SISUKORD

TEGEVUSARUANNE

Juhatuse esimehe pöördumine	3
Tegevuskeskkond	5
Strateegia	12
Meie teekond 2021	19
Enefit Greeni aktsiate avalik pakkumine	28
Jätkusuutlikult ja vastutustundlikult homsesse	31
Enefit Green tegevuse vastavus Euroopa Liidu taksonoomia jätkusuutlikkuse kriteeriumitele	42
Ühingujuhtimine	46
Tasustamisaruanne	54
Riskijuhtimine	56

Majandustulemused

Grupi 2021. aasta majandustulemused	63
Segmendiaruandlus	72
Grupi struktuur	80

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2021

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 2021	81
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 2021 lisad	87

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne	159
Kasumi jaotamise ettepanek	168
Emaettevõtte müügitulu jaotus EMTAK klassifikaatori järgi	169

Ärinimi Enefit Green AS Registrikood 11184032 Aadress Lelle tn 22, 11318 Tallinn, Eesti Vabariik Telefon +372 5865 4999 E-post [email protected] Põhitegevusalad Elektri ja soojuse tootmine koostootmisjaamadest, elektri tootmine tuuleparkides, päikeseelektrijaamades ja hüdroelektrijaamas Aruandlusperiood 1. jaanuar 2021 – 31. detsember 2021 Audiitor AS PricewaterhouseCoopers

Hea lugeja!

aasta tõestas inimeste usku rohepöörde võimalikkusesse ja andis tugeva signaali, et vajame kiiresti ja palju uut süsinikuneutraalset tootmisvõimsust.

Taastuvenergiat on vaja rohkem nii Eestis kui kogu Euroopas ja Enefit Green on tootmisvõimsust suurendamas kõigil oma koduturgudel Soomest Poolani. Taastuvenergia turule lisamist ajendab nii kliimaeesmärkidest tulenev vältimatu vajadus süsinikusaastet vähendada kui ka pidevalt kasvav nõudlus elektri järele.

Vajadus rohelise energia järgi pole ajutine, sest rohepöörde raskuspunkt on elektril. Paljudes sektorites asendab vanu tehnoloogiad elektrifitseerimine ja kõik need uued lahendused vajavad rohelist energiat. Tuul ja päike on kõige odavamad ja keskkonnasäästlikumad energia tootmise viisid ning tehnoloogia ja lahendused suuremahuliseks tootmiseks on olemas. Sellepärast on ka Enefit Greeni kasvuplaani vundamendiks tuul ja päike.

Läänemere piirkonna ühe juhtiva ja mitmekülgseima taastuvenergia tootjana rajab Enefit Green uusi tuule- ja päikeseparke kõigil oma koduturgudel ehk Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.

Oleme kasvule suunatud ettevõte ja meil on järgmisteks aastateks koostatud väga selge portfell taastuvenergia projektidest, mida soovime ellu viia. Meie tegevuse alus ja edu mõõdupuu on meie kasvuplaan. Portfellis olevaid projekte ellu viies suurendame aastaks 2025 oma taastuvenergia tootmisvõimsust 2,4 korda ehk 1100 megavatini.

Enefit Greeni jaoks jääb 2021. aasta tähtsündmuseks 21. oktoobri börsikell. Meie kasvuplaan eeldab ligi 600 miljoni euro suurust koguinvesteeringut aastatel 2021 kuni 2023. Selle elluviimiseks kaasasime omakapitali börsilt. Enefit Greeni aktsiate esmasel avalikul pakkumisel osales 60 000 inimest ja see osutus jaeinvestorite arvult kogu Baltikumi rekordiks.

Enefit Green sai börsilt oma kasvuplaani elluviimiseks lisaks kapitalile ka ülitugeva mandaadi. Rekordiline IPO ja rahvaaktsia staatus

kõnelevad suurest usaldusest Enefit Greeni kui ettevõtte vastu, aga ka inimeste usust taastuvenergiasse ja Eesti valitud rohepöörde teekonda.

Oleme oma kasvuplaani aastaid ette valmistanud ning 2021. aastal tegime neli olulist investeerimisotsust uute tootmisvõimsuste rajamiseks. Ehitame kaks tuuleparki Leetu ja ühe Soome ning päikesepargi Poola. Akmene ja Šilale II tuulepargid on planeeritud valmima 2023. aastal ning Tolpanvaara tuulepark 2024. aasta alguses. Kokku läks ehitusse ligi 200 megavati ulatuses uusi tootmisvõimsusi ja see annab kolmandiku lähiaastate kasvust.

Oluliseks võtmeks tuuleenergia arendamisel on meie jaoks pikaajalise lepinguga elektri ostjad, kes aitavad tagada investeerimiskindluse. Kõigi 2021. aastal tehtud uute tuuleparkide investeerimisotsuste taga on Eesti Energia suurklientide tahe sõlmida pikaajalisi elektrilepinguid. Nõudlus süsinikuneutraalse elektri järele on väga suur ja sellisest lepingust huvitatud partnereid üha rohkem.

Tuuleenergia arendamise kõrval on meie teine oluline suund päikeseenergia, kus rajame parke ja aitame ka klientidel rohepööret ellu viia. Päikeseenergia on kõige lihtsam viis eraisikule ja väiksemale ettevõttele 100% puhast energiat ise toota. Lõppenud aastal aitasime kõigi koduturgude kodu- ja äriklientidel kokku projekteerida ja paigaldada ligi kolmsada päikeseelektrijaama. Kümnekonnale kliendile ehitame päikeseelektrijaama juba koos salvestuslahendusega, mis lubab toodetud roheenergiat maksimaalselt ära kasutada.

Enefit Greeni kolm tähtsat partnerit taastuvenergia arendamisel on riik, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad. Anname oma parima,

et luua projektide arendamisel dialoogi ja olla planeerimisel avatud. Meie põhimõteteks on hoida inimesi ja keskkonda, panustada kogukondade heaolusse, uurida põhjalikult tuuleja päikeseparkide võimalikke keskkonnamõjusid ja targa planeerimisega jõuda tulemuseni, kus rohelise elektri tootmine mõjutab loodust ja inimesi võimalikult vähe.

Enefit Greeni suurim väärtus on pühendunud ja motiveeritud meeskond, mille DNA-s on tugev kasvugeen. Meie tiim tahab asju ellu viia ja tervelt 41% meie töötjaist peab end eestvedajaks.

Selged eesmärgid ja hea meeskond on heade äritulemuste eelduseks. Hea meel on kinnitada, et Enefit Green grupi 2021. aasta majandustulemused paranesid eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt. Mõnevõrra väiksemale tootmismahule vaatamata kasvasid äritulud 13%. Meie äritegevuse üks peamisi tulemusnäitajaid EBITDA suurenes ca 10% võrra 121,5 miljoni euroni. Aasta puhaskasum kasvas 17% võrra 79,7 miljoni euroni.

Klientide ja investorite usk meisse on tugev tuul Enefit Greeni meeskonna purjedesse. See toetus innustab meid kõiki suurelt mõtlema ja astuma veelgi julgemaid samme süsinikuneutraalse tuleviku suunas.

Aavo Kärmas Enefit Greeni juhatuse esimees

Tegevuskeskkond

Kiire majanduskasv ja hindade kasv
Kiire elektrienergia hinna kasv
CO2 emiteerivate elektritootmise viiside konkurentsivõime langus
Euroopa Komisjon avaldas ,,Eesmärk 55" ettepanekute paketi
Mitmes riigis otsustati taastuvenergia uute vähempakkumiste ajakavad

aasta kujunes nii mõneski mõttes pöördeliseks nii Euroopa ja Eesti energiaturule üldisemalt kui ka Enefit Greenile. See oli aasta, mil seosed üldise majanduskasvu, hinnataseme ning energianõudluse ja -pakkumise vahel jõudsid kõigini – poliitikutest ja ärimaailmast kuni väikeste kodutarbijateni.

Covid-19 pandeemia teisel aastal taastus majandus keskpankade rahapakkumise kasvu toel jõudsalt kogu maailmas, sealhulgas eurotsoonis ning kõigil Enefit Greeni koduturgudel Baltimaades, Poolas ja Soomes. Lisaks majanduskasvule kiirenes märkimisväärselt ka inflatsioon, mida soodustas rahapakkumise ja riiklike toetuste varal suurenenud kogunõudlus ning teisalt probleemid globaalsetes tarneahelates, mille tingisid varasemad pandeemia põhjustatud tootmisseisakud.

Majanduskasv tähendab reeglina ka suuremat energianõudlust. 2021. aastal oli Põhja- ja Baltimaade turupiirkonna elektritoodangu maht 430 TWh ning tarbimismaht 427 TWh. Võrreldes 2020. aastaga vähenes Põhja- ja Baltimaade turupiirkonna elektritoodang 20 TWh ning tarbimismaht suurenes 22 TWh võrra. Norra ning Rootsi 2021. aasta elektritoodang ületas tarbimismahtu. Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ning Taanis ületas tarbimismaht riigisisest elektritoodangut, mistõttu pidid need riigid elektrit importima.

* Toodangu ja tarbimise mahtude allikas: ENTSO-E Keskmiste hindade allikas: Nord Pool Kaardil on info 2021. aasta elektrienergia tootmis- ja tarbimismahtude ning keskmiste elektrihindade kohta Enefit Greeni koduturgudel.

Suur kogunõudlus tõi kaasa ka energiakandjate ning elektrienergia järsu hinnatõusu eriti just aasta teisel poolel ja neljandas kvartalis, kui algas kütteperiood. Siis osutusid seni nõudlust rahuldanud traditsioonilised ning kiirelt kasvanud, kuid endiselt liiga väikesed taastuvenergia tootmisvõimsused ebapiisavateks. Põhja-Euroopa elektrihindade tõusus mängis oma rolli ka Põhjamaade hüdroenergia varude keskmisest madalam tase. Baltimaades mõjutas elektrihindade tõusu veel ka Leedu otsus piirata Valgevene Astravetsi tuumajaamas toodetud elektri pääsu Balti riikide elektriturule.

Lisaks avaldusid Euroopas, sh Enefit Greeni koduturgudel Euroopa Liidu senise energiapoliitika mõjud. Maagaasi hind oli seni aastaid püsinud suhteliselt madalal tasemel ning seetõttu vähemalt osaliselt tõrjunud ka investeeringuid taastuvenergeetikasse. Nüüd osutus see nii madalate varude kui ka geopoliitilise olukorra tõttu ühtäkki defitsiitseks ning väga kalliks elektrienergia tipunõudluse rahuldamise viisiks. Samuti tõusis järsult CO2 kvoodi hind.

Kõik eelpool nimetatud trendid: elektrienergia nõudluse kasv, maagaasi ja CO2 kvoodi hinnakasv on nüüdseks loonud väga soodsa pinnase uute taastuvenergia projektide arendamiseks.

Teisalt on investeeringuid taastuvenergiasse mõjutamas ka tehnoloogiate hinnalanguse aeglustumine või osatine peatumine. Investeerimispanga Lazard andmetel on viimase viie aasta jooksul maismaatuulikute tehnoloogia hind langenud keskmiselt 4% aastas. Päikeseparkide tehnoloogia on muutunud viimasel viiel aastal keskmiselt 8% aastas odavamaks.

KODUTURGUDE KESKMISED ELEKTRI TURUHINNAD €/MWh

EESMÄRK 55: ROHEPÖÖRDE VÕIDUKÄIK JÄTKUB

aasta juulis avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu õiguse muutmise paketi "Eesmärk 55" (ingl Fit for 55). Sellega muutus Euroopa rohepöörde kava senisest konkreetsemaks ja prognoositavamaks.

Enefit Greeni tegevust mõjutavad positiivselt ettepanekute kolm põhisuunda:

1) energiatarbimise elektrifitseerimine (fossiilsete energiakandjate tarbimise asendamine eelistatult taastuvelektriga või sellest toodetud energiakandjate tarbimisega erinevates majandussektorites nagu tööstus, transport ning hoonete kütmine ja jahutamine);
2) taastuvenergia tootmise suurendamine;
3) energiasääst, mille üheks osaks on ka ostetava energia koguse vähendamine (sh: energiasäästlikemate tehnoloogiate kasutamine; ostetud energia asendamine kohapeal toodetud taastuvenergiaga).

Samuti avaldas Euroopa Komisjon nn taksonoomia ehk tehnilised tingimused, mille järgi hinnata majandustegevuse mõju keskkonnale ning kliimamuutuste leevendamisele või tagajärgedega kohanemisele. Avaldatud kriteeriumid hakkavad mõjutama investeerimisja krediidiotsuseid Euroopa Liidu pankades ja muudes finantsette-

TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE OSAKAAL ENERGIA BRUTOLÕPPTARBIMISES, %

Allikas: Riiklikud kliima- ja energiakavad (NCEP), Euroopa Komisjon

võtetes ning loovad eeliseid taastuvenergeetika ettevõtetele, mille majandustegevus soodustab või vähemasti ei kahjusta keskkonnaeesmärkide täitmist.

Kuigi Enefit Greeni koduturgudel ei muutnud valitsused möödunud aastal oma 2030. aasta taastuvenergia tootmise eesmärke, siis valitsuste mitteametlike sõnumite alusel avaldatakse uued, senisest ambitsioonikamad taastuvenergia tootmise eesmärgid 2022. aastal.

EESTI: TULEKUL UUED RIIKLIKUD TAASTUVELEKTRI OKSJONID

Eesti on kujundanud toetava seisukoha Euroopa Komisjoni esitatud roheleppe (ingl Green Deal) paketi põhiseisukohtade suhtes. Kõige olulisematest muudatustest toetab Eesti ettepanekut suurendada taastuvenergia tootmise osakaalu eesmärki 2030. aastaks. Riik on valmis omalt poolt tõstma taastuvenergia osakaalu eesmärki 42 protsendilt 46 protsendini energiatarbimisest. Eesti toetab liikmesriikide ühise taastuvenergia projekti elluviimise kohustust ning pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute (ingl Power Purchase Agreement) kasutuselevõttu elektri tootjate ja ostjate vahel. Bioenergia jätkusuutlikkuse tingimuste osas soovib Eesti kindlalt tagada võimaluse jätkuvalt kasutada biomassi kui juhitavat energiatootmise allikat.

Peamised muudatused regulatsioonides:

Muudeti taastuvenergia vähempakkumistega seotud tingimusi Elektrituruseaduses ja selle alusel välja antud vähempakkumiste määruses. Tootjatele vähendab riske vähempakkumise võitjale makstava toetuse arvutuses kasutatava elektri hinna metoodika muudatus, mis asendab toetuse arvutuses elektrituru kuu aritmeetilise keskmise hinna tunnihindadega.

märtsil 2021 kuulutati välja vähempakkumine alla 1 megavati seadmetes aastas kuni 4,52 gigavatt-tundi taastuvelektri tootmisele tootmise alustamise tähtajaga 1. september 2023.
novembril 2021 kuulutati välja vähempakkumine 450 GWh/a taastuvelektri tootmiseks tootmise alustamise tähtajaga 1. jaanuar 2026.

Valitsus otsustas korraldada 650 GWh/a taastuvelektri tootmist lisava vähempakkumise varem, kui seda näeb ette kehtiv kliima- ja energiakava. Vähempakkumine kuulutatakse välja 4. jaanuaril 2023. a.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustaskoostöös Riigi Kinnisvaraga ettevalmistusi, et riigi tarbitavat elektrit saaks osta investeerimiskindlust pakkuva elektri ostulepingu alusel. Seda koos tingimusega, et elekter toodetakse lepingu täitmiseks ehitatud uues elektrijaamas taastuvatest energiaallikatest. Riik kavatseb hanke välja kuulutada 2022. aastal.

Valitsus algatas seadusandluse muudatused, et kehtestada piirmäärad ja reeglid kompensatsioonide maksmiseks tuuleparkidest mõjutatud kohalikele elanikele ning kohalikele omavalitsustele. Prognoositavalt jõustuvad muudatused 2022. aastal, kiirendades tuuleparkide ehitamist Eestis.

LEEDU: SENINE TAASTUVENERGIA EESMÄRK SAAVUTATUD, UUSI OKSJONEID EI PLANEERITA

Kehtiva arengukava alusel lisandub Leedus 2030. aastaks 1322 megavatti uusi tuuleparke. Leedu valitsuse liikmed on avaldanud, et ,,Eesmärk 55" raames võib riigi uueks eesmärgiks olla toota 2030. aastaks senise 45% asemel vähemalt 50% elektrist taastuvatest energiaallikatest.

aastal käivitas Valgevene Astravetsi tuumaelektrijaama ning novembris lõpetas Litgrid tulenevalt Leedu seadusandlusest Leedu-Valgevene vaheliste elektriliinide kasutamise elektrikaubanduse eesmärgil. Selle tagajärjel vähenes elektri import kolmandatest riikidest ja suurenes nõudlus elektri tootmiseks Balti riikides.

Leedu energiaturu regulaator teatas märtsis 2021, et seaduses ettenähtud taastuvenergia osakaalu eesmärk (5 TWh/a) on riigis saavutatud ning uus taastuvenergia vähempakkumisi enam ei korraldata.

LÄTI: ALUSTATI ETTEVALMISTUSI EESTIGA KOOSTÖÖS MERETUULE-PARGI RAJAMISEKS LIIVI LAHES

Tänu suurele hüdroenergia osakaalule tootis Läti taastuvatest energiaallikatest juba 2020. aastal üle 40% energiavajadusest, mistõttu ei ole taastuvenergia tootmise kiire suurendamine Lätis olnud seni liiga prioriteetne, kuid 2030. aastaks on Läti eesmärk toota vähemalt 50% energiast ja 60% elektrist taastuvatest energiaallikatest. 2030. aastal peaks Lätis elektrit tootma vähemalt 800 megavatti tuuleparke.

Läti valitsus alustas koostöös Eestiga aktiivselt ühiseid ettevalmistusi meretuuleparkide ja neid ühendava elektrivõrgu rajamiseks kahe riigi vahelises rannikumeres (Riia/Liivi lahes).

Läti riik viib läbi formaalseid kontrolle, mis on viinud osade taastuvenergia tootjatega sõlmitud garanteeritud hinnaga ostukohustuse lepingute ennetähtaegse katkestamiseni. See ei kasvata Läti regulatsioonide usaldusväärsust uute taastuvenergia tootmise investeeringute tegemisel.

POOLA: EUROOPA KOMISJONI HEAKSKIIT MERETUULEPARKIDE ARENDAMISEKS

Poola on viimastel aastatel üks kõige aktiivsemalt taastuvenergia tootmise arendamisse panustanud riike Läänemere ääres.

Poola plaan on toota 2030. aastal taastuvenergiast vähemalt 21% tarbitavast energiast. Euroopa Komisjoni arvutuse järgi oleks Poola põhjendatud eesmärk vähemalt 25%.

aastal avaldas Poola riikliku taastuvenergia vähempakkumiste kava päikesest ja tuulest taastuvelektri tootmise suurendamiseks aastatel 2022-2027. Euroopa Komisjon kinnitas selleks vajaliku riigiabi loa 2021. aasta detsembris.

Poola kehtestas seadusega kava käivitada 2027. aastaks 10,9 gigavatti meretuuleparkide ehitamine. Otsuse raames garanteeriti 2021. aastal kõige kaugemale jõudud meretuuleparkide arendustele otsustuskorras hinna stabiliseerimine hinnavahelepingu abil (ingl Contract for Difference). 2025. ja 2027. aastal korraldatakse järgmised hinnavahelepingu vähempakkumised. Poolas sõlmiti valitsuse eestvedamisel meretuuleparkide arendamise kokkulepe (ingl Offshore Wind Sector Deal), mille eesmärk on suurendada meretuleparkidest Poola majandusele tekkivat kasu. Euroopa Komisjon kooskõlastas Poolas meretuuleparkide arendamise toetamise kuni 22,5 miljardi euro ulatuses.

SOOME: PLAAN TAASTUVELEKTRI VÕIMSUSED ENAM KUI KAHEKORDISTADA AASTAKS 2030

Soome ametlik eesmärk on saavutada riigi süsinikuneutraalsus 2035. aastaks. Plaani aluseks on süsinikuneutraalse elektri tootmise suurendamine Soomes.

Soome jätkas tuuleparkide ehitamiseks atraktiivse ärikeskkonna arendamist. Soome eelisteks on heade tuuleoludega vaba maa olemasolu, kiire ja soodsatel tingimustel liitumine elektrivõrguga ning kohalike omavalitsuste toetav suhtumine tuuleparkide ehitamisse. Fingridi prognoosi järgi suureneb 2030. aastaks taastuvelektri tootmisvõimsus Soomes 9 gigavatilt 21 gigavatini ning 2040. aastaks 30 gigavatini. Elektri tarbimises prognoosib Fingrid tõusu 2020. aasta 83 teravatt-tunnilt 109 teravatt-tunnile 2030. aastal ning 150 teravatt-tunnini 2040. aastal.

Lõpliku kinnituse sai Soome ja Rootsi vahel uue 800/900 MW ülekandeliini "Aurora" ehitamine valmimistähtajaga aasta 2025. a.

Strateegia

Tuule- ja päikeseenergia on väga konkurentsivõimelised
Kasvatame roheenergia tootmisvõimsusi 2025. aastaks 2.4 korda
Tugevad arendus- ja varahaldusmeeskonnad

Ettevõtte strateegia lähtub globaalsest konsensusest, et kliimamuutused on reaalsed ja inimtekkelised ning et igaühel meist on võimalik anda oma panus kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Meie Enefit Greenis saame seda teha tootes taastuvenergiat ning arendades jätkusuutlikult uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi. Meie jõupingutusi strateegia elluviimisel toetab Euroopa Liidus, sealhulgas meie koduturgudel loodud soodne poliitiline keskkond ning kasvav nõudlus taastuvenergia järele.

Kõige olulisemaid kasvuvõimalusi näeme tuulest ja päikesest elektrienergia tootmises. Just need on viimase kümne aasta jooksul osutunud nii globaalselt kui ka Läänemere piirkonnas kõige konkurentsivõimelisemateks taastuvenergia tehnoloogiateks (hinnatuna madalaima ühe energiaühiku tootmise kulu ehk LCOE järgi).

Ülevaate sellest, kuidas globaalselt erinevate tuule- ja päikesetehnoloogiate energiaühiku tootmiskulud on soodsamaks ning konkurentsivõimelisemaks muutunud, annab allolev joonis.

Enefit Greeni ambitsioon on olla kiiresti ja kasumlikult kasvav taastuvenergiaettevõte Läänemere piirkonnas. Meie strateegiline eesmärk on kasvatada aastaks 2025 elektritootmise võimsust 2,4 korda ehk 1100 megavatini.

Toodame taastuvenergiat tõhusalt ja keskkonnasäästlikult. Selleks seame fookuse:

olemasolevate tootmisvarade efektiivsele opereerimisele;
uute tuule- ja päikeseprojektide kasumlikule arendusele.

Enefit Green kasutab vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis põhineb taastuvenergiaprojektide planeerimisel, arendamisel, elluviimisel ja opereerimisel. Näeme, et suudame pikemas perspektiivis nii kõige rohkem suurendada meie arendatavate ja opereeritavate tootmisvarade finantseerimiseks kasutatud kapitali tootlust.

TÄPSEMALT PÕHINEB MEIE STRATEEGIA KAHEL SAMBAL:

Tootmisvarade tipptasemel opereerimine, et tõsta nende väärtust

Enefit Greenil on kogenud tootmis- ja varahaldusmeeskond, kes rakendab nutikatel digilahendustel põhinevaid varahalduse praktikaid. Meie elektrijaamade ning tuule- ja päikeseparkide opereerimine põhineb digitaliseerimisel, suurandmetel ning masinõppel. Nutika varahaldussüsteemi abil saame seadmeid hooldada ennetavalt ja suurendada selle abil oma varade tootlikkust.

Kohalikul arenduskompetentsil põhinev kasv

Enefit Greenil on koduturgudel kohapeal paiknev ja tegutsev kogenud ettevõttesisene arendusmeeskond. Meie fookus on seatud ennekõike varases faasis ja valikuliselt ka eelarendatud projektidele. Ettevõte keskendub projektide arendamisel riskide maandamisele, tagab iga projekti puhul sobivaima kasutatava tehnoloogia valiku ja sõlmib enne investeerimisotsuse tegemist siduvad hanke- ja ehituslepingud ning piisavas ulatuses pikaajalisi elektrimüügilepinguid. Projektid peavad vastama vähemalt juhtkonna poolt sätestatud kapitali tootlikkuse miinimummäärale, milleks on kaalutud kapitali hind (WACC) pluss 2%.

Uute arendusprojektide puhul on järjest olulisem leida võimalusi suuremahuliste pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimiseks. Siin saame tihti tugineda Eesti Energia energiakaubanduse oskusteabele.

ENEFIT GREENI PÕHIMÕTTED ARENDAMISEL

Kogukond on meie koostööpartner Loome ühiseid töögruppe eesmärgiga rajada uusi arendusi kogukondi ja olulisimaid huvigruppe kaasavalt

Me ei tekita olulist negatiivset keskkonnamõju Viime läbi põhjalikke ja ülevaatlikke keskkonnamõjude uuringud ning kaasame nende koostamiseks eksperte, kes omavad mitmekülgset kogemust nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil

Kasutame parimat võimalikku tehnoloogiat Arvestame oma planeeringutes võimalike tuleviku stsenaariumitega, et me ei peaks end piirama kõige kaasaegsema ja parema tehnoloogia kasutamisel

Leiame sünergiaid muude valdkondadega Aitame kogukondadel roheteekondi personaalselt ja paindlikult planeerida

Kaasame parimat rahvusvahelist praktikat Oleme eestvedajad ja kaasame parimaid rahvusvahelisi koostööpartnereid

LÜHIAJALINE ARENDUSTE PORTFELL

Meie 2021. aasta lõpu installeeritud elektrienergia tootmisvõimsus oli 457 megavatti.

Meie lühiajalisse arenduste portfelli kuuluvad tuule- ja päikeseparkide arendusprojektid, mille realiseerimisel saavutame 2025. aastaks seatud kasvueesmärgi. Meie 2025. aasta eesmärgiks on kasvatada elektrienergia tootmisvõimsust 2021. aasta lõpuga võrreldes umbes 2,4 korda kuni 1100 megavatini. Selle kasvueesmärgi saavutamiseks vajalike investeeringute kogumaht on umbes 600 miljonit eurot.

Lühiajalise arenduste portfelli osas langetasime 2021. aastal lõplikud investeerimisotsused kahe tuulepargi kohta Leedus (43 megavatti Šilale II ja 75 megavatti Akmene),ühe tuulepargi kohta Soomes (72 megavatti Tolpanvaara) ja ühe päikesepargi kohta Poolas (9 megavatti Zambrow) – koguvõimsusega 199 megavatti.

aasta jooksul loodame lõpliku investeerimisotsuse langetada umbes kaks korda suurema ehk enam kui 400 megavatise koguvõimsusega tuule- ja päikeseenergia projektide kohta Eestis, Leedus ja Poolas.

Kõik nimetatud projektid peaksid valmima aastatel 2023-2024. Nii, et 2025. aastal oleksime saavutanud investoritele lubatud 1100 megavatise elektritootmisvõimsuste eesmärgi.

Lisaks Lühiajalisele arenduste portfellile töötame pidevalt ka pikema perioodi arendustega. Kaugemas tulevikus näeme võimalusi oma elektrienergia tootmisvõimsuste oluliseks kasvuks.

Enefit Green finantseerib investeeringuid emaettevõtte (s.o. Enefit Green AS) tasandil, tagades madalama krediidiriski ja rahastamiskulud.

MÕÕDETAVAD STRATEEGILISED EESMÄRGID KUNI 2025. AASTANI

LÜHIAJALINE ARENDUSTE PORTFELL 31.01.2022 SEISUGA

Investeerimisotsuse (FID) ootel projektid 2022

PIKAAJALINE ARENDUSTE PORTFELL 31.01.2022 SEISUGA

* Erinevad maismaatuuleparkide ja päikeseparkide arendused mille lõplikke investeerimisotsuseid ei ole plaanis teha enne 2023. aastat.

** Liivi meretuulepargi arendus kuulub 2021. aasta lõpu seisuga Eesti Energiale. Liivi projekti puhul on Eesti Energia nõustunud pakkuma Enefit Greenile võimalust osaleda projektis ja/või omandada projekt turutingimustel.

Meie teekond 2021

Neli olulist investeerimisotsust lisavad ligi 200 megavatti tootmisvõimsust
Jätkuvalt kõrge tootmisvarade töökindlus
Digitaliseerimine annab mõõdetavat lisandväärtust

Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Toodame elektrit ja soojust tuulest, päikesest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest.

Ettevõtte taastuvenergia tootmise võimsused 2021. aastal ei muutunud, kuid aasta kokkuvõttes tootsime mõnevõrra vähem elektrit ja rohkem soojusenergiat.

Meie suurimad elektritootmisüksused on Eestis ja Leedus asuvad tuulepargid ning me pingutame iga päev selle nimel, et heade tuuleolude korral oleks tuulikute tootlikkus maksimaalne.

aasta oli väga hea tuuleaasta – eriti just aasta algus paistis silma suurepäraste ilmastikutingimustega, mis soodustasid tuuleenergia tootmist.
aasta sarnanes rohkem keskmisele tuuleaastale. Nii oli keskmine mõõdetud tuulekiirus Enefit Greeni tuuleparkides 2021. aasta esimeses kvartalis nii Eestis kui Leedus tervelt viiendiku võrra väiksem kui aasta varem. Aasta edenedes tuuleolud küll paranesid, kuid 2021. aasta kokkuvõttes jäi keskmine tuule kiirus meie Eesti tuuleparkides siiski ligi 6% ja Leedu tuuleparkides ligi 8% väiksemaks võrreldes aastatagusega.

Nõrgematest tuuleoludest tulenevalt oli Enefit Greeni tuuleparkide elektritoodang aasta kokkuvõttes mullusest 13,7% väiksem.

Tuuleolude kõrval mõjutas tuuleparkide tootlikkust ka võrdlusperioodiga võrreldes pisut madalam tuulikute töökindlus. Tänu päikeseparkide ja koostootmisjaamade stabiilsemale tootlikkusele jäi Enefit Greeni 2021. aasta elektritoodangu langus 11,7% juurde võrreldes aasta varem saavutatud rekordilise tulemusega.

Soojusenergia toodang seevastu kasvas 2021. aastal 13,7% ning segaolmejäätmetest ja hakkepuidust tootsime koguni 18,8% rohkem soojust. Selle kasvuvõimaluse andis 2021. aasta veebruaris jõustunud lepingumuudatus, millega Iru elektrijaam saab koostootmise režiimis toota soojust aastaringselt ehk nüüdsest alates ka suvisel perioodil. Maagaasi kui fossiilset kütust kasutame oma koostootmisjaamades peamiselt ainult põhitootmisseadmete tootmiskatkestuste kompenseerimiseks või üksikutel päevadel aastas tipukoormuste katmiseks. Iru elektrijaamas maagaasist toodetud soojusenergia kogus vähenes 2021. aastal 62,6% võrra.

ENEFIT GREENI TOOTMISMAHUD

	2021	2020	Muutus
Elektritoodang kokku, MWh	1 192 777	1 350 308	-11,7%
sh tuul	983 182	1 138 884	-13,7%
sh koostootmine	184 575	184 849	-0,1%
sh päike	24 299	25 485	-4,7%
sh muud	723	1 090	-33,7%
Soojusenergia, MWh	618 174	543 791	13,7%
sh segaolmejäätmetest, hakkepuidust	605 450	509 748	18,8%
sh maagaasist (Iru elektrijaam)	12 724	34 043	-62,6%
Pelletid, tuh t	135,2	161,5	-16,3%

TUULEENERGIA, MWh

Enefit Greeni konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100137985/reports). Enefit Green aastaaruanne 2021 Sisukord

400 000 300 000 200 000 100 000 I kv II kv I kv 2020 2021

KVARTAALNE ELEKTRIENERGIA TOODANG 2020-2021:

KVARTAALNE ELEKTRIENERGIA TOODANG 2020-2021: KOOSTOOTMINE, MWh

KVARTAALNE ELEKTRIENERGIA TOODANG 2020-2021: PÄIKE JA MUUD ALLIKAD, MWh

KVARTAALNE SOOJUSENERGIA TOODANG 2020-2021: KOOSTOOTMINE, MWh

TOOTMISVARADE TÖÖKINDLUS

Oleme seadnud endale väga kõrged töökindluse eesmärgid kõigis tootmisvaldkondades. Pingutame teadlikult selle nimel, et tagada töökindlus nendel perioodidel, kui ilmaolud energia tootmiseks on kõige paremad.

Tuulikute puhul jälgime toodangupõhist töökindlust ehk arvestame kõiki seisakuid, sh ilmastikust ja keskkonnast tulenevaid piiranguid ning mõjusid. Seega oleme oma kalkulatsioonides karmimad tuulikutootjate tavapärasest arvutusloogikast, kes selliste mõjudega ei arvesta.

Viimasel kolmel aastal on meie tuuleparkide töökindlus püsinud vahemikus 95,6-96,1%. Oleme enim keskendunud WinWind tuuleparkide keskmisest madalama töökindluse parandamisele ja see töö on olnud tulemuslik – saavutasime lõppenud aastal WinWind tuuleparkides ajalooliselt kõrgeima töökindluse 92,7%, mis ületab oluliselt varasema kaheksa aasta keskmist töökindlust nendes tuuleparkides.

Alates 2021. aastast hooldab meie WinWind tuulikuid täielikult Empower 4Wind, milles Enefit Green omab 40% osalust. Ettevõte keskendub seda tüüpi tuulikute hooldusele ja remondile ning pöörab järjest suuremat tähelepanu ennetavale hooldusele koostöös meie tootmise- ja varahalduse meeskonnaga. Aasta oli edukas, sest kõigis neljas WinWind tehnoloogiaga tuulepargis suudeti riketele kiirelt reageerida, lahendada juurprobleemid ning korraldada töö efektiivselt.

Teiste Enefit Greeni tuuleparkide töökindlused on WinWind parkidega võrreldes paremad ja jäävad vahemikku 96,4-98%. 2021. aastal oli töökindlus varasemast veidi madalam tuulikute peakomponentide rikete ning labade jäätumise tõttu.

ENEFIT GREEN TOOTMISVARADE TÖÖKINDLUSED 2019-2021

	2019	2020	2021
Tuulepargid kokku	96,0%	96,1%	95,6%
Tuulepargid – WinWind	89,5%	89,7%	92,7%
Koostootmisjaamad	89,6%	96,6%	96,8%
Päikesepargid	99,6%	99,9%	99,9%
Keila-Joa hüdroelektrijaam	97,8%	98,9%	97,8%
Ruhnu taastuvenergialahendus	100,0%	100,0%	99,7%

Päikeseparkides on töökindlus püsinud viimasel kolmel aastal üle 99,6%. Päikesepargid on Enefit Greeni kõige uuem tootmisvara ja oleme töökindluse kõrget taset hoidnud efektiivse hoolduse ja pideva monitoorimise kaudu.

Järjepidevalt on kasvanud ka meie koostootmisjaamade töökindlus, kus võime oma meeskondade üle uhkust tunda, sest saavutasime viimaste aastate kõrgeima 96,8%lise töökindluse. Seejuures oli Iru elektrijaamas töökindlus 97%, Paide elektrijaamas 98,2% ning Valka elektrijaamas 99,4%. Suurima mõjuga vahejuhtum jaamade töökindlusele oli piksetabamus Brocenis.

Keila-Joa hüdroelektrijaamas mõjutab töökindlust kõige rohkem vee sissevoolukanali ummistumine, kas siis talvise jäätumise või kevadise suurveega jõelt tuleva prahi tõttu. Tehniliselt on jaam heas töökorras.

Ruhnu taastuvenergialahendus alustas tootmist 2018. aasta sügisel. Lahenduse töökindlus on kriitiliselt tähtis, sest sellel põhineb saare varustuskindlus ehk Ruhnu inimeste igapäevane elu. Möödunud aastal oli Ruhnul üks lühiajaline katkestus, mille põhjustas akupanga automaatikasüsteemi rike.

LÕIME DIGITALISEERIMISEGA 1,3 MILJONIT EUROT LISANDVÄÄRTUST

Kasutame võimalikult targalt ära nii analüütikute poolt kui ka masinõppemoodulite abil kogutavaid andmeid, mis on meie tootmise tagamisel, seadmete korrashoiul ning ennetavate hoolduste kavandamisel muutunud iseenesest mõistetavaks. Digitaalsete andmete ja automaatanalüüsi toel saame parandada tootmisvarade töökindlust, teha täpsemaid prognoose, suurendada toodangut ning viia ellu oma kasvuplaan selliselt, et me ei pea koos varade mahu suurendamisega koheselt ja proportsionaalselt suurendama tootmismeeskonda. Niimoodi parandame jätkusuutlikult oma tegevuse efektiivsust.

Tänu digitaalsele varahaldusele on Enefit Greenil reaalajas ülevaade iga tootmisobjekti tööseisukorrast ja efektiivsusest. Andmete automaattöötluse abil suudame paremini prognoosida ja ajatada hooldusperioode, kavandada laovarusid ja ennetavalt asendada tavapäraselt muidu rikkeks- ja tootmisseisaku kaasa toovaid seadmeid, genereerida aruandeid ja raporteid ning tuvastada rikete juurpõhjuseid. Samuti saame langetada õigeaegseid juhtimisotsused ja jälgida eesmärkide täitmist ilma töömahukate ja ebatäpsete raporteerimisprotsessideta.

aastal keskendusime kõigil koduturgudel ühtse varahalduse tarkvara kasutusele võtmisele ning tootmisandmete monitoorimissüsteemi (Scada) võimekuse laiendamisele. Viimase tegevusena liidestame 2022. aastal varahalduse tarkvara finantssüsteemiga, mis seob tehnilise info raamatupidamise infoga. Tarkvara tootjaks on USA ettevõte Infor ja juurutamise partneriks Poola ettevõte Eurotronic Sp. z o.o.

Ettevõtte tootmisvaradelt kogutavate digiandmete süsteemne kasutamine igapäevaselt tootmis- ja varahalduse otsuste langetamisel tõi 2021. aastal lisandväärtust hinnanguliselt 1,3 miljoni euro ulatuses.

Enefit Greeni eesmärk on suurendada 2025. aastaks taastuvenergia tootmisvõimsusi praegusega võrreldes üle kahe korra. Meie seni kasutusel olnud varade tootmisinfo jälgimise süsteem Scada poleks suutnud katta kasvavat tootmismahtu ja sobiva lahenduse leidmiseks analüüsisime kokku üle kümne süsteemi. Kasutajasõbralikkuse, püsikulude ja andmepunktide kogumahu alusel otsustasime WonderWare Scada kasuks ning sõlmisime pikaajalise raamlepingu Klinkmann Eestiga, kes on WonderWare Scada ametlik edasimüüja Eestis.

Lõppenud aastal võtsime kasutusele automaatse teavitussüsteemi rikke- ja muude teadete saatmiseks. Ükskõik, kas probleem ilmneb alajaamas, päikesepargis, tuulepargis või koostootmisjaamas, saavad tootmisjuhid ja võtmeisikud selle kohta lühisõnumi ja e-kirja vaid mõne sekundi möödumisel.

aastal aitas WinWind tuulikute töökindluse parandamine suurendada elektritoodangut 0,9 gigavatt-tunni võrra. Aasta varem arendasime koos Soome koostööpartneriga Wind Controller Oy välja lahenduse tuulikute töökindluse hoidmiseks tormistes ilmastikuoludes ja praeguseks on seda tüüpi tuulikutel vähem rikkeseisakuid.

Töökindluse tagamise vaates oli oluline ka tuulikute distantsilt taaskäivitamise arendus Aulepa tuulepargis, mis tõi juurde 0,45 gigavatt-tundi elektritoodangut aastas.

DIGITALISEERIMISE EESMÄRGID 2022 AASTAL

Ka järgneval perioodil keskendume digitaliseerimisel protsesside automatiseerimisele ja analüütilise võimekuse kasvule tagamaks detailse info ajakohase kättesaadavuse ja käsitöö vähenemise.

Peamised fookuskohad 2022 aastal:

automaatne hooldusvajaduse tuvastamine ja partnerile edastamine.
masinõppe mudelid päikeseparkide ja koostootmisjaamade ennetavaks hoolduseks;
varahalduse tarkvara liidestamine hoolduspartneri Empower 4Wind töökäskude süsteemiga;
Broceni koostootmisjaam ja pelletitehase infosüsteemide sidumine kesksesse süsteemi.

