel uuesti hoo sisse Risti tuulepargi arendus Eestis, mis on praeguseks jõudnud tuulepargi ala eelvaliku kinnitamise faasi.

Samuti laiendasime lühiajalises arendusportfellis kavandatavate päikeseparkide mahtu. Nii kuuluvad lõppenud aastast Enefit Greenile maakasutusõigused tulevase hübriidprojekti jaoks Vändras, samuti lisandus portfelli Seinapalu päikesepargi projekti Eestis ning omandati päikeseprojektid Lihulas ja Pärnu-Jaagupis. Sopi-Tootsi alale on meil kavas ehitada ca 75-megavatine päikesepark.

Enefit Green jätkab 2023. aastal kiire kasvu kursil. Tahame jõuda investeerimisotsuseni Kelme II ja Kelme III maismaatuuleparkide osas Leedus koguvõimsusega 240 megavatti. Sellele lisaks soovime langetada otsused kolme päikesepargi rajamise osas Eestis, kahe pargi osas Lätis ja ühe pargi osas Leedus koguvõimsusega kuni 240 megavatti.

Taastuvenergeetika järgmiseks suureks sammuks vajame meretuuleparki

Meretuulepark on kõige realistlikum viis leevendada energiadefitsiiti meie koduturgudel ja toota enne kümnendi lõppu suures koguses soodsa hinnaga taastuvelektrit. 2022. aasta lõpu seisuga Eesti Energiale kuuluv Liivi projekt on Eesti meretuuleparkide arendustest küpseim. Liivi meretuulepargil on potentsiaali toota pool kogu Eestis tarbitavast elektrist. Sellega on Liivi meretuulepark oluline osa nii energiakriisi lahendusest kui ka taastuvenergia eesmärkide täitmisest. Enefit Greeni ja Eesti Energia vahel on sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll, mille kohaselt Eesti Energia on nõustunud pakkuma Enefit Greenile võimalust omandada projekt turutingimustel.

Liivi meretuulepargi arendus jätkub eesmärgiga jõuda lõpliku investeerimisotsuseni 2025. aastaks. Lõppenud aastal käivitusid mahukad keskkonnauuringud ning pargi tehnilise lahenduse eelanalüüs. Samuti algatati riigi eriplaneering meretuulepargi elektriühenduste rajamiseks. Jätkus koostöö maailma juhtiva tuuleenergia arendajaga Ørsted ning algasid ettevalmistused arendusprojekti eraldamiseks Eesti Energiast.

Enefit Greenile kuuluva Hiiu meretuulepargi arenduses jätkusid keskkonnamõjude hindamiseks vajalikud analüüsid erinevate tuulikutüüpide osas. Lisaks valmis aastal 2022 meretuulepargi tehniline eskiisprojekt. Eelprojekti koostamisel analüüsiti samuti erinevate tuulegeneraatorite alternatiive, aga ka pargi alajaamade ja ühenduskaablite lahendusi. Veel hõlmas analüüs lähikonna sadamate ehitus- ja hooldusaegsete võimaluste ning vajaduste kaardistust.

Enefit Greeni põhimõtted arendamisel

Kasutame parimat võimalikku tehnoloogiat

Arvestame oma planeeringutes võimalike tulevikustsenaariumitega, et me ei peaks end piirama kõige kaasaegsema ja parema tehnoloogia kasutamisel.

Me ei tekita olulist negatiivset keskkonnamõju

Viime läbi põhjalikke ja ülevaatlikke keskkonnamõjude uuringud ning kaasame nende koostamiseks eksperte, kes omavad mitmekülgset kogemust nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Kogukond on meie koostööpartner

Loome ühiseid töögruppe eesmärgiga rajada uusi arendusi kogukondi ja olulisimaid huvigruppe kaasavalt.

Leiame sünergiaid muude valdkondadega

Aitame kogukondadel roheteekondi personaalselt ja paindlikult planeerida.

Kaasame parimat rahvusvahelist praktikat

Oleme eestvedajad ja kaasame parimaid rahvusvahelisi koostööpartnereid.

Taastuvelektrijaamade rajamist toetavad pikaajalised fikseeritud hinnaga elektrimüügilepingud Opereeriv võimsus

Oluliseks võtmeks uute taastuvelektrijaamade rajamisel on pikaajalised fikseeritud hinnaga elektrimüügilepingud ning koduturgude riiklikud taastuvenergia oksjonid.

Tuule- ja päikeseparkides toodetud elektri tarbimine on tõhus ja lihtne viis nii ettevõtetel kui kodutarbijatel oma keskkonnajalajälge vähendada ja pikaajalist hinnakindlust saada. Huvi fikseeritud hinnaga elektri ostulepingute vastu oli 2022. aastal jätkuvas kasvutrendis. Üha rohkem on lõpptarbijaid, kes soovivad sõlmida roheenergia ostmiseks pikaajalisi lepinguid.

Enefit Green toetub uute projektide arendamisel pikaajalistele fikseeritud hinnaga elektrimüügilepingutele suurte elektrimüüjatega (Eesti Energia jm.), kes omakorda pakuvad lõpptarbijatele pikaajalist hinnakindlust. Fikseerime uute arendusprojektide puhul 60% tuulevõi päikesepargi prognoositavast elektritoodangust ja 40% müüme turutingimustel. 2022. aasta lõpuks olime sõlminud selliseid lepinguid 10,5 teravatt-tundi ulatuses.

aasta augustis selgusid Eestis korraldatud vähempakkumise tulemused, mis toovad lähiaastatel turule 540 gigavatt-tundi taastuvelektrit. Osalesime pakkumisel edukalt Sopi tuulepargi ja Purtse päikesepargi toodanguga kogumahus 140 gigavatt-tundi. Koduturgude riiklikud vähempakkumised täiendavad hästi arenevat pikaajaliste elektri müügilepingute turgu ja toetavad uute projektide arendamist.

Ehituses projektid

	PURTSE	AKMENE	ŠILALE II	TOLPANVAARA	KELME I	SOPI-TOOTSI
Tuulikute arv	5	14	12	13	14	38
Koguvõimsus	21 MW	75 MW	43 MW	72 MW	80 MW	255 MW
Prognoositav aastane toodang	ca 46 GWh	ca 258 GWh	ca 160 GWh	ca 250 GWh	ca 266 GWh	ca 700 GWh
Torni kõrgus	82 m	151 m	131,4 m	148 m	148 m	159 m
Tipu kõrgus	150 m	230 m	200 m	229,5 m	229,5 m	250 m
Tuuliku mudel	Vestas V136	General Electric 10x5.3-158, General Electric 4x5.5-158	General Electric GE3.6-137	Nordex N163/5.X	Nordex N163/5.X	Nordex N163/6.X
Ehituspartnerid	YIT Eesti AS, AS Connecto	Merko	Merko	Nordex, Fimpec, InfraBuilders	Odne SA, AS A.C.B., Merko	NOBE, Verston, AS Connecto
Investeering	ca 28 mln €	ca 85 mln €	ca 60 mln €	ca 83 mln €	ca 145 mln €	ca 305 mln €
Eeldatav valmimine	II kv 2023	II kv 2023	II kv 2023	I kv 2024	I kv 2025	II kv 2025

	Koguvõ
	Progno
	Paneeli

	ZAMBROW	PURTSE	DEBNIK	ESTONIA
Koguvõimsus	9 MW	32 MW	6 MW	ca 3 MW
Prognoositav aastane toodang	ca 9,6 GWh	ca 32 GWh	ca 6,3 GWh	ca 4,1 GWh
Paneeli tootja	Risen	Yingli	Canadian Solar	Recom
Tehnoloogia	bifacial, half cut, PERC	bifacial, half cut	bifacial, half cut, PERC	bifacial, half cut, TopCon
Paneelide arv	16 280	48 776	9 188	9 312
Ehituspartner	P&Q Sp. z o. o.	Neith Elekter OÜ	Nomad Electric Sp. z o. o.	Neith Elekter OÜ
Investeering	ca 6 mln €	ca 18,8 mln €	ca 4 mln €	ca 2,7 mln €
Eeldatav valmimine	I kv 2023	II kv 2023	III kv 2023	IV kv 2023

Lühiajaline arendusportfell

Ettevalmistamisel investeerimisotsused 2023. aasta lõpuni

NB! Arendusprojektid on pidevas muutumises. Antud ülevaade kajastab juhtkonna parimat kokkuvõtlikku hinnangut lühiajalise arendusportfelli projektide osas seisuga 28. veebruar 2023.

NB! Arendusprojektid on pidevas muutumises.

* Erinevad päikese- ja maismaatuuleparkide arendused mille lõplikke investeerimisotsuseid ei ole plaanis teha enne 2024. aastat.

** Liivi meretuulepargi arendus kuulub aruandekuupäeva seisuga Eesti Energiale. Liivi projekti puhul on Eesti Energia nõustunud pakkuma Enefit Greenile võimalust osaleda projektis ja/või omandada projekt turutingimustel.

Sisukord

Digitaalne varahaldus

Enefit Greeni kasvuplaani toetamiseks töötasime peamistes tuule- ja päikeseenergia varagruppides välja turgudeülesed ühetaolised arenduspõhimõtted nii insenertehnilises kui ka digitaliseerimise küsimustes. Ühetaolise lähenemisega loome eeldused lisanduvate jaamade hoolduskulude vähendamiseks ning kõrgema tootlikkuse saavutamiseks hilisemas opereerimisfaasis.

Lõppenud aastal sooritasime opereeriva meeskonna ja partnerite koostöös esmakordselt tuulepargi tehnilise eluea pikendamise, mis andis tehnilise kinnituse teatud tüüpi tuuleparkide kasulikule elueale. Põhjalik analüüs Virtsu tuulikute ohutu opereerimise jätkamise kohta valmis koostöös konsultatsioonifirmaga TÜV Nord, tuulikutootjaga Enercon ning Eesti Energia kontsernis metallikompetentsi omava ettevõttega Enefit Solutions. Teostatud tehniliste ja majanduslike analüüside tulemusena tagasime Virtsu I tuulepargile kümme aastat pikema tehnilise eluea. Tuulikute elukaare pikendamisega kasutame säästlikult tehnilisi ja loodusressursse ning saame olla kindlad, et senine hooldus- ja remonditegevus on läbi viidud jätkusuutlikult. Tuulepargi elukaare pikendamine võimaldab ilma lisainvesteeringuta jätkata rannikupiiril soodsates tuuleoludes taastuvenergia tootmist.

Üks meie 2022. aasta edulugudest on aFRR (automaatne sageduse taastamise reserv) testi sooritamine tuuleparkides koos võrguoperaatoriga Elering. Sellega valmistume reservitoodete turul osalemiseks, et pakkuda oma tootmisvaradega uusi teenuseid Baltikumi reguleerimisturu avanemisel. Meie jaoks on see võimalus rakendada insenertehnilist kompetentsi ja pakkuda lisateenuseid valdkonnas, kus seni pole võrguoperaatorid seda võimalikuks pidanud. Balti süsteemihaldurid plaanivad sagedusreservide turuga alustada 2025. aastal.

Töökindluse väljakutsed

Lõppenud aastal jäi tuuleparkide töökindluse eesmärk saavutamata ning tegelik töökindluse määr oli 94,7%, mis on viimase kolme aasta madalaim. Enim mõjutasid töökindlust mitmed tuulikute peakomponentide (pealaagrid, käigukastid) riketest põhjustatud seisakud ja ilmastikust tulenev labade jäätumine. Erinevalt paljudest tuuleenergia tootjatest ei välista Enefit Green labade jäätumist töökindluse arvestusest, et hoida fookuses tegevusi, mis aitavad jäitest vabaneda ning tuulikud kiiremini töösse tagasi tuua.

Tootmisvarade töökindlus

	2020	2021	2022
Tuulepargid	96,1%	95,6%	94,7%
Koostootmisjaamad	96,6%	96,8%	90,1%
Päikesepargid	99,9%	99,9%	99,8%
Keila-Joa hüdroelektrijaam	98,9%	97,8%	98,4%
Ruhnu taastuvenergialahendus	100,0%	99,7%	99,8%

Koostootmise valdkonna oluliselt madalama töökindluse põhjuseks olid Iru jäätmeenergia elektrijaamas aset leidnud rikked katla restil ning ühe soojusvaheti sektsiooni tervikliku väljavahetamise otsus pärast plaanilisest hooldusest väljatulekut.

Paide ja Broceni jaamade töökindlus oli eesmärgistatust kõrgem ning Valka jaamas ootuspärane.

Päikeseparkides on töökindlus püsinud kõrgel tasemel läbi aastate ning nii ka 2022. aastal. Võrreldes teiste segmentidega on päikesevaldkonna varad kõige uuemad ning need on liidetud kesksesse kontroll- ja monitooringusüsteemi, mis tagab kiirema riketele reageerimise ning remondi.

Ruhnu saare taastuvenergialahenduse töökindlus vastas summaarselt ootustele, kuid raskete jääolude tõttu pikenes tuuliku varuosade tarne ja kraana transport saarele. Päikeseelektrijaam, akupank ning biodiiselgeneraator töötasid ootuste kohaselt.

Keila-Joa hüdroelektrijaam töötas sademete nappuse tõttu vähem.

Uurime võimalusi, et lühendada labade jäätumisest tulenevaid seisakuid ning vähendada labade jäätumist. Peakomponentide rikked on vähenenud, kuid jätkame koostööd tuuliku hoolduspartneritega, et lühendada seisakute kestust ja ennetada rikkeid.

Digitaliseerimine

Üks meie edu võti põhineb digilahenduste kasutamisel, pideval suurandmete analüüsil ja ennetaval veakohtade leidmisel. Oleme kasutusele võtnud vajalikud baassüsteemid ning jätkame nende täiustamist, et protsesse automatiseerida ning saavutada varade kõrge töökindlus ja suurem tootlikkus.

Oleme edukalt arendanud tootmistulemuse parendamise lahendust AIS (ingl. k. Asset Intelligence System). AIS lahendus täidab mitut eesmärki alates varade tootmisinfo kuvamisest kuni rikete tuvastamiseni masinõppe mudelite abil. Sellega vähendame tootmisjuhtide inimtöötunde ja suudame paremini keskenduda ennetavatele tegvustele.

AIS-iga on liidestatud kõik meie koduturgude tootmisvarad. Jälgime varade staatusi ja tootmisinfot, lisaks on võimalik sensorite andmeid võrreldes tuvastada arenevaid rikkeid, planeerida vajalikke hooldusi enne rikete esinemist ning lühendada seisakute kestust. Sama süsteem sisaldab ka analüütika moodulit, millega tootmisjuhid saavad jooksvalt ülevaadet peamistest seisakute põhjustest, et suunata tähelepanu tootmist enim mõjutavatele riketele ja seeläbi suurendada varade tootlikkust.

Opereerimiskulude vähendamise ja digitaalsetele lahenduste kaudu tõime 2022. aastal ettevõttele täiendavat tulu hinnanguliselt 1,6 miljoni euro ulatuses. Suurimat mõju avaldas WinWinD juhtimisloogika täiendamine ja labade jäätumisest tingitud seisakuaegade lühendamine kiirema reageerimise kaudu. Areneva rikke tuvastamise korral oleme rakendanud masinate võimsuspiirangut, et jätkata tootmist kuni komponendi vahetuseni.

Enefit Green tootmisvarad 31.12.2022 seisuga

Segment	Riik	Tootmisüksus	Elektriline võimsus (MW)	Generaatoreid (tk)	Generaatori tarnija	Vanus (aastates)	Aeg kasuliku eluea lõpuni (aastates)
Tuul	Eesti	Pakri	18,4	8	Nordex	18,7	6,4
Tuul	Eesti	Esivere	8,0	4	Enercon	17,3	12,7
Tuul	Eesti	Aulepa I	39,0	13	WinWind	13,8	6,2
Tuul	Eesti	Tooma I	16,0	8	Enercon	13,1	16,9
Tuul	Eesti	Virtsu I	1,2	2	Enercon	20,6	9,4
Tuul	Eesti	Virtsu WT1	0,6	1	Enercon	20,2	9,8
Tuul	Eesti	Virtsu WT2	0,8	1	Enercon	15,0	14,9
Tuul	Eesti	Virtsu II	6,9	3	Enercon	14,8	15,3
Tuul	Eesti	Virtsu III	6,9	3	Enercon	12,6	17,4
Tuul	Eesti	Vanaküla	9,0	3	WinWind	13,0	7,0
Tuul	Eesti	Aseriaru	24,0	8	WinWind	10,3	9,7
Tuul	Eesti	Viru-Nigula	21,0	7	WinWind	15,5	4,4
Tuul	Eesti	Narva	39,1	17	Enercon	10,0	20,0
Tuul	Eesti	Paldiski I	22,5	9	GE	10,0	14,9
Tuul	Eesti	Paldiski II	22,5	9	GE	10,2	14,9
Tuul	Eesti	Aulepa II	9,0	3	WinWind	11,8	8,2
Tuul	Eesti	Tooma II	7,1	3	Enercon	6,5	23,4
Tuul	Eesti	Ojaküla	6,9	3	Enercon	9,7	20,3
	Eesti tuuleenergia kokku		258,9	105		12,4	12,4

Enefit Green tootmisvarad 31.12.2022 seisuga

Segment	Riik	Tootmisüksus	Elektriline võimsus (MW)	Soojus võimsus (MW)	Generaatoreid/ invertereid (tk)	Generaatori tarnija	Vanus (aastates)	Aeg kasuliku eluea lõpuni (aastates)
Tuul	Leedu	Sudenai	14,0	-	7	Enercon	14,0	16,0
Tuul	Leedu	Mockiai	12,0	-	6	Enercon	12,1	17,9
Tuul	Leedu	Šilale	13,8	-	6	Siemens	11,3	13,8
Tuul	Leedu	Ciuteliai	39,1	-	17	Enercon	10,0	20,0
Tuul	Leedu	Šilute	60,0	-	24	GE	6,7	18,3
Leedu tuuleenergia kokku			138,9		60		9,3	18,1
Päike	Eesti	19 parki	12,1	-	207		3,1	21,9
Päike	Poola	19 parki	18,2	-	323		3,7	21,3
Päikeseenergia kokku			30,3		530		3,5	21,6
Koostootmine (Segaolmejäätmed)	Eesti	Iru	19,3	50			9,3	15,7
Koostootmine (Biomass)	Eesti	Paide	2,0	8			7,4	12,7
Koostootmine (Biomass)	Läti	Valka	2,4	8			10,4	9,6
Koostootmine (Biomass)	Läti	Broceni	4,0	15			6,1	13,9
Koostootmine kokku			27,7	81			8,8	14,7
Muu (hüdro)	Eesti	Keila-Joa	0,4	-			18,0	7,1
Muu (kombi)	Eesti	Ruhnu	0,5	-			4,0	18,5
Muu kokku			0,8				10,2	13,4
KOKKU			456,5	81			10,7	14,9

Reserv ja tipuvõimsuse katmiseks kasutatavad tootmisvarad:

Segment	Riik	Tootmisüksus	Elektriline võimsus (MW)	Soojusvõimsus (MW)	Kasutusele võtmise aasta	Kütus
Koostootmine	Eesti	Iru veeboiler 1	-	50	1978	Maagaas
Koostootmine	Eesti	Iru veeboiler 2	-	116	1978	Maagaas
Koostootmine	Eesti	Iru veeboiler 3	-	116	1990	Maagaas
Koostootmine	Eesti	Iru energiaplokk - 2	110	220	1982	Maagaas
Koostootmine	Eesti	Paide veeboiler 1	-	8	2003	Biomass
Koostootmine	Eesti	Paide veeboiler 2	-	8	2018	Gaas
Koostootmine	Läti	Valka veeboiler 1	-	2,5	2002	Biomass
Koostootmine	Läti	Valka veeboiler 2	-	2,5	2002	Biomass
Koostootmine	Läti	Valka veeboiler 3	-	1,86	1997	Diisel
KOKKU			110	524,9

Jätkusuutlikkuse aruanne

Oleme pühendunud jätkusuutliku tuleviku ehitamisele

Oleme Enefit Greenis pühendunud jätkusuutlikule tegutsemisele ja oma tegevuse keskkonnajalajälje vähendamisele.

Mõistame, et ka taastuvenergia tootmisel on mõju keskkonnale ning püüame koostöös kõigi partneritega tagada meie tegevuse jätkusuutlikkus ja sotsiaalne vastutustundlikkus. Tegutseme

läbipaistvalt ja anname korrapäraselt aru oma edusammudest jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel. Oleme eestvedajad puhtal taastuvenergial põhinevale tulevikule üleminekul ja töötame selle nimel, et maailm oleks järgmiste põlvkondade jaoks parem paik.

Enefit Greeni jätkusuutlikkuse põhimõtted on kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Valitud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumid integreerime järk-järgult meie ärieesmärkidesse.

JUHTKONNA HINNANG ÜRO JÄTKUSUUTLIKU ARENGU EESMÄRKIDE KOHALDATAVUSELE ENEFIT GREENIS

Enefit Greeni roll ja panus

Rohelisema tuleviku loomine tasakaalus keskkonnaga

Oleme pühendunud taastuvate energiaallikate, eelkõige tuule- ja päikeseenergia kasutamise arendamisele ja opereerimisele. Lisaks sellele koostoodame soojus- ja elektrienergiat biomassist ning segaolmejäätmetest.

Keskendume tuule- ja päikeseenergiale

Oleme võtnud strateegilise eesmärgi neljakordistada 2026. aastaks oma tootmisvarade võimsust, investeerides peamiselt uutesse tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsustesse.
Usume, et oskuslik planeerimine aitab minimeerida uute taastuvenergia projektide keskkonnamõjusid ja mõjusid kohalikele kogukondadele ning seeläbi sobituvad need paremini elu- ja looduskeskkondadesse.
Otsime võimalusi ressursside maksimaalseks kasutamiseks.
Otsime võimalusi erinevate tehnoloogiate kombineerimiseks nii uute taastuvelektrijaamade ehitamisel kui ka nende sobitamisel juba olemasolevate opereerivate varadega.

Jätkusuutlikum soojuse ja elektrienergia koostootmine

• Koostootmise valdkonnas kavatseme olemasolevaid varasid opereerida praegusel soojus- ja elektrienergia toodangu tasemel

ning tagada nende tegevuste senisest parem jätkusuutlikkus.

Biomassi jätkusuutliku kasutamise tagamiseks meie koostootmisjaamades analüüsime võimalusi viia kõigi koostootmisjaamade biomassi kasutus vastavusse taastuvenergia II direktiivi (RED II) nõuetega.
Kuigi soojuse ja elektri koostootmist segaolmejäätmete põletamise teel ei loeta üldiselt kestlikuks majandustegevuse vormiks (nt EL taksonoomia järgi), peame oma Iru jäätmeenergiajaama keskkonda ja ressursse säästvamaks segaolmejäätmete kasutamise meetodiks kui seda oleks jäätmete prügilasse ladestamine. Et tagada ressursside võimalikult jätkusuutlik kasutus eraldame jäätmete põletamisel tekkivast tuhast metalle ja meie partnerid on leidnud viise, kuidas jäätmete põletamisest tekkinud tuhka taaskasutada.
Järgime kõigis koostootmisjaamades rangeid keskkonnastandardeid, mõõdame ja vähendame õhuheiteid. Teatame mõõtmistest regulaarselt juhatusele ja avaldame need

oma jätkusuutlikkuse aruandes ning eraldi keskkonnaaruandes.

Jätkusuutlik pelletitootmine

• Meie Broceni pelletitehases toodetud puidugraanulid kannavad SBP sertifikaati, mis annab meie klientidele kindluse, et kogu pelletite tootmisprotsess on jätkusuutlik, sealhulgas biomassi hankimine seaduslikest ja jätkusuutlikest allikatest.

Üldine energiatõhusus

Igapäevases äritegevuses püüame vähendada üldist energiatarbimist ja edendada energiatõhusust kogu majandustegevuse käigus ning kasutada rohelist energiat kus vähegi võimalik.
Jätkame investeerimist arenenud tehnoloogiatesse ja parimatesse viisidesse, mis aitavad meil vähendada oma ökoloogilist jalajälge ning tegutseda säästvamal moel.

Rohepöörde kiirendamine koos inimeste ja kogukondadega

Usume, et üleminek puhtale taastuvenergiale tuginevale tulevikule saab põhineda ainult pühendunud ja professionaalsetel töötajatel ning koostööl kohalike kogukondadega. Jätkusuutlikuma tuleviku poole liikumisel on oluline igaüks ja iga tegevus. Seetõttu on meie praegused ja tulevased töötajad ning kogukonnad meie edu võti.

Töötajatest lähtuv kultuur

Peame oluliseks uute oskuste arendamist, loome võimalusi organisatsioonisiseseks liikumiseks ning edendame igakülgset mitmekesisust ja soolist tasakaalu.
Oleme pühendunud tervisliku, ohutu ja kaasava töökoha loomisele ning tööelu jätkusuutlikkuse edendamisele.
Investeerime töötajate arengusse, viime regulaarselt läbi pühendumuseuuringuid, kasutame väärtuspõhist juhtimist, milles on väga oluline roll coachingul, et viia meeskond edukalt ja efektiivselt läbi muutuste ning arengute.
Tunnistame mitmekesisuse puudujääki energeetika valdkonnas ja töötame selle nimel, et olukorda tasakaalustada.

Tulevaste talentide kaasamine

Mõistame, et taastuvenergia arendamine tekitab vajaduse uute pädevuste ja oskustega andekate inimeste järele, kes oleksid innustatud looma uusi lahendusi.
Teeme koostööd kõrg- ja kutsekoolidega, et meil oleks rohkem tulevasi töötajaid ja püüame aidata kaasa nende õppeprotsessi parandamisele.
Kutsume tudengeid meie tootmisüksustesse ja korraldame avatud uste päevi, et näidata, kuidas meie protsessid toimivad.
Pakume stipendiume taastuvenergiaga seotud aineid õppivatele noortele.
Pakume praktikavõimalusi erinevate erialade tudengitele

Koostöö kohalike kogukondade ja partneritega

Aitame kaasa energiasektori üldisele arengule, osaledes erinevate erialaliitude tegevuses.
Investeerime nende piirkondade arengusse, kus juba tegutseme või kus soovime taastuvenergiat arendada.
Kohandame oma algatusi kohalike kogukondade vajadustele vastavaks, sealhulgas luues ja rahastades kogukondade toetusfonde.
Kogukonnale oluliste teemade lahendamiseks moodustame projektide arendusetapis ühised töörühmad, et regulaarselt arutada küsimusi, mis võivad planeerimisprotsessi käigus kogukonnas tekkida.

Parema tuleviku loomine usalduse ja läbipaistvuse kaudu

Hea ühingujuhtimine on Enefit Greeni sidusrühmadega usalduse loomise alus. Enefit Green on Nasdaq Tallinna börsil noteeritud ettevõttena pühendunud parimate juhtimistavade rakendamisele. Lisaks Eesti äriseadustiku nõuetele järgime Finantsinspektsiooni hea ühingujuhtimise tava soovitustes toodud juhiseid ja börsil noteeritud äriühingutele kehtestatud reegleid.

Õigusriik ja korruptsioonivastane võitlus

Oleme pühendunud kõigi asjakohaste seaduste ja reeglite järgimisele ning meil on nulltolerants korruptsiooni, altkäemaksu ja muud tüüpi sobimatute äritavade suhtes.
Meie ühine käitumisstandard on üksikasjalikult sätestatud meie eetikakoodeksis.

Nõukogu ja auditikomitee sõltumatus

Oleme pühendunud vähemusaktsionäride huvide kaitsmisele, tagades sõltumatute liikmete piisava esindatuse nõukogus ja auditikomitees.
Nõukogu ülesandeks on ettevõtte majandustegevuse strateegiline planeerimine ja järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle.

• Auditikomitee jälgib, et Enefit Greeni tehingud seotud osapooltega toimuksid turutingimustel. Auditikomitees on sõltumatutel liikmetel häälteenamus ja komitee esimees valitakse sõltumatute liikmete hulgast.

Töötajate ja inimõiguste kaitse

Oleme pühendunud töötajate ja inimõiguste tugevdamisele.
Edendame oma töötajate ohutuid töötingimusi, heaolu ja enesearengut.
Kohtleme kõiki viisakuse, austuse ja tähelepanuga ning ei salli diskrimineerimist, ahistamist, alandamist ega muud ebaviisakat käitumist.

Jätkusuutlik tarneahel

• Lisaks jätkusuutlike ja eetiliste äritavade edendamisele oma tegevuses eeldame ka, et meie partnerid mitte ainult ei tegutse kooskõlas kõigi kohaldatavate seaduste ja reeglitega, vaid järgivad ka meie sätestatud partnerite eetikakoodeksit. Selles on sätestatud meie lepingupartneritele esitatavad nõuded seoses töö- ja inimõiguste austamisega, eetilise ärikäitumise põhimõtete järgimisega, töötajate tervise ja ohutuse kaitsmisega ning vastutustundlike keskkonnapoliitikate rakendamisega.

Rohelisema tuleviku loomine tasakaalus keskkonnaga

Oleme pühendunud taastuvatel energiaallikatel, eelkõige tuuleja päikeseenergial põhinevate elektrienergia tootmisvarade arendamisele ja opereerimisele. Lisaks sellele toodame soojusja elektrienergiat biomassist ning segaolmejäätmetest.

Väiksem jalajälg keskkonnale

Enefit Greeni kestliku arengu üheks oluliseks osaks on säästlik keskkonnakasutus ja vastutuse võtmine looduskeskkonna säilimise eest. Tegutseme selle nimel, et vähendada meie tegevusega kaasnevat süsiniku jalajälge ja anda seeläbi panus ettevõtte jätkusuutliku arengu ja toimimise tagamisse.

Lähtume oma tegevuses ja otsustes Euroopa Liidu keskkonnapoliitikast ja tootmistegevuse asukohariikide õigusaktidest, aga ka rahvusvahelistest standarditest. Hoidume keskkonna saastamisest ning püüame vähendada ettevõtte tegevusest tulenevat keskkonnamõju.

Süsteemne ja terviklik lähenemine

Keskkonnaalase tulemuslikkuse tagamiseks ja parandamiseks on Enefit Greenis ja tütarettevõtetes toimiv keskkonnajuhtimissüsteem, mis toetab jätkusuutlikkuse keskkonnaalast tugisammast ning tagab süsteemse ja tervikliku lähenemise keskkonnateemade lahendamisele. Kõigil tootmisüksustel on rahvusvahelisele ISO 14 001 standardile vastav sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteem.

Iru elektrijaamas oleme täiendavalt juurutanud Euroopa Liidu EMAS (ingl. k. Eco – Management and Audit Scheme) määrusele vastava keskkonnajuhtimissüsteemi ning jaamal on ka EMAS registreerimistunnistus.

Selleks, et edendada kontoris keskkonnahoidlikku ning säästlikku ressursikasutust ja tagada oma töötajatele tervislik ning sotsiaalselt vastutustundlik töökeskkond, järgime rohelise kontori põhimõtteid meie peakontoris Tallinnas.

OLEME OMA TEGEVUSES PÜHENDUNUD KESKKONNAALASE TULEMUSLIKKUSE JÄRJEPIDEVALE PARENDAMISELE NING LÄHTUME ASJAKOHASTEST EESTI ENERGIA KONTSERNI KESKKONNAALASTEST JUHTPÕHIMÕTETEST:

Meie tegevus ja otsused on kooskõlas keskkonnaõiguse põhimõtete ja keskkonnavaldkonna õigusaktidega.

Analüüsime oma tegevusega kaasnevat keskkonnamõju ja riske ning arendame ja täiustame järjepidevalt oma keskkonnaalast tegevust.

Kasvatame taastuvenergia tootmisvõimsusi, et tagada 2045. aastaks Eesti Energia kontserni seatud süsinikuneutraalse energiatootmise eesmärgi täitmine ja toetada kontserni klientide roheteekonna personaalselt ja paindlikku elluviimist.

Vähendame oma tegevuse mõju keskkonnale ja arvestame oma tegevuses kogukonnaga. Heidete ja jäätmete minimeerimiseks ning ressursitõhususe tagamiseks rakendame parimat võimalikku tehnikat. Keskkonnas toimuvate muutuste jälgimiseks korraldame seiret ja koostame keskkonnaaruandeid.

Rakendame ringmajanduse põhimõtteid, vähendame jäätmete teket ja soodustame jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist.

Tõstame keskkonnateadlikkust oma töötajate seas ja ühiskonnas. Panustame arengusse teadus- ja arendustegevuse kaudu ja meie keskkonnaandmed on avalikud.

Loome eeldusi bioloogilise mitmekesisuse taastamiseks või säilitamiseks ja tagame loodushoiu.

Eelistame teenuste, toodete ja tooraine hankimisel keskkonnahoidlikke riigihankeid.

Tervisliku töökeskkonna tagamiseks ja keskkonnahoiu põhimõtete järgimiseks rakendame kontorites Rohelise kontori põhimõtteid. Vähendame paberi kasutamist, kogume prügi liigiti, kasutame vett, elektrit ja soojust säästlikult ning kasutame keskkonnasõbralikke sõidukeid.

Kontserni tegevus arvestab EL-i ja Eestis kehtivate keskkonnanõuetega ja et uued planeeritavad tegevused arvestaksid muutuvate keskkonnanormidega, kaardistame järjepidevalt õiguslike nõuete muudatusi ja teeme koostööd seadusandjatega.

Meie tegevusega kaasnevat keskkonnamõju ja -riske hindame juba tegevuse kavandamise varajases staadiumis. Selleks viiakse tuuleparkide ja suuremate päikeseelektrijaamade planeerimise või projekteerimise faasis läbi keskkonnamõju hindamine. Ka toimiv keskkonnajuhtimissüsteem tagab keskkonnamõjude ja –riskide aktsepteeritaval tasemel hoidmise.

Põletusseadmetega soojust ja elektrit tootvates käitistes kasutame parimat võimalikku tehnikat, näiteks madala lämmastikusisaldusega põletid (LowNOx ), suitsugaaside pesurid SO2 heitmete vähendamiseks ja püüdeseadmed tahkete osakeste heite minimeerimiseks. Selleks, et tagada pinna- ja põhjaveevarude pikaajaline kaitse ning tootmise jaoks piisav veevarustus, rakendatakse Iru EJ-s jahutusvee korduvkasutust. Tootmises tekkivate jäätmete taaskasutamise parimaks näiteks on Paide, Valka ja Broceni jaamade biomassi põletavates katelseadmetes tekkiva tuha kasutamine väetisena mullaviljakuse parandamiseks. Samuti Iru jäätmeenergiajaamas tekkiva põhjatuha taaskasutamine käitleja poolt prügila vahekihi materjalina, et säästa looduslikke materjale.

Bioloogilist mitmekesisuse ja tundlike ökosüsteemide säilimise ning nende minimaalse mõjutamise tagame arendusprojektidele teostatavate keskkonnamõju hindamistega, millega hinnatakse põhjalikult kõiki mõjusid ja rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid.

Enefit Green jätkusuutlikkuse aruanne lehekülgedel 34-58 ei ole auditeeritud ja põhineb ettevõtte andmestikul.

Taastuvelektrile üleminek on kiireim tee süsinikuneutraalsuseni

Rohepööre energiasektoris tähendab järkjärgulist üleminekut taastuvja roheenergiale. Enefit Green kui ühe juhtiva ja mitmekülgseima taastuvenergia tootjana Baltimaades kannab olulist rolli süsinikuneutraalse energiatootmiseni jõudmisel.

Süsinikuneutraalse energiatootmise kasvatamiseks rajame päikeseparke, maismaa- ja meretuuleparke koos salvestussüsteemide arendamisega kõigil koduturgudel. Lisaks aitame pakkuda klientidele kasulikke ja keskkonda hoidvaid ning energiakasutust tõhustavaid terviklahendusi.

Seoses kliimaeesmärkidest tuleneva vältimatu vajadusega süsinikusaastet või vähemalt tootmise süsinikuintensiivsust vähendada, alustas Enefit Green oma tegevuse süsiniku jalajälje hindamist 2021. aastal valides arvutuste baasaastaks 2020. Enefit Green arvutab süsiniku jalajälge järgides rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardit "Greenhouse Gas Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard, Revised Edition (2004)" ning täiendavat standardit "Corporate Value Chain (Scope 3) Accounting and Reporting Standard (2011)"

Standard hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguste hindamist: süsinikdioksiid (CO2 ), metaan (CH4 ), dilämmastikoksiid (N2 O),

Standard jaotab ettevõtte tegevusega kaasnevad kasvuhoonegaaside emissioonid kolme skoopi: Skoop 1 – otsesed emissioonid ettevõtte poolt omatud või kontrollitud kasvuhoonegaaside heiteallikatest.

fluorosüsivesiniku ühendid (HFC), perfluorosüsiniku ühendid (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3 ). Kuna NF3 vabaneb peamiselt LCD ekraanide tootmisel, mis ei kuulu Enefit Greeni tegevusvaldkondade hulka, siis pole NF3 heidet ettevõtte kasvuhoonegaaside tekkimisel vaadeldud.

Süsiniku jalajälg väljendab kvantitatiivselt CO2 ekvivalentides mõõdetud kasvuhoonegaaside heite koguhulka, mis tekib Enefit Green AS tegevuse tagajärjel. CO2 ekvivalent (CO2 ekv) on universaalne kasvuhoonegaaside mõõtühik, mis peegeldab kasvuhoonegaaside erinevat potentsiaali globaalse soojenemise tekitamisel väljendatuna CO2 tonnides.

Skoop 2 – kaudsed sisseostetud energiast tulenevad kasvuhoonegaaside emissioonid. Skoop 3 – kõik muud kaudsed emissioonid, mis tekivad ettevõtte väärtusahelas ülespoole või allapoole suunatud tegevuste tagajärjel

Vastavalt kasutatud standardile esitatakse biogeensete allikate otsene CO2 heide skoopidest eraldi.

Enefit Green süsiniku jalajälg

Emmissioonid, tuh t	2020	2021	2022
Skoop 1	137,6	142,0	129,7
Skoop 2	20,3	20,3	20,7
Skoop 3	18,8	16,1	14,7
Biogeenne*	559,8	500,1	525,2

*Biogeenset päritolu CO2

Süsiniku jalajälje aruanne on läbi ISAE 3410 raporti saanud 2020. ja 2021. aastal tõendatud AS PricewaterhouseCoopers poolt. Tegemist on finantsauditist eraldiseisva töövõtuga. Tulenevalt arvutusmetoodikast on 2022. aasta andmed auditeerimata ning võivad täpsustuda järgmise aastaaruande avaldamise ajaks.

Enefit Greeni süsiniku jalajälje kujunemine allikate kaupa

	EMISSIOON CO ekv, tuh t 2
Allikas	2020	2021	2022
Skoop 1
Jäätmete põletamine	129,5	138,2	128,1
Maagaasi põletamine	7,6	3,4	1,1
Muud hinnatud väikese mõjuga heited	0,5	0,4	0,5
Skoop 2
Ostetud elekter	20,3	20,3	20,7
Skoop 3
Pelleti transport tarbijani	4,3	3,6	4,1
Pelleti põletamise kaudne CO ekv heide* 2	11,7	9,8	7,8
Jäätmete transport	2,0	2,0	1,8
Muud hinnatud väikese mõjuga heited	0,8	0,7	1,0
Biogeenne päritolu
Biomassi põletamine	136,0	139,7	144,7
Jäätmete põletamise biogeenne osa	159,2	133,7	121,4
Pelleti põletamise biogeenne osa	264,1	226,7	259,1
Biogaasi põletamine	0,5	0,0	0,0
Kokku	736,6	678,5	690,3

* Biogeense materjali põletamisel tekkiv CH4 ja N2 O teisendatuna CO2 ekvivalendiks loetakse vastava skoobi osaks

Skoopide hindamine annab võimaluse eesmärgistada ettevõtte süsiniku jalajälje vähendamist. Selleks tuleb vaadelda ettevõtte süsiniku jalajälje allikaid ning planeerida selle põhjal vähendamise eesmärke. Analüüsi põhjal on ilmne, et suurimaks Enefit Greeni süsiniku jalajälje mõjuriks on Iru Elektrijaama heide. Selle heitmega tegelemiseks on Enefit Green otsustanud koostada Iru elektrijaamale pikaajalise arengukava.

Parema ülevaate ettevõtte emissioonidest annab emissioonide intensiivsuse näitaja, mis väljendab jalajälge ettevõtte suurusest sõltumatu võrreldava suhtarvuna. Enefit Greeni osas on kõige otstarbekam vaadelda emissioonide intensiivsust toodetud energia kWh kohta.

Enefit Greeni energiatootmise süsinikuintensiivsus (Skoop 1, gCO2/kWh)

	2020	2021	2022
Energia tootmise süsinikuintensiivsus	73	78	77

Enefit Greeni tegevuse vastavus Euroopa Liidu taksonoomia jätkusuutlikkuse kriteeriumitele

Läänemere ühe juhtiva ja mitmekülgseima taastuvenergia tootjana teadvustame oma rolli süsinikuneutraalse ja jätkusuutlikuma elukorralduseni jõudmisel. Puhtama energiatootmise suurendamiseks rajame päikeseparke, maismaa- ja meretuuleparke koos salvestussüsteemide arendamisega. 2022. aasta lõpu seisuga vastab enamik meie tootmiskäitisi Euroopa Liidu taksonoomia jätkusuutlikkuse kriteeriumitele aidates kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele. Koostootmisjaamades kasutatava tahke biokütuse jätkusuutlikkuse nõuded hakkasid kehtima alates 2023. aasta algusest ning seetõttu ei klassifitseeri me kuni 2022. aasta lõpuni biokütustest koostootmise käigus toodetud elektrit ja soojust taksonoomiale vastavaks.

