Coop Pank — Annual Report 2024

Mar 19, 2025

Aastaaruanne

2024

Coop Pank majandusaasta aruanne 2023 1

Üldine teave

Ärinimi	Coop Pank AS
Asutatud	15.03.1992 Tallinnas
Aadress	Maakri 30, Tallinn 15014, Eesti Vabariik
Registrikood	10237832 (EV äriregister)
Esmakande aeg	19.08.1997
Telefon	+372 669 0900
SWIFT/BIC	EKRDEE22
E-posti aadress	info@cooppank.ee
Koduleht	www.cooppank.ee
Audiitor	AS PricewaterhouseCoopers
Audiitori registrikood	10142876 (EV äriregister)
Audiitori aadress	Tatari 1, Tallinn 10116
Aruande bilansipäev	31.12.2024
Aruandeperiood	01.01.2024–31.12.2024
Aruandevaluuta	euro (EUR), tuhanded ühikud

Nõukogu liikmed:

Rainer Rohtla (esimees), Viljar Arakas, Jaan Marjundi, Roman Provotorov, Raul Parusk, Silver Kuus

Juhatuse liikmed:

Margus Rink (esimees), Paavo Truu, Heikko Mäe, Arko Kurtmann, Karel Parve

Üldine teave 2
Sisukord3
Tegevusaruanne5
Strateegia5
Eesmärgid7
Tegevuskeskkond 8
Tegevjuhi aruanne10
Finantstulemused15
Kapitaliseeritus ja riskipositsioonid16
Kontserni juhtimiskorraldus18
Aktsiad22
Dividendipoliitika 23
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne24
Jätkusuutlikkuse aruanne 32
Tasustamisaruanne38
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 41
Konsolideeritud kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne41
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 42
Konsolideeritud rahavoogude aruanne43
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne44
Konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad 45
Lisa 1. Oluline teave arvestuspõhimõtete kohta 45
Lisa 2. Riskide juhtimine 56
Kapitali juhtimine 58
Krediidiriski juhtimine60
Likviidsusriski juhtimine 84
Tururiskide juhtimine 86
Operatsiooniriski juhtimine 90
Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide juhtimine90 Varade ja kohustiste õiglane väärtus92
Lisa 3. Tütarettevõtted ja firmaväärtus94
Lisa 4. Tegevussegmendid95
Lisa 5. Neto intressitulu 98
Lisa 6. Neto teenustasutulu98
Lisa 7. Tööjõukulud98
Lisa 8. Tegevuskulud 99
Lisa 9. Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused99
Lisa 10. Finantsinvesteeringud99
Lisa 11. Laenud ja nõuded klientidele 100
Lisa 12. Muud finantsvarad ja muud varad 101
Lisa 13. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 102
Lisa 14. Rendikohustised 102
Lisa 15. Klientide hoiused ja saadud laenud 103
Lisa 16. Muud finantskohustised ja muud kohustised 103
Lisa 17. Allutatud kohustised 104
Lisa 18. Omakapital 105
Lisa 19. Finantsgarantiid ja tingimuslikud laenukohustised 106
Lisa 20. Kohtuvaidlused 107
Lisa 21. Seotud osapooled 107
Lisa 22. Tava ja lahustatud kasum aktsia kohta 108
Lisa 23. Tulumaksu kulu 109
Lisa 24. Bilansipäevajärgsed sündmused 110
Lisa 25. Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruanded 111

Emaettevõtte kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne 111
Emaettevõtte finantsseisundi aruanne 112
Emaettevõtte rahavoogude aruanne 113
Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne 114
Juhatuse deklaratsioon 115
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 116
Kasumi jaotamise ettepanek 124
Tulude jaotus EMTA klassifikaatorite järgi 125

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu
(ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja
allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100007857/reports).

Tegevusaruanne

Coop Pank AS-i kontserni (kasutatud mõistena ka "Kontsern", "Pank") kuuluvad seisuga 31.12.2024 järgmised ettevõtted: Coop Pank AS, Coop Liising AS, Coop Kindlustusmaakler AS ja SIA Prana Property. Neist kolm esimest on registreeritud Eesti Vabariigi äriregistris ja SIA Prana Property Läti Vabariigi äriregistris.

KONTSERNI STRUKTUUR

Strateegia

Panga käekiri strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on järgmine.

Eestimaine pank. Coop Panga omanikud on valdavalt kodumaised investorid. Panga klientideks on kõik eestimaalased. Kõik meie otsused tehakse Eestis. Meie töötajad, juhatus ja nõukogu istuvad ühe laua taga, kasvõi iga nädal. Tunnetame ühiskondlikku poolehoidu kodumaisel kapitalil põhinevate pankade suhtes. Pank soovib oma tegevusega anda panuse Eesti inimeste ja ettevõtete arengusse ning toetada seeläbi Eesti majanduse arengut. Selle missiooni täitmisel teeme proaktiivset koostööd Eestimaa ettevõtjatega, kes vajavad finantseerimistuge oma äriplaanide elluviimisel nii maapiirkondades kui ka linnades. Toetades ettevõtete arengut väljaspool suurlinnu, aitame kaasa Eesti regionaalsele arengule ning loome inimestele võimaluse elada just sellistes Eestimaa paikades, kus nad soovivad.

Igapäevapangandus, finantseerimisteenused ja rahakogumine. Pank näeb oma tugevusi ja sellest lähtuvaid kasvuvõimalusi eelkõige igapäevapanganduse (konto, maksed, pangakaart, sularaha, hoiused), finantseerimisteenuste (eluasemelaen, liisingfinantseerimine, tarbimislaen, krediitkaart, ärilaen) pakkumises ning rahakogumises (lühiajaline kogumine rahasahtli teenuse läbi, keskpikk kogumine tähtajalise hoiustamise kaudu ja pikaajaline kogumine pensionifondidesse). Lisaks vahendame klientidele kindlustusmaakleri kaudu levinumaid varakindlustustooteid (liikluskindlustus, kaskokindlustus, kodukindlustus, reisikindlustus, ostukindlustus).

Oleme kiired. Meie tegutsemisviis on alati ja kõikjal kiire – klient saab elektroonilistes kanalites avada konto umbes 3 minutiga, välkmaksed tehakse sekunditega, erakliendi väikelaenu- ja krediitkaardi otsuse teeme umbes 5 minutiga, kodulaenu- ja autoliisingu otsuse teeme ühe tööpäeva jooksul. Reageerime kiirelt turu muutustele.

Digitaalsed müügi- ja teeninduskanalid ning inimnäoga pangandus. Ajal, mil valdavaks trendiks on digitaliseerimine ja teenindus elektroonilistes kanalites, läheb Coop Pank sama teed, kuid eristub selle poolest, et pakub klientidele finantsteenuste kasutamiseks ka inimkontakti – Panga klienditeenindajad nõustavad kliente 14 pangakontoris üle Eesti.

Pank, mis sobitub Sinu eluga/äriga. Mitte vastupidi. Coop Pangal on ambitsioon kasvada ja seega pingutame iga kliendi nimel. Meie riskiisu on mõtestatult kõrgem. Kasvustrateegiat evides näeme oma tugevusena tahet ja võimekust süveneda klientide soovidesse ja läheneda neile personaalselt, leides kliendi soovidele sobiva lahenduse. Hinnastame igapäevapanganduse teenused paketipõhiselt, võimaldades fikseeritud kuutasu eest kasutada kõiki kliendile iga päev vajalikke pangateenuseid. Maksame intressi nii klientide tähtajalistele hoiustele kui ka nõudmiseni hoiustele.

Panganduse ja kaubanduse integratsioon. Tänu strateegilisele partnerlusele Coop Eesti Keskühistu ja selle 18 liikmesühistuga saame peale tavapäraste müügi- ja teeninduskanalite (kontorid, internetipank, mobiilipank) pakkuda finantsteenuseid ka Coop Eesti Keskühistu liikmesühistute 320 kaupluses üle kogu Eesti. See väljendub Coop Sula teenuses ehk kliendi võimaluses võtta välja sularaha enda pangakontolt või teha sissemakse enda pangakontole Coop kaupluste kassades. Samuti saab klient Coop Panga kaardiga ostude eest tasumisel Coop Eesti kauplustes soodsaimad hinnad.

Eesmärgid

Coop Panga missioon on viia elu edasi igas Eestimaa nurgas. Selleks anname hoogu Eesti ettevõtetele ja aitame inimestel viia ellu oma unistusi nii maal kui ka linnas. Usume, et kui Eesti ettevõtjatel läheb hästi, läheb hästi ka Eesti inimestel ja Eestil tervikuna ning tahame sellesse oma panuse anda. Eesti pangandusturg ja lähiaastate perspektiiv soosivad kodumaisel kapitalil põhinevaid panku, kel on kiire kasvuambitsioon ning valmisolek reageerida kiirelt ja paindlikult kliendi soovidele. Tegevuse algusest (2017) oleme Panga ärimahte (klientide arv, laenuportfell) kasvatanud 7–10 korda suuremaks.

Järgmise kahe aasta jooksul (2027. a. alguseks) on meie strateegiline eesmärk kasvatada Panga turuosa Eestis 10%-ni (vähemalt 2 miljardi euro suurune laenuportfell) ja jõuda seeläbi positsioonile, kus iga kümnes eestimaalane on Coop Pangas arveldav klient (u 150 000 arveldavat klienti). Ärimahtude kasvatamisega seoses seab Pank eesmärgiks tegutseda jätkuvalt kõrge efektiivsusega (kulude ja tulude suhe mitte üle 50%) ning pakkuda aktsionäridele kõrgemat omakapitali tootlust (ROE vähemalt 15%).

väärtus perioodi alguses

Tegevuskeskkond

Aastal 2024 olid majanduskeskkonna märksõnadeks arenenud riikide väga tagasihoidlik majanduskasv, taanduv inflatsioon, intressimäärade langus ja geopoliitilised pinged erinevates maailma piirkondades, sh jätkuv sõda Ukrainas, Iisraeli-Hamasi vaheline sõjaline konflikt ja võimuvahetus Süürias.

Maailmamajandus kasvas 2024. aastal IMF-i (International Monetary Fund) hinnangu1 alusel 3,2%, kusjuures arenenud riikide majanduskasv oli kõigest 1,7%. 2025. aastaks prognoositakse globaalselt 3,3% suurust majanduskasvu, kuid arenenud riikide majandus kasvab prognooside kohaselt vaid 1,9%. Maailmamajandust mõjutas läbi 2024. aasta kõrge intressikeskkond ja keskpankade poolt kitsendav rahapoliitika, mille eesmärgiks on olnud kõrge inflatsiooni alandamine. Võrreldes 2023. aastaga vähenes inflatsioon oluliselt, mis lubas keskpankadel asuda intressimäärasid langetama. 2024. aasta lõpuks ei olnud inflatsioon siiski taandunud keskpankade poolt soovitud piiresse, mistõttu keskpangad olid intresside langetamistes ettevaatlikud. Intresside langetused jätkuvad prognooside kohaselt ka 2025. aastal kooskõlas inflatsiooni taandumisega.

Toorainete ja energiakandjate hinnad olid 2024. aastal stabiilsemad, kui eelmistel aastatel. Näiteks 2024. aasta jooksul püsisid Brenti toornafta hinnad vahemikus 70-80 dollarit barrel. Euroopa maagaasituru olulise hinnaindikaatori, Hollandi TTF gaasifutuuride hinnad, mis 2022. aastal käisid lühiajaliselt ka üle 300 euro taseme, langesid 2023. aasta lõpuks alla 40 euro taseme ning kõikusid 2024. aastal vahemikus 30-50 eurot.

Maailma aktsiaturgudele oli 2024. aasta väga edukas ja olulisemad indeksid tõusid teist aastat järjest. Hoogsalt kasvasid olulisemad USA aktsiaindeksid Dow Jones (+14%), S&P 500 (+26%) ja Nasdaqi koondindeks (+27%). Samuti kasvasid Saksamaa indeks DAX (+19%) ja Jaapani Nikkei indeks (+19%), vaatamata fundamentaalsetele probleemidele nende riikide majanduses ja globaalses konkurentsivõimes.

Venemaa-Ukraina täiemõõduline sõda, mis algas 2022. aasta veebruaris, ei näidanud vaibumise märke ka 2024. aasta lõpus. Kuigi sõja kulg ja intensiivsus ei ole muutunud, siis sõja otsene mõju majanduskeskkonnale on vähenemas, sest ettevõtted on kohanenud uue olukorraga, mida kujundavad ulatuslikud majandussanktsioonid Venemaa ja Valgevene ettevõtete vastu ning katkenud tarneahelad Venemaa, Valgevene, aga ka Ukraina suunal.

Lähis-Ida regioonis ei olnud 2024. aasta lõpuks pinged oluliselt vähenenud, kuid 2025. aasta alguses on siiski toimunud teatud progress rahu saavutamiseks nii Iisraeli-Hamasi konfliktis, kus jaanuaris 2025 jõustus ajutine relvarahu, samuti Süürias, kus võimu üleminek opositsioonile annab lootust pikaajalise kodusõja lõpetamiseks.

Euroala majanduskeskkonda iseloomustas taanduv inflatsioon ja intressimäärade langus, kuid samas siiski tõsised probleemid Euroopa ettevõtete konkurentsivõimega, samuti Euroopa riikide pingelised eelarved. Euroala inflatsioon langes 2024. aastaks stabiilselt tasemele alla 3% ja jõudis detsembris 2024 tasemele 2,4%² . 2025. aastaks prognoosib Euroopa Keskpank (EKP) 3 inflatsiooni tasemeks 2,1%, mis on lähedal EKP pikaajalisele eesmärgile (2,0%). Alates juunist 2024 on EKP langetanud hoiuse püsivõimaluse intressimäära neljal korral 4,0% tasemelt 3,0% tasemele. Viimane intressilangetus toimus detsembris 2024. Kõik see on põhjustanud ka muude rahaturuinstrumentide intresside languse. Näiteks 6 kuu euribor, millega on seotud enamik Eesti ettevõtete laenudest ja eraisikute kodulaenudest, mis tegi oma lähiaja rekordi 2023. aasta oktoobris, jõudes 4,1% tasemele, langes 2024. aasta lõpuks tasemele 2,6%. Arvestades inflatsiooni taandumist

¹ https://www.imf.org/en/Publications/WEO/Issues/2025/01/17/world-economic-outlook-update-january-2025?cid=ca-com-compdpubs\_belt

² https://www.ecb.europa.eu/stats/macroeconomic\_and\_sectoral/hicp/more/html/data.en.html

³ https://www.ecb.europa.eu/press/projections/html/ecb.projections202412\_eurosystemstaff~71a06224a5.en.html

ja vajadust eurotsooni majandust ergutada, prognoositakse, et EKP jätkab intressikärbete tegemist ka 2025. aastal.

Euroopa Liidu keskmine töötusemäär oli 2024. aasta novembriks 5,9%⁴ tasemel, mis on siiski väga mõõdukas tase ja tervikuna ei ole tööturg täna kõige olulisem murekoht Euroopas. Tuleb siiski tähele panna, et regionaalselt on töötuse tase väga erinev, varieerudes 3%-12% vahemikus⁵ . Töötus ei ole tervikuna 2024. aasta jooksul kasvanud, vaatamata majanduskasvu pidurdumisele.

Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) reaalkasvu langus oli 2024. aastal Statistikaameti andmetel⁶ 0,2%. Seega kestab majanduslangus juba kolmandat aastat järjest, kuid majanduslangus on võrreldes aastaga 2023 oluliselt vähenenud ning alates 2024. aasta lõpust on majandus pigem taastumas. Vaatamata kolm aastat kestnud majanduslangusele, on töötus kasvanud üsna mõõdukalt ja ulatuslikke pankrotilaineid pole järgnenud. Töötuse määr kasvas aastaga 6,4% tasemelt 7,6%-ni. 2025. aastaks prognoosib Eesti Pank SKT kasvu püsihindades 1,6%, inflatsiooniks jätkuvalt kõrget 4,3% taset ja töötuse määra vähenemist tasemeni 6,9%, mis tähendab, et majandus on selgelt taastumas.

Intressikeskkonda Eestis määrab suuresti EKP tegevus. Finantsturud ootavad EKP-lt 2025. aastal jätkuvaid intressikärpeid. Turgude ootus on, et 2025. aasta lõpuks jõuavad baasintressid tasemele 2,0% või isegi alla selle. Vastav ootus kajastub juba nii euribori määrades, võlakirjaturgudel kui ka pikaajaliste vahetustehingute (swap) hindades. Ka pangahoiuste intressid on 2024. aasta jooksul tugevalt langenud ning hoiuseintresside jätkuvat langust prognoositakse ka 2025. aastasse.

⁴ https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Unemployment\_statistics

⁵ https://www.statista.com/statistics/1115276/unemployment-in-europe-by-country/

⁶ https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/4813/4562

Tegevjuhi aruanne

Coop Panga 2024. aasta tegevusele ja tulemusele hinnangu andmiseks tuleb vaadata laiemat konteksti. Me tegutseme keskkonnas, mida 2022.–2023. aastal kujundasid tõusvad baasintressid, mille tulemusena inimeste ostujõud langes, ettevõtete investeerimisvalmidus kadus ning majandus jahtus. 2024. aastal jõudsime majanduslanguse põhja ning tasapisi oli näha märke, mis loovad eeldusi tsükli pöördumiseks: baasintressimäärad on nüüdseks languses, inimeste reaalpalk on viimastel kvartalitel kasvanud, maksumuudatused on lähiaastateks fikseeritud, energiahinnad on stabiilsed ja ettevõtjad pühivad tolmu sahtlitesse pandud äriplaanidelt.

Eelnevast lähtuvalt mõjutasid Panga tulemust 2024. aastal kaks faktorit. Esiteks – langevad intressimäärad. Siin on tegemist meist sõltumatu protsessiga, mis samal ajal vähendas oluliselt meie intressitulusid, aga ka intressikulusid. Teiseks – ärimahtude kasv. Siin sõltub kõik meist. Oleme kasvustrateegiaga pank, pingutasime kõvasti ning kasvatasime majanduslanguse aastal ärimahte (laenuportfelli maht, klientide arv) ligi 19%. See on 2–3 korda rohkem kui Eesti pangandusturg tervikuna. Selle tulemusega oleme igati rahul.

Minnes tulemustesse detailsemalt sisse, näeme, et 2024. aastal kasvas meie klientide arv 26 000 võrra (+14%). Üha enam järgneb konto avamisele ka põhipanga vahetus ning siit edaspidi hakkab klient kasutama Coop Panka oma peamise arvelduspangana. Samas on siin ka meie suurim väljakutse ettepoole vaatavalt. Just põhipanga vahetus on see, mis toob meile nõudmiseni hoiuste kasvu ning võimaldab alandada finantseerimiskulu. Täna moodustavad nõudmiseni hoiused vaid kolmandiku meie hoiustest.

Panga laenuportfell kasvas 2024. aastal 283 miljoni euro võrra (+19%). Laenuportfelli kvaliteet püsis terve aasta tugev. Korralikku kasvu näitasid aastaringselt kodulaen ja autoliising. See tähendab, et eraklientide laenunõudlus püsis, vaatamata raskele majanduskeskkonnale, heal tasemel. Aktiivse kodulaenuturu keskkonnas langetasime kodulaenu intressi marginaale ja hakkasime pakkuma õpetajatele soodustingimustel kodulaenu, millega jätkame ka aastal 2025. Tänu tihedale koostööle Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) ja Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES) said paljud meie kliendid rajada kodu ka tõmbekeskustest kaugemale ning kasutada selleks MES-i kaaslaenu ning EIS-i maapiirkonna eluasemelaenu käendust. Nõudlus tarbimislaenude järele püsis nõrk kogu aasta vältel. Nõudlus ärilaenude järele oli esimesel poolaastal madal, kuid sügisel nõudlus taastus ning aasta lõpukuudel saavutasime ärilaenu portfellis märkimisväärse kasvu. Rahastasime mitmeid suuri ettevõtlusprojekte, nagu näiteks Järvamaal Yook kaerajoogi tehase rajamist, Tartumaal NET spordihalli avamist ja Rõngu Pagari laiendust ning Harjumaal Keila Keskuse arendust.

Coop Panga kasum ulatus 2024. aastal 32,2 miljoni euroni, kahanedes aastaga 18%. Kasumi languse võrreldes eelneva aastaga põhjustas eelkõige langevate intressidega majanduskeskkond, mida ei suutnud kompenseerida ka 19% -line ärimahtude kasv.

1. aasta veebruaris võtsime Panga kasvustrateegia toetamiseks 15 miljonit eurot allutatud laenu. Tegemist on Panga teise taseme omavahenditesse kuuluva kapitaliinstrumendiga.

Järgisime kehtivat dividendipoliitikat ja maksime Kontserni 2023. aasta maksueelsest kasumist dividendidena välja 25% ehk netosummas kokku 8,9 miljonit eurot (8,7 senti aktsia kohta, mida on pea kaks korda rohkem, kui oli aasta varem). Sellele lisandus dividendidelt arvestatud tulumaks 2 miljonit eurot. Üle 98% dividendidest laekus Eesti inimeste ja ettevõtete pangakontodele. Coop Pangal oli aasta lõpu seisuga 35 885 aktsionäri.

1. aastal laiendasime veelgi oma rolli ühiskonda panustajatena. Kui siiani oleme panustanud Eesti elu edendamisse peamiselt läbi oma laia kontorivõrgu ja Coopi kaupluste sularahavõrgustiku, siis nüüdsest toetama uudse Kaardiväe programmiga otseselt ka Eesti kaitsevõimet. Peale selle hakkas Pank suurtoetajaks nii võrkpalli rahvuskoondisele kui ka Eesti kümnevõistlejatele. Lisaks hakkasime koostöös TalTechi Arengufondiga välja andma stipendiumeid tehisintellekti ja jätkusuutlikkuse valdkonnas.

Koostöös Eesti idufirma Montonio Finance'iga tõime turule kõige konkurentsivõimelisema e-poe makselahenduse kaupmeestele – see hõlmab nii pangamakseid, kaardimakseid, Apple Pay ja Google Pay makseid, makselingi lisamist arvetele, tarneid ning tagastusi.

1. aasta kevadel ühines Panga tütarettevõte Coop Finants emaettevõttega Coop Pank. Ühinemise tulemusel sai Pangast Coop Finantsi õigusjärglane, kes võttis üle kõigi seniste Coop Finantsi klientide teenindamise. Ühinemise eesmärk oli lihtsustada Kontserni struktuuri ja muuta seeläbi klientide jaoks suhtlemine Pangaga lihtsamaks ja selgemaks.

Novembris toimus oluline sündmus, kui Euroopa Keskpank väljastas Eesti Finantsinspektsiooni ettepanekul Pangale pandikirjade emiteerimist võimaldava täiendava tegevusloa. Saadud täiendav tegevusluba on vajalik eeldus pandikirjade emissiooniks. Pandikirjade emiteerimise eesmärk on Panga finantseerimisstruktuuri mitmekesistamine ja stabiilsete pikaajaliste vahendite kaasamine. Sobivate turutingimuste olemasolul tekib Pangal võimalus kaasatavate vahendite arvelt finantseerida täiendavat laenutegevust ning tagada enda rahastus soodsamatel tingimustel. Tegeliku emissiooni läbiviimise, s.h. emissiooni ajastuse, mahu ja muud tingimused, otsustab Pank vastavalt turuolukorrale ning Panga finantseerimisvajadustele. Esialgsete prognooside kohaselt toimub esimene emissioon 2025. aasta esimeses pooles.

Eesti Pank määras alates 01.01.2025 Coop Panga süsteemselt oluliste krediidiasutuste hulka, põhjendas oma otsust sellega, et Panga olulisus Eesti finantssüsteemis on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Eelkõige on Pank kasvatanud turuosa nii Eesti majapidamistele ja ettevõtetele väljastatud laenude kui ka neilt kaasatud hoiuste vallas. Mõlema näitaja puhul oli Panga turuosa 2024. aasta lõpus üle 5%. Otsusega kaasneb Pangale kohustus alates 01.01.2025 hoida täiendavat, süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvrit suuruses 0,5 protsenti.

Reitinguagentuur Moody's kinnitas aasta lõpus Coop Panga reitinguhinnangu senisel Baa2 tasemel ning reitingu väljavaade tõsteti positiivseks. See näitab, et vaatamata keerulistele aegadele, on Pank jätkuvalt usaldusväärne, hästi kapitaliseeritud, kvaliteetse krediidiportfelliga ning on näidanud head kasumlikkust.

Panga strateegiline eesmärk on 2027. aasta alguseks kasvatada Panga turuosa Eestis 10%-ni ja laenuportfell vähemalt 2 miljardi euroni ning jõuda seeläbi positsioonile, kus enam kui iga kümnes eestimaalane kasutab Coop Panka põhipangana – see tähendab vähemalt 150 000 arveldavat klienti. Ärimahtude kasvatamise tulemusena seab Pank eesmärgiks tegutseda kõrge efektiivsusega (kulude ja tulude suhe alla 50%) ning pakkuda aktsionäridele ootuspärast omakapitali tootlust (ROE vähemalt 15%).

Tänan kõiki Coop Panga kliente, aktsionäre ja töötajaid 2024. aasta eest. Meie eesmärk on ehitada Panka selliselt, et see oleks igaühe edulugu. Edulugu kliendile. Edulugu aktsionärile. Edulugu töötajale. Edulugu ühiskonnale.

Margus Rink

Klientide arv kasvas

Coop Panga klientide arv oli 2024. aasta lõpuks 208 000, kasvades aastaga 26 000 kliendi võrra. Neist 23 000 olid erakliendid ja 3 000 ärikliendid.

Kasum kahanes

Coop Panga kasum ulatus 2024. aastal 32,2 miljoni euroni, kahanedes aastaga 18%.

Laenuportfell kasvas

Coop Panga laenuportfell kasvas aastaga 19%, ulatudes 2024. aasta lõpuks 1,77 miljardi euroni.

Laenuportfelli kasvu toetasid kõik finantseerimisega tegelevad äriliinid.

Hoiuste maht kasvas

Coop Panga hoiuste portfell kasvas aastaga 10%, ulatudes 2024. aasta lõpuks 1,89 miljardi euroni.

Tähtajalised hoiused kasvasid aastaga 7% ja nõudmiseni hoiused kasvasid 15%.

Ostukindlustusega deebet- ja krediitkaardid

Kõik Coop Panga eraisikute pangakaardid on Alexela ja Coopi kaupluste kliendikaardid ning kaartidega tuleb kaasa tasuta ostukindlustus, mis kindlustab automaatselt kõik kuni 2 500-eurosed ostetud kestvuskaubad õnnetuste ja varguste vastu.

Coop Panga kliendid saavad Coopi kaupluste kassades sularaha tasuta oma pangaarvele maksta ja sealt välja võtta. Ka kõigi teiste pankade sularaha automaatidest on sularaha väljavõtmine eraklientidele ilma teenustasuta.

Mugavaks maksmiseks saab Coop Panga kaardid lisada Apple või Google Walletisse. Kaardid saab lisada ka kella, sõrmusesse või muusse nutikasse seadmesse, millel on maksefunktsioon – Garmin, Fitbit, Fidesmo, Manage Mii, Zepp, Tappy või Xiaomi.

Kindlustuslahendused

Coop Kindlustusmaakler loob Coop Panga klientidele üha suuremat lisaväärtust, pakkudes kõiki enimlevinud kindlustustooteid nagu liiklus-, kasko-, kodu- ja reisikindlustus.

Lisaks pakutakse väikelaenu- ja kodulaenumakse kindlustust ning väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete varakindlustust, ehitusmasinate- ja muude seadmete kindlustust.

Coop Kindlustusmaakler kasvab jõudsalt ja kindlustuslepingu saab sõlmida mugavalt ja kiirelt Coop Panga kodulehel.

Uus strateegiline fookus: kogumislahendused

Coop Pank pakub mugavaid võimalusi raha kogumiseks ja kasvatamiseks.

Lisaks tähtajalisele hoiusele saab raha paindlikult ning märkamatult koguda ja kasvatada Rahasahtli kontoga.

Samuti vahendab Coop Pank Tuleva II ja III pensifondi.

Coop Pank pingutab jätkusuutlikkuse nimel Coop Pank pingutab Coop Pank jätkab panustamist jätkusuutlikusse

jätkusuutlikkuse nimel

1. aastal pälvisime esimese pangana Eestis rahvusvaheliselt keskkonnamõju hindavalt organisatsioonilt Carbon Disclosure Project (CDP) reitingu B, mis kinnitab, et oleme keskkonnamõjude valdkonnas head juhtimist üles näitav 2023. aastal jätkusid mitmed keskkonnamõju vähendamisega seotud tegevused ja analüüsid. Muu hulgas asendus meie Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi 2024. aastal jätkusid mitmed keskkonnamõju vähendamisega seotud tegevused ja analüüsid. Pank keskendus oma mõjude, riskide ja võimaluste tuvastamisele ning valmistus sellega kestlikkusteabe aruandluseks.

ettevõte. Kuulume ka Eesti

Keskkonnaprogrammi

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumisse, kus kanname alates 2022. aastast pronkstaseme märgist. Lisaks astusime 2022. aastal ÜRO pronkstaseme märgis hõbetaseme märgisega. Sõlmisime Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud European Energy Lisaks panustas Pank andmekvaliteedi parendamisse, et nii jalajälje kui ka kliimamõju hindamine oleks võimalikult täpne.

finantsalgatuse (UNEP FI) liikmeks ja kinnitasime vastutustundliku panganduse põhimõtted. Astume kliimamõju juhtimisel julgeid samme ja soovime hiljemalt 2050. aastaks saada kliimaneutraalseks pangaks. Efficiency Fundiga lepingu, mille alusel võtab pank fondist 15 miljonit eurot tagamata allutatud laenu energiatõhususe ja taastuvenergeetika projektide rahastamiseks. Euroopa Liidu kaasrahastatud European Energy Efficiency Fundist 2024. aastal võetud laenust rahastas Coop Pank eelmisel aastal viite energiatõhususe ja taastuvenergeetika projekti.

Finantstulemused

Kasumiaruanne, miljonites eurodes	2024	2023	2022	2021	2020
Neto intressitulu	77,6	81,3	50,7	35,5	28,4
Neto teenustasutulu	4,3	4,8	3,8	3,1	2,1
Neto muud tulud	0,0	−0,9	0,1	0,6	0,6
Neto tegevustulud kokku	81,9	85,2	54,6	39,2	31,1
Tegevuskulud	−40,6	−35,1	-27,2	-22,4	-18,8
Allahindlus krediidikahjumite katteks	−4,6	−6,3	-5,2	-2,5	-4,8
Tulumaksu kulu	−4,5	−4,6	-1,8	-0,8	-0,2
Puhaskasum	32,2	39,2	20,4	13,5	7,3

Ärimahud, miljonites eurodes	2024	2023	2022	2021	2020
Neto laenuportfell	1 774	1 491	1 301	953	671
Klientide hoiused ja saadud laenud	1 886	1 722	1 508	1 099	758
Allutatud laenud	63	50	38	17	7
Omakapital	212	186	149	112	98

Suhtarvud	2024	2023	2022	2021	2020
Keskmine omakapital, mln eurot Omakapitali tootlus (ROE), % (puhaskasum / omakapital, keskmine)	198 16,2	167 23,5	121 16,8	105 12,9	93 7,8
Koguvarad, keskmine, mln eurot Varade tootlus (ROA), % (puhaskasum / koguvarad, keskmine)	2 069 1,6	1 866 2,1	1 446 1,4	1 055 1,3	741 1,0
Sularaha ja intressitootvad varad, keskmine, mln eurot Neto intressimarginaal (NIM), % (neto intressitulud / intressitootvad varad,	2 054 3,8	1 857 4,4	1 434 3,5	1 039 3,4	725 3,9
keskmine) Kulude ja tulude suhe, % (tegevuskulud kokku / neto tegevustulud kokku)	49,6	41,2	49,7	57,2	60,5
Laenude ja hoiuste suhe, % (neto laenud / klientide hoiused ja saadud laenud)	94,1	86,6	86,3	86,8	88,5
Dividendi ja puhaskasumi suhe % (neto dividend / puhaskasum)	22,7	22,3	20,3	0	0
Likviidsuskattekordaja (LCR), % Stabiilse rahastuse kattekordaja (NSFR), % Finantsvõimenduse määr (LR), % (arvutatakse vastavalt CRD IV-le)	206,7 127,2 8,8	293,4 134,3 8,4	175,8 144,1 7,4	201,7 133,5 6,7	275,0 131,8 8,8

Kapitaliseeritus ja riskipositsioonid

Kapitalibaas, tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023
Esimese taseme omavahendid
Sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss	96 892	95 452
Kohustuslik reservkapital	6 815	4 855
Eelmiste perioodide jaotamata kasum, v.a. aruandeperioodi kasum	73 629	45 280
Aruandeperioodi aktsepteeritav kasum*	19 545	23 757
Muu akumuleeritud koondkasum**	298	−459
Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus (-)	−6 757	−6 757
Immateriaalne põhivara (-)	−12 954	−10 838
Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine (-)	−38	−36
Muud mahaarvamised I taseme omavahenditest (-)	−1 820	−1 148
Esimese taseme põhiomavahendid (CET1 kapital)	175 610	150 106
Täiendavad esimese taseme omavahendid	28 148	28 100
Esimese taseme omavahendid (Tier I kapital)	203 758	178 206
Allutatud kohustised	35 000	22 000
Teise taseme omavahendid (Tier II kapital)	35 000	22 000
Aktsepteeritud kapital adekvaatsuse arvutamiseks	238 758	200 206
Riskiga kaalutud varad (RWA)
Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil	6 183	5 998
Krediidiasutused, investeerimisühingud ja kohalikud omavalitsused
standardmeetodil	2 985	3 084
Äriühingud standardmeetodil	124 619	115 263
Jaenõuded standardmeetodil	191 647	166 608
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud nõuded standardmeetodil	638 648	525 037
Makseviivituses olevad nõuded standardmeetodil	11 217	8 883
Eriti suure riskiga seotud kirjed standardmeetodil	131 950	105 909
Muud varad standardmeetodil	9 984	10 994
Krediidirisk ja vastaspoole krediidirisk kokku	1 117 233	941 776
Operatsioonirisk baasmeetodil	112 728	78 909
Kokku riskiga kaalutud varad (koguriskipositsioon)	1 229 961	1 020 685
CET1 suhtarv (%)	14,28%	14,71%
Tier I kapitali suhtarv (%)	16,57%	17,46%
Kapitali adekvaatsus (%)	19,41%	19,61%

* Aruandeperioodi aktsepteeritav kasum sisaldab vastava aruandeperioodi 30. septembril lõppenud 9-kuulise perioodi vahekasumit, mis on läbinud sõltumatu audiitori eriotstarbelise ülevaatuse ning saanud Finantsinspektsioonilt loa kasumi kaasamiseks. Kaasatud kasumist on maha arvatud prognoositud dividendide väljamaksed.

** Muu akumuleeritud koondkasum sisaldab õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi kajastatavate finantsvarade ümberhindluse reservi.

Nõuded omavahenditele (31.12.2024)
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv	4,50%	I taseme põhiomavahendid/koguriskipositsioon
Esimese taseme omavahendite suhtarv	6,00%	I taseme omavahendid/koguriskipositsioon
Koguomavahendite suhtarv (kapitali adekvaatsus)	8,00%	Koguomavahendid/koguriskipositsioon
Pillar 2 kapitalinõue (P2R)	2,75%	Koguriskipositsioonist
Omavahendite suunis (P2G)	1,50%	Koguriskipositsioonist
Kapitali säilitamise puhver	2,50%	Koguriskipositsioonist
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr	1,50%	Koguriskipositsioonist

Seisuga 31.12.2024 oli Kontserni üldise kapitalinõude suhtarv 16,25%, s.h. Pillar 2 kapitalinõue, Pillar 2 omavahendite suunis ja kapitalipuhvrid.

Kontserni kapitali säilitamise puhvriks seisuga 31.12.2024 oli 30 749 (31.12.2023: 25 517) tuhat eurot ning vastutsükliliseks kapitalipuhvriks 18 449 (31.12.2023: 15 310) tuhat eurot. Seega seisuga 31.12.2024 oli Kontserni kombineeritud puhvri nõue 49 198 (31.12.2023: 40 827) tuhat eurot.

Kontsern oli nii 31.12.2024 kui ka seisuga 31.12.2023 kooskõlas kõikide regulatiivsete kapitalinõuetega.

Eesti Pank määras enda 28.11.2024 otsusega Coop Pank AS-i süsteemselt oluliseks krediidiasutuseks, millega kaasneb Pangale kohustus hoida täiendavat, süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvrit suuruses 0,5% koguriskipositsioonist. Pangal tuleb seda nõuet täita esimese taseme põhiomavahenditega (CET1 kapital). Süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvri eesmärk on suurendada süsteemselt olulise turuosalise toimekindlust. Täiendav kapitalinõude hoidmise kohustus hakkas Panga jaoks kehtima 1.jaanuarist 2025.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 392 kohaselt käsitletakse riskide kontsentreerumisena ühe kliendi või klientide rühma suhtes võetud riskipositsioone, mis võrduvad 10%-ga või ületavad 10% krediidiasutuse esimese taseme omavahenditest (vt eelmisel leheküljel kapitaliseerituse tabelit). Riskide kontsentreerumise kohaldatavatest piirmääradest on vabastatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 1 tingimustel riskipositsioonid klientide vastu, mis tulenevad kasutamata krediidilimiitidest. Riskide kontsentreerumise piirmääradest on vabastatud ka riskipositsioonid keskvalitsuste ja keskpankade vastu, kellele on määratud riskikaaluks 0%.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõike 1 kohaselt ei või ühe kliendi või klientide rühma suhtes võetud riskipositsiooni väärtus pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist olla suurem kui 25% krediidiasutuse esimese taseme omavahenditest. Seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 ei ületanud ühegi krediidiasutuse, kliendi ega klientide rühma riskipositsioon määrusega (EL) 575/2013 kehtestatud riskide kontsentreerumise piirmäärasid.

Kontserni juhtimiskorraldus

Coop Pank AS-i kontsern lähtub oma tegevuses konsolideerituse põhimõttest, mis väljendub ühtsete ja kooskõlastatud eesmärkide seadmises, ühtsete põhiväärtuste järgimises ning kontserniüleste otsustuspädevate organite toimimises, kes juhivad Kontserni tegevusega kaasnevaid riske.

Coop Pank AS-i juhtimine on kolmetasandiline, kus juhtorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsionäride üldkoosolek on Coop Pank AS-i kõrgeim juhtorgan, kus saavad osaleda kõik aktsionärid ja mis toimub tavaliselt korraliselt üks kord aastas.

