Baltika

Quarterly Report • Feb 26, 2021

AS BALTIKA

2020. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne

Ärinimi AS Baltika

Äriregistri kood 10144415

Juriidiline aadress Valukoja 10, Tallinn 11415, Eesti

Telefon +372 630 2700 E-mail baltika@baltikagroup.com Interneti koduleht www.baltikagroup.com

Põhitegevusala Moerõivabrändide loomine, arendamine ja müügi korraldamine

Audiitor AS PricewaterhouseCoopers

Majandusaasta 01.01.2020 - 31.12.2020 Aruandeperiood 01.01.2020 – 31.12.2020

Grupi lühiiseloomustus 3
Tegevusaruanne 4
Juhatuse kinnitus tegevusaruandele 11
	Raamatupidamise vahearuanne 12
	Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 13
	Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumiaruanne 14
	Konsolideeritud rahavoogude aruanne 15
	Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 16
	Raamatupidamise vahearuande lisad 17
LISA 1	Raamatupidamise vahearuande koostamisel kasutatud põhimõtted 17
LISA 2	Finantsriskid 17
LISA 3	Raha ja raha ekvivalendid 21
LISA 4	Nõuded ostjatele ja muud nõuded 21
LISA 5	Varud 21
LISA 6	Materiaalne põhivara 22
LISA 7	Immateriaalne põhivara 22
LISA 8	Rendilepingud 23
LISA 9	Võlakohustused 24
LISA 10	Võlad hankijatele ja muud kohustused 25
LISA 11	Eraldised 26
LISA 12	Omakapital 26
LISA 13	Segmendid 27
LISA 14	Müügitulu 29
LISA 15	Müüdud kaupade kulu 29
LISA 16	Turustuskulud 30
LISA 17	Üldhalduskulud 30
LISA 18	Muud äritulud ja –kulud 30
LISA 19	Finantskulud 31
LISA 20 Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta 31
LISA 21 Seotud osapooled 31
	AS Baltika nõukogu 33
AS Baltika juhatus 34

GRUPI LÜHIISELOOMUSTUS

Baltika Grupp, mille emaettevõte on AS Baltika, tegeleb rahvusvahelise rõivakaubandusega. Baltika Grupp arendab ja opereerib rõivabrände: Monton, Baltman ja Ivo Nikkolo. Baltika kasutab ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, hankeahela juhtimise, logistika ja hulgi- ning jaekaubanduse.

AS Baltika aktsiad on noteeritud Tallinna Börsil, mis kuulub börsikontserni NASDAQ.

Grupi töötajate arv seisuga 31. detsember 2020 oli 277 (31. detsember 2019: 529).

Grupi emaettevõte asub ja on registreeritud Eestis, aadressil Valukoja 10, Tallinn.

Gruppi kuuluvad järgmised äriühingud:

		Osalus	Osalus
Asukohamaa	Tegevusala	31.12.2020	31.12.2019
Eesti	Mitte aktiivne	100%	100%
Eesti	Jaekaubandus	100%	100%
Läti	Jaekaubandus	100%	100%
Leedu	Jaekaubandus	100%	100%
Soome	Likvideeritud	0%	100%
Rootsi	Likvideeritud	0%	100%
Eesti	Likvideeritud	0%	100%

1Osalus läbi tütarettevõtte.

TEGEVUSARUANNE

BALTIKA AUDITEERIMATA MAJANDUSTULEMUSED, NELJAS KVARTAL JA 12 KUUD 2020

Baltika Grupp lõpetas neljanda kvartali 1 352 tuhande euro suuruse puhaskahjumiga. Eelmise aasta sama perioodi kahjum oli 2 609 tuhat eurot. Vaatamata COVID-19 teisele lainele paranesid kvartali tulemused 1 257 tuhande euro võrra aastate võrdluses seoses Baltika Grupi tugeva fookusega püsikulude vähendamiseks, mille tulemusena vähenesid turustus- ja üldhalduskulud 2 406 tuhande euro võrra. Koos ühekordsete kuludega: 230 tuhande euro suuruse reservi moodustamisega 2021 suletavate poodide tarvis ja edasilükkunud tulumaksu reservi vähenemine 140 tuhande euro võrra, lõpetas Baltika aasta 377 tuhande euro suuruse puhaskahjumiga.

Grupi neljanda kvartali müügitulu oli 3 978 tuhat eurot, vähenedes 61% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Jaemüük vähenes neljandas kvartalis 63% ja kuigi e-poel oli üks bränd vähem, kasvas müük 9%. Peamine põhjus müükide languses oli COVID-19 teine laine ja Lätis ning Leedus juba novembrist kehtinud piirangud ja täielik poodide sulgemine alates detsembri keskpaigast. Äriklientide müük langes seoses strateegilise otsusega väljuda sellest müügikanalist.

Kvartali brutokasum oli 2 222 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 51% ehk 2 303 tuhande euro võrra (4 kv 2019: 4 525 tuhat eurot). Ettevõtte brutokasumi marginaal oli kolmandas kvartalis 55,9%, mis on 11,3 protsendipunkti võrra kõrgem eelmise aasta neljanda kvartali marginaalist (4 kv 2019: 44,6%). Brutokasumi vähenemine on tingitud müügitulu vähenemisest. Positiivne brutomarginaali kasv on tingitud sellest et Baltika Grupp müüs suuremas proportsioonis täishinnaga uusi tooteid ja vähem allahindluses tooteid.

Grupi turustus- ja üldhalduskulud olid neljandas kvartalis 2 983 tuhat eurot, vähenedes 45% ehk 2 406 tuhat eurot võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Üle 70% vähenenud kuludest on seotud jaeturu kulude vähenemisega. Need ei vähenenud mitte ainult seoses poodide sulgemisega, vaid ka kuludest poe kohta ja turu kontori ja tugiteenuste kuludest. Turustus- ja üldhalduskulude järjepidev ning oluline vähendamine on üks osa Baltika Grupi käimasolevast restruktureerimisplaanist, mille tulemusena on peakontori turustus- ja üldhalduskulud vähenenud 601 tuhande euro võrra. Kooskõlas restruktureerimisplaaniga on Baltika Grupi peakontori töötajate arv kvartaliga vähenenud veelgi 22 inimese võrra (aasta kokku 67 inimest).

Brutokasum 12 kuu 2020 kokkuvõttes oli 9 676 tuhat eurot, eelmise aasta sama perioodi summa oli 19 191 tuhat eurot (vähenemine 50%) ja suurim vähenemine oli teises kvartalis kui enamus poed olid osa perioodist suletud seoses COVID-19 pandeemiaga. Neljanda kvartali tulemus ei ole olnud nii halb, kuna Baltika suurim turg Eesti on olnud avatud. Baltika turustus- ja üldhalduskulud olid 12 kuu kokkuvõttes 14,587 tuhat eurot, vähenedes 34% ehk 7 673 tuhat eurot, millest 31% tuli teisest kvartalist kui enamus poed olid mingi perioodi suletud seoses COVID-19 levikuga ja 61% tuli teisest poolaastast, kus see on peamiselt restruktureerimisplaani tulemus. Muu äritulu oli neljas kvartalis kokku summas 5 442 tuhat eurot, mis on peamiselt seotud 4 585 tuhande euro ulatuses 19. juunil 2020 kinnitatud saneerimiskavast tulenevat võlausaldajate nõuete ümberkujundamisest tekkinud äritulu ja 1 320 tuhande euro ulatuses 2019. a lõpu seisuga moodustatud tootmishoonete rendilepingutest tuleneva vara kasutusõiguse allahindluse tagasi keeramisega. Neljas kvartal sisaldab kulude reservi, mis on tehtud 2021 suletavate poodide tarbeks. Aasta finantskulud olid summas 761 tuhat eurot ja tulumaksukulu 147 tuhat eurot seoses edasilükkunud tulumaksu reservi muutusega summas 140 tuhat eurot. Aasta puhaskahjum oli 377 tuhat eurot (eelmise aasta sama perioodi võrreldav summa oli 5 909 tuhat eurot).

Seisuga 31 detsember 2020 on Baltika Grupp seoses varude positsiooni hoolikale juhtimisele, KJK Fund Sicav-SIF'ilt, läbi oma valdusettevõtte, saadud laenule summas 2 550 tuhat eurot ja kulude vähendamistele, säilitanud kolmanda kvartali lõpus saavutatud finantsilise stabiilsuse vaatamata COVID-19 teisele lainele. Baltika lõpetas aasta 1 467 tuhande euroga raha ja raha ekvivalentidena, kasutamata panga arvelduskrediiti (3 000 tuhat eurose limiidiga). Baltika jätkab strateegia elluviimist – arendab kaasaegseid kvaliteetseid tooteid oma ainsas allesjäävast naistemoe brändis Ivo Nikkolo, mis saab olema osaliselt kättesaadav kevad-suvi 2021 ja täielikult sügis-talvest. Rohkem rõhku hakatakse panema aksessuaaridele, kus lai valik kvaliteetseid tooteid on saadaval juba kevad-suvest ja avatakse ka üks eraldiseisev ainult aksessuaaride pood juba 2021 aasta kevadel. Teine fookus on jätkata uute koostöö partnerite otsimist e-müükide suurendamiseks.

Kvartaliaruande avalikustamiseni toimunud perioodi olulisemad sündmused

• Alates 01.10.2020 on ettevõtte uus registrijärgne aadress ning tegelik asukoht Valukoja 10, 11415 Tallinn, Eesti Vabariik.
• Seoses Soome jaeturult väljumisega ja Grupi struktuuri korrastamisega otsustati alustada tütarettevõtte OY Baltinia AB likvideerimist ning selleks esitati Helsingi maakohtule ettevõtte pankrotiavaldus, mille alusel kohus 30. juunil 2020 alustas pankrotimenetlust. Kohus otsustas 8. oktoobril, et pankrot on raugenud.
• AS Baltika Nõukogu otsustas 20. oktoobril 2020 toimunud koosolekul nimetada uuteks auditikomitee liikmeteks Maigi Pärnik-Pernik ja Marin Käärik-Anton.
• COVID-19 pandeemiaga kaasnenud kaubandussektori drastilise languse tõttu oli Baltika tütarettevõte Baltman OÜ sunnitud sulgema novembris 2020 Ivo Nikkolo brändi esinduspoe Tallinna vanalinnas Suur-Karja tänaval. Baltman OÜ ei pidanud uues majanduslikus olukorras võimalikuks tasuda poe pinna eest üüri, mis ületas Tallinna vanalinna keskmist üürihinda pea neli korda.
• Läti valitsus kuulutas riigis 9. novembril 2020 välja eriolukorra ja vastavalt sellekohastele piirangutele olid Baltika poed selles riigis alates 14. novembrist suletud nädalavahetuseti. Täielik sulgemine rakendus alates 19. detsembrist 2020.
• Leedu valitsus kuulutas 7. novembril 2020 välja liikumispiirangud ja suurendas piiranguid sulgedes kõik poed va. toidupoed alates 16 detsember 2020.
• Baltika Grupi Nõukogu valis AS Baltika juhatuse liikmeks Triinu Tarkini, kelle volitused algasid 1. detsembrist 2020 ja kehtivad 3 aastat.
• AS Baltika sõlmis KJK Fund Sicav-SIF´iga ja tema valdusettevõttega 30. detsembril 2020 laenulepingute muudatused, millega muudeti kogu saneerimisjärgselt alles jäänud laenusumma, uus laenusumma ja kolmandalt osapoolelt ostetud kohustus kogusummas 3 931 tuhat eurot allutatud laenuks, mis ei kanna intressi ja on tagasimaksmistähtajata.
• AS Baltika aktsionärid võtsid 19. jaanuaril 2021 vastu järgmised otsused: kiita heaks aktsiaoptsiooni andmine AS Baltika juhatuse liikmele Flavio Perinile, välistada aktsionäride märkimise eesõigus optsioonilepingust tulenevate AS Baltika kohustuste täitmiseks emiteeritavate aktsiate osas ja muuta põhikirja selliselt, et aktsiakapitali saab suurendada kuni 5% võrra optsioonilepingu jaoks.
• Veebruaris esitas Kalaport OÜ Baltman OÜ vastu hagiavalduse, nõudes 70 140 euro suuruse üürivõla ja viiviste tasumist. Baltman OÜ hinnangul on üüri nõue Kalaport OÜ esitatud ulatuses põhjendamatu ning jääb ka kohtumenetluses seisukohale, et üürileping on käesolevaks hetkeks lõppenud ja üürivõlgnevust Kalaport OÜ esitatud ulatuses ei eksisteeri.

