Annual Report • Feb 28, 2022
Annual Report
Open in ViewerOpens in native device viewer
| Juhatuse esimehe pöördumine | 3 |
|---|---|
| Tegevuskeskkond | 5 |
| Strateegia | 12 |
| Meie teekond 2021 | 19 |
| Enefit Greeni aktsiate avalik pakkumine | 28 |
| Jätkusuutlikult ja vastutustundlikult homsesse | 31 |
| Ühingujuhtimine | 44 |
| Riskijuhtimine | 52 |
| Majandustulemused | 59 |
| Grupi IV kvartali 2021 majandustulemused | 59 |
| Grupi 2021. aasta majandustulemused | 63 |
| Segmendiaruandlus | 72 |
| RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE | |
| Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne | 80 |
| Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lisad | 86 |
Grupi struktuur 103
Taastuvenergiat on vaja rohkem nii Eestis kui kogu Euroopas ja Enefit Green on tootmisvõimsust suurendamas kõigil oma koduturgudel Soomest Poolani. Taastuvenergia turule lisamist ajendab nii kliimaeesmärkidest tulenev vältimatu vajadus süsinikusaastet vähendada kui ka pidevalt kasvav nõudlus elektri järele.
Vajadus rohelise energia järgi pole ajutine, sest rohepöörde raskuspunkt on elektril. Paljudes sektorites asendab vanu tehnoloogiad elektrifitseerimine ja kõik need uued lahendused vajavad rohelist energiat. Tuul ja päike on kõige odavamad ja keskkonnasäästlikumad energia tootmise viisid ning tehnoloogia ja lahendused suuremahuliseks tootmiseks on olemas. Sellepärast on ka Enefit Greeni kasvuplaani vundamendiks tuul ja päike.
Läänemere piirkonna ühe juhtiva ja mitmekülgseima taastuvenergia tootjana rajab Enefit Green uusi tuule- ja päikeseparke kõigil oma koduturgudel ehk Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.
Oleme kasvule suunatud ettevõte ja meil on järgmisteks aastateks koostatud väga selge portfell taastuvenergia projektidest, mida soovime ellu viia. Meie tegevuse alus ja edu mõõdupuu on meie kasvuplaan. Portfellis olevaid projekte ellu viies suurendame aastaks 2025 oma taastuvenergia tootmisvõimsust 2,4 korda ehk 1100 megavatini.
Enefit Greeni jaoks jääb 2021. aasta tähtsündmuseks 21. oktoobri börsikell. Meie kasvuplaan eeldab ligi 600 miljoni euro suurust koguinvesteeringut aastatel 2021 kuni 2023. Selle elluviimiseks kaasasime omakapitali börsilt. Enefit Greeni aktsiate esmasel avalikul pakkumisel osales 60 000 inimest ja see osutus jaeinvestorite arvult kogu Baltikumi rekordiks.
Enefit Green sai börsilt oma kasvuplaani elluviimiseks lisaks kapitalile ka ülitugeva mandaadi. Rekordiline IPO ja rahvaaktsia staatus
kõnelevad suurest usaldusest Enefit Greeni kui ettevõtte vastu, aga ka inimeste usust taastuvenergiasse ja Eesti valitud rohepöörde teekonda.
Oleme oma kasvuplaani aastaid ette valmistanud ning 2021. aastal tegime neli olulist investeerimisotsust uute tootmisvõimsuste rajamiseks. Ehitame kaks tuuleparki Leetu ja ühe Soome ning päikesepargi Poola. Akmene ja Šilale II tuulepargid on planeeritud valmima 2023. aastal ning Tolpanvaara tuulepark 2024. aasta alguses. Kokku läks ehitusse ligi 200 megavati ulatuses uusi tootmisvõimsusi ja see annab kolmandiku lähiaastate kasvust.
Oluliseks võtmeks tuuleenergia arendamisel on meie jaoks pikaajalise lepinguga elektri ostjad, kes aitavad tagada investeerimiskindluse. Kõigi 2021. aastal tehtud uute tuuleparkide investeerimisotsuste taga on Eesti Energia suurklientide tahe sõlmida pikaajalisi elektrilepinguid. Nõudlus süsinikuneutraalse elektri järele on väga suur ja sellisest lepingust huvitatud partnereid üha rohkem.
Tuuleenergia arendamise kõrval on meie teine oluline suund päikeseenergia, kus rajame parke ja aitame ka klientidel rohepööret ellu viia. Päikeseenergia on kõige lihtsam viis eraisikule ja väiksemale ettevõttele 100% puhast energiat ise toota. Lõppenud aastal aitasime kõigi koduturgude kodu- ja äriklientidel kokku projekteerida ja paigaldada ligi kolmsada päikeseelektrijaama. Kümnekonnale kliendile ehitame päikeseelektrijaama juba koos salvestuslahendusega, mis lubab toodetud roheenergiat maksimaalselt ära kasutada.
Enefit Greeni kolm tähtsat partnerit taastuvenergia arendamisel on riik, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad. Anname oma parima,
et luua projektide arendamisel dialoogi ja olla planeerimisel avatud. Meie põhimõteteks on hoida inimesi ja keskkonda, panustada kogukondade heaolusse, uurida põhjalikult tuuleja päikeseparkide võimalikke keskkonnamõjusid ja targa planeerimisega jõuda tulemuseni, kus rohelise elektri tootmine mõjutab loodust ja inimesi võimalikult vähe.
Enefit Greeni suurim väärtus on pühendunud ja motiveeritud meeskond, mille DNA-s on tugev kasvugeen. Meie tiim tahab asju ellu viia ja tervelt 41% meie töötjaist peab end eestvedajaks.
Selged eesmärgid ja hea meeskond on heade äritulemuste eelduseks. Hea meel on kinnitada, et Enefit Green grupi 2021. aasta majandustulemused paranesid eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt. Mõnevõrra väiksemale tootmismahule vaatamata kasvasid äritulud 13%. Meie äritegevuse üks peamisi tulemusnäitajaid EBITDA suurenes ca 10% võrra 121,5 miljoni euroni. Aasta puhaskasum kasvas 17% võrra 79,7 miljoni euroni.
Klientide ja investorite usk meisse on tugev tuul Enefit Greeni meeskonna purjedesse. See toetus innustab meid kõiki suurelt mõtlema ja astuma veelgi julgemaid samme süsinikuneutraalse tuleviku suunas.
Aavo Kärmas Enefit Greeni juhatuse esimees
Mitmes riigis otsustati taastuvenergia uute vähempakkumiste ajakavad
aasta kujunes nii mõneski mõttes pöördeliseks nii Euroopa ja Eesti energiaturule üldisemalt kui ka Enefit Greenile. See oli aasta, mil seosed üldise majanduskasvu, hinnataseme ning energianõudluse ja -pakkumise vahel jõudsid kõigini – poliitikutest ja ärimaailmast kuni väikeste kodutarbijateni.
Covid-19 pandeemia teisel aastal taastus majandus keskpankade rahapakkumise kasvu toel jõudsalt kogu maailmas, sealhulgas eurotsoonis ning kõigil Enefit Greeni koduturgudel Baltimaades, Poolas ja Soomes. Lisaks majanduskasvule kiirenes märkimisväärselt ka inflatsioon, mida soodustas rahapakkumise ja riiklike toetuste varal suurenenud kogunõudlus ning teisalt probleemid globaalsetes tarneahelates, mille tingisid varasemad pandeemia põhjustatud tootmisseisakud.
Majanduskasv tähendab reeglina ka suuremat energianõudlust. 2021. aastal oli Põhja- ja Baltimaade turupiirkonna elektritoodangu maht 430 TWh ning tarbimismaht 427 TWh. Võrreldes 2020. aastaga vähenes Põhja- ja Baltimaade turupiirkonna elektritoodang 20 TWh ning tarbimismaht suurenes 22 TWh võrra. Norra ning Rootsi 2021. aasta elektritoodang ületas tarbimismahtu. Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ning Taanis ületas tarbimismaht riigisisest elektritoodangut, mistõttu pidid need riigid elektrit importima.
* Toodangu ja tarbimise mahtude allikas: ETSO-E Keskmiste hindade allikas: Nord Pool Kaardil on info 2021. aasta elektrienergia tootmis- ja tarbimismahtude ning keskmiste elektrihindade kohta Enefit Greeni koduturgudel.
Suur kogunõudlus tõi kaasa ka energiakandjate ning elektrienergia järsu hinnatõusu eriti just aasta teisel poolel ja neljandas kvartalis, kui algas kütteperiood. Siis osutusid seni nõudlust rahuldanud traditsioonilised ning kiirelt kasvanud, kuid endiselt liiga väikesed taastuvenergia tootmisvõimsused ebapiisavateks. Põhja-Euroopa elektrihindade tõusus mängis oma rolli ka Põhjamaade hüdroenergia varude keskmisest madalam tase. Baltimaades mõjutas elektrihindade tõusu veel ka Leedu otsus piirata Valgevene Astravetsi tuumajaamas toodetud elektri pääsu Balti riikide elektriturule.
Lisaks avaldusid Euroopas, sh Enefit Greeni koduturgudel Euroopa Liidu senise energiapoliitika mõjud. Maagaasi hind oli seni aastaid püsinud suhteliselt madalal tasemel ning seetõttu vähemalt osaliselt tõrjunud ka investeeringuid taastuvenergeetikasse. Nüüd osutus see nii madalate varude kui ka geopoliitilise olukorra tõttu ühtäkki defitsiitseks ning väga kalliks elektrienergia tipunõudluse rahuldamise viisiks. Samuti tõusis järsult CO2 kvoodi hind.
Kõik eelpool nimetatud trendid: elektrienergia nõudluse kasv, maagaasi ja CO2 kvoodi hinnakasv on nüüdseks loonud väga soodsa pinnase uute taastuvenergia projektide arendamiseks.
Teisalt on investeeringuid taastuvenergiasse mõjutamas ka tehnoloogiate hinnalanguse aeglustumine või osatine peatumine. Investeerimispanga Lazard andmetel on viimase viie aasta jooksul maismaatuulikute tehnoloogia hind langenud keskmiselt 4% aastas. Päikeseparkide tehnoloogia on muutunud viimasel viiel aastal keskmiselt 8% aastas odavamaks.
8
Samuti avaldas Euroopa Komisjon nn taksonoomia ehk tehnilised tingimused, mille järgi hinnata majandustegevuse mõju keskkonnale ning kliimamuutuste leevendamisele või tagajärgedega kohanemisele. Avaldatud kriteeriumid hakkavad mõjutama investeerimisja krediidiotsuseid Euroopa Liidu pankades ja muudes finantsette-
Allikas: Riiklikud kliima- ja energiakavad (NCEP), Euroopa Komisjon
võtetes ning loovad eeliseid taastuvenergeetika ettevõtetele, mille majandustegevus soodustab või vähemasti ei kahjusta keskkonnaeesmärkide täitmist.
Kuigi Enefit Greeni koduturgudel ei muutnud valitsused möödunud aastal oma 2030. aasta taastuvenergia tootmise eesmärke, siis valitsuste mitteametlike sõnumite alusel avaldatakse uued, senisest ambitsioonikamad taastuvenergia tootmise eesmärgid 2022. aastal.
Eesti on kujundanud toetava seisukoha Euroopa Komisjoni esitatud roheleppe (ingl Green Deal) paketi põhiseisukohtade suhtes. Kõige olulisematest muudatustest toetab Eesti ettepanekut suurendada taastuvenergia tootmise osakaalu eesmärki 2030. aastaks. Riik on valmis omalt poolt tõstma taastuvenergia osakaalu eesmärki 42 protsendilt 46 protsendini energiatarbimisest. Eesti toetab liikmesriikide ühise taastuvenergia projekti elluviimise kohustust ning pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute (ingl Power Purchase Agreement) kasutuselevõttu elektri tootjate ja ostjate vahel. Bioenergia jätkusuutlikkuse tingimuste osas soovib Eesti kindlalt tagada võimaluse jätkuvalt kasutada biomassi kui juhitavat energiatootmise allikat.
Muudeti taastuvenergia vähempakkumistega seotud tingimusi Elektrituruseaduses ja selle alusel välja antud vähempakkumiste määruses. Tootjatele vähendab riske vähempakkumise võitjale makstava toetuse arvutuses kasutatava elektri hinna metoodika muudatus, mis asendab toetuse arvutuses elektrituru kuu aritmeetilise keskmise hinna tunnihindadega.
15.03.2021 kuulutati välja vähempakkumine alla 1 megavati seadmetes aastas kuni 4,52 gigavatt-tundi taastuvelektri tootmisele tootmise alustamise tähtajaga 1. september 2023.
25.novembril 2021 kuulutati välja vähempakkumine 450 GWh/a taastuvelektri tootmiseks tootmise alustamise tähtajaga 1. jaanuar 2026.
Valitsus otsustas korraldada 650 GWh/a taastuvelektri tootmist lisava vähempakkumise varem, kui seda näeb ette kehtiv kliima- ja energiakava. Vähempakkumine kuulutatakse välja 4. jaanuaril 2023. a.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustas koostöös Riigi Kinnisvaraga ettevalmistusi, et riigi tarbitavat elektrit saaks osta investeerimiskindlust pakkuva elektri ostulepingu alusel. Seda koos tingimusega, et elekter toodetakse lepingu täitmiseks ehitatud uues elektrijaamas taastuvatest energiaallikatest. Riik kavatseb hanke välja kuulutada 2022. aastal.
Valitsus algatas seadusandluse muudatused, et kehtestada piirmäärad ja reeglid kompensatsioonide maksmiseks tuuleparkidest mõjutatud kohalikele elanikele ning kohalikele omavalitsustele. Prognoositavalt jõustuvad muudatused 2022. aastal, kiirendades tuuleparkide ehitamist Eestis.
Kehtiva arengukava alusel lisandub Leedus 2030. aastaks 1322 megavatti uusi tuuleparke. Leedu valitsuse liikmed on avaldanud, et ,,Eesmärk 55" raames võib riigi uueks eesmärgiks olla toota 2030. aastaks senise 45% asemel vähemalt 50% elektrist taastuvatest energiaallikatest.
Leedu energiaturu regulaator teatas märtsis 2021, et seaduses ettenähtud taastuvenergia osakaalu eesmärk (5 TWh/a) on riigis saavutatud ning uus taastuvenergia vähempakkumisi enam ei korraldata.
Tänu suurele hüdroenergia osakaalule tootis Läti taastuvatest energiaallikatest juba 2020. aastal üle 40% energiavajadusest, mistõttu ei ole taastuvenergia tootmise kiire suurendamine Lätis olnud seni liiga prioriteetne, kuid 2030. aastaks on Läti eesmärk toota vähemalt 50% energiast ja 60% elektrist taastuvatest energiaallikatest. 2030. aastal peaks Lätis elektrit tootma vähemalt 800 megavatti tuuleparke.
Läti valitsus alustas koostöös Eestiga aktiivselt ühiseid ettevalmistusi meretuuleparkide ja neid ühendava elektrivõrgu rajamiseks kahe riigi vahelises rannikumeres (Riia/Liivi lahes).
Läti riik viib läbi formaalseid kontrolle, mis on viinud osade taastuvenergia tootjatega sõlmitud garanteeritud hinnaga ostukohustuse lepingute ennetähtaegse katkestamiseni. See ei kasvata Läti regulatsioonide usaldusväärsust uute taastuvenergia tootmise investeeringute tegemisel.
Poola on viimastel aastatel üks kõige aktiivsemalt taastuvenergia tootmise arendamisse panustanud riike Läänemere ääres.
Poola plaan on toota 2030. aastal taastuvenergiast vähemalt 21% tarbitavast energiast. Euroopa Komisjoni arvutuse järgi oleks Poola põhjendatud eesmärk vähemalt 25%.
Poola kehtestas seadusega kava käivitada 2027. aastaks 10,9 gigavatti meretuuleparkide ehitamine. Otsuse raames garanteeriti 2021. aastal kõige kaugemale jõudud meretuuleparkide arendustele otsustuskorras hinna stabiliseerimine hinnavahelepingu abil (ingl Contract for Difference). 2025. ja 2027. aastal korraldatakse järgmised hinnavahelepingu vähempakkumised. Poolas sõlmiti valitsuse eestvedamisel meretuuleparkide arendamise kokkulepe (ingl Offshore Wind Sector Deal), mille eesmärk on suurendada meretuleparkidest Poola majandusele tekkivat kasu. Euroopa Komisjon kooskõlastas Poolas meretuuleparkide arendamise toetamise kuni 22,5 miljardi euro ulatuses.
Soome ametlik eesmärk on saavutada riigi süsinikuneutraalsus 2035. aastaks. Plaani aluseks on süsinikuneutraalse elektri tootmise suurendamine Soomes.
Soome jätkas tuuleparkide ehitamiseks atraktiivse ärikeskkonna arendamist. Soome eelisteks on heade tuuleoludega vaba maa olemasolu, kiire ja soodsatel tingimustel liitumine elektrivõrguga ning kohalike omavalitsuste toetav suhtumine tuuleparkide ehitamisse. Fingridi prognoosi järgi suureneb 2030. aastaks taastuvelektri tootmisvõimsus Soomes 9 gigavatilt 21 gigavatini ning 2040. aastaks 30 gigavatini. Elektri tarbimises prognoosib Fingrid tõusu 2020. aasta 83 teravatt-tunnilt 109 teravatt-tunnile 2030. aastal ning 150 teravatt-tunnini 2040. aastal.
Lõpliku kinnituse sai Soome ja Rootsi vahel uue 800/900 MW ülekandeliini "Aurora" ehitamine valmimistähtajaga aasta 2025. a.
Ettevõtte strateegia lähtub globaalsest konsensusest, et kliimamuutused on reaalsed ja inimtekkelised ning et igaühel meist on võimalik anda oma panus kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Meie Enefit Greenis saame seda teha tootes taastuvenergiat ning arendades jätkusuutlikult uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi. Meie jõupingutusi strateegia elluviimisel toetab Euroopa Liidus, sealhulgas meie koduturgudel loodud soodne poliitiline keskkond ning kasvav nõudlus taastuvenergia järele.
Kõige olulisemaid kasvuvõimalusi näeme tuulest ja päikesest elektrienergia tootmises. Just need on viimase kümne aasta jooksul osutunud nii globaalselt kui ka Läänemere piirkonnas kõige konkurentsivõimelisemateks taastuvenergia tehnoloogiateks (hinnatuna madalaima ühe energiaühiku tootmise kulu ehk LCOE järgi).
Ülevaate sellest, kuidas globaalselt erinevate tuule- ja päikesetehnoloogiate energiaühiku tootmiskulud on soodsamaks ning konkurentsivõimelisemaks muutunud, annab allolev joonis.
Enefit Greeni ambitsioon on olla kiiresti ja kasumlikult kasvav taastuvenergiaettevõte Läänemere piirkonnas. Meie strateegiline eesmärk on kasvatada aastaks 2025 elektritootmise võimsust 2,4 korda ehk 1100 megavatini.
Enefit Green kasutab vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis põhineb taastuvenergiaprojektide planeerimisel, arendamisel, elluviimisel ja opereerimisel. Näeme, et suudame pikemas perspektiivis nii kõige rohkem suurendada meie arendatavate ja opereeritavate tootmisvarade finantseerimiseks kasutatud kapitali tootlust.
Tootmisvarade tipptasemel opereerimine, et tõsta nende väärtust
Enefit Greenil on kogenud tootmis- ja varahaldusmeeskond, kes rakendab nutikatel digilahendustel põhinevaid varahalduse praktikaid. Meie elektrijaamade ning tuule- ja päikeseparkide opereerimine põhineb digitaliseerimisel, suurandmetel ning masinõppel. Nutika varahaldussüsteemi abil saame seadmeid hooldada ennetavalt ja suurendada selle abil oma varade tootlikkust.
Enefit Greenil on koduturgudel kohapeal paiknev ja tegutsev kogenud ettevõttesisene arendusmeeskond. Meie fookus on seatud ennekõike varases faasis ja valikuliselt ka eelarendatud projektidele. Ettevõte keskendub projektide arendamisel riskide maandamisele, tagab iga projekti puhul sobivaima kasutatava tehnoloogia valiku ja sõlmib enne investeerimisotsuse tegemist siduvad hanke- ja ehituslepingud ning piisavas ulatuses pikaajalisi elektrimüügilepinguid. Projektid peavad vastama vähemalt juhtkonna poolt sätestatud kapitali tootlikkuse miinimummäärale, milleks on kaalutud kapitali hind (WACC) pluss 2%.
Uute arendusprojektide puhul on järjest olulisem leida võimalusi suuremahuliste pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimiseks. Siin saame tihti tugineda Eesti Energia energiakaubanduse oskusteabele.
Kogukond on meie koostööpartner Loome ühiseid töögruppe eesmärgiga rajada uusi arendusi kogukondi ja olulisimaid huvigruppe kaasavalt
Me ei tekita olulist negatiivset keskkonnamõju Viime läbi põhjalikke ja ülevaatlikke keskkonnamõjude uuringud ning kaasame nende koostamiseks eksperte, kes omavad mitmekülgset kogemust nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil
Kasutame parimat võimalikku tehnoloogiat Arvestame oma planeeringutes võimalike tuleviku stsenaariumitega, et me ei peaks end piirama kõige kaasaegsema ja parema tehnoloogia kasutamisel
Leiame sünergiaid muude valdkondadega Aitame kogukondadel roheteekondi personaalselt ja paindlikult planeerida
Kaasame parimat rahvusvahelist praktikat Oleme eestvedajad ja kaasame parimaid rahvusvahelisi koostööpartnereid
Meie 2021. aasta lõpu installeeritud elektrienergia tootmisvõimsus oli 457 megavatti.
