Baltika

Annual Report • Mar 29, 2022

AS BALTIKA

2021. A MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE

AS BALTIKA	Ärinimi
10144415	Äriregistri kood
Aktsiaselts	Õiguslik vorm
Valukoja 10, Tallinn 11415, Eesti	Juriidiline aadress
+372 630 2700	Telefon
baltika@baltikagroup.com	E-mail
www.baltikagroup.com	Interneti koduleht
Moerõivabrändide loomine, arendamine ja müügi korraldamine	Põhitegevusala
AS PricewaterhouseCoopers	Audiitor
01.01.2021 - 31.12.2021	Aruandeaasta algus ja lõpp
AS Baltika	Emaettevõtte nimi
AS Baltika	Kontserni kõrgeima ettevõtte nimi

BALTIKA GRUPP 3
MISSIOON JA STRATEEGILISED TUGEVUSED 3
TÄHTSAMAD NÄITAJAD JA SUHTARVUD 3
JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE 5
TEGEVUSARUANNE 6
SOTSIAALSE VASTUTUSE ARUANNE 20
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE 31
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 36
JUHATUSE DEKLARATSIOON KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE 36
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE 37
KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA KOONDKASUMIARUANNE 38
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 39
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 40
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 41
LISA 1 Üldine informatsioon ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest 41
LISA 2 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud 56
LISA 3 Finantsriskid 57 LISA 4 Raha ja raha ekvivalendid 63
LISA 5 Nõuded ostjatele ja muud nõuded 63
LISA 6 Varud 64
LISA 7 Edasilükkunud tulumaks 64
LISA 8 Muud pikaajalised varad 65
LISA 9 Materiaalne põhivara 65
LISA 10 Immateriaalne põhivara 66
LISA 11 Rendilepingud 67
LISA 12 Võlakohustused 68
LISA 13 Võlad hankijatele ja muud kohustused 70
LISA 14 Eraldised 71
LISA 15 Omakapital 71
LISA 16 Segmendid 72
LISA 17 Müügitulu ja kliendiboonuste eraldis 74
LISA 18 Müüdud kaupade kulu 75
LISA 19 Turustuskulud 75
LISA 20 Üldhalduskulud 75
LISA 21 Tööjõukulud 76
LISA 22 Muud äritulud ja –kulud 76
LISA 23 Finantskulud 76 LISA 24 Tulumaks 76
LISA 25 Puhaskasum aktsia kohta 77
LISA 26 Seotud osapooled 77
LISA 27 Tütarettevõtted 79
LISA 28 Saneerimine 79
LISA 29 Tegevuse jätkumine 79
LISA 30 Lisainformatsioon Grupi emaettevõtte kohta 80
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 84
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK 91
JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON 92
AS BALTIKA NÕUKOGU 93
AS BALTIKA JUHATUS 94
Müügitulu (konsolideerimata) EMTAK klassifikaatorite lõikes 95

BALTIKA GRUPP

Baltika Grupp, mille emaettevõte on AS Baltika, tegeleb rahvusvahelise rõivakaubandusega. Baltika Grupp arendab ja opereerib rõivabrändi Ivo Nikkolo ning lõpetab Baltmani ja Montoni kaubamärkide tegevuse. Baltika Grupp kasutab ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, hankeahela juhtimise, logistika ja hulgining jaekaubanduse. Seisuga 31. detsember 2021 oli Baltika Grupil 34 kauplust kolmel Baltikumi turul. Baltika aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinn börsil, mis kuulub börsikontserni NASDAQ.

MISSIOON JA STRATEEGILISED TUGEVUSED

Baltika Grupi eesmärk on moe kaudu inspireerida, julgustada ja jõustada

• Ambitsioonikas ja rahvusvaheline professionaalidest koosnev meeskond
• Tugev nišitegija, kes mõistab piirkonna klientide vajadusi ja lähtub neist oma tegevuses
• Õhuke organisatsioon, mis võimestab töötajaid, on paindlik ja annab seega võimaluse kiiresti tegutseda

	2021	2020	2019	2018	2017
Kasumiaruande näitajad, miljonites
Müügitulu	11,8	19,5	39,6	44,7	47,5
Brutokasum	6,1	9,7	19,2	21,5	23,7
EBITDA	1,2	6,5	3,8	-2,9	1,9
Ärikasum	-2,5	0,5	-4,5	-4,7	0,6
Kasum enne maksustamist	-2,8	-0,2	-5,9	-5,2	0,1
Puhaskasum	-2,9	-0,4	-5,9	-5,1	0,1
Muud näitajad
Poodide arv jaevõrgus	34	61	82	94	95
Poodide arv kokku	34	61	82	117	128
Jae müügipind perioodi lõpus, m2	9 236	14 869	16 467	17 758	17 741
Töötajate arv (a. lõpp)	173	277	529	975	1 026
Müügitegevuse suhtarvud
Müügitulude kasv	-39,6%	-50,8%	-11,4%	-5,8%	1,0%
Jaemüügi kasv	-42,4%	-52,2%	-7,4%	-2,7%	-0,5%
Jaemüügi osatähtsus müügituludes	83,1%	89,7%	89,7%	86,0%	83,2%
Ekspordi osatähtsus müügituludes	40,7%	49,0%	54,3%	55,1%	55,4%
Brutorentaablus	52,0%	49,6%	48,5%	48,1%	49,9%
Ärirentaablus	-21,3%	2,7%	-11,4%	-10,5%	1,3%
Maksueelse kasumi rentaablus	-24,1%	-1,2%	-14,9%	-11,6%	0,2%
Puhasrentaablus	-24,6%	-1,9%	-14,9%	-11,4%	0,1%
Varude käibekordaja	1,78	3,14	2,07	2,14	2,15
Finantsseisundi näitajad, miljonites2
Varad kokku	11,9	16,5	27,3	15,0	17,8
Intressi kandvad võlakohustused	9	10	20	9,0	6,7
Omakapital	0,3	2,7	3,2	0,1	5,2
Likviidsuskordaja	0,9	0,9	0,8	0,9	1,8
Võla ja omakapitali suhe	2802,9%	381,3%	624,3%	13660,8%	128,7%
Netovõla ja omakapitali suhe	2606,0%	328,7%	1640,0%	12785,0%	115,1%

TÄHTSAMAD NÄITAJAD JA SUHTARVUD

Omakapitali tootlus	-200%	-31,3%	3408,7%	-138,0%	1,3%
Koguvarade tootlus	-21,7%	-1,5%	-21,4%	-28,2%	0,3%
Aktsia näitajad, EUR1
Aktsiate arv (a. lõpp)	54 079 485	54 079 485	54 079 485	40 794 850	40 794 850
Kaalutud keskmine aktsiate arv	54 079 485	54 079 485	36 068 899	40 794 850	40 794 850
Aktsia hind (a. lõpp)	0,26	0,41	0,14	0,16	0,25
Ettevõtte turuväärtus, mln (a. lõpp)	14,1	22,2	7,3	6,7	10,4
Kasum aktsia kohta (EPS)	-0,05	-0,01	-0,16	-0,13	0,00
Lahustatud kasum aktsia kohta (DPS)	-0,05	-0,01	-0,16	-0,13	0,00
EPS muutus, %	-670%	96%	23%	2981%	0%
P/E suhe	-5,2	-58,84	-0,88	-1,80	57,61
Aktsia bilansiline väärtus	0,01	0,05	0,02	0,00	0,13
P/B suhe	26	8,2	6,3	97,4	2,0
Dividend eelisaktsia kohta	0	0	0	0	0
Intressimäär	0%	0%	0%	0%	0%
Eelisaktsia dividendid/puhaskasum	0%	0%	0%	0%	0%
Dividendid aktsia kohta	0*	0*	0*	0*	0*
Dividendimäär	0%*	0%*	0%*	0%*	0%*
Dividendid/puhaskasum	0%*	0%*	0%*	0%*	0%*

*Ettepanek aktsionäride üldkoosolekule.

¹Kogu informatsioon AS Baltika aktsiate kohta on esitatud lihtaktsiate kohta, kui ei ole märgitud teisiti.

Näitajate ja suhtarvude valemid

• EBITDA = Ärikasum-amortisatsioon- põhivara mahakandmine
• Brutorentaablus = (Müügitulu-Müüdud kaupade kulu)÷Müügitulu
• Ärirentaablus = Ärikasum÷Müügitulu
• Maksueelse kasumi rentaablus = Kasum enne tulumaksu÷Müügitulu
• Puhasrentaablus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Müügitulu
• Varude käibekordaja = Müüdud kauba kulu÷Keskmised varud*
• Likviidsuskordaja = Käibevara÷Lühiajalised kohustused
• Võla ja omakapitali suhe = Intressi kandvad võlakohustused÷Omakapital
• Netovõla ja omakapitali suhe = (Intressi kandvad võlakohustused-Raha ja raha ekvivalendid)÷Omakapital
• Omakapitali tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Keskmine omakapital*
• Koguvarade tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Keskmised koguvarad*
• Ettevõtte turuväärtus = Aktsia hind (31 dets)×Aktsiate arv (31 dets)
• Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Kaalutud keskmine aktsiate arv
• Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (DPS) = Lahustatud puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Kaalutud keskmine aktsiate arv
• P/E suhe = Aktsia hind (31 dets)÷Kasum aktsia kohta
• Aktsia bilansiline väärtus = Omakapital÷Aktsiate arv (31 dets)
• P/B suhe = Aktsia hind (a lõpp)÷Aktsia bilansiline väärtus
• Dividendimäär = Dividendid aktsia kohta÷Aktsia hind (31 dets)
• Dividendid/puhaskasum = Väljamakstud dividendid÷Puhaskasum (emaettevõtja osa)

*12 kuu keskmine

JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 6 kuni 35 esitatud tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Emaettevõtte ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.

_____________________________

Flavio Perini Juhatuse esimees, tegevjuht 28. märts 2022

_____________________________

Brigitta Kippak Juhatuse liige 28. märts 2022

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100145616/reports).

TEGEVUSARUANNE

TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE

Suur osa maailmast on aastatel 2020 ja 2021 seotud Covid-19-ga piirangutega ning seetõttu on globaalne moetööstus seisnud silmitsi erakordselt keeruliste tingimustega. Pärast peaaegu kaks aastat kestnud seisakut hakkab tööstus taas oma jalgu alla saama.

Vaatamata takistustele oli 2021. aasta keskpaigaks märke, et ajad on muutumas paremaks, eriti turgudel, kus vaktsineerimise tase oli kõrge.

Kuid pandeemia on ainult suurendanud ebavõrdsust tulemustes, mis on viimastel aastatel muutunud püsivaks teemaks. Väike osa juhtivaid kaubamärke on oma pandeemiaeelse tulemustega samal tasemel ja mõnel juhul isegi ületab seda. Küll aga ei tohiks segi ajada ülemaailmse taastumisega. Paljud ettevõtted püüavad tulu suurendamise – ja mõnel juhul ka ellujäämise – nimel edasi tegutseda, kuna kriisist tingitud mõjud jätkuvad.

Osad kaubamärgid, mis olid edukamad, mängisid hetkevajadustele – mugavus, välitegevused ja veebiostlemine – või meelitasid jõukamaid inimesi, kes suutsid kriisi mõjudega paremini toime tulla. Ettevõtted, kes ei suutnud nende turuomadustega kohaneda, olid pigem hädas ja pandeemia jätkudes kuni 2021 aastani nende kahjud kasvasid. Aastal 2021 oli ettevõtete kahjude (negatiivset majandustulemust teenivate ettevõtete) osakaal suurem kui kunagi varem.

Tänavuses "Super Winners" grupis domineerivad spordirõivaste kaubamärgid, luksuskaupade tootjad ja Hiina kodumaised ettevõtted, mis kõik ületasid laiemat turgu. Geograafilisest vaatenurgast vaadatuna taastas Hiina majandusaktiivsuse 2019. aasta taseme palju kiiremini kui ülejäänud maailm. Hiina nõudlust suurendas huvi kohaliku toodangu järgi, eriti luksussegmendis, kuna reisipiirangutega silmitsi seisvad tarbijad läksid üle kodumaistele alternatiividele.

1. aastasse vaadates eeldavad mõned ülemaailmsed konsultatsioonifirmad kokkuvõttes, et globaalne moemüük ulatub 2021. aastal 96–101 protsendini 2019. aasta tasemest ja 2022. aastal 103–108 protsenti. Siiski eeldatakse, et üldine müük taastub järgmiseks aastaks. Aasta tootlus on geograafiliste piirkondade lõikes erinev. Tõenäoliselt on kasvu põhjuseks USA ja Hiina, kuna Euroopa jääb maha. Lisaks on rahvusvaheline turism endiselt madalseisus, jätkub tarbimise areng, tuues kaasa kasvava tähelepanu siseriiklikele kulutustele.

Turukeskkond jääb siiski keeruliseks, sest logistiliste kitsaskohtade, tootmisviivituste, kõrgete saatmiskulude ja materjalipuuduse tõttu tuleb lahendada uusi probleeme. Need suurendavad veelgi sisendkulusid ning pakkumise ja nõudluse vaheline tasakaal on nihkes. Tõenäoliselt on tulemuseks klientidele kõrgemad hinnad.

Turuliidrid on teinud ka mõned olulised sammud digitaalvaldkonnas, võttes kasutusele meetmeid keskkonnaalaste ja sotsiaalsete teemade osas ning keskendudes veel rohkem mitmekesisusele, võrdsusele ja kaasamisele. Samas peavad moeettevõtted tagama, et nad tegutsevad kõigi huvigruppide – sealhulgas klientide, töötajate, töövõtjate, investorite ja laiema ühiskonna – huvides. Paljud kaubamärgid edendavad ringluse ärimudelite, keskkonnasõbralikumate materjalide ja säästvamate tehnoloogiate poole.¹

¹ MC Kinsey report " The State of Fashion 2022":

https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/industries/retail/our%20insights/state%20of%20fashion/2022/the-state-of-fashion-2022.pdf

2021. aasta AS Baltikale: tähtsamad faktid

AS Baltika jaoks oli 2021. aasta kahtlemata seni üks raskemaid. Meie äritegevust mõjutas tugevalt kaupluste täielik sulgemine Lätis ja Leedus juba alates 2020. aasta detsembrist kuni vastavalt 2021. aasta maini ja juunini ning kaupluste täielik sulgemine Eestis 2021. aasta märtsist kuni mai alguseni.

Vaatamata ebasoodsatele tingimustele lõpetas Grupp aasta 2 900 tuhat euro suuruse kahjumiga, mis sisaldab sealhulgas enam kui 190 tuhande euro suuruseid kulureserve, edasilükkunud tulumaksu kulu 60 tuhat eurot ning 877 tuhat eurot poodide sulgemisega seotud kulusid. Võrdluses ei kajastu saneerimiskavaga seotud ligikaudu 5 902 miljoni euro suurune tulu, mis mõjutas oluliselt meie 2020. aasta lõpptulemust kui ühekordne positiivne lisatulu.

Grupi brutokasumi marginaal oli 52%, mis võrdub 6 120 tuhat eurot – eelmisel aastal oli brutokasumi marginaal 49,6% ning seda mõjutas suuresti enam kui 1 685 tuhat euro väärtuses Baltmani ja Montoni meesterõivaste laovaru, mis õnnestus meil tänu täiendavatele allahindlustele kauplustes 2021. aasta jooksul läbi müüa kaupluste võrgustikus ja seda eelkõige Eestis.

Riigi abi mõjutas meie tegevuskulusid lockdown'i perioodil paraku vaid osaliselt. Lätis moodustas riigi abi ligi 109% kogu tegevuskuludest, Leedus ligikaudu 51% ning Eestis kahjuks vaid 21%. Keerulisele olukorrale vaatamata tasusime saneerimiskava järgsed maksed võlausaldajatele viivitusteta.

Kõiki ebasoodsaid asjaolusid arvesse võttes on meie Grupp tänu tugevale, kohanemisvõimelisele ja kaasavale juhttiimile suutnud teha kaalukaid ja tõhusaid otsuseid. 2021. aastal täitsime täielikult eesmärgi sulgeda 95% oma kahjumlikest kauplustest. 2021. aasta detsembri lõpuks olime Baltikumis täielikult sulgenud 27 kauplust. 2022. aasta esimese poolaasta lõpuks on peamiselt Eesti üürileandjatega juba kokku lepitud 5 järgmise kaupluse sulgemine.

1. aasta lõpus näitas Leedu pärast mitu aastat akumuleerunud kahjumit esimest korda kasumit.

Ulatusliku kaupluste sulgemise otsese tagajärjena kandis meie Grupp 2021. aastal ligikaudu 877 tuhat eurot ühekordseid kulusid (st koondamised, leppetrahvid, lammutus- ja ümberehituskulud), mida ei saanud veel 2020. aasta lõpul prognoosida, sest puudusid sel hetkel kirjalikud kokkulepped rendileandjatega.

Möödunud aasta olulisim strateegiline otsus oli uuenenud Ivo Nikkolo rõiva- ja aksessuaarikollektsiooni lansseerimine, mis tähistas brändi äristrateegia olulise osa – ühele kaubamärgile ülemineku – lõpuleviimist. Uuenenud Ivo Nikkolo toodi turule 2021. aasta septembris, mil tutvustati uut brändi identiteeti, disainikäekirja ning varasemast suuremat fookust jätkusuutlikkusele. Tänu meie disaini- ja ostutiimide olulistele jõupingutustele õnnestus meil juba esimese hooajaga astuda suur samm jätkusuutlikkuse suunas. Jätkame looduslike kangaste uurimist, katsetamist ja lisamist oma tulevastesse kollektsioonidesse – hooaeg-hooajalt säästvamaks muutumine on pidev protsess, millesse panustame ka edaspidi.

Kahtlemata mõjutas meie äritegevust ülemaailmne tarneahelate kriis. Ometi saame rõõmustada naisterõivaste ja aksessuaaride neljanda kvartali silmapaistva tulemuse üle, mil kasvatasime müügitulemust tegelike kaupluste võrdluses 2020. aastaga 60%. Ivo Nikkolo aksessuaaride kollektsiooni on meie Baltikumi kliendid soojalt vastu võtnud. Aksessuaaride kollektsiooni tulemus neljandas kvartalis oli +32% võrreldes 2020. aasta tegelikuga ning moodustab juba ligikaudu 16% meie naiste segmendi neljanda kvartali müügist.

1. aasta aprillis müüsime Montoni kaubamärgi Monton Sports spordirõivaste kaubamärki haldavale Hiina korporatsioonile Shenzhen Maiteng International Apparel Co.Ltd litsentsilepingu alusel, et müüa Montoni kaubamärgi all alles jäänud Montoni tooteid kuni 2023. aasta lõpuni.

2. aastal liitsime vana AndMoreFashion e-poe platvormi uue Ivo Nikkolo e-poega. 2021. aastal moodustas meie e-poe müük 1 866 tuhat euroga 16% meie aasta kogukäibest.

3. aastal lõpetasime Baltmani ja Montoni meesterõivaste kollektsioonide pakkumise ning alustasime laoseisu tühjendamist. Meesterõivaste laoseisu maht, mis 2020. aasta lõpus oli 1 685 tuhat eurot, on vähenenud enam kui 95% võrra, 2021. aasta lõpuks 87 tuhande euroni. Tuginedes müügiprognoosidele plaanime meesterõivaste laoseisu läbi müüa 2022. aasta I kvartali lõpuks.

Prognoos 2022. aastaks:

Oleme oma ootused ja eesmärgid 2022. aastaks selgelt defineerinud:

• Keskenduda oma põhiturgudele (st Baltikumile), et maksimeerida jaemüügi KPI-sid
• Edukalt avada ja käivitada esimesed 3 uut Ivo Nikkolo kontseptsioonikauplust 2022. aasta aprillis ja mais. Avame uued Ivo Nikkolo kauplused Riia Spice ja Riga Plaza kaubanduskeskustes ning Tallinnas Rotermanni kvartalis 2022. aasta aprilli keskpaigaks. Need avamised saavad olema meie jaoks olulised indikaatorid järgmiste kasvuplaanide jaoks ning näitavad meile selgelt, kuidas projekti järgmistele rahvusvahelistele turgudele edasi viia.
• Uuendada täielikult meie e-kaubanduse platvormi ja ERP-süsteemi, et digitaliseerimisprotsessi veelgi hoogustada.
• Viia Eestis 2022. aasta juuli lõpuks lõpule juba üürileandjatega kokku lepitud 5 kahjumliku kaupluse sulgemine.
• Jätkata investeerimist meie poepersonali ja peakontori töötajate koolitamisse, et pakkude veelgi paremat omnikanali kogemust.

Kõik 2022. aasta esimese nelja kuu jooksul tehtavad jõupingutused on täielikult pühendatud meie Grupi omakapitali tugevale taastamisele, et see vastaks kõigile äriseadustikus sätestatud juriidilistele nõuetele.

Detailse plaani avalikustame täielikult ja arutame aktsionäridega läbi 26. mail 2022 toimuval aktsionäride korralisel üldkoosolekul.

Flavio Perini Juhatuse esimees, tegevjuht

2021. AASTA MAJANDUSTULEMUSED

Baltika Grupi 2021 puhaskahjumiks kujunes 2 900 tuhat eurot, mis sisaldab 190 tuhande euro suurust kulude reservi, 60 tuhande euro suurust edasilükatud tulumaksukulu ja 877 tuhat eurot ühekordseid kulusid, mis on seotud kaupluste sulgemistega ja muude tegevuskuludega. 2021 aasta jooksul on saanud kogu Baltikum ettevõtte toetusi summas 1 070 tuhat eurot. 2020 aasta võrdluses sisaldub reorganiseerimiskavaga seotud erakorraline tulu 5 902 tuhat eurot, mis mõjutas ühekordse lisatuluna positiivselt meie 2020. aasta lõpptulemust. 2021 aasta kokkuvõttes vähenes Baltika Grupi müügitulu 40% ja oli 11 770 tuhat eurot. Müügitulu kahanes epoes 13%, jaemüük vähenes 42% ning äriklientide müük vähenes 69% pärast strateegilist otsust väljuda täielikult hulgimüügiärist.

1. aastal oli jaemüük 9 785 tuhat eurot, mis on 42% vähem kui eelmisel aastal. Sellel vähenemisel on järgmised põhjused: grupi strateegilise otsusena lõpetada peavoolu brändide Mosaic, Baltman ja Montoni müügitegevus ning jätkata ainult ühe brändiga, Ivo Nikkolo; COVID-19 pandeemia jätkumine, mis mõjutas enim tulemusi esimesel, teisel ja neljandas kvartalis 2021.aastal (Läti teine täielik sulgemine oli oktoobri keskpaigast kuni novembri keskpaigani, sealhulgas kõik nädalavahetused kuni 21. detsembrini); 27 kahjumliku poe sulgemine kogu Baltikumis ja ülemaailmsed tarneprobleemid, mis põhjustasid viivitusi meie toodetega, mistõttu ei jõudnud kaubad õigeaegselt poodidesse ja seda eelkõige septembris 2021. Kõige enam vähenes müügitulu Lätis ja Leedus vastavalt 60% ja 50% ja Eestis oli vähenemine 30%. Müügid varieerusid kvartaliti, kuid esimese kvartali müügid langesid 65% seoses COVID-19 pandeemiaga ja kõige parema tulemuse näitas teine kvartal, mille müügid langesid vaid 13%.

2. aastal kahanes Baltika Grupi veebipoe müügitulu 13% ja oli 1 866 tuhat eurot. Üle poole müügituludest tuleb Eestist.

Grupi brutokasum oli 6 120 tuhat eurot, mis on 3 556 tuhande euro võrra vähem kui 2020. aastal. 2021. aasta brutokasumi vähenemine on tingitud müügitulu kahanemisest. Brutokasumi marginaal oli 52%, mis on 2,4 protsendi punkti kõrgem kui aastal 2020. Positiivne brutomarginaali kasv on tingitud sellest et Baltika Grupp müüs suuremas proportsioonis täishinnaga uusi tooteid ja vähem allahinnatud tooteid.

Baltika Grupi turustus- ja üldhalduskulud vähenesid kaheteistkümne kuu kokkuvõttes 34%, mis on 5 036 tuhat eurot. See on seotud strateegilisest otsusest sulgeda 27 kahjumlikku poodi kogu Baltikumis, hoides sellega tegevuskulusid kontrolli all.

Muu äritulu oli aastal 2021 summas 926 tuhat eurot, mis sisaldab ettevõtte toetusi summas 1 070 tuhat eurot. Aasta lõpp sisaldab 2022. aasta kaupluste sulgemiseks tehtud kulude reservi 90 tuhat eurot ja varude allahindlust summas 100 tuhat eurot. 2020 aasta võrdluses sisaldub reorganiseerimiskavaga seotud erakorraline tulu 5 902 tuhat eurot, mis mõjutas ühekordse lisatuluna positiivselt 2020. aasta lõpptulemust.

Turustus- ja üldhalduskulude järjepidev ning oluline vähendamine on üks osa Baltika Grupi käimasolevast restruktureerimisplaanist, mille tulemusena on peakontori turustus- ja üldhalduskulud vähenenud 240 tuhande euro võrra.

Aasta finantskulud olid summas 330 tuhat eurot ja tulumaksukulu 65 tuhat eurot seoses edasilükkunud tulumaksu reservi muutusega summas 80 tuhat eurot. Aasta puhaskahjum oli 2 900 tuhat eurot (eelmise aasta sama perioodi võrreldav summa oli 376 tuhat eurot). Lisaks olid kogu Grupi poodide sulgemistega seotud tegevuskulud ligikaudu 30% suuremad kui see, palju sai ettevõte erinevate toetusmeetmetega, mis omakorda avaldas negatiivset mõju meie aasta tulemustele hinnanguliselt 500 tuhat eurot.

Baltika Grupp lõpetas aasta 614 tuhande euroga raha ja raha ekvivalentidena, kasutades aasta lõpu seisuga panga arvelduskrediiti summas 1 985 tuhat eurot (3 000 tuhat eurose limiidist).

Baltika jätkab strateegia elluviimist – arendab kaasaegseid kvaliteetseid tooteid oma naistemoe brändis Ivo Nikkolo, mis on kättesaadav nii Eesti, Lätis ja Leedus ning meie e-poes. Tugev fookus on kindlasti ka aksessuaaridele, kus lai valik kvaliteetseid tooteid on saadaval kõikides poodides.

AASTAARUANDE AVALIKUSTAMISENI TOIMUNUD OLULISEMAD SÜNDMUSED

• AS Baltika nõukogu kiitis 15. juuni 2021. aasta koosolekul heaks AS Baltika tütarettevõtte Baltika Retail OÜ likvideerimise kava. Baltika Retail OÜ tegutses varem kinnisvara valdusettevõttena, kuid viimane sellega seotud leping lao osas lõppes 30. juuni 2021. Tehing on lõpule viidud 2021. aasta teises pooles.
• AS Baltika nõukogu kutsus 1. juunil 2021 toimunud koosolekul tagasi Triinu Tarkini Grupi finantsjuhi (CFO) ja juhatuse liikme ametikohalt pärast tema tagasiastumist. Triinu Tarkini ametiaeg lõppes 4. juunil 2021. Uus grupi finantsjuht (CFO) Hellika Toome hakkas tööle 23. augustist 2021. Lisaks sellele oli AS Baltika nõukogu nimetanud Brigitta Kippaki uuele operatiivjuht (COO) ja juhatuse liikme ametikohale, mis algas 1. juunil 2021 ja mille volitused kestavad 3 aastat.
• Teises kvartalis leevendati COVID-19 piirangute teist lainet. Eesti kauplused olid täielikult avatud alates 3. maist, Leedu kauplused alates 29. maist ja Läti kauplused alates 3. juunist 2021.
• AS Baltika sõlmis 13. aprillil laoteenuse lepingu Logistika Pluss OÜ´ga. AS Baltika hallatava lao rendileping lõppes 30. juuni 2021. Sellega viidi 1. juulist 2021 ellu viimane oluline vajalik muutus restruktureerimisplaanist – Baltika hakkas kasutama efektiivset ja mahtudele vastavat teenust, mis võimaldab saavutada olulist kulude kokkuhoidu.
• AS Baltika sõlmis aprillis müügilepingu "Monton" Euroopa kaubamärkide müügiks Shenzhen Maiteng International Apparel Co.Ltd´le, kes opereerib Monton Sports spordikaupadega. Kogu müügist saadav summa läks pangalaenu tagasimakseks, mille tagatiseks kaubamärk on panditud. Baltika Grupile jääb tasuta litsents müüa brändi "Monton" kuni 2023. aasta lõpuni.
• Seoses COVID-19 teise lainega kuulutas Eesti valitsus välja edasised piirangud ja sulges kõik Baltika Grupi poed nädalavahetusteks 6. märtsil 2021 ja täielikult 11. märtsil 2021.
• Veebruaris 2021 esitas Kalaport OÜ Baltman OÜ vastu hagiavalduse, nõudes 70 tuhande euro suuruse üürivõla ja viiviste tasumist. Baltman OÜ hinnangul on üüri nõue Kalaport OÜ esitatud ulatuses põhjendamatu ning jääb ka kohtumenetluses seisukohale, et üürileping on käesolevaks hetkeks lõppenud ja üürivõlgnevust Kalaport OÜ esitatud ulatuses ei eksisteeri.
• AS Baltika aktsionärid võtsid 19. jaanuaril 2021 vastu järgmised otsused: kiita heaks aktsiaoptsiooni andmine AS Baltika juhatuse liikmele Flavio Perinile, välistada aktsionäride märkimise eesõigus optsioonilepingust tulenevate AS Baltika kohustuste täitmiseks emiteeritavate aktsiate osas ja muuta põhikirja selliselt, et aktsiakapitali saab suurendada kuni 5% võrra optsioonilepingu jaoks.