Nõukogu valitakse aktsionäride üldkoosoleku poolt kuni viieks aastaks. Ettepanekuid üldkoosoleku otsuse eelnõuna nõukogu liikme kandidatuuri ülesseadmiseks saavad esitada aktsionärid, kelle häältega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Nõukogu liikme kandidaadil peavad olema asjakohased teadmised ja kogemused Panga juhtorganis osalemiseks, nõukogu koosseis peab olema mitmekesine ning nõukogus peab olema piisavalt sõltumatuid liikmeid.

Juhatus valitakse Panga nõukogu poolt kuni viieks aastaks. Juhatuse kui kollegiaalse organi liikmete valimisel tagab nõukogu, et moodustatav juhatus oleks oma koosseisult nii teadmiste, oskuste, kogemuste kui ka hariduse poolest piisavalt mitmekesine, et tagada juhatuse võimekus juhtida tõhusalt kõiki Panga tegevusalasid.

Juhtorgani liikmete valimisel lähtutakse krediidiasutuste seaduses sätestatud juhtorgani liikmele esitatavatest nõuetest: valitaval isikul peavad olema krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon. Juhatuse liikmeks ei valita isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta ei ole muul mõjuval põhjusel sobiv äriühingut juhtima. Eelnimetatud nõuete täitmise tagamiseks on Pangas kehtestatud sisemine kord juhtorgani liikme sobivuse hindamiseks: sobivust hinnatakse nii enne vastava isiku valimist juhtorgani liikmeks kui ka vajaduse korral tema ametisoleku kestel. Et tagada juhatuse liikmete jätkusuutlik kompetents, on Pangas ette nähtud kord juhatuse liikmete regulaarseks enesetäiendamiseks. Krediidiasutuste seaduse järgi peab pangas olema moodustatud nomineerimiskomitee, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega või kui krediidiasutus on süsteemselt oluline. 2024. aastal ei olnud Pangas nomineerimiskomiteed moodustatud, kuivõrd see ei olnud vajalik. Eesti Pank nimetas Panga alates 01.01.2025 süsteemselt oluliseks krediidiasutuseks ning Pank kavatseb 2025. aastal moodustada nomineerimiskomitee.

Juhatus

MARGUS RINK

Panga juhatuse esimees alates veebruarist 2017

Varem Eesti Energia juhatuse liige ja Swedbanki jaepanganduse juht

PAAVO TRUU

Panga juhatuse liige alates veebruarist 2022

Varem Coop Eesti ja Magnum finantsjuht

HEIKKO MÄE

Panga juhatuse liige alates veebruarist 2020

Varem Magnum Veterinaaria tegevjuht ja energiakaubanduse juht Eesti Energias

KAREL PARVE

Panga juhatuse liige alates novembrist 2023

Varem LHV Panga privaatpanganduse juht

ARKO KURTMANN

Panga juhatuse liige alates novembrist 2020

Varem LHV Panga äripanganduse osakonnajuht

Nõukogu

RAINER ROHTLA

Nõukogu esimees Auditikomitee liige Töötasukomitee liige

Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees

VILJAR ARAKAS

Nõukogu liige

EfTEN Capitali juhatuse esimees

JAAN MARJUNDI

Nõukogu liige Töötasukomitee liige

Harju Tarbijate Ühistu juhatuse esimees

RAUL PARUSK

Nõukogu liige Töötasukomitee liige

Kodea juhatuse liige

ROMAN PROVOTOROV

Nõukogu liige Antsla Tarbijate Ühistu juhataja

SILVER KUUS

Nõukogu liige Auditikomitee liige

Agron Halduse arendusjuht Lorikoru Capital juhataja

Kontserni struktuuri kujundab ja kinnitab Panga juhatus, arvestades õigusaktides, Panga ja tema tütarettevõtete põhikirjades ja strateegias sätestatut, samuti nõukogu antud juhiseid ja Panga arenguprioriteete. Kontserni organisatsiooniline struktuur põhineb funktsionaalsel struktuuril. Vastutus Panga ja tütarettevõtete tegevuse eest on jaotatud Panga juhatuse liikmete vahel äriliinide ning osakondade kaupa. Vastutusvaldkondade jaotus juhatuse liikmete vahel lähtub funktsioonide lahususe põhimõttest, mis tagab kontrollivate üksuste lahususe kontrollitavatest üksustest.

Kontserni strateegia, eesmärgid ja riskijuhtimise põhimõtted kinnitab Panga nõukogu. Panga juhatus ja Kontserni kuuluvate ettevõtete nõukogud kinnitavad konkreetse äriliini või ettevõtte jaoks detailsema tegevusplaani. Kontserni strateegias väljendatud põhiväärtused on ühtsed kogu Kontserni ettevõtete jaoks. Kontsernis toimib kontserniülene riskide juhtimine ja on loodud järgmised kontserniülesed komiteed:

• Auditi-/riskikomitee, mille ülesanne on olla nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, tegevuse seaduslikkuse, sisekontrolli ja siseauditi ning järelevalve teostamise valdkonnas.
• Töötasukomitee, mille ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist ja nende kooskõla Kontserni tegevuseesmärkidega ning tasustamisega seotud otsuste mõju Kontserni riskijuhtimisele ning omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele.
• Krediidikomitee on otsustuspädev organ krediidiotsuste tegemisel. Komitee ülesanne on tagada enda otsuste kaudu kontserniüleselt ühtse krediidipoliitika järgimine.
• Aktivate ja passivate juhtimise komitee on kontserniüleselt otsustuspädev organ likviidsusriski, pangaportfelli intressiriski ja väärtpaberiportfelli juhtimisel, aktivate ja passivate struktuuri kujundamisel ning tulususe juhtimisel.
• Kontode avamise komitee, mille ülesanne on juhtida oma otsuste kaudu kõrgema riskiastmega klientidega kliendisuhte loomist ja vajaduse korral lõpetamist.
• Arendusprojektide komitee, mille peamine ülesanne on Kontserni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike infosüsteemide arenduste juhtimine.

Et tagada Kontserni tegevuse tõhusus, finantsaruandluse usaldatavus, tegevuse vastavus seadustele, muudele õigusaktidele ja juhtorganite kinnitatud sisereeglitele ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase teabe alusel, on Kontsernis loodud kõiki tegevus- ja juhtimistasandeid hõlmav kontserniülene sisekontrollisüsteem. Tegevuse kontrollimine põhineb kolmetasandilisel kontrollisüsteemil. Esimesel tasandil toimub kontroll iga üksuse siseselt enesekontrollina. Teisel tasandil tegutsevad iseseisvate ja sõltumatute kontrolliüksustena riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsioon. Kolmandal tasandil tegutseb Kontserni kogu tegevust kontrolliv siseauditi üksus.

Kontsernis kehtib ühtne tasustamispoliitika. Töötajatele makstakse vastavalt turutasemele palka ja tulemustasusid. Rahalistele tasudele lisanduvad muud mitterahalised soodustused, nagu paindlik tööaeg, kodus töötamise võimalus, erinevad ühisüritused, vabatahtlik tervisekindlustus ja sportimise soodustus. Kontserni töötajad töötavad töölepingute alusel, juhatuse liikmed käsunduslepingute alusel.

Panga jaoks on oluline töötajate rahulolu ja areng. Selle tagamiseks korraldatakse erinevaid arendavaid koolitusi ja ühisüritusi, näiteks Aasta Gala ning Panga infopäevad ja suvepäevad. Kõikide töötajatega viiakse aasta jooksul läbi aastavestlused ja poolaastavestlused, et tagada töötajate areng ja nende tegevuse parem kooskõla Panga strateegia ja ühiste eesmärkidega.

Kontserni struktuur

Aktsiad

Coop Pank AS on emiteerinud lihtaktsiaid, mille iga aktsia annab ühe hääleõiguse. Aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna põhinimekirjas ISIN-koodiga EE3100007857 alates 10.12.2019. Aktsia märkimishind esmase pakkumise käigus oli 1,15 eurot. Seisuga 31.12.2024 oli aktsia hind 1,96 eurot. 2024. aastal oli madalaim kaubeldav hind 1,93 eurot ja kõrgeim hind 2,53 eurot. Seisuga 31.12.2024 oli aktsiahinna alusel Panga turuväärtus 202,1 miljonit eurot. Aasta jooksul oli tehingute käive kokku 16,9 miljonit eurot ja omanikku vahetas 7,8 miljonit aktsiat, keskmise tehinguhinnaga 2,18 eurot aktsia. Alates börsil noteerimise algusest on olnud tehingute käive kokku 179,6 miljonit eurot.

Aktsia hinna ja puhaskasumi suhe aktsia kohta 2024. aasta lõpu seisuga oli 6,3. Suhtarvu leidmise aluseks on 31.12.2024 seisuga ettevõtte turuväärtus, mis jagatakse aasta puhaskasumiga. Aktsia raamatupidamislik väärtus seisuga 31.12.2024 oli 2,06 eurot aktsia kohta ning aktsia hinna suhe aktsia raamatupidamislikku väärtusesse oli 0,95.

Seisuga 31.12.2024 omavad üle 5% Panga aktsiatest: Coop Investeeringud OÜ 22,01% Andres Sonn 8,27%

Lisaks omavad Coop Eesti Keskühistu Tarbijate Ühistute liikmed kokku 18,96% Panga aktsiatest, kuid eraldiseisvalt ei oma neist ükski üle 5%.

Pangal on 31.12.2024 seisuga 35 885 aktsionäri, kellest suurinvestoreid ehk üle 100 000 aktsia omanikke on 50. Kõikidest aktsionäridest 35 696 (99,5%) olid Eesti Vabariigi residendid ja 189 (0,5%) muude riikide residendid.

Aktsiad omavad õigust dividendile (vt peatükk "Dividendipoliitika").

Coop Panga aktsionäride jaotus 31.12.2024

Dividendipoliitika

1. novembril 2019 toimunud aktsionäride koosolekul kinnitati dividendipoliitika, mille järgi on Panga eesmärk maksta dividendideks koos sisalduva tulumaksuga 25% Kontserni aktsionäridele kuuluvast maksueelsest aastakasumist. Dividendi maksmise eeldused on:

2. väliste ja sisemiste kapitalinõuete ning likviidsusnõuete täitmine;

3. kapitali tase pärast dividendi makset on jätkusuutlik ja piisav, et tagada ärimahtude kasv ja katta investeeringute vajadus.

Dividendimakseid on teostatud järgnevalt:

1. mail 2023 maksis Pank aktsionäridele 2022. aasta kasumi arvelt dividende 0,045 eurot (neto) aktsia kohta, kokku netosummas 4 566 tuhat eurot. Lisaks arvestati osa dividendidelt (1/3 aastal 2022 makstud dividendidelt) tulumaks madalama maksumääraga 14/86 ja ülejäänud osa maksustati määraga 20/80.

2. mail 2024 maksis Pank akstionäridele 2023. aasta kasumi arvelt dividende 0,087 eurot (neto) aktsia kohta, kokku netosummas 8 895 tuhat eurot. Lisaks arvestati dividendidelt tulumaks madalama maksumääraga 14/86 (1/3 aastatel 2022 ja 2023 makstud dividendidelt) ja ülejäänud osa maksustati määraga 20/80.

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne

Coop Pank järgib Nasdaq Tallinna börsi ja Finantsinspektsiooni kinnitatud Head Ühingujuhtimise Tava (edaspidi: HÜT) alates Coop Pank AS-i aktsiate noteerimisest Tallinna börsi põhinimekirjas 10. detsembril 2019. Aruanne annab ülevaate Coop Panga juhtimisest ja juhtimise vastavusest HÜT-i juhistele. Coop Pank AS järgib Head Ühingujuhtimise Tava, välja arvatud juhul, kui siinses aruandes on märgitud teisiti.

1. Üldkoosolek

Coop Pank on aktsiaselts, mille juhtorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Üldkoosolek on Panga kõrgeim juhtorgan, kus aktsionärid teostavad oma õigusi. Üldkoosoleku pädevus on sätestatud seaduses ja Panga põhikirjas. Näiteks on üldkoosoleku pädevuses põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustamine, nõukogu liikmete valimine ja nende volituste pikendamine, nõukogu liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, aktsiaoptsiooniprogrammi kinnitamine, audiitori nimetamine ja tagasikutsumine.

Igal aktsionäril on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. 2024. aastal ei esitatud üldkoosoleku eel aktsionäride küsimusi päevakorrapunktide kohta. Aktsionär võib üldkoosolekust osa võtta ja koosolekul hääletada isiklikult või volitust omava esindaja kaudu. Üldkoosolekud toimuvad tööpäevadel Tallinnas.

Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korraline üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, toimub vähemalt üks kord aastas. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku hiljemalt nelja kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest. Nii korralise kui ka erakorralise üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus ette vähemalt kolm nädalat, avaldades üldkoosoleku kokkukutsumise teate Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi vahendusel, oma veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

Üldkoosoleku päevakord, juhatuse ja nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele kättesaadavaks enne üldkoosolekut. 2024. aastal toimunud üldkoosolekuga seotud materjalidega ja üldkoosoleku otsuste eelnõudega ning muude seaduse kohaselt üldkoosolekule esitatavate dokumentidega oli aktsionäridel võimalik tutvuda alates üldkoosoleku toimumisest teatamisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani Panga veebilehel ja Panga peahoones Tallinnas, Maakri 30 tööpäeviti kell 9– 17. Aktsionäridele antakse võimalus enne üldkoosoleku toimumise päeva esitada küsimusi päevakorras nimetatud teemade kohta.

Üldkoosoleku jälgimist ja sellest osavõttu sidevahendite kaudu (HÜT-i punkt 1.3.3) ei ole senini võimalikuks tehtud, sest selleks on puudunud nõudlus ja sobilik tehnoloogiline lahendus.

1. aastal toimus üks korraline aktsionäride üldkoosolek.

2. aprillil 2024 toimunud korralisel aktsionäride üldkoosolekul kiitsid aktsionärid heaks 2023. aasta majandusaasta aruande ning juhatuse poolt koostatud kasumi jaotamise ettepaneku. Ühtlasi nimetas üldkoosolek ametisse Panga pandikirjaportfelli tagatisvara kontrollijana KPMG Baltics OÜ. Vastav nimetamine oli vajalik seoses Panga poolt kavandatava pandikirjaemissiooni läbiviimisega kevadel 2025. Üldkoosolek toimus eesti keeles, koosolekut juhatas Panga juriidilise osakonna juht Mariann Suik ja protokollis jurist Renno

Mägi. Üldkoosolekul osalesid kõik Panga juhatuse- ja nõukogu liikmed, samuti Panga audiitorfirma AS PricewaterhouseCoopers audiitor Jüri Koltsov.

2. Juhatus

2.1. Juhatuse ülesanded

Juhatus on Coop Panga juhtorgan, mis esindab ja juhib iga päev Panka. Põhikirja kohaselt võib Panka esindada kõikides õigustoimingutes iga juhatuse liige. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek. Panga põhikirja kohaselt koosneb juhatus kolmest kuni seitsmest liikmest. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Igal juhatuse liikmel on oma vastutusvaldkond, mis määratakse kindlaks juhatuse liikme lepinguga. Nõukogult saadud volituse alusel sõlmib juhatuse liikmega tema ülesannete täitmiseks lepingu nõukogu esimees. Vastavalt krediidiasutuste seaduses toodud piirangutele ei võinud kuni 2021. aastani Panga juhatuse liikmed osaleda samal ajal teiste äriühingute juhatuse või nõukogu töös. Erinevalt eeltoodust ei kehtinud piirang tööle Panga konsolideerimisgrupi ettevõtete juhtorganites. Alates 2021. aastast võivad Panga juhatuse liikmed olla lisaks kas ühel juhatuse liikme ametikohal ja kahel nõukogu liikme ametikohal või neljal nõukogu liikme ametikohal. Konsolideerimisgrupi juhi ametikohad loetakse kokku üheks ametikohaks.

Juhatuse liikmetega sõlmitud lepingute kohaselt otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamine 3 kuud enne ametiaja kavandatud lõppu. Nõukogu määrab juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd. Nõukogu võib juhatuse liikme, olenemata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib juhatusest, olenemata põhjusest, tagasi astuda, teavitades sellest nõukogu. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad vastavalt lepingule.

Juhatuse liikmeks valitakse isikud, kellel on Panga juhatuse töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused. Panga juhatuse ja nõukogu liikmete valimiseks ja hindamiseks on Pangas kehtestatud "Sobivusmenetluse läbiviimise poliitika", mida rakendatakse koostoimes kehtivate õigusaktidega (eelkõige krediidiasutuste seadus) ning Finantsinspektsiooni ja/või teiste järelevalveasutuste kehtestatud soovituslike juhenditega ja muude asjakohaste juhenddokumentidega.

Seisuga 31.12.2024 oli Panga juhatus viieliikmeline ning juhatusse kuulusid Margus Rink (esimees), Paavo Truu, Heikko Mäe, Arko Kurtmann ja Karel Parve. Juhatuse liikmete vastutusvaldkondadeks on: Margus Rink – üldjuhtimine, Paavo Truu – finantsjuhtimine, Heikko Mäe – riskijuhtimine, Arko Kurtmann – ärikliendipangandus, Karel Parve – erakliendipangandus.

Margus Rink omandas 1994. aastal finantsarvestuse ja -analüüsi bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ning 2000. aastal ärijuhtimise magistrikraadi samast ülikoolist. Margus Rink on pangandussektoris töötanud rohkem kui 20 aastat, alustades 1994. aastal tellerina aktsiaseltsis Eesti Ühispank (praeguse ärinimega AS SEB Pank) ning töötades aastatel 1996–2008 erinevatel positsioonidel aktsiaseltsis Hansapank (praeguse ärinimega AS Swedbank), muu hulgas Viljandi kontori juhatajana, kliendihaldurina, personaalpanganduse juhina ning jaepanganduse tegevdirektorina. 2008. aastal siirdus Margus Rink Eesti Energia AS-i juhatuse liikme positsioonile, kus töötas 2015. aastani. Aastatel 2015–2016 oli Margus Rink aktsiaseltsi Magnum juhatuse esimees ja mitmete Kontserni tütarettevõtjate nõukogu liige. Margus Rink kuulub mittetulundusühingu Pangaliit juhatusse ja alates juunist 2023 on Margus Rink Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja juhatuse liige. Hetkel on Margus Rink ka Panga tütarettevõtjate Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige.

Paavo Truu omandas 1996. aastal bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast turunduse, raha ja panganduse erialal ning on pärast seda osalenud mitmel erialasel täiendkoolitusel. Paavo Truu töötas aastatel 2018–2022 Coop Eesti Keskühistu juhatuse liikmena ja finantsdirektorina. Aastatel 2013–2018 oli ta AS-i Magnum juhatuse liige ning kuulus samal ajavahemikul ka mitme AS-i Magnum tütarettevõtja nõukogusse (Magnum Dental OÜ, Aktsiaselts Magnum Veterinaaria). Aastatel 2012–2013 oli Paavo Truu Alexela Group OÜ finantsdirektor ja aastatel 2007–2012 Bauhof Grupi juhatuse liige. Hetkel on Paavo Truu ka Panga tütarettevõtjate Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige. Samuti on ta endale kuuluva osaühingu Solaris Konsult juhatuse liige.

Heikko Mäe omandas 2008. aastal õigusteaduse magistrikraadi Audentese Ülikoolist (International University Audentes). Heikko Mäe on töötanud aastatel 2004–2008 AS PricewaterhouseCoopers Advisory riskijuhtimise valdkonna nõustajana, 2008–2013 AS Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi teenistuse direktorina ning 2013–2015 AS Eesti Energia energiakaubanduse direktorina. Ajavahemikul 2015–2019 oli Heikko Mäe AS Magnum Veterinaaria juhataja ning 2016–2020 TULEVA Fondid AS-i nõukogu liige. Coop Pangas töötab Heikko Mäe riskijuhina alates 2019. aastast. Hetkel on Heikko Mäe lisaks Panga tütarettevõtjate Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige ning SIA Prana Property juhatuse liige.

Arko Kurtmann omandas 2003. aastal magistrikraadi ökonoomikas ja ettevõtluses Eesti Maaülikoolist. Arko Kurtmann on töötanud aastatel 2012–2019 AS-is LHV Pank äripanganduse osakonna juhina ning krediidikomitee liikmena. Ta kuulub Corby Capital OÜ juhatusse. Hetkel on Arko Kurtmann lisaks Panga tütarettevõtjate Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige.

Karel Parve omandas Bucknell University ülikoolis bakalaureusekraadi rahvusvahelistes suhetes. Alates 2019. aastast töötas ta LHV Pangas, milles viimasena juhtis privaatpanganduse valdkonda. Eelnevalt on ta töötanud Luminor Bank AS-is eralaenude tootejuhina ja Scrum Master'ina projektide ning muutuste juhtimise üksuses ning Swedbank AS-is projektijuhina ja piirkonnajuhina kliendikogemuse juhtimise üksuses. Hetkel on Karel Parve lisaks Panga tütarettevõtjate Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige.

Juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt, lähtudes Panga ja aktsionäride parimatest huvidest ning jättes kõrvale isiklikud huvid. Juhatuse liikmete ülesanne on Coop Panga igapäevane juhtimine ning Panga strateegia väljatöötamine ja rakendamine. Juhatus tagab Coop Panga tegevusvaldkonnast lähtudes sobiva riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise.

2.2. Juhtide tasustamise põhimõtted

Panga tasustamise põhimõtete eesmärk on õiglase, motiveeriva, läbipaistva ja õigusaktidega vastavuses oleva tasustamise korraldamine. Juhatuse liikmete töötasude üle on otsustamisõigus nõukogul. Panga töötasukomitee vaatab kord aastas üle juhatuse tasustamise alused. Juhatuse liikmete tasupaketi määramisel võtab töötasukomitee eelkõige arvesse konkreetse juhatuse liikme tööülesandeid, tema tegevust, kogu juhatuse tegevust, samuti Panga majanduslikku olukorda, äritegevuse hetkeseisu ja tulevikusuunda võrdluses samasse majandussektorisse kuuluvate äriühingute samade näitajatega.

Juhatuse liikme tasupakett peab olema selline, mis motiveerib isikut tegutsema Panga parimates huvides. Juhatuse liikmete põhipalk lepitakse kokku juhatuse liikme lepinguga. Sisekontrolli ja riskijuhtimist teostavate juhatuse liikmete või töötajate tasustamise põhimõtted peavad tagama nende sõltumatuse ja objektiivsuse riskijuhtimise/sisekontrolliga seotud ülesannete täitmisel. Nimetatud töötajate tasustamine ei tohi oleneda kontrollitavate valdkondade tulemustest, seatud eesmärgid peavad olema üksiktöötaja tasandil kirjeldatud.

Pank rakendab kõigile Kontserni töötajatele eesmärkide täitmisele vastavat iga-aastast rahalist tulemustasu ning Kontserni võtmetöötajatele ka pikaajalist optsiooniprogrammi.

Juhatuse liikmetele 2024. aastal makstud brutotasud eurodes:
--------------------------------------------------------------	--	--	--

2024 aasta tasud	Põhitasu	Rahaline tulemustasu	Väljastatud optsioonide väärtus	Kokku tasud
Margus Rink	184 000	42 000	82 043	308 043
Paavo Truu	136 000	30 000	58 544	224 544
Heikko Mäe	136 000	30 000	58 544	224 544
Arko Kurtmann	136 000	30 000	58 544	224 544
Karel Parve	120 000	0	29 136	149 136

Pangapoolsel juhatuse liikme lepingu erakorralise ülesütlemise korral makstakse juhatuse liikmele lahkumishüvitist 6 kuu põhitasu ulatuses. Lahkumishüvitist ei maksta, kui lepingu ülesütlemine on seotud ametiülesannete olulise, süülise rikkumisega või muu Panga mainet oluliselt kahjustava teo toimepanemisega. Kui juhatuse liikme ametiaega ei pikendata, on juhatuse liikmel õigus saada lahkumishüvitist 3 kuu põhitasu ulatuses.

Juhatuse liikmetele ning nende lähikondlastele kuuluvad aktsiad, võlakirjad ja aktsiaoptsioonid seisuga 31.12.2024, tükkides:

Väärtpaberite omanik	Aktsiad	Osaluse suurus	Võlakirjad
Margus Rink	806 000	0,78%	7
Paavo Truu (Solaris Konsult OÜ kaudu)	54 248	0,05%	100
Heikko Mäe	123 270	0,12%	0
Arko Kurtmann (sh Corby Capital OÜ kaudu)	89 000	0,09%	0

Optsioonide omanik	Kogus	Aktsia ostuhind, mis tasutakse märkimisel	Märkimise tähtaeg
Margus Rink	61 200	1,255	2025
Heikko Mäe	40 800	1,255	2025
Rasmus Heinla	40 800	1,255	2025
Arko Kurtmann	46 600	1,255	2025
Paavo Truu	22 700	1,255	2025
Margus Rink	71 900	1,526	2026
Paavo Truu	41 900	1,526	2026
Heikko Mäe	47 900	1,526	2026
Arko Kurtmann	47 900	1,526	2026
Margus Rink	120 800	1,875	2027
Paavo Truu	86 200	1,875	2027
Heikko Mäe	86 200	1,875	2027
Arko Kurtmann	86 200	1,875	2027
Karel Parve	42 900	1,875	2027

1. aastal ei toimunud Panga ja juhatuse liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel olulisi tehinguid. Juhatuse liikmetel puuduvad muud, käesolevas alapeatükis nimetamata, Kontserni poolt antavad hüved ja boonused.

2.3. Huvide konfliktid

Coop Pangas kehtib kontserniülene "Huvide konflikti juhtimise poliitika", mille kohaselt on Kontserni ettevõtete juhtorganite liikmed, struktuuriüksuste juhid ja kliendihaldurid kohustatud esitama ja igal aastal uuendama oma majanduslike huvide ja usaldusväärsuse deklaratsiooni. Uus deklaratsioon tuleb esitada ka kohe pärast oluliste asjaolude muutumist, mis tekitavad või võivad tekitada huvide konflikti.

Panga ning juhatuse liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel toimuvad tehingud peab nõukogu eelnevalt heaks kiitma, v.a igapäevase majandustegevuse raames turuhinna alusel tehtavad tehingud. 2024. aastal ei toimunud selliseid tehinguid.

Juhatuse liikmed ei ole teiste emitentide juhatuse ega nõukogu liikmed, v.a Paavo Truu, kes on endale kuuluva osaühingu Solaris Konsult juhatuse liige. Panga juhatuse liikmed on Panga tütarettevõtete nõukogu liikmed; riskijuhi ülesandeid täitev juhatuse liige on ka Kontserni kuuluva, Lätis asutatud, kinnisvarahaldusega tegeleva ettevõtte juhatuse liige.

Juhatuse liikmetel ei ole 5% ületavaid osalusi teistes äriühingutes, mis on Kontserni äripartnerid, tarnijad, kliendid või muud seotud äriühingud.

3. Nõukogu

Nõukogu on Coop Panga juhtorgan, mis planeerib Panga tegevust ja korraldab Panga juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu määrab kindlaks ja vaatab korrapäraselt üle Panga strateegia, üldise tegevuskava, riskijuhtimise põhimõtted ja aastaeelarve. Nõukogul on viis kuni seitse liiget ja nõukogu liikmete volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Nõukogu liikmed valivad endi seast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust Panga strateegia elluviimisel, samuti Panga finantsseisundit, riskijuhtimise süsteeme, usaldatavusnormatiividest kinnipidamist ja juhatuse tegevuse õiguspärasust.

Nõukogu liikmeks valitakse isikud, kellel on Panga nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused. Panga juhatuse ja nõukogu liikmete valimiseks ja hindamiseks on Pangas kehtestatud "Sobivusmenetluse läbiviimise poliitika", mida rakendatakse koostoimes kehtivate õigusaktidega (eelkõige krediidiasutuste seadus) ning Finantsinspektsiooni ja/või teiste järelevalveasutuste kehtestatud soovituslike juhenditega ja muude asjakohaste juhenddokumentidega.

Seisuga 31.12.2024 oli Panga nõukogu kuueliikmeline. Nõukogusse kuulusid Rainer Rohtla (esimees, volituste tähtaeg 12.04.2026), Viljar Arakas (volituste tähtaeg 12.04.2026), Jaan Marjundi (volituste tähtaeg 12.04.2026), Roman Provotorov (volituste tähtaeg 12.04.2026), Raul Parusk (volituste tähtaeg 12.04.2026) ja Silver Kuus (volituste tähtaeg 12.04.2026). HÜT-i mõistes on Panga nõukogus kolm sõltumatut liiget – Viljar Arakas, Raul Parusk ja Silver Kuus.

Rainer Rohtla omandas magistrikraadi Soome ülikoolis Jyväskyla University of Applied Sciences Logistics management erialal. Rainer Rohtla on töötanud erinevatel juhtivatel positsioonidel transpordiga seotud ettevõtetes, mis tegutsevad rahvusvaheliselt, viimati aastatel 2019-2022 oli ta Via 3L Grupi tegevjuht. Alates 2023. aasta veebruarist töötab Rainer Rohtla Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehena.

Viljar Arakas omandas 2003. aastal ärijuhtimise bakalaureusekraadi EBS Rahvusvahelisest Ülikoolist ning on täiendanud end Hollandis Hogeschool NOVI's, omandades seal teise bakalaureusekraadi. Viljar Arakas on Balti riikide suurima ärikinnisvarale keskendunud fondivalitseja EfTEN Capital AS-i asutajaliige ning juhatuse liige ja tegevjuht.

Roman Provotorov omandas kõrghariduse Eesti Põllumajandusülikoolis (praegune Eesti Maaülikool) ökonoomika ja juhtimise erialal. Ta on alates 1995. aastast Antsla Tarbijate Ühistu juhataja ja alates 2017. aastast Coop Pank AS-i nõukogu liige.

Jaan Marjundi omandas kõrghariduse Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegune TalTech) insenertehnoloogi erialal. Ta on töötanud aastaid kaubandusettevõtetes juhtpositsioonidel. Alates 2007. aastast on Jaan Marjundi Coop Harju Tarbijate Ühistu juhatuse esimees ja alates 2017. aastast Coop Pank AS-i nõukogu liige.

Raul Parusk omandas magistrikraadid Moskva Riiklikust Ülikoolist poliitökonoomia erialal ja Viini Majandusülikoolist ärijuhtimise erialal. Ta on töötanud erinevates ettevõtetes (sh krediidiasutustes) juhtpositsioonidel. Alates 2017. aastast kuni 2021. aasta augustini oli Raul Parusk juhatuse liige ettevõtetes Forus Grupp OÜ, Forus Security Eesti AS ja Forus Haldus OÜ. Alates märtsist 2022 on Raul Parusk Kodea OÜ juhatuse liige.

Silver Kuus omandas magistrikraadi Estonian Business Schoolist rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Silver Kuus on töötanud erinevates finantsasutustes juhtpositsioonidel, viimati aastatel 2017–2019 Luminor Bank AS-i korporatiivpanganduse juhina. Hetkel on ta ärinõustamisega tegeleva OÜ Lorikoru Capital juhataja.

Aktsionäride üldkoosolek on otsustanud määrata nõukogu liikmetele brutotasu 1 500 eurot kuus ja nõukogu esimehele 2 000 eurot kuus. Nõukogu liikmele lahkumishüvitist ega muid lisasoodustusi ette nähtud ei ole.

Nõukogu liikmetele 2024. aastal makstud brutotasud eurodes:

	2024. aastal makstud tasu
Rainer Rohtla	24 000
Viljar Arakas	18 000
Jaan Marjundi	18 000
Roman Provotorov	18 000
Raul Parusk	18 000
Silver Kuus	18 000

Nõukogu liikmete omanduses olevad aktsiad ja võlakirjad seisuga 31.12.2024, tükkides:

	Aktsiad	Osaluse suurus	Võlakirjad
Viljar Arakas (Miemma Holding OÜ kaudu)	38 094	0,04%	114
Jaan Marjundi	79 247	0,08%	11
Roman Provotorov	14 623	0,01%	0
Raul Parusk (Sulvanius Invest OÜ kaudu)	6 201	0,01%	0

Siinse aruande punktis 2.3 esitatud korra kohaselt esitavad ka nõukogu liikmed majanduslike huvide ja usaldusväärsuse deklaratsiooni.

1. aastal ei toimunud Panga ja nõukogu liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel olulisi tehinguid. Nõukogu liikmetel puuduvad muud, käesolevas alapeatükis nimetamata, Kontserni poolt antavad hüved ja boonused.

Nõukogu liikmetel ei ole 5% ületavaid osalusi teistes äriühingutes, mis on Kontserni äripartnerid, tarnijad, kliendid või muud seotud äriühingud.

1. aastal toimus neliteist nõukogu koosolekut, millest võtsid osa ja hääletasid otsuste üle kõik nõukogu liikmed, v.a Viljar Arakas, kes ei saanud osaleda aprillikuu nõukogu koosolekul ja Silver Kuus, kes ei saanud osaleda juunikuu nõukogu koosolekul.

Nõukogu on moodustanud kaks komiteed: auditikomitee ja töötasukomitee. Komiteed on nõukogu järelevalve alla kuuluvad nõukogu nõuandvad organid. 2025. aastal Pank kavatseb moodustada nomineerimiskomitee. .

3.1. Auditikomitee

Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise ning tegevuse seaduslikkuse valdkonnas. Auditikomitee lähtub oma tegevuses eelkõige audiitortegevuse seadusest ja nõukogu kinnitatud auditikomitee töökorrast.

Auditikomitee ülesanne on muu hulgas jälgida raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi ning vandeaudiitori sõltumatust. Auditikomitee täidab ka riskikomitee ülesandeid ning nõustab nõukogu ja juhatust riskijuhtimise põhimõtete alal ja teostab järelevalvet riskijuhtimise üle. Auditikomitee teeb nõukogule ettepanekuid audiitorettevõtja ja siseaudiitori nimetamiseks või tagasikutsumiseks, samuti riskijuhtimise põhimõtete muutmiseks, probleemide kõrvaldamiseks organisatsioonis ja õigusaktidele vastavuse kohta. Vähemalt kord aastas esitab auditikomiteele välisaudiitor ülevaate auditi käigus tehtud tähelepanekutest.

Auditikomiteesse peab kuuluma vähemalt kaks liiget, kelle valib nõukogu. Seisuga 31.12.2024 oli auditikomitee neljaliikmeline ja sinna kuulusid Veiko Haavapuu (esimees), Rainer Rohtla, Silver Kuus ja Stan Nahkor. Panga nõukogu liikmeks olevatele auditikomitee liikmetele töö eest auditikomitees tasu ei maksta, Veiko Haavapuu ja Stan Nahkori tasu on 400 eurot iga koosoleku eest.

3.2. Töötasukomitee

Töötasukomitee ülesanne on hinnata Panga nõukogu kinnitatud tasustamise põhimõtete rakendamist ja nende kooskõla Panga tegevuseesmärkidega, samuti tasustamisega seotud otsuste mõju Panga riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Samuti teostab töötasukomitee järelevalvet juhatuse liikmete ja kõrgendatud nõuetele vastavate töötajate tasustamise üle.

Töötasukomiteesse kuulub vähemalt kaks liiget, kelle valib nõukogu. Seisuga 31.12.2024 oli töötasukomitee neljaliikmeline ja sinna kuulusid Rainer Rohtla (esimees), Jaan Marjundi, Raul Parusk ja Irja Rae. Panga nõukogu liikmeteks olevatele töötasukomitee liikmetele tasu ei maksta, Irja Rae tasu on 400 eurot iga koosoleku eest.

4. Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatus ja nõukogu teevad Panga huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Juhatus ja nõukogu töötavad ühiselt välja Panga strateegia. Juhatus on kutsutud osalema igakuistel nõukogu koosolekutel. Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad Coop Panga tegevuse planeerimist ja äritegevust, tegevusega seotud riske ning nende riskide juhtimist.

5. Mitmekesisuspoliitika rakendamine

Raamatupidamise seaduse § 24'² lg 4 kohaselt peab suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, kirjeldama ühingujuhtimise aruandes äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis elluviidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes.

Pank ei rakendanud 2024. aastal mitmekesisuspoliitikat, sest peab alati silmas nii juhtide kui ka töötajate valikul Kontserni parimaid huve, lähtudes valikute tegemisel vastava kandidaadi haridusest, oskustest ja varasematest töökogemustest. Samas järgib Kontsern põhimõtet mitte diskrimineerida kandidaate soolistel või muudel alustel.

6. Teabe avaldamine

Pank kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitab kõiki aktsionäre olulistest asjaoludest võrdselt ning alates 10.12.2019 arvestab teabe jagamisel börsiettevõtetele kehtestatud reegleid.

Panga investoritele mõeldud veebilehel tehakse aktsionäridele kättesaadavaks kõik dokumendid ja andmed Hea Ühingujuhtimise Tava alusel. Pank avaldab veebilehel finantskalendri, mis sisaldab majandusaasta aruande ja vahearuannete avalikustamise kuupäevi. Avalikustatav teave tehakse kättesaadavaks ka inglise keeles.

7. Finantsaruandlus ja auditeerimine

Pank avalikustab kord aastas eelneva majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne auditeeritakse audiitorbüroo poolt ja kiidetakse heaks nõukogu poolt ning selle kinnitab üldkoosolek.

Nõukogu liikmed ei allkirjasta majandusaasta aruannet koos juhatuse liikmetega (HÜT-i punkt 6.1.1). Nõukogu seisukoht sisaldub nõukogu kirjalikus aruandes majandusaasta aruande kohta ja aruanne kiidetakse heaks nõukogu otsusega. Pank esitab aktsionäride üldkoosolekule juhatuse allkirjadega majandusaasta aruande (seega ei täida Pank nõuet esitada aktsionäridele aruanne, mille on allkirjastanud juhatuse ja nõukogu liikmed – HÜT-i punkt 6.1.1), kuid üldkoosolekule esitatakse nõukogu ettevalmistatud ettepanek majandusaasta aruande heakskiitmise kohta.

Audiitor nimetatakse aktsionäride üldkoosoleku poolt, kes määrab ka audiitori tasustamise korra. Audiitor nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või üldkoosoleku määratud tähtajaks.

Audiitor on 2024. aasta jooksul osutanud Kontserni kuuluvatele ettevõtetele lepingujärgseid teenuseid, sealhulgas Kontserni kuuluvate ettevõtete majandusaasta aruannete auditid ja eriotstarbelised ülevaatused ning muud kindlustandvad teenused, mille läbiviimise kohustus tuleneb krediidiasutuste seadusest ja väärtpaberituru seadusest. Samuti on audiitor osutanud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud teisi teenuseid.