Meie lühiajalisse arenduste portfelli kuuluvad tuule- ja päikeseparkide arendusprojektid, mille realiseerimisel saavutame 2025. aastaks seatud kasvueesmärgi. Meie 2025. aasta eesmärgiks on kasvatada elektrienergia tootmisvõimsust 2021. aasta lõpuga võrreldes umbes 2,4 korda kuni 1100 megavatini. Selle kasvueesmärgi saavutamiseks vajalike investeeringute kogumaht on umbes 600 miljonit eurot.
Lühiajalise arenduste portfelli osas langetasime 2021. aastal lõplikud investeerimisotsused kahe tuulepargi kohta Leedus (43 megavatti Šilale II ja 75 megavatti Akmene),ühe tuulepargi kohta Soomes (72 megavatti Tolpanvaara) ja ühe päikesepargi kohta Poolas (9 megavatti Zambrow) – koguvõimsusega 199 megavatti.
Kõik nimetatud projektid peaksid valmima aastatel 2023-2024. Nii, et 2025. aastal oleksime saavutanud investoritele lubatud 1100 megavatise elektritootmisvõimsuste eesmärgi.
Lisaks Lühiajalisele arenduste portfellile töötame pidevalt ka pikema perioodi arendustega. Kaugemas tulevikus näeme võimalusi oma elektrienergia tootmisvõimsuste oluliseks kasvuks.
Enefit Green finantseerib investeeringuid emaettevõtte (s.o. Enefit Green AS) tasandil, tagades madalama krediidiriski ja rahastamiskulud.
Investeerimisotsuse (FID) ootel projektid 2022
* Erinevad maismaatuuleparkide ja päikeseparkide arendused mille lõplikke investeerimisotsuseid ei ole plaanis teha enne 2023. aastat.
** Liivi meretuulepargi arendus kuulub 2021. aasta lõpu seisuga Eesti Energiale. Liivi projekti puhul on Eesti Energia nõustunud pakkuma Enefit Greenile võimalust osaleda projektis ja/või omandada projekt turutingimustel.
19
Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Toodame elektrit ja soojust tuulest, päikesest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest.
Ettevõtte taastuvenergia tootmise võimsused 2021. aastal ei muutunud, kuid aasta kokkuvõttes tootsime mõnevõrra vähem elektrit ja rohkem soojusenergiat.
Meie suurimad elektritootmisüksused on Eestis ja Leedus asuvad tuulepargid ning me pingutame iga päev selle nimel, et heade tuuleolude korral oleks tuulikute tootlikkus maksimaalne.
aasta oli väga hea tuuleaasta – eriti just aasta algus paistis silma suurepäraste ilmastikutingimustega, mis soodustasid tuuleenergia tootmist.
aasta sarnanes rohkem keskmisele tuuleaastale. Nii oli keskmine mõõdetud tuulekiirus Enefit Greeni tuuleparkides 2021. aasta esimeses kvartalis nii Eestis kui Leedus tervelt viiendiku võrra väiksem kui aasta varem. Aasta edenedes tuuleolud küll paranesid, kuid 2021. aasta kokkuvõttes jäi keskmine tuule kiirus meie Eesti tuuleparkides siiski ligi 6% ja Leedu tuuleparkides ligi 8% väiksemaks võrreldes aastatagusega.
Nõrgematest tuuleoludest tulenevalt oli Enefit Greeni tuuleparkide elektritoodang aasta kokkuvõttes mullusest 13,7% väiksem.
Tuuleolude kõrval mõjutas tuuleparkide tootlikkust ka võrdlusperioodiga võrreldes pisut madalam tuulikute töökindlus. Tänu päikeseparkide ja koostootmisjaamade stabiilsemale tootlikkusele jäi Enefit Greeni 2021. aasta elektritoodangu langus 11,7% juurde võrreldes aasta varem saavutatud rekordilise tulemusega.
Soojusenergia toodang seevastu kasvas 2021. aastal 13,7% ning segaolmejäätmetest ja hakkepuidust tootsime koguni 18,8% rohkem soojust. Selle kasvuvõimaluse andis 2021. aasta veebruaris jõustunud lepingumuudatus, millega Iru elektrijaam saab koostootmise režiimis toota soojust aastaringselt ehk nüüdsest alates ka suvisel perioodil. Maagaasi kui fossiilset kütust kasutame oma koostootmisjaamades peamiselt ainult põhitootmisseadmete tootmiskatkestuste kompenseerimiseks või üksikutel päevadel aastas tipukoormuste katmiseks. Iru elektrijaamas maagaasist toodetud soojusenergia kogus vähenes 2021. aastal 62,6% võrra.
| 2021 | 2020 | Muutus | |
|---|---|---|---|
| Elektritoodang kokku, MWh | 1 192 777 | 1 350 308 | -11,7% |
| sh tuul | 983 182 | 1 138 884 | -13,7% |
| sh koostootmine | 184 575 | 184 849 | -0,1% |
| sh päike | 24 299 | 25 485 | -4,7% |
| sh muud | 723 | 1 090 | -33,7% |
| Soojusenergia, MWh | 618 174 | 543 791 | 13,7% |
| sh segaolmejäätmetest, hakkepuidust | 605 450 | 509 748 | 18,8% |
| sh maagaasist (Iru elektrijaam) | 12 724 | 34 043 | -62,6% |
| Pelletid, tuh t | 135,2 | 161,5 | -16,3% |
Oleme seadnud endale väga kõrged töökindluse eesmärgid kõigis tootmisvaldkondades. Pingutame teadlikult selle nimel, et tagada töökindlus nendel perioodidel, kui ilmaolud energia tootmiseks on kõige paremad.
Tuulikute puhul jälgime toodangupõhist töökindlust ehk arvestame kõiki seisakuid, sh ilmastikust ja keskkonnast tulenevaid piiranguid ning mõjusid. Seega oleme oma kalkulatsioonides karmimad tuulikutootjate tavapärasest arvutusloogikast, kes selliste mõjudega ei arvesta.
Viimasel kolmel aastal on meie tuuleparkide töökindlus püsinud vahemikus 95,6-96,1%. Oleme enim keskendunud WinWind tuuleparkide keskmisest madalama töökindluse parandamisele ja see töö on olnud tulemuslik – saavutasime lõppenud aastal WinWind tuuleparkides ajalooliselt kõrgeima töökindluse 92,7%, mis ületab oluliselt varasema kaheksa aasta keskmist töökindlust nendes tuuleparkides.
Alates 2021. aastast hooldab meie WinWind tuulikuid täielikult Empower 4Wind, milles Enefit Green omab 40% osalust. Ettevõte keskendub seda tüüpi tuulikute hooldusele ja remondile ning pöörab järjest suuremat tähelepanu ennetavale hooldusele koostöös meie tootmise- ja varahalduse meeskonnaga. Aasta oli edukas, sest kõigis neljas WinWind tehnoloogiaga tuulepargis suudeti riketele kiirelt reageerida, lahendada juurprobleemid ning korraldada töö efektiivselt.
Teiste Enefit Greeni tuuleparkide töökindlused on WinWind parkidega võrreldes paremad ja jäävad vahemikku 96,4-98%. 2021. aastal oli töökindlus varasemast veidi madalam tuulikute peakomponentide rikete ning labade jäätumise tõttu.
| 2019 | 2020 | 2021 | |
|---|---|---|---|
| Tuulepargid kokku | 96,0% | 96,1% | 95,6% |
| Tuulepargid – WinWind | 89,5% | 89,7% | 92,7% |
| Koostootmisjaamad | 89,6% | 96,6% | 96,8% |
| Päikesepargid | 99,6% | 99,9% | 99,9% |
| Keila-Joa hüdroelektrijaam | 97,8% | 98,9% | 97,8% |
| Ruhnu taastuvenergialahendus | 100,0% | 100,0% | 99,7% |
Päikeseparkides on töökindlus püsinud viimasel kolmel aastal üle 99,6%. Päikesepargid on Enefit Greeni kõige uuem tootmisvara ja oleme töökindluse kõrget taset hoidnud efektiivse hoolduse ja pideva monitoorimise kaudu.
Järjepidevalt on kasvanud ka meie koostootmisjaamade töökindlus, kus võime oma meeskondade üle uhkust tunda, sest saavutasime viimaste aastate kõrgeima 96,8%lise töökindluse. Seejuures oli Iru elektrijaamas töökindlus 97%, Paide elektrijaamas 98,2% ning Valka elektrijaamas 99,4%. Suurima mõjuga vahejuhtum jaamade töökindlusele oli piksetabamus Brocenis.
Keila-Joa hüdroelektrijaamas mõjutab töökindlust kõige rohkem vee sissevoolukanali ummistumine, kas siis talvise jäätumise või kevadise suurveega jõelt tuleva prahi tõttu. Tehniliselt on jaam heas töökorras.
Ruhnu taastuvenergialahendus alustas tootmist 2018. aasta sügisel. Lahenduse töökindlus on kriitiliselt tähtis, sest sellel põhineb saare varustuskindlus ehk Ruhnu inimeste igapäevane elu. Möödunud aastal oli Ruhnul üks lühiajaline katkestus, mille põhjustas akupanga automaatikasüsteemi rike.
Kasutame võimalikult targalt ära nii analüütikute poolt kui ka masinõppemoodulite abil kogutavaid andmeid, mis on meie tootmise tagamisel, seadmete korrashoiul ning ennetavate hoolduste kavandamisel muutunud iseenesest mõistetavaks. Digitaalsete andmete ja automaatanalüüsi toel saame parandada tootmisvarade töökindlust, teha täpsemaid prognoose, suurendada toodangut ning viia ellu oma kasvuplaan selliselt, et me ei pea koos varade mahu suurendamisega koheselt ja proportsionaalselt suurendama tootmismeeskonda. Niimoodi parandame jätkusuutlikult oma tegevuse efektiivsust.
Tänu digitaalsele varahaldusele on Enefit Greenil reaalajas ülevaade iga tootmisobjekti tööseisukorrast ja efektiivsusest. Andmete automaattöötluse abil suudame paremini prognoosida ja ajatada hooldusperioode, kavandada laovarusid ja ennetavalt asendada tavapäraselt muidu rikkeks- ja tootmisseisaku kaasa toovaid seadmeid, genereerida aruandeid ja raporteid ning tuvastada rikete juurpõhjuseid. Samuti saame langetada õigeaegseid juhtimisotsused ja jälgida eesmärkide täitmist ilma töömahukate ja ebatäpsete raporteerimisprotsessideta.
Ettevõtte tootmisvaradelt kogutavate digiandmete süsteemne kasutamine igapäevaselt tootmis- ja varahalduse otsuste langetamisel tõi 2021. aastal lisandväärtust hinnanguliselt 1,3 miljoni euro ulatuses.
Enefit Greeni eesmärk on suurendada 2025. aastaks taastuvenergia tootmisvõimsusi praegusega võrreldes üle kahe korra. Meie seni kasutusel olnud varade tootmisinfo jälgimise süsteem Scada poleks suutnud katta kasvavat tootmismahtu ja sobiva lahenduse leidmiseks analüüsisime kokku üle kümne süsteemi. Kasutajasõbralikkuse, püsikulude ja andmepunktide kogumahu alusel otsustasime WonderWare Scada kasuks ning sõlmisime pikaajalise raamlepingu Klinkmann Eestiga, kes on WonderWare Scada ametlik edasimüüja Eestis.
Lõppenud aastal võtsime kasutusele automaatse teavitussüsteemi rikke- ja muude teadete saatmiseks. Ükskõik, kas probleem ilmneb alajaamas, päikesepargis, tuulepargis või koostootmisjaamas, saavad tootmisjuhid ja võtmeisikud selle kohta lühisõnumi ja e-kirja vaid mõne sekundi möödumisel.
Töökindluse tagamise vaates oli oluline ka tuulikute distantsilt taaskäivitamise arendus Aulepa tuulepargis, mis tõi juurde 0,45 gigavatt-tundi elektritoodangut aastas.
Ka järgneval perioodil keskendume digitaliseerimisel protsesside automatiseerimisele ja analüütilise võimekuse kasvule tagamaks detailse info ajakohase kättesaadavuse ja käsitöö vähenemise.
Usume, et elektrifitseerimine on kiireim, odavaim ja kõige keskkonnasõbralikum lahendus süsinikuneutraalse elukorralduseni jõudmiseks. Taastuvelektri laialdasem kasutuselevõtt eeldab, et rohelist elektrit jaguks piisavalt.
Enefit Greeni eesmärk on ehitada kiires tempos uusi tuule- ja päikeseparke meie kõigil koduturgudel Soomest Poolani ning meie tegevuse aluseks on selge kasvuplaan.
Leetu Šilalesse rajatav 43-megavatine tuulepark peaks hakkama toodangut andma juba 2023. aasta alguses ning 75-megavatine Akmene tuulepark sama aasta keskpaigas. Tolpanvaara tuulepark Soomes on planeeritud valmima 2024. aasta alguses.
Päikeseenergia arendamisel tegutsesime möödunud aastal kõige aktiivsemalt Poolas. Osalesime edukalt Poola taastuvenergia vähemuspakkumise oksjonil Zambrowi päikesepargiga ning tegime investeerimisotsuse ehitada valmis päikesepark võimsusega 8,8 megavatti. Zambrowi päikesepargi eeldatav toodang on 9,6 gigavatt-tundi aastas ning park peaks hakkama toodangut andma 2022. aasta teisel poolaastal.
Taastuvenergia tootmise kasvatamise eesmärgil jätkasime tööd ka teiste arendusportfellis olevate tuule- ja päikeseparkide projektidega. Tahame 2022. aastal jõuda investeerimisotsuseni kahe maismaatuulepargi osas Eestis ja ühe pargi osas Leedus koguvõimsusega 260 megavatti. Sellele lisaks soovime langetada otsused kolme päikesepargi rajamise osas Eestis ja kahe pargi osas Poolas koguvõimsusega kuni 175 megavatti.
Taastuvenergia arendamisel on meie kolm kõige tähtsamat partnerit riik, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad. Enefit Green usub, et rohepööre õnnestub, kui see saab kogu ühiskonna südameasjaks ja osana lahendusest nähakse uusi tuule- ja päikeseparke.
Oluline võti taastuvenergia arendamisel on pikaajalise lepinguga elektri ostjad, kes aitavad tagada investeerimiskindluse.
Kõigi 2021. aastal tehtud uute tuuleparkide investeerimisotsuste taga on Eesti Energia suurklientide tahe sõlmida pikaajalisi elektri-ostumüügi lepinguid. Nõudlus süsinikuneutraalse elektri järele on väga suur ja üha rohkem on kliente, kes soovivad roheenergia ostmiseks sõlmida pikaajalisi lepinguid.
Kasutame parimat võimalikku tehnoloogiat Arvestame oma planeeringutes
võimalike tuleviku stsenaariumitega, et me ei peaks end piirama kõige kaasaegsema ja parema tehnoloogia kasutamisel
Kaasame parimat rahvusvahelist praktikat Oleme eestvedajad ja kaasame parimaid rahvusvahelisi koostööpartnereid
Me ei tekita olulist negatiivset keskkonnamõju Viime läbi põhjalikke ja ülevaatlikke keskkonnamõjude uuringud ning kaasame nende koostamiseks eksperte, kes omavad mitmekülgset kogemust nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil
Elektri turuhinnad on viimasel paaril aastal olnud liiga ebastabiilsed, et tugineda pikaajaliste ja suuremahuliste investeeringute tegemisel üksnes neile. Samuti on vähenenud tuule- ja päikeseenergia arendustele jagatavate toetuste osakaal või puuduvad toetused üldse. Neist asjaoludest lähtuvalt toetub Enefit Green uute projektide arendamisel järjest enam pikaajalistele elektri ostumüügilepingutele või osaleb koduturgude riiklikel taastuvenergia oksjonitel.
Tuuleenergia sobib suures mahus rohelise elektri tootmiseks, sest see on odav ja vähese keskkonnamõjuga. Ettevõtted üle meie koduturgude soovivad sõlmida fikseeritud hinnaga elektri ostulepingu kuni 15 aastaks ning vähendada sel moel oma keskkonnajalajälge. Meile kui arendajale annab see kindluse investeeringute elluviimiseks, sest tagame stabiilsema rahavoo, kui vähendame sõltuvust elektri turuhindade volatiilsusest.
Kõikide arendusplaanide edukas elluviimine toetub samuti heale koostööle sidusrühmadega. Enefit Greeni meeskond on avatud ja lahendustele orienteeritud. Mõistame, et taastuvenergia arendamine tekitab palju erinevaid arvamusi ja küsimusi ja meie soov on uurida uute tuule- ja päikeseparkide rajamise võimalikkust konstruktiivses dialoogis kohaliku kogukonnaga ning seetõttu kaasame neid juba projektide varajases faasis. Moodustame arendusprojektide elluviimiseks töörühmasid, et arutada ja leida ühiselt lahendusi teemadele ja küsimustele, mis sidusrühmadel tekivad. Nii jõuame parima võimaliku tulemuseni, millest võidab ka kohalik kogukond.
Päikeseenergia on lihtsaim viis hakata ise 100% puhast energiat tootma, hoida kokku elektrikuludelt ning kasvatada oma kinnisvara väärtust. Viimastel aastatel on päikeseparkide tehnoloogia muutunud inimestele taskukohasemaks ning müütidele vaatamata on Baltikum osutunud heaks kohaks, kus päikesest elektrit toota.
Lõppenud aastal aitasime Eesti Energia kodu- ja äriklientidel üle kõigi koduturgude projekteerida ja paigaldada 277 päikeseelektrijaama.
Tagame sujuva protsessi ideest teostuseni vaid loetud kuudega ning soovi korral pakume kliendile ka pargi hilisemat opereerimist ja hooldustöid. Klientidele rajatud päikeselahenduste koguvõimsus on kasvanud 16 megavatini.
Ligi kümnele kliendile ehitame päikeseelektrijaama juba koos salvestuslahendusega, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada enda toodetud roheenergiat, säästa veelgi rohkem võrgutasult ning kaitsta end ka elektrikatkestuste eest.
28
Korraldasime 2021. aasta oktoobris Enefit Greeni aktsiate esmase avaliku pakkumise, et kaasata raha ettevõtte kasvustrateegia elluviimiseks. Andsime inimestele võimaluse panustada rohelisemasse tulevikku ja saada osa meie kasvuloost. Enefit Greeni aktsiate märkimisperiood kestis 5. oktoobrist kuni 14. oktoobrini.
EGR1T (Enefit Greeni aktsia) Huvi Enefit Greeni aktsiate vastu osutus erakordselt suureks ning ületas selgelt ootuseid. Enefit Greeni IPO kujunes läbi aegade suurima investorite arvuga aktsiate esmaseks avalikuks pakkumiseks Balti turgudel. Aktsiaid omandas enam kui 60 000 investorit,
kes ostsid aktsiaid hinnaga 2,90 eurot aktsia kohta. IPO maht oli kokku 175 miljonit eurot, sellest 100 miljonit eurot (peale kulusid 94,5 miljonit eurot) laekus ettevõttele uute emiteeritud aktsiate eest.
Pärast avalikku pakkumist kujunes Enefit Greeni emiteeritud aktsiate arvuks 264 276 232 aktsiat. Lisaks 34 482 759 uuele aktsiale müüs Enefit Greeni emaettevõte Eesti Energia avaliku pakkumise käigus 25 862 068 aktsiat.
Avaliku pakkumise hinnatasemel 2,90 eurot aktsia kohta kujunes Enefit Greeni aktsiate turuväärtuseks seega 766,4 miljonit eurot. Alates aktsiate noteerimisest Nasdaq Tallinna börsil 21. oktoobril kuni 2021. aasta lõpuni, kasvas aktsia hind 39,4% võrra 4,044 euro Börsikella helistamine
ENEFIT GREENI AKTSIA HIND VS VÕRDLUSINDEKSID Eur
tasemeni. Ettevõtte emiteeritud aktsiate turuväärtus oli aasta lõpu seisuga seega 1,069 miljardit eurot.
Enefit Greeni aktsia oli esimestel kauplemiskuudel kokkuvõttes Nasdaq Balti börsi enimkaubeldud aktsia nii tehingute arvu kui ka käibe poolest. Aktsia tootlus ületas märkimisväärselt nii Balti börsi võrdlusindeksi kui ka STOXX 600 Euroopa ja STOXX 300 Ida-Euroopa kommunaalettevõtete (Utilities) sektoriindeksite tootlusi.
Alates noteerimisest 21.10.21 kuni 2021. aasta lõpuni kaubeldi Nasdaq Balti põhinimekirjas 72 484 tehingu käigus 16,74 miljoni Enefit Greeni aktsiaga 63,8 miljoni euro väärtuses. See moodustas 31% kogu põhinimekirja käibest antud perioodi.
