Coop Pank — Annual Report 2020

Mar 17, 2021

Aastaaruanne 2020

Coop Pank majandusaasta aruanne 2019 1

Üldine teave

Ärinimi	Coop Pank AS
Asutatud	15.03.1992 Tallinnas
Aadress	Narva mnt. 4, Tallinn 15014, Eesti Vabariik
Registrikood	10237832 (EV äriregister)
Esmakande aeg	19.08.1997
Telefon	+ 372 669 0900
SWIFT/BIC	EKRDEE22
e-posti aadress	info@cooppank.ee
Interneti kodulehekülg	www.cooppank.ee
Audiitor	AS PricewaterhouseCoopers
Audiitori registrikood	10142876 (EV äriregister)
Audiitori aadress	Pärnu mnt 15, Tallinn 10141
Aruande bilansipäev	31.12.2020
Aruandeperiood	01.01.2020 - 31.12.2020
Aruandevaluuta	euro (EUR), tuhanded ühikud

Nõukogu liikmed:

Alo Ivask (esimees), Ardo Hillar Hansson, Jaan Marjundi, Roman Provotorov, Raul Parusk, Silver Kuus

Juhatuse liikmed:

Margus Rink (esimees), Kerli Lõhmus, Heikko Mäe, Arko Kurtmann, Rasmus Heinla

Tegevusaruanne4
Strateegia4
Eesmärgid6
Tegevuskeskkond 7
Tegevjuhi aruanne 8
Finantstulemused 13
Kapitaliseeritus ja riskipositsioonid 14
Kontserni juhtimiskorraldus 16
Tasustamispoliitika20
Aktsiad 21
Dividendipoliitika22
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne23
Sotsiaalne vastutus 32
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 35
Konsolideeritud kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne35
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 36
Konsolideeritud rahavoogude aruanne 37
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne38
Konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad 39
Lisa 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted39
Lisa 2 Riskide juhtimine58
Lisa 3 Tütarettevõtted ja firmaväärtus 90
Lisa 4 Tegevussegmendid 91
Lisa 5 Neto intressitulu94
Lisa 6 Neto teenustasutulu94
Lisa 7 Tööjõukulud94
Lisa 8 Tegevuskulud 95
Lisa 9 Raha ja raha ekvivalendid 95
Lisa 10 Finantsinvesteeringud 95
Lisa 11 Laenud ja nõuded klientidele 96
Lisa 12 Muud finantsvarad ja muud varad97
Lisa 13 Kinnisvarainvesteeringud 97
Lisa 14 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad97
Lisa 15 Rendikohustised98
Lisa 16 Klientide hoiused ja saadud laenud 99
Lisa 17 Muud finantskohustised ja muud kohustised99
Lisa 18 Allutatud kohustised99
Lisa 19 Omakapital100
Lisa 20 Tingimuslikud kohustised 101
Lisa 21 Kohtuvaidlused 101
Lisa 22 Seotud osapooled 102
Lisa 23 Tava ja lahustatud kasum aktsia kohta102
Lisa 24 Bilansipäevajärgsed sündmused 103
Lisa 25 Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruanded 104
Juhatuse kinnitus 108
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne109
Kasumi jaotamise ettepanek 116
Tulude jaotus vastavalt EMTA klassifikaatoritele117

Tegevusaruanne

Coop Pank AS kontserni kuuluvad seisuga 31.12.2020 järgnevad ettevõtted: Coop Pank AS, Coop Liising AS, Coop Finants AS, Coop Kindlustusmaakler AS, AS Martinoza ja SIA Prana Property. Neist viis esimest on registreeritud Eesti Vabariigi Äriregistris ja SIA Prana Property Läti Vabariigi Äriregistris.

Strateegia

Coop Pank on kiiresti kasvav eestimaine universaalpank, mille alustalaks on panganduse ja kaubanduse integratsioon ning sellest tekkiv sünergia. Me keskendume kodumaistele era- ja äriklientidele, kellele pakume laia valikut igapäevapanganduse- ja finantseerimisteenuseid. Meie omanikeks on kodumaised investorid ja oleme mõeldud kõigile eestimaalastele. Kõik meie otsused tehakse siin, Eestis. Meie töötajad, juhatus ja nõukogu istuvad ühe laua taga kasvõi igal nädalal. See tagab meile otsustusprotsesside kiiruse ning paindlikkuse.

Meie strateegiline omanik on Eesti suurim jaekaubanduskett Coop, kellega koos pakume pangateenuseid kõikides Coop kauplustes üle Eesti. Coop pakub Coop Panga pangakaardi omanikele suurimaid võimalikke soodustusi ja 10% rohkem Coopi boonuspunkte. Meie kliendid saavad Coopi kaupluste kassades sularaha tasuta oma pangaarvelt välja võtta ja pangaarvele sisse maksta. Lisaks saavad meie kliendid sularaha välja võtta ka kõikide teiste pankade sularahaautomaatidest. Nii pakub Coop Pank Eesti suurimat sularahavõrgustikku ja parimat sularaha kättesaadavust.

Kuna soovime olla inimnäoga pank, oleme mugavate digilahenduste kõrval olemas ka inimeste kodu lähedal üle Eesti. Pakume võimalust olla meiega inimkontaktis nii meie 15 pangakontori kui ka 330 Coopi kaupluse klienditeeninduse kaudu. Coop Panga kliendiks saamiseks võib külastada meie kodulehte, tulla meie pangakontorisse, kuid eraklient saab seda mugavalt teha ka Coopi kauplustes. Eristume teistest pankadest ka sellega, et igal meie juures arveldaval ettevõttel on oma personaalne ärikliendihaldur. Coop Pangas tunneb ärikliendihaldur oma klienti ja ettevõtja võib arvestada, et haldur on tema ettevõtte äriliste väljakutsete ja võimalustega kursis ning valmis kiiresti lahendusi leidma.

Koostöö Coop Eestiga kinnitab ühte meie peamist väärtust: oleme pank, kes julgeb teha teisiti. Me ei rahuldu kunagi saavutatuga ning esitame endale pidevalt küsimusi, kas ja kuidas muuta kliendi elu veelgi paremaks ning lihtsamaks. Meie ambitsioon on kasvada ja sellepärast pingutame iga kliendi nimel, võttes aega tema vajadustesse süvenemiseks ja otsides talle paindlikke lahendusi. Coop Pank on pank, mis sobitub Eesti inimese eluga ja Eesti ettevõtjate äriga: me võtame kliendi jaoks aega ja tegutseme tema heaks kiiresti, me mõtleme kastist välja ja pakume rätseplahendusi. Koos Coop Eestiga viim

Meie igapäevapanganduse teenuste tarbimiseks on kõige kasulikum kasutada arvelduspakette Rahn ja Rändrahn. Nii saab kindla kuutasu eest kõik igapäevased pangateenused ühes paketis: deebetkaart, ülekanded ja sularaha. Ettevõtjatele pakume parimat äripaketti, kus on tasuta nii Euroopa maksed, pangalingi maksete vastuvõtmine kui ka deebetkaart. Coop Pank pakub ettevõtte rahaliste vahendite kasumlikumaks hoiustamiseks turu parimat intressi arvelduskonto jäägile, mis on äriklientidele kuni 0,25% aastas. Eraklientidele pakume Rändrahnu paketis arvelduskontol olevale rahale kuni 1% intressi.

Eesmärgid

Coop Panga missioon on viia elu edasi igas Eestimaa nurgas. Selleks anname hoogu Eesti ettevõtetele ja aitame inimestel viia ellu oma unistusi nii maal kui ka linnas. Usume, et kui Eesti ettevõtjatel läheb hästi, läheb ka Eesti inimestel ja Eestil tervikuna hästi ning tahame sellesse oma panuse anda. Eesti pangandusturg ja lähiaastate perspektiiv soosivad kodumaisel kapitalil põhinevaid panku, kel on kiire kasvuambitsioon ning valmisolek keskenduda tooteinnovatsioonile. Tegevuse nelja esimese aasta jooksul (2017 2020) oleme saanud edukalt toimima kõik põhilised pangateenused ja kasvatanud panga ligi neli korda suuremaks. Nüüd soovime laiendada kliendisegmente, kellele oma tegevust fokusseerida. Lisaks senisele suurlinnadest kaugemale jäävale kliendisegmendile sihib Coop Pank ka mugavat kodumaist pangandust hindavat linnaklienti ja keskendub veelgi jõulisemalt äriklientide teenindamisele.

1. aasta lõpuks planeerib pangagrupp kasvatada oluliselt klientide arvu ja suurendada laenuportfelli.

Ärimahtude kasvatamise tulemusena seab pank eesmärgiks saavutada suurem efektiivsus ning pakkuda aktsionäridele kõrgemat omakapitali tootlust.

Tegevuskeskkond

Maailmamajandus langes eelmisel aastal hinnangute alusel ca 3,5%. Koroonaviirus on toonud kaasa majanduslanguse ja riikide kaubavahetuse vähenemise. Viiruse leviku takistamiseks tehtud piirangud on avaldanud negatiivset mõju nii tootmisele kui ka tarbimisele. Enim kannatanud sektoriteks on turism ja restoranid ning teenusesektor üldisemalt. Ettevõtted on investeeringuid tehes äraootaval seisukohal, kuna ebakindlus tuleviku ees on endiselt suur. Aktsiaturud on olnud 2020. aasta jooksul väga volatiilsed, langedes kevadel pandeemia uudiste peale märkimisväärselt, kuid positiivsed vaktsiiniuudised ja kardetust väiksem mõju finantssektorile toetasid turgude taastumist. Aktsiaturgudel on viimase poole aasta jooksul valitsenud optimism ning suuremad aktsiaindeksid on võrreldes aasta algusega lõpetanud kõrgemal tasemel. Riigivõlakirjade tulusus püsis endiselt väga madalal.

Euroala majandus langes 2020. aastal prognoosi kohaselt 6,8%. See on suurim langus alates 1995. aastast. Enim langes eratarbimine, investeeringud ja kaubavahetus. Euroala majandust toetavad aga valitsemissektori kulutused ja mahukad keskpanga toetuspaketid. Aasta viimases kvartalis tabas riike pandeemia teine laine ning taas kehtestati piirangud, mis takistasid normaalset majandustegevust. Sellega täitus kartus, et viirus jääb levima pikemaks ajaks ja riikide majanduslangus kujuneb sügavamaks ning ettevõtete kasumlikkus satub surve alla. Aasta lõpus andsid paljud riigid heakskiidu koroonavaktsiini kasutusele võtuks, kuid ka siin peitub rida väljakutseid nii tootmise kui transpordi poole pealt.

Euroala tööturu olukord halvenes 2020. aastal, töötus on kasvanud kuni 8,3%, tööhõive kasv on aeglustunud. Samas on palgatase kasvanud 5,3% võrra. Olukorda leevendasid tööturu toetusmeetmed. Tarbijate kindlustunne on tulenevalt epideemiast ja keerulisest majanduslikust väljavaatest väga nõrk. Tarbijahinnaindeks langes aastases võrdluses -0,27%, jäädes tunduvalt alla Euroopa Keskpanga seatud 2% eesmärgile. Hindasid on survestanud peamiselt energiakandjate hindade langus, mis on sisendiks paljudele tööstustoodele ning seega muutnud hinnalanguse laiapõhjaliseks.

Koroonapandeemia tõttu on väljavaade nii inflatsioonile kui ka üldisele majandusolukorrale ebakindel. Euroopa Keskpanga nõukogu on sellest lähtuvalt tunduvalt lõdvendanud rahapoliitikat, mille eesmärk on toetada kriisi ajal nii majapidamisi kui ka ettevõtteid. Euroopa Keskpank käivitas 2020. aastal täiendava varaostuprogrammi. Euroala finantssüsteemi likviidsuse toetamiseks pakutakse pankadele ka edaspidi erinevaid refinantseerimisoperatsioone tavapärasest soodsamatel tingimustel. Rahapoliitilisi intressimäärasid 2020. aasta jooksul ei muudetud. Intressimäärad on euroala rahaturul kevadest alates langenud ning on jõudnud uute madalseisudeni. Keskpanga rahatrükk on langetanud Euribori madalamale keskpangas hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast -0,5%.

Eesti majandus 2020. aastal langes 2,9%, jäädes Euroopas väiksemate langejate hulka. 2021. aastal hakkab Eesti majandus prognoosi järgi kriisist taastuma ja saavutab kriisieelse taseme 2021. aasta lõpuks. Eesti majanduslangus jäi võrreldes kevadiste prognoosidega väiksemaks, kuid tööhõive on järsult halvenenud. Tööpuudus kasvas kuni 6,8%-ni. Pandeemia on majandust mõjutanud ebaühtlaselt, tegevusaladest on enim mõjutatud eeskätt hotellide ja restoranide sektor. Eksportivate ettevõtete müügimahte on mõjutanud teiste riikide piirangud nii kevadel kui viiruse teise laine ajal sügisel. Inimeste kindlustunne tuleviku ees on vähenenud, mistõttu tarbitakse vähem ja säästetakse rohkem. See on mõjutanud negatiivselt jaekaubanduse müügimahte. Tarbijahinnad langesid 2020. aastal 0,4%. Seda mõjutas eelkõige nafta hinna kukkumine maailmaturul, mille tõttu pidid tarbijad vähem maksma diisli ja bensiini eest. Odavam elektrihind vähendas kulutusi eluasemele. Sõltuvalt vaktsiini kasutuselevõtu kiirusest ja selle efektiivsusest, toimub majanduse järk-järguline piirangutest vabanemine ja taastumine. Ettevõtete ootused tuleviku osas on optimistlikud ja viitavad majandusaktiivsuse mõõdukale taastumisele.

Tegevjuhi aruanne

Coop Pank on praeguseks Eesti pangandusturul tegutsenud neli aastat. Kõik need aastad oleme juurutanud kasvustrateegiat ja suurendanud ärimahte keskmiselt 40% aastas. Tunnetame, et meie jalajälg Eesti majandusruumis üha suureneb.

Aasta alguses puhkenud kriis seadis hetkeks kahtluse alla meie kasvuvõimalused 2020. aastal. Meie ärimahtude kasv pidurdus siiski vaid märtsis ja aprillis ning taastus maikuuga. Kevadel ja suvel tõi meie kui kodumaise panga strateegia eriti häid tulemusi: sel perioodil ulatus meie kodulaenude ning ärikliendi finantseerimise uusmüügi turuosa 10%-ni. Hoolimata möödunud aasta erakordsusest olid kõik meie pangakontorid alati avatud ja me ei palunud klientidel kohtumisi eelnevalt registreerida. Meie kliendihaldurid jätkasid klientidega suhtlemist kodukontoritest kasutades digitaalseid kanaleid. Kokkuvõttes saame öelda me tahame kasvada ja kasutasime selleks võimalust.

Iga aastaga liitub meiega üha rohkem kliente, kes hakkavad Coop Panka kasutama oma põhipangana, see tähendab, et nad suunavad meie juurde oma igakuised laekumised ja kasutavad meie makselahendusi. Selle trendiga kaasneb ka teine positiivne aspekt: kasvab kodumaise nõudmiseni ressursi osatähtsus, mis alandab panga finantseerimiskulu ning võimaldab pakkuda klientidele paremaid laenuintresse.

Panga klientide arv ulatus 2020. aasta lõpu seisuga 86 700 kliendini, kasvades aastaga 23 000 võrra ehk 36%. Võrdluseks: 2017. aastal lisandus 5 000, 2018. aastal 9 000 ja 2019. aastal 19 000 uut klienti. 2020. aastal kasvas eraklientide arv 21 000 ja äriklientide arv 2 000 kliendi võrra.

Aasta suurimaks mureks oli hirm klientide töökohtade ja maksevõime säilimise pärast. Viimase ennetamiseks pakkusime klientidele maksepuhkuseid, mida paljud ka kasutasid. Kriisi algul tegime ka võimalike laenukahjumite tekke valguses täiendavaid provisjone. Õnneks osutus hirm suuremaks, kui tegelik elu kujunes. Aasta teises pooles hakkasid kliendid maksepuhkustelt naasma ning tegid seda kohati ka ennetähtaegselt. 2020. aasta lõpetasime madalama viivislaenude määraga kui aasta tagasi.

Coop Panga laenuportfell kasvas 2020. aastal 671 miljoni euroni, kasvades aastaga 210 miljoni euro võrra ehk 46%. Suurima kasvu tegid ärilaen ja kodulaen, portfellide mahud kasvasid vastavalt 64% ja 47%. Liisingu portfell kasvas 30% ja tarbimisfinantseerimine 11%. Panga laenude turuosa oli 2020. aasta lõpus 3,4%, kasvades aastaga 1 protsendipunkt.

Augustis kinnitas rahvusvaheline reitinguagentuur Moody´s Coop Pangale stabiilse väljavaatega investeerimisjärgu reitingu tasemel Baa2. See samm avas suurtele äriettevõtetele, riigile ja kohalikele omavalitsustele võimaluse tulla Coop Panga kliendiks ning hoida oma raha kodumaises finantsasutuses, kus makstakse hoiustelt turu parimat intressi. Pärast reitingu saamist suurenes oluliselt äriklientide hoiuste sissevool. Äriklientide hoiused kasvasid aastaga 131% ja eraklientide hoiused 26%.

1. aasta lõpu seisuga ulatus Coop Panga hoiuste maht 758 miljoni euroni, kasvades aastaga 251 miljoni euro võrra ehk 50%. Nõudmiseni hoiused kasvasid aastaga 99%, tähtajalised hoiused ja saadud laenud 29%. Kuna nõudmiseni hoiuste osakaal koguhoiustes kasvas aastaga 30% pealt 39%-ni, langes panga finantseerimiskulu 1,0% pealt 0,9% tasemele. Panga hoiuste turuosa kasvas 2,6% pealt 3,2%-ni.

Kasvustrateegiat juurutades oleme alati pidanud oluliseks kasumlikku kasvu. 2020 oli esimene aasta, kui nägime, et hakkame oma ärimahtudes jõudma kriitilise tasemeni ehk mastaabiefektini, mis tagab efektiivsusnäitajate paranemise. Panga tulud kasvasid kaks korda kiiremini kui kulud ja kulu-tulu suhe langes märgatavalt.

Coop Panga kasum ulatus 2020. aastal 7,3 miljoni euroni, kasvades aastaga 31%. Panga tulud kasvasid samuti aastaga 31%. Suurima panuse tulude kasvu andsid netointressitulud, mis aastaga suurenesid 37%. Panga tegevuskulud kasvasid aastaga 16%. Suurimat mõju omasid infotehnoloogiaga seotud kulude kasv ning personalikulude kasv, mis eelneva aastaga võrreldes suurenesid vastavalt 63% ja 12% võrra. Panga omakapitali tootlus oli 7,8% ja kulude-tulude suhe langes 69% pealt 60% tasemele.

Pangagrupi täistööajaga töötajate arv jõudis 2020. aasta detsembri lõpu seisuga 289-ni, kasvades aastaga 16 töötaja võrra ehk 6%. Kõige enam kasvas töötajate arv panga infotehnoloogia üksuses.

Coop Pangal oli 31.12.2020 seisuga ligi 13 000 aktsionäri. Pangal on ligikaudu 2 000 uut aktsionäri lisaks nendele, kes panga aktsiate esmases avalikus pakkumises osalesid. Oleme selle usalduse eest tänulikud.

1. aastal jätkame meile seni edu toonud strateegiaga. Me tahame kasvada, me oleme proaktiivsed, me otsime kliendile lahendusi, mis sobivad tema elu ja/või äriga. Oleme omanikele lubanud, et 2022. aasta lõpuks on Coop Pangal vähemalt 100 000 klienti, meie laenuportfell on vähemalt 1 miljard eurot, meie finantseerimiskulu alaneb 0,7%-le, kulu-tulu suhe langeb 50%-le ja omakapitali tootlus tõuseb 15%-le. Meie meeskond teeb kõik endast oleneva, et antud lubadust täita.

Margus Rink

Klientide arvu kasv

Coop Panga klientide arv kasvas 2020. aasta jooksul 21 tuhande erakliendi ja 2 tuhande ärikliendi võrra, aasta lõpuks oli pangal 87 tuhat klienti. Lisaks on panga tarbimisfinantseerimisega tegeleval tütarettevõttel Coop Finantsil 100 tuhat klienti.

Kasumi kasv

Coop Panga kasum ulatus 2020. aastal 7,3 miljoni euroni, kasvades aastaga 31%.

Laenuportfelli kasv

Coop Panga laenuportfell kasvas võrreldes eelneva aastaga 46%. Kiiret kasvu toetasid kõik finantseerimisega tegelevad äriliinid kodulaen, tarbimislaen, ärilaen ja liising.

Hoiuste kasv

Panga hoiused kasvasid aastaga 50%. Eesti eraisikud tõid eelmisel aastal panka 59 miljonit eurot ja ettevõtted 170 miljonit eurot hoiuseid. Läbi Raisini platvormi kogus Coop Pank tähtajalist hoiust 34 miljonit eurot ja muud finantseerimisallikad vähenesid 12 miljoni euro võrra.

Kõige soodsamad hinnad Coop Panga pangakaardiga

Coop Panga pangakaardi omanikud saavad kõigis Coopi kauplustes kõige suuremaid soodustusi ja teenivad 10% rohkem Coopi boonuspunkte.

Coop Panga kliendid saavad Coopi kaupluste kassades sularaha tasuta oma pangaarvele maksta kui sealt ka välja võtta.

Krediitkaart

Juulis sai valmis Coop Panga uuenenud krediitkaart, millele lisandusid mitu head hüve, mis teevad sellest turu kõige paindlikuma krediitkaardi.

Autokaubamaja

Juuni alguses tõi Coop Liising turule uudse autokaubamaja, mis muudab auto ostmise senisest mugavamaks, pakkudes kliendile teenuse lahendust ühest kohast. Nii saab klient endale kodust lahkumata valida välja uue auto ning samast kohast võtta juurde ka kõige sobivama finantseerimis- ning kindlustuslahenduse.

Kindlustuslahendused

Coop Kindlustusmaakler on end hästi sisse töötanud ja pakub klientidele kõiki enimlevinud kindlustustooteid nagu liiklus-, kasko-, kodu- ja reisikindlustust, väike ja keskmise suurusega ettevõtete varakindlustust, ehitusmasinate ja muude seadmete kindlustust.

Moody´s väljastas 25.08.2020 pangale investeerimisjärgu reitingu stabiilse väljavaatega

• Pika- ja lühiajaline vastaspoole riskihinnang Baa1(cr)/Prime-2(cr)
• Pika- ja lühiajaline vastaspoole riski reiting Baa1/Prime-2
• Välis- ja kohalikus valuutas pikaajaliste pangahoiuste reiting Baa2
• Välis- ja kohalikus valuutas lühiajaliste pangahoiuste reiting Prime-2
• Kohandatud baaskrediidihinnang ba1
• Baaskrediidihinnang (BCA) ba1

Coop Pank börsi põhinimekirjas

Novembris 2019 toimus Coop Panga aktsiate esmane avalik pakkumine, mille käigus märkis aktsiad ligi 11 000 investorit. Aktsia esimene kauplemispäev oli 10.12.2019. Esimese tegutsemisaasta lõpuks oli aktsionäride arv ligi 13 000.

Finantstulemused

Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes	2016	2017	2018	2019	2020
Neto intressitulu	7 398	11 519	16 779	20 689	28 371
Neto teenustasutulu	2 737	2 170	2 302	2 372	2 097
Neto muud tulud	825	3 600	687	658	621
Neto tegevustulud kokku	10 960	17 289	19 768	23 719	31 089
Tegevuskulud	-8 088	-11 518	-13 601	-16 261	-18 796
Allahindluste kulu	-1 009	-1 313	-1 392	-1 931	-4 789
Tulumaksu kulu	-120	0	-22	0	-245
Puhaskasum	1 743	4 458	4 753	5 527	7 259
sh emaettevõtte omanikele kuuluv osa	1 529	4 345	4 753	5 527	7 259

Ärimahud, miljonites eurodes	2016	2017	2018	2019	2020
Neto laenuportfell	153	238	329	460	671
Klientide hoiused ja saadud laenud	254	316	385	507	758
Allutatud laenud	4	5	5	7	7
Omakapital (emaettevõtte omanike osa)	29	45	49	89	98

Suhtarvud	2018	2019	2020
Keskmine omakapital (emaettevõtte osa), mln eurot	47	56	93
Omakapitali tootlus (ROE), %	10,1	9,8	7,8
(puhaskasum / omakapital, keskmine)
Koguvarad, keskmine, mln eurot	409	529	741
Varade tootlus (ROA), %	1,2	1,0	1,0
(puhaskasum / koguvarad, keskmine)
Sularaha ja intressitootvad varad, keskmine, mln eurot	393	495	725
Neto intressimarginaal (NIM), %	4,3	4,2	3,9
(neto intressitulud / intressitootvad varad, keskmine)
Kulude ja tulude suhe, %	68,8	68,6	60,5
(tegevuskulud kokku / neto tegevustulud kokku)
Laenude ja hoiuste suhe, %	85,4	90,9	88,5
(neto laenud / klientide hoiused ja saadud laenud)

Kapitaliseeritus ja riskipositsioonid

Kapitalibaas, tuhandetes eurodes	31.12.2020	31.12.2020 kohandatud*	31.12.2019
Esimese taseme omavahendid
Sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss	73 817	73 817	72 757
Kohustuslik reservkapital	2 802	2 802	2 526
Eelmiste perioodide jaotamata kasum	13 564	13 564	8 314
Aruandeperioodi aktsepteeritav kasum	4 835	7 259	3 944
Muu akumuleeritud koondkasum	-18	-18	1
Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus (-)	-6 757	-6 757	-6 757
Immateriaalne põhivara (-)	-5 930	-5 930	-3 712
Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine (-)	-3	-3	-4
Muud mahaarvamised I taseme omavahenditest (-)	-715	0	-538
Muud üleminekusätetest tulenevad omavahendite korrigeerimised	441	441	535
Esimese taseme omavahendid (Tier I kapital)	82 036	85 175	77 066
Allutatud kohustised	7 000	7 000	7 000
Teise taseme omavahendid (Tier II kapital)	7 000	7 000	7 000
Aktsepteeritud kapital adekvaatsuse arvutamiseks	89 036	92 175	84 066
Riskiga kaalutud varad (RWA)
Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil	624	624	699
Krediidiasutused, investeerimisühingud ja kohalikud omavalitsused standardmeetodil	451	451	570
Äriühingud standardmeetodil	72 962	72 962	39 450
Jaenõuded standardmeetodil	110 660	110 660	86 643
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud nõuded standardmeetodil	195 622	195 622	142 311
Makseviivituses olevad nõuded standardmeetodil	6 612	6 612	5 972
Eriti suure riskiga seotud kirjed standardmeetodil	22 417	22 417	29 231
Muud varad standardmeetodil	10 928	10 928	11 994
Krediidirisk ja vastaspoole krediidirisk kokku	420 276	420 276	316 870
Operatsioonirisk baasmeetodil	36 423	36 423	28 414
Kokku riskiga kaalutud varad (koguriskipositsioon)	456 699	456 699	345 284
Kapitali adekvaatsus (%)	19,50%	20,18%	24,35%
Tier I kapitali suhtarv (%)	17,96%	18,65%	22,32%

*Sisaldab 2020.aasta kasumit, mis on sõltumatu audiitori poolt auditeeritud ja mis kaasatakse esimese taseme omavahendite koosseisu peale Finantsinspektsioonilt kasumi kaasamise loa saamist või aktsionäride poolt majandusaasta aruande kinnitamist. Finantsinspektsioon on andnud loa 2020.aasta 9 kuu vahekasumi kaasamiseks.

Nõuded omavahenditele
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv	4,50%	I taseme põhiomavahendid/koguriskipositsioon
Esimese taseme omavahendite suhtarv	6,00%	I taseme omavahendid/koguriskipositsioon
Koguomavahendite suhtarv (kapitali adekvaatsus)	8,00%	koguomavahendid/koguriskipositsioon
Süsteemse riski puhver	0,00%	Koguriskipositsioonist
Kapitali säilitamise puhver	2,50%	Koguriskipositsioonist

31.12.2020 seisuga on kontsern kooskõlas kõikide regulatiivsete kapitalinõuetega. Kontserni süsteemse riski puhvriks seisuga 31.12.2020 on 0 eurot, kuivõrd Eesti Panga presidendi määrusega nr.4; 24.04.2020 kehtestati ajutiselt, alates 01.05.2020, kõikide Eestis asuvate riskipositsioonide riskipuhvri määraks 0% senise 1% asemel (31.12.2019: 3 453 tuhat eurot). Kontserni kapitali säilitamise puhvriks seisuga 31.12.2020 on 11 417 (31.12.2019: 8 632) tuhat eurot.

Kontserni finantsvõimenduse määr seisuga 31.12.2020 on 8,79 % (31.12.2019: 11,98%). Finantsvõimenduse määra arvutamiseks jagatakse I taseme omavahendid kogu riskipositsiooni (bilansilised ja bilansivälised) näitajaga. Kontserni likviidsuspositsioon on tugev, likviidsuskatte kordaja (Liquidity Coverage Ratio, LCR) oli 31.12.2020 seisuga 275% (31.12.2019 oli 682%), regulatiivne miinimumnõue on 100%.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr. 575/2013 käsitletakse riskide kontsentreerumisena ühe kliendi või klientide rühma suhtes võetud riskipositsioone, mis võrduvad või ületavad 10% krediidiasutuse aktsepteeritud kapitalist (vt eelmisel leheküljel kapitaliseerituse tabelit). Riskide kontsentreerumise kohaldatavatest piirmääradest on vabastatud EL määruse nr. 575/2013 artikkel 400 lg 1 tingimustel riskipositsioonid klientide vastu, mis tulenevad kasutamata krediidilimiitidest. Riskide kontsentreerumise piirmääradest on vabastatud ka riskipositsioonid keskvalitsuste ja keskpankade vastu, kellele on määratud riskikaaluks 0%.

Seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019 ei ületanud ühegi krediidiasutuse, kliendi ega kliendirühma riskipositsioon (EL) määrusega 575/2013 kehtestatud riskide kontsentreerumise piirmäärasid.

Kontserni juhtimiskorraldus

Coop Pank AS kontsern lähtub oma tegevuses konsolideerituse põhimõttest, mis väljendub ühtsete ja kooskõlastatud eesmärkide seadmises, ühtsete põhiväärtuste järgimises ning tegevusega kaasnevate riskide juhtimiseks kontserniüleste otsustuspädevate organite toimimises.

Coop Pank AS juhtorganiteks on nõukogu ja juhatus.

Nõukogu valitakse aktsionäride üldkoosoleku poolt kolmeaastaseks perioodiks. Ettepanekuid üldkoosoleku otsuse eelnõuna nõukogu liikme kandidatuuri ülesseadmiseks saavad esitada aktsionärid, kelle häältega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Nõukogu liikme kandidaadil peavad olema asjakohased teadmised ja kogemused panga juhtorganis osalemiseks, nõukogu koosseis peab olema mitmekesine ning nõukogus peab olema piisavalt sõltumatuid liikmeid.

Juhatus valitakse panga nõukogu poolt kolmeaastaseks perioodiks. Juhatuse kui kollegiaalse organi liikmete valimisel tagab nõukogu, et moodustatav juhatus oleks oma koosseisult piisavalt mitmekesine läbi teadmiste, oskuste, kogemuste ja hariduse profiili, et oleks tagatud juhatuse võimekus efektiivselt juhtida kõiki panga tegevusalasid. Juhatuse koosseisu kujundamisel püütakse nõukogu poolt arvestada ka soolist mitmekesisust.

Juhtorgani liikmete valimisel lähtutakse krediidiasutuste seaduses sätestatud juhtorgani liikmele esitatavatest nõuetest: valitaval isikul peavad olema krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon. Juhatuse liikmeks ei valita isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima. Tagamaks eelnimetatud nõuete täitmist, on pangas kehtestatud sisemine kord juhtorgani liikme sobivuse hindamiseks: sobivust hinnatakse nii enne vastava isiku valimist juhtorgani liikmeks kui ka vajadusel tema ametisoleku kestel. Et tagada juhatuse liikmete jätkusuutlik kompetents, on pangas ette nähtud kord juhatuse liikmete regulaarseks enesetäiendamiseks.