1. aastal audiitori osutatud teenuste eest makstud või tasumisele kuuluvate tasude kogusumma on 196 tuhat eurot

Jätkusuutlikkuse aruanne

Aruande koostamise üldine alus

1. aasta 5. jaanuaril jõustus Euroopa Liidu äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD – Corporate Sustainability Reporting Directive), mille eesmärk on reguleerida ESG (Environmental, Social and Governance) aruandlust ning liikuda jätkusuutlikuma majanduse poole. Aruandlusnõue rakendub järk-järgult ja Coop Pank kontsernil tuleb CSRD-direktiivi kohaselt esitada Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) alusel koostatud aruanne esimest korda 2026. aastal (2025. aasta kohta). Meie jaoks on oluline olla vastavuses kestlikkusaruandluse direktiiviga ja oleme juba käesoleva jätkusuutlikkuse aruande osaliselt struktureerinud ESRS-i struktuurile ja üldistele nõuetele vastavalt.

Kestlikkusaruanne on koostatud konsolideeritud alusel, konsolideerimise ulatus on sama, mis finantsaruannete puhul.

Juhtimine

Juhtimis- ja järelvalveorganid

Ühingu juhtimise aruandes on esitatud ülevaade Coop Panga juhtimisest (lk 24) ning nõukogu ja juhatuse liikmetest (lk 25-29).

Kestlikkusalane juhtimine

Alates 2017. aastast on Panga suurimateks aktsionärideks Coop Investeeringud OÜ ja Coop Eesti Keskühistu Tarbijate Ühistute liikmesühistud kokku. Panganduse seos kaubandusega määratleb meie ühise missiooni: "Viime elu edasi igas Eestimaa nurgas". See on iseloomustanud meie tegevust viimased seitse aastat ning määratleb meie jätkusuutlikkuse ühe olulisema fookuse.

Eestimaa rikkus on meie ettevõtlikud inimesed ja puhas loodus. Eestimaise pangana anname hoogu Eesti ettevõtetele ja aitame inimestel viia ellu oma unistusi. Ühte hoides ja väärtustades Eestimaa puhast loodust, viime elu edasi igas Eestimaa nurgas – nii maal kui ka linnas.

Panga missioon viia elu edasi igas Eestimaa nurgas, on olemuslikult kestlik ning ka kestlikkuse teemad eri nurkade alt on Pangas aastaid tähelepanu all olnud.

Oleme toonud jätkusuutliku tegevuse olulisuse nii juhatuse kui ka nõukogu fookusesse, samuti töötab Pangas jätkusuutlikkusele pühendunud täiskohaga töötaja. 2023. aastal koostasime ESG teekaardi, mida uuendame iga-aastaselt ning mille järgi arendame Kontserni jätkusuutlikkust järjepidevalt ja süsteemselt.

Kontsern on oma tegevuses järjest keskkonnateadlikum ja juhindub 2021. aastal kinnitatud rohelise kontori põhimõtetest, mis lähtuvad Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni juhistest. Arvestame ettevõtetele laenu andmisel keskkonnamõjudega (vt ka peatükki "Vastutustundlikud tooted ja teenused") ja otsime võimalusi panustada ettevõtetesse, mis vähendavad negatiivset keskkonnamõju.

Pank liitus juba 2020. aastal Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga ja osales vastustundliku ettevõtluse indeksi uuringus, kus kannab alates 2023. aastast hõbetaseme märgist. Järgmine hindamine toimub 2025. aastal.

1. aastal osales Pank esimese Eesti pangana maailma ühes juhtivas keskkonnaaruandluse projektis CDP (Carbon Disclosure Project). CDP platvormil avalikustame läbipaistvalt keskkonnaalast informatsiooni. Pank

pälvis esimesel aastal reitingu B- ehk keskkonnajuhi taseme, mis määratakse keskkonnamõjude valdkonnas head juhtimist üles näidanud ettevõtetele, 2023. aastal pälvisime reitingu C ehk teadlikkuse taseme ning 2024. aasta reitinguks kujunes D tase. Pank osaleb aktiivselt ka Pangaliidu jätkusuutliku panganduse toimkonnas, aidates seeläbi kaasa pankade tegevuse jätkusuutlikkuse kasvule.

1. aastal astus Pank ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP FI ehk United Nations Environment Programme Finance Initiative) finantsalgatuse liikmeks ning kinnitas oma pühendumist jätkusuutlikkuse eesmärkide täitmiseks. Allkirjastastasime vastutustundliku panganduse põhimõtted (vt https://www.cooppank.ee/cooppank-allkirjastas-uro-vastutustundliku-panganduse-pohimotted), millega viiakse Panga äristrateegia vastavusse ÜRO säästva arengu ja Pariisi kliimaleppe eesmärkidega ning kasvatatakse positiivset mõju ühiskonnale

ÜRO Keskkonnaprogrammi raames viib Pank läbi laiaulatusliku mõjuanalüüsi, et mõista, kus avaldab Pank märkimisväärset positiivset- ja kus negatiivset mõju ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele. Seejärel seatakse kindlad eesmärgid, et suurendada oma positiivset mõju ja vähendada negatiivset mõju. 2023. aastal viisime läbi esmase mõjuanalüüsi ning 2024. aastal tegelesime täpsema mõjuanalüüsiga paralleelselt CSRD kahese olulisuse hindamisega, et kahte protsessi võimalikult palju siduda.

Kontsern lähtub jätkusuutliku arengu juhtimisel ja arendamisel 17 üldtunnustatud säästva arengu eesmärgist (vt https://sdgs.un.org/goals, ingl SDG ehk sustainable development goals). Pangandussektoris tegutsedes saame otse või kaudselt kaasa aidata järgmistele säästva arengu valdkondadele.

SDG 8 – inimväärne töö ja majanduskasv	SDG 13 – kliimameetmed
SDG 11 – kestlikud linnad ja kogukonnad	SDG 16 – rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid
SDG 12 – vastutustundlik tarbimine ja tootmine

Kliimamuutus

Üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks

Me ei ole veel välja töötanud kliimamuutuste leevendamise üleminekukava, kuid me oleme järjepidevalt astunud samme oma negatiivse mõju vähendamiseks ning positiivse suurendamiseks.

1. aasta augustis kolisime Panga peakontori uude, ökonoomsesse ja väiksema energiakuluga Skyoni ärimajja, mis ehitati ja mida hoitakse töös, lähtudes LEEDi sertifikaadi nõuetest. LEED (ingl Leadership in Energy and Environmental Design) on üks maailma tuntumaid keskkonnasäästliku ehituse hindamissüsteeme. 2022. aasta märtsis pälvis Skyoni büroohoone sertifikaadi LEED Platinum, mis on kõige kõrgem näitaja kulla, hõbeda ja klassikalise sertifikaadi vahel.

Kontoris me ei kasuta iga töölaua juures eraldi prügikaste ja me sorteerime jäätmeid liigiti. Kogume kokku pandipakendid, mis viiakse tagastuspunkti ja saadud raha annetame laste teatrikülastuste võimaldamiseks.

Oleme igapäevatöös juurutanud paberivaba dokumendihalduse – sõlmime nii klientide- kui ka koostööpartneritega lepinguid elektrooniliselt ja võimaldame klientidel Pangaga liituda lihtsa veebilahenduse kaudu, mida 2024. aastal kasutas 58,6% meie uutest klientidest (2023: 50,8%). Pank alustas 2024. aasta esimeses pooles pilootprojekti, mille raames juurutasime meie kliendikontorites paberivaba dokumendihaldust. Pilootprojekt on osutunud edukaks ning jätkame ja laiendame projekti samm-sammult.

1. aastal sõlmisime koostööleppe tehnikaringluse ettevõttega GreenDice, kes tegeleb Panga kasutatud ITseadmete tehnikaringluse korraldamise ja taaskasutusse suunamisega. GreenDice'i ringlussüsteem aitab kasutatud IT-seadmeid väärindada, leides neile uusi kasutajaid või suunates kasutuskõlbmatud seadmed taaskasutusse toorainena. Seadmete kasutusteekond on kogu nende elukaare ulatuses täielikult jälgitav. Peame väga oluliseks seadmete turvalist ja jälgitavat teekonda ning positiivset sotsiaalset mõju, mida meie kasutatud IT-seadmete ringlusesse saatmine pakub. 2023. aastal suunas GreenDice meie seadmeid (üle antud 18 lauaarvutit ja 18 monitori) nii ühe kooli arvutiklassi kui ka noortekeskuse tarbeks. 2024. aastal andsime seadmeid üle 135 tükki, millest 25 on juba uuele elule suunatud, sealhulgas Naiste Tugi- ja Teabekeskusele.

2. aastal jätkasime päikeseparkide ja tuulikute rajamise finantseerimist, jõudes aastalõpu seisuga 80,9 MW nimivõimsuseni. Finantseeringud taastuvenergeetikasse moodustavad u 5,3% meie äriklientide finantseerimise äriliini portfellist. Jätkuvalt panustame päikese- ja tuuleenergia projektidesse, sh elamute energiatõhusamaks muutmisse. 2023. aastal sõlmis Pank European Energy Efficiency fondiga (EEEF) lepingu 15 miljoni euro kaasamiseks sihtotstarbeliselt energiatõhususe ja taastuvenergeetika projektide rahastamiseks. 2024. aastal rahastasime EEEF alt viite projekti.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

1. aastal viisime Pangas paralleelselt läbi kahese olulisuse hindamise ning UNEP FI mõjuanalüüsi, mille eesmärgiks oli tuvastada olulised mõjud, riskid ja võimalused, UNEP FI mõjuanalüüs keskendus Panga märkimisväärseima positiivse ja negatiivse mõju tuvastamisele. 2025. aastal kinnitatavad tulemused ning seosed strateegia ja ärimudeliga avalikustame 2025. aasta aruandes.

Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika, meetmed ja ressurisid ning eesmärgid

Vastavalt kahese olulisuse hindamise tulemustele vaatame üle ning täiendame oma poliitikaid, meetmeid ja seame konkreetsed eesmärgid. Kestlikkusalase juhtimise peatükis (lk 32) on lühidalt selgitatud olemasolevaid poliitikaid.

Mõõdikud ja eesmärgid

Kliimaga seotud mõjude ja riskide juhtimiseks ei ole me veel kasvuhoonegaaside vähendamise osas eesmärke seadnud, kuid oleme järjepidevalt oma jalajälge mõõtnud ning teinud jõupingutusi jalajälje mõõtmise ja laenuportfelli kliimamõju hindamisega täpsemaks minemisel.

Oleme alates 2021. aastast hinnanud organisatsiooni ja laenuportfelliga (rahastatud heitkogused) kaasneva süsiniku jalajälge, võttes aluseks GHG protokolli ("GHG Proocol Corporate Accounting and Reporting Standard"). Kontserni laenuportfelli kliimamõju arvutamisel lähtume organisatsiooni Partnership for Carbon Accounting Financial (PCAF) standardist "The Global GHG Accounting & Reporting Standard for the Financial Industry". PCAF-i standard on ainus sektorispetsiifiline standard, mis võimaldab finantsasutustel hinnata ja avalikustada laenudest ja investeeringutest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

PCAF-i standard on kooskõlas GHG protokolli standardiga ning täiendab standardit GHG Protocol Corporate Value Chain (mõjuala 3) üksikasjalike lisajuhistega iga varaklassi kohta. PCAF-i andmekvaliteedi skoor 1 väljendab täpseima andmekvaliteediga tehtud hinnangut ja skoor 5 kõige madalama andmekvaliteediga tehtud hinnangut. Kontserni 2021. aasta portfelli mõju hindamisel kasutati andmete kättesaadavuse skooridele 4 ja 5 vastavaid metoodikaid. 2022. aasta portfelli mõju hindamisel parendati andmekvaliteedi skoori ja uueks keskmiseks skooriks kujunes 3,7. 2023. aasta hindamise keskmine skoor oli 3,2 ning 2024. aastal oli andmekvaliteedi skoor 3,1.

1., 2. ja 3. mõjuala koguheide ning kasvuhoonegaaside koguheide

Kontserni süsiniku jalajälg oli 2024. aastal kokku 248 855 tonni CO₂ekvivalenti (2023: 214 023), millest 99,8% (2023: 99,7%) moodustas laenuportfellist ja liisingtegevusest tulenev mõju ning 0,2% (2023: 0,3%) kontoritegevusega seotud mõju.

Liisingud liigitatakse GHG protokolli alusel mõjuala 3 kategooriasse "liisitud varad", mistõttu ei kajastu liisingute mõju Kontserni portfelli mõju analüüsis. Liisingute mõju hindamisel lähtuti eelkõige GHG protokolli mõjuala 3 kategooria juhistest, kuid teataval määral ka PCAF-i sõidukilaenude metoodikast. Kuna liisingute mõju on olnud kogu Kontserni heitkogustest märkimisväärne, lisati liisingutest tuleneva portfelli mõju tabelisse võrdluseks teiste varaklassidega. Liisingu osas toetame taaskasutust, valdava osa meie autoliisingu uusmüügist moodustas kasutatud autode liising – 2024. aastal 81% (2023: 74,0%).

Varaklass	t CO₂-ekv	Hinnatud % lepingute mahust	PCAF-i andmekvaliteedi
		vastavas varaklassis	skoor
Ärilaenud	132 894 (98 357)	100,0 (97,4)	4,0 (4,0)
Eluasemelaenud	41 624 (43 923)	100,0 (99,8)	3,53 (3,75)
Ärikinnisvara	40 603 (40 388)	100,0 (96,8)	3,63 (3,85)
Liising	33 183 (30 619)	100,0 (100,0)	1,69 (1,44)
Välditud heitkogused	73 907 (75 060)	100,0 (100,0)	2,87 (3,0)
(taastuvenergia)

Sulgudes on võrdlusaasta 2023 andmed.

Laenuportfell on hinnatud finantskontrolli põhimõttel ning liisingud on hinnatud operatiivse kontrolli põhimõttel. Ärikinnisvara ning eluasemelaenude varaklassid on hinnatud mõjualad 1 ja 2 ning ärilaenude varaklassi puhul mõjualad 1 kuni 3 ning mõjuala 3 puhul vaid ülesvoolu mõjud.

Jätkuvalt on meie suureks väljakutseks parandada laenuportfelli kliimamõju mõõtmisel andmekvaliteedi skoori. Mida kõrgem on andmekvaliteedi skoor, seda täpsemad ja usaldusväärsemad tulemused saame.

Tarbijad ja lõppkasutajad

Meile on oluline, et elutähtsad tooted ja teenused oleksid kõigile kättesaadavad nende kodukohas. Eestimaise pangana toome igapäevased pangateenused inimestele lähemale, et igaühel oleks hea elada just seal, kus talle meeldib. Nii saavad Kontserni kliendid teha sularahatehinguid enam kui 300-s Coopi kaupluses üle Eesti – sularaha saab soovi korral enda kontolt välja võtta või enda kontole kanda oma kodupoe kassas. Hea on tõdeda, et inimesed kasutavad seda teenust üha enam, nagu näitab alljärgnev tabel.

	2024	2023
COOP Sula tehingute arvuline osakaal vs. ATM	39,5%	36,5%
COOP Sula tehingute käibe osakaal vs. ATM	35,4%	31,9%

Samuti on meil klienditeenindajad 14 pangakontoris 12 Eesti linnas. Selliselt oleme suuruselt teine kontorivõrguga pank Eestis.

Meie kliendisuhted väljaspool Tallinn/Harjumaa piirkonda saab koondada järgmiselt.

	2024	2023
Igapäevapanganduse kliendisuhted	63,0%	62,6%
Eluasemelaenude portfell	37,8%	37,7%
Ärilaenude portfell	33,6%	33,3%
Liisingu portfell	44,1%	42,0%

Anname oma panuse Eesti inimeste rahatarkuse kasvatamisse, näiteks jagame taskuhäälingus "Lihtsalt rahast" ja ka muudes kanalites eri vanuses inimestele teadmisi, kuidas finantsasjades targemaid valikuid teha. Propageerime pensioniks kogumist ja selle olulisust koos Tuleva pensionifondidega. Osaleme regulaarselt Pangaliidu finantskirjaoskuse töörühmas ja 2024. aastal panustasime aktiivselt ka finantspettuste vastasesse tegevusse nii Pangaliidu kaudu kui ka iseseisvalt, et aidata kaitsta Eesti elanike vara.

Toodete ja teenuste arendamine kooskõlas vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse eesmärkidega on pidev protsess. Kontsern on juba varasemalt otsustanud, et ei paku finantseerimist järgmistele tegevusvaldkondadele:

• hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;
• tubakatootmine;
• meelelahutusüritused;
• eksporditegevus sanktsioneeritud riikidesse;
• lennukite, laevade ja raudteevagunite finantseerimine;
• relvatööstus ja -kaubandus, mis ei ole seotud Eesti riigikaitse või NATO-ga;
• erakonnad ja muud poliitilised organisatsioonid.

Meie laenuportfellis ei ole 2024. aasta lõpu seisuga positsioone nimetatud tegevusvaldkondades. Me ei paku krediiditeenuseid valdkondades või ettevõtetele, mille tegevus on ebaeetiline, rikub inimõigusi, on seotud korruptsiooniga või millel on suur negatiivne mõju keskkonnale. Kliendid, kelle tegevusega kaasneb keskkonnamõju, on igal konkreetsel juhul kontrollitud, et nad vastaksid oma tegevuses kehtivatele keskkonnahoiu normidele.

1. aastal käivitasime esimese Coop Pank kontserni rohelise toote – Roheline liising. Rohelise liisingu eesmärk on soodustada kliimasäästlikumate sõidukite kasutamist ja selleks pakume roheliisingule parematel tingimustel intressi võrreldes tavaliisinguga. Samuti pakume soodsamaid tingimusi kõrgema energiaklassiga vara ostuks.

Pangateenuste hinnastamisel oleme ausad ja läbipaistvad, teenuste turundamisel lähtume vastutustundlikest põhimõtetest. Järgime rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid. Klientide tundmiseks küsime neilt põhjalikku teavet ja jälgime nende tegevust, pidades kinni isikuandmete kaitse seaduse nõuetest. Isikuandmete kaitsel lähtume lõimitud andmekaitse printsiibist, st kasutame andmekaitset kogu andmetöötluse elutsüklis ja kasutame ainult nii palju andmeid, kui on vajalik kvaliteetse pangandusteenuse pakkumiseks.

Äriline käitumine

Äriline käitumine ja ettevõtluskultuur

Peame oma juhtimiskultuuri avatuks ja kaasaegseks, mille aluseks on regulatsioonidest ning rahvusvahelistest standarditest juhindumine (nt inimõigused, tööõigus, võitlemine diskrimineerimise vastu

jne). Lähtume oma tegevuses heast ühingujuhtimise tavast, heast pangandustavast ja vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning teistest finantsjärelevalve antud juhistest ja kehtivatest õigusaktidest.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning rahvusvaheliste sanktsioonide valdkonnad on meie jaoks olulisel kohal ja rakendame vajalikke hoolsusmeetmeid.

Samuti jälgime, et meie turundustegevus oleks vastavuses kehtivate normidega. Eetilise käitumise tagamiseks oleme loonud väärkäitumisest teavitamise juhendi, mille abil saavad töötajad teha teavitusi võimalike eetikanormide või seaduste rikkumiste kohta Kontsernis.

Oleme vastu võtnud rikkumistest teavitamise tegevuskorra ja tagame koostöös advokaadibürooga maksimaalse võimaliku kaitse töötajatele, kes soovivad jääda teabe edastamisel anonüümseks. Meie hinnangul loob see parimal võimalikul moel eeldused selleks, et iga töötaja saab mistahes sisejuhtumit puudutavast rikkumisest teada anda, kartmata, et see võiks mõjutada tema töösuhet.

Meie jaoks on loomulik pakkuda töötajatele kaasaegset töökeskkonda, motiveerivat töötasu, paindlikku tööaega, kaugtöö tegemise võimalusi, põnevaid tööalaseid väljakutseid, igakülgseid arenguvõimalusi ning sõbralikku ja ühtehoidvat meeskonnatunnet. Meil on ühtsed väärtused. 2022. aastal hakkasime töötajatele pakkuma lisaks spordikompensatsioonile ka tervisekindlustuse võimalust.

Tasustamisaruanne

Coop Pank kontsernis kehtib Panga nõukogu kinnitatud ühtne tasustamispoliitika, mille tõhusust, eesmärgipärasust ja täitmist kontrollib töötasukomitee. 2024. aastal toimus kolm töötasukomitee koosolekut. Tasustamispoliitika kehtib ühtselt Kontserni kõikidele töötajatele.

Coop Pank kontsernis kehtiv töötasu struktuur koosneb:

• põhitöötasust, mis on tööandja ja töötaja vahel lepinguga kokkulepitud töötajale makstav tasu;
• muutuvtasust, mis on tööandja otsuse alusel määratav lisatasu (müügiboonus, tulemustasu, aktsiaoptsioon).

Müügiboonuseid makstakse müügiga seotud töötajatele 1-kuuliste või kvartaalsete eesmärkide saavutamisel. Tulemustasu makstakse aruandeperioodile järgneval perioodil töötajatele, kes on andnud panuse tulemuse saavutamiseks, järgides Kontserni eesmärke ja väärtusi. Tulemustasu toetab tõhusat riskijuhtimist ega innusta võtma ülemääraseid riske, tasu suurus oleneb töötajate tegevuseesmärkide täitmisest. Põhipalk ja tulemustasu on mõistlikus tasakaalus.

Allpool on esitatud ülevaade töötajate viimase viie aasta keskmisest igakuisest brutotasust, arvestades põhipalka ja rahalisi tulemustasusid, mis on välja makstud eelmise kalendriaasta eest. Võrdluseks on esitatud vastava aasta kasum töötaja kohta enne ettevõtte tulumaksu.

eurodes, ümardatuna	2020	2021	2022	2023	2024
Keskmine brutotasu kuus	2 600	2 800	3 000	3 400	3 600
Aasta kasum töötaja kohta, enne tulumaksu	26 400	47 000	63 300	110 500	83 600

Seisuga 31.12.2024- on töötajatele väljastatud optsioone kokku 2 480 300 aktsiale, realiseerimise tähtajaga kolm aastat väljastamise hetkest alates.

1. aasta novembris kinnitasid aktsionärid kolmeaastase aktsiaoptsiooni programmi, mille alusel võib igal aastal väljastada töötajatele optsioone kuni 1% Panga aktsiate arvust. Viimane aktsiaoptsioonide väljastamine selle programmi raames toimus 2022. aasta aprillis vastavalt nõukogu otsusele.

2. aasta aprillis kinnitasid aktsionärid uue kolmeaastase aktsiaoptsiooni programmi, mille alusel võib igal aastal väljastada töötajatele optsioone kuni 1% Panga aktsiate arvust. Nimetatud aktsiaoptsioonide väljastamise programmi raames võib optsioone väljastada ajavahemikul 2023. aasta aprillist kuni 2025. aasta aprillini vastavalt nõukogu otsusele.

Aktsiaoptsiooniprogrammide eesmärk on ühildada Panga ja temaga samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevjuhtkonna ja nendega võrdsustatud töötajate pikaajalised eesmärgid ja huvid Panga aktsionäride pikaajaliste huvidega. Ühised huvid väljenduvad Kontserni professionaalses ja tasakaalustatud juhtimises, mis tagab Kontserni jätkusuutliku arengu ja pikaajalise kasvu kooskõlas seatud eesmärkide ja strateegiaga. Optsioonide väljastamisel lähtutakse Kontserni ja optsiooniprogrammis osalema õigustatud isiku töö tulemustest konkreetsel aastal. Optsioone on võimalik vähendada või tühistada, kui töösuhe on lõppenud, töötaja ei täida tulemuskriteeriume, Kontserni majandustulemused on märgatavalt halvenenud või Kontserni riskid ei ole omavahenditega piisavalt kaetud.

Tulemustasude kogusumma otsustab nõukogu, kes määrab ka juhatuse liikmete ja siseauditi üksuse töötajate tulemustasude konkreetsed summad. Ülejäänud töötajatele makstavad tulemustasud otsustab

juhatus. Optsiooniprogrammi loomise ja selle tingimused otsustab aktsionäride üldkoosolek. Konkreetsete optsioonide väljastamise otsustab nõukogu töötasukomitee ettepanekul.

Kõrgema juhtkonna ning oluliste äriüksuste ja riskikategooriate juhtimise eest vastutavate töötajate muutuvtasu osakaal kogu tasust aastal 2024 oli järgmine (sh väljastatud optsioonide väärtus):

• kõrgem juhtkond ja Panga võtmetöötajad 35%;
• kontrollifunktsiooni täitvad töötajad 22%.

Juhatusele määratud tulemustasud ja optsioonid on vastavuses tasustamise põhimõtetega ja tulemustasude määramise aluseks on nii Panga üldiste eesmärkide kui ka iga juhatuse liikme isiklike eesmärkide täitmine. Juhatuse liikmetele ei ole tehtud erandeid ega määratud erakorralisi boonuseid. Rahaliste tulemustasude tagasinõudmise õigust ei ole rakendatud, kuid on tühistatud optsioone juhatuse liikme töölt lahkumisel. Alljärgnevalt on esitatud juhatuse liikmete viie aasta tasude ülevaade. Rahalised tasud on esitatud täiseurodes.

Margus Rink (alates veebr 2017) 2020 2021 2022 2023 2024

Põhitasu	111 000		126 000	139 500	156 000	184 000
Rahaline tulemustasu	36 000		31 500	31 500	36 000	42 000
Väljastatud optsioonide väärtus	8 274		74 934	94 615	108 024	82 043
Kokku tasud	155 274		232 434	265 615	300 024	308 043
Tulemustasu osakaal	29%		46%	47%	48%	40%
Väljastatud optsioonide arv, tk	70 000		90 000	61 200	71 900	120 800
Heikko Mäe (alates veebr 2020)	2020		2021	2022	2023	2024
Põhitasu	73 500		84 000	93 000	116 000	136 000
Rahaline tulemustasu	0		17 500	21 000	24 000	30 000
Väljastatud optsioonide väärtus	5 910		58 282	63 077	71 966	58 544
Kokku tasud	79 410		159 782	177 077	211 966	224 544
Tulemustasu osakaal	7%		47%	47%	45%	39%
Väljastatud optsioonide arv, tk	50 000		70 000	40 800	47 900	86 200
Arko Kurtmann (alates nov 2020)	2020		2021	2022	2023	2024
Põhitasu	16 000		96 000	96 610	108 000	136 000
Rahaline tulemustasu	0		0	24 000	24 000	30 000
Väljastatud optsioonide väärtus	0		33 304	72 044	71 966	58 544
Kokku tasud	16 000		129 304	192 654	203 966	224 544
Tulemustasu osakaal	-		26%	50%	47%	39%
Väljastatud optsioonide arv, tk	0		40 000	46 600	47 900	86 200
Paavo Truu (alates veebr 2022)	2020		2021	2022	2023	2024
Põhitasu	0		0	66 971	114 000	136 000
Rahaline tulemustasu	0		0	0	21 000	30 000
Väljastatud optsioonide väärtus	0		0	35 094	62 952	58 544
Kokku tasud	0		0	102 065	197 952	224 544
Tulemustasu osakaal	-		-	34%	42%	39%
Väljastatud optsioonide arv, tk	0		0	22 700	41 900	86 200
Karel Parve (alates nov 2023)	2020	2021	2022		2023	2024
Põhitasu	0	0	0		20 000	120 000
Rahaline tulemustasu	0	0	0		0	0
Väljastatud optsioonide väärtus	0	0	0		0	29 136
Kokku tasud	0	0	0		20 000	149 136
Tulemustasu osakaal	-	-	-		Click or tap here to enter text.-	20%
Väljastatud optsioonide arv, tk	0	0	0		0	42 900

Rasmus Heinla (kuni okt 2023)	2020	2021	2022	2023	2024
Põhitasu	14 000	84 000	93 000	96 000	0
Rahaline tulemustasu	0	12 500	21 000	32 000	0
Väljastatud optsioonide väärtus	3 546	58 282	63 077	0	0
Kokku tasud	17 546	154 782	177 077	128 000	0
Tulemustasu osakaal	20%	46%	47%	25%	-
Väljastatud optsioonide arv, tk	30 000	70 000	40 800	0	0

2020	2021	2022	2023	2024
81 900	84 000	12 348	0	0
22 400	21 000	21 000	0	0
5 910	58 282	0	0	0
110 210	163 282	33 348	0	0
26%	49%	63%	-	-
50 000	70 000	0	0	0

Hans Pajoma (kuni okt 2020)	2020	2021	2022	2023	2024
Põhitasu	100 185	0	0	0	0
Rahaline tulemustasu	36 000	13 500	0	0	0
Väljastatud optsioonide väärtus	5 910	0	0	0	0
Kokku tasud	142 095	13 500	0	0	0
Tulemustasu osakaal	29%	100%	-	-	-
Väljastatud optsioonide arv, tk	50 000	0	0	0	0

Janek Uiboupin (kuni veebr 2020)	2020	2021	2022	2023	2024
Põhitasu	28 400	0	0	0	0
Rahaline tulemustasu	22 400	0	0	0	0
Väljastatud optsioonide väärtus	0	0	0	0	0
Kokku tasud	50 800	0	0	0	0
Tulemustasu osakaal	44%	-	-	-	-
Väljastatud optsioonide arv, tk	0	0	0	0	0

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

Konsolideeritud kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	2024	2023
Intressitulud efektiivse intressimäära meetodil		125 338	109 627
Muud samalaadsed intressitulud		13 357	11 024
Intressi- ja muud samalaadsed kulud		−61 125	−39 386
Neto intressitulu ja muud samalaadsed tulud	5	77 570	81 265
Teenustasutulud		7 899	7 609
Teenustasukulud		−3 541	−2 762
Neto teenustasutulu	6	4 358	4 847
Varade müük	12	0	80
Müüdud varade kulu	12	0	−85
Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutus		−750	−1 825
Netotulem mittefinantsvara realiseerimisest		53	4
Netotulem õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt		33	57
Nõuete menetlemine		534	560
Muud tulud		85	301
Muud tulud, neto		−45	−908
Tööjõukulud	7	−23 411	−20 234
Tegevuskulud	8	−11 713	−10 213
Põhivara kulum	13	−5 452	−4 681
Tegevuskulud kokku		−40 576	−35 128
Kasum enne allahindluste kulu ja enne tulumaksu		41 307	50 076
Allahindlus krediidikahjumite katteks	11	−4 643	−6 302
Kasum enne tulumaksu		36 664	43 774
Tulumaksu kulu	23	−4 486	−4 570
Aruandeperioodi puhaskasum	4	32 178	39 204
Muu koondkasum / koondkahjum (-)
Kirjed, mida võib edaspidi klassifitseerida kasumiaruandesse:
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi		757	424
Aruandeperioodi muu koondkasum / koondkahjum (-)		757	424
Aruandeperioodi koondkasum		32 935	39 628
Tava puhaskasum aktsia kohta (eurodes)	22	0,31	0,38
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes)	22	0,31	0,38

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu
(ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja
allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100007857/reports).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2024	31.12.2023
Varad
Sularaha ja raha ekvivalendid	9	325 362	411 256
Kohustuslik reserv keskpangas	9	18 316	17 098
Võlainstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi	10	37 751	36 421
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses	10	13	13
muutustega läbi muu koondkasumi
Laenud ja nõuded klientidele	11	1 774 118	1 490 873
Muud finantsvarad	12	1 610	832
Muud varad	12	2 035	1 275
Müügiootel varad	12	1 140	1 722
Kasutusõiguse varad	13	5 107	5 380
Muud materiaalsed põhivarad	13	3 451	3 746
Immateriaalsed põhivarad	13	12 954	10 839
Firmaväärtus	3	6 757	6 757
Varad kokku		2 188 614	1 986 212
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	15	1 886 145	1 721 765
Rendikohustised	14	5 153	5 417
Muud finantskohustised	16	15 443	14 444
Muud kohustised	16	7 088	8 574
Allutatud kohustised	17	63 148	50 187
Kohustised kokku		1 976 977	1 800 387
Omakapital	18
Aktsiakapital		70 181	69 673
Ülekurss		26 711	25 779
Kohustuslik reservkapital		6 815	4 855
Jaotamata kasum		105 807	84 484
Muud reservid ja varade ümberhindlused		2 123	1 034
Omakapital kokku		211 637	185 825
Kohustised ja omakapital kokku		2 188 614	1 986 212

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	2024	2023
Rahavood äritegevusest
Saadud intressitulud ja muud samalaadsed tulud		138 367	118 064
Makstud intressid		-64 341	−24 874
Saadud teenustasud		7 899	7 609
Makstud teenustasud		-3 541	−2 762
Muud saadud tulud		706	930
Makstud tööjõukulud		-22 555	−20 320
Makstud muud tegevuskulud		-11 576	−10 213
Makstud avansiline tulumaks	23	-5 809	−2 973
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja
kohustiste muutust		39 150	65 461
Äritegevusega seotud varade muutus
Laenunõuded klientidele		-287 578	−194 087
Keskpangas hoitava reservi arvestusliku baastaseme muutus	9	-1 218	−2 862
Muud varad		-1 852	−115
Äritegevusega seotud kohustiste muutus
Klientide hoiuste ja saadud laenude muutus		167 803	199 245
Muud kohustised		929	10 877
Neto rahavood äritegevusest		-82 766	78 519
Rahavood investeerimistegevusest
Soetatud põhivara	13	-6 636	−7 200
Müüdud põhivara- ja müügiootel varad	13	634	88
Soetatud võlakirjainvesteeringud		-2 342	−18 226
Müüdud ja lunastatud võlakirjainvesteeringud		1 253	274
Kokku rahavood investeerimistegevusest		-7 091	−25 064
Rahavood finantseerimistegevusest
Aktsiakapitali sissemakse	18	820	778
Allutatud võlakirjade emiteerimine	17	15 000	12 000
Allutatud võlakirjade tagasimaksed	17	-2 000	0
Makstud dividendid	18	-8 895	−4 566
Rendikohustiste tagasimaksed	14	-961	−1 040
Kokku rahavood finantseerimistegevusest		3 964	7 172
Valuutakursi muutuste mõju raha ja raha ekvivalentidele		-1	−13
Raha ja raha ekvivalentide muutus		-85 894	60 614
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses		411 256	350 642
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus		325 362	411 256
Raha ja raha ekvivalentide jääk koosneb:		325 362	411 256
Sularaha	9	1 766	2 276
Nõudmiseni hoius keskpangas	9	299 380	394 089
Nõudmiseni ja lühikese tähtajaga hoiused krediidiasutustes ja
muudes finantsasutustes	9	24 216	14 891

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes eurodes	Aktsia kapital	Ülekurss	Kohustuslik reserv kapital	Muud reservid	Ümber hindlus reserv	Jaotamata kasum	Omakapital kokku
Omakapital seisuga 31.12.2022	69 148	25 435	3 838	715	−883	50 683	149 116
Aktsiakapitali sissemakse	525	344	0	−91	0	0	778
Dividendide väljamakse	0	0	0	0	0	−4 566	−4 566
Muutus kohustuslikus reservkapitalis	0	0	1 017	0	0	−1 017	0
Aktsiaoptsioonid*	0	0	0	869	0	0	869
Puhaskasum	0	0	0	0	0	39 204	39 204
Muu koondkasum	0	0	0	0	424	0	424
Koondkasum kokku	0	0	0	0	424	39 204	39 628
Omakapital seisuga 31.12.2023	69 673	25 779	4 855	1 493	−459	84 484	185 825
Aktsiakapitali sissemakse	508	932	0	−620	0	0	820
Dividendide väljamakse	0	0	0	0	0	−8 895	-8 895
Muutus kohustuslikus reservkapitalis	0	0	1 960	0	0	−1 960	0
Aktsiaoptsioonid*	0	0	0	952	0	0	952
Puhaskasum	0	0	0	0	0	32 178	32 178
Muu koondkasum	0	0	0	0	757	0	757
Koondkasum kokku	0	0	0	0	757	32 178	32 935
Omakapital seisuga 31.12.2024	70 181	26 711	6 815	1 825	298	105 807	211 637

* Vt lisa 18.

Konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad

Lisa 1. Oluline teave arvestuspõhimõtete kohta

Coop Pank AS, registrikood 10237832 ("Pank"), on Eestis Tallinna linnas Maakri tänav 30 registreeritud krediidiasutus. Coop Panga Kontserni 2024. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande (sh konsolideeritud finantsseisundi aruande), mis on koostatud tegevuse jätkuvuse põhimõttel, kinnitas Panga juhatus 18. märtsil 2025 ning kiitis heaks Panga nõukogu 19. märtsil 2025. Heakskiidetud Panga 2024. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne esitatakse aktsionäride üldkoosolekule kinnitamiseks 16. aprillil 2025.

Arvestus- ja esitusvaluuta

Kontserni ettevõtete arvestusvaluutaks on euro ja 2024. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole märgitud teisiti.

1.1 Koostamise alused

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS, International Financial Reporting Standards). Olulised arvestuspõhimõtted ning olulised valikud ja hinnangud, mida on kasutatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, on toodud allpool. Kui ei ole näidatud teisiti, on neid põhimõtteid kohaldatud järjepidevalt kõikide esitatud aastate kohta. Majandustehinguid on kirjendatud soetusmaksumuse põhimõttel nende tekkimise hetkel, välja arvatud juhul, kui alljärgnevates arvestuspõhimõtetes on kirjeldatud teisiti (nt õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi kajastatavad võlakirjad ja omakapitali instrumendid). Raamatupidamise aruanded on koostatud tekkepõhise arvestuspõhimõtte kohaselt ning Kontsern liigitab oma tulud ja kulud vastavalt nende olemusele. Kirjete esitamise viisi või klassifitseerimise muutmisel klassifitseeritakse ümber ka konsolideeritud raamatupidamisaruande vastavad eelmiste perioodide summad, välja arvatud juhul, kui raamatupidamisarvestuse põhimõtetes on sätestatud teisiti.

1.2 Olulised raamatupidamisarvestuslikud hinnangud

Konsolideeritud finantsaruannete esitamine rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite kohaselt, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, eeldab teatud oluliste, juhtkonnapoolsete raamatupidamisarvestuslike hinnangute ja eelduste tegemist, mis mõjutavad aruande kuupäeva seisuga raporteeritavate varade ja kohustuste jääke ning tingimuslike varade ja kohustuste esitamist ning aruandeperioodil kajastatud tulusid ja kulusid. Kuigi mitmed aruandes esitatud finantsnäitajad põhinevad juhtkonna teadmistel ja hinnangutel, mis on tehtud parima teadmise kohaselt, võib tegelik tulemus nendest hinnangutest oluliselt erineda. Täpsem hinnangute ülevaade on toodud asjakohaste arvestuspõhimõtete või lisade all.