31.12.2021 seisuga
| Aktsionär | Aktsiaid | Osakaal % |
|---|---|---|
| Eesti Energia As | 203 931 405 | 77,17% |
| EBRD | 4 073 277 | 1,54% |
| Nordea Bank Abp/Non Treaty Clients | 2 097 643 | 0,79% |
| SEB AB/Säästopankki Korko Plus - Sijoitusrahasto | 1 862 069 | 0,70% |
| Clearstream Banking AG | 1 415 464 | 0,54% |
| SEB AB/Elite Alfred Berg Eurooppa Fokus | 876 896 | 0,33% |
| SEB Progressiivne Pensionifond | 828 521 | 0,31% |
| Citibank (New York) / Government Of Norway | 748 498 | 0,28% |
| Swedbank AB/ Swedbank Investiciju Valdymas, UAB/ Swedbank Pensija 1975-1981 | 683 034 | 0,26% |
| Svenska Handelsbanken Ab/Branch Operation In Finland/Clients Account | 672 000 | 0,25% |
| Ülejäänud (58 761 väärtpaberikontot) | 47 087 425 | 17,82% |
| Aktsiate arv kokku | 264 276 232 | 100,00% |
Enefit Greeni rahvusvahelises meeskonnas töötavad pühendunud talendid. Meie töötajate pikaajaline taastuvenergia valdkonna kogemus, professionaalsus, kliendikeskne mõtteviis ning uuendusmeelsus on kasvustrateegia elluviimise aluseks.
| 2019 | 2020 | 2021 | |
|---|---|---|---|
| Töötajate arv | 148 | 153 | 165 |
| Tööjõukulud | 5 874 130 | 6 070 812 | 6 713 147 |
Leiutame Oleme innovaatilised, julgustame töötajaid olema uudishimulikud ja otsime pidevalt uusi lahendusi
Kasvame Väärtustame ja innustame töötajaid ennast arendama ning oma karjääri kujundama
Käivitame Meil kõigil on võimalus vastutada ja olla eestvedaja
Hoolime Töötajate õnnestumiseks hoiame fookuses toetavat ja töötaja heaolu silmas pidavat organisatsioonikultuuri
Enefit Greeni inimeste pühendumuse, juhtimiskvaliteedi ja koostöö hindamiseks viime kord aastas läbi pikema pühendumuse ja koostööuuringu. Samuti teeme regulaarselt lühemaid kvartaalseid pulsiuuringuid.
Aastal 2021 oli meie töötajate pühendumuse TRI*M indeks 85, mis ületab globaalse energeetikavaldkonna keskmist tulemust. 41% meie töötajatest tunneb end tõeliselt pühendunud edasiviijana, usub ettevõtte eesmärkidesse, peab tööõhkkonda motiveerivaks ning üldist rahulolu kõrgeks.
Kõrge tulemuse võtmeks on selged eesmärgid, kasvuplaan ning veendumus selle elluviimises. Samuti järjepidev töö, mida oleme teinud juhtide arendamiseks ja juhtimiskvaliteedi kasvatamiseks. Enefit Greeni juhtimiskvaliteedi TRI*M indeks oli 2021. aastal 84, mis näitab usaldust ettevõtte juhtimisse. Samuti sellesse, et tööks vajalik info on inimestele kättesaadav ja nende arvamust võetakse kuulda. Töötajate vabatahtlik voolavus oli 2021. aastal 5,8%.
Ühiste eesmärkide poole aitab liikuda tulemusjuhtimise süsteem. See tagab, et ettevõtte strateegilised eesmärgid on viidud iga meeskonna ja spetsialistini ning oodatavad tulemused on selgelt kokku lepitud ja mõõdetavad. Töötajatele laieneb kas aastane või igakuine tulemustasusüsteem kokkulepitud eesmärkide saavutamise alusel.
Iga majandusaasta lõpus tunnustame oma parimaid töötajaid, lähtudes tulemustest ja väärtuspõhisest käitumisest – valime ühiselt aasta tegijad ning aasta teod.
Oleme ettevõttena veendunud, et ettevõtte igapäevase tootmistegevuse tagamise ja ambitsioonika kasvuplaani ellu viimise eeldus on professionaalne ja pühendunud meeskond. Erinevate arutelude ja sisemiste uurimuste põhjal väärtustab Enefit Greeni töötaja kõige enam arengu- ja karjäärivõimalusi, konkurentsivõimelist palka ning tähendusega tööd.
Selleks, et meie töötajad saaks iga päev anda tööl endast parima ja rakendada oma potentsiaali, toetame neid organisatsioonina mitmekesiste õppimisvõimalustega.
Arengu-ja karjäärivõimaluste pakkumiseks, korraldasime 2021. aastal oma töötajatele üle 100 koolituse. Peame väga oluliseks ettevõttesisest teadmiste ja kogemuste jagamist. Juhendaja ja/või sisekoolitaja vastutusrikka tööga tegeleb meie ettevõttes regulaarselt üle kümne inimese.
Selleks, et pakkuda veelgi mitmekesisemaid ja põnevamaid võimalusi, võtsime 2021. aastal kasutusele uue e-õppe keskkonna Coursy. E-õppe portaali eesmärk on võimaldada õppimist ja uute teadmiste omandamist igaühele sobival ajal, kohas ja tempoga.
Uues e-õppe keskkonnas tuli töötajatel läbida eetikakursus ja küberteadlikkuse e-kursus. Näidisjuhtumitel põhinev eetikakursus andis ülevaate eetilistest dilemmadest, millega võime kokku puutuda. Samuti võimaluse testida, kuidas ühes või teises tööalases situatsioonis käituksime ning saada ülevaade ettevõtte põhimõtetest.
Küberteadlikkuse e-kursus tuletas meelde käitumismustrid, mis aitavad kaitsta ettevõtte kui meie isikliku vara pahatahtliku küberründe või ka teadmatusest põhjustatud kahju eest. Lisaks oli töötajatel võimalik soovi korral läbida värske energiakangelase, GROW mudeli ning nõupidamiste hea tava e-kursusi.
Teadvustame, et taastuvenergia areng nõuab noori tulevikutegijaid, kes soovivad luua uusi lahendusi ega pelga jagada oma arvamust. Meie missioon on aidata leida, hoida ja arendada vajalike hoiakute, oskuste ja teadmistega tipptegijaid.
Järelkasvu edendamiseks tutvustame taastuvenergia tootmist ja arendamist gümnaasiumites, osaleme tudengitele suunatud messidel ja karjääripäevadel ning pakume praktikavõimalusi tudengitele. Samuti anname juba kolmandat aastat välja ettevõtte stipendiume. 2021 aastal väljastasime ühe stipendiumi noorele õppivale tudengile.
Praktika võimaldamine on üks meie järelkasvustrateegia nurgakividest. Ootame igal aastal IT-, erinevate inseneriharude, analüütika valdkonna tudengeid meie ettevõttesse väärt kogemust omandama. 2021. aastal pakkusime praktikavõimalust seitsmele õppurile.
Meie vastutus on laiem, kui ainult taastuvenergia tootmine. Pöörame tähelepanu piirkondade arengule, kus igapäevaselt tegutseme või kus soovime taastuvenergiat arendada. Mõtleme ja tegutseme selle nimel, et innustada noori panustama rohelisemasse tulevikku. Panustame taastuvenergia arengusse koos esindusorganisatsioonidega.
Taastuvenergia tootmise suurendamise vajadusega koos räägitakse üha rohkem kohaliku kasu mudelist, mis motiveeriks omavalitsusi ja kogukondi koostööle tuuleparkide arendajatega. Ka Eestis on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asunud kohaliku kasu regulatsiooni välja töötama.
Enefit Green on seda meelt, et kohalik kogukond peab oma piirkonna arendusprojektidest kasu saama. Seetõttu toetame nende piirkondade arengut, mis jäävad Enefit Greeni poolt Eestisse ja Leetu rajatud tuuleparkide vahetusse lähedusse.
Eestis oleme juba aastaid panustanud tuulepargi lähiste elanike heaolusse kohalike omavalitsustega koos loodud mittetulundusühingute kaudu. 2021. aastal suunasime Eestis tuulikutoetuse MTÜde kaudu kohalikesse projektidesse kokku 148 656 eurot. Leedus oleme sõlminud kokkulepped kohalike omavalitsustega ja toetasime kogukondi 130 538 euro ulatuses.
Kohalike kogukondade hea käekäik on samuti meie südameasi uute tuule- ja päikeseparkide arendamise käigus. Usume, et saame puhtamat tulevikku luua üksnes partnerluses, seega on meile oluline kohalikega nõu pidada. Kogukonnale oluliste küsimuste lahendamiseks loome arenduse etapis ühiseid töörühmasid, et regulaarselt arutada teemade ja küsimuste üle, mis kohalikel kogukondadel planeerimise protsessis tekivad. Ainult nii jõuame ühiselt parima võimaliku tulemuseni.
Samuti korraldame ekskursioone meie tuuleparkidesse, et tutvustada kohalikele kogukondadele tuulikute tehnoloogiat ning hinnata üheskoos, kuidas paistab tuulepark erinevatelt kaugustelt. 2021. aastal külastasime nii Paikuse osavalla, Tori kui ka Saarde valla kohalike elanikega Paldiski tuuleparki.
Aitasime juba mitmendat aastat ka korraldada Paldiski Ettevõtjate Liidu eestvedamisel tööstusinvesteeringutele ja ettevõtluse arendamisele suunatud konverentsi "Teistmoodi Paldiski". Konverents keskendus rohetehnoloogiatele ja otsis lahendusi, kuidas soodustada nende kiiremat kasutuselevõttu.
Energeetika sektor vajab ja rohepööre eeldab aina rohkem insenerteadmistega helgeid päid ideest teostuseni. Vajame noori tegijaid, selleks et taastuvenergia areneks ka aastate pärast.
Teeme koostööd kõrg- ja kutsekoolidega, et tagada vajalike oskuste ja teadmistega järelkasv ning aidata kaasa õppeprotsesside arendamisele.
Anname koolides külalisloenguid ja jagame noortega erialaseid teadmisi ning oma lugusid. Kutsume õppureid meie tootmisettevõtetesse ja korraldame avatud uste päevi, et näidata tööprotsesside igapäevast toimimist. Kuigi füüsiliste kohtumiste võimalusi piirasid Covid-19 ettevaatusmeetmed, andsime 2021. aastal noortele viis külalistundi ja korraldasime kümme õppekäiku meie tootmisobjektidele.
Taastuvenergia tootmisvõimsuste ehituslaine ning opereerimine annab tulevikus püsivalt tööd mitmesajale inimesele. Näeme, et energiamaailma rohepööre vajab uusi oskusi ja kompetentse – nii tehniliste teadmistega tipptegijaid, kes taastuvenergia üksusi arendaks, kui ka kutseõppe lõpetajaid, kes seisaks tulevikus hea taastuvenergia üksuste töökindluse eest. Otsime juba täna koos Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, haridusasutuste ja teiste ettevõtetega võimalusi, kuidas valdkonna õppekavasid arendada ning rahastada.
Peame oluliseks kasvatada noorte teadlikkust prügi sorteerimisest ja sorteeritud prügi võimalikust väärtusest. Kool on ideaalne koht, kus tekitada noortes jäätmekäitluse vastu huvi ning anda praktilist teadmist ja kogemust. Koolist jõuavad prügi sorteerimise põhimõtted ka kodudesse.
Koos Eesti Ringmajandusettevõtete Liiduga aitasime 2021. aasta suvel paigaldada kõikidesse Hiiumaa koolidesse 37 jäätmete sorteerimisjaama. Kõikidel Hiiumaa koolide õpilastel ja töötajatel on võimalik nüüd olmejäätmeid sortida neljaks: pakendi-, bio-, paber/papp- ja segaolmejääde. Samuti oli projekti osa kõikide seotud inimeste koolitamine, miks ja kuidas õigesti olmejäätmeid sortida.
Meie vastutus on suurem kui ainult taastuvelektri tootmine. Tahame tagada puhtama keskkonna ja aidata süsiniku jalajälje vähendamisele kaasa ka sellega, kuidas tegutseme.
Lähtume oma tegevuses ja otsustes Euroopa keskkonnapoliitikast ja tootmistegevuse asukohariigi õigusaktidest, aga ka rahvusvahelistest standarditest. Hoidume keskkonna saastamisest ning püüame vähendada ettevõtte tegevusest tulenevat keskkonnamõju.
Keskkonnajuhtimine on osa Enefit Greeni ettevõtte üldisest juhtimisest – läheneme keskkonnaküsimustele terviklikult ning peame keskkonnapõhimõtteid ettevõtte igapäevategevuste loomulikuks osaks.
Rakendame turgudeüleselt enda tootmisüksustes rahvusvahelisele ISO 14 001 standardile vastavat sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi. Iru elektrijaamas oleme täiendavalt juurutanud Euroopa Liidu EMAS (ingl Eco – Management and Audit Scheme) määrusele vastava keskkonnajuhtimissüsteemi ning käitis omab ka EMAS registreerimistunnistust. Kontrollime ja täiustame oma keskkonnajuhtimissüsteeme pidevalt.
Oleme pühendunud oma tegevuses keskkonnaalase tulemuslikkuse järjepidevale parendamisele ning lähtume asjakohastest Eesti Energia kontserni keskkonnaalastest juhtpõhimõtetest:
| 2019 | 2020 | 2021 | ||
|---|---|---|---|---|
| KASUTATUD RESSURSID | ühik | |||
| Biomass, | tuh. t | 387 | 377 | 361 |
| sh pelletite tootmiseks | tuh t | 278 | 267 | 252 |
| Segaolmejäätmed | tuh m3 | 216 | 242 | 237 |
| Biogaas | tuh m3 | 0 | 233 | 0 |
| Maagaas | tuh t | 10 338 | 3996 | 1590 |
| Kütteõli | tuh m3 | 0,057 | 0 | 0 |
| Põhjavesi | tuh m3 | 130 | 131 | 112 |
| Pinnavesi* | tuh m3 | 785 | 785 | 236 |
* Iru elektrijaamas toodeti oluline osa energiast koostootmise režiimis, mistõttu vähenes pinnavee kasutus jahutusvee tarbeks. Lisaks suurendati jahutusvee korduskasutust.
| ÕHUHEITMED** | ühik | |||
|---|---|---|---|---|
| CO2, fossiilne | tuh t | 127 | 137 | 142 |
| SO2 | tuh t | 0,033 | 0,034 | 0,042 |
| NOX | tuh t | 0,326 | 0,354 | 0,341 |
| Tahked osakesed | tuh t | 0,174 | 0,171 | 0,136 |
| CO2, biogeenne*** | tuh t | 81 | 82 | 84 |
** Toodangu mahud on suurenenud ja seetõttu on nähtav mõningane heidete kasv
*** Biogeenne CO2 on seotud loodusliku süsinikuringega ning üldjuhul loetakse biogeenset CO2-e kliima seisukohast süsinikuneutraalseks
| TAHKED JÄÄTMED | ühik | |||
|---|---|---|---|---|
| Puidutuhk, kasutatud väetisena | tuh t | 2,90 | 2,99 | 2,84 |
| Koldetuhk, jäätmete põletamisel | tuh t | 49,41 | 58,76 | 64,20 |
| Lendtuhk, jäätmete põletamisel | tuh t | 3,60 | 3,72 | 3,69 |
| KESKKONNATASUD | ühik | |||
|---|---|---|---|---|
| Ressursitasud | tuh eurot | 7,99 | 8,57 | 7,22 |
| Saastetasud | tuh eurot | 233,06 | 236,30 | 281,88 |
Läänemere ühe juhtiva ja mitmekülgseima taastuvenergia tootjana tajume oma rolli süsinikuneutraalse elukorralduseni jõudmisel.
Puhtama energiatootmise kasvatamiseks rajame päikeseparke, maismaa- ja meretuuleparke koos salvestussüsteemide arendamisega Soomest Poolani. Aitame pakkuda ka klientidele kasulikke ja keskkonda hoidvaid terviklahendusi.
Enefit Greeni tegevusega kaasnevate kasvuhoonegaaside heite hindamiseks alustame arvutusmetoodika väljatöötamisega ja kasutame selleks rahvusvaheliselt tunnustatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardit "GHG Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard". Standard hõlmab lisaks süsinikdioksiidile ka teiste kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamist.
tuh eurot
| 2020 | 2021 | Muutus, % | |
|---|---|---|---|
| Müügitulu | 62 623 |
89 422 |
42,8% |
| Ärikulud | 54 084 |
55 907 |
3,4% |
| Investeeringud | 11 887 |
74 254 |
524,7% |
Enefit Greeni tootmistegevusega kaasnevad peamised õhuheitmed on süsinikdioksiidi (CO2) heitmete kõrval väävliühendid (SO2), lämmastikuühendid (NOx ), süsinikmonooksiid (CO), lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3) ja tahked osakesed summaarsed (PMsum), mis tekivad kütuseid põletatavates elektrijaamades – Iru, Paide ja Valka elektrijaamas ning Broceni koostootmisjaamas.
41
Elektrijaamades tekkiva tehnoloogilise reovee ja tootmise jahutusvee juhime teenust pakkuva vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooni. Ka olmereovee ja tehnoloogilises kasutuses tekkinud heitvee suuname ühiskanalisatsiooni.
Meie tegevusega kaasnevate heidete maksimaalsed lubatud kogused on määratud keskkonnakaitselubades kehtestatud piirväärtustega. Keskkonnapiirväärtuste ületamise vältimiseks teostame pinna- ja põhjavee ning välisõhu saasteainete seiret, kas siis pidev- või pistelise seirena või arvutuslike meetodite abil. Keskkonnaseire tulemuste alusel koostame Keskkonnaametile regulaarselt keskkonnaheidete ja -kasutuse aruandeid.
Enefit Greeni tegevuse kohta pole keskkonnajärelevalve asutustes registreeritud ühtegi keskkonnaloa tingimuse rikkumist. Samuti ei ole lubadega seotud tegevuste korralistel ülevaatustel tuvastatud mittevastavusi loa nõuetega.
Lähtume loodusressursside kasutamisel säästlikkuse kriteeriumitest. Kasutame tootmistegevuses vett ja biomassi säästlikult ning järgime Keskkonnaameti väljastatud keskkonnakaitselubades seatud piirkoguseid. Samuti otsime tehnoloogilisi võimalusi loodusressursside kasutuse vähendamiseks.
Paide ja Valka elektrijaamades ning Broceni koostootmisjaamas kasutame taastuvate ressursside hulka kuuluvat kütust ehk puiduhaket ja puukoort. Nende põletamisel ei väljutata välisõhku fossiilset süsinikdioksiidi, mis põhjustaks kliimale oluliselt suuremat kahju, sest süsinikuringlusesse lisatakse juurde süsinikku. Biomassi põletamisel tekkiv CO2 on juba süsinikuringluses ringlev ja seotakse eelduslikult uuesti uue biomassi kasvamisel.
Broceni pelletitehas töötab SBP (Sustainable Biomass Partnership) sertifikaadi alusel. SBP on sertifitseerimissüsteem, mis on välja töötatud tagamaks, et puitbiomassi hangitakse seaduslikest ja jätkusuutlikest allikatest; et puiduhakke ja -pelletite tarneahel on keskkonnasõbralik ja sotsiaalselt õiglane ning et pelleteid toodetakse säästvalt.
Põletusseadmetes kasutame tehnoloogilise- ja jahutusveena ühisveevärgi või eelistatult käitiste enda puurkaevudest saadavat põhjavett ja pinnavett looduslikust veekogust. Iru elektrijaamas kasutame Pirita jõest võetavat pinnavett nii tehnoloogiliseks otstarbeks, seadmete jahutamiseks kui ka vajadusel tuletõrjeveeks. Valka ja Broceni elektrijaamas kasutame põhjavett jahutusveena.
Kaasaegne energiatootmine on üha hajutatum, inimeste igapäevategemistele lähemal ja torkab paratamatult rohkem silma. Taastuvenergia tootmine saab toimuda vaid kohalike kogukondade toel. Usume, et oskuslikult planeerides on uute taastuvenergia arendusprojektide mõju keskkonnale ja kogukondadele minimaalne ning uued tuule- ja päikesepargid saab sulandada elukeskkonda.
Arendusi planeerides tugineme alati looduskeskkonna säästmise põhimõtetele. Me ei kavanda rajatisi väärtuslikele maastikele ega kaitsealadele, kaitsealuste liikide elupaikadele, tundlike ökosüsteemide aladele ning väldime mõju lindude ja loomade rändetingimustele ning elupaikadele.
Tuuleparkide arendamisel lähtume riigi strateegilistest kavadest ning planeeringutega kehtestatud nõuetest ja põhimõtetest.
Hindame uusi päikese- ja tuuleparke arendades iga projekti võimalikku mõju keskkonnale ja inimestele. Samuti analüüsime võimalikku laiemat mõju kogukondadele. Planeerimise lahutamatu osa on põhjalik keskkonnamõjude hindamine, millega selgitame välja olulised keskkonnamõjud ja viisid nende leevendamiseks.
Vajadusel rakendame keskkonnamõju vähendavaid meetmeid, nagu tuulikute paigutuse muutmine, tööaja osaline piiramine, valguslahenduste kasutamine jne. Viime ettenähtud juhtudel läbi linnustiku ja nahkhiirte seiret, et saada andmeid liikidele avalduvate mõjude kohta ning oleme valmis vajadusel reageerima looduses toimuvatele muutustele.
Tegeleme süsteemselt avaliku kommunikatsiooni kaudu taastuvenergia teadlikkuse kasvatamisega. Selleks, et suurendada teadlikkust taastuvenergia arendamisest, lõime aktiivselt kaasa Eesti Energia avaliku keskkonnapäeva korraldamisel oktoobris.
Looduskeskkonna säästmise põhimõtetele tugineme ka oma teistes tegevustes. Näiteks Keila-Joa hüdroelektrijaamas teostame pinnavee taseme ja vooluhulga seiret, et säilitada jõe ökoloogiline seisund. Nii vähendame elektri tootmist ajal, kui vooluveekogus on vooluhulk alla ökoloogilise miinimumvooluhulga. Vajadusel piirame hüdroelektrijaama tööd ka Keila-Joa joa loodusturismi atraktiivsuse tagamiseks. Kuna Keila-Joa hüdroelektrijaam on ehitismälestis, siis pöörame erilist tähelepanu rajatise ja ümbruskonna korrashoiule.