Juhatus

MARGUS RINK

Panga juhatuse esimees alates veebruarist 2017

Eelnevalt Eesti Energia juhatuse liige ning Swedbank jaepanganduse juht

KERLI LÕHMUS

Panga juhatuse liige alates veebruarist 2017

Eelnevalt LHV Pank ja LHV Varahaldus finantsjuht

HEIKKO MÄE

Panga juhatuse liige alates veebruarist 2020

Eelnevalt Magnum Veterinaaria tegevjuht ning energiakaubanduse juht Eesti Energias

RASMUS HEINLA

Panga juhatuse liige alates novembrist 2020

Eelnevalt Coop Panga tarbimisfinantseerimise äriliini juht

ARKO KURTMANN

Panga juhatuse liige alates novembrist 2020

Eelnevalt LHV Pank äripanganduse osakonnajuht

Nõukogu

ALO IVASK

Nõukogu esimees Auditikomitee liige Töötasukomitee liige

Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees

ARDO HILLAR HANSSON

Nõukogu aseesimees

JAAN MARJUNDI

Nõukogu liige Töötasukomitee liige

Harju Tarbijate Ühistu juhatuse esimees

ROMAN PROVOTOROV

Nõukogu liige Antsla Tarbijate Ühistu juhatuse liige

RAUL PARUSK

Nõukogu liige Töötasukomitee liige Juhatuse liige: Forus Grupp OÜ Forus Security Eesti AS Forus Haldus OÜ

SILVER KUUS

Nõukogu liige Auditikomitee liige

Agron Halduse OÜ arendusjuht Lorikoru Capital OÜ juhataja

Kontserni struktuuri kujundab ja kinnitab panga juhatus, arvestades õigusaktides, panga ning tema tütarettevõtete põhikirjades ning strateegias sätestatut, samuti arvestades nõukogu poolt antud juhiseid ning panga arenguprioriteete. Kontserni organisatsiooniline struktuur põhineb funktsionaalsel struktuuril. Vastutus panga ning tütarettevõtete tegevuse eest on jaotatud panga juhatuse liikmete vahel äriliinide ning osakondade kaupa. Vastutusvaldkondade jaotus juhatuse liikmete vahel lähtub funktsioonide lahususe põhimõttest, mis tagab kontrollivate üksuste lahususe kontrollitavatest üksustest.

Kontserni strateegia, eesmärgid ning riskijuhtimise põhimõtted kinnitab panga nõukogu. Panga juhatus ja kontserni kuuluvate ettevõtete nõukogud kinnitavad konkreetse äriliini või ettevõtte jaoks detailsema tegevusplaani. Kontserni strateegias väljendatud põhiväärtused on ühtsed kogu panga kontserni ettevõtete jaoks. Kontsernis toimib kontserniülene riskide juhtimine ning on loodud järgmised kontserniülesed komiteed:

• Auditi-/riskikomitee, kelle ülesandeks on olla nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, tegevuse seaduslikkuse, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelvalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas.
• Töötasukomitee, kelle ülesandeks on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist ning nende kooskõla kontserni tegevuseesmärkidega, samuti hinnata tasustamisega seotud otsuste mõju kontserni riskijuhtimisele, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele.
• Krediidikomitee, mis on otsustuspädev organ krediidiotsuste tegemisel. Komitee ülesandeks on läbi enda otsuste tagada kontserniüleselt ühtse krediidipoliitika järgimine.
• Aktivate ja passivate juhtimise komitee, mis on kontserniüleselt otsustuspädev organ likviidsusriski, pangaportfelli intressiriski ja väärtpaberiportfelli juhtimisel, aktivate ja passivate struktuuri kujundamisel ning tulususe juhtimisel.
• Kontode avamise komitee, mille ülesandeks on läbi oma otsuste juhtida kõrgema riskiastmega klientidega kliendisuhte loomist ning vajadusel lõpetamist.
• Arendusprojektide komitee, mille peamiseks ülesandeks on kontserni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike infosüsteemide arenduste juhtimine.

Et tagada kontserni tegevuse efektiivsus, finantsaruandluse usaldatavus, tegevuse vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, juhtimisorganite poolt kinnitatud sisereeglitele ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel, on kontsernis loodud kõiki tegevus- ja juhtimistasandeid hõlmav kontserniülene sisekontrolli süsteem. Tegevuse kontrollimine põhineb 3-tasandilisel kontrollisüsteemil. Esimesel tasandil toimub kontroll iga üksuse siseselt enesekontrollina. Teisel tasandil tegutsevad iseseisvate ja sõltumatute kontrolliüksustena riskijuhtimise ning vastavuskontrolli funktsioon. Kolmandal tasandil tegutseb kontserni kogu tegevust kontrolliv siseauditi üksus.

Kontserni struktuur

	Nõukogu	Auditi-/riskikomitee Töötasukomitee	Siseaudit
Juhatus Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige Juhatuse liige Juhatuse liige			Krediidikomitee Aktivate/passivate komitee Arendusprojektide komitee
Erakliendipangandus	Ärikliendipangandus	Riskijuhtimine Finantsjuhtimine	Kontode avamise komitee
			Elektroonilised kanalid Müügivõrk
			Personal
			Turundus Infotehnoloogia
			Riskijuhtimine
			Juriidika
			Finantsjuhtimine Operatsioonid

Tasustamispoliitika

Coop Panga kontsernis kehtib ühtne tasustamispoliitika, mis on kinnitatud panga nõukogu poolt ning mille efektiivsust, eesmärgipärasust ja täitmist kontrollib töötasukomitee. 2020. aastal toimus kolm töötasukomitee koosolekut. Tasustamispoliitika kehtib ühtselt kontserni kõikidele töötajatele.

Coop Panga kontsernis kehtiv töötasu struktuur koosneb:

• põhitöötasust, mis on tööandja ja töötaja vahel lepinguga kokkulepitud töötajale makstav tasu;
• muutuvtasust, mis on tööandja otsuse alusel määratav täiendav tasu (müügiboonus, tulemustasu, aktsiaoptsioon).

Müügiboonuseid makstakse müügiga seotud töötajatele 1-kuuliste või kvartaalsete eesmärkide saavutamisel. Tulemustasu kuulub väljamaksmisele aruandeperioodile järgneval perioodil neile töötajatele, kes on andnud oma panuse tulemuse saavutamiseks, järgides kontserni eesmärke ja väärtusi. Tulemustasu toetab tõhusat riskijuhtimist ega innusta võtma ülemääraseid riske, tasu suurus sõltub töötajate tegevuseesmärkide täitmisest. Põhipalk ja tulemustasu on mõistlikus tasakaalus.

Kõrgema juhtkonna ning oluliste äriüksuste ja riskikategooriate juhtimise eest vastutavate töötajate muutuvtasu ja põhitasu suhtarv aastal 2020 oli järgnev:

• kõrgem juhtkond 29%
• kontrollifunktsiooni täitvad töötajad 15%

Seisuga 31.12.2020 on juhtkonna liikmetele ja võtmetöötajatele väljastatud optsioone kokku 1 545 310 aktsiale realiseerimise tähtajaga kolm aastat väljastamise hetkest alates. 2019. aasta novembris kinnitasid aktsionärid uue kolme-aastase aktsiaoptsiooni programmi, mille alusel võib väljastada töötajatele optsioone kuni 1% panga aktsiate arvust. Järgmine aktsiaoptsioonide väljastamine võib aset leida 2021. aastal vastavalt nõukogu otsusele. Aktsiaoptsiooniprogrammi eesmärgiks on ühildada panga ja temaga samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevjuhtkonna ja nendega võrdsustatud töötajate pikaajalised eesmärgid ja huvid Panga aktsionäride pikaajaliste huvidega. Ühised huvid väljenduvad kontserni professionaalses ja tasakaalustatud juhtimises, mis tagab kontserni jätkusuutliku arengu ja pikaajalise kasvu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Optsioonide väljastamisel lähtutakse kontserni ning optsiooniprogrammis osalema õigustatud isiku töö tulemustest vastaval aastal.

Tulemustasude kogusumma otsustab nõukogu, kes määrab ka juhatuse liikmete ja siseauditi üksuse tulemustasude konkreetsed summad. Ülejäänud töötajatele makstavad tulemustasud otsustab juhatus. Optsioonide väljastamise otsustab nõukogu töötasukomitee ettepanekul.

Rahalistele tasudele lisanduvad muud mitterahalised soodustused paindliku tööaja, kodus töötamise võimaluse, erinevate ühisürituste ja sportimise soodustuse näol. Kontserni töötajad töötavad töölepingute alusel, juhtkonna liikmed käsunduslepingute alusel.

Panga jaoks on oluline töötajate rahulolu ja areng. Selle tagamiseks korraldatakse erinevaid arendavaid koolitusi ja ühiseid üritusi, näiteks Aasta alguse Gala ja ühised suvepäevad Coop Eestiga. Kogu personaliga viiakse aasta jooksul läbi aastavestlused ja poolaastavestlused, et tagada töötajate tegevuse parem kooskõla panga strateegia ja eesmärkidega.

Aktsiad

Coop Pank AS on emiteerinud lihtaktsiaid, mille iga aktsia annab ühe hääleõiguse. Aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinna põhinimekirjas ISIN koodiga ISIN EE3100007857 alates 10.12.2019. Aktsia märkimishind oli 1,15 eurot. Seisuga 31.12.2020 oli aktsia hind 1,168 eurot. 2020. aastal oli madalaim kaubeldav hind 0,906 eurot ja kõrgeim hind 1,210 eurot. Seisuga 31.12.2020 oli aktsiahinna alusel panga turuväärtus 106 mln eurot. Aasta jooksul oli tehingute käive kokku 14,7 mln eurot ning omanikku vahetas 13,7 mln aktsiat keskmise tehinguhinnaga 1,075 eurot. Alates börsil noteerimise algusest on tehingute käive kokku 16,3 mln eurot. Aktsia hinna ja puhaskasumi suhe aktsia kohta 2020. aasta lõpu seisuga oli 14,4. Suhtarvu leidmise aluseks on aktsia turuhind, mis jagatakse puhaskasumiga keskmise aktsiate arvu kohta. Aktsia raamatupidamislik väärtus seisuga 31.12.2020 oli 1,077 ning aktsia hinna suhe aktsia raamatupidamislikku väärtusesse oli 1,085.

Aktsia hind ja kauplemismaht 10.12.2019 - 31.12.2020

Seisuga 31.12.2020 omavad üle 5% panga aktsiatest: Coop Investeeringud OÜ 24,98%

Andres Sonn	9,32%
CM Capital OÜ	6,80%

Lisaks omavad Coop Eesti Keskühistu Tarbijate Ühistute liikmed kokku 18,06% panga aktsiatest, kuid eraldiseisvalt ei oma neist ükski üle 5%.

Pangal on 31.12.2020 seisuga 12 867 aktsionäri, kellest suurinvestoreid ehk üle 100 000 aktsia omab 47 aktsionäri. Alates aktsiate noteerimisest 10.12.2019 on lisandunud 2 000 aktsionäri.

10.01

10.11

Aktsiad omavad õigust dividendile. Aktsiaoptsioonide programmide teostamisel on aktsionärid delegeerinud volitused uute aktsiate emiteerimiseks nõukogule.

Dividendipoliitika

Aktsionäride koosolekul 08.11.2019 kinnitati dividendipoliitika, mille järgi on panga eesmärgiks maksta dividendideks koos sisalduva tulumaksuga 25% panga konsolideerimisgrupi aktsionäridele kuuluvast maksude eelsest aastakasumist. Esimene dividendimakse saab toimuda 2022. aastal 2021. aasta kasumist. Dividendi maksmise eelduseks on:

• väliste ja sisemiste kapitalinõuete ning likviidsusnõuete täitmine;
• kapitali tase peale dividendi makseid on jätkusuutlik ja piisav, et tagada ärimahtude kasvu ning investeeringute vajadusi.

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne

Coop Pank AS järgib Nasdaq Tallinna börsi ja Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud Head Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) alates Coop Pank ASi aktsiate noteerimisest Tallinna börsi põhinimekirjas 10. detsembril 2019. Aruanne annab ülevaate Coop Pank ASi juhtimisest ja juhtimise vastavusest HÜT juhistele. Coop Pank AS järgib head ühingujuhtimise tava, välja arvatud juhul, kui käesolevas aruandes on märgitud teisiti.

1. Üldkoosolek

Coop Pank on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Üldkoosolek on panga kõrgeim juhtimisorgan, kus aktsionärid teostavad oma õigusi. Üldkoosoleku pädevus on sätestatud seaduses ning panga põhikirjas. Näiteks on üldkoosoleku pädevuses põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustamine, nõukogu liikmete valimine ja nende volituste pikendamine, nõukogu liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, aktsiaoptsiooniprogrammi kinnitamine, audiitori nimetamine ja tagasikutsumine.

Igal aktsionäril on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. 2020. aastal ei esitatud üldkoosoleku eel aktsionäride küsimusi päevakorrapunktide kohta. Aktsionär võib üldkoosolekust osa võtta ja koosolekul hääletada isiklikult või volitust omava esindaja kaudu. Üldkoosolekud toimuvad tööpäevadel Tallinnas.

Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korraline üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, toimub vähemalt üks kord aastas. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. 2020. aasta korraline üldkoosolek lükkus ühe kuu võrra edasi seoses tervishoiukriisist põhjustatud eriolukorraga riigis. Nii korralise kui ka erakorralise üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus ette vähemalt kolm nädalat avaldades üldkoosoleku kokkukutsumise teate Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi vahendusel, oma veebilehel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

Üldkoosoleku päevakord, juhatuse ja nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele kättesaadavaks enne üldkoosolekut. 2020. aastal toimunud üldkoosolekuga seotud materjalidega ja üldkoosoleku otsuste eelnõudega ning muude seaduse kohaselt üldkoosolekule esitatavate dokumentidega oli aktsionäridel võimalik tutvuda üldkoosoleku teatamisest alates kuni üldkoosoleku toimumise päevani panga veebilehel ning panga peahoones Tallinnas, Narva mnt 4 tööpäeviti ajavahemikus 09:00 17:00. Aktsionäridele antakse võimalus enne üldkoosoleku toimumise päeva esitada küsimusi päevakorras nimetatud teemade kohta.

Üldkoosoleku jälgimist ja sellest osavõttu ei ole tehtud ning ei planeerita teha võimalikuks sidevahendite kaudu (HÜTi punkt 1.3.3), kuna selleks puudub vajadus, nõudlus ja sobilik tehnoloogiline lahendus.

1. aastal toimus üks korraline aktsionäride üldkoosolek. 28. mail 2020 toimunud korralisel aktsionäride üldkoosolekul kinnitati 2019. aasta majandusaasta aruanne, jaotati 2019.a majandusaasta kasum ning otsustati dividende mitte maksta. Valiti audiitor järgnevaks kolmeks aastaks, muudeti põhikirja ning anti nõukogule

volitused aktsiate emiteerimiseks kehtestatud töötajate optsiooniprogrammide raames. Kutsuti tagasi nõukogu täies koosseisus, valiti uued nõukogu liikmed ja otsustati nõukogu tasustamise põhimõtted. Üldkoosolek toimus eesti keeles. Koosolekut juhatas panga juriidilise osakonna juhataja Mariann Suik ja protokollis jurist Renno Mägi. Üldkoosolekul osalesid kõik panga juhatuse ja nõukogu liikmed ning uued nõukogu liikme kandidaadid. Koosolekul osalesid ka panga audiitorid Tiit Raimla ja Evelin Lindvers ning koosoleku protokolli tõestanud Tallinna notar Annika Kuimet.

2. Juhatus

2.1. Juhatuse ülesanded

Juhatus on Coop Panga juhtimisorgan, mis igapäevaselt esindab ja juhib panka. Põhikirja kohaselt võib panka esindada kõikides õigustoimingutes iga juhatuse liige. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek. Vastavalt panga põhikirjale koosneb juhatus kolmest kuni seitsmest liikmest. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kolm aastat. Igal juhatuse liikmel on oma vastutusvaldkond, mis määratakse kindlaks juhatuse liikme lepinguga. Juhatuse liikmega sõlmib tema ülesannete täitmiseks lepingu nõukogu esimees. Panga juhatuse liikmed ei osale samaaegselt teiste äriühingute juhatuse või nõukogude töös. Erinevalt eeltoodust osalevad juhatuse liikmed panga konsolideerimisgrupi ettevõtete juhtorganite töös.

Vastavalt juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutele otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamine 3 kuud enne ametiaja kavandatavat möödumist. Nõukogu määrab juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teavitades sellest nõukogu. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

Juhatuse liikmeks valitakse isikud, kellel on panga juhatuse töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused. eelkõige krediidiasutuste seaduse) ning Finantsinspektsiooni ja/või teiste järelevalveasutuste poolt kehtestatud soovituslike juhendite ja muude asjakohaste juhenddokumentidega.

Seisuga 31.12.2020 oli panga juhatus moodustatud viieliikmelisena ja juhatusse kuulusid Margus Rink (esimees), Kerli Lõhmus, Heikko Mäe, Arko Kurtmann ja Rasmus Heinla. Juhatuse liikmete vastutusvaldkondadeks on: Margus Rink üldjuhtimine, Kerli Lõhmus finantsjuhtimine, Heikko Mäe riskijuhtimine, Arko Kurtmann ärikliendipangandus, Rasmus Heinla erakliendipangandus.

Margus Rink omandas 2000. aastal ärijuhtimise magistrikraadi Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ning 1994. aastal finantsarvestuse ja -analüüsi bakalaureusekraadi samast ülikoolist. Margus Rink on pangandussektoris töötanud rohkem kui 15 aastat, alustades 1994. aastal tellerina aktsiaseltsis Eesti Ühispank (praeguse ärinimega AS SEB Pank) ning töötades aastatel 1996 2008 erinevatel positsioonidel aktsiaseltsis Hansapank (praeguse ärinimega AS Swedbank), muuhulgas Viljandi kontori juhatajana, kliendihaldurina, personaalpanganduse juhina ning jaepanganduse tegevdirektorina. 2008. aastal siirdus Margus Rink Eesti Energia AS-i juhatuse liikme positsioonile, kus töötas 2015. aastani. Perioodil 2015 2016 oli Margus Rink aktsiaseltsi Magnum juhatuse esimees ning mitmete kontserni tütarettevõtjate nõukogu liige. Margus Rink kuulub mittetulundusühingu Pangaliit juhatusse ning on Heateo Sihtasutuse nõukogu esimees. Käesoleval hetkel on Margus Rink lisaks ka

panga tütarettevõtjate Coop Finants AS-i, Coop Liising AS-i, Martinoza AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige.

Kerli Lõhmus omandas sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi 2000. aastal Tallinna Tehnikaülikoolist ärikorralduse alal (ametlikult võrdsustatud magistrikraadiga). Kerli Lõhmus omab ligi 20 aastast töökogemust finantssektorist ning on alates 1997. aastast töötanud erinevatel ametikohtadel nii AS-is Hansapank (aastatel 1997 2000 telleri ja elukindlustuse nõustajana), AS-is LHV Pank (aastatel 2002 2015 muuhulgas pearaamatupidaja ja finantsjuhina) kui ka AS-is LHV Varahaldus (2008 2015 pearaamatupidaja ja finantsjuhina). Kerli Lõhmus oli perioodil 2007 2015 AS LHV Pank juhatuse liige ning perioodil 2008 2015 AS LHV Varahaldus juhatuse liige. Käesoleval hetkel on Kerli Lõhmus lisaks panga tütarettevõtjate Coop Finants AS-i, Martinoza AS-i, Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige.

Heikko Mäe omandas õigusteaduse magistrikraadi 2008. aastal Audentese Ülikoolist (inglise keeles International University Audentes). Heikko Mäe on töötanud aastatel 2004-2008 AS PricewaterhouseCoopers Advisory riskijuhtimise valdkonna nõustajana, 2008-2013 AS Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi teenistuse direktorina ning 2013-2015 AS Eesti Energia energiakaubanduse direktorina. Perioodil 2015-1019 oli Heikko Mäe AS Magnum Veterinaaria juhataja ning 2016-2020 TULEVA Fondid AS nõukogu liige. Pangas töötab Heikko Mäe riskijuhina alates 2019. aastast. Käesoleval hetkel on Heikko Mäe lisaks panga tütarettevõtjate Coop Finants ASi, Martinoza AS-i, Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige ning SIA Prana Property juhatuse liige.

Arko Kurtmann omandas magistrikraadi ökonoomikas ja ettevõtluses 2003. aastal Eesti Maaülikoolist. Arko Kurtmann on töötanud aastatel 2012 - 2019 AS-is LHV Pank äripanganduse osakonna juhtina ning krediidikomitee liikmena. Arko Kurtmann kuulub Corby Capital OÜ juhatusse. Käesoleval hetkel on Arko Kurtmann lisaks panga tütarettevõtjate Coop Finants AS-i, Martinoza AS-i, Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige.

Rasmus Heinla omandas sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi 2009. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast ning käesoleval hetkel omandab rakenduslikku magistrikraadi ärijuhtimises Estonian Business School'is. Perioodil 2007 2009 töötas Rasmus Heinla juristina kahes notaribüroos (Priidu Pärna, Lee Mõttus (Jäetma), Maarika Pihlak notaribüroos ja Liivi Laos, Tea Türnpuu notaribüroos). Aastatel 2009 - 2013 oli Rasmus Heinla OÜ-s BCP Kindlustusmaakler võtmekliendi haldur ning aastatel 2013 - 2017 AS-i Creditstar Group äriarendusjuht. Enne panga juhatuse liikmeks saamist juhtis Rasmus Heinla 2017.-2020. aastatel panga tütarettevõtet Coop Finants AS, mille juhatusse ka käesoleval hetkel kuulub. Lisaks on Rasmus Heinla panga tütarettevõtjate Coop Liising ASi, Martinoza AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige.

Juhatus teostab igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt, lähtudes panga ja aktsionäride parimatest huvidest ning jättes kõrvale isiklikud huvid. Juhatuse liikmete ülesandeks on panga igapäevane juhtimine ning panga strateegia väljatöötamine ja selle rakendamine. Juhatus tagab panga tegevusvaldkonnast lähtudes sobiva riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise.

2.2. Juhtide tasustamise põhimõtted

Panga tasustamise põhimõtete eesmärk on õiglase, motiveeriva, läbipaistva ja õigusaktidega vastavuses oleva tasustamise korraldamine. Juhatuse liikmete töötasude üle on otsustamisõigus nõukogul. Panga Töötasukomitee vaatab kord aastas üle juhatuse tasustamise alused. Juhatuse liikmete tasupaketi määramisel võtab Töötasukomitee eelkõige arvesse konkreetse juhatuse liikme tööülesandeid, tema tegevust, kogu juhatuse tegevust, samuti panga majanduslikku olukorda, äritegevuse hetkeseisu ja tulevikusuunda võrdluses samasse majandussektorisse kuuluvate äriühingute samade näitajatega.

Juhatuse liikme tasupakett peab olema selline, mis motiveerib isikut tegutsema panga parimates huvides. Juhatuse liikmete põhipalk lepitakse kokku juhatuse liikme lepinguga. Sisekontrolli ja riskijuhtimist teostatavate juhatuse liikmete või töötajate tasustamise põhimõtted peavad tagama nende sõltumatuse ja objektiivsuse riskijuhtimise/sisekontrolliga seotud ülesannete täitmisel. Nimetatud töötajate tasustamine ei tohi oleneda kontrollitavate valdkondade tulemustest, seatud eesmärgid peavad olema üksiktöötaja tasandil kirjeldatud.

Pank rakendab kõigile töötajatele eesmärkide täitmisele vastavat iga-aastast rahalist tulemustasu ning lisaks võtmetöötajatele pikaajalist optsiooniprogrammi.

Juhatuse liikmetele 2020. aastal makstud brutotasud eurodes:

	2020. aasta põhitasu	Tulemustasu 2020. aastal
Margus Rink	111 000	36 000
Hans Pajoma (endine juhatuse liige)	100 185	49 500
Janek Uiboupin (endine juhatuse liige)	28 004	22 400
Kerli Lõhmus	82 011	22 400
Heikko Mäe	74 053	0
Arko Kurtmann	16 000	0
Rasmus Heinla	14 000	0

Pangapoolsel juhatuse liikme lepingu erakorralisel ülesütlemisel makstakse juhatuse liikmele lahkumishüvitist 6 kuu tasu ulatuses. Lahkumishüvitis ei kuulu tasumisele, kui ülesütlemine on seotud ametiülesannete olulise, süülise rikkumisega või muu panga mainet oluliselt kahjustava teo toimepanemisega. Juhatuse liikme ametiaja mitte pikendamise korral on juhatuse liikmel õigus saada lahkumishüvitist 3 kuu tasu ulatuses.

Juhatuse liikmetele ning nende lähikondlastele kuuluvad aktsiad ja aktsiaoptsioonid seisuga 31.12.2020:

Aktsiad	Liikmele kuuluvad	Lähikondlasele kuuluvad	Osaluse suurus
Margus Rink	596 337	0	0,66%
Kerli Lõhmus	0	27 000	0,03%
Heikko Mäe	3 000	0	0,00%
Rasmus Heinla	12 487	0	0,01%

Optsioonid	Kogus	Aktsia ostuhind, mis tasutakse märkimisel	Märkimise tähtaeg
Kerli Lõhmus	233 540	0,7660	2021
Rasmus Heinla	40 000	0,7660	2021
Margus Rink	70 000	1,0100	2023
Kerli Lõhmus	50 000	1,0100	2023
Heikko Mäe	50 000	1,0100	2023
Rasmus Heinla	30 000	1,0100	2023

2.3. Huvide konfliktid

juhtorganite liikmed, struktuuriüksuste juhid ja kliendihaldurid on kohustatud esitama ja iga-aastaselt uuendama oma majanduslike huvide ja usaldusväärsuse deklaratsiooni. Uus deklaratsioon tuleb esitada ka koheselt pärast oluliste asjaolude muutumist, mis tekitavad või võivad tekitada huvide konflikti.

Panga ning juhatuse liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel toimuvad tehingud peavad olema eelnevalt nõukogu poolt heakskiidetud. 2020. aastal ei toimunud selliseid tehinguid.

Juhatuse liikmed ei ole teiste emitentide juhatuse ega nõukogu liikmed. Coop Pank AS juhatuse liikmed on panga tütarettevõtete nõukogu liikmeteks; riskijuhi ülesandeid täitev juhatuse liige on lisaks ka pangagruppi kuuluva Lätis asutatud kinnisvarahaldusega tegeleva ettevõtte juhatuse liige.

3. Nõukogu

Nõukogu on panga juhtimisorgan, mis planeerib panga tegevust ja korraldab panga juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu määrab kindlaks ja vaatab korrapäraselt üle panga strateegia, üldise tegevuskava, riskijuhtimise põhimõtted ja aastaeelarve. Nõukogul on viis kuni seitse liiget. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat. Nõukogu liikmed valivad enda seast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Samuti valitakse aseesimees.

Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust panga strateegia elluviimisel, samuti hindab nõukogu panga finantsseisundit, riskijuhtimise süsteeme ja juhatuse tegevuse õiguspärasust.

Nõukogu liikmeks valitakse isikud, kellel on panga nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused. toimes kehtivate õigusaktide (eelkõige krediidiasutuste seaduse) ning Finantsinspektsiooni ja/või teiste järelevalveasutuste poolt kehtestatud soovituslike juhendite ja muude asjakohaste juhenddokumentidega.

Seisuga 31.12.2020 olid panga nõukogu liikmed Alo Ivask (esimees, volituste tähtaeg 28.05.2023), Ardo Hillar Hansson (aseesimees, volituste tähtaeg 14.04.2021), Jaan Marjundi (volituste tähtaeg 28.05.2023), Roman Provotorov (volituste tähtaeg 28.05.2023), Raul Parusk (volituste tähtaeg 28.05.2023) ja Silver Kuus (volituste tähtaeg 28.05.2023). HÜT-i mõistes on panga nõukogus kolm sõltumatut liiget Ardo Hillar Hansson, Raul Parusk ja Silver Kuus.

Alo Ivask omandas 1997. aastal magistrikraadi Eesti Maaülikoolis inseneri erialal. Alo Ivask oli aastatel 2007-2016 Kesko Senukai AS juhatuse esimees ning aastatel 2017-2019 Ettevõtluse Sihtasutuse juhatuse esimees ja alates 2019. aasta oktoobrist on ta Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees.

Ardo Hillar Hansson omandas 1980. aastal bakalaureusekraadi Briti Columbia Ülikoolist (inglise keeles: University of British Columbia). 1984. aastal omandas ta majandusteaduse magistrikraadi ja 1987. aastal doktorikraadi makroökonoomika erialal Harvardi ülikoolis (inglise keeles: Harvard University). Ta on muuhulgas töötanud õppejõu ja teadurina erinevates ülikoolides Euroopas, USA-s ja Kanadas, majandusnõuniku ja ökonomistina Eesti Vabariigi valitsuse ja Maailmapanga juures. Ardo Hillar Hansson oli aastatel 2012-2019 Eesti Panga president.

Roman Provotorov on omandanud kõrghariduse Eesti Põllumajandusülikoolis (praegune Eesti Maaülikool) ökonoomika ja juhtimise erialal. Ta on alates 1995. aastast Antsla Tarbijate Ühistu juhataja ja alates 2017. aastast Coop Pank AS-i nõukogu liige.

Jaan Marjundil on omandatud kõrgharidus Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegune TalTech) insenertehnoloogi erialal. Ta on palju aastaid töötanud kaubandusettevõtetes juhtivatel positsioonidel. Alates 2007. aastast on Jaan Marjundi Coop Harju Tarbijate Ühistu juhatuse esimees ja alates 2017. aastast Coop Pank AS-i nõukogu liige.

Raul Paruskil on omandatud magistrikraadid Moskva Riiklikus Ülikoolis poliitökonoomia erialal ja Viini Majandusülikoolis ärijuhtimise erialal. Ta on töötanud erinevates ettevõtetes (sealhulgas krediidiasutustes) juhtivatel positsioonidel. Alates 2017. aastast on Raul Parusk juhatuse liige ettevõtetes Forus Grupp OÜ, Forus Security Eesti AS ja Forus Haldus OÜ.

rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Silver Kuus on töötanud erinevate finantsasutuste juhtivatel positsioonidel, viimati aastatel 2017-2019 Luminor Bank AS-i korporatiivpanganduse juhina. Hetkel on ta ärinõustamisega tegeleva Lorikoru Capital OÜ juhataja.

Aktsionäride üldkoosolek on otsustanud määrata nõukogu liikmetele brutotasu 1000 eurot, nõukogu esimehele ja aseesimehele 1500 eurot kuus. Nõukogu liikmele lahkumishüvitist ega muid täiendavaid soodustusi ette nähtud ei ole.

Nõukogu liikmetele 2020. aastal makstud brutotasud eurodes:

	2020. aasta põhitasu
Jaanus Vihand (endine liige)	9 900
Priit Põldoja (endine liige)	9 900
Alo Ivask	10 650
Ardo Hillar Hansson	10 125
Jaan Marjundi	12 000
Roman Provotorov	12 000
Raul Parusk	7 100
Silver Kuus	7 100
Märt Meerits (endine liige)	4 950

Nõukogu liikmete omanduses olevad aktsiad seisuga 31.12.2020

	Liikmele kuuluvad	Osaluse suurus
Jaan Marjundi	23 000	0,03%
Silver Kuus	20 000	0,02%
Alo Ivask	15 000	0,02%
Roman Provotorov	13 000	0,01%

Vastavalt käesoleva aruande punktis 2.3. välja toodud korrale esitavad ka nõukogu liikmed majanduslike huvide ja usaldusväärsuse deklaratsiooni.

1. aastal ei toimunud panga ning nõukogu liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel olulisi tehinguid.

2. aastal toimus 11 nõukogu koosolekut ning 4 nõukogu otsuse vastuvõtmist ilma koosolekut kokku kutsumata. Kõik nõukogu liikmed võtsid osa kõikidest toimunud koosolekutest ja hääletustest.

Nõukogu on moodustanud kaks komiteed: auditikomitee ja töötasukomitee. Komiteed on nõukogu järelevalve alla kuuluvad nõukogu nõuandvad organid. Eraldi nomineerimiskomiteed ei ole moodustatud.

3.1. Auditikomitee

Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee lähtub oma tegevuses eelkõige Audiitortegevuse seadusest ja nõukogu poolt kinnitatud Auditikomitee töökorrast.

Auditikomitee ülesanne on muuhulgas jälgida raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi ning vandeaudiitori sõltumatust. Auditikomitee täidab ka riskikomitee ülesandeid ning nõustab nõukogu ja juhatust riskijuhtimise põhimõtete alal ja teostab järelevalvet riskijuhtimise üle. Auditikomitee teeb nõukogule ettepanekuid audiitorettevõtja ja siseaudiitori nimetamiseks või tagasikutsumiseks, samuti riskijuhtimise põhimõtete muutmiseks, probleemide kõrvaldamiseks organisatsioonis ja õigusaktidele vastavuse osas. Vähemalt kord aastas esitab auditikomiteele välisaudiitor ülevaate auditi käigus tehtud tähelepanekutest.

Auditikomiteesse peab kuuluma vähemalt kaks liiget, kes valitakse nõukogu poolt. Auditikomiteesse kuuluvad Paavo Truu (esimees), Alo Ivask, Silver Kuus ja Urmas Kaarlep. Samaaegselt nõukogu liikmeks olevatele Auditikomitee liikmetele töö eest auditikomitees tasu ei maksta, Paavo Truu ja Urmas Kaarlepi tasu on 400 eurot koosoleku eest.

3.2. Töötasukomitee

Töötasukomitee ülesandeks on hinnata panga nõukogu poolt kinnitatud tasustamise põhimõtete rakendamist ning nende kooskõla panga tegevuseesmärkidega ja tasustamisega seotud otsuste mõju panga riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Samuti teostab töötasukomitee järelevalvet juhatuse liikmete ja kõrgendatud nõuetele vastavate töötajate tasustamise üle.

Töötasukomiteesse kuulub vähemalt kaks liiget. Töötasukomitee liikmeteks on Alo Ivask (esimees), Jaan Marjundi, Raul Parusk ja Irja Rae. Samaaegselt nõukogu liikmeteks olevatele Töötasukomitee liikmetele tasu ei maksta, Irja Rae tasu on 400 eurot koosoleku eest.

4. Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatus ja nõukogu teevad panga huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Juhatus ja nõukogu töötavad ühiselt välja panga strateegia. Juhatus on kutsutud osalema igakuistel nõukogu koosolekutel. Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad panga tegevuse planeerimist ja äritegevust, tegevusega seotud riske ning nende riskide juhtimist.

5. Mitmekesisuspoliitika rakendamine

Raamatupidamise seaduse § 24 lg 4 kohaselt peab suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes.

Pank ei rakendanud 2020. aastal mitmekesisuspoliitikat, kuna peab nii juhtide kui ka töötajate valikul silmas alati pangagrupi parimaid huve, lähtudes valikute tegemisel vastava kandidaadi haridusest, oskustest ja varasematest töökogemustest. Samas järgib pangagrupp põhimõtet mitte diskrimineerida kandidaate soolistel või muudel alustel.

6. Teabe avaldamine

Pank kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitab kõiki aktsionäre olulistest asjaoludest võrdselt ning alates 10.12.2019 arvestab informatsiooni jagamisel börsiettevõtetele kehtestatud reegleid.

Panga investoritele suunatud veebilehel tehakse aktsionäridele kättesaadavaks kõik dokumendid ja andmed Hea Ühingujuhtimise Tava alusel. Pank avaldab veebilehel finantskalendri, mis sisaldab majandusaasta aruande ja vahearuannete avalikustamise kuupäevi. Avalikustatav teave tehakse kättesaadavaks ka inglise keeles.

7. Finantsaruandlus ja auditeerimine

Pank avalikustab korra igal aastal majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne auditeeritakse ja kiidetakse heaks nõukogu poolt ning kinnitatakse üldkoosoleku poolt.

Nõukogu liikmed ei allkirjasta majandusaasta aruannet koos juhatuse liikmetega (HÜT punkt 6.1.1). Nõukogu seisukoht sisaldub nõukogu kirjalikus aruandes majandusaasta aruande kohta ning aruanne kiidetakse heaks nõukogu otsusega. Pank esitab aktsionäride üldkoosolekule juhatuse allkirjadega majandusaasta aruande (seega ei täida pank nõuet esitada aktsionäridele aruanne, mille on allkirjastanud juhatuse ja nõukogu liikmed HÜT punkt 6.1.1), kuid üldkoosolekule esitatakse nõukogu ettevalmistatud ettepanek majandusaasta aruande heakskiitmise kohta.

Audiitor nimetatakse aktsionäride üldkoosoleku poolt, kes määrab ka audiitori tasustamise korra. Audiitor nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks.

1. aastal korraldas juhatus konkursi audiitori valimiseks. Konkursi raames kohtuti ja küsiti pakkumisi neljalt suuremalt rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõttelt. Konkursi tulemusena valiti välja AS PricewaterhouseCoopers, kes nimetati 26. aprillil 2017 toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul panga audiitoriks ja kellega sõlmiti kolmeaastane leping 2017-2019 aasta majandusaasta auditeerimiseks. 2020. aastal ei peetud vajalikuks uue konkursi korraldamist, kuivõrd senise audiitoriga on olnud hea koostöö, nad tunnevad panga konsolideerimisgruppi ning auditeerivad suurt osa finantssektori ettevõtetest, mistõttu omavad sektoris head kogemust. Seetõttu otsustati 28. mail 2020 valida ka 2020-2022 majandusaastate audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers.

Audiitori poolt on panga konsolideerimisgruppi kuuluvatele ettevõtetele 2020. a. jooksul osutatud lepingujärgseid teenuseid, sealhulgas kontserni kuuluvate ettevõtete majandusaasta aruannete auditid ja kvartaalsed ülevaatused ning muud kindlustandvad teenused, mille läbiviimise kohustus tuleneb vastavalt krediidiasutuste seadusest ja väärtpaberituru seadusest. Samuti on audiitor osutanud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud teisi teenuseid.

Kokkuleppel välisaudiitoriga ei avalda pank lepingulisi tasusid (HÜT punkt 6.1.1), mis on audiitorile makstud või kuuluvad tasumisele, kuna tegemist on pooltevahelise konfidentsiaalse informatsiooniga, mille avaldamine ei ole panga tegevusele hinnangu andmiseks vältimatult vajalik.

Sotsiaalne vastutus

Maailma arenenud riigid ning riikide ülesed organisatsioonid (nt ÜRO) pingutavad ühiselt selle nimel, et 2015. aasta sõlmitud Pariisi kliimaleppes kokkulepitud suunad ja eesmärgid oleks saavutatud. Euroopa Liit on välja töötanud Roheleppe, mis peab aitama Euroopal saavutada esimese kontinendina 2050 aastaks kliimaneutraalsuse. Selleks ei piisa ainult riikide püüdlusest, vaid vajalik on ka erasektori omapoolne initsiatiiv. Seni ei ole regulatiivselt kehtestatud pangandussektorile nõudeid, kuidas pangad peavad kaasa aitama kehtestatud eesmärkide saavutamisele, kuid paljud pangagrupi konkurendid ja pangagrupp ise on võtnud eesmärgiks aina enam oma tegevuses vastutustundlikkuse põhimõtteid rakendada.

Coop Pank on 2020. aastal liitunud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga ning investorliikmena andnud oma panuse Eesti ettevõtluse vastutustundlikkuse jätkuvasse kasvu. Nii aitame ettevõtetele suunatud vastutustundliku tegevuse raamistiku loomisele kaasa. Pangaliidu eestvedamisel osaleme sellekohases töögrupis ning aitame kaasa pankade tegevuse vastutustundlikkuse kasvatamisele.

Pangagrupi suurimaks aktsionäriks on alates 2017. aastast Coop Eesti. Panganduse seos jaekaubandusega see on olnud meile omane viimased neli aastat ning määratleb meie vastutustundlikkuse ühe oluliseima fookuse.

Pangagrupp lähtub vastutustundliku arengu juhtimisel ning arendamisel 17-st üldtunnustatud jätkusuutliku arengu eesmärgist (vt: https://sdgs.un.org/goals, ingl. SDG ehk sustainable development goals). Pangandussektoris tegutsedes saame otse või kaudselt kaasa aidata järgmiste valdkondade jätkusuutlikkusse arengusse:

SDG 1	SDG 8
vaesuse kaotamine	tööhõive ja majanduskasv
SDG 3	SDG 12
tervis ning heaolu	vastutustundlik tarbimine ja tootmine
SDG 4	SDG 15
kvaliteetne haridus	elu maal
SDG 5	SDG 16
sooline võrdõiguslikkus	rahu, õiglus ning tugevad institutsioonid
SDG 7	SDG 17
taskukohane ja puhas energia	koostöö eesmärkide saavutamiseks

Ühiskonna heaks

Eestimaa rikkus on meie ettevõtlikud inimesed ja puhas loodus. Eestimaise pangana anname hoogu Eesti ettevõtetele ja aitame inimestel viia ellu oma unistusi. Ühte hoides ja väärtustades Eestimaa puhast loodust, viime elu edasi igas Eestimaa nurgas nii maal kui ka linnas.

Meile on oluline, et elutähtsad tooted ja teenused oleksid kõigile kättesaadavad nende kodukohas. Eestimaise pangana toome igapäevased pangateenused inimestele lähemale, et igaühel oleks hea elada just seal, kus talle meeldib. Nii saavad Coop Panga kliendid teha sularaha sisse- ja väljamakseid oma pangakontolt enam kui 300 Coopi kaupluses üle Eesti sularaha saab soovi korral välja võtta või arvele kanda oma kodupoe kassas. Samuti on Coop kauplustes võimalik avada pangakonto ning sõlmida pangateenuste lepinguid.

Samuti on meil klienditeenindajad 15 pangakontoris 12 Eesti linnas. Sellest tulenevalt oleme suuruselt teine kontorivõrguga pank Eestis.

ka muudes kanalites erinevas vanuses inimestele teadmisi, kuidas finantsasjades targemaid valikuid teha.

Vastutustundlikud tooted ja teenused

Toodete ja teenuste arendamine vastutustundlikkuse eesmärkidest lähtuvalt on pidev protsess. Pangagrupp on juba varasemalt otsustanud, et ei paku finantseerimist järgmistele tegevusvaldkondadele:

• hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;
• tubakatootmine;
• meelelahutusüritused;
• eksporditegevus sanktsioneeritud riikidesse;
• lennukite, laevade ja raudteevagunite finantseerimine;
• relvatööstus ja -kaubandus, mis ei ole seotud Eesti riigikaitse ja NATO-ga;
• erakonnad ja muud poliitilised organisatsioonid.

Me ei paku krediiditeenuseid valdkondades või ettevõtetele, mille tegevus on ebaeetiline, rikub inimõigusi, on seotud korruptsiooniga või on suure negatiivse mõjuga keskkonnale.

Pangateenuste hinnastamisel oleme ausad ja läbipaistvad, teenuste turundamisel lähtume vastutustundlikest põhimõtetest. Jälgime rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid. Oma klientide tundmiseks küsime neilt põhjalikku informatsiooni ja jälgime nende tegevust, samas pidades kinni isikuandmete kaitse seaduse nõuetest. Isikuandmete kaitsel lähtume lõimitud andmekaitse printsiibist st. kasutame andmekaitset kogu andmetöötluse elutsüklis ja kasutame ainult nii palju andmeid, kui on vajalik kvaliteetse pangandusteenuse pakkumiseks.

Keskkonna heaks

Coop Pank arvestab ettevõtetele laenu andmisel keskkonnaalaste mõjudega ning otsime võimalusi panustada ettevõtetesse, mis vähendavad negatiivseid keskkonna mõjusid. Oleme 2020. aastal finantseerinud olulises mahus (ca 64 MW nimivõimsusega) päikeseparkide rajamist. Peame oluliseks, et meie laenuportfellis on põllumajandusettevõtteid, kelle tegevusele saame kaasa aidata erinevates Eestimaa paikades. Oleme pakkunud liisingut elektri- ja hübriidmootoril töötavatele sõidukitele. Toetame taaskasutust ning valdava osa meie autoliisingu portfellist moodustab kasutatud autode liising (ca 60%). Ka käesoleval aastal soovime panustada päikese- ja tuuleenergia projektidesse, sh elamute energiatõhusamaks muutmiseks.

Kolime panga peakontori 2021. aastal uude, ökonoomsesse ja energiasäästlikkusse Skyon kontorihoonesse, mida ehitatakse ja peetakse ülal lähtuvalt LEEDi Gold sertifikaadi nõuetest. LEED (ingl Leadership in Energy and Environmental Design) on maailma üks tuntumaid keskkonnasäästliku ehituse hindamissüsteeme. Taaskasutus on ka siin meile oluline, mistõttu võtame kolides võimalikult palju kaasa olemasolevat mööblit ning seadmeid selle asemel, et osta uusi.

Me sorteerime prügi ning kogume kokku pudelid, viime need tagastuspunkti ja saadud raha annetame laste teatrikülastuste võimaldamiseks.

Oma igapäevases töös oleme järjest sisse viinud paberivaba dokumendihaldust sõlmime nii klientidega kui koostööpartneritega lepinguid elektrooniliselt ja võimaldame klientidel pangaga liituda läbi lihtsa

veebilahenduse. Panga tegevuseks vajalike teenuste sisseostmisel püüame järgida samu kriteeriumeid ka meie koostööpartnerite valikul.

Juhtimiskultuur

Oma tegutsemisel lähtume heast pangandustavast ja vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Samuti jälgime, et meie turundustegevus oleks vastavuses kehtivate normidega. Eetilise käitumise tagamiseks oleme loonud väärkäitumisest teavitamise juhendi, millest lähtudes saavad töötajad teha teavitusi võimalike eetikanormide või seaduste rikkumiste kohta grupis. Oleme 2020. aastal sotsiaalse ning keskkonna vastutustundlikkuse põhimõtteid järjest enam oma tegevustesse integreerinud.

Meie jaoks on loomulik pakkuda oma töötajatele kaasaegset töökeskkonda, motiveerivat töötasu, paindlikku tööaega, kaugtöö tegemise võimalusi, põnevaid tööalaseid väljakutseid, igakülgseid arenguvõimalusi ja sõbralikku ning ühte hoidvat meeskonnatunnet. Meil on ühtsed väärtused.

Julgeme teha teisiti. Meid inspireerib võimalus teha panganduses asju teistmoodi. Me ei rahuldu saavutatuga, esitame endale pidevalt küsimusi, kas ja kuidas teha kliendi elu paremaks ning lihtsamaks. Me julgeme eksida. Tunnistame enda eksimust. Õpime sellest ja teeme paremini.

Profid mängivad kokku. Iga meie töötaja on oma valdkonna professionaal ja seab endale kõrged standardid. Me teeme kõvasti tööd, kuid samal ajal ei võta ennast liiga tõsiselt. Meie toimimisviisiks on meeskonnamäng.

Jõuame sihile. Me seame endale ambitsioonikaid eesmärke ning anname endast alati maksimumi, et parima tulemuseni jõuda. Kui oleme millegagi alustanud, siis teeme selle ka ära!

Oleme toonud jätkusuutliku tegevuse olulisuse nii juhatuse kui ka nõukogu fookusesse ning 2021. aastal jätkame täpsemate mõõdikute välja töötamisega.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

Konsolideeritud kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	2020	2019
Intressitulud efektiivse intressimäära meetodil		31 359	23 298
Muud samalaadsed intressitulud		3 281	2 280
Intressi- ja muud samalaadsed kulud		-6 269	-4 889
Neto intressitulu ja muud samalaadsed tulud	5	28 371	20 689
Teenustasutulud		3 687	3 725
Teenustasukulud		-1 590	-1 353
Neto teenustasutulu	6	2 097	2 372
Varade müük		146	140
Müüdud varade kulu		-146	-159
Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt		15	32
Kinnisvara haldusega seotud kulud		-57	-79
Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutus	13	0	-20
Netotulu/kulu mittefinantsvara realiseerimisest		40	0
Netotulu/kulu õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt		-183	7
Nõuete menetlemine		516	536
Muud tulud		290	201
Muud tulud, neto		621	658
Tööjõukulud	7	-11 085	-9 880
Tegevuskulud	8	-5 040	-4 577
Põhivara kulum	14	-2 671	-1 804
Tegevuskulud kokku		-18 796	-16 261
Kasum enne allahindluste kulu		12 293	7 458
Allahindluste kulu		-4 789	-1 931
Kasum/kahjum enne tulumaksu		7 504	5 527
Tulumaksu kulu		-245	0
Aruandeperioodi puhaskasum	4	7 259	5 527
Muu koondkasum / koondkahjum
Kirjed, mida võib edaspidi klassifitseerida kasumiaruandesse:
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi		-19	155
Aruandeperioodi muu koondkasum / koondkahjum		-19	155
Aruandeperioodi koondkasum		7 240	5 682
Puhaskasum omistatud:
Emaettevõtte omanikud		7 259	5 527
Aruandeperioodi puhaskasum		7 259	5 527
Koondkasum omistatud:
Emaettevõtte omanikud		7 240	5 682
Aruandeperioodi koondkasum		7 240	5 682
Tava puhaskasum aktsia kohta (eurodes)	23	0,08	0,09
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes)	23	0,08	0,09

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2020	31.12.2019
Varad
Raha ja raha ekvivalendid	9	170 750	122 295
Võlainstrumendid õiglases väärtuses	10	3 011	4 061
muutustega läbi muu koondkasumi
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses	10	67	0
muutustega läbi kasumiaruande Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi	10	13	13
Laenud ja nõuded klientidele	11	670 593	460 460
Muud finantsvarad	12	999	1 263
Varad müügiks	12	6 734	6 756
Muud varad	12	1 117	1 165
Kinnisvarainvesteeringud	12,13	594	594
Kasutamisõiguse esemeks olev vara	14	1 017	1 722
Muud materiaalsed põhivarad	14	2 327	2 504
Immateriaalsed põhivarad	14	5 930	3 712
Firmaväärtus	3	6 757	6 757
Varad kokku		869 909	611 302
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	16	757 835	506 531
Rendikohustised	15	1 018	1 725
Muud finantskohustised	17	1 509	3 462
Muud kohustised	17	4 916	3 169
Allutatud kohustised	18	7 064	7 064
Kohustised kokku		772 342	521 951
Omakapital	19
Aktsiakapital		61 756	60 960
Ülekurss		12 061	11 797
Kohustuslik reservkapital		2 802	2 526
Jaotamata kasum		20 824	13 841
Muud reservid		124	227
Emaettevõte omanikele kuuluv omakapital		97 567	89 351
Omakapital kokku		97 567	89 351
Kohustised ja omakapital kokku		869 909	611 302

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	2020	2019
Rahavood äritegevusest
Saadud intressitulud ja muud samalaadsed tulud		33 953	25 171
Makstud intressid		-5 678	-4 086
Saadud teenustasud		3 687	3 725
Makstud teenustasud		-1 590	-1 353
Muud saadud tulud		804	671
Makstud tööjõukulud		-10 719	-9 743
Makstud muud tegevuskulud		-5 040	-4 577
Makstud tulumaks Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja		-137	0
kohustuste muutust		15 280	9 808
Äritegevusega seotud varade muutus
Laenunõuded klientidele		-214 218	-133 184
Keskpangas oleva kohustusliku reservi muutus	9	-2 218	-1 151
Muud varad		650	-1 118
Äritegevusega seotud kohustiste muutus
Klientide hoiuste ja saadud laenude muutus		250 713	120 648
Muud kohustised		-645	123
Neto rahavood äritegevusest		49 562	-5 120
Rahavood investeerimistegevusest Soetatud põhivara		-4 166	-2 746
Müüdud põhivara- ja kinnisvarainvesteeringud		67	212
Müüdud ja lunastatud võlakirjainvesteeringud		782	4 999
Kokku rahavood investeerimistegevusest		-3 317	2 465
Rahavood finantseerimistegevusest
Aktsiakapitali sissemakse	19	853	34 383
Allutatud võlakirjade emiteerimine	18	0	2 000
Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed	15	-658	-516
Kokku rahavood finantseerimistegevusest		195	35 867
Valuutakursi muutuste mõju raha ja raha ekvivalentidele		-3	-7
Raha ja raha ekvivalentide muutus		46 437	33 205
Raha ja -ekvivalendid perioodi alguses		118 002	84 797
Raha ja -ekvivalendid perioodi lõpus		164 439	118 002
Raha ja raha ekvivalentide jääk koosneb:		164 439	118 002
Sularaha		26 199	21 531
Nõudmiseni hoius keskpangas Nõudmiseni- ja lühikese tähtajaga hoiused krediidiasutustes ja	9	130 589	94 019
muudes finatsasutustes	9	7 651	2 452

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

			Kohus tuslik		Ümber	Jaota	Ema ettevõtte
tuhandetes eurodes	Aktsia kapital	Üle kurss	reserv kapital	Muud reservid	hindlus reserv	mata kasum	aktsionäride osa kokku	Omakapital kokku
Omakapital seisuga 31.12.2018	38 199	175	2 288	103	-154	8 552	49 163	49 163
Aktsiakapitali suurendamine ülekursi arvelt	175	-175	0	0	0	0	0	0
Aktsiakapitali sissemaksmine	22 586	11 797	0	0	0	0	34 383	34 383
Muutus reservides	0	0	238	0	0	-238	0	0
Aktsiaoptsioonid *	0	0	0	123	0	0	123	123
Puhaskasum	0	0	0	0	0	5 527	5 527	5 527
Muu koondkasum	0	0	0	0	155	0	155	155
Koondkasum kokku	0	0	0	0	155	5 527	5 682	5 682
Omakapital seisuga 31.12.2019	60 960	11 797	2 526	226	1	13 841	89 351	89 351
Aktsiakapitali sissemaksmine	796	264	0	-207	0	0	853	853
Muutus reservides	0	0	276	0	0	-276	0	0
Aktsiaoptsioonid *	0	0	0	123	0	0	123	123
Puhaskasum	0	0	0	0	0	7 259	7 259	7 259
Muu koondkasum	0	0	0	0	-19	0	-19	-19
Koondkasum kokku	0	0	0	0	-19	7 259	7 240	7 240
Omakapital seisuga 31.12.2020	61 756	12 061	2 802	142	-18	20 824	97 567	97 567

*vt lisa 19

Konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad

Lisa 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted

Coop Pank AS, registreerimisnumber 10237832, on Eestis, Tallinna linnas, Narva mnt 4 registreeritud krediidiasutus. Coop Panga 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne on kinnitatud Coop Pank AS-i juhatuse poolt ja esitatakse kinnitamiseks panga aktsionäridele.

Arvestus- ja esitusvaluuta

Coop Pank kontserni ettevõtete arvestusvaluutaks on euro ning 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes, välja arvatud juhul, kui on märgitud teisiti.

1.1 Koostamise alused

Coop Panga kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS, International Financial Reporting Standards). Käesoleva konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud peamised raamatupidamisarvestuse põhimõtted on esitatud allpool. Kui ei ole näidatud teisiti, on neid põhimõtteid kohaldatud järjepidevalt kõikide esitatud aastate kohta. Majandustehinguid on kirjendatud soetusmaksumuse printsiibil nende tekkimise momendil, välja arvatud mõnedel juhtudel, kui alljärgnevates arvestuspõhimõtetes on kirjeldatud teisiti (nt finantsvarad õiglases väärtuses). Raamatupidamise aruanded on koostatud tekkepõhise arvestusprintsiibi kohaselt, kontsern liigitab oma tulud ja kulud vastavalt nende olemusele. Kirjete esitamise viisi või klassifitseerimise muutmisel konsolideeritud raamatupidamisaruandes on ümber klassifitseeritud ka vastavad eelmiste perioodide summad, va juhul kui raamatupidamisarvestuse põhimõtetes on teisiti sätestatud.

1.2 Olulised raamatupidamisarvestuslikud hinnangud

Konsolideeritud finantsaruannete esitamine vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, eeldab teatud oluliste, juhtkonnapoolsete raamatupidamisarvestuslike hinnangute ning eelduste tegemist, mis mõjutavad aruande kuupäeva seisuga raporteeritavate varade ja kohustuste jääke ning tingimuslike varade ja kohustuste esitamist ning aruandeperioodil kajastatud tulusid ja kulusid. Kuigi mitmed aruandes esitatud finantsnäitajad põhinevad juhtkonna teadmistel ja hinnangutel, mis on tehtud parima teadmise kohaselt, võib tegelik tulemus nendest hinnangutest oluliselt erineda. Täpsem hinnangute ülevaade on toodud vastavate arvestuspõhimõtete või lisade all.

Olulisi hinnanguid on kasutatud eelkõige järgmistes valdkondades:

• laenude allahindlused, sh tagatiste õiglase väärtuse hindamine (lisa 2; lisa 11,12);
• kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamine (lisa 2);
• finantsvarade ja kohustiste õiglane väärtus (lisa 2);
• firmaväärtuse hindamine (lisa 3).

Kõige olulisemad juhtkonna poolsed hinnangud on seotud standardi IFRS 9 kasutuselevõtuga alates 01.01.2018. Juhtkond on hinnanud ärimudelit erinevate finantsvarade klassifitseerimiseks. Klientidele väljastatud laenude äriline eesmärk on lepinguliste rahavoogude kogumine, sealjuures võib selle mudeli alusel laene ka müüa krediidiriski vähendamise eesmärgil. Finantsinvesteeringuid võlainstrumentidesse tehakse likviidsete vahendite paigutamise eesmärgil, mistõttu on ka võlainstrumentidesse investeerimise äriline eesmärk lepinguliste rahavoogude kogumine ning müük vastavalt vajadusele. Täiendavalt on hinnatud, kas lepingulised rahavood sisaldavad vaid põhiosa ja intressimakseid, sh on intressirahavood tasu raha ajaväärtuse eest, krediidiriski eest,

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020 39

likviidsusriski eest ning katavad muuhulgas ka administratiivkulusid ja kasumimarginaali. Kõik kajastatavad finantsvarad vastavad sellele kriteeriumile.

Juhtkond teeb ka hinnanguid finantsvarade oodatava krediidikahju mudeli sisendite osas. Mudeleid, hinnanguid ja sisendeid vaadatakse regulaarselt üle kontserni riskijuhtimise funktsiooni poolt.

Juhtkonna hinnanguid kaalutakse pidevalt ajaloolise kogemuse ja muude tegurite põhjal, sh ootused tuleviku sündmuste kohta, mida on antud tingimustes mõistlikeks hinnatud. Muutused hinnangutes võivad omada olulist mõju selle perioodi finantsaruannetele, mille hinnanguid muudeti. Juhtkond usub, et aluseks olevad eeldused on kohased ning nende põhjal koostatud kontserni majandusaasta finantsaruanded kajastavad kontserni finantsseisundit ja majandustulemusi õiglaselt.

1.3 Konsolideerimine

Coop Panga kontserni konsolideeritud finantsaruanded on koostatud seisuga 31.12.2020. Kontsernile kehtivad ühtsed arvestuspõhimõtted. Kontsern Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 alusel ja kontsern konsolideerimises vastavalt IFRS-le kattuvad. Konsolideerimisel liidetakse panga ja tütarettevõtete finantsseisundi aruanded ja kasumiaruanded rida-realt, elimineerides omavahelised saldod, käibed, tulud-kulud ja realiseerimata kasumid-kahjumid kontserni ettevõtete vahelistelt tehingutelt.

Kontserni struktuur	Riik	Tegevusala	Osaluse määr
Coop Pank AS	Eesti	pangandus	Emaettevõte
Coop Liising AS	Eesti	liisingtegevus	100%
Coop Finants AS	Eesti	tarbimisfinantseerimine	100%
Coop Kindlustusmaakler AS	Eesti	kindlustusvahendus	100%
AS Martinoza	Eesti	kinnisvaraalane tegevus	100%
SIA Prana Property	Läti	kinnisvaraalane tegevus	100%

Tütarettevõtted

Tütarettevõtted on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada kasumi suurust, kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtted konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni.

Emaettevõtte eraldiseisvates põhiaruannetes on investeeringud tütarettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, miinus võimalikud allahindlused vara väärtuse langusest.

1.4. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised

Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja -kohustised hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalised välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustised, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, hinnatakse ümber arvestusvaluutasse, võttes aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise päeval. Välisvaluutas fikseeritud mitterahalisi varasid ja kohustisi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed,

soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), kajastatakse tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel ja hiljem neid ümber ei hinnata.

1.5. Finantsvarad

Klassifitseerimine

Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

• need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi muu koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande)
• need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel (kontserni eesmärk on vaid hoida varasid rahavoogude sissenõudmise eesmärgil või hoida varasid nii rahavoogude sissenõudmise kui ka müümise eesmärgil, või muul eesmärgil) ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest (kas rahavood sisaldavad vaid põhiosa- ja intressimakseid, intress sisaldab vaid tasu krediidiriski eest, raha ajaväärtuse eest, muid tavalisi laenude riske ning kasumimarginaali). Finantsvarad, mis sisaldavad tuletisinstrumente, hinnatakse ühtse instrumendina lepinguliste põhiosa- ja instressimaksete rahavoogude analüüsimisel.

Kontserni võlainstrumendid jagunevad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

• Korrigeeritud soetusmaksumus: varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Järgnevad kontserni finantsvarad on klassifitseeritud selles kategoorias:
  • o Raha;
  • o Hoiused keskpankades;
  • o Laenud ja nõuded krediidiasutustele;

• o Laenud ja nõuded klientidele;
• o Muud finantsvarad.
• Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande: varad, mida hoitakse rahavoogude sissenõudmise kui ka müümise eesmärgil, kuid varade rahavood on vaid põhiosa- ja intressimaksed, mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande. Väärtuse muutused kajastatakse muus koondkasumis, välja arvatud väärtuse langusest tulenevad kahjumid või kasumid, intressitulud ja valuutakursimuutused, mis kajastatakse kasumiaruandes. Kui finantsvara kajastamine lõpetatakse, siis muus koondkasumiaruandes kajastatud kumulatiivne kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes real muud tulud/(kulud). Nimetatud finantsvarade intressitulu kajastatakse finantstulude real sisemise intressimäära meetodil. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning väärtuse languse kulu kajastatakse eraldi real kasumiaruandes.

Kontsern kajastab järgmisi finantsvarasid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande:

• o Investeeringud võlainstrumentidesse.
• Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande: varad, mis ei vasta soetusmaksumuse või õiglases väärtuses muutusega läbi muu koondkasumi kriteeriumile, kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Kasum või kahjum võlainstrumentidelt muutustega läbi kasumiaruande kajastatakse vastava perioodi, mil õiglase väärtuse muutus on toimunud, kasumiaruandes real Neto kasum/-kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja kohustistelt. Sellised õiglase väärtuse kasumid ja kahjumid sisaldavad ka vastavatelt instrumentidelt teenitud lepingulisi intresse. Seisuga 31. detsember 2018 ja 31. detsember 2019 ei kajastatud kontserni finantsvarasid vastavas mõõtmiskategoorias.

Omakapitaliinstrumendid

Kontsern kajastab omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses. Kui Kontsern on võtnud vastu pöördumatu otsuse kajastada mitte-kauplemise eesmärgil hoitavate omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused läbi muu koondkasumiaruande, siis ei ole võimalik omakapitali instrumendi kajastamise lõpetamisel õiglase väärtuse muutuseid ümber klassifitseerida ning kajastada läbi kasumiaruande. Sellistelt investeeringutelt saadud dividendid kajastatakse jätkuvalt kasumiaruandes real muud tulud.

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud omakapitaliinstrumendist saadud kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes real muu tulu/kulu. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumiaruande kajastatud omakapitaliinstrumentide allahindluseid (ning allahindluse tühistamisi) ei kajastata eraldi õiglase väärtuse muutusest.

Kontsern kajastab noteeritud omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja mittenoteeritud omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande.

Finatsvarade väärtuse langus

Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses ja õiglases väärtuses muutusega läbi muu koondkasumiaruande kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab Kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.

Kontsern kasutab kõikide korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutustega läbi koondkasmiaruande võlainstrumentide, sealhulgas liisinfinantseerimise nõuete, puhul kolmefaasilist mudelit, mis võtab arvesse krediidikvaliteedi muutust alates esmasest kajastamisest.

• Faas 1 sisaldab finantsvarasid, mille krediidirisk ei ole suurenenud alates arvele võtmise hetkest. Eeldatavaks krediidikahjumiks on kogu lepinguperioodi eeldatavast krediididkahjust see osa, mis tuleneb kohustuse võimalikust täitmata jätmisest järgmise 12 kuu jooksul või kuni lepingu lõppemiseni, kui see on lühem (12 kuu eeldatav krediidikahjum).
• Faas 2 sisaldab finantsvarasid, mille krediidirisk on oluliselt suurenenud alates arvele võtmise hetkest, kuid mille puhul ei ole veel objektiivseid põhjuseid lootusetuks tunnistamiseks. Eeldatav krediidikahjum mõõdetakse, võttes aluseks eeldatavaid krediidikahjumeid kogu eeldatava lepinguperioodi jooksul.
• Faas 3 sisaldab finantsvarasid, mille väärtus on langenud (näiteks, 90 päeva võlas, võlgnik on maksejõuetu, on tõenäoline, et võlgnik alustab pankroti menetlusega või ümberstruktureerimisega, mittetöötav nõue). Eeldatav krediidikahjum mõõdetakse kogu eeldatava lepinguperioodi kohta.

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud võlainstrumendid kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes neto väärtuses, võttes arvesse eeldatavat krediidikahjumit. Laenukohustised ja laenugarantiide puhul moodustatakse eraldis eeldatava krediidikahju osas ning kajastatakse kohustusena konsolideeritud finantsseisundi aruandes. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasmuaruande kajastatud võlainstrumentide korrigeeritud soetusmaksumuse ja eeldatava krediidikahjumi netoväärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes ning muud väärtuse muutused kajastatakse muus koondkasumiaruandes real kasumid ja kahjumid õiglases väärtuses muutustega läbi koondkasmiaruande võlainstrumentidelt.

Lepingutel, mis sisaldavad nii laenu kui ka laenu kohustust (kasutamata limiit) ja kontsernil ei ole võimalik väljastamata osa komponenti eeldatavast krediidikahjumist eristada laenu komponendist, kajastatakse laenu kohustuse allahindlus koos laenu allahindlusega. Juhul kui kombineeritud eeldatavad krediidikahjumid ületavad laenu brutosummat, kajastatakse neid kohustusena.

Juhul, kui järgmisel perioodil on allahinnatud kahjumi summa vähenenud ja vähenemist sai objektiivselt seostada sündmusega, mis tekkis pärast allahindluse kajastamist (nt laenusaaja riskiklassi paranemine), kantakse eelnevalt kajastatud allahindlusest tulenev kahju tagasi, korrigeerides allahindluse kontot. Tagasikande summa

Krediidiriski juhtimise põhimõtetest annab põhjalikuma Intressitulud laenudelt

Raha ja raha ekvivalendid

Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja raha ekvivalentidena sularaha, keskpankades (va Eesti Pangas hoitav kohustuslik reserv) ja krediidiasutustes hoitavaid nõudmiseni ning kuni 3-kuulise tähtajaga hoiuseid, mida saab ilma märkimisväärsete piiranguteta kasutada ja mille väärtuse muutuse risk on ebaoluline. Rahavoogude aruanne on koostatud otsemeetodil.