Olulisi hinnanguid on kasutatud eelkõige järgmistes valdkondades:

• laenude allahindlused, sh tagatiste õiglase väärtuse hindamine (lisa 2; lisa 11, 12);
• kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamine (lisa 2);
• finantsvarade ja kohustiste õiglase väärtuse hindamine (lisa 2);
• firmaväärtuse hindamine (lisa 3).

Kõige olulisemad juhtkonna hinnangud on seotud standardi IFRS 9 rakendamisega. Juhtkond on hinnanud ärimudelit erinevate finantsvarade klassifitseerimiseks. Klientidele väljastatud laenude äriline eesmärk on

lepinguliste rahavoogude kogumine, sealjuures võib selle mudeli alusel laene müüa ka krediidiriski vähendamise eesmärgil. Finantsinvesteeringuid võlainstrumentidesse tehakse likviidsete vahendite paigutamise eesmärgil, mistõttu on ka võlainstrumentidesse investeerimise äriline eesmärk lepinguliste rahavoogude kogumine ja müük olenevalt vajadusest. Täiendavalt on hinnatud, kas lepingulised rahavood sisaldavad vaid põhiosa ja intressimakseid, sh on intressirahavood tasu raha ajaväärtuse eest, krediidiriski eest, likviidsusriski eest ning katavad muu hulgas ka administratiivkulusid ja kasumimarginaali. Kõik kajastatavad finantsvarad vastavad sellele kriteeriumile.

Juhtkond koostab hinnanguid ka finantsvarade oodatava krediidikahju mudeli sisendite kohta. Mudelite, hinnangute ja sisendite regulaarset monitoorimist teostab Kontserni riskijuhtimise funktsioon.

Juhtkonna hinnanguid kaalutakse pidevalt ajaloolise kogemuse ja muude tegurite põhjal, sh ootused tuleviku sündmuste kohta, mida peetakse nendes tingimustes mõistlikeks. Muutused hinnangutes võivad avaldada olulist mõju selle perioodi finantsaruannetele, mille hinnanguid muudeti. Juhtkond usub, et aluseks olevad eeldused on kohased ning nende põhjal koostatud Kontserni majandusaasta finantsaruanded kajastavad Kontserni finantsseisundit ja majandustulemusi õiglaselt.

1.3 Konsolideerimine

Kontserni konsolideeritud finantsaruanded on koostatud seisuga 31.12.2024. Kontsernile kehtivad ühtsed arvestuspõhimõtted. Kontserni määratlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 alusel ja kontsern konsolideerimises vastavalt IFRS-le kattuvad. Konsolideerimisel liidetakse Panga ja tütarettevõtete finantsseisundi aruanded ja kasumiaruanded rida-realt, elimineerides omavahelised saldod, käibed, tulud ja kulud ning realiseerimata kasumid ja kahjumid Kontserni ettevõtete vahelistelt tehingutelt.

Kontserni struktuur	Riik	Tegevusala	Osaluse määr
Coop Pank AS	Eesti	pangandus	Emaettevõte
Coop Liising AS	Eesti	liisingtegevus	100%
Coop Kindlustusmaakler AS	Eesti	kindlustusvahendus	100%
SIA Prana Property	Läti	kinnisvaraalane tegevus	100%

Tütarettevõtted

Tütarettevõtted konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni.

Emaettevõtte eraldiseisvates põhiaruannetes on investeeringud tütarettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, miinus võimalikud allahindlused vara väärtuse langusest.

1.4. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised

Välisvaluutadeks on loetud kõik muud valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga ametlikud valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud mitterahalised finantsvarad ja kohustised, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, hinnatakse ümber arvestusvaluutasse, võttes aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise päeval. Välisvaluutas fikseeritud mitterahalisi varasid ja kohustisi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja

immateriaalne põhivara), kajastatakse tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel ja hiljem neid ümber ei hinnata.

1.5. Finantsvarad

Klassifitseerimine

Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

• need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi muu koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande);
• need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Klassifitseerimine oleneb Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ja rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Klassifikatsioon on toodud alljärgnevas tabelis.

Kategooria IFRS 9 järgi	Finantsvara klass Kontserni määratluses
	Nõuded keskpankadele
	Nõudmiseni ja finantseerimisasutustes	tähtajalised deposiidid krediidi- ja
Finantsvarad, mõõdetud korrigeeritud soetusmaksumuses	Laenud ja nõuded klientidele	Laenud ja nõuded eraisikutele sh tarbimislaenud sh liisingfinantseerimine sh eluasemelaen ja muud laenud Laenud ja nõuded juriidilistele isikutele sh liisingfinantseerimine sh muud laenud
	Muud finantsvarad
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad	Investeeringud omakapitali instrumentidesse
Finantsvara, mõõdetud õiglases väärtuses	Investeeringud võlaväärtpaberitesse
läbi muu koondkasumi	Investeeringud omakapitali instrumentidesse

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ning Kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide kajastamine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel (Kontserni eesmärk on vaid hoida varasid rahavoogude sissenõudmise eesmärgil või hoida varasid nii rahavoogude sissenõudmise kui ka müümise eesmärgil või muul eesmärgil) ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest (kas rahavood sisaldavad vaid põhiosa- ja intressimakseid, intress sisaldab vaid tasu krediidiriski eest, raha ajaväärtuse eest,

muid tavalisi laenude riske ning kasumimarginaali). Finantsvarasid, mis sisaldavad tuletisinstrumente, hinnatakse ühtse instrumendina lepinguliste põhiosa- ja instressimaksete rahavoogude analüüsimisel.

Kontserni võlainstrumendid jagunevad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse.

• Korrigeeritud soetusmaksumus: varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse intressituludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Sellesse kategooriasse on klassifitseeritud järgmised Kontserni finantsvarad:
  • o raha;
  • o hoiused keskpankades;
  • o nõudmiseni hoiused krediidiasutustes ja teistes finantsasutustes;
  • o laenud ja nõuded klientidele;
  • o muud finantsvarad.
• Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande: varad, mida hoitakse nii rahavoogude sissenõudmise kui ka müümise eesmärgil, kuid varade rahavood on vaid põhiosaja intressimaksed, mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande. Väärtuse muutused kajastatakse muus koondkasumis, välja arvatud väärtuse langusest tulenevad kahjumid või kasumid, intressitulud ja valuutakursi muutused, mis kajastatakse kasumiaruandes. Kui finantsvara kajastamine lõpetatakse, siis muus koondkasumiaruandes kajastatud kumulatiivne kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes real "Netotulem õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt". Nimetatud finantsvarade intressitulu kajastatakse intressitulude real sisemise intressimäära meetodil. Väärtuse languse kulu kajastatakse eraldi real kasumiaruandes. Kontsern kajastab järgmisi finantsvarasid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande:
  • o investeeringud võlainstrumentidesse.

Omakapitaliinstrumendid

Kontsern kajastab noteeritud omakapitali instrumente õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja mittenoteeritud omakapitaliinstrumente õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande.

Finantsvarade väärtuse langus

Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses ja õiglases väärtuses muutusega läbi muu koondkasumiaruande kajastatavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku teabe baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, ii) raha ajaväärtust ja iii) aruande perioodi lõpus, ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat, mõistlikku ja põhjendatud teavet minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab Kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning mõõdab nõuete allahindlust nõuete lepinguperioodi jooksul oodatava krediidikahjumina, alates nõuete esmasest kajastamisest. Kontsern

kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele, lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.

Kontsern kasutab kõikide korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutustega läbi koondkasumiaruande mõõdetud võlainstrumentide puhul, sealhulgas liisingfinantseerimise nõuded, kolmefaasilist mudelit, mis võtab arvesse krediidikvaliteedi muutust alates esmasest kajastamisest. Kolmefaasilisest mudelist on antud põhjalikum ülevaade lisa 2 ,,Riskide juhtimine" osas "Oodatava krediidikahju (ECL) mõõtmine".

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud võlainstrumendid kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes netoväärtuses, võttes arvesse eeldatavat krediidikahjumit. Laenukohustiste ja laenugarantiide puhul moodustatakse eraldis eeldatava krediidikahju osas ning kajastatakse kohustusena konsolideeritud finantsseisundi aruandes. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumiaruande kajastatud võlainstrumentide korrigeeritud soetusmaksumuse ja eeldatava krediidikahjumi netoväärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes ning muud väärtuse muutused kajastatakse muus koondkasumiaruandes real "Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi".

Lepingute korral, mis sisaldavad nii laenu kui ka laenuandmise kohustust (kasutamata laenulimiit) ja mille puhul Kontsernil ei ole võimalik eeldatavast krediidikahjumist eristada laenu väljastamata osa allahindlust väljastatud laenu allahindlusest, kajastatakse kasutamata laenulimiidi allahindlus koos väljastatud laenu allahindlusega. Juhul, kui eeldatav, kombineeritud krediidikahjum ületab laenu bilansilist brutosummat, kajastatakse brutosummat ületav allahindluse osa kohustusena.

Kui järgmisel perioodil on eelnevalt allahinnatud kahjumi summa vähenenud ja objektiivselt saab vähenemist seostada eelnevalt kajastatud allahindlusele järgneva sündmusega (nt laenusaaja riskiklassi paranemine), siis tühistatakse varem kajastatud väärtuse langusest tulenev kahjum allahindluse konto korrigeerimise kaudu. Tagasikande summa kajastatakse kasumiaruande real ,, Allahindlus krediidikahjumite katteks" tuluna.

Krediidiriski juhtimise põhimõtetest on antud põhjalikum ülevaade lisas 2 ,,Riskide juhtimine". Intressitulud laenudelt kajastatakse kasumiaruande real ,,Intressitulu efektiivse intressimäära meetodil".

Raha ja raha ekvivalendid

Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja raha ekvivalentidena sularaha, keskpankades (v.a Eesti Pangas hoitav kohustuslik reserv), teistes krediidiasutustes ja muudes finantsettevõtetes hoitavaid nõudmiseni ja kuni 3-kuulise tähtajaga hoiuseid, mida saab ilma märkimisväärsete piiranguteta kasutada ja mille väärtuse muutuse risk on ebaoluline. Rahavoogude aruanne on koostatud otsemeetodil.

Liisingnõuded

Kapitalirendi tehinguks loetakse liisingtehingut, mille korral kõik olulised vara kasutamisest tulenevad riskid ja hüved lähevad Kontsernilt üle rentnikule. Vara juriidiline omandiõigus võib kliendile üle minna rendiperioodi lõppedes. Kapitalirendi lepingutest tulenevaid nõudeid kajastatakse nende liisingumaksete ajaldatud nüüdisväärtuses, millest on lahutatud nõuete põhiosa tagasimaksed pluss renditava vara garanteerimata jääkväärtus rendiperioodi lõpuks. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendi nõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse rendiperioodile arvestusega, et rendileandja tulususe määr on igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendilepingute sõlmimisega kaasnevad esmased otsekulutused, mis jäävad rendileandja kanda, võetakse arvesse rendi sisemise intressimäära ja kapitalirendi nõude arvestusel ning kajastatakse tulu vähendusena

rendiperioodi jooksul. Nõuete allahindlus kajastatakse finantsseisundi aruandes vastava varakirje vähendusena. Nõue kliendi vastu kajastatakse alates lepingujärgse vara kliendile üleandmise hetkest. Tehingute puhul, mille korral lepingu objektiks olev vara ei ole veel üle antud, kajastatakse nende lepingute alusel rentnikelt laekunud summad finantsseisundi aruandes kohustiste poolel ostjate ettemaksetena real ,,Muud kohustised".

Faktooringu ja laofinantseeringu nõuded

Faktooringtehinguteks loetakse finantseerimistehinguid, mille korral Kontsern finantseerib oma koostööpartneritest müüjaid nende varaliste nõudeõiguste omandamise kaudu. Kontsern omandab õiguse müügilepingute alusel tulevikus ostja poolt tasumisele kuuluvate summade osas. Faktooring on nõuete ülekandmine. Kui Kontsern ei omanda kõiki nõudega seotud riske ja hüvesid (regressiõigusega faktooring), siis faktooringu kajastatakse kui finantseerimistehingut (st nõude tagatisel antud laenu). Nõuet kajastatakse finantsseisundi aruandes, kuni nõue on laekunud või regressiõigus aegunud.

Laofinantseeringu tehinguteks loetakse finantseerimistehinguid, mille korral liisingufirma finantseerib oma koostööpartnereid, andes neile laenu laovarude tagatisel.

Intressitulu kajastatakse vastavalt IFRS 9-le efektiivse intressimäära meetodil,.

1.6 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Põhivarana on finantsseisundi aruandes kajastatud maa, hooned, infotehnoloogiaseadmed, kontoriseadmed ja muud pikaajalise kasutuseaga varad. Immateriaalsed varad on eraldi identifitseeritavad mitterahalised varad, millel puudub füüsiline sisu ja mis hõlmavad aruande kuupäeva seisuga soetatud või ettevõttesiseselt arendatud tarkvara ja litsentse (lisa 13).

Materiaalsed- ja immateriaalsed põhivarad võetakse esialgu arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara finantsseisundi aruandes kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.

Piiratud kasuliku elueaga materiaalseid- ja immateriaalseid põhivarasid kajastatakse edaspidi nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Amortisatsiooni hakatakse arvutama alates kasutusele võtmise hetkest ja arvestatakse vara täieliku amortiseerumiseni. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset amortisatsioonimeetodit. Amortisatsiooni arvestuse aluseks on vara kasulik tööiga, millest lähtudes on kujundatud põhivaragruppide amortisatsiooninormid.

Materiaalsete varade puhul on ehitiste amortisatsioonimäär kuni 5% aastas, transpordivahendite amortisatsioonimäär kuni 15% aastas ja rendipindade parendused kuni 20% või rendiperioodi lõpuni, olenevalt sellest, kumb on lühem. Arvuti riistvara, kontoritehnika ja sisustuse aastane amortisatsioonimäär on kuni 25% aastas.

Immateriaalsete varade puhul on amortisatsioonimäär Kontserni tuumiksüsteemidele 15% aastas, kasutajakeskkondadele 20% aastas ja ostetud litsentsidele kuni 33% aastas.

Piiramatu kasutuseaga põhivara (maa) ei amortiseerita. Põhivara kulum on näidatud kasumiaruande real "Põhivara kulum".

Põhivara müügist saadavad kasumid või kahjumid määratakse kindlaks müügitulu ja põhivara bilansilise maksumuse vahega. Müügitulu või -kulu kajastatakse kasumiaruandes vastavalt ridadel "Netotulemus mittefinantsvara realiseerimisest".

Kulude kapitaliseerimine

Kontserni kasutuses olevate rendipindade parendused kapitaliseeritakse materiaalse põhivarana ja kantakse kuludesse lineaarselt vastavalt rendilepingu kestusele.

Arenduskulud

Tarkvaraprogrammide arenduskulud, kui nendega kaasneb lisafunktsionaalsus ja kui need vastavad immateriaalse põhivara mõistele ja vara finantsseisundi aruandes kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel), kajastatakse immateriaalse põhivarana. Tarkvaraprogrammide kasutamisega seotud kulud kajastatakse kuluna nende tekkimisel.

Reklaami- ja uute toodete, teenuste ning protsesside käivitamise väljaminekud kantakse kuludesse tekkimise hetkel. Ettevõttes arendatavate kaubamärkidega jms seotud väljaminekud kantakse kuludesse tekkimise hetkel.

Firmaväärtus

Firmaväärtust kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kontsern kontrollib firmaväärtust vähemalt kord aastas või kohe, kui on ilmnenud väärtuse langusele viitavad asjaolud. Firmaväärtus jaotatakse tulu teenivatele üksustele või üksuste rühmade vahel, kes saavad kasu äriühenduse sünergiast. Kasum või kahjum rahavoogusid genereeriva üksuse lõpetamisest või müügist, millele firmaväärtus on allokeeritud, sisaldab selle üksusega seotud firmaväärtuse bilansilist jääkväärtust.

1.7 Müügiootel varad

Müügiks hoitavaid varasid hinnatakse bilansipäeval ning neid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või netorealiseerimismaksumuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Netorealiseerimisväärtus on müügihind, millest on maha arvatud eeldatavad müügiga seotud kulud.

1.8 Rendiarvestus – Kontsern kui rentnik

Kontsern rendib kontoripindasid. Lepingu sõlmimisel hindab Kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikul.

Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab kui ka rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Kontsern muudab rendiperioodi, kui muutub rendilepingu katkestamatu periood.

Esmane mõõtmine

Kasutusõiguse varad on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel. Kontsern mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse, kasutades alternatiivset laenuintressimäära. Alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on

Kontsern kasutanud kolmanda osapoole saadud laenu intressimäära, mida on korrigeeritud, et kajastada toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest.

Rendileping võib sisaldada rendikomponenti ning ühte või mitut täiendavat rendiga mitteseotud komponenti. Praktilise abinõuna on Kontsern otsustanud mitte eraldada rendiga mitteseotud komponente rendikomponentidest ning arvestada selle asemel kõiki rendikomponente ja kaasnevaid rendiga mitteseotud komponente ühtse rendikomponendina vastavalt alusvara liigile.

Edasine mõõtmine

Pärast rendiperioodi algust mõõdab Kontsern kasutusõiguse varasid soetusmaksumuse mudeli järgi.

Pärast rendiperioodi algust mõõdab Kontsern rendikohustist järgmiselt:

• a) suurendades bilansilist väärtust rendikohustise intressi alusel;
• b) vähendades bilansilist väärtust tehtud rendimaksete alusel ja
• c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.

Kui rendimaksed muutuvad, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Kontsern kajastab rendikohustise ümberhindluse summat kasutusõiguse varade korrigeerimisena. Kui aga kasutusõiguse varade jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes real "Põhivara kulum".

Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepingud on IT-seadmete rendilepingud ning rendilepingud, mille turuväärtus ei ületa piirmäära 5 000 eurot.

1.9 Finantskohustised

Kehtiv klassifikatsioon on toodud alljärgnevas tabelis.

Kategooria IFRS 9 järgi		Klass Kontserni määratluses
Finantskohustised	Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustised	Klientide hoiused ja saadud laenud	Eraisikud
			Juriidilised isikud
			Krediidiasutused
		Allutatud võlakohustised
		Muud finantskohustised
Tingimuslikud	Tingimuslikud laenukohustised
kohustised	Finantsgarantiid

Klientide hoiused

Hoiused võetakse arvele väärtuspäeval õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud ning edaspidi mõõdetakse neid korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit, ja kajastatakse bilansireal "Klientide hoiused ja saadud laenud". Tekkepõhiselt arvestatud intressid kajastatakse vastavatel kohustiste kirjetel. Intressikulud kajastatakse kasumiaruande real ,,Intressi- ja muud sarnased kulud".

Saadud laenud

Võlakohustised võetakse alguses arvele õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud (laekumisel saadud rahasumma, vähendatuna tehingukulude võrra). Võetud laene kajastatakse edaspidi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Laekunud summade (millest on maha arvatud tehingukulud) ja lunastusväärtuse vahe kajastatakse kasumiaruandes instrumendi tähtaja jooksul, kasutades efektiivset intressimäära. Efektiivne intressimäär on määr, mis diskonteerib läbi tähtaja oodatavat tulevast rahavoogu bilansilise väärtuseni. Tehingukulude amortisatsiooni kajastatakse kasumiaruandes koos intressikuludega. Intressikulud kajastatakse kasumiaruandes real ,,Intressi- ja muud sarnased kulud". Juhul, kui võetud laenudel on kasutamata limiit, kajastatakse seda tingimusliku varana.

Laenukohustised

Kontsern väljastab kohustisi laenude andmiseks. Laenukohustised on tühistamatud või tühistatavad ainult oluliselt kahjulike muutuste tõttu. Sellised kokkulepped võetakse alguses arvele nende õiglases väärtuses, mis tavaliselt väljendub saadud tasude summana. Seda summat amortiseeritakse lineaarsel meetodil kohustise kogu eluea jooksul, välja arvatud selliste laenukohustiste puhul, mille korral on tõenäoline, et Kontsern sõlmib konkreetse laenulepingu ega kavatse seda laenu müüa vahetult pärast sõlmimist; selliseid laenukohustiste tasusid kajastatakse tulevikus ja lisatakse laenu kajastamisel algsele bilansilisele väärtusele. Iga aruandeperioodi lõpus mõõdetakse laenukohustisi i) mitteamortiseeritud jääkväärtuses esialgsest arvelevõtmise summast või ii) lähtudes oodatava krediidikahjumi mudeli alusel arvutatud allahindlussummast. Väljastamata laenu jääkväärtus väljendab tingimuslikku kohustist.

1.10 Finantsgarantii lepingud

Pank annab oma klientide nimel finantsgarantiisid teistele pankadele, finantsasutustele, ettevõtetele ja muudele asutustele klientide laenude-, muude rahaliste tehingute- ja kohustiste tagamiseks teiste osapoolte ees.

Finantsgarantiid võetakse alguses arvele õiglases väärtuses (lepingu väärtus) garantii andmise päeval. Seejärel kajastatakse Panga antud garantiist tulenevaid kohustisi garantii jääkväärtuses. Kasumiaruandes kajastatakse garantii lepinguea jooksul garantiilt lineaarselt teenitud teenustasutulu. Juhul, kui teenustasusid rakendatakse järelejäänud kohustistega seoses perioodiliselt, kajastatakse need tuluna proportsionaalselt vastava garantii perioodi jooksul. Iga aruandeperioodi lõpul kajastatakse garantii kas lepingu väärtuses aruande koostamise hetkel või lepingu väärtuses ja täiendavalt eraldisena bilansis. Garantiikohustise tasumiseks väljamakstavad summad kajastatakse finantsseisundi aruandes kuupäeval, mil selgub, et garantii kuulub väljamaksmisele.

1.11 Kohustised töövõtjate ees

Kohustised töövõtjate ees sisaldavad väljamaksmata palgakohustisi, tulemustasude tingimuslikku reservi koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga ning kehtivate tööseaduste kohaselt arvestatud puhkusetasu kohustist bilansipäeva seisuga koos puhkusetasu kohustiselt arvestatud sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga. Kohustised töövõtjate ees kajastatakse bilansis lühiajalise kohustisena ning konsolideeritud kasumiaruandes kajastatakse seonduv kulu tööjõukuluna. Sotsiaalmaks sisaldab ka sissemakseid riigi pensionifondi. Kontsernil puudub juriidiline või faktiline kohustus teha sotsiaalmaksule lisanduvalt pensioni- või muid sarnaseid makseid.

1.12 Aktsiapõhised maksed

Kontsern on kehtestanud aktsiaoptsiooni programmi, mille järgi tasutakse Kontserni töötajatele nende teenuste eest, väljastades optsioone Panga aktsiate omandamiseks. Väljastatud optsioonide õiglane väärtus

kajastatakse optsiooniprogrammi kehtivuse jooksul Kontserni tööjõukuluna ja vastukandena omakapitalis (muud reservid). Kulude kogusumma on määratletud optsioonide õiglase väärtuse alusel optsioonide väljastamise hetkel. Optsioonide õiglane väärtus on leitud, arvestades optsiooni hinda mõjutavaid turutingimusi, sh Panga aktsia hind. Iga aruandeperioodi lõpus hindab Kontsern, kui palju optsioone kuulub tõenäoliselt realiseerimisele. Algsete hinnangute muutuse mõjud kajastatakse kasumiaruandes ja vastukandena omakapitalis. Kui optsioonid realiseeritakse, emiteerib Pank uusi aktsiaid. Optsioonide väljastamise tingimuste kohaselt ei kaasne sotsiaalmaksu kulu, kui optsioonide realiseerimine toimub 3 aastat pärast optsioonilepingu väljastamist.

1.13 Tulude ja kulude kajastamine

Intressitulud ja -kulud on kajastatud konsolideeritud kasumiaruandes kõikide intressikandvate finantsvarade ja -kohustiste puhul, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses ja võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi, kasutades efektiivse intressimäära meetodit.

Efektiivse intressimäära arvutamisel hindab Kontsern rahavooge, arvestades finantsinstrumendi kõiki lepingulisi tingimusi, kuid ei arvesta tulevasi krediidikahjumeid. Arvutusse kaasatakse kõik lepingulised pooltevahelised tasutud või saadud teenustasud, mis on efektiivse intressimäära lahutamatuks osaks, tehingukulud ja kõik muud täiendavad maksed või mahaarvamised.

Intressitulu arvutatakse, kohaldades efektiivset intressimäära finantsvarade bilansilisele bruto jääkväärtusele, välja arvatud

• i) finantsvarad, mille väärtus on langenud (3. faas) ja mille intressitulu arvutatakse, rakendades efektiivset intressimäära amortiseeritud soetusmaksumusele, millest on maha arvatud oodatava krediidikahjumi eraldis, ja
• ii) finantsvarad, mis on ostetud või mille algväärtus on allahindlusega, mille puhul kohaldatakse amortiseeritud soetusmaksumusele algset krediidikahjumiga korrigeeritud efektiivset intressimäära.

Kui 3. faasis klassifitseeritud finantsvara krediidirisk hiljem paraneb nii, et vara väärtus ei ole enam langenud ja paranemine võib olla objektiivselt seotud sündmusega, mis leiab aset pärast seda, kui nõue oli määratud mittetöötavaks (st vara väärtus taastub), klassifitseeritakse vara ümber 3. faasist ja intressitulu arvutatakse, rakendades efektiivset intressimäära bilansilisele bruto jääkväärtusele. Täiendavat intressitulu, mida varem ei kajastatud kasumiaruandes, kuna vara oli 3. faasis, kuid mis eeldatavasti laekub pärast vara väärtuse taastumist, kajastatakse väärtuse languse tühistamisena.

Intressiga samalaadne tulu sisaldab ka tulu intressikandvatelt finantsinstrumentidelt, mis on klassifitseeritud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande.

Komisjoni- ja teenustasutulu

Teenustasutulude all kajastatakse klientidega sõlmitud lepingutest saadavat müügitulu. See ei rakendu rendilepingutest ja finantsinstrumentidest või teistest lepingulistest kohustustest saadavale müügitulule, mis on IFRS 9 "Finantsinstrumendid" rakendusalas. Laenude/liisingute väljaandmistasusid, mida peetakse oluliseks, kajastatakse kui ettesaadud tulu ja nende puhul korrigeeritakse vastava laenu/liisingu efektiivset intressimäära.

Teenustasutulud kajastatakse nende tekkimise hetkel. Sellised teenustasutulud sisaldavad konto haldamisega seotud korduvaid tasusid. Muutuvtasu kajastatakse ainult sel määral, mil juhtkonna otsuse alusel on väga tõenäoline, et tagasipööramist ei toimu.

Muud teenustasutulud kajastatakse hetkel, mil Kontsern teostab toimingu, mis tavaliselt toimub selle aluseks oleva tehingu teostamisel. Saadud või saadav tasu või nõue väljendab tehingu hinda konkreetse toimingukohustuse teenuste eest. Selline tulu tekib siis, kui tehakse ära kliendi eest välisvaluuta ostu või müügi tehing, töödeldakse maksetehinguid, arveldatakse sularahas, võetakse vastu või makstakse välja sularaha jms.

Tulu varade müügist

Tulu varade müügist, välja arvatud materiaalne põhivara, kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Kontsernil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab tulu kaupade müügist siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Dividenditulu

Dividendid kajastatakse kasumiaruandes tuluna siis, kui Kontsernil on tekkinud õigus dividende saada.

1.14 Kohustuslik reservkapital

Äriseadustiku kohaselt moodustab Kontsern kohustusliku reservkapitali iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal kannab Kontsern reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist.

Lisa 2. Riskide juhtimine

Riskijuhtimise põhimõtted

Risk on Kontsernis defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast tulemusest. Riskijuhtimine on protsess, mille eesmärk on tegevuse tõhusus ja kasumlikkus, mis vastaks strateegias määratud aktsionäride ootustele. Kuna riske esineb kõikides tegevustes ja kõikidel tegevustasanditel, oleme loonud sisekontrollisüsteemi, mille kaudu on peale juhtkonna riskijuhtimisse kaasatud ka kõik Kontserni töötajad. Riskijuhtimise ülesanneteks on äritegevusega seotud riskide tuvastamine ja mõõtmine, riskide kontrolli all hoidmiseks vajalike meetmete rakendamine, riskide seire ning aruandmine riskijuhtimise tulemuslikkuse kohta.

Olemuslikult mõõdab Kontsern riske järgmiselt:

• i) kvantifitseerides ehk hinnates riski võimalikku suurust rahalise mahu muutuse kaudu või
• ii) kvalitatiivselt ehk tuginedes eksperdihinnangule riski suuruse ja selle esinemise tõenäosuse kohta, arvestades toimivat kontrollikeskkonda.

Olenemata nendest valikutest oleme võtnud kasutusele riskiisu ja -taluvuse mõõdikud, mis aitavad meil tuvastada riskide liikumise trende ja valmistada ette tegevusi, mis on vajalikud paremaks kontrollimiseks või maandamiseks. Sõltuvalt riskikategooriast koostatakse kas igakuiseid või kvartaalseid aruandeid. Kvartali riskiaruanne on koondriski aruanne ning see jõuab kõrgeima juhtimistasandini.

Riskijuhtimise struktuur ja vastutus

Kontserni riskijuhtimise süsteem on juhtimistasandil tsentraliseeritud – riskijuhtimist reguleerivad poliitikad ja põhimõtted kehtestab kontserniülesena Panga nõukogu või juhatus, et tagada Coop Pangas ja tütarettevõtetes ühtsete riskijuhtimise põhimõtete järgimine ning kiire ja tõhus reageerimine majanduskeskkonna või Kontserni ärimudeli muutustele. Riskijuhtimise korraldus peab vastama kehtivatele õigusaktidele ja standarditele.

Panga juhatus vastutab riskide juhtimise, kontrollimise, riskijuhtimise põhimõtete ja meetodite juurutamise ning riskijuhtimise tulemuslikkuse eest. Riskijuhtimise korraldamisel võib juhatus piiratud ulatuses delegeerida riskide võtmise, kontrollimise ja jälgimise juhatuse moodustatud kollegiaalsetele otsustusorganitele, kellel on piiratud otsustuspädevus.

Panga juhatus on moodustanud järgmised piiratud otsustuspädevusega komiteed ja komisjonid.

Aktivate ja passivate juhtimise komitee (APJK) ülesanded, koosseis ja tegevus on määratletud tema reglemendiga. Komitee ülesanne on jälgida, kontrollida, analüüsida, hinnata ja juhtida riske, võtta vastu otsuseid ning viia neid ellu järgmistes vastutusvaldkondades:

• Panga ja Kontserni likviidsusrisk, lühi- ja pikaajalise likviidsuspositsiooni hindamine ja juhtimine;
• Panga varade ja kohustiste tähtajastruktuuri jälgimine;
• intressitulude ja -kulude tasakaalu planeerimine ja intressiriski juhtimine;
• vastaspooltega seotud tähtajaliste ja mahuliste limiitide kehtestamine;
• võlakirjaportfelli juhtimine.

Krediidikomitee on Panga kõrgeim organ krediidiotsuste tegemisel ja riskide juhtimise eest vastutav tööorgan, mis on moodustatud kooskõlas krediidiasutuste seadusega ja Panga põhikirjaga, tagamaks Panga krediidipoliitika elluviimist krediidiotsuste vastuvõtmise ja tagatiste nõuetele vastavuse hindamise kaudu.

Krediidikomisjon täidab krediidikomitee funktsioone väiksema riskiga krediteerimisotsuste vastuvõtmisel.

Kontode komitee ülesanne on juhtida ja kontrollida oma otsuste kaudu suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskiga klientidega kliendisuhte loomist ja monitoorimist ning vajaduse korral kliendisuhete lõpetamist.

Riskijuhtimise tõhusaks elluviimiseks kasutatakse kolmetasandilise kaitseliini põhimõtet kooskõlas Panga nõukogu kinnitatud sisekontrollisüsteemi põhimõtetega.

Otsest riskikontrolli funktsiooni kandvad struktuuriüksused

Esimene kaitseliin

Esimese kaitseliini moodustavad müügi- ja tugiüksused ning tütarettevõtted. Esimese kaitseliini ülesanne on tagada oma vastutusalas olevate tegevuste, toodete ja protsessidega seotud riskide tuvastamine, hindamine ning riskide kontrolli all hoidmiseks vajalike meetmete rakendamine.

Teine kaitseliin

Teise kaitseliini rolli kannavad riskijuhid ja analüütikud riskijuhtimise ja krediidiriski osakonnas. Teise kaitseliini peamised funktsioonid on:

• kontserniülese vaatena regulaarne riskide tuvastamine, hindamine ja monitoorimine;
• stressitestimine, sh likviidsus-, krediidi- ja tururiskide osas ning vastavate riskiaruannete koostamine;
• juhatuse ja nõukogu teavitamine riskidest;
• riskijuhtimise metoodika arendamine, esimese kaitseliini nõustamine riskijuhtimise valdkonnas;
• koolituste korraldamine riskijuhtimise valdkonnas;
• sisereeglitele ja õigusaktidele vastamise kontroll ja monitooring;
• plaaniliste ja erakorraliste sisekontrollide läbiviimine organisatsioonis.

Kolmas kaitseliin

Siseauditi üksus

Siseauditi üksus auditeerib Kontserni tegevuse vastavust õigusaktidele ja juhenditele, äriprotsesside ja sisekontrollisüsteemi toimimist ja tõhusust, Panga struktuuriüksuste vastavust Panga pädeva organi vastuvõetud otsustele, samuti kehtestatud reglementide, piirangute ja muude sisemiste normide järgimist. Siseauditi üksuse tegevuse eesmärk on Panga aktsionäride, hoiustajate ja muude kreeditoride huvide kaitsmine.

Kapitali juhtimine

Kontsern kasutab riskipõhist kapitali planeerimist, mis tagab, et kõik riskid on igal ajahetkel omavahenditega piisavalt kaetud. Aktsepteeritud kapitalina käsitletakse Kontserni omavahendeid, mis koosnevad esimese taseme ja teise taseme omavahenditest. Ülevaade regulatiivsetest omavahenditest on esitatud alljärgnevas tabelis.

Kapitalibaas	31.12.2024	31.12.2023
Esimese taseme omavahendid
Sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss	96 892	95 452
Kohustuslik reservkapital	6 815	4 855
Eelmiste perioodide jaotamata kasum, v.a. aruandeperioodi kasum	73 629	45 280
Aruandeperioodi aktsepteeritav kasum*	19 545	23 757
Muu akumuleeritud koondkasum/koondkahjum (-)**	298	−459
Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus (-)	-6 757	−6 757
Immateriaalne põhivara (-)	-12 954	−10 838
Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine (-)	-38	−36
Muud mahaarvamised I taseme omavahenditest (-)	-1 820	−1 148
Esimese taseme omavahendid (CET I kapital)	175 610	150 106
Täiendavad esimese taseme omavahendid	28 148	28 100
Esimese taseme omavahendid kokku (Tier I kapital)	203 758	178 206
Allutatud kohustised	35 000	22 000
Teise taseme omavahendid (Tier II kapital)	35 000	22 000
Aktsepteeritud kapital adekvaatsuse arvutamiseks	238 758	200 206

* Sisaldab vastava aruandeperioodi 30. septembril lõppenud 9 kuu vahekasumit, mille kaasamiseks omavahendite koosseisu on Finantsinspektsioon andnud loa.

** Sisaldab õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi kajastatavate finantsvarade ümberhindluse reservi.

Kapitali planeerimine toimub Kontserni strateegiat, tulevikuootusi ning riskiprofiili ja riskiisu arvesse võttes, finantsseisundi aruande ja kasumi prognooside alusel. Kapitali planeerimise eest vastutab Panga juhatus.

Sisemine kapitali adekvaatsuse hindamise protsess (ICAAP) on pidev protsess, mille eesmärk on hinnata Kontserni riskiprofiili ja sellele vastavat kapitali vajadust – ICAAP on aluseks regulaarsele kapitali planeerimisele Kontsernis.

Kapitali vajaduse planeerimine ja prognoosimine toimub regulatiivse kapitali adekvaatsuse arvutamise alusel, mis võtab arvesse ICAAP-ist ja Finantsinspektsiooni järelevalvealasest läbivaatamise- ja hindamise protsessist (SREP) tulenevaid kapitalinõudeid ning millele liidetakse kapitalinõuded lisariskide katteks, mida ei ole regulatiivsete kapitalinõuete raames arvestatud.

Kontserni riskiprofiili hinnatakse eelkõige järgmiste riskide alusel: krediidirisk, kontsentratsioonirisk, likviidsusrisk, tururiskid, sh finantsinvesteeringute portfellist tulenev risk, pangaportfelli intressirisk, operatsioonirisk, strateegiline risk, mainerisk.

Kontsern hoiab kapitali adekvaatsuseks SREP-i hinnanguga kehtestatud minimaalset kapitali adekvaatsuse taset, millele liidetakse vajalik varu Kontsernis kehtivale tegevusstrateegiale ja finantsprognoosidele vastava tegevusmahtude kasvu, strateegia elluviimise ja stabiilse finantsseisundi tagamiseks.

Kapitali vajaduse leidmiseks prognoositakse finantspositsioone, võttes arvesse riskipositsioonide ja omakapitali kirjete muutusi. Finantsseisundi aruande ja kasumiaruande prognoose vaatab regulaarselt üle ja kinnitab Panga juhatus. Lisaks arvestatakse strateegilise riski ja maineriski võimaliku mõjuga Kontserni tegevuse edukusele ning leitakse vajalik omakapitali puhver, et tagada sisemiselt soovitav kapitali adekvaatsuse tase alternatiivsete ja riskistsenaariumite realiseerumise korral. Ülevaade kapitali adekvaatsuse kujunemisest koos SREP-i hinnangust tulenevate kapitalinõuetega esitatakse Panga juhatusele ja nõukogule kord kvartalis.

Kontsern oli 31.12.2024 ja 31.12.2023 seisuga kooskõlas kõikide regulatiivsete kapitalinõuetega.

Krediidiriski juhtimine

Krediidiriski suurus väljendab tõenäolist kahju, mis võib tuleneda vastaspoole kohustuste mittetäitmisest Kontserni ees krediidiriskile avatud nõuete puhul.

Kontsern lähtub krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel standardmeetodist. Kapitalinõuete arvutamisel kasutab Kontsern aktsepteeritud reitinguagentuuride reitinguid Finantsinspektsiooni kehtestatud korra järgi.

Krediidiriski juhtimise aluseks on Kontserni krediidipoliitika. Krediidipoliitika põhieesmärk on saavutada jätkusuutlikult aktsionäride nõutav tulunormi tagav Kontserni varade tootlikkus krediiditegevusest, järgides konservatiivsuse ja riskide hajutatuse põhimõtteid ning võttes mõõdukaid riske, mis oleksid hinnatavad ja juhitavad.