Meile on oluline vähendada Eestis ladestatavate segaolmejäätmete hulka, seepärast soodustame jäätmete taaskasutamist. Nendest segaolmejäätmetest, mis ei leia uuesti kohta ringluses, toodame võimalikult keskkonnasõbraliku tehnoloogia toel Iru elektrijaamas elektrit ning soojust. Jäätmeenergia jaamast saadavat soojust suudame Tallinna linna kaugkütteteenuse pakkujale müüa turu kõige soodsama hinnaga.
Iru jäätmeenergia jaam on võimeline tootma sooja ja elektrit kuni 260 000 tonnist segaolmejäätmetest aastas. Suuresti tänu Iru jäätmeenergia jaamale on Eestis lõppenud suuremahuline
segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse. Segaolmejäätmete kasutamine soojuse ja elektri tootmiseks on sadu kordi väiksema keskkonnamõjuga kui nende ladestamine prügilasse, kus prügi lagunemisel eralduvad gaasid aastakümnetega laiali lenduvad.
Enefit Green on tegev Eesti Ringmajandusettevõtete Liidus, et rääkida kaasa valdkonna arenguotsustes ja tuleviku kujundamises. Septembris võtsime osa ka liidu ringmajanduspäevast, mille teemadeks olid ringmajanduse ärimudelid, investeeringud, innovatsioon, vastutus ning koostöö kogukondadega.
Enefit Greeni nõukogu ja juhatuse eesmärk on arendada ja juhtida Enefit Greeni nii, et oleksime strateegilise selguse, heade juhtimistavade, efektiivsuse, majandustulemuste ja koostöö poolest eeskujuks teistele ettevõtetele.
NASDAQ Tallinna börsil avalikult noteeritud äriühinguna rakendab Enefit Green parimaid juhtimistavasid. Lisaks äriseadustikule juhindutakse Finantsinspektsiooni kinnitatud Heast Ühingujuhtimise Tavast ja börsiettevõtetele kehtestatud reeglitest.
Enefit Greeni juhtimispõhimõtted lähtuvad ettevõtte strateegiast, väärtustest ning aktsionäride ootustest.
100% riigile kuuluv ettevõte Eesti Energia omab 77,2% Enefit Greeni aktsiatest. Seega kohaldub Enefit Greenile ka osa riigivaraseaduses sätestatud äriühingu juhtimise nõuetest.
Ettevõtte strateegilised eesmärgid seame viieks järgmiseks aastaks ning uuendame neid igal aastal. Strateegilistele eesmärkidele oleme seadnud võtmemõõdikud ehk KPI-d (ingl key performance indicator), mille järgi saame jooksvalt hinnata, kas oleme eesmärkide täitmisel õigel teel. Võtmemõõdikuteks on EBITDA, tuuleparkide ja koostootmisjaamade töökindlus, uute teenuste EBITDA, kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr, koostööindeks, juhtimiskvaliteet.
Eesmärkide saavutamiseks kaasavad ja motiveerivad juhid oma meeskonnaliikmeid lähtudes ettevõtte väärtustest ning ühtsetest juhtimispõhimõtetest. Hoiame oma töötajaid kursis organisatsiooni eesmärkide ja nende täitmisega. Hoolitseme ohutu töökeskkonna ja kõrge töökultuuri eest, maksame oma töötajatele konkurentsivõimelist tasu ning märkame ja tunnustame oma inimesi.
Aktsionäride ees kannavad ootuste ja eesmärkide täitmise eest vastutust ettevõtte juhatus ja nõukogu. Ettevõte eesmärk on olla läbipaistev nii oma majandustegevuses, informatsiooni avalikustamises kui ka suhetes aktsionäridega, klientide, partnerite ja huvigruppidega. Enefit Green esitleb ja selgitab oma majandustulemusi neli korda aastas ning avaldab aruanded ning seonduvad esitlusmaterjalid oma kodulehel. Läbipaistvuse suurendamiseks avaldame ja kommenteerime oma peamisi tootmistulemusi igakuiselt.
Enefit Green järgib Eesti Energia kontserni eetikakoodeksit, mis muu hulgas sätestab, et meie organisatsioonikultuur on vaba diskrimineerimisest, ahistamisest, alandamisest ja muust ebaviisakast käitumisest. Kõiki töötajaid koheldakse õiglaselt ja võrdselt, sõltumata rahvusest, vanusest, rassist, soost, keelest, päritolust, nahavärvusest, usutunnistusest, puudest, seksuaalsest sättumusest, poliitilistest või muudest veendumustest. 2021. aastal läbisid kõik Enefit Greeni töötajad eetikakoodeksi alase e-koolituse.
Enefit Green ei ole pidanud vajalikuks täiendavalt eetikakoodeksis sätestatule rakendada mitmekesisuspoliitikat, sest me peame oma töötajate ja juhtide valimisel silmas alati Enefit Greeni parimaid huve ja lähtume seetõttu personali valikul sooneutraalselt ja mittediskrimineerivalt isiku haridusest, oskustest ja varasematest kogemustest ning vajadusel vastavusest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
Enefit Greeni väärtuste ja eetikaga seonduvalt, sh korruptsiooniennetuse eesmärgil, on grupiüleselt kehtestatud huvide konflikti vältimise kord, mille kohaselt on oma ärihuvide deklareerimise kohustus nii grupi ettevõtjate juhtorganitesse kuuluvatel isikutel kui ka töötajatel, kellel on oma tööülesannetest, volitustest ja/või vastutusest tulenevalt objektiivselt võimalik sattuda huvide konflikti.
Juhatuse ja/või nõukogu liikmete või nendega seotud isikutega tehtud tehingud on avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes. Kõik tehtud tehingud on tavapärasest äritegevusest tulenevad ning baseeruvad õiglastel tingimustel, mis on võrdsed mitteseotud isikute omadega.
Huvide konflikti riski tekkimisel on riskile avatud isik ennast päevakorrapunkti arutelult ja otsustamisest taandanud.
Peame oluliseks, et grupi struktuur on selge ja loogiline, lähtume organisatsiooni eesmärkidest ja vajadustest ning võtame arvesse ärikeskkonna arengut. Grupi emaettevõtte Enefit Green ASi juhtimisorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.
Enefit Greeni kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek, kes muu hulgas otsustab:
Põhikirja muutmisel lähtub üldkoosolek äriseadustikus sätestatud nõuetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas kuue kuu jooksul pärast grupi majandusaasta lõppu juhatuse poolt määratud ajal ja kohas.
Põhikirja kohaselt koosneb nõukogu viiest kuni seitsmest liikmest, kelle aktsionäride üldkoosolek valib kolmeks aastaks. Vähemalt pooled nõukogu liikmetest peavad olema sõltumatud Hea Ühingujuhtimise Tava tähenduses. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, võib sõltumatute liikmete arv olla ühe võrra väiksem sõltuvate liikmete arvust.
Seisuga 1. jaanuar 2021 olid Enefit Greeni nõukogu liikmeteks Hando Sutter (esimees), Andri Avila, Raine Pajo ja Margus Vals. Seni ametis olnud nõukogu koosseisu volitused lõppesid 20. oktoobril 2021. Alates 21. oktoobrist 2021 on üldkoosoleku poolt valitud uus nõukogu koosseisus Hando Sutter, Andri Avila, Raine Pajo, Erkki Raasuke ja Anne Sulling, kellest kaks viimast on sõltumatud liikmed Hea Ühingujuhtimise Tava tähenduses.
Nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni 21. oktoobrini 2024.
Nõukogu tööd juhib esimees, kelleks valiti nõukogu uue koosseisu 22. oktoobril 2021 toimunud esimesel koosolekul Hando Sutter.
Enefit Greeni nõukogu sõltumatute liikmete tasuks on ainuaktsionäri 14. oktoobri 2021 otsusega määratud 1000 eurot kuus. Teistele
nõukogu liikmetele tasu ei maksta. 2021. aasta eest nõukogu liikmetele makstud tasud on esitatud alltoodud tabelis.
Nõukogu koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus, v.a suvekuudel. 2021. aastal toimus 48 nõukogu koosolekut, nendest kolm pärast uue nõukogu valimist ja Enefit Greeni aktsiate noteerimist börsil.
Grupi tegevjuhtimise eest vastutab Enefit Greeni juhatus, kes lähtub ettevõtja juhtimisel nõukogu poolt kinnitatud grupi strateegiast.
Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmed kinnitab nõukogu vastavalt juhatuse esimehe ettepanekule. Juhatuse liikme tagasikutsumine on samuti nõukogu pädevuses. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule. 2021. aasta jooksul juhatuse koosseis ei muutunud ning aasta lõpu seisuga kuulusid Enefit Greeni juhatusse selle esimees Aavo Kärmas ning liikmed Veiko Räim, Innar Kaasik ja Linas Sabaliauskas. Juhatuse liikmete volitused kehtivad kuni 24. septembrini 2024.
Ükski juhatuse liige ei ole ühegi teise emitendi (börsiettevõtte) juhatuse liige ega nõukogu esimees.
Enefit Greeni juhatuse tasustamist reguleerivad nõukogu poolt 10. septembril 2021 kinnitatud ja üldkoosoleku poolt 14. septembril 2021 heaks kiidetud Juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted. Info Enefit Greeni juhatusele 2021. aastal makstud tasude kohta tuuakse välja auditeritud aastaaruandele lisatavas tasustamisaruandes.
seisuga 31. detsember 2021
HANDO SUTTER nõukogu esimees
Volituste alguse aeg: 04.09.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024
Nõukogu liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv: 2440 Nõukogu liikme lähikondsetele kuuluvate aktsiate arv: 3000
ANDRI AVILA nõukogu liige
Volituste alguse aeg: 04.09.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024
Nõukogu liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv: 2715
RAINE PAJO nõukogu liige
Volituste alguse aeg: 01.01.2021 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024
Nõukogu liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv: 2621
ERKKI RAASUKE nõukogu sõltumatu liige
Volituste alguse aeg: 21.10.2021 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024
Nõukogu liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv: 31849
Nõukogu liikme lähikondsetele kuuluvate aktsiate arv: 9359
- aasta jooksul makstud tasu 2333 €
ANNE SULLING nõukogu sõltumatu liige
Volituste alguse aeg: 21.10.2021 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024
Nõukogu liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv:
̶ Nõukogu liikme lähikondsetele kuuluvate aktsiate arv: 1272
- aasta jooksul makstud tasu: 2333 €
seisuga 31. detsember 2021
AAVO KÄRMAS juhatuse esimees Volituste alguse aeg: 05.07.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 24.09.2024
Juhatuse liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv: 5555
Tallinna Tehnikaülikool, haldusjuhtimine
INNAR KAASIK juhatuse liige Volituste alguse aeg: 31.08.2012
Volituste kehtivuse tähtaeg: 24.09.2024
Juhatuse liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv: 2064
Juhatuse liikme lähikondsetele kuuluvate aktsiate arv: 2000
VEIKO RÄIM juhatuse liige Volituste alguse aeg: 23.10.2017
Volituste kehtivuse tähtaeg: 24.09.2024
Juhatuse liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv:
2064
Juhatuse liikme lähikondsetele kuuluvate aktsiate arv: 1000
juhatuse liige
Volituste alguse aeg: 01.01.2019
Volituste kehtivuse tähtaeg: 24.09.2024
Juhatuse liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv: 2064
Auditikomitee on nõukogu moodustatud organ, mille ülesanne on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Komitee vaatab üle ja hindab kõikidele aktsionäridele kindlust loovate funktsioonide (välisaudit, siseaudit) ning juhatuse poolt rakendatud kindlust loovate tegevuste (riskide juhtimine) korraldatust nii, et see toimiks parimal võimalikul moel, arvestaks Enefit Greeni vajadusi ning ei eelistaks kontrolliva aktsionäri huve nõukogu ja juhatuse poolt otsuste tegemisel. Muuhulgas jälgib auditikomitee, et seotud isikutega tehtavad tehingud oleksid tehtud turutingimuste põhimõttel. Komitee teeb vastavalt vajadusele ettepanekuid nii juhatusele kui nõukogule. Auditikomiteel on kolm liiget. Enamik auditikomitee liikmeid, sealhulgas auditikomitee esimees, peavad olema sõltumatud Hea Ühingujuhtimise Tava tähenduses.
Auditikomitee koosolekud toimuvad vastavalt kokkulepitud ajakavale, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. 2021. majandusaastal toimus neli auditikomitee koosolekut, kusjuures kõigist koosolekutest võtsid osa kõik auditikomitee liikmed. Auditikomitee tegevusaruanne esitatakse nõukogule kord aastas enne majandusaasta aruande heakskiitmist nõukogu poolt.
Auditikomitee sõltumatute liikmete tasumäärad on kehtestatud 22. oktoobri 2021 nõukogu otsusega. Auditikomitee esimehe tasumääraks on 500 eurot koosoleku kohta ja liikme tasumääraks 250 eurot koosoleku kohta. Kui komitee liige koosolekul ei osale, siis talle vastava koosoleku eest tasu ei maksta. Auditikomitee tegevuses osalemise eest komitee liikmetele 2021. aastal makstud tasud on esitatud järgmisel leheküljel.
Kuni Enefit Greeni aktsiate noteerimiseni börsil viis siseauditeid Enefit Greeni grupi osas läbi Eesti Energia siseauditi üksus Eesti Energia auditikomitee poolt kinnitatud plaanide alusel.
Auditikomitee 05.11.2021 koosolekul otsustati moodustada Enefit Greenis siseaudiitori ametikoht, mis on täidetud alates 01.01.2022.
Börsil noteeritud ettevõtjana oleme kohustatud avalikustama teabe Hea Ühingujuhtimise Tava järgimise kohta põhimõttel "täidan või selgitan", mille kohaselt peame selgitama oma seisukohti ja tegevust sätete osas, mida Enefit Green ei täida. Enefit Greeni juhatus on grupi juhtimise ülesehitust ja toimimist hinnanud Hea Ühingujuhtimise Tava alusel. Eelpool kirjeldasime ühingujuhtimise seisukohast olulisi komponente. Olles hinnanud ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse ja tegeliku toimimise vastavust leiame, et Enefit Greeni ühingujuhtimise korraldus ja tegevus on kooskõlas Hea Ühingujuhtimise Tavaga.
seisuga 31. detsember 2021
ERKKI RAASUKE auditikomitee esimees
Volituste alguse aeg: 22.10.2021 Komitee liikmele 2021. aasta jooksul makstud tasu: 1000 €
RAINE PAJO auditikomitee liige
Volituste alguse aeg: 22.10.2021
ANNE SULLING auditikomitee liige
Volituste alguse aeg: 22.10.2021 Komitee liikmele 2021. aasta jooksul makstud tasu: 1000 €
Riskijuhtimise tegevused on Enefit Greeni juhtimise ning seeläbi kõigi meie protsesside ja tegevuste loomulikuks ja lahutamatuks osaks.
Riskide juhtimine lähtub omanike ootuste täitmisest ja strateegiliste eesmärkide saavutamisest, toimub ühtsetel põhimõtetel, on süstemaatiline, järjepidev, läbipaistev ja ajakohane. Kasutatavad riskijuhtimise meetmed on ennetava iseloomuga ja arendame neid vastavalt muutustele grupi strateegias, tegevustes ja organisatsiooni struktuuris.
Riskide juhtimise eesmärk on toetada strateegia väljatöötamist ja elluviimist, aidata saavutada finants- ja tegevuseesmärke. Samuti leida potentsiaalseid võimalusi ja hoida ära mittesoovitavaid sündmuseid.
Grupis toimib riskide juhtimine ja järelevalve, mis tagavad strateegiliste eesmärkide täitmise ning meie tegevusega kaasnevate ja seda mõjutavate riskide tuvastamise, hindamise ning kahjude ennetamise.
Riskijuhtimise käigus kogutud infot, analüüse ja eksperthinnanguid kasutame grupi strateegiliste eesmärkide seadmisel ja nende saavutamiseks kavandatavate tegevuste planeerimisel. Lisaks analüüsime ettevaatavalt ka kavandatava strateegia ja selle eesmärkide saavutamist mõjutavaid riske ning nende potentsiaalset mõju.
Riskide juhtimise tõhususe ja riskide realiseerumise ennetamise tagamiseks kogume regulaarselt süstemaatilist infot riski realiseerumise või riski realiseerumise ohu ja intsidentide kohta. See info on alus parendustegevuste läbiviimiseks ning seeläbi aitab vähendada sarnaste sündmuste kordumise tõenäosust ning mõju tulevikus.
Sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemid on seotud finantsaruandluse protsessiga eesmärgiga tagada kontserni finantstulemuste ühtlustatud ja usaldusväärne aruandlus, mis on kooskõlas kohaldatavate seaduste ja määrustega ja kinnitatud arvestus- ning aruandluspõhimõtetega.
Tururiskina käsitame võimalust, et muutuste tõttu turul (nõudluses, toodete ja teenuste hinnas) on grupp avatud muutustele oma varade või kohustuste väärtuses või varadelt ja teenuselt teenitava tulu suuruses.
Oluline tururisk on elektrienergia müügi hinnarisk. Elektri keskmise realiseeritud turuhinna muutus +/- 1 EUR/MWh võrra oleks avaldanud mõju grupi 2021. majandusaasta maksude eelsele kasumile +/- 750,2 tuhande euro ulatuses (2020: +/- 818,8 tuhat eurot).
Elektrienergia müügi hinnariski maandamisel on oluline osa taastuvenergia toetusel, mida Enefit Greenile makstakse vastavalt koduturgude seadustele ja regulatsioonidele ning mis vähendab hinnakõikumiste mõju. 2022-2025. aasta Enefit Greeni eeldatavast elektritoodangust on 20% kaetud fikseeritud hinnaga toetusmeetmetega (sõltuvalt turust kas Feed-in Tariffs, FiT või Contracts for Difference, CfD) keskmise hinnaga 81,9 EUR/MWh.
Osa Enefit Greeni Eesti tootmisseadmetes toodetud elektritoodangust saab taastuvenergia toetust, mida makstakse lisaks elektrienergia müügihinnale (Feed-in-Premium, FiP). 2022-2025. aasta Enefit Greeni eeldatavast elektritoodangust on FiP toetusmeetmetega kaetud 22% keskmise FiP määraga 50,2 EUR/MWh.
Arendusprojektide puhul kasutab Enefit Green elektrienergia hinnariski maandamiseks pikaajalisi fikseeritud hinnaga elektrimüügilepinguid (Power Purchase Agreement, PPA). Üldise reeglina fikseerib Enefit Green elektrienergia müügihinna
| 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | |
|---|---|---|---|---|
| FiT/CfD meetmega fikseeritud toodangu osakaal |
38% | 27% | 16% | 12% |
| Kogus (GWh) | 459 | 425 | 396 | 332 |
| FiT/CfD kaalutud keskmine hind | 82,8 | 82,0 | 81,7 | 80,9 |
| 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | |
|---|---|---|---|---|
| FiP toetusega kaetud toodangu osakaal |
42% | 31% | 20% | 9% |
| Kogus (GWh) | 502 | 489 | 500 | 268 |
| FIP kaalutud kesmine hind (lisandub elektri turuhinnale) |
50,2 | 50,2 | 50,2 | 50,4 |
| 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | |
|---|---|---|---|---|
| PPA-dega kaetud toodangu osakaal | 5% | 26% | 35% | 36% |
| Kogus (GWh) | 58 | 405 | 871 | 1 020 |
| PPA-de kaalutud keskmine hind | 77,0 | 45,9 | 44,5 | 44,6 |
arendusprojekti siduva investeerimisotsuse tegemise hetkeks minimaalselt 60% ulatuses arendusprojekti esimese viie aasta elektrienergia prognoositava toodangu mahust. Seisuga 28.02.2022 on Enefit Green sõlminud 2022-2025 aasta toodangu müügiks PPA-sid mahus 2 352 GWh, mis vastab 29% eeldatavale Enefit Greeni elektritoodangule hinnaga 45,6 EUR/MWh. Kokku on Enefit Green sõlminud PPA-sid perioodile 2022 kuni 2033 mahus 6 128 GWh keskmise hinnaga 44,4 EUR/MWh. Enamiku sõlmitud PPA lepingute vastaspoolseks on Eesti Energia AS (mahus 5 810 GWh).
Enefit Green kasutas 2021. aasta kestel elektri hinnariski maandamiseks elektri tuletisinstrumente. Alates augustist kujundas ettevõte riskimaanduse ümber füüsilise elektri pikaajalistele müügilepingutele. Alates augustist ei ole Enefit Green hinnariski maandamiseks finantstuletisinstrumente kasutanud.
Enefit Green kasutab finantsvõimendust oma ärimahtude kiiremaks kasvatamiseks läbi uute tootmisvarade arendamise ning omakapitali tootluse tõstmiseks. Finantsvõimendusega kaasneva riski piiramiseks kasutame mõõdikuna netovõla suhet EBITDA-sse, mille sihi oleme seadnud tasemele 4,0. Uute projektide arendamise käigus võib nimetatud suhe tõusta lühiajaliselt ka mõnevõrra kõrgemaks.
Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu.
Seisuga 31.12.2021 on pangalaenude kaalutud keskmine intressimäär 1,17% (31.12.2020 seisuga 1,66%). Enefit Greeni pangalaenude intress sõltub baasintressimäärast (euros nomineeritud laenukohustuste puhul 3 või 6 kuu euribori tasemest, Poola zlotis nomineeritud laenukohustuste puhul 6 kuu WIBOR tasemest). Seisuga 31.12.2021 avaldaks keskmise baasintressimäära tõus 0,5% võrra mõju Enefit Greeni maksude eelsele aastasele kasumile -38,2 tuhande euro ulatuses (31.12.2020: -42,5 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2021 avaldaks keskmise baasintressimäära tõus 1,0% võrra mõju Enefit Greeni maksude eelsele aastasele kasumile -585,8 tuhande euro ulatuses (31.12.2020: -969,2 tuhat eurot).