MÜÜGITULU

Baltika neljanda kvartali müügitulu oli 3 978 tuhat eurot, vähenedes 61% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Jaemüük vähenes 63% kui Covid-19 teine laine Balti riikidesse jõudis ja külastatavus oktoobri lõpust langema hakkas. Läti poed olid nädalavahetuseti suletud 14. novembrist ja täielikult 19. detsembrist. Leedu poed olid täielikult suletud 16. detsembrist. E-pood müügitulu samal ajal suurenes 9%, mis on seotud platvormidega koostöö alustamisega ja Läti ning Leedu füüsilise poe konkurentsi puudumises kvartali lõpus.

Müügitulu tegevusala lõikes

Tuhat eurot	4 kv 2020	4 kv 2019	+/-	12k 2020	12k 2019	+/-
Jaemüük	3 400	9 294	-63%	16 995	35 566	-52%
Äriklientide müük	-23	229	-110%	245	1 656	-85%
E-poe müük	592	542	9%	2 153	2 067	4%
Muu	9	74	-88%	87	341	-74%
Kokku	3 978	10 139	-61%	19 480	39 630	-51%

Poed ja müügipinnad

1. detsember 2020 seisuga oli Grupil 61 poodi. Neljandas kvartalis vähenes poodide arv 11 võrra. Baltika sulges neljandas kvartalis 5 poodi Eestis ja 6 Leedus.

Poed turgude lõikes

	31.12.2020	31.12.2019	Keskmise pinna muutus*
Eesti	25	33	-6%
Leedu	20	29	-10%
Läti	16	19	-9%
Soome	0	1	-68%
Poed kokku	61	82
Müügipind kokku, m2	14 869	16 467	-10%

*keskmise pinna muutus võtab arvesse ka renoveerimiseks suletud või piirangute tõttu kinni oldud aega

Jaemüük

Neljanda kvartali jaemüük oli 3 400 tuhat eurot, vähenedes 63% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Jaemüük turgude lõikes

Tuhat eurot		4 kv 2020 4 kv 2019	+/-	Osatähtsus	12k 2020	12k 2019	+/-	Osatähtsus
Eesti	1 916	4 159	-54%	56%	8 401	16 704	-50%	49%
Leedu	770	2 722	-72%	23%	4 611	9 711	-53%	27%
Läti	714	2 368	-70%	21%	3 945	8 948	-56%	23%
Soome	0	45	-100%	0%	38	203	-81%	0%
Kokku	3 400	9 294	-63%	100%	16 995	35 566	-52%	100%

Eesti kui riik kus ei suletud poode, oli müükide langus 54%. Kuigi Leedu poed suleti alles 16. detsembril, siis liikumispiirangud algasid juba 7. novembrist ja müügid vähenesid 72%, samas kui Lätis, kus toimus osaline poodide sulgemine 14. novembrist ja tõielik 19. detsembrist, vähenesid müügid 70%.

	4 kv 2020	4 kv 2019	+/-	12k 2020	12k 2019	+/-
Eesti	99	199	-50%	120	187	-36%
Leedu	66	167	-60%	90	148	-39%
Läti	100	217	-54%	116	194	-41%
Soome	0	79	-100%	54	92	-41%
Kokku	89	191	-53%	109	175	-38%

Müügiefektiivsus turgude lõikes (müük m² kohta kuus, EUR)

Brändid

Suurima osatähtsuse moodustab endiselt peavoolu bränd Monton, mille müügitulu neljandas kvartalis moodustas 75% jaemüügist. Montoni neljanda kvartali müügitulu oli 2 539 tuhat eurot, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 48%. Kahe mainstream brändi (Monton ja Mosaic) kogumüügitulu langes neljandas kvartalis 65% ehk 4 647 tuhat eurot.

Ivo Nikkoli ja Baltmani neljanda kvartali müügid langesid 61% ja 57% vastavalt. Mosaic ja Bastion müügitulu kadumine on seotud brändi sulgemisotsusega, mis on üks osa Baltika Grupi käimasolevast restruktureerimisplaanist.

Tuhat eurot	4 kv 2020	4 kv 2019	+/-	Osatähtsus	12k 2020	12k 2019	+/-	Osatähtsus
Monton	2 539	4 843	-48%	75%	11 977	16 554	-28%	66%
Mosaic	0	2 343	-100%	0%	941	10 396	-91%	5%
Baltman	403	1 025	-61%	12%	2 272	3 823	-41%	12%
Ivo Nikkolo	459	1 066	-57%	14%	2 285	3 794	-40%	13%
Bastion	0	17	-100%	0%	806	999	-19%	4%
Muud	0	0	0%	0%	0	0	0%	0%
Kokku	3 400	9 294	-63%	100%	18 280	35 566	-49%	100%

Jaemüük brändide lõikes

Müük teistes kanalites

Baltika Grupi e-poe Andmorefashion.com neljanda kvartali müügitulu kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9 % ja oli 592 tuhat eurot. Neljandat kvartalit kirjeldab väikseim keskmine allahindlus müügihinnast kui keskmine allahindlus oli 41%. Keskmine allahindlus novembris oli 34%, mis on madalaim allahindlus aastal 2020. Selle tulemusena oli neljas kvartal Andmorefashion.com jaoks kõige kasumlikum kvartal kuna brutokasum kasvas 44% peale (10 protsendi punkti parem eelmisest parimast tulemusest teises kvartalis). Detsembris oli oodatavalt suurem allahindlus kui müüdi rohkem allahinnatud tooteid, aga see oli vastav ootusele kuna määr tõuseb aktiivses allahindlusperioodis. Võrreldes 2019 aastagaei olnud neljas kvartal kõige suurema müügikasvuga, küll aga kasvas kõige rohkem teenitud kasum, olles 9% võrra kõrgem teisest kvartalist. Kuust kuusse kasvasid neljandas kvartalis iga kuu nii müügid kui kasum. Kõige suurema müügitulu osakaaluga oli Monton, samas on see üks madalama keskmise ostukorviga bränd 81,59 euroga, võrreldes Ivo Nikkoga (115,51 eurot). Neljas kvartal tähendas koostöö algust mitme e-poe ja otsingumootoriga, kuigi nende kanalite kaudu teenitud tulu oli veel marginaalne, kuna peamine rõhk läks tehnilisele teostusele ja kontrollimisele. Kokkuvõttes moodustas nende kanalite kaudu tehtud müük kõigest 2% kogumüügist (võrdluseks kasvas jaanuaris 2021 see näitaja 7% peale). Kõige suurem oli müügitulu Eestis, mis moodustas ligikaudu 56% kogu epoe müügitulust, järgnesid Läti ja Leedu vastavalt 19%-ga ja 18%-ga.

Äriklientide müügitulu oli neljandas kvartalis -23 tuhat eurot, kui viimane klient tagastas tooteid. Baltika Grupp ei tegele alates 2021 algusest B2B klientide müügiga.

ÄRITEGEVUSE KULUD JA KASUM

Kvartali brutokasum oli 2 222 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2 303 tuhande euro võrra (4 kv 2019: 4 525 tuhat eurot). Ettevõtte brutokasumi marginaal oli neljandas kvartalis 55,9%, mis on 11,3 protsendipunkti võrra kõrgem eelmise aasta neljanda kvartali marginaalist (4 kv 2019: 44,6%). Brutomarginaali kasv on tingitud sellest et Baltika Grupp müüs odavama sisseostu hinnaga kaupa neljandas kvartalis (st. kõrgem sisseostu marginaal) ja selleks ajaks kui anti rohkem allahindlusi detsembri lõpus olid kaks turgu oma poed sulgenud ja sellega vähenes allahindlusega müüdud kauba osakaal.

Grupi turustus- ja üldhalduskulud olid neljandas kvartalis 2 983 tuhat eurot, vähenedes 45% ehk 2 406 tuhat eurot võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Üle 70% vähenenud kuludest on seotud jaeturu kulude vähenemisega. Need ei vähenenud mitte ainult seoses poodide vähenemisega vaid ka kuludest poe kohta ja turu kontori ja tugiteenuste kuludest. Neljas kvartal sisaldab ka riigi abi kevadise Covid-19 laine toetuseks Leedus. Turustus- ja üldhalduskulude järjepidev ning oluline vähendamine on üks osa Baltika Grupi käimasolevast restruktureerimisplaanist, mille tulemusena on peakontori turustus- ja üldhalduskulud vähenenud 601 tuhande euro võrra.

12 kuu kokkuvõttes olid Grupi turustus- ja üldhalduskulud 14 587 tuhat eurot vähenedes 7 673 tuhat eurot võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2 571 tuhat eurot ehk 38% vähenemisest oli tingitud Baltika peakontori püsikulude vähenemisega.

Muud neto ärikulud olid neljandas kvartalis 318 tuhat eurot. Enamus sellest summast moodustas 230 tuhande euro suurune moodustatud reserv 2021 suletavate poodide kulude tarbeks. Ärikahjumiks kujunes 1,079 tuhat eurot, eelmise aasta samal perioodil oli ärikahjum 2,282 tuhat eurot.

Neto finantskulu oli kvartalis 126 tuhat eurot, mis on 195 tuhat eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Finantskulu vähenemine on seotud saneermiskavast tulenevate võlausaldajate intressikandvate võlakohustuste ümberkujundamisest seoses saneerimismenetlusega.

Tulumaksukulu oli neljandas kvartalis 147 tuhat eurot. Sellest summast tegelik maksukulu on 7 tuhat eurot. 140 tuhat eurot on seotud muutusega hinnangus kui palju Grupp plaanid kasutada Leedus järgmise 5 aasta jooksul kogu maksukahjumitest, mis on summas 315 tuhat eurot.

Kvartali puhaskahjumiks kujunes 1 352 tuhat eurot, võrreldava perioodi tulemus oli puhaskahjum 2 609 tuhat eurot, seega paranes tulemus 1 257 tuhande euro võrra. 12 kuu puhaskahjumiks kujunes 377 tuhat eurot, võrreldava perioodi eelmise aasta puhaskahjum oli 5 909 tuhat eurot.