MEIE KASVUPLAAN HÕLMAB KOGU REGIOONI

Usume, et elektrifitseerimine on kiireim, odavaim ja kõige keskkonnasõbralikum lahendus süsinikuneutraalse elukorralduseni jõudmiseks. Taastuvelektri laialdasem kasutuselevõtt eeldab, et rohelist elektrit jaguks piisavalt.

Enefit Greeni eesmärk on ehitada kiires tempos uusi tuuleja päikeseparke meie kõigil koduturgudel Soomest Poolani ning meie tegevuse aluseks on selge kasvuplaan.

aastal tegime neli investeerimisotsust – kolm maismaatuulepargi ja ühe päikesepargi kohta. Nende otsuste tulemusel suureneb ettevõtte tootmisvõimsus ca 199 megavati võrra ja taastuvelektri toodangule lisandub ca 680 gigavatt-tundi aastas. Leetu Šilalesse rajatav 43-megavatine tuulepark peaks hakkama toodangut andma juba 2023. aasta alguses ning 75-megavatine Akmene tuulepark sama aasta keskpaigas. Tolpanvaara tuulepark Soomes on planeeritud valmima 2024. aasta alguses.

Päikeseenergia arendamisel tegutsesime möödunud aastal kõige aktiivsemalt Poolas. Osalesime edukalt Poola taastuvenergia vähemuspakkumise oksjonil Zambrowi päikesepargiga ning tegime investeerimisotsuse ehitada valmis päikesepark võimsusega 8,8 megavatti. Zambrowi päikesepargi eeldatav toodang on 9,6 gigavatt-tundi aastas ning park peaks hakkama toodangut andma 2022. aasta teisel poolaastal.

Taastuvenergia tootmise kasvatamise eesmärgil jätkasime tööd ka teiste arendusportfellis olevate tuule- ja päikeseparkide projektidega. Tahame 2022. aastal jõuda investeerimisotsuseni kahe maismaatuulepargi osas Eestis ja ühe pargi osas Leedus koguvõimsusega 260 megavatti. Sellele lisaks soovime langetada otsused kolme päikesepargi rajamise osas Eestis ja kahe pargi osas Poolas koguvõimsusega kuni 175 megavatti.

MEIE ARENDUSPÕHIMÕTTED

Taastuvenergia arendamisel on meie kolm kõige tähtsamat partnerit riik, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad. Enefit Green usub, et rohepööre õnnestub, kui see saab kogu ühiskonna südameasjaks ja osana lahendusest nähakse uusi tuule- ja päikeseparke.

Oluline võti taastuvenergia arendamisel on pikaajalise lepinguga elektri ostjad, kes aitavad tagada investeerimiskindluse.

Kõigi 2021. aastal tehtud uute tuuleparkide investeerimisotsuste taga on Eesti Energia suurklientide tahe sõlmida pikaajalisi elektri-ostumüügi lepinguid. Nõudlus süsinikuneutraalse elektri järele on väga suur ja üha rohkem on kliente, kes soovivad roheenergia ostmiseks sõlmida pikaajalisi lepinguid.

Kasutame parimat võimalikku tehnoloogiat Arvestame oma planeeringutes

võimalike tuleviku stsenaariumitega, et me ei peaks end piirama kõige kaasaegsema ja parema tehnoloogia kasutamisel

Kogukond on meie koostööpartner Loome ühiseid töögruppe eesmärgiga rajada uusi arendusi kogukondi ja olulisimaid huvigruppe kaasavalt

Leiame sünergiaid muude valdkondadega Aitame kogukondadel roheteekondi personaalselt ja paindlikult planeerida

Kaasame parimat rahvusvahelist praktikat Oleme eestvedajad ja kaasame parimaid rahvusvahelisi koostööpartnereid

Elektri turuhinnad on viimasel paaril aastal olnud liiga ebastabiilsed, et tugineda pikaajaliste ja suuremahuliste investeeringute tegemisel üksnes neile. Samuti on vähenenud tuule- ja päikeseenergia arendustele jagatavate toetuste osakaal või puuduvad toetused üldse. Neist asjaoludest lähtuvalt toetub Enefit Green uute projektide arendamisel järjest enam pikaajalistele elektri ostumüügilepingutele või osaleb koduturgude riiklikel taastuvenergia oksjonitel.

Tuuleenergia sobib suures mahus rohelise elektri tootmiseks, sest see on odav ja vähese keskkonnamõjuga. Ettevõtted üle meie koduturgude soovivad sõlmida fikseeritud hinnaga elektri ostulepingu kuni 15 aastaks ning vähendada sel moel oma keskkonnajalajälge. Meile kui arendajale annab see kindluse investeeringute elluviimiseks, sest tagame stabiilsema rahavoo, kui vähendame sõltuvust elektri turuhindade volatiilsusest.

Kõikide arendusplaanide edukas elluviimine toetub samuti heale koostööle sidusrühmadega. Enefit Greeni meeskond on avatud ja lahendustele orienteeritud. Mõistame, et taastuvenergia arendamine tekitab palju erinevaid arvamusi ja küsimusi ja meie soov on uurida uute tuule- ja päikeseparkide rajamise võimalikkust konstruktiivses dialoogis kohaliku kogukonnaga ning seetõttu kaasame neid juba projektide varajases faasis. Moodustame arendusprojektide elluviimiseks töörühmasid, et arutada ja leida ühiselt lahendusi teemadele ja küsimustele, mis sidusrühmadel tekivad. Nii jõuame parima võimaliku tulemuseni, millest võidab ka kohalik kogukond.

KOOS KLIENTIDEGA ROHELISEMA TULEVIKU SUUNAS

Päikeseenergia on lihtsaim viis hakata ise 100% puhast energiat tootma, hoida kokku elektrikuludelt ning kasvatada oma kinnisvara väärtust. Viimastel aastatel on päikeseparkide tehnoloogia muutunud inimestele taskukohasemaks ning müütidele vaatamata on Baltikum osutunud heaks kohaks, kus päikesest elektrit toota.

Lõppenud aastal aitasime Eesti Energia kodu- ja äriklientidel üle kõigi koduturgude projekteerida ja paigaldada 277 päikeseelektrijaama.

Tagame sujuva protsessi ideest teostuseni vaid loetud kuudega ning soovi korral pakume kliendile ka pargi hilisemat opereerimist ja hooldustöid. Klientidele rajatud päikeselahenduste koguvõimsus on kasvanud 16 megavatini.

Ligi kümnele kliendile ehitame päikeseelektrijaama juba koos salvestuslahendusega, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada enda toodetud roheenergiat, säästa veelgi rohkem võrgutasult ning kaitsta end ka elektrikatkestuste eest.

Enefit Greeni aktsiate avalik pakkumine

Rekordiline IPO Baltimaades
100 miljonit eurot täiendavat omakapitali
Üle 60 000 uue investori

Korraldasime 2021. aasta oktoobris Enefit Greeni aktsiate esmase avaliku pakkumise, et kaasata raha ettevõtte kasvustrateegia elluviimiseks. Andsime inimestele võimaluse panustada rohelisemasse tulevikku ja saada osa meie kasvuloost. Enefit Greeni aktsiate märkimisperiood kestis 5. oktoobrist kuni 14. oktoobrini.

EGR1T (Enefit Greeni aktsia) Huvi Enefit Greeni aktsiate vastu osutus erakordselt suureks ning ületas selgelt ootuseid. Enefit Greeni IPO kujunes läbi aegade suurima investorite arvuga aktsiate esmaseks avalikuks pakkumiseks Balti turgudel. Aktsiaid omandas enam kui 60 000 investorit,

kes ostsid aktsiaid hinnaga 2,90 eurot aktsia kohta. IPO maht oli kokku 175 miljonit eurot, sellest 100 miljonit eurot (peale kulusid 94,5 miljonit eurot) laekus ettevõttele uute emiteeritud aktsiate eest.

Pärast avalikku pakkumist kujunes Enefit Greeni emiteeritud aktsiate arvuks 264 276 232 aktsiat. Lisaks 34 482 759 uuele aktsiale müüs Enefit Greeni emaettevõte Eesti Energia avaliku pakkumise käigus 25 862 068 aktsiat.

Avaliku pakkumise hinnatasemel 2,90 eurot aktsia kohta kujunes Enefit Greeni aktsiate turuväärtuseks seega 766,4 miljonit eurot. Alates aktsiate noteerimisest Nasdaq Tallinna börsil 21. oktoobril kuni 2021. aasta lõpuni, kasvas aktsia hind 39,4% võrra 4,044 euro Börsikella helistamine

ENEFIT GREENI AKTSIA HIND VS VÕRDLUSINDEKSID Eur

OMXBBGI index (OMX Baltic Benchmark (Gross))
SX6R index (STOXX Europe 600 Utilities (Net Return))
EE750V index (STOXX Eastern Europe 300 Utilities (Net return))

tasemeni. Ettevõtte emiteeritud aktsiate turuväärtus oli aasta lõpu seisuga seega 1,069 miljardit eurot.

Enefit Greeni aktsia oli esimestel kauplemiskuudel kokkuvõttes Nasdaq Balti börsi enimkaubeldud aktsia nii tehingute arvu kui ka käibe poolest. Aktsia tootlus ületas märkimisväärselt nii Balti börsi võrdlusindeksi kui ka STOXX 600 Euroopa ja STOXX 300 Ida-Euroopa kommunaalettevõtete (Utilities) sektoriindeksite tootlusi.

Alates noteerimisest 21.10.21 kuni 2021. aasta lõpuni kaubeldi Nasdaq Balti põhinimekirjas 72 484 tehingu käigus 16,74 miljoni Enefit Greeni aktsiaga 63,8 miljoni euro väärtuses. See moodustas 31% kogu põhinimekirja käibest antud perioodi.

ENEFIT GREENI 10 SUURIMAT AKTSIONÄRI

31.12.2021 seisuga

Aktsionär	Aktsiaid	Osakaal %
Eesti Energia AS	203 931 405	77,17%
EBRD	4 073 277	1,54%
Nordea Bank Abp/Non Treaty Clients	2 097 643	0,79%
SEB AB/Säästopankki Korko Plus - Sijoitusrahasto	1 862 069	0,70%
Clearstream Banking AG	1 415 464	0,54%
SEB AB/Elite Alfred Berg Eurooppa Fokus	876 896	0,33%
SEB Progressiivne Pensionifond	828 521	0,31%
Citibank (New York) / Government Of Norway	748 498	0,28%
Swedbank AB/ Swedbank Investiciju Valdymas, UAB/ Swedbank Pensija 1975-1981	683 034	0,26%
Svenska Handelsbanken Ab/Branch Operation In Finland/Clients Account	672 000	0,25%
Ülejäänud (58 761 väärtpaberikontot)	47 087 425	17,82%
Aktsiate arv kokku	264 276 232	100,00%

Jätkusuutlikult ja vastutustundlikult homsesse

Väärtustame oma töötajaid
Teeme koostööd ja toetame kogukondi
Vähendame järjepidevalt oma tegevuse keskkonnamõjusid

INIMESED ON MEIE SUURIM VÄÄRTUS

Enefit Greeni rahvusvahelises meeskonnas töötavad pühendunud talendid. Meie töötajate pikaajaline taastuvenergia valdkonna kogemus, professionaalsus, kliendikeskne mõtteviis ning uuendusmeelsus on kasvustrateegia elluviimise aluseks.

aasta 31. detsembri seisuga oli Enefit Greenis 165 töötajat, sh 139 meest ja 26 naist. Juhte oli aasta lõpu seisuga 27.

TÖÖTAJATE ARV JA TÖÖJÕUKULUD AASTALÕPU SEISUGA

	2019	2020	2021
Töötajate arv	148	153	165
Tööjõukulud	5 874 130	6 070 812	6 713 147

TÖÖTAJATE VANUSELINE JAOTUS

MEIE VÄÄRTUSPAKKUMISE KESKMES ON ÕPPIMINE JA KASVAMINE

Leiutame Oleme innovaatilised, julgustame töötajaid olema uudishimulikud ja otsime pidevalt uusi lahendusi

Kasvame Väärtustame ja innustame töötajaid ennast arendama ning oma karjääri kujundama

Käivitame Meil kõigil on võimalus vastutada ja olla eestvedaja

Hoolime Töötajate õnnestumiseks hoiame fookuses toetavat ja töötaja heaolu silmas pidavat organisatsioonikultuuri

PÜHENDUNUD MEESKOND

Enefit Greeni inimeste pühendumuse, juhtimiskvaliteedi ja koostöö hindamiseks viime kord aastas läbi pikema pühendumuse ja koostööuuringu. Samuti teeme regulaarselt lühemaid kvartaalseid pulsiuuringuid.

Aastal 2021 oli meie töötajate pühendumuse TRI*M indeks 85, mis ületab globaalse energeetikavaldkonna keskmist tulemust. 41% meie töötajatest tunneb end tõeliselt pühendunud edasiviijana, usub ettevõtte eesmärkidesse, peab tööõhkkonda motiveerivaks ning üldist rahulolu kõrgeks.

Kõrge tulemuse võtmeks on selged eesmärgid, kasvuplaan ning veendumus selle elluviimises. Samuti järjepidev töö, mida oleme teinud juhtide arendamiseks ja juhtimiskvaliteedi kasvatamiseks. Enefit Greeni juhtimiskvaliteedi TRI*M indeks oli 2021. aastal 84, mis näitab usaldust ettevõtte juhtimisse. Samuti sellesse, et tööks vajalik info on inimestele kättesaadav ja nende arvamust võetakse kuulda. Töötajate vabatahtlik voolavus oli 2021. aastal 5,8%.

Ühiste eesmärkide poole aitab liikuda tulemusjuhtimise süsteem. See tagab, et ettevõtte strateegilised eesmärgid on viidud iga meeskonna ja spetsialistini ning oodatavad tulemused on selgelt kokku lepitud ja mõõdetavad. Töötajatele laieneb kas aastane või igakuine tulemustasusüsteem kokkulepitud eesmärkide saavutamise alusel.

Iga majandusaasta lõpus tunnustame oma parimaid töötajaid, lähtudes tulemustest ja väärtuspõhisest käitumisest – valime ühiselt aasta tegijad ning aasta teod.

ELUKESTEV ÕPE

Oleme ettevõttena veendunud, et ettevõtte igapäevase tootmistegevuse tagamise ja ambitsioonika kasvuplaani ellu viimise eeldus on professionaalne ja pühendunud meeskond. Erinevate arutelude ja sisemiste uurimuste põhjal väärtustab Enefit Greeni töötaja kõige enam arengu- ja karjäärivõimalusi, konkurentsivõimelist palka ning tähendusega tööd.

Selleks, et meie töötajad saaks iga päev anda tööl endast parima ja rakendada oma potentsiaali, toetame neid organisatsioonina mitmekesiste õppimisvõimalustega.

Arengu-ja karjäärivõimaluste pakkumiseks, korraldasime 2021. aastal oma töötajatele üle 100 koolituse. Peame väga oluliseks ettevõttesisest teadmiste ja kogemuste jagamist. Juhendaja ja/või sisekoolitaja vastutusrikka tööga tegeleb meie ettevõttes regulaarselt üle kümne inimese.

Selleks, et pakkuda veelgi mitmekesisemaid ja põnevamaid võimalusi, võtsime 2021. aastal kasutusele uue e-õppe keskkonna Coursy. E-õppe portaali eesmärk on võimaldada õppimist ja uute teadmiste omandamist igaühele sobival ajal, kohas ja tempoga.

Uues e-õppe keskkonnas tuli töötajatel läbida eetikakursus ja küberteadlikkuse e-kursus. Näidisjuhtumitel põhinev eetikakursus andis ülevaate eetilistest dilemmadest, millega võime kokku puutuda. Samuti võimaluse testida, kuidas ühes või teises tööalases situatsioonis käituksime ning saada ülevaade ettevõtte põhimõtetest.

Küberteadlikkuse e-kursus tuletas meelde käitumismustrid, mis aitavad kaitsta ettevõtte kui meie isikliku vara pahatahtliku küberründe või ka teadmatusest põhjustatud kahju eest. Lisaks oli töötajatel võimalik soovi korral läbida värske energiakangelase, GROW mudeli ning nõupidamiste hea tava e-kursusi.

KASVULAVA TULEVASTELE TIPPTEGIJATELE

Teadvustame, et taastuvenergia areng nõuab noori tulevikutegijaid, kes soovivad luua uusi lahendusi ega pelga jagada oma arvamust. Meie missioon on aidata leida, hoida ja arendada vajalike hoiakute, oskuste ja teadmistega tipptegijaid.

Järelkasvu edendamiseks tutvustame taastuvenergia tootmist ja arendamist gümnaasiumites, osaleme tudengitele suunatud messidel ja karjääripäevadel ning pakume praktikavõimalusi tudengitele. Samuti anname juba kolmandat aastat välja ettevõtte stipendiume. 2021 aastal väljastasime ühe stipendiumi noorele õppivale tudengile.

Praktika võimaldamine on üks meie järelkasvustrateegia nurgakividest. Ootame igal aastal IT-, erinevate inseneriharude, analüütika valdkonna tudengeid meie ettevõttesse väärt kogemust omandama. 2021. aastal pakkusime praktikavõimalust seitsmele õppurile.

ANNAME ÜHISKONNALE POSITIIVSE LAENGU

Meie vastutus on laiem, kui ainult taastuvenergia tootmine. Pöörame tähelepanu piirkondade arengule, kus igapäevaselt tegutseme või kus soovime taastuvenergiat arendada. Mõtleme ja tegutseme selle nimel, et innustada noori panustama rohelisemasse tulevikku. Panustame taastuvenergia arengusse koos esindusorganisatsioonidega.

Enefit Green on järgmiste organisatsioonide liige:

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
Läti Tuuleenergia Assotsiatsioon
Leedu Tuuleenergia Assotsiatsioon
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Läti Kaugkütte Assotsiatsioon
Paldiski Ettevõtjate Liit

VÄÄRTUSTAME KOGUKONDI

Taastuvenergia tootmise suurendamise vajadusega koos räägitakse üha rohkem kohaliku kasu mudelist, mis motiveeriks omavalitsusi ja kogukondi koostööle tuuleparkide arendajatega. Ka Eestis on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asunud kohaliku kasu regulatsiooni välja töötama.

Enefit Green on seda meelt, et kohalik kogukond peab oma piirkonna arendusprojektidest kasu saama. Seetõttu toetame nende piirkondade arengut, mis jäävad Enefit Greeni poolt Eestisse ja Leetu rajatud tuuleparkide vahetusse lähedusse.

Eestis oleme juba aastaid panustanud tuulepargi lähiste elanike heaolusse kohalike omavalitsustega koos loodud mittetulundusühingute kaudu. 2021. aastal suunasime Eestis tuulikutoetuse MTÜde kaudu kohalikesse projektidesse kokku 148 656 eurot. Leedus oleme sõlminud kokkulepped kohalike omavalitsustega ja toetasime kogukondi 130 538 euro ulatuses.

Kohalike kogukondade hea käekäik on samuti meie südameasi uute tuule- ja päikeseparkide arendamise käigus. Usume, et saame puhtamat tulevikku luua üksnes partnerluses, seega on meile oluline kohalikega nõu pidada. Kogukonnale oluliste küsimuste lahendamiseks loome arenduse etapis ühiseid töörühmasid, et regulaarselt arutada teemade ja küsimuste üle, mis kohalikel kogukondadel planeerimise protsessis tekivad. Ainult nii jõuame ühiselt parima võimaliku tulemuseni.

Samuti korraldame ekskursioone meie tuuleparkidesse, et tutvustada kohalikele kogukondadele tuulikute tehnoloogiat ning hinnata üheskoos, kuidas paistab tuulepark erinevatelt kaugustelt. 2021. aastal külastasime nii Paikuse osavalla, Tori kui ka Saarde valla kohalike elanikega Paldiski tuuleparki.

Aitasime juba mitmendat aastat ka korraldada Paldiski Ettevõtjate Liidu eestvedamisel tööstusinvesteeringutele ja ettevõtluse arendamisele suunatud konverentsi "Teistmoodi Paldiski". Konverents keskendus rohetehnoloogiatele ja otsis lahendusi, kuidas soodustada nende kiiremat kasutuselevõttu.

INSPIREERIME PÕNEVA ENERGEETIKAMAAILMAGA

Energeetika sektor vajab ja rohepööre eeldab aina rohkem insenerteadmistega helgeid päid ideest teostuseni. Vajame noori tegijaid, selleks et taastuvenergia areneks ka aastate pärast.

Teeme koostööd kõrg- ja kutsekoolidega, et tagada vajalike oskuste ja teadmistega järelkasv ning aidata kaasa õppeprotsesside arendamisele.

Anname koolides külalisloenguid ja jagame noortega erialaseid teadmisi ning oma lugusid. Kutsume õppureid meie tootmisettevõtetesse ja korraldame avatud uste päevi, et näidata tööprotsesside igapäevast toimimist. Kuigi füüsiliste kohtumiste võimalusi piirasid Covid-19 ettevaatusmeetmed, andsime 2021. aastal noortele viis külalistundi ja korraldasime kümme õppekäiku meie tootmisobjektidele.

Taastuvenergia tootmisvõimsuste ehituslaine ning opereerimine annab tulevikus püsivalt tööd mitmesajale inimesele. Näeme, et energiamaailma rohepööre vajab uusi oskusi ja kompetentse – nii tehniliste teadmistega tipptegijaid, kes taastuvenergia üksusi arendaks, kui ka kutseõppe lõpetajaid, kes seisaks tulevikus hea taastuvenergia üksuste töökindluse eest. Otsime juba täna koos Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, haridusasutuste ja teiste ettevõtetega võimalusi, kuidas valdkonna õppekavasid arendada ning rahastada.

NÄITAME EESKUJU

Peame oluliseks kasvatada noorte teadlikkust prügi sorteerimisest ja sorteeritud prügi võimalikust väärtusest. Kool on ideaalne koht, kus tekitada noortes jäätmekäitluse vastu huvi ning anda praktilist teadmist ja kogemust. Koolist jõuavad prügi sorteerimise põhimõtted ka kodudesse.

Koos Eesti Ringmajandusettevõtete Liiduga aitasime 2021. aasta suvel paigaldada kõikidesse Hiiumaa koolidesse 37 jäätmete sorteerimisjaama. Kõikidel Hiiumaa koolide õpilastel ja töötajatel on võimalik nüüd olmejäätmeid sortida neljaks: pakendi-, bio-, paber/papp- ja segaolmejääde. Samuti oli projekti osa kõikide seotud inimeste koolitamine, miks ja kuidas õigesti olmejäätmeid sortida.

MAKSUJALAJÄLG

Maksujalajälg näitab meie panust ühiskonda maksude maksmise kaudu.

Lähtume oma tegevuses maksuriskide juhtimise põhimõtetest, mille kohaselt:

järgime kõiki maksudega seotud õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
teeme kõik tehingud turuhinnas ja dokumenteerime need nõuetele vastavalt;
hindame uute projektide võimalikku mõju Enefit Greeni maksukohustustele;
hoiame maksuhalduritega avatud ja vastastikusel usaldusel põhinevaid suhteid;
kaasame välisnõustajaid projektidesse, kus majasisene maksutehniline kompetents puudub.

MEIE MAKSUJALAJÄLG

Anname maksujalajälje koostamisel tasutud maksudest ülevaate maksuliikide ja riikide lõikes.

Eristame maksujalajälje arvutamisel tasutud ja kogutud makse:

tasutud maksud on maksud, mille koormuse kandja on Enefit Green;
kogutud maksud on maksud, mille puhul Enefit Green täidab vahendaja rolli, st kogub maksud kokku tarbijatelt ja töötajatelt ning kannab need üle maksuhaldurile.

Kajastame maksujalajäljes kõigil meie koduturgudel tasutud ja kogutud makse.

aastal olid meie poolt tasutud maksud 3 553 tuh eurot ja kogutud maksud 7 754 tuh eurot, mis tegi grupi maksujalajäljeks 11 307 tuh eurot.

ENEFIT GREENI MAKSTUD MAKSUD 2021*

tuh eurot

	Eesti 2021	Eesti 2020	Läti 2021	Läti 2020	Leedu 2021	Leedu 2020	Poola 2021	Poola 2020	Kokku 2021	Kokku 2020
TASUTUD MAKSUD
Tööandja tasutud tööjõumaksud	1 091	982	279	81	8	7	0	0	1 378	1 070
Keskkonnatasud	259	226	23	9	7	0	0	0	289	235
Äriühingu tulumaks	14	18	24	0	1 099	156	36	32	1 173	207
Tollikäibemaks	0	0	0	0	1	0	0	0	1	0
Varamaksud	61	58	3	1	608	619	40	41	713	719
Tasutud maksud kokku	1 425	1 284	329	91	1 722	782	77	73	3 553	2 230

KOGUTUD MAKSUD
Aktsiisid	98	335	2	2	0	0	0	0	100	337
Töötajalt kinnipeetud tööjõumaksud	759	687	337	98	196	162	7	5	1 299	952

Käibemaks (saldo) 78 4 902 255 507 5 775 6 853 247 105 6 355 12 366 Kogutud maksud kokku 935 5 923 594 607 5 971 7 015 254 110 7 754 13 655 Maksud kokku 2 360 7 207 922 698 7 694 7 797 331 183 11 307 15 885

* kassapõhine arvestus

VÄIKSEM JALAJÄLG KESKKONNALE

Meie vastutus on suurem kui ainult taastuvelektri tootmine. Tahame tagada puhtama keskkonna ja aidata süsiniku jalajälje vähendamisele kaasa ka sellega, kuidas tegutseme.

Lähtume oma tegevuses ja otsustes Euroopa keskkonnapoliitikast ja tootmistegevuse asukohariigi õigusaktidest, aga ka rahvusvahelistest standarditest. Hoidume keskkonna saastamisest ning püüame vähendada ettevõtte tegevusest tulenevat keskkonnamõju.

SÜSTEEMNE JA TERVIKLIK LÄHENEMINE

Keskkonnajuhtimine on osa Enefit Greeni ettevõtte üldisest juhtimisest – läheneme keskkonnaküsimustele terviklikult ning peame keskkonnapõhimõtteid ettevõtte igapäevategevuste loomulikuks osaks.

Rakendame turgudeüleselt enda tootmisüksustes rahvusvahelisele ISO 14 001 standardile vastavat sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi. Iru elektrijaamas oleme täiendavalt juurutanud Euroopa Liidu EMAS (ingl Eco – Management and Audit Scheme) määrusele vastava keskkonnajuhtimissüsteemi ning käitis omab ka EMAS registreerimistunnistust. Kontrollime ja täiustame oma keskkonnajuhtimissüsteeme pidevalt.

Oleme pühendunud oma tegevuses keskkonnaalase tulemuslikkuse järjepidevale parendamisele ning lähtume asjakohastest Eesti Energia kontserni keskkonnaalastest juhtpõhimõtetest:

Meie tegevus ja otsused on kooskõlas keskkonnaõiguse põhimõtete ja keskkonnavaldkonna õigusaktidega.
Analüüsime oma tegevusega kaasnevat keskkonnamõju ja riske ning arendame ja täiustame järjepidevalt oma keskkonnaalast tegevust.
Kasvatame taastuvenergia tootmisvõimsusi, et tagada 2045. aastaks Eesti Energia kontserni seatud süsinikuneutraalse energiatootmise eesmärgi täitmine ja toetada kontserni klientide roheteekonna personaalset ja paindlikku elluviimist.
Vähendame oma tegevuse mõju keskkonnale ja arvestame oma tegevuses kogukonnaga. Heidete ja jäätmete minimeerimiseks ning ressursitõhususe tagamiseks rakendame parimat võimalikku tehnikat. Keskkonnas toimuvate muutuste jälgimiseks korraldame seiret ja koostame keskkonnaaruandeid.
Rakendame ringmajanduse põhimõtteid, vähendame jäätmete teket ja soodustame jäätmete taaskasutamist.
Tõstame keskkonnateadlikkust oma töötajate seas ja ühiskonnas. Panustame arengusse teadus- ja arendustegevuse kaudu ja meie keskkonnaandmed on avalikud.
Loome eeldusi bioloogilise mitmekesisuse taastamiseks või säilitamiseks ja tagame loodushoiu.
Eelistame teenuste, toodete ja tooraine hankimisel keskkonnahoidlikke riigihankeid.
Tervisliku töökeskkonna tagamiseks ja keskkonnahoiu põhimõtete järgimiseks rakendame kontorites Rohelise kontori põhimõtteid. Vähendame paberi kasutamist, kogume prügi liigiti, kasutame vett, elektrit ja soojust säästlikult ning kasutame keskkonnasõbralikke sõidukeid.

TÄHTSAMAD KESKKONNANÄITAJAD

		2019	2020	2021
KASUTATUD RESSURSID	ühik
Biomass,	tuh. t	387	377	361
sh pelletite tootmiseks	tuh t	278	267	252
Segaolmejäätmed	tuh m3	216	242	237
Biogaas	tuh m3	0	233	0
Maagaas	tuh t	10 338	3996	1590
Kütteõli	tuh m3	0,057	0	0
Põhjavesi	tuh m3	130	131	112
Pinnavesi*	tuh m3	785	785	236

* Iru elektrijaamas toodeti oluline osa energiast koostootmise režiimis, mistõttu vähenes pinnavee kasutus jahutusvee tarbeks. Lisaks suurendati jahutusvee korduskasutust.

ÕHUHEITMED**	ühik
CO2, fossiilne	tuh t	127	137	142
SO2	tuh t	0,033	0,034	0,042
NOX	tuh t	0,326	0,354	0,341
Tahked osakesed	tuh t	0,174	0,171	0,136
CO2, biogeenne***	tuh t	81	82	84

** Toodangu mahud on suurenenud ja seetõttu on nähtav mõningane heidete kasv

*** Biogeenne CO2 on seotud loodusliku süsinikuringega ning üldjuhul loetakse biogeenset CO2 -e kliima seisukohast süsinikuneutraalseks

TAHKED JÄÄTMED	ühik
Puidutuhk, kasutatud väetisena	tuh t	2,90	2,99	2,84
Koldetuhk, jäätmete põletamisel	tuh t	49,41	58,76	64,20
Lendtuhk, jäätmete põletamisel	tuh t	3,60	3,72	3,69

KESKKONNATASUD	ühik
Ressursitasud	tuh eurot	7,99	8,57	7,22
Saastetasud	tuh eurot	233,06	236,30	281,88

ENEFIT GREEN TEGEVUSE VASTAVUS EUROOPA LIIDU TAKSONOOMIA JÄTKUSUUTLIKKUSE KRITEERIUMITELE

Läänemere ühe juhtiva ja mitmekülgseima taastuvenergia tootjana tajume oma rolli süsinikuneutraalse elukorralduseni jõudmisel.

Puhtama energiatootmise kasvatamiseks rajame päikeseparke, maismaa- ja meretuuleparke koos salvestussüsteemide arendamisega Soomest Poolani. Aitame pakkuda ka klientidele kasulikke ja keskkonda hoidvaid terviklahendusi.

aasta lõpu seisuga vastab enamik meie tootmiskäitisi Euroopa Liidu taksonoomia jätkusuutlikkuse kriteeriumitele, aidates kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele. Erandiks on kõik koostootmisjaamad. 2021. aastal oli EL taksonoomiale vastavate jätkusuutlike tegevuste osakaal Enefit Greeni konsolideeritud müügituludes 58,4%, ärikuludes 55,7% ja investeeringutes 96,7%.

Enefit Greeni tegevusega kaasnevate kasvuhoonegaaside heite hindamiseks alustame arvutusmetoodika väljatöötamisega ja kasutame selleks rahvusvaheliselt tunnustatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardit "GHG Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard". Standard hõlmab lisaks süsinikdioksiidile ka teiste kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamist.

ENEFIT GREEN JÄTKUSUUTLIKE MAJANDUSTEGEVUSTE NÄITAJAD (EL TAKSONOOMIA TÄHENDUSES)

tuh eurot

	2020	2021	Muutus, %
Müügitulu	62 623	89 422	42,8%
Ärikulud	54 084	55 907	3,4%
Investeeringud	11 887	74 254	524,7%

JÄTKUSUUTLIKE TEGEVUSTE OSAKAAL KOGUTEGEVUSES

VÄHENDAME JÄRJEPIDEVALT KESKKONNAHEITEID

Enefit Greeni tootmistegevusega kaasnevad peamised õhuheitmed on süsinikdioksiidi (CO2) heitmete kõrval väävliühendid (SO2), lämmastikuühendid (NOx ), süsinikmonooksiid (CO), lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3) ja tahked osakesed summaarsed (PMsum), mis tekivad kütuseid põletatavates elektrijaamades – Iru, Paide ja Valka elektrijaamas ning Broceni koostootmisjaamas.

Elektrijaamades tekkiva tehnoloogilise reovee ja tootmise jahutusvee juhime teenust pakkuva vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooni. Ka olmereovee ja tehnoloogilises kasutuses tekkinud heitvee suuname ühiskanalisatsiooni.

Meie tegevusega kaasnevate heidete maksimaalsed lubatud kogused on määratud keskkonnakaitselubades kehtestatud piirväärtustega. Keskkonnapiirväärtuste ületamise vältimiseks teostame pinna- ja põhjavee ning välisõhu saasteainete seiret, kas siis pidev- või pistelise seirena või arvutuslike meetodite abil. Keskkonnaseire tulemuste alusel koostame Keskkonnaametile regulaarselt keskkonnaheidete ja -kasutuse aruandeid.

Enefit Greeni tegevuse kohta pole keskkonnajärelevalve asutustes registreeritud ühtegi keskkonnaloa tingimuse rikkumist. Samuti ei ole lubadega seotud tegevuste korralistel ülevaatustel tuvastatud mittevastavusi loa nõuetega.

KASUTAME LOODUS-RESSURSSE SÄÄSTLIKULT

Lähtume loodusressursside kasutamisel säästlikkuse kriteeriumitest. Kasutame tootmistegevuses vett ja biomassi säästlikult ning järgime Keskkonnaameti väljastatud keskkonnakaitselubades seatud piirkoguseid. Samuti otsime tehnoloogilisi võimalusi loodusressursside kasutuse vähendamiseks.

Paide ja Valka elektrijaamades ning Broceni koostootmisjaamas kasutame taastuvate ressursside hulka kuuluvat kütust ehk puiduhaket ja puukoort. Nende põletamisel ei väljutata välisõhku fossiilset süsinikdioksiidi, mis põhjustaks kliimale oluliselt suuremat kahju, sest süsinikuringlusesse lisatakse juurde süsinikku. Biomassi põletamisel tekkiv CO2 on juba süsinikuringluses ringlev ja seotakse eelduslikult uuesti uue biomassi kasvamisel.

Broceni pelletitehas töötab SBP (Sustainable Biomass Partnership) sertifikaadi alusel. SBP on sertifitseerimissüsteem, mis on välja töötatud tagamaks, et puitbiomassi hangitakse seaduslikest ja jätkusuutlikest allikatest; et puiduhakke ja -pelletite tarneahel on keskkonnasõbralik ja sotsiaalselt õiglane ning et pelleteid toodetakse säästvalt.

Põletusseadmetes kasutame tehnoloogilise- ja jahutusveena ühisveevärgi või eelistatult käitiste enda puurkaevudest saadavat põhjavett ja pinnavett looduslikust veekogust. Iru elektrijaamas kasutame Pirita jõest võetavat pinnavett nii tehnoloogiliseks otstarbeks, seadmete jahutamiseks kui ka vajadusel tuletõrjeveeks. Valka ja Broceni elektrijaamas kasutame põhjavett jahutusveena.

HOIAME KESKKONDA

Kaasaegne energiatootmine on üha hajutatum, inimeste igapäevategemistele lähemal ja torkab paratamatult rohkem silma. Taastuvenergia tootmine saab toimuda vaid kohalike kogukondade toel. Usume, et oskuslikult planeerides on uute taastuvenergia arendusprojektide mõju keskkonnale ja kogukondadele minimaalne ning uued tuule- ja päikesepargid saab sulandada elukeskkonda.

Arendusi planeerides tugineme alati looduskeskkonna säästmise põhimõtetele. Me ei kavanda rajatisi väärtuslikele maastikele ega kaitsealadele, kaitsealuste liikide elupaikadele, tundlike ökosüsteemide aladele ning väldime mõju lindude ja loomade rändetingimustele ning elupaikadele.

Tuuleparkide arendamisel lähtume riigi strateegilistest kavadest ning planeeringutega kehtestatud nõuetest ja põhimõtetest. Hindame uusi päikese- ja tuuleparke arendades iga projekti võimalikku mõju keskkonnale ja inimestele. Samuti analüüsime võimalikku laiemat mõju kogukondadele. Planeerimise lahutamatu osa on põhjalik keskkonnamõjude hindamine, millega selgitame välja olulised keskkonnamõjud ja viisid nende leevendamiseks.

Vajadusel rakendame keskkonnamõju vähendavaid meetmeid, nagu tuulikute paigutuse muutmine, tööaja osaline piiramine, valguslahenduste kasutamine jne. Viime ettenähtud juhtudel läbi linnustiku ja nahkhiirte seiret, et saada andmeid liikidele avalduvate mõjude kohta ning oleme valmis vajadusel reageerima looduses toimuvatele muutustele.

Tegeleme süsteemselt avaliku kommunikatsiooni kaudu taastuvenergia teadlikkuse kasvatamisega. Selleks, et suurendada teadlikkust taastuvenergia arendamisest, lõime aktiivselt kaasa Eesti Energia avaliku keskkonnapäeva korraldamisel oktoobris.

Looduskeskkonna säästmise põhimõtetele tugineme ka oma teistes tegevustes. Näiteks Keila-Joa hüdroelektrijaamas teostame pinnavee taseme ja vooluhulga seiret, et säilitada jõe ökoloogiline seisund. Nii vähendame elektri tootmist ajal, kui vooluveekogus on vooluhulk alla ökoloogilise miinimumvooluhulga. Vajadusel piirame hüdroelektrijaama tööd ka Keila-Joa joa loodusturismi atraktiivsuse tagamiseks. Kuna Keila-Joa hüdroelektrijaam on ehitismälestis, siis pöörame erilist tähelepanu rajatise ja ümbruskonna korrashoiule.

VÄHENDAME JÄÄTMETE LADESTAMIST

Meile on oluline vähendada Eestis ladestatavate segaolmejäätmete hulka, seepärast soodustame jäätmete taaskasutamist. Nendest segaolmejäätmetest, mis ei leia uuesti kohta ringluses, toodame võimalikult keskkonnasõbraliku tehnoloogia toel Iru elektrijaamas elektrit ning soojust. Jäätmeenergia jaamast saadavat soojust suudame Tallinna linna kaugkütteteenuse pakkujale müüa turu kõige soodsama hinnaga.

Iru jäätmeenergia jaam on võimeline tootma sooja ja elektrit kuni 260 000 tonnist segaolmejäätmetest aastas. Suuresti tänu Iru jäätmeenergia jaamale on Eestis lõppenud suuremahuline

segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse. Segaolmejäätmete kasutamine soojuse ja elektri tootmiseks on sadu kordi väiksema keskkonnamõjuga kui nende ladestamine prügilasse, kus prügi lagunemisel eralduvad gaasid aastakümnetega laiali lenduvad.

Enefit Green on tegev Eesti Ringmajandusettevõtete Liidus, et rääkida kaasa valdkonna arenguotsustes ja tuleviku kujundamises. Septembris võtsime osa ka liidu ringmajanduspäevast, mille teemadeks olid ringmajanduse ärimudelid, investeeringud, innovatsioon, vastutus ning koostöö kogukondadega.

Enefit Green aastaaruanne 2021

Ühingujuhtimine

Järgime kõiki Hea Ühingujuhtimise Tava reegleid
Kaks uut sõltumatut liiget nõukogus
Auditikomitee moodustamine

JUHTIMISPÕHIMÕTTED

Enefit Greeni nõukogu ja juhatuse eesmärk on arendada ja juhtida Enefit Greeni nii, et oleksime strateegilise selguse, heade juhtimistavade, efektiivsuse, majandustulemuste ja koostöö poolest eeskujuks teistele ettevõtetele.

NASDAQ Tallinna börsil avalikult noteeritud äriühinguna rakendab Enefit Green parimaid juhtimistavasid. Lisaks äriseadustikule juhindutakse Finantsinspektsiooni kinnitatud Heast Ühingujuhtimise Tavast ja börsiettevõtetele kehtestatud reeglitest.