Meie eesmärk on töötada tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta, seetõttu on tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomine ning tagamine meie tähelepanu keskpunktis iga päev. Arvestame alati tööohutuse ning tervise aspektidega ja lähtume meie töökeskkonna loomisel strateegilise omaniku Eesti Energia ühest väärtusest - ohutus eelkõige.
Taastuvenergia tootjana oleme töökohtadel läbi viinud riskihinnangud ning meie meeskonnaliikmeteni on viidud teadmus ohtlikest- ja või raskete töötingimustega kohtadest koos lahendusmeetmetega ja vajalike rakendatavate töövõtetega. Koostatud riskihinnanguid uuendame töövõtete ja töösituatsioonide muutuste korral.
Lähtume õnnetuste suhtes nulltolerantsist. Rakendame läbi mõeldud ja hästi planeeritud töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteemi koos kohustuslike nõuete täitmise jälgimise ning ohuteadlikkuse parandamisega.
Töökeskkonna ohutust hindame võtmemõõdikuga "kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr" (Lost work time injury frequency per million working hours), mis mõõdab õnnetuste tõttu kaotatud tööaega tundides 1 miljoni töötunni kohta vaadeldaval perioodil.
| 2020 | 2021 | |
|---|---|---|
| Kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr | 3,8 | 0 |
Enefit Greeni eesmärk on luua ohutuskultuur, mis põhineb isiklikul vastutusel ja koostööl. Kõrgeima taseme juhid vastutavad ohutu ja tervisliku töökeskkonna loomise eest ning ohutuskultuuri tajutakse osana organisatsioonikultuurist. Enefit Green soodustab aktiivset dialoogi oma töötajatega tervishoiu, järelevalve, ohutuse ja puhtama töökeskkonna, töötervishoiu ja tööohutuse parandamiseks. Näiteks on loodud võimalus ja kohustus registreerida "peaaegu juhtunud" (near miss) juhtumid ja edastada informatsiooni võimalikust töötervishoiu ja-ohutuse riskist või rikkumisest. Neid andmeid registreeritakse ja analüüsitakse, et selgitada välja põhjused ja viia tagasiside või leevendusmeetmed töötajateni.
Üks kriitilisi tervisega seotud väljakutseid 2021. aastal oli jätkuv COVID-19 pandeemia. Meie prioriteetideks oli:
Süsteemne ja pidev grupisisene infovahetus tagas selle, et COVID-19 pandeemia ei avaldanud olulist mõju Enefit Green grupi tootmis- ja majandustulemusele. Samuti ei pärssinud pandeemia Iru, Paide ja Valka elektrijaamades soojusenergia tootmist, mis on olulised kaugküttesoojuse tarnijad piirkonnas.
Enefit Greeni tegevusvaldkondi mõjutavad oluliselt nii meie koduturgudel kui ka Euroopa Liidus ja rahvusvaheliselt vastu võetud regulatsioonid ja sõlmitud lepped. Õigusrisk tuleneb poliitilistest otsustest, regulaatorite tegevusest regulatsioonide tõlgendamisel jms ning mõjutab meie igapäevast äritegevust. Õigusriski juhtimiseks jälgime õiguskeskkonna suundumusi ja planeeritavaid muudatusi, osaleme aktiivselt avalikes diskussioonides ja uute õigusaktide väljatöötamise aruteludes ning tagame oma tegevuse vastavuse tootmis- ja või arendustegevusega seotud riigi õigusaktidele. Vajadusel kaasame asukohariigi spetsiifikaga kursis olevaid õigusbüroosid vajalikesse lahendustesse.
IT riskina käsitleme võimalust, et Enefit Green ei saa täita ärieesmärke või saab kahju infotehnoloogiliste lahenduste kasutusega kaasnevate puuduste või rünnakute tõttu.
IT riskide, sh küberriskide juhtimiseks viime läbi ja uuendame ärikriitiliste tegevuste riskianalüüse arvestades nii toimepidevuse kui ka andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse kao riske. Täiustame ja parandame protsesse IT riskide hindamiseks, leevendamiseks ja kontrolliks. Suurt tähelepanu pöörame töötajate info- ja küberturbe alasele teadlikkusele. 2021. aasta oktoobris toimus küberturbe alase teadlikkuse tõstmiseks lisakampaania ja töötajad läbisid kohustusliku temaatilise koolituse.
Füüsiliste varadega seotud riskide tuvastamine ja juhtimine koos ennetavate meetmetega võimaldab ära hoida või vähendada tehnoloogiliste äririskide realiseerumist ja negatiivseid tagajärgi organisatsiooni eesmärkide saavutamisele.
Riskistsenaariumite analüüsil põhineva toimepidevuse planeerimisega loome valmisoleku ootamatute sündmuste realiseerumisel negatiivsete tagajärgede ja ulatuse vähendamiseks ning läbimõelduma lahendustee tootmisprotsessi või teenuse taastamiseks. Grupis on loodud toimepidevuse plaanid nii ärikriitiliste valdkondade kui ka elutähtsa teenuse osutava äriüksuse jaoks.
Tootmisvarade komponentide riskihinnangutel põhineva kriitilisuse analüüsi tulemuste rakendamisega saavutame tootmisvarade ootuspärase töökindluse optimaalsete ressursside kasutamisega: vastavalt riskile rakendame ennetavaid meetmeid nii hoolduse kui remondi kavandamisel või erakorraliste sündmuste realiseerumisel ennetavalt läbimõeldud tegevusi nende ulatuse või kestuse vähendamiseks, tagamaks organisatsiooni ja tootmisvarade toimivuse.
Aset leidnud olulisemate intsidentide juurpõhjuste analüüside ja järelduste järgselt teeme otsused riske ennetavate meetmete väljatöötamiseks, rakendamiseks ja ellu kutsutud tegevuste parendamiseks ning töötajateni viimiseks.
Lähtume oma tegevuses ja otsustes keskkonnapoliitikast, mis seab meile raamistiku. Hoidume keskkonna saastamisest ning minimeerime ettevõtte tegevusest tulenevat keskkonnamõju. Tunneme endal suuremat vastutust kui lihtsalt ülesannet toota taastuvelektrit. Tahame tagada puhtama keskkonna ja aidata kaasa CO2 jalajälje vähendamisele maailmas.
Keskkonnariskina mõistame olukordi, kus Enefit Greeni grupi tegevus või tegevusetus tekitab keskkonnale kahju, mis ei ole kooskõlas kokkulepitud eesmärkidega, sh keskkonnakaitseloas määratud tingimustega.
Keskkonnamõju ohjamiseks, juhtimiseks ja vähendamiseks rakendame ISO 14001-2015 standardile ja Iru jäätmeenergia elektrijaamas EMAS määrusele vastavat sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi. Kasutatavad keskkonnariskijuhtimise meetmed on suunatud riskide realiseerumise ennetamisele ning täiendame neid vastavalt muutustele grupi strateegias, tegevustes ja organisatsiooni struktuuris. Hindame uusi taastuvenergia arendusprojekte käivitades iga projekti võimalikku mõju keskkonnale ja inimestele. Samuti viise, kuidas need võivad mõjutada kogukondi.
Pettus on tahtlik tegevus või tegevusetus grupi kuuluva või mittekuuluva isiku poolt, rikkudes seadusi ja reegleid teadlikku eksimusse viimise, usalduse kuritarvitamise, varjamise ja valelikkuse teel. Pettuse osas kehtib Enefit Green grupis nulltolerants – reageerime kõikidele pettusejuhtumitele vastavalt juhtumi iseloomule ja asjaoludele ning püüdes vähendada pettuse mõju ettevõttele. . Muredest on võimalik teada anda tagajärgi kartmata vihjeliini kaudu ning seda soovi korral ka anonüümselt.
Pettuse riski juhtimisel on põhifookusel ennetavad meetmed nagu näiteks regulaarne teadlikkuse tõstmine eetika ja pettuse riski juhtimise koolituste (sh e-kursuse) abil. Kõikidele töötajatele on tehtud kättesaadavateks Grupi eetikakoodeks ja selgitavad materjalid. Eetika teemadel küsitletakse töötajate tagasisidet pühendumusuuringu raames ning saadud vastuseid analüüsitakse ja töötakse välja parendusmeetmeid. Uutele või ametikoha vahetavatele töötajatele tehakse taustakontrolle ning juurutatud on regulaarne majandushuvide aruandlus.
Enefit Green grupi 2021. aasta IV kvartali majandustulemused paranesid märkimisväärselt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga: äritulude kasv (+57%) ja aeglasem ärikulude tõus (+21%) andsid tulemuseks 77%-lise EBITDA kasvu. Kvartaalne puhaskasum kasvas 23,1 miljoni euro võrra, jõudes 39,4 miljoni euroni. Järgnevalt on välja toodud peamised majandustulemusi mõjutanud asjaolud.
| ühik | IV kv 2021 |
IV kv 2020 |
Muutus | Muutus, % |
|
|---|---|---|---|---|---|
| Elektritoodang | GWh | 385 | 366 | 19 | 5% |
| Soojusenergia toodang | GWh | 174 | 169 | 5 | 3% |
| Pelleti toodang | tuhat tonni | 38 | 43 | -4 | -12% |
| Pelleti müük | tuhat tonni | 53 | 35 | 18 | 34% |
Grupi elektritoodang oli 2021 aasta IV kvartalis 385 GWh (366 GWh võrdlusperioodil). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind* oli aruandeperioodil 131 €/MWh (võrdlusperioodil 73 €/MWh). Müügitulusid mõjutas enim Nord Pool Eesti elektrihindade kasv, suurendades tulusid ligikaudu 21,5 miljoni euro võrra. NP Eesti keskmine turuhind oli 141,7 €/MWh ja 41,4 €/MWh** vastavalt 2021. aasta ja 2020. aasta IV kvartalis. Grupi NP Eesti elektrihinnale avatud tootmisüksuste arvutuslikud müügihinnad olid vastavatel perioodidel 126,7 €/MWh ja 36,1 €/MWh. Teine suurim müügitulude mõjur oli pelletite müük, mis suurenes 2,6 miljoni euro võrra. Aruande perioodil müüdi pelleteid 53 tuhat tonni, võrdlusperioodil 35 tuhat tonni. Soojusenergia toodang kasvas 3% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, kuid soojusenergia toodangu müügi piirhind langes 13,77 €/MWh pealt 7,98 €/MWh peale, mis viis soojamüügitulude vähenemiseni 0,6 miljoni euro võrra.
Muid äritulusid mõjutas 2021. aasta IV kvartalis enim 2,3 miljoni euro võrra suurem taastuvenergia toetus, mis tulenes peamiselt suurenenud Eesti tuuleparkide tuuleenergia toodangust. Vähenesid äritulud seoses viiviste, trahvide ja hüvitistega (-0,8 miljonit eurot).
* Arvutuslik teenitud elektrihind = (elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus – bilansienergia ost) / toodang
** Kvartali keskmine arvutatud kuise keskmise hinna põhjal - www.nordpoolgroup.com/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Monthly/?view=table
| IV kv 2021 |
IV kv 2020 |
Muutus | Muutus, % |
|
|---|---|---|---|---|
| ÄRITULUD kokku | 68,9 | 44,0 | 24,9 | 57% |
| Müügitulu | 59,3 | 36,0 | 23,4 | 65% |
| Taastuvenergia toetus ja muud äritulud |
9,6 | 8,0 | 1,6 | 20% |
| ÄRIKULUD kokku (va kulum ja vara väärtuse langus) |
19,3 | 16,0 | 3,3 | 21% |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | 13,9 | 13,4 | 0,4 | 3% |
| Tööjõukulud | 1,8 | 1,6 | 0,2 | 10% |
| Muud tegevuskulud | 2,2 | 2,0 | 0,2 | 11% |
| Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus |
1,5 | -1,1 | 2,5 | -239% |
| EBITDA* | 49,6 | 27,9 | 21,6 | 77% |
| Põhivara kulum, amortisatsioon ja väärtuse langus |
9,6 | 9,3 | 0,3 | 3% |
| ÄRIKASUM | 40,0 | 18,7 | 21,3 | 114% |
| Netofinantskulud | 0,2 | 0,8 | -0,6 | -70% |
| Tulumaks | 0,5 | 1,6 | -1,1 | -69% |
| PUHASKASUM | 39,4 | 16,3 | 23,1 | 142% |
| ÄRIKULUD kokku (va kulum) | 19,3 | 16,0 | 3,3 | 21% |
|---|---|---|---|---|
| Muutuvkulud (sh bilansienergia ost) | 10,1 | 9,7 | 0,5 | 5% |
| Püsikulud | 7,7 | 7,4 | 0,3 | 4% |
| Varude jääkide muutus | 1,5 | -1,1 | 2,5 | -239% |
* EBITDA – kasum enne neto finantskulusid, kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ning maksu-, kulumi- ja väärtuse languse kulusid.
Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulugrupp kasvas 0,4 miljoni euro võrra ehk 7%. Peamised muutused olid seotud suurenenud elektrihindadest tuleneva elektrienergia kulude suurenemisega (+2,2 miljonit eurot), samal ajal vähenesid tuhakäitlusega seotud teenuste (-0,9 miljonit eurot) ning toodangu valmistamiseks seotud materjali ja varuosade (-1,0 miljonit eurot) kulud.
Grupi tööjõukulud kasvasid 10% ehk 0,2 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Kasv tulenes peamiselt täiskohaga töötajate arvu suurenemisest 154-lt 164-le kahe võrdluskvartali keskmisena ja olemasolevate töötajate palgakasvust. Uued töötajad on lisandunud peamiselt arendustega seotud valdkonda.
Muud tegevuskulud kasvasid 0,2 miljoni euro võrra. Mõningane kasv oli mitmetes kulurühmades: konsultatsiooniteenuste kulud, IT kulud, kinnisvaraga seotud kulud jt.
Varude jääkide muutus näitab, kuidas muutus pelletite laojääk perioodil ehk teisisõnu võtab kokku, kui palju toodeti ja kui palju müüdi pelleteid vastaval perioodil. IV kvartalis suurenes müük 34% (53 tuhande tonnini) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning seetõttu vähenes pelleti varude saldo 1,5 miljoni euro võrra. 2020. aasta võrdlusperioodil ületas pelletite toodang eurodes müüki ning varude suurenemine oli 1,1 miljonit eurot. Tavapäraselt on suurim müük I ja IV kvartalis. Pelletite tootmismahud olid 2021. aasta IV kvartalis ligikaudu 38 tuhat tonni (2020: 42,5 tuhat tonni).
Põhivara kulum tõusis aruande perioodil 0,3 miljoni euro võrra, kuna materiaalse põhivara saldo suurenes viimases kvartalis 606,2 miljonit eurolt IV kvartali lõpu seisuga 612,5 miljoni euroni (2020: vähenes 598,7 miljonilt eurolt 595,0 miljoni euroni).
Muutuvkulud sisaldavad tootmisest sõltuvaid ärikulusid, sh bilansienergia ostu. Muutuvkulud on suurenenud 0,5 miljoni euro võrra, millest 1,5 miljonit eurot tuleneb bilansienergia ostukulude suurenemisest (põhjustatud peamiselt tõusnud elektrihindadest), samas on vähenenud muud otsekulud toodanguks (2,0 miljonit eurot), mis tuleneb vähenenud päikesepaneelidega seotud lisateenuste müügist ja sellega seotud arveldamistest IV kvartalis 2021.
Püsikulud koosnevad kuludest, mis ei ole tootmismahtudest otseselt sõltuvad. Püsikulud on suurenenud 0,3 miljoni euro võrra ehk 4%. Suurimad absoluutkasvud on olnud tööjõukuludes (+0,2 miljonit eurot) ning uuringutes ja konsultatsioonides (+0,1 miljonit eurot). Püsikulude vähenemist (-0,1 miljonit eurot) on olnud Eesti tuuleparkide hoolduskuludes.
Neto finantskulud vähenesid 0,6 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, mis on peamiselt seotud Poola zloti valuutakursi muutusega. Vähenemine on tingitud ka pangalaenude saldo vähenemisest, mille tõttu vähenesid ka pangalaenude intressikulud 0,2 miljoni euro võrra.
Tulumaksu kulud vähenesid 1,1 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. See tuleneb peamiselt Leedu tuuleparkide (Enefit Wind UAB) tulumaksukulu vähenemisest viimases kvartalis, aasta lõikes tulumaksukulu aga suurenes 0,9 miljoni euro võrra. Kuni 2021 aastani oli Leedu tuuleparkidel tulumaksuvabastus koos mõningate eranditega mahaarvamiste osas ning alates käesolevast aastast rakendatakse kvartaalselt 15% tulumaksumäära. 2021. aasta IV kvartalis oli grupi efektiivne maksumäär 1,3%.
Grupi puhaskasum kasvas rohkem kui kaks korda, olles aruandeperioodil 39,4 miljonit eurot. Puhaskasumi kasvule aitasid enim kaasa kõrged elektri turuhinnad.
| ÄRITULUD | EBITDA | PUHASKASUM |
|---|---|---|
| 68,9 mln € | 49,6 mln € | 39,4 mln € |
| +57% | +77% | +142% |
Enefit Green grupi 2021. aasta majandustulemused paranesid märkimisväärselt võrreldes eelmise aastaga: äritulude kasv (+13%) ja ärikulude ja kulumi aeglasem (+11%) tõus tõid 10%-lise EBITDA kasvu (110,2 miljonilt eurolt 121,5 miljoni euroni). Aasta puhaskasum kasvas 11,8 miljoni euro võrra, jõudes 79,7 miljoni euroni. Järgnevalt on välja toodud peamised majandustulemusi mõjutanud asjaolud.
| Ühik | 2021 | 2020 | Muutus | Muutus,% | |
|---|---|---|---|---|---|
| Elektritoodang | GWh | 1 193 | 1 350 | -158 | -12% |
| Soojusenergia toodang | GWh | 618 | 544 | 74 | 14% |
| Pelleti toodang | tuhat tonni | 135 | 162 | -26 | -16% |
| Pelleti müük | tuhat tonni | 171 | 118 | 54 | 46% |
Tootmistulemust mõjutasid enim tuuleenergia madalam toodang nii Leedu kui Eesti tuuleparkides. 2021. aastal oli keskmine mõõdetud tuulekiirus märksa madalam võrreldes möödunud aastaga nii Leedu kui Eesti tuuleparkides – vastavalt 6,2 m/s ja 6,6 m/s (keskmised tuulekiirused aastal 2020 olid vastavalt 6,8 m/s ja 7,0 m/s). Tuulekiiruse erinevus tulenes peamiselt 2020. aasta esimeses kvartalis valitsenud erakordselt positiivsetest tuuleoludest, mille toel Enefit Green saavutas 2020. aastal rekordilised tuuleenergia tootmistulemused. 2021. aasta tuuleolud tervikuna olid sarnasemad pikaajalisele keskmisele.
Grupi elektritoodang oli 2021. aastal 1 193 GWh (-158 GWh võrdlusperioodiga võrreldes). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind* oli aruandeperioodil 107 €/MWh (võrdlusperioodil 75 €/MWh).
Müügitulusid mõjutas enim Nord Pool Eesti (NP Eesti) elektrihindade kasv, mis suurendas tulusid ligikaudu 38,9 miljoni euro võrra. NP Eesti keskmine turuhind oli 86,7 €/MWh ja 33,7 €/MWh vastavalt 2021. ja 2020. aastal**. Grupi NP Eesti elektrihinnale avatud tootmisüksuste arvutuslikud müügihinnad olid nendel perioodidel vastavalt 82,7 €/ MWh ja 29,2 €/MWh.
Teine suurim müügitulude mõjur oli pelletite müük, mis kasvas aastaga 6,2 miljoni euro võrra. Aruandeperioodi pelletitoodang oli küll 26 tuhande tonni võrra madalam, kuid samas müük laovarude arvelt 54 tuhande tonni võrra suurem kui võrdlusperioodil.
Soojusenergia toodang kasvas 14% võrreldes eelmise aastaga, kuid keskmine müügihind langes 30%, mis tulenes asjaolust, et uus leping Utilitas Tallinnaga võimaldas Enefit Greenil müüa soojusenergiat aastaringselt, kuid Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud Iru soojuseenergia piirhind oli madalam. Nende faktorite koosmõju viis soojamüügitulude kahanemiseni 1,3 miljoni euro võrra. Lisainformatsiooni leiab koostootmisjaamade segmendiaruandlusest.
Muude äritulude langus 2021. aastal on põhjustatud võrdlusperioodil toimunud ühekordsest tehingust seoses kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute müügiga (13,7 miljonit eurot). Lisaks on vähenenud taastuvenergia toetused 3,7 miljoni euro võrra, kuna Aulepa tuulepargi esimesena valminud osal (39 MW) lõppes toetusperiood 2021. aasta juulis, Eesti tuuleparkide elektritoodang oli 13% madalam ning Poola päikeseparkide puhul oli turuhind kõrgem, mis vähendas saadud toetuse suurust.
| 2021 | 2020 | Muutus | Muutus,% | |
|---|---|---|---|---|
| ÄRITULUD kokku | 183,7 | 162,7 | 21,0 | 13% |
| Müügitulu | 153,0 | 114,0 | 39,0 | 34% |
| Taastuvenergia toetus jm äritulud | 30,7 | 48,7 | -18,0 | -37% |
| ÄRIKULUD kokku (va kulum) | 62,2 | 52,5 | 9,7 | 18% |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | 44,0 | 43,8 | 0,2 | 0% |
| Tööjõukulud | 6,7 | 6,1 | 0,6 | 11% |
| Muud tegevuskulud | 7,8 | 7,3 | 0,5 | 6% |
| Varude jääkide muutus | 3,7 | -4,7 | 8,4 | -179% |
| EBITDA*** | 121,5 | 110,2 | 11,3 | 10% |
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | 38,2 | 38,2 | 0,0 | 0% |
| ÄRIKASUM | 83,3 | 72,0 | 11,3 | 16% |
| Netofinantskulud | 2,1 | 3,4 | -1,3 | -37% |
| Tulumaks | 1,6 | 0,7 | 0,8 | 115% |
| PUHASKASUM | 79,7 | 67,9 | 11,8 | 17% |
| ÄRIKULUD kokku (va kulum) | 62,2 | 52,5 | 9,7 | 18% |
| Muutuvkulud (sh bilansienergia ost) | 28,2 | 28,1 | 0,1 | 0% |
| Püsikulud | 30,3 | 29,1 | 1,3 | 4% |
| Varude jääkide muutus | 3,7 | -4,7 | 8,4 | -179% |
*** EBITDA – kasum enne neto finantskulusid, kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ning maksu-, kulumi- ja väärtuse languse kulusid.
