Auditeerimata lühendatud konsolideeritud 9 kuu vahearuanne perioodi kohta, mis lõppes 30. septembril 2024

AS Tallinna Sadam

AS TALLINNA SADAM

AUDITEERIMATA LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD 9 KUU VAHEARUANNE PERIOODI KOHTA, MIS LÕPPES 30. SEPTEMBRIL 2024

Äriregistri kood	10137319
Käibemaksukohuslase registreerimisnumber	EE100068489
Registreeritud aadress	Sadama 25 15051 Tallinn
Asukohamaa	Eesti Vabariik
Telefon	+372 631 8555
E-post	[email protected]
Internetilehekülg	www.ts.ee
Majandusaasta algus	1. jaanuar
Majandusaasta lõpp	31. detsember
Vahearuande perioodi algus	1. jaanuar
Vahearuande perioodi lõpp	30. september
Juriidiline vorm	aktsiaselts
Audiitor	AS PricewaterhouseCoopers

	TEGEVUSARUANNE 4
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE18
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE18
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE 19
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE20
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE21
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD 22
1.	ÜLDINE INFORMATSIOON22
2.	ARVESTUSMEETODID22
3.	TEGEVUSSEGMENDID 23
4.	NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED 25
5.	INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE 25
6.	KINNISVARAINVESTEERINGUD 26
7.	MATERIAALNE PÕHIVARA26
8.	VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD 26
9.	VÕLAKOHUSTISED27
10.	OMAKAPITAL 28
11.	MÜÜGITULU 29
12.	TEGEVUSKULUD30
13.	SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED 30
14.	KOHTUVAIDLUS OÜ MPG AGROPRODUCTION VASTU 31
15.	KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED31
16.	TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 32
17.	ARUANDEPERIOODI JÄRGSED SÜNDMUSED 33
	JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD34

TEGEVUSARUANNE

Kontserni 2024. aasta 9 kuu tulemustes on oluline mõju jäämurdja Botnica projektipõhiste tööde müügitulu suurenemisel ja reisiparvlaevade segmendi tulude kasvul. Reisijate arvus jätkus stabiilne taastumine, kahanes vaid traditsioonilise kruiisireisijate arv, kuid endiselt on kasvupotentsiaali jõudmaks koroonapiirangute eelse tasemeni. Peale pikka mõõnaperioodi on kaubamaht pöördunud tõusuteele ja seda kõikide lastiliikide lõikes, välja arvatud vedellast ja mittemereline.

Näitaja	ühik	9 kuud 2024	9 kuud 2023	vahe	muutus %	III kv 2024	III kv 2023	vahe	muutus %
Müügitulu	tuh EUR	90 797	88 615	2 181	2,5%	31 214	31 426	–212	–0,7%
Ärikasum	tuh EUR	23 200	20 004	3 196	16,0%	7 268	7 449	–181	–2,4%
Korrigeeritud EBITDA2	tuh EUR	40 895	38 797	2 098	5,4%	13 287	13 517	–229	–1,7%
Põhivara kulum ja väärtuse
langus	tuh EUR	–18 207	–19 356	1 149	–5,9%	–6 087	–6 129	42	–0,7%
Tulumaks	tuh EUR	3 125	2 985	140	4,7%	0	0	0	0,0%
Perioodi kasum	tuh EUR	14 869	13 028	1 841	14,1%	5 578	5 964	–386	–6,5%
Investeeringud	tuh EUR	33 453	10 899	22 554	206,9%	8 415	4 752	3 663	77,1%

Töötajate arv (keskmine)	in	440	467	–27	–5,7%	446	475	–29	–6,1%
Kaubamaht	tuh tonni	9 725	9 534	191	2,0%	3 129	2 920	209	7,2%
Reisijate arv	tuh in	6 344	6 147	198	3,2%	2 713	2 600	113	4,3%
Laevakülastuste arv	tk	5 353	5 333	20	0,4%	1 922	1 815	107	5,9%

Varade maht perioodi lõpus	tuh EUR	613 019	612 749	270	0,0%	613 019	612 749	270	0,0%
Netovõlg3 perioodi lõpus	tuh EUR	161 665	142 103	19 562	13,8%	161 665	142 103	19 562	13,8%
Omakapital perioodi lõpus	tuh EUR	373 329	374 805	–1 476	–0,4%	373 329	374 805	–1 476	–0,4%
Aktsiate arv perioodi lõpus	tuh tk	263 000	263 000	0	0,0%	263 000	263 000	0	0,0%
Ärikasum/müügitulu		25,6%	22,6%			23,3%	23,7%
Korrigeeritud
EBITDA/müügitulu		45,0%	43,8%			42,6%	43,0%
Perioodi kasum/müügitulu		16,4%	14,7%			17,9%	19,0%
EPS: perioodi kasum
/kaalutud keskmine aktsiate
arv	EUR	0,06	0,05		14,1%	0,02	0,02		–6,5%
Omakapital/aktsiate arv
perioodi lõpus	EUR	1,42	1,43		–0,4%	1,42	1,43		–0,4%

KONTSERNI PEAMISED NÄITAJAD1

Reisijate arv⁴ kasvas 9 kuuga 3,2%. Suurimate reisijate arvuga liinid on Tallinn-Helsingi ja Tallinn-Stockholm, kuid protsentuaalselt on enim kasvanud Muuga-Vuosaari liin. Kruiisireisijate arv kahanes, kuid kruiisilaevakülastuste arv kasvas 2 võrra. Reisijate arvu kasvule on kaasa aidanud nii reisilaevade suurem külastatavus, kui ka parem laevade täituvus. 2024. aasta 9 kuu müügitulu kasvas 2,2 mln euro võrra ehk 2,5% 90,8 mln euroni.

¹ Tabelis esitatud suhtarvud ja muutused võivad sisaldada ümardamisest tulenevaid vahesid.

² Korrigeeritud EBITDA = kasum enne kulumit, vara väärtuse langust, finantstulusid ja -kulusid (kokku) ning tulumaksukulu ja korrigeerituna varade sihtfinantseerimise amortisatsiooniga.

³ Võlakohustised miinus raha ja raha ekvivalendid.

⁴ Reisijate arv ei sisalda reisiparvlaevade segmendi Eesti mandri ja suursaarte vahelist reisijate arvu.

9 kuu müügitulu kasvas kõikides segmentides – suuremas osas segmentides reisiparvlaevad ja muud. Reisiparvlaevade segmendis kasvas nii valitsuse toetus kui ka piletimüügitulu. Segmendi muud all suurenes jäämurdja Botnica prahitasu ja muude teenuste müügitulud. Võrdluses eelmise aasta 9 kuuga, kasvas kaubamaht 0,2 mln tonni (+2,0%).

aasta 9 kuu ärikasum kasvas 3,2 mln euro võrra (+16,0%) 23,2 mln euroni ja perioodi kasum kasvas 1,8 mln euro võrra (+14,1%) 14,9 mln euroni, seejuures oli sel aastal dividendide tulumaks ca 0,1 mln eurot suurem kui aasta varem. Korrigeeritud EBITDA kasvas 2,1 mln euro võrra 40,9 mln eurole (+5,4%). 2024. aasta III kvartalis kasvas reisijate arv eelmise aasta võrdluses 4,3% ning kaubamaht kasvas 7,2%. III kvartali müügitulu langes 0,2 mln eurot (–0,7%) 31,2 mln euroni, müügitulu kasvas kõikides segmentides välja arvatud segmendis muud. Kontserni ärikasum vähenes 2,4% 7,3 mln euroni ja kasum 0,4 mln euro võrra (–6,5%) 5,6 mln euroni.

TEGEVUSMAHUD

aasta 9 kuuga oli kontserni sadamaid läbinud kaubamaht kokku 9,7 mln tonni, kasvades 0,2 mln tonni eelneva aasta sama perioodi suhtes (+2,0%). Lastiliikidest kasvasid enim puistlasti (+0,2 mln tonni, +11,3%), konteinerite (+0,1 mln tonni, +10,1%; TEU-des kasv +28 tuh ühikut, +17,4%) ja ro-ro (+0,1 mln tonni, +2,6%) mahud. Puistlasti kasvu taga on suurenenud kaera, puidugraanulite ja vanaraua vedu. Konteinerite kasvule (tonnides) on kaasa aidanud suurem 40-jalaste täis konteinerite vedu. Ro-ro puhul on suurenenud juhiga veoautode liikuvus. Ro-ro kauba kasv on olnud kaubasadamates. Ro-ro kaubamaht tonnides kasvas, kuid kaubatasu saadakse ro-ro kaupade puhul koguse (veeremiühikute) pealt ning tasustatud kogus aasta varasemaga on langenud umbes 0,7% ulatuses. Kui aastaid tagasi oli vedellast suurima osakaaluga kaubagrupp, siis alates 2022. aasta algusest on ro-ro kaupade osakaal kogu kaubamahust suurim, moodustades sel aastal 9 kuuga 52% kaubamahust. Vedellasti osakaal on nüüd vaid 10% kogu kaubamahust. Protsentuaalselt on tugev kasv olnud ka segalastis (+35 tuh tonni, +10,6%) – tänu suurenenud terase tarnimisele. Suurem langus on vedellasti mahtudes (–0,3 mln tonni, –21,4%), mis on suures hulgas tingitud sellest, et 2024. aastal ei ole vedelgaasi (LPG) tarnitud, kuid positiivse poole pealt on kasvanud bensiini kogused. Lisaks on vähenenud mittemereline kaubamaht, kuid arvestades, et mittemerelise mahu kogus on suhteliselt väike, siis suurt mõju see ei avalda.
aasta III kvartalis läbis kontserni sadamaid 3,1 mln tonni kaupu, mis oli ligi 0,2 mln tonni (+7,2%) rohkem kui eelneva aasta samal perioodil. Kõik lastiliigid võrdluses eelmise aastaga kasvasid. Veerem kasvas 60 tuh tonni (+4,0%), vedellast 52 tuh tonni (+16,3%) ja konteinerid 51 tuh tonni (+10,8%; TEU-des +11 tuh ühikut, +21,3%). Arvestades kaubamahtu, jäid ülejäänud lastiliikide kasvud veidi tagasihoidlikumaks – segalast kasvas 27 tuh tonni (+26,4%), puistlast 14 tuh tonni (+2,7%) ning mittemereline 5 tuh tonni (+475,3%).