Enefit Greeni juhtimispõhimõtted lähtuvad ettevõtte strateegiast, väärtustest ning aktsionäride ootustest.

100% riigile kuuluv ettevõte Eesti Energia omab 77,2% Enefit Greeni aktsiatest. Seega kohaldub Enefit Greenile ka osa riigivaraseaduses sätestatud äriühingu juhtimise nõuetest.

Ettevõtte strateegilised eesmärgid seame viieks järgmiseks aastaks ning uuendame neid igal aastal. Strateegilistele eesmärkidele oleme seadnud võtmemõõdikud ehk KPI-d (ingl key performance indicator), mille järgi saame jooksvalt hinnata, kas oleme eesmärkide täitmisel õigel teel. Võtmemõõdikuteks on EBITDA, tuuleparkide ja koostootmisjaamade töökindlus, uute teenuste EBITDA, kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr, koostööindeks, juhtimiskvaliteet.

Eesmärkide saavutamiseks kaasavad ja motiveerivad juhid oma meeskonnaliikmeid lähtudes ettevõtte väärtustest ning ühtsetest juhtimispõhimõtetest. Hoiame oma töötajaid kursis organisatsiooni eesmärkide ja nende täitmisega. Hoolitseme ohutu töökeskkonna ja kõrge töökultuuri eest, maksame oma töötajatele konkurentsivõimelist tasu ning märkame ja tunnustame oma inimesi.

Aktsionäride ees kannavad ootuste ja eesmärkide täitmise eest vastutust ettevõtte juhatus ja nõukogu. Ettevõte eesmärk on olla läbipaistev nii oma majandustegevuses, informatsiooni avalikustamises kui ka suhetes aktsionäridega, klientide, partnerite ja huvigruppidega. Enefit Green esitleb ja selgitab oma majandustulemusi neli korda aastas ning avaldab aruanded ning seonduvad esitlusmaterjalid oma kodulehel. Läbipaistvuse suurendamiseks avaldame ja kommenteerime oma peamisi tootmistulemusi igakuiselt.

EETIKAKOODEKS

Enefit Green järgib Eesti Energia kontserni eetikakoodeksit, mis muu hulgas sätestab, et meie organisatsioonikultuur on vaba diskrimineerimisest, ahistamisest, alandamisest ja muust ebaviisakast käitumisest. Kõiki töötajaid koheldakse õiglaselt ja võrdselt, sõltumata rahvusest, vanusest, rassist, soost, keelest, päritolust, nahavärvusest, usutunnistusest, puudest, seksuaalsest sättumusest, poliitilistest või muudest veendumustest. 2021. aastal läbisid kõik Enefit Greeni töötajad eetikakoodeksi alase e-koolituse.

Enefit Green ei ole pidanud vajalikuks täiendavalt eetikakoodeksis sätestatule rakendada mitmekesisuspoliitikat, sest me peame oma töötajate ja juhtide valimisel silmas alati Enefit Greeni parimaid huve ja lähtume seetõttu personali valikul sooneutraalselt ja mittediskrimineerivalt isiku haridusest, oskustest ja varasematest kogemustest ning vajadusel vastavusest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

HUVIDE KONFLIKTI VÄLTIMINE

Enefit Greeni väärtuste ja eetikaga seonduvalt, sh korruptsiooniennetuse eesmärgil, on grupiüleselt kehtestatud huvide konflikti vältimise kord, mille kohaselt on oma ärihuvide deklareerimise kohustus nii grupi ettevõtjate juhtorganitesse kuuluvatel isikutel kui ka töötajatel, kellel on oma tööülesannetest, volitustest ja/või vastutusest tulenevalt objektiivselt võimalik sattuda huvide konflikti.

Juhatuse ja/või nõukogu liikmete või nendega seotud isikutega tehtud tehingud on avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes. Kõik tehtud tehingud on tavapärasest äritegevusest tulenevad ning baseeruvad õiglastel tingimustel, mis on võrdsed mitteseotud isikute omadega.

Huvide konflikti riski tekkimisel on riskile avatud isik ennast päevakorrapunkti arutelult ja otsustamisest taandanud.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR JA JUHTIMISORGANID

Peame oluliseks, et grupi struktuur on selge ja loogiline, lähtume organisatsiooni eesmärkidest ja vajadustest ning võtame arvesse ärikeskkonna arengut. Grupi emaettevõtte Enefit Green ASi juhtimisorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.

ÜLDKOOSOLEK

Enefit Greeni kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek, kes muu hulgas otsustab:

uute ettevõtete asutamise ja omandamise;
olemasolevate ettevõtete likvideerimise;
nõukogu liikmete ametisse määramise ja tagasikutsumise;
oluliste investeeringute tegemise;
audiitori määramise;
majandusaasta tulemuste kinnitamise;
juhatuse liikmete tasustamise ja tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste, ja muude soodustuste määramise aluste ja põhimõtete ja nende oluliste muudatuste heakskiitmine;
kas juhatuse liikmete tegelik tasustamine on kooskõlas tasustamise põhimõtetega;
Nasdaq Tallinna börsi reglemendis sätestatud juhtudel seotud isikutega (Nasdaq Tallinna börsi reglemendi tähenduses) tehtud oluliste tehingute (Nasdaq Tallinna börsi reglemendi tähenduses) heakskiitmise;
tehingute kinnitamine, mis Nasdaq Tallinna börsi reglemendi kohaselt tuleb aktsionäride üldkoosolekule kinnitamiseks esitada;

Põhikirja muutmisel lähtub üldkoosolek äriseadustikus sätestatud nõuetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas kuue kuu jooksul pärast grupi majandusaasta lõppu juhatuse poolt määratud ajal ja kohas.

NÕUKOGU

Nõukogu on juhtimisorgan, mille peamised ülesanded on:

grupi tegevuse planeerimine;
juhtimise korraldamine ja järelevalve juhatuse tegevuse üle;
grupi strateegia kinnitamine ja järelevalve selle elluviimise üle;
olulisemate strateegiliste otsuste vastuvõtmine.

Põhikirja kohaselt koosneb nõukogu viiest kuni seitsmest liikmest, kelle aktsionäride üldkoosolek valib kolmeks aastaks. Vähemalt pooled nõukogu liikmetest peavad olema sõltumatud Hea Ühingujuhtimise Tava tähenduses. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, võib sõltumatute liikmete arv olla ühe võrra väiksem sõltuvate liikmete arvust.

Seisuga 1. jaanuar 2021 olid Enefit Greeni nõukogu liikmeteks Hando Sutter (esimees), Andri Avila, Raine Pajo ja Margus Vals. Seni ametis olnud nõukogu koosseisu volitused lõppesid 20. oktoobril 2021. Alates 21. oktoobrist 2021 on üldkoosoleku poolt valitud uus nõukogu koosseisus Hando Sutter, Andri Avila, Raine Pajo, Erkki Raasuke ja Anne Sulling, kellest kaks viimast on sõltumatud liikmed Hea Ühingujuhtimise Tava tähenduses.

Nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni 21. oktoobrini 2024.

Nõukogu tööd juhib esimees, kelleks valiti nõukogu uue koosseisu 22. oktoobril 2021 toimunud esimesel koosolekul Hando Sutter.

Enefit Greeni nõukogu sõltumatute liikmete tasuks on ainuaktsionäri 14. oktoobri 2021 otsusega määratud 1000 eurot kuus. Teistele

nõukogu liikmetele tasu ei maksta. 2021. aasta eest nõukogu liikmetele makstud tasud on esitatud alltoodud tabelis.

Nõukogu koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus, v.a suvekuudel. 2021. aastal toimus 48 nõukogu koosolekut, nendest kolm pärast uue nõukogu valimist ja Enefit Greeni aktsiate noteerimist börsil.

JUHATUS

Grupi tegevjuhtimise eest vastutab Enefit Greeni juhatus, kes lähtub ettevõtja juhtimisel nõukogu poolt kinnitatud grupi strateegiast.

Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmed kinnitab nõukogu vastavalt juhatuse esimehe ettepanekule. Juhatuse liikme tagasikutsumine on samuti nõukogu pädevuses. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule. 2021. aasta jooksul juhatuse koosseis ei muutunud ning aasta lõpu seisuga kuulusid Enefit Greeni juhatusse selle esimees Aavo Kärmas ning liikmed Veiko Räim, Innar Kaasik ja Linas Sabaliauskas. Juhatuse liikmete volitused kehtivad kuni 24. septembrini 2024.

Ükski juhatuse liige ei ole ühegi teise emitendi (börsiettevõtte) juhatuse liige ega nõukogu esimees.

Enefit Greeni juhatuse tasustamist reguleerivad nõukogu poolt 10. septembril 2021 kinnitatud ja üldkoosoleku poolt 14. septembril 2021 heaks kiidetud Juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted. Info Enefit Greeni juhatusele 2021. aastal makstud tasude kohta tuuakse välja auditeeritud aastaaruandele lisatavas tasustamisaruandes.

NÕUKOGU

seisuga 31. detsember 2021

HANDO SUTTER nõukogu esimees

Volituste alguse aeg: 04.09.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024

Nõukogu liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv: 2440 Nõukogu liikme lähikondsetele kuuluvate aktsiate arv: 3000

ANDRI AVILA nõukogu liige

Volituste alguse aeg: 04.09.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024

Nõukogu liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv: 2715

RAINE PAJO nõukogu liige

Volituste alguse aeg: 01.01.2021 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024

Nõukogu liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv: 2621

ERKKI RAASUKE nõukogu sõltumatu liige

Volituste alguse aeg: 21.10.2021 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024

Nõukogu liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv: 31849

Nõukogu liikme lähikondsetele kuuluvate aktsiate arv: 9359

aasta jooksul makstud tasu 2333 €

ANNE SULLING nõukogu sõltumatu liige

Volituste alguse aeg: 21.10.2021 Volituste kehtivuse tähtaeg: 21.10.2024

Nõukogu liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv:

̶ Nõukogu liikme lähikondsetele kuuluvate aktsiate arv: 1275

aasta jooksul makstud tasu: 2333 €

JUHATUS

seisuga 31. detsember 2021

AAVO KÄRMAS juhatuse esimees Volituste alguse aeg: 05.07.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 24.09.2024

Juhatuse liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv: 5555

VARASEMAD AMETIKOHAD

Omniva (Eesti Post), juhatuse esimees ja tegevjuht
Eesti Post, juhatuse liige Viljandi Aken ja Uks, erinevad juhtivad ametikohad

HARIDUS

Tallinna Tehnikaülikool, haldusjuhtimine

INNAR KAASIK juhatuse liige Volituste alguse aeg: 31.08.2012

Volituste kehtivuse tähtaeg: 24.09.2024

Juhatuse liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv: 2064

Juhatuse liikme lähikondsetele kuuluvate aktsiate arv: 2000

VARASEMAD AMETIKOHAD

Enefit Taastuvenergia, juhatuse liige, tegevjuht
Eesti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmiseäriüksus, tegevjuht
Elektrilevi, juhatuse liige varahalduse valdkonnas, võrgu haldamise osakonna juht
Elering, projektijuht

HARIDUS

Tallinna Tehnikaülikool, elektroenergeetika
Tallinna Tehnikaülikool, ärijuhtimine

VEIKO RÄIM juhatuse liige Volituste alguse aeg: 23.10.2017

Volituste kehtivuse tähtaeg: 24.09.2024

Juhatuse liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv:

2064

Juhatuse liikme lähikondsetele kuuluvate aktsiate arv: 1000

VARASEMAD AMETIKOHAD

Eesti Energia, energiakaubanduse direktor
Eesti Energia, rahastuse ja investorsuhete juht
SEB Enskilda, ettevõtete
rahastamise meeskonna liige Dresdner Kleinwort Wasserstein, analüütik

HARIDUS

London Business School, täiendõpe
Stockholm School of Economics,
finantsjuhtimine Stockholm School of Economics in Riga, majandus ja ärijuhtimine

LINAS SABALIAUSKAS

juhatuse liige

Volituste alguse aeg: 01.01.2019

Volituste kehtivuse tähtaeg: 24.09.2024

Juhatuse liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv: 2064

VARASEMAD AMETIKOHAD

Koncernas Achemos Grupė, asedirektor
Renerga, juhatuse esimees
Renerga, asedirektor
Renerga, hüdroelektrijaama insener
Jonavos Hidrotechnika, ehitusplatside nooremmeister
Hidroprojektas, noorem tööstusdisainer

HARIDUS

Aleksandras Stulginskise Ülikool, ehitustehnoloogia ja juhtimine
Aleksandras Stulginskise Ülikool, maaehitus

AUDITIKOMITEE JA SISEKONTROLL

Auditikomitee on nõukogu moodustatud organ, mille ülesanne on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Komitee vaatab üle ja hindab kõikidele aktsionäridele kindlust loovate funktsioonide (välisaudit, siseaudit) ning juhatuse poolt rakendatud kindlust loovate tegevuste (riskide juhtimine) korraldatust nii, et see toimiks parimal võimalikul moel, arvestaks Enefit Greeni vajadusi ning ei eelistaks kontrolliva aktsionäri huve nõukogu ja juhatuse poolt otsuste tegemisel. Muuhulgas jälgib auditikomitee, et seotud isikutega tehtavad tehingud oleksid tehtud turutingimuste põhimõttel. Komitee teeb vastavalt vajadusele ettepanekuid nii juhatusele kui nõukogule. Auditikomiteel on kolm liiget. Enamik auditikomitee liikmeid, sealhulgas auditikomitee esimees, peavad olema sõltumatud Hea Ühingujuhtimise Tava tähenduses.

oktoobril 2021 toimunud nõukogu koosolekul valiti auditikomitee liikmeteks Anne Sulling, Erkki Raasuke ja Raine Pajo. Auditikomitee liikmed valisid auditikomitee esimeheks Erkki Raasukese. Anne Sulling ja Erkki Raasuke vastavad Hea Ühingujuhtimise Tava sõltumatuse tunnustele.

Auditikomitee koosolekud toimuvad vastavalt kokkulepitud ajakavale, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. 2021. majandusaastal toimus neli auditikomitee koosolekut, kusjuures kõigist koosolekutest võtsid osa kõik auditikomitee liikmed. Auditikomitee tegevusaruanne esitatakse nõukogule kord aastas enne majandusaasta aruande heakskiitmist nõukogu poolt.

Auditikomitee sõltumatute liikmete tasumäärad on kehtestatud 22. oktoobri 2021 nõukogu otsusega. Auditikomitee esimehe tasumääraks on 500 eurot koosoleku kohta ja liikme tasumääraks 250 eurot koosoleku kohta. Kui komitee liige koosolekul ei osale, siis talle vastava koosoleku eest tasu ei maksta. Auditikomitee tegevuses osalemise eest komitee liikmetele 2021. aastal makstud tasud on esitatud järgmisel leheküljel.

Kuni Enefit Greeni aktsiate noteerimiseni börsil viis siseauditeid Enefit Greeni grupi osas läbi Eesti Energia siseauditi üksus Eesti Energia auditikomitee poolt kinnitatud plaanide alusel.

Auditikomitee 05. novembri 2021 koosolekul otsustati moodustada Enefit Greenis siseaudiitori ametikoht, mis on täidetud alates 1. jaanuarist 2022.

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA VASTAVUSE DEKLARATSIOON

Börsil noteeritud ettevõtjana oleme kohustatud avalikustama teabe Hea Ühingujuhtimise Tava järgimise kohta põhimõttel "täidan või selgitan", mille kohaselt peame selgitama oma seisukohti ja tegevust sätete osas, mida Enefit Green ei täida. Enefit Greeni juhatus on grupi juhtimise ülesehitust ja toimimist hinnanud Hea Ühingujuhtimise Tava alusel. Eelpool kirjeldasime ühingujuhtimise seisukohast olulisi komponente. Olles hinnanud ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse ja tegeliku toimimise vastavust leiame, et Enefit Greeni ühingujuhtimise korraldus ja tegevus on kooskõlas Hea Ühingujuhtimise Tavaga.

AUDITIKOMITEE

seisuga 31. detsember 2021

ERKKI RAASUKE auditikomitee esimees

Volituste alguse aeg: 22.10.2021 Komitee liikmele 2021. aasta jooksul makstud tasu: 1000 €

RAINE PAJO auditikomitee liige

Volituste alguse aeg: 22.10.2021

ANNE SULLING auditikomitee liige

Volituste alguse aeg: 22.10.2021 Komitee liikmele 2021. aasta jooksul makstud tasu: 1000 €

TASUSTAMISARUANNE

Enefit Greeni juhatuse tasustamise aruanne vastab nõukogu 10.septembril 2021 kinnitatud ja üldkoosoleku 14. septembril 2021 heaks kiidetud Juhatuse liikmete tasustamise põhimõtetele ja Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduses sätestatule.

Linas Sabaliauskasele maksti 2021. aasta jooksul Enefit Greeni Leedu Vabariigis registreeritud tütaräriühingute juhtimise eest lisaks tasu summas 68 522 eurot. Ülejäänud juhatuse liikmetele pole teiste Enefit Green gruppi kuuluvate ettevõtjate poolt tasu makstud.

Juhatuse liikmetele 2021. aastal makstud tasu vastab tasustamise põhimõtetele tagades Enefit Greeni pikaajaliste strateegiliste eesmärkide saavutamise toetamise läbi kvalifitseeritud ja tulemustele orienteeritud juhatuse liikmete hoidmise. Tehtud maksete kogusumma on mõistlikus vastavuses juhatuse liikmete ülesannete ja Enefit Greeni majandusliku olukorraga.

Tulemustasu suurus sõltub majandusaastaks seatud eesmärkide täitmisest. Nõukogu kinnitab juhatuse esimehele ja juhatuse esimees teistele juhatuse liikmetele igaks majandusaastaks konkreetsed aastased eesmärgid, tulemuskriteeriumid (finantsilised ja mittefinantsilised kriteeriumid nagu näiteks EBITDA, tootmisüksuste töökindlus, juhtimisindeks, arendusprojektide elluviimine) ja kaalud, mis peegeldavad Enefit Greeni strateegiat ja järgmise majandus aasta aastaplaani. Eesmärkide, tulemuskriteeriumide ja kaalude seadmisel arvestatakse eelkõige Enefit Greeni äri- ja riskistrateegiat ning Enefit Greeni ja aktsionäride pikaajalisi huve. Eesmärkide täitmist hindab nõukogu pärast majandusaasta lõppu. Maksimaalne aastane tulemustasu summa on neljakordne majandusaasta lõpus kehtinud ühe kuu põhitöötasu.

Juhatuse liikmetele ei ole antud ega pakutud aktsiad või aktsiaoptsioone.

Tulemustasu tagasinõudmise võimalust 2021. aastal kasutatud ei ole.

Aastal 2021 ei ole tehtud erandeid tasustamise põhimõtetest.

2021. AASTAL ENEFIT GREEN JUHATUSE LIIKMETELE MAKSTUD TASUD

Nimi	Positsioon	Põhitöötasu (€)	Tulemustasu* (€)	Tasu kogusumma (€)	Tulemustasu osakaal (%)
Aavo Kärmas	Juhatuse esimees	126 000	42 000	168 000	25,0
Veiko Räim	Juhatuse liige, finantsjuht	102 000	34 000	136 000	25,0
Innar Kaasik	Juhatuse liige, tootmisjuht	102 257	34 000	136 257	25,0
Linas Sabaliauskas	Juhatuse liige, arendusjuht	75 900	34 000**	109 900	30,9

* Tulemustasu on määratud nõukogu 25. veebruari 2022 otsusega lähtudes 2021. aasta töötulemustest.

** Seoses 2021. aasta jooksul aset leidnud palgatõusuga on Linas Sabaliauskase tulemustasu kooskõlas maksimaalse aastase tulemustasu piiranguga (kuni neljakordne majandusaasta lõpus kehtinud ühe kuu põhitöötasu)

EBITDA KUI PEAMISE TULEMUSLIKKUSE VÕTMEMÕÕDIKU NING JUHATUSE JA TÄISTÖÖAJAGA TÖÖTAJATE TÖÖTASUDE VÕRDLUS

	2017	2018	2019	2020	2021
EBITDA (mln €)	33,9	40,3	90,3	110,2	121,5
muutus (%)		18,9	124,1	22,0	10,3
EBITDA täistööajaga töötaja kohta (tuh €/aastas)	389,2	441,9	626,2	717,9	750,9
muutus (%)		13,5	41.7	14,6	4,6
Täistööajaga töötajate arv (keskmine)	87,1	91,2	144,2	153,5	161,8
sh. juhatuse liikmete arv (keskmine)	2,5	3,0	4,0	4,0	4,0
Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud (tuh €/a)	1 745,8	3 385,3	4 487,6	4 669,2	5 231,5
sh. juhatuse liikmete tasud (tuh €/a)	156,2	291,4	388,8	390,6	550,2
Täistööajaga töötajate (v.a. juhatus) keskmine tasu (tuh €/a)	18,8	35,1	29,2	28,6	29,7
muutus (%)		86,7	-16,7	-2,1	3,7
Juhatuse liikmete keskmine tasu (tuh €/a)	62,5	97,1	97,2	97,7	137,6
muutus (%)		55,5	0,1	0,5	40,9

Riskijuhtimine

Fookuses uute arendusprojektide hinnariskide maandamine
ISO 45001:2018 sertifitseerimine
Mitte ühtegi kaotatud tööajaga tööõnnetust 2021. aastal

Riskijuhtimise tegevused on Enefit Greeni juhtimise ning seeläbi kõigi meie protsesside ja tegevuste loomulikuks ja lahutamatuks osaks.

Riskide juhtimine lähtub omanike ootuste täitmisest ja strateegiliste eesmärkide saavutamisest, toimub ühtsetel põhimõtetel, on süstemaatiline, järjepidev, läbipaistev ja ajakohane. Kasutatavad riskijuhtimise meetmed on ennetava iseloomuga ja arendame neid vastavalt muutustele grupi strateegias, tegevustes ja organisatsiooni struktuuris.

Riskide juhtimise eesmärk on toetada strateegia väljatöötamist ja elluviimist, aidata saavutada finants- ja tegevuseesmärke. Samuti leida potentsiaalseid võimalusi ja hoida ära mittesoovitavaid sündmuseid.

Grupis toimib riskide juhtimine ja järelevalve, mis tagavad strateegiliste eesmärkide täitmise ning meie tegevusega kaasnevate ja seda mõjutavate riskide tuvastamise, hindamise ning kahjude ennetamise.

Riskijuhtimise käigus kogutud infot, analüüse ja eksperthinnanguid kasutame grupi strateegiliste eesmärkide seadmisel ja nende saavutamiseks kavandatavate tegevuste planeerimisel. Lisaks analüüsime ettevaatavalt ka kavandatava strateegia ja selle eesmärkide saavutamist mõjutavaid riske ning nende potentsiaalset mõju.

Riskide juhtimise tõhususe ja riskide realiseerumise ennetamise tagamiseks kogume regulaarselt süstemaatilist infot riski realiseerumise või riski realiseerumise ohu ja intsidentide kohta. See info on alus parendustegevuste läbiviimiseks ning seeläbi aitab vähendada sarnaste sündmuste kordumise tõenäosust ning mõju tulevikus.

Sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemid on seotud finantsaruandluse protsessiga eesmärgiga tagada grupi finantstulemuste ühtlustatud ja usaldusväärne aruandlus, mis on kooskõlas kohaldatavate seaduste ja määrustega ja kinnitatud arvestus- ning aruandluspõhimõtetega.

TURU- JA FINANTSRISKID

Tururiskina käsitame võimalust, et muutuste tõttu turul (nõudluses, toodete ja teenuste hinnas) on grupp avatud muutustele oma varade või kohustuste väärtuses või varadelt ja teenuselt teenitava tulu suuruses.

Oluline tururisk on elektrienergia müügi hinnarisk. Elektri keskmise realiseeritud turuhinna muutus +/- 1 EUR/MWh võrra oleks avaldanud mõju grupi 2021. majandusaasta maksude eelsele kasumile +/- 750,2 tuhande euro ulatuses (2020: +/- 818,8 tuhat eurot).

Elektrienergia müügi hinnariski maandamisel on oluline osa taastuvenergia toetusel, mida Enefit Greenile makstakse vastavalt koduturgude seadustele ja regulatsioonidele ning mis vähendab hinnakõikumiste mõju. 2022-2025. aasta Enefit Greeni eeldatavast elektritoodangust on 20% kaetud fikseeritud hinnaga toetusmeetmetega (sõltuvalt turust kas Feed-in Tariffs, FiT või Contracts for Difference, CfD) keskmise hinnaga 81,9 EUR/MWh.

Osa Enefit Greeni Eesti tootmisseadmetes toodetud elektritoodangust saab taastuvenergia toetust, mida makstakse lisaks elektrienergia müügihinnale (Feed-in-Premium, FiP). 2022-2025. aasta Enefit Greeni eeldatavast elektritoodangust on FiP toetusmeetmetega kaetud 22% keskmise FiP määraga 50,2 EUR/MWh.

Arendusprojektide puhul kasutab Enefit Green elektrienergia hinnariski maandamiseks pikaajalisi fikseeritud hinnaga elektrimüügilepinguid (Power Purchase Agreement, PPA). Üldise reeglina fikseerib Enefit Green elektrienergia müügihinna

FIT/CFD MEETMEGA KAETUD TOODANG

	2022	2023	2024	2025
FiT/CfD meetmega fikseeritud toodangu osakaal	38%	27%	16%	12%
Kogus (GWh)	459	425	396	332
FiT/CfD kaalutud keskmine hind	82,8	82,0	81,7	80,9

FIP TOETUSEGA KAETUD TOODANG

	2022	2023	2024	2025
FiP toetusega kaetud toodangu osakaal	42%	31%	20%	9%
Kogus (GWh)	502	489	500	268
FIP kaalutud kesmine hind (lisandub elektri turuhinnale)	50,2	50,2	50,2	50,4

PPA-DEGA KAETUD TOODANG

	2022	2023	2024	2025
PPA-dega kaetud toodangu osakaal	5%	26%	35%	36%
Kogus (GWh)	58	405	871	1 020
PPA-de kaalutud keskmine hind	77,0	45,9	44,5	44,6

arendusprojekti siduva investeerimisotsuse tegemise hetkeks minimaalselt 60% ulatuses arendusprojekti esimese viie aasta elektrienergia prognoositava toodangu mahust. Seisuga 28.02.2022 on Enefit Green sõlminud 2022-2025 aasta toodangu müügiks PPA-sid mahus 2 352 GWh, mis vastab 29% eeldatavale Enefit Greeni elektritoodangule hinnaga 45,6 EUR/MWh. Kokku on Enefit Green sõlminud PPA-sid perioodile 2022 kuni 2033 mahus 6 128 GWh keskmise hinnaga 44,4 EUR/MWh. Enamiku sõlmitud PPA lepingute vastaspoolseks on Eesti Energia AS (mahus 5 810 GWh).

Enefit Green kasutas 2021. aasta kestel elektri hinnariski maandamiseks elektri tuletisinstrumente. Alates augustist kujundas ettevõte riskimaanduse ümber füüsilise elektri pikaajalistele müügilepingutele. Alates augustist ei ole Enefit Green hinnariski maandamiseks finantstuletisinstrumente kasutanud.

Enefit Green kasutab finantsvõimendust oma ärimahtude kiiremaks kasvatamiseks läbi uute tootmisvarade arendamise ning omakapitali tootluse tõstmiseks. Finantsvõimendusega kaasneva riski piiramiseks kasutame mõõdikuna netovõla suhet EBITDA-sse, mille sihi oleme seadnud tasemele 4,0. Uute projektide arendamise käigus võib nimetatud suhe tõusta lühiajaliselt ka mõnevõrra kõrgemaks.

Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu.

Seisuga 31. detsember 2021 on pangalaenude kaalutud keskmine efektiivne intressimäär 1,44% (31. detsember 2020 1,67%). Enefit Greeni pangalaenude intress sõltub baasintressimäärast (euros nomineeritud laenukohustuste puhul 3 või 6 kuu euribori tasemest, Poola zlotis nomineeritud laenukohustuste puhul 6 kuu WIBOR tasemest). Seisuga 31. detsember 2021 avaldaks keskmise baasintressimäära tõus 0,5% võrra mõju Enefit Greeni maksude eelsele aastasele kasumile -38,2 tuhande euro ulatuses (31. detsember 2020: -42,5 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2021 avaldaks keskmise baasintressimäära tõus 1,0% võrra mõju Enefit Greeni maksude eelsele aastasele kasumile -585,8 tuhande euro ulatuses (31. detsember 2020: -969,2 tuhat eurot).

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE RISKID

Meie eesmärk on töötada tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta, seetõttu on tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomine ning tagamine meie tähelepanu keskpunktis iga päev. Arvestame alati tööohutuse ning tervise aspektidega ja lähtume meie töökeskkonna loomisel strateegilise omaniku Eesti Energia ühest väärtusest ̶ ohutus eelkõige.

Taastuvenergia tootjana oleme töökohtadel läbi viinud riskihinnangud ning meie meeskonnaliikmeteni on viidud teadmus ohtlikest- ja või raskete töötingimustega kohtadest koos lahendusmeetmetega ja vajalike rakendatavate töövõtetega. Koostatud riskihinnanguid uuendame töövõtete ja töösituatsioonide muutuste korral.

Lähtume õnnetuste suhtes nulltolerantsist. Rakendame läbi mõeldud ja hästi planeeritud töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteemi koos kohustuslike nõuete täitmise jälgimise ning ohuteadlikkuse parandamisega.

Töökeskkonna ohutust hindame võtmemõõdikuga "kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr" (Lost work time injury frequency per million working hours), mis mõõdab õnnetuste tõttu kaotatud tööaega tundides 1 miljoni töötunni kohta vaadeldaval perioodil.

aastal ei toimunud ettevõtte töötajatega ühtegi tööõnnetust.

TÖÖÕNNETUSTE VÕTMEMÕÕDIK

	2020	2021
Kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr	3,8	0

Enefit Greeni eesmärk on luua ohutuskultuur, mis põhineb isiklikul vastutusel ja koostööl. Kõrgeima taseme juhid vastutavad ohutu ja tervisliku töökeskkonna loomise eest ning ohutuskultuuri tajutakse osana organisatsioonikultuurist. Enefit Green soodustab aktiivset dialoogi oma töötajatega tervishoiu, järelevalve, ohutuse ja puhtama töökeskkonna, töötervishoiu ja tööohutuse parandamiseks. Näiteks on loodud võimalus ja kohustus registreerida "peaaegu juhtunud" (near miss) juhtumid ja edastada informatsiooni võimalikust töötervishoiu ja-ohutuse riskist või rikkumisest. Neid andmeid registreeritakse ja analüüsitakse, et selgitada välja põhjused ja viia tagasiside või leevendusmeetmed töötajateni.

aastal sertifitseeriti integreeritud juhtimissüsteem vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise standardile ISO 45001:2018 Enefit Greeni grupi ulatuses, välja arvatud Enefit Green SIA. Viimase sertifitseerimine on plaanis 2022. aasta jooksul, kuid ettevõte juhindub juba praegu Enefit Greeni grupis kehtivatest nõuetest.

COVID-19 PANDEEMIA MÕJUD

Üks kriitilisi tervisega seotud väljakutseid 2021. aastal oli jätkuv COVID-19 pandeemia. Meie prioriteetideks oli:

kaitsta töötajate tervist;
vältida nakkuse levikut töötajate seas;
tagada energia tootmise stabiilsus;

Süsteemne ja pidev grupisisene infovahetus tagas selle, et COVID-19 pandeemia ei avaldanud olulist mõju Enefit Green grupi tootmis- ja majandustulemusele. Samuti ei pärssinud pandeemia Iru, Paide ja Valka elektrijaamades soojusenergia tootmist, mis on olulised kaugküttesoojuse tarnijad piirkonnas.

ÕIGUSRISK

Enefit Greeni tegevusvaldkondi mõjutavad oluliselt nii meie koduturgudel kui ka Euroopa Liidus ja rahvusvaheliselt vastu võetud regulatsioonid ja sõlmitud lepped. Õigusrisk tuleneb poliitilistest otsustest, regulaatorite tegevusest regulatsioonide tõlgendamisel jms ning mõjutab meie igapäevast äritegevust. Õigusriski juhtimiseks jälgime õiguskeskkonna suundumusi ja planeeritavaid muudatusi, osaleme aktiivselt avalikes diskussioonides ja uute õigusaktide väljatöötamise aruteludes ning tagame oma tegevuse vastavuse tootmis- ja või arendustegevusega seotud riigi õigusaktidele. Vajadusel kaasame asukohariigi spetsiifikaga kursis olevaid õigusbüroosid vajalikesse lahendustesse.

IT RISK

IT riskina käsitleme võimalust, et Enefit Green ei saa täita ärieesmärke või saab kahju infotehnoloogiliste lahenduste kasutusega kaasnevate puuduste või rünnakute tõttu.

IT riskide, sh küberriskide juhtimiseks viime läbi ja uuendame ärikriitiliste tegevuste riskianalüüse arvestades nii toimepidevuse kui ka andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse kao riske. Täiustame ja parandame protsesse IT riskide hindamiseks, leevendamiseks ja kontrolliks. Suurt tähelepanu pöörame töötajate info- ja küberturbe alasele teadlikkusele. 2021. aasta oktoobris toimus küberturbe alase teadlikkuse tõstmiseks lisakampaania ja töötajad läbisid kohustusliku temaatilise koolituse.

TEHNILISED JA TEHNOLOOGILISED RISKID

Füüsiliste varadega seotud riskide tuvastamine ja juhtimine koos ennetavate meetmetega võimaldab ära hoida või vähendada tehnoloogiliste äririskide realiseerumist ja negatiivseid tagajärgi organisatsiooni eesmärkide saavutamisele.

Riskistsenaariumite analüüsil põhineva toimepidevuse planeerimisega loome valmisoleku ootamatute sündmuste realiseerumisel negatiivsete tagajärgede ja ulatuse vähendamiseks ning läbimõelduma lahendustee tootmisprotsessi või teenuse taastamiseks. Grupis on loodud toimepidevuse plaanid nii ärikriitiliste valdkondade kui ka elutähtsa teenuse osutava äriüksuse jaoks.

Tootmisvarade komponentide riskihinnangutel põhineva kriitilisuse analüüsi tulemuste rakendamisega saavutame tootmisvarade ootuspärase töökindluse optimaalsete ressursside kasutamisega: vastavalt riskile rakendame ennetavaid meetmeid nii hoolduse kui remondi kavandamisel või erakorraliste sündmuste realiseerumisel ennetavalt läbimõeldud tegevusi nende ulatuse või kestuse vähendamiseks, tagamaks organisatsiooni ja tootmisvarade toimivuse.

Aset leidnud olulisemate intsidentide juurpõhjuste analüüside ja järelduste järgselt teeme otsused riske ennetavate meetmete väljatöötamiseks, rakendamiseks ja ellu kutsutud tegevuste parendamiseks ning töötajateni viimiseks.

KESKKONNARISKID

Lähtume oma tegevuses ja otsustes keskkonnapoliitikast, mis seab meile raamistiku. Hoidume keskkonna saastamisest ning minimeerime ettevõtte tegevusest tulenevat keskkonnamõju. Tunneme endal suuremat vastutust kui lihtsalt ülesannet toota taastuvelektrit. Tahame tagada puhtama keskkonna ja aidata kaasa CO2 jalajälje vähendamisele maailmas.

Keskkonnariskina mõistame olukordi, kus Enefit Greeni grupi tegevus või tegevusetus tekitab keskkonnale kahju, mis ei ole kooskõlas kokkulepitud eesmärkidega, sh keskkonnakaitseloas määratud tingimustega.

Keskkonnamõju ohjamiseks, juhtimiseks ja vähendamiseks rakendame ISO 14001-2015 standardile ja Iru jäätmeenergia elektrijaamas EMAS määrusele vastavat sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi. Kasutatavad keskkonnariskijuhtimise meetmed on suunatud riskide realiseerumise ennetamisele ning täiendame neid vastavalt muutustele grupi strateegias, tegevustes ja organisatsiooni struktuuris. Hindame uusi taastuvenergia arendusprojekte käivitades iga projekti võimalikku mõju keskkonnale ja inimestele. Samuti viise, kuidas need võivad mõjutada kogukondi.

PETTUSE RISK

Pettus on tahtlik tegevus või tegevusetus grupi kuuluva või mittekuuluva isiku poolt, rikkudes seadusi ja reegleid teadlikku eksimusse viimise, usalduse kuritarvitamise, varjamise ja valelikkuse teel. Pettuse osas kehtib Enefit Green grupis nulltolerants – reageerime kõikidele pettusejuhtumitele vastavalt juhtumi iseloomule ja asjaoludele ning püüdes vähendada pettuse mõju ettevõttele. . Muredest on võimalik teada anda tagajärgi kartmata vihjeliini kaudu ning seda soovi korral ka anonüümselt.

Pettuse riski juhtimisel on põhifookusel ennetavad meetmed nagu näiteks regulaarne teadlikkuse tõstmine eetika ja pettuse riski juhtimise koolituste (sh e-kursuse) abil. Kõikidele töötajatele on tehtud kättesaadavateks Grupi eetikakoodeks ja selgitavad materjalid. Eetika teemadel küsitletakse töötajate tagasisidet pühendumusuuringu raames ning saadud vastuseid analüüsitakse ja töötakse välja parendusmeetmeid. Uutele või ametikoha vahetavatele töötajatele tehakse taustakontrolle ning juurutatud on regulaarne majandushuvide aruandlus.

Grupi 2021. aasta majandustulemused

Äritulude kasv 13%, EBITDA kasv 10% võrreldes 2020. aastaga
Puhaskasumi kasv 17%
Tugev äritegevuse rahavoog kattis kogu investeerimisvajaduse

Enefit Green grupi 2021. aasta majandustulemused paranesid märkimisväärselt võrreldes eelmise aastaga: äritulude kasv (+13%) ja ärikulude ja kulumi aeglasem (+11%) tõus tõid 10%-lise EBITDA kasvu (110,2 miljonilt eurolt 121,5 miljoni euroni). Aasta puhaskasum kasvas 11,8 miljoni euro võrra, jõudes 79,7 miljoni euroni. Järgnevalt on välja toodud peamised majandustulemusi mõjutanud asjaolud.

ENEFIT GREENI TOOTMISMAHUD

	Ühik	2021	2020	Muutus	Muutus,%
Elektritoodang	GWh	1 193	1 350	-158	-12%
Soojusenergia toodang	GWh	618	544	74	14%
Pelleti toodang	tuhat tonni	135	162	-26	-16%
Pelleti müük	tuhat tonni	171	118	54	46%

TUULEOLUD

Tootmistulemust mõjutasid enim tuuleenergia madalam toodang nii Leedu kui Eesti tuuleparkides. 2021. aastal oli keskmine mõõdetud tuulekiirus märksa madalam võrreldes möödunud aastaga nii Leedu kui Eesti tuuleparkides – vastavalt 6,2 m/s ja 6,6 m/s (keskmised tuulekiirused aastal 2020 olid vastavalt 6,8 m/s ja 7,0 m/s). Tuulekiiruse erinevus tulenes peamiselt 2020. aasta esimeses kvartalis valitsenud erakordselt positiivsetest tuuleoludest, mille toel Enefit Green saavutas 2020. aastal rekordilised tuuleenergia tootmistulemused. 2021. aasta tuuleolud tervikuna olid sarnasemad pikaajalisele keskmisele.

KESKMISED KVARTAALSED TUULEKIIRUSED ENEFIT GREENI EESTI JA LEEDU TUULEPARKIDES m/s

MÜÜGITULU

Grupi elektritoodang oli 2021. aastal 1 193 GWh (-158 GWh võrdlusperioodiga võrreldes). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind* oli aruandeperioodil 107 €/MWh (võrdlusperioodil 75 €/MWh).

Müügitulusid mõjutas enim Nord Pool Eesti (NP Eesti) elektrihindade kasv, mis suurendas tulusid ligikaudu 38,9 miljoni euro võrra. NP Eesti keskmine turuhind oli 86,7 €/MWh ja 33,7 €/MWh vastavalt 2021. ja 2020. aastal**. Grupi NP Eesti elektrihinnale avatud tootmisüksuste arvutuslikud müügihinnad olid nendel perioodidel vastavalt 82,7 €/ MWh ja 29,2 €/MWh.

Teine suurim müügitulude mõjur oli pelletite müük, mis kasvas aastaga 6,2 miljoni euro võrra. Aruandeperioodi pelletitoodang oli küll 26 tuhande tonni võrra madalam, kuid samas müük laovarude arvelt 54 tuhande tonni võrra suurem kui võrdlusperioodil.