Ka Broceni pelletitehase äritegevust ei saanud kuni 2021. aasta lõpuni käsitleda Euroopa Liidu taksonoomia kohaselt jätkusuutliku tegevusena. Kuna 2022. aasta septembris kiitis Euroopa Komisjon heaks pelletite tootmises kasutatava puidu sertifitseerimissüsteemi, mida kasutab ka Broceni pelletitehas, siis liigitame Broceni pelletitehase äritegevuse alates 2022. aastast jätkusuutlikuks.

aastal oli Euroopa Liidu taksonoomiale vastavate jätkusuutlike tegevuste osakaal Enefit Greeni konsolideeritud müügituludes 75,2%, ärikuludes 80,3% ja investeeringutes 98,6%.

Enefit Green jätkusuutlike majandustegevuste näitajad (EL taksonoomia tähenduses)

mEUR	2020	2021	2022
Müügitulu	62,6	89,4	175,5
Ärikulud	54,1	55,9	112,4
Investeeringud	11,9	74,3	190,7

EL taksonoomia tähenduses jätkusuutlike majandustegevuste osakaal Enefit Greeni müügituludes, ärikuludes ja investeeringutes

Vähendame järjepidevalt keskkonnaheiteid

Õhuemissioonid

Enefit Greeni tootmistegevusega kaasnevad peamised õhuheitmed on süsinikdioksiidi (CO2 ) heite kõrval väävliühendid (SO2 ), lämmastikuühendid (NOx), süsinikmonooksiid (CO), lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3) ja tahked osakesed (PM), mis tekivad kütuseid põletatavates elektrijaamades (Iru, Paide, Valka ning Broceni koostootmisjaamad). Lisaks väljutatakse välisõhku ka raskmetalle, kuid seda väga marginaalsetes kogustes.

Põletusseadmetest välisõhku väljutavate saasteainete kogused saadakse kas arvutuslikul teel või pidevseire tulemusena väljuvates heitgaasides mõõdetud saasteainete kontsentratsioonide alusel, nii nagu seda tehakse Iru jaamas. Pidevseire annab võimaluse reaalajas kontrollida saasteainete kontsentratsioonide vastavust keskkonnakaitselubade ja õigusaktidega kehtestatud heite piirväärtustele ja sellega vältida õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi.

Heited välisõhku

		2020	2021	2022
CO , fossiilne 2	tuh t	137	142	130
SO 2	tuh t	0,034	0,042	0,036
NOx	tuh t	0,354	0,341	0,299
Tahked osakesed	tuh t	0,171	0,136	0,112

Fossiilset CO2 ja lämmastikoksiide emiteerivaks olulisemaks allikaks on Iru jaama jäätmeenergiajaam, kus põletatakse peamiselt segaolmejäätmeid. Põletatavate segaolmejäätmete kogus aastas on püsinud suhteliselt stabiilsena, mistõttu ka fossiilse CO2 kogus ei ole aastatega palju kõikunud. Samas tahkeid osakesi väljutatakse välisõhku enim biomassi kütusena kasutatavatest keskmise võimsusega põletusseadmetest. Kõikide viimati nimetatud seadmete heitkoguste minimaalsel tasemel hoidmiseks kasutatakse efektiivseid püüdeseadmeid.

Elektrit- ja soojust tootvates biomassi põletusseadmetest heidetakse välisõhku biogeenset CO2 ja seda keskmiselt 140 tuhat tonni aastas. Biomassi CO2 heidet loetakse kliima suhtes neutraalseks ning seetõttu peetakse ka biomassi põletamist kliimamuutuste seisukohast lähtuvalt heitmevabaks. Energiatootmine maagaasist, millega kaasnevad oluliselt suuremad heited välisõhku kui biomassi põletamisel, on viidud miinimumini.

Saasteaineid välisõhku väljutavad tootmisüksused omavad keskkonnakaitselubasid, millega on määratud heitgaasides olevate saasteainete heite lubatud piirväärtused ja aastased kogused.

Vastavalt käitise asukohariigis kehtivatele nõuetele esitatakse heite kvartaalsed ja aastased kogused kas regionaalsele või riiklikule keskkonnaametile.

Kõik tootmisüksused järgivad saasteainete lubatud piirväärtusi ja heitkoguseid ning täidavad aruandluse nõudeid.

Et vältida kahju tekitamist keskkonnale ja heastada tekitatud kahju, siis on keskkonnakasutus, sh keskkonna saastamine tasuline. Seetõttu ka välisõhku suunatavate saasteainete eest makstakse saastetasu vastavalt asukohariigis kehtivatele tasumääradele.

Sisukord

Veeressursi kasutus ja heitvee teke

Enefit Greeni tootmisüksused kasutavad oma tegevuses peamiselt pinnavett. Lisaks pinnaveele toimub vee võtmine ka põhjaveest ning kohalikest veetrassidest. Kõige suurem pinnavee kasutus toimub Iru elektrijaamas – tehnoloogilisel otstarbel, seadmete jahutamiseks ja vajadusel tuletõrjeveena. Pinnavett pumbatakse Pirita jõest. Vee kättesaamiseks on Pirita jõele rajatud Nehatu pais. Iru elektrijaama jahutusvesi on korduvas kasutuses, soojenenud vett jahutatakse gradiiris ning vesi liigub uuesti jahutuses kasutusse. Suur kogutud pinnavee kasutamise langus alates 2020. aastast on seotud peamiselt asjaoluga, et alates 2021. aastast müüb Iru elektrijaam soojusenergiat aastaringselt ning seoses sellega on vähenenud jahutusvee vajadust suvisel perioodil. Suurim põhjavee kasutaja on Valka koostootmisjaam, kus peamiselt kasutatakse vett samuti jahutuseks. Tingimused veevõtuks (vee kogused, veekogu paisutamine, põhjavee kiht, põhjavee taseme jälgimine, jne) on toodud tootmisüksuste keskkonnalubades.

Vee kasutus

veeliik	ühik	2020	2021	2022
põhjavesi	tuh m3 /a	131,5	112,5	121,5
pinnavesi	tuh m3 /a	784,6	235,8	182,1
trassivesi	tuh m3 /a	15,6	19,9	15,4

Veeressursi kasutamise järgselt tekib tehnoloogilist (vee pehmendamine, soolade ärastamine veest, jne) reovett ning süsteemide jahutamiseks kasutatud jahutusvett. Tehnoloogilisel otstarbel ning olmes kasutatud reovesi suunatakse kõigis tootmisüksustes piirkonnas kanalisatsiooniteenust pakkuva ettevõtte torustikku. Broceni pelletitehases ja koostootmisjaamas ning Iru elektrijaamas kasutatud

jahutusvesi juhitakse läbi settetiikide tagasi loodusesse. Enne vee loodusesse juhtimist võetakse heitveest veeproovid ning analüüsitakse heitvees sisalduvaid saasteaineid ning jälgitakse loodusesse juhitva vee temperatuuri. Loodusesse juhitavale heitveele on kehtestatud riiklikud nõuded keskkonnalubadega, mille täitmist tootmisüksused jälgivad.

Tootmisüksused peavad võetava ja keskkonda juhitava vee koguste üle arvestust, täidavad keskkonnalubadega seatud seirenõudeid ning maksavad kasutatud vee eest riiklikke ressursitasusid ning heitvees sisalduvate ainete eest saastetasu. Kord aastas esitatakse riigile veeressursi kasutamise aastaaruanne.

Enefit Greeni tootmisüksused täidavad keskkonnalubadega etteantud nõudeid ning kasutatud veeressursi kogused ei ole ületanud lubatud veekoguseid. Samuti peetakse kinni keskkonnalubadega seatud nõuetest heitvees sisalduvate saasteainete osas.

Jäätmed

Enefit Greeni tootmistegevuse käigus tekib ca 85% ulatuses tavajäätmeid. Kõige suurema koguse (93%) tavajäätmetest moodustab tuhk. Tuhka tekib nii biomassi kui jäätmete põletamisest. Paides, Valkas ja Brocenis biomassi põletamisel tekkiv tuhk antakse üle põllumajandusettevõtetele, kes kasutavad seda põllumajanduses väetisena.

Enefit Green peab oluliseks vähendada Eestis ladestatavate segaolmejäätmete hulka. Segaolmejäätmetest, mis ei leia uuesti kohta ringluses, toodame keskkonnasõbraliku tehnoloogia toel Iru elektrijaamas elektrit ning soojust. Iru jäätmeenergiajaam on võimeline tootma sooja ja elektrit kuni 260 000 tonnist jäätmetest

aastas. Suuresti tänu Iru jäätmeenergiajaamale on Eestis lõppenud suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse. Jäätmete põletamise tulemusel jääb põletamisele suunatud jäätmetest alles ca 30 % (koldetuhk, tuhast väljavõetud metallid, ohtlik lendtuhk ning gaasipuhastusjääk). Segaolmejäätmete kasutamine soojuse ja elektri tootmiseks on sadu kordi väiksema keskkonnamõjuga kui nende ladestamine prügilasse, kus prügi lagunemisel eralduvad gaasid aastakümnetega laiali lenduvad.

Jäätmete teke

	Ühik	2020	2021	2022
tavajäätmed kokku	tuh t/a	63,4	71,5	64,2
puidutuhk	tuh t/a	3,0	2,8	2,8
jäätmepõletuse koldetuhk	tuh t/a	58,8	64,2	57,6
metallid	tuh t/a	4,6	4,4	3,6
ohtlikud jäätmed kokku	tuh t/a	12,1	12,1	10,5
lendtuhk	tuh t/a	3,7	3,7	3,0
gaasipuhastusjääk	tuh t/a	8,3	8,4	7,5

Iru jäätmeenergia jaamas segaolmeprügi põletamisel tekkivad jäätmed moodustavad suurema osa Enefit Greeni tekkivatest jäätmetest. Jäätmete põletamisel tekkiv tuhk jaguneb suures osas koldetuhaks ning ohtlikuks lendtuhaks. Koldetuhk antakse üle Tallinna prügilale ning prügilas tuhk vanandatakse ning kasutatakse prügila sulgemisel mineraalse materjali asendajana. Seega saab öelda, et enamus tekkivatest tavajäätmetest taaskasutatakse. Lisaks tuhkadele tekib suuremas koguses ka jäätmepõletuse koldetuhast eraldatud metalli. Metallijäätmeid tekib tootmisüksustes ka remonditööde käigus. Metallijäätmed antakse üle metallijäätmeid käitlevatele ettevõtetele.

Tekkivate ohtlike jäätmete allikas on peamiselt Iru jäätmepõletustehas. Põletamise tulemusel tekib ohtlike omadustega lendtuhka ning põlemisel tekkivate heitgaaside puhastamisel eralduvat gaasipuhastusjääki. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlikke jäätmete käitlusõigust omavatele ettevõtetele.

Keskkonnalubadega reguleeritakse jäätmete kasutamise tingimusi. Enefit Greenis kasutab jäätmeid oma tootmistegevuses üksnes Iru jäätmeenergiajaam ning võttes arvesse kasutatavat tehnoloogiat on keskkonnaloaga määratletud jäätmepõletusele nõuded nii jäätmete koguse osas kui tingimused läbiviidavaks seireks.

Tootmisüksused koguvad kokku info aasta jooksul tekkinud jäätmete kohta ning esitavad saadud andmestiku põhjal aastale järgneva aasta alguseks jäätmete tekke, käitlemise ja üleandmise kohta jäätmearuande.

Sisukord

Kasutame loodusressursse säästlikult

Kestliku arengu üheks nurgakiviks on loodusressursside säästlik majandamine. Oma tegevuses lähtume loodusressursside kasutamisel säästlikkuse kriteeriumitest. Tootmistegevuses tarbitav vesi on võimalusel korduvkasutuses ning energia tootmisel kasutame võimalusel puiduhakke asemel ka madala energeetilise väärtusega puukoore haket. Samuti otsime tehnoloogilisi võimalusi loodusressursside kasutuse vähendamiseks.

Tootmises kasutatud ressursid

	Ühik	2020	2021	2022
Biomass,	tuh t	377	361	377
sh pelletite tootmiseks	tuh t	267	252	257
Segaolmejäätmed	tuh t	242	237	216
Biogaas	tuh m3	233	0	0
Maagaas*	tuh m3	4 219	1 758	585

* 2020. ja 2021. aasta maagaasi koguseid on võrreldes eelmises aastaaruandes esitatud kogustega muudetud, kuna arvesse on võetud ka Iru EJ jäätmeenergiajaama stardipõletis põletatud maagaasi kogused.

Paide ja Valka elektrijaamades ning Broceni koostootmisjaamas kasutame taastuvate ressursside hulka kuuluvat kütust ehk puitkütust. Puitkütuse põletamisel tekkivat CO2 heidet loetakse kliima suhtes neutraalseks, kuna see ei vii globaalset kasvuhoonegaaside taset tasakaalust välja ning seetõttu peetakse ka biomassi põletamist kliimamuutuste seisukohast lähtuvalt heitmevabaks. Kuna maagaas liigitub fossiilsete kütuse kategooriasse, siis liikumaks süsinikuneutraalse energiatootmise poole, on meil maagaasi kasutamine elektri- ja soojuse tootmiseks aastast-aastasse vähenenud.

Broceni pelletitehas töötab SBP (Sustainable Biomass Partnership) sertifikaadi alusel. SBP on sertifitseerimissüsteem, mis on välja töötatud tagamaks, et puitbiomassi hangitakse seaduslikest ja jätkusuutlikest allikatest ning et puiduhakke ja -pelletite tarneahel on keskkonnasõbralik ja sotsiaalselt õiglane ning et pelleteid toodetakse säästvalt.

Metsaomand ja selle majandamine

Ettevõte omab erineva sihtotstarbega maa-alasid, millest enamuse moodustavad tootmismaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused. Maatulundusmaa otstarbega maadel on 600 ha ulatuses majandatavat metsa. Maade kasutamisel lähtume seisukohast, et maa on elukeskkonna piiratud ressurss, mida tuleb kasutada heaperemehelikult, tagades sihtotstarbest tuleneva jätkusuutliku majandamise. Põllumaade puhul peame lugu põhimõttest, et taastuvenergiat on võimalik toota koostöös põllumajandusega ning näeme mõlemapoolset kasu kaas- ja koostööst kohalike põllumajandustootjatega maakasutuse osas.

Metsade majandamisel lähtume PEFC (The Programme for the Endorsement of Forest Certification ehk Metsasertifitseerimise skeemide tunnustamise programm) standardi nõuetest, tagamaks metsade keskkonnasõbraliku ja säästliku majandamise koos tuulest taastuvenergia tootmisega. Oma metsamaadel oleme valmis tegema ja juba ka teeme koostööd piirkondlike jahiseltsidega, kes seisavad hea metsa elukeskkonna tasakaalu tagamisel. Me ei sea piiranguid metsaandide korjamisel ning näeme laiemat ühiskondlikku kasu ühiskasutuse suurendamisest seoses uuendatavate- ja rajatavate juurdepääsudega metsamaadele. Lisaks planeerime liituda PEFC Eesti rahvusliku metsamajandamise rühmasertifikaadiga, mis annab meile võimaluse omandada kompetentsi teadmuspõhise liidu tasakaalustatud tegevustest seoses metsade liigirikkuse, tootlikkuse, taastumisvõime ja elujõu säilitamisega.

Hoiame keskkonda

Tänapäevane energiatootmine liigub üha enam tarbijatele ja kogukondadele lähemale, mistõttu uute taastuvenergia projektide arendamisel teeme tihedat koostööd kohalike kogukondadega. Uute tuule- ja päikeseparkide planeerimisel ja ehitamisel lähtume põhimõttest, et arendusprojektiga kaasnev mõju nii loodus- kui inimtekkelisele keskkonnale ja kogukondadele oleks minimaalne ning aitaks kaasa ka piirkonna arengule.

Lähtume oma tegevuses loodus- ja elukeskkonna säästmise põhimõtetest. Me planeerime uusi tuule- ja päikeseparke väljaspoole tundliku loodusega alasid, nagu kaitsealuste liikide elupaikadest, kaitsealadest, tundlike ökosüsteemide aladest ning arvestame bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vajadusega.

Tuuleparkide arendamisel viime läbi põhjalikud keskkonnamõju hindamised, et välja selgitada kavandatava projekti mõju keskkonnale laiemas tähenduses, sh ka inimesele ja et kaasata ka kogukondi ja avalikkust. Keskkonnamõju hindamise raames teostame ka ulatuslikke eeluuringuid, mis on seotud projektiala ja selle lähipiirkonna elustikuga.

Mõju hindamise tulemusena selgitatakse välja olulised keskkonnamõjud ja pakutakse välja leevendusmeetmed ja seiretingimused. Ettenähtud juhtudel viime läbi ka projekti realiseerimise järgset elustiku seiret, et saada andmeid liikidele avalduvate mõjude kohta ning olla vajadusel reageerima looduses toimuvatele muutustele.

Enefit Green täidab vastutustundlikult keskkonnaalaseid seadusandlikke ja keskkonnalubadega määratud nõudeid. Ettevõtte tegevuse kohta pole keskkonnajärelevalve asutustes registreeritud ühtegi keskkonnaloa tingimuse rikkumist. Samuti ei ole lubadega seotud tegevuste korralistel ülevaatustel tuvastatud mittevastavusi loa nõuetega.

Rohepöörde kiirendamine koos inimeste ja kogukondadega

Töötajate pühendumus ja juhtimiskvaliteet kasvas

Enefit Greeni rahvusvahelises meeskonnas töötavad pühendunud talendid, kelle professionaalsus ja uuendusmeelsus aitavad ellu viia meie kasvustrateegiat. 2022. aasta 31. detsembri seisuga töötas Enefit Greenis 178 inimest, sh 149 meest ja 29 naist. Juhte oli aasta lõpu seisuga 30.

Töötajaskonda iseloomustavad võtmenäitajad

	Ühik	2020	2021	2022
Töötajate arv (aasta lõpus)	Arv	153	165	178
Tööjõukulud	m€	6,1	6,7	9,1
Vabatahtlik voolavus	%	6,8	6,2	6,3
Juhtimiskvaliteedi indeks		86	84	95
Töötajate pühendumusindeks (TRI*M)		89	86	91

TRI*M indeks on pühendumuse koondnäitaja, mis arvutatakse viie võtmeküsimuse põhjal.

Siserahulolu-uuringu järgi tõusis Enefit Greeni töötajate pühendumus 2022. aastal viie punkti võrra 86-lt punktilt 91-le. Juhtimiskvaliteet paranes üheteistkümne punkti võrra 84-lt punktilt 95ni. Märkimisväärselt kasvas töötajate arv, kes tunnevad end tõeliselt pühendunud edasiviijatena. Iga teine töötaja peab end eestvedajaks, kes tahab asju juhtuma panna. Need on läbi aegade parimad tulemused.

Enefit Greeni tugevusena toovad töötajad välja motiveerivat tööõhkkonda, arusaadavaid eesmärke, teadmiste ja oskuste rakendatavust ning kõrget juhtimiskvaliteeti. Lisaks väärtustatakse tööks vajaliku info kättesaadavust ja võimalust kaasa rääkida ettevõtte arengus.

**Enefit Greeni töötajate pühendumusindeks (TRI*M) ja ettevõtte juhtimiskvaliteedi indeks**

2022. aastal jõudis Enefit Green Eesti ihaldusväärseima tööandja TOP 20 hulka saavutades 16. koha

Fookuses ohutu töökeskkond ja töötajate tervis

Meie eesmärk on töötada tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta, seetõttu hoiame ohutu töökeskkonna loomist ja tagamist iga päev tähelepanu keskpunktis.

Oleme hinnanud töökohtadega seotud riske ja koolitanud personali õpetades ohtudele või tingimuste keerukusele vastavaid töövõtteid. Meie eesmärk tööõnnetuste osas on absoluutne null. Läheneme tööohutuskultuuri edendamisele ja tööohutuskasvatusele süsteemselt ning viime regulaarselt läbi koolitusi. Meie ohutuskultuur põhineb juhtide eestvedamisel, töötaja isiklikul vastutusel ja koostööl.

Töökeskkonna tulemuste mõõtmiseks rakendame kõikidel juhtimistasanditel ,,Kaotatud tööajaga tööõnnetuste segaduse määra". See on tootmisüksuste töökeskkonna ohutuse indeks (ingl. k. Lost workday injury frequency per million working hours), mis peegeldab kaotatud tööajaga tööõnnetuste sagedust ühe miljoni töötunni kohta. 2022. aastal ei toimunud Enefit Greenis ühtegi tööõnnetust ettevõtte töötajatega.

KPI	2020	2021	2022
Kaotatud tööajaga tööõnnetuste
sageduse määr	3,8	0	0

Soodustame dialoogi oma töötajatega tervishoiu, järelevalve, ohutuse ja puhtama töökeskkonna edendamiseks. Kasutame veebirakendust ,,e-Ohutusmärkmik", mille kaudu saavad töötajad anda teada ohuolukordadest ja peaaegu juhtunud õnnetustest. Kogutud andmed

registreeritakse ja analüüsitakse, et selgitada välja potentsiaalse ohu juurpõhjused.

Töötervishoiu ja tööohutuse peamised protsessid on kokku lepitud organisatsiooniüleselt ja iga ettevõte vastutab nende rakendamise eest.

Tegevused tööohutuse tagamiseks ja töötajate tervise hoidmiseks:

töötervishoiu ja -ohutuse eest vastutavate isikute määramine

töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna koordineerimine kontserni tasandil

töökohtadega seotud ohutusja terviseriskide hindamine

tööde ohutusjuhendite koostamine

riskihindamisest tulenevate ennetavate meetmete kindlaks määramine ja rakendamine

varustamine ohutute töökohtade

hankimine ja töötajate

vajalike isikukaitsevahendite

perioodiliste tervisekontrollide läbiviimine

töötajate perioodiline kohustuslik koolitus vastavalt nende töö ohutus- ning kvalifikatsiooni nõuetele, töötajate koolituste monitoorimise andmebaas

perioodiliste kontrollide (ohutuspäevade) ja siseauditite läbiviimine töökohtadel nii ettevõtte töötajate kui ka alltöövõtjate kohta

ohuolukordadest, intsidentidest ja õnnetustest informeerimine ja registreerimine

rikkumiste ja õnnetuste analüüsi teostamine ning parandusmeetmete kindlaksmääramine ning rakendamine

Enefit Green arendab uusi tuuleparke nii maismaale kui ka merele, et suurendada rohelise elektri tootmist. Rohkem tuulikuid tähendab ka seda, et peame olema valmis reageerima võimalikele vahejuhtumitele tuulikute hooldamisel ja muudele õnnetustele. Lõppenud aastal viisime esmakordselt Eestis koos päästeameti ja teiste partneritega läbi õppuse, et harjutada tuulikus aset leidva õnnetusjuhtumi lahendamist. Hea koostöö päästeameti, kiirabi ja politseiga ning valmisoleku testimine annab kindlustunde tulevikuks, kus tuulikuid on rohkem, kuid inimeste turvalisus endiselt kõige olulisem.

Peame oluliseks meie töötajate füüsilist ja vaimsest tervist, nii oleme loonud oma töötajate jaoks mitmesuguseid tervisealgatusi. Tagame töötajatele regulaarsed tervisekontrollid ja pakume võimalust vaktsineerida gripi ja puukentsefaliidi vastu.

2022. aastal avanes meie töötajatel võimalus liituda tervisekindlustusega. Kindlustuse kaudu saavad töötajad kõikidel koduturgudel vajadusel kasutada erameditsiini teenuseid.

MTÜ "Peaasi" läbi viidud vaimse tervise kampaania käigus, oli töötajatel võimalus testi kaudu hinnata oma vaimse tasakaalu hetkeolukorda. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas võimaldame töötajale täiendavalt tasuta psühholoogilise nõustamise teenust. Samuti hüvitame töötervishoiuarsti poolt määratud psühholoogi vastuvõtu.

Innustame spordiklubi kaudu inimesi liikuma ja hüvitame sportimise kulusid. Individuaalsete võimaluste laiendamiseks liitus spordiklubi 2022. aastal Stebby keskkonnaga, kus töötajatel on võimalik leida endale sobiv treeninguviis enam kui 2000 teenuseosutaja seast.

Väärtustame karjääri- ja arenguvõimalusi

Usume, et pidev õppimine ja areng hoiab meie töötajaid motiveeritud ja kaasatud. Jagame teadmisi ja õpime üksteiselt, et kasvada ettevõttena ja inimestena.

Töötajate arendamisel on märkimisväärne roll nii kohustuslikel kui ka vabatahtlikel e-kursustel. 2022. aastal pakkusime oma töötajatele üle 70 erineva koolituse, millest suur osa moodustasid tehnilise ja projektijuhtimise pädevustega seotud koolitused. Just need pädevused on arendustegevuste oluliseks alustalaks.

Töötajate arengu soodustamiseks käivitati kolmeaastane koolitusprogramm Enefit Academy. Töötajatele mõeldud kolmkeelne õpikeskus keskendub väärtuspõhise juhtimise, vastutuse võtmise ja andmise, eestvedamise, enesejuhtimise, võrgustikupõhise koostöö kompetentside ja jätkusuutliku mõttelaadi arendamisele.

Uute töötajate sisseelamist toetab põhjalik onboarding programm, millega tagame vajalikud teadmised strateegiast, peamistest valdkondadest ja eesmärkidest. Sealhulgas läbib iga töötaja koolitused ka eetika, pettuseriski, küberturvalisuse ning võrdse kohtlemise teemades.

Lisaks tavapärastele klassikoolitustele on töötajatel võimalus osa saada kogemusklubidest, kovisioonigruppidest, keelekohvikutest ja õppida kogenud kolleegidelt läbi arengupartnerluse. Näiteks rääkisid meie töötajad jätkusuutlikkuse ja rohepöörde tõlgendamisele keskendunud loengusarjas Teekond Nulli kolleegidele taastuvenergeetikast.

Inspireerime tulevasi talente

Taastuvenergia areng nõuab noori tulevikutegijaid, kes soovivad luua uusi lahendusi ja olla osa muutustest. Meie missioon on aidata leida, hoida ja arendada vajalike hoiakute, oskuste ja teadmistega tipptegijaid.

Võtsime 2022. aastal praktikale 12 tulevikutegijat. Ootame igal aastal IT, inseneri ja analüütika erialade tudengeid meie ettevõttesse väärt kogemust omandama.

Kaasame õppekäikudega kooliõpilasi ja tudengeid töömaailma ning näitame taastuvenergeetika tööprotsesside toimimist. Korraldasime aasta jooksul 26 ekskursiooni 817 õppurile kutsekoolidest, ülikoolidest ning üldhariduskoolidest.

Samuti panustasid meie töötajad haridusse õppetegevuse praktikumide, töötubade ja loengute andmise kaudu. Lõime kaasa teadussaates ,,Rakett 69", andsime kliimaneutraalsuse teemal külalistunni Tagasi Kooli programmi raames, rääkisime erinevates õppeasutustest taastuvenergeetikast ja rohepöördest. Panustasime TalTechi innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory ruumi renoveerimisse.

Taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine ning opereerimine annab tulevikus püsivalt tööd mitmesajale inimesele. Jätkasime koostööd Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, haridusasutuste ja ettevõtetega tuulikutehnoloogi õppekava väljatöötamiseks. Tööjõukoolitamise partneriteks valiti Kuressaare Ametikool ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Kutsehariduse arendamise kaudu saame olla kindlad, et tuuleenergia laiema kasutuse mõjudena tekkivad töökohad jäävad Eestisse ja hakkavad maksutuluga toetama kohalikke omavalitsusi ja kogukondasid.

Hindame tugevaid kogukonnaja koostöösuhteid

On mitmeid ühiskondlikke teemasid, millega peame tegelema, et meil oleks võimalus ehitada jätkusuutlikumat tulevikku. Mõistame, et taastuvenergeetika arendamisega kaasneb suur vastutus.

Panustame esindusorganisatsioonide kaudu energeetikasektori üldisesse arengusse.

Enefit Green on järgmiste organisatsioonide liige:

• Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
• Läti Tuuleenergia Assotsiatsioon
• Leedu Tuuleenergia Assotsiatsioon
• Eesti Ringmajandusettevõtete Liit
• Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
• Läti Kaugkütte Assotsiatsioon
• Paldiski Ettevõtjate Liit

Juba viiendat aasta aitasime korraldada Paldiski Ettevõtjate Liidu eestvedamisel toimuvat tööstusinvesteeringutele ja ettevõtluse arendamisele suunatud konverentsi "Teistmoodi Paldiski". Sel korral keskendus konverents nutikate rohelinnakute loomise võimalustele, gaasilistele kütustele ja hübriidparkidele.

Oleme veendunud, et kohalik kogukond peab piirkonna arendusprojektidest kasu saama. Panustame tuuleparkide naabruskondade heaolusse kohalike omavalitsustega loodud mittetulundusühingute kaudu.

aastal suunasime Eestis tuulikutoetuse MTÜde kaudu kohalikesse projektidesse kokku 142 tuhat eurot. Leedus oleme sõlminud kokkulepped kohalike omavalitsustega ja toetasime kogukondi 138 tuhande euro ulatuses.

Arendusprojektides lähtume läbipaistvuse ja kohaliku kogukonna kaasamise printsiibist. Jätkasime töörühmade eestvedamist kogukondadele oluliste küsimuste lahendamiseks erinevates arendusprojektides. Meie eesmärgiks on arutada regulaarselt teemadel, mis kogukondadel planeerimisprotsessis tekivad. Korraldasime aasta jooksul kokku 15 töörühma kohtumist.

Uute tuuleparkide planeerimisel on tuulikute väljanägemine üks peamisi küsimusi, mida inimesed esitavad. Mida selgemalt suudame parkide kohta teavet anda, seda vähem levib valeinfot ja hirme nende kohta. Võtsime uute tuuleparkide tutvustamiseks kasutusele virtuaalreaalsuse lahenduse, et anda tuulepargi naabritele parem ülevaade, millised tuulikud päriselt välja näevad. Uues virtuaalreaalsuse lahenduses saavad inimesed plaanitavat tuuleparki endale tuttaval maastikul erinevatest asukohtadest ise vaadata.

Vahetult enne 2022 õppeaasta algust aitasime koos Eesti Ringmajandusettevõtete Liiduga paigaldada kõikidesse Saaremaa ja Muhu koolidesse 46 sortimisjaama. Peame oluliseks kasvatada noorte teadlikkust prügi sorteerimisest ja sorteeritud prügi võimalikust väärtusest. Kool on ideaalne koht, kus tekitada noortes jäätmekäitluse vastu huvi ning anda praktilisi kogemusi, et need kanduks ka kodudesse. Õpilastel ja töötajatel on võimalik nüüd olmejäätmeid sortida neljaks: pakendi-, bio-, paber/papp- ja segaolmejääde. Sama projekt viidi läbi esimest korda 2021. aastal Hiiumaal.

Jätkusuutliku tuleviku loomine läbi usalduse ja läbipaistvuse

Hea ühingujuhtimine on Enefit Greeni sidusrühmadega usalduse loomise alus. Enefit Green on Nasdaq Tallinna börsil noteeritud ettevõttena pühendunud parimate juhtimistavade rakendamisele. Järgime alati kõigis oma tegevustes seadust. Eeldame ka kõigilt oma äripartneritelt seaduse järgimist.

Juhtimispõhimõtted

Enefit Greeni nõukogu ja juhatuse eesmärk on arendada ja juhtida Enefit Greeni nii, et oleksime strateegilise selguse, heade juhtimistavade, efektiivsuse, majandustulemuste ja koostöö poolest eeskujuks teistele ettevõtetele.

NASDAQ Tallinna börsil avalikult noteeritud äriühinguna rakendab Enefit Green parimaid juhtimistavasid. Lisaks äriseadustikule juhindutakse Finantsinspektsiooni kinnitatud Heast Ühingujuhtimise Tavast ja börsiettevõtetele kehtestatud reeglitest.

Enefit Greeni juhtimispõhimõtted lähtuvad ettevõtte strateegiast, väärtustest ning aktsionäride ootustest.

100% riigile kuuluv ettevõte Eesti Energia omab 77,2% Enefit Greeni aktsiatest. Seega kohaldub Enefit Greenile ka osa riigivaraseaduses sätestatud äriühingu juhtimise nõuetest.

Ettevõtte strateegilised eesmärgid seame viieks järgmiseks aastaks ning uuendame neid igal aastal. Strateegilistele eesmärkidele oleme seadnud võtmemõõdikud ehk KPI-d (ingl. k. key performance indicator), mille järgi saame jooksvalt hinnata, kas oleme eesmärkide täitmisel õigel teel. Võtmemõõdikuteks on ettevõtte EBITDA, tuuleparkide ja koostootmisjaamade töökindlus, uute teenuste EBITDA, kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr, koostööindeks, juhtimiskvaliteet.

Eesmärkide saavutamiseks kaasavad ja motiveerivad juhid oma meeskonnaliikmeid lähtudes ettevõtte väärtustest ning ühtsetest

juhtimispõhimõtetest. Hoiame oma töötajaid kursis organisatsiooni eesmärkide ja nende täitmisega. Hoolitseme ohutu töökeskkonna ja kõrge töökultuuri eest, maksame oma töötajatele konkurentsivõimelist tasu ning märkame ja tunnustame oma inimesi.

Aktsionäride ees kannavad ootuste ja eesmärkide täitmise eest vastutust ettevõtte juhatus ja nõukogu. Ettevõte eesmärk on olla läbipaistev nii oma majandustegevuses, informatsiooni avalikustamises kui ka suhetes aktsionäridega, klientide, partnerite ja huvigruppidega. Enefit Green esitleb ja selgitab oma majandustulemusi neli korda aastas ning avaldab aruanded ning seonduvad esitlusmaterjalid oma kodulehel. Läbipaistvuse suurendamiseks avaldame ja kommenteerime oma peamisi tootmistulemusi igakuiselt.

Astusime 2022. aastal suure sammu edasi ettevõtte juhtimissüsteemiga. Viisime lõpule integreeritud juhtimissüsteemi sertifitseerimise vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise standardile ISO 45001:2018 kogu ettevõtte ulatuses.

Oleme üle koduturgude sertifitseeritud kolme ISO standardi alusel: ISO 9001 Kvaliteedijuhtimine, ISO 14001 Keskkonnajuhtimine ning ISO 45001 Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine. Lisaks on Iru jäätmeenergia elektrijaam sertifitseeritud Keskkonnajuhtimissüsteem EMAS, Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse kohaselt.

Eetikakoodeks

Enefit Green järgib Eesti Energia kontserni eetikakoodeksit, mis muu hulgas sätestab, et meie organisatsioonikultuur on vaba diskrimineerimisest, ahistamisest, alandamisest ja muust ebaviisakast käitumisest. Kõiki töötajaid koheldakse õiglaselt ja võrdselt, sõltumata rahvusest, vanusest,

rassist, soost, keelest, päritolust, nahavärvusest, usutunnistusest, puudest, seksuaalsest sättumusest, poliitilistest või muudest veendumustest. 2022. aastal läbisid kõik Enefit Greeni töötajad eetikakoodeksi alase e-koolituse. Partneritele kehtestatud eetikanõuded on toodud Eesti Energia kontserni eetikakoodeksis partneritele, mida rakendab ka Enefit Green. Koodeksis on muuhulgas toodud miinimumnõuded pettuste ja korruptsiooni vältimiseks, töötaja õiguste ja inimõiguste järgimiseks.

Enefit Green ei ole pidanud vajalikuks täiendavalt eetikakoodeksis sätestatule rakendada mitmekesisuspoliitikat, sest me peame oma töötajate ja juhtide valimisel silmas alati Enefit Greeni parimaid huve ja lähtume seetõttu personali valikul sooneutraalselt ja mittediskrimineerivalt isiku haridusest, oskustest ja varasematest kogemustest ning vajadusel vastavusest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

Huvide konflikti vältimine

Enefit Greeni väärtuste ja eetikaga seonduvalt, sh korruptsiooniennetuse eesmärgil, on grupiüleselt kehtestatud huvide konflikti vältimise kord, mille kohaselt on oma ärihuvide deklareerimise kohustus nii grupi ettevõtjate juhtorganitesse kuuluvatel isikutel kui ka töötajatel, kellel on oma tööülesannetest, volitustest ja/või vastutusest tulenevalt objektiivselt võimalik sattuda huvide konflikti.

Juhatuse ja/või nõukogu liikmete või nendega seotud isikutega tehtud tehingud on avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes. Kõik tehtud tehingud on tavapärasest äritegevusest tulenevad ning baseeruvad õiglastel tingimustel, mis on võrdsed mitteseotud isikute omadega.

Huvide konflikti riski tekkimisel on riskile avatud isik ennast päevakorrapunkti arutelult ja otsustamisest taandanud.

Organisatsiooni struktuur ja juhtimisorganid

Peame oluliseks, et grupi struktuur on selge ja loogiline, lähtume organisatsiooni eesmärkidest ja vajadustest ning võtame arvesse ärikeskkonna arengut. Grupi emaettevõtte Enefit Green ASi juhtimisorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.

ENEFIT GREENI JUHTIMISORGANID

Aktsionärid saavad kasutada oma hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul olulistes ettevõtet puudutavates küsimustes (näiteks kasumijaotus, nõukogu liikmete valimine, audiitori määramine jm)
Strateegiline planeerimine
Juhtimise korraldamine ja järelvalve juhatuse tegevuse üle
Olulisemate strateegiliste otsuste langetamine
Nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. 3
- Igapäevane tegevjuhtimine ja ettevõtte esindamine
- Äritegevuse aruandlus nõukogule

Üldkoosolek

Enefit Greeni kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek, kes muu hulgas otsustab:

uute ettevõtete asutamise ja omandamise;
olemasolevate ettevõtete likvideerimise;
nõukogu liikmete ametisse määramise ja tagasikutsumise;
oluliste investeeringute tegemise;
audiitori määramise;
majandusaasta tulemuste kinnitamise ja kasumi jaotamise;

juhatuse liikmete tasustamise ja tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste, ja muude soodustuste määramise aluste ja põhimõtete ja nende oluliste muudatuste heakskiitmise;
kas juhatuse liikmete tegelik tasustamine on kooskõlas tasustamise põhimõtetega;
Nasdaq Tallinna börsi reglemendis sätestatud juhtudel seotud isikutega (Nasdaq Tallinna börsi reglemendi tähenduses) tehtud oluliste tehingute (Nasdaq Tallinna börsi reglemendi tähenduses) heakskiitmise;
tehingute kinnitamise, mis Nasdaq Tallinna börsi reglemendi kohaselt tuleb aktsionäride üldkoosolekule kinnitamiseks esitada.

Põhikirja muutmisel lähtub üldkoosolek äriseadustikus sätestatud nõuetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas kuue kuu jooksul pärast grupi majandusaasta lõppu juhatuse poolt määratud ajal ja kohas.

Nõukogu

Nõukogu on juhtimisorgan, mille peamised ülesanded on:

grupi tegevuse planeerimine;
juhtimise korraldamine ja järelevalve juhatuse tegevuse üle;
grupi strateegia kinnitamine ja järelevalve selle elluviimise üle;
olulisemate strateegiliste otsuste vastuvõtmine.

Põhikirja kohaselt koosneb nõukogu viiest kuni seitsmest liikmest, kelle aktsionäride üldkoosolek valib kolmeks aastaks. Vähemalt pooled nõukogu liikmetest peavad olema sõltumatud Hea Ühingujuhtimise Tava tähenduses. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, võib sõltumatute liikmete arv olla ühe võrra väiksem sõltuvate liikmete arvust.

Enefit Greeni nõukogu esimeheks on Hando Sutter ja liikmeteks Andri Avila, Raine Pajo, Erkki Raasuke ja Anne Sulling, kellest kaks viimast on sõltumatud liikmed Hea Ühingujuhtimise Tava tähenduses.

Nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni 21. oktoobrini 2024.

Enefit Greeni nõukogu sõltumatute liikmete tasuks on ainuaktsionäri 14. oktoobri 2021 otsusega määratud 1000 eurot kuus. Teistele nõukogu liikmetele tasu ei maksta. 2022. aasta eest nõukogu liikmetele makstud tasud on esitatud alltoodud tabelis.

Nõukogu koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus, v.a suvekuudel. 2022. aastal toimus 14 nõukogu koosolekut, nendest 2 elektroonilist. Kõik nõukogu liikmed osalesid kõigil nõukogu koosolekutel.