Liisingnõuded

Kapitalirenditehinguks loetakse liisingtehingut, mille korral kõik olulised vara kasutamisest tulenevad riskid ja hüved lähevad kontsernilt üle rentnikule. Vara juriidiline omandiõigus võib kliendile üle minna rendiperioodi lõppedes. Kapitalirendilepingutest tulenevaid nõudeid kajastatakse nende liisingumaksete ajaldatud nüüdisväärtuses, millest on lahutatud nõuete põhiosa tagasimaksed pluss renditava vara garanteerimata jääkväärtus rendiperioodi lõpuks. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse rendiperioodile arvestusega, et rendileandja tulususe määr on igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendilepingute sõlmimisega kaasnevad esmased otsekulutused, mis jäävad rendileandja kanda, võetakse arvesse rendi sisemise intressimäära ja kapitalirendinõude arvestusel ning kajastatakse tulu vähendusena rendiperioodi jooksul. Nõuete allahindlus näidatakse miinusmärgiga vastaval varakirjel. Nõue kliendi vastu kajastatakse alates lepingujärgse vara kliendile üleandmise hetkest. Tehingute puhul, mille osas lepingu objektiks olev vara ei ole veel üle antud, kajastatakse nende lepingute osas rentnikelt laekunud summad finantsseisundi aruandes kohustiste poolel ostjate ettemaksetena real ,,Muud

Faktooringu ja laofinantseeringu nõuded

Faktooringtehinguteks loetakse finantseerimistehinguid, mille korral Kontsern finantseerib oma koostööpartneritest müüjaid nende varaliste nõudeõiguste omandamise kaudu. Kontsern soetab müüjalt nõude tulevikus ostja poolt ostu-müügi lepingute alusel tasumisele kuuluvate summade osas. Faktooring on nõuete üleandmine (müük), kus sõltuvalt faktooringlepingu tingimustest on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring) või tagasimüügi õigus puudub ning kõik nõudega seotud riskid ja tulud lähevad sisuliselt üle müüjalt ostjale (regressiõiguseta faktooring). Juhul kui kontsern ei omanda kõiki nõudega seotud riske ja hüvesid, siis kajastatakse tehingut kui finantseerimistehingut (st nõude tagatisel antud laenu) ning nõuet kajastatakse finantsseisundi aruandes, kuni nõue on laekunud või regressiõigus aegunud. Juhul kui tagasiostukohustust ei ole ning kontroll nõude ja temaga seotud riskide ja hüvede üle tulevad kliendilt üle liisinguettevõttele nõude üleandmise hetkel, kajastatakse tehingut nõude soetamisena. Soetatud nõuded võetakse arvele nende õiglases väärtuses ja kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses. Nõue ostja vastu tekib ostu-müügi lepingu faktoorimise ehk nõude soetamise hetkest.

Laofinantseeringu tehinguteks loetakse finantseerimistehinguid, mille korral liisingufirma finantseerib oma koostööpartnereid, andes neile laenu laovarude tagatisel.

1.6 Materiaalsed- ja immateriaalsed põhivarad

Põhivarana on finantsseisundi aruandes kajastatud maa, hooned, infotehnoloogiaseadmed, kontoriseadmed ja muud pikaajalise kasutuseaga varad. Immateriaalsed varad on eraldi identifitseeritavad mitterahalised mittefüüsilised varad ning mille hulka aruande kuupäeva seisuga kuulub soetatud tarkvara.

Materiaalsed põhivarad ja immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara finantsseisundi aruandes kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.

Materiaalsed põhivarad ja piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed põhivarad kajastatakse edaspidi nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Amortisatsiooni hakatakse arvutama alates kasutuselevõtmisele järgnevast kuust ja arvestatakse vara täieliku amortiseerumiseni. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset amortisatsioonimeetodit. Amortisatsiooni arvestuse aluseks on vara kasulik tööiga, millest lähtuvalt on kujundatud amortisatsiooninormid. Põhivara kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil põhivara kasutusele võtmisele järgnevast kuust vastavalt põhivara hinnangulisele kasutusajale:

• ehitised 2-5% aastas,
• sõidukid 15% aastas,
• inventar 12,5% aastas,
• kontoritehnika 25% aastas,
• arvuti riist- ja tarkvara 10-25% aastas.

Piiramatu kasutuseaga põhivara (maa) ei amortiseerita. Põhivara kulum on näidatud kasumiaruande real ortiseeritud, vara ümberklassifitseerimisel müügiootel põhivaraks või vara lõplikul eemaldamisel kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse amortisatsiooninormide, meetodite ja jääkväärtuste asjakohasust.

Põhivara müügist saadav kasum või kahjum määratakse kindlaks müügitulu ja põhivara bilansilise maksumuse vahega. Müügitulu või - d tulud, neto

Kulude kapitaliseerimine

Kontserni kasutuses olevate rendipindade parendused kapitaliseeritakse materiaalse põhivarana ja kantakse kuludesse lineaarselt vastavalt rendilepingu kestvusele.

Arenguväljaminekud

Tarkvaraprogrammide arendamise kulud, kui nendega kaasneb täiendav funktsionaalsus ja mis vastavad immateriaalse põhivara mõistele ja vara finantsseisundi aruandes kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel), kajastatakse immateriaalse põhivarana. Tarkvaraprogrammide kasutamisega seotud kulud kajastatakse kuluna nende tekkimisel.

Reklaami- ja uute toodete, teenuste ning protsesside käivitamisväljaminekud kantakse kuludesse tekkimise momendil. Ettevõttesiseselt arendatavate kaubamärkidega jm. seotud väljaminekud kantakse kuludesse tekkimise momendil.

Firmaväärtus

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020 45

Firmaväärtust kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kontsern viib läbi firmaväärtuse testi vähemalt kord aastas või koheselt juhul, kui on ilmnenud väärtuse langusele viitavad asjaolud. Firmaväärtus jaotatakse tulu teenivatele üksustele või -üksuste rühmade vahel, kes saavad kasu äriühenduse sünergiast. Kasum või kahjum rahavoogusid genereeriva üksuse lõpetamisest või müügist, millele firmaväärtus on allokeeritud, sisaldab selle üksusega seotud firmaväärtuse bilansilist jääkväärtust.

1.7 Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt, mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, kuid mitte objektid, mida kasutatakse tavapärase äritegevuse käigus.

Kinnisvarainvesteering võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on ostuhind ja otseselt soetamisega kaasnevad kulutused. Edaspidi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse hindamisel kasutatakse sõltumatute ekspertide hinnanguid, mis põhinevad kas tulumeetodil (väärtus leitakse varast genereeruvate tuleviku rahavoogusid diskonteerides) või võrdlusmeetodil (analüüsitakse sarnaste objektidega toimunud turutehinguid) või kahe eelnimetatud meetodi kombinatsioonil. Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse muutustest tulenevat kasumit ja kahjumit kajastatakse nende tekkimise perioodi

Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis ümber juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varade grupi põhimõtteid, kuhu ta ümber klassifitseeritakse. Juhul, kui kinnisvarainvesteering võetakse kontsernis kasutusele põhivarana, klassifitseeritakse kinnisvarainvesteering ümber põhivaraks, mille soetamismaksumuseks on ümberklassifitseerimise hetke õiglane väärtus. Kontserni poolt kasutatava põhivara muutumisel kinnisvarainvesteeringuks kajastatakse ümberklassifitseerimise päeval eksisteerinud vahe põhivara bilansilise jääkmaksumuse ja vara õiglase väärtuse vahel kasumiaruandes.

Kui kinnisvarainvesteeringu kasutamises on toimunud muutus, mille tõenduseks on arendustegevuse alustamine eesmärgiga valmistada vara ette müügiks, siis klassifitseeritakse objekt ümber varuks, mille soetusmaksumuseks varuna on ümber klassifitseerimise päeva õiglane väärtus.

1.8 Varad müügiks

Varad müügiks on varad (varud), mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus ja mis võetakse arvele soetusmaksumuses.

Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Bilansipäeval hinnatakse müügiks hoitavaid varasid ning kajastatakse neid bilansis nende soetusmaksumuses või netorealiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Netorealiseerimisväärtus on müügihind, millest on maha arvatud eeldatavad müügiga seotud kulud.

1.9 Mittefinantsvara väärtuse langus

Piiramatu kasuliku elueaga vara ei amortiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas selle vara võimalikku väärtuse langust, võrreldes selle bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020 46

kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse.

Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Muud varad, va finantsvarad ja firmaväärtus, mille väärtus alla hinnati, vaadatakse igal aruandekuupäeval üle võimaliku tagasikandmise eesmärgil.

1.10 Rendiarvestus - kontsern kui rentnik

Kontsern on kõikides rendilepingutes rentnik. Kontsern rendib kontoripindasid. Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus.

Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all ja mõjutab seda, kas rentnik on piisavalt kindel, et ta kasutab mõnda algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võetud. Kontsern muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral.

Esmane mõõtmine

Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga.

Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat.

Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel.

Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara. Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on kontsern kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on korrigeeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest.

Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid:

a) fikseeritud rendimaksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;

b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast,

võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed, intressi viitemääraga (nt EURIBOR) seotud maksed või turu rendimäärade järgi muutuvad maksed. Kontserni osades rendilepingutes on sees muutuvad rendimaksed.

Rendileping võib sisaldada rendikomponenti ning ühte või mitut täiendavat rendiga mitteseotud komponenti. Praktilise abinõuna on Kontsern otsustanud mitte eraldada rendiga mitteseotud komponente rendikomponentidest ning arvestada selle asemel kõiki rendikomponente ja kaasnevaid rendiga mitteseotud komponente ühtse rendikomponendina vastavalt alusvara liigile.

Edasine mõõtmine

Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.

Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt:

a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile;

b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja

c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.

Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik kasumiaruandes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.

Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab rendikohustise ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes.

Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.

Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

a) muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.

b) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast turu rendihindade analüüsi). Rentnik hindab rendikohustise ümber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest.

Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele.

Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepingud on IT-seadmete rendilepingud.

1.11 Finantskohustised

Kehtiv klassifikatsioon on toodud järgnevas tabelis:

Kategooria IFRS 9 iärg

Kategooria IFRS 9 järgi		Klass kontserni määratluses
Finantskohustised	Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustised		Eraisikud
		Klientide hoiused ja	Juriidilised isikud
		saadud laenud	Krediidiasutused
		Allutatud võlakohustised
		Muud finantskohustised
Tingimuslikud	Tingimuslikud laenukohustised
kohustised	Finantsgarantiid

Klientide hoiused

Hoiused võetakse arvele väärtuspäeval õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud ning edaspidi mõõdetakse neid korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit ja kajastatakse bilansireal , tekkepõhiselt arvestatud intressid kajastatakse vastavatel kohustiste kirjetel. Vastavad intressikulud kajastatakse kasumiaruande real ,,Intressi- ja sarnased kulu .

Saadud laenud

Võlakohustised võetakse esialgselt arvele õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud (laekumisel saadud raha summas, vähendatuna tehingukulude võrra). Võetud laene kajastatakse edaspidi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Laekunud summade (millest on maha arvatud tehingukulud) ja lunastusväärtuse vahe kajastatakse kasumiaruandes instrumendi tähtaja jooksul, kasutades efektiivset intressimäära. Efektiivne intressimäär on määr, mis diskonteerib oodatavat tulevast rahavoogu läbi tähtaja bilansilise väärtuseni. Tehingukulude amortisatsiooni kajastatakse kasumiaruandes koos intressikuludega. Vastavad intressikulud kajastatakse kasumiaruandes real ,,Intressi- ja sarnased kulud

Juhul, kui võetud laenudel on kasutamata limiit, kajastatakse seda tingimusliku varana.

Laenukohustised

Kontsern väljastab kohustusi laenude andmiseks. Laenukohustised on tühistamatud või tühistatavad ainult oluliselt kahjulike muutuste tõttu. Sellised kokkulepped võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, mis tavaliselt väljendub saadud tasude summana. Seda summat amortiseeritakse lineaarsel meetodil kohustuse kogu eluea jooksul, välja arvatud selliste laenukohustiste puhul, mille osas on tõenäoline, et Kontsern sõlmib konkreetse laenulepingu ega kavatse seda laenu müüa vahetult peale sõlmimist; sellise laenukohustiste tasud kajastatakse tulevikus ja lisatakse laenu kajastamisel algsele bilansilisele väärtusele. Iga aruandeperioodi lõpus kajastatakse laenukohustised (i) mitteamortiseeritud jääkväärtuses esialgsest arvelevõtmise summast, millele on lisatud (ii) oodatava krediidikahjumi mudeli alusel arvutatud allahindlus, välja arvatud juhul, kui kohustus on väljastada turuintressimäärast madalama intressimääraga laen, mille puhul kajastatakse väljastamata laen nimetatud väärtustest kõrgeimas summas. Väljastamata laenu jääkväärtus väljendab kohustust.

1.12 Finantsgarantii lepingud

Finantsgarantii lepingud on lepingud, mis nõuavad garantii andjalt ettenähtud maksete tegemist garantii saajale talle tekitatud kahju hüvitamiseks, kui konkreetne võlgnik ei ole teinud makseid tähtaegselt, vastavalt võlakohustise tingimustele. Selliseid finantsgarantiisid antakse klientide nimel pankadele, finantsasutustele, ettevõtetele ja teistele asutustele laenude, muude panga rahaliste vahendite ja kohustiste tagamiseks teistele pooltele.

Finantsgarantiid võetakse algselt arvele õiglases väärtuses (lepingu väärtus) garantii andmise päeval. Seejärel kajastatakse panga antud garantiist tulenevaid kohustisi garantii jääkväärtuses. Kasumiaruandes kajastatakse garantii eluea jooksul garantiilt lineaarselt teenitud teenustasutulu. Juhtudel, kus teenustasusid rakendatakse järelejäänud kohustise osas perioodiliselt, kajastatakse need tuluna proportsionaalselt vastava kohustise perioodi jooksul. Iga aruandeperioodi lõpul kajastatakse kohustised kas lepingu väärtuses aruande koostamise hetkel või lepingu väärtuses ja täiendavalt eraldisena bilansis. Garantiikohustise tasumiseks väljamakstavad summad kajastatakse finantsseisundi aruandes kuupäeval, mil selgub, et garantii kuulub väljamaksmisele.

1.13 Kohustised töövõtjate ees

Kohustised töövõtjate ees sisaldavad väljamaksmata palgakohustisi, tulemustasude tingimuslikku reservi koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga ning kehtiva tööseadusandluse kohaselt arvestatud puhkusetasu kohustist bilansipäeva seisuga koos puhkusetasu kohustiselt arvestatud sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga. Kohustised töövõtjatele kajastatakse bilansis lühiajalise kohustisena ning koondkasumiaruandes kajastatakse seonduv kulu tööjõukuluna. Sotsiaalmaks sisaldab ka sissemakseid riigi pensionifondi.

Kontsernil puudub juriidiline või faktiline kohustus teha sotsiaalmaksule lisanduvalt pensioni- või muid sarnaseid makseid.

1.14 Aktsiapõhised maksed

Kontsern on kehtestanud aktsiapõhistel maksetel põhineva optsiooniprogrammi, mille järgi tasub grupi töötajatele nende teenuste eest väljastades optsioone Coop Pank AS aktsiate omandamiseks. Väljastatud optsioonide õiglane väärtus kajastatakse optsiooniprogrammi kehtivuse jooksul kontserni tööjõukuluna ning omakapitali (muude reservide) suurenemisena. Kulude kogusumma on määratletud optsioonide õiglase väärtuse alusel optsioonide väljastamise hetkel. Optsioonide õiglane väärtus on leitud arvestades optsiooni hinda

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020 50

mõjutavaid turutingimusi, sh Coop Pank AS aktsia hind. Iga aruandeperioodi lõpus hindab Kontsern, kui palju optsioone kuulub tõenäoliselt realiseerimisele. Algsete hinnangute muutuse mõjud kajastatakse kasumiaruandes ning vastukandena omakapitalis. Kui optsioonid realiseeritakse, emiteerib Coop Pank AS uusi aktsiaid. Vastavalt optsioonide väljastamise tingimustele ei kaasne optsioonide realiseerimisel peale 3 aastat sotsiaalmaksu kulu.

1.15 Tulude ja kulude kajastamine

Intressitulud ja -kulud on kajastatud kasumiaruandes kõikide intressikandvate finantsvarade ja -kohustiste osas, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit.

Efektiivse intressimäära meetod on finantsvara või -kohustise korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamise ja intressitulu või intressikulu vastavale perioodile jaotamise meetod. Efektiivne intressimäär on määr, mis diskonteerib eeldatava tulevase rahavoo läbi finantsinstrumendi eeldatava eluea finantsvara või -kohustise bilansilise väärtuseni. Efektiivse intressimäära arvutamisel hindab kontsern rahavooge, arvestades finantsinstrumendi kõiki lepingulisi tingimusi, kuid ei arvesta tulevasi krediidikahjumeid. Arvutusse kaasatakse kõik lepingulised pooltevahelised tasutud või saadud teenustasud, mis on efektiivse intressimäära lahutamatuks osaks, tehingukulud ja kõik muud täiendavad maksed või mahaarvamised.

Kui finantsvara või rühm sarnaseid finantsvarasid on vara väärtuse languse tõttu alla hinnatud, kajastatakse neilt tekkivat intressitulu, kasutades sama intressimäära, millega diskonteeriti tuleviku rahavoogusid, leidmaks vara väärtuse langusest tekkinud kahju. Intressitulu arvutatakse, kohaldades efektiivset intressimäära finantsvarade bilansilisele bruto jääkväärtusele, välja arvatud

• i) finantsvarad, mille väärtus on langenud (faas 3) ja mille intressitulu arvutatakse, rakendades efektiivset intressimäära amortiseeritud soetusmaksumusele, millest on maha arvatud oodatava krediidikahjumi eraldis, ja
• ii) finantsvarad, mis on ostetud või mille algväärtus on allahindlusega, mille puhul kohaldatakse amortiseeritud soetusmaksumusele algset krediidikahjumiga korrigeeritud efektiivset intressimäära.

Kui 3. faasis klassifitseeritud finantsvara krediidirisk hiljem paraneb, nii et vara väärtus ei ole enam langenud ja paranemine võib olla objektiivselt seotud sündmusega, mis leiab aset pärast seda, kui nõue oli määratud mittetöötavaks (st vara väärtus taastub), klassifitseeritakse vara ümber 3. faasist ja intressitulu arvutatakse, rakendades efektiivset intressimäära bilansilisele bruto jääkväärtusele. Täiendavat intressitulu, mida varem ei kajastatud kasumiaruandes, kuna vara oli 3. faasis, kuid eeldatavasti laekub see pärast vara väärtuse taastumist, kajastatakse väärtuse languse tühistamisena.

Intressiga samalaadne tulu sisaldab ka tulu intressikandvatelt finantsinstrumentidelt, mis on klassifitseeritud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande.

Komisjoni- ja teenustasutulu

Teenustasutulude all kajastatakse müügitulu lepingutest klientidega. See ei rakendu müügitulule rendilepingutest ja finantsinstrumentidest või teistest lepingulistest kohustustest, mis on IFRS 9 Laenude/ liisingute väljaandmistasusid, mida peetakse oluliseks, kajastatakse kui ettesaadud tulu ja nende osas korrigeeritakse vastava laenu/liisingu efektiivset intressimäära.

Teenustasutulud kajastatakse nende tekkimise hetkel. Sellised teenustasutulud sisaldavad konto haldamisega seotud korduvaid tasusid. Muutuvtasu kajastatakse ainult sellises ulatuses, mille osas juhtkonna otsuse alusel on väga tõenäoline, et tagasipööramist ei toimu.

Muud teenustasutulud kajastatakse hetkel, mil Kontsern täidab oma täitmiskohustuse, mis tavaliselt toimub selle aluseks oleva tehingu teostamisel. Saadud või saadav tasu või nõue väljendab tehingu hinda konkreetsete täitmiskohustuse teenuste eest. Selline tulu tekib siis kui tehakse ära kliendi eest välisvaluuta ostu või müügi tehing, töödeldakse maksetehinguid, arveldatakse sularahas, kogutakse või makstakse välja sularaha.

Tulu varade müügist

Tulu varade müügist, välja arvatud materiaalne põhivara, kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida kontsernil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab tulu kaupade müügist siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Dividenditulu

Dividendid kajastatakse kasumiaruandes tuluna siis, kui kontsernil on tekkinud õigus dividende saada.

1.16 Maksustamine

Ettevõtete poolt teenitav aastakasum ei ole Eestis maksustatav ja seetõttu ei ole ka ajutisi erinevusi maksubaasi ja varade ning kohustuste bilansiliste väärtuste vahel, ja ei teki edasilükatud tulumaksuvarasid või kohustusi (välja arvatud edasilükatud tulumaksukohustuse arvele võtmine tulenevalt maksuerinevustest, mis on seotud investeeringutega tütarettevõtetesse, sidusettevõtetesse ja filiaalidesse, v.a. kui on tõenäoline, et ajutine erinevus ei ole lähitulevikus tagasi pööratav).

Tulumaksuseaduse muudatustega seoses kehtib alates aastast 2018 residendist krediidiasutustele kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid määraga 14% eelmises kvartalis teenitud maksukohustuste täitmise-eelselt kasumilt. Tulumaksu arvestatakse krediidiasutusest emaettevõtja eraldiseisvalt kasumilt. Tasutud avansilist tulumaksu saab krediidiasutus arvesse võtta kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel. Tulumaksu arvestamisel vähendatakse kasumit saadud dividendide ja püsivale tegevuskohale omistatud kasumi võrra, millele rakendatakse vabastusmeetodit, et vältida topelt maksustamist. Teiseks vähendatakse kasumit eelmistel kvartalitel teenitud kahjumite võrra. Tulumaksu kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes tulumaksukuluna samas perioodis, mil tekib avansilise tulumaksu arvutamise arvestuslik alus, sõltumata sellest, millal toimub tulumaksu maksmine.

Dividendide väljamaksmisega või muude omakapitali vähendavate väljamaksete tegemisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes tulumaksukuluna samas perioodis, mil dividendid või muud omakapitali vähendavad väljamaksed välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest on dividendid välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.

Alates aastast 2019 on dividendide väljamaksetele võimalik rakendada maksumäära 14/86. Kehtiva seaduse kohaselt saab dividendide maksmisel soodsamat maksumäära kasutada kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamaksesumma ulatuses, mis on eelnevatel aastatel maksustatud maksumääraga 20/80. Esimeseks arvesse võetavaks aastaks keskmise dividendimakse leidmisel on aasta 2018.

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020 52

1.17 Kohustuslik reservkapital

Vastavalt äriseadustikule moodustatakse kohustuslik reservkapital iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

1.18 Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja juhatuse poolt aruande koostamispäeva vahemikus, kuid on seotud aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel toimunud tehingutega.

1.19 Uute rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite, avaldatud standardite muudatuste ning Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgenduste rakendamine.

Välja antud uued või muudetud standardid, mis muutusid kontsernile kohustuslikuks alates 01.01.2020 aruandeperioodist:

Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendub 01.01.2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele):

Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse raporteerimise kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta finantsaruandluses, näiteks juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus, mõõtmise ebakindlus.

Kontserni hinnangul ei mõjuta nimetatud muudatused oluliselt finantsaruandlust.

IFRS 3 muudatused (rakendub 01.01.2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele): Muudatustega on korrigeeritud äritegevuse mõistet. Äritegevusel peavad olema sisendid ja sisuline protsess, mis koos aitavad oluliselt kaasa võimele luua väljundeid. Uus juhendmaterjal annab raamistiku hindamaks, millal sisend ja sisuline protsess on olemas, sh varajases staadiumis olevate ettevõtete puhul, mis ei ole väljundeid tekitanud. Kui väljundeid ei ole, siis äritegevusena klassifitseerumiseks on vajalik organiseeritud tööjõu olemasolu. Väljundi mõistet on kitsendatud ja see keskendub nüüd klientidele pakutavatele kaupadele ja teenustele ning investeerimistulu ja muu tulu teenimisele; mõiste ei hõlma enam kulude kokkuhoidu ja muud majanduslikku kasu. Samuti ei pea enam hindama, kas turuosalised on võimelised puuduvaid osi asendama või omandatud varad ei vasta äritegevuse mõistele, kui omandatud brutovarade sisuliselt kogu õiglane väärtus kontsentreerub ühele varale (või ühesuguste varade kogumile).

Muudatus ei avaldanud olulist mõju kontserni finantsaruannetele.

IAS 1 ja IAS 8 muudatused (rakendub 01.01 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele):

Muudatused selgitavad olulisuse mõistet ning seda, kuidas mõistet rakendada, kaasates mõistesse need juhised, mis seni olid kirjas muudes standardites. Samuti on täiendatud mõistega kaasnevaid selgitusi. Muudatuste tulemusena on olulisuse mõiste kõikides IFRS standardites järjepidev. Info on oluline, kui selle avaldamata

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020 53

jätmine, valesti avaldamine või varjamine võib mõistlikult eeldades mõjutada otsuseid, mida ettevõtte üldotstarbeliste finantsaruannete peamised kasutajad nende aruannete põhjal teevad. Muudatus ei avaldanud mõju kontserni finantsaruannetele.

COVID- - IFRS 16 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem

algavatele aruandeperioodidele).

Muudatused annavad rendilevõtjatele (mitte rendileandjatele) vabaduse vabatahtliku erandi vormis hinnata, kas COVID-19 tingitud rendisoodustust käsitleda rendilepingu muudatusena või mitte. Rendilevõtja võib kajastada rendisoodustust selliselt, nagu tegemist ei oleks rendilepingu muudatusega. Paljudel juhtudel toob see kaasa rendisoodustuse kajastamise muutuva rendimaksena. Praktiline abinõu kehtib ainult rendisoodustustele, mis tekkisid COVID-19 pandeemia otsese tagajärjena juhul, kui kõik alljärgnevatest tingimustest on täidetud: rendimaksete muutuse tulemusena on muudetud rendi kogutasu olulises osas sama või väiksem tasust, mis kehtis vahetult enne muudatust; rendimaksete vähendus mõjutab ainult makseid esialgse maksetähtajaga kuni 30. juuni 2021 (kaasa-arvatud); muid olulisi muudatusi rendilepingu tingimustes ei tehta. Kui rendilevõtja otsustab rendilepingutele praktilist abinõud rakendada, siis peab ta seda rakendama järjepidevalt sarnaste omadustega ja sarnastes tingimustes rendilepingutele. Muudatust tuleb rakendada tagasiulatuvalt vastavalt standardile IAS 8, kuid rendilevõtjatelt ei nõuta eelmiste perioodide korrigeerimist ega IAS 8 paragrahvis 28(f) sätestatud avalikustamist.

Kontserni poolt rendile võetud kontoripindadele ei rakendatud COVID-19 tingitud rendisoodustusi, seega muudatus ei avaldanud mõju kontserni finantsaruandele.

Ülejäänud muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima alates 01.01.2020, ei ole kontsernile olulist mõju.

Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 01.01.2021 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt:

(rakendub 1. jaanuaril 2021 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). IFRS 17 asendab standardi IFRS 4, mis andis ettevõtetele võimaluse jätkata kindlustuslepingute kajastamist varasema praktika kohaselt. Selle tõttu oli investoritel raske võrrelda sarnaste kindlustusettevõtete finantstulemusi. IFRS 17 on standard, mis sätestab ühe põhimõtte kõikide kindlustuslepinguliikide kajastamiseks, sh. kindlustusandja poolt hoitavate edasikindlustuslepingute kajastamiseks. Standard nõuab kindlustuslepingute rühmade arvele võtmist ja mõõtmist (i) riskiga korrigeeritud tuleviku rahavoogude (täitmisrahavoogude) nüüdisväärtuses, mis võtab arvesse kogu teadaoleva informatsiooni täitmisrahavoogude kohta kooskõlas jälgitava turuinformatsiooniga; millele on liidetud (kui tegu on kohustusega) või millest on lahutatud (kui tegu on varaga) (ii) summa, mis väljendab veel teenimata kasumit lepingute rühma osas (e. lepingulist teenuse marginaali). Kindlustusandjad kajastavad kasumi kindlustuslepingute rühmast kindlustuskatte pakkumise perioodi jooksul ning vastavalt sellele, kuidas nad riskist vabanevad. Kui lepingute rühm on või muutub kahjumlikuks, peab ettevõte kajastama kahjumi koheselt. Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandlusele.

IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 teise etapi muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2021 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

Teise etapi muudatused käsitlevad reformide rakendamisest tulenevaid probleeme, sealhulgas ühe võrdlusmäära asendamist alternatiivse võrdusmääraga. Muudatused hõlmavad järgmiseid valdkondi:

• IBORi reformi tulemusel lepingupõhiste rahavoogude määramise aluse muutuste arvestamine: muudatus nõuab praktilise abinõuna korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud instrumentide puhul, IBOR reformi tulemusel, muutunud lepinguliste rahavoogude kajastamist läbi efektiivse intressimäära uuendamise vastavalt IFRS 9 paragrahvi B5.4.5 juhistele. Selle tulemusena ei kajastata koheselt kasumit või kahjumit. Praktiline abinõu kohaldatakse ainult sellele muutusele ning kuivõrd see on vajalik otseselt IBOR reformi tulemusel ning uus alus on majanduslikult samaväärne eelmise alusega. IFRS 9 ajutist vabastust kasutavad kindlustusandjad peavad samuti rakendama praktilist abinõu. Lisaks on muudetud IFRS 16, et nõuda rendilevõtjatelt sarnase praktilise abinõu kasutamist rendilepingute muudatuste osas, mis muudavad tulevaste rendimaksete määramise alust IBOR reformi tulemusel.
• Esimese etapi vabastuse lõppkuupäev lepinguväliselt kehtestatud riskikomponentidele riskimaandamissuhetes: Teise etapi muudatused nõuavad, et ettevõtted lõpetaksid edasiulatuvalt esimese etapi vabastuse kohaldamise lepinguväliselt kehtestatud riskikomponentide suhtes varasemalt kui lepinguväliselt kehtestatud riskikomponentides on tehtud muudatused või kui riskimaandamissuhted on lõpetatud. Esimese etapi muudatuste lõppkuupäev riskikomponentide suhtes ei ole kindlaks määratud.
• Täiendavad ajutised erandid teatud riskimaandamisarvestuse nõuete kohaldamisest: Teise etapi muudatused kehtestavad mõned täiendavad ajutised vabastused IAS 39 ja IFRS 9 teatud riskimaandamisarvestuse nõuete kohaldamisest riskimaandamissuhete puhul, mida mõjutab otseselt IBORi reform.
• IBORi reformiga seotud täiendavad IFRS 7 avalikustamise nõuded: muudatuste kohaselt tuleb avalikustada: (i) kuidas ettevõte juhib alternatiivsetele võrdlusmääradele üleminekut, ülemineku areng ning sellest tulenevad riskid; (ii) kvantitatiivset teavet tuletisinstrumentide ja mittetuletisinstrumentide kohta, mille üleminek on tulemas jaotatuna olulise viiteintresssimäära järgi; ja (iii) IBORi reformi tulemusel tekkinud riskijuhtimisstrateegia muudatuste kirjeldust.

Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandlusele.

Kohustuste liigitamine lühi- - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse omakapitaliinstrumendiks liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina.

• • IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020.aasta jaanuaris algse jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. Kuid reageerides COVID-19 pandeemiale lükati jõustumiskuupäev ühe aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudetud juhistest tulenevate liigituste muudatuste rakendamiseks.

Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandlusele.

Tulu enne otstarbekohast kasutamist, kahjulikud lepingud - lepingu täitmise kulud, viide kontseptuaalsele - IAS 16, IAS 37 ja IFRS 3 piiratud ulatusega muudatused ning parandused IFRS-ides 2018-2020 - IFRS 1, IFRS 9, IFRS 16 ja IAS 41 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

IAS 16 muudatus keelab ettevõttel põhivara soetusmaksumusest maha arvata põhivara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimise aja jooksul toodetud toodangu müügist saadud tulu. Sellise toodangu müügist saadud tulu koos tootmiskuludega, kajastatakse nüüd kasumiaruandes. Ettevõte hakkab kasutama IAS 2 standardit sellise toodangu kulude mõõtmiseks. Kulud ei sisalda testitava vara amortisatsiooni kuna ta ei ole valmis otstarbekohaseks kasutamiseks. IAS 16 muudatus selgitab samuti, et ettevõte 'testib kas vara töötab korrapäraselt' kui ta hindab vara tehnilist ja füüsilist taset. Vara finantstulemused ei ole sellisel hindamisel asjakohased. Seega võib vara olla viidud juhtkonna poolt ette nähtud tööseisundisse ning selle suhtes võib kohaldada kulumit enne kui ta saavutab juhtkonna poolt eeldatavat põhitegevuse tulemust.

IAS 37 muudatus selgitab mõistet 'lepingu täitmise kulud'. Muudatus selgitab, et lepingu täitmise otsesed kulud sisaldavad lepingu täitmise lisakulusid; ning muude kulude jaotamist, mis on otseselt seotud selle täitmisega. Muudatus selgitab samuti, et enne kahjumlikust lepingust tuleneva eraldise moodustamist, peab ettevõte kajastama väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on tekkinud lepingu täitmiseks kasutatud varade, mitte selle lepinguga seotud varade puhul.