Soojusenergia toodang kasvas 14% võrreldes eelmise aastaga, kuid keskmine müügihind langes 30%, mis tulenes asjaolust, et uus leping Utilitas Tallinnaga võimaldas Enefit Greenil müüa soojusenergiat aastaringselt, kuid Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud Iru soojuseenergia piirhind oli madalam. Nende faktorite koosmõju viis soojamüügitulude kahanemiseni 1,3 miljoni euro võrra. Lisainformatsiooni leiab koostootmisjaamade segmendiaruandlusest.

MUUD ÄRITULUD

Muude äritulude langus 2021. aastal on põhjustatud võrdlusperioodil toimunud ühekordsest tehingust seoses kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute müügiga (13,7 miljonit eurot). Lisaks on vähenenud taastuvenergia toetused 3,7 miljoni euro võrra, kuna Aulepa tuulepargi esimesena valminud osal (39 MW) lõppes toetusperiood 2021. aasta juulis, Eesti tuuleparkide elektritoodang oli 13% madalam ning Poola päikeseparkide puhul oli turuhind kõrgem, mis vähendas saadud toetuse suurust.

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE Mln €

	2021	2020	Muutus	Muutus,%
ÄRITULUD kokku	183,7	162,7	21,0	13%
Müügitulu	153,0	114,0	39,0	34%
Taastuvenergia toetus jm äritulud	30,7	48,7	-18,0	-37%
ÄRIKULUD kokku (va kulum)	62,2	52,5	9,7	18%
Kaubad, toore, materjal ja teenused	44,0	43,8	0,2	0%
Tööjõukulud	6,7	6,1	0,6	11%
Muud tegevuskulud	7,8	7,3	0,5	6%
Varude jääkide muutus	3,7	-4,7	8,4	-179%
EBITDA***	121,5	110,2	11,3	10%
Põhivara kulum ja väärtuse langus	38,2	38,2	0,0	0%
ÄRIKASUM	83,3	72,0	11,3	16%
Netofinantskulud	2,1	3,4	-1,3	-37%
Tulumaks	1,6	0,7	0,8	115%
PUHASKASUM	79,7	67,9	11,8	17%

ÄRIKULUD kokku (va kulum)	62,2	52,5	9,7	18%
Muutuvkulud (sh bilansienergia ost)	28,2	28,1	0,1	0%
Püsikulud	30,3	29,1	1,3	4%
Varude jääkide muutus	3,7	-4,7	8,4	-179%

*** EBITDA – kasum enne neto finantskulusid, kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ning maksu-, kulumi- ja väärtuse languse kulusid.

^* Arvutuslik teenitud elektrihind = (elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus – bilansienergia ost) / toodang

^** www.nordpoolgroup.com/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Yearly/?view=table

KULUD, EBITDA JA PUHAKASUM

KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED

Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulud kasvasid 0,2 miljoni euro võrra ehk jäid sarnasele tasemele eelmise aastaga võrreldes. Peamised muutused olid elektrienergia ja võrguteenuste kuludes (+4,2 miljonit eurot), hooldus- ja remondikuludes (-0,3 miljonit eurot), tehnoloogilise kütuse kuludes (-2,3 miljonit eurot). Põhjused on kirjeldatud alljärgnevalt muutuvkulude ja püsikulude lõikes. Detailsem kulude jaotus on ära toodud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.

TÖÖJÕUKULUD

Grupi tööjõukulud kasvasid 11% ehk 0,6 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Kasv tulenes peamiselt täiskohaga töötajate arvu suurenemisest 153-lt 163-le aasta lõpu seisuga ja olemasolevate töötajate palgakasvust. Uued töötajad on lisandunud peamiselt arendusvaldkonnas toetamaks meie kasvuplaani kõigil koduturgudel.

MUUD TEGEVUSKULUD

Muud tegevuskulud kasvasid 0,5 miljoni euro võrra. Mõningane kasv oli mitmetes kulurühmades: konsultatsiooniteenuste kulud, IT kulud, kinnisvaraga seotud kulud jt.

VARUDE JÄÄKIDE MUUTUS

Varude jääkide muutus näitab, kuidas muutus pelletite laojääk perioodil ehk teisisõnu võtab kokku, kui palju toodeti ja kui palju müüdi pelleteid vastaval perioodil. 2021. aasta jooksul müüdi pelleteid rohkem kui toodeti ning varude saldo vähenes 3,7 miljoni euro võrra. Samas 2020. aasta võrdlusperioodil ületas pelletite toodang müüki

ning varude suurenemine oli 4,8 miljonit eurot. Pelletite müügimahud olid aruandeperioodil võrdlusperioodist 54 tuhande tonni võrra suuremad, kuid tootmismahud samas 26 tuhande tonni võrra väiksemad.

PÕHIVARA KULUM JA VARA VÄÄRTUSE LANGUS

Põhivara kulum jäi aruandeperioodil eelmise aastaga võrreldes sarnasele tasemele (38,2 miljonit eurot). Materiaalne põhivara suurenes 594,9 miljonilt eurolt 633,1 miljoni euroni põhiliselt lõpetamata ehituse ja tehtud põhivara ettemaksete arvelt.

MUUTUVKULUD

Muutuvkulud sisaldavad tootmisest sõltuvaid ärikulusid, sh bilansienergia ostu. Muutuvkulud on suurenenud 0,1 miljoni euro võrra, millest 3,2 miljonit eurot tuleneb tõusnud elektrihindade tõttu suurenenud bilansienergia ostukuludest. Kõrgema elektri turuhinna tõttu on tõusnud ka omatarbeks ostetud elektri kulud (0,9 miljonit eurot, samas on vähenenud madalama keskmise biomassi hinna tõttu tehnoloogilise kütuse kulud (-2,5 miljonit eurot) ja muud otsekulud toodanguks (-1,6 miljonit eurot), mis on peamiselt seotud väiksema müüdud päikese lisateenuste mahuga.

PÜSIKULUD

Püsikulud koosnevad kuludest, mis ei ole tootmismahtudest otseselt sõltuvad. Püsikulud on suurenenud 1,3 miljoni euro võrra ehk 4%.

Enim on kasvanud tööjõukulud (+0,6 miljonit eurot), infotehnoloogilised kulud (+0,3 miljonit eurot) ning uuringu- ja konsultatsioonikulud (+0,3 miljonit eurot). Suurim langus püsikuludes saavutati muude ärikulude (-0,3 miljonit eurot) ning

hooldus- ja remonditööde arvelt. Sealjuures Eesti tuuleparkide hoolduskulude vähenemine oli 0,4 miljonit eurot. Peamiseks põhjuseks siinjuures oli vähenenud WinWinD tüüpi tuulikute hooldus- ja remonditööde maht võrreldes võrdlusperioodiga.

EBITDA MUUTUS

mln €

Suurim EBITDA positiivne muutus tuleneb elektri hinna mõjust Eesti tootmisüksustes (38,9 miljonit eurot), lisaks suurenesid ka pelleti müügitulud (6,2 miljonit eurot) ning vähenesid muutuvkulud (3,2 miljonit eurot* ). Suurim negatiivne mõju tuli muudest tuludest, kuna 2020. aastal saadi ühekordset tulu saastekvootide müümisest (13,7 miljonit eurot). Lisaks omas pelleti varude muutus negatiivset mõju EBITDAle summas 8,4 miljonit eurot. Leedu tuulepargid tootsid vähem elektrit (-5,5 miljonit eurot), vähenesid taastuvenergia toetused (-3,7 miljonit eurot), teeniti vähem müügitulusid soojusenergiast (-1,3 miljonit eurot) ning püsikulud suurenesid 1,3 miljonit euro võrra.

NETO FINANTSKULUD

Neto finantskulud vähenesid 1,3 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Vähenemine oli tingitud peamiselt pangalaenude saldo vähenemisest ning keskmise intressimäära langusest tänu teisel poolaastal sõlmitud lisakokkulepetele olemasolevate pangalaenude intressimarginaalide alandamiseks, mis osaliselt kajastus juba 2021. aasta majandustulemustes. Sellest tulenevalt vähenesid ka pangalaenude intressikulud 0,5 miljoni euro võrra. Lisaks on finantskulusid mõjutanud ka Poola zloti kursi liikumine ning laenuintresside kapitaliseerimine.

* Antud arvutuse puhul kajastub Eesti bilansienergia ostu mõju NP Eesti elektrihinna ja Eesti elektrikoguse mõjude sees ning seetõttu ei ole osa muutuvkulude mõjust ega ülejäänud tulude mõjust ** Arvutus põhineb Eesti tuuleparkide, Iru ja Paide koostootmisjaama arvutuslikel elektrihindadel 2020 ja 2021 ning vastavatel elektritoodangutel

*** Bilansienergia ostu mõju on arvutuslikult NP Eesti elektrihinna ja Eesti elektrikoguse mõjude sees ja seetõttu ei ole osa Muutuvkulude mõjust ega Ülejäänud tulude mõjust.

GRUPI EBITDA MUUTUS MÕJURITE LÕIKES

TULUMAKS

Tulumaksu kulud kasvasid 0,8 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Sellest 0,9 miljonit eurot tuleneb Leedu tuuleparkide (Enefit Wind UAB) tulumaksukulu suurenemisest. Kuni 2021. aastani oli Leedu tuuleparkidel tulumaksuvabastus koos mõningate eranditega mahaarvamiste osas ning alates käesolevast aastast rakendatakse kvartaalselt 15% tulumaksumäära. 2021. aastal oli grupi efektiivne maksumäär 2,0% (2020: 1,1%).

PUHASKASUM

Grupi puhaskasum kasvas aruandeperioodil 11,8 miljoni euro võrra 79,7 miljoni euroni. Puhaskasumi kasvule aitasid kaasa teise poolaasta kõrged elektri turuhinnad, püsikulude kasvu kontrollitud juhtimine ning digitaliseeritud varahalduse panus varade töökindluse hoidmisel ja toodangu tagamisel.

DIVIDENDIETTEPANEK

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2022. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 39,9 mln eurot (0,151 eurot ühe aktsia kohta), mis moodustab 50% grupi 2021. aasta auditeerimata puhaskasumist.

FINANTSEERIMINE

Enefit Greeni grupp finantseerib oma tegevust oma- ja võõrkapitali abil. Täiendava omakapitali kaasamiseks viis grupp 2021. aastal läbi aktsiate esmase avaliku emissiooni (IPO), mille käigus emiteeriti 100 miljoni euro väärtuses uusi aktsiaid.

Grupi peamised võõrkapitali allikad on investeerimis- ja likviidsuslaenud regiooni juhtivatelt kommertspankadelt ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD).

aastal sõlmis Enefit Green uusi laenulepinguid kokku 130 miljoni euro ulatuses. Lisaks muudeti kahel korral – septembris ja novembris – olemasolevat laenulepingut Swedbank AS-iga.Lepingumuudatustega langetati oluliselt intressimäära ning muudeti laen ühe tagasimaksega laenuks tähtajaga detsembris 2023. 2021. aasta detsembris tagastati ennetähtaegselt 40 miljoni euro ulatuses tähtajalist laenu SEB-le ning muudeti likviidsuslaenu limiite, mille tulemusel langetati vastavate laenude intressimäärasid.

Kokku oli grupil 31. detsembri 2021 seisuga välja võtmata laene 140 miljonit eurot. Enefit Green on sõlminud kolm korduvkasutatavat likviidsuslaenulepingut kogusummas 50 miljonit eurot tähtaegadega perioodil 2024 - 2026 (kõik limiidid on seisuga 31. detsember 2021 kasutamata). Uusi investeerimislaenusid kogusummas 90 miljonit eurot võib välja võtta kuni 2022. ja 2023. aasta septembrini ning nende tähtajad on vastvalt 2028. ja 2026. aasta septembris. Täiendavalt sõlmis grupp 11. jaanuaril 2022 uue 12-aastase tähtajaga laenulepingu Põhjamaade investeerimis-

pangaga mahus 80 miljonit eurot, mida võib kasutusele võtta kuni 2023. aasta jaanuarini.

Grupi intressikandvate ja muude võlakohustuste (st. pangalaenude, liisingukohustuste ja muude pikaajaliste võlakohustuste) maht 31. detsembri 2021 seisuga oli korrigeeritud soetusmaksumuses 123,5 miljonit eurot (199,3 miljonit eurot 31. detsember 2020). Sellest moodustasid pangalaenud 120,4 miljonit eurot, sealhulgas Poola zlottides EBRD laen väärtuses 7,5 miljonit eurot. Lisaks oli grupil 3,1 miljoni euro eest liisingukohustusi (2,3 miljonit eurot 31. detsember 2020). 3,0 miljonit eurot, mis 2020. aasta lõpu seisuga oli kajastatud tulevaste perioodide maksekohustusena arendusprojekti omandamise eest, klassifitseeriti 2021. aasta lõpu seisuga ümber muudesse pikaajalistesse kohustustesse.

Keskmine välja võetud pangalaenude efektiivne intressimäär 31. detsembri 2021 seisuga oli 1,44% (31. detsember 2020 1,67%). Intressimäär langes peamiselt tänu Swedbank AS-iga sõlmitud lepingumuudatusele ja SEB investeerimislaenu tagasimaksele ja lepingumuudatustele.

PANGALAENUDE TAGASIMAKSEGRAAFIK

LAENULEPINGUTE ERITINGIMUSED

Grupi laenulepingud sisaldavad mõningaid eritingimusi, mis seavad grupi konsolideeritud majandusnäitajatele teatud piirmäärad. 2021 ja 2020. aasta lõpu seisuga täitis grupp kõiki laenulepingutes sätestatud nõudeid.

RAHAVOOD

Äritegevuse rahavood 117,2 miljonit eurot koosnevad peamiselt järgmistest äritegevusega seotud muutustest pärast EBITDA-d (121,5 miljonit eurot): käibevarade netomuutus (-1,5 mln eurot), kohustuste netomuutus (+2,3 miljonit eurot), makstud/saadud intressid ja laenukulud (-3,4 miljonit eurot) ja makstud tulumaks (-1,0 miljonit eurot).

Investeerimise rahavood (74,7 miljonit eurot) koosnevad põhiliselt investeeringutest põhivaradesse. Loe täpsemalt segmendiaruandluse peatükist.

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS 2021. AASTAL

Finantseerimise rahavood koosnevad saadud ja tagasimakstud pangalaenudest (-73,6 miljonit eurot), vähemusaktsionäride poolt tehtud sissemaksetest täiendavasse omakapitali (+100 miljonit eurot), emaettevõtte võla netomuutusest (+33,3 miljonit eurot), makstud dividendidest (-27,1 miljonit eurot) ja muust (-5,4 miljonit eurot).

FINANTSEERIMISE JA TOOTLUSE SUHTARVUD

Laenukohustuste maksimaalse taseme määramisel arvestab juhtkond finantsvõimenduse suhtarve ning netovõla/EBITDA kordajat. 2021. aasta lõpu seisuga olid finantsvõimenduse näitajad ebatavaliselt madalal tasemel, mis tulenes neljandas kvartalis aset leidnud aktsiaemissioonist ning laenukohustuste portfelli ümberkorraldamisest seoses uute arendusprojektide käivitamisega ning uute finantseerimispartnerite lisandumisega.

FINANTSEERIMISE JA TOOTLUSE SUHTARVUD AASTA LÕPU SEISUGA, Mln €

	2021	2020
Võlakohustused	123,5	199,3
Miinus: raha	-80,5	-10,8
NETOVÕLG	43,0	188,6
Omakapital	633,6	509,6
INVESTEERITUD KAPITAL	676,6	698,1
EBITDA	121,5	110,2
Ärikasum	83,3	72,0
Puhaskasum	79,7	67,9

Finantsvõimendus*	6%	27%
Netovõlg/EBITDA	0,35	1,71
Investeeritud kapitali tootlus**	12,3%	10,3%
Omakapitali tootlus***	12,6%	13,3%

* Finantsvõimendus = netovõlg / (netovõlg + omakapital)

** Investeeritud kapitali tootlus = viimase 12 kuu ärikasum / (netovõlg + omakapital)

*** Omakapitali tootlus = viimase 12 kuu puhaskasum / omakapital

ELEKTRITOOTMISPORTFELLI LAIENDAMINE JA ELEKTRIMÜÜGI TEHINGUD

Enefit Greeni grupil on kavas kasvatada oma elektritootmisportfelli installeeritud võimsust tänase 457 MW pealt 2025. aastaks enam kui kahekordseks, tasemele 1 092 MW, ning saavutada elektritoodangu tõus tasemelt 1 193 GWh 2021. aastal tasemele 2 861 GWh 2025. aastal.

aasta jooksul tegi Enefit Greeni grupp lõplikud investeerimisotsused kolme tuulepargi ja ühe päikeseelektrijaama rajamiseks, kogu projekteeritud võimsusega 199 MW. Lisaks sellele on seisuga 28.02.2022 tehtud täiendavad investeerimisotsused ühe tuulepargi ja ühe päikeseelektrijaama rajamiseks, kogu projekteeritud võimsusega 27 MW. Aastane eeldatav elektritoodang olemasolevatest tootmisseadmetest, lõpliku investeerimisotsusega arendusprojektidest ning lõpliku investeerimisotsuseta lähiaja tuule- ja päikeseenergia arendusprojektidest on perioodil 2022 kuni 2025 kokku 8 124 GWh, sealhulgas opereerivatest üksustest 4 787 GWh (59%), investeerimisotsusega arendusprojektidest 1 788 GWh (22%) ning investeerimisotsuseta arendusprojektidest 1 549 GWh (19%). Kokku on fikseeritud hinnaga elektrimüügi lepinguid (PPA), fikseeritud hinnaga toetusmeetmega elektrit (Feed in Tariff/Contract for Difference, FiT/CfD) või taastuvenergia toetusega elektrit (Feed in Premium, FiP) perioodil 2022 kuni 2025 mahus 5 725 GWh, mis vastab 70% sama perioodi eeldatavale toodangule. Jaotus ning

aastased hinnad PPA-de ja toetusmeetmetele on toodud peatükis "Riskijuhtimine".

Opereerivate üksuste ning investeerimisprojektide riskide maandamiseks on Enefit Green grupp seisuga 28.02.2022 sõlminud perioodile 2022 kuni 2033 pikaajalisi elektrimüügi lepinguid kogumahus 6 128 GWh keskmise hinnaga 44,4 €/MWh.

ELEKTRITOOTMISPORTFELL

	ühik	2021	2022	2023	2024	2025
Toodang kokku	GWh	1 193	1 203	1 575	2 485	2 861
2021. a. lõpus olemasolevatest tootmisseadmetest	GWh	1 193	1 195	1 197	1 197	1 197
	% mahust	100,0%	99,3%	76,0%	48,2%	41,8%
Uutest tootmisseadmetest, investeerimisotsus tehtud	GWh	0	7	312	733	736
	% mahust	0,0%	0,6%	19,8%	29,5%	25,7%
Uutest tootmisseadmetest, investeerimisotsus tegemata	GWh	0	1	66	554	928
	% mahust	0,0%	0,1%	4,2%	22,3%	32,4%
Toetusmeetmete ja fikseeritud hinnaga elektrimüügi lepinguga kogus	GWh	1 035	1 016	1 320	1 768	1 621
	% mahust	86,7%	84,5%	83,8%	71,1%	56,7%

Segmendiaruandlus

Tuuleenergia segment moodustas 59% ärituludest ja 74% EBITDA-st
Elektrihinnad toetasid oluliselt, tuuleolud kahandasid mõnevõrra finantstulemusi
Rekordiline tootmistulemus Iru koostootmisjaamas

Enefit Greeni juhatus kasutab grupi majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendipõhist raporteerimist, kus grupi segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele.

Kõik grupi opereeritavad tootmisüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende peamisele tegevusvaldkonnale.

Grupis on eristatud kolm peamist tegevusvaldkonda, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja väiksemad tegevusvaldkonnad, mis on esitatud koos kui "Muud":

1. Tuuleenergia (hõlmab kõiki grupi tuuleparke);
1. Koostootmine (hõlmab kõiki grupi koostootmisjaamasid ja pelleti tootmist);
1. Päikeseenergia (hõlmab kõiki grupi päikeseparke);
1. Muud (sh hüdroenergia, kombineeritud taastuvenergialahendused, kesksed arendus- ja juhtimisüksused).

Aruandeperioodil oli nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (59% ärituludest ja 74% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 38% ja tõi 29% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment oli päikeseenergia, mille äritulud andsid 3% grupi ärituludest ja 1% EBITDA-st.

ÄRITULUDE JAOTUS SEGMENTIDE KAUPA

aastal sisaldub tuuleenergia segmendis bilansienergia müük 4,8 miljonit eurot, mida 2020. aastal raporteeriti segmendis Muud (1,5 miljonit eurot).

Raporteeritavatest segmentidest enim kasvasid tuule ja koostootmise segmentide EBITDA-d, kuna neid segmente mõjutas enim elektri kõrgem turuhind, mis andis 38,9 miljoni euro suuruse efekti EBITDA-le.

ÄRITULUD SEGMENTIDE KAUPA,

GRUPI EBITDA JAGUNEMINE JA MUUTUS,

Segmendi Muud EBITDA koosneb peamiselt üldjuhtimiskuludest. Lisaks on segmendis Muud Paide võrguehitusteenused, Keila-Joa hüdroelektrijaam ning Ruhnu taastuvenergia lahendus. Segmendi Muud varasema kasumi asendumine kahjumiga on tingitud peamiselt 2020. aasta ühekordsest tehingust seoses kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute müügiga.

INVESTEERINGUD

Grupi investeeringud olid 2021. aastal 76,8 miljonit eurot, mida on 63,1 miljonit eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 72,5 miljoni euroni. Sellest 70,0 miljonit eurot oli seotud ehitusfaasis olevate või planeeritult 2022. aastal ehitusfaasi jõudvate tuuleparkide arendustega: grupp ostis Eesti Energia AS tütarettevõttelt Tootsi Windpark OÜ krundid Sopi tuulepargi arendamiseks 29,4 miljoni euro eest, 19,3 miljoni eurot investeeriti Šilale II tuuleparki, 8,3 miljonit eurot moodustab Akmene tuulepargi tuulikute investeering, 7,1 miljonit eurot investeering Purtse tuuleparki ja 6,5 miljonit eurot 2021. aasta lõpus investeerimisotsuse

saanud Tolpanvaara tuulepargi investeering. Baasinvesteeringuid tehti aruandeperioodil 4,3 miljoni euro ulatuses (võrdlusperioodil 2,9 miljoni eurot) ning need olid seotud peamiselt Eesti tuuleparkide (2,0 miljonit eurot) ja koostootmisjaamade parendustega.

aastal on koostootmise segmendis ümberklassifitseeritud Broceni koostootmisjaamaga seotud põhivara 2,6 miljonit eurot, mis 2020. aastal kajastub tuuleenergia segmendis (2,8 miljonit eurot). Lisaks klassifitseeriti 2021. aastal päikeseenergia segmendi põhivarasid 0,85 miljoni euro ulatuses segmendi Muud alla (2020. aastal oli vastavate põhivarade saldo päikeseenergia segmendis 0,9 miljonit eurot).

TUULEENERGIA SEGMENT

Tuuleenergia segment koosneb opereerivatest tuuleparkidest, tuuleparkide arendustest, osaliselt tuuleparkide arendamisega seotud juhtimiskuludest ja osaliselt tuuleparkide juhtimiskuludest.

TOODANGUD

aasta tuuleolud olid mõnevõrra tagasihoidlikumad ning parkide töökindlus pisut madalam kui eelmise aasta samal perioodil. Eesti tuuleparkide toodangud kahanesid -12,7% ja Leedus -15,1%. Aasta kokkuvõttes oli tuulenergia toodang 983 GWh, kahanedes -13,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

ELEKTRIHINNAD

Eesti tuulepargid, mille toetusalune periood ei ole lõppenud, saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta.

Leedu tuuleparkide toodangu eest makstakse fikseeritud hinda, välja arvatud 14 MW Sudenai park, mis alates juunist 2021 müüb toodangu turule NP Leedu hinnapiirkonnas.

Keskmine arvutuslik Eesti tuuleparkide elektrihind koos toetusega kasvas aastaga 67% ja oli 2021. aastal 124 €/MWh. Leedu tuuleparkide keskmine hind jäi samasse suurusjärku perioodide võrdluses, olles 80 €/MWh aastal 2021.

ÄRITULUD

Eesti tuuleparkide kõrged turuhinnad kasvatasid tuuleenergia segmendi äritulud 108,5 miljoni euroni, mida on 26% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil (võttes arvesse ka 1,5 miljonit eurot müügitulu bilansienergia müügist aastal 2020).

ÄRIKULUD

Tuuleenergia segmendi ärikulud (ilma kulumita, aga koos bilansienergia ostuga) kasvasid 2,1 miljoni euro võrra, 18,8 miljoni euroni. Kulude kasv on seotud ostetud bilansienergia kulude suurenemisega

* (Elektrimüügitulud - bilansienergia ost + taastuvenergia tasu) / toodang

ELEKTRI KESKMINE MÜÜGIHIND,

75

MW KOHTA, tuh €/MW* -1,8 (-4,9%) 36,7 34,9 89,8

(Ärikulud - bilansienergia ost - kulum) / opereeriv võimsus. Arvutuses on arvesse võetud ainult opereerivad tuulevarad: Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB

kallinenud elektrihinna tõttu: mõju kulude kasvule +2,9 miljonit eurot. Muud ärikulud (ilma bilansienergia ostuta ja kulumita) vähenesid aastate võrdluses 0,8 miljoni euro võrra. Enim vähenesid Eesti tuuleparkide plaanilised hoolduskulud (-0,4 miljonit eurot).

EBITDA

Kokkuvõtvalt kasvas tuuleenergia segmendi EBITDA 29% 69,6 miljonilt eurolt 89,8 miljonile eurole võrreldes võrdlusperioodiga (arvestades bilansienergia ostu ja müügi mõju mõlemal aastal).

OPEREERIMISKULUD INSTALLEERITUD VÕIMSUSE KOHTA

Kui vaadata kitsamalt tuuleenergia segmendis olevate opereerivate tuuleparkide üksuste (Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB) kulusid, siis opereerimiskulud (ärikulud ilma kulumi ja bilansienergia ostuta) installeeritud MW kohta on vähenenud 5% võrreldes eelmise aastaga. Peamiseks põhjuseks on WinWinD tüüpi tuulikute ebaregulaarsed suuremad hooldused ja remondid, mis olid võrdlusperioodil 0,5 miljoni euro võrra suuremad kui aruandeperioodil, ning ka varahalduse digitaliseerimine.

KOOSTOOTMISE SEGMENT

Koostootmise segment koosneb Iru, Paide, Valka ja Broceni koostootmisjaamadest ja pelletitehasest.

ELEKTRITOODANGUD JA -HINNAD

aastal oli segmendi elektritoodang ligikaudu 184,6 GWh, jäädes võrdlusperioodi tasemele.

Iru ja Paide koostootmisjaamad saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta taastuvatest allikatest toodetud elektri eest ning mitte-taastuvast kütusest tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri eest 32 €/MWh kohta. Valka koostootmisjaamale on määratud fikseeritud elektrihind 105,6 €/MWh, Broceni koostootmisjaam kaotas vastavalt BVKB oktoobris 2021 langetatud otsusele fikseeritud elektrihinna 143,6 €/MWh tagasiulatuvalt alates märtsist 2021. Viimase otsuse on Enefit Greeni tütarettevõte SIA Technological Solutions kohtus vaidlustanud. Kuni kohtuvaidluse lõpplahendini müüb Broceni koostootmisjaam alates novembrist 2021 elektrit Nord Pool Läti turuhinnaga.

Segmendi keskmine arvutuslik elektrihind on kasvanud NP Eesti turuhinna ja Iru tõhusa koostootmise toetuse toel 41% võrra ja oli 2021. aastal keskmiselt 116 €/MWh (2020: 82 €/MWh).

SOOJUSENERGIA TOODANG JA HINNAD

Aastavõrdluses kasvas soojusenergia toodang 14% 618 GWh-ni. Soojusenergia toodangu suurenemise taga on 2021. aasta veebruaris jõustunud lepingumuudatus, tänu millele saab Iru toota

* (Elektrimüügitulud - bilansienergia ost + taastuvenergia tasu) / toodang

soojusenergiat tõhusa koostootmise režiimis aastaringselt ja müüa kogu toodetud soojusenergia Tallinna kaugküttevõrku. Lisaks aitas soojusenergia toodangu kasvule kaasa keskmisest külmem ilm aasta lõpus.

Aastate võrdluses kahanes keskmine müüdud soojusenergia MWh-i hind 30%, olles 2021. aastal ligikaudu 14 €/MWh (2020: 20 €/MWh). Põhjuseks on alates 2021. aasta veebruarist Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud Iru soojusenergia uus piirhind 7,98 €/MWh, mille taga olid suurem soojusenergia müügimaht ja kasvanud jäätmete vastuvõtu tulud. Varasemalt müüs Iru soojusenergia toodangu piirhinnaga 13,99 €/MWh.

Iru koostootmisjaama elektri- ja soojaeneriga tootmismahud saavutasid 2021. aastal ajaloolise rekordi.

ÄRITULUD

Segmendi äritulud suurenesid aasta võrdluses 56,8 miljonilt eurolt 69,5 miljoni euroni (+22%). Enim kasvas pelletite müügitulu

(+6,2 miljonit eurot, +38%) tingituna suurenenud müügimahust ning elektrimüügitulud (+6,0 miljonit eurot, +58%) tänu kasvanud turuhinnale. Samuti suurenesid mõnevõrra jäätmete vastuvõtutulud (0,6 miljonit eurot), elektritootmise toetused (0,4 miljonit eurot) Iru tõhusa koostootmise toetuse suurenemise tõttu ja muud tulud

ÄRITULUD

(0,7 miljonit eurot). Ainsana kahanesid soojusenergia müügi tulud -1,3 miljoni euro võrra Iru soojusenergia madalama hinna negatiivse mõju tõttu.

ÄRIKULUD

Valmistoodangu varude jääkide muutus oli 2021. aastal negatiivne (-3,7 miljonit eurot) pelletite toodangust suurema müügi tõttu, samas kui 2020. aastal oli olukord vastupidine ning varude muutus oli positiivne (+4,7 miljonit eurot). Muutuvkulud vähenesid 2021. aastal 1,5 miljoni euro võrra kuna pelleti tootmismaht oli väiksem. Püsikulud suurenesid 0,4 miljoni euro võrra 9,4 miljoni euroni. Peamised kasvuallikad olid seadmete- ja hoolduskulude kasv 0,4 miljonit eurot ning palgakulude kasv segmendis.

EBITDA

Segmendi EBITDA kasvas 5,3 miljoni euro võrra ehk 18% võrreldes eelmise aastaga, olles 2021. aastal 35,2 miljonit eurot. Kasvu põhjustasid peamiselt kõrge elektri turuhind ja tõhusa koostootmise toetuse suurenemine.

PÄIKESEENERGIA SEGMENT

Päikeseenergia segment sisaldab lisaks opereerivatele päikeseelektrijaamadele ka päikeseparkide arendusi ja päikeseteenuseid.

TOODANGUD

aastal tootsime päikeseelektrit 24,1 GWh. Päikse segmendi elektritoodangud vähenesid aastavõrdluses 1,2 GWh võrra ehk -5%. Ilm oli pilvisem nii Eestis kui ka Poolas.

ELEKTRIHINNAD

Eesti päikesepargid on osaliselt avatud elektri turuhinna riskile, Poola päikeseparkidel on iga-aastaselt inflatsiooniga indekseeritav fikseeritud hind, mis 2021. aastal oli 418-446 zlotti/MWh (12 kuu keskmise Poola zloti kursiga arvestades 92-98 €/MWh).

Keskmine arvutuslik päikeseparkide elektrihind koos toetusega on langenud 5% ja oli 2021. aastal 90,4 €/MWh. Eesti pargid osaliselt võitsid kõrgetest turuhindadest (ca 57% toodangust on kaetud fikseeritud hindadega lepingutega), kuid Poola parkide arvestuslik hind langes muuhulgas Poola zloti nõrgenemise tõttu.

ÄRITULUD

Opereerivate päikeseparkide äritulud langesid 0,3 miljoni euro võrra vähenenud toodangu (-10% Eesti päikesepargid ja -3% Poola päikesepargid) ja madalama keskmise müügihinna tõttu. Päikeseteenuste tulud vähenesid aasta lõikes 29% võrra ehk 1,0 miljonit eurot. 2020. aastal lõppes Eestis taastuvenergia toetus kuni 50 kW-stele päikeseparkidele, mistõttu 2021. aasta esimese poolaasta müügimahud olid võrreldes eelmise aastaga madalamad. Lisaks oli 2021. aasta detsembris erakordne talveilm Eestis ja Lätis, mis vähendas teostuse võimekust võrreldes 2020. aastaga. Kui 2020. aastal ehitasime valmis 8,3 MW päikeseparke üle koduturgude, siis 2021. aastal ehitati kokku 3,8 MW. Samas oli 2021. aasta teisel poolaastal

märgata kõrgetest elektrihindadest tingitult klientide suurenenud huvi päikesepaneelide paigaldamise vastu.

EBITDA

Päikese segmendi EBITDA oli 2021 aastal 1,6 miljonit eurot, mis on 4% madalam kui võrdlusperioodil (1,7 miljonit eurot). Päikeseteenuse EBITDA on madala marginaaliga äri ja ei mõjuta oluliselt segmendi EBITDA tulemust.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 2021

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
	2021	2020	Lisa
Müügitulu	153 002	113 994	23
Taastuvenergia toetus ja muud äritulud	30 705	48 689	24
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus	-3 708	4 674	12
Kaubad, toore, materjal ja teenused	-44 038	-43 820	25
Tööjõukulud	-6 713	-6 071	26
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus	-38 146	-38 191	6, 7, 9
Muud tegevuskulud	-7 790	-7 296	27

ÄRIKASUM	83 312	71 979
Finantstulud	721	203	28
Finantskulud	-2 833	-3 580	28
Neto finantskulud	-2 112	-3 377
Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse	46	5

KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST	81 246	68 607
Tulumaksukulu	-1 585	-737	29

ARUANDEAASTA KASUM	79 661	67 870
sh emaettevõtja aktsionäride osa kasumist	79 661	67 870

Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurodes)	0,92	14,16	18
Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (eurodes)	0,92	14,16	18

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
	2021	2020	Lisa
ARUANDEAASTA KASUM	79 661	67 870
Muu koondkasum
Kirjed, mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse:
Rahavoo riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (2021: s.h. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse summas null; 2020: s.h. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse summas null)	-12 426	0	3.1.1
Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed	-131	-892	22
Aruandeaasta muu koondkasum/(-kahjum)	-12 557	-892

ARUANDEAASTA KOONDKASUM KOKKU	67 104	66 978
sh emaettevõtja aktsionäride osa kasumist	67 104	66 978

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

	31.12.2021	31.12.2020	Lisa
VARAD
Põhivara
Materiaalne põhivara	612 503	594 874	7
Immateriaalne põhivara	68 239	67 839	9
Kasutusõiguse varad	2 750	2 222	6
Ettemaksed põhivara eest	20 710	106	7
Edasilükkunud tulumaksuvara	442	344
Investeeringud sidusettevõtjatesse	578	532	10
Pikaajalised nõuded	78	103	13
Kokku põhivara	705 300	666 020

Käibevara
Varud	9 529	11 085	12
Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed	22 373	51 566	13, 15
Raha ja raha ekvivalendid	80 454	10 774	16
Kokku käibevara	112 356	73 425
Kokku varad	817 656	739 445

	31.12.2021	31.12.2020	Lisa
OMAKAPITAL
Emaettevõtja aktsionäridele kuuluv kapital ja reservid
Aktsiakapital	264 276	4 794	18
Ülekurss	60 351	0	18
Kohustuslik reservkapital	479	479	18
Muud reservid	151 793	400 000 18, 22
Realiseerimata kursivahed	-965	-834	22
Jaotamata kasum	157 673	105 111	18
Kokku emaettevõtja aktsionäridele kuuluv kapital ja reservid	633 607	509 550
Kokku omakapital	633 607	509 550

KOHUSTUSED
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused	93 884	161 558	19
Sihtfinantseerimine	7 458	8 020	21
Edasilükkunud tulumaksukohustused	12 568	12 555	29
Tuletisvaba lepinguline kohustus	23 207	0	3.1.1
Muud pikaajalised võlad	3 000	0	20
Eraldised	13	13
Kokku pikaajalised kohustused	140 130	182 146

Lühiajalised kohustused
Võlakohustused	29 572	37 778	19
Võlad hankijatele ja muud võlad	14 291	9 857	20
Eraldised	56	114
Kokku lühiajalised kohustused	43 919	47 749
Kokku kohustused	184 049	229 895
Kokku omakapital ja kohustused	817 656	739 445

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
	2021	2020	Lisa
Rahavood äritegevusest
Äritegevusest saadud raha	121 532	105 210	30
Makstud intressid ja laenukulud	-3 377	-3 653	28
Laekunud intressid	25	2	28
Makstud tulumaks	-970	-305
Neto rahavood äritegevusest	117 210	101 254

Rahavood investeerimisest
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel	-74 844	-11 056	7, 9
Laekunud materiaalse põhivara müügist	96	34	8
Üle 3-kuuliste deposiitide netomuutus	0	5
Sidusettevõtjatelt laekunud dividendid	68	68
Neto rahavood investeerimistegevusest	-74 680	-10 949

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
	2021	2020	Lisa
Rahavood finantseerimisest
Arvelduskrediidi saldo muutus	33 312	-43 415 13, 32
Saadud pangalaenud	10 000	8 977	19
Tagasi makstud pangalaenud	-83 634	-37 528	19
Tagasi makstud liisingkohustuste põhiosamaksed	-262	-292	19
Makstud dividendid	-27 100	-18 400	18
Laekunud aktsiate emiteerimisest	100 000	0	18
Tasutud uute aktsiate emiteerimisega seotud kulud	-5 166	0	18
Neto rahavood finantseerimistegevusest	27 150	-90 658

Neto rahavoog	69 680	-353
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul	10 774	11 127	16
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul	80 454	10 774	16
Netomuutus raha ja raha ekvivalentides	69 680	-353

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

	Aktsiakapital	Kohustuslik reservkapital	Ülekurss	Muud reservid	Realiseerimata kursivahed	Jaotamata kasum	Kokku	Lisa
Omakapital seisuga 1. jaanuar 2020	4 794	479	0	400 000	56	55 657	460 986
Aruandeaasta kasum	0	0	0	0	0	67 870	67 870
Aruandeaasta muu koondkasum/(-kahjum)	0	0	0	0	-892	0	-892
Makstud dividendid	0	0	0	0	0	-18 400	-18 400	18
Muud korrigeerimised	0	0	0	0	2	-16	-14
Kokku aktsionäri poolt tehtud ning aktsionärile tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis	0	0	0	0	2	-18 416	-18 414
Omakapital seisuga 31. detsember 2020	4 794	479	0	400 000	-834	105 111	509 550

Aruandeaasta kasum	0	0	0	0	0	79 661	79 661
Aruandeaasta muu koondkasum/(-kahjum)	0	0	0	-12 426	-131	0	-12 557
Fondiemissioon vabatahtliku omakapitali reservi arvelt	225 000	0	0	-225 000	0	0	0	18
Emiteeritud aktsiakapital (miinus emiteerimisega seonduvad kulud)	34 482	0	60 351	0	0	0	94 833	18
Makstud dividendid	0	0	0	0	0	-27 100	-27 100	18
Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide tehingute esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus	0	0	0	-10 781	0	0	-10 781	3.1.1, 22
Muud korrigeerimised	0	0	0	0	0	1	1
Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis	259 482	0	60 351	-235 781	0	-27 099	56 953
Omakapital seisuga 31. detsember 2021	264 276	479	60 351	151 793	-965	157 673	633 607

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2021 LISAD

LISA 1. ÜLDINE INFORMATSIOON

Enefit Green grupi majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta kohta hõlmab Enefit Green AS (emaettevõte, õiguslikult vormilt aktsiaselts) ja tema tütarettevõtjaid (edaspidi "grupp").

Enefit Green AS opereerib kõiki Eesti Energia AS taastuvenergia tootmisüksusi ning on üks Baltikumi suurimaid taastuvenergia tootjaid. Enefit Green AS tegutseb ka Poolas. Enefit Green grupp toodab elektrit tuulest, veest, päikesest, segaolmejäätmetest, biomassist ja maagaasist.

Emaettevõtte registreeritud aadress on Lelle 22, Tallinn 11318, Eesti Vabariik.

Alates 21. oktoobrist 2021 on Enefit Green noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Seisuga 31. detsember 2021 kuulus 77,17% aktsiatest enamusaktsionärile AS Eesti Energia.

Grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on kinnitatud juhatuse poolt 24. märtsil 2022. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule peab majandusaasta aruande täiendavalt heaks kiitma emaettevõtja nõukogu ja kinnitama aktsionäride üldkoosolek.

1.1 2021. AASTAL TOIMUNUD OLULISED SÜNDMUSED

aastat iseloomustas elektrihindade kiire kasv Enefit Greeni kõigil koduturgudel, eriti just teisel poolaastal. Suurima mõjuga grupi tulemustele oli hindade kasv Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas, kus grupi müük on enim turuhindadele avatud ning kus aasta keskmine elektrihind kasvas 157% võrra võrreldes 2020. aastaga ja moodustas 86,7 €/MWh. Müügitulu kasvu pidurdas elektritootmise osas tootmismahu langus 12% võrra, mis tulenes peamiselt tuuleenergia tootmismahu vähenemisest seoses võrdlusperioodist nõrgemate tuuleoludega. Eelnevast tulenevalt kasvas elektrienergia müük aastaga 49% võrra 103 213 tuhande euroni (täpsem info lisades 5, 23). Elektrihinna tõus omas mõju ka sisendkuludele, millest tulenevalt kasvasid 2021. aasta elektrienergia kulud 4 806 tuhat eurot (143%), vaata ka lisa 25.
aasta oktoobris toimus Enefit Green AS aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO), mille tulemusena emiteeriti 34 482 759 aktsiat väljalaskehinnaga 2,9 eurot aktsia kohta. Aktsiate müügist laekus Enefit Green AS-le 100 000 tuhat eurot, aktsiate müügiga seotud kulud 5 166 tuhat eurot kapitaliseeriti (täpsem info lisas 18).

Grupi investeeringud materiaalsesse põhivarasse kasvasid 2021. aastal märkimisväärselt 76 799 tuhande euroni. Kasv tulenes

arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 72 529 tuhande euroni. Sellest 70 473 tuhat eurot oli seotud ehitusfaasis olevate või planeeritult 2022. aastal ehitusfaasi jõudvate tuuleparkide arendustega: grupp ostis Eesti Energia AS tütarettevõttelt Tootsi Windpark OÜ krundid Sopi tuulepargi arendamiseks 29 364 tuhande euro eest, 19 301 tuhat eurot investeeriti Šilale II tuuleparki, 8 253 tuhat eurot moodustab Akmene tuulepargi tuulikute investeering, 7 064 tuhat eurot investeering Purtse tuuleparki ja 6 454 tuhat eurot 2021. aasta lõpus investeerimisotsuse saanud Tolpanvaara tuulepargi investeering (täpsem info lisas 7).

Elektrihindade volatiilsuse riski maandamiseks sõlmis grupp 2021. aasta esimesel poolel baaskoormuse vahetustehingute tuletislepingud Eesti Energia AS-iga. Antud tuletisinstrumentide puhul oli grupp ujuva hinna maksja ja vastaspool fikseeritud hinna maksja aastatel 2023 kuni 2027. 17. augustil 2021 sõlmis grupp Eesti Energia AS-iga EFETi üldlepingu ("EFET General Agreement̋) elektrienergia üleandmise ja vastuvõtmise kohta, lõpetades samaaegselt kõik avatud tuletislepingud grupi ja Eesti Energia AS vahel. Lepingu allkirjastamisega sõlmisid pooled füüsilise elektrienergia müügilepingu fikseeritud hinnaga ajavahemikuks 2023 - 2027. Antud leping sõlmiti samade elektrienergia mahtude ja samade fikseeritud hindade alusel kui tuletisinstrumendid, mis lõppesid 17. august 2021 seisuga. Tuletislepingute asendamise hetkel EFETi üldlepinguga ei kajastatud kasumit ega kahjumit. EFETi üldlepingu sõlmimisel klassifitseeriti tuletisinstrumentide kohustuse bilansiline maksumus ümber tuletisvabaks lepinguliseks kohustuseks, mis suurendab järk-järgult kajastatud tulusid kuni EFET-i üldlepingu täitmiseni (täpsem info lisas 3.1.1.)

Grupp oli loonud edukaks kaugtööks vajalikud tingimused juba enne koroonapandeemia puhangust tingitud tervisekriisi ja piiranguid, mistõttu pandeemia grupi ettevõtete igapäevast tegevust ei mõjutanud. Grupi tegevuskulusid COVID-19 samuti märkimisväärselt ei mõjutanud, sest pandeemiaga seotud ühekordsed kulud olid ebaolulised.

LISA 2. OLULISEMAD ARVESTUSPÕHIMÕTTED

Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud olulisematest arvestuspõhimõtetest. Nimetatud arvestuspõhimõtteid on kasutatud järjepidevalt kõikidel aruandeperioodidel, v.a juhtudel, mille kohta on eraldi avaldatud info.

2.1 ARVESTUSE ALUSED

Grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja Rahvusvaheliste Finantsaruandlusstandardite Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendustega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud finantsnäitajad tuginevad põhiliselt ajaloolisele soetusmaksumusele, välja arvatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

kajastatavad finantsvarad ja -kohustused (sh tuletisinstrumendid). Konsolideeritud finantsaruannete koostamine kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nõuab teatud raamatupidamishinnangute kasutamist. Samuti nõuab see juhtkonnalt mitmete otsuste tegemist arvestuspõhimõtete rakendamise osas. Need valdkonnad, mis eeldavad keerulisemaid hinnanguid ning kus raamatupidamishinnangutel ja arvestatud eeldustel on oluline mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatud informatsioonile, on avalikustatud eraldi lisas 4.

2.2 ARVESTUS- JA AVALIKUSTAMISPÕHIMÕTETE MUUTUSED

(a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima alates 1. jaanuarist 2021, ei ole olulist mõju grupile.
(b) Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused

Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad grupile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2022 või hilisematel perioodidel ja mida grupp ei ole rakendanud ennetähtaegselt:

"Investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahel toimuv varade müük või üleandmine" – IFRS 10 ja IAS 28 muudatused

(rakendamise kuupäev määratakse IASB poolt; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja IAS 28 nõuetes, mis reguleerivad investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahelisi varade müüke või üleandmisi. Muudatuse peamine mõju seisneb selles, et kasum või

kahjum kajastatakse täies ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. Kui tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äritegevust, kajastatakse kasum või kahjum osaliselt, isegi kui need varad on tütarettevõtte omad ja tehingu käigus antakse üle tütarettevõtte aktsiad. Muudatused võivad avaldada mõju grupi tehingute kajastamisele sidusettevõtjatega.

"Tulu enne otstarbekohast kasutamist, kahjulikud lepingud – lepingu täitmise kulud, viide kontseptuaalsele raamistikule" – IAS 16, IAS 37 ja IFRS 3 piiratud ulatusega muudatused ning parandused IFRS-ides 2018–2020 – IFRS 1, IFRS 9, IFRS 16 ja IAS 41 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele) � IAS 16 muudatus keelab ettevõttel põhivara soetusmaksumusest maha arvata põhivara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimise aja jooksul toodetud toodangu müügist saadud tulu. Sellise toodangu müügist saadud tulu koos tootmiskuludega, kajastatakse nüüd kasumiaruandes. Ettevõte hakkab kasutama IAS 2 standardit sellise toodangu kulude mõõtmiseks. Kulud ei sisalda testitava vara amortisatsiooni kuna ta ei ole valmis otstarbekohaseks kasutamiseks. IAS 16 muudatus selgitab samuti, et ettevõte peab "testima vara korralikku töökorda˝ kui ta hindab vara tehnilist ja füüsilist taset. Vara finantstulemused ei ole sellisel hindamisel asjakohased. Seega võib vara olla viidud juhtkonna poolt ette nähtud tööseisundisse ning selle suhtes võib kohaldada kulumit enne kui ta saavutab juhtkonna poolt eeldatavat põhitegevuse tulemust. Muudatused võivad avaldada mõju grupi tulevaste investeeringute kajastamisel lõpetamata ehitusena.

"Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks" ̶ IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele

aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda omakapitaliks. "Arveldus˝ on defineeritud kui kohustuse tasumine sularahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina omakapitaliinstrumendis. Grupi hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

"Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine" - IAS 1 muudatused (rakendub

jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt) - IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020.aasta jaanuaris algse jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. Kuid reageerides COVID-19 pandeemiale lükati jõustumiskuupäev ühe aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudetud juhistest tulenevate liigituste muudatuste rakendamiseks. Grupi hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: "Arvestuspõhimõtete avalikustamine" (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt) - IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toetamiseks muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 "Olulisuse otsuste tegemine", et anda juhiseid olulisuse mõiste rakendamiseks arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Grupi hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

IAS 8 muudatused: "Arvestushinnangute mõiste"( rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt) - IAS 8 muudatus selgitab,

kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest. Grupi hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju grupile.

2.3 KONSOLIDEERIMINE

(a) Tütarettevõtted

Tütarettevõtted on kõik majandusüksused, mille üle grupil on kontroll. Grupi kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle.

Tütarettevõtted konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni.

Äriühenduste arvestamisel rakendatakse omandamismeetodit. Tütarettevõtte omandamisel üleantud tasu mõõdetakse õiglases väärtuses, mis arvutatakse omandaja poolt üleantud varade, omandaja kohustuste omandatava endiste omanike ees ja omandaja poolt emiteeritud omakapitali osaluste õiglaste väärtuste summana. Üleantud tasu hõlmab tingimusliku tasu kokkuleppest tulenevate varade ja kohustuste õiglast väärtust. Äriühenduses omandatud eristatavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused kajastatakse omandamise kuupäeval nende õiglases väärtuses. Mittekontrolliv osalus omandatavas tütarettevõttes mõõdetakse iga omandamise järel kas õiglases väärtuses või mittekontrolliva

osaluse proportsionaalses osas omandatava üksuse eristatavast netovarast.

Omandamisega seotud väljaminekud kajastatakse nende tekkimise hetkel kuludena.

Etappidena toimuva äriühenduse puhul hindab grupp talle eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse omandamise kuupäeva bilansilise maksumuse ümber selle omandamise kuupäeva õiglasesse väärtusesse; ümberhindamise tulemusena tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes.

Grupi poolt ülekandmisele kuuluvat tingimuslikku tasu mõõdetakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses. Tingimuslikku tasu klassifitseeritakse kas omakapitalina või finantskohustusena. Finantskohustusena klassifitseeritud summad hinnatakse ümber õiglasesse väärtusesse, õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei hinnata ümber ja selle hilisemat arveldamist kajastatakse omakapitalis.

Firmaväärtusena kajastatakse algselt summat, mille võrra üleantud tasu, varasemate osaluste õiglane väärtus ja mittekontrollivate osaluste väärtus ületab omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustuste õiglast väärtust. Kui see tasu on väiksem kui omandatud tütarettevõtte netovara õiglane väärtus, kajastatakse vahe kasumiaruandes.

Ühise kontrolli all toimunud äriühendused kajastatakse lähtudes eelnevalt kirjeldatud arvestuspõhimõtetest. Ema- ja tütarettevõtete finantsnäitajad on grupi raamatupidamise aastaaruandes konso-

lideeritud rida-realt. Konsolideeritud aruannete koostamisel on grupisisesed tehingud, saldod ja realiseerimata kasumid, mis on tekkinud tehingutest grupi ettevõtete vahel, elimineeritud. Samuti on elimineeritud realiseerimata kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtete finantsaruannetes kajastatud summasid muudetud, et viia need kooskõlla grupi arvestuspõhimõtetega.

Emaettevõtte konsolideerimata aruannetes kajastatakse investeeringuid tütarettevõtetesse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud allahindlused.

(b) Muutused tütarettevõtete osaluses, mille tulemusena kontroll ei kao

Tehinguid mittekontrolliva osalusega, mille tulemusena kontroll tütarettevõtte üle ei kao, arvestatakse omakapitali tehingutena – see tähendab, kui tehinguid oma omanikeõigusi rakendavate omanikega. Erinevus mittekontrollivate osaluste korrigeeriva summa ja saadud või saadaoleva tasu õiglase väärtuse vahel kajastatakse otse eelmiste perioodide jaotamata kasumi kirjel omakapitalis.

(c) Tütarettevõtete müük

Kui grupp kaotab kontrolli tütarettevõtte üle, hinnatakse järelejäänud osalus kontrolli kaotamise hetkel selle õiglasesse väärtusesse ning bilansilise maksumuse muutusest tulenev vahe kajastatakse kasumiaruandes. See õiglane väärtus on algseks bilansiliseks maksumuseks järelejäänud osaluse edaspidisel sidusettevõttena, ühisettevõttena või finantsvarana kajastamisel. Lisaks arvestatakse kõiki muus koondkasumis kajastatud summasid selle tütarettevõtte suhtes samal alusel, nagu siis, kui grupp oleks seotud varad või kohustused otse võõrandanud. See võib tähendada, et summad, mis olid eelnevalt kajastatud muus koondkasumis, tuleb ümber liigitada kasumiaruandesse.

(d) Sidusettevõtjad

Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille üle grupp omab olulist mõjuvõimu, kuid mitte kontrolli, ja millega kaasneb reeglina 20–50% hääleõigustest. Investeeringuid sidusettevõtjatesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ja võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Bilansilist maksumust suurendatakse või vähendatakse, et kajastada investori osa investeeringuobjekti omandamisjärgses kasumis (-kahjumis). Grupi investeering sidusettevõtjatesse sisaldab omandamisel identifitseeritud firmaväärtust.

Kui investori osalust sidusettevõtjas vähendatakse, kuid oluline mõju säilib, liigitatakse kasumiaruandesse ümber ainult eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi proportsionaalne summa, mis on seotud antud varade või kohustuste võõrandamisega.

Grupi osa sidusettevõtjate omandamisjärgsetes kasumites ja kahjumites kajastatakse kasumiaruandes ja grupi osa omandamisjärgsetes muutustes sidusettevõtjate muus koondkasumis kajastatakse muus koondkasumis koos vastava investeeringu bilansilise maksumuse korrigeerimisega. Kui grupi osa sidusettevõtja kahjumites on võrdne või ületab tema osalust sidusettevõtjas, kaasa arvatud muud tagatiseta nõuded, ei kajasta grupp edasisi kahjumeid, välja arvatud juhul, kui grupil on seaduslik või faktiline kohustus

täita sidusettevõtja kohustusi või ta on sooritanud makseid sidusettevõtja nimel.

Grupp hindab igal bilansipäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investeeringu väärtus on langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab grupp väärtuse languse summa kaetava väärtuse ja bilansilise jääkmaksumuse vahena ning kajastab selle kasumiaruande real "Muud kasumid/kahjumid sidusettevõtjatelt˝.

Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud "ülespoole" või "allapoole˝ suunatud tehingutest investori ja sidusettevõtjate vahel kajastatakse investori konsolideeritud finantsaruannetes ainult selles ulatuses, mis vastab mitteseotud investorite osalustele sidusettevõtjates. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Vajadusel on sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia need kooskõlla grupi arvestuspõhimõtetega.

2.4 SEGMENDIARUANDLUS

Informatsioon ärisegmentide kohta on avaldatud nii, nagu aruandeid koostatakse grupisiseselt kõrgeimale äritegevust puudutavate otsuste langetajale. Kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja, kes vastutab ärisegmentidele vahendite eraldamise ning nende tegevuse tulemuste hindamise eest, on emaettevõtja juhatus.

2.5 VÄLISVALUUTA KONVERTEERIMINE

(a) Arvestus- ja esitusvaluuta

Iga grupi ettevõtte finantsaruannetes kajastatavad kirjed arvestatakse tema põhilise majanduskeskkonna valuutas, milles ettevõte tegutseb (nn arvestusvaluuta). Grupil on tütarettevõtted Poolas, kelle arvestusvaluutaks on kohalik rahaühik zlott. Konsolideeritud raamatupidamise aastaruanne on koostatud eurodes, mis on emaettevõtte arvestusvaluuta ja grupi esitusvaluuta. Aruanded on ümardatud lähima tuhandeni, v.a juhul, kui sellele on viidatud teisiti.

(b) Tehingud ja saldod

Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on ümber hinnatud aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku noteeringu või, kui Euroopa Keskpank vastavat valuutat ei noteeri, valuutat emiteeriva riigi keskpanga ametliku noteeringu alusel euro suhtes. Ümberhindamisest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes. Võlakohustuste ning raha ja raha ekvivalentide ümberhindamisest tulenevad kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes finantstulude- ja kuludena; muud valuutakursside muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid aga muude äritulude või tegevuskuludena.

(c) Gruppi kuuluvad ettevõtjad

Tütarettevõtjate, kelle arvestusvaluuta ei lange kokku esitusvaluutaga, finantstulemus ja –seisund arvestatakse ümber esitusvaluutasse, kasutades järgmisi protseduure:

vara ja kohustuste kirjed hinnatakse ümber aruande perioodi lõpu Euroopa Keskpanga kursi alusel;

tulud ja kulud hinnatakse ümber perioodi keskmiste kurssidega (v.a juhul, kui seda keskmist ei saa lugeda tulude ja kulude tekkimise päeva kursside kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks; sel juhul tulud ja kulud hinnatakse ümber nende tekkimise päeva kursiga); ja
kõik selle tulemusena tekkivad ümberhindluse vahed kajastatakse muus koondkasumis.

Varade ja kohustuste ümberarvestamisel kasutatud aruandekuupäeva sulgemiskursid olid järgmised: seisuga 31. detsember 2021 EUR/PLN 4,5969 ja 31. detsember 2020 EUR/PLN 4,5597 . Tulude ja kulude ümberarvestamise kursid olid 2021. aastal EUR/PLN 4,57 ja 2020. aastal EUR/PLN 4,47.

Välismaise tütarettevõtja omandamisel tekkinud firmaväärtust ning õiglase väärtuse korrigeerimisi käsitatakse välismaise tütarettevõtja varade ja kohustustena ning hinnatakse ümber aruandeperioodi lõpu kursi alusel. Ümberhindluse vahed kajastatakse muus koondkasumis.

Ükski gruppi kuuluvatest tütarettevõtjatest ei tegutse hüperinflatiivses majanduskeskkonnas.

2.6 VARADE JA KOHUSTUSTE JAOTUS LÜHI- JA PIKAAJALISEKS

Varad ja kohustused on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal või grupi tavapärase äritsükli käigus. Lühiajaliste kohustustena on näidatud kohustused, mille maksetähtaeg saabub järgmise majandusaasta jooksul või mis tõenäoliselt tasutakse järgmisel majandusaastal või grupi tavapärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad ja kohustused on näidatud pikaajalistena.

2.7 MATERIAALNE PÕHIVARA

Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloolise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline soetusmaksumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt seotud vara omandamisega. Ostetud põhivara soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid. Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele, teenustele ja tööjõule.

Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate põhivaraobjektidena.

Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi ning seda finantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga, kapitaliseeritakse sellega seotud laenukasutuse kulutused (intressid) valmistatava objekti soetusmaksumusse. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest,

kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil sisuliselt kõik olulised vara ettevalmistamiseks, selle kasutamiseks või müümiseks vajalikud toimingud on lõpule viidud. Grupp peatab laenukasutuse kulutamise kapitaliseerimise pikemateks perioodideks, mille jooksul kvalifitseeruva vara aktiivne arendamine on peatatud.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele või võetakse arvele eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et grupp saab tulevikus varaobjektist majanduslikku kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Asendatud komponent või proportsionaalne osa asendatud põhivarast kantakse finantsseisundi aruandest maha. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena.

Maad ei amortiseerita. Muu põhivara kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil jaotades soetusmaksumuse kuni lõppväärtuseni vara hinnangulisele kasulikule elueale järgmiselt:

Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav ehk mil vara on asukohas ja seisukorras töötamaks vastavuses juhtkonna poolt kavandatud plaanile. Amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel "müügiootel põhivaraks". Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.

MATERIAALSE PÕHIVARA OBJEKTIDELE ON MÄÄRATUD JÄRGMISED KASULIKUD ELUEAD:

Hooned	30-40 aastat
Rajatised	10-30 aastat
Masinad ja seadmed
Elektriülekandeseadmed	5-45 aastat
Elektrijaamade seadmed	7-32 aastat
Muud masinad ja seadmed	3-30 aastat
Muu põhivara	3-10 aastat

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (lisa 2.9).

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude tegevuskulude real.

2.8 IMMATERIAALNE PÕHIVARA

Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

varaobjekt on grupi poolt kontrollitav;
on tõenäoline, et grupp saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;
objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Immateriaalset põhivara (v.a firmaväärtus) amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, samamoodi materiaalse põhivara väärtuse languse hindamisega (v.a firmaväärtus). Määramata tähtajaga immateriaalse põhivara ning kasutusele võtmata immateriaalse põhivara kaetavat väärtust kontrollitakse kord aastas, võrreldes nende kaetavat väärtust bilansilise jääkväärtusega.

(a) Firmaväärtus

Äriühenduses omandatud firmaväärtust ei amortiseerita, selle asemel jagatakse firmaväärtus väärtuse languse kontrollimiseks raha genereerivatele üksustele ning viiakse iga aruandeperioodi lõpul (või tihemini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus sellele viitab) läbi raha genereeriva üksuse väärtuse test. Firmaväärtus jagatakse raha genereerivatele üksustele, mis eeldatavasti saavad firmaväärtuse tekitanud äriühenduse sünergiast kasu. Firmaväärtus jagatakse raha genereerivale üksusele või üksuste grupile, mis ei või olla suurem kui ärisegment. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele

juhul, kui see on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Firmaväärtuse allahindlust edaspidi ei tühistata. Finantsseisundi aruandes kajastatakse firmaväärtust jääkmaksumuses (soetusmaksumus miinus väärtuse langus). Tütarettevõtete müügist saadud kasumi või kahjumi arvestamisel arvestatakse firmaväärtuse jääkmaksumus müüdud tütarettevõtte vara jääkmaksumuse hulka.

(b) Tarkvara

Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arenduskulud, mis on otseselt seotud selliste eristatavate tarkvaraobjektide arendamise ja testimisega, mis on grupi poolt kontrollitavad, kajastatakse immateriaalse varana, kui on täidetud järgmised tingimused:

tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik;
juhatus kavatseb tarkvara valmis saada ja seda kasutada;
tarkvara on võimalik kasutada;
on võimalik näidata, kuidas tarkvara loob tõenäolist tulevast majanduslikku kasu;
tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks on olemas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vahendid;
tarkvara arendustegevusega seotud kulutusi saab usaldusväärselt mõõta.

Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arenduskulud, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, kajastatakse tekkepõhiselt kuludena. Arenduskulusid, mis on algselt kajastatud

kuludena, ei kajastata hilisemal perioodil varana. Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 15 aastat.

(c) Lepingulised õigused

Omandatud lepingulised õigused kajastatakse soetamise hetkel õiglases väärtuses ning pärast algset arvele võtmist soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Lepingulised õigused amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil eeldatava lepingulise õiguse kehtivuse perioodi jooksul. Täiendav informatsioon lepinguliste õiguste kohta on avalikustatud lisas 9.

2.9 MITTEFINANTSVARADE VÄÄRTUSE LANGUS

Määramata kasuliku elueaga varasid (näiteks firmaväärtust) ei amortiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas nende väärtuse langust. Amortiseeritavate varade ja maa puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist, kui teatud sündmused või asjaolude muutused viitavad sellele, et bilansiline maksumus ei ole kaetav. Vara väärtuse languse kahjumit kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab tema kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on kõrgem kahest järgnevast näitajast:

vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused;
vara kasutusväärtus- varade kasutusväärtus leitakse varade abil tulevikus genereeritavate hinnanguliste rahavoogude nüüdisväärtusena.

Varade väärtuse langust hinnatakse juhul, kui sellele viitavad võimalikud järgmised asjaolud:

sarnaste varade turuväärtus on langenud;
üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, mistõttu on tõenäoline, et varadest genereeritav tulu väheneb;
turu intressimäärad on tõusnud;
varade füüsiline seisund on järsult halvenenud;
varadest saadavad tulud on väiksemad planeeritust;
mõningate tegevusvaldkondade tulemused on oodatust halvemad;
teatava raha genereeriva üksuse tegevus kavatsetakse lõpetada.

Samuti kontrollitakse väärtuse langust, kui grupp tuvastab teisi vara väärtuse langusele viitavaid asjaolusid.

Varade väärtuse langust võidakse hinnata kas üksiku vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta. Raha genereerivaks üksuseks loetakse väikseim eraldi identifitseeritav varade grupp, millest genereeritavad rahavood on olulises osas prognoositavad sõltumatult ülejäänud varade poolt genereeritavatest rahavoogudest. Kahjum väärtuse langusest kajastatakse koheselt kasumiaruandes kuluna.

Iga aruandeperioodi lõpu seisuga hinnatakse, kas esineb asjaolusid, mis viitavad sellele, et eelmistel aastatel vara, v.a firmaväärtuse, kohta kajastatud kahjumit väärtuse langusest enam ei eksisteeri või see on vähenenud. Iga sellise asjaolu esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust uuesti. Vastavalt testi tulemustele võidakse

allahindlus kas osaliselt või täielikult tühistada. Firmaväärtuse väärtuse langusest kajastatud kahjumit edaspidi ei tühistata.

2.10 FINANTSVARAD

Klassifitseerimine

Grupp klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande)
need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Klassifitseerimine sõltub grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal grupp võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja grupp annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate

finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Grupi kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.

Korrigeeritud soetusmaksumus

Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/ kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.

Omakapitaliinstrumendid

Grupil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse, välja arvatud investeeringuid sidusettevõtjatesse.

Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumendid kajastatakse õiglases väärtuses. Kõik tuletisinstrumendid kajastatakse varana juhul kui nende õiglane väärtus on positiivne ning kohustusena kui õiglane väärtus on negatiivne. Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, juhul kui neid ei kasutata riskimaandamise eesmärgil. Grupp rakendas 2021. aastal riskimaandamisarvestust, mille arvestuspõhimõtted on kirjeldatud lisas 2.28.

MÜÜGITULU
TAASTUVENERGIA TOETUS JA MUUD ÄRITULUD

tuhanded eurod

Väärtuse langus

Grupp hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Nõuetele ostjate vastu, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab grupp IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Grupp kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.

Nõuded ostjate vastu

Nõuded ostjate vastu on ostjatelt laekumata arved tavapärase äritegevuse käigus müüdud energia või osutatud teenuste eest. Nõuded ostjate vastu võetakse algselt arvele tehinguhinnas ja kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit ning arvestades maha allahindluse reservi. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad

võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine (makse hilinemine üle 90 päeva maksetähtajast). Olulisi nõudeid hinnatakse individuaalselt. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas, mida korrigeeritakse eeldatavate majanduskeskkonna muudatustega. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel ning selle arvutamiseks kasutatakse sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes muude tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus finantsseisundi aruandest välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisel vähendatakse kasumiaruande rida "Muud tegevuskulud".

Nõuded, mille laekumine on ette nähtud kuni ühe aasta või tavapärase äritsükli jooksul, loetakse lühiajalisteks nõueteks. Ülejäänud nõuded ostjate vastu kajastatakse pikaajaliste nõuetena. Pikaajalised nõuded ostjate vastu kajastatakse tõenäoliselt laekuva nõude nüüdisväärtuses. Tõenäoliselt laekuva nõude nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahet kajastatakse nõude laekumistähtajani jäänud perioodi jooksul intressituluna, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

2.11 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse arvelduskontosid pankades ja raha teel pankadesse ning lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid pankades.

Enefit Green AS ja selle tütarettevõte Enefit Wind OÜ oli liidetud Eesti Energia AS-i (emaettevõte) kontsernikontoga kuni 30. juuni 2021. Vastavaid kontsernikontoga seotud saldosid kajastati aruandekuupäeva seisuga kui lühiajalisi nõudeid emaettevõtte vastu või kui laenukohustusi (arvelduskrediidikohustusi) emaettevõtte ees. Kontsernikontole paigutatud vabu vahendeid ei liigitata aruandekuupäeva seisuga raha ja raha ekvivalentide hulka.

Grupi hinnangul on märgitud saldode õiglased väärtused ligilähedased nende bilansilistele väärtustele. Kontsernikontoga seotud nõudeid ja arvelduskrediidikohustusi mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Kontsernikontoga seotud saldode muutusi kajastatakse rahavoogude aruandes kui rahavooge finantseerimistegevusest real "Arvelduskrediidi saldo muutus".

Juunis 2021 moodustati Baltikumi Enefit Green grupiülene kontsernikonto SEB pangas, mille tulemusena kasutavad Enefit Greeni ema- ja tütarettevõtjad Eestis, Lätis ja Leedus ühtset kontsernikontot.

2.12 VARUD

Varud kajastatakse soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, kui see on varude soetusmaksumusest madalam. Varude kulusse kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Lõpetamata ja valmistoodangu soetusmaksumusse lülitatakse tooraine kulud, otsesed tööjõukulud ning muud otsesed ja kaudsed kulud (lähtudes tootmisseadmete normaalvõimsusest). Varude soetusmaksumusse ei lülitata laenukasutuse kulutusi. Tooraine ja materjali varude soetusmaksumus koosneb ostuhinnast, transpordikuludest ning muudest soetamisega otseselt seotud väljaminekutest.

Neto realiseerimisväärtuseks loetakse eeldatavat müügihinda, mida on vähendatud nende varude müügiga seotud kulutuste võrra.

2.13 AKTSIAKAPITAL

Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Eelisaktsiaid ei ole emiteeritud. Uute aktsiate emiteerimisega otseselt kaasnevad vältimatud lisakulud kajastatakse omakapitalist mahaarvamisena. Üldkoosoleku poolt otsustatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad kajastatakse omakapitali real "Registreerimata aktsiakapital". Ülekurss on aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.

2.14 KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL

Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on emaettevõte moodustanud kohustusliku reservkapitali. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 5% puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

2.15 VÕLAD HANKIJATELE

Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud kohustused tasuda hankijatele ostetud kaupade või teenuste eest. Võlad, mille tasumine on ette nähtud kuni ühe aasta või tavapärase äritsükli jooksul, loetakse lühiajalisteks kohustusteks. Ülejäänud võlad hankijatele kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Võlad hankijatele võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse peale esmast arvelevõtmist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

2.16 VÕLAKOHUSTUSED

Võlakohustused võetakse algselt arvele õiglases väärtuses vähendatuna tehingukulude võrra ning kajastatakse pärast esmast arvelevõtmist korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse (millest on maha arvatud tehingukulud) ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse kasumiaruandes võlakohustuse kehtivuse perioodi jooksul, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Laenulepingute sõlmimisel makstavaid teenustasusid kajastatakse laenukasutuse kuludena selles ulatuses, mille osas on tõenäoline, et grupp laenu välja võtab. Sellised teenustasud kajastatakse finantsseisundi aruandes tulevaste perioodide kuludena ja kajastatakse laenukasutuse kuluna, kui laenu väljavõtmine aset leiab. Juhul, kui puuduvad tõendid selle kohta, et laen osaliselt või täielikult välja võetakse, siis kapitaliseeritakse teenustasu likviidsusteenuste ettemaksuna ning amortiseeritakse selle perioodi jooksul kuluna, kui laenu väljavõtmine aset leiab.

Võlakohustusi kajastatakse lühiajaliste kohustustena, välja arvatud juhul, kui grupil on tingimusteta õigus lükata kohustuse täitmist edasi vähemalt 12 kuu võrra pärast aruandeperioodi lõppu.

Laenukasutuse kulutused

Üldotstarbelised ja kindla otstarbega laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seotud tingimustele vastavate varade (varad, mille otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimine võtab olulisel määral aega) soetamise, ehitamise ja tootmisega, lisatakse varaobjektide soetusmaksumusse kuni hetkeni, mil varad on valmis nende ettenähtud kasutuseks või müügiks.

Kapitaliseeritavate laenukasutuste summat vähendatakse laenatud summade ajutisest investeerimisest teenitud tulu võrra.

Kõik muud laenukasutuse kulutused kajastatakse kasumiaruandes kuludena nende tekkimise perioodil.

2.17 MAKSUSTAMINE

(a) Ettevõtte tulumaks k.a dividendide tulumaks Eestis

Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks on 20% ehk 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast kohaldub regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80. Soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamakseni, millelt äriühing on maksnud tulumaksu. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta.

Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna ning finantsseisundi aruandes edasilükkunud tulumaksukohustusena planeeritava dividendi väljamakse ulatuses.

Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumi ja muude omandamise järgsete tütarettevõtete reservide liikumiste arvelt, välja arvatud juhul, kui grupp kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega muul viisil lähitulevikus ei kao. Kuna grupp kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka

kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Grupp ei kajasta selliste ajutiste erinevuste osas edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus taastuvad.

Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneb vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.

(b) Muud maksuliigid Eestis

Grupi kulusid mõjutavad järgmised maksuliigid:

Maksuliik	Maksumäär
Sotsiaalmaks	33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt
Töötuskindlustusmakse	0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt
Erisoodustuste tulumaks	20%, 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt
Saastetasud	Saasteainete tonnimäärade alusel saasteainete viimise eest atmosfääri, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse ning jäätmete keskkonda paigutamise eest
Vee erikasutusõiguse tasu	2021. aastal 1,69–178,75 eurot/1000 m3 veekogust või põhjaveekihist võetud vee kohta (2020. aastal 1,63–176,99 eurot/1000 m3 veekogust või põhjaveekihist võetud vee kohta)
Maamaks	0,1–2,5% maa maksustamishinnast aastas
Raskeveokimaks	3,50 – 232,60 eurot/kvartalis veoauto kohta
Elektrienergia aktsiisimaks	0,5-4,47 eurot/MWh elektrienergia kohta kuni 30.04.2020; 0,5-1 eurot/MWh elektrienergia kohta alates 01.05.2020 kuni 30.04.2022
Maagaasi aktsiisimaks	Kuni 30. aprillini 2020: 79,14 eurot/1000 m3 maagaasi kohta. Alates 1. maist 2020: 40 eurot/1000 m3 maagaasi kohta
Ettevõtja tulumaks ette võtlusega mitteseotud kuludelt	20/80 ettevõtlusega mitteseotuks loetavatelt kuludelt

(c) Tulumaksumäärad välisriikides, kus toimub grupi tegevus

Läti	Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20/80 jaotatavalt kasumilt
Leedu	Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 15%
Poola	Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 19%

(d) Edasilükkunud tulumaks

Välismaal asuvates tütarettevõtjates, välja arvatud Lätis, kajastatakse edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja nende bilansiliste maksumuste vahel. Edasilükkunud tulumaksuvara ja -kohustuse kajastamisel kasutatakse bilansilise kohustuse meetodit. Edasilükkunud tulumaksukohustusi ei kajastata juhul, kui need tekivad firmaväärtuse esmasel arvele võtmisel; samuti ei kajastata edasilükkunud tulumaksu, kui see tekib vara ja kohustuse esmasel arvele võtmisel sellise tehingu puhul, mis ei ole äriühendus ja mis ei mõjuta tehingu toimumise ajal ei raamatupidamislikku kasumit ega ka maksustatavat kasumit. Edasilükkunud tulumaksusumma leidmisel kasutatakse maksumäärasid, mis on jõustunud või reaalselt seadusega sätestatud bilansipäeva seisuga ja mida eeldatavasti rakendatakse arvestuse aluseks oleva edasilükkunud tulumaksu vara realiseerimisel või tulumaksukohustuse tasumisel.

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad grupi varade ja kohustuste bilansiliste ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustuse maksustamisel aluseks võetav summa).

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustusi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustus ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse.

Grupi edasilükkunud tulumaksukohustus tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib grupi edasilükkunud tulumaksukohustus investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui grupp suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.

Kuna grupp kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustust. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustust planeeritava dividendi väljamakse ulatuses.

Edasilükkunud tulumaksukohustuse mõõtmisel kasutab grupp maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad.

Edasilükkunud tulumaksu varasid kajastatakse mahaarvatavatelt ajutistelt erinevustelt ainult sellises ulatuses, mille osas on tõenäoline, et ajutine erinevus tühistub tulevikus ja on küllaldaselt maksustatavat kasumit, mille vastu ajutist erinevust on võimalik kasutada.

2.18 HÜVITISED TÖÖTAJATELE

Töötajate lühiajalised hüvitised

Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud), kui eeldatakse, et töölepingu ajutine peatumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi, ning muid hüvitisi, mis tuleb välja maksta 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi.

Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab grupp prognoositava hüvitise summa ulatuses kohustuse (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad.

Töösuhte lõpetamise hüvitised

Töösuhte lõpetamise hüvitised on hüvitised, mida makstakse, kui grupp otsustab lõpetada töösuhte töötajaga enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või kui töötaja otsustab töölt lahkuda vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Grupp kajastab töösuhte lõpetamise hüvitisi varaseimal järgmisel kuupäeval: (a) kui grupp ei saa enam tagasi võtta nende hüvitiste pakkumist ja (b) kui grupp kajastab restruktureerimise kulusid, mis on IAS 37 reguleerimisalas ja mis hõlmab töösuhte lõpetamise hüvitiste maksmist. Kui töötajatele on tehtud pakkumine, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist, kajastatakse töösuhte lõpetamise hüvitised vastavalt pakkumise vastu võtnud töötajate arvule. Hüvitised, mis makstakse välja hiljem kui 12 kuud pärast aruandeperioodi lõppu, diskonteeritakse nüüdisväärtusesse. Restruktureerimiste käigus toimuvate koondamiste puhul moodustatakse koondamiseraldised.

Muud hüvitised töötajatele

Kollektiivlepingutest ja muudest lepingutest tulenevate endiste töötajate hüvitiste ning tervisekahjustuste hüvitiste katteks on moodustatud eraldised.

2.19 ERALDISED

Eraldisi kajastatakse juhul, kui grupil on minevikus aset leidnud sündmustest tulenev seaduslik või faktiline kohustus, kohustuse realiseerumine nõuab ressurssidest loobumist ja summa suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldisi kajastatakse kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste nüüdisväärtuses, kasutades intressimäära, mis kajastab turu hinnanguid raha hetkeväärtusele ja kohustusele iseloomulikele riskidele. Eraldiste suurenemist seoses realiseerumistähtaja lähenemisega kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna.

Eraldiste kajastamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust, kasutades vajadusel ekspertide abi. Eraldisi ei moodustata tulevikus aset leidvate tegevuskahjumite katteks.

Mitmete sarnaste kohustuste olemasolu korral määratakse kohustuste täitmiseks vajalike väljaminekute tõenäosus kindlaks, vaadeldes kohustuste klassi kui üht tervikut. Kuigi iga üksiku objekti puhul võib ressursside vähenemise tõenäosus olla väike, võib kohustuste klassi osas tervikuna ressursside teatav vähenemine osutuda tõenäoliseks. Sellisel juhul eraldis kajastatakse (kui teised kajastamiskriteeriumid on täidetud).

Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja korrigeeritakse lähtudes selle hetke parimast hinnangust. Eraldiste moodustamisega seotud kulu kajastatakse kasumiaruandes ärikuludes või põhivara soetusmaksumuses, kui eraldise moodustamine on seotud demonteerimise, ümberpaigutamise või taastamis- või muu kohustusega, mis on tekkinud varaobjekti soetamise või varaobjekti teatud perioodi jooksul kasutamise tagajärjel.

Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks need olid moodustatud.

Kui eeldatakse, et teine osapool hüvitab mõned või kõik eraldise täitmiseks vajalikud kulutused, kajastatakse hüvitis juhul ja ainult juhul, kui hüvitise saamine pärast kohustuse täitmist grupi poolt on praktiliselt kindel. Hüvitist käsitatakse eraldi varana. Hüvitisena kajastatud summa ei tohi ületada eraldise summat.

Töötajatega seotud eraldised

Töötajatega seotud eraldised on moodustatud tervisekahjustuste

hüvitamiseks. Pikaajalised töötajatega seotud eraldised realiseeruvad töötajate järelejäänud eluea jooksul, mille määramise aluseks on võetud Statistikaameti andmed prognoositavate eluigade kohta vastavalt vanusele.

2.20 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

Võimalikud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.

2.21 TULUDE ARVESTUS

Müügitulu on tulu, mis tekib grupi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida grupil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Müügitulu kajastatakse summas, mis ei sisalda käibemaksu ja mitmesuguseid grupile kohalduvaid aktsiisimakse.

Kaupade müük – hulgimüük

Grupp toodab ja müüb pelleteid avatud turul. Müük kajastatakse kui kontroll toodete osas on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud kliendile, klient saab otsustada toodete turustamise ja

hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid mõjutada kliendi poolt toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud kliendile ning klient on aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või on grupil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise nõuded on täidetud.

Müügitehingutes ei ole finantseerimise komponenti, kuna nõuete tasumistähtaeg on kuni 90 päeva, mis on kooskõlas tööstusharu praktikaga.

Grupp kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest.

Kui grupp osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui teenust osutatakse.

Teenuste müük – elekter, gaas, soojus, jäätmete käitlus

Grupp osutab lepingute alusel elektri, gaasi ja soojuse müügiteenuseid ning jäätmete käitlust fikseeritud ja muutuva hinnaga. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenuseid osutatakse. Fikseeritud hinnaga lepingute puhul kajastatakse müügitulu vastavalt tegelikult osutatud teenustele aruandeperioodi lõpuks, kuna klient saab teenusest kasu samal ajal kui seda osutatakse. Elektri, gaasi ja soojuse müügitulu leitakse tegelike tarnitud ühikute alusel ning jäätmete käitluse müügitulu

vastavalt tegelikult vastu võetud ühikute alusel, arveid väljastatakse kuiselt. Kooskõlas IFRS 15 standardiga ei ole avaldatud täitmata lepingutele allokeeritud tehinguhindu.

Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.

Intressitulu

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellisel juhul arvestatakse intressitulu kassapõhiselt.

Finantseerimise komponent

Grupil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri grupp tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.

2.22 SIHTFINANTSEERIMINE

Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et grupp vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil.

Varade sihtfinantseerimisi kajastatakse brutomeetodil, mille kohaselt võetakse sihtfinantseerimise arvel soetatud vara finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses. Varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetus

Vastavalt Eesti elektrituru seaduse §-le 59 saab grupp toetust 5,37 senti ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 125 MW. Grupp saab toetust igakuiselt vastavalt taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia mahule. Toetus ei ole mõeldud konkreetsete kulude katmiseks, vaid on valitsuse meede, mille eesmärk on toetada ja hoogustada üleminekut taastuvenergiale Eestis. Toetust kajastatakse brutomeetodil muude äritulude koosseisus real "Taastuvenergia toetus".

2.23 RENDID

(a) Grupp kui rentnik

Lepingu sõlmimisel hindab grupp, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus.

Grupp arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui grupp on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui grupp on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Grupp hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on grupi kontrolli all ja mõjutab seda, kas ta on piisavalt kindel, et kasutab mõnda algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võetud. Grupp muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral või kui tekib muutus lepingu lõpetamise või pikendamise optsiooni teostamisel.

Lepingud võivad sisaldada nii rendikomponente kui ka rendiga mitteseotud komponente. Grupi rendilepingud on peamiselt maa kasutusõiguse seadmise lepingud, mis ei sisalda rendiga mitteseotud komponente.

Esmane mõõtmine

Grupp kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustusi rendiperioodi alguse seisuga.

Esmasel kajastamisel mõõdab grupp kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:

rendikohustuse algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;
kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud rendistiimulid;
kõiki grupi esmaseid otsekulutusi;

grupi hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.

Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel.

Grupp mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustuse selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab grupp enda alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida grupp peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara.

Alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on grupp:

kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on korrigeeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest;
selle tuletanud kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist marginaali, mida on korrigeeritud grupi krediidiriskiga;
korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, riik, alusvaluuta ja tagatised.

Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustuse mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi alguseks tasutud:

a) fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;
b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed, intressi viitemääraga (nt LIBOR) seotud maksed või turu rendimäärade järgi muutuvad maksed. Grupi osades rendilepingutes on sees muutuvad rendimaksed;
c) summad, mida grupp peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel;
d) ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui grupp on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja
e) rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel eeldatakse, et grupp kasutab rendilepingu lõpetamise õigust.

Edasine kajastamine

Pärast rendiperioodi algust mõõdab grupp kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab grupp kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustuse ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle grupile või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et grupp realiseerib ostuõiguse, arvestab grupp kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates

rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab grupp kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.

Pärast rendiperioodi algust mõõdab grupp rendikohustust järgmiselt:

a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustuse intressile;
b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja
c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.

Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustuse intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal osaperioodil kohustuse lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab grupp kasumiaruandes rendikohustuse intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustuse hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.

Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustus ümber hinnata. Grupp kajastab rendikohustuse ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustuse mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab grupp ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes.

Rendikohustuse ümberhindamiseks diskonteerib grupp muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

a) muudetakse rendiperioodi. Grupp teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või
a) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Grupp teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.

Rendikohustuse ümberhindamiseks diskonteerib grupp muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

a) muutuvad summad, mida grupp peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel. Grupp teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.
a) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast turu rendihindade analüüsi). Grupp hindab rendikohustuse ümber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Grupp teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab grupp muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest.

Grupp kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui:

a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse; ja
b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele.

Grupp on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem.

(b) Grupp kui rendileandja

Kasutusrendi tingimustel välja renditud varade suhtes kohaldatakse materiaalsele põhivarale kehtestatud arvestusprintsiipe. Rendiperioodi jooksul saadavad maksed kajastatakse kasumiaruandes tuluna rendiperioodi jooksul.

(c) Maakasutusõigused

Immateriaalse varana kajastatakse grupi kasuks seatud hoonestusõiguste ja servituutide eest tasutud muutuvtasudega seonduvaid väljamaksed, mis vastavad immateriaalse põhivarana kajastamise kriteeriumidele. Maakasutusõiguste kulud amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil lepinguperioodil jooksul, mille pikkus võib olla kuni 99 aastat.

2.24 DIVIDENDIDE MAKSMINE

Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata kasumi vähendamisena ning kohustusena aktsionäri ees.

2.25 LUBATUD HEITKOGUSTE ÜHIKUD EHK HEITMEKVOODID

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem loodi 2005. aastal selleks, et edendada kasvuhoonegaaside, eeskätt süsinikdioksiidi heite vähendamist. Süsteemi raames on riigid eraldanud teatud käitistele lubatud heitkoguste ühikuid ehk nn heitmekvoote tasuta või õiglasest väärtusest madalama hinnaga. Heitmekvoote ostetakse ja müüakse vastavatel börsidel, kust käitised, kes vajavad rohkem kvoote, kui neile tasuta või soodushinnaga on eraldatud, peavad oma kohustuste täitmiseks vajalikke kvoote juurde ostma.

Esimesel kauplemisperioodil aastatel 2005–2007 kaubeldi vaid lubatud heitkoguste ühikutega (ingl European Union Allowance, EUA). Teisel kauplemisperioodil aastatel 2008-2012, mis oli Kyoto protokolli järgse kauplemise esimene periood, võimaldati Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis kaubelda ka rahvusvaheliste tõendatud heitkoguste vähendamise ehk CER ühikutega (ingl Certified Emission Reduction unit) ja heitkoguste vähendamise ehk ERU (ingl Emission Reduction Unit) ühikutega.

Alates kolmandast kauplemisperioodist (2013–2020) ei eraldata elektritootmise sektorile tasuta ega soodushinnaga heitmekvoote ja kõik elektritootjad peavad kõik vajalikud kvoodid ostma. Muudes sektorites, nt sooja tootmises, on üleminekuperioodi vältel võimalik

saada tasuta eraldatavaid kvoote, ent nende kogus eelseisvatel aastatel järkjärgult väheneb.

Aruandeperioodil ja võrdlusperioodil eraldati grupile järgmistes kogustes tasuta heitmekvoote:

2020: 3 820 tonni ulatuses; õiglases väärtuses* 124 tuhat eurot
2021: 5 094 tonni ulatuses; õiglases väärtuses* 404 tuhat eurot

Riikide poolt tasuta eraldatud heitmekvoote kajastatakse väärtusega null eurot. Süsinikdioksiidi heite tekkimisel tekib kohustus anda riigile üle vastav kogus heitmekvoote (lubatud heitkoguste ühikuid, CER ühikuid, ERU ühikuid). Kulu kajastatakse ja kohustus võetakse arvele juhul, kui tasuta eraldatud kvoodid ei kata riigi ees tekkinud kohustust. Arvele võetud kohustust mõõdetakse summas, mis selle täitmiseks tuleb eeldatavasti tasuda.

Enefit Green ei ole kohustust kajastanud, sest grupile tasuta eraldatud heitmekvootide kogus oli riigi ees tekkinud kohustuse katmiseks piisav.

2.26 TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

a) emaettevõte Eesti Energia AS ning kuna emaettevõtte aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile, loetakse grupi seotud osapoolteks ka riigi kontrolli või olulise mõju all olevaid üksusi;
b) teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid;
c) sidus- ja ühisettevõtjaid;
d) tegev- ja kõrgemat juhtkonda;
e) eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid äriühinguid.

2.27 INFORMATSIOON EMAETTEVÕTTE PÕHIARUANNETE KOHTA

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruanded, mis on avalikustatud lisas 33 on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruande koostamisel. Investeeringud tütarettevõtetesse on konsolideerimata põhiaruannetes kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Vastavalt soetusmaksumuse meetodile kajastatakse investeering algselt soetusmaksumuses ehk omandamisel makstud tasu õiglases väärtuses ning hiljem korrigeeritakse vajadusel väärtuse langusest tulenevate allahindlustega.

2.28 TULETISINSTRUMENDID JA RISKIMAANDAMINE

Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja hinnatakse edaspidi ümber nende õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Grupp kasutas 2021. aastal rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks oli maandada elektrihinna muutumise riski.

Tehingu sõlmimisel dokumenteerib grupp riskimaandamisinstrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, riskimaandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute sooritamise strateegia. Samuti dokumenteerib grupp, kas riskimaandamistehingutes kasutatavate tuletisinstrumentide ja maandatavate objektide rahavoogude muutuste vahel on majanduslik seos. Riskimaandamise alustamisel dokumenteerib grupp riskimaandamise ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamise ebaefektiivsus arvutatakse igal aruandeperioodil ja kajastatakse kasumiaruandes.

Muus koondkasumis kajastatud riskimaandamisreservi liikumised on esitatud lisas 22. Riskimaandamise tuletisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on pikem kui 12 kuud, ja lühiajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on lühem kui 12 kuud.

Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse muus koondkasumiaruandes. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse koheselt kasumiaruandes saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes. Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide esmasel kajastamisel tekkinud õiglast väärtust kajastatakse otse omakapitali kaudu, kui selle tehingu majanduslik sisu on majanduslikku kasu sisaldavate ressursside jaotamine emaettevõttele.

Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse nendel perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks, kui leiab aset maandatud prognoositav müük).

Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumidele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul kajastamisel. Kui prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes kohe saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes.

LISA 3. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

3.1 FINANTSRISKID

Grupi tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski ja hinnariski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Grupi üldine riskijuhtimise programm keskendub finantsturu prognoosimatusele ja üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid mõjusid grupi finantstegevusele.

Grupi riskijuhtimise poliitika lähtub regulatiivsete organite poolt seatud nõuetest, üldiselt aktsepteeritud tavadest ning grupi sisemistest reeglitest. Grupp lähtub põhimõttest juhtida riskide võtmist viisil, mis tagab optimaalse riski ja tulu suhte. Grupi riskijuhtimise käigus defineeritakse kõik potentsiaalsed riskid, nende mõõtmine ja kontroll ning koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks, kindlustades seejuures ettevõtte finants- ja muude strateegiliste eesmärkide saavutamist.

Peamine roll riskide juhtimisel lasub Enefit Green grupi juhatusel. Enefit Green ASi nõukogu teostab järelevalvet juhatuse poolt riskide maandamiseks võetud meetmete üle. Grupp hindab ja piirab riske süstemaatilise riskihalduse kaudu. Finantsriskide juhtimisse on kaasatud ka Eesti Energia finantsteenistus ja energiakaubanduse äriüksus, kes toetavad grupi finantsriskide maandamise elluviimist.

3.1.1 Tururiskid

Valuutarisk

Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Valuutariskivabadeks finantsvaradeks ja -kohustusteks loetakse euros nomineeritud finantsvarasid ja -kohustusi kui ettevõtte arvestusvaluutana on euro. Grupil on finantsvarad (PLN konto Poola SEB pangas, mille saldo on 31. detsember 2021 seisuga 1 259 tuhat eurot) ja -kohustused (lisas 19 esitatud pangalaen Poola zlottides, mille saldo on 31. detsember 2021 seisuga 7 537 tuhat eurot), mis on avatud valuutariskile. Poola zloti ja euro valuutakursi muutumisel +/- 6% oleks mõju grupi puhaskasumile vastavalt -/+ 346 tuhat eurot.

Hinnarisk

Hinnarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus muude kui intressimäärariskist või valuutariskist tulenevate turuhindade muutumise tõttu. Hinnariskist on mõjutatud grupi poolt toodetavate kaupade ja osutatavate teenuste müük vabaturutingimustes, tootmiseks vajalike ressursside ost ning õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad. Bilansipäeval ning võrdlusperioodil grupil vastavad finantsvarad puuduvad.

Kaupade ja teenuste hinnarisk

Oluliseim teenustega seonduv hinnarisk on elektrienergia müügi hinnarisk. Antud hinnariski maandamiseks kasutab grupp erinevaid tuletisinstrumente.

Elektrienergia müügi riskimaandamise tuletisinstrumendid

Osa grupi hallatavatest taastuvenergia tootmise varadest, mille

suhtes ei kohaldata sisendtariifi alusel subsideerimiskava, on avatud elektrienergia hindade volatiilsuse ohule, kuna elektrit müüakse Nord Pooli avatud turul. Elektrihindade volatiilsuse riski maandamiseks sõlmis grupp 2021 . aasta esimesel poolel baaskoormuse vahetustehingute tuletislepingud Eesti Energia AS-iga. Antud tuletisinstrumentide puhul oli grupp ujuva hinna maksja ja vastaspool fikseeritud hinna maksja.

Vastavad tehingud, mille eesmärgiks oli elektrienergia hinna muutumise riski maandamine, on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Maandatavaks alusinstrumendiks on turuhinna risk kõrge tõenäosusega prognoositavate taastuvenergia müügitehingute osas, mis on avatud turuhinna muutlikkusele. Riskimaandamise tulevikutehingud sõlmiti 1:1 suhtes. Riskimaandamise eesmärgil sõlmitud elektrienergia müügi tuletisinstrumendid realiseeruvad aastatel 2023 kuni 2027. Antud perioodiks on grupp sõlmitud tulevikutehinguid Nord Pool turuhinna riski maandamiseks koguses 1,63 TWh, hinnavahemikus 39�40 eurot MWh kohta. Vastavaid tuletisinstrumente kajastati esialgse lepingu sõlmimise hetkest kuni 17. augustini riskimaandamisinstrumentidena.

Instrumentide õiglased väärtused on hinnatud turuhindade, matemaatiliste mudelite ning turu- ja muudel asjakohastel andmetel põhinevate eelduste kombinatsiooni abil. Kõige olulisem sisend fikseeritud hinnaga elektrimüügilepingute (PPA) õiglase väärtuse hindamisel on pikaajaline elektrihind. Grupp on õiglase väärtuse arvutamiseks määranud alushinna, kasutades grupi emaettevõtte poolt sõlmitud tegelikke pikaajaliste (üle 5 aasta) kliendilepingute kaalutud keskmisi hindu.

Samad osapooled sõlmisid 17. augustil 2021 EFETi üldlepingu ("EFET General Agreement˝) elektrienergia üleandmise ja vastuvõtmise kohta, lõpetades samaaegselt kõik avatud tuletislepingud grupi ja Eesti Energia AS vahel. Lepingu allkirjastamisega sõlmisid pooled füüsilise elektrienergia müügilepingu fikseeritud hinnaga ajavahemikuks 2023�2027. Antud leping sõlmiti samade elektrienergia mahtude ja samade fikseeritud hindade alusel kui tuletisinstrumendid, mis lõppesid 17. august 2021 seisuga.

Eelnevalt kirjeldatud tehingutest tulenevalt teostas grupp riskimaandamisarvestuse rakendamist avatud tuletisinstrumentide positsioonide osas esialgse lepingu sõlmimise hetkest kuni 17. augustini 2021, kajastades tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutust vastavas ajavahemikus vastavalt lisas 2.28 esitatud arvestusprintsiipidele. Tuletisinstrumentide kohustuse väärtus 17. august 2021 seisuga oli -23 207 tuhat eurot seoses prognoositava elektrihinna muutumisega ajavahemikus esialgne lepingute sõlmimise hetk kuni 17. august 2021. Tehingupäeval oli antud tuletisinstrumentide õiglane väärtus -10 780 tuhat eurot, mida kajastatakse otse omakapitali kaudu, kuna see kajastab tehingut emaettevõttega Eesti Energia AS. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutust tehingupäevast kuni 17. augustini 2021 summas -12 427 tuhat eurot kajastatakse muu koondkasumiaruande kaudu.

Vastav negatiivne õiglase väärtuse muutus kajastub muus koondkasumis, kuna kuni 17. augustini 2021 ei ole riskimaandamise instrumentideks klassifitseeritud tulevikutehingute puhul tuvastatud olulisi ebaefektiivsuse allikaid.

Sõlmitud EFET-i üldleping vastab oma tarbe ("own use˝) erandile ja seetõttu ei loeta seda finantsinstrumendiks, mis lFRS 9 kohaselt peab olema kajastatud õiglases väärtuses, vaid lepinguks lFRS 15 "Müügitulu lepingutelt klientidega̋ alusel, kusjuures müügitulu kajastatakse fikseeritud ühiku väärtuse alusel alles 2023�2027 ehk elektrienergia tarnimise hetkel. Tuletislepingute asendamise hetkel EFETi üldlepinguga ei kajastatud kasumit ega kahjumit. EFETi üldlepingu sõlmimisel klassifitseeritakse tuletisinstrumentide kohustuse bilansiline maksumus vastaval kuupäeval (-23 207 tuhat eurot) ümber tuletisvabaks lepinguliseks kohustuseks, mis suurendab järk-järgult kajastatud tulusid kuni EFET-i üldleping täitmiseni. Antud tulude kasvu kompenseerib osaliselt lõpetatud riskimaandamisarvestuse alusel elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reservi kogunenud -12 427 tuhande euro ümberklassifitseerimine kasumiaruandesse.

Rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära risk

Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu.

Rahavoogude intressimäära risk tekib grupi ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad.

Grupi intressimäära risk on seotud peamiselt lühiajaliste ja pikaajaliste võlakohustustega (Lisa 19). Grupi laenude kaalutud keskmine efektiivne intressimäär 31. detsembri 2021 seisuga on 1,44% (31. detsember 2020: 1,67%). Juhul kui ujuva baasintressimääraga laenude baasintressimäär seisuga 31. detsember 2021 oleks olnud 0,5 protsendipunkti (31. detsember 2020: 0,5 protsendipunkti) kõrgem, oleks grupi aruandeaasta puhaskasum

olnud 38 tuhat eurot (2020: 42 tuhat eurot) väiksem, eeldusel et muud tingimused oleksid olnud muutumatud. Juhul kui ujuva baasintressimääraga laenude baasintressimäär seisuga 31. detsember 2021 oleks olnud 1 protsendipunkt (31. detsember 2020: 1 protsendipunkt) kõrgem, oleks grupi aruandeaasta puhaskasum olnud 586 tuhat eurot (2020: 969 tuhat eurot) väiksem, eeldusel et muud tingimused oleksid olnud muutumatud.

Lühi- ja pikaajaliste laenude ja võlakohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna laenud kannavad ujuvat intressimäära, mis muutub vastavalt turu intressimäärade kõikumisele, seega grupi tegevuse tulemuslikkus kajastub ka riskimarginaalis (tase 2). Eelnevast tulenevalt hindab juhatus, et võlakohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest.

Täiendav informatsioon grupi võlakohustuste, nende intressimäärade ja õiglaste väärtuste osas on toodud välja lisas 19.

3.1.2 Krediidirisk

Krediidirisk on risk, et ettevõttele tekib rahaline kaotus, mille on põhjustanud finantsinstrumendi teine osapool, kes ei suuda oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha pangadeposiitidel, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded.

Nõuded finantsinstrumendi emitentidele/tehingu vastaspoolte krediidiriski tasemele ning iga vastaspoole maksimaalsed positsioonid kehtestab grupi finantsriskide komitee.

Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada üksnes eurodes nomineeritud finantsinstrumentidesse. Lisaks on kehtestatud nõuded finantsinstrumentide tähtajale ning hajutamisele.

Klientide tähtajaks tasumata võlgnevustega tegelemine on gruppi teenusena sisse ostetud. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasutatakse automatiseeritud meeldetuletuste ja hoiatuste saatmist. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu või antakse võla sissenõudmine üle inkassofirmale. Erikokkulepete sõlmimine on grupi juhatuse pädevuses.

Maksimaalne krediidiriskile avatud summa aruandeperioodi lõpu seisuga oli järgmine:

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded* (lisa 13)	10 632	9 847
Nõuded emaettevõtte, teiste kontserniettevõtete ja muude seotud osapoolte vastu (lisad 13 ja 32)	4 201	36 285
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 16)	80 454	10 774
Kokku krediidiriskile avatud summa (lisad 14 ja 15)	95 287	56 906

*Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded miinus ettemaksed

Nõuetest ostjate vastu on maha arvatud nõuete allahindlused. Ehkki nõuete laekumist võivad mõjutada majanduslikud tegurid, on juhtkond seisukohal, et puudub oluline kahjumi risk, mis ületaks juba kajastatud allahindluse summat. Ülejäänud nõuete liigid allahinnatud varasid ei sisalda.

Seisuga 31. detsember 2021 oli grupil 2 klienti, kellega seotud nõuded moodustasid enam kui 10% grupi nõuetest ostjate vastu ja muudest nõuetest. Nõuded nende klientide vastu moodustasid aruandekuupäeval 5 381 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2020 oli grupil 1 klient, kellega seotud nõuded moodustasid enam kui 10% grupi nõuetest ostjate vastu ja muudest nõuetest. Nõuded selle kliendi vastu moodustasid aruandekuupäeval 4 596 tuhat eurot.

Täiendav info krediidiriski kohta on avalikustatud lisades 14 ja 15.

3.1.3 Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et grupp ei suuda oma finantskohustusi täita rahavoo puudujäägi tõttu. Likviidsuse juhtimine toimub nii igapäevaselt kui ka pikemate perioodide lõikes.

Alljärgnevas likviidsusanalüüsis on esitatud grupi lühi- ja pikaajaliste kohustuste jaotus kohustuste realiseerumistähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad on lepingute alusel tasumisele kuuluvad diskonteerimata rahavood. Aruandeperioodi lõpust 12 kuu jooksul tasumisele kuuluvate kohustuste summa, v.a võlakohustused, on võrdne nende bilansilise väärtusega.

Majandusaasta lõpu seisuga on grupil väljavõtmata laenusid 140 000 tuhat eurot (31. detsember 2020: 25 000 tuhat eurot).

KOHUSTUSE JAOTUS MAKSETÄHTAEGADE JÄRGI SEISUGA 31. DETSEMBER 2021:

tuhandetes eurodes	Kuni 1 aasta	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Diskonteerimata rahavood kokku	Bilansiline väärtus
Võlakohustused v.a. rendikohustused (lisa 19)*	30 589	88 707	3 783	123 079	120 397
Rendikohustused (lisa 19)	267	1 397	3 619	5 283	3 059
Võlad hankijatele ja muud võlad (lisa 20)	8 564	3 000	0	11 564	11 564
Kokku	39 420	93 104	7 402	139 926	135 020

* Intressikulud on prognoositud seisuga 31. detsember 2021 kehtinud intressimäärade alusel

KOHUSTUSE JAOTUS MAKSETÄHTAEGADE JÄRGI SEISUGA 31. DETSEMBER 2020:

tuhandetes eurodes	Kuni 1 aasta	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Diskonteerimata rahavood kokku	Bilansiline väärtus
Võlakohustused v.a. rendikohustused (lisa 19)*	41 182	161 099	4 656	206 937	197 046
Rendikohustused (lisa 19)	226	1 140	2 532	3 898	2 290
Võlad hankijatele ja muud võlad (lisa 20)	7 039	-	-	7 039	7 039
Kokku	48 448	162 238	7 187	217 873	206 375

* Intressikulud on prognoositud seisuga 31. detsember 2020 kehtinud intressimäärade alusel

Lisaks eespool esitatud tabelites avalikustatud kohustustele on grupil ka muutuvatest rendimaksetest tingitud tulevikukohustusi. Vt täiendavat informatsiooni lisast 31.

3.2 KAPITALI JUHTIMINE

Kapitalina käsitleb grupp omakapitali ja saadud laene. Kapitalistruktuuri säilitamiseks või muutmiseks võib grupp muuta dividendipoliitikat, tagastada aktsionäridele nende poolt sisse

makstud kapitali, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid eesmärgiga vähendada finantskohustusi, kaasata võõrkapitali laenude näol. Juhatus hindab laenude kaasamisel grupi võimet teenindada laenude põhiosa- ning intressimakseid grupi põhitegevuse rahavoost ning alustab vajadusel aegsalt läbirääkimisi laenude refinantseerimiseks enne olemasolevate laenulepingute lõppemist. Laenukohustuste maksimaalse taseme määramisel juhindub juhatus netovõla ja kapitali suhtest ning netovõlg/EBITDA kordajast ning võtab arvesse laenulepingutega seatud piiranguid.

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Võlakohustused kokku (lisad 3.1.3, 19)	123 456	199 336
Miinus: Raha ja raha ekvivalendid (lisa 16)	-80 454	-10 774
Netovõlg	43 002	188 563
Omakapital kokku	633 607	509 550
EBITDA* (lisa 5)	121 457	110 171
Varad	817 656	739 445
Netovõlg/EBITDA	0,4	1,7
Omakapital/Varad	77%	69%
Kapital kokku (netovõlg + omakapital kokku)	676 609	698 112
Netovõla ja kapitali suhe	6%	27%

*EBITDA - kasum enne neto finantskulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid

Nii EBITDA kui ka netovõlg on alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad, mida ei ole rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS) defineeritud ja need ei pruugi seeläbi olla teiste ettevõtjate alternatiivsete tulemuslikkusnäitajatega võrreldavad. Grupi hinnangul annavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad konsolideeritud raamatupidamise aruande lugejatele täiendavat kasulikku informatsiooni grupi majandustulemuste ja juhtimise kohta ning neid näitajaid kasutab ka juhtkond grupi tulemuste analüüsimisel ja juhtimisaruandluses. Märgitud näitajaid tuleks vaadelda kui täiendavat informatsiooni, mis ei asenda näitajaid, mis tuleb esitada konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes IFRS-nõuete kohaselt.

3.3 ÕIGLANE VÄÄRTUS

Grupi hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja kohustuste õiglased väärtused oluliselt seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 bilansilisest väärtusest. Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete ning laenunõuete jääkväärtus, millest on maha arvatud allahindlused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega (tase 3). Avalikustamise eesmärgil leitakse finantskohustuste õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav grupi sarnastele finantsinstrumentidele.

Alljärgnevalt on toodud õiglases väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide jaotus hindamise meetodi järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse järgmiselt:

identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel (tase 1);
muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuse puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad (tase 2);
vara või kohustuse puhul mittejälgitavad sisendid (tase 3).

Kuna arvelduskrediidi ja laenukohustuste intressimäär muutub vastavalt muutustele rahaturu intressimäärades, siis ei erine selle õiglane väärtus bilansilisest väärtusest (tase 2). Täiendav informatsioon grupi võlakohustuste, nende intressimäärade ja õiglaste väärtuste osas on toodud välja lisas 19.

LISA 4. OLULISED RAAMATUPIDAMIS-HINNANGUD JA EELDUSED

Raamatupidamisaruannete koostamine kooskõlas IFRS-iga eeldab raamatupidamishinnangute kasutamist. Ühtlasi nõuab see juhtkonnalt otsuste langetamist arvestusprintsiipide rakendamise protsessis. Hinnanguid ja otsuseid vaadatakse üle pidevalt ja need põhinevad minevikukogemustel ja teistel faktoritel, kaasa arvatud eeldatavatel tulevikusündmustel, mille esinemist peetakse antud asjaoludel põhjendatuks. Juhtkond langetab ka teatud otsuseid (lisaks hinnangutega seotud otsustele) arvestusprintsiipide rakendamise protsessis. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodil kasumiaruandes.

Allpool esitatud hinnangutel on kõige olulisem mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avaldatud finantsteabele.

(a) Materiaalse põhivara kasuliku eluea hindamine

Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. Seisuga 31. detsember 2021 oli grupil materiaalset põhivara jääkmaksumuses 612 503 tuhat eurot (31. detsember 2020: 594 874 tuhat eurot), aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 37 867 tuhat eurot (2020: 37 832 tuhat eurot) (lisa 7). Materiaalse põhivara keskmine järelejäänud eluiga on 11,3 (31. detsember 2020: 12,2) aastat. Kui keskmine järelejäänud kasulik eluiga pikeneb ühe aasta

võrra, siis väheneb amortisatsioonikulu 2 525 tuhande euro võrra (2020: 1 986 tuhande euro võrra) ja kui järelejäänud kasulik eluiga väheneb ühe aasta võrra, siis suureneb amortisatsioonikulu 3 262 tuhande euro võrra (2020: suureneb 2 659 tuhande euro võrra). Amortisatsiooni mõju arvestus on tehtud arvestades põhivara gruppide individuaalset järelejäänud eluiga.

(b) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hindamine

Grupis on vastavalt vajadusele läbi viidud materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse teste. Põhivara kaetava väärtuse testimisel rakendatakse mitmeid juhtkonna hinnanguid varade kasutamisest ning müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja remondiks vajalike rahavoogude ja inflatsiooni- ja kasvumäärade kohta. Hinnangute andmisel võetakse aluseks prognoosid üldise majanduskeskkonna, elektrienergia tarbimise ja müügihinna kohta.

Vastavalt vajadusele kasutatakse varade õiglase väärtuse määramisel ka eksperthinnanguid. Kui olukord tulevikus muutub, võib see põhjustada täiendavate allahindluste tegemist või varem tehtud allahindluste osalist või täielikku tühistamist.

(c) Edasilükkunud tulumaksu kajastamine grupi Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumilt

detsember 2021 seisuga ei ole grupp arvestanud edasilükkanud tulumaksukohustust seoses ajutiste maksustavate erinevustega Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumilt summas 84 877 tuhat eurot (31. detsember 2020: 96 043 tuhat eurot) . Grupil eksisteerib nõukogu poolt heaks kiidetud dividendipoliitika, mis näeb ette 50% normaliseeritud puhaskasumi jaotamist

dividendidena. Lähtuvalt juurutatud dividendipoliitikast on grupp hinnanud, et grupi Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumist lähitulevikus (järgmise viie aasta jooksul) dividende ei jaotata. Grupil on kontroll oma tütarettevõtete dividendide jaotamise ajastuse ja suuruse suhtes.

LISA 5. SEGMENDIARUANDLUS

Grupis on eristatud kolm peamist tegevusvaldkonda, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja väiksemad tegevusvaldkonnad, mis on esitatud koos kui "muud":

juhatus kasutab grupi majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendipõhist raporteerimist, kus Enefit Green AS segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele. Kõik grupi opereeritavad tootmisüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende peamisele tegevusvaldkonnale.

1. Tuuleenergia (hõlmab kõiki grupi tuuleparke);
1. Koostootmine (hõlmab kõiki grupi koostootmisjaamasid ja pelleti tootmist);
1. Päikeseenergia (hõlmab kõiki grupi päikeseparke);
1. Muud (sh hüdroenergia, kombineeritud taastuvenergialahendused, kesksed arendus- ja juhtimisüksused).

Segment "Muud" sisaldab tegevusvaldkondi, mille osakaal üksikult nii grupi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline. Ükski nendest tegevusvaldkondadest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldiseisva informatsiooni avalikustamine.

Segmendi tulud hõlmavad tulusid ainult välisklientidelt, mis on saadud vastavate kaupade või teenuste müügist. Kuna segmendid põhinevad väljapoole müüdavatel kaupadel ja teenustel siis need tehingud ei sisalda kontserniüksuste vahelisi segmentide tehinguid.

Juhatus hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, aga jälgib lisaks ka ärikasumit. Finantstulusid ja -kulusid ning tulumaksukulu ei jaotata segmentide vahel. Grupi põhivarad on jaotatud segmentidele vastavalt nende kasutuseesmärgile. Kohustusi ega käibevara segmentidele ei jaotata.

Vastavalt kaugkütteseadusele peavad Konkurentsiametiga kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna soojusettevõtjad, kes müüvad soojust tarbijatele või võrguettevõjale edasimüügiks tarbijatele või toodavad soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Müügitulu
Tuuleenergia	84 409	56 463
Koostootmine	63 579	51 372
Päikeseenergia	4 149	4 624
Raporteeritud segmendid kokku	152 138	112 459
Muud	864	1 536
Kokku (lisa 23)	153 002	113 994

Grupil on tuuleenergia segmendis 2021. aastal 2 klienti, kelle käive grupiga ületab eraldiseisvalt 10% grupi müügitulust. Müük kokku antud klientidele oli 2021. aastal 87 556 tuhat eurot (2020: 2 klienti, müük kokku 52 238 tuhat eurot).

aastal on grupil koostootmise segmendis 1 klient, kelle käive grupiga ületab eraldiseisvalt 10% grupi müügitulust. Müük kokku antud kliendile oli 2021. aastal 17 397 tuhat eurot (2020: 1 klient, müük kokku 11 612 tuhat eurot).

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Taastuvenergia toetus ja muud äritulud
Tuuleenergia	24 114	28 344
Koostootmine	5 906	5 439
Päikeseenergia	465	1 239
Raporteeritud segmendid kokku	30 485	35 022
Muud	220	13 668
Kokku (lisa 24)	30 705	48 689

Muude äritulude märkimisväärne kahanemine "Muud" segmendis on põhjustatud 2020. aastal toimunud ühekordsest tehingust seoses kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute müügiga. Vt. tehingu detaile lisast 24.

Grupp jälgib EBITDA-t kui tulemuslikkuse näitajat konsolideeritud tasemel ja usub, et see näitaja on oluline grupi finantstulemuste mõistmiseks. EBITDA ei ole IFRS-i kohaselt määratletud tulemuslikkuse näitaja. Grupi EBITDA määratlus ei pruugi olla võrreldav sarnaselt pealkirjastatud tulemuslikkuse näitajate ja teiste majandusüksuste poolt avalikustatavate andmetega.

Intressitulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ja kasumit (kahjumit) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse segmentide vahel ei jaotata ning seda informatsiooni emaettevõtja juhatusele ei esitata.

Allpool on toodud teave iga avalikustatava segmendi tulemuste kohta. Tulemuslikkust mõõdetakse EBITDA alusel, mis on määratletud kui kasum enne finantskulusid, sidusettevõtjate kasumit (kahjumit) kapitaliosaluse meetodil ning enne maksu-, amortisatsiooni- ja väärtuse languse kulusid.

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Aruandeaasta kasum	79 661	67 870
Tulumaksukulu (lisa 29)	1 585	737
Neto finantskulud (lisa 28)	2 112	3 377
Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse	-46	-5
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlused (lisad 6, 7 ja 9)	38 146	38 191
EBITDA	121 457	110 171

		1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
EBITDA*
Tuuleenergia	89 741	69 398
Koostootmine	35 181	29 850
Päikeseenergia	1 613	1 674
Raporteeritud segmendid kokku	126 534	100 922
Muud	-5 077	9 249
Kokku EBITDA	121 457	110 171
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlused (lisad 6, 7 ja 9)	-38 146	-38 191
Neto finantskulud (lisa 28)	-2 112	-3 377
Kasum investeeringutelt sidusettevõtjatesse	46	5
Kasum enne tulumaksustamist	81 246	68 607

* EBITDA - kasum enne neto finantskulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Ärikasum
Tuuleenergia	62 609	41 804
Koostootmine	24 998	20 190
Päikeseenergia	896	886
Raporteeritud segmendid kokku	88 504	62 880
Muud	-5 192	9 099
Kokku	83 312	71 979

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Investeeringud põhivarasse
Tuuleenergia	73 194	7 041
Koostootmine	2 217	1 891
Päikeseenergia	953	4 697
Raporteeritud segmendid kokku	76 036	13 629
Muud	435	97
Kokku	76 799	13 726

Lisainformatsiooni põhivarasse tehtud investeeringute suurenemise kohta leiab lisast 1.1.

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Põhivarad
Tuuleenergia	535 001	490 929
Koostootmine	141 264	146 438
Päikeseenergia	25 610	23 274
Raporteeritud segmendid kokku	701 874	660 641
Muud	3 425	5 379
Kokku	705 300	666 020

Seisuga 31. detsember 2021 sisaldasid grupi tuuleenergia segmendi varad firmaväärtust summas 23 695 tuhat eurot (2020: 23 695 tuhat eurot), koostootmise segmendi varad firmaväärtust summas 32 712 tuhat eurot (2020: 32 712 tuhat eurot) ja päikeseenergia segmendi varad firmaväärtust summas 2 816 tuhat eurot (2020: 2 816 tuhat eurot).

Müügitulu klientide asukoha järgi

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Eesti	92 070	50 173
Leedu	31 691	37 193
Taani	17 413	7 106
Läti	5 955	16 084
Belgia	3 080	0
Poola	1 767	917
Soome	970	2 521
Teised riigid	56	0
Kokku müügitulu (lisa 23)	153 002	113 994

Põhivarade jaotus varade asukoha järgi*

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Eesti	390 080	371 887
Leedu	249 056	231 369
Läti	32 836	35 959
Poola	15 026	15 604
Soome	14 454	8 000
Varade kasutusõigus Eesti (lisa 6)	1 835	1 259
Varade kasutusõigus Leedu (lisa 6)	915	963
Kokku põhivarad (lisad 6, 7 ja 9)	704 202	665 041

* välja arvatud finantsvarad, edasilükkunud tulumaksuvara ja investeeringud sidusettevõtjatesse

LISA 6. VARADE KASUTUSÕIGUS

tuhandetes eurodes	Maa hoonestusõigus
01.01.2020
Soetusmaksumus	2 895
Akumuleeritud kulum	-169
Jääkmaksumus	2 725
2020
Soetamised	-353
Arvestatud kulum	-150
Jääkmaksumus kokku	2 222
31.12.2020
Soetusmaksumus	2 541
Akumuleeritud kulum	-319
Jääkmaksumus	2 222
2021
Soetamised	450
Arvestatud kulum	-181
Muud muutused	259
Jääkmaksumus kokku	2 750
31.12.2021
Soetusmaksumus	3 250
Akumuleeritud kulum	-500
Jääkmaksumus	2 750

Rendilepingutega seotud kulud, mis on kajastatud grupi konsolideeritud kasumiaruandes:

tuhandetes eurodes	2021	2020
Intressikulu	153	28
Rendikulud (Lisa 27)	1 251	1 376

LISA 7. MATERIAALNE PÕHIVARA

	Maa	Hooned	Rajatised	Masinad ja seadmed	Muu materiaalne	Lõpetamata ehitus	Ettemaksed	Kokku
tuhandetes eurodes					põhivara
Jääkmaksumus seisuga 1.01.2020	9 916	16 516	20 422	569 355	8	9 527	2 122	627 866
2020. aastal toimunud liikumised
Soetamised (lisa 5)	30	15	371	222	0	1 410	5 678	7 726
Aruandeperioodi amortisatsioonikulu (lisad 4, 5, ja 30)	0	-621	-1 262	-35 935	-13	0	0	-37 832
Põhivara väärtuse langus (lisa 30)	-35	0	0	-14	0	0	0	-49
Müüdud põhivara (jääkväärtuses)	-33	0	0	0	0	0	0	-33
Valuuta ümberarvestuse kursivahed	0	-13	-11	-763	0	-6	0	-794
Muud muutused	0	0	0	95	0	0	0	95
Ümberklassifitseerimised	585	205	13	1 950	5	2 936	-7 695	-2 000
Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2020
Soetusmaksumus	10 463	25 218	42 030	738 549	180	13 867	106	830 413
Akumuleeritud kulum	0	-9 117	-22 497	-203 639	-180	0	0	-235 433
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2020	10 463	16 101	19 533	534 910	0	13 867	106	594 980

2021. aastal toimunud liikumised
Soetamised (lisa 5)	29 424	0	40	0	0	26 312	20 604	76 381
Aruandeperioodi amortisatsioonikulu (lisad 4, 5, ja 30)	0	-628	-1 249	-35 972	0	-18	0	-37 867
Müüdud põhivara (jääkväärtuses)	-115	0	0	0	0	0	0	-115
Valuuta ümberarvestuse kursivahed	0	-1	-1	-82	0	-2	0	-86
Ümberklassifitseerimised	172	198	-2	5 846	0	-6 295	0	-80
Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021
Soetusmaksumus	39 944	25 415	42 067	744 314	180	33 883	20 710	906 513
Akumuleeritud kulum	0	-9 745	-23 746	-239 611	-180	-18	0	-273 300
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021	39 944	15 670	18 321	504 703	0	33 865	20 710	633 213

Enefit Green AS omandas 2021. aasta märtsis 6 500 tuhande euro eest 100% osaluse ASis Raunistal. Tehingut analüüsiti IFRS 3 nõuete kohaselt ja see kajastati vara omandamisena, mitte äriühendusena. Ostetud varad hõlmavad mitmeid ehituslubasid, lennuameti kooskõlastusi, teede kasutamise kooskõlastusi, elektrivõrguga liitumise lepingut, maakasutuse lepinguid, maaomandi õiguseid ja tuulemõõtmiste tehnilisi andmeid, mis võimaldavad ehitada tuuleparki määratud alale. Pärast omandamistehingut nimetati omandatud ettevõte ümber Enefit Wind Purtse ASiks. Grupp kavatseb arendada ja ehitada lda-Virumaale Purtsesse 18-20 MW võimsusega tuulepargi. Enefit Wind Purtse ASil on õigus saada toetust vana taastuvenergia toetusskeemi alusel määraga 53,7 eurot/MWh. Purtse tuulepark peaks hakkama elektrit tootma 2023. aastal. Vaata ka lisa 11.

Juunis 2021 soetati Eesti Energia kontserni kuuluvalt sõsarettevõttelt Enefit Wind Purtse AS-le maa summas 29 383 tuhat eurot (lisa 32).

Lõpetamata ehituse ja ettemaksete olulisemad investeeringud on kirjeldatud lisades 1.1, 5, 11, 32.

Majandusaastal viidi läbi Enefit Greeni tuuleparkide väärtuse testid, mille raames hinnati nende varade kaetavat väärtust iga raha genereeriva üksuse diskonteeritud tulevaste perioodide rahavoogude alusel. Iga raha genereeriva üksuse rahavooge prognoositi kuini vastava tuulepargi kasuliku eluea lõpuni. Igat tuuleparki käsitleti eraldi raha genereeriva üksusena.

Tuuleparkide materiaalsete põhivarade jääkväärtuste kogusumma seisuga 31. detsember 2021 oli 424 177 tuhat eurot (31. detsember

2020: 449 651 tuhat eurot) ja firmaväärtuste kogusumma seisuga 31. detsember 2021 oli 23 695 tuhat eurot (31. detsember 2020: 23 695 tuhat eurot) (lisa 9).

aastal läbi viidud testide tulemusena ei tuvastatud vajadust tuuleparkide allahindluseks (2020: allahindluse vajadust ei tuvastatud).

Tuuleparkide varade kaetavat väärtust hinnati nende kasutusväärtuse alusel. Eeldatavaid tulevasi rahavooge diskonteeriti, kasutades Leedus asuvate tuuleparkide puhul 5,7% ja Eestis asuvate tuuleparkide puhul 4,7% diskontomäära (2020: Leedus asuvate tuuleparkide puhul 5,7% ja Eestis asuvate tuuleparkide puhul 4,7% diskontomäära). 2021. aastal on elektrihinna prognoosimisel kasutati nii kolmandate osapoolte ekspert-hinnanguid kui ka forward-hindu. 2020. aasta vara väärtuse testis eeldati, et Eesti ja Leedu elektrihinnad ühtlustuvad järkjärgult naaberriikide elektrihindadega. Tuuleparkide varade kaetav väärtus on kõige tundlikum elektrihinna muutuste suhtes. Juhul, kui eeldus Eesti ja Leedu ümberkaudsete elektriturgude hinnataseme ühtlustumise osas ei rakendu, siis Eesti ja Leedu tuuleparkide allahindamise vajadust ei teki, kuid kaetav väärtus väheneb vastavalt 62 000 tuhat eurot ja 53 000 tuhat eurot (2020: Eestis asuvatel tuuleparkidel 21 000 tuhande euroni ja Leedus asuvatel tuuleparkidel 29 000 tuhande euroni). Tuuleparkide kaetavate väärtuste hindamisel võeti arvesse neile jaotatud firmaväärtust.

Tundlikkuse analüüsi koostamisel arvestati samuti raha genereerivatele üksustele jaotatud firmaväärtust (lisa 9).

LISA 8. KASUTUSRENT

Kasutusrendi tingimustel rendile antud varad

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Soetusmaksumus	3 927	3 900
Akumuleeritud kulum aruandeaasta alguses	-2 740	-2 674
Aruandeaasta kulum	-66	-66
Jääkväärtus	1 122	1 160

Rendile antud varasid kasutatakse osaliselt oma äritegevuses ning osaliselt renditulu saamise eesmärgil. Soetusmaksumus ja kulum on arvestatud vastavalt rendile antud vara osale.

LISA 9. IMMATERIAALNE PÕHIVARA

	Firmaväärtus	Tarkvara	Muu immateriaalne	Kokku
tuhandetes eurodes			põhivara
Jääkmaksumus seisuga 1.01.2020	59 223	409	368	60 001
2020. aastal toimunud liikumised
Soetatud (lisa 5)	0	0	6 000	6 000
Arvestatud amortisatsioon (lisa 5 ja 30)	0	-69	-46	-114
Põhivara väärtuse langus (lisa 30)	0	0	-48	-48
Ümberklassifitseerimised	0	0	2 000	2 000
Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2020
Soetusmaksumus	59 223	614	8 547	68 384
Akumuleeritud kulum	0	-274	-272	-545
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2020	59 223	341	8 275	67 839

2021. aastal toimunud liikumised
Soetatud (lisa 5)	0	0	418	418
Arvestatud amortisatsioon (lisa 5 ja 30)	0	-68	-30	-98
Ümberklassifitseerimised	0	80	0	80
Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2021
Soetusmaksumus	59 223	694	8 965	68 882
Akumuleeritud kulum	0	-341	-302	-643
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021	59 223	353	8 663	68 239

aastal omandas grupp lepingulised õigused Tolpanvaara tuulepargi arendamiseks, tasudes selle eest 6 000 tuhat eurot. Koos 2018. aastal tehtud ettemaksega summas 2 000 tuhat eurot moodustab koguinvesteering 8 000 tuhat eurot. Lepingulised õigused hõlmavad erinevaid ehituslube, lennuameti kooskõlastusi, maanteeühenduste rajamise lube, elektrivõrguga liitumise lepinguid ja tuulekiiruse mõõtmise tehnilisi dokumente, mis võimaldavad selleks määratletud maatükile tuulepargi ehitada. Tuulepargi eeldatav kasulik eluiga on 30 aastat ning hetkel vara veel ei amortiseerita. Tolpanvaara tuulepark Soomes on planeeritud valmima 2024. aasta alguses.

Firmaväärtuse jagunemine raha genereerivate üksuste lõikes

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Nelja Energia omandamisel tekkinud firmaväärtus	19 931	19 931
Poola päikeseparkide soetamisel tekkinud firmaväärtus	2 816	2 816
Iru elektrijaama soetamisel tekkinud firmaväärtus	32 412	32 412
Paldiski ja Narva tuuleparkide soetamisel tekkinud firmaväärtus	3 764	3 764
Pogi OÜ soetamisel tekkinud firmaväärtus	300	300
Kokku firmaväärtus	59 223	59 223

Grupp viis aruandekuupäeva seisuga läbi firmaväärtuse kaetava väärtuse testid, millega hinnati äriühenduste käigus tekkinud firmaväärtuste võimalikku väärtuse langust. Testide tulemusena allahindluse vajadust ei tuvastatud. Raha genereerivate üksuste kaetavad väärtused leiti nende kasutusväärtuse alusel. Iga testiga hõlmatud raha genereeriva üksuse rahavood prognoositi kuni selle kasuliku eluea lõpuni. Pikema perioodi valik oli põhjendatud, sest kõik raha genereerivad üksused saavad vastavalt asukohamaa seadusandlusele taastuvenergia toetust kindla perioodi vältel. Nende toetuste lisamine iga raha genereeriva üksuse terminaalaasta rahavoogudele ei annaks seetõttu objektiivset tulemust.

Nelja Energia, Paldiski ja Narva tuuleparkide omandamisel tekkinud firmaväärtust sisaldavate raha genereerivate üksuste eeldatavaid tulevasi rahavooge diskonteeriti, kasutades Leedus asuvate tuuleparkide puhul 5,7% ja Eestis asuvate tuuleparkide puhul 4,7% diskontomäära (2020: Leedus asuvate tuuleparkide puhul 5,7% ja Eestis asuvate tuuleparkide puhul 4,7% diskontomäära).

Muude firmaväärtust sisaldavate raha genereerivate üksuste eeldatavaid tulevasi rahavooge diskonteeriti, kasutades diskontomäära 5,9% (2020: vahemikus 5,9-7,0%).

Iru elektrijaama omandamisel tekkinud firmaväärtust sisaldava raha genereeriva üksuse eeldatavaid tulevasi rahavooge diskonteeriti, kasutades 4,7% diskontomäära (2020: 4,7%), 1 protsendipunkti võrra kõrgema diskontomäära puhul ei ületaks firmaväärtuse bilansiline jääkväärtus selle kaetavat väärtust. Iru Elektrijaama firmaväärtusega seotud raha genereeriva üksuse rahavood on tundlikud soojuse hinna ja jäätmete vastuvõtu tasu muutuse suhtes. Soojuse hinda prognoositi lähtudes Konkurentsiameti soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtetest ja kehtivas müügilepingus fikseeritud soojuse hinnast (leping kehtib kuni 15. veebruarini 2027). Jäätmete vastuvõtu tasu prognoositi lähtudes kehtivatest lepingutest ning see indekseeriti inflatsiooniga. Iru Elektrijaama firmaväärtusega seotud raha genereeriva üksuse toodangu prognoosimisel võeti arvesse kehtivas soojuse müügilepingus fikseeritud baaskogust. Kui nii soojuse hind kui jäätmete vastuvõtu

tasu alaneksid 10%, siis ei ületaks firmaväärtuse bilansiline jääkväärtus selle kaetavat väärtust, sest kaugkütteseaduse §-st 8 (3) tulenevalt peab soojuse hind olema kulupõhine.

Firmaväärtus summas 19 931 tuhat eurot (31. detsember 2020: 19 931 tuhat eurot) on jaotatud Nelja Energia AS-i omandamisel omandatud tuuleparkidele. Selle raha genereeriva üksuse eeldatavad tulevased rahavood on tundlikud elektri turuhinna prognooside ja diskontomäära muutuste suhtes. Firmaväärtuse kaetava väärtuse testid viidi läbi koos vastavate raha genereerivate üksuste materiaalse põhivara kaetava väärtuse testidega. Täiendav informatsioon oluliste sisendite ning nende tundlikkuse kohta on esitatud lisas 7.

Poolas asuvate päikeseparkide omandamisel tekkis firmaväärtus summas 2 816 tuhat eurot (31. detsember 2020: 2 816 tuhat eurot), mis jaotati vastavatele päikeseparkidele ja nende arendusprojektidele. Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 läbi viidud kaetava väärtuse testide alusel firmaväärtuse allahindluse vajadust ei tuvastatud.

LISA 10. INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTJATESSE

Grupi investeeringud sidusettevõtjatesse 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020

Ettevõtja nimi	Asukoht	Osalus seisuga	Osalus seisuga	Seotuse	Kajastamise	Bilansiline väärtus
		31.12.2021	31.12.2020	kirjeldus	meetod	31.12.2021	31.12.2020
Empower 4Wind OÜ	Eesti	40,0%	40,0%	Märkus 1	Kapitaliosaluse meetod	525	433
Team Paldiski OÜ	Eesti	12,5%	12,5%	Märkus 2	Kapitaliosaluse meetod	4	6
Wind Controller JV Oy	Soome	10,0%	10,0%	Märkus 3	Kapitaliosaluse meetod	49	93
Kokku						578	532

Märkus 1: Empower 4Wind OÜ on tuuleparkide hooldusettevõte. Ettevõte hooldab ja teenindab Eesti tuuleparke ning pakub neile ka ehitus-, paigaldus-, rikkeotsingu- ja muid seotuid teenuseid.

Märkus 2: Team Paldiski OÜ tegeleb taastuvenergia tehnoloogia arendamisega.

Märkus 3: Wind Controller JV Oy tegeleb tuuleparkide hooldusega Soomes.

LISA 11. TÜTARETTEVÕTJAD

Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 omas grupp järgmisi tütarettevõtteid:

Tütarettevõtja nimi	Riik ja tegevus koht	Äritegevuse sisu	Grupile kuuluvad lihtaktsiad (%)		Mittekontrollivale osale kuuluvad lihtaktsiad (%)
			31. DETSEMBER		31. DETSEMBER
			2021	2020	2021	2020
Hiiumaa Offshore Tuulepark OÜ	Eesti	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	0	0
Tootsi Tuulepark OÜ	Eesti	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	0	0
Enefit Wind OÜ	Eesti	Elektrienergia tootmine tuuleenergiast	100,0	100,0	0	0
Enefit Wind Purtse AS	Eesti	Tuulepargi arendus	100,0	0	0	0
Enefit Power & Heat Valka SIA	Läti	Soojus- ja elektrienergia tootmine ning müük	100,0	100,0	0	0
Enercom SIA	Läti	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	0	0
Technological Solutions SIA	Läti	Koostootmisjaam	100,0	100,0	0	0
Enefit Green SIA (kuni 08.02.2021 Pellet 4Energia SIA)	Läti	Pelletite tootmine	100,0	100,0	0	0
4ENERGIA SIA	Läti	Juhtimisteenused	0	100,0	0	0
Šilalės vėjas UAB	Leedu	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	0	0
Šilutės vėjo parkas 2	Leedu	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	0	0
Šilutės vėjo parkas 3	Leedu	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	0	0
Energijos Žara	Leedu	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	0	0
Vėjo Parkai UAB	Leedu	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	0	0
Enefit Wind UAB	Leedu	Elektrienergia tootmine	100,0	100,0	0	0
Enefit Green UAB	Leedu	Tuuleparkide rajamine ja käitamine	100,0	100,0	0	0
Baltic Energy Group UAB	Leedu	Meretuulepargi arendamisega seotud uurimistegevus	100,0	100,0	0	0
UAB "Vejoteka"	Leedu	Tuulepargi arendus	100,0	0	0	0
UAB "Kelmes vejo energija"	Leedu	Tuulepargi arendus	100,0	0	0	0
Enefit Green sp. z.o.o	Poola	Päikeseenergia tootmine	100,0	100,0	0	0
Cirrus sp. z o.o	Poola	Päikeseenergia tootmine	100,0	100,0	0	0
Velum sp. z o.o.	Poola	Päikeseenergia tootmine	100,0	100,0	0	0

Tütarettevõtja nimi	Riik ja tegevus koht	Äritegevuse sisu	Grupile kuuluvad lihtaktsiad (%) 31. DETSEMBER		Mittekontrollivale osale kuuluvad lihtaktsiad (%)
					31. DETSEMBER
			2021	2020	2021	2020
Incus sp. z o.o.	Poola	Päikeseenergia tootmine	100,0	100,0	0	0
Humilis sp. z o.o.	Poola	Päikeseenergia tootmine	100,0	100,0	0	0
Energy Solar 15 Sp. z o.o.	Poola	Päikeseenergia tootmine	100,0	100,0	0	0
PV Sielec Sp. z o.o.	Poola	Päikeseenergia tootmine	100,0	100,0	0	0
PV Plant Zambrow Sp. z o.o.	Poola	Päikeseparkide arendus	100,0	100,0	0	0
PV Plant Debnik Sp. z o.o.	Poola	Päikeseparkide arendus	100,0	100,0	0	0
Tolpanvaara Wind Farm OY	Soome	Tuulepargi arendus	100,0	100,0	0	0

Muutused aastal 2021

Enefit Green AS omandas 2021. aasta märtsis 6 500 tuhande euro eest 100% osaluse ASis Raunistal. Tehingut analüüsiti |FRS 3 nõuete kohaselt ja see kajastati vara omandamisena, mitte äriühendusena. Vaata detailsemat infot antud tehingu osas lisast 7.

Oktoobris 2021 omandati Leedu ettevõtte UAB "Vejoteka" ja UAB "Kelmes vejo energija" varad summas 348 tuhat eurot. Tegemist ei olnud äriühenduse soetamisega vaid varade omandamisega IFRS 3 vaates. Tegemist on kahe arendusjärgus oleva tuulepargiga Kelme piirkonnas Leedus (projektinimedega Kelme II tuulepark ja Kelme III tuulepark). Tuuleparke arendatakse üheaegselt ühe kombineeritud arendusprojektina, nende planeeritav koguvõimsus jääb vahemikku 120-180 MW ning koosnevad 27-39 tuulikust.

Muutused aastal 2020

Enefit Green omandas 2020. aastal Soome riigimetsa haldavalt ettevõttelt Metsähallitus õigused Tolpanvaara tuulepargi projekti elluviimiseks. Vt üksikasjalisemat informatsiooni lisast 9.

Enefit Green omandas 2020. aastal 1 939 tuhande euro eest kolm päikeseparki: PV Sielec Sp. z o.o., PV Plant Zambrow Sp. Z.o.o and PV Plant Debnik Sp Z.o.o. Need tehingud ei vastanud äriühenduse kriteeriumitele ja on seetõttu kajastatud kui varade omandamised.

Kõiki tütarettevõtteid konsolideeritakse. Emaettevõttele tütarettevõtetes kuuluv hääleõigus ei erine talle kuuluvate lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõte ei oma eelisaktsiaid üheski tütarettevõttes.

tuhandetes eurodes	2021	2020
Tooraine ja materjal ladudes
Tehnoloogiline puit	1 625	1 432
Puiduhake	492	524
Kütus	88	93
Kokku tooraine ja materjal ladudes	2 205	2 048

Valmistoodang
Pellet	2 821	6 477
Kokku valmistoodang	2 821	6 477

Varuosad	2 533	1 739
Päikesepaneelid	1 969	821
Muu	1	0
Kokku varud	9 529	11 085

ja 2020. aastal ei ole tehtud olulisi varude allahindlusi.
aastal mõjutas pelletiturgu soe talv, mis suurendas laovarusid ja langetas turuhindu kogu regioonis. 2021. aastal turu aktiivsus ja hinnad paranesid ning aruandeperioodi pelleti müük oli 54 tuhande tonni võrra suurem, kuigi toodang oli 26 tuhande tonni võrra madalam.

LISA 12. VARUD LISA 13. NÕUDED OSTJATE VASTU 31. DETSEMBER JA MUUD NÕUDED

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Nõuded
Nõuded ostjate vastu	9 801	9 097
Oodatavad krediidikahjumid	-2	-10
Kokku nõuded ostjate vastu	9 799	9 087
Nõuded seotud osapoolte vastu (lisa 32)	4 201	36 285
Muud nõuded	755	657
Ettemaksed	7 618	5 536
Kokku lühiajalised nõuded	22 373	51 565

Pikaajalised nõuded
Muud pikaajalised nõuded	78	103
Kokku pikaajalised nõuded	78	103

Ettemaksete all on kajastatud 31. detsembri 2021 ja 31. detsembri 2020 seisuga maksude ettemaksed ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud. Ettemaksed ei klassifitseeru finantsvarade alla.

Valdav osa grupi nõuetest ja ettemaksetest on eurodes ja kajastatud amortiseeritud maksumuses. Info nõuete krediidikvaliteedi kohta on avalikustatud lisas 15.

Nõuded seotud osapoolte vastu seisuga 31. detsember 2021 on märkimisväärselt vähenenud, kuna ettevõte väljus emaettevõtte poolt hallatavast kontsernikontost. Vaata täiendavat informatsiooni lisast 17.

Ostjatelt laekumata arvete analüüs

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Nõuded ostjate vastu
Nõuded ostjate vastu	9 801	9 097
Oodatav krediidikahjum	-2	-10
Kokku ostjatelt laekumata arved	9 799	9 087

Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 36 kuu kuni 31. detsember 2021 või vastavalt kuni 31. detsember 2020 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Grupp on hinnanud, et SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige relevantsemad näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest.

Grupp on hinnanud oodatavat krediidikahjumit 31. detsembri 2021 ja 31.detsembri 2020 seisuga ülalpool esitatud põhimõtete alusel. Grupp on hinnanud ostjatelt laekumata arvete oodatavad krediidikahjumi määrasid aegumata ja kuni 90 päeva maksetähtaega ületanud nõuete osas ning hinnanud nende mõju ebaoluliseks.

Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2021 ja 31. detsembri 2020 seisuga.

Grupi arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina nõuded, mille maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva, alla täies ulatuses. Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate nõuete allahindluse kogusummat korrigeeritakse tuginedes varasemale kogemusele selle kohta, kui palju ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest hilisemal perioodil laekub ning kui palju nõuetest, mille maksetähtajast polnud aruandeperioodi lõpu seisuga möödunud üle 90 päeva, jääb hilisemal perioodil laekumata. Samuti võetakse nõuete hindamisel arvesse muid individuaalseid ja erakorralisi mõjusid nagu globaalne majandusolukorra halvenemine. Nõuded sidusettevõtjatele hinnatakse ja analüüsitakse ülejäänud nõuetest eraldi, lähtudes nende laekumise tõenäosusest.

Muutused oodatavates krediidikahjumites nõuetes ostjate vastu

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Oodatavad krediidikahjumid perioodi algul	-10	-2
Aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvateks loetud ja laekunud ebatõenäolised arved	-5	-15
Lootusetuks tunnistatud arved	13	7
Oodatavad krediidikahjumid perioodi lõpul	-2	-10

Ülejäänud nõuete liigid allahinnatud varasid ei sisalda.

LISA 14. FINANTSINSTRUMENTIDE JAOTUS KATEGOORIATE JÄRGI

tuhandetes eurodes	Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad varad	Kokku
Seisuga 31. detsember 2021
Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1.2 ja 13)	10 632	10 632
Nõuded seotud osapoolte vastu (lisad 3.1.2, 13 ja 32)	4 201	4 201
Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1.2, 3.2, 16 ja 17)	80 454	80 454
Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes	95 287	95 287

Seisuga 31. detsember 2020
Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1.2 ja 13)	9 847	9 847
Nõuded seotud osapoolte vastu (lisad 3.1.2, 13 ja 32)	36 285	36 285
Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1.2, 3.2, 16 ja 17)	10 774	10 774
Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes	56 906	56 906

Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes: Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes:

	Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad	Kokku
tuhandetes eurodes	kohustused
Seisuga 31. detsember 2021
Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes
Võlakohustused (lisad 3.1.3, 3.2 ja 19)	123 456	123 456
Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1.3 ja 20)	10 016	10 016
Võlad emaettevõttele (lisad 3.1.3, 20 ja 32)	1 548	1 548
Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes	135 020	135 020

Seisuga 31. detsember 2020
Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes
Võlakohustused (lisad 3.1.3, 3.2 ja 19)	199 336	199 336
Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1.3 ja 20)	6 504	6 504
Võlad emaettevõttele (lisad 3.1.3, 20 ja 32)	535	535
Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes	206 375	206 375

LISA 15. FINANTSVARADE KREDIIDIKVALITEET

Finantsvarade, mille maksetähtaega pole ületatud ja mida pole alla hinnatud, krediidikvaliteedi hinnangu aluseks on reitinguagentuuride poolt antud krediidireitingud või nende puudumisel klientide ja muude lepingupartnerite varasem krediidikäitumine.

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Nõuded ostjate vastu
Nõuded uute klientide vastu (arveldatud alla 6 kuu)	3	5
Nõuded olemasolevate klientide vastu (arveldatud 6 kuud või rohkem), kes viimase 6 kuu jooksul ei ole maksetähtaega ületanud	5 997	6 828
Nõuded klientide vastu, kes on maksetähtaega ületanud kuue kuu jooksul	2 169	1 381
Nõuded olemasolevate klientide vastu (arveldatud 6 kuud või rohkem), kuid kellega ei ole viimase 6 kuu jooksul arveldatud	39	21
Muud nõuded olemasolevate klientide vastu	1 592	852
Kokku nõuded ostjate vastu (lisa 13)	9 799	9 087

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Arvelduskontod ja lühiajalised hoiused pankades
Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa2	0	8 989
Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa3	80 454	680
Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut A3	0	1 104
Kokku arvelduskontod ja lühiajalised hoiused pankades (lisa 16)	80 454	10 774

31.detsembri 2021 seisuga on deponeeritud grupi arvelduskontode saldod SEB pangas, Swedbankis ja OP pangas Eestis. Arvelduskontode jääk SEB pangas Eestis ja Swedbankis Eestis ületab 10% grupi pankade arvelduskontode kogusummast (31. detsembri 2020 seisuga on deponeeritud grupi arvelduskontode saldod SEB pangas, Swedbankis ja OP pangas Eestis ning mBank'is Poolas. Arvelduskontode jääk SEB pangas Eestis ja mBank Poolas ületab 10% grupi pankade arvelduskontode ja lühiajaliste hoiuste kogusummast).

Juhatuse hinnangul ei esine muude nõuete ja viitlaekumiste puhul, mille osas puudub sõltumatu osapoole krediidireiting, olulist krediidiriski, kuna ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaks nõuete väärtuse langusele. Hinnang tugineb asjaolule, et grupi äritegevuses pole toimunud 12 kuu jooksul olulisi muudatusi, äripartnerite krediidikvaliteet on stabiilne ning ei ole ilmnenud muid asjaolusid, mis võiks tuua kaasa vastavate nõuete väärtuse languse.

LISA 16. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Arvelduskontod pankades	80 454	10 774
Kokku raha ja raha ekvivalendid (lisad 2.11, 3.1.3 )	80 454	10 774

Raha ja raha ekvivalentide jaotus valuutade järgi

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
EUR	78 627	9 524
PLN	1 828	1 250
Kokku raha ja raha ekvivalendid (lisa 2.12, 3.1.3)	80 454	10 774

LISA 17. ARVELDUSKREDIIT

Rahavoogude aruandes kajastatud raha ja raha ekvivalendid hõlmavad sularaha kassas, nõudmiseni hoiuseid finantseerimisasutustes, muid lühiajalisi ja kõrg-likviidseid investeeringuid, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud, mis on kergesti konverteeritavad rahaks ning mille väärtuse muutuste risk on ebaoluline. Arvelduskrediidid näidatakse finantsseisundi aruandes lühiajaliste kohustuste (laenude) grupis.

Enefit Green AS ja Enefit Green AS-i tütarettevõtja Enefit Wind OÜ arvelduskontod Swedbank AS-is ja SEB AS-is kuulusid Eesti Energia AS-i kontsernikonto koosseisu kuni 30. juunini 2021.

Juunis 2021 moodustati Baltikumi kontsernikonto SEB pangas, mille tulemusena kasutavad Enefit Greeni ema- ja tütarettevõtjad Eestis, Lätis ja Leedus ühtset kontsernikontot. Arvelduskrediidi alusvaluuta on euro.

LISA 18. OMAKAPITAL

Seisuga 31. detsember 2021 oli Enefit Green ASil registreeritud 264 276 232 aktsiat (31. detsember 2020: 4 793 473 aktsiat) Aktsia nimiväärtus on 1 euro.

Alates 21. oktoobrist 2021 on Enefit Green noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Seisuga 31. detsember 2021 kuulus 77,17% aktsiatest enamusaktsionärile AS Eesti Energia. Seisuga 31. detsember 2021 moodustas Enefit Green AS kohustuslik reservkapital 479 tuhat eurot (31. detsember 2020: 479 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2021 oli jaotamata kasum 157 673 tuhat eurot (31. detsember 2020: 105 111 tuhat eurot).

augustil 2021 suurendati fondiemissiooni teel Enefit Green ASi aktsiakapitali 225 000 tuhande euro võrra, s.o summalt 4 793 tuhat eurot kuni summani 229 793 tuhat eurot. Fondiemissioon viidi läbi vabatahtliku omakapitali reservi arvelt. Ettevõte emiteeris 225 000 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 1 euro aktsia kohta. Aktsiakapitali suurendati ilma ülekursita.

Oktoobris toimunud aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) raames väljastati uusi aktsiaid kokku 34 482 759 nimiväärtusega 1 euro. Aktsia väljalaskehind oli 2,9 eurot. Aktsiate eest laekus

100 000 tuhat eurot. Tehingu tulemusena tekkis ettevõttele ülekurss kokku summas 65 517 tuhat eurot.

IPO-ga seotud kulud (sh. finantsnõustamise kulud, õigusliku auditi ja nõustamise kulud, tehingu turustamise kulud jne) summas 5 166 tuhat eurot on Enefit Green hinnanud kapitaliseeritavaks, kuna nende kulude teostamine oli vältimatuks eelduseks emissiooni toimumisele.

Kasumi jaotamisel aktsionäridele tuleb maksta tulumaksu 14/86 netosummast dividendidele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamaksmiseni. Ülejäänud dividendid tuleb maksustada maksumääraga 20/80 netosummast. Vt lisa 29 täiendavat informatsiooni dividendide väljamaksmisega kaasnevast tulumaksukulust.

aastal maksis grupp omanikule dividende summas 27 100 tuhat eurot, dividend aktsia kohta oli 5,65 eurot (2020: 18 400 tuhat eurot, dividend aktsia kohta oli 3,84 eurot).

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Jaotamata kasum	157 673	105 111
Tulumaks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel	-30 967	-20 403
Maksimaalne võimalik netodividend	126 706	84 708

Vaba (jaotatav) omakapital, maksimaalne võimalik netodividendide summa ja sellega kaasneva dividendi tulumaksukulu:

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
	2021	2020
Emaettevõtja aktsionäride osa kasumist (tuhandetes eurodes)	79 661	67 870
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhandetes)	86 707	4 794
Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurot)	0,92	14,16
Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (eurot)	0,92	14,16

Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on emaettevõtja aktsionäride osa puhaskasumist jagatud kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna grupil pole potentsiaalseid lihtaktsiaid, on lahustunud puhaskasum kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga.

LISA 19. VÕLAKOHUSTUSED

Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses

	Lühiajalised võlakohustused		Pikaajalised võlakohustused
	Arvelduskrediit (lisa 17)	Panga laenud	Rendi kohustused	Panga laenud	Rendi kohustused	Muud laenud	Kokku
Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 01.01.2020	10 116	37 142	284	185 639	2 651	0	235 832

2020. aastal toimunud liikumised
Rahalised liikumised
Lisandunud võlakohustus	0	391	0	8 585	0	0	8 977
Võlakohustuse tagasimaksmine	0	-37 528	-292	0	0	0	-37 820
Mitterahalised liikumised
Emaettevõtjalt saadud võlakohustuste muutus	-10 116	0	0	0	0	0	-10 116
Ümberklassifitseerimised	0	37 533	253	-37 533	-253	0	0
Laenukulude amortisatsioon	0	0	0	26	0	0	26
Korrigeerimised	0	0	0	0	-353	0	-353
Valuutakursi muutuste mõju	0	-5	0	-204	0	0	-209
Muud liikumised	0	0	0	0	0	3 000	3 000
Kokku 2020. aastal toimunud liikumised	-10 116	391	-39	-29 120	-606	3 000	-36 496
Võlakohustused seisuga 31.12.2020	0	37 533	245	156 513	2 045	3 000	199 336

		Lühiajalised võlakohustused		Pikaajalised võlakohustused
	Arvelduskrediit (lisa 17)	Panga laenud	Rendi kohustused	Panga laenud	Rendi kohustused	Muud laenud	Kokku
Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2020 (lisad 3.1.3, 3.2 ja 14)	0	37 533	245	156 513	2 045	3 000	199 336

2021. aastal toimunud liikumised
Rahalised liikumised
Lisandunud võlakohustus	0	10 000	0	0	0	0	10 000
Võlakohustuse tagasimaksmine	0	-43 634	-262	-40 000	0	0	-83 896
Mitterahalised liikumised
Lisandunud rendikohustus	0	0	0	0	709	0	709
Ümberklassifitseerimised	0	25 455	267	-25 455	-267	0	0
Laenukulude amortisatsioon	0	0	0	51	0	0	51
Valuutakursi muutuste mõju	0	-7	0	-60	0	0	-67
Muud liikumised	0	0	-26	0	348	-3 000	-2 678
Kokku 2021. aastal toimunud liikumised	0	-8 186	-21	-65 464	790	-3 000	-75 880

Võlakohustused seisuga 31.12.2021	0	29 348	224	91 049	2 835	0	123 456
	0	29 348	224	91 049	2 835	0	123 456
Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2021 (lisad 3.1.3, 3.2 ja 14)

Enefit Green AS tegi 2021. aastal graafikujärgseid laenu tagasimakseid summas 43 634 tuhat eurot ja graafikuvälise laenu tagasimakse summas 40 000 tuhat eurot (2020. aastal graafikujärgseid laenu tagasimakseid summas 37 528 tuhat eurot).

aastal võttis Enefit Green AS kasutusele likviidsuslaenu summas 10 000 mis maksti ka 2021. aastal täielikult tagasi. 2020. aastal sõlmis Enefit Green AS pikaajalise laenulepingu Euroopa

Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga (EBRD) summas 40 mln Poola zlotti (9 000 tuhat eurot), mis maksti täielikult välja.

Tolpanvaara projekti omandamisega seotud võlakohustus, mis tuleb vastavalt Metsähallituse ja Enefit Green ASi vahel sõlmitud kokkuleppele tasuda 2024. aastal, on kajastatud muude pikaajaliste kohustuste all, 2020. aastal kajastatud muude laenude all summas 3 000 tuhat eurot. Antud tehingu kohta on täiendav informatsioon toodud lisas 9 ja lisas 20.

Arvelduskrediidi, pangalaenude ja rendikohustuste õiglane väärtus

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Ujuva intressimääraga pangalaenude ja rendikohustuste nominaalväärtus (lisa 3.1)	123 456	196 336
Ujuva intressimääraga pangalaenude ja rendikohustuste õiglane väärtus (lisa 3.3)	123 456	196 336

Juhtkonna hinnangul ei erine ujuva intressimääraga laenude õiglane väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga nende bilansilisest väärtusest, kuna riskimarginaalid ei ole muutunud.

Pikaajalised pangalaenud nominaalväärtuses tagasimaksetähtaja järgi

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
< 1 aasta	29 348	37 924
1–5 aastat	87 393	151 653
> 5 aasta	3 656	4 469
Kokku	120 397	194 046

Laenud on nomineeritud eurodes ja Poola zlottides (üks laen eelpool mainitud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast). Seisuga 31. detsember 2021 oli antud laenu saldo 7 537 tuhat eurot (34 648 tuhat Poola zlotti), 31.detsember 2020 laenu saldo 8 381 tuhat eurot (38 216 tuhat Poola zlotti).

Seisuga 31. detsember 2021 oli grupil väljavõtmata laenusid 140 000 tuhat eurot (31. detsember 2020: 25 000 tuhat eurot).

Võlakohustuste kaalutud keskmised efektiivsed intressimäärad

	31. DETSEMBER
	2021	2020
Arvelduskrediit	-	2,2%
Pangalaenud	1,4%	1,7%
Rendikohustused	5,0%	4,7%

Netovõlg*

	31. DETSEMBER
	2021	2020
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 16)	80 454	10 774
Lühiajalised võlakohustused	-29 571	-37 778
Pikaajalised võlakohustused	-93 884	-161 559
Netovõlg	-43 002	-188 563

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 16)	80 454	10 774
Ujuva intressiga kohustused	-123 456	-199 337
Netovõlg	-43 002	-188 563

*Netovõlg – võlakohustused kokku miinus raha ja raha ekvivalendid, vaata ka lisa 3.2

LISA 20. VÕLAD HANKIJATELE JA MUUD VÕLAD

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Finantskohustused võlgades hankijatele ja muudes võlgades
Võlad hankijatele	4 289	4 904
Viitvõlad	379	445
Võlad emaettevõttele (lisa 32)	1 548	535
Intressivõlad	93	170
Muud võlad	5 255	985
Kokku finantskohustused võlgades hankijatele ja muudes võlgades (lisad 3.1 ja 14)	11 564	7 039
Võlad töötajatele	1 110	988
Maksuvõlad	4 618	1 830
Kokku võlad hankijatele ja muud võlad	17 291	9 857
sh lühiajalised võlad hankijatele ja muud võlad	14 291	9 857
sh pikaajalised võlad hankijatele ja muud võlad (lisa 19)	3 000	0

LISA 21. SIHTFINANTSEERIMINE

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Sihtfinantseerimine perioodi algul	8 020	8 575
Kajastatud muude ärituludena (lisad 24, 30)	-588	-541
Muud	26	-14
Sihtfinantseerimine perioodi lõpul	7 458	8 020

Sihtfinantseerimise kohustuse saldo sisaldab 2017. aastal saadud välisabi seoses Narva Tuulepargi, Paide elektrijaama ning biomassist koostootmisjaama ehitamiseks Lätis.

Selleks, et sihtfinantseerimist tagasi ei nõutaks, peab grupp täitma teatavaid kohustusi: säilitama projektidokumente, nõudmisel esitama projektiga seotuid aruandeid ning mõne projekti puhul täitma teatavaid tehnilisi tingimusi.

LISA 22. MUUD RESERVID

	31. DETSEMBER		Lisa
tuhandetes eurodes	2021	2020
Muud reservid perioodi algul	399 165	400 056
sh realiseerimata kursivahede reserv	-835	56
sh muud reservid	400 000	400 000
Fondiemissioon vabatahtliku omakapitali reservi arvelt	-225 000	0	18
Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus	-12 426	0	2.28, 3.1.1
sh elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv	-12 426	0
Emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus	-10 781	0	2.28, 3.1.1
Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed	-130	-892

Muud reservid perioodi lõpul	150 828	399 166
sh realiseerimata kursivahede reserv	-965	-834
sh elektrienergia riskimaandamisinstrumendide reserv	-12 426	0	2.28 3.1.1
sh emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus	-10 781	0	2.28 3.1.1
sh muud reservid	175 000	400 000

tuhandetes eurodes	2021	2020
Tegevusvaldkondade lõikes
Kaupade müük
Pelleti müük	22 507	16 315
Vanametalli müük	1 090	675
Muu kaupade müük	243	51
Kokku kaupade müük	23 840	17 041

Teenuste müük
Elektrienergia müük	103 213	69 324
Jäätmete vastuvõtt ja edasimüük	15 371	14 756
Soojusenergia müük	7 187	8 523
Vara rent ja hooldus (lisa 8)	835	703
Muude teenuste müük	2 556	3 647
Kokku teenuste müük	129 162	96 953

Kokku müügitulu (lisa 5)	153 002	113 994

Pelleti müügi suurenemine toimus lattu toodetud toodangu arvelt. Aruandeperioodil suurenes müük 171 tuhande tonnini, mis on 46% rohkem kui 2020. aastal (118 tuhat tonni).

Elektrienergia müügi suurenemise tagamaad on avalikustatud lisas 1.1.

LISA 23. MÜÜGITULU LISA 24. TAASTUVENERGIA TOETUS 1. JAANUAR–31. DETSEMBER JA MUUD ÄRITULUD

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Taastuvenergia toetus (lisa 32)	29 546	33 279
Sihtfinantseerimine (lisad 21, 30)	588	541
Muud äritulud	571	1 202
Tulud kasvuhoonegaaside saastekvootidest	0	13 668
Kokku muud äritulud (lisa 5)	30 705	48 689

Enefit Green AS müüs 2020. aasta juunis 550 000 tonni Iru elektrijaamale perioodiks 2013-2020 eraldatud CO2 heitmekvoote, mida grupp enda tarbeks ei vajanud, sest fossiilsete kütuste kasutamine soojuse tootmiseks on vähenenud. Antud tehing suurendas grupp muid äritulusid 13 668 tuhande euro võrra. Vt ka lisasid 5 ja 32.

