AS PRFoods

2019/2020. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruanne

2019/2020. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruanne 1

Ärinimi	AS PRFoods
Registrikood	1150713
Aadress	Pärnu mnt 141, Tallinn, Eesti
Telefon	+372 452 1470
Koduleht	prfoods.ee
Põhitegevusalad	Kalatoodete tootmine ja müük Kalakasvatus
Aruandlusperiood	1. juuli 2019 – 30. juuni 2020
Audiitor	KPMG Baltics OÜ

ETTEVÕTTE TUTVUSTUS4
TEGEVUSARUANNE 8
ÜLEVAADE MAJANDUSTEGEVUSEST8
JUHATUS JA NÕUKOGU 22

AKTSIA JA AKTSIONÄRID24
VÕLAKIRJAD JA VÕLAKIRJAOMANIKUD 27
ÜHISKONDLIK VASTUTUS29
VASTUTUS KESKKONNA EES 29
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE 31
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 37
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE 37
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE 38
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 39
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 40

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 41
ÜLDINE INFORMATSIOON 41
ARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED 41
FINANTSRISKID 55
JUHTKONNAPOOLSED OTSUSED JA HINNANGUD 60 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID61
NÕUDED JA ETTEMAKSED 62
VARUD 62
BIOLOOGILISED VARAD 62
TÜTARETTEVÕTTED64
EDASILÜKKUNUD TULUMAKS 65
MATERIAALNE PÕHIVARA 66
IMMATERIAALNE PÕHIVARA 67
RENDILEPINGUD68
INTRESSIKANDVAD KOHUSTUSED 70
VÕLAD JA ETTEMAKSED 72
SIHTFINANTSEERIMINE72
OMAKAPITAL73
SEGMENDIARUANDLUS 74
MÜÜDUD KAUPADE KULU 75
MÜÜGI- JA TURUSTUSKULUD 76 ÜLDHALDUSKULUD 76
TÖÖJÕUKULUD76
MUUD ÄRITULUD JA -KULUD 77
FINANTSTULUD JA –KULUD 77
TULUMAKSUKULUD77
TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 77
SIDUSETTEVÕTJAD78
TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED JA VARAD 79
BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED 79
TÄIENDAVAD ANDMED GRUPI EMAETTEVÕTTE KOHTA 80
JUHATUSE KINNITUS MAJANDUSAASTA ARUANDELE 84
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 85
KAHJUMI KATMISE ETTEPANEK91

ETTEVÕTTE TUTVUSTUS

AS PRFoods ("Emaettevõte") ja tema tütarettevõtted (koos "Grupp") on kala kasvatamise, kalatoodete tootmise ja müügiga tegelevad ettevõtted. AS PRFoods aktsiad on alates 5. maist 2010 noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsi põhinimekirjas ja ettevõtte võlakirjad on alates 6. aprillist 2020 noteeritud NASDAQ Tallinn võlakirjade nimekirjas.

Grupi põhiturg on Soome, kus oleme üks kolmest suuremast kalatöötlemisettevõttest. Pärast John Ross Jr. ja Coln Valley Smokery omandamist 2017. aasta suvel on ettevõttel müügikogemus 37 riiki Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias.

Grupi põhitegevusteks on kalakasvandus ja kalatoodete valmistamine. Ettevõtte toodete põhivalikus on lõhe- ja vikerforellitooted. Ligi 2/3 vikerforelli töötlemisel tarbitavast kalast kasvatatakse oma kalakasvandustes Rootsi järvedes, Turu saarestikus Soomes ja Saaremaa rannikuvetes Eestis, mis tagab kala kõrge kvaliteedi ja kindlad tarned. Ülejäänud vajamineva toorkala ostab Grupp valdavalt Norrast ja Taanist. Kalatoodete valmistamine toimub neljas moodsas tehases, mis asuvad Renkos ja Kokkolas (Soome), Saaremaal (Eesti) ning Aberdeenis (Suurbritannia).

Grupi ettevõtete tooteid müüme tunnustatud brändidena meie tegutsemisriikides ja peamine fookus on kõrgema lisandväärtusega premium-toodetel, läbi mille suurendada ettevõtte kasumlikkust.

Heimon Kala on pika ajalooga kaubamärk, saanud alguse Soomest ning olles seal üks armastatumaid kalatootjaid. Eestis on Heimon Kala tooteid müüdud 2018 aasta lõpust. Töötleme oma tehastes kõige rohkem vikerforelli ja lõhet, väiksemates kogustes ka siiga, ahvenat, koha, rääbist, räime ning heeringat. Hoiame kala alati aukohal – seda nii kasvatades kui töödeldes – seetõttu kasvatame enamuse oma punasest kalast ise ning suitsutame kala traditsioonilisel meetodil lepahakkega. Kuna meie tootevalik on üsna lai, siis sealt leiab meelepärast kogu perele – Eesti Parima Kalatoote tiitli pälvinud õrnalt soolatud forelliviilud, laste lemmikud forellikotletid või pidulikumaks puhuks forellimarja.

Grupp tegutseb aktiivselt uute toodete väljatöötamisega, muuhulgas, et avada uusi eksportturge. Oma brändi kujundamine on algusjärgus nii Skandinaavias kui ka mujal maailmas, mistõttu juhtkond eeldab, et ettevõtte kasvuaeg on veel ees.

Kasvatus Soome Rootsi Eesti Toorkala ost Soome Rootsi Norra Taani Tootmine Eesti Soome Suurbritannia Müük Soome Suurbritannia Eesti

TOOTMISE JA MÜÜGI GEOGRAAFIA

MISSIOON

PRFoods toodab erinevaid maistvaid, tervislikke ja uuenduslikke kalatooteid. Oma kõrgekvaliteetsete toodetega oleme usaldusväärne partner nii lõpptarbijaile kui ka kauplustele. PRFoods on hooliv ja innovaatiline, sotsiaalselt vastutustundlik ja kaasaegne. Meile on väga oluline keskkonnasõbralikkus - uuenduslike pakendiliinide ja -materjalide ning taastuvenergia lahendustega üritame minimeerida oma jalajälge keskkonnale.

VISIOON

Soovime olla parim ja tuntuim keskkonnasõbralikult kasvatatud toorkala vahendaja ja maitsvate kalatoodete tootja ja müüja Skandinaavia, Suurbritannia ja Baltikumi turul ning kõrge lisandväärtusega premium kalatoodete müüja ülemaailmselt.

STRATEEGIA JA EESMÄRGID

Olla kolme juhtiva kaubamärgi seas oma turgudel ja olla globaalselt tunnustatud premium mereandide bränd.
Saavutada EBITDA marginaal vähemalt 7%.
Jagada dividendideks kuni 30% iga-aastasest puhaskasumist.

TUGEVUSED

Kindel siht eesmärgistatult arenev organisatsioon ja kompetentsed töötajad.
Tuntus juhtivad kaubamärgid Skandinaavias, Baltikumis ja Suurbritannias.
Ajalugu ja kogemused meie tooted on Soome ja Suurbritannia turul tuntud olnud rohkem kui 30 aastat.
Jätkusuutlikkus geograafiliselt sobiv ulatus ning mitmekesine ja arenev tooteportfell.

RISKID

Põhitoorainete hinnavolatiilsus.
Private labelite osakaalu järsk suurenemine Soome sihtturul.
Oluline sõltuvus Soome turgu valitsevatest suurtest jaekettidest.
Bioloogiliste varadega seotud riskid.

GRUPI STRUKTUUR SEISUGA 30.06.2020

1) Konsolideeritud alates 01.07.2018

2) Grupp Avamere Kalakasvatus OÜ'd ei konsolideeri, kuna ei oma sidusettevõtja üle ei valitsevat ega olulist mõju

3) 64% Coln Valley Smokery Ltd osadest on JRJ & PRF Ltd omanduses ja 36% on John Ross Jr (Aberdeen) Ltd omanduses

Majandusaastal viidi lõpule Saaremere Kala ASi tütarettevõtete Heimon Kala Oy ja Oy Trio Trading Ab ühinemine.

Saaremere Kala AS omab lisaks 50%-list osalust ettevõttes Avamere Kalakasvatus OÜ ja AS PRFoods omab 20%-list osalust ettevõttes AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus.

JUHATUSE TEGEVUSARUANNE

2019/2020. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruanne 7

TEGEVUSARUANNE

ÜLEVAADE MAJANDUSTEGEVUSEST

JUHTKONNA KOMMENTAAR

ASi PRFoods majandusaasta viimase kvartali finantstulemused on tugevalt mõjutatud Covid-19 pandeemia tõttu väljakuulutatud eriolukorrast kõikides riikides, kus Grupi ettevõtted tegutsevad (Eesti, Soome, Suurbritannia ja Rootsi). Aasta kokkuvõttes jäi müügilangus 8,7% tasemele (19/20: 78,3 miljonit eurot; 18/19: 85,7 miljonit eurot) ning finantsaasta EBITDAks kujunes 1,9 miljonit eurot (18/19: 1,7 miljonit eurot). Arvestades valitsevat olukorda turgudel, kus Grupi ettevõtted tegutsevad ning võrreldes meie konkurentide tulemusi, võib aastaga rahule jääda. Finantsaasta esimese poolaasta tulemuste põhjal ootasime palju tugevamat tulemust. Arvestades, et juba jaanuarist oli Hiinas levima hakanud koroonaviiruse mõju globaalsele nõudlusele ja kalahinnale negatiivne, suutsime teisel poolaastal reageerida rahuldavalt, kuid kogu turu languse taustal oli ülimalt keeruline saavutada kõrgemat tulemust.

Hotellide, restoranide ning muu toitlustamisega seotud sektori (edaspidi: HoReCa) piirangud ning lennutranspordi drastiline vähenemine mõjutasid ettevõtte käivet juba märtsi keskpaigast ning kahjuks on antud segmendi taastumine olnud PRFoodsi põhiturgudel Soomes ja Suurbritannias siiani vaevaline. Tingituna lõhe ja forellihinna langusest on odavnenud ka lõpptooted eriti Soome turul, mis mõjutab kasumlikkust. PRFoods läks Covid-19 pandeemiale vastu tugevdatud bilansiga, olles aasta alguses refinantseerinud lühiajalised laenud viieaastaste võlakirjadega, lisaks oleme parandanud rahavoogusid hoides tooraine ladude taseme optimaalsel tasemel.

Grupi müügitulu

Majandusaasta käibe vähenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli 8,7%, millele suurimat mõju avaldas aruandeperioodi viimase kvartali 29,5%-line müügilangus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Lisaks toimus 2019/2020. aastal muudatus tooteportfellis, kus värske kala ja -filee osakaal suurenes 4 pp ning suitsutatud toodete osakaal vastavalt vähenes. Värske kala ja -filee osakaal tooteportfellist on 45,6% (41,7% eelmisel aastal) ning suitsutatud toodete osakaal on 38,4% (43,0% eelmisel aastal).

Värske kala ja filee müügihind on otseselt mõjutatud lõhe ja forelli ekspordi turuhindadest, mis on olnud kalendriaasta algusest langustrendis. Aruandeperioodi jooksul kõikus kala turuhind oluliselt, näiteks märtsis 2020 oli lõhe turuhind võrreldes aastatagusega langenud 31,1% ja vikerforelli hind 32,0%. Kahe aasta taguse hinnaga võrreldes oli lõhe hind langenud 43,2% ja forell läinud 31,7% odavamaks. Eelkõige mõjutas see negatiivselt värske kala hulgimüügihindasid ja käivet.

Finantsaasta tulemus

Grupi konsolideeritud EBITDA oli 1,9 miljonit eurot (18/19: 1,7 miljonit eurot), kasvades eelmise aastaga võrreldes 8,0%. Äritegevuse EBITDAks (s.o enne ühekordseid tulusid-kulusid ja kalavarude ümberhindlust) kujunes 2,8 miljonit eurot (18/19: 4,0 miljonit eurot). Äritegevuse EBITDAd mõjutas negatiivselt suitsutatud toodete osakaalu vähenemine käibes, mis tulenes peamiselt Soome müügikoguste vähenemisest private labeli segmendis, Covid-19 negatiivne mõju HoReCa sektori müügile ning kala turuhindade langus. Aasta kokkuvõttes vähenes brutomarginaal 1,7 pp võrreldes eelmise finantsaastaga (19/20: 12,2% vs 18/19: 13,9%).

Aruandeaasta puhaskahjumiks kujunes 1,9 miljonit eurot (18/19: 1,5 miljonit eurot), sh finantskulud kasvasid 0,3 miljoni euro võrra seoses intressikulude kasvuga (investeerimislaenu intress 3,25% vs võlakirjaintress 6,25%).

Finantsseisund

Ettevõtte netovõlgnevus oli 20,7 miljonit eurot seisuga 30.06.2020 (30.06.2019: 20,5 miljonit eurot). Grupi käibekapital oli seisuga 30.06.2020 negatiivne: lühiajalised kohustused ületavad käibevarade taset 3 967 tuhande euro võrra (30.06.2019: 3 054 tuhat eurot). Lühiajalised kohustused seisuga 30.06.2020 sisaldavad kohustusi seotud osapooltele summas 4 046 tuhat eurot (sh 1 500 tuhat eurot lühiajaline laen Amber Trust II S.C.A.'lt (vt. lisa 15) ning 2 591 tuhat mittekontrolliva osaluse väljaostu kohustuse õiglane väärtus ettevõttes JRJ & PRF Ltd (vt. lisa 26)). Elimineerides lühiajalised kohustused seotud osapooltega, kellega on vajadusel Grupil võimalus kokku leppida maksetähtajad pikemad kui 12 kuud, on Grupi käibekapital positiivne.

PRFoods viis edukalt lõpule võlakirjade mitteavaliku emissiooni 2020. aasta jaanuaris, mille tulemusel 9 miljoni euro ulatuses lühiajalisi kohustusi muutus pikaajaliseks vabastades rahavooge ca 2 miljoni euro võrra aastas. Võlastruktuuri muutus avaldab mõju ka ettevõtte majandustulemustele, finantskulude mõju PRFoodsi puhaskasumile on negatiivne 0,35 miljonit eurot aastas.