FINANTSSEISUND

Seisuga 31 detsember 2020 on Baltika Grupi raha ja raha ekvivalendid saldo 1 427 tuhat eurot (264 tuhat eurot seisuga 31 detsember 2019). See näitab ettevõtte finantsilist stabiilsust kuna samal ajal pole Baltika kasutanud oma arvelduskrediiti 3 000 tuhande eurose limiidiga.

Seisuga 31. detsember 2020 olid Baltika Grupi nõuded ostjatele ja muud nõuded 318 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta lõpuga võrreldes 303 tuhande euro võrra. Vähenemine on seotud sellega et Baltika väljub järk-järguliselt äriklientide müügikanalist kooskõlas Baltika Grupi kestva restruktureerimisplaaniga.

Kvartali lõpu seisuga olid Grupi varud kokku 3 467 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta lõpuga võrreldes 4 177 tuhande euro võrra. Suurim vähenemine tuleb valmistoodangu ja ostetud kaubad müügiks arvel summas 3 406 tuhat eurot. Baltika Grupp on võtnud proaktiivse positstiooni praeguses muutlikkus turusituatsioonis ja veendunud et ei toimuks varude üleostmist, seda enam et planeeritult vähendatakse poodide arvu.

Põhivara soetati neljandas kvartalis 214 tuhande euro eest ja kulum oli 155 tuhat eurot. Põhivara jääkväärtus on võrreldes eelmise aasta lõpuga vähenenud 404 tuhande euro võrra ja oli 1 815 tuhat eurot.

Vara kasutusõigus oli seisuga 31 detsember 2020 9 216 tuhat eurot. Varad on vähenenud 8 563 tuhande euro võrra võrreldes aasta lõpuga, sealjuures 5 252 tuhande euro võrra seoses kulumiga, 3 706 tuhande euro võrra vähenesid lepingud, millest enamus on seotud tootmishoonete rendilepingute lõppemisega läbi restruktureerimise ja uute lepingute summas 1 713 tuhat eurot.

1. detsember 2020 oli kogu võlakohustus 10 341 tuhat eurot, mis tähendab koos arvelduskrediidi muutusega võlakohustuste vähenemist võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (31.12.2019: 19 988 tuhat eurot) 9 657 tuhande euro võrra. Grupi võlakohustuste vähenemine on peamiselt seotud saneerimiskavast tulenevate võlausaldajate nõuete ümberkujundamisega, millega seoses vähendati Eestis asunud tootmisüksuste vara rendikohustustust. Teine põhjus on see, et seisuga 31 detsember 2020 ei kasuta Baltika oma arvelduskrediiti (990 tuhat eurot oli kasutuses eelmise aasta lõpus).

Seisuga 31. detsember 2020 oli ettevõtte omakapital 2 712 tuhat eurot. Kuigi allutatud laen vähenes saneerimise protsessis koos teiste kohustustega, siis koos uute summadega mis on allokeeritud allutatud laenuks, on aasta lõpu reservide summa 3 931 tuhat eurot.

Neljanda kvartali äritegevuse rahavoog oli 1 674 tuhat eurot (4 kv 2019: 3 541 tuhat eurot) kuna sisse osteti limiteeritult uut kaupa. Investeerimistegevusse panustati neljandas kvartalis 214 tuhat eurot. Finantseerimistegevuse rahavoog näitab 1 103 tuhat eurot kulu (poodide rent). Grupi neljanda kvartali rahavoog kokku oli 341 tuhat eurot (4 kv 2019: 62tuhat eurot).

Grupi netovõlg (intressi kandvad võlakohustused miinus raha ja raha ekvivalendid) oli 31. detsember 2020 seisuga 10 820 tuhat eurot, mis on 8 914 tuhande euro võrra väiksem kui eelmise aasta lõpus. Netovõla vähenemine on peamiselt seotud saneerimiskavast tulenevate võlausaldajate nõuete ümberkujundamisega. Netovõla suhe omakapitali seisuga 31. detsember 2020 oli 329% (31.12.2019: 616%). Võrreldes aastalõpu seisuga on netovõla ja omakapitali suhe paranenud. Grupi likviidsuskordaja on 12 kuu jooksul (31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019) paranenud 0,76-lt 0,86-le lühiajaliste kohustiste vähenemise tõttu.

PERSONAL

Baltika Grupis töötas 2020. aasta 31. detsembri seisuga 277 inimest, mis on 104 inimese võrra vähem kui 30. septembril 2020 (381), sealhulgas jaekaubanduses 225 (30.09.2020: 307) ning peakontoris koos logistikakeskusega 52 (30.09.2020: 74) inimest.

Baltika Grupi töötajatele arvestati 12 kuuga töötasusid summas 6 198 tuhat eurot (12 kuud 2019: 10 555 tuhat eurot). Nõukogu ja juhatuse liikmetele arvestatud tasud ulatusid 290 tuhande euroni (12 kuud 2019: 497 tuhat eurot). 2019. aasta juhatuse liikmete töötasud sisaldavad Meelis Milderile makstud lahkumishüvitist summas 198 tuhat eurot.

GRUPI PÕHILISED ARVNÄITAJAD (IV KVARTAL JA 12 KUUD 2020)

	4 kv 2020	4 kv 2019	4 kv 2018	4 kv 2017	4 kv 2016
Müügitulu (EUR tuh.)	3 978	10 139	12 281	12 969	12 704
Jaemüük (EUR tuh.)	3 400	9 294	11 160	11 626	11 413
Jaemüügi osatähtsus müügituludes	85,5%	91,7%	90,9%	89,6%	89,8%
Brutorentaablus	55,9%	44,6%	51,9%	54,9%	51,8%
EBITDA (EUR tuh.)	459	786	-1151	1418	1123
Puhaskasum (EUR tuh.)	-1 352	- 2 609	-1472	920	620
EBITDA marginaal	11,5%	7,7%	-9,4%	10,9%	8,8%
Ärirentaablus	-27,1%	-22,5%	-11,6%	8,6%	6,3%
Maksueelse kasumi rentaablus	-30,3%	-25,7%	-12,8%	7,4%	4,9%
Puhasrentaablus	-34,0%	-25,7%	-12,0%	7,1%	4,9%
	12 kuud ja	12 kuud ja	12 kuud ja	12 kuud ja	12 kuud ja
Müügitegevuse arvnäitajad	31.12.2020	31.12.2019	31.12.2018	31.12.2017	31.12.2016
Müügitulu (EUR tuh.)	19 480	39 630	44 691	47 459	46 993
Jaemüük (EUR tuh.)	16 995	35 566	38 416	39 476	39 678
Jaemüügi osatähtsus müügituludes	87,2%	89,7%	86,0%	83,2%	84,4%
Ekspordi osatähtsus müügituludes	49,0%	54,3%	55,1%	56,1%	56,4%
Poodide arv jaevõrgus	61	82	94	95	95
Poodide arv	61	82	117	128	128
Jae müügipind (m2) (perioodi lõpp)	14 869	16 467	17 758	17 741	17 161
Töötajate arv (perioodi lõpp)	277	529	975	1 018	1 049
Brutorentaablus	49,7%	48,4%	49,9%	49,9%	50,0%
EBITDA (EUR tuh.)	6 549	3 806	-1 609	1 875	2 004
Puhaskasum (EUR tuh.)	-377	- 5 908	-5 119	58	177
EBITDA marginaal	33,6%	9,6%	-3,6%	4,0%	4,3%
Ärirentaablus	2,7%	-11,4%	-6,0%	1,3%	1,5%

1. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (tuhandetes eurodes, auditeerimata)

Maksueelse kasumi rentaablus Puhasrentaablus Varude käibekordaja	-1,2% -1,9% 3,14	-14,9% -14,9% 2,02	-7,2% -7,0% 2,07	0,2% 0,1% 2,15	0,4% 0,4% 2,17
Muud suhtarvud	12 kuud ja 31.12.2020	12 kuud ja 31.12.2019	12 kuud ja 31.12.2018	12 kuud ja 31.12.2017	12 kuud ja 31.12.2016
Likviidsuskordaja	0,86	0,75	0,90	1,80	1,10
Netovõla ja omakapitali suhe	329,0%	616,0%	12785,0%	115,1%	133,2%
Omakapitali tootlus	-31,3%	3408,7%	-138,0%	1,3%	3,8%
Koguvarade tootlus	-1,48%	-21,39%	-28,20%	0,30%	0,90%

Suhtarvude valemid

EBITDA = Ärikasum−amortisatsioon ja põhivara mahakandmine EBITDA marginaal = EBITDA÷Müügitulu Brutorentaablus = (Müügitulu−Müüdud kaupade kulu)÷Müügitulu Ärirentaablus = Ärikasum÷Müügitulu Maksueelse kasumi rentaablus = Kasum enne tulumaksu÷Müügitulu Puhasrentaablus = Puhaskasum (emaettevõtja osa) ÷Müügitulu Likviidsuskordaja = Käibevara÷Lühiajalised kohustused Varude käibekordaja = Müüdud kaupade kulu÷Keskmised varud* Netovõla ja omakapitali suhe = (Intressi kandvad võlakohustused−raha ekvivalendid) ÷Omakapital Omakapitali tootlus = Puhaskasum÷Keskmine omakapital* Koguvarade tootlus = Puhaskasum÷Keskmised koguvarad*

*12 kuu keskmine

AKTSIA HIND JA KÄIVE

JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE

Juhatus kinnitab, et tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate aruandeperioodi jooksul toimunud olulistest sündmustest ning nende mõjust lühendatud raamatupidamisaruandele, sisaldab majandusaasta järelejäänud perioodi peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust ning kajastab olulise tähtsusega tehinguid seotud osapooltega.

_____________________________ Flavio Perini Juhatuse esimees, tegevjuht 26. veebruar 2021

_____________________________

Triinu Tarkin Juhatuse liige, finantsjuht 26. veebruar 2021

RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

JUHATUSE DEKLARATSIOON

Juhatus kinnitab lehekülgedel 12-32 toodud AS Baltika 2020. aasta neljanda kvartali ja kaheteistkümne kuu raamatupidamise vahearuande koostamise õigsust ja täielikkust.

Juhatus kinnitab, et:

• 1. vahearuande koostamisel kasutatavad raamatupidamise arvestuspõhimõtted ning teabe esitusviis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt;
• 1. vahearuanne annab õige ja õiglase ülevaate emaettevõtte ja konsolideerimisse kaasatud äriühingute kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist, majandustulemustest ning rahavoogudest;
• 1. grupp on jätkuvalt tegutsev.