IFRS 3 muudatused viitavad 2018. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule, et määrata kindlaks, mis on äriühenduse mõistes vara ja kohustus. Enne muudatust viitas IFRS 3 2001. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Lisaks, IFRS 3 standardis on lisatud uus erand kohustuste ja tingimuslike kohustuste osas. Erand täpsustab, et mõnede kohustuste ja tingimuslike kohustuste liikide kajastamisel peab ettevõte IFRS 3 standardi kohaselt viitama hoopis IAS 37 või IFRIC 21 standardile, mitte 2018. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Ilma uue erandita, kajastaks ettevõte mõned kohustused äriühenduses, mida ta ei kajastaks vastavalt IAS 37 standardile. Seega, oleks pidanud ettevõte kohe pärast ühinemist lõpetama kohustuse kajastamise ning kajastama kasumit, mis ei tekita majanduslikku kasu. Samuti selgitati, et omandaja ei pea kajastama tingimuslike varasid omandamise kuupäeva seisuga nagu on määratletud IAS 37-s.

IFRS 9 muudatus käsitleb, millised tasud tuleb arvesse võtta finantskohustuste kajastamise lõpetamise hindamisel, kasutades 10% testi. Kulud või tasud võivad olla makstud kas kolmandatele osapooltele või laenuandjale. Muudatuste kohaselt, kolmandatele osapooltele makstud kulusid või tasusid ei arvestata 10% testi. IFRS 16-ga kaasnev illustreeriv näide 13 on muudetud, et eemaldada rendileandja renditud vara täiustamisega seotud maksete kirjeldust. Muudatuse põhjuseks on kõrvaldada kõik võimalikud segadused rendi stiimulite käsitlemisel.

IFRS 1 lubab vabastuse teha, kui tütarettevõttest saab esmakordne IFRS-i kasutuselevõtja hiljem kui tema emaettevõte. Tütarettevõte saab mõõta oma varasid ja kohustusi bilansilistes (jääk)maksumustes, mida oleks

kasutatud emaettevõtte konsolideeritud finantsaruannetes emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga, kui seoses konsolideerimisprotseduuridega ja äriühenduse, mille raames emaettevõtte tütarettevõtte omandas, mõjude arvestamisega ei ole tehtud mingeid korrigeerimisi. IFRS 1 on muudetud, et IFRS 1 vabastuse kasutavad ettevõtted saaksid mõõta kumulatiivseid kursivahesid kasutades emaettevõttes kajastatud summasid emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga. IFRS 1 muudatus laiendab eelnimetatud vabastuse kumulatiivsetele kursivahedele, et esmakordsetele kasutuselevõtjatele kulusid vähendada. Muudatus kehtib ka sidusettevõttele või ühisettevõtmisele, kes kasutavad sama IFRS 1 vabastust.

Nõue, mille kohaselt ettevõtted elimineerivad rahavood maksustamisest IAS 41 õiglase väärtuse mõõtmisel on nüüd tühistatud. Selle muudatuse eesmärk on viia standard vastavusse nõudega diskonteerida rahavooge maksujärgselt.

Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandlusele.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontserni finantsaruandlusele.

Lisa 2 Riskide juhtimine

Riskijuhtimise põhimõtted

Risk on defineeritud kontsernis kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast tulemusest. Riskijuhtimine on protsess, mille eesmärk on tegevuse efektiivsus ja kasumlikkus, mis vastaks strateegias määratletud aktsionäride ootustele. Kuivõrd riskid kaasnevad kõikide äritegevustega ja kõikidel tegevustasanditel, siis on riskijuhtimisse kaasatud juhtkonna kõrval kõik kontserni töötajad läbi sisekontrolli süsteemi. Riskijuhtimise ülesanneteks on äritegevusega seotud riskide tuvastamine ja mõõtmine, riskide kontrolli all hoidmiseks vajalike meetmete rakendamine, riskide seire ning raporteerimine riskijuhtimise tulemuslikkuse kohta.

Olemuslikult mõõdab kontsern riske:

• i) kvantifitseerides ehk riski võimalikku suurust hinnates läbi rahalise mahu muutuse või
• ii) kvalitatiivselt ehk baseerudes eksperthinnangule riski suuruse ning realiseerumise tõenäosuse kohta, arvestades toimivat kontrollikeskkonda.

Olenemata nendest valikutest, oleme rakendanud riskiisu ja -taluvuse mõõdikud, mis aitavad meil tuvastada riskide liikumise trende ning valmistada ette paremaks kontrollimiseks või maandmaiseks vajalikke tegevusi. Sõltuvalt riskikategooriast koostatakse kas kuist või kvartaalset aruandlust. Kvartali riskiraport on koondriski raport ning see jõuab kõrgeima juhtimistasandini.

Riskijuhtimise struktuur ja vastutus

Kontserni riskijuhtimise süsteem on juhtimistasandil tsentraliseeritud riskijuhtimist reguleerivad poliitikad ja põhimõtted kehtestatakse kontserniülesena panga nõukogu või juhatuse poolt, et tagada Coop Pangas ja tütarettevõtetes ühtsete riskijuhtimise põhimõtete elluviimine ning kiire ja efektiivne reageerimine majanduskeskkonna või kontserni ärimudeli muutustele. Riskijuhtimise korraldus peab vastama kehtivatele seadusandlikele regulatsioonidele ja normatiividele.

Panga juhatus vastutab riskide juhtimise, kontrollimise, riskijuhtimise põhimõtete ja -meetodite juurutamise ning riskijuhtimise tulemuslikkuse eest. Juhatus võib riskide juhtimise korraldamisel delegeerida piiratud ulatuses ja piiratud otsustuspädevusega juhatuse poolt moodustatavatele kollegiaalsetele otsustusorganitele riskide võtmise, kontrollimise ja jälgimise.

Panga juhatuse poolt on moodustatud järgmised piiratud otsustuspädevusega komiteed ja komisjonid:

Aktivate ja passivate juhtimise komitee (APJK) ülesanded, koosseis ja tegevus on määratletud tema reglemendiga. Komitee ülesandeks on jälgida, kontrollida, analüüsida, hinnata ja juhtida riske, vastu võtta otsuseid ning viia neid ellu järgmistes vastutusvaldkondades:

• panga ja kontserni likviidsusrisk, lühi- ja pikaajalise likviidsuspositsiooni hindamine ja juhtimine;
• panga varade ja kohustuste tähtajastruktuuri jälgimine;
• intressitulude ja -kulude tasakaalu planeerimine ja intressiriski juhtimine;
• vastaspooltega seotud tähtajaliste ja mahuliste limiitide kehtestamine;
• võlakirjaportfelli juhtimine.

Krediidikomitee on panga kõrgeim organ krediidiotsuste tegemisel, riskide juhtimise eest vastutav tööorgan, mis on moodustatud kooskõlas krediidiasutuste seadusega ja panga põhikirjaga, tagamaks panga krediidipoliitika elluviimist läbi krediidiotsuste vastuvõtmise ning tagatiste nõuetele vastavuse hindamise.

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020 58

Krediidikomisjon täidab Krediidikomitee funktsioone väiksema riskiga krediteerimisotsuste vastuvõtmisel.

Kontode komitee ülesandeks on läbi oma otsuste juhtida ja kontrollida kõrgema rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskiga klientidega kliendisuhte loomist ja kliendisuhte monitoorimist ning vajadusel kliendisuhete lõpetamist.

Riskijuhtimise efektiivseks elluviimiseks kasutatakse kolmetasandelise kaitseliini põhimõtet kooskõlas panga nõukogu poolt kinnitatud sisekontrollisüsteemi põhimõtetega.

Otsest riskikontrolli funktsiooni kandvad struktuuriüksused:

Esimene kaitseliin

Esimese kaitseliini moodustavad müügi- ja tugiüksused ning tütarettevõtted. Esimese kaitseliini ülesanne on tagada oma vastutusalas olevate tegevuste, toodete ja protsessidega seotud riskide tuvastamine, hindamine ning riskide kontrolli all hoidmiseks vajalike meetmete rakendamine.

Teine kaitseliin

Teise kaitseliini rolli kannavad riskijuhid ja analüütikud riskijuhtimise ja krediidiriski osakonnas. Teise kaitseliini peamisteks funktsioonideks on:

• kontserniülese vaatena regulaarne riskide tuvastamine, hindamine ja monitoorimine;
• stressitestimine, sh likviidsuse-, krediidi- ja tururiskide osas ning vastavate riskiraportite koostamine;
• juhatuse ja nõukogu informeerimine riskidest;
• riskijuhtimise metoodika arendamine, esimese kaitseliini nõustamine riskijuhtimise valdkonnas;
• koolituste läbiviimine riskijuhtimise valdkonnas;
• sisereeglitele- ja õigusaktidele vastamise kontroll ja monitooring;
• plaaniliste- ja erakorraliste sisekontrollide läbiviimine organisatsioonis.

Kolmas kaitseliin

Siseauditi üksus

Siseauditi üksus auditeerib kontserni tegevuse vastavust õigusaktidele ja juhenditele, äriprotsesside ning sisekontrollisüsteemi toimimist ning efektiivsust, panga struktuuriüksuste poolt panga pädeva organi vastu võetud otsuste täitmist, samuti kehtestatud reglementidest, limiitidest ja muudest sisemistest normidest kinnipidamist. Siseauditi üksuse tegevus on suunatud panga aktsionäride, hoiustajate ja muude kreeditoride huvide kaitsmisele.

Kapitali juhtimine

Kontsern kasutab riskipõhist kapitali planeerimist, tagades, et kõik riskid oleksid igal ajahetkel piisavalt kaetud omavahenditega. Kapitalina käsitletakse kontserni omavahendeid, mis koosnevad esimese taseme ja teise taseme omavahenditest. Ülevaade regulatiivsetest omavahenditest on esitatud järgnevas tabelis.

Kapitalibaas	31.12.2020	31.12.2020 kohandatud*	31.12.2019
Esimese taseme omavahendid
Sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss	73 817	73 817	72 757
Kohustuslik reservkapital	2 802	2 802	2 526
Eelmiste perioodide jaotamata kasum	13 564	13 564	8 314
Aruandeperioodi aktsepteeritav kasum	4 835	7 259	3 944
Muu akumuleeritud koondkasum	-18	-18	1
Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus (-)	-6 757	-6 757	-6 757
Immateriaalne põhivara (-)	-5 930	-5 930	-3 712
Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine (-)	-3	-3	-4
Muud mahaarvamised I taseme omavahenditest (-)	-715	0	-538
Muud üleminekusätetest tulenevad omavahendite korrigeerimised	441	441	535
Esimese taseme omavahendid (Tier I kapital)	82 036	85 175	77 066
Allutatud kohustised	7 000	7 000	7 000
Teise taseme omavahendid (Tier II kapital)	7 000	7 000	7 000
Aktsepteeritud kapital adekvaatsuse arvutamiseks	89 036	92 175	84 066

*Sisaldab 2020.aasta kasumit, mis on sõltumatu audiitori poolt auditeeritud ja mis kaasatakse esimese taseme omavahendite koosseisu peale Finantsinspektsioonilt kasumi kaasamise loa saamist või aktsionäride poolt majandusaasta aruande kinnitamist. Aruandekuupäeva seisuga on Finantsinspektsioon andnud loa 2020. aasta 9 kuu vahekasumi kaasamiseks.

Kapitali planeerimine toimub kontserni strateegiat, tulevikuootusi ja riskiprofiili ning riskiisu arvesse võtvate finantsseisundi aruande ja kasumi prognooside alusel. Kapitali planeerimise eest vastutab panga juhatus.

Sisemine kapitali adekvaatsuse tagamine (ICAAP) on pidev protsess, mille eesmärk on hinnata kontserni riskiprofiili ja sellele vastavat kapitali vajadust ICAAP on aluseks regulaarsele kapitali planeerimisele kontsernis.

Kapitali vajaduse planeerimine ja prognoosimine toimub regulatiivse kapitali adekvaatsuse arvutamise baasil, mis võtab arvesse ICAAPist ja Finantsinspektsiooni järelevalvelisest hinnangust (SREP) tulenevaid kapitalinõudeid ning millele liidetakse juurde kapitalinõuded täiendavate riskide katteks, mida pole regulatiivsete kapitalinõuete raames arvestatud.

Kontserni riskiprofiili hinnatakse eelkõige järgmiste riskide lõikes: krediidirisk, kontsentratsioonirisk, likviidsusrisk, tururiskid, sh finantsinvesteeringute portfellist tulenev risk, pangaportfelli intressirisk, operatsioonirisk, strateegiline risk, reputatsioonirisk.

Minimaalne soovitav kapitali adekvaatsuse tase on SREP hinnangus leitud minimaalne nõutav kapitali adekvaatsuse tase, millele liidetakse vastavalt kontserni kehtivale tegevusstrateegiale ja finantsprognoosidele

vajaduspõhiselt tegevusmahtude kasvuks, strateegia elluviimiseks ja stabiilse finantsseisundi tagamiseks vajalik varu.

Kapitali vajaduse leidmiseks prognoositakse finantspositsioone, võttes aluseks muutusi riskipositsioonide ja omakapitali kirjete lõikes. Finantsseisundi aruande ja kasumiaruande prognoose vaatab regulaarselt üle ja kinnitab panga juhatus. Lisaks arvestatakse strateegilise riski ja reputatsiooniriski võimaliku mõjuga kontserni tegevuse edukusele ning leitakse vajalik omakapitali puhver, et tagada sisemiselt soovitav kapitali adekvaatsuse tase alternatiivsete ja riskistsenaariumite realiseerumisel. Ülevaade kapitali adekvaatsuse kujunemisest koos SREP hinnangust tulenevate kapitalinõuetega esitatakse panga juhatusele ja nõukogule kvartaalselt.

Kontsern tagab, et kõik riskid oleksid igal ajal kaetud piisava kapitaliga. Kontsern on 31.12.2020 ning 31.12.2019 seisuga kooskõlas kõikide regulatiivsete kapitalinõuetega.

Krediidiriski juhtimine

Krediidiriski suurus väljendab tõenäolist kahju, mis võib tuleneda vastaspoole kohustuste mittetäitmisest krediidiriskile avatud nõuete puhul kontserni ees.

Kontsern lähtub krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel standardmeetodist. Kapitalinõuete arvutamisel kasutab kontsern aktsepteeritud reitinguagentuuride reitinguid Finantsinspektsiooni poolt kehtestatud korra järgi.

Krediidiriski juhtimise aluseks on kontserni krediidipoliitika. Krediidipoliitika põhieesmärkideks on saavutada krediiditegevusest jätkusuutlikult aktsionäride nõutavat tulunormi tagav kontserni varade tootlikkus, järgides konservatiivsuse ja riskide hajutatuse põhimõtteid ning võttes mõõdukaid riske, mis oleksid hinnatavad ning juhitavad.

Kontserni peamised krediidiriskile avatud varad on järgmised:

• raha ja raha ekvivalendid (s.h nõuded keskpankadele ja krediidiasutustele, lisa 9);
• finantsinvesteeringud (lisa 10);
• laenud ja nõuded klientidele (lisa 11);
• muud finantsvarad (lisa 12).

Rahapaigutused krediidiasutustesse ning finantsinvesteeringud väärtpaberitesse tehakse vastavalt APJK poolt kinnitatud vastaspoole limiidile. Vastaspoole krediidikõlblikkuse hindamisel ja krediidilimiidi määramisel võetakse arvesse tema asukohariik ja hinnang vastaspoole finantsseisundile, juhtimisele, juriidilisele staatusele ning turupositsioonile. Võlakirjainvesteeringute puhul hinnatakse täiendavalt likviidsust ja reitingut.

Krediidiriski mõõtmine

Kontsern kasutab sisemisi krediidiriski klasse, mis peegeldavad hinnangut iga vastaspoole maksejõuetuse tõenäosusele.

Panga krediidinõuete klassifitseerimine ja grupeerimine toimub kord kuus. Krediidinõuete krediidiriski klassid sõltuvalt laenusaaja maksedistsipliinist ja finantsmajanduslikust seisundist:

• A ei ole ilmnenud asjaolusid, mis võiksid põhjustada laenu mittelaekumist vastavalt laenulepingu tingimustele ehk korras laen, tähtajaks tasumata põhiosa maksed ja intressid puuduvad või on kuni 14 päeva vanad;
• B sisaldab potentsiaalseid nõrkusi, mille kõrvaldamata jätmine võib tulevikus mõjutada laenusaaja krediidivõimelisust põhiosa või intressimaksetega on viivitatud 15-30 päeva;
• C sisaldab selgelt identifitseeritavaid puudusi, mille alusel võib arvata, et laenu täielik tagasimaksmine on kaheldav või laenu on restruktureeritud makseraskuste tõttu, makseviivitus 31-60 päeva;
• D laenusaaja ebapiisav krediidivõimelisus, mille alusel võib arvata, et laenu lepingujärgne tagasimaksmine on ebatõenäoline, kui olukord oluliselt ei muutu ehk kahtlane laen, makseviivitus 61-90 päeva;
• E laenusaaja ei suuda laenu lepingu-kohaselt kokkulepitud tingimustel püsivalt täita ehk maksejõuetusega laen, makseviivitus 91-180 päeva;
• F laenu teenindamine on lõppenud ning väljavaated maksevõime taastumiseks puuduvad ja/või leping on erakorraliselt ülesöeldud ehk lootusetu laen, makseviivitus 181 päeva ja enam või makseviivitus 91 päeva ja enam ning tagasimaksete summa 3 kuu jooksul on olnud 0 eurot.

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020 62

Makseviivituseks krediidinõuete hindamisel loetakse laenu põhiosa või intressimaksetega viivitust enam kui kolm (3) eurot lepingu kohta.

Riskiklass	Jälgimine	PD%	Moody´s	S&P
A		0.01%- 1%	Baa1, Baa2, Baa3	BBB, BBB+, BBB
B	Tavaline jälgimine	1%-3%	Ba1, Ba2, Ba3	BB+, BB, BB
C		3%-8%	B1, B2	B+, B
D	Spetsiifiline jälgimine	8%-40%	B3	B
E		40%-80%	Caa, Ca	CCC, C
Mittetöötav F		100%	C	D

Kontsern jaotab laenud krediidikvaliteedi klassidesse järgnevalt:

Maksejõuetuse tõenäosuse (PD) määrad on arvutatud lähtudes kaalutud keskmisest Kontserni laenutoodete portfellist ja võib varieeruda teistsuguse portfelli jaotuse korral toodete lõikes. S&P või Moody´s reitinguklassid A kategoorias määratakse ainult aktiivsel turul kaubeldavatele võlakirjadele, mistõttu ei ole neid ülaolevas tabelis laenude jaotuse kohta esitatud.

COVID-19 pandeemia, välja kuulutatud eriolukord ning kaasnenud muudatused majanduskeskkonnas mõjutasid kontserni krediidiportfelli:

• Kontsern liitus turuülese maksemoratooriumiga; pakkus klientidele soovi korral maksepuhkuseid ning laenuperioodi pikendamisi.
• Pandeemiaga seotud maksepuhkused ulatusid tippajal umbes 51 miljoni euroni (9,3% krediidiportfellist) ja vähenesid 2020. aasta lõpuks 8,2 miljoni euroni (1,2% moodustavad krediidiportfellist), kus 5,4 miljonit eurot on seotud eraisikutega ja 2,8 miljonit juriidiliste isikutega. Enamik maksepuhkusi anti märtsis ja aprillis ning lõppesid peamiselt oktoobris.
• Maksepuhkusel oleva laenuportfelli jääk on oodatust madalam. Kontsern jälgib maksepuhkustega seotud portfelli krediidikvaliteeti eraldi (sh lepingutel, kus maksepuhkus on lõppenud). Tähtaja ületanud lepingute summad seisuga 31.12.2020 on marginaalsed.
• Kontsern suurendas 2020. aastal allahindlusreserve. Suurendamine tulenes peamiselt klientideümberklassifitseerimisest (regulaarne iga-aastane klassifitseerimine, samuti maksepuhkustest tulenev klassifitseerimine) ja iga-aastasest mudeli parameetrite üle vaatamisest.

Krediidiriski juhtimisel keskenduti muuhulgas rohkem portfelli kvaliteedi regulaarsele jälgimisele s.h. maksepuhkusel oleva ja sealt väljunud portfelli osas. Kõrgendatud rõhuasetus oli kliendisuhtlusel ning klientide nõustamisel. Arvestades kontserni kasvustrateegiat ning kujunenud turuolukorda, vaadati üle finantseerimise parameetrid ning kliendisegmendid vältimaks krediidiportfelli halvenemist järgnevatel perioodidel.

Oodatava krediidikahju (ECL) mõõtmine

Krediidinõuete hindamise aluseks on kolme faasiline oodatava krediidikahjumi mudel (ECL), mis arvestab muutusi krediidikvaliteedis alates laenu algsest arvelevõtmisest. Kontsern kasutab sisemiselt arendatud mudeleid, mis võtavad arvesse väliseid makromajanduslikke tegureid (sealhulgas töötuse määr, majanduskasv).

Vastavalt IFRS 9 standardile jaotatakse finantsvarad kolme faasi lähtuvalt viivituspäevade arvust, juriidilise isiku finantsseisundist ja muudest muutustest nõude kvaliteedis, kas töötavaks nõudeks (performing, faas 1), kvaliteedi langusega nõudeks (under-performing, oluline krediidiriski suurenemine, faas 2) või mittetöötavaks nõudeks (non-performing, maksejõuetus, faas 3). Faas 1 nõuetele leitakse allahindlusmäär 12 kuu oodatava krediidikahju alusel. Faas 2 ja faas 3 nõuetele leitakse allahindlusmäär lepingu eluea jooksul oodatava krediidikahju alusel. Faas 3 nõuetele leitakse allahindlus, eeldades nõude maksejõuetust (default).

Oodatav kahju on leitav maksejõuetuse tõenäosuse (PD), kahjumäära (LGD) ja maksejõuetuse hetke oodatava nõudejäägi (EAD) korrutisena diskonteerituna tänapäeva. Laenukahjude hindamiseks võetakse arvesse laenu ja intressimaksete laekumised tulevastel perioodidel, samuti oodatavad laekumised tagatisvara müügist, laenunõude müügist või tulevikus taastuvast maksevõimest, diskonteerides finantsvara algse sisemise intressimääraga, mille tulemusel leitakse laenu tagasisaadav summa.

Lepingu eluea jooksul oodatava krediidikahju arvutamiseks korrigeeritakse nõude oodatavat 12 kuulist PD-d vastavalt makromajanduslikule prognoosile.

ekspertarvamusele ja kvantitatiivsele analüüsile. Makronäitajatest kasutab pank töötuse määra ja SKP muutust. Regressioonanalüüs koostati seejuures Eesti viivislaenude ja makronäitajate vahel. Makromajanduslike näitajate prognoosid põhinevad rahandusministeeriumi viimasel olemasoleval makromajanduslike suundumuste analüüsil. Kaalutud mõju maksejõuetuse tõenäosusele on arvutatud, kasutades kaaluna baasstsenaariumi puhul 80%-st määra ning positiivse ja negatiivse stsenaariumi korral 10%-st määra ning seda kõigi toodete puhul. Kaalude määramisel on kasutatud ekspertarvamusi ning need ei ole muutunud võrreldes 2019. aastaga.

Individuaalne ja grupiviisiline hindamine ning grupeerimine

Individuaalselt hinnatakse äriklientide nõudeid, mille puhul kliendi kogurisk (nõuete kogusumma, kui risk kuulub konsolideerimisele regulatiivse kontsentratsiooniriski mõistes) ületab krediidikomitee poolt sätestatud olulise riski piiri 250 tuhat eurot ning kuulub riskiklassi C, D, E ja F. Eraklientide puhul on vastav riski piir 100 tuhat eurot.

Krediidinõudeid hinnatakse vastavalt klassifitseerimise ja grupeerimise tulemustele grupipõhiselt või individuaalselt. Nõuete grupeerimise eesmärgiks on koondada sarnast krediidiriski omavad nõuded, hindamaks neid grupipõhiselt arvestades laenu liiki, laenu tagatust, krediidireitingut. Grupeerimise eelduseks on piisava ja statistiliselt usaldusväärse informatsiooni olemasolu. Nõuete gruppide tunnuste ja allahindlusmäärade arvestamise aluseks on laenuportfelli statistilise käitumise, reaalsete kahjujuhtumite ja majanduse üldise olukorra muudatuste analüüs, majandusprognoosid ja vastavate makronäitajate mõju klientide maksevõimele.

Nõuete hindamise sagedus:

grupipõhist hindamist teostatakse igakuiselt;

individuaalset hindamist teostatakse kvartaalselt ning hindamise tulemused kinnitatakse panga krediidikomitees.

Märkimisväärne krediidiriski suurenemine

Märkimisväärseks krediidiriski suurenemiseks, loetakse ühe või mitme alloleva kriteeriumi esinemist:

• kui klient on olnud viimase kolme kuu jooksul vähemalt üks kord üle 30-päevases võlgnevuses;
• märkimisväärne maksejõuetuse tõenäosuse (PD) suurenemine alates laenu esmasest väljastamisest tõus 1,2% ja 2,5 korda samaaegselt
• kui mõni kliendi nõuetest on restsruktureeritud makseraskuste tõttu või sisaldab intressi maksepuhkust või intressi ajatamist;
• klient on pideva jälgmise all.

Kõik sama laenusaaja nõuded hinnatakse samasse klassi madalaima riskiklassi järgi.

Pank liitus aprillis turuülese maksemoratoorimiga, kus COVID-19 pandeemiaga seoses ja kooskõlas Euroopa pangandusjärelevalve juhenditega, ei käsitlenud pank laenusid, millele vormistati põhiosa maksepuhkus kuni 30.09.2020, restruktureeritud laenudena. Põhiosa maksepuhkuseid ei ole antud juhtudel käsitletud olulise krediidiriski suurenemisena ning laene ei ole seetõttu kajastatud IFRS9 mõistes faasis 2. Pärast 30.09.2020 lisandunud maksepuhkuste osas lähtub pank makseraskuse tõttu restruktureerimise tunnustest ning IFRS9 nõuetest. Lisaks eeltoodule hindab pank juriidilistest isikutest klientide maksepuhkuseid ning võimalikku krediidiriski olulist suurenemist individuaalselt, sõltuvalt vastaspoolte finantstugevusest, tegevuse iseloomust ning võimalikust pikemaajalisest mõjust krediidiriskile.

Maksejõuetuse definitsioon ja mittetöötavad varad

Kontsern defineerib finantsvara maksejõuetuna, lähtudes kvalitatiivsetest või kvantitatiivsetest kriteeriumitest. Kvantitatiivsed kriteeriumid:

• vähemalt üks kliendile väljastatud nõuetest on üle 90 päeva viivituses lepinguliste maksetega (põhiosa või intress); ja
• võlgnevuse suurus on üle 3 euro.

Kvalitatiivsed kriteeriumid:

• ettevõtte finantsseisundi oluline halvenemine ulatuses, kus klient ei ole võimeline laenu teenindama ning tagasi maksma;
• finants- või muude kovenantide rikkumine ulatuses, mis mõjutab olulises osas kliendi maksevõimet ning laenude tagasimaksmise võimet;
• saadud finantseeringu mittesihipärane kasutamine võrreldes laenulepingus kokkulepituga sellises ulatuses, mis mõjutab olulises osas kliendi maksevõimet ning laenude tagasimaksmise võimet;
• klient on esitanud (või tema vastu on esitatud) pankrotiavaldus või sarnast juriidilist kaitset otsiv avaldus (nt saneerimine);

• kliendi rahavoog/sissetulek on ebapiisav kohustuste täielikuks teenindamiseks ning kliendi tagatisvara on asutud realiseerima täite- või pankrotimenetluses;
• nõuet on makseraskuste tõttu restruktureerimise käigus vähendanud rohkem kui 1% nõude summast ning makseraskuste tõttu restruktureerimise tunnused on jätkuvalt alles;
• eraisikust klient on surnud ning nõue ei ole uuele laenusaajale (näiteks pärija) ümber vormistatud;
• klient on toime pannud pettuse;
• finantsvarad on ostetud suure allahindlusega, mis peegeldab tekkinud krediidikahjumeid.

Kui laenu on vähemalt 3 kuud korrektselt teenindatud ning ühtegi ülaltoodud kriteeriumitest enam ei esine, võib laenu arvata tagasi faasi 2 kuuluvaks, v.a. juhul kui krediidinõudele on rakendatud makseraskuse tõttu restruktureerimise meetmeid.

Sensitiivsusanalüüs

Kontsern kasutab sensitiivsusanalüüsi läbiviimisel makronäitajaid eraisikute laenude puhul töötuse määra muutumist ja ettevõtete laenude puhul SKP muutust.

Kaalutud mõju maksejõuetuse tõenäosusele on arvutatud, kasutades kaaluna baasstsenaariumi puhul 80%-st määra ning positiivse ja negatiivse baasstsenaariumi korral 10%-st määra ning seda kõigi toodete puhul. Allpool olev tabel näitab baasstsenaariumi kaalude muutuste mõju kontserni laenuportfellile seisuga 31.12.2020.

Stsenaariumi kaalude muutus (baas-positiivne-negatiivne)	Mõju laenuportfellile
80%-5%-15%	-30
80%-15%-5%	30

Alljärgnev tabel näitab ECL-i muutust juhul, kui toimuksid alljärgnevad muutused töötuse määras ja SKP puhul:

	Mõju laenuportfellile
Juriidiliste isikute laenud: SKP muutus -2%	-4
Eraisikute laenud: töötuse määr +2%	-57

Seisuga 31.12.2019 olid sensitiivsusanalüüsi tulemused järgnevad:

Stsenaariumi kaalude muutus (baas-positiivne-negatiivne)	Mõju laenuportfellile
80%-5%-15%	-39
80%-15%-5%	39

ECL-i muutus juhul, kui toimuksid alljärgnevad muutused töötuse määras ja SKP puhul:

	Mõju laenuportfellile
Juriidiliste isikute laenud: SKP muutus -2%	-16
Eraisikute laenud: töötuse määr +2%	-74

Maksimaalne krediidiriskile avatud positsoon

Kontserni maksimaalne krediidiriskile avatud positsioon finantsinstrumentidest, millele rakendatakse allahindlusmudelit:

31.12.2020	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid	170 750	-	-	170 750
Võlainstrumendid õiglases väärtuses	3 011	-	-	3 011
muutustega läbi muu koondkasumi
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	64 091	3 497	3 293	70 881
Liisingfinantseerimine	36 705	475	127	37 307
Eluasemelaenud ja muud laenud	254 762	7 077	622	262 461
Laenud juriidilistele isikutele
Liisingfinantseerimine	44 003	2 805	296	47 104
Muud laenud	240 611	16 847	4 125	261 583
Kokku	640 172	30 701	8 463	679 336
Allahindlus	-3 351	-2 514	-2 878	-8 743
Neto laenud kokku	636 821	28 187	5 585	670 593
Bilansivälised kohustised
Finantsgarantiid	10 545	-	-	10 545
Kasutamata krediidilimiidid	21 412	165	-	21 577
Kasutamata arvelduskrediidid	43 020	1 094	-	44 114
Bilansivälised kohustised kokku	74 977	1 259	-	76 236
Allahindlus	-65	-34	-	-99
Neto bilansivälised kohustised kokku	74 912	1 225	-	76 137

31.12.2019	Faas 1	Faas 2	Faas 3	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid	122 295	-	-	122 295
Võlainstrumendid õiglases väärtuses	4 061	-	-	4 061
muutustega läbi muu koondkasumi
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	58 992	1 976	1 250	62 218
Liisingfinantseerimine	25 901	498	25	26 424
Eluasemelaenud ja muud laenud	175 127	3 978	582	179 687
Laenud juriidilistele isikutele
Liisingfinantseerimine	32 815	5 206	106	38 127
Muud laenud	148 771	5 476	5 097	159 344
Kokku	441 606	17 134	7 060	465 800
Allahindlus	-2 292	-1 686	-1 362	-5 340
Neto laenud kokku	439 314	15 448	5 698	460 460
Bilansivälised kohustised
Finantsgarantiid	4 161	-	-	4 161
Kasutamata krediidilimiidid	18 713	15	-	18 728
Kasutamata arvelduskrediidid	19 383	303	-	19 686
Bilansivälised kohustised kokku	42 257	318	-	42 575

Nõuded krediidiasutustele ja finantsinvesteeringud jagunevad krediidikvaliteedi lõikes järgnevalt:

31.12.2020	AA- ja kõrgem	A- kuni A+	BBB- kuni BBB+	BB- kuni BB+	B- kuni B+	Reitin guta	Kokku
Sularaha ja nõuded keskpangale	0	0	0	0	0	162 899	162 899
Nõuded teiste krediidi- ja finantsasutuste vastu	158	2 098	0	0	0	5 595	7 851
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	737	1 249	407	0	618	3 011

31.12.2019	AA- ja kõrgem	A- kuni A+	BBB- kuni BBB+	BB- kuni BB+	B- kuni B+	Reitin guta	Kokku
Sularaha ja nõuded keskpangale	0	0	0	0	0	117 466	117 466
Nõuded teiste krediidi- ja finantsasutuste vastu	2 136	716	0	0	0	1 977	4 829
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	1 254	0	1 398	420	0	989	4 061

Krediidikvaliteedi hindamisel kasutab kontsern reitinguagentuuride Fitch, Moody´s ja Standard & Poor´s antud krediidireitinguid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 138 sätestatule. Juhatus on hinnanud, et krediidiasutuste nõuded kannavad madalat krediidiriski ning nende oodatavad krediidikahjumid on ebaolulised, arvestades nende tugevat krediidireitingut, finantsseisundit ja lühiajalist majanduslikku väljavaadet.