Koroonaviiruse (Covid-19) pandeemia mõju

Covid-19 pandeemiast tuleneva eriolukorra kehtestamise tõttu on ettevõtte käive alates märtsikuu keskpaigast märkimisväärselt langenud HoReCa segmendis, mille osakaal Grupi käibest on ligikaudu 20%. Antud segmendi müügilanguseks kujunes finantsaasta viimases kvartalis ca 70%, mida jaekaubanduse 7%-line käibekasv paraku ei kata, vaid pigem suurenes värske kala ja kalafilee osakaal kuum- ja külmsuitsutatud toodete asemel, mille kasumimarginaal on oluliselt madalam. Võttes arvesse aasta esimese 9 kuu keskmise brutomarginaali (13,9%), hindame COVID-19 otseseks negatiivseks mõjuks EBITDA-le 0,6 miljonit eurot. Grupi tulemustele avaldas negatiivset mõju eelkõige Soome üksus, samas Suurbritannia üksuse tulemus püsis eelmise aastaga samal tasemel hoolimata koroonaviirusest tingitud olukorrast.

Grupi ettevõtted on vähendanud vastavalt tootmise langusele nii tootmis- kui kontoritöötajate tööaega ja töötasusid vahemikus 10-30%. Grupi ettevõtted Eestis ja Suurbritannias on kasutanud riigi poolt pakutavaid töötasu kompenseerimise toetusi.

Grupp on keskendunud kulude ja rahavoogude juhtimisele, et tagada tegevuse jätkusuutlikkus ka tulevikus. Kindlasti on suurematel tööstustel nagu PRFoods parem toime tulla selliste kriisidega, samuti on ettevõtte tegevus jaotunud mitme turu vahel. Osadel turgudel eeldame oma positsioonide tugevnemist konkurentsi vähenemise tõttu.

aasta märtsikuus viis PRFoods läbi võlakirjade emissiooni avaliku pakkumise, mille perioodi planeerimisel ei osanud kriisi ette näha, mistõttu võlakirjade märkimine jäi oodatust oluliselt madalamaks – 1,9 miljonist märgiti 0,9 miljonit ehk 47% sh 0,5 miljonit eurot PRFoodsi enda poolt märgitud võlakirjad eesmärgiga need realiseerida pärast kriisi lõppu.

Finantsaasta sündmused ja tulevikuplaanid

Käesolevat finantsaastat jääb mõjutama Covid-19 ning kindlasti näeme alanud majanduskriisi mõjusid realiseerumas järgmisel finantsaastal. Me eeldame, et HoReCa sektori taastumist ei ole näha enne 2021.aastat. Arvestades, et kogu globaalse HoReCa osakaal lõhe ja forelli puhul on ca 30% on koroonaepideemia mõjul tekkinud turul nii tooraine kui valmistoodangu ülepakkumine. Tarbimise vähenemise trend on näha ka teiste toiduainete puhul, näiteks liha ja piim, kuna kehtivad nii reisi- kui sisemaised piirangud. Samas, riikides, kus on siiani edukalt koroonaviirusega võideldud, sh Eesti, on näha HoReCa kiiret taastumist. Kuna olukord muutub kiiresti, on raske teha pikaajalisi ennustusi.

Analüütikute ja Fishpooli lõhe tulevikuhindade baasil saab eeldada alles 2021. aastal hindade kasvu ning nõudluse suurenemist kuni 9% võrra. 2021.aasta keskmine lõhehinna tulevikuhind raporti esitamise kuupäevaga on 5,55 eur/kg võrreldes 4,40 eur/kg augustis 2020.

PRFoodsi jaoks on suurim mõju kala turuhinnal. Seda kahel peamisel põhjusel: a) mõju kalakasvatusele, b) Soome jaehindade muutusele, kus lõpptoodete hinnad reageerivad koheselt ka tooraine hinnalangusele tingituna kogu turu private labeli suurest osakaalust. Tingituna HoReCa nõudluse vähenemisest, näeme 2020. aasta puhul tervikuna madalaid kala hindasid. Tarbijale on see kindlasti hea uudis. Vaatamata osade toodete suurenenud tootmismahtudele ja nõudlusele, ei võimalda madalamad hinnad absoluutarvus teenida nii suurt kasumit. Samas võimaldab madalam hind oluliselt suurendada ekspordimahte.

Arvestades olukorda vaatame tulevikule optimistlikumalt kui majandusaasta lõpus, seda järgnevatel põhjustel:

John Ross Jr ja Coln Valley on suutnud säilitada oma absoluutkasumlikkuse hoolimata ligi 30%-lisest käibe langusest tingituna bränditoodete kõrgemast kasumlikkusest;
Eesti turul oleme suutnud oma tooteid oluliselt paremini müüa ning näeme, et 2020/2021. finantsaasta jooksul suurendame märkimisväärselt oma tooteportfelli Eestis jaetoodete osas;
Oleme lõpule viinud 2019.aastal alustatud Soome ja Eesti tootmisüksuste juhtimise tsentraliseerimise, sh juhtkonna vahetuse. Trio Trading ja Heimon Kala ühendamine Soomes on toimunud. Lisaks tuli meil üles ehitada uus müügimeeskond, mis töötajate vahetuse tõttu omas ajutist negatiivset mõju käibele;
Suurendame Eestis ja Soomes tehaste automatiseerituse taset, mille tulemusena oleme tulevikus suutelised palju efektiivsemalt ja väiksema inimeste arvuga korraldama tootmist;
Suuremamahulisem investeeringute programm on toimunud tootmises. Jätkame kalakasvatuse investeeringute programmi;
Positiivsed uudised Eestist ja Rootsist kalakasvatuse mahtude suurenemise osas võimaldavad meil efektiivsemalt ja kasumlikumalt kasvatada kala ning tõusta Eesti- Soome üheks suurimaks ja keskkonnasõbralikumaks kalakasvatajaks;
Eeldame, et otsene koroonaviiruse põhjustatud kahju on möödunud. Samas on ettearvamatu kaasneva majanduskriisi pikaajaline mõju tarbijate käitumisele ning samuti konkurentsile.

Oleme alates 4. kvartalist juurutanud kulude kokkuhoiuprogrammi, mille tulemusena kulud vähenevad aastas ca 0,4 miljonit eurot. 2019. aastal alustatud ühe miljoni euro säästuprogramm on seega täidetud. 2020/2021. finantsaasta põhiteemaks on kasumlikkuse säilitamine ja kasv tugeva ülepakkumise tingimustes turul. Arvestades Grupi ettevõtete regionaalset positsiooni usume, et suudame tekkinud olukorraga konkurentidest paremini hakkama saada.

Covid-19 on tekitanud uue olukorra, kuid vaatamata sellele ei pidanud PRFoods kordagi katkestama oma tootmist. Jätkame PRFoodsist keskkonnasõbraliku ja kvaliteetse kalakasvataja ja -töötleja väljaarendamisega.

Lugupidamisega,

Indrek Kasela

GRUPI VÕTMENÄITAJAD

VÕTMENÄITAJAD*

KASUMIARUANNE mln EUR (kui pole näidatud teisiti)	Valem / selgitus	2019/ 2020	2018/ 2019	2017/2018	2016/2017	2015/2016
Müügitulu	Müügitulu	78,3	85,7	94,9	51,1	48,5
Brutokasum	Müügitulu – müüdud kaupade kulu	9,6	11,9	13,2	3,9	5,8
EBITDA äritegevusest**	Kasum (Kahjum) enne ühekordseid tulusid-kulusid ja biovarade ümberhindlust	2,8	4,0	6,0	0,6	2,1
EBITDA	Kasum (Kahjum) enne finantstulusid ja -kulusid, maksukulusid ning põhivara kulumi- ja väärtuse langust	1,9	1,7	4,4	2,0	2,5
Ärikasum (-kahjum)	Kasum (Kahjum) enne finantstulusid ja -kulusid, maksukulusid	-0,7	-0,5	2,3	0,7	1,3
EBT	Kasum (-kahjum) enne tulumaksu	-1,8	-1,2	1,4	0,5	1,2
Puhaskasum (-kahjum)		-1,9	-1,5	1,0	0,2	1,0
Brutomarginaal	Brutokasum / Müügitulu	12,2%	13,9%	13,9%	7,7%	12,0%
Äritegevuse EBITDA marginaal	EBITDA äritegevusest / Müügitulu	3,5%	4,7%	6,3%	1,2%	4,3%
EBITDA marginaal	EBITDA / Müügitulu	2,4%	2,0%	4,7%	3,8%	5,2%
Ärikasumi marginaal	Ärikasum (-kahjum) /	-0,9%	-0,5%	2,5%	1,4%	2,7%
EBT marginaal	Müügitulu EBT / Müügitulu	-2,2%	-1,4%	1,5%	1,1%	2,4%
Netomarginaal	Puhaskasum (-kahjum) / Müügitulu	-2,4%	-1,7%	1,1%	0,4%	2,1%
Tegevuskulude suhtarv	Tegevuskulud / Müügitulu	13,4%	12,5%	10,5%	9,6%	10,8%
BILANSS mln EUR (kui pole näidatud teisiti)	Valem / selgitus	30.06.2020	30.06.2019	30.06.2018	30.06.2017	30.06.2016
Netovõlgnevus	Lühiajal. võlakohustused + Pikaajal. võlakohustused – Raha	20,7	20,5	18,1	1,0	-1,4
Omakapital		19,8	21,9	23,3	22,7	22,7
Käibekapital	Käibevara – Lühiajal. kohustused	-4,0	-3,1	2,8	11,5	11,2
Varad		57,1	62,5	65,5	33,5	29,3
Likviidsuskordaja	Käibevara / Lühiajal. kohustused	0,8x	0,9x	1,1x	2,3x	3,4x
Omakapitali suhtarv	Omakapital / Varad	34,7%	35,0%	35,6%	67,8%	77,6%
Finantsvõimendus	Netovõlg / (Omakapital + Netovõlg)	51,1%	48,3%	43,7%	4,1%	-6,7%
Võlakordaja	Kohustused / Kogukapital	0,7x	0,7x	0,6x	0,3x	0,2x
Netovõlg/EBITDA äritegevusest	Netovõlg / EBITDA äritegevusest	7,5x	5,1x	3,0x	1,6x	-0,7x
Omakapitali tootlus	Puhaskasum (-kahjum) / Keskmine omakapital	-9,1%	-6,5%	4,3%	0,9%	3,6%
Varade tootlus	Puhaskasum (-kahjum) / Keskmine varade maht	-3,2%	-2,3%	2,0%	0,6%	2,9%

* konsolideeriv üksus on ainult valdusfirma ning moodustab ebaolulise osa Grupist, mistõttu konsolideeriva üksuse suhtarve pole välja toodud

** enne ühekordseid tulusid-kulusid ja biovarade ümberhindlust

MÜÜGITULU

Grupi 2019/2020. majandusaasta müügikäive oli 78,3 miljonit eurot ja võrreldes eelmise majandusaastaga langes käive 7,4 miljonit eurot ehk 8,7%.

Grupi suurimaks turuks on läbi aastate olnud Soome, kus Grupi müük majandusaastal moodustas 65% kogumüügist. Alates Suurbritannia kalaettevõtete soetamisest 2017. aastal on Grupi teiseks suurimaks turuks Suurbritannia, mille müük moodustab ca 13-14% Grupi kogumüügist. Eesti, suuruselt kolmanda turu osakaal on tõusnud 9%-le Grupi kogumüügist.

mln EUR	2019/2020	Osakaal, %	2018/2019	Osakaal, %	Muutus, mln EUR	Muutus, %	Mõju
Soome	50,9	65,0%	59,9	69,9%	-9,0	-15,1%	▼
Suurbritannia	10,2	13,1%	12,1	14,1%	-1,9	-15,4%	▼
Eesti	7,0	9,0%	5,7	6,7%	1,3	23,0%	▲
Muud regioonid	10,2	12,9%	8,0	9,4%	2,1	26,5%	▲
Kokku	78,3	100,0%	85,7	100,0%	-7,4	-8,7%	▼

GEOGRAAFILISED PIIRKONNAD

Soome müügikäive oli majandusaastal 50,9 miljonit eurot, vähenemine 15,1% võrreldes 59,9 miljoni euroga eelmisel majandusaastal. Soome käibe osakaal moodustas majandusaastal kogukäibest 65,0% (2018/2019: 69,9% kogukäibest), kahanedes võrrelduna eelmise majandusaastaga 4,9 protsendipunkti.

Suurbritannia müügikäive oli majandusaastal 10,2 miljonit eurot, vähenemine 15,4% võrreldes 12,1 miljoni euroga eelmisel majandusaastal. Suurbritannia käibe osakaal moodustas 2019/2020. majandusaastal kogukäibest 13,1% (2018/2019: 14,1% kogukäibest), kahanedes võrrelduna eelmise majandusaastaga 1,0 protsendipunkti.

Eesti müügikäive oli majandusaastal 7,0 miljonit eurot, suurenemine 23,0% võrreldes 5,7 miljoni euroga eelmisel majandusaastal. Eesti käibe osakaal moodustas majandusaastal kogukäibest 9,0% (2018/2019: 6,7% kogukäibest), suurenedes võrrelduna eelmise majandusaastaga 2,3 protsendipunkti.

Müük muudesse riikidesse oli majandusaastal 10,2 miljonit eurot ja see moodustas 12,9% kogukäibest (2018/2019: 8,0 miljonit eurot, osakaal 9,4% kogukäibest).

Alltoodud graafikutel on Grupi kahe peamise sihtturu käibe dünaamika viimase viie võrreldava perioodi lõikes. Grupi kolmanda suurima sihtturu – Suurbritannia – käibe dünaamikat sarnasel moel esitatud ei ole, kuna Suurbritannia üksused soetati 2017. aastal ja sellest tulenevalt ei ole võrreldavat 5-perioodilist graafikut käibe dünaamika osas.

TOOTESEGMENDID

mln EUR	2019/2020	Osakaal, %	2018/2019	Osakaal, %	Muutus, mln EUR	Muutus, %	Mõju
Kuum- ja külmsuitsutooted	30,1	38,4%	36,9	43,0%	-6,8	-18,4%	▼
Värske kala ja kalafilee	35,7	45,6%	35,8	41,7%	-0,1	-0,2%	▼
Muud kalatooted	12,4	15,9%	12,9	15,0%	-0,4	-3,4%	▼
Muu	0,1	0,1%	0,2	0,2%	-0,1	-66,7%	▼
Kokku	78,3	100,0%	85,7	100,0%	-7,4	-8,7%	▼

Majandusaasta kokkuvõttes oli kõige suuremaks tootegrupiks värske kala ja kalafilee tootegrupp, mille müük oli 35,7 miljonit eurot ja see moodustas 45,6% kogumüügist kahanedes perioodide võrdluses 0,2%. Eelmisel majandusaastal oli tootegrupi müük 35,8 miljonit eurot ja see moodustas 41,7% kogumüügist. Tootegrupi osakaal kogumüügis suurenes 3,9 protsendipunkti.