* Arvutuslik teenitud elektrihind = (elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus – bilansienergia ost) / toodang
** www.nordpoolgroup.com/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Yearly/?view=table
Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulud kasvasid 0,2 miljoni euro võrra ehk jäid sarnasele tasemele eelmise aastaga võrreldes. Peamised muutused olid elektrienergia ja võrguteenuste kuludes (+4,2 miljonit eurot), hooldus- ja remondikuludes (-0,3 miljonit eurot), tehnoloogilise kütuse kuludes (-2,5 miljonit eurot). Põhjused on kirjeldatud alljärgnevalt muutuvkulude ja püsikulude lõikes. Detailsem kulude jaotus on ära toodud lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuandes .
Grupi tööjõukulud kasvasid 11% ehk 0,6 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Kasv tulenes peamiselt täiskohaga töötajate arvu suurenemisest 153-lt 163-le aasta lõpu seisuga ja olemasolevate töötajate palgakasvust. Uued töötajad on lisandunud peamiselt arendusvaldkonnas toetamaks meie kasvuplaani kõigil koduturgudel.
Muud tegevuskulud kasvasid 0,5 miljoni euro võrra. Mõningane kasv oli mitmetes kulurühmades: konsultatsiooniteenuste kulud, IT kulud, kinnisvaraga seotud kulud jt.
Varude jääkide muutus näitab, kuidas muutus pelletite laojääk perioodil ehk teisisõnu võtab kokku, kui palju toodeti ja kui palju müüdi pelleteid vastaval perioodil. 2021. aasta jooksul müüdi pelleteid rohkem kui toodeti ning varude saldo vähenes 3,7 miljoni euro võrra. Samas 2020. aasta võrdlusperioodil ületas pelletite toodang müüki
ning varude suurenemine oli 4,8 miljonit eurot. Pelletite müügimahud olid aruandeperioodil võrdlusperioodist 54 tuhande tonni võrra suuremad, kuid tootmismahud samas 26 tuhande tonni võrra väiksemad.
Põhivara kulum jäi aruandeperioodil eelmise aastaga võrreldes sarnasele tasemele (38,2 miljonit eurot). Materiaalne põhivara suurenes 594,9 miljonilt eurolt 633,1 miljoni euroni põhiliselt lõpetamata ehituse ja tehtud põhivara ettemaksete arvelt.
Muutuvkulud sisaldavad tootmisest sõltuvaid ärikulusid, sh bilansienergia ostu. Muutuvkulud on suurenenud 0,1 miljoni euro võrra, millest 3,2 miljonit eurot tuleneb tõusnud elektrihindade tõttu suurenenud bilansienergia ostukuludest. Kõrgema elektri turuhinna tõttu on tõusnud ka omatarbeks ostetud elektri kulud (0,9 miljonit eurot, samas on vähenenud madalama keskmise biomassi hinna tõttu tehnoloogilise kütuse kulud (-2,5 miljonit eurot) ja muud otsekulud toodanguks (-1,6 miljonit eurot), mis on peamiselt seotud väiksema müüdud päikese lisateenuste mahuga.
Püsikulud koosnevad kuludest, mis ei ole tootmismahtudest otseselt sõltuvad. Püsikulud on suurenenud 1,3 miljoni euro võrra ehk 4%.
Enim on kasvanud tööjõukulud (+0,6 miljonit eurot), infotehnoloogilised kulud (+0,3 miljonit eurot) ning uuringu- ja konsultatsioonikulud (+0,3 miljonit eurot). Suurim langus püsikuludes saavutati muude ärikulude (-0,3 miljonit eurot) ning
hooldus- ja remonditööde arvelt. Sealjuures Eesti tuuleparkide hoolduskulude vähenemine oli 0,4 miljonit eurot. Peamiseks põhjuseks siinjuures oli vähenenud WinWinD tüüpi tuulikute hooldus- ja remonditööde maht võrreldes võrdlusperioodiga.
Suurim EBITDA positiivne muutus tuleneb elektri hinna mõjust Eesti tootmisüksustes (38,9 miljonit eurot), lisaks suurenesid ka pelleti müügitulud (6,2 miljonit eurot) ning vähenesid muutuvkulud (3,2 miljonit eurot* ). Suurim negatiivne mõju tuli muudest tuludest, kuna 2020. aastal saadi ühekordset tulu saastekvootide müümisest (13,7 miljonit eurot). Lisaks omas pelleti varude muutus negatiivset mõju EBITDAle summas 8,4 miljonit eurot. Leedu tuulepargid tootsid
vähem elektrit (-5,5 miljonit eurot), vähenesid taastuvenergia toetused (-3,7 miljonit eurot), teeniti vähem müügitulusid soojusenergiast (-1,3 miljonit eurot) ning püsikulud suurenesid 1,3 miljonit euro võrra.
Neto finantskulud vähenesid 1,3 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Vähenemine oli tingitud peamiselt pangalaenude saldo vähenemisest ning keskmise intressimäära langusest tänu teisel poolaastal sõlmitud lisakokkulepetele olemasolevate pangalaenude intressimarginaalide alandamiseks, mis osaliselt kajastus juba 2021. aasta majandustulemustes. Sellest tulenevalt vähenesid ka pangalaenude intressikulud 0,5 miljoni euro võrra. Lisaks on finantskulusid mõjutanud ka Poola zloti kursi liikumine ning laenuintresside kapitaliseerimine.
* Antud arvutuse puhul kajastub Eesti bilansienergia ostu mõju NP Eesti elektrihinna ja Eesti elektrikoguse mõjude sees ning seetõttu ei ole osa muutuvkulude mõjust ega ülejäänud tulude mõjust ** Arvutus põhineb Eesti tuuleparkide, Iru ja Paide koostootmisjaama arvutuslikel elektrihindadel 2020 ja 2021 ning vastavatel elektritoodangutel
*** Bilansienergia ostu mõju on arvutuslikult NP Eesti elektrihinna ja Eesti elektrikoguse mõjude sees ja seetõttu ei ole osa Muutuvkulude mõjust ega Ülejäänud tulude mõjust.
Tulumaksu kulud kasvasid 0,8 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Sellest 0,9 miljonit eurot tuleneb Leedu tuuleparkide (Enefit Wind UAB) tulumaksukulu suurenemisest. Kuni 2021. aastani oli Leedu tuuleparkidel tulumaksuvabastus koos mõningate eranditega mahaarvamiste osas ning alates käesolevast aastast rakendatakse kvartaalselt 15% tulumaksumäära. 2021. aastal oli grupi efektiivne maksumäär 2,0% (2020: 1,1%).
Grupi puhaskasum kasvas aruandeperioodil 11,8 miljoni euro võrra 79,7 miljoni euroni. Puhaskasumi kasvule aitasid kaasa teise poolaasta kõrged elektri turuhinnad, püsikulude kasvu kontrollitud juhtimine ning digitaliseeritud varahalduse panus varade töökindluse hoidmisel ja toodangu tagamisel.
Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2022. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 39,9 mln eurot (0,151 eurot ühe aktsia kohta), mis moodustab 50% grupi 2021. aasta auditeerimata puhaskasumist.
Enefit Greeni grupp finantseerib oma tegevust oma- ja võõrkapitali abil. Täiendava omakapitali kaasamiseks viis grupp 2021. aastal läbi aktsiate esmase avaliku emissiooni (IPO), mille käigus emiteeriti 100 miljoni euro väärtuses uusi aktsiaid.
Grupi peamised võõrkapitali allikad on investeerimis- ja likviidsuslaenud regiooni juhtivatelt kommertspankadelt ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD).
Kokku oli grupil 31.12.2021 seisuga välja võtmata laene 140 miljonit eurot. Enefit Green on sõlminud kolm korduvkasutatavat likviidsuslaenulepingut kogusummas 50 miljonit eurot tähtaegadega perioodil 2024 - 2026 (kõik limiidid on seisuga 31.12.2021 kasutamata). Uusi investeerimislaenusid kogusummas 90 miljonit eurot võib välja võtta kuni 2022. ja 2023. aasta septembrini ning nende tähtajad on vastvalt 2028. ja 2026. aasta septembris. Täiendavalt sõlmis grupp 11. jaanuaril 2022 uue
12-aastase tähtajaga laenulepingu Põhjamaade investeerimispangaga mahus 80 miljonit eurot, mida võib kasutusele võtta kuni 2023. aasta jaanuarini.
Grupi intressikandvate ja muude võlakohustuste (st. pangalaenude, liisingukohustuste ja muude pikaajaliste võlakohustuste) maht 31.12.2021 seisuga oli korrigeeritud soetusmaksumuses 123,5 miljonit eurot (199,3 miljonit eurot 31.12.2020). Sellest moodustasid pangalaenud 120,4 miljonit eurot, sealhulgas Poola zlottides EBRD laen väärtuses 7,5 miljonit eurot. Lisaks oli grupil 3,1 miljoni euro eest liisingukohustusi (2,3 miljonit eurot 31.12.2020). 3,0 miljonit eurot, mis 2020. aasta lõpu seisuga oli kajastatud tulevaste perioodide maksekohustusena arendusprojekti omandamise eest, klassifitseeriti 2021. aasta lõpu seisuga ümber muudesse pikaajalistesse kohustustesse.
Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär 31.12.2021 seisuga oli 1,17% (31.12.2020 1,66%). Intressimäär langes peamiselt tänu Swedbank AS-iga sõlmitud lepingumuudatusele ja SEB investeerimislaenu tagasimaksele ja lepingumuudatustele.
Grupi laenulepingud sisaldavad mõningaid eritingimusi, mis seavad grupi konsolideeritud majandusnäitajatele teatud piirmäärad. 2021 ja 2020. aasta lõpu seisuga täitis grupp kõiki laenulepingutes sätestatud nõudeid.
Äritegevuse rahavood 117,2 miljonit eurot koosnevad peamiselt järgmistest äritegevusega seotud muutustest pärast EBITDA-d (121,5 miljonit eurot): käibevarade netomuutus (-2,5 mln eurot), kohustuste netomuutus (+3,0 miljonit eurot), makstud/saadud intressid ja laenukulud (-3,4 miljonit eurot) ja makstud tulumaks (-0,7 miljonit eurot).
Investeerimise rahavood koosnevad põhiliselt investeeringutest põhivaradesse (74,7 miljonit eurot). Loe täpsemalt segmendiaruandluse peatükist.
Finantseerimise rahavood koosnevad saadud ja tagasimakstud pangalaenudest (-73,6 miljonit eurot), vähemusaktsionäride poolt tehtud sissemaksetest täiendavasse omakapitali (+100 miljonit eurot), emaettevõtte võla netomuutusest (+33,3 miljonit eurot), makstud dividendidest (-27,1 miljonit eurot) ja muust (-5,4 miljonit eurot).
Laenukohustuste maksimaalse taseme määramisel arvestab juhtkond finantsvõimenduse suhtarve ning netovõla/EBITDA kordajat. 2021. aasta lõpu seisuga olid finantsvõimenduse näitajad ebatavaliselt madalal tasemel, mis tulenes neljandas kvartalis aset leidnud aktsiaemissioonist ning laenukohustuste portfelli ümberkorraldamisest seoses uute arendusprojektide käivitamisega ning uute finantseerimispartnerite lisandumisega.
| 2021 | 2020 | |
|---|---|---|
| Võlakohustused | 123,5 | 199,3 |
| Miinus: raha | -80,5 | -10,8 |
| NETOVÕLG | 43,0 | 188,6 |
| Omakapital | 633,6 | 509,6 |
| INVESTEERITUD KAPITAL | 676,6 | 698,1 |
| EBITDA | 121,5 | 110,2 |
| Ärikasum | 83,3 | 72,0 |
| Puhaskasum | 79,7 | 67,9 |
| Finantsvõimendus* | 6% | 27% |
|---|---|---|
| Netovõlg/EBITDA | 0,35 | 1,71 |
| Investeeritud kapitali tootlus** | 12,3% | 10,3% |
| Omakapitali tootlus*** | 12,6% | 13,3% |
* Finantsvõimendus = netovõlg / (netovõlg + omakapital)
** Investeeritud kapitali tootlus = viimase 12 kuu ärikasum / (netovõlg + omakapital)
*** Omakapitali tootlus = viimase 12 kuu puhaskasum / omakapital
Enefit Greeni grupil on kavas kasvatada oma elektritootmisportfelli installeeritud võimsust tänase 457 MW pealt 2025. aastaks enam kui kahekordseks, tasemele 1 092 MW, ning saavutada elektritoodangu tõus tasemelt 1 193 GWh 2021. aastal tasemele 2 861 GWh 2025. aastal.
aastased hinnad PPA-de ja toetusmeetmetele on toodud peatükis "Riskijuhtimine".
Opereerivate üksuste ning investeerimisprojektide riskide maandamiseks on Enefit Green grupp seisuga 28.02.2022 sõlminud perioodile 2022 kuni 2033 pikaajalisi elektrimüügi lepinguid kogumahus 6 128 GWh keskmise hinnaga 44,4 €/MWh.
| ühik | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Toodang kokku | GWh | 1 193 | 1 203 | 1 575 | 2 485 | 2 861 |
| 2021. a. lõpus | GWh | 1 193 | 1 195 | 1 197 | 1 197 | 1 197 |
| olemasolevatest tootmisseadmetest |
% mahust | 100,0% | 99,3% | 76,0% | 48,2% | 41,8% |
| Uutest tootmisseadmetest, | GWh | 0 | 7 | 312 | 733 | 736 |
| investeerimisotsus tehtud | % mahust | 0,0% | 0,6% | 19,8% | 29,5% | 25,7% |
| Uutest tootmisseadmetest, | GWh | 0 | 1 | 66 | 554 | 928 |
| investeerimisotsus tegemata |
% mahust | 0,0% | 0,1% | 4,2% | 22,3% | 32,4% |
| Toetusmeetmete ja | GWh | 1 035 | 1 016 | 1 320 | 1 768 | 1 621 |
| fikseeritud hinnaga elektrimüügi lepinguga kogus |
% mahust | 86,7% | 84,5% | 83,8% | 71,1% | 56,7% |
Enefit Greeni juhatus kasutab grupi majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendipõhist raporteerimist, kus grupi segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele.
Kõik grupi opereeritavad tootmisüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende peamisele tegevusvaldkonnale.
Grupis on eristatud kolm peamist tegevusvaldkonda, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja väiksemad tegevusvaldkonnad, mis on esitatud koos kui "Muud":
Aruandeperioodil oli nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (59% ärituludest ja 74% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 38% ja tõi 29% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment oli päikeseenergia, mille äritulud andsid 3% grupi ärituludest ja 1% EBITDA-st.
Raporteeritavatest segmentidest enim kasvasid tuule ja koostootmise segmentide EBITDA-d, kuna neid segmente mõjutas enim elektri kõrgem turuhind, mis andis 38,9 miljoni euro suuruse efekti EBITDA-le.
Segmendi Muud EBITDA koosneb peamiselt üldjuhtimiskuludest. Lisaks on segmendis Muud Paide võrguehitusteenused, Keila-Joa hüdroelektrijaam ning Ruhnu taastuvenergia lahendus. Segmendi Muud varasema kasumi asendumine kahjumiga on tingitud peamiselt 2020. aasta ühekordsest tehingust seoses kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute müügiga.
Grupi investeeringud olid 2021. aastal 76,5 miljonit eurot, mida on 62,7 miljonit eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 72,2 miljoni euroni. Sellest 70,0 miljonit eurot oli seotud ehitusfaasis olevate või planeeritult 2022. aastal ehitusfaasi jõudvate tuuleparkide arendustega: grupp ostis Eesti Energia AS tütarettevõttelt Tootsi Windpark OÜ krundid Sopi tuulepargi arendamiseks 29,4 miljoni euro eest, 19,3 miljoni eurot investeeriti Šilale II tuuleparki, 8,3 miljonit eurot moodustab Akmene tuulepargi tuulikute investeering, 7,1 miljonit eurot investeering Purtse tuuleparki ja 6,5 miljonit eurot 2021. aasta lõpus investeerimisotsuse
saanud Tolpanvaara tuulepargi investeering. Baasinvesteeringuid tehti aruandeperioodil 4,3 miljoni euro ulatuses (võrdlusperioodil 2,9 miljoni eurot) ning need olid seotud peamiselt Eesti tuuleparkide (2,0 miljonit eurot) ja koostootmisjaamade parendustega.
Tuuleenergia segment koosneb opereerivatest tuuleparkidest, tuuleparkide arendustest, osaliselt tuuleparkide arendamisega seotud juhtimiskuludest ja osaliselt tuuleparkide juhtimiskuludest.
Eesti tuulepargid, mille toetusalune periood ei ole lõppenud, saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta.
Leedu tuuleparkide toodangu eest makstakse fikseeritud hinda, välja arvatud 14 MW Sudenai park, mis alates juunist 2021 müüb toodangu turule NP Leedu hinnapiirkonnas.
Keskmine arvutuslik Eesti tuuleparkide elektrihind koos toetusega kasvas aastaga 67% ja oli 2021. aastal 124 €/MWh. Leedu tuuleparkide keskmine hind jäi samasse suurusjärku perioodide võrdluses, olles 80 €/MWh aastal 2021.
Eesti tuuleparkide kõrged turuhinnad kasvatasid tuuleenergia segmendi äritulud 108,5 miljoni euroni, mida on 26% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil (võttes arvesse ka 1,5 miljonit eurot müügitulu bilansienergia müügist aastal 2020).
Tuuleenergia segmendi ärikulud (ilma kulumita, aga koos bilansienergia ostuga) kasvasid 2,1 miljoni euro võrra, 18,8 miljoni euroni. Kulude kasv on seotud ostetud bilansienergia kulude suurenemisega
* (Elektrimüügitulud - bilansienergia ost + taastuvenergia tasu) / toodang
MW KOHTA, tuh €/MW* -1,8 (-4,9%)
(Ärikulud - bilansienergia ost - kulum) / opereeriv võimsus. Arvutuses on arvesse võetud ainult opereerivad tuulevarad: Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB
kallinenud elektrihinna tõttu: mõju kulude kasvule +2,9 miljonit eurot. Muud ärikulud (ilma bilansienergia ostuta ja kulumita) vähenesid aastate võrdluses 0,8 miljoni euro võrra. Enim vähenesid Eesti tuuleparkide plaanilised hoolduskulud (-0,4 miljonit eurot).
Kokkuvõtvalt kasvas tuuleenergia segmendi EBITDA 29% 69,6 miljonilt eurolt 89,8 miljonile eurole võrreldes võrdlusperioodiga (arvestades bilansienergia ostu ja müügi mõju mõlemal aastal).
Kui vaadata kitsamalt tuuleenergia segmendis olevate opereerivate tuuleparkide üksuste (Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB) kulusid, siis opereerimiskulud (ärikulud ilma kulumi ja bilansienergia ostuta) installeeritud MW kohta on vähenenud 5% võrreldes eelmise aastaga. Peamiseks põhjuseks on WinWinD tüüpi tuulikute ebaregulaarsed suuremad hooldused ja remondid, mis olid võrdlusperioodil 0,5 miljoni euro võrra suuremad kui aruandeperioodil, ning ka varahalduse digitaliseerimine.
Koostootmise segment koosneb Iru, Paide, Valka ja Broceni koostootmisjaamadest ja pelletitehasest.
Iru ja Paide koostootmisjaamad saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta taastuvatest allikatest toodetud elektri eest ning mitte-taastuvast kütusest tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri eest 32 €/MWh kohta. Valka koostootmisjaamale on määratud fikseeritud elektrihind 105,6 €/ MWh, Broceni koostootmisjaam kaotas vastavalt BVKB oktoobris 2021 langetatud otsusele fikseeritud elektrihinna 143,6 €/MWh tagasiulatuvalt alates märtsist 2021. Viimase otsuse on Enefit Greeni tütarettevõte SIA Technological Solutions kohtus vaidlustanud. Kuni kohtuvaidluse lõpplahendini müüb Broceni koostootmisjaam alates novembrist 2021 elektrit Nord Pool Läti turuhinnaga.
Segmendi keskmine arvutuslik elektrihind on kasvanud NP Eesti turuhinna ja Iru tõhusa koostootmise toetuse toel 41% võrra ja oli 2021. aastal keskmiselt 116 €/MWh (2020: 82 €/MWh).
Aastavõrdluses kasvas soojusenergia toodang 14% 618 GWh-ni. Soojusenergia toodangu suurenemise taga on 2021. aasta veebruaris jõustunud lepingumuudatus, tänu millele saab Iru toota
* (Elektrimüügitulud - bilansienergia ost + taastuvenergia tasu) / toodang
soojusenergiat tõhusa koostootmise režiimis aastaringselt ja müüa kogu toodetud soojusenergia Tallinna kaugküttevõrku. Lisaks aitas soojusenergia toodangu kasvule kaasa keskmisest külmem ilm aasta lõpus.