9 kuu reisijate arv jätkas peamistel liinidel (Helsingi ja Stockholm) taastumise trendis. Esimese 9 kuuga kasvas reisijate arv 0,2 mln võrra 6,3 mln reisijani (+3,2%). Kasvu näitas lisaks Tallinn-Helsingi ning Tallinn-Stockholmi liinile ka Muuga-Vuosaari liin. Langes vaid kruiisireisijate arv. Aasta esimese 9 kuuga külastas Tallinna Vanasadamat 136 tuh kruiisireisijat (93 kruiisilaeva) ja Saaremaad ca 3 tuh kruiisireisijat (7 kruiisilaeva). Aasta varem külastas Vanasadamat 162 tuh kruiisireisijat (90 kruiisilaeva), Saaremaad külastas ca 3 tuh reisijat (8 kruiisilaeva). 2024. aasta III kvartali reisijate arv kokku kasvas 113 tuh võrra 2,7 mln reisijani (+4,3%).

	III kvartal 2024	III kvartal 2023	Muutus %	9 kuud 2024	9 kuud 2023	Muutus %
Kaubavood lastiliikide lõikes	3 129	2 920	7,2%	9 725	9 534	2,0%
(tuh tonni)
Ro-ro kaubad	1 563	1 503	4,0%	5 039	4 913	2,6%
Vedellast	372	320	16,3%	1 021	1 298	–21,4%
Puistlast	539	525	2,7%	1 743	1 566	11,3%
Kaup konteinerites	519	469	10,8%	1 547	1 405	10,1%
Konteinerid TEU	65 303	53 844	21,3%	190 789	162 555	17,4%
Segalast	129	102	26,4%	363	328	10,6%
Mittemereline	6	1	475,3%	13	24	–46,4%
Reisijate arv liinide lõikes
(tuh inimest)	2 713	2 600	4,3%	6 344	6 147	3,2%
Tallinn-Helsingi	2 347	2 283	2,8%	5 555	5 404	2,8%
Tallinn-Stockholm	190	152	24,9%	445	412	8,1%
Muuga-Vuosaari	65	58	12,7%	159	133	19,2%
Kruiisireisijad (traditsiooniline)	86	96	–10,5%	139	165	–15,6%
Muud	26	12	116,5%	46	33	40,7%
Laevakülastuste arv	1 922	1 815	5,9%	5 353	5 333	0,4%
Kaubalaevad	377	367	2,7%	1 063	1 066	–0,3%
Reisilaevad (sh Ro-Pax)	1 473	1 394	5,7%	4 190	4 169	0,5%
Kruiisilaevad (traditsioonilised)	72	54	33,3%	100	98	2,0%
Reisiparvlaevad (Saaremaa ja Hiiumaa liinid)
Reiside arv	6 968	7 048	–1,1%	18 028	17 887	0,8%
Reisijate arv (tuh inimest)	947	934	1,4%	1 986	1 955	1,6%
Sõidukite arv (tuh sõidukit)	421	409	3,0%	929	902	3,0%
Jäämurdja Botnica
Prahipäevade arv	25	59	–57,6%	170	178	–4,5%
Kasutusmäär (%)	27%	64%	–57,5%	62%	65%	–4,5%

OÜ TS Laevad (reisiparvlaevade segment) teostas mandri ja suursaarte vahel 9 kuuga kokku 18 028 reisi, mida oli 141 reisi ehk 0,8% rohkem kui aasta tagasi. III kvartalis oli reiside arvuks 6 968 ehk 80 reisi (–1,1%) vähem kui aasta varem. Eelmisel aastal tegi parvlaev Regula 9 kuuga rohkem lisareise kui sellel aastal.

OÜle TS Shipping kuuluva jäämurdja Botnica (muu segment) lepinguliste tööpäevade ehk prahipäevade arv oli 9 kuuga 170 ehk 8 päeva vähem kui aasta varem, tulenevalt oodatust lühemast projektipõhisest tööst juulis. Teatud ulatuses tasakaalustas seda Botnica suvise prahiperioodi varasem algus selle aasta mais. Laeva kasutusmäär oli 62% (aasta varem 65%). III kvartalis oli prahipäevade arvuks 25 (2023. aasta III kvartalis 59) ja kasutusmäär 27% (aasta varem 64%). Jäämurdja Botnica kasutusmäära vähenemine III kvartalistulenes lühemast prahiperioodist. Lepingu alusel oli planeeritud 8 nädalane prahiperiood (algusega 2024. mai) ettevõttega BP Exploration Operating Company Ltd, kuid laeva tehnilise rikke tõttu jäi prahiperiood oodatust lühemaks. Septembri alguses suundus Botnica Põhja-Kanadasse, kus sarnaselt eelmistele aastatele teenindati Baffinlandi, seejuures kestab minimaalne prahiperiood vähemalt 60-päeva.

MÜÜGITULU, KULUD JA KASUM

Müügitulu kasvas 2024. aasta 9 kuuga 2,2 mln eurot (+2,5%) 90,8 mln euroni. Müügitulu kasvu põhjusteks olid: suurem prahitasu jäämurdja Botnicalt, suuremad tulud Mandri-Eesti ja suursaarte vahelisest üleveoteenustest, kasvanud tulu muude teenuste müügist ja ka suurenenud renditulud.

Müügitulu liikide lõikes tõusid 9 kuuga enim laeva prahitasud, mis kasvasid 0,8 mln euro võrra (+8,9%) 9,5 mln euroni. Kuigi jäämurdja Botnica prahipäevade arv oli sel aastal 9 kuuga väiksem, siis prahitasud kasvasid, kuna projektipõhiste tööde päevatasu tariifid olid kõrgemad. III kvartalis laeva prahitasutulu võrreldes aasta varasemaga langes, tulenevalt lühemast prahiperioodist laeva tehniliste rikete tõttu. Tulu üleveoteenuse osutamisest5 kasvas 0,6 mln euro võrra (+2,2%) 27,8 mln euroni. Tulu suurendas eelkõige suurem toetus valitsuselt – tulenevalt tasude indekseerimisest. Reiside arv võrreldes aasta varasemaga oluliselt ei muutunud (+0,8%). Tulu muudelt teenustelt kasvas 0,4 mln eurot, tulenevalt sellel aastal Pakrineeme sadamas alanud LNG kai opereerimisest, suuremast tulust seoses reklaami müügiga Vanasadamas ning suurem tulu toitlustamisteenuse osutamisest jäämurdja Botnical. Renditulud tõusid 0,3 mln euro võrra (+3,1%) 10,7 mln euroni. Renditulud kasvasid kõikides segmentides, suuremal määral kauba- ja reisisadamates, tulenevalt rendi ja hoonestusõiguse tasude indekseerimisest. Reisijatasu tulu kasvas 0,3 mln eurot (+3,1%) 9,2 mln euroni. Reisijatasude tulude kasv vastas reisijate arvu kasvule (+3,2%).

Elektrienergia müügist saadav tulu kasvas 0,2 mln eurot (+7,3%) 3,4 mln euroni. Elektrienergia müügist saadav tulu on kasvanud tänu suurenenud võrguteenuste müügikogustele ja hinnale, lisaks on suurenenud nii kaldaelektri kui ka elektri tarbimised. Laevatasutulud langesid 0,2 mln euro võrra (–1,0%) 23,9 mln euroni. Laevatasude languse põhjuseks on suuremahuliste tankerite külastuste arvu langus ning kuigi kruiisilaevade külastatavus on kasvanud, siis on kruiisilaevad väiksema GT-ga (gross tonnage), mis toob ka madalamad tonnaažitasutulud. Lisaks laevatasudele, langesid ka kaubatasu tulud 0,2 mln euro võrra (–3,5%) 4,5 mln euroni. Kaubatasu tulud langesid vaatamata kaubamahtude tõusule osalt seetõttu, et vastavalt IFRS 15 standardile korrigeeritakse nende operaatorite kaubatasu tulusid, kellelt saadavad kaubatasu tulud sõltuvad kogu aasta prognoositud kaubamahtudest. 2023. aasta 9 kuuga korrigeeriti kaubatasusid suuremas ulatuses kui 2024. aasta 9 kuuga.

⁵ Üleveoteenus reisiparvlaevadega mandri-Eesti ja suursaarte vahel

Muud tulud kahanesid 0,1 mln eurot (–5,5%) 1,2 mln euroni. Muude tuludena on kajastatud kasum põhivara müügist, tulud sihtfinantseerimisest ning saadud trahvid ja viivised. Võrdlusperioodi tulud ületasid jooksva aasta taset ühekordse iseloomuga laekumiste tõttu.