Kuum- ja külmsuitsutoodete grupi müük langes võrreldes eelmise majandusaastaga 18,4%, oli perioodi jooksul 30,1 miljonit eurot ning see moodustas 38,4% kogukäibest. Eelmisel majandusaastal oli tootegrupi müük 36,9 miljonit eurot moodustades 43,0% kogumüügist. Tootegrupi osakaal kogumüügis vähenes 4,6 protsendipunkti.

Muude kalatoodete müük oli 12,4 miljonit eurot ja moodustas 15,9% kogumüügist. Võrreldes eelmise majandusaastaga, kus tootegrupi müük oli 12,9 miljonit eurot ja osakaal 15,0%, langes müük 3,4%. Tootegrupi osakaal kogumüügis suurenes 0,9 protsendipunkti.

KLIENDISEGMENDID

mln EUR	2019/2020	Osakaal, %	2018/2019	Osakaal, %	Muutus, mln EUR	Muutus, %	Mõju
Jaeketid	33,4	42,7%	36,3	42,3%	-2,8	-7,8%	▼
Hulgimüük	25,7	32,8%	28,3	33,0%	-2,6	-9,1%	▼
HoReCa	16,7	21,4%	19,9	23,2%	-3,2	-16,1%	▼
Muu	2,4	3,1%	1,2	1,4%	1,2	97,5%	▲
Kokku	78,3	100,0%	85,7	100,0%	-7,4	-8,7%	▼

Kõige suurema osakaaluga müügist klientide lõikes moodustab müük jaekettidele, mille müük oli majandusaasta jooksul 33,4 miljonit eurot moodustades 42,7% kogumüügist. Eelmisel majandusaastal oli tootegrupi müük 36,3 miljonit eurot ja see moodustas 42,3% kogumüügist. Kliendigrupi osakaal kogumüügis suurenes 0,4 protsendipunkti.

Veidi vähem kui kolmandiku müügist moodustas 25,7 miljoni euroga müük hulgimüügi klientidele. Eelmisel majandusaastal oli kliendigrupi müük 28,3 miljonit eurot ja see moodustas 33,0% kogumüügist. Kliendigrupi osakaal kogumüügis vähenes 0,2 protsendipunkti.

HoReCa sektori käive oli 16,7 miljonit eurot ning see moodustas käibest 21,4%. Eelmisel majandusaastal oli HoReCa sektori müük 19,9 miljonit eurot ja see moodustas 23,2% kogumüügist. Kliendigrupi osakaal kogumüügis vähenes 1,8 protsendipunkti.

KULUD

	2019/2020	2018/2019	Muutus		2019/2020	2018/2019	Muutus
	mln EUR	mln EUR	mln EUR	Mõju	% käibest	% käibest	%-punkt	Mõju
Käive	78,29	85,73	-7,44	▼	100,00%	100,00%
Müüdud kaupade kulu	-68,73	-73,83	5,10	▲	87,78%	86,12%	1,66%	▼
materjalid tootmises ja müüdud kaupade kulu	-54,65	-59,35	4,70	▲	69,80%	69,23%	0,57%	▼
tööjõukulud	-6,74	-7,17	0,43	▲	8,60%	8,36%	0,24%	▼
amortisatsioon	-2,09	-1,74	-0,35	▼	2,67%	2,03%	0,64%	▼
muu müüdud kaupade kulu	-5,25	-5,57	0,32	▲	6,71%	6,50%	0,21%	▼
Tegevuskulud	-10,51	-10,70	0,19	▲	13,42%	12,48%	0,94%	▼
tööjõukulud	-3,85	-3,69	-0,16	▼	4,92%	4,30%	0,62%	▼
transpordi- ja logistikateenused	-3,22	-3,50	0,28	▲	4,11%	4,08%	0,03%	▼
amortisatsioon	-0,45	-0,47	0,02	▲	0,57%	0,55%	0,02%	▼
reklaam, turundus ja tootearendus	-0,51	-0,42	-0,09	▼	0,66%	0,49%	0,17%	▼
muud tegevuskulud	-2,48	-2,62	0,14	▲	3,16%	3,06%	0,10%	▼
Muud äritulud/-kulud	0,52	0,08	0,44	▲	0,66%	0,10%	0,56%	▲
sh ühekordsed	-0,63	-0,50	-0,13	▼	-0,80%	-0,59%	-0,21%	▼
Finantstulud/-kulud	-1,06	-0,78	-0,28	▼	-1,36%	-0,91%	-0,45%	▼

MÜÜDUD KAUPADE KULU

Müüdud kaupade kulu 2019/2020. majandusaastal oli 68,7 miljonit eurot ja moodustas 87,8% müügikäibest (2018/2019: 73,8 miljonit eurot, 86,1% käibest). Müüdud kaupade kulud vähenesid võrreldes eelmise majandusaastaga 5,1 miljoni euro võrra.

Kulugrupi "materjalid tootmises ja müüdud kaupade kulu" 54,7 miljoni euro (2018/2019: 59,4 miljonit eurot) suurusest summast suurima osa (ca 80%) moodustavad kulud toorainele (toorkala). Ülejäänud osa moodustavad peamiselt pakendite ning kalade söödakulud.

Tootmistööliste ja kalakasvanduste personali palgakulu summas 6,7 miljonit eurot moodustas käibest 8,6% (2018/2019: 7,2 miljonit eurot, 8,4% käibest).

Muu müüdud kaupade kulu oli 5,3 miljonit eurot ja selle osakaal müügikäibest oli 6,7% (2018/2019: 5,6 miljonit eurot, 6,5% käibest). Muu müüdud kaupade kulu sisaldab kulutusi sooja- ja elektrienergiale, rendile, kommunaalkuludele ning kalakasvatuse ja -tootmisega seotud abitegevuskulusid.

TEGEVUSKULUD

Tegevuskulud oli 10,5 miljonit eurot ja moodustasid 13,4% müügikäibest (2018/2019: 10,7 miljonit eurot, 12,5% käibest) kahanedes 0,2 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Tegevuskuludest suurima osakaaluga on tööjõukulud 3,9 miljonit eurot (2018/2019: 3,7 miljonit eurot) ning transpordi- ja logistikateenused 3,2 miljonit eurot (2018/2019: 3,5 miljonit eurot). Tööjõukulude osakaal tõusis 0,6 protsendipunkti; logistikakulude osakaal, 4,1% käibest, jäi praktiliselt samale tasemele võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tööjõukulud sisaldavad 0,37 miljoni euro ulatuses ühekordseid kulusid seoses organisatsiooni ümberkorraldamisest tulenevate lahkumishüvitistega. Ühekordsete kulude elimineerimisel on tööjõukulude vähenemine ca 6%.

KASUMLIKKUS

Grupi 2019/2020. majandusaasta brutokasum oli 9,6 miljonit eurot e 2,3 miljonit eurot vähem kui eelmisel majandusaastal (2018/2019: 11,9 miljonit eurot). EBITDA äritegevusest enne ühekordseid tulusid ja kulusid ning bioloogiste varade ümberhindlust oli 2,8 miljonit eurot e 1,2 miljonit eurot vähem kui eelmisel majandusaastal (2018/2019: 4,0 miljonit eurot). Majandusaasta EBITDA oli 1,9 miljonit eurot e 0,1 miljonit eurot vähem kui eelmisel majandusaastal (2018/2019: 1,7 miljonit eurot).

Ühekordsete tulude ja kulude kogumõju EBITDAle, äri- ja puhaskasumile oli -0,6 miljonit eurot (2018/2019: -0,5 miljonit eurot). Majandusaastal oli biovarade ümberhindluse mõju EBITDAle -0,3 miljonit eurot (2018/2019: -1,7 miljonit eurot).

2019/2020. majandusaasta ärikahjum oli 0,7 miljonit eurot (2018/2019: 0,5 miljonit eurot) ja puhaskahjum oli 1,9 miljonit eurot (2018/2019: 1,5 miljonit eurot).

Ärikasumi marginaal majandusaastal oli -0,9% (2018/2019: -0,5%) ja puhaskasumi marginaal -2,4% (2018/2019: -1,7%).

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Grupi konsolideeritud bilansimaht oli 30.06.2020 seisuga 57,1 miljonit eurot. Aasta varem sama perioodi lõpus s.o seisuga 30.06.2019 oli bilansimaht 62,5 miljonit eurot.

Grupi käibevarade maht oli 30.06.2020 seisuga 18,0 miljonit eurot (30.06.2019: 24,8 miljonit eurot). Grupi põhivarad olid kokku 39,1 miljonit eurot (30.06.2019: 37,7 miljonit eurot).

Lühiajalised kohustused olid 30.06.2020 seisuga 22,0 miljonit eurot (30.06.2019: 27,8 miljonit eurot). Pikaajalised kohustused kokku olid kokku 15,4 miljonit eurot (30.06.2019: 12,8 miljonit eurot). PRFoods omakapital oli 19,8 miljonit eurot (30.06.2019: 21,9 miljonit eurot).

Majandusaasta lõpus oli Grupil rahalisi vahendeid 2,3 miljonit eurot e 4,0% bilansimahust (30.06.2019: 2,6 miljonit eurot, 4,1% bilansimahust).

Nõuded ja ettemaksed olid seisuga 30.06.2020 3,6 miljonit eurot ja vähenesid 1,7 miljonit eurot võrrelduna seisuga 30.06.2019, mil nõuded ja ettemaksed olid 5,3 miljonit eurot.

Varud olid majandusaasta lõpu seisuga 7,9 miljonit eurot, kahanedes eelmise majandusaasta lõpuga võrreldes 4,1 miljonit eurot ehk tasemelt 12,0 miljonit eurot.

Bioloogilised varad olid 30.06.2020 seisuga 4,2 miljonit eurot (30.06.2019: 4,9 miljonit eurot), kahanedes eelmise majandusaasta lõpuga võrreldes 0,7 miljoni euro võrra. Biomassi maht oli 30.06.2020 seisuga 945 tonni (30.06.2019: 987 tonni), mis on 42 tonni võrra vähem võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga.

Grupi materiaalne põhivara oli majandusaasta lõpu seisuga 16,2 miljonit eurot (30.06.2019: 14,5 miljonit eurot) ja immateriaalne vara 22,7 miljonit eurot (30.06.2019: 23,0 miljonit eurot). Materiaalne põhivara kasvas 1,6 miljonit eurot ja immateriaalne kahanes 0,3 miljonit eurot.

Grupi lühiajalised võlakohustused olid 30.06.2020 seisuga 10,6 miljonit eurot (30.06.2019: 13,5 miljonit eurot), kahanedes aastaga 2,9 miljonit eurot.

Võlad ja ettemaksed olid seisuga 30.06.2020 kokku 11,1 miljonit eurot (30.06.2019: 14,1 miljonit eurot), kahanedes eelmise aasta sama perioodiga võrrelduna kokku 3,0 miljoni euro võrra. Võlad hankijatele kahanesid 2,3 miljoni euro võrra, maksuvõlad kahanesid 0,6 miljoni euro võrra, äriühendustest tekkinud kohustused kahanesid 0,3 miljoni euro võrra.

Pikaajalised intressikandvad kohustused olid majandusaasta lõpu seisuga 12,4 miljonit eurot (30.06.2019: 9,5 miljonit eurot) kasvades majandusaastate võrdluses 2,8 miljonit eurot.

Edasilükkunud tulumaksukohustus vähenes majandusaasta jooksul 0,1 miljoni euro võrra 1,9 miljonile eurole lõppenud majandusaastal 2,0 miljonilt eurolt eelmise majandusaasta lõpul.

Seisuga 30.06.2020 oli ettevõtte registreeritud aktsiakapital 7,7 miljonit eurot (30.06.2019: 7,7 miljonit eurot).

RAHAVOOD

PRFoodsi raha ja ekvivalendid olid 2019/2020. majandusaasta alguses 2,6 miljonit eurot ja lõpus 2,3 miljonit eurot, majandusaasta rahavoog oli -0,3 miljonit eurot.

Rahavoog äritegevusest 2019/2020. majandusaastal oli +4,5 miljonit eurot ja +4,3 miljonit eurot eelmisel majandusaastal. Investeerimistegevuse rahavoog oli majandusaastal -2,1 miljonit eurot ja eelmisel majandusaastal -4,4 miljonit eurot. Majandusaasta finantseerimistegevuse rahavoog oli -2,8 miljonit eurot võrreldes -3,3 miljoni euroga eelmisel majandusaastal.

RAHAVOO MUUTUS 2019/2020 VÕRRELDES 2018/2019

INVESTEERINGUD

Investeeringud materiaalsetesse ja immateriaalsetesse põhivaradesse oli 2019/2020. majandusaastal kokku 2,6 miljonit eurot (2018/2019: 2,6 miljonit eurot).

Majandusaasta suurimaks investeeringuks olid investeeringud masinatesse ja seadmetesse, mis moodustasid koguinvesteeringutest peaaegu poole. Majandusaasta jooksul kapitaliseeriti immateriaalsesse varasse Suurbritannia tütarettevõtte uue pakendi disaini ja selle lansseerimise kulud.

Käesoleval majandusaastal jätkab Grupp investeerimist tootmisseadmetesse, et tootmisprotsessi efektiivsemaks muuta. Lisaks on plaanis väiksemaid investeeringuid olemasolevate seadmete täiustamiseks. Kalakasvandustes on suuremad investeeringud seotud olemasolevate kalakasvanduste parendamisega. Samuti jätkab Grupp oma kaubamärgi "Heimon Kala" arendust.

PERSONAL

Majandusaasta keskmine töötajate arv oli 318 võrrelduna eelmise majandusaasta keskmise töötajate arvuga 361. Grupi tööjõukulud kahanesid 10,9-lt miljonilt eurolt 2018/2019. majandusaastal 10,6-le miljonile eurole 2019/2020. majandusaastal. Tootmise tööjõukulud olid 6,7 miljonit eurot (2018/2019: 7,2 miljonit eurot) kahanedes 0,5 miljonit eurot võrreldes eelmise majandusaastaga. Toetava personali palgakulud moodustasid aruandeperioodil kokku 3,9 miljonit eurot, mis on eelneva majandusaastaga võrreldes kasvanud 0,1 miljonit eurot (2018/2019: 3,7 miljonit eurot).

