Aastaaruanne

2022

Üldine teave

Ärinimi	Coop Pank AS
Asutatud	15.03.1992 Tallinnas
Aadress	Maakri 30, Tallinn 15014, Eesti Vabariik
Registrikood	10237832 (EV äriregister)
Esmakande aeg	19.08.1997
Telefon	+372 669 0900
SWIFT/BIC	EKRDEE22
E-posti aadress	[email protected]
Koduleht	www.cooppank.ee
Audiitor	AS PricewaterhouseCoopers
Audiitori registrikood	10142876 (EV äriregister)
Audiitori aadress	Tatari 1, Tallinn 10116
Aruande bilansipäev	31.12.2022
Aruandeperiood	01.01.2022–31.12.2022
Aruandevaluuta	euro (EUR), tuhanded ühikud

Nõukogu liikmed:

Alo Ivask (esimees), Viljar Arakas, Jaan Marjundi, Roman Provotorov, Raul Parusk, Silver Kuus

Juhatuse liikmed:

Margus Rink (esimees), Paavo Truu, Heikko Mäe, Arko Kurtmann, Rasmus Heinla

Üldine teave2
Sisukord 3
Tegevusaruanne 5
Strateegia 5
Eesmärgid 7
Tegevuskeskkond8
Tegevjuhi aruanne 10
Finantstulemused 16
Kapitaliseeritus ja riskipositsioonid 17
Kontserni juhtimiskorraldus 19
Aktsiad 23
Dividendipoliitika 24
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne 25
Jätkusuutlikkuse aruanne 34
Tasustamisaruanne 39
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 42
Konsolideeritud kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne 42
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 43
Konsolideeritud rahavoogude aruanne 44
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 45

Konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad 46
Lisa 1. Raamatupidamisarvestuse põhimõtted 46
Lisa 2. Riskide juhtimine 63
Kapitali juhtimine 65
Krediidiriski juhtimine 67
Likviidsusriski juhtimine 89
Tururiskide juhtimine 91
Operatsiooniriski juhtimine 94
Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide juhtimine 95
Varade ja kohustiste õiglane väärtus 95
Lisa 3. Tütarettevõtted ja firmaväärtus 98
Lisa 4. Tegevussegmendid 99
Lisa 5. Neto intressitulu 102
Lisa 6. Neto teenustasutulu 102
Lisa 7. Tööjõukulud 102
Lisa 8. Tegevuskulud 103
Lisa 9. Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused 103
Lisa 10. Finantsinvesteeringud 103
Lisa 11. Laenud ja nõuded klientidele 104
Lisa 12. Muud finantsvarad ja muud varad 105
Lisa 13. Kinnisvarainvesteeringud 105
Lisa 14. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 106
Lisa 15. Rendikohustised 107
Lisa 16. Klientide hoiused ja saadud laenud 107
Lisa 17. Muud finantskohustised ja muud kohustised 108
Lisa 18. Allutatud kohustised 108
Lisa 19. Omakapital 109 Lisa 20. Tingimuslikud kohustised 110
Lisa 21. Kohtuvaidlused 110
Lisa 22. Seotud osapooled 111
Lisa 23. Tava ja lahustatud kasum aktsia kohta 112
Lisa 24. Tulumaksu kulu 112
Lisa 25. Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruanded 113

Emaettevõtte kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne 113
Emaettevõtte finantsseisundi aruanne 114
Emaettevõtte rahavoogude aruanne 115
Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne 116
Juhatuse kinnitus 117
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 118
Kasumi jaotamise ettepanek 126
Tulude jaotus EMTA klassifikaatorite järgi 127

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu
(ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja
allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100007857/reports).

Tegevusaruanne

Coop Pank AS-i kontserni (kasutatud mõistena ka "konsolideerimisgrupp", "Pank") kuuluvad seisuga 31.12.2022 järgmised ettevõtted: Coop Pank AS, Coop Liising AS, Coop Finants AS, Coop Kindlustusmaakler AS ja SIA Prana Property. Neist neli esimest on registreeritud Eesti Vabariigi äriregistris ja SIA Prana Property Läti Vabariigi äriregistris.

KONTSERNI STRUKTUUR

Strateegia

Panga käekiri strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on järgmine.

Eestimaine pank. Coop Panga omanikud on valdavalt kodumaised investorid. Panga klientideks on kõik eestimaalased. Kõik meie otsused tehakse Eestis. Meie töötajad, juhatus ja nõukogu istuvad ühe laua taga, kasvõi iga nädal. Arvestades sektori viimase aja sündmusi, võib näha ühiskondlikku poolehoidu kodumaisel kapitalil põhinevate pankade suhtes. Pank soovib oma tegevusega anda panuse Eesti inimeste ja ettevõtete arengusse ning toetada seeläbi Eesti majanduse arengut. Selle missiooni täitmisel teeme proaktiivset koostööd Eestimaa ettevõtjatega, kes vajavad finantseerimistuge oma äriplaanide elluviimisel nii maapiirkondades kui ka linnades. Toetades ettevõtete arengut väljaspool suurlinnu, aitame kaasa Eesti regionaalsele arengule ning loome inimestele võimaluse elada just sellistes Eestimaa paikades, kus nad soovivad.

Igapäevapangandus ja finantseerimisteenused. Coop Pank näeb oma tugevusi ja sellest lähtuvaid kasvuvõimalusi eelkõige igapäevapanganduse (konto, maksed, pangakaart, sularaha, hoiused) ning finantseerimisteenuste (eluasemelaen, liisingfinantseerimine, tarbimislaen, krediitkaart, ärilaen) pakkumises. Lisaks vahendame klientidele kindlustusmaakleri kaudu levinumaid varakindlustustooteid (liikluskindlustus, kaskokindlustus, kodukindlustus, reisikindlustus, ostukindlustus).

Oleme kiired. Meie tegutsemisviis on alati ja kõikjal kiire – eraklient saab elektroonilistes kanalites avada konto u 3 minutiga, välkmaksed tehakse sekunditega, erakliendi väikelaenu ja krediitkaardi otsuse teeme u 5 minutiga, kodulaenu ja autoliisingu otsuse teeme ühe tööpäeva jooksul.

Inimnäoga pangandus. Ajal, mil valdavaks trendiks on digitaliseerimine ja teenindus elektroonilistes kanalites, läheb Coop Pank sama teed, kuid eristub selle poolest, et pakub klientidele finantsteenuste

kasutamiseks ka inimkontakti – pangakontorites (15 pangakontorit) töötavate klienditeenindajate ja Coop kauplustes (320 kauplust) töötavate müüjate näol.

Pank, mis sobitub Sinu eluga/äriga. Mitte vastupidi. Coop Pangal on ambitsiooni kasvada ja seega pingutatakse iga kliendi nimel. Meie riskiisu on mõtestatult kõrgem. Kasvustrateegiat evides näeme oma tugevusena tahet ja võimekust süveneda klientide soovidesse ja läheneda neile personaalselt, leides kliendi soovidele sobiva lahenduse. Hinnastame igapäevapanganduse teenused paketipõhiselt, võimaldades fikseeritud kuutasu eest kasutada kõiki kliendile iga päev vajalikke pangateenuseid. Pank maksab klientide nõudmiseni hoiustele ja tähtajalistele hoiustele kõrgemat intressi kui teised konkurentideks olevad universaalpangad.

Panganduse ja kaubanduse integratsioon. Tänu strateegilisele partnerlusele Coop Eesti Keskühistu ja selle 18 liikmesühistuga saame peale tavapäraste müügi- ja teeninduskanalite (kontorid, internetipank, mobiilipank) pakkuda finantsteenuseid ka Coop Eesti Keskühistu liikmesühistute 320 kaupluses üle kogu Eesti. See väljendub Coop Sula teenuses ehk kliendi võimaluses võtta välja sularaha enda pangakontolt või teha sissemakse enda pangakontole Coop kaupluste kassades. Samuti saab klient Coop Panga kaardiga ostude eest tasumisel Coop Eesti kauplustes soodsaimad hinnad.

Eesmärgid

Coop Panga missioon on viia elu edasi igas Eestimaa nurgas. Selleks anname hoogu Eesti ettevõtetele ja aitame inimestel viia ellu oma unistusi nii maal kui ka linnas. Usume, et kui Eesti ettevõtjatel läheb hästi, läheb hästi ka Eesti inimestel ja Eestil tervikuna ning tahame sellesse oma panuse anda. Eesti pangandusturg ja lähiaastate perspektiiv soosivad kodumaisel kapitalil põhinevaid panku, kel on kiire kasvuambitsioon ning valmisolek reageerida kiirelt ja paindlikult kliendi soovidele. Viimase viie tegevusaasta jooksul (2018–2022) oleme kasvatanud Panga ligi neli korda suuremaks.

Järgmise nelja aasta jooksul (2027. a alguseks) on meie strateegiline eesmärk kasvatada Panga turuosa Eestis 10%-ni (vähemalt 2 miljardi euro suurune laenuportfell) ja jõuda seeläbi positsioonile, kus iga kümnes eestimaalane on Coop Pangas arveldav klient (u 150 000 arveldavat klienti). Ärimahtude kasvatamise tulemusena seab Pank eesmärgiks saavutada suurem efektiivsus (kulude ja tulude suhe mitte üle 50%) ning pakkuda aktsionäridele kõrgemat omakapitali tootlust (ROE vähemalt 15%).

Keskmine aastane liitkasvumäär (CAGR) = ( ) -1 väärtus perioodi lõpus väärtus perioodi alguses aastate arv

Tegevuskeskkond

Aastal 2022 olid majanduskeskkonna märksõnadeks inflatsioon, intressimäärade tõus ja sõda Ukrainas. Eelmistel aastatel domineerinud COVID-19 mõju ei ole täielikult kadunud ja regionaalselt (nt Hiinas) toimusid uued puhangud, kuid globaalselt jäi see siiski suuremate sündmuste varju.

Maailmamajandus kasvas 2022. aastal IMF-i (International Monetary Fund) hinnangu¹ alusel 3,4%. 2023. aastaks prognoositakse 2,9% suurust kasvu, mis on madalam pikaajalisest keskmisest, kuid siiski 0,2pp kõrgem kui IMF poolt oktoobris 2022 avaldatud prognoos. Maailmamajandust mõjutas aasta esimeses pooles tugev ja laiapõhjaline toorainete hinnatõus (sh metallid, puit, toiduained ja energiakandjad). Energiakandjate hinnatõus oli kõige järsem ja tugevaima mõjuga enamiku riikide inflatsiooninäitajatele. Riikide keskpangad (sh Euroopa Keskpank, Ameerika Föderaalreserv, aga ka paljud rahvuslikud keskpangad) tõstsid aasta jooksul korduvalt oma põhilisi intressimäärasid, et vähendada raha pakkumist ja ohjeldada seeläbi inflatsiooni.

Aasta lõpus näitasid mitmed tooraineklassid hindade langust. Näiteks Brenti toornafta hind, mis aasta jooksul oli ka tasemel üle 120 USD barreli eest, langes aasta lõpuks u 80 USD tasemele. Samasugust muutust oli näha ka Euroopa maagaasiturul, kus Hollandi TTF gaasifutuuride hinnad kerkisid aasta jooksul tasemele üle 300 euro, kuid langesid aasta lõpuks 80 euro tasemele.

Maailma aktsiaturgudele on 2022. aasta olnud väga kõikuv ja aasta kokkuvõttes olid languses kõik suuremad turud. Põhilised aktsiaindeksid on näidanud aasta jooksul langust, mis oli eriti hoogne aasta esimeses pooles, aasta viimane kvartal pakkus aga mõningast rahunemist või isegi taastumist. USA aktsiaindeksid Dow Jones, S&P 500 ja Nasdaqi koondindeks langesid vahemikus -7,0% kuni -30,0%, Saksamaa DAX ja Jaapani Nikkei indeks langesid umbes -10,0%.

Kogu Euroopa ja suure osa muu maailma majanduslikule ja poliitilisele keskkonnale jättis tugeva jälje 24. veebruaril Venemaa alustatud täiemõõduline sõda Ukraina vastu. See tõi endaga kaasa ulatuslikud majandussanktsioonid Venemaa ning tema liitlase Valgevene liidrite ja ettevõtete suhtes. Sõda põhjustas täiendava hinnatõususurve eelkõige energiakandjate turul, aga ka muude toorainete turgudel. Lisaks tõi sõda kaasa ulatusliku sõjapõgenike laine Euroopa riikidesse, sealhulgas Eestisse. Aasta lõpuks ei olnud Vene-Ukraina sõda mingeid raugemise märke näidanud, kuid Euroopa riigid ja ettevõtted suutsid tarnekanaleid piisavalt ümber korraldada ja oma tarbimist kohandada ning aasta lõpus oli näha nii energiakandjate kui ka teiste toorainete hindade langust.

Euroala majandus, mis 2021. aastal taastus kiiresti COVID-19 kriisist, sai 2022. aastal tugevaid tagasilööke. Eelkõige põhjustas neid energiakandjate hinnakasv, mis tõi kaasa aastakümnete kõrgeima inflatsiooni. 2022. aasta eurotsooni inflatsioon oli esialgsetel andmetel 9,2%² . See on kaugelt kiireim hinnakasv alates euroala algusest. Inflatsiooni kiirenemine peegeldab eelkõige kütuse, gaasi ja elektri järsku kallinemist. Inflatsiooni kiirendab ka suurenenud nõudlus, mis ületab jätkuvalt teatud sektorites piiratud pakkumist. Euroopa Keskpank (EKP) asus inflatsiooni ohjeldamise eesmärgil tõstma baasintressimäärasid, mis on aastaid olnud negatiivsel tasemel. Ajavahemikul juuli–detsember 2022 tõstis EKP hoiuse püsivõimaluse intressimäära neljal korral, aasta alguse tasemelt -0,5% aasta lõpuks tasemeni 2,0%, ja prognoosib intresside tõstmist ka aastal 2023. See on põhjustanud ka muude rahaturuinstrumentide intresside tõusu. Näiteks 6 kuu euribor, millega on seotud enamik Eesti eraisikute ja ettevõtete laenudest, tõusis aasta alguse tasemelt -0,5% aasta lõpuks tasemele 2,7%.

Tööturu olukord on 2022. aastal olnud tugev ja majanduse jahtumine ei ole tööturule veel mõju avaldama hakanud. Siiski ennustatakse, et EKP inflatsiooniga võitlemise meetmed ohustavad majanduskasvu ja võivad kaasa tuua töötuse kasvu kogu eurotsoonis.

¹ https://www.imf.org/en/Publications/WEO/Issues/2023/01/31/world-economic-outlook-update-january-2023 ² https://www.ecb.europa.eu/stats/macroeconomic_and_sectoral/hicp/html/index.en.html

Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) reaalkasv oli 2022. aastal Eesti Panga hinnangul³ 0,5% suuruses languses. Majanduse käekäiku dikteeris eelkõige energiakandjate hinnatõusust tingitud inflatsioon, mis kerkis kolmandas kvartalis Eestis eurotsooni kõrgeimaks, ulatudes aastases võrdluses üle 24,0%. Detsembriks hinnatõus mõnevõrra rauges ja ulatus 19,4%-ni, kusjuures energia osakaal ei olnud hinnatõusus enam domineeriv, inflatsiooni vedasid juba suuremal määral toiduained. Tööpuudus ei olnud 2022. aasta lõpuks Eestis veel oluliselt tõusnud ja aasta lõpu töötuse näitajaks on Eesti Panga andmetel 5,7%. 2023. aastaks prognoosib Eesti Pank püsihindades SKT kasvuks 0,4%, inflatsiooniks 9,3% ja töötuse kasvu tasemeni 8,5%. Intressikeskkonda Eestis määrab suuresti EKP tegevus. EKP on andnud märku, et inflatsiooni ohjeldamiseks võidakse baasintresside tõstmisega 2023. aastal jätkata, mis tooks kaasa ka teiste intressimäärade (sh euribor, pangahoiuste intressid, võlakirjade tootlused) jätkuva kasvu.

³ https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/rahapoliitika-ja-majandus/2022/rahapoliitika-ja-majandus-42022

Tegevjuhi aruanne

aasta kujunes selliseks, millisena me aasta tagasi prognoose tehes seda kindlasti ette kujutada ei suutnud. Kui aasta alguses olime seljatamas koroonakriisi ja ootused majanduskeskkonnale olid mõõdukalt positiivsed, siis veebruaris alanud sõda Ukrainas eskaleeris nii energia- kui ka toorainekriisi, mis omakorda kiirendasid kaupade ja teenuste hinnatõusu. Kiirenenud inflatsiooni ohjamiseks hakkas Euroopa Keskpank 11-aastase vaheaja järel tõstma taas baasintressimäärasid, tehes seda aasta jooksul kokku neli korda. Baasintresside suurenemise tulemusena tõusis ka pankadevahelise raha laenamise keskmine intressimäär euribor, mis muutis paljud eraisikute ja ettevõtete laenud varasemast kallimaks. Teisalt hakkasid hoiustajad teenima tähtajaliste hoiuste pealt senisest suuremat intressi. Kokkuvõttes defineerisid nimetatud muutused suuresti rõhuasetusi pangajuhtide töölaual.

Vaatamata väljakutseid pakkunud majanduskeskkonnale õnnestus Coop Pangal 2022. aastal juba kuuendal järjestikusel tegutsemisaastal kasvatada ärimahte ligi 40% ning jätkata oma kasvustrateegia elluviimist.

Aastaga kasvas Panga klientide arv 32 400 võrra ja jõudis 147 000-ni. Aktiivselt arveldavate klientide arv kasvas 16 000 võrra ning jõudis 67 000-ni. Selleks, et Coop Pank oleks jätkuvalt kergesti ligipääsetav kõigile eestimaalastele, jätkasime klientide teenindamist 15 kontoris 12 erinevas Eesti linnas. Nii laiast mehitatud teeninduskanali olemasolust on saamas üha enam meie konkurentsieelis. Samas jätkasime ka digitaalsete pangakanalite arendamist ja uuendasime oma mobiiliäppi, et see oleks senisest veelgi kasutajasõbralikum ja võimalusterohkem. Mobiilirakenduse uuenduse käigus paranes selle töökindlus, disain ja võimekus uute funktsioonide lisamiseks, samas säilitasime varasema kasutuslihtsuse.

Panustasime keerulisel ajal inimeste kindlustunde suurendamisse. Selleks hakkasime lisaks juba edukalt juurutatud väikelaenu kindlustusele pakkuma ka liisingumakse kindlustust, mis kaitseb eraisikust autoliisijat töötuks jäämise ja töövõime kaotamise korral makseraskuste eest. Kõiki pereliikmeid kaitsev kuumaksepõhine reisikindlustus, mida pakkusime varem üksnes Rändrahnu arvelduspaketi kasutajatele, muutus kättesaadavaks ka Rahnu ja Väikerahnu paketi kasutajatele.

Selleks, et kodu rajamine oleks lihtsam ka neil, kes elavad tõmbekeskustest eemal, aktsepteerime ainsa Eestis tegutseva pangana KredExi käendust maapiirkonda eluaseme soetamiseks. Lisaks aktsepteerime omafinantseeringu nõude vähendamiseks ka kõiki teisi KredExi käendusi ja MES-i kaaslaenu, mis on samuti mõeldud kodu rajamiseks just maapiirkondadesse.

Aasta alguses reageerisime energiakriisile ja selle tulemusena järsult kallinenud energiahindadele ning hakkasime eraklientidele pakkuma kommunaalmaksete tasumiseks mõeldud energialaenu. Aasta teises pooles tulime vastu klientide soovile ja tõstsime tagatiseta väikelaenu maksimumsumma 25 000 euroni, pikendades samal ajal tagasimakseperioodi kuni 10 aastani, mis on hetkel Eesti universaalpankade seas kõige paindlikumad tingimused.

aasta lõpus värskendasime oma kommunikatsioonikeelt, korraldades Panga mainekampaania, mille keskmesse tõstsime kliendid. Kampaanias jutustavad oma edulugusid Eesti inimesed ja ettevõtjad, kes kinnitavad isiklikule kogemusele tuginedes, et Coop Pank kuulab oma kliente, arvestab kohalike oludega, on paindlik ja tegutseb kiiresti.

Lisaks eestimaalastele olime eelmisel aastal populaarne valik ka Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikele. Aastaga võtsime oma kliendiks üle 4 000 Ukraina kodaniku, kellele pakume tasuta arveldamise võimalust.

Coop Pank toetas koos Coopi piirkondlike ühistutega miljoni euro ulatuses ka Punase Risti tegevust Ukrainas, et aidata sõjas kannatavaid inimesi kõige hädavajalikuga.

aastat võib Coop Pangas pidada rohepöörde alguse aastaks. Hakkasime klientidele pakkuma roheliisingut, et võimaldada neile paremaid tingimusi keskkonnasäästlikumate elektri- ja hübriidautode ostuks. Pangasiseste protsesside täiustamiseks võtsime tööle ESG projektijuhi, kelle eestvedamisel pälvisime esimese pangana Eestis rahvusvaheliselt keskkonnamõju hindavalt organisatsioonilt Carbon Disclosure Project (CDP) reitingu B, mis kinnitab, et oleme keskkonnamõjude valdkonnas head juhtimist üles näitav ettevõte. Sellega seoses oleme alustanud meie organisatsiooni ja laenuportfelli süsinikujalajälje hindamistega ning liitunud globaalse süsinikuhindamise finantspartnerlusega Partnership for Carbon Accounting Financials (PCAF). Kuulume ka Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumisse, kus kanname alates 2022. aastast pronkstaseme märgist. Lisaks astusime 2022. aastal ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatuse (UNEP FI) liikmeks ja kinnitasime vastutustundliku panganduse põhimõtted, millega viime Panga äristrateegia vastavusse ÜRO säästva arengu ja Pariisi kliimaleppe eesmärkidega, et kasvatada positiivset mõju ühiskonnale. Astume kliimamõju juhtimisel julgeid samme ja soovime hiljemalt 2050. aastaks saada kliimaneutraalseks pangaks.

Äritulemuste vallas pakkus läbi aasta suuri väljakutseid hoiuste kaasamine. Kallinenud esmatarbekaupade, kütuste ja tõusvate laenuintresside keskkonnas võtsid kliendid kasutusele varasemaid sääste, mistõttu pidurdus hoiuste kasv turul järsult. See põhjustas omakorda Eesti pangandusturul veelgi suurema konkurentsi hoiuste kaasamise nimel ja pankade finantseerimiskulu kasvas. 2022. aasta lõpu seisuga ulatus Coop Panga hoiuste maht 1,5 miljardi euroni, kasvades aastaga 409 miljoni euro võrra ehk 37%. Nõudmiseni hoiused kasvasid aastaga 38% ja tähtajalised hoiused 36%.

Kuigi sõda, tarneraskused ja inflatsioon suurendasid aasta jooksul nii eraklientide kui ka ettevõtete ebakindlust tuleviku suhtes, püsis finantseerimistoodete nõudlus kõrge kuni sügiseni, mil hakkasime nägema uute laenutaotluste arvu vähenemist. Aastaga kasvas meie laenuportfell 347 miljoni euro võrra (+36%) ja jõudis 1,3 miljardi euroni. Äriliinidest näitasid aastaga suurimat kasvu ärilaen, mille portfell kasvas 157 miljonit eurot (+37%) ja kodulaen, mille portfell kasvas 140 miljonit eurot (+38%). Liisingu portfell kasvas aastaga 32 miljonit eurot (+32%) ja tarbimisfinantseerimise portfell kasvas 19 miljon eurot (+27%). Üle mitme aasta tekkis rahale positiivne hind, mis võimaldas pankadel teenida täiendavat intressitulu. Ootame sarnase mõju jätkumist pangandussektoris ka 2023. aastal. Portfelli kvaliteet püsis aasta jooksul väga heal tasemel: võlas oleva portfelli osatähtsus oli aasta lõpus vaid 1,5%. Siiski näeme klientide finantsaruannetest peamiste tulemusnäitajate halvenemist ja suurendasime seetõttu võimalike laenukahjumite katteks tehtavaid provisjone 5,2 miljoni euroni – võrreldes möödunud aastaga on kasv 114%.

Coop Panga ärimahtude jätkuv kasv on toonud kaasa oodatud mastaabiefekti, mis tähendab, et meie tulud kasvavad kiiremini kui kulud. 2022. aastal teenis Pank 55 miljonit eurot tulusid, aastane kasv 39%, ja tegevuskulud olid 27 miljonit eurot, aastane kasv 21%. Selle tulemusena paranesid aastaga meie olulisemad tulemusnäitajad: kasum kasvas 20,4 miljoni euroni ehk 51%, kulude ja tulude suhe langes 50% peale ning omakapitali tootlus kasvas 17% tasemele.

Hoolimata ebakindlusest majanduskeskkonnas kaasasime 2022. aastal Panga kasvu jätkamiseks kolmel korral kapitali: kevadel väljastasime tähtajalisi allutatud võlakirju, suvel tegime suunatud emissiooni tähtajatutele allutatud võlakirjadele ja sügisel emiteerisime uusi aktsiaid. Kõik kapitali kaasamised osutusid edukaks ja Coop Panga vastu suurt usaldust üles näidanud investorid investeerisid Panka nimetatud rahakaasamiste käigus kokku 46,4 miljonit eurot.

Möödunud aastal maksis Coop Pank esimest korda aktsionäridele dividende. Täitsime sellega IPO käigus aktsionäridele antud lubaduse: maksta alates 2021. aasta konsolideerimisgrupi maksueelsest kasumist dividendideks 25%. 2022. aasta jooksul suurenes meie aktsionäride arv 8 200 võrra ning aasta lõpu seisuga oli Coop Pangal 36 045 aktsionäri.

Täitsime 2022. aastal kõik endale seatud eesmärgid ja investoritele antud lubadused ning jätkame meile seni edu toonud strateegiaga. Meie strateegiline eesmärk on kasvatada 2027. aasta alguseks Panga turuosa Eestis 10%-ni ja laenuportfelli vähemalt 2 miljardi euroni ning jõuda seeläbi positsioonile, kus iga kümnes eestimaalane arveldab Coop Pangas – see tähendab vähemalt 150 000 arveldavat klienti. Ärimahtude kasvatamise tulemusena seab Pank eesmärgiks tegutseda kasvava efektiivsusega (kulude ja tulude suhe alla 50%) ning pakkuda aktsionäridele korralikku omakapitali tootlust (ROE vähemalt 15%). 2022. aastal me need tasemed juba ka saavutasime ja isegi ületasime neid.

Tänan kõiki Coop Panga kliente, aktsionäre ja töötajaid suurepärase aasta eest! Meie eesmärk on ehitada Coop Panka selliselt, et see oleks igaühe edulugu. Edulugu kliendile. Edulugu aktsionärile. Edulugu töötajale.

Margus Rink

Klientide arvu kasv

Coop Panga klientide arv oli 2022. aasta lõpuks 147 000, kasvades aastaga 32 400 kliendi võrra. Neist 29 400 olid erakliendid ja 3 000 ärikliendid.

Lisaks on tarbimisfinantseerimisega tegeleval panga tütarettevõttel Coop Finantsil 100 000 klienti.

Kasumi kasv

Coop Panga kasum ulatus 2022. aastal 20,4 miljoni euroni, kasvades aastaga 51%.

Laenuportfelli kasv

Coop Panga laenuportfell kasvas aastaga 36%, ulatudes 2022. aasta lõpuks 1,3 miljardi euroni.

Kiiret laenuportfelli kasvu toetasid kõik finantseerimisega tegelevad äriliinid.

Hoiuste kasv

Coop Panga hoiuste portfell kasvas aastaga 37%, ulatudes 2022. aasta lõpuks 1,5 miljardi euroni.

Nõudmiseni hoiused kasvasid aastaga 38% ja tähtajalised hoiused 36%.

Kõige soodsamad hinnad Coop Panga pangakaardiga

Coop Panga pangakaardi omanikud saavad kõigis Coopi kauplustes kõige suuremaid soodustusi ja teenivad 10% rohkem boonuspunkte.

Coop Panga kliendid saavad Coopi kaupluste kassades sularaha tasuta oma pangaarvele maksta ja sealt välja võtta.

Ostukindlustus pangakaardiga

Kõigil Coop Panga eraisikutest klientide pangakaartidel on tasuta ostukindlustus, mis kindlustab automaatselt kõik kuni 2500-eurosed pangakaardiga ostetud kestvuskaubad õnnetuste ja varguste vastu.

Kindlustuslahendused

Coop Kindlustusmaakler loob panga klientidele üha suuremat lisaväärtust, pakkudes kõiki enimlevinud kindlustustooteid nagu liiklus-, kasko-, kodu- ja reisikindlustust, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete varakindlustust, ehitusmasinate ja muude seadmete kindlustust.

Edukad kapitali kaasamised

aasta jooksul suurenes meie aktsionäride arv 8 200 võrra ning aasta lõpu seisuga oli Coop Pangal 36 045 aktsionäri.

Hoolimata ebakindlusest majanduskeskkonnas kaasasime 2022. aastal panga kasvu jätkamiseks kolmel korral kapitali ja investorid investeerisid rahakaasamiste käigus panka kokku 46,4 miljonit eurot.

Coop Pank pingutab jätkusuutlikkuse nimel

aastal pälvisime esimese pangana Eestis rahvusvaheliselt keskkonnamõju hindavalt organisatsioonilt Carbon Disclosure Project (CDP) reitingu B, mis kinnitab, et oleme keskkonnamõjude valdkonnas head juhtimist üles näitav ettevõte. Kuulume ka Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumisse, kus kanname alates 2022. aastast pronkstaseme märgist. Lisaks astusime 2022. aastal ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatuse (UNEP FI) liikmeks ja kinnitasime vastutustundliku panganduse põhimõtted. Astume kliimamõju juhtimisel julgeid samme ja soovime hiljemalt 2050. aastaks saada kliimaneutraalseks pangaks.

Finantstulemused

Kasumiaruanne, miljonites eurodes	2022	2021	2020	2019	2018
Neto intressitulu	50,7	35,5	28,4	20,7	16,8
Neto teenustasutulu	3,8	3,1	2,1	2,4	2,3
Neto muud tulud	0,1	0,6	0,6	0,6	0,7
Neto tegevustulud kokku	54,6	39,2	31,1	23,7	19,8
Tegevuskulud	-27,2	-22,4	-18,8	-16,3	-13,6
Allahindlus krediidikahjumite katteks	-5,2	-2,5	-4,8	-1,9	-1,4
Tulumaksu kulu	-1,8	-0,8	-0,2	0	0
Puhaskasum	20,4	13,5	7,3	5,5	4,8
sh emaettevõtte omanikele kuuluv osa	20,4	13,5	7,3	5,5	4,8

Ärimahud, miljonites eurodes	2022	2021	2020	2019	2018
Neto laenuportfell	1 301	953	671	460	329
Klientide hoiused ja saadud laenud	1 508	1 099	758	507	385
Allutatud laenud	38	17	7	7	5
Omakapital (emaettevõtte omanike osa)	149	112	98	89	49

Suhtarvud	2022	2021	2020	2019	2018
Keskmine omakapital (emaettevõtte osa), mln eurot	121	105	93	56	47
Omakapitali tootlus (ROE), %	16,8	12,9	7,8	9,8	10,1
(puhaskasum / omakapital, keskmine)
Koguvarad, keskmine, mln eurot	1 446	1 055	741	529	409
Varade tootlus (ROA), %	1,4	1,3	1,0	1,0	1,2
(puhaskasum / koguvarad, keskmine)
Sularaha ja intressitootvad varad, keskmine, mln eurot	1 434	1 039	725	495	393
Neto intressimarginaal (NIM), % (neto intressitulud / intressitootvad varad, keskmine)	3,5	3,4	3,9	4,2	4,3
Kulude ja tulude suhe, % (tegevuskulud kokku / neto tegevustulud kokku)	49,7	57,2	60,5	68,6	68,8
Laenude ja hoiuste suhe, % (neto laenud / klientide hoiused ja saadud laenud)	86,3	86,8	88,5	90,9	85,5
Dividendi ja puhaskasumi suhe % (neto dividend / puhaskasum)	0,2	-	-	-	-
Likviidsuskattekordaja (LCR), %	175,8	201,7	275,0	682,2	1 375,4
Stabiilse rahastuse kattekordaja (NSFR), %	144,1	133,5	131,8	144,6	134,7
Finantsvõimenduse määr (LR), % (arvutatakse vastavalt CRD IV-le)	7,4	6,7	8,8	12,0	8,3

Coop Panga majandusaasta aruanne 2022 16

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu
(ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja
allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100007857/reports).

Kapitaliseeritus ja riskipositsioonid

Kapitalibaas, tuhandetes eurodes	31.12.2022	31.12.2021
Esimese taseme omavahendid
Sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss	94 583	74 416
Kohustuslik reservkapital	3 838	3 165
Eelmiste perioodide jaotamata kasum	30 513	20 461
Aruandeperioodi aktsepteeritav kasum*	10 769	8 012
Muu akumuleeritud koondkasum	-883	-15
Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus (-)	-6 757	-6 757
Immateriaalne põhivara (-)	-8 579	-7 457
Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse	-18	-6
korrigeerimine (-)
Muud mahaarvamised I taseme omavahenditest (-)	-1 898	-963
Muud üleminekusätetest tulenevad omavahendite korrigeerimised	157	315
Esimese taseme põhiomavahendid (CET1 kapital)	121 725	91 171
Täiendavad esimese taseme omavahendid	16 100	0
Esimese taseme omavahendid (Tier I kapital)	137 825	91 171
Allutatud kohustised	22 000	17 000
Teise taseme omavahendid (Tier II kapital)	22 000	17 000
Aktsepteeritud kapital adekvaatsuse arvutamiseks	159 825	108 171
Riskiga kaalutud varad (RWA)
Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil	2 775	638
Krediidiasutused, investeerimisühingud ja kohalikud	1 833	3 112
omavalitsused standardmeetodil
Äriühingud standardmeetodil	92 857	65 173
Jaenõuded standardmeetodil	147 884	130 582
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud nõuded standardmeetodil	463 540	325 729
Makseviivituses olevad nõuded standardmeetodil	4 355	3 033
Eriti suure riskiga seotud kirjed standardmeetodil	111 056	59 295
Muud varad standardmeetodil	12 370	13 543
Krediidirisk ja vastaspoole krediidirisk kokku	836 670	601 105
Operatsioonirisk baasmeetodil	59 360	47 007
Kokku riskiga kaalutud varad (koguriskipositsioon)	896 030	648 112
CET1 suhtarv (%)	13,58%	14,07%
Tier I kapitali suhtarv (%)	15,38%	14,07%
Kapitali adekvaatsus (%)	17,84%	16,69%

* Aruandeperioodi aktsepteeritav kasum sisaldab 2022. aasta 9 kuu vahekasumit, mis on sõltumatu audiitori poolt auditeeritud ning saanud Finantsinspektsioonilt loa kasumi kaasamiseks. Kaasatud kasumist on maha arvatud prognoositud dividendide väljamaksed.

4,50%	I taseme põhiomavahendid/koguriskipositsioon
6,00%	I taseme omavahendid/koguriskipositsioon
8,00%	Koguomavahendid/koguriskipositsioon
2,55%	Koguriskipositsioonist
2,50%	Koguriskipositsioonist
1,50%	Koguriskipositsioonist

Coop Panga majandusaasta aruanne 2022 17

31.12.2022 seisuga on Kontsern kooskõlas kõikide regulatiivsete kapitalinõuetega. Kontserni kapitali säilitamise puhvriks seisuga 31.12.2022 on 22 401 (31.12.2021: 16 203) tuhat eurot.

Kontserni finantsvõimenduse määr seisuga 31.12.2022 on 7,44% (31.12.2021: 6,66%). Finantsvõimenduse määra arvutamiseks jagatakse I taseme omavahendid kogu riskipositsiooni (bilansilised ja bilansivälised) näitajaga. Kontserni likviidsuspositsioon on tugev, likviidsuskatte kordaja (Liquidity Coverage Ratio, LCR) on 31.12.2022 seisuga 176% (31.12.2021: 202%), regulatiivne miinimumnõue on 100%.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 392 kohaselt käsitletakse riskide kontsentreerumisena ühe kliendi või klientide rühma suhtes võetud riskipositsioone, mis võrdub 10%-ga või ületab 10% krediidiasutuse esimese taseme omavahenditest (vt eelmisel leheküljel kapitaliseerituse tabelit). Riskide kontsentreerumise kohaldatavatest piirmääradest on vabastatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 1 tingimustel riskipositsioonid klientide vastu, mis tulenevad kasutamata krediidilimiitidest. Riskide kontsentreerumise piirmääradest on vabastatud ka riskipositsioonid keskvalitsuste ja keskpankade vastu, kellele on määratud riskikaaluks 0%.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõike 1 kohaselt ei või ühe kliendi või klientide rühma suhtes võetud riskipositsiooni väärtus pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist olla suurem kui 25% krediidiasutuse esimese taseme omavahenditest. Seisuga 31.12.2022 ja 31.12.2021 ei ületanud ühegi krediidiasutuse, kliendi ega klientide rühma riskipositsioon määrusega (EL) 575/2013 kehtestatud riskide kontsentreerumise piirmäärasid.

Kontserni juhtimiskorraldus

Coop Pank AS-i kontsern lähtub oma tegevuses konsolideerituse põhimõttest, mis väljendub ühtsete ja kooskõlastatud eesmärkide seadmises, ühtsete põhiväärtuste järgimises ning kontserniüleste otsustuspädevate organite toimimises, kes juhivad tegevusega kaasnevaid riske.

Coop Pank AS-i juhtimine on kolmetasandiline, kus juhtorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsionäride üldkoosolek on Coop Pank AS-i kõrgeim juhtorgan, kus saavad osaleda kõik aktsionärid ja mis toimub tavaliselt korraliselt üks kord aastas.

Nõukogu valitakse aktsionäride üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Ettepanekuid üldkoosoleku otsuse eelnõuna nõukogu liikme kandidatuuri ülesseadmiseks saavad esitada aktsionärid, kelle häältega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Nõukogu liikme kandidaadil peavad olema asjakohased teadmised ja kogemused Panga juhtorganis osalemiseks, nõukogu koosseis peab olema mitmekesine ning nõukogus peab olema piisavalt sõltumatuid liikmeid.

Juhatus valitakse Panga nõukogu poolt kolmeks aastaks. Juhatuse kui kollegiaalse organi liikmete valimisel tagab nõukogu, et moodustatav juhatus oleks oma koosseisult nii teadmiste, oskuste, kogemuste kui ka hariduse poolest piisavalt mitmekesine, et tagada juhatuse võimekus juhtida tõhusalt kõiki Panga tegevusalasid.

Juhtorgani liikmete valimisel lähtutakse krediidiasutuste seaduses sätestatud juhtorgani liikmele esitatavatest nõuetest: valitaval isikul peavad olema krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon. Juhatuse liikmeks ei valita isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta ei ole muul mõjuval põhjusel sobiv äriühingut juhtima. Eelnimetatud nõuete täitmise tagamiseks on Pangas kehtestatud sisemine kord juhtorgani liikme sobivuse hindamiseks: sobivust hinnatakse nii enne vastava isiku valimist juhtorgani liikmeks kui ka vajaduse korral tema ametisoleku kestel. Et tagada juhatuse liikmete jätkusuutlik kompetents, on Pangas ette nähtud kord juhatuse liikmete regulaarseks enesetäiendamiseks.