Tegevuskulud kahanesid 9 kuuga 0,2 mln eurot (–0,7%). Kululiikide lõikes olid muutused erinevad. Enim vähenesid maksukulud (–0,9 mln eurot) seoses maamaksumäära vähenemisega 2024. aastal ning muud tegevuskulud (–0,4 mln eurot). Muude tegevuskulude all on suuremal määral vähenenud jäämurdja Botnica (segment muud) kulutused muudele teenustöödele ja materjalidele, kuna eelmisel aastal kaasnesid suviste projektides osalemisega kõrgemad lisakulud. Samuti kahanesid rendikulud (–0,3 mln eurot), mis oli seotud sellega, et eelmisel aastal tagati täiendav tehniline võimekus Botnica projektipõhistel töödel laevatrepi rendiga (pikem rendiperiood eelmisel aastal). Väiksemas mahus vähenesid väheväärtusliku vara soetus ja korrahoid, reklaamikulud ning kulutused soojusele, veele ja kanalisatsioonile.

Kasvasid kütuse- ja energiakulud (+0,3 mln eurot), kuna võrguteenuste sisseostetav kogus ning hind on kasvanud ning kütusekulud on peamiselt suurenenud reisiparvlaevade segmendis, kus aasta alguses raskemate jääolude tõttu kulus kütust rohkem, lisaks on veidi suurenenud parvlaevade reiside arv. Veel kasvas suuremas ulatuses põhivarade remondikulu (+0,3 mln eurot). Remondikulud kasvasid suuremas ulatuses (+0,8 mln eurot) segmendis muud (Botnica), kuna keset projektipõhist tööd ilmnes jäämurdjal tehniline rike. Suurem langus remondikuludes oli kaubasadamates(–0,7 mln eurot),sest eelmisel aastal tehti suuri hooldustöid Muuga sadamas, mida sel aastal ei tehtud. Reisisadamates remondikulud kasvasid (+0,3 mln eurot). Kasvu mõjutas nii remonttööde suurenemine kui ka see, et võrdlusperioodil saadi remonttööde eest kindlustushüvitist, mis vähendas kulusid. Reisi- ja kaubasadamates kokku remondikulud vähenesid ca 11%. Konsultatsiooni- ja arenduskulud on kasvanud (+0,3 mln eurot) seoses õigusabi kulude suurenemisega ja kaide tehniliste uuringutega. Sadamate infrastruktuuri jaoks ostetud teenuste kulu suurenes (+0,3 mln eurot) tulenevalt korrashoiu- ja valveteenuste kallinemisest. Ostetud teenuste kulu (+0,2 mln eurot) on kasvanud eelkõige reisiparvlaevade segmendis suurenenud sadamateenuste kulu tõusu tõttu. Väiksemas kasvus on kindlustuskulud (+36 tuh eurot). III kvartalis kasvasid tegevuskulud 0,1 mln eurot (+1,3%), seda eelkõige suurenenud põhivara korrashoiu ja remondi kulude tõttu.

Finantsvarade väärtuse langus vähenes 0,1 mln eurot (–15,6%). Finantsvarade väärtuse langus on vähenenud tänu sellele, et eelmisel aastal kajastati suuremas summas ebatõenäoliselt laekuvaid arveid. III kvartalis finantsvarade väärtuse langus kahanes 0,2 mln eurot (–46,9%).

Tööjõukulud kasvasid 0,4 mln eurot (+2,4%), tööjõukulud on suurenenud eelkõige segmentides muud ja reisiparvlaevad. Kontserni keskmine töötajate arv vähenes 9 kuude võrdluses 467-lt inimeselt 440-le inimesele ehk 5,7%. III kvartalis kasvasid tööjõukulud 49 tuh eurot (+0,8%).

Põhivara kulum ja väärtuse langus vähenes 9 kuuga 1,1 mln eurot (–5,9%). Kulu vähenemine on tingitud eelkõige asjaolust, et 2023. aasta alguses tehti ühekordne põhivarade maha kandmine, mis oli seostud põhivarade arvele

võtmise alampiiri tõstmisega ettevõttele kohalduvate avaliku sektori finantsarvestuse regulatsiooni muudatusest tulenevalt. III kvartalis põhivarade kulum langes võrreldes aasta varasemaga 42 tuh eurot (–0,7%).

Ärikasum kasvas 9 kuuga 3,2 mln eurot (+16,0%). Ärikasumit aitas kasvatada müügitulu suurenemine (eelkõige segmendis muud ja reisiparvlaevade segmendis) ja kulude vähenemine. Kulude vähenemisest suurem osa on seotud kulumi vähenemisega tulenevalt kõrgemast baasist võrdlusperioodil ning maamaksu vähenemisega. Kontserni ärikasumi marginaal tõusis 22,6%-lt 25,6%-le. III kvartali ärikasum oli 7,3 mln eurot (–2,4%) ja ärikasumi marginaal langes 23,7%-lt 23,3%-le. Kolmanda kvartali marginaali vähenemise põhjuseks oli müügitulude langus (–0,7%) ning tegevuskulude (+1,3%) kasv.

Korrigeeritud EBITDA suurenes 9 kuuga 2,1 mln euro võrra (+5,4%) 40,9 mln euroni. Suurenesid nii kaubasadamate, segmendi muud kui ka reisisadamate segmendi korrigeeritud EBITDA. Reisiparvlaevade segmendi korrigeeritud EBITDA vähenes. Kaubasadamate segmendi korrigeeritud EBITDA kasvas, kuna tegevuskulud vähenesid (eelkõige remondikulud) ja müügitulud kasvasid. Muu segmendi korrigeeritud EBITDA kasv tuli tänu müügitulude kasvule, mis ületas tegevuskulude ja tööjõukulude kasvu. III kvartalis vähenes korrigeeritud EBITDA võrreldes eelmise aastaga 0,2 mln eurot (-1,7%), kuna langus segmendis muud ületas teiste segmentide kasve. Korrigeeritud EBITDA marginaal suurenes 9 kuuga 43,8%-lt 45,0%-le ja III kvartalis langes 43,0%-lt 42,6%-le.

Finantskulud (neto) kasvasid 9 kuuga 1,3 mln euro võrra (+29,9%) tulenevalt võlakohustiste intressikulu tõusust – nii kõrgemast euriborist kui ka võlakohustiste mahu kasvust. Lisaks omas mõju finantstulude vähenemine. Võlakohustiste maht on aastaga kasvanud 3,7 mln eurot (+2,1%). III kvartalis kasvas finantskulu (neto) 0,2 mln euro võrra (+12,2%).

Kasum enne tulumaksu kasvas 9 kuu võrdluses 2,0 mln eurot (+12,4%) 18,0 mln euroni. Kasum kasvas ärikasumist vähem, kuna finantskulud (neto) kasvasid (+1,3 mln eurot) enam kui sidusettevõttest Green Marine kapitaliosaluse meetodil arvestatud tulemuse tõus 0,1 mln euro võrra. 2024. aasta II kvartalis välja kuulutatud dividendidega summas 19,2 mln eurot kaasnes tulumaksu kulu 3,1 mln eurot, mis oli 0,1 mln euro võrra suurem eelmise aasta dividendide väljamaksega kaasnevast kulust. Dividendide suurus aastaga ei muutunud, kuid eelmisel aastal vähendas tulumaksu kulu edasilükkunud tulumaksu tühistamine summas 0,1 mln eurot. 9 kuu kasum tõusis aasta baasil 1,8 mln eurot (+14,1%). III kvartali kasum oli 5,6 mln eurot (–0,4 mln eurot, –6,5%).

INVESTEERINGUD

aasta 9 kuuga investeeris kontsern 33,5 mln eurot, mis oli 22,6 mln eurot rohkem kui aasta varem. 2024. aasta 9 kuu investeeringud olid seotud peamiselt Paldiski Lõunasadama meretuuleparkide hooldus- ja ehituskai rajamisega, kai rekonstrueerimisega Muuga sadamas, Vanasadamas kai rambi rekonstrueerimisega, infosüsteemide arendusega, projekteerimistöödega, reisiparvlaeva korraliste dokitöödega ja reisiparvlaevadele seadmete soetamisega. III kvartali investeeringute summaks kujunes 8,4 mln eurot (2023. aasta III kvartalis 4,8 mln eurot).

SEGMENTIDE TULEMUSED

9 kuu müügitulu kasvas kõikide segmentide lõikes. Suuremad kasvud olid segmendis muud (+10,1%) ja reisiparvlaevade segmendis (+2,4%). III kvartalis kahanes kontserni müügitulu 0,7% ja seda segmendi muud tõttu, kus jäämurdja Botnicale teostati tehnilise rikke kõrvaldamiseks remonttöid, mistõttu prahipäevade arv langes.

9 kuud 2024 Reisi						9 kuud 2023 Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv			Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	29 032	23 107	28 845	9 813	90 797	28 774	22 764	28 168	8 909	88 615
Korrig. EBITDA	15 581	10 158	12 452	2 704	40 895	15 455	8 972	12 489	1 881	38 797
Ärikasum	10 251	4 312	8 382	255	23 200	9 384	2 873	8 224	–477	20 004
Korrig. EBITDA
marginaal	53,7%	44,0%	43,2%	27,6%	45,0%	53,7%	39,4%	44,3%	21,1%	43,8%

	Muutus, 9 kuud
		Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	258	343	677	904	2 181
Korrig. EBITDA	126	1 186	–37	823	2 098
Ärikasum	867	1 439	158	732	3 196

	III kv 2024 Reisi					III kv 2023 Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv			Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	11 510	7 862	10 698	1 144	31 214	10 747	7 180	10 371	3 128	31 426
Korrig. EBITDA	6 836	3 329	4 877	–1 755	13 287	6 111	2 414	4 515	477	13 517
Ärikasum	5 051	1 383	3 507	–2 673	7 268	4 329	481	3 113	–474	7 449
Korrig. EBITDA
marginaal	59,4%	42,3%	45,6%	–153,4%	42,6%	56,9%	33,6%	43,5%	15,2%	43,0%

	Muutus, III kvartal
		Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	763	682	327	–1 984	–212
Korrig. EBITDA	725	915	362	–2 232	–229
Ärikasum	722	902	394	–2 199	–181

Reisisadamate segmendi müügitulu kasvas 9 kuuga 0,3 mln euro ehk 0,9% võrra eelneva aasta suhtes, peamiselt tänu suurenenud reisijatasude (+0,3 mln eurot) ja elektrienergia müügile (+0,2 mln eurot). Reisijatasud kasvasid tänu suurenenud reisijate arvule, kuigi Tallinn-Helsingi liinil oli 86 külastust vähem sel aastal (peamiselt Finlandia dokitööde tõttu). Elektrienergia tulu on suurenenud tänu kasvanud elektrienergia ja võrguteenuste müügi mahtudele. Lisaks kasvasid renditulud (+0,1 mln eurot), kuna kasvasid tulud kruiisiterminalist ja parkimisest. III kvartalis kasvas müügitulu võrreldes aasta varasemaga 7,1% 11,5 mln euroni (+0,8 mln eurot).

III kvartali tulude kasvu peamiseks põhjuseks oli laevatasude tulu kasv tulenevalt suurenenud reisilaevade külastustest.

Kaubasadamate segmendi 9 kuu müügitulu kasvas võrreldes aasta varasemaga (+0,3 mln eurot, +1,5%). Suurem kasv oli muude teenuste müügis (+0,2 mln eurot), mis tulenes Pakrineeme sadamas alanud LNG kai opereerimisest. Sarnaselt reisisadamatele kasvavad ka kaubasadamates renditulud (+0,1 mln eurot), seda peamiselt rendi ja hoonestusõiguste indekseerimise tulemusena. Ainuke langus tulude poolel on kaubatasudes (–83 tuh eurot). Kaubamaht kaubasadamates on 9 kuuga kasvanud 0,3 mln tonni võrra, kuid tasud langevad seoses IFRS 15 standardist tulevate korrigeerimistega (korrigeeritakse nende operaatorite kaubatasu tulusid, kellelt saadavad kaubatasu tulud sõltuvad kogu aasta prognoositud kaubamahtudest).

III kvartali võrdluses kasvas kaubasadamate segmendi müügitulu 0,7 mln eurot (+9,5%), peamiselt laevatasude ja kaubatasude suurenemise tõttu.

Reisiparvlaevade segmendi tulu kasvas 9 kuuga 0,7 mln eurot (+2,4%) peamiselt üleveoteenuste tulu kasvu tõttu. Üleveoteenuste tulu on suurenenud püsitasu muutuvosa indekseerimise tõttu. III kvartali võrdluses kasvas reisiparvlaevade segmendi müügitulu 0,3 mln eurot (+3,2%).

Muu segmendi müügitulu kasvas 9 kuuga 0,9 mln eurot (+10,1%). Kuigi jäämurdja Botnica pidi ühe täiendava projektitöö lühemaks jätma (seoses tehnilise rikkega), siis müügitulu kasvas tänu kõrgemale prahipäevatariifile projektipõhistel töödel. Prahipäevade arv vähenes võrreldes võrdlusperioodiga 8 päeva võrra. III kvartalis langes müügitulu 2,0 mln eurot (–63,4%), mis on põhjustatud väiksemast prahipäevade arvust (-34 päeva).

Segmentide põhiselt kasvas korrigeeritud EBITDA 9 kuu võrdluses enim kaubasadamate segmendis (+1,2 mln eurot) ja segmendis muud (+0,8 mln eurot). Kaubasadamate segmendi korrigeeritud EBITDA kasvu mõjutasid muude teenuste tulu kasv ja põhivara remondi ja hoolduse kulutuste langus. Muud segmendi korrigeeritud EBITDA kasvu peamiseks põhjuseks on kõrgem prahitasu tulu, kuid rohkem kasvasid tegevuskulud seoses remondikulude kasvuga (tehnilise rikke kõrvaldamine). Tegevuskulude kasv ületas ka sidusettevõttest Green Marine kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumi kasvu. Reisisadamate segmendi korrigeeritud EBITDA kasvas 0,1 mln eurot. Reisiparvlaevade segmendi korrigeeritud EBITDA langes 37 tuh eurot.

III kvartalis korrigeeritud EBITDA langes 0,2 mln eurot, ainsana vähenes korrigeeritud EBITDA muud segmendis.

9 kuu korrigeeritud EBITDA marginaal kontserni tasandil kasvas 43,8%-lt 45,0%-le. Kaubasadamate marginaal kasvas 39,4%-lt 44,0%-le. Muud segmendi marginaal kasvas 21,1%-lt 27,6%-le. Reisisadamate marginaal jäi samale tasemele, milleks oli 53,7%. Reisiparvlaevade marginaal veidi langes, 44,3%-lt 44,0%-le. III kvartalis kasvas vaid kaubasadamate segmendi marginaal, teiste segmentide korrigeeritud EBITDA marginaalid langesid, enim muud segmendis (15,2%-lt –153,4%-le). Muud segmendi III kvartali marginaali suure languse taga oli nii tulude vähenemine kui ka kulude kasv (remonttööde tõttu).

VENE-UKRAINA SÕJA MÕJUD JA PEAMISED MAJANDUSKESKKONNA RISKID

Venemaa sõjategevus Ukrainas on peamiselt mõjutanud ettevõtte kaubaäri, enim on vähenenud vedellasti osakaal. Vedellasti kaubaoperaatorid on tegemas pingutusi sanktsioneeritud kauba asendamiseks alternatiivsete kaupadega. Kõik kontserni klientideks olevad kaubaoperaatorid on Euroopa Liidus registreeritud ettevõtted ja arveldamine nendega toimub eurodes. AS Tallinna Sadam teeb igakülgset koostööd oma partnerite, Rahapesu Andmebüroo jt riigi institutsioonidega Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioonide järgimiseks ja nende vastutustundlikuks rakendamiseks nii kaubale kui kontserni klientidele.

Lisaks kaubaärile on sõjategevus mõjutanud ka kruiislaevade külastusi, seda ennekõike Peterburi kui peamise sihtkoha kadumise tõttu Läänemere kruiisisadamate kaardilt. Kruiisilaevade täituvus võrreldes varasema kahe aastaga on paranenud ja koostöös teiste Läänemere sadamatega tehakse pingutusi Läänemere piirkonna turunduseks.

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

Tallinna Sadam noteeriti Nasdaq Tallinna börsil Balti põhinimekirjas 13.06.2018, aktsia kauplemistähis on TSM1T ja ISIN kood EE3100021635. Ettevõttel on kokku 263 000 000 lihtaktsiat, millest 176 295 032 ehk 67,03% kuulub Eesti Vabariigile. Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Iga aktsia annab üldkoosolekul hääletamisel ühe hääle.

Aktsia avamishind 2024. aasta alguses oli 1,13 eurot. Seisuga 30.09.2024 oli aktsia sulgemishind 1,06 eurot. Ettevõtte turuväärtus seisuga 30.09.2024 oli 278,78 mln eurot (31.12.2023: 296,7 mln eurot).

Tallinna Sadama aktsia sulgemishinna dünaamika ja kaubeldud aktsiate käive alates Nasdaq Tallinna börsil noteerimisest 13.06.2018 kuni 30.09.2024:

Tallinna Sadama aktsia hinna dünaamika võrdluses OMX Baltic Benchmark GI indeksiga 13.06.2018– 30.09.2024

Allikas: nasdaqbaltic.com

aasta III kvartalis toimus ASi Tallinna Sadam aktsiaga 9 711 tehingut (2024 II kvartal: 13 877), mille käigus vahetas omanikku 3,2 mln aktsiat (2024 II kvartal: 2,7 mln aktsiat), tehingute käive kokku oli 3,5 mln eurot (2024 II kvartal: 3,1 mln eurot).

Seisuga 30.09.2024 oli ettevõttel 23 727 aktsionäri (30.06.2024: 24 301), kellest üle 5% osalust omas ainult Eesti Vabariik (Kliimaministeeriumi kaudu).

Viis suurimat aktsionäri seisuga 30.09.2024

Aktsionäri nimi	Aktsiate arv	Osalus, %
Kliimaministeerium	176 295 032	67,0%
Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD)	9 350 000	3,6%
SEB Pensionifond 55+	6 484 365	2,5%
LHV Pensionifond L	3 780 577	1,4%
Interactive Brokers LLC Client Omnibus (USA)	2 033 651	0,8%

Aktsionäride struktuur seisuga 30.09.2024

Aktsionäride struktuuris ei ole võrreldes II kvartali lõpuga olulisi muutusi toimunud. Muudatused on olnud ühest protsendipunktist madalamad - väikses mahus on vähenenud investeerimis- ja pensionifondide osalus ja kasvanud on Eesti erainvestorite osalus.

DIVIDENDID

Tallinna Sadama dividendipoliitika seab eesmärgiks maksta netodividende vähemalt 70% eelmise aasta kasumist, sõltuvalt turutingimustest, ettevõtte kasvust ja arenguplaanidest, arvestades vajadust säilitada mõistlik likviidsus ning välja arvatud ühekordsete tehingute mõju.