	2019/2020	2018/2019	2017/2018	2016/2017	2015/2016
Keskmine töötjate arv	318	361	368	196	211
Soome	81	92	92	39	41
Eesti	106	127	134	135	148
Suurbritannia	113	121	117	0	0
Rootsi	18	21	25	22	22
Tööjõukulud, tuh EUR	10 571	10 857	10 415	4 738	5 030
Kuu keskmine tööjõukulu töötaja kohta, tuh EUR	2,77	2,50	2,36	2,02	1,98

Töötajad riikide lõikes

Töötajad valdkondade lõikes

KALAKASVATUS

Grupi konkurentsieeliseks on vertikaalne integratsioon – kalakasvatus, tootmine ja müük. Ligikaudu 2/3 Grupi vikerforelli toorainest tuleb ettevõttele kuuluvatest kalakasvandustest Rootsi järvedes, Turu piirkonna arhipelaagis Soomes ja Saaremaa rannikuvetes Eestis, mis tagab kiired ja usaldusväärsed tarned.

Vertikaalne integratsioon võimaldab ettevõttel vähendada kulutusi teatud kalakasvatuse etappidel ja ka suurendada kontrolli kalatöötlemise ja turustamise osas. Kala puhul tuleb arvestada, et tegemist on elusorganismiga ja seetõttu on vajalik tehnoloogilises protsessis toodangu kvaliteedi tagamiseks pöörata suurt tähelepanu toote kogu elutsükli jälgimisele. Lisaks kulude optimeerimisele võimaldab vertikaalne integreerumine vähendada riske kalakasvatuses, mis võivad tekkida sööda või asustusmaterjali halvast kvaliteedist ning tagada töötlemiseks vajaliku tooraine mahu ja hinna stabiilsuse.

KALA TURUHIND

Kalatootmissektor on äärmiselt sõltuv toorkala kättesaadavusest ja kala hinnast. Suurtootjad fikseerivad tootmisplaanid kolmeks aastaks ette, kuna lühiajalisemalt on kalakasvatuses tootmistsüklit keeruline ja kallis turuvajadustest lähtuvalt kohandada. Seetõttu on kalapakkumine maailmaturul lühiajaliselt suhteliselt jäik, samas turunõudlus nihkub mõnevõrra sõltuvalt hooajast. Pakkumise ja nõudluse pideva muutumise tõttu on toorkala hind pidevas muutumises. Täiendav mõju hindade amplituudile ja ettearvamatusele on kauba tarneahelate muutusel seoses viimastel kuudel äriprotsesse oluliselt mõjutanud viiruspuhanguga. Grupp tasakaalustab väliskeskkonna mõju ja kala hinna volatiilsust muudatuste kaudu ettevõtte tootmis- ja müügistrateegias.

KALA TURUHIND PERIOODI LÕPUS

Grupp jälgib lõhe ja vikerforelli turuhindu: lõhehindu Nasdaqi kauplemiskeskkonnast ja vikerforellihindu Akvafakta (Norra kalatööstusettevõtteid koondav ühing) kokkuvõtetest.

EUR/kg	30.06.2020	30.06.2019	30.06.20 vs 30.06.19	30.06.2018	30.06.20 vs 30.06.18	30.06.2017	30.06.20 vs 30.06.17
Lõhe	5,31	5,74	-7,5%	5,82	-8,8%	7,30	-27,3%
Vikerforell	4,36	5,76	-24,4%	6,47	-32,6%	8,11	-46,2%

Aruandeperioodi lõpu seisuga on lõhe turuhind võrreldes aastatagusega langenud 7,5% ja vikerforelli hind 24,4%. Kahe aasta taguse hinnaga võrreldes on lõhe hind langenud 8,8% ja forell läinud 32,6% odavamaks. Võrreldes perioodi lõpu hinda kolm aastat tagasi on lõhe hind langenud 27,3% ja forelli hind 46,2%.

NORRA LÕHE EKSPORDIHIND NORRA VIKERFORELLI EKSPORDIHIND 3,5 4,5 5,5 6,5 7,5 8,5 3,5 4,5 5,5 6,5 7,5 8,5 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 EUR/kg NÄDAL 2016/2017 2017/2018 2018/2019 2019/2020 Allikas: Nasdaq Salmon price 3,5 4,5 5,5 6,5 7,5 8,5 3,5 4,5 5,5 6,5 7,5 8,5 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 EUR/kg NÄDAL 2016/2017 2017/2018 2018/2019 2019/2020 Allikas: akvafakta.no

PERIOODI KESKMINE KALA TURUHIND

EUR/kg	2019/2020	2018/2019	19/20 vs 18/19	2017/2018	19/20 vs 17/18	2016/2017	19/20 vs 16/17
Lõhe	5,57	6,03	-7,6%	6,05	-7,9%	7,04	-20,8%
Vikerforell	5,14	5,92	-13,1%	6,32	-18,6%	7,00	-26,6%

Keskmine lõhe hind aruandeperioodil langes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,6% ja keskmine forelli hind kahanes samal perioodil 13,1%. Võrreldes 12 kuu keskmiste hindadega samal perioodil kaks aastat tagasi on lõhe ja forelli keskmised hinnad langenud vastavalt 7,9% ja 18,6% ning võrrelduna hindadega kolm aastat tagasi langenud vastavalt 20,8% ja 26,6%.

Allolevad tabelid illustreerivad lõhe ja vikerforelli keskmisi hindu nädalate lõikes.

BIOLOOGILISED VARAD

Bioloogiliseks varaks on PRFoodsi kalakasvandustes eluskaalus arvele võetud vikerforell (Oncorhynchus mykiss).

Grupp lähtub vikerforelli kalavarude hindamisel Norra vikerforelli ekspordi statistikast. Siia kalavarude hindamisel võetakse aluseks Soome Kalakasvatajate Liidu igakuine turuhinna uuring. Kui toorkala turuhind tõuseb või langeb, siis suureneb või väheneb vastavalt ka Grupi kalakasvandustes kasvatatavate kalade väärtus ning see avaldab vastavalt positiivsest või negatiivset mõju ettevõtte majandustulemustele.

BIOLOOGILISTE VARADE MUUTUS TONNIDES

	2019/2020	2018/2019	Muutus, tonnid 2019/2020 vs 2018/2019	Muutus, % 2019/2020 vs 2018/2019
Biomass* perioodi algul	987	1 184	-197	-16,6%
Biomass perioodi lõpul	945	987	-42	-4,2%
Toodangu arvele võtmine laos (eluskaalus)	1 933	1 900	33	1,7%

* Biomass - elusaine hulk ehk elusaine mass, millega iseloomustatakse elusaine kogust

Seisuga 30.06.2020 oli ettevõttel bioloogilisi varasid 945 tonni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahanesid bioloogilised varad koguseliselt 42 tonni ehk 4,2%. Majandusaasta 12 kuuga võeti toodangut arvele 1 933 tonni, mis on võrrelduna sama perioodiga aasta varem 33 tonni e 1,7% rohkem.

BIOMASSI MAHT JA KESKMINE HIND, EUR/KG

	2019/2020	2018/2019	Muutus, mln EUR 2019/2020 vs 2018/2019	Muutus, % 2019/2020 vs 2018/2019
Bioloogilised varad, mln EUR	4,25	4,92	-0,67	-13,7%
Biomassi maht, tonnid	945	987	-42	-4,2%
Keskmine hind, EUR/kg	4,50	4,99	-0,49	-9,9%
Bioloogiliste varade ümberhindlus, mln EUR	-0,29	-1,74	1,45	-83,3%

Bioloogilised varad õiglases väärtuses olid 30.06.2020 seisuga 4,2 miljonit eurot võrreldes 4,9 miljoni euroga 30.06.2019. Biomassi keskmine hind oli 4,50 eurot kilo kohta võrrelduna 4,99 euroga kilo kohta võrreldava perioodi jooksul.

Omakasvatatud kalad töödeldakse Heimon Kala Oy Soomes ja Vettel OÜ'le Eestis kuuluvates tootmishoonetes.

JUHATUS JA NÕUKOGU

ASi PRFoods juhatus on üheliikmeline ja vastavalt nõukogu otsusele tegutseb alates 2.02.2015 juhatuses ainukese liikmena Indrek Kasela. Ettevõtte juhatus on igapäevases juhtimises iseseisev ja lähtub kõikide aktsionäride parimatest huvidest, tagades seeläbi ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Samuti tagab ettevõtte juhatus sisekontrolli ja riskijuhtimise protseduuride toimimise ettevõttes.

ASi PRFoods nõukogu valib juhatuse liikmed kolmeks aastaks. Aktsiaseltsi põhikirja alusel kuulub juhatusse üks kuni neli liiget. 15. novembril 2017 toimunud nõukogu koosolekul otsustas nõukogu pikendada senise juhatuse liikme Indrek Kasela ametiaega 3 aasta võrra, kuni 15.11.2020. Indrek Kasela (sündinud 1971) omab LL.M kraadi õigusteaduses New York University'st (1996) ja bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolist (1994).

Lisaks ASi PRFoods juhatuse liikme positsioonile kuulub ta juhatustesse peaaegu kõigis Grupi äriühingutes ning ka Gruppi mitte-kuuluvates äriühingutes (Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ, ManageTrade OÜ ja Noblessneri Jahtklubi OÜ, jne). Ta kuulub nõukogudesse järgmistes äriühingutes: AS Toode, ELKE Grupi AS, ELKO Grupa AS, Salva Kindlustuse AS, Ridge Capital AS, AS Ekspress Grupp, Elering AS, SA Avatud Eesti Fond, Baltijas Apdrošinašanas Nams AAS. Lisaks on ta tegev mitmetes äriühingutes ja mittetulundusühingutes sh väljaspool Eestit.

AS PRFoods nõukogu on hetkel kuueliikmeline. Nõukogu tööd juhib nõukogu esimees Lauri Kustaa Äimä, nõukogu liikmeteks on Aavo Kokk, Harvey Sawikin, Vesa Jaakko Karo, Arko Kadajane ja Kuldar Leis.

Aktsiaseltsi kõrgeim juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek. Seaduse kohaselt on üldkoosolekud korralised või erakorralised.

Vastavalt seadusele on aktsiaseltsi nõukogu järelevalveorgan, mis vastutab ettevõtte tegevuse planeerimise, selle juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse järelevalve eest. ASi PRFoods põhikirja kohaselt kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget, kelle valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete ametiaeg lõppeb 11.12.2022.

Lauri Kustaa Äimä (sündinud 1971) omab magistrikraadi majandusteaduses University of Helsinki'st ning kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates asutamisest. Lauri Kustaa Äimä on Kaima Capital Oy ning Kaima Capital Eesti OÜ tegevdirektor ja asutajast osanik. Ta on juhtorgani liige äriühingutes Saaremere Kala AS, AS Baltika, AS Toode, ManageTrade OÜ, AB Baltic Mill, UAB Malsena Plius, Baltijas Apdrošinašanas Nams AAS ning lisaks veel mitmetes Soomes, Inglismaal, Hollandis, Sloveenias ja Luksemburgis asuvates investeerimisega tegelevates äriühingutes ja fondides sh KJK Management SA, KJK Fund SICAV-SIF, KJK Capital Oy, Amber Trust Management SA, Amber Trust II Management SA, Kaima Capital Eesti OÜ.

Aavo Kokk (sündinud 1964) on lõpetanud Tartu Ülikooli 1990. aastal ajakirjanduse erialal ning Stockholm University 1992. aastal panganduse ja rahanduse erialal ning kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2009. aasta maikuust. Ta on juhtimisorgani liige erinevate äriühingutes, nt US Real Estate OÜ, OÜ Synd&Katts, Raldon Kinnisvarahalduse OÜ, AS Audentes, AS Lemeks, Crowdestate AS ning Creative Union AS.

Harvey Sawikin (sündinud 1960) on lõpetanud Columbia University ja Harvard Law School'i ja kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2009. aasta maikuust. 1994 aastal kaasasutas Harvey Sawikin fondihaldusettevõtte Firebird Management LLC, milles tal on tänini juhtiv positsioon. Harvey Sawikin on järgmiste ettevõtete / fondide Firebird Fund, Firebird New Russia Fund, Firebird Mongolia GP LLC, Firebird Republics Fund, Firebird Avrora Fund ja Amber Trust fondide juhtkonnas. Ta on New Yorki osariigi advokatuuri liige.

Vesa Jaakko Karo (sündinud 1962) lõpetas 1986. aastal Helsinki School of Economics'i magistrikraadiga (M.Sc) rahanduses ja rahvusvahelises turunduses ning talle omistati 1996. aastal licentiate (Econ) kraad majanduses. Ta kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2009. aasta augustist. Ta on KJK Capital Oy nõukogu liige.

Arko Kadajane (sündinud 1981) on lõpetanud Estonian Business Schooli rahvusvahelise ärijuhtimise erialal ning kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2012. aasta maikuust. Ta on Ambient Sound Investments OÜ portfellihaldur ning OÜ Juniper ja OÜ Portfellihaldur juhatuse liige.

Kuldar Leis (sündinud 1968) lõpetas Tartu Ülikooli 1993. aastal krediidi ja rahanduse erialal ja omab ka diplomit piimatehnoloogia erialal. Kuldar Leis täitis ASi PRFoods juhatuse esimehe ülesandeid alates selle asutamisest kuni 15. maini 2013. Alates 2013. aasta maikuust kuulub ta ASi PRFoods nõukogusse. Ta on Saaremere Kala ASi, ASi Linda Nektar, AS Bercman Technologies ning Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse nõukogu liige. Lisaks sellele on ta Rododendron OÜ, Solarhouse OÜ, MTÜ Põlva Tenniseklubi ja MTÜ Põlva Käsipalliklubi juhatuse liige.

Informatsioon nõukogu liikmete haridus- ja teenistuskäigu kohta ning nende kuuluvus äriühingute juhtorganitesse on ASi PRFoods kodulehel www.prfoods.ee.

JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETELE NING NENDEGA SEOTUD ISIKUTELE JA ÄRIÜHINGUTELE KUULUVAD AS PRFOODS AKTSIAD SEISUGA 30.06.2020:

Juhtimiskohustusi täitev isik, sh tema lähikondne	aktsiate arv	osalus
Juhatuse liige – Indrek Kasela	1 613 617	4,17%
Nõukogu liige – Kuldar Leis	1 223 050	3,16%
Nõukogu esimees – Lauri Kustaa Äimä	125 000	0,32%
Nõukogu liige – Vesa Jaakko Karo	90 000	0,23%
Nõukogu liige – Arko Kadajane	8 928	0,02%
Nõukogu liige – Harvey Sawikin	0	-
Nõukogu liige – Aavo Kokk	0	-
Kokku juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad aktsiad	3 060 595	7,91%

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

ASi PRFoods registreeritud aktsiakapitali suurus on 7 736 572 eurot, mis on jagatud 38 682 860 nimiväärtuseta lihtaktsiaks. Kõik aktsiad on vabalt võõrandatavad ja üheliigilised, s.o omavad võrdset hääle- ja dividendiõigust.