NÕUKOGU seisuga 31. detsember 2022
HANDO SUTTER nõukogu esimees	ANDRI AVILA nõukogu liige	RAINE PAJO nõukogu liige	ERKKI RAASUKE nõukogu liige	ANNE SULLING nõukogu liige
Volituste alguse aeg: 04.09.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024	Volituste alguse aeg: 04.09.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024	Volituste alguse aeg: 01.01.2021 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024	Volituste alguse aeg: 21.10.2021 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024	Volituste alguse aeg: 21.10.2021 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024
KOGEMUS
Alates 2014 Eesti Energia AS, juhatuse esimees Alates 2015 Eurelectric juhatuse liige 2010–2014 NordPool Spot AS, regiooni juht 2006–2009 US Invest, arengu nõunik 2002–2006 Olympic Entertainment Group, operatsioonide direktor Varasemalt töötanud erinevatel positsioonidel Tolaram Investment AS-s, AS-s ESS Group ja AS-s Eesti Talleks.	2014 Eesti Energia AS, juhatuse liige, finantsdirektor 2010–2014 Premia Foods AS, juhatuse liige 2001–2009 Olympic Entertainment Group, juhatuse liige Alates 2007 Geoplast OÜ, juhatuse liige Varasemalt töötanud erinevatel positsioonidel erinevates investeerimisega tegelevates äriühingutes	Alates 2006 Eesti Energia AS, juhatuse liige, tootmisdirektor 2007–2010 OÜ Põhivõrk, nõukogu esimees 2000–2006 OÜ Põhivõrk, erinevatel ametikohtadel Varasemalt töötanud erinevatel energeetikaga seotud ametikohtadel	Alates 2021 OÜ Skeleton Technologies Group, juhatuse liige, finantsdirektor 2016–2021 Luminor Group, juhatuse esimees 2013–2016 LHV Group, juhatuse esimees 2012–2013 EV majandusministri nõunik Varasemalt töötanud erinevatel positsioonidel Swedbankis	Sõltumatu konsultant, nõustanud paljusid ettevõtjaid välisturgudele laienemisel 2015–2019 Riigikogu liige 2014–2015 Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Varasemalt tegelenud Eesti CO2 saastekvoodi müügiga Kesk konnainvesteeringute Keskuses ning juhtinud Eesti eurole ülemineku projekti Rahandusministeeriumis. Samuti töötanud peaministri nõunikuna ja olnud ametis Swedbankis ja Nelja Energia OÜs.
HARIDUS
Estonian Business School, MBA kursus Tallinna Tehnikaülikool, mehaanikainsener	Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis, rahvusvaheline ärijuhtimine	Tallinna Tehnikaülikool, energeetika teaduskond, tehnikateaduste doktor; majandusteaduskond, ärijuhtimise magister; infotehnoloogia teaduskond, magister	INSEAD Advanced Management Programm Tallinna Tehnikaülikool, majandus	Pariisi Dauphine´i Ülikool, magistrikraad rahvusvahelises majanduses ja rahanduses Smith College (USA) majanduse ja prantsuse õpingute eriala
NÕUKOGU LIIKMELE 2022. AASTA JOOKSUL MAKSTUD TASU, €
–	–	–	12 000	12 000
NÕUKOGU LIIKMELE KUULUVATE ENEFIT GREENI AKTSIATE ARV
5 000	2 715	2 621	51 849	0
NÕUKOGU LIIKME LÄHIKONDSETELE KUULUVATE AKTSIATE ARV
3 000	0	0	29 359	1 275
OSALEMISPROTSENT KOOSOLEKUTEL
100%	100%	100%	100%	100%

Juhatus

Grupi tegevjuhtimise eest vastutab Enefit Greeni juhatus, kes lähtub ettevõtja juhtimisel nõukogu poolt kinnitatud grupi strateegiast.

Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmed kinnitab nõukogu vastavalt juhatuse esimehe ettepanekule. Juhatuse liikme tagasikutsumine on samuti nõukogu pädevuses.

Seisuga 31. detsember 2022 kuulusid Enefit Greeni juhatusse selle esimees Aavo Kärmas ning liikmed Veiko Räim ja Innar Kaasik. Juhatuse liikmete volitused kehtivad kuni 24. septembrini 2024. Neljas juhatuse liige, arendustegevuse eest vastutav Linas Sabaliauskas kutsuti tema enda soovil juhatusest tagasi alates 01. augustist 2022. Kuni uue arendustegevuse eest vastutava juhatuse liikme leidmiseni vastutab selle valdkonna eest juhatuse esimees Aavo Kärmas.

Ükski juhatuse liige ei ole ühegi teise emitendi (börsiettevõtte) juhatuse liige ega nõukogu esimees. Juhatuse liikmed ei ole ka ühegi teise ettevõtja juhatuses või nõukogus v.a Enefit Green AS tütarettevõtjates. Juhatuse liikmed ei ole osanikud Enefit Greeni partneriteks, tarnijateks või klientideks olevates äriühingutes.

Enefit Greeni juhatuse tasustamist reguleerivad nõukogu poolt 10. septembril 2021 kinnitatud ja üldkoosoleku poolt 14. septembril 2021 heaks kiidetud Juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted. Info Enefit Greeni juhatusele 2022. aastal makstud tasude kohta on välja toodud auditeeritud aastaaruandele lisatavas tasustamisaruandes.

Lahkumishüvitist makstakse juhatuse liikme lepingus sätestatud juhtudel (nt ei ole juhatuse liikmel mh õigust lahkumishüvitisele, kui juhatuse liige kutsutakse nõukogu poolt tagasi, sest ta on oma kohustusi rikkunud). Juhatuse liikme lahkumishüvitis ei kuulu väljamaksmisele, kui sellega ilmselt kahjustataks grupi huve. Vastava otsuse teeb nõukogu.

Maksimaalne lahkumishüvitis on juhatuse liikme viimase põhitöötasu 4-kordne summa. Juhatuse liikmele ei võimaldata juhatuse liikme lepingu lõppemisega / juhatusest tagasikutsumisega seoses mistahes muid hüvitisi ega hüvesid.

JUHATUS seisuga 31. detsember 2022

AAVO KÄRMAS juhatuse esimees	INNAR KAASIK juhatuse liige	VEIKO RÄIM juhatuse liige
Ametisse määramise aeg: 05.07.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 24.09.2024	Ametisse määramise aeg: 31.08.2012 Volituste kehtivuse tähtaeg: 24.09.2024	Ametisse määramise aeg: 23.10.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 24.09.2024
VARASEMAD AMETIKOHAD
Omniva (AS Eesti Post), juhatuse esimees ja tegevjuht Eesti Post, juhatuse liige Viljandi Aken ja Uks AS,erinevad juhtivad ametikohad	Enefit Taastuvenergia, juhatuse liige, tegevjuht Eesti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmise äriüksus, tegevjuht Elektrilevi, juhatuse liige varahalduse valdkonnas, võrgu haldamise osakonna juht Elering, projekitjuht	Eesti Energia, energiakaubanduse direktor Eesti Energia, rahastuse ja investorsuhete juht SEB Enskilda, ettevõtete rahastamise meeskonna liige Dresdner Kleinwort Wasserstein, analüütik
HARIDUS
Tallinna Tehnikaülikool, haldusjuhtimine	Tallinna Tehnikaülikool, elektroenergeetika Tallinna Tehnikaülikool, ärijuhtimine	London Business School, täiendõpe Stockholm School of Economics, finantsjuhtimine Stockholm School of Economics in Riga, majandus ja ärijuhtimine
JUHATUSE LIIKMELE KUULUVATE ENEFIT GREENI AKTSIATE ARV
10 155	3 000	2 071
JUHATUSE LIIKME LÄHIKONDSETELE KUULUVATE AKTSIATE ARV
0	2 000	0

Auditikomitee ja siseaudit

Auditikomitee on nõukogu moodustatud organ, mille ülesanne on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Komitee vaatab üle ja hindab kõikidele aktsionäridele kindlust loovate funktsioonide (välisaudit, siseaudit) ning juhatuse poolt rakendatud kindlust loovate tegevuste (riskide juhtimine) korraldatust nii, et see toimiks parimal võimalikul moel, arvestaks grupi vajadusi ning ei eelistaks kontrolliva aktsionäri huve nõukogu ja juhatuse poolt otsuste tegemisel. Muuhulgas jälgib auditikomitee, et seotud isikutega tehtavad tehingud oleksid tehtud turutingimuste põhimõttel. Komitee teeb vastavalt vajadusele ettepanekuid nii juhatusele kui nõukogule. Auditikomiteel on kolm liiget. Enamik auditikomitee liikmeid, sealhulgas auditikomitee esimees, peavad olema sõltumatud Hea Ühingujuhtimise Tava tähenduses.

aastal jätkasid auditikomitee koosseisus 22. oktoobril 2021 toimunud nõukogu koosolekul auditikomitee liikmeteks valitud Anne Sulling, Erkki Raasuke ja Raine Pajo. Auditikomitee esimehena jätkas Erkki Raasuke. Anne Sulling ja Erkki Raasuke vastavad Hea Ühingujuhtimise Tava sõltumatuse tunnustele.

Auditikomitee koosolekud toimuvad vastavalt kokkulepitud ajakavale, tavapäraselt igakuiselt. 2022. majandusaastal toimus 11 plaanilist ning 2 plaanivälist auditikomitee koosolekut, kusjuures kõigist koosolekutest võtsid osa kõik auditikomitee liikmed. Auditikomitee tegevusaruanne esitatakse nõukogule kord aastas enne majandusaasta aruande heakskiitmist nõukogu poolt.

Auditikomitee sõltumatute liikmete tasumäärad on kehtestatud 22. oktoobri 2021 nõukogu otsusega. Auditikomitee esimehe tasumääraks on 500 eurot koosoleku kohta ja liikme tasumääraks 250 eurot koosoleku kohta. Kui komitee liige koosolekul ei osale, siis talle vastava kuu eest tasu ei maksta. Auditikomitee tegevuses osalemise eest komitee liikmetele 2022. aastal makstud tasud on esitatud alltoodud tabelis.

Siseauditi toimimise eest vastutab Enefit Green ASi siseauditi osakond, mis koosneb kahest töötajast. Siseauditi osakond lähtub oma töös audiitortegevuse seadusest ja sellega seotud määrustest, rahvusvahelistest kutsetegevuse standarditest, üldtunnustatud parimatest praktikatest ning käsiraamatust. Siseauditi ülesandeks on aidata kaasa sisekontrollikeskkonna, riskide juhtimise, valitsemise ning ettevõtte kultuuri parendamisele. Siseauditi töö ulatus hõlmab kogu Enefit Greeni konsolideerimisgruppi. Siseaudi osakonnal on aruandluskohustus auditikomitee ja nõukogu ees. Auditikomitee kinnitab siseauditi osakonna tegevusplaani, ressursid, teostab järelevalvet ning hindab siseauditi tegevuste tulemuslikkust. Siseauditi tegevusaruanne 2022. aasta kohta esitati auditikomiteele ja nõukogule veebruaris 2023.

AUDITIKOMITEE seisuga 31. detsember 2022

Finantsaruandlus

Finantsaruannete koostamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Konsolideeritud raamatupidamisaruanded koostatakse kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsarvestuse standarditega, nagu need on Euroopa Liidu poolt vastu võetud (IFRS EL). Enefit Greeni audiitor on PriceWaterhouseCoopers ja vandeaudiitori aruande allkirjastaja on Jüri Koltsov. Audiitorleping on sõlmitud kestusega 5 aastat majandusaastate 2019 – 2023 aruannete auditeerimiseks. Lisaks auditeerimisele ei ole audiitorühing osutanud ettevõttele teenuseid, mis võiksid ohustada audiitori sõltumatust. 2022. aastal oli PriceWaterhouseCoopers poolt osutatud teenuste eest makstud või tasumisele kuuluvate tasude kogusumma 125,3 tuhat eurot (2021: 267,3 tuhat eurot). Nimetatud teenused sisaldasid finantsauditi tasusid 114,3 tuhat eurot (2021: 91 tuhat eurot) ning muid teenuseid 11 tuhat eurot (2021: 176,4 tuhat eurot). 2022. a muud teenused olid seotud kokkuleppeliste protseduuridega. 2021. a muud teenused sisaldasid Enefit Greeni IPO-ga seotud teenuseid nagu prospekti kontroll ning 2021. a esimese poolaasta vahearuande ülevaatus.

Hea Ühingujuhtimise Tava vastavuse deklaratsioon

Börsil noteeritud ettevõtjana oleme kohustatud avalikustama teabe Hea Ühingujuhtimise Tava järgimise kohta põhimõttel "täidan või selgitan", mille kohaselt peame selgitama oma seisukohti ja tegevust sätete osas, mida Enefit Green ei täida. Enefit Greeni juhatus on grupi juhtimise ülesehitust ja toimimist hinnanud Hea Ühingujuhtimise Tava alusel. Eelpool kirjeldasime ühingujuhtimise seisukohast olulisi komponente. Olles hinnanud ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse ja tegeliku toimimise vastavust leiame, et Enefit Greeni ühingujuhtimise korraldus ja tegevus on kooskõlas Hea Ühingujuhtimise Tavaga.

Aktsia ja aktsionärid

Esimene aasta noteeritud ettevõttena

Peale edukat aktsiate esmast avalikku pakkumist (IPO) 2021. aasta sügisel, mille käigus omandas Enefit Greeni aktsiaid enam kui 60 000 investorit hinnaga 2,90 eurot aktsia kohta, noteeriti ettevõtte aktsiad Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas. IPO käigus emiteeris ettevõte uusi aktsiaid 100 miljoni euro väärtuses. Lisaks müüs aktsiaid senine ainuomanik Eesti Energia vähendades oma osaluse Enefit Greenis 77,2% tasemele.

Enefit Greeni kõik emiteeritud aktsiad on ühte liiki nimelised lihtaktsiad, mis igaüks annavad ühe hääle ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul.

Börs, kus aktsia on noteeritud	Nasdaq Tallinn
Noteerimise kuupäev	21. oktoober 2021
Nimekiri/segment	Balti põhinimekiri
Börsi kauplemistähis	EGR1T
Bloombergi tähis	EGR1T ET Equity
ISIN kood	EE3100137985
Emiteeritud ja noteeritud aktsiate arv	264 276 232
Nominaal	1 EUR

Dividendipoliitika

Enefit Greeni dividendipoliitika kinnitati enne aktsiate avalikku enampakkumist 2021. aastal. Selle kohaselt kavatseb Enefit Green igal aastal jaotada aktsionäridele 50% oma eelneva aasta puhaskasumist. Erandid on võimalikud ühekordsete negatiivsete mõjude korral, milleks võivad olla näiteks ebasoodsad turutingimused, vajadus kinni pidada kasvu- ja arengustrateegiatest ning vajadus säilitada mõistlik likviidsustase.

Enefit Greeni sõlmitud olemasolevad rahastamislepingud ei piira dividendide maksmist.

Iga-aastaste dividendimaksete ajastus ja suurus sõltuvad grupi olemasolevast ja tulevasest finantsseisundist, tegevustulemustest, vajadusest säilitada mõistlik kapitalistruktuur, likviidsusvajadustest ja muudest asjakohastest asjaoludest.

Dividendide suuruse ja nende maksmise korra otsustab aktsionäride üldkoosolek pärast auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamist.

mail 2022 toimunud korraline aktsionäride üldkoosolek otsustas 2021. majandusaasta eest maksta aktsionäridele dividendidena 39 906 tuhat eurot (0,151 eurot iga emiteeritud aktsia kohta), mis moodustas 50% 2021. aasta puhaskasumist.

Aktsionärid

Pärast aktsiate esmast avalikku pakkumist 2021. aasta sügisel langes Enefit Greeni aktsionäride arv mõnevõrra kuni 2021. aasta lõpuni, kuid 2022. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greeni aktsiaid 60 401 Nasdaq CSD väärtpaberikontol. Aastaga kasvas aktsionäride arv enam kui 1 600 võrra. Aasta jooksul suurendasid mõnevõrra oma osalust jaeinvestorid (+0,6%) ja Balti riikide päritolu pensionifondid (+0,1%) ning vähendasid välismaised institutsionaalsed investorid.

Enefit Greeni 10 suurimat aktsionäri

detsembri 2022 seisuga

Aktsionär	Aktsiate arv	Osakaal
Eesti Energia AS	203 931 405	77,17%
EBRD	3 464 691	1,31%
SEB AB/Säästopankki Korko Plus - Sijoitusrahasto	1 255 056	0,47%
Clearstream Banking AG	1 072 359	0,41%
SEB AB Lux Branch - UCITS Clients	1 043 235	0,39%
Citibank (New York) / Government of Norway	920 471	0,35%
SEB Progressiivne Pensionifond	828 521	0,31%
Nordea Bank ABP/Non Treaty Cclients	770 339	0,29%
Swedbanki Pensionifond 1970-79 sündinutele	766 142	0,29%
Swedbank Pensija 1975-1981	683 034	0,26%
Ülejäänud (60 390 väärtpaberikontot)	49 540 979	18,75%
Aktsiate arv kokku	264 276 232	100,00%

Enefit Greeni aktsia kauplemisstatistika

Enefit Greeni aktsiad on alates noteerimisest olnud Nasdaq Balti börside enimkaubeldud aktsia. Kuigi kauplemisaktiivsus on pärast esimesi noteerimiskuid märkimisväärselt langenud, oli aktsia suurima kauplemiskäibega aktsia Balti börsidel möödunud aasta II – IV kvartalis ning jäi napilt käibelt teiseks I kvartalis. Aasta kokkuvõttes kaubeldi aktsiaga 115,3 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 19% Balti börside põhinimekirja käibest. Üle 186 tuhande tehingu käigus vahetas omanikku 28,6 miljonit aktsiat. Aktsia hind kauples aasta jooksul vahemikus 3,334 kuni 4,932 eurot ning lõpetas aasta 4,378 eurol tõustes aastaga 8,3% võrra.

Dividendiga korrigeerituna (0,151 eurot aktsia kohta) oli Enefit Greeni aktsia kogutootlus 2022. aasta jooksul 12,4%, mis ületas aasta arvestuses kõikide oluliste võrdlusindeksite tootlusi (mis olid negatiivsed jäädes vahemikku -7,9% kuni -17,8%). Oluliste võrdlusindeksite hulka loeme Nasdaq Baltic Benchmarki ja mõned Euroopas ja Ida-Euroopa kommunaalettevõtete (Utilities) sektori ettevõtete indeksid, mis on esitatud graafikul koos Enefit Greeni aktsia hinna ja kauplemiskäibega.

Enefit Greeni aktsia kauplemisstatistika Nasdaq Balti põhinimekirjas

	2021*	2022
Sulgemishind, €	4,044	4,378
Kõrgeim hind, €	4,580	4,932
Madalaim hind, €	3,255	3,334
Kaubeldud väärtpabereid, mln	16,7	28,6
Kauplemiskäive, mln €	63,8	115,3
Turukapitalisatsioon aasta lõpus, mln €	1 069	1 157

* – alates noteerimisest 21. oktoobril 2021

EGR1T aktsia hind ja kauplemismaht võrreldes regionaalse ja sektori võrdlusindeksitega

Maksujalajälg

Maksujalajälg näitab meie panust ühiskonda maksude maksmise kaudu.

Lähtume oma tegevuses maksuriskide juhtimise põhimõtetest, mille kohaselt:

järgime kõiki maksudega seotud õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
teeme kõik tehingud turuhinnas ja dokumenteerime need nõuetele vastavalt;
hindame uute projektide võimalikku mõju Enefit Greeni maksukohustustele;
hoiame maksuhalduritega avatud ja vastastikusel usaldusel põhinevaid suhteid;
kaasame asutuse väliseid nõustajaid projektidesse, kus majasisene maksutehniline kompetents puudub.

Meie maksujalajälg

Anname maksujalajälje koostamisel tasutud maksudest ülevaate maksuliikide ja riikide lõikes.

Eristame maksujalajälje arvutamisel tasutud ja kogutud makse:

tasutud maksud on maksud, mille koormuse kandja on Enefit Green;
kogutud maksud on maksud, mille puhul Enefit Green täidab vahendaja rolli, st kogub maksud kokku tarbijatelt ja töötajatelt ning kannab need üle maksuhaldurile.

Kajastame maksujalajäljes kõigil meie koduturgudel tasutud ja kogutud makse.

Maksujalajälg: Enefit Green grupi makstud maksud (tuh eurot)

			2022					2021
TASUTUD MAKSUD	Eesti	Läti	Leedu	Poola	Kokku	Eesti	Läti	Leedu	Poola	Kokku
Tööandja tasutud tööjõumaksud	1 401	354	12	30	1 796	1 091	279	8	0	1 378
Keskkonnatasud	245	29	0	0	274	259	23	7	0	289
Äriühingu tulumaks	4 684	2	1 587	86	6 359	14	24	1 099	36	1 173
Tollikäibemaks	0	0	0	0	0	0	0	1	0	1
Varamaksud	62	7	797	40	905	61	3	608	40	713
Tasutud maksud kokku	6 392	391	2 395	156	9 335	1 425	329	1 722	77	3 553
KOGUTUD MAKSUD
Aktsiisid	48	4	0	0	52	98	2	0	0	100
Töötajalt kinnipeetud tööjõumaksud	1 029	401	266	29	1 726	759	337	196	7	1 299
Käibemaks (saldo)	3 568	-66	3 706	1 236	8 443	78	255	5 775	247	6 355
Kogutud maksud kokku	4 646	339	3 972	1 264	10 221	935	594	5 971	254	7 754
Maksud kokku	11 037	730	6 367	1 421	19 556	2 360	922	7 694	331	11 307

aastal olid meie poolt tasutud maksud 9 335 tuh eurot ja kogutud maksud 10 221 tuh eurot, mis tegi kontserni maksujalajäljeks 19 556 tuh eurot (kasv võrreldes 2021. aastaga 73%). Enefit Green tasus aktsionäridele jaotatud dividendidelt tulumaksu 4 664 tuh eurot.

Riskijuhtimine

Riskijuhtimise tegevused on Enefit Greeni juhtimise ning seeläbi kõigi meie protsesside ja tegevuste loomulikuks ja lahutamatuks osaks.

Riskide juhtimine lähtub omanike ootuste täitmisest ja strateegiliste eesmärkide saavutamisest, toimub ühtsetel põhimõtetel, on süstemaatiline, järjepidev, läbipaistev ja ajakohane. Kasutatavad riskijuhtimise meetmed on ennetava iseloomuga ja arendame neid vastavalt muutustele grupi strateegias, tegevustes ja organisatsiooni struktuuris.

Riskide juhtimise eesmärk on toetada strateegia väljatöötamist ja elluviimist, aidata saavutada finants- ja tegevuseesmärke. Samuti leida potentsiaalseid võimalusi ja hoida ära mittesoovitavaid sündmuseid.

Grupis toimib riskide juhtimine ja järelevalve, mis tagavad strateegiliste eesmärkide täitmise ning meie tegevusega kaasnevate ja seda mõjutavate riskide tuvastamise, hindamise ning kahjude ennetamise.

Riskijuhtimise käigus kogutud infot, analüüse ja eksperthinnanguid kasutame grupi strateegiliste eesmärkide seadmisel ja nende saavutamiseks kavandatavate tegevuste planeerimisel. Lisaks analüüsime ettevaatavalt ka kavandatava strateegia ja selle eesmärkide saavutamist mõjutavaid riske ning nende potentsiaalset mõju.

Riskide juhtimise tõhususe ja riskide realiseerumise ennetamise tagamiseks kogume regulaarselt süstemaatilist infot riski realiseerumise või riski realiseerumise ohu ja intsidentide kohta.

See info on alus parendustegevuste läbiviimiseks ning seeläbi aitab vahendada sarnaste sündmuste kordumise tõenäosust ning mõju tulevikus.

Sisekontrolli- ja riski juhtimissüsteemid on seotud finantsaruandluse protsessiga eesmärgiga tagada grupi finantstulemuste ühtlustatud ja usaldusväärne aruandlus, mis on kooskõlas kohaldatavate seaduste ja määrustega ja kinnitatud arvestus- ning aruandluspõhimõtetega.

Tururisk

Käsitleme tururiskina võimalust, et muutuste tõttu turul (nõudluses, toodete ja teenuste hinnas) on grupp avatud muutustele oma varade või kohustuste väärtuses või varadelt ja teenuselt teenitava tulu suuruses. Oluline tururisk on elektrienergia müügi hinnarisk. Elektri keskmise realiseeritud turuhinna muutus +/- 1 EUR/MWh võrra oleks avaldanud mõju grupi 2022. majandusaasta maksude eelsele kasumile +/- 666,7 tuhande euro ulatuses (2021: +/- 750,2 tuhat eurot).

Elektrienergia müügi hinnariski maandamisel on varasematel perioodidel olnud oluline osa taastuvenergia toetusel, mida Enefit Greenile makstakse koduturgude seadustele ja regulatsioonidele vastavalt ning mis vähendab hinnakõikumiste mõju.

Osa Enefit Greeni Eesti elektritoodangust saab jätkuvalt taastuvenergia toetust, mida makstakse lisaks elektrienergia müügihinnale (ingl. k. Feed-in-Premium, FiP). Enefit Greeni 2023.-2026. aasta eeldatavast elektritoodangust on FiP toetusmeetmetega kaetud 15% keskmise FiP määraga 50,5 EUR/MWh.

Fikseeritud hinnaga toetusmeetmete osakaal on oluliselt vähenenud. Enefit Greeni eeldatavast elektritoodangust aastatel 2023-2026 on vaid 1% kaetud fikseeritud hinnaga toetusmeetmetega (sõltuvalt turust on toetusmeetmeks kas Feed-in Tariff, FiT või Contract for Difference, CfD) keskmise hinnaga 83,4 EUR/MWh.

aasta kolmandas kvartalis väljusime kõigi Leedu tuuleparkidega FiT toetusskeemist ning sõlmisime olulise osa oodatava toodangu hinnariski maandamiseks pikaajalised fikseeritud hinnaga elektrimüügilepingud (ingl. k. Power Purchase Agreement, PPA).

Alates 2022. aastast kaotas Broceni koostootmisjaam FiP toetuse ja alates 13. detsembrist 2022 väljus FiP toetusskeemist ka Valka koostootmisjaam.

aastal osales Enefit Green Eesti taastuvenergia toetusmeetmete vähempakkumises. Selle tulemusena saab Enefit Green 12-aastase toetuse toodangule 140 GWh aastas, eeldatava algusega 2025. aasta keskpaigast. Selle toetuse puhul on tegemist hinnapõrandaga, mis rakendub allpool elektrihinna taset 34,9 EUR/MWh (maksimaalne makstav toetus on 20 EUR/MWh).

Arendusprojektide elektrihinna riskide maandamiseks kasutab Enefit Green pikaajalisi fikseeritud hinnaga elektrimüügilepinguid. Üldise reeglina fikseerib Enefit Green arendusprojekti lõpliku investeerimisotsuse tegemise hetkeks elektrienergia müügihinna minimaalselt 60%-le vastava arendusprojekti esimese viie aasta prognoositavast toodangust. Kokku sõlmis Enefit Green 2022. aastal uusi pikaajalisi fikseeritud hinnaga lepinguid mahus 4 949 GWh

ning keskmise hinnaga 108,5 EUR/MWh kasutades neid osaliselt ka opereeriva portfelli elektrienergia hinnariski maandamiseks.

Seisuga 28. veebruar 2023 on Enefit Green sõlminud PPA lepinguid perioodile 2023–2033 mahus 10 526 GWh keskmise hinnaga 72,4 EUR/MWh. Enamiku sõlmitud PPA lepingute teiseks osapooleks on Eesti Energia AS (mahus 9 315 GWh).

	2023	2024	2025	2026	Periood 2023–2026 kokku
FiT/CfD meetmega fikseeritud toodangu
osakaal*	2%	1%	1%	1%	1%
Kogus (GWh)	28	28	28	28	112
FiT/CfD kaalutud keskmine hind, EUR/MWh	80,5	82,6	84,3	86,0	83,4

FiP toetusega kaetud toodangu osakaal*	30%	24%	10%	3%	15%
Kogus (GWh)	499	501	268	99	1 367
FiP kaalutud keskmine toetus, EUR/MWh (lisandub elektri turuhinnale)	50,1	50,2	50,6	53,7	50,5

PPA-dega kaetud toodangu osakaal*	58%	64%	58%	52%	58%
Kogus (GWh)	953	1 331	1 516	1 516	5 317
PPA-de kaalutud keskmine hind, EUR/MWh	86,9	67,6	64,7	64,7	69,4

* - eeldatav toodang sisaldab opereerivate ning ehituses varade prognoositavat toodangut.

Prognoositavad tootmismahud opereerivatelt, ehituses ja planeeritavatelt tootmisvaradelt ning nende kaetus PPA-de ja erinevate taastuvenergia toetusmeetmetega

Sisukord

Finantsriskid

Enefit Green kasutab finantsvõimendust oma ärimahtude kiiremaks kasvatamiseks uute tootmisvarade arendamise kaudu ning omakapitali tootluse tõstmiseks. Finantsvõimendusega kaasneva riski piiramiseks kasutame mõõdikuna netovõla suhet EBITDA-sse, mille sihi oleme seadnud tasemele 4,0. Uute projektide arendamise käigus võib nimetatud suhe tõusta lühiajaliselt ka kõrgemaks.

Intressimäära risk

Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib grupi ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga on toimunud muudatus grupi intressimäära riskide juhtimises, seoses intressimäära vahetustehingute (ingl. k. interest rate swap, IRS) sõlmimisega 2022. aasta märtsis ja aprillis. Seisuga 31. detsember 2022 oli Enefit Greenil avatud kolm intressimäära vahetuslepingut nominaalsummas kokku 168 334 tuhat eurot, mis moodustas 61,2% võetud laenukohustustest.

Seisuga 31. detsember 2022 oli pangalaenude kaalutud keskmine efektiivne intressimäär koos sõlmitud intressimäära vahetustehingute mõjuga 2,6% (31. detsember 2021 1,44%). Enefit Greeni pangalaenude intress sõltub baasintressimäärast (euros nomineeritud laenukohustuste puhul 3 või 6 kuu euribori tasemest, Poola zlotis nomineeritud laenukohustuste puhul 6 kuu WIBOR tasemest). Seisuga 31. detsember 2022 avaldaks keskmise baasintressimäära tõus 1,0% võrra mõju Enefit

Greeni maksude eelsele aastasele kasumile -1 066,0 tuhande euro ulatuses (31. detsember 2021: -585,8 tuhat eurot).

Krediidirisk

Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib juhul, kui vastaspooled ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Krediidiriskile on avatud raha pangas, pikaajalised fikseeritud hinnaga elektrimüügi lepingud, nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja positiivse väärtusega tuletisinstrumendid.

Iga Eesti Energia gruppi mittekuuluva vastaspoolega sõlmitava pikaajalise fikseeritud hinnaga elektrimüügitehingu puhul hinnatakse võimaliku krediidiriski suurust ning kasutatakse sobivaid krediidiriski maandamise meetmeid – krediidilimiiti, emaettevõtte garantiid või pangagarantiid. Enamiku sõlmitud pikaajaliste fikseeritud elektrimüügilepingute vastaspooleks on Eesti Energia AS (88,5% sõlmitud PPA lepingute kogumahust 31. detsembri 2022 seisuga).

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et Enefit Green ei suuda oma finantskohustusi täita ebapiisava rahavoo tõttu. Lühiajaline likviidsusrisk on risk, et Enefit Greeni pangakontodel ei ole piisavalt raha jooksvate maksekohustuste täitmiseks. Pikaajaline likviidsusrisk on risk, et Enefit Greenil ei ole piisavalt vaba raha, et katta tuleviku likviidsusvajadust oma äriplaani elluviimisel ja kohustuste täitmisel.

Lühiajalise likviidsusriski maandamiseks hoiab Enefit Green pangakontodel teatavat raha puhvrit, et tagada piisavate vahendite olemasolu ka juhul, kui esineb kõrvalekandeid rahavoogude prognoosist.

Pikaajalise likviidsusriski maandamiseks prognoosib Enefit Green regulaarselt järgmise 12 kuu likviidsusvajadust arvestades rahavajadust investeeringuteks, laenu tagasimakseteks ja dividendimakseteks ning äritegevusest teenitavat positiivset rahavoogu. Likviidsusvajaduste rahuldamiseks hoiab Enefit Green piisavat likviidsuspuhvrit vabade rahaliste vahendite, välja võtmata laenude ja kasutamata laenulimiitide näol.

Õigusrisk

Enefit Greeni tegevusvaldkondi mõjutavad oluliselt nii meie koduturgudel kui ka Euroopa Liidus vastu võetud regulatsioonid ja sõlmitud lepped. Õigusrisk tuleneb poliitilistest otsustest, regulaatorite tegevusest regulatsioonide tõlgendamisel jms ning mõjutab meie igapäevast äritegevust. Õigusriski juhtimiseks jälgime õiguskeskkonna suundumusi ja planeeritavaid muudatusi, osaleme aktiivselt avalikes diskussioonides ja uute õigusaktide väljatöötamise aruteludes ning tagame oma tegevuse vastavuse õigusaktidele. Vajadusel kaasame asukohariigi spetsiifikaga kursis olevaid õigusbüroosid.

IT risk

IT riskina käsitleme võimalust, et Enefit Green ei saa täita ärieesmärke või saab kahju infotehnoloogiliste lahenduste kasutusega kaasnevate puuduste või rünnakute tõttu. IT riskide, sh küberriskide juhtimiseks viime läbi ja uuendame ärikriitiliste tegevuste riskianalüüse arvestades nii toimepidevuse kui ka andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse kao riske. Täiustame ja parandame protsesse IT riskide hindamiseks, leevendamiseks ja kontrolliks. Suurt tähelepanu pöörame töötajate info- ja küberturbe alasele teadlikkusele. Kõik uued töötajad läbivad

küberturbe e-kursused ning viimastel aastatel on toimunud sügiseti kampaaniad küberturbe teadlikkuse tõstmiseks ja töötajad on läbinud kohustusliku temaatilise koolituse.

Tehnilised ja tehnoloogilised riskid

Ärieesmärkide saavutamiseks kasutatavate füüsiliste varade ja tehnoloogiliste lahendustega seotud riskide tuvastamine, juhtimine ja ennetavate meetmete rakendamine võimaldab ära hoida või vähendada äririskide realiseerumist ja negatiivseid tagajärgi organisatsiooni eesmärkide saavutamisele.

Riskistsenaariumite analüüsil põhineva tootmisprotsesside ja teenuste toimepidevuse planeerimisega loome valmisoleku ootamatute sündmuste toimumisel negatiivsete tagajärgede ja ulatuse vähendamiseks ning läbimõelduma lahendustee tootmisprotsessi või teenuse taastamiseks. Toimepidevuse planeerimine hõlmab nii strateegiliste ärieesmärkide saavutamiseks osutavaid teenuseid kui ka ühiskonnale vajalikku kaugkütte tagamise elutähtsat teenust.

Tootmisvarade komponentide riskihinnangutel põhineva kriitilisuse analüüsi rakendamisega saavutame tootmisvarade ootuspärase töökindluse optimaalsete ressursside kasutamisega: vastavalt riskile rakendame ennetavaid meetmeid nii hoolduse, remondi, kui varude kavandamisel või erakorraliste sündmuste realiseerumisel ennetavalt läbimõeldud tegevusi nende ulatuse või kestuse vähendamiseks, tagamaks organisatsiooni ja tootmisvarade toimivuse.

Aset leidnud intsidentide juurpõhjuste analüüside põhjal teeme otsused riske ennetavate meetmete väljatöötamiseks, rakendamiseks ja ellu kutsutud tegevuste parendamiseks ning töötajateni viimiseks.

Keskkonnariskid

Lähtume oma tegevuses ja otsustes keskkonnapõhimõtetest, mis seavad meile raamistiku. Hoidume keskkonna saastamisest ning minimeerime ettevõtte tegevuse keskkonnamõju. Tunneme endal suuremat vastutust kui lihtsalt taastuvelektri tootmine. Tahame tagada puhtama keskkonna ja aidata kaasa CO2 jalajälje vähendamisele maailmas. Keskkonnariskina mõistame olukordi, kus Enefit Greeni grupi tegevus või tegevusetus tekitab keskkonnale kahju, mis ei

Hindame uusi taastuvenergia arendusprojekte käivitades iga projekti võimalikku mõju keskkonnale ning kohalikule.

ole kooskõlas kokkulepitud eesmärkidega, sh keskkonnakaitseloas määratud tingimustega. Keskkonnamõju ohjamiseks, juhtimiseks ja vähendamiseks rakendame ISO 14001-2015 standardit ja Iru jäätmeenergia elektrijaamas EMAS määrusele vastavat sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi. Kasutatavad keskkonnariskijuhtimise meetmed on suunatud riskide realiseerumise ennetamisele ning täiendame neid vastavalt muutustele grupi strateegias, tegevustes ja organisatsiooni struktuuris.

Pettuse risk

Pettusena käsitleme gruppi kuuluva või mittekuuluva isiku tahtlikku tegevust või tegevusetust ja seaduste või reeglite rikkumist teadliku eksimusse viimise, usalduse kuritarvitamise, varjamise ja valelikkuse teel. Pettuse osas kehtib Enefit Green grupis nulltolerants – reageerime kõikidele pettusejuhtumitele vastavalt juhtumi iseloomule ja asjaoludele ning püüdes vähendada pettuse mõju ettevõttele. Muredest on võimalik tagajärgi kartmata teada anda vihjeliini kaudu ning seda soovi korral ka anonüümselt. Pettuse riski juhtimisel on põhifookuses ennetavad meetmed nagu näiteks regulaarne teadlikkuse tõstmine eetika ja pettuse riski juhtimise koolituste (sh e-kursuse) abil. Kõikidele töötajatele on tehtud kättesaadavaks Grupi eetikakoodeks ja selgitavad materjalid. Eetika teemadel küsitakse töötajate tagasisidet pühendumusuuringus ning saadud vastuseid analüüsitakse ja töötakse välja parendusmeetmeid. Uutele või ametikohta vahetavatele töötajatele tehakse taustakontrolle ning juurutatud on regulaarne majandushuvide aruandlus.

82 Grupi 2022. aasta majandustulemused

Enefit Green grupi 2022. aasta majandustulemused paranesid võrreldes 2021. aastaga: äritulud kasvasid +40% ning EBITDA +27%. 2022. aasta puhaskasum kasvas 30,5 mln euro võrra ehk 38% ning ulatus 110,2 mln euroni. Järgnevalt on välja toodud peamised majandustulemusi mõjutanud asjaolud.

Enefit Greeni tootmismahud

	Ühik	2022	2021	Muutus	Muutus,%
Elektritoodang	GWh	1 118	1 193	-75	-6%
Soojusenergia toodang	GWh	566	618	-53	-9%
Pelleti toodang	tuhat tonni	154	135	19	14%
Pelleti müük	tuhat tonni	149	171	-23	-13%

Tuuleolud

Kuigi 2022. aasta algas suhteliselt tuuliselt, siis aasta edenedes langesid tuulekiirused oluliselt ning jäid teisel poolaastal alla pikaajalisele keskmisele ning mõjutasid sellega negatiivselt tuulenergia tootmistulemust. 2022. aastal oli keskmine mõõdetud tuulekiirus meie Eesti ja Leedu tuuleparkides vastavalt 6,1 m/s ja 6,3 m/s (keskmised tuulekiirused aastal 2021. olid vastavalt 6,4 m/s ja 6,3 m/s*). Kui 2020 oli Enefit Greeni ajaloos rekordiline ja 2021 keskmiste tuuleoludega aasta, siis 2022. aasta tuuleolud jäid tänu nõrgale teisele poolaastale alla pikaajalisele keskmisele.

Keskmised kvartaalsed tuulekiirused Enefit Greeni

Eesti ja Leedu tuuleparkides*

* Seoses keskmise tuulekiiruse arvestamise metoodika täpsustamisega on 2020. ja 2021. aasta tuulekiiruste andmeid muudetud võrreldes 2021. aasta aastaaruandes esitatuga. Muudetud metoodika kohaselt kaalutakse erinevate tuuleparkide keskmised tuulekiirused läbi vastava pargi tuulegeneraatorite arvuga.

Äritulud

Grupi elektritoodang oli 2022. aastal 1118 GWh (-75 GWh võrdlusperioodiga võrreldes). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind** koos toetusega oli aruandeperioodil 149 €/MWh (võrdlusperioodil 107 €/MWh).

Äritulud kokku kasvasid summas 73,3 mln eurot, millest müügitulud 80,3 mln eurot ja taastuvenergia toetused ning muud äritulud -7,0 mln eurot. Müügitulude 80,3 mln euro suurusest kasvust 67,2 mln eurot tulenes elektrimüügist. Elektrimüügi kasvu mõjutas positiivselt enim Nord Pool Eesti elektrihindade kasv, vähemal määral ka Läti ja Leedu elektrihindade kasv. NP Eesti keskmine turuhind oli 192,0 €/MWh (86,5 €/MWh 2021. aastal). Grupi Eesti tootmisüksuste arvutuslik teenitud elektrihind oli 182,2 €/MWh (122,8 €/MWh 2021. aastal). Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev NP keskmisest turuhinnast, kuna tuulepargid ei tooda igas tunnis samapalju elektrit ja täiendavalt võtab tulemus arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügilepinguid (PPA-sid). PPA-dega kaetud toodangu osakaal ja hinnad aastate lõikes on välja toodud riskijuhtimise peatükis. Grupi Läti tootmisüksuste arvutuslikud teenitud elektrihinnad olid võrreldavatel perioodidel 208,7 €/MWh ja 100,6 €/MWh ning Leedu tootmisüksustel 86,9 €/MWh ja 78,9 €/MWh.

Kõrgete elektrihindade mõju müügituludele tasakaalustas madalam Eestis toodetud elektri kogus, mille mõju müügituludele oli -7,3 mln eurot. Toodangu languse põhjuseks olid tagasihoidlikumad tuuleolud ning Iru elektrijaama viienädalane remondiseisak. Madalamate töökindluste tõttu oli väiksem ka Leedus toodetud elektri kogus, mille mõju müügituludele oli -1,5 mln eurot.

^** arvutuslik teenitud elektrihind = (elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost) / toodang

Märgatava mõjuga oli ka pelletite müük, mis suurenes 7,7 mln euro võrra. 2022.aastal müüdi pelleteid 149 tuhat tonni, 2021 171 tuhat tonni. Pelleti müügikogused olid küll väiksemad, kuid keskmine müügihind kasvas 55% võrra 203 €/tonnini.

Soojusenergia toodang vähenes aastate võrdluses -9%, kuid müüdud soojuse hind tõusis 14%.

Äritulude kasvu mõjutas 5,9 mln euroga ka kiirelt kasvav kuid madala kasumlikkusega "võtmed kätte" päikeseteenus. Antud äri madal kasumlikkus viis meid aasta keskpaigas sellest ärist loobumiseni, millega kaasnes seonduvate laovarude müük.

Kulud, EBITDA ja puhakasum

Kaubad, toore, materjal ja teenused

Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulugrupp kasvas 42 mln euro võrra ehk 95%. Peamised muutused olid elektrienergia kuludes (suurenesid 24,5 mln eurot), mis kasvasid tulenevalt peamiselt suuremast bilansienergia kulust (tulenevalt elektrihinna tõusust) ja PPA lepingute teenindamiseks ostetud elektri kulust lühiajaliste puudujääkide katteks.. Suurenesid ka tehnoloogilise kütuse kulud (10,8 mln eurot), tulenevalt oluliselt kõrgematest hakkepuidu ja puidujäätmete hindadest. Materjalide ja varuosade kulud toodangu valmistamiseks olid suuremad seoses kasvava päikeseteenuse mahuga 7,3 mln euro võrra. Madala kasumlikkuse tõttu otsustasime 2022. aasta keskpaigas sellest väljuda kasumlikumale põhitegevusele keskendumise nimel ning realiseerisime ka vastavad laovarud.

Konsolideeritud kasumiaruanne

mln €	2022	2021	Muutus	Muutus, %
ÄRITULUD kokku	257,0	183,7	73,3	40%
Müügitulu	233,3	153,0	80,3	52%
Taastuvenergia toetus jm äritulud	23,7	30,7	-7,0	-23%
ÄRIKULUD kokku (va kulum)	102,2	62,2	39,9	64%
Kaubad, toore, materjal ja teenused	86,0	44,0	42,0	95%
Tööjõukulud	9,1	6,7	2,4	36%
Muud tegevuskulud	10,4	7,8	2,6	33%
Varude jääkide muutus	-3,3	3,7	-7,0	-189%
EBITDA**	154,8	121,5	33,4	27%
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus	37,8	38,1	-0,4	-1%
ÄRIKASUM	117,1	83,3	33,8	41%
Netofinantskulud	2,0	2,1	-0,1	-5%
Kasum kapitaliosaluse meetodil	0,7	0	0	1463%
Tulumaks	5,6	1,6	4,0	251%
PUHASKASUM	110,2	79,7	30,5	38%

ÄRIKULUD kokku (va kulum)	102,2	62,2	39,9	64%
Muutuvkulud (sh bilansienergia ost)	70,1	28,2	41,8	148%
Püsikulud	35,4	30,3	5,1	17%
Varude jääkide muutus	-3,3	3,7	-7,0	-189%

** EBITDA – kasum enne neto finantskulusid, kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajas tatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ning maksu-, kulumi- ja väärtuse languse kulusid.

Tööjõukulud

Grupi tööjõukulud kasvasid 36% ehk 2,4 mln euro võrra võrreldes 2021. aastaga. Kasv tulenes täiskohaga töötajate arvu suurenemisest 165-lt 178-le ja olemasolevate töötajate tööjõukulude kasvust. Uued töötajad on lisandunud peamiselt arendusvaldkonnas, toetamaks meie kasvuplaani kõigil koduturgudel.

Muud tegevuskulud

Muud tegevuskulud kasvasid 2,6 miljoni euro võrra. Kasv leidis aset mitmetes kulurühmades: ärikonsultatsioonide kuludes (0,3 mln eurot), IT kuludes (0,1 mln eurot), lähetuskuludes (0,2 mln eurot) ning maaga seotud kuludes (0,7 mln eurot). Maaga seotud kulud on tõusnud kõrgemate elektrihindade tõttu.

Varude jääkide muutus

Varude jääkide muutus näitab, kuidas muutus pelletite laojääk perioodil ehk teisisõnu võtab kokku, kui palju toodeti ja kui palju müüdi pelleteid vastaval perioodil. Pelleteid toodeti 154 tuhat tonni (2021: 135 tuhat tonni) ning müüdi 149 tuhat tonni (2021: 171 tuhat tonni). Valmistoodangu varude jääkide muutus oli 2022. aastal positiivse mõjuga kasumile (3,3 miljonit eurot) pelletite toodangust väiksema müügi tõttu, samas kui 2021. aastal oli olukord vastupidine ning varude muutus oli negatiivse mõjuga (-3,7 miljonit eurot).

Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus

Põhivara kulum jäi aruande perioodil eelmise aasta tasemele. Kuigi investeeringute maht oli 193,5 miljonit eurot 2022. aastal, ei mõjutanud see kulumit, kuna enamasti on tegemist alles ehitusjärgus tuule- või päikeseparkide arendustega.

Muutuvkulud

Muutuvkulud sisaldavad tootmisest sõltuvaid ärikulusid, sh bilansienergia ostu. Muutuvkulud on peamiselt suurenenud bilansienergia päevasiseste ostukulude suurenemise PPA portfelli tasakaalustamiseks tehtavate elektrienergia ostude tõttu.

Püsikulud

Püsikulud koosnevad kuludest, mis ei ole tootmismahtudest otseselt sõltuvad. Püsikulud on suurenenud 5,1 miljoni euro võrra ehk 17%. Kasv tuleb tööjõukulude ning uuringute ja konsultatsioonikulude suurenemisest.

Neto finantskulud vähenesid 0,1 mln euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Peamisteks põhjusteks on laenuintresside kapitaliseerimine ja Poola zloti kursi liikumine.

Tulumaks

Tulumaksu kulud kasvasid 4,0 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Tulumaksukulu on suurenenud dividendide väljamaksega kaasneva tulumaksukulu tõttu Eestis.

Puhaskasum

Grupi puhaskasum kasvas aruandeperioodil 30,5 miljoni euro võrra 110,2 miljoni euroni. Puhaskasumi kasvule aitasid enim kaasa kõrged elektri turuhinnad.

Dividendiettepanek

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2023. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 55,0 mln eurot (0,208 eurot ühe aktsia kohta), mis moodustab 49,9% grupi 2022. aasta puhaskasumist.

Finantseerimine

Enefit Greeni grupp finantseerib oma tegevust oma- ja võõrkapitali abil. 2021. aasta oktoobris toimunud börsidebüüdi käigus emiteeriti 100 miljoni euro väärtuses uusi aktsiaid. 2022. aastal keskendusime kapitali struktuuri optimeerimisele võttes välja ning refinantseerides varem sõlmitud laenulepinguid ning sõlmisime ja valmistasime ette uusi laenulepinguid, et finantseerida käimasolevat uute tuule- ja päikeseparkide investeerimisprogrammi.

Grupi peamised võõrkapitali allikad on investeerimis- ja likviidsuslaenud regiooni juhtivatelt kommertspankadelt, Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD).

aasta jaanuaris sõlmisime NIB-ga 12 aastase tähtajaga laenulepingu summas 80 miljonit eurot. Koos NIB ning varem sõlmitud SEB ja OP pankadelt võetud 7 ja 5 aastase tähtajaga laenulepingutega võtsime kasutusele 170 miljoni euro ulatuses uusi laene ning fikseerisime nende intressimäärad kuni vastavate lepingute tähtaegadeni.
aasta detsembris sõlmisime SEB ja Swedbankiga laenulepingud 2023. aastal lõppema pidanud laenude refinantseerimiseks. Mõlemad uued laenud on viieaastase tähtajaga summas 50 miljonit eurot.

Enefit Green on sõlminud kolm korduvkasutatavat likviidsuslaenulepingut kogusummas 50 miljonit eurot tähtaegadega perioodil 2024–2026 (kõik limiidid on seisuga 31. detsember 2022 kasutamata). Grupi intressikandvate kohustuste maht 31. detsembri 2022 seisuga oli korrigeeritud soetusmaksumuses 279,6 miljonit eurot (123,5 miljonit eurot 31. detsembril 2021). Sellest moodustasid pangalaenud 275,0 miljonit eurot ja 4,6 miljonit eurot kapitalirendi kohustused.

Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär (arvestades ka sõlmitud intressimäära vahetustehinguid) 31. detsembri 2022 seisuga oli 2,60% (1,44% 31. detsembril 2021). Võrreldes eelmise aastaga on 31. detsembri 2022 seisuga laenude baasintressimäärad oluliselt kasvanud. 3 kuu euribor tõusis 2,70 protsendipunkti võrra tasemele 2,13% ning 6 kuu euribor tõusis 3,24 protsendipunkti võrra tasemele 2,69%. 31. detsembri seisuga oli 61,2% Enefit Greeni välja võetud laenukohustustest kaetud intressimäära vahetustehingutega.

Peale aruandlusperioodi lõppu jaanuaris 2023 allkirjastas Enefit Green 325 miljoni euro ulatuses laenulepinguid SEB ja Põhjamaade Investeerimispangaga. Põhjamaade Investeerimispangaga sõlmitud laenulepingu summa on 100 miljonit eurot ja laenu periood 12 aastat. SEB-ga sõlmitud laenulepingute mahuks on 225 miljonit eurot ja perioodiks 7 aastat.

Pangalaenude tagasimaksegraafik

Laenulepingute eritingimused

Grupi laenulepingud sisaldavad mõningaid eritingimusi, mis seavad grupi konsolideeritud majandusnäitajatele teatud piirmäärad. 2022. ja 2021. aasta lõpu seisuga täitis grupp kõiki laenulepingutes sätestatud nõudeid.

Rahavood

Äritegevuse rahavood 126,2 miljonit eurot koosnevad järgmistest muutustest: äritegevusest saadud raha (+136,2 mln eurot), makstud intressid ja laenukulud (-3,2 mln eurot), saadud intressid (+0,3 mln eurot) ja makstud tulumaks (-7,0 mln eurot).

Investeerimise rahavood 189,6 mln eurot koosnevad põhiliselt investeeringutest põhivaradesse.

Finantseerimise rahavood koosnevad saadud pangalaenudest (+270 mln eurot), tagasi makstud pangalaenudest (-115,3 mln eurot), tagasi makstud liisingukohustustest (-0,4 mln eurot), dividendimaksetest (-39,9 mln eurot).

Likviidsete varade muutus 2022. aastal

Finantseerimise ja tootluse suhtarvud

Laenukohustuste maksimaalse taseme määramisel arvestab juhtkond finantsvõimenduse suhtarve ning netovõla/EBITDA kordajat. 2022. aasta lõpu seisuga on finantsvõimenduse suhtarv kasvanud suurenenud võlakohustuste tõttu. Nii investeeritud kapitali tootlus kui ka omakapitali tootlus on jäänud 2021. aasta lõpu seisuga sarnasele tasemele.

Finantseerimise ja tootluse suhtarvud aasta lõpu seisuga

mln €	31.12.2022	31.12.2021
Võlakohustused	279,6	123,5
Miinus: raha	-131,5	-80,5
Netovõlg	148,1	43,0
Omakapital	718,7	633,5
Investeeritud kapital	866,8	676,5
EBITDA	154,8	121,5
Ärikasum	117,1	83,3
Puhaskasum	110,2	79,7

Finantsvõimendus (1)	17%	6%
Netovõlg/EBITDA	0,96	0,35
Investeeritud kapitali tootlus (2)	13,5%	12,3%
Omakapitali tootlus (3)	15,3%	12,6%

(1) Finantsvõimendus = netovõlg / (netovõlg + omakapital)

(2) Investeeritud kapitali tootlus = viimase 12 kuu ärikasum / (netovõlg + omakapital)

(3) Omakapitali tootlus = viimase 12 kuu puhaskasum / omakapital

Segmendiaruandlus

Enefit Greeni juhatus kasutab grupi majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendipõhist raporteerimist, kus grupi segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele. Kõik grupi opereeritavad tootmisüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende peamisele tegevusvaldkonnale.

GRUPIS ON ERISTATUD KOLM PEAMIST TEGEVUS-VALDKONDA, MIDA ESITATAKSE ERALDI AVALIKUSTATAVATE SEGMENTIDENA, JA VÄIKSEMAD TEGEVUSVALDKONNAD, MIS ON ESITATUD KOOS KUI "MUUD":

1. Tuuleenergia (hõlmab kõiki grupi tuuleparke);
2. Koostootmine (hõlmab kõiki grupi koostootmisjaamasid ja pelleti tootmist);
3. Päikeseenergia (hõlmab kõiki grupi päikeseparke);
4. Muud (sh hüdroenergia, kombineeritud taastuvenergialahendused, kesksed arendus- ja juhtimisüksused).

Aruandeperioodil oli nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (58% ärituludest ja 71% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 37% ja tõi 32% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment oli päikeseenergia, mille äritulud andsid 5% grupi ärituludest ja 2% EBITDA-st.

Absoluutarvudes kasvasid enim tuule ja koostootmise segmentide EBITDA-d, kuna neid segmente mõjutas enim elektri kõrgem turuhind. Protsentuaalselt kasvasid enim päikese segmendi äritulud (188%).

Segmendi Muud EBITDA koosneb peamiselt allokeerimata üldjuhtimiskuludest, Paide võrguehitusteenuste, Keila-Joa hüdroelektrijaama ning Ruhnu taastuvenergia lahenduse tuludest ja kuludest. Segmendi Muud kahjumi suurenemine 2,5 miljoni euro võrra on tingitud peamiselt üldjuhtimise tööjõukulude kui ka konsultatsioonikulude suurenemisest.

Sisukord

Investeeringud

Grupi investeeringud olid 2022. aastal 193,5 miljonit eurot, mida oli 116,7 miljonit eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 188,1 miljoni euroni. Sellest 111,4 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 62,5 mln eurot investeeriti Akmene tuuleparki, 30,7 mln eurot Šilale II tuuleparki ning 18,3 mln eurot Tolpanvaara tuuleparki. Lisaks omandas Enefit Green 26,9 mln euro eest Tootsi tuulepargi arenduse Eesti Energialt. Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Vändra päikesepargi arendusetappi 10,0 mln eurot ja lisaks omandati Enefit Green Solar OÜ summas 6,6 miljonit eurot. Baasinvesteeringuid tehti

aastal 5,4 mln euro ulatuses (võrdlusperioodil 4,3 mln eurot) ja need olid peamiselt seotud Eesti tuuleparkidega (2,3 miljonit eurot) ning Iru koostootmisjaamaga (1,8 miljonit eurot).

Seisuga 31. detsember 2022 sisaldasid grupi tuuleenergia segmendi varad firmaväärtust summas 23,7 miljonit eurot (2021: 23,7 miljonit eurot), koostootmise segmendi varad firmaväärtust summas 32,7 miljonit eurot (2021: 32,7 miljonit eurot) ja päikeseenergia segmendi varad firmaväärtust summas 2,3 miljonit eurot (2021: 2,9 miljonit eurot). Päikeseseenergia segmendi varade firmaväärtust hinnati alla katteväärtustesti läbiviimise tulemusena.

Sisukord

Tuuleenergia segment

Tuuleenergia segment koosneb opereerivatest tuuleparkidest, tuuleparkide arendustest, osaliselt tuuleparkide arendamisega seotud juhtimiskuludest ja osaliselt tuuleparkide juhtimiskuludest.

Toodangud ja töökindlused

aasta tuuleolud olid mõnevõrra tagasihoidlikumad ning tuuleparkide töökindlus mõnevõrra madalam kui võrdlusperioodil. Eesti tuuleparkide toodangud kahanesid -8,9% ja Leedus -4,8%. Aasta kokkuvõttes oli tuulenergia toodang 911 GWh, kahanedes -7,3% võrreldes eelmise aastaga.

Eesti tuule töökindlus oli 2022. aastal 94,5% (2021 95,6%), töökindluste vahe -1,1% avaldas mõju muutuvkasumile aastate võrdluses -2,1 mln eurot. Leedu tuule töökindlus oli 2022. aastal 94,9% (2021 95,6%), töökindluste vahe -0,7% avaldas aastate võrdluses muutuvkasumile mõju -0,4 mln eurot. Täpsem info töökindluste kohta sisaldub varahalduse peatükis.

Leedu tuuleparkide töökindlus

Arvutuslik teenitud elektrihind

Elektrihinnad

Eesti tuulepargid, mille toetusalune periood ei ole lõppenud, saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta. Eesti tuuleparkide segment sisaldab 2022. aasta märtsist alates osaliselt ka fikseeritud hinnaga müüki. Tänu sellele ei ole Eesti tuuleparkide toodang täies ulatuses avatud elektri turuhinna kõikumistele. Alates juunist 2021 müüb 14 MW Sudenai park toodangu turule NP Leedu hinnapiirkonda. 2022. aasta kolmandas kvartalis asendasime kõigis Leedu tuuleparkides senise FiT (Feed-In Tariff) taastuvenergia toetuse põhise tulumudeli kombinatsiooniga fikseeritud hinnaga pikaajaliste elektrilepingute (PPA, Power Purchase Agreement) ning turuhinnapõhisest tulumudelist. Kokku müüdi 2022. aasta jooksul PPA lepingute alusel 158,3 GWh elektrit keskmise hinnaga 112,8 €/MWh (14,2% aastasest elektritoodangust).

Arvutuslik teenitud Eesti tuuleparkide elektrihind koos toetusega oli 2022. aastal 174,7 €/MWh (+41% võrreldes 2021. aastaga). Leedu tuuleparkide arvutuslik teenitud elektrihind oli 2022. aastal 86,9 €/MWh (+9%). Kõik Leedu tuulepargid müüsid elektrit alates IV kvartalist turutingimustel, mis tähendas kõrgemat keskmist elektrihinda kui varasem toetusskeemi alune hind, kuid PPA teenindamise ja elektriostukulude suurenemise tõttu jäi keskmise hinna tõus siiski tagasihoidlikuks.

Keskmise hinna arvutusse on sisse arvestatud fikseeritud hinnaga PPA lepingud ja elektriostu kulud.

Äritulud

Kõrged elektri turuhinnad kasvatasid tuule segmendi äritulud 149 mln euroni, mida on 37% rohkem kui aastal 2021. Kõrgemad hinnad kompenseerisid aastases võrdluses 7,3% võrra madalama tootmismahu mõju.

Ärikulud

Tuule segmendi ärikulud kasvasid 20,6 mln euro võrra 65,2 mln euroni. Kulude kasv on peamiselt seotud ostetud elektrienergiaga (mõju kulude kasvule 18,6 mln eurot). Suurenesid bilansienergia kulud kallinenud elektrihinna tõttu (+5,8 mln eurot), lisandus PPA portfelli

Sisukord

tasakaalustamiseks ostetud elektri kulu (+7 mln eurot). Muud ärikulud (ilma bilansienergia kulude kasvu ning kulumita) kasvasid aastases võrdluses 2 mln euro võrra ning olid tingitud peamiselt seadmete ja rajatiste kulu kasvust.

EBITDA

Kokkuvõtvalt kasvasid tuule segmendi tulud 40,3 mln eurot, kulud 20,6 mln eurot ning EBITDA kasvas 109,4 mln euroni (89,9 mln eurot 2021. aastal). Nii tulude kui ka kulude kasvu mõjutasid peamiselt kõrgemad elektrihinnad.

Opereerimiskulud MW kohta

Kui vaadata kitsamalt opereerivate tuuleparkide üksuste (Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB) kulusid, siis opereerimiskulud 2022. aastal (ärikulud ilma kulumi, bilansienergia ostuta ja PPA teenindamise ostukuludeta) installeeritud tootmisvõimsuse megavati kohta on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 1,1% võrra tasemelt 35 tuhat €/MW tasemele 35,3 tuh €/MW. Kulude stabiilsus uute hoolduslepingute sõlmimisest on tasakaalustanud indekseerimisest tulenevat hoolduskulude naturaalset kasvu.

* (Ärikulud – bilansienergia ost-kulum) / opereeriv võimsus. Arvutuses on arvesse võetud ainult opereerivad tuulevarad: Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB.

Koostootmise segment

Koostootmise segment koosneb Iru, Paide, Valka ja Broceni koostootmisjaamadest ja pelletitehasest.

Elektritoodangud ja -hinnad

aastal oli segmendi elektritoodang ligikaudu 173,1 GWh, mis on 6% madalam kui võrdlusperioodis (2021: 184,6 GWh). Elektritoodangu vähenemise põhjuseks oli Iru koostootmisjaama ligi 5 nädalat kestnud remondiseisak.

Iru ja Paide koostootmisjaamad saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta taastuvatest allikatest toodetud elektri eest ning mitte-taastuvast kütusest tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri eest 32 €/MWh kohta. Alates detsembris keskpaigast müüb Valka koostootmisjaam elektrit NP Läti turuhinnaga, enne seda oli määratud fikseeritud elektrihinnad vahemikus 79,75 €/MWh kuni 105,6 €/MWh. Broceni koostootmisjaam kaotas vastavalt BVKB oktoobris 2021 langetatud otsusele fikseeritud elektrihinna 143,6 €/MWh tagasiulatuvalt alates märtsist 2021. Viimase otsuse on Enefit Greeni tütarettevõte SIA Technological Solutions kohtus vaidlustanud. Kuni kohtuvaidluse lõpplahendini müüb Broceni koostootmisjaam alates novembrist 2021 elektrit Nord Pool Läti turuhinnaga.

Arvutuslik teenitud segmendi elektrihind on kasvanud NP Eesti turuhinna ja Broceni NP Läti turuhinna toel 84% võrra ja oli 2022. aastal keskmiselt 213 €/MWh (2021: 116 €/MWh).

Koostootmisjaamade töökindlus oli 2022. aastal 90,1% (96,8% võrdlusperioodil), töökindluste vahe -6,7% avaldas aastate võrdluses muutuvkasumile mõju summas -6,7 mln eurot. Töökindluste temaatikat on käsitletud varahalduse peatükis.

Soojusenergia toodang ja hinnad

Aastavõrdluses vähenes soojusenergia toodang 9% 566 GWh-ni. Soojusenergia toodangu vähenemise taga oli ülalmainitud Iru koostootmisjaama remondiseisak.

Aastate võrdluses suurenes keskmine müüdud soojusenergia MWh-i hind 14%, olles 2022. aastal ligikaudu 16 €/MWh (2021: 14 €/MWh). Iru soojusenergia toodangu piirhind on võrreldavates perioodides olnud sama ehk 7,98 €/MWh, kuid Paides ja Valkas on hind tõusnud tingituna sisseostetava biomassi kallinemisest.

Äritulud

Äritulud suurenesid aasta võrdluses 69,5 miljonilt eurolt 94,3 miljoni euroni (+36%). Enim kasvasid elektrimüügitulud (+18,3 miljonit eurot, +112%) tänu kasvanud turuhinnale ning pelletite müügitulu (+7,7 miljonit eurot, +34%) tingituna suurenenud müügihinnast. Mõnevõrra vähenesid jäätmete vastuvõtutulud (1,2 miljonit eurot) ja elektritootmise toetused (0,2 miljonit eurot) väiksema toodangu tõttu. Soojuse müügitulu jäi aasta võrdluses sarnasele tasemele olenemata väiksemast toodangust ning muud äritulud suurenesid 0,1 miljoni võrra 2,6 miljonile eurole.

Ärikulud

Valmistoodangu varude jääkide muutus oli 2022. aastal negatiivne (-3,3 miljonit eurot) pelletite toodangust väiksema müügi tõttu, samas kui 2021. aastal oli olukord vastupidine ning varude muutus oli positiivne (+3,7 miljonit eurot). Muutuvkulud suurenesid 2022. aastal 16,7 miljoni euro võrra kõrgema biomassi hinna tõttu. Püsikulud suurenesid 0,6 miljoni euro võrra 10,1 miljoni euroni. Peamine kasvuallikas oli palgakulude kasv 0,6 miljoni euro võrra segmendis.

EBITDA

Segmendi EBITDA kasvas 14,4 miljoni euro võrra ehk 41% võrreldes eelmise aastaga, olles 2022. aastal 49,6 miljonit eurot. Kasvu põhjustasid peamiselt kõrge elektri turuhind ja pelletitootmisest tuleneva EBITDA suurenemine.

$$\neg\neg\neg\heartsuit\sim\heartsuit\sim\neg\neg\triangle$$

Päikeseenergia segment

Päikeseenergia segment sisaldab lisaks opereerivatele päikeseelektrijaamadele ka päikeseparkide arendusi ja päikeseteenuseid.

Toodangud

aastal tootsime päikeseelektrit 32,2 GWh. Päikse segmendi elektritoodangud kasvasid aastavõrdluses 8,1 GWh võrra ehk 33%. Päikeselised ilmad suurendasid toodangut nii Eestis kui ka Poolas.

Päikeseparkide töökindlus oli 2022. aastal 99,8% (2021 99,9%), töökindluste vahe -0,1% ei avaldanud aastate võrdluses olulist mõju muutuvkasumile.

Elektrihinnad

Eesti päikesepargid on osaliselt avatud elektri turuhinna suhtes, Poola päikeseparkidel on iga-aastaselt inflatsiooniga indekseeritav fikseeritud hind, mis 2022. aastal oli 430- 460 zlotti/MWh (aasta keskmise Poola zloti kursiga arvestades 92-98 €/MWh).

Äritulud

Opereerivate päikeseparkide äritulud kasvasid 2,7 mln euro võrra suurenenud koguste ja kõrgema arvutusliku teenitud elektrihinna tõttu. Päikeseteenuste tulud kokku olid 8,4 mln eurot. Tegu oli küll kiiresti kasvava, kuid madala marginaaliga äriga ning seetõttu otsustasime 2022. aastal päikeseteenuse "võtmed kätte" ärisuunast väljuda.

EBITDA

Päikese segmendi EBITDA oli 2022. aastal 3,6 miljonit eurot, mis on 118% kõrgem kui võrdlusperioodil (1,9 miljonit eurot) põhjustatuna suuremast päikeseenergia toodangust ning kõrgematest elektrihindadest Eestis.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 2022

Konsolideeritud kasumiaruanne	101
Konsolideeritud koondkasumiaruanne	102
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne	103
Konsolideeritud rahavoogude aruanne	104
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne	105
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad	106

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Konsolideeritud kasumiaruanne

tuhanded eurod		1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Müügitulu	233 280	153 002	22
Taastuvenergia toetus ja muud äritulud	23 735	30 705	23
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus	3 303	-3 708	11
Kaubad, toore, materjal ja teenused	-85 954	-44 038	24
Tööjõukulud	-9 111	-6 713	25
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus	-37 777	-38 146	6, 7, 9
Muud tegevuskulud	-10 411	-7 790	26

ÄRIKASUM	117 065	83 312
Finantstulud	337	721	27
Finantskulud	-2 342	-2 833	27
Neto finantskulud	-2 005	-2 112

Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse	714	46

KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST	115 774	81 246
Tulumaksukulu	-5 567	-1 585	28

ARUANDEAASTA KASUM	110 207	79 661
sh emaettevõtja aktsionäride osa kasumist	110 207	79 661

Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurodes)	0,42	0,92	17
Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (eurodes)	0,42	0,92	17

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER		Lisa
	2022	2021
ARUANDEAASTA KASUM	110 207	79 661
Muu koondkasum
Kirjed mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse:
Rahavoo riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (2022: s.h. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse; 2021: ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse puuduvad)	14 626	-12 426	16, 21
Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed	203	-131	21
Aruandeaasta muu koondkasum/(-kahjum)	14 829	-12 557

ARUANDEAASTA KOONDKASUM KOKKU	125 036	67 104
sh emaettevõtja omaniku osa kasumist	125 036	67 104

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhanded eurod	31. DETSEMBER		Lisa
	2022	2021
VARAD
Põhivara
Materiaalne põhivara	776 870	612 503	7
Immateriaalne põhivara	60 382	68 239	9
Kasutusõiguse varad	4 239	2 750	6
Ettemaksed põhivara eest	19 412	20 710	7
Edasilükkunud tulumaksuvara	1 321	442
Investeeringud sidusettevõtjatesse	506	578
Tuletisinstrumendid	11 277	0	16
Pikaajalised nõuded	40	78	12
Kokku põhivara	874 047	705 300

Käibevara
Varud	14 227	9 529	11
Nõuded ostjate vastu,
muud nõuded ja ettemaksed	41 091	22 373	12, 14
Tuletisinstrumendid	3 349	0	16
Raha ja raha ekvivalendid	131 456	80 454	15
Kokku käibevara	190 123	112 356
Kokku varad	1 064 170	817 656

tuhanded eurod	31. DETSEMBER		Lisa
	2022	2021
OMAKAPITAL
Emaettevõtja aktsionäridele kuuluv kapital ja reservid
Aktsiakapital	264 276	264 276	17
Ülekurss	60 351	60 351	17
Kohustuslik reservkapital	3 259	479	17
Muud reservid	166 419	151 793	21, 17
Realiseerimata kursivahed	-762	-965	21
Jaotamata kasum	225 190	157 673	17
Kokku emaettevõtja aktsionäridele
kuuluv kapital ja reservid	718 733	633 607
Kokku omakapital	718 733	633 607
KOHUSTUSED
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused	255 755	93 884	18
Sihtfinantseerimine	7 115	7 458	20
Edasilükkunud
tulumaksukohustused	12 326	12 568	28
Tuletisvaba lepinguline kohustus	18 086	23 207	16
Muud pikaajalised võlad	3 000	3 000	19
Eraldised	9	13
Kokku pikaajalised kohustused	296 291	140 130
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused	23 808	29 572	18
Võlad hankijatele ja muud võlad	20 215	14 291	19
Eraldised	2	56
Tuletisvaba lepinguline kohustus	5 121	0	16
Kokku lühiajalised kohustused	49 146	43 919
Kokku kohustused	345 437	184 049
Kokku omakapital ja kohustused	1 064 170	817 656

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER	Lisa
	2022	2021
Rahavood äritegevusest
Äritegevusest saadud raha	136 696	121 532	29
Makstud intressid ja laenukulud	-3 202	-3 377	27
Laekunud intressid	251	25	27
Makstud tulumaks	-7 046	-970	28
Neto rahavood äritegevusest	126 699	117 210

Rahavood investeerimisest
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel	-190 909	-74 844	7, 9
Laekunud materiaalse põhivara müügist	3	96
Laekunud osaluse müügist sidusettevõtjas	724	0
Sidusettevõtjatelt laekunud dividendid	62	68
Neto rahavood investeerimistegevusest	-190 120	-74 680

Rahavood finantseerimisest
Arvelduskrediidi saldo muutus	0	33 312	12, 31
Saadud pangalaenud	270 000	10 000	18
Tagasi makstud pangalaenud	-115 277	-83 634	18
Tagasi makstud liisingukohustuste põhiosamaksed	-431	-262	18
Makstud dividendid	-39 906	-27 100	17
Laekunud aktsiate emiteerimisest	0	100 000	17
Tasutud uute aktsiate emiteerimisega seotud kulud	0	-5 166	17
Muud korrigeerimised	37	0
Neto rahavood finantseerimistegevusest	114 423	27 150

Neto rahavoog	51 002	69 680
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul	80 454	10 774	15
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul	131 456	80 454	15
Netomuutus raha ja raha ekvivalentides	51 002	69 680

Lisad lehekülgedel 106–175 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

tuhanded eurod	Aktsia kapital	Kohustuslik reserv kapital	Ülekurss	Muud reservid	Realisee rimata kursivahed	Jaotamata kasum	Kokku	Lisa
Omakapital seisuga 1. jaanuar 2021	4 794	479	0	400 000	-834	105 111	509 550
Aruandeaasta kasum	0	0	0	0	0	79 661	79 661
Aruandeaasta muu koondkahjum	0	0	0	-12 426	-131	0	-12 557	16, 21

Fondiemissioon vabatahtliku omakapitali reservi arvelt	225 000	0	0	-225 000	0	0	0	17
Emiteeritud aktsiakapital
(miinus emiteerimisega seonduvad kulud)	34 482	0	60 351	0	0	0	94 833	17
Makstud dividendid	0	0	0	0	0	-27 100	-27 100	17
Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide tehingute
esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus	0	0	0	-10 781	0	0	-10 781	16, 21
Muud korrigeerimised	0	0	0	0	0	1	1
Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud
väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis	259 482	0	60 351	-235 781	0	-27 099	56 953
Omakapital seisuga 31. detsember 2021	264 276	479	60 351	151 793	-965	157 673	633 607

Aruandeaasta kasum	0	0	0	0	0	110 207	110 207
Aruandeaasta muu koondkasum	0	0	0	14 626	203	0	14 829	16, 21
Kohustusliku reservkapitali suurendamine	0	2 780	0		0	-2 780	0
Makstud dividendid	0	0	0	0	0	-39 906	-39 906	17
Muud korrigeerimised	0	0	0	0	0	-4	-4
Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud
väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis	0	2 780	0	0	0	-42 690	-39 910
Omakapital seisuga 31. detsember 2022	264 276	3 259	60 351	166 419	-762	225 190	718 733

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

LISA 1. Üldine informatsioon

Enefit Green grupi majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 31.detsembril 2022 lõppenud majandusaasta kohta hõlmab Enefit Green AS (emaettevõte, õiguslikult vormilt aktsiaselts) ja tema tütarettevõtjaid (edaspidi "grupp").

Enefit Green AS opereerib kõiki Eesti Energia AS taastuvenergia tootmisüksusi ning on üks Baltikumi suurimaid taastuvenergia tootjaid. Enefit Green AS tegutseb ka Poolas ning on ehitamas ühte tuuleparki Soomes, mis peaks valmima 2024. aasta esimeses kvartalis. Enefit Green grupp toodab elektrit peamiselt tuulest, veest, päikesest, segaolmejäätmetest ja biomassist.

Emaettevõtte registreeritud aadress on Lelle 22, Tallinn 11318, Eesti Vabariik.

Alates 21. oktoobrist 2021 on Enefit Green noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Seisuga 31. detsember 2022 kuulus 77,17% aktsiatest enamusaktsionärile AS Eesti Energia.

Grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on kinnitatud juhatuse poolt 26. märts 2023. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule peab majandusaasta aruande täiendavalt heaks kiitma emaettevõtja nõukogu ja kinnitama aktsionäride üldkoosolek.

1.1 2022. aastal toimunud olulised sündmused

Energiahinnad alustasid 2021. aastal tõusu koroonakriisi järel taastunud majanduskasvu tõttu. 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa sõjaga Ukraina vastu kiirenes hinnatõus veelgi ning kulmineerus energiakriisiga aasta teises pooles. Aasta lõpus elektri hinnatõus vaibus eelkõige seetõttu, et Euroopa Liidu riikide gaasivarud olid saavutanud maksimumtaseme ning tänu soojale talvele ja kasvanud energiahindadele püsis energiatarbimine madalal. Suure mõjuga grupi tulemustele oli hindade kasv Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas, kus grupi müük on turuhindadele avatud ning kus arvutuslik teenitud elektrihind* kasvas 48% võrra võrreldes 2021. aastaga ja moodustas 182 €/MWh. Elektrimüügi kasvu mõjutasid positiivselt ka Läti (107%) ja Leedu (10%) arvutuslike teenitud elektrihindade kasv. Müügitulu kasvu pidurdas elektritootmise osas tootmismahu langus 6% võrra, mis tulenes peamiselt tuuleenergia tootmismahu vähenemisest seoses võrdlusperioodist nõrgemate tuuleoludega. Eelnevast tulenevalt kasvas elektrienergia müük aastaga 65% võrra 170 456 tuhande euroni. Elektrihinna tõus omas mõju ka sisendkuludele, millest tulenevalt kasvasid 2022. aasta elektrienergia kulud 24 534 tuhat eurot (301%), vaata ka lisa 24.

Investeeringud

Grupi investeeringud kasvasid 2022. aastal 12 kuuga 193 454 tuhande euroni (2021.aastal 76 799 tuhat eurot) (lisa 5). Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 2022.aastal 188 093 tuhande euroni. Kõige rohkem investeeriti Akmene tuuleparki 62 467 tuhat eurot, Šilale II tuulepargi investeering moodustas 30 670 tuhat eurot ning 26 863 tuhande euro eest osteti Eesti Energia AS-ilt Tootsi tuulepark. Märkimisväärsed investeeringud tehti veel Tolpanvaara tuuleparki 18 296 tuhat eurot, Purtse tuuleparki 14 579 tuhat eurot ning Vändra päikeseparki 10 044 tuhat eurot.

Muudatused seadusandluses

aasta lõpus ja 2023. aasta alguses valmistas Euroopa Komisjon ette Euroopa Liidu elektrituru mudeli uuendamist, et vähendada päev-ette elektrituru mõju ning suurendada pikkade kahepoolsete elektri ostu-müügi ja riskimaandustehingute rolli. Aktiivse tegutsemise tõttu pikaajaliste elektrimüügilepingute turul (ingl. k. Power Purchase Agreements, PPA) on Enefit Green sellise suunitlusega reformiks suhteliselt hästi ette valmistatud.

Ühe olulise muudatusena sätestati 180 €/MWh ülempiir väikese muutuvkuluga (sealhulgas tuult, päikest, jäätmeid ja biomassi energiaallikana kasutavate) elektritootjate elektri müügist saadavale äritulule. See on ajutise iseloomuga meede kestvusega 7 kuud alates 1. detsember 2022 kuni 30. juuni 2023 (Poolas kuni 31. detsember 2023), kuid võimalik on ka selle pikendamine. Meetme rakendamine erinevatel turgudel on olnud väga erinev ja Enefit Greeni 2022. aasta finantstulemust see ei mõjutanud. Tulevikus on mõju teatud koduturgudel (nagu Soome, Leedu ja Poola) võimalik, piirates Enefit Greeni tulusid

180 €/MWh (Poolas sõltub antud elektrihinna ülempiir paljudest erinevatest asjaoludest) ületavate elektrihindade korral.

Muud olulise mõjuga muutused

Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga on toimunud muudatus grupi intressimäära riskide juhtimises, seoses intressimäära vahetustehingute (ingl. k. interest rate swap, IRS) sõlmimisega. 2022. aasta märtsis ja aprillis sõlmis Enefit Green AS kolm intressimäära vahetuslepingut kolme 2022. aastal välja võetud laenu intressiriski maandamiseks nominaalsummas 170 000 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2022 oli Enefit Greeni avatud intressimäära vahetuslepingute nominaalsumma kokku 168 334 tuhat eurot, mis moodustas 61,2% võetud laenukohustustest.

Intressimäära vahetustehingud on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Riskimaandamisinstrumentide (intressimäära vahetustehingud) ja riskimaandamisobjektide (laenulepingud) vahel eksisteerib majanduslik suhe, sest seisuga 31. detsember 2022 ühtisid kõikide intressimäära vahetustehingute põhilised tingimused laenulepingute tingimustega (nominaalsummad, valuutad, tähtajad, maksegraafikud). Täpsemat infot intressimäära vahetustehingute ning nende mõju kohta finantsseisundi aruandele võib leida lisast 16.

LISA 2. Olulisemad arvestuspõhimõtted

Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud olulisematest arvestuspõhimõtetest. Nimetatud arvestuspõhimõtteid on kasutatud järjepidevalt kõikidel aruandeperioodidel, v.a juhtudel, mille kohta on eraldi avaldatud info.

108

2.1 Arvestuse alused

Grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja Rahvusvaheliste Finantsaruandlusstandardite Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendustega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Raamatupidamise aastaaruandes esitatud finantsnäitajad tuginevad põhiliselt ajaloolisele soetusmaksumusele, välja arvatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad ja -kohustused (sh tuletisinstrumendid). Konsolideeritud finantsaruannete koostamine kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nõuab teatud raamatupidamishinnangute kasutamist. Samuti nõuab see juhtkonnalt mitmete otsuste tegemist arvestuspõhimõtete rakendamise osas. Need valdkonnad, mis eeldavad keerulisemaid hinnanguid ning kus raamatupidamishinnangutel ja arvestatud eeldustel on oluline mõju raamatupidamise aastaaruandes kajastatud informatsioonile, on avalikustatud eraldi lisas 4.

2.2 Arvestus- ja avalikustamispõhimõtete muutused

(a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine

Uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima alates 1. jaanuarist 2022, ei ole olulist mõju grupile.

(b) Veel jõustumata uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused

Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad grupile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2023 või hilisematel perioodidel ja mida grupp ei ole rakendanud ennetähtaegselt:

"Investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahel toimuv varade müük või üleandmine" – IFRS 10 ja IAS 28 muudatused (rakendamise kuupäev määratakse IASB poolt; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja IAS 28 nõuetes, mis reguleerivad investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahelisi varade müüke või üleandmisi. Muudatuse peamine mõju seisneb selles, et kasum või kahjum kajastatakse täies ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. Kui tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äritegevust, kajastatakse kasum või kahjum osaliselt, isegi kui need varad on tütarettevõtte omad ja tehingu käigus antakse üle tütarettevõtte aktsiad. Muudatused võivad avaldada mõju grupi tehingute kajastamisele sidusettevõtjatega.

"Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks" - IAS 1 muudatused

(rakendub 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt) - Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes

seda omakapitaliks. 'Arveldus' on defineeritud kui kohustuse tasumine sularahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina omakapitaliinstrumendis. Grupi hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

"Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine" - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt) - IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020.aasta jaanuaris algse jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. Kuid reageerides COVID-19 pandeemiale lükati jõustumiskuupäev ühe aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudetud juhistest tulenevate liigituste muudatuste rakendamiseks. Grupi hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: "Arvestuspõhimõtete

avalikustamine" (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele) - IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete

teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toetamiseks muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 "Olulisuse otsuste tegemine", et anda juhiseid olulisuse mõiste rakendamiseks arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Grupi hinnangul on muudatuse mõju finantsaruandele kvalitatiivse iseloomuga, finantsmõju puudub.

IAS 8 muudatused: "Arvestushinnangute mõiste" (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele) - IAS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest. Grupi hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju grupile.

2.3 Konsolideerimine

(a) Tütarettevõtted

Tütarettevõtted on kõik majandusüksused, mille üle grupil on kontroll. Grupi kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle.

Tütarettevõtted konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni.

Äriühenduste arvestamisel rakendatakse omandamismeetodit. Tütarettevõtte omandamisel üleantud tasu mõõdetakse õiglases

väärtuses, mis arvutatakse omandaja poolt üleantud varade, omandaja kohustuste omandatava endiste omanike ees ja omandaja poolt emiteeritud omakapitali osaluste õiglaste väärtuste summana. Üleantud tasu hõlmab tingimusliku tasu kokkuleppest tulenevate varade ja kohustuste õiglast väärtust. Äriühenduses omandatud eristatavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused kajastatakse omandamise kuupäeval nende õiglases väärtuses. Mittekontrolliv osalus omandatavas tütarettevõttes mõõdetakse iga omandamise järel kas õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatava üksuse eristatavast netovarast.