Võlainstrumendid on valdavas osas likviidsed, mistõttu hinnatakse nende oodatavaid krediidikahjumeid samuti ebaoluliseks.

Sularaha ja kõrge kvaliteediga nõuded keskpanga vastu on reitinguta, kuid neid võib hinnata AA- või kõrgema kvaliteediastmega. Muud reitinguta nõuded on kõrge kvaliteediga ning ei ole indikatsiooni väärtuse langusest.

Laenude jagunemine krediidikvaliteedi järgi laenuliikide lõikes seisuga 31.12.2020 on esitatud alljärgnevates tabelites:

Eraisikute tarbimislaenud	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2020 kokku
Tavaline jälgimine	64 091	0	0	64 091
Spetsiifiline jälgimine	0	3 497	0	3 497
Mittetöötav	0	0	3 293	3 293
Kokku	64 091	3 497	3 293	70 881
Allahindlus	-1 459	-754	-2 476	-4 689
Netojääk	62 632	2 743	817	66 192

Tarbimislaenudega seotud kasutamata krediidilimiidid on tühistatavad, mistõttu kasutamata limiitidelt allahindlusi ei arvestatud.

Eraisikute liisingfinantseerimine	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2020 kokku
Tavaline jälgimine	36 705	0	0	36 705
Spetsiifiline jälgimine	0	475	0	475
Mittetöötav	0	0	127	127
Kokku	36 705	475	127	37 307
Allahindlus	-16	-11	-41	-68
Netojääk	36 689	464	86	37 239

Eluasemelaenud ja muud eralaenud	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2020 kokku
Tavaline jälgimine	254 762	0	0	254 762
Spetsiifiline jälgimine	0	7 077	0	7 077
Mittetöötav	0		622	622
Kokku	254 762	7 077	622	262 461
Allahindlus	-53	-121	-48	-222
Netojääk	254 709	6 956	574	262 239

Ettevõtete liisingfinantseerimine	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2020 kokku
Tavaline jälgimine	44 003	0	0	44 003
Spetsiifiline jälgimine	0	2 805	0	2 805
Mittetöötav	0	0	296	296
Kokku	44 003	2 805	296	47 104
Allahindlus	-339	-169	-106	-614
Netojääk	43 664	2 636	190	46 490

Ettevõtete muud laenud	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2020 kokku
Tavaline jälgimine	240 611	0	0	240 611
Spetsiifiline jälgimine	0	16 847	0	16 847
Mittetöötav	0		4 125	4 125
Kokku	240 611	16 847	4 125	261 583
Allahindlus	-1 484	-1 459	-207	-3 150
Netojääk	239 127	15 388	3 918	258 433

Aruandeperioodil arvestati liisingu kasutamata limiitidelt allahindluse eraldis 10 tuhat eurot ja ettevõtete muude laenude kasutamata limiitidelt allahindluse eraldis 89 tuhat eurot.

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020	69

Laenude jagunemine krediidikvaliteedi järgi laenuliikide lõikes seisuga 31.12.2019 on esitatud alljärgnevates tabelites:

Eraisikute tarbimislaenud	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2019 kokku
Tavaline jälgimine	58 992	0	0	58 992
Spetsiifiline jälgimine	0	1 976	0	1 976
Mittetöötav	0	0	1 250	1 250
Kokku	58 992	1 976	1 250	62 218
Allahindlus	-1 365	-440	-960	-2 765
Netojääk	57 627	1 536	290	59 453

Tarbimislaenudega seotud kasutamata krediidilimiidid on tühistatavad, mistõttu kasutamata limiitidelt allahindlusi ei arvestatud.

Eraisikute liisingfinantseerimine	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2019 kokku
Tavaline jälgimine	25 901	0	0	25 901
Spetsiifiline jälgimine	0	498	0	498
Mittetöötav	0	0	25	25
Kokku	25 901	498	25	26 424
Allahindlus	-69	-22	-10	-101
Netojääk	25 832	476	15	26 323

Eluasemelaenud ja muud eralaenud	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2019 kokku
Tavaline jälgimine	175 127	0	0	175 127
Spetsiifiline jälgimine	0	3 978	0	3 978
Mittetöötav	0	0	582	582
Kokku	175 127	3 978	582	179 687
Allahindlus	-138	-172	-155	-465
Netojääk	174 989	3 806	427	179 222

Ettevõtete liisingfinantseerimine	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2019 kokku
Tavaline jälgimine	32 815	0	0	32 815
Spetsiifiline jälgimine	0	5 206	0	5 206
Mittetöötav	0	0	106	106
Kokku	32 815	5 206	106	38 127
Allahindlus	-118	-142	-17	-277
Netojääk	32 697	5 064	89	37 850

Ettevõtete muud laenud	Faas 1	Faas 2	Faas 3	2019 kokku
Tavaline jälgimine	148 771	0	0	148 771
Spetsiifiline jälgimine	0	5 476	0	5 476
Mittetöötav	0	0	5 097	5 097
Kokku	148 771	5 476	5 097	159 344
Allahindlus	-602	-910	-220	-1 732
Netojääk	148 169	4 566	4 877	157 612

Ettevõtete laenude bilansivälist osa hinnatakse individuaalselt. Aruandeperioodil kasutamata limiitidelt allahindlusi ei arvestatud.

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020 70

Järgnev tabel analüüsib laenude ülekandmisi faaside vahel, bruto jääkväärtus

31.12.2020	Ülekandmised 1. ja 2. faasi vahel			Ülekandmised 2. ja 3. faasi vahel		Ülekandmised 1. ja 3. faasi vahel
	1. faasist 2. faasi	2. faasist 1. faasi	2. faasist 3. faasi	3. faasist 2. faasi	1. faasist 3. faasi	3. faasist 1. faasi
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	1 356	212	293	23	1 235	11
Liisingfinantseerimine	355	222	39	0	69	0
Eluasemelaen ja muud eralaenud	5 186	1 174	183	93	105	8
Kokku	6 897	1 608	515	116	1 409	19
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine	1 169	2 037	92	0	66	0
Muud laenud	8 917	492	0	0	147	0
Kokku	10 086	2 529	92	0	213	0

31.12.2019	Ülekandmised 1. ja 2. faasi vahel			Ülekandmised 2. ja 3. faasi vahel		Ülekandmised 1. ja 3. faasi vahel
	1. faasist 2. faasi	2. faasist 1. faasi	2. faasist 3. faasi	3. faasist 2. faasi	1. faasist 3. faasi	3. faasist 1. faasi
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	15	57	0	115	1	387
Liisingfinantseerimine	410	101	1	0	24	3
Eluasemelaen ja muud eralaenud	2 027	1 220	185	37	136	11
Kokku	2 452	1 378	186	152	161	401
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine	4 720	939	5	0	101	0
Muud laenud	2 938	905	2 607	0	2 480	0
Kokku	7 658	1 844	2 612	0	2 581	0

Tähtajaks tasumata laenud (bruto jääkväärtus)

31.12.2020
		Laenud eraisikutele		Laenud ettevõtetele
	Tarbimislaen	Liising finantseerimine	Eluasemelaen ja muud eralaenud	Liising finantseerimine	Muud laenud
1-30 päeva	4 100	872	3 407	3 788	175
31-60 päeva	901	114	448	60	164
61-90 päeva	507	37	115	122	176
Üle 90 päeva	3 093	31	590	148	4 125
Kokku	8 601	1 054	4 560	4 118	4 640

31.12.2019
		Laenud eraisikutele		Laenud ettevõtetele
		Liising	Eluasemelaen ja	Liising	Muud laenud
	Tarbimislaen	finantseerimine muud eralaenud		finantseerimine
1-30 päeva	3 742	1 649	3 398	5 030	1 298
31-60 päeva	905	136	445	961	0
61-90 päeva	506	95	220	224	109
Üle 90 päeva	1 057	163	313	41	5 097
Kokku	6 210	2 043	4 376	6 256	6 504

Mittetöötavad laenud (faas 3)

31.12.2020	Laenujääk	Allahindlus	Netojääk	Tagatise õiglane väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	3 293	-2 476	817	0
Liisingfinantseerimine	127	-41	86	86
Eluasemelaenud ja muud laenud	622	-48	574	1 223
Kokku	4 042	-2 565	1 477	1 309
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine	296	-106	190	190
Muud laenud	4 125	-207	3 918	15 619
Kokku	4 421	-313	4 108	15 809

31.12.2019	Laenujääk	Allahindlus	Netojääk	Tagatise õiglane väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud	1 250	-960	290	0
Liisingfinantseerimine	25	-10	15	15
Eluasemelaenud ja muud laenud	582	-155	427	1 685
Kokku	1 857	-1 125	732	1 700
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine	106	-17	89	89
Muud laenud	5 097	-220	4 877	17 543
Kokku	5 203	-237	4 966	17 632

Finantsvarade tagatus

Kontsern hindab nii laenu taotlemise protsessi käigus kui ka hilisemalt perioodiliselt tagatise väärtust. Kontsernil on sisemised eeskirjad erinevat tüüpi tagatiste maksimaalsele aktsepteerimisväärtusele laenu taotlemise hetkel. Hinnangud tagatise turuväärtusele põhinevad konservatiivsuse printsiibil ja arvestavad tagatise tüüpi, asukohta, likviidsust ja realiseerimise tõenäosust. Kinnisasjade hindamisel kasutatakse eksperthinnanguid. Kommertskinnisvara individuaalseid hinnanguid uuendatakse vähemalt kord aastas. Elukondliku ning muud homogeenset tüüpi kinnisvara puhul kasutatakse regulaarseks ümberhindluseks ka statistilisi indekseerimismudeleid.

Põhilised laenude tagatiste tüübid on:

• kinnisvara (hüpoteek)
• nõudeõigus
• kommertspant
• masinad ja seadmed
• KredEx või Maaelu Edendamise Sihtasutuse garantii
• eraisiku või juriidilise isiku käendus või garantii
• pangadeposiit
• aktsiate või osade pant
• kaubeldavad väärtpaberid

Eelistatud on sellised tagatised, kus on madal seos kliendi makseriski ja tagatise turuväärtuse vahel. Tagatiseks panditav vara peab olema kindlustatud, tagatise eluiga peab olema pikem kui laenu tagastuse tähtaeg ning tagatise turuväärtus peab ületama laenujääki.

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020 72

Tagamata laenu väljastatakse eraisikutele limiteeritud ulatuses. Juriidilistele isikutele väljastatakse tagamata laenu vaid juhul, kui kliendi krediidirisk on väga madal, maksevõime kõrge ning rahavoo prognoos stabiilne.

Aruandeperioodi jooksul ei ole kontserni sisemised eeskirjad seoses tagatistega oluliselt muutunud ning samuti ei ole olnud märkimisväärset muutust tagatiste üldises kvaliteedis.

Laenu riski taset väljendab tagatisvara turuväärtus laenusumma suhtes ehk LTV suhtarv. Tagatise finantsmõju on oluline laenude ja nõuete puhul, mille teenindamine kliendi esmastest rahavoogudest on ebatõenäoline, mis väljendub pikas (üle 90 päeva) makseviivituses. Ülevaade hüpoteegiga tagatud mittetöötavate laenude laenu jäägi ja tagatise turuväärtuse suhtarvudest ja krediidiportfelli jaotusest tagatiste lõikes on toodud alljärgnevates tabelites.

Hüpoteegiga tagatud mittetöötavate laenude laenu ja tagatise suhtarv (LTV), bruto

LTV, 31.12.2020	Eraisikutele väljastatud laenude jääk	Ettevõtetele väljastatud laenude jääk	Hüpoteegiga tagatud laenude jääk kokku
< 50%	190	3 097	3 287
50% - 60%	60	0	60
60% - 70%	30	0	30
70% - 80%	36	0	36
>80%	221	22	243
Kokku	537	3 119	3 656

LTV, 31.12.2019	Eraisikutele väljastatud laenude jääk	Ettevõtetele väljastatud laenude jääk	Hüpoteegiga tagatud laenude jääk kokku
< 50%	345	2 732	3 077
50% - 60%	70	503	573
60% - 70%	31	0	31
70% - 80%	0	110	110
>80%	59	456	515
Kokku	505	3 801	4 306

Laenud ja nõuded klientidele tagatiste lõikes

Eraisikud	31.12.2020	31.12.2019
Hüpoteegi tagatisel laenud	261 345	178 799
Liisingvara	37 296	26 424
Tagatiseta laenud	71 785	62 930
Käendused, garantiid	138	175
Muud	85	1
Kokku	370 649	268 329
Allahindlus	-4 979	-3 331
Neto laenud kokku	365 670	264 998

Ettevõtted	31.12.2020	31.12.2019
Hüpoteegi tagatisel laenud	220 375	125 384
Liisingvara	47 104	38 126
Tagatiseta laenud	652	920
Käendused, garantiid	5 420	2 180
Muud	35 136	30 861
Kokku	308 687	197 471
Allahindlus	-3 764	-2 009
Neto laenud kokku	304 923	195 462

Finantsvarade allahindlused

Laenude allahindlused aruandeperioodil on mõjutatud erinevatest faktoritest:

• Faasist 1 liikumine faasi 2 või faasi 3 tulenevalt finantsinstrumendi krediidiriski märgatavast suurenemisest (või vähenemisest) või laenu muutumisest mittetöötavaks ning sellele järgnevast liikumisest 12-kuulise või eluaea alusel arvutatud krediidkahju mudelisse.
• Uutest aruandeperioodil arvele võetud finantsinstrumentidest lisandunud allahindlused, samuti allahindluste vähendamised aruandest välja kantud finantsinstrumentidest.
• Regulaarse allahindlusmudelite sisendite täiendamine ja oodatava krediidikahju (ECL) muutused tulenevalt muutustest maksejõuetuks muutumise tõenäosuses (PD), laenujäägist maksejõuetuse hetkel (EAD) ja oodatava kahju suurusest (LGD).
• Mudelite ja eelduste muudatuste mõjud ECL mudelile.
• Diskonteerimise mõju ECL mudelis, kuivõrd ECL mõõdetakse nüüdisväärtuses.
• Valuutakursi muutuse mõjud välisvaluutas nomineeritud finantsvarade puhul.
• Aruandeperioodil maha kantud laenud ja nendega seotud allahindlused.

Järgnevad tabelid analüüsivad allahindluste liikumist aruandeperioodil. Allahindluse muutus faaside vahel . Samuti kajastuvad sellel real laenude tagasimaksete mõjud.

2020	Faas 1 (12kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2020	-2 292	-1 686	-1 362	-5 340
Ülekanne faasi 1	-235	225	10	0
Ülekanne faasi 2	118	-157	39	0
Ülekanne faasi 3	51	114	-165	0
Allahindluste ümberarvutused	518	-1 780	-1 999	-3 261
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	-1 513	-77	0	-1 590
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	-1 061	-1 675	-2 115	-4 851
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	112	112
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või mis on tagasi makstud	2	847	487	1 336
Saldo seisuga 31.12.2020	-3 351	-2 514	-2 878	-8 743

2019	Faas 1 (12kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2019	-2 112	-1 109	-617	-3 838
Ülekanne faasi 1	-106	103	3	0
Ülekanne faasi 2	115	-118	3	0
Ülekanne faasi 3	44	521	-565	0
Allahindluste ümberarvutused	1 064	-1 003	-1 144	-1 083
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	-1 297	-80	0	-1 377
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	-180	-577	-1 703	-2 460
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	105	105
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või mis on tagasi makstud	0	0	853	853
Saldo seisuga 31.12.2019	-2 292	-1 686	-1 362	-5 340

Järgnevad tabelid analüüsivad allahindluste liikumist aruandeperioodil laenutoodete lõikes:

Eraisikute tarbimislaenude allahindlused, 2020	Faas 1 (12kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2020	-1 365	-440	-960	-2 765
Ülekanne faasi 1	-67	60	7	0
Ülekanne faasi 2	50	-71	21	0
Ülekanne faasi 3	50	86	-136	0
Allahindluste ümberarvutused	686	-1 236	-2 007	-2 557
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	-815	0	0	-815
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	-96	-1 161	-2 115	-3 372
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	112	112
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või mis on tagasi makstud	2	847	487	1 336
Saldo seisuga 31.12.2020	-1 459	-754	-2 476	-4 689

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020 75

Eraisikute tarbimislaenude allahindlused, 2019	Faas 1 (12kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2019	-1 138	-367	-458	-1 963
Ülekanne faasi 1	-1	0	1	0
Ülekanne faasi 2	1	-1	0	0
Ülekanne faasi 3	11	403	-414	0
Allahindluste ümberarvutused	628	-475	-942	-789
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	-866	0	0	-866
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	-227	-73	-1 355	-1 655
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	0	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või mis on tagasi makstud	0	0	853	853
Saldo seisuga 31.12.2019	-1 365	-440	-960	-2 765

Eraisikute liisingfinantseerimise allahindlused, 2020	Faas 1 (12kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2020	-69	-22	-10	-101
Ülekanne faasi 1	-11	11	0	0
Ülekanne faasi 2	1	-1	0	0
Ülekanne faasi 3	0	3	-3	0
Allahindluste ümberarvutused	101	-1	-28	72
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	-38	-1	0	-39
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	53	11	-31	33
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	0	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või mis on tagasi makstud	0	0	0	0
Saldo seisuga 31.12.2020	-16	-11	-41	-68

Eraisikute liisingfinantseerimise allahindlused, 2019	Faas 1 (12kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2019	-43	-16	-1	-60
Ülekanne faasi 1	-9	8	1	0
Ülekanne faasi 2	1	-1	0	0
Ülekanne faasi 3	0	2	-2	0
Allahindluste ümberarvutused	14	-15	-19	-20
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	-32	0	0	-32
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	-26	-6	-20	-52
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	11	11
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või mis on tagasi makstud	0	0	0	0
Saldo seisuga 31.12.2019	-69	-22	-10	-101

Eluasemelaenu ja muude eralaenude allahindlused, 2020	Faas 1 (12kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2020	-138	-172	-155	-465
Ülekanne faasi 1	-58	55	3	0
Ülekanne faasi 2	4	-22	18	0
Ülekanne faasi 3	0	11	-11	0
Allahindluste ümberarvutused	253	10	97	360
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	-114	-3	0	-117
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	85	51	107	243
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	0	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või mis on tagasi makstud	0	0	0	0
Saldo seisuga 31.12.2020	-53	-121	-48	-222

Eluasemelaenu ja muude eralaenude allahindlused, 2019	Faas 1 (12kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2019	-225	-175	-85	-485
Ülekanne faasi 1	-64	63	1	0
Ülekanne faasi 2	59	-62	3	0
Ülekanne faasi 3	16	43	-59	0
Allahindluste ümberarvutused	117	-39	-35	43
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	-41	-2	0	-43
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	87	3	-90	0
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	20	20
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või mis on tagasi makstud	0	0	0	0
Saldo seisuga 31.12.2019	-138	-172	-155	-465

Ettevõtete liisingfinantseerimise allahindlused, 2020	Faas 1 (12kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2020	-118	-142	-17	-277
Ülekanne faasi 1	-66	66	0	0
Ülekanne faasi 2	7	-7	0	0
Ülekanne faasi 3	0	12	-12	0
Allahindluste ümberarvutused	-63	-55	-77	-195
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	-99	-43	0	-142
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	-221	-27	-89	-337
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	0	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või mis on tagasi makstud	0	0	0	0
Saldo seisuga 31.12.2020	-339	-169	-106	-614

Ettevõtete liisingfinantseerimise allahindlused, 2019	Faas 1 (12kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2019	-117	-44	-1	-162
Ülekanne faasi 1	-25	25	0	0
Ülekanne faasi 2	18	-18	0	0
Ülekanne faasi 3	2	8	-10	0
Allahindluste ümberarvutused	94	-100	-80	-86
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	-90	-13	0	-103
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	-1	-98	-90	-189
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	74	74
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või mis on tagasi makstud	0	0	0	0
Saldo seisuga 31.12.2019	-118	-142	-17	-277

Ettevõtete muude laenude allahindlused, 2020	Faas 1 (12kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2020	-602	-910	-220	-1 732
Ülekanne faasi 1	-33	33	0	0
Ülekanne faasi 2	56	-56	0	0
Ülekanne faasi 3	1	2	-3	0
Allahindluste ümberarvutused	-459	-498	16	-941
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	-447	-30	0	-477
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	-882	-549	13	-1 418
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	0	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või mis on tagasi makstud	0	0	0	0
Saldo seisuga 31.12.2020	-1 484	-1 459	-207	-3 150

Ettevõtete muude laenude allahindlused, 2019	Faas 1 (12kuu ECL)	Faas 2 (eluea ECL)	Faas 3 (eluea ECL)	Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2019	-589	-507	-72	-1 168
Ülekanne faasi 1	-7	7	0	0
Ülekanne faasi 2	36	-36	0	0
Ülekanne faasi 3	15	65	-80	0
Allahindluste ümberarvutused	211	-374	-68	-231
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad	-268	-65	0	-333
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku	-13	-403	-148	-564
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised	0	0	0	0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või mis on tagasi makstud	0	0	0	0
Saldo seisuga 31.12.2019	-602	-910	-220	-1 732

Finantsvarade mahakandmine

Nõuete mahakandmine ehk finantsseisundi aruandest eemaldamine toimub kas osaliselt või täielikult juhul, kui kontsern on rakendanud kõiki võimalikke nõude sissenõudmise meetmeid ja on jõutud järeldusele, et puudub mõistlik ootus edasistele sissenõudmistele. Mahakandmise indikaatoriks võib olla sissenõude menetluse lõpetamine või tagatisega laenu puhul tagatise realiseerimine, kuid realiseerimisest saadav tulu ei ole olnud piisav nõude bilansilise jääkväärtuse katmiseks. Sissenõude menetluse lõpetamise tingimuseks võib olla kliendi surm, pankrot, kriminaalmenetlus või ka kohtu poolt kinnitatud võla restruktureerimise kava, mille alusel on nõuet vähendatud.

Finantsvarade modifitseerimine

Kontsern võib läbi rääkida või muuta lepingulisi tingimusi. Kui uued tingimused on oluliselt erinevad võrreldes algsete tingimustega, siis lõpetab kontsern algse vara kajastamise ja võtab arvele uue vara. Kontsern hindab lisaks, kas uue finantsvara osas esineb väärtuse languse tunnuseid esmasel arvelevõtmisel. Kui tingimused ei ole oluliselt erinevad, siis ei põhjusta muutus kajastamise lõpetamist ning kontsern arvutab uue bruto jääkväärtuse vastavalt uutele lepingulistele rahavoogudele ja esialgsele efektiivsele intressimäärale ning kajastab muutmisest tuleneva kasumi või kahjumi.

Finantsvarade modifitseerimiseks on laenulepingute restruktureerimine kas äriliste läbirääkimiste või makseraskuste tõttu, mille käigus pikendatakse maksetähtaega või antakse maksepuhkusi, sh vahel ka tagasiulatuvalt. Restruktureerimise praktika põhineb juhtkonna hinnagutel, et maksete tasumine kliendi poolt oodatavalt jätkub. Selliste laenude maksejõuetuse riski hinnatakse järgneval aruandekuupäeval ning võrreldakse esmasel kajastamisel esialgsetel tingimustel eksisteerinud riskiga, kui modifitseerimine ei ole oluline ja ei too kaasa esialgse vara kajastamise lõpetamist. Kontsern jälgib modifitseeritud varade hilisemat toimimist. Kontsern võib otsustada, et pärast restruktureerimist on krediidirisk oluliselt paranenud nii, et varad liigutatakse faasist 3 faasi 2 või faasi 1. See kehtib ainult selliste varade puhul, mis on toiminud vastavalt uutele tingimustele vähemalt kuus järjestikust kuud.

COVID-19 leevendusmeetmetena rakendatud maksepuhkuste mõju laenude lepingulistele rahavoogudele ei omanud olulist mõju nende laenude bruto jääkväärtusele ning lepingumuudatustest tulenevaid kasumeid ega kahjumeid ei kajastatud.

Riskide kontsentreerumine

Kontsernis jälgitakse krediidiriski hajutamise põhimõtet tegevusvaldkondade, geograafiliste piirkondade, toodete ja vastaspoolte lõikes. Kokkuvõte finantsvarade jaotusest majandusharude ja geograafiliste piirkondade lõikes on toodud alljärgnevates tabelites.

55% klientide laenudest ja nõuetest on väljastatud eraisikutele (31.12.2019: 58%). Äriühingutele väljastatud laenude portfell on hajutatud erinevate majandusharude vahel, vältides suuri kontsentratsioone. Äriühingutele väljastatud laenudest ja liisingutoodetest 32% (31.12.2019: 35%) on väljastatud kinnisvara sektori ettevõtetele, 12% (31.12.2019: 3%) energeetika sektori ettevõtetele ning 9% (31.12.2019: 15%) hulgimüügi ja jaemüügi ettevõtetele. Kontserni krediiditegevus on suunatud kohalikule finantseerimisele. Klientidele väljastatud laenude ja nõuete jaotus peamiste krediiditoodete lõikes on esitatud lisas 11.

Laenud ja nõuded klientidele majandussektorite järgi	31.12.2020	31.12.2019
Eraisikud	365 670	264 998
L kinnisvaraalane tegevus	97 000	69 223
D elektri ja soojuse tootmine	35 260	5 419
G hulgi- ja jaekaubandus	28 961	29 022
A põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük	26 740	13 226
K finants- ja kindlustustegevus	25 973	17 005
C töötlev tööstus	20 071	9 349
N haldus- ja abitegevused	17 661	5 494
H veondus ja laondus	16 401	11 674
I majutus ja toitlustus	15 618	9 473
S mud teenindavad tegevused	6 773	15 140
Muud	14 465	10 437
Kokku	670 593	460 460

Raha ja raha ekvivalendid summas 170 750 (2019: 122 295) tuhat eurot ja mud finantsvarad summas 699 (2019: 936) tuhat eurot on majandussektoris K. Võlainstrumendid summas 3 011 (2019: 4 061) tuhat eurot, kõik aktsiainvesteeringud ja muud finantsvarad summas 300 (2019: 314) tuhat eurot on muudes sektorites.

Finantsvarad geograafilise jaotuse järgi

31.12.2020	EE	LV	CH	US	Muud	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid	163 958	0	0	0	6 792	170 750
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	507	0	0	737	1 767	3 011
Laenud ja nõuded klientidele	664 991	2 455	2 473	0	674	670 593
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	0	0	0	0	67	67
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	0	0	0	13	13
Muud finantsvarad	699	0	0	300	0	999
Kokku	830 155	2 455	2 473	1 037	9 313	845 433

31.12.2019	EE	LV	FI	BE	Muud	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid	120 843	0	0	0	1 452	122 295
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	507	0	0	1 254	2 300	4 061
Laenud ja nõuded klientidele	454 888	2 455	2 479	0	638	460 460
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	0	0	0	13	13
Muud finantsvarad	936	0	0	314	0	1 250
Kokku	577 174	2 455	2 479	1 568	4 403	588 079

Likviidsusriski juhtimine

Likviidsusrisk on defineeritud kui risk, et Coop Panga maksevõime ei ole piisav lepinguliste kohustiste tähtaegseks täitmiseks, st et kontserni ettevõtted ei suuda jätkusuutlikult ja õigeaegselt finantseerida erinevaid varasid või ei suuda likvideerida oma positsioone lepinguliste kohustiste täitmiseks. Likviidsusriski juhtimisel lähtutakse likviidsuse juhtimise poliitikast. Kontserni likviidsuse juhtimise poliitika eesmärgiks on tagada igal ajahetkel kontserni poolt võetud kohustuste õigeaegne ja täiemahuline täitmine, samal ajal optimeerides likviidsusriski selliselt, et saavutatakse erineva kestvusega investeeringutelt maksimaalne ja stabiilne kasumlikkus.

Panga aktivate ja passivate juhtimise komitee (APJK) on peamine likviidsuse juhtimise organ. APJK funktsioonid ja vastutusvaldkonnad likviidsuse juhtimisel on:

• kontserni lühi- ja pikaajalise likviidsuse planeerimine ja kasutatavate meetmete kavandamine ning elluviimine;
• kontserni varasid ja kohustusi, intressitulusid ja -kulusid, likviidsuse ja investeeringute juhtimist puudutava informatsiooni analüüs ja resümeerimine ning vajadusel likviidsuse juhtimist puudutavate strateegiliste otsuste ettevalmistamine juhatusele;
• kontserni varade ja kohustiste tähtaegade, tulususe ja instrumentide likviidsuse suhte optimeerimine panga strateegiliste eesmärkide saavutamiseks;
• kontserni nõutava likviidsustaseme, aktsepteeritava intressimäära riski ja aktsepteeritava varade ja kohustiste väärtuse muutuse riski taseme reguleerimine.

Kontserni likviidsuspositsioonist on perioodiliselt informeeritud panga juhatus ja APJK. Pank hoiab piisavat likviidsusvaru, et tagada õigeaegselt kohustiste täitmine.

Coop Panga kontserni likviidsuspositsiooni juhtimiseks kasutatakse varade ja kohustiste tähtaegade vahe analüüsil põhinevat lähenemist. Ülevaade finantsvarade ja -kohustiste tähtajalisest jaotusest on esitatud järgneval leheküljel esitatud tabelis. Mudeli raames fikseeritakse ka peamised jälgitavad likviidsuse suhtarvud ning varade ja kohustiste tähtajalised proportsioonid ning viiakse läbi likviidsuse stressiteste. Kõigi oluliste likviidsusnäitajate jaoks on kehtestatud limiidid. Likviidsusriski mõõtmiseks on kasutusel järgmised näitajad:

• likviidsuse kattekordaja (Liquidity Coverage Ratio, LCR);
• toimetulekuperiood likviidsuskriisi olukorras;
• finantseerimise kontsentratsioon;
• likviidsete varade ja nõudmiseni hoiuste suhtarv;
• pikaajaliste kohustiste ja stabiilset rahastamist eeldavate investeeringute suhtarv.

Kontserni tähtajavahe kokku kuni 12-kuulisel perioodil on negatiivne. See tähendab, et tähtajaga kuni 12 kuud kohustisi on kontsernil rohkem kui vastava tähtajaga nõudeid. Tähtajavahe riski juhtimine lähtub kohustistega kaasnevate prognoositavate rahavoogude hinnangutest nõudmiseni hoiused on üldjuhul üsna stabiilne finantseerimisallikas ja kuni 12-kuulised tähtajalised hoiused sageli pikendatakse seetõttu nende hoiuste käitumuslik iseloom on pikem, kui 12 kuud. Kontsern tagab piisavas mahus likviidsuspuhvreid kohustiste netoväljavoolu katmiseks.

Kontserni likviidsuspoliitika lähtub konservatiivsuse printsiibist ning moodustatud likviidsuspuhvrid on piisavad, katmaks ka hoiuste suuremahulist väljavoolu. Kontsernis on kehtestatud talitluspidevuse- ja taasteplaan likviidsuskriisi olukorras käitumiseks, mis sisaldab tegevusi rahavoogude puudujääkide katmiseks erakorralistes olukordades.

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020 81

Kontserni finantsvarade ja -kohustiste jaotus (diskonteerimata rahavood) järelejäänud tähtaegade lõikes

31.12.2020	Kuni 3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Varad
Raha ja raha ekvivalendid	170 550	200	0	0	170 750
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	407	2 604	0	3 011
Laenud ja nõuded klientidele	45 660	106 394	419 936	281 524	853 514
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	67	0	0	0	67
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	0	0	13	13
Muud finantsvarad	677	0	22	300	999
Finantsvarad kokku	216 954	107 001	422 562	281 837	1 028 354
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	438 414	212 002	100 649	13 557	764 622
Rendikohustised	147	417	467	0	1 031
Muud finantskohustised	1 012	497	0	0	1 509
Allutatud kohustised	122	374	1 984	8 158	10 638
Finantskohustised kokku	439 695	213 290	103 100	21 715	777 800
Bilansivälised finantskohustised
Kasutamata krediidilimiidid ja arvelduskrediidid	65 691	0	0	0	65 691
Finantsgarantiid	10 545	0	0	0	10 545
Bilansilised ja bilansivälised kohustised kokku	515 931	213 290	103 100	21 715	854 036
Finantsvarade ja -kohustiste tähtaegade vahe	-298 977	-106 289	319 462	260 122	174 318

31.12.2019	Kuni 3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Varad
Raha ja raha ekvivalendid	121 893	400	0	0	122 293
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	0	4 061	0	4 061
Laenud ja nõuded klientidele	39 180	85 284	272 935	193 242	590 641
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	0	0	13	13
Muud finantsvarad	949	0	0	314	1 263
Finantsvarad kokku	162 022	85 684	276 996	193 569	718 271
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	220 608	184 616	91 986	16 786	513 996
Rendikohustised	157	472	1 090	41	1 760
Muud finantskohustised	3 438	24	0	0	3 462
Allutatud kohustised	149	374	1 985	8 653	11 161
Finantskohustised kokku	224 352	185 486	95 061	25 480	530 379
Bilansivälised finantskohustised
Kasutamata krediidilimiidid ja arvelduskrediidid	38 414	0	0	0	38 414
Finantsgarantiid	4 161	0	0	0	4 161
Bilansilised ja bilansivälised kohustised kokku	266 927	185 486	95 061	25 480	572 954
Finantsvarade ja -kohustiste tähtaegade vahe	-104 905	-99 802	181 935	168 089	145 317

Tururiskide juhtimine

Tururisk tuleneb kontserni kauplemis- ja investeerimistegevusest intressi-, valuuta- ja aktsiaturgudel. Finantsinvesteeringute tururiskid tekivad intressimäärade, valuutakursside ja finantsvarade hindade muutustest. Tururiskide võtmist kontrollitakse riskilimiitidega. Erinevaid tururiske mõjutavaid tegureid jälgitakse igapäevaselt. Peamised tururiski kandvad varad kontsernis on investeeringud võlakirjadesse. Võlakirjaportfelli maht kokku 2019. aasta jooksul langes, täpsema ülevaate annab lisa 10. Portfelli keskmine tähtaeg on suurenenud, kuid summaarne tururisk on vähenenud, risk tuleneb eelkõige USD-s noteeritud võlakirjadest.