_____________________________

Flavio Perini Juhatuse esimees, tegevjuht 26. veebruar 2021

_____________________________

Triinu Tarkin Juhatuse liige, finantsjuht 26. veebruar 2021

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
	Lisa	31.12.2020	31.12.2019
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	3	1 427	264
Nõuded ostjatele ja muud nõuded	4	318	621
Varud	5	3 467	7 644
Müügiootel põhivara		0	28
Käibevara kokku		5 212	8 557
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksuvara		140	281
Muu pikaajaline vara	4	111	222
Materiaalne põhivara	6	1 218	1 683
Vara kasutusõigus	8	9 199	16 040
Immateriaalne põhivara	7	597	536
Põhivara kokku		11 255	18 762
VARA KOKKU		16 477	27 319
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused	9	252	1 731
Rendikohustis	8	3 127	5 383
Võlad hankijatele ja muud kohustused	10,11	3 019	4 118
Lühiajalised kohustused kokku		6 398	11 232
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused	9	874	488
Rendikohustis	8	6 493	12 396
Pikaajalised kohustused kokku		7 367	12 884
KOHUSTUSED KOKKU		13 765	24 116
OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses	12	5 408	5 408
Reservid	12	3 931	4 045
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (-kahjum)		-6 250	-341
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)		- 377	-5 909
OMAKAPITAL KOKKU		2 712	3 203
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU		16 477	27 319

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA KOONDKASUMIARUANNE

	Lisa	4 kv 2020	4 kv 2019	12k 2020	12k 2019
Müügitulu	13,14	3 978	10 138	19 480	39 630
Kliendiboonuste eraldis	11,14	250	81	250	81
Müügitulu peale kliendiboonuste eraldist		4 228	10 219	19 730	39 711
Müüdud kaupade kulu	15	-2 006	-5 694	-10 054	-20 520
Brutokasum		2 222	4 525	9 676	19 191
Turustuskulud	16	-2 575	-4 745	-12 234	-19 588
Üldhalduskulud	17	-408	-644	-2 353	-2 672
Muud äritulud (-kulud)	18	-318	-1 418	5 442	-1 443
Ärikasum (-kahjum)		-1 079	-2 282	531	-4 512
Finantskulud	19	-126	-321	-761	-1 391
Kasum (-kahjum) enne maksustamist		-1 205	-2 603	-230	-5 903
Tulumaks		-147	-6	-147	-6
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)		-1 352	-2 609	-377	-5 909
Tava puhaskahjum aktsia kohta, EUR aruandeperioodi puhaskahjumist	20	-0.02	-0,05	-0,007	-0,16
Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta, EUR aruandeperioodi puhaskahjumist	20	-0,02	-0,05	-0,007	-0,16

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

	Lisa	4 kv 2020	4 kv 2019	12k 2020	12k 2019
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (-kahjum)		-1 079	-2 282	531	-4 512
Korrigeerimised:
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ning
väärtuse langus	15-17	1 291	3 046	4 400	8 289
Kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest		-46	-157	2	-153
Muud mitterahalised korrigeerimised		0	106	-3 444	-184
Muutused käibekapitalis:
Nõuded ostjatele ja muud nõuded saldo muutus	4	-27	272	414	264
Varude saldo muutus	5	1 888	3 015	4 177	3 292
Võlad hankijatele ja muud kohustused saldo
muutus	10	-364	-359	-1 099	-1 833
Makstud intressid ja muud finantskulud		-16	-100	-120	-346
Rahavood äritegevusest kokku		1 647	3 541	4 861	4 817
Rahavood investeerimistegevusest
Põhivara soetamine	6, 7	-214	-190	-503	-749
Põhivara müük		10	257	43	267
Rahavood investeerimistegevusest kokku		-204	67	-460	-482
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud	9	0	0	3 550	3 000
Laenude tagasimaksed	9	0	-208	-116	-3 732
Arvelduskrediidi saldo muutus	9	0	-1 665	-957	-1 344
Makstud kapitalirendimaksed	8	-1	28	-1	0
Rendikohustuse tagasimaksed, põhiosa	8	-1 027	-1 481	-5 096	-5 741
Rendikohustuse tagasimaksed, intress	8	-74	-220	-618	-837
Makstud vahetusvõlakirjade eest	8	0	0	0	-845
Saadud uute aktsiate väljastamisest	11	0	0	0	5 000
Rahavood finantseerimisest kokku		-1 102	-3 546	-3 238	-4 499
Rahavood kokku		341	62	1 163	-164
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	3	1 086	202	264	428
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	3	1 427	264	1 427	264
Raha ja raha ekvivalentide muutus		341	62	1 163	-164

*Muud mitterahalised kohandused on seotud allutatud laenu restruktureerimisega

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

	Aktsiakapital	Ülekurss	Reservid	Jaotamata kasum	Kokku
Saldo 31.12.2018	4 079	0	1 107	-5 119	67
Aruandeperioodi puhaskahjum	0	0	0	-5 909	-5 909
Kokku aruandeperioodi koondkahjum	0	0	0	-5 909	-5 909
Aktsia nimiväärtuse vähendamine	-3 671	0	-1 107	4 778	0
Muud reservid	0	0	4 045	0	4 045
Aktsiakapitali suurendamine	5 000	0	0	0	5 000
Saldo 31.12.2019	5 408	0	4 045	-6 250	3 203
Aruandeperioodi puhaskahjum	0	0	0	-377	-377
Kokku aruandeperioodi koondkahjum	0	0	0	-377	-377
Allutatud laenu suurendamine	0	0	3 111	0	3 111
Allutatud laenu vähendamine	0	0	-3 225	0	-3 225
Saldo 31.12.2020	5 408	0	3 931	-6 627	2 712

RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD

LISA 1 Raamatupidamise vahearuande koostamisel kasutatud põhimõtted

Baltika Grupp, mille emaettevõte on AS Baltika, on rahvusvaheline rõivakaubandusgrupp, mis arendab ja opereerib rõivabrände: Monton, Baltman ja Ivo Nikkolo. Baltika kasutab ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, hankeahela juhtimise, logistika ja hulgi-, frantsiisi- ning jaekaubanduse. AS Baltika aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil. AS Baltika suuraktsionär ja ainus, kellele kuulub üle 20% aktsiatest (lisa 12), on KJK Fund Sicav-SIF (ING Luxembourg S.A kontol).

1. aasta 31. detsembri seisuga koostatud Grupi konsolideeritud lühendatud neljanda kvartali raamatupidamise vahearuanne on kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga IAS 34 "Vahearuandlus" nagu see on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Vahearuannet tuleks lugeda koos Grupi viimase avalikustatud 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta aruandega, mis on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). Vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestusmeetodeid ja -põhimõtteid nagu Grupi 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta aruandes.

Käesolev vahearuanne on koostatud tuhandetes eurodes, kui ei ole viidatud teisiti.

Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt ning sisaldab ainult Grupi konsolideeritud aruandeid ja ei sisalda kogu informatsiooni, mis on vajalik raamatupidamise aastaaruande esitamiseks.

LISA 2 Finantsriskid

Oma igapäevases tegevuses puutub Grupp kokku erinevate riskidega, mille juhtimine on oluline ning lahutamatu osa ettevõtte äritegevusest. Ettevõtte võime identifitseerida, mõõta ning kontrollida erinevaid riske on oluliseks sisendiks kogu Grupi kasumlikkusele. Risk on Grupi juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest. Peamisteks riskifaktoriteks on tururisk (sh valuutarisk, intressirisk ja hinnarisk), krediidirisk, likviidsusrisk ja tegevusrisk. Emaettevõtte juhatuse hinnangul on kõik riskid Grupi jaoks olulised. Grupp kasutab teatavate riskide maandamiseks jaehindade reguleerimise võimalust, kulubaasi vähendamist ning vajadusel ka grupisiseste tehingute ümberstruktureerimist.

Grupi riskijuhtimise aluseks on Nasdaq Tallinna börsi, Finantsinspektsiooni ja teiste regulatiivsete organite poolt seatud nõuded, üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisstandardite ja hea tava järgimine ning ettevõtte sisemised regulatsioonid ja riskipoliitikad. Riskide juhtimine üldisel tasandil sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ning kontrollimist. Peamine roll riskide juhtimisel ja riskiprotseduuride kinnitamisel on Emaettevõtte juhatusel. Emaettevõtte nõukogu teostab järelevalvet juhatuse riskide maandamiseks võetud meetmete üle.

Tururisk

Valuutarisk

1. ja 2019. aastal toimusid müügid eurodes. Grupi valuutarisk on seotud välisvaluutas teostatavate ostudega. Valdav osa toodangu jaoks vajaminevast põhimaterjalist ostetakse Euroopa Liidust ja valmistoodangut väljastpoolt Euroopa Liitu. Olulisemad ostuvaluutad on EUR (euro) ja USD (USA dollar).

Grupi tulemusi mõjutab välisvaluuta kursside kõikumine euro suhtes. Aruandeperioodi keskmiste valuutakursside muutuse mõju euro suhtes oli järgmine:

Keskmised kursid	4 kv 2020	4 kv 2019
USD (USA dollar)	2,03%	-5,91%

Muutused bilansipäeva valuutakurssides euro suhtes olid järgmised:

Bilansipäeva kursid (31.12.2020; 31.12.2019)

USD (USA dollar)	8,23%
------------------	-------

Raha ja selle ekvivalendid (Lisa 3), nõuded ostjatele (Lisa 4) ning võlakohustused (Lisa 9) on eurodes ja seetõttu ei ole valuutariskile avatud. Võlad hankijatele (Lisa 10) on ka välisvaluutas ning seetõttu valuutariskile avatud.

Juhatus jälgib valuutakursside kõikumist pidevalt ning hindab, kas kursside muutused ületavad Grupi sätestatud riskitaluvuse määra. Riski vähendamiseks kasutatakse võimalusel välisvaluutas fikseeritud nõuete laekumisest saadavaid vahendeid samas valuutas fikseeritud kohustuste tasumiseks.

Intressirisk

Kuna Grupi raha ja raha ekvivalendid on hoiustatud fikseeritud intressimääraga ja Grupil puuduvad muud olulised intressi kandvad varad, ei mõjuta turu intressimäärade muutus Grupi tulusid ega äritegevuse rahavoogu.

Grupi rahavoo intressirisk on peamiselt seotud lühiajaliste ja pikaajaliste võlakohustustega, mis kannavad ujuvat intressimäära. Intressirisk on eelkõige seotud Euribor-i või Eonia võimaliku kõikumisega ja pankade keskmiste intressimäärade muutumisega. Grupi riskimarginaalid ei ole oluliselt muutunud ning vastavad turutingimustele.

Pikaajaliste laenude maht summas 778 tuhat eurot 31. detsember 2020. aasta seisuga ja 424 tuhat eurot 31. detsembri 2019. aasta seisuga hõlmas kuue kuu intressimäära, mis põhineb Euriboril. Pikaajaline arvelduskrediit oli 31. detsember 2020 seisuga ujuv 6-kuulise intressimääraga (31.12.2019 seisuga mitte pika-ajaline). Ülejäänud pikaajalised võlakohustused seisuga 31. detsember 2020 summas 9 199 tuhat eurot ja 12 396 tuhat eurot seisuga 31. detsember 2019 on IFRS 16 kohaselt kajastatud rendikohustuste nüüdisväärtus, diskonteeritud keskmise intressimääraga 5%. Grupp analüüsib regulaarselt oma intressimäärasid. Erinevaid stsenaariume simuleeritakse, võttes arvesse refinantseerimist, olemasolevate positsioonide uuendamist ja alternatiivset finantseerimist.

Aruandeaastal ja sellele eelnenud majandusaastal on juhtkond hinnanud ja teadvustanud intressiriski ulatust, kuid ei ole sõlmitud tehinguid intressiriski maandamiseks finantsinstrumentidega, kuna juhtkonna hinnangul on intressiriski ulatus ebaoluline.

Hinnarisk

Grupp ei ole avatud hinnariskile seoses finantsinstrumentidega, kuna ei omata investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.

Krediidirisk

Grupi krediidirisk tuleneb rahast ja raha ekvivalentidest, deposiitidest pankades ja finantsasutustes ning nõuetest ostjatele.

Raha ja raha ekvivalendid

Grupp aktsepteerib pikaajaliste koostööpartneritena Balti riikides ja Soomes peamiselt krediidireitinguga "A" hinnatud pankasid ja finantseerimisasutusi.

Nõuded ostjatele

Maksimaalne nõuetest ostjatele (lisa 4) ning muudest pikaajalistest varadest (lisa 4) tulenev krediidiriski väljendav summa peale allahindlusi seisuga 31. detsember 2020 oli 230 tuhat eurot (31. detsember 2019: 240 tuhat eurot).

Müük jaeklientidele toimub reeglina kas sularahas või tuntud pankade maksekaartidega – seega ei kaasne jaeklientidega krediidiriski, välja arvatud risk, mis tuleneb pankadest ja finantseerimisasutustest, keda Grupp on aktsepteerinud lepingupartneritena.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on võimalik risk, et Grupil on piiratud või ebapiisavad rahalised vahendid, et täita Grupi tegevusest tulenevaid kohustusi. Juhatus jälgib pidevalt rahavooprognoose, et hinnata Grupi rahaliste

vahendite olemasolu ja piisavust võetud kohustuste täitmiseks ning Grupi strateegiliste eesmärkide finantseerimiseks.

Likviidsusriski maandamiseks kasutab Grupp erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduskrediit, võlakirjade emiteerimine, täiendavate aktsiate emiteerimine ning jälgib regulaarselt nõuete laekumist, ostu- ja müügilepingute tingimusi.

Arvelduskrediidi kasutamata summa seisuga 31. detsember 2020 oli 3 000 tuhat eurot (31. detsember 2019: 2 010 tuhat eurot).

Finantskohustused maksetähtaegade lõikes seisuga 31. detsember 2020

	Diskonteerimata rahavood1
	Saldo	1-12 kuud	1-5 aastat	Kokku
Laenud (lisa 9)2	1 101	246	869	1 115
Rendikohustis (lisa 8)	9 620	3 761	6 650	10 411
Võlad hankijatele (lisa 10)	1 044	999	45	1 044
Muud finantskohustused	60	60	0	60
Kokku	11 825	5 066	7 564	12 630

Finantskohustused maksetähtaegade lõikes seisuga 31. detsember 2019

	Diskonteerimata rahavood1
	Saldo	1-12 kuud	1-5 aastat	Kokku
Laenud (lisa 9)2	2 219	1 803	781	2 584
Rendikohustis (lisa 8)	17 779	7 328	11 815	19 143
Võlad hankijatele (lisa 10)	1 959	1 959	0	1 959
Muud finantskohustused	23	23	0	23
Kokku	21 980	11 113	12 596	23 709

¹Euribor-il põhinevate ujuva intressimääraga kohustuste täitmisest tulenevate rahavoogude prognoosimisel on kasutatud Euribor-i spot kurssi.

²Arvelduskrediit on klassifitseeritud laenuna, mille täitmine on vastavalt lepingulisele tagasimakse tähtajale.

Tegevusrisk

Enim mõjutavad Grupi tegevust majanduse tsüklilisus sihtturgudel ja muutused konkurentsitasemetes, samuti konkreetsete turgudega seotud riskid.

Riskide maandamiseks püüab Grupp tegutseda paindlikult jälgides pidevalt müügimahtusid ja konkurentide tegevust, tehes vajadusel muudatusi hinnatasemetes, turundustegevuses ja pakutavates kollektsioonides. Lisaks tsentraalsele informatsiooni kogumisele ja hindamisele on analüüsil ja tegevuse planeerimisel oluline roll igal sihtturul asuval turuorganisatsioonil, mis ühelt poolt võimaldab saada kiire ja vahetu tagasiside turul toimuvast ning teiselt poolt arvestada adekvaatselt kohalike oludega.

Kuna paindlikkuse suurendamisel on oluline roll Grupi konkurentsivõime tõstmisel, tehakse pidevaid pingutusi olulisemate äriprotsesside tsükliaegade lühendamiseks ja võimalike hälvete mõju minimeerimiseks. Avatus muutustele ja kiire reageerimine võimaldavad parandada varude kogust ja struktuuri ning kollektsioonide vastavust tarbijate ootustele.

Olulisimaks tegevusriskiks on risk, et Grupp ei suuda luua tarbijate ootustele vastavaid kollektsioone ja et kaupu ei ole võimalik soovitud ja planeeritud ajal ja koguses müüa.

Hea tootekollektsiooni tagamiseks on Grupis loodud tugev tunnustust leidnud disainerite meeskond, kes jälgib ja on pidevalt kursis moetrendidega rahvusvaheliselt tunnustatud kanalite kaudu. Grupp on kasutusele võtnud sellise juhtimisstruktuuri, -protseduurid ja infosüsteemi, mis aitavad toodete müügiedu ja varude seisu igapäevaselt jälgida ning sellega edasises tegevuses arvestada. Tarneprobleemide vältimiseks on laiendatud koostööd maailma juhtivate hangete vahendajatega ja kangatootjatega.

Rõivaste müügil on paratamatuks riskiteguriks ilm. Kollektsioonid luuakse ja müügimahud ning müügi ajastamine planeeritakse eeldusel, et sihtturul valitseb hooajale tavapärane ilm – keskmisest oluliselt erinevate ilmastikutingimuste korral võib müügitulemus planeeritust märgatavalt erineda.

Grupi ostjad võivad samuti mõjutatud olla ebasoodsast finants- ja majanduskeskkonnast, mis võib omakorda avaldada mõju nende võimele tasuda oma võlgasid. Keerulisemad äritegevuse ja majanduslikud tingimused võivad samuti omada mõju juhtkonna antud hinnangutele rahavoo prognooside ning rahaliste ja mitterahaliste finantsvarade väärtuse osas. Kättesaadava info osas on juhtkond korrigeerinud väärtuse prognoose vastavalt. Siiski ei ole võimalik juhtkonnal usaldusväärselt hinnata edasist finantsturgude likviidsuse halvenemise ja valuuta- ning aktsiaturgude suurenenud volatiilsuse mõju grupi finantsseisundile. Juhtkond usub, et on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed, et toetada Grupi jätkusuutlikkus ja äritegevuse arenemine praegustes tingimustes.

Kapitali juhtimine

Grupi peamiseks eesmärgiks kapitali juhtimisel on tagada Grupi jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionäridele ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri, on Grupil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele sisse makstud aktsiakapitali, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid vähendamaks kohustusi.

Pangalaenuleping sätestab teatud piiranguid ja teavitamiskohustusi dividendide maksmise, aktsiakapitali muutuste ja täiendava kapitali kaasamise osas.

Äriseadustik seab piirangu omakapitalile – omakapital peab olema vähemalt 50% aktsiakapitalist.

Grupp kasutab kapitali jälgimiseks netovõla ja omakapitali suhet. Netovõla ja omakapitali suhe arvutatakse netovõla suhtena omakapitali. Netovõlg saadakse raha ja raha ekvivalentide lahutamisel kogu intressikandvatest võlakohustustest.

Grupi netovõla ja omakapitali suhe

	31.12.2020	31.12.2019
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8, 9)	10 341	19 998
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 3)	-1 427	-264
Netovõlg	8 914	19 734
Omakapital	2 712	3 203
Netovõla ja omakapitali suhe	329%	1 640%

Õiglane väärtus

Grupi hinnangul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja kohustuste bilansilised väärtused seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 oluliselt nende õiglasest väärtusest.

Nõuded ostjatele ja võlad hankijatele on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses ja kuna nõuded ostjatele ja võlad hankijatele on lühiajalised, on juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus lähedane nende õiglasele väärtustele.

Ujuva intressimääraga pikaajaliste võlakohustuste intressimäär muutub vastavalt turu intressimäära kõikumistele, mistõttu kohandatakse võlakohustustele õiglase väärtuse arvutamisel rahavoogude mudelis kasutatud diskontomäära. Grupi riskimarginaalid ei ole aruandeperioodil oluliselt muutunud ning vastavad turutingimustele. Fikseeritud intressimääraga pikaajalised laenud kajastatakse diskonteeritud nüüdisväärtuses, diskonteerides tuleviku lepingulisi rahavooge, kasutades turu intressimäära, mis on Grupile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel. Eelnevast tulenevalt hindab juhatus, et pikaajaliste kohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Finantskohustuste õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste rahavoogude baasil, kasutades turu intressimäära, mis on Grupile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel.

LISA 3 Raha ja raha ekvivalendid

31.12.2020	31.12.2019
34	70
1 393	194
1 427	264

Raha ja raha ekvivalendid on kõik eurodes.

LISA 4 Nõuded ostjatele ja muud nõuded

Lühiajalised nõuded ostjatele ja muud nõuded	31.12.2020	31.12.2019
Nõuded ostjatele, neto	230	240
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud	79	185
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded, sh	1	121
käibemaks	1	121
Muud lühiajalised nõuded	8	75
Kokku	318	621
Muud pikaajalised varad
Pikaajaline rendi ettemaks	111	222
Kokku	111	222

Nõuded ostjatele ja muud nõuded on kõik eurodes.

Nõuded ostjatele geograafiliste (kliendi asukoht) regioonide ja maksetähtaegade lõikes

31.12.2020	Balti regioon	Ida-Euroopa regioon	Muud regioonid	Kokku
Maksetähtaeg tulevikus	213	0	0	213
Kuni 1 kuu üle tähtaja	0	0	0	0
1-3 kuud üle tähtaja	6	0	0	6
3-6 kuud üle tähtaja	0	0	0	0
Rohkem kui 6 kuud üle tähtaja	9	2	0	11
Kokku	228	2	0	230

31.12.2019	Balti regioon	Ida-Euroopa regioon	Muud regioonid	Kokku
Maksetähtaeg tulevikus	165	10	27	202
Kuni 1 kuu üle tähtaja	16	0	3	19
1-3 kuud üle tähtaja	15	0	3	18
3-6 kuud üle tähtaja	1	0	0	1
Rohkem kui 6 kuud üle tähtaja	0	0	0	0
Kokku	197	10	33	240

LISA 5 Varud

	31.12.2020	31.12.2019
Kangas ja furnituur	53	369
Kangas ja furnituur allahindlus	-53	-120
Valmistoodang ja ostetud kaup müügiks	3 587	6 995
Valmistoodangu ja ostukauba allahindlus	-250	-130
Ettemaksed hankijatele	130	530
Kokku	3 467	7 644

LISA 6 Materiaalne põhivara

				Ettemaksed,
	Hooned ja	Masinad,		kasutusele võtmata
	ehitised	seadmed	Muu inventar	põhivarad	Kokku
31 Detsember 2018
Soetusmaksumus	2 988	4 634	4 909	0	12 531
Akumuleeritud kulum	-2 241	-4 482	-3 930	0	-10 653
Jääkväärtus	747	152	979	0	1 878
Soetatud	380	37	277	9	703
Müüdud ja maha kantud	-20	-2	-29	0	-51
Ümberklassifitseerimine	2	-82	0	-4	-84
Kulum	-349	-10	-404	0	-763
31 Detsember 2019
Soetusmaksumus	2 746	1 004	4 235	5	7 990
Akumuleeritud kulum	-1 987	-856	-3 464	0	-6 307
Jääkväärtus	759	148	771	5	1 683
Soetatud	126	64	109	35	334
Müüdud ja maha kantud	-17	-71	-67	0	-155
Ümberklassifitseerimine	40	0	0	-40	0
Kulum	-317	-47	-280	0	-644
31 Detsember 2020
Soetusmaksumus	2 384	937	3 703	0	7 024
Akumuleeritud kulum	-1 794	-843	-3 169	0	-5 806
Jääkväärtus	590	94	534	0	1 218

LISA 7 Immateriaalne põhivara

	Litsentsid, tarkvara ja muu	Kauba märgid	Ette maksed	Firma väärtus	Kokku
31 Detsember 2018
Soetusmaksumus	2 092	1 243	0	154	3 489
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus	-1 905	-1 041	0	0	-2 946
Jääkväärtus	187	202	0	154	543
Soetatud	0	0	46	0	46
Ümberklassifitseeritud	-7	0	0	0	-7
Amortisatsioon	-13	-33	0	0	-46
31 Detsember 2019 Soetusmaksumus	885	643	46	154	1 728

1. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (tuhandetes eurodes, auditeerimata)

Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus	-763	-429	0	0	-1 192
Jääkväärtus	122	214	46	154	536
Soetatud	96	0	73	0	169
Müüdud, maha kantud, alla hinnatud	-7	0	-46	0	-53
Amortisatsioon	-23	-32	0	0	-55
31 Detsember 2020
Soetusmaksumus	974	643	73	154	1 844
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus	-786	-461	0	0	-1 247
Jääkväärtus	188	182	73	154	597

LISA 8 Rendilepingud

Käesolevas lisas on esitatud informatsioon rendilepingute kohta, kus Grupp on rentnik

Finantsseisundi aruandes kajastatud summad

Grupi konsolideeritud finantsseisundi aruandes on kajastatud järgmised varad seoses rendilepingutega:

	Vara kasutusõigus
1. jaanuar 2019 (IFRS 16 esmakordne rakendamine)	18 079
Kulum	-6 150
Lisandumised	5 441
Allahindlus	-1 330
Jääkväärtus 31.12.2019	16 040
Lisandumised	1 713
Lõpetamised	-3 302
Kulum	-5 252
Jääkväärtus 31.12.2020	9 199

Kasutusõigusega varad hõlmavad ainult kontorite ja äripindade rendilepinguid.

	31.12.2020	31.12.2019
Rendikohustis
Lühiajaline rendikohustis	3 127	5 383
Pikaajaline rendikohustis	6 493	12 396
Rendikohustis kokku	9 620	17 779

Lisainformatsioon tulevaste perioodide rendimaksete kohta tähtaegade lõikes on esitatud lisas 2.

Kasumiaruandes kajastatud summad

Grupi konsolideeritud kasumi- ja koondkasumiaruanne sisaldab järgmiseid rendilepingutega seotud summasid:

			12k
	4Q 2020	4Q 2019	2020	12k2019
Intressikulu (kajastatud finantskulude all, lisa 19)	74	220	618	837
Amortisatsioonikulu (kajastatud tegevuskulude all, lisad 15-17)	1 370	1 602	5 252	6 150
Kokku	1 444	1 822	5 870	6 987

1. aasta 12 kuu pikaajaliste rentidega seotud raha väljamaksed kokku olid summas 5 096 tuhat eurot (12 kuud 2019: 5 741 tuhat eurot).

Hoonete ja Äripindade rendilepingud on enamasti sõlmitud fikseeritud perioodiks, keskmiselt 5 aastaks, ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused räägitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi.

LISA 9 Võlakohustused

	31.12.2020	31.12.2019
Lühiajalised võlakohustused
Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil	227	698
Arvelduskrediit	0	990
Kapitalirendikohustused	25	0
Muud lühiajalised laenud	0	43
Kokku	252	1 731
Pikaajalised võlakohustused
Pikaajalised pangalaenud	778	424
Muud pikaajalised kohustused	96	64
Kokku	874	488
Kokku võlakohustused	1 126	2 219

Aruandeperioodil tasus Grupp pangalaenude makseid summas 116 tuhat eurot (12 kuud 2019: 697 tuhat eurot). Arvelduskrediiti oli seisuga 31. detsember 2020 kasutatud 0 eurot (31. detsember 2019: 990 tuhat eurot).

Aruandeperioodi kõikide intressikandvate kohustuste intressikulu moodustas 761 tuhat eurot (12 kuud 2019: 1 391 tuhat eurot), sh 1 kv 2019 113 tuhat eurot seotud osapoole võlakirjadelt ja 12 kuud 619 tuhat eurot vastavalt IFRS 16-le kajastatud rendikohustustelt (12 kuud 2019: 837 tuhat eurot).

Muutused 2019. aastal

Käibekapitali finantseerimiseks sõlmiti märtsis lühiajalise laenu leping KJK Fund Sicav-SIF-ga 3 000 tuhande euro osas. Laen tagasimaksetähtajaga augustis 2019, võeti kasutusele kahes jaos. Esimene osa 1 500 tuhat eurot võeti kasutusele märtsis 2019, ülejäänud osa aprillis 2019. Laen kandis 6%-list intressi ja see maksti augustis tagasi aktsiaemissiooniga kaasatud vahenditest.

Juunis pikendati arvelduskrediidilepingut, summas 3 000 tuhat eurot, tagasimakse tähtaega juuli 2020.

Mais sõlmiti K-võlakirjade peamise omaniku (81%), ettevõtte suuraktsionäri KJK Fund Sicav-SIF-i ja AS Baltika vahel kokkulepe võlakirjade refinantseerimiseks. Septembris vormistati vastavalt sõlmitud lepingule augustis 2019 lunastatavate võlakirjade eest makstav summa koos kogunenud intressidega (4 045 tuhat eurot) ümber pikaajaliseks laenuks intressiga 6% aastas maksetähtajaga mais 2022. Detsembris sõlmiti laenulepingu muudatus, mille kohaselt alates detsembrist 4 045 tuhat eurot eelpool mainitud laenust ei kanna intressi ning tagasimaksetähtaeg ei ole fikseeritud, vaid toimub poolte kokkuleppel, aga mitte varem kui mais 2022.

Juulis kirjutati alla olemasoleva pangalepingu muudatusele, millega pikendati teise arvelduskrediidi, summas 1 000 tuhat eurot, tagasimakse tähtaega. Muudatuse kohaselt on alates novembrist 2019 arvelduskrediidi limiidiks 600 tuhat eurot, mis kuulub tagasimaksmisele detsembris 2019.

Muutused 2020. aastal

Novembris allkirjastasid ettevõtte suuromanik KJK Fund Sicav-SIF ja AS Baltika laenulepingu uue muudatuse, mille kohaselt annab KJK Fund Sicav-SIF lisalaenu 1 000 tuhat eurot, intressiga 6% aastas ja tagasimakse tähtaeg mai 2022. Laen võeti kasutusele 2020. aasta esimeses kvartalis.

1. juunil 2020 kinnitatud võlausaldajate nõuete saneerimiskavaga kooskõlas pikendati arvelduskrediidi lepingut (summas 3 000 tuhat eurot) kuni 31.12.2023 ja investeerimislaenu tagasimaksmise ajakava

muudeti selliselt, et tagasimakseid tehakse juunist 2021 kuni detsember 2023. KJK Fund SICAV-SIF laenu restruktureeriti, tasutakse vaid 15% nõudest 2023. aasta lõpuks.

Augustis allkirjastasid ettevõtte suuromanik KJK Fund Sicav-SIF ja AS Baltika laenulepingu mille kohaselt annab KJK Fund Sicav-SIF laenu 2 550 tuhat eurot, intressiga 6% aastas ja tagasimakse tähtaeg detsember 2024. Laen kanti üle 02. septembril 2020.

Detsembris sõlmiti laenulepingu muudatus, mille kohaselt alates detsembrist 2 550 tuhat eurot eelpool mainitud laen ei kanna intressi ning tagasimaksetähtaeg ei ole fikseeritud, vaid toimub poolte kokkuleppel ja sellega klassifitseerus see allutatud laenuks ja kajastatakse omakapitalis.

Grupi intressikandvad laenud seisuga 31. detsember 2020

	Keskmine riskipreemia	Saldo
Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor)	EURIBOR +2,00%	1 006
Kokku		1 006

Grupi intressikandvad laenud ja võlakirjad seisuga 31. detsember 2019

	Keskmine
	riskipreemia	Saldo
Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor)	EURIBOR +3,7%	2 155
Kokku		2 155

LISA 10 Võlad hankijatele ja muud kohustused

	31.12.2020	31.12.2019
Lühiajalised kohustused
Võlad hankijatele	1 044	1 959
Maksukohustused, sh	1 203	1 036
isiku tulumaks	164	123
sotsiaalmaks ja töötuskindlustus	406	338
käibemaks	633	568
muud maksud	0	7
Võlad töövõtjatele1	391	719
Muud lühiajalised võlad	35	23
Muud viitvõlad	18	48
Ostjate ettemaksed	98	77
Kokku	2 789	3 862

¹Võlad töövõtjatele sisaldavad palgavõlga ja kogunenud puhkusetasu kohustust.

Võlad hankijatele ning muud viitvõlad alusvaluutade lõikes

	31.12.2020	31.12.2019
EUR (euro)	940	1 064
USD (USA dollar)	122	943
Kokku	1 062	2 007

LISA 11 Eraldised

	31.12.2020	31.12.2019
Kliendiboonuste eraldis	0	250
Muud eraldised1	230	6
Kokku	230	256

¹Muud eraldised sisaldab 2021 suletavate poodide kulude reservi

Eraldise lühikirjeldus

Baltika püsiklientide programm "AndMore" motiveerib kliente võimaldades neil tänastelt ostudelt teenida tulevikuks allahindlust (boonuseurosid), kusjuures kogutud boonuseurod kehtivad kuue kuu vältel alates kliendi viimasest ostust. Programmi kasutustingimused on täpsemalt kirjeldatud Grupi veebilehel.

Kasutatud hinnangud

Eraldise moodustamiseks kasutab juhtkond hinnanguid nagu neid on kirjeldatud Grupi 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta aruandes.

LISA 12 Omakapital

Aktsiakapital ja reservid

	31.12.2020	31.12.2019
Aktsiakapital	5 408	5 408
Aktsiate arv (tk)	54 079 485	54 079 485
Aktsia nimiväärtus (EUR)	0,10	0,10
Muud reservid	3 931	4 045

Seisuga 31. detsember 2020 oli põhikirja järgselt ettevõtte minimaalne aktsiakapital 2 000 tuhat eurot ja maksimaalne aktsiakapital 8 000 tuhat eurot, seisuga 31. detsember 2019 oli põhikirja järgselt ettevõtte minimaalne aktsiakapital 2 000 tuhat eurot ja maksimaalne aktsiakapital 8 000 tuhat eurot. Nii 31. detsember 2020 kui ka 31. detsember 2019 koosnes aktsiakapital ainult lihtaktsiatest, mis olid kõik noteeritud Tallinna Börsil ning kõigi emiteeritud aktsiate eest on tasutud.

Muutused 2019. aastal

1. mail 2019 toimus aktsiate arvu vähendamine vastavalt 12. aprillil 2019 toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul kinnitatud põhikirja muudatusele, mis sätestas aktsia nimiväärtuse muutmise 0,1 eurolt 1 eurole ning seejärel seniste nimeliste aktsiad vahetamise uute aktsiate vastu selliselt, et iga 10 olemasoleva aktsia vastu vahetatakse 1 uus aktsia. Aktsiakapitali suurus jäi muutmata.

2. mail 2019 kanti äriregistrisse AS Baltika aktsiakapitali vähendamine ja 27. mail 2019 muudeti AS Baltika aktsia nimiväärtus Eesti Väärtpaberikeskuses 12. aprill 2019 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel. Aktsionäride üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati vähendada AS Baltika aktsiakapitali 3 671 tuhande euro võrra 4 079 tuhandelt eurolt 408 tuhande euroni. Aktsiakapitali vähendati aktsiate nimiväärtuse vähendamisega 0,90 euro võrra iga aktsia kohta. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena oli AS Baltika aktsiakapitali suurus 408 tuhat eurot, mis jagunes 4 079 485 aktsiaks nimiväärtusega 0,10 eurot aktsia.

AS Baltika aktsionäride üldkoosolek otsustas 12. aprillil 2019 suurendada aktsiakapitali 50 000 000 uue lihtaktsia väljalaskmise teel. Aktsiate märkimisperiood kestis 16.07.2019 kuni 07.08.2019. Aktsiate jaotus kinnitati juhatuse otsusega 9.08.2019, mida muudeti juhatuse otsusega 15.08.2019. AS Baltika aktsiakapitali suurendamine kanti äriregistrisse 13.08.2019. AS Baltika registreeritud aktsiakapitali uus suurus on 5 408 tuhat eurot, mis on jagatud 54 079 485 aktsiaks nimiväärtusega 0,1 eurot.

Muutused 2020. aastal

Kooskõlas 19. juunil 2020 kinnitatud võlausaldajate nõuete saneerimiskavaga vähendati KJK Fund SICAV-SIF laenu 4 045 tuhandelt eurolt 820 tuhande euroni.

1. detsembril muudeti KJK Fund SICAV-SIF ja tema valdusfirmade laenude tingimusi kogusummas 3 931 tuhat eurot selliselt et need klassifitseeruvad allutatud laenuks.

Muud reservid on 31. detsember 2020. aasta seisuga summas 3 931 tuhat eurot ja 31. detsembri 2019. aasta seisuga 4 045 tuhat eurot, See on KJK Sicav-SIF-ilt intressita laen, millel ei ole fikseeritud tagasimaksetähtaega.

Aktsionäride struktuur seisuga 31. detsember 2020

	Aktsiate arv	Osalus
1. ING Luxembourg S.A.	48 526 500	89.73%
2. Clearstream Banking AG	1 070 500	1.98%
3. Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähikondsed
Nõukogu liikmetega seotud ülal nimetamata ettevõtted	231 578	0,43%
4. Teised aktsionärid	4 250 907	7,86%
Kokku	54 079 485	100%

Aktsionäride struktuur seisuga 31. detsember 2019

	Aktsiate arv	Osalus
1. ING Luxembourg S.A.	48 526 500	89,73%
2. Clearstream Banking AG	1 070 500	1,98%
3. Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähikondsed
Nõukogu liikmetega seotud ülal nimetamata ettevõtted	1 529 219	2,83%
4. Teised aktsionärid	2 953 266	5,46%
Kokku	54 079 485	100%

Grupi Emaettevõtte lihtaktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Seoses aktsiakapitali suurendamise kandmisega äriregistrisse 13. augustil 2019 suurenes KJK Fund Sicav-SIF (ING Luxembourg S.A. AIF ACCOUNT kontol) osalus Baltika AS's ning temast sai kontrolli omav aktsionär (osalus 89,73%).

LISA 13 Segmendid

Grupi kõrgeimaks äriotsuste tegijaks on emaettevõtte AS Baltika juhatus. Emaettevõtte juhatus jälgib Grupi sisemisi aruandeid hindamaks tulemuslikkust ja langetamaks otsuseid ressursside osas. Juhatus on määranud ärisegmendid antud aruannete alusel.

Emaettevõtte juhatus hindab äritegevust tegevusvaldkonniti, milleks on jaekaubandus ja kõik muud valdkonnad (sealhulgas hulgimüük, frantsiisimüük, konsignatsioonimüük ja müük läbi e-kaubanduse). Jaekaubanduse segment hõlmab kõiki riike, mis on koondatud raporteeritavateks segmentideks, kuna neil on sarnased majanduslikud tunnused ja nad vastavad muudele IFRS 8 toodud segmendiks liitmise tunnustele.

Segmentide kirjeldus ja peamised tegevusvaldkonnad:

• Jaekaubandus hõlmab tegevust Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Kuigi juhatus jälgib sisemisi aruandeid ka iga regiooni kohta, on riigid agregeeritud üheks raporteeritavaks segmendiks, kuna neil on sarnased majanduslikud tunnused. Kõik riigid müüvad samu tooteid sarnastele kliendiklassidele ning kasutavad sama tootmise protsessi ning turustusmeetodit.
• Kõik muud segmendid sisaldavad müüki äriklientidele (hulgi-, frantsiisi- ja konsignatsioonipartnerid), materjalide ja õmblusteenuse müüki ning müüki läbi e-poe. Nende segmentide näitajad on väiksemad, kui IFRS 8's toodud raporteeritava segmendi kvantitatiivsed kriteeriumid ning on seetõttu koondatud "Kõik muud segmendid" kategooriasse.

Emaettevõtte juhatus hindab ärisegmendi tulemust Grupivälise müügitulu ja kasumi alusel. Välise müügitulu summad on kooskõlas juhtkonnale esitatavate finantsaruannete näitajatega. Segmendi kasum (kahjum) Grupi sisemiselt genereeritud aruannetes on sisemine mõõdik hindamaks segmendi tulemust ja see koosneb segmendi brutokasumist (kahjumist), millest on maha arvatud segmendile omistatavad turu opereerimisega seotud kulud, v.a muud äritulud- ja kulud. Juhtkonnale esitatavad

varude summad on kooskõlas finantsaruannete näitajatega. Segmendi varud sisaldavad antud segmendi otseseid ja segmendile omistatud varusid lähtuvalt segmendi äritegevusest ja varude füüsilisest asukohast.

Juhatus jälgib ka Grupi käivet poodide ja brändide tasemel. Juhtimisotsuseid tehakse poodide tasemel, kasutades info agregeerimist juhtimisotsuste tegemiseks. Segmendiaruandluse tarbeks on otsustanud juhtkond esitada info müügikanali tasemel. Peamised juhatuse otsused, mis on seotud investeerimise ja ressursside jaotusega, põhinevad käesolevas lisas avalikustatud segmentide infole.

Ettevõtte juhtorganitele raporteeritud kasumiaruande näitajad ja segmentide varad ning kohustused on kajastatud kooskõlas käesolevas finantsaruandes kasutatud arvestuspõhimõtetega, välja arvatud rendiarvestus mis nõukogule esitatavates raportites on kajastatud IAS 17 kohaselt.

Segmentide tulemuslikkuse hindamiseks jälgib juhatus peamiselt grupivälist müügitulu, segmendi kasumit, põhivara amortisatsiooni ja varusid. See informatsioon on segmentide lõikes toodud allolevates tabelites:

Juhtkonnale esitatud raporteeritavate segmentide info

	Jaekaubandus	Kõik muud segmendid1	Kokku
4 kv 2020
Müügitulu (grupiväline)	3 401	577	3 978
Segmendi kasum (-kahjum)2	613	124	737
sh põhivara amortisatsioon	-131	-4	-135
4 kv 2019
Müügitulu (grupiväline)	9 294	844	10 138
Segmendi kasum (-kahjum)2	1 318	195	1 513
sh põhivara amortisatsioon	-185	0	-185
12 kuud 2020 ja seisuga 31. detsember 2020
Müügitulu (grupiväline)	16 996	2 485	19 481
Segmendi kasum (-kahjum)2	-653	455	-198
sh põhivara amortisatsioon	-618	-4	-622
Segmendi varud	2 643	0	2 643
12 kuud 2019 ja seisuga 31. detsember 2019
Müügitulu (grupiväline)	35 566	4 064	39 630
Segmendi kasum (-kahjum)2	3 468	824	4 292
sh põhivara amortisatsioon	-774	0	-774
Segmendi varud	4 051	0	4 051

¹Kõik muud segmendid sisaldavad kaupade müüki äriklientidele (hulgimüük, frantsiisimüük, konsignatsioonimüük), materjali ja õmblusteenuse müüki ning müüki läbi e-poe.

²Segmendi kasum on segmendi ärikasum ilma muude äritulude ja -kuludeta.

Segmentide ärikasumi seostamine konsolideeritud ärikasumiga

	4 kv 2020	4 kv 2019	12k 2020	12k 2019
Segmentide kasum	737	1 513	-198	4 292
Jagamata kulud1 :

1. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (tuhandetes eurodes, auditeerimata)

müüdud kaupade kulu ja turustuskulud	-1 090	-503	-2 360	-3 788
üldhalduskulud	-408	-644	-2 353	-2 672
rendi arvestuspõhimõtete mõju	0	-1 229	0	-901
muud äritulud (-kulud), neto	-318	-1 419	5 442	-1 443
Ärikasum (-kahjum)	-1 079	-2 282	531	-4 512

¹Jagamata kulud on emaettevõtte ja tootmisettevõtte kulud, mis sisemistes aruannetes ei ole jagatud segmentidele.