Juhatus

MARGUS RINK

Panga juhatuse esimees alates veebruarist 2017

Varem Eesti Energia juhatuse liige ja Swedbanki jaepanganduse juht

PAAVO TRUU

Panga juhatuse liige alates veebruarist 2022

Varem COOP Eesti ja AS-i Magnum finantsjuht

HEIKKO MÄE

Panga juhatuse liige alates veebruarist 2020

Varem Magnum Veterinaaria tegevjuht ja energiakaubanduse juht Eesti Energias

RASMUS HEINLA

Panga juhatuse liige alates novembrist 2020

Varem Coop Panga tarbimisfinantseerimise äriliini juht

ARKO KURTMANN

Panga juhatuse liige alates novembrist 2020

Varem LHV Panga äripanganduse osakonnajuht

Nõukogu

ALO IVASK

Nõukogu esimees Auditikomitee liige Töötasukomitee liige

VILJAR ARAKAS

Nõukogu liige

EfTEN Capitali juhatuse esimees

JAAN MARJUNDI

Nõukogu liige Töötasukomitee liige

Harju Tarbijate Ühistu juhatuse esimees

RAUL PARUSK

Nõukogu liige Töötasukomitee liige

Kodea OÜ juhatuse liige

ROMAN PROVOTOROV

Nõukogu liige Antsla Tarbijate Ühistu juhataja

SILVER KUUS

Nõukogu liige Auditikomitee liige

Agron Halduse OÜ arendusjuht Lorikoru Capital OÜ juhataja

Coop Panga majandusaasta aruanne 2022 20

Kontserni struktuuri kujundab ja kinnitab Panga juhatus, arvestades õigusaktides, Panga ja tema tütarettevõtete põhikirjades ja strateegias sätestatut, samuti nõukogu antud juhiseid ja Panga arenguprioriteete. Kontserni organisatsiooniline struktuur põhineb funktsionaalsel struktuuril. Vastutus Panga ja tütarettevõtete tegevuse eest on jaotatud Panga juhatuse liikmete vahel äriliinide ning osakondade kaupa. Vastutusvaldkondade jaotus juhatuse liikmete vahel lähtub funktsioonide lahususe põhimõttest, mis tagab kontrollivate üksuste lahususe kontrollitavatest üksustest.

Kontserni strateegia, eesmärgid ja riskijuhtimise põhimõtted kinnitab Panga nõukogu. Panga juhatus ja Kontserni kuuluvate ettevõtete nõukogud kinnitavad konkreetse äriliini või ettevõtte jaoks detailsema tegevusplaani. Kontserni strateegias väljendatud põhiväärtused on ühtsed kogu Kontserni ettevõtete jaoks. Kontsernis toimib kontserniülene riskide juhtimine ja on loodud järgmised kontserniülesed komiteed.

Auditi-/riskikomitee, mille ülesanne on olla nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, tegevuse seaduslikkuse, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas.
Töötasukomitee, mille ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist ja nende kooskõla Kontserni tegevuseesmärkidega ning tasustamisega seotud otsuste mõju Kontserni riskijuhtimisele ning omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele.
Krediidikomitee on otsustuspädev organ krediidiotsuste tegemisel. Komitee ülesanne on tagada enda otsuste kaudu kontserniüleselt ühtse krediidipoliitika järgimine.
Aktivate ja passivate juhtimise komitee on kontserniüleselt otsustuspädev organ likviidsusriski, pangaportfelli intressiriski ja väärtpaberiportfelli juhtimisel, aktivate ja passivate struktuuri kujundamisel ning tulususe juhtimisel.
Kontode avamise komitee, mille ülesanne on juhtida oma otsuste kaudu kõrgema riskiastmega klientidega kliendisuhte loomist ja vajaduse korral lõpetamist.
Arendusprojektide komitee, mille peamine ülesanne on Kontserni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike infosüsteemide arenduste juhtimine.

Et tagada Kontserni tegevuse tõhusus, finantsaruandluse usaldatavus, tegevuse vastavus seadustele, muudele õigusaktidele ja juhtorganite kinnitatud sisereeglitele ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase teabe alusel, on Kontsernis loodud kõiki tegevus- ja juhtimistasandeid hõlmav kontserniülene sisekontrollisüsteem. Tegevuse kontrollimine põhineb kolmetasandilisel kontrollisüsteemil. Esimesel tasandil toimub kontroll iga üksuse siseselt enesekontrollina. Teisel tasandil tegutsevad iseseisvate ja sõltumatute kontrolliüksustena riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsioon. Kolmandal tasandil tegutseb Kontserni kogu tegevust kontrolliv siseauditi üksus.

Kontsernis kehtib ühtne tasustamispoliitika. Töötajatele makstakse vastavalt turutasemele palka ja tulemustasusid. Rahalistele tasudele lisanduvad muud mitterahalised soodustused, nagu paindlik tööaeg, kodus töötamise võimalus, erinevad ühisüritused, vabatahtlik tervisekindlustus ja sportimise soodustus. Kontserni töötajad töötavad töölepingute alusel, juhatuse liikmed käsunduslepingute alusel.

Panga jaoks on oluline töötajate rahulolu ja areng. Selle tagamiseks korraldatakse erinevaid arendavaid koolitusi ja ühisüritusi, näiteks Aasta Gala ning Panga infopäevad ja suvepäevad. Kõikide töötajatega viiakse aasta jooksul läbi aastavestlused ja poolaastavestlused, et tagada töötajate areng ja nende tegevuse parem kooskõla Panga strateegia ja ühiste eesmärkidega.

Kontserni struktuur

	Nõukogu	Auditi-/riskikomitee Töötasukomitee	Siseaudit
Juhatuse liige Erakliendipangandus	Juhatus Juhatuse esimees Juhatuse liige Ärikliendipangandus	Juhatuse liige Riskijuhtimine	Krediidikomitee Aktivate ja passivate juhtimise komitee Juhatuse liige Arendusprojektide komitee Finantsjuhtimine Kontode avamise komitee
			Elektroonilised kanalid Müügivõrk Personal
			Turundus Infotehnoloogia
Erakliendi kinnisvarafinantseerimise äriliin Erakliendi tarbimisfinantseerimise äriliin Erakliendi igapäevapanganduse äriliin	Ärikliendi igapäevapanganduse äriliin Ärikliendi finantseerimise äriliin	Kindlustuse äriliin	Riskijuhtimine Juriidika
	Liisingu äriliin		Finantsjuhtimine Operatsioonid

Aktsiad

Coop Pank AS on emiteerinud lihtaktsiaid, mille iga aktsia annab ühe hääleõiguse. Aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna põhinimekirjas ISIN-koodiga EE3100007857 alates 10.12.2019. Aktsia märkimishind esmase pakkumise käigus oli 1,15 eurot. Seisuga 31.12.2022 oli aktsia hind 2,46 eurot. 2022. aastal oli madalaim kaubeldav hind 2,17 eurot ja kõrgeim hind 3,08 eurot. Seisuga 31.12.2022 oli aktsiahinna alusel Panga turuväärtus 249,6 mln eurot. Aasta jooksul oli tehingute käive kokku 32,4 mln eurot ja omanikku vahetas 12,6 mln aktsiat keskmise tehinguhinnaga 2,57 eurot. Alates börsil noteerimise algusest on olnud tehingute käive kokku 139,3 mln eurot.

aasta novembris ja detsembris viis Coop Pank läbi täiendava aktsiate emissiooni baasmahuga 7,61 miljonit uut aktsiat, mis märgiti investorite poolt 4,2-kordselt üle. Seetõttu suurendati emissiooni mahtu 10,15 miljoni uue aktsiani. Emissiooni märkimishind oli 2,00 eurot aktsia kohta. Uued aktsiad võeti Nasdaq Tallinna Börsil kauplemisele 7. detsembril 2022. Emissiooni järgselt on Coop Pank AS-i aktsiate arv 101,47 miljonit tükki.

Aktsia hinna ja puhaskasumi suhe aktsia kohta 2022. aasta lõpu seisuga oli 12,2. Suhtarvu leidmise aluseks on 31.12.2022 seisuga ettevõtte turuväärtus, mis jagatakse aasta puhaskasumiga. Aktsia raamatupidamislik väärtus seisuga 31.12.2022 oli 1,47 eurot aktsia kohta ning aktsia hinna suhe aktsia raamatupidamislikku väärtusesse oli 1,67.

Aktsia hind (€) ja kauplemismaht (tuhat aktsiat) 10.12.2019–31.12.2022

Seisuga 31.12.2022 omavad üle 5% Panga aktsiatest: Coop Investeeringud OÜ 22,33% Andres Sonn 8,39% CM Capital OÜ 5,24%

Lisaks omavad Coop Eesti Keskühistu Tarbijate Ühistute liikmed kokku 19,25% Panga aktsiatest, kuid eraldiseisvalt ei oma neist ükski üle 5%.

Pangal on 31.12.2022 seisuga 36 045 aktsionäri, kellest suurinvestoreid ehk üle 100 000 aktsia omanikke on 48.

Aktsiad omavad õigust dividendile (vt peatükk "Dividendipoliitika").

Coop Panga aktsionäride jaotus 31.12.2022

Aktsiaoptsiooniprogrammide teostamisel on aktsionärid delegeerinud volitused uute aktsiate emiteerimiseks nõukogule.

Dividendipoliitika

novembril 2019 toimunud aktsionäride koosolekul kinnitati dividendipoliitika, mille järgi on Panga eesmärk maksta dividendideks koos sisalduva tulumaksuga 25% Panga konsolideerimisgrupi aktsionäridele kuuluvast maksueelsest aastakasumist. Dividendi maksmise eeldused on:
väliste ja sisemiste kapitalinõuete ning likviidsusnõuete täitmine;
kapitali tase pärast dividendi makseid on jätkusuutlik ja piisav, et tagada ärimahtude kasv ja investeeringute vajadus.

Esimene dividendimakse teostati 3. mail 2022, kui Coop Pank maksis aktsionäridele 2021. aasta kasumi arvelt dividende 0,03 eurot (neto) aktsia kohta, kokku netosummas 2 738 tuhat eurot. Lisaks arvestati dividendidelt tulumaks, määraga 20/80 netodividendidest.

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne

Coop Pank järgib Nasdaq Tallinna börsi ja Finantsinspektsiooni kinnitatud Head Ühingujuhtimise Tava (edaspidi: HÜT) alates Coop Panga aktsiate noteerimisest Tallinna börsi põhinimekirjas 10. detsembril 2019. Aruanne annab ülevaate Coop Panga juhtimisest ja juhtimise vastavusest HÜT-i juhistele. Coop Pank järgib Head Ühingujuhtimise Tava, välja arvatud juhul, kui siinses aruandes on märgitud teisiti.

1. Üldkoosolek

Coop Pank on aktsiaselts, mille juhtorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Üldkoosolek on Panga kõrgeim juhtorgan, kus aktsionärid teostavad oma õigusi. Üldkoosoleku pädevus on sätestatud seaduses ja Panga põhikirjas. Näiteks on üldkoosoleku pädevuses põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustamine, nõukogu liikmete valimine ja nende volituste pikendamine, nõukogu liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, aktsiaoptsiooniprogrammi kinnitamine, audiitori nimetamine ja tagasikutsumine.

Igal aktsionäril on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. 2022. aastal ei esitatud üldkoosolekute eel aktsionäride küsimusi päevakorrapunktide kohta. Aktsionär võib üldkoosolekust osa võtta ja koosolekul hääletada isiklikult või volitust omava esindaja kaudu. Üldkoosolekud toimuvad tööpäevadel Tallinnas.

Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korraline üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, toimub vähemalt üks kord aastas. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku hiljemalt nelja kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest. Nii korralise kui ka erakorralise üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus ette vähemalt kolm nädalat, avaldades üldkoosoleku kokkukutsumise teate Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi vahendusel, oma veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

Üldkoosoleku päevakord, juhatuse ja nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele kättesaadavaks enne üldkoosolekut. 2022. aastal toimunud üldkoosolekutega seotud materjalidega ja üldkoosolekute otsuste eelnõudega ning muude seaduse kohaselt üldkoosolekule esitatavate dokumentidega oli aktsionäridel võimalik tutvuda üldkoosolekute teatamisest alates kuni üldkoosolekute toimumise päevani Panga veebilehel ja Panga peahoones Tallinnas, Maakri 30 tööpäeviti kell 9–17. Aktsionäridele antakse võimalus enne üldkoosoleku toimumise päeva esitada küsimusi päevakorras nimetatud teemade kohta.

Üldkoosoleku jälgimist ja sellest osavõttu sidevahendite kaudu (HÜT-i punkt 1.3.3) ei ole senini võimalikuks tehtud, kuna selleks on puudunud vajadus, nõudlus ja sobilik tehnoloogiline lahendus.

aastal toimus üks korraline aktsionäride üldkoosolek ja üks erakorraline aktsionäride üldkoosolek.
aprillil 2022 toimunud korralisel aktsionäride üldkoosolekul kinnitati 2021. aasta majandusaasta aruanne, jaotati 2021. a majandusaasta kasum ning otsustati maksta dividende. Samuti otsustati kinnitada Kontserni tasustamispõhimõtted ja uus optsiooniprogramm perioodiks 2023–2025. Seoses optsiooniprogrammiga välistati olemasolevate aktsionäride märkimise eesõigus. Üldkoosolek toimus eesti keeles, koosolekut juhatas Coop Panga juriidilise osakonna juhataja Mariann Suik ja protokollis jurist Renno

Mägi. Üldkoosolekul osalesid kõik Coop Panga juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti Coop Panga audiitorfirma AS PricewaterhouseCoopers audiitor Verner Uibo.

novembril 2022 toimunud erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul kinnitati Coop Panga aktsiakapitali tingimuslik suurendamine, aktsiate avalik pakkumine ning uute aktsiate noteerimine ja kauplemisele võtmine. Samuti valiti audiitor aastateks 2023–2027. Erakorraline üldkoosolek toimus eesti keeles, koosolekut juhatas Coop Panga juriidilise osakonna juhataja Mariann Suik ja protokollis jurist Renno Mägi. Erakorralisel üldkoosolekul osalesid Coop Panga juhatusest juhatuse esimees Margus Rink ja finantsjuht Paavo Truu ning nõukogu liikmetest Alo Ivask ja Jaan Marjundi. Koosolekul osales ka Coop Panga audiitorfirma AS PricewaterhouseCoopers partner Lauri Past.

2. Juhatus

2.1. Juhatuse ülesanded

Juhatus on Coop Panga juhtorgan, mis esindab ja juhib iga päev Panka. Põhikirja kohaselt võib Panka esindada kõikides õigustoimingutes iga juhatuse liige. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek. Coop Panga põhikirja kohaselt koosneb juhatus kolmest kuni seitsmest liikmest. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kolm aastat. Igal juhatuse liikmel on oma vastutusvaldkond, mis määratakse kindlaks juhatuse liikme lepinguga. Nõukogult saadud volituse alusel sõlmib juhatuse liikmega tema ülesannete täitmiseks lepingu nõukogu esimees. Vastavalt krediidiasutuste seaduses toodud piirangutele ei võinud kuni 2021. aastani Panga juhatuse liikmed osaleda samal ajal teiste äriühingute juhatuse või nõukogu töös. Erinevalt eeltoodust ei kehtinud piirang tööle Panga konsolideerimisgrupi ettevõtete juhtorganites. Alates 2021. aastast võivad Panga juhatuse liikmed olla lisaks kas ühel juhatuse liikme ametikohal ja kahel nõukogu liikme ametikohal või neljal nõukogu liikme ametikohal. Konsolideerimisgrupi juhi ametikohad loetakse kokku üheks ametikohaks.

Juhatuse liikmetega sõlmitud lepingute kohaselt otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamine 3 kuud enne ametiaja kavandatud lõppu. Nõukogu määrab juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd. Nõukogu võib juhatuse liikme olenemata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib juhatusest olenemata põhjusest tagasi astuda, teavitades sellest nõukogu. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad vastavalt lepingule.

Juhatuse liikmeks valitakse isikud, kellel on Panga juhatuse töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused. Coop Panga juhatuse ja nõukogu liikmete valimiseks ja hindamiseks on Pangas kehtestatud "Sobivusmenetluse läbiviimise poliitika", mida rakendatakse koostoimes kehtivate õigusaktidega (eelkõige krediidiasutuste seadus) ning Finantsinspektsiooni ja/või teiste järelevalveasutuste kehtestatud soovituslike juhenditega ja muude asjakohaste juhenddokumentidega.

Seisuga 31.12.2022 oli Coop Panga juhatus viieliikmeline ning juhatusse kuulusid Margus Rink (esimees), Paavo Truu, Heikko Mäe, Arko Kurtmann ja Rasmus Heinla. Juhatuse liikmete vastutusvaldkondadeks on: Margus Rink – üldjuhtimine, Paavo Truu – finantsjuhtimine, Heikko Mäe – riskijuhtimine, Arko Kurtmann – ärikliendipangandus, Rasmus Heinla – erakliendipangandus.

Margus Rink omandas 1994. aastal finantsarvestuse ja -analüüsi bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ning 2000. aastal ärijuhtimise magistrikraadi samast ülikoolist. Margus Rink on pangandussektoris töötanud rohkem kui 15 aastat, alustades 1994. aastal tellerina aktsiaseltsis Eesti Ühispank (praeguse ärinimega AS SEB Pank) ning töötades aastatel 1996–2008 erinevatel positsioonidel aktsiaseltsis Hansapank (praeguse ärinimega AS Swedbank), muu hulgas Viljandi kontori juhatajana,

kliendihaldurina, personaalpanganduse juhina ning jaepanganduse tegevdirektorina. 2008. aastal siirdus Margus Rink Eesti Energia AS-i juhatuse liikme positsioonile, kus töötas 2015. aastani. Aastatel 2015–2016 oli Margus Rink aktsiaseltsi Magnum juhatuse esimees ja mitmete Kontserni tütarettevõtjate nõukogu liige. Margus Rink kuulub mittetulundusühingu Pangaliit juhatusse. Hetkel on Margus Rink ka Panga tütarettevõtjate Coop Finants AS-i, Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige.

Paavo Truu omandas 1996. aastal bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast turunduse, raha ja panganduse erialal ning on pärast seda osalenud mitmel erialasel täiendkoolitusel. Paavo Truu töötas aastatel 2018–2022 Coop Eesti Keskühistu juhatuse liikmena ja finantsdirektorina. Aastatel 2013–2018 oli ta AS-i Magnum juhatuse liige ning kuulus samal ajavahemikul ka mitme AS-i Magnum tütarettevõtja nõukogusse (Magnum Dental OÜ, Aktsiaselts Magnum Veterinaaria). Aastatel 2012–2013 oli Paavo Truu Alexela Group OÜ finantsdirektor ja aastatel 2007–2012 Bauhof Grupi juhatuse liige. Hetkel on Paavo Truu ka Panga tütarettevõtjate Coop Finants AS-i, Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige. Samuti on ta endale kuuluva osaühingu Solaris Konsult juhatuse liige.

Heikko Mäe omandas 2008. aastal õigusteaduse magistrikraadi Audentese Ülikoolist (International University Audentes). Heikko Mäe on töötanud aastatel 2004–2008 AS PricewaterhouseCoopers Advisory riskijuhtimise valdkonna nõustajana, 2008–2013 AS Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi teenistuse direktorina ning 2013–2015 AS Eesti Energia energiakaubanduse direktorina. Ajavahemikul 2015–2019 oli Heikko Mäe AS Magnum Veterinaaria juhataja ning 2016–2020 TULEVA Fondid AS-i nõukogu liige. Coop Pangas töötab Heikko Mäe riskijuhina alates 2019. aastast. Hetkel on Heikko Mäe lisaks Panga tütarettevõtjate Coop Finants AS-i, Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige ja SIA Prana Property juhatuse liige.

Arko Kurtmann omandas 2003. aastal magistrikraadi ökonoomikas ja ettevõtluses Eesti Maaülikoolist. Arko Kurtmann on töötanud aastatel 2012–2019 AS-is LHV Pank äripanganduse osakonna juhina ning krediidikomitee liikmena. Ta kuulub Corby Capital OÜ juhatusse. Hetkel on Arko Kurtmann lisaks Panga tütarettevõtjate Coop Finants AS-i, Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige.

Rasmus Heinla omandas 2009. aastal sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast ning hetkel omandab rakenduslikku magistrikraadi ärijuhtimises Estonian Business Schoolis. Aastatel 2007– 2009 töötas Rasmus Heinla juristina kahes notaribüroos (Priidu Pärna, Lee Mõttus (Jäetma), Maarika Pihlak notaribüroos ja Liivi Laos, Tea Türnpuu notaribüroos). Aastatel 2009–2013 oli Rasmus Heinla OÜ-s BCP Kindlustusmaakler võtmekliendi haldur ning aastatel 2013–2017 AS-i Creditstar Group äriarendusjuht. Enne Panga juhatuse liikmeks saamist juhtis Rasmus Heinla aastatel 2017–2020 Panga tütarettevõtet Coop Finants AS. Lisaks on Rasmus Heinla Panga tütarettevõtjate Coop Finants AS-i, Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige.

Juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt, lähtudes Panga ja aktsionäride parimatest huvidest ning jättes kõrvale isiklikud huvid. Juhatuse liikmete ülesanne on Coop Panga igapäevane juhtimine ning Coop Panga strateegia väljatöötamine ja rakendamine. Juhatus tagab Panga tegevusvaldkonnast lähtudes sobiva riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise.

2.2. Juhtide tasustamise põhimõtted

Panga tasustamise põhimõtete eesmärk on õiglase, motiveeriva, läbipaistva ja õigusaktidega vastavuses oleva tasustamise korraldamine. Juhatuse liikmete töötasude üle on otsustamisõigus nõukogul. Panga töötasukomitee vaatab kord aastas üle juhatuse tasustamise alused. Juhatuse liikmete tasupaketi määramisel võtab töötasukomitee eelkõige arvesse konkreetse juhatuse liikme tööülesandeid, tema tegevust, kogu

juhatuse tegevust, samuti Coop Panga majanduslikku olukorda, äritegevuse hetkeseisu ja tulevikusuunda võrdluses samasse majandussektorisse kuuluvate äriühingute samade näitajatega.

Juhatuse liikme tasupakett peab olema selline, mis motiveerib isikut tegutsema Coop Panga parimates huvides. Juhatuse liikmete põhipalk lepitakse kokku juhatuse liikme lepinguga. Sisekontrolli ja riskijuhtimist teostatavate juhatuse liikmete või töötajate tasustamise põhimõtted peavad tagama nende sõltumatuse ja objektiivsuse riskijuhtimise/sisekontrolliga seotud ülesannete täitmisel. Nimetatud töötajate tasustamine ei tohi oleneda kontrollitavate valdkondade tulemustest, seatud eesmärgid peavad olema üksiktöötaja tasandil kirjeldatud.

Coop Pank rakendab kõigile Kontserni töötajatele eesmärkide täitmisele vastavat iga-aastast rahalist tulemustasu ning Kontserni võtmetöötajatele ka pikaajalist optsiooniprogrammi.

Juhatuse liikmetele 2022. aastal makstud brutotasud eurodes:

2022. aasta tasud	Põhitasu	Rahaline tulemustasu	Väljastatud optsioonide väärtus	Kokku tasud
Margus Rink	139 500	31 500	94 615	265 615
Paavo Truu	66 971	0	35 094	102 065
Heikko Mäe	93 000	21 000	63 077	177 077
Arko Kurtmann	96 610	24 000	72 044	192 654
Rasmus Heinla	93 000	21 000	63 077	177 077
Kerli Lõhmus	12 348	21 000	0	33 348

Pangapoolsel juhatuse liikme lepingu erakorralise ülesütlemise korral makstakse juhatuse liikmele lahkumishüvitist 6 kuu põhitasu ulatuses. Lahkumishüvitist ei maksta, kui ülesütlemine on seotud ametiülesannete olulise, süülise rikkumisega või muu Panga mainet oluliselt kahjustava teo toimepanemisega. Kui juhatuse liikme ametiaega ei pikendata, on juhatuse liikmel õigus saada lahkumishüvitist 3 kuu põhitasu ulatuses.

Juhatuse liikmetele ning nende lähikondlastele kuuluvad aktsiad, võlakirjad ja aktsiaoptsioonid seisuga 31.12.2022, tükkides:

31.12.2022	Aktsiad	Osaluse suurus	Võlakirjad
Margus Rink	646 000	0,64%	7
Paavo Truu (Solaris Konsult OÜ kaudu)	48 248	0,05%	0
Heikko Mäe	3 270	0,00%	0
Arko Kurtmann (Corby Capital OÜ kaudu)	49 000	0,05%	0
Rasmus Heinla	22 272	0,02%	3
Kerli Lõhmus (Lucrativo OÜ kaudu)	21 000	0,02%	0

Optsioonide omanik	Kogus	Aktsia ostuhind, mis tasutakse märkimisel	Märkimise tähtaeg
Margus Rink	70 000	1,010	2023
Kerli Lõhmus	50 000	1,010	2023
Heikko Mäe	50 000	1,010	2023
Rasmus Heinla	30 000	1,010	2023
Margus Rink	90 000	1,100	2024
Heikko Mäe	70 000	1,100	2024
Rasmus Heinla	70 000	1,100	2024

Coop Panga majandusaasta aruanne 2022 28

Arko Kurtmann	40 000	1,100	2024
Margus Rink	61 200	1,255	2025

Heikko Mäe	40 800	1,255	2025
Rasmus Heinla	40 800	1,255	2025
Arko Kurtmann	46 600	1,255	2025
Paavo Truu	22 700	1,255	2025

2.3. Huvide konfliktid

Coop Pangas kehtib kontserniülene "Huvide konflikti juhtimise poliitika", mille kohaselt on Kontserni ettevõtete juhtorganite liikmed, struktuuriüksuste juhid ja kliendihaldurid kohustatud esitama ja igal aastal uuendama oma majanduslike huvide ja usaldusväärsuse deklaratsiooni. Uus deklaratsioon tuleb esitada ka kohe pärast oluliste asjaolude muutumist, mis tekitavad või võivad tekitada huvide konflikti.

Coop Panga ning juhatuse liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel toimuvad tehingud peab nõukogu eelnevalt heaks kiitma. 2022. aastal ei toimunud selliseid tehinguid.

Juhatuse liikmed ei ole teiste emitentide juhatuse ega nõukogu liikmed, v.a Paavo Truu, kes on endale kuuluva osaühingu Solaris Konsult juhatuse liige. Coop Pank AS-i juhatuse liikmed on Panga tütarettevõtete nõukogu liikmed; riskijuhi ülesandeid täitev juhatuse liige on ka Kontserni kuuluva, Lätis asutatud kinnisvarahaldusega tegeleva ettevõtte juhatuse liige.

3. Nõukogu

Nõukogu on Coop Panga juhtorgan, mis planeerib Coop Panga tegevust ja korraldab Panga juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu määrab kindlaks ja vaatab korrapäraselt üle Coop Panga strateegia, üldise tegevuskava, riskijuhtimise põhimõtted ja aastaeelarve. Nõukogul on viis kuni seitse liiget ja nõukogu liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat. Nõukogu liikmed valivad endi seast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust Panga strateegia elluviimisel, samuti Coop Panga finantsseisundit, riskijuhtimise süsteeme ja juhatuse tegevuse õiguspärasust.

Nõukogu liikmeks valitakse isikud, kellel on Panga nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused. Coop Panga juhatuse ja nõukogu liikmete valimiseks ja hindamiseks on Pangas kehtestatud "Sobivusmenetluse läbiviimise poliitika", mida rakendatakse koostoimes kehtivate õigusaktidega (eelkõige krediidiasutuste seadus) ning Finantsinspektsiooni ja/või teiste järelevalveasutuste kehtestatud soovituslike juhenditega ja muude asjakohaste juhenddokumentidega.

Seisuga 31.12.2022 oli Panga nõukogu kuueliikmeline. Nõukogusse kuulusid Alo Ivask (esimees, volituste tähtaeg 27.05.2023), Viljar Arakas (volituste tähtaeg 14.04.2024), Jaan Marjundi (volituste tähtaeg 27.05.2023), Roman Provotorov (volituste tähtaeg 27.05.2023), Raul Parusk (volituste tähtaeg 27.05.2023) ja Silver Kuus (volituste tähtaeg 27.05.2023). HÜT-i mõistes on Panga nõukogus kolm sõltumatut liiget – Viljar Arakas, Raul Parusk ja Silver Kuus.

Alo Ivask omandas 1997. aastal magistrikraadi Eesti Maaülikoolist inseneri erialal. Ta oli aastatel 2007–2016 Kesko Senukai AS juhatuse esimees ning aastatel 2017–2019 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees ja alates 2019. aasta oktoobrist on ta Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees.

Viljar Arakas omandas 2003. aastal ärijuhtimise bakalaureusekraadi EBS Rahvusvahelisest Ülikoolist ning on täiendanud end Hollandis Hogeschool NOVI's, omandades seal teise bakalaureusekraadi. Viljar Arakas on Balti riikide suurima ärikinnisvarale keskendunud fondivalitseja EfTEN Capital AS-i asutajaliige ning juhatuse liige ja tegevjuht.

Roman Provotorov omandas kõrghariduse Eesti Põllumajandusülikoolis (praegune Eesti Maaülikool) ökonoomika ja juhtimise erialal. Ta on alates 1995. aastast Antsla Tarbijate Ühistu juhataja ja alates 2017. aastast Coop Pank AS-i nõukogu liige.

Jaan Marjundi omandas kõrghariduse Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegune TalTech) insenertehnoloogi erialal. Ta on töötanud aastaid kaubandusettevõtete juhtpositsioonidel. Alates 2007. aastast on Jaan Marjundi Coop Harju Tarbijate Ühistu juhatuse esimees ja alates 2017. aastast Coop Pank AS-i nõukogu liige.

Raul Parusk omandas magistrikraadid Moskva Riiklikust Ülikoolist poliitökonoomia erialal ja Viini Majandusülikoolist ärijuhtimise erialal. Ta on töötanud erinevates ettevõtetes (sh krediidiasutustes) juhtpositsioonidel. Alates 2017. aastast kuni 2021. aasta augustini oli Raul Parusk juhatuse liige ettevõtetes Forus Grupp OÜ, Forus Security Eesti AS ja Forus Haldus OÜ. Alates märtsist 2022 on Raul Parusk Kodea OÜ juhatuse liige.

Silver Kuus omandas magistrikraadi Estonian Business Schoolist rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Silver Kuus on töötanud erinevates finantsasutustes juhtpositsioonidel, viimati aastatel 2017–2019 Luminor Bank AS-i korporatiivpanganduse juhina. Hetkel on ta ärinõustamisega tegeleva Lorikoru Capital OÜ juhataja ja Agrone OÜ arendusjuht.

Aktsionäride üldkoosolek on otsustanud määrata nõukogu liikmetele brutotasu 1000 eurot kuus ja nõukogu esimehele 1500 eurot kuus. Nõukogu liikmele lahkumishüvitist ega muid lisasoodustusi ette nähtud ei ole.

	Kokku
Alo Ivask	18 000
Viljar Arakas	12 000
Jaan Marjundi	12 000
Roman Provotorov	12 000
Raul Parusk	12 000
Silver Kuus	12 000

Nõukogu liikmetele 2022. aastal makstud brutotasud eurodes:

Nõukogu liikmete omanduses olevad aktsiad ja võlakirjad seisuga 31.12.2022, tükkides:

31.12.2022	Aktsiad	Osaluse suurus	Võlakirjad
Viljar Arakas (Miemma Holding OÜ kaudu)	26 094	0,03%	0
Jaan Marjundi	79 247	0,08%	11
Alo Ivask	16 665	0,02%	7
Roman Provotorov	14 623	0,01%	0
Raul Parusk (Sulvanius Invest OÜ kaudu)	6 201	0,01%	0

Siinse aruande punktis 2.3 esitatud korra kohaselt esitavad ka nõukogu liikmed majanduslike huvide ja usaldusväärsuse deklaratsiooni.

aastal ei toimunud Coop Panga ning nõukogu liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel olulisi tehinguid.
aastal toimus kümme nõukogu koosolekut ja viis nõukogu otsuse vastuvõtmist ilma koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu liikmed võtsid osa kõikidest nõukogu koosolekutest ja hääletustest, v.a Viljar Arakas, kes ei saanud osaleda detsembrikuu nõukogu koosolekul.

Nõukogu on moodustanud kaks komiteed: auditikomitee ja töötasukomitee. Komiteed on nõukogu järelevalve alla kuuluvad nõukogu nõuandvad organid. Võttes arvesse Kontserni suurust ja proportsionaalsuse põhimõtet, ei ole eraldi nomineerimiskomiteed moodustatud.

3.1. Auditikomitee

Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise ning tegevuse seaduslikkuse valdkonnas. Auditikomitee lähtub oma tegevuses eelkõige audiitortegevuse seadusest ja nõukogu kinnitatud auditikomitee töökorrast.

Auditikomitee ülesanne on muu hulgas jälgida raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi ning vandeaudiitori sõltumatust. Auditikomitee täidab ka riskikomitee ülesandeid ning nõustab nõukogu ja juhatust riskijuhtimise põhimõtete alal ja teostab järelevalvet riskijuhtimise üle. Auditikomitee teeb nõukogule ettepanekuid audiitorettevõtja ja siseaudiitori nimetamiseks või tagasikutsumiseks, samuti riskijuhtimise põhimõtete muutmiseks, probleemide kõrvaldamiseks organisatsioonis ja õigusaktidele vastavuse kohta. Vähemalt kord aastas esitab auditikomiteele välisaudiitor ülevaate auditi käigus tehtud tähelepanekutest.

Auditikomiteesse peab kuuluma vähemalt kaks liiget, kelle valib nõukogu. Seisuga 31.12.2022 oli auditikomitee neljaliikmeline ja sinna kuulusid Veiko Haavapuu (esimees), Alo Ivask, Silver Kuus ja Stan Nahkor. Panga nõukogu liikmeks olevatele auditikomitee liikmetele töö eest auditikomitees tasu ei maksta, Veiko Haavapuu ja Stan Nahkori tasu on 400 eurot koosoleku eest.

3.2. Töötasukomitee

Töötasukomitee ülesanne on hinnata Coop Panga nõukogu kinnitatud tasustamise põhimõtete rakendamist ja nende kooskõla Panga tegevuseesmärkidega, samuti tasustamisega seotud otsuste mõju Panga riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Samuti teostab töötasukomitee järelevalvet juhatuse liikmete ja kõrgendatud nõuetele vastavate töötajate tasustamise üle.

Töötasukomiteesse kuulub vähemalt kaks liiget, kelle valib nõukogu. Seisuga 31.12.2022 oli töötasukomitee neljaliikmeline ja sinna kuulusid Alo Ivask (esimees), Jaan Marjundi, Raul Parusk ja Irja Rae. Panga nõukogu liikmeteks olevatele töötasukomitee liikmetele tasu ei maksta, Irja Rae tasu on 400 eurot koosoleku eest.

4. Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatus ja nõukogu teevad Coop Panga huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Juhatus ja nõukogu töötavad ühiselt välja Coop Panga strateegia. Juhatus on kutsutud osalema igakuistel nõukogu

koosolekutel. Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad Coop Panga tegevuse planeerimist ja äritegevust, tegevusega seotud riske ning nende riskide juhtimist.

5. Mitmekesisuspoliitika rakendamine

Raamatupidamise seaduse § 24'² lg 4 kohaselt peab suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, kirjeldama ühingujuhtimise aruandes äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis elluviidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes.

Coop Pank ei rakendanud 2022. aastal mitmekesisuspoliitikat, kuna peab nii juhtide kui ka töötajate valikul silmas alati Kontserni parimaid huve, lähtudes valikute tegemisel vastava kandidaadi haridusest, oskustest ja varasematest töökogemustest. Samas järgib Kontsern põhimõtet mitte diskrimineerida kandidaate soolistel või muudel alustel.

6. Teabe avaldamine

Coop Pank kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitab kõiki aktsionäre olulistest asjaoludest võrdselt ning alates 10.12.2019 arvestab teabe jagamisel börsiettevõtetele kehtestatud reegleid.

Panga investoritele mõeldud veebilehel tehakse aktsionäridele kättesaadavaks kõik dokumendid ja andmed Hea Ühingujuhtimise Tava alusel. Coop Pank avaldab veebilehel finantskalendri, mis sisaldab majandusaasta aruande ja vahearuannete avalikustamise kuupäevi. Avalikustatav teave tehakse kättesaadavaks ka inglise keeles.

7. Finantsaruandlus ja auditeerimine

Coop Pank avalikustab kord aastas eelneva majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne auditeeritakse ja kiidetakse heaks nõukogu poolt ning selle kinnitab üldkoosolek.

Nõukogu liikmed ei allkirjasta majandusaasta aruannet koos juhatuse liikmetega (HÜT-i punkt 6.1.1). Nõukogu seisukoht sisaldub nõukogu kirjalikus aruandes majandusaasta aruande kohta ja aruanne kiidetakse heaks nõukogu otsusega. Coop Pank esitab aktsionäride üldkoosolekule juhatuse allkirjadega majandusaasta aruande (seega ei täida Coop Pank nõuet esitada aktsionäridele aruanne, mille on allkirjastanud juhatuse ja nõukogu liikmed – HÜT-i punkt 6.1.1), kuid üldkoosolekule esitatakse nõukogu ettevalmistatud ettepanek majandusaasta aruande heakskiitmise kohta.

Audiitor nimetatakse aktsionäride üldkoosoleku poolt, kes määrab ka audiitori tasustamise korra. Audiitor nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või üldkoosoleku määratud tähtajaks.

aastal korraldas juhatus konkursi audiitori valimiseks. Konkursi käigus kohtuti ja küsiti pakkumisi kolmelt suuremalt rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõttelt. Konkursi tulemusena valiti välja AS PricewaterhouseCoopers, kes nimetati 1. novembril 2022 toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul Coop Panga audiitoriks ja kellega sõlmiti viieaastane leping aastate 2023–2027 majandusaasta aastaaruannete auditeerimiseks.

Audiitor on 2022. aasta jooksul osutanud Kontserni kuuluvatele ettevõtetele lepingujärgseid teenuseid, sealhulgas Kontserni kuuluvate ettevõtete majandusaasta aruannete auditid ja kvartaalsed ülevaatused ning

muud kindlustandvad teenused, mille läbiviimise kohustus tuleneb krediidiasutuste seadusest ja väärtpaberituru seadusest. Samuti on audiitor osutanud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud teisi teenuseid.

Kokkuleppel välisaudiitoriga ei avalda Coop Pank lepingulisi tasusid (HÜT-i punkt 6.1.1), mis on audiitorile makstud või kuuluvad tasumisele, kuna tegemist on pooltevahelise konfidentsiaalse teabega, mille avaldamine ei ole Coop Panga tegevusele hinnangu andmiseks vältimatult vajalik.

Jätkusuutlikkuse aruanne

Arenenud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid (nt ÜRO) pingutavad ühiselt selle nimel, et saavutada 2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimaleppes seatud eesmärke. Euroopa Liit on välja töötanud roheleppe, mis peab aitama Euroopal esimese kontinendina saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Selleks ei piisa ainult riikide püüdlusest, vaid vajalik on ka erasektori initsiatiiv.

aasta novembris võeti vastu Euroopa Liidu ettevõtjate kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD – Corporate Sustainability Reporting Directive), mille eesmärk on reguleerida ESG (Environmental, Social and Governance) aruandlust ning liikuda jätkusuutlikuma majanduse poole. Aruandlusnõue rakendub järk-järgult ja Coop Pank kontsernil tuleb CSRD-direktiivi kohaselt esitada täiendavate standardite alusel koostatud kestlikkuse teavet esimest korda 2026. aastal (2025. aasta kohta). Meie jaoks on oluline olla vastavuses kestlikkusaruandluse direktiiviga ja oleme juba alustanud jätkusuutlikkuse aruande järkjärgulise struktureerimisega CSRD-direktiivi kohaselt.