Võlakirjaportfelli tururiski mõjutavad peamiselt võlakirja tähtaeg ja võimalik intressimäärade muutumine. Kontsern hindab finantsinvesteeringute portfelli intressimäära tundlikkust regulaarselt. Võlakirjaportfelli tundlikkus intressimäärade 100 bp tõusu suhtes oli 31.12.2020 seisuga 16 tuhat eurot (31.12.2019: 41 tuhat eurot).

Valuutarisk on risk, mis tuleneb kontserni varade ja kohustiste erinevast valuutastruktuurist. Valuutakursside muutudes muutub ka varade ja kohustiste väärtus ning sissetulekute ja väljaminekute suurus arvestusvaluutas. Kontsern hoiab üldjuhul minimaalseid välisvaluutapositsioone, mis on vajalikud klientidele teenuste osutamiseks. Kõiki välisvaluutapositsioone jälgitakse pidevalt ning hinnatakse turuväärtuses. Avatud välisvaluutapositsioone katab kontsern vahetus- ja forwardtehingutega. Avatud valuutapositsioonide absoluutsumma oli 31.12.2020 seisuga 60 tuhat eurot (2019: 164 tuhat eurot). Teostatud on tundlikkuse analüüs põhjendatud võimalikest kursimuutustest (keskmiselt 10%) tulenevate mõjudega koondkasumiaruandele kõigi muude muutujate konstantseks jäädes, mõju suurus on 6 tuhat eurot (2019: 16 tuhat eurot).

Finantsvarade ja -kohustiste jaotus valuutade lõikes ning vastav neto valuutapositsioonide info on esitatud järgnevas tabelis.

31.12.2020	EUR	USD	Muud	Kokku
Varad
Raha ja raha ekvivalendid	169 280	205	1 265	170 750
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	1 025	1 986	0	3 011
Laenud ja nõuded klientidele	670 593	0	0	670 593
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	67	0	0	67
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	13	0	0	13
Muud finantsvarad	829	170	0	999
Finantsvarad kokku	841 807	2 361	1 265	845 433
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	754 277	2 357	1 201	757 835
Allutatud kohustised	7 064	0	0	7 064
Rendikohustised	1 018	0	0	1 018
Muud finantskohustised	1 501	0	8	1 509
Finantskohustised kokku	763 860	2 357	1 209	767 426
Netopositsioon	77 947	4	56	78 007

31.12.2019	EUR	USD	Muud	Kokku
Varad
Raha ja raha ekvivalendid	120 658	796	841	122 295
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	1 409	2 652	0	4 061
Laenud ja nõuded klientidele	460 460	0	0	460 460
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	13	0	0	13
Muud finantsvarad	961	184	105	1 250
Finantsvarad kokku	583 501	3 632	946	588 079
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	502 229	3 612	690	506 531
Allutatud kohustised	7 064	0	0	7 064
Rendikohustised	1 725	0	0	1 725
Muud finantskohustised	3 350	0	112	3 462
Finantskohustised kokku	514 368	3 612	802	518 782
Netopositsioon	69 133	20	144	69 297

Intressirisk on risk, et kontserni poolt genereeritavad tulud võivad olla mõjutatavad intressimäärade ootamatutest ebasoodsatest muutustest. Kontsern on avatud intressiriskile, kui tema peamiste varade ja kohustiste tähtajad on erinevad, kui varade ja kohustiste struktuur on valuutades erinev või kui varade ja kohustiste intressimäärasid on võimalik korrigeerida erinevate ajavahemike järel.

Intressiriskile avatud finantsvarade ja -kohustiste jaotus intressi muutmise tähtaja järgi

31.12.2020	Kuni 3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Intressiriskile avatud finantsvarad
Nõuded keskpankadele	136 719	0	0	0	136 719
Nõuded krediidiasutustele	7 651	200	0	0	7 851
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	3 011	0	0	0	3 011
Laenud ja nõuded klientidele; bruto	375 632	305 568	0	0	681 200
Intressiriskile avatud finantsvarad kokku	523 013	305 768	0	0	828 781
Intressiriskile avatud finantskohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	437 442	216 857	94 257	6 241	754 797
Allutatud kohustised	0	0	0	7 000	7 000
Intressiriskile avatud finantskohustised kokku	437 442	216 857	94 257	13 241	761 797
Intressiriski tähtaja vahele avatud positsioon	85 571	88 911	-94 257	-13 241	66 984

Ujuva intressimääraga laenude maht, mis on sõltuvad IBOR-ist, oli 31.12.2020 seisuga 556 582 tuhat eurot.

31.12.2019	Kuni 3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
Intressiriskile avatud finantsvarad
Nõuded keskpankadele	97 923	0	0	0	97 923
Nõuded krediidiasutustele	2 452	400	0	0	2 852
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	0	0	4 061	0	4 061
Laenud ja nõuded klientidele; bruto	275 465	192 072	145	0	467 682
Intressiriskile avatud finantsvarad kokku	375 840	192 472	4 206	0	572 518
Intressiriskile avatud finantskohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	219 691	198 914	77 903	7 577	504 085
Allutatud kohustised	0	0	0	7 000	7 000
Intressiriskile avatud finantskohustised kokku	219 691	198 914	77 903	14 577	511 085
Intressiriski tähtaja vahele avatud positsioon	156 149	-6 442	-73 697	-14 577	61 433

Intressiriski juhtimine tähendab kontserni kõigi varade ja kohustiste intressimäärariski analüüsi ja kestvuse juhtimist. Pangaportfelli intressiriski hindamine toimub vähemalt kord aastas.

Tabelis on toodud intressikõvera +100 baaspunkti paralleelnihke mõju kontserni aastasele netointressitulule:

31.12.2020	EUR	USD	Kokku
Intressitulude muutus	4 691	0	4 691
Intressikulude muutus	2 065	9	2 074
Netointressitulude muutus	2 626	-9	2 617
31.12.2019	EUR	USD	Kokku
Intressitulude muutus	3 206	0	3 206
Intressikulude muutus	1 339	14	1 353
Netointressitulude muutus	1 867	-14	1 853

Intressikõvera 100 bp tõusu kogumõju netointressituludele ühe aasta perspektiivis ja vastav mõju omakapitalile oli bilansipäeva seisuga 2 617 tuhat eurot (1 853 tuhat seisuga 31.12.2019), 100 bp intresside languse mõju 1 301 tuhat eurot (617 tuhat seisuga 31.12.2019). Intressitundlikkust mõjutab ujuva intressimääraga laenudel lepingulise minimaalse intressimäära kehtestamisest tulenev intressiriski ülekandmine. Intressiriski stsenaarium arvestab tuletisinstrumentide mõju ja hoiuse intressimäärade langemist minimaalselt 0% tasemeni.

Intressimäärade 100 baaspunkti tõusu mõju kontserni omakapitali väärtusele, diskonteerides varasid ja kohustusi nende eluea jooksul, oli 31.12.2020 seisuga 1 580 tuhat eurot ja 100 baaspunkti languse mõju 5 874 tuhat eurot, 31.12.2019 seisuga vastavalt 646 tuhat eurot ja 3 618 tuhat eurot. Intressimäärade languse positiivne mõju kontserni omakapitalile tuleneb sellest, et kontsern on sõlminud intressi miinimumtasemega laenulepinguid, millele baasintressimäärade langus mõju ei avalda. Arvestuslikult võrdub selliste laenude intressimäära muutmise tähtaeg nende lõpptähtajaga.

Intressiriski maandamine toimub läbi erinevates valuutades olevate intressiriskile avatud varade ja kohustiste tähtaegade vahe limiteerimise, varade ja kohustiste tähtajalise struktuuri ühtlustamise ja vajadusel intressimäära tuletisinstrumentide kasutamise.

Operatsiooniriski juhtimine

Operatsioonirisk on risk, mis tuleneb häiretest või puudustest kontserni infosüsteemides, personalis, protsessides või välistest teguritest, põhjustades kahju tekke või häire kontserni igapäevases äritegevuses. Operatsioonirisk hõlmab infosüsteemide riski, infoturberiski, vastavusriski (sh rahapesu ja terrorismi rahastamise risk), protsessiriski, personaliriski, juriidilist riski, füüsilise turbe riski, töökeskkonna riski, välisteguri riski ja vara hävimise riski. Kontsern lähtub operatsiooniriski juhtimisel kehtestatud operatsiooniriski poliitikast.

Operatsiooniriski käsitletakse ja juhitakse kontsernis kui eraldiseisvat riskijuhtimise valdkonda, milleks on eraldatud vajalik ressurss. Operatsiooniriski juhtimine on integreeritud kontserni igapäevasesse tegevusse ja eelkõige suunatud riski realiseerumist ennetavale ja kontrollivale tegevusele. Operatsiooniriski olemuse, mõju ja kontrolli vajaduse teadvustamine peab toimuma kontsernis iga töötaja tasandil. Olulisemate operatsiooniriski alamliikidega ning eraldiseisvalt juhitakse infoturbe- ning vastavusriske.

Operatsiooniriskide hindamine toimub kontsernis eelkõige kvalitatiivselt. Operatsiooniriski juhtumid registreeritakse juhtumite andmebaasis koos ilmnenud kahju suurusega. Kontsern jälgib operatsiooniriski kvantitatiivset dünaamikat, analüüsides vähemalt kvartaalselt peamisi riskiindikaatoreid. Operatsiooniriski peamiste riskiindikaatorite ja esinenud juhtumite kohta tehakse juhatusele regulaarseid kvartaliülevaateid. Kontsernis viiakse läbi regulaarset operatsiooniriski enesehindamist. Kontsern kasutab operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel baasmeetodit.

Varade ja kohustiste õiglane väärtus

Kontsern hindab nende finantsvarade ja -kohustiste õiglast väärtust, mida kontserni finantsseisundi aruandes ei kajastata õiglases väärtuses. Eelkõige on sellisteks finantsvaradeks, mida ei kajastata õiglases väärtuses, laenud ja nõuded klientidele ja finantskohustisteks hoiused.

Finantsvarade ja -kohustiste õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritakse rahavoogusid turuintressi alusel. Laenude turuintress on arvutatud kasutades kontsernis rakendatud viimase kuue kuu keskmist intressimäära enne bilansipäeva. Hoiuste õiglase väärtuse leidmisel diskonteeritakse olemasolevaid hoiuseid uutele kaasatavatele hoiustele pakutavate intressimääradega.

IFRS 13-s määratakse kindlaks õiglase väärtuse hindamistehnikate hierarhia, mis põhineb sellel, kas hindamistehnika sisendid on jälgitavad või mitte. Jälgitavad sisendid kajastavad sõltumatutest allikatest saadud turuandmeid, mittejälgitavad sisendid kajastavad oletusi turu kohta. Nende kahte liiki sisendite alusel on loodud järgmine õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia:

1. tase (korrigeerimata) noteeritud hinnad identsetele varadele või kohustistele aktiivsetel turgudel. See tase hõlmab noteeritud aktsiatega seotud väärtpabereid ja võlainstrumente börsidel, aga ka turuosaliste poolt noteeritud instrumente.

2. tase muud sisendid kui 1. tasemel sisalduvad noteeritud hinnad ja mis on vara või kohustise osas jälgitavad kas otse (st hindadena) või kaudselt (st on tuletatud hindadest). Sisendparameetrite (nt eurovõlakirjade intressikõver või vastaspoole krediidirisk) allikad on Bloomberg ja Reuters.

3. tase vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid).

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja -kohustuste õiglane väärtus on leitud vastavalt kolmanda taseme põhimõtetele, kus varade või kohustiste sisendid ei põhine jälgitavatel turuandmetel.

Laenude ja nõuete õiglane väärtus oli 31.12.2020 seisuga 0,4% suurem (2 700 tuhat eurot) bilansilisest väärtusest ja klientide hoiuste õiglane väärtus vastab nende bilansilisele väärtusele.

31.12.2019 seisuga oli laenude ja nõuete õiglane väärtus 0,2% suurem (993 tuhat eurot) bilansilisest väärtusest ja klientide hoiuste õiglane väärtus vastas nende bilansilisele väärtusele.

31.12.2020	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Õiglane väärtus	Bilansiline väärtus
Finantsvarad õiglases väärtuses
Võlainstrumendid õiglases väärtuses	3 011	-	-	3 011	3 011
muutustega läbi muu koondkasumi
Omakapitaliinstrumendid	67	13	-	80	80
Finantsvarad õiglases väärtuses kokku	3 078	13	-	3 091	3 091
Kinnisvarainvesteeringud	-	-	594	594	594
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses
Raha ja raha ekvivalendid	170 750	-	-	170 750	170 750
Laenud ja nõuded klientidele	-	-	673 293	673 293	670 593
sh eraisikud	-	-	368 739	368 739	365 666
sh juriidilised isikud	-	-	304 554	304 554	304 927
Muud finantsvarad	-	-	999	999	999
Finantsvarad korrigeeritud	170 750	-	674 292	845 042	842 342
soetusmaksumuses kokku
Finantskohustised korrigeeritud
soetusmaksumuses
Klientide hoiused ja saadud laenud	-	757 835	-	757 835	757 835
sh eraisikud	-	431 343	-	431 343	431 343
sh juriidilised isikud	-	326 492	-	326 492	326 492
sh krediidiasutused	-	-	-	-	-
Rendikohustised	-	-	1 018	1 018	1 018
Muud finantskohustised	-	-	1 509	1 509	1 509
Allutatud kohustised	-	-	7 064	7 064	7 064
Finantskohustised korrigeeritud	-	757 835	9 591	767 426	767 426
soetusmaksumuses kokku

31.12.2019	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Õiglane väärtus	Bilansiline väärtus
Finantsvarad õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi Võlainstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi	4 061	-	-	4 061	4 061
Omakapitaliinstrumendid	-	13	-	13	13
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi kokku	4 061	13	-	4 074	4 074
Kinnisvarainvesteeringud	-	-	594	594	594
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses
Raha ja raha ekvivalendid	122 295	-	-	122 295	122 295
Laenud ja nõuded klientidele	-	-	461 453	461 453	460 460
sh eraisikud	-	-	266 229	266 229	264 998
sh juriidilised isikud	-	-	195 224	195 224	195 462
Muud finantsvarad	-	-	1 263	1 263	1 263
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses kokku	122 295	-	462 716	585 011	584 018
Finantskohustised korrigeeritud soetusmaksumuses
Klientide hoiused ja saadud laenud	-	506 531	-	506 531	506 531
sh eraisikud	-	338 137	-	338 137	338 137
sh juriidilised isikud	-	165 693	-	165 693	165 693
sh krediidiasutused	-	2 701	-	2 701	2 701
Rendikohustised	-	-	1 725	1 725	1 725
Muud finantskohustised	-	-	3 462	3 462	3 462
Allutatud kohustised	-	-	7 064	7 064	7 064
Finantskohustised korrigeeritud soetusmaksumuses kokku	-	506 531	12 251	518 782	518 782

Kinnisvarainvesteeringud on kajastatud õiglases väärtuses vastavalt IFRS 13 õiglase väärtuse hierarhia kolmanda taseme põhimõtetele, lähtudes atesteeritud kinnisvarahindajate eksperthinnangutest. Eksperthinnangud põhinevad tulumeetodil, võrdlusmeetodil või kahe eelnimetatu kombineerimisel segameetodil.

Eksperthinnangud kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse leidmiseks põhinevad järgmisel:

• üüritulu: kasutatakse kehtivatest üürilepingutest tulenevaid hindu;
• vakantsus: kinnisvarainvesteeringute tegelik vakantsus, arvestades objektiga seotud riske;
• diskontomäär: arvutatakse kinnisvarainvesteeringuga seotud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) põhjal;
• kapitalisatsiooni määr: põhineb hinnangulisel tootlustasemel eeldatava hoiuperioodi lõpus, arvestades prognoositavat turuolukorda ja objektiga seotud riske.

Tulumeetod põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu. Väärtusena käsitletakse oodatava tulu nüüdisväärtust. Tulumeetodit rakendatakse tulutoova kinnisvara (rendiobjekt või rendiobjektina käsitletav) hindamiseks. Tulupõhised käsitlused on tulu kapitaliseerimine ja diskonteeritud rahavoo analüüs.

Võrdlusmeetod põhineb analüüsil, mille aluseks on hinnatava vara võrdlus sarnaste müüdud varadega. Võrdluse käigus selgitatakse välja erisused hinnatava vara ja sarnaste müüdud varade vahel ning selle põhjal korrigeeritakse müüdud varade hindu ja leitakse hinnatava vara väärtus. Mõnedes olukordades ei ole võimalik ainult ühe meetodi kasutamine ja meetodeid tuleb omavahel kombineerida. Hindaja kasutab hindamisel ühte kuni kolme hindamismeetodit (või nende kombinatsioone). Mitme meetodi rakendamisel saadakse tavaliselt mitu erinevat tulemust, mis kohandatakse hindamistulemuseks kaalumise teel.

31.12.2020	Õiglane väärtus	Üüritulu aastas	Keskmine üürihind eurot m2 kohta	Võimalik muutus üürihinnas	Maksimaalne mõju väärtusele
Hinnatud võrdlusmeetodil
-ärikondlik kinnisvara	381	25	6,21-7,95	7%	+/-7%
-elukondlik kinnisvara	213	11	5,8	5%	+/-5%
Investeeringud kokku	594	36

Ülevaate kasutatud hindamismetoodikast ja kinnisvarainvesteeringute jaotusest annab alljärgnev tabel.

31.12.2019	Õiglane väärtus	Üüritulu aastas	Keskmine üürihind eurot m2 kohta	Võimalik muutus üürihinnas	Maksimaalne mõju väärtusele
Hinnatud võrdlusmeetodil
-ärikondlik kinnisvara	381	25	6,21-7,95	7%	+/-7%
-elukondlik kinnisvara	213	11	5,8	5%	+/-5%
Investeeringud kokku	594	36

Lisa 3 Tütarettevõtted ja firmaväärtus

Mais 2017 omandas pank 100% Coop Finants AS aktsiatest eesmärgiga kasvatada oma turuosa tarbimislaenude segmendis. Tütarettevõtte soetusest tekkis firmaväärtus, mis sisaldab tekkinud sünergiat ja immateriaalset vara, mis ei ole eraldiseisvate varadena identifitseeritavad. Firmaväärtus hõlmab peamiselt omandatud ettevõtte kasumlikkusest, olulistest sünergiatest ja kombineeritud kulude säästust tekkivad efekti. Firmaväärtus on allokeeritud tarbimisfinantseerimise segmendile. Firmaväärtus seisuga 31.12.2020 oli 6 757 tuhat eurot (31.12.2019: 6 757). Seisudega 31.12.2020 ja 31.12.2019 viidi läbi firmaväärtuse kaetava väärtuse test. Kasutusväärtuse arvestus põhineb järgnevatel eeldustel:

• prognoosiperiood 6 aastat (2019: 6 aastat)
• prognoositav laenuportfellide mahu kasv 10-13% aastas (2019: 10-14%)
• netotulude kasv keskmiselt 10% aastas (2019: 10%)
• kulude kasv 9% aastas (2019: 8%)
• laenu allahindluste keskmine kahjususe määr 3,2-3,7% aastas (2019: 3,3-3,5%)
• diskontomäärana on kasutatud aktsionäride oodatavat tulumäära 15% (2019: 15%)
• terminaalväärtuse kasvumäärana on kasutatud 2% (2019: 2%)

Põhieelduste väärtuste kasutamisel tugines juhatus oma parimale hinnangule tõenäoliste ootuste osas. Kasutusväärtuse testi tulemusena ületab raha genereeriva üksuse kaetav väärtus tema bilansilist väärtust, mistõttu ei ole tehtud allahindlusi. Juhul, kui laenuportfelli kasvatada ei õnnestu, intressimäärad tarbimislaenude turul langevad samas kui majanduskeskkonna võimaliku halvenemise korral provisjonide kulud kasvavad ning lisaks ka tegevuskulud kasvavad, oleks vajalik firmaväärtuse allahindlus. Võtmenäitajate sensitiivsuse testimise eeldused, muude näitajate samaks jäädes, olid:

• laenuportfelli ja netointressitulu kasv kuni 2% (2019: 2%)
• kulude kasv 18% (2019: 18%)
• laenukahjumid 4,7% (2019: 4,2-5,2%)
• kapitali kulu ehk diskontomäär 15%

Lähtudes võimalike mõistlikke muutuste hinnangutest võtmenäitajatele, ei ole juhtkond tuvastanud olulisi põhjuseid, mis võiks viidata, et raha teeniva üksuse bilansiline väärtus ületaks tema tegelikku kaetavat väärtust.

Juunis 2017 omandas pank 49%-lise vähemusosaluse tütarettevõttes Krediidipank Finants AS, saades seeläbi 100% aktsiate omanikuks, tehingu summaks oli 2 058 tuhat eurot. 02.oktoobril 2017 andis AS Krediidipank Finants äritegevuse üle ettevõttele Coop Finants, äritegevus jätkub Coop Finants AS nime all.

Lisa 4 Tegevussegmendid

Tegevussegmentide raporteerimine vastab sisemiselt peamistele otsustajatele raporteerimise vormile. Segmentide kasumlikkuse mõõtmise aluseks on kasum enne tulumaksu. Peamiseks otsustajaks, kes on vastutav ressursside jaotuse ja segmentide tegevuse hindamise üle, on panga juhatus.

Kontsern jagab oma äritegevust segmentideks, lähtudes nii juriidilisest struktuurist kui ka panga sees täiendavast kliendipõhisest jaotusest. Juriidilise struktuuri järgi omab kontsern tarbimislaenude ning liisingu segmenti, mis pakuvad vastavalt tarbimislaene eraklientidele ning liisingutooteid nii eraklientidele kui ka ettevõtetele. Tarbimislaenude segment teenib intressitulusid laenude väljastamiselt ning teenustasutulusid järelmaksukaartide väljastamiselt. Liisingu segment teenib intressitulusid laenude väljastamiselt. 2019. aasta lõpus lisandus uue äriliinina kindlustusmaakler, mis teenib tulusid kindlustuslepingute vahendamiselt.

Panga kliendipõhisest jaotusest tulenevalt omab kontsern ettevõtete panganduse (juriidilised isikud) ja jaepanganduse (eraisikud) segmenti. Mõlemad segmendid pakuvad klientidele arveldustooteid ja laenutooteid ning kaasavad hoiuseid. Segmendid teenivad intressitulusid laenude väljastamiselt ning teenustasutulusid maksete ja pangakaartide tehingute vahendamiselt.

Segmendid on aluseks äritulemuste regulaarsel jälgimisel kontserni juhatuse ja nõukogu poolt ning segmentide kohta on kättesaadavad eraldiseisvad finantsandmed. Vastavalt kontserni struktuurile jaotab kontsern ettevõtete panganduse ja jaepanganduse segmendid veel detailsemalt ka laenude ning igapäevapanganduse äriliinideks (hoiused, arveldused). Kontsern kasutab äriliinide jaotust ka planeerimisel ja eelarvestamisel. Kontserni juhatus on määratud otsustajaks rahaliste eraldiste ja äritegevuse kasumlikkuse hindamise eest.

Segmendi poolt raporteeritud tulud koosnevad tuludest välistelt klientidelt ning täiendavalt intressitulust või intressikulust segmentide vaheliselt laenamiselt, mis toimub kontsernis kehtestatud sisemise raha hinna mudeli alusel ja mis on allolevates tabelites näidatud kui elimineerimine. Kontsernil ei ole ühtegi klienti, kelle tulu moodustaks rohkem kui 10% vastavast tululiigist. Intressitulud teenitakse Eestis. Teenustasutulude geograafiline jaotus on toodud lisas 6.

Kasum segmentide lõikes 2020, tuhandetes eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Eliminee rimine	Kokku
Intressitulud	12 221	8 705	12 156	3 281	2 072	-3 795	34 640
sh välimine tulu	11 173	7 928	12 156	3 281	102	0	34 640
sh sisemine tulu	1 048	777	0	0	1 970	-3 795	0
Intressikulud	-2 935	-3 206	-967	-1 100	-1 856	3 795	-6 269
Neto intressitulud	9 286	5 499	11 189	2 181	216	0	28 371
Teenustasutulud	567	1 392	1 565	133	30	0	3 687
Teenustasukulud	-403	-943	-234	-10	0	0	-1 590
Neto teenustasud	164	449	1 331	123	30	0	2 097
Muud tulud, neto	72	143	373	179	-146	0	621
Netotulud kokku	9 522	6 091	12 893	2 484	99	0	31 089
Tegevuskulud kokku	-4 430	-7 277	-4 159	-2 132	-798	0	-18 796
Kasum enne allahindlusi	5 092	-1 186	8 734	352	-699	0	12 293
Allahindluskulud	-1 494	322	-3 212	-305	-100	0	-4 789
Tulumaksukulu	-245	0	0	0	0	0	-245
Puhaskasum	3 353	-864	5 522	47	-799	0	7 259

*Muude all kajastuvad treasury, tütarettevõtted Martinoza, Prana Property ning Coop Kindlustusmaakler.

Varad ja kohustused seisuga 31.12.2020, miljonites eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Eliminee rimine	Kokku
Laenuportfell	272	263	66	84	182	-197	670
Muud varad	68	70	29	23	10	0	200
Varad kokku	340	333	95	107	192	-197	870
Kohustused kokku	303	295	85	95	191	-197	772

Teenustasutulude jagunemine

2020, tuhandetes eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud	Eliminee rimine	Kokku
Kaarditehingute tasud	196	482	691	0	0	0	1 369
Kaartide kuutasud	10	29	854	0	0	0	893
Kontode avamise ja haldamise tasud	102	656	0	0	0	0	758
Ülekandetasud	119	132	0	0	0	0	251
Tulu valuutatehingutelt	26	8	0	0	26	0	60
Muud teenustasutulud	114	85	20	133	4	0	356
Teenustasutulud kokku	567	1 392	1 565	133	30	0	3 687

Kasum segmentide lõikes 2019, tuhandetes eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Eliminee rimine	Kokku
Intressitulud	7 782	6 475	10 017	2 280	1 744	-2 720	25 578
sh välimine tulu	7 217	5 835	10 017	2 280	229	0	25 578
sh sisemine tulu	565	640	0	0	1 515	-2 720	0
Intressikulud	-2 010	-2 501	-867	-839	-1 392	2 720	-4 889
Neto intressitulud	5 772	3 974	9 150	1 441	352	0	20 689
Teenustasutulud	712	1 210	1 630	99	74	0	3 725
Teenustasukulud	-396	-686	-260	-11	0	0	-1 353
Neto teenustasud	316	524	1 370	88	74	0	2 372
Muud tulud, neto	121	141	360	114	-78	0	658
Netotulud kokku	6 209	4 639	10 880	1 643	348	0	23 719
Tegevuskulud kokku	-3 828	-6 295	-3 935	-1 626	-577	0	-16 261
Kasum enne allahindlusi	2 381	-1 656	6 945	17	-229	0	7 458
Allahindluskulud	-556	461	-1 600	-236	0	0	-1 931
Tulumaksukulu	5	-5	0	0	0	0	0
Puhaskasum	1 830	-1 200	5 345	-219	-229	0	5 527

*Muude all kajastuvad treasury, tütarettevõtted Martinoza, Prana Property ning Coop Kindlustusmaakler.

Varad ja kohustused seisuga 31.12.2019, miljonites eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud*	Eliminee rimine	Kokku
Laenuportfell	158	211	59	63	174	-205	460
Muud varad	43	51	26	18	13	0	151
Varad kokku	201	262	85	81	187	-205	611
Kohustused kokku	170	229	74	69	185	-205	522

Teenustasutulude jagunemine

2019, tuhandetes eurodes	Ärikliendi pangandus	Erakliendi pangandus	Tarbimis finantseeri mine	Liising	Muud	Eliminee rimine	Kokku
Kaarditehingute tasud	222	397	726	0	0	0	1 345
Kaartide kuutasud	1	40	865	0	0	0	906
Kontode avamise ja haldamise tasud	118	550	0	0	0	0	668
Ülekandetasud	223	131	0	0	0	0	354
Tulu valuutatehingutelt	99	14	0	0	33	0	146
Muud teenustasutulud	87	79	39	99	2	0	306
Teenustasutulud kokku	750	1 211	1 630	99	35	0	3 725

Lisa 5 Neto intressitulu

	2020	2019
Intressitulud efektiivse intressimäära meetodil:
Tarbimislaenud ja järelmaks	12 156	10 017
Laenud ettevõtetele	11 166	7 181
Laenud eraisikutele	7 928	5 836
Võlakirjad	100	225
Intressitulu kohustistelt	7	36
Muud varad	2	3
Muud samalaadsed intressitulud:
Liising	3 281	2 280
Intressitulud kokku	34 640	25 578
Klientide hoiused ja saadud laenud	-5 306	-4 140
Allutatud kohustused	-497	-458
Intressikulu varadelt	-448	-270
Rendikohustised	-18	-21
Intressikulud kokku	-6 269	-4 889
Neto intressitulu	28 371	20 689

Lisa 6 Neto teenustasutulu

	2020	2019
Kaarditehingute tasud	1 369	1 345
Kaartide kuutasud	893	906
Kontode avamise ja haldamise tasud	758	668
Ülekandetasud	251	354
Tulu valuutatehingutelt	60	146
Muud teenustasutulud	356	306
Teenustasutulud kokku	3 687	3 725
Kaarditehingute tasud	-1 128	-890
Ülekandetasud	-219	-233
Muud teenustasukulud	-243	-230
Teenustasukulud kokku	-1 590	-1 353
Neto teenustasutulu	2 097	2 372

1. aastal teenis kontsern 88% teenustasutuludest Eesti residentidelt ning 12% muude riikide residentidelt (valdav osa klientidest on EL riikide residendid). 2019. aastal teeniti 89% teenustasutuludest Eesti residentidelt ning 11% muude riikide residentidelt. Kõik teenustasutulud kajastatakse nende tekkimise hetkel.

Lisa 7 Tööjõukulud

	2020	2019
Töötasud	-8 287	-7 367
Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse	-2 798	-2 513
Kokku	-11 085	-9 880

Sotsiaalmaksu alla kuuluvad ka sissemaksed riiklikesse pensionifondidesse. Kontsernil ei ole õiguslikku ega faktilist kohustust teha lisaks sotsiaalmaksule pensioni- või muid sarnaseid makseid.

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020	94
--------------------------------------	----	--

Lisa 8 Tegevuskulud

	2020	2019
Turunduskulud	-945	-1 006
Lühiajalised rendikohustised	-239	-304
Infosüsteemide haldamine	-1 334	-889
Kontorikulud	-421	-435
Ostetud teenused	-430	-474
Tagatisfondi osamaksed	-364	-273
Koolituskulud ja lähetuskulud	-154	-179
Järelevalvetasu osamaksed	-142	-139
Juriidilised teenused, riigilõivud	-84	-79
Transpordikulud	-44	-58
Liikmemaksud	-30	-21
Kindlustus	-101	-44
Muud tegevuskulud	-752	-676
Kokku	-5 040	-4 577

Lisa 9 Raha ja raha ekvivalendid

	31.12.2020	31.12.2019
Sularaha	26 199	21 531
Kohustuslik reserv keskpangas *	6 111	3 893
Nõudmiseni hoiused keskpangas	130 589	94 019
Nõudmiseni hoiused krediidiasutustes ja teistes finantsasutustes	7 651	2 452
Tähtajalised hoiused krediidiasutustes *	200	400
Kokku	170 750	122 295

* Ei kuulu raha ja raha ekvivalentide koosseisu rahavoogude aruandes.

Tähtajalised hoiused krediidiasutustes on deponeeritud tehingute tagamiseks. Kohustuslik reserv keskpangas on minimaalne summa, mida pank peab hoidma keskpangas hoiuste kattevarana ning see summa ei ole vabalt kasutatav. Kohustusliku reservkapitali nõue seisuga 31.12.2020 oli 1% (31.12.2019: 1%) kõigist finantseerimisallikatest (klientide hoiused ja saadud laenud). Reservi nõuet täidetakse kuu keskmisena eurodes või keskpanga poolt eelnevalt aktsepteeritud välisfinantsvarades.