Segmendi varude seostamine Grupi finantsseisundi aruande varudega

	31.12.2020	31.12.2019
Segmendi varud kokku	2 643	4 051
Ema- ja tootmisettevõtte varud	824	3 593
Varud finantsseisundi aruandes kokku	3 467	7 644

LISA 14 Müügitulu

	4 kv 2020	4 kv 2019	12k 2020	12k 2019
Kaupade müük jaemüügi kanali kaudu	3 400	9 294	16 995	35 566
Kaupade müük hulgi- ja frantsiisikaubanduse kanali kaudu	-23	228	246	1 656
Kaupade müük e-kaubanduse kanali kaudu	592	542	2 152	2 067
Muu müük	9	75	87	341
Kokku	3 978	10 139	19 480	39 630

Müügitulu geograafiliste (kliendi asukoht) piirkondade lõikes

	4 kv 2020	4 kv 2019	12k 2020	12k 2019
Eesti	2 203	4 639	9 906	18 875
Leedu	882	2 828	4 977	10 081
Läti	830	2 489	4 346	9 430
Venemaa	11	50	46	488
Serbia	0	0	0	119
Austria	0	-22	1	79
Soome	7	81	98	326
Saksamaa	3	2	11	24
Ukraina	5	11	30	33
Muud riigid	37	61	65	175
Kokku	3 978	10 139	19 480	39 630

LISA 15 Müüdud kaupade kulu

	4 kv 2020	4 kv 2019	12k 2020	12k 2019
Kauba- ja materjali kulu	1 756	4 997	9 934	16 871
Tootmise tööjõukulud	0	559	0	2 919
Rendikulud	0	7	0	2
Mitmesugused tootmiskulud	0	40	0	298
Tootmispõhivara kulum (lisa 6,7)	0	829	0	659
Varude allahindluse muutus	250	-738	120	-229
Kokku	2 006	5 694	10 054	20 520

	4 kv 2020	4 kv 2019	12k 2020	12k 2019
Tööjõukulud	1 079	2 238	5 267	8 990
Rendikulud1	-486	239	-442	1 536
Reklaamikulud	139	300	612	1 104
Põhivara kulum (lisa 6,7,8)	1 481	1 455	5 361	5 864
Kütuse, kütte- ja elektrikulud	73	106	302	436
Kommunaalteenused ja valvekulu	82	95	314	393
Kaardimaksete kulud	18	51	91	196
Infotehnoloogia kulud	38	49	156	254
Lähetuskulud	1	35	27	92
Konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud	14	23	69	62
Sidekulud	14	19	60	85
Muud müügikulud2	122	135	417	576
Kokku	2 575	4 745	12 234	19 588

LISA 16 Turustuskulud

¹Rendikulud on miinusega kuna saadi allahindlusi rendilepingutena kajastatud varadele.

²Muud müügikulud sisaldavad peamiselt kindlustuskulu, tolli-, pangateenuste, vormirõivaste, pakkematerjali, transpordi ja kaupluste remondikulu, ning teenuste kulu, mis on seotud jaeturgudel asuvate kontorite administreerimisega.

LISA 17 Üldhalduskulud

	4 kv 2020	4 kv 2019	12k 2020	12k 2019
Tööjõukulud	197	351	931	1 523
Rendikulud	-5	4	10	32
Infotehnoloogia kulud	45	50	177	198
Pangateenused	5	22	36	88
Põhivara kulum (lisa 6,7)	46	108	591	434
Kütuse-, kütte- ja elektrikulud	3	17	60	66
Konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud	91	45	409	124
Muud üldhalduskulud1	26	47	139	207
Kokku	408	644	2 353	2 672

¹Muud üldhalduskulud sisaldavad kindlustust, side-, lähetus-, koolitus-, kommunaal- ja valvekulusid ning muid teenuseid.

LISA 18 Muud äritulud ja –kulud

			12k	12k
	4kv 2020	4kv 2019	2020	2019
Kasum (kahjum) materiaalse põhivara müügist,
mahakandmisest	-46	156	-131	152
Muud äritulud,-kulud1	-195	41	5 721	44
Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest	-1	-14	-45	-20
Trahvid, viivised ja maksuintressid	-36	0	-38	0
Muud ärikulud	-40	-1 601	-65	-1 619
Kokku	-318	-1 418	5 442	-1 443

1 Muud äritulud summas 4 620 tuhat eurot on vastavalt 19. juunil 2020 kinnitatud ümberkorralduskavale seotud võlausaldajate nõuete restruktureerimisega ja tootmishoonete rendilepingutest tuleneva vara kasutusõiguse varasema allahindlusega summas 1 320 eurot, mis kajastub tuludes seoses rendikohustuse restruktureerimisega. Muud äritulud,-kulud sisaldab 2021.a. suletavate poodide reservi summas 230 tuh eurot.

LISA 19 Finantskulud

	4 kv 2020	4 kv 2019	12k 2020	12k 2019
Intressikulu	-126	-321	-761	-1 391
Kokku	-126	-321	-761	-1 391

2020 aasta 12 kuu intressikulu sisaldab arvestuslikku intressikulu rendikohustustelt (IFRS 16) summas 619 tuhat eurot (12k 2019: 837 tuhat eurot).

LISA 20 Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta

		4 kv 2020	4 kv 2019	12k 2020	12k 2019
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhat)	tk	54 079	54 079	54 079	36 096
Puhaskasum (-kahjum)		-1 352	-2 609	-377	-5 909
Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta	EUR	-0,03	-0,05	-0,007	-0,16
Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta	EUR	-0,03	-0,05	-0,007	-0,16

Aruandeperioodil puudusid Grupil lahustava toimega instrumendid. Potentsiaalselt lahustava toimega instrumendid saaksid olla K-võlakirjad 2019 aastal ning aktsiaoptsiooniprogrammid, nende lahustav toime sõltub aktsia hinnast ning asjaolust, kas Grupp teenib kasumit.

AS Baltika Tallinna Börsil noteeritud aktsia keskmine hind (päeva sulgemishindade aritmeetiline keskmine) oli aruandeperioodil 0,43 eurot (2019: 0,23 eurot).

LISA 21 Seotud osapooled

Käesoleva konsolideeritud raamatupidamise vahearuande koostamisel on osapooled loetud seotuks, kui ühel poolel on teise üle kontroll või oluline mõju teise poole finants- või juhtimisotsustele, vastavalt IAS 24 "Seotud osapooli käsitleva informatsiooni avalikustamine" määratlusele. Seotud osapoolte defineerimisel ei ole lähtutud ainult tehingute ja omavahelise suhte juriidilisest vormist vaid ka nende tegelikust sisust.

Grupi konsolideeritud raamatupidamise vahearuande koostamisel loetakse seotud osapoolteks:

• omanikke, kellel on oluline mõju või kontroll, omades üldjuhul 20% või enam aktsiatest; ning nende kontrolli all olevaid ettevõtteid (lisa 12);
• juhatuse ja nõukogu liikmeid¹ ;
• eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid;
• ettevõtteid, mida kontrollivad või milles omavad olulist mõju juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähedased pereliikmed.

¹Juhtkonna võtmeisikuteks peetakse ainult Emaettevõtte juhatuse ning nõukogu liikmeid, kuna ainult nendel on Grupi tegevuste planeerimise, juhtimise ja kontrollimise kohustus.

Tehingud seotud osapooltega

	4 kv 2020	4 kv 2019	12k 2020	12k 2019
Ostetud teenused	6	6	24	24
Kokku	6	6	24	12

AS Baltika ostis seotud osapooltelt nii 2020. kui ka 2019. aastal peamiselt juhtimisteenuseid.

Saldod seotud osapooltega

	31.12.2020	31.12.2019
Võla- ja intressikohustused (lisa 9, 12)	3 992	4 109

Võlad seotud osapooltele kokku	3 992	4 109

Kõik tehingud nii 2020. kui ka 2019. aasta aruandeperioodidel ning saldod seotud osapooltele seisuga 31. detsember 2020 kui ka 31. detsember 2019 on ettevõtetega, mida kontrollivad või milles omavad olulist mõju nõukogu liikmed.

Juhatuse ja nõukogu liikmete tasud

	4 kv 2020	4 kv 2019	12k 2020	12k 2019
Juhatuse liikmete töötasud1	44	57	278	485
Nõukogu liikmete tasud	2	3	11	12
Kokku	46	60	289	497

1. detsember 2020 seisuga oli Grupil kaks juhatuse liiget ja neli nõukogu liiget. 31. detsembri 2019 seisuga oli Grupil kaks juhatuse liiget ja viis nõukogu liiget.

Muudatused nõukogus 2019. aastal

1. aprillil 2019 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek kutsuda seltsi nõukogust tagasi nõukogu liige Valdo Kalm.

AS Baltika aktsionäride 8. oktoobril 2019.a toimunud erakorraline üldkoosolek valis ettevõtte nõukogu viiendaks liikmeks Kristjan Kotkase, kes töötab alates 2019. aasta aprillikuust KJK Capital Oy õigusnõunikuna.

Muudatused nõukogus 2020. aastal

1. augustil 2020 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek kutsuda seltsi nõukogust tagasi nõukogu liige Tiina Mõis tema tagasiastumisavalduse valguses.

Muudatused juhatuses 2019. aastal

Nõukogu 14. märtsil 2019 tehtud otsusega on alates 22. märtsist 2019 AS Baltika juhatuse kolmandaks liikmeks Mae Leyrer, kelle ülesanne on 2019–2020 tegevusplaani, mille peamised osad on brändiportfelli ja müügikanalite optimeerimine, digitaliseerimine ja hankebaasi muutmine, elluviimine.

Nõukogu rahuldas 26. juunil 2019 tegevjuhi Meelis Milderi tagasiastumise soovi. Samal kuupäeval lõppesid Meelis Milderi juhatuse liikme volitused. Meelis Milder jätkab 26. juunil 2019 sõlmitud üheaastase lepingu alusel ettevõtte nõukogu nõunikuna. Ümberkorralduste tulemusena jätkab AS Baltika juhatus kaheliikmelisena koosseisus Mae Leyrer, kes vastutab tegevjuhi positsioonis müügi, turunduse ja jaeäri puudutavate protsesside eest, ning Maigi Pärnik-Pernik, kes vastutab tootearenduse ja tugifunktsioonide eest.

Muudatused juhatuses 2020. aastal

Vastavalt 11. märtsil toimunud nõukogu otsusele on Flavio Perini AS Baltika uus tegevjuht ja juhatuse liige alates 1. maist 2020. AS Baltika juhatuse liikme Mae Leyrer 14-kuuline leping lõppes 22. aprillil. Juhatuse liikme Maigi Pärnik-Perniku leping lõppes märtsis 2020. Vastavalt nõukogu 11. märtsi otsusele pikendati lepingut 22. maini 2020.

Alates 01.detsember 2020 on juhatuse liige AS Baltika Grupi finantsjuht Triinu Tarkin.

AS BALTIKA NÕUKOGU

JAAKKO SAKARI MIKAEL SALMELIN Nõukogu esimees alates 23.05.2012, nõukogu liige alates 21.06.2010 KJK Capital Oy partner Rahanduse magister, Helsingi Majandusülikool Baltika aktsiaid 31.12.2020: 0

REET SAKS Nõukogu liige alates 25.03.1997 Farmi Piimatööstus, peajurist Õigusteadus, Tartu Ülikool Baltika aktsiaid 31.12.2020: 0

LAURI KUSTAA ÄIMÄ Nõukogu liige alates 18.06.2009 Kaima Capital Oy tegevdirektor Majandusteaduste magister, Helsingi Ülikool Baltika aktsiaid 31.12.2020: 231 578 aktsiat (Kaima Capital Eesti OÜ nimel)

KRISTJAN KOTKAS Nõukogu liige alates 08.10.2019 KJK Capital Oy õigusnõunik Magistrikraad õigusteaduses,Tartu Ülikool Magistrikraad õigusteaduses, University of Cape Town Baltika aktsiaid 31.12.2020: 0

AS BALTIKA JUHATUS

FLAVIO PERINI Juhatuse liige, tegevjuht alates 01.05.2020 Juhatuse liige alates 2020, Grupis alates 2020 Kõrgharidus õigusteadustes (Università degli Studi di Parma) Baltika aktsiaid 31.12.2020: 0

TRIINU TARKIN Juhatuse liige, finantsjuht Juhatuse liige alates 1. detsember 2020, Grupis alates 2011 Magistrikraad Ärirahandus ja majandusarvestus (Tallinna Tehnikaülikool) Baltika aktsiaid 31.12.2020: 0