ÜLEVAADE BRÄNDIDEST

Brändide lõikes moodustas Baltika Grupi 2021. aasta müügist suurima osa Ivo Nikkolo 61%, Montoni osakaal oli 31% ja Baltmani osakaal 8%. Oluline Ivo Nikkolo kaubamärgi osakaalu muutus on tingitud ettevõtte uuest strateegiast loobuda Montoni ja Baltmani kaubamärkidest, mistõttu ei olnud peale Ivo Nikkolo ühelgi teisel brändil uut kollektsiooni.

Monton ja Baltman

Montoni müügitulu oli 2021. aastal 3 miljonit eurot, vähenedes aastaga 73% ehk 8,1 miljonit eurot. Baltmani müügitulu oli 0,7 miljonit eurot, vähenedes 63% ehk 1,3 miljonit eurot.

Kontserni strateegia ja AS Baltika saneerimiskava kohaselt on otsustatud 2021. aasta teisest poolaastast lõpetada nii Montoni kui ka Baltmani kaubamärgi tegevus. See tähendab, et kõikidest kasumlikest Montoni kauplustest said Ivo Nikkolo kaubamärgi kauplused. 2021. aasta jooksul suleti enamus mittekasumlikud kauplused, aga ka Ivo Nikkolo kaubamärgile mittesobivaid kauplusi. Kaupluste sulgemisprotsess lõppeb 2022. aasta esimesel poolel. Baltmani kaupluste sulgemisprotsess algas juba 2020. aasta teisel poolel ja lõppes 2021. aasta lõpuks.

1. aastal müüdi Montoni ja Baltmani kollektsiooni laojääke peamiselt sooduskampaaniate kaudu. Alates 2021. aasta teisest poolest esitleti neid kaubamärke peamiselt Eesti kauplustes ning aasta lõpuks vaid Tallinna Moetänav kaupluses. 2022. aasta jooksul müüakse Montoni ja Baltmani laojääke ainult Tallinna Moetänav kaupluses kuni kaupluse sulgemiseni 2022. aasta juulis.

Ivo Nikkolo

Ivo Nikkolo 2021. aasta müügitulu oli 5,9 miljonit eurot, mis kasvas mullusega võrreldes 200% ehk 3,9 miljonit eurot. Peamiseks müügikasvu põhjuseks oli ettevõtte uus strateegia jätkata vaid ühe kaubamärgiga. Ivo Nikkolo müük moodustab 61% Baltika Grupi jaemüügitulust.

Samal ajal vähenes e-poe müügitulu 13%. Ivo Nikkolo moodustab Baltika Grupi e-poe müügitulust 53%, olles ainus bränd, mis jätkab Baltika Grupi portfellis.

1. aasta lõpuks oli Ivo Nikkolo kaubamärk esindatud 34 kaupluses kogu Baltikumis.

Tulenevalt ettevõtte strateegiast ja saneerimiskavast jätkas Baltika Grupp vaid Ivo Nikkolo kaubamärgiga varasemate Montoni või Mosaici kaupluste pindadel, mis vastasid kaubamärgi suuruse ja eeldatava kasumlikkuse nõuetele. Seetõttu suleti 2021. aasta jooksul kõik senised Ivo Nikkolo kauplused, välja arvatud Viru Keskuse kauplus Tallinnas, kuna selles pinnal avati 2021. aasta märtsi alguses Ivo Nikkolo aksessuaaride testpood. Samal ajal muudeti 30 Mosaici ja Montoni kauplust Ivo Nikkolo kauplusteks. Brändi logod poe fassaadil asendati Ivo Nikkolo logodega (vastavalt uuele Ivo Nikkolo kontseptsioonile) 2021. aasta augustis ja septembris – seni kandsid kauplused endiselt Montoni või Mosaici nime.

Ivo Nikkolo relansseerimine

1. aastal loodud Ivo Nikkolo bränd on aastakümnete jooksul kujunenud kohaliku naistemoe lipulaevaks ja tuntud brändiks kogu Baltikumis. Brändi algusaegadest alates on Ivo Nikkolo olnud tuntud kõrgekvaliteedilise tootepakkumise poolest – eeskätt kontori- ja ülerõivaste kategoorias. Ettevõtte restruktureerimise tulemusena 2020. aastal võeti vastu otsus jätkata vaid ühe naisterõivaste brändiga ning juba aasta hiljem tutvustas Baltika

Grupp uuenenud Ivo Nikkolot. Ivo Nikkolo disainitiimi juhib brändi peadisainer ja disainikäekirja juht Margot Vaaderpass, kellele lisaks kuuluvad meeskonda veel disainer ja tiimijuht Triin Kaiv, disainer Anna Aksjonova ning juunior disainer ja 3D disainer Timothée Gleize.

Kevad-suve 2021 käsitleti kui üleminekuhooaega vanalt brändilt uuele, mil testiti ning tutvustati esimesi uueneva brändi aspekte juba ka klientidele. Lisaks võeti üleminekuhooajal kasutusele üha olulisemaks muutuv tootekategooria - aksessuaarid. Üleminekuhooaeg oli brändi vaatepunktist kahtlemata väljakutseterohke, kuna klientidele tutvustati uuenenud disainikäekirjaga Ivo Nikkolo toodet veel Montoni ja Mosaici kauplustes, segamini Montoni kollektsiooniga. Turundus- ja kommunikatsioonitegevustes panustas Baltika üksnes uue Ivo Nikkolo sõnumitele, et maksimeerida muudatusest teadlike olemasolevate- ning potentsiaalsete uute klientide hulka. Sügis-talv 2021 hooaja hakul lansseeris Baltika täielikult uuenenud Ivo Nikkolo brändi ning tutvustas selle uuenenud imagot ning rõiva- ja aksessuaarikollektsiooni.

Brändiuuenduse raames sõnastati ümber Ivo Nikkolo missioon ja väärtused. Täielikult uuenenud Ivo Nikkolo missioon on naisi moe kaudu jõustada, julgustada ja inspireerida ning toetada nende iseseisvust, enesekindlust ja iseenda armastamise ilu. Ivo Nikkolo eesmärk on pakkuda naistele nii argipäevadeks kui pidulikemateks puhkudeks sundimatult stiilseid rõivaid ja aksessuaare, mis võimaldavad kandjal end sõltumata olukorrast kaunilt ent mugavalt tunda.

Ivo Nikkolo väärtused

AMBITSIOONIKUS

Me mõtleme suurelt. Iga päev.

Püüdleme alati parima poole. Kui ebaõnnestume, võtame kogetust õppust ja liigume edasi. Oleme siin, et julgelt eristuda ning meelde jääda.

LÄBIPAISTVUS

Me oleme usaldusväärsed ja autentsed.

Võtame tõsiselt iga aspekti oma ärist ja kõiki koostööpartnereid. Oleme oma hoiakute ja tegevuse osas ausad ja avatud.

VASTUTUSTUNDLIKKUS

Me esindame vastutustundlikku ettevõtlust. Meie tegevusel on mõju paljudele inimestele ja valdkondadele. Seetõttu pühendume täielikult eetiliste, sotsiaalsete ja jätkusuutlike standardite loomisele ja hoidmisele.

OPTIMISM

Me leiame enda ümber muutuvas maailmas pidevalt uusi võimalusi. Väljakutsed on meie jaoks miski, mida koos ületada ning ühiselt selles protsessis ühiselt kasvada.

Ivo Nikkolo peamised tugevused on mitmekülgne ja mugav toode, kaasaaegselt naiselik disainikäekiri, kvaliteetsed materjalid ja detailid, vastutustundlikult loodud toode ning mugav ja professionaalne omnichannel

kliendikogemus. Tootekategooriatest pannakse enim rõhku kleitidele, ülerõivastele, kudumitele, kingadele ja kottidele.

MÜÜGITULU

Müügitulu kanaliti

EUR mln	2021	2020	+/-
Jaemüük	9,8	17,0	-42%
Äriklientide müük	0,1	0,2	-69%
E-poe müük	1,9	2,2	-13%
Muu	0,0	0,1	-46%
Kokku	11,8	19,5	-40%

JAEMÜÜK

2021 aasta jaemüük oli 9 784 tuhat eurot ehk 42% vähem kui eelmise aasta võrreldav tulemus. See on tingitud 27 kahjumliku poe sulgemisest.

Jaemüük turgude lõikes

EUR mln	2021	2020	+/-
Eesti	5,9	8,4	-30%
Leedu	2,3	4,6	-50%
Läti	1,6	3,9	-60%
Kokku	9,8	17,0	-42%

Turgude osatähtsus jaemüügis

Baltika Grupi suurim jaeturg oli jätkuvalt Eesti, mis suurendas oma osakaalu veel 11% võrra eelkõige seoses COVID-19 pandeemiaga, mis tõi piirangud ja poodide sulgemised aasta jooksul kõigis kolmes Balti riigis.

1. aastal vähenes müügitulu kõigil kolmel Baltikumi jaeturul- Lätis 60%, Leedus 50% ja Eestis 30%. Seda mõjutab enim strateegiline otsus minna edasi ainult ühe brändi müügiga. Erinevalt 2020 aastast jätsid tugeva

jälje müügi kahanemisse ka globaalsed tarneprobleemid, mille tõttu ei jõudnud õigeaegselt poodidesse müügile sügis-talv kollektsioon. Samuti vähenes müügiefektiivsus kogu jaekanalis eelmise aastaga võrreldes -3%.

Müügiefektiivsus turgude lõikes (müük m² kohta kuus, EUR)

EUR/m2	2021	2020	+/-
Eesti	107	120	-11%
Leedu	103	90	14%
Läti	103	116	-11%
Soome	0	54	-100%
Kokku	105	109	-3%

POED JA MÜÜGIPIND

1. aasta lõpu seisuga oli Baltika Grupil 34 kauplust kolmes riigis müügipinnaga 9 236m² . Jaekanal vähenes seoses poodide sulgemisega kõikidel Balti riikide turgudel. Leedus vähenes 2021. aastal poodide arv 11, Eestis 9 ja Lätis 7 võrra.

Poed turgude lõikes

	31.12.2021	31.12.2020	Keskmise pinna muutus*
Eesti	16	25	-27%
Leedu	9	20	-35%
Läti	9	16	-39%
Poed kokku	34	61
Müügipind kokku, m2	9 236	14 869	-32%

*keskmise pinna muutus võtab arvesse ka renoveerimiseks suletud või piirangute tõttu kinni oldud aega

E-POE MÜÜK

1. aastal Baltika Grupi veebipoe müügitulu langes eelneva aastaga 13% ja oli 1 866 tuhat eurot. Ivo Nikkolo brändi veebipoe müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 53% ja oli 912 tuhat eurot, seetõttu võib 2021 aasta Baltika Grupi e-poe äri lugeda positiivseks. Siiski võib öelda, et aasta oli eelmisega võrreldamatu, sest alates septembrist 2021 hakati müüma ainult naisteriiete brändi Ivo Nikkolo. Peamine müügitulu langus tuli naiste Mainstream brändide arvelt 56% ja Baltmani brändi arvelt 24%.

2. aasta kujunes Baltika Grupi e-poele märgiliseks aastaks, kuna keskendusime uuele Omni-kanalite strateegiale, mistõttu vähenes oluliselt allahindluskampaaniate tegemine ning keskenduti pigem täishinnaga toodete müügile. Keskmine allahindluse protsent vähenes eelmise aastaga 5 protsendipunkti võrra. Uus e-poe müügistrateegia keskendus vaid Ivo Nikkolo brändile ning on hea tõdeda, et Ivo Nikkolo keskmine allahindluse protsent vähenes 12 protsendipunkti võrra, mistõttu kasvas ka Ivo Nikkolo brutokasum e-poes 79%.

3. aasta veebruaris toimus üleminek Andmorefashion.com veebipoest Ivonikkolo.ee ja Monton.ee veebipoodidele. Septembris suleti lõplikult ka Monton.ee veebipood ja jätkati ainult Ivo Nikkolo e-poega. Veebipoe üleminek hõlmas endas kogu e-poe disaini muutmist, et olla rohkem uue Ivo Nikkolo brändikontseptsiooni nägu. Samuti said kõik sotsiaalmeedia lehed koondatud Ivo Nikkolo brändi alla.

4. aasta jooksul külastati Baltika Grupi e-poodi 1 599 745 unikaalse külastaja poolt, mis võrreldes eelmise aastaga on 29% rohkem ning külastusi kokku oli eelneva aastaga 2% rohkem ehk 3 412 935 korda. Enamus epoe külastajatest (90%) olid pärit Baltikumist. Baltika Grupi keskmine kasutaja on 25-54 aastane, moodustades

41% kogu kasutajatest. 2021. aasta nägi ka järjekordset mobiilsete seadmete kasvu, kus külastuste osakaal tõusis 62%-lt 68%-le. Suurim osakaal müüki ehk 65% tuleb jätkuvalt aga arvutikasutajatelt.

Baltika Grupi e-pood sai suurima osa külastusi veebireklaamide kaudu ning nende kasv võrreldes eelmise aastaga oli ka kõige suurem, külastus ekraanireklaamide kaudu tõusis lausa 512%. Eelmise aasta populaarseim orgaaniliste otsingute külastatavus langes teisele kohale ning vähenes eelmise aastaga 20%. Tasulise otsingu külastatavus tõusis 28%. E-kirjade kaudu külastamine kasvas 11%.

LOJAALSUSPROGRAMM

Ivo Nikkolo lojaalsusprogramm hõlmab kõiki Baltikumi kaupluseid ja e-poodi. Programm võeti kasutusele aasta 2014. aastal AndMore boonusprogrammi nime all, kuna koondas enda alla kõikide Baltika brändide lojaalsed kliendid. 2020. aasta lõpus viidi lojaalsusprogrammis sisse mitmeid olulisi muudatusi.

Ivo Nikkolo lojaalsed kliendid saavad eksklusiivset informatsiooni uute kollektsioonide ning sooduspakkumiste kohta, neile kehtib tavapärase 14-päevase tagastusvõimaluse asemel 30-päevane toodete tagastamise periood ning mitmed personaalsed pakkumised – näiteks sünnipäevasoodustus.

Seoses muudatustega ettevõtte strateegias ning üleminekuga ühele brändile toimus klientide ümberprofileerimine vastavalt Ivo Nikkolo klientideks (sh endised Montoni ja Mosaici kliendid) ning meesklientideks (sh Montoni ja Baltmani kliendid)

1. aasta lõpu seisuga oli lojaalsusprogrammiga liitunud kliente kokku 561 024, sh liitus lojaalsusprogrammiga möödunud aasta jooksul 3 372 klienti. Püsiklientide ostumaht moodustas nii kauplustes kui ka e-poes keskmiselt 40% kogu müügist ning anonüümsete klientide ostumaht oli vastavalt 60%. Kui Eesti ja Läti turgudel on lojaalsete ja mittelojaalsete klientide ostude osakaal võrdsem, Eestis vastavalt 47% ja 53% ning Lätis 50% ja 50%, siis Leedus moodustavad märkimisväärselt suurema osa, 87%, mittelojaalsete klientide ostud.

ÄRITEGEVUSE KULUD JA KASUM

Baltika Grupi brutokasumi marginaal oli 2021. aastal 52%, mis on 2,4 protsendipunkti kõrgem võrreldes eelmise aastaga (2020: 49,7%). 2021. aastal vähenes müügitulu 39,6% ja brutokasum 52%. Ettevõtte brutokasum oli 6 120 tuhat eurot ehk 3 556 tuhat eurot vähem kui eelmise aasta võrreldav tulemus (2020: 9 676 tuhat eurot). Baltika Grupi turustus- ja üldhalduskulud vähenesid aastaga 5 036 tuhat eurot ja olid 9 551 tuhat eurot (2020: 14 587 tuhat eurot). Suure osa kulude vähenemisest ehk 909 tuhat eurot (-22% vs 2020) moodustas Baltika Grupi peakontori regulaarsete püsikulude vähendus. Jaeturu kulud vähenesid aastaga 3 578 tuhat eurot ja olid 6 343 tuhat eurot, milles sisaldub ühekordseid kulusid summas 877 tuhat eurot ning ühtlasi sõlmiti leping professionaalse laoteenuse pakkujaga, mis toob kulude kokkuhoiu, kuna laokulu on otseses seoses laokauba mahtudega.

Muu äritulu oli aastal 2021 summas 926 tuhat eurot, mis sisaldab mitmeid ettevõttetoetusi summas 1,070 tuhat eurot. Aasta lõpp sisaldab kulude reservi summas 90 tuhat eurot, mis on tehtud 2022 suletavate poodide tarbeks ning varude allahindlus summas 100 tuhat eurot. 2020 aasta võrdluses sisaldub reorganiseerimiskavaga seotud erakorraline tulu 5 902 tuhat eurot, mis mõjutas ühekordse lisatuluna positiivselt meie 2020. aasta lõpptulemust. Aasta finantskulud olid summas 330 tuhat eurot ja tulumaksukulu 65 tuhat eurot seoses edasilükkunud tulumaksu reservi muutusega summas 80 tuhat eurot.

FINANTSSEISUND

Seisuga 31 detsember 2021 on Baltika Grupi raha ja raha ekvivalendid saldo 614 tuhat eurot (1 427 tuhat eurot seisuga 31 detsember 2020). See näitab, et ettevõte on kasutanud arvelduskrediiti 1 985 eurot aasta lõpu seisuga (31.detsember 2020 0 tuhat eurot).

Seisuga 31. detsember 2021 olid Baltika Grupi nõuded ostjatele ja muud nõuded 696 tuhat eurot, suurenedes eelmise aasta lõpuga võrreldes 378 tuhande euro võrra. Suurenemine on seotud ettevõtte ja suuraktsionäri KJK Fund Sicav-SIF vahel 31.detsembril 2021 sõlmitud laenulepingu muudatusega, mille kohaselt annab KJK Fund Sicav-SIF allutatud laenu summas 500 tuhat eurot. Laen kanti AS-le Baltika üle 23. veebruaril 2022. Kuni laekumiseni kajastati antud summat muu lühiajalise nõudena.

Aasta lõpu seisuga olid Grupi varud kokku 2 491 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta lõpuga võrreldes 976 tuhande eurot ehk 28% võrra. Suurim vähenemine tuleneb valmistoodangu ja ostetud kaupadest summas 2 456 tuhat eurot. Baltika Grupp on võtnud proaktiivse positsiooni praeguses muutlikkus turusituatsioonis ja veendunud, et ei toimuks varude üleostmist.

Põhivara soetati 369 tuhande euro eest ja kulum oli 588 tuhat eurot. Põhivara jääkväärtus on võrreldes eelmise aasta lõpuga vähenenud 329 tuhande euro võrra ja oli 1 486 tuhat eurot.

Vara kasutusõigus oli seisuga 31. detsember 2021 seisuga 5 956 tuhat eurot. Varasaldo vähenes kulumi summas 3 133 tuhat eurot ja lepingu lõpetamisega seotud kulude võrra summas 1 150 tuhat eurot, kuid suurenes uute lepingute võrra 1 040 tuhat eurot.

1. detsembril 2021 oli kogu võlakohustus 8 745 tuhat eurot, mis tähendab koos arvelduskrediidi muutusega võlakohustuste vähenemist võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (31.12.2020: 10 341 tuhat eurot) 1 596 tuhande euro võrra. Grupi võla vähenemine on peamiselt seotud saneerimiskavast tulenevate võlausaldajate nõuete restruktureerimisega.

Seisuga 31. detsember 2021 oli ettevõtte omakapital 312 tuhat eurot. Kuigi omakapitalis 31.detsembri 2021 seisuga kajastub täiendav allutatud laen summas 500 tuhat eurot, ei ole Baltika Grupi omakapital siiski vastavuses Äriseadustikust tuleneva 50% aktsiakapitali nõudega. Baltika juhatus ja nõukogu on välja töötamas üksikasjalikku plaani, kuidas tagada omakapitali puudujäägi täitmine 2022 aastal.

RAHAVOOG

Baltika Grupi 2021. aasta äritegevuse rahavood olid 1 430 tuhat eurot ja on vähenenud võrreldes eelmise aastaga (2020: 4 861 tuhat eurot). Sarnasetult eelmise aastaga tuleb enamus positiivsest rahavoost varude taseme vähendamisest, 3,201 tuhande euro võrra. Finantseerimistegevusest 369 tuhat eurot (2019: 503 tuhat eurot) suunati põhivara investeeringuteks. Aasta jooksul teostati laenukohustuste tagasimakseid summas 293 tuhat eurot. Raha ja raha ekvivalendid muutusid perioodi jooksul kokku 813 tuhat eurot (2020: 1 163 tuhat eurot), mis tähendab, et ettevõte lõpetas aasta omades 614 tuhat eurot raha ja raha ekvivalente.

INIMESED

Baltika Grupis töötas 2021. aasta 31. detsembri seisuga 173 inimest, mis on 104 inimese võrra vähem kui 31. detsembril 2020 (277). Seoses poodide sulgemisega ja turu kontori inimeste arvu kahanemisega on jaekaubanduses töötavate inimeste arv 67 inimese võrra väiksem.

Baltika Grupi töötajatele arvestati 2021.a töötasusid summas 3 999 tuhat eurot (2019: 6 198 tuhat eurot). Nõukogu ja juhatuse liikmetele arvestatud tasud ulatusid 453 tuhande euroni (2020: 289 tuhat eurot).

Eesti 48% Leedu 24% Läti 28%

Töötajate jagunemine riikide lõikes 31.12.2021 seisuga

2022. AASTA PERSPEKTIIVID JA EESMÄRGID

Majanduskeskkond

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi aeglustub Eesti majanduskasv pärast kiiret taastumist. 2021. aasta 8%ne kasv asendub 2022. aastal 2,8%ga. Aeglustumine toimub eeskätt seetõttu, et madalseisust väljumisega seotud lühiajaline kasvukiirendus möödub. Ühest küljest viib madala võrdlusbaasi väljataandumine järgmiste aastate majanduskasvu potentsiaalse kasvu lähedale, teisalt põhjustavad kasvu raugemist ka kiirenenud hinnakasv, pakkumispoolsed piirangud ja pensionisüsteemi muudatuste mõju.

Kuigi koroonaviiruse omikrontüvi on viinud nakatunute arvu väga kõrgele ning ka haiglate koormus selle tagajärjel suureneb, ei prognoosita sellest olulist lööki majandusele. Ettevõtetel on seisvat ressurssi ja ka pankade laenutingimused püsivad soodsad. Lisaks elavdavad prognoosiperioodil ajutiselt nõudlust ja seeläbi ka majandust ulatuslik eelarvestiimul ja kohustusliku teise pensionisamba kaotamise tagajärjel tarbimiseks kasutatavad säästud.

Paindliku tööturu tõttu on hõive järsult vähenenud ning abi tuleb suunata töötute aitamisele. Kuigi Eesti majanduslangus on seni olnud üks pehmemaid, on hõive vähenenud ulatuslikumalt kui enamikes teistes Euroopa riikides. Ettevõtted on koroonaviiruse tõkestamiseks seatavate meetmetega suurel määral kohanenud ning need mõjutavad hõivet peamiselt valdkondades, kus kontakte on palju ja kaugtöö pole võimalik. Ettevõtete soov töötajaid juurde värvata on suur ning juba praegu ennast ilmutav tööjõupuudus ei leevene vaatamata sellele, et tööjõus osalemine lähiaastatel kasvab – suurem tõenäosus leida sobivat tööd ja paremaid palgapakkumisi toovad tööturule tagasi sealt vahepeal lahkunud inimesed. Tööjõupuudus, tarbijahindade hoogne tõus, töökoormuse kasv ja miinimumpalga suurenemine kiirendavad palgakasvu.

Kui prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab majandus järgmisel aastal 2,8%, siis negatiivse stsenaariumi kohaselt võib Eesti majandus järgmisel aastal 1,8% kahaneda. Lai prognoosivahemik on tugevalt seotud euroala väljavaatega, kus majanduskasv jääb 2022. aastal vahemikku 0,4%–6%. Suur määramatus välisnõudluses muudab ebakindlaks ka Eesti majanduse väljavaate.

Tarbijahindade kasv, mis detsembriks kiirenes 12,2 protsendini, oli viimase 25 aasta kiireim. Nii nagu enamikes teistes Euroopa riikides, oli selle põhjuseks peamiselt kõrgele tõusnud energiahinnad. Kõrged energiahinnad tõstavad üha rohkem ka teiste kaupade ja teenuste hindu, samas kui tugev nõudlus ja jätkuvad tarnehäired avaldavad täiendavalt survet hindade kasvule.

Tarbimine kasvab koos sissetulekutega, kuid inflatsioon vähendab inimeste tegelikku ostujõudu. Elanikkonna sissetulekute kasv ja teenuste piiratud kättesaadavus on aidanud kaasa jaemüügi kasvule. 2021. aasta esimese üheteistkümne kuu kokkuvõttes kasvas jaemüük võrreldavates hindades Leedus ja Eestis võrreldes 2020. aastaga enam kui 10% võrra, kuid Lätis kasvas jaemüük vaid 1,8%. Viimase kümne aasta jooksul on jaekaubanduse areng kõigis Balti riikides olnud peaaegu identne, kuid tänavu on jaekaubandus Lätis kasvanud oluliselt aeglasemalt kui Leedus ja Eestis. Leedu ja Eesti majanduskasv on 2021. aastal olnud veidi parem kui Lätis ning Eestis on tarbimist hoogustanud inimeste võimalus oma pensioni teise samba säästud välja võtta. Samas on palgakasv Balti riikides sarnane ja majapidamiste hoiused on 2021. aastal suurenenud 16–21% võrra. Balti riikide vahelised erinevused jaemüügis on seega peamiselt tingitud epidemioloogilistest kaubanduspiirangutest, mis on Lätis olnud ulatuslikumad kui Leedus või Eestis.

Nimetatud sündmused omavad olulist negatiivset mõju Baltika Grupi tuleviku tegevustele ning finantsseisundile, kuid nende mõju ulatust on keeruline hinnata. Tuleviku majanduslik olukord ning selle mõju Baltika Grupi tegevusele võivad erineda juhtkonna ootustest.

Baltika Grupp

1. aasta peamiseks eesmärgiks on finantsstabiilsuse hoidmine ja 2019. aastal alustatud restruktrueerimiskava lõpule viimine.

Tegevusplaani peamised osad on:

• Finantsstabiilsuse hoidmine

Rahavoogude juhtimine eriti esimeses ja teises kvartalis 2022. aastal kui pandeemia mõjud võivad veel jätkuda: hoida kulud kontrolli all, rääkida läbi kaubanduskeskustega et kahjumid oleks nendega jagatud ja planeerida ettevaatlikult varude seisu.

• Tegevuskulude vähendamine

Vähendada tegevuskulusid veelgi võrreldes 2021. aastaga. See peaks tulema nii jaeturgude kulude vähenemisest, mis on tingitud poodide sulgemisest, aga ka peakontori kuludest, kus aasta lõpuks saavutatud püsikulude tase ei tohiks edaspidi tõusta.

• Ivo Nikkolo edukas uute poodide lansseerimine

Avame esimesed 3 uut Ivo Nikkolo kontseptsioonipoodi 2022. aasta aprillis ja mais. Meie uued kauplused avatakse Riia Spice ja Riga Plaza kaubanduskeskustes ning Tallinnas Rotermanni kvartalis. Need uued avamised saavad otsustavateks ärilisteks näitajateks tulevasteks kasvuplaanideks ning näitavad selget plaani, kuidas saame projekti edasi viia avastades uusi rahvusvahelisi turge.

• E-poe müükide kasv

Suurendada e-poe müüke läbi partnerite ja investeerida aasta lõpuks uude e-poe platvormi, mis oleks paindlikum ja lihtsam ning suudaks kõikidele kasutajatele tagada omanäolise kasutuskogemuse, lubamaks Grupil liikuda ka ise uutele turgudele E-poe müügid peaksid kasvama 15%-ni kogumüükidest.

• Parandada kasutajakogemust

Investeerida enda töötajatesse suurendamaks oma võimekust ja koolitada poetöötajaid edastamaks kõikidele klientidele ühtlane ja omanäoline kliendikogemus.

SOTSIAALSE VASTUTUSE ARUANNE

Baltika Grupi äritegevuse alus on läbipaistev käitumine. Oma igapäevategevuses peab Grupp oluliseks sotsiaalset vastutust ning keskkonnamõjude juhtimist. Grupi tegevusega seotud looduskeskkonna (tootmine, tarne, materjali- ja ressursikäsitlus) ja sotsiaalsete aspektide (töötajad, inimõigused, läbipaistev juhtimine) põhjalikum kajastamine aastaaruandes kinnitab tahet neis valdkondades üha rohkem sisuliselt panustada.

Baltika Grupp aitab mitmete erinevate projektide kaudu kaasa ühiskondlikult oluliste valdkondade edendamisse. Keskkonna mõõde on integreeritud Baltika Grupi juhtimissüsteemi ning erinevate üksuste igapäevatööd korraldatakse võimalikult keskkonnasäästlikult.

Ettevõte hoolib oma töötajatest ning on võtnud nende väärtustamise strateegiliselt oluliseks teemaks. Baltika Grupi eesmärk on tagada, et tarneahelas jälgitaks läbivalt Baltika Grupi poolt seatud sotsiaalseid ning keskkonnaalaseid põhimõtteid ja nõudeid.

TÖÖTAJAD

Baltika Grupp on rahvusvaheline, mitmekesisust ja erinevaid kultuure ja rahvusi toetav organisatsioon. Me hindame läbipaistvust ja usaldatavust suhtlemises töötajatega.

Baltika Grupis töötas 2021. aasta 31. detsembri seisuga 173 inimest, mis on 104 inimese võrra vähem kui 31. detsembril 2020 (277). Kokku töötas jaekaubanduses 133 (31.12.2020: 225) ning peakontoris 44 (31.12.2020: 52) inimest.

Turgudel töötavate inimeste arv jaotus järgmiselt: Eestis 64 (31.12.2020: 146), Lätis 33 (31.12.2020: 52) ja Leedus 37 (31.12.2020: 79).

1. aastal töötas Baltika Grupis:

2. 94% naisi ja 6% mehi;

3. 7 erineva emakeele kõnelejat ja töökeeltena on pidevalt kasutuses 5 keelt;
4. Keskmine vanus oli 41,2, sealhulgas noorim oli 17,5 ning vanim 71;
5. Keskmine staaž oli 8,3 aastat, sealhulgas pikim 46 aastat.

Baltika Grupi töötajate koosseis üksuste lõikes

	Töötajaid 31.12.2021	osatähtsus %	Mehi (%)	Naisi (%)	Tööle asunud 2021	Lahkunud 2021
Baltika AS	40	22,5%	3,8%	18,7%	26	63
Jaekaubandus	133	77,1%	1,7%	75,4%	45	128
Eesti	64	30,2%	0,6%	29,7%	12	31
Leedu	32	26,3%	0,2%	26,1%	13	37
Läti	37	19,7%	0,6%	19,1%	20	60
BALTIKA GRUPP	173	100%	6%	94%	71	191

Muudatused organisatsiooni struktuuris

1. aastal vähenes Baltika Grupi töötajaskond 37% võrreldes eelmise aastaga, peamiselt seoses saneerimisstrateegiast tuleneva kesklao ja mitmete kaupluste sulgemistega kõikidel turgudel. Baltika Grupi juhatusest lahkus märtsis finantsjuht Triinu Tarkin ning juhatusega liitus 1. juunil Grupi kauaaegne müügi- ja kaubastamisjuht Brigitta Kippak. Juhatus keskendus kogu aasta vältel ettevõtte jätkusuutlikule ärimudelile viimisele, jätkates 2020. aastal alustatud organisatsioonilisi muutusi ning kaasates juhttiimi mitmeid uusi juhte augustis täienes meeskond uue finantsjuhi ja uue sisseostujuhiga ning neljandas kvartalis asusid Eesti ja Leedu jae-organisatsioone juhtima mitmekülgse kogemusega uued jaekaubanduse juhid.

Baltika Grupp tööandjana

1. aasta esimeses pooles kujundasid Baltika suhteid oma töötajatega Lätis ja Leedus ulatuslikud riiklikud kaubanduskeskuste sulgemised, mis vähemal määral kevadel ka Eesti kauplusi puudutas. COVID-19 viiruse lainelise leviku tõttu suunas Baltika aeg-ajalt kohustuslikule kodukontori režiimile ka kontorite töötajad. 2020. aastal sisse töötatud digitaalseid suhtlusmeetodeid kasutati järjest suurema harjumuspärasusega ning vajadusel abistati töötajaid kodukontori töökeskkonna sisseseadmisel. Produktiivsuse kasv paindliku töökoha ja -aja valikul on ka 2022. aasta prioriteetide seas.

2. aastal uuendati ja lihtsustati kaupluste juhtimisstruktuuri ning täpsustati töötajate rolliootuseid. Suvel töötati välja ja võeti kasutusele uus Teenindusstandard, mis aitab töötajail paremini mõista nende tööle pandud ootuseid. Oluliselt tõhustati kauplusetöötajate koolitusvõimalusi, viies sisse uus e-koolituste programm, mis võimaldas ka pikematel sulgemiste perioodidel koolitustegevusega tegeleda ja seeläbi töötajaid aktiivse ja kaasatuna hoida. 2022. aastal plaanitakse kõige selle najal veelgi süstemaatilisemalt töötajate isiklikku arengut juhtima asuda.

Ettevõtte töötajate arvu kahanemise, ettevõtte saneerimismenetlusest tulenevate kärbete ja ülemaailmse pandeemiaga seotud raskuste ühiseks ületamiseks alustati aasta lõpus Grupi ühiste väärtuste värskendamise projektiga, milles saavad sõna kõik töötajad. Pühendumuse ja töömotivatsiooni turgutamiseks loodi juba 2021. aastal uusi ühiseid traditsioone ning kaasati töötajaid neid puudutavate otsuste tegemisse.

KLIENDIKOGEMUSE JUHTIMINE

Baltika Grupis suunavad müügitegevust, poodide opereerimise tavasid ning kliendisuhtlust järgnevad põhimõtted.

• Kliendikommunikatsioon ning turundus- ja reklaamitegevused lähtuvad grupisiseselt kokku lepitud tegevussuunistest.

• Baltika Grupp järgib kõiki koduturgude seadustest tulenevaid norme.

• aastal sai oluliseks uuenenud Ivo Nikkolo strateegia ja kontseptsiooni rakendamine müügikanalites ning tehti mitmeid olulisi samme Grupi uue strateegia klientideni viimiseks.

• Uue Ivo Nikkolo brändi lansseerimisega seoses suleti või nimetati ümber endised Montoni ja Mosaici kauplused.

• Septembris 2021 said kauplused brändi relansseerimise raames uued Ivo Nikkolo logod ning värskenduskuuri enne lõpliku kontseptsiooni ellu viimist.
• 1. aastal muudeti kaupluste pindade plaane kogu Baltikumis omavahel võimalikult sarnaseks ning samadel alustel opereeritavaks. Kaupluste visuaalne käekiri ning väljapanekute strateegia said olulisi parandusi, et pakkuda klientidele veelgi mugavamat ostlemiskogemust.

• Partneragentuurilt Schwitzke võeti vastu uue poekontseptsiooni projekt, mis on hetkel implementeerimise faasis – 3 esimest uue kontseptsiooni poodi avatakse Tallinnas Rotermanni kvartalis, Riias Spice ja Riga Plaza kaubanduskeskustes.

• 1. aastal alustati põhjalikku klienditeeninduse taseme tõstmise projekti, mille käigus loodi uued teenindus-standardid, mis kehtivad kõikides Baltika Grupi kauplustes alates 2021. aasta suvest. Kõik kaupluste töötajad läbisid mitmeid koolitusi selleks, et standardeid omandada ja ellu viima asuda.
• Detsembris viidi läbi ka esimene testostude laine uue teenindustaseme hindamiseks, mille tulemusel 2022. aastal personaalseid teenindusoskusi parandama asutakse.
• Toodete tagastusprotsess sai põhjaliku analüüsi ja parandused, et saada jooksvalt infot selle kohta, milliseid tooteid tagastatakse ning mis põhjustel. Informatsiooni tagastustest ning põhjustest on äärmiselt oluline arvesse võtta nii kollektsiooni loomisel kui ka müügikanalite ning klienditeekonna parendamisel.
• Ülemiste Keskuse kaupluses avati koostöös Cleveroniga testimiseks esimene click & collect testkapp. Click & collect teenus on oluline osa uuest Ivo Nikkolo poekontseptsioonist.
• 1. aastal kasvatati veelgi koostööd jaeturgude ning Baltika Grupi müügi- ja turundusmeeskonna vahel, et protsessid oleksid efektiivsemad ja paindlikumad, müügiorganisatsioonid paremini koolitatud ning kliendikogemus veelgi parem.

Klientide poolt Baltika Grupi klienditeenindajateni jõudev igapäevane tagasiside toodetele ja kollektsioonidele jõuab Baltika Grupi peakontorisse regulaarsete raportite kaudu. Samuti saavad kliendid anda tagasisidet läbi klienditoe e-maili, chati või helistades klienditoe telefonile – sealtkaudu laekub väärtuslikku tagasisidet nii toodetele kui ka Baltika Grupi poodide teenindusele.

Kliendikaebuste menetlemine (sh tagastused ja vahetused) on eelkõige jaekaubanduse eesliini pädevuses. Toodete kvaliteedi tagasiside jaoks on loodud eraldi protsess ja infosüsteem, mille abil kogutakse info jaeorganisatsioonide klientidelt ning suunatakse Baltika Grupi kvaliteediosakonnale. E-maili ja telefoni teel edastatud kaebuste ajalugu salvestatakse automaatselt ning kaebusi lahendatakse Baltika Grupis juhtumipõhiselt. Kui mõnes valdkonnas esineb kaebusi sagedamini, siis juhitakse sellele tähelepanu ka vastava valdkonna juhile.

INIMÕIGUSED

Baltika Grupp väärtustab läbipaistvust kogu tarneahelas ja peab oluliseks, et tarneahela kõik osapooled käituksid eetiliselt ja vastutustundlikult. Selle tagamiseks on Baltika Grupi ootused oma tarnijatele kirjeldatud Tarnija Käsiraamatus (Supplier Manual). Põhimõtete loomisel on Baltika Grupp lähtunud rahvusvaheliselt tunnustatud Eetilise Kauplemise Põhimõtete Koodeksist (International Code of Ethical Trading Initiative (ETI)), mis on asutatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (International Labour Organisation, ILO) poolt.

Antud põhimõtted hõlmavad erinevaid inimõiguste aspekte, muuhulgas:

• tööaja normeerimine,
• turvaliste ja hügieeniliste töötingimuste tagamine,
• õiglase töötasu tagamine,
• diskrimineerimise keelustamine,
• lapstööjõu keelustamine.

KOGUKONDLIKUD TEGEVUSED JA SPONSORLUS

Baltika Grupi positiivse kuvandi toetamiseks ja ühiste eesmärkide täitmiseks on Baltika Grupp pikalt tegelenud moe- ja rõivatööstuse ning möödunud aastast ka kaubanduse juhtimise kvaliteedi arendamisega. 2021. aastal andsid Baltika Grupi juhid ja spetsialistid loenguid Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengitele. Aastaid Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna

Majanduskooli ja Baltika Grupi vahel toiminud praktikasüsteem on pandeemia käigus pidurdunud, kuid siiski said kaks moedisaini ja kaubanduse erialade tudengit omandada ka 2021. aastal praktilisi teadmisi Baltika Grupis.

Baltika Grupp lähtub sponsorluse, heategevuse ja kogukondlike tegevuste puhul Baltika Grupi väärtustest ja sponsorluspõhimõtetest. Baltika Grupp soovib olla vastutustundlikult tegutsev ühiskonnaliige ja panustada Eesti moedisaini ja rõivatööstuse arendamisse, valdkonna hariduse kvaliteeti ning disainmõtlemise innustamisse. Seoses COVID-19 pandeemiaga ja Grupi strateegilise otsusega minna edasi vaid ühe naisterõivaste brändiga, vähendati juba aasta tagasi oluliselt sponsorlusprojekte nii grupi tasandil kui kohalikel jaeturgudel.

Baltika on Montoni kaubamärgi alt Eesti Olümpiakomiteed toetanud alates 2004. aastast, mil Montoni disainerid on loonud Eesti sportlastele olümpiamängude esindusrõivaid. Spetsiaalselt olümpiamängudeks valminud kollektsioone on Eesti sportlased uhkusega kandnud nii Ateenas, Torinos, Pekingis, Vancouveris, Londonis, Sotšis kui ka Rio de Janeiros. Kuna Tokyo 2020 olümpiamängud lükati aasta võrra edasi, esitles ka Monton kollektsiooni vahetult enne olümpiamängude algust, olgugi et selleks hetkeks Montoni kaubamärgiga enam aktiivselt ei tegeletud.

Tokyo 2020 erikollektsioon kandis nime "Helisev mets" sümboliseeris metsa olulisust nii Eesti kui Jaapani kultuurikontekstis ning kahe pealtnäha erineva kultuuri usku metsa ning elavasse loodusesse.

Kampaania raames tehti koostööd Eesti olümpiakoondislaste Magnus Kirdi ja Epp Mäega, kes olid olümpiakollektsiooni esindusnägudeks.

Juba mitmendat aastat toetab Baltika Eesti edukaimat õpilasfirmat, mis esindab Eestit Euroopa parimate õpilasfirmade võistlusel. Ka sel aastal osales Baltika esindaja Eesti parima õpilasfirma konkursi žüriis ning võitjavõistkonnale, kelleks 2021. aastal osutus õpilasfirma Spotter, pandi auhinnaks välja rõivakomplektid Euroopa finaalvõistlusel osalemise tarbeks.

Kuna 2021. aasta tõi endaga kaasa palju ümberkorraldusi poepindadel ning uuendusi brändi kontseptsioonis, alustasime koostööd Punase Ristiga, et anda uus elu kasutuseta jäänud poemööblile. Baltika vanade brändide paberkotid leidsid aga väärt kasutust Toidupanga kaudu.

KESKKONNAMÕJUDE JUHTIMINE

Keskkonnaaspektide üldine juhtimine

Baltika Grupi jaoks on oluline moeloomisega seonduvate keskkonnamõjude (nt ressursikasutus, kemikaalid ja jäätmed) minimeerimine nii tarneahela juhtimises, peakontoris kui ka kauplustes. Selleks, et tagada tarneahelas läbipaistvus ja jälgitavus on välja töötatud Baltika Grupi ja tarnijate vahelist koostööd reguleeriv dokument Tarnija Käsiraamat (Supplier Manual). Tarnija Käsiraamat sätestab eetilise ja vastutustundliku hanke põhimõtted (kattes sealhulgas ka keskkonna aspektid). Peamised keskkonnaga seotud aspektid, mida Tarnija Käsiraamat reguleerib, on:

• prügi vähendamine ja selle keskkonnasõbralik käsitlemine,
• tarnijate energia- ja loodusressursside kasutamise optimeerimine,
• tootmisüksustes õhu-, müra- ja lõhnatasemetega arvestamine,
• kemikaalide kasutamise vähendamine ning rahvusvaheliste-, riiklike- ning sektoripõhiste praktikatega arvestamine,
• vee kasutamise vähendamine ja reovee keskkonnasõbralik käsitlemine.

TARNEAHELA JUHTIMINE

Baltika Grupp käsitleb tarnijaid kui oma strateegilisi partnereid. Tihe koostöö ja pühendunud suhted kõikide väärtusahelasse kaasatud partneritega on Baltika Grupi jaoks olulise tähtsusega toodete loomise, nende kestvuse ning kvaliteedi tagamiseks. See eeldab pikaajalisi vastastikusele usaldusele ja avatusele rajatud suhteid, pühendumist ja ärieesmärkide kooskõlastamist, mis on loodud ja hoolega hoitud ühiseid väärtusi ja tulevikunägemust silmas pidades.

Baltika Grupi tarneahel on globaalselt esindatud. Üks meie peamisi 2021. aasta teisel poolel seatud eesmärke oli veelgi rõhutada tarneahelas meie tootmispiirkondade ja füüsiliste kaupluste läheduse olulisust. Lähedus võimaldab meil kohandada oma tootepakkumist muutustega ning adapteerida tootmistaset vastavalt nõudlusele, mis osutus eriti oluliseks 2021. aastal ja on tõusev trend ka tuleval aastal. Lisaks on see võimaldanud meil vähendada üleliigsete kaupade tootmist ning aidata kaasa vastutustundlikule varude haldamisele, mis on kooskõlas nii meie äri- kui ka jätkusuutlikkuse eesmärkidega.

Baltika Grupp väärtustab läbipaistvust kogu tarneahelas ja peab oluliseks, et tarneahela kõik osapooled käituksid eetiliselt ja vastutustundlikult. COVID-19 pandeemia tõttu väljakutseid pakkuv olukord on veel enam kontsentreerinud meie tähelepanu töötajate heaolule. Suhtleme oma tarnijatega regulaarselt, analüüsime koos müüke, hindame tootmisvõimsusi ning teeme pidevat koostööd tarnijatega, et nende olukorda paremini hinnata. See on võimaldanud meil mõista nende vajadusi ning pakkuda vajalikku tuge. Oleme viinud läbi auditeid kontrollimaks oma tootmispartnerite töötajate tervise ja ohutusega seotud oluliste ennetusmeetmete rakendamist seoses COVID-19-ga.

Pikaajalise koostöö loomiseks tarnijatega jagame Baltika Grupi Tarnija Käsiraamatus (Supplier Manual) väljendatud põhiväärtusi. Baltika Grupi tarnijad peavad enne ärisuhte alustamist nõustuma järgima Tarnija Käsiraamatus väljatoodud tegevusjuhendit, mis määratleb reeglid tagamaks toodete valmistamise kõrgeimate kvaliteedi- ja ohutusstandardite järgi. Uue tarnija valiku protsess toimub samuti vastavalt kvaliteedi- ja usaldusväärsuse kriteeriumidele.

Vastutustundliku tootmise tagamiseks teeb meie Kvaliteedi- ja Sisseostuosakond visiite auditeerimaks olemasolevaid ja potentsiaalseid koostööpartnereid, kus hinnatakse kriteeriumitele vastavust. Teostame järelevalvet tagamaks, et tootmisettevõtted, millega töötame, vastavad Grupi kirjeldatud tervise- ja ohutusstandarditele ning kohalikele ja rahvusvahelistele eeskirjadele. Koolitame oma tarnijaid, toetame neid meie standardite ja nõuete rakendamisel ning teeme koostööd pideva täiustamise nimel. Baltika Grupp on Tarnija Käsiraamatus väljatoodud protsesside ja reeglistiku protseduuride järgimise protsessi arendanud ja tugevdanud ning jätkab seda ka 2022. aastal.

Kureeritud tarnijate võrgustiku hoidmine on üks Baltika Grupi edu aluseid ja meie eesmärkide saavutamiseks olulise tähtsusega. Investeerime jätkuvalt oma suhetesse tarnijatega, et täiustada tarneahela kõiki valdkondi.

TOOTEARENDUS JA KVALITEEDI TAGAMINE

Baltika Grupi tootepakkumist täiustatakse pidevalt, et vastata klientide ootustele. Tarneahela arendamine on Baltika Grupi tootearenduse üks olulisemaid osasid, kindlustamaks klientidele parim pakkumine ja suurendamaks kättesaadavust kõigis kanalites. Seetõttu teostame tootmisprotsesside hooajalisi ülevaatusi, et teha kindlaks peamised võimaluste ja täiustamise valdkonnad.

Kiirus ja paindlikkus tarneahelas on 2021. aastal saanud veelgi tähtsamaks ning need aspektid muutuvad edaspidi veelgi olulisemaks. Baltika Grupi Sisseostuosakond koostöös Logistikaosakonna ja partneritega on veelgi tõhutanud protsesse tagamaks, et õige toode oleks saadaval õigel ajal õiges kohas ja õige hinnaga. Tõhusamad protsessid suurendavad meie täpsust ja aitavad seeläbi kaasa ressursside säästlikumale kasutamisele.

Tootearendusosakond on ka pidevas kontaktis kaupluste ja jaemüügimeeskondadega, korraldades kaupluste külastusi ja vahetades tagasisidet, mis võimaldab meil reageerida, tabada klientide eelistusi ja vastavalt kohaneda. Tegeleme aktiivselt üha jätkusuutlikumate materjalide ja tootmisprotsesside otsimisega, mis aitab kaasa kvaliteedistandardite tõstmisele ja ringmajanduse mudeli edenemisele ettevõttes.

Baltika Grupi jätkusuutlikkuse standardite ja nõuete täitmise tagamise nurgakivi on jälgitavus. 2022. aastal keskendutakse veelgi enam jälgitavusele erinevatel tootmistasanditel ja protsessides. See võimaldab meil tagada vastavuse sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele kriteeriumidele, mis puudutavad meie toodete valmistamiseks kasutatavaid materjale ja tehaseid.

Baltika Grupis on eriti kõrgelt hinnatud toodete kvaliteet, seega täiustame pidevalt oma kvaliteedijuhtimise ja kontrolli protsesse. Kvaliteetne rõivas on pikema elueaga ning võimaldab korduvalt kasutamist ja ringlust, mis on rõiva- ja moetööstuses üks olulisemaid keskkonnategureid.

Oleme täielikult juurutanud ja integreerinud oma tootearendusprotsessi 3D-arenduse. See on vähendanud füüsiliste näidiste arvu ja muutnud protsessi paindlikumaks. Seega on vähenenud ka ajakulu, tootearendusele kuluvate materjalide hulk ja transportimise kulu, muutes kokkuvõttes tootearendust veelgi keskkonnasõbralikumaks.

MATERJALIDE JA RESSURSSIDE KASUTUS

Baltika Grupp väärtustab keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja seetõttu on oluliselt suurendanud jätkusuutlike ja taaskasutatud materjalide osatähtsus kollektsioonide loomisel.

1. aastal jätkab Ivo Nikkolo jätkusuutliku kollektsiooni strateegia arendamisega. Ivo Nikkolo on alati väärtustanud kvaliteeti ning selle nimel panustanud ajas kestvale disainile ning toote kõrgele ja vastupidavale kvaliteedile. Lisaks pööratakse tähelepanu materjalidele valikule ning üheks oluliseks kriteeriumiks on keskkonnasõbralikkus. 2022 kevad-suvises kollektsioonis on looduslikke ning jätkusuutlikke materjale kokku 50% ulatuses. Looduslikest materjalidest on 2022 talvise ning suvise hooaja kollektsioonis esindatud vill, kašmiir, siid, puuvill ning lina. Jätkusuutlikest materjalidest kasutatakse orgaanilist puuvilla, Tencel'it, taaskasutatud polüestrit ning ülerõivaste insulaatorina jätkatakse Sorona kasutamist. Sünteetiliste materjalide kasutamisel välditakse võimalusel petrooleumil baseeruvaid materjale nagu näiteks polüester, eelistades tselluloosi baasil tooraineid nagu näiteks viskoos. Aksessuaaride kollektsiooni materjalivalikust on suurem enamus naturaalsed nagu nahk, vill, puuvill, siid ning kašmiir, pakkudes parimat mugavust, istuvust ning vastupidavust. Osad meie partnerid kasutavad nahka, mis on saanud kuldse standardi Leather Working Group poolt.

Keskkonnasäästlikku mõtteviisi rakendatakse ka toodete pakendamisel. Näiteks:

• Ivo Nikkolo rippuvad pabersildid on tehtud ümbertöödeldud paberist.
• Baltika Grupp ei osta reeglina ise transpordipakendeid, vaid kasutatakse hankijatelt kaubaga ettevõttesse tulnud pakkekaste. Tarnijatele on pakendeid puudutavad juhtnöörid kirjeldatud Tarnija Käsiraamatus (Supplier Manual);

Lisaks mööbli ja pakkematerjalide taaskasutusele peetakse oluliseks ka laojääkide ja materjalide tõhusat kasutamist (näiteks kanganäidiseid jagatakse suures osas kunstikoolidele ja lasteaedadele).

KORRUPTSIOON

Korruptsiooni teema on Baltika Grupis reguleeritud Baltika Grupi kodukorraga. Kodukorras reguleeritakse valdkonnad nagu siseteabe väärkasutamine, insiderite mõiste ja neile laienevad kohustused, äri- teenindus- ja tootmissaladuse hoidmise ja haldamise küsimused.

1. aastal ei registreeritud Baltika Grupis ühtegi korruptsioonijuhtumit ega ausa konkurentsi, eetikanormide vms kokkulepete rikkumist.

BALTIKA AKTSIA

AS Baltika aktsia on noteeritud Tallinna Börsil alates 5. juunist 1997. aastal. Tallinna Börs kuulub maailma suurimasse börsikontserni NASDAQ. NASDAQ loodi 2008. aasta alguses, mil NASDAQ Stock Market viis lõpule liitumise Balti- ja Põhjamaade börsigrupiga OMX. Börsikontsern pakub kauplemise, börsitehnoloogiate ja noteeritud ettevõtetega seotud teenuseid 50 riigis ning omab 3 500 noteeritud ettevõtet kliendina.

Baltika aktsial ei ole ametlikku turutegijat. Alates 2005. aastast kehtib küll uutele börsil noteeritavatele ettevõtetele nõue sõlmida teatud perioodiks vastav leping, kuid pikemat aega börsil noteeritud aktsiate suhtes pole osutunud vajalikuks vastavat lepingut sõlmida või seda pikendada.

Aktsiad

AS Baltikal on kokku 54 079 485 lihtaktsiat nimiväärtusega 0,1 eurot.

Lihtaktsiad

AS Baltika lihtaktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas ning omavad võrdset hääle- ja dividendiõigust. Kõik järgnev informatsioon AS Baltika aktsiate kohta (aktsia näitajad, hind, kauplemine, aktsionäride struktuur jne) on esitatud lihtaktsiate kohta, kui ei ole märgitud teisiti.

Informatsioon noteeritud lihtaktsiate kohta

NASDAQ sümbol: BLT1T ISIN: ISIN EE3100145616 Väärtpaberite kaubeldav miinimumkogus: 1 Väärtpaberite arv: 54 079 485 Nimiväärtus: 0,1 eurot Häälte arv aktsia kohta: 1

Aktsia hind ja kauplemine

1. aastal langes Baltika aktsia hind -15% 0,26 euroni, Grupi turuväärtus on aasta lõpu seisuga 14,06 miljonit eurot. Samal perioodil tõusis Tallinna Börsi üldindeks, OMX Tallinn, 5%.

Aktsia kauplemisajalugu

EUR	2017	2018	2019	2020	2021
Kõrgeim hind	0,33	0,28	1	0,544	0,465
Madalaim hind	0,25	0,16	0,1	0,08	0,25
Keskmine hind	0,29	0,22	0,55	0,18	0,2
Aasta lõpu hind	0,25	0,16	0,14	0,41	0,26
Muutus %	-10%	-36%	-16%	204%	-15%
Kaubeldud aktsiaid	2 607 312	5 597 022	5 116 639	3 315 068	2 244 400
Käive, mln	0,75	1,04	0,86	0,61	0,78

Indeksid

Balti- ja Põhjamaades on NASDAQ börsidel kasutusel ühtne indeksite struktuur. NASDAQ OMX Balti indeksiperekonda kuuluvad üldindeks, kaubeldav indeks, võrdlusindeks ja sektoriindeksid. Indeksid arvutatakse eurodes ning hinna- (PI) ja/või tulususindeksina (GI). Kõik indeksid arvutatakse ahelindeksina ning need annavad võrdluse eelmise kauplemispäeva hinnatasemega. Kõigi Balti indeksite, v.a sektorindeksite algväärtus on 100 ning alguskuupäev 31. detsember 1999. Sektorindeksite algväärtus on 1000 ning alguskuupäev 30. juuni 2011 Tallinna Börsi üldindeksi alguskuupäev on 3. juuni 1996.

1. aasta veebruari seisuga kuulus Baltika aktsia järgmiste üldindeksite koosseisu:

Indeks	Kirjeldus	Tüüp	Lühend
OMX Tallinn GI	Tallinna Börsi üldindeks	Tulususindeks	OMXT
OMX Baltic GI	Balti börside üldindeks	Tulususindeks	OMXBGI

Aktsionäride struktuur

1. aasta lõpu seisuga oli AS Baltikal 2 615 aktsionäri. Aasta jooksul suurenes aktsionäride arv 485 võrra.

AS Baltika suurimaks aktsionäriks on KJK Fund Sicav-SIF (aktsiad ING Luxembourg S.A. kontol), millele kuulus 2021. aasta lõpu seisuga 89,7% Baltika noteeritud lihtaktsiatest. AS Baltika aktsionäride nimekiri on kättesaadav Eesti väärtpaberite keskregistri kodulehel (www.e-register.ee).

Suurimad aktsionärid, 31.12.2021

	Aktsiate arv	Osalus
ING LUXEMBOURG S.A.	48 526 500	89,73%
AS Genteel	1 297 641	2,40%
Clearstream Banking AG	1 069 624	1,98%
AB SEB BANKAS	303 945	0,56%
Kaima Capital Eesti OÜ	231 578	0,43%
SWEDBANK AS, LATVIA	152 922	0,28%
Tarmo Kõiv	143 000	0,26%
PAAVO KAIS	105 000	0,19%
Teised	2 249 275	4,17%
Kokku	54 079 485	100%

AS Baltika suurimateks aktsionärideks on rahvusvahelised investeerimisfondid ja muud juriidilised isikud, kes omavad ligikaudu 97% AS Baltika aktsiatest, eraisikutele kuulub ligikaudu 3% aktsiatest.

Aktsionäride struktuur tüüpide lõikes, 31.12.2021

	Aktsiate arv	Osalus
Juriidilised isikud	52 292 324	96,70%
Eraisikud	1 787 161	3,30%
Kokku	54 079 485	100%

Aktsionäride jagunemine osaluse suuruse järgi, 31.12.2021

Osalus	Aktsionäride arv	Osa üldarvust	Aktsiaid kokku	Hääleõiguse %
> 10%	1	0,04%	48 526 500	89,73%
1,0 - 10,0%	2	0,08%	2 367 265	4,38%
0,1 - 1,0%	14	0,54%	1 214 865	2,25%
< 0,1%	2 598	99,35%	1 970 855	3,64%
Kokku	2 615	100%	54 079 485	100%

Aktsionäride struktuur riikide lõikes, 31.12.2021

1. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)

Aktsiakapital

Baltika aktsiakapital oli terve 2021 aasta jooksul 5 407 949 eurot.

					Aktsiakapital
		Emissiooni	Lisandunud	Aktsiate arv	nimiväärtuses	Ülekurss
Kuupäev	Emissiooni vorm	hind, EUR	aktsiate arv	kokku	EUR '000	EUR '000
31.12.2015				40 794 850	8 159	496
31.12.2016				40 794 850	8 159	496
01.06.2018	Aktsia nimiväärtuse vähendamine				-4 080	-496
31.12.2018				40 794 850	4 079	0
31.03.2019				40 794 850	4 079	0
06.05.2019	Aktsia nimiväärtuse suurendamine				36 715
06.05.2019	Aktsiate vahetamine			-36 715 365	-36 715
22.05.2019				4 079 485	4 079	0
27.05.2019	Aktsia nimiväärtuse vähendamine				-3 671
15.08.2019				4 079 485	408	0
16.08.2019	Aktsiaemissioon	5 000 000	50 000 000	50 000 000	5 000	0
31.12.2019				54 079 485	5 408	0
31.12.2020				54 079 485	5 408	0
31.12.2021				54 079 485	5 408	0

Dividendid

Baltika Grupi dividendipoliitika järgi ei maksta dividende, kuni Baltika Grupp on saavutanud tugeva finantspositsiooni ning piisava investeerimisvõimekuse. Tugeva finantspositsiooni üheks näitajaks on netovõla ja omakapitali suhe alla 50% ning piisavate rahaliste vahendite olemasolu (raha ekvivalendid miinus kasutatud arvelduskrediit miinus lühiajalised laenukohustused on üle 1% aktsiate koguarvust). Lisaks sõltub tegelik dividendimäär Baltika Grupi rahavoogudest ning arenguperspektiividest ja nende finantseerimise vajadusest.

Kui eelpool nimetatud finantspositsioon on saavutatud, täpsustab Baltika Grupp konkreetse kasumist dividendiks makstava määra.

Kuivõrd 12. aprilli 2019 aktsionäride korralise üldkoosoleku otsuse kohaselt päevakorrapunkt 7 juures vähendati Baltika aktsiakapitali lihtsustatud korras kahjumi katmiseks, siis aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral ei või aktsionäridele teha väljamakseid ega maksta aktsiakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul aktsionäridele dividendi.

AS Baltika on saneerimises ja seniks kui pole saneerimiskava täidetud, ei ole lubatud aktsionäridele dividende maksta.

Baltika Grupp teenis 2021. aastal 2 900 tuhat eurot puhaskahjumit. Baltika Grupi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku sel aastal lihtaktsiate omanikele dividende mitte maksta. Ka eelmisel aastal dividende ei makstud.

Dividendide ajaloo ja suhtarvude kohta on esitatud info tabelis Aktsia näitajad.

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE

Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) on juhiste ja soovituslike reeglite kogum, mis on mõeldud järgimiseks eelkõige börsiettevõtetele. Tavas kirjeldatud põhimõtted on soovituslikud ning ettevõte ei pea tingimata kõiki nõudeid järgima, kuid peab Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes selgitama, miks neid nõudeid ei täideta. Börsiettevõtetele kehtib "täidan või selgitan" nõue alates 1. jaanuarist 2006.

AS Baltika lähtub oma äritegevuses riiklikest seadustest ja õigusnormidest. Avaliku ettevõttena lähtub AS Baltika oma tegevuses ka Tallinna Börsi nõuetest ning aktsionäride ja investorite võrdse kohtlemise printsiibist. Sellest tulenevalt järgib AS Baltika suures osas Tavas toodud juhiseid. Allpool on selgitatud nende Tava nõuete, mis ei ole hetkel täidetud, mittejärgimise põhjuseid. Lisaks on antud täiendavat informatsiooni 2020. aastal toimunud üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse kohta ning selgitatud AS Baltika juhtimise põhimõtteid.

HÜT punkt 1.3.2.

Üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest.

AS Baltika ei jälginud seda nõuet 2021. aastal seoses COVID-19 pandeemiaga. Üldkoosolek peeti koosolekut kokku kutsumata ja seetõttu ei olnud kohal ka ei juhatust, nõukogu ega audiitorit.

HÜT punkt 1.3.3.

Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet).

Aktsionäridele toimus 2021 aastal 2 üldkoosolekut – esimene hääletusperioodiga 13.-19.01 ning teine hääletusperioodiga 14-21.04, mõlemad ilma kokku kutsumata. Esimesel üldkoosolekul hääletas üks aktsionär paberkandjal koha peale tulles, ülejäänud digitaalselt ning teisel üldkoosolekul hääletasid kõik digitaalselt (e-kiri digiallkirjastatud hääletussedeliga).

HÜT punkt 1.3.4.

Kasumi jaotamist arutatakse üldkoosolekul eraldiseisva teemana ja selle kohta võetakse vastu eraldi otsus.

AS Baltika üldkoosolek, mis võttis vastu otsused koosolekut kokku kutsumata, võttis vastu kasumi jaotamise otsuse eraldiseisva teemana.

HÜT punkt 2.2.7.

Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused, motiveerivad tunnused ja riski tunnused) avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga.

Juhatuse tasustamine ning muud kompensatsioonid on sätestatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. AS Baltika ei avalda juhatuse liikmete tasusid eraldi tulenevalt lepingute konfidentsiaalsusest. Küll aga avaldab AS Baltika oma vahe- ja aastaaruannete juurde kuuluvates tegevusaruannetes vastaval aruandeperioodil nõukogule ja juhatusele arvestatud tasud kokku. 2021. aastal ulatusid need 453 tuhat euroni. Juhatuse liikme lepingutes fikseeritud juhatuse liikmete lahkumishüvitused ulatuvad 0-6 kuupalgani sõltuvalt juhatuse liikmeks oldud perioodist. Juhatuse esimehe tulemuspalk sõltub EBITDA´st eeltingimusega, et ärikasum on positiivne. Juhatuse liikme tulemuspalk on seotud isiklike eesmärkide täitmisega ja Grupi tulemuseks kasumi saamisega,

eeltingimusega ka isiklike eesmärkide täitmisel on kasum. Baltika Grupp avaldab juhatuse liikmetele makstud tasude kogusumma raamatupidamise aastaaruande lisas 26. 19. jaanuaril 2021 aktsionäride üldkoosolekul heaks kiidetud aktsiaoptsiooniprogramm on suunatud AS Baltika juhatuse esimehele.

HÜT punkt 3.2.5.

Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved).

1. aprillil 2015 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks nõukogu liikmete töö tasustamise tingimused. Nõukogu liikmete tasu suuruseks on nõukogu esimehel 650 eurot kuus ja nõukogu liikmel 400 eurot kuus. Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole.

HÜT punkt 3.3.2.

Ärilisest pakkumisest, mis tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule ning on seotud emitendi majandustegevusega, teatab nõukogu liige viivitamatult nõukogu esimehele ja juhatusele. Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktid koos igakordsete lahendustega.

Vastavaid huvide konflikte 2021. ega 2020. aastal ei esinenud.

HÜT punkt 5.6.

Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel. Emitent võimaldab aktsionäridel osaleda nimetatud üritustel ning teeb ettekanded kättesaadavaks oma veebilehel.

Vastavalt Tallinna Börsi reglemendile avalikustab AS Baltika kogu olulise ja hinnatundliku informatsiooni esmalt börsisüsteemi kaudu ning kohtumistel ja pressikonverentsidel piirdutakse eelnevalt avalikustatud infoga. Kogu avaldatud informatsioon on kättesaadav ka Baltika Grupi kodulehel (www.baltikagroup.com).

Emitendi pädevuses ei ole teiste aktsionäride osalemise võimaldamine kohtumistel institutsionaalsete investorite ja analüütikutega. Tagamaks kohtumiste erapooletust kehtivad institutsionaalsetele investoritele sisereeglid, mis ei luba AS Baltika kohtumistele kolmandaid osapooli.

HÜT punkt 6.2.

Audiitori valimine ja raamatupidamise aastaaruande auditeerimine.

AS Baltika põhikirja järgi valitakse audiitor(id) üldkoosoleku poolt ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. AS Baltika 21.aprillil 2021 toimunud üldkoosolek valis AS Baltika 2021 majandusaastate audiitorkontrolli läbiviijaks AS-i PricewaterhouseCoopers. 2021. aasta sõltumatu vandeaudiitori aruande allkirjastaja on vastutav vandeaudiitor Eva Jansen-Diener. Audiitorbüroo valik tehakse vastavalt parima kvaliteedi ja hinna suhtele saadud auditipakkumistest – audiitori sõltumatus on tagatud järgides Euroopa Liidu börsiettevõtetele kehtivaid rotatsioonireegleid.

Audiitori tasustamine toimub vastavalt lepingule, mille sõlmimise õigus on juhatusel. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates avaldab Baltika Grupp Äriseadustiku kohaselt nõutud info (§ 294 lõige 4), mille hulka ei kuulu audiitori tasu. Lisaks ei avalikustata audiitori tasu, kuna taolise sensitiivse informatsiooni avaldamine ohustaks audiitorühingu konkurentsipositsiooni (HÜT punkt 6.2.1.).

Seaduse järgi haldavad audiitorühingu lepingut rahvusvahelised auditeerimisstandardid, audiitortegevuse seadus ja audiitorühingu riskijuhtimise reeglid, mis ei sätesta audiitori poolt märgukirja esitamist Hea Ühingujuhtimise Tava mittejärgimise kohta. Seetõttu puudub AS-l Baltika audiitorühinguga sõlmitud lepingus vastav punkt ning audiitor antud märgukirja ei esita (HÜT punkt 6.2.4.).

Raamatupidamisseadus §24² lg 4

Suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, peab ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes.

AS Baltika ei ole pidanud vajalikuks rakendada mitmekesisuspoliitikat, kuna AS Baltika peab oma töötajate ja juhtide valimisel silmas alati AS Baltika parimaid huve ja lähtub seetõttu valiku tegemisel isiku haridusest, oskustest ja varasematest kogemustest jäädes see juures sooneutraalseks ja mittediskrimineerivaks.

JUHTIMISPÕHIMÕTTED JA TÄIENDAV INFORMATSIOON

AS Baltika on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.

Üldkoosolek

Üldkoosolek on AS Baltika kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas kuue kuu jooksul AS Baltika majandusaasta lõppemisest. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku, kui AS Baltika netovara vastavalt auditeeritud andmetele on alla seaduses lubatud piiri ja korralise üldkoosoleku toimumiseni jääb üle kahe kuu või kui üldkoosoleku kokkukutsumist nõuab nõukogu, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud isikute ring määratakse kindlaks üldkoosoleku toimumise päeva seisuga kell 08.00.

Aktsionäride üldkoosolek toimus 2021 aastal koosolekut kokku kutsumata ja hääletamine toimus 19.jaanuaril2021. Üldkoosoleku otsustele andis hääle 4 aktsionäri, kelle aktsiad esindasid 48 761 186 häält ehk 90,17% kogu aktsiakapitalist. Kui aktsionär ei hääletanud siis ta loeti vastu hääletanuks. Üldkoosolek kinnitas Baltika Grupi juhatuse liikme aktsiaoptsiooni andmise, aktsionäride märkimise eesõiguse välistamine ja põhikirja muutmise. Teine aktsionäride üldkoosolek toimus 21.04.2021, kus kinnitati Baltika Grupi 2020. majandusaasta aruanne, kahjumi/kasumi jaotamine, nõukogu liikmete volituste pikendamine ja audiitori nimetamine ning tasustamise kord.

Aktsionärid, kellele kuulub oluline osa AS Baltika lihtaktsiatest 2021. aasta lõpu seisuga olid KJK Fund Sicav-SIF (aktsiad ING Luxembourg S.A kontol; (89,73%).

Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid neile spetsiifilisi kontrolliõigusi ja hääleõigusi. AS Baltika ei ole teadlik aktsionäride omavaheliste kokkulepete olemasolust, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist.

Nõukogu

Nõukogu planeerib AS Baltika tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. 2021. aastal toimus kokku 11 korralist nõukogu koosolekut ja enamus nõukogu liikmeid osalesid koosolekutel.

AS Baltika nõukogul on põhikirja järgselt kolm kuni seitse liiget. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks.

AS Baltika aktsiaid omab Lauri Kustaa Äimä 231 578 lihtaktsiat ehk 0,4% AS Baltika aktsiakapitalist 2021. aasta lõpu seisuga.

Nõukogu liikmed ei oma, lisaks ettevõtetele, millega toimunud tehingud on toodud raamatupidamise aruandes seotud osapoolte lisas, üle 5% investeeringuid ettevõtetes, kes on Baltika Grupi tehingupartnerid.

Auditikomitee

AS Baltikal on moodustatud auditikomitee, millele on kinnitanud töökorra Nõukogu. Auditikomitee ülesandeks on jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust ning konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi. Komitee kohustuseks on teha ettepanekuid nimetatud küsimustes probleemide ja ebatõhususe vältimiseks või kõrvaldamiseks.

Auditikomitee annab oma tegevusest aru nõukogule ning selle liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Komitee koosneb kahest kuni viiest liikmest, kelle volituste tähtaeg on kolm aastat.

AS Baltika 2021. aasta auditikomitee liikmed on Maigi Pärnik-Perniku ja Marin Käärik-Antoni.

Auditikomitee liikmete tasu on 150 eurot kuus.

1. aastal kogunes auditikomitee kahel korral. 19. veebruar 2021 andis finantsjuht ülevaate eelneva majandusaasta tulemustest ning vaadati üle auditi protsessi kommentaarid. 22. märts 2021 kaardistati hetke olukord ja tutvustati audiitorbüroode järgmise majandusaasta pakkumisi.

Avaliku huvi üksuste tegevusaruandes audiitori teenuste kohta avalikustatav info

AS Baltika audiitor ei ole kontsernile 2021. aasta jooksul osutanud lisateenuseid.

Juhatus

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS Baltika igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Nõukogu määrab juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Iga juhatuse liige võib AS Baltikat esindada kõigis õigustoimingustes.

Tõhusa riskijuhtimise ja sisekontrolli tagamiseks juhatus:

• analüüsib Grupi tegevus- ja finantseesmärkidega seotud riske;
• koostab vastavad sise-eeskirjad;
• töötab välja juhtimisotsuste tegemiseks vajalike finantsaruannete vormid ja koostamisjuhised;
• korraldab kontroll- ja aruandlussüsteemi toimimist.

Juhatus teeb oma parima, tagamaks et Grupi emaettevõte ja kõik temaga samasse Gruppi kuuluvad äriühingud järgiksid oma tegevuses kehtivaid õigusakte.

Põhikirja järgselt võib AS Baltika juhatusel olla kaks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Nõukogu pädevuses on ka juhatuse liikmete tagasikutsumine.

Muudatuste tegemine põhikirjas toimub vastavalt Äriseadustikule, mille kohaselt põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 aktsionäride üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse.

AS Baltika juhatus koosneb kahest liikmest: Flavio Perini ja Brigitta Kippak.

Nõukogu kutsus 1. juunil 2021 toimunud koosolekul tagasi juhatuse liikme ja finantsjuhi positsioonilt Triinu Tarkini tema sooviavalduse alusel alates 4.juuni 2021. Nõukogu valis 1.juuni 2021 koosolekul samast päevast alates uueks juhatuse liikmeks operatiivjuhiks Brigitta Kippaki. Brigitta Kippak ei kuulu ühegi muu ettevõtte juhatusse ega nõukogusse, omab AS Baltika 1 575 lihtaktsiat ehk 0,0029% AS Baltika aktsiakapitalist 2021. aasta lõpu seisuga.

Juhatuse liikmed ei oma lisaks ettevõtetele, millega toimunud tehingud on toodud seotud osapoolte lisas raamatupidamise aruandes, üle 5% investeeringuid ettevõtetesse, kes on Baltika Grupi tehingupartnerid.

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

JUHATUSE DEKLARATSIOON KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE

Juhatus kinnitab lehekülgedel 36 kuni 84 esitatud AS Baltika 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust.

Juhatus kinnitab, et:

• 1. aastaaruande koostamisel kasutatavad raamatupidamise arvestuspõhimõtted ning teabe esitusviis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt;
• 1. raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Grupi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid;
• 1. Grupp on jätkuvalt tegutsev.

_____________________________

Flavio Perini Juhatuse esimees, tegevjuht 28. märts 2022

_____________________________

Brigitta Kippak Juhatuse liige 28. märts 2022

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

	Lisa	31.12.2021	31.12.2020
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	4	614	1 427
Nõuded ostjatele ja muud nõuded	5	696	318
Varud	6	2 491	3 467
Käibevara kokku		3 801	5 212
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksuvara	7	80	140
Muu pikaajaline vara	8	172	111
Materiaalne põhivara	9	855	1 218
Vara kasutusõigus	11	5 956	9 199
Immateriaalne põhivara	10	631	597
Põhivara kokku		7 694	11 265
VARA KOKKU		11 495	16 477
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused	12	364	252
Rendikohustis	11	1 692	3 127
Võlad hankijatele ja muud kohustused	13,14	2 438	3 019
Lühiajalised kohustused kokku		4 494	6 398
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused	12	2 425	874
Rendikohustis	11	4 264	6 493
Pikaajalised kohustused kokku		6 689	7 367
KOHUSTUSED KOKKU		11 183	13 765
OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses	15	5 408	5 408
Reservid	15	4 431	3 931
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (-kahjum)		-6 627	-6 250
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)		-2 900	-377
OMAKAPITAL KOKKU		312	2 712
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU		11 495	16 477

Lisad lehekülgedel 41 kuni 84 on konsolideeritud finantsaruannete lahutamatud osad.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA KOONDKASUMIARUANNE

	Lisa	2021	2020
Müügitulu	16,17	11 770	19 480
Kliendiboonuste eraldis	14,17	0	250
Müügitulu peale kliendiboonuste eraldist		11 770	19 730
Müüdud kaupade kulu	18	-5 650	-10 054
Brutokasum		6 120	9 676
Turustuskulud	19	-8 084	-12 234
Üldhalduskulud	20	-1 467	-2 353
Muud äritulud (-kulud)	22	926	5 442
Ärikahjum		-2 505	531
Finantskulud	23	-330	-761
Kahjum enne maksustamist		-2 835	-230
Tulumaks	24	-65	-147
Aruandeperioodi puhaskahjum		-2 900	-377
Aruandeperioodi koondkahjum		-2 900	-377
Tava puhaskahjum aktsia kohta, EUR aruandeperioodi puhaskahjumist	25	-0.05	-0.01
Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta, EUR aruandeperioodi puhaskahjumist	25	-0.05	-0.01

Lisad lehekülgedel 41 kuni 84 on konsolideeritud finantsaruannete lahutamatud osad.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100145616/reports).

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

	Lisa	2021	2020
Rahavood äritegevusest
Ärikahjum		-2 505	531
Korrigeerimised:
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ning väärtuse langus	18,19,20,22	3 601	4 631
Kahjum (kahjum) põhivara müügist ja mahakandmisest		-148	130
Muud mitterahalised korrigeerimised		500	-3 770
Muutused käibekapitalis:
Nõuded ostjatele ja muud nõuded saldo muutus	5,7,8	-379	414
Varude saldo muutus	6	976	4 177
Võlad hankijatele ja muud kohustused saldo muutus	13	-581	-1 099
Makstud intressid ja muud finantskulud		-34	-120
Rahavood äritegevusest kokku		1 430	4 894
Rahavood investeerimistegevusest
Põhivara soetamine	9,10	-369	-503
Põhivara müük		0	43
Rahavood investeerimistegevusest kokku		-369	-460
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud	12	0	3 550
Laenude tagasimaksed	12	-293	-116
Arvelduskrediidi saldo muutus	12	1 985	-990
Kapitalirendi ettemaksed		-8	-1
Rendikohustuse tagasimaksed, põhiosa	12	-3 284	-5 096
Rendikohustuse tagasimaksed, intress	12	-274	-618
Rahavood finantseerimisest kokku		-1 874	-3 271
Rahavood kokku		-813	1 163
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	4	1 427	264
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	4	614	1 427
Raha ja raha ekvivalentide muutus		-813	1 163

Lisad lehekülgedel 41 kuni 84 on konsolideeritud finantsaruannete lahutamatud osad.

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

	Aktsiakapital	Reservid	Jaotamata kasum	Kokku
Saldo 31.12.2019 Aruandeperioodi puhaskahjum	5 408 0	4 045 0	-6 250 -377	3 203 -377
Kokku aruandeperioodi koondkahjum	0	0	-377	-377
Allutatud laenu suurendamine	0	3 111	0	3 111
Allutatud laenu vähendamine	0	-3 225	0	-3 225
Saldo 31.12.2020	5 408	3 931	-6 627	2 712
Aruandeperioodi puhaskahjum	0	0	-2 900	-2 900
Kokku aruandeperioodi koondkahjum Allutatud laenu suurendamine	0 0	0 500	-2 900 0	-2 900 500
Saldo 31.12.2021	5 408	4 431	-9 527	312

Lisainformatsioon aktsiakapitali ning omakapitali muutuste kohta on esitatud lisas 15.

Lisad lehekülgedel 41 kuni 84 on konsolideeritud finantsaruannete lahutamatud osad.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

LISA 1 Üldine informatsioon ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest

Üldine informatsioon

Baltika Grupp, mille emaettevõte on AS Baltika, on rahvusvaheline rõivakaubandusgrupp, mis arendab ja opereerib rõivabrände: Ivo Nikkolo, Monton ja Baltman. Baltika kasutab vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, hankeahela juhtimise, logistika ja hulgi- ning jaekaubanduse. 2021. aasta lõpu seisuga oli Baltikal 34 kauplust kolmel turul (2020. aasta lõpu seisuga 61 kauplust neljal turul), mis paiknevad Eestis, Lätis ja Leedus. Baltika Grupi töötajate arv 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli 173 (31. detsember 2020: 277).

AS Baltika aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. AS Baltika suuraktsionär ja ainus, kellele kuulub üle 20% aktsiatest (lisa 15), on KJK Fund Sicav-SIF (ING Luxembourg S.A kontol).

AS Baltika (edaspidi: Emaettevõte) (äriregistri number: 10144415, aadress: Valukoja 10, Tallinn, Eesti Vabariik) on registreeritud Eesti Vabariigis ja 2021. aasta jooksul tegutses Eestis, Lätis ja Leedus.

1. aastal 31. detsembril lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud majandusaasta aruanne sisaldab Emaettevõtte ja selle tütarettevõtete (edaspidi: Grupp) OÜ Baltika Retail, OÜ Baltman, SIA Baltika Latvija, UAB Baltika Lietuva, konsolideeritud finantsnäitajaid (Grupi struktuuri vaata lisast 27).

AS Baltika juhatus kinnitas ja allkirjastas käesoleva konsolideeritud majandusaasta aruande 28. märtsil 2022. aastal. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kiidab majandusaasta aruande heaks Emaettevõtte nõukogu ja aktsionäride üldkoosolek.

Koostamise alused

Grupi 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS). Aruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Peamised arvestuspõhimõtted, mida on kasutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaruande koostamisel, on kirjeldatud allpool. Kirjeldatud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikide aruandes esitatud arvestusperioodide puhul, välja arvatud juhtudel, kui on viidatud teisiti.

Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused

Muudatused olulistes arvestuspõhimõtetes

Välja arvatud allpool kirjeldatu, on käesolevates finantsaruannetes kasutatud arvestuspõhimõtted samad, mida rakendati Grupi konsolideeritud finantsaruannetes 31. detsembril 2020 lõppenud aasta seisuga.

"COVID-19 tingitud rendisoodustused" - IFRS 16 muudatused

(rakendub 1. juunil 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele)

Muudatused annavad rendilevõtjatele (mitte rendileandjatele) vabastuse vabatahtliku erandi vormis hindamaks, kas COVID-19 tingitud rendisoodustus käsitleda rendilepingu muudatusena või mitte. Rendilevõtja võib kajastada rendisoodustuse selliselt, nagu tegemist ei oleks rendilepingu muudatusega. Paljudel juhtudel toob see kaasa rendisoodustuse kajastamise muutuva rendimaksena. Praktiline abinõu kehtib ainult rendisoodustele, mis tekkisid COVID-19 pandeemia otsese tagajärjena juhul, kui kõik järgnevatest tingimustest on täidetud: rendimaksete muutuse tulemusena on muudetud rendi kogutasu olulises osas sama või väiksem tasust, mis

kehtis vahetult enne muudatust; rendimaksete vähendus mõjutab ainult makseid esialgse maksetähtajaga kuni 30. juuni 2021; muid olulisi muudatusi rendilepingu tingimustes ei tehta. Kui rendilevõtja otsustab rendilepingutele praktilist abinõu rakendada, siis peab ta seda rakendama järjepidevalt sarnaste omadustega ja sarnastes tingimustes rendilepingutele. Muudatust tuleb rakendada tagasiulatuvalt vastavalt standardile IAS 8, kuid rendilevõtjatelt ei nõuta eelmiste perioodide korrigeerimist ega IAS 8 paragrahvis 28(f) sätestatud avalikustamist. Muudatusel on mõju Grupile ja 2020. aastaaruandes on antud muudatust aruandeperioodi jooksul saadud rendisoodustused juba kajastatud.

"COVID-19 tingitud rendisoodustused" - IFRS 16 muudatused (rakendub 1. aprillil 2021 või hiljem algavatele aruandeperioodidele)

1. aasta mais anti välja IFRS 16 muudatus, mis andis rendilevõtjatele vabatahtliku praktilise abinõu hindamaks, kas COVID-19 tingitud rendisoodustus, mille tulemusel vähendatakse rendimakseid esialgse maksetähtajaga kuni 30. juuni 2021, käsitleda rendilepingu muudatusena või mitte. Muudatus, mis anti välja 31.mail 2021, pikendas praktilise abinõu kuupäeva 30. juunist 2021 kuni 30. juunini 2022. Muudatusel on mõju Grupile ja 2021. aastaaruandes on antud muudatust aruandeperioodi jooksul saadud rendisoodustused juba kajastatud.

Uued raamatupidamisstandardid

Välja on antud uued või muudetud standardid ja tõlgendused, mis on kohustuslikud kontserni aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem, ning mida kontsern ei ole varem vastu võtnud.

"Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks" - IAS 1 muudatused

(rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt)

Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda omakapitaliks. 'Arveldus' on defineeritud kui kohustuse tasumine sularahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina omakapitaliinstrumendis. Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste rakendamine ei avalda olulist mõju.

"Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine" - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt)

IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020.aasta jaanuaris algse jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. Kuid reageerides COVID-19 pandeemiale lükati jõustumiskuupäev ühe aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudetud juhistest tulenevate liigituste muudatuste rakendamiseks.Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste rakendamine ei avalda olulist mõju.

IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: "Arvestuspõhimõtete avalikustamine"

(rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt)

IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toetamiseks muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 "Olulisuse otsuste tegemine", et anda juhiseid olulisuse mõiste rakendamiseks arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste rakendamine ei avalda olulist mõju.

IAS 8 muudatused: "Arvestushinnangute mõiste"

(rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt)

AS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest. Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste rakendamine ei avalda olulist mõju.

Puuduvad muud uued või muudetud standardid või tõlgendused, mis ei ole veel kehtivad ja millel oleks eeldatavasti oluline mõju kontsernile.

Konsolideerimispõhimõtted, äriühenduste ja tütarettevõtete kajastamine

Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Kõik tütarettevõtted on Grupi aastaaruandes konsolideeritud.

Tütarettevõte on Grupi raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Grupp kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütarettevõtte ostmisel üleantud tasu koosneb üleantud varade, omandaja poolt võetud kohustuste ja Grupi poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest tuleneva vara või kohustuse õiglast väärtust. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna. Omandatud eristatavad varad ja kohustused ning tingimuslikud kohustused võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb Grupp valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast.

Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mitte-kontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud omakapitaliosaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab Grupi osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustustes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtte netovarade õiglane väärtus, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes.

Konsolideeritud finantsaruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi Emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. Gruppi kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandes elimineeritud, samuti on elimineeritud realiseerumata kahjumid, välja arvatud kui kahjumit ei saa katta. Kõikide Gruppi kuuluvate ettevõtete arvestuspõhimõtted on kooskõlas Grupi arvestuspõhimõtetega. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud kindlustamaks vastavust Grupi arvestuspõhimõtetele.

Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatakse investeeringuid tütarettevõtetesse soetusmaksumuses (millest on vajadusel maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused).

Välisvaluuta

Arvestus- ja esitlusvaluuta

Gruppi kuuluvate ettevõtete finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtte äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta), milleks on kohalik valuuta. Emaettevõtte ja Baltikumis ning Soomes registreeritud tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes.

Välismaiste majandusüksuste finantsaruanded

Grupi välismaiste tütarettevõtete finantsnäitajate konverteerimine esitlusvaluutasse toimub alljärgnevalt:

• varad ja kohustused hinnatakse ümber eurodesse bilansipäeva kursiga;
• tulude ja kulude konverteerimisel kasutatakse aruandeperioodi (kuu) keskmist välisvaluuta kurssi (v.a juhul, kui antud keskmist ei saa lugeda tehingupäevadel valitsevate määrade kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks, millisel juhul tulud ja kulud konverteeritakse tehingu toimumise kuupäevadel);
• konverteerimisel tekkinud kursivahed kajastatakse omakapitalis eraldi real.