Lisa 10 Finantsinvesteeringud

	31.12.2020	31.12.2019
Valitsuste võlakirjad	1 249	1 398
Muude mittefinantsettevõtete võlakirjad	1 762	2 663
Võlainstrumendid kokku	3 011	4 061
Muude mittefinantsettevõtete aktsiad	80	13
Omakapitaliinstrumendid kokku	80	13
Finantsinvesteeringud kokku	3 091	4 074

Kõik võlainstrumendid ja omakapitaliinstrumendid summas 13 tuhat eurot kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande. Noteeritud omakapitaliinstrumendid summas 67 tuhat eurot kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande.

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020 95

Lisa 11 Laenud ja nõuded klientidele

	31.12.2020	31.12.2019
Nõuded eraisikutele kokku	370 649	268 329
sh tarbimislaenud	70 881	62 218
sh liisingfinantseerimine	37 307	26 424
sh eluasemelaen ja muud laenud	262 461	179 687
Nõuded juriidilistele isikutele kokku	308 687	197 471
sh liisingfinantseerimine	47 104	38 127
sh muud laenud ettevõtetele	261 583	159 344
Kokku nõuded	679 336	465 800
Laenude ja nõuete allahindlus	-8 743	-5 340
Kokku	670 593	460 460

Kapitalirendi nõuded	31.12.2020	31.12.2019
Liisingu brutoinvesteering saadaolevad rendimaksed, sh	92 399	71 070
kuni 1 aasta	28 829	23 180
1-2 aastat	19 219	13 420
2-3 aastat	18 197	12 939
3-4 aastat	15 523	11 890
4-5 aastat	10 576	9 515
üle 5 aasta	55	126
Tuleviku intressitulu	-7 480	-6 044
kuni 1 aasta	-2 980	-2 383
1-2 aastat	-2 096	-1 624
2-3 aastat	-1 398	-1 139
3-4 aastat	-758	-654
4-5 aastat	-247	-237
üle 5 aasta	-1	-7
Liisingu netoinvesteering *	84 919	65 026
kuni 1 aasta	25 849	20 797
1-2 aastat	17 123	11 796
2-3 aastat	16 799	11 800
3-4 aastat	14 765	11 236
4-5 aastat	10 329	9 278
üle 5 aasta	54	119

* kapitalirendi nõuete brutoinvesteering sisaldab tekkepõhist intressi summas 167 (31.12.2019: 142) tuhat eurot ja ajatatud lepingutasusid summas -675 (31.12.2019: -617) tuhat eurot.

Laenude allahindlused	31.12.2020	31.12.2019
Allahindluste saldo aruande perioodi alguses	-5 340	-3 838
Aruandeperioodi allahindlused	-4 851	-2 460
Aruandeperioodil bilansiväliseks viidud laenud tulenevalt nõuete müügist või mahakandmisest	1 448	958
Allahindluste saldo aruandeperioodi lõpus	-8 743	-5 340

Lisa 12 Muud finantsvarad ja muud varad

	31.12.2020	31.12.2019
Finantsvarad
Raha teel	0	443
Tagatisraha	300	314
Nõuded ostjate vastu	355	305
Muud finantsvarad	344	201
Finantsvarad kokku*	999	1 263
Muud varad
Lõpetamata arendusobjektid	2 344	2 489
Müügiks ostetud kinnisvara	4 119	4 060
Muu vara	271	207
Varad müügiks kokku	6 734	6 756
Finantsjärelevalve ettemakse	161	131
Arveldused maksuametiga	386	351
Muud ettemaksed	570	683
Muud varad kokku	1 117	1 165
Kinnisvarainvesteeringud	594	594
Kokku	9 444	9 778

*Finantsvarade krediidikvaliteet on hea ning ei ole indikatsioone väärtuse langusest.

Lisa 13 Kinnisvarainvesteeringud

	31.12.2020	31.12.2019
Jääkväärtus perioodi algul	594	904
Müüdud perioodi jooksul	0	-290
Õiglase väärtuse muutus	0	-20
Jääkväärtus perioodi lõpul	594	594
sh renditulu teenivad kinnisvarainvesteeringud	140	594

Lisa 14 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

	Kasutamis-õiguse esemeks olev vara	Maa ja ehitised	Muu materiaalne põhivara	Sisemised arendus kulud	Muu immateriaalne põhivara	Kokku
Saldo 31.12.2018
Soetusmaksumus	0	136	3 608	0	4 113	7 857
Kulum	0	-4	-1 275	0	-1 824	-3 103
Jääkmaksumus 31.12.2018	0	132	2 333	0	2 289	4 754
IFRS 16 esmane rakendamine	1 768	0	0	0	0	1 768
Jääkmaksumus 01.01.2019	1 768	132	2 333	0	2 289	6 522
Soetamine ja lisandumised	576	0	710	174	1 861	3 321
Rendilepingute lõpetamised	-96	0	0	0	0	-96
Mahakandmine jääkmaksumuses	0	0	-5	0	0	-5
Arvestatud kulum	-526	-3	-663	-3	-609	-1 804
Saldo 31.12.2019
Soetusmaksumus	2 248	136	4 105	174	5 942	12 605
Kulum	-526	-7	-1 730	-3	-2 401	-4 667
Jääkmaksumus 31.12.2019	1 722	129	2 375	171	3 541	7 938

Coop Pank majandusaasta aruanne 2020 97

	Kasutamisõiguse esemeks olev vara	Maa ja ehitised	Muu materiaalne põhivara	Sisemised arendus kulud	Muu immateriaalne põhivara	Kokku
Jääkmaksumus 31.12.2019	1 722	129	2 375	171	3 541	7 938
Soetamine ja lisandumised	52	0	827	1 366	1 972	4 217
Rendilepingute lõpetamised	-78	0	0	0	0	-78
Rendimaksete korrigeerimine	-65	0	0	0	0	-65
Müük jääkmaksumuses	0	0	-67	0	0	-67
Arvestatud kulum	-614	-3	-934	-132	-988	-2 671
Saldo 31.12.2020
Soetusmaksumus	2 157	136	4 639	1 540	7 717	16 189
Kulum	-1 140	-10	-2 438	-135	-3 192	-6 915
Jääkmaksumus 31.12.2020	1 017	126	2 201	1 405	4 525	9 274

Kasutamisõiguse esemeks olev vara sisaldab kinnisvara rendilepinguid. Maa ja ehitised sisaldab kontserni omandis olevaid kontoripindu. Muu materiaalne põhivara sisaldab arvuteid ja kontoritehnikat, mööblit, kontori renoveerimiseks tehtud kapitaliseeritud kulusid. Muu immateriaalne vara sisaldab litsentse ja sisseostetud arenduskulusid.

Lisa 15 Rendikohustised

Kontsern rendib erinevaid kontoriruume. Rendilepingud on tavaliselt tähtajaga kuni 5 aastat, kuid hõlmavad reeglina pikendamise ja lõpetamise võimalusi. Renditingimused lepitakse kokku iga lepingu baasil ja need võivad hõlmata mitmesuguseid erinevaid tingimusi. Alates 01.01.2019 IFRS 16 standardi rakendamisel kajastatakse rendilepinguid kasutusõiguse esemeks oleva varana ja kohutusena. Rendikohustiste tähtaegade analüüs on esitatud Lisas 2 likviidsusriski juhtimise osas.

	2020	2019
Algsaldo 01.01	1 725	1 768
Rahavood	-658	-516
Uued liisingud	29	569
Lõppenud liisingud	-78	-96
Lõppsaldo 31.12	1 018	1 725

Kontserni konsolideeritud koondkasumiaruandes on seoses rendilepingutega kajastatud järgmised summad:

	2020	2019
Intressikulu (kajastatud finantskulude all)	18	21
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all)	108	134
Väikese väärtusega rentidega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all)	32	27

Lisa 16 Klientide hoiused ja saadud laenud

	31.12.2020	31.12.2019
Eraisikud	431 343	338 137
Juriidilised isikud	326 492	165 693
Krediidiasutused	0	2 701
Kokku	757 835	506 531
Nõudmiseni hoiused	302 179	152 189
Tähtajalised hoiused	435 363	327 431
Emiteeritud võlainstrumendid	9 712	14 103
Sihtotstarbelised laenud	10 581	12 808
Kokku	757 835	506 531

Emiteeritud võlainstrumendid on noteerimata võlakirjad lõpptähtajaga 2021. aastal.

Pank sõlmis 2017. aastal Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) 10-aastase laenulepingu summas 8 miljonit eurot, mis võimaldab finantseerida väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Seisuga 31.12.2020 on laenu jääk 6,6 miljonit eurot. Ülejäänud sihtotstarbelised laenud on saadud Maaelu Edendamise Sihtasutuselt.

Lisa 17 Muud finantskohustised ja muud kohustised

	31.12.2020	31.12.2019
Finantskohustised
Raha teel	173	1 248
Võlgnevused hankijatele	409	368
Arveldused ühistutega	357	444
Muud finantskohustised	570	1 402
Muud finantskohustised kokku	1 509	3 462
Muud kohustised
Võlad töövõtjatele	1 812	1 640
Maksuvõlad	539	380
Eraldised	554	455
Ajatatud kohustised	364	112
Muud ettemaksed	421	174
Muud kohustised	1 226	408
Muud kohustised kokku	4 916	3 169
Kokku	6 425	6 631

Lisa 18 Allutatud kohustised

	Emiteerimise aasta	Intressimäär	Lunastustähtaeg	Summa
Allutatud võlakohustus	2017	6.75%	04.12.2027	5 000
Allutatud võlakohustus	2019	7.58%	29.03.2029	2 000
Kohustused seisuga 31.12.2019				7 000
Kohustused seisuga 31.12.2020				7 000
Tekkepõhine intressikohustus 31.12.2019				64
Arvestatud intressikulud 2020. aastal				497
Välja makstud intressikulud 2020. aastal				-497
Tekkepõhine intressikohustus 31.12.2020				64

Lisa 19 Omakapital

Tehingud aktsiatega	Aeg	Aktsiate arv	Aktsia hind eurodes	Aktsiakapital, tuhandetes eurodes	Ülekurss, tuhandetes eurodes
Aktsiakapital 31.12.2018		58 385 195		38 199	175
Tehing aktsiakapitali ja ülekursi vahel		0		175	-175
Aktsiakapitali sissemakse	Juuni 2019	3 834 650	1.05	4 026	0
Aktsiakapitali sissemakse	Dets. 2019	27 236 321	1.15	18 560	11 797
Aktsiakapital 31.12.2019		89 456 166		60 960	11 797
Aktsiakapitali sissemakse	Nov. 2020	1 167 700	0.73	796	264
Aktsiakapital 31.12.2020		90 623 866		61 756	12 061

1. aastal tõsteti panga aktsiakapitali kahel korral. Detsembris, 2019 viidi läbi aktsiate esmane avalik pakkumine ning aktsiad noteeriti börsil. 2020. aastal toimunud aktsiakapitali tõstmine oli seotud töötajate optsioonide realiseerimisega. Aktsiate eest tasuti täies ulatuses rahas. Seisuga 31.12.2020 on panga aktsiakapitali suuruseks 61 756 tuhat eurot, mis jaguneb 90 623 866 nimiväärtuseta lihtaktsiaks. Ühe nimiväärtuseta aktsia arvestuslikuks väärtuseks on 0,68 eurot (31.12.2019: 0,68).

Põhikirja järgi võib ilma põhikirja muutmata suurendada aktsiakapitali 160 miljoni euroni.

Pank väljastab juhatuse liikmetele, osakonnajuhtidele ning võtmetöötajatele aktsiaoptsioone. Optsiooni realiseerimise tähtaeg on kolm aastat ning optsiooni alusvaraks olevate aktsiate emiteerimine toimub aktsionäride iga-aastasel korralisel üldkoosolekul või realiseerimise tähtaja saabumisele lähedasel aktsionäride erakorralisel koosolekul. Väljastatud optsioonide reserv oli seisuga 31.12.2020 summas 142 tuhat eurot (31.12.2019: 226 tuhat). Vastavad kulud kasumiaruandes 2020. aastal olid 123 tuhat eurot (2019: 123 tuhat) ning 207 tuhat eurot kanti reservist ülekursi reale seoses optsioonide realiseerimisega. Optsioonide õiglase väärtuse arvutamisel kasutatakse Black-Scholes mudelit, mis kasutab sisenditena panga aktsia hinda, volatiilsust ning riskivaba intressimäära. Töötajatel ei ole õigust optsioonide summat rahas välja võtta. Optsioone ei saa vahetada, müüa, pantida või koormata. Optsioonid on päritavad. Optsioonileping aegub, kui töötaja lahkub ettevõttest enne optsioonide täitmise tähtaega, kuid nõukogu võib otsustada teisiti. Pank võib väljastada optsioone 2020. majandusaasta tulemuste eest. 2020. aastal realiseeriti optsioonid 1 167 700 aktsia ostuks hinnaga 0,7305 eurot aktsia kohta.

Tehingud optsioonidega	Optsioonide arv
Seisuga 31.12.2018	1 964 780
Väljastatud	70 000
Tühistatud	-20 000
Seisuga 31.12.2019	2 014 780
Väljastatud	895 000
Realiseeritud	-1 167 700
Tühistatud	-196 770
Seisuga 31.12.2020	1 545 310

Väljastamise aeg	Aegumistähtaeg	Aktsia hind	Optsioonide arv
Veebruar 2018	Mai 2021	0,7660	540 310
August 2018	September 2021	0,8057	90 000
Jaanuar 2019	Mai 2022	0,8420	70 000
Aprill 2020	Aprill 2023	1,0100	845 000
Kokku			1 545 310

Reservkapital on moodustatud vastavalt Äriseadustiku § 336 iga-aastaste kasumieraldistena minimaalselt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab minimaalselt 1/10 aktsiakapitalist. Kui reservkapital saavutab äriseadustikus ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Kohustuslikku reservkapitali võib aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Kohustuslikust reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid.

Lisa 20 Tingimuslikud kohustised

	31.12.2020	31.12.2019
Finantsgarantiid	10 545	4 161
Krediidiliinid ja arvelduskrediidid	65 691	38 414
Kokku	76 236	42 575

Kontsern rakendab tingimuslikele kohustistele oodatava krediidikahju mudelit, vt lisa 2. 2020. aastal arvestati bilansivälistelt tingimuslikelt kohustistelt allahindluse reserviks 99 tuhat eurot.

Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsioonide esitamisest ning vigade ilmnemisel määrata täiendavaid maksusummasid, intresse ning trahve. Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mille tulemusena võiks kontsernile tingimuslikult tekkida olulisi kohustusi täiendava maksustamise läbi.

Lisa 21 Kohtuvaidlused

1. aastal oli kohtutes menetluses kolm kontserni vastu (st kontserni ettevõte on kostja rollis) esitatud hagi. Ühe hagi puhul tehti kohtuotsus jaanuaris 2020, hagi ei rahuldatud, vastaspool kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse, kohus otsust teinud veel ei ole. Teise hagi nõuete summa on 17 tuhat eurot ning nõue rahuldati osaliselt summas 9 tuhat eurot. Kolmas hagi on seotud laenu tagatiseks võetud hoonestusõiguse vaidlustamisega (hüpoteegisumma 3 mln eurot).

31.12.2020 seisuga oli kohtumenetluste käigus kontserni erinevate ettevõtete kasuks välja mõistetud kokku 340 tuhat eurot, millele lisanduvad viivised. Samal ajal oli menetluses kontserni poolt esitatud hagisid (sh maksekäsud) kogusummas 322 tuhat eurot (2019.a. lõpu seisuga kogusummas 66 tuhat eurot), millele lisanduvad viivised. Nõuete peamiseks sisuks on erinevatest krediidilepingutest tulenevad nõuded klientide vastu. Krediidilepingutest tulenevad nõuded on hea perspektiiviga ja reeglina mõistetakse kohtu poolt täies ulatuses välja.

Lisa 22 Seotud osapooled

Seotud osapoolteks on:

• olulise mõjuga aktsionär ja tema kontserni kuuluvad ettevõtted;
• kontserni juhtkond, so emaettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmed, siseauditi üksuse juht ja nende poolt kontrollitavad ettevõtted;
• kontserni juhtkonnaga samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud ja nendega seotud ettevõtted.

Seotud osapooltele antud laenud ei erine intressimäärade osas teistele klientidele antud laenudest. Tehingud seotud osapooltega toimuvad hinnakirja alusel ja/või turuväärtuses. Suurima aktsionäriga Coop Investeeringud OÜ, kes omab 24,98% aktsiatest, tehinguid ei olnud.

Saldod	31.12.2020	31.12.2019
Aktsionärid:
Laenud	4	58
Hoiused	15 827	275
Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nendega seotud isikud ja ettevõtted:
Laenud	458	167
Hoiused	503	2 736
Aruandeperioodil ei ole seotud osapoolte nõudeid alla hinnatud.
Aktsionärid:
Aruandeperioodi intressikulu	19	1
Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nendega seotud isikud ja ettevõtted:
Aruandeperioodi intressitulu	22	3
Aruandeperioodi intressikulu	6	10
Muud müüdud kaubad ja teenused	4	2
Muud ostetud kaubad ja teenused	0	23
Tehingud	2020	2019

Juhatuse liikmetele tingimuslikult makstav maksimaalne lahkumiskompensatsioon on 237 tuhat eurot (31.12.2019: 175). Juhatuse liikmetele väljastatud aktsiaoptsioonide kohta on info esitatud lisas 19.

Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud 639 537

Lisa 23 Tava ja lahustatud kasum aktsia kohta

Leidmaks tava kasumit aktsia kohta, on emaettevõtte omanikele omistatud puhaskasum jagatud kaalutud keskmise aktsiate arvuga.

	31.12.2020	31.12.2019
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (tuh.eurodes)	7 259	5 527
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuh. aktsiates)	89 690	62 572
Tava kasum aktsia kohta (eurodes)	0,08	0,09
Korrigeerimised lahustatud kasumi aktsiate kohta arvutamisel aktsiaoptsioonid (tuhandetes aktsiates)	2 197	2 015
Kaalutud keskmine aktsiate arv, kasutatud lahustatud kasumi aktsia kohta arvutamisel (tuhandetes aktsiates)	91 887	64 587
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)	0,08	0,09

Lisa 24 Bilansipäevajärgsed sündmused

Tervisekriisi mõjud küll leevenesid ning majandus aktiveerus kolmandas ja neljandas kvartalis, kuid arvestades jätkuvalt kõrgeid nakatumisnäitajaid koos riigi poolsete lisandunud piirangutega, oleme valmis täiendavateks negatiivseteks muudatusteks majanduskeskkonnas. Jälgime jooksvalt mõju krediidiportfelli ja uusmüügi kvaliteedile. Samuti on turgu iseloomustamas teatud kliendisegmentides laenunõudluse langus, kuid jätkame kehtiva strateegia elluviimist pakkudes klientidele individuaalset lähenemist ja paindlikke lahendusi. Näeme, et muutuv majanduskeskkond ei avalda võrdset mõju kõigile sektoritele ja kliendisegmentidele, millega arvestame nii uusmüügis kui ka olemasoleva portfelli kvaliteedi hindamisel. Vajadusel oleme klientidele valmis pakkuma erinevaid leevendusmeetmeid.

Ärimahtude kasvu toetuseks ja kapitalibaasi tugevdamiseks emiteerib pank 2021. aasta märtsis allutatud võlakirju. Kogu võlakirjaprogrammi maht on vastavalt prospektile 20 miljonit eurot, mille raames on võimalik 12 kuu jooksul emiteerida võlakirju mitme seeriana. Esimese seeria mahuks on planeeritud 8 miljonit eurot suurendamise võimalusega kuni 10 miljoni euroni. Võlakirjad emiteeritakse intressimääraga 5,5% ning nende tähtaeg on 10 aastat. Võlakirjad kaasatakse panga teise taseme omavahendite koosseisu.

Lisa 25 Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruanded

Emaettevõtte kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne

	2020	2019
Intressitulud efektiivse intressimäära meetodil	23 765	16 905
Intressi- ja sarnased kulud	-6 272	-4 892
Neto intressitulu	17 493	12 013
Teenustasutulud	1 993	1 998
Teenustasukulud	-1 366	-1 105
Neto teenustasutulu	627	893
Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt	7	11
Nõuete menetlemine	109	149
Muud tulud	1 014	604
Netotulem õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt	-183	7
Muud tulud, neto	947	771
Tööjõukulud	-9 603	-8 683
Tegevuskulud	-3 873	-3 342
Põhivara kulum	-2 249	-1 549
Tegevuskulud kokku	-15 725	-13 574
	3 342	103
Kasum enne allahindlusi
Allahindluste kulu	-1 314	-381
Kasum / kahjum enne tulumaksu	2 028	-278
Tulumaksu kulu	-245	0
Aruandeperioodi puhaskasum / puhaskahjum	1 783	-278
Muu koondkasum / koondkahjum
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	-19	155
Aruandeperioodi koondkasum / koondkahjum	1 764	-123

Emaettevõtte finantsseisundi aruanne

	31.12.2020	31.12.2019
Varad
Raha ja raha ekvivalendid	170 677	122 256
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	3 011	4 061
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi	67	0
kasumiaruande
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi	13	13
Laenud ja nõuded klientidele	652 218	447 016
Investeeringud tütarettevõtetesse	16 317	16 046
Muud finantsvarad	521	845
Muud varad	875	793
Kinnisvarainvesteeringud	213	213
Kasutamisõiguse esemeks olev vara	1 017	1 722
Materiaalsed põhivarad	2 275	2 418
Immateriaalsed põhivarad	3 746	2 123
Varad kokku	850 950	597 506
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud	760 115	508 455
Rendikohustised	1 018	1 725
Muud finantskohustised	980	1 594
Muud kohustised	2 835	2 470
Allutatud kohustised	7 064	7 064
Kohustised kokku	772 012	521 308
Omakapital
Aktsiakapital	61 756	60 960
Ülekurss	12 061	11 797
Kohustuslik reservkapital	2 802	2 526
Jaotamata kasum	2 195	688
Muud reservid	124	227
Omakapital kokku	78 938	76 198
Kohustised ja omakapital kokku	850 950	597 506

Emaettevõtte rahavoogude aruanne

	2020	2019
Rahavood äritegevusest
Saadud intressid ja muud samalaadsed tulud	23 154	16 509
Makstud intressid	-5 680	-4 089
Saadud teenustasud	1 993	1 998
Makstud teenustasud	-1 366	-1 105
Muud saadud tulud	1 130	778
Makstud tööjõukulud	-9 356	-8 491
Makstud muud tegevuskulud	-3 873	-3 342
Makstud tulumaks	-137	0
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustuste muutust	5 865	2 258
Äritegevusega seotud varade muutus:
Laenunõuded klientidele	-205 888	-126 359
Keskpangas oleva kohustusliku reservli muutus	-2 218	-1 151
Muud varad	558	-943
Äritegevusega seotud kohustuste muutus:
Klientide hoiuste ja saadud laenude muutus	251 068	121 066
Muud kohustused	-569	-556
Neto rahavood äritegevusest	48 816	-5 685
Rahavood investeerimistegevusest
Soetatud põhivara	-3 166	-1 895
Müüdud põhivara	50	0
Müüdud ja lunastatud võlakirjainvesteeringud	782	4 999
Tütarettevõtte aktsiakapitali suurendamine	-271	-340
Tütarettevõtte likvideerimine	0	264
Kokku rahavood investeerimistegevusest	-2 605	3 028
Rahavood finantseerimistegevusest
Aktsiakapitali sissemakse	853	34 383
Allutatud võlakirjade emiteerimine	0	2 000
Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed	-658	-516
Kokku rahavood finantseerimistegevusest	195	35 867
Valuutakursi muutuste mõju raha ja raha ekvivalentidele Raha ja raha ekvivalentide muutus	-3 46 403	-7 33 203
Raha ja -ekvivalendid perioodi alguses	117 963	84 760
Raha ja -ekvivalendid perioodi lõpus	164 366	117 963
Raha ja raha ekvivalentide jääk koosneb:	164 366	117 963
Sularaha	26 199	21 531
Nõudmiseni hoiused keskpankades	130 589	94 019
Nõudmiseni ja lühikese tähtajaga hoiused krediidiasutustes	7 578	2 413

Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne

	Aktsia kapital	Üle kurss	Kohustuslik reservkapital	Muud reservid	Ümberhindl usreserv	Jaotamata kasum	Omakapital kokku
Omakapital seisuga 31.12.2018	38 199	175	2 288	103	-154	1 204	41 815
Aktsiakapitali suurendamine ülekursi arvelt	175	-175	0	0	0	0	0
Aktsiakapitali sissemaksmine	22 586	11 797	0	0	0	0	34 383
Muutus reservides	0	0	238	0	0	-238	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	123	0	0	123
Puhaskasum	0	0	0	0	0	-278	-278
Muu koondkasum	0	0	0	0	155	0	155
Koondkasum kokku	0	0	0	0	155	-278	-123
Omakapital seisuga 31.12.2019	60 960	11 797	2 526	226	1	688	76 198
Aktsiakapitali sissemaksmine	796	264	0	-207	0	0	853
Muutus reservides	0	0	276	0	0	-276	0
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	123	0	0	123
Puhaskasum	0	0	0	0	0	1 783	1 783
Muu koondkasum	0	0	0	0	-19	0	-19
Koondkasum kokku	0	0	0	0	-19	1 783	1 764
Omakapital seisuga 31.12.2020	61 756	12 061	2 802	142	-18	2 195	78 938

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus	-16 317
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus, arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	34 946
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2020	97 567

Juhatuse kinnitus

Coop Pank AS 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes esitatud andmed ja lisainformatsioon on toene ning terviklik, esitatud andmetest ja informatsioonist ei ale valja jaetud midagi, mis mojutaks nende sisu voi tahendust. Konsolideeritud raamatupidamise aruanne kajastab oigesti ja oiglaselt kontserni finantsseisundit. majandustulemust ja rahavoogusid.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on jargitud Rahvusvahelise Finantsaruandluse Standardite satestatud pohimotteid nii nagu need on vastu voetud Euroopa Liidus ja viidatud Eesti raamatupidamise seaduse paragrahvis 17. Kaesolev Coop Pank AS 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne vastab Eesti Vabariigi seaduste nouetele. Konsolideerimisgrupp on jatkuvalt tegutsev.

Coop Pank AS 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne esitatakse aktsionaride uldkoosolekule kinnitamiseks aprillis 2021. Eelmine, 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne, kinnitati aktsionaride uldkoosolekul 28.05.2020.

�---� --------===-----

juhatuse Margus Rink esimees

Kedil6h\$

juhatuse liige

Arko Kurtmann juhatuse liige

juhatuse liige

Rasmus Heinla juhatuse liige

16 03 2021

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Coop Pank AS-i aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Meie arvamus

Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Coop Pank AS-i (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 16. märtsil 2021 esitatud täiendava aruandega.

Mida me auditeerisime

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

• konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020;
• konsolideeritud kasumiaruannet ja muud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta

kohta; ja

● konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid

ja muud selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas "Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga".

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Oleme Ettevõttest ja Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.

Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt.

Meie poolt perioodi 1. jaanuar 2020 - 31. detsember 2020 jooksul Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on avalikustatud tegevusaruandes.

Ülevaade meie auditist

Kokkuvõte

Kontserni auditi olulisus on 975 tuhat eurot, mis on määratud kui ligikaudu 1% Kontserni netovaradest.

Eesti PwC viis läbi täismahus auditi või konkreetsete bilansi- ja kasumiaruande kirjete auditi Kontserni kõigi ettevõtete osas, kattes kogu Kontserni konsolideeritud varad ja tulud

Oodatav krediidikahjum klientidele antud laenudelt ja nõuetelt.

Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.

Olulisus

Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.

Kontserni auditi olulisus	975 tuhat eurot.
Kuidas me selle määrasime	Ligikaudu 1% Kontserni netovaradest.
Rakendatud olulisuse kriteeriumi põhjendus	Arvutasime olulisuse lähtudes netovaradest, kuna Kontsern on kiires kasvufaasis. Seetõttu oli Kontserni tulemuslikkuse hindamise võtmemõõdikuks netovarade maht, mida kasutatakse investorite, regulaatorite ja teiste huvigruppide poolt. Valisime 1%, mis on kooskõlas selle võtmemõõdiku jaoks kasutatavate kvantitatiivsete määradega.

Peamised auditi teemad

Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.

teemaga oma auditis
Hindasime, kas Kontserni arvestuspõhimõtted klientidele antud laenude ja nõuete väärtuse languse osas on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (IFRS).
Hindasime allahindluse arvestuse alusandmete ja arvutustega seotud kontrollimehhanismide
ülesehitust ja tõhusust, sealhulgas:
• klientide krediidireitingute üle vaatamine ja kinnitamine; • tagatiste väärtuste üle vaatamine ja
uuendamine; klientide regulaarsed ülevaatused.
Viisime läbi detailsed auditi protseduurid järgmistes valdkondades:
ECL arvutustes kasutatud alusandmete täielikkuse ja korrektsuse testimine; IFRS 9 metodoloogiast tulenevate oluliste sisendite korrektne kasutamine ECL arvutustes;

• krediidiriski olulise suurenemise kriteeriumite hindamine ja laenude klassifitseerimine faasi 1, 2 või 3;
• ECL arvutamise mudelite koostamisel asjakohaste arvestuspõhimõtete ja modelleerimise eelduste hindamine;
• ECL mudelis kasutatavate olulisemate parameetrite modelleerimine ja arvutamine, sealhulgas maksejõuetuse tõenäosus (PD), kahjumäär maksejõuetuse korral (LGD) ja laenu suurus maksejõuetuse hetkel (EAD);
• makromajanduslike indikaatorite valik ja tulevikku vaatava informatsiooni kaasamine ECL mudelisse;
• eelpool nimetatud indikaatorite usaldusväärne prognoosimine tulevikuperioodideks kolme erineva stsenaariumi puhuks (baasstsenaarium, positiivne ja negatiivne stsenaarium) ning erinevate stsenaariumite tõenäosuste hindamine; ja
• ECL-i prognoosimine faas 3 laenudele (individuaalne hindamine).
• 12 kuu ja kogu eluea ECL arvutuste korrektsus ning vastavus IFRS 9 metodoloogiale ECL arvutustes;
• laenude faasidesse määramisel kasutatud alusandmete korrektsus ja täielikkus (sealhulgas olulise krediidiriski suurenemise ning kohustuse täitmata jätmise definitsioon);
• krediidireitingute sisemine määramine, mis on sisendiks ECL mudelitele;
• tagatisi käsitleva informatsiooni ja nende väärtuste õigsus laenusüsteemis, mis on sisendiks ECL mudelile; ja
• faas 3 laenude nimekirja täielikkus ja nende ECL arvutamine.

Hindasime oluliste ECL mudeli sisenditeks olevate juhtkonnapoolsete eelduste mõistlikkust, nagu näiteks erinevate stsenaariumite osakaalud, hinnangud äriklientide laenude hetke PD osas, oluliste makromajanduslike prognooside osas.

Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse

Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Kontsern tegutseb.

Antud eesmärgi saavutamiseks teostasime täismahus auditi Kontserni järgmiste üksuste finantsaruannete osas, tingituna nende suurusest ja riski tasemest: Coop Pank AS (Eesti), Coop Finants AS (Eesti) ja Coop Liising AS (Eesti). Lisaks teostasime ka eraldiseisvad auditiprotseduurid aktsiaselts Martinoza (Eesti), Coop Kindlustusmaakler AS (Eesti) ja SIA Prana Property (Läti) olulisemate bilansi ja kasumiaruannete kirjete osas.

Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimise korrektsust ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid eelpool mainitud eraldiseisvate auditiprotseduuridega kaetud Kontserni ettevõtete osas, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärtkajastamiste puudumises. Kirjeldav informatsioon Kontserni struktuuri osas on esitatud aastaaruande Lisas 1.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab Tegevusaruannet, Hea Ühingujuhtimise Tava aruannet, Sotsiaalset vastutust, Juhatuse kinnitust ja Tulude jaotust vastavalt EMTA klassifikaatoritele, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:

• tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;
• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
• hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.

Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta

Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood

Meid määrati esmakordselt Coop Pank AS-i audiitoriks 22. aprillil 2014, 31. detsembril 2014 lõppenud majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt vahepealsetel aastatel toimunud konkurssidele ja aktsionäride otsustele; meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood Ettevõttele kui avaliku huvi üksusele on kokku 7 aastat. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi Coop Pank AS-i audiitorina pikendada kuni 31.detsembril 2033 lõppeva majandusaastani.

AS PricewaterhouseCoopers

Tiit Raimla Evelin Lindvers Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 287 Vandeaudiitor, litsents nr 622

1. märts 2021 Tallinn, Eesti

Kasumi jaotamise ettepanek

Coop Pank AS juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2020. aasta kontserni kasum summas 7 259 tuhat eurot jaotada järgnevalt:

• 1. kanda 363 tuhat eurot kohustuslikku reservkapitali;
• 1. lisada 6 896 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumile.

Tulude jaotus vastavalt EMTA klassifikaatoritele

Nimetus	Tegevusala EMTAK järgi	Kood	Müügitulu (eurodes)
Finantstegevus	Krediidiasutused (soolo)	64191	26 705 423
Finantstegevus	Krediidiasutused (konsolideeritud)	64191	38 948 948

Panga kontaktid 669 0966

klienditugi@cooppank.ee www.cooppank.ee