Coop Pank kontsern liitus juba 2020. aastal Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga ja osales vastustundliku ettevõtluse indeksi uuringus, kus kannab alates 2022. aastast pronkstaseme märgist. 2022. aastal osales Kontsern esimese Eesti pangana maailma ühes juhtivas keskkonnaaruandluse projektis CDP (Carbon Disclosure Project). Coop Pank kontsern pälvis reitingu B- ehk keskkonnajuhi taseme, mis määratakse keskkonnamõjude valdkonnas head juhtimist üles näidanud ettevõtetele (vt https://www.cooppank.ee/cooppank-palvis-korge-keskkonnareitingu). Peale selle osaleb Kontsern aktiivselt Pangaliidu vastutustundliku panganduse töögrupis, aidates seeläbi kaasa pankade tegevuse jätkusuutlikkuse kasvule.

aastal astus Coop Pank kontsern ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP FI ehk United Nations Environment Programme Finance Initiative) finantsalgatuse liikmeks ja allkirjastas vastutustundliku panganduse põhimõtted (vt https://www.cooppank.ee/coop-pank-allkirjastas-uro-vastutustundliku-pangandusepohimotted), millega viiakse Panga äristrateegia vastavusse ÜRO säästva arengu ja Pariisi kliimaleppe eesmärkidega ning kasvatatakse positiivset mõju ühiskonnale. ÜRO Keskkonnaprogrammiga viib Kontsern läbi laiaulatusliku mõjuanalüüsi, et mõista, kus avaldab Pank märkimisväärset positiivset ja negatiivset mõju ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele. Seejärel seatakse kindlad eesmärgid, et suurendada oma positiivset mõju ja vähendada negatiivset mõju.

Kontsern lähtub jätkusuutliku arengu juhtimisel ja arendamisel 17-st üldtunnustatud säästva arengu eesmärgist (vt https://sdgs.un.org/goals, ingl SDG ehk sustainable development goals). Pangandussektoris tegutsedes saame otse või kaudselt kaasa aidata järgmistele säästva arengu valdkondadele.

SDG 8 – aus töö ja majanduslik areng
SDG 12 – vastutustundlik tarbimine ja tootmine
SDG 15 – elu maal
SDG 16 – rahu, õiglus ja tugevad institutsioonid
SDG 17 – koostöö eesmärkide saavutamiseks

aastal olid meie tegevuste fookuses järgmised säästva arengu eesmärgid.

Ühiskonna heaks (SDG 1, SDG 3, SDG 4, SDG 5)

Alates 2017. aastast on Kontserni suurimaks aktsionäriks jaekaubanduskett Coop Eesti. Panganduse seos kaubandusega määratleb meie ühise missiooni: "Viime elu edasi igas Eestimaa nurgas". See on

iseloomustanud meie tegevust viimased kuus aastat ning määratleb meie jätkusuutlikkuse ühe olulisema fookuse.

Eestimaa rikkus on meie ettevõtlikud inimesed ja puhas loodus. Eestimaise pangana anname hoogu Eesti ettevõtetele ja aitame inimestel viia ellu oma unistusi. Ühte hoides ja väärtustades Eestimaa puhast loodust, viime elu edasi igas Eestimaa nurgas – nii maal kui ka linnas.

Meile on oluline, et elutähtsad tooted ja teenused oleksid kõigile kättesaadavad nende kodukohas. Eestimaise pangana toome igapäevased pangateenused inimestele lähemale, et igaühel oleks hea elada just seal, kus talle meeldib. Nii saavad Coop Pank kontserni kliendid teha sularaha sisse- ja väljamakseid oma pangakontolt enam kui 320 Coopi kaupluses üle Eesti – sularaha saab soovi korral välja võtta või arvele kanda oma kodupoe kassas. Hea on tõdeda, et inimesed kasutavad seda teenust üha enam, nagu näitab alljärgnev tabel.

	2022	2021
COOP Sula tehingute arvuline osakaal vs. ATM	33,5%	31,6%
COOP Sula tehingute käibe osakaal vs. ATM	28,7%	26,9%

Samuti on meil klienditeenindajad 15 pangakontoris 12 Eesti linnas. Selliselt oleme suuruselt teine kontorivõrguga pank Eestis. Lisaks tegutseb suuremates Coopi kaupluses üle Eesti ka 12 pangapunkti.

Meie kliendisuhted väljaspool Tallinn/Harjumaa piirkonda saab koondada järgmiselt.

	2022	2021
Igapäevapanganduse kliendisuhted	62,5%	61,1%
Eluasemelaenude portfell	38,0%	38,9%
Ärilaenude portfell	31,1%	36,7%
Liisingu portfell	40,4%	46,8%

Anname oma panuse Eesti inimeste rahatarkuse kasvatamisse, näiteks jagame taskuhäälingus "Lihtsalt rahast" ja ka muudes kanalites eri vanuses inimestele teadmisi, kuidas finantsasjades targemaid valikuid teha. Osaleme regulaarselt Pangaliidu finantskirjaoskuse töörühmas ja 2022. aastal panustasime aktiivselt ka finantspettuste vastasesse tegevusse nii Pangaliidu kaudu kui ka iseseisvalt, et aidata kaitsta Eesti elanike vara.

Vastutustundlikud tooted ja teenused (SDG 7, SDG 8, SDG 12)

Toodete ja teenuste arendamine kooskõlas vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse eesmärkidega on pidev protsess. Kontsern on juba varasemalt otsustanud, et ei paku finantseerimist järgmistele tegevusvaldkondadele:

hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;
tubakatootmine;
meelelahutusüritused;
eksporditegevus sanktsioneeritud riikidesse;
lennukite, laevade ja raudteevagunite finantseerimine;
relvatööstus ja -kaubandus, mis ei ole seotud Eesti riigikaitse ja NATO-ga;
erakonnad ja muud poliitilised organisatsioonid.

Meie laenuportfellis ei ole 2022. aasta lõpu seisuga positsioone nimetatud tegevusvaldkondades. Me ei paku krediiditeenuseid valdkondades või ettevõtetele, mille tegevus on ebaeetiline, rikub inimõigusi, on seotud

korruptsiooniga või millel on suur negatiivne mõju keskkonnale. Kliendid, kelle tegevusega kaasneb keskkonnamõju, on igal konkreetsel juhul kontrollitud, et nad vastaksid oma tegevuses kehtivatele keskkonnahoiu normidele.

aastal käivitasime esimese Coop Pank kontserni rohelise toote – Roheline liising. Rohelise liisingu eesmärk on soodustada kliimasäästlikumate sõidukite kasutamist ja selleks pakume roheliisingule parematel tingimustel intressi võrreldes tavaliisinguga.

Pangateenuste hinnastamisel oleme ausad ja läbipaistvad, teenuste turundamisel lähtume vastutustundlikest põhimõtetest. Järgime rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid. Klientide tundmiseks küsime neilt põhjalikku teavet ja jälgime nende tegevust, pidades kinni isikuandmete kaitse seaduse nõuetest. Isikuandmete kaitsel lähtume lõimitud andmekaitse printsiibist, st kasutame andmekaitset kogu andmetöötluse elutsüklis ja kasutame ainult nii palju andmeid, kui on vajalik kvaliteetse pangandusteenuse pakkumiseks.

Keskkonna heaks (SDG 7, SDG 12)

Coop Pank kontsern arvestab ettevõtetele laenu andmisel keskkonnamõjudega (vt ka peatükki "Vastutustundlikud tooted ja teenused") ja otsib võimalusi panustada ettevõtetesse, mis vähendavad negatiivset keskkonnamõju. Samuti on Kontsern oma tegevuses järjest keskkonnateadlikum ja kinnitas 2021. aastal rohelise kontori põhimõtted, mis lähtuvad Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni juhistest.

aastal jätkasime päikeseparkide ja tuulikute rajamise finantseerimist, jõudes aastalõpu seisuga 86 MW nimivõimsuseni. Finantseeringud taastuvenergeetikasse moodustavad u 8,6% meie äriklientide finantseerimise äriliini portfellist. Peame oluliseks, et meie laenuportfellis on põllumajandusettevõtteid, kelle tegevusele saame kaasa aidata erinevates Eestimaa paikades.

Toetame taaskasutust, valdava osa meie autoliisingu uusmüügist moodustas kasutatud autode liising – 2022. aastal 71,0% (2021: 68,0%).

Ka sel aastal soovime panustada päikese- ja tuuleenergia projektidesse, sh elamute energiatõhusamaks muutmisse.

aasta augustis kolisime Panga peakontori uude, ökonoomsesse ja väiksema energiakuluga Skyoni ärimajja, mis ehitati ja mida hoitakse töös, lähtudes LEEDi sertifikaadi nõuetest. LEED (ingl Leadership in Energy and Environmental Design) on üks maailma tuntumaid keskkonnasäästliku ehituse hindamissüsteeme. 2022. aasta märtsis pälvis Skyoni büroohoone sertifikaadi LEED Platinum, mis on kõige kõrgem näitaja kulla, hõbeda ja klassikalise sertifikaadi vahel.

Oleme teinud 2021. ja 2022. aasta kohta organisatsiooni ja laenuportfelliga kaasneva süsiniku jalajälje hindamise, võttes aluseks GHG protokolli ("GHG Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard"). Coop Pank kontserni laenuportfelli kliimamõju arvutamisel lähtuti organisatsiooni Partnership for Carbon Accounting Financial (PCAF) standardist "The Global GHG Accounting & Reporting Standard for the Financial Industry". PCAF-i standard on ainus sektorispetsiifiline standard, mis võimaldab finantsasutustel hinnata ja avalikustada laenudest ja investeeringutest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid. PCAF-i standard on kooskõlas GHG Protocoli standardiga ning täiendab standardit GHG Protocol Corporate Value Chain (skoop 3) üksikasjalike lisajuhistega iga varaklassi kohta. PCAF-i andmekvaliteedi skoor 1 väljendab täpseima andmekvaliteediga tehtud hinnangut ja skoor 5 kõige madalama andmekvaliteediga tehtud hinnangut. Kontserni 2021. aasta portfelli mõju hindamisel kasutati andmete kättesaadavuse skooridele 4 ja 5 vastavaid

metoodikaid. 2022. aasta portfelli mõju hindamisel parendati andmekvaliteedi skoori ja uueks keskmiseks skooriks kujunes 3,7.

Coop Pank kontserni süsiniku jalajälg oli 2022. aastal kokku 209 470 tonni CO₂ ekvivalenti (2021: 204 323), millest 99,7% (2021: 99,7%) moodustas laenuportfellist ja liisingutest tulenev mõju ning 0,3% (2021: 0,3%) kontoritegevusega seotud mõju.

Liisingud liigitatakse GHG Protocoli alusel skoop 3 kategooriasse "liisitud varad", mistõttu ei kajastu liisingute mõju Coop Pank kontserni portfelli mõju analüüsis. Liisingute mõju hindamisel lähtuti eelkõige GHG Protocoli skoop 3 kategooria juhistest, kuid teataval määral ka PCAF-i sõidukilaenude metoodikast. Kuna liisingute mõju on olnud kogu Kontserni emissioonidest märkimisväärne, lisati liisingutest tuleneva portfelli mõju tabelisse võrdluseks teiste varaklassidega.

Varaklass	t CO₂-ekv	Hinnatud % lepingute mahust	PCAF-i andmekvaliteedi
		vastavas varaklassis	skoor
Ärilaenud	77 479 (85 707)	99,1 (72,9)	4,0 (4)
Eluasemelaenud	41 492 (53 373)	82,6 (85,5)	3,7 (4)
Ärikinnisvara	60 742 (45 980)	100,0 (99,9)	3,8 (4)
Liising	29 106 (18 590)	83,6 (85,0)	N/A
Välditud emissioonid	76 853 (N/A)	99,9 (N/A)	2,3 (N/A)
(taastuvenergia)

Sulgudes on võrdlusaasta 2021 andmed.

Meie suureks väljakutseks on parandada laenuportfelli emissioonide mõõtmisel andmekvaliteedi skoori. Mida kõrgem on andmekvaliteedi skoor, seda täpsemad ja usaldusväärsemad tulemused saame.

Me ei kasuta iga töölaua juures eraldi prügikaste ja sorteerime prügi liigiti. Kogume kokku pandipakendid, mis viiakse tagastuspunkti ja saadud raha annetatakse laste teatrikülastuste võimaldamiseks.

Oleme igapäevatöös juurutanud paberivaba dokumendihalduse – sõlmime nii klientide kui ka koostööpartneritega lepinguid elektrooniliselt ja võimaldame klientidel Pangaga liituda lihtsa veebilahenduse kaudu, mida 2022. aastal kasutas 35,2% meie uutest klientidest (2021: 40,9%). 2023. aasta teises pooles võtame sihiks paberivaba dokumendihalduse meie kliendikontorites.

aastal sõlmisime koostööleppe tehnikaringluse ettevõttega GreenDice, kes tegeleb Coop Pank kontserni kasutatud IT-seadmete tehnikaringluse korraldamise ja taaskasutusse suunamisega. GreenDice'i ringlussüsteem aitab kasutatud IT-seadmeid väärindada, leides neile uusi kasutajaid või suunates kasutuskõlbmatud seadmed taaskasutusse toorainena. Seadmete kasutusteekond on kogu nende elukaare ulatuses täielikult jälgitav. Peame väga oluliseks seadmete turvalist ja jälgitavat teekonda.

Juhtimiskultuur (SDG 16, SDG 17)

Peame oma juhtimiskultuuri avatuks ja kaasaegseks, mille aluseks on regulatsioonidest ning rahvusvahelistest standarditest juhindumine (nt inimõigused, tööõigus, võitlemine diskrimineerimise vastu jne). Lähtume oma tegevuses heast ühingujuhtimise tavast, heast pangandustavast ja vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning teistest finantsjärelevalve antud juhistest ja kehtivatest õigusaktidest.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning rahvusvaheliste sanktsioonide valdkonnad on meie jaoks olulisel kohal ja rakendame vajalikke hoolsusmeetmeid.

Samuti jälgime, et meie turundustegevus oleks vastavuses kehtivate normidega. Eetilise käitumise tagamiseks oleme loonud väärkäitumisest teavitamise juhendi, mille abil saavad töötajad teha teavitusi võimalike eetikanormide või seaduste rikkumiste kohta Kontsernis.

Oleme vastu võtnud rikkumistest teavitamise tegevuskorra ja tagame koostöös advokaadibürooga maksimaalse võimaliku kaitse töötajatele, kes soovivad jääda teabe edastamisel anonüümseks. Meie hinnangul loob see parimal võimalikul moel eeldused selleks, et iga töötaja saab mistahes sisejuhtumit puudutavast rikkumisest teada anda, kartmata, et see võiks mõjutada tema töösuhet.

Meie jaoks on loomulik pakkuda töötajatele kaasaegset töökeskkonda, motiveerivat töötasu, paindlikku tööaega, kaugtöö tegemise võimalusi, põnevaid tööalaseid väljakutseid, igakülgseid arenguvõimalusi ning sõbralikku ja ühtehoidvat meeskonnatunnet. Meil on ühtsed väärtused. 2022. aastal hakkasime töötajatele pakkuma lisaks spordikompensatsioonile ka tervisekindlustuse võimalust.

Julgeme teha teisiti. Meid inspireerib võimalus teha panganduses asju teistmoodi. Me ei rahuldu saavutatuga, vaid esitame endale pidevalt küsimusi, kas ja kuidas teha kliendi elu paremaks ja lihtsamaks. Me julgeme eksida. Tunnistame enda eksimust. Õpime sellest ja teeme paremini.

Profid mängivad kokku. Iga meie töötaja on oma valdkonna professionaal ja seab endale kõrged standardid. Me teeme kõvasti tööd, kuid samal ajal ei võta end liiga tõsiselt. Meie toimimisviisiks on meeskonnamäng.

Jõuame sihile. Me seame endale ambitsioonikaid eesmärke ja anname endast alati maksimumi, et parima tulemuseni jõuda. Kui oleme millegagi alustanud, siis teeme selle ka ära! Oleme toonud jätkusuutliku tegevuse olulisuse nii juhatuse kui ka nõukogu fookusesse. 2022. aastal palkasime jätkusuutlikkusele pühendunud täiskohaga töötaja. 2023. aastaks on loodud ESG teekaart, mille järgi arendame Kontserni jätkusuutlikkust järjepidevalt ja süsteemselt.

Tasustamisaruanne

Coop Pank kontsernis kehtib Panga nõukogu kinnitatud ühtne tasustamispoliitika, mille tõhusust, eesmärgipärasust ja täitmist kontrollib töötasukomitee. 2022. aastal toimus kaks töötasukomitee koosolekut. Tasustamispoliitika kehtib ühtselt Kontserni kõikidele töötajatele.

Coop Pank kontsernis kehtiv töötasu struktuur koosneb:

põhitöötasust, mis on tööandja ja töötaja vahel lepinguga kokkulepitud töötajale makstav tasu;
muutuvtasust, mis on tööandja otsuse alusel määratav lisatasu (müügiboonus, tulemustasu, aktsiaoptsioon).

Müügiboonuseid makstakse müügiga seotud töötajatele 1-kuuliste või kvartaalsete eesmärkide saavutamisel. Tulemustasu makstakse aruandeperioodile järgneval perioodil töötajatele, kes on andnud panuse tulemuse saavutamiseks, järgides Kontserni eesmärke ja väärtusi. Tulemustasu toetab tõhusat riskijuhtimist ega innusta võtma ülemääraseid riske, tasu suurus oleneb töötajate tegevuseesmärkide täitmisest. Põhipalk ja tulemustasu on mõistlikus tasakaalus. Igal aastal arvestatakse tulemustasureservi 15% palgafondist.

Allpool on esitatud ülevaade töötajate viimase viie aasta keskmisest igakuisest brutotasust, arvestades põhipalka ja rahalisi tulemustasusid, mis on välja makstud eelmise kalendriaasta eest. Võrdluseks on esitatud vastava aasta kasum enne ettevõtte tulumaksu töötaja kohta.

eurodes, ümardatuna	2018	2019	2020	2021	2022
Keskmine brutotasu kuus	2 300	2 400	2 600	2 800	3 000
Aasta kasum enne tulumaksu töötaja kohta	22 600	23 000	26 400	47 000	63 300

Seisuga 31.12.2022 on töötajatele väljastatud optsioone kokku 2 212 200 aktsiale, realiseerimise tähtajaga kolm aastat väljastamise hetkest alates.

aasta novembris kinnitasid aktsionärid kolmeaastase aktsiaoptsiooniprogrammi, mille alusel võib igal aastal väljastada töötajatele optsioone kuni 1% Panga aktsiate arvust. Viimane aktsiaoptsioonide väljastamine selle programmi raames toimus 2022. aasta aprillis vastavalt nõukogu otsusele.
aasta aprillis kinnitasid aktsionärid uue kolmeaastase aktsiaoptsiooniprogrammi, mille alusel võib igal aastal väljastada töötajatele optsioone kuni 1% Panga aktsiate arvust. Nimetatud aktsiaoptsioonide väljastamise programmi raames võib optsioone väljastada ajavahemikul 2023. aasta aprillist kuni 2025. aasta aprillini vastavalt nõukogu otsusele.

Aktsiaoptsiooniprogrammide eesmärk on ühildada Panga ja temaga samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevjuhtkonna ja nendega võrdsustatud töötajate pikaajalised eesmärgid ja huvid Panga aktsionäride pikaajaliste huvidega. Ühised huvid väljenduvad Kontserni professionaalses ja tasakaalustatud juhtimises, mis tagab Kontserni jätkusuutliku arengu ja pikaajalise kasvu kooskõlas seatud eesmärkide ja strateegiaga. Optsioonide väljastamisel lähtutakse Kontserni ja optsiooniprogrammis osalema õigustatud isiku töö tulemustest konkreetsel aastal. Optsioone on võimalik vähendada või tühistada, kui töösuhe on lõppenud, isik ei täida tulemuskriteeriume, Kontserni majandustulemused on märgatavalt halvenenud või Kontserni riskid ei ole omavahenditega piisavalt kaetud.

Tulemustasude kogusumma otsustab nõukogu, kes määrab ka juhatuse liikmete ja siseauditi üksuse tulemustasude konkreetsed summad. Ülejäänud töötajatele makstavad tulemustasud otsustab juhatus.

Optsiooniprogrammi loomise ja selle tingimused otsustab aktsionäride üldkoosolek. Konkreetsete optsioonide väljastamise otsustab nõukogu töötasukomitee ettepanekul.

Kõrgema juhtkonna ning oluliste äriüksuste ja riskikategooriate juhtimise eest vastutavate töötajate muutuvtasu osakaal kogu tasust aastal 2022 oli järgmine (sh väljastatud optsioonide väärtus):

kõrgem juhtkond 71%,
kontrollifunktsiooni täitvad töötajad 26%.

Juhatusele määratud tulemustasud ja optsioonid on vastavuses tasustamise põhimõtetega ja tulemustasude määramise aluseks on nii Panga üldiste eesmärkide kui ka iga juhatuse liikme isiklike eesmärkide täitmine. Juhatuse liikmetele ei ole tehtud erandeid ega määratud erakorralisi boonuseid. Rahaliste tulemustasude tagasinõudmise õigust ei ole rakendatud, kuid on tühistatud optsioone juhatuse liikme töölt lahkumisel. Alljärgnevalt on esitatud juhatuse liikmete viie aasta tasude ülevaade. Rahalised tasud on esitatud täiseurodes.

Margus Rink (alates veebr 2017)	2018	2019	2020	2021	2022
Põhitasu	108 000	108 000	111 000	126 000	139 500
Rahaline tulemustasu	27 000	31 500	36 000	31 500	31 500
Väljastatud optsioonide väärtus	0	0	8 274	74 934	94 615
Kokku tasud	135 000	139 500	155 274	232 434	265 615
Tulemustasu osakaal	20%	23%	29%	46%	47%
Väljastatud optsioonide arv, tk	0	0	70 000	90 000	61 200

2018	2019	2020	2021	2022
0	0	73 500	84 000	93 000
0	0	0	17 500	21 000
0	0	5 910	58 282	63 077
0	0	79 410	159 782	177 077
-	-	7%	47%	47%
0	0	50 000	70 000	40 800

Arko Kurtmann (alates nov 2020)	2018	2019	2020	2021	2022
Põhitasu	0	0	16 000	96 000	96 610
Rahaline tulemustasu	0	0	0	0	24 000
Väljastatud optsioonide väärtus	0	0	0	33 304	72 044
Kokku tasud	0	0	16 000	129 304	192 654
Tulemustasu osakaal	-	-	0%	26%	50%
Väljastatud optsioonide arv, tk	0	0	0	40 000	46 600
Rasmus Heinla (alates nov 2020)	2018	2019	2020	2021	2022
Põhitasu	0	0	14 000	84 000	93 000
Rahaline tulemustasu	0	0	0	12 500	21 000
Väljastatud optsioonide väärtus	0	0	3 546	58 282	63 077
Kokku tasud	0	0	17 546	154 782	177 077
Tulemustasu osakaal	-	-	20%	46%	47%
Väljastatud optsioonide arv, tk	0	0	30 000	70 000	40 800

Paavo Truu (alates veebr 2022)	2018	2019	2020	2021	2022
Põhitasu	0	0	0	0	66 971
Rahaline tulemustasu	0	0	0	0	0
Väljastatud optsioonide väärtus	0	0	0	0	35 094
Kokku tasud	0	0	0	0	102 065
Tulemustasu osakaal	-	-	-	-	34%
Väljastatud optsioonide arv, tk	0	0	0	0	22 700

2018	2019	2020	2021	2022
67 200	67 200	81 900	84 000	12 348
16 800	19 600	22 400	21 000	21 000
37 377	0	5 910	0	0
121 377	86 800	110 210	105 000	33 348
45%	23%	26%	20%	63%
233 540	0	50 000	0	0

2018	2019	2020	2021	2022
67 200	67 200	28 400	0	0
16 800	19 600	22 400	0	0
18 689	0	0	0	0
102 689	86 800	50 800	0	0
35%	23%	44%	-	-
116 770	0	0	0	0

Hans Pajoma (kuni okt 2020)	2018	2019	2020	2021	2022
Põhitasu	108 000	108 000	100 200	0	0
Rahaline tulemustasu	27 000	31 500	36 000	13 500	0
Väljastatud optsioonide väärtus	0	0	0	0	0
Kokku tasud	135 000	139 500	136 200	13 500	0
Tulemustasu osakaal	20%	23%	26%	100%	-
Väljastatud optsioonide arv, tk	0	0	0	0	0

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

Konsolideeritud kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	2022	2021
Intressitulud efektiivse intressimäära meetodil		54 555	39 005
Muud samalaadsed intressitulud		5 535	4 035
Intressi- ja muud samalaadsed kulud		-9 381	-7 502
Neto intressitulu ja muud samalaadsed tulud	5	50 709	35 538

Teenustasutulud		6 172	5 003
Teenustasukulud		-2 387	-1 918
Neto teenustasutulu	6	3 785	3 085

Varade müük	12	0	2 335
Müüdud varade kulu	12	0	-2 286
Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt		0	3
Kinnisvara haldusega seotud kulud		-1	-31
Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutus		-450	-404
Netotulem mittefinantsvara realiseerimisest		6	11
Netotulem õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt		4	-68
Nõuete menetlemine Muud tulud		444 134	819 236
Muud tulud, neto		137	615

Tööjõukulud	7	-15 502	-12 490
Tegevuskulud	8	-7 352	-5 996
Põhivara kulum	14	-4 323	-3 967
Tegevuskulud kokku		-27 177	-22 453

Kasum enne allahindluste kulu ja tulumaksu		27 454	16 785
Allahindlus krediidikahjumite katteks	11	-5 245	-2 497

Kasum enne tulumaksu		22 209	14 288
Tulumaksu kulu	24	-1 859	-825
Aruandeperioodi puhaskasum	4	20 350	13 463

Muu koondkasum / koondkahjum
Kirjed, mida võib edaspidi klassifitseerida kasumiaruandesse:
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi		-868	3
Aruandeperioodi muu koondkasum / koondkahjum		-868	3
Aruandeperioodi koondkasum		19 482	13 466

Tava puhaskasum aktsia kohta (eurodes)	23	0,22	0,15
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes)	23	0,21	0,15

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu
(ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja
allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100007857/reports).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2022	31.12.2021
Varad
Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused	9	364 878	252 799
Võlainstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi	10	18 747	5 932
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses	10	13	13
muutustega läbi muu koondkasumi
Laenud ja nõuded klientidele	11	1 300 775	953 396
Muud finantsvarad	12	1 380	1 311
Muud varad	12	697	927
Müügiootel varad	12	3 412	3 725
Kasutusõiguse varad	14	6 130	6 625
Muud materiaalsed põhivarad	14	2 808	3 034
Immateriaalsed põhivarad	14	8 579	7 457
Firmaväärtus	3	6 757	6 757
Varad kokku		1 714 176	1 241 976

Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	16	1 508 126	1 098 746
Rendikohustised	15	6 142	6 639
Muud finantskohustised	17	7 052	3 221
Muud kohustised	17	5 601	4 563
Allutatud kohustised	18	38 139	17 064
Kohustised kokku		1 565 060	1 130 233

Omakapital	19
Aktsiakapital		69 148	62 186
Ülekurss		25 435	12 230
Kohustuslik reservkapital		3 838	3 165
Jaotamata kasum		50 863	33 924
Muud reservid ja varade ümberhindlused		-168	238
Emaettevõte omanikele kuuluv omakapital		149 116	111 743
Omakapital kokku		149 116	111 743
Kohustised ja omakapital kokku		1 714 176	1 241 976

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	2022	2021
Rahavood äritegevusest
Saadud intressitulud ja muud samalaadsed tulud		58 528	42 902
Makstud intressid		-8 423	-7 116
Saadud teenustasud		6 172	5 003
Makstud teenustasud		-2 387	-1 918
Muud saadud tulud		596	1 004
Makstud tööjõukulud		-15 439	-12 874
Makstud muud tegevuskulud		-7 352	-5 996
Makstud tulumaks	24	-1 390	-720
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja
kohustuste muutust		30 305	20 285

Äritegevusega seotud varade muutus
Laenunõuded klientidele		-349 124	-286 954
Keskpangas oleva kohustusliku reservi muutus	9	-4 724	-3 401
Muud varad		289	252

Äritegevusega seotud kohustiste muutus
Klientide hoiuste ja saadud laenude muutus		408 397	340 561
Muud kohustised		3 309	853
Neto rahavood äritegevusest		88 452	71 596

Rahavood investeerimistegevusest
Soetatud põhivara		-4 412	-5 574
Müüdud põhivara- ja kinnisvarainvesteeringud		313	3 695
Soetatud võlakirjainvesteeringud		-14 261	-3 141
Müüdud ja lunastatud võlakirjainvesteeringud		1 612	499
Kokku rahavood investeerimistegevusest		-16 748	-4 521

Rahavood finantseerimistegevusest
Aktsiakapitali sissemakse	19	20 149	486
Allutatud võlakirjade emiteerimine	18	26 100	10 000
Allutatud võlakirjade tagasimaksed	18	-5 000	0
Makstud dividendid	19	-2 738	0
Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed	15	-850	-710
Kokku rahavood finantseerimistegevusest		37 661	9 776

Valuutakursi muutuste mõju raha ja raha ekvivalentidele		-9	-4
Raha ja raha ekvivalentide muutus		109 356	76 847
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses		241 286	164 439
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus		350 642	241 286

Raha ja raha ekvivalentide jääk koosneb:		350 642	241 286
Sularaha		3 598	27 192
Nõudmiseni hoius keskpangas	9	333 305	200 670
Nõudmiseni ja lühikese tähtajaga hoiused krediidiasutustes ja
muudes finantsasutustes	9	13 739	13 424

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

			Kohus tuslik		Ümber
tuhandetes eurodes	Aktsia kapital	Ülekurss	reserv kapital	Muud reservid	hindlus reserv	Jaotamata kasum	Omakapital kokku
Omakapital seisuga 31.12.2020	61 756	12 061	2 802	142	-18	20 824	97 567
Aktsiakapitali sissemakse	430	169	0	-113	0	0	486
Muutus reservides	0	0	363	0	0	-363	0
Aktsiaoptsioonid*	0	0	0	224	0	0	224
Puhaskasum	0	0	0	0	0	13 463	13 463
Muu koondkahjum	0	0	0	0	3	0	3
Koondkasum kokku	0	0	0	0	3	13 463	13 466
Omakapital seisuga 31.12.2021	62 186	12 230	3 165	253	-15	33 924	111 743
Aktsiakapitali sissemakse	6 962	13 205	0	-18	0	0	20 149
Dividendide väljamakse	0	0	0	0	0	-2 738	-2 738
Muutus reservides	0	0	673	0	0	-673	0
Aktsiaoptsioonid*	0	0	0	480	0	0	480
Puhaskasum	0	0	0	0	0	20 350	20 350
Muu koondkasum	0	0	0	0	-868	0	-868
Koondkasum kokku	0	0	0	0	-868	20 350	19 482
Omakapital seisuga 31.12.2022	69 148	25 435	3 838	715	-883	50 863	149 116

* Vt lisa 19.

Konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad

Lisa 1. Raamatupidamisarvestuse põhimõtted

Coop Pank AS, registrikood 10237832 ("Pank"), on Eestis Tallinna linnas Maakri tänav 30 registreeritud krediidiasutus. Coop Panga kontserni 2022. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande (sh finantsseisundi aruande) kinnitas Coop Pank AS-i juhatus 14. märtsil 2023. Juhatuse kinnitatud majandusaasta koondaruanne esitatakse kinnitamiseks nõukogule ja aktsionäridele. Aktsionäridel on õigus jätta konsolideeritud majandusaasta aruanne kinnitamata, samas kui nõukogul see õigus puudub.

Arvestus- ja esitusvaluuta

Coop Pank kontserni ettevõtete arvestusvaluutaks on euro ja 2022. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole märgitud teisiti.

1.1 Koostamise alused

Coop Pank kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS, International Financial Reporting Standards). Siinse konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud peamised raamatupidamisarvestuse põhimõtted on esitatud allpool. Kui ei ole näidatud teisiti, on neid põhimõtteid kohaldatud järjepidevalt kõikide esitatud aastate kohta. Majandustehinguid on kirjendatud soetusmaksumuse printsiibil nende tekkimise hetkel, välja arvatud juhul, kui alljärgnevates arvestuspõhimõtetes on kirjeldatud teisiti (nt õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi kajastatavad võlakirjad ja omakapitali instrumendid). Raamatupidamise aruanded on koostatud tekkepõhise arvestusprintsiibi kohaselt ning Kontsern liigitab oma tulud ja kulud vastavalt nende olemusele. Kirjete esitamise viisi või klassifitseerimise muutmisel konsolideeritud raamatupidamisaruandes klassifitseeritakse ümber ka vastavad eelmiste perioodide summad, välja arvatud juhul, kui raamatupidamisarvestuse põhimõtetes on sätestatud teisiti.

1.2 Olulised raamatupidamisarvestuslikud hinnangud

Konsolideeritud finantsaruannete esitamine rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite kohaselt, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, eeldab teatud oluliste, juhtkonnapoolsete raamatupidamisarvestuslike hinnangute ja eelduste tegemist, mis mõjutavad aruande kuupäeva seisuga raporteeritavate varade ja kohustuste jääke ning tingimuslike varade ja kohustuste esitamist ning aruandeperioodil kajastatud tulusid ja kulusid. Kuigi mitmed aruandes esitatud finantsnäitajad põhinevad juhtkonna teadmistel ja hinnangutel, mis on tehtud parima teadmise kohaselt, võib tegelik tulemus nendest hinnangutest oluliselt erineda. Täpsem hinnangute ülevaade on toodud asjakohaste arvestuspõhimõtete või lisade all.

Olulisi hinnanguid on kasutatud eelkõige järgmistes valdkondades:

laenude allahindlused, sh tagatiste õiglase väärtuse hindamine (lisa 2; lisa 11, 12);
kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamine (lisa 2);
finantsvarade ja kohustiste õiglane väärtus (lisa 2);
firmaväärtuse hindamine (lisa 3).

Kõige olulisemad juhtkonna hinnangud on seotud standardi IFRS 9 rakendamisega. Juhtkond on hinnanud ärimudelit erinevate finantsvarade klassifitseerimiseks. Klientidele väljastatud laenude äriline eesmärk on lepinguliste rahavoogude kogumine, sealjuures võib selle mudeli alusel laene müüa ka krediidiriski

vähendamise eesmärgil. Finantsinvesteeringuid võlainstrumentidesse tehakse likviidsete vahendite paigutamise eesmärgil, mistõttu on ka võlainstrumentidesse investeerimise äriline eesmärk lepinguliste rahavoogude kogumine ja müük olenevalt vajadusest. Täiendavalt on hinnatud, kas lepingulised rahavood sisaldavad vaid põhiosa ja intressimakseid, sh on intressirahavood tasu raha ajaväärtuse eest, krediidiriski eest, likviidsusriski eest ning katavad muu hulgas ka administratiivkulusid ja kasumimarginaali. Kõik kajastatavad finantsvarad vastavad sellele kriteeriumile.

Juhtkond teeb ka hinnanguid finantsvarade oodatava krediidikahju mudeli sisendite kohta. Mudeleid, hinnanguid ja sisendeid vaatab regulaarselt üle Kontserni riskijuhtimise funktsioon.

Juhtkonna hinnanguid kaalutakse pidevalt ajaloolise kogemuse ja muude tegurite põhjal, sh ootused tuleviku sündmuste kohta, mida peetakse nendes tingimustes mõistlikeks. Muutused hinnangutes võivad avaldada olulist mõju selle perioodi finantsaruannetele, mille hinnanguid muudeti. Juhtkond usub, et aluseks olevad eeldused on kohased ning nende põhjal koostatud Kontserni majandusaasta finantsaruanded kajastavad Kontserni finantsseisundit ja majandustulemusi õiglaselt.

1.3 Konsolideerimine

Coop Pank kontserni konsolideeritud finantsaruanded on koostatud seisuga 31.12.2022. Kontsernile kehtivad ühtsed arvestuspõhimõtted. Kontserni määratlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 alusel ja kontsern konsolideerimises vastavalt IFRS-le kattuvad. Konsolideerimisel liidetakse Panga ja tütarettevõtete finantsseisundi aruanded ja kasumiaruanded rida-realt, elimineerides omavahelised saldod, käibed, tulud ja kulud ning realiseerimata kasumid ja kahjumid Kontserni ettevõtete vahelistelt tehingutelt.

Kontserni struktuur	Riik	Tegevusala	Osaluse määr
Coop Pank AS	Eesti	pangandus	Emaettevõte
Coop Liising AS	Eesti	liisingtegevus	100%
Coop Finants AS	Eesti	tarbimisfinantseerimine	100%
Coop Kindlustusmaakler AS	Eesti	kindlustusvahendus	100%
SIA Prana Property	Läti	kinnisvaraalane tegevus	100%

Tütarettevõtted

Tütarettevõtted on kõik majandusüksused, mille üle Kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada kasumi suurust, kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtted konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Emaettevõtte eraldiseisvates põhiaruannetes on investeeringud tütarettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, miinus võimalikud allahindlused vara väärtuse langusest.

1.4. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised

Välisvaluutadeks on loetud kõik muud valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalised välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustised, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, hinnatakse ümber arvestusvaluutasse, võttes aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise päeval. Välisvaluutas fikseeritud mitterahalisi varasid ja kohustisi, mida ei kajastata õiglase

väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), kajastatakse tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel ja hiljem neid ümber ei hinnata.

1.5. Finantsvarad

Klassifitseerimine

Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi muu koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande);
need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Klassifitseerimine oleneb Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ja rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Klassifikatsioon on toodud alljärgnevas tabelis.

Kategooria IFRS 9 järgi	Finantsvara klass Kontserni määratluses
	Nõuded keskpankadele
Finantsvarad mõõdetud korrigeeritud soetusmaksumuses	Nõudmiseni ja	tähtajalised deposiidid krediidi- ja
	finantseerimisasutustes
	Laenud ja nõuded	Laenud ja nõuded eraisikutele
	klientidele	Laenud ja nõuded juriidilistele isikutele
	Muud finantsvarad
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad	Investeeringud omakapitali instrumentidesse
Finantsvara mõõdetud õiglases väärtuses läbi	Investeeringud võlaväärtpaberitesse
muu koondkasumi	Investeeringud omakapitali instrumentidesse

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ning Kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel (Kontserni eesmärk on vaid hoida varasid rahavoogude sissenõudmise eesmärgil või hoida varasid nii rahavoogude sissenõudmise kui ka müümise eesmärgil või muul eesmärgil) ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest (kas rahavood sisaldavad vaid põhiosa- ja intressimakseid, intress sisaldab vaid tasu krediidiriski eest, raha ajaväärtuse eest, muid tavalisi laenude riske ning kasumimarginaali). Finantsvarasid, mis sisaldavad tuletisinstrumente, hinnatakse ühtse instrumendina lepinguliste põhiosa- ja instressimaksete rahavoogude analüüsimisel.

Kontserni võlainstrumendid jagunevad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse.