LISA 25. KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Tehnoloogiline kütus	12 381	14 667
Hooldus- ja remonditööd	15 354	15 705
Elektrienergia	8 169	3 363
Tuhakäitlusega seotud teenused	2 812	3 661
Materjalid ja varuosad toodangu valmistamiseks	2 303	2 884
Transporditeenused valmistoodangu müügiks	1 769	1 654
Muud kaubad, toore, materjal ja teenused	617	639
Ülekandeteenused	344	999
Saastemaks	282	242
Loodusvarade ressursimaks	7	7
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused	44 038	43 820

aasta elektrienergia kulu kasvu lisainfo lisas 1.1.

LISA 26. TÖÖJÕUKULUD

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
	2021	2020
Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud	5 232	4 669
Muud tasud ja toetused töötajatele	65	102
Tööjõukuludelt arvestatud maksud	1 416	1 299
Kokku arvestatud tööjõukulud	6 713	6 071
sh makstud Enefit Green grupi juhatusele (lisa 32)	437	410
sh palgakulu	406	335
sh preemiad	31	51
sh lisatasud	0	24

Aruande perioodi keskmine töötajate arv	158	153

LISA 27. MUUD TEGEVUSKULUD LISA 28. NETO FINANTSKULUD

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Kinnisvara rent ja hooldus	2 061	1 961
Turva- ja üldkindlustusteenused	1 295	1 302
Ärikonsultatsioonid	1 159	947
Muud kulud	1 046	686
Infotehnoloogia teenused	1 024	890
Finants- ja raamatupidamisteenused	355	299
Toetused ja annetused	278	420
Kontoriga seotud kulud	220	206
Personaliga seotud kulud	165	186
Õigusalased teenused	103	75
Aktsiisimaks	84	324
Kokku muud tegevuskulud	7 790	7 296

Rida "Kinnisvara rent ja hooldus" sisaldab rendikulusid summas 1 251 tuhat eurot (2020: 1 376 tuhat eurot) (vt lisa 6). Need kulud hõlmavad muutuvaid rendimakseid summas 811 tuhat eurot (2020: 1 376 tuhat eurot), mida ei ole rendikohustuste mõõtmisel arvesse võetud ja väikese väärtusega rentidega seotud kulusid summas 440 tuhat eurot (2020: 0 eurot).

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Finantstulud
Intressitulud	2	2
Kasum valuutakursi muutusest	620	201
Muud finantstulud sidusettevõtetelt	76	0
Muud tulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt	23	0
Kokku finantstulud (lisa 30)	721	203

Finantskulud
Intressikulud võlakohustustelt	-3 251	-3 635
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused	435	133
Kokku intressikulud	-2 816	-3 502

Muud finantskulud	-17	-42
Kahjum valuutakursi muutusest	0	-36
Kokku finantskulud	-2 833	-3 580
Neto finantskulud	-2 112	-3 377

LISA 29. TULUMAKSUKULU

Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele maksustatakse Eestis äriühinguid dividendide jaotamisel. Alates 2019. aastast kohaldub regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80. Soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamakseni, millelt äriühing on maksnud tulumaksu. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Maksustamisele ei kuulu jaotatavad dividendid, mida makstakse teistelt äriühingutelt saadavate dividendide arvel, tingimusel, et dividendide saajale kuulus dividendide maksmise ajal vähemalt 10% suurune osalus.

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Tulumaksukulu/(tulu)	1 669	-469
Edasilükkunud tulumaksuvara/ kohustuse muutus	-84	1 206
Kokku tulumaksukulu/(tulu)	1 585	737

Keskmine tegelik tulumaksumäär

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
EESTI
Dividendide netosumma	27 100	18 400
sh dividendid, millele on rakendatud soodusmääraga tulumaks 14/86	0	0
dividendid, millele on rakendatud tulumaksumäära 20/80	0	0
maksuvabad dividendid	27 100	18 400
Teoreetiline tulumaks	0	0
Sidusettevõtjatelt saadud dividendide mõju	0	0
Tegelik tulumaks dividendidelt	0	0
Keskmine efektiivne tulumaksumäär
Tütarettevõtjate tulumaksukulu	1 669	-469
Tulumaksukulu	1 669	-469
Edasilükkunud tulumaksukulu/(tulu)	-84	1 205
sh edasilükkunud tulumaksutulu	-720	-712
edasilükkunud tulumaksukulu	636	1 917
Kokku tulumaksukulu/(tulu)	1 585	737

Ainuomanikule maksti 2020. ja 2021. aastal dividende grupi Leedu tütarettevõtte jaotamata kasumist ja seetõttu oli neilt eelnevalt tulumaks tasutud.

Grupil on seisuga 31. detsembril 2021 edasilükkunud tulumaksukohustus 12 568 tuhat eurot (31. detsember 2020: 12 555 tuhat eurot), millest 10 946 tuhat eurot (31. detsember 2020: 11 568 tuhat eurot) koosneb Leedus asuvate tuuleparkide hindamisel õiglaste väärtuse ning raamatupidamise varade bilansiliste maksumuse vahest, mis tekkis Nelja Energia AS ostuanalüüsi käigus.

LISA 30. ÄRITEGEVUSEST SAADUD RAHA

tuhandetes eurodes 2021 2020 Kasum enne maksustamist 81 246 68 607 Korrigeerimised Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus (lisad 6 ja 7) 38 028 38 077 Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus (lisa 9) 118 114 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon (lisa 21) -554 -541 Intressi- ja muud finantskulud (lisa 28) 2 816 3 580 Kasum kapitaliosaluse meetodil sidusettevõtjatesse -115 -5 (Kasum)/kahjum põhivara müügist 19 -1 Intressi- ja muud finantstulud (lisa 28) -26 -2 Liitumistasude ja muude teenustasude amortisatsioon -8 -14 Kahjum (kasum) muudest mitterahalistest tehingutest -691 0 Kursikahjum (kasum) välisvaluutas antud ja võetud laenudelt -67 0 Korrigeeritud kasum enne maksustamist 120 766 109 815 Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Nõuded ostjate vastu muutus (lisa 13) -712 5 541 Varude muutus (lisa 12) 1 556 -4 362 Äritegevusega seotud muude nõuete muutus (lisa 13) -2 361 -4 015 Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -1 517 -2 836 Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus Eraldiste muutus (lisa 22) -57 46 Võlgnevuse muutus hankijatele (lisa 20) -2 062 504 Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus 4 402 -2 319 2 283 -1 769 Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus 121 532 105 210 Äritegevusest saadud raha		1. JAANUAR–31. DETSEMBER

LISA 31. TINGIMUSLIKUD TULEVIKUKOHUSTUSED

POTENTSIAALSED MAKSUREVISJONIST TULENEVAD KOHUSTUSED

Eesti

Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski grupi ettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata grupile olulise täiendava maksusumma.

Välisriigid

Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski grupi välisettevõttes. Lätis, Leedus, Soomes ja Poolas on maksuhalduril õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata grupile olulise täiendava maksusumma.

Tingimuslikud kohustused, mis on seotud käimasolevate juriidiliste vaidlustega

detsembri 2021 seisuga ei ole grupil lahtiseid kohtuvaidluseid, mille negatiivne lahendus võiks omada mõju grupi finantsaruannetele.

Laenukovenandid

Grupi poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad

grupi konsolideeritud finantsnäitajatele. 2021. aastal ega 2020. aastal ei ole piirmäärasid ületatud (lisa 19).

Tingimuslikud kohustused, mis on seotud sõlmitud ehituslepingutega uute tuuleparkide ja päikseelektrijaamade rajamiseks

detsembri 2021 seisuga on grupil seoses sõlmitud ehituslepingutega Šilale II tuulepargi, Akmene tuulepargi, Tolpanvaara tuulepargi ja Zambrowi päikeseelektrijaama rajamiseks tulevasi kohustusi mahus 194 691 tuhat eurot (31. detsember 2020: 7 297 tuhat eurot).

Tingimuslikud kohustused, mis on seotud sõlmitud lepingutega arendusprojektide soetamiseks

detsembri 2021 seisuga on grupil seoses sõlmitud lepingutega Tolpanvaara tuulepargi ning Kelme II/III tuulepargi arendusprojekti soetamiseks tulevasi kohustusi mahus 14 400 tuhat eurot (31. detsember 2020: 5 000 tuhat eurot)

Muutuvad rendimaksed

Kui hoonestusõigused põhinevad muutuvatel rendimaksetel, mis ei sõltu indeksist ega määrast, nt väljamaksete tegemisel võetakse aluseks maal asuvate varade müügiprotsent või katastriüksuste maade väärtused, siis neid rendilepinguid ei arvestata kasutusõiguse varade ja rendikohustustena vastavalt IFRS 16 nõuetele, vaid arvestatakse kui perioodi tegevuskulusid. Grupi hinnangul on 31. detsembri 2021. aasta seisuga diskonteeritud tulevaste perioodide maksete summa nende rendilepingute kehtivusaja jooksul 7 916 tuhat eurot (31. detsember 2020: 7 873 tuhat eurot). Muutused katastriväärtustes, elektrihindades või tootmismahtudes mõjutavad rendilepingute tegelikke makseid.

LISA 32. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

Enefit Green AS emaettevõtteks on Eesti Energia AS. Eesti Energia AS-i ainuaktsionär on Eesti Vabariik.

Enefit Green AS raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks valitsevat või kontrollivat mõju omavaid omanikke, teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid, sidusettevõtteid, ühisettevõtteid, tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju.

Grupp on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja saldode avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle.

Enefit Green AS ja tema tütarettevõtted toodavad taastuvenergiat, mida müüakse vahetult ko|mandatele osapooltele (sh elektribörsile Nord Pool). Emaettevõte Eesti Energia AS osutab Enefit Greenile haldusteenuseid seoses nimetatud müügiprotseduuriga. Need teenused hõlmavad arveldus- ja maksemenetluste haldamist, suhtlemist Nord Pooli ja regulaatoritega ning elektrienergia tootmise ja müügitehingutega seotud regulatiivsete aruannete koostamist. Mainitud teenusega seotud kulud koos Eesti Energia poolt täiendavalt Enefit Green AS-ile osutatud keskselt korraldatud teenustele kajastatakse ülaltoodud tabelis real "Teenuste ost̋.

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Nõuded (lisa 13)	3 293	36 199
sh kontsernikonto nõue emaettevõtte vastu (lisa 17)	0	33 312
Kohustused (lisa 20)	1 548	535
Tuletisvaba lepinguline kohustus (lisa 3.1.1)	23 207	0

Tehingud ja saldod emaettevõttega

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Teenuste ost	8 664	4 125
Kaupade müük*	6 211	15 643
Teenuste müük	1 883	3 504

*Kaupade müük 2020 aastal sisaldab kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute müügist saadud tulu summas 13 668 tuhat eurot (lisa 24)

150

Tehingud ja saldod teiste samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtetega

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Materiaalse põhivara ost (lisa 7)	29 364	0
Teenuste ost	2 387	1 112
Kaupade ost	304	7
Kaupade müük	106	40
Teenuste müük	3 222	1 336

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Nõuded (lisa 13)	908	84
Kohustused (lisa 20)	941	58

Tehingud ja saldod teiste seotud osapooltega (sh sidusettevõtjatega)

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Teenuste ost	1 833	2 088
Teenuste müük	16	17

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Nõuded (lisa 13)	0	2
Kohustused (lisa 20)	454	469

Kaupade ostu- ja müügitehingud seotud osapooltega on teostatud Konkurentsiameti poolt kinnitatud hindades või turuhindades.

Enefit Green AS ja Enefit Green AS-i tütarettevõtja Enefit Wind OÜ arvelduskontod Swedbank AS-is ja SEB AS-is kuulusid kuni 30. juunini 2021 Eesti Energia AS-i kontsernikonto koosseisu. 2020. majandusaastal ning 2021. majandusaasta esimesel poolaastal Enefit Green AS kontsernikontolt intressitulu ei teeninud.

Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud on avalikustatud lisas 26. Juhatuse liikmetega teenistuslepingu lõpetamisel makstakse juhatuse liikmele nelja kuu palk.

TEHINGUD EESTI VABARIIGI KONTROLLI VÕI VALITSEVA MÕJU ALL OLEVATE ETTEVÕTETEGA

Grupi juhatus avalikustab tehingud Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevate ettevõtetega. Aruandeperioodil ja võrreldavatel perioodidel on grupp teinud olulises summas ostuja müügitehinguid põhivõrguettevõtja Elering AS-ga, mis on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing.

Tehingud Elering AS-ga

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Teenuste ost	330	454
Teenuste müük k.a. taastuvenergia toetus (lisa 24)	29 441	32 337

Nõuded Elering AS-i vastu ning kohustused Elering AS-i ees

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Nõuded	2 718	504
Kohustused	43	269

Seisuga 31. detsember 2021 on Enefit Green AS sõlminud pikaajalisi elektrienergia füüsilise tarne lepinguid seotud osapoolega Eesti Energia AS mahus 5 775 GWh, elektrienergia tarnimiseks perioodil 2023 kuni 2033 Leedu, Eesti ja Soome elektrivõrgus. Lepingud on sõlmitud nii aastase baasenergia kui kuise baasenergia tarneks. Seotud osapoolega sõlmitud pikaajaliste elektrienergia füüsilise tarne lepingute kaalutud keskmine hind on 42,3 EUR/MWh.

LISA 33. TÄIENDAVAD ANDMED EMAETTEVÕTTE KOHTA

Vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamisseadusele peab konsolideeriva äriüksuse (emaettevõtte) konsolideerimata finantsaruannete (esmaste aruannete) informatsioon olema avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. Emaettevõtte aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete kajastamist käsitlevad arvestuspõhimõtted on emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 "Konsolideerimata finantsaruanded" nõuetele.

Emaettevõtte aruannetes, mis on avalikustatud käesoleva raamatupidamise aastaaruande lisana (Täiendavad andmed emaettevõtte kohta), on investeering tütarettevõttesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kajastatud väärtuse langus.

KASUMIARUANNE

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Müügitulu	42 337	35 188
Taastuvenergia toetus ja muud äritulud	6 296	19 245
Kaubad, toore, materjal ja teenused	-10 601	-11 349
Valmis ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus	7	0
Tööjõukulud	-4 561	-4 079
Põhivara kulum, amortisatsioon ja väärtuse langus	-6 398	-6 357
Muud tegevuskulud	-4 065	-3 088

ÄRIKASUM	23 014	29 561
Finantstulud	35 618	25 121
Finantskulud	-3 091	-3 835
Neto finantstulud/(kulud)	32 527	21 286
Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse	46	5

KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST	55 586	50 852
Tulumaksukulu	0	0

ARUANDEAASTA KASUM	55 586	50 852

KOONDKASUMIARUANNE

	1. JAANUAR–31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020	Lisa
ARUANDEAASTA KASUM	55 586	50 852

Muu koondkasum
Kirjed, mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse:
Rahavoo riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus
2021: s.h ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse summas null eurot; 2020: ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse summas null eurot	-12 426	0	3.1.1
Aruandeaasta muu koondkasum/(-kahjum)	-12 426	0

ARUANDEAASTA KOONDKASUM KOKKU	43 160	50 852

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes	31.12.2021	31.12.2020
VARAD
Põhivara
Materiaalne põhivara	90 755	95 041
Immateriaalne põhivara	36 488	36 506
Investeeringud tütarettevõtjatesse	256 551	383 069
Investeeringud sidusettevõtjasse	578	532
Laenunõuded tütarettevõtjatelt	38 072	36 991
Kokku põhivara	422 443	552 138

Käibevara
Varud	1 470	877
Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed	308 193	120 173
Raha ja raha ekvivalendid	2 072	3
Kokku käibevara	311 734	121 053
Kokku varad	734 177	673 191

tuhandetes eurodes	31.12.2021	31.12.2020
OMAKAPITAL
Aktsiakapital	264 276	4 794
Ülekurss	60 351	0
Kohustuslik reservkapital	479	479
Muud reservid	151 793	400 000
Jaotamata kasum	89 717	61 231
Kokku omakapital	566 618	466 504

KOHUSTUSED
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused	91 049	156 513
Sihtfinantseerimine	2 037	2 205
Eraldised	13	13
Tuletisvaba lepinguline kohustus	23 207	0
Kokku pikaajalised kohustused	116 306	158 731

Lühiajalised kohustused
Võlakohustused	29 348	37 533
Eraldised	2	22
Võlad hankijatele ja muud võlad	21 904	10 401
Kokku lühiajalised kohustused	51 253	47 956
Kokku kohustused	167 559	206 687

Kokku kohustused ja omakapital	734 177	673 191

RAHAVOOGUDE ARUANNE

tuhandetes eurodes	2021	2020
Rahavood äritegevusest
Kasum enne maksustamist	55 586	50 852
Korrigeerimised
Põhivara kulum, amortisatsioon ja väärtuse langus	6 398	6 357
Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon	-160	-160
Kahjum (kasum) põhivara müügist	19	0
Kahjum (kasum) investeeringult tütarettevõtjasse	395	-2
Kapitaliosaluse meetodi mõju	-115	-5
Kursikasum/kahjum välisvaluutas laenudelt	-67	-209
Intressikulu võlakohustustelt	3 145	3 835
Intressi- ja muu finantstulud	-8 469	-6 721
Liitumistasu ja muude teenustasude amortisatsioon	-8	-14
Dividenditulu elimineerimine	-27 100	-18 400
Korrigeeritud puhaskasum	29 624	35 533

Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus
Äritegevusega seotud nõuete muutus	-415	1 334
Varude muutus	-593	-587
Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus	-1 343	-6 205
Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus	-2 351	-5 458

Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus
Eraldiste muutus	-20	18
Võlgnevuse muutus hankijatele	-1 264	970
Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus	12 435	-1 687
Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus	11 151	-699

tuhandetes eurodes	2021	2020
Makstud intressid ja laenukulud	-3 161	-3 675
Laekunud intressid	4 407	1 899
Kokku rahavood äritegevusest	39 670	27 600

Rahavood investeerimisest
Laekunud materiaalse põhivara müügist	96	34
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel	-1 911	-5 172
Sissemakse tütarettevõtte aktsiakapitali	-5 873	0
Antud laenud (k.a. kontsernikonto muutus)	10 671	-10 671
Finantsinvesteeringutelt laekunud dividendid	68	68
Tütarettevõtjalt laekunud dividendid	27 100	18 400
Laekunud äri likvideerimisest	297	1 507
Kokku rahavood investeerimisest	30 448	4 166

Rahavood finantseerimisest
Grupisisese võla netomuutus	-62 148	25 227
Arvelduskrediidi saldo muutus	0	-10 042
Saadud pangalaenud	10 000	8 977
Tagasi makstud pangalaenud	-83 634	-37 528
Sissemakse aktsiakapitali	100 000	0
Tasutud uute aktsiate emiteerimisega seotud kulud	-5 166	0
Makstud dividendid	-27 100	-18 400
Kokku rahavood finantseerimisest	-68 048	-31 766

Puhas rahavoog	2 069	-1
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul	3	4
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul	2 072	3
Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus	2 069	-1

	Aktsiakapital	Kohustuslik	Ülekurss	Muud reservid	Jaotamata	Kokku
tuhandetes eurodes		reservkapital			kasum
Omakapital seisuga 1. jaanuar 2020	4 794	479	0	400 000	28 780	434 053
Aruandeaasta kasum	0	0	0	0	50 852	50 852
Makstud dividendid (lisa 18)	0	0	0	0	-18 400	-18 400
Kokku aktsionäri poolt tehtud ning aktsionärile tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis	0	0	0	0	-18 400	-18 400
Omakapital seisuga 31. detsember 2020	4 794	479	0	400 000	61 231	466 504

Aruandeaasta kasum	0	0	0	0	55 586	55 586
Aruandeperioodi muu koondkahjum	0	0	0	-12 426	0	-12 426
Makstud dividendid (lisa 18)	0	0	0	0	-27 100	-27 100
Fondiemissioon vabatahtliku omakapitali reservi arvelt (lisa 18)	225 000	0	0	-225 000	0	0
Emiteeritud aktsiakapital (miinus emiteerimisega seonduvad kulud) (lisa 18)	34 483	0	60 351	0	0	94 834
Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide tehingute esmasel kajastamisel tekkinud õiglane väärtus (lisa 3.1.1, 22)	0	0	0	-10 781	0	-10 781
Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis	259 483	0	60 351	-235 781	-27 100	56 953
Omakapital seisuga 31. detsember 2021	264 276	479	60 351	151 793	89 717	566 618

Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid. Emaettevõtte omakapital on kokku viidud korrigeeritud konsolideerimata omakapitaliga paremal olevas tabelis.

	31. DETSEMBER
tuhandetes eurodes	2021	2020
Emaettevõtte omakapital	566 618	466 504
Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline maksumus	-257 129	-383 601
Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil	324 119	426 647
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital	633 607	509 550

LISA 34. SÜNDMUSED PÄRAST ARUANDEKUUPÄEVA

jaanuaril 2022. a. allkirjastas Enefit Green AS Põhjamaade Investeerimispangaga tähtajalise laenulepingu 80 miljoni euro väärtuses. Laenulepingu tähtaeg on 12 aastat. Laenu eesmärk on toetada Enefit Greeni uute tuuleparkide rajamist Baltikumis.
jaanuaril 2022. a. Enefit Green langetas lõplikud investeerimisotsused ehitada valmis 21 MW Purtse tuulepark Eestis ja 6 MW Debniku päikesepark Poolas. Purtse tuulepark peaks valmima 2023. aastal ning selle oodatav tootmismaht saab olema ca 46 GWh aastas. Enefit Green investeerib Purtse tuuleparki ca 28 miljonit eurot. Debniku päiksepark peaks valmima 2023. aastal ning selle oodatav tootmismaht saab olema ca 6,3 GWh aastas. Enefit Green investeerib Debniku päikeseparki ca 4 miljonit eurot.
veebruaril 2022. a. alustas Vene Föderatsioon sõda Ukraina vastu. Grupil ei ole otseseid hankepartnereid või kliente sõdivates riikides, kuid sõja kaudsed mõjud võivad olla olulised grupi koostootmisjaamadele ja pelleti tootmisele. Selle põhjuseks on kõigi energiakandjate hindade, sealhulgas biomassi hinna oluline kasv, mida põhjustab kaudselt puidu impordi kahanemine Venemaalt ja Valgevenest ja sellest tulenenud biomassi kogupakkumise vähenemine Balti riikides.

ARUANDE ALLKIRJAD

Enefit Green AS (registrikood: 11184032) 31.detsember 2021 lõppenud majandusaasta grupi aastaaruande, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande õigsust on kinnitanud:

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Enefit Green AS-i aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Meie arvamus

Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Enefit Green AS-i (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS).

Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 18. märtsil 2022 esitatud täiendava aruandega.

Mida me auditeerisime

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

konsolideeritud kasumiaruannet 31. detsember 2021 lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud koondkasumiaruannet 31. detsember 2021 lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021;
konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas "Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga".

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.

Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele ja selle emaettevõttele ja tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt.

Perioodi 1. jaanuar 2021 - 31. detsember 2021 jooksul oleme Ettevõttele ja selle emaettevõttele ja tütarettevõtetele osutanud maksunõustamisteenuseid ja mõningaid teisi Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud nõustamisteenuseid.

Ülevaade meie auditist

Kokkuvõte

Kontserni auditi olulisus on 3 miljonit eurot, mis on määratud kui ligikaudu 2,5% Kontserni kasumist enne intressi-, maksu-, põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid, välisvaluuta muutustest tingitud kasumeid ja kahjumeid ning sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit (EBITDA).

Kohandasime auditi ulatust lähtudes Kontserni kuuluvate ettevõtete riski tasemest ja suurusest ning viisime läbi kas täismahus auditi või eraldiseisvad auditiprotseduurid oluliste kasumiaruande või bilansiridade osas. Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises.

Tuletisinstrumentide raamatupidamislik arvestus

Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.

Olulisus

Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.

Kontserni auditi olulisus

3 miljonit eurot

Kuidas me selle määrasime

Kontserni olulisuse määramisel me lähtusime oma ametialasest hinnangust. Hinnangu aluseks võtsime 2.5% EBITDA-st.
Kontsern on defineerinud EBITDA kui kasumi enne intressi-, maksu-, põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid,
välisvaluuta muutustest tingitud kasumeid ja kahjumeid ning sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit. EBITDA ei ole IFRS
finantsaruandluse raamistikus defineeritud tulemuslikkuse näitaja
nagu on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande lisas 5. Selle määratlemise ja arvestamise eest vastutab juhtkond. Kontserni poolt EBITDA arvestuseks või
määratlemiseks kasutatud meetod või mõisted võivad erineda teiste ettevõtete poolt sarnaselt nimetatud näitajate
definitsioonist või arvestuse meetoditest.

Rakendatud olulisuse
kriteeriumi põhjendus

Olulisuse arvestuse aluseks oleme valinud EBITDA kuna, nagu kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande lisas 5, see on üheks olulisemaks mõõdikuks Kontserni tulemuslikkuse hindamisel Kontserni juhtkonna
poolt.

Peamised auditi teemad

Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.

Peamine auditi teema Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga oma auditis

Tuletisinstrumentide raamatupidamislik arvestus

Osa Kontserni poolt hallatavatest taastuvenergia tootmise varadest on avatud elektrienergia hindade volatiilsuse riskile. Elektrihindade volatiilsuse riski maandamiseks sõlmis Kontsern baaskoormuse vahetustehingute tuletislepingud. Tehingute eesmärgiks oli elektrienergia hinna muutuse riski maandamine ning nad olid määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Finantstuletisinstrumendid muudeti hiljem füüsilise elektri müügilepinguteks. Antud lepingud olid sõlmitud Ettevõtte emaettevõtte ehk seotud osapoolega.

Tehingute kirjeldus ja nende mõju konsolideeritud raamatupidamise aruandele on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aruande lisas 3. Antud tehingute tulemusel on Kontsern 31. detsember 2021 seisuga kajastanud tuletisvaba lepingulise kohustuse summas 23 207 tuhat eurot, elektrienergia riskimaandamisinstrumendide reservi summas 12 426 tuhat eurot ning emaettevõttega tehtud tuletisinstrumentide tehingu esmasel kajastamisel tekkinud õiglase väärtuse reservi summas 10 781 tuhat eurot.

Tulenevalt antud tehingute keerulisest raamatupidamislikust käsitlemisest ning nende olulisest mõjust Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aruandele on antud valdkond määratud üheks peamiseks auditi teemaks.

Alustasime auditi protseduuride teostamist viies läbi intervjuud Kontserni juhatuse liikmete ja võtmetöötajatega saamaks ülevaate tehingute sisust ning nende mõjust Kontsernile. Hindasime saadud informatsiooni meie teadmiste valguses Kontsernist, selle äritegevusest ning tehingute aluseks olevatest allkirjastatud lepingutest.

Hindasime põhilisi juhatuse poolt rakendatud eelduseid ja hinnanguid finantstuletisinstrumentide õiglase väärtuse määramisel ning riskimaandamise dokumentatsiooni koostamisel. Kontrollisime juhatuse eelduseid, võrreldes neid äritasandi juhtidelt saadud informatsiooniga ja Kontserni tegelike tulemustega, lähtudes Kontserni sisemistest dokumentidest, nagu näiteks eelarveprognoosid, juhtorganite koosolekuprotokollid ning eraldiseisvate tootmisvarade tehnilised näitajad. Valdkondades, kus juhatus oli lähtunud turusisenditest või turunäitajatest tuletatud sisenditest, nagu näiteks elektri hinnad, võrdlesime neid väliste infoallikatega ning Kontserni sisemiste prognoosidega.

Olles saanud detailse ülevaate tehingute aluseks olevatest faktidest ning asjaoludest kaasasime PwC finantsaruandluse spetsialiste, kes aitasid meil hinnata juhatuse poolt rakendatud raamatupidamisliku käsitluse asjakohasust. Lisaks hindasime konsolideeritud raamatupidamise aruandes antud tehingute ja bilansisaldodega seotud avalikustatud informatsiooni piisavust.

Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse

Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Kontsern tegutseb.

Antud eesmärgi saavutamiseks teostasime täismahus auditi Kontserni järgmiste tütarettevõtete finantsaruannete osas: Enefit Green (Kontserni emaettevõte), Enefit Wind OÜ, Enefit Wind UAB, Enefit Green SIA, Technological Solutions SIA.

Lisaks teostasime spetsiifilised auditi protseduurid oluliste saldode ja tehingute osas järgmistes tütarettevõtetes: Enefit Wind Purtse AS, Šilalės vėjas UAB, Tolpanvaara Wind Farm Oy.

Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises. Kirjeldav informatsioon Kontserni struktuuri osas on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 11.

Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kasumi jaotuse ettepanekut, emaettevõtte müügitulu jaotust EMTAK klassifikaatori järgi ja tasustamisaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Vastavalt väärtpaberituru seadusele tasustamisaruande osas on meie kohustus kontrollida, kas tasustamisaruanne sisaldab väärtpaberituru seaduse § 135³ nõuetele vastavat informatsiooni.

Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:

tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud;
tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt; ja
tasustamisaruanne koostatud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 1353.

Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISAdega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:

tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;
hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;

● hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.

Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) nõuetele

Meid on tellitud lepingu alusel Emaettevõtte juhatuse poolt läbi viima põhjendatud kindlustandvat töövõttu, et kontrollida Enefit Green AS-i 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavust kohaldatavatele nõuetele ("Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis").

Käsitletava küsimuse kirjeldus ja kohaldatavad kriteeriumid

Emaettevõtte juhatus on rakendanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele esitusviisi, et vastata artiklite 3 ja 4 nõuetele, mis on KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSES (EL) 2018/815, 17. detsember 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ESEF-i määrus). Kohaldatavad nõuded konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohta on sätestatud ESEF-i määruses.

Eelmises lauses kirjeldatud nõuded määravad aluse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohaldamiseks ja on meie hinnangul asjakohane kriteerium meie põhjendatud kindlustandva kokkuvõtte koostamiseks.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine

Emaettevõtte juhatus vastutab selle eest, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastaks ESEF-i määruse nõuetele.

See kohustab juhatust valima ja rakendama sobivaid märgistusi iXBRL-märgistuskeeles ESEF taksonoomia baasilt ning looma, rakendama ning hoidma sisekontrolle, mis on asjakohased konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi koostamiseks, mis ei sisalda olulisi väärkajastamisi ESEF-i määruse nõuetele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine vastutavad finantsaruandluse protsessi järelevalve eest, mille all tuleb mõista ka finantsaruannete koostamist vastavalt ESEF-i määrusest tulenevale vormingule.

Audiitori kohustused

Meie kohustuseks on avaldada sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustandev kokkuvõte, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Viisime oma töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)) põhjendatud kindlustandva töövõtuna. See standard nõuab, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime kindlustandva töövõtu läbi, omandamaks põhjendatud kindlustunnet, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides kohaldatavatele nõuetele.

Kuigi põhjendatud kindlustunne on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISAE (EE) 3000 (muudetud) standardiga kooskõlas läbiviidud töövõtt garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse (oluline nõuetele mittevastavus).

Kvaliteedikontroll

Me rakendame rahvusvahelist kvaliteedikontrolli standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt on kehtestanud mitmekülgse kvaliteedikontrollisüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele.

Me oleme vastavuses Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks) sõltumatuse ja muude eetikanõuetega. Eetikakoodeks põhineb järgmistel aluspõhimõtetel: ausus, objektiivsus, kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus, konfidentsiaalsus ja kutsealane käitumine.

Läbiviidud protseduuride kokkuvõte

Meie planeeritud ja läbiviidud protseduuride eesmärgiks oli saada põhjendatud kindlust, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis on vastavuses, kõigis olulistes aspektides, kohaldatavate nõuetega ja selline vastavus ei sisalda olulisi vigu ega väljajätmisi. Meie protseduurid hõlmasid eelkõige järgmist:

arusaamise loomine sisekontrollisüsteemist ja protsessidest, mis on olulised konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektroonilise aruandlusvormingu rakendamisel, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande XHTML-vormingus koostamisel ja märgistuskeele kasutamisel;
kontrollimine, kas XHTML-vormingut rakendati õigesti;
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande märgistamise täielikkuse hindamine iXBRL-märgistuskeele abil vastavalt ESEF-i määruses kirjeldatud elektroonilise aruandlusvormingu rakendamise nõuetele;
Kontserni ESEF-i taksonoomiast valitud XBRL-märgistuste kasutamise, ja kui ESEF-i taksonoomiast pole sobiv taksonoomiaelement leitud, laiendussiltide loomise asjakohasuse hindamine; ja
ESEF-i taksonoomia laienduselementide ankurdamise asjakohasuse hindamine.

Usume, et kogutud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie kokkuvõtte avaldamiseks.

Kokkuvõte

Meie arvates, tuginedes käesolevas aruandes kirjeldatud protseduuridele, vastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood

Meid määrati esmakordselt Enefit Green AS-i kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta suhtes. Seega meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood Enefit Green AS-ile kui avaliku huvi üksusele on kokku 1 aasta. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi Enefit Green AS-i audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2040 lõppeva majandusaastani.

AS PricewaterhouseCoopers

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Past 24. märts 2022 Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 567 Tallinn, Eesti

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

Enefit Green grupi jaotamata kasum seisuga 31.12.2021 oli 157 673 tuhat eurot, sh lõppenud majandusaasta kasum 79 661 eurot.

Enefit Green juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku kasumi jaotamiseks järgmiselt:

Dividendideks	39 906 tuhat eurot (0,151 eurot aktsia kohta)
Kohustuslikku reservkapitali	2 779 tuhat eurot
Eelmiste perioodide jaotamata kasumisse	36 976 tuhat eurot

Aavo Kärmas	Juhatuse esimees	24. märts 2022	/	allkirjastatud digitaalselt	/
Innar Kaasik	Juhatuse liige	24. märts 2022	/	allkirjastatud digitaalselt	/
Veiko Räim	Juhatuse liige	24. märts 2022	/	allkirjastatud digitaalselt	/
Linas Sabaliauskas	Juhatuse liige	24. märts 2022	/	allkirjastatud digitaalselt	/

EMAETTEVÕTTE MÜÜGITULU JAOTUS EMTAK KLASSIFIKAATORI JÄRGI

Emaettevõtte AS Enefit Green müügitulu jaotus vastavalt Äriseadustiku §4 lõige 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile EMTAK:

tegevusala	EMTAK kood	2021	2020
Tavajäätmete kogumine	38111	15 364	14 712
Elektrienergia müük	35141	13 181	5 048
Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	35301	6 197	7 663
Peakontorite tegevus	70101	3 819	2 557
Masinate ja seadmete remont	33121	1 677	3 481
Muude kindlate kaupade vahendamine	46181	1 265	789
Muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused	68329	622	693
Elektri- ja sidevõrkude ehitus	42221	146	68
Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused	82991	48	120
Elektrienergia jaotus	35131	10	12
Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus	38211	7	43
Müügitulu kokku		42 337	35 188

AI Terminal

Enefit Green

2216_10-k_2022-04-04_bd29e58f-48ab-4241-8b16-6e2fc379ae64.pdf

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE

Majandustulemused

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2021

Hea lugeja!

Tegevuskeskkond

KODUTURGUDE KESKMISED ELEKTRI TURUHINNAD €/MWh

EESMÄRK 55: ROHEPÖÖRDE VÕIDUKÄIK JÄTKUB

Enefit Greeni tegevust mõjutavad positiivselt ettepanekute kolm põhisuunda:

TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE OSAKAAL ENERGIA BRUTOLÕPPTARBIMISES, %

EESTI: TULEKUL UUED RIIKLIKUD TAASTUVELEKTRI OKSJONID

Peamised muudatused regulatsioonides:

LEEDU: SENINE TAASTUVENERGIA EESMÄRK SAAVUTATUD, UUSI OKSJONEID EI PLANEERITA

LÄTI: ALUSTATI ETTEVALMISTUSI EESTIGA KOOSTÖÖS MERETUULE-PARGI RAJAMISEKS LIIVI LAHES

POOLA: EUROOPA KOMISJONI HEAKSKIIT MERETUULEPARKIDE ARENDAMISEKS

SOOME: PLAAN TAASTUVELEKTRI VÕIMSUSED ENAM KUI KAHEKORDISTADA AASTAKS 2030

Strateegia

Toodame taastuvenergiat tõhusalt ja keskkonnasäästlikult. Selleks seame fookuse:

TÄPSEMALT PÕHINEB MEIE STRATEEGIA KAHEL SAMBAL:

Kohalikul arenduskompetentsil põhinev kasv

ENEFIT GREENI PÕHIMÕTTED ARENDAMISEL

LÜHIAJALINE ARENDUSTE PORTFELL

MÕÕDETAVAD STRATEEGILISED EESMÄRGID KUNI 2025. AASTANI

LÜHIAJALINE ARENDUSTE PORTFELL 31.01.2022 SEISUGA

PIKAAJALINE ARENDUSTE PORTFELL 31.01.2022 SEISUGA

Meie teekond 2021

ENEFIT GREENI TOOTMISMAHUD

400 000 300 000 200 000 100 000 I kv II kv I kv 2020 2021

KVARTAALNE ELEKTRIENERGIA TOODANG 2020-2021: KOOSTOOTMINE, MWh

KVARTAALNE ELEKTRIENERGIA TOODANG 2020-2021: PÄIKE JA MUUD ALLIKAD, MWh

KVARTAALNE SOOJUSENERGIA TOODANG 2020-2021: KOOSTOOTMINE, MWh

TOOTMISVARADE TÖÖKINDLUS

ENEFIT GREEN TOOTMISVARADE TÖÖKINDLUSED 2019-2021

LÕIME DIGITALISEERIMISEGA 1,3 MILJONIT EUROT LISANDVÄÄRTUST

DIGITALISEERIMISE EESMÄRGID 2022 AASTAL

Peamised fookuskohad 2022 aastal:

MEIE KASVUPLAAN HÕLMAB KOGU REGIOONI

MEIE ARENDUSPÕHIMÕTTED

Kogukond on meie koostööpartner Loome ühiseid töögruppe eesmärgiga rajada uusi arendusi kogukondi ja olulisimaid huvigruppe kaasavalt

Leiame sünergiaid muude valdkondadega Aitame kogukondadel roheteekondi personaalselt ja paindlikult planeerida

KOOS KLIENTIDEGA ROHELISEMA TULEVIKU SUUNAS

Enefit Greeni aktsiate avalik pakkumine

ENEFIT GREENI 10 SUURIMAT AKTSIONÄRI

Jätkusuutlikult ja vastutustundlikult homsesse

INIMESED ON MEIE SUURIM VÄÄRTUS

TÖÖTAJATE ARV JA TÖÖJÕUKULUD AASTALÕPU SEISUGA

TÖÖTAJATE VANUSELINE JAOTUS

MEIE VÄÄRTUSPAKKUMISE KESKMES ON ÕPPIMINE JA KASVAMINE

PÜHENDUNUD MEESKOND

ELUKESTEV ÕPE

KASVULAVA TULEVASTELE TIPPTEGIJATELE

ANNAME ÜHISKONNALE POSITIIVSE LAENGU

Enefit Green on järgmiste organisatsioonide liige:

VÄÄRTUSTAME KOGUKONDI

INSPIREERIME PÕNEVA ENERGEETIKAMAAILMAGA

NÄITAME EESKUJU

MAKSUJALAJÄLG

Lähtume oma tegevuses maksuriskide juhtimise põhimõtetest, mille kohaselt:

MEIE MAKSUJALAJÄLG

Eristame maksujalajälje arvutamisel tasutud ja kogutud makse:

ENEFIT GREENI MAKSTUD MAKSUD 2021*

VÄIKSEM JALAJÄLG KESKKONNALE

SÜSTEEMNE JA TERVIKLIK LÄHENEMINE

TÄHTSAMAD KESKKONNANÄITAJAD

ENEFIT GREEN TEGEVUSE VASTAVUS EUROOPA LIIDU TAKSONOOMIA JÄTKUSUUTLIKKUSE KRITEERIUMITELE

ENEFIT GREEN JÄTKUSUUTLIKE MAJANDUSTEGEVUSTE NÄITAJAD (EL TAKSONOOMIA TÄHENDUSES)

JÄTKUSUUTLIKE TEGEVUSTE OSAKAAL KOGUTEGEVUSES

VÄHENDAME JÄRJEPIDEVALT KESKKONNAHEITEID

KASUTAME LOODUS-RESSURSSE SÄÄSTLIKULT

HOIAME KESKKONDA

VÄHENDAME JÄÄTMETE LADESTAMIST

Enefit Green aastaaruanne 2021

Ühingujuhtimine

JUHTIMISPÕHIMÕTTED

EETIKAKOODEKS

HUVIDE KONFLIKTI VÄLTIMINE

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR JA JUHTIMISORGANID