ISIN	EE3100101031	Emiteeritud väärtpabereid	38 682 860
Väärtpaberi lühinimi	PRF1T	Noteeritud väärtpabereid	38 682 860
Market	BALTIC MAIN LIST	Noteerimise kuupäev	5.05.2010
Nominaal	0 EUR	Väärtpaberite kaubeldav miinimumkogus	1 aktsia

ASi PRFoods aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas alates 5. maist 2010. Aktsial ei ole ametlikku turutegijat. ASi PRFoods aktsia kuulub OMX Tallinna üldindeksi ja OMX Baltikumi üldindeksi koosseisu.

AS PRFoods on kahel korral vähendanud aktsiate nimiväärtust väljamaksete tegemisega aktsionäridele: 2012. aastal vähendati nimiväärtust 10 eurosendi võrra ja 2015. aastal 30 eurosendi võrra. 26. mail 2016 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel kanti 30. juunil 2016 äriregistrisse ASi PRFoods nimiväärtusega aktsiate asemel nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtt. Aktsia arvestuslik nimiväärtus on 0,20 eurot (nimiväärtus kuni 13. aprillini 2011 oli 10 Eesti krooni, kuni 3. septembrini 2012 oli 0,60 eurot ning kuni 2. oktoobrini 2015 oli 0,50 eurot).

AKTISAHIND, INDEKSID JA KAUPLEMISAKTIIVSUS

OMX Baltikumi indeks langes aasta jooksul 1,22%, Tallinna Börsi indeks langes 2,76% ning PRFoods aktsiahind langes 21,72%.

	Indeks / aktsia	Tikker	30.06.2020	30.06.2019	Muutus
●	PRFoods aktsia, EUR	PRF1T	0,418	0,534	-21,72%
●	OMX Baltic Benchmark indeks	OMXBBGI	947,82	959,52	-1,22%
●	OMX Tallinn üldindeks	OMXTGI	1 219,97	1 254,55	-2,76%

KAUPLEMISSTATISTIKA

Kauplemisstatistika, EUR (kui pole näidatud teisiti)	12k 2019/2020	12k 2018/2019	12k 2017/2018	12k 2016/2017	12k 2015/2016
Avamishind	0,502	0,740	0,390	0,380	0,692
Kõrgeim	0,534	0,780	0,855	0,412	0,731
Madalaim	0,361	0,490	0,366	0,354	0,349
Viimane	0,418	0,534	0,740	0,390	0,379
Kaubeldud aktsiaid, mln tk	1,34	2,20	3,92	2,61	2,53
Tehingute arv, tk	2 313	1 762	2 574	1 120	1 267
Keskmine tehingumaht, aktsiat	579	1 248	1 522	2 335	1 998
Käive, mln	0,60	1,43	2,30	0,99	1,06
Turuväärtus, mln	16,17	20,66	28,63	15,09	14,66

2019/2020. majandusaasta jooksul tehti ettevõtte aktsiatega kokku 2 313 tehingut (12 kuud 2018/2019: 1 762 tehingut). Kokku vahetas perioodi jooksul omanikku 1,3 miljonit aktsiat (12 kuud 2018/2019: 2,2 miljonit aktsiat), mis moodustab 3,5% ettevõtte aktsiatest. Keskmine tehingu maht oli 579 aktsiat (12 kuud 2018/2019: 1 248 aktsiat).

Majandusaasta aktsiatehingute käive oli 0,60 miljonit eurot võrrelduna 1,43 miljoni euroga eelmisel 12-kuulisel perioodil. Kõrgeim hind majandusaastal oli 0,534 eurot ja madalaim 0,361 eurot ning võrreldaval perioodil aasta tagasi oli kõrgeim ja madalaim vastavalt 0,780 eurot ja 0,490 eurot.

Aktsia sulgemishind seisuga 30.06.2020 oli 0,418 eurot ja ettevõtte turuväärtus oli 16,17 miljonit eurot. Aktsia sulgemishind seisuga 30.06.2019 oli 0,534 eurot ja ettevõtte turuväärtus oli 20,66 miljonit eurot.

AKTSIA HINNA JA INDEKSITE DÜNAAMIKA NOTEERIMISEST S.O 5. MAIST 2010 KUNI 30. JUUNINI 2020:

ASi PRFoods aktsiakapitali väljamaksetega korrigeeritud aktsiahinna langus alates aktsia noteerimisest 2010. aastal on 9,2%. Balti võrdlusindeks on alates AS PRFoods aktsia noteerimisest börsil kasvanud 115,5% ja Tallinna Börsi üldindeks 103,9%. ASi PRFoods aktsia nominaalväärtuse vähendamisega 2012. ja 2015. augustis kokku 40 eurosenti aktsia kohta korrigeerimata aktsiahind on langenud 53,0%. Alates aktsiate noteerimisest on AS PRFoods dividendidena ja aktsiakapitali vähendamiskannetena aktsionäridele välja maksnud kokku 17,3 miljonit eurot.

TURUKORDAJAD

Suhtarvud	Valem	30.06.2020	30.06.2019	30.06.2018	30.06.2017	30.06.2016
Ettevõtte väärtuse käibe kordaja (EV/Sales)	(Turuväärtus + Netovõlg) / Müügitulu	0,47	0,48	0,49	0,31	0,27
Ettevõtte väärtuse äritegevuse EBITDA kordaja	(Turuväärtus + Netovõlg) / EBITDA äritegevusest	13,39	10,30	7,84	25,89	6,32
Ettevõtte väärtuse EBITDA kordaja (EV/EBITDA)	(Turuväärtus + Netovõlg) / EBITDA	19,58	23,59	10,59	8,21	5,25
Hinna äritegevuse EBITDA kordaja	Turuväärtus / EBITDA äritegevusest	5,87	5,18	4,80	24,33	6,99
Hinna EBITDA kordaja (Price/EBITDA)	Turuväärtus / EBITDA	8,59	11,85	6,49	7,71	5,81
Hinna kasumi kordaja (P/E)	Turuväärtus / Puhaskasum	neg	neg	28,65	77,37	14,57
Hinna omakapitali suhtarv (P/B)	Turuväärtus / Omakapital	0,82	0,94	1,23	0,66	0,64

Turuväärtus, netovõlg ja omakapital seisuga 30.juuni.

Müügitulu, EBITDA ja puhaskasum/-kahjum viimase 12 kuu jooksul.

AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR

AS PRFOODS AKTSIONÄRID

	Aktsiate arv 30.06.2020	Osalus 30.06.2020	Aktsiate arv 30.06.2019	Osalus 30.06.2019	Muutus
ING Luxembourg S.A. (Esindajakonto)	24 258 366	62,71%	24 258 366	62,71%	-
Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ	1 613 617	4,17%	1 593 623	4,12%	19 994
Ambient Sound Investments OÜ	1 385 267	3,58%	1 385 267	3,58%	-
Firebird Republics Fund Ltd	1 277 729	3,30%	1 277 729	3,30%	-
OÜ Rododendron	1 219 589	3,15%	1 219 589	3,15%	-
Compensa Life Vienna Insurance Group SE	750 470	1,94%	750 470	1,94%	-
Firebird Avrora Fund, Ltd.	730 678	1,89%	730 678	1,89%	-
OÜ Iskra Investeeringud	377 874	0,98%	377 874	0,98%	-
Suurimad aktsionärid kokku	31 613 590	81,73%	31 593 596	81,67%	19 994
Muud aktsionärid	6 069 270	15,69%	6 089 264	15,74%	-19 994
Oma aktsiad	1 000 000	2,59%	1 000 000	2,59%	-
Kokku	38 682 860	100,00%	38 682 860	100,00%	-

AKTSIONÄRID KATEGOORIATE LÕIKES

AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR KATEGOORIATE JÄRGI, 30.06.2020

Aktsiate arv	Aktsionäride arv	% aktsionäridest	Aktsiate arv	% aktsiatest
1 … 1 000	916	53,6%	372 384	1,0%
1 001 … 10 000	672	39,3%	2 157 562	5,6%
10 001 … 50 000	97	5,7%	2 090 448	5,4%
50 001 … 100 000	9	0,5%	674 741	1,7%
100 001 …	15	0,9%	33 387 725	86,3%
Kokku	1 709	100,0%	38 682 860	100,0%

VÕLAKIRJAD JA VÕLAKIRJAOMANIKUD

19.12.2019 teavitas PRFoods oma plaanist emiteerida võlakirju nii suunatult kui avalikult. Võlakirjade emiteerimisest saadavate vahendite kasutuseesmärgiks oli investeerimislaenu refinantseerimine ning investeeringute tegemine Grupi kalakasvatustesse.

Suunatud pakkumises emiteeriti 90 096 võlakirja ning avaliku pakkumise raames emiteeriti 9 904 võlakirja, millest 4 926 märkis AS PRFoods. Võlakirjade avaliku pakkumise lõpuleviimise järgselt noteeris ettevõte võlakirjad Tallinna väärtpaberibörsil. Kauplemine Nasdaq Tallinn võlakirjanimekirjas algas 6. aprillil 2020.

Võlakirjade emiteerimise kohta detailsemat infot on avaldatud 19.12.2019 ja 21.01.2020 börsiteadetes, sh võlakirjade emiteerimise prospektis.

VÕLAKIRJAOMANIKE STRUKTUUR

AS PRFOODS 5 SUUREMAT VÕLAKIRJAOMANIKKU

	Võlakirjade väärtus 30.06.2020	% kogumahust 30.06.2020
Swedbank Pensionifond K60	3 940 000	39,4%
Swedbank Pensionifond K30	800 000	8,0%
Rietumu Banka JSC	750 000	7,5%
Spring Capital Growth Fund 1	505 300	5,1%
AS SEB Bankas	469 200	4,7%
Suurimad võlakirjaomanikud kokku	6 464 500	64,6%
Muud võlakirjaomanikud	3 042 900	30,4%
Oma võlakirjad	492 600	4,9%
Kokku	10 000 000	100,0%

VÕLAKIRJAOMANIKUD RESIDENTSUSE LÕIKES

VÕLAKIRJAOMANIKUD KATEGOORIATE LÕIKES

VÕLAKIRJAOMANIKE STRUKTUUR VÕLAKIRJADE VÄÄRTUSE LÕIKES, 30.06.2020

Võlakirjade väärtus	Võlakirjaomanike arv	% võlakirjaomanikest	Võlakirjade väärtus	% võlakirjade väärtusest
1 … 1 000	69	33,0%	44 400	0,4%
1 001 … 10 000	76	36,4%	328 100	3,3%
10 001 … 50 000	48	23,0%	1 137 000	11,4%
50 001 … 100 000	4	1,9%	314 500	3,1%
100 001 …	12	5,7%	8 176 000	81,8%
Kokku	209	100,0%	10 000 000	100,0%

ÜHISKONDLIK VASTUTUS

Usume, et vastutustundlik ettevõte ei keskendu ainult finantsnäitajatele. Seetõttu on meile oluline ka keskkondlik ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte oma eksisteerimisega jätab. Olles ümbritseva keskkonna osa, hoolime oma töötajatest, kogukonnast, koostööpartneritest, ühiskonnast ja loodusest.

Panustame jõudumööda Eesti kui purjetamise- ja mereriigi arengusse ning meresõidu traditsioonide taastamisse. Oleme Muhu Väina regati pikaajalised toetajad, samuti toetasime 2019 aastal Jääpurjetamise MMi. Muhu Väina regatil oleme ka oma meeskonnaga osalenud, jahil Reval Cafe Elisa Sailing, amatöörsportlaste meeskonna koosseisus. Jäähoki on soomlaste jaoks kahtlemata spordiala number üks ning kohalike ettevõtjate jaoks on oma linna klubi toetamine auasi. PRFoodsi Soome tütarettevõte Heimon Kala Oy on teinud pikaajalist koostööd Hämeenlinna jäähoki meeskonnaga ja panustanud Hämeenlinna jäähalli arengusse.

Samuti peame oluliseks kohaliku majanduskeskkonna ja kultuuriruumi

arengut – seda nii Eestis, Soomes kui ka Šotimaal ehk kõigis PRFoods asukohariikides ja koduturgudel. Oleme alates 2018 aastast aidanud MTÜd Visit Saaremaa, samuti panustanud MTÜd Eesti Kultuurikoda käekäiku, toetanud Hanaholmen Business Forumit Soomes, Glasgow kultuurinädalat Šotimaal ja Arvo Pärdi keskuse avamist.

Meie tulevik on lapsed ja sportlikud noored. Nende sihtgruppide tegevustele oleme õla alla pannud Eestis läbi Simple Session pikaajalise toetamise, lisaks olime abiks Tallinnas toimunud Sumo EM korraldamisele. Koostöös Postimees Grupiga oleme toetanud nende algatatud projekti 2018. ja 2019. aastail: Edukad aitavad puudustkannatavaid lapsi (MTÜ Koos Laste Heaks). Samuti oleme läbi Heateo Mõjufondi andnud 2017-2020 aastate jooksul tuule tiibadesse kuuele väga olulisele algatusele, mis lahendavad teravaid probleeme Eesti ühiskonnas – alates haridusest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, rahvatervisest kuni keskkonnani.

PRFoodsi suurim väärtus on meie enda töötajad. Lubame, et jätkame ka edaspidi oma töötajate kodukandi kultuuri ja majanduselu toetamist. Prioriteediks on anda oma panus erinevate noorte spordiürituste korraldamisele ja aidata puudustkannatavaid lapsi.

VASTUTUS KESKKONNA EES

Lähtume kalakasvatajate ning -töötlejatena kogu tootmisahela vältel jätkusuutliku tegevuse põhimõtetest. Seetõttu on meile väga oluline keskkonnasõbralik sööt, et see mõjutaks meid ümbritsevat keskkonda minimaalselt. Kasvatame oma Saaremaa kasvanduses ka karpe, mis puhastavad ja filtreerivad vett, vähendades kalakasvatuse keskkonnamõjusid. Meie eesmärgiks on Heimon Kala tootepakendites kasutada keskkonnasõbralikke materjale - kile ja plastik on osades toodetes kas asendatud papi ja puidumassiga või on kasutusel osaliselt taaskäideldav kile. Investeeringud tänapäevastesse pakkemasinatesse ja päikeseenergia kasutamisse aitavad meil seda kõike saavutada.

Grupile kuuluvad kalafarmid Rootsis, Soomes ja Eestis ning tootmisüksused Eestis, Soomes ja Suurbritannias. Nimetatud üksused avaldavad keskkonnale mõju. Säästvalt tegutseva ettevõttena oleme teadlikud meie globaalsest vastutusest loodusressursside ja kahjustamata keskkonna säilitamise eest, mistõttu püüame hoida meie tegevuste keskkonnamõjusid minimaalsetena ning vähendada veelgi enam oma ökoloogilist jalajälge võimalikult ökonoomse ressursside kasutamise kaudu.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on kalamajandus olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kalakasvanduste võimalik mõju loodusele seisneb kasvandustes tekkiva heitvee ja neis sisalduvate saasteainete (peamiselt lämmastik ja fosfor) levikus mere- ja järvevette ning seeläbi veekvaliteedi halvenemises. Veekvaliteedi halvenemine omakorda võib kahjustada elupaigatüüpe või lindude-loomade elukeskkonda. Saasteainete kontsentratsioon ja levik sõltub kasutatavast tootmistehnoloogiast, söödakogusest ning mere hoovustest, tuulesuunast jm keskkonnateguritest.

Kalakasvanduse arendamisel on tegevusloaks vee-erikasutusluba, mis väljastatakse 7-10 aastaks. Tegeleme keskkonna mõjude vähendamisega keskkonnaametnike range järelevalve all. Tagame asukohtade tasandil kalatootmise ja töötlemise kõigis põhietappides vajalike meetmete järgimise negatiivsete keskkonnamõjude maksimaalseks vähendamiseks. Lisaks aitame kaasa keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutusele võtmisega oma kalafarmides ja tootmisüksuste rajatistes. Lähtume oma investeeringutes kalakasvatuse vastava meetodi BAT (Best Available Technique) printsiipidest.

Oleme välja töötanud uue kalasööda retsepti, mille tulemusena väheneb lämmastiku emissioon vette 13,5% ja fosfori emissioon vette 30,3%. Töö selles valdkonnas jätkub ja järgmise aasta eesmärgiks on vähendada fosfori emissiooni vette 47,7% võrreldes standardsöötadega, kuna fosfori olemasolu on limiteeriv sinivetikate tekkel. Uus kalasööt oli 2019. suvel testimisel Saaremaal ja Rootsis ning tulemused on positiivsed.

Paigaldasime Saaremaale karbikasvatuse liinid maksumusega ca 40 tuhat eurot ning hetkel omandame kogemusi tööstusliku karbikasvatuse kohta Eesti rannikuvetes. Arvutuste kohaselt peaks karbikasvatus hetkel kompenseerima 20% kalakasvatuse lämmastiku ja fosfori emissioonist.

Soomes oleme välja töötanud täiesti uue heitvee puhastuse lahenduse kala rookimisel tekkiva heitvee puhastamiseks ning katsetused algavad 2019. oktoobris. Eesmärk on oluliselt tõhustada heitveest toitainete puhastamise efektiivsusust. Pärast katsetusi on kavas sarnased süsteemid juurutada ka Rootsis ja Eestis.

Soomes osalesime aastatel 2017-2018 CWPharma tehtud uuringus, milles analüüsiti merepõhja setteid ja uuriti inimtegevuse ning kalakasvatuse mõju merepõhja setetele, uuringu tulemused avaldatakse 2019 aastal.

Rootsis investeerisime 691 tuhat Rootsi krooni täisprofessionaalsete õlikorjeseadmete soetamiseks, et vältida kalasöödas sisalduva õli lekkeid vahetus läheduses asuvate majade randadesse.

Kõik meie kasvandused on varustatud moodsate veekvaliteedi seireanduritega ning kõikide kasvatuskohtade veeseire tulemused on pidevalt nähtavad pilveteenuse kaudu.

Osaleme aktiivselt erinevates innovatsiooni- ja keskkonnahoiuprojektides nagu UKIPOLIS (sette eraldusega sumba projekteerimine Läänemere oludesse) Soomes, "Sustainable cage farming" ("Jätkusuutlik sumbakasvatus") Taanis ja Läänemere äärsete riikide ühises kalakasvatajate töörühmas.

Rootsis oleme teinud viimasel majandusaastal mitmeid laiaulatuslikke keskkonnauuringuid koos sõltumatute osapooltega (maapealse kasvanduse väljundvee pidev seire, põhjasetete uuring sumbakasvatuse vahetus läheduses ja lähiümbruses), mille abil faktiliselt tõestada tänapäevaste kalakasvatuste vähest mõju keskkonnale ning ühtlasi saada kinnitust arvestuste paikapidavuse kohta. Siiani on analüüsi tulemused tõestanud, et keskkonnamõju on minimaalne ja meie varasemalt esitatud arvestused on pigem olnud konservatiivsed.

Oleme juba mitu aastat Soome Loodusvarade Keskuse (LUKE) innovatsiooni koostööpartner erinevate kalakasvatust puudutavate uuringute läbiviimisel, lisaks osaleme teist aastat Soome Loodusvarade Keskuse ja Soome Keskkonna Instituudi (SYKE) ühises uuringus, mille eesmärgiks on kalakasvatuse keskkonna mõjude mõõtmine Copernicus satelliidi abil.

Kalatoodete pakendajana on Grupp aktiivselt tegutsenud selle nimel, et Grupi pakkematerjalid oleksid keskkonnasäästlikud. Muuhulgas peab Grupp silmas parandatud jätkusuutlikkust ja toidujäätmete vähendamist käsikäes parema toote pakendi välimusega jaekaubanduse riiulitel.

Majandusaasta käigus võeti kasutusele uuenduslik pakendilahendus, millega lisaks 70%-lisele jalajälje vähendamisele taaskasutuspõhimõtteid järgides, väheneb CO2 jalajälg täiendavalt ca 25% ja plastiku osakaal pakendis umbes 20%.

Plasti kasutamist on grupis vähendatud nii lõpptoodetes kui tootmisprotsessis:

Lõpptoote kilepakendeid on välja vahetatud õhemate vastu.
Tootmisprotsesse on reorganiseeritud sellisel, et pooltooteid vahepakendada vaja ei ole, seega tarvitatav kilepakendite kogumaht on vähenenud.

Plasti kasutab Grupp pakendamisel osaliselt endiselt edasi, kuid eelkõige selliste positiivsete omaduste kombinatsioonist tulenevalt nagu mitmekülgsus, tugevus, kergus, stabiilsus, mitteläbilaskvus ja steriliseerimisvõime. Plastiku kergus lihtsustab käitlemist kogu tootmisahelas ja selle tagajärjel on transportimisel vähem heitmeid.

Ka Grupi pakenditootjate valik lähtub väärtuste ühtsusest juhindudes keskkonnasäästlikkusest ja jätkusuutlikkusest.

Rahvusvahelise kalatoodete tootjana jätkame keskkonnamõjude vähendamiseks vajalike sammude astumist ka järgnevatel aastatel.

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE

AS PRFoods lähtub oma äritegevuse korraldamisel ettevõtte põhikirjast ja riiklikest õigusnormidest ning avaliku ettevõttena Tallinna Börsi nõuetest, Finantsinspektsiooni ja Tallinna Börsi poolt 2005. aastal välja töötatud Hea ühingujuhtimise tava (HÜT) juhistest ning aktsionäride ja investorite võrdse kohtlemise printsiibist. Tallinna Börsil noteeritud äriühingud on kohustatud majandusaasta aruande koosseisus avaldama Hea ühingujuhtimise tava aruande, mille sisuks ja eesmärgiks on kirjeldada, kas ja kuidas ettevõte HÜT põhimõtteid järgib ning juhul, kui ei järgi, siis välja tuua, mida ei järgi ning selgitada mittejärgimise põhjuseid.

Ettevõtte Hea ühingujuhtimise tava aruanded on kättesaadavad ettevõtte kodulehel www.prfoods.ee Juhtimise alajaotuses (http://prfoods.ee/prfoods/juhtimine/hyt-aruanne).

AKTSIONÄRIDE ÕIGUSTE TEOSTAMINE

Kõikidel aktsionäridel on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada küsimusi ja teha ettepanekuid. Üldkoosolek viiakse läbi kohas ja ajal, mis tagab enamikule aktsionäridele koosolekul osalemise võimaluse. Üldkoosoleku kutses on näidatud aadress, millele aktsionär saab päevakorra punktidega seotud küsimused saata, samuti selgitatud, millistel tingimustel ettevõtte teavet ei väljasta ning kuidas aktsionär teabe mitte-väljastamise korral ettevõtte otsuse vaidlustada saab. Kooskõlas kõikide aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibiga hoidub kontrolliv aktsionär teiste aktsionäride õiguste kahjustamisest.

Aktsionäride koosolekul 19.12.2019 esitasid aktsionärid 2 küsimust, millele andis koosolekul vastuse ASi PRFoods juhatuse liige Indrek Kasela. Küsimused ja vastused on kirjas üldkoosoleku protokollis ning kuulatavad aktsionäride üldkoosoleku salvestusest, mis on tervikuna järelvaadatav ettevõtte kodulehel oleva lingi kaudu.

AKTSIONÄRIDE VÕRDSETE ÕIGUSTE SÄTESTAMINE PÕHIKIRJAS

Ettevõtte põhikirjas ei ole antud eri liiki aktsiatele selliseid õigusi, mis tooks kaasa aktsionäride ebavõrdse kohtlemise hääletamisel.

AKTSIONÄRIDEVAHELISED KOKKULEPPED

Kui emitendile on teada aktsionäridevahelised kokkulepped, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist, avalikustab emitent need. Emitendil puudub teave, et nimetatud kokkuleppeid oleks sõlmitud.

AKTSIONÄRI OSALEMINE ÜLDKOOSOLEKUL ISIKLIKULT VÕI ESINDAJA KAUDU

Ettevõte hõlbustab aktsionäride isiklikku osavõttu üldkoosolekust, kuid ei tee samas takistusi esindajate osalemisele ja hääletamisele üldkoosolekul. Emitent teavitab aktsionäri võimalikult täpselt üldkoosoleku toimumise kuupäevast, kellaajast ja aadressist. Kui emitent korraldab aktsionäri esindamise üldkoosolekul ise või enda töötajate/esindajate kaudu, siis teeb ta seda sellisel viisil, et aktsionäri poolt hääletamise suhtes antud korraldused oleksid täidetud. Emitendi poolt valitud esindaja osaleb üldkoosolekul ja on aktsionäridele üldkoosoleku toimumise ajal kättesaadav.

ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMINE JA AVALDATAV TEAVE

Üldkoosoleku kutse on kättesaadav ettevõtte kodulehel koos olulise teabega, mis üldkoosoleku päevakorras olevate punktide osas otsuse tegemiseks aktsionärile avaldada tuleb, sealhulgas kasumi jaotamise ettepanek, muudetava põhikirja eelnõu koos muudatuste äramärkimisega, väärtpaberite emiteerimise või muude äriühinguga seotud tehingute (ühinemine, vara müük jmt.) olulised tingimused ja lepingud või nende eelnõud, andmed nõukogu liikme kandidaadi ja audiitori kandidaadi kohta jmt ning nõukogu ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta. Nõukogu liikme kandidaadi kohta avaldatakse andmed tema osalemise kohta teiste äriühingute nõukogude, juhatuste või tegevjuhtkonna töös.

Üldkoosoleku kutse ja seonduvad materjalid koostatakse ja avaldatakse ettevõtte kodulehel nii eesti- kui inglisekeelsetena. Üldkoosoleku protokoll ja järelvaadatav koosoleku salvestus avaldatakse kodulehel koosoleku pidamise keeles.

Kui aktsionärid teevad sisulisi või nõukogu ettepanekust erinevaid ettepanekuid, siis see protokollitakse.

ÜLDKOOSOLEKU LÄBIVIIMINE SH ÜLDKOOSOLEKUL OSALEMINE SIDEVAHENDITE KAUDU

19.12.2019 toimunud üldkoosoleku keeleks oli eesti keel. Koosoleku juhatajaks ei valitud ASi PRFoods nõukogu esimeest ega juhatuse liiget. Juhatuse liige osales üldkoosolekul.

Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt internet). ASil PRFoods puuduvad vastavad tehnilised vahendid ning nende soetamine läheks ettevõttele liialt kulukaks. Soovides oma tegevuses olla läbipaistvad, kasutas ettevõte üldkoosoleku läbiviimisel Nasdaq Baltic Veebiseminari teenust. AS PRFoods tegi aktsionäride korralisest üldkoosolekust otseülekande ning vastas täiendavatele küsimustele. AS PRFoods juhataja Indrek Kasela tutvustas aktsionäridele perioodi tulemusi. Tehnilistel põhjustel ei olnud veebiseminaril osalejatel aktsionäri õiguste teostamine (hääletamine) võimalik. Üldkoosolek lindistati ning on järelvaadatav ettevõtte kodulehel www.prfoods.ee lingi kaudu.

Kahjumi katmine oli üldkoosoleku päevakorras eraldi punktina ning võeti vastu eraldiseisev otsus.

JUHATUS JA JUHATUSE LIIKMETE VASTUTUSVALDKONNAD

Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad kinnitab juhatus või nõukogu. Nõukogu esimees on sõlminud juhatuse liikmega tema ülesannete täitmiseks ametilepingu. Ettevõtte juhatus on üheliikmeline ning juhataja täidab ühtlasi ka tegevdirektori töökohustusi ja vastutab ettevõtte strateegiliste valdkondade toimimise eest, sh sisekontrolli- ja juhtimissüsteemide integreeritusest ettevõtte raamatupidamisprotsessides, nii igapäevastes kui perioodilistes. Juhatuse liige ei ole samaaegselt rohkem kui kahe emitendi juhatuse liige ega teise emitendi nõukogu esimees (v.a kui emitent kuulub samasse kontserni). Valdusfirma ASi PRFoods, millel puudub igapäevane äritegevus, juhatus on üheliikmeline, mis tagab valdusfirma parima ja tõhusaima juhtimise. Kalakasvanduste, -töötlemise ja müügiga tegelevate tütarettevõtete juhtkonnad on kuni neljaliikmelised vastavalt tütarettevõtete äritegevuse spetsiifikale ja vajadustele.

JUHATUSE LIIKMETE TASUSTAMISE PÕHIMÕTTED

Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitis, talle makstavad muud hüved ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning HÜT aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga. Juhatajale makstakse tasu vastavalt juhatuse liikme lepingule. Tasu suurus ja tasustamise põhimõtted vaadatakse üle üks kord aastas. Juhataja tasu suurus on määratud juhatuse liikme lepinguga ja ei kuulu poolte kokkuleppel avalikustamisele. Juhatuse liikme tasustamiseks ei ole preemiasüsteeme s.o optsioone, pensioniprogramme jms. Juhatajal on õigus saada lahkumishüvitist kuni 6 kuu juhatuse liikme tasu ulatuses.

JUHATUSE LIIKME OLULINE TEHING EMITENDIGA

Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate emitendi jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused. Nõukogu poolt heakskiidetud tehingud juhatuse liikme, tema lähedase või temaga seotud isiku ja emitendi vahel avaldatakse Hea ühingujuhtimise tava aruandes. Vastavaid tehinguid majandusaastal ei toimunud.

NÕUKOGU KONTROLL JUHATUSE TEGEVUSE JA EMITENDI ÜLE

Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust emitendi strateegia elluviimisel, samuti hindab nõukogu emitendi finantsseisundit, riskijuhtimise süsteemi, juhatuse tegevuse õiguspärasust ning seda, kas emitenti puudutav oluline teave on nõukogule ja avalikkusele nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Nõukogu poolt komiteede asutamisel avaldab emitent oma veebilehel nende olemasolu, ülesanded, koosseisu ja koha organisatsioonis. Komiteedega seotud asjaolude muutmisel avaldab emitent samas korras ka muudatuse sisu ning teostamise aja.

NÕUKOGU LIIKME TASUDE AVALDAMINE

Üldkoosoleku määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi HÜT aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitis ja muud makstavad hüved). ASi PRFoods aktsionäride üldkoosoleku pädevuses on valida ja kinnitada nõukogu koosseis ja volituste aeg. Vastavalt ASi PRFoods põhikirjale kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget, kelle valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Aktsionäride üldkoosolek on kinnitanud nõukogu liikmete tasumäärad järgnevalt: nõukogu esimehe tasu 1 000 eurot kuus, nõukogu aseesimehe tasu 750 eurot kuus ning nõukogu liikme tasu 500 eurot kuus. Nõukogu liikmele lahkumishüvitist ette nähtud ei ole.

NÕUKOGU LIIKME OSALEMINE NÕUKOGU KOOSOLEKUTEL

Kui nõukogu liige on majandusaasta jooksul osalenud vähem kui pooltel nõukogu koosolekutel, siis märgitakse see Hea ühingujuhtimise tavas eraldi ära. 2019/2020. majandusaasta jooksul on kõik nõukogu liikmed osalenud kõikidel (kokku kuus koosolekut) nõukogu koosolekutel.

HUVIDE KONFLIKTI OLUKORRAD

Ärilisest pakkumisest, mis tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule ning on seotud emitendi majandustegevusega, teatab nõukogu liige viivitamatult nõukogu esimehele ja juhatusele. Hea ühingujuhtimise tava aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktid koos igakordsete lahendustega. Nõukogu liikmed hoiduvad huvide konfliktist ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid. Nõukogu ja juhatus teevad tihedat koostööd tegutsedes vastavalt põhikirjale ning äriühingu ja selle aktsionäride huvides. Vastavaid huvide konflikte 2019/2020. majandusaasta jooksul ei esinenud.

INFO EMITENDI KODULEHEL

Emitendi kodulehel on aktsionäridele kättesaadavad lisaks HÜTis toodule ka nõukogu poolt kinnitatud emitendi üldised strateegiasuunad. Muud üldised suunad ja olulised teemad on ära toodud juhatuse tegevusaruandes.

EMITENDI KOHTUMISED AJAKIRJANIKE JA ANALÜÜTIKUTEGA

Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel. Emitent võimaldab aktsionäridel osaleda nimetatud üritustel ning teeb ettekanded kättesaadavaks oma veebilehel. Emitent ei korralda kohtumisi analüütikutega ega investoritele tehtavaid esitlusi vahetult enne finantsaruandluse avalikustamise kuupäevi. Ettevõte lähtub alati oma tegevuses aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibist. Kohustuslik, oluline ja hinnatundlik info avalikustatakse esmalt Tallinna Börsi süsteemis, seejärel Finantsinspektsiooni ja firma kodulehtedel. Lisaks on igal aktsionäril õigus küsida ettevõttelt vajadusel lisainfot ja kokku leppida kohtumisi. Ettevõtte juhatus ei pea oluliseks erinevate aktsionäride kohtumiste aja- ja päevakorragraafiku pidamist, sest kohtumistel piirdutakse juba avalikustatud teabega. See reegel kehtib kõikide kohtumiste korral, sh vahetult enne finantsaruandluse avalikustamist.

EMITENDI AUDIITOR

Nõukogu teeb kättesaadavaks andmed audiitori kandidaadi sh tema ärisidemete ja sõltumatuse kohta ja põhjendab, miks otsustati lõpetada leping eelmise audiitoriga või annab audiitori tegevusele hinnangu, kui audiitoriks nimetatakse eelneval majandusaastal emitendi aruandeid auditeerinud audiitor. Indrek Kasela andis audiitori tegevusele hinnangu üldkoosolekul, mida saab lugeda üldkoosoleku protokollist ja kuulata järelvaadatavas üldkoosoleku salvestuses.ASi PRFoods aktsionäride 19.12.2019 toimunud üldkoosolek valis ettevõttele 2019/2020. majandusaasta audiitoriks audiitorfirma KPMG Baltics OÜ.

Vastavalt audiitorteenuse lepingule audiitorühing auditeerib konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (sh tütarettevõtjate raamatupidamise aastaaruannet).

Audiitori tasustamine toimub vastavalt lepingule. Lähtuvalt Audiitortegevuse seadusest vahetatakse täitevaudiitorit vähemalt iga seitsme aasta järel.

JUHTORGANID

AS PRFoods on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.

ÜLDKOOSOLEK

Aktsionäride üldkoosolek on ettevõtte kõrgeim juhtimisorgan, kelle pädevuses on põhikirja muutmise ja uue kinnitamise, aktsiakapitali suuruse muutmise, nõukogu liikme tagasikutsumise ja ettevõtte tegevuse lõpetamise, jagunemise, ühinemise ja ümberkujundamise otsustamine, eeldades vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud aktsionäride häälte heakskiitu. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas kuue kuu jooksul pärast ettevõtte majandusaasta lõppemist. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku, kui ettevõttel on netovara alla seaduses lubatud piiri või kui üldkoosoleku kokkukutsumist nõuab nõukogu, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud isikute ring määratakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

ASi PRFoods 2018/2019. majandusaasta aktsionäride korraline üldkoosolek toimus 19.12.2019 Tallinnas. Koosolekul osales 14 aktsionäri või nende volitatud esindajat, kelle aktsiatega oli esindatud 27 379 671 häält, mis moodustas 72,66% häälte üldarvust. Seega oli koosolek pädev võtma vastu otsuseid koosoleku päevakorras olnud küsimustes. Koosolekul osales ASi PRFoods juhatus. Korralise üldkoosoleku päevakorras oli 2018/2019. a majandusaasta aruande kinnitamine, kahjumi katmise otsustamine ja audiitori nimetamine järgnevaks majandusaastaks, sh audiitori tasu määramine. Koosolekul esines ettekandega ASi PRFoods juhataja. Kõikides üldkoosoleku päevakorras olnud küsimustes võttis koosolek vastu otsused vastavalt nõukogu poolt tehtud ettepanekutele. Informatsioon otsuste vastuvõtmise ja sisu kohta avalikustati pärast koosoleku lõppu NASDAQ Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu ning ettevõtte kodulehel www.prfoods.ee.

NÕUKOGU

Vastavalt seadusele on aktsiaseltsi nõukogu järelevalveorgan, mis vastutab äriühingu tegevuse planeerimise, selle juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse järelevalve eest. Vastavalt ASi PRFoods muudetud põhikirjale kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget, kelle valib üldkoosolek edaspidi kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe. Nõukogu esimees vastutab nõukogu töökorralduse eest ja tal on võrdse häälte arvu korral otsustav hääl.

Aruande koostamise hetkel kuuluvad ASi PRFoods nõukogusse järgmised liikmed: Lauri Kustaa Äimä (alates asutamisest), Kuldar Leis (valiti 29. mail 2013. a), Aavo Kokk (valiti 5. mail 2009. a), Harvey Sawikin (valiti 5. mail 2009. a), Vesa Jaakko Karo (valiti 17. augustil 2009.a) ja Arko Kadajane (valiti 29. mail 2012. a). Kõigi praeguste nõukogu liikmete ametiajad lõpevad 11.12.2022. Nõukogus on neli sõltumatut liiget – Aavo Kokk, Vesa Jaakko Karo, Kuldar Leis ja Arko Kadajane. Nõukogu esimees on Lauri Kustaa Äimä ning aseesimees on Kuldar Leis.

Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Majandusaastal toimus kuus nõukogu koosolekut. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

Juhatus informeeris nõukogu regulaarselt ASi PRFoods tegevusest ja finantsseisust ning nõukogu andis juhatusele vajalikke suuniseid ning toetas juhatust igapäevase majandustegevuse korraldamisel. Nõukogu liikmete teenistuslepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel ei teki Grupil suuremat hüvitise maksmise kohustust, kui on seadusega ette nähtud. Majandusaasta lõpu seisuga kuulus ettevõtte nõukogu liikmetele otse ja läbi kaudsete osaluste kokku 3,74% (seisuga 30.06.2019: 3,74%) ettevõtte aktsiatest.

JUHATUS

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ettevõtte igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Põhikirja järgselt võib ASi PRFoods juhatuses olla üks kuni neli liiget, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Nõukogu pädevuses on ka juhatuse esimehe valimine, tema ettepanekul juhatuse liikmete ametisse nimetamine ning tagasi kutsumine. Juhatuse liige võib ettevõtet esindada kõigis õigustoimingutes. AS PRFoods juhatus on üheliikmeline, vastavalt nõukogu otsusele tegutseb alates 2. veebruarist 2015 juhatuses ainukese liikmena Indrek Kasela. Ettevõtte juhatus on igapäevases juhtimises iseseisev ja lähtub kõikide aktsionäride parimatest huvidest, tagades seeläbi ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Samuti tagab ettevõtte juhatus sisekontrolli ja riskijuhtimise protseduuride toimimise ettevõttes.

Juhatuse pädevus ja volitused on reguleeritud äriseadustikuga ja ära toodud ettevõtte põhikirjas, muid erisusi või kokkuleppeid ei esine. Juhataja saab tasu vastavalt ametilepingule, lisaks on tal õigus saada ka lahkumishüvitist kuni 6 kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. Pensioniga seotud õigusi juhatuse liikmel/juhatajal ei ole. Juhataja vastutab äritegevuse korraldamise eest Grupi tasemel ja täidab ühtlasi ka tegevdirektori tööülesandeid. Tütarettevõtetes tagab äritavade järgimise kohalik juhtkond. Majandusaasta lõpu seisuga kuulus ettevõtte juhatuse liikmele otse ja läbi kaudsete osaluste kokku 4,17% (30.06.2019: 4,12%) ettevõtte aktsiatest. Detailsem informatsioon nõukogu ja juhatuse liikmete hariduse, karjääri, äriühingute juhtorganites osalemiste nagu ka aktsiaosaluste kohta ASis PRFoods on ära toodud ettevõtte kodulehel.

TÜTARETTEVÕTETE NÕUKOGU JA JUHATUSED

Alljärgnevalt on toodud ASi PRFoods omanduses olevate tütarettevõtete nõukogud ja juhatused seisuga 30. juuni 2020.

Ettevõte	Juhatus	Nõukogu
Saaremere Kala AS	Indrek Kasela, Christopher Charles Leigh	Kuldar Leis, Lauri Kustaa Äimä, Emil Metsson
Vettel OÜ	Indrek Kasela, Jarkko Tapani Alho, Dagni Viskus, Raivo Polding
Heimon Kala Oy	Indrek Kasela, Margus Rebane, Jarkko Tapani Alho
Överumans Fisk AB	Margus Rebane
JRJ & PRF Ltd	Indrek Kasela, Vesa Jaakko Karo, Christopher Charles Leigh, Louise Victoria Leigh-Pearson, Anna Crona
John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd	Indrek Kasela, Christopher Charles Leigh, Victoria Louise Leigh-Pearson
Coln Valley Smokery Ltd	Indrek Kasela, Christopher Charles Leigh, Victoria Louise Leigh-Pearson
OÜ Redstorm	Margus Rebane, Riho Kilumets

TÄIENDAVAD JUHTIMISORGANID JA KOMITEED

Ettevõttes on vajalikud protseduurid reguleeritud eeskirjadega ning praktilist vajadust täiendavate juhtimisorganite loomiseks ei ole olnud. 2010. aastal moodustas aktsiaseltsi nõukogu ettevõttes auditikomitee, kelle ülesandeks on jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsessi ja audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava audiitori sõltumatust ning esitada nõukogule ettepanekuid ja soovitusi seaduses sätestatud küsimustes. Alates 2017. aasta novembrist on komitee esimeheks Aleksander Zaporožtsev ja liikmeteks komiteesse alates 2010. aastast kuulunud Aavo Kokk ja Mairi Paiste. Majandusaastal oli auditikomiteel neli koosolekut.

MITMEKESISUSPOLIITIKA RAKENDAMINE ETTEVÕTTES

ASi PRFoods juhtkond peab oluliseks ettevõttes hästi toimivat töökeskkonda ettevõtte kõikidel tasanditel. Selle saavutamiseks ja hoidmiseks jälgitakse, et ettevõttes töötaksid nii juhtkonna kui töötajate hulgas eri soost, eri rahvusliku tausta ja erinevate kogemustega vastava ala professionaalid.

INFORMATSIOONI HALDAMINE

Börsiettevõttena lähtub AS PRFoods avatuse ja investorite võrdse kohtlemise põhimõttest ning GDPRiga sätestatud nõuetest. Börsireglemendis nõutav info avaldatakse regulaarselt kooskõlas tähtaegadega, seejuures lähtub ettevõte põhimõttest mitte avaldada ettevaatavaid prognoose – kajastatakse ja kommenteeritakse toimunud faktilist informatsiooni. Investorite ja avalikkuse operatiivseks teavitamiseks on ettevõte kodulehel alajaotused, mis muu avalikustatava informatsiooni hulgas sisaldavad börsiteateid, majandusaruandeid, presentatsioone.

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR '000	Lisa	30.06.2020	30.06.2019
VARAD
Raha ja ekvivalendid	5	2 276	2 583
Nõuded ja ettemaksed	6	3 578	5 300
Varud	7	7 884	11 980
Bioloogilised varad	8	4 249	4 924
Käibevara kokku		17 987	24 787

Edasilükkunud tulumaksuvara	10	54	41
Pikaajalised finantsinvesteeringud		232	202
Materiaalne põhivara	11	16 179	14 535
Immateriaalne põhivara	12	22 672	22 969
Põhivara kokku		39 137	37 747
VARAD KOKKU		57 124	62 534

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Intressikandvad kohustused	14	10 611	13 502
Võlad ja ettemaksed	15	11 132	14 105
Sihtfinantseerimine	16	211	234
Lühiajalised kohustused kokku		21 954	27 841

Intressikandvad kohustused	14	12 368	9 540
Võlad ja ettemaksed	15	190	190
Edasilükkunud tulumaksukohustus	10	1 920	2 010
Sihtfinantseerimine	16	873	1 087
Pikaajalised kohustused kokku		15 351	12 827
KOHUSTUSED KOKKU		37 305	40 668

Aktsiakapital	17	7 737	7 737
Ülekurss		14 007	14 007
Oma aktsiad		-390	-390
Kohustuslik reservkapital		51	51
Realiseerimata kursivahed		-366	-214
Jaotamata kasum (kahjum)		-1 654	66
Ettevõtte aktsionäridele kuuluv osa		19 385	21 257
Mittekontrolliv osalus		434	609
OMAKAPITAL KOKKU		19 819	21 866
OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU		57 124	62 534

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR '000	Lisa	2019/2020	2018/2019
Müügitulud	18	78 292	85 727
Müüdud kaupade kulu	19	-68 710	-73 830
Brutokasum		9 582	11 897

Tegevuskulud		-10 509	-10 702
Müügi- ja turustuskulud	20	-7 060	-7 499
Üldhalduskulud	21	-3 449	-3 203
Muud äritulud/-kulud	23	519	83
Bioloogiliste varade ümberhindlus	8	-291	-1 744
Ärikasum (-kahjum)		-699	-466
Finantstulud/-kulud	24	-1 062	-776
Maksustamiseelne kasum (kahjum)		-1 761	-1 242
Tulumaks	25	-134	-230
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)		-1 895	-1 472

Aruandeperioodi puhaskasumi (-kahjumi) jaotus:
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa		-1 718	-1 460
Mittekontrolliv osalus		-177	-12
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) kokku		-1 895	-1 472

Muu koondkasum (-kahjum), mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse:
Valuutakursi vahed		-152	-221
Kokku koondkasum (-kahjum)		-2 047	-1 693

Aruandeperioodi koondkasumi (-kahjumi) jaotus:
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa		-1 870	-1 681
Väikeaktsionäridele kuuluv osa		-177	-12
Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum) kokku		-2 047	-1 693


Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR)	17	-0,04	-0,04

Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR)	17	-0,04	-0,04

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

EUR '000	Lisa	2019/2020	2018/2019
Rahavoog äritegevusest
Puhaskasum (-kahjum)		-1 895	-1 472
Korrigeerimised:
Põhivara kulum	11, 12	2 532	2 209
Kasum põhivara müügist ja mahakandmisest		44	-18
Muud mitterahalised muutused		325	540
Muutused nõuetes ja ettemaksetes	6	1 709	-594
Muutused varudes	7	4 096	698
Muutused bioloogilistes varades	8	675	1 574
Muutused kohustustes ja ettemaksetes	15	-2 734	2 062
Makstud ettevõtte tulumaks	10	-240	-657
Rahavoog äritegevusest kokku		4 512	4 342
Rahavoog investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük	11, 12	45	133
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine	11, 12	-1 942	-1 907
Sihtfinantseerimine varade soetuseks	16	0	7
Muude finantsinvesteeringute ost ja müük		-20	-1
Tütarettevõtte omandamine, neto saadud raha	9	-131	-2 631
Saadud intressid		-5	16
Rahavoog investeerimistegevusest kokku		-2 053	-4 383

Rahavoog finantseerimistegevusest
Arvelduslaenu muutus	14	-843	709
Saadud laenude tagasimaksed	14	-10 324	-3 239
Saadud laenud	14	161	907
Faktooringunõuete muutus	14	0	9
Rendikohustuste põhiosa tagasimaksed	13	-593	-554
Võlakirjade emiteerimine	14	9 416	0
Makstud dividendid	17	0	-377
Makstud intressid		-583	-791
Rahavoog finantseerimistegevusest kokku		-2 766	-3 336
Rahajäägi kogumuutus		-307	-3 377
Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses	5	2 583	5 960
Raha ja raha ekvivalentide muutus		-307	-3 377
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	5	2 276	2 583

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

EUR '000	Aktsia kapital	Ülekurss	Oma aktsiad	Kohustuslik reserv kapital	Realisee rimata kursi vahed	Jaotamata kasum (-kahjum)	Kokku	Mitte kontrolliv osalus	Omakapital kokku
Saldo seisuga 30.06.2018	7 737	14 007	-390	48	7	1 904	23 313	-2	23 311
Kohustusliku reservkapitali moodustamine	0	0	0	3	0	-3	0	0	0
Dividendid	0	0	0	0	0	-377	-377	0	-377
Tehingud omanikega kokku	0	0	0	3	0	-380	-377	0	-377
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)	0	0	0	0	0	-1 460	-1 460	-12	-1 472
Muu koondkasum (-kahjum)	0	0	0	0	-221	0	-221	0	-221
Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum) kokku	0	0	0	0	-221	-1 460	-1 681	-12	-1 693
Mittekontrolliv osalus tütarettevõtete soetusel	0	0	0	0	0	0	0	625	625
Saldo seisuga 30.06.2019	7 737	14 007	-390	51	-214	64	21 255	611	21 866
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)	0	0	0	0	0	-1 718	-1 718	-177	-1 895
Muu koondkasum (-kahjum)	0	0	0	0	-152	0	-152	0	-152
Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum) kokku	0	0	0	0	-152	-1 718	-1 870	-177	-2 047
Saldo seisuga 30.06.2020	7 737	14 007	-390	51	-366	-1 654	19 385	434	19 819

Täiendav informatsioon lisas 17.

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

ÜLDINE INFORMATSIOON

AS PRFoods ("emaettevõte") ja tema tütarettevõtted (koos "Grupp") on kala kasvatamise ja kalatoodete tootmise ja müügiga tegelevad ettevõtted. AS PRFoods on 23. detsembril 2008 Eesti Vabariigis registreeritud äriühing. ASi PRFoods aktsiad ja võlakirjad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. ASi PRFoods suurim aktsionär on Amber Trust II S.C.A (vt LISA 17). Käesolev konsolideeritud aruanne on juhatuse poolt allkirjastatud avaldamiseks 30. oktoobril 2020. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kiidab majandusaasta aruande heaks emaettevõtte nõukogu ja kinnitab aktsionäride üldkoosolek.

ARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED

ASi PRFoods 2019/2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS).

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud bioloogilised varad ja müügiootel finantsvarad, mis on kajastatud õiglases väärtuses.

ASi PRFoods arvestus- ja konsolideeritud aruande esitusvaluutaks on euro (EUR). Kõik aruandes esitatud summad on ümardatud lähima tuhandeni, kui ei ole märgitud teisiti.

Konsolideeritud aruannete koostamisel on lähtutud alltoodud arvestuspõhimõtetest, mida on järjepidevalt kohaldatud kõikidele aruandes märgitud perioodidele, välja arvatud juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti.

Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti peab Grupi raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema juhtkonnapoolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuse tähtsus ning keerukus on olulisema mõjuga või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eeldustest ja hinnangutest, on kirjeldatud lisas 4.

MUUDATUSED ARVESTUSPÕHIMÕTETES NING ESITLUSVIISIS JA VIGADE KORRIGEERIMINE

aastal hakkas Lätis kehtima uus tulumaksusüsteem, mis sarnaneb Eesti omaga. Selle rakendamisel hakati aga edasilükkunud tulumaksu konsolideeritud IFRS-aruannetes kajastama viisil, mis erineb Eestis seni kasutusel olnud käsitlusest. Läti käsitluse kohaselt tuleb tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse tehtud investeeringutelt tekkivat edasilükkunud tulumaksu kajastada ka siis, kui need investeeringud asuvad riikides, kus ettevõtte tulumaks kuulub tasumisele kasumi jaotamisel (näiteks Eesti ja Läti), välja arvatud juhul, kui ettevõte suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Eestis seni kasutusel olnud käsitluse kohaselt edasilükkunud tulumaksukohustist sellisel juhul ei kajastatud.
aasta detsembris edastas Raamatupidamise Toimkond vaidlusaluse küsimuse IFRICule seisukoha võtmiseks. 2020. aasta juunis võttis IFRIC vastu otsuse, et IAS 12 reeglite järgi edasilükkunud tulumaksukohustise kajastamine on vajalik ehk Eestis seni kasutusel olnud käsitlus edasilükkunud tulumaksukohustise kajastamisel oli ebakorrektne.

Grupi juhatus on otsustanud muuta edasilükkunud tulumaksu arvestuspõhimõtet ja rakendada tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse tehtud investeeringute puhul põhimõtet, mille kohaselt kajastatakse edasilükkunud tulumaksukohustist ka siis, kui investeering asub riigis, kus ettevõtte tulumaks kuulub tasumisele kasumi jaotamisel (näiteks Eesti ja Läti) välja arvatud juhul, kui Grupp suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Selliste kohustiste mõõtmisel kasutab Grupp maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad. Vaata edasilükkunud tulumaksu arvestuspõhimõtteid allpool.

Edasilükkunud tulumaksu kajastamise arvestuspõhimõtte vea korrigeerimine tagasiulatuvalt ei tekitanud mõju Grupi konsolideeritud finantsaruannetele. Emaettevõte kontrollis võrdlusperioodil Eestis asuvates tütarettevõtetes tekkinud ajutiste maksustatavate erinevuste tühistamise ajastamist ning oli tõenäoline, et ajutine erinevus ei tühistu ettenähtavas tulevikus, mistõttu edasilükkunud tulumaksukohustist ei tekkinud. Eestis asuvates sidusettevõtetes edasilükkunud tulumaksukohustist ei tekkinud, sest sidusettevõtete puhul jaotatavat kasumit võrreldaval perioodil ei olnud. Seega eelmise

2019/2020. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruanne 41

perioodi võrreldavatele andmetele vea tagasiulatuvalt korrigeerimine ei omanud Grupi konsolideeritud finantsaruannetele mõju.

IFRS 16 "Rendilepingud" (rakendus 1. jaanuaril 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

Grupp on alates 1. juulist 2019 rakendanud IFRS 16 arvestuspõhimõtteid.

Grupp rakendas IFRS 16 kasutades modifitseeritud tagasiulatuvat meetodit – esmakordselt 1. juulil 2019. Tulenevalt sellest ei korrigeerita võrdlusperioodi andmeid – see tähendab, et võrdlusandmed on esitatud, nagu eelnevatel perioodidel, vastavalt IAS 17-le ja sellega seotud tõlgendustele. Arvestuspõhimõtete muudatuste üksikasjad on avaldatud allpool. Lisaks ei ole IFRS 16 avalikustamisnõudeid rakendatud võrdlusandmetele.

Rendi mõiste

Eelnevalt määras Grupp lepingu sõlmimisel, kas leping sisaldab endas renti või mitte vastavalt IFRIC 4 "Kindlakstegemine, kas kokkulepe hõlmab renti". Nüüd hindab Grupp, kas leping sisaldab endas renti lähtudes rendi definitsioonist, nagu on selgitatud arvestuspõhimõtete osas "Rendiarvestus".

Üleminekul IFRS 16-le, otsustas Grupp rakendada praktilist abinõud, mille kohaselt üleminekukuupäeval rakendatakse lepingutele jätkuvalt IAS 17 ja IFRIC 4 rendi mõistet ning uut rendi mõistet rakendatakse ainult uutele lepingutele või lepingute muudatustele. See tähendab, et lepingud, mida IAS 17 ja IFRIC 4 kohaselt ei peetud rendilepinguteks, ei hinnatud ümber vastavalt sellele, kas IFRS 16 kohaselt on tegemist rendilepinguga. Seetõttu rakendati IFRS 16 mõistet rendist ainult 1. juulil 2019 või pärast seda sõlmitud või muudetud lepingutele.

Grupp kui rentnik

Rentnikuna rendib Grupp mitmeid varasid, sealhulgas masinaid ja seadmeid, maa- ja veealasid ning samuti hooneid. Varem klassifitseeris Grupp rendi kas kasutus- või kapitalirendiks, tuginedes hinnangule, kas rendilepinguga kanti Grupile üle kõik alusvara omamisega seotud riskid ja hüved. IFRS 16 kohaselt kajastab Grupp enamiku rendilepingutest kasutusõiguse vara ning rendikohustusena, st need rendid kajastuvad Grupi bilansis.

Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab Grupp lepingus sisalduva renditasu igale rendikomponendile selle suhtelise eraldiseisva hinna alusel.

Kasutusrendiks klassifitseeritud rendid vastavalt IAS 17-le

Varasemalt klassifitseeris Grupp masinate ja seadmete, maa- ja veealade ning samuti hoonete rendilepingud kasutusrendiks vastavalt IAS 17-le. Üleminekuperioodil mõõdeti rendilepingutega seotud kohustusi järelejäänud rendimaksete nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäärana Grupi alternatiivset laenuintressimäära seisuga 1. juuli 2019. Kasutusõiguse vara mõõdetakse summana, mis on võrdne rendikohustusega, mida on korrigeeritud ettemakstud summade või võlgadega rendi eest.

Grupp on ülemineku kuupäeval testinud oma kasutusõiguse varade puhul väärtuse languse olemasolu ning Grupp jõudis järeldusele, et puuduvad viited kasutusõiguse väärtuse langusele.

Grupp kasutas IFRS 16 rakendamisel rendilepingutele, mis olid varem IAS 17 kohaselt klassifitseeritud kasutusrendiks, mitