IV kvartali ja 12 kuu 2024 auditeerimata vahearuanne

Ärinimi Enefit Green AS

Registrikood 11184032

Aadress Lelle tn 22, 11318 Tallinn, Eesti Vabariik

Telefon +372 5865 4999

Põhitegevusalad Elektri ja soojuse tootmine koostootmisjaamadest, elektri tootmine tuuleparkides, päikeseelektrijaamades ja hüdroelektrijaamas

Aruandlusperiood 1. jaanuar 2024 – 31. detsember 2024

Audiitor AS PricewaterhouseCoopers

Sisukord

TEGEVUSARUANNE	3
Lühiülevaade Enefit Greenist 4
Juhatuse esimehe pöördumine	5
Enefit Green arvudes	8
Olulisemad sündmused 2024. aastal	9
Tegevuskeskkond	10
Olulisemad muutused seadusandlikus keskkonnas	16
Elektrimüügi portfell	20
Varahaldus	25
Ehitus- ja arendustegevus	30

KESTLIKKUSE ARUANNE 41
Kestlikkuse põhimõtted 42
Keskkonnaaruanne 43
Organisatsioonikultuur ja kogukonnasuhted	54
Ühingujuhtimise aruanne	62

Aktsia ja aktsionärid .
Maksujalajälq
Riskijuhtimine
Grupi struktuur

Aktsia ja aktsionärid	72
Maksujalajälg	76
Riskijuhtimine	79
Grupi struktuur	85

FINANTSTULEMUSTE ANALÜÜS	86
Grupi finantstulemused IV kvartal 2024	87
Grupi finantstulemused 2024	94

RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD AUDITEERIMATA
RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE
IV KVARTAL JA 12 KUUD 2024	115

Juhatuse kinnitus ................................................................................................................. 136

Lühiülevaade Enefit Greenist

Üks juhtivatest taastuvenergia ettevõtetest regioonis →
Üle 20 aasta taastuvenergia kogemust →
Suurim tuuleenergia tootja Baltikumis →
Koduturud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola →

Juhatuse esimehe pöördumine

Hea lugeja!

Enefit Green on laienenud suureks tootmisettevõtteks, mille kiire kasv viimastel aastatel on olnud võimalik tänu strateegilistele investeeringutele uutesse tuule- ja päikeseparkidesse. Oleme suurim tuuleenergia tootja Baltimaades.

aastal oli energeetika enamikul meie koduturgudel üks keskseid aruteluteemasid. Eelnenud aastate elektri- ja energiakandjate hindade enneolematu volatiilsus on asendunud stabiilsema olukorraga. Kohandame end jätkuvate muutustega geopoliitikas, maailma majanduses, koduturgudel ja sektoris.

Muutused ei ole piirdunud väliskeskkonnaga: Enefit Greeni juhtkonna uuendamine on toonud esile meie meeskonna tugevuse, ühtsuse ja professionaalsuse. Tänu kogenud meeskonnale oleme üleminekuperioodi edukalt läbinud ja liitnud oma ridadesse uusi kolleege. Tänu sellele saame pöörata nüüd põhitähelepanu ettevõtte jätkusuutlikule arengule.

TURUKESKKONNAGA KOHANEMINE

Enefit Greeni elektritoodang kasvas 2024. aastal 40%, ulatudes 1,9 TWh-ni. Soojusenergiat tootsime 415 GWh, mis on 31% vähem kui eelmisel aastal. Aasta kokkuvõttes ulatusid äritulud 220 miljoni euroni (kahanemine 4%), EBITDA 115 miljoni euroni (kasv 8%) ja puhaskasum 70 miljoni euroni (kasv 26%). Ettevõtte tootmis- ja finantstulemusi mõjutas mitme teguri koosmõju.

Keskendusime oma suurimate parkide valmimisele ja stabiilsele töölepanekule. 2024. aasta alguses oli meil ehituses üle 700 MW ulatuses taastuvenergiaprojekte, kuid praegu kestab aktiivne ehitustegevus ainult Kelmė II tuulepargis Leedus ja Dzērvesi päikeseelektrijaamas Lätis, kokku võimsusega pisut üle 100 MW.

Elektritoodangu kasvu vedasid eest meie järjest valminud ja stabiilsema toodanguni jõudnud tootmisvarad, sh täismahus tootmise alustamine Eesti Sopi-Tootsi tuulepargis (255 MW). Aastatagusega võrreldes on meil töös märkimisväärselt rohkem tootmisvarasid, mille maht ületab 1 100 MW piiri (2021. aastal oli see 457 MW). See kasv on tunduvalt suurendanud elektritoodangut ja müügimahtu ning aidanud paremini täita pikaajalisi elektrimüügilepinguid.

Kuigi lõpetasime aasta tugeva tootmistulemusega, mõjutasid äritulusid ja EBITDA-d uute tootmisvõimsuste soovitust aeglasem valmimine. Pooleliolevate projektide hulk on olnud suur ja nende panus rahavoogudesse jäänud oodatust väiksemaks. Katsumusi on tekitanud uute tuuleparkide töökindlus, mida mõjutasid garantiitööd. Meie vanemate tuuleparkide töökindlus oli aastatagusega võrreldes kõrgemal tasemel.

Ettevõtte tulemustele avaldas mõju ka madalam elektrihind. Päikese- ja tuuleenergia kiire kasv Enefit Greeni koduturgudel on põhjustanud ülepakkumise, mis omakorda on viinud taastuvenergia rekordiliste allahindlusteni. Soodsate ilmaoludega perioodidel tekib turul üha sagedamini tootmisvõimsuse ülejääk. See trend on teinud meid ettevaatlikuks turule vastuvõetava taastuvenergia hulga, kasvukiiruse ja mõju suhtes ärikeskkonnale.

Digitaalsed lahendused on võimaldanud meil paindlikult kohandada tootmist ning vältida ülimadala elektrihinnaga perioodidel ületootmist ja kahjumlikku energiamüüki. Arendasime 2024. aasta lõpuks välja tuule- ja päikeseparkide toodangu automaatse reguleerimise võimekuse. See ei võimalda meil mitte ainult vältida kahjumlikke tehinguid, vaid ka pakkuda Eesti ja Leedu põhivõrguettevõtetele vajalikke süsteemiteenuseid. Lisaks töötasime välja manuaalse sageduse taastamise reservi (mFRR) allareguleerimise võimekuse kümnes tuulepargis. Jätkame süsteemiteenuste pakkumise võimekuse laiendamist enamikule oma tootmisvaradest.

Soojusenergia toodangu tulemust mõjutas see, et aasta tagasi müüsime ära oma biomassipõhised koostootmis- ja pelletiärid. Mõju avaldas ka Iru koostootmisjaama oodatust väiksem töökindlus, mille põhjustasid remondiseisakud.

Intensiivsed kasvuaastad ja asjaolu, et meie suurtes parkides on täismahus tootmise alustamine viibinud, on mõjutanud investeeritud kapitali tootlust (ROIC). Nüüd, kui enamikus parkides käib veel ainult vajalike lubade taotlemine ja testide tegemine, hakkab rahavoogude stabiilsus järkjärgult paranema.

VÄLJAVAADE

Suure tootmisettevõttena on Enefit Greeni jaoks tähtis, et iga tootmismahu megavatt-tund looks maksimaalset väärtust. See tähendab, et meil tuleb hoida valmis tootmisvarad väga töökindlana, veel ehituses olevad objektid peavad valmima õigel ajal ja kõigi varade turupotentsiaal on vaja täielikult ära kasutada.

Analüüsime hoolikalt, kuidas maksimeerida oma varade ja projektide tootlust. Selle saavutamiseks keskendume strateegiliselt olulistele ning kõrgema tasuvusega tuule- ja hübriidparkide projektidele. Näeme edaspidi oma koduturgudena pigem Balti riike ja Poolat, kus pakub jätkuv energiadefitsiit võimalusi ettevõtte arendamiseks.

Tahame viia lõpuni Kelmė tuulepargi arendusprojekti, sest väljaehitamist ootab kolmas etapp. Kelmė I tuulepark on juba täismahus tööd alustanud ja järgmisena tehakse seal liitumistestid. Kelmė II tuulepargis käib aktiivne ehitustöö.

Fookuse hoidmiseks otsime ostjat Põhja-Soomes asuvale Tolpanvaara tuulepargile. Usume, et see võiks leida uue omaniku, kes suudab tootmisvara potentsiaali edasi arendada, olles samal ajal juba olemasoleva tuuleenergia varaga Soomes või soovides sinna laieneda.

Oleme aastatepikkuse tööga saavutanud tugeva potentsiaali ka meretuule valdkonnas: arendame Liivi lahe ja Loode-Eesti meretuulepargi projekte. Liivi lahe meretuulepark on üks silmapaistvamaid projekte turul. Meretuuleenergia kasutuselevõtmine Eestis pakub võimaluse riigi impordisõltuvuse ja süsiniku jalajälje mõjuvaks vähendamiseks. Meie strateegiline partner Sumitomo Corporation toob endaga kaasa ulatusliku rahvusvahelise kogemuse meretuuleprojektide arendamisel ja aitab kiirendada Liivi projekti elluviimist.

Taastuvenergia on endiselt kõige konkurentsivõimelisem energialiik. Suure toomisettevõttena mängib Enefit Green piirkonna energiaturul olulist rolli, pakkudes tarbijatele konkurentsivõimelist taastuvenergiat ja luues omanikele pikaajalist väärtust. Pärast intensiivseid kasvuaastaid keskendume nüüd püsiva rahavoo tagamisele ning tasakaalu leidmisele ettevõtte arengu ja kasumlikkuse vahel. Meie fookus on ettevõtte kestlikul arengul.

Tänan südamest kõiki Enefit Greeni töötajaid pühendumuse ning investoreid ja koostööpartnereid usalduse eest.

Juhan Aguraiuja Juhatuse esimees

Enefit Green arvudes 2020–2024

1 Võrreldavuse tagamiseks on aastate 2020 ja 2021 arvutustes kasutatud IPO järgset aktsiate arvu.

2 2021. aasta oktoobris toimunud aktsiate esmase pakkumise käigus müüdi investoritele aktsiaid hinnaga 2,90 eurot aktsia kohta.

3 Ehituses tootmisvarad võivad olla osaliselt võimelised andma toodangut, kuid ei ole veel opereerivaks klassifitseeritud (näiteks lõplike kasutuslubade vms puudumise tõttu). 2024. aasta lõpus olid ehituses varade (631 MW) hulgas Akmenė (75 MW), Šilalė II (43 MW), Sopi-Tootsi (255 MW) tuulepargid ja Sopi päikesepark (74 MW), mis olid aasta lõpuks saavutanud täisvõimsuse, kuid ei olnud veel klassifitseeritud opereerivate varade hulka.

Finantsnäitajad

		2024	2023	2022	2021	2020
Äritulud	m€	220,9	230,1	257,0	183,7	162,7
Müügitulu	m€	185,5	205,8	233,3	153,0	114,0
Taastuvenergia toetused jm äritulud	m€	35,4	24,3	23,7	30,7	48,7
EBITDA	m€	114,8	105,9	154,8	121,5	110,2
Puhaskasum	m€	70,3	55,8	110,2	79,7	67,9
Investeeringud	m€	388,4	355,7	193,5	76,8	13,8
Investeeritud kapital	m€	1 450,7	1 137,9	867,4	676,6	698,1
Omakapital	m€	760,3	717,2	718,7	633,6	509,6
Netovõlg	m€	690,4	420,7	148,7	43,0	188,6
Kasum aktsia kohta1	€/aktsia	0,26	0,21	0,42	0,30	0,26
Aktsia hind aasta lõpus2	€	2,76	3,56	4,38	4,04	-
Investeeritud kapitali tootlus		5,2%	5,7%	13,5%	12,3%	10,3%
Omakapitali tootlus		9,2%	7,8%	15,3%	12,6%	13,3%
Netovõlg/EBITDA		6,0	4,0	1,0	0,4	1,7

Tegevusnäitajad

		2024	2023	2022	2021	2020
Opereeriv võimsus (elekter), aasta lõpus	MW	592	515	457	457	457
Ehituses võimsus (elekter), aasta lõpus3	MW	631	709	596	199	-
Elektritoodang	GWh	1 883	1 343	1 118	1 193	1 350
Tuuleenergia	GWh	1 681	1 103	912	983	1 139
Päikeseenergia	GWh	77	64	32	24	25
Koostootmine	GWh	123	174	173	185	185
Muud	GWh	2	1	1	1	1
CO2 jalajälg (Skoop 1)	tuh t CO2e	138,9	150,5	129,7	142,0	137,6
Energiatootmise CO2 intensiivsus (Skoop 1)	gCO2e/kWh	61	77	77	78	73
Töötajate arv		132	154	183	165	153

Olulisemad sündmused 2024. aastal

Tegevuskeskkond

Enefit Greeni kui tuule- ja päikeseenergiale keskenduvat taastuvenergia ettevõtet mõjutavad elektri- ja heitekvootide hinnad, elektrienergia nõudlus ja pakkumine, konkurents erinevate energialiikide ja -pakkujate vahel, energeetikasektori õigusnormid ning ilmastik (peamiselt tuuleolud).

ELEKTRIHINNAD

Võrreldes eelmise aastaga ilmnesid 2024. aastal turuhindades järgmised meie äri oluliselt mõjutavad suundumused.

Elektrihinnad langesid meie koduturgudel koos maagaasi hinnaga, aga ka hüdroenergia rohke pakkumise tõttu, kuid olid samas väga tugevasti mõjutatud ilmastikuoludest, elektrijaamade ja riikidevaheliste ühenduste tõrgetest ning plaanilistest hooldusseisakutest.
Gaasihinnad alanesid viimase nelja aasta madalaimale tasemele. Selle põhjustasid muutused tarneahelates, nõudluse vähenemine, tõhusalt planeeritud maagaasivarud Euroopas ja veeldatud maagaasi (LNG) tarne paranenud võimekus.
Heitekvootide hinnad langesid aasta alguses järsult. Hinnalangus kulmineerus veebruaris viimase kahe aasta madalaimal tasemel, millele järgnes taastumine teises kvartalis ja suhteline stabiilsus aasta teisel poolel. Aasta kokkuvõttes langes heitekvootide hind siiski viiendiku võrra.

Tootmine Tarbimine Eksport Keskmine hind

Norra

Tootmine Tarbimine Eksport Keskmine hind

Rootsi

Tootmine Tarbimine Import Keskmine hind

Taani

Tootmine Tarbimine Import Keskmine hind

Poola

Enefit Green on osaline elektribörsil Nord Pool, kus kauplevad elektritootjad, kes müüvad börsile oma toodetud elektrit, ja elektrimüüjad, kes ostavad börsilt elektrit, et müüa seda edasi lõpptarbijatele. Enim mõjutavad meie tegevust Eesti, Leedu, Soome ja Poola elektrihinnad, kuna neis riikides me nii toodame kui ka müüme elektrit. Läti turul osales Enefit Green 2024. aastal väga väikeses mahus aasta alguses, mil seoses meie loobumisega biomassipõhisest koostootmisärist ootas Valka koostootmisjaama müügitehingu lõpetamine asjaomaste ametiasutuste heakskiitu.

Meie koduturud on tihedalt ühendatud riikidevaheliste ülekandekaablitega. Seetõttu mõjutavad elektritootmist ja -hindu paljud tegurid väljaspool meie koduturge, näiteks nii veetase Norra hüdroreservuaarides kui ka kogu piirkonna tuuleolud. Ülekandekaablite võimalikud häired avaldavad tugevat mõju elektri pakkumise ja nõudluse tasakaalule ning põhjustavad sellega suuri hinnakõikumisi.

Balti riikide elektrihindu mõjutasid 2024. aasta jooksul ühelt poolt EstLink2 ülekandekaabli rikked, teiselt poolt taastuvenergia pakkumise kasv ja madalamad maagaasi hinnad. Kokkuvõttes keskmised elektri-hinnad langesid, kuid vähem kui naaberturgudel ja olid selgelt kõrgemad kui Põhjamaaades.

Balti riikide elektrihindadele avaldas 2024. aastal suurt mõju Soome ja Eesti vahelise elektriühenduse katkestus: aasta alguses lülitus rikke tõttu välja EstLink2 elektrikaabel, mille pikaajalised ja keerukad parandustööd kestsid septembrini. Selle tõttu jõudis Eesti, Läti ja Leedu turgudele vähem Põhjamaade madalama hinnaga elektrit, mis omakorda avaldas mõju energiaturu dünaamikale ja hindade kujunemisele. Lisaks oli oma osa ilmastikuoludel, Nord Pooli piirkonna tootmisvõimsuste hooldustöödel ja maagaasi võrdlemisi madalal turuhinnal.

Teisel poolaastal liikus turg stabiliseerumise suunas, kuid elektrihindu mõjutasid jätkuvalt ilmastikuolud ja taristu seisukord. Kolmandas kvartalis langesid tiputundide hinnad võrreldes eelmise aastaga, seda toetasid EstLink2 ülekandekaabli töökorda saamine ja tugevalt kasvanud päikeseenergia toodang.

Neljandas kvartalis olid Balti riikide ja Põhjamaade elektrihinnad ilmastikust tingituna kõikuvad, kuid madalad maagaasihinnad ning taastuvenergia toodangu kasvav maht toetasid elektrihindade alanemist.

Taastuvenergia toodangu maht jätkas Enefit Greeni koduturgudel 2024. aastal kiiret kasvu. Balti riikide, Soome ja Poola turgudele lisandus üle 14 TWh jagu päikese- ja tuuleenergia toodangut võrreldes 2023. aastaga, samuti avaldas energiahindadele stabiliseerivat mõju Põhjamaade hüdroenergiabilansi paranemine.

aasta viimastel päevadel tabas EstLink2 kaablit järjekordne katkestus, mis jääb Balti riikide elektrihindu survestama suurel osal 2025. aastast.

Tuule- ja päikeseenergia toodang Enefit Greeni koduturgudel 2022–2024 Allikas: ENTSO-E

TWh	2022		2023		2024
	Päike	Tuul	Päike	Tuul	Päike	Tuul
Eesti	0,6	0,7	0,7	0,8	1,0	1,2
Läti	0,0	0,2	0,0	0,3	0,4	0,3
Leedu	0,4	1,5	0,7	2,4	1,4	3,3
Poola	9,3	18,8	13,2	22,1	17,3	23,9
Soome	0,0	11,1	0,9	14,0	1,2	19,5
Kokku	10,2	32,2	15,4	39,6	21,3	48,1
Kasv TWh	5,1	6,9	5,2	7,4	5,9	8,5
Kasv %	101%	27%	51%	23%	38%	21%

Maagaasi pakkumine ja hind on elektrihinna seisukohast olulised tegurid, kuna maagaasi kasutatakse tipuenergia tootmiseks perioodidel, mil napib taastuvenergia või muid odavamaid tootmisvõimsusi.

aastal oli Euroopa maagaasiturg võrdlemisi stabiilne ja kaubeldava maagaasi keskmine hind oli madalam kui eelmistel aastatel. Aasta keskmiseks hinnaks kujunes 33,8 €/MWh (–6,3 €/MWh, –15,7% võrreldes 2023. aastaga).

Esimene poolaasta oli Euroopa maagaasituru jaoks suhteliselt soodne tänu varude kõrgele tasemele, soodsatele ilmastikuoludele, sellest tulenenud väikesele nõudlusele ja samas paranenud LNG tarnetele. Teisel poolaastal oli märgata maagaasihinna teatavat kõikumist, mida mõjutasid eelkõige ilmastikuolud, nõudlus ja geopoliitilised tegurid.

Kolmandas kvartalis vähenes üleilmne LNG pakkumine tootmisüksuste hooldustööde tõttu Norras ning erakorraliste hooldustööde tõttu Austraalias ja Malaisias. Neljandas kvartalis survestasid LNG hindu tõusu suunas nõudluse suurenemine Aasias, geopoliitilised pinged Lähis-Idas ja külmem ilm Euroopas. Kuigi talveks valmistumisel ulatus Euroopa gaasivarude täituvus 95%-ni, vähenesid varud külmade ilmade tõttu oodatust kiiremini ja aasta lõpus olid need umbes 15% võrra madalamal tasemel kui 2023. aastal samal ajal.

Koduturgude keskmised elektri turuhinnad kvartalite lõikes, €/MWh Allikas: Nord Pool

Maagaasi hind, €/MWh

Allikas: Intercontinental Exchange

CO2 HEITEKVOOTIDE HINNAD LANGESID

Heitekvootide süsteemi eesmärk on vähendada CO2 heite õhku paiskamist üle Euroopa ning suunata energiatootjaid tootma rohkem energiat taastuvatest allikatest, mille konkurentsivõime paraneb heitekvootide hinna kasvades.

CO2 heitekvootide keskmine hind oli 2024. aastal 66,6 €/t, langedes 2023. aastaga võrreldes 22% (–18,7 €/t). Kuna Euroopa majanduskasv oli nõrk ja Euroopa Komisjon müüs lisakvoote, langes heitekvootide hind viimase kahe aasta madalaimale tasemele, millele järgnes stabiliseerumine teisel poolaastal.

TUULEOLUD JA TAASTUVENERGIA ALLAHINDLUSED

Kui välja arvata neljas kvartal Eestis ja Soomes, siis jäid mõõdetud tuulekiirused Enefit Greeni tuuleparkides 2024. aastal prognoositust madalamaks (nn P50 prognoosi suhtes).

Viimase kolme aasta tuuleolusid iseloomustava tuule keskmise kiiruse info on graafiliselt esitatud kõrvaltoodud graafikul. Soome info on esitatud ainult 2024. aasta kohta, mil Enefit Greeni Tolpanvaara tuulepark alustas tootmist.

Turu keskmine tuuleenergia allahindlus Eestis, Leedus ja Soomes, %

TAASTUVENERGIA ALLAHINDLUSED

Taastuvenergia tootmismahu kasv toob endaga kaasa taastuvenergia allahindluste efekti. 2024. aastal kogesime taastuvenergia allahindluste olulist süvenemist.

Taastuvenergia teenitud hind on tunnitoodanguga kaalutud keskmine turuhind. Kuna taastuvenergia toodangu maht kõigub, erineb taastuvenergia teenitud hind turuhinnast (tunnihindade aritmeetilisest keskmisest). Taastuvenergia suure toodangu ajal on turuhinnad reeglina madalamad ja vastupidi, mille tõttu on taastuvenergia teenitud hind üldjuhul madalam kui turuhind. Taastuvenergia allahindlus mõõdab taastuvenergia toodangu teenitud hinna ja turuhinna erinevust protsentides.

Taastuvenergia allahindlust saab mõõta erinevate taastuvenergiaallikate kohta. Kuna Enefit Green toodab eelkõige tuuleenergiat, on alltoodud joonistel kujutatud just tuuleprofiilide allahindlused ettevõtte neil koduturgudel, kus toodame ja müüme tuuleenergiat. Näidatud info iseloomustab olukorda kogu turul, mitte tingimata ainult Enefit Greeni tootmisportfellis.

Suurimaid profiili allahindlusi põhjustavad negatiivsete hindadega tunnid. Nende vastu saavad tootjad end kaitsta tootmisseadmete aktiivse juhtimise, sh peamiselt allakoormamisega (eeldab vastava võimekuse olemasolu, mille Enefit Green oma tuuleparkidele loonud on ja aktiivselt kasutab). Samuti võivad aidata turu keskmisest väiksemaid profiili allahindlusi saavutada üldise turuga vähem korreleeruvad varad (peamiselt tulenevalt erinevast asukohast – näiteks Enefit Greeni Tolpanvaara tuulepark Soomes).

Olulisemad muutused seadusandlikus keskkonnas

Taastuvenergia tulevasi arendusi mõjutanud sündmused ja muutused

EUROOPA PARLAMENDI VALIMISED

aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimiste selged kaotajad olid Rohelised, samas säilitas tsenter (Euroopa Rahvapartei, sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon, Renew) ülekaalu.

Eelmises parlamendis vastu võetud rohepoliitikat ei hakata suure tõenäosusega tagasipöörama ning ei muudeta juba ellu viidavat taastuvelektri tootmise ja tarbimise edendamise poliitikat.

EUROOPA LIIDU RIIKIDE ENERGIA- JA KLIIMAKAVADE UUENDAMINE

Liikmesriigid pidid Euroopa Komisjonilt saadud tagasiside alusel esitama uuendatud energia- ja kliimakavad 30. juuniks 2024. Need kavad annavad investoritele vajalikku infot riikide plaanide kohta arendada taastuvelektri tootmist, toetades taastuvenergiasse investeerimise õigeaegset planeerimist ning vähendades ootamatutest muudatustest tekkivaid riske elektritootjatele.

Olulisemad muutused seadusandlikus keskkonnas TEGEVUSARUANNE

Enefit Greeni koduturgudest suurendasid 2024. aastal oma taastuvelektri tootmise eesmärke kliima- ja energiakavas Läti ja Poola. Need riigid kavatsevad saavutada 2030. aasta eesmärgid peamiselt maismaatuule- ja päikeseenergia tootmismahu kasvatamise teel. Viimastel aastatel agressiivselt uuendatud kavad viitavad taastuvenergia võimaliku allahindluse riski kasvule Enefit Greeni koduturgudel.

LEEDU PARLAMENT KINNITAS UUENDATUD LEEDU ENERGIAJULGEOLEKU STRATEEGIA

Leedu energiajulgeoleku uuendatud strateegia nurgakivi on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ja sellest vesiniku derivaatide (sünteetilised rohekütused, metanool, ammoniaak, sünteetiline metaan jt) tootmine. Strateegia alusel tuleb riigil luua konkurentsivõimeline keskkond elektri ja muude energiaressursside tootmiseks ja salvestamiseks, et maksimeerida nende kasutamist Leedus.

Strateegias prognoositakse elektritarbimise suurenemist Leedus 2050. aastaks üle kuue korra praeguselt 12 TWh-lt 74 TWh-ni. Strateegia elluviimisel võib olla murranguline mõju taastuvelektri tootmisele Leedus.

EUROOPA LIIDU ELEKTRITURU KORRALDUSE MUUDATUSED

aasta juunis kiideti heaks pikalt ette valmistatud Euroopa Liidu elektrituru korralduse muudatused: elektrituru korralduse parandamise direktiiv (2024/1711) ja otsekohalduv määrus (2024/1747).

Kahesuunalised hinnavahelepingud

Suurim taastuvelektri tootmisega seotud muudatus on juulis 2027 jõustuv piirang. See lubab ühe hinnapiirkonnaga seotud uue taastuvelektri tootmise seadme ehitamiseks anda otsest hinnatoetust ainult kahesuunalise hinnavahelepinguga või sellega sarnase meetme abil. Meretuuleparkidele ja mitme hinnapiirkonnaga seotud elektri tootmisele laieneb piirang juulis 2029.

Kahesuunalise hinnavahelepingu alusel maksavad tarbijad taastuvelektri tootjale toetust madalate elektri turuhindade ajal, kuid kõrgete turuhindade ajal maksab taastuvelektri tootja tarbijatele toetust. Taastuvelektri tootmise toetamine muutub seega tootjate ja tarbijate

Enefit Greeni koduturgude energia- ja kliimakavades seatud eesmärgid 2030. aastal riigis tarbitava elektrienergia kaetusele taastuvatest allikatest aasta jooksul toodetud elektriga, %

Eesmärk 2023. aastal Eesmärk 2019. aastal

1 Poola rõhutab oma energia- ja kliimakavas, et tegu ei ole mitte eesmärgi, vaid prognoosiga.

Kõige lihtsam kahesuunaline hinnavaheleping tagab elektritootjale lepingus sätestatud hinna, samas vähendades motivatsiooni kombineerida elektri tootmist ja salvestamist selliselt, et anda elektrit võrku eelkõige kallima turuhinna perioodidel, kui nõudlus elektri järele on suurem.

Erisused Balti riikide elektriturgudele

Määrusega 2024/1747 on antud Balti põhivõrguettevõtjatele õigus konkureerida elektritootjatega süsteemiteenustele.

Direktiiviga 2024/1711 antakse Eestile, Lätile ja Leedule õigus lubada oma põhivõrguettevõtjatel ja nende sidusettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksusi ilma avatud, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat pakkumismenetlust läbimata ning lubada sellistel energiasalvestusüksustel osta või müüa elektrit turul. Samuti võivad Balti riikide põhivõrguettevõtjad eraldada elektriturule vähem kui 70% riikidevahelistest ülekandevõimsustest. Erandeid võib kasutada kuni kaheksa aasta jooksul pärast Venemaa elektrisüsteemist eraldumist.

Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemide haldurite anti erandlikud õigused hankida elektrisüsteemi tasakaalustamiseks vajalike võimsuste loomist pikaajaliste lepingutega kuni kaheksa aastat pärast Venemaa sünkroonalast eraldumist. See vähendab süsteemiteenuste osutamiseks vajalike elektrijaamade ja salvestusseadmete ehitamise riski Eestis, Lätis ja Leedus, sest Euroopa Liidu elektrituru tavareeglite alusel võib vastavat teenust osta üksnes lühiajaliste lepingutega.

Muudetud reeglite alusel kuulutas Eesti süsteemihaldur Elering 2024. aasta keskel välja vähempakkumise sageduse hoidmise reservideks kuni 500 MW juhitava elektritootmise või salvestamise võimsuse rajamiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 14. juulil 2025. Eduka teostuse korral võib vähempakkumine tunduvalt kiirendada suuremahuliste investeeringute tegemist elektri salvestamisse ja juhitavatesse elektritootmisseadmetesse. Sellised investeeringud vähendaksid kõrgete turuhindade esinemise sagedust ning muu hulgas fikseeritud hinnaga baaskoormuse elektrimüügilepingute riskisust.

Taastuvenergia võistupakkumiste ühtsed põhimõtted

Euroopa Komisjon avaldas maikuus soovituse taastuvenergia võistupakkumiste korraldamise kohta. Selle mõjul võib eeldada tulevaste taastuvenergia võistupakkumiste hinnaväliste kriteeriumite ühtlustumist liikmesriikides, mis võib lihtsustada ettevõtetel mitmes riigis võistupakkumistel osalemist ning teravdada konkurentsi.

Samas näeb soovitus ette võimaluse seada peale hinnakriteeriumi ka muid nõudeid (näiteks pakkujate eelkvalifikatsiooni kohta), mis võib konkurentsi piirata.

Soovituse konkreetne mõju selgub tulevaste võistupakkumiste tingimuste avaldamisel.

Taastuvenergia tootmise loamenetluse kiirendamine

aastal kinnitatud taastuvenergia direktiivi muudatuste (nn RED III) loamenetluste kiirendamisega seotud sätete ülevõtmise tähtaeg liikmesriikides oli 1. juuli 2024. Muudatused mõjutavad uusi taastuvenergia tootmise arendusi.

Leedus jõustusid vastavad ehitusseaduse ja seotud määruste muudatused 1. novembril 2024. Kolme etapiga ehituste planeerimisest jäeti välja üks etapp ja suurendati projekteerijate vastutust. Sellega lüheneb edaspidi enne ehituse alustamist planeeringutele kuluv aeg, kuid projekteerimine muutub keerukamaks ja seetõttu ka kallimaks.

Lätis otsustati 2024. aasta lõpus luua taastuvenergia arengu kiirendamiseks Energia- ja Kliimaagentuur. Selle ülesanne on olla tuuleenergiaprojektide arendajale ainukontaktiks, kes korraldab projekti elluviimiseks vajalike dokumentide menetlemist riigiasutustes. Agentuur alustab tööd veebruaris 2025.

Eestis ja Poolas on taastuvenergia tootmise loamenetluse hoogustamiseks kavandatud õigusnormide muudatuste tegemine veel pooleli.

Muudatused, mis mõjutavad olemasolevat taastuvelektri tootmist

SEGAOLMEJÄÄTMETE ENERGIAKASUTUS EESTIS

Riigikogu muutis elektrituruseadust, peatades Iru koostootmisjaamale taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetuste maksmise alates 2025. aasta algusest. Enefit Greeni hinnangul on seadusemuudatus ebaproportsionaalne ja diskrimineeriv ning seab kahtluse alla tulevikus Eesti riigi poolt taastuvenergia arendamiseks antavate 12-aastaste lubaduste usaldusväärsuse.

Ettevõte saatis õiguskantslerile taotluse hinnata seadusemuudatuse vastuolu põhiseadusega. Õiguskantsler hindas seadusemuudatuse põhiseadusega vastuolus olevaks ja saatis 2025. aasta jaanuari alguses Riigikogu esimehele ettepaneku kõrvaldada vastuolu. Kliimaministeerium on ette valmistanud asjakohase seaduse muudatuse ettepaneku, mille alusel jaanuaris peatatud toetusemaksed tasutakse ettevõttele tagantjärele 2025. aasta jooksul.

aasta lõpus esitati konsultatsiooniks eelnõu, mille eesmärk on vähendada Eesti päritolu olmejäätmete energiakasutust. Põhiliselt mõjutab Enefit Greeni tegevust jäätmete energiakasutuse maksu kehtestamine, mis suurendab jäätmete põletamise väravatasu. See peaks kaasa tooma põletatavate jäätmete koguse vähenemise ja selle kaudu jäätmetest toodetud energia müügitulu kahanemise. Seadusemuudatused on kavas vastu võtta 2025. aasta jooksul.

LINDUDE JA NAHKHIIRTE KAITSE REEGLID LEEDUS

aasta novembris jõustusid Leedus uued reeglid, mille alusel hinnatakse tuuleparkide mõju lindudele ja nahkhiirtele. Olulisim mõju reeglitest tekib olemasolevatele tuuleparkidele, mille arendamise ajal need reeglid ei kehtinud.

Kui uute reeglite alusel tehtud monitooringu aruandes tuvastatakse, et olemasolev tuulepark põhjustab lindudele või nahkhiirtele negatiivset mõju, tuleb tuulepargi edasiseks käitamiseks võtta kasutusele leevendusmeetmed. Need meetmed võivad olla tuulikute peatamine lindudele ja nahkhiirtele ohtu põhjustaval ajal (nt hooajalise rännu ja pesitsuse ajal), lindude automaatse tuvastamise seadmete paigaldamine tuulikutele, tuulikulabade täiendav värvimine jms.

Samad reeglid kehtivad arendatavatele tuuleparkidele, kuid uue tuulepargi arendamisel saab uute reeglitega juba arvestada.

Uute reeglite täpsem mõju selgub pärast esimese monitooringuaruande valmimist.

KINNISVARAMAKSU TÕSTMINE JA REEGLITE TÄPSUSTAMINE POOLAS

Poolas tõsteti 2024. aasta alguses kinnisvaramaksu 15%, mis suurendas päikeseparkide püsikulusid. Samal aastal täpsustati kohalike maksude seadust, millega vabastati alates 2025. aastast kinnisvaramaksu maksmisest hoonetega mitteseotud elektritootmise ja edastamise seadmed (nt päikesepaneelid, inverterid, kaablid).

Enefit Green müüb elektrienergiat peamiselt päev-ette hulgiturul (ehk Nord Pooli elektribörsile) turuhinnaga ja pikaajaliste elektrimüügilepingute kaudu fikseeritud hinnaga.

Fikseeritud hinnaga riiklike taastuvenergia toetusmeetmete osakaal on Enefit Greeni elektrimüügiportfellis viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud. Kui veel 2022. aastal oli umbes neljandik ettevõtte elektritoodangust kaetud just nende toetusmeetmetega (Leedu tuuleparkides kasutusel olnud meede, ingl feed-in-tariff), siis 2024. aastal olid võrreldavad lepingud sõlmitud ainult 1% toodangu kohta (Poolas kasutatavad hinnavahelepingud, ingl contracts for difference, CfD).

Riiklike toetusmeetmete osakaalu kahanemise taga oli 2022. aastal meie enda aktiivne tegevus Leedu toetuste väljavahetamisel turupõhiste lepingute vastu. Meie eesmärk oli vähendada Leedu tuuleparkide pikemaajalisi elektrihinnariske olukorras, kus riiklikud toetusmeetmed hakkasid järgnevatel aastatel nii või teisiti lõppema.

Samuti on Enefit Greeni portfellis viimastel aastatel tähtaegumise tõttu vähenenud Eestis varem kasutusel olnud feed-in premium-tüüpi (FiP) toetuse osakaal. Enamik selle toetusskeemiga seotud 12-aastastest toetustest lõppeb 2025. aasta lõpuks.

Elektrimüügi portfell: tasakaal turuhinna ja riiklike tulustabiilsuse mehhanismide vahel

Elektrimüügi portfell TEGEVUSARUANNE

Piisav nõudlus just selliste lepingute järele võimaldas Enefit Greenil tekitada 2022. aastal piirkonna juhtivate energiafirmade vahel konkurentsi ja sõlmida arvestatavas mahus atraktiivse hinnaga lepinguid. Järgnenud aastatel on lõppkliendi pikaajalise elektriostu huvi vähenenud ja seetõttu on olnud PPA-de nõudlus väga väike.

aastal ei sõlminud ettevõte uusi pikaajalisi fikseeritud hinnaga lepinguid (2023. a 52,6 GWh ulatuses keskmise hinnaga 70 €/MWh).
aastal jäi Enefit Greeni elektritoodang esialgsetele prognoosidele olulisel määral alla. See väljendus planeeritust suuremas PPA-dega kaetud toodangu osakaalus, mis tõi omakorda kaasa oodatust suurema vajaduse osta elektrit PPA-portfelli katmiseks.

Profiiliriski vähendamiseks kasutasime 2024. aastal PPA-portfelli aktiivset juhtimist lühiajaliste finantstehingute abil. Sõltuvalt viimasest toodangu prognoosist, hinnaootustest ja muudest teguritest oleme vajaduse korral vähendanud PPA-de kogust, tasakaalustades hinnariski maandamist ning baaskoormuse PPA-dega seotud ostude riski juhtimist.

	LEPINGU TÜÜP
	BAASKOORMUSE PPA	PAY-AS-PRODUCED PPA
Elektrihind	Fikseeritud	Fikseeritud
Elektrikogus	Fikseeritud	Muutuv
	Igas ühe kuu tunnis võrdne kogus elektrit. Kuud erinevad vastavalt lepingule.	Kogus vastavalt kindla seadme/pargi realiseeruvale toodangule. Võidakse rakendada minimaalse toodangu nõuet.
Profiiliriski kandja	PPA müüja	PPA ostja
	Toodangu puudujäägi korral tuleb see müüjal osta turuhinnaga, et tagada ostjale tarne.	Kogus sõltub realiseeruvast toodangust. Tarbimisel puudujääv elekter tuleb ostjal osta turuhinnaga.
Profiili allahindluse riski kandja	PPA müüja	PPA ostja
	Toodangu puudujäägi korral tuleb müüjal osta see hinnaga, mis on tõenäoliselt turu keskmisest	Elekter tarnitakse tõenäoliselt perioodil, mil turuhind on keskmisest madalam.
	kõrgem.	Puudujääk tekib perioodil, mil turuhind on
	Toodangu ülejääk tuleb müüa turuhinnaga, mis on taastuvenergia suure toodangu perioodidel tõenäoliselt turu keskmisest madalam. Lisaks kaasneb kasvava profiili allahindlusega ostu ja müügihindade erinevuse suurenemine.	keskmisest kõrgem.

aasta energiakriis ja kiirelt kasvanud elektrihinnad tekitasid tugeva turunõudluse ning lõid eeldused üleminekuks peagi tähtaeguvatelt riiklikelt toetustelt turupõhistele fikseeritud hinnaga pikaajalistele elektrimüügilepingutele (ingl power purchase agreement, PPA).

PPA on elektrimüügileping, mille alusel ostja kohustub ostma ja müüja kohustub müüma elektrit kokkulepitud aja jooksul, koguses ja hinnaga. PPA võib olla füüsiline, mille puhul tarnitakse elektrit lepingu alusel, või virtuaalne, mille puhul tehakse ainult rahaline tasaarveldus.

Kõik Enefit Greeni sõlmitud pikaajalised PPA-d on 31. detsembri 2024. aasta seisuga füüsilise tarne kohustusega. 2024. aastal kasutasime pikaajaliste PPA-de portfelli juhtimiseks ka lühiajalisi finantstehinguid.

PPA-de puhul eristatakse kaht tootmisprofiili mudelit:

1. pay-as-produced-PPA lepinguline elektrikogus on määratud lepingu aluseks oleva tootmisseadme tulevikus tegelikult realiseeruva toodanguga;
1. baaskoormuse PPA lepitakse kokku elektrikogus, mida müüja on kohustatud tarnima ja ostja kohustatud ostma igas tunnis.

Pay-as-produced-PPA on tootja vaatest väiksema riskiga, kuna tagab kokkulepitud hinna iga toodetud megavatt-tunni eest, jättes tootjale ainult mahuriski. Paraku pole seni Balti turgudel ostjatel veel piisavalt nõudlust seda tüüpi lepingute järele. Valdavalt tuleneb see suurte tööstustarbijate väikesest osakaalust ja vähesest kogemusest elektrihinna riskide juhtimisel.

Baaskoormuse PPA pakub tootjale kaitset madala elektrihinna riski vastu. Selle lepingu vorm on standardiseeritud ja võrreldav Põhjamaade turgudel kaubeldavate tulevikutehingutega. Teisalt muudavad baaskoormuse PPA-d portfelli riski laadi, sest tootja kanda jääb tootmisprofiili risk, profiili allahindluse ja osaliselt ka hinnarisk. Selle põhjustab vajadus teha toodangu puudujäägi korral turuhinnaga ostutehinguid.

Enamik Enefit Greeni sõlmitud PPA-sid järgivad igakuise baaskoormuse mudelit. See arvestab tuule- ja päikeseenergia erinevaid tootmisprofiile aasta eri kuudel, kuid müüdava elektri kogus püsib igas kuus samana vastava kuu kõigi tundide kohta.

BAASKOORMUSE PPA-DE PROFIILIRISK

Baaskoormuse PPA profiilirisk on risk, et tootmisseadmetes realiseeruvate tootmisprofiilide ja baaskoormuse PPA-de vahel tekkivaid lühiajalisi toodangu puudujääke peab tootja katma elektri ostudega päev-ette-turul (ost PPA katteks) ning tegema seda kehtivate turuhindadega. PPA-de lepingulist kogust ületavat toodangut müüb tootja omakorda turuhinnaga päev-ette-turul.

Seda, kuidas tegelikult realiseeruva ebaühtlase tuuleenergiatoodangu tõttu võivad tootjal tekkida elektri üle- ja puudujäägid baaskoormuse PPA-dega müüdud fikseeritud koguse suhtes ning sellest tulenevad ostu- ja müügikogused, illustreerib kõrvalolev joonis. Sellel on kujutatud ka päev-ette prognoositud toodangu ja tegelikult realiseeruva toodangu maht, mille vahel tekivad nn avatud tarne ostud ja müügid.

Baaskoormuse PPA-de profiiliriski realiseerumisest tekkivate ostude puhul on Enefit Green avatud ka hinnariskile nende ostukoguste ulatuses. Ostude hinnarisk sõltub kahest komponendist: Nord Pooli üldisest hinnatasemest ja profiili allahindluse suurusest.

Profiili allahindlus tekkib sellest, et taastuvenergiaseadme suure toodangu ajal on turuhind madalam kui vähese või nulltoodangu ajal. Kuna ostetakse üldjuhul vähese toodangu ajal, on ostuhind tavaliselt Nord Pooli keskmisest hinnast kõrgem. See tähendab, et mida sügavam on profiili allahindlus, seda kõrgem võib olla ostuhind võrreldes Nord Pooli keskmisega.

Lisaks ostuhinnale mõjutab profiili allahindlus baaskoormuse PPA-de kogust ületava toodangu müügihinda, sest toodangu ülejäägid tekivad enamasti taastuvenergia suure toodangu ja madalamate hindade tingimustes.

Baaskoormuse PPA-de profiiliriski realiseerumisest tekkivate ostude tõttu suureneb ka müüdud elektri kogus, mis ületab tootmismahtu täpselt ostukoguse võrra. Profiili allahindluse puudumise puhul, kui kuu toodang ületab baaskoormuse PPA kogust, ei avaldaks kuu sees elektri puudujäägi ostud negatiivset mõju, kuna ülejäägid müüdaks sama keskmise hinnaga, kui tehti ostud. Ostude negatiivne mõju majandustulemustele tulebki sellest, et profiili allahindluse tõttu on puudujääva elektri ostuhind kallim kui ülejääva elektri müügihind.

Näide baaskoormuse PPA-ga tuuleenergia elektriportfelli tehingutest teoreetilise 24h perioodi jooksul, MWh

PPA-DE JA TOETUSMEETMETE VÕRDLUS PROGNOOSITAVATE TOOTMISMAHTUDEGA 2025–2033

Pikaajalised elektrimüügilepingud

Varasema praktika järgi on Enefit Green arendusprojekti lõpliku investeerimisotsuse tegemise hetkeks üldjuhul fikseerinud elektrienergia müügihinna PPA-de abil 60%-le vastava arendusprojekti esimese viie aasta prognoositavast toodangust. Samuti on ettevõte kasutanud PPA-sid olemasolevate tootmisvarade toodangu müümiseks.

aasta kolmandas kvartalis uuendasime oma investeerimiskriteeriume, loobudes ülaltoodud fikseeritud hinnaga toodangu osakaalu eesmärgist. Edaspidi sihime pigem minimaalset garanteeritud tulu taset, mis on vajalik püsikulude ja laenude teenindamise katteks.

Seisuga 31. detsember 2024 on Enefit Green sõlminud PPA-lepinguid (k.a finants-swap'id) perioodiks 2025–2033 mahus 8 214 GWh keskmise hinnaga 71,2 €/MWh. Enamiku sõlmitud PPA-de teine osapool on Eesti Energia AS (mahus 7 409 GWh).

Enefit Greeni eeldatavast elektritoodangust aastatel 2025–2028 moodustab PPA-müük 46,6% keskmise hinnaga 67,8 €/MWh. Aastateks 2029–2033 on Enefit Green sõlminud PPA-sid kokku 2 458 GWh ulatuses keskmise hinnaga 79 €/MWh.

Riiklikud toetusmeetmed

Osa Enefit Greeni Eesti elektritoodangust saab jätkuvalt taastuvenergia toetust, mida makstakse lisaks elektrienergiaturul kujunevale müügihinnale (ingl feed-in-premium, FiP). Ettevõtte eeldatavast elektritoodangust aastatel 2025–2028 on FiP-i toetusmeetmetega kaetud 4% keskmise FiP-i määraga 51,9 €/MWh.

Fikseeritud hinnaga toetusmeetmete osakaal on tunduvalt vähenenud. Enefit Greeni eeldatavast elektritoodangust aastatel 2025–2028 on ainult 1% kaetud fikseeritud hinnaga toetusmeetmetega (Poola hinnavahelepingud, ingl contract for difference, CfD) keskmise hinnaga 120 €/MWh.

Baaskoormuse PPA-de portfelli juhtimisel tuleb jälgida PPA-de osakaalu kogutoodangus. Toodangut jälgitakse iga riigi kohta eraldi, sest PPA-d eeldavad elektri tarnet kindla riigi elektrivõrku ning ühes riigis toodetud elektrit saab tarnida ainult selle sama riigi elektrivõrku. Kui näiteks Leedus jääb teatud tunnil toodang PPA-de kogusele alla, ei saa seda seetõttu katta Eesti toodangu arvelt. See tähendab, et Enefit Green ostab Leedus puuduoleva toodangu turult ja samal ajal müüb Eestis ülejääva toodangu turule. Tundidel, mil Eesti ja Leedu hind on sama, tasakaalustab müügitulu ostukulu ära, kuid tehingutes näeme eraldi ostu ja müüki.

Suurem PPA-de osakaal toodangu suhtes tähendab üldjuhul suuremat ostukogust. Sel põhjusel jälgib Enefit Green aktiivselt oma PPA-portfelli ning teeb vajaduse korral lühiajalises positsioonis muudatusi, arvestades viimast toodangu-, hinna- ja profiili allahindluse prognoosi. Suur osa lühiajalisest portfelli juhtimisest on teostatud finantsinstrumentide abiga, kasutades hinnavahe instrumente. Nende puhul ei tarnita mitte füüsilist elektrit, vaid tehakse perioodi lõpus rahaline tasaarveldus, mis sõltub kokkulepitud hinna ja realiseerunud turuhinna vahest ning kokkulepitud kogusest. Sellest tulenevalt ei mõjuta näiteks finantstehingutega vähendatud PPA-de positsioon füüsilise elektri ostukogust, vaid aitab selliste ostude hinnariski vähendada.

Enefit Greeni elektriportfelli kaetus PPA-de ja taastuvenergia toetusmeetmetega

	2025	2026	2027	2028	2025–2028 KOKKU
PPA1	54%	49%	48%	38%	47%
Kogus GWh	1 453	1 534	1 549	1 219	5 755
Hind2 €/MWh	62,6	64,8	69,0	76,4	67,8
FiP-toetus1	9%	3%	3%	2%	4%
Kogus GWh	255	91	83	80	509
Hind2 €/MWh (lisandub elektri turuhinnale)	50,1	53,7	53,7	53,7	51,9
FiT-/CfD-meede1	1%	1%	1%	1%	1%
Kogus GWh	26	26	27	27	106
Hind2 €/MWh	116,6	118,9	121,0	123,4	120,0

1 Vastava meetmega kaetud eeldatava toodangu osakaal. Eeldatav toodang sisaldab opereerivate ning ehituses olevate varade prognoositud toodangut.

2 Vastava meetmega kaetud toodangu kaalutud keskmine müügihind või toetus. Valminud ja ehitatavate tootmisvarade hinnanguline tootmismaht ning selle kaetus PPA-de ja taastuvenergia toetusmeetmetega 2024–2028, GWh

3 Ehitusesolev vara sisaldab Kelme 1 ja Kelme 2 tuuleparke, kõik ülejäänud tootmisvarad on liigitatud opereerivaks.

4 Hinnapõrand – vähempakkumise käigus saadud riigi toetus hinnapõranda näol tasemega 34,9 EUR/MWh (maksimaalselt 20 EUR/MWh) ning pikkusega 12 aastat.

Varahalduse äriprotsesse digitaliseerides parandame tootmisvarade töökindlust ja tootlust

Enefit Greeni varahalduses keskendume tootmisvarade andmepõhisele juhtimisele. Lõimime uued varad olemasolevatesse digitaliseeritud juhtimissüsteemidesse ja rakendame uudseid lahendusi, et tuvastada töökindluse parenduskohti ning osaleda süsteemiteenuste pakkumises põhivõrguettevõtetele.

TOOTMISVARADE ÖÖPÄEVARINGNE JUHTIMISKESKUS

aastal parandasime oluliselt tootmisvarade monitoorimis- ja reageerimisvõimekust, laiendades ööpäevaringse juhtimiskeskuse tegevust koostootmiselt ka tuule- ja päikeseparkidele kõigil koduturgudel.

Elektrituru muudatused, nagu üleminek 15-minutilisele kauplemisperioodile ja muutlikud elektrihinnad, koos ettevõtte kiiresti kasvanud tootmisportfelliga nõuavad järjest operatiivsemat reageerimist tootmise juhtimisele. Ainult nii saame tagada ettevõttele parimad majandustulemused.

Ööpäevaringne juhtimiskeskus on tõstnud oluliselt meie võimekust tuvastada ja reageerida kiiresti mitteplaanilistele tootmisseisakutele igal ajahetkel. Nii suudame näiteks lühendada labade jäätumisest tingitud tootmisseisakuid tellides tuulikute taaskäivitamise hoolduspartnerilt. Täiendavalt tagab juhtimiskeskuse personal ööpäevaringselt ajakohastatud tootmisprognooside olemasolu energiamüüki teostavale partnerile.

TOOTMISTULEMUST MÕJUTAVAD MUUDATUSED ÄRIKESKKONNAS

Taastuvenergia tootmisvõimsuse kiire kasv meie koduturgudel on tekitanud olukorra, kus soodsate ilmaoludega perioodidel tekib turul üha sagedamini tootmisvõimsuse ülejääk. Selle tagajärjeks on väga madalad või koguni negatiivsed elektrihinnad, mis üldjuhul tähendab ettevõttele kahjumlikku tootmist. Teisalt on avanenud turg süsteemiteenuste pakkumiseks põhivõrguettevõtetele, mis loob võimalusi teenida lisatulu eeldusel, et suudame oma tootmist paindlikult juhtida.

Kui 2023. aastal esines Eesti hinnapiirkonnas negatiivseid elektrihindu ainult 123 tunnil, siis 2024. aastaks oli see näitaja hüppeliselt kasvanud: Eestis piirasime liigmadala hinna tõttu tootmist 349 tunnil (sh 170 negatiivse hinnaga tundi), Leedus 339 (173) tunnil ja Soomes koguni 960 (495) tunnil. Enefit Green jättis 2024. aastal päev-ette-turule pakkumata 87 GWh energiat, et vältida tootmist kahjumlikel tingimustel.

aasta lõpuks arendasime välja toodangu automaatse reguleerimise võimekuse tuule- ja päikeseparkidele vastavalt 469 ja 5,6 MW ulatuses. Selle lahenduse kasutusele võtmine võimaldab meil lisaks ülalkirjeldatud kahjumlike tehingute vältimisele osutada põhivõrguettevõtetele vajalikke süsteemiteenuseid.

Süsteemiteenused hõlmavad tootmisvarade võrku antava väljundvõimsuse kiiret reguleerimist vastavalt energiasüsteemi vajadustele, et tagada kogu süsteemi stabiilsus ja varustuskindlus. Nüüdisaegsete süsteemiteenuste pakkumisega toetame aktiivselt taastuvenergia sujuvamat lõimimist energiasüsteemi, mis parandab taastuvenergia konkurentsivõimet teiste elektritootmisviiside suhtes.

Oleme esimene taastuvenergiaettevõte Balti riikide energiaturgudel, mille tuuleenergia tootmisvarad on läbinud nii Eesti kui ka Leedu põhivõrguettevõtete nõutavad kvalifitseerimistestid.

aasta lõpuks arendasime manuaalse sageduse taastamise reservi (mFRR) allareguleerimise võimekuse välja üheteistkümnes tuulepargis, millel on turul osalemiseks kvalifitseeritud võimsust 245 MW.

Automaatse sageduse taastamise reservi (aFRR) turule oleme eelkvalifitseeritud 75 MW suuruse portfelliga. Jätkame 2025. aastal süsteemiteenuste pakkumise võimekuse laiendamist enamikule oma tootmisvaradest.

aasta esimeses kvartalis avanes Balti riikides sagedusreservide turg, kus plaanime enda varadega aktiivselt osaleda ja lisatulu teenida. Aasta jooksul on kavas arendada välja võimekus ning asuda pakkuma ka võimsuse ülesreguleerimisteenuseid.

TOOTMISVARADE TÖÖKINDLUS

Tootmisvarade töökindlus 2022–2024¹

protsentides %	2022	2023	2024
Tuulepargid kokku2	94,7	93,6	92,4
sh opereerivad tuulepargid3	94,7	93,6	95,5
Iru koostootmisjaam	86,4	94,8	91,2
Päikesepargid	99,8	99,8	99,8
Keila-Joa hüdroelektrijaam	98,4	100,0	100,0
Ruhnu taastuvenergialahendus	99,8	99,8	99,4

1 Töökindluse mõõdikuid kasutame tootmisvarade soorituse hindamiseks. Tuule- ja päikeseparkides on kasutusel toodangupõhine töökindlus, mis iseloomustab seda, kui suure osa võimalikust toodangust varad tegelikult tootsid, jättes välja elektrivõrgust, teadlikust allakoormamisest ja keskkonnanõuetest tulenevate piirangute mõju. Ülejäänud tootmisüksustes on kasutusel ajapõhine töökindlus, mis näitab, kui suure osa kogu perioodist varad kas tootsid või olid tootmisvalmiduses.

2 Üldise töökindluse väärtuse arvutusse on kaasatud ka kogu 2024. aasta jooksul toodangut andnud, kuid aasta jooksul edasi arendatud pargid: Akmenė, Šilalė II ja Tolpanvaara.

3 Enne 2024. aastat opereerivaks liigitatud tuulepargid.

Tuulepargid

Tuuleparkide töökindlus oli 2024. aastal 92,4%, mis jäi ootustele alla. Enne 2024. aasta algust opereerivaks liigitatud tuuleparkide töökindlus oli samas 95,5%, mis kinnitab meie valitud teadmusja andmepõhise hooldus- ja remondistrateegia edukust. Positiivsena saab esile tuua WinWindi tuulepargid, kus suutsime tagada ootuspärasest suurema töökindluse (93,3%). Samuti väärib märkimist Šilutė tuulepark Leedus, kus suurendasime töökindlust ulatuslikult ja ületasime 2023. aastal esinenud probleemid.

Kuigi uued tuulepargid Akmenė, Šilalė II ja Tolpanvaara andsid toodangut kogu 2024. aasta jooksul, jäid nende töökindlus ja toodangu maht kavandatule tunduvalt alla. Selle põhjustasid erinevad garantiitööd.

Märkimist väärivad ka 2024. aastal tehtud muudatused tuulikulabade hooldamise strateegias. Suurendasime droonide kasutamist, et lühendada labade inspekteerimise aega ja sellega kaasnevaid tootmisseisakuid. Lisaks rakendasime analüüsitäpsuse suurendamiseks tarkvara ja lõime labade elukaare jälgimiseks andmebaasi. Need tegevused aitavad parandada ennetavat hooldust ja vähendada ootamatuid suuremahulisi parandustöid.

Iru koostootmisjaam

Iru koostootmisjaama töökindlus oli 2024. aastal 91,2%, mis jäi märgatavalt alla meie ootustele. Ühekordseid suure mõjuga ootamatuid töökindlust vähendavaid rikkeid ei esinenud, kuid samas oli rohkem rikkeid, mille järel tuli teha lühiajalist remonti. Kokku esines jaamas aasta jooksul 35 riket. Suvise plaanilise kahe nädala pikkuse hoolduse käigus selgus, et katla seesmistel põlemispindadel tuleb teha ulatuslikke müüritise parendustöid. See põhjustas hoolduse pikenemise ühe nädala võrra.

aasta tulemuste põhjal oleme 2025. aasta suviseks plaaniliseks hooldusseisakuks kavandanud rohkem aega. Nii saame uuendada müüritist kogu katla ulatuses ja vajalikes lõikudes ka soojusvahetite torusid. Lisaks paigaldame uued õhueelsoojendid. Kokku on 2025. aasta suviseks plaaniliseks hooldusseisakuks kavandatud 6,5 nädalat. Pika seisaku põhjuseks on ühtlasi turbiini graafikujärgne plaaniline hooldus, mis tehakse tootjatehases kohapeal.

Päikesepargid

Meie päikeseelektrijaamade töökindlus on püsinud läbi aastate kõrge ja oli seda ka mullu (99,8%).

Enefit Greeni tootmisvarad

Seisuga 31. detsember 2024

Segment	Riik	Tootmisüksus	Elektriline võimsus MW	Tuulikuid	Tuulikute tootja	Vanus aastates	Aastaid kasuliku eluea lõpuni	Taastuvenergia toetuse lõpu kuu/aasta	Kasutustegur1 %

Tuul
	Eesti	Pakri	18,4	8	Nordex	19,7	5,3	12/2016	23,6
	Eesti	Esivere	8,3	4	Enercon	19,3	10,7	10/2017	21,0
	Eesti	Aulepa I	39,0	13	WinWind	15,8	4,2	07/2021	21,4
	Eesti	Tooma I	16,0	8	Enercon	15,1	14,9	04/2022	24,7
	Eesti	Virtsu I	1,2	2	Enercon	22,6	7,4	10/2014	28,1
	Eesti	Virtsu WT1	0,6	1	Enercon	22,2	7,8	10/2014	29,8
	Eesti	Virtsu WT2	0,8	1	Enercon	17,0	13,0	12/2019	18,3
	Eesti	Virtsu II	6,9	3	Enercon	16,8	13,2	07/2020	21,9
	Eesti	Virtsu III	6,9	3	Enercon	14,6	15,4	08/2022	23,0
	Eesti	Vanaküla	9,0	3	WinWind	15,0	5,0	09/2022	19,8
	Eesti	Aseriaru	24,0	8	WinWind	12,3	7,7	10/2024	24,8
	Eesti	Viru-Nigula	21,0	7	WinWind	17,5	2,5	04/2025	24,1
	Eesti	Narva	39,1	17	Enercon	12,0	18,0	06/2025	20,0
	Eesti	Paldiski I	22,5	9	GE	12,2	12,8	06/2025	28,3
	Eesti	Paldiski II	22,5	9	GE	12,2	12,8	06/2025	28,1
	Eesti	Aulepa II	9,0	3	WinWind	13,8	6,2	03/2027	21,7
	Eesti	Tooma II	7,1	3	Enercon	8,5	21,5	05/2029	27,2
	Eesti	Ojaküla	6,9	3	Enercon	11,7	18,3	–	25,1
	Eesti	Purtse	21,0	5	Vestas	1,8	28,2	04/2036	20,8
	Eesti tuuleenergia kokku		280,2	110		13,5	11,7

jätkub

1 Vaadeldava perioodi tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse, (ingl Capacity Factor).

Segment	Riik	Tootmisüksus	Elektriline võimsus MW	Tuulikuid	Tuulikute tootja	Vanus aastates	Aastaid kasuliku eluea lõpuni	Taastuvenergia toetuse lõpu kuu/aasta	Kasutustegur1 %

Tuul
	Leedu	Sūdėnai	14,0	7	Enercon	16,0	14,0	06/2021	22,9
	Leedu	Mockiai	12,0	6	Enercon	14,1	15,9	08/2022	34,2
	Leedu	Šilalė	13,8	6	Siemens	13,3	11,7	08/2022	30,3
	Leedu	Čiūteliai	39,1	17	Enercon	12,0	18,0	09/2022	29,9
	Leedu	Šilutė	60,0	24	GE	8,4	16,6	09/2022	36,3
		Leedu tuuleenergia kokku	138,9	60		11,2	16,2
	Soome	Tolpanvaara	72,0	13	Nordex	0,7	29,3	–	29,1
		Soome tuuleenergia kokku	72,0	13		0,7	29,3

Päike
	Eesti	22 parki	48,2	362		2,5	29,5	11,8 MW ulatuses, keskmine allesjäänud periood 7,6 aastat
	Poola	21 parki	33,0	378		3,8	23,9	18,2 MW ulatuses, keskmine allesjäänud periood 9,3 aastat
		Päikeseenergia kokku	81,2	740		3,2	29,4

	Koostootmine (segaolmejäätmed)
	Eesti	Iru2	19,3			11,3	13,7	12/2024
	Koostootmine kokku		19,3			11,3	13,7

Muu
Hüdro	Eesti	Keila-Joa	0,365			20	5,1	01/2017	–
Kombi	Eesti	Ruhnu	0,455			6	16,5	03/2033	–
	Muu kokku		0,82			12,2	11,4

KOKKU			592,4

1 Vaadeldava perioodi tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse, (ingl Capacity Factor). 2 Iru koostootmisjaama soojusvõimsus on 50 MW.

Paigaldatud tootmisvõimsuste maht ületas 1100 MW piiri

Pärast 2021. aasta aktsiaemissiooni on Enefit Green olnud aktiivses kasvu- ja ehitusfaasis kõigil oma koduturgudel, kasvatades oma paigaldatud tootmisvõimsusi üle kahe korra tasemeni 1124 MW. Nende aastate jooksul oleme langetanud hulga finantseerimisja investeerimisotsuseid ning ehitanud nii suuremaid kui ka väiksemaid tuule- ja päikeseparke Eestisse, Leedusse, Soomesse, Poolasse ja Lätisse.

Kasv ei ole viimase kolme aasta jooksul olnud märkimisväärne mitte ainult Enefit Greeni, vaid ka kogu Baltikumi taastuvenergia turu vaates, kus oleme üks juhtivaid taastuvenergia ettevõtteid. Lisatud u 700 MW tootmisvõimsust on suur samm selle poole, et vähendada koduturgude sõltuvust imporditud ja fossiilsetest allikatest toodetud energiast. See on loonud uut lisandväärtust kohalikes kogukondades ning aidanud leevendada 2022. aastal lahvatanud energiakriisi.

aastal keskendusime ehituses olevate projektide valmimisele ning stabiilsele ja jätkusuutlikule töölepanekule. Alustasime aastat olukorras, kus meil oli ehituses üle 700 MW ulatuses taastuvenergiaprojekte. Aasta lõpuks käis aktiivne ehitustegevus veel ainult ühes tuulepargis Leedus (Kelmė II) ja ühes päikesepargis Lätis (Dzērves), mille võimsus kokku on ligi 100 MW.

Ehitus- ja arendustegevus

Tootmisvõimsuse areng 2024, MW

1 Varad, mille osas aktiivne ehitustegevus on lõppenud ja mis on alustanud tootmist, kuid käivad testimis- ja seadistustööd ja/või erinevad loamenetlused.

1 Välditava aastase CO2 emissiooni arvutused on tehtud võrreldes põlevkivipõhise energitatootmise süsinikuintensiivsusega. Eesti Energia kontserni CO² intensiivsuse määr sellise tootmisviisi juures oli 2024. aastal 0,87 tCO2ekv/MWh.

2 Tootmise algusena on märgitud aeg, mil vastav tuule- või päikesepark andis võrku esimese märkimisväärsema koguse elektritoodangut. Seda aega ei saa pidada pargi valmimisajaks, kuna lõplike võrguoperaatoripoolsete lubade saamiseks on vaja läbi viia seadistusi ja teste.

3 Projekt on piiratud 18 MW tootmisvõimsusele 12 aasta toetusmehhanismi opereerimisajaks. Tuulepargi tootmisvõimsus tõstetakse peale 2036. aastat 21 MW'le.

Ülevaade taastuvenergia projektidest 2021–2024

ENEFIT GREEN IV KVARTALI JA 12 KUU 2024 AUDITEERIMATA VAHEARUANNE ENEFIT GREEN IV KVARTALI JA 12 KUU 2024 AUDITEERIMATA VAHEARUANNE

Välditava aastase CO2 emissiooni arvutused on tehtud võrreldes põlevkivipõhise energitatootmise süsinikuintensiivsusega. Eesti Energia kontserni CO2 intensiivsuse määr sellise tootmisviisi juures oli 2024. aastal 0,87 tCO2ekv/MWh.

Torni kõrgus 148 m	Tipu kõrgus 230 m		TUULEPARK Sopi-Tootsi		Prognoositav aastatoodang	Välditav CO2 heide aastas1	Torni kõrgus 159 m	Tipu kõrgus 250 m
Tuuliku mudel Nordex N163/5.X		Projekti staatus Läbinud käivitamisprotsessi. Käimas on Eleringi liitumistestideks valmistumine		700 GWh	609 tuh t	Tuuliku mudel Nordex N163/6.X
Tegelik toodang 2024 180,1 GWh	Kogu investeering 90,9 m €		38 tk	Paigaldatud tootmisvõimsus 255 MW	Elektritootmise algus2 2024 september	Tegelik toodang 2023 – GWh	Tegelik toodang 2024 200,5 GWh	Kogu investeering 355,7 m €

1 1 Välditava aastase CO2 emissiooni arvutused on tehtud võrreldes põlevkivipõhise energitatootmise süsinikuintensiivsusega. Eesti Energia kontserni CO2 intensiivsuse määr sellise tootmisviisi juures oli 2024. aastal 0,87 tCO2ekv/MWh.

Tootmise algusena on märgitud aeg, mil vastav tuule- või päikesepark andis võrku esimese märkimisväärsema koguse elektritoodangut. Seda aega ei saa pidada pargi valmimisajaks, kuna lõplike võrguoperaatoripoolsete lubade saamiseks on vaja läbi viia seadistusi ja teste.

2 2 Tootmise algusena on märgitud aeg, mil vastav tuule- või päikesepark andis võrku esimese märkimisväärsema koguse elektritoodangut. Seda aega ei saa pidada pargi valmimisajaks, kuna lõplike võrguoperaatoripoolsete lubade saamiseks on vaja läbi viia seadistusi ja teste.

TUULEPARK Akmenė		Prognoositav aastatoodang	Välditav CO2 heide aastas1	Torni kõrgus 151 m	Tipu kõrgus 230 m
Projekti staatus Läbinud käivitamisprotsessi. Käimas on LitGridi lõplikud katsed ja rajatise kasutuselevõtuks vajalikud tegevused Leedu seaduste alusel.		258 224 tuh t GWh		Tuuliku mudel General Electric 10x5.3-158, General Electric 4x5.5-158
Tuulikute arv 14 tk	Paigaldatud tootmisvõimsus 75 MW	Elektritootmise algus2 2023 märts	Tegelik toodang 2023 74,3 GWh	Tegelik toodang 20243 220,0 GWh	Kogu investeering 106,7 m €

33 2 Tootmise algusena on märgitud aeg, mil vastav tuule- või päikesepark andis võrku esimese märkimisväärsema koguse elektritoodangut. Seda aega ei saa pidada pargi valmimisajaks, kuna lõplike võrguoperaatoripoolsete lubade saamiseks on vaja läbi viia seadistusi ja teste.

1 Välditava aastase CO2 emissiooni arvutused on tehtud võrreldes põlevkivipõhise energitatootmise süsinikuintensiivsusega. Eesti Energia kontserni CO2 intensiivsuse määr sellise tootmisviisi juures oli 2024. aastal 0,87 tCO2ekv/MWh.

ENEFIT GREEN IV KVARTALI JA 12 KUU 2024 AUDITEERIMATA VAHEARUANNE ENEFIT GREEN IV KVARTALI JA 12 KUU 2024 AUDITEERIMATA VAHEARUANNE

1 1 Välditava aastase CO2 emissiooni arvutused on tehtud võrreldes põlevkivipõhise energitatootmise süsinikuintensiivsusega. Eesti Energia kontserni CO2 intensiivsuse määr sellise tootmisviisi juures oli 2024. aastal 0,87 tCO2ekv/MWh.
34 2 2 Tootmise algusena on märgitud aeg, mil vastav tuule- või päikesepark andis võrku esimese märkimisväärsema koguse elektritoodangut. Seda aega ei saa pidada pargi valmimisajaks, kuna lõplike võrguoperaatoripoolsete lubade saamiseks on vaja läbi viia seadistusi ja teste.

Välditava aastase CO2 emissiooni arvutused on tehtud võrreldes põlevkivipõhise energitatootmise süsinikuintensiivsusega. Eesti Energia kontserni CO2 intensiivsuse määr sellise tootmisviisi juures oli 2024. aastal 0,87 tCO2ekv/MWh.

Tootmise algusena on märgitud aeg, mil vastav tuule- või päikesepark andis võrku esimese märkimisväärsema koguse elektritoodangut. Seda aega ei saa pidada pargi valmimisajaks, kuna lõplike võrguoperaatoripoolsete lubade saamiseks on vaja läbi viia seadistusi ja teste.

PÄIKESEPARK Purtse

ENEFIT GREEN IV KVARTALI JA 12 KUU 2024 AUDITEERIMATA VAHEARUANNE

PÄIKESEPARK Estonia

Projekti staatus Valminud

1 Välditava aastase CO2 emissiooni arvutused on tehtud võrreldes põlevkivipõhise energitatootmise süsinikuintensiivsusega. Eesti Energia kontserni CO2 intensiivsuse määr sellise tootmisviisi juures oli 2024. aastal 0,87 tCO2ekv/MWh.
2 Tootmise algusena on märgitud aeg, mil vastav tuule- või päikesepark andis võrku esimese märkimisväärsema koguse elektritoodangut. Seda aega ei saa pidada pargi valmimisajaks, kuna lõplike võrguoperaatoripoolsete lubade saamiseks on vaja läbi viia seadistusi ja teste.

1 Välditava aastase CO2 emissiooni arvutused on tehtud võrreldes põlevkivipõhise energitatootmise süsinikuintensiivsusega. Eesti Energia kontserni CO2 intensiivsuse määr sellise tootmisviisi juures oli 2024. aastal 0,87 tCO2ekv/MWh.
35 2 Tootmise algusena on märgitud aeg, mil vastav tuule- või päikesepark andis võrku esimese märkimisväärsema koguse elektritoodangut. Seda aega ei saa pidada pargi valmimisajaks, kuna lõplike võrguoperaatoripoolsete lubade saamiseks on vaja läbi viia seadistusi ja teste.

PÄIKESEPARK Zambrów

Paigaldatud tootmisvõimsus 0,4 MW		Prognoositav aastatoodang	Välditav CO2 heide aastas1 0,3 tuh t
Paneeli tootja Tehnoloogia Bifacial, half cut, Risen PERC		0,4 GWh	Paneelide arv 0,6 tuh tk
Elektritootmise algus2 2024 mai	Tegelik toodang 2023 – GWh	Tegelik toodang 2024 0,2 GWh	Kogu investeering 0,2 m €

PÄIKESEPARK Kabala ja Mõisavalla

Projekti staatus Valminud

1 Välditava aastase CO2 emissiooni arvutused on tehtud võrreldes põlevkivipõhise energitatootmise süsinikuintensiivsusega. Eesti Energia kontserni CO2 intensiivsuse määr sellise tootmisviisi juures oli 2024. aastal 0,87 tCO2ekv/MWh.
2 Tootmise algusena on märgitud aeg, mil vastav tuule- või päikesepark andis võrku esimese märkimisväärsema koguse elektritoodangut. Seda aega ei saa pidada pargi valmimisajaks, kuna lõplike võrguoperaatoripoolsete lubade saamiseks on vaja läbi viia seadistusi ja teste.
1 Välditava aastase CO2 emissiooni arvutused on tehtud võrreldes põlevkivipõhise energitatootmise süsinikuintensiivsusega. Eesti Energia kontserni CO2 intensiivsuse määr sellise tootmisviisi juures oli 2024. aastal 0,87 tCO2ekv/MWh.
36 2 Tootmise algusena on märgitud aeg, mil vastav tuule- või päikesepark andis võrku esimese märkimisväärsema koguse elektritoodangut. Seda aega ei saa pidada pargi valmimisajaks, kuna lõplike võrguoperaatoripoolsete lubade saamiseks on vaja läbi viia seadistusi ja teste.

PÄIKESEPARK Debnik

PÄIKESEPARK Sopi

Projekti staatus Ehituses

Projekti staatus Valminud

1 Välditava aastase CO2 emissiooni arvutused on tehtud võrreldes põlevkivipõhise energitatootmise süsinikuintensiivsusega. Eesti Energia kontserni CO2 intensiivsuse määr sellise tootmisviisi juures oli 2024. aastal 0,87 tCO2ekv/MWh.
2 Tootmise algusena on märgitud aeg, mil vastav tuule- või päikesepark andis võrku esimese märkimisväärsema koguse elektritoodangut. Seda aega ei saa pidada pargi valmimisajaks, kuna lõplike võrguoperaatoripoolsete lubade saamiseks on vaja läbi viia seadistusi ja teste.
1 Välditava aastase CO2 emissiooni arvutused on tehtud võrreldes põlevkivipõhise energitatootmise süsinikuintensiivsusega. Eesti Energia kontserni CO2 intensiivsuse määr sellise tootmisviisi juures oli 2024. aastal 0,87 tCO2ekv/MWh.
2 Tootmise algusena on märgitud aeg, mil vastav tuule- või päikesepark andis võrku esimese märkimisväärsema koguse elektritoodangut. Seda aega ei saa pidada pargi valmimisajaks, kuna lõplike võrguoperaatoripoolsete lubade saamiseks on vaja läbi viia seadistusi ja teste.

PÄIKESEPARK Carnikava Austrumi

6,2 GWh 8,5 tuh tk 5 tuh t Leapton Bifacial, half cut, TopCon – GWh – GWh 2025 veebruar 2,7 m € 5,8 MW Prognoositav aastatoodang Paneelide arv Välditav CO2 heide aastas1 Paneeli tootja Tehnoloogia Tegelik toodang 2023 Tegelik toodang 2024 Elektritootmise algus2 Koguinvesteering Paigaldatud tootmisvõimsus

PÄIKESEPARK Carnikava Dzērves

ENEFIT GREEN IV KVARTALI JA 12 KUU 2024 AUDITEERIMATA VAHEARUANNE

1 Välditava aastase CO2 emissiooni arvutused on tehtud võrreldes põlevkivipõhise energitatootmise süsinikuintensiivsusega. Eesti Energia kontserni CO2 intensiivsuse määr sellise tootmisviisi juures oli 2024. aastal 0,87 tCO2ekv/MWh.
2 Tootmise algusena on märgitud aeg, mil vastav tuule- või päikesepark andis võrku esimese märkimisväärsema koguse elektritoodangut. Seda aega ei saa pidada pargi valmimisajaks, kuna lõplike võrguoperaatoripoolsete lubade saamiseks on vaja läbi viia seadistusi ja teste.

1 Välditava aastase CO2 emissiooni arvutused on tehtud võrreldes põlevkivipõhise energitatootmise süsinikuintensiivsusega. Eesti Energia kontserni CO2 intensiivsuse määr sellise tootmisviisi juures oli 2024. aastal 0,87 tCO2ekv/MWh.
38 2 Tootmise algusena on märgitud aeg, mil vastav tuule- või päikesepark andis võrku esimese märkimisväärsema koguse elektritoodangut. Seda aega ei saa pidada pargi valmimisajaks, kuna lõplike võrguoperaatoripoolsete lubade saamiseks on vaja läbi viia seadistusi ja teste.

Projekti staatus

Ehituses

AVAMERE TUULEENERGIA

Elektrienergia tootmine Balti riikides on ajalooliselt tuginenud nõukogudeaegsele tuumajaamale Leedus, põlevkivil põhinevale elektritootmisele Eestis, hüdroelektrijaamadele Lätis ning impordile. Leedu vananenud tehnoloogiaga tuumajaam suleti 2009. aasta lõpus ja Eesti põlevkivil põhinev elektritootmine ei ole tänaste turureeglite juures konkurentsivõimeline tulenevalt suurest CO2 heitest. Uusi tuumaelektrijaamasid tõenäoliselt ei rajata siinkandis enne 10-15 aastat, mis jätab ainsa impordist sõltumatu suuremahulise ja aastaringselt toimiva elektritootmise moodusena pildile tuuleenergia.

Maismaa tuule- ja päikeseparkide kõrval on parim viis katta olemasolev ja tulevikus kasvav energiavajadus elektriga, mis on suures mastaabis toodetud meretuulepargis. Tänu stabiilsemale tuulele saab merel toota rohkem energiat ja nii aitavad sealsed pargid täiendada maismaa tuule- ja päikeseparkide toodangut. Ainult poolsada meretuulepargi tuulikut suudaks hinnanguliselt anda poole Eesti praegusest tarbitavast elektrist.

Lisaks sellele on meretuulepargil laiem positiivne sotsiaal-majanduslik mõju. Suuremahuline taastuvelektri tootmine võimaldab meelitada ligi energiaintensiivseid ja väärtust lisavaid tööstusinvesteeringuid. Samuti saab nii anda panuse kohaliku kogukonna arengusse (piirnevate kohalike omavalitsuste toetus on 1–1,4 mln eurot aastas) ning luua keskmiselt 150 otsest ja 150 kaudset töökohta.

Meretuulepargid võivad kujuneda väga oluliseks järgmise aastakümne elektriturul, kuid nende väljakutse on projektide äärmiselt suur kapitalimahukus. Seetõttu eeldab nende rajamine toodetava elektrienergia hinnakindluse mehhanismide olemasolu, et piirata rahastajate riske.

Enefit Green on Eestis arendanud Liivi lahe meretuulepargi ja Loode-Eesti meretuulepargi projekte, kumbki võimsusega u 1 GW ja eeldatava aastatoodanguga u 4 TWh. Neist kahest projektist võib soodsama asukoha poolest pidada eelistatumaks Liivi lahe meretuuleparki eeldatava ehitusajaga aastatel 2028–2033.

Detsembris 2024 valmis Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruanne, mis esitati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile avalikuks väljapanekuks. Kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele tutvustati uuringute tulemusi kevadel ja sügisel korraldatud infopäevadel.

aasta veebruaris allkirjastasime koostöölepingu Sumitomo Corporationiga Liivi meretuulepargi arendamiseks. Sumitomo Corporation toob Liivi lahe meretuulepargi arendusprojekti ulatusliku rahvusvahelise kogemuse meretuuleparkide arendamisel ning strateegilise partnerluse, mis aitab kiirendada projekti elluviimist.

Liivi meretuuleparki on võimalik püstitada kuni 84 tuulikut koguvõimsusega 1000 MW, mille korral on pargi aastane elektritoodang kuni 4 TWh. Tegelik koguvõimsus sõltub eelkõige ülalmainitud vähempakkumise tingimustest.

Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruanne sai Kliimaministeeriumi kinnituse juba 2023. aasta lõpus. Arenduse järgmised sammud hõlmavad tehnilist projekteerimist hoonestusloa menetlusprotsessis ja mereala planeeringut. Projekteerimisel selgub täpsem tehnoloogia ja tuleb teha lisauuringud.

AKUSALVESTI JA VESINIKUTEHNOLOOGIA

Viimastel aastatel aset leidnud akusalvestite hinna langus koos kasvanud päevasiseste energiahindade ja -pakkumise volatiilsusega on parandanud neisse tehtavate investeeringute atraktiivsust. Salvestusvõimsused, sealhulgas akusalvestid aitavad sobitada turule mõnevõrra rohkem taastuvenergia allikaid, kuna teevad võimalikuks elektrienergia pakkumise lühiajalise nihutamine kõrge taastuvenergia toodanguga tundidelt madala toodanguga tundidele. Lisaks saavad salvestid osaleda sagedusreservi turul, pakkudes täiendavat paindlikkust ning toetades elektrisüsteemi stabiilsust ja töökindlust.

Arvestades salvestustehnoloogiate rolli tuleviku energiasüsteemis, jätkas Enefit Green 2024. aastal tööd akusalvestite ja vesinikutehnoloogiate analüüsimisel ja katsetamisel.

Aasta jooksul astusime samme akupõhise salvestuse pilootprojekti rajamiseks Purtse hübriidparki. Plaanis on paigaldada 4 MW võimsuse ja 9 MWh mahutavusega akusalvesti. Projekti investeerimisotsus tehti 2024. aasta novembri lõpus. Projekti rahastab osaliselt

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu "NextGenerationEU" toel. Akusalvesti käivitamine on kavandatud 2025. aasta lõppu.

Purtse pilootprojekti eduka rakendamise korral plaanib Enefit Green kasutada sarnast kontseptsiooni ka teistes arendusprojektides nii Eestis kui ka teistel koduturgudel, laiendades sellega oma taastuvenergialahenduste portfelli. Purtse pilootprojekti koguinvesteering on ligikaudu 3,9 miljonit eurot, millest 1 miljoni moodustab KIK-i toetus.

Lisaks oleme huvitatud rohevesiniku tootmisjaamade rajamisest oma koduturgudel. Juba 2023. aastal KIK-ilt toetuse saanud rohevesiniku terviklahenduse pilootprojekti osana on Enefit Greenil plaan 2026. aastal rajada Eestis vähemalt 0,5 MW suuruse elektrolüüseriga rohevesiniku tootmisüksus. Selle põhitarbijateks on kavandatud Alexela ja Eesti Energia grupi sõidukid. Vesiniku tervikahela (tootmine-tankimine-tarbimine) projekti kogumaksumus on 27,5 miljonit eurot, millest on KIK-i rahastus 24,7 miljonit eurot Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu "NextGenerationEU" toel.

aastal oli Enefit Green edukas ka Leedus Keskkonnaprojektide Juhtimise Agentuuri moderniseerimisfondist raha taotlemisel rohevesiniku toetusmeetmest: saime 16,9 miljonit eurot toetust nelja rohevesiniku projekti arendamiseks (elektrolüüserite koguvõimsus 22 MW).

Lisaks sai Enefit Green 2024. aastal Euroopa Liidu INTERREG programmi toetuse, et uurida CO2 kogumise (ingl carbon capture) tehnoloogiaid ning sellest toodete (nt tuleviku merekütuste) valmistamist vesinikusünteesi abil.

Meile on oluline toetada puhaste kütuste kasutamist ja uute, keskkonnasäästlike energiaallikate arendamist transpordisektoris, mis on energiatootmise järel suuruselt teine CO2 heiteid põhjustav valdkond. Rohevesiniku tootmine avab Enefit Greenile uusi ja laiemaid müügivõimalusi taastuvenergia valdkonnas.

Kestlikkuse aruanne

Kestlikkuse põhimõtted

Oleme Enefit Greenis pühendunud jätkusuutlikule tegutsemisele ja oma keskkonnajälje vähendamisele. Mõistame, et ka taastuvenergia tootmisel on mõju keskkonnale ning püüame koostöös partneritega tagada meie tegevuse jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutustundlikkuse.

Tegutseme läbipaistvalt ja anname korrapäraselt aru oma edusammudest jätkusuutlikumaks muutumise teekonnal. Oleme eestvedajad puhtal taastuvenergial põhinevale tulevikule üleminekul ja töötame ka selle nimel, et maailm tervikuna oleks järgmiste põlvkondade jaoks parem paik.

Enefit Greeni jätkusuutlikkuse põhimõtted on kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Valitud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumid integreerime järk-järgult meie ärieesmärkidesse.

Oleme usaldusväärsed ja läbipaistvad

Väärtustame oma inimesi ja kogukondi

Tegutseme tasakaalus keskkonnaga

VASTUTUSTUNDLIK JA KESTLIK KESKKONNAKASUTUS

Koos ühiskonnas kasvava keskkonnateadlikkusega süveneb ka Enefit Greenis üha enam arusaam kestliku äritegevuse olulisusest. Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgides on meie igapäevategevuses äritulemuste kõrval tähtsal kohal vastavus sotsiaalsetele ja keskkonnanõuetele ning -ootustele. Me tajume ühiskondlikku vastutust. Tahame aktiivselt panustada keskkonnaeesmärkide saavutamisse suuremal määral kui ainult seaduste täitmine.

Oleme täie veendumusega pühendunud taastuvenergia tootmisele ja arendamisele Eestis ja teistel koduturgudel. Just nii vähendame sõltuvust fossiilkütustest, liigume oma energiasüsteemi sõltumatuse ja kestlikkuse poole ning aitame kaasa kliimakriisi pidurdamisele.

Oma osa keskkonnahoidu annab Iru koostootmisjaam, mis toodab Eesti kodudes sorteerimisest üle jäänud segaolmejäätmetest toasooja ja elektrit. Kuigi segaolmejäätmete põletamist ei saa otseselt defineerida ringmajandusena, on see keskkonnahoiu vaatest eelistatum viis jäätmetega tegelemiseks kui suunata need ladestamisele. Suuresti tänu Iru koostootmisjaamale on Eestis lõpetatud segaolmejäätmete suuremahuline ladestamine prügilatesse.

Enefit Greeni eesmärk on säästlik keskkonnakasutus ja vastutuse võtmine looduskeskkonna säilimise eest.

Keskkonnaaruanne

KESKKONNAJUHTIMINE

Keskkonnajuhtimine on Enefit Greeni strateegiline tegevus, mille käigus hindame pidevalt oma tegevuse võimalikku keskkonnamõju, seame keskkonnaeesmärke ja otsime protsesside parendamise võimalusi.

Hästi toimiv keskkonnajuhtimine tähendab seda, et keskkonnahoiu põhimõtted on meie igapäevasesse töökorraldusse lõimitud nõnda, et nende arvestamine tegevuses on loomulik valik. Meie keskkonnajuhtimise valdkonna audititest saab lähemalt lugeda aruande ühingujuhtimise peatükist.

Keskkonnateadlike otsuste aluseks on iga Enefit Greeni töötaja isiklik panus. Seepärast on alates 2023. aastast meie töötajatel kohustuslik läbida keskkonnateemaline e-kursus, mis aitab mõista nii ettevõtte kui ka üksikisiku keskkonnamõju. Lisateadmisi ja oskusi pakume õpiampsuloengutel ning Enefit Academy keskkonnakoolitustel.

KLIIMAKINDLUSE ANALÜÜS

aastal alustasime Enefit Greeni kliimakindluse hindamist. Valmis aruande esimene versioon, milles kirjeldame ettevõtte võimekust ennetada ja leevendada kliimamuutustest tulenevaid füüsilisi riske meie kõigil koduturgudel. Kuigi kliimamuutustega kaasnevad ebastabiilsed olud võivad mõjutada ettevõtte varasid, tegevust ja tarneahelaid, on üldised kliimariskid Enefit Greeni tegevuspiirkonnas tunduvalt väiksemad kui teistes Euroopa piirkondades.

Kliimakindluse tagamiseks on Enefit Green seadnud endale kolm eesmärki:

1. kaitsta oma varasid ja taristut nii arendus- kui ka tegevusetapis;
1. säilitada äriprotsesside katkematu toimimine varade kogu eluea vältel;
1. tagada ettevõtte rahaline stabiilsus, hallates kliimamuutustest tulenevaid finantsriske.

Nende eesmärkide saavutamiseks tugineme laiale meetmete paketile. See hõlmab muu hulgas asukohauuringuid, projekteerimisstandardite rakendamist, varade "tervise" seiret, riskide ümberhindamist, kindlustuse kasutamist ja järjepidevat kogemuste vahetamist.

Lisaks oleme kavandanud teha süvendatud kliimariskide analüüsi aastal 2025.

Riskiprofiili regulaarne jälgimine ja uutest teadmistest lähtuv pidev riskihindamine aitavad hoida Enefit Greeni tegevuse kliimamuutuste kontekstis kestlikuna.

ELURIKKUSE HEAKS

Teadvustame endale, et taastuvenergiarajatistel võib olla elurikkusele ebasoodne mõju – näiteks põhjustada lindude ja nahkhiirte hukkumist –, kuid see on mitu korda väiksem kui fossiilkütuste kasutamisest tingitud mõju kliimale ja elupaikade kadumisele.

Teadusliku konsensuse alusel on kliimamuutuste mõju elurikkusele rängem kui taastuvenergia tootmisest tulenevad kohalikku laadi kaod. Võrdlemisi uue haruna on taastuvenergeetika sektor keskmisest keskkonnateadlikum ja selles rakendatakse aktiivselt meetmeid võimalike keskkonnakahjude vähendamiseks.

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) juhised "Mitigating Biodiversity Impacts Associated with Solar and Wind Energy Development" annavad meie arendusprojektide planeerijatele raamistiku, kuidas minimeerida taastuvenergialahenduste võimalikku kahjulikku mõju elurikkusele. Lähenemine tugineb nn leevendushierarhiale, mis koosneb neljast järjestikusest sammust: vältimine, vähendamine, taastamine ja kompenseerimine.

Enefit Greeni projektide puhul oleme seni pidanud rakendama ainult juhiste kahte esimest sammu. Siiski oleme vastutustundliku ettevõttena oma meeskonda koolitanud ja ette valmistanud tundma ära olukordi, kus on vaja suunitletult liikuda ka loodusväärtuste taastamise ja kompenseerimise teed.

Iga arendusprojekti lähtepunktiks on sobiva asukoha valik. Tuleb leida piirkondi, kus inimtegevus on loodust juba varem mõjutanud, näiteks endised kaevandusalad, väheväärtuslikud põllumaad ja asulate läheduses paiknevad alad.

Selline põhimõte aitab küll vähendada mõju elusloodusele, kuid ei pruugi minna kokku kogukonna ootustega piirkonna maakasutusele. Igal juhul korraldame pärast esialgset asukohavalikut põhjalikud uuringud, mis annavad üksikasjaliku ülevaate arendusala loodusväärtustest ja suunised järgmisteks etappideks.

Sopi-Tootsi: endise turbakaevandusala uus elu

aastal Põhja-Pärnumaal energiatootmist alustanud Sopi-Tootsi taastuvenergiaala on Baltikumi võimsaim, koondades ühte tuule- ja päikesepargi, mille prognoositav aastatoodang ulatub 750 GWh-ni. See moodustab peaaegu kümnendiku Eesti aastasest elektritarbimisest ja märgib suurt sammu kogu riigi taastuvenergia eesmärkide saavutamisel.

Sopi-Tootsi taastuvenergiaala eripära seisneb selles, et see on rajatud endisele turbakaevandusalale, mis on olnud pikka aega tugeva inimmõju all. Endiste tööstusalade kasutuselevõtt aitab vältida looduslikele aladele ehitamist ja on kooskõlas elurikkuse säilitamise eesmärkidega.

Arendus- ja ehitustegevuse käigus on arvestatud, et keskkond on niiske ning nii tootmisalade piires kui ka väljaspool neid peab olema erinevaid niiskusrežiime, kus liigniiskus aitab vältida turbasse ladestunud CO2 heidet. Nii on maakasutus teadlikult suunatud, et anda loodusele võimalus taastuda.

Sopi-Tootsi taastuvenergiaala planeerimisele eelnes põhjalik keskkonnamõjude hindamine ja tehti mitu eriuuringut. Muu hulgas on uuritud sealse piirkonna nahkhiiri ja linnustikku. Erilise tähelepanu on saanud ala kasutavad sookured ja läheduses pesitsevad must-toonekured, keda uuritakse veel praegugi. Kaks tuulepargi naabruses pesitsevat saatjatega varustatud musttoonekurge – Kergu ja Kerli – jõudsid 2024. aasta sügisel turvaliselt Aafrikasse talvituma.

Lindude ja nahkhiirte järelseiret jätkatakse Sopi-Tootsi piirkonnas vähemalt aastani 2030, et hinnata tuulepargi rajamise mõju. Nii saame võtta vajaduse korral kasutusele ka muid leevendavaid meetmeid, näiteks parandada elupaikade kvaliteeti või optimeerida tuulikute töörežiimi.

Sopi-Tootsi taastuvenergiaala valmimine on näide sellest, kuidas hoolikalt planeeritud taastuvenergeetika arendamine ja keskkonnakaitse saavad üksteist toetada.

Tolpanvaara: aitame uurida tuuleparkide mõju põhjapõtrade populatsioonile

Soome Tolpanvaara tuulepargis teeme tihedat koostööd kohaliku põhjapõdrakasvatajate ühinguga. Viiele põhjapõdrale on paigaldatud GPS-kaelus, et uurida, millist mõju avaldab rajatud tuulepark nende tavapärastele liikumisteedele ja käitumisharjumustele. Kogutud andmeid jagame Soome Loodusvarade Keskuse (Luonnonvarakeskus (Luke)) teadlastega, kes uurivad tuuleparkide laiemat mõju Soome metspõhjapõdra populatsioonile.

Akmenė ja Kelmė tuulepargid: paigaldame automaatsed linnutuvastussüsteemid

aastal otsustasime soetada kahele Leedu tuulepargile (Akmenė ja Kelmė II) automaatsed linnutuvastussüsteemid, et ennetada lindude kokkupõrkeid tuulikutega.

Saksa ettevõtte ProTecBird uuenduslik tehnoloogia ei tuvasta mitte ainult linnu lähenemist tuulikule, vaid määrab ka selle linnu liigi. Kui linnud satuvad tuulikule ohtlikult lähedale, peatab süsteem automaatselt tuuliku, võimaldades neil lennata ohutult läbi tuulepargiala.

Esimene süsteem paigaldatakse Akmenė tuuleparki märtsis 2025 ja selle tõhusust hindame hilisemate seirete käigus.

Saadav kogemus annab meile uusi väärtuslikke teadmisi, kuidas edaspidi tuuleparkide võimalikku negatiivset mõju lindudele veelgi vähendada.

Valmis Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruanne

Liivi lahe meretuulepark, mis kuulub Enefit Greeni erakordseimate pikaajaliste projektide hulka, läbis 2024. aasta lõpuks põhjaliku keskkonnamõjude hindamise. Ligikaudu 20 uuringu käigus hindas mõju üle 45 erialaeksperdi nii Eestist kui ka välismaalt.

Hindajad järeldasid, et eelistada tuleks tuuleparki, mis koosneb suurema ühikvõimsuse, kuid väiksema koguarvuga tuulikutest. Ühtlasi saime kinnitust, et asjakohaseid leevendusmeetmeid rakendades puuduvad rajataval meretuulepargil olulised negatiivsed keskkonnamõjud. Aruanne on edastatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

aastal ootab ees tulevase Liivi lahe meretuulepargi põhjalikum tutvustamine koos avalike aruteludega.

EUROOPA ROHELINE KONTOR

Enefit Greeni Tallinna peakontoril on Euroopa rohelise kontori tunnistus alates 2017. aastast. Meie Riia kontor liitus sama programmiga 2024. aastal.

Roheline kontor on lihtne keskkonnajuhtimise süsteem. Selles on määratud olulised juhtimisja keskkonnapõhimõtted, mida järgime. Rohelise kontori põhieesmärgid on:

1	pidevalt jälgida ja vähendada kontoritegevuse keskkonnamõju;

2	edendada tervislikku töökeskkonda;

3	vähendada tekkivate jäätmete kogust.

Kõige tähtsamaks uuenduseks oma igapäevatöös peame videokoosolekute süsteemi edendamist. Selle tulemusel oleme tunduvalt vähendanud kontoritöötajate autokasutust ja kütusekulu seoses töise suhtlusega.

Meie Tallinna büroohoones on aktiivse liikumise soodustamiseks kasutusel siseterviserada. Kontorist leiab toataimi, lõõgastusnurki, koostööd arendavaid tööruume ja keskkonnateadlikkust suurendavaid infomaterjale – kõik selleks, et edendada üldist tervise- ja keskkonnasõbralikkust ning tagada meie inimeste tööviljakus.

CO2 JALAJÄLG

Eesmärgiga vähendada kliimaeesmärkidest tulenevalt CO2-saastet või vähemalt energiatootmise CO2-intensiivsust, hakkas Enefit Green 2020. aastal hindama oma tegevuse CO2 jalajälge.

See näitaja väljendab kvantitatiivselt CO2-ekvivalentides mõõdetud kasvuhoonegaaside heite koguhulka, mis hõlmab ettevõtte kõikide tegevuste (transport, energia tarbimine ja jäätmekäitlus) käigus tekkivaid heiteid. Kasvuhoonegaaside heite jaotamine põhineb kasvuhoonegaase käsitleva protokolli (ingl Greenhouse Gas Protocol) standardil.

Standardis jaotatakse ettevõtte tegevusega kaasnevad kasvuhoonegaaside heited kolme valdkonda (skoopi):

Standardi nõuete alusel esitatakse biogeensete allikate otsene CO2 heide neist kolmest valdkonnast eraldi.

Alates 2021. aastast arvestame heidete valdkonda nr 3 ka need kasvuhoonegaaside heited, mis on tekkinud uutesse tuule- ja päikeseparkidesse paigaldatud tuulikute ja päikesepaneelide tootmise käigus.

CO2 jalajälje aruanne on 2022. aasta kohta tõendatud ISAE 3410 aruandega, mille on teinud AS PricewaterhouseCoopers ja 2023. aasta kohta Nomine Consult OÜ. Arvutusmetoodika tõttu on 2024. aasta andmed esialgsed, kolmanda osapoole poolt kontrollimata ja võivad täpsustuda järgmise aastaaruande avaldamise ajaks.

1	otsesed heited, mis tulenevad ettevõtte omatavatest või kontrollitud kasvuhoonegaaside heite allikatest;

2	sisseostetud energiast tulenevad kaudsed heited;

3	muud kaudsed heited, mis tekivad ettevõtte väärtusahelas üles või allapoole suunatud tegevuste tagajärjel.

CO2 jalajälg

Enefit Greeni CO2 jalajälje kujunemine allikate kaupa 2022–2024

tuh t CO2 ekvivalent	2022	2023	2024

Valdkond nr 1
Jäätmete põletamine	128,1	147,7	135,0
Maagaasi põletamine	1,1	2,4	3,8
Muud hinnatud väikese mõjuga heited	0,5	0,4	0,1
Valdkond 1 kokku	129,7	150,5	138,9

Valdkond nr 2
Ostetud elekter	23,3	24,3	6,2
Valdkond 2 kokku	23,3	23,3	6,2

Valdkond nr 3
Pelleti transport tarbijani	4,1	4,2	–
Pelletipõletamine, fossiilne osa1	7,8	8,0	–
Päikesepaneelide ja tuulikute tootmine	12,1	15,5	23,0
Jäätmete transport	1,8	1,8	1,7
Muud hinnatud väikese mõjuga heited	1,0	0,7	0,2
Valdkond nr 3 kokku	26,8	30,2	24,9

Valdkonnad 1–3 kokku	179,8	204,0	170,0

tuh t CO2 ekvivalent	2022	2023	2024

Biogeenne2
Biomassi põletamine	144,7	146,9	8,83
Jäätmete põletamine, biogeenne osa	121,4	141,1	130,0
Pelletipõletamine, biogeenne osa	259,1	260,9	–
Biogeenne kokku	525,2	548,9	138,8

Kokku	705,0	742,3	308,8

1 Biogeense materjali põletamisel tekkiv CH4 ja N2O teisendatuna CO2-ekvivalendiks loetakse vastava valdkonna osaks. Pelletitootmise ja -müügi äri lõpetas Enefit Green 2023. aasta lõpus.

2 Biogeenset päritolu CO2, mis tekib orgaaniliste materjalide, sh puidu põletamisel.

3 Enefit Green väljus lõplikult biomassipõhisest koostootmisärist 2024. aasta esimeses kvartalis.

Heitevaldkondade hindamine annab võimaluse eesmärgistada ettevõtte CO2 jalajälje vähendamist. 2023. aasta lõpus sõlmis Enefit Green lepingud biomassipõhiste koostootmisja pelletitootmisäride müügiks. Selle tulemusel vähenesid 2023. aastaga kõrvutades kõikide heitevaldkondade CO2 koguheited 2024. aastal ligikaudu 17% võrra ning biogeenset päritolu CO2 heited ligi 75% võrra.

Nende tehingute järel jääb olmejäätmeid kütusena kasutav Iru koostootmisjaam meie peamiseks välisõhku heiteid väljutavaks tootmisüksuseks. Selle heitega tegelemiseks koostame jaama pikaajalise arengukava, mis sisaldab meetmeid CO2 jalajälje vähendamiseks ühe toodetud

49

IRU KOOSTOOTMISJAAM

Iru koostootmisjaama jäätmepõletusseade, kus põletatakse peamiselt segaolmejäätmeid, emiteerib võrreldes teiste saasteainetega enim just fossiilset süsinikdioksiidi (CO2) ja lämmastikoksiide (NOₓ) (vt tabel "Õhuheited"). Põletatavate segaolmejäätmete kogus aastas (vt tabel "Tootmises kasutatud ressursid") on püsinud suhteliselt sama suurena ja nii ei ole ka fossiilse CO2 kogus aastatega palju kõikunud.

Välisõhku paisatavate saasteainete kontsentratsiooni kontrollime Iru koostootmisjaamas pidevseireseadmetega. 2022. aasta lõpus vahetasime välja jäätmepõletuse suitsugaaside kontsentratsiooni jälgivad pidevseireseadmed. Need rakendusid 2023. aasta alguses, läbides enne kohutuslikud kalibreerimised, et oleks tagatud väljastatavate andmete õigsus. 2024. aastal ei läbinud pidevseiresüsteem ühe seiratava parameetri – CO ehk vingugaasi – osas QAL2 (Quality Assurance Level 2) testi. Seireüsteemi nõuetele vastavaks viimiseks tuleb testi läbi viinud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse soovitusel suurendada pidevseiresüsteemi CO mõõtepiirkonda. Need tööd viiakse läbi 2025. a alguses.

energiaühiku kohta ning käsitleb muu hulgas jaama positiivse sotsiaal-majandusliku mõju hoidmist.

Parema ülevaate ettevõtte heidetest annab heidete intensiivsuse näitaja, mis väljendab heitkoguste suhet toodetud ühiku või teenuse mahu kohta. See võimaldab hinnata ettevõtte keskkonnamõju sõltumata ettevõtte suurusest ja tootmismahust ning võrrelda erinevaid ettevõtteid omavahel nii nagu seda on tehtud alloleval joonisel. Enefit Greeni puhul peame otstarbekaks vaadelda valdkonna nr 1 heidete CO2-intensiivsust toodetud elektri- ja soojusenergia kWh kohta.

Enefit Greeni soojus- ja elektrienergia tootmise CO2-intensiivsus (valdkond nr 1) 2022–2024

gCO2/kWh	2022	2023	2024
Energiatootmise CO2-intensiivsus	77	77	61

Tootmises kasutatud ressursid Iru koostootmisjaamas 2022–2024

KÜTUSELIIK	ÜHIK	2022	2023	2024
Segaolmejäätmed	tuh t	216	249	226
Maagaas	tuh m3	530	1 157	1 883

sest kasutusel on vähese lämmastikuheitega põletid, mis aitavad põlemisel vähendada lämmastikoksiidide teket. 2023. aastal uuendasime Iru maagaasil töötava reservaurukatla põleteid just mainitud tehnoloogiat kasutades.

Kuna maagaas liigitub fossiilkütuste hulka, siis oleme püüdnud hoida selle kasutamist elektri ja soojuse tootmiseks minimaalsel võimalikul tasemel. Maagaasi kasutame Iru jäätmepõletusploki käivitamisel ja veesoojenduskateldes soojuse tootmiseks. Elektrit me maagaasist ei tooda.

Veesoojenduskatlaid kasutatakse Iru koostootmisjaamas perioodil, kui jäätmepõletus ei tööta ja on vaja tagada soojuse andmine kaugküttevõrku. 2024. aastal toimusid üksikud jäätmepõletusploki avariiseisakud ja soojuse tootmiseks kasutati veesoojenduskatelt. Seetõttu on võrreldes 2023. aastaga suurem ka kasutatud maagaasi kogus.

ÕHUHEITED

Põlemisproduktidena tekkinud heitgaasid juhitakse Iru koostootmisjaamas atmosfääri 202 m kõrguse korstna kaudu, millel on kolm eraldi suitsukäiku. Peamiselt pärinevad saasteained jäätmepõletusest ning need ained on lämmastikdioksiid, süsinikoksiid, lenduvad orgaanilised ühendid, süsinikdioksiid, vääveldioksiid, tahked osakesed ja ammoniaak.

Jäätmete põletamise tagajärjel jõuab atmosfääri ka raskmetalle ning dioksiine ja furaane. Õhuheidete kogust mõjutavad põletatavate jäätmete kvaliteet, kütteväärtus ja kogus.

Iru koostootmisjaama tegevuse käigus on kinni peetud saasteainete aastastest lubatud heitkogustest. 2024. aasta alguses (18.02–09.03) ületati mitmel korral tolmu piirväärtust, mistõttu on aastane tolmukogus eelmisest aastast mõnevõrra suurem. Piirväärtuste ületamised olid tingitud kottfiltrite purunemisest. Rikke ilmnemisel kontrolliti kontrollsüsteemi seadmeid ja juhendati meeskonda uuesti, et nad oskaksid avastada kottfiltrite võimaliku purunemise järgseid ilminguid lühema aja jooksul.

Tuvastatud probleem kõrvaldati ja rohkem ei ole tolmu piirväärtuste ületamisega probleeme olnud. Vahejuhtumist teavitasime Keskkonnaametit kvartaalse pidevseire andmete analüüsi esitamisel.

VEERESSURSI KASUTUS JA HEITVEE TEKE

Alates 2024. aastast kasutab Enefit Greeni tootmisüksustest oma tegevuses veeressursse ainsana Iru koostootmisjaam.

Iru koostootmisjaam võtab Pirita jõest pinnavett tehnoloogiliseks otstarbeks, seadmete jahutamiseks ja vajaduse korral tuletõrjeveeks. Vee kättesaamiseks on Pirita jõele rajatud Nehatu pais.

Põhjavett kasutatakse Iru koostootmisjaamas üksnes olmeveeks. Põhjavesi saadakse vahetus läheduses olevast kahest puurkaevust.

Selleks, et tagada pinna- ja põhjaveevarude pikaajaline kaitse ning tootmise jaoks piisav veevarustus, on jahutusvesi Iru koostootmisjaamas korduvkasutuses: soojenenud vesi jahutatakse gradiiris ning võetakse seejärel uuesti kasutusse.

Meetmete rakendamisega oleme viinud täiendava veeressursi kasutuse miinimumini. 2023. aastal aset leidnud oluline pinnavee kasutuse tõus Iru koostootmisjaamas oli seotud asjaoluga, et jaam töötas pikemat aega kondensatsioonirežiimis, mis suurendas jahutatava vee kogust gradiiris. Kuna jahutusvesi on ringluses, halveneb mitmekordse kasutamise järel selle kvaliteet ja vajalik on toorvee juurde pumpamine.

Iru koostootmisjaama õhuheited 2022–2024

tonnides	2022	2023	2024
Lämmastikdioksiid (NOₓ)	173,00	196,35	177,85
Süsinikoksiid (CO)	6,24	11,49	10,86
Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC)	0,54	0,65	0,87
Süsinikdioksiid (CO2)	129 146	149 941	138 711
Vääveldioksiid (SO2)	24,30	20,22	16,22
Tahked osakesed summaarselt	0,07	0,11	0,71

Tingimused veevõtuks (vee kogus, veekogu paisutamine, põhjavee kiht, põhjavee taseme jälgimine jm) on toodud tootmisüksuse keskkonnakaitseloas, mis on kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

JÄÄTMETEKE, TAASKASUTAMINE JA RINGMAJANDUSE EDENDAMINE

Peame oluliseks vähendada jäätmeteket ning aidata kaasa ringmajanduse edendamisele ja taaskasutusele.

Jäätmete põletamine energia saamise eesmärgil on üks jäätmete taaskasutuse viis. Segaolmejäätmetest, mis ei leia uuesti kohta ringluses, toodame keskkonnasäästliku tehnoloogia toel Iru koostootmisjaamas elektrit ja soojust.

Enamus Enefit Greenis tekkivatest tavajäätmetest taaskasutatakse. Meie tootmistegevuse käigus tekib kogu jäätmetest u 86% ulatuses tavajäätmeid. Kõige suurema koguse neist moodustab tuhk, mis tekib segaolmejäätmete põletamisest.

Iru koostootmisjaam on võimeline tootma sooja ja elektrit kuni 260 tuhandest tonnist jäätmetest aastas. Kuna see jaam on ainus omataoline Eestis, kus tohib segaolmejäätmeid põletada, on selle tulemusena lõppenud segaolmejäätmete suuremahuline ladestamine prügilatesse.

Alates 1. jaanuarist 2024 pidid kõik Euroopa Liidu liikmesriigid korraldama oma territooriumil olmebiojäätmete eraldi kogumise. Eestis täideti see nõue õigel ajal peaaegu kogu riigis. See tähendab, et lähiaastatel järk-järgult väheneb biomassi sisaldus segaolmejäätmetes. Sellele viitavad ka perioodil 2023–2024 Iru koostootmisjaamas läbi viidud segaolmejäätmete koostise uuringu tulemused.

Nagu biojäätmeid kogutakse ka tekstiilijäätmeid olmejäätmetest eraldi (alates 1. jaanuarist 2025). Vaatamata sellele ei ole olmeprügi põletamisele praeguse seisuga veel tõsiseltvõetavat alternatiivi. Olmejäätmete liigiti kogumine on püsinud samal tasemel umbes 10 aastat ja praktika näitab, et selle suurendamine võtab aega. Eesti Keskkonnaagentuuri andmetel tekib segaolmejäätmeid Eestis üle 300 tuhande tonni aastas.

Segaolmejäätmete kasutamine soojuse ja elektri tootmiseks on palju väiksema keskkonnamõjuga kui nende ladestamine prügilasse, kus prügi lagunemisel eralduvad gaasid ja tekib reovesi, mis nõuab ressursimahukat töötlemist.

Iru koostootmisjaama veekasutus 2022–2024

tuh m3/a	2022	2023	2024
Põhjavesi	3,0	2,7	2,8
Pinnavesi	182,1	284,4	198,1
KOKKU	185,1	287,1	200,9

Olmereovesi ja tehnoloogilises kasutuses tekkinud heitvesi (soolaärastamisel ja koaguleerimisel üle jääv vesi) juhitakse ühiskanalisatsiooni. Kasutatud jahutusvesi suunatakse settebasseinidesse.

Iru koostootmisjaamal on kolm tehnoloogilise heitvee settebasseini. Kaks neist on veekindla põhja ja seintega, üks loodusliku põhjaga. Basseinide vahetusse lähedusse on rajatud kontrollkaevud.

Settebasseinidesse ja sealt edasi ülevooluga ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitakse kasutatud jahutusvesi ning koos sellega territooriumilt kokku kogutud sademevesi. Sademevesi kogutakse territooriumi kõvakattega pindadelt. See liigub läbi õli- ja liivapüüduri basseinidesse, kus saab kokku jahutusveeks kasutatud veega. Enamasti on jahutusvesi siiski ringluses, ainult üksikutel kordadel aastas juhitakse seda settebasseinidesse.

Iru tootmisüksus järgib keskkonnakaitseloas toodud nõudeid, peab võetava ja keskkonda juhitava vee koguste üle arvestust ning täidab keskkonnakaitselubadega seatud seirenõudeid. Samuti maksame kasutatud vee eest riiklikke ressursitasusid ja heitvees sisalduvate ainete eest saastetasu. Kord aastas esitame riigile veeressursi kasutamise aastaaruande.

Põletamise tulemusel jääb põletamisele suunatud jäätmetest alles ligikaudu 30% (koldetuhk, tuhast väljavõetud metallid, ohtlik lendtuhk ning gaasipuhastusjääk). Põletamisel tekkiv tuhk jaguneb tavajäätmeks (koldetuhaks) ning ohtlikuks lendtuhaks ja gaasipuhastusjäägiks.

Kõik jäätmete põletamise käigus tekkinud tavajäätmed suunatakse taaskasutusse. Koldetuhk antakse üle Tallinna prügilale, kus see vanandatakse ja kasutatakse seejärel prügila sulgemisel mineraalse materjali asendajana. Lisaks tuhale tekib koostootmisjaamas suuremas koguses koldetuhast eraldatud metalli, mis suunatakse ringlusesse nagu ka tootmisüksustes remonditööde käigus tekkivad metallijäätmed.

Tekkivate ohtlike jäätmete allikas on peamiselt Iru koostootmisjaam. Põletamise tulemusel tekib keskkonnale ohtlike omadustega lendtuhka ja põlemisel tekkivate heitgaaside puhastamisel eralduvat gaasipuhastusjääki. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitlemise õigusega ettevõtetele.

Keskkonnalubadega reguleeritakse muu hulgas jäätmete kasutamise tingimusi. Enefit Greenis kasutab jäätmeid oma tootmistegevuses üksnes Iru koostootmisjaam. Arvestades kasutatavat tehnoloogiat on keskkonnaloaga määratud kindlaks jäätmepõletuse nõuded nii jäätmete koguse osas kui ka seiretingimused.

Tootmisüksused koguvad aasta jooksul kokku info tekkinud jäätmete kohta, analüüsivad seda ning esitavad riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele jäätmearuande jäätmete tekke, käitlemise ja üleandmise kohta.

Tuule- ja päikeseparkide rajamisel ja hooldamisel arvestab Enefit Green kõiki loodusvarade ja tekkivate jäätmete käitlemise nõudeid.

Hangete koostamisel ja tööde tegemisel arvestame õigusaktide nõudeid nii loodusvarade tarbimisele ja jäätmetekke vähendamisele kui ka tekkivate jäätmete ringlusse suunamisele. Näiteks suuname tekkinud ehitusjäätmed ja pakendid võimalikult suures osas ringlusesse. Mida praegu ei ole võimalik ringlusesse suunata, seda kasutame energiatootmisel või inertsete materjalide puhul täiteainena. Jäätmehooldust reguleerib ühtlasi eraldi välja töötatud jäätmehoolduskord.

Iru koostootmisjaama jäätmeteke 2022–2024

tuh t/a	2022	2023	2024

Tavajäätmed
Jäätmepõletuse koldetuhk	57,6	63,4	55,6
Metallid	3,6	3,5	2,2
Tavajäätmed kokku	61,3	66,9	57,8

Ohtlikud jäätmed
Lendtuhk	3,0	3,5	2,9
Gaasipuhastusjääk	7,5	7,6	7,5
Ohtlikud jäätmed kokku	10,5	11,1	10,4

JÄÄTMED KOKKU	71,8	78,0	68,2

aasta lõpu seisuga vastab enamik meie tootmiskäitisi Euroopa Liidu taksonoomia jätkusuutlikkuse kriteeriumitele aidates kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele.
aasta lõpus ja 2024. aasta alguses väljusime biomassipõhisest koostootmise- ning pelletitootmise äridest, mille tegevus müügi hetkel vastas EL taksonoomia jätkusuutlikkuse kriteeriumitele.
aastal oli EL taksonoomiale vastavate jätkusuutlike tegevuste osakaal Enefit Greeni konsolideeritud müügituludes 82,2%, ärikuludes 86,7% ja investeeringutes 99,7%.

Enefit Greeni tegevuse vastavus Euroopa Liidu taksonoomia jätkusuutlikkuse kriteeriumitele

Enefit Green jätkusuutlike majandustegevuste näitajad

(EL taksonoomia tähenduses)

mln €	2022	2023	2024
Müügitulu	175,5	170,1	152,5
Ärikulud	112,4	147,3	125,9
Investeeringud	190,7	354,4	387,4

EL taksonoomia tähenduses jätkusuutlike majandustegevuste osakaal Enefit Greeni müügituludes, ärikuludes ja investeeringutes, %

Enefit Greeni eesmärk on olla parim tööandja, pakkuda arenguvõimalusi ja panustada kohalike kogukondade heaolusse. Roheenergia tootmine ja arendamine tugineb pühendunud tiimile ja tugevatele suhetele kohalike kogukondadega. Seepärast on nii praegused kui ka tulevased töötajad ning kogukonnad ettevõtte arengu lahutamatud osad.

Väärtuspõhine organisatsioonikultuur ja tugevad kogukonnasuhted

Organisatsioonikultuur ja kogukonnasuhted KESTLIKKUSE ARUANNE

TÖÖTAJATE PÜHENDUMUS ON EESTI KESKMISEST SUUREM

Enefit Greeni rahvusvahelises meeskonnas töötas 2024. aastal 132 inimest, mis on 22 võrra vähem kui eelmisel aastal. Eri tasanditel kandis juhirolli 18 inimest. Töötajate arvu kahanemise põhjustas eeskätt Paide ja Valka biomassivarade müük 2024. aasta märtsis.

Igal aastal korraldab Kantar Emor põhjaliku töötajate uuringu, arvutades üldise rahuolu, soovitusvalmiduse, taasliitumise soovi, motivatsiooni ja ettevõtte edukuse põhjal välja töötajate pühendumuse koondindeksi. Enefit Greeni 2024. aasta töötajate pühendumuse indeksi väärtus on 78 punkti (2023. a 89 p) ja juhtimiskvaliteedi indeksi väärtus 84 punkti (2023. a 94 p).

Kuigi töötajate pühendumus on vähenenud, püsib see siiski kõrgemal nii Eesti palgatöötajate kui ka energeetikasektori keskmisest (68 p).

Pühendumusuuringu vastamisaktiivsus oli 85%, mis näitab, et meie töötajad on avatud arvamust avaldama ja kaasa rääkima. Lisaks uuringutele jälgime töötajate rahulolu regulaarsete vestluste käigus, mille viivad läbi otsesed juhid.

Viisime 2024. aastal ellu 17 värbamisprojekti, mille tulemusena liitus Enefit Greeniga 16 oma ala eksperti. Peale selle kasutas kuus sisekandidaati võimalust liikuda ettevõtte sees ja võtta vastu uued ülesanded.

Pühendumusuuringu tulemused näitavad, et ligi 70% meie töötajatest soovitab Enefit Greeni tugeva tööandjana ja 76% liituks ettevõttega uuesti, kui nad peaksid selle otsuse taas tegema.

Töötajate tööstaaž on püsinud eelmiste aastatega võrreldaval tasemel. Pühendumusuuringu tulemuste alusel on kõige pühendunumad need töötajad, kelle tööstaaž on kuus kuni kümme aastat.

aastal valiti Enefit Green Eesti ihaldusväärseimate tööandjate seas kõrgele kolmandale kohale, mis kinnitab ettevõtte head positsiooni tööturul.

Enefit Greeni töötajaskonda iseloomustavad näitajad 2022–2024

	2022	2023	2024

Töötajaid aasta lõpus	183	154	132
Eestis	106	111	101
Lätis	54	18	5
Leedus	15	15	15
Poolas	8	10	10
Soomes	-	-	1

Töötajate sooline jaotus
Naisi	29	30	31
Mehi	154	124	101


Keskmine staaž aastates	10	9	10
Keskmine vanus aastates	45	43	41
Vabatahtlik tööjõu voolavus %	6,3	5,3	8,8
Kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr (LTIFR1) %	0	0	0
Tööjõukulud mln €	9,1	10,8	9,1
Pühendumusindeks p	91	89	78
Juhtimiskvaliteedi indeks p	95	84	84
Praktikante aasta jooksul	12 (tööle asus 3)	6 (tööle asus 1)	15 (tööle asus 4)

1 LTIFR – kaotatud tööajaga tööõnnetuste sagedus ühe miljoni töötunni kohta (ingl lost time injury frequency rate per million working hours).

ENEFIT GREENI UUENDATUD VÄÄRTUSED

aastal uuendasime Enefit Greeni organisatsiooni väärtusi, milleks on hoolivus, vastutus ja kliendile väärtuse loomine. Uuendatud väärtusi kinnitati meeskondlikes töötubades ja koolitades väärtuste saadikuid, kes toetavad töötajaid ettevõtte väärtuste mõtestamisel.

Uute väärtustega on lihtne samastuda ning need aitavad meil ettevõttena püsida konkurentsis, teha koostööd, annavad julguse võtta vastutust ning anda ja vastu võtta tagasisidet, samuti hoida töö- ja eraelu tasakaalu.

TALENDIJUHTIMINE JA TÖÖELU TASAKAAL

Pidev õppimine ja areng hoiavad meie töötajad motiveerituna ja kaasatuna. Viime ellu süsteemseid arendustegevusi, et saavutada äritulemusi ja arendada organisatsioonikultuuri.

aastal korraldasime oma töötajatele üle 90 koolituspäeva, millest suure osa moodustas tehniliste ja erialaste kompetentside arendamine ja hoidmine.

Enefit Academy koolitusprogrammis pakkusime töötajatele õpiampse, milles käsitleti strateegia, väärtuste ja tööprotsesside teemasid. Lisaks harjumuspärastele klassikoolitustele pakkusime töötajatele võimalust osaleda kogemusklubides, kovisioonigruppides ja keelekohvikutes.

Koostöös Tartu Ülikooliga algatatud ühisprojekt andis ühele Enefit Greeni juhile võimaluse võtta osa spetsiaalsest mikrokraadiprogrammist.

Iga kuu viimane reede on ettevõttes traditsiooniliselt arengupäev, kus töötajad saavad valida endale sobivad arenguvõimalused. Tööandja toetab neid koolituste, sisemiste arengutundide ja e-õppematerjalidega.

Tootmisvarade ööpäevaringse juhtimiskeskuse käivitamisega seoses omandasid üheksa töötajat taastuvenergiajaamade töö jälgimiseks ja riketele reageerimiseks vajalikud oskused.

Organisatsioonikultuur ja kogukonnasuhted KESTLIKKUSE ARUANNE

Töökorralduse sujuvuse ja läbimõelduse parandamiseks algatasime Iru koostootmisjaamas töögraafikute digitaliseerimise projekti. Selle eesmärk on tagada töötajate parem tööja puhkeaja tasakaal.

JÄRELKASVU ARENDAMINE

Organisatsioonile järelkasvu arendamine on teadlik ja strateegiline investeering, mis tagab pikaajalise edu ja stabiilsuse. See ei tähenda pelgalt praeguste oskuste edasiandmist, vaid tugeva ja motiveeritud tulevikumeeskonna loomist.

Enefit Greenis käis 2024. aastal praktikal 15 õppurit, mis on üle kahe korra rohkem kui aasta varem. Märkimisväärne on, et üks neist tuli kogemusi omandama juba teist korda ja üks noor liitus meretuule arendusmeeskonnaga Hollandist.

Igal aastal otsustavad mõned meie praktikandid jääda ettevõttesse, et alustada siin oma tööalast karjääri. 2024. aastal asus õpingute kõrvalt Enefit Greeni tööle neli endist praktikanti.

Järelkasvule pühendumine on üks meile oluline teema. Oleme loonud võimalused toetada hariduse omandamist meile strateegiliselt olulistes valdkondades. 2024. aastal sai stipendiumi vääriliseks ka üks Enefit Greenis töötav üliõpilane, kelle õpinguid toetasime stipendiumiga kogusummas 2000 eurot.

Aasta jooksul toimus ettevõttes 57 ekskursiooni, kus osales üle 1000 õppuri kutsekoolidest, ülikoolidest ja üldhariduskoolidest. Neil oli võimalus külastada Iru koostootmisjaama, Paldiski tuule- ja päikeseparki, Purtse hübriidparki ning Keila-Joa hüdroelektrijaama.

Kuressaare Ametikoolile andsime üle kaks tuulikulaba. Neid hakatakse kasutama 2025. aasta sügisel algavas elektrituuliku labade hooldajate eriala õppes, kus need on praktikumides olulised õppevahendid.

Praktiline lähenemine õppele toetab noorte väljaõpet ja aitab tagada, et Eestis jätkuks kvalifitseeritud tööjõudu. Noorte koolitamine tugevdab kohalikku kogukonda, hoiab noored kodukohas ja toetab kohalikku arengut.

Teist aastat järjest osalesime elektriala suursündmuse Positron korraldamises. Samuti andsime oma panuse Junior Achievement Eesti koostatava gümnaasiumi majandusõpiku loomisse ja väljaandmisse.

OHUTUSKULTUUR

Enefit Greeni eesmärk on töötada ilma tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta ning seepärast on ohutu töökeskkonna loomine ja tagamine meie pideva tähelepanu keskpunktis. Ettevõtte üks põhiväärtus on "Vastutan ohutuse eest" ning seda nii iseenda kui ka teiste turvalisust ja heaolu silmas pidades.

Me hindame töökohtadega seotud riske ja koolitame töötajaid, et nad oskaksid kasutada ohuolukorras õigeid töövõtteid. Meie eesmärk on, et ei toimuks mitte ühtegi tööõnnetust.

Tööohutuskultuuri edendamisele ja tööohutuse tagamisele läheneme süsteemselt, korraldades regulaarseid koolitusi. Ettevõtte ohutuskultuur põhineb juhtide eestvedamisel ning töötaja isiklikul vastutusel ja koostööl.

Töökeskkonna tulemuste mõõtmiseks rakendame kõikidel juhtimistasanditel kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määra (ingl lost time injury frequency rate per million working hours, LTIFR). See on tootmisüksuste töökeskkonna ohutuse indeks, mis peegeldab kaotatud tööajaga tööõnnetuste sagedust ühe miljoni töötunni kohta.

aastal ei toimunud Enefit Greeni töötajatega ühtegi tööõnnetust, nagu ka mitte eelmisel kahel aastal.

Enefit Greenis soodustame oma töötajatega dialoogi tervishoiu, järelevalve, ohutuse ja puhtama töökeskkonna edendamiseks. Selleks kasutame erinevaid kanaleid, mille kaudu saavad töötajad anda teada ohuolukordadest ja äärepealsetest (ingl near miss), st peaaegu juhtunud õnnetustest. Registreerime kogutud andmed ja analüüsime neid, et selgitada välja võimalike ohtude algpõhjused.

Töötervishoiu ja -ohutuse peamised protsessid on kokku lepitud organisatsiooniüleselt ning iga ettevõte vastutab nende rakendamise eest.

Tegevused tööohutuse tagamiseks ja töötajate tervise hoidmiseks:

ENEFIT GREEN IV KVARTALI JA 12 KUU 2024 AUDITEERIMATA VAHEARUANNE IV KVARTALI JA 12 KUU 2024 AUDITEERIMATA VAHEARUANNE

töötervishoiu ja -ohutuse eest vastutavate isikute määramine;
töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna koordineerimine Enefit Greeni tasandil;
töökohtadega seotud ohutus- ja terviseriskide hindamine;
riskihindamisest tulenevate ennetavate meetmete kindlaks määramine ja rakendamine;
tööde ohutusjuhendite koostamine;
vajalike isikukaitsevahendite hankimine ja töötajate nendega varustamine;
ohutute töökohtade tagamine;
perioodiliste tervisekontrollide tegemine;
töötajate perioodiline kohustuslik koolitamine vastavalt nende töö ohutusja kvalifikatsiooninõuetele, töötajate koolituste monitoorimise andmebaas;
perioodiliste kontrollide (ohutuspäevade) ja siseauditite tegemine töökohtadel nii töötajate kui ka alltöövõtjate kohta;
ohuolukordadest, intsidentidest ja õnnetustest teavitamine ning nende registreerimine;
rikkumiste ja õnnetuste analüüsi tegemine ning parandusmeetmete kindlaksmääramine ja rakendamine.

Korraldame regulaarseid tööohutuskoolitusi ja jagame infot nii töötajatele kui ka partneritele.

aastal jätkasime koostööd pääste- ja korrakaitseasutustega, et harjutada reageerimist võimalikele erakorralistele sündmustele. Koos Päästeametiga korraldasime kokku 12 õppust Iru koostootmisjaamas ning tuule- ja päikeseparkides. Hea koostöö Päästeameti, kiirabi ja politseiga ning valmisoleku testimine annab kindlustunde tulevikuks.

TERVES TÖÖTAJAS TERVE VAIM

Edendame oma töötajate tervist erisuguste võimalustega, et tervena elatud aastaid oleks rohkem.

Enefit Greeni pakutava täiendava tervisekindlustuse kasuks otsustas 2024. aastal peaaegu 80% töötajatest. See võimaldas neil kasutada tasulisi raviteenuseid (nt hambaravi, psühholoogiline nõustamine, terviseuuringud, eriarstivisiit) soodustingimustel. Lisaks pakume töötajatele võimalust vaktsineerida end gripi ja puukentsefaliidi vastu.

Meie töötajad teevad aktiivselt tervisesporti. Aasta vältel võeti mõõtu paljudel spordialadel, osaleti liikumisõhtutel ja ühistreeningutel kontorites.

Iga-aastane tervisefoorum keskendus 2024. aastal vaimse tervise hoidmisele. Eksperdid jagasid meie töötajatele väärt nõuandeid stressiga toimetuleku kohta ja rääkisid sellest, kuidas mõjutab tööelu lähisuhteid.

TUGEVAD KOGUKONNASUHTED

Enefit Green mõistab, et taastuvenergia tootmise ja arendamisega kaasneb suur vastutus. Seepärast pöörame tähelepanu nende piirkondade arengule, kus juba praegu tegutseme või kus soovime arendada taastuvenergia tootmist tulevikus.

Esindusorganisatsioonide liikmesuse kaudu edendame energeetikasektori üldist arengut.

Arendusprojektide elluviimiseks loome kohalikes kogukondades oluliste teemade lahendamiseks ühised töörühmad eesmärgiga arutada regulaarselt teemasid ja küsimusi, mis kerkivad esile planeerimisprotsessi käigus. Samuti korraldame avatud uste päevi, kus inimestel on võimalus tutvuda lähemalt tuule- ja päikeseparkide kui taastuvelektrijaamade igapäevatööga. See aitab suurendada kogukonna teadlikkust taastuvenergia rollist kogu ühiskonnas ja selle mõistmist.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
Läti Tuuleenergia Assotsiatsioon
Leedu Tuuleenergia Assotsiatsioon
Leedu Päikeseenergia Assotsiatsioon
Poola Päikeseenergia Assotsiatsioon
Paldiski Ettevõtjate Liit
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit

Enefit Green on järgmiste organisatsioonide liige:

Enefit Greeni arenduspõhimõtted

aasta sügisel korraldasime Põhja-Pärnumaa elanikele ekskursiooni ehituse lõppjärgus olevasse Sopi-Tootsi tuuleparki. Üritusest võttis osa üle 300 tuuleenergia huvilise. Ühiselt sõideti bussidega tuulepargi alale, kus kõigil oli võimalik oma silmaga lähedalt näha ja uurida tuulikuid. Enefit Greeni spetsialistid vastasid hulgale küsimustele, mis puudutasid peamiselt tuulepargi kasu kohalikele elanikele, mõju elektrihindadele ja kogu pargi elukaart.

Oleme järjepidevalt toetanud nende piirkondade arengut, mis jäävad ettevõtte Eestis ja Leedus rajatud tuuleparkide vahetusse lähedusse. Jätkasime panustamist tuuleparkide naabruskondade heaolusse koos kohalike omavalitsustega loodud mittetulundusühingute kaudu ka 2024. aastal.

Toetussummade suurus kujuneb sõlmitud lepingute alusel ning sõltub tuuleparkide toodangu mahust. 2024. aastal suunas Enefit Green Eestis tuulikutoetuse mittetulundusühingute kaudu kohalike projektide rahastamisse tuulikutoetust kokku 130 tuhande euro ulatusest. Leedus toetasime kogukondi 126 tuhande euroga.

Loome ühiseid töörühmi eesmärgiga

Lisaks maksis Enefit Green 2024. aastal Eestis seaduses ettenähtud tuulikute keskkonnatasu, mis toob uute tuulikute läheduses elavatele inimestele ja kogukondadele lisatulu. Lüganuse vallale maksime Purtse tuulepargi eest 40 tuhat eurot ja Põhja-Pärnumaa vallale Sopi-Tootsi tuulepargi eest 51 tuhat eurot.

Osalesime ,,Teistmoodi Paldiski" konverentsi korraldamises. Üritus toimus juba seitsmendat korda, kandes seekord pealkirja "Kestliku elukeskkonna arengumootorid". Konverentsil keskenduti väikelinnade ja kogukondade elukeskkonna arendamisele, sealhulgas tööstuse, investeeringute ja initsiatiivi rollile kvaliteetse ja kestliku elu tagamisel väikelinnades. Samuti jätkasime koostööd Eesti Ringmajandusettevõtete Liiduga prügisorteerimisjaamade projekti raames. Selle eesmärk on kasvatada noorte teadlikkust prügi sortimisest ja sorditud prügi võimalikust väärtusest.

Toetussummad 2022–2024

2022	2023	2024


142	113	130
138	118	126


–	7	40
–	22	51

Märkus 2023. a juulis jõustus Eestis tuulikute keskkonnatasu, mis toob uute tuulikute läheduses elavatele inimestele ja kogukondadele lisatulu. Tasu suurus sõltub toodetud elektrienergia mahust ja eelmise kvartali elektri börsihinnast.

ENEFIT GREEN IV KVARTALI JA 12 KUU 2024 AUDITEERIMATA VAHEARUANNE

Oleme oma tegevuses usaldusväärsed ja läbipaistvad

Hea ühingujuhtimine on Enefit Greeni jaoks sidusrühmadega usalduse loomise alus. Oleme Nasdaq Tallinna börsil noteeritud ettevõttena pühendunud parimate juhtimistavade rakendamisele. Järgime alati kõigis oma tegevustes õigusakte ja eeldame seda ka kõigilt oma äripartneritelt.

Ühingujuhtimise aruanne

Ühingujuhtimise aruanne KESTLIKKUSE ARUANNE

Enefit Green esitleb ja selgitab oma majandustulemusi neli korda aastas ning avaldab oma kodulehel kvartaalsed vahe- ja aastaaruanded, samuti sellega seotud esitlusmaterjalid. Läbipaistvuse suurendamiseks avaldame ja kommenteerime oma peamisi tootmistulemusi kord kuus.

Oleme kõigil koduturgudel sertifitseeritud kolme ISO standardi alusel: "ISO 9001 Kvaliteedijuhtimine", "ISO 14001 Keskkonnajuhtimine" ning "ISO 45001 Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine". Lisaks on Iru koostootmisjaamal Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi EMAS registreering.

aastal Bureau Veritase tehtud järelevalveauditis kinnitati kogu ettevõtte integreeritud juhtimissüsteemi vastavust ülalnimetatud kolme ISO standardi nõudmistele.

Lisaks kinnitas Metrosert oma järelevalveauditiga Iru koostootmisjaamal keskkonnajuhtimissüsteemi vastavust EMAS-i nõudmistele.

EETIKAKOODEKS

Alates 1. augustist 2024 kehtib Enefit Greeni eetikakoodeks. Enne seda rakendas Enefit Green Eesti Energia kontserni eetikakoodeksit. Mõlemas dokumendis on muuhulgas sätestatud, et ettevõtte organisatsioonikultuur on vaba diskrimineerimisest, ahistamisest, alandamisest ja muust ebaviisakast käitumisest. Kõiki töötajaid kohtleme õiglaselt ja võrdselt sõltumata nende rahvusest, vanusest, rassist, soost, keelest, päritolust, nahavärvist, usutunnistusest, puudest, seksuaalsest sättumusest ning poliitilistest ja muudest veendumustest. Kõik töötajad läbisid 2024. aastal ettevõtte eetikakoodeksi e-koolituse.

Et tagada Enefit Greeni eetikanõuete kehtivus ka meie väärtus- ja tarneahela neis osades, mis puudutab lepingupartnereid, oleme kehtestanud partneritele eetikakoodeksi. Selles on muu hulgas kirjas miinimumnõuded pettuste ja korruptsiooni vältimiseks ning töötajate õiguste ja inimõiguste järgimiseks. Ettevõtte ehitusobjektidele oleme paigaldanud infotahvlid, mis tutvustavad partneritele kehtestatud eetikanõudeid.

JUHTIMISPÕHIMÕTTED

Enefit Greeni nõukogu ja juhatuse eesmärk on arendada ning juhtida ettevõtet nii, et see oleks strateegilise selguse, heade juhtimistavade, tõhususe, majandustulemuste ja koostöö poolest teistele ettevõtetele eeskujuks.

Nasdaq Tallinna börsil avalikult noteeritud äriühinguna rakendab Enefit Green parimaid juhtimistavasid. Lisaks äriseadustikule juhindume Finantsinspektsiooni kinnitatud heast ühingujuhtimise tavast ja börsiettevõtetele kehtestatud reeglitest.

Enefit Greeni juhtimispõhimõtted lähtuvad ettevõtte strateegiast, väärtustest ja aktsionäride ootustest.

100% riigile kuuluv ettevõte Eesti Energia omab 77,2% Enefit Greeni aktsiatest. Seega kohaldub Enefit Greenile ka osa riigivaraseaduses sätestatud äriühingu juhtimise nõuetest.

Ettevõtte strateegilised eesmärgid sõnastame viieks aastaks ja vaatame need igal aastal üle. Strateegilistele eesmärkidele oleme seadnud võtmemõõdikud (ingl key performance indicator, KPI), mille järgi saame jooksvalt hinnata, kas oleme eesmärkide täitmisel õigel teel. Võtmemõõdikud olid aastal 2024 EBITDA, investeeritud kapitali tootlus, tuuleparkide ja Iru koostootmisjaama töökindlus, arendusprojektide tootmisvõimsus, kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr ning juhtimiskvaliteedi indeks.

Eesmärkide saavutamiseks kaasavad ja motiveerivad juhid oma meeskonnaliikmeid, lähtudes ettevõtte väärtustest ning ühtsetest juhtimispõhimõtetest. Hoiame oma töötajaid kursis organisatsiooni eesmärkide ja nende täitmisega. Hoolitseme ohutu töökeskkonna ja kõrge töökultuuri eest, maksame töötajatele konkurentsivõimelist tasu ning märkame ja tunnustame neid.

Aktsionäride ees kannavad ootuste ja eesmärkide täitmise eest vastutust ettevõtte juhatus ja nõukogu. Ettevõte eesmärk on olla läbipaistev nii oma majandustegevuses, info avalikustamises kui ka suhetes aktsionäride, klientide, partnerite ja huvirühmadega.

Enefit Greenis kehtib igasuguse ebaeetilise ja petturliku käitumise suhtes nulltolerants ning see puudutab nii töötajaid kui ka partnerorganisatsioone. Kõiki väidetavaid korruptiivse käitumise süüdistusi hindame ja uurime ilma erandeid tegemata. Väidetava rikkumise või ebaeetilise käitumise kahtluse või tuvastamise korral teatame sellest asjaomastele asutustele. Oleme oma kodulehel avalikustanud vihjeliini kontaktandmed, mille kaudu saab igaüks anonüümselt või nimeliselt teavitada võimalikest rikkumistest.

HUVIDE KONFLIKTI VÄLTIMINE

Enefit Greeni väärtuste ja eetikastandardite põhjal, muu hulgas korruptsiooniennetuse eesmärgil, on ettevõttes kehtestatud huvide konflikti vältimise kord.

Huvide konflikti vältimise korra alusel on oma ärihuvide deklareerimise kohustus nii kontserni ettevõtjate juhtorganitesse kuuluvatel isikutel kui ka neil töötajatel, kellel on oma tööülesannetest, volitustest ja/või vastutusest tulenevalt objektiivselt võimalik sattuda huvide konflikti. Kord aastas saadetakse kõigile asjassepuutuvatele isikutele meeldetuletus vaadata oma ärihuvid üle ja uuendada nende kohta esitatud infot.

Juhatuse ja/või nõukogu liikmete või nendega seotud isikutega tehtud tehingud on avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes. Kõik tehingud tulenevad tavapärasest äritegevusest ja põhinevad õiglastel tingimustel, mis on võrdsed mitteseotud isikute omadega.

Huvide konflikti riski tekkimisel on riskile avatud isik kohustatud teavitama sellest ettevõtja juhtkonda ning taandama ennast vastava teemaga seotud arutelult ja otsustamisest.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR JA JUHTIMISORGANID

Peame tähtsaks, et kontserni struktuur on selge ja loogiline. Lähtume organisatsiooni eesmärkidest ja vajadustest ning võtame arvesse ärikeskkonna arengut.

Enefit Greeni juhtimisorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Nõukogu nõuandev organ on auditikomitee.

Enefit Greeni juhtimisorganid

Põhikirja muutmisel lähtub üldkoosolek äriseadustikus sätestatud nõuetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul esindatud häältest.

Korraline üldkoosolek toimub kord aastas kuue kuu jooksul pärast kontserni majandusaasta lõppu juhatuse määratud ajal ja kohas.

mail 2024 toimus Enefit Greeni korraline aktsionäride üldkoosolek, kus osalesid kõik juhatuse liikmed ning lisaks nõukogu liikmed Andrus Durejko, Erkki Raasuke, Marlen Tamm ja Anne Sulling.
detsembril 2024 toimus Enefit Greeni erakorraline aktsionäride üldkoosolek, kus valiti ettevõtte nõukogu uueks sõltumatuks liikmeks Karin Madisson. Sellel üldkoosolekul osalesid ka juhatuse liikmed Juhan Aguraiuja ja Innar Kaasik ning kõik nõukogu liikmed.

ÜLDKOOSOLEK

Enefit Greeni kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek, kes muu hulgas otsustab:

KESTLIKKUSE ARUANNE

börsi reglemendi alusel esitada kinnitamiseks aktsionäride

üldkoosolekule

NÕUKOGU

oktoobril 2024 lõppesid nõukogu sõltumatu liikme Anne Sullingu volitused ja 19. detsembril 2024 toimunud erakorralisel üldkoosolekul valiti nõukogu uueks sõltumatuks liikmeks Karin Madisson.

Enefit Greeni nõukogu esimees on alates 25. maist 2023 Andrus Durejko.

Nõukogu liikmetel puudub osalus äriühingutes, mis on Enefit Greeni partnerid, tarnijad või kliendid. Info teiste äriühingute juhtorganites osalemise kohta on toodud allolevas tabelis.

Andrus Durejko ja Marlen Tamme volitused kehtivad 25. maini 2026, Kristjan Kuhi volitused 14. maini 2027, Erkki Raasukese volitused 21. oktoobrini 2027 ning Karin Madissoni volitused 19. detsembrini 2027.

Enefit Greeni nõukogu sõltumatu liikme tasuks on alates 23. oktoobrist 2024 määratud 1500 eurot kuus vastavalt üldkoosoleku 14. mai 2024. aasta otsusele. Enne seda oli sõltumatu liikme tasu 1000 eurot kuus. Teistele nõukogu liikmetele ei maksta tasu ega pakuta muid hüvesid.

2024. aasta eest sõltumatutele liikmetele makstud tasu

	Erkki Raasuke	Anne Sulling	Karin Madisson
Aastatasu, €	13 152	9 652	432

Nõukogu koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus, v.a suvekuudel. 2024. aastal toimus 16 nõukogu koosolekut, lisaks võeti kuuel korral otsus vastu elektrooniliselt. Kristjan Kuhi puudus ühelt nõukogu koosolekult, kõik ülejäänud nõukogu liikmed osalesid kõigil nõukogu koosolekutel.

Põhikirja alusel koosneb nõukogu viiest kuni seitsmest liikmest, kelle valib aktsionäride üldkoosolek kolmeks aastaks. Vähemalt pooled liikmed peavad olema hea ühingujuhtimise tava tähenduses sõltumatud. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, võib sõltumatute liikmete arv olla ühe võrra väiksem kui sõltuvate liikmete arv.

detsembri 2024 seisuga on Enefit Greeni nõukogu liikmed Andrus Durejko, Marlen Tamm, Kristjan Kuhi, Erkki Raasuke ja Karin Madisson. Neist kaks viimast on sõltumatud liikmed hea ühingujuhtimise tava tähenduses.
mail 2024 toimunud üldkoosolekul kutsuti nõukogu liikme kohalt tagasi Raine Pajo, valiti uueks nõukogu liikmeks Kristjan Kuhi ja pikendati Erkki Raasukese nõukogu liikme volitusi kolme aasta võrra.

Nõukogu on juhtimisorgan, mille peamised ülesanded on:

Volituste alguse aeg	24.05.2023	24.05.2023	14.05.2024	21.10.2021	19.12.2024
Volituste kehtivuse tähtaeg	24.05.2026	24.05.2026	14.05.2027	21.10.2027	19.12.2027
Kogemus	2023–… Eesti Energia, juhatuse esimees 2018–2023 Ericsson Eesti ja Ericsson Latvia, juhatuse esimees, tegevjuht 2016–2018 Ericsson Eesti, digiteenuste juht Rootsis, Soomes ja Baltikumis digiteenuste juht 2014–2016 Ericsson Eesti, Program Director Põhjamaade ja Baltiumis 1996–2014 Ericsson, erinevad ametikohad Varem töötanud Reveko Telekom AS-is, OY LM Ericsson AB-s ja Baltcom Eesti AS-is	2023– … Eesti Energia, juhatuse liige 2021–2023 Eesti Energia, juhtimisarvestuse juht 2019–2021 Eesti Energia, kontserni kontrollingu juht 2016–2019 Eesti Energia, juhtimisarvestuse finantskontrollerite juht 2012–2016 Eesti Energia, juhtiv finantskontroller Varem töötanud erinevatel ametikohtadel Swedbankis	2023– Eesti Energia, juhatuse liige 2022–2023 IT-arhitektuuri konsultant, süsteemide ja tarkvara arenduse juhtimise teenused, iduettevõtete mentor 2022–2023 Tallinna Tehnikaülikool, plokiahela ekspert, inseneriteaduskond, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut 2018–2022 Wepower, arendusjuht ja peaarhitekt 2005–2018 Ericsson, erinevad ametikohad Varem töötanud tarkvaraarendajana erinevates ettevõtetes	2021–2024 OÜ Skeleton Technologies Group, juhatuse liige, finantsdirektor 2016–2021 Luminor Group, juhatuse esimees 2013–2016 LHV Group, juhatuse esimees 2012–2013 majandusministri nõunik Varem töötanud erinevatel ametikohtadel panganduses	2005–… Advokaadibüroo Sorainen, partner 1997–2004 Advokaadibüroo Sorainen, advokaat 1996–1997 Õigusbüroo Sorainen, juriidiline assistent 1995–1996 Riigikogu Kantselei, spetsialist
Haridus	Eesti Maaülikool, elektroenergeetika, teadusmagister	Estonian Business School, majandus/ ärijuhtimine, teadusmagister, cum laude Tallinna Tehnikaülikool, majandus/ärijuhtimine, bakalaureus	Tallinna Tehnikaülikool, inseneriteaduskond, mehaanika ja tööstustehnika instituut, doktor Tallinna Tehnikaülikool, infotehnoloogia teaduskond, magister	INSEAD Advance Management Program Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond	Tallinna Tehnikaülikool, AI-tööriistad ettevõtete tööprotsesside optimeerimiseks digipöörde teostamisel, mikrokraad Riga Graduate School of Law, rahvusvaheline ja Euroopa õigus, LLM Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, Euroopa õpingud Õigusinstituut, õigusteadus
Teiste äriühingute juhtorganites osalemine	Enefit Outotec Technology OÜ, Enefit AS, Enefit Power AS, Attarat Holding OÜ, Enefit Solution AS	Attarat Holding OÜ, Enefit Solutions AS, Enefit AS, Enefit Power AS, Enefit Outotec Technology OÜ	Enefit AS, Enefit Outotec Technology OÜ, F11 OÜ, Goby OÜ, Nopilot Technology OÜ, Gridmind OÜ	AS Inbank, Ussilaka OÜ	Advokaadibüroo Sorainen OÜ, Management OÜ
Nõukogu liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv (31.12.2024)	2 000	950	0	51 849	33 000
Nõukogu liikme lähikondsetele kuuluvate aktsiate arv (31.12.2024)	0	401	0	0	0
Osalemine nõukogu koosolekutel (31.12.2024)	16/16	16/16	8/7	16/16	– 1

Andrus Durejko

nõukogu esimees

Marlen Tamm nõukogu liige

Kristjan Kuhi nõukogu liige

Erkki Raasuke nõukogu sõltumatu liige Karin Madisson nõukogu sõltumatu liige

Nõukogu

Seisuga 31. detsember 2023

1 Nõukogu liikmeks valimise järgselt ei toimunud 2024. aastal ühtegi nõukogu koosolekut.

Enefit Greeni tegevjuhtimise eest vastutab juhatus, kes lähtub nõukogu kinnitatud strateegiast.

Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmed kinnitab juhatuse esimehe ettepaneku alusel nõukogu. Juhatuse liikme tagasikutsumine on samuti nõukogu pädevuses.

Seisuga 31. detsember 2024 kuulusid Enefit Greeni juhatusse esimees Juhan Aguraiuja ning liikmed Andres Maasing ja Innar Kaasik.

aastal toimusid Enefit Greeni juhatuses järgmised muudatused:

Juhatuse esimees Aavo Kärmas lahkus kokkuleppel nõukoguga ametist 1. juulil 2024. Tema lahkumise ja Juhan Aguraiuja ametisse asumise vahele jäänud ajal täitis juhatuse esimehe ülesandeid juhatuse liige Andres Maasing. Juhan Aguraiuja valiti juhatuse liikmeks ja esimeheks 14. oktoobril 2024. Veiko Räime juhatuse liikme volitused lõppesid 24. septembril 2024. Innar Kaasiku juhatuse liikme volitusi pikendati kolme aasta võrra kuni 24. septembrini 2027.

jaanuaril 2025 alustas juhatuse liikme ja finantsjuhina tööd Argo Rannamets. Praegune juhatuse liige ja arendusjuht Andres Maasing on otsustanud omal soovil lahkuda ettevõtte juhatusest 5. märtsil 2025.

Juhatuse liikmete volituste kehtivus on näidatud järgmisel leheküljel olevas tabelis.

Ükski juhatuse liige ei ole ühegi teise emitendi (börsiettevõtte) juhatuse liige ega nõukogu esimees. Juhatuse liikmete kuuluvus teiste äriühingute juhtorganitesse, v.a Enefit Greeni ettevõtjatesse, on toodud allolevas tabelis. Juhatuse liikmed ei ole osanikud äriühingutes, mis on Enefit Greeni partnerid, tarnijad või kliendid.

JUHATUS

Enefit Greeni juhatuse tasustamist reguleerivad nõukogus 10. sep-tembril 2021 kinnitatud ja üldkoosolekul 14. septembril 2021 heaks kiidetud juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted. Info Enefit Greeni juhatusele 2024. aastal makstud tasude kohta esitatakse auditeeritud aastaaruandele lisatavas tasustamisaruandes.

Lahkumishüvitist makstakse juhatuse liikme lepingus sätestatud juhtudel (nt ei ole juhatuse liikmel õigust lahkumishüvitisele juhul, kui nõukogu kutsub ta tagasi põhjusel, et ta on oma kohustusi rikkunud). Juhatuse liikme lahkumishüvitist ei maksta välja juhul, kui sellega ilmselt kahjustataks Enefit Greeni huve. Vastava otsuse teeb nõukogu.

Maksimaalne lahkumishüvitis on juhatuse liikme viimase põhitöötasu neljakordne summa. Juhatuse liikmele ei võimaldata juhatuse liikme lepingu lõppemisega ega juhatusest tagasikutsumisega seoses mistahes muid hüvitisi ega hüvesid.

Volituste alguse aeg	14.10.2024	31.08.2012	03.04.2023
Volituste kehtivuse tähtaeg	14.10.2027	24.09.2027	04.04.2025
Varasemad ametikohad	Adven, Baltikumi ärijuht Adven Eesti AS, juhatuse esimees Adven Latvia SIA, juhatuse liige Danpower Eesti AS, juhatuse liige Varem erinevad ametikohad Danpower Eesti AS-is	Enefit Taastuvenergia, juhatuse liige, tegevjuht Eesti Energia, taastuvenergia ja väikekoostootmise äriüksuse tegevjuht Elektrilevi, juhatuse liige varahalduse valdkonnas ja võrgu haldamise osakonna juht Elering, projektijuht	Cubico Sustainable Investments Australia, taastuvenergia projektide arendusjuht ja omandamisjuht Tilt Renewables, taastuvenergia projektide arendusjuht Mitsui & Co., Ltd, taristusprojektide arendus ja finantseerimine Ernst & Young ja PricewaterhouseCoopers, projekti ja ettevõtete finantseerimise ja omandamise nõustamise rollid
Haridus	Tallinna Tehnikaülikool, soojusenergeetika, magister	Tallinna Tehnikaülikool, elektroenergeetika Tallinna Tehnikaülikool, ärijuhtimine	Australian Institute of Company Directors, täiendõpe Griffith University, Austraalia, õiguse magister, õiguse bakalaureus, rahvusvaheline ärikorraldus
Osalus teiste äriühingute juhtorganites	AJ Energia OÜ	4Wind Services	Wind OÜ
Juhatuse liikmele kuuluvate Enefit Greeni aktsiate arv	825 (AJ Energia OÜ kaudu)	3 000	1 006
Juhatuse liikme lähikondsetele kuuluvate aktsiate arv	0	2 000	0

Juhan Aguraiuja juhatuse esimees

lnnar
tootmi

Innar Kaasik

tootmisvaldkonna eest vastutav juhatuse liige

Andres Maasing arendustegevuse eest vastutav juhatuse liige

Juhatus

Seisuga 31. detsember 2024

AUDITIKOMITEE JA SISEAUDIT

Auditikomitee koosseis seisuga 31. detsember 2024

	Erkki Raasuke	Marlen Tamm	Karin Madisson
Roll	Auditikomitee esimees	Auditikomitee liige	Auditikomitee liige
Volitused alates	22.10.2021	24.05.2024	20.12.2024

Auditikomitee liikmetele 2024. aastal makstud tasu

	Erkki Raasuke	Anne Sulling	Karin Madisson
Aastatasu, €	8 000	3 250	–

Auditikomitee on nõukogu loodud organ, mille ülesanne on nõustada nõukogu raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse alal.

Auditikomitee vaatab üle kõigi aktsionäridele kindlust loovate funktsioonide (välisaudit, siseaudit) ning juhatuse rakendatud kindlust loovate tegevuste (riskide juhtimine) korraldatuse ning hindab neid nii, et need toimiksid parimal võimalikul moel, arvestaks Enefit Greeni vajadusi ning ei eelistaks kontrolliva aktsionäri huve nõukogus ega juhatuses otsuste tegemisel. Muu hulgas jälgib auditikomitee, et seotud isikutega tehtaks tehingud turutingimuste põhimõttel.

Auditikomitee teeb vajaduse korral ettepanekuid nii juhatusele kui ka nõukogule.

Auditikomiteel on kolm liiget. Enamik neist, sealhulgas auditikomitee esimees, peavad olema hea ühingujuhtimise tava tähenduses sõltumatud.

aasta jooksul toimusid auditikomitees järgmised muudatused.
mail 2024 kutsuti auditikomiteest tagasi Raine Pajo ja määrati uueks liikmeks Marlen Tamm. 22. oktoobril 2024 lõppesid Anne Sullingu volitused auditikomitee liikmena. 20. detsembril 2024 valiti auditikomitee liikmeks Karin Madisson.

Auditikomitee esimehena jätkas Erkki Raasuke.

Erkki Raasuke ja Karin Madisson vastavad hea ühingujuhtimise tava järgi sõltumatuse tunnustele. Samuti vastas auditikomitee liikmeks oleku ajal neile tunnustele Anne Sulling.

Auditikomitee koosolekud toimuvad kokkulepitud ajakava alusel, tavaliselt kord kuus. 2024. aastal pidas auditikomitee 16 koosolekut. Kõik auditikomitee liikmed osalesid kõikidel auditikomitee koosolekutel.

Auditikomitee esitab nõukogule tegevusaruande kord aastas enne majandusaasta aruande heakskiitmist nõukogus.

Auditikomitee sõltumatute liikmete tasumäärad on kehtestatud nõukogu 22. oktoobri 2021. aasta otsusega. Auditikomitee esimehe tasumäär on 500 eurot ja liikme tasumäär 250 eurot koosoleku kohta. Kui komitee liige ei osale koosolekul, siis talle selle koosoleku eest tasu ei maksta.

Auditikomitee tegevuses osalemise eest selle liikmetele 2024. aastal makstud tasud on esitatud alltoodud tabelis. Eesti Energia poolsetele auditikomitee liikmetele tasu ei maksta.

Siseauditi toimimise eest vastutab Enefit Green AS-i siseauditi osakond, mis koosneb kahest töötajast. Osakond lähtub oma töös audiitortegevuse seadusest ja sellega seotud määrustest, ülemaailmsetest siseauditi standarditest, üldtunnustatud parimatest praktikatest ning nõukogus kinnitatud põhimäärusest.

aastal läbis siseauditi osakond välishindamise, milles kinnitati osakonna tegevuse vastavust ülemaailmsetele siseauditi standarditele.

Siseauditi osakonna ülesanne on aidata kaasa sisekontrollikeskkonna, riskide juhtimise, valitsemise ja ettevõtte kultuuri parendamisele. Siseauditi töö hõlmab kogu Enefit Greeni konsolideerimisgruppi.

Siseauditi osakonnal on aruandluskohustus auditikomitee ja nõukogu ees. Auditikomitee kinnitab siseauditi osakonna tegevusplaani ja ressursid, teeb järelevalvet ning hindab siseauditi tegevuste tulemuslikkust. Siseauditi osakonna 2024. aasta tegevusaruanne esitati auditikomiteele ja nõukogule veebruaris 2025.

FINANTSARUANDLUS

Finantsaruannete koostamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Konsolideeritud raamatupidamisaruanded koostatakse kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsarvestuse standarditega, nagu need on Euroopa Liidus vastu võetud (IFRS EL).

Enefit Greeni audiitor on PricewaterhouseCoopers ja vandeaudiitori aruande allkirjastaja on Jüri Koltsov.

Audiitorleping on sõlmitud kolmeks aastaks majandusaastate 2024–2026 aruannete auditeerimiseks. Ettevõttel on õigus ühepoolselt lepingut pikendada aruandlusaastateks 2027–2028

Lisaks auditeerimisele ei ole audiitorühing osutanud ettevõttele teenuseid, mis võiksid ohustada audiitori sõltumatust. Audiitori valimiseks korraldas Eesti Energia kontsern riigihanke, mille valikukriteeriumites oli suurt rõhku pandud audiitorite kogemusele.

aastal oli PriceWaterhouseCoopersi osutatud teenuste eest makstud või maksta tulevate tasude kogusumma 152,8 tuhat eurot (2023: 126,5 tuhat eurot). Nimetatud teenused sisaldasid finantsauditi tasusid 147,2 tuhat eurot (2023: 126,5 tuhat eurot) ning muid teenuseid 5,6 tuhat eurot (2023: 0 eurot). Muud teenused sisaldasid pakendiauditiga seotud tasusid.

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA VASTAVUSE DEKLARATSIOON

Börsil noteeritud ettevõtjana oleme kohustatud avalikustama teabe hea ühingujuhtimise tava järgimise kohta põhimõttel "täidan või selgitan". Selle alusel peame selgitama oma seisukohti ja tegevust sätete osas, mida Enefit Green ei täida.

Enefit Green järgis 2024. aastal enamikku hea ühingujuhtimise tava soovitustest.

Ajavahemikul 21.10.–19.12.2024 ei järgitud soovitust "3.2.2. Vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla üks liige vähem kui sõltuvaid liikmeid". Sel ajavahemikul oli seoses Anne Sullingu volituste lõppemisega Enefit Greenil neli nõukogu liiget, kellest ainult üks oli sõltumatu. Kuna uue sõltumatu liikme kandidaadi valiku protsess, mis vajas ka erakorralise aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist ning heakskiitu, oli oodatust aeganõudvam, siis ei vastanud Enefit Green vähem kui kahe kuu jooksul hea ühingujuhtimise tava nimetatud soovitusele.

Aktsia ja aktsionärid

Enefit Greeni kõik emiteeritud aktsiad on ühte liiki nimelised lihtaktsiad, mis igaüks annavad ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle.

Pärast Enefit Greeni edukat aktsiate esmast avalikku pakkumist (IPO) 2021. aasta sügisel, mille käigus omandas neid üle 60 000 investori hinnaga 2,9 eurot aktsia kohta, noteeriti ettevõtte aktsiad Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas. IPO käigus emiteeris ettevõte uusi aktsiaid 100 miljoni euro väärtuses. Lisaks müüs aktsiaid senine ainuomanik Eesti Energia, vähendades oma osaluse Enefit Greenis 77,2% tasemele.

Börs, kus aktsia on noteeritud	Nasdaq Tallinn
Noteerimise kuupäev	21. oktoober 2021
Nimekiri/segment	Balti põhinimekiri
Börsi kauplemistähis	EGR1T
Bloombergi tähis	EGR1T ET Equity
ISIN-kood	EE3100137985
Emiteeritud ja noteeritud aktsiate arv	264 276 232
Nominaal	1 euro

DIVIDENDIPOLIITIKA

Enefit Greeni dividendipoliitika kinnitati enne aktsiate esmast avalikku pakkumist 2021. aastal. Selle alusel kavatseb Enefit Green igal aastal jaotada aktsionäridele 50% oma eelmise aasta puhaskasumist. Erandid on võimalikud ühekordsete mõjutegurite korral. Need võivad olla näiteks ebasoodsad turutingimused, ühekordse mõjuga suuremad tehingud varadega, vajadus kinni pidada kasvu- ja arengustrateegiatest ning vajadus säilitada mõistlik likviidsustase ja kapitalistruktuur.

Enefit Greeni sõlmitud olemasolevad rahastamislepingud üldjuhul ei piira dividendide maksmist.

Juhatus teeb dividendide maksmise ettepaneku 2024. majandusaasta puhaskasumist koos majandusaasta auditeeritud aruande avalikustamisega ning lähtub selle tegemisel ülalkirjeldatud dividendipoliitikast. Dividendide suuruse ja maksmise korra otsustab aktsionäride üldkoosolek pärast auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamist.

Aktsionäride korraline üldkoosolek toimus 14. mail 2024. Üldkoosolek otsustas 2023. majandusaasta eest maksta aktsionäridele dividendidena 27 749 tuhat eurot (0,105 eurot iga emiteeritud aktsia kohta), mis moodustas 2023. aasta puhaskasumist 50%. Eelmisel, 2023. aastal maksti aktsionäridele dividendidena 54 969 tuhat eurot (0,208 eurot aktsia kohta).

AKTSIONÄRID

aasta lõpu seisuga oli Enefit Greeni aktsiaid Nasdaq CSD 60 425 väärtpaberikontol (2023. a 64 101, muutus –3 676).

Aasta jooksul toimusid aktsionäride struktuuris tagasihoidlikud muutused. Balti riikide päritolu pensionifondide osakaal püsis muutumatuna 2,7% tasemel, muud institutsionaalsed investorid (3,3%, +0,2%) suurendasid oma osalust mõnevõrra jaeinvestorite arvelt (15,8%, –0,2%).

Enefit Greeni 10 suurimat aktsionäri

Seisuga 31. detsember 2024

Aktsionär	Aktsiate arv	Osakaal %
Eesti Energia AS	203 931 405	77,17
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank	2 773 277	1,05
SEB AB/Säästopankki Korko Plus - Sijoitusrahasto	2 407 823	0,91
Swedbanki Pensionifond 1970–79 sündinutele	1 135 834	0,43
Swedbank AB Clients	1 078 942	0,41
SEB Pensionifond 55+	950 056	0,36
Swedbank AS Clients	864 060	0,33
SEB AB Lux Branch - UCITS Clients	828 521	0,31
AS LHV Pank	755 201	0,29
Swedbank Pensija 1975-1981	683 034	0,26
Ülejäänud (60 415 väärtpaberikontot)	48 868 079	18,49
Aktsiate arv kokku	264 276 232	100,00

Enefit Greeni aktsia kauplemisstatistika Nasdaq Balti põhinimekirjas 2022–2024

eurodes	2022	2023	2024
Sulgemishind	4,378	3,556	2,760
Kõrgeim hind	4,932	4,888	3,796
Madalaim hind	3,334	3,420	2,700
Kaubeldud väärtpabereid, mln	28,6	17,3	14,5
Kauplemiskäive, mln	115,3	72,3	44,7
Turukapitalisatsioon aasta lõpus, mln	1 157	938	729

Dividendiga korrigeerituna (0,105 eurot aktsia kohta) oli Enefit Greeni aktsia kogutootlus 2024. aastal –19,8%, mis jäi alla võrdlusindeksite tootlustele.

Oluliste võrdlusindeksite hulka loeme Nasdaq Baltic Benchmarki (2024. a tootlus +1,5%) ning Nasdaqil noteeritud roheenergiasektori ja sellega seotud ettevõtete aktsiate hinnaliikumisi iseloomustava indeksi Nasdaq Clean Edge Green Energy Total Return Index (2024. a tootlus –13,3%). 2023. aasta aruandes kasutasime ülemaailmse võrdluse eesmärgil indeksit Nasdaq OMX Renewable Energy Generation Total Return Index, kuid selle väärtuse arvutamine ja avaldamine lõpetati 2024. aasta maikuus.

Enefit Greeni aktsia jäi võrdlusindeksite tootlusele alla teist aastat järjest. 2021. aastal toimunud esmaemissioonil aktsiaid omandanud investorite investeeringu kogutootlus koos dividendidega on nimetatud ajavahemikul +6,8%. Ülalnimetatud võrdlusindeksite tootlus oli samal ajavahemikul vastavalt –6,1% ja –43,5%.

Võrdlusindeksite liikumine koos Enefit Greeni aktsia hinna liikumise ja kauplemiskäibega on näidatud järgneval joonisel.

ENEFIT GREENI AKTSIA KAUPLEMISSTATISTIKA

Enefit Greeni aktsiad olid alates noteerimisest kuni 2023. aasta lõpuni Nasdaq Balti börsidel enimkaubeldud aktsiad.

aastal vähenes kauplemisaktiivsus märkimisväärselt: aktsiaga kaubeldi kokku 44,7 miljoni euro väärtuses, mis moodustas ligikaudu 12% Balti börside põhinimekirja käibest. Selle näitajaga oli Enefit Greeni aktsia enimkaubeldud väärtpaberite hulgas neljandal kohal. Rohkem kui 136 tuhande tehingu käigus vahetas omanikku 14,5 miljonit aktsiat.

Aktsiaga kaubeldi 2024. aasta jooksul hinnavahemikus 2,70 kuni 3,796 eurot. Aktsia lõpetas aasta hinnatasemel 2,76 eurot, langedes aastaga 22,4% võrra (arvestamata dividendi).

1 Enefit Greeni aktsia hind (dividendidega kohandatud)

2 Nasdaq Baltic Benchmark (Gross Return), Nasdaq Balti börsidel noteeritud ettevõtete aktsiate hinnaliikumisi iseloomustav indeks

3 Nasdaq Clean Edge Green Energy Total Return Index, Nasdaqil noteeritud roheenergiasektori ja sellega seotud ettevõtete aktsiate hinnaliikumisi iseloomustav indeks

Maksujalajälg näitab Enefit Greeni panust ühiskonda maksude maksmise kaudu.

Lähtume oma tegevuses maksuriskide juhtimise põhimõtetest, mille alusel:

Maksujalajälg

1	järgime kõiki maksudega seotud õigusaktidest tulenevaid nõudeid;

2	teeme kõik tehingud turuhinnas ja dokumenteerime need nõuetele vastavalt;

3	hindame uute projektide võimalikku mõju Enefit Greeni maksukohustustele;

4	hoiame maksuhalduritega avatud ja vastastikusel usaldusel põhinevaid suhteid;

5	kaasame ettevõtteväliseid nõustajaid projektidesse, kus meil ei ole maksu tehnilist kompetentsi.

Anname maksujalajälje koostamisel tasutud maksudest ülevaate maksuliikide ja riikide kaupa. Eristame maksujalajälje arvutamisel tasutud ja kogutud makse:

1 tasutud maksud on maksud, mille koormuse kandja on Enefit Green;

kogutud maksud on maksud, mille puhul Enefit Green täidab vahendaja rolli, st kogub maksud kokku tarbijatelt ja töötajatelt ning kannab need üle maksuhaldurile. 2

Kajastame maksujalajälje näitajas kõigil meie koduturgudel tasutud ja kogutud makse.

aastal tasus Enefit Green makse summas 8 291 tuhat eurot (2023. a 15 197 tuhat eurot) ja kogus makse –34 267 tuhande euro väärtuses (2023. a –23 020 tuhat eurot). See tegi grupi maksujalajäljeks –25 976 tuhat eurot (2023. a –7 822 tuhat eurot).

Maksujalajälje negatiivseks kujunemise põhjustas uute tootmisvarade arendamisel tagasi saadud käibemaks.

Enefit Green tasus 2024. aastal aktsionäridele jaotatud dividendidelt tulumaksu 4 539 tuhat eurot (2023. a 9 481 tuhat eurot).

ENEFIT GREEN IV KVARTALI JA 12 KUU 2024 AUDITEERIMATA VAHEARUANNE

		Maksujalajälg: Enefit Green grupi tasutud ja kogutud maksud

tuh €		2024					2023
	Eesti	Läti	Leedu	Poola	Soome	KOKKU	Eesti	Läti	Leedu	Poola	Soome	KOKKU

Tasutud maksud
Tööandja tasutud tööjõumaksud	1 757	85	17	0	13	1 872	1 659	412	18	54	0	2 143
Keskkonnatasud	801	0	2	0	0	803	267	33	0	0	0	301
Äriühingu tulumaks	4 538	0	32	1	0	4 571	9 514	0	2 154	39	0	11 707
Varamaksud	38	1	805	200	0	1 045	66	5	934	41	0	1 046
Tasutud maksud kokku	7 135	86	855	201	13	8 291	11 507	451	3 106	134	0	15 197

Kogutud maksud
Aktsiisid	76	0	0	0	0	76	63	1	0	0	0	64
Töötajatelt kinnipeetud tööjõumaksud	1 415	107	397	83	0	2 002	1 227	502	416	71	0	2 217
Käibemaks (saldo)	- 32 023	-136	-1 981	-598	-1 608	-36 345	-10 383	-1 793	-1 620	381	-11 885	-25 301
Kogutud maksud kokku	-30 532	-29	-1 584	-515	-1 608	-34 267	-9 093	-1 289	-1 204	452	-11 885	-23 020

Maksud kokku	-23 397	57	-729	-314	-1 594	-25 976	2 414	-838	1 902	586	-11 885	-7 822

Riskijuhtimise põhieesmärk on toetada Enefit Greeni strateegiliste eesmärkide saavutamist: aidata maandada strateegia elluviimisel äritegevusega seotud riske ja tuvastada uusi ärivõimalusi.

Riskijuhtimine on Enefit Greeni kõigi äriprotsesside ja tegevuste loomulik osa. Riske juhitakse süsteemselt, järjepidevalt, läbipaistvalt ja ajakohaselt ning kehtestatud riskijuhtimise põhimõtete alusel. Seejuures rakendame organisatsiooni struktuuri kolme kaitseliini põhimõtet. See kõik aitab tõhusamalt tagada meie tegevusega kaasnevate ja seda mõjutavate riskide tuvastamise, hindamise, maandamise ja kontrolli ning kahjude ennetamise.

Riskijuhtimise protsessi ülesehitus on lihtsustatult esitatud järgneval joonisel.

Riskijuhtimine

Meie eesmärk on tagada riskiteadlikkus ettevõtte arendustegevuses, käitamises, muudatuste juhtimises ja toimepidevuses. Riskijuhtimise tõhususe ja riskide teostumise ennetamise huvides kogume regulaarselt süstemaatilist infot riski teostumise või selle ohu ja intsidentide kohta.

Riske hindame riskimaatriksi (tõenäosus × mõju) metoodika järgi. Kui risk muutub, algatame riskide enesehindamise protsessid, et tuvastada riski võimalik ulatus ja mõju ning rakendada sobivad maandamismeetmed.

Teostunud riske ehk intsidente analüüsime, et mõista nende algpõhjust ja vajaduse korral täiendada riskimaandusmeetmeid. Samuti analüüsime nn äärepealseid juhtumeid (ingl near miss), et võimaldada vajaduse korral kohaldada lisameeteid enne riski teostumist. See info on ühtlasi parendustegevuste alus ning aitab vähendada sarnaste sündmuste kordumise tõenäosust ja/või mõju tulevikus.

Riskijuhtimise käigus kogutud infot, analüüse ja eksperdihinnanguid arvestatakse Enefit Greenistrateegiliste eesmärkide seadmisel ja nende saavutamiseks kavandatavate tegevuste planeerimisel.

Olulisimatest riskidest annab ülevaate kõrvalolev joonis.

TURU- JA FINANTSRISKID

Kuna turul võivad nõudlus ning toodete ja teenuste hind muutuda, on Enefit Green avatud muutustele oma varade või kohustuste väärtuses või varadelt ja teenuselt teenitava tulu suuruses.

Hinnarisk

Elektrienergia hinnarisk on Enefit Greeni kõige olulisem tururisk. See risk sisaldab ka päikesest ja tuulest toodetava elektrihinna allahindluse riski, mis tuleneb tootmisüksuste kasvust nimetatud segmentides.

Selle riski maandamisel on varem olnud tähtis osa taastuvenergia toetusel, mis vähendas elektrihinna kõikumise mõju ettevõtte majandustulemustele. Taastuvenergia toetuste osakaal

Olulisimad riskid

tõenäosus

on aga jätkuvalt vähenenud. Samal ajal on kasvanud pikaajaliste elektrimüügilepingute (ingl power purchasing agreement, PPA) osatähtsus madala elektrihinna riski vähendamise eesmärgil.

PPA-de osakaalust meie elektrimüügis ja nendega kaasnevatest muudest riskidest anname täpsema ülevaate aruande PPA-sid käsitlevas peatükis.

Hinnariski juhtimisele kohaldame tururiski juhtimise raamistikku ja teeme stressiteste, et analüüsida, kui palju hinnariski oleme valmis võtma.

Elektri keskmise realiseeritud müügihinna muutus ±10 €/MWh võrra oleks avaldanud Enefit Greeni 2024. aasta majandusaasta maksueelsele kasumile mõju ±12,3 mln euro ulatuses (2023. a 7,7 mln eurot). Elektri keskmise realiseeritud ostuhinna muutus ±10 €/MWh võrra oleks avaldanud 2024. aasta majandusaasta maksueelsele kasumile mõju ±5,5 mln euro ulatuses (2023. a 4,1 mln eurot).

ENEFIT GREEN IV KVARTALI JA 12 KUU 2024 AUDITEERIMATA VAHEARUANNE ENEFIT GREEN IV KVARTALI JA 12 KUU 2024 AUDITEERIMATA VAHEARUANNE

Kuigi elektri ostu- ja müügihind ei liigu alati samas ulatuses, oleks nende samaaegne muutus ±10 €/MWh võrra avaldanud Enefit Greeni 2024. aasta majandusaasta maksueelsele kasumile mõju 6,8 mln euro ulatuses (2023. a ±3,6 mln eurot).

Finantsvõimenduse risk

Enefit Green on kasutanud suures mahus võõrkapitali oma ärimahu kiiremaks kasvatamiseks uute tootmisvarade arendamise kaudu. Selle eesmärk on parandada ettevõtte väljavaateid teenida kõrgemat omakapitali tootlust.

Olukorras, kus ettevõtte ehitusfaasis projektide hulk on märkimisväärne võrreldes stabiilset rahavoogu tagavate varadega ja uute projektide valmimise tempo ei vasta ootustele, võivad võrreldes esialgsete prognoosidega tekkida toodangu puudujäägid. See tähendab finantstulemuste allajäämist prognoosidele.

Finantsvõimendusega kaasneva riskitaseme hindamiseks ja piiramiseks kasutame peamiste mõõdikutena suhtarve netovõlg/EBITDA ja EBITDA/intressikulud, jälgides nende muutumist igakuiselt (sh teeme stressiteste). Enefit Greeni laenulepingute eritingimustes on seatud

suhtarvudele teatavad piirväärtused, mille ületamisega võivad kaasneda kõrgemad intressikulud ja piirangud ettevõtte majandustegevusele.

Uute projektide aktiivses arendusfaasis oleme prognoosinud suhtarvu netovõlg/EBITDA märkimisväärset tõusu tasemele 5,0 või lühiajaliselt isegi kõrgemale. 31. detsembri 2024. aasta seisuga oli see suhtarv tasemel 6,0 ja 2025. aasta lõpuks prognoosime selle langemist alla 6,0.

detsembri 2024. aasta seisuga täitis Enefit Green kõiki laenulepingutes sätestatud nõudeid.

Intressirisk

Finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood võivad tulevikus kõikuda turu intressimäära muutuste tõttu, millel võib olla positiivne või negatiivne mõju. Rahavoogude intressimäära risk tekib Enefit Greeni ujuva intressimääraga võlakohustustest ja seisneb ohus, et kui intressimäärad tõusevad, siis finantskulud suurenevad.

Intressiriski maandamiseks oleme kasutanud intressimäära vahetustehinguid.

Seisuga 31. detsember 2024 oli Enefit Greenil avatud kolm intressimäära vahetuslepingut nominaalsummas kokku 142,5 mln eurot (2023. a 157,7 mln eurot), mis moodustas võetud laenukohustustest 19,8% (2023. a 33,4%).

Sama kuupäeva seisuga oli pangalaenude kaalutud keskmine efektiivne intressimäär koos sõlmitud intressimäära vahetustehingute mõjuga 3,88% (31.12.2023: 3,75%).

Enefit Greeni pangalaenude intress sõltub baasintressimäärast: eurodes nomineeritud laenukohustuste puhul 3 või 6 kuu EURIBOR-i tasemest, Poola zlottides nomineeritud laenukohustuste puhul 6 kuu WIBOR-i tasemest. Seisuga 31. detsember 2024 avaldaks keskmise baasintressimäära tõus 1,0% võrra Enefit Greeni maksueelsele aastakasumile mõju –5,8 mln euro ulatuses (31.12.2023: –3,2 mln eurot).

aasta jaanuaris kinnitas Enefit Greeni juhatus uue intressiriski maandamise raamistiku.

Krediidirisk

Krediidirisk väljendab võimalikku kahjumit juhul, kui vastaspool ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Krediidiriskile on avatud raha pangas, pikaajalised fikseeritud hinnaga elektrimüügilepingud, nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja positiivse väärtusega tuletisinstrumendid.

Iga Eesti Energia kontserni mittekuuluva vastaspoolega sõlmitava pikaajalise fikseeritud hinnaga elektrimüügitehingu puhul hindame võimaliku krediidiriski suurust ning kasutame sobivaid krediidiriski maandamise meetmeid: krediidilimiiti, emaettevõtte garantiid või pangagarantiid. Monitoorime regulaarselt vastaspoole krediidikäitumist ja -võimelisust. Kohustuste suurused ja täitmise tähtajad on perioodiliselt jaotatud, et vältida liigset avatust krediidiriskile.

detsembri 2024. aasta seisuga oli 90,2% sõlmitud pikaajaliste fikseeritud elektrimüügilepingute vastaspooleks Eesti Energia AS (31.12.2023: 88,9%).

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et Enefit Green ei suuda ebapiisava rahavoo tõttu täita oma finantskohustusi. Lühiajaline likviidsusrisk on risk, et Enefit Greeni pangakontodel ei ole piisavalt raha jooksvate maksekohustuste täitmiseks. Pikaajaline likviidsusrisk on risk, et Enefit Greenil ei ole piisavalt vaba raha, et katta tuleviku likviidsusvajadust oma äriplaani elluviimisel ja kohustuste täitmisel.

Lühiajalise likviidsusriski maandamiseks hoiame oma pangakontodel piisavat likviidsete varade puhvrit, et tagada raha olemasolu ka juhul, kui esineb kõrvalekaldeid rahavoogude prognoosist.

Pikaajalise likviidsusriski maandamiseks prognoosime regulaarselt järgmise 12 kuu likviidsusvajadust investeeringuteks, laenude tagasimakseteks ja dividendimakseteks, arvestades äritegevusest teenitavat positiivset rahavoogu. Likviidsusvajaduse rahuldamiseks hoiame piisavat likviidsuspuhvrit vaba raha välja võtmata laenude ja kasutamata laenulimiitide kujul (nii lühiajaliste likviidsuslaenude kui ka pikaajaliste investeerimislaenudena).

ÕIGUSRISK

Õigusrisk on risk, et koduturgude või Euroopa Liidu tasandil muutuvad Enefit Greeni äritegevust puudutavad õigusaktid, mille tõttu ei suuda ettevõte saavutada oma ärieesmärke.

Riski maandamiseks jälgime nii koduturgude kui ka Euroopa Liidu õiguskeskkonna suundumusi ja plaanitavaid muudatusi. Osaleme aktiivselt avalikes diskussioonides ja uute õigusaktide väljatöötamise aruteludes ning tagame oma tegevuse vastavuse õigusaktidele.

TEGEVUSRISKID

Tegevusriskid on ohud (sh arenduses ja käitamises), mis võivad tuleneda puudulikest protsessidest, töötajate vigadest, vajaliku personali puudusest, seadmete riketest ja välistest sündmustest.

Tehnilised ja tehnoloogiariskid

Ärieesmärkide saavutamiseks kasutatavate füüsiliste varade ja tehnoloogiliste lahendustega seotud riskide tuvastamine, juhtimine ja ennetavate meetmete rakendamine võimaldab ära hoida või vähendada äririskide teostumist ja ebasoodsaid tagajärgi.

Tootmisvarade komponentide riskihinnangutel põhineva kriitilisuse analüüsi rakendamisega saavutame tootmisvarade ootuspärase töökindluse optimaalse ressursikasutusega. Vastavalt riskile rakendame ennetavaid meetmeid nii hoolduse, remondi kui ka varude kavandamisel, samuti teeme erakorraliste sündmuste teostumisel ennetavalt läbimõeldud tegevusi nende ulatuse või kestuse vähendamiseks. Sellega tagame organisatsiooni ja tootmisvarade toimivuse. Töökindluse riski oleme osaliselt üle kandnud lepingulistele koostööpartneritele.

Septembris 2024 sõlmisime kokkuleppe GE Vernovaga seoses 2. mai 2023. aasta intsidendiga, kui ehitusjärgus Akmenė tuulepargis Leedus varises kokku üks GE Vernova tarnitud tuulik.

Tuuliku asendas GE Vernova 2024. aasta esimeses pooles ja 31. detsembri 2024. aasta seisuga olid kõik Akmenė tuulepargi tuulikud töökorras.

aastal oli fookuses ka tootmisvarade toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide uuendamine ja testimine. Toimepidevuse planeerimine hõlmab nii strateegiliste ärieesmärkide saavutamiseks osutatavaid teenuseid kui ka kaugkütte tagamise elutähtsat teenust.

Infotehnoloogiarisk (sh küberrisk)

Infotehnoloogiariskina (IT-risk) käsitleme riski, et Enefit Green ei suuda saavutada oma ärieesmärke või saab kahju IT-lahenduste kasutusega kaasnevate puuduste või rünnakute tõttu.

IT-riskide, sh küberriskide juhtimiseks teeme ja uuendame ärikriitiliste tegevuste riskianalüüse, arvestades nii toimepidevuse kui ka andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse kao riske. Koostööpartneritele oleme kehtestanud küberturvalisuse nõuded, mis aitab maandada koostööpartneritest tuleneda võivat IT-riski. Tähtis on ka järjepidevalt kasvatada töötajate küberturbeteadlikkust.

aastal algasid suuremahulised tegevused seoses Eesti infoturbestandardi (E-ITS) põhiseks auditeerimiseks valmistumisega. Hindasime ja tuvastasime kõiki ärikriitilisi protsesse ning nendega seotud varasid. Jätkub meetmete rakendusplaani koostamine, mille käigus hindame protsesside ärikriitilisuse alusel täiendavaid IT-riske.

Pettuserisk

Pettusena käsitleme Enefit Greeni kuuluva või mittekuuluva isiku tahtlikku tegevust või tegevusetust ja õigusaktide või reeglite rikkumist teadliku eksimusse viimise, usalduse kuritarvitamise, varjamise ja valelikkuse teel.

Pettuste suhtes kehtib Enefit Greenis nulltolerants. Me reageerime kõikidele pettusejuhtumitele ja asjaoludele juhtumi laadist lähtuvalt ning püüame vähendada pettuste mõju ettevõttele.

FÜÜSILINE KLIIMARISK

Füüsiline kliimarisk on oht, et kliimamuutuste tõttu mõjutavad Enefit Greeni arendusportfelli ja tootmisvarasid füüsilised kliimariskitegurid, sh tuuleolude muutus, jõulisemad tormid ning lume- ja vihmasajud, samuti üleujutused ja õhutemperatuuri tõusu hooajalised pikemad perioodid. Meie tootmisportfell koosneb valdavalt tuuleparkidest, mis on elektrienergia mittejuhitavad tootmisvarad, seetõttu sõltume suurel määral tuuleoludest.

Võtame nimetatud riske arvesse oma arendusprojektide planeerimisel ja ehitamisel, valminud ja töös oleva vara hooldamisel ning toodangu prognoosimisel. Riski kanname edasi koguriskikindlustusega.

KESKKONNARISKID

Keskkonnariskidena käsitleme olukorda, kus Enefit Greeni tegevus või tegevusetus tekitab keskkonnale üle lubatud piirmäärade kahju, mis ei ole kooskõlas kokkulepitud nõuete, sh keskkonnakaitseloas määratud tingimustega.

Meie keskkonnariski juhtimise meetmed on suunatud riskide teostumise ennetamisele. Me täiendame neid vastavalt muutustele Enefit Greeni strateegias ja tegevuses ning organisatsiooni struktuuris.

Keskkonnariskide juhtimisest saab täpsemalt lugeda jätkusuutlikkuse aruande keskkonnateemalises osas.

Grupi struktuur

Seisuga 31. detsember 2024

Arendusprojektid 100%

mln €	31. detsember 2024
Enefit Wind OÜ	260,4
Tootsi Windpark OÜ	53,2
UAB Vejo Parkai	31,6
Enefit Wind UAB	22,7
UAB Šilalės vėjas	20,7
UAB Energijos žara	19,8
Enefit Green UAB	15,3
UAB Vejoteka	10,8
Liivi Offshore OÜ	2,9
Enefit Green SIA	1,5

Enefit Green grupi 2024. aasta neljanda kvartali äritulud kasvasid 5% ja ärikulud langesid 13% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. EBITDA kasvas 28% võrra 37,8 miljoni euro tasemele. Neljanda kvartali puhaskasum kasvas 8,3 miljoni euro võrra 27,4 miljoni euroni.

MÜÜDUD VARADE MÕJU GRUPI MAJANDUSTULEMUSTELE

aasta neljanda kvartali majandustulemuste võrdlust eelmise aasta sama ajaga mõjutab olulisel määral võrdlusperioodil realiseerunud Broceni koostootmisjaama ning pelletitehase müük ning käesoleva aasta märtsis realiseerunud Paide ja Valka koostootmisjaamade müük (edaspidi "müüdud varad").
aasta neljanda kvartali tulemustes kajastub 13,5 miljonit eurot äritulusid, 10,4 miljonit eurot ärikulusid ning 3,1 miljonit eurot EBITDA-d, mis on seotud müüdud varadega.

Grupi finantstulemused IV kvartal 2024

ELEKTRI- JA SOOJUSENERGIA TOODANG JA MÜÜK

Grupi neljanda kvartali elektritoodang kasvas aastaga 275 GWh ehk 67% võrra 688 GWh-ni, uute valminud ja ehituses tuule- ja päikeseparkide toodang kasvas aastaga võrredes 249 GWh võrra. Soojusenergia toodang kahanes 63 GWh võrra 110 GWh-ni. Müüdud varade mõju IV kvartali elektri- ja soojusenergiatoodangule võrreldes võrdlusbaasiga oli vastavalt –11 GWh ja –59 GWh.

Äritulud

Äritulud kokku kasvasid 3,3 miljoni euro võrra, sh. müügitulud 1,9 miljoni euro ja taastuvenergia toetused ning muud äritulud 1,4 miljoni euro võrra. Jätkuva äri äritulud kasvasid 16,8 miljoni euro võrra, sh müügitulud 14,2 miljoni euro ning muud äritulud 2,6 miljoni euro võrra.

Elektri- ja soojusenergia toodang ja elektrienergia müük

GWh	IV kv 2024	IV kv 2023	Muutus	Muutus %
Elektri netotoodang	688	413	275	67%
sh uutest tuule- ja päikeseparkidest	361	112	249	222%
sh müüdud varad	-	11	-11	-100%
Elektri müük1	858	520	338	65%
Soojusenergia toodang	110	172	-63	-36%
sh müüdud varad	-	59	-59	-100%

Konsolideeritud kasumiaruanne

mln €	IV kv 2024	IV kv 2023	Muutus	Muutus %
Äritulud kokku	70,2	66,9	3,3	5%
Müügitulu	61,6	59,6	1,9	3%
Taastuvenergia toetus jm äritulud	8,6	7,3	1,4	19%
Ärikulud kokku (v.a kulum)	32,4	37,3	-4,9	-13%
Elektrienergia	17,7	14,7	3,0	21%
Püsikulud	13,0	12,4	0,6	5%
Muud muutuvkulud	1,7	10,2	-8,5	-83%
EBITDA2	37,8	29,6	8,2	28%
Põhivara kulum ja väärtuse langus	9,8	10,8	-1,0	-9%
Ärikasum	28,0	18,8	9,2	49%
Netofinantskulud	-0,3	-0,3	0,1	-22%
Tulumaksu kulu (tulu)	0,3	-0,7	1,0	-147%
Puhaskasum	27,4	19,1	8,3	44%

Müüdud varade mõju kasumiaruandele
Äritulud kokku	0,0	13,5	-13,5	-100%
Ärikulud kokku (va kulum)	0,0	10,4	-10,4	-100%
EBITDA2	0,0	3,1	-3,1	-100%
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus	0,0	1,2	-1,2	-100%

1 Erinevus elektri müügi ja toodangu vahel tekib nii baaskoormuse PPA-de müükide ja tuuletoodangu profiili kui ka päev ette prognoositud, kuid realiseerumata toodangu vahedest, mis kaetakse Nord Pooli ostudega ja/või ebabilansi turul.

2 EBITDA – kasum enne neto finantstulusid ja -kulusid, kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ning maksu-, kulumi- ja väärtuse languse kulusid.

MÜÜGITULU

Jätkuva äri müügitulude 14,2 miljoni euro suurusest kasvust tulenes 14,4 miljonit eurot elektri müügist, mille peamiseks mõjuriks oli jätkuva äri toodangu kasv (+287 GWh, +71%). Grupi koduturgude keskmine elektrihind1 oli neljandas kvartalis 91,3 €/MWh (2023. aasta neljandas kvartalis 93,1 €/MWh). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind2 oli 2024. aasta neljandas kvartalis 63,8 €/MWh (2023. aasta neljandas kvartalis 80,3 €/MWh).

Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev koduturgude keskmisest turuhinnast, kuna selle arvutus võtab arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügi lepinguid (PPA-sid), taastuvenergia toetusi, bilansienergia ostu, elektri ostu Nord Pooli päev-ette ja päevasisesel turul ning asjaolu, et taastuvenergia toodangu profiil on väga erinev baaskoormuse profiilist.

Grupi keskmine turule müüdud elektri hind oli 2024. aasta neljandas kvartalis 58,5 €/MWh, aasta varem 64,1 €/MWh. 2024. aasta neljandas kvartalis müüdi turule 426 GWh elektrit, aasta varem 247 GWh.

PPA-dega oli IV kvartalis kaetud 432 GWh elektritoodangut keskmise hinnaga 66,4 €/MWh, aasta varem müüdi elektrit PPA-de kaudu 273 GWh keskmise hinnaga 91,2 €/MWh. Võrreldes võrdlusperioodiga on PPA-de keskmine hind oluliselt langenud, peamiselt tulenevalt 2024. aastal alanud 2021. aastal madalama hinnaga sõlmitud Eesti, Leedu ja Soome PPA-de arveldusperioodist. PPA-dega kaetud toodangu osakaal ja hinnad järgnevate perioodide lõikes on välja toodud riskijuhtimise peatükis.

Toodetud, ostetud ja müüdud elektri koguste ja vastavate realiseerunud hindade võrdlusest ning nende tehingute koondina kujunevast arvutuslikust teenitud elektrihinnast viimase viie kvartali jooksul annavad ülevaate allpool toodud graafik ja tabel.

1 Grupi koduturgude toodangutega kaalutud keskmine börsihind

2 (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost börsilt– bilansienergia ost) / toodang

3 Müük turule hõlmab elektribörsil ja bilansiturul tehtud müügitehinguid.

4 Muud turult tehtud ostud hõlmavad elektribörsilt ja bilansiturult soetatud ostusid, v.a PPA katteks tehtud ostud.

Kvartali keskmised elektrihinnad

hinnad €/MWh	IV kv 2023	I kv 2024	II kv 2024	III kv 2024	IV kv 2024
Grupi koduturgude keskmine elektrihind1	93,1	87,0	72,2	87,5	91,3
Turule müüdud elektri müügihind	64,1	77,6	52,5	50,1	58,5
PPA-de müügihind	91,2	75,0	68,2	60,7	66,4
Realiseerunud ostuhind	121,5	106,1	80,4	107,0	98,8
Arvutuslik teenitud elektrihind2	80,3	81,4	69,7	50,3	63,8

1 Grupi koduturgude toodangutega kaalutud keskmine börsihind. Tegemist on aritmeetiliselt arvutatud hinnaga, mille grupp saavutaks, kui kogu toodang oleks müüdud börsile ilma profiili alahindluseta ning pargid ei saaks toetusi, prognoosimise tulemil ei tekiks bilansikulu ning sõlmitud ei oleks PPA lepinguid.

2 (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost börsilt – bilansienergia ost) / toodang

aasta neljandas kvartalis ostsime turult elektrit 168 GWh keskmise hinnaga 98,8 €/MWh, aasta varem 112 GWh keskmise hinnaga 121,5 €/MWh (hinnad ja kogused ei sisalda pelletitootmiseks ostetud elektrit 2023. aasta neljandas kvartalis). Ostetud elektri koguse kasv (+56 GWh) tuleneb suurenenud PPA müügikogusest (ostud PPA-de katteks) ning kasvanud toodangumahust, mis suurendab proportsionaalselt ka muude ostude kogust. Ostuhind on seoses aasta jooksul toimunud turuhinna langusega langenud, ostu- ja müügihinna suhe mõnevõrra vähenenud.

Leedu ja Eesti tuuleprofiili allahindlused olid 2023. aasta neljandas kvartalis seni kogetutest ühed sügavaimad ning nende tasemetega võrreldes toimus 2024. aasta neljandas kvartalis kerge paranemine. Enefit Greeni tuuleprofiili allahindlused Eestis ja Leedus olid üldise turutasemega võrreldes sarnased, vähenedes 3,9 ja 2,3 protsendipunkti võrra vastavalt Eestis ja Leedus. Toodangu vähene korreleeruvus teiste Soome tuuleparkidega ning tootmisvõimsuse allakoormamine madalate hindade tingimustes aitas Enefit Greenil saavutada Tolpanvaara tuuleprofiilile 0,9% preemiat olukorras, kus turu tuuleenergia allahindlus oli rekordiline ligi –47%. Jätkuva äri muude äritulude 2,6 miljoni euro suurusest kasvust moodustas 1,6 miljonit eurot taastuvenergia toetuse kasv. 2024. aasta teises kvartalis algas Purtse tuulepargi taastuvenergia toetuse periood, mis kasvatas võrdlusbaasiga võrreldes saadud toetuste tulu 0,7 miljoni euro võrra. 2024. aasta neljandas kvartalis lõppes Aseriaru tuulepargi toetuse periood. Eesti 2024. aasta neljanda kvartali toodang meie teistes toetust saavates tuuleparkides oli võrdlusbaasist kõrgem, mis kasvatas toetustest saadavat tulu. Poola toetused vähenesid võrreldes mullusega 0,1 miljoni euro võrra.

Ärikulud

ELEKTRIENERGIA OSTUKULUD

Elektrienergia ostukulud hõlmavad elektribörsilt ja bilansiturult tehtud oste ning nendega otseselt seotud administratiivtasusid. Elektrienergia ostukulud on võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga kasvanud 3,0 miljoni euro ehk 21% võrra 17,7 miljoni euroni. Elektrienergia ostukulude koguste ning hindade ülevaade on antud eelnevas müügitulusid kajastavas alampeatükis. Ostetud elektri hinna ning koguse mõju grupi EBITDA-le on toodud järgnevas alampeatükis.

PÜSIKULUD

Püsikulud hõlmavad kulusid, mis ei ole otseselt seotud tootmismahtudega. 2024. aasta neljandas kvartalis kasvasid püsikulud 0,6 miljoni euro ehk 5% võrra 13,0 miljoni euroni. Müüdud varade mõju püsikulude langusele oli neljandas kvartalis –1,6 miljonit eurot.

Jätkuva äri püsikulud kasvasid 2,2 miljoni euro ehk 20% võrra 13,1 miljoni euroni, millest 0,8 miljonit eurot moodustasid tootmisvaradega seotud hoolduskulude kasv ning 0,9 miljonit eurot tootmisvarade ja arendusprojektidega seotud maakulude kasv.

Hoolduskulude kasv on seotud 2023. aastal tootmist alustanud varade hoolduskulude lisandumisega. Maakulude kasv on osaliselt seotud uute opereerivate varade maaga seotud kulude ning maamaksude lisandumisega ning eelarenduses projektide maakuludega.

Jätkuva äri tööjõukulud on kasvanud 0,2 miljoni euro ehk 10% võrra. 2024. aasta lõpu seisuga oli grupi töötajate arv 132 (2023: 154, sealhulgas 133 jätkuva äri töötajat).

MUUD MUUTUVKULUD

Muud muutuvkulud on tootmismahtudega seotud kulud, mille suurus muutub vastavalt tootmise intensiivsusele. Nende kulude hulka kuuluvad tootmisprotsessis tekkivad otsesed ja kaudsed kulutused, välja arvatud elektrienergia ostukulud ning püsikulud.

aastal langesid muutuvkulud 8,5 miljoni euro ehk 83% võrra. Muude muutuvkulude langus on seotud müüdud varade kulude vähenemisega. Jätkuva äri muud muutuvkulud olid 2023. aasta neljanda kvartali tasemel.

Püsikulude kujunemine

mln €	Kokku		Jätkuv äri			Müüdud varad
	IV kv 2024	IV kv 2023	Muutus	IV kv 2024	IV kv 2023	Muutus	IV kv 2024	IV kv 2023	Muutus
Püsikulud	13,0	12,4	0,6 (+5%)	13,1	10,9	2,2 (+20%)	-0,1	1,5	-1,6
sh hoolduskulud	5,5	5,2	0,3 (+5%)	5,5	4,6	0,8 (+18%)	0,0	0,6	-0,6
maakulud	1,7	0,8	0,9 (+113%)	1,7	0,8	0,9 (+116%)	0,0	0,0	-0,0
tööjõukulud	2,3	2,8	-0,5 (-16%)	2,3	2,1	0,2 (+10%)	0,0	0,7	-0,7
muud püsikulud	3,5	3,6	-0,1 (-3%)	3,5	3,3	0,2 (+6%)	-0,1	0,3	-0,3

FINANTSTULEMUSTE ANALÜÜS Grupi finantstulemused IV kv 2024

EBITDA

Suurimat mõju EBITDA-le avaldas neljandas kvartalis müüdud elektri hinna langus (–7,5 mln eurot). PPA-dest tulenevalt on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud müüdud elektri kogus (mõju +25,0 mln eurot), millega kaasnevalt on suurenenud ka elektriportfelli balansseerimiseks tehtavate elektri ostude maht (mõju –6,6 mln eurot). Nimetatud mõjude koondtulemust EBITDA-le mõjutab nii vastava perioodi elektritoodangu maht kui ka -profiil, elektritoodang on võrreldes võrdlusperioodiga kasvanud 67% võrra.

Müüdud varade mõju EBITDA muutusele oli –3,0 miljonit eurot.

Jätkuva äri püsikulude kasvu mõju EBITDA-le oli 2,2 miljonit eurot, millest tervikuna on antud ülevaade eelnevas ärikulusid kajastavas alampeatükis.

PÕHIVARA KULUM

Põhivara kulum vähenes neljandas kvartalis võrreldes mullusega 9% ehk 1,0 miljoni euro võrra 9,8 miljonile eurole. Müüdud varad langetasid võrdlusbaasiga võrreldes põhivara kulumit 1,2 miljoni euro võrra. Jätkuva äri põhivara kulum kasvas 0,2 miljoni euro ehk 2% võrra.

aasta neljanda kvartaliga võrreldes oleme põhivarana arvele võtnud Tolpanvaara tuulepargi 2024. aasta kolmandas kvartalis (2024. aasta neljanda kvartali kulum 0,8 mln eurot) ning Debniku päikesepargi Poolas (2024. aasta neljanda kvartali 33 tuhat eurot). 2024. aasta neljandas kvartalis kandsime Vanaküla tuulepargi tuuliku tuulegeneraatori käigukasti kasutuskõlbmatud osad kulusse (mõju 0,5 mln eurot) ning ülejäänud vara jääkväärtus põhivara varuosadesse.

NETO FINANTSKULUD

Neto finantskulud vähenesid neljandas kvartalis 0,1 miljoni euro võrra eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Intressikulud pangalaenudelt on kvartalite võrdluses 2,1 miljoni euro võrra tõusnud, kuid 98% laenuintressidest kapitaliseeriti tuule- ja päikeseparkide ehitusperioodi tõttu.

TULUMAKS

Tulumaksutulu kasvas 1,0 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.

PUHASKASUM

aasta neljanda kvartali puhaskasum kasvas 8,3 miljoni euro ehk 44% võrra 27,4 miljoni euroni.

Enefit Greeni grupi 2024. aasta äritulud vähenesid 4% ja ärikulud (ilma kulumita) langesid 15% võrreldes eelmise aastaga, mille tulemusena kasvas intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) 8% võrra 114,8 miljoni euro tasemele. 2024. aasta puhaskasum suurenes 14,5 miljoni euro võrra 70,3 miljoni euroni.

MÜÜDUD VARADE MÕJU GRUPI MAJANDUSTULEMUSTELE

aasta majandustulemuste võrdlust võrdlusperioodiga mõjutab 2023. aasta neljandas kvartalis realiseerunud Broceni koostootmisjaama ja pelletitehase müük ning 2024. aasta märtsis realiseerunud Paide ja Valka koostootmisjaamade müük (edaspidi: müüdud varad).
aasta tulemustes kajastub 43,9 miljonit eurot äritulusid, 35,6 miljonit eurot ärikulusid ja 8,3 miljonit eurot EBITDA mõju, mis on seotud müüdud varadega. 2024. aasta tulemused sisaldavad müüdud varade äritulusid 7,2 miljonit euro (sh müügikasum 5,0 mln eurot) ning 1,6 miljoni euro ulatuses ärikulusid positiivse kogumõjuga EBITDA-le summas 5,6 miljonit eurot.

Allpool kasutame terminit jätkuv äri nende tulemuste ja näitajate kohta, millest on elimineeritud müüdud varade mõju.

Grupi finantstulemused 2024

ELEKTRI- JA SOOJUSENERGIA TOODANG JA MÜÜK

Grupi elektritoodang kasvas aastaga kokku 540 GWh ehk 40% võrra 1 883 GWh-ni ning uute valminud ja ehituses tuule- ja päikeseparkide toodang kasvas aastaga 561 GWh võrra. Soojusenergia toodang kahanes aastaga 188 GWh ehk 31% võrra. Soojusenergia toodangu langus oli peamiselt seotud müüdud varadega. Müüdud varade mõju elektri- ja soojusenergia toodangule on näidatud allolevas tabelis.

Äritulud

Äritulud kokku kahanesid 2024. aastal 9,2 miljoni euro võrra, sh müügitulud langesid 20,3 miljoni euro võrra ning taastuvenergia toetused ja muud äritulud kasvasid 11,1 miljoni euro võrra. Jätkuva äri äritulud kasvasid 27,6 miljoni euro võrra, sh kasvasid müügitulud 19,9 miljoni euro ja muud äritulud 7,7 miljoni euro võrra.

Elektri- ja soojusenergia toodang ja elektrienergia müük

GWh	2024	2023	Muutus	Muutus %
Elektri netotoodang	1 883	1 343	540	40%
sh uutest tuule- ja päikeseparkidest	821	259	561	216%
sh müüdud varad	4	43	-39	-90%
Elektri müük1	2 417	1 736	681	39%
Soojusenergia toodang	415	604	-188	-31%
sh müüdud varad	21	188	-167	-89%

Konsolideeritud kasumiaruanne

mln €	2024	2023	Muutus	Muutus %
Äritulud kokku	220,9	230,1	-9,2	-4%
Müügitulu	185,5	205,8	-20,3	-10%
Taastuvenergia toetus jm äritulud	35,4	24,3	11,1	46%
Ärikulud kokku (v.a. kulum)	106,1	124,2	-18,1	-15%
Elektrienergia	56,6	48,4	8,2	17%
Muud muutuvkulud	7,5	31,8	-24,3	-76%
Püsikulud	42,0	44,0	-2,0	-5%
EBITDA2	114,8	105,9	8,9	8%
Põhivara kulum ja väärtuse langus	39,1	40,6	-1,5	-4%
Ärikasum	75,7	65,3	10,4	16%
Netofinantstulud (-kulud)	-0,1	0,1	-0,2	-200%
Kasum kapitaliosaluse meetodil	0,04	0,07	-0,03	-42%
Tulumaks	5,3	9,7	-4,4	-45%
Puhaskasum	70,3	55,8	14,5	26%

Müüdud varade mõju kasumiaruandele
Äritulud kokku	7,2	43,9	-36,7	-84%
Ärikulud kokku (va kulum)	1,6	35,6	-34,0	-95%
EBITDA2	5,6	8,3	-2,7	-33%
Põhivara kulum ja väärtuse langus	0,0	4,7	-4,7	-100%

2 EBITDA – kasum enne neto finantstulusid ja -kulusid, kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ning maksu-, kulumi- ja väärtuse languse kulusid.

MÜÜGITULU

Jätkuva äri müügitulude 19,9 miljoni euro suurusest kasvust tulenes 20,0 miljonit eurot elektri müügist, mille peamiseks mõjuriks oli jätkuva äri toodangu kasv (+579 GWh, +45%). Grupi koduturgude keskmine elektrihind1 oli 2024. aastal 83,3 €/MWh (2023: 92,7 €/MWh). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind2 oli 2024. aastal 67,1 €/MWh (2023: 89,0 €/MWh).

Arvutuslik teenitud elektrihind erineb koduturgude keskmisest turuhinnast, kuna selle arvutus võtab arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügi lepinguid (PPA-sid), taastuvenergiatoetusi, bilansienergia ostu, elektri ostu Nord Pooli päev-ette- ja päevasisesel turul ning asjaolu, et taastuvenergia toodangu profiil on väga erinev baaskoormuse profiilist.

Grupi keskmine turule müüdud elektri hind oli 2024. aastal 60,9 €/MWh (2023. a 73,0 €/MWh). 2024. aastal müüdi turule 1 129 GWh elektrit, 2023. aastal 783 GWh.

PPA-dega oli 2024. aastal kaetud 1 288 GWh elektritoodangut keskmise hinnaga 67,7 €/MWh, aasta varem müüdi elektrit PPA-de kaudu 953 GWh keskmise hinnaga 86,9 €/MWh. Võrreldes 2023. aastaga on PPA-de keskmine hind märkimisväärselt langenud, kuna 2024. aasta esimeses kvartalis algas 2021. aastal suhteliselt madalate hindadega sõlmitud Eesti, Leedu ja Soome PPAde arveldusperiood. PPA-dega kaetud toodangu osakaal ja hinnad järgnevate perioodide kohta on esitatud aruande riskijuhtimise peatükis.

Toodetud, ostetud ja müüdud elektrikoguste vastavate realiseerunud hindade võrdlusest ning nende tehingute koondina kujunenud arvutuslikust teenitud elektrihinnast 2024. aastal ning 2023. aastal annavad ülevaate allolevad joonis ja tabel.

3 Müük turule hõlmab elektribörsil ja bilansiturul tehtud müügitehinguid.

4 Muud turult tehtud ostud hõlmavad elektribörsilt ja bilansiturult soetatud ostusid, v.a. PPA katteks tehtud ostud.

¹ Grupi koduturgude toodangutega kaalutud keskmine börsihind

² (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost börsilt– bilansienergia ost) / toodang

Soome tuuleenergia allahindlust võrreldes turu keskmisega. Tuuleprofiilide allahindluste teemat on käsitletud ka aruande tegevuskeskkonna peatükis.

Jätkuva äri soojusenergia müügitulu kasvas 2,1 miljoni euro võrra 5,5 miljoni euro tasemele. Soojusenergia müügitulu kasv tulenes soojusenergia hinna kasvust 5,9 €/MWh ehk 73% võrra võrreldes mullusega, samas vähenes jätkuva äri soojusenergia toodang aastaga 21 GWh võrra tasemele 395 GWh (2023: 416 GWh).

TAASTUVENERGIA TOETUSED JA MUUD ÄRITULUD

Jätkuva äri muud äritulud kasvasid 7,7 miljoni euro võrra 30,3 miljoni euro tasemele (2023: 22,6 mln eurot). Jätkuva äri taastuvenergia toetused kasvasid 1,5 miljoni euro võrra 22,4 miljoni euro tasemele. Taastuvenergia tasu on seotud toetust saavate Eesti tuule- ja päikeseparkide, Iru koostootmisjaama, Poola päikeseparkide toodetud elektrikogusega.

Eestis asuvate toetust saavate tootmisvarade taastuvenergia tasu kasvas 0,9 miljoni euro võrra. 2024. aasta teises kvartalis algas Purtse tuulepargi taastuvenergia tasu periood, mis kasvatas võrdlusbaasiga saadud toetuste tulu 1,2 miljoni euro võrra. Oktoobris lõppes Aseriaru tuulepargi taastuvenergia tasu periood, mis aastavõrdluses vähendas neljandas kvartalis toetustest saadud tulu 0,6 miljoni euro võrra. Poola toetused kasvasid võrreldes mullusega 0,6 miljoni euro võrra, kuna sealne elektri turuhind (96,1 €/MWh) oli madalam kui hinnavahelepingutes fikseeritud hinnad vahemikus 125–134 €/MWh. Seetõttu kompenseeriti Enefit Greenile turuhinna ja fikseeritud hinna vahe toetusena.

Aruande võrdlusperioodidel avaldavad olulist mõju muudele ärituludele müüdud varade müügikasumid: 2023. aasta neljandas kvartalis realiseerunud Broceni koostootmisjaama ja pelletitehase müügikasum (1,0 mln eurot) ning 2024. aasta esimeses kvartalis jõustunud Paide ja Valka koostootmisjaamade müügikasum 5,0 miljonit eurot.

aasta kolmanda kvartali muudes ärituludes kajastus 5,3 miljoni euro ulatuses tulu, mis on seotud Enefit Greeni ja GE Vernova kokkuleppega seoses Akmenė tuulepargi ehituse
aastal ostsime turult elektrit 546 GWh keskmise hinnaga 99,0 €/MWh, aasta varem 411 GWh keskmise hinnaga 110,2 €/MWh (hinnad ja kogused ei sisalda pelletitootmiseks ostetud elektrit 2023. aastal).

Ostetud elektri mahu kasv (+135 GWh) tuleneb nii PPA-dega seotud ostudest (+88 GWh) kui ka kasvanud toodangumahust, millega on kaasnenud muude ostude koguse kasv (+47 GWh). PPA-kohustuste täitmisega seotud elektriostude kogus oli 2024. aastal oodatust suurem seoses ehituses olnud tuuleparkide tootmise alguse hilinemisega.

Realiseerunud ostuhind langes võrreldes 2023. aastaga koos üldise turuhinna langusega, kuid suurenenud profiili allahindluse tõttu kasvas ostu- ja müügihinna suhteline vahe. Tuuleprofiili allahindlused süvenesid mõnevõrra eelmise aastaga võrreldes. Enefit Greeni tuuleprofiili allahindlused Eestis ja Leedus olid üldise turutasemega võrreldes sarnased, kasvades aastaga 3,9 ja 0,6 protsendipunkti võrra vastavalt Eestis ja Leedus.

Toodangu vähene korreleeruvus teiste Soome tuuleparkidega ning tootmisvõimsuse allakoormamine liigmadalate elektrihindadega tundidel aitas Enefit Greenil oluliselt vähendada

Keskmised elektrihinnad

Hinnad €/MWh	IV kv 2023	I kv 2024	II kv 2024	III kv 2024	IV kv 2024	2023	2024
Grupi koduturgude keskmine elektrihind1	93,1	87,0	72,2	87,5	91,3	92,7	83,3
Turule müüdud elektri müügihind	64,1	77,6	52,5	50,1	58,5	73,0	60,9
PPA-de müügihind	91,2	75,0	68,2	60,7	66,4	86,9	67,7
Realiseerunud ostuhind	121,5	106,1	80,4	107,0	98,8	110,2	99,0
Arvutuslik teenitud elektrihind2	80,3	81,4	69,7	50,3	63,8	89,0	67,1

2 (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost börsilt – bilansienergia ost) / toodang

seotud hoolduskulude kasv ning 1,3 miljonit eurot tootmisvarade ja arendusprojektidega seotud maakulude kasv.

Hoolduskulude kasv on seotud 2023. aastal tootmist alustanud varade hoolduskulude lisandumisega. Maakulude kasv on osaliselt seotud uute opereerivate varade maakulude/ maksude lisandumisega ning eelarenduses projektide maakuludega. Jätkuva äri tööjõukulud on kasvanud 0,7 miljoni euro ehk 9% võrra.

aasta lõpu seisuga oli grupi töötajate arv 132 (2023: 154, sealhulgas 133 jätkuva äri töötajat).

MUUD MUUTUVKULUD

aastal langesid muutuvkulud 24,3 miljoni euro ehk 76% võrra, millest 25,5 miljonit eurot oli seotud müüdud varadega. Jätkuva äri muutuvkulud kasvasid 1,2 miljoni euro võrra, millest 1,7 miljonit eurot oli seotud Iru koostootmisjaama muutuvkulude kasvuga. Iru muutuvkulude

käigus toimunud intsidendiga, mille tagajärjel varises kokku üks tuulik. Läbirääkimiste tulemusena leppisid Enefit Green ja GE Vernova seoses nimetatud intsidendiga kokku poolte vahel sõlmitud Akmenė tuulepargi turbiinide tarne lepingu muudatuses, mis sisaldab kompensatsiooni 8,2 miljoni euro väärtuses. Sellest 3,9 miljonit eurot tasus GE Vernova Enefit Greenile rahas ning ülejäänud summa tasaarveldati omavaheliste nõuete ja kohustustega. 8,2 miljonist eurost on 5,3 miljonit eurot kajastatud muudes ärituludes ning 1,6 miljonit eurot varem tehtud investeeringute vähendusena. 1,3 miljoni euro ulatuses sõlmiti GE Vernova ja Enefit Greeni vahel lisakokkulepped, millel puudus mõju Enefit Greeni finantstulemustele.

Ärikulud

ELEKTRIENERGIA OSTUKULUD

Elektrienergia ostukulud hõlmavad elektribörsilt ja bilansiturult tehtud oste ning nendega otseselt seotud administratiivtasusid. Elektrienergia ostukulud on võrreldes 2023. aastaga kasvanud 8,3 miljoni euro võrra. Jätkuva äri elektri ostukulud olid 2024. aastal 56,6 miljonit eurot kasvades 25% võrra. Ostetud elektri mahu kasv (+135 GWh) tuleneb nii PPA-dega seotud ostudest (+88 GWh) kui ka kasvanud toodangumahust, millega on kaasnenud muude ostude koguse kasv (+47 GWh). Elektrienergia ostukulude koguste ning hindade ülevaade on antud eelnevas müügitulusid kajastavas alampeatükis. Ostetud elektri hinna ning koguse mõju grupi EBITDA-le on toodud järgnevas alampeatükis.

PÜSIKULUD

Püsikulud hõlmavad kulusid, mis ei ole otseselt seotud tootmismahtudega. 2024. aastal langesid püsikulud 2,0 miljoni euro ehk 5% võrra 42,0 miljonile eurole. Müüdud varade mõju püsikulude langusele oli 5,4 miljonit eurot. Jätkuva äri püsikulud kasvasid 3,4 miljoni euro ehk 9% võrra 41,3 miljoni euro tasemele, millest 2,2 miljonit eurot moodustasid tootmisvaradega

Püsikulude kujunemine

	Kokku			Jätkuv äri			Müüdud varad
mln €	2024	2023	Muutus	2024	2023	Muutus	2024	2023	Muutus
Püsikulud	42,0	44,0	-2,0 (-5%)	41,3	38,0	3,4 (+9%)	0,6	6,0	-5,4 (-90%)
sh hoolduskulud	18,0	18,4	-0,3 (-2%)	18,0	15,9	2,2 (+14%)	0,0	2,5	-2,5 (-100%)
maakulud	4,4	3,1	1,3 (+42%)	4,4	3,1	1,3 (+43%)	0,0	0,0	-0,0 (-100%)
tööjõukulud	9,1	10,8	-1,7 (-16%)	8,9	8,1	0,7 (+9%)	0,2	2,7	-2,4 (-92%)
muud püsikulud	10,4	11,7	-1,3 (-11%)	10,1	10,9	-0,8 (-8%)	0,4	0,9	-0,5 (-55%)

suurim kasvutegur oli saastetasude kasv (1,1 mln eurot), mis on seotud alates 1. juulist 2024 soojusenergia tootjatele kehtima hakanud uus varasemast 12 korda kõrgem tasu CO2 emissioonilt (25 €/t). Kuna soojusenergia hinnad on Eestis reguleeritud, siis kajastus nimetatud tasumäära tõus samaaegselt Enefit Greeni müüdava soojusenergia hinnas. Täiendavalt on Iru koostootmisjaama muutuvkulude kasv välja toodud koostootmise segmendi peatükis.

EBITDA

aasta kolmandas kvartalis võtsime põhivarana arvele Tolpanvaara tuulepargi Soomes (2024. aasta kulum 1,9 mln eurot) ning Debniku päikesepargi Poolas (2024. aasta kulum 44 tuhat eurot).
aastal on oodata põhivara kulumi suurenemist Eestis ning Leedus valmivate suuremate arendusprojektide põhivarana arvelevõtmise tõttu.

NETO FINANTSTULUD JA -KULUD

Neto finantstulud vähenesid 0,2 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Intressikulud pangalaenudelt on aastate võrdluses tõusnud 12,2 miljoni euro võrra 25,1 miljoni euroni, kuid 98% laenuintressidest kapitaliseeriti varade ehitusperioodi tõttu. 2025. aastal on oodata kasumiaruandes kajastatavate intressikulude suurenemist, kuna Eestis ja Leedus valmivate arendusprojektide arvele võtmine vähendab kapitaliseeritava intressikulu osakaalu kogu intressikulust.

TULUMAKS

Tulumaksu kulud vähenesid 4,4 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga seoses väikesema dividendide väljamaksega kaasnenud madalama tulumaksukulu tõttu Eestis.

PUHASKASUM

Grupi puhaskasum kasvas 2024.aastal 14,5 miljoni euro ehk 26% võrra 70,3 miljoni euroni.

Müüdud elektri hinnalanguse mõju EBITDA-le oli 2024. aastal –33,0 miljonit eurot. Seoses tootmismahu kasvuga on võrreldes eelmise aastaga on oluliselt kasvanud müüdud elektri kogus (EBITDA mõju +54,4 mln eurot). Samuti on oluliselt kasvanud PPA-dega müüdava toodangu maht, millega kaasnevalt on suurenenud ka elektriportfelli tasakaalustamiseks tehtavate elektri ostude maht (EBITDA mõju –15,4 mln eurot). Nimetatud mõjude koondtulemust EBITDA-le mõjutab nii vastava perioodi elektritoodangu maht kui ka -profiil.

Müüdud varade mõju EBITDA-le oli –2,7 miljonit eurot.

Iru koostootmisjaam ilma püsikulude ning elektrihinna ja -koguse mõjudeta vähendas EBITDA-d 1,2 miljoni euro võrra. Arvesse on võetud soojuseenergia, jäätmete vastuvõtu müügitulud ning tehnoloogilise kütuse (peamiselt maagaas) mõju. Detailsemalt on Iru koostootmisjaama tulemusi kirjeldatud koostootmise segmendi peatükis.

Jätkuva äri püsikulude kasvu mõju EBITDA-le oli –3,4 miljonit eurot, millest tervikuna on antud ülevaade eelnevas ärikulusid kajastavas alampeatükis ning segmentide kaupa vastavaid segmente kajastavates alampeatükkides.

PÕHIVARA KULUM JA VARA VÄÄRTUSE LANGUS

Põhivara kulum vähenes aastaga 1,4 miljoni euro ehk 4% võrra, mis oli 4,7 miljoni euro ulatuses tingitud müüdud varadest. Jätkuva äri põhivara kulum kasvas 3,3 miljoni euro ehk 9% võrra. Kasv tulenes uute põhivarade arvele võtmisest 2024.aastal.

aasta kolmandas kvartalis võtsime põhivarana arvele Purtse tuulepargi (2023. aasta kulum 0,6 mln eurot, 2024.aasta kulum 1,0 mln eurot) ning Purtse päikesepargi (2023. aasta kulum 0,3 mln eurot ning 2024. aasta kulum 0,5 mln eurot). 2023. aasta neljandas kvartalis võtsime põhivarana arvele Zambrowi päikesepargi Poolas (2023. aasta kulum 80 tuhat eurot, 2024. aasta kulum 0,2 mln eurot) ja Estonia päikesepargi Eestis (2023. aasta kulum 7 tuhat eurot, 2024. aasta kulum 86 tuhat eurot).

INVESTEERITUD KAPITALI JA OMAKAPITALI TOOTLUS

Investeeritud kapitali tootlus (ROIC) on aastaga langenud 0,5 protsendipunkti võrra investeeritud kapitali mahu kasvu tõttu – suur osa aasta jooksul tehtud investeeringutest on tehtud ehitusjärgus varadesse, mis samas veel ei ole alustanud täismahus tootmist. Omakapitali tootlus on aastaga paranenud tänu kasvanud puhaskasumile, mis oli tingitud ärikasumi kasvust ning vähenenud tulumaksukulust.

Investeeringud

Grupi investeeringud olid 2024. aastal 388,4 miljonit eurot ehk 32,7 miljoni euro võrra enam kui 2023. aastal. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 382,0 miljoni euroni. Sellest 324,1 miljonit eurot oli seotud uute tuuleparkide rajamisega: 200,9 miljonit eurot investeeriti Sopi-Tootsi tuuleparki ning 102,7 miljonit eurot Kelmė tuuleparkidesse, sealhulgas 47,4 miljonit eurot Kelmė I ning 52,5 miljonit eurot Kelmė II tuuleparki. Päikeseparkide arendustest investeeriti enim Sopi päikeseparki (28,4 mln eurot) ning Läti päikeseparkidesse (6,8 mln eurot). Baasinvesteeringuid tehti 2024. aastal 6,4 miljoni euro (2023: 5,1 mln euro) ulatuses. Baasinvesteeringud olid 2024. aastal peamiselt seotud Eesti tuuleparkidega (5,4 mln eurot) ning Iru jäätmeenergia elektrijaamaga (1,0 mln eurot).

Seisuga 31. detsember 2024 oli tuuleenergia segmendi põhivarade saldo 1 245,9 miljonit eurot (sellest ehituses varade osakaal 53%), koostootmise segmendi saldo 90,8 miljonit eurot (sellest ehituses 0%), päikeseenergia segmendi põhivarade saldo 104,5 miljonit eurot (sellest ehituses 41%) ning segmendi "Muu" põhivara saldo 65,5 miljonit eurot.

Seisuga 31. detsember 2024 sisaldasid grupi tuuleenergia segmendi varad firmaväärtust summas 23,6 miljonit eurot (2023: 23,6 mln eurot), koostootmise segmendi varad firmaväärtust summas 32,4 miljonit eurot (2023: 32,4 mln eurot) ja päikeseenergia segmendi varad firmaväärtust summas 2,2 miljonit eurot (2023: 2,2 mln eurot).

1 Investeeritud kapitali tootlus (ROIC) = Viimase 12 kuu ärikasum/ investeeritud kapital

2 Omakapitali tootlus (ROE) = Viimase 12 kuu puhaskasum / omakapital

Rahavood

Äritegevuse rahavood 86,8 miljonit eurot koosnevad järgmistest muutustest: äritegevusest saadud raha (119,3 mln eurot), makstud intressid ja laenukulud (-28,2 mln eurot), saadud intressid (1,1 mln eurot) ja makstud tulumaks (–5,4 mln eurot).

Investeerimise rahavood 331,0 miljonit eurot koosnevad investeeringutest põhivaradesse (–348,0 mln eurot) ning laekumisest äri müügist (16,9 mln eurot).

Finantseerimise rahavood koosnevad saadud pangalaenudest (355 mln eurot), tagasi makstud pangalaenudest (–108,5 mln eurot), tagasi makstud liisingukohustustest (-0,2 mln eurot), ja dividendimaksetest (–27,7 mln eurot).

Finantseerimine

Enefit Greeni grupp finantseerib enda tegevust oma- ja võõrkapitali abil. 2024. aastal jätkasime täiendava kapitali kaasamist, sõlmides uusi ja võttes välja varem sõlmitud laenulepinguid, et finantseerida 2021. aastal alguse saanud uute tuule- ja päikeseparkide arendusprogrammi.

aastal sõlmisime uusi laenulepinguid ja muutsime olemasolevaid kokku 180 miljoni euro ulatuses. Juunis sõlmisime laenu-lepingu muudatuse Swedbankiga, suurendades laenusummat seniselt 50 miljonilt eurolt 100 miljoni euroni. Augustis sõlmisime EBRD-ga uue 8-aastase tähtajaga laenulepingu summas 100 miljonit eurot. Septembris allkirjastasime OP Pangaga uue likviidsuslaenu lepingu summas 20 miljonit eurot ning pikendasime SEB-ga sõlmitud likviidsuslaenu lepingut summas 10 miljonit eurot.
detsembri 2024 seisuga oli välja võtmata investeerimislaenude maht 165 miljonit eurot.

Lisaks investeerimislaenudele on Enefit Green sõlminud kolm korduvkasutatavat likviidsuslaenulepingut kogusummas 50 miljonit eurot tähtaegadega perioodil 2026–2027. Kõik likviidsuslaenude limiidid on seisuga 31. detsember 2024 kasutamata.

Grupi intressikandvate ja võlakohustuste maht 31. detsembri 2024 seisuga oli korrigeeritud soetusmaksumuses 734,3 miljonit eurot (486,4 mln eurot 31. detsembril 2023). Sellest moodustasid pangalaenud 724,9 miljonit eurot ja 9,4 miljonit eurot rendikohustused.

Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär 31. detsembri 2024 seisuga oli 3,90% (31. detsembril 2023: 4,09% ). 2024. aasta jooksul on laenude baasintressimäärad kahanenud: 3 kuu EURIBOR langes aastaga 1,20 protsendipunkti võrra tasemele 2,71% ning 6 kuu EURIBOR 1,29 protsendipunkti võrra tasemele 2,57%. 31. detsembri 2024 seisuga oli 19,8% Enefit Greeni välja võetud laenukohustustest kaetud intressimäära vahetustehingutega.

LAENULEPINGUTE ERITINGIMUSED

Grupi laenulepingud sisaldavad mõningaid eritingimusi, mis seavad grupi konsolideeritud majandusnäitajatele teatud piirmäärad. 2023. ja 2024. aasta lõpu seisuga täitis grupp kõiki laenulepingutes sätestatud nõudeid.

FINANTSEERIMISE SUHTARVUD

Laenukohustuste maksimaalse taseme määramisel arvestab juhtkond finantsvõimenduse suhtarve ning netovõla/EBITDA ja intressikatte kordajat. 2024. aasta lõpu seisuga on võlakohustused kasvanud seoses jätkuvate investeeringutega uute tuule ja päikeseparkide ehitusse.

mln €	31.12.2024	31.12.2023
Võlakohustused	734,3	486,4
Miinus: raha	–44.0	–65,7
Netovõlg	690,4	420,7
Omakapital	760,3	717,2
Investeeritud kapital	1 450,7	1 137,9
EBITDA	114,8	105,9
Finantsvõimendus1	48%	37%
Netovõlg/EBITDA	6,0	4,0
Intressikatte kordaja2	4,5	7,9

1 Finantsvõimendus = netovõlg / investeeritud kapital

2 Intresskatte kordaja = viimase 12 kuu EBITDA / intressikulu

Segmendiaruandlus

Grupis on eristatud kolm peamist tegevusvaldkonda, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja väiksemad tegevusvaldkonnad, mis on esitatud koos kui "muud". Juhatus kasutab grupi majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendiaruandlust, kus Enefit Green AS-i segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele. Kõik grupi opereeritavad tootmisüksused on jaotatud tegevussegmentidele vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud segmenti "muu".

Tuuleenergia (koosneb opereerivatest tuuleparkidest ja investeerimisotsusega arendusprojektidest. Alates 2024. aasta I kvartaliaruandest (s.h. on arvutatud ümber võrdlusperioodi numbrid lähtuvalt 2024. aasta I kvartali uuendustest tagamaks

andmete võrreldavus) sisalduvad tuuleparkide aredusmeeskondade kulud ning ilma investeerimisotsuseta tuuleparkide arenduskulud tuule segmendi asemel segmendis "Muud").

1. Koostootmine (koosnes kuni 2023. aasta lõpuni Iru, Paide, Valka ja Brocēni koostootmisjaamadest ning pelletitehasest. 2023. aasta neljandas kvartalis teatasime Paide, Valka ja Brocēni koostootmisjaamade ning pelletitehase müügist. Brocēni koostootmisjaama ja pelletitehase müügitehing teostati enne 2023. aasta lõppu. Paide ja Valka koostootmisjaama tehing jõustus 1. märtsil 2024. Alates Paide ja Valka müügitehingu jõustumisest märtsis, moodustub koostootmise segmendi Iru koostootmisjaam).
1. Päikeseenergia (sisaldab opereerivaid päikeseelektrijaamasid ning päikesevaldkonna arendusi) Alates 2024. aasta I kvartaliaruandest (s.h. on arvutatud ümber võrdlusperioodi numbrid lähtuvalt 2024. aasta I kvartali uuendustest tagamaks andmete võrreldavus) sisalduvad päikeseparkide arendamisega seotud juhtimiskulud, ilma investeerimisotsuseta päikeseparkide arendused päikese segmendi asemel segmendis "Muud").
1. Muud (sh hüdroenergia, kombineeritud taastuvenergialahendused, kesksed arendusja juhtimisüksused. Alates 2024. aasta I kvartaliaruandest (s.h. on arvutatud ümber võrdlusperioodi numbrid lähtuvalt 2024. aasta I kvartali uuendustest tagamaks andmete võrreldavus) ka tuule- ja päikesearenduste meeskondade kulud, meretuuleparkide arendused, ilma investeerimisotsuseta tuule- ja päikesearendused). Segment "Muud" sisaldab tegevusvaldkondi, mille osakaal üksikult nii grupi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline. Ükski nendest tegevusvaldkondadest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldiseisva informatsiooni avalikustamine.

ÄRITULUDE JAOTUS SEGMENTIDE KAUPA

aastal oli nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (76% ärituludest ja 84% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 20% ja tõi 26% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment oli päikeseenergia, mille äritulud andsid 4% grupi ärituludest ja 4% EBITDA-st.

105

Raporteeritavatest segmentidest kasvas enim tuule segmendi EBITDA. Täpsem analüüs raporteeritavate segmentide kaupa on vastava segmendi alampeatükis. 2024. aasta I kvartalis (sh on ümber arvutatud võrdlusperioodi numbrid tagamaks andmete võrreldavust) korrigeerisime segmentidesse allokeeritavate tulude ning kulude jaotust. 2024. aasta I kvartali aruandeni sisaldasid päikese ning tuule segmendid tuule- ja päikesevaldkonna töötajatega seotud kulusid, investeerimisotsusteta arendusprojektide eelarenduskulusid ning lisaks sisaldas tuule segment meretuuleparkide arendusi. Alates 2024. aasta I kvartali aruandest on päikese ja

tuule segmentides kajastatud opereerivate varade ning investeerimisotsuse saanud arendusprojektide finantsmõjud.

Muu segmendi EBITDA koosneb peamiselt üldjuhtimiskuludest, tuule- ja päikesevaldkondade töötajatega seotud kuludest ning investeerimisotsusteta arendusprojektide kuludest. Lisaks on muus segmendis Keila-Joa hüdroelektrijaam ning Ruhnu taastuvenergia lahendus. Muu segmendi kahjum suurenes 1,4 miljoni euro võrra.

106

Tuuleenergia segment koosneb opereerivatest tuuleparkidest ja investeerimisotsusega tuuleparkide arendustest. Alates 2024. aasta esimese kvartali aruandest sisalduvad tuuleparkide arendamisega seotud töötajatega seotud kulud, ilma investeerimisotsuseta tuuleparkide arendused ning meretuuleparkide arendused tuule segmendi asemel segmendis "Muu".

Tuuleenergia segment

TUULEENERGIA TOODANG

Eesti ja Leedu tuuleparkide toodangud kasvasid aastaga vastavalt 44% ja 31%. Soomes mitmekordistus Tolpanvaara tuulepargi toodang. Aasta kokkuvõttes oli tuulenergia toodang 1 681 GWh, kasvades 52% (+578 GWh). Toodangu kasv 2024. aastal tuli tervikuna uutelt (sh. ehitusjärgus) tuuleparkidelt, mille panus aasta tuuleenergia toodangusse ulatus 772 GWh-ni. Nende seas suurimate toodangutega tuulepargid olid Sopi-Tootsi (+200 GWh), Tolpanvaara (+168 GWh) ning Akmene (+146 GWh).

Opereerivate tuuleparkide töökindlus oli 2024. aastal 95,5% ehk pisut parem eesmärgistatust. Täiendavalt on töökindluste teemat kajastatud aruande varahaldust käsitlevas peatükis.

Prognoositust (nn P50 prognoos) nõrgemate tuuleolude tõttu jäi 2024. aastal tootmata umbes 43 GWh elektrit. Tuuleolude graafiline ülevaade on esitatud aruande tegevuskeskkonna peatükis.

Tuuleenergia toodang riikide kaupa ning jaotus opereerivate ning uute tuuleparkide vahel ELEKTRIHINNAD (ehituses ja 2024. aastal valminud)

GWh	2024	2023	Muutus	Muutus

Eesti tuulepargid	763	529	234	44%
sh opereeriv	526	505	21	4%
sh uus	238	24	214	892%

Leedu tuulepargid	737	562	175	31%
sh opereeriv	383	373	10	3%
sh uus	354	190	164	86%

Soome tuulepark	180	12	168	1 400%

Kokku	1 681	1 103	577	52%

1 (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost – määratud tarne ost) / toodang

Nii Eesti, Leedu kui ka Soome tuuleenergia arvutuslikud teenitud hinnad sõltuvad turuhindade ja PPA kombinatsioonist. Eesti tuuleparkide arvutuslik teenitud elektrihind koos toetusega oli 2024. aastal 84,9 €/MWh (–19% võrreldes 2023. aastaga). Leedu tuuleparkide arvutuslik teenitud elektrihind oli 2024. aastal 49,1 €/MWh (–23%) ning Soome tuulepargi arvutuslik teenitud elektri hind oli 22,8 €/MWh (–45%). Arvutuslikku teenitud elektrihinda mõjutasid riikide madalamad Nord Pool turuhinnad ja PPA-de madalam keskmine hind. 2024. aastal algas 2021. aastal madalama hinnaga sõlmitud PPA-de tarneperiood, mis alandas keskmist PPA hinda Eesti tuuleparkidel –11,1 €/MWh ja Leedu tuuleparkidel –17,7 €/MWh võrra. Vaatamata oodatust madalamale toodangumahule (mida peamiselt põhjustas ehituses tuuleparkide tootmise alguse hilinemine) aitas portfelli aktiivne juhtimine Balti turgudel hoida PPA tasakaalustamiseks tehtud ostud suhtena PPA lepingute mahtu eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra madalamal tasemel. 2024. aastal ostsime Eestis 15,8% ning Leedus 29,1% PPA lepingulisest mahust turult. 2024. aastal olid Eesti ja Leedu tuuleprofiili allahindlused sarnasel tasemel, mille tõttu ka ostetud elektri hinnad olid võrreldavad – Eestis 109,8 €/MWh ja Leedus 110,1 €/MWh.

Eesti tuulepargid, mille toetusalune periood ei ole lõppenud, saavad lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta (ingl. k. Feed-in Premium, FiP). Alates 2024. aasta II kvartalist hakkas toetust saama Purtse tuulepark (21 MW) ning IV kvartalis lõppes toetus Aseriaru (24MW) tuulepargil.

ÄRITULUD

aastal kasvasid segmendi äritulud 31,1 miljoni euro võrra (+22,8%) tänu suurenenud uute (sh. ehitusjärgus) tuuleparkide toodangule. Peamiseks kasvu allikaks on elektrimüügi tulud, mis kasvasid 23,4 miljoni euro võrra (+19,5%) 143,3 miljoni euro tasemele.

Olulist mõju segmendi 2024. aasta ärituludele omas kolmandas kvartalis GE Vernovaga sõlmitud kokkulepe seoses Akmene tuulepargis 2023. aasta mais toimunud intsidendiga. Kokkulepe nägi ette kompensatsiooni, millest 5,3 miljon eurot kajastati muude ärituludena. Kogu tehingu mõju on kirjeldatud täpsemalt eespool kogu grupi majandustulemusi käsitlevas analüüsis.

Täiendavat positiivset mõju segmendi ärituludele avaldas Eesti tuuleparkide taastuvenergia toetuse kasv 1,4 miljoni euro võrra, mis on suures osas tingitud 2024. aasta teises kvartalis alanud Purtse tuulepargi taastuvenergia toetuse (1,2 mln eurot) perioodist ning teiste toetust saanud tuuleparkide kasvanud toodangumahust. Lähiaastatel on Eesti taastuvenergia toetuste osa muudes ärituludes vähenemas. Mullu neljandas kvartalis lõppes Aseriaru (24 MW) tuulepargi taastuvenergia toetuse periood, mis võrdlusperioodiga võrreldes vähendas toetussummat 0,6 miljoni euro võrra. 2025. aastal on lõppemas Viru-Nigula (21 MW), Narva (39,1 MW) ning Paldiski I ja II (2 x 22,5 MW) tuuleparkide 12-aastased taastuvenergia toetuste perioodid.

ÄRIKULUD

Segmendi ärikulude kasv tulenes PPA portfelli tasakaalustamiseks tehtud elektrienergia ostukuludest (+6,6 mln eurot) ning bilansienergia ostust (+4,6 mln eurot), mida tasakaalustas elektri turuhinna langus (–11,2 €/MWh kohta). Täiendavat mõju avaldasid ärikuludele ka süsteemiteenuste pakkumine, mis kajastati elektri ostukulude vähendusena –1,3 miljoni euro väärtuses. Lähemalt selgitatakse süsteemiteenuse sisu varahaldust käsitlevas peatükis.

Muud ärikulud (ilma elektrienergia ostuta börsilt, bilansienergia ostuta ning kulumita) kasvasid aastases võrdluses 0,4 miljoni euro võrra (+2%). Olulisemateks muude ärikulude kasvu teguriteks olid tuuleparkide hooldus- ja remondikulude (+1,0 mln eurot) ja maaga seotud kulude (+0,5 mln eurot) kasv. Hooldus- ja remondikulude kasv on suuresti tingitud uute (Tolpanvaara, Akmene, Šilale II) tuuleparkide hoolduslepingute tasudest (+1,1 mln eurot), mille arvestus algas 2024. aastal. Aasta jooksul on vähenenud arendatavate tuuleparkide tarvis tehtud uuringu- ja konsultatsioonikulud (–0,6 mln eurot).

EBITDA

Kokkuvõtvalt kasvas tuule segmendi EBITDA 96,3 miljoni euroni (2023: 77,3 mln eurot). EBITDA kasv oli tingitud peamiselt uute (sh. ehitusjärgus) tuuleparkide elektritoodangu kasvust. Enne 2024. aasta algust opereerivaks liigitatud tuuleparkide EBITDA kasvas 4,0 miljoni euro võrra, samal ajal uute (sh. ehitusjärgus) tuuleparkide EBITDA kasvas 15,1 miljoni euro võrra.

OPEREERIMISKULUD MW KOHTA

Tuuleenergia segmenti kuuluvate opereerivate tuuleparkide üksuste (Enefit Wind OÜ ja Enefit Wind UAB) kulude põhjal on tuuleparkide opereerimiskulud (ärikulud ilma kulumi, bilansienergia ostuta ja PPA teenindamise ostukuludeta) installeeritud tootmisvõimsuse megavati kohta langenud 9,2% võrra (tasemelt 40,5 tuhat €/MW tasemele 36,8 tuh €/MW).

Andmete võrreldavuse tagamise eesmärgil ei sisaldu ülaltoodud graafikul ja arvutustes 2023. ja 2024. aasta jooksul opereerivateks varadeks liigitatud uued tuulepargid. Alates 2023. aasta kolmandast kvartalist lisandus opereerivate tuuleparkide hulka Purtse võimsusega 21 MW ning alates 2024. aasta kolmandast kvartalist lisandus Tolpanvaara võimsusega 72 MW. Purtse tuulepargi 2024. aasta keskmised opereerimiskulud tõusid 23,2 €/MW tasemele (2023. aasta keskmised opereerimiskulud olid 16,1 €/MW). Tolpanvaara tuulepargi keskmine opereerimiskulu 2024. aastal oli 19,4 €/MW.

1 (Ärikulud – bilansienergia ost – kulum) / opereeriv võimsus. Arvutuses on arvesse võetud ainult opereerivad tuulevarad: Enefit Wind OÜ, Enefit Wind UAB, alates III kvartalist 2023 Purtse tuulepark ning alates III kvartalist 2024 Tolpanvaara tuulepark.

110

ELEKTRITOODANGUD JA -HINNAD

aastal oli segmendi elektritoodang 123 GWh, mis on peamiselt biomassivarade müügi tõttu aastate võrdluses vähenenud 29% võrra (2023: 174 GWh). Iru koostootmisjaama elektritoodang langes 2024. aastal 12 GWh (–9%) võrra. Peamiseks põhjuseks oli jaama madal töökindlus tasemel 91,2% (2023: 94,8%), mis tulenes suurest arvust lühematest ja pikematest rikkelistest seisakutest.

Olulist mõju omas juulis toimunud plaaniline hooldusseisak, mis kujunes nädala võrra pikemaks planeeritust ning 4 päeva võrra pikemaks 2023. aasta seisakust. Lähemalt on Iru töökindluse teemat käsitletud aruande varahalduse peatükis.

Iru koostootmisjaam saab lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh taastuvatest allikatest toodetud elektri eest ning mitte-taastuvast kütusest tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri eest 32 €/MWh kohta.

Segmendi arvutuslik teenitud elektrihind vähenes Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna turuhinna languse tõttu ja oli 2024. aastal 121 €/MWh.

Koostootmise segment koosnes kuni 2023. aasta lõpuni Iru, Paide, Valka ja Brocēni koostootmisjaamadest ning pelletitehasest. Pärast biomassivarade müüki 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses moodustab koostootmise segmendi segaolmejäätmeid kütusena kasutav Iru koostootmisjaam.

FINANTSTULEMUSTE ANALÜÜS Grupi finantstulemused 2024

SOOJUSENERGIA TOODANG JA HINNAD

Soojusenergia toodang vähenes 31% 415 GWh-ni. Müüdud varade arvelt vähenes soojusenergia toodang 167 GWh võrra. Iru soojusenergia toodang langes 21 GWh (–5%) võrreldes võrdlusperioodiga (416 GWh) 395 GWh tasemele. Sarnaselt elektritoodanguga mõjutas Iru soojusenergia toodangut juulikuine pikem hooldusseisak.

Iru koostootmisjaamas segaolmejäätmetest toodetud soojuse piirhind muutus 2024. aastal mitmel korral: alates 19.04.2024 hakkas kehtima piirhind 12,36 €/MWh ja alates 01.07.2024 piirhind 18,29 €/MWh. Võrdlusperioodil kehtinud soojusenergia piirhind 7,98 €/MWh oli püsinud muutumatu alates 2021. aasta märtsi algusest. Vaatamata mullu aset leidnud olulisele tõusule oli Iru segaolmejäätmetest toodetud soojusenergia piirhind muudest allikatest toodetud ning Tallinna keskküttevõrku antud soojusenergia piirhindadest umbes kaks korda madalam. Iru aasta

keskmine müüdud soojusenergia hind kasvas 2024. aastal 73%, jõudes 13,9 €/MWh tasemele (võrdlusbaasil 8,1 €/MWh). Kogu segmendi aastakeskmine müüdud soojusenergia hind langes aastaga 5%, olles 2024. aastal 17,0 €/MWh, sest aruandeperioodil Paide, Valka ja Brocēni koostootmisjaamade kallimad hinnad kogu segmendi keskmist hinda enam ei mõjutanud.

ÄRITULUD

Segmendi äritulud vähenesid aastate võrdluses 39,8 miljoni euro võrra (–47%) tasemeni 44,9 miljonit eurot. 36,7 miljonit eurot äritulude langusest on seotud müüdud varadega.

Iru koostootmisjaama äritulud olid 2024. aastal 37,7 miljonit eurot ehk 8% võrra madalamad kui aasta varem (2023: 40,8 mln eurot). Äritulusid mõjutasid peamiselt madalam elektrienergia toodang (–12 GWh, –9%) ning Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna turuhinna langus.

Iru soojusenergia müügitulud kasvasid kõrgema hinna (+73%, +5,9 €/MWh) tõttu 2,1 miljoni euro võrra.

ÄRIKULUD

Segmendi ärikulud (v.a. kulum) langesid 15,2 miljoni euro tasemele (2023: 47,4 mln eurot). 2023. aastal moodustasid segmendi ärikuludest 35,6 miljonit eurot müüdud varade kulud. 2024. aastal moodustasid müüdud varade kulud 1,6 miljonit eurot. Segmendi muutuvkulud langesid 23,8 mln eurot (–78%), millest müüdud varade muutuvkulud langesid 25,5 mln eurot. Segmendi püsikulud langesid 4,6 mln eurot (–42%), millest müüdud varade püsikulude langus moodustas 5,4 mln eurot.

EBITDA

Segmendi EBITDA langes 7,7 miljoni euro ehk 21% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, olles 2024. aastal 29,7 miljonit eurot. Segmendi EBITDA langusest moodustas müüdud varade EBITDA langus 2,7 miljonit eurot ning ülejäänu Iru koostootmisjaama EBITDA langus 4,9 miljoni euro võrra 24,1 miljonile eurole. Iru EBITDA languse põhjustas peamiselt elektri turuhinna langus ja jaama madalamast töökindlusest tingitud madalam energiatoodang.

Päikeseenergia segment sisaldab lisaks opereerivatele päikeseelektrijaamadele ka investeerimisotsusega kinnitatud päikeseparkide arendusi ja päikeseteenust. Päikeseteenuse "võtmed kätte" ärisuunast väljusime me 2023.aasta jooksul. Alates 2024. aasta esimese kvartali aruandest (s.h. on ümber arvutatud võrdlusperioodi numbrid lähtuvalt 2024. aasta esimese kvartali uuendustest tagamaks andmete võrreldavust) sisalduvad investeerimisotsusteta päikeseparkide arenduskulud, päikeseparkide juhtimiskulud ning päikese arendus-tiimide kulud päikese segmendi asemel segmendis "Muud".

Päikeseenergia segment

ELEKTRITOODANGUD JA -HINNAD

aastal oli päikeseenergia toodang 77,4 GWh, mis on 13,5 GWh ehk 21% võrra kõrgem kui 2023. aastal tingituna Estonia ja Debniku päikesepargi toodangute lisandumisest võrreldes võrdlusperioodiga. 2023. aasta IV kvartalis andis esimese toodangu Estonia päikesepark Eestis ning I kvartalis 2024 hakkas tootma Debniku päikesepark Poolas. Uute – s.o. viimastel aastatel valminud ja/või ehituses) – päikeseparkide toodang oli 2024. aastal 48,8 GWh. Päikeseparkide töökindlus püsis eesmärgipäraselt kõrgel 99,8% tasemel (2023: 99,8%).

Eesti päikesepargid on osaliselt avatud elektri turuhinna muutustele, Estonia päikesepark müüb elektrit fikseeritud hinnaga 69 €/MWh. Enamikul Poola päikeseparkidel on igaaastaselt inflatsiooniga indekseeritav fikseeritud hind, mis 2024. aastal oli 125–134 €/MWh, uus Zambrowi päikesepark müüb elektrit hinnaga 63 €/MWh.

Segmendi arvutuslik teenitud elektrihind oli 75,5 €/MWh, mis oli 19% võrra madalam võrreldes 2023. aastaga. Eestis teenitud arvutuslik elektrihind langes aastaga –28% ning Poolas –7% võrra.

ÄRITULUD

Päikese segmendi äritulud langesid 0,4 miljoni euro võrra. Elektrimüügi tulud langesid nii Eestis kui ka Poolas väiksema elektrienergia eest teenitud hinna tõttu. Poola toetused suurenesid võrreldes mullusega 0,6 miljoni euro võrra, kuna sealne elektri turuhind (96,1 €/MWh) oli väiksem võrreldes fikseeritud hinnaga 125–134 €/MWh. Seetõttu kompenseeriti meile turuhinna ning fikseeritud hinna vaheline osa toetusena. Päikeseteenuse äritulud langesid 0,7 miljoni euro võrra, kuna 2023. aasta lõpus kajastus ühekordne mõju Leedu päikeseteenusest.

ÄRIKULUD

Segmendi ärikulud ilma kulumita on aastaga kasvanud 0,6 miljoni euro võrra. Päikeseteenuse muutuvkulud on vähenenud summas 0,5 mln eurot, kuna 2023.aasta detsembris kajastasime ühekordse mõju Leedu päikeseteenusest. Ärikulusid kasvatasid elektri ostukulud (+0,3 mln eurot) seoses Purtse päikesepargi PPA lepingute tasakaalustamiseks tehtavate ostude tõttu. Täiendavalt kasvasid bilansienergia ostukulud (+0,1 mln eurot), võrgutasud (+0,3 mln eurot) ning päikeseparkidega seotud hoolduskulud (+0,3 mln eurot).

EBITDA

Päikese segmendi EBITDA moodustas 2024. aastal 4,4 miljonit eurot ning oli 1,1 miljoni euro võrra madalam võrreldes võrdlusperioodiga. EBITDA-d on positiivselt mõjutanud kõrgem toodang (+13,5 MWh), kuid langetanud madalam arvutuslik teenitud elektrihind (–17,5 €/MWh).

Lühendatud konsolideeritud auditeerimata raamatupidamise vahearuanne IV kvartal ja 12 kuud 2024

tuhandetes eurodes	Lisa	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023


Müügitulu	9	61 589	59 646	185 489	205 757
Taastuvenergia toetus ja muud äritulud	10	8 650	7 256	35 412	24 307
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus		0	-1 056	0	2 210
Kaubad, toore, materjal ja teenused	11	-24 906	-28 944	-81 975	-100 330
Tööjõukulud		-2 330	-2 782	-9 077	-10 807
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus		-9 810	-10 819	-39 138	-40 559
Muud tegevuskulud		-5 188	-4 520	-15 036	-15 237
Ärikasum		28 005	18 781	75 675	65 341
Finantstulud		215	1 134	1 307	1 960
Finantskulud		-484	-1 481	-1 420	-1 858
Neto finantstulud (-kulud)		-269	-347	-113	102
Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse		25	-20	38	66
Kasum enne tulumaksustamist		27 761	18 414	75 600	65 509
Tulumaks		-326	690	-5 332	-9 716
Aruandeperioodi kasum		27 435	19 104	70 268	55 793

Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tuh	6	264 276	264 276	264 276	264 276
Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR	6	0,104	0,072	0,266	0,211
Lahustunud puhaskasum aktsia kohta, EUR	6	0,104	0,072	0,266	0,211

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023

Aruandeperioodi kasum		27 435	19 104	70 268	55 793

Muu koondkasum
Kirjed, mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse:
Rahavoo riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (s.h. ümberklassifitseeri mised kasumiaruandesse)	5, 7	678	-4 170	223	-2 968
Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestu sel tekkinud valuutakursivahed	7	219	548	344	600
Aruandeperioodi muu koondkasum (-kahjum)		897	-3 622	567	-2 368

Aruandeperioodi koondkasum kokku		28 332	15 482	70 835	53 425

Lühendatud konsolideeritud koondkasumiaruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2024	31.12.2023
Varad
Põhivara
Materiaalne põhivara	4	1 394 343	1 027 057
Immateriaalne põhivara		59 727	59 891
Kasutusõiguse varad		8 525	9 097
Ettemaksed põhivara eest	4	37 536	55 148
Edasilükkunud tulumaksuvara		1 212	2 013
Investeeringud sidusettevõtjatesse		548	548
Tuletisinstrumendid	5, 7	3 400	5 054
Pikaajalised nõuded		1 330	0
Kokku põhivara		1 506 620	1 158 808
Käibevara
Varud		2 011	3 180
Nõuded ostjate vastu		10 151	8 618
Muud nõuded		13 600	16 380
Ettemaksed		6 922	30 084
Tuletisinstrumendid	5, 7	3 274	3 806
Raha ja raha ekvivalendid		44 023	65 677
Müügiootel ettevõtte varad		0	15 370
Kokku käibevara		79 981	143 115
Kokku varad		1 586 601	1 301 923

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2024	31.12.2023
Omakapital
Emaettevõtja aktsionäridele kuuluv kapital ja reservid
Aktsiakapital	6	264 276	264 276
Ülekurss		60 351	60 351
Kohustuslik reservkapital		8 291	5 556
Muud reservid	5, 7	163 674	163 451
Realiseerimata kursivahed	7	182	-162
Jaotamata kasum		263 502	223 718
Kokku omakapital		760 276	717 190
Kohustused
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused	8	669 274	454 272
Sihtfinantseerimine		2 809	3 010
Tuletisvaba lepinguline kohustus	5, 7	6 345	12 412
Edasilükkunud tulumaksukohustus		12 484	12 497
Muud pikaajalised võlad		8 098	5 331
Eraldised		194	8
Kokku pikaajalised kohustused		699 204	487 530
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused	8	65 139	32 126
Võlad hankijatele		36 926	29 464
Muud võlad		18 888	24 981
Eraldised		8	6
Tuletisvaba lepinguline kohustus	5, 7	6 161	5 674
Müügiks hoitavate varadega otseselt seotud kohustused		0	4 952
Kokku lühiajalised kohustused		127 121	97 203
Kokku kohustused		826 325	584 733
Kokku omakapital ja kohustused		1 586 601	1 301 923

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023

Rahavood äritegevusest
Äritegevusest saadud raha	12	29 575	17 596	119 099	94 917
Makstud intressid ja laenukulud		-5 974	-5 434	-28 175	-12 569
Laekunud intressid		160	181	1 064	826
Makstud tulumaks		0	-501	-5 389	-11 676
Kokku rahavood äritegevusest		23 761	11 842	86 600	71 498

Rahavood investeerimisest
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel		-50 396	-70 847	-347 954	-312 692
Laekunud kapitalirendi nõuded		0	0	0	1
Laekunud materiaalse põhivara müügist		0	0	27	0
Sidusettevõtjatelt laekunud dividendid		0	0	0	24
Laekunud äri müügist (miinus loovutatud raha ja raha ekvivalendid)		0	30 548	16 879	30 548
Neto rahavood investeerimisest		-50 396	-40 299	-331 048	-282 119

tuhandetes eurodes	Lisa	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023

Rahavood finantseerimisest
Saadud pangalaenud	8	75 000	142 000	355 020	302 000
Tagasi makstud pangalaenud	8	-36 157	-76 257	-108 467	-104 571
Tagasi makstud liisingkohustuste põhiosamaksed	8	-34	-48	-260	-324
Laekumised intressimäära vahetuslepingute realiseerimisest		488	2 707	4 250	2 707
Makstud dividendid		0	0	-27 749	-54 970
Neto rahavood finantseerimisest		39 298	68 402	222 795	144 842

Neto rahavoog		12 661	39 946	-21 654	-65 779

Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul		31 362	25 731	65 677	131 456
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul		44 023	65 677	44 023	65 677
Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus		12 661	39 946	-21 654	-65 779

Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	Kohustuslik reservkapital	Muud reservid	Realiseerimata kursivahed	Jaotamata kasum	Kokku omakapital
Omakapital seisuga 31.12.2022	264 276	60 351	3 259	166 419	-762	225 190	718 733
Aruandeperioodi kasum	0	0	0	0	0	55 793	55 793
Aruandeperioodi muu koondkasum/ (-kahjum)	0	0	0	-2 968	600	-	-2 368
Aruandeperioodi koondkasum kokku	0	0	0	-2 968	600	55 793	53 425
Kohustusliku reservkapitali suurendamine	0	0	2 297	0	0	-2 297	0
Makstud dividendid	0	0	0	0	0	-54 970	-54 970
Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis	0	0	2 297	0	0	-57 267	-54 970
Omakapital seisuga 31.12.2023	264 276	60 351	5 556	163 451	-162	223 718	717 190
Aruandeperioodi kasum	0	0	0	0	0	70 268	70 268
Aruandeperioodi muu koondkasum/ (-kahjum)	0	0	0	223	344	0	567
Aruandeperioodi koondkasum kokku	0	0	0	223	344	70 268	70 835
Kohustusliku reservkapitali suurendamine	0	0	2 735	0	0	-2 735	0
Makstud dividendid	0	0	0	0	0	-27 749	-27 749
Kokku aktsionäride poolt tehtud ning aktsionäridele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis	0	0	2 735	0	0	-30 484	-27 749
Omakapital seisuga 31.12.2024	264 276	60 351	8 291	163 674	182	263 502	760 276

Lühendatud konsolideeritud omakapitali muutuste vahearuanne

Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lisad

LISA 1. Oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõte

Käesolev lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus" ja ei sisalda kõiki lisasid, mida tavapäraselt sisaldab raamatupidamise aastaaruanne, mistõttu tuleks seda lugeda koos grupi 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruandega, mis on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Raamatupidamise vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestuspõhimõtteid nagu kasutati 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel.

Raamatupidamise vahearuande koostamisel peab juhtkond tegema otsuseid ning kasutama hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ja aruandes kajastatud varade ja kohustuste ning tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused võivad hinnangutest erinevaks kujuneda. Arvestuspõhimõtete rakendamisel tehtud olulised juhtkonna otsused ja peamised hinnangute ebakindluse allikad kattuvad olulisel määral nendega, mida on kirjeldatud 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.

Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt.

LISA 2. Finantsriskide juhtimine

Grupi tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, õiglase väärtuse ja rahavoogude intressimäära riski ning hinnariski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Lühendatud raamatupidamise vahearuanne ei sisalda kogu informatsiooni grupi finantsriskide juhtimise kohta, mis tuleb avalikustada raamatupidamise aastaaruandes. Seetõttu tuleks käesolevat vahearuannet lugeda koos grupi 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruandega.

Grupp kasutab intressimäära riskide juhtimiseks intressimäära vahetustehinguid. Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib grupi ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Intressiriski vähendatakse osaliselt fikseeritud intressimääraga võlakohustuste võtmise kaudu ja osaliselt ujuva intressimääraga laenude võtmise kaudu, mille puhul intressimäärade vahetustehingute abil fikseeritakse laenude intressikulud. Intressimäära vahetustehingud on välja toodud lisas 5.

Grupp käsitab kapitalina omakapitali ja võõrkapitali (laenukohustusi). Kapitalistruktuuri säilitamiseks või muutmiseks võib grupp muuta dividendi määra, maksta tagasi sissemakstud kapitali, emiteerida uusi aktsiaid, müüa varasid eesmärgiga vähendada finantskohustusi ja kaasata võõrkapitali (võtta laene). Juhtkond hindab laenu võtmisel grupi võimet teenindada laenude põhiosa- ja intressimakseid äritegevuse rahavoost ning alustab vajadusel aegsalt

läbirääkimisi olemasolevate laenude refinantseerimiseks enne laenulepingute tähtaegumist. Täpsemalt finantseerimise suhtarvude ja võlakohustuste kohta leiab infot Tegevusaruande Finantseerimise peatükist.

LISA 3. Segmendiaruandlus

Enefit Greeni juhatus kasutab grupi majandustulemuste hindamiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks segmendipõhist raporteerimist, kus grupi segmendid on määratletud vastavalt äriüksuste peamistele tegevusvaldkondadele. Kõik grupi opereeritavad tootmisüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende energiatootmise viisile. Muud sisemised struktuuriüksused on jaotatud ärisegmentidele vastavalt nende peamisele tegevusvaldkonnale.

Grupis on eristatud kolm peamist tegevusvaldkonda, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja väiksemad tegevusvaldkonnad, mis on esitatud koos kui "Muud":

(a) Tuuleenergia

Koosneb opereerivatest tuuleparkidest ja investeerimisotsusega arendusprojektidest. Alates 2024. aasta I kvartaliaruandest (s.h. on arvutatud ümber võrdlusperioodi numbrid lähtuvalt 2024. aasta I kvartali uuendustest tagamaks andmete võrreldavus) sisalduvad tuuleparkide aredusmeeskondade kulud ning ilma investeerimisotsuseta tuuleparkide arenduskulud tuule segmendi asemel segmendis "Muud";

(b) Koostootmine

Koosnes kuni 2023. aasta lõpuni Iru, Paide, Valka ja Brocēni koostootmisjaamadest ning pelletitehasest. 2023. aasta neljandas kvartalis teatasime Paide, Valka ja Brocēni koostootmisjaamade ning pelletitehase müügist. Brocēni koostootmisjaama ja pelletitehase müügitehing teostati enne 2023. aasta lõppu. Paide ja Valka koostootmisjaama tehing jõustus 1. märtsil 2024. Alates Paide ja Valka müügitehingu jõustumisest märtsis, moodustab koostootmise segmendi Iru koostootmisjaam;

(c) Päikeseenergia

Sisaldab opereerivaid päikeseelektrijaamasid, päikesevaldkonna arendusi ja päikese-teenust. Alates 2024. aasta I kvartaliaruandest (s.h. on arvutatud ümber võrdlusperioodi numbrid lähtuvalt 2024. aasta I kvartali uuendustest tagamaks andmete võrreldavus) sisalduvad päikeseparkide arendamisega seotud juhtimiskulud, ilma investeerimisotsuseta päikeseparkide arendused päikese segmendi asemel segmendis "Muud";

(d) Muud

Sh hüdroenergia, kombineeritud taastuvenergialahendused, kesksed arendus- ja juhtimisüksused. Alates 2024. aasta I kvartaliaruandest (s.h. on arvutatud ümber võrdlusperioodi numbrid lähtuvalt 2024. aasta I kvartali uuendustest tagamaks andmete võrreldavus) ka tuule- ja päikesearenduste meeskondade kulud, meretuuleparkide arendused, ilma investeerimisotsuseta tuule- ja päikesearendused.

Segment "Muud" sisaldab tegevusvaldkondi, mille osakaal üksikult nii grupi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline. Ükski nendest tegevusvaldkondadest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldiseisva informatsiooni avalikustamine.

Segmendi tulud hõlmavad tulusid ainult välistelt klientidelt, mis on saadud vastavate kaupade või teenuste müügist. Kuna segmendid põhinevad väljapoole müüdavatel kaupadel ja teenustel siis need tehingud ei sisalda grupiüksuste vahelisi segmentide tehinguid.

Juhatus hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, aga jälgib lisaks ka ärikasumit. Finantstulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ning kasumit või kahjumit kapitaliosaluse meetodil kajastatavatelt investeeringutelt sidusettevõtetesse ei jaotata segmentide vahel.

Grupi põhivarad on jaotatud segmentidele vastavalt nende kasutuseesmärgile. Kohustusi ega käibevara segmentidele ei jaotata. Alates 2024. aasta I kvartaliaruandest jagame kapitaliseeritud intressikulusid segmentidesse (s.h. on arvutatud ümber võrdlusperioodi numbrid lähtuvalt 2024. aasta I kvartali uuendustest tagamaks andmete võrreldavus), varasemalt oli kogu summa näidatud segmendis "Muud".

Majandustulemused segmentide kaupa

tuhandetes eurodes	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023

Müügitulu
Tuuleenergia	51 775	36 406	143 419	119 970
Koostootmine	9 113	21 621	35 124	77 910
Päikeseenergia	599	1 715	6 547	7 415
Kokku avalikustatavad segmendid	61 488	59 742	185 089	205 295
Muud	102	-95	399	463
Kokku	61 589	59 647	185 489	205 757

Taastuvenergia toetus ja muud äritulud
Tuuleenergia	7 314	4 630	24 209	16 557
Koostootmine	1 271	2 476	9 802	6 858
Päikeseenergia	-18	138	1 285	866
Kokku avalikustatavad segmendid	8 567	7 244	35 296	24 281
Muud	83	11	116	26
Kokku	8 650	7 255	35 412	24 307

EBITDA
Tuuleenergia	36 792	22 805	96 319	77 256
Koostootmine	6 458	10 257	29 689	37 346
Päikeseenergia	-223	988	4 377	5 445
Kokku avalikustatavad segmendid	43 027	34 051	130 384	120 046
Muud	-5 212	-4 451	-15 573	-14 146
Kokku	37 815	29 599	114 811	105 901

tuhandetes eurodes	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023

Põhivara kulum ja väärtuse langus	9 810	10 819	39 137	40 559
Netofinantskulud	-269	-347	-113	102
Kasum/-kahjum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtetesse	24	-20	38	66
Kasum enne maksustamist	27 761	18 414	75 600	65 509
Ärikasum
Tuuleenergia	28 284	15 212	64 954	48 810
Koostootmine	5 065	7 632	24 001	26 970
Päikeseenergia	-585	697	3 142	4 715
Kokku avalikustatavad segmendid	32 764	23 541	92 098	80 495
Muud	-4 758	-4 761	-16 424	-15 153
Kokku	28 006	18 780	75 674	65 341

Lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lisad

Põhivara ja investeeringud põhivarasse segmentide kaupa

tuhandetes eurodes	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023

Investeeringud põhivarasse
Tuuleenergia	69 016	94 766	340 786	309 002
Koostootmine	267	2 135	1 144	3 456
Päikeseenergia	2 929	4 241	36 378	23 234
Kokku avalikustatavad segmendid	72 212	101 142	378 308	335 691
Muud	4 862	757	10 120	19 999
Kokku	77 074	101 899	388 428	355 690

Põhivara
Tuuleenergia	1 245 892	944 792	1 245 892	944 792
Koostootmine	90 762	97 747	90 762	97 747
Päikeseenergia	104 463	65 269	104 463	65 269
Kokku avalikustatavad segmendid	1 441 118	1 107 807	1 441 118	1 107 807
Muud	65 502	51 000	65 502	51 000
Kokku	1 506 620	1 158 808	1 506 620	1 158 808

LISA 4. Materiaalne põhivara

tuhandetes eurodes	Maa	Hooned	Rajatised	Masinad ja seadmed	Lõpetamata ehitus	Ettemaksed	KOKKU

Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2023
Soetusmaksumus	63 982	22 299	44 796	747 900	458 834	55 148	1 392 959
Kogunenud kulum	0	-9 788	-25 439	-275 527	0	0	-310 754
Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.12.2023	63 982	12 511	19 357	472 373	458 834	55 148	1 082 205

Aruandeperioodil toimunud liikumised
Lisandumised	419	3 054	376	951	383 375	241	388 416
Müüdud põhivara jääkväärtuses	0	0	0	-615	-8	0	-623
Valuuta ümberarvestuse kursivahed	0	12	30	328	69	3	442
Ümberklassifitseerimine	0	0	13 202	88 658	-84 004	-17 856	0
Arvestatud kulum ja allahindlus	0	-586	-1 593	-36 382	0	0	-38 561
Kokku 2024.a toimunud liikumised	419	2 480	12 015	52 940	299 432	-17 612	349 674

Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2024
Soetusmaksumus	64 401	25 365	58 404	837 222	758 266	37 536	1 781 194
Kogunenud kulum	0	-10 374	-27 032	-311 909	0	0	-349 315
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2024	64 401	14 991	31 372	525 313	758 266	37 536	1 431 879

Grupp on sõlminud ehitus- ja arendus-lepinguid, mis ei ole bilansis kohustusena kajastatud ning mille üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Grupil on 31.12.2024 seisuga ehituslepingutest tulenevaid kohustusi summas 92 493 tuhat eurot (31.12.2023: 368 953 tuhat eurot). Arenduslepingutest tulenevaid kohustusi on 31.12.2024 seisuga summas 83 587 tuhat eurot (31.12.2023 seisuga 17 400 tuhat eurot). Arendusprojektide maksete ajastus ja suurus sõltuvad lepingus sätestatud teatavate arenduseesmärkide saavutamisest ja asjakohaste nõuete täitmisest.

LISA 5. Tuletisvaba lepinguline kohustus, tuletisinstrumendid ja riskimaandamisarvestus

Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja hinnatakse edaspidi ümber nende õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Grupp kasutab 31.12.2024 seisuga rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenudest.

Tehingu sõlmimisel dokumenteerib grupp riskimaandamisinstrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, riskimaandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute sooritamisestrateegia. Samuti dokumenteerib grupp, kas riskimaandamistehingutes kasutavate tuletisinstrumentide ja maandatavate objektide rahavoogude muutuste vahel on majanduslik seos. Riskimaandamise alustamisel dokumenteerib grupp riskimaandamise ebaefektiivsuseallikad. Riskimaandamise ebaefektiivsus arvutatakse igal aruandeperioodil ja kajastatakse kasumiaruandes.

Riskimaandamise tuletisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumiseperiood on pikem kui 12 kuud, ja lühiajalise vara või kohustusena, kui riskimaandamisvahendi järelejäänud realiseerumise periood on lühem kui 12 kuud.

Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse muus koondkasumiaruandes. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse koheselt kasumiaruandes saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes. Emaettevõttega sõlmitud tuletisinstrumentide esmasel kajastamisel tekkinud õiglast väärtust kajastatakse otse omakapitali kaudu, kui selle tehingu majanduslik sisu on majanduslikku kasu sisaldavate ressursside jaotamine emaettevõttele.

Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse nendel perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks, kui leiab aset maandatud prognoositav müük).

Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine ei vasta enam riskimaandamis arvestusekriteeriumidele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul kajastamisel. Kui prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes kohe saldeerituna muudes ärituludes või muudes tegevuskuludes.

Finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramise erinevad tasemed on määratletud järgmiselt:

Tase 1: identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel;
Tase 2: muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuste puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad;
Tase 3: vara või kohustuste puhul mittejälgitavad sisendid.

Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Hindamistehnikates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik grupi enda hinnangutele. Instrument liigitatakse tasemele 3, kui üks või mitu olulist sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel.

Tuletisvaba lepinguline kohustus

Grupp kasutas 2021. aasta jooksul rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on maandada elektrihinna muutumise riski.

Osa grupi hallatavatest taastuvenergia tootmise varadest, mille suhtes ei kohaldata sisendtariifi alusel subsideerimiskava, on avatud elektrienergia hindade volatiilsuse ohule, kuna elektrit müüakse Nord Pooli avatud turul. Elektrihindade volatiilsuse riski maandamiseks on grupp kasutanud baaskoormuse vahetustehingute tuletislepinguid. Antud tuletisinstrumentide puhul on grupp ujuva hinna maksja ja vastaspool fikseeritud hinna maksja.

Tehingud, mille eesmärgiks on elektrienergia hinna muutumise riski maandamine on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Maandatavaks alusinstrumendiks on turuhinna risk kõrge tõenäosusega prognoositavate taastuvenergia müügitehingute osas, mis on avatud turuhinna muutlikkusele. Riskimaandamise tulevikutehingud sõlmitakse 1:1 suhtes.

taseme instrumendi õiglane väärtus on leitud kasutades kombinatsiooni turuhindadest, matemaatilistest mudelitest ja eeldustest, mis põhinevad ajaloolistel ja tulevikku suunatud turuandmetel ning muudel asjakohastel andmetel. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse kõige olulisem sisend on elektrienergia pikaajaline hind. Õiglase väärtuse arvutamise aluseks kasutas grupp Leedu ja Eesti elektriturgude pikaajalisi hinnaprognoose vahemikus 34 EUR/MWh kuni 59 EUR/MWh. 17. augustil 2021 hinnati tuletisinstrumendid õiglasesse väärtusesse.

Riskimaandamisinstrumentideks määratud tuletisinstrumentide õiglane väärtus tehingupäeval oli –10 781 tuhat eurot, mida kajastatakse otse omakapitali kaudu, kuna see kajastab tehingut emaettevõttega Eesti Energia AS. Seisuga 31. detsember 2024 oli saldo –10 781 tuhat eurot.

Enefit Green AS ja emaettevõte Eesti Energia AS sõlmisid 17. augustil 2021 EFETi üldlepingu ("EFET General Agreement") elektrienergia üleandmise ja vastuvõtmise kohta, lõpetades samaaegselt kõik avatud tuletislepingud grupi ja Eesti Energia AS vahel. Lepingu allkirjastamisega sõlmisid pooled füüsilise elektrienergia müügilepingu fikseeritud hinnaga ajavahemikuks 2023–2027. Antud leping sõlmiti samade elektrienergia mahtude ja samade fikseeritud hindade alusel kui algselt avatud tuletisinstrumendid.

Grupp jätkas riskimaandamisarvestuse rakendamist avatud tuletisinstrumentide positsioonide osas kuni 17. augustini 2021, kajastades tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutust kuni EFETi üldlepingu allkirjastamise kuupäevani.

Tuletisinstrumentide kohustuse väärtus suurenes tehingupäeva –10 781 tuhandelt eurolt –23 207 tuhandele eurole seisuga 31.12.2021 seoses elektrihinna muutumisega ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021. Vastav (–12 426 tuhat eurot) negatiivne õiglase väärtuse muutus kajastub muus koondkasumis, kuna ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021 ei olnud riskimaandamise instrumentideks klassifitseeritud tulevikutehingute puhul tuvastatud olulisi ebaefektiivsuse allikaid. Kuna antud lepingu sõlmimise hetkeks olid tuletisinstrumendid hinnatud õiglasesse väärtusesse (hindamine seisuga 17. augustil 2021), siis alates uue lepingu kehtima hakkamisest ei muutu tuletisinstrumentide kohustuse väärtuse saldo enne kui saabub lepingus määratletud ajaperiood 2023–2027.

Alates 01. jaanuarist 2023 algas nimetatud EFET lepingute elektri tarneperiood. Sellest tulenevalt vähenes neljandas kvartalis saldo 827 tuhande euro võrra (aastal 2024 kokku 5 674 tuhat eurot) ning oli 31. detsember 2024 seisuga 12 411 tuhat eurot.

EFET-i üldleping vastab oma tarbe ("own use") erandile ja seetõttu ei loeta seda finantsinstrumendiks, mis IFRS 9 kohaselt peab olema kajastatud õiglases väärtuses, vaid lepinguks IFRS 15 "Müügitulu lepingutelt klientidega" alusel, kusjuures müügitulu kajastatakse fikseeritud ühiku väärtuse alusel alles 2023–2027 ehk elektrienergia tarnimise hetkel.

Tuletislepingute asendamise hetkel EFETi üldlepinguga ei kajastata kasumit ega kahjumit. EFET-i üldlepingu sõlmimisel klassifitseeritakse tuletisinstrumentide kohustuse bilansiline maksumus vastaval kuupäeval (–23 207 tuhat eurot) ümber tuletisvabaks lepinguliseks kohustuseks, mis suurendab järk-järgult kajastatud tulusid kuni EFET-i üldlepingu täitmiseni. Antud tulude kasvu kompenseerib osaliselt lõpetatud riskindamaandamisarvestuse alusel elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reservi kogunenud 12 426 tuhande euro ümberklassifitseerimine kasumiaruandesse. Antud summa on tuletisinstrumentide 17. augusti 2021 seisuga õiglase väärtuse (–23 207 tuhat eurot) ja tuletisinstrumentide tehingupäeva õiglase väärtuse (–10 781 tuhat eurot) vahe, mis kajastatakse otse omakapitali kaudu. Vaata reservide detailsemat infot lisast 7.

detsember 2024 seisuga klassifitseeriti eelnevalt mainitud kohustuse järelejäänud saldot summas 12 411 tuhat eurot lühiajaliseks summas 6 066 tuhat eurot ja pikaajaliseks summas 6 345 tuhat eurot.

Seoses EFET lepingute tarneperioodi jätkumisega tehakse 2025. aasta jooksul järgmised kanded ülalmainitud reservidesse ning kasumiaruandesse:

Intressimäära vahetustehingud (swap-tehingud)

Seisuga 31. detsember 2024 oli grupil sõlmitud kolm intressimäära vahetustehingut kolme laenu intressimäära riski maandamiseks:

Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 66 087 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 6 kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,1%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 30. septembril 2022.
Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 44 792 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 3-kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,049%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 24. septembril 2022.
Intressimäära vahetustehing nominaalsumma jäägiga 31 668 tuhat eurot, mille puhul grupp saab 6-kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,125%. Grupp kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimääraga laenust, mis võeti välja 30. juunil 2022.

Intressimäära vahetustehingud on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks. Riskimaandamisinstrumentide (intressimäära vahetustehingud) ja riskimaandamisobjektide (laenulepingud) vahel eksisteerib majanduslik suhe, sest seisuga 31. detsember 2024 ühtisid kõikide intressimäära vahetustehingute põhilised tingimused laenulepingute tingimustega (nominaalsummad, valuutad, tähtajad, maksegraafikud). Riskimaandamise tulevikutehingud on sõlmitud 1:1 suhtes. Riskimaandamise efektiivsuse testimiseks kasutab grupp hüpoteetilise tuletisinstrumendi meetodit ja võrdleb intressimäära vahetustehingute õiglase väärtuse muutusi laenulepingute õiglase väärtuse muutustega.

Potentsiaalsed ebaefektiivsuse allikad võivad tuleneda järgmistest põhjustest:

Grupi või intressimäära vahetustehingu vastaspoole krediidiriski muutus. Krediidiriski mõju tõttu võib majanduslik suhe riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi vahel tasakaalust välja minna ning võib tekkida olukord, kus riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi väärtused ei liigu enam vastassuunas. Grupi juhtkonna hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et krediidiriskist saaks tekkida oluline ebaefektiivsus.

Riskimaandamisinstrumentide mõju finantsseisundi aruandele seisuga 31. detsember 2024 oli järgmine:

tuhandetes eurodes	Lisa	I kv 2025	II kv 2025	III kv 2025	IV kv 2025	Kokku
Tuletisvaba lepinguline kohustus		-2 097	-1 016	-1 184	-1 770	-6 066
Elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reserv	7	1 130	764	721	875	3 491
Tuletisinstrumentide tulud		967	252	462	895	2 576

tuhandetes eurodes	Nominaal summa	Bilansiline maksumus (vara)	Bilansiline maksumus (kohustus)	Finants seisundi aruande kirje nimetus	Õiglase väärtuse muutus1	Kasumi aruandes kajastatud eba efektiivsus	Riskimaandamis reservist kasumi aruandesse ümber liigitatud summad
Swap tehingud	144 421	5 779	0	Tuletis instrumendid	757	0	905

1 võrreldes 30.09.2024 seisuga, kajastatud muus koondkasumiaruandes

Riskimaandamisobjektide mõju finantsseisundi aruandele seisuga 31. detsember 2024 oli järgmine:

Õiglane väärtus on arvutatud kasutades kolmanda osapoole mudelit, mida kinnitab tehingupartneri kinnitus.

Grupi sisemiste arvutuste alusel leitakse intressimäära vahetustehingute õiglane väärtus oodatavate tuleviku rahavoogude nüüdisväärtusena tuginedes turul vaadeldavatel EURIBOR-i intressikõveratel. Õiglase väärtuse hinnangu tegemisel võetakse arvesse grupi ning vastaspoole krediidiriski, mis arvutatakse krediidiriski vahetustehingute või võlakirjade hindadest tuletatud krediidiriski vahede põhjal. Intressimäära vahetustehingud on liigitatud õiglase väärtuse tasemele 2.

Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta kaalutud keskmise aktsiate arvuga

		IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023
Emaettevõtja omanike osa kasumist	tuh euro	27 435	19 104	70 268	55 793
Kaalutud keskmine aktsiate arv	tuh	264 276	264 276	264 276	264 276
Tava puhaskasum aktsia kohta	euro	0,104	0,072	0,266	0,211
Lahustunud puhaskasum aktsia kohta	euro	0,104	0,072	0,266	0,211

LISA 6. Aktsiakapital

Seisuga 31. detsember 2024 oli Enefit Green ASil registreeritud 264 276 232 aktsiat (31. detsember 2023: 264 276 232 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro.

Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on emaettevõtja omanike osa kasumist jagatud bilansipäevade arvuga kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna potentsiaalselt emiteeritavaid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum aktsia kohta kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga aktsia kohta.

tuhandetes eurodes	Õiglase väärtuse muutus, mida kasutati ebaefektiivsuse arvutamisel	Riskimaandamisreservis kajastatud summad	Riskimaandamisreservis kajastatud summad, mille puhul riskimaandamis arvestust enam ei rakendata
Ujuva intressimääraga laenud	5 779	5 779	0

LISA 7. Muud reservid

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023	tuhandetes eurodes	31.12.2024

Muud reservid perioodi algul	163 289	165 657	Muud reservid perioodi lõpul	163 855
sh realiseerimata kursivahede reserv	-162	-762	sh realiseerimata kursivahede reserv	182
sh intressimäära vahetuslepingute rahavoo riskimaandamisreserv	8 860	14 626	sh intressimäära vahetuslepingute rahavoo riskimaandamisreserv	5 779
sh elektrienergia rahavoo riskimaandamisreserv hinnariski maandamiseks	-9 628	-12 426	sh elektrienergia rahavoo riskimaandamisreserv hinnariski maandamiseks	-6 325
sh emaettevõttega tehtud tuletistehingute esmane õiglane väärtus	-10 781	-10 781	sh emaettevõttega tehtud tuletistehingute esmane õiglane väärtus	-10 781
sh vabatahtlik rahastamise reservid	175 000	175 000	sh vabatahtlik rahastamise reservid	175 000
Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus
sh intressimäära vahetuslepingute rahavoo riskimaandamisreserv	967	-2 221
Elektrienergia rahavoo riskimaandamisreservi vähenemine	3 303	2 798
Ümberklassifitseerimised muust koondkasumist (kajastatud intressikulu vähenemisena)	-4 048	-3 545
Välismaiste tütarettevõtete ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed	344	600

LISA 8. Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses

tuhandetes eurodes		Lühiajalised võlakohustused Pikaajalised võlakohustused			KOKKU
	Intress	Pangalaenud	Rendikohustused1	Pangalaenud	Rendikohustused1

Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses
seisuga 31.12.2023	3 967	27 414	745	445 174	9 098	486 398
Aruandeperioodil toimunud liikumised
Rahalised liikumised
Lisandunud võlakohustus	0	67 500	0	287 520	0	355 020
Võlakohustuse tagasimaksmine	-27 624	-88 467	-714	-20 000	0	-136 805
Mitterahaline liikumine
Lisandunud võlakohustus	29 260	0	4	0	456	29 720
Ümberklassifitseerimine	188	52 557	204	-52 713	-236	0
Laenukulude amortisatsioon	0	0	0	55	0	55
Valuutakursi muutuste mõju	7	23	1	72	17	120
Muud liikumised	0	0	74	0	-169	-95
Kokku aruandeperioodil toimunud liikumised	1 831	31 613	-431	214 934	68	248 015

Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2024	5 798	59 027	314	660 108	9 166	734 413

1 Rendikohustuste tagasimaksed summas 714 tuhat eurot sisaldavad nii põhiosa tagasimakseid summas 259 tuhat eurot kui ka tasutud intresse summas 455 tuhat eurot.

LISA 9. Müügitulu LISA 10. Taastuvenergia toetus ja muud äritulud

tuhandetes eurodes	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023
Tegevusvaldkondade lõikes

Kaupade müük
Pelletite müük	0	9 179	0	31 985
Vanametalli müük	107	134	431	726
Muu kaupade müük	17	22	88	62
Kokku kaupade müük	124	9 335	519	32 773

Teenuste müük
Soojusenergia müük	2 014	2 670	7 044	8 601
Elektrienergia müük	55 361	42 237	162 040	146 021
Jäätmete vastuvõtt ja edasimüük	3 999	4 256	14 969	16 304
Vara rent ja hooldus	58	80	517	694
Muude teenuste müük	33	1 068	400	1 364
Kokku teenuste müük	61 465	50 311	184 970	172 984

Kokku müügitulu	61 589	59 646	185 489	205 757

tuhandetes eurodes	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023


Taastuvenergia toetus	6 879	5 453	22 522	21 303
Sihtfinantseerimine	54	134	251	504
Tuletisinstrumentide tulud	893	0	893	0
Kasum äri müügist	0	960	4 958	960
Muud äritulud	824	709	6 788	1 540
Kokku muud äritulud	8 650	7 256	35 412	24 307

Septembris 2024 jõudis Enefit Green GE Vernovaga kokkuleppele seoses Akmene tuulepargi ehituse käigus toimunud intsidendiga, mille tagajärjel varises kokku üks tuulik. Läbirääkimiste tulemusena leppisid Enefit Green ja GE Vernova seoses nimetatud intsidendiga kokku poolte vahel sõlmitud Akmene tuulepargi turbiinide tarnelepingu muudatuses, mis sisaldab kompensatsiooni 8,2 miljoni euro väärtuses, millest 3,9 miljonit tasus GE Vernova Enefit Greenile rahas ning ülejäänud summa tasaarveldati omavaheliste nõuete ja kohustustega. 8,2 miljonist eurost 5,3 miljonit eurot on kajastatud muudes ärituludes ning 1,6 miljonit eurot varasemalt tehtud investeeringute vähendusena. 1,3 miljoni euro ulatuses sõlmiti GE Vernova ja Enefit Greeni vahel täiendavad kokkulepped, millel puudus mõju Enefit Greeni finantstulemustel.

LISA 11. Kaubad, toore, materjal ja teenused LISA 12. Äritegevusest laekunud raha

tuhandetes eurodes	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023

Hooldus- ja remonditööd	4 930	5 002	17 019	17 514
Tehnoloogiline kütus	703	6 689	2 141	27 033
Elektrienergia	17 889	14 687	56 744	48 394
Tuhakäitlusega seotud teenused	455	516	1 776	1 965
Transporditeenused valmistoodangu müügiks	0	583	0	1 920
Materjalid ja varuosad toodangu valmistamiseks	671	1 007	1 681	2 067
Ülekandeteenused	407	174	1 404	518
Jäätmete käitlemine	109	115	576	410
Loodusvarade ressursimaks	0	2	3	6
Muud kaubad, toore, materjal ja teenused	281	50	465	178
Saastemaks	712	119	1 417	325
Süsteemiteenus	-1 251	0	-1 251	0
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused	24 906	28 944	81 975	100 330

tuhandetes eurodes	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023
Kasum enne tulumaksustamist	27 761	18 414	75 600	65 509
Korrigeerimised
Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus	9 778	10 529	39 007	39 943
Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus	31	291	130	617
Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon	-55	-130	-251	-500
Intressikulu võlakohustustelt	287	679	1 069	1 252
Kasum äri müügist	0	-960	-4 959	-960
Kasum (kahjum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse	-24	20	-1	-42
Kasum (kahjum) materiaalse põhivara müügist	0	-2	104	-2
Intressi- ja muud finantstulud	-160	-181	-1 065	-826
Muud investeerimise kasumid/kahjumid	0	0	0	-24
Kahjum (kasum) muudest mitterahalistest tehingutest	-128	26	117	26
Kursikahjum (kasum) välisvaluutas antud ja võetud laenudelt	4	399	96	470
Realiseerunud kasum tuletisinstrumentidest	-1 885	-813	-3 172	-2 323
Korrigeeritud kasum enne maksustamist	35 610	28 272	106 443	103 140

jätkub

LISA 13. Tehingud ja saldod seotud osapooltega

Enefit Green ASi emaettevõte on Eesti Energia AS. Eesti Energia ASi ainuomanik seisuga 31. detsember 2024 on Eesti Vabariik.

Enefit Green ASi lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande koostamisel on loetud seotud osapoolteks omanikke, teisi samasse gruppi kuuluvaid äriühinguid (grupi ettevõtteid), tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja valitseva või olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on valitsev või oluline mõju.

Grupp on rakendanud avalikustamiserandit ja jätnud avalikustamata eraldivõetuna ebaolulised tehingud ja saldod valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on nende osapoolte üle valitsev, ühine valitsev või oluline mõju.

Enefit Green AS ja tema tütarettevõtted toodavad taastuvenergiat, mida müüakse vahetult kolmandatele osapooltele (sh elektribörsile Nord Pool). Emaettevõte Eesti Energia AS osutab Enefit Greenile haldusteenuseid seoses nimetatud müügiprotseduuriga. Mainitud teenusega seotud kulud kajastatakse tabelis real "Teenuste ost".

Grupp avalikustab ka tehingud Eesti Vabariigi valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtetega. Aruandeperioodil ja võrdlusperioodil tegi grupp tavapärases mahus ostu- ja müügitehinguid Eesti ülekandevõrgu operaatori Elering ASiga, mis kuulub täielikult riigile.

Seisuga 31. detsember 2024 on Enefit Green AS sõlminud pikaajalisi elektrienergia füüsilise tarne lepinguid seotud osapoole Eesti Energia AS-ga mahus 8 294 GWh, elektrienergia tarnimiseks perioodil jaanuar 2025 kuni detsember 2033 Leedu, Eesti, Soome ja Poola elektrivõrgus. Lepingud on sõlmitud nii aastase baasenergia kui kuise baasenergia tarneks. Aktiivse portfellijuhtimise osana on seisuga 31. detsember 2024 sõlmitud lühiajalised finantsswapid elektri ostuks perioodil jaanuar 2025 kuni märts 2025. Seotud osapoolega sõlmitud elektrienergia müügi- ja ostulepingute neto kaalutud keskmine hind on 71,2 EUR/MWh.

tuhandetes eurodes	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023

Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus
Äritegevusega seotud nõuete muutus	-3 632	-3 074	-1 582	-1 618
Varude muutus	353	2 807	-1 752	-2 143
Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus	-4 343	4 711	22 919	-14 244
Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus	-7 626	4 444	19 585	-18 005
Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus
Eraldiste muutus	192	4	187	3
Võlgnevuse muutus hankijatele	-809	-13 604	-7 964	8 842
Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus	2 207	-1 520	849	937
Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus	1 591	-15 120	-6 928	9 782

Äritegevusest saadud raha	29 575	17 596	119 099	94 917

aasta alguses kasutas grupp elektrihinna riski maandamiseks baaskoormuse vahetustehingute tuletislepinguid. Tuletisinstrumentide finantskohustuse esialgne õiglane väärtus summas –10 781 tuhat eurot on kajastatud otse omakapitalis.

Grupp jätkas riskimaandamisarvestuse rakendamist avatud tuletisinstrumentide positsioonide osas kuni 17. augustini 2021, kui sõlmiti EFETi üldleping ("EFET General Agreement") elektrienergia üleandmise ja vastuvõtmise kohta, lõpetades samaaegselt kõik avatud tuletislepingud. Tuletisinstrumentide kohustuse väärtus suurenes tehingupäeva –10 781 tuhandelt eurolt –23 207 tuhandele eurole seoses elektrihinna muutumisega ajavahemikus tehingupäevast kuni 17. augustini 2021. Vastav kumulatiivne tuletisinstrumentide finantskohustuse õiglase väärtuse muutus summas –12 426 tuhat eurot kajastati muu koondkasumi ja rahavoogude riskimaandamisreservi kaudu omakapitalis (vt ka lisa 5). 31. detsember 2023 seisuga oli elektrienergia riskimaandamisinstrumentide reservi saldo –6 325 tuhat eurot (vt ka lisa 5 ja 7).

tuhandetes eurodes	TEHINGUD			SALDOD
	IV kv 2024	IV kv 2023	2024	2023		31.12.2024	31.12.2023

EMAETTEVÕTE
Teenuste ost	6 485	5 333	21 165		17 804 Nõuded	12 318	9 497
Kaupade müük	0	0	0		0 Kohustused	15 762	20 281
Teenuste müük	27 457	19 500	23 727	78 713	sh tuletisvaba lepinguline kohustus	12 434	18 086
TEISED KONTSERNI ETTEVÕTTED
Kaupade ost	0	0	0		0 Nõuded	306	314
Teenuste ost	-381	884	65		3 357 Kohustused	-476	62
Tulu kaupade müügist	0	0	0	0
Tulu teenuste müügist	437	1 379	3 709	4 208
TEISED SEOTUD OSAPOOLED (SH SIDUSETTEVÕTTED)
Teenuste ost	833	448	2 195		1 908 Nõuded	0	22
Tulu teenuste müügist	27	18	27		18 Kohustused	541	311
ELERING AS
Teenuste ost	626	-1 131	-835		18 992 Nõuded	3 546	5 629
Teenuste müük	6 933	5 339	22 016		21 355 Kohustused	186	33

Juhatuse kinnitus

Juhatus on koostanud AS Enefit Greeni konsolideeritud 2024. aasta IV kvartali ja 12 kuu vahearuande, mis hõlmab perioodi, mis lõppes 31. detsembril 2024.

Juhatuse liikmed kinnitavad, et konsolideeritud 2024. aasta IV kvartali ja 12 kuu raamatupidamise vahearuande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ning raamatupidamise vahearuanne annab nende parima teadmise kohaselt õige ja õiglase ülevaate Enefit Green AS-i ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Lisaks kinnitavad juhatuse liikmed, et 2024. aasta IV kvartali ja 12 kuu tegevusaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt kontserni arengut, majandustulemusi ja finantsseisundit ning annab ülevaate peamistest riskidest ja ebaselgustest ning olulise tähtsusega tehingutest seotud osapooltega.

veebruar 2025

Juhan Aguraiuja Juhatuse esimees

Argo Rannamets Juhatuse liige, finantsjuht

Innar Kaasik Juhatuse liige, tootmisjuht

Andres Maasing Juhatuse liige, arendusjuht

AI Terminal

Enefit Green

2216_10-q_2025-02-28_1bdf536c-9f31-4c19-8609-9fe20758f420.pdf

Ärinimi Enefit Green AS

Sisukord

RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

Lühiülevaade Enefit Greenist

Juhatuse esimehe pöördumine

Hea lugeja!

TURUKESKKONNAGA KOHANEMINE

VÄLJAVAADE

Enefit Green arvudes 2020–2024

Finantsnäitajad

Tegevusnäitajad

Olulisemad sündmused 2024. aastal

Tegevuskeskkond

ELEKTRIHINNAD

Norra

Rootsi

Taani

Poola

Tuule- ja päikeseenergia toodang Enefit Greeni koduturgudel 2022–2024 Allikas: ENTSO-E

Koduturgude keskmised elektri turuhinnad kvartalite lõikes, €/MWh Allikas: Nord Pool

CO2 HEITEKVOOTIDE HINNAD LANGESID

TUULEOLUD JA TAASTUVENERGIA ALLAHINDLUSED

TAASTUVENERGIA ALLAHINDLUSED

Olulisemad muutused seadusandlikus keskkonnas

Taastuvenergia tulevasi arendusi mõjutanud sündmused ja muutused

EUROOPA PARLAMENDI VALIMISED

EUROOPA LIIDU RIIKIDE ENERGIA- JA KLIIMAKAVADE UUENDAMINE

LEEDU PARLAMENT KINNITAS UUENDATUD LEEDU ENERGIAJULGEOLEKU STRATEEGIA

EUROOPA LIIDU ELEKTRITURU KORRALDUSE MUUDATUSED

Kahesuunalised hinnavahelepingud

Erisused Balti riikide elektriturgudele

Taastuvenergia võistupakkumiste ühtsed põhimõtted

Taastuvenergia tootmise loamenetluse kiirendamine

Muudatused, mis mõjutavad olemasolevat taastuvelektri tootmist

SEGAOLMEJÄÄTMETE ENERGIAKASUTUS EESTIS

LINDUDE JA NAHKHIIRTE KAITSE REEGLID LEEDUS

KINNISVARAMAKSU TÕSTMINE JA REEGLITE TÄPSUSTAMINE POOLAS

Elektrimüügi portfell: tasakaal turuhinna ja riiklike tulustabiilsuse mehhanismide vahel

BAASKOORMUSE PPA-DE PROFIILIRISK

Näide baaskoormuse PPA-ga tuuleenergia elektriportfelli tehingutest teoreetilise 24h perioodi jooksul, MWh

PPA-DE JA TOETUSMEETMETE VÕRDLUS PROGNOOSITAVATE TOOTMISMAHTUDEGA 2025–2033

Pikaajalised elektrimüügilepingud

Riiklikud toetusmeetmed

Enefit Greeni elektriportfelli kaetus PPA-de ja taastuvenergia toetusmeetmetega

Varahalduse äriprotsesse digitaliseerides parandame tootmisvarade töökindlust ja tootlust

TOOTMISVARADE ÖÖPÄEVARINGNE JUHTIMISKESKUS

TOOTMISTULEMUST MÕJUTAVAD MUUDATUSED ÄRIKESKKONNAS

TOOTMISVARADE TÖÖKINDLUS

Tootmisvarade töökindlus 2022–2024¹

Tuulepargid

Iru koostootmisjaam

Päikesepargid

Enefit Greeni tootmisvarad

Paigaldatud tootmisvõimsuste maht ületas 1100 MW piiri

Ehitus- ja arendustegevus

Tootmisvõimsuse areng 2024, MW

Ülevaade taastuvenergia projektidest 2021–2024

PÄIKESEPARK Purtse

PÄIKESEPARK Estonia

PÄIKESEPARK Zambrów

PÄIKESEPARK Kabala ja Mõisavalla

PÄIKESEPARK Debnik

PÄIKESEPARK Sopi

PÄIKESEPARK Carnikava Austrumi

PÄIKESEPARK Carnikava Dzērves

AVAMERE TUULEENERGIA

AKUSALVESTI JA VESINIKUTEHNOLOOGIA

Kestlikkuse aruanne

Kestlikkuse põhimõtted

Tegutseme tasakaalus keskkonnaga

VASTUTUSTUNDLIK JA KESTLIK KESKKONNAKASUTUS

Keskkonnaaruanne

KESKKONNAJUHTIMINE

KLIIMAKINDLUSE ANALÜÜS

ELURIKKUSE HEAKS

Sopi-Tootsi: endise turbakaevandusala uus elu

Tolpanvaara: aitame uurida tuuleparkide mõju põhjapõtrade populatsioonile