Korrigeeritud soetusmaksumus: varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse intressituludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Sellesse kategooriasse on klassifitseeritud järgmised Kontserni finantsvarad:
o raha;
o hoiused keskpankades;
o nõudmiseni hoiused krediidiasutustes ja teistes finantsasutustes;
o laenud ja nõuded klientidele;
o muud finantsvarad.
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande: varad, mida hoitakse nii rahavoogude sissenõudmise kui ka müümise eesmärgil, kuid varade rahavood on vaid põhiosaja intressimaksed, mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande. Väärtuse muutused kajastatakse muus koondkasumis, välja arvatud väärtuse langusest tulenevad kahjumid või kasumid, intressitulud ja valuutakursimuutused, mis kajastatakse kasumiaruandes. Kui finantsvara kajastamine lõpetatakse, siis muus koondkasumiaruandes kajastatud kumulatiivne kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes real "Muud tulud/(kulud)". Nimetatud finantsvarade intressitulu kajastatakse intressitulude real sisemise intressimäära meetodil. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning väärtuse languse kulu kajastatakse eraldi real kasumiaruandes. Kontsern kajastab järgmisi finantsvarasid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande:
o investeeringud võlainstrumentidesse.
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande: varad, mis ei vasta soetusmaksumuse või õiglases väärtuses muutusega läbi muu koondkasumi kriteeriumile, kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Kasum või kahjum võlainstrumentidelt muutustega läbi kasumiaruande kajastatakse vastava perioodi, mil õiglase väärtuse muutus on toimunud, kasumiaruandes real "Neto kasum/-kahjum" õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja -kohustistelt. Sellised õiglase väärtuse kasumid ja kahjumid sisaldavad ka vastavatelt instrumentidelt teenitud lepingulisi intresse. Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2022 ei kajastatud Kontserni finantsvarasid vastavas mõõtmiskategoorias.

Omakapitaliinstrumendid

Kontsern kajastab omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses. Kui Kontsern on võtnud vastu pöördumatu otsuse kajastada mittekauplemise eesmärgil hoitavate omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused läbi muu koondkasumiaruande, siis ei ole võimalik omakapitali instrumendi kajastamise lõpetamisel õiglase väärtuse muutuseid ümber klassifitseerida ning kajastada läbi kasumiaruande. Sellistelt investeeringutelt saadud dividendid kajastatakse jätkuvalt kasumiaruandes real "Muud tulud".

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud omakapitaliinstrumendist saadud kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes real "Muu tulu/kulu". Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumiaruande kajastatud omakapitaliinstrumentide allahindluseid (ja allahindluse tühistamisi) ei kajastata eraldi õiglase väärtuse muutusest.

Kontsern kajastab noteeritud omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja mittenoteeritud omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande.

Finantsvarade väärtuse langus

Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses ja õiglases väärtuses muutusega läbi muu koondkasumiaruande kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku teabe baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, ii) raha ajaväärtust ja iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud teavet minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab Kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele, lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.

Kontsern kasutab kõikide korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutustega läbi koondkasumiaruande võlainstrumentide, sealhulgas liisingfinantseerimise nõuete puhul kolmefaasilist mudelit, mis võtab arvesse krediidikvaliteedi muutust alates esmasest kajastamisest.

Faas 1 sisaldab finantsvarasid, mille krediidirisk ei ole suurenenud alates arvele võtmise hetkest. Eeldatavaks krediidikahjumiks on kogu lepinguperioodi eeldatavast krediidikahjust see osa, mis tuleneb kohustuse võimalikust täitmata jätmisest järgmise 12 kuu jooksul või kuni lepingu lõppemiseni, kui see on lühem (12 kuu eeldatav krediidikahjum).
Faas 2 sisaldab finantsvarasid, mille krediidirisk on oluliselt suurenenud alates arvele võtmise hetkest, kuid mille puhul ei ole veel objektiivseid põhjuseid lootusetuks tunnistamiseks. Eeldatav krediidikahjum mõõdetakse, võttes aluseks eeldatavad krediidikahjumid kogu eeldatava lepinguperioodi jooksul.
Faas 3 sisaldab finantsvarasid, mille väärtus on langenud (näiteks 90 päeva võlas, võlgnik on maksejõuetu, on tõenäoline, et võlgnik alustab pankrotimenetlusega või ümberstruktureerimisega, mittetöötav nõue). Eeldatav krediidikahjum mõõdetakse kogu eeldatava lepinguperioodi kohta.

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud võlainstrumendid kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes netoväärtuses, võttes arvesse eeldatavat krediidikahjumit. Laenukohustiste ja laenugarantiide puhul moodustatakse eraldis eeldatava krediidikahju osas ning kajastatakse kohustusena konsolideeritud finantsseisundi aruandes. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumiaruande kajastatud võlainstrumentide korrigeeritud soetusmaksumuse ja eeldatava krediidikahjumi netoväärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes ning muud väärtuse muutused kajastatakse muus koondkasumiaruandes real "Kasumid ja kahjumid õiglases väärtuses muutustega läbi koondkasumiaruande võlainstrumentidelt".

Lepingute korral, mis sisaldavad nii laenu kui ka laenu kohustust (kasutamata limiit) ja mille puhul Kontsern ei saa väljastamata osa komponenti eeldatavast krediidikahjumist eristada laenu komponendist, kajastatakse laenu kohustuse allahindlus koos laenu allahindlusega. Juhul, kui kombineeritud eeldatavad krediidikahjumid ületavad laenu brutosummat, kajastatakse neid kohustusena.

Kui järgmisel perioodil on allahinnatud kahjumi summa vähenenud ja vähenemist sai objektiivselt seostada sündmusega, mis tekkis pärast allahindluse kajastamist (nt laenusaaja riskiklassi paranemine), kantakse eelnevalt kajastatud allahindlusest tulenev kahju tagasi, korrigeerides allahindluse kontot. Tagasikande summa kajastatakse kasumiaruande real ,,Laenukahjumid" tuluna.

Krediidiriski juhtimise põhimõtetest on antud põhjalikum ülevaade lisas 2 ,,Riskide juhtimine". Intressitulud laenudelt kajastatakse kasumiaruande real ,,Intressitulu efektiivse intressimäära meetodil".

Raha ja raha ekvivalendid

Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja raha ekvivalentidena sularaha, keskpankades (v.a Eesti Pangas hoitav kohustuslik reserv) ja krediidiasutustes hoitavaid nõudmiseni ja kuni 3-kuulise tähtajaga hoiuseid, mida saab ilma märkimisväärsete piiranguteta kasutada ja mille väärtuse muutuse risk on ebaoluline. Rahavoogude aruanne on koostatud otsemeetodil.

Liisingnõuded

Kapitalirenditehinguks loetakse liisingtehingut, mille korral kõik olulised vara kasutamisest tulenevad riskid ja hüved lähevad Kontsernilt üle rentnikule. Vara juriidiline omandiõigus võib kliendile üle minna rendiperioodi lõppedes. Kapitalirendilepingutest tulenevaid nõudeid kajastatakse nende liisingumaksete ajaldatud nüüdisväärtuses, millest on lahutatud nõuete põhiosa tagasimaksed pluss renditava vara garanteerimata jääkväärtus rendiperioodi lõpuks. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse rendiperioodile arvestusega, et rendileandja tulususe määr on igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendilepingute sõlmimisega kaasnevad esmased otsekulutused, mis jäävad rendileandja kanda, võetakse arvesse rendi sisemise intressimäära ja kapitalirendinõude arvestusel ning kajastatakse tulu vähendusena rendiperioodi jooksul. Nõuete allahindlus kajastatakse finantsseisundi aruandes vastava varakirje vähendusena. Nõue kliendi vastu kajastatakse alates lepingujärgse vara kliendile üleandmise hetkest. Tehingute puhul, mille korral lepingu objektiks olev vara ei ole veel üle antud, kajastatakse nende lepingute alusel rentnikelt laekunud summad finantsseisundi aruandes kohustiste poolel ostjate ettemaksetena real ,,Muud finantskohustised". Liisinguettevõtte tasutud summad ettemaksetena vara eest hankijatele kajastatakse finantsseisundi aruandes varade poolel real ,,Muud varad".

Faktooringu ja laofinantseeringu nõuded

Faktooringtehinguteks loetakse finantseerimistehinguid, mille korral Kontsern finantseerib oma koostööpartneritest müüjaid nende varaliste nõudeõiguste omandamise kaudu. Kontsern soetab müüjalt nõude tulevikus ostja poolt ostu-müügilepingute alusel tasumisele kuuluvate summade osas. Faktooring on nõuete üleandmine (müük), kus olenevalt faktooringlepingu tingimustest on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring) või tagasimüügi õigus puudub ning kõik nõudega seotud riskid ja tulud lähevad sisuliselt üle müüjalt ostjale (regressiõiguseta faktooring). Juhul, kui Kontsern ei omanda kõiki nõudega seotud riske ja hüvesid, siis kajastatakse tehingut kui finantseerimistehingut (st nõude tagatisel antud laenu) ja nõuet kajastatakse finantsseisundi aruandes, kuni nõue on laekunud või regressiõigus aegunud. Kui tagasiostukohustust ei ole ning kontroll nõude ja sellega seotud riskide ja hüvede üle tulevad kliendilt üle liisinguettevõttele nõude üleandmise hetkel, kajastatakse tehingut nõude soetamisena. Soetatud nõuded võetakse arvele nende õiglases väärtuses ja kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses. Nõue ostja vastu tekib ostu-müügilepingu faktoorimise ehk nõude soetamise hetkest. Laofinantseeringu tehinguteks loetakse finantseerimistehinguid, mille korral liisingufirma finantseerib oma koostööpartnereid, andes neile laenu laovarude tagatisel.

Lepingutasud kajastatakse intressitulus aluslepingu kehtivusaja jooksul. See meetod annab efektiivse intressimäära meetodi rakendamisel saadud tulemusele ligilähedase tulemuse.

1.6 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Põhivarana on finantsseisundi aruandes kajastatud maa, hooned, infotehnoloogiaseadmed, kontoriseadmed ja muud pikaajalise kasutuseaga varad. Immateriaalsed varad on eraldi identifitseeritavad mitterahalised mittefüüsilised varad, mis hõlmavad aruande kuupäeva seisuga soetatud või ettevõttesiseselt arendatud tarkvara ja litsentse (lisa 14).

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad võetakse alguses arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara finantsseisundi aruandes kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.

Materiaalsed põhivarad ja piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed põhivarad kajastatakse edaspidi nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Amortisatsiooni hakatakse arvutama alates kasutuselevõtmisele järgnevast kuust ja arvestatakse vara täieliku amortiseerumiseni. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset amortisatsioonimeetodit. Amortisatsiooni arvestuse aluseks on vara kasulik tööiga, millest lähtudes on kujundatud põhivaragruppide amortisatsiooninormid.

Materiaalsete varade puhul on ehitiste amortisatsioonimäär kuni 5% aastas, transpordivahendite amortisatsioonimäär kuni 15% aastas ja rendipinna parendused kuni 20% või rendiperioodi lõpuni, olenevalt sellest, kumb on lühem. Arvuti riistvara, kontoritehnika ja sisustuse aastane amortisatsioonimäär on kuni 25% aastas.

Immateriaalsete varade puhul on amortisatsioonimäär Kontserni tuumiksüsteemidele 15% aastas, kasutajakeskkondadele 20% aastas ja ostetud litsentsidele kuni 33% aastas.

Piiramatu kasutuseaga põhivara (maa) ei amortiseerita. Põhivara kulum on näidatud kasumiaruande real "Põhivara kulum". Amortisatsiooni arvestus lõpetatakse, kui vara on arvestuslikult täielikult amortiseerunud, vara klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks või kui vara eemaldatakse lõplikult kasutuselt. Igal bilansipäeval hinnatakse amortisatsiooninormide, meetodite ja jääkväärtuste asjakohasust.

Põhivara müügist saadavad kasumid või kahjumid määratakse kindlaks müügitulu ja põhivara bilansilise maksumuse vahega. Müügitulu või -kulu kajastatakse kasumiaruandes vastavalt ridadel "Netotulemus mittefinantsvara realiseerimisest".

Kulude kapitaliseerimine

Kontserni kasutuses olevate rendipindade parendused kapitaliseeritakse materiaalse põhivarana ja kantakse kuludesse lineaarselt vastavalt rendilepingu kestusele.

Arenduskulud

Tarkvaraprogrammide arenduskulud, kui nendega kaasneb lisafunktsionaalsus ja kui need vastavad immateriaalse põhivara mõistele ja vara finantsseisundi aruandes kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline

osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel), kajastatakse immateriaalse põhivarana. Tarkvaraprogrammide kasutamisega seotud kulud kajastatakse kuluna nende tekkimisel.

Reklaami- ja uute toodete, teenuste ning protsesside käivitamise väljaminekud kantakse kuludesse tekkimise hetkel. Ettevõttes arendatavate kaubamärkidega jms seotud väljaminekud kantakse kuludesse tekkimise hetkel.

Firmaväärtus

Firmaväärtust kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kontsern kontrollib firmaväärtust vähemalt kord aastas või kohe, kui on ilmnenud väärtuse langusele viitavad asjaolud. Firmaväärtus jaotatakse tulu teenivatele üksustele või üksuste rühmade vahel, kes saavad kasu äriühenduse sünergiast. Kasum või kahjum rahavoogusid genereeriva üksuse lõpetamisest või müügist, millele firmaväärtus on allokeeritud, sisaldab selle üksusega seotud firmaväärtuse bilansilist jääkväärtust.

1.7 Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt, mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, kuid mitte objektid, mida kasutatakse tavapärase äritegevuse käigus.

Kinnisvarainvesteering võetakse alguses arvele soetusmaksumuses, milleks on ostuhind ja otseselt soetamisega kaasnevad kulutused. Edaspidi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse hindamisel kasutatakse sõltumatute ekspertide hinnanguid, mis põhinevad kas tulumeetodil (väärtus leitakse varast genereeruvaid tulevasi rahavoogusid diskonteerides) või võrdlusmeetodil (analüüsitakse sarnaste objektidega toimunud turutehinguid) või kasutatakse kahe eelnimetatud meetodi kombinatsiooni. Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse muutustest tulenevat kasumit ja kahjumit kajastatakse nende tekkimise perioodi kasumiaruandes vastavalt real "Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutus".

Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis ümber juhul, kui selle kasutamise eesmärk muutub. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varade grupi põhimõtteid, kuhu see ümber klassifitseeritakse. Juhul, kui kinnisvarainvesteering võetakse Kontsernis kasutusele põhivarana, klassifitseeritakse kinnisvarainvesteering ümber põhivaraks, mille soetamismaksumuseks on ümberklassifitseerimise hetke õiglane väärtus. Kontserni kasutatava põhivara muutumisel kinnisvarainvesteeringuks kajastatakse ümberklassifitseerimise päeval eksisteerinud vahe põhivara bilansilise jääkmaksumuse ja vara õiglase väärtuse vahel kasumiaruandes.

Kui kinnisvarainvesteeringu kasutamises on toimunud muutus, mida tõendab arendustegevuse alustamine eesmärgiga valmistada vara ette müügiks, siis klassifitseeritakse objekt ümber varuks, mille soetusmaksumuseks varuna on ümberklassifitseerimise päeva õiglane väärtus.

1.8 Müügiootel varad

Müügiootel varad on varad (varud), mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus ja mis võetakse arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Müügiks hoitavaid varasid hinnatakse bilansipäeval ning neid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või netorealiseerimismaksumuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Netorealiseerimisväärtus on müügihind, millest on maha arvatud eeldatavad müügiga seotud kulud.

1.9 Mittefinantsvara väärtuse langus

Piiramatu kasuliku elueaga vara ei amortiseerita, vaid seda kontrollitakse kord aastas võimaliku väärtuse languse suhtes, võrreldes selle bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ja seda võrreldakse bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse.

Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on lahutatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Muud varad, v.a finantsvarad ja firmaväärtus, mille väärtus alla hinnati, vaadatakse igal aruandekuupäeval üle võimaliku tagasikandmise eesmärgil.

1.10 Rendiarvestus – Kontsern kui rentnik

Kontsern on kõikides rendilepingutes rentnik. Kontsern rendib kontoripindasid. Lepingu sõlmimisel hindab Kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikul.

Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all ja mõjutab seda, kas rentnik on piisavalt kindel, et ta kasutab mõnda algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata mõne võimaluse, mida on algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võetud. Kontsern muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral.

Esmane mõõtmine

Rentnik kajastab kasutusõiguse varasid ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga. Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutusõiguse varad soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Kasutusõiguse varade maksumus sisaldab rendikohustise algsel mõõtmisel kindlakstehtud summat.

Kasutusõiguse varad on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel. Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutusõiguse varaga sarnast vara. Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on Kontsern kasutanud kolmanda osapoole saadud laenu intressimäära, mida on korrigeeritud, et kajastada toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest.

Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid:

a) fikseeritud rendimaksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;

b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed, intressi viitemääraga (nt EURIBOR) seotud maksed või turu rendimäärade järgi muutuvad maksed. Kontserni mõned rendilepingud sisaldavad muutuvaid rendimakseid.

Rendileping võib sisaldada rendikomponenti ning ühte või mitut täiendavat rendiga mitteseotud komponenti. Praktilise abinõuna on Kontsern otsustanud mitte eraldada rendiga mitteseotud komponente rendikomponentidest ning arvestada selle asemel kõiki rendikomponente ja kaasnevaid rendiga mitteseotud komponente ühtse rendikomponendina vastavalt alusvara liigile.

Edasine mõõtmine

Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutusõiguse varasid soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutusõiguse varasid soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutusõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutusõiguse varade kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutusõiguse varade kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni, olenevalt sellest, kumb saabub varem.

Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt:

a) suurendades bilansilist väärtust rendikohustise intressi alusel;
b) vähendades bilansilist väärtust tehtud rendimaksete alusel ja
c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.

Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik kasumiaruandes rendikohustise intressi ja muutuvaid rendimakseid, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus selle perioodi kohta, millal toimub nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.

Kui rendimaksed muutuvad, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab rendikohustise ümberhindluse summat kasutusõiguse varade korrigeerimisena. Kui aga kasutusõiguse varade jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes.

Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või

b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.

Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muutumatu diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

a) muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele;

b) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast turu rendihindade analüüsi). Rentnik hindab rendikohustise ümber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest.

Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutusõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele.

Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepingud on IT-seadmete rendilepingud.

1.11 Finantskohustised

Kehtiv klassifikatsioon on toodud alljärgnevas tabelis.

Kategooria IFRS 9 järgi		Klass Kontserni määratluses
Finantskohustised			Eraisikud
	Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustised	Klientide hoiused ja	Juriidilised isikud
		saadud laenud	Krediidiasutused
		Allutatud võlakohustised
		Muud finantskohustised
Tingimuslikud	Tingimuslikud laenukohustised
kohustised	Finantsgarantiid

Klientide hoiused

Hoiused võetakse arvele väärtuspäeval õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud, ning edaspidi mõõdetakse neid korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit, ja kajastatakse bilansireal "Klientide hoiused ja saadud laenud". Tekkepõhiselt arvestatud intressid kajastatakse vastavatel kohustiste kirjetel. Intressikulud kajastatakse kasumiaruande real ,,Intressi- ja sarnased kulud".

Saadud laenud

Võlakohustised võetakse alguses arvele õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud (laekumisel saadud raha summas, vähendatuna tehingukulude võrra). Võetud laene kajastatakse edaspidi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Laekunud summade (millest on maha arvatud tehingukulud) ja lunastusväärtuse vahe kajastatakse kasumiaruandes instrumendi tähtaja jooksul, kasutades efektiivset intressimäära. Efektiivne intressimäär on määr, mis diskonteerib oodatavat tulevast rahavoogu läbi tähtaja bilansilise väärtuseni. Tehingukulude amortisatsiooni kajastatakse kasumiaruandes koos intressikuludega. Intressikulud kajastatakse kasumiaruandes real ,,Intressi- ja sarnased kulud". Juhul, kui võetud laenudel on kasutamata limiit, kajastatakse seda tingimusliku varana.

Laenukohustised

Kontsern väljastab kohustisi laenude andmiseks. Laenukohustised on tühistamatud või tühistatavad ainult oluliselt kahjulike muutuste tõttu. Sellised kokkulepped võetakse alguses arvele nende õiglases väärtuses, mis tavaliselt väljendub saadud tasude summana. Seda summat amortiseeritakse lineaarsel meetodil kohustise kogu eluea jooksul, välja arvatud selliste laenukohustiste puhul, mille korral on tõenäoline, et Kontsern sõlmib konkreetse laenulepingu ega kavatse seda laenu müüa vahetult pärast sõlmimist; selliseid laenukohustiste tasusid kajastatakse tulevikus ja lisatakse laenu kajastamisel algsele bilansilisele väärtusele. Iga aruandeperioodi lõpus mõõdetakse laenukohustisi i) mitteamortiseeritud jääkväärtuses esialgsest arvelevõtmise summast või ii) lähtudes oodatava krediidikahjumi mudeli alusel arvutatud allahindlussummast. Väljastamata laenu jääkväärtus väljendab kohustist.

1.12 Finantsgarantii lepingud

Finantsgarantii lepingud on lepingud, mis nõuavad garantii andjalt ettenähtud maksete tegemist garantii saajale talle tekitatud kahju hüvitamiseks, kui konkreetne võlgnik ei ole teinud makseid õigel ajal, vastavalt võlakohustise tingimustele. Selliseid finantsgarantiisid antakse klientide nimel pankadele, finantsasutustele, ettevõtetele ja teistele asutustele laenude, muude Panga rahaliste vahendite ja kohustiste tagamiseks teistele pooltele.

Finantsgarantiid võetakse alguses arvele õiglases väärtuses (lepingu väärtus) garantii andmise päeval. Seejärel kajastatakse Panga antud garantiist tulenevaid kohustisi garantii jääkväärtuses. Kasumiaruandes kajastatakse garantii eluea jooksul garantiilt lineaarselt teenitud teenustasutulu. Juhul, kui teenustasusid rakendatakse järelejäänud kohustistega seoses perioodiliselt, kajastatakse need tuluna proportsionaalselt vastava kohustise perioodi jooksul. Iga aruandeperioodi lõpul kajastatakse kohustised kas lepingu väärtuses aruande koostamise hetkel või lepingu väärtuses ja täiendavalt eraldisena bilansis. Garantiikohustise tasumiseks väljamakstavad summad kajastatakse finantsseisundi aruandes kuupäeval, mil selgub, et garantii kuulub väljamaksmisele.

1.13 Kohustised töövõtjate ees

Kohustised töövõtjate ees sisaldavad väljamaksmata palgakohustisi, tulemustasude tingimuslikku reservi koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga ning kehtivate tööseaduste kohaselt arvestatud puhkusetasu kohustist bilansipäeva seisuga koos puhkusetasu kohustiselt arvestatud sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga. Kohustised töövõtjatele kajastatakse bilansis lühiajalise kohustisena ning koondkasumiaruandes kajastatakse seonduv kulu tööjõukuluna. Sotsiaalmaks sisaldab ka sissemakseid riigi pensionifondi. Kontsernil puudub juriidiline või faktiline kohustus teha sotsiaalmaksule lisanduvalt pensionivõi muid sarnaseid makseid.

1.14 Aktsiapõhised maksed

Kontsern on kehtestanud aktsiaoptsiooniprogrammi, mille järgi tasutakse Kontserni töötajatele nende teenuste eest, väljastades optsioone Coop Pank AS-i aktsiate omandamiseks. Väljastatud optsioonide õiglane väärtus kajastatakse optsiooniprogrammi kehtivuse jooksul Kontserni tööjõukuluna ja omakapitali (muude reservide) suurenemisena. Kulude kogusumma on määratletud optsioonide õiglase väärtuse alusel optsioonide väljastamise hetkel. Optsioonide õiglane väärtus on leitud, arvestades optsiooni hinda mõjutavaid turutingimusi, sh Coop Pank AS-i aktsia hind. Iga aruandeperioodi lõpus hindab Kontsern, kui palju optsioone kuulub tõenäoliselt realiseerimisele. Algsete hinnangute muutuse mõjud kajastatakse kasumiaruandes ja vastukandena omakapitalis. Kui optsioonid realiseeritakse, emiteerib Coop Pank AS uusi aktsiaid. Optsioonide väljastamise tingimuste kohaselt ei kaasne optsioonide realiseerimisel pärast 3 aastat sotsiaalmaksu kulu.

1.15 Tulude ja kulude kajastamine

Intressitulud ja -kulud on kajastatud kasumiaruandes kõikide intressikandvate finantsvarade ja -kohustiste puhul, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit.

Efektiivse intressimäära meetod on finantsvara või -kohustise korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamise ja intressitulu või -kulu vastavale perioodile jaotamise meetod. Efektiivne intressimäär on määr, mis diskonteerib eeldatava tulevase rahavoo läbi finantsinstrumendi eeldatava eluea finantsvara või -kohustise bilansilise väärtuseni. Efektiivse intressimäära arvutamisel hindab Kontsern rahavooge, arvestades finantsinstrumendi kõiki lepingulisi tingimusi, kuid ei arvesta tulevasi krediidikahjumeid. Arvutusse kaasatakse kõik lepingulised pooltevahelised tasutud või saadud teenustasud, mis on efektiivse intressimäära lahutamatuks osaks, tehingukulud ja kõik muud täiendavad maksed või mahaarvamised.

Kui finantsvara või rühm sarnaseid finantsvarasid on vara väärtuse languse tõttu alla hinnatud, kajastatakse neilt tekkivat intressitulu, kasutades sama intressimäära, millega diskonteeriti tuleviku rahavoogusid, leidmaks vara väärtuse langusest tekkinud kahju. Intressitulu arvutatakse, kohaldades efektiivset intressimäära finantsvarade bilansilisele bruto jääkväärtusele, välja arvatud

i) finantsvarad, mille väärtus on langenud (3. faas) ja mille intressitulu arvutatakse, rakendades efektiivset intressimäära amortiseeritud soetusmaksumusele, millest on maha arvatud oodatava krediidikahjumi eraldis, ja
ii) finantsvarad, mis on ostetud või mille algväärtus on allahindlusega, mille puhul kohaldatakse amortiseeritud soetusmaksumusele algset krediidikahjumiga korrigeeritud efektiivset intressimäära.

Kui 3. faasis klassifitseeritud finantsvara krediidirisk hiljem paraneb, nii et vara väärtus ei ole enam langenud ja paranemine võib olla objektiivselt seotud sündmusega, mis leiab aset pärast seda, kui nõue oli määratud mittetöötavaks (st vara väärtus taastub), klassifitseeritakse vara ümber 3. faasist ja intressitulu arvutatakse, rakendades efektiivset intressimäära bilansilisele bruto jääkväärtusele. Täiendavat intressitulu, mida varem ei kajastatud kasumiaruandes, kuna vara oli 3. faasis, kuid mis eeldatavasti laekub pärast vara väärtuse taastumist, kajastatakse väärtuse languse tühistamisena.

Intressiga samalaadne tulu sisaldab ka tulu intressikandvatelt finantsinstrumentidelt, mis on klassifitseeritud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande.

Komisjoni- ja teenustasutulu

Teenustasutulude all kajastatakse klientidega sõlmitud lepingutest saadavat müügitulu. See ei rakendu rendilepingutest ja finantsinstrumentidest või teistest lepingulistest kohustustest saadavale müügitulule, mis on IFRS 9 "Finantsinstrumendid" rakendusalas. Laenude/liisingute väljaandmistasusid, mida peetakse oluliseks, kajastatakse kui ettesaadud tulu ja nende puhul korrigeeritakse vastava laenu/liisingu efektiivset intressimäära.

Teenustasutulud kajastatakse nende tekkimise hetkel. Sellised teenustasutulud sisaldavad konto haldamisega seotud korduvaid tasusid. Muutuvtasu kajastatakse ainult sel määral, mil juhtkonna otsuse alusel on väga tõenäoline, et tagasipööramist ei toimu.

Muud teenustasutulud kajastatakse hetkel, mil Kontsern täidab oma täitmiskohustuse, mis tavaliselt toimub selle aluseks oleva tehingu teostamisel. Saadud või saadav tasu või nõue väljendab tehingu hinda konkreetsete täitmiskohustuse teenuste eest. Selline tulu tekib siis, kui tehakse ära kliendi eest välisvaluuta ostu või müügi tehing, töödeldakse maksetehinguid, arveldatakse sularahas, kogutakse või makstakse välja sularaha.

Tulu varade müügist

Tulu varade müügist, välja arvatud materiaalne põhivara, kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Kontsernil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab tulu kaupade müügist siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Dividenditulu

Dividendid kajastatakse kasumiaruandes tuluna siis, kui Kontsernil on tekkinud õigus dividende saada.

1.16 Maksustamine

Ettevõtete teenitav aastakasum ei ole Eestis maksustatav ja seega ei ole ka ajutisi erinevusi maksubaasi ja varade ning kohustuste bilansiliste väärtuste vahel ning edasilükatud tulumaksuvarasid või kohustusi ei teki (välja arvatud edasilükatud tulumaksukohustuse arvele võtmine tulenevalt maksuerinevustest, mis on seotud investeeringutega tütarettevõtetesse, sidusettevõtetesse ja filiaalidesse, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et ajutine erinevus ei ole lähitulevikus tagasipööratav).

Seoses tulumaksuseaduse muudatustega kehtib alates aastast 2018 residendist krediidiasutustele kohustus tasuda tulumaksu ettemakseid määraga 14% eelmises kvartalis teenitud tulumaksueelselt kasumilt. Tulumaksu arvestatakse krediidiasutusest emaettevõtja eraldiseisvalt kasumilt. Tasutud tulumaksu ettemaksu saab krediidiasutus arvesse võtta kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel. Tulumaksu arvestamisel vähendatakse kasumit saadud dividendide ja püsivale tegevuskohale omistatud kasumi võrra, millele rakendatakse vabastusmeetodit, et vältida topeltmaksustamist. Teiseks vähendatakse kasumit eelmistel kvartalitel teenitud kahjumite võrra. Tulumaksu kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil, mil tekib tulumaksu ettemaksu arvutamise arvestuslik alus, sõltumata sellest, millal toimub tulumaksu maksmine.

Dividendide väljamaksmisega või muude omakapitali vähendavate väljamaksete tegemisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil, mil dividendid või muud omakapitali vähendavad väljamaksed välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest on dividendid välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.

Alates aastast 2019 on dividendide väljamaksetele võimalik rakendada maksumäära 14/86. Kehtiva seaduse kohaselt saab dividendide maksmisel soodsamat maksumäära kasutada kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamaksesumma ulatuses, mis on eelnevatel aastatel maksustatud maksumääraga 20/80. Esimeseks arvessevõetavaks aastaks keskmise dividendimakse leidmisel on aasta 2018.

1.17 Kohustuslik reservkapital

Äriseadustiku kohaselt moodustatakse kohustuslik reservkapital iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

1.18 Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja juhatusepoolse aruande koostamise kuupäeva vahelisel ajal, kuid on seotud aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel toimunud tehingutega.

1.19 Uute rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite, avaldatud standardite muudatuste ja Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgenduste rakendamine

Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Kontsernile kohustuslikuks alates 01.01.2022, kuid ei avaldanud Kontserni finantsaruandele olulist mõju.

"Tulu enne otstarbekohast kasutamist, kahjulikud lepingud – lepingu täitmise kulud, viide kontseptuaalsele raamistikule" – IAS 16, IAS 37 ja IFRS 3 piiratud ulatusega muudatused ning parandused IFRS-ides 2018–2020 – IFRS 1, IFRS 9, IFRS 16 ja IAS 41 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

IAS 16 muudatus keelab ettevõttel põhivara soetusmaksumusest maha arvata põhivara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimise aja jooksul toodetud toodangu müügist saadud tulu. Sellise toodangu müügist saadud tulu koos tootmiskuludega kajastatakse nüüd kasumiaruandes. Ettevõte peab kasutama sellise toodangu kulude mõõtmiseks IAS 2 standardit. Kulud ei sisalda testitava vara amortisatsiooni, kuna see ei ole veel valmis otstarbekohaseks kasutamiseks. IAS 16 muudatus selgitab samuti, et ettevõte peab "testima vara korralikku töökorda", kui ta hindab vara tehnilist ja füüsilist taset. Vara finantstulemused ei ole sellisel hindamisel asjakohased. Seega võib vara olla viidud juhtkonna ettenähtud tööseisundisse ja selle suhtes võib kohaldada kulumit enne, kui see saavutab juhtkonna eeldatava põhitegevuse tulemuse.

IAS 37 muudatus selgitab mõistet "lepingu täitmise kulud". Muudatuses selgitatakse, et lepingu täitmise otsesed kulud sisaldavad lepingu täitmise lisakulusid; ning muude kulude jaotamist, mis on otseselt seotud selle täitmisega. Muudatus selgitab samuti, et enne kahjumlikust lepingust tuleneva eraldise moodustamist peab ettevõte kajastama väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on tekkinud lepingu täitmiseks kasutatud varade, mitte selle lepinguga seotud varade puhul.

IFRS 3 muudatused viitavad 2018. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule, et määrata kindlaks, mis on äriühenduse mõistes vara ja kohustus. Enne muudatust viitas IFRS 3 2001. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Peale selle lisati IFRS 3 standardisse uus erand kohustuste ja tingimuslike kohustuste kohta. Erand täpsustab, et teatud kohustuste ja tingimuslike kohustuste liikide kajastamisel peab ettevõte IFRS 3 standardi kohaselt viitama hoopis IAS 37 või IFRIC 21 standardile, mitte 2018. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Ilma uue erandita kajastaks ettevõte mõned kohustused äriühenduses, mida ta ei kajastaks vastavalt IAS 37 standardile. Seega oleks pidanud ettevõte kohe pärast ühinemist lõpetama kohustuse kajastamise ja kajastama kasumit, mis ei tekita majanduslikku kasu. Samuti selgitati, et omandaja ei pea kajastama tingimuslikke varasid omandamise kuupäeva seisuga, nagu on määratletud IAS 37-s.

IFRS 9 muudatus käsitleb seda, millised tasud tuleb arvesse võtta finantskohustuste kajastamise lõpetamise hindamisel, kasutades 10% testi. Kulud või tasud võivad olla makstud kas kolmandatele osapooltele või laenuandjale. Muudatuste kohaselt ei arvestata kolmandatele osapooltele makstud kulusid või tasusid 10% testi.

IFRS 16-ga kaasnevat illustreerivat näidet 13 on muudetud, et eemaldada rendileandja renditud vara täiustamisega seotud maksete kirjeldus. Muudatuse põhjuseks on kõrvaldada kõik võimalikud segadused rendi stiimulite käsitlemisel.

IFRS 1 lubab teha vabastuse, kui tütarettevõttest saab esmakordne IFRS-i kasutuselevõtja hiljem kui tema emaettevõte. Tütarettevõte saab mõõta oma varasid ja kohustusi bilansilistes (jääk)maksumustes, mida oleks

kasutatud emaettevõtte konsolideeritud finantsaruannetes emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga, kui seoses konsolideerimisprotseduuridega ja äriühenduse, mille raames emaettevõte tütarettevõtte omandas, mõjude arvestamisega ei ole tehtud mingeid korrigeerimisi. Standardit IFRS 1 muudeti, et ettevõtted, kes on kasutanud seda IFRS 1 vabastust, saaksid mõõta kumulatiivseid kursivahesid, kasutades emaettevõttes kajastatud summasid emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga. IFRS 1 muudatus laiendab eelnimetatud vabastust kumulatiivsetele kursivahedele, et vähendada kulusid esmakordsetele kasutuselevõtjatele. Muudatus kehtib ka sidusettevõttele või ühisettevõtmisele, kes kasutavad sama IFRS 1 vabastust.

Nõue, mille kohaselt ettevõtted elimineerivad rahavood maksustamisest IAS 41 õiglase väärtuse mõõtmisel, on nüüd tühistatud. Selle muudatuse eesmärk on viia standard vastavusse nõudega diskonteerida rahavooge maksujärgselt.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused olulist mõju finantsaruandlusele.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esimest korda kehtima 01.01.2022 algaval aruandeaastal, ei ole eeldatavasti olulist mõju Kontsernile.

Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Kontsernile kohustuslikuks alates 01.01.2023 või hilisematel perioodidel ja mida Kontsern ei ole rakendanud enne tähtaega.

"Arvestuspõhimõtete avalikustamine" – IAS 1 ja IFRS-i rakendusjuhendi nr 2 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas ka seda, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näited arvestuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui see aga avalikustatakse, siis ei tohiks see varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toetamiseks muudeti ka IFRS-i rakendusjuhendit nr 2 "Olulisuste otsuste tegemine", et anda juhiseid olulisuse mõiste rakendamiseks arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandlusele.

"Arvestushinnangute mõiste" – IAS 8 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

IAS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest.

Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandlusele.

"Varade ja kohustustega seotud edasilükkunud tulumaks, mis tuleneb ühest tehingust" – IAS 12 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

IAS 12 muudatused täpsustavad, kuidas kajastada edasilükkunud tulumaksu sellistelt tehingutelt nagu rendilepingud ja kahjutustamise kohustused. Teatud tingimustel on ettevõtted varade või kohustuste esmakordsel kajastamisel vabastatud edasilükkunud tulumaksu kajastamisest. Varasemalt ei olnud selge, kas vabastus rakendub selliste tehingute suhtes nagu rendilepingud ja kahjutustamise kohustused – tehingud, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustus. Muudatused selgitavad, et vabastust ei rakendata ning

ettevõtetel on kohustus kajastada vastavatelt tehingutelt edasilükkunud tulumaks. Muudatused nõuavad ettevõtetelt edasilükkunud tulumaksu kajastamist tehingutelt, millest tulenevad esmasel kajastamisel maksustatavate ja mahaarvatavate ajutiste erinevuste võrdsed summad. Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandlusele.

"Liisingud: rendikohustus müügi- ja tagasirendi korral" – IFRS 16 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

Muudatused puudutavad müügi-tagasirendi tehinguid, mis vastavad IFRS 15 nõuetele, mida tuleb kajastada müügina. Muudatused nõuavad, et müüja-rentnik hindaks hiljem tehingust tulenevaid kohustusi nii, et ta ei kajastaks talle säilinud kasutusõigusega seotud kasumit või kahjumit. See tähendab sellise tulu edasilükkamist isegi siis, kui kohustus on teha muutuvaid makseid, mis ei sõltu indeksist ega intressimäärast. Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandlusele.

"Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine" – IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

Need muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühi- või pikaajalisteks olenevalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus sisuline õigus lükata tasumine edasi vähemalt kaheteistkümne kuu võrra. Juhend ei nõua enam sellist tingimusteta õigust. 2022. aasta oktoobri muudatus kehtestas, et pärast aruandekuupäeva järgitavad laenukohustused ei mõjuta võlgade liigitamist lühi- või pikaajaliseks aruandekuupäeval. Juhtkonna ootused selle kohta, kas nad kasutavad hiljem arveldamise edasilükkamise õigust, ei mõjuta kohustuste klassifitseerimist. Kohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandekuupäeval või enne seda, isegi kui laenuandja annab sellest tingimusest loobumise pärast aruandeperioodi lõppu. Seevastu liigitatakse laen pikaajaliseks, kui laenulepingut rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks täpsustavad muudatused võlgade klassifitseerimisnõudeid, mida ettevõte võib arveldada selle konverteerimisel omakapitaliks. Arveldamine on määratletud kui kohustise kustutamine raha, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Erand kehtib konverteeritavatele instrumentidele, mida võidakse konverteerida omakapitaliks, kuid ainult nende instrumentide puhul, mille konverteerimisoptsioon on klassifitseeritud omakapitaliinstrumendiks liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina. Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandlusele.

"Investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahel toimuv varade müük või üleandmine" – IFRS 10 ja IAS 28 muudatused (IASB määrab rakendamise kuupäeva; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja IAS 28 nõuetes, mis reguleerivad investori ja tema sidusvõi ühisettevõtte vahelisi varade müüke või üleandmisi. Muudatuse peamine mõju seisneb selles, et kasum või kahjum kajastatakse täies ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. Kui tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äritegevust, kajastatakse kasum või kahjum osaliselt, isegi kui need varad on tütarettevõtte omad. Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandlusele.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel (sh IFRS 17, IFRS 4 ja IFRS 14), mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Kontsernile.

Lisa 2. Riskide juhtimine

Riskijuhtimise põhimõtted

Risk on Kontsernis defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast tulemusest. Riskijuhtimine on protsess, mille eesmärk on tegevuse tõhusus ja kasumlikkus, mis vastaks strateegias määratud aktsionäride ootustele. Kuna riske esineb kõikides tegevustes ja kõikidel tegevustasanditel, oleme loonud sisekontrollisüsteemi, mille kaudu on peale juhtkonna riskijuhtimisse kaasatud ka kõik Kontserni töötajad. Riskijuhtimise ülesanneteks on äritegevusega seotud riskide tuvastamine ja mõõtmine, riskide kontrolli all hoidmiseks vajalike meetmete rakendamine, riskide seire ning aruandmine riskijuhtimise tulemuslikkuse kohta.

Olemuslikult mõõdab Kontsern riske järgmiselt:

i) kvantifitseerides ehk hinnates riski võimalikku suurust rahalise mahu muutuse kaudu või
ii) kvalitatiivselt ehk tuginedes eksperdihinnangule riski suuruse ja selle esinemise tõenäosuse kohta, arvestades toimivat kontrollikeskkonda.

Olenemata nendest valikutest oleme võtnud kasutusele riskiisu ja -taluvuse mõõdikud, mis aitavad meil tuvastada riskide liikumise trende ja valmistada ette tegevusi, mis on vajalikud paremaks kontrollimiseks või maandamiseks. Sõltuvalt riskikategooriast koostatakse kas igakuiseid või kvartaalseid aruandeid. Kvartali riskiaruanne on koondriski aruanne ning see jõuab kõrgeima juhtimistasandini.

Riskijuhtimise struktuur ja vastutus

Kontserni riskijuhtimise süsteem on juhtimistasandil tsentraliseeritud – riskijuhtimist reguleerivad poliitikad ja põhimõtted kehtestab kontserniülesena Panga nõukogu või juhatus, et tagada Coop Pangas ja tütarettevõtetes ühtsete riskijuhtimise põhimõtete järgimine ning kiire ja tõhus reageerimine majanduskeskkonna või Kontserni ärimudeli muutustele. Riskijuhtimise korraldus peab vastama kehtivatele õigusaktidele ja standarditele.

Panga juhatus vastutab riskide juhtimise, kontrollimise, riskijuhtimise põhimõtete ja meetodite juurutamise ning riskijuhtimise tulemuslikkuse eest. Riskijuhtimise korraldamisel võib juhatus piiratud ulatuses delegeerida riskide võtmise, kontrollimise ja jälgimise juhatuse moodustatud kollegiaalsetele otsustusorganitele, kellel on piiratud otsustuspädevus.

Panga juhatus on moodustanud järgmised piiratud otsustuspädevusega komiteed ja komisjonid.

Aktivate ja passivate juhtimise komitee (APJK) ülesanded, koosseis ja tegevus on määratletud tema reglemendiga. Komitee ülesanne on jälgida, kontrollida, analüüsida, hinnata ja juhtida riske, võtta vastu otsuseid ning viia neid ellu järgmistes vastutusvaldkondades:

Panga ja Kontserni likviidsusrisk, lühi- ja pikaajalise likviidsuspositsiooni hindamine ja juhtimine;
Panga varade ja kohustuste tähtajastruktuuri jälgimine;
intressitulude ja -kulude tasakaalu planeerimine ja intressiriski juhtimine;
vastaspooltega seotud tähtajaliste ja mahuliste limiitide kehtestamine;
võlakirjaportfelli juhtimine.

Krediidikomitee on Panga kõrgeim organ krediidiotsuste tegemisel ja riskide juhtimise eest vastutav tööorgan, mis on moodustatud kooskõlas krediidiasutuste seadusega ja Panga põhikirjaga, tagamaks Panga krediidipoliitika elluviimine krediidiotsuste vastuvõtmise ja tagatiste nõuetele vastavuse hindamise kaudu.

Krediidikomisjon täidab krediidikomitee funktsioone väiksema riskiga krediteerimisotsuste vastuvõtmisel.

Kontode komitee ülesanne on juhtida ja kontrollida oma otsuste kaudu suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskiga klientidega kliendisuhte loomist ja monitoorimist ning vajaduse korral kliendisuhete lõpetamist.

Riskijuhtimise tõhusaks elluviimiseks kasutatakse kolmetasandilise kaitseliini põhimõtet kooskõlas Panga nõukogu kinnitatud sisekontrollisüsteemi põhimõtetega.

Otsest riskikontrolli funktsiooni kandvad struktuuriüksused

Esimene kaitseliin

Esimese kaitseliini moodustavad müügi- ja tugiüksused ning tütarettevõtted. Esimese kaitseliini ülesanne on tagada oma vastutusalas olevate tegevuste, toodete ja protsessidega seotud riskide tuvastamine, hindamine ning riskide kontrolli all hoidmiseks vajalike meetmete rakendamine.

Teine kaitseliin

Teise kaitseliini rolli kannavad riskijuhid ja analüütikud riskijuhtimise ja krediidiriski osakonnas. Teise kaitseliini peamised funktsioonid on:

kontserniülese vaatena regulaarne riskide tuvastamine, hindamine ja monitoorimine;
stressitestimine, sh likviidsus-, krediidi- ja tururiskide osas ning vastavate riskiaruannete koostamine;
juhatuse ja nõukogu teavitamine riskidest;
riskijuhtimise metoodika arendamine, esimese kaitseliini nõustamine riskijuhtimise valdkonnas;
koolituste korraldamine riskijuhtimise valdkonnas;
sisereeglitele ja õigusaktidele vastamise kontroll ja monitooring;
plaaniliste ja erakorraliste sisekontrollide läbiviimine organisatsioonis.

Kolmas kaitseliin

Siseauditi üksus

Siseauditi üksus auditeerib Kontserni tegevuse vastavust õigusaktidele ja juhenditele, äriprotsesside ja sisekontrollisüsteemi toimimist ja tõhusust, Panga struktuuriüksuste vastavust Panga pädeva organi vastuvõetud otsustele, samuti kehtestatud reglementide, piirangute ja muude sisemiste normide järgimist. Siseauditi üksuse tegevuse eesmärk on Panga aktsionäride, hoiustajate ja muude kreeditoride huvide kaitsmine.

Kapitali juhtimine

Kontsern kasutab riskipõhist kapitali planeerimist, mis tagab, et kõik riskid on igal ajahetkel omavahenditega piisavalt kaetud. Aktsepteeritud kapitalina käsitletakse Kontserni omavahendeid, mis koosnevad esimese taseme ja teise taseme omavahenditest. Ülevaade regulatiivsetest omavahenditest on esitatud alljärgnevas tabelis.

Kapitalibaas	31.12.2022*	31.12.2021
Esimese taseme omavahendid
Sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss	94 583	74 416
Kohustuslik reservkapital	3 838	3 165
Eelmiste perioodide jaotamata kasum	30 513	20 461
Aruandeperioodi aktsepteeritav kasum	10 769	8 012
Muu akumuleeritud koondkasum	-883	-15
Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus (-)	-6 757	-6 757
Immateriaalne põhivara (-)	-8 579	-7 457
Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine (-)	-18	-6
Muud mahaarvamised I taseme omavahenditest (-)	-1 898	-963
Muud üleminekusätetest tulenevad omavahendite korrigeerimised	157	315
Esimese taseme omavahendid (CET I kapital)	121 725	91 171
Täiendavad esimese taseme omavahendid	16 100	0
Esimese taseme omavahendid kokku (Tier I kapital)	137 825	91 171
Allutatud kohustised	22 000	17 000
Teise taseme omavahendid (Tier II kapital)	22 000	17 000
Aktsepteeritud kapital adekvaatsuse arvutamiseks	159 825	108 171

* Sisaldab 2022. aasta 9 kuu vahekasumit, mille kaasamiseks omavahendite koosseisu on Finantsinspektsioon andnud loa.

Kapitali planeerimine toimub Kontserni strateegiat, tulevikuootusi ning riskiprofiili ja riskiisu arvesse võtvate finantsseisundi aruande ja kasumi prognooside alusel. Kapitali planeerimise eest vastutab Panga juhatus.

Sisemine kapitali adekvaatsuse hindamise protsess (ICAAP) on pidev protsess, mille eesmärk on hinnata Kontserni riskiprofiili ja sellele vastavat kapitali vajadust – ICAAP on aluseks regulaarsele kapitali planeerimisele Kontsernis.

Kapitali vajaduse planeerimine ja prognoosimine toimub regulatiivse kapitali adekvaatsuse arvutamise alusel, mis võtab arvesse ICAAP-ist ja Finantsinspektsiooni järelevalvealasest läbivaatamise ja hindamise protsessist (SREP) tulenevaid kapitalinõudeid ning millele liidetakse kapitalinõuded lisariskide katteks, mida ei ole regulatiivsete kapitalinõuete raames arvestatud.

Kontserni riskiprofiili hinnatakse eelkõige järgmiste riskide alusel: krediidirisk, kontsentratsioonirisk, likviidsusrisk, tururiskid, sh finantsinvesteeringute portfellist tulenev risk, pangaportfelli intressirisk, operatsioonirisk, strateegiline risk, mainerisk.

Minimaalne soovitatav kapitali adekvaatsuse tase on SREP-i hinnanguga kehtestatud minimaalne nõutav kapitali adekvaatsuse tase, millele liidetakse vastavalt Kontserni kehtivale tegevusstrateegiale ja

finantsprognoosidele vajaduspõhine tegevusmahtude kasvuks, strateegia elluviimiseks ja stabiilse finantsseisundi tagamiseks vajalik varu.

Kapitali vajaduse leidmiseks prognoositakse finantspositsioone, võttes arvesse riskipositsioonide ja omakapitali kirjete muutusi. Finantsseisundi aruande ja kasumiaruande prognoose vaatab regulaarselt üle ja kinnitab Panga juhatus. Lisaks arvestatakse strateegilise riski ja maineriski võimaliku mõjuga Kontserni tegevuse edukusele ning leitakse vajalik omakapitali puhver, et tagada sisemiselt soovitav kapitali adekvaatsuse tase alternatiivsete ja riskistsenaariumite realiseerumisel. Ülevaade kapitali adekvaatsuse kujunemisest koos SREP-i hinnangust tulenevate kapitalinõuetega esitatakse Panga juhatusele ja nõukogule kord kvartalis.

Kontsern tagab, et kõik riskid oleksid igal ajal kaetud piisava kapitaliga. Kontsern on 31.12.2022 seisuga ja oli ka 31.12.2021 seisuga kooskõlas kõikide regulatiivsete kapitalinõuetega.

Krediidiriski juhtimine

Krediidiriski suurus väljendab tõenäolist kahju, mis võib tuleneda vastaspoole kohustuste mittetäitmisest krediidiriskile avatud nõuete puhul Kontserni ees.

Kontsern lähtub krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel standardmeetodist. Kapitalinõuete arvutamisel kasutab Kontsern aktsepteeritud reitinguagentuuride reitinguid Finantsinspektsiooni kehtestatud korra järgi.

Krediidiriski juhtimise aluseks on Kontserni krediidipoliitika. Krediidipoliitika põhieesmärk on saavutada jätkusuutlikult aktsionäride nõutav tulunormi tagav Kontserni varade tootlikkus krediiditegevusest, järgides konservatiivsuse ja riskide hajutatuse põhimõtteid ning võttes mõõdukaid riske, mis oleksid hinnatavad ja juhitavad.

Kontserni peamised krediidiriskile avatud varad on järgmised:

raha ja raha ekvivalendid (sh nõuded keskpankadele ja krediidiasutustele, lisa 9);
finantsinvesteeringud (lisa 10);
laenud ja nõuded klientidele (lisa 11);
muud finantsvarad (lisa 12).

Rahapaigutused krediidiasutustesse ja finantsinvesteeringud väärtpaberitesse tehakse vastavalt APJK kinnitatud vastaspoole limiidile. Vastaspoole krediidikõlblikkuse hindamisel ja krediidilimiidi määramisel võetakse arvesse tema asukohariiki ja hinnangut vastaspoole finantsseisundile, juhtimisele, juriidilisele staatusele ja turupositsioonile. Võlakirjainvesteeringute puhul hinnatakse täiendavalt likviidsust ja reitingut.

Krediidiriski mõõtmine

Kontsern kasutab sisemisi krediidiriski klasse, mis peegeldavad hinnangut iga vastaspoole maksejõuetuse tõenäosusele.

Panga krediidinõudeid klassifitseeritakse ja grupeeritakse kord kuus. Krediidinõuete krediidiriski klassid olenevalt laenusaaja maksedistsipliinist, finantsmajanduslikust seisundist ja muudest krediidiriski suurenemist mõjutavatest teguritest on järgmised:

A ei ole ilmnenud asjaolusid, mis võiksid põhjustada laenu mittelaekumist vastavalt laenulepingu tingimustele ehk korras laen, tähtajaks tasumata põhiosa maksed ja intressid puuduvad või on kuni 14 päeva vanad;
B sisaldab potentsiaalseid nõrkusi, mille kõrvaldamata jätmine võib tulevikus mõjutada laenusaaja krediidivõimelisust, põhiosa või intressimaksetega on viivitatud 15–30 päeva;
C sisaldab selgelt identifitseeritavaid puudusi, mille alusel võib arvata, et laenu täielik tagasimaksmine on kaheldav või laenu on restruktureeritud makseraskuste tõttu, makseviivitus 31–60 päeva;
D laenusaaja ebapiisav krediidivõimelisus, mille alusel võib arvata, et laenu lepingujärgne tagasimaksmine on ebatõenäoline, kui olukord oluliselt ei muutu ehk kahtlane laen, makseviivitus 61–90 päeva;
E laenusaaja ei suuda laenu lepingus kokkulepitud tingimustel püsivalt täita ehk maksejõuetusega laen, makseviivitus 91–180 päeva;
F laenu teenindamine on lõppenud ning väljavaated maksevõime taastumiseks puuduvad ja/või leping on erakorraliselt üles öeldud ehk lootusetu laen, makseviivitus 181 päeva ja enam või makseviivitus 91 päeva ja enam ning tagasimaksete summa 3 kuu jooksul on olnud 0 eurot.

Makseviivituse hindamisel krediidinõuete klassifitseerimiseks rakendatakse kapitaliregulatsioonist tulenevaid olulisuse piirmäärasid.

Riskiklass	Jälgimine	PD%	Moody's	S&P
A		0,01%–1%	Baa1, Baa2, Baa3	BBB, BBB+, BBB
B	Tavaline jälgimine	1%–3%	Ba1, Ba2, Ba3	BB+, BB, BB
C		3%–20%	B1, B2, B3	B+, B, B
D	Spetsiifiline jälgimine	20%–50%	C	C
E		100%	C	D
F	Mittetöötav	100%	C	D

Kontsern jaotab laenud krediidikvaliteedi klassidesse alljärgnevalt.

Maksejõuetuse tõenäosuse (PD) määrad on arvutatud, lähtudes kaalutud keskmisest Kontserni laenutoodete portfellist ja need võivad varieeruda teistsuguse portfelli jaotuse korral toodete lõikes. Liisingfinantseerimise ja kodulaenude PD määrad on keskmisest väiksemad ning tarbijalaenud keskmisest kõrgema PD määraga. S&P või Moody'se reitinguklassid A kategoorias määratakse ainult aktiivsel turul kaubeldavatele võlakirjadele, mistõttu ei ole neid ülalolevas tabelis laenude jaotuse kohta esitatud.

aastal on oluliselt suurenenud ebakindlus majanduses. Makromajanduslikku olukorda ja väljavaadet on mõjutamas jätkuvad pandeemia mõjud tarneahelatele, poliitiline olukord ning jätkuv sõda Ukrainas, energiakriis jne. Väge kõrge inflatsioon, kasvav EURIBOR-i tase ja ootus töötuse suurenemisele on mõjutamas tarbijate kindlustunnet. Seni ei ole muutused makromajanduslikus olukorras märkimisväärseid muutusi Kontserni krediidikvaliteedis kaasa toonud – võlglaste maht on jätkuvalt väga madalal tasemel, nõudlus maksepuhkuste ja muude restruktureerimise meetmete järele on piiratud ning tagatiste väärtused stabiilsed. Kontsern jälgib pidevalt üldist majanduslikku olukorda ning on vastavalt turu olukorrale ja väljavaatele kohandanud üldist krediidiriski hindamist, protsesse ja mudeleid:
1. aasta esimeses kvartalis tehti kindlaks kliendid, kes olid otseste või kaudsete majanduslike seoste kaudu mõjutatud Venemaa ja Ukraina konfliktist. Tuvastatud kliendid lisati sagedasema regulaarse jälgimise alla ja tulenevalt kõrgenenud krediidiriskist tehti ettevaatavalt erakorralisi allahindlusi. 2022. aasta lõpuks on enamik tuvastatud klientidest oma majandustegevuse ümber organiseerinud ja suurem osa eriprovisjonidest on tagasi võetud.

Kontsern on täiendanud oodatavate krediidikahjude allahindlusmudelit rakendatavate kaalude ülevaatamisega ja laiendanud makromajanduslike, keskkonna, sotsiaalmajanduslike ning juhtimislike mõjutajate valikut erinevatele krediiditoodetele. Tehtud muudatused on teinud allahindlusmudeli tundlikumaks erinevatele muutustele majanduses ja krediidikvaliteedis. Kliente, kelle äritegevusega võib kaasneda keskkonnamõju, analüüsitakse igal konkreetsel juhul, et nende äritegevus vastaks kehtivatele keskkonnahoiu normidele.

Oodatava krediidikahju (ECL) mõõtmine

Krediidinõuete hindamise aluseks on kolmefaasiline oodatava krediidikahjumi (ECL) mudel, mis arvestab muutusi krediidikvaliteedis alates laenu algsest arvelevõtmisest. Kontsern kasutab sisemiselt arendatud mudeleid, mis võtavad arvesse väliseid makromajanduslikke tegureid (sealhulgas töötuse määr, majanduskasv).

IFRS 9 standardi kohaselt jaotatakse finantsvarad, lähtudes viivituspäevade arvust, juriidilise isiku finantsseisundist ja muudest muutustest nõude kvaliteedis, kolme faasi: kas töötavaks nõudeks (performing, faas 1), kvaliteedi langusega nõudeks (under-performing, oluline krediidiriski suurenemine, faas 2) või mittetöötavaks nõudeks (non-performing, maksejõuetus, faas 3). Faas 1 nõuetele leitakse allahindlusmäär

12 kuu oodatava krediidikahju alusel. Faas 2 ja faas 3 nõuetele leitakse allahindlusmäär lepingu kehtivusaja jooksul oodatava krediidikahju alusel. Faas 3 nõuetele leitakse allahindlus, eeldades nõude maksejõuetust (default).

Oodatav kahju on leitav maksejõuetuse tõenäosuse (PD), kahjumäära (LGD) ja maksejõuetuse hetke oodatava nõudejäägi (EAD) korrutisena diskonteerituna tänapäeva. Laenukahjude hindamiseks võetakse arvesse laenu ja intressimaksete laekumisi tulevastel perioodidel, samuti oodatavaid laekumisi tagatisvara müügist, laenunõude müügist või tulevikus taastuvast maksevõimest, diskonteerides finantsvara algse sisemise intressimääraga, mille tulemusel leitakse laenu tagasisaadav summa.

Tulevikku vaatava teabe lisamiseks ECL-i mõõtmisse korrigeeritakse nõude oodatavat PD-d vastavalt makromajanduslikule prognoosile alates 4-st kuust.

Kõikide tootegruppide puhul on PD-de korrigeerimiseks kasutatud makromajanduse stsenaariumite valik baseerunud eksperdiarvamusel ja kvantitatiivsel analüüsil. Makronäitajatest kasutab Coop Pank analüüsi tulemusel iga tootegrupi puhul statistiliselt oluliseks osutunud näitajate kogumit:

tarbimislaenud töötuse määr, tarbijahinnaindeks, 6 kuu euribor;
eluasemelaenud töötuse määr, tarbijahinnaindeks, SKP muutus, keskmine eluasemelaenude intressimarginaal, kinnisvara hinnaindeks, tööhõive määr, keskmine brutokuupalk;
ärilaenud töötuse määr, tarbijahinnaindeks, SKP muutus, kinnisvara hinnaindeks, tööhõive määr, 6 kuu euribor.

Regressioonanalüüs on koostatud Eesti viivislaenude ja makronäitajate vahel. Makromajanduslike näitajate prognoosid põhinevad Eesti Panga viimasel olemasoleval makromajanduslike suundumuste analüüsil. Kaalutud mõju maksejõuetuse tõenäosusele on arvutatud, kasutades kaaluna baasstsenaariumi puhul 60% määra, positiivse stsenaariumi korral 10% määra ja negatiivse stsenaariumi puhul 30% määra ning seda kõigi toodete puhul. Kaalude määramisel on kasutatud eksperdiarvamusi. Võrreldes 2021. aastaga ei ole kaalusid muudetud.

Individuaalne ja grupiviisiline hindamine ning grupeerimine

Individuaalselt hinnatakse äriklientide nõudeid, mille puhul kliendi kogurisk (nõuete kogusumma, kui risk kuulub konsolideerimisele regulatiivse kontsentratsiooniriski mõistes) ületab krediidikomitee sätestatud olulise riski piiri 250 tuhat eurot ning kuulub riskiklassi C, D, E ja F. Eraklientide puhul on vastav riski piir 150 tuhat eurot. Individuaalselt hinnatakse ka pideva jälgimise all olevate klientide nõudeid.

Krediidinõudeid hinnatakse klassifitseerimise ja grupeerimise tulemuste alusel grupipõhiselt või individuaalselt. Nõuete grupeerimise eesmärk on koondada sarnast krediidiriski omavad nõuded, et hinnata neid grupipõhiselt arvestades laenu liiki, laenu tagatust, krediidireitingut. Grupeerimise eelduseks on piisava ja statistiliselt usaldusväärse teabe olemasolu. Nõuete gruppide tunnuste ja allahindlusmäärade arvestamise aluseks on laenuportfelli statistilise käitumise, reaalsete kahjujuhtumite ja majanduse üldise olukorra muudatuste analüüs, makromajanduslikud prognoosid ning asjakohaste makronäitajate mõju klientide maksevõimele ja tagatiste väärtustele.

Nõuete hindamise sagedus:

grupipõhist hindamist tehakse igal kuul;
individuaalset hindamist tehakse kord kvartalis ja hindamise tulemused kinnitatakse Panga krediidikomitees.

Märkimisväärne krediidiriski suurenemine

Märkimisväärseks krediidiriski suurenemiseks loetakse ühe või mitme alloleva kriteeriumi esinemist:

kui klient on olnud viimase kolme kuu jooksul vähemalt üks kord üle 30-päevases võlgnevuses;
kliendi riskiklass on halvenenud kahe astme võrra võrreldes laenu esmase väljastamisega;
kui mõni kliendi nõuetest on restruktureeritud makseraskuste tõttu või sisaldab intressi maksepuhkust või intressi ajatamist;
klient on pideva jälgimise all.

Sama ärikliendist laenusaaja kõik nõuded hinnatakse samasse klassi, madalaima riskiklassi järgi. Nõuete klassifitseerimiseks kasutatakse võlapäevade arvestamisel kapitaliregulatsioonist tulenevaid olulisuse piirmäärasid.

Pank kehtestas uued lisakriteeriumid, et tuvastada kõrgenenud krediidiriski, rakendades jälgimisnimekirja lisamise põhimõtet. Tunnused, mis viitavad võimalikule vajadusele lisada klient jälgimisnimekirja, on järgmised:

negatiivsed makromajanduslikud sündmused, mis mõjutavad klienti või tööstusharu jne;
ebasoodsad muutused kliendi finantsseisundis, mis võivad oluliselt mõjutada tema suutlikkust võlga teenindada;
osa kliendi nõudeid on restruktureeritud;
kliendi nõrgenenud maksekäitumine ja makseviivitus rohkem kui 30 päeva;
kliendi finantskovenandid jäävad täitmata ulatuses, mis viitab piiratud võimalustele teenindada võlga nõuetekohaselt;
ebasoodsad muutused tagatisvara väärtuses ja positsioonis;
õiguslikud toimingud ja meetmed, mis võivad oluliselt mõjutada kliendi majanduslikku olukorda;
välisaudiitorite väljatoodud märkused;
muud tegurid, mis viitavad potentsiaalselt suurenenud krediidiriskile.

Maksejõuetuse definitsioon ja mittetöötavad varad

Kontsern defineerib finantsvara maksejõuetuks, lähtudes kvalitatiivsetest või kvantitatiivsetest kriteeriumitest.

Kvantitatiivsed kriteeriumid:

vähemalt üks kliendile väljastatud nõuetest on üle 90 päeva viivituses lepinguliste maksetega (põhiosa või intress); ja
võlgnevuse suurus ületab olulisuse piirmäära.

Kvalitatiivsed kriteeriumid:

ettevõtte finantsseisundi oluline halvenemine sellisel määral, et klient ei ole võimeline laenu teenindama ja tagasi maksma;
finants- või muude kovenantide rikkumine määral, mis mõjutab oluliselt kliendi maksevõimet ja laenude tagasimaksmise võimet;
saadud finantseeringu mittesihipärane kasutamine võrreldes laenulepingus kokkulepituga sellisel määral, mis mõjutab oluliselt kliendi maksevõimet ja laenude tagasimaksmise võimet;
klient on esitanud (või tema vastu on esitatud) pankrotiavaldus või sarnast juriidilist kaitset otsiv avaldus (nt saneerimine);
kliendi rahavoog/sissetulek on ebapiisav kohustuste täielikuks teenindamiseks ja kliendi tagatisvara on asutud realiseerima täite- või pankrotimenetluses;
nõude nüüdispuhasväärtus on makseraskuste tõttu restruktureerimise käigus vähenenud rohkem kui 1% nõude summast ning makseraskuste tõttu restruktureerimise tunnused on jätkuvalt alles;
krediidiriski positsiooni on korduvalt restruktureeritud ja on tõenäoline, et klient ei suuda laene kokkulepitud tingimustel teenindada ja tagasi maksta;
eraisikust klient on surnud ja nõue ei ole uuele laenusaajale (näiteks pärija) ümber vormistatud;
klient on toime pannud pettuse.

Kui laenu on vähemalt 3 kuud korrektselt teenindatud ja ühtegi ülaltoodud kriteeriumitest enam ei esine (maksejõuetusele või märkimisväärsele krediidiriski suurenemisele viitavad kriteeriumid), võib laenu arvata tagasi faasi 2 või 1 kuuluvaks, välja arvatud juhul, kui krediidinõudele on rakendatud makseraskuse tõttu restruktureerimise meetmeid. Lepingutele, millele on rakendatud makseraskuse tõttu restruktureerimise meetmeid, rakendatakse pärast restruktureerimise lõppemist kaheaastast katseaega, enne kui vastaspoole nõudeid saab lugeda tagasi faasi 1 või 2 kuuluvateks.

Sensitiivsusanalüüs

Kontsern kasutab sensitiivsusanalüüsi tegemisel makronäitajaid, mis on analüüsi tulemusel osutunud statistiliselt oluliseks ning omavad suuremat mõju allahindluste muutusele – töötuse määr, tarbijahinnaindeks, SKP muutus, keskmine eluasemelaenude intressimarginaal ja kinnisvara hinnaindeks. Sensitiivsusanalüüs näitab, millist mõju võiksid Kontserni allahindlustele avaldada allahindlusmäärade leidmisel kasutatavad makronäitajate muutused.

Kaalutud mõju maksejõuetuse tõenäosusele on arvutatud, kasutades kaaluna baasstsenaariumi puhul 60% määra, positiivse stsenaariumi korral 10% määra ja negatiivse stsenaariumi korral 30% määra ning seda kõigi toodete puhul. Kaalusid 2022. aastal ei muudetud.

Alljärgnev tabel näitab baasstsenaariumi kaalude muutuste mõju Kontserni laenuportfellile seisuga 31.12.2022.

Stsenaariumi kaalude muutus (baas-positiivne-negatiivne)	Mõju ECL'le
60%-0%-40%	221
60%-20%-20%	-203

Seisuga 31.12.2021 baasstsenaariumi kaalude muutuste mõju sama metoodika puhul oli selline:
Stsenaariumi kaalude muutus (baas-positiivne-negatiivne)	Mõju ECL'le
60%-0%-40%	12

60%-20%-20% -23

Alljärgnev tabel näitab Kontserni ECL-i muutust 31.12.2022 juhul, kui kasutada erinevaid makronäitajate eeldusi.

	Suurenemise mõju	Vähenemise mõju
Töötuse muutus +/-1%	856	-627
Tarbijahinnaindeksi muutus +/-1%	109	-91
Kinnisvara hinnaindeksi muutus +/-2%	-202	242
SKP muutus +/-5%	-23	91
Eluasemelaenude intressimarginaali muutus +/-0,5%	47	0

Alljärgnev tabel näitab Kontserni ECL-i muutust 31.12.2021, arvestades erinevaid makronäitajate eeldusi.

	Suurenemise mõju	Vähenemise mõju
Töötuse muutus +/-1%	159	-97
Tarbijahinnaindeksi muutus +/-1%	35	-11
Kinnisvara hinnaindeksi muutus +/-2%	-46	36
SKP muutus +/-5%	-11	0
Eluasemelaenude intressimarginaali muutus +/-0,5%	34	-3

Maksimaalne krediidiriskile avatud positsioon

Kontserni maksimaalne krediidiriskile avatud positsioon finantsinstrumentidest, millele rakendatakse allahindlusmudelit:

31.12.2022	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid	364 878	0	0	364 878
Võlainstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi	18 747	0	0	18 747

Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	85 073	2 573	1 422	89 068
Liisingfinantseerimine	60 814	619	15	61 448
Eluasemelaenud ja muud laenud	496 235	10 197	393	506 825
Laenud juriidilistele isikutele
Liisingfinantseerimine	78 666	3 072	654	82 392
Muud laenud	539 151	29 610	4 145	572 906
Kokku	1 259 939	46 071	6 629	1 312 639
Allahindlus	-5 805	-3 481	-2 578	-11 864
Neto laenud kokku	1 254 134	42 590	4 051	1 300 775

Bilansivälised kohustised
Finantsgarantiid	13 764	1 561	94	15 419
Kasutamata krediidilimiidid	30 450	1 458	3	31 911
Kasutamata arvelduskrediidid	103 964	3 455	0	107 419
Bilansivälised kohustised kokku	148 178	6 474	97	154 749
Allahindlus	-355	-215	-8	-578
Neto bilansivälised kohustised kokku	147 823	6 259	89	154 171



31.12.2021	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid	252 799	0	0	252 799
Võlainstrumendid õiglases väärtuses	5 932	0	0	5 932
muutustega läbi muu koondkasumi

Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	65 495	2 926	1 959	70 380
Liisingfinantseerimine	50 554	337	12	50 903
Eluasemelaenud ja muud laenud	355 013	8 961	625	364 599
Laenud juriidilistele isikutele
Liisingfinantseerimine	55 948	1 892	4	57 844
Muud laenud	403 159	12 705	2 633	418 497
Kokku	930 169	26 821	5 233	962 223
Allahindlus	-4 563	-1 707	-2 557	-8 827
Neto laenud kokku	925 606	25 114	2 676	953 396
Bilansivälised kohustised
Finantsgarantiid	16 000	553	0	16 553
Kasutamata krediidilimiidid	30 719	188	0	30 907
Kasutamata arvelduskrediidid	92 880	1 051	0	93 931
Bilansivälised kohustised kokku	139 599	1 792	0	141 391
Allahindlus	-285	-15	0	-300

Nõuded krediidiasutustele ja finantsinvesteeringud jagunevad krediidikvaliteedi alusel alljärgnevalt.

31.12.2022	AA- ja kõrgem	A- kuni A+	BBB- kuni BBB+	Reitin guta	Kokku
Sularaha ja nõuded keskpangale	0	0	0	351 139	351 139
Nõuded teiste krediidi- ja finantsasutuste vastu*	1 243	614	3	11 879	13 739
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	14 725	1 426	2 596	18 747

* Ilma reitinguta on üks Eesti krediidiasutus ja EL-i maksete infrastruktuuri haldav finantsasutus, kelle suhtes Kontsern hoiab ainult väga likviidseid positsioone.

	AA- ja	A- kuni	BBB- kuni	BB- kuni	B- kuni	Reitin
31.12.2021	kõrgem	A+	BBB+	BB+	B+	guta	Kokku
Sularaha ja nõuded keskpangale	0	0	0	0	0	237 374	237 374
Nõuded teiste krediidi- ja finantsasutuste vastu	557	1 356	0	0	0	13 512	15 425
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	797	2 780	0	0	2 355	5 932

Krediidikvaliteedi hindamisel kasutab Kontsern reitinguagentuuride Fitch, Moody's ja Standard & Poor's antud krediidireitinguid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 138 sätestatule. Viidatud määruse artikli 114 kohaselt on nõuded Euroopa Keskpanga vastu kõrgeima krediidikvaliteedi astmega, kõrgeima krediidikvaliteedi astmega on ka nõuded liikmesriikide keskpankade vastu, kui need nõuded on nomineeritud eurodes.

Coop Panga sularaha ja kõrgeima krediidikvaliteediga nõuded keskpanga vastu (Eesti Pank) on küll reitinguta, kuid neid võib klassifitseerida kui AA- või kõrgema krediidikvaliteediga.

Juhatus on hinnanud, et krediidiasutuste nõuded kannavad madalat krediidiriski ning nende oodatavad krediidikahjumid on ebaolulised, arvestades nende tugevat krediidireitingut, finantsseisundit ja lühiajalist majanduslikku väljavaadet.

Nõuded reitinguta krediidi- ja finantsasutuste vastu on kõrge kvaliteediga ning nende puhul ei ole indikatsiooni väärtuse langusest.

Võlainstrumendid on valdavas osas likviidsed, mistõttu hinnatakse nende oodatavaid krediidikahjumeid samuti ebaoluliseks.

Laenude jagunemine krediidikvaliteedi järgi laenuliikide kaupa on esitatud alljärgnevates tabelites.

Eraisikute tarbimis laenud	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2022 kokku	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2021 kokku
A	83 456	0	0	83 456	64 084	0	0	64 084
B	1 617	0	0	1 617	1 411	0	0	1 411
C	0	2 300	0	2 300	0	2 490	0	2 490
D	0	273	0	273	0	436	0	436
E	0	0	338	338	0	0	362	362
F	0	0	1 084	1 084	0	0	1 597	1 597
Kokku	85 073	2 573	1 422	89 068	65 495	2 926	1 959	70 380
Allahindlus	-1 717	-547	-1 183	-3 447	-1 257	-547	-1 619	-3 423
Netojääk	83 356	2 026	239	85 621	64 238	2 379	340	66 957

Eraisikute liising finantsee rimine	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2022 kokku	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2021 kokku
A	60 446	0	0	60 446	50 217	0	0	50 217
B	368	0	0	368	337	0	0	337
C	0	560	0	560	0	322	0	322
D	0	59	0	59	0	15	0	15
E	0	0	11	11	0	0	6	6
F	0	0	4	4	0	0	6	6
Kokku	60 814	619	15	61 448	50 554	337	12	50 903
Allahindlus	-86	-3	-6	-95	-32	-5	-5	-42
Netojääk	60 728	616	9	61 353	50 522	332	7	50 861

Eluaseme laenud ja muud eralaenud	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2022 kokku	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2021 kokku
A	495 875	0	0	495 875	354 297	0	0	354 297
B	360	0	0	360	716	0	0	716
C	0	10 189	0	10 189	0	8 912	0	8 912
D	0	8	0	8	0	49	0	49
E	0	0	80	80	0	0	274	274
F	0	0	313	313	0	0	351	351
Kokku	496 235	10 197	393	506 825	355 013	8 961	625	364 599
Allahindlus	-222	-176	-129	-527	-78	-181	-109	-368
Netojääk	496 013	10 021	264	506 298	354 935	8 780	516	364 231

Ettevõtete liising finantsee rimine	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2022 kokku	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2021 kokku
A	23 528	0	0	23 528	18 556	0	0	18 556
B	55 138	0	0	55 138	37 392	0	0	37 392
C	0	3 067	0	3 067	0	1 751	0	1 751
D	0	5	0	5	0	141	0	141
E	0	0	654	654	0	0	0	0
F	0	0	0	0	0	0	4	4
Kokku	78 666	3 072	654	82 392	55 948	1 892	4	57 844
Allahindlus	-341	-159	-124	-624	-367	-108	-2	-477
Netojääk	78 325	2 913	530	81 768	55 581	1 784	2	57 367

Ettevõtete muud laenud	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2022 kokku	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2021 kokku
A	186 901	0	0	186 901	85 902	0	0	85 902
B	352 250	0	0	352 250	317 257	0	0	317 257
C	0	29 274	0	29 274	0	12 705	0	12 705
D	0	336	0	336	0	0	0	0
E	0	0	3 983	3 983	0	0	2 515	2 515
F	0	0	162	162	0	0	118	118
Kokku	539 151	29 610	4 145	572 906	403 159	12 705	2 633	418 497
Allahindlus	-3 439	-2 596	-1 136	-7 171	-2 829	-866	-822	-4 517
Netojääk	535 712	27 014	3 009	565 735	400 330	11 839	1 811	413 980

31.12.2022 seisuga on liisingu kasutamata limiitidelt allahindluse eraldis 2 tuhat eurot (2021: 24 tuhat eurot) ja ettevõtete muude laenude kasutamata limiitidelt allahindluse eraldis 576 tuhat eurot (2021: 276 tuhat eurot).

Bilansivälised kohustised	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2022 kokku	Faas 1	Faas 2	2021 kokku
A	71 258	0	0	71 258	56 871	0	56 871
B	76 920	40	0	76 960	82 728	0	82 728
C	0	6 434	0	6 434	0	1 792	1 792
D	0	0	0	0	0	0	0
E	0	0	97	97	0	0	0
F	0	0	0	0	0	0	0
Kokku	148 178	6 474	97	154 749	139 599	1 792	141 391
Allahindlus	-355	-215	-8	-578	-285	-15	-300
Netojääk	147 823	6 259	89	154 171	139 314	1 777	141 091

Tähtajaks tasumata laenud (bruto jääkväärtus)

31.12.2022
		Laenud eraisikutele		Laenud ettevõtetele
	Tarbimis	Liising	Eluasemelaen ja	Liising	Muud
	laen	finantseerimine	muud eralaenud	finantseerimine	laenud	Kokku
1–30 päeva	4 350	2 263	3 621	2 169	986	13 389
31–60 päeva	997	301	997	919	453	3 667
61–90 päeva	490	107	234	90	248	1 169
Üle 90 päeva	1 552	42	342	363	162	2 461
Kokku	7 389	2 713	5 194	3 541	1 849	20 686

31.12.2021
		Laenud eraisikutele		Laenud ettevõtetele
	Tarbimis	Liising	Eluasemelaen ja	Liising	Muud
	laen	finantseerimine	muud eralaenud	finantseerimine	laenud	Kokku
1–30 päeva	3 473	2 066	1 670	3 180	6 331	16 720
31–60 päeva	758	100	512	162	289	1 821
61–90 päeva	438	15	119	8	0	580
Üle 90 päeva	1 816	6	380	4	118	2 324
Kokku	6 485	2 187	2 681	3 354	6 738	21 445

Tähtajaks tasumata üle 90-päevaste laenude vähenemise peamisteks põhjusteks on mittetöötavate tarbimislaenude müük ja suuremate mittetöötavate, ettevõtete laenude lahendamine.