Aastate võrdluses kahanes keskmine müüdud soojusenergia MWh-i hind 30%, olles 2021. aastal ligikaudu 14 €/MWh (2020: 20 €/ MWh). Põhjuseks on alates 2021. aasta veebruarist Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud Iru soojusenergia uus piirhind 7,98 €/ MWh, mille taga olid suurem soojusenergia müügimaht ja kasvanud jäätmete vastuvõtu tulud. Varasemalt müüs Iru soojusenergia toodangu piirhinnaga 13,99 €/MWh.
Iru koostootmisjaama elektri- ja soojaeneriga tootmismahud saavutasid 2021. aastal ajaloolise rekordi.
Segmendi äritulud suurenesid aasta võrdluses 56,8 miljonilt eurolt 69,5 miljoni euroni (+22%). Enim kasvas pelletite müügitulu (+6,2
eurot). Ainsana kahanesid soojusenergia müügi tulud -1,3 miljoni euro võrra Iru soojusenergia madalama hinna negatiivse mõju tõttu.
Valmistoodangu varude jääkide muutus oli 2021. aastal negatiivne (-3,7 miljonit eurot) pelletite toodangust suurema müügi tõttu, samas kui 2020. aastal oli olukord vastupidine ning varude muutus oli positiivne (+4,7 miljonit eurot). Muutuvkulud vähenesid 2021. aastal 1,5 miljoni euro võrra kuna pelleti tootmismaht oli väiksem. Püsikulud suurenesid 0,4 miljoni euro võrra 9,4 miljoni euroni. Peamised kasvuallikad olid seadmete- ja hoolduskulude kasv 0,4 miljonit eurot ning palgakulude kasv segmendis.
Segmendi EBITDA kasvas 5,3 miljoni euro võrra ehk 18% võrreldes eelmise aastaga, olles 2021. aastal 35,2 miljonit eurot. Kasvu põhjustasid peamiselt kõrge elektri turuhind ja tõhusa koostootmise toetuse suurenemine.
Päikeseenergia segment sisaldab lisaks opereerivatele päikeseelektrijaamadele ka päikeseparkide arendusi ja päikeseteenuseid.
Eesti päikesepargid on osaliselt avatud elektri turuhinna riskile, Poola päikeseparkidel on iga-aastaselt inflatsiooniga indekseeritav fikseeritud hind, mis 2021. aastal oli 418-446 zlotti/MWh (12 kuu keskmise Poola zloti kursiga arvestades 92-98 €/MWh). Keskmine
arvutuslik päikeseparkide elektrihind koos toetusega on langenud 5% ja oli 2021. aastal 90,4 €/MWh. Eesti pargid osaliselt võitsid kõrgetest turuhindadest (ca 57% toodangust on kaetud fikseeritud hindadega lepingutega), kuid Poola parkide arvestuslik hind langes muuhulgas Poola zloti nõrgenemise tõttu.
Opereerivate päikeseparkide äritulud langesid 0,3 miljoni euro võrra vähenenud toodangu (-10% Eesti päikesepargid ja -3% Poola päikesepargid) ja madalama keskmise müügihinna tõttu. Päikeseteenuste tulud vähenesid aasta lõikes 29% võrra ehk 1,0 miljonit eurot. 2020. aastal lõppes Eestis taastuvenergia toetus kuni 50 kW-stele päikeseparkidele, mistõttu 2021. aasta esimese poolaasta müügimahud olid võrreldes eelmise aastaga madalamad. Lisaks oli 2021. aasta detsembris erakordne talveilm Eestis ja Lätis, mis vähendas teostuse võimekust võrreldes 2020. aastaga. Kui 2020. aastal ehitasime valmis 8,3 MW päikeseparke üle koduturgude, siis 2021. aastal ehitati kokku 3,8 MW. Samas oli 2021. aasta teisel poolaastal mär-
gata kõrgetest elektrihindadest tingitult klientide suurenenud huvi päikesepaneelide paigaldamise vastu.
Päikese segmendi EBITDA oli 2021 aastal 1,6 miljonit eurot, mis on 4% madalam kui võrdlusperioodil (1,7 miljonit eurot). Päikeseteenuse EBITDA on madala marginaaliga äri ja ei mõjuta oluliselt segmendi EBITDA tulemust.
Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne IV KVARTAL 2021
| Lisa | IV kv 2021 | IV kv 2020 | 2021 | 2020 | |
|---|---|---|---|---|---|
| Müügitulu | 9 | 59 346 | 35 979 | 153 002 | 113 994 |
| Muud äritulud | 10 | 9 562 | 7 990 | 30 705 | 48 689 |
| Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus | -1 468 | 1 057 | -3 708 | 4 674 | |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | 11 | -13 854 | -13 446 | -44 037 | -43 820 |
| Tööjõukulud | -1 781 | -1 625 | -6 713 | -6 071 | |
| Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus | -9 553 | -9 260 | -38 145 | -38 192 | |
| Muud tegevuskulud | -2 236 | -2 014 | -7 791 | -7 297 | |
| ÄRIKASUM | 40 016 | 18 681 | 83 312 | 71 979 | |
| Finantstulud | 503 | 4 | 721 | 203 | |
| Finantskulud | -669 | -795 | -2 833 | -3 580 | |
| Neto finantskulud | -166 | -791 | -2 112 | -3 377 | |
| Kasum (-kahjum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse | 36 | 20 | 46 | 5 | |
| KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST | 39 886 | 17 910 | 81 246 | 68 607 | |
| Tulumaksukulu | -516 | -1 639 | -1 584 | -737 | |
| ARUANDEPERIOODI KASUM | 39 370 | 16 271 | 79 661 | 67 870 | |
| Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta | |||||
| Kaalutud keskmine aktsiate arv, tuh | 6 | 256 405 | 4 793 | 86 707 | 4 793 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,15 | 3,39 | 0,92 | 14,16 |
| Lahustunud puhaskasum aktsia kohta, EUR | 6 | 0,15 | 3,39 | 0,92 | 14,16 |
| Lisa | IV kv 2021 | IV kv 2020 | 2021 | 2020 | |
|---|---|---|---|---|---|
| ARUANDEPERIOODI KASUM | 39 370 | 16 271 | 79 661 | 67 870 | |
| Muu koondkasum (-kahjum) | |||||
| Kirjed, mida võib edaspidi ümber liigitada kasumiaruandesse: | |||||
| Rahavoo riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (2021: sh. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse summas null eurot; 2020: sh. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse summas null eurot) |
7 | 0 | 0 | -12 426 | 0 |
| Välismaiste tütarettevõtete ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed | 7 | 57 | -44 | -130 | -892 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/-kahjum | 57 | -44 | -12 556 | -892 | |
| KOKKU ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM | 39 427 | 16 227 | 67 105 | 66 978 |
| Lisa | 31.12.2021 | 31.12.2020 | |
|---|---|---|---|
| VARAD | |||
| Põhivara | |||
| Materiaalne põhivara | 4 | 612 503 | 594 874 |
| Immateriaalne põhivara | 68 239 | 67 839 | |
| Varade kasutusõigus | 2 750 | 2 222 | |
| Ettemaksed põhivara eest | 4 | 20 710 | 106 |
| Edasilükkunud tulumaksuvarad | 442 | 344 | |
| Investeeringud sidusettevõtjatesse | 578 | 532 | |
| Pikaajalised nõuded | 78 | 103 | |
| Kokku põhivara | 705 300 | 666 020 | |
| Käibevara | |||
| Varud | 9 529 | 11 085 | |
| Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed |
22 374 | 51 566 | |
| Raha ja raha ekvivalendid | 80 454 | 10 774 | |
| Kokku käibevara | 112 357 | 73 425 | |
| Kokku varad | 817 656 | 739 445 |
| Lisa | 31.12.2021 | 31.12.2020 | |
|---|---|---|---|
| OMAKAPITAL | |||
| Aktsiakapital | 6 | 264 276 | 4 794 |
| Ülekurss | 60 351 | 0 | |
| Kohustuslik reservkapital | 479 | 479 | |
| Muud reservid | 7 | 151 793 | 400 000 |
| Realiseerimata kursivahede reserv | 7 | -965 | -835 |
| Jaotamata kasum | 157 673 | 105 111 | |
| Kokku omakapital | 633 608 | 509 550 | |
| KOHUSTUSED | |||
| Pikaajalised kohustused | |||
| Võlakohustused | 8 | 93 884 | 161 558 |
| Sihtfinantseerimine | 7 458 | 8 020 | |
| Tuletisvaba lepinguline kohustus | 7 | 23 207 | 0 |
| Edasilükkunud tulumaksukohustused | 12 568 | 12 555 | |
| Muud pikaajalised võlad | 3 000 | 0 | |
| Eraldised | 13 | 13 | |
| Kokku pikaajalised kohustused | 140 130 | 182 146 | |
| Lühiajalised kohustused | |||
| Võlakohustused | 8 | 29 572 | 37 778 |
| Võlad hankijatele ja muud võlad | 14 291 | 9 857 | |
| Eraldised | 56 | 114 | |
| Kokku lühiajalised kohustused | 43 919 | 47 749 | |
| Kokku kohustused | 184 048 | 229 895 | |
| Kokku omakapital ja kohustused | 817 656 | 739 445 |
| Lisa | 31.12.2021 | 31.12.2020 | |
|---|---|---|---|
| Rahavood äritegevusest | |||
| Äritegevusest laekunud raha | 12 | 121 285 | 105 210 |
| Makstud intressid ja laenukulud | -3 377 | -3 653 | |
| Laekunud intressid | 26 | 2 | |
| Makstud tulumaks | -725 | -304 | |
| Neto rahavood äritegevusest | 117 209 | 101 255 | |
| Rahavood investeerimisest | |||
| Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel |
4 | -74 844 | -11 056 |
| Laekunud materiaalse põhivara müügist |
96 | 34 | |
| Üle 3-kuulise tähtajaga hoiuste netomuutus |
0 | 5 | |
| Finantsinvesteeringutelt laekunud dividendid |
68 | 68 | |
| Neto rahavood investeerimistegevusest |
-74 679 | -10 949 |
| Lisa | 31.12.2021 | 31.12.2020 | |
|---|---|---|---|
| Rahavood finantseerimisest | |||
| Arvelduskrediidi saldo netomuutus | 13 | 33 312 | -43 415 |
| Saadud pangalaenud | 8 | 10 000 | 8 977 |
| Pangalaenude tagasimaksed | 8 | -83 634 | -37 528 |
| Tagasi makstud liisingkohustuste põhiosamaksed |
8 | -262 | -292 |
| Makstud dividendid | -27 100 | -18 400 | |
| Laekunud aktsiate emiteerimisest | 6 | 100 000 | 0 |
| Tasutud uute aktsiate emiteerimisega seotud kulud |
6 | -5 166 | 0 |
| Neto rahavood finantseerimistegevusest |
27 150 | -90 659 | |
| Neto rahavoog | 69 680 | -353 | |
| Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul |
10 774 | 11 127 | |
| Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul |
80 454 | 10 774 | |
| Netomuutus rahas ja raha ekvivalentides |
69 680 | -353 |
| Aktsiakapital | Ülekurss | Kohustuslik reservkapital |
Muud reservid | Realiseerimata kursivahede reserv |
Jaotamata kasum |
Kokku omakapital |
|
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Omakapital seisuga 01.01.2020 | 4 794 | - | 479 | 400 000 | 56 | 55 657 | 460 986 |
| Aruandeperioodi kasum | - | - | - | - | - | 67 870 | 67 870 |
| Aruandeperioodi muu koondkasum/(-kahjum) | - | - | - | - | -892 | - | -892 |
| Aruandeperioodi koondkasum(-kahjum) kokku | - | - | - | 0 | - | 67 870 | 66 978 |
| Makstud dividendid | - | - | - | - | - | -18 400 | -18 400 |
| Muud korrigeerimised | - | - | - | - | 1 | -16 | -15 |
| Kokku tehingud omanikega, mis on kajastatud otse omakapitalis |
- | - | - | - | 1 | -18 416 | -18 415 |
| Omakapital seisuga 31.12.2020 | 4 794 | - | 479 | 400 000 | -835 | 105 111 | 509 550 |
| Omakapital seisuga 1.1.2021 | 4 794 | 479 | 400 000 | -835 | 105 111 | 509 550 | |
| Aruandeperioodi kasum | - | - | - | - | - | 79 661 | 79 661 |
| Aruandeperioodi muu koondkahjum | - | - | - | -12 426 | -130 | - | -12 556 |
| Aruandeperioodi koondkasum kokku | - | - | - | -12 426 | -130 | 79 661 | 67 105 |
| Aktsiakapitali suurendamine muude reservide arvelt (lisa 6) |
225 000 | - | - | -225 000 | - | - | - |
| Emiteeritud aktsiakapital (lisa 6) | 34 483 | 60 351 | - | - | - | - | 94 834 |
| Makstud dividendid | - | - | - | - | - | -27 100 | -27 100 |
| Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide tehingute esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus (lisad 5, 7 ja 13) |
- | - | - | -10 781 | - | - | -10 781 |
| Kokku tehingud omanikega, mis on kajastatud otse omakapitalis |
259 483 | 60 351 | 0 | -235 781 | 0 | -27 100 | 56 953 |
| Omakapital seisuga 31.12.2021 | 264 276 | 60 351 | 479 | 151 793 | -965 | 157 673 | 633 608 |
Käesolev lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus" ja ei sisalda kõiki lisasid, mida tavapäraselt sisaldab raamatupidamise aastaaruanne, mistõttu tuleks seda lugeda koos grupi 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruandega, mis on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.
Raamatupidamise vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestuspõhimõtteid nagu kasutati 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel.
Alates 1. jaanuarist 2021 grupile kohustuslikuks muutunud uued rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, avaldatud standardite muudatused ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendused ei põhjustanud muudatusi grupi arvestuspõhimõtetes ega finantsaruandluses.
Raamatupidamise vahearuande koostamisel peab juhtkond tegema otsuseid ning kasutama hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ja aruandes kajastatud varade ja
kohustuste ning tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused võivad hinnangutest erinevaks kujuneda. Arvestuspõhimõtete rakendamisel tehtud olulised juhtkonna otsused ja peamised hinnangute ebakindluse allikad kattuvad olulisel määral nendega, mida on kirjeldatud 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.
Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt.
Grupi tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, õiglase väärtuse ja rahavoogude intressimäära riski ning hinnariski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Lühendatud raamatupidamise vahearuanne ei sisalda kogu informatsiooni grupi finantsriskide juhtimise kohta, mis tuleb avalikustada raamatupidamise aastaaruandes. Seetõttu tuleks käesolevat vahearuannet lugeda koos grupi 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruandega. Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga ei ole toimunud olulisi muudatusi grupi riskijuhtimise põhimõtetes.
Grupp käsitab kapitalina omakapitali ja võõrkapitali (laenukohustusi). Kapitalistruktuuri säilitamiseks või muutmiseks võib grupp muuta
dividendi määra, maksta tagasi sissemakstud kapitali, emiteerida uusi aktsiaid, müüa varasid eesmärgiga vähendada finantskohustusi ja kaasata võõrkapitali (võtta laene).
Juhtkond hindab laenu võtmisel grupi võimet teenindada laenude põhiosa- ja intressimakseid äritegevuse rahavoost ning alustab vajadusel aegsalt läbirääkimisi olemasolevate laenude refinantseerimiseks enne laenulepingute tähtaegumist. Täpsemalt finantseerimise suhtarvude ja võlakohustuste kohta leiab infot Tegevusaruande Finantseerimise peatükist.
Enefit Greeni juhatus kasutab grupi majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendipõhist raporteerimist, kus grupi segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele. Kõik grupi opereeritavad tootmisüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende peamisele tegevusvaldkonnale.
Grupis on eristatud kolm peamist tegevusvaldkonda, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja väiksemad tegevusvaldkonnad, mis on esitatud koos kui "Muud":
Segment "Muud" sisaldab tegevusvaldkondi, mille osakaal üksikult nii grupi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline. Ükski nendest tegevusvaldkondadest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldiseisva informatsiooni avalikustamine.
Segmendi tulud hõlmavad tulusid ainult välistelt klientidelt, mis on saadud vastavate kaupade või teenuste müügist. Kuna segmendid põhinevad väljapoole müüdavatel kaupadel ja teenustel siis need tehingud ei sisalda grupiüksuste vahelisi segmentide tehinguid.
Juhatus hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, aga jälgib lisaks ka ärikasumit. Grupi põhivarad on jaotatud segmentidele vastavalt nende kasutuseesmärgile. Kohustusi ega käibevara segmentidele ei jaotata.
Finantstulusid ja kulusid ning tulumaksukulu ei jaotata segmentide vahel. Intressitulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ja kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse segmentide vahel ei jaotata ning vastavat informatsiooni emaettevõtte juhtkonnale ei esitata.
| 2021 | 2020 | |
|---|---|---|
| MÜÜGITULU | ||
| Tuuleenergia | 84 409 | 56 463 |
| Koostootmine | 63 579 | 51 372 |
| Päikeseenergia | 4 149 | 4 624 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 152 138 | 112 459 |
| Muud | 864 | 1 536 |
| Kokku | 153 002 | 113 994 |
| TAASTUVENERGIA TOETUS JA MUUD ÄRITULUD |
||
| Tuuleenergia | 24 114 | 28 344 |
| Koostootmine | 5 906 | 5 439 |
| Päikeseenergia | 465 | 1 239 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 30 485 | 35 021 |
| Muud | 220 | 13 668 |
| Kokku | 30 705 | 48 689 |
| 2021 | 2020 | |
|---|---|---|
| EBITDA | ||
| Tuuleenergia | 89 741 | 69 398 |
| Koostootmine | 35 181 | 29 850 |
| Päikeseenergia | 1 613 | 1 674 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 126 534 | 100 921 |
| Muud | -5 077 | 9 249 |
| Kokku EBITDA | 121 457 | 110 171 |
| Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlused |
38 145 | 38 192 |
| Netofinantskulud | 2 112 | 3 377 |
| Kasum/-kahjum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse |
-46 | -5 |
| Kasum enne tulumaksustamist | 81 246 | 68 607 |
| ÄRIKASUM | ||
| Tuuleenergia | 62 609 | 41 804 |
| Koostootmine | 24 999 | 20 190 |
| Päikeseenergia | 896 | 886 |
| Kokku avalikustatavad segmendid | 88 505 | 62 880 |
| Muud | -5 192 | 9 099 |
| Kokku | 83 312 | 71 979 |
tuhanded eurod
| 1. jaanuar – 31. detsember | ||
|---|---|---|
| 2021 | 2020 | |
| Tuuleenergia | 72 866 | 7 041 |
| Koostootmine | 2 217 | 1 891 |
| Päikeseenergia | 953 | 4 697 |
| Raporteeritud segmendid kokku | 76 036 | 13 629 |
| Muud | 435 | 97 |
| Kokku | 76 471 | 13 726 |
| 31. detsember | ||
|---|---|---|
| 2021 | 2020 | |
| Tuuleenergia | 535 001 | 490 929 |
| Koostootmine | 141 264 | 146 438 |
| Päikeseenergia | 25 610 | 23 274 |
| Raporteeritud segmendid kokku | 701 875 | 660 641 |
| Muud | 3 425 | 5 379 |
| Kokku | 705 300 | 666 020 |
| Maa | Hooned | Rajatised | Masinad ja seadmed |
Muud | Lõpetamata ehitus ja ettemaksed |
Kokku | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2020 | |||||||
| Soetusmaksumus | 10 463 | 25 218 | 42 030 | 738 549 | 180 | 13 973 | 830 413 |
| Kogunenud kulum | 0 | -9 117 | -22 497 | -203 639 | -180 | 0 | -235 433 |
| Jääkmaksumus | 10 463 | 16 101 | 19 533 | 534 910 | 0 | 13 973 | 594 980 |
| Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.12.2020 | 10 463 | 16 101 | 19 533 | 534 910 | 0 | 13 973 | 594 980 |
| Aruandeperioodil toimunud liikumised | |||||||
| Investeeritud põhivara soetusse | 29 424 | 0 | 40 | 0 | 0 | 46 836 | 76 301 |
| Müüdud põhivara | -115 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | -115 |
| Valuuta ümberarvestuse kursivahed | 0 | -1 | -1 | -82 | 0 | -2 | -86 |
| Ümberklassifitseerimine | 172 | 198 | -2 | 5 846 | 0 | -6 215 | 0 |
| Arvestatud kulum ja allahindlus | 0 | -628 | -1 249 | -35 972 | 0 | -18 | -37 867 |
| Kokku perioodil 2021 toimunud liikumised | 29 481 | -431 | -1 212 | -30 207 | 0 | 40 602 | 38 233 |
| Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021 | |||||||
| Soetusmaksumus | 39 944 | 25 415 | 42 067 | 744 314 | 180 | 54 593 | 906 513 |
| Kogunenud kulum | 0 | -9 745 | -23 746 | -239 611 | -180 | -18 | -273 300 |
| Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 | 39 944 | 15 670 | 18 321 | 504 703 | 0 | 54 575 | 633 213 |
Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja hinnatakse edaspidi ümber nende õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Grupp kasutas 2021. aasta jooksul rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada elektrihinna muutumise riski.
Tehingu sõlmimisel dokumenteerib grupp riskimaandamisinstrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, riskimaandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute sooritamise strateegia. Samuti dokumenteerib grupp, kas riskimaandamistehingutes kasutatavate tuletisinstrumentide ja maandatavate objektide rahavoogude muutuste vahel on majanduslik seos. Riskimaandamise alustamisel dokumenteerib grupp riskimaandamise ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamise ebaefektiivsus arvutatakse igal aruandeperioodil ja kajastatakse kasumiaruandes.