Kontserni peamised krediidiriskile avatud varad on järgmised:

• Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused lisa 9;
• finantsinvesteeringud (lisa 10);
• laenud ja nõuded klientidele (lisa 11);
• muud finantsvarad (lisa 12).

Rahapaigutused krediidiasutustesse ja finantsinvesteeringud väärtpaberitesse tehakse vastavalt APJK kinnitatud vastaspoole limiidile. Vastaspoole krediidikõlblikkuse hindamisel ja krediidilimiidi määramisel võetakse arvesse tema asukohariiki ja hinnangut vastaspoole finantsseisundile, juhtimisele, juriidilisele staatusele ja turupositsioonile. Võlakirjainvesteeringute puhul hinnatakse täiendavalt likviidsust ja reitingut.

Krediidiriski mõõtmine

Kontsern kasutab sisemisi krediidiriski klasse, mis peegeldavad hinnangut iga vastaspoole maksejõuetuse tõenäosusele.

Panga krediidinõudeid klassifitseeritakse ja grupeeritakse kord kuus. Krediidinõuete krediidiriski klassid olenevalt laenusaaja maksedistsipliinist, finantsmajanduslikust seisundist ja muudest krediidiriski suurenemist mõjutavatest teguritest on järgmised:

Riskiklass	PD	Võrreldav S&P	Kirjeldus
		reiting
1	0,2%	A AAA	Väga tugev suutlikkus kohustuste korrektseks täitmiseks.
2	0,5%	BBB	Piisav suutlikkus kohustuste korrektseks täitmiseks. Ebasoodsad majanduslikud tingimused võivad põhjustada suutlikkuse nõrgenemist.
3	1,0%	BB+	Piisav suutlikkus kohustuste korrektseks täitmiseks. Ebasoodsad
4	1,5%	BB	majanduslikud tingimused põhjustavad tõenäoliselt suutlikkuse
5	2,5%	BB	nõrgenemist.
6	5,0%	B+	Piisav suutlikkus kohustuste korrektseks täitmiseks lühiajalises
7	7,5%	B	perspektiivis. Ebasoodsad majanduslikud tingimused võivad
8	10,0%	B	põhjustada viivitusi kohustuste täitmisel.
9	20,0%	CCC	Suutlikkus kohustuste korrektseks täitmiseks on küsitav ja sõltub soodsatest majanduslikest tingimustest. Tõenäoliselt esineb viivitusi kohustuste täitmisel.
10	30,0%	CC	Suutlikkus kohustuste korrektseks täitmiseks on tõenäoliselt ebapiisav. Esinevad viivitused kohustuste täimisel.

11	60,0%	C	Suutlikkus kohustuste korrektseks täitmiseks on ebapiisav. Esinevad viivitused kohustuste täimisel.
12	100,0%	D	Maksejõuetus, kohustuste täitmist ei toimu.

1. aastal jätkus suur ebakindlus majanduses. Makromajanduslikku olukorda ja väljavaadet on mõjutamas jätkuv sõda Ukrainas, relvakonflikt Gaza sektoris, rünnakud laevadele Punasel merel, energiakriis jne. Hoolimata inflatsiooni ja EURIBOR-i tasemete langusest ning madalast töötusest ei ole tarbijate kindlustunne paranenud. Siiski ei ole nõrkused makromajanduslikus olukorras märkimisväärseid muutusi Kontserni krediidikvaliteedis kaasa toonud – võlglaste maht on jätkuvalt väga madalal tasemel, nõudlus maksepuhkuste ja muude restruktureerimise meetmete järele on piiratud ning tagatiste väärtused stabiilsed. Kontsern jälgib pidevalt üldist majanduslikku olukorda ning on vastavalt turu olukorrale ja väljavaatele kohandanud üldist krediidiriski hindamist, protsesse ja mudeleid.

Kontsern on allahindlusmudelites laiendanud makromajanduslike, keskkonna, sotsiaalmajanduslike ning juhtimislike mõjutajate valikut erinevatele krediiditoodetele. Tehtud muudatused on teinud allahindlusmudeli tundlikumaks erinevatele muutustele majanduses ja krediidikvaliteedis. Kliente, kelle äritegevusega võib kaasneda keskkonnamõju, analüüsitakse igal konkreetsel juhul, et nende äritegevus vastaks kehtivatele keskkonnahoiu normidele.

Oodatava krediidikahju (ECL) mõõtmine

Krediidinõuete hindamise aluseks on kolmefaasiline oodatava krediidikahjumi (ECL) mudel, mis arvestab muutusi krediidikvaliteedis alates laenu algsest arvelevõtmisest. Kontsern kasutab sisemiselt arendatud mudeleid, mis võtavad arvesse väliseid makromajanduslikke tegureid (sealhulgas töötuse määr, majanduskasv).

IFRS 9 standardi kohaselt jaotatakse finantsvarad, lähtudes viivituspäevade arvust, juriidilise isiku finantsseisundist ja muudest muutustest nõude kvaliteedis, kolme faasi: kas töötavaks nõudeks (performing, faas 1), kvaliteedi langusega nõudeks (under-performing, oluline krediidiriski suurenemine, faas 2) või makseviivituses olevaks nõudeks (non-performing, faas 3). Faas 1 nõuetele leitakse allahindlusmäär 12 kuu oodatava krediidikahju alusel. Faas 2 ja faas 3 nõuetele leitakse allahindlusmäär lepingu kehtivusaja jooksul oodatava krediidikahju alusel. Faas 3 nõuetele leitakse allahindlus, eeldades nõude maksejõuetust (default).

Oodatav kahju on leitav maksejõuetuse tõenäosuse (PD), kahjumäära (LGD) ja maksejõuetuse hetke oodatava nõudejäägi (EAD) korrutisena diskonteerituna tänapäeva. Laenukahjude hindamiseks võetakse arvesse laenu ja intressimaksete laekumisi tulevastel perioodidel, samuti oodatavaid laekumisi tagatisvara müügist, laenunõude müügist või tulevikus taastuvast maksevõimest, diskonteerides finantsvara algse sisemise intressimääraga, mille tulemusel leitakse laenu tagasisaadav summa.

Tulevikku vaatava teabe lisamiseks ECL-i mõõtmisse korrigeeritakse nõude oodatavat PD-d vastavalt makromajanduslikule prognoosile alates neljandast kuust.

Kõikide tootegruppide puhul on PD-de korrigeerimiseks kasutatud makromajanduslikke prognoose ja nende usaldusvahemikke baseerunud ekspertarvamusel ja kvantitatiivsel analüüsil. Makronäitajatest kasutab Coop Pank analüüsi tulemusel iga tootegrupi puhul statistiliselt oluliseks osutunud näitajate kogumit:

• tarbimislaenud - SKP, töötus, inflatsioon, keskmine brutopalk, 6-kuu euribor, eluasemelaenude intressimarginaal ja ettevõtete pikajaliste laenude intressimarginaal;

• eluasemelaenud – SKP, töötus, inflatsioon, 6-kuu euribor, eluasemelaenude intressimarginaal, kinnisvara hinnaindeks, tööhõive ja keskmine brutopalk;

• ärilaenud – töötus, 6-kuu euribor, keskmine brutopalk, kinnisvara hinnaindeks, tööhõive, eluasemelaenude intressimarginaal ja ettevõtete pikajaliste laenude intressimarginaal.

Regressioonanalüüs on koostatud Eesti viivislaenude ja makronäitajate vahel. Makromajanduslike näitajate prognoosid põhinevad Eesti Panga viimasel olemasoleval makromajanduslike suundumuste analüüsil. Kaalutud mõju maksejõuetuse tõenäosusele on arvutatud, kasutades kaaluna baasstsenaariumi puhul 60% määra, positiivse stsenaariumi korral 10% määra ja negatiivse stsenaariumi puhul 30% määra ning seda kõigi toodete puhul. Kaalude määramisel on kasutatud ekspertarvamusi. Võrreldes 2023. aastaga ei ole kaalusid muudetud.

Individuaalne ja grupiviisiline hindamine ning grupeerimine

Individuaalselt hinnatakse laenusaajate nõudeid, mille puhul kliendi kogurisk (bilansiline pluss bilansiväline nõue) ületab 500 tuhat eurot ning kuulub laenufaasi 3. Individuaalselt hinnatakse ka üle 500 tuhande euro pideva jälgimise all (watchlist) olevate klientide nõudeid.

Krediidinõudeid hinnatakse klassifitseerimise ja grupeerimise tulemuste alusel grupipõhiselt või individuaalselt. Nõuete grupeerimise eesmärk on koondada sarnast krediidiriski omavad nõuded, et hinnata neid grupipõhiselt arvestades laenu liiki, laenu tagatust, krediidireitingut. Grupeerimise eelduseks on piisava ja statistiliselt usaldusväärse teabe olemasolu. Nõuete gruppide tunnuste ja allahindlusmäärade arvestamise aluseks on laenuportfelli statistilise käitumise, reaalsete kahjujuhtumite ja majanduse üldise olukorra muudatuste analüüs, makromajanduslikud prognoosid ning asjakohaste makronäitajate mõju klientide maksevõimele ja tagatiste väärtustele.

Nõuete hindamise sagedus:

• grupipõhist hindamist tehakse igal kuul;
• individuaalset hindamist tehakse kord kvartalis ja hindamise tulemused kinnitatakse Panga krediidikomitees.

Märkimisväärne krediidiriski suurenemine

Märkimisväärseks krediidiriski suurenemiseks loetakse ühe või mitme alloleva kriteeriumi esinemist:

• kui klient on olnud viimase kolme kuu jooksul vähemalt üks kord või viimase aasta jooksul korduvalt üle 30-päevases võlgnevuses;
• kui kliendi nõue on restruktureeritud makseraskuste tõttu või on lepingu kehtivuse jooksul olnud korduvalt restruktureeritud makseraskuste tõttu;
• ärikliendil on olulises summas maksehäireid teiste võlausaldajate ees;
• erakliendi kinnisvaraga tagatud nõuete puhul ületab laenusumma tagatise väärtust;
• klient on pideva jälgimise all.

Sama ärikliendist laenusaaja kõik nõuded hinnatakse samasse klassi, madalaima riskiklassi ja laenufaasi järgi. Nõuete klassifitseerimiseks kasutatakse võlapäevade arvestamisel kapitaliregulatsioonist tulenevaid olulisuse piirmäärasid.

Jätkuvalt kehtivad lisakriteeriumid, et tuvastada kõrgenenud krediidiriski, rakendades jälgimisnimekirja lisamise põhimõtet. Tunnused, mis viitavad võimalikule vajadusele lisada klient jälgimisnimekirja, on järgmised:

• negatiivsed makromajanduslikud sündmused, mis mõjutavad klienti või tööstusharu jne;
• ebasoodsad muutused kliendi finantsseisundis, mis võivad oluliselt mõjutada tema suutlikkust võlga teenindada;

• osa kliendi nõudeid on restruktureeritud;
• kliendi nõrgenenud maksekäitumine ja makseviivitus rohkem kui 30 päeva;
• kliendi finantskovenandid jäävad täitmata ulatuses, mis viitab piiratud võimalustele teenindada võlga nõuetekohaselt;
• ebasoodsad muutused tagatisvara väärtuses ja positsioonis;
• õiguslikud toimingud ja meetmed, mis võivad oluliselt mõjutada kliendi majanduslikku olukorda;
• välisaudiitorite väljatoodud märkused;
• muud tegurid, mis viitavad potentsiaalselt suurenenud krediidiriskile.

Makseviivituse definitsioon ja mittetöötavad varad

Kontsern defineerib finantsvara makseviivituses olevaks, lähtudes kvalitatiivsetest või kvantitatiivsetest kriteeriumitest.

Kvantitatiivsed kriteeriumid:

• vähemalt üks kliendile väljastatud nõuetest on üle 90 päeva viivituses lepinguliste maksetega (põhiosa või intress) või on olnud korduvalt üle 90 päeva viivituses lepinguliste maksetega ja võlgnevuse suurus ületab olulisuse piirmäära; või
• kliendi nõuet on lepingu kehtivuse jooksul 3 või enam korda restruktureeritud makseraskuste tõttu.

Kvalitatiivsed kriteeriumid:

• ettevõtte finantsseisundi oluline halvenemine sellisel määral, et klient ei ole võimeline laenu teenindama ja tagasi maksma;
• finants- või muude kovenantide rikkumine määral, mis mõjutab oluliselt kliendi maksevõimet ja laenude tagasimaksmise võimet;
• saadud finantseeringu mittesihipärane kasutamine võrreldes laenulepingus kokkulepituga sellisel määral, mis mõjutab oluliselt kliendi maksevõimet ja laenude tagasimaksmise võimet;
• klient on esitanud (või tema vastu on esitatud) pankrotiavaldus või sarnast juriidilist kaitset otsiv avaldus (nt saneerimine);
• kliendi rahavoog/sissetulek on ebapiisav kohustuste täielikuks teenindamiseks ja kliendi tagatisvara on asutud realiseerima täite- või pankrotimenetluses;
• nõude nüüdispuhasväärtus on makseraskuste tõttu restruktureerimise käigus vähenenud rohkem kui 1% nõude summast ning makseraskuste tõttu restruktureerimise tunnused on jätkuvalt alles;
• krediidiriski positsiooni on korduvalt restruktureeritud ja on tõenäoline, et klient ei suuda laene kokkulepitud tingimustel teenindada ja tagasi maksta;
• eraisikust klient on surnud ja nõue ei ole uuele laenusaajale (näiteks pärija) ümber vormistatud;
• klient on toime pannud pettuse.

Kui makseraskuse tõttu restruktureeritud laenu on peale maksepuhkuse lõppu vähemalt 12 kuu jooksul korrektselt teenindatud ja ühtegi ülaltoodud kriteeriumitest enam ei esine (maksejõuetusele või märkimisväärsele krediidiriski suurenemisele viitavad kriteeriumid), võib laenu liigitada ümber nõuetekohaselt teenindatavaks nõudeks.

Sensitiivsusanalüüs

Kontsern kasutab sensitiivsusanalüüsi tegemisel makronäitajaid, mis on analüüsi tulemusel osutunud statistiliselt oluliseks ning omavad suuremat mõju klientide makseviivitusse sattumise tõenäosuse muutusele ning seeläbi ka allahindluste muutusele. Analüüsis on kasutatud Eesti Panga, Statistikaameti ja Maa-Ameti kodulehel avalikustatud makronäitajate mineviku tasemeid. Makronäitajate prognoosid pärinevad Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi majandusprognoosidest, samuti on kasutatud Kontserni siseseid prognoose. Sensitiivsusanalüüs näitab, millist mõju võiksid Kontserni allahindlustele avaldada allahindlusmäärade leidmisel kasutatavad makronäitajate muutused.

Analüüsi käigus leitakse lisaks prognoosile ehk baasstsenaariumile ka prognoosi usaldusvahemikud, mida käsitletakse negatiivse ja positiivse stsenaariumina. Kaalutud mõju makseviivitusse sattumise tõenäosusele on arvutatud, kasutades kaaluna baasstsenaariumi puhul 60% määra, positiivse stsenaariumi korral 10% määra ja negatiivse stsenaariumi korral 30% määra ning seda kõikide toodete puhul. Kaalusid 2024. aastal ei muudetud.

Alljärgnev tabel näitab baasstsenaariumi kaalude muutuste mõju Kontserni laenuportfellile seisuga 31.12.2024.

Stsenaariumi kaalude muutus (baas-positiivne-negatiivne)	Mõju ECL'le tuhandetesc eurodes
60%-0%-40%	390
60%-20%-20%	-352
Seisuga 31.12.2023 baasstsenaariumi kaalude muutuste mõju:

Stsenaariumi kaalude muutus (baas-positiivne-negatiivne)	Mõju ECL'le tuhandetesc eurodes
60%-0%-40%	188
60%-20%-20%	-211

Alljärgnev tabel näitab Kontserni ECL-i muutust 31.12.2024 juhul, kui kasutada erinevaid makronäitajate eeldusi.

tuhandetesc eurodes	Suurenemise mõju	Vähenemise mõju
Keskmise palga muutus +/-5%	-33	13
Töötuse määra muutus +/-1%	693	-542
Ärilaenude intressimarginaali muutus +/-0,5%	0	-33
Eluasemelaenude intressimarginaali muutus +/-0,5%	112	-137
6 kuu EURIBOR-i muutus +/-0,5%	575	-474
Kinnisvara hinnaindeksi muutus +/-2%	-33	13
Tööhõive määra muutus +/-1%	-33	13
SKP kasvu muutus +/-2%	-350	558

Seisuga 31.12.2023 Kontserni ECL-i muutus:

tuhandetesc eurodes	Suurenemise mõju	Vähenemise mõju
Keskmise palga muutus +/-5%	-139	152
Töötuse määra muutus +/-1%	563	-421
Ärilaenude intressimarginaali muutus +/-0,5%	59	-59
Eluasemelaenude intressimarginaali muutus +/-0,5%	118	-59
6 kuu EURIBOR-i muutus +/-0,5%	668	-483
Kinnisvara hinnaindeksi muutus +/-2%	-499	563
Tööhõive määra muutus +/-1%	-583	677

Maksimaalne krediidiriskile avatud positsioon

Kontserni maksimaalne krediidiriskile avatud positsioon finantsinstrumentidest, millele rakendatakse allahindlusmudelit:

31.12.2024	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused	343 678	0	0	343 678
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	37 351	0	0	37 351
Laenud eraisikutele*	897 353	28 409	6 138	931 900
Tarbimislaenud	101 672	4 313	2 161	108 146
Liisingfinantseerimine	94 222	1 542	139	95 903
Eluasemelaenud ja muud laenud	701 459	22 554	3 838	727 851
Laenud juriidilistele isikutele	828 200	23 885	8 684	860 769
Liisingfinantseerimine	94 987	3 069	767	98 823
Muud laenud	733 213	20 816	7 917	761 946
Kokku	1 725 553	52 294	14 822	1 792 669
Allahindlus	-9 570	-3 951	-5 030	-18 551
Neto laenud kokku	1 715 983	48 343	9 792	1 774 118
Bilansivälised kohustised
Finantsgarantiid	18 379	101	18	18 498
Kasutamata krediidilimiidid	39 899	490	24	40 413
Kasutamata arvelduskrediidid	91 748	922	7	92 677
Bilansivälised kohustised kokku	150 026	1 513	49	151 588
Allahindlus	-444	-34	-5	-483
Neto bilansivälised kohustised kokku	149 582	1 479	44	151 105

31.12.2023	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused	428 354	0	0	428 354
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	36 421	0	0	36 421
Laenud eraisikutele*
Tarbimislaenud	93 695	4 449	1 919	100 063
Liisingfinantseerimine	71 725	1 125	70	72 920
Eluasemelaenud ja muud laenud	584 492	16 025	2 583	603 100
Laenud juriidilistele isikutele
Liisingfinantseerimine	95 457	2 278	660	98 395
Muud laenud	581 921	43 755	7 113	632 789
Kokku	1 427 290	67 632	12 345	1 507 267
Allahindlus	−6 820	−5 516	−4 058	−16 394
Neto laenud kokku	1 420 470	62 116	8 287	1 490 873
Bilansivälised kohustised
Finantsgarantiid	15 490	802	0	16 292
Kasutamata krediidilimiidid	38 795	731	7	39 533
Kasutamata arvelduskrediidid	88 739	161	58	88 958
Bilansivälised kohustised kokku	143 024	1 694	65	144 783
Allahindlus	−371	-88	-2	−461
Neto bilansivälised kohustised kokku	142 653	1 606	63	144 322

*Seisuga 31.12.2024 Pank klassifitseerib eraisikuteks ka füüsilisest isikust ettevõtjaid (ehk FIEd) summas 2 722 (31.12.2023: 2 932) tuhat eurot, keda on liigitatud äriklientideks kuni 31.12.2023.

31.12.2024	AA- ja kõrgem	A- kuni A+	BBB kuni BBB+	BB- kuni BB+	B- kuni B+	CCC-D	Kokku
Riskiklass	1	1	2	3 kuni 5	6 kuni 8	9 kuni 12
Sularaha	1 766	0	0	0	0	0	1 766
Keskpangas hoitava kohustusliku reservi arvestuslik baastase	18 316	0	0	0	0	0	18 316
Nõudmiseni hoiused keskpangas	299 380	0	0	0	0	0	299 380
Nõuded teiste krediidi- ja finantsasutuste vastu*	3 193	21 023	0	0	0	0	24 216
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	30 912	3 711	3 128	0	0	37 751

Nõuded krediidiasutustele ja finantsinvesteeringud jagunevad krediidikvaliteedi alusel alljärgnevalt.

31.12.2023	AA- ja kõrgem	A- kuni A+	BBB kuni BBB+	BB- kuni BB+	B- kuni B+	CCC-D	Kokku
Riskiklass	1	1	2	3 kuni 5	6 kuni 8	9 kuni 12
Sularaha	2 276	0	0	0	0	0	2 276
Keskpangas hoitava kohustusliku reservi arvestuslik baastase	17 098	0	0	0	0	0	17 098
Nõudmiseni hoiused keskpangas	394 089	0	0	0	0	0	394 089
Nõuded teiste krediidi- ja finantsasutuste vastu*	785	14 106	0	0	0	0	14 891
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	29 988	3 863	2 570	0	0	36 421

Krediidikvaliteedi hindamisel kasutab Kontsern reitinguagentuuride Fitch, Moody's ja Standard & Poor's antud krediidireitinguid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 138 sätestatule. Viidatud määruse artikli 114 kohaselt on nõuded Euroopa Keskpanga vastu kõrgeima krediidikvaliteedi astmega, kõrgeima krediidikvaliteedi astmega on ka nõuded liikmesriikide keskpankade vastu, kui need nõuded on nomineeritud eurodes.

Panga sularaha ja kõrgeima krediidikvaliteediga nõuded keskpanga vastu (Eesti Pank) on küll reitinguta, kuid neid võib klassifitseerida kui AA- või kõrgema krediidikvaliteediga.

Juhatus on hinnanud, et krediidiasutuste nõuded kannavad madalat krediidiriski ning nende oodatavad krediidikahjumid on ebaolulised, arvestades nende tugevat krediidireitingut, finantsseisundit ja lühiajalist majanduslikku väljavaadet.

Nõuded reitinguta krediidi- ja finantsasutuste vastu on kõrge kvaliteediga ning nende puhul ei ole indikatsiooni väärtuse langusest.

Võlainstrumendid on valdavas osas likviidsed, mistõttu hinnatakse nende oodatavaid krediidikahjumeid samuti ebaoluliseks.

Laenud jagunevad Panga sisemise hindamise skeemi alusel faasidesse ja krediidikvaliteedi klassidesse alljärgnevalt.

		31.12.2024			31.12.2023
	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Tavaline jälgimine
1. krediidikvaliteedi klass	4 422	47	0	4 469	9 233	145	0	9 378
2. krediidikvaliteedi klass	711 587	133	0	711 720	617 445	88	0	617 533
3. krediidikvaliteedi klass	233 518	1 137	0	234 655	237 925	1 695	0	239 620
4. krediidikvaliteedi klass	180 707	1 323	0	182 030	188 767	97	0	188 864
5. krediidikvaliteedi klass	296 538	2 623	0	299 161	159 203	2 375	0	161 578
6. krediidikvaliteedi klass	222 437	2 339	0	224 776	173 071	3 101	0	176 172
7. krediidikvaliteedi klass	69 698	1 112	0	70 810	37 571	2 582	0	40 153
Spetsiifiline jälgimine
8. krediidikvaliteedi klass	5 226	25 162	0	30 388	2 450	16 029	0	18 479
9. krediidikvaliteedi klass	1 420	12 642	0	14 062	1 625	36 733	0	38 358
10. krediidikvaliteedi klass	0	5 405	0	5 405	0	4 153	6 091*	10 244
Mittetöötavad laenud
11. krediidikvaliteedi klass	0	350	0	350	0	634	255	889
12. krediidikvaliteedi klass	0	21	14 822	14 843	0	0	5 999	5 999
Kokku	1 725 553	52 294	14 822	1 792 669	1 427 290	67 632	12 345	1 507 267
Allahindlus	-9 570	-3 951	-5 030	-18 551	-6 820	-5 516	-4 058	-16 394
Netojääk	1 715 983	48 343	9 792	1 774 118	1 420 470	62 116	8 287	1 490 873

*Vastavalt Kontserni krediidiriski eeskirjale ei saa seisuga 31.12.2024 faas 3 laen olla paremas riskiklassis kui

12, seisuga 31.12.2023 ei saanud faas 3 laen olla paremas riskiklassis kui 10.

Eraisikute tarbimislaenud	31.12.2024				31.12.2023
	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Tavaline jälgimine
1. krediidikvaliteedi klass	19	0	0	19	0	0	0	0
2. krediidikvaliteedi klass	0	0	0	0	0	0	0	0
3. krediidikvaliteedi klass	0	0	0	0	0	0	0	0
4. krediidikvaliteedi klass	9 906	0	0	9 906	10 255	0	0	10 255
5. krediidikvaliteedi klass	0	0	0	0	0	0	0	0
6. krediidikvaliteedi klass	90 402	0	0	90 402	81 813	0	0	81 813
7. krediidikvaliteedi klass	61	0	0	61	65	0	0	65
Spetsiifiline jälgimine
8. krediidikvaliteedi klass	0	0	0	0	0	0	0	0
9. krediidikvaliteedi klass	1 284	128	0	1 412	1 562	140	0	1 702
10. krediidikvaliteedi klass	0	3 835	0	3 835	0	3 990	0	3 990
Mittetöötavad laenud
11. krediidikvaliteedi klass	0	350	0	350	0	319	0	319
12. krediidikvaliteedi klass	0	0	2 161	2 161	0	0	1 919	1 919
Kokku	101 672	4 313	2 161	108 146	93 695	4 449	1 919	100 063
Allahindlus	-1 909	-1 148	-1 860	-4 917	-1 960	-1 080	-1 604	-4 644
Netojääk	99 763	3 165	301	103 229	91 735	3 369	315	95 419

Eraisikute	31.12.2024				31.12.2023
liisingfinantseerimine	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Tavaline jälgimine
1. krediidikvaliteedi klass	4	0	0	4	0	0	0	0
2. krediidikvaliteedi klass	32	0	0	32	0	0	0	0
3. krediidikvaliteedi klass	93 669	0	0	93 669	71 286	0	0	71 286
4. krediidikvaliteedi klass	162	0	0	162	145	0	0	145
5. krediidikvaliteedi klass	73	1 281	0	1 354	0	1 064	0	1 064
6. krediidikvaliteedi klass	278	0	0	278	294	0	0	294
7. krediidikvaliteedi klass	0	256	0	256	0	54	0	54
Spetsiifiline jälgimine
8. krediidikvaliteedi klass	4	0	0	4	0	0	0	0
9. krediidikvaliteedi klass	0	0	0	0	0	0	0	0
10. krediidikvaliteedi klass	0	5	0	5	0	7	0	7
Mittetöötavad laenud
11. krediidikvaliteedi klass	0	0	0	0	0	0	0	0
12. krediidikvaliteedi klass	0	0	139	139	0	0	70	70
Kokku	94 222	1 542	139	95 903	71 725	1 125	70	72 920
Allahindlus	-127	-9	-28	-164	-100	-6	-14	-120
Netojääk	94 095	1 533	111	95 739	71 625	1 119	56	72 800

Eluasemelaenud ja	31.12.2024			31.12.2023
muud eralaenud	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Tavaline jälgimine
1. krediidikvaliteedi klass	74	0	0	74	49	0	0	49
2. krediidikvaliteedi klass	691 639	0	0	691 639	578 400	0	0	578 400
3. krediidikvaliteedi klass	1 249	0	0	1 249	0	0	0	0
4. krediidikvaliteedi klass	7 370	0	0	7 370	5 378	0	0	5 378
5. krediidikvaliteedi klass	662	0	0	662	351	0	0	351
6. krediidikvaliteedi klass	320	0	0	320	286	0	0	286
7. krediidikvaliteedi klass	31	0	0	31	28	0	0	28
Spetsiifiline jälgimine
8. krediidikvaliteedi klass	114	22 427	0	22 541	0	15 842	0	15 842
9. krediidikvaliteedi klass	0	44	0	44	0	27	0	27
10. krediidikvaliteedi klass	0	83	0	83	0	156	0	156
Mittetöötavad laenud
11. krediidikvaliteedi klass	0	0	0	0	0	0	0	0
12. krediidikvaliteedi klass	0	0	3 838	3 838	0	0	2 583	2 583
Kokku	701 459	22 554	3 838	727 851	584 492	16 025	2 583	603 100
Allahindlus	-338	-765	-711	-1 814	-274	-511	-522	-1 307
Netojääk	701 121	21 789	3 127	726 037	584 218	15 514	2 061	601 793

Ettevõtete		31.12.2024				31.12.2023
liisingfinantseerimine	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Tavaline jälgimine
1. krediidikvaliteedi klass	3 407	47	0	3 454	2 461	145	0	2 606
2. krediidikvaliteedi klass	6 530	118	0	6 648	6 822	73	0	6 895
3. krediidikvaliteedi klass	14 202	397	0	14 599	25 728	409	0	26 137
4. krediidikvaliteedi klass	35 433	125	0	35 558	28 283	70	0	28 353
5. krediidikvaliteedi klass	16 568	113	0	16 681	15 633	237	0	15 870
6. krediidikvaliteedi klass	15 515	225	0	15 740	11 771	343	0	12 114
7. krediidikvaliteedi klass	2 617	462	0	3 079	4 543	516	0	5 059
Spetsiifiline jälgimine
8. krediidikvaliteedi klass	687	1 431	0	2 118	184	36	0	220
9. krediidikvaliteedi klass	28	120	0	148	32	134	0	166
10. krediidikvaliteedi klass	0	10	0	10	0	0	401	401
Mittetöötavad laenud
11. krediidikvaliteedi klass	0	0	0	0	0	315	255	570
12. krediidikvaliteedi klass	0	21	767	788	0	0	4	4
Kokku	94 987	3 069	767	98 823	95 457	2 278	660	98 395
Allahindlus	-415	-54	-246	-715	-421	-103	-108	-632
Netojääk	94 572	3 015	521	98 108	95 036	2 175	552	97 763

Ettevõtete muud laenud	31.12.2024				31.12.2023
	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Tavaline jälgimine
1. krediidikvaliteedi klass	918	0	0	918	6 723	0	0	6 723
2. krediidikvaliteedi klass	13 386	15	0	13 401	32 223	15	0	32 238
3. krediidikvaliteedi klass	124 398	740	0	125 138	140 911	1 286	0	142 197
4. krediidikvaliteedi klass	127 836	1 198	0	129 034	144 706	27	0	144 733
5. krediidikvaliteedi klass	279 235	1 229	0	280 464	143 219	1 074	0	144 293
6. krediidikvaliteedi klass	115 922	2 114	0	118 036	78 907	2 758	0	81 665
7. krediidikvaliteedi klass	66 989	394	0	67 383	32 935	2 012	0	34 947
Spetsiifiline jälgimine
8. krediidikvaliteedi klass	4 421	1 304	0	5 725	2 266	151	0	2 417
9. krediidikvaliteedi klass	108	12 350	0	12 458	31	36 432	0	36 463
10. krediidikvaliteedi klass	0	1 472	0	1 472	0	0	5 690	5 690
Mittetöötavad laenud
11. krediidikvaliteedi klass	0	0	0	0	0	0	0	0
12. krediidikvaliteedi klass	0	0	7 917	7 917	0	0	1 423	1 423
Kokku	733 213	20 816	7 917	761 946	581 921	43 755	7 113	632 789
Allahindlus	-6 781	-1 975	-2 185	-10 941	-4 065	-3 816	-1 810	-9 691
Netojääk	726 432	18 841	5 732	751 005	577 856	39 939	5 303	623 098

Bilansivälised kohustused, krediidilimiidid ja			31.12.2024		31.12.2023
arvelduskrediid	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Tavaline jälgimine
1. krediidikvaliteedi klass	107	0	0	107	88	0	0	88
2. krediidikvaliteedi klass	9 992	0	0	9 992	12 719	0	0	12 719
3. krediidikvaliteedi klass	16 468	55	0	16 523	17 605	0	0	17 605
4. krediidikvaliteedi klass	47 038	100	0	47 138	33 233	0	0	33 233
5. krediidikvaliteedi klass	42 303	4	0	42 307	51 180	0	0	51 180
6. krediidikvaliteedi klass	7 787	0	0	7 787	8 310	12	0	8 322
7. krediidikvaliteedi klass	7 827	0	0	7 827	4 096	2	0	4 098
Spetsiifiline jälgimine
8. krediidikvaliteedi klass	125	452	0	577	303	87	0	390
9. krediidikvaliteedi klass	0	800	0	800	0	790	0	790
10. krediidikvaliteedi klass	0	1	0	1	0	1	61	62
Mittetöötavad laenud
11. krediidikvaliteedi klass	0	0	0	0	0	0	0	0
12. krediidikvaliteedi klass	0	0	31	31	0	0	4	4
Kokku	131 647	1 412	31	133 090	127 534	892	65	128 491
Allahindlus	-421	-33	-4	-458	−352	−83	−2	−437
Netojääk	131 226	1 379	27	132 632	127 182	809	63	128 054

Bilansivälised		31.12.2024				31.12.2023
kohustused, finantsgarantiid	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Tavaline jälgimine
1. krediidikvaliteedi klass	36	0	0	36	57	0	0	57
2. krediidikvaliteedi klass	602	0	0	602	436	0	0	436
3. krediidikvaliteedi klass	937	0	0	937	6 319	0	0	6 319
4. krediidikvaliteedi klass	2 947	0	0	2 947	4 060	242	0	4 302
5. krediidikvaliteedi klass	11 561	0	0	11 561	586	0	0	586
6. krediidikvaliteedi klass	170	0	0	170	3 987	0	0	3 987
7. krediidikvaliteedi klass	1 858	59	0	1 917	45	60	0	105
Spetsiifiline jälgimine
8. krediidikvaliteedi klass	268	24	0	292	0	0		0
9. krediidikvaliteedi klass	0	18	0	18	0	500	0	500
10. krediidikvaliteedi klass	0	0	0	0	0	0	0	0
Mittetöötavad laenud
11. krediidikvaliteedi klass	0	0	0	0	0	0	0	0
12. krediidikvaliteedi klass	0	0	18	18	0	0	0	0
Kokku	18 379	101	18	18 498	15 490	802	0	16 292
Allahindlus	-23	-1	-1	-25	−19	−5	0	−24
Netojääk	18 356	100	17	18 473	15 471	797	0	16 268

Tähtajaks tasumata laenud (bruto jääkväärtus)

31.12.2024
		Laenud eraisikutele*		Laenud ettevõtetele
	Tarbimis	Liising	Eluasemelaen ja	Liising
	laen	finantseerimine	muud eralaenud	finantseerimine	Muud laenud	Kokku
1–30 päeva	4 713	2 105	11 709	2 420	2 834	23 781
31–60 päeva	1 292	381	2 697	95	1 632	6 097
61–90 päeva	593	172	701	120	105	1 691
Üle 90 päeva	2 141	27	1 735	226	2 544	6 673
Kokku	8 739	2 685	16 842	2 861	7 115	38 242

31.12.2023
		Laenud eraisikutele*		Laenud ettevõtetele
	Tarbimis	Liising	Eluasemelaen ja	Liising		Kokku
	laen	finantseerimine	muud eralaenud	finantseerimine	Muud laenud
1–30 päeva	4 858	2 298	8 612	1 548	2 668	19 984
31–60 päeva	1 361	407	2 299	556	250	4 873
61–90 päeva	583	62	425	674	126	1 870
Üle 90 päeva	2 091	54	913	4	1 349	4 411
Kokku	8 893	2 821	12 249	2 782	4 393	31 138

*Seisuga 31.12.2024 Pank klassifitseerib eraisikuteks ka füüsilisest isikust ettevõtjaid (ehk FIEd), keda on liigitatud äriklientideks kuni 31.12.2023.

Finantsvarade tagatus

Kontsern hindab nii laenu taotlemise käigus kui ka hiljem perioodiliselt tagatise väärtust. Kontsernil on siseeeskirjad erinevat tüüpi tagatiste maksimaalsele aktsepteerimisväärtusele laenu taotlemise hetkel. Hinnangud tagatise turuväärtusele põhinevad konservatiivsuse printsiibil ja arvestavad tagatise tüüpi, asukohta, likviidsust ja realiseerimise tõenäosust. Kinnisasjade hindamisel kasutatakse eksperdihinnanguid. Kommertskinnisvara individuaalseid hinnanguid uuendatakse vähemalt kord aastas. Elukondliku ja muud homogeenset tüüpi kinnisvara puhul kasutatakse regulaarseks ümberhindluseks ka statistilisi indekseerimismudeleid.

Põhilised laenude tagatiste tüübid on:

• kinnisvara (hüpoteek),
• nõudeõigus,
• kommertspant,
• masinad ja seadmed,
• Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) või Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) käendus,
• eraisiku või juriidilise isiku käendus või garantii,
• pangadeposiit,
• aktsiate või osade pant,
• kaubeldavad väärtpaberid.

Eelistatud on tagatised, mille korral on väike seos kliendi makseriski ja tagatise turuväärtuse vahel. Tagatiseks panditav vara peab olema kindlustatud, tagatise eluiga peab olema pikem kui laenu tagastuse tähtaeg ning tagatise turuväärtus peab ületama laenujääki.

Tagamata laenu väljastatakse eraisikutele piiratud ulatuses. Juriidilistele isikutele väljastatakse tagamata laenu vaid juhul, kui kliendi krediidirisk on madal, maksevõime tugev ja rahavoo prognoos stabiilne.

Aruandeperioodi jooksul ei ole Kontserni sise-eeskirjad seoses tagatistega oluliselt muutunud ja samuti ei ole olnud märkimisväärset muutust tagatiste üldises kvaliteedis. Ülevaade ületagatud- ja alatagatud laenudest on esitatud alljärgnevates tabelites.

	Ületagatud laenud		Alatagatud laenud
31.12.2024	Bruto jääkväärtus	Tagatise õiglane väärtus	Bruto jääkväärtus	Tagatise õiglane väärtus
Laenud eraisikutele**
Tarbimislaenud	0	0	108 146	0
Liisingfinantseerimine	93 563	148 636	2 340	752
Eluasemelaenud ja muud laenud	716 409	1 678 131	11 442	3 988
Kokku*	809 972	1 826 767	121 928	4 740
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine	96 877	200 645	1 946	1 330
Muud laenud	744 475	4 670 017	17 471	10 473
Kokku*	841 352	4 870 662	19 417	11 803

	Ületagatud laenud		Alatagatud laenud
31.12.2023	Bruto jääkväärtus	Tagatise õiglane väärtus	Bruto jääkväärtus	Tagatise õiglane väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	0	0	100 063	0
Liisingfinantseerimine	71 293	114 467	1 627	405
Eluasemelaenud ja muud laenud	595 277	1 441 676	7 823	2 014
Kokku*	666 570	1 556 143	109 513	2 419
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine	96 392	172 632	2 003	1 567
Muud laenud	618 171	3 806 988	14 618	9 396
Kokku *	714 563	3 979 620	16 621	10 963

* 2024. aasta ja 2023. aasta andmed on esitatud bruto jääkväärtuses, 2023. majandusaasta aruandes olid samad andmed esitatud bilansilise laenujäägina.

**Seisuga 31.12.2024 Pank klassifitseerib eraisikuteks ka füüsilisest isikust ettevõtjaid (ehk FIEd), keda on liigitatud äriklientideks kuni 31.12.2023

Laenu riski taset väljendab tagatisvara turuväärtus laenusumma suhtes ehk LTV (loan to value) suhtarv. Tagatise finantsmõju on oluline laenude ja nõuete puhul, mille teenindamine kliendi esmastest rahavoogudest on muutunud ebatõenäoliseks, mis väljenduvad faasi 3 liigitatud nõuetes (makseviivituses nõuded).

Ülevaade makseviivituses olevate (faas 3) ületagatud- ja alatagatud nõuete jaotusest on esitatud alljärgnevates tabelites.

		Ületagatud laenud	Alatagatud laenud
31.12.2024	Bruto	Tagatise õiglane	Bruto	Tagatise õiglane
	jääkväärtus	väärtus	jääkväärtus	väärtus
Laenud eraisikutele**
Tarbimislaenud	0	0	2 161	0
Liisingfinantseerimine	137	318	2	0
Eluasemelaenud ja muud laenud	3 542	11 589	296	9
Kokku*	3 679	11 907	2 459	9
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine	766	2 650	1	0
Muud laenud	7 156	30 379	761	678
Kokku*	7 922	33 029	762	678

Coop Panga majandusaasta aruanne 2024 72

	Ületagatud laenud		Alatagatud laenud
31.12.2023	Bruto	Tagatise õiglane	Bruto	Tagatise õiglane
	jääkväärtus	väärtus	jääkväärtus	väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	0	0	1 919	0
Liisingfinantseerimine	69	132	1	0
Eluasemelaenud ja muud laenud	2 309	8 541	274	0
Kokku*	2 378	8 673	2 194	0
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine	660	1 922	0	0
Muud laenud	6 889	29 173	224	193
Kokku*	7 549	31 095	224	193

* 2024. aasta ja 2023. aasta andmed on esitatud bruto jääkväärtuses, 2023. majandusaasta aruandes olid samad andmed esitatud bilansilise laenujäägina.

* Seisuga 31.12.2024 Pank klassifitseerib eraisikuteks ka füüsilisest isikust ettevõtjaid (ehk FIEd), keda on liigitatud äriklientideks kuni 31.12.2023.

Laenud ja nõuded klientidele tagatiste liigi järgi

Eraisikud	31.12.2024	31.12.2023
Hüpoteegi tagatisel laenud	718 770	596 612
Liisingvara	95 688	72 620
Tagatiseta laenud	114 878	105 698
Käendused, garantiid	2 258	847
Muud	306	306
Kokku	931 900	776 083
Allahindlus	-6 895	−6 071
Neto laenud kokku	925 005	770 012

Ettevõtted	31.12.2024	31.12.2023
Hüpoteegi tagatisel laenud	673 195	549 693
Liisingvara	98 823	98 395
Tagatiseta laenud	591	197
Käendused, garantiid	5 088	5 386
Muud	83 072	77 513
Kokku	860 769	731 184
Allahindlus	-11 656	−10 323
Neto laenud kokku	849 113	720 861

Finantsvarade allahindlused

Laenude allahindlusi aruandeperioodil mõjutavad erinevad tegurid:

• faaside vaheline liikumine faasist 1 faasi 2 või faasi 3 või vastupidi tulenevalt finantsinstrumendi krediidiriski märgatavast suurenemisest või vähenemisest või laenu liigitumisest makseviivituses olevaks ning sellele järgnevast liikumisest eluea alusel arvutatud krediidikahju mudelisse (või vastupidi);
• uutest aruandeperioodil arvele võetud finantsinstrumentidest tulenevad allahindlused, samuti allahindluste vähendamised aruandest välja kantud finantsinstrumentidest;

• regulaarne allahindlusmudelite sisendite täiendamine ja oodatava krediidikahju (ECL) muutused tulenevalt muutustest maksejõuetuse tõenäosuses (PD), laenu jäägist maksejõuetuse hetkel (EAD) ja kahjumäärast (LGD);
• mudelite ja eelduste muudatuste mõjud ECL-mudelile;
• diskonteerimise mõju ECL-mudelis, kuivõrd ECL-i mõõdetakse nüüdisväärtuses;
• aruandeperioodil mahakantud laenud ja nendega seotud allahindlused.

Alljärgnevad tabelid analüüsivad allahindluste ja laenude bruto jääkväärtuste liikumist aruandeperioodil. Allahindluse muutus faaside vahel liikumisest kajastub real "Allahindluste ümberarvutused".

			Oodatav krediidikahju		Bruto jääkväärtus
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
2024	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12kuu	(eluea	(eluea	Kokku
	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2024	-6 820	-5 516	-4 058	-16 394	1 427 290	67 632	12 345	1 507 267
Ülekanne faasi 1	-2 843	2 629	214	0	23 724	-22 847	-877	0
Ülekanne faasi 2	126	-560	434	0	-18 103	19 756	-1 653	0
Ülekanne faasi 3	76	274	-350	0	-6 224	-3 544	9 768	0
Allahindluste ümberarvutused	1 787	-2 639	-3 435	-4 287	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	522	648	865	2 035	-224 947	-11 463	-3 132	-239 542
Väljastatud või soetatud	-2 558	-109	-12	-2 679	524 222	4 871	43	529 136
finantsvarad*
Kasumiaruandes kajastatud	-2 890	243	-2 284	-4 931	298 672	-13 227	4 149	289 594
muutused kokku
Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	64	86	53	203	-64	-86	-57	-207
Kajastamise lõpetamised	76	1 236	1 259	2 571	-345	-2025	-1615	-3 985
nõuete loovutamisel
Saldo seisuga 31.12.2024	-9 570	-3 951	-5 030	-18 551	1 725 553	52 294	14 822	1 792 669

* 3. faasis on ainult tagasiostetud, langenud väärtusega laenud (POCI). Kui laen on klassifitseeritud kui POCI, siis jääb selline laen POCI kategooriasse kuni kajastamise lõpetamiseni.

			Oodatav krediidikahju
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
2023	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku
	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2023	−5 805	−3 481	−2 578	−11 864	1 259 939	46 071	6 629	1 312 639
Ülekanne faasi 1	−825	793	32	0	10 307	−10 210	−97	0
Ülekanne faasi 2	307	−311	4	0	-38 788	38 797	−9	0
							7 752
Ülekanne faasi 3	27	193	−220	0	-4 811	-2 941		0
Allahindluste ümberarvutused	650	−4 275	−2 708	−6 333	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	772	559	569	1900	-186 183	-5 897	-732	−192 812
Väljastatud või soetatud	−2 166	−84	0	−2 250	387 269	4 026	3	391 298
finantsvarad
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	−1 235	−3 125	−2 323	−6 683	167 794	23 775	6 917	198 486
Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	2	63	65	0	−2	−63	−65
Kajastamise lõpetamised	220	1 088	780	2 088	−443	−2 212	−1 138	−3 793
nõuete loovutamisel
Saldo seisuga 31.12.2023		−6 820 −5 516	−4 058	−16 394	1 427 290	67 632	12 345	1 507 267

Alljärgnevad tabelid analüüsivad allahindluste ja laenude bruto jääkväärtuste liikumist aruandeperioodil laenutoodete järgi.

		Oodatav krediidikahju			Bruto jääkväärtus
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
Eraisikute tarbimislaenud2024	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku
	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2024	-1 960	-1 080	-1 604	-4 644	93 695	4 449	1 919	100 063
Ülekanne faasi 1	-256	244	12	0	1 060	-1 038	-22	0
Ülekanne faasi 2	68	-79	11	0	-1 955	1 976	-21	0
Ülekanne faasi 3	23	132	-155	0	-909	-1 032	1 941	0
Allahindluste ümberarvutused	948	-2 046	-1 591	-2 689	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	165	445	208	818	-33 518	-279	-41	-33 838
Väljastatud või soetatud	-973	0	0	-973	43 644	2 262	0	45 906
finantsvarad
Kasumiaruandes kajastatud	-25	-1 304	-1 515	-2 844	8 322	1 889	1 857	12 068
muutused kokku
Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	0	0	0	0	0	0
Kajastamise lõpetamised	76	1 236	1 259	2 571	-345	-2 025	-1 615	-3 985
nõuete loovutamisel
Saldo seisuga 31.12.2024	-1 909	-1 148	-1 860	-4 917	101 672	4 313	2 161	108 146

		Oodatav krediidikahju			Bruto jääkväärtus
Eraisikute tarbimislaenud 2023	Faas 1 (12 kuu	Faas 2 (eluea	Faas 3 (eluea	Kokku	Faas 1 (12 kuu	Faas 2 (eluea	Faas 3 (eluea	Kokku
	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2023	−1 717	−547	−1 183	−3 447	85 073	2 573	1 422	89 068
Ülekanne faasi 1	−121	101	20	0	519	−493	−26	0
Ülekanne faasi 2	69	−73	4	0	-2 856	2 865	−9	0
Ülekanne faasi 3	18	47	−65	0	-1 442	-320	1 762	0
Allahindluste ümberarvutused	513	−2 089	−1 473	−3 049	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	148	393	313	854	-31 039	-24	-92	−31 155
Väljastatud või soetatud finantsvarad	−1 090	0	0	−1 090	43 883	2 060	0	45 943
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	−463	−1 621	−1 201	−3 285	9 065	4 088	1 635	14 788
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	0	0	0	0	0	0
Kajastamise lõpetamised nõuete loovutamisel	220	1 088	780	2 088	−443	−2 212	−1 138	−3 793
Saldo seisuga 31.12.2023	−1 960	−1 080	−1 604	−4 644	93 695	4 449	1 919	100 063

	Oodatav krediidikahju				Bruto jääkväärtus
Eraisikute	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
liisingfinantseerimine	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku
2024	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2024	-100	-6	-14	-120	71 725	1 125	70	72 920
Ülekanne faasi 1	-5	1	4	0	153	-131	-22	0
Ülekanne faasi 2	2	-6	4	0	-1 175	1 193	-18	0
Ülekanne faasi 3	0	0	0	0	-66	-102	168	0
Allahindluste ümberarvutused	20	0	-51	-31	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	17	2	12	31	-23 250	-560	-42	-23 852
Väljastatud või soetatud	-67	0	0	-67	46 841	17	0	46 858
finantsvarad
Kasumiaruandes kajastatud	-33	-3	-31	-67	22 503	417	86	23 006
muutused kokku
Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	6	0	17	23	-6	0	-17	-23
Kajastamise lõpetamised	0	0	0	0	0	0	0	0
nõuete loovutamisel
Saldo seisuga 31.12.2024	-127	-9	-28	-164	94 222	1 542	139	95 903

		Oodatav krediidikahju			Bruto jääkväärtus
Eraisikute	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
liisingfinantseerimine	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku
2023	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2023	-86	-3	-6	-95	60 814	619	15	61 448
Ülekanne faasi 1	0	0	0	0	59	−59	0	0
Ülekanne faasi 2	2	-2	0	0	−1 000	1 000	0	0
Ülekanne faasi 3	0	0	0	0	−34	−55	89	0
Allahindluste	18	-2	-25	-9	0	0	0	0
ümberarvutused
Lõpetatud ja tagasi makstud	12	1	10	23	−18 425	−391	−28	−18 844
Väljastatud või soetatud finantsvarad	-46	0	0	-46	30 311	11	1	30 323
Kasumiaruandes kajastatud	-14	-3	-15	-32	10 911	506	62	11 479
muutused kokku
Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	7	7	0	0	−7	−7
Kajastamise lõpetamised
nõuete loovutamisel	0	0	0		0	0	0	0
Saldo seisuga 31.12.2023	-100	-6	-14	-120	71 725	1 125	70	72 920

		Oodatav krediidikahju			Bruto jääkväärtus
Eluasemelaenud ja muud	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
eralaenud	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku
2024	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2024	-274	-511	-522	-1307	584 492	16 025	2 583	603 100
Ülekanne faasi 1	-197	42	155	0	1 642	-1 188	-454	0
Ülekanne faasi 2	5	-26	21	0	-9 662	9 795	-133	0
Ülekanne faasi 3	2	38	-40	0	-1 271	-716	1 987	0
Allahindluste ümberarvutused	112	-454	-451	-793	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	20	73	110	203	-57 377	-1 496	-124	-58 997
Väljastatud või soetatud	-64	-1	-1	-66	183 693	208	0	183 901
finantsvarad
Kasumiaruandes kajastatud	-122	-328	-206	-656	117 025	6 603	1 276	124 904
muutused kokku
Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	58	74	17	149	-58	-74	-21	-153
Kajastamise lõpetamised	0	0	0	0	0	0	0	0
nõuete loovutamisel
Saldo seisuga 31.12.2024	-338	-765	-711	-1 814	701 459	22 554	3 838	727 851

	Oodatav krediidikahju				Bruto jääkväärtus
Eluasemelaenud ja muud eralaenud 2023	Faas 1 (12 kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku	Faas 1 (12 kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Saldo seisuga 01.01.2023	-222	-176	-129	-527	496 235	10 197	393	506 825
Ülekanne faasi 1 Ülekanne faasi 2 Ülekanne faasi 3 Allahindluste ümberarvutused Lõpetatud ja tagasi makstud Väljastatud või soetatud	-54 4 2 37 10	42 -4 15 -396 19	12 0 -17 -473 43	0 0 0 -832 72	1 298 −8 340 −1 452 0 −32 754	−1 227 8 340 −911 0 −939	−71 0 2 363 0 −62	0 0 0 0 −33 755
finantsvarad	-51	-11	0	-62	129 505	565	2	130 072
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	-52	-335	-435	-822	88 257	5 828	2 232	96 317
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	42	42	0	0	−42	−42
Kajastamise lõpetamised nõuete loovutamisel	0	0	0	0	0	0	0	0
Saldo seisuga 31.12.2023	-274	-511	-522	-1307	584 492	16 025	2 583	603 100

	Oodatav krediidikahju				Bruto jääkväärtus
Ettevõtete	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
liisingfinantseerimine	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku
2024	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2024	-421	-103	-108	-632	95 457	2 278	660	98 395
Ülekanne faasi 1	-11	10	1	0	295	-284	-11	0
Ülekanne faasi 2	11	-18	7	0	-2 462	2 531	-69	0
Ülekanne faasi 3	2	67	-69	0	-298	-596	894	0
Allahindluste ümberarvutused	194	28	-387	-165	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	62	8	293	363	-38 655	-967	-690	-40 312
Väljastatud või soetatud	-252	-58	0	-310	40 650	119	0	40 769
finantsvarad
Kasumiaruandes kajastatud	6	37	-155	-112	-470	803	124	457
muutused kokku
Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	12	17	29	0	-12	-17	-29
Kajastamise lõpetamised	0	0	0	0	0	0	0	0
nõuete loovutamisel
Saldo seisuga 31.12.2024	-415	-54	-246	-715	94 987	3 069	767	98 823

	Oodatav krediidikahju				Bruto jääkväärtus
Ettevõtete liisingfinantseerimine 2023	Faas 1 (12 kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku	Faas 1 (12 kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Saldo seisuga 01.01.2023	-341	-159	-124	-624	78 666	3 072	654	82 392
Ülekanne faasi 1 Ülekanne faasi 2 Ülekanne faasi 3 Allahindluste ümberarvutused	-25 4 2 227	25 -4 2 50	0 0 -4 -72	0 0 0 205	774 −1 338 −289 0	−774 1 338 −68 0	0 0 357 0	0 0 0 0
Lõpetatud ja tagasi makstud Väljastatud või soetatud finantsvarad	35 -323	22 -41	78 0	135 -364	−18 700 36 344	−1 639 351	−337 0	−20 676 36 695
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	-80	54	2	-24	16 791	−792	20	16 019
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised Kajastamise lõpetamised nõuete loovutamisel	0 0	2 0	14 0	16 0	0 0	−2 0	−14 0	−16 0
Saldo seisuga 31.12.2023	-421	-103	-108	-632	95 457	2 278	660	98 395

		Oodatav krediidikahju			Bruto jääkväärtus
Ettevõtete muud laenud	Faas 1 (12kuu	Faas 2 (eluea	Faas 3 (eluea	Kokku	Faas 1 (12kuu	Faas 2 (eluea	Faas 3 (eluea	Kokku
2024	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2024	-4 065	-3 816	-1 810	-9 691	581 921	43 755	7 113	632 789
Ülekanne faasi 1	-2 374	2 332	42	0	20 574	-20 206	-368	0
Ülekanne faasi 2	40	-431	391	0	-2 849	4 261	-1 412	0
Ülekanne faasi 3	49	37	-86	0	-3 680	-1 098	4 778	0
Allahindluste ümberarvutused	513	-167	-955	-609	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	258	120	242	620	-72 147	-8 161	-2 235	-82 543
Väljastatud või soetatud	-1 202	-50	-11	-1 263	209 394	2 265	43	211 702
finantsvarad
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	-2716	1 841	-377	-1 252	151 292	-22 939	806	129 159
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	2	2	0	0	-2	-2
Kajastamise lõpetamised nõuete loovutamisel	0	0	0	0	0	0	0	0
Saldo seisuga 31.12.2024	-6 781	-1 975	-2 185	-10 941	733 213	20 816	7 917	761 946

		Oodatav krediidikahju			Bruto jääkväärtus
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
Ettevõtete muud laenud	(12kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12kuu	(eluea	(eluea	Kokku
2023	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2023	−3 439	−2 596	−1 136	−7 171	539 151	29 610	4 145	572 906
Ülekanne faasi 1	−625	625	0	0	7 657	−7 657	0	0
Ülekanne faasi 2	228	−228	0	0	−25 254	25 254	0	0
Ülekanne faasi 3	5	129	−134	0	−1 594	−1 587	3 181	0
Allahindluste ümberarvutused	−145	−1 838	−665	−2 648	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	567	124	125	816	−85 265	−2 904	−213	−88 382
Väljastatud või soetatud	−656	−32	0	−688	147 226	1 039	0	148 265
finantsvarad
Kasumiaruandes kajastatud	−626	−1 220	−674	−2 520	42 770	14 145	2 968	59 883
muutused kokku
Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	0	0	0	0	0	0
Kajastamise lõpetamised	0	0	0	0	0	0	0	0
nõuete loovutamisel
Saldo seisuga 31.12.2023	−4 065	−3 816	−1 810	−9 691	581 921	43 755	7 113	632 789

Finantsvarade mahakandmine

Nõuete mahakandmine ehk finantsseisundi aruandest varade eemaldamine toimub kas osaliselt või täielikult juhul, kui Kontsern on rakendanud kõiki võimalikke nõude sissenõudmise meetmeid ja on jõutud järeldusele, et puudub mõistlik ootus edasistele sissenõudmistele. Mahakandmise indikaatoriks võib olla sissenõude menetluse lõpetamine või tagatisega laenu puhul tagatise realiseerimine, kuid realiseerimisest saadav tulu ei ole olnud piisav nõude bilansilise jääkväärtuse katmiseks. Sissenõude menetluse lõpetamise aluseks võib olla kliendi surm, pankrot, kriminaalmenetlus või ka kohtu kinnitatud võla restruktureerimise kava, mille alusel on nõuet vähendatud.

Finantsvarade modifitseerimine

Kontsern võib lepingu tingimustes läbi rääkida või neid muuta. Finantsvarade modifitseerimiseks restruktureeritakse laenulepinguid kas äriliste läbirääkimiste või makseraskuste tõttu, mille käigus pikendatakse maksetähtaega või antakse maksepuhkusi või rakendatakse muid restruktureerimise meetmeid. Restruktureerimise praktika põhineb juhtkonna hinnangutel, et klient jätkab oodatavalt maksete tasumist. Kontsern jälgib modifitseeritud varade hilisemat toimimist. Kontsern võib otsustada, et pärast restruktureerimist on krediidirisk oluliselt paranenud nii, et varad liigitatakse faasist 3 faasi 2 või faasi 1.

Riskide kontsentreerumine

Kontsernis järgitakse krediidiriski hajutamise põhimõtet tegevusvaldkondade, geograafiliste piirkondade, toodete ja vastaspoolte lõikes. Kokkuvõte finantsvarade jaotusest majandusharude ja geograafiliste piirkondade järgi on toodud alljärgnevates tabelites.

Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused summas 343 678 (31.12.2023: 428 354) tuhat eurot ja võlainstrumendid summas 3 489 (31.12.2023: 4 596) tuhat eurot on majandussektoris K. Võlainstrumendid summas 34 262 (31.12.2023: 31 825) tuhat eurot ning muud finantsvarad summas 1 610 (31.12.2023: 832) tuhat eurot on muudes sektorites.

Kontserni krediiditegevus on suunatud kohalikule finantseerimisele. Laenuportfellist 52% on väljastatud eraisikutele (31.12.2023: 52%). Äriühingutele väljastatud laenude portfell on hajutatud erinevate majandusharude vahel, vältides suuri kontsentratsioone.

Klientidele väljastatud laenude ja nõuete jaotus peamiste krediiditoodete järgi on esitatud lisas 11.

Laenud ja nõuded klientidele majandussektorite järgi	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	31.12.2024	%
Eraisikud	897 353	28 409	6 138	-6 895	925 005	52,14%
L – kinnisvaraalane tegevus	370 672	12 658	291	-5 211	378 410	21,33%
G – hulgi- ja jaekaubandus	103 540	4 067	1 670	-1 712	107 565	6,06%
C – töötlev tööstus	73 789	1 325	1 347	-988	75 473	4,26%
K - finants- ja kindlustustegevus	66 147	0	0	-374	65 773	3,71%
D – elektri ja soojuse tootmine	44 884	0	2 126	-984	46 026	2,59%
F - ehitus	33 558	1 353	75	-331	34 655	1,95%
H – veondus ja laondus	32 617	257	253	-331	32 796	1,85%
M - kutse-, teadus- ja tehnikaalane	31 302	69	0	-613	30 758	1,73%
tegevus
A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük	18 370	3 075	2 179	-504	23 120	1,30%
N – haldus- ja abitegevused	12 682	198	20	-92	12 808	0,72%
I – majutus ja toitlustus	6 521	519	341	-181	7 200	0,41%
S – muud teenindavad tegevused	3 268	236	0	-15	3 489	0,20%
Muud	30 851	127	382	-320	31 040	1,75%
Kokku	1 725 554	52 293	14 822	-18 551	1 774 118	100,00%

Seisuga 31.12.2024 Pank klassifitseerib eraisikuteks ka füüsilisest isikust ettevõtjaid (ehk FIEd) summas 2 722 (31.12.2023: 2 932) tuhat eurot, keda varasemalt on liigitatud äriklientideks ning jaotatud majandussektorite lõikes kuni 31.12.2024.

Laenud ja nõuded klientidele majandussektorite järgi	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	31.12.2023	%
Eraisikud	749 912	21 599	4 572	−6 071	770 012	51,66%
L – kinnisvaraalane tegevus	265 681	27 201	1 678	−5 296	289 264	19,40%
G – hulgi- ja jaekaubandus	89 124	3 597	699	−948	92 472	6,20%
C – töötlev tööstus	55 224	1 772	716	−585	57 127	3,83%
D – elektri ja soojuse tootmine	54 834	0	2 248	−909	56 173	3,77%
K – finants- ja kindlustustegevus	54 333	0	0	−308	54 025	3,62%
M - Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	33 069	45	0	−277	32 837	2,20%
F - ehitus	24 370	6 938	100	−576	30 832	2,08%
H – veondus ja laondus	28 071	932	87	−347	28 743	1,94%
A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük	22 191	4 238	721	−533	26 617	1,79%
N – haldus- ja abitegevused	15 243	196	18	−58	15 399	1,02%
I – majutus ja toitlustus	4 617	746	496	−124	5 735	0,38%
S – muud teenindavad tegevused	3 172	12	0	−22	3 162	0,21%
Muud	27 285	356	1 010	−340	28 311	1,90%
Kokku	1 427 290	67 632	12 345	−16 394	1 490 873	100%

Finantsvarad geograafilise jaotuse järgi

31.12.2024	EE	FR	LT	CH	LV	Muud	Kokku
Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused	320 511	19 638	0	0	1	3 528	343 678
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	4 944	0	18 572	0	11 264	2 971	37 751
Laenud ja nõuded klientidele	1 760 087	0	0	12 177	35	1 819	1 774 118
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	0	0	0	0	13	13
Muud finantsvarad	1 610	0	0	0	0	0	1 610
Kokku	2 087 152	19 638	18 572	12 177	11 300	8 331	2 157 170

31.12.2023	EE	FR	LT	CH	LV	Muud	Kokku
Raha, nõuded							428 354
keskpankadele ja muud	414 528	12 480	0	0	0	1 346
hoiused
Võlainstrumendid õiglases
väärtuses muutustega läbi	4 114	0	18 762	0	10 661	2 884	36 421
muu koondkasumi
Laenud ja nõuded	1 477 013	0	0	12 065	34	1 761	1 490 873
klientidele
Omakapitaliinstrumendid
õiglases väärtuses	0	0	0	0	0	13	13
muutustega läbi muu
koondkasumi
Muud finantsvarad	832	0	0	0	0	0	832
Kokku	1 896 487	12 480	18 762	12 065	10 695	6 004	1 956 493

Likviidsusriski juhtimine

Likviidsusrisk on defineeritud kui risk, et Coop Panga maksevõime ei ole piisav lepinguliste kohustiste tähtaegseks täitmiseks, st et Kontserni ettevõtted ei suuda jätkusuutlikult ja õigel ajal finantseerida erinevaid varasid või ei suuda likvideerida oma positsioone lepinguliste kohustiste täitmiseks. Likviidsusriski juhtimisel lähtutakse likviidsuse juhtimise poliitikast. Kontserni likviidsuse juhtimise poliitika eesmärk on tagada igal ajahetkel Kontserni võetud kohustuste õigeaegne ja täiemahuline täitmine, optimeerides samal ajal likviidsusriski selliselt, et erineva kestusega investeeringutelt saavutatakse maksimaalne ja stabiilne kasumlikkus.

Panga peamine likviidsuse juhtimise organ on aktivate ja passivate juhtimise komitee (APJK). APJK funktsioonid ja vastutusvaldkonnad likviidsuse juhtimisel on järgmised:

• Kontserni lühi- ja pikaajalise likviidsuse planeerimine ning kasutatavate meetmete kavandamine ja elluviimine;
• Kontserni varasid ja kohustusi, intressitulusid ja -kulusid, likviidsuse ja investeeringute juhtimist puudutava teabe analüüs ja resümeerimine ning vajaduse korral likviidsuse juhtimist puudutavate strateegiliste otsuste ettevalmistamine juhatusele;
• Kontserni varade ja kohustiste tähtaegade, tulususe ja instrumentide likviidsuse suhte optimeerimine Panga strateegiliste eesmärkide saavutamiseks;
• Kontserni nõutava likviidsustaseme, aktsepteeritava intressimäära riski ning aktsepteeritava varade ja kohustiste väärtuse muutuse riski taseme reguleerimine.

Kontserni likviidsuspositsioonist teavitatakse regulaarselt panga juhatust, nõukogu ja APJK-d. Pank hoiab piisavat likviidsusvaru, et tagada kohustiste õigeaegne täitmine.

Coop Pank kontserni likviidsuspositsiooni juhtimiseks kasutatakse varade ja kohustiste tähtaegade vahe analüüsil põhinevat lähenemist. Ülevaade finantsvarade ja -kohustiste tähtajalisest jaotusest on esitatud järgmisel leheküljel esitatud tabelis. Mudeli raames fikseeritakse ka peamised jälgitavad likviidsuse suhtarvud ning varade ja kohustiste tähtajalised proportsioonid ning tehakse likviidsuse stressiteste. Kõigi oluliste likviidsusnäitajate jaoks on kehtestatud limiidid. Likviidsusriski mõõtmiseks on kasutusel järgmised näitajad:

• likviidsuse kattekordaja (Liquidity Coverage Ratio, LCR);
• toimetulekuperiood likviidsuskriisi olukorras;
• finantseerimise kontsentratsioon;
• likviidsete varade ja nõudmiseni hoiuste suhtarv;
• pikaajaliste kohustiste ja stabiilset rahastamist eeldavate investeeringute suhtarv.

Kontserni tähtajavahe kokku kuni 12-kuulisel perioodil on negatiivne. See tähendab, et tähtajaga kuni 12 kuud kohustisi on Kontsernil rohkem kui vastava tähtajaga nõudeid. Tähtajavahe riski juhtimine lähtub kohustistega kaasnevate prognoositavate rahavoogude hinnangutest – nõudmiseni hoiused on üldjuhul üsna stabiilne finantseerimisallikas ja kuni 12-kuulisi tähtajalisi hoiuseid sageli pikendatakse – seetõttu on nende hoiuste käitumuslik iseloom pikem kui 12 kuud. Kontsern tagab piisavas mahus likviidsuspuhvreid kohustiste netoväljavoolu katmiseks.

Kontserni likviidsuspoliitika lähtub konservatiivsuse printsiibist ja moodustatud likviidsuspuhvrid on piisavad, et katta ka hoiuste suuremahulist väljavoolu. Kontsernis on kehtestatud talitluspidevuse ja taasteplaan likviidsuskriisi olukorras käitumiseks, mis hõlmab tegevusi rahavoogude puudujääkide katmiseks erakorralistes olukordades. Kontserni finantsvarade ja -kohustiste jaotus (diskonteerimata rahavood) järelejäänud tähtaegade järgi on esitatud alljärgnevas tabelis.

31.12.2024	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Varad
Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused	343 678	0	0	0	343 678
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	905	6 136	32 716	2 553	42 310
Laenud ja nõuded klientidele	83 105	296 754	1 124 704	1 026 390	2 530 953
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	0	0	13	13
Muud finantsvarad	1 590	20	0	0	1 610
Finantsvarad kokku	429 278	302 910	1 157 420	1 028 956	2 918 564
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	996 963	808 731	92 954	3 089	1 901 737
Rendikohustised	248	744	3 866	1 119	5 977
Muud finantskohustised	15 443	0	0	0	15 443
Allutatud kohustised	1 240	3 732	14 017	68 515*	87 504
Finantskohustised kokku	1 013 894	813 207	110 837	72 723	2 010 661
Bilansivälised finantskohustised
Kasutamata krediidilimiidid ja arvelduskrediidid	133 090	0	0	0	133 090
Finantsgarantiid lepingulistes summades	18 498	0	0	0	18 498
Bilansilised ja bilansivälised kohustised kokku	1 165 482	813 207	110 837	72 723	2 162 249
Finantsvarade ja -kohustiste tähtaegade vahe	-736 204	-510 297	1 046 583	956 233	756 315

31.12.2023	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Varad
Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused	428 354	0	0	0	428 354
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi**	390	1 191	22 345	19 382	43 308
Laenud ja nõuded klientidele	78 845	272 860	971 966	942 637	2 266 308
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	0	0	13	13
Muud finantsvarad	812	0	20	0	832
Finantsvarad kokku	508 401	274 051	994 331	962 032	2 738 815
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	797 200	876 381	65 326	2 645	1 741 552
Rendikohustised	226	676	3 562	1 926	6 390
Muud finantskohustised	14 444	0	0	0	14 444
Allutatud kohustised	1 062	3 179	14 192	52 985*	71 418
Finantskohustised kokku	812 932	880 236	83 080	57 556	1 833 804
Bilansivälised finantskohustised
Kasutamata krediidilimiidid ja arvelduskrediidid	128 491	0	0	0	128 491
Finantsgarantiid lepingulistes summades	16 292	0	0	0	16 292
Bilansilised ja bilansivälised kohustised kokku	957 715	880 236	83 080	57 556	1 978 587
Finantsvarade ja -kohustiste tähtaegade vahe	-449 314	-606 185	911 251	904 476	760 228

* 31.12.2024 ja 31.12.2023 seisuga allutatud kohustiste real viidatud tähtajavahemik sisaldab lõpptähtajata allutatud võlakirju (Tier 1) nominaalväärtuses 28 100 tuhat eurot (lisa 17).

** Diskonteerimata rahavood 31.12.2023 seisuga korrigeeritud võrreldes 2023. aasta aruandes kajastatuga intresside võrra.

Coop Panga majandusaasta aruanne 2024 85

Tururiskide juhtimine

Tururisk tuleneb Kontserni kauplemis- ja investeerimistegevusest intressi-, valuuta- ja aktsiaturgudel. Finantsinvesteeringute tururiskid tekivad intressimäärade, valuutakursside ja finantsvarade hindade muutustest. Tururiskide võtmist kontrollitakse riskilimiitidega. Erinevaid tururiske mõjutavaid tegureid jälgitakse igapäevaselt. Peamised tururiski kandvad varad Kontsernis on investeeringud võlakirjadesse. Võlakirjaportfelli maht kokku 2024. aasta jooksul kasvas, täpsem ülevaade on esitatud lisas 10. Portfelli keskmine tähtaeg vähenes.

Võlakirjaportfelli tururiski mõjutavad peamiselt võlakirja tähtaeg ja võimalik intressimäärade muutumine. Kontsern hindab finantsinvesteeringute portfelli intressimäära tundlikkust regulaarselt. Võlakirjaportfelli tundlikkus intressimäärade 100 bp tõusu suhtes oli 31.12.2024 seisuga -1 153 tuhat eurot (31.12.2023: -1 409 tuhat eurot).

Valuutarisk on risk, mis tuleneb Kontserni varade ja kohustiste erinevast valuutastruktuurist. Valuutakursside muutudes muutub ka varade ja kohustiste väärtus ning sissetulekute ja väljaminekute suurus arvestusvaluutas. Kontsern hoiab üldjuhul minimaalseid välisvaluutapositsioone, mis on vajalikud klientidele teenuste osutamiseks. Kõiki välisvaluutapositsioone jälgitakse pidevalt ja hinnatakse turuväärtuses. Kontserni bilansi avatud valuutapositsioonide absoluutsumma oli 31.12.2024 seisuga 162 (31.12.2023: 150) tuhat eurot. Võimalikest põhjendatud kursimuutustest (keskmiselt 7%) tulenev mõju kasumiaruandele, kõigi muude muutujate konstantseks jäädes, on 12 (31.12.2023: 13) tuhat eurot.

Finantsvarade ja -kohustiste jaotus valuutade järgi ning vastav neto valuutapositsioonide info on esitatud alljärgnevas tabelis.

31.12.2024	EUR	SEK	Muud	Kokku
Varad
Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused	339 301	3 119	1 258	343 678
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega	37 751	0	0	37 751
läbi muu koondkasumi
Laenud ja nõuded klientidele	1 774 118	0	0	1 774 118
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses	13	0	0	13
muutustega läbi muu koondkasumi
Muud finantsvarad	1 610	0	0	1 610
Finantsvarad kokku	2 152 793	3 119	1 258	2 157 170
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	1 883 459	1 528	1 158	1 886 145
Allutatud kohustised	63 148	0	0	63 148
Rendikohustised	5 153	0	0	5 153
Muud finantskohustised	13 914	1 504	25	15 443
Finantskohustised kokku	1 965 674	3 032	1 183	1 969 889
Netopositsioon	187 119	87	75	187 281

EUR	USD	Muud	Kokku
426 162	1 200	992	428 354
36 421	0	0	36 421
1 490 873	0	0	1 490 873
13	0	0	13
832	0	0	832
1 954 301	1 200	992	1 956 493

Coop Panga majandusaasta aruanne 2024 86

Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	1 719 749	1 176	840	1 721 765
Allutatud kohustised	50 187	0	0	50 187
Rendikohustised	5 417	0	0	5 417
Muud finantskohustised	14 418	24	2	14 444
Finantskohustised kokku	1 789 771	1 200	842	1 791 813
Netopositsioon	164 530	0	150	164 680

Intressirisk on risk, et intressimäärade ootamatud ebasoodsad muutused võivad mõjutada Kontserni genereeritavat tulu. Kontsern on avatud intressiriskile, kui tema peamiste varade ja kohustiste tähtajad on erinevad, kui varade ja kohustiste struktuur on valuutades erinev või kui varade ja kohustiste intressimäärasid on võimalik korrigeerida erinevate ajavahemike järel.

Ujuva intressimääraga laenude maht, mis sõltub EURIBOR-ist, oli 31.12.2024 seisuga 1 601 539 (31.12.2023: 1 322 752) tuhat eurot. Kontsernil ei ole intressimäära teiste indeksitega seotud laene.

Intressiriskile avatud finantsvarade ja -kohustiste jaotus intressi muutmise tähtaja järgi

31.12.2024	Kuni 3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Põhi summa	Kogu nenud intress	Alla hindlus	Kokku
Intressiriskile avatud
finantsvarad
Nõuded	317 696	0	0	0	317 696	0	0	317 696
keskpankadele
Nõuded	24 214	0	0	0	24 214	0	0	24 214
krediidiasutustele
Võlainstrumendid õiglases väärtuses	500	4 958	29 144	2 781	37 383	368	0	37 751
muutustega läbi
muu koondkasumi
Laenud ja nõuded	926 977	857 713	1 045	0	1 785 735	6 934	-18 551	1 774 118
klientidele
Intressiriskile	1 269 387	862 671	30 189	2 781	2 165 028	7 302	-18 551	2 153 779
avatud
finantsvarad kokku
Intressiriskile avatud finantskohustised
Klientide hoiused ja	996 311	786 169	80 815	7 437	1 870 732	15 414	0	1 886 146
saadud laenud
Allutatud kohustised	0	15 000	0	48 100	63 100	48	0	63 148
Intressiriskile avatud	996 311	801 169	80 815	55 537	1 933 832	15 462	0	1 949 294
finantskohustised
kokku
Intressiriski tähtaja	273 076	61 502	-50 626	-52 756	231 196	-8 160	-18 551	204 485
vahele avatud
positsioon

31.12.2023	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Põhi summa	Kogu nenud intress	Alla hindlus	Kokku
Intressiriskile avatud finantsvarad
Nõuded keskpankadele	411 187	0	0	0	411 187	0	0	411 187
Nõuded krediidiasutustele	14 890	0	0	0	14 890	0	0	14 890
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	500	18 158	17 413	36 071	350	0	36 421
Laenud ja nõuded klientidele	791 937	707 605	1 101	0	1 500 643	6 624	-16 394	1 490 873
Intressiriskile avatud finantsvarad kokku	1 218 014	708 105	19 259	17 413	1 962 791	6 974	-16 394	1 953 371
Intressiriskile avatud finantskohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	793 127	843 936	59 415	6 450	1 702 928	18 837	0	1 721 765
Allutatud kohustised	0	0	0	50 100	50 100	87	0	50 187
Intressiriskile avatud finantskohustised kokku	793 127	843 936	59 415	56 550	1 753 028	18 924	0	1 771 952
Intressiriski tähtaja vahele avatud positsioon	424 887	-135 831	-40 156	-39 137	209 763	-11 950	-16 394	181 419

Intressiriski juhtimine tähendab Kontserni kõigi varade ja kohustiste intressimäärariski analüüsi ja kestuse juhtimist. Pank arvutab intressiriski igapäevaselt vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve suunisele kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimise kohta, nagu on kirjeldatud järelevalvelise võõrväärtustestis. Kord kuus arvutatakse intressiriski pangaspetsiifiliselt kohandatud riskistsenaariumi järgi. Pangaportfelli intressiriski mõõtmiseks ja stressitestimiseks kasutatakse riskivaba intressikõvera paralleelnihke ja intressikõvera muude võimalike muutuste, sh kalde ja kuju muutuse mõju Kontserni puhasintressitulule ning omakapitali majanduslikule väärtusele.

Pank hindab järgmisi stressistsenaariumeid:

• 1. hinnatakse riskivaba intressikõvera -200 bp kuni +200 bp paralleelnihke mõju Kontserni puhasintressitulule 12 kuu jooksul ning omakapitali majanduslikule väärtusele;
• 1. hinnatakse intressikõvera kuju ja kalde muutuse mõju Kontserni omakapitali majanduslikule väärtusele, muutes intressikõvera tähtajavahemike lõikes intressimäärasid vahemikus +200 bp kuni -200 bp, sh lühi- ja pikaajaliste intressimäärade liikumine vastassuundades;
• 1. intressikõvera kalde muudatused:
  2. lühiajaliste intressimäärade tõus ja langus,
  3. lühiajaliste intressimäärade tõus, pikaajaliste intressimäärade langus,
  4. lühiajaliste intressimäärade langus, pikaajaliste intressimäärade tõus.

Kohandatud intressiriski arvutamisel lähtutakse muu hulgas järgmistest eeldustest:

• intressiriski hindamiseks leitakse nõudmiseni hoiuste püsijäägid, millele intressimäärade muutused kanduvad üle kuni 30% ulatuses ja muutuvosa, millele intressimäärade muutused kanduvad üle kuni 100% ulatuses intressimäära muudatusest;
• intressiriski hindamisel kasutati 2023. aastal tegelikku hoiuste püsiosa määra 78%;
• omakapitali majandusliku väärtuse leidmisel arvestatakse nõudmiseni hoiuste püsijääkide tähtajaks kuni 2 aastat ning muutuvosale tähtaega ei arvestata;
• laenude ja hoiuste ennetähtaegne tagastamine toimub tavapärasel tasemel, v.a tähtajaliste hoiuste täiendav katkestamine 5% ulatuses intressimäärade 200 bp tõusu stsenaariumi korral. Laenude ennetähtaegne tagastamise määr ehk tavapärane tase 2024. aastal oli 6,10%. Tähtajaliste hoiuste katkestamise määr oli 2024. aastal 8,44%.

Allolevas tabelis on toodud intressikõvera paralleelnihke mõju Kontserni aastasele netointressitulule.

	31.12.2024	31.12.2023
Paralleelne ülessuunaline šokk	6 536	4 742
Paralleelne allasuunaline šokk	-9 039	−7 789

Intressiriski stsenaarium arvestab hoiuse intressimäärade langemist minimaalselt 0% tasemeni.

Allolevas tabelis on toodud intressikõvera paralleelnihke mõju Kontserni omakapitali väärtusele:
	31.12.2024	31.12.2023
Paralleelne ülessuunaline šokk	3 641	4 465
Paralleelne allasuunaline šokk	-3 550	−3 131

1. aastal täiendati Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 2013/36/EL Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/857 regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määrati kindlaks standardmeetod ja lihtsustatud standardmeetod, et hinnata riske, mis tulenevad intressimäärade võimalikest muutustest, mis mõjutavad nii omavahendite väärtust kui ka finantsinstitutsiooni kauplemisportfelli välise tegevuse netointressitulu. Kontsern kasutab arvutustes lihtsustatud standardmeetodit.

Allolevas tabelis on toodud vastavalt kehtestatud standarditele arvutus mõjude kohta Kontserni omakapitali väärtusele, arvutatuna lihtsustatud standardmeetodil:

Omakapitali väärtuse muutus (ingl. EVE)	31.12.2024
EVE paralleelne ülessuunaline šokk	5 839
EVE paralleelne allasuunaline šokk	-15 558
EVE järseneva intressikurve šokk	-2 670
EVE lameneva intressikurve šokk	2 298
EVE lühikesed intressimäärad üles šokk	3 879
EVE lühikesed intressimäärad alla šokk	-9 531

Allolevas tabelis on toodud vastavalt kehtestatud standarditele arvutus paralleelnihke mõjust Kontserni aastasele tulemusele, arvutatuna lihtsustatud standardmeetodil:

Netointressitulu muutus (ingl. NII)	31.12.2024
NII paralleelne ülessuunaline šokk	6 748
NII paralleelne allasuunaline šokk	-9 689

Intressiriski maandatakse eri valuutades olevate intressiriskile avatud varade ja kohustiste tähtaegade vahe piiramise, varade ja kohustiste tähtajalise struktuuri ühtlustamise ja vajaduse korral intressimäära tuletisinstrumentide kasutamise kaudu.

Operatsiooniriski juhtimine

Operatsioonirisk on risk, mis tuleneb häiretest või puudustest Kontserni infosüsteemides, personalis, protsessides või välistest teguritest, mis põhjustavad kahju või häireid Kontserni igapäevases äritegevuses. Operatsioonirisk hõlmab infosüsteemide riski, infoturberiski, vastavusriski (sh rahapesu ja terrorismi rahastamise risk), protsessiriski, personaliriski, juriidilist riski, füüsilise turbe riski, töökeskkonna riski, välisteguri riski ja vara hävimise riski. Kontsern lähtub operatsiooniriski juhtimisel kehtestatud operatsiooniriski poliitikast.

Operatsiooniriski käsitletakse ja juhitakse Kontsernis kui eraldiseisvat riskijuhtimise valdkonda, milleks on eraldatud vajalikud ressursid. Operatsiooniriski juhtimine on integreeritud Kontserni igapäevategevusse ning suunatud eelkõige riski realiseerumist ennetavale ja kontrollivale tegevusele. Operatsiooniriski olemuse, mõju ja kontrolli vajaduse teadvustamine peab toimuma Kontsernis iga töötaja tasandil. Olulisemaid operatsiooniriski alamliike – infoturbe- ja vastavusriske – juhitakse eraldiseisvalt.

Operatsiooniriske hinnatakse Kontsernis eelkõige kvalitatiivselt. Operatsiooniriski juhtumid registreeritakse juhtumite andmebaasis koos ilmnenud kahju suurusega. Kontsern jälgib operatsiooniriski kvantitatiivset dünaamikat, analüüsides vähemalt kord kvartalis peamisi riskiindikaatoreid. Operatsiooniriski peamiste riskiindikaatorite ja olulisemate juhtumite kohta tehakse juhatusele regulaarseid kvartaliülevaateid. Kontsernis tehakse ka regulaarset operatsiooniriski enesehindamist. Kontsern kasutab operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel baasmeetodit.

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide juhtimine

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskid (ESG) väljenduvad Kontserni tegevuse ja äritegevuse mõjudes keskkonnale, ühiskonnale ja sellega seotud huvigruppidele, mis võivad kaasa tuua Kontserni finantsseisundi halvenemise, kulude suurenemise, ressursside kahjustumise või olulise rahalise kahju. ESG riskijuhtimine on integreeritud teiste riskikategooriatega, nagu krediidirisk, vastavusrisk, operatsioonirisk, strateegiline risk ja mainerisk. Kontsern püüab vältida teadlikke riske, millega võib kaasneda ESG riskide realiseerumine.

Coop Panga juhatuse liikmetest vastutab jätkusuutlikkuse valdkonna eest riskijuht. Kontserni äristrateegia uuendamise kontekstis rakendas Panga nõukogu ESG lähenemist. Kontsern on teadvustanud kliima- ja keskkonnariskide olemasolu ning välistanud olulise negatiivse keskkonnamõjuga projektide rahastamise. Lisaks püüame vältida negatiivse mõju tekitamist ühiskonnale, näiteks ei paku me finantseerimist teatud tegevusvaldkondadele, mis ei ole kooskõlas vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse eesmärkidega.

ESG riskid võib Kontserni vaates jagada kaheks kategooriaks. Esimesel juhul on tegemist Coop Panga kui organisatsiooni ESG riskidega ning teisel juhul Kontserni laenuportfelli riskidega. Tänaseks oleme endale teadvustanud peamised organisatsioonispetsiifikaga seotud riskid nagu:

Coop Panga majandusaasta aruanne 2024 90 Keskkonnariskid – peamiselt seotud meie kontoritegevuse ja serveriparkidega (nt. üleujutus). Nende riskide juhtimisel on oluline arvestada, et kontoriruumid asuvad meil üüripindadel ja varalist kahju me füüsiliste riskide puhul oluliselt ei kanna (va. võimalik varaline kahju meie IT seadmetele, mööblile jne, aga selle riski

oleme kindlustanud). Füüsilise negatiivse sündmuse korral on enamikel töötajatel võimalik tööd jätkata kodukontoris.

Sotsiaalsed riskid – peamised riskid on seotud töösuhetega, inimõigustega, töötingimustega, võrdsete võimalustega ja mitmekesisuse temaatikaga. Sotsiaalse riski juhtimisega tegeleb aktiivselt personaliosakond ning juhtkond, et tagatud oleks töökeskkonna jätkuv parendamine, ebasoovitavate sündmuste ennetamine ja erinevate hüvede ning võimaluste loomine töötajatele.

Juhtimisega seotud riskid – peamised riskid on seotud regulatsioonidega ja Panga juhtimise läbipaistvusega. Riskid on juhitud läbi selle, et oleme börsiettevõte ning meile kohanduvad oluliselt rangemad raamistikud ja järelvalve nõuded kui tavaettevõtetele. Samuti on juriidilise osakonna ning vastavuskontrolli üksuse ülesanne tagada Panga tegevuse vastavus kehtivatele õigusnormidele. Lisanduv regulatiivne kohustus seoses ESG aruandlusega (Pillar3, CSRD, Taksonoomia jne), millist riski juhime, olles aegsasti teadlikud tulevastest ESG regulatsioonide nõuetest ning oleme loomas süsteemi nende õigusnormide õigeaegseks täitmiseks.

Laenuportfelli ESG riskid

Pangagrupi portfelli ESG riskide puhul läheneme kahesuunalise olulisuse printsiibist, pöörates tähelepanu nii teguritele, mida mõjutab Pank, kui ka aspektidele, mis mõjutavad Panka (nt. üleujutus mõjutab negatiivselt Panga tagatisvara; Panga poolt välja antud laen võib mõjutada negatiivselt keskkonda (nt. õlitööstus)). Coop Panga laenuportfelli peamiste mõjukohtade selgitamiseks oleme läbi viinud UNEP FI metoodika baasil mõjuanalüüsi.

Liising – liisingut mõjutab ESG kontekstis kõige rohkem asjaolu, et globaalne autoturg on järjest kiiremini liikumas elektriautode poole, pakkudes seeläbi võimaluse nende finantseerimiseks. Kontsern lähtub ka põhimõttest, et liisingu ESG riski juhtimisel on oluline aspekt finantseerida olulises mahus juba toodetud autoparki ning mitte keskendada ainult uute sõidukite finantseerimisele. Oleme tänaseks loonud Panga esimese rohetoote, mis on suunatud keskkonnasõbralike autode soetamiseks ning jätkuvalt on kasvamas kasutatud autode finantseerimise osakaal meie portfellis.

Tarbimisfinantseerimine – peamiseks riskiks on sotsiaalne risk ehk vastutustundlik laenamine. Risk on juhitud läbi selle, et Pangas hinnatakse kliendipõhiselt laenuteenindamise võimekust vastavalt kehtivatele regulatsioonidele ning teostatakse sellekohast järelkontrolli. Pidevalt arendatakse vastavasisulisi IT lahendusi, et viia riski realiseerumine miinimumtasemele.

Erakliendi kinnisvara finantseerimine – peamiseks riskiks on keskkonnaalane risk. Koostöös Pangaliiduga ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühinguga on välja töötatud ühine ESG hinnang, mida hakatakse kasutama tagatisvara hindamisel. Keskkonnaalane risk on tänaseks Pangal maandatud läbi selle, et kõikidel tagatistel on nõutud kindlustus.

Ärikliendi finantseerimine – siinkohal esinevad kõik ESG-alased riskid sarnaselt Panga kui organisatsiooni ESG riskidega ning tagatisvara riskid (vt. erakliendi kinnisvara finantseerimine). Kaasnevate riskide juhtimiseks on Pank otsustanud mitte finantseerida tegevusvaldkondi, mis on negatiivse sotsiaalse- või keskkondliku mõjuga. Vastavalt sisemistele kordadele on 2024. aasta jooksul olnud soovituslik hinnata ESG riske eraldiseisvalt klientidel, kes on CSRD-kohuslased (lisaks nn suurkliendid, kliendid, kellel on tegevusvaldkonnast tingitud oluline keskkonnamõju ja kliendid, kelle võimalik laenupositsioon on suurem kui

10% Panga esimese taseme omavahenditest). Hinnangute alusel oleme seni teinud järeldusi krediidiriski võimaliku suurenemise kohta kvalitatiivselt.

Arvestades ESG riskide juhtimise tänast arengut nii Pangas kui regulatiivsel tasemel, ei ole meie ECL mudelites 2024. aastal ESG riskide suurust sisendina arvesse võetud. Kaudse mõjuna saame esile tuua selle, et kuna meie krediidipoliitika kohaselt (alates 2017) ei ole lubatud finantseerida ei olulise keskkonnamõjuga ega negatiivse sotsiaalse mõjuga projekte, siis on meie ECL määrade leidmisel aluseks olnud portfell, milles on teadlikult välditud olulist ESG riski.

Riskide edukaks juhtimiseks ja maandamiseks peame oluliseks neid paremini tundma õppida. 2024. aastal jätkasime mõjuvaldkondade süvaanalüüsiga, ESG riskide ja võimaluste kaardistamisega, teostasime lünkade analüüsi kestlikkusteabe avalikustamise nõuetega (CSRD direktiiv) vastavuses olemise valmisolekuks ning hoidsime jätkuva tähelepanu all ka muid jätkusuutlikkusega ja riskidega seotud seadusandlikke protsesse, mh Euroopa Liidu kestlike tegevuste taksonoomia.

Varade ja kohustiste õiglane väärtus

Kontsern hindab selliste finantsvarade ja -kohustiste õiglast väärtust, mida ei kajastata Kontserni finantsseisundi aruandes õiglases väärtuses. Eelkõige on sellisteks finantsvaradeks, mida ei kajastata õiglases väärtuses, laenud ja nõuded klientidele, ning finantskohustisteks klientide hoiused.

IFRS 13 määrab kindlaks õiglase väärtuse hindamistehnikate hierarhia, mis põhineb sellel, kas hindamistehnika sisendid on jälgitavad või mitte. Jälgitavad sisendid kajastavad sõltumatutest allikatest saadud turuandmeid, mittejälgitavad sisendid kajastavad oletusi turu kohta. Nende kahte liiki sisendite alusel on loodud järgmine õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia:

tase 1 – (korrigeerimata) noteeritud hinnad identsetele varadele või kohustistele aktiivsetel turgudel. See tase hõlmab noteeritud aktsiatega seotud väärtpabereid ja võlainstrumente börsidel, aga ka turuosaliste noteeritud instrumente;

tase 2 – muud sisendid kui tasemel 1 kajastuvad noteeritud hinnad ja mis on vara või kohustise puhul jälgitavad kas otse (st hindadena) või kaudselt (st on tuletatud hindadest). Sisendparameetrite (nt eurovõlakirjade intressikõver või vastaspoole krediidirisk) allikad on Bloomberg ja Reuters;

tase 3 – vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid).

Laenude ja nõuete õiglane väärtus oli 31.12.2024 seisuga 0,25% suurem ( 4 456 tuhat eurot) bilansilisest väärtusest ning hoiuste õiglane väärtus oli -0,13% väiksem ( -2 372tuhat eurot) bilansilisest väärtusest.

31.12.2024	IFRS 9 mõõtmine	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Õiglane	Bilansiline
					väärtus	väärtus
Finantsvarad
Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused	AC	0	343 678	0	343 678	343 678
Võlainstrumendid	FVOCI	37 751	0	0	37 751	37 751
Omakapitaliinstrumendid	FVOCI	0	13	0	13	13
Laenud ja nõuded klientidele	AC	0	0	1 778 574	1 778 574	1 774 118
sh nõuded eraisikutele	AC	0	0	928 956	928 956	925 005
sh nõuded juriidilistele isikutele	AC	0	0	849 618	849 618	849 113
Muud finantsvarad	AC	0	0	1 610	1 610	1 610
Finantsvarad kokku		37 751	343 691	1 780 184	2 161 626	2 157 170
Finantskohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	AC	0	1 883 773	0	1 883 773	1 886 145
sh eraisikud	AC	0	966 481	0	966 481	967 891
sh juriidilised isikud	AC	0	917 292	0	917 292	918 254
Muud finantskohustised	AC	0	0	15 443	15 443	15 443
Allutatud võlakohustised	AC	0	0	63 148	63 148	63 148
Finantskohustised kokku		0	1 883 773	78 591	1 962 364	1 964 736

Laenude ja nõuete õiglane väärtus oli 31.12.2023 seisuga 0,08% suurem (1 242 tuhat eurot) bilansilisest väärtusest ning hoiuste õiglane väärtus oli -0,14% väiksem (-2 424 tuhat eurot) bilansilisest väärtusest.

31.12.2023	IFRS 9 mõõtmine	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Õiglane väärtus	Bilansiline väärtus
Finantsvarad
Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused	AC	0	428 354	0	428 354	428 354
Võlainstrumendid	FVOCI	36 421	0	0	36 421	36 421
Omakapitaliinstrumendid	FVOCI	0	13	0	13	13
Laenud ja nõuded klientidele	AC	0	0	1 492 115	1 492 115	1 490 873
sh nõuded eraisikutele	AC	0	0	771 380	771 380	770 012
sh nõuded juriidilistele isikutele	AC	0	0	720 735	720 735	720 861
Muud finantsvarad	AC	0	0	832	832	832
Finantsvarad kokku		36 421	428 367	1 492 947	1 957 735	1 956 493
Finantskohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	AC	0	1 719 341	0	1 719 341	1 721 765
sh eraisikud	AC	0	809 221	0	809 221	810 992
sh juriidilised isikud	AC	0	910 120	0	910 120	910 773
Muud finantskohustised	AC	0	0	14 444	14 444	14 444
Allutatud võlakohustised	AC	0	0	50 187	50 187	50 187
Finantskohustised kokku		0	1 719 341	64 631	1 783 972	1 786 396

Finantsvarade ja -kohustiste õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritakse rahavoogusid turuintressi alusel. Laenude turuintress on arvutatud, kasutades Kontsernis rakendatud viimase kuue kuu keskmist intressimäära enne bilansipäeva. Hoiuste õiglase väärtuse leidmisel diskonteeritakse olemasolevaid hoiuseid uutele, kaasatavatele hoiustele pakutavate intressimääradega.

Lisa 3. Tütarettevõtted ja firmaväärtus

1. aasta kevadel ühines Coop Finants AS emaettevõttega Coop Pank AS. Ühinemise kandmisega äriregistrisse läksid Coop Panga AS-le üle kõik Coop Finants AS-i varad, õigused ja kohustused, sh ka mais 2017 tütarettevõtte Coop Finants AS-i soetusest tekkinud firmaväärtus. Firmaväärtus sisaldab tekkinud sünergiat ja immateriaalset vara, mis ei ole eraldiseisvate varadena identifitseeritavad. Firmaväärtus hõlmab peamiselt omandatud ettevõtte kasumlikkusest, olulistest sünergiatest ja kombineeritud kulude säästust tekkivat efekti. Firmaväärtus on allokeeritud tarbimisfinantseerimise segmendile. Firmaväärtus seisuga 31.12.2024 oli 6 757 tuhat eurot (31.12.2023: 6 757).

Seisudega 31.12.2024 ja 31.12.2023 tehti firmaväärtuse kaetava väärtuse test. Kasutusväärtuse arvestus põhineb järgmistel eeldustel:

• prognoosiperiood 6 aastat (2023: 6 aastat);
• prognoositav laenuportfellide mahu kasv 8–11% aastas (2023: 10–13%);
• netotulude kasv keskmiselt 9% aastas (2023: 3%);
• kulude kasv keskmiselt 5% aastas (2023: 8%);
• laenu allahindluste keskmine kahjustuse määr 2,4% aastas (2023: 3,2%);
• diskontomäärana on kasutatud kaalutud keskmist kapitali hinda 9% (2023: 14%);
• terminaalväärtuse kasvumäärana on kasutatud 2% (2023: 2%).

Põhieelduste väärtuste kasutamisel tugines juhatus oma parimale hinnangule tõenäoliste ootuste kohta. Kasutusväärtuse testi tulemusena ületab raha genereeriva üksuse kaetav väärtus tema bilansilist väärtust, mistõttu ei ole tehtud allahindlusi. Lähtudes võimalike mõistlike muutuste hinnangutest võtmenäitajatele, ei ole juhtkond tuvastanud olulisi põhjuseid, mis võiks viidata sellele, et raha teeniva üksuse bilansiline väärtus ületaks tema tegelikku kaetavat väärtust.

Lisa 4. Tegevussegmendid

Tegevussegmentide aruandlus vastab sisearuandlusele, mis esitatakse peamistele otsustajatele. Segmentide kasumlikkuse mõõtmise aluseks on kasum enne tulumaksu. Peamine otsustaja, kes vastutab ressursside jaotuse ja segmentide tegevuse hindamise üle, on Panga juhatus.

Kontsern jagab oma äritegevust segmentideks, lähtudes nii juriidilisest struktuurist kui ka panga sees täiendavast toote- ja kliendipõhisest jaotusest. Juriidilise struktuuri järgi omab kontsern liisingu ning kindlustusmaakleri segmenti, mis pakuvad vastavalt liisingutooteid ning kindlustusmaakleri teenuseid nii eraklientidele kui ka ettevõtetele. Liisingu segment teenib intressitulusid laenude väljastamiselt. Kindlustusmaakler teenib tulusid kindlustuslepingute vahendamiselt.

Panga tootepõhisest jaotusest tulenevalt eristab kontsern tarbimisfinantseerimise segmenti. Tarbimisfinantseerimise segment pakub tarbimislaene ja järelmaksu võimalusega kaarte eraklientidele. Segment teenib intressitulusid laenude väljastamiselt ning teenustasutulusid järelmaksukaartide väljastamiselt.

Panga kliendipõhisest jaotusest tulenevalt on Kontsernil ettevõtete panganduse (juriidilised isikud) ja jaepanganduse (eraisikud) segmendid. Mõlemad segmendid pakuvad klientidele arveldustooteid ja laenutooteid ning kaasavad hoiuseid. Segmendid teenivad intressitulusid laenude väljastamiselt ning teenustasutulusid maksete ja pangakaartide tehingute vahendamiselt.

Segmendid on aluseks äritulemuste regulaarsel jälgimisel Kontserni juhatuse ja nõukogu poolt ning segmentide kohta on kättesaadavad eraldiseisvad finantsandmed. Vastavalt Kontserni struktuurile jaotab Kontsern ettevõtete panganduse ja jaepanganduse segmendid veel detailsemalt ka laenude ja igapäevapanganduse äriliinideks (hoiused, arveldused). Kontsern kasutab äriliinide jaotust ka planeerimisel ja eelarvestamisel. Kontserni juhatus on määratud otsustajaks rahaliste eraldiste ja äritegevuse kasumlikkuse hindamise eest.

Segmendi poolt raporteeritud koosnevad tuludest välistelt klientidelt ning intressitulust või intressikulust segmentidevaheliselt laenamiselt, mis toimub Kontsernis kehtestatud sisemise raha hinna mudeli alusel ja mis on allolevates tabelites näidatud kui elimineerimine. Kontsernil ei ole ühtegi klienti, kelle tulu moodustaks rohkem kui 10% vastavast tululiigist. Intressitulude geograafiline jaotus on esitatud lisas 5. Teenustasutulude geograafiline jaotus on esitatud lisas 6.

Kasum segmentide järgi 2024, tuhandetes eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantsee rimine	Liising	Muud*	Eliminee rimine	Kokku
Intressitulud	60 573	49 466	13 998	12 172	25 403	−22 917	138 695
sh välimine tulu	54 455	42 228	13 998	12 172	15 842	0	138 695
sh sisemine tulu	6 118	7 238	0	0	9 561	−22 917	0
Intressikulud	−25 425	−24 471	−3 511	−6 224	−24 411	22 917	−61 125
Neto intressitulud	35 148	24 995	10 487	5 948	992	0	77 570
Teenustasutulud	1 640	4 107	767	268	1 117	0	7 899
Teenustasukulud	−675	−2 696	−111	−6	−53	0	−3 541
Neto teenustasud	965	1 411	656	262	1 064	0	4 358
Muud tulud, neto	95	250	222	157	−769	0	−45
Netotulud kokku	36 208	26 656	11 365	6 367	1 287	0	81 883
Tegevuskulud kokku	−13 576	−15 134	−5 739	−4 059	−2 068	0	−40 576
Kasum enne allahindluste kulu ja tulumaksu	22 632	11 522	5 626	2 308	−781	0	41 307
Allahindlus krediidikahjumite katteks	−1 231	−525	−2 704	−183	0	0	−4 643
Kasum enne tulumaksu	21 401	10 997	2 922	2 125	−781	0	36 664
Tulumaksukulu	−2 715	−1 398	−360	0	−13	0	−4 486
Puhaskasum	18 686	9 599	2 562	2 125	−794	0	32 178

Teenustasutulude jagunemine 2024, tuhandetes eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Eliminee rimine	Kokku
Kaarditehingute tasud Arvelduspakettide	477	2 419	323	0	0	0	3 219
kuutasud ja ülekandetasud	277	1 214	0	0	0	0	1 491
Kindlustusvahenduse komisjonitasud	0	0	444	0	1 061	0	1 505
Valuutavahetus	41	2	0	0	45	0	88
Muud teenustasutulud	845	472	0	268	11	0	1 596
Teenustasutulud kokku	1 640	4 107	767	268	1 117	0	7 899

Varad ja kohustised seisuga 31.12.2024, miljonites eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Eliminee rimine	Kokku
Laenuportfell	872	729	98	178	427	−530	1 774
Muud varad	158	149	28	36	44	0	415
Varad kokku	1 030	878	126	214	471	−530	2 189
Kohustised kokku	940	794	114	193	466	-530	1 977

* Muude varade all kajastuvad treasury, tütarettevõtted Prana Property ja Coop Kindlustusmaakler.

Intressitulu ja teenustasutulu jaotus toodete lõikes on toodud lisades 5 ja 6.

Kasum segmentide järgi 2023, tuhandetes eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Eliminee rimine	Kokku
Intressitulud	52 444	40 674	15 243	10 050	19 809	-17 569	120 651
sh välimine tulu	47 593	33 584	15 243	10 050	14 181	0	120 651
sh sisemine tulu	4 851	7 090	0	0	5 628	-17 569	0
Intressikulud	-16 711	-14 753	-2 550	-3 822	-19 119	17 569	-39 386
Neto intressitulud	35 733	25 921	12 693	6 228	690	0	81 265
Teenustasutulud	1 962	2 771	1 895	267	714	0	7 609
Teenustasukulud	-566	-1 834	-224	-7	-131	0	-2 762
Neto teenustasud	1 396	937	1 671	260	583	0	4 847
Muud tulud, neto	79	101	657	75	-1 820	0	-908
Netotulud kokku	37 208	26 959	15 021	6 563	-547	0	85 204
Tegevuskulud kokku	-11 288	-12 780	-5 895	-3 578	-1 587	0	-35 128
Kasum enne allahindluste	25 920	14 179	9 126	2 985	-2 134	0	50 076
kulu ja tulumaksu
Allahindlus
krediidikahjumite	-2 383	-707	-3 232	20	0	0	-6 302
katteks
Kasum enne tulumaksu	23 537	13 472	5 894	3 005	-2 134	0	43 774
Tulumaksukulu	-2 897	-1 673	0	0	0	0	-4 570
Puhaskasum	20 640	11 799	5 894	3 005	-2 134	0	39 204

Teenustasutulude jagunemine 2023, tuhandetes eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Eliminee rimine	Kokku
Kaarditehingute tasud	402	1 270	1 370	0	0	0	3 042
Arvelduspakettide
kuutasud ja	272	1 073	0	0	0	0	1 345
ülekandetasud
Kindlustusvahenduse	0	0	525	0	658	0	1 183
komisjonitasud
Valuutavahetus	50	5	0	0	56	0	111
Muud teenustasutulud	1 238	423	0	267	0	0	1 928
Teenustasutulud kokku	1 962	2 771	1 895	267	714	0	7 609

Varad ja kohustised seisuga 31.12.2023, miljonites eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Eliminee rimine	Kokku
Laenuportfell	812	602	96	153	387	-559	1 491
Muud varad	191	177	38	47	42	0	495
Varad kokku	1 003	779	134	200	429	-559	1 986
Kohustised kokku	924	707	122	181	425	-559	1 800

* Muude varade all kajastuvad treasury, tütarettevõtted Prana Property ja Coop Kindlustusmaakler.

Intressitulu ja teenustasutulu jaotus toodete lõikes on toodud lisades 5 ja 6.

Lisa 5. Neto intressitulu

	Lisa	2024	2023
Intressitulud efektiivse intressimäära meetodil:
Laenud ettevõtetele		53 244	46 520
Tarbimislaenud ja järelmaks		14 047	15 243
Muud laenud eraisikutele		42 087	33 584
Võlakirjad		1 385	1 016
Muud varad		14 575	13 264
Muud samalaadsed intressitulud:
Liising		13 357	11 024
Intressitulud ja muud samalaadsed tulud kokku		138 695	120 651
Klientide hoiused ja saadud laenud		-55 857	−36 028
Allutatud finantskohustised	17	-5 022	−3 222
Intressikulu varadelt		0	0
Intressikulu rendikohustistelt	15	-246	−136
Intressikulud kokku		-61 125	−39 386
Neto intressitulu		77 570	81 265

1. aastal teenis Kontsern 98% intressituludest Eesti residentidelt ja 2% muude riikide residentidelt (valdav osa mitteresidentidest on EL-i riikide residendid). 2023. aastaga võrreldes ei ole osakaalud muutunud. Intressitulu jaotus tegevussegmentide järgi on toodud lisas 4.

Laenuportfell on esitatud lisas 11.

Lisa 6. Neto teenustasutulu

	2024	2023
Kaarditehingute tasud	3 219	3 042
Arvelduspakettide kuutasud ja ülekandetasud	1 491	1 345
Kindlustusvahenduse komisjonitasud	1 505	1 183
Valuutavahetus	88	111
Muud teenustasutulud	1 596	1 928
Teenustasutulud kokku	7 899	7 609
Kaartidega seotud kulud	-2 449	−2 014
Arveldustega seotud kulud	-257	-258
Muud teenustasukulud	-835	-490
Teenustasukulud kokku	-3 541	−2 762
Neto teenustasutulu	4 358	4 847

Teenustasutulu jaotus tegevussegmentide järgi on toodud lisas 4.

1. aastal teenis Kontsern 86% teenustasutuludest Eesti residentidelt ja 14% muude riikide residentidelt (valdav osa mitteresidentidest on EL-i riikide residendid). 2023. aastal teeniti 87% teenustasutuludest Eesti residentidelt ja 13% muude riikide residentidelt. Kõik teenustasutulud kajastatakse nende tekkimise hetkel.

Lisa 7. Tööjõukulud

	2024	2023
Töötasud	-16 481	−14 330
Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse	-6 930	−5 904
Kokku	−23 411	−20 234

Sotsiaalmaksu alla kuuluvad ka sissemaksed riiklikesse pensionifondidesse summas 266 (2023: 238) tuhat eurot. Kontsernil ei ole õiguslikku ega faktilist kohustust teha lisaks sotsiaalmaksule täiendavaid pensioni- või

muid sarnaseid makseid. 2024. aastal oli Kontserni keskmine töötajate arv (taandatuna täistööajale) 433 (2023: 396).

Lisa 8. Tegevuskulud

	Lisa	2024	2023
Infosüsteemide haldamine		-2 486	-1 772
Turunduskulud		-2 690	-2 587
Tagatisfondi osamaksed		-1 899	-1 568
Koolitus- ja lähetuskulud		-656	-627
Kontorikulud		-840	-587
Ostetud teenused		-504	-539
Üüripindade kommunaalkulud		-216	-352
Järelevalvetasu osamaksed		-401	-308
Audiitori teenused		-196	-229
Lühiajalised ja väikese väärtusega rendikohustised	14	-291	-187
Juriidilised teenused ja registrite tasud		-582	-381
Kindlustuskulud		-107	-97
Liikmemaksud		-54	-46
Transpordikulud		-57	-44
Muud tegevuskulud		-734	-889
Kokku		-11 713	-10 213

Lisa 9. Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused

	31.12.2024	31.12.2023
Sularaha	1 766	2 276
Nõudmiseni hoiused keskpangas	299 380	394 089
Nõudmiseni hoiused krediidiasutustes ja teistes
finantsasutustes	24 216	14 891
Raha ja raha ekvivalentide jääk kokku	325 362	411 256
Keskpangas hoitava kohustusliku reservi arvestuslik baastase*	18 316	17 098
Kokku	343 678	428 354

* Ei kuulu rahavoogude aruandes raha ja raha ekvivalentide koosseisu.

Kohustuslik reserv keskpangas on minimaalne summa, mida Pank peab hoidma keskpangas hoiuste kattevarana ning see summa ei ole vabalt kasutatav. Keskpanga kohustusliku reservi baasmäär seisuga 31.12.2024 oli 1% (31.12.2023: 1%) kõigist finantseerimisallikatest (klientide hoiused ja saadud laenud). Reservi nõuet täidetakse kuu keskmisena eurodes või keskpanga eelnevalt aktsepteeritud välisfinantsvarades.

Lisa 10. Finantsinvesteeringud

	31.12.2024	31.12.2023
Valitsuste võlakirjad	30 912	29 988
Krediidiasutused	3 489	4 596
Muude mittefinantsettevõtete võlakirjad	3 350	1 837
Võlainstrumendid kokku	37 751	36 421
Muude mittefinantsettevõtete aktsiad	13	13
Omakapitaliinstrumendid kokku	13	13
Finantsinvesteeringud kokku	37 764	36 434

Seisuga 31.12.2024 ja seisuga 31.12.2023 on kõik võlainstrumendid ja omakapitaliinstrumendid kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande.

Lisa 11. Laenud ja nõuded klientidele

	31.12.2024	31.12.2023
Nõuded eraisikutele kokku	931 900	776 083
sh tarbimislaenud	108 146	100 063
sh liisingfinantseerimine	95 903	72 920
sh eluasemelaen ja muud laenud	727 851	603 100
Nõuded juriidilistele isikutele kokku	860 769	731 184
sh liisingfinantseerimine	98 823	98 395
sh muud laenud ettevõtetele	761 946	632 789
Kokku nõuded	1 792 669	1 507 267
Laenude ja nõuete allahindlus	-18 551	−16 394
Kokku	1 774 118	1 490 873

Alates 2024. aastast kasutab Kontsern laenutoodete klassifitseerimisel senise juriidilise struktuuri jaotuse asemel segmendipõhist jaotust.

Seisuga 31.12.2024 Pank klassifitseerib eraisikuteks ka füüsilisest isikust ettevõtjaid (ehk FIEd) summas 2 722 (31.12.2023: 2 932) tuhat eurot, keda varasemalt on liigitatud äriklientideks kuni 31.12.2023.

Kapitalirendi nõuded	31.12.2024	31.12.2023
Liisingu brutoinvesteering – saadaolevad rendimaksed, sh	223 499	200 575
kuni 1 aasta	61 020	60 462
1–2 aastat	48 320	41 502
2–3 aastat	40 253	38 019
3–4 aastat	33 620	27 896
4–5 aastat	31 002	25 791
üle 5 aasta	9 284	6 905
Tuleviku intressitulu	-28 134	−28 865
kuni 1 aasta	-10 491	−10 900
1–2 aastat	-7 589	−7 795
2–3 aastat	-5 174	−5 277
3–4 aastat	-3 165	−3 115
4–5 aastat	-1 410	−1 502
üle 5 aasta	-305	−276
Liisingu netoinvesteering *	195 365	171 710
kuni 1 aasta	50 529	49 562
1–2 aastat	40 731	33 707
2–3 aastat	35 079	32 742
3–4 aastat	30 455	24 781
4–5 aastat	29 592	24 289
üle 5 aasta	8 979	6 629

* Kapitalirendi nõuete brutoinvesteering sisaldab tekkepõhist intressi summas 570 (31.12.2023: 619) tuhat eurot ja ajatatud lepingutasusid summas -1 208 (31.12.2023: -1 015) tuhat eurot.

Laenude allahindlused	31.12.2024	31.12.2023
Allahindluste saldo aruande perioodi alguses	-16 394	-11 864
Aruandeperioodi allahindlused*	-4 914	-6 503
Aruandeperioodil bilansiväliseks viidud laenud	2 757	1 973
tulenevalt nõuete müügist või mahakandmisest
Allahindluste saldo aruandeperioodi lõpus	-18 551	-16 394

* Aruandeperioodi laenude allahindluste kulu erineb kasumiaruandes kajastatud "allahindlus krediidikahjumite katteks" kulusummast. Vahe tuleneb varasematel perioodidel lootusetute nõuetena laenuportfellist välja viidud laenusummadest, mis aruandeperioodi jooksul laekusid 148 (2023: 84) tuhande euro ulatuses; bilansivälisesse arvestusse kuuluvatele laenulimiitide positsioonidele arvestatud allahindluse kulust 22 (2023: -117) tuhande euro ulatuses.

Krediidiriskiga seotud riskide ja laenutagatiste jaotis on esitatud krediidiriski juhtimise all lisas 2.

Antud laenude jaotus valuutade järgi on esitatud tururiskide juhtimise all lisas 2.

Antud laenude jaotus tähtaja järgi on esitatud likviidsusriski juhtimise all lisas 2.

Antud laenude geograafiline jaotus on esitatud riskikontsentratsiooni all lisas 2.