Mittetöötavad laenud (faas 3)

31.12.2022	Laenujääk	Allahindlus	Netojääk	Tagatise õiglane väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	1 422	-1 183	239	0
Liisingfinantseerimine	15	-6	9	32
Eluasemelaenud ja muud laenud	393	-129	264	877
Kokku	1 830	-1 318	512	909
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine	654	-124	530	1 729
Muud laenud	4 145	-1 136	3 009	2 863
Kokku	4 799	-1 260	3 539	4 592

31.12.2021	Laenujääk	Allahindlus	Netojääk	Tagatise õiglane väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	1 959	-1 619	340	0
Liisingfinantseerimine	12	-5	7	10
Eluasemelaenud ja muud laenud	625	-109	516	1 461
Kokku	2 596	-1 733	863	1 471
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine	4	-2	2	6
Muud laenud	2 633	-822	1 811	1 439
Kokku	2 637	-824	1 813	1 445

Finantsvarade tagatus

Kontsern hindab nii laenu taotlemise käigus kui ka hiljem perioodiliselt tagatise väärtust. Kontsernil on siseeeskirjad erinevat tüüpi tagatiste maksimaalsele aktsepteerimisväärtusele laenu taotlemise hetkel. Hinnangud tagatise turuväärtusele põhinevad konservatiivsuse printsiibil ja arvestavad tagatise tüüpi, asukohta, likviidsust ja realiseerimise tõenäosust. Kinnisasjade hindamisel kasutatakse eksperdihinnanguid. Kommertskinnisvara individuaalseid hinnanguid uuendatakse vähemalt kord aastas. Elukondliku ja muud homogeenset tüüpi kinnisvara puhul kasutatakse regulaarseks ümberhindluseks ka statistilisi indekseerimismudeleid.

Põhilised laenude tagatiste tüübid on:

kinnisvara (hüpoteek),
nõudeõigus,
kommertspant,
masinad ja seadmed,
KredEx või Maaelu Edendamise Sihtasutuse garantii,
eraisiku või juriidilise isiku käendus või garantii,
pangadeposiit,
aktsiate või osade pant,
kaubeldavad väärtpaberid.

Eelistatud on tagatised, mille korral on väike seos kliendi makseriski ja tagatise turuväärtuse vahel. Tagatiseks panditav vara peab olema kindlustatud, tagatise eluiga peab olema pikem kui laenu tagastuse tähtaeg ning tagatise turuväärtus peab ületama laenujääki.

Tagamata laenu väljastatakse eraisikutele piiratud ulatuses. Juriidilistele isikutele väljastatakse tagamata laenu vaid juhul, kui kliendi krediidirisk on väga väike, maksevõime suur ja rahavoo prognoos stabiilne.

Aruandeperioodi jooksul ei ole Kontserni sise-eeskirjad seoses tagatistega oluliselt muutunud ja samuti ei ole olnud märkimisväärset muutust tagatiste üldises kvaliteedis. Ülevaade ületagatud ja alatagatud laenude kohta on esitatud alljärgnevates tabelites.

		Ületagatud laenud		Alatagatud laenud
31.12.2022	Bilansiline laenujääk	Tagatise õiglane väärtus	Bilansiline laenujääk	Tagatise õiglane väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	0	0	85 621	0
Liisingfinantseerimine	60 142	95 486	1 211	368
Eluasemelaenud ja muud laenud	501 110	1 015 715	5 188	682
Kokku	561 252	1 111 201	92 020	1 050
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine	80 723	142 460	1 045	805
Muud laenud	522 101	2 618 603	43 634	6 194
Kokku	602 824	2 761 063	44 679	6 999

		Ületagatud laenud		Alatagatud laenud
31.12.2021	Bilansiline	Tagatise õiglane	Bilansiline	Tagatise õiglane
	laenujääk	väärtus	laenujääk	väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	0	0	66 957	0
Liisingfinantseerimine	50 142	76 379	719	195
Eluasemelaenud ja muud laenud	361 529	763 523	2 702	575
Kokku	411 671	839 902	70 378	770
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine	57 055	102 232	312	233
Muud laenud	376 725	1 810 620	37 254	5 690
Kokku	433 780	1 912 852	37 566	5 923

Laenu riski taset väljendab tagatisvara turuväärtus laenusumma suhtes ehk LTV suhtarv. Tagatise finantsmõju on oluline laenude ja nõuete puhul, mille teenindamine kliendi esmastest rahavoogudest on ebatõenäoline, mis väljendub pikas (üle 90 päeva) makseviivituses. Ülevaade mittetöötavate (faas 3) ületagatud ja alatagatud laenude jaotusest on esitatud alljärgnevates tabelites.

		Ületagatud laenud		Alatagatud laenud
31.12.2022	Bilansiline	Tagatise õiglane	Bilansiline	Tagatise õiglane
	laenujääk	väärtus	laenujääk	väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	0	0	239	0
Liisingfinantseerimine	9	32	0	0
Eluasemelaenud ja muud laenud	203	835	61	0
Kokku	212	867	300	0
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine	530	1 729	0	0
Muud laenud	3 002	11 846	7	0
Kokku	3 532	13 575	7	0

		Ületagatud laenud		Alatagatud laenud
31.12.2021	Bilansiline laenujääk	Tagatise õiglane väärtus	Bilansiline laenujääk	Tagatise õiglane väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	0	0	340	0
Liisingfinantseerimine	4	10	3	0
Eluasemelaenud ja muud laenud	448	1 461	68	0
Kokku	452	1 471	411	0
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine	2	6	0	0
Muud laenud	1 806	6 728	5	0
Kokku	1 808	6 734	5	0

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu
(ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja
allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100007857/reports).

Laenud ja nõuded klientidele tagatiste järgi

Eraisikud	31.12.2022	31.12.2021
Hüpoteegi tagatisel laenud	502 132	362 647
Liisingvara	61 184	50 639
Tagatiseta laenud	93 317	72 464
Käendused, garantiid	603	102
Muud	105	30
Kokku	657 341	485 882
Allahindlus	-4 069	-3 833
Neto laenud kokku	653 272	482 049

Ettevõtted	31.12.2022	31.12.2021
Hüpoteegi tagatisel laenud	500 889	367 684
Liisingvara	82 392	57 844
Tagatiseta laenud	119	110
Käendused, garantiid	4 397	4 650
Muud	67 501	46 053
Kokku	655 298	476 341
Allahindlus	-7 795	-4 994
Neto laenud kokku	647 503	471 347

Finantsvarade allahindlused

Laenude allahindlusi aruandeperioodil mõjutavad erinevad tegurid:

faasist 1 liikumine faasi 2 või faasi 3 tulenevalt finantsinstrumendi krediidiriski märgatavast suurenemisest (või vähenemisest) või laenu muutumisest mittetöötavaks ning sellele järgnevast liikumisest 12-kuulise või eluea alusel arvutatud krediidikahju mudelisse;
uutest aruandeperioodil arvele võetud finantsinstrumentidest tulenevad allahindlused, samuti allahindluste vähendamised aruandest välja kantud finantsinstrumentidest;
regulaarse allahindlusmudelite sisendite täiendamine ja oodatava krediidikahju (ECL) muutused tulenevalt muutustest maksejõuetuse tõenäosuses (PD), laenu jäägist maksejõuetuse hetkel (EAD) ja kahjumäärast (LGD);
mudelite ja eelduste muudatuste mõjud ECL-mudelile;
diskonteerimise mõju ECL-mudelis, kuivõrd ECL-i mõõdetakse nüüdisväärtuses;
valuutakursi muutuse mõjud välisvaluutas nomineeritud finantsvarade puhul;
aruandeperioodil mahakantud laenud ja nendega seotud allahindlused.

Alljärgnevad tabelid analüüsivad allahindluste ja laenude bruto jääkväärtuste liikumist aruandeperioodil. Allahindluse muutus faaside vahel liikumisest kajastub real "Allahindluste ümberarvutused".

			Oodatav krediidikahju		Bruto jääkväärtus
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
2022	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12kuu	(eluea	(eluea	Kokku
	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2022	-4 563	-1 707	-2 557	-8 827	930 169	26 821	5 233	962 223

Ülekanne faasi 1	-495	384	111	0	5 994	-5 641	-353	0
Ülekanne faasi 2	285	-319	34	0	-32 874	32 975	-101	0
Ülekanne faasi 3	20	212	-232	0	-1 719	-2 519	4 238	0
Allahindluste ümberarvutused	582	-2 872	-1 739	-4 029	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	452	218	365	1 035	-150 045	-6 502	-1 000	-157 547
Uued väljastatud või soetatud
finantsvarad	-2 147	-82	0	-2 229	508 628	3 041	0	511 669
Kasumiaruandes kajastatud	-1 303	-2 459	-1 461	-5 223	329 984	21 354	2 784	354 122
muutused kokku

Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	27	27	0	0	-59	-59
Finantsvarad, mille
kajastamine on lõpetatud või	61	685	1 413	2 159	-214	-2 104	-1 329	-3 647
mis on tagasi makstud
Saldo seisuga 31.12.2022	-5 805	-3 481	-2 578	-11 864	1 259 939	46 071	6 629	1 312 639

			Oodatav krediidikahju				Bruto jääkväärtus
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
2021	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku
	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2021	-3 351	-2 514	-2 878	-8 743	640 172	30 701	8 463	679 336

Ülekanne faasi 1	-507	436	71	0	6 442	-6 269	-173	0
Ülekanne faasi 2	91	-136	45	0	-13 966	14 109	-143	0
Ülekanne faasi 3	15	807	-822	0	-941	-3 447	4 388	0
Allahindluste ümberarvutused	1 049	-930	-1 539	-1 420	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	559	210	714	1 483	-111 634	-9 311	-3 515	-125 460
Uued väljastatud või soetatud
finantsvarad	-2 419	-84	0	-2 503	410 098	2 345	1	412 444
Kasumiaruandes kajastatud	-1 212	303	-1 531	-2 440	289 999	-2 573	-442	286 984
muutused kokku

Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	3	125	128	0	-13	-221	-234
Finantsvarad, mille kajastamine
on lõpetatud või mis on tagasi	0	501	1 727	2 228	-2	-1 294	-2 567	-3 863
makstud
Saldo seisuga 31.12.2021	-4 563	-1 707	-2 557	-8 827	930 169	26 821	5 233	962 223

Alljärgnevad tabelid analüüsivad allahindluste ja laenude bruto jääkväärtuste liikumist aruandeperioodil laenutoodete järgi.

		Oodatav krediidikahju				Bruto jääkväärtus
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
Eraisikute tarbimislaenud,	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku
2022	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2022	-1 257	-547	-1 619	-3 423	65 495	2 926	1 959	70 380

Ülekanne faasi 1	-222	172	50	0	1 059	-981	-78	0
Ülekanne faasi 2	19	-43	24	0	-2 373	2 412	-39	0
Ülekanne faasi 3	12	43	-55	0	-856	-526	1 382	0
Allahindluste ümberarvutused	565	-857	-1 280	-1 572	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	185	0	284	469	-21 489	845	-473	-21 117
Uued väljastatud või soetatud	-1 080	0	0	-1 080	43 451	1	0	43 452
finantsvarad
Kasumiaruandes kajastatud	-521	-685	-977	-2 183	19 792	1 751	792	22 335
muutused kokku

Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	0	0	0	0	0	0
Finantsvarad, mille
kajastamine on lõpetatud või	61	685	1 413	2 159	-214	-2 104	-1 329	-3 647
mis on tagasi makstud
Saldo seisuga 31.12.2022	-1 717	-547	-1 183	-3 447	85 073	2 573	1 422	89 068

		Oodatav krediidikahju					Bruto jääkväärtus
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
Eraisikute tarbimislaenud,	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku
2021	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2021	-1 459	-754	-2 476	-4 689	64 091	3 497	3 293	70 881

Ülekanne faasi 1	-279	229	50	0	1 211	-1 122	-89	0
Ülekanne faasi 2	42	-65	23	0	-2 550	2 607	-57	0
Ülekanne faasi 3	14	50	-64	0	-870	-708	1 578	0
Allahindluste ümberarvutused	912	-508	1 462	-1 058	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	267	4	583	854	-24 444	-72	-200	-24 716
Uued väljastatud või soetatud	-754	-4	0	-758	28 059	18	1	28 078
finantsvarad
Kasumiaruandes kajastatud	202	-294	-870	-962	1 406	723	1 233	3 362
muutused kokku

Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	0	0	0	0	0	0
Finantsvarad, mille
kajastamine on lõpetatud või	0	501	1 727	2 228	-2	-1 294	-2 567	-3 863
mis on tagasi makstud
Saldo seisuga 31.12.2021	-1 257	-547	-1 619	-3 423	65 495	2 926	1 959	70 380

		Oodatav krediidikahju Bruto jääkväärtus
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
Eraisikute	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku
liisingfinantseerimine, 2022	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2022	-32	-5	-5	-42	50 554	337	12	50 903

Ülekanne faasi 1	-1	1	0	0	94	-94	0	0
Ülekanne faasi 2	0	0	0	0	-535	535	0	0
Ülekanne faasi 3	0	0	0	0	-8	-13	21	0
Allahindluste ümberarvutused	-35	0	-11	-46	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	6	1	7	14	-14 741	-153	-10	-14 904
Uued väljastatud või soetatud	-24	0	0	-24	25 450	7	0	25 457
finantsvarad
Kasumiaruandes kajastatud	-54	2	-4	-56	10 260	282	11	10 553
muutused kokku

Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	3	3	0	0	-8	-8
Finantsvarad, mille
kajastamine on lõpetatud või	0	0	0	0	0	0	0	0
mis on tagasi makstud
Saldo seisuga 31.12.2022	-86	-3	-6	-95	60 814	619	15	61 448

		Oodatav krediidikahju					Bruto jääkväärtus
Eraisikute liisingfinantseerimine, 2021	Faas 1 (12 kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku	Faas 1 (12 kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Saldo seisuga 01.01.2021	-16	-11	-41	-68	36 705	475	127	37 307
Ülekanne faasi 1 Ülekanne faasi 2 Ülekanne faasi 3 Allahindluste ümberarvutused Lõpetatud ja tagasi makstud Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	-26 0 0 22 3 -15	6 -7 0 3 1 0	20 7 0 -7 4 0	0 0 0 18 8 -15	371 -295 0 0 -10 926 24 699	-302 318 0 0 -141 0	-69 -23 0 0 -7 0	0 0 0 0 -11 074 24 699
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	-16	3	24	11	13 849	-125	-99	13 625
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	3	12	15	0	-13	-16	-29
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või mis on tagasi makstud	0	0	0	0	0	0	0	0
Saldo seisuga 31.12.2021	-32	-5	-5	-42	50 554	337	12	50 903

		Oodatav krediidikahju Bruto jääkväärtus
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
Eluasemelaenud ja muud	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku
eralaenud, 2022	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2022	-78	-181	-109	-368	355 013	8 961	625	364 599

Ülekanne faasi 1	-41	17	24	0	1 141	-962	-179	0
Ülekanne faasi 2	1	-11	10	0	-3 233	3 295	-62	0
Ülekanne faasi 3	0	1	-1	0	-142	-25	167	0
Allahindluste ümberarvutused	-62	-13	-61	-136	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	12	11	6	29	-26 851	-1 072	-156	-28 079
Uued väljastatud või soetatud	-54	0	0	-54	170 307	0	0	170 307
finantsvarad
Kasumiaruandes kajastatud	-144	5	-22	-161	141 222	1 236	-230	142 228
muutused kokku

Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	2	2	0	0	-2	-2
Finantsvarad, mille
kajastamine on lõpetatud või	0	0	0	0	0	0	0	0
mis on tagasi makstud
Saldo seisuga 31.12.2022	-222	-176	-129	-527	496 235	10 197	393	506 825

		Oodatav krediidikahju					Bruto jääkväärtus
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
Eluasemelaenud ja muud	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku
eralaenud, 2021	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2021	-53	-121	-48	-222	254 762	7 077	622	262 461

Ülekanne faasi 1	-11	11	0	0	1 167	-1 154	-13	0
Ülekanne faasi 2	2	-5	3	0	-4 183	4 213	-30	0
Ülekanne faasi 3	0	9	-9	0	-31	-232	263	0
Allahindluste ümberarvutused	1	-96	-70	-165	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	4	22	15	41	-26 211	-958	-217	-27 386
Uued väljastatud või soetatud	-21	-1	0	-22	129 509	15	0	129 524
finantsvarad
Kasumiaruandes kajastatud	-25	-60	-61	-146	100 251	1 884	3	102 138
muutused kokku

Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	0	0	0	0	0	0
Finantsvarad, mille
kajastamine on lõpetatud või	0	0	0	0	0	0	0	0
mis on tagasi makstud
Saldo seisuga 31.12.2021	-78	-181	-109	-368	355 013	8 961	625	364 599

		Oodatav krediidikahju			Bruto jääkväärtus
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
Ettevõtete	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku
liisingfinantseerimine, 2022	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2022	-367	-108	-2	-477	55 948	1 892	4	57 844

Ülekanne faasi 1	-48	48	0	0	916	-916	0	0
Ülekanne faasi 2	39	-39	0	0	-3 021	3 021	0	0
Ülekanne faasi 3	4	15	-19	0	-584	-263	847	0
Allahindluste ümberarvutused	293	-74	-147	72	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	34	24	22	80	-11 484	-1 060	-148	-12 692
Uued väljastatud või soetatud
finantsvarad	-296	-25	0	-321	36 891	398	0	37 289
Kasumiaruandes kajastatud	26	-51	-144	-169	22 718	1 180	699	24 597
muutused kokku

Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	22	22	0	0	-49	-49
Finantsvarad, mille
kajastamine on lõpetatud või	0	0	0	0	0	0	0	0
mis on tagasi makstud
Saldo seisuga 31.12.2022	-341	-159	-124	-624	78 666	3 072	654	82 392

		Oodatav krediidikahju			Bruto jääkväärtus
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
Ettevõtete	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12 kuu	(eluea	(eluea	Kokku
liisingfinantseerimine, 2021	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2021	-339	-169	-106	-614	44 003	2 805	296	47 104

Ülekanne faasi 1	-71	70	1	0	1 353	-1 351	-2	0
Ülekanne faasi 2	11	-23	12	0	-1 283	1 316	-33	0
Ülekanne faasi 3	0	0	0	0	0	0	0	0
Allahindluste ümberarvutused	302	-14	-100	188	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	36	45	97	178	-8 838	-952	-123	-9 913
Uued väljastatud või soetatud	-306	-17	0	-323	20 713	74	0	20 787
finantsvarad
Kasumiaruandes kajastatud	-28	61	10	43	11 945	-913	-158	10 874
muutused kokku

Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	94	94	0	0	-134	-134
Finantsvarad, mille
kajastamine on lõpetatud või	0	0	0	0	0	0	0	0
mis on tagasi makstud
Saldo seisuga 31.12.2021	-367	-108	-2	-477	55 948	1 892	4	57 844

		Oodatav krediidikahju			Bruto jääkväärtus
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
Ettevõtete muud laenud, 2022	(12kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12kuu	(eluea	(eluea	Kokku
	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2022	-2 829	-866	-822	-4 517	403 159	12 705	2 633	418 497

Ülekanne faasi 1	-183	146	37	0	2 784	-2 688	-96	0
Ülekanne faasi 2	226	-226	0	0	-23 712	23 712	0	0
Ülekanne faasi 3	4	153	-157	0	-129	-1 692	1 821	0
Allahindluste ümberarvutused	-179	-1 928	-240	-2 347	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	215	182	46	443	-75 480	-5 062	-213	-80 755
Uued väljastatud või soetatud
finantsvarad	-693	-57	0	-750	232 529	2 635	0	235 164
Kasumiaruandes kajastatud	-610	-1 730	-314	-2 654	135 992	16 905	1 512	154 409
muutused kokku

Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	0	0	0	0	0	0
Finantsvarad, mille
kajastamine on lõpetatud või	0	0	0	0	0	0	0	0
mis on tagasi makstud
Saldo seisuga 31.12.2022	-3 439	-2 596	-1 136	-7 171	539 151	29 610	4 145	572 906

		Oodatav krediidikahju			Bruto jääkväärtus
	Faas 1	Faas 2	Faas 3		Faas 1	Faas 2	Faas 3
Ettevõtete muud laenud, 2021	(12kuu	(eluea	(eluea	Kokku	(12kuu	(eluea	(eluea	Kokku
	ECL)	ECL)	ECL)		ECL)	ECL)	ECL)
Saldo seisuga 01.01.2021	-1 484	-1 459	-207	-3 150	240 611	16 847	4 125	261 583

Ülekanne faasi 1	-120	120	0	0	2 340	-2 340	0	0
Ülekanne faasi 2	36	-36	0	0	-5 655	5 655	0	0
Ülekanne faasi 3	1	748	-749	0	-40	-2 507	2 547	0
Allahindluste ümberarvutused	-188	-315	100	-403	0	0	0	0
Lõpetatud ja tagasi makstud	249	138	15	402	-41 215	-7 188	-3 968	-52 371
Uued väljastatud või soetatud
finantsvarad	-1 323	-62	0	-1 385	207 118	2 238	0	209 356
Kasumiaruandes kajastatud	-1 345	593	-634	-1 386	162 548	-4 142	-1 421	156 985
muutused kokku

Muutused, mis ei mõjuta
kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	19	19	0	0	-71	-71
Finantsvarad, mille
kajastamine on lõpetatud või	0	0	0	0	0	0	0	0
mis on tagasi makstud
Saldo seisuga 31.12.2021	-2 829	-866	-822	-4 517	403 159	12 705	2 633	418 497

Finantsvarade mahakandmine

Nõuete mahakandmine ehk finantsseisundi aruandest varade eemaldamine toimub kas osaliselt või täielikult juhul, kui Kontsern on rakendanud kõiki võimalikke nõude sissenõudmise meetmeid ja on jõutud järeldusele, et puudub mõistlik ootus edasistele sissenõudmistele. Mahakandmise indikaatoriks võib olla sissenõude menetluse lõpetamine või tagatisega laenu puhul tagatise realiseerimine, kuid realiseerimisest saadav tulu ei ole olnud piisav nõude bilansilise jääkväärtuse katmiseks. Sissenõude menetluse lõpetamise aluseks võib olla kliendi surm, pankrot, kriminaalmenetlus või ka kohtu kinnitatud võla restruktureerimise kava, mille alusel on nõuet vähendatud.

Finantsvarade modifitseerimine

Kontsern võib lepingu tingimustes läbi rääkida või neid muuta. Kui uued tingimused erinevad oluliselt algsetest tingimustest, lõpetab Kontsern algse vara kajastamise ja võtab arvele uue vara. Lisaks hindab Kontsern, kas uuel finantsvaral esineb väärtuse languse tunnuseid esmasel arvelevõtmisel. Kui tingimused ei ole oluliselt erinevad, siis ei põhjusta muutus kajastamise lõpetamist ning Kontsern arvutab uue bruto jääkväärtuse uute lepinguliste rahavoogude ja esialgse efektiivse intressimäära alusel ning kajastab muutmisest tuleneva kasumi või kahjumi.

Finantsvarade modifitseerimiseks restruktureeritakse laenulepinguid kas äriliste läbirääkimiste või makseraskuste tõttu, mille käigus pikendatakse maksetähtaega või antakse maksepuhkusi, sh vahel ka tagasiulatuvalt. Restruktureerimise praktika põhineb juhtkonna hinnangutel, et klient jätkab oodatavalt maksete tasumist. Selliste laenude maksejõuetuse riski hinnatakse järgneval aruandekuupäeval ning seda võrreldakse esmasel kajastamisel esialgsetel tingimustel eksisteerinud riskiga, kui modifitseerimine ei ole oluline ega too kaasa esialgse vara kajastamise lõpetamist. Kontsern jälgib modifitseeritud varade hilisemat toimimist. Kontsern võib otsustada, et pärast restruktureerimist on krediidirisk oluliselt paranenud nii, et varad liigitatakse faasist 3 faasi 2 või faasi 1. See kehtib ainult selliste varade kohta, mis on toiminud vastavalt uutele tingimustele vähemalt kaks aastat.

Riskide kontsentreerumine

Kontsernis järgitakse krediidiriski hajutamise põhimõtet tegevusvaldkondade, geograafiliste piirkondade, toodete ja vastaspoolte lõikes. Kokkuvõte finantsvarade jaotusest majandusharude ja geograafiliste piirkondade järgi on toodud alljärgnevates tabelites.

Raha ja raha ekvivalendid summas 364 878 (2021: 252 799) tuhat eurot ja muud finantsvarad summas 1 360 (2021: 976) tuhat eurot on majandussektoris K. Võlainstrumendid summas 2 173 (2021: 2 329) tuhat eurot on majandussektoris K. Võlainstrumendid summas 16 574 (2021: 3 603) tuhat eurot ning muud finantsvarad summas 20 (2021: 335) tuhat eurot on muudes sektorites.

Kontserni krediiditegevus on suunatud kohalikule finantseerimisele. Laenuportfellist 50% on väljastatud eraisikutele (31.12.2021: 51%). Äriühingutele väljastatud laenude portfell on hajutatud erinevate majandusharude vahel, vältides suuri kontsentratsioone.

Klientidele väljastatud laenude ja nõuete jaotus peamiste krediiditoodete järgi on esitatud lisas 11.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu
(ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja
allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100007857/reports).

Laenud ja nõuded klientidele majandussektorite järgi	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	31.12.2022	%
Eraisikud	642 121	13 390	1 830	-4 070	653 271	50,22%
L – kinnisvaraalane tegevus	279 929	7 604	1 430	-2 980	285 983	21,99%
G – hulgi- ja jaekaubandus	67 366	4 506	51	-778	71 145	5,47%
C – töötlev tööstus	52 348	2 361	456	-730	54 435	4,18%
K – finants- ja kindlustustegevus	46 765	23	0	-190	46 598	3,58%
D – elektri ja soojuse tootmine	40 432	249	2 343	-989	42 035	3,23%
A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük	23 562	3 947	126	-451	27 184	2,09%
M – kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	21 684	2 533	0	-231	23 986	1,84%
H – veondus ja laondus	22 668	926	208	-204	23 598	1,81%
F – ehitus	16 093	6 868	34	-673	22 322	1,72%
N – haldus- ja abitegevused	10 290	1 407	24	-145	11 576	0,89%
I – majutus ja toitlustus	8 286	314	127	-128	8 599	0,66%
S – muud teenindavad tegevused	4 401	271	0	-44	4 628	0,36%
Muud	23 993	1 673	0	-251	25 415	1,96%
Kokku	1 259 938	46 072	6 629	-11 864	1 300 775	100%

Laenud ja nõuded klientidele majandussektorite järgi	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Allahindlus	31.12.2021	%
Eraisikud	471 062	12 224	2 596	-3 833	482 049	50,56%
L – kinnisvaraalane tegevus	202 428	3 697	0	-1 826	204 299	21,43%
G – hulgi- ja jaekaubandus	36 621	1 216	96	-352	37 581	3,94%
A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük	31 991	2 602	83	-409	34 267	3,59%
D – elektri ja soojuse tootmine	30 368	52	2 291	-955	31 756	3,33%
K – finants- ja kindlustustegevus	31 137	0	0	-189	30 948	3,25%
N – haldus- ja abitegevused	28 503	82	0	-195	28 390	2,98%
C – töötlev tööstus	17 896	2 803	163	-393	20 469	2,15%
H – veondus ja laondus	16 938	425	0	-170	17 193	1,80%
I – majutus ja toitlustus	15 473	1 046	0	-146	16 373	1,72%
F – ehitus	14 875	964	4	-145	15 698	1,65%
S – muud teenindavad tegevused	14 205	810	0	-108	14 907	1,56%
M – kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	6 268	1	0	-13	6 256	0,66%
Muud	12 404	899	0	-93	13 210	1,39%
Kokku	930 169	26 821	5 233	-8 827	953 396	100%

Finantsvarad geograafilise jaotuse järgi

31.12.2022	EE	FR	CH	LT	Muud	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid	351 807	11 556	0	0	1 515	364 878
Võlainstrumendid õiglases
väärtuses muutustega läbi muu	2 596	0	0	13 874	2 277	18 747
koondkasumi
Laenud ja nõuded klientidele	1 285 072	0	12 044	0	3 659	1 300 775
Omakapitaliinstrumendid õiglases
väärtuses muutustega läbi muu	0	0	0	0	13	13
koondkasumi
Muud finantsvarad	1 380	0	0	0	0	1 380
Kokku	1 640 855	11 556	12 044	13 874	7 464	1 685 793

31.12.2021	EE	FR	CH	LV	Muud	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid Võlainstrumendid õiglases	239 973	11 511	0	0	1 315	252 799
väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	2 354	0	0	1 504	2 074	5 932
Laenud ja nõuded klientidele	944 577	0	5 495	2 476	848	953 396
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	0	0	0	13	13
Muud finantsvarad	922	0	0	0	389	1 311
Kokku	1 187 826	11 511	5 495	3 980	4 639	1 213 451

Likviidsusriski juhtimine

Likviidsusrisk on defineeritud kui risk, et Coop Panga maksevõime ei ole piisav lepinguliste kohustiste tähtaegseks täitmiseks, st et Kontserni ettevõtted ei suuda jätkusuutlikult ja õigel ajal finantseerida erinevaid varasid või ei suuda likvideerida oma positsioone lepinguliste kohustiste täitmiseks. Likviidsusriski juhtimisel lähtutakse likviidsuse juhtimise poliitikast. Kontserni likviidsuse juhtimise poliitika eesmärk on tagada igal ajahetkel Kontserni võetud kohustuste õigeaegne ja täiemahuline täitmine, optimeerides samal ajal likviidsusriski selliselt, et erineva kestusega investeeringutelt saavutatakse maksimaalne ja stabiilne kasumlikkus.

Panga peamine likviidsuse juhtimise organ on aktivate ja passivate juhtimise komitee (APJK). APJK funktsioonid ja vastutusvaldkonnad likviidsuse juhtimisel on järgmised:

Kontserni lühi- ja pikaajalise likviidsuse planeerimine ning kasutatavate meetmete kavandamine ja elluviimine;
Kontserni varasid ja kohustusi, intressitulusid ja -kulusid, likviidsuse ja investeeringute juhtimist puudutava teabe analüüs ja resümeerimine ning vajaduse korral likviidsuse juhtimist puudutavate strateegiliste otsuste ettevalmistamine juhatusele;
Kontserni varade ja kohustiste tähtaegade, tulususe ja instrumentide likviidsuse suhte optimeerimine Panga strateegiliste eesmärkide saavutamiseks;
Kontserni nõutava likviidsustaseme, aktsepteeritava intressimäära riski ning aktsepteeritava varade ja kohustiste väärtuse muutuse riski taseme reguleerimine.

Kontserni likviidsuspositsioonist teavitatakse regulaarselt panga juhatust, nõukogu ja APJK-d. Pank hoiab piisavat likviidsusvaru, et tagada kohustiste õigeaegne täitmine.

Coop Pank kontserni likviidsuspositsiooni juhtimiseks kasutatakse varade ja kohustiste tähtaegade vahe analüüsil põhinevat lähenemist. Ülevaade finantsvarade ja -kohustiste tähtajalisest jaotusest on esitatud järgmisel leheküljel esitatud tabelis. Mudeli raames fikseeritakse ka peamised jälgitavad likviidsuse suhtarvud ning varade ja kohustiste tähtajalised proportsioonid ning tehakse likviidsuse stressiteste. Kõigi oluliste likviidsusnäitajate jaoks on kehtestatud limiidid. Likviidsusriski mõõtmiseks on kasutusel järgmised näitajad:

likviidsuse kattekordaja (Liquidity Coverage Ratio, LCR);
toimetulekuperiood likviidsuskriisi olukorras;
finantseerimise kontsentratsioon;
likviidsete varade ja nõudmiseni hoiuste suhtarv;
pikaajaliste kohustiste ja stabiilset rahastamist eeldavate investeeringute suhtarv.

Kontserni tähtajavahe kokku kuni 12-kuulisel perioodil on negatiivne. See tähendab, et tähtajaga kuni 12 kuud kohustisi on Kontsernil rohkem kui vastava tähtajaga nõudeid. Tähtajavahe riski juhtimine lähtub kohustistega kaasnevate prognoositavate rahavoogude hinnangutest – nõudmiseni hoiused on üldjuhul üsna stabiilne finantseerimisallikas ja kuni 12-kuulisi tähtajalisi hoiuseid sageli pikendatakse –, seetõttu on nende hoiuste käitumuslik iseloom pikem kui 12 kuud. Kontsern tagab piisavas mahus likviidsuspuhvreid kohustiste netoväljavoolu katmiseks.

Kontserni likviidsuspoliitika lähtub konservatiivsuse printsiibist ja moodustatud likviidsuspuhvrid on piisavad, et katta ka hoiuste suuremahulist väljavoolu. Kontsernis on kehtestatud talitluspidevuse ja taasteplaan likviidsuskriisi olukorras käitumiseks, mis hõlmab tegevusi rahavoogude puudujääkide katmiseks erakorralistes olukordades. Kontserni finantsvarade ja -kohustiste jaotus (diskonteerimata rahavood) järelejäänud tähtaegade järgi on esitatud alljärgnevas tabelis.

31.12.2022	Kuni 3	3–12 kuud	1–5	Üle 5	Kokku
	kuud		aastat	aasta
Varad
Raha ja raha ekvivalendid	364 878	0	0	0	364 878
Võlainstrumendid õiglases väärtuses	852	0	6 653	11 242	18 747
muutustega läbi muu koondkasumi
Laenud ja nõuded klientidele	61 501	184 991	869 984	645 958	1 762 434
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	0	0	13	13
Muud finantsvarad	1 360	0	20	0	1 380
Finantsvarad kokku	428 591	184 991	876 657	657 213	2 147 452
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	942 862	451 139	119 215	2 600	1 515 816
Rendikohustised	222	650	3 059	2 531	6 462
Muud finantskohustised	6 666	0	386	0	7 052
Allutatud kohustised	703	2 111	10 450	42 176	55 440
Finantskohustised kokku	950 453	453 900	133 110	47 307	1 584 770
Bilansivälised finantskohustised
Kasutamata krediidilimiidid ja
arvelduskrediidid	139 330	0	0	0	139 330
Finantsgarantiid lepingulistes summades	15 419	0	0	0	15 419
Bilansilised ja bilansivälised kohustised kokku	1 105 202	453 900	133 110	47 307	1 739 519
Finantsvarade ja -kohustiste tähtaegade vahe	-676 611	-268 909	743 547	609 906	407 933

31.12.2021	Kuni 3	3–12 kuud	1–5	Üle 5	Kokku
Varad	kuud		aastat	aasta
Raha ja raha ekvivalendid	252 799	0	0	0	252 799
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	1 277	202	2 124	2 329	5 932
Laenud ja nõuded klientidele	49 243	150 539	599 836	392 379	1 191 997
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	0	0	13	13
Muud finantsvarad	976	0	21	314	1 311
Finantsvarad kokku	304 295	150 741	601 981	395 035	1 452 052
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	648 424	342 412	102 092	8 395	1 101 323
Rendikohustised	226	647	2 911	3 251	7 035
Muud finantskohustised	3 221	0	0	0	3 221
Allutatud kohustised	260	786	4 185	19 999	25 230
Finantskohustised kokku	652 131	343 845	109 188	31 645	1 136 809
Bilansivälised finantskohustised
Kasutamata krediidilimiidid ja arvelduskrediidid	124 838	0	0	0	124 838
Finantsgarantiid lepingulistes summades	16 553	0	0	0	16 553
Bilansilised ja bilansivälised kohustised kokku	793 522	343 845	109 188	31 645	1 278 200
Finantsvarade ja -kohustiste tähtaegade vahe	-489 227	-193 104	492 793	363 390	173 852

Tururiskide juhtimine

Tururisk tuleneb Kontserni kauplemis- ja investeerimistegevusest intressi-, valuuta- ja aktsiaturgudel. Finantsinvesteeringute tururiskid tekivad intressimäärade, valuutakursside ja finantsvarade hindade muutustest. Tururiskide võtmist kontrollitakse riskilimiitidega. Erinevaid tururiske mõjutavaid tegureid jälgitakse igapäevaselt. Peamised tururiski kandvad varad Kontsernis on investeeringud võlakirjadesse. Võlakirjaportfelli maht kokku 2022. aasta jooksul kasvas, täpsem ülevaade on esitatud lisas 10. Portfelli keskmine tähtaeg on suurenenud, kuivõrd portfelli on lisandunud uued võlakirjad.

Võlakirjaportfelli tururiski mõjutavad peamiselt võlakirja tähtaeg ja võimalik intressimäärade muutumine. Kontsern hindab finantsinvesteeringute portfelli intressimäära tundlikkust regulaarselt. Võlakirjaportfelli tundlikkus intressimäärade 100 bp tõusu suhtes oli 31.12.2022 seisuga 646 tuhat eurot (31.12.2021: 2 tuhat eurot).

Valuutarisk on risk, mis tuleneb Kontserni varade ja kohustiste erinevast valuutastruktuurist. Valuutakursside muutudes muutub ka varade ja kohustiste väärtus ning sissetulekute ja väljaminekute suurus arvestusvaluutas. Kontsern hoiab üldjuhul minimaalseid välisvaluutapositsioone, mis on vajalikud klientidele teenuste osutamiseks. Kõiki välisvaluutapositsioone jälgitakse pidevalt ja hinnatakse turuväärtuses. Avatud välisvaluutapositsioone katab Kontsern vahetus- ja forward-tehingutega. Avatud valuutapositsioonide absoluutsumma oli 31.12.2022 seisuga 263 (2021: 159) tuhat eurot. Võimalikest põhjendatud kursimuutustest (keskmiselt 10%) tulenev mõju kasumiaruandele, kõigi muude muutujate konstantseks jäädes, on 6 (2021: 19) tuhat eurot.

Finantsvarade ja -kohustiste jaotus valuutade järgi ning vastav neto valuutapositsioonide info on esitatud alljärgnevas tabelis.

31.12.2022	EUR	USD	Muud	Kokku
Varad
Raha ja raha ekvivalendid	363 034	667	1 177	364 878
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega
läbi muu koondkasumi	17 895	852	0	18 747
Laenud ja nõuded klientidele	1 300 579	196	0	1 300 775
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi	13	0	0	13
Muud finantsvarad	1 184	196	0	1 380
Finantsvarad kokku	1 682 705	1 911	1 177	1 685 793
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	1 505 486	1 696	944	1 508 126
Allutatud kohustised	38 139	0	0	38 139
Rendikohustised	6 142	0	0	6 142
Muud finantskohustised	6 867	0	185	7 052
Finantskohustised kokku	1 556 634	1 696	1 129	1 559 459
Netopositsioon	126 071	215	48	126 334

31.12.2021	EUR	USD	Muud	Kokku
Varad
Raha ja raha ekvivalendid	251 447	0	1 352	252 799
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega
läbi muu koondkasumi	3 859	2 073	0	5 932
Laenud ja nõuded klientidele	953 396	0	0	953 396
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi	13	0	0	13
Muud finantsvarad	1 126	185	0	1 311
Finantsvarad kokku	1 209 841	2 258	1 352	1 213 451
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	1 095 375	2 154	1 217	1 098 746
Allutatud kohustised	17 064	0	0	17 064
Rendikohustised	6 639	0	0	6 639
Muud finantskohustised	3 141	0	80	3 221
Finantskohustised kokku	1 122 219	2 154	1 297	1 125 670
Netopositsioon	87 622	104	55	87 781

Intressirisk on risk, et intressimäärade ootamatud ebasoodsad muutused võivad mõjutada Kontserni genereeritavat tulu. Kontsern on avatud intressiriskile, kui tema peamiste varade ja kohustiste tähtajad on erinevad, kui varade ja kohustiste struktuur on valuutades erinev või kui varade ja kohustiste intressimäärasid on võimalik korrigeerida erinevate ajavahemike järel.

Ujuva intressimääraga laenude maht, mis sõltub EURIBOR-ist, oli 31.12.2022 seisuga 1 123 919 (31.12.2021: 829 114) tuhat eurot. Kontsernil ei ole intressimäära teiste indeksitega seotud laene.

Intressiriskile avatud finantsvarade ja -kohustiste jaotus intressi muutmise tähtaja järgi

31.12.2022	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Põhi summa	Kogu nenud intress	Alla hindlus	Kokku
Intressiriskile avatud
finantsvarad
Nõuded keskpankadele	347 541	0	0	0	347 541	0	0	347 541
Nõuded krediidiasutustele	13 739	0	0	0	13 739	0	0	13 739
Võlainstrumendid õiglases
väärtuses muutustega läbi	18 671	0	0	0	18 671	76	0	18 747
muu koondkasumi
Laenud ja nõuded	711 607	595 988	733	0	1 308 328	4 311	-11 864	1 300 775
klientidele
Intressiriskile avatud	1 091 558	595 988	733	0	1 688 279	4 387	-11 864	1 680 802
finantsvarad kokku
Intressiriskile avatud
finantskohustised
Klientide hoiused ja	941 142	444 205	112 254	6 155	1 503 756	4 370	0	1 508 126
saadud laenud
Allutatud kohustised	38 100	0	0	0	38 100	39	0	38 139
Intressiriskile avatud	979 242	444 205	112 254	6 155	1 541 856	4 409	0	1 546 265
finantskohustised kokku
Intressiriski tähtaja vahele	112 316	151 783	-111 521	-6 155	146 423	-22	-11 864	134 537
avatud positsioon

31.12.2021	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Põhi summa	Kogu nenud intress	Alla hindlus	Kokku
Intressiriskile avatud
finantsvarad
Nõuded keskpankadele	210 204	0	0	0	210 204	-22	0	210 182
Nõuded krediidiasutustele	15 424	0	0	0	15 424	1	0	15 425
Võlainstrumendid õiglases
väärtuses muutustega läbi	5 932	0	0	0	5 882	50	0	5 932
muu koondkasumi
Laenud ja nõuded	509 890	449 521	0	0	959 411	2 812	-8 827	953 396
klientidele
Intressiriskile avatud	741 450	449 521	0	0	1 190 921	2 841	-8 827	1 184 935
finantsvarad kokku

Intressiriskile avatud
finantskohustised
Klientide hoiused ja saadud	647 495	345 516	96 135	6 213	1 095 359	3 387	0	1 098 746
laenud
Allutatud kohustised	0	0	0	17 000	17 000	64	0	17 064
Intressiriskile avatud	647 495	345 516	96 135	23 213	1 112 359	3 451	0	1 115 810
finantskohustised kokku
Intressiriski tähtaja vahele avatud positsioon	93 955	104 055	-96 135	-23 213	78 562	-610	-8 827	69 125

Intressiriski juhtimine tähendab Kontserni kõigi varade ja kohustiste intressimäärariski analüüsi ja kestuse juhtimist. Pank mõõdab intressiriski kord kvartalis. Pangaportfelli intressiriski mõõtmiseks ja stressitestimiseks kasutatakse riskivaba intressikõvera paralleelnihke ja intressikõvera muude võimalike muutuste, sh kalde ja kuju muutuse mõju Kontserni puhasintressitulule ning omakapitali majanduslikule väärtusele.

Pank hindab järgmisi stressistsenaariumeid:

1. hinnatakse riskivaba intressikõvera +25 bp, +50 bp, +100 bp, +200 bp, -25 bp, -50 bp, -100 bp, -200 bp paralleelnihke mõju Kontserni puhasintressitulule 12 kuu jooksul ning omakapitali majanduslikule väärtusele;
1. hinnatakse intressikõvera kuju ja kalde muutuse mõju Kontserni omakapitali majanduslikule väärtusele, muutes intressikõvera tähtajavahemike lõikes intressimäärasid vahemikus +200 bp kuni -200 bp, sh lühi- ja pikaajaliste intressimäärade liikumine vastassuundades;
1. intressikõvera kalde muudatused:
lühiajaliste intressimäärade tõus ja langus,
lühiajaliste intressimäärade tõus, pikaajaliste intressimäärade langus,
lühiajaliste intressimäärade langus, pikaajaliste intressimäärade tõus.

Intressiriski arvutamisel lähtutakse muu hulgas järgmistest eeldustest:

intressiriski hindamiseks leitakse nõudmiseni hoiuste püsijäägid, millele rakendatakse intressielastsust 0% ja muutuvosa, millele rakendatakse intressielastsust 50% intressimäära muudatusest;
intressiriski hindamisel kasutati 2022. aastal tegelikku hoiuste püsiosa määra 76%;
omakapitali majandusliku väärtuse leidmisel arvestatakse nõudmiseni hoiuste püsijääkide tähtajaks 2 aastat ning muutuvosale tähtaega ei arvestata, st hoiuste püsiosa on 76% ja muutuvosa 24%;
laenude ja hoiuste ennetähtaegne tagastamine toimub tavapärasel tasemel, v.a tähtajaliste hoiuste täiendav katkestamine 5% ulatuses intressimäärade 200 bp tõusu stsenaariumi korral. Laenude

ennetähtaegne tagastamise määr ehk tavapärane tase 2022. aastal oli 10,5%. Tähtajaliste hoiuste katkestamise määr oli 2022. aastal 7,9%;

• intressitõusu keskkonnas kantakse euribori tõusu efekt edasi 85%-le ujuva intressimääraga laenulepingutest.

Alljärgnevas tabelis on toodud intressikõvera +100 baaspunkti paralleelnihke mõju Kontserni aastasele netointressitulule.

	EUR	USD	31.12.2022 kokku	EUR	USD	31.12.2021 kokku
Intressitulude muutus	7 532	0	7 532	6 182	0	6 182
Intressikulude muutus	4 679	2	4 681	2 472	5	2 477
Netointressitulude muutus	2 853	-2	2 851	3 710	-5	3 705

Intressikõvera 100 bp tõusu kogumõju netointressituludele ühe aasta perspektiivis oli bilansipäeva seisuga 2 851 (31.12.2021: 3 705) tuhat eurot, 100 bp intresside languse mõju -4 197 (31.12.2021: 926) tuhat eurot. Intressitundlikkust mõjutab ujuva intressimääraga laenudel lepingulise minimaalse intressimäära kehtestamisest tulenev intressiriski ülekandmine. Intressiriski stsenaarium arvestab tuletisinstrumentide mõju ja hoiuse intressimäärade langemist minimaalselt 0% tasemeni.

Intressimäärade 100 baaspunkti tõusu mõju Kontserni omakapitali väärtusele, diskonteerides varasid ja kohustusi nende eluea jooksul, oli 31.12.2022 seisuga 3 172 tuhat eurot ja 100 baaspunkti languse mõju - 4 660 tuhat eurot, 31.12.2021 seisuga vastavalt 2 805 tuhat eurot ja 7 904 tuhat eurot.

Intressiriski maandatakse eri valuutades olevate intressiriskile avatud varade ja kohustiste tähtaegade vahe piiramise, varade ja kohustiste tähtajalise struktuuri ühtlustamise ja vajaduse korral intressimäära tuletisinstrumentide kasutamise kaudu.

Operatsiooniriski juhtimine

Operatsioonirisk on risk, mis tuleneb häiretest või puudustest Kontserni infosüsteemides, personalis, protsessides või välistest teguritest, mis põhjustavad kahju või häireid Kontserni igapäevases äritegevuses. Operatsioonirisk hõlmab infosüsteemide riski, infoturberiski, vastavusriski (sh rahapesu ja terrorismi rahastamise risk), protsessiriski, personaliriski, juriidilist riski, füüsilise turbe riski, töökeskkonna riski, välisteguri riski ja vara hävimise riski. Kontsern lähtub operatsiooniriski juhtimisel kehtestatud operatsiooniriski poliitikast.

Operatsiooniriski käsitletakse ja juhitakse Kontsernis kui eraldiseisvat riskijuhtimise valdkonda, milleks on eraldatud vajalikud ressursid. Operatsiooniriski juhtimine on integreeritud Kontserni igapäevategevusse ning suunatud eelkõige riski realiseerumist ennetavale ja kontrollivale tegevusele. Operatsiooniriski olemuse, mõju ja kontrolli vajaduse teadvustamine peab toimuma Kontsernis iga töötaja tasandil. Olulisemaid operatsiooniriski alamliike – infoturbe- ja vastavusriske – juhitakse eraldiseisvalt.

Operatsiooniriske hinnatakse Kontsernis eelkõige kvalitatiivselt. Operatsiooniriski juhtumid registreeritakse juhtumite andmebaasis koos ilmnenud kahju suurusega. Kontsern jälgib operatsiooniriski kvantitatiivset dünaamikat, analüüsides vähemalt kord kvartalis peamisi riskiindikaatoreid. Operatsiooniriski peamiste riskiindikaatorite ja olulisemate juhtumite kohta tehakse juhatusele regulaarseid kvartaliülevaateid. Kontsernis tehakse ka regulaarset operatsiooniriski enesehindamist. Kontsern kasutab operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel baasmeetodit.

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide juhtimine

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskid (ESG) väljenduvad Kontserni tegevuse ja äritegevuse mõjudes keskkonnale, ühiskonnale ja sellega seotud huvigruppidele, mis võivad kaasa tuua Kontserni finantsseisundi halvenemise, kulude suurenemise, ressursside kahjustumise või olulise rahalise kahju. ESG riskijuhtimine on integreeritud teiste riskikategooriatega, nagu krediidirisk, vastavusrisk, operatsioonirisk, strateegiline risk ja mainerisk. Kontsern püüab vältida teadlikke riske, millega võib kaasneda ESG riskide realiseerumine.

Coop Panga juhatuse liikmetest vastutab jätkusuutlikkuse valdkonna eest riskijuht. Kontserni äristrateegia uuendamise kontekstis rakendas panga nõukogu ESG lähenemist. Kontsern on teadvustanud kliima- ja keskkonnariskide olemasolu ning välistanud olulise negatiivse keskkonnamõjuga projektide rahastamise. Konkreetsem lähenemine kliimariskidele on hetkel töös, kaardistamise- ja vastavate arenduste tasemel.

aasta novembris võeti vastu CSRD (Corporate Sustainability Reporting Direktiiv), mille eesmärk on reguleerida ESG aruandlust ja liikuda jätkusuutlikuma majanduse poole. Aruandlusnõue rakendub järk-järgult ning Coop Panga kontsern peab esitama CSRD standardite alusel koostatud jätkusuutlikkuse informatsiooni esimest korda 2026. aastal (2025. aasta kohta). Meie jaoks on oluline järgida ettevõtte jätkusuutlikkuse aruandluse direktiivi ja oleme juba alustanud jätkusuutlikkuse aruande järkjärgulist struktureerimist vastavalt CSRD-le.

Oleme 2022.aastal eeltoodu järgimiseks välja töötanud tegevuskava,täpsem ülevaade senistest tegevustest on esitatud jätkusuutlikkuse aruandes.

Varade ja kohustiste õiglane väärtus

Kontsern hindab selliste finantsvarade ja -kohustiste õiglast väärtust, mida ei kajastata Kontserni finantsseisundi aruandes õiglases väärtuses. Eelkõige on sellisteks finantsvaradeks, mida ei kajastata õiglases väärtuses, laenud ja nõuded klientidele, ning finantskohustisteks klientide hoiused.

Finantsvarade ja -kohustiste õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritakse rahavoogusid turuintressi alusel. Laenude turuintress on arvutatud, kasutades Kontsernis rakendatud viimase kuue kuu keskmist intressimäära enne bilansipäeva. Hoiuste õiglase väärtuse leidmisel diskonteeritakse olemasolevaid hoiuseid uutele, kaasatavatele hoiustele pakutavate intressimääradega.

IFRS 13 määrab kindlaks õiglase väärtuse hindamistehnikate hierarhia, mis põhineb sellel, kas hindamistehnika sisendid on jälgitavad või mitte. Jälgitavad sisendid kajastavad sõltumatutest allikatest saadud turuandmeid, mittejälgitavad sisendid kajastavad oletusi turu kohta. Nende kahte liiki sisendite alusel on loodud järgmine õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia:

tase 1 – (korrigeerimata) noteeritud hinnad identsetele varadele või kohustistele aktiivsetel turgudel. See tase hõlmab noteeritud aktsiatega seotud väärtpabereid ja võlainstrumente börsidel, aga ka turuosaliste noteeritud instrumente;

tase 2 – muud sisendid kui tasemel 1 kajastuvad noteeritud hinnad ja mis on vara või kohustise puhul jälgitavad kas otse (st hindadena) või kaudselt (st on tuletatud hindadest). Sisendparameetrite (nt eurovõlakirjade intressikõver või vastaspoole krediidirisk) allikad on Bloomberg ja Reuters;

tase 3 – vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid).

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja -kohustuste õiglane väärtus on leitud kolmanda taseme põhimõtete kohaselt, kus varade või kohustiste sisendid ei põhine jälgitavatel turuandmetel.

Laenude ja nõuete õiglane väärtus oli 31.12.2022 seisuga 0,60% väiksem (7 655 tuhat eurot) bilansilisest väärtusest ning hoiuste õiglane väärtus oli 0,04% suurem (621 tuhat eurot) bilansilisest väärtusest.

31.12.2022	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Õiglane väärtus	Bilansiline väärtus
Finantsvarad õiglases väärtuses
Võlainstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi	18 747	-	-	18 747	18 747
Omakapitaliinstrumendid	-	13	-	13	13
Finantsvarad õiglases väärtuses kokku	18 747	13	-	18 760	18 760

Finantsvarad korrigeeritud
soetusmaksumuses
Raha ja raha ekvivalendid	-	364 878	-	364 878	364 878
Laenud ja nõuded klientidele	-	-	1 293 121	1 293 121	1 300 775
Nõuded eraisikutele	-	-	645 573	645 573	653 271
sh tarbimislaenud	-	-	85 081	85 081	85 621
sh liisingfinantseerimine	-	-	61 277	61 277	61 353
sh eluasemelaenud ja muud	-	-
laenud			499 215	499 215	506 297
Nõuded juriidilistele isikutele	-	-	647 548	647 548	647 504
sh liisingfinantseerimine	-	-	81 774	81 774	81 769
sh muud laenud ettevõtetele	-	-	565 774	565 774	565 735
Muud finantsvarad	-	-	1 380	1 380	1 380
Finantsvarad korrigeeritud
soetusmaksumuses kokku	-	364 878	1 294 501	1 659 379	1 667 033

Finantskohustised korrigeeritud
soetusmaksumuses
Klientide hoiused ja saadud laenud	-	1 508 747	-	1 508 747	1 508 126
sh eraisikud	-	640 536	-	640 536	640 178
sh juriidilised isikud	-	868 211	-	868 211	867 948
Rendikohustised	-	-	6 142	6 142	6 142
Muud finantskohustised	-	-	7 052	7 052	7 052
Allutatud kohustised	-	-	38 139	38 139	38 139
Finantskohustised korrigeeritud
soetusmaksumuses kokku	-	1 508 747	51 333	1 560 080	1 559 459

Laenude ja nõuete õiglane väärtus oli 31.12.2021 seisuga 1,10% suurem (10 500 tuhat eurot) bilansilisest väärtusest ja hoiuste õiglane väärtus oli 0,10% suurem (628 tuhat eurot) bilansilisest väärtusest.

31.12.2021	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Õiglane väärtus	Bilansiline väärtus
Finantsvarad õiglases väärtuses
Võlainstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi	5 932	-	-	5 932	5 932
Omakapitaliinstrumendid	-	13	-	13	13
Finantsvarad õiglases väärtuses kokku	5 932	13	0	5 945	5 945

Finantsvarad korrigeeritud
soetusmaksumuses
Raha ja raha ekvivalendid	-	252 799	0	252 799	252 799
Laenud ja nõuded klientidele	-	-	963 896	963 896	953 396
Nõuded eraisikutele	-	-	492 389	492 389	482 049
sh tarbimislaenud	-	-	66 957	66 957	66 957
sh liisingfinantseerimine	-	-	50 849	50 849	50 861
sh eluasemelaenud ja muud	-	-	374 583	374 583	364 231
laenud
Nõuded juriidilistele isikutele	-	-	471 507	471 507	471 347
sh liisingfinantseerimine	-	-	57 354	57 354	57 367
sh muud laenud ettevõtetele	-	-	414 153	414 153	413 980
Muud finantsvarad	-	-	1 311	1 311	1 311
Finantsvarad korrigeeritud	-	252 799	965 207	1 218 006	1 207 506
soetusmaksumuses kokku

Finantskohustised korrigeeritud soetusmaksumuses
Klientide hoiused ja saadud laenud	-	1 099 374	0	1 099 374	1 098 746
sh eraisikud	-	477 478	0	477 478	477 383
sh juriidilised isikud	-	621 896	0	621 896	621 363
Rendikohustised	-	-	6 639	6 639	6 639
Muud finantskohustised	-	-	3 221	3 221	3 221
Allutatud kohustised	-	-	17 064	17 064	17 064
Finantskohustised korrigeeritud
soetusmaksumuses kokku	-	1 099 374	26 924	1 126 298	1 125 670

Lisa 3. Tütarettevõtted ja firmaväärtus

Mais 2017 omandas pank 100% Coop Finants AS-i aktsiatest, et suurendada oma turuosa tarbimislaenude segmendis. Tütarettevõtte soetusest tekkis firmaväärtus, mis sisaldab tekkinud sünergiat ja immateriaalset vara, mis ei ole eraldiseisvate varadena identifitseeritavad. Firmaväärtus hõlmab peamiselt omandatud ettevõtte kasumlikkusest, olulistest sünergiatest ja kombineeritud kulude säästust tekkivat efekti. Firmaväärtus on allokeeritud tarbimisfinantseerimise segmendile. Firmaväärtus seisuga 31.12.2022 oli 6 757 tuhat eurot (31.12.2021: 6 757).

Seisudega 31.12.2022 ja 31.12.2021 tehti firmaväärtuse kaetava väärtuse test. Kasutusväärtuse arvestus põhineb järgmistel eeldustel:

prognoosiperiood 6 aastat (2021: 6 aastat);
prognoositav laenuportfellide mahu kasv 10–11% aastas (2021: 10–13%);
netotulude kasv keskmiselt 5% aastas (2021: 13%);
kulude kasv keskmiselt 10% aastas (2021: 9%);
laenu allahindluste keskmine kahjustuse määr 3,4% aastas (2021: 3,2%);
diskontomäärana on kasutatud kaalutud keskmist kapitali hinda 12% (2021: 15%);
terminaalväärtuse kasvumäärana on kasutatud 2% (2021: 2%).

Põhieelduste väärtuste kasutamisel tugines juhatus oma parimale hinnangule tõenäoliste ootuste kohta. Kasutusväärtuse testi tulemusena ületab raha genereeriva üksuse kaetav väärtus tema bilansilist väärtust, mistõttu ei ole tehtud allahindlusi. Juhul, kui laenuportfelli kasvatada ei õnnestu, intressimäärad tarbimislaenude turul langevad, samas kui majanduskeskkonna võimaliku halvenemise korral provisjonide kulud kasvavad ja lisaks kasvavad ka tegevuskulud, oleks vajalik firmaväärtuse allahindlus.

Võtmenäitajate sensitiivsuse testimise eeldused muude näitajate samaks jäämise korral olid järgmised:

laenuportfelli ja netointressitulu kasv 2% (2021: 2%);
kulude kasv 10–15% (2021: 18%);
laenukahjumid 5% (2021: 5%);
kapitali kulu ehk diskontomäär 12% (2021: 15%).

Lähtudes võimalike mõistlike muutuste hinnangutest võtmenäitajatele, ei ole juhtkond tuvastanud olulisi põhjuseid, mis võiks viidata sellele, et raha teeniva üksuse bilansiline väärtus ületaks tema tegelikku kaetavat väärtust.

Lisa 4. Tegevussegmendid

Tegevussegmentide aruandlus vastab sisearuandlusele, mis esitatakse peamistele otsustajatele. Segmentide kasumlikkuse mõõtmise aluseks on kasum enne tulumaksu. Peamine otsustaja, kes vastutab ressursside jaotuse ja segmentide tegevuse hindamise üle, on Panga juhatus.

Kontsern jagab oma äritegevuse segmentideks, lähtudes nii juriidilisest struktuurist kui ka täiendavast kliendipõhisest jaotusest Pangas. Juriidilise struktuuri järgi omab Kontsern tarbimislaenude ja liisingu segmenti, mis pakuvad tarbimislaene eraklientidele ja liisingutooteid nii eraklientidele kui ka ettevõtetele. Tarbimislaenude segment teenib intressitulusid laenude väljastamiselt ja teenustasutulusid järelmaksukaartide väljastamiselt. Liisingu segment teenib intressitulusid laenude väljastamiselt. Kindlustusmaakler teenib tulusid kindlustuslepingute vahendamiselt.

Panga kliendipõhisest jaotusest tulenevalt on Kontsernil ettevõtete panganduse (juriidilised isikud) ja jaepanganduse (eraisikud) segmendid. Mõlemad segmendid pakuvad klientidele arveldustooteid ja laenutooteid ning kaasavad hoiuseid. Segmendid teenivad intressitulusid laenude väljastamiselt ning teenustasutulusid maksete ja pangakaartide tehingute vahendamiselt.

Segmendid on aluseks äritulemuste regulaarsel jälgimisel Kontserni juhatuse ja nõukogu poolt ning segmentide kohta on kättesaadavad eraldiseisvad finantsandmed. Vastavalt Kontserni struktuurile jaotab Kontsern ettevõtete panganduse ja jaepanganduse segmendid veel detailsemalt ka laenude ja igapäevapanganduse äriliinideks (hoiused, arveldused). Kontsern kasutab äriliinide jaotust ka planeerimisel ja eelarvestamisel. Kontserni juhatus on määratud otsustajaks rahaliste eraldiste ja äritegevuse kasumlikkuse hindamise eest.

Segmendi teenitud tulud koosnevad tuludest välistelt klientidelt ning intressitulust või intressikulust segmentidevaheliselt laenamiselt, mis toimub Kontsernis kehtestatud sisemise raha hinna mudeli alusel ja mis on allolevates tabelites näidatud kui elimineerimine. Kontsernil ei ole ühtegi klienti, kelle tulu moodustaks rohkem kui 10% vastavast tululiigist. Intressitulud teenitakse Eestis. Teenustasutulude geograafiline jaotus on esitatud lisas 6.

Kasum segmentide järgi 2022, tuhandetes eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Eliminee rimine	Kokku
Intressitulud	28 880	16 134	13 251	5 058	2 209	-5 442	60 090
sh välimine tulu	25 642	14 817	13 251	5 058	1 322	0	60 090
sh sisemine tulu	3 238	1 317	0	0	887	-5 442	0
Intressikulud	-6 235	-5 372	-966	-1 422	-828	5 442	-9 381
Neto intressitulud	22 645	10 762	12 285	3 636	1 381	0	50 709

Teenustasutulud	1 477	2 304	1 624	244	523	0	6 172
Teenustasukulud	-533	-1 513	-227	-9	-105	0	-2 387
Neto teenustasud	944	791	1 397	235	418	0	3 785

Muud tulud, neto	70	95	348	86	-462	0	137
Netotulud kokku	23 659	11 648	14 030	3 957	1 337	0	54 631

Tegevuskulud kokku	-7 974	-9 747	-5 367	-2 916	-1 173	0	-27 177
Kasum enne allahindluste kulu ja tulumaksu	15 685	1 901	8 663	1 041	164	0	27 454
Allahindlus
krediidikahjumite katteks	-3 025	-100	-2 087	-33	0	0	-5 245
Kasum enne tulumaksu	12 660	1 801	6 576	1 008	164	0	22 209
Tulumaksukulu	-1 261	-491	0	0	-107	0	-1 859
Puhaskasum	11 399	1 310	6 576	1 008	57	0	20 350

Teenustasutulude jagunemine 2022, tuhandetes eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Kokku
Tarbimislaenude teenustasud	0	0	1 624	0	0	1 624
Arvelduspakettide kuutasud ja ülekandetasud	282	1 004	0	0	0	1 286
Kaarditehingute tasud	354	1 015	0	0	0	1 369
Kindlustusvahenduse komisjonitasud	0	0	0	0	479	479
Valuutavahetus	38	6	0	0	44	88
Muud teenustasutulud	803	279	0	244	0	1 326
Teenustasutulud kokku	1 477	2 304	1 624	244	523	6 172

Varad ja kohustused seisuga 31.12.2022, miljonites eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Eliminee rimine	Kokku
Laenuportfell	777	507	86	130	420	-619	1 301
Muud varad	167	147	37	38	24	0	413
Varad kokku	944	654	123	168	444	-619	1 714
Kohustused kokku	878	598	112	153	443	-619	1 565

* Muude all kajastuvad treasury, tütarettevõtted Prana Property ja Coop Kindlustusmaakler.

Intressitulu ja teenustasutulu jaotus toodete lõikes on toodud lisas 5 ja 6.

Kasum segmentide järgi 2021, tuhandetes eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Eliminee rimine	Kokku
Intressitulud	18 558	11 503	12 402	3 841	1 336	-4 600	43 040
sh välimine tulu	16 160	10 516	12 402	3 841	121	0	43 040
sh sisemine tulu	2 398	987	0	0	1 215	-4 600	0
Intressikulud	-4 435	-4 298	-979	-1 251	-1 139	4 600	-7 502
Neto intressitulud	14 123	7 205	11 423	2 590	197	0	35 538
Teenustasutulud	1 266	1 858	1 452	182	245	0	5 003
Teenustasukulud	-457	-1 203	-233	-9	-16	0	-1 918
Neto teenustasud	809	655	1 219	173	229	0	3 085
Muud tulud, neto	475	119	335	92	-406	0	615
Netotulud kokku	15 407	7 979	12 977	2 855	20	0	39 238
Tegevuskulud kokku	-5 734	-8 327	-4 939	-2 498	-955	0	-22 453
Kasum enne allahindluste kulu ja tulumkaksu	9 673	-348	8 038	357	-935	0	16 785
Allahindlus krediidikahjumite katteks	-1 575	-68	-812	103	-145	0	-2 497
Kasum enne tulumaksu	8 098	-416	7 226	460	-1 080	0	14 288
Tulumaksukulu	-825	0	0	0	0	0	-825
Puhaskasum	7 273	-416	7 226	460	-1 080	0	13 463

Teenustasutulude jagunemine 2021, tuhandetes eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Kokku
Tarbimislaenude teenustasud	0	0	1 452	0	0	1 452
Arvelduspakettide kuutasud ja ülekandetasud	263	928	0	0	0	1 191
Kaarditehingute tasud	286	753	0	0	0	1 039
Kindlustusvahenduse komisjonitasud	0	0	0	0	216	216
Valuutavahetus	22	4	0	0	26	52
Muud teenustasutulud	695	173	0	182	3	1 053
Teenustasutulud kokku	1 266	1 858	1 452	182	245	5 003

Varad ja kohustused seisuga 31.12.2021, miljonites eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Eliminee rimine	Kokku
Laenuportfell	556	362	67	98	251	-381	953
Muud varad	117	103	30	28	11	0	289
Varad kokku	673	465	97	126	262	-381	1 242
Kohustused kokku	623	423	89	115	261	-381	1 130

* Muude all kajastuvad treasury, tütarettevõtted CP Varad, Prana Property ja Coop Kindlustusmaakler.

Intressitulu ja teenustasutulu jaotus toodete lõikes on toodud lisas 5 ja 6.

Lisa 5. Neto intressitulu

	Lisa	2022	2021
Intressitulud efektiivse intressimäära meetodil:
Laenud ettevõtetele		25 066	15 966
Tarbimislaenud ja järelmaks		13 251	12 402
Muud laenud eraisikutele		14 817	10 516
Võlakirjad		349	117
Intressitulu kohustistelt		0	1
Muud varad		1 072	3
Muud samalaadsed intressitulud:
Liising		5 535	4 035
Intressitulud kokku		60 090	43 040
Klientide hoiused ja saadud laenud		-6 635	-5 780
Allutatud kohustused	18	-2 251	-908
Intressikulu varadelt		-416	-778
Intressikulu rendikohustistelt	15	-79	-36
Intressikulud kokku		-9 381	-7 502
Neto intressitulu		50 709	35 538

Intressitulu jaotus tegevussegmentide järgi on toodud lisas 4. Laenuportfell on esitatud lisas 11.

Lisa 6. Neto teenustasutulu

	2022	2021
Tarbimislaenude teenustasud	1 624	1 452
Arvelduspakettide kuutasud ja ülekandetasud	1 286	1 191
Kaarditehingute tasud	1 369	1 039
Kindlustusvahenduse komisjonitasud	479	216
Valuutavahetus	88	52
Muud teenustasutulud	1 326	1 053
Teenustasutulud kokku	6 172	5 003
Kaartidega seotud kulud	-1 749	-1 387
Arveldustega seotud kulud	-245	-204
Muud teenustasukulud	-393	-327
Teenustasukulud kokku	-2 387	-1 918
Neto teenustasutulu	3 785	3 085

Teenustasutulu jaotus tegevussegmentide järgi on toodud lisas 4.

aastal teenis Kontsern 85% teenustasutuludest Eesti residentidelt ja 15% muude riikide residentidelt (valdav osa klientidest on EL-i riikide residendid). 2021. aastal teeniti 87% teenustasutuludest Eesti residentidelt ja 13% muude riikide residentidelt. Kõik teenustasutulud kajastatakse nende tekkimise hetkel.

Lisa 7. Tööjõukulud

	2022	2021
Töötasud	-11 014	-9 347
Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse	-4 488	-3 143
Kokku	-15 502	-12 490

Sotsiaalmaksu alla kuuluvad ka sissemaksed riiklikesse pensionifondidesse. Kontsernil ei ole õiguslikku ega faktilist kohustust teha lisaks sotsiaalmaksule täiendavaid pensioni- või muid sarnaseid makseid. 2022. aastal oli Kontserni keskmine töötajate arv (taandatuna täistööajale) 351 (2021: 300).

Coop Panga majandusaasta aruanne 2022 102

Lisa 8. Tegevuskulud

	2022	2021
Infosüsteemide haldamine	-1 658	-1 467
Turunduskulud	-1 758	-1 247
Tagatisfondi osamaksed	-534	-490
Ostetud teenused	-461	-471
Kontorikulud	-472	-444
Kasutusõiguse varade kommunaalkulud	-364	-173
Koolitus- ja lähetuskulud	-346	-227
Lühiajalised ja väikese väärtusega rendikohustised	-283	-206
Järelevalvetasu osamaksed	-199	-164
Kindlustuskulud	-90	-93
Juriidilised teenused, riigilõivud	-80	-87
Transpordikulud	-39	-33
Liikmemaksud	-34	-26
Muud tegevuskulud	-1 034	-868
Kokku	-7 352	-5 996

Lisa 9. Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused

	31.12.2022	31.12.2021
Sularaha	3 598	27 192
Kohustuslik reserv keskpangas*	14 236	9 512
Nõudmiseni hoiused keskpangas	333 305	200 670
Nõudmiseni hoiused krediidiasutustes ja teistes	13 739	13 424
finantsasutustes
Tähtajalised hoiused krediidiasutustes*	0	2 001
Kokku	364 878	252 799

* Ei kuulu rahavoogude aruandes raha ja raha ekvivalentide koosseisu.

Kohustuslik reserv keskpangas on minimaalne summa, mida Pank peab hoidma keskpangas hoiuste kattevarana ning see summa ei ole vabalt kasutatav. Kohustusliku reservkapitali nõue seisuga 31.12.2022 oli 1% (31.12.2021: 1%) kõigist finantseerimisallikatest (klientide hoiused ja saadud laenud). Reservi nõuet täidetakse kuu keskmisena eurodes või keskpanga eelnevalt aktsepteeritud välisfinantsvarades.

Lisa 10. Finantsinvesteeringud

	31.12.2022	31.12.2021
Valitsuste võlakirjad	13 874	1 277
Krediidiasutused	2 173	2 329
Muude mittefinantsettevõtete võlakirjad	2 700	2 326
Võlainstrumendid kokku	18 747	5 932
Muude mittefinantsettevõtete aktsiad	13	13
Omakapitaliinstrumendid kokku	13	13
Finantsinvesteeringud kokku	18 760	5 945

Seisuga 31.12.2022 ja seisuga 31.12.2021 on kõik võlainstrumendid ja omakapitaliinstrumendid kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu
(ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja
allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100007857/reports).

Lisa 11. Laenud ja nõuded klientidele

	31.12.2022	31.12.2021
Nõuded eraisikutele kokku	657 341	485 882
sh tarbimislaenud	89 068	70 380
sh liisingfinantseerimine	61 448	50 903
sh eluasemelaen ja muud laenud	506 825	364 599
Nõuded juriidilistele isikutele kokku	655 298	476 341
sh liisingfinantseerimine	82 392	57 844
sh muud laenud ettevõtetele	572 906	418 497
Kokku nõuded	1 312 639	962 223
Laenude ja nõuete allahindlus	-11 864	-8 827
Kokku	1 300 775	953 396

Kapitalirendi nõuded	31.12.2022	31.12.2021
Liisingu brutoinvesteering – saadaolevad rendimaksed, sh	161 087	118 813
kuni 1 aasta	48 263	32 801
1–2 aastat	35 072	25 813
2–3 aastat	29 671	23 465
3–4 aastat	27 355	19 513
4–5 aastat	16 010	14 413
üle 5 aasta	4 716	2 808
Tuleviku intressitulu	-16 661	-9 439
kuni 1 aasta	-6 490	-3 674
1–2 aastat	-4 643	-2 630
2–3 aastat	-3 091	-1 754
3–4 aastat	-1 698	-971
4–5 aastat	-612	-353
üle 5 aasta	-127	-57
Liisingu netoinvesteering *	144 426	109 374
kuni 1 aasta	41 773	29 127
1–2 aastat	30 429	23 183
2–3 aastat	26 580	21 711
3–4 aastat	25 657	18 542
4–5 aastat	15 398	14 060
üle 5 aasta	4 589	2 751

* Kapitalirendi nõuete brutoinvesteering sisaldab tekkepõhist intressi summas 352 (31.12.2021: 188) tuhat eurot ja ajatatud lepingutasusid summas -938 (31.12.2021: -816) tuhat eurot.

Laenude allahindlused	31.12.2022	31.12.2021
Allahindluste saldo aruande perioodi alguses	-8 827	-8 743
Aruandeperioodi allahindlused*	-5 223	-2 440
Aruandeperioodil bilansiväliseks viidud laenud tulenevalt nõuete müügist või mahakandmisest	2 186	2 356
Allahindluste saldo aruandeperioodi lõpus	-11 864	-8 827

* Aruandeperioodi laenude allahindluste kulu erineb kasumiaruandes kajastatud "allahindlus krediidikahjumite katteks" kulusummast. Vahe tuleneb varasematel perioodidel lootusetute nõuetena laenuportfellist välja viidud laenusummadest, mis aruandeperioodi jooksul laekusid 257 (2021: 289) tuhande

euro ulatuses; bilansivälisesse arvestusse kuuluvatele laenulimiitide positsioonidele arvestatud allahindluse kulust -279 (2021: -201) tuhande euro ulatuses, lisaks võrdlusaastal 2021 laenuportfelli mittekuuluvast langenud väärtusega võlakirjade allahindluse kulust -145 tuhat eurot.

Krediidiriskiga seotud riskide ja laenutagatiste jaotis on esitatud krediidiriski juhtimise all lisas 2. Antud laenude jaotus valuutade järgi on esitatud tururiskide juhtimise all lisas 2. Antud laenude jaotus tähtaja järgi on esitatud likviidsusriski juhtimise all lisas 2. Antud laenude geograafiline jaotus on esitatud riskikontsentratsiooni all lisas 2. Antud laenude intressituludest on antud ülevaade lisas 5.

Lisa 12. Muud finantsvarad ja muud varad

	31.12.2022	31.12.2021
Finantsvarad
Tagatisraha	20	335
Nõuded ostjate vastu	397	320
Muud finantsvarad	963	656
Finantsvarad kokku*	1 380	1 311
Muud varad
Arveldused maksuametiga	29	70
Muud ettemaksed**	668	857
Muud varad kokku	697	927
Müügiootel varad
Müügiks ostetud kinnisvara ja lõpetamata arendusobjektid***	3 388	3 717
Muu vara	24	8
Müügiootel varad kokku	3 412	3 725

* Finantsvarade krediidikvaliteet on hea ja puuduvad märgid väärtuse langusest.

** Muud ettemaksed hõlmavad kindlustust, sideteenuseid, perioodikat, koolitusi ja muid sarnaseid ettemakseid.

*** Osa müügiks soetatud kinnisvarast müüdi 2022. aastal. Müügist saadud tulud ja kahjumid kajastati kasumiaruandes varade müügi ja müüdud varade kulude real.

Lisa 13. Kinnisvarainvesteeringud

	31.12.2022	31.12.2021
Jääkväärtus perioodi algul	0	594
Müüdud perioodi jooksul	0	-634
Õiglase väärtuse muutus	0	40
Jääkväärtus perioodi lõpul	0	0
sh renditulu teenivad kinnisvarainvesteeringud	0	0

Lisa 14. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

	Kasutusõiguse varad	Maa ja ehitised	Muu materiaalne põhivara	Sisemised arendus kulud	Muu immateriaalne põhivara	Kokku
Jääkmaksumus 31.12.2020	1 017	126	2 201	1 405	4 525	9 274
Soetamine ja lisandumised	6 650	0	2 059	1 921	1 594	12 224
Rendilepingute lõpetamised	-407	0	0	0	0	-407
Rendimaksete korrigeerimine	52	0	0	0	0	52
Müük jääkmaksumuses	0	0	-53	0	0	-53
Arvestatud kulum	-687	-2	-1 290	-428	-1 560	-3 967
Saldo 31.12.2021
Soetusmaksumus	8 452	136	6 311	3 461	9 310	27 670
Kulum	-1 827	-12	-3 401	-562	-4 752	-10 554
Jääkmaksumus 31.12.2021	6 625	124	2 910	2 899	4 558	17 116
Soetamine ja lisandumised	348	0	569	2 310	1 533	4 760
Rendilepingute lõpetamised	-74	0	0	0	0	-74
Rendimaksete korrigeerimine	38	0	0	0	0	38
Müük jääkmaksumuses	0	0	0	0	0	0
Arvestatud kulum	-807	-3	-792	-869	-1 852	-4 323
Saldo 31.12.2022
Soetusmaksumus	8 764	136	6 880	5 771	10 843	32 394
Kulum	-2 634	-15	-4 193	-1 431	-6 604	-14 877
Jääkmaksumus 31.12.2022	6 130	121	2 687	4 340	4 239	17 517

Kasutusõiguse varad sisaldab kinnisvara rendilepinguid. Maa ja ehitised sisaldab Kontserni omandis olevaid kontoripindu. Muu materiaalne põhivara sisaldab arvuteid ja kontoritehnikat, mööblit, kontori renoveerimiseks tehtud kapitaliseeritud kulusid. Muu immateriaalne vara sisaldab Panga tarkvaraga seotud litsentse ja sisseostetud arenduskulusid.

Lisa 15. Rendikohustised

Kontsern rendib erinevaid kontoriruume. Rendilepingud on tavaliselt tähtajaga kuni 5 aastat (peamaja rendilepingu tähtaeg on 10 aastat), kuid hõlmavad tavaliselt pikendamise ja lõpetamise võimalusi. Renditingimused lepitakse kokku lepingupõhiselt ja lepingud võivad hõlmata mitmesuguseid erinevaid tingimusi. Alates 01.01.2019 kehtiva IFRS 16 standardi rakendamisest kajastatakse rendilepinguid kasutusõiguse esemeks oleva varana ja kohustisena. Rendikohustiste tähtaegade analüüs on esitatud likviidsusriski juhtimise osas lisas 2.

	2022	2021
Algsaldo 01.01.	6 639	1 018
Rahavood	-850	-710
Intressikulu	79	36
Uued liisingud*	348	6 702
Lõppenud liisingud	-74	-407
Lõppsaldo 31.12.	6 142	6 639

* 2022. aastal indekseeriti rendilepingute kohaselt mitme rendipinna rendimakseid (sh rendipinna makseid Skyoni ärihoones). Augustis 2021 sõlmis pank 10-aastase tähtajaga peakontori büroopindade rendilepingu Skyoni ärihoones Maakri tänaval.

Kontserni konsolideeritud koondkasumiaruandes on seoses rendilepingutega kajastatud järgmised summad.

	2022	2021
Intressikulu (kajastatud finantskulude all) (lisa 5)	79	36
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all)	206	169
Väikese väärtusega rentidega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all)	78	37

Lisa 16. Klientide hoiused ja saadud laenud

	31.12.2022	31.12.2021
Eraisikud	640 178	477 383
Juriidilised isikud	867 948	621 363
Kokku	1 508 126	1 098 746

Nõudmiseni hoiused	717 743	518 122
Tähtajalised hoiused	779 569	571 452
Sihtotstarbelised laenud	10 814	9 172
Kokku	1 508 126	1 098 746

Pank on varasemalt sõlminud Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) 10-aastase laenulepingu summas 8 miljonit eurot, mis võimaldab finantseerida väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Seisuga 31.12.2022 on laenu jääk 4,7 miljonit eurot (2021: 5,6 miljonit eurot). Ülejäänud sihtotstarbelised laenud on saadud Maaelu Edendamise Sihtasutuselt.

Lisa 17. Muud finantskohustised ja muud kohustised

	31.12.2022	31.12.2021
Finantskohustised
Raha teel	2 467	332
Klientide ettemaksed	2 503	1 584
Võlgnevused hankijatele	431	640
Arveldused ühistutega	734	395
Muud finantskohustised	917	270
Muud finantskohustised kokku	7 052	3 221
Muud kohustised
Võlad töövõtjatele	2 610	2 085
Maksuvõlad	1 341	691
Eraldised	578	300
Ajatatud kohustised	488	378
Muud ettemaksed	584	450
Muud kohustised	0	659
Muud kohustised kokku	5 601	4 563
Kokku	12 653	7 784

Lisa 18. Allutatud kohustised

Coop Panga kontsern on pikaajalise kapitali kaasamise eesmärgil emiteerinud allutatud võlakirju. Kontserni maksejõuetuse korral rahuldatakse allutatud võlakirjadest tulenevad nõuded pärast kõigi muude, allutamata võlanõuete täielikku rahuldamist, kuid enne aktsionäridele väljamaksete tegemist.

Järgnevas tabelis on esitatud allutatud võlakohustiste bilansilised väärtused iga aruandeperioodi lõpu seisuga.

	Emiteerimise aasta	Intressimäär	Lunastustähtaeg	Summa
Allutatud võlakiri	2017	6,75%	04.12.2027	5 000
Allutatud võlakiri	2019	7,58%	29.03.2029	2 000
Allutatud võlakiri	2021	5,50%	31.03.2031	10 000
Allutatud võlakohustised seisuga 31.12.2020				7 000
Rahavood finantseerimistegevusest				10 000
Allutatud võlakohustised seisuga 31.12.2021				17 000

Allutatud võlakiri	2022	5,00%	10.03.2032	10 000
Allutatud võlakiri (Tier 1)	2022	10,00%	tähtajatu	16 100
Allutatud võlakirja lunastamine	2017	6,75%	04.12.2027	-5 000
Rahavood finantseerimistegevusest				21 100
Allutatud võlakohustised seisuga 31.12.2022				38 100

Allutatud võlakohustiste tekkepõhine intress 31.12.2020				64
Arvestatud intressikulud 2021. aastal (lisa 5)				908
Välja makstud intressikulud 2021. aastal				-908
Allutatud võlakohustiste tekkepõhine intress 31.12.2021				64
Arvestatud intressikulud 2022. aastal (lisa 5)				2 251
Välja makstud intressikulud 2022. aastal				-2 276
Allutatud võlakohustiste tekkepõhine intress 31.12.2022				39

Allutatud võlakohustiste tekkepõhine intress kajastatakse finantsseisundi aruandes, kasutades efektiivset intressimäära meetodit.

Lisa 19. Omakapital

Tehingud aktsiatega	Aeg	Aktsiate arv	Aktsia hind eurodes	Aktsiakapital tuhandetes eurodes	Ülekurss tuhandetes eurodes
Aktsiakapital 31.12.2020		90 623 866		61 756	12 061
Aktsiakapitali sissemakse	Mai 2021	540 310	0,7660	368	132
	Sept 2021	90 000	0,8057	62	37
Aktsiakapital 31.12.2021		91 254 176		62 186	12 230
Aktsiakapitali sissemakse	Mai 2022	70 000	0,8420	47	30
Aktsiakapitali sissemakse	Dets 2022	10 147 131	2,0000	6 915	13 175
Aktsiakapital 31.12.2022		101 471 307		69 148	25 435

aastal toimunud aktsiakapitali tõstmised olid seotud aktsiate täiendava avaliku emissiooniga ja töötajate optsioonide realiseerimisega. 2021. aastal toimusid aktsiakapitali tõstmised töötajate optsioonide realiseerimisega. Aktsiate eest tasuti täies ulatuses rahas. Seisuga 31.12.2022 on panga aktsiakapitali suuruseks 69 148 (31.12.2021: 62 186) tuhat eurot, mis jaguneb 101 471 307 (31.12.2021: 91 254 176) nimiväärtuseta lihtaktsiaks. Ühe nimiväärtuseta aktsia arvestuslikuks väärtuseks on 0,6815 eurot (31.12.2021: 0,6815).

Põhikirja järgi võib ilma põhikirja muutmata suurendada aktsiakapitali 160 miljoni euroni. 2022. aastal kasutas Coop Pank õigust suurendada Kontserni aktsiakapitali 6 914 813,16 euro võrra, s.o summalt 62 233 279,82 eurot summale 69 148 092,98 eurot. Aktsiate emissiooni pakkumise koguväärtuseks kujunes 20,3 miljonit eurot. Aktsiate pakkumishind oli 2,00 eurot aktsia kohta, millest 0,6815 eurot on arvestuslik väärtus ja 1,3185 eurot ülekurss.

aasta kevadel maksis Coop Pank aktsionäridele 2021. aasta kasumi arvelt dividende 0,03 eurot aktsia kohta, kokku netosummas 2 738 tuhat eurot (lisaks arvestati dividendidelt tulumaks määraga 20/80). Coop Pank ei ole varasematel aastatel dividende maksnud. Tulumaksu kulu info on esitatud lisas 24.

Pank väljastab juhatuse liikmetele, osakonnajuhtidele ja võtmetöötajatele aktsiaoptsioone. Optsiooni realiseerimise tähtaeg on kolm aastat ja selle alusvaraks olevate aktsiate emiteerimine toimub aktsionäride iga-aastasel korralisel üldkoosolekul või realiseerimise tähtaja saabumisele lähedasel aktsionäride erakorralisel koosolekul. Väljastatud optsioonide reserv oli seisuga 31.12.2022 summas 715 (31.12.2021: 253) tuhat eurot. Vastavad kulud kasumiaruandes olid 2022. aastal 480 (2021: 224) tuhat eurot ja 18 (2021: 113) tuhat eurot kanti reservist ülekursi reale seoses optsioonide realiseerimisega. Optsioonide õiglase väärtuse arvutamisel kasutatakse Blacki-Scholesi mudelit, mis kasutab sisenditena panga aktsia hinda, optsiooni realiseerimishinda, volatiilsust ja riskivaba intressimäära. 2022. aastal väljastatud optsioonide puhul kasutati põhisisenditena järgmisi väärtuseid: panga aktsia hind 2,762 eurot, optsiooni realiseerimishind 1,255 eurot, volatiilsus 20% ja riskivaba intressimäär 1%. Töötajatel ei ole õigust optsioonide summat rahas välja võtta. Optsioone ei saa vahetada, müüa, pantida ega koormata. Optsioonid on päritavad. Optsioonileping aegub, kui töötaja lahkub ettevõttest enne optsioonide täitmise tähtaega, kuid nõukogu võib otsustada ka teisiti. 2022. aastal realiseeriti optsioone 70 000 aktsia ostuks hinnaga 0,8420 eurot aktsia kohta. 2021. aastal realiseeriti optsioone 540 310 aktsia ostuks hinnaga 0,7660 eurot aktsia kohta ja optsioone 90 000 aktsia ostuks hinnaga 0,8057 eurot aktsia kohta. Pank võib väljastada optsioone ka 2022. majandusaasta tulemuste eest.

Tehingud optsioonidega	Optsioonide arv
Seisuga 31.12.2020	1 545 310
Väljastatud	905 000
Realiseeritud	-630 310
Tühistatud	-100 000
Seisuga 31.12.2021	1 720 000
Väljastatud	698 300
Realiseeritud	-70 000
Tühistatud	-136 100
Seisuga 31.12.2022	2 212 200

Kehtivad optsioonid seisuga 31.12.2022

Väljastamise aeg	Aegumistähtaeg	Aktsia hind	Optsioonide arv
Aprill 2020	Aprill 2023	1,0100	770 000
Aprill 2021	Aprill 2024	1,1000	745 000
Aprill 2022	Aprill 2025	1,2550	697 200
Optsioone kokku			2 212 200

Reservkapital on moodustatud äriseadustiku § 336 kohaselt iga-aastaste kasumieraldistena minimaalselt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab minimaalselt 1/10 aktsiakapitalist. Kui reservkapital saavutab äriseadustikus ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Kohustuslikku reservkapitali võib aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel kasutada kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Kohustuslikust reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid.

Lisa 20. Tingimuslikud kohustised

	31.12.2022	31.12.2021
Finantsgarantiid	15 419	16 553
Krediidiliinid ja arvelduskrediidid	139 330	124 838
Kokku	154 749	141 391

Kontsern rakendab tingimuslikele kohustistele oodatava krediidikahju mudelit (vt lisa 2). 31.12.2022 seisuga on arvestatud bilansiväliste tingimuslike kohustiste ECL allahindluseks kokku 578 (2021: 300) tuhat eurot.

Maksuhalduril on õigus kontrollida Kontserni ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsioonide esitamisest ning vigade ilmnemisel määrata täiendavaid maksusummasid, intresse ja trahve. Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mille tulemusena võiks Kontsernile tingimuslikult tekkida olulisi kohustusi täiendava maksustamise kaudu.

Lisa 21. Kohtuvaidlused

aastal oli kohtutes menetluses kolm Kontserni vastu (st Kontserni ettevõte on kostja rollis) esitatud hagi. Esimene hagi on seotud laenu tagatiseks võetud hoonestusõiguse vaidlustamisega (hüpoteegisumma 3 mln eurot). Pooled jõudsid kompromissini, hageja loobus hagist ja menetlus lõpetati.

Teises hagis puudub rahaline nõue Panga vastu ja Pank on sisuliselt kolmas isik kostja poolel, kuigi menetluslikult on Pank kaasatud kostjaks. Nimetatud kaasuses toimub naabritevaheline vaidlus kinnistu suuruse üle.

Kolmanda hagi sisuks on õigusabikulude hüvitamise nõue summas u 5 tuhat eurot, mis on seotud kliendi ja Panga vahelise vaidlusega arvelduskonto sulgemise teemal.

31.12.2022 seisuga oli kohtumenetluste käigus Kontserni erinevate ettevõtete kasuks välja mõistetud kokku 685 (2021: 333) tuhat eurot, millele lisanduvad viivised. Samal ajal oli menetluses Kontserni esitatud hagisid (sh maksekäsud) kogusummas 102 (2021: 281) tuhat eurot, millele lisanduvad viivised. Nõuete peamiseks sisuks on krediidilepingutest tulenevad erinevad nõuded klientide vastu. Krediidilepingutest tulenevad nõuded on hea perspektiiviga ja üldjuhul mõistetakse kohtu poolt täies ulatuses välja.

Lisa 22. Seotud osapooled

Seotud osapooled on:

olulise mõjuga aktsionär ja tema kontserni kuuluvad ettevõtted;
Kontserni juhtkond, st emaettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmed, siseauditi üksuse juht ja nende kontrollitavad ettevõtted;
Kontserni juhtkonnaga samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud ja nendega seotud ettevõtted.

Seotud osapooltele antud laenud ei erine intressimäärade poolest teistele klientidele antud laenudest. Laenude intressimäärad jäävad vahemikku 2,5–6,0% ja krediitkaartidel ligikaudu 18%. Deposiitide intressimäärad on vahemikus 0,01–1,40%. Tehingud seotud osapooltega toimuvad hinnakirja alusel ja/või turuväärtuses. Suurima aktsionäriga Coop Investeeringud OÜ, kes omab 22,33% aktsiatest, tehinguid ei tehtud.

Saldod	31.12.2022	31.12.2021
Aktsionärid:
Laenud	0	0
Hoiused	5 648	8 972
Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nendega seotud isikud ja ettevõtted:
Laenud	1 914	705
Hoiused	606	1 308
Aruandeperioodil ei ole seotud osapoolte nõudeid alla hinnatud.

Tehingud	2022	2021
Aktsionärid:
Aruandeperioodi intressikulu	3	16
Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nendega seotud isikud ja ettevõtted:
Aruandeperioodi intressitulu	52	51
Aruandeperioodi intressikulu	5	12
Muud müüdud kaubad ja teenused	2	5
Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud	698	636

Juhatuse liikmetele tingimuslikult makstav maksimaalne lahkumiskompensatsioon on 258 tuhat eurot (31.12.2021: 237).

Teave juhatuse liikmetele väljastatud aktsiaoptsioonide kohta on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tehingud optsioonidega	Optsioonide arv
Seisuga 31.12.2020	550 310
Väljastatud	340 000
Realiseeritud	-350 310
Tühistatud	0
Seisuga 31.12.2021	540 000
Väljastatud	212 100
Realiseeritud	0
Tühistatud	-70 000
Seisuga 31.12.2022	682 100

Lisa 23. Tava ja lahustatud kasum aktsia kohta

Et leida tava kasumit aktsia kohta, on emaettevõtte omanikele omistatud puhaskasum jagatud kaalutud keskmise aktsiate arvuga. Et leida lahustatud kasumit aktsia kohta, on emaettevõtte omanikele omistatud puhaskasum jagatud lahustatud kaalutud keskmise aktsiate arvuga, võttes arvesse optsioonilepingutega kaetud potentsiaalseid aktsiaid.

	31.12.2022	31.12.2021
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (tuhandetes eurodes)	20 350	13 463
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhandetes aktsiates)	93 843	90 984
Tavakasum aktsia kohta (eurodes)	0,22	0,15
Korrigeerimised lahustatud kasumi aktsiate kohta arvutamisel – aktsiaoptsioonid (tuhandetes aktsiates)	2 067	1 676
Kaalutud keskmine aktsiate arv, kasutatud lahustatud kasumi aktsia kohta arvutamisel (tuhandetes aktsiates)	95 911	92 660
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	0,21	0,15

Lisa 24. Tulumaksu kulu

Alates 2018. aastast arvestavad krediidiasutused avansilist tulumaksu määraga 14%. Avansilise tulumaksu arvestamise baasiks on panga konsolideerimata kasum.

	2022	2021
Avansiline tulumaks	-1 859	-825
Tulumaks kokku	-1 859	-825

Seisuga 31. detsember 2022 on võimalik aktsionäridele dividendidena välja maksta 4 566 (2021: 2 738) tuhat eurot. Osa võimalikest dividendidest (1/3 aastal 2022 makstud dividendidest) maksustatakse madalama maksumääraga 14/86 ja ülejäänud osa maksustatakse määraga 20/80. Dividendide väljamaksmisega kaasnev tulumaksukulu oleks 1 062 (2021: 684 maksumääraga 20/80) tuhat eurot. Prognoosi kohaselt on Kontserni poolt tasutud avansiline tulumaks piisav, et katta dividendidelt arvestatav tulumaksukohustus.

Makstud dividendidega seotud info on esitatud lisas 19.

Lisa 25. Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruanded

Emaettevõtte kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne

	2022	2021

Intressitulud efektiivse intressimäära meetodil	46 515	31 390
Intressi- ja sarnased kulud	-9 382	-7 507
Neto intressitulu	37 133	23 883
Teenustasutulud	3 828	3 154
Teenustasukulud	-2 167	-1 691
Neto teenustasutulu	1 661	1 463
Netotulu mittefinantsvara realiseerimisest	0	11
Netotulem õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt	4	-68
Nõuete menetlemine	103	440
Muud tulud	1 055	868
Muud tulud, neto	1 162	1 251
Tööjõukulud	-14 214	-11 014
Tegevuskulud	-5 912	-4 633
Põhivara kulum	-3 571	-3 318
Tegevuskulud kokku	-23 697	-18 965
Kasum enne allahindluste kulu ja tulumaksu	16 259	7 632
Allahindlus krediidikahjumite katteks	-2 982	-1 739
Kasum enne tulumaksu	13 277	5 893
Tulumaksu kulu	-1 859	-825
Aruandeperioodi puhaskasum	11 418	5 068
Muu koondkasum / koondkahjum
Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	-868	3
Aruandeperioodi koondkasum / koondkahjum	10 550	5 071

Emaettevõtte finantsseisundi aruanne

	31.12.2022	31.12.2021
Varad
Raha, nõuded keskpankadele ja muud hoiused	364 876	252 799
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	18 747	5 932
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu	13	13
koondkasumi
Laenud ja nõuded klientidele	1 263 204	925 303
Investeeringud tütarettevõtetesse	13 816	16 172
Muud finantsvarad	541	904
Muud varad	660	799
Varad müügiks	85	0
Kasutusõiguse varad	6 130	6 625
Materiaalsed põhivarad	2 807	3 033
Immateriaalsed põhivarad	6 579	5 228
Varad kokku	1 677 458	1 216 808

Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	1 509 582	1 103 502
Rendikohustised	6 142	6 639
Muud finantskohustised	4 173	1 709
Muud kohustised	4 557	3 175
Allutatud kohustised	38 139	17 064
Kohustised kokku	1 562 593	1 132 089

Omakapital
Aktsiakapital	69 148	62 186
Ülekurss	25 435	12 230
Kohustuslik reservkapital	3 838	3 165
Jaotamata kasum	16 612	6 900
Muud reservid	-168	238
Omakapital kokku	114 865	84 719
Kohustised ja omakapital kokku	1 677 458	1 216 808

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu
(ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja
allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100007857/reports).

Emaettevõtte rahavoogude aruanne

	2022	2021
Rahavood äritegevusest
Saadud intressid	44 908	30 960
Makstud intressid	-8 381	-7 123
Saadud teenustasud	3 828	3 154
Makstud teenustasud	-2 167	-1 691
Muud saadud tulud	703	377
Makstud tööjõukulud	-13 211	-10 624
Makstud muud tegevuskulud	-5 912	-4 633
Makstud tulumaks	-1 390	-720
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja
kohustuste muutust	18 378	9 700

Äritegevusega seotud varade muutus:
Laenunõuded klientidele	- 339 340	-274 384
Keskpangas oleva kohustusliku reservi muutus	-4 724	-3 401
Muud varad	303	-172

Äritegevusega seotud kohustuste muutus:
Klientide hoiuste ja saadud laenude muutus	408 827	343 038
Muud kohustused	1 514	13
Neto rahavood äritegevusest	84 958	74 794

Rahavood investeerimistegevusest
Soetatud põhivara	4 005	-4 928
Müüdud põhivara	0	222
Soetatud võlakirjainvesteeringud	-14 261	-3 141
Müüdud ja lunastatud võlakirjainvesteeringud	1 612	499
Tütarettevõtte aktsiakapitali suurendamine	-331	-300
Emaettevõtte ühinemine tütarettevõttega	3 730	0
Kokku rahavood investeerimistegevusest	-13 255	-7 648


Rahavood finantseerimistegevusest
Aktsiakapitali sissemakse	20 149	486
Allutatud võlakirjade emiteerimine	26 100	10 000
Allutatud võlakirjade lunastamine	-5 000	0
Makstud dividendid	-2 738	0
Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed	-850	-710
Kokku rahavood finantseerimistegevusest	37 661	9 776

Valuutakursi muutuste mõju raha ja raha ekvivalentidele	-9	-4
Raha ja raha ekvivalentide muutus	109 356	76 919
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	241 285	164 366
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	350 641	241 285

Raha ja raha ekvivalentide jääk koosneb:	350 641	241 285
Sularaha	3 598	27 192
Nõudmiseni hoiused keskpankades	333 305	200 670
Nõudmiseni ja lühikese tähtajaga hoiused krediidiasutustes	13 738	13 423

Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne

	Aktsia kapital	Üle kurss	Kohustuslik reservkapital	Muud reservid	Ümberhind lusreserv	Jaotamata kasum	Omakapital kokku
Omakapital seisuga 31.12.2020	61 756	12 061	2 802	142	-18	2 195	78 938
Aktsiakapitali sissemakse	430	169	0	-113	0	0	486
Muutus reservides	0	0	363	0	0	-363	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	224	0	0	224
Puhaskasum	0	0	0	0	0	5 068	5 068
Muu koondkahjum	0	0	0	0	3	0	3
Koondkasum kokku	0	0	0	0	3	5 068	5 071
Omakapital seisuga 31.12.2021	62 186	12 230	3 165	253	-15	6 900	84 719
Aktsiakapitali sissemakse	6 962	13 205	0	-18	0	0	20 149
Makstud dividendid	0	0	0	0	0	-2 738	-2 738
Ühinemine tütarettevõtjaga	0	0	0	0	0	1 705	1 705
Muutus reservides	0	0	673	0	0	-673	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	480	0	0	480
Puhaskasum	0	0	0	0	0	11 418	11 418
Muu koondkasum	0	0	0	0	-868	0	-868
Koondkasum kokku	0	0	0	0	-868	11 418	10 550
Omakapital seisuga 31.12.2022	69 148	25 435	3 838	715	-883	16 612	114 865

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus	-13 816
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus, arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	48 067
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2022	149 116

Juhatuse kinnitus

Coop Pank AS-i 2022. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes esitatud andmed ja lisateave on tõene ja terviklik ning esitatud andmetest ja teabest ei ole välja jäetud midagi, mis mõjutaks nende sisu või tähendust. Tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Coop Panga kontserni äritegevuse arengust ja tulemustest ning hõlmab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust. Konsolideeritud raamatupidamise aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Coop Panga kontserni finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites sätestatud põhimõtteid nii, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus ja nagu neile on viidatud Eesti raamatupidamise seaduse paragrahvis 17. Siinne Coop Pank AS-i 2022. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne vastab Eesti Vabariigi seaduste nõuetele. Konsolideerimisgrupp on jätkuvalt tegutsev.

Coop Pank AS-i 2022. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne esitatakse aktsionäride üldkoosolekule kinnitamiseks aprillis 2023. Eelmine, 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne, kinnitati aktsionäride üldkoosolekul 13.04.2022.

Margus Rink juhatuse esimees Allkirjastatud digitaalselt

Paavo Truu Heikko Mäe juhatuse liige juhatuse liige

Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

Arko Kurtmann Rasmus Heinla juhatuse liige juhatuse liige

Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

14.03.2023

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Coop Pank AS-i aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Meie arvamus

Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Coop Pank AS-i (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 14. märtsil 2023 esitatud täiendava aruandega.

Mida me auditeerisime

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

konsolideeritud kasumiaruannet ja muu koondkasumi aruannet 31. detsember 2022 lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2022;
konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas "Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga".

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.

Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt.

Meie poolt perioodi 1. jaanuar 2022 - 31. detsember 2022 jooksul Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on avalikustatud tegevusaruandes.

AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee

Ülevaade meie auditist

Kokkuvõte

Olulisus	● Kontserni auditi olulisus on 1 490 tuhat eurot, mis on määratud kui ligikaudu 1% kontserni netovaradest.
Auditi ulatus Peamised auditi teemad	● PwC viis läbi täismahus auditi või konkreetsete finantsseisundi- ja kasumiaruande kirjete auditi Kontserni kõigi ettevõtete osas, mis katsid sisuliselt kogu Kontserni konsolideeritud varad ja tulud.
	● Peamiseks auditi teemaks oli oodatav krediidikahjum klientidele antud laenudelt ja nõuetelt.

Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.

Olulisus

Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.

Kontserni auditi olulisus	1 490 tuhat eurot
Kuidas me selle määrasime	Ligikaudu 1% Kontserni netovaradest.
Rakendatud olulisuse kriteeriumi põhjendus	Arvutasime olulisuse lähtudes netovaradest, kuna Kontsern on kiires kasvufaasis. Seetõttu oli Kontserni tulemuslikkuse hindamise võtmemõõdikuks netovarade maht, mida kasutatakse investorite ja teiste huvigruppide poolt. Valisime 1% määra, mis on kooskõlas selle võtmemõõdiku jaoks kasutatavate kvantitatiivsete määradega.

Peamised auditi teemad

Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.

Oodatav krediidikahjum klientidele antud laenudelt ja nõuetelt (detailsem informatsioon on toodud lisas 1 "Raamatupidamisarvestuse põhimõtted", lisas 2 "Riskide juhtimine" ja lisas 11 "Laenud ja nõuded klientidele").

Seisuga 31. detsember 2022 moodustas klientidele antud laenude bilansiline väärtus kokku 1 300 775 tuhat eurot ja sellega seotud oodatav krediidikahjum 11 864 tuhat eurot. Keskendusime sellele valdkonnale, kuna juhtkond kasutab krediidikahjumite kajastamise ajastuse ja allahindluse summade hindamisel subjektiivsete sisenditega kompleksseid mudeleid. Peamised valdkonnad, mis vajavad olulisi juhtkonnapoolseid hinnanguid ja modelleerimist oodatava krediidikahjumi (ECL) arvutamisel, sisaldavad:

krediidiriski olulise suurenemise kriteeriumite hindamine ja laenude klassifitseerimine faasi 1, 2 või 3;
ECL arvutamise mudelite koostamisel asjakohaste arvestuspõhimõtete ja modelleerimise eelduste hindamine;
ECL mudelis kasutatavate olulisemate parameetrite modelleerimine ja arvutamine, sealhulgas maksejõuetuse tõenäosus (PD), kahjumäär maksejõuetuse korral (LGD) ja laenu suurus maksejõuetuse hetkel (EAD);
makromajanduslike indikaatorite valik ja tulevikku vaatava informatsiooni kaasamine ECL mudelisse;
eelpool nimetatud indikaatorite usaldusväärne prognoosimine tulevikuperioodideks kolme erineva stsenaariumi puhuks (baasstsenaarium, positiivne ja negatiivne stsenaarium) ning erinevate stsenaariumite tõenäosuste hindamine; ja
ECL-i prognoosimine faas 3 laenudele (individuaalne hindamine).

Peamine auditi teema Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga oma auditis

Hindasime, kas Kontserni arvestuspõhimõtted klientidele antud laenude ja nõuete oodatava krediidikahjumi osas on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (IFRS).

Hindasime allahindluse arvestuse alusandmete ja arvutustega seotud kontrollimehhanismide ülesehitust ja tõhusust, sealhulgas:

• klientide krediidireitingute üle vaatamine ja kinnitamine;
• tagatiste väärtuste üle vaatamine ja uuendamine;
• klientide regulaarsed ülevaatused.

Viisime läbi detailsed auditi protseduurid järgmistes valdkondades:

• ECL arvutustes kasutatud alusandmete täielikkuse ja korrektsuse testimine;
• IFRS 9 metodoloogiast tulenevate oluliste sisendite korrektne kasutamine ECL arvutustes;
• 12 kuu ja kogu eluea ECL arvutuste korrektsus ning vastavus IFRS 9 metodoloogiale ECL arvutustes;
• laenude faasidesse määramisel kasutatud alusandmete korrektsus ja täielikkus (sealhulgas olulise krediidiriski suurenemise ning kohustuse täitmata jätmise definitsioon);
• krediidireitingute sisemine määramine, mis on sisendiks ECL mudelitele;
• tagatisi käsitleva informatsiooni ja nende väärtuste õigsus laenusüsteemis, mis on sisendiks ECL mudelile; ja
• faas 3 laenude nimekirja täielikkus ja nende ECL arvutamine.

Hindasime ka oluliste ECL mudeli sisenditeks olevate juhtkonnapoolsete eelduste mõistlikkust, nagu näiteks erinevate stsenaariumite osakaalud, hinnangud äriklientide laenude hetke PD osas ning oluliste makromajanduslike prognooside osas.

Lisaks kontrollisime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud teabe adekvaatsust ja täielikkust kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega.

Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse

Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tegevusvaldkonda, milles Kontsern tegutseb.

Antud eesmärgi saavutamiseks teostasime täismahus auditi Kontserni järgmiste üksuste finantsaruannete osas, tingituna nende suurusest ja riski tasemest: Coop Pank AS (Eesti), Coop Finants AS (Eesti) ja Coop Liising AS (Eesti). Teostasime ka eraldiseisvad auditiprotseduurid Coop Kindlustusmaakler AS (Eesti) ja SIA Prana Property (Läti) olulisemate finantsseisundi ja kasumiaruannete kirjete osas.

Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimise korrektsust ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid eelpool mainitud eraldiseisvate auditiprotseduuridega kaetud Kontserni ettevõtete osas, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärtkajastamiste puudumises. Kirjeldav informatsioon Kontserni struktuuri osas on esitatud aastaaruande Lisas 1.

Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, tasustamisaruannet ja tulude jaotust vastavalt EMTA klassifikaatoritele (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Tegevusaruande osas teostasime ka Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Vastavalt Eesti Vabariigi väärtpaberituru seadusele tasustamisaruande osas on meie kohustus kontrollida, kas tasustamisaruanne sisaldab Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse § 135³ lg 3 nõuetele vastavat informatsiooni.

Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:

tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud;
tegevusaruanne koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt; ja
tasustamisaruanne koostatud vastavalt Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse §-le 1353 lg 3.

Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:

tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;
hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.

Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) nõuetele

Meid on tellitud lepingu alusel Ettevõtte juhatuse poolt läbi viima põhjendatud kindlustandvat töövõttu, et kontrollida Coop Pank AS-i 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavust kohaldatavatele nõuetele ("Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis").

Käsitletava küsimuse kirjeldus ja kohaldatavad kriteeriumid

Ettevõtte juhatus on rakendanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele esitusviisi, et vastata artiklite 3 ja 4 nõuetele, mis on KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSES (EL) 2018/815, 17. detsember 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ESEF-i määrus). Kohaldatavad nõuded konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohta on sätestatud ESEF-i määruses.

Eelmises lauses kirjeldatud nõuded määravad aluse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohaldamiseks ja on meie hinnangul asjakohane kriteerium meie põhjendatud kindlustandva kokkuvõtte koostamiseks.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused

Ettevõtte juhatus vastutab selle eest, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastaks ESEF-i määruse nõuetele.

See kohustab juhatust valima ja rakendama sobivaid märgistusi iXBRL-märgistuskeeles ESEF taksonoomia baasilt ning looma, rakendama ning hoidma sisekontrolle, mis on asjakohased konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi koostamiseks, mis ei sisalda olulisi väärkajastamisi ESEF-i määruse nõuetele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad finantsaruandluse protsessi järelevalve eest, mille all tuleb mõista ka konsolideeritud finantsaruannete koostamist vastavalt ESEF-i määrusest tulenevale vormingule.

Audiitori kohustused

Meie kohustuseks on avaldada sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustandev kokkuvõte, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Viisime oma töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)) põhjendatud kindlustandva töövõtuna. See standard nõuab, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime kindlustandva töövõtu läbi, omandamaks põhjendatud kindlustunnet, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides kohaldatavatele nõuetele.

Kuigi põhjendatud kindlustunne on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISAE (EE) 3000 (muudetud) standardiga kooskõlas läbiviidud töövõtt garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse (oluline nõuetele mittevastavus).

Kvaliteedikontroll

Me rakendame Rahvusvahelist kvaliteedikontrolli standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt oleme kehtestanud mitmekülgse kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele.

Me oleme vastavuses Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks) sõltumatuse ja muude eetikanõuetega. Eetikakoodeks põhineb järgmistel aluspõhimõtetel: ausus, objektiivsus, kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus, konfidentsiaalsus ja kutsealane käitumine.

Läbiviidud protseduuride kokkuvõte

Meie planeeritud ja läbiviidud protseduuride eesmärgiks oli saada põhjendatud kindlust, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis on vastavuses, kõigis olulistes aspektides, kohaldatavate nõuetega ja selline vastavus ei sisalda olulisi vigu ega väljajätmisi. Meie protseduurid hõlmasid eelkõige järgmist:

arusaamise loomine sisekontrollisüsteemist ja protsessidest, mis on olulised konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektroonilise aruandlusvormingu rakendamisel, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande XHTML-vormingus koostamisel ja märgistuskeele kasutamisel;
kontrollimine, kas XHTML-vormingut rakendati õigesti;
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande märgistamise täielikkuse hindamine iXBRLmärgistuskeele abil vastavalt ESEF-i määruses kirjeldatud elektroonilise aruandlusvormingu rakendamise nõuetele;
Kontserni ESEF-i taksonoomiast valitud XBRL-märgistuste kasutamise, ja kui ESEF-i taksonoomiast pole sobiv taksonoomiaelement leitud, laiendussiltide loomise asjakohasuse hindamine; ja
ESEF-i taksonoomia laienduselementide ankurdamise asjakohasuse hindamine.

Usume, et kogutud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie kokkuvõtte avaldamiseks.

Kokkuvõte

Meie arvates, tuginedes käesolevas aruandes kirjeldatud protseduuridele, vastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood

Meid määrati esmakordselt Coop Pank AS-i audiitoriks 31. detsembril 2014 lõppenud majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt vahepealsetel aastatel toimunud konkurssidele ja aktsionäride otsustele; meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood Coop Pank AS-ile kui avaliku huvi üksusele on kokku üheksa aastat. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi Coop Pank AS-i audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2033 lõppeva majandusaastani.

AS PricewaterhouseCoopers

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Past Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 567

märts 2023 Tallinn, Eesti

Kasumi jaotamise ettepanek

Coop Pank AS-i juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jaotada Kontserni 2022. aasta kasum summas 20 350 tuhat eurot järgmiselt:

1. maksta dividende 0,045 eurot aktsia kohta, kokku netosummas 4 566 tuhat eurot, millele lisandub dividendidelt makstav tulumaks 1 062 tuhat eurot;
1. kanda 1 017 tuhat eurot kohustuslikuks reservkapitaliks;
1. kanda 14 767 tuhat eurot jaotamata kasumiks.

Tulude jaotus EMTA klassifikaatorite järgi

Nimetus	Tegevusala EMTAK-i järgi Krediidiasutused	Kood	Müügitulu (eurodes)
Finantstegevus	(konsolideeritud)	64191	66 399 578
Finantstegevus	Krediidiasutused (soolo)	64191	51 504 630
Finantstegevus	Tarbimisfinantseerimine	64929	15 268 025
Liisingtegevus	Liising	64911	5 820 286
Kindlustustegevus	Kindlustusvahendus	66221	411 203

Panga kontaktid 669 0966

[email protected] www.cooppank.ee

AI assistant

Coop Pank — Annual Report 2022

2213_10-k-afs_2023-03-15_441f9ec4-5275-4ab0-855b-861c40f297b2.pdf

Aastaaruanne

Üldine teave

Juhatuse liikmed:

Tegevusaruanne

KONTSERNI STRUKTUUR

Strateegia

Eesmärgid

Tegevuskeskkond

Tegevjuhi aruanne

Klientide arvu kasv

Kasumi kasv

Laenuportfelli kasv

Hoiuste kasv

Kõige soodsamad hinnad Coop Panga pangakaardiga

Ostukindlustus pangakaardiga

Kindlustuslahendused

Edukad kapitali kaasamised

Coop Pank pingutab jätkusuutlikkuse nimel

Finantstulemused

Kapitaliseeritus ja riskipositsioonid

Kontserni juhtimiskorraldus

Juhatus

MARGUS RINK

PAAVO TRUU

HEIKKO MÄE

RASMUS HEINLA

ARKO KURTMANN

Nõukogu

ALO IVASK

VILJAR ARAKAS

JAAN MARJUNDI

RAUL PARUSK

ROMAN PROVOTOROV

SILVER KUUS

Kontserni struktuur

Aktsiad

Dividendipoliitika

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne

1. Üldkoosolek

2. Juhatus

2.1. Juhatuse ülesanded

2.2. Juhtide tasustamise põhimõtted

2.3. Huvide konfliktid

3. Nõukogu

Nõukogu liikmete omanduses olevad aktsiad ja võlakirjad seisuga 31.12.2022, tükkides:

3.1. Auditikomitee

3.2. Töötasukomitee

4. Juhatuse ja nõukogu koostöö

5. Mitmekesisuspoliitika rakendamine

6. Teabe avaldamine

7. Finantsaruandlus ja auditeerimine

Jätkusuutlikkuse aruanne

Ühiskonna heaks (SDG 1, SDG 3, SDG 4, SDG 5)

Vastutustundlikud tooted ja teenused (SDG 7, SDG 8, SDG 12)

Keskkonna heaks (SDG 7, SDG 12)

Juhtimiskultuur (SDG 16, SDG 17)

Tasustamisaruanne

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

Konsolideeritud kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

Konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad

Lisa 1. Raamatupidamisarvestuse põhimõtted

Arvestus- ja esitusvaluuta

1.1 Koostamise alused

1.2 Olulised raamatupidamisarvestuslikud hinnangud

1.3 Konsolideerimine

Tütarettevõtted

1.4. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised

1.5. Finantsvarad

Klassifitseerimine

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Mõõtmine

Võlainstrumendid

Omakapitaliinstrumendid

Finantsvarade väärtuse langus

Coop Pank Annual Report 2022