Riskimaandamise tuletisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on pikem kui 12 kuud, ja lühiajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on lühem kui 12 kuud.
Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse muus koondkasumiaruandes. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse koheselt kasumiaruandes saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes. Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide esmasel kajastamisel tekkinud õiglast väärtust kajastatakse otse omakapitali kaudu, kui selle tehingu majanduslik sisu on majanduslikku kasu sisaldavate ressursside jaotamine emaettevõttele.
Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse nendel perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks, kui leiab aset maandatud prognoositav müük).
Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumidele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul kajastamisel. Kui prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes kohe saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes.
Osa grupi hallatavatest taastuvenergia tootmise varadest, mille suhtes ei kohaldata sisendtariifi alusel subsideerimiskava, on avatud elektrienergia hindade volatiilsuse ohule, kuna elektrit müüakse Nord Pooli avatud turul. Elektrihindade volatiilsuse riski maandamiseks on grupp kasutanud baaskoormuse vahetustehingute tuletislepinguid. Antud tuletisinstrumentide puhul on grupp ujuva hinna maksja ja vastaspool fikseeritud hinna maksja.
Tehingud, mille eesmärgiks on elektrienergia hinna muutumise riski maandamine on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Maandatavaks alusinstrumendiks on turuhinna risk kõrge tõenäosusega prognoositavate taastuvenergia müügitehingute osas, mis on avatud turuhinna muutlikkusele. Riskimaandamise tulevikutehingud sõlmitakse 1:1 suhtes.
Finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramise erinevad tasemed on määratletud järgmiselt:
Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Hindamistehnikates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik grupi enda hinnangutele. Instrument liigitatakse tasemele 3, kui üks või mitu olulist sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel.
grupp Leedu ja Eesti elektriturgude pikaajalisi hinnaprognoose vahemikus 34 EUR/MWh kuni 59 EUR/MWh. 17. augustil 2021 hinnati tuletisinstrumendid õiglasesse väärtusesse.
Riskimaandamisinstrumentideks määratud tuletisinstrumentide õiglane väärtus tehingupäeval oli -10 781 tuhat eurot, mida kajastatakse otse omakapitali kaudu, kuna see kajastab tehingut emaettevõttega Eesti Energia AS.
Enefit Green AS ja emaettevõte Eesti Energia AS sõlmisid 17. augustil 2021 EFETi üldlepingu ("EFET General Agreement") elektrienergia üleandmise ja vastuvõtmise kohta, lõpetades samaaegselt kõik avatud tuletislepingud grupi ja Eesti Energia AS vahel. Lepingu allkirjastamisega sõlmisid pooled füüsilise elektrienergia müügilepingu fikseeritud hinnaga ajavahemikuks 2023 - 2027. Antud leping sõlmiti samade elektrienergia mahtude ja samade fikseeritud hindade alusel kui algselt avatud tuletisinstrumendid.
Grupp jätkas riskimaandamisarvestuse rakendamist avatud tuletisinstrumentide positsioonide osas kuni 17. augustini 2021, kajastades tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutust kuni EFETi üldlepingu allkirjastamise kuupäevani. Tuletisinstrumentide kohustuse väärtus suurenes tehingupäeva -10 781 tuhandelt eurolt -23 207 tuhandele eurole seisuga 31.12.2021 seoses elektrihinna muutumisega ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021. Vastav ( -12 426 tuhat eurot) negatiivne õiglase väärtuse muutus kajastub muus koondkasumis, kuna ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021 ei olnud riskimaandamise instrumentideks klassifitseeritud tulevikutehingute puhul tuvastatud olulisi ebaefektiivsuse allikaid. Kuna antud lepingu sõlmimise hetkeks
olid tuletisinstrumendid hinnatud õiglasesse väärtusesse (hindamine seisuga 17.augustil 2021), siis alates uue leping kehtima hakkamisest ei muutu tuletisinstrumentide kohustuse väärtuse saldo enne kui saabub lepingus määratletud ajaperiood 2023-2027.
EFET -i üldleping vastab oma tarbe ("own use") erandile ja seetõttu ei loeta seda finantsinstrumendiks, mis IFRS 9 kohaselt peab olema kajastatud õiglases väärtuses, vaid lepinguks IFRS 15 "Müügitulu lepingutelt klientidega" alusel, kusjuures müügitulu kajastatakse fikseeritud ühiku väärtuse alusel alles 2023–2027 ehk elektrienergia tarnimise hetkel. Tuletislepingute asendamise hetkel EFETi üldlepinguga ei kajastata kasumit ega kahjumit. EFET-i üldlepingu sõlmimisel klassifitseeritakse tuletisinstrumentide kohustuse bilansiline maksumus vastaval kuupäeval (-23 207 tuhat eurot) ümber tuletisvabaks lepinguliseks kohustuseks, mis suurendab järk-järgult kajastatud tulusid kuni EFET-i üldlepingu täitmiseni. Antud tulude kasvu kompenseerib osaliselt lõpetatud riskindamaandamisarvestuse alusel elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reservi kogunenud 12 426 tuhande euro ümberklassifitseerimine kasumiaruandesse. Antud summa on tuletisinstrumentide 17. augusti 2021 seisuga õiglase väärtuse (-23 207 tuhat eurot) ja tuletisinstrumentide tehingupäeva õiglase väärtuse (-10 781 tuhat eurot) vahe, mis kajastatakse otse omakapitali kaudu. Vaata reservide detailsemat infot Lisast 7.
31.12.2020 seisuga oli Enefit Green ASi aktsiakapital 4 793 473 eurot. 31.08.2021 suurendati Enefit Green ASi aktsiakapitali fondiemissiooni teel 225 000 000 euro võrra kuni summani 229 793 473 eurot. Fondiemissioon viidi läbi vabatahtliku omakapitali reservi arvelt. Ettevõte emiteeris 225 000 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 1 euro aktsia kohta. Aktsiakapitali suurendati ilma ülekursita.
Oktoobris 2021 viidi läbi aktsiate esmane avalik pakkumine, mille tulemusena emiteeris Enefit Green AS 34 482 759 uut aktsiat ja Enefit Green AS-i emaettevõte Eesti Energia AS vähendas oma osalust 25 862 068 aktsia müümise teel. Aktsiate müügihinnaks kujunes IPO käigus 2,90 eurot aktsia kohta. Enefit Green ASi laekus IPO tulemusena uute emiteeritud aktsiate eest 100 miljonit eurot (arvestamata emissiooniga kaasnenud kulusid). Emissioonikulud (sh. finantsnõustamise kulud, õigusliku auditi ja nõustamise kulud, tehingu turustamise kulud jne) mahus 5,2 miljonit eurot on Enefit Green hinnanud kapitaliseeritavaks, kuna nende kulude teostamine oli vältimatuks eelduseks emissiooni toimumisele.
Avalikku pakkumise tulemusena kujunes Enefit Greeni emiteeritud aktsiate arvuks 264 276 232 aktsiat ning senise ainuomaniku Eesti Energia AS osaluseks 77,17%. 21.10.2021 noteeriti Enefit Green ASi aktsiad Nasdaq Balti põhinimekirjas.
Seisuga 31.12.2021 oli Enefit Green ASil registreeritud 264 276 232 aktsiat (31. detsember 2020: 4 793 473 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro.
Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on emaettevõtja omanike osa kasumist jagatud bilansipäevade arvuga kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna potentsiaalselt emiteeritavaid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum aktsia kohta kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga aktsia kohta.
Kuna ettevõtte aktsiate arv on aasta jooksul oluliselt muutunud nii fondiemissiooni kui uute aktsiate müümise tagajärjel, siis lisaks ülaltoodud IFRS-i nõuetele vastava suhtarvu analüüsimisele võib olla informatiivselt väärtuslik analüüsida ka puhaskasumit aruandeperioodi lõpu aktsiate arvu kohta.
Vastav näitaja on alternatiivne tulemuslikkusnäitaja, mida ei ole rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS) defineeritud ja see ei pruugi olla teiste ettevõtjate alternatiivsete tulemuslikkusnäitajatega võrreldav. Grupi hinnangul annavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad konsolideeritud raamatupidamise aruande lugejatele kasulikku lisainformatsiooni grupi majandustulemuste kohta. Märgitud näitajaid tuleks vaadelda kui täiendavat informatsiooni, mis ei asenda näitajaid, mis tuleb esitada konsolideeritud raamatupidamise aruandes IFRS-nõuete kohaselt.
| Ühik | IV kv 2021 | IV kv 2020 | 2021 | 2020 | |
|---|---|---|---|---|---|
| Emaettevõtja omanike osa kasumist | tuh euro | 39 370 | 16 271 | 79 661 | 67 870 |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv | tuh | 256 405 | 4 793 | 86 707 | 4 793 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta | euro | 0,15 | 3,39 | 0,92 | 14,16 |
| Lahustunud puhaskasum aktsia kohta | euro | 0,15 | 3,39 | 0,92 | 14,16 |
| Ühik | IV kv 2021 | IV kv 2020 | 2021 | 2020 | |
|---|---|---|---|---|---|
| Aruandeperioodi lõpu aktsiate arv | tuh | 264 276 | 264 276 | 264 276 | 264 276 |
| Tava puhaskasum aktsia kohta | euro | 0,15 | 0,06 | 0,30 | 0,26 |
| 31.12.2021 | 31.12.2020 | |
|---|---|---|
| Muud reservid perioodi alguses | 399 165 | 400 056 |
| sh realiseerimata kursivahede reserv | -835 | 56 |
| sh muud reservid | 400 000 | 400 000 |
| Aktsiakapitali suurendamine fondiemissiooni teel | -225 000 | - |
| Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus | -12 426 | - |
| sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv | -12 426 | - |
| Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus | -10 781 | - |
| Välismaiste tütarettevõtete ümberarvestamisel tekkinud valuutakursivahed | -130 | -891 |
| Muud reservid perioodi lõpus | 150 828 | 399 165 |
| sh realiseerimata kursivahede reserv | -965 | -835 |
| sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv | -12 426 | - |
| sh Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus | -10 781 | - |
| sh muud reservid | 175 000 | 400 000 |
| Lühiajalised võlakohustused Pikaajalised võlakohustused |
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Pangalaenud | Rendikohustused | Pangalaenud | Rendikohustused | Lõpetamata ehitus ja ettemaksed |
Kokku | |
| Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2020 |
37 533 | 245 | 156 513 | 2 045 | 3 000 | 199 336 |
| Aruandeperioodil toimunud liikumised | ||||||
| Rahalised liikumised | ||||||
| Lisandunud võlakohustus | 10 000 | 0 | 0 | 708 | 0 | 10 708 |
| Võlakohustuse tagasimaksmine | -43 634 | -258 | -40 000 | 0 | 0 | -83 892 |
| Mitterahaline liikumine | ||||||
| Ümberklassifitseerimine | 25 455 | 267 | -25 455 | -267 | 0 | 0 |
| Valuutakursi muutuste mõju | -7 | 0 | -60 | 0 | 0 | -67 |
| Laenukulude amortisatsioon | 0 | 0 | 51 | 0 | 0 | 51 |
| Muud liikumised | 0 | 13 | 0 | 305 | -3 000 | -2 682 |
| Kokku perioodil 2021 toimunud liikumised | -8 185 | 22 | -65 464 | 747 | -3 000 | -75 880 |
| Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2021 |
29 348 | 267 | 91 049 | 2 792 | 0 | 123 456 |
| 9. MÜÜGITULU | |
|---|---|
tuhanded eurod
| IV kv 2021 | IV kv 2020 | 2021 | 2020 | |
|---|---|---|---|---|
| MÜÜGITULU TEGEVUSVALDKONDADE LÕIKES | ||||
| Kaupade müük | ||||
| Pelletite müük | 7 517 | 4 952 | 22 507 | 16 315 |
| Vanametalli müük | 304 | 202 | 1 090 | 675 |
| Muude kaupade müük | 92 | 59 | 244 | 2 026 |
| Kokku kaupade müük | 7 913 | 5 213 | 23 840 | 19 017 |
| Teenuste müük | ||||
| Soojusenergia müük | 2 119 | 2 671 | 7 187 | 8 523 |
| Elektrienergia müük | 43 696 | 20 669 | 103 213 | 69 324 |
| Jäätmete käitlus ja edasimüük | 3 913 | 3 913 | 15 371 | 14 756 |
| Vara rent ja hooldus | 1 333 | 3 477 | 2 961 | 703 |
| Muude teenuste müük | 373 | 36 | 430 | 1 672 |
| Kokku teenuste müük | 51 433 | 30 767 | 129 161 | 94 978 |
| Kokku müügitulu | 59 346 | 35 979 | 153 002 | 113 994 |
| IV kv 2021 | IV kv 2020 | 2021 | 2020 | |
|---|---|---|---|---|
| MÜÜGITULU TEGEVUSVALDKONDADE LÕIKES | ||||
| Taastuvenergia toetus | 8 955 | 6 698 | 29 546 | 33 279 |
| CO heitmekvootide müük 2 |
- | - | - | 13 668 |
| Sihtfinantseerimine | 183 | 135 | 588 | 541 |
| Muud äritulud | 424 | 1 157 | 571 | 1 202 |
| Kokku taastuvenergia toetus ja muud äritulud | 9 562 | 7 990 | 30 705 | 48 689 |
| IV kv 2021 | IV kv 2020 | 2021 | 2020 | |
|---|---|---|---|---|
| Hooldus- ja remonditööd | 3 689 | 3 708 | 15 414 | 15 705 |
| Tehnoloogiline kütus | 4 212 | 3 944 | 12 381 | 14 667 |
| Elektrienergia | 3 279 | 1 044 | 8 169 | 3 363 |
| Tuhakäitlusega seotud teenused | 875 | 1 820 | 2 812 | 3 661 |
| Valmistoodangu transport | 483 | 485 | 1 769 | 1 654 |
| Materjalid ja varuosad toodangu valmistamiseks | 963 | 1 966 | 2 243 | 2 884 |
| Ülekandeteenused | 68 | 272 | 344 | 999 |
| Jäätmekäitlus | 101 | 87 | 385 | 0 |
| Loodusvarade ressursitasud | 2 | 2 | 7 | 7 |
| Muud kaubad, toore, materjalid ja teenused | 106 | 48 | 232 | 639 |
| Saastetasud | 77 | 69 | 282 | 242 |
| Kokku kaubad, toore, materjalid ja teenused | 13 854 | 13 446 | 44 037 | 43 820 |
| 2021 | 2020 | |
|---|---|---|
| KASUM ENNE MAKSUSTAMIST | 81 246 | 68 607 |
| Korrigeerimised | ||
|---|---|---|
| Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus | 38 028 | 38 077 |
| Immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus | 118 | 114 |
| Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon | -554 | -541 |
| Intressikulu võlakohustustelt | 2 816 | 3 580 |
| Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse | -115 | -5 |
| Kasum materiaalse põhivara müügist | 19 | -1 |
| Intressi- ja muud finantstulud | -26 | -2 |
| Liitumistasude ja muude teenustasude amortisatsioon | -8 | -14 |
| Kahjum (kasum) muudest mitterahalistest tehingutest | -691 | 0 |
| Kursikahjum (kasum) välisvaluutas antud ja võetud laenudelt | -67 | 0 |
| Korrigeeritud kasum enne maksustamist | 120 766 | 109 816 |
| Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | ||
|---|---|---|
| Äritegevusega seotud nõuete muutus | -712 | 5 541 |
| Varude muutus | 1 556 | -4 362 |
| Äritegevusega seotud muude käibevarade netomuutus | -3 319 | -4 015 |
| Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus | -2 475 | -2 836 |
| Äritegevusega seotud lühiajaliste kohustuste netomuutus | ||
|---|---|---|
| Eraldiste muutus | -57 | 46 |
| Muutus võlgades hankijatele | -2 062 | 504 |
| Muude äritegevusega seotud lühiajaliste kohustuste netomuutus | 5 114 | -2 320 |
| Kokku äritegevusega seotud lühiajaliste kohustuste netomuutus | 2 995 | -1 770 |
| ÄRITEGEVUSEST LAEKUNUD RAHA | 121 285 | 105 210 |
Enefit Green ASi emaettevõte on Eesti Energia AS. Eesti Energia ASi ainuomanik seisuga 31.12.2021 on Eesti Vabariik.
Enefit Green ASi lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande koostamisel on loetud seotud osapoolteks omanikke, teisi samasse gruppi kuuluvaid äriühinguid (grupi ettevõtteid), tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja valitseva või olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on valitsev või oluline mõju.
Grupp on rakendanud avalikustamiserandit ja jätnud avalikustamata eraldivõetuna ebaolulised tehingud ja saldod valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on nende osapoolte üle valitsev, ühine valitsev või oluline mõju.
Enefit Green AS ja tema tütarettevõtted toodavad taastuvenergiat, mida müüakse vahetult kolmandatele osapooltele (sh elektribörsile Nord Pool). Emaettevõte Eesti Energia AS osutab Enefit Greenile haldusteenuseid seoses nimetatud müügiprotseduuriga. Mainitud teenusega seotud kulud kajastatakse ülaltoodud tabelis real "Teenuste ost".
Tuletisinstrumentide finantskohustise esialgne õiglane väärtus, summas -10 780 tuhat eurot, on kajastatud otse omakapitalis. Sellele järgnev kumulatiivne tuletisinstrumentide finantskohustuse õiglase väärtuse muutus summas -12 427 tuhat eurot on kajastatud muu koondkasumi ja rahavoogude riskimaandamisreservi kaudu omakapitalis (vt ka lisa 7).
Grupp avalikustab ka tehingud Eesti Vabariigi valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtetega. Aruandeperioodil ja võrdlusperioodil tegi grupp märkimisväärses mahus ostu- ja müügitehinguid Eesti ülekandevõrgu operaatori Elering ASiga, mis kuulub täielikult riigile.
Enefit Green ASi arvelduskontod Swedbank ASis kuulusid seisuga 31. detsember 2020 Eesti Energia ASi kontsernikonto koosseisu. Aruandeperioodil Enefit Green ASil kontsernikonto kasutamisega seotud intressikulu ei tekkinud (9,6 tuhat eurot 2020. aastal). 2021 esimesel poolaastal oli intressimäär 2,06% (2020 esimene poolaasta: 2,19%). Juunis 2021 lõpetati Eesti Energia ASiga sõlmitud kontsernikonto leping.
Enefit Wind Purtse AS omandas Eesti Energia AS tütarettevõtjalt Tootsi Windpark OÜlt 2021 aasta juunis 29 364 tuhande euro eest maad.
Seisuga 31.12.2021 on Enefit Green AS sõlminud pikaajalisi elektrienergia füüsilise tarne lepinguid seotud osapoolega Eesti Energia AS mahus 5 775 GWh, elektrienergia tarnimiseks perioodil 2023 kuni 2033 Leedu, Eesti ja Soome elektrivõrgus. Lepingud on sõlmitud nii aastase baasenergia kui kuise baasenergia tarneks. Seotud osapoolega sõlmitud pikaajaliste elektrienergia füüsilise tarne lepingute kaalutud keskmine hind on 42,3 EUR/MWh.
| IV kvartal 2021 | IV kvartal 2020 | 31.12.2021 | 31.12.20201 | ||
|---|---|---|---|---|---|
| TEHINGUD | SALDOD | ||||
| EMAETTEVÕTE | |||||
| Teenuste ost | 3 530 | 1 292 | Nõuded | 3 293 | 36 199 |
| Kaupade müük | - | - | sh kontsernikonto | - | 33 312 |
| Teenuste müük | 4 815 | 3 711 | Võlad | 24 755 | 535 |
| Tuletisvaba lepinguline kohustus | 23 207 | - | |||
| TEISED GRUPI ETTEVÕTTED | |||||
| Kaupade ost | - | - | Nõuded | 908 | 84 |
| Teenuste ost | 1 341 | 376 | Kohustused | 941 | 58 |
| Tulu kaupade müügist | 46 | 38 | |||
| Tulu teenuste müügist | 1 469 | 291 | |||
| TEISED SEOTUD OSAPOOLED (SH SIDUSETTEVÕTTED) |
|||||
| Teenuste ost | 654 | - | Nõuded | - | 2 |
| Tulu teenuste müügist | 20 | - | Kohustused | 454 | 460 |
| ELERING AS | |||||
| Teenuste ost | 72 | 117 | Nõuded | 2 217 | 504 |
| Teenuste müük | 9 105 | 6 477 | Kohustused | 43 | 269 |
jaanuaril 2022. a. allkirjastas Enefit Green AS Põhjamaade Investeerimispangaga tähtajalise laenulepingu 80 miljoni euro väärtuses. Laenulepingu tähtaeg on 12 aastat. Laenu eesmärk on toetada Enefit Greeni uute tuuleparkide rajamist Baltikumis.
jaanuaril 2022. a. Enefit Green langetas lõplikud investeerimisotsused ehitada valmis 21 MW Purtse tuulepark Eestis ja 6 MW Debniku päikesepark Poolas. Purtse tuulepark peaks valmima 2023. aastal ning selle oodatav tootmismaht saab olema ca 46 GWh aastas. Enefit Green investeerib Purtse tuuleparki ca 28 miljonit eurot. Debniku päiksepark peaks valmima 2023. aastal ning selle oodatav tootmismaht saab olema ca 6,3 GWh aastas. Enefit Green investeerib Debniku päikeseparki ca 4 miljonit eurot.
Building tools?
Free accounts include 100 API calls/year for testing.
Have a question? We'll get back to you promptly.