Üldkoosolek kinnitas 25.04.2024 juhatuse ettepaneku maksta 2024. aastal dividendi 0,073 eurot aktsia kohta, kokku summas 19,2 mln eurot ehk 121% võrreldes eelmise aasta kasumiga. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 10.05.2024 (ex-päev 09.05.2024) ja dividendid maksti aktsionäridele välja 17.05.2024 Nasdaq CSD vahendusel. Ka 2023. aastal maksime aktsionäridele dividendidena välja 19,2 mln eurot ehk 0,073 eurot aktsia kohta.

KONTSERN JA JUHTIMINE

Seisuga 30.09.2024 oli ASil Tallinna Sadam kaks 100%-lise omandusega tütarettevõtet – OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad ning üks 51%-lise omandusega sidusettevõte – AS Green Marine.

Nõukogu vastutab ettevõtte majandustegevuse strateegilise planeerimise eest ning teostab järelevalvet ettevõtte juhatuse tegevuse üle. Vastavalt ASi Tallinna Sadam põhikirjale on nõukogus 6 kuni 8 liiget. Seisuga 30.09.2024 oli nõukogu koosseis: Riho Unt (esimees), Maarika Honkonen, Kaur Kajak, Veiko Sepp, Marek Helm, Risto Mäeots, Ain Tatter. Nõukogu alluvuses tegutseb järelevalve küsimustes nõukogu nõustava organina nõukogu liikmetest koosnev 4-liikmeline auditikomitee ning 4-liikmeline tasustamiskomitee.

Juhatus vastutab ettevõtte igapäevase juhtimise eest vastavalt seadusele ja põhikirjale. Vastavalt põhikirjale võib ettevõttel olla 2 kuni 5 juhatuse liiget. Seisuga 30.09.2024 kuulus ettevõtte juhatusse neli liiget: juhatuse esimees Valdo Kalm, finantsjuht Andrus Ait, kommertsjuht Margus Vihman ja äriarenduse juht Rene Pärt.

Täiendav info ettevõtte juhtimise ning juhatuse ja nõukogu liikmete kohta on toodud kontserni veebilehel ja 2023. aasta majandusaasta aruandes.

Kontsern juhindub Hea Ühingujuhtimise Tava põhimõtetest.

OLULISEMAD SÜNDMUSED 2024. AASTA III KVARTALIS

1. ASi Tallinna Sadam tütarettevõte OÜ TS Laevad allkirjastas septembris Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga parvlaevateenuse lepingu perioodiks 2026-2033. Eduka pakkumuse alusel sõlmiti Ministeeriumi ja OÜ TS Laevad vahel sõitjateveo avaliku teenindamise leping veoteenuse osutamiseks seitsmeaastaseks perioodiks, ajavahemikul 01.10.2026– 30.09.2033. Hetkel osutab OÜ TS Laevad vastavalt Transpordiametiga 11.12.2014 sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingule Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinidel sõitjateveo teenust kuni 30.09.2026.
1. Euroopa Liit kiitis juulis heaks 15,4 miljoni eurose rahastuse Tallinna ja Helsingi Sadama ühisprojektile TWIN-PORT VI. Nelja-aastane projekt on jätk kahe sadama omavahelisele koostööle, mille eesmärk on Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse keskkonnamõjude vähendamine ning transpordivõimaluste parandamine.
1. Jäämurdja Botnica offshore töö leping BP Exploration Operating Company Ltd-ga lõppes juulis planeeritust varem. Pärast tehniliste tööde teostamist liikus Botnica Põhja-Kanada arktilistesse vetesse. Septembris algas Botnica Baffinland Iron Mines prahiperiood Kanadas, mis kestab sel aastal minimaalselt 60 päeva.
1. ASi Tallinna Sadam tütarettevõte OÜ TS Laevad sõlmis täiendava lisakokkuleppe Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga 11.12.2014 allkirjastatud sõitjate üleveoteenuse lepingule, mille kohaselt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tellis kuni 150 lisareisi parvlaevaga Regula Virtsu-Kuivastu liinil perioodil 05.08-18.08.2024. Eelnev lisareiside kokkulepe oli sõlmitud perioodiks 20.06-04.08.2024.
1. Eestisse jõudis esimest korda metanoolikütusel liikuv konteinerlaev. 22. juuli hilisõhtul jõudis Muuga sadamasse rohemetanooli jõul liikuv konteinerlaev Eco Maestro. Laev sõidab Green Finland X-PRESS (GFX) liinil, alustades oma teekonda Rotterdamist, läbides Antwerpeni, Kotka, Helsingi (Vuosaari) ja seejärel peatudes Tallinnas (Muuga sadamas). Tegemist on esmakordse sündmusega, kui Eestis sildub metanoolilaev. Eco Maestrot tangitakse rohelise metanooliga ehk taastuvkütusega, mis toodab kuni 65 protsenti vähem kasvuhoonegaase kui tavapärane laevakütus. Rohemetanooli toodetakse tavaliselt kas biomassist või kogutud CO2 heitest.
1. AS Tallinna Sadam ja OÜ TS Laevad vaidlustasid 27.06.2024 Harju Maakohtu otsuse, millega Harju Maakohus mõistis ASi Tallinna Sadam endise juhatuse liikme Ain Kaljuranna ja teised kriminaalmenetluses süüdistuse saanud isikud õigeks süütegude aegumise tõttu, vabastas arestitud varad ning mõistis osaliselt välja menetluskulud. Kannatanute, ASi Tallinna Sadam ja OÜ TS Laevad, tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Apellatsioon esitati 29.07.2024.
1. Kohus lõpetas OÜ MPG AgroProduction saneerimismenetluse. 28.11.2023 esitas AS Tallinna Sadam avalduse OÜ MPG AgroProduction (edaspidi "MPG") pankroti väljakuulutamiseks. 19.01.2024 esitas võlgnik enda saneerimisavalduse. 12.08.2024 lõpetati Riigikohtu määrusega MPG saneerimismenetlus. Seoses MPG saneerimismenetluse lõpetamisega jätkus Harju Maakohtus MPG vastu esitatud pankrotiavalduse läbivaatamine.
AS Tallinna Sadam sõlmis ASiga Swedbank tagatiseta laenulepingu mahus 10 mln eurot tähtajaga 4 aastat. Laenu baasintressiks on 6 kuu euribor, millele lisandub intressimarginaal. Laenulimiidi kasutamise tähtaeg on 31.12.2024 ja laenu tagasimaksete lõpptähtaeg on 13.09.2028.

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes	Lisa	30.09.2024	31.12.2023
VARAD

Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid		22 079	29 733
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	4	11 501	12 118
Lepingulised varad		417	0
Varud		330	550
Käibevara kokku		34 327	42 401
Põhivara
Investeeringud sidusettevõttesse	5	2 667	2 177
Muud pikaajalised nõuded	4	0	163
Kinnisvarainvesteeringud	6	14 069	14 069
Materiaalne põhivara	7	559 727	545 271
Immateriaalne põhivara		2 229	2 083
Põhivara kokku		578 692	563 763

Varad kokku		613 019	606 164

KOHUSTISED
Lühiajalised kohustised
Võlakohustised	9	12 561	15 831
Eraldised		1 153	1 311
Sihtfinantseerimine		7 612	7 344
Maksuvõlad		1 413	876
Võlad tarnijatele ja muud võlad	8	9 303	9 429
Lepingulised kohustised		1 737	63
Lühiajalised kohustised kokku		33 779	34 854

Pikaajalised kohustised
Võlakohustised	9	171 183	157 566
Sihtfinantseerimine		31 881	33 075
Muud võlad	8	107	255
Lepingulised kohustised		2 740	2 755
Pikaajalised kohustised kokku		205 911	193 651
Kohustised kokku		239 690	228 505

OMAKAPITAL
Aktsiakapital	10	263 000	263 000
Ülekurss		44 478	44 478
Kohustuslik reservkapital		23 304	22 858
Jaotamata kasum		42 547	47 323
Omakapital kokku		373 329	377 659

Kohustised ja omakapital kokku		613 019	606 164

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

septembril lõppenud 9 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	III kv 2024	III kv 2023	2024	2023

Müügitulu	3, 11	31 214	31 426	90 797	88 615
Muud tulud		398	371	1 164	1 231
Tegevuskulud	12	–11 651	–11 507	–30 951	–31 171
Finantsvarade väärtuse langus		–214	–403	–680	–806
Tööjõukulud		–6 302	–6 254	–18 661	–18 229
Põhivara kulum ja väärtuse langus	3	–6 087	–6 129	–18 207	–19 356
Muud kulud		–90	–55	–262	–280
Ärikasum		7 268	7 449	23 200	20 004

Finantstulud ja -kulud
Finantstulud		203	330	703	916
Finantskulud		–2 158	–2 073	–6 400	–5 303
Finantstulud ja -kulud kokku		–1 955	–1 743	–5 697	–4 387

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum
investeeringutelt sidusettevõttesse		265	258	491	396
Kasum enne tulumaksustamist		5 578	5 964	17 994	16 013

Tulumaksukulu		0	0	–3 125	–2 985
Perioodi kasum		5 578	5 964	14 869	13 028

Emaettevõtte omanike osa perioodi
kasumist		5 578	5 964	14 869	13 028

Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia
kohta (eurodes)		0,02	0,02	0,06	0,05

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

septembril lõppenud 9 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	2024	2023

Kaupade või teenuste müügist laekunud raha		99 181	94 692
Muude tulude eest laekunud raha		42	247
Maksed tarnijatele		–37 612	–38 900
Maksed töötajatele ja töötajate eest		–17 787	–18 511
Maksed muude kulude eest		–224	–253
Makstud tulumaks dividendidelt		–3 325	–3 264
Äritegevusest laekunud raha		40 275	34 011

Materiaalse põhivara soetamine		–33 118	–10 063
Immateriaalse põhivara soetamine		–479	–627
Materiaalse põhivara müük		17	28
Saadud dividendid		0	357
Saadud intressid		679	875
Investeerimistegevuses kasutatud raha		–32 901	–9 430

Saadud laenud	9	20 000	0
Saadud laenude tagasimaksed	9	–9 583	–7 383
Makstud dividendid		–19 000	–19 012
Makstud intressid		–6 427	–4 654
Muud finantseerimistegevusest tulenevad
maksed		–18	–7
Finantseerimistegevuses kasutatud raha		–15 028	–31 056

RAHAVOOG KOKKU		–7 654	–6 475

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses		29 733	44 387
Raha ja raha ekvivalentide muutus		–7 654	–6 475
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus		22 079	37 912

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

septembril lõppenud 9 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Aktsia kapital	Ülekurss	Kohustuslik reserv kapital	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omanike osa omakapitalist kokku
Omakapital seisuga 31.12.2023	263 000	44 478	22 858	47 323	377 659
Perioodi kasum	0	0	0	14 869	14 869
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	14 869	14 869
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	–19 199	–19 199
Tehingud omanikega kokku	0	0	0	–19 199	–19 199
Reservkapitali suurendamine	0	0	446	–446	0
Omakapital seisuga 30.09.2024	263 000	44 478	23 304	42 547	373 329
Omakapital seisuga 31.12.2022	263 000	44 478	22 115	51 383	380 976
Perioodi kasum	0	0	0	13 028	13 028
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	13 028	13 028
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	–19 199	–19 199
Tehingud omanikega kokku	0	0	0	–19 199	–19 199
Reservkapitali suurendamine	0	0	743	–743	0
Omakapital seisuga 30.09.2023	263 000	44 478	22 858	44 469	374 805

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD

1. ÜLDINE INFORMATSIOON

AS Tallinna Sadam (edaspidi ka emaettevõte või ettevõte) on Eesti Vabariigis 05.11.1996 registreeritud äriühing. ASi Tallinna Sadam 30.09.2024 lõppenud 9 kuu lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne hõlmab emaettevõtet ja tema tütarettevõtteid (edaspidi kontsern). Kontserni põhitegevusaladeks on sadamateenuste osutamine landlord-tüüpi sadamana, üleveoteenuse osutamine reisiparvlaevadega ning multifunktsionaalse jäämurdja Botnica opereerimine.

Kontsernile kuulub neli sadamat: Vanasadam, Saaremaa sadam, Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam. Tallinna kesklinnas asuv Vanasadam ja kruiisilaevade vastuvõtmiseks mõeldud Saaremaa sadam osutavad peamiselt reisijateveoga seotud sadamateenuseid. Muuga sadam, mis on Eesti suurim kaubasadam ja Paldiski Lõunasadam osutavad peamiselt kaubaveoga seotud sadamateenuseid.

Kontserni tütarettevõtted seisuga 30.09.2024 ja 31.12.2023:

Tütarettevõte	Asukoht		Osalus (%) Põhitegevusala
OÜ TS Shipping	Eesti Vabariik	100	Jäämurdeteenuse ja teiste merenduse abiteenuste
			osutamine multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica
OÜ TS Laevad	Eesti Vabariik	100	Siseriikliku üleveoteenuse osutamine
			reisiparvlaevadega

Ettevõttel on ka 51%-line osalus sidusettevõttes AS Green Marine, kuid kus ettevõttel puudub kontrolliv otsustusõigus. Kontserni aruandes on osalus sidusettevõttes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Emaettevõtte registreeritud aadress on Sadama 25, Tallinn 15051, Eesti Vabariik.

ASi Tallinna Sadam enamusaktsionäriks on Eesti Vabariik (osalus 67,03%, Kliimaministeeriumi kaudu).

2. ARVESTUSMEETODID

30.09.2024 lõppenud 9 kuu lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus".

Käesolevat lühendatud konsolideeritud vahearuannet tuleb lugeda koos ettevõtte 2023. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes esitatud konsolideeritud raamatupidamise aruande ning selle juurde kuuluvate lisade ja selgitustega. Lisateave oluliste arvestusmeetodite kohta on esitatud 2023. aasta majandusaasta aruandes sisalduva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 2.

Lühendatud konsolideeritud vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestusmeetodeid, mida kasutati kontserni 2023. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Kontsern ei ole ennetähtaegselt rakendanud ühtegi muud standardit ega standardi tõlgendust või muudatust, mis on välja antud, kuid mille rakendamine ei ole veel kohustuslik.

Lühendatud konsolideeritud vahearuanne on esitatud tuhandetes eurodes.

3. TEGEVUSSEGMENDID

	9 kuud 2024
	Reisi	Kauba	Reisiparv
Tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	14 553	9 326	0	0	23 879
Kaubatasud	1 095	3 369	0	0	4 464
Reisijatasud	8 997	171	0	0	9 168
Elektrienergia müük	1 138	2 246	0	0	3 384
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	0	0	11 961	0	11 961
Muude teenuste müük	991	613	78	275	1 957
Renditulu	2 258	7 382	1 015	0	10 655
Laeva prahitasu	0	0	0	9 538	9 538
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	0	0	15 791	0	15 791
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 11)	29 032	23 107	28 845	9 813	90 797
Segmendi korrigeeritud EBITDA	15 581	10 158	12 452	2 704	40 895
Põhivara kulum	–5 769	–6 410	–4 070	–1 958	–18 207
Kahjum vara väärtuse langusest	0	0	0	0	0
Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon	439	564	0	0	1 003
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt sidusettevõtjasse	0	0	0	–491	–491
Segmendi ärikasum	10 251	4 312	8 382	255	23 200
Finantstulud ja -kulud kokku					–5 697
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt sidusettevõtjasse					491
Tulumaksukulu					–3 125
Perioodi kasum					14 869

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 120 tuh eurot ja 2 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

Lisa 3 järg

	9 kuud 2023
	Reisi	Kauba	Reisiparv
Tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	14 806	9 313	0	0	24 119
Kaubatasud	1 175	3 452	0	0	4 627
Reisijatasud	8 733	157	0	0	8 890
Elektrienergia müük	936	2 217	0	0	3 153
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	0	0	11 924	0	11 924
Muude teenuste müük	976	369	72	147	1 564
Renditulu	2 148	7 256	933	0	10 337
Laeva prahitasu	0	0	0	8 762	8 762
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	0	0	15 239	0	15 239
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 11)	28 774	22 764	28 168	8 909	88 615
Segmendi korrigeeritud EBITDA	15 455	8 972	12 489	1 881	38 797
Põhivara kulum	–5 950	–6 628	–4 265	–1 962	–18 805
Kahjum vara väärtuse langusest	–551	0	0	0	–551
Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon	430	529	0	0	959
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum
investeeringutelt sidusettevõtjasse	0	0	0	–396	–396
Segmendi ärikasum	9 384	2 873	8 224	–477	20 004
Finantstulud ja -kulud kokku					–4 387
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum
investeeringutelt sidusettevõtjasse					396
Tulumaksukulu					–2 985
Perioodi kasum					13 028

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 202 tuh eurot ja 7 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

4. NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED

tuhandetes eurodes	30.09.2024	31.12.2023

Nõuded ostjate vastu	11 129	10 415
Nõuete allahindlus	–4 149	–3 440
Maksude ettemaksed	613	1 599
Saamata sihtfinantseerimine	2 885	2 885
Muud ettemaksed	885	521
Nõuded sidusettevõttele (lisa 16)	7	9
Muud nõuded	131	292
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku	11 501	12 281

sh lühiajalised nõuded	11 501	12 118
pikaajalised nõuded	0	163

Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks

tuhandetes eurodes	Maksetähtaega ületanud päevade arv
	Tähtaeg					Kokku
30.09.2024	saabumata	0-30	31-60	61-90	>90

Oodatav krediidikahjumi määr	0,8%	1,5%	3,0%	80,0%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu	6 680	235	106	98	4 010	11 129
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–54	–4	–3	–78	–4 010	–4 149
						6 980
31.12.2023	Tähtaeg saabumata	0-30	31-60	61-90	>90	Kokku
Oodatav krediidikahjumi määr	2,6%	1,5%	3,0%	99,8%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu	5 942	1 146	58	1 238	2 031	10 415
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–154	–17	–2	–1 236	–2 031	–3 440
						6 975

5. INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE

	30.09.2024	30.09.2023
	lõppenud 9 kuu	lõppenud 9 kuu
tuhandetes eurodes	kohta	kohta
Äritulud	5 898	5 614
Ärikulud	4 690	4 606
Puhaskasum	962	776

tuhandetes eurodes	30.09.2024	31.12.2023
Sidusettevõtte netovara	5 230	4 268
Kontserni osalus sidusettevõttes	51%	51%
Sidusettevõttesse tehtud investeeringute bilansiline väärtus
kontserni finantsseisundi aruandes	2 667	2 177

6. KINNISVARAINVESTEERINGUD

Kinnisvarainvesteeringutena on seisuga 30.09.2024 ja 31.12.2023 kajastatud maa soetusmaksumuses 14 069 tuh eurot.

7. MATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes	Maa ja ehitised	Masinad ja seadmed	Muu materiaalne põhivara	Lõpetamata ehitus	Ettemaksed	Kokku
Materiaalne põhivara
seisuga 31.12.2023
Soetusmaksumus	642 766	261 522	8 416	10 496	2 598	925 798
Akumuleeritud kulum ja
väärtuse langus	–259 954	–114 039	–6 534	0	0	–380 527
Jääkväärtus seisuga
31.12.2023	382 812	147 483	1 882	10 496	2 598	545 271
Liikumine 30.09.2024
lõppenud 9 kuu jooksul
Soetamine ja
rekonstrueerimine	513	474	222	31 307	477	32 993
Müüdud põhivara
jääkväärtuses	–644	0	0	0	0	–644
Arvestatud kulum	–9 013	–8 410	–470	0	0	–17 893
Ümberliigitatud
põhivara jääkväärtuses	2 714	2 262	12	–4 797	–191	0
Materiaalne põhivara
seisuga 30.09.2024
Soetusmaksumus	645 132	264 162	8 503	37 006	2 884	957 687
Akumuleeritud kulum ja
väärtuse langus	–268 750	–122 353	–6 857	0	0	–397 960
Jääkväärtus seisuga
30.09.2024	376 382	141 809	1 646	37 006	2 884	559 727

8. VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD

tuhandetes eurodes	30.09.2024	31.12.2023

Võlad tarnijatele	6 058	6 154
Võlad töövõtjatele	1 302	1 624
Töötasudelt arvestatud maksude viitvõlad	750	874
Ettemaksed kaupade ja teenuste eest	846	431
Võlad sidusettevõttele (lisa 16)	244	193
Muud võlad	210	408
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku	9 410	9 684

sh lühiajalised kohustused	9 303	9 429
pikaajalised kohustused	107	255

9. VÕLAKOHUSTISED

tuhandetes eurodes	30.09.2024	31.12.2023
Lühiajaline osa
Laenukohustised	3 066	6 266
Võlakirjad	7 650	7 650
Intressivõlad	1 845	1 915
Lühiajaline osa kokku	12 561	15 831
Pikaajaline osa
Laenukohustised	44 883	31 266
Võlakirjad	126 300	126 300
Pikaajaline osa kokku	171 183	157 566

Võlakohustised kokku	183 744	173 397

Võlakirjad

Kõik võlakirjad on emiteeritud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressiks on 3 kuu või 6 kuu euribor, millele lisandub fikseeritud riskimarginaal). Seisuga 30.09.2024 oli kontsernil kaks võlakirjaemissiooni, mille lõplikud lunastustähtajad saabuvad 2026. ja 2027. aastal. Lunastusgraafikute kohaselt 30.09.2024 lõppenud 9-kuulisel perioodil võlakirju ei lunastatud. Seisuga 30.09.2024 oli võlakirjade kaalutud keskmine intressimäär 4,58% (31.12.2023: 4,84%). Emiteeritud võlakirjade intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud.

Laenud

Kõik laenulepingud on sõlmitud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressimääraks on 6 kuu euribor). Tasumata laenujääkide lõpliku tagasimakse tähtajad jäävad vahemikku 2024–2030. 2024. aasta 9 kuu jooksul tasuti laenude põhiosamakseid summas 9 583 tuh eurot (2023. aastal: 7 383 tuh eurot).

a II kvartalis sõlmiti laenuleping ASiga Swedbank, mille kohaselt sai AS Tallinna Sadam laenu 20 mln eurot. 2024. a III kvartalis tagastati ennetähtaegselt Nordic Investment Banki laen summas 4,8 mln eurot, mille tagasimakse tähtaeg oleks olnud 2028. aastal.
a III kvartalis sõlmiti laenuleping ASiga Swedbank, mille kohaselt saab AS Tallinna Sadam laenu 10 mln eurot, kuid mis on seisuga 30.09.2024 kasutusse võtmata. Uue ja soodsama laenu abil refinantseeritakse varasemaid laenusid.

Seisuga 30.09.2024 oli kasutusse võetud laenude kaalutud keskmine intressimäär 4,50% (31.12.2023: 4,90%). Võetud laenude intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud. Seisuga 30.09.2024 on kontsernil kasutusse võtmata laene 10 mln eurot.

Võlakohustiste lepingulised tagastamise tähtajad

tuhandetes eurodes	30.09.2024

< 6 kuu	10 778
6 - 12 kuud	1 783
1 - 5 aastat	165 683
> 5 aasta	5 500
Võlakohustised kokku	183 744

Lisa 9 järg

Õiglane väärtus

Kuna aruandeperioodil kontserni riskitaseme hinnang ei muutunud ja rahvusvahelistes rahaturu intressimäärades ulatuslikke muutusi ei toimunud, ei erine kontserni hinnangul korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatud laenude ja võlakirjade õiglane väärtus sarnaselt 31.12.2023 lõppenud perioodiga oluliselt kontserni konsolideeritud finantsseisundi aruandes seisuga 30.09.2024 esitatud bilansilisest väärtusest. Kõik kehtivad laenu- ja võlakirjalepingud on tagatiseta kohustised, see tähendab, et varasid ei ole kohustuste katteks panditud ja võlakirjad ei ole noteeritud. Kontsern on täitnud kõik laenu- ja võlakirjalepingutes sätestatud kohustused, sh need, mis puudutavad eritingimuste täitmist. Seisuga 30.09.2024 täitis kontsern kõiki finantsnäitajatele kehtestatud tingimusi.

10. OMAKAPITAL

Aktsiakapital

Seisuga 30.09.2024 oli ASil Tallinna Sadam registreeritud 263 000 000 lihtaktsiat, võrreldaval perioodil 31.12.2023 samuti 263 000 000 aktsiat, millest 67,03% kuulub Eesti Vabariigile (Kliimaministeeriumi kaudu) ja 32,97% kuulub Eesti ja rahvusvahelistele investeerimisfondidele, pankadele, pensionifondidele ja jaeinvestoritele. Aktsia nimiväärtus on 1 euro.

ASi Tallinna Sadam põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 664 000 000 (võrreldaval 2023. aastal samuti 664 000 000). Seisuga 30.09.2024 ja 31.12.2023 oli kõikide väljastatud aktsiate eest täielikult tasutud.

Kasum aktsia kohta

	III kv 2024	III kv 2023	30.09.2024 lõppenud 9 kuu kohta	30.09.2023 lõppenud 9 kuu kohta

Kaalutud keskmine aktsiate arv (tk) Aruandeperioodi konsolideeritud	263 000 000	263 000 000	263 000 000	263 000 000
puhaskasum (tuhandetes eurodes)	5 578	5 964	14 869	13 028
Tava ja lahjendatud puhaskasum
aktsia kohta (eurodes)	0,02	0,02	0,06	0,05

* 30.09.2024 ja 31.12.2023 lõppenud aruandeperioodil lahustava mõjuga instrumente ringluses ei olnud.

Vastavalt 25.04.2024 üldkoosoleku otsusele maksis kontsern 2023. aasta eest dividende 0,073 eurot aktsia kohta, kokku 19 199 tuh eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 10.05.2024 (ex-päev 09.05.2024) ja dividendid maksti aktsionäridele välja Nasdaq CSD vahendusel 17.05.2024.

11. MÜÜGITULU

	30.09.2024 lõppenud	30.09.2023 lõppenud
tuhandetes eurodes	9 kuu kohta	9 kuu kohta

Müügitulud kliendilepingutest
Laevatasud	23 879	24 119
Kaubatasud	4 464	4 627
Reisijatasud	9 168	8 890
Elektrienergia müük	3 384	3 153
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	11 961	11 924
Muude teenuste müük	1 957	1 564
Müügitulud kliendilepingutest kokku	54 813	54 277

Muud müügitulud
Kasutusrendi tulu	10 655	10 337
Laeva prahitasu	9 538	8 762
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	15 791	15 239
Muud müügitulud kokku	35 984	34 338

Müügitulu kokku (lisa 3)	90 797	88 615

Laevatasud sisaldavad tonnaažitasu, mida arvestatakse laeva kogumahutavuse alusel laeva iga sadamakülastuse eest. Kui laev külastab sadamat eelnevalt kokkulepitud sõiduplaani alusel õigusega saada aasta jooksul mahupõhist allahindlust, siis jaotatakse tehinguhind tonnaažiteenuse ja tulevaste tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse vahel selle laeva antud kalendriaasta sadamakülastuste koguarvu hinnangu alusel. Tonnaažitasu tulu kajastatakse aasta keskmiste tasumäärade ja hinnangulise mahu alusel. Seisuga 30.09.2024 oli kajastatud tulu ja klientidele esitatud arvete vahe kajastatud lepingulise kohustisena summas 1 300 tuh eurot (kajastatud tulu oli väiksem kui esitatud arved).

Kaubaoperaatorite koostöölepingutes on üldjuhul sätestatud minimaalne kaubamaht aastas. Kui kaubaoperaator laadib ümber minimaalsest mahust vähem kaupa, on kontsernil taolise lepingu korral õigus kalendriaasta lõppedes nõuda kliendilt minimaalse mahu alusel arvestatud kaubatasu. Juhtkond on hinnanud kontserni allesjäänud õigust tasule minimaalse kaubamahu ja klientidelt seisuga 30.09.2024 laekunud tasu põhjal. Selle tulemusena kajastas kontsern lepingulisi varasid summas 417 tuh eurot. Mõnedelt klientidelt laekunud tulu ületas seisuga 30.09.2024 juhtkonna hinnangut. Selle tulemusena kajastas kontsern lepingulisi kohustisi summas 328 tuh eurot, et hinnanguline müügitulu oleks kõigi 2024. aasta vaheperioodide jooksul ühtlaselt kajastatud.

Lisa 11 järg

Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suurus arvestatakse elektrivõrguga liitumise võimaldamiseks tehtud kulutuste alusel. Liitumisteenuse osutamist ei loeta eraldi toimingukohustuseks, sest klient ei saa sellest teenusest eraldi (st ilma elektrit tarbimata) kasu. Seetõttu moodustavad liitumistasud osa elektri eest saadavast tasust ja neid kajastatakse tuluna selle perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt elektrit tarbivad. Saadud liitumistasude tuludesse kandmata osa kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 30.09.2024 moodustasid sellised kohustised 2 740 tuh eurot (31.12.2023: 2 755 tuh eurot).