Omandamisega seotud väljaminekud kajastatakse nende tekkimise hetkel kuludena.

Etappidena toimuva äriühenduse puhul hindab grupp talle eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse omandamise kuupäeva bilansilise maksumuse ümber selle omandamise kuupäeva õiglasesse väärtusesse; ümberhindamise tulemusena tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes.

Grupi poolt ülekandmisele kuuluvat tingimuslikku tasu mõõdetakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses. Tingimuslikku tasu klassifitseeritakse kas omakapitalina või finantskohustusena. Finantskohustusena klassifitseeritud summad hinnatakse ümber õiglasesse väärtusesse, õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei hinnata ümber ja selle hilisemat arveldamist kajastatakse omakapitalis.

Firmaväärtusena kajastatakse algselt summat, mille võrra üleantud tasu, varasemate osaluste õiglane väärtus ja mittekontrollivate osaluste väärtus ületab omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustuste

õiglast väärtust. Kui see tasu on väiksem kui omandatud tütarettevõtte netovara õiglane väärtus, kajastatakse vahe kasumiaruandes.

Ühise kontrolli all toimunud äriühendused kajastatakse lähtudes eelnevalt kirjeldatud arvestuspõhimõtetest. Ema- ja tütarettevõtete finantsnäitajad on grupi raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud rida-realt. Konsolideeritud aruannete koostamisel on grupisisesed tehingud, saldod ja realiseerimata kasumid, mis on tekkinud tehingutest grupi ettevõtete vahel, elimineeritud. Samuti on elimineeritud realiseerimata kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtete finantsaruannetes kajastatud summasid muudetud, et viia need kooskõlla grupi arvestuspõhimõtetega.

Emaettevõtte konsolideerimata aruannetes kajastatakse investeeringuid tütarettevõtetesse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud allahindlused.

(b) Muutused tütarettevõtete osaluses, mille tulemusena kontroll ei kao

Tehinguid mittekontrolliva osalusega, mille tulemusena kontroll tütarettevõtte üle ei kao, arvestatakse omakapitali tehingutena – see tähendab, kui tehinguid oma omanike õigusi rakendavate omanikega. Erinevus mittekontrollivate osaluste korrigeeriva summa ja saadud või saadaoleva tasu õiglase väärtuse vahel kajastatakse otse eelmiste perioodide jaotamata kasumi kirjel omakapitalis.

(c ) Tütarettevõtete müük

Kui grupp kaotab kontrolli tütarettevõtte üle, hinnatakse järelejäänud osalus kontrolli kaotamise hetkel selle õiglasesse väärtusesse ning bilansilise maksumuse muutusest tulenev vahe kajastatakse

kasumiaruandes. See õiglane väärtus on algseks bilansiliseks maksumuseks järelejäänud osaluse edaspidisel sidusettevõttena, ühisettevõttena või finantsvarana kajastamisel. Lisaks arvestatakse kõiki muus koondkasumis kajastatud summasid selle tütarettevõtte suhtes samal alusel, nagu siis, kui grupp oleks seotud varad või kohustused otse võõrandanud. See võib tähendada, et summad, mis olid eelnevalt kajastatud muus koondkasumis, tuleb ümber liigitada kasumiaruandesse.

(d) Sidusettevõtjad

Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille üle grupp omab olulist mõjuvõimu, kuid mitte kontrolli, ja millega kaasneb reeglina 20–50% hääleõigustest. Investeeringuid sidusettevõtjatesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ja võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Bilansilist maksumust suurendatakse või vähendatakse, et kajastada investori osa investeeringuobjekti omandamisjärgses kasumis (-kahjumis). Grupi investeering sidusettevõtjatesse sisaldab omandamisel identifitseeritud firmaväärtust.

Kui investori osalust sidusettevõtjas vähendatakse, kuid oluline mõju säilib, liigitatakse kasumiaruandesse ümber ainult eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi proportsionaalne summa, mis on seotud antud varade või kohustuste võõrandamisega.

Grupi osa sidusettevõtjate omandamisjärgsetes kasumites ja kahjumites kajastatakse kasumiaruandes ja grupi osa omandamisjärgsetes muutustes sidusettevõtjate muus koondkasumis kajastatakse muus koondkasumis koos vastava investeeringu bilansilise maksumuse

korrigeerimisega. Kui grupi osa sidusettevõtja kahjumites on võrdne või ületab tema osalust sidusettevõtjas, kaasa arvatud muud tagatiseta nõuded, ei kajasta grupp edasisi kahjumeid, välja arvatud juhul, kui grupil on seaduslik või faktiline kohustus täita sidusettevõtja kohustusi või ta on sooritanud makseid sidusettevõtja nimel.

Grupp hindab igal bilansipäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investeeringu väärtus on langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab grupp väärtuse languse summa kaetava väärtuse ja bilansilise jääkmaksumuse vahena ning kajastab selle kasumiaruande real "Muud kasumid/kahjumid sidusettevõtjatelt".

Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud "ülespoole" või "allapoole" suunatud tehingutest investori ja sidusettevõtjate vahel kajastatakse investori konsolideeritud finantsaruannetes ainult selles ulatuses, mis vastab mitteseotud investorite osalustele sidusettevõtjates. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Vajadusel on sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia need kooskõlla grupi arvestuspõhimõtetega.

2.4 Segmendiaruandlus

Informatsioon ärisegmentide kohta on avaldatud nii, nagu aruandeid koostatakse grupisiseselt kõrgeimale äritegevust puudutavate otsuste langetajale. Kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja, kes vastutab ärisegmentidele vahendite eraldamise ning nende tegevuse tulemuste hindamise eest, on emaettevõtja juhatus.

2.5 Välisvaluuta konverteerimine

(a) Arvestus- ja esitusvaluuta

Iga grupi ettevõtte finantsaruannetes kajastatavad kirjed arvestatakse tema põhilise majanduskeskkonna valuutas, milles ettevõte tegutseb (nn arvestusvaluuta). Grupil on tütarettevõtted Poolas, kelle arvestusvaluutaks on kohalik rahaühik zlott. Konsolideeritud raamatupidamise aastaruanne on koostatud eurodes, mis on emaettevõtte arvestusvaluuta ja grupi esitusvaluuta. Aruanded on ümardatud lähima tuhandeni, v.a juhul, kui sellele on viidatud teisiti.

(b) Tehingud ja saldod

Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on ümber hinnatud aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku noteeringu või, kui Euroopa Keskpank vastavat valuutat ei noteeri, valuutat emiteeriva riigi keskpanga ametliku noteeringu alusel euro suhtes. Ümberhindamisest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes. Võlakohustuste ning raha ja raha ekvivalentide ümberhindamisest tulenevad kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes finantstulude- ja kuludena; muud valuutakursside muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid aga muude äritulude või tegevuskuludena.

(c ) Gruppi kuuluvad ettevõtjad

Tütarettevõtjate, kelle arvestusvaluuta ei lange kokku esitusvaluutaga, finantstulemus ja -seisund arvestatakse ümber esitusvaluutasse, kasutades järgmisi protseduure:

• vara ja kohustuste kirjed hinnatakse ümber aruande perioodi lõpu Euroopa Keskpanga kursi alusel;
• tulud ja kulud hinnatakse ümber perioodi keskmiste kurssidega (v.a juhul, kui seda keskmist ei saa lugeda tulude ja kulude tekkimise päeva kursside kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks; sel juhul tulud ja kulud hinnatakse ümber nende tekkimise päeva kursiga); ja
• kõik selle tulemusena tekkivad ümberhindluse vahed kajastatakse muus koondkasumis.

Varade ja kohustuste ümberarvestamisel kasutatud aruandekuupäeva sulgemiskursid olid järgmised: seisuga 31. detsember 2022 EUR/ PLN 4,6808 ja 31. detsember 2021 EUR/PLN 4,5969. Tulude ja kulude ümberarvestamise kursid olid 2022. aastal EUR/PLN 4,69 ja 2021. aastal EUR/PLN 4,57.

Välismaise tütarettevõtja omandamisel tekkinud firmaväärtust ning õiglase väärtuse korrigeerimisi käsitatakse välismaise tütarettevõtja varade ja kohustustena ning hinnatakse ümber aruandeperioodi lõpu kursi alusel. Ümberhindluse vahed kajastatakse muus koondkasumis.

Ükski gruppi kuuluvatest tütarettevõtjatest ei tegutse hüperinflatiivses majanduskeskkonnas.

2.6 Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajaliseks

Varad ja kohustused on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal või grupi tavapärase

äritsükli käigus. Lühiajaliste kohustustena on näidatud kohustused, mille maksetähtaeg saabub järgmise majandusaasta jooksul või mis tõenäoliselt tasutakse järgmisel majandusaastal või grupi tavapärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad ja kohustused on näidatud pikaajalistena.

2.7 Materiaalne põhivara

Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloolise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline soetusmaksumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt seotud vara omandamisega. Ostetud põhivara soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid. Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele, teenustele ja tööjõule.

Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate põhivaraobjektidena.

Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi ning seda finantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga, kapitaliseeritakse sellega seotud laenukasutuse kulutused (intressid) valmistatava objekti soetusmaksumusse. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil sisuliselt kõik olulised vara ettevalmistamiseks, selle kasutamiseks

või müümiseks vajalikud toimingud on lõpule viidud. Grupp peatab laenukasutuse kulutamise kapitaliseerimise pikemateks perioodideks, mille jooksul kvalifitseeruva vara aktiivne arendamine on peatatud.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele või võetakse arvele eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et grupp saab tulevikus varaobjektist majanduslikku kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Asendatud komponent või proportsionaalne osa asendatud põhivarast kantakse finantsseisundi aruandest maha. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena.

Maad ei amortiseerita. Muu põhivara kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil jaotades soetusmaksumuse kuni lõppväärtuseni vara hinnangulisele kasulikule elueale järgmiselt:

Materiaalse põhivara objektidele on määratud järgmised kasulikud eluead:

Hooned	30–40 aastat
Rajatised	10–30 aastat
Masinad ja seadmed
– elektriülekandeseadmed	5–45 aastat
– elektrijaamade seadmed	7–32 aastat
– muud masinad ja seadmed	3–30 aastat
Muu põhivara	3–10 aastat

Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav ehk mil vara on asukohas ja seisukorras töötamaks vastavuses juhtkonna poolt kavandatud plaanile. Amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara

lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel "müügiootel põhivaraks". Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (lisa 2.9).

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude tegevuskulude real.

2.8 Immateriaalne põhivara

Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

• varaobjekt on grupi poolt kontrollitav;
• on tõenäoline, et grupp saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;
• objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Immateriaalset põhivara (v.a firmaväärtus) amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, samamoodi materiaalse põhivara väärtuse languse hindamisega (v.a firmaväärtus). Määramata tähtajaga immateriaalse põhivara ning kasutusele võtmata immateriaalse põhivara kaetavat väärtust kontrollitakse kord aastas, võrreldes nende kaetavat väärtust bilansilise jääkväärtusega.

(a) Firmaväärtus

Äriühenduses omandatud firmaväärtust ei amortiseerita, selle asemel jagatakse firmaväärtus väärtuse languse kontrollimiseks raha genereerivatele üksustele ning viiakse iga aruandeperioodi lõpul (või tihemini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus sellele viitab) läbi raha genereeriva üksuse väärtuse test. Firmaväärtus jagatakse raha genereerivatele üksustele, mis eeldatavasti saavad firmaväärtuse tekitanud äriühenduse sünergiast kasu. Firmaväärtus jagatakse raha genereerivale üksusele või üksuste grupile, mis ei või olla suurem kui ärisegment. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele juhul, kui see on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Firmaväärtuse allahindlust edaspidi ei tühistata. Finantsseisundi aruandes kajastatakse firmaväärtust jääkmaksumuses (soetusmaksumus miinus väärtuse langus). Tütarettevõtete müügist saadud kasumi või kahjumi arvestamisel arvestatakse firmaväärtuse jääkmaksumus müüdud tütarettevõtte vara jääkmaksumuse hulka.

(b) Tarkvara

Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arenduskulud, mis on otseselt seotud selliste eristatavate tarkvaraobjektide arendamise ja testimisega, mis on grupi poolt

115

kontrollitavad, kajastatakse immateriaalse varana, kui on täidetud järgmised tingimused:

• tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik;
• juhatus kavatseb tarkvara valmis saada ja seda kasutada;
• tarkvara on võimalik kasutada;
• on võimalik näidata, kuidas tarkvara loob tõenäolist tulevast majanduslikku kasu;
• tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks on olemas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vahendid;
• tarkvara arendustegevusega seotud kulutusi saab usaldusväärselt mõõta.

Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arenduskulud, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, kajastatakse tekkepõhiselt kuludena. Arenduskulusid, mis on algselt kajastatud kuludena, ei kajastata hilisemal perioodil varana. Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 15 aastat.

(c ) Lepingulised õigused

Omandatud lepingulised õigused kajastatakse soetamise hetkel õiglases väärtuses ning pärast algset arvele võtmist soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Lepingulised õigused amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil eeldatava lepingulise õiguse kehtivuse perioodi jooksul. Täiendav informatsioon lepinguliste õiguste kohta on avalikustatud lisas 9.

2.9 Mittefinantsvarade väärtuse langus

Määramata kasuliku elueaga varasid (näiteks firmaväärtust) ei amortiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas nende väärtuse langust. Amortiseeritavate varade ja maa puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist, kui teatud sündmused või asjaolude muutused viitavad sellele, et bilansiline maksumus ei ole kaetav. Vara väärtuse languse kahjumit kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab tema kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on kõrgem kahest järgnevast näitajast:

• vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused;
• vara kasutusväärtus- varade kasutusväärtus leitakse varade abil tulevikus genereeritavate hinnanguliste rahavoogude nüüdisväärtusena.

Varade väärtuse langust hinnatakse juhul, kui sellele viitavad võimalikud järgmised asjaolud:

• sarnaste varade turuväärtus on langenud;
• üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, mistõttu on tõenäoline, et varadest genereeritav tulu väheneb;
• turu intressimäärad on tõusnud;
• varade füüsiline seisund on järsult halvenenud;
• varadest saadavad tulud on väiksemad planeeritust;
• mõningate tegevusvaldkondade tulemused on oodatust halvemad;
• teatava raha genereeriva üksuse tegevus kavatsetakse lõpetada.

Samuti kontrollitakse väärtuse langust, kui grupp tuvastab teisi vara väärtuse langusele viitavaid asjaolusid.

Varade väärtuse langust võidakse hinnata kas üksiku vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta. Raha genereerivaks üksuseks loetakse väikseim eraldi identifitseeritav varade grupp, millest genereeritavad rahavood on olulises osas prognoositavad sõltumatult ülejäänud varade poolt genereeritavatest rahavoogudest. Kahjum väärtuse langusest kajastatakse koheselt kasumiaruandes kuluna.

Iga aruandeperioodi lõpu seisuga hinnatakse, kas esineb asjaolusid, mis viitavad sellele, et eelmistel aastatel vara, v.a firmaväärtuse, kohta kajastatud kahjumit väärtuse langusest enam ei eksisteeri või see on vähenenud. Iga sellise asjaolu esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust uuesti. Vastavalt testi tulemustele võidakse allahindlus kas osaliselt või täielikult tühistada. Firmaväärtuse väärtuse langusest kajastatud kahjumit edaspidi ei tühistata.

2.10 Finantsvarad

Klassifitseerimine

Grupp klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

• need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande)
need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Klassifitseerimine sõltub grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal grupp võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja grupp annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Grupi kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.

Korrigeeritud soetusmaksumus

Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.

Omakapitaliinstrumendid

Grupil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse, välja arvatud investeeringuid sidusettevõtjatesse.

Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumendid kajastatakse õiglases väärtuses. Kõik tuletisinstrumendid kajastatakse varana juhul kui nende õiglane väärtus on positiivne ning kohustusena kui õiglane väärtus on negatiivne. Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, juhul kui neid ei kasutata riskimaandamise eesmärgil. Grupp rakendab riskimaandamisarvestust (hedge accounting'ut). Riskimaandamisarvestuse põhimõtted on kirjeldatud lisas 2.28.

Väärtuse langus

Grupp hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Nõuetele ostjate vastu, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab grupp IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Grupp kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.

Nõuded ostjate vastu

Nõuded ostjate vastu on ostjatelt laekumata arved tavapärase äritegevuse käigus müüdud energia või osutatud teenuste eest. Nõuded ostjate vastu võetakse algselt arvele tehinguhinnas ja kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit ning arvestades maha allahindluse reservi. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine (makse hilinemine üle 90 päeva maksetähtajast). Olulisi nõudeid hinnatakse individuaalselt. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas, mida korrigeeritakse eeldatavate majanduskeskkonna muudatustega. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel ning selle arvutamiseks kasutatakse sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes muude tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus finantsseisundi aruandest välja. Varem alla hinnatud

ebatõenäoliste nõuete laekumisel vähendatakse kasumiaruande rida "Muud tegevuskulud".

Nõuded, mille laekumine on ette nähtud kuni ühe aasta või tavapärase äritsükli jooksul, loetakse lühiajalisteks nõueteks. Ülejäänud nõuded ostjate vastu kajastatakse pikaajaliste nõuetena. Pikaajalised nõuded ostjate vastu kajastatakse tõenäoliselt laekuva nõude nüüdisväärtuses. Tõenäoliselt laekuva nõude nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahet kajastatakse nõude laekumistähtajani jäänud perioodi jooksul intressituluna, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

2.11 Raha ja raha ekvivalendid

Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse arvelduskontosid pankades ja raha teel pankadesse ning lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid pankades.

Enefit Green AS ja selle tütarettevõte Enefit Wind OÜ oli liidetud Eesti Energia AS-i (emaettevõte) kontsernikontoga kuni 30. juuni 2021. Vastavaid kontsernikontoga seotud saldosid kajastati aruandekuupäeva seisuga kui lühiajalisi nõudeid emaettevõtte vastu või kui laenukohustusi (arvelduskrediidikohustusi) emaettevõtte ees. Kontsernikontole paigutatud vabu vahendeid ei liigitata aruandekuupäeva seisuga raha ja raha ekvivalentide hulka.

Grupi hinnangul on märgitud saldode õiglased väärtused ligilähedased nende bilansilistele väärtustele. Kontsernikontoga seotud nõudeid ja arvelduskrediidikohustusi mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Kontsernikontoga seotud saldode muutusi kajastatakse rahavoogude

aruandes kui rahavooge finantseerimistegevusest real "Arvelduskrediidi saldo muutus".

Juunis 2021 moodustati Baltikumi Enefit Green grupiülene kontsernikonto SEB pangas, mille tulemusena kasutavad Enefit Greeni ema- ja tütarettevõtjad Eestis, Lätis ja Leedus ühtset kontsernikontot.

2.12 Varud

Varud kajastatakse soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, kui see on varude soetusmaksumusest madalam. Varude kulusse kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Lõpetamata ja valmistoodangu soetusmaksumusse lülitatakse tooraine kulud, otsesed tööjõukulud ning muud otsesed ja kaudsed kulud (lähtudes tootmisseadmete normaalvõimsusest). Varude soetusmaksumusse ei lülitata laenukasutuse kulutusi. Tooraine ja materjali varude soetusmaksumus koosneb ostuhinnast, transpordikuludest ning muudest soetamisega otseselt seotud väljaminekutest.

Neto realiseerimisväärtuseks loetakse eeldatavat müügihinda, mida on vähendatud nende varude müügiga seotud kulutuste võrra.

2.13 Aktsiakapital

Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Eelisaktsiaid ei ole emiteeritud. Uute aktsiate emiteerimisega otseselt kaasnevad vältimatud lisakulud kajastatakse omakapitalist mahaarvamisena. Üldkoosoleku poolt otsustatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad kajastatakse omakapitali real "Registreerimata aktsiakapital". Ülekurss on aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.

2.14 Kohustuslik reservkapital

Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on emaettevõte moodustanud kohustusliku reservkapitali. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 5% puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

2.15 Võlad hankijatele

Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud kohustused tasuda hankijatele ostetud kaupade või teenuste eest. Võlad, mille tasumine on ette nähtud kuni ühe aasta või tavapärase äritsükli jooksul, loetakse lühiajalisteks kohustusteks. Ülejäänud võlad hankijatele kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Võlad hankijatele võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse peale esmast arvelevõtmist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

2.16 Võlakohustused

Võlakohustused võetakse algselt arvele õiglases väärtuses vähendatuna tehingukulude võrra ning kajastatakse pärast esmast arvelevõtmist korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse (millest on maha arvatud tehingukulud) ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse kasumiaruandes võlakohustuse kehtivuse perioodi jooksul, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Laenulepingute sõlmimisel makstavaid teenustasusid kajastatakse laenukasutuse kuludena selles ulatuses, mille osas on tõenäoline,

et grupp laenu välja võtab. Sellised teenustasud kajastatakse finantsseisundi aruandes tulevaste perioodide kuludena ja kajastatakse laenukasutuse kuluna, kui laenu väljavõtmine aset leiab. Juhul, kui puuduvad tõendid selle kohta, et laen osaliselt või täielikult välja võetakse, siis kapitaliseeritakse teenustasu likviidsusteenuste ettemaksuna ning amortiseeritakse selle perioodi jooksul kuluna, kui laenu väljavõtmine aset leiab.

Võlakohustusi kajastatakse lühiajaliste kohustustena, välja arvatud juhul, kui grupil on tingimusteta õigus lükata kohustuse täitmist edasi vähemalt 12 kuu võrra pärast aruandeperioodi lõppu.

Laenukasutuse kulutused

Üldotstarbelised ja kindla otstarbega laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seotud tingimustele vastavate varade (varad, mille otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimine võtab olulisel määral aega) soetamise, ehitamise ja tootmisega, lisatakse varaobjektide soetusmaksumusse kuni hetkeni, mil varad on valmis nende ettenähtud kasutuseks või müügiks.

Kapitaliseeritavate laenukasutuste summat vähendatakse laenatud summade ajutisest investeerimisest teenitud tulu võrra.

Kõik muud laenukasutuse kulutused kajastatakse kasumiaruandes kuludena nende tekkimise perioodil.

2.17 Maksustamine

(a) Ettevõtte tulumaks k.a dividendide tulumaks Eestis

Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis

120

ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks on 20% ehk 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast kohaldub regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80. Soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamakseni, millelt äriühing on maksnud tulumaksu. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta.

Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna ning finantsseisundi aruandes edasilükkunud tulumaksukohustusena planeeritava dividendi väljamakse ulatuses.

Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumi ja muude omandamise järgsete tütarettevõtete reservide liikumiste arvelt, välja arvatud juhul, kui grupp kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega muul viisil lähitulevikus ei kao. Kuna grupp kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Grupp ei kajasta selliste ajutiste erinevuste osas edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus taastuvad.

Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneb vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.

(b) Muud maksuliigid Eestis

Grupi kulusid mõjutavad järgmised maksuliigid:

Maksuliik	Maksumäär
Sotsiaalmaks	33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt
Töötuskindlustusmakse	0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt
Erisoodustuste tulumaks	20%, 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt
Saastetasud	Saasteainete tonnimäärade alusel saasteainete viimise eest atmosfääri, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse ning jäätmete keskkonda paigutamise eest
Vee erikasutusõiguse tasu	2021. aastal 1,70–180,55 eurot/1000 m3 vee kogust või põhjaveekihist võetud vee kohta (2021. aastal 1,69–178,75 eurot/1000 m3 veekogust või põhjaveekihist võetud vee kohta)
Maamaks	0,1–2,5% maa maksustamishinnast aastas
Raskeveokimaks	3,50–232,60 eurot/kvartalis veoauto kohta
Elektrienergia aktsiisimaks	0,5–1,0 (alates 01.05.2020 kuni 31.12.2022) eurot elektri MWh kohta
Maagaasi aktsiisimaks	40–55,79 eurot/1000 m3 maagaasi kohta
Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt	20/80 ettevõtlusega mitteseotuks loetavatelt kuludelt

(c ) Tulumaksumäärad välisriikides, kus toimub grupi tegevus

Läti	Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20/80 jaotatavalt kasumilt
Leedu	Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 15%
Poola	Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 19%
Soome	Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20%

(d) Edasilükkunud tulumaks

Välismaal asuvates tütarettevõtjates, välja arvatud Lätis, kajastatakse edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja nende bilansiliste maksumuste vahel. Edasilükkunud tulumaksuvara ja -kohustuse kajastamisel kasutatakse bilansilise kohustuse meetodit. Edasilükkunud tulumaksukohustusi ei kajastata juhul, kui need tekivad firmaväärtuse esmasel arvele võtmisel; samuti ei kajastata edasilükkunud tulumaksu, kui see tekib vara ja kohustuse esmasel arvele võtmisel sellise tehingu puhul, mis ei ole äriühendus ja mis ei mõjuta tehingu toimumise ajal ei raamatupidamislikku kasumit ega ka maksustatavat kasumit. Edasilükkunud tulumaksusumma leidmisel kasutatakse maksumäärasid, mis on jõustunud või reaalselt seadusega sätestatud bilansipäeva seisuga ja mida eeldatavasti rakendatakse arvestuse aluseks oleva edasilükkunud tulumaksu vara realiseerimisel või tulumaksukohustuse tasumisel.

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad grupi varade ja kohustuste bilansiliste ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustuse maksustamisel aluseks võetav summa).

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustusi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustus ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse.

Grupi edasilükkunud tulumaksukohustus tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib grupi edasilükkunud tulumaksukohustus investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui grupp suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.

Kuna grupp kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustust. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustust planeeritava dividendi väljamakse ulatuses.

Edasilükkunud tulumaksukohustuse mõõtmisel kasutab grupp maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad.

Edasilükkunud tulumaksu varasid kajastatakse mahaarvatavatelt ajutistelt erinevustelt ainult sellises ulatuses, mille osas on tõenäoline, et ajutine erinevus tühistub tulevikus ja on küllaldaselt maksustatavat kasumit, mille vastu ajutist erinevust on võimalik kasutada.

2.18 Hüvitised töötajatele

Töötajate lühiajalised hüvitised

Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud), kui eeldatakse, et töölepingu ajutine peatumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi, ning muid hüvitisi, mis tuleb välja maksta 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi.

Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab grupp prognoositava hüvitise summa ulatuses kohustuse (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad.

Töösuhte lõpetamise hüvitised

Töösuhte lõpetamise hüvitised on hüvitised, mida makstakse, kui grupp otsustab lõpetada töösuhte töötajaga enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või kui töötaja otsustab töölt lahkuda vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Grupp kajastab töösuhte lõpetamise hüvitisi varaseimal järgmisel kuupäeval: (a) kui grupp

ei saa enam tagasi võtta nende hüvitiste pakkumist ja (b) kui grupp kajastab restruktureerimise kulusid, mis on IAS 37 reguleerimisalas ja mis hõlmab töösuhte lõpetamise hüvitiste maksmist. Kui töötajatele on tehtud pakkumine, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist, kajastatakse töösuhte lõpetamise hüvitised vastavalt pakkumise vastu võtnud töötajate arvule. Hüvitised, mis makstakse välja hiljem kui 12 kuud pärast aruandeperioodi lõppu, diskonteeritakse nüüdisväärtusesse. Restruktureerimiste käigus toimuvate koondamiste puhul moodustatakse koondamiseraldised.

Muud hüvitised töötajatele

Kollektiivlepingutest ja muudest lepingutest tulenevate endiste töötajate hüvitiste ning tervisekahjustuste hüvitiste katteks on moodustatud eraldised.

2.19 Eraldised

Eraldisi kajastatakse juhul, kui grupil on minevikus aset leidnud sündmustest tulenev seaduslik või faktiline kohustus, kohustuse realiseerumine nõuab ressurssidest loobumist ja summa suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldisi kajastatakse kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste nüüdisväärtuses, kasutades intressimäära, mis kajastab turu hinnanguid raha hetkeväärtusele ja kohustusele iseloomulikele riskidele. Eraldiste suurenemist seoses realiseerumistähtaja lähenemisega kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna.

Eraldiste kajastamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust, kasutades vajadusel ekspertide abi. Eraldisi ei moodustata tulevikus aset leidvate tegevuskahjumite katteks.

Mitmete sarnaste kohustuste olemasolu korral määratakse kohustuste täitmiseks vajalike väljaminekute tõenäosus kindlaks, vaadeldes kohustuste klassi kui üht tervikut. Kuigi iga üksiku objekti puhul võib ressursside vähenemise tõenäosus olla väike, võib kohustuste klassi osas tervikuna ressursside teatav vähenemine osutuda tõenäoliseks. Sellisel juhul eraldis kajastatakse (kui teised kajastamiskriteeriumid on täidetud).

Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja korrigeeritakse lähtudes selle hetke parimast hinnangust. Eraldiste moodustamisega seotud kulu kajastatakse kasumiaruandes ärikuludes või põhivara soetusmaksumuses, kui eraldise moodustamine on seotud demonteerimise, ümberpaigutamise või taastamis- või muu kohustusega, mis on tekkinud varaobjekti soetamise või varaobjekti teatud perioodi jooksul kasutamise tagajärjel.

Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks need olid moodustatud.

Kui eeldatakse, et teine osapool hüvitab mõned või kõik eraldise täitmiseks vajalikud kulutused, kajastatakse hüvitis juhul ja ainult juhul, kui hüvitise saamine pärast kohustuse täitmist grupi poolt on praktiliselt kindel. Hüvitist käsitatakse eraldi varana. Hüvitisena kajastatud summa ei tohi ületada eraldise summat.

Töötajatega seotud eraldised

Töötajatega seotud eraldised on moodustatud tervisekahjustuste hüvitamiseks. Pikaajalised töötajatega seotud eraldised realiseeruvad töötajate järelejäänud eluea jooksul, mille määramise aluseks on võetud Statistikaameti andmed prognoositavate eluigade kohta vastavalt vanusele.

2.20 Tingimuslikud kohustused

Võimalikud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.

2.21 Tulude arvestus

Müügitulu on tulu, mis tekib grupi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida grupil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Müügitulu kajastatakse summas, mis ei sisalda käibemaksu ja mitmesuguseid grupile kohalduvaid aktsiisimakse.

Kaupade müük – hulgimüük

Grupp toodab ja müüb pelleteid avatud turul. Müük kajastatakse kui kontroll toodete osas on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud kliendile, klient saab otsustada toodete turustamise ja hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid mõjutada kliendi poolt toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud kliendile ning klient on aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või on grupil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise nõuded on täidetud.

Müügitehingutes ei ole finantseerimise komponenti, kuna nõuete tasumistähtaeg on kuni 90 päeva, mis on kooskõlas tööstusharu praktikaga.

Grupp kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest.

Kui grupp osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui teenust osutatakse.

Teenuste müük – elekter, gaas, soojus, jäätmete käitlus

Grupp osutab lepingute alusel elektri, gaasi ja soojuse müügiteenuseid ning jäätmete käitlust fikseeritud ja muutuva hinnaga. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenuseid osutatakse. Fikseeritud hinnaga lepingute puhul kajastatakse müügitulu vastavalt tegelikult osutatud teenustele aruandeperioodi lõpuks, kuna klient saab teenusest kasu samal ajal kui seda osutatakse. Elektri, gaasi ja soojuse müügitulu leitakse tegelike tarnitud ühikute alusel ning jäätmete käitluse müügitulu vastavalt tegelikult vastu võetud ühikute alusel, arveid väljastatakse kuiselt. Kooskõlas IFRS 15 standardiga ei ole avaldatud täitmata lepingutele allokeeritud tehinguhindu.

Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.

Intressitulu

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellisel juhul arvestatakse intressitulu kassapõhiselt.

Finantseerimise komponent

Grupil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri grupp tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.

2.22 Sihtfinantseerimine

Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et grupp vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil.

Varade sihtfinantseerimisi kajastatakse brutomeetodil, mille kohaselt võetakse sihtfinantseerimise arvel soetatud vara finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses. Varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetus

Vastavalt Eesti elektrituru seaduse §-le 59 saab grupp toetust 5,37 senti ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 125 MW. Grupp saab toetust igakuiselt vastavalt taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia mahule. Toetus ei ole mõeldud konkreetsete kulude katmiseks, vaid on valitsuse meede, mille eesmärk on toetada ja hoogustada üleminekut taastuvenergiale Eestis. Toetust kajastatakse brutomeetodil muude äritulude koosseisus real "Taastuvenergia toetus".

2.23 Rendid

(a) Grupp kui rentnik

Lepingu sõlmimisel hindab grupp, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus.

Grupp arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui grupp on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui grupp on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Grupp hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on grupi kontrolli all ja mõjutab seda, kas ta on piisavalt kindel, et kasutab mõnda algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võetud. Grupp muudab

rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral või kui tekib muutus lepingu lõpetamise või pikendamise optsiooni teostamisel.

Lepingud võivad sisaldada nii rendikomponente kui ka rendiga mitteseotud komponente. Grupi rendilepingud on peamiselt maa kasutusõiguse seadmise lepingud, mis ei sisalda rendiga mitteseotud komponente.

Esmane mõõtmine

Grupp kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustusi rendiperioodi alguse seisuga.

Esmasel kajastamisel mõõdab grupp kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:

• rendikohustuse algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;
• kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud rendistiimulid;
• kõiki grupi esmaseid otsekulutusi;
• grupi hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.

Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel.

Grupp mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustuse selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra

on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab grupp enda alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida grupp peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara.

Alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on grupp:

• kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on korrigeeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest;
• selle tuletanud kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist marginaali, mida on korrigeeritud grupi krediidiriskiga;
• korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, riik, alusvaluuta ja tagatised.

Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustuse mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi alguseks tasutud:

a) fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;
b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed, intressi viitemääraga (nt LIBOR) seotud maksed või turu rendimäärade järgi muutuvad maksed. Grupi osades rendilepingutes on sees muutuvad rendimaksed;
c) summad, mida grupp peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel;
d) ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui grupp on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja
e) rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel eeldatakse, et grupp kasutab rendilepingu lõpetamise õigust.

Edasine kajastamine

Pärast rendiperioodi algust mõõdab grupp kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab grupp kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustuse ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle grupile või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et grupp realiseerib ostuõiguse, arvestab grupp kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab grupp kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.

Pärast rendiperioodi algust mõõdab grupp rendikohustust järgmiselt:

a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustuse intressile;
b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja

c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.

Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustuse intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal osaperioodil kohustuse lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab grupp kasumiaruandes rendikohustuse intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustuse hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.

Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustus ümber hinnata. Grupp kajastab rendikohustuse ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustuse mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab grupp ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes.

Rendikohustuse ümberhindamiseks diskonteerib grupp muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

a) muudetakse rendiperioodi. Grupp teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või
b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Grupp teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.

Rendikohustuse ümberhindamiseks diskonteerib grupp muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

a) muutuvad summad, mida grupp peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel. Grupp teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.
b) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast turu rendihindade analüüsi). Grupp hindab rendikohustuse ümber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Grupp teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab grupp muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest.

Grupp kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui:

a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse; ja
b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele.

Grupp on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem.

(b) Grupp kui rendileandja

Kasutusrendi tingimustel välja renditud varade suhtes kohaldatakse materiaalsele põhivarale kehtestatud arvestusprintsiipe. Rendiperioodi jooksul saadavad maksed kajastatakse kasumiaruandes tuluna rendiperioodi jooksul.

(c ) Maakasutusõigused

Immateriaalse varana kajastatakse grupi kasuks seatud hoonestusõiguste ja servituutide eest tasutud muutuvtasudega seonduvaid väljamaksed, mis vastavad immateriaalse põhivarana kajastamise kriteeriumidele. Maakasutusõiguste kulud amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil lepinguperioodil jooksul, mille pikkus võib olla kuni 99 aastat.

2.24 Dividendide maksmine

Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata kasumi vähendamisena ning kohustusena aktsionäri ees.

2.25 Lubatud heitkoguste ühikud ehk heitmekvoodid

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem loodi 2005. aastal selleks, et edendada kasvuhoonegaaside, eeskätt süsinikdioksiidi heite vähendamist. Süsteemi raames on riigid eraldanud teatud käitistele lubatud heitkoguste ühikuid ehk nn heitmekvoote tasuta või õiglasest väärtusest madalama hinnaga. Heitmekvoote ostetakse ja müüakse vastavatel börsidel, kust käitised, kes vajavad rohkem kvoote, kui neile tasuta või soodushinnaga on eraldatud, peavad oma kohustuste täitmiseks vajalikke kvoote juurde ostma.

Esimesel kauplemisperioodil aastatel 2005–2007 kaubeldi vaid lubatud heitkoguste ühikutega (ingl. k. European Union Allowance, EUA). Teisel kauplemisperioodil aastatel 2008–2012, mis oli Kyoto protokolli järgse kauplemise esimene periood, võimaldati Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis kaubelda ka rahvusvaheliste tõendatud heitkoguste vähendamise ehk CER ühikutega (ingl. k. Certified Emission Reduction unit) ja heitkoguste vähendamise ehk ERU (ingl. k. Emission Reduction Unit) ühikutega.

Alates kolmandast kauplemisperioodist (2013–2020) ei eraldata elektritootmise sektorile tasuta ega soodushinnaga heitmekvoote ja kõik elektritootjad peavad kõik vajalikud kvoodid ostma. Muudes sektorites, nt sooja tootmises, on üleminekuperioodi vältel võimalik saada tasuta eraldatavaid kvoote, ent nende kogus eelseisvatel aastatel järkjärgult väheneb. 2023. aastaks on sooja tootmiseks Iru elektrijaamas eraldatud tasuta 325 tonni CO2 heitmekvoote.

Neljandal kauplemisperioodil (2021–2030) keskendub kvootide tasuta eraldamise süsteem sektoritele, kus on suurim oht, et tootmine viiakse EList välja. Need sektorid saavad 100% oma kvootidest tasuta. Vähem ohustatud sektorite puhul on ette nähtud, et pärast 2026. aastat vähendatakse tasuta kvootide eraldamist järk-järgult maksimaalsest 30%-st 0%-ni 4. etapi lõpuks (2030).

129

Aruandeperioodil ja võrdlusperioodidel eraldati grupile järgmistes kogustes tasuta heitmekvoote:

• 2021: 5 094 tonni ulatuses; õiglases väärtuses* 404 tuhat eurot
• 2022: 997 tonni ulatuses; õiglases väärtuses* 84 tuhat eurot

Riikide poolt tasuta eraldatud heitmekvoote kajastatakse väärtusega null eurot. Süsinikdioksiidi heite tekkimisel tekib kohustus anda riigile üle vastav kogus heitmekvoote (lubatud heitkoguste ühikuid, CER ühikuid, ERU ühikuid). Kulu kajastatakse ja kohustus võetakse arvele juhul, kui tasuta eraldatud kvoodid ei kata riigi ees tekkinud kohustust. Arvele võetud kohustust mõõdetakse summas, mis selle täitmiseks tuleb eeldatavasti tasuda.

Enefit Green ei ole kohustust kajastanud, sest grupile tasuta eraldatud heitmekvootide kogus oli riigi ees tekkinud kohustuse katmiseks piisav.

2.26 Tehingud seotud osapooltega

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

a) emaettevõte Eesti Energia AS ning kuna emaettevõtte aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile, loetakse grupi seotud osapoolteks ka riigi kontrolli või olulise mõju all olevaid üksusi;
b) teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid;
c) sidus- ja ühisettevõtjaid;
d) tegev- ja kõrgemat juhtkonda;

e) eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid äriühinguid.

2.27 Informatsioon emaettevõtte põhiaruannete kohta

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruanded, mis on avalikustatud lisas 32 on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruande koostamisel. Investeeringud tütarettevõtetesse on konsolideerimata põhiaruannetes kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Vastavalt soetusmaksumuse meetodile kajastatakse investeering algselt soetusmaksumuses ehk omandamisel makstud tasu õiglases väärtuses ning hiljem korrigeeritakse vajadusel väärtuse langusest tulenevate allahindlustega.

2.28 Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine

Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja hinnatakse edaspidi ümber nende õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Grupp kasutab rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada intressiriski ning elektrihinna muutumise riski.

Tehingu sõlmimisel dokumenteerib grupp riskimaandamisinstrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, riskimaandamise eesmärgid

ja erinevate riskimaandamistehingute sooritamise strateegia. Samuti dokumenteerib grupp, kas riskimaandamistehingutes kasutatavate tuletisinstrumentide ja maandatavate objektide rahavoogude muutuste vahel on majanduslik seos. Riskimaandamise alustamisel dokumenteerib grupp riskimaandamise ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamise ebaefektiivsus arvutatakse igal aruandeperioodil ja kajastatakse kasumiaruandes.

Riskimaandamise eesmärgil kasutatavate tuletisinstrumentide õiglased väärtused on esitatud lisas 3.1.2. Muus koondkasumis kajastatud riskimaandamise reservi muutused on esitatud lisas 21. Riskimaandamise tuletisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on pikem kui 12 kuud, ja lühiajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on lühem kui 12 kuud. Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse muus koondkasumiaruandes. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse koheselt kasumiaruandes saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes. Emaettevõttega elektrihinna muutumise riski maandamiseks sõlmitud tuletisinstrumentide esmasel kajastamisel tekkinud õiglast väärtust kajastatakse otse omakapitali kaudu, kui selle tehingu majanduslik sisu on majanduslikku kasu sisaldavate ressursside jaotamine emaettevõttele.

Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse nendel perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks, kui leiab aset maandatud prognoositav müük).

Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumidele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul kajastamisel. Kui prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes kohe saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes.

LISA 3. Finantsriskide juhtimine

3.1 Finantsriskid

Grupi tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski ja hinnariski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Grupi üldine riskijuhtimise programm keskendub finantsturu prognoosimatusele ja üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid mõjusid grupi finantstegevusele.

Grupi riskijuhtimise poliitika lähtub regulatiivsete organite poolt seatud nõuetest, üldiselt aktsepteeritud tavadest ning grupi sisemistest reeglitest. Grupp lähtub põhimõttest juhtida riskide võtmist viisil, mis tagab optimaalse riski ja tulu suhte. Grupi riskijuhtimise käigus defineeritakse kõik potentsiaalsed riskid, nende mõõtmine ja kontroll ning koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks, kindlustades seejuures ettevõtte finants- ja muude strateegiliste eesmärkide saavutamist.

Peamine roll riskide juhtimisel lasub Enefit Green grupi juhatusel. Enefit Green ASi nõukogu teostab järelevalvet juhatuse poolt riskide

maandamiseks võetud meetmete üle. Grupp hindab ja piirab riske süstemaatilise riskihalduse kaudu. Finantsriskide juhtimisse on kaasatud ka Eesti Energia finantsteenistus ja energiakaubanduse äriüksus, kes toetavad grupi finantsriskide maandamise elluviimist.

3.1.1 Tururiskid

Valuutarisk

Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Valuutariskivabadeks finantsvaradeks ja -kohustusteks loetakse euros nomineeritud finantsvarasid ja -kohustusi kui ettevõtte arvestusvaluutana on euro.

Grupil on finantsvarad (PLN konto Poola SEB pangas, mille saldo on 31. detsember 2022 seisuga 4 144 tuhat eurot (31. detsember 2021 seisuga 1 259 tuhat eurot)) ja finantskohustused (lisas 18 esitatud pangalaen Poola zlottides, mille saldo on 31. detsember 2022 seisuga 6 640 tuhat eurot (31. detsember 2021 seisuga 7 537 tuhat eurot), liisingukohustused summas 1 052 tuhat eurot ning lühiajalised võlgnevused hankijatele summas 976 tuhat eurot), mis on avatud valuutariskile. Poola zloti ja euro valuutakursi muutumisel +/- 9% (2021. a. +/-6%) oleks mõju grupi puhaskasumile vastavalt -/+ 407 tuhat eurot (2021. a. -/+ 346 tuhat eurot).

Hinnarisk

Hinnarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus muude kui intressimäärariskist või valuutariskist tulenevate turuhindade muutumise tõttu. Hinnariskist on mõjutatud

grupi poolt toodetavate kaupade ja osutatavate teenuste müük vabaturutingimustes, tootmiseks vajalike ressursside ost ning õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad. Bilansipäeval ning võrdlusperioodil grupil vastavad finantsvarad puuduvad.

Kaupade ja teenuste hinnarisk

Olulisim teenustega seonduv hinnarisk on elektrienergia müügi hinnarisk. Elektrienergia müügi hinnariski maandamisel on varasematel perioodidel olnud oluline osa taastuvenergia toetusel, mida Enefit Greenile makstakse vastavalt koduturgude seadustele ja regulatsioonidele ning mis vähendab hinnakõikumiste mõju.

Osa Enefit Greeni Eesti tootmisseadmetes toodetud elektritoodangust saab jätkuvalt taastuvenergia toetust, mida makstakse lisaks elektrienergia müügihinnale (ingl. k. Feed-in-Premium, FiP). Enefit Greeni eeldatavast elektritoodangust aastatel 2023-2026 on FiP toetusmeetmetega kaetud 15% keskmise FiP määraga 50,5 EUR/MWh.

Fikseeritud hinnaga toetusmeetmete osakaal on oluliselt vähenenud seoses Leedu tuuleparkide väljumisega FiT toetusskeemist. Enefit Greeni eeldatavast elektritoodangust aastatel 2023–2026 on vaid 1% kaetud fikseeritud hinnaga toetusmeetmetega (sõltuvalt turust on toetusmeetmeks kas Feed-in Tariff, FiT või Contracts for Difference, CfD) keskmise hinnaga 83,4 EUR/MWh.

arendusprojekti esimese viie aasta prognoositavast toodangust. Kokku sõlmis Enefit Green 2022. aastal uusi pikaajalisi fikseeritud hinnaga lepinguid erinevate vastaspooltega mahus 4 949 GWh ning keskmise hinnaga 108,5 EUR/MWh kasutades neid osaliselt ka opereeriva portfelli elektrienergia hinnariski maandamiseks.

Seisuga 31. detsember 2022 on Enefit Green sõlminud pikaajalisi fikseeritud hinnaga elektrimüügilepinguid perioodile 2023 kuni 2033 mahus 10 526 GWh (31. detsember 2021 seisuga 5 735 GWh) keskmise hinnaga 72,4 EUR/MWh (31. detsember 2021 seisuga 42,3 EUR/MWh). Enamiku sõlmitud PPA lepingute vastaspoolseks on Eesti Energia AS (mahus 9 315 GWh). Antud lepingud vastavad oma tarbe ("own use") erandile ja seetõttu ei loeta neid finantsinstrumendiks.

Rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära risk

Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu.

Rahavoogude intressimäära risk tekib grupi ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad.

Grupi intressimäära risk on seotud peamiselt lühiajaliste ja pikaajaliste võlakohustustega (Lisa 18). Grupi laenude kaalutud keskmine efektiivne intressimäär 31.12.2022 seisuga on 2,6% võttes arvesse intressimäära vahetustehinguid (31.12.2021: 1,44%). Seisuga 31. detsember 2022 on intressimäära riskile avatud 38,8% välja võetud laenukohustustest ning keskmise baasintressimäära tõus 1,0% võrra avaldaks mõju Enefit Greeni maksude eelsele aastasele kasumile -1 066 tuhande euro ulatuses (31. detsember 2021: -586, tuhat eurot).

Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga on toimunud muudatus grupi intressimäära riskide juhtimises, seoses intressimäära vahetustehingute (ingl. k. interest rate swap, IRS) sõlmimisega 2022. aasta märtsis ja aprillis. Seisuga 31.12.2022 oli Enefit Greenil avatud kolm intressimäära vahetuslepingut nominaalsummas kokku 168 334 tuhat eurot, mis moodustas 61,2% võetud laenukohustustest. Täiendav informatsioon intressimäära vahetustehingute, nende fikseeritud intressimäärade ja õiglaste väärtuste osas on toodud välja lisas 16.

Lühi- ja pikaajaliste laenude ja võlakohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna laenud kannavad ujuvat intressimäära, mis muutub vastavalt turu intressimäärade kõikumisele, seega grupi tegevuse tulemuslikkus kajastub ka riskimarginaalis (tase 2). Eelnevast tulenevalt hindab juhatus, et võlakohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest.

Täiendav informatsioon grupi võlakohustuste, nende intressimäärade ja õiglaste väärtuste osas on toodud välja lisas 18.

3.1.2 Krediidirisk

Krediidirisk on risk, et ettevõttele tekib rahaline kaotus, mille on põhjustanud finantsinstrumendi teine osapool, kes ei suuda oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha pangadeposiitidel, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded ning positiivse väärtusega tuletisinstrumendid.

Nõuded finantsinstrumendi emitentidele/tehingu vastaspoolte krediidiriski tasemele ning iga vastaspoole maksimaalsed positsioonid kehtestab grupi finantsriskide komitee.

Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada üksnes eurodes nomineeritud finantsinstrumentidesse. Lisaks on kehtestatud nõuded finantsinstrumentide tähtajale ning hajutamisele.

Klientide tähtajaks tasumata võlgnevustega tegelemine on gruppi teenusena sisse ostetud. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasutatakse automatiseeritud meeldetuletuste ja hoiatuste saatmist. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu või antakse võla sissenõudmine üle inkassofirmale. Erikokkulepete sõlmimine on grupi juhatuse pädevuses.

Maksimaalne krediidiriskile avatud summa aruandeperioodi lõpu seisuga oli järgmine:

tuhanded eurod		31. DETSEMBER
	2022	2021
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded* (lisa 12)	12 972	10 632
Nõuded emaettevõtte, teiste kontserniettevõtete ja muude seotud osapoolte vastu (lisad 12 ja 31)	11 999	4 201
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 15)	131 456	80 454
Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid (lisa 16)	14 626	0
Kokku krediidiriskile avatud summa (lisad 13 ja 14)	171 053	95 287

* Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded miinus ettemaksed

Nõuetest ostjate vastu on maha arvatud nõuete allahindlused. Ehkki nõuete laekumist võivad mõjutada majanduslikud tegurid, on juhtkond seisukohal, et puudub oluline kahjumi risk, mis ületaks juba kajastatud allahindluse summat. Ülejäänud nõuete liigid allahinnatud varasid ei sisalda.

Seisuga 31. detsember 2022 oli grupil 2 klient, kellega seotud nõuded moodustasid enam kui 10% grupi nõuetest ostjate vastu ja muudest nõuetest. Nõuded nende klientide vastu moodustasid aruandekuupäeval 3 616 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2021 oli grupil 2 klient, kellega seotud nõuded moodustasid enam kui 10% grupi nõuetest ostjate vastu ja muudest nõuetest. Nõuded selle kliendi vastu moodustasid aruandekuupäeval 5 381 tuhat eurot.

Täiendav info krediidiriski kohta on avalikustatud lisades 13 ja 14.

3.1.3 Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et grupp ei suuda oma finantskohustusi täita rahavoo puudujäägi tõttu. Likviidsuse juhtimine toimub nii igapäevaselt kui ka pikemate perioodide lõikes.

Alljärgnevas likviidsusanalüüsis on esitatud grupi lühi- ja pikaajaliste kohustuste jaotus kohustuste realiseerumistähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad on lepingute alusel tasumisele kuuluvad diskonteerimata rahavood. Aruandeperioodi lõpust 12 kuu jooksul tasumisele kuuluvate kohustuste summa, v.a võlakohustused, on võrdne nende bilansilise väärtusega.

Majandusaasta lõpu seisuga on grupil väljavõtmata laenusid 50 000 tuhat eurot (31. detsember 2021: 140 000).

Kohustuse jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 31. detsember 2022:

tuhanded eurod	Kuni 1 aasta	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Diskonteerimata rahavood kokku	Bilansiline väärtus
Võlakohustused v.a. rendikohustused (lisad 18)*	31 013	249 714	30 423	311 150	274 973
Rendikohustused (lisa 18)	364	1 561	6 059	7 984	4 590
Võlad hankijatele ja muud võlad (lisa 19)	17 307	3 000	0	20 307	20 307
Kokku	48 684	254 275	36 482	339 441	299 870

* Intressikulud on prognoositud seisuga 31. detsember 2022 kehtinud intressimäärade alusel

Kohustuse jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 31. detsember 2021:

tuhanded eurod	Kuni 1 aasta	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Diskonteerimata rahavood kokku	Bilansiline väärtus
Võlakohustused v.a. rendikohustused (lisad 18)*	30 589	88 707	3 783	123 079	120 397
Rendikohustused (lisa 18)	267	1 397	3 619	5 283	3 059
Võlad hankijatele ja muud võlad (lisa 19)	8 564	3 000	0	11 564	11 564
Kokku	39 420	93 104	7 402	139 926	135 020

* Intressikulud on prognoositud seisuga 31. detsember 2021 kehtinud intressimäärade alusel

Lisaks eespool esitatud tabelites avalikustatud kohustustele on grupil ka muutuvatest rendimaksetest tingitud tulevikukohustusi. Vt täiendavat informatsiooni lisast 30.

3.2 Kapitali juhtimine

Kapitalina käsitleb grupp omakapitali ja saadud laene. Kapitalistruktuuri säilitamiseks või muutmiseks võib grupp muuta dividendipoliitikat, tagastada aktsionäridele nende poolt sisse makstud kapitali, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid eesmärgiga vähendada finantskohustusi, kaasata võõrkapitali laenude näol. Juhatus hindab laenude kaasamisel ettevõtte võimet teenindada laenude põhiosa- ning intressimakseid ettevõtte põhitegevuse rahavoost ning alustab vajadusel aegsalt läbirääkimisi laenude refinantseerimiseks enne olemasolevate laenulepingute lõppemist. Laenukohustuste maksimaalse taseme määramisel juhindub juhatus netovõla ja kapitali suhtest ning netovõlg/EBITDA kordajast ning võtab arvesse laenulepingutega seatud piiranguid.

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Võlakohustused kokku (lisad 3.1.3, 18)	279 564	123 456
Miinus: Raha ja raha ekvivalendid (lisa 15)	-131 456	-80 454
Netovõlg	148 108	43 002
Omakapital kokku	718 733	633 607
EBITDA* (lisa 5)	154 842	121 457
Varad	1 064 170	817 656
Netovõlg/EBITDA	1,0	0,4
Omakapital/Varad	68%	77%
Kapital kokku (netovõlg + omakapital kokku)	866 841	676 609
Netovõla ja kapitali suhe	17%	6%

* EBITDA - kasum enne neto finantskulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid

Nii EBITDA kui ka netovõlg on alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad, mida ei ole rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS) defineeritud ja need ei pruugi seeläbi olla teiste ettevõtjate alternatiivsete tulemuslikkusnäitajatega võrreldavad. Grupi hinnangul annavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad konsolideeritud raamatupidamise aruande lugejatele täiendavat kasulikku informatsiooni grupi majandustulemuste ja juhtimise kohta ning neid näitajaid kasutab ka juhtkond grupi tulemuste analüüsimisel ja juhtimisaruandluses. Märgitud näitajaid tuleks vaadelda kui täiendavat informatsiooni, mis ei asenda näitajaid, mis tuleb esitada konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes IFRS-nõuete kohaselt.

3.3 Õiglane väärtus

Grupi hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja kohustuste õiglased väärtused oluliselt seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 bilansilisest väärtusest. Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete ning laenukohustuste jääkväärtus, millest on maha arvatud allahindlused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega (tase 3). Avalikustamise eesmärgil leitakse finantskohustuste õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav grupi sarnastele finantsinstrumentidele.

Alljärgnevalt on toodud õiglases väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide jaotus hindamise meetodi järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse järgmiselt:

• identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel (tase 1);
• muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuse puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad (tase 2);
• vara või kohustuse puhul mittejälgitavad sisendid (tase 3).

Kuna arvelduskrediidi ja laenukohustuste intressimäär muutub vastavalt muutustele rahaturu intressimäärades, siis ei erine selle õiglane väärtus bilansilisest väärtusest (tase 2). Täiendav informatsioon grupi võlakohustuste, nende intressimäärade ja õiglaste väärtuste osas on toodud välja lisas 19.

Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Hindamistehnikates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetatutakse nii vähe kui võimalik grupi enda hinnangutele. Instrument liigitatakse tasemele 3, kui üks või mitu olulist sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel.

136

Alljärgnevas tabelis on esitatud grupi varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses, vastavalt õiglase väärtuse hierarhia tasemetele seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021:

tuhanded eurodes	31. DETSEMBER 2022
	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Kokku
Varad
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid	0	0	0	0
Rahavoo riskimaandamisinstrumendid (lisad 3.1.2, 16 ja 21)	0	14 626	0	14 626
Kokku finantsvarad (lisad 3.1.2, 16 ja 21)	0	14 626	0	14 626
Kohustused
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid	0	0	0	0
Rahavoo riskimaandamisinstrumendid (lisad 3.1.2, 16 ja 21)	0	0	0	0
Kokku finantskohustused (lisad 3.1.2, 16 ja 21)	0	0	0	0

tuhanded eurodes	31. DETSEMBER 2021
	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Kokku
Varad
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid	0	0	0	0
Rahavoo riskimaandamisinstrumendid	0	0	0	0
Kokku finantsvarad	0	0	0	0
Kohustused	0	0	0	0
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid	0	0	0	0
Rahavoo riskimaandamisinstrumendid (lisad 3.1.2, 16 ja 21)	0	0	0	0
Kokku finantskohustused (lisad 3.1.2, 16 ja 21)	0	0	0	0

taseme finantsinstrumentideks on liigitatud intressimäära vahetustehingud, mille õiglane väärtus on arvutatud kasutades kolmanda osapoole mudelit, mida toetab tehingupartneri kinnitus. Grupi sisemiste arvutuste alusel leitakse intressimäära vahetustehingute õiglane väärtus oodatavate tuleviku rahavoogude

nüüdisväärtusena tuginedes turul vaadeldavatel EURIBOR-i intressikõveratel. Õiglase väärtuse hinnangu tegemisel võetakse arvesse grupi ning vastaspoole krediidiriski, mis arvutatakse krediidiriski vahetustehingute või võlakirjade hindadest tuletatud krediidiriski vahede põhjal.

LISA 4.Olulised raamatupidamishinnangud ja eeldused

Raamatupidamisaruannete koostamine kooskõlas IFRS-iga eeldab raamatupidamishinnangute kasutamist. Ühtlasi nõuab see juhtkonnalt otsuste langetamist arvestusprintsiipide rakendamise protsessis. Hinnanguid ja otsuseid vaadatakse üle pidevalt ja need põhinevad minevikukogemustel ja teistel faktoritel, kaasa arvatud eeldatavatel tulevikusündmustel, mille esinemist peetakse antud asjaoludel põhjendatuks. Juhtkond langetab ka teatud otsuseid (lisaks hinnangutega seotud otsustele) arvestusprintsiipide rakendamise protsessis. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodil kasumiaruandes.

Allpool esitatud hinnangutel on kõige olulisem mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avaldatud finantsteabele.

(a) Materiaalse põhivara kasuliku eluea hindamine

Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. Seisuga 31. detsember 2022 oli grupil materiaalset põhivara jääkmaksumuses 776 870 tuhat eurot (31. detsember 2021: 612 503 tuhat eurot), ja selle aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 36 732 tuhat eurot (2021: 37 867 tuhat eurot) (lisa 7). Materiaalse põhivara keskmine järelejäänud eluiga on 10,9 (31. detsember 2021: 11,3) aastat.

Kui keskmine järelejäänud kasulik eluiga pikeneb ühe aasta võrra, siis väheneb amortisatsioonikulu 5 345 tuhande euro võrra (2021: 2 525 tuhande euro võrra) ja kui järelejäänud kasulik eluiga väheneb ühe aasta võrra, siis suureneb amortisatsioonikulu 6 758 tuhande euro võrra (2021: suureneb 3 262 tuhande euro võrra). Amortisatsiooni mõju arvestus on tehtud arvestades põhivara gruppide individuaalset järelejäänud eluiga.

(b) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hindamine

Grupis on vastavalt vajadusele läbi viidud materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse teste. Põhivara kaetava väärtuse testimisel rakendatakse mitmeid juhtkonna hinnanguid varade kasutamisest ning müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja remondiks vajalike rahavoogude ja inflatsiooni- ja kasvumäärade kohta. Hinnangute andmisel võetakse aluseks prognoosid üldise majanduskeskkonna, elektrienergia tarbimise ja müügihinna kohta.

Vastavalt vajadusele kasutatakse varade õiglase väärtuse määramisel ka eksperthinnanguid. Kui olukord tulevikus muutub, võib see põhjustada täiendavate allahindluste tegemist või varem tehtud allahindluste osalist või täielikku tühistamist.

aasta lõpus toimunud varade katteväärtuse testide tulemusena tühistasime varasema allahindluse Aulepa ja Silale tuuleparkides. Varade varasem allahindlus tühistati 943 tuhat eurot ja 585 tuhat eurot. Poola päikeseparkide testi tulemus oli negatiivne ning selle tulemusena hindasime alla firmaväärtust summas 622 tuhat eurot. Teiste opereerivate varade väärtused ei vajanud muutmist.

(c ) Edasilükkunud tulumaksu kajastamine grupi Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumilt

detsember 2022 seisuga ei ole grupp arvestanud edasilükkunud tulumaksukohustust seoses ajutiste maksustavate erinevustega Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumilt summas 163 019 tuhat eurot (31. detsember 2021: 84 877 tuhat eurot) . Grupil eksisteerib nõukogu poolt heaks kiidetud dividendipoliitika, mis näeb ette 50% normaliseeritud puhaskasumi jaotamist dividendidena. Lähtuvalt juurutatud dividendipoliitikast on grupp hinnanud, et grupi Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumist lähitulevikus (järgmise viie aasta jooksul) dividende ei jaotata. Grupil on kontroll oma tütarettevõtete dividendide jaotamise ajastuse ja suuruse suhtes.

LISA 5. Segmendiaruandlus

Grupis on eristatud kolm peamist tegevusvaldkonda, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja väiksemad tegevusvaldkonnad, mis on esitatud koos kui "muud":

Juhatus kasutab grupi majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendipõhist raporteerimist, kus Enefit Green AS segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele. Kõik grupi opereeritavad tootmisüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende peamisele tegevusvaldkonnale.

1. Tuuleenergia (hõlmab kõiki grupi tuuleparke);
2. Koostootmine (hõlmab kõiki grupi koostootmisjaamasid ja pelleti tootmist);
3. Päikeseenergia (hõlmab kõiki grupi päikeseparke);
4. Muud (sh hüdroenergia, kombineeritud taastuvenergialahendused, kesksed arendus- ja juhtimisüksused).

Segment "Muud" sisaldab tegevusvaldkondi, mille osakaal üksikult nii grupi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline. Ükski nendest tegevusvaldkondadest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldiseisva informatsiooni avalikustamine.

Segmendi tulud hõlmavad tulusid ainult välisklientidelt, mis on saadud vastavate kaupade või teenuste müügist. Kuna segmendid põhinevad väljapoole müüdavatel kaupadel ja teenustel siis need tehingud ei sisalda grupi üksuste vahelisi segmentide tehinguid.

Juhatus hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, aga jälgib lisaks ka ärikasumit. Finantstulusid ja -kulusid ning tulumaksukulu ei jaotata segmentide vahel. Grupi põhivarad on jaotatud segmentidele vastavalt nende kasutuseesmärgile. Kohustusi ega käibevara segmentidele ei jaotata.

Vastavalt kaugkütteseadusele peavad Konkurentsiametiga kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna soojusettevõtjad, kes müüvad soojust tarbijatele või võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijatele või toodavad soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Müügitulu
Tuuleenergia	130 709	84 409
Koostootmine	88 288	63 579
Päikeseenergia	13 597	4 149
Raporteeritud segmendid kokku	232 595	152 138
Muud	686	864
Kokku (lisa 22)	233 280	153 002

Grupil on tuuleenergia segmendis 2022. aastal 2 klient, kelle käive grupiga ületab eraldiseisvalt 10% grupi müügitulust. Müük kokku antud klientidele oli 2022.aastal 140 451 - tuhat eurot (2021: 2 klienti, müük kokku 87 556 tuhat eurot).

aastal on grupil koostootmise segmendis 0 klienti, kelle käive grupiga ületab eraldiseisvalt 10% grupi müügitulust (2021: 1 klient, müük kokku 17 397 tuhat eurot).

Lisainformatsiooni müügitulu suurenemise kohta leiab lisast 1.1.

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Taastuvenergia toetus ja muud äritulud
Tuuleenergia	18 088	24 114
Koostootmine	6 015	5 906
Päikeseenergia	-323	465
Raporteeritud segmendid kokku	23 780	30 485
Muud	-44	220
Kokku (lisa 23)	23 735	30 705

Grupp jälgib EBITDA-t kui tulemuslikkuse näitajat konsolideeritud tasemel ja usub, et see näitaja on oluline grupi finantstulemuste mõistmiseks. EBITDA ei ole IFRS-i kohaselt määratletud tulemuslikkuse näitaja. Grupi EBITDA määratlus ei pruugi olla võrreldav sarnaselt pealkirjastatud tulemuslikkuse näitajate ja teiste majandusüksuste poolt avalikustatavate andmetega.

Intressitulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ja kasumit (kahjumit) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse segmentide vahel ei jaotata ning seda informatsiooni emaettevõtja juhatusele ei esitata.

Allpool on toodud teave iga avalikustatava segmendi tulemuste kohta. Tulemuslikkust mõõdetakse EBITDA alusel, mis on määratletud kui kasum enne finantskulusid, sidusettevõtjate kasumit (kahjumit) kapitaliosaluse meetodil ning enne maksu-, amortisatsiooni- ja väärtuse languse kulusid.

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Aruandeaasta kasum	110 206	79 661
Tulumaksukulu (lisa 28)	5 567	1 584
Neto finantskulud (lisa 27)	2 005	2 112
Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse	-714	-46
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlused (lisad 6, 7 ja 9)	37 777	38 145
EBITDA	154 842	121 457

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
EBITDA*
Tuuleenergia	109 423	89 741
Koostootmine	49 610	35 181
Päikeseenergia	3 553	1 613
Raporteeritud segmendid kokku	162 585	126 534
Muud	-7 743	-5 077
Kokku	154 842	121 457
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlused (lisad 6, 7 ja 9)	-37 777	-38 146
Neto finantskulud (lisa 27)	-2 005	-2 112
Kasum investeeringutelt sidusettevõtjatesse	714	46
Kasum enne tulumaksustamist	115 774	81 246

* EBITDA - kasum enne neto finantskulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid

aasta finantstulemus sisaldab Aulepa ja Šilale II allahindluste tühistamist summas 1 528 tuhat eurot ning Poola päikeseparkide allahindlust summas 622 tuhat eurot, mis kajastuvad real "Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlused".

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Ärikasum
Tuuleenergia	83 646	62 609
Koostootmine	39 366	24 998
Päikeseenergia	1 984	896
Raporteeritud segmendid kokku	124 997	88 504
Muud	-7 932	-5 192
Kokku	117 065	83 312

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Investeeringud põhivarasse
Tuuleenergia	156 753	73 194
Koostootmine	3 294	2 217
Päikeseenergia	31 103	953
Raporteeritud segmendid kokku	191 150	76 036
Muud	2 304	435
Kokku	193 454	76 799

Lisainformatsiooni põhivarasse tehtud investeeringute suurenemise kohta leiab lisast 1.1.

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Põhivarad
Tuuleenergia	668 580	535 001
Koostootmine	134 352	141 264
Päikeseenergia	55 035	25 610
Raporteeritud segmendid kokku	857 968	701 874
Muud	16 079	3 425
Kokku	874 047	705 300

Seisuga 31. detsember 2022 sisaldasid grupi tuuleenergia segmendi varad firmaväärtust summas 23 695 tuhat eurot (2021: 23 695 tuhat eurot), koostootmise segmendi varad firmaväärtust summas 32 712 tuhat eurot (2021: 32 712 tuhat eurot) ja päikeseenergia segmendi varad firmaväärtust summas 2 194 tuhat eurot (2021: 2 816 tuhat eurot).

Müügitulu klientide asukoha järgi

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Eesti	153 068	92 070
Leedu	32 544	31 691
Läti	18 016	5 955
Taani	12 677	17 413
Suurbritannia	9 177	0
Belgia	3 843	3 080
Poola	3 795	1 767
Soome	0	970
Teised riigid	160	56
Kokku müügitulu (lisa 22)	233 280	153 002

Põhivarade jaotus varade asukoha järgi*

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Eesti	438 280	390 080
Leedu	332 360	249 056
Läti	30 211	32 836
Poola	23 063	15 026
Soome	32 750	14 454
Varade kasutusõigus Eesti (lisa 6)	1 731	1 835
Varade kasutusõigus Leedu (lisa 6)	1 435	915
Varade kasutusõigus Poola (lisa 6)	1 011	0
Varade kasutusõigus Soome (lisa 6)	62	0
Kokku põhivarad (lisad 6, 7 ja 9)	860 903	704 202

* välja arvatud finantsvarad, edasilükkunud tulumaksuvara ja investeeringud sidusettevõtjatesse

LISA 6. Varade kasutusõigus

tuhanded eurod	Maa hoonestusõigus
1.01.2021
Soetusmaksumus	2 541
Akumuleeritud kulum	-319
Jääkmaksumus	2 222
2021
Soetamised	450
Arvestatud kulum	-181
Muud muutused	259
Jääkmaksumus kokku	2 750
31.12.2021
Soetusmaksumus	3 250
Akumuleeritud kulum	-500
Jääkmaksumus	2 750
2022
Soetamised	1 727
Arvestatud kulum	-262
Muud muutused	24
Jääkmaksumus kokku	4 239
31.12.2022
Soetusmaksumus	5 001
Akumuleeritud kulum	-762
Jääkmaksumus	4 239

Rendilepingutega seotud kulud, mis on kajastatud grupi konsolideeritud kasumiaruandes:

	2022	2021
Intressikulu	302	153
Rendikulud (Lisa 26)	1 597	1 251

LISA 7. Materiaalne põhivara

tuhanded eurod	Maa	Hooned	Rajatised	Masinad ja seadmed	Muu materiaalne põhivara	Lõpetamata ehitus	Ettemaksed	Kokku
Jääkmaksumus seisuga 1.01.2021	10 463	16 101	19 533	534 910	0	13 867	106	594 980
2021. aastal toimunud liikumised
Soetamised (lisa 5)	29 424	0	40	0	0	26 312	20 604	76 381
Aruandeperioodi amortisatsioonikulu (lisad 4, 5, ja 29)	0	-628	-1 249	-35 972	0	-18	0	-37 867
Müüdud põhivara (jääkväärtuses)	-115	0	0	0	0	0	0	-115
Valuuta ümberarvestuse kursivahed	0	-1	-1	-82	0	-2	0	-86
Ümberklassifitseerimised	172	198	-2	5 846	0	-6 295	0	-80
Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021
Soetusmaksumus	39 944	25 415	42 067	744 314	180	33 883	20 710	906 513
Akumuleeritud kulum	0	-9 745	-23 746	-239 611	-180	-18	0	-273 300
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021	39 944	15 670	18 321	504 703	0	33 865	20 710	633 213
2022. aastal toimunud liikumised
Soetamised (lisa 5)	23 986	0	15	1 068	0	165 704	1 721	192 494
Aruandeperioodi amortisatsioonikulu (lisad 4, 5, ja 29)	0	-640	-1 268	-34 824	0	0	0	-36 732
Valuuta ümberarvestuse kursivahed	0	-6	-2	-177	0	-5	1	-189
Ümberklassifitseerimised (lisa 9)	23	164	138	6 136	0	4 055	-3 020	7 496
Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2022
Soetusmaksumus	63 953	25 573	42 218	751 341	180	203 637	19 412	1 106 314
Akumuleeritud kulum	0	-10 385	-25 014	-274 435	-180	-18	0	-310 032
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022	63 953	15 188	17 204	476 906	0	203 619	19 412	796 282

2022 aastal klassifitseeriti ümber Tolpanvaara 8 000 tuhat eurot immateriaalsest põhivarast materiaalsesse põhivarasse, kuna tehtud investeering on seotud maa ja ehitustega.

Ümberklassifitseerimiste vahe 504 tuhat eurot koosneb materiaalse põhivara ümberklassifitseerimisest varudesse 473 tuhat eurot ja varade kasutusõigusesse 31 tuhat eurot.

Enefit Green AS omandas 2022. aasta juulis 56 621 tuhande euro eest 100% osaluse Tootsi Windpark OÜs. Tehingut analüüsiti IFRS 3 nõuete kohaselt ja see kajastati vara omandamisena, mitte äriühendusena. Ostetud varad moodustavad 74 MW võimsusega Tootsi tuulepargi arenduse ning koosnesid maast, energia tootmise seadmete ehituseks ja arendusväljaminekute jaoks tehtud investeeringutest.

Enefit Green AS omandas 2022. aasta septembris 6 569 tuhande euro eest 100% osaluse Rääbiste Põllud OÜs. Pärast omandamistehingut nimetati omandatud ettevõte ümber Enefit Green Solar OÜks. Tehingut analüüsiti IFRS 3 nõuete kohaselt ja see kajastati vara omandamisena, mitte äriühendusena. Tehinguga omandati 165 MW ulatuses päikesepargi arendusi ja maa.

aastal viidi läbi Enefit Greeni tuuleparkide väärtuse testid, mille raames hinnati nende varade kaetavat väärtust iga raha genereeriva üksuse diskonteeritud tulevaste perioodide rahavoogude alusel. Iga raha genereeriva üksuse rahavooge prognoositi kuni vastava tuulepargi kasuliku eluea lõpuni. Igat tuuleparki käsitleti eraldi raha genereeriva üksusena.

Tuuleparkide materiaalsete põhivarade jääkväärtuste kogusumma seisuga 31. detsember 2022 oli 400 475 tuhat eurot (31. detsember 2021: 424 177 tuhat eurot) ja firmaväärtuste kogusumma seisuga 31. detsember 2022 oli 23 695 tuhat eurot (31. detsember 2021: 23 695 tuhat eurot) (lisa 9).

aastal läbi viidud testide tulemusena ei tuvastatud vajadust tuuleparkide allahindluseks (2021: allahindluse vajadust ei tuvastatud). Samuti olid positiivsed Šilale ja Aulepa tuuleparkide katteväärtuse

testid, mistõttu sai 2022. aastal tühistatud varasemate perioodide allahindlus, võttes arvesse vahepealsete perioodide amortisatsiooni, vastavalt summas 585 tuhat eurot ja 1 138 tuhat eurot.

Tuuleparkide varade kaetavat väärtust hinnati nende kasutusväärtuse alusel. Eeldatavaid tulevasi rahavooge diskonteeriti, kasutades Leedus asuvate tuuleparkide puhul 7,4% ja Eestis asuvate tuuleparkide puhul 7,5% diskontomäära (2021: Leedus asuvate tuuleparkide puhul 5,7% ja Eestis asuvate tuuleparkide puhul 4,7% diskontomäära). Elektri turuhinna prognoosimisel lähtuti turu forward-hindadest, kolmandate osapoolte eksperthinnangust kui ka juba sõlmitud PPA lepingutest. Tuuleparkide varade kaetav väärtus on kõige tundlikum elektrihinna muutuste suhtes. Juhul, kui elektri hind alaneks võrreldes katteväärtustestis kasutatuga 20%, siis Eesti ja Leedu tuuleparkides allahindamise vajadust ei tekiks. Kaetav väärtus väheneks Eestis 57 000 tuhat eurot ja Leedus 52 000 tuhat eurot. Tuuleparkide kaetavate väärtuste hindamisel võeti arvesse ka neile jaotatud firmaväärtust. Tundlikkuse analüüsi koostamisel arvestati samuti raha genereerivatele üksustele jaotatud firmaväärtust (lisa 9).

aastal viidi läbi ka Poola päikeseparkide katteväärtuse test, mille tulemusena Poola firmaväärtust hinnati alla. 31. detsembri 2021 seisuga sisaldasid päikesesegmendi varad firmaväärtust 2 816 tuhat eurot, 31. detsembri 2022 aga 2 194 tuhat eurot.

LISA 8. Kasutusrent

Kasutusrendi tingimustel rendile antud varad

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Soetusmaksumus	3 953	3 927
Akumuleeritud kulum aruandeaasta alguses	-2 806	-2 740
Aruandeaasta kulum	-66	-66
Jääkväärtus	1 081	1 122

Rendile antud varasid kasutatakse osaliselt oma äritegevuses ning osaliselt renditulu saamise eesmärgil. Soetusmaksumus ja kulum on arvestatud vastavalt rendile antud vara osale.

LISA 9. Immateriaalne põhivara

tuhanded eurod	Firmaväärtus	Tarkvara	Muu immateriaalne põhivara	Kokku
Jääkmaksumus seisuga 1.01.2021	59 223	341	8 275	67 839
2021. aastal toimunud liikumised
Soetatud (lisa 5)	0	0	418	418
Arvestatud amortisatsioon (lisa 5 ja 29)	0	-68	-30	-98
Ümberklassifitseerimised	0	80	0	80
Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2021
Soetusmaksumus	59 223	694	8 965	68 882
Akumuleeritud kulum	0	-341	-302	-643
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021	59 223	353	8 663	68 239
2022. aastal toimunud liikumised
Soetatud (lisa 5)	0	0	925	925
Arvestatud amortisatsioon (lisa 5 ja 29)	0	-129	-31	-160
Põhivara väärtuse allahindlus	-622	0	0	-622
Ümberklassifitseerimised (lisa 7)	0	391	-8 391	-8 000
Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2022
Soetusmaksumus	58 601	1 086	1 498	61 807
Akumuleeritud kulum	0	-470	-333	-1 425
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022	58 601	615	1 166	60 382

aastal omandas grupp lepingulised õigused Tolpanvaara tuulepargi arendamiseks, tasudes selle eest 6 000 tuhat eurot. Koos 2018. aastal tehtud ettemaksega summas 2 000 tuhat eurot moodustab koguinvesteering 8 000 tuhat eurot. Lepingulised õigused hõlmavad erinevaid ehituslube, lennuameti kooskõlastusi, maanteeühenduste rajamise lube, elektrivõrguga liitumise lepinguid ja tuulekiiruse mõõtmise tehnilisi dokumente, mis võimaldavad selleks määratletud maatükile tuulepargi ehitada. Tuulepargi eeldatav kasulik eluiga on

30 aastat ning hetkel vara veel ei amortiseerita. Tolpanvaara tuulepark Soomes on planeeritud valmima 2024. aasta alguses.

aastal klassifitseeriti Tolpanvaara 8 000 tuhat eurot ümber immateriaalsest põhivarast materiaalsesse põhivarasse reale lõpetamata ehitus, kuna tehtud investeering on seotud maa ja ehitustega.

Firmaväärtuse jagunemine raha genereerivate üksuste lõikes

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Nelja Energia omandamisel tekkinud firmaväärtus	19 931	19 931
Poola päikeseparkide soetamisel tekkinud firmaväärtus	2 194	2 816
Iru elektrijaama soetamisel tekkinud firmaväärtus	32 412	32 412
Paldiski ja Narva tuuleparkide soetamisel tekkinud firmaväärtus	3 764	3 764
Pogi OÜ soetamisel tekkinud firmaväärtus	300	300
Kokku firmaväärtus	58 601	59 223

Grupp viis aruandekuupäeva seisuga läbi firmaväärtuse kaetava väärtuse testid, millega hinnati äriühenduste käigus tekkinud firmaväärtuste võimalikku väärtuse langust. Raha genereerivate üksuste kaetavad väärtused leiti nende kasutusväärtuse alusel. Iga testiga hõlmatud raha genereeriva üksuse rahavood prognoositi kuni selle kasuliku eluea lõpuni. Pikema perioodi valik on juhtkonna hinnangul põhjendatud tulenevalt tootmisvarade iseloomust. Nende toetuste lisamine iga raha genereeriva üksuse terminaalaasta rahavoogudele ei annaks seetõttu objektiivset tulemust.

Testide tulemusena allahindluse vajadus tuvastati ainult Poola päikeseparkides. Katteväärtus testi tulemus oli negatiivne summas 622 tuhat eurot. Tuuleparkide eeldatavaid tulevasi rahavooge diskonteeriti, kasutades Leedus asuvate tuuleparkide puhul 7,4% ja Eestis asuvate tuuleparkide puhul 7,5% diskontomäära (2021: Leedus asuvate tuuleparkide puhul 5,7% ja Eestis asuvate tuuleparkide puhul 4,7% diskontomäära).

Muude firmaväärtust sisaldavate raha genereerivate üksuste eeldatavaid tulevasi rahavooge diskonteeriti, kasutades diskontomäärasid vahemikus 11,4%-5,9% (2021: 5,9).

Iru elektrijaama omandamisel tekkinud firmaväärtust sisaldava raha genereeriva üksuse eeldatavaid tulevasi rahavooge diskonteeriti, kasutades 7.5% diskontomäära (2021: 4,7%), 1 protsendipunkti võrra kõrgema diskontomäära puhul ei ületaks firmaväärtuse bilansiline jääkväärtus selle kaetavat väärtust. Iru Elektrijaama firmaväärtusega seotud raha genereeriva üksuse rahavood on tundlikud soojuse hinna ja jäätmete vastuvõtu tasu muutuse suhtes. Soojuse hinda prognoositi lähtudes Konkurentsiameti soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtetest ja kehtivas müügilepingus fikseeritud soojuse hinnast (leping kehtib kuni 15. veebruarini 2027). Jäätmete vastuvõtu tasu prognoositi lähtudes kehtivatest lepingutest ning see indekseeriti inflatsiooniga. Iru Elektrijaama firmaväärtusega seotud raha

genereeriva üksuse toodangu prognoosimisel võeti arvesse kehtivas soojuse müügilepingus fikseeritud baaskogust. Kui nii soojuse hind kui jäätmete vastuvõtu tasu alaneksid 10%, siis ei ületaks firmaväärtuse bilansiline jääkväärtus selle kaetavat väärtust, sest kaugkütteseaduse §-st 8 (3) tulenevalt peab soojuse hind olema kulupõhine.

Firmaväärtus summas 19 931 tuhat eurot (31. detsember 2021: 19 931 tuhat eurot) on jaotatud Nelja Energia AS-i omandamisel omandatud tuuleparkidele. Selle raha genereeriva üksuse eeldatavad tulevased rahavood on tundlikud elektri turuhinna prognooside ja diskontomäära muutuste suhtes. Firmaväärtuse kaetava väärtuse testid viidi läbi koos vastavate raha genereerivate üksuste materiaalse põhivara kaetava väärtuse testidega. Täiendav informatsioon oluliste sisendite ning nende tundlikkuse kohta on esitatud lisas 7.

Poolas asuvate päikeseparkide omandamisel tekkis firmaväärtus summas 2 816 tuhat eurot , mis jaotati vastavatele päikeseparkidele ja nende arendusprojektidele. Seisuga 31. detsember 2022 läbi viidud kaetava väärtuse testide alusel hinnati Poola päikeseparkide firmaväärtust alla summas 622 tuhat eurot.