Antud laenude intressituludest on antud ülevaade lisas 5.

Lisa 12. Muud finantsvarad ja muud varad

	31.12.2024	31.12.2023
Finantsvarad
Tagatisraha	20	20
Nõuded ostjate vastu	533	343
Muud finantsvarad	1 057	469
Finantsvarad kokku*	1 610	832
Muud varad
Arveldused maksuametiga	299	6
Muud ettemaksed**	1 736	1 269
Muud varad kokku	2 035	1 275
Müügiootel varad
Müügiks ostetud kinnisvara ja lõpetamata arendusobjektid***	1 099	1 607
Muu vara	41	115
Müügiootel varad kokku	1 140	1 722

* Finantsvarade krediidikvaliteet on hea ja puuduvad märgid väärtuse langusest.

** Muud ettemaksed hõlmavad kindlustust, sideteenuseid, perioodikat, koolitusi ja muid sarnaseid ettemakseid.

Lisa 13. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

	Kasutusõiguse varad	Maa ja ehitised	Muu materiaalne põhivara	Sisemiselt kapitaliseer itud tarkvara arendused	Muu immateriaalne põhivara	Kokku
Jääkmaksumus 31.12.2022	6 130	121	2 687	4 340	4 239	17 517
Soetamine ja lisandumised	211	0	1 796	3 584	1 820	7 411
Rendilepingute lõpetamised	-32	0	0	0	0	-32
Korrigeerimised	-135	0	0	0	-112	-247
Müük jääkmaksumuses	0	0	-3	0	0	-3
Arvestatud kulum	-794	-3	-852	-1 550	-1 482	-4 681
Saldo 31.12.2023
Soetusmaksumus	8 808	136	7 186	9 351	12 507	37 988
Kulum	-3 428	-18	-3 558	-2 977	-8 042	-18 023
Jääkmaksumus 31.12.2023	5 380	118	3 628	6 374	4 465	19 965
Soetamine ja lisandumised	464	0	787	4 717	1 132	7 100
Rendilepingute lõpetamised	-13	0	0	0	0	-13
Korrigeerimised	-6	0	0	-10	-20	-36
Müük jääkmaksumuses	0	0	-52	0	0	-52
Arvestatud kulum	-718	-2	-1 028	-2 231	-1 473	-5 452
Saldo 31.12.2024
Soetusmaksumus	9 253	136	7 573	13 946	13 214	44 122
Kulum	-4 146	-20	-4 238	-5 096	-9 110	-22 610
Jääkmaksumus 31.12.2024	5 107	116	3 335	8 850	4 104	21 512

Kasutusõiguse vara sisaldab kinnisvara rendilepinguid. Maa ja ehitised sisaldab Kontserni omandis olevaid kontoripindu. Muu materiaalne põhivara sisaldab arvuteid ja kontoritehnikat, mööblit, kontori renoveerimiseks tehtud kapitaliseeritud kulusid. Muu immateriaalne vara sisaldab Panga tarkvaraga seotud litsentse ja sisseostetud arenduskulusid.

Lisa 14. Rendikohustised

Kontsern rendib erinevaid kontoriruume. Rendilepingud on tavaliselt tähtajaga kuni 5 aastat (peamaja rendilepingu tähtaeg on 10 aastat), kuid hõlmavad tavaliselt pikendamise ja lõpetamise võimalusi. Renditingimused lepitakse kokku lepingupõhiselt ja lepingud võivad hõlmata mitmesuguseid erinevaid tingimusi. Rendilepinguid kajastatakse rendilepinguid kasutusõiguse esemeks oleva varana ja kohustisena. Rendikohustiste tähtaegade analüüs on esitatud likviidsusriski juhtimise osas lisas 2.

	2024	2023
Algsaldo 01.01.	5 417	6 142
Rahavood	-961	-1 040
Intressikulu	246	136
Uued liisingud*	464	211
Lõppenud liisingud	-13	-32
Lõppsaldo 31.12.	5 153	5 417

* 2024. aastal indekseeriti rendilepingute kohaselt mitme rendipinna rendimakseid (sh rendipinna makseid Skyoni ärihoones).

Kontserni konsolideeritud koondkasumiaruandes on seoses rendilepingutega kajastatud järgmised summad.

	2024	2023
Rendilepingute intressikulu (kajastatud intressikulude all) (lisa 5)	246	136
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all)	179	130
Väikese väärtusega rentidega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all)	112	57

Lisa 15. Klientide hoiused ja saadud laenud

	31.12.2024	31.12.2023
Eraisikud	967 891	810 992
Juriidilised isikud	918 254	910 773
Kokku	1 886 145	1 721 765
Nõudmiseni hoiused	571 865	494 092
Tähtajalised hoiused	1 306 000	1 217 991
Sihtotstarbelised laenud	8 280	9 682
Kokku	1 886 145	1 721 765

Pank on varasemalt sõlminud Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) 10-aastase laenulepingu summas 8 miljonit eurot, mis võimaldab finantseerida väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Seisuga 31.12.2024 on laenu jääk 2,8 miljonit eurot (31.12.2023: 3,8 miljonit eurot). Ülejäänud sihtotstarbelised laenud on saadud Maaelu Edendamise Sihtasutuselt.

Lisa 16. Muud finantskohustised ja muud kohustised

	31.12.2024	31.12.2023
Finantskohustised
Raha teel	8 754	6 144
Klientide ettemaksed	2 642	2 593
Kaardikliiring	128	2 117
Lõpetatud kliendilepingute saldo	1 479	1 515
Võlgnevused hankijatele	850	713
Arveldused ühistutega	579	875
Muud finantskohustised	1 011	487
Muud finantskohustised kokku	15 443	14 444
Muud kohustised
Võlad töövõtjatele	3 675	3 302
Maksuvõlad	2 042	3 104
Eraldised bilansiväliste kohustiste krediidikahjude katteks	483	461
Ajatatud kohustised	474	1 301
Muud ettemaksed	414	406
Muud kohustised kokku	7 088	8 574
Kokku	22 531	23 018

Lisa 17. Allutatud kohustised

Coop Panga kontsern on pikaajalise kapitali kaasamise eesmärgil emiteerinud allutatud võlakirju ja sõlminud allutatud laenulepingu. Kontserni maksejõuetuse korral rahuldatakse allutatud võlakirjadest tulenevad nõuded pärast kõigi muude, allutamata võlanõuete täielikku rahuldamist, kuid enne aktsionäridele väljamaksete tegemist.

Järgnevas tabelis on esitatud allutatud võlakohustiste bilansilised väärtused iga aruandeperioodi lõpu seisuga.

	Emiteerimise aasta	Intressi määr	Lunastustähtaeg	Summa
Allutatud võlakiri	2017	6,75%	04.12.2027	5 000
Allutatud võlakiri	2019	7,58%	29.03.2029	2 000
Allutatud võlakiri	2021	5,50%	31.03.2031	10 000
Allutatud võlakiri	2022	5,00%	10.03.2032	10 000
Allutatud võlakiri (Tier 1)	2022	10,00%	tähtajatu*	16 100
Allutatud võlakirja lunastamine	2017	6,75%	04.12.2027	-5 000
Rahavood finantseerimistegevusest				38 100
Allutatud võlakohustised seisuga 31.12.2022				38 100
Allutatud võlakiri (Tier 1)	2023	12,00%	tähtajatu*	12 000
Rahavood finantseerimistegevusest				12 000
Allutatud võlakohustised seisuga 31.12.2023				50 100
Allutatud võlakirja lunastamine**	2019	7.58%	29.03.2029	-2 000
Allutatud laenuleping (Tier 2)	2024	3.25%+6k EURIBOR	12.01.2034	15 000
Rahavood finantseerimistegevusest				13 000
Allutatud võlakohustised seisuga 31.12.2024				63 100
Allutatud võlakohustiste tekkepõhine intress 31.12.2022				39
Arvestatud intressikulud 2023. aastal (lisa 5)				3 222
Välja makstud intressikulud 2023. aastal				-3 174
Allutatud võlakohustiste tekkepõhine intress 31.12.2023				87
Arvestatud intressikulud 2024. aastal (lisa 5)				5 022
Välja makstud intressikulud 2024. aastal				-5 061
Allutatud võlakohustiste tekkepõhine intress 31.12.2024				48

*Võlakirjadel ei ole fikseeritud lunastamise kuupäeva, kuid vastavalt sõlmitud lepingule, kui on täidetud kapitalinõuete määruse (CRR) tingimused, on emitendil õigus võlakirjad lunastada, kuid mitte varem, kui viie aasta möödumisel võlakirjade emiteerimisest.

**Arvestades kehtestatud nõudeid II taseme omavahenditele (Tier 2) ja järelevalveasutuse heakskiitu, otsustas Pank kasutada allutatud võlakirja tagastamise õigust ning lunastas ennetähtaegselt allutatud võlakirja täies mahus.

Allutatud võlakohustiste tekkepõhine intress kajastatakse finantsseisundi aruandes, kasutades efektiivse intressimäära meetodit.

Lisa 18. Omakapital

Tehingud aktsiatega	Aeg	Aktsiate arv	Aktsia hind eurodes	Aktsiakapital, tuhandetes eurodes	Ülekurss, tuhandetes eurodes
Aktsiakapital 31.12.2022		101 471 307		69 148	25 435
Aktsiakapitali sissemakse	mai-23	770 000	1,01	525	344
Aktsiakapital 31.12.2023		102 241 307		69 673	25 779
Aktsiakapitali sissemakse	mai-24	745 000	1,10	508	932
Aktsiakapital 31.12.2024		102 986 307		70 181	26 711

Aastatel 2024 ja 2023 toimunud aktsiakapitali tõstmised olid seotud töötajatele väljastatud optsioonide realiseerimisega. Seisuga 31.12.2024 on Panga aktsiakapitali suuruseks 70 181 (31.12.2023: 69 673) tuhat eurot, mis jaguneb 102 986 307 (31.12.2023: 102 241 307) nimiväärtuseta lihtaktsiaks. Ühe nimiväärtuseta aktsia arvestuslikuks väärtuseks on 0,6815 eurot (31.12.2023: 0,6815).

Põhikirja järgi võib ilma põhikirja muutmata suurendada aktsiakapitali 160 miljoni euroni. 2024. aastal kasutas Pank õigust suurendada aktsiakapitali 508 tuhande euro võrra töötajatele väljastatud optsioonide realiseerimise kaudu, st aktsiakapital suurenes summalt 69 673 tuhat eurot summale 70 181 tuhat eurot. Aktsiate märkimise koguväärtuseks kujunes 820 tuhat eurot. Ühe aktsia väljalaskehind oli 1,10 eurot aktsia kohta, millest 0,6815 eurot on arvestuslik väärtus ja 0,4185 eurot ülekurss. 2023. aastal kasutas Pank õigust suurendada aktsiakapitali 525 tuhande euro võrra aktsiate täiendava avaliku emissiooni kaudu, st summalt 69 148 tuhat eurot summale 69 673 tuhat eurot. Aktsiate eest tasuti täies ulatuses rahas. Aktsiate märkimise koguväärtuseks kujunes 778 tuhat eurot. Ühe aktsia väljalaskehind oli 1,01 eurot aktsia kohta, millest 0,6815 eurot on arvestuslik väärtus ja 0,3285 eurot ülekurss.

2023.aasta kevadel maksis Pank aktsionäridele 2022. aasta kasumi arvelt dividende 0,045 eurot (neto) aktsia kohta, kokku netosummas 4 566 tuhat eurot, millele lisandus netodividendidelt arvestatud tulumaks, mis oli osaliselt maksustatud madalama maksumääraga 14/86 (1/3 aastal 2022 makstud dividendidest) ning osaliselt maksumääraga 20/80.

2024.aasta kevadel maksis Pank aktsionäridele 2023.aasta kasumi arvelt dividende 0,087 eurot (neto) aktsia kohta, kokku netosummas 8 895 tuhat eurot, millele lisandus netodividendidelt arvestatud tulumaks, mis oli osaliselt maksustatud madalama maksumääraga 14/86 (1/3 aastal 2022 ja 2023 makstud dividendidest) ning osaliselt maksumääraga 20/80.

31.12.2024 seisuga on prognoositavalt võimalik aktsionäridele dividende maksta 0,07 eurot (neto) aktsia kohta, kokku netosummas 7 209 tuhat eurot, millele lisandub netodividendidelt arvestatav tulumaks maksumääraga 22/78.

Tulumaksu kulu info on esitatud lisas 23.

Pank väljastab juhatuse liikmetele, osakonnajuhtidele ja võtmetöötajatele aktsiaoptsioone. Optsiooni realiseerimise tähtaeg on kolm aastat ja selle alusvaraks olevate aktsiate emiteerimine toimub aktsionäride iga-aastasel korralisel üldkoosolekul või realiseerimise tähtaja saabumisele lähedasel aktsionäride erakorralisel koosolekul. Väljastatud optsioonide reserv oli seisuga 31.12.2024 summas 1 825 (31.12.2023: 1 493) tuhat eurot. Vastavad kulud kasumiaruandes olid 2024. aastal 952 (2023: 869) tuhat eurot ning 620 (2023: 91) tuhat eurot kanti reservist ülekursi reale seoses optsioonide realiseerimisega. Optsioonide õiglase väärtuse arvutamisel on kasutatud Blacki-Scholesi mudelit, mis kasutab sisenditena Panga aktsia hinda,

optsiooni realiseerimishinda, volatiilsust ja riskivaba intressimäära. 2024. aastal väljastatud optsioonide puhul kasutati põhisisenditena järgmisi väärtuseid: Panga aktsia hind 2,3856 (2023: 2,8930) eurot, optsiooni realiseerimishind 1,875 (2023: 1,526) eurot, volatiilsus 15% (2023: 20%) ja riskivaba intressimäär 2,6% (2023: 3%). Töötajatel ei ole õigust optsioonide summat rahas välja võtta, ka ei saa optsioone vahetada, müüa, pantida ega koormata. Optsioonid on päritavad. Optsioonileping aegub, kui töötaja lahkub ettevõttest enne optsioonide täitmise tähtaega, kuid nõukogu võib otsustada ka teisiti. 2024. aastal realiseeriti optsioone 745 000 aktsia ostuks hinnaga 1,10 eurot aktsia kohta (2023: 770 000 aktsiat; ühe aktsia hind 1,010 eurot). Panga aktsia turuhind optsioonide realiseerimise päeval oli 2,27 eurot (2023: 2,795 eurot). Pank võib väljastada optsioone ka 2024. majandusaasta tulemuste eest.

Tehingud optsioonidega	Optsioonide arv
Seisuga 31.12.2022	2 212 200
Väljastatud	891 100
Realiseeritud	−770 000
Tühistatud	−76 800
Seisuga 31.12.2023	2 256 500
Väljastatud	1 022 000
Realiseeritud	−745 000
Tühistatud	−53 200
Seisuga 31.12.2024	2 480 300

Täitmisele kuuluvad optsioonid seisuga 31.12.2024

Väljastamise aeg	Aegumistähtaeg	Täitmishind	Optsioonide arv
Aprill 2022	Aprill 2025	1,2550	670 900
Aprill 2023	Aprill 2026	1,5260	803 000
Aprill 2024	Aprill 2027	1,8750	1 006 400
Täitmisele kuuluvad optsioonid kokku		1,5943	2 480 300

Reservkapital on moodustatud äriseadustiku § 336 kohaselt iga-aastaste kasumieraldistena minimaalselt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab minimaalselt 1/10 aktsiakapitalist. Kui reservkapital saavutab äriseadustikus ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Kohustuslikku reservkapitali võib aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel kasutada kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Kohustuslikust reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid.

Lisa 19. Finantsgarantiid ja tingimuslikud laenukohustised

	31.12.2024	31.12.2023
Finantsgarantiid	18 498	16 292
Krediidiliinid ja arvelduskrediidid	133 090	128 491
Kokku	151 588	144 783

Kontsern rakendab tingimuslikele kohustistele oodatava krediidikahju mudelit (vt lisa 2). 31.12.2024 seisuga on arvestatud eraldised bilansiväliste laenu- ja garantiikohustiste tingimuslike krediidikahjude (ECL) katteks kokku 483 (31.12.2023: 461) tuhat eurot (Lisa 16).

Maksuhalduril on õigus kontrollida Kontserni ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsioonide esitamisest ning vigade ilmnemisel määrata täiendavaid maksusummasid, intresse ja

trahve. Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mille tulemusena võiks Kontsernile tingimuslikult tekkida olulisi kohustusi täiendava maksustamise kaudu.

Lisa 20. Kohtuvaidlused

1. aastal oli kohtutes menetluses Kontserni vastu (st Kontserni ettevõte on kostja rollis) esitatud hagisid 12, kus ei olnud otseseid rahalisi nõudeid Kontserni vastu ning kus menetlustega kaasnev finantsilise kulu mõju on ebaoluline. Mitmed vaidlused on seotud arveldusteenuse lepingu lõpetamise teemadega ning mitmes vaidluses, kus pooled vaidlevad oma kinnistu kuuluvuse või suuruse üle, on Pank kaasatud menetlusse kolmanda isikuna.

31.12.2024 seisuga oli kohtumenetluste käigus Kontserni erinevate ettevõtete kasuks välja mõistetud kokku 453 (31.12.2023: 506) tuhat eurot, millele lisanduvad viivised. Samal ajal oli menetluses Kontserni poolt esitatud hagisid (sh maksekäsud) kogusummas 144 (31.12.2023: 271) tuhat eurot, millele lisanduvad viivised. Nõuete peamiseks sisuks on krediidilepingutest tulenevad erinevad nõuded klientide vastu. Krediidilepingutest tulenevad nõuded on reeglina hea perspektiiviga ja on üldjuhul kohtu poolt täies ulatuses vlja mõistetud.

Lisa 21. Seotud osapooled

Kontserni konsolideeritud aruande koostamisel on seotud osapoolteks loetud :

• emaettevõtte aktsionärid, kes omavad Kontserni üle olulist mõju;
• Kontserni juhtkond, st emaettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmed ja nende poolt kontrollitavad ettevõtted;
• Kontserni juhtkonnaga samaväärset majanduslikku huvi omavad lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted.

Seotud osapooltele antud laenud ei erine intressimäärade poolest teistele klientidele antud laenudest. Laenude intressimäärad jäävad vahemikku 2,5–6,0% ja krediitkaartidel ligikaudu 18%. Deposiitide intressimäärad on vahemikus 0,01–5,0%. Tehingud seotud osapooltega toimuvad hinnakirja alusel ja/või turuväärtuses. Suurima aktsionäriga Coop Investeeringud OÜ, kes omab 22,01% aktsiatest, tehinguid ei tehtud.

Saldod	31.12.2024	31.12.2023
Aktsionärid:
Hoiused	11 162	9 897
Juhatuse ja nõukogu liikmed:
Laenud	252	674
Hoiused	867	686
Juhtkonnaga seotud isikud ja ettevõtted:
Laenud	1 889	2 322
Hoiused	8 748	325

Aruandeperioodil ei ole seotud osapoolte nõudeid alla hinnatud.

Tehingud	2024	2023
Aktsionärid:
Intressikulu	439	81
Juhatuse ja nõukogu liikmed:
Intressitulu	7	2
Intressikulu	26	6
Muud müüdud kaubad ja teenused	2	2
Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud	958	849
tasud
Juhtkonnaga seotud isikud ja ettevõtted:
Intressitulu	110	89
Intressikulu	334	5

Juhatuse liikmetele tingimuslikult makstav maksimaalne lahkumiskompensatsioon on 372 (31.12.2023: 324) tuhat eurot. Kontsernil puuduvad muud pikaajalised ja töösuhtejärgsed hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele.

Teave juhatuse liikmetele väljastatud aktsiaoptsioonide kohta on esitatud alljärgnevates tabelites.

Tehingud optsioonidega	Optsioonide arv
Seisuga 31.12.2022	682 100
Väljastatud	257 500
Realiseeritud	-200 000
Tühistatud	-47 900
Seisuga 31.12.2023	691 700
Väljastatud	422 300
Realiseeritud	-270 000
Tühistatud	0
Seisuga 31.12.2024	844 000

Täitmisele kuuluvad optsioonid seisuga 31.12.2024

Väljastamise aeg	Aegumistähtaeg	Täitmishind	Optsioonide arv
Aprill 2022	Aprill 2025	1,2550	212 100
Aprill 2023	Aprill 2026	1,5260	209 600
Aprill 2024	Aprill 2027	1,8750	422 300
Täitmisele kuuluvad optsioonid kokku		1,6325	844 000

Lisa 22. Tava ja lahustatud kasum aktsia kohta

Et leida tava kasumit aktsia kohta, on emaettevõtte omanikele omistatud puhaskasum jagatud kaalutud keskmise aktsiate arvuga. Et leida lahustatud kasumit aktsia kohta, on emaettevõtte omanikele omistatud puhaskasum jagatud lahustatud kaalutud keskmise aktsiate arvuga, võttes arvesse optsioonilepingutega kaetud potentsiaalseid aktsiaid.

	31.12.2024	31.12.2023
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (tuhandetes eurodes)	32 178	39 204
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhandetes aktsiates)	102 688	101 933
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)	0,31	0,38
Korrigeerimine lahustatud kasumi arvutamisel aktsia kohta – aktsiaoptsioonid (tuhandetes aktsiates)	2 401	2 262
Kaalutud keskmine aktsiate arv, kasutades lahustatud kasumi arvutust aktsia kohta (tuhandetes aktsiates)	105 089	104 195
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	0,31	0,38

Lisa 23. Tulumaksu kulu

Ettevõtete teenitav aastakasum ei ole Eestis maksustatav ja seega ei ole ka ajutisi erinevusi maksubaasi ja varade ning kohustuste bilansiliste väärtuste vahel ning edasilükatud tulumaksuvarasid või kohustusi ei teki (välja arvatud edasilükatud tulumaksukohustuse arvele võtmine tulenevalt maksuerinevustest, mis on seotud investeeringutega tütarettevõtetesse, sidusettevõtetesse ja filiaalidesse, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et ajutine erinevus ei ole lähitulevikus tagasipööratav).

Alates aastast 2018 kehtib residendist krediidiasutustele kohustus tasuda tulumaksu ettemakseid määraga 14% eelmises kvartalis teenitud tulumaksueelselt kasumilt. Tulumaksu arvestatakse krediidiasutusest emaettevõtja eraldiseisvalt kasumilt. Tasutud tulumaksu ettemaksu saab krediidiasutus arvesse võtta kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel. Tulumaksu arvestamisel vähendatakse kasumit saadud dividendide ja püsivale tegevuskohale omistatud kasumi võrra, millele rakendatakse vabastusmeetodit, et vältida topeltmaksustamist. Teiseks vähendatakse kasumit eelmistel kvartalitel teenitud kahjumite võrra. Tulumaksu kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil, mil tekib tulumaksu ettemaksu arvutamise arvestuslik alus, sõltumata sellest, millal toimub tulumaksu maksmine.

Tulumaksu kulud	2024	2023
Kasum enne tulumaksu	36 664	43 774
s.h. mittemaksustatav kasum	4 623	11 130
Krediidiasutuse avansiline tulumaks	-4 486	-4 570
Efektiivne maksumäär	12 %	10%
Tulumaksukohustused	2024	2023
Saldo seisuga 01.01	2 280	683
Arvestatud ettevõtte tulumaks	4 486	4 570
Tasutud ettevõtte tulumaks	-5 809	-2 973
Saldo seisuga 31.12	957	2 280

Pank on 2024. aastal tasunud krediidiasutuse avansilist tulumaksu kogusummas 5 809 (2023: 2 973) tuhat eurot.

1. mail 2023 maksis Pank aktsionäridele 2022. aasta kasumi arvelt dividende netosummas 4 566 tuhat eurot, millele lisandus netodividendidelt arvestatud tulumaks, mis oli osaliselt maksustatud madalama maksumääraga 14/86 (1/3 aastal 2022 makstud dividendidest), summas 149 tuhat eurot ning ülejäänud osa maksumääraga 20/80, summas 1 062 tuhat eurot. Dividendide väljamaksmisega kaasnev tulumaksukulu kokku oli 1 062 tuhat eurot. Dividendidelt arvestatud tulumaksukohustus tasaarvestati Panga poolt eelnevalt tasutud krediidiasutuste avansilise tulumaksuga.

6.mail 2024 maksis Pank aktsionäridele 2023. aasta kasumi arvelt dividende netosummas 8 895 tuhat eurot, millele lisandus netodividendidelt arvestatud tulumaks, mis oli osaliselt maksustatud madalama maksumääraga 14/86 (1/3 aastal 2022 ja 2023 makstud dividendidest), summas 396 tuhat eurot ning ülejäänud osa maksumääraga 20/80, summas 1 615 tuhat eurot. Dividendide väljamaksmisega kaasnev tulumaksukulu kokku oli 2 011 tuhat eurot. Dividendidelt arvestatud tulumaksukohustus tasaarvestati Panga poolt eelnevalt tasutud krediidiasutuste avansilise tulumaksuga.

Prognoosi kohaselt on 2024. majandusaasta kasumi arvelt võimalik maksta aktsionäridele dividende netosummas 7 209 tuhat eurot, millele lisandub dividendidelt makstav tulumaks 2 033 tuhat eurot, maksumääraga 22/78. Dividendidelt arvestatava tulumaksukohustuse katab Pank 2024. aastal tasutud krediidiasutuste avansilise tulumaksu arvelt.

Makstud dividendidega seotud informatsioon on esitatud lisas 18.

Lisa 24. Bilansipäevajärgsed sündmused

1. aasta novembris väljastas Euroopa Keskpank Eesti Finantsinspektsiooni ettepanekul Coop Pank AS-ile pandikirjade emiteerimist võimaldava täiendava tegevusloa. Saadud täiendav tegevusluba on vajalik eeldus pandikirjade emissiooniks.

Pandikirjade emiteerimise eesmärk on Panga finantseerimisstruktuuri mitmekesistamine ja stabiilsete pikaajaliste vahendite kaasamine. Sobivate turutingimuste olemasolul tekib Pangal võimalus kaasatavate vahendite arvelt finantseerida täiendavat laenutegevust ning tagada selleks rahastus soodsamatel tingimustel. Stabiilsem ja soodsam finantseerimine võimaldab Pangal pakkuda klientidele paremaid tingimusi ja suurendada oma turuosa konkurentsis suuremate välispankadega.

1. aasta veebruaris asutas Coop Pank 750 miljoni euro suuruse pandikirja programmi, mis kinnitati Iiri Keskpanga poolt. 2025. aasta märtsis emiteeris Coop Pank AS nimetatud programmi alusel läbi esimese pandikirjade emissiooni mahus 250 miljonit eurot pandikirju tähtajaga 4 aastat. Emiteeritud pandikirjad noteeritakse Euronext Dublin börsil.

Lisa 25. Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruanded

Emaettevõtte kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne

	2024	2023
Intressitulud efektiivse intressimäära meetodil	131 502	104 121
Intressi- ja samalaadsed kulud	-61 130	-39 390
Neto intressitulu	70 372	64 731
Teenustasutulud	6 218	4 793
Teenustasukulud	-3 461	-2 542
Neto teenustasutulu	2 757	2 251
Varade müük	0	80
Müüdud varade kulu	0	-85
Netotulem mittefinantsvara realiseerimisest	53	0
Netotulem õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt	33	57
Nõuete menetlemine	408	162
Muud tulud	200	-305
Muud tulud, neto	694	-91
Tööjõukulud	-22 052	-18 654
Tegevuskulud	-10 707	-8 412
Põhivara kulum	-5 233	-4 164
Tegevuskulud kokku	-37 992	-31 230
Kasum enne allahindluste kulu ja enne tulumaksu	35 831	35 661
Allahindlus kulu	-3 791	-3 017
Kasum enne tulumaksu	32 040	32 644
Tulumaksu kulu	-4 486	-4 570
Aruandeperioodi puhaskasum	27 554	28 074
Muu koondkasum / koondkahjum (-)
Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse:
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	757	424
Aruandeperioodi koondkasum / koondkahjum (-)	28 311	28 498

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu
(ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja
allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100007857/reports).

Emaettevõtte finantsseisundi aruanne

	31.12.2024	31.12.2023
Varad
Sularaha ja raha ekvivalendid	325 361	411 254
Kohustuslik reserv keskpangas	18 316	17 098
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	37 751	36 421
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	13	13
Laenud ja nõuded klientidele	1 768 155	1 441 236
Investeeringud tütarettevõtetesse	551	12 291
Muud finantsvarad	1 750	476
Muud varad	1 724	997
Kasutusõiguse varad	5 107	5 380
Muud materiaalsed põhivarad	3 451	3 746
Immateriaalsed põhivarad	12 354	8 775
Firmaväärtus	6 757	0
Varad kokku	2 181 290	1 937 687
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	1 887 273	1 723 269
Rendikohustised	5 153	5 417
Muud finantskohustised	13 579	11 451
Muud kohustised	8 182	6 919
Allutatud kohustised	63 148	50 187
Kohustised kokku	1 977 335	1 797 243
Omakapital
Aktsiakapital	70 181	69 673
Ülekurss	26 711	25 779
Kohustuslik reservkapital	6 815	4 855
Jaotamata kasum	98 125	39 103
Muud reservid ja varade ümberhindlused	2 123	1 034
Omakapital kokku	203 955	140 444
Kohustised ja omakapital kokku	2 181 290	1 937 687

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu
(ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja
allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100007857/reports).

Emaettevõtte rahavoogude aruanne

	2024	2023
Rahavood äritegevusest
Saadud intressid ja muud samalaadsed tulud	130 555	101 162
Makstud intressid	-64 346	-24 875
Saadud teenustasud	6 218	4 793
Makstud teenustasud	-3 461	-2 542
Muud saadud tulud	1 445	1 772
Makstud tööjõukulud	-21 255	-18 786
Makstud muud tegevuskulud	-10 512	-8 412
Makstud avansiline tulumaks	-5 809	-2 973
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja	32 835	50 139
kohustuste muutust
Äritegevusega seotud varade muutus:
Laenunõuded klientidele	-282 106	-178 364
Keskpangas hoitava reservi arvestusliku baastaseme muutus	-1 218	-2 862
Muud varad	-3 463	-255
Äritegevusega seotud kohustiste muutus:
Klientide hoiuste ja saadud laenude muutus	167 489	199 290
Muud kohustised	3 543	10 293
Neto rahavood äritegevusest	-82 920	78 241
Rahavood investeerimistegevusest
Soetatud põhivara	-6 360	-6 620
Müüdud põhivara	52	86
Soetatud võlakirjainvesteeringud	-2 342	-18 226
Müüdud ja lunastatud võlakirjainvesteeringud	1 253	274
Tütarettevõtte aktsiakapitali suurendamine	-601	-301
Emaettevõtte ühinemine tütarettevõttega	1 061	0
Kokku rahavood investeerimistegevusest	-6 937	-24 787
Rahavood finantseerimistegevusest
Aktsiakapitali sissemakse	820	778
Allutatud võlakohustuste emiteerimine	15 000	12 000
Allutatud võlakirjade lunastamine	-2 000	0
Makstud dividendid	-8 895	-4 566
Rendikohustiste tagasimaksed	-961	-1 040
Kokku rahavood finantseerimistegevusest	3 964	7 172
Valuutakursi muutuste mõju raha ja raha ekvivalentidele	-1	-13
Raha ja raha ekvivalentide muutus	-85 894	60 613
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	411 254	350 641
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	325 360	411 254
Raha ja raha ekvivalentide jääk koosneb:	325 360	411 254
Sularaha	1 766	2 276
Nõudmiseni hoiused keskpankades	299 380	394 089
Nõudmiseni ja lühikese tähtajaga hoiused krediidiasutustes	24 214	14 889

Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne

	Aktsiakapital	Ülekurss	Kohustuslik reservkapital	Muud reservid	Ümberhind lusreserv	Jaotamata kasum	Omakapital kokku
Omakapital seisuga 31.12.2022	69 148	25 435	3 838	715	−883	16 612	114 865
Aktsiakapitali sissemakse	525	344	0	−91	0	0	778
Dividendide väljamakse	0	0	0	0	0	−4 566	−4 566
Muutus kohustuslikus reservkapitalis	0	0	1 017	0	0	−1 017	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	869	0	0	869
Puhaskasum	0	0	0	0	0	28 074	28 074
Muu koondkasum	0	0	0	0	424	0	424
Koondkasum kokku	0	0	0	0	424	28 074	28 498
Omakapital seisuga 31.12.2023	69 673	25 779	4 855	1 493	−459	39 103	140 444
Aktsiakapitali sissemakse	508	932	0	−620	0	0	820
Dividendide väljamakse	0	0	0	0	0	−8 895	−8 895
Emaettevõtte ühinemine tütarettevõttega	0	0	0	0	0	42 323	42 323
Muutus kohustuslikus reservkapitalis	0	0	1 960	0	0	−1 960	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	952	0	0	952
Puhaskasum	0	0	0	0	0	27 554	27 554
Muu koondkasum	0	0	0	0	757	0	757
Koondkasum kokku	0	0	0	0	757	27 554	28 311
Omakapital seisuga 31.12.2024	70 181	26 711	6 815	1 825	298	98 125	203 955

Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid. Emaettevõtte omakapitali ja korrigeeritud konsolideerimata omakapitali võrdlus on esitatud järgnevas tabelis.

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus	-551
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus, arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	8 233
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2024	211 637

Juhatuse deklaratsioon

Juhatus on koostanud Coop Pank ASi tegevusaruande ning konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta kohta.

Juhatus kinnitab, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, koostatud 2024. aasta raamatupidamisaruanne õige ja õiglase ülevaate Coop Pank ASi ehk emaettevõtte ja teiste konsolideeritud ettevõtete kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist ning tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Coop Pank ASi ehk emaettevõtte ja konsolideeritud ettevõtete kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.

Coop Pank AS-i 2024. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne esitatakse aktsionäride üldkoosolekule kinnitamiseks aprillis 2025. Eelmine, 2023. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne, kinnitati aktsionäride üldkoosolekul 17.04.2024.

Margus Rink	Juhatuse esimees	/allkirjastatud digitaalselt/	18.03.2025
Paavo Truu	Juhatuse liige	/allkirjastatud digitaalselt/	18.03.2025
Heikko Mäe	Juhatuse liige	/allkirjastatud digitaalselt/	18.03.2025
Arko Kurtmann	Juhatuse liige	/allkirjastatud digitaalselt/	18.03.2025
Karel Parve	Juhatuse liige	/allkirjastatud digitaalselt/	18.03.2025

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

-

-

Kontserni auditi olulisus	1 833 tuhat eurot
Kuidas me selle määrasime	Ligikaudu 5% kasumist enne makse
Rakendatud olulisuse kriteeriumi põhjendus	Kasutasime seda näitajat olulisuse arvutamiseks, kuna kasum enne tulumakse on peamine mõõdik, millest lähtutakse Kontserni tegevuse hindamisel ja tulemuslikkuse võtmenäitaja juhatuse ja nõukogu jaoks. Valisime 5% määra, mis on kooskõlas selle võtmenäitaja jaoks kasutatavate kvantitatiivsete määradega.

Peamine auditi teema	Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga oma auditis
Oodatav krediidikahjum klientidele antud laenudelt ja nõuetelt (detailsem informatsioon on toodud lisas 1 "Oluline teave anvestuspõhimõtete kohta", lisas 2 "Riskide juhtimine" ja lisas 11 "Laenud ja nõuded klientidele").	Hindasime, kas Kontserni arvestuspõhimõtted klientidele antud laenude ja nõuete oodatava krediidikahjumi osas on kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga IFRS 9.
Seisuga 31. detsember 2024 moodustas klientidele antud laenude ja nõuete bilansiline väärtus kokku 1 774 118 tuhat eurot, sealhulgas	Hindasime allahindluse arvestuse alusandmete ja arvutustega seotud kontrollimehhanismide ülesehitust ja tõhusust, sealhulgas:
laenude ja nõuete allahindlus 18 551 tuhat eurot.	· klientide krediidireitingute üle vaatamine ja kinnitamine;
Keskendusime sellele valdkonnale, kuna juhtkond kasutab krediidikahjumite kajastamise ajastuse ja allahindluse summade hindamisel	• tagatiste väärtuste üle vaatamine ja uuendamine;
subjektiivsete sisenditega kompleksseid	· klientide regulaarsed ülevaatused.
mudeleid. Peamised valdkonnad, mis vajavad olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid ja modelleerimist oodatava krediidikahjumi (ECL)	Viisime läbi detailsed auditi protseduurid järgmistes valdkondades:
arvutamisel, sisaldavad:	· ECL arvutustes kasutatud alusandmete
· krediidiriski olulise suurenemise kriteeriumite hindamine ja laenude klassifitseerimine faasi 1, 2 või 3;	täielikkuse ja korrektsuse testimine; · IFRS 9 metodoloogiast tulenevate oluliste sisendite korrektne kasutamine ECL arvutustes;
· ECL arvutamise mudelite koostamisel asjakohaste arvestuspõhimõtete ja modelleerimise eelduste hindamine;	• 12 kuu ja kogu eluea ECL arvutuste korrektsus ning vastavus IFRS 9 metodoloogiale ECL arvutustes:
· FCI mudelis kasutatavate olulisemate parameetrite modelleerimine ja arvutamine, sealhulgas maksejõuetuse tõenäosus (PD), kahjumäär maksejõuetuse korral (LGD) ja laenu suurus makseiõuetuse hetkel (EAD):	• laenude faasidesse määramisel kasutatud alusandmete korrektsus ja täielikkus (sealhulgas olulise krediidiriski suurenemise ning kohustuse täitmata jätmise definitsioon); · krediidireitinguite sisemine määramine mis on

-

-

-

-

-

-

-

-

-

Kasumi jaotamise ettepanek

Coop Pank AS-i juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jaotada Kontserni 2024. aasta kasum summas 32 178 tuhat eurot järgmiselt:

• 1. maksta dividende 0,07 eurot aktsia kohta, kokku netosummas 7 209 tuhat eurot, millele lisandub dividendidelt makstav tulumaks 2 033 tuhat eurot;
• 1. kanda 1 609 tuhat eurot kohustuslikuks reservkapitaliks;
• 1. kanda 23 360 tuhat eurot jaotamata kasumiks.

Tulude jaotus EMTA klassifikaatorite järgi

Nimetus	Tegevusala EMTAK-i järgi	Kood	Müügitulu (eurodes)
Finantstegevus	Krediidiasutused (konsolideeritud)	64191	146 548 653
Finantstegevus	Krediidiasutused (soolo)	64191	142 655 308
Liisingtegevus	Liising	64911	13 743 114
Kindlustustegevus	Kindlustusvahendus	66221	905 968

Investorsuhete kontakt

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100007857/reports).

669 0966 paavo.truu@cooppank.ee www.cooppank.ee