Piletimüügitulu kajastatakse kas selle aja jooksul, mil reisiparvlaev reisijaid ja/või sõidukeid üle veab, mis toimub ühe päeva jooksul, või sel ajahetkel, kui pilet aegub. Tulu selliste piletite eest, mis on müüdud veel toimumata reisidele, käsitletakse ettemaksena ja kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 30.09.2024 moodustasid sellised kohustised 109 tuh eurot (31.12.2023: 63 tuh eurot).

12. TEGEVUSKULUD

tuhandetes eurodes	30.09.2024	30.09.2023
	lõppenud 9 kuu	lõppenud 9 kuu
	kohta	kohta

Kütusekulu	5 468	5 276
Elektrienergia kulu	3 524	3 381
Soojuse-, vee- ja kanalisatsiooni kulu	580	589
Põhivarade tehniline korrashoid ja remont	6 788	6 464
Infrastruktuuri jaoks ostetud teenused	3 256	3 001
Maksukulud	1 125	1 993
Konsultatsiooni- ja arenduskulud	495	230
Ostetud teenused	4 869	4 646
Väheväärtusliku vara soetus ja korrashoid	651	736
Reklaamikulud	161	187
Rendikulud	1 130	1 385
Kindlustuskulud	616	580
Muud tegevuskulud	2 288	2 703
Tegevuskulud kokku	30 951	31 171

13. SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED

Seisuga 30.09.2024 olid kontsernil lepingulised kohustused materiaalse põhivara soetamiseks, remondiks ning uuringu- ja arenguväljaminekute tegemiseks summas 42 794 tuh eurot (31.12.2023: 68 051 tuh eurot), sh 26 920 tuh eurot Paldiski Lõunasadama 6 A kai ehituslepingust tulenev kohustis (31.12.2023: 54 102 tuh eurot).

14. KOHTUVAIDLUS OÜ MPG AGROPRODUCTION VASTU

19.01.2024 algatati OÜ MPG AgroProduction poolt esitatud saneerimisavalduse alusel saneerimismenetlus ja liideti ühte menetlusse 28.11.2023 ASi Tallinna Sadam poolt OÜ MPG AgroProduction vastu algatatud pankrotimenetlusega, kuna OÜ MPG AgroProduction ei ole pikemalt aega täitnud lepingulisi kohustusi. Ühtlasi peatati pankrotimenetlus kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni.

Harju Maakohus lõpetas 26.03.2024 määrusega OÜ MPG AgroProduction saneerimismenetluse. OÜ MPG AgroProduction kaebas kohtuotsuse edasi Tallinna Ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. 12.08.2024 Riigikohtu määrusega jõustus maakohtu 26.03.2024 määrus, millega jäi OÜ MPG AgroProduction saneerimiskava kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetati. Seoses saneerimismenetluse lõpetamisega jätkus Harju Maakohtus OÜ MPG AgroProduction vastu esitatud pankrotiavalduse läbivaatamine, st 21.08.2024 nimetas kohus OÜ MPG AgroProduction ajutise pankrotihalduri. 15.10.2024 kuulutati välja OÜ MPG AgroProduction pankrot, määrati pankrotihaldur ning kuulutati välja võlausaldajate esimene üldkoosoleku aeg.

04.04.2024 esitas AS Tallinna Sadam täiendava hagi OÜ MPG AgroProduction vastu hoonestusõiguse omandi ASile Tallinna Sadam ülekandmise asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalike tahteavalduste kohustamise ning hoonestusõiguse ala vabastamise nõudes, kuna OÜ MPG AgroProduction ei ole vabatahtlikult hoonestusõigust ASile Tallinna Sadam üle andnud.

ASi Tallinna Sadam seisuga 30.09.2024 nõuete summa kokku on 3,5 mln eurot (hoonestusõiguse tasu, servituudi tasu, maamaks, võlgnevus teenuste eest, intress ja 2022/2023 aasta viivis), mis on aruandeperioodi lõpu seisuga alla hinnatud. Põhinõudele lisandub leppetrahv ja 2024. aasta viivis.

15. KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED

26.08.2015 pidas Kaitsepolitseiamet kinni emaettevõtte ASi Tallinna Sadam pikaajalised juhatuse liikmed Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, sest neid kahtlustatakse ulatuslikus altkäemaksu võtmises mitme varasema aasta jooksul. Pärast pikaajalist uurimist esitas kontsern 31.07.2017 Ain Kaljuranna, Allan Kiili ja teiste uurimise all olevate episoodidega seotud eraisikute ja juriidiliste isikute vastu tsiviilhagi. Harju Maakohtu 19.11.2018 määrusega võeti tsiviilhagi eelnevalt nimetatud isikute vastu algatatud kriminaalasja menetlusse.

28.10.2020 tegi Harju Maakohus määruse ja lõpetas Allan Kiili suhtes kriminaalmenetluse seoses tema parandamatu haigusega. Samas kaasati Tallinna Ringkonnakohtu määrusega Allan Kiil kriminaalasja menetlusse tsiviilkostjana. Allan Kiil suri 15.06.2021 ja 23.09.2021 kaasati menetlusse Allan Kiili asemel tsiviilkostja ja kolmanda isikuna Marika Kiil.

27.06.2024 Harju Maakohus mõistis ASi Tallinna Sadam endise juhatuse liikme Ain Kaljuranna ja teised kriminaalmenetluses süüdistuse saanud isikud õigeks süütegude aegumise tõttu, vabastas arestitud varad ning mõistis osaliselt välja menetluskulud. Kannatanute, ASi Tallinna Sadam ja OÜ TS Laevad, tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Kannatanutel on õigus esitada uuesti hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus ei ole jõustunud, kuna AS Tallinna Sadam, OÜ TS Laevad ja teised kohtumenetluse pooled, esitasid 29.07.2024 apellatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtule. 14.10.2024 otsustas Tallinna Ringkonnakohus

Lisa 15 järg

vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltelt on õigus esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 31.01. 2025. Ringkonnakohtu otsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 04.06.2025. Juhatuse hinnangul ei oma eelnimetatud sündmused aruande koostamise hetkeks teadaoleva teabe alusel kontserni majandustulemustele ega finantsseisundile olulist negatiivset mõju.

16. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

ASi Tallinna Sadam aktsiatest 67,03% kuuluvad Eesti Vabariigile (Kliimaministeeriumi kaudu).

tuhandetes eurodes	30.09.2024 lõppenud 9 kuu kohta	30.09.2023 lõppenud 9 kuu kohta
Tehingud sidusettevõttega
Müügitulu	59	57
Tegevuskulud	1 591	1 536
Tehingud ettevõtetega, milles kontserni ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu
Müügitulu	1	1
Tegevuskulud	10	27
Muud kulud	10	20
Tehingud riigiasutuste ja ettevõtetega, kus riigil on valitsev mõju
Müügitulu	21 238	20 724
Muud tulud	646	100
Tegevuskulud	4 696	4 479
Muud kulud	43	0
Materiaalse põhivara soetus	920	0

tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	30.09.2024	31.12.2023
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest sidusettevõttega
Nõuded (lisa 4)	7	9
Võlad (lisa 8)	244	193
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest riigiasutustega ja
ettevõtetega, milles riigil on valitsev mõju
Nõuded	2 180	2 201
Võlad	8 120	7 601

Kõik osutatud ja ostetud teenused on tavapärasest äritegevusest tulenevad tehingud, mis on teostatud turutingimustel.

Tehingutest seotud osapooltega tulenevad müügitulud ja tegevuskulud sisaldavad ainult äritegevusega seoses müüdud ja ostetud teenuseid.

Informatsioon ettevõtete kohta, milles kontserni ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmed omavad olulist mõjuvõimu, põhineb seotud osapoolte esitatud andmete põhjal.

17. ARUANDEPERIOODI JÄRGSED SÜNDMUSED

09.10.2024 sõlmis AS Tallinna Sadam pangaga 2-aastase garantiilepingu, mille alusel väljastas pank garantii summas 6 mln eurot TS Laevad OÜ poolt 10.09.2024 sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Juhatuse hinnangul on garantiikohustuse realiseerumine ebatõenäoline.

a III kvartalis sõlmitud laenulepingu alusel võeti 25.10.2024 kasutusele 3,5 mln eurot (lisa 9).

JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD

Juhatus on koostanud ASi Tallinna Sadam auditeerimata tegevusaruande ja lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande 30. septembril 2024 lõppenud aruandeperioodi kohta.

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 4 kuni 17 esitatud kontserni auditeerimata tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate kontserni äritegevusest, tulemustest ja aruandeperioodi jooksul toimunud olulistest sündmustest.

Juhatus kinnitab lehekülgedel 18 kuni 33 esitatud kontserni auditeerimata lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande õigsust ja täielikkust, sh:

1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (IFRS EL);
1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne kajastab kontserni finantsseisundit, rahavoogusid ja majandustulemusi õigesti ja õiglaselt;
1. kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud vahearuande kinnitamise kuupäevani (11.11.2024), on auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
1. AS Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad ettevõtted.
november 2024

Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige

Valdo Kalm Andrus Ait Margus Vihman

Rene Pärt Juhatuse liige

_____________

AI Terminal

Tallinna Sadam

2227_10-q_2024-11-11_2e941480-d523-4886-a0fb-b021bd7feaaf.pdf