LISA 10. Tütarettevõtjad

Seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 omas grupp järgmisi tütarettevõtteid:

Tütarettevõtja nimi	Riik ja tegevus	Äritegevuse sisu	Grupile kuuluvad lihtaktsiad (%) 31. DETSEMBER		Mittekontrollivale osale kuuluvad lihtaktsiad (%)
	koht				31. DETSEMBER
			2022	2021	2022	2021
Hiiumaa Offshore Tuulepark OÜ	Eesti	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	-	-
Tootsi Tuulepark OÜ	Eesti	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	-	-
Enefit Wind OÜ	Eesti	Elektrienergia tootmine tuuleenergiast	100,0	100,0	-	-
Enefit Wind Purtse AS	Eesti	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	-	-
Tootsi Windpark OÜ	Eesti	Tuulepargi arendus	100,0	-	-	-
Enefit Green Solar OÜ	Eesti	Päikeseparkide arendus	100,0	-	-	-
Enefit Power & Heat Valka SIA	Läti	Soojus- ja elektrienergia tootmine ning müük	100,0	100,0	-	-
Enercom SIA	Läti	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	-	-
Technological Solutions SIA	Läti	Koostootmisjaam	100,0	100,0	-	-
Enefit Green SIA (kuni 08.02.2021 Pellet 4Energia SIA)	Läti	Pelletite tootmine	100,0	100,0	-	-
Šilalės vėjas UAB	Leedu	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	-	-
Šilutės vėjo parkas 2	Leedu	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	-	-

148

Tütarettevõtja nimi	Riik ja tegevus	Äritegevuse sisu	Grupile kuuluvad lihtaktsiad (%)		Mittekontrollivale osale kuuluvad lihtaktsiad (%)
	koht		31. DETSEMBER		31. DETSEMBER
			2022	2021	2022	2021
Šilutės vėjo parkas 3	Leedu	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	-	-
Energijos Žara	Leedu	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	-	-
Vėjo Parkai UAB	Leedu	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	-	-
Enefit Wind UAB	Leedu	Elektrienergia tootmine	100,0	100,0	-	-
Enefit Green UAB	Leedu	Tuuleparkide rajamine ja käitamine	100,0	100,0	-	-
Baltic Energy Group UAB	Leedu	Meretuulepargi arendamisega seotud uurimistegevus	100,0	100,0	-	-
UAB "Vejoteka"	Leedu	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	-	-
UAB "Kelmes vejo energija"	Leedu	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	-	-
Enefit Green sp. z.o.o	Poola	Päikeseenergia tootmine	100,0	100,0	-	-
Cirrus sp. z o.o	Poola	Päikeseenergia tootmine	-	100,0	-	-
Velum sp. z o.o.	Poola	Päikeseenergia tootmine	-	100,0	-	-
Incus sp. z o.o.	Poola	Päikeseenergia tootmine	-	100,0	-	-
Humilis sp. z o.o.	Poola	Päikeseenergia tootmine	-	100,0	-	-
Energy Solar 15 Sp. z o.o.	Poola	Päikeseenergia tootmine	-	100,0	-	-
PV Sielec Sp. z o.o.	Poola	Päikeseenergia tootmine	-	100,0	-	-
PV Plant Zambrow Sp. z o.o.	Poola	Päikeseparkide arendus	100,0	100,0	-	-
PV Plant Debnik Sp. z o.o.	Poola	Päikeseparkide arendus	100,0	100,0	-	-
Tolpanvaara Wind Farm OY	Soome	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	-	-

Muutused aastal 2022

Enefit Green AS omandas 2022. aastal 100% osalused Tootsi Windpark OÜ-s ja Rääbiste Põllud OÜ-s. Tegu on vastavalt tuule- ja päikeseparkide arendusi omavate ettevõtetega. Rääbiste Põllud OÜ nimetati peale omandamist ümber Enefit Green Solar OÜ-ks. Tehinguid analüüsiti |FRS 3 nõuete kohaselt ja kajastati vara omandamisena, mitte äriühendusena. Täiendav informatsioon lisas 7.

30.12.2022 ühendati Poola ettevõtted Enefit Green sp zoo, Cirrus sp zoo, Velum sp zoo, Incus sp zoo, Humilis sp zoo, Energy Solar 15 sp zoo ja PV Sielec SP zoo üheks äriühinguks. Ühendatud ettevõte tegutseb edasi Enefit Green sp zoo nime all. Vaata lisa 7.

Muutused aastal 2021

Enefit Green AS omandas 2021. aasta märtsis 6 500 tuhande euro eest 100% osaluse ASis Raunistal. Tehingut analüüsiti |FRS 3 nõuete

kohaselt ja see kajastati vara omandamisena, mitte äriühendusena. Vaata detailsemat infot antud tehingu osas lisast 7.

Oktoobris 2021 omandati Leedu ettevõtte UAB "Vejoteka" ja UAB "Kelmes vejo energija" varad summas 348 tuhat eurot. Tegemist ei olnud äriühenduse soetamisega vaid varade omandamisega IFRS 3 vaates. Tegemist on kahe arendusjärgus oleva tuulepargiga Kelme piirkonnas Leedus (projektinimedega Kelme II tuulepark ja Kelme III tuulepark). Tuuleparke arendatakse üheaegselt ühe kombineeritud arendusprojektina, nende planeeritav koguvõimsus jääb vahemikku 120-180 MW ning koosnevad 27-39 tuulikust.

LISA 11. Varud

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Tooraine ja materjal ladudes
Tehnoloogiline puit	3 035	1 625
Puiduhake	1 932	492
Kütus	211	88
Kokku tooraine ja materjal ladudes	5 178	2 205
Valmistoodang
Pellet	6 112	2 821
Kokku valmistoodang	6 112	2 821
Varuosad	2 385	2 533
Päikesepaneelid	551	1 969
Muu	1	1
Kokku varud	14 227	9 529

ja 2021. aastal ei ole tehtud olulisi varude allahindlusi.
aastal toodeti 154 tuhat tonni pelletit, mida oli 19 tuhat tonni rohkem kui 2021. aastal (2021. aastal 135 tuhat tonni).

LISA 12. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Nõuded
Nõuded ostjate vastu	10 507	9 801
Oodatavad krediidikahjumid	-14	-2
Kokku nõuded ostjate vastu	10 493	9 799
Nõuded seotud osapoolte vastu (lisa 31)	11 999	4 201
Muud nõuded	2 439	755
Ettemaksed	16 160	7 618
Kokku lühiajalised nõuded	41 091	22 373
Pikaajalised nõuded
Muud pikaajalised nõuded	40	78
Kokku pikaajalised nõuded	40	78

Ettemaksete all on kajastatud 31.12.2022 ja 31.12.2021 seisuga maksude ettemaksed ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud. Ettemaksed ei klassifitseeru finantsvarade alla.

Valdav osa grupi nõuetest ja ettemaksetest on eurodes. Kõik grupi nõuded ja ettemaksed on kajastatud amortiseeritud soetusmaksumuses.

Info nõuete krediidikvaliteedi kohta on avalikustatud lisas 14.

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Nõuded ostjate vastu
Nõuded ostjate vastu	10 507	9 801
Oodatav krediidikahjum	-14	-2
Kokku ostjatelt laekumata arved	10 493	9 799

Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 36 kuu kuni 31. detsember 2022 või vastavalt kuni 31. detsember 2021 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Grupp on hinnanud, et SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige relevantsemad näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest.

Grupp on hinnanud oodatavat krediidikahjumit 31. detsembri 2022 ja 31.detsembri 2021 seisuga ülalpool esitatud põhimõtete alusel. Grupp on hinnanud ostjatelt laekumata arvete oodatavad krediidikahjumi määrasid aegumata ja kuni 90 maksetähtaega ületanud nõuete osas ning hinnanud nende mõju ebaoluliseks.

Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2022 ja 31.detsembri 2021 seisuga.

Grupi arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina nõuded, mille maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva, alla täies ulatuses. Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate nõuete allahindluse kogusummat korrigeeritakse tuginedes varasemale kogemusele selle kohta, kui palju ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest hilisemal perioodil laekub ning kui palju nõuetest, mille maksetähtajast polnud aruandeperioodi lõpu seisuga möödunud üle 90 päeva, jääb hilisemal perioodil laekumata. Samuti võetakse nõuete hindamisel arvesse muid individuaalseid ja erakorralisi mõjusid nagu globaalne majandusolukorra halvenemine. Nõuded sidusettevõtjatele hinnatakse ja analüüsitakse ülejäänud nõuetest eraldi, lähtudes nende laekumise tõenäosusest.

Muutused oodatavates krediidikahjumites nõuetes ostjate vastu

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Oodatavad krediidikahjumid perioodi algul	-2	-10
Aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvateks loetud ja laekunud ebatõenäolised arved	-19	-5
Lootusetuks tunnistatud arved	7	13
Oodatavad krediidikahjumid perioodi lõpul	-14	-2

Ülejäänud nõuete liigid allahinnatud varasid ei sisalda.

LISA 13. Finantsinstrumentide jaotus kategooriate järgi

Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes:

tuhanded eurod	Tuletisinstrumendid, mille suhtes rakendadakse riskimaandamisarvestust	Korrigeeritud soetus maksumuses kajastatavad varad	Kokku
Seisuga 31. detsember 2022
Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1.2 ja 12)	0	12 971	12 971
Nõuded seotud osapoolte vastu (lisad 3.1.2, 12, ja 31)	0	11 999	11 999
Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1.2, 3.2, ja 15)	0	131 456	131 456
Tuletisinstrumendid (lisa 16)	14 626	0	14 626
Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes	14 626	156 426	171 052
Seisuga 31. detsember 2021
Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1.2 ja 12)	0	10 632	10 632
Nõuded seotud osapoolte vastu (lisad 3.1.2, 12 ja 31)	0	4 201	4 201
Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1.2, 3.2, ja 15)	0	80 454	80 454
Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes	0	95 287	95 287

152

Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes:

tuhanded eurod	Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad kohustused
Seisuga 31. detsember 2022
Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes
Võlakohustused (lisad 3.1.3, 3.2 ja 18)	279 564	279 564
Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1.3 ja 19)	17 102	17 102
Võlad emaettevõttele (lisad 3.1.3, 19 ja 31)	3 205	3 205
Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes	299 871	299 871
Seisuga 31. detsember 2021
Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes
Võlakohustused (lisad 3.1.3, 3.2 ja 18)	123 456	123 456
Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1.3 ja 19)	10 016	10 016
Võlad emaettevõttele (lisad 3.1.3, 19 ja 31)	1 548	1 548
Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes	135 020	135 020

LISA 14. Finantsvarade krediidikvaliteet

Finantsvarade, mille maksetähtaega pole ületatud ja mida pole alla hinnatud, krediidikvaliteedi hinnangu aluseks on reitinguagentuuride poolt antud krediidireitingud või nende puudumisel klientide ja muude lepingupartnerite varasem krediidikäitumine.

Nõuded seotud osapoolte vastu ja muud nõuded (lisad 12 ja 31) on valdavalt seotud emaettevõttega ning juhtkonna hinnangul krediidiriski ei esine ja allahindlusvajadus seisuga 31.12.2022 puudub.

Rida "Muud nõuded olemasolevate klientide vastu" tuleneb pelleti müügiga tegeleva tütarettevõtte Enefit Green SIA nõuetest summas 3 461 tuhat eurot (2021.a 336 tuhat eurot) ning Poola tütarettevõtete nõuetest, kes tegelevad päikeseenergia tootmisega.

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Nõuded ostjate vastu
Nõuded uute klientide vastu (arveldatud alla 6 kuu)	1	3
Nõuded olemasolevate klientide vastu (arveldatud 6 kuud või rohkem), kes viimase 6 kuu jooksul ei ole maksetähtaega ületanud	3 349	5 997
Nõuded klientide vastu, kes on maksetähtaega ületanud kuue kuu jooksul	2 736	2 169
Nõuded olemasolevate klientide vastu (arveldatud 6 kuud või rohkem), kuid kellega ei ole viimase 6 kuu jooksul arveldatud	0	39
Muud nõuded olemasolevate klientide vastu	4 407	1 592
Kokku nõuded ostjate vastu (lisa 12)	10 493	9 799

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Arvelduskontod
Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa3	131 456	80 454
Kokku arvelduskontod (lisa 15)	131 456	80 454
Tuletisinstrumendid
Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa3	14 626	0
Kokku positiivse väärtusega tuletisinstrumendid (lisad 13, 16 ja 21)	14 626	0

detsembri 2022 seisuga on deponeeritud grupi arvelduskontode saldod SEB pangas, Swedbankis ja OP pangas Eestis. Arvelduskontode jääk SEB pangas Eestis ja Swedbankis Eestis ületab 10% grupi pankade arvelduskontode kogusummast. (31.detsembri 2021 seisuga oli deponeeritud grupi arvelduskontode saldod SEB pangas, Swedbankis ja OP pangas Eestis. Arvelduskontode jääk SEB pangas Eestis ja Swedbankis Eestis ületab 10% grupi pankade arvelduskontode ja lühiajaliste hoiuste kogusummast).

Juhatuse hinnangul ei esine muude nõuete ja viitlaekumiste puhul, mille osas puudub sõltumatu osapoole krediidireiting, olulist krediidiriski, kuna ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaks nõuete väärtuse langusele. Hinnang tugineb asjaolule, et grupi äritegevuses pole toimunud 12 kuu jooksul olulisi muudatusi, äripartnerite krediidikvaliteet on stabiilne ning ei ole ilmnenud muid asjaolusid, mis võiks tuua kaasa vastavate nõuete väärtuse languse.

LISA 15. Raha ja raha ekvivalendid

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Arvelduskontod pankades	131 456	80 454
Kokku raha ja raha ekvivalendid (lisad 2.11, 3.1.3 )	131 456	80 454

Raha ja raha ekvivalentide jaotus valuutade järgi

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
EUR	127 312	78 627
PLN	4 144	1 828
Kokku raha ja raha ekvivalendid (lisa 2.11, 3.1, 3.2)	131 456	80 454

LISA 16. Tuletisvaba lepinguline kohustus, tuletisinstrumendid ja riskimaandamisarvestus

Tuletisvaba lepinguline kohustus

Grupp kasutas 2021. aasta jooksul rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada elektrihinna muutumise riski.

Osa grupi hallatavatest taastuvenergia tootmise varadest, mille suhtes ei kohaldata sisendtariifi alusel subsideerimiskava, on avatud elektrienergia hindade volatiilsuse ohule, kuna elektrit müüakse

Nord Pooli avatud turul. Elektrihindade volatiilsuse riski maandamiseks 2021 aastal on grupp kasutanud baaskoormuse vahetustehingute tuletislepinguid. Antud tuletisinstrumentide puhul on grupp ujuva hinna maksja ja vastaspool fikseeritud hinna maksja.

Tehingud, mille eesmärgiks on elektrienergia hinna muutumise riski maandamine on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Maandatavaks alusinstrumendiks on turuhinna risk kõrge tõenäosusega prognoositavate taastuvenergia müügitehingute osas, mis on avatud turuhinna muutlikkusele. Riskimaandamise tulevikutehingud sõlmitakse 1:1 suhtes.

taseme instrumendi õiglane väärtus on leitud kasutades kombinatsiooni turuhindadest, matemaatilistest mudelitest ja eeldustest, mis põhinevad ajaloolistel ja tulevikku suunatud turuandmetel ning muudel asjakohastel andmetel. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse kõige olulisem sisend on elektrienergia pikaajaline hind. Õiglase väärtuse arvutamise aluseks kasutas grupp Leedu ja Eesti elektriturgude pikaajalisi hinnaprognoose vahemikus 34 EUR/MWh kuni 59 EUR/MWh. 17. augustil 2021 hinnati tuletisinstrumendid õiglasesse väärtusesse.

Riskimaandamisinstrumentideks määratud tuletisinstrumentide õiglane väärtus tehingupäeval oli -10 781 tuhat eurot, mida kajastatakse otse omakapitali kaudu, kuna see kajastab tehingut emaettevõttega Eesti Energia AS. Seisuga 31. detsember 2022 oli saldo –10 781 tuhat euro (31. detsember 2021 seisuga –10 781 tuhat euro).

Enefit Green AS ja emaettevõte Eesti Energia AS sõlmisid 17. augustil 2021 EFETi üldlepingu ("EFET General Agreement") elektrienergia üleandmise ja vastuvõtmise kohta, lõpetades samaaegselt kõik avatud tuletislepingud grupi ja Eesti Energia AS vahel. Lepingu allkirjastamisega sõlmisid pooled füüsilise elektrienergia müügilepingu fikseeritud hinnaga ajavahemikuks 2023–2027. Antud leping sõlmiti samade elektrienergia mahtude ja samade fikseeritud hindade alusel kui algselt avatud tuletisinstrumendid.

Grupp jätkas riskimaandamisarvestuse rakendamist avatud tuletisinstrumentide positsioonide osas kuni 17. augustini 2021, kajastades tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutust kuni EFETi üldlepingu allkirjastamise kuupäevani. Tuletisinstrumentide kohustuse väärtus suurenes tehingupäeva -10 781 tuhandelt eurolt -23 207 tuhandele eurole seisuga 31.12.2021 seoses elektrihinna muutumisega ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021. Vastav (-12 426 tuhat eurot) negatiivne õiglase väärtuse muutus kajastub muus koondkasumis, kuna ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021 ei olnud riskimaandamise instrumentideks klassifitseeritud tulevikutehingute puhul tuvastatud olulisi ebaefektiivsuse allikaid. Kuna antud lepingu sõlmimise hetkeks olid tuletisinstrumendid hinnatud õiglasesse väärtusesse (hindamine seisuga 17. augustil 2021), siis alates uue lepingu kehtima hakkamisest ei muutu tuletisinstrumentide kohustuse väärtuse saldo enne kui saabub lepingus määratletud ajaperiood 2023-2027. Seisuga 31. detsember 2022 oli saldo –12 426 tuhat eurot (31. detsember 2021 seisuga –12 426 tuhat eurot).

EFET -i üldleping vastab oma tarbe ("own use") erandile ja seetõttu ei loeta seda finantsinstrumendiks, mis IFRS 9 kohaselt peab olema kajastatud õiglases väärtuses, vaid lepinguks IFRS 15 "Müügitulu lepingutelt klientidega" alusel, kusjuures müügitulu kajastatakse fikseeritud ühiku väärtuse alusel alles 2023–2027 ehk elektrienergia tarnimise hetkel. Tuletislepingute asendamise hetkel EFETi üldlepinguga ei kajastata kasumit ega kahjumit. EFET-i üldlepingu sõlmimisel klassifitseeritakse tuletisinstrumentide kohustuse bilansiline maksumus

vastaval kuupäeval (-23 207 tuhat eurot) ümber tuletisvabaks lepinguliseks kohustuseks, mis suurendab järk-järgult kajastatud tulusid kuni EFET-i üldlepingu täitmiseni. Antud tulude kasvu kompenseerib osaliselt lõpetatud riskindamaandamisarvestuse alusel elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reservi kogunenud -12 426 tuhande euro ümberklassifitseerimine kasumiaruandesse. Antud summa on tuletisinstrumentide 17. augusti 2021 seisuga õiglase väärtuse (-23 207 tuhat eurot) ja tuletisinstrumentide tehingupäeva õiglase väärtuse (-10 781 tuhat eurot) vahe, mis kajastatakse otse omakapitali kaudu. Vaata reservide detailsemat infot Lisast 21. 31. detsember 2022 seisuga klassifitseeriti eelnevalt mainitud kohustuse summas 23 207 tuhat eurot lühiajaliseks summas 5 121 tuhat eurot ja pikaajaliseks summas 18 086 tuhat eurot.

Intressimäära vahetustehingud (swap-tehingud)

Seisuga 31. detsember 2022 oli grupil sõlmitud kolm intressimäära vahetustehingut kolme laenu intressimäära riski maandamiseks (võrreldaval perioodil intressimäära vahetustehingud puudusid):

• Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 80 000 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 6 kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,1%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 30. septembril 2022.
• Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 50 000 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 3-kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,049%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 24. septembril 2022.

• Intressimäära vahetustehing nominaalsumma jäägiga 38 334 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 6-kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,125%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 30. juunil 2022.

Intressimäära vahetustehingud on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Riskimaandamisinstrumentide (intressimäära vahetustehingud) ja riskimaandamisobjektide (laenulepingud) vahel eksisteerib majanduslik suhe, sest seisuga 31. detsember 2022 ühtisid kõikide intressimäära vahetustehingute põhilised tingimused laenulepingute tingimustega (nominaalsummad, valuutad, tähtajad, maksegraafikud). Riskimaandamise tulevikutehingud on sõlmitud 1:1 suhtes. Riskimaandamise efektiivsuse testimiseks kasutab grupp hüpoteetilise tuletisinstrumendi meetodit ja võrdleb intressimäära vahetustehingute õiglase väärtuse muutusi laenulepingute õiglase väärtuse muutustega.

Potentsiaalsed ebaefektiivsuse allikad võivad tuleneda järgmistest põhjustest:

• Grupi või intressimäära vahetustehingu vastaspoole krediidiriski muutus. Krediidiriski mõju tõttu võib majanduslik suhe riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi vahel tasakaalust välja minna ning võib tekkida olukord, kus riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi väärtused ei liigu enam vastassuunas. Grupi juhtkonna hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et krediidiriskist saaks tekkida oluline ebaefektiivsus.

	Nominaal summa	Bilansiline maksumus (vara)	Bilansiline maksumus (kohustus)	Finantsseisundi aruande kirje nimetus	Õiglase väärtuse muutus	Kasumi aruandes kajastatud ebaefektiivsus	Riskimaandamis reservist kasumiaruandesse ümber liigitatud summad
Swap-tehingud	168 334	14 626	0	Tuletisinstrumendid	14 529	0	-97

Riskimaandamisinstrumentide mõju finantsseisundi aruandele seisuga 31. detsember 2022 oli järgmine (tuhandetes eurodes):

LISA 17. Omakapital

Seisuga 31.12.2022 oli Enefit Green ASil registreeritud 264 276 232 aktsiat (31.12.2021: 264 276 232 aktsiat) Aktsia nimiväärtus on 1 euro.

Alates 21. oktoobrist 2021 on Enefit Green noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Seisuga 31. detsember 2021 kuulus 77,17% aktsiatest enamusaktsionärile AS Eesti Energia. Seisuga 31.12.2022 moodustas Enefit Green AS kohustuslik reservkapital 3 259 tuhat eurot (31.12.2021: 479 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2022 oli jaotamata kasum 225 190 tuhat eurot (31.12.2021: 157 673 tuhat eurot).

31.08.2021 suurendati fondiemissiooni teel Enefit Green ASi aktsiakapitali 225 000 tuhande euro võrra, s.o summalt 4 793 tuhat eurot kuni summani 229 793 tuhat eurot. Fondiemissioon viidi läbi vabatahtliku omakapitali reservi arvelt. Ettevõte emiteeris 225 000 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 1 euro aktsia kohta. Aktsiakapitali suurendati ilma ülekursita.

Oktoobris 2021 toimunud aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) raames väljastati uusi aktsiaid kokku 34 482 759 nimiväärtusega 1 euro. Aktsia väljalaskehind oli 2,9 eurot. Aktsiate eest laekus 100 000 tuhat eurot. Tehingu tulemusena tekkis ettevõttele ülekurss kokku summas 65 517 tuhat eurot.

IPO-ga seotud kulud (sh. finantsnõustamise kulud, õigusliku auditi ja nõustamise kulud, tehingu turustamise kulud jne) summas 5 166 tuhat eurot on Enefit Green hinnanud kapitaliseeritavaks, kuna nende kulude teostamine oli vältimatuks eelduseks emissiooni toimumisele.

Kasumi jaotamisel aktsionäridele tuleb maksta tulumaksu 14/86 netosummast dividendidele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamaksmiseni. Ülejäänud dividendid tuleb maksustada maksumääraga 20/80 netosummast. Vt lisa 28 täiendavat informatsiooni dividendide väljamaksmisega kaasnevast tulumaksukulust.

aastal maksis grupp omanikule dividende summas 39 906 tuhat eurot, dividend aktsia kohta oli 0,151 eurot (2021: 27 100 tuhat eurot, dividend aktsia kohta oli 5,65 eurot).

Vaba (jaotatav) omakapital, maksimaalne võimalik netodividendide summa ja sellega kaasneva dividendi tulumaksukulu:

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Jaotamata kasum	225 190	157 673
Tulumaks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel	-40 894	-30 967
Maksimaalne võimalik netodividend	184 296	126 706

Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on emaettevõtja omaniku osa puhaskasumist jagatud kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate

LISA 18. Võlakohustused

Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses

arvuga. Kuna grupil pole potentsiaalseid lihtaktsiaid, on lahustunud puhaskasum kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga.

	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Emaettevõtja omaniku osa kasumist (tuhanded eurod)	110 207	79 661
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhandetes)	264 276	86 707
Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurot)	0,42	0,92
Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (eurot)	0,42	0,92

tuhanded eurod	Lühiajalised võlakohustused		Pikaajalised võlakohustused			Kokku
	Pangalaenud	Rendikohustused	Pangalaenud	Rendikohustused Muud laenud
Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 1.01.2021	37 533	245	156 513	2 045	3 000	199 336
2021. aastal toimunud liikumised
Rahalised liikumised
Lisandunud võlakohustus	10 000	0	0	0	0	10 000
Võlakohustuse tagasimaksmine	-43 634	-262	-40 000	0	0	-83 896
Mitterahalised liikumised
Rendikohustuse esmane kajastamine	0	0	0	709	0	709
Ümberklassifitseerimised	25 455	267	-25 455	-267	0	0
Laenukulude amortisatsioon	0	0	51	0	0	51
Valuutakursi muutuste mõju	-7	0	-60	0	0	-67
Muud liikumised	0	-26	0	348	-3 000	-2 678
Kokku 2021. aastal toimunud liikumised	-8 186	-21	-65 464	790	-3 000	-75 880
Võlakohustused seisuga 31.12.2021	29 348	224	91 049	2 835	0	123 456

tuhanded eurod	Lühiajalised võlakohustused		Pikaajalised võlakohustused			Kokku
	Pangalaenud	Rendikohustused	Pangalaenud	Rendikohustused Muud laenud
Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2021 (lisad 3.1.3, 3.2 ja 13)	29 348	224	91 049	2 835	0	123 456
2022. aastal toimunud liikumised
Rahalised liikumised
Lisandunud võlakohustus	0	0	270 000	0	0	270 000
Võlakohustuse tagasimaksmine	-115 277	-431	0	0	0	-115 708
Mitterahalised liikumised
Lisandunud võlakohustus	0	223	0	1 745	0	1 968
Ümberklassifitseerimised	109 348	396	-109 348	-396	0	0
Valuutakursi muutuste mõju	-23	0	-124	-6	0	-153
Kokku 2022. aastal toimunud liikumised	-5 952	188	160 528	1 343	0	156 107
Võlakohustused seisuga 31.12.2022	23 396	412	251 577	4 178	0	279 563
Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2022 (lisad 3.1.3, 3.2 ja 13)	23 396	412	251 577	4 178	0	279 563

Enefit Green AS tegi 2022. aastal graafikujärgseid laenu tagasimakseid summas 20 989 tuhat eurot ja graafikuvälise laenu tagasimakse summas 94 288 tuhat eurot (2021. aastal graafikujärgseid laenu tagasimakseid summas 43 634 tuhat eurot ja graafikuvälise laenu tagasimakse summas 40 000 tuhat eurot).

aasta jaanuaris sõlmiti NIB-ga 12-aastase tähtajaga laenuleping summas 80 miljonit eurot. Koos NIB ning varem sõlmitud SEB ja OP pankadelt võetud 7 ja 5 aastase tähtajaga laenulepingutega võeti kasutusele 170 miljoni euro ulatuses uusi laene ning fikseeriti nende intressimäärad kuni vastavate lepingute tähtaegadeni. 2022. aasta detsembris sõlmiti SEB ja Swedbankiga laenulepingud 2023. aastal lõppema pidanud laenude refinantseerimiseks. Mõlemad uued laenud on viieaastase tähtajaga summas 50 miljonit eurot. Enefit Green on sõlminud kolm korduvkasutatavat likviidsuslaenulepingut kogusummas 50 miljonit eurot tähtaegadega perioodil 2024–2026 (kõik limiidid on seisuga 31. detsember 2022 kasutamata).
aastal võttis Enefit Green AS kasutusele likviidsuslaenu summas 10 000 mis maksti ka 2021. aastal täielikult tagasi. 2020. aastal sõlmis Enefit Green AS pikaajalise laenulepingu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga (EBRD) summas 40 mln Poola zlotti (9 000 tuhat eurot), mis maksti täielikult välja.

Tolpanvaara projekti omandamisega seotud võlakohustus, mis tuleb vastavalt Metsähallituse ja Enefit Green ASi vahel sõlmitud kokkuleppele tasuda 2024. aastal, on kajastatud muude pikaajaliste kohustuste all, 2020 aastal kajastatud muude laenude all summas 3 000 tuhat eurot. Antud tehingu kohta on täiendav informatsioon toodud lisas 9 ja lisas 18.

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Ujuva intressimääraga pangalaenude nominaalväärtus (lisa 3.1)	106 640	120 397
Ujuva intressimääraga pangalaenude õiglane väärtus (lisa 3.3)	106 640	120 397
Intressimäära vahetuslepingute abil maandatud intressiriskiga pangalaenude nominaalväärtus	168 334	0
Intressimäära vahetuslepingute abil maandatud intressiriskiga pangalaenude õiglane väärtus	168 334	0
Pangalaenude nominaalväärtus kokku	274 973	120 397
Pangalaenude õiglane väärtus kokku	274 973	120 397

Juhtkonna hinnangul ei erine ujuva intressimääraga laenude õiglane väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga nende bilansilisest väärtusest, kuna riskimarginaalid ei ole muutunud.

Pangalaenud nominaalväärtuses tagasimaksetähtaja järgi

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
< 1 aasta	23 396	29 348
1–5 aastat	181 861	87 393
> 5 aasta	69 716	3 656
Kokku	274 973	120 397

Laenud on nomineeritud eurodes ja Poola zlottides (üks laen eelpool mainitud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast). Seisuga 31. detsember 2022 oli antud laenu saldo 6 640 tuhat eurot

(31 080 tuhat Poola zlotti), 31. detsember 2021 laenu saldo 7 537 tuhat eurot (34 648 tuhat Poola zlotti). Seisuga 31. detsember 2022 oli grupil väljavõtmata laenusid 50 000 tuhat eurot (31. detsember 2021: 140 000 tuhat eurot).

Võlakohustuste kaalutud keskmised efektiivsed intressimäärad

	31. DETSEMBER
	2022	2021
Pangalaenud	2,6%	1,4%
Rendikohustused	5,0%	5,0%

Pangalaenude kaalutud keskmine efektiivne intressimäär võtab arvesse intressivahetuslepingutega fikseeritud ujuvate laenude intresse.

Netovõlg*

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 15)	131 456	80 454
Lühiajalised võlakohustused	-23 808	-29 571
Pikaajalised võlakohustused	-255 755	-93 884
Netovõlg	-148 107	-43 002

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 15)	131 456	80 454
Ujuva intressiga kohustused	-106 640	-123 456
Kohustused, mille intressirisk on maandatud
intressimäära vahetuslepingutega	-168 334	0
Netovõlg	-148 108	-43 002

* Netovõlg – võlakohustused kokku miinus raha ja raha ekvivalendid, vaata ka lisa 3.2

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Finantskohustused võlgades hankijatele ja muudes võlgades
Võlad hankijatele	9 709	4 289
Viitvõlad	2 338	379
Võlad emaettevõttele (lisa 31)	3 205	1 548
Intressivõlad	554	93
Muud võlad	4 501	5 255
Kokku finantskohustused võlgades hankijatele ja muudes võlgades (lisad 3.1 ja 13)	20 307	11 564
Võlad töötajatele	1 703	1 110
Maksuvõlad	1 205	4 618
Kokku võlad hankijatele ja muud võlad	23 215	17 291
sh lühiajalised võlad hankijatele ja muud võlad	20 215	14 291
sh pikaajalised võlad hankijatele ja muud võlad (lisa 18)	3 000	3 000

LISA 20. Sihtfinantseerimine

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Sihtfinantseerimine perioodi algul	7 458	8 020
Kajastatud muude ärituludena (lisad 23, 29)	-435	-588
Muud	92	26
Sihtfinantseerimine perioodi lõpul	7 115	7 458

Sihtfinantseerimise kohustuse saldo sisaldab 2017.aastal saadud välisabi seoses Narva Tuulepargi, Paide elektrijaama ning biomassist koostootmisjaama ehitamiseks Lätis.

Selleks, et sihtfinantseerimist tagasi ei nõutaks, peab grupp täitma teatavaid kohustusi: säilitama projektidokumente, nõudmisel esitama projektiga seotuid aruandeid ning mõne projekti puhul täitma teatavaid tehnilisi tingimusi.

LISA 21. Muud reservid

tuhanded eurod		31. DETSEMBER
	2022	2021
Muud reservid perioodi algul	150 828	399 165
sh realiseerimata kursivahede reserv	-965	-835
sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv	-12 426	0
sh Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus	-10 781	0
sh muud reservid	175 000	400 000

Aktsiakapitali suurendamine fondiemissiooni teel	0	-225 000	17
Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus	0	-12 426	2.28, 3.1.1
sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv	0	-12 426
sh intressimäära riskimaandamisinstrumentide reserv	14 529	0
Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus	0	-10 781	2.28, 3.1.1
Kajastatud intressikulu suurendamisena	97	0	27
Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed	203	-130
Muud reservid perioodi lõpul	165 657	150 828
sh realiseerimata kursivahede reserv	-762	-965
sh intressimäära vahetustehing	14 626	0
sh elektrienergia riskimaandamisinstrumendide reserv	-12 426	-12 426	2.28, 3.1.1
sh Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus	-10 781	-10 781	2.28, 3.1.1
sh muud reservid	175 000	175 000

162

LISA 22. Müügitulu

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Tegevusvaldkondade lõikes
Kaupade müük
Pelleti müük	30 234	22 507
Vanametalli müük	1 049	1 090
Muu kaupade müük	3 343	243
Kokku kaupade müük	34 626	23 840
Teenuste müük
Elektrienergia müük	170 456	103 213
Jäätmete vastuvõtt ja edasimüük	14 195	15 371
Soojusenergia müük	7 227	7 187
Vara rent ja hooldus (lisa 8)	859	835
Muude teenuste müük	5 917	2 556
Kokku teenuste müük	198 654	129 162
Kokku müügitulu (lisa 5)	233 280	153 002

Aruande perioodil müüdi pelletit 149 tuhat tonni, mis on 13% vähem kui 2021. aastal (171 tuhat tonni). Pelleti müügikogused olid küll väiksemad, kuid keskmine müügihind kasvas 55% võrra.

Elektrienergia müügi suurenemise tagamaad on avalikustatud lisas 1.1.

LISA 23. Taastuvenergia toetus ja muud äritulud

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Taastuvenergia toetus (lisa 31)	22 827	29 546
Sihtfinantseerimine (lisad 20, 29)	435	588
Muud äritulud	473	571
Kokku muud äritulud (lisa 5)	23 735	30 705

Taastuvenergia toetused vähenesid 2022. aastal. Taastuvenergia toetused sõltuvad toodangu kogustest ning kuna 2022. toodeti vähem elektrit kui aasta varem, siis olid saadud toetused samuti väiksemad.

LISA 24. Kaubad, toore, materjal ja teenused

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Tehnoloogiline kütus	23 187	12 381
Hooldus- ja remonditööd	15 038	15 354
Elektrienergia	32 712	8 169
Tuhakäitlusega seotud teenused	2 137	2 812
Materjalid ja varuosad toodangu valmistamiseks	9 578	2 303
Transporditeenused valmistoodangu müügiks	1 815	1 769
Muud kaubad, toore, materjal ja teenused	911	617
Ülekandeteenused	309	344
Saastemaks	259	282
Loodusvarade ressursimaks	8	7
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused	85 954	44 038

2022. aasta elektrienergia kulu kasvu lisainfo lisas 1.1.

Tehnoloogilise kütuse kulud on 2022. aastal kasvanud biomassi kallinemise tõttu.

LISA 25. Tööjõukulud

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud	7 064	5 232
Muud tasud ja toetused töötajatele	127	65
Tööjõukuludelt arvestatud maksud	1 920	1 416
Kokku arvestatud tööjõukulud	9 111	6 713
Sh arvestatud Enefit Green grupi juhatusele (lisa 31)	525	437
sh palgakulu	424	406
sh preemiad	101	31
sh lisatasud	0	0
Aruande perioodi keskmine töötajate arv	176	158

LISA 26. Muud tegevuskulud

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Kinnisvara rent ja hooldus	2 502	2 061
Turva- ja üldkindlustusteenused	1 389	1 295
Ärikonsultatsioonid	1 461	1 159
Muud kulud	1 976	1 046
Infotehnoloogia teenused	1 117	1 024
Finants- ja raamatupidamisteenused	653	355
Toetused ja annetused	268	278
Kontoriga seotud kulud	258	220
Personaliga seotud kulud	498	165
Õigusalased teenused	251	103
Aktsiisimaks	38	84
Muud tegevuskulud	10 411	7 790

Rida "Kinnisvara rent ja hooldus" sisaldab rendikulusid summas 1 597 tuhat eurot (2021: 1 251 tuhat eurot) (vt lisa 6). Need kulud hõlmavad muutuvaid rendimakseid summas 1 174 tuhat eurot (2021: 811 tuhat eurot), mida ei ole rendikohustuste mõõtmisel arvesse võetud, väikese väärtusega rentidega seotud kulusid summas 423 tuhat eurot (2021: 440 eurot) ja lühiajaliste rentidega seotud kulusid summas 0 eurot (2021: 0 eurot).

LISA 27. Neto finantskulud

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Finantstulud
Intressitulud	254	2
Kasum valuutakursi muutusest	83	620
Muud finantstulud sidusettevõtetelt	0	76
Muud tulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt	0	23
Kokku finantstulud (lisa 29)	337	721
Finantskulud
Intressikulud võlakohustustelt
Intressikulud võlakohustustelt	-3 517	-3 251
Intressi swapi mõju (lisa 21)	-97	0
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused	1 914	435
Kokku intressikulud	-1 700	-2 816
Muud finantskulud	-19	-17
Kahjum valuutakursi muutusest	-623	0
Kokku finantskulud	-2 342	-2 833
Neto finantskulud	-2 005	-2 112

LISA 28. Tulumaksukulu

Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele maksustatakse Eestis äriühinguid dividendide jaotamisel. Alates 2019. aastast kohaldub regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80. Soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamakseni, millelt äriühing on maksnud tulumaksu. Maksustamisele ei kuulu jaotatavad dividendid, mida makstakse teistelt äriühingutelt saadavate dividendide arvel, tingimusel, et dividendide saajale kuulus dividendide maksmise ajal vähemalt 10% suurune osalus.

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Tulumaksukulu/(tulu)	6 688	1 669
Edasilükkunud tulumaksuvara/kohustuse
muutus	-1 120	-84
Kokku tulumaksukulu/(tulu)	5 567	1 585

Keskmine tegelik tulumaksumäär

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Eesti
Dividendide netosumma	39 906	27 100
sh dividendid, millele on rakendatud soodusmääraga tulumaks 14/86	3 645	0
sh dividendid, millele on rakendatud tulumaksumäära 20/80	16 282	0
sh maksuvabad dividendid	19 979	27 100
Teoreetiline tulumaks	4 664	0
Tegelik tulumaks dividendidelt	4 664	0
Keskmine efektiivne tulumaksumäär	11,69%	0
Tütarettevõtjate tulumaksukulu	2 024	1 669
Tulumaksukulu	6 688	1 669
Edasilükkunud tulumaksukulu/(tulu)	-1 121	-84
sh edasilükkunud tulumaksutulu	-1 502	-720
edasilükkunud tulumaksukulu	381	636
Kokku tulumaksukulu/(tulu)	5 567	1 585

Aktsionäridele maksti 2022. ja 2021. aastal dividende grupi Leedu tütarettevõtte jaotamata kasumist ja seetõttu oli neilt eelnevalt tulumaks tasutud.

Grupil on seisuga 31.12.2022 edasilükkunud tulumaksukohustus 12 326 tuhat eurot (31 detsember 2021: 12 568 tuhat eurot), millest 10 323 tuhat eurot (31. detsember 2021: 10 946 tuhat eurot) koosneb Leedus asuvate tuuleparkide hindamisel õiglaste väärtuse ning raamatupidamise varade bilansiliste maksumuse vahest, mis tekkis Nelja Energia AS ostuanalüüsi käigus.

LISA 29. Äritegevusest saadud raha

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Kasum enne maksustamist	115 774	81 246
Korrigeerimised
Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus (lisa 7)	37 355	38 028
Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus (lisa 9)	422	118
Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon (lisa 20)	-435	-554
Intressi- ja muud finantskulud (lisa 27)	1 697	2 816
Kasum osaluse müügist sidusettevõtjas	-645	0
Kasum kapitaliosaluse meetodil sidusettevõtjatesse	-7	-115
(Kasum)/kahjum põhivara müügist	-3	19
Intressi- ja muud finantstulud (lisa 27)	-251	-26
Liitumistasude ja muude teenustasude amortisatsioon	0	-8
Kahjum (kasum) muudest mitterahalistest tehingutest	0	-691
Kursikahjum (kasum) välisvaluutas antud ja võetud laenudelt	-147	-67
Korrigeeritud kasum enne maksustamist	153 760	120 766
Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus
Nõuded ostjate vastu muutus (lisa 12)	-686	-712
Varude muutus (lisa 11)	-4 226	1 556
Äritegevusega seotud muude nõuete muutus (lisa 12)	-16 803	-2 361
Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus	-21 715	-1 517
Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus
Eraldiste muutus	-58	-57
Võlgnevuse muutus hankijatele (lisa 19)	4 814	-2 062
Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus	-105	4 402
Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus	4 651	2 283

Äritegevusest saadud raha	136 696	121 532

LISA 30. Tingimuslikud tulevikukohustused

Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustused

Eesti

Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski grupi ettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata grupile olulise täiendava maksusumma.

Välisriigid

Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski grupi välisettevõttes. Lätis, Leedus, Soomes ja Poolas on maksuhalduril õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata grupile olulise täiendava maksusumma.

Tingimuslikud kohustused, mis on seotud käimasolevate juriidiliste vaidlustega

31.12.2022 ja 31.12.2021 seisuga ei ole grupil lahtiseid kohtuvaidluseid, mille negatiivne lahendus võiks omada mõju grupi finantsaruannetele.

Laenukovenandid

Grupi poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad grupi konsolideeritud finantsnäitajatele. 2022. aastal ega 2021. aastal ei ole piirmäärasid ületatud (lisa 18).

Tingimuslikud kohustused, mis on seotud sõlmitud ehituslepingutega uute tuuleparkide ja päikseelektrijaamade rajamiseks

31.12.2022 seisuga on Grupil seoses sõlmitud ehituslepingutega Šilale II tuulepargi, Akmene tuulepargi, Tolpanvaara tuulepargi, Zambrowi päikeseelektrijaama, Debniku päikeseelektrijaama ning Purtse hübriidjaama rajamiseks tulevasi kohustusi mahus 89 623 tuhat eurot (2021: 194 691 tuhat eurot).

Tingimuslikud kohustused, mis on seotud sõlmitud lepingutega arendusprojektide soetamiseks

31.12.2022 seisuga on Grupil seoses sõlmitud lepingutega Tolpanvaara tuulepargi ning Kelme II/III tuulepargi arendusprojekti soetamiseks tulevasi kohustusi mahus 17 400 tuhat eurot (2021: 14 400 tuhat eurot).

Muutuvad rendimaksed

Kui hoonestusõigused põhinevad muutuvatel rendimaksetel, mis ei sõltu indeksist ega määrast, nt väljamaksete tegemisel võetakse aluseks maal asuvate varade müügiprotsent või katastriüksuste maade väärtused, siis neid rendilepinguid ei arvestata kasutusõiguse varade ja rendikohustustena vastavalt IFRS 16 nõuetele, vaid arvestatakse kui perioodi tegevuskulusid. Grupi hinnangul on 31. detsembri 2022. aasta seisuga diskonteeritud tulevaste perioodide maksete summa nende rendilepingute kehtivusaja jooksul 7 736 eurot (2021: 7 916 tuhat eurot). Muutused katastriväärtustes, elektrihindades või tootmismahtudes mõjutavad rendilepingute tegelikke makseid.

Sisukord

LISA 31. Tehingud seotud osapooltega

Enefit Green AS emaettevõtteks on Eesti Energia AS. Eesti Energia AS-i ainuaktsionär on Eesti Vabariik.

Enefit Green AS raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks valitsevat või kontrollivat mõju omavaid omanikke, teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid, sidusettevõtteid, ühisettevõtteid, tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju.

Grupp on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja saldode avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle.

Tehingud ja saldod emaettevõttega

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Materiaalse põhivara ost	26 863	0
Immateriaalse põhivara ost	391	0
Teenuste ost	15 251	8 664
Kaupade müük	0	6 211
Teenuste müük	32 320	1 833

aastal kajastatakse elektrienergia müüki real "Teenuste müük" (2021. a real "Kaupade müük")

"Materiaalse põhivara ost" real on kajastatud Tootsi Windpark OÜ

soetamist emaettevõttelt. Täiendav informatsioon lisas 7. "Immateriaalse põhivara ost" real on kajastatud Eesti Energia Arendusteenistuselt ostetud Enefit Green AS varahaldustarkvara ost.

Enefit Green AS ja tema tütarettevõtted toodavad taastuvenergiat, mida müüakse vahetult kolmandatele osapooltele (sh elektribörsile Nord Pool). Emaettevõte Eesti Energia AS osutab Enefit Greenile haldusteenuseid seoses nimetatud müügiprotseduuriga. Need teenused hõlmavad arveldus- ja maksemenetluste haldamist, suhtlemist Nord Pooli ja regulaatoritega ning elektrienergia tootmise ja müügitehingutega seotud regulatiivsete aruannete koostamist. Mainitud teenusega seotud kulud koos Eesti Energia poolt täiendavalt Enefit Green AS-ile osutatud keskselt korraldatud teenustele kajastatakse ülaltoodud tabelis real "Teenuste ost''. Samal real on kajastatud ka avatud tarne, ehk bilansienergia ostukulud, mis on võrredes 2021 aastaga 6 549 tuhande euro võrra kasvanud. Alates 2022 aasta sügisest tulid kõik Enefit Green AS-i Leedu tuulepargid FiT toetuskeemist välja, mis suurendas bilansienergia ostu vajaduse. Lisaks suurenenud bilansienergia ostu kogusele kasvas oluliselt ka bilansienergia hind võrreldes 2021 aasta tasemega.

Seisuga 31.12.2022 on Enefit Green AS sõlminud pikaajalisi elektrienergia füüsilise tarne lepinguid seotud osapoolega Eesti Energia AS mahus 9 315 GWh (31.12.2021 seisuga 5 735 GWh), elektrienergia tarnimiseks perioodil 2023 kuni 2033 Leedu, Eesti, Soome ja Poola elektrivõrgus. Lepingud on sõlmitud nii aastase baasenergia kui kuise baasenergia tarneks. Seotud osapoolega sõlmitud pikaajaliste elektrienergia füüsilise tarne lepingute kaalutud keskmine hind on 69,5 EUR/MWh (31.12.2021 seisuga 42,3 EUR/MWh). Täiendav informatsioon teenuste müügi suurenemise osas lisas 1.1.

	169

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Nõuded (lisa 12)	11 968	3 293
Kohustused (lisa 19)	3 205	1 548
Tuletisvaba lepinguline kohustus (lisa 3.1.1)	23 207	23 207

Tehingud ja saldod teiste samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtetega

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Materiaalse põhivara ost (lisa 7)	0	29 364
Teenuste ost	6 180	2 387
Kaupade ost	73	304
Kaupade müük	3 155	106
Teenuste müük	7 907	3 222

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Nõuded (lisa 12)	31	908
Kohustused (lisa 19)	731	941

Tehingud ja saldod teiste seotud osapooltega (sh sidusettevõtjatega):

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Teenuste ost	1 582	1 833
Teenuste müük	18	16

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Nõuded (lisa 12)	21	0
Kohustused (lisa 19)	251	454

Kaupade ostu- ja müügitehingud seotud osapooltega on teostatud Konkurentsiameti poolt kinnitatud hindades või turuhindades.

Juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestatudtasud on avalikustatud lisas 25 Juhatuse liikmetega teenistuslepingu lõpetamisel makstakse juhatuse liikmele nelja kuu palk.

Tehingud Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevate ettevõtetega

Grupi juhatus avalikustab tehingud Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevate ettevõtetega. Aruandeperioodil ja võrreldavatel perioodidel on grupp teinud olulises summas ostu- ja müügitehinguid põhivõrguettevõtja Elering AS-ga, mis on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing.

Tehingud Elering AS-ga

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Teenuste ost	11 139	330
Teenuste müük (lisa 23)	23 891	29 441

Nõuded Elering AS-i vastu ning kohustused Elering AS-i ees

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Nõuded	2 064	2 718
Kohustused	29	43

LISA 32. Täiendavad andmed emaettevõtte kohta

Vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamisseadusele peab konsolideeriva äriüksuse (emaettevõtte) konsolideerimata finantsaruannete (esmaste aruannete) informatsioon olema avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. Emaettevõtte aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete kajastamist käsitlevad arvestuspõhimõtted on emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 "Konsolideerimata finantsaruanded" nõuetele.

Emaettevõtte aruannetes, mis on avalikustatud käesoleva raamatupidamise aastaaruande lisana (Täiendavad andmed emaettevõtte kohta), on investeering tütarettevõttesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kajastatud väärtuse langus.

Kasumiaruanne

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
	2022	2021
Müügitulu	62 200	42 337
Taastuvenergia toetus ja muud äritulud	6 145	6 296

Kaubad, toore, materjal ja teenused	-30 331	-10 601
Valmis ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus	12	7
Tööjõukulud	-6 194	-4 561
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus	-6 726	-6 398
Muud tegevuskulud	-4 614	-4 065
Kahjum tütarettevõtte investeeringu allahindlusest	-1 864	0

ÄRIKASUM	18 628	23 014

Finantstulud	34 577	35 618
Finantskulud	-3 323	-3 091
Neto finantstulud	31 254	32 527
Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse	714	46

KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST	50 596	55 586
Tulumaksukulu	-4 663	0

ARUANDEAASTA KASUM	45 933	55 586

Koondkasumiaruanne

tuhanded eurod	1. JAANUAR – 31. DETSEMBER		Lisa
	2022	2021
ARUANDEAASTA KASUM	45 933	55 586

Muu koondkasum
Kirjed, mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse:
Rahavoo riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus
( 2022: s.h ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse; 2021: ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse puuduvad)	14 626	-12 426	3.1.1, 16
Aruandeaasta muu koondkasum/(-kahjum)	14 626	-12 426
ARUANDEAASTA KOONDKASUM KOKKU	60 559	43 160

Finantsseisundi aruanne

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
VARAD
Põhivara
Materiaalne põhivara	96 917	90 755
Immateriaalne põhivara	36 815	36 488
Investeeringud tütarettevõtjatesse	333 052	256 551
Investeeringud sidusettevõtjasse	506	578
Laenunõuded tütarettevõtjatelt	70 987	38 072
Tuletisinstrumendid	11 277	0
Kokku põhivara	549 554	422 443

Käibevara
Varud	1 244	1 470
Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed	317 267	308 193
Tuletisinstrumendid	3 349	0
Raha ja raha ekvivalendid	108 731	2 072

Kokku käibevara	430 591	311 734
Kokku varad	980 145	734 177

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
OMAKAPITAL
Aktsiakapital	264 276	264 276
Ülekurss	60 351	60 351
Kohustuslik reservkapital	3 259	479
Muud reservid	166 419	151 793
Jaotamata kasum	92 966	89 717
Kokku omakapital	587 272	566 618

KOHUSTUSED
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused	251 577	91 049
Sihtfinantseerimine	1 969	2 037
Eraldised	10	13
Tuletisvaba lepinguline kohustus	18 086	23 207
Kokku pikaajalised kohustused	271 642	116 306

Lühiajalised kohustused
Võlakohustused	23 396	29 348
Eraldised	2	2
Võlad hankijatele ja muud võlad	92 712	21 904
Tuletisvaba lepinguline kohustus	5 121
Kokku lühiajalised kohustused	121 231	51 253
Kokku kohustused	392 873	167 559

Kokku kohustused ja omakapital	980 145	734 177

Rahavoogude aruanne

tuhanded eurod	2022	2021
Rahavood äritegevusest
Kasum enne maksustamist	50 596	55 586
Korrigeerimised
Põhivara kulum, amortisatsioon ja väärtuse langus	6 726	6 398
Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon	-160	-160
Kahjum (kasum) põhivara müügist	-2	19
Kahjum (kasum) investeeringult tütarettevõtjasse	0	395
Kapitaliosaluse meetodi mõju	-7	-115
Kahjum tütarettevõtte investeeringu allahindlusest	1 864	0
Kursikahjum (kasum) välisvaluutas laenudelt	-147	-67
Kasum osaluse müügist sidusettevõtjas	-645	0
Intressikulu võlakohustustelt	3 309	3 145
Intressi- ja muud finantstulud	-16 256	-8 469
Liitumistasu ja muude teenustasude amortisatsioon	0	-8
Dividenditulu ellimineerimine	-18 339	-27 100
Korrigeeritud puhaskasum	26 939	29 624
Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus
Äritegevusega seotud nõuete muutus	-1 164	415
Varude muutus	226	-593
Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus	-10 092	-1 343
Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus	-11 030	-2 351
Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus
Eraldiste muutus	-3	-20
Võlgnevuse muutus hankijatele	935	-1 264
Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus	3 062	12 435
Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus	3 994	11 151

tuhanded eurod	2022	2021
Makstud intressid ja laenukulud	-2 902	-3 161
Laekunud intressid	13 357	4 407
Makstud tulumaks	-4 664	0
Kokku rahavood äritegevusest	25 694	39 670
Rahavood investeerimisest
Laekunud materiaalse põhivara müügist	3	96
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel	-13 325	-1 911
Sissemakse tütarettevõtte aktsiakapitali	-78 364	-5 873
Laekunud tütarettevõtte osakapitali vähendamisest	131 700	0
Antud laenud (k.a. emaettevõtte kontsernikonto suurenemine)	0	10 671
Sidusettevõtjatelt laekunud dividendid	62	68
Tütarettevõtjalt laekunud dividendid	18 339	27 100
Laekunud äri likvideerimisest	0	297
Laekunud osaluse müügist sidusettevõtjas	724	0
Kokku rahavood investeerimisest	59 139	30 448
Rahavood finantseerimisest
Grupisisese võla netomuutus	-92 991	-62 148
Saadud pangalaenud	270 000	10 000
Tagasi makstud pangalaenud	-115 277	-83 634
Sissemakse aktsiakapitali	0	100 000
Tasutud uute aktsiate emiteerimisega seotud kulud	0	-5 166
Makstud dividendid	-39 906	-27 100
Kokku rahavood finantseerimisest	21 826	-68 048
Puhas rahavoog	106 659	2 069
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul	2 072	3
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul	108 731	2 072
Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus	106 659	2 069

174

Omakapitali muutuste aruanne

tuhanded eurod	Aktsia kapital	Kohustuslik reservkapital	Ülekurss	Muud reservid	Jaotamata kasum	Kokku
Omakapital seisuga 1. jaanuar 2021	4 794	479	0	400 000	61 231	466 504
Aruandeaasta kasum	0	0	0	0	55 586	55 586
Aruandeperioodi muu koondkahjum	0	0	0	-12 426	0	-12 426
Makstud dividendid (lisa 17)	0	0	0	0	-27 100	-27 100
Fondiemissioon vabatahtliku omakapitali reservi arvelt (lisa 17)	225 000	0	0	-225 000	0	0
Emiteeritud aktsiakapital (miinus emiteerimisega seonduvad kulud) (lisa 17)	34 483	0	60 351	0	0	94 834
Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide tehingute esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus (lisa 3.1.1, 21)	0	0	0	-10 781	0	-10 781
Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis	259 483	0	60 351	-235 781	-27 100	56 953
Omakapital seisuga 31. detsember 2021	264 276	479	60 351	151 793	89 717	566 618
Aruandeaasta kasum	0	0	0	0	45 933	45 933
Aruandeperioodi muu koondkasum	0	0	0	14 626	0	14 626
Makstud dividendid (lisa 17)	0	0	0	0	-39 906	-39 906
Kohustusliku reservkapitali suurendamine	0	2 780	0	0	-2 780	0
Muud korrigeerimised	0	0	0	0	1	1
Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis	0	2 780	0	0	-42 685	-39 905
Omakapital seisuga 31. detsember 2022	264 276	3 259	60 351	166 419	92 966	587 272

Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid. Emaettevõtte omakapital on kokku viidud korrigeeritud konsolideerimata omakapitaliga allpool olevas tabelis.

tuhanded eurod	31. DETSEMBER
	2022	2021
Emaettevõtte omakapital	587 272	566 618
Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline maksumus	-333 558	-257 129
Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil	465 019	324 119
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital	718 733	633 607

LISA 33. Sündmused pärast aruandekuupäeva

jaanuaril 2023 allkirjastas Enefit Green 325 miljoni euro ulatuses finantseerimiskokkuleppeid SEB ja Põhjamaade Investeerimispangaga. Põhjamaade Investeerimispangaga sõlmitud laenulepingu summa on 100 miljonit eurot ja laenu periood 12 aastat. SEB-ga sõlmitud finantseerimiskokkulepete kogumahuks on kuni 225 miljonit eurot ja perioodiks seitse aastat.
veebruaril 2023 toimunud koosolekul nimetas Enefit Greeni nõukogu Enefit Greeni uueks juhatuse liikmeks Andres Maasingu. Andres Maasing asub juhatuses täitma arendusjuhi funktsiooni vastutades taastuvenergia arenduste elluviimise ja ettevõtte arendusportfelli laiendamise eest. Tema kolmeaastane ametiaeg algab 3. aprillil 2023. Enefit Greeni juhatus jätkab neljaliikmelisena järgmises koosseisus: juhatuse esimees Aavo Kärmas, juhatuse liikmed Innar Kaasik, Veiko Räim ja Andres Maasing.

Tasustamisaruanne

Enefit Greeni juhatuse tasustamise aruanne vastab nõukogu 10. septembril 2021 kinnitatud ja üldkoosoleku 14. septembril 2021 heaks kiidetud Juhatuse liikmete tasustamise põhimõtetele ja Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduses sätestatule.

Tulemustasu suurus sõltub majandusaastaks seatud eesmärkide täitmisest. Nõukogu kinnitab juhatuse esimehele ja juhatuse esimees teistele juhatuse liikmetele igaks majandusaastaks konkreetsed eesmärgid, tulemuskriteeriumid (finantsilised ja mittefinantsilised kriteeriumid nagu näiteks EBITDA, tootmisüksuste töökindlus, juhtimisindeks, arendusprojektide elluviimine) ja neile omistatud kaalud, mis peegeldavad Enefit Greeni strateegiat ja majandusaasta tegevusplaani.

Eesmärkide, tulemuskriteeriumide ja kaalude seadmisel arvestatakse eelkõige Enefit Greeni äri- ja riskistrateegiat ning Enefit Greeni ja aktsionäride pikaajalisi huve. Eesmärkide täitmist hindab nõukogu pärast majandusaasta lõppu. Maksimaalne aastane tulemustasu summa on neljakordne majandusaasta lõpus kehtinud ühe kuu põhitöötasu.

Nõukogu hindas juhatuse liikmete töötulemusi lähtudes kehtestatud tulemuskriteeriumitest ja määras juhatuse esimehe Aavo Kärmase ja juhatuse liikme Veiko Räime 2022. aasta tulemustasuks kolmekordse ühe kuu põhitöötasu ja juhatuse liikme Innar Kaasiku 2022. aasta tulemustasuks kahekordse ühe kuu põhitöötasu.

Juhatuse liikmetele 2022. aastal makstud tasu vastab tasustamise põhimõtetele, tagades Enefit Greeni pikaajaliste strateegiliste eesmärkide saavutamise kvalifitseeritud ja tulemustele orienteeritud juhatuse liikmete tööpanusega. Tasude kogusumma on mõistlikus vastavuses

juhatuse liikmete ülesannete ja Enefit Greeni majandusliku olukorraga. Juhatuse liikmetele ei ole antud ega pakutud aktsiad või aktsiaoptsioone. Tulemustasu tagasinõudmise võimalust 2022. aastal kasutatud ei ole. 2022. aastal ei ole tehtud erandeid tasustamise põhimõtetest.

Enefit Green juhatuse liikmetele makstud tasud 2022. aastal

	Positsioon	Põhi töötasu (€)	Tulemus tasu (€)*	Tasu kokku (€)	Tulemustasu osakaal %
Aavo Kärmas	Juhatuse esimees	146 402	39 000	185 402	21,0%
Veiko Räim	Juhatuse liige, finantsjuht	115 627	30 000	145 627	20,6%
Innar Kaasik	Juhatuse liige, tootmisjuht	113 591	20 000	133 591	15,0%
Linas Sabaliauskas**	Juhatuse liige, arendusjuht	48 693	11 667	60 360	19,3%
Kokku		424 313	100 667	524 980	19,2%

* Tulemustasu on määratud nõukogu 28. veebruari 2023 otsusega lähtudes 2022. aasta töötulemustest ja makstakse välja 2023. aastal. Linas Sabaliauskase tulemustasu on määratud nõukogu 27. juuli 2022 otsusega 2022. aasta tulemuste eest proportsionaalselt töötatud ajaga. ** Linas Sabaliauskas oli juhatuse liige kuni 01. augustini 2022

Linas Sabaliauskasele maksti 2022. aasta jooksul Enefit Greeni Leedu Vabariigis registreeritud tütaräriühingute juhtimise eest lisaks tasu summas 29 630 eurot. Ülejäänud juhatuse liikmetele pole teiste Enefit Green gruppi kuuluvate ettevõtjate poolt tasu makstud.

Juhatuse liikmete tulemuskriteeriumid ja nendele omistatud kaalud 2022. aastal

Tulemuskriteerium ja selle alamkriteeriumid	Aavo Kärmas Juhatuse esimees	Veiko Räim Finantsjuht	Innar Kaasik Tootmise ja varahalduse valdkonna juht
Kasumlikkus ja efektiivsus
- grupi EBITDA,
- grupi püsikulud,
- Tootmise ja varahalduse valdkonna EBITDA,		80%
- tuuleparkide töökindlus,			50%
- koostootmisjaamade töökindlus	50%
- energiaportfelli juhtimine ja riskimaandamise raamistik
- investorsuhted
- jätkusuutlikkuse raamistik
Kasv
- investeerimisotsused eelarvestatud projektidele
- Projektide finantseerimine
- Ehituses olevate projektide eelarves ja ajagraafikus püsimine	40%	10%	10%
- Arendusprotsessi toetamine
- Uute teenuste EBITDA
Juhtimiskvaliteet ja töötajate rahulolu	10%	10%	10%
Tootmise ja varahalduse valdkonna arendamine
- Iru pikaajalise tegevusplaani väljatöötamine
- Metsahalduse põhimõtete väljatöötamine	-	-	30%
- Olemasolevate varade repowering plaani ülevaatamine

	Ühik	2018	2019	2020	2021	2022
EBITDA	mln €	40,3	90,3	110,2	121,5	154,8
muutus	%	18,9%	124,1%	22,0%	10,3%	27,4%
EBITDA täistööajaga töötaja kohta	tuh €	441,9	626,2	717,9	750,9	907,9
muutus	%	13,5%	41,7%	14,6%	4,6%	20,9%
Täistööajaga töötajate arv (keskmine)		91,2	144,2	153,5	161,8	170,5
sh Juhatuse liikmete arv (keskmine)		3,0	4,0	4,0	4,0	3,6
Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud	tuh €	3 385,3	4 487,6	4 669,2	5 231,5	7 063,6
sh juhatuse liikmetele makstud tasud*	tuh €	291,4	388,8	390,6	550,2	525,0
sh juhatuse esimehele makstud tasud	tuh €	124,7	126,5	123,8	168,0	185,4
Täistööajaga töötajate (v.a. juhatuse liikmed) keskmine aastatasu	tuh €	35,1	29,2	28,6	29,7	39,2
muutus	%	86,7%	-16,7%	-2,1%	3,7%	32,1%
Juhatuse liikmete keskmine tasu	tuh €	97,1	97,2	97,7	137,6	145,8
muutus	%	55,5%	0,1%	0,5%	40,9%	6,0%
Juhatuse esimehe tasu suhe keskmise täistööajaga töötaja tasusse	suhtarv	3,6:1	4,3:1	4,3:1	5,7:1	4,7:1

EBITDA kui peamise tulemuslikkuse võtmemõõdiku ning juhatuse liikmete tasu ja täistööajaga töötajate töötasude võrdlus perioodil 2018–2022

* juhatuse liikmed koos juhatuse esimehega

Aruande allkirjad

Enefit Green AS (registrikood: 11184032) 31. detsember 2022 lõppenud majandusaasta grupi aastaaruande, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande õigsust on kinnitanud:

Allkirjastaja nimi	Allkirjastaja roll	Kuupäev ja allkiri
Aavo Kärmas	Juhatuse esimees	26. märts 2023	/ allkirjastatud digitaalselt /
Innar Kaasik	Juhatuse liige	26. märts 2023	/ allkirjastatud digitaalselt /
Veiko Räim	Juhatuse liige	26. märts 2023	/ allkirjastatud digitaalselt /

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Enefit Green AS-i aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Meie arvamus

Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Enefit Green AS-i (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 16. märtsil 2023 esitatud täiendava aruandega.

Mida me auditeerisime

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

konsolideeritud kasumiaruannet 31. detsember 2022 lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud koondkasumiaruannet 31. detsember 2022 lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2022;
konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas "Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga".

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee

Sõltumatus

Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.

Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele ja selle emaettevõttele ja tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt.

Perioodi 1. jaanuar 2022 - 31. detsember 2022 jooksul oleme Ettevõttele ja selle emaettevõttele ja tütarettevõtetele osutanud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud kokkuleppeliste protseduuride töövõtte ning muid kindlustandvaid töövõtte.

Ülevaade meie auditist

Kokkuvõte

Kontserni auditi olulisus on 3.75 miljonit eurot, mis on määratud kui ligikaudu 2,5% Kontserni kasumist enne intressi-, maksu-, põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid, välisvaluuta muutustest tingitud kasumeid ja kahjumeid ning sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit (EBITDA).
Kohandasime auditi ulatust lähtudes Kontserni kuuluvate ettevõtete riski tasemest ja suurusest ning viisime läbi kas täismahus auditi või eraldiseisvad auditiprotseduurid oluliste kasumiaruande või bilansiridade osas. Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises.
Intressimäära vahetustehingute õiglane väärtus ja riskimaandamisarvestuse põhimõtete rakendamine.

Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.

Olulisus

Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.

Kontserni auditi olulisus	3.75 miljonit eurot
Kuidas me selle määrasime	Kontserni olulisuse määramisel me lähtusime oma ametialasest hinnangust. Hinnangu aluseks võtsime 2.5% EBITDA-st.
	Kontsern on defineerinud EBITDA kui kasumi enne intressi-, maksu-, põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid, välisvaluuta muutustest tingitud kasumeid ja kahjumeid ning sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit. EBITDA ei ole IFRS finantsaruandluse raamistikus defineeritud tulemuslikkuse näitaja nagu on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 5. Selle määratlemise ja arvestamise eest vastutab juhtkond. Kontserni poolt EBITDA arvestuseks või määratlemiseks kasutatud meetod või mõisted võivad erineda teiste ettevõtete poolt sarnaselt nimetatud näitajate definitsioonist või arvestuse meetoditest.
Rakendatud olulisuse kriteeriumi põhjendus	Olulisuse arvestuse aluseks oleme valinud EBITDA kuna, nagu kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 5, see on üheks olulisemaks mõõdikuks Kontserni tulemuslikkuse hindamisel Kontserni juhtkonna poolt.

Peamised auditi teemad

Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.

Intressimäära vahetustehingute õiglane väärtus ja riskimaandamisarvestuse põhimõtete rakendamine (täiendav informatsioon antud teemal on leitav konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisadest 2.28, 3.3 ja 16).

Kontsern on sõlminud kolm eraldiseisvat intressimäära vahetuslepingut maandamaks ujuva intressimääraga võlakohustuste intressiriski. Kontsern on määratlenud antud instrumendid rahavoogude riskimaandamisinstrumentideks ning kajastab nende õiglase väärtuse muutust läbi muu koondkasumiaruande kuni nende abil riske maandavate tehingute toimumiseni. Seisuga 31. detsember 2022 oli riskimaandamisinstrumentideks määratletud tuletisinstrumentide õiglane väärtus kokku 14.6 miljonit eurot.

Nii tuletisinstrumentide õiglase väärtuse kui ka riskimaandamisinstrumentide efektiivsuse määramine põhineb juhatuse hinnangutel. Kontsern kasutab tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ja riskimaandamisinstrumentide efektiivsuse hindamiseks spetsiifiliselt väljatöötatud hindamismudeleid.

Intressimäära vahetustehingute õiglane väärtus ning riskimaandamisarvestuse põhimõtete rakendamine ei ole meie auditi raames määratletud kõrgendatud riskiga valdkonnaks, kuid kuna nimetatud mudelite rakendamine on nende iseloomust tulenevalt hinnanguline ja tegemist on Kontserni jaoks esmakordse riskimaandamisarvestuse rakendamisega, siis kajastame antud valdkonda olulise auditi teemana.

Peamine auditi teema Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga oma auditis

Hindasime Kontsernis juurutatud riskijuhtimise protseduure ja sisekontrolle finantseerimise ja likviidsuse juhtimise valdkondades, sealhulgas ka sisemisi protsesse tervikliku ja täpse teabe kogumise ja säilitamise osas intressimäära riski maandamiseks kasutatavate tuletisinstrumentide lepingute puhul. Tingituna teostatud substantiivsete auditiprotseduuride iseloomust ja nende tõhususest ei toetunud me Kontserni sisekontrollidele auditi tõendusmaterjali kogumisel.

Hankisime tuletisinstrumentide detailse nimekirja ja hindasime loetelu täpsust ja terviklikkust, võrreldes seda meile otse kolmandatelt osapooltelt laekunud kinnituskirjadega.

Kontrollisime juhatuse poolt koostatud kvalitatiivset analüüsi riskimaandamisinstrumentideks klassifitseeritud tuletislepingute vastavuse osas nii IFRS-i kui ka Kontserni sisemistes eeskirjades määratletud riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele.

Pöörasime erilist tähelepanu tuletisinstrumentide väärtuse hindamisele bilansipäeval ja riskimaandamisinstrumentide efektiivsuse kontrollile kogu majandusaasta jooksul. Testisime kõiki kolme tuletislepingut ja vaatasime üle Kontserni hinnangud riskimaandamisinstrumentide efektiivsuse kohta.

Kaasasime PwC sisemisi hindamiseksperte, kes aitasid meil kontrollida tuletisinstrumentide õiglase väärtuse arvestuste mõistlikust, hinnates kriitiliselt rakendatud arvestusmudeleid ja viies kokku nendes sisalduvad olulised eeldused välisandmetega.

Samuti hindasime intressimäära vahetustehingute õiglase väärtuse ja riskimaandamisarvestuse põhimõtete rakendamisega seotud avalikustatud informatsiooni adekvaatsust konsolideeritud raamatupidamise aruandes.

Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse

Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tegevusvaldkonda, milles Kontsern tegutseb.

Antud eesmärgi saavutamiseks teostasime täismahus auditi Kontserni järgmiste tütarettevõtete finantsaruannete osas: Enefit Green AS (Kontserni emaettevõte), Enefit Wind OÜ, Enefit Wind UAB, Enefit Green SIA, Technological Solutions SIA.

Lisaks teostasime spetsiifilised auditi protseduurid oluliste saldode ja tehingute osas järgmistes tütarettevõtetes: Enefit Wind Purtse AS, Tootsi Windpark OÜ, UAB Šilalės vėjas, UAB Vejo Parkai, Tolpanvaara Wind Farm Oy.

Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises. Kirjeldav informatsioon Kontserni struktuuri osas on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 10.

Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, jätkusuutlikkuse aruannet, kasumi jaotuse ettepanekut, emaettevõtte müügitulu jaotust EMTAK klassifikaatori järgi ja tasustamisaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Tegevusaruande osas teostasime ka Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Vastavalt Eesti Vabariigi väärtpaberituru seadusele tasustamisaruande osas on meie kohustus kontrollida, kas tasustamisaruanne sisaldab Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse § 1353 lg 3 nõuetele vastavat informatsiooni.

Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:

tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud;
tegevusaruanne koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt; ja
tasustamisaruanne koostatud vastavalt Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse §-le 1353 lg 3.

Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:

tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;
hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.

Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) nõuetele

Meid on tellitud lepingu alusel Emaettevõtte juhatuse poolt läbi viima põhjendatud kindlustandvat töövõttu, et kontrollida Enefit Green AS-i 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavust kohaldatavatele nõuetele ("Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis").

Käsitletava küsimuse kirjeldus ja kohaldatavad kriteeriumid

Emaettevõtte juhatus on rakendanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele esitusviisi, et vastata artiklite 3 ja 4 nõuetele, mis on KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSES (EL) 2018/815, 17. detsember 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ESEF-i määrus). Kohaldatavad nõuded konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohta on sätestatud ESEF-i määruses.

Eelmises lauses kirjeldatud nõuded määravad aluse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohaldamiseks ja on meie hinnangul asjakohane kriteerium meie põhjendatud kindlustandva kokkuvõtte koostamiseks.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused

Emaettevõtte juhatus vastutab selle eest, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastaks ESEF-i määruse nõuetele.

See kohustab juhatust valima ja rakendama sobivaid märgistusi iXBRL-märgistuskeeles ESEF taksonoomia baasilt ning looma, rakendama ning hoidma sisekontrolle, mis on asjakohased konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi koostamiseks, mis ei sisalda olulisi väärkajastamisi ESEF-i määruse nõuetele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine vastutavad finantsaruandluse protsessi järelevalve eest, mille all tuleb mõista ka konsolideeritud finantsaruannete koostamist vastavalt ESEF-i määrusest tulenevale vormingule.

Audiitori kohustused

Meie kohustuseks on avaldada sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustandev kokkuvõte, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Viisime oma töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)) põhjendatud kindlustandva töövõtuna. See standard nõuab, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime kindlustandva töövõtu läbi, omandamaks põhjendatud kindlustunnet, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides kohaldatavatele nõuetele.

Kuigi põhjendatud kindlustunne on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISAE (EE) 3000 (muudetud) standardiga kooskõlas läbiviidud töövõtt garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse (oluline nõuetele mittevastavus).

Kvaliteedikontroll

Me rakendame Rahvusvahelist Kvaliteedijuhtimise standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt oleme kehtestanud mitmekülgse kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele.

Me oleme vastavuses Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks) sõltumatuse ja muude eetikanõuetega. Eetikakoodeks põhineb järgmistel aluspõhimõtetel: ausus, objektiivsus, kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus, konfidentsiaalsus ja kutsealane käitumine.

Läbiviidud protseduuride kokkuvõte

Meie planeeritud ja läbiviidud protseduuride eesmärgiks oli saada põhjendatud kindlust, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis on vastavuses, kõigis olulistes aspektides, kohaldatavate nõuetega ja selline vastavus ei sisalda olulisi vigu ega väljajätmisi. Meie protseduurid hõlmasid eelkõige järgmist:

arusaamise loomine sisekontrollisüsteemist ja protsessidest, mis on olulised konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektroonilise aruandlusvormingu rakendamisel, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande XHTML-vormingus koostamisel ja märgistuskeele kasutamisel;
kontrollimine, kas XHTML-vormingut rakendati õigesti;
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande märgistamise täielikkuse hindamine iXBRL-märgistuskeele abil vastavalt ESEF-i määruses kirjeldatud elektroonilise aruandlusvormingu rakendamise nõuetele;
Kontserni ESEF-i taksonoomiast valitud XBRL-märgistuste kasutamise, ja kui ESEF-i taksonoomiast pole sobiv taksonoomiaelement leitud, laiendussiltide loomise asjakohasuse hindamine; ja
ESEF-i taksonoomia laienduselementide ankurdamise asjakohasuse hindamine.

Usume, et kogutud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie kokkuvõtte avaldamiseks.

Kokkuvõte

Meie arvates, tuginedes käesolevas aruandes kirjeldatud protseduuridele, vastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood

Meid määrati esmakordselt Enefit Green AS-i kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta suhtes. Seega meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood Enefit Green AS-ile kui avaliku huvi üksusele on kokku 2 aastat. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi Enefit Green AS-i audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2040 lõppeva majandusaastani.

AS PricewaterhouseCoopers

/allkirjastatud digitaalselt/

Jüri Koltsov Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 623 Toomas-Hendrik Parts Vandeaudiitor, litsents nr 689

märts 2023 Tallinn, Eesti

$$\text{@}$$

Kasumi jaotamise ettepanek

Enefit Green grupi jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 oli 225 190 tuhat eurot, sh lõppenud majandusaasta kasum 110 207 tuhat eurot.

Enefit Green juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku kasumi jaotamiseks järgmiselt:

Dividendideks	54 969	tuhat eurot (0,208 eurot aktsia kohta)
Kohustuslikku reservkapitali	2 297	tuhat eurot
Eelmiste perioodide jaotamata kasumisse	52 941	tuhat eurot

Aavo Kärmas	Juhatuse esimees	26. märts 2023	/	allkirjastatud digitaalselt	/
Innar Kaasik	Juhatuse liige	26. märts 2023	/	allkirjastatud digitaalselt	/
Veiko Räim	Juhatuse liige	26. märts 2023	/	allkirjastatud digitaalselt	/

Emaettevõtte müügitulu jaotus EMTAK klassifikaatori järgi

Emaettevõtte AS Enefit Green müügitulu jaotus vastavalt Äriseadustiku §4 lõige 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile EMTAK:

tegevusala	EMTAK kood	2022	2021
Elektrienergia müük	35141	31 219	13 181
Tavajäätmete kogumine	38111	14 195	15 364
Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	35301	6 142	6 197
Peakontorite tegevus	70101	4 595	3 819
Muude kindlate kaupade vahendamine	46181	3 449	1 265
Masinate ja seadmete remont	33121	1 784	1 677
Muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused	68329	602	622
Elektri- ja sidevõrkude ehitus	42221	167	146
Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused	82991	41	48
Elektrienergia jaotus	35131	7	10
Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus	38211	0	7
Müügitulu kokku		62 201	42 337

AI Terminal

Enefit Green

2216_10-k_2023-04-04_8a0a5293-2bb1-4d29-a006-53263748e3dc.pdf

Aastaaruanne 2022

2

Sisukord

TEGEVUSARUANNE

JÄTKUSUUTLIKKUSE ARUANNE\*

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Hea lugeja!

Lühiülevaade Enefit Greenist

Tootmisportfell ja ehituses projektid

Olulisemad sündmused 2022. aastal

Investeerimisotsused

Tegevuskeskkond

OLULISED TRENDID MAJANDUSES JA TURGUDEL:

Keskmised elektrihinnad meie koduturgudel tõusid rekordkõrgele tasemele

Baltimaade elektrihindu mõjutasid rekordkõrged maagaasihinnad

Koduturgude keskmised elektri turuhinnad

CO2 heitmekvootide hinnad kasvasid süsinikuintensiivsemate põlevkivi- ja kivisöejaamade kasutamise tõttu rekordkõrgele.

Põhjamaade hüdroressursside tase nädalate lõikes

REGULATIIVSED ARENGUD

Strateegia 2022–2026

MEIE VÕTMETUGEVUSED:

Äri mõjutavad trendid

ENEFIT GREENI TEGEVUST MÕJUTAVAD:

2. taastuvenergia tootmise suurendamine;

Võtme-eesmärgid

Ülevaade arendustegevusest

Ainulaadse lahendusena rajame Eestisse Lüganuse valda tuule ja päikese hübriidpargi.

Purtse hübriidpargi oodatav keskmine toodang

Taastuvenergeetika järgmiseks suureks sammuks vajame meretuuleparki

Enefit Greeni põhimõtted arendamisel

Kasutame parimat võimalikku tehnoloogiat

Me ei tekita olulist negatiivset keskkonnamõju

Kogukond on meie koostööpartner

Leiame sünergiaid muude valdkondadega

Kaasame parimat rahvusvahelist praktikat

Taastuvelektrijaamade rajamist toetavad pikaajalised fikseeritud hinnaga elektrimüügilepingud Opereeriv võimsus

Ehituses projektid

Lühiajaline arendusportfell

Digitaalne varahaldus

Töökindluse väljakutsed

Tootmisvarade töökindlus

Digitaliseerimine

Enefit Green tootmisvarad 31.12.2022 seisuga

Reserv ja tipuvõimsuse katmiseks kasutatavad tootmisvarad:

Jätkusuutlikkuse aruanne

Oleme pühendunud jätkusuutliku tuleviku ehitamisele

JUHTKONNA HINNANG ÜRO JÄTKUSUUTLIKU ARENGU EESMÄRKIDE KOHALDATAVUSELE ENEFIT GREENIS

Rohelisema tuleviku loomine tasakaalus keskkonnaga

Keskendume tuule- ja päikeseenergiale

Jätkusuutlikum soojuse ja elektrienergia koostootmine

Jätkusuutlik pelletitootmine

Üldine energiatõhusus

Rohepöörde kiirendamine koos inimeste ja kogukondadega

Töötajatest lähtuv kultuur

Tulevaste talentide kaasamine

Koostöö kohalike kogukondade ja partneritega

Parema tuleviku loomine usalduse ja läbipaistvuse kaudu

Õigusriik ja korruptsioonivastane võitlus

Nõukogu ja auditikomitee sõltumatus

Töötajate ja inimõiguste kaitse

Jätkusuutlik tarneahel

Rohelisema tuleviku loomine tasakaalus keskkonnaga

Väiksem jalajälg keskkonnale

Süsteemne ja terviklik lähenemine

OLEME OMA TEGEVUSES PÜHENDUNUD KESKKONNAALASE TULEMUSLIKKUSE JÄRJEPIDEVALE PARENDAMISELE NING LÄHTUME ASJAKOHASTEST EESTI ENERGIA KONTSERNI KESKKONNAALASTEST JUHTPÕHIMÕTETEST:

Taastuvelektrile üleminek on kiireim tee süsinikuneutraalsuseni

Enefit Green süsiniku jalajälg

Enefit Greeni süsiniku jalajälje kujunemine allikate kaupa

Enefit Greeni energiatootmise süsinikuintensiivsus (Skoop 1, gCO2/kWh)

Enefit Greeni tegevuse vastavus Euroopa Liidu taksonoomia jätkusuutlikkuse kriteeriumitele

Enefit Green jätkusuutlike majandustegevuste näitajad (EL taksonoomia tähenduses)

Vähendame järjepidevalt keskkonnaheiteid

Õhuemissioonid

Heited välisõhku

Veeressursi kasutus ja heitvee teke

Vee kasutus

Jäätmed

**Enefit Greeni töötajate pühendumusindeks (TRI*M) ja ettevõtte juhtimiskvaliteedi indeks**