Välismaise majandusüksuse soetamisel tekkinud firmaväärtust ja õiglaste väärtuste muutusi käsitletakse välismaise majandusüksuse varade ning kohustustena ning need konverteeritakse bilansipäeva kursiga.

Välismaise tütarettevõtte osalisel või täielikul realiseerimisel kas võõrandamise, likvideerimise, aktsiakapitali tagastamise või hülgamise tulemusena kajastatakse omakapitalis kajastatud realiseerimata kursivahed kasumiaruandes.

Välisvaluuta arveldused

Kõik aruandeperioodi välisvaluutapõhised tehingud on aruannetes kajastatud arvestusvaluutades vastavalt tehingu sooritamise päeval kehtinud vastava keskpanga kursile. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on ümber hinnatud vastavalt bilansipäeval kehtinud vastava keskpanga ametlikule valuutakursile. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid, k.a monetaarsete varade ja kohustuste tasumisel ja ümberhindlusel tekkinud valuutakursi erinevused, kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.

Realiseerunud ja realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tekivad välisvaluutapõhiste põhitegevuse nõuete ja kohustuste tasumisel ja ümberhindlusel, kajastatakse netomeetodil real "Muud äritulud (-kulud)" (lisa 22). Realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tulenevad rahast, raha ekvivalentide ja laenude ümberhindamisest, kajastatakse netomeetodil real "Finantskulud" (lisa 23).

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ning kuni kolmekuulisi deposiite. Arvelduskrediit kajastatakse finantsseisundi

aruandes lühi- või pikaajaliste laenukohustuste koosseisus, olenevalt lepingu sisust ja tähtajast. Raha ja raha ekvivalendid on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses.

Finantsvarad

Klassifitseerimine

Grupp klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

• need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande);
• need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Klassifitseerimine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Grupp võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Grupp annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

Finantsvara (välja arvatud juhul, kui on tegemist nõudega ostja vastu, millel puudub oluline rahastamiskomponent ja mida algselt mõõdetakse tehinguhinnas) mõõdetakse esmalt õiglases väärtuses, ja kui on tegemist varaga, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, lisanduvad sellele tehingukulud, mis on otseselt seotud vara soetamisega.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha väärtuse langusest tekkinud kahjum. Intressitulu, välisvaluuta kasumid ja kahjumid ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasumeid või kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes "Muudes ärituludes/(kuludes)".

Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 ja 2021. aasta jooksul olid Grupi kõik finantsvarad klassifitseeritud selles kategoorias.

Omakapitaliinstrumendid

Grupil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.

Finantsvarade väärtuse langus

Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit rakendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses finantsvarade suhtes. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, rahast ja raha ekvivalentidest.

Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid. Krediidikahjum on vahe lepingu alusel Grupi saadaolevate rahavoogude ja Grupi poolt oodatud rahavoogude vahel, mida on diskonteeritud esialgse efektiivse intressimääraga.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Grupp mõõdab väärtuse langust järgmiselt:

• nõudeid ostjatele summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
• raha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks (juhtkond peab madalaks krediidiriskiks vähemalt ühe suurema reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireitingut) summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
• kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega.

Laenud ja nõuded

Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega finantsvarad, mida ei klassifitseerita tuletisinstrumentideks ja mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Laenud ja nõuded võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses koos tehingukuludega. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse laenud ja nõuded korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seda meetodit kasutatakse järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu arvestamisel. Finantsvarasid korrigeeritakse allahindluse kahjumi alusel.

Väärtuse languse põhineb oodataval krediidikahjumil. Oodatava krediidikahjumi põhimõte on näidata finantsvara krediidikvaliteedi halvenemise või paranemise üldist arengusuunda. Korrigeeritud soetusmaksumuses klassifitseeritavate finantsvarade väärtuse langus kajastatakse allahindluse reservina.

Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid, mis võtavad aruandekuupäeval arvesse kogu asjassepuutuva info, kaasa arvatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste, mõistlike ja põhjendatud tuleviku sündmuste ja majandustingimuste prognooside kohta. Iga aruandeperioodi lõpus viib Grupp läbi ekspert-hinnangu selgitamaks kas viimase hinnanguga võrreldes on toimunud olulist riski tõusu. Krediidiriski suurenemise indikaatoriteks on muu hulgas laekumata maksed, mille tähtaeg on möödas üle 30 päeva, võlgniku olulised finantsilised raskused, võimalik võlgniku pankrot või ümberstruktureerimine. Allahindluse kulu kajastatakse kasumiaruandes "Muude ärikulude real". Kui nõuded on lootusetult laekuvad, kantakse need koos allahindluse reserviga maha.

Nõuded kajastatakse üldjuhul käibevaradena, kui nende laekumise tähtaeg on 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Nõuded, mille laekumise tähtaeg on hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse põhivarana.

Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjalide maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka osa tootmise püsi- ja muutuv-üldkuludest (tootmishoonete ja seadmete amortisatsioon ja halduskulu, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad).

Varude soetusmaksumuse kuluks arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on varude eeldatav müügihind normaalse äritegevuse käigus, millest on maha arvatud varude realiseerimisega seotud kulud.

Materiaalne põhivara

Põhivarana kajastatakse Grupi oma majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta.

Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Grupp saab tulevikus varaobjektiga seotud majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Kaupluste rendipindadel tehtud kapitaalremondi maksumus amortiseeritakse kas rendiperioodi või vara kasuliku eluea jooksul sõltuvalt sellest, kumb on lühem. Muud hooldus- ja remondikulud kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.

Põhivarad amortiseeritakse lineaarselt järgmise eeldatava kasuliku eluea jooksul:

•	hooned ja rajatised
	- rendipindadega seotud põhivara	5-7	aastat;
•	masinad ja seadmed	2-7	aastat;
•	muu inventar	2-10	aastat.

Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ja varadele määratud lõppväärtuste põhjendatust. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.

Igal bilansipäeval hindab juhatus, kas on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad põhivarade väärtuse võimalikule langusele. Juhul kui need eksisteerivad, määrab juhatus põhivara kaetava väärtuse (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud või vara kasutusväärtus). Juhul kui kaetav väärtus on väiksem vara bilansilisest maksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla kaetava väärtuseni. Allahindlus kajastatakse kasumiaruande kirjel "Muud ärikulud". Eelnevatel perioodidel kajastatud allahindlus tühistatakse juhul, kui kaetava väärtuse määramise aluseks olnud hinnangutes on toimunud muutus.

Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud raha ja vara jääkväärtuse vahena, on kajastatud kasumiaruandes kirjel "Muud äritulud ja -kulud".

Immateriaalne põhivara (v.a firmaväärtus)

Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja vara kasutusvalmidusse viimisega otseselt seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Kaubamärgid ja litsentsid

Omandatud kaubamärgid ja litsentsid võetakse finantsseisundi aruandes arvele soetusmaksumuses. Kaubamärkidel ja litsentsidel on piiratud kasulik eluiga ja neid kajastatakse jääkväärtuses. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarsel meetodil ja varad amortiseeritakse nende kasuliku eluea (5-50 aasta) jooksul.

Tarkvara ja infosüsteemid

Tarkvara ja infosüsteemide arenduse ja hooldusega seotud väljaminekud kajastatakse perioodi kuludes. Väljaminekud, mis on otseselt seotud Grupi poolt kontrollitava tarkvara või infosüsteemidega, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta ja millest tõenäoliselt saadakse enam kui ühe aasta jooksul majanduslikku tulu, mis ületab tehtud kulutused, võetakse arvele immateriaalse varana. Väljaminekud sisaldavad tarkvara arendamisega seotud töötajate palgakulu ja arendamisega otseselt seotud osa üldkuludest.

Infosüsteemide ja tarkvara arendusega seotud kulud, mis kajastatakse immateriaalsete varadena, amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende eeldatava kasuliku eluea (3-10 aasta) jooksul.

Firmaväärtus

Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus tasutud soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel – identifitseeritavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ning vähemusosaluse osa õiglases väärtuses. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud finantsseisundi aruandes selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Äriühenduse soetamise käigus tekkinud firmaväärtust kajastatakse konsolideeritud aruandes immateriaalse varana. Erinevus omandatud osa varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste õiglase väärtuse ning soetusmaksumuse vahel (negatiivne firmaväärtus) kajastatakse kasumiaruande kirjel "Muud äritulud".

Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus finantsseisundi aruandes selle soetusmaksumuses. Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust ei amortiseerita. Kaetava väärtuse arvutamiseks jaotatakse firmaväärtus raha genereerivatele majandusüksustele.

Igal bilansipäeval (või tihedamini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus viitab firmaväärtuse väärtuse võimalikule langusele) viiakse läbi vara väärtuse languse test ning vajadusel hinnatakse firmaväärtus alla tema kaetavale väärtusele (kui see on väiksem bilansilisest maksumusest).

Põhivara väärtuse langus

Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara (firmaväärtus) ei amortiseerita, vaid kord aastas testitakse vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega.

Amortiseeritavate varade ja piiramatu kasuliku elueaga varade (maa) puhul hinnatakse, kas esineb asjaolusid, mis viitavad vara väärtuse võimalikule langusele. Selliste asjaolude esinemise korral leitakse vara kaetav väärtus ning võrreldakse seda vara bilansilise maksumusega.

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil leitakse kaetav väärtus kas iga üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille osas on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv majandusüksus).

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansipäeval, kas vara kaetav väärtus on tõusnud. Allahindluse tühistamine kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Firmaväärtuse allahindlust ei tühistata.

Rendilepingud

Grupp kui rentnik

Grupp on kõikides rendilepingutes rentnik. Grupp rendib erinevaid hooneid ja äripindasid ning arvutitehnikat, väiksemaid masinaid ja seadmeid poodidesse. Rendilepingud on enamasti sõlmitud fikseeritud perioodiks, keskmiselt 5 aastaks, ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused räägitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi.

Lepingu sõlmimisel hindab Grupp, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus.

Grupp arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all ja mõjutab seda, kas rentnik on piisavalt kindel, et ta kasutab mõnda algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võetud. Grupp muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral.

Esmane mõõtmine

Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga.

Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:

• rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;
• kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud rendistiimulid;
• kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;
• rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.

Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel.

Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara.

Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on Grupp:

• kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on korrigeeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest;
• korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, riik, alusvaluuta ja tagatised.

Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi alguseks tasutud: a) fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;

b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed, intressi viitemääraga (nt LIBOR) seotud maksed või turu rendimäärade järgi muutuvad maksed. Grupi osades rendilepingutes on sees muutuvad rendimaksed;

c) summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel;

d) ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja

e) rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel eeldatakse, et rentnik kasutab rendilepingu lõpetamise õigust.

Edasine mõõtmine

Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.

Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt:

a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile;

b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja

c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.

Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik kasumiaruandes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.

Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab rendikohustise ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes.

Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.

Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

a) muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.

b) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast turu rendihindade analüüsi). Rentnik hindab rendikohustise ümber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest.

Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele.

Grupp on kasutanud standardites IFRS 16 42 A ja 42 B sätestatud erandit, kusjuures otseselt COVID-19 pandeemiast tulenevaid muudatusi ja kõigi järgmiste tingimuste täitmist ei loeta rendimuudatuseks.

a) rendimaksete muutuse tulemuseks on renditasu muudetud tasu, mis on põhimõtteliselt sama või väiksem kui vahetult eelnenud renditasu;

b) rendimaksete mis tahes vähendamine mõjutab ainult makseid, mis algselt olid tasumisele kuuluvad 30. juunil 2022 või varem (näiteks rendisoodustus vastaks sellele tingimusele, kui selle tulemusel väheneksid rendimaksed 30. juunil 2022 või enne seda ja rendimaksed suureneksid ka pärast 30. juuni 2022); ja

c) ülejäänud rendilepingu tingimusi ei muudeta.

Grupp on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepingud on IT-seadmete, väiksemate masinate ja seadmete rendilepingud.

Kohustused töövõtjate ees

Kohustused töövõtjate ees sisaldavad töölepingutest tulenevat kohustust tulemustasu osas, mida arvestatakse vastavalt Grupi finantstulemustele ning töötajatele seatud eesmärkide täitmisele. Tulemustasu kajastatakse aruandeperioodi kuludes ja kohustusena töövõtjate ees, kui tasu väljamaksmine toimub järgmisel aruandeperioodil. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks tulemustasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu.

Kohustused töövõtjate ees sisaldavad lisaks ka töölepingute ja kehtivate seaduste kohaselt arvestatud puhkusetasu kohustust bilansipäeva seisuga. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks puhkusetasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused

Restruktureerimise ja kohtuvaidlustega seotud kohustustest ja tasudest tulenevad eraldised kajastatakse finantsseisundi aruandes juhul, kui: Grupil on minevikusündmustest tulenev juriidiline või faktiline eksisteeriv kohustus; on tõenäoline, et selle kohustuse täitmine nõuab ressurssidest loobumist ja kohustuse suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Tulevaste tegevuskahjumite katteks eraldist ei kajastata.

Mitmete sarnaste kohustuste korral määratakse ressurssidest loobumise tõenäosus kindlaks vaadeldes sarnaseid kohustusi kui ühte tervikut.

Eraldised kajastatakse kohustuse täitmiseks vajalike väljaminekute nüüdisväärtuses, kasutades tulumaksueelset diskontomäära, mis kajastab turu hinnanguid raha hetkeväärtusele ja kohustusele iseloomulikele riskidele. Kohustuse suurenemine aja möödudes kajastatakse intressikuluna.

Muud kohustused, mille realiseerumine on ebatõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud tingimuslike kohustustena aruande lisades.

Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, laenukohustused, võlakirjad ja muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses ja kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu, kasutades efektiivse intressimäära meetodit.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast või juhul, kui Grupil puudub tingimusteta õigus kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Netoarvestused

Finantsvarade ja -kohustuste vahel tehakse netoarvestusi ainult juhul, kui selleks eksisteerib juriidiline õigus ning on kavas nimetatud summad realiseerida samaaegselt või netomeetodil.

Aktsiakapital

Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Lihtaktsiate väljastamisega otseselt seotud kulud kajastatakse omakapitali vähendamisena real "Ülekurss" või selle puudumisel real "Eelmiste perioodide jaotamata kasum". Eelisaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus, kui nad vastavad omakapitaliinstrumendi mõistele või kui nad moodustavad liitfinantsinstrumendi, mis sisaldab omakapitali mõistele vastavat komponenti. Eelisaktsiate väljastamisega seotud tehingukulud kajastatakse omakapitaliinstrumendi puhul omakapitalist mahaarvamisena ja liitfinantsinstrumendi puhul proportsionaalselt kohustisest ja omakapitalist mahaarvamisena.

Liitfinantsinstrumendid

Emiteeritud liitfinantsinstrumendid võivad koosneda (i) konverteeritavatest instrumentidest, mida omanik saab vahetada aktsiakapitali vastu, kusjuures emiteeritavate aktsiate arv ei muutu vastavalt muutustele nende õiglases väärtuses ja (ii) eelisaktsiatest, mis annavad selle omanikule dividendi eesõiguse ja hiljem instrumendi vahetamise lihtaktsiaks. Liitfinantsinstrument kajastatakse eraldi kohustuse ja omakapitali komponendina vastavalt lepingu tingimustele. Liitfinantsinstrumendi kohustise komponent võetakse esmalt arvele sarnase, kuid omakapitaliinstrumendiks konverteerimise võimaluseta finantskohustise õiglases väärtuses. Nimetatud summa kajastatakse edaspidi finantskohustusena korrigeeritud soetusmaksumuses (millest on maha arvatud otsesed tehingukulutused) kuni kohustuse lõppemiseni aktsiateks konverteerimise või summade tagasimaksmise teel. Omakapitali komponendi suuruseks on instrumendi kui terviku õiglase väärtuse jääk pärast kohustise komponendi õiglase väärtuse maha arvamist. Omakapitali komponendist arvatakse maha otsesed

tehingukulutused. Omakapitali komponendi bilansilist väärtust edaspidi ei korrigeerita. Liitfinantsinstrumendi emiteerimisega seotud otsesed tehingukulutused jaotatakse instrumendi kohustise ja omakapitali komponentide vahel nende esialgsete bilansiliste maksumuste proportsiooni alusel.

Muud reservid

Reserve, mis ei ole finantsinstrumentide omakapitali komponendid, moodustatakse vastavalt aktsionäride üldkoosoleku otsusele. Reservide arvelt võib katta eelnevate perioodide kahjumeid ja neid võib kasutada aktsiakapitali suurendamiseks. Muudest reservidest ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

Tulude arvestus

Müügitulu on tulu, mis tekib Grupi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Grupp kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Jaemüük

Kaupade müügist saadav tulu kajastatakse hetkel, mil müügitehing viiakse jaemüügikaupluses kliendiga lõpule. Üldiselt tasub klient kas sularahas, maksekaardiga või pangaülekandega. Kaupade tagastamise tõenäosust hinnatakse portfelli tasemel (oodatava kulu meetod), mis põhineb eelneval kogemusel, ja tulusid kajastatakse müügitehingu perioodil tulude vähendamise kaudu, kajastades lepingujärgseid kohustusi (tagasimaksekohustus) ja õigust tagastatud kaubale. Selle eelduse ja tagastatud kauba hinnangulist summat hinnatakse igal aruandekuupäeval. Kuna tagastatud kauba arv on olnud aastate jooksul stabiilne, on väga tõenäoline, et kajastatud kumulatiivset tulu ei pea olulisel määral tühistama.

Grupp moodustab eraldise toodete osas, kus Grupil on vastavalt garantiitingimustele kohustus parandada või asendada vigane toode. 31 detsember 2021 ja 31 detsember 2020 seisuga ei ole Grupis olulist garantiieraldist. Kui Grupp osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui teenust osutatakse.

E- kaubandus

Tulu kajastatakse siis, kui kontroll kaupade või teenuste üle antakse üle kliendile, st kui klient aktsepteerib nende kaupade tarnimist. Tulu kajastatakse saadud tasu väärtuse järgi. Tegelikke ja eeldatavaid müügitulusid loetakse osaks iga müügitehingu koguhinnast.

Hulgimüük

Müük kajastatakse kui kontroll toodete osas on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud edasimüüjale, edasimüüja saab otsustada toodete turustamise ja hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid mõjutada edasimüüja poolt toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud edasimüüjale ning edasimüüja on aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või on Grupil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise nõuded on täidetud.

Grupp kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest. Kaupade tagastamise tõenäosust hinnatakse portfelli tasemel eeldatava väärtuse meetodil, mis põhineb eelneval kogemusel. Selle eelduse ja tagastatud kauba hinnangulist summat hinnatakse igal aruandekuupäeval. Kuna tagastatud kauba arv on olnud aastate jooksul stabiilne, on väga tõenäoline, et kajastatud kumulatiivset tulu ei pea olulisel määral tühistama.

Kui Grupp osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui teenust osutatakse.

Muu

Grupp osutab teenuselepingute alusel õmblusteenust muutuva hinnaga baseerudes tunnitasul. Müügitulu kajastatakse summas, mille osas Grupil on õigus arve esitada. Klientidele esitatakse arveid iga kuu või tööde lõpetamisel ja tasu kuulub maksmisele arve esitamise hetkel. Juhul, kui Grupi poolt osutatud teenuste maht ületab saadud makseid, siis kajastatakse lepinguline vara. Juhul, kui saadud maksed ületavad osutatud teenuste mahtu, siis kajastatakse lepinguline kohustus.

Finantseerimise komponent

Grupil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Grupp tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.

Intressitulu ja -kulu

Intressitulu (-kulu) on kajastatud kasumiaruandes kõikide finantsinstrumentide osas, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Efektiivse intressimäära meetodit kasutatakse finantsvara või -kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse leidmiseks või intressitulu/ kulu jaotamiseks teatud kindlale perioodile. Efektiivne intressimäär on määr, mis diskonteerib eeldatava tulevase rahavoo läbi finantsinstrumendi eeldatava eluea finantsvara või -kohustuse bilansilise väärtuseni. Efektiivse intressimäära arvutamisel võetakse arvesse kõik finantsinstrumendi lepingulised tingimused, välja arvatud tulevikus antavad/saadavad allahindlused. Arvutusse kaasatakse kõik olulised pooltevahelised lepingust tulenevad tasutud või saadud teenustasud, mis on efektiivse intressimäära lahutamatuks osaks, tehingukulud ja muud täiendavad maksud või mahaarvamised. Kui finantsvara või rühm sarnaseid finantsvarasid on vara väärtuse languse tõttu alla hinnatud, kajastatakse neilt tekkivat intressitulu, kasutades sama intressimäära, millega diskonteeriti tuleviku rahavoogusid leidmaks vara väärtuse langusest tekkinud kahju.

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kui intressi laekumine ei ole kindel, kajastatakse intressitulu kassapõhiselt. Intressitulu kajastatakse kasumiaruande kirjel "Finantstulud".

Segmendiarvestus

Ärisegmendid on Grupi osad, mis osalevad äritegevuses ja millelt Grupp võib teenida tulu ja kanda kulusid, millele on kättesaadavad eraldi finantsandmed ja mille tegevuskasum vaadatakse regulaarselt üle Grupi jooksvate otsuste langetaja poolt, otsustamaks segmendile vahendite eraldamise ja hinnata segmendi tulemuslikkust. Segmendiaruandlus on kooskõlas Grupi jooksvate otsuste langetajatele esitatava sisemise aruandlusega. Jooksvate otsuste langetaja, kes on vastutav vahendite eraldamise ja tegevusvaldkondade tulemuslikkuse hindamise eest, on määratletud kui emaettevõtja AS Baltika juhatus.

Segmendi tulem sisaldab segmendiga otseselt seostatavaid tulusid ja kulusid ja tulude/kulude olulist osa, mida on võimalik seostada konkreetse segmendiga kas väliste või sisemiste tehingute kaudu. Segmendi vara ja kohustused sisaldavad selliseid tegevuse vara ja kohustusi, mis on otseselt seostatavad segmendiga või mida saab konkreetsele segmendile omistada.

Tulumaks ja edasilükkunud tulumaks

Ettevõtte tulumaks Eestis

Vastavalt kehtivale seadusandlusele ettevõtete kasumit Eestis ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka varade ja kohustuste bilansiliste väärtuste ning maksubaasi ajutistest erinevustest tekkinud edasilükkunud tulumaksuvarasid ja kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.

Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.

Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumilt ja muudelt tütarettevõtete reservide omandamise järgsetelt liikumistelt, välja arvatud juhul, kui Grupp kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega lähitulevikus muul viisil ei kao.

Kontsern kontrollib ajutiste erinevuste tühistamist, mis on seotud tütarettevõtete dividendidelt võetavate maksudega või nende käsutamisel saadud kasumiga. Grupp ei kajasta selliste ajutiste erinevuste osas edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus taastuvad.

Ettevõtte tulumaks teistes riikides

Kuni 2017 kehtinud tulumaksuseaduse kohaselt maksustati Läti ettevõtete kasum. Seega kajastati seni edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt Läti tütarettevõtete varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja nende bilansiliste maksumuste vahel konsolideeritud aruandes. Uue tulumaksu seaduse järgi maksustatakse alates 1. jaanuarist 2018 kasum, mis on tekkinud pärast 2017. aastat, selle jaotamisel maksumääraga 20/80. Seaduse üleminekureeglid lubavad dividendidelt makstavat kasumit vähendada, kui ettevõttel on 31. detsembri 2017 seisuga kasutamata maksukahjumeid või teatud eraldisi.

Uue maksuseaduse tõttu ei ole enam maksubaaside ning varade ja kohustuste bilansilise maksumuse vahel erinevusi ning seetõttu ei teki Lätis tütarettevõtjate suhtes edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustusi. Kõik varasematel perioodidel kajastatud edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused kajastati 2017. aastal ja sellega seotud tulumaksukulu / -tulu kajastati kasumiaruandes või muus koondkasumis / omakapitalis muu koondkasumiaruande kaudu kajastatud edasilükkunud tulumaksu varade / kohustuste osas. tulu / omakapital.

Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumi ja muude omandamise järgsete tütarettevõtete reservide liikumiste pealt, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega lähitulevikus muul viisil ei kao.

Kontsern kontrollib ajutiste erinevuste tühistamist, mis on seotud tütarettevõtete dividendidelt võetavate maksudega või nende käsutamisel saadud kasumiga. Grupp ei kajasta selliste ajutiste erinevuste osas edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus taastuvad.

Vastavalt kohalikele tulumaksuseadustele maksustatakse Leedus ettevõtte kasumit, mida on korrigeeritud seaduses ettenähtud püsivate ja ajutiste erinevustega, tulumaksuga.

Ettevõtte tulumaksu määrad

	2021	2020
Leedu	15%	15%

Edasilükkunud tulumaks on arvestatud kõikidelt olulistelt ajutistelt erinevustelt maksuarvestuse ja konsolideeritud finantsaruandes kajastatud vara ja kohustuste bilansiliste väärtuste vahel. Põhilised ajutised erinevused tekivad põhivara amortisatsioonist ja edasikantavast maksukahjumist. Edasilükkunud tulumaks arvutatakse kehtivate või eeldatavalt kehtivate maksumääradega, mis on rakendatavad nendel perioodidel, kui ajutised erinevused või maksukahjumid realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara ja kohustused on tasaarveldatud ainult ühe Gruppi kuuluva äriühingu piires. Edasilükkunud tulumaksuvara ajutistelt erinevustelt ning maksukahjumitelt kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus. Edasilükkunud tulumaks arvestatakse ajutistelt erinevustelt investeeringutest tütarettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui ajutise erinevuse realiseerumine on Grupi kontrolli all ja ajutise erinevuse realiseerumine lähitulevikus on ebatõenäoline.

Puhaskasum aktsia kohta

Tava puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta puhaskasum perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta arvutamisel korrigeeritakse nii puhaskasumit kui keskmist aktsiate arvu potentsiaalsete aktsiatega, mis omavad lahustavat mõju puhaskasumile aktsia kohta.

LISA 2 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud

Grupp kasutab teatud juhtudel eeldusi ja hinnanguid, mis omavad mõju finantsaruannetes kajastatud varadele ja kohustustele järgmise aruandeperioodi jooksul. Juhatuse eeldusi ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud: need põhinevad ajaloolisel kogemusel ning muudel faktoritel, sealhulgas eeldustel tulevikus aset leidvate sündmuste toimumise kohta, mis arvestades olemasolevaid tingimusi oleksid tõenäolised. Lisaks eeldustele kasutab juhatus teatud arvestuspõhimõtete rakendamisel hinnanguid. Hinnangud, millel on oluline mõju konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud informatsioonile ja eeldused, mis võivad kaasa tuua märkimisväärse varade ja kohustuste bilansilise väärtuse korrigeerimise järgneval aruandeperioodil, on: varude neto realiseerimisväärtuse hindamine (lisa 6, 18), rendiarvestusega seotud hinnangud ja otsused (lisa 11) ja firmaväärtuse allahindlusvajaduse testimine (lisa 10).

Varude neto realiseerimisväärtuse hindamine (lisa 6)

Varude hindamisel lähtub juhatus parimast talle teadaolevast informatsioonist arvestades ajaloolist kogemust, üldist taustinformatsiooni ja võimalikke tulevaste perioodide sündmuste eeldusi ja tingimusi. Varude allahindluse suuruse määramisel lähtutakse valmiskauba puhul (bilansiline väärtus koos allahindlusega 31. detsember 2021 seisuga 2 456 tuhat eurot ja 31. detsember 2020 seisuga 3 337 tuhat eurot) selle neto realiseerimisväärtusest ning võimalikust neto realiseerimismaksumusest. Materjali hindamisel (bilansiline väärtus koos allahindlusega 31. detsember 2021 seisuga 2 tuhat eurot ja 31. detsember 2020 seisuga 0 tuhat eurot) lähtutakse selle kasutuspotentsiaalist valmistoodangu valmistamisel ja tulu teenimisel.

Rendiarvestuse hindamine - lepingute renditingimuste määramine (lisa 11)

Renditud vara ja finantskohustiste arvutamine sõltub rendiperioodist. Baltika Grupp määrab rendiperioodi üürilepingu katkestamatuks tähtajaks koos kõigi perioodidega, mis on hõlmatud üürilepingu pikendamise võimalusega, kui on mõistlikult kindel, et seda kasutatakse, või perioodidega, mis on hõlmatud üürilepingu lõpetamise võimalusega kui on üsna kindel, et seda ei kasutata. Kontsern hindab, kas pikendamise teostamine on mõistlikult kindel (nt rendiperiood, kaupluse asukoht, rendiparandused jms). Grupp kaalus lepingute

uuendamisel rendilepingute perioodi pikendamist. Pärast mitmete oluliste tegurite kaalumist jõuti järeldusele, et kasutatakse rendilepingute pikendamise võimalust.

Pärast alguskuupäeva hindab Baltika Grupp üürilepingu tähtaega uuesti, kui toimub oluline sündmus või asjaolude muutus, mis on tema kontrolli all ja mõjutab tema võimet kasutada (või mitte kasutada) pikendamise võimalust (lisa 11).

Juhtkond on eeldanud, et iga renditud vara kasutatakse rendilepingu perioodil või lühemat aega, kui on olemas lepinguline võimalus ja kokkulepitud plaan rendilepingu kasutamine varem lõpetada.

Firmaväärtuse testimine (lisa 10)

Juhatus on Grupi tütarettevõtte SIA Baltika Latvija soetamisel tekkinud firmaväärtuse hindamiseks läbi viinud vara väärtuse languse määramise testi. Raha teeniva üksuse kaetava väärtuse määramisel on arvesse võetud tuleviku rahavood lähtuvalt planeeritud jaemüügimahtudest. Tuleviku rahavood on diskonteeritud tulumääraga, mis on rakendatav konkreetsel turul sarnases tööstusharus. Juhul kui raha genereeriva üksuse kaetav väärtus on väiksem selle bilansilisest maksumusest, hinnatakse firmaväärtus alla kuni kaetava väärtuseni. Firmaväärtuse allahindlusvajaduse testimine on esitatud lisas 10.

LISA 3 Finantsriskid

Oma igapäevases tegevuses puutub Grupp kokku erinevate riskidega, mille juhtimine on oluline ning lahutamatu osa ettevõtte äritegevusest. Ettevõtte võime identifitseerida, mõõta ning kontrollida erinevaid riske on oluliseks sisendiks kogu Grupi kasumlikkusele. Risk on Grupi juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest. Peamisteks riskifaktoriteks on tururisk (sh valuutarisk, intressirisk ja hinnarisk), krediidirisk, likviidsusrisk ja tegevusrisk. Emaettevõtte juhatuse hinnangul on kõik riskid Grupi jaoks olulised. Grupp kasutab teatavate riskide maandamiseks jaehindade reguleerimise võimalust, kulubaasi vähendamist ning vajadusel ka grupisiseste tehingute ümberstruktureerimist.

Grupi riskijuhtimise aluseks on Nasdaq Tallinna börsi, Finantsinspektsiooni ja teiste regulatiivsete organite poolt seatud nõuded, üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisstandardite ja hea tava järgimine ning ettevõtte sisemised regulatsioonid ja riskipoliitikad. Riskide juhtimine üldisel tasandil sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ning kontrollimist. Peamine roll riskide juhtimisel ja riskiprotseduuride kinnitamisel on Emaettevõtte juhatusel. Emaettevõtte nõukogu teostab järelevalvet juhatuse riskide maandamiseks võetud meetmete üle.

Tururisk

Valuutarisk

1. ja 2020. aastal toimusid müügid eurodes. Grupi valuutarisk on seotud välisvaluutas teostatavate ostudega. Valdav osa toodangu jaoks vajaminevast põhimaterjalist ostetakse Euroopa Liidust ja valmistoodangut väljastpoolt Euroopa Liitu. Olulisemad ostuvaluutad on EUR (euro) ja USD (USA dollar). Euroopa Rahaliitu kuuluvate maadega kaubeldakse eurodes.

Grupi tulemusi mõjutab välisvaluuta kursside kõikumine euro suhtes. Aruandeperioodi keskmiste valuutakursside muutuse mõju euro suhtes oli järgmine:

Keskmised kursid	2021	2020
USD (USA dollar)	3.55%	2,03%

Muutus bilansipäeva valuutakurssides euro suhtes oli järgmine:

Bilansipäeva kursid
USD (USA dollar)	-6.84%

Raha ja selle ekvivalendid (Lisa 4), nõuded ostjatele (Lisa 5) ning võlakohustused (Lisa 12) on eurodes ja seetõttu ei ole valuutariskile avatud. Võlad hankijatele (Lisa 13) on ka välisvaluutas ning seetõttu valuutariskile avatud.

Kui välisvaluuta bilansipäeva kursid (USD) euro suhtes 31. detsember 2021 seisuga oleksid tugevnenud/nõrgenenud kuni 6%, oleks mõju Grupi aruandeperioodi kasumile +/-0,2 tuhat eurot. (2020: +/-7 tuhat eurot tugevnenud/nõrgenenud).

Välisvaluuta kursside võimaliku mõju arvutamisel 2021. aasta tulemusele lähtuti eeldusest, et USD/EUR kursi tõenäoline võimalik kõikumine ei ületa +/-6%.

Valuutakursside võimaliku muutuse mõju kasumile/kahjumile monetaarsete varade ja kohustuste ümberhindlusest

	Mõju 2021	Mõju 2020
Võlad hankijatele	-0,2	-7
Kokku	-0,2	-7

Juhatus jälgib valuutakursside kõikumist pidevalt ning hindab, kas kursside muutused ületavad Grupi sätestatud riskitaluvuse määra. Riski vähendamiseks kasutatakse võimalusel välisvaluutas fikseeritud nõuete laekumisest saadavaid vahendeid samas valuutas fikseeritud kohustuste tasumiseks.

Intressirisk

Kuna Grupi raha ja raha ekvivalendid on hoiustatud fikseeritud intressimääraga ja Grupil puuduvad muud olulised intressi kandvad varad, ei mõjuta turu intressimäärade muutus Grupi tulusid ega äritegevuse rahavoogu.

Grupi rahavoo intressirisk on peamiselt seotud lühiajaliste ja pikaajaliste võlakohustustega, mis kannavad ujuvat intressimäära. Intressirisk on eelkõige seotud Euribor-i võimaliku kõikumisega ja pankade keskmiste intressimäärade muutumisega. Grupi riskimarginaalid ei ole oluliselt muutunud ning vastavad turutingimustele.

Pikaajalised võlakohustused seisuga 31. detsember 2021 summas 2 341 tuhat eurot ja seisuga 31. detsember 2020 summas 778 tuhat eurot kandsid kuue kuu Euribor-il põhinevat fikseeritud intressimäära. Ülejäänud pikaajalised võlakohustused seisuga 31. detsember 2021 summas 4 264 tuhat eurot (31.detsember 2020 6 493 eurot) on IFRS 16 kohaselt kajastatud rendikohustuste nüüdisväärtus, mille diskonteerimisel on kasutatud keskmist intressi 5%. Intressiriski mõju Grupi majandustulemusele analüüsitakse regulaarselt. Analüüsi käigus kaalutakse erinevaid võimalusi riskide maandamiseks. Sellisteks võimalusteks on refinantseerimine, olemasolevate positsioonide uuendamine ja alternatiivne finantseerimine.

1. aastal langes 6 kuu Euribor aasta alguse tasemelt -0,526% aasta lõpul tasemele -0,546%. 2022. aasta alguses on Euribor kõikunud -0,5% piires. Majandusanalüütikute hinnangul ei ole Euribori intressimäärade olulist tõusu 2022. aastal ette näha.

Kui ujuva intressimääraga võlakohustuste intressimäärad oleksid aruandeperioodil olnud ühe protsendipunkti võrra kõrgemad eeldusel, et muud muutuvad tegurid oleksid jäänud konstantseks, oleks Grupi aruandeperioodi puhastulem olnud 9 tuhat eurot väiksem (2020: 10 tuhat eurot tulem väiksem). Kui intressimäärad oleksid olnud 0,1 protsendipunkti võrra madalamad, oleks Grupi aruandeperioodi puhastulem olnud 1 tuhat eurot suurem (2020: 1 tuhat eurot tulem suurem).

Aruandeaastal ja sellele eelnenud majandusaastal on juhtkond hinnanud ja teadvustanud intressiriski ulatust, kuid ei ole sõlmitud tehinguid intressiriski maandamiseks finantsinstrumentidega, kuna juhtkonna hinnangul on intressiriski ulatus ebaoluline.

Hinnarisk

Grupp ei ole avatud hinnariskile seoses finantsinstrumentidega, kuna ei omata investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.

Krediidirisk

Grupi krediidirisk tuleneb rahast ja raha ekvivalentidest, deposiitidest pankades ja finantsasutustes ning nõuetest ostjatele.

Raha ja raha ekvivalendid

Grupp aktsepteerib pikaajaliste koostööpartneritena Balti riikides peamiselt krediidireitinguga "A" hinnatud pankasid ja finantseerimisasutusi.

Raha ja raha ekvivalendid hoiustava panga krediidireitingu lõikes¹

	31.12.2021	31.12.2020
A	343	1 381
B	239	12
Kokku (lisa 4)	582	1 393

¹Krediidireiting on antud pikaajalistele deposiitidele. Andmed pärinevad Moody's Investor Service kodulehelt.

Nõuded

Maksimaalne nõuetest ostjatele (lisa 5) tulenev krediidiriski väljendav summa peale allahindlusi seisuga 31. detsember 2021 oli 41 tuhat eurot (31. detsember 2020: 230 tuhat eurot).

Müük jaeklientidele toimub reeglina kas sularahas või tuntud pankade maksekaartidega – seega ei kaasne jaeklientidega krediidiriski, välja arvatud risk, mis tuleneb pankadest ja finantseerimisasutustest, keda Grupp on aktsepteerinud lepingupartneritena.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on võimalik risk, et Grupil on piiratud või ebapiisavad rahalised vahendid, et täita Grupi tegevusest tulenevaid kohustusi. Juhatus jälgib pidevalt rahavooprognoose, et hinnata Grupi rahaliste vahendite olemasolu ja piisavust võetud kohustuste täitmiseks ning Grupi strateegiliste eesmärkide finantseerimiseks.

Grupi käibekapital on rendiarvestuse tulemusena aasta lõpu seisuga negatiivne. IFRS 16 -st tulenevalt kajastatakse seisuga 31.detsember 2021 järgmise 12 kuu rendimaksed lühiajaliste kohustustena, samas kui rendivara on oma olemuselt põhivara.

Likviidsusriski maandamiseks kasutab Grupp erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduskrediit, võlakirjade emiteerimine, täiendavate aktsiate emiteerimine ja jälgib regulaarselt nõuete laekumist ja ostu- ja müügilepingute tingimusi. Arvelduskrediidi kasutamata summa seisuga 31. detsember 2021 oli 1 015 tuhat eurot (31. detsember 2020: 3 000 tuhat eurot). Juhtkonna hinnangul ei põhjusta negatiivne käibekapital Grupile raskusi kohustuste täitmisel 2022. aastal.

Finantskohustused maksetähtaegade lõikes seisuga 31. detsember 2021

	Diskonteerimata rahavood1
	Saldo	1-3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Kokku
Laenud (lisa 12)2	2 781	93	275	2 436	2 804
Rendikohustis (lisa 11)	5 956	721	1 809	4 277	6 806
Võlad hankijatele (lisa 13)	1 032	1 010	11	11	1 032
Muud finantskohustused (lisa 13)	148	148	0	0	148
Kokku	9 917	1 971	2 095	6 724	10 789

Finantskohustused maksetähtaegade lõikes seisuga 31. detsember 2020

		Diskonteerimata rahavood1
	Saldo	1-3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Kokku
Laenud (lisa 12)2	1 101	5	241	869	1 115
Rendikohustis (lisa 11)	9 620	1 058	2 703	6 650	10 411
Võlad hankijatele (lisa 13)	1 044	979	20	45	1,044
Muud finantskohustused (lisa 13)	60	60	0	0	60
Kokku	11 825	2 102	2 964	7 564	12 630

¹Euribor-il põhinevate ujuva intressimääraga kohustuste täitmisest tulenevate rahavoogude prognoosimisel on kasutatud Euribor-i spot kurssi.

²Arvelduskrediit on klassifitseeritud laenuna, mille täitmine on vastavalt lepingulisele tagasimakse tähtajale.

Tegevusrisk

Enim mõjutavad Grupi tegevust majanduse tsüklilisus sihtturgudel ja muutused konkurentsitasemetes, samuti konkreetsete turgudega seotud riskid.

Riskide maandamiseks püüab Grupp tegutseda paindlikult jälgides pidevalt müügimahtusid ja konkurentide tegevust, tehes vajadusel muudatusi hinnatasemetes, turundustegevuses ja pakutavates kollektsioonides. Lisaks tsentraalsele informatsiooni kogumisele ja hindamisele on analüüsil ja tegevuse planeerimisel oluline roll igal sihtturul asuval turuorganisatsioonil, mis ühelt poolt võimaldab saada kiire ja vahetu tagasiside turul toimuvast ning teiselt poolt arvestada adekvaatselt kohalike oludega.

Kuna paindlikkuse suurendamisel on oluline roll Grupi konkurentsivõime tõstmisel, tehakse pidevaid pingutusi olulisemate äriprotsesside tsükliaegade lühendamiseks ja võimalike hälvete mõju minimeerimiseks. Avatus muutustele ja kiire reageerimine võimaldavad parandada varude kogust ja struktuuri ning kollektsioonide vastavust tarbijate ootustele. Grupi ärimudel oli kallis ja püsikulude osatähtsus suur, mis tegi reageerimise väliskeskkonna mõjudele ja nõudlusele raskeks. Seetõttu on Grupp lõpule viimas muudatusi ärimudelis, juhtimisstruktuuris, protseduurides ja infosüsteemides. Grupp on muutmas oma hankebaasi, sulgenud oma tootmisüksused ning oluliselt vähendanud püsikulusid ja jätkab sellega.

Olulisimaks tegevusriskiks on risk, et Grupp ei suuda luua tarbijate ootustele vastavaid kollektsioone ja et kaupu ei ole võimalik soovitud ajal ja koguses müüa. Hea tootekollektsiooni tagamiseks on Grupis loodud tugev tunnustust leidnud disainerite meeskond, kes jälgib ja on pidevalt kursis moetrendidega rahvusvaheliselt tunnustatud kanalite kaudu.

Rõivaste müügil on paratamatuks riskiteguriks ilm. Kollektsioonid luuakse ja müügimahud ning müügi ajastamine planeeritakse eeldusel, et sihtturul valitseb hooajale tavapärane ilm – keskmisest oluliselt erinevate ilmastikutingimuste korral võib müügitulemus planeeritust märgatavalt erineda.

Grupi ostjad võivad samuti mõjutatud olla ebasoodsast finants- ja majanduskeskkonnast, mis võib omakorda avaldada mõju nende võimele tasuda oma võlgasid. Keerulisemad äritegevuse ja majanduslikud tingimused võivad samuti omada mõju juhtkonna antud hinnangutele rahavoo prognooside ning rahaliste ja mitterahaliste finantsvarade väärtuse osas. Kättesaadava info osas on juhtkond korrigeerinud väärtuse prognoose vastavalt. Siiski ei ole võimalik juhtkonnal usaldusväärselt hinnata edasist finantsturgude likviidsuse halvenemise ja valuutaning aktsiaturgude suurenenud volatiilsuse mõju grupi finantsseisundile. Juhtkond usub, et on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed, et toetada Grupi jätkusuutlikkust ja äritegevuse arenemist praegustes tingimustes.

Koroonaviiruse mõju

COVID-19 viiruse levik ja sellega seoses kehtestatud piirangud mõjutasid Grupi majandustulemusi juba 2020. aasta kevadel. Balti riikides rakendati 2020. aasta märtsis laiaulatuslikult erinevaid viiruse leviku tõkestamise meetmeid ja need tõid kaasa drastilisi muutusi tarbijate eluviisis ja majanduskeskkonnas, mõjutades seeläbi Grupi igapäevast tööd.

Alates 2020. aastast on tekkinud COVID-19-ga seotud uus risk, s.o. kaupluste sulgemise oht riigis kehtivate piirangute tõttu. Baltika Grupi 2021. aasta majandustulemust mõjutasid nii kevadel kui sügisel COVID-19 leviku tõkestamiseks seatud piirangud. Läti ja Leedu kauplused olid aasta algusest kuni kevadeni täielikult suletud, Eesti kauplused ligi kaks kuud. Kauplused avati täielikult Leedus 2021. aasta 19. aprillist, Eestis 3. maist ning Lätis 3. juunist. 2021. aasta teises pooles COVID-19 piirangud jätkusid ja Läti kauplused suleti taas alates oktoobri keskpaigast kuni novembri keskpaigani. Sealt edasi olid poed kuni 21. detsembrini avatud ainult tööpäevadel.

E-pood on samal ajal töötanud kogu perioodi vältel. Tervisekriisiga seotud riskid varieeruvad erinevatel tingimustel, mis võivad Grupi tulemusi mõjutada: kas mõnel kauplusel on sissepääsud tänavalt, kas tütarettevõte ja/või kontsern kvalifitseerub valitsuse toetuse saamiseks, kui kaua on kauplused 2021. aastal suletud riiklike piirangute tõttu. Nimetatud risk mõjutab laovarude juhtimist, kulude haldamist jne. Koroonaviiruse mõjudega on seotud müügi vähenemine (vt lisa 17), üürikulude vähenemine valitsuse toetuste abil (vt lisa 19) ja palgafondi vähenemine valitsuse toetuse kaudu (vt lisa 19 ja 20).

1. aastal oli oluliseks riskiks koroonaviiruse (COVID-19) levik ja tarnete ebakindlus Hiinast, mis on üks Baltika Grupi suuremaid hankeriike. Antud riski vähendati märkimisväärselt tarnides 2021. aastal rohkem lähiriikidest.

Viiruse levikust tingitud mõjud majanduskeskkonnale võivad kaasa tuua mitmeid erinevaid finantsriske. Kasvada võib tururisk, kui üldise riskitaseme suurenemine toob kaasa intressimäärade kasvu. Oluliselt võivad kasvada likviidsusrisk ja kapitalirisk, kui majanduskeskkonna halvenedes väheneb operatiivtegevuse rahavoog ning likviidsuse tagamiseks tuleb leida muid instrumente.

Baltika Grupp jälgib järjekindlalt muutuvaid riskihinnanguid ja analüüsib viiruse mõju pidevalt. Juhtkonna hinnangul ei realiseeru koroonaviirusest tulenevad riskimõjud 2022. aastal selliselt, mis seaks ohtu grupi tegevuse jätkuvuse

Kapitali juhtimine

Grupi peamiseks eesmärgiks kapitali juhtimisel on tagada Grupi jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionäridele ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri on Grupil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele sisse makstud aktsiakapitali, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid vähendamaks kohustusi.

Pangalaenuleping sätestab teatud piiranguid ja teavitamiskohustusi dividendide maksmise, aktsiakapitali muutuste ja täiendava kapitali kaasamise osas.

Äriseadustik seab piirangu omakapitalile – omakapital peab olema vähemalt 50% aktsiakapitalist.

Grupp kasutab kapitali jälgimiseks netovõla ja omakapitali suhet. Netovõla ja omakapitali suhe arvutatakse netovõla suhtena omakapitali. Netovõlg saadakse raha ja raha ekvivalentide lahutamisel kogu intressikandvatest võlakohustustest. Pikaajaline eesmärk netovõla ja omakapitali suhtele on alla 50%. Grupp jälgib ka teisi näitajaid, milleks on netovõla ja EBITDA ning netovõla ja aktsiakapitali suhe.

Netovõla ja omakapitali suhe

	31.12.2021	31.12.2020
Intressikandvad võlakohustused (lisa 12)	8 745	10 341
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 4)	-614	-1 427
Netovõlg	8 131	8 914
Omakapital	312	2 712
Netovõla ja omakapitali suhe	2 606%	329%

Õiglane väärtus

Grupi hinnangul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade (lisad 4-5, 8) ja kohustuste (lisad 12-14) bilansilised väärtused 31. detsember 2021 seisuga ja 31. detsember 2020 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest.

Nõuded ostjatele ja võlad hankijatele on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses ja kuna nõuded ostjatele ja võlad hankijatele on lühiajalised, on juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus lähedane nende õiglasele väärtustele.

Ujuva intressimääraga pikaajaliste võlakohustuste intressimäär muutub vastavalt turu intressimäära kõikumistele, mistõttu kohandatakse võlakohustustele õiglase väärtuse arvutamisel rahavoogude mudelis kasutatud diskontomäära. Grupi riskimarginaalid ei ole aruandeperioodil oluliselt muutunud ning vastavad turutingimustele. Fikseeritud intressimääraga pikaajalised laenud kajastatakse diskonteeritud nüüdisväärtuses, diskonteerides tuleviku lepingulisi rahavooge, kasutades turu intressimäära, mis on Grupile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel. Eelnevast tulenevalt hindab juhatus, et pikaajaliste kohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Finantskohustuste õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste rahavoogude baasil, kasutades turu intressimäära, mis on Grupile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel.

Grupp kategoriseerib finantsinstrumendid sõltuvalt nende ümberhindlusest kolmele eri tasemele:

• Tase 1: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse börsi või muu aktiivse reguleeritud turu korrigeerimata hinnas.
• Tase 2: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse hindamismeetoditega, mis põhinevad jälgitavatel sisenditel. Selle kategooria alla liigituvad näiteks finantsinstrumendid, mis on hinnatud kasutades sarnaste instrumentide hindu aktiivsel reguleeritud turul või ka finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatakse küll reguleeritud turu hinda, kuid mille likviidsus börsil on madal.
• Tase 3: Finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatavad hindamismeetodid põhinevad mittejälgitavatel sisenditel.

Lisainformatsiooni võlakohustuste bilansilise väärtuse ning intressimäärade kohta vaata lisast 12.

LISA 4 Raha ja raha ekvivalendid

	31.12.2021	31.12.2020
Sularaha kassas	32	34
Pangakontod ja üleöödeposiidid	582	1 393
Kokku	614	1 427
Raha ja raha ekvivalendid on kõik eurodes.

Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3.

LISA 5 Nõuded ostjatele ja muud nõuded

	31.12.2021	31.12.2020
Nõuded ostjatele, neto	41	230
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud1	100	79
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded, sh	47	1
Käibemaks	47	1
Muud lühiajalised nõuded2	508	8
Kokku	696	318

¹Ettemakstud tulevaste perioodide kulud sisaldavad kaupluste ettemakstud renti ja kindlustust, ettemakseid infotehnoloogia teenuste eest ning muid sarnaseid kulusid.

²Muud lühiajalised nõuded sisaldavad kogunenud intresse, Paypal makseid (e-pood), kaardimakseid, maksekeskuse nõudeid.

Seisuga 31. detsember 2021 olid Baltika Grupi nõuded ostjatele ja muud nõuded 696 tuhat eurot, suurenenud eelmise aasta lõpuga 378 tuhande euro võrra. Suurenemine on seotud ettevõtte suuraktsionäri KJK Fund Sicav-SIF vahelise 31.detsember 2021 sõlmitud laenulepingu muudatusega, mille kohaselt andis KJK Fund Sicav-SIF 500 tuhande euro suuruse allutatud laenu. Laen kantakse AS Baltikale üle 23.veebruaril 2022. Kuni laenusumma laekumiseni on antud summat muude lühiajaliste nõuete all.

Nõuded ostjatele geograafiliste (kliendi asukoht) regioonide ja maksetähtaegade lõikes

31.12.2021	Balti regioon	Ida-Euroopa regioon	Muud regioonid	Kokku
Maksetähtaeg tulevikus	35	0	0	35
Kuni 1 kuu üle tähtaja	0	0	0	0
1-3 kuud üle tähtaja	4	0	0	4
3-6 kuud üle tähtaja	0	0	0	0
Rohkem kui 6 kuud üle tähtaja	0	2	0	2
Kokku	39	2	0	41

		Ida-Euroopa	Muud
31.12.2020	Balti regioon	regioon	regioonid	Kokku
Maksetähtaeg tulevikus	213	0	0	213
Kuni 1 kuu üle tähtaja	0	0	0	0
1-3 kuud üle tähtaja	6	0	0	6
3-6 kuud üle tähtaja	0	0	0	0
Rohkem kui 6 kuud üle tähtaja	9	2	0	11
Kokku	228	2	0	230

Hulgimüügi klientide puhul põhineb krediidikontroll järgmistel tegevustel: krediidisumma jälgimine, ajalooline maksekäitumine ja muud faktorid.

Nõuded ostjatele ja muud nõuded on kõik eurodes.

Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3 ja 2.

LISA 6 Varud

	31.12.2021	31.12.2020
Kangas ja furnituur	2	53
Kangas ja furnituur allahindlus	0	-53
Valmistoodang ja ostetud kaup müügiks	2 556	3 587
Valmistoodangu ja ostukauba allahindlus	-100	-250
Ettemaksed hankijatele	33	130
Kokku	2 491	3 467

Lisaks valmistoodangu ja ostetud kauba allahindlusele summas 100 tuhat eurot (31.12.2020: 250 tuhat eurot), et viia varud bilansipäeva seisuga neto realiseerimisväärtusesse, kajastas Grupp 2021. aastal inventuuride puudujääkidest ja muudest mahakandmistest tekkinud kulu summas 143 tuhat eurot (2020: 169 tuhat eurot). Kangale ja furnituurile tehtud allahindlus summas 0 tuhat eurot (31.12.2020: 53 tuhat eurot). Varude allahindlused ja mahakandmised kajastati kasumiaruandes real "Müüdud kaupade kulu".

LISA 7 Edasilükkunud tulumaks

Edasilükkunud tulumaks seisuga 31. detsember 2021

	Kokku
Edasilükkunud tulumaksuvara
Põhivaralt ja maksuperioodi erinevuselt1	0
Edasilükkunud maksukahjumilt	80
Kokku	80
Edasilükkunud tulumaksuvara, neto, sh	80
pikaajaline osa	80
Edasilükkunud tulumaksutulu (kulu) (lisa 24)	-65

Edasilükkunud tulumaks seisuga 31. detsember 2020

	Kokku
Edasilükkunud tulumaksuvara
Põhivaralt ja maksuperioodi erinevuselt1	0
Edasilükkunud maksukahjumilt	140
Kokku	140
Edasilükkunud tulumaksuvara, neto, sh	140
pikaajaline osa	140
Edasilükkunud tulumaksutulu (kulu) (lisa 24)	-140

¹Tulumaksu kohustus on tasaarveldatav tulumaksu varaga ühes riigis/ettevõttes, mistõttu on kajastatud tulumaksu vara.

Edasikantavatelt maksukahjumitelt arvestatud edasilükkunud tulumaksuvara realiseerumine sõltub tütarettevõtete tulevaste perioodide maksustatavatest kasumitest, mis ületavad bilansipäevaks akumuleerunud edasikantavaid kahjumeid. Aastaaruande koostamisel viidi läbi tütarettevõtete tulevaste perioodide kasumi analüüs. Kasumi tekkimise eelduseks on iga tütarettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine. Edasilükkunud tulumaksuvara kajastati summas, mille realiseerumine läbi tulevaste perioodide kasumi on tõenäoline.

Grupp kajastas 31.12.2021 finantsseisundi aruandes Leedu tütarettevõtte edasilükkunud tulumaksuvara, mis tekiks edasikantavatelt maksukahjumitelt ning muudelt maksuperioodi erinevustelt, mida on võimalik kasutada tulevaste kasumite maksuvähendusena. Edasikantavaid maksukahjumeid ja muid maksubaasi erinevusi saab kasutada piiramatu aja jooksul Leedus, et katta 70% aasta maksukasumist.

LISA 8 Muud pikaajalised varad

Muud pikaajalised varad	31.12.2021	31.12.2020
Pikaajaline rendi ettemaks1	172	111
Kokku	172	111

¹Pikaajalised rendi ettemaksed on seotud Grupi jaekaubandusega tegelevate tütarettevõtete rendilepingutega.

LISA 9 Materiaalne põhivara

				Ettemaksed,
				kasutusele
	Hooned, rajatised	Masinad, seadmed	Muu inventar	võtmata põhivarad	Kokku
31.12.2019
Soetusmaksumus	2 746	1 004	4 235	5	7 990
Akumuleeritud kulum	-1 987	-856	-3 464	0	-6 307
Jääkväärtus	759	148	771	5	1 683
Soetatud	126	64	109	35	334
Müüdud ja maha kantud	-17	-71	-67	0	-155
Põhivara allahindlus	40	0	0	-40	0
Kulum	-317	-47	-280	0	-644
31.12.2020
Soetusmaksumus	2 384	937	3 703	0	7 024
Akumuleeritud kulum	-1 794	-843	-3 169	0	-5 806
Jääkväärtus	590	94	534	0	1 218
Soetatud	28	47	118	35	228
Müüdud ja maha kantud	-15	-13	-62	0	-90
Kulum	-278	-31	-192	0	-501
31.12.2021
Soetusmaksumus	2 412	984	3 821	35	7 252
Akumuleeritud kulum	-2 087	-887	-3 423	0	-6 397
Jääkväärtus	325	97	398	35	855

LISA 10 Immateriaalne põhivara

	Litsentsid, tarkvara ja		Ette	Firma
		Kauba
	muu	märgid	maksed	väärtus	Kokku
31.12.2019
Soetusmaksumus	885	643	46	154	1 728
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus	-763	-429	0	0	-1 192
Jääkväärtus	122	214	46	154	536
Soetatud	96	0	73	0	169
Müüdud, maha kantud, alla hinnatud	-7	0	-46	0	-53
Amortisatsioon	-23	-32	0	0	-55
31.12.2020
Soetusmaksumus	974	643	73	154	1 844
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus	-786	-461	0	0	-1 247
Jääkväärtus	188	182	73	154	597
Soetatud	141	0	0	0	141
Müüdud, maha kantud, alla hinnatud	0	0	-73	0	-73
Ümberhindamine	0	53	0	0	53
Amortisatsioon	-58	-29	0	0	-87
31.12.2020
Soetusmaksumus	1 115	643	0	154	1 912
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus	-844	-437	0	0	-1 281
Jääkväärtus	271	206	0	154	631

Kaubamärgid jääkväärtuses 206 tuhat eurot (31. detsember 2020: 182 tuhat eurot) on Grupi poolt soetatud Ivo Nikkolo kaubamärk, mille järelejäänud amortisatsiooniperiood on 5 aastat. Bilansipäeval hinnati kaubamärgile varasemalt määratud amortisatsioonimäära põhjendatust. Juhtkonna hinnangul oli esialgselt määratud amortisatsioonimäär liiga konservatiivne ega võtnud arvesse, et Ivo Nikkolo kaubamärgi puhul on tegemist AS Baltika põhikaubamärgiga. Esialgselt määratud amortisatsioonimäär oli 5%, pärast hinnangu muutust 2%.

Firmaväärtuse kaetava väärtuse test

Firmaväärtust, mille bilansiline maksumus 31. detsember 2021 seisuga oli 154 tuhat eurot (31. detsember 2020: 154 tuhat eurot), kontrollitakse väärtuse languse hindamiseks igal bilansipäeval.

1. detsember 2021 seisuga määrati SIA Baltika Latvija raha genereeriva üksuse kaetav väärtus lähtudes kasutusväärtuse arvutustest. Kasutusväärtuse leidmiseks koostati viie aasta detailsete maksustamiseelsete rahavoogude prognoos. Alates kuuendast aastast kuni lõpmatuseni kasutati rahavoogude prognoosideks eeldatavat kasvumäära.

Kasutusväärtuse leidmiseks kasutatud näitajad

	Baltika Latvija
Seisuga 31. detsember	2021	2020
Firmaväärtuse bilansiline väärtus	154	154
Müügi efektiivsuse kasv1	2,0%	2,0%
Kasv2	2%	1,7%
Brutomarginaal3	57%	56%
Diskontomäär4	11,2%	10,2%
Kaetava ja bilansilise väärtuse vahe	698	4 826

1 Juhatus määras kindlaks keskmise aastase müügi efektiivsuse kasvu ruutmeetri kohta viieks aastaks.

²Prognoosides kasutatud rahavoo kasvumäär alates aastast 2025.

3 Juhatus määras brutomarginaali vastavalt ajaloolisele marginaalile ja vastavalt ootustele järgnevate aastate marginaalile.

⁴Rahavoogude prognoosides kasutatud tulumaksueelne diskontomäär (WACC). Diskontomäära muutus tuleneb vastava regiooni tegevusala indikaatorite muutusest.

Eeldatavad kasvumäärad, mida kasutati tuleviku rahavoogude prognoosides, on tuletatud kogemustel põhinevast kasvumäärast vastavas tegevusharus ning juhatuse ootusest järgnevate aastate kasvumäärale vastavas regioonis. Diskontomäärana kasutati tulumaksueelset kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC), mis võtab arvesse konkreetse turu ja tegevusala spetsiifilised riskid.

Baltika Latvija SIA väärtuse languse testi tulemusena selgus, et kaetav väärtus ületab raha genereeriva üksuse bilansilist maksumust ning seega puudus vajadus allahindluse kajastamiseks.

LISA 11 Rendilepingud

Käesolevas lisas on esitatud informatsioon rendilepingute kohta, kus Grupp on rentnik

Finantsseisundi aruandes kajastatud summad

Grupi konsolideeritud finantsseisundi aruandes on kajastatud järgmised varad seoses rendilepingutega:

	Vara kasutusõigus
	Büroopinnad	Äripinnad	Kokku
1. jaanuar 2021
Jääkväärtus	714	8 485	9 199
Lisandumised	0	1 040	1 040
Lõppenud rendilepingud	0	-1 150	-1 150
Kulum	-189	-2 944	- 3 133
Jääkväärtus 31.12.2020	525	5 431	5 956

Grupp rendib erinevaid büroo- ja äripindasid.

	31.12.2021	31.12.2020
Rendikohustis
Lühiajaline rendikohustis	1 692	3 127
Pikaajaline rendikohustis	4 264	6 493
Rendikohustis kokku	5 956	9 620

Lisainformatsioon tulevaste perioodide rendimaksete kohta tähtaegade lõikes on esitatud lisas 3.

Kasumiaruandes kajastatud summad

Grupi konsolideeritud kasumi- ja koondkasumiaruanne sisaldab järgmiseid rendilepingutega seotud summasid:

	2021	2020
Intressikulu (kajastatud finantskulude all, lisa 23)	274	618

Kokku	2 598	4 695
mõõtmisel (kajastatud tegevuskulude all, lisad 18-20)	4	10
Muutuvate rendimaksetega seotud kulu, mida ei ole arvestatud rendikohustiste
lisad 18-20)	55	85
Väikese väärtusega rentidega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all,
lisad 18-20)	3 140	5 252
Amortisatsioonikulu (kajastatud tegevuskulude all,
lisad 18-20)	-875	-1 270
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all,

2021. aasta rentidega seotud raha väljamaksed kokku olid summas 3 558 tuhat eurot (IFRS 16) (2020: 5 714 tuh eur).

LISA 12 Võlakohustused

	31.12.2021	31.12.2020
Lühiajalised võlakohustused
Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil	356	227
Kapitalirendi kohustused	8	25
Kokku	364	252
Pikaajalised võlakohustused
Pikaajalised pangalaenud	356	778
Pikaajaline arvelduskrediit	1 985	0
Muud pikaajalised laenud	84	96
Kokku	2 425	874
Kokku võlakohustused	2 789	1 126

Võlakohustused on fikseeritud eurodes. Juhtkonna hinnangul ei erine Grupi võlakohustuste bilansiline väärtus oluliselt nende õiglasest väärtusest (lisa 3). Aruandeperioodil tasus Grupp pangalaenumakseid summas 293 tuhat eurot (2020: 116 tuhat eurot). Aruandeperioodi intressikulu laenudelt ja muudelt intressi kandvatelt võlakohustustelt moodustas 330 tuhat eurot (2020: 761 tuhat eurot), kaasa arvatud intressikulu vastavalt IFRS 16'le kajastatud rendikohustustelt. Baltika Grupp oli kasutanud aasta lõpu seisuga panga arvelduskrediiti summas 1 985 tuhat eurot (3 000 euro suurusest limiidist), kasutamata arvelduskrediit oli 2021 aasta lõpus 1 015 tuhat eurot (31.12.2020: 3 000 tuhat eurot).

Muutused 2020. aastal

2019.a. novembris allkirjastasid ettevõtte suuraktsionär KJK Fund Sicav-SIF ja AS Baltika laenulepingu uue muudatuse, mille kohaselt annab KJK Fund Sicav-SIF täiendavalt 1 000 tuhat eurot laenu intressimääraga 6% aastas ja tagasimakse kuupäev on 2022.a. mais. Laen võeti kasutusele 2020. aasta esimeses kvartalis.

Vastavalt 19. juunil 2020 kinnitatud võlausaldajate nõuete ümberkorraldamise kavale pikendati arvelduslaenu lepingut (summas 3 000 tuhat eurot) kuni 31.12.2023 ja muudeti investeerimislaenu tagasimaksegraafikut viisil, et tagasimakseid tehakse alates 2021. aasta juunist kuni detsembrini 2023.

Augustis sõlmisid ettevõtte suuraktsionär KJK Fund Sicav-SIF ja AS Baltika laenulepingu uue muudatuse, mille kohaselt annab KJK Fund Sicav-SIF 2 550 tuhande euro suuruse laenu intressimääraga 6% aastas ja tagasimaksekuupäev on 2024.a. detsembris. Laen kanti üle septembris 2020.

Detsembris allkirjastati laenulepingu muudatus, mille kohaselt alates 2020. aasta detsembrist on ülalnimetatud

2 550 tuhande euro suurune laen intressita, tagasimaksekuupäev ei ole fikseeritud ning liigitatakse seetõttu allutatud laenuks, mis on kajastatud omakapitalis.

Grupi intressikandvad laenud seisuga 31. detsember 2021

	Saldo	Keskmine riskipreemia
Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor)	2 697	EURIBOR +2,00%
Kokku	2 697

Grupi intressikandvad laenud seisuga 31. detsember 2020

	Saldo	Keskmine riskipreemia
Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor)	1 006	EURIBOR +2,0%
Kokku	1 006

Grupi pangalaenude tagatisvara

Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 olid Grupi pangalaenude tagatiseks panditud järgmised varad:

• kommertspant vallasvarale;
• kaubamärgid;
• tütarettevõtete aktsiad ja osakud;
• pangakontodel olevad rahalised vahendid.

Panditud varade bilansiline maksumus 31. detsember 2021 seisuga oli 4 437 tuhat eurot, sh varude bilansiline maksumus 2 491 tuhat eurot, materiaalse põhivara bilansiline maksumus 855 tuhat eurot, immateriaalse põhivara bilansiline maksumus 477 tuhat eurot ning pangakontodel olevad rahalised vahendid 614 tuhat eurot.

Panditud varade bilansiline maksumus 31. detsember 2020 seisuga oli 6 555 tuhat eurot, sh varude bilansiline maksumus 3 467 tuhat eurot, materiaalse põhivara bilansiline maksumus 1 218 tuhat eurot, immateriaalse põhivara bilansiline maksumus 443 tuhat eurot ning pangakontodel olevad rahalised vahendid 1 427 tuhat eurot.

Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3.

Finantseerimistegevusest tekkinud kohustuste muutused

			Uued	Ümber klassifit seeritud
	31.12.2020	Rahavood	liisingud	omakapitali	Muu	31.12.2021
Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil	227	-293	0	0	422	356
Arvelduskrediit	0	1 985	0	0	0	1 985
Muud lühiajalised laenud	25	-8	0	0	-9	8
Pikaajalised pangalaenud	778	0	0	0	-422	356
Rendikohustis	9 620	-3 558	1 040	0	-1 146	5 956
Muud pikaajalised laenud	96	0	0	0	-12	84
Finantseerimistegevusest tekkinud kohustused
kokku	10 746	-1 874	1 040	0	-1 167	8 745

	31.12.2019	Rahavood	Uued liisingud	Ümber klassifit seeritud omakapitali	Muu	31.12.2020
					-
Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil	698	-117	0	0	354	227
Arvelduskrediit	990	-990	0	0	0	0
Muud lühiajalised laenud	43	-43	0	0	25	25
Pikaajalised pangalaenud	424	0	0	0	354	778
Rendikohustis	17 779	-5 714	1 713	0	-4 158	9 620
Muud pikaajalised laenud	64	3 550	0	-2 700	-818	96
Finantseerimistegevusest tekkinud kohustused
kokku	19 998	-3 314	1 713	-2 700	-4 951	10 746

Muud summad sisaldavad saneerimise käigus kohustuste vähendamisi, ümberklassifitseerimiste mõju pangalaenude ja kapitalirendi kohustuste pika- ja lühiajaliste osade vahel aja möödumise tõttu; laenu lepingutasu kapitaliseerimise ja amortisatsiooni mõju ning kogunenud, kuid veel maksmata intressi ning rendilepingute lõppemisi.

LISA 13 Võlad hankijatele ja muud kohustused

	31.12.2021	31.12.2020
Lühiajalised kohustused
Võlad hankijatele	1 032	1 044
Maksukohustused, sh	759	1 203
isiku tulumaks	68	164
sotsiaalmaks ja töötuskindlustus	329	406
käibemaks	361	633
muud maksud	1	0
Võlad töövõtjatele1	329	391
Ostjate ettemaksed	57	98
Muud viitvõlad	140	35
Muud lühiajalised võlad	16	18
Kokku	2 333	2 789

¹Võlad töövõtjatele sisaldavad palgavõlga ja kogunenud puhkusetasu kohustust.

Maksuhalduril on õigus kontrollida Gruppi kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Riikides, kus Grupp tegutseb, võib maksuseadusi, mis kehtisid või sisuliselt kehtisid aruande perioodi lõpus, erinevalt tõlgendada. Seega võib Grupi maksuarvestust ning formaalset tõendusmaterjali vaidlustada vastavate maksuametite poolt. Grupi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Gruppi kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma.

Võlad hankijatele ning muud viitvõlad alusvaluutade lõikes

	31.12.2021	31.12.2020
EUR (euro)	1 045	940
USD (USA dollar)	3	122
Kokku	1 048	1 062

Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3.

LISA 14 Eraldised

	31.12.2021	31.12.2020
Muu eraldis1	105	230
Kokku	105	230

Muutused 2020. aastal

1. aastal vähendas Grupp kliendiboonuste eraldist 250 tuhande euro võrra (2019: 81 tuhat eurot). Boonusprogramm tühistati 31.detsembril 2020 a. Kliendiboonuste eraldise tühistamine kajastati kasumiaruande real "Kliendiboonuste eraldis".

Muu eraldis lühikirjeldus

¹Muu eraldis sisaldab vastavalt 2021 ja 2022 aastal kaupluste sulgemistega seotud kulude reservi.

LISA 15 Omakapital

Aktsiakapital

	31.12.2021	31.12.2020
Aktsiakapital	5 408	5 408
Aktsiate arv (tk)	54 079 485	54 079 485
Aktsia nimiväärtus (EUR)	0,10	0,10

Nii 31. detsember 2021 kui ka 31. detsember 2020 koosnes aktsiakapital ainult lihtaktsiatest, mis olid kõik noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Aktsiate arvu muutus

	Aktsiate arv
Aktsiate arv 31.12.2020	54 079 485
Aktsiate arv 31.12.2021	54 079 485

Seisuga 31. detsember 2021 ja 2020 oli põhikirja järgselt ettevõtte minimaalne aktsiakapital 2 000 tuhat eurot ja maksimaalne aktsiakapital 8 000 tuhat eurot. Nii 31. detsember 2021 kui ka 31. detsember 2020 seisuga on kõigi emiteeritud aktsiate eest tasutud.

Reservid

	31.12.2021	31.12.2020
Muud reservid	4 431	3 931

Muutused aastal 2020

Vastavalt 19. juunil 2020 heaks kiidetud võlausaldajate nõuete ümberkorraldamiskavale vähendati KJK-Fund SICAV-SIF laenu 4 045 tuhandelt eurolt 820 tuhandele eurole.

1. detsembril allkirjastati KJK Fund SICAV-SIFi ja tema valdusettevõttega sõlmitud laenulepingute muudatused ning summas 3 931 tuhat eurot klassifitseeriti allutatud laenudena.

Muud reservid summas 3 931 tuhat eurot seisuga 31. detsember 2020 ja 4 045 tuhat eurot seisuga 31. detsember 2019 on KJK Sicav-SIF-i intressita laen ilma kindla tagasimakse kuupäevata.

Muudatused aastal 2021

Reservi suurenemine on seotud ettevõtte suuraktsionäri KJK Fund Sicav-SIF vahel 31.detsembril 2021 sõlmitud laenulepingu muudatusega, mille kohaselt andis KJK Fund Sicav-SIF 500 tuhande euro suuruse allutatud laenu. Laen laekus AS-le Baltika 23. veebruaril 2022. Kuni laekumiseni kajastus antud summa muu lühiajalise nõudena.

Aktsionäride struktuur seisuga 31. detsember 2021

	Aktsiate arv	Osalus
1. ING Luxembourg S.A.	48 526 500	89,73%
2. AS Genteel	1 297 641	2,40%
3. Clearstream Banking AG	1 069 624	1,98%
4. Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähikondsed
Nõukogu liikmetega seotud ülal nimetamata ettevõtted	231 578	0,43%
5. Teised aktsionärid	2 954 142	5,46%
Kokku	54 079 485	100%

Aktsionäride struktuur seisuga 31. detsember 2020

	Aktsiate arv	Osalus
1. ING Luxembourg S.A.	48 526 500	89,73%
2. AS Genteel	1 297 641	2,40%
3. Clearstream Banking AG	1 070 500	1,98%
4. Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähikondsed
Nõukogu liikmetega seotud ülal nimetamata ettevõtted	231 578	0,43%
5. Teised aktsionärid	2 953 266	5,46%
Kokku	54 079 485	100%

Grupi emaettevõtte lihtaktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Seoses aktsiakapitali suurendamise kandmisega äriregistrisse augustis 2019 suurenes KJK Fund Sicav-SIF (ING Luxembourg S.A. AIF ACCOUNT kontol) osalus Baltika AS's ning temast sai kontrolli omav aktsionär (osalus 89,73%).

LISA 16 Segmendid

Grupi kõrgeimaks äriotsustajaks on emaettevõtte AS Baltika juhatus. Emaettevõtte juhatus jälgib Grupi sisemisi aruandeid hindamaks tulemuslikkust ja langetamaks otsuseid ressursside jaotamise osas. Juhatus on määranud ärisegmendid antud aruannete alusel.

Emaettevõtte juhatus hindab äritegevust tegevusvaldkonniti, milleks on jaekaubandus, e-kaubandus ja kõik muud valdkonnad (sealhulgas hulgimüük, frantsiisimüük, konsignatsioonimüük). Jaekaubanduse segment hõlmab kõiki riike, mis on koondatud raporteeritavateks segmentideks, kuna neil on sarnased majanduslikud tunnused ja nad vastavad muudele IFRS 8 toodud segmendiks liitmise tunnustele.

Segmentide kirjeldus ja peamised tegevusvaldkonnad:

• Jaekaubandus hõlmab tegevust Eestis, Lätis ja Leedus. Kuigi juhatus jälgib sisemisi aruandeid ka iga regiooni kohta, on riigid agregeeritud üheks raporteeritavaks segmendiks, kuna neil on sarnased

majanduslikud tunnused. Kõik riigid müüvad samu tooteid sarnastele kliendiklassidele ning kasutavad sama tootmise protsessi ning turustusmeetodit.

• E- kaubanduse segment sisaldab veebimüüki. Suurim müük toimub Baltikumis. E-poes ja jaekauplustes on täpselt samad kaubad. E-POS-süsteem võimaldab tarbijal teha ostu jaekaupluses ka siis, kui vastavat toodet või sobivat numbrit pole poes saada. Pärast ostmist toimetatakse toode sarnaselt e-poes tehtud tellimusele kliendi valitud pakiautomaati, parandades seeläbi toodete kättesaadavust.
• Kõik muud segmendid sisaldavad müüki äriklientidele (hulgi-, frantsiisi- ja konsignatsioonipartnerid), materjalide ja õmblusteenuse müüki. Nende segmentide näitajad on väiksemad, kui IFRS 8's toodud raporteeritava segmendi kvantitatiivsed kriteeriumid ning on seetõttu koondatud "Kõik muud segmendid" kategooriasse.

Emaettevõtte juhatus hindab ärisegmendi tulemust Grupivälise müügitulu ja kasumi alusel. Välise müügitulu summad on kooskõlas juhtkonnale esitatavate finantsaruannete näitajatega. Segmendi kasum (kahjum) Grupi sisemiselt genereeritud aruannetes on sisemine mõõdik hindamaks segmendi tulemust ja see koosneb segmendi brutokasumist (kahjumist), millest on maha arvatud segmendile omistatavad turu opereerimisega seotud kulud, va muud äritulud- ja kulud. Juhtkonnale esitatavad varude summad on kooskõlas finantsaruannete näitajatega. Segmendi varud sisaldavad antud segmendi otseseid ja segmendile omistatud varusid lähtuvalt segmendi äritegevusest ja varude asukohast.

Juhatus jälgib ka Grupi käivet poodide ja brändide tasemel. Juhtimisotsuseid tehakse poodide tasemel, kasutades info agregeerimist juhtimisotsuste tegemiseks. Segmendiaruandluse tarbeks on otsustanud juhtkond esitada info müügikanali tasemel. Peamised juhatuse otsused, mis on seotud investeerimise ja ressursside jaotusega, põhinevad käesolevas lisas avalikustatud segmentide infole.

Kasumi või kahjumi, segmendi varade ja kohustuste näitajaid on mõõdetud vastavalt finantsaruannete koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetele, välja arvatud IFRS 16 Kasutusõiguse varade ja rendikohustuste mõõtmine ja kajastamine.

Segmentide tulemuslikkuse hindamiseks jälgib juhatus peamiselt grupivälist müügitulu, segmendi kasumit, põhivara amortisatsiooni ja varusid. See informatsioon on segmentide lõikes toodud all olevates tabelites:

	Jaekaubanduse	E-pood	Kõik muud	Segmendid
	segment	segment	segmendid1	kokku
2021 ja seisuga 31 Dets 2021
Müügitulu (grupiväline)	9 785	1 866	120	11 770
Segmendi kasum 2	-435	129	31	-275
sh põhivara amortisatsioon	-412	-23	0	-435
Segmendi varud	1 915	0	0	1 915
2020 ja seisuga 31 Dets 2020
Müügitulu (grupiväline)	16 996	2 152	333	19 481
Segmendi kasum 2	-653	381	74	-198
sh põhivara amortisatsioon	-618	-4	0	-622
Segmendi varud	2 643	0	0	2 643

Juhatusele esitatud raporteeritavate segmentide info

¹Kõik muud segmendid sisaldavad kaupade hulgimüüki, frantsiisimüüki, konsignatsioonimüüki, materjali ja õmblusteenuse müüki.

2 Segmendi kasum on segmendi ärikasum ilma muude äritulude ja -kuludeta.

Segmendi kasumi seostamine konsolideeritud ärikasumiga

	2021	2020
Segmentide kasum	-275	-198
Jagamata kulud1 :
müüdud kaupade kulu ja turustuskulud	-1 689	-2 360
üldhalduskulud	-1 467	-2 353
muud äritulud (-kulud), neto	926	5 442
Ärikasum (-kahjum)	-2 505	531

1 Jagamata kulud on emaettevõtte ja tootmisettevõtete kulud, mis sisemistes aruannetes ei ole jagatud segmentidele.

Segmendi varude seostamine Grupi finantsseisundi aruande varudega

	31.12.2021	31.12.2020
Segmendi varud kokku	1 915	2 643
Emaettevõtte varud	576	824
Varud finantsseisundi aruandes kokku	2 491	3 467

Segmendi põhivara (v.a finantsvarad ja edasilükkunud tulumaksuvara) jagunemine asukoha järgi

	31.12.2021	31.12.2020
Jaekaubandus	758	1 269
Emaettevõte	728	692
Kokku	1 486	1 961

LISA 17 Müügitulu ja kliendiboonuste eraldis

	2021	2020
Kaupade müük jaemüügi kanali kaudu	9 785	16 995
Kaupade müük hulgi- ja frantsiisikaubanduse kanali kaudu	73	245
Kaupade müük e-kaubanduse kanali kaudu	1 866	2 153
Muu müük	47	87
Kokku	11 770	19 480

Kliendiboonuste eraldis. Boonusprogramm tühistati 31.detsembril 2020 a.

Müügitulu geograafiliste (kliendi asukoht) piirkondade lõikes

	2021	2020
Eesti	6 976	9 906
Leedu	2 029	4 977
Läti	2 665	4 346
Soome	5	98
Venemaa	32	46

Ukraina	17	30
Saksamaa	0	11
Austria	22	1
Muud riigid	24	65
Kokku	11 770	19 480

LISA 18 Müüdud kaupade kulu

	2021	2020
Kauba- ja materjali kulu	5 815	9 934
Varude allahindluse muutus (lisa 6)	-165	120
Kokku	5 650	10 054

LISA 19 Turustuskulud

	2021	2020
Tööjõukulud1	3 059	5 267
Põhivara kulum (lisa 9-11)	3 493	5 361
Rendikulud (lisa 11) 2	-264	-442
Reklaamikulud	578	612
Kommunaalteenused ja valvekulu	190	314
Kütuse, kütte- ja elektrikulud	195	302
Infotehnoloogia kulud	206	156
Kaardimaksete kulud	54	91
Konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud	61	69
Sidekulud	34	60
Lähetuskulud	9	27
Muud müügikulud3	470	417
Kokku	8 084	12 234

¹Tööjõukulud hõlmavad kulude vähendamist, kuna valitsused on saanud toetusi valitsuse poolt või makstakse vähem, kuna töötajad saavad otse valitsuselt sissetulekuid.

²Kasutusrendi (üüri) kulu on negatiivne, kuna kajastati kasutusõiguse varade ostukeskuste allahindlusi ja valitsuste toetuseid makstud üüride eest.

³Muud müügikulud sisaldavad peamiselt kindlustuskulu, tolli-, pangateenuste, vormirõivaste, pakkematerjali, transportteenuste, kaupluste renoveerimise, koolituse, kontoritarvete kulu ja teenuste kulu, mis on seotud jaeturgude administreerimisega.

LISA 20 Üldhalduskulud

	2021	2020
Tööjõukulud1	940	931
Põhivara kulum (lisa 9-11)	108	591
Konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud	89	409
Infotehnoloogia kulud	192	177
Kütuse-, kütte- ja elektrikulud	9	60
Panga teenustasud	54	36
Rendikulud (lisa 11)	4	10
Muud üldhalduskulud2	71	139
Kokku	1 467	2 353

¹Tööjõukulud hõlmavad kulude vähendamist, kuna on saadud toetuseid või makstakse vähem, kuna töötajad saavad valitsuselt palgatoetust.

²Muud üldhalduskulud sisaldavad kindlustuse, side-, lähetus-, koolitus-, kommunaal-, turvateenuste kulusid ning muid teenuseid.

LISA 21 Tööjõukulud

	2021	2020
Tööjõukulud	3 124	4 911
Sotsiaalmaksud	875	1 287
Kokku	3 999	6 198

Grupi palgakulud vähenesid riiklike palgatoetuste tõttu 2021.aastal 319 tuhat eurot. Palgakulusid mõjutas ka restruktureerimisega seotud töötajate arvu märkimisväärne vähenemine võrreldes 2020. aastaga. 2021. aastal oli keskmine töötajate arv Baltika Grupis 223 (2020: 393).

LISA 22 Muud äritulud ja –kulud

	2021	2020
Kasum (kahjum) materiaalse põhivara müügist, mahakandmisest	-115	-131
Muud äritulud1	1 213	5 721
Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest	-12	-45
Trahvid, viivised ja maksuintressid	0	-38
Muud ärikulud	-160	-65
Kokku	926	5 442

¹Muud äritulud AS Baltika saneerimisest. Lisainformatsiooni vaata lisa 28.

LISA 23 Finantskulud

	2021	2020
Intressikulu	-330	-761
Kokku	-330	-761

1. aasta intressikulu sisaldab arvestuslikku intressikulu rendikohustustelt (IFRS 16) summas 274 tuhat eurot (2020: 619 tuhat eurot).

Lisainformatsiooni vaata lisa 11.

LISA 24 Tulumaks

	2021	2020
Edasilükkunud tulumaksu tulu (-kulu) (lisa 7)	-61	-140
Maksukulu	-4	-7
Tulumaksu kulu kokku	-65	-147

Grupi kasumilt nominaalse maksumääraga arvestatud tulumaks erineb tegelikust tulumaksukulust põhjustel, mis on esitatud alltoodud tabelis.

Tulumaks regioonide lõikes seisuga 31. detsember 2021

	Kokku
Kahjum enne tulumaksu	-2 835
Nominaalne tulumaksumäär	0-20%
Finantsseisundi aruandes kajastatud edasilükkunud tulumaksuvara muutus	-61
Tulumaksukulu	-4
Edasilükkunud tulumaksutulu (-kulu) (lisa 7)	-65

Tulumaks regioonide lõikes seisuga 31. detsember 2020

	Kokku
Kahjum enne tulumaksu	-230
Nominaalne tulumaksumäär	0-20%
Finantsseisundi aruandes kajastatud edasilükkunud tulumaksuvara muutus	-140
Tulumaksukulu	-7
Edasilükkunud tulumaksutulu (-kulu) (lisa 7)	-147

LISA 25 Puhaskasum aktsia kohta

Tava puhaskasum aktsia kohta

		2021	2020
Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv (tuhat)	tk	54 079	54 079
Puhaskahjum (tuhat)	EUR	-2 900	-377
Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta	EUR	-0,05	-0,01

Lahustatud puhaskasum aktsia kohta

1. detsembril 2021 ja 31. detsembril 2020 lõppenud perioodidel oli lahjendatud puhaskasum aktsia kohta võrdne tava puhaskasumiga aktsia kohta, mis on esitatud eespool. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta on arvutatud korrigeerides summasid, mida kasutati tava puhaskasumi aktsia kohta leidmisel, võttes arvesse lahustava toimega instrumentide intressi- ja muid finantseerimise kulusid ning kaalutud keskmist lihtaktsiate arvu, mis lisanduksid eeldusel, et kõik lahustava toimega instrumendid konverteeritakse aktsiateks. 31. detsembril 2021 ja 31. detsembril 2020 lõppenud perioodidel puudusid Grupil lahustava toimega instrumendid.

AS Baltika Nasdaq Tallinna Börsil noteeritud aktsia keskmine hind (päeva sulgemishindade aritmeetiline keskmine) oli 2021. aastal 0,33 eurot (2020: 0,14 eurot).

LISA 26 Seotud osapooled

Käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on osapooled loetud seotuks, kui ühel poolel on teise üle kontroll või oluline mõju teise poole finants- või juhtimisotsustele, vastavalt IAS 24 "Seotud osapooli käsitleva informatsiooni avalikustamine" määratlusele. Seotud osapoolte defineerimisel ei ole lähtutud ainult tehingute ja omavahelise suhte juriidilisest vormist vaid ka nende tegelikust sisust.

Grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel loetakse seotud osapoolteks:

• omanikke, kellel on oluline mõju, omades üldjuhul 20% või enam aktsiatest; ning nende kontrolli all olevaid ettevõtteid (lisa 15);
• juhatuse ja nõukogu liikmeid¹ ;
• eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid;
• ettevõtteid, mida kontrollivad või milles omavad olulist mõju juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähedased pereliikmed.

1 Juhtkonna võtmeisikuteks peetakse ainult Emaettevõtte juhatuse ning nõukogu liikmeid, kuna ainult nendel on Grupi tegevuste planeerimise, juhtimise ja kontrollimise kohustus.

Tehingud seotud osapooltega

Ostud	2021	2020
Teenused juhatuse ja nõukogu liikmete kontrolli all olevatelt ettevõtetelt	9	24
Kokku	9	24

Nii 2021. kui ka 2020. aastal ostis AS Baltika seotud osapooltelt peamiselt juhtimisteenuseid.

Saldod seotud osapooltega

	31.12.2021	31.12.2020
Võla- ja intressikohustused (lisa 12, 13, 15)	3 992	3 992
Kokku	3 992	3 992

Kõik tehingud nii 2021. kui ka 2020. aastal ning saldod seotud osapooltele seisuga 31. detsember 2021 kui ka 31. detsember 2020 on ettevõtetega, mida kontrollivad või milles omavad olulist mõju juhatuse ja nõukogu liikmed.

Juhatuse ja nõukogu liikmete tasud

	2021	2020
Juhatuse liikmete töötasud (ilma sotsiaalmaksuta)	440	278
Nõukogu liikmete tasud (ilma sotsiaalmaksuta)	13	11
Kokku	453	289

1. detsembri 2021 kui ka 31. detsembri 2020 seisuga oli Grupil kaks juhatuse liiget ja neli nõukogu liiget.

Muudatused juhatuses 2021. aastal

AS Baltika nõukogu kutsus 1. juunil 2021 toimunud koosolekul tagasi Triinu Tarkini Grupi finantsjuhi (CFO) ja juhatuse liikme ametikohalt pärast tema tagasiastumist. Triinu Tarkini ametiaeg lõppes 4. juunil 2021. Lisaks sellele on AS Baltika nõukogu nimetanud Brigitta Kippaki uuele operatiivjuht (COO) ja juhatuse liikme ametikohale, kelle volitused algasid 1. juunil 2021 ja kestavad 3 aastat.

Muudatused juhatuses 2020. aastal

1. märtsil toimunud nõukogu otsuse kohaselt on Flavio Perini AS Baltika uus tegevjuht ja juhatuse liige alates 1. maist 2020. AS Baltika juhatuse liikme Mae Leyrer leping lõppes 22. mai 2020.a. Juhatuse liikme Maigi Pärnik-Perniku leping lõppes märtsis 2020 ja seda pikendati vastavalt nõukogu 11. märtsi otsusele 22. maini 2020.a.

Alates 1. detsembrist 2020 oli AS-i Baltika Group finantsjuht Triinu Tarkin juhatuse liige.

Muudatused nõukogus 2020. aastal

1. augustil 2020 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek tagasi kutsuda nõukogu liikme Tiina Mõisa.

LISA 27 Tütarettevõtted

Tütarettevõte	Asukohamaa	Tegevusala	Osalus 31.12.2021	Osalus 31.12.2020
OÜ Baltika Retail	Eesti	Likvideerimisel	100%	100%
OÜ Baltman	Eesti	Jaekaubandus	100%	100%
SIA Baltika Latvija1	Läti	Jaekaubandus	100%	100%
UAB Baltika Lietuva1	Leedu	Jaekaubandus	100%	100%

¹Osalus läbi tütarettevõtte.

LISA 28 Saneerimine

AS Baltika taotles saneerimismenetluse alustamist Harju Maakohtus 25. märtsil 2020 ja 26. märtsil 2020 otsustas kohus algatada saneerimismenetluse. 30. aprillil 2020 esitas AS Baltika võlausaldajatele kinnitamiseks saneerimiskava. 20. mail 2020 võtsid võlausaldajad vastu AS Baltika saneerimiskava. Kohus kiitis AS-i Baltika saneerimiskava heaks 19. juunil 2020. Vastavalt saneerimiskavale on suuremate restruktureerimismeetmetega lõpule viidud edukalt alustatud strateegiline pööre eesmärgiga vähendada püsikulusid, rakendada kohaldatavaid COVID-19 meetmeid ning kaasata täiendavat finantseerimist ja restruktureerida võlausaldajate nõudeid. Juhtkonna hinnangul on ettevõtte tegevuse jätkuvus tagatud saneerimiskava järgselt.

Saneerimiskava kinnitamisega kajastas Grupp muudes ärituludes (-kuludes) tulusid kohustuste vähendamisest 4 585 tuhat eurot. Kohustiste vähendamist kajastati erinevates bilansirühmades: lühi- ja pikaajaliste laenude, ostjate ja muude võlgade ning allutatud laenu real omakapitali reservides.

Saneerimisega seoses muudeti investeerimislaenu tähtaega, misjärel tagasimakse - summas 1 101 tuhat eurot toimub tagasimaksegraafiku järgselt juunist 2021 kuni detsembrini 2023. Panga arvelduskrediiti, bilansipäeval kasutamata limiidiga 3 000 tuhat eurot, saab kasutada kuni 31.detsembrini 2023.

Tootmispindade kasutusõiguste varade varasem allahindlus summas 1 320 tuhat eurot tühistati, kuna selle kaetav väärtus ei olnud saneerimiskava kinnitamise järel enam langenud allapoole bilansilist maksumust.

2021 aasta detsembris tehti saneerimiskava esimesed kanded võlausaldajatele summa 15 tuhat eurot.

LISA 29 Tegevuse jätkumine

1. detsembri 2021. aasta seisuga oli Grupi omakapitali kogumaht 312 tuhat eurot ja see ei ole kooskõlas Eesti äriseadustikus sätestatud nõudele. Seadusele vastamiseks peaks omakapital olema vähemalt 2 704 tuhat eurot. Grupi käibekapital on negatiivne - 31. detsembri 2021. aasta seisuga ületasid lühiajalised kohustused käibevara 693 tuhande euro võrra.

Omakapitali vähenemise põhjused tulenevad järgmistest asjaoludest: grupi strateegilise otsusena lõpetada peavoolu brändide Mosaic, Baltman ja Montoni müügitegevus ning jätkata ainult ühe brändiga, Ivo Nikkolo; COVID-19 pandeemia jätkumine, mis mõjutas enim tulemusi esimesel, teisel ja neljandas kvartalis 2021.aastal (Läti teine täielik sulgemine oli oktoobri keskpaigast kuni novembri keskpaigani, sealhulgas kõik nädalavahetused

kuni 21. detsembrini); 27 kahjumliku poe sulgemine kogu Baltikumis ja ülemaailmsed tarneprobleemid, mistõttu ei jõudnud kaubad õigeaegselt meie poodidesse ja seda eelkõige septembris 2021.

Ettevõtte rahastamiseks allkirjastati 18. veebruaril 2022. aastal Baltika ASi ja KJK Fondi vahel garantiikiri, milles lubatakse Baltika ASile viivitamatut rahalist toetust finantsraskuste korral, tingimusel, et ettevõtte juhatus on esitanud selleks põhjendatud taotluse ja vastavalt olukorrale on nõus investeerima lisavahendeid, mis tagavad ASi Baltika tegevuse jätkumise 12 kuu jooksul alates raamatupidamise aastaaruande kinnitamisest.

KJK Fond kui AS Baltika enamusaktsionär toetab otsuste vastuvõtmist, mis on vajalikud selleks, et AS Baltika omakapital oleks hiljemalt 31. detsembriks 2022 kooskõlas Eesti äriseadustikuga.

Baltika ja tema aktsionär KJK Fund SICAV-SIF on sõlminud laenulepingu, mis jõustus 31. detsembril 2021. aastal ja mille kohaselt annab KJK Fund SICAV-SIF Baltikale laenu põhisummas 500 tuhat eurot. Seisuga 31.detsember 2021 on laen kajastatud omakapitalis muude reservide all. Nimetatud laen on tähtajatu, intressita ja tagatiseta. See laen kantakse AS Baltikale üle 2022. aasta veebruaris ja seda kajastatakse omakapitali suurendamiseks.

Ülaltoodust tulenevalt eksisteerib oluline ebakindlus, mis on seotud sündmuste või tingimustega, mis seavad äriüksuse tegevuse jätkamise 12 kuu jooksul alates raamatupidamise aastaaruande kinnitamisest kahtluse alla ning sellest tulenevalt ei pruugi äriüksus suuta oma varasid realiseerida ja kohustusi täita normaalse äritegevuse käigus. Juhtkond siiski usub kõikidele faktidele tuginedes, et Grupi tegevus on jätkuv ning aruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse seisukohalt.

LISA 30 Lisainformatsioon Grupi emaettevõtte kohta

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased aruanded. Emaettevõtte esmaste aruannete koostamisel on järgitud arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõtteid on emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 "Konsolideeritud ja eraldiseisvad raamatupidamise aruanded" nõuetele.

Emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aruande lisadena, on investeeringud tütarettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara väärtuse langusest tekkinud allahindlused.

Emaettevõtte finantsseisundi aruanne

	31.12.2021	31.12.2020
VARAD
Käibevara
Raha ja pangakontod	0	664
Nõuded ostjatele ja muud nõuded	2 098	1 169
Varud	676	1 074
Käibevara kokku	2 774	2 907
Põhivara
Investeeringud tütarettevõtetesse	863	863
Muud pikaajalised nõuded	408	414
Materiaalne põhivara	97	95
Vara kasutusõigus	284	555
Immateriaalne põhivara	477	443
Põhivara kokku	2 129	2 370
VARAD KOKKU	4 903	5 277
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused	356	244
Rendikohustis	85	227
Võlad hankijatele ja muud võlad	1 423	803
Lühiajalised kohustused kokku	1 864	1 274
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused	2 420	857
Rendikohustis	358	443
Muud kohustused	52	75
Pikaajalised kohustused kokku	2 830	1 375
KOHUSTUSED KOKKU	4 694	2 649
OMAKAPITAL	5 408	5 408
Aktsiakapital nimiväärtuses	4 431	3 931
Reservid	-6 596	-6 865
Jaotamata kahjum	-3 034	154
Aruandeperioodi puhaskasum
OMAKAPITAL KOKKU	209	2 628
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	4 903	5 277

Emaettevõtte koondkasumiaruanne

	2021	2020
Müügitulu	6 113	9 891
Müüdud kaupade kulu	-5 402	-8 578
Brutokasum	711	1 313
Turustuskulud	-2 228	-2 685
Üldhalduskulud	-1 496	-2 113
Muud tegevustulud	139	92
Muud erakorralised tulud	0	5 047
Muud tegevuskulud	-28	-227
Ärikahjum	-2 902	1 427
Allahindlus investeeringutelt ja nõuetelt tütarettevõtetele	0	-1 165
Intressikulud, neto	-132	-108
Puhaskahjum	-3 034	154
Aruandeperioodi koondkahjum	-3 034	154

Emaettevõtte rahavoogude aruanne

	2021	2020
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (-kahjum)	-2 902	1 427
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum; väärtuse langus ja kasum (-kahjum)
põhivara müügist, mahakandmisest	648	981
Muud mitterahalised korrigeerimised	500	-5 045
Äritegevuse nõuete ja ettemaksete muutus	-923	2 009
Äritegevuse kohustuste ja ettemaksete muutus	406	-3 118
Varude saldo muutus	398	2 649
Makstud intressid	-34	-120
Rahavoog äritegevusest kokku	-1 907	-1 217
Rahavood investeerimistegevusest	-158	-197
Põhivara soetamine
Põhivara müük	0	30
Rahavoog investeerimistegevusest kokku	-158	-167
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud	0	3 550
Laenude tagasimaksed	-293	-117
Arvelduskrediidi saldo muutus	1 985	-990
Rendikohustuse tagasimaksed, põhiosa	-232	-361
Rendikohustuse tagasimaksed, intress	-59	-42
Rahavoog finantseerimistegevusest kokku	1 401	2 040
Rahavoog kokku	-664	656
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	664	8
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	0	664
Raha ja raha ekvivalentide muutus	-664	656

Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne

	Aktsiakapital	Reservid	Jaotamata kasum
				Kokku
Saldo 31.12.2019	5 408	4 045	-6 865	2 588
Aruandeperioodi koondkasum	0	0	154	154
Muud reservid	0	-114	0	-114
Saldo 31.12.2020	5 408	3 931	-6 711	2 628
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline
väärtus				-863
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil				947
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2020				2 712
Aruandeperioodi koondkahjum	0	0	-3 034	-3 034
Muud reservid	0	500	0	500
Saldo 31.12.2021	5 408	4 431	-9 745	94
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus				-863
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil			1 081
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2021				312

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet koostav äriühingust raamatupidamiskohuslane lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist.

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele on summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid, leitav järgmiselt: korrigeeritud konsolideerimata omakapital, millest on maha arvatud aktsiakapital, ülekurss ja reservid.

LISA 31 Bilansipäevajärgsed sündmused

1. veebruar 2022 aastal algas sõjategevus Ukrainas, millest tulenevad võimalikud majanduskahjud.

Baltika Grupp käsitleb nimetatud sündmust bilansipäevajärgseks mittekorrigeerivaks sündmuseks. Aruande koostamise seisuga ei ole Ukrainas toimuv sõjategevus Grupile olulist mõju veel avaldanud, aga on väga tõenäoline, et negatiivne mõju tulevikus nii kogu globaalsele kaubandusele kui grupile võib olla esialgselt arvatust suurem.

Baltika Grupi 2022.a tegevust ja finantstulemusi mõjutavad kõige enam transporditeenuste hinnatõus, kauba tarneaegade pikenemine ning piiratud tarbimine olukorrast heidutatud klientide poolt.

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Aktsiaseltsi BALTIKA aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Meie arvamus

Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Aktsiaseltsi BALTIKA (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 28. märtsil 2022 esitatud täiendava aruandega.

Mida me auditeerisime

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

• konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021;
• konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
• konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas "Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga".

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.

Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele ja selle emaettevõttele ja tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt.

Meie poolt perioodi 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2021 jooksul Ettevõttele ja selle emaettevõttele ja tütarettevõtetele osutatud teenused on avalikustatud Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes.

AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee

Tegevuse jätkuvusega seotud oluline ebakindlus

Juhime tähelepanu lisale 29 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, mis kirjeldab, et Kontserni omakapital ei ole vastavuses Eesti Äriseadustiku nõuetega ja lühiajalised kohustused ületavad käibevarasid 694 tuhande euro võrra 31. detsembri 2021 seisuga.

Nagu on märgitud lisas 29, näitavad need sündmused koos muude lisas 29 toodud asjaoludega, et eksisteerib oluline ebakindlus, mis võib tekitada märkimiseväärset ebakindlust Kontserni tegevuse jätkuvuses. Nimetatud asjaolu rõhutamine ei kujuta endast märkust meie arvamuse osas.

Ülevaade meie auditist

Kokkuvõte

Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.

Olulisus

Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.

Kontserni auditi olulisus	105 tuhat eurot
Kuidas me selle määrasime	Olulisus aruande kui terviku suhtes: ligikaudu 0,9% Kontserni konsolideeritud müügitulust.
Rakendatud olulisuse kriteeriumi põhjendus	Arvutasime olulisuse lähtudes Kontserni müügitulust, kuna meie hinnangul peegeldab Kontserni võime teenida müügitulu kõige enam Kontserni väärtust ning see on peamine näitaja, mida jälgivad juhtkond, investorid, analüütikud ja kreeditorid.

Peamised auditi teemad

Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.

Müügitulu kajastamine (täiendav info aastaaruande lisades 1 "Üldine informatsioon ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest", 16 "Segmendid" ja 17 "Müügitulu ja kliendiboonuste eraldis")

1. aastal kajastas Kontsern müügitulu summas 11,8 miljonit eurot. Müügitulu koosneb peamiselt kaupluste jaemüügist summas 9,8 miljonit, e-kaubandusest summas 1,9 miljonit eurot ning hulgimüügist hulgi- ja frantsiisiklientidele summas 0,1 miljonit eurot.

Meie arvates on suur enamus Kontserni müügitehingutest tavapärased ning nende kajastamisel ei ole vaja rakendada hinnanguid, määramaks kajastatava müügitulu suurust või kajastamise hetke. Samas on mõningane juhtkonnapoolsete hinnangute rakendamine vajalik teatud valdkondades, sealhulgas:

• tagastuste arvesse võtmine müügi kajastamisel.

Müügitulu auditeerimine nõuab tehingute suure mahu tõttu märkimisväärse osa auditi ajast ja ressurssidest, mistõttu on see üheks auditi peamiseks teemaks.

Peamine auditi teema Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga oma auditis

Müügitulu auditeerimisel testisime nii kontrollide toimimist kui viisime läbi detailseid teste.

• Hindasime müügitulu kannete korrektsust, viies raamatupidamissüsteemides kajastatud valitud tehingud kokku alusdokumentidega, nagu müügiarved, lepingud ja tehingujärgsed laekumised.
• Võrdlesime valimi alusel pearaamatus kajastatud jaemüügitulu ning laekumisi, kontrollides panka viidud ja kaardimaksetest laekuvate summade vastavust nii kaupluste, päevade kui kaupluse asukohariikide lõikes.
• Võrdlesime valimi alusel pearaamatus kajastatud e-kaubanduse müügitulu tehingute vastavust alusdokumentidele, nagu klientide tellimused ning müügiarved Magentos ning pangalingi kaudu laekunud summadele.
• Hindasime nii jae- kui ka e-kaubanduse klientide tagastuste mahtusid ning kreeditarveid veendumaks, kas kõik tingimused müügitulu kajastamiseks olid müügitulu kajastamise momendil täidetud ning eeltoodud tehingud olid kajastatud õigetes perioodides.
• Vaatasime üle müügitulusid puudutavate käsitsi tehtud pearaamatukannete nimekirja ning kontrollisime kannete aluseks olevat tõendusmaterjali.

Varude hindamine (täiendav info aastaaruande lisades 1 "Üldine informatsioon ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest", 2 "Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud", 6 "Varud" ja 18 "Müüdud kaupade kulu").

Varusid kajastatakse bilansis kas soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Seisuga 31. detsember 2021 oli varude bilansiline maksumus kokku 2,5 miljonit eurot, mis sisaldas 0,1 miljoni euro ulatuses nende väärtuse langusest tulenevat allahindlust.

Kontsern müüb moekaupu, mille nõudlus on mõjutatud muutuvatest tarbijaootustest ning moesuundadest. Seetõttu on varude neto realiseerimisväärtuse ja vajalike allahindluste leidmisel vaja rakendada hinnanguid.

Hinnangud tuginevad nii juhtkonna ootustel tuleviku müügi ja turundusplaanide osas kui ka ajaloolistel müügitulemustel. Hinnanguid korrigeeritakse vastavalt bilansipäevajärgse müügiperioodi tegelikele tulemustele.

Varude olulisuse ja hindamisega kaasneva ebakindluse tõttu on see üheks auditi peamiseks teemaks.

Hindasime varude allahindluste põhjendatust järgnevate protseduuride kaudu:

• Vaatasime üle Kontserni varude allahindluspõhimõtted ning võrdlesime juhtkonna varasemaid allahindlusi tegelike müügitulemustega. Seeläbi omandasime arusaama seostest varude vanuse ja ajalooliste tegelike müügikahjumite vahel ning juhtkonna varasematel perioodidel tehtud hinnangute usaldusväärsuse osas.
• Arvutasime välja meie hinnangu eeldatava vajamineva allahindluse osas, rakendades ajaloolisi müügiandmeid bilansipäeva seisuga olemasolevatele varude kogustele, lähtudes nende profiilist ning vanusest. Kasutasime ajaloolisi andmeid allahindlusega müüdud varude müügikahjumite kohta.
• Kontrollisime valimi alusel varude vanuselise analüüsi usaldusväärsust veendumaks alusandmete korrektsuses.
• Võrdlesime juhtkonna ootusi tulevastele müükidele ning varude juhtimise plaane meie teadmistega turutrendide osas.
• Osalesime varude füüsilistel inventuuridel veendumaks varude olemasolu ja seisukorra kontrollimisega seotud protseduuride toimimises.

Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse

Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Kontsern tegutseb.

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on konsolideeritud kaheksa eraldiseisva ettevõtte andmed. Vastavalt meie riski ja olulisuse hinnangutele määrasime kindlaks, milliseid Kontserni kui terviku tehinguid ja saldosid on vaja auditeerida täies mahus Kontserni auditi meeskonna poolt, võttes arvesse iga ettevõtte suurusest tulenevat suhtelist mõju Kontsernile ning seda, kuidas on kaetud kõik olulised konsolideeritud aastaaruande kirjed. Üksikutes valdkondades, kus töö oli teostatud PwC-väliste audiitorite poolt, nagu näiteks varude inventuurid ja maksustamine väljaspool Eestit, hindasime, kas ja millises mahus on vajalik meie osalemine nende ettevõtete auditites, saamaks veendumust piisava ja sobiva auditi tõendusmaterjali olemasolu osas, et väljastada sõltumatu vandeaudiitori aruanne Kontserni raamatupidamise aastaaruandele tervikuna.

Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, eetilisi äritavasid ja vastutustundliku ettevõtlust, Hea Ühingujuhtimise Tava aruannet, tasustamisaruannet ja müügitulu jaotust vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile (EMTAK) (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Vastavalt väärtpaberituru seadusele tasustamisaruande osas on meie kohustus kontrollida, kas tasustamisaruanne sisaldab väärtpaberituru seaduse § 1353 nõuetele vastavat informatsiooni.

Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:

• tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud;
• tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt; ja
• tasustamisaruanne koostatud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 1353.

Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISAdega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:

• tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;
• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
• hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.

Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) nõuetele

Meid on tellitud lepingu alusel Emaettevõtte juhatuse poolt läbi viima põhjendatud kindlustandvat töövõttu, et kontrollida Aktsiaseltsi BALTIKA 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavust kohaldatavatele nõuetele ("Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis").

Käsitletava küsimuse kirjeldus ja kohaldatavad kriteeriumid

Emaettevõtte juhatus on rakendanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele esitusviisi, et vastata artiklite 3 ja 4 nõuetele, mis on KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSES (EL) 2018/815, 17. detsember 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ESEF-i määrus). Kohaldatavad nõuded konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohta on sätestatud ESEF-i määruses.

Eelmises lauses kirjeldatud nõuded määravad aluse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohaldamiseks ja on meie hinnangul asjakohane kriteerium meie põhjendatud kindlustandva kokkuvõtte koostamiseks.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused

Emaettevõtte juhatus vastutab selle eest, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastaks ESEF-i määruse nõuetele.

See kohustab juhatust valima ja rakendama sobivaid märgistusi iXBRL-märgistuskeeles ESEF taksonoomia baasilt ning looma, rakendama ning hoidma sisekontrolle, mis on asjakohased konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi koostamiseks, mis ei sisalda olulisi väärkajastamisi ESEF-i määruse nõuetele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, liikmed vastutavad finantsaruandluse protsessi järelevalve eest, mille all tuleb mõista ka finantsaruannete koostamist vastavalt ESEF-i määrusest tulenevale vormingule.

Audiitori kohustused

Meie kohustuseks on avaldada sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustandev kokkuvõte, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Viisime oma töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)) põhjendatud kindlustandva töövõtuna. See standard nõuab, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime kindlustandva töövõtu läbi, omandamaks põhjendatud kindlustunnet, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides kohaldatavatele nõuetele.

Kuigi põhjendatud kindlustunne on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISAE (EE) 3000 (muudetud) standardiga kooskõlas läbiviidud töövõtt garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse (oluline nõuetele mittevastavus).

Kvaliteedikontroll

Me rakendame rahvusvahelist kvaliteedikontrolli standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt on kehtestanud mitmekülgse kvaliteedikontrollisüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele.

Me oleme vastavuses Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks) sõltumatuse ja muude eetikanõuetega. Eetikakoodeks põhineb järgmistel aluspõhimõtetel: ausus, objektiivsus, kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus, konfidentsiaalsus ja kutsealane käitumine.

Läbiviidud protseduuride kokkuvõte

Meie planeeritud ja läbiviidud protseduuride eesmärgiks oli saada põhjendatud kindlust, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis on vastavuses, kõigis olulistes aspektides, kohaldatavate nõuetega ja selline vastavus ei sisalda olulisi vigu ega väljajätmisi. Meie protseduurid hõlmasid eelkõige järgmist:

• arusaamise loomine sisekontrollisüsteemist ja protsessidest, mis on olulised konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektroonilise aruandlusvormingu rakendamisel, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande XHTML-vormingus koostamisel ja märgistuskeele kasutamisel;
• kontrollimine, kas XHTML-vormingut rakendati õigesti;
• konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande märgistamise täielikkuse hindamine iXBRLmärgistuskeele abil vastavalt ESEF-i määruses kirjeldatud elektroonilise aruandlusvormingu rakendamise nõuetele;
• Kontserni ESEF-i taksonoomiast valitud XBRL-märgistuste kasutamise, ja kui ESEF-i taksonoomiast pole sobiv taksonoomiaelement leitud, laiendussiltide loomise asjakohasuse hindamine; ja
• ESEF-i taksonoomia laienduselementide ankurdamise asjakohasuse hindamine.

Usume, et kogutud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie kokkuvõtte avaldamiseks.

Kokkuvõte

Meie arvates, tuginedes käesolevas aruandes kirjeldatud protseduuridele, vastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood

Meid määrati esmakordselt Aktsiaseltsi BALTIKA kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 31. detsembril 1998 lõppenud majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt vahepealsetel aastatel toimunud konkurssidele ja aktsionäride otsustele; meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood Aktsiaseltsile BALTIKA kui avaliku huvi üksusele on kokku 22 aastat. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi Aktsiaseltsi BALTIKA audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2023 lõppeva majandusaastani.

AS PricewaterhouseCoopers

Eva Jansen-Diener Heili Ert Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 501 Vandeaudiitor, litsents nr 630

1. märts 2022 Tallinn, Estonia

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

AS Baltika juhatus teeb ettepaneku 31. detsembril 2021. aastal lõppenud majandusaasta kahjum summas 2 900 tuhat eurot jaotada järgmiselt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum -2 900

Kokku -2 900

JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON

Juhatus on koostanud AS Baltika 31. detsembril 2021. aastal lõppenud majandusaasta tegevusaruande ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande.

AS Baltika nõukogu on tutvunud juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruandega, mis koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, kasumi jaotamise ettepanekust ja sõltumatu audiitori järeldusotsusest, ja heaks kiitnud majandusaasta aruande esitamise aktsionäride üldkoosolekule.

_____________________________ _______________________________

_____________________________ _____________________________

Flavio Perini Jaakko Sakari Mikael Salmelin Juhatuse esimees, tegevjuht Nõukogu esimees 28. märts 2022 28. märts 2022

Brigitta Kippak Reet Saks Juhatuse liige Nõukogu liige 28. märts 2022 28. märts 2022

_______________________________

_______________________________

Lauri Kustaa Äimä Nõukogu liige 28. märts 2022

Kristjan Kotkas Nõukogu liige 28. märts 2022

AS BALTIKA NÕUKOGU

JAAKKO SAKARI MIKAEL SALMELIN Nõukogu esimees alates 23.05.2012, nõukogu liige alates 21.06.2010 KJK Capital Oy partner Rahanduse magister, Helsingi Majandusülikool Baltika aktsiaid 31.12.2021: 0

REET SAKS Nõukogu liige alates 25.03.1997 Farmi Piimatööstus, peajurist Õigusteadus, Tartu Ülikool Baltika aktsiaid 31.12.2021: 0

LAURI KUSTAA ÄIMÄ Nõukogu liige alates 18.06.2009 Kaima Capital Oy tegevdirektor Majandusteaduste magister, Helsingi Ülikool Baltika aktsiaid 31.12.2021: 231 578 aktsiat (Kaima Capital Eesti OÜ nimel)¹

KRISTJAN KOTKAS Nõukogu liige alates 08.10.2019 KJK Capital Oy õigusnõunik Magistrikraad õigusteaduses,Tartu Ülikool Magistrikraad õigusteaduses, University of Cape Town Baltika aktsiaid 31.12.2021: 0

AS BALTIKA JUHATUS

FLAVIO PERINI Juhatuse esimees, tegevjuht Juhatuse liige alates 2020, Grupis alates 2020 Kõrgharidus õigusteadustes (Università degli Studi di Parma) Baltika aktsiaid 31.12.2021: 0

BRIGITTA KIPPAK Juhatuse liige Juhatuse liige alates 1. juuni 2021, Grupis alates 1997 Kõrgharidus majandusteaduskonnast (Tartu Ülikool) Baltika aktsiaid 31.12.2021: 1 575

Müügitulu (konsolideerimata) EMTAK klassifikaatorite lõikes

Kood	Nimetus	2021	2020
46421	Rõivaste ja jalatsite hulgimüük	4 210	7 677
47911	Jaemüük posti või Interneti teel	1 866	2 152
46151	Mööbli, kodutarvete ja rauakaupade vahendamine	0	52
68201	Muu renditulu	23	10
46191	Muu hulgimüük	10	0
14131	Muud õmblusteenused	3	0
		6 113	9 891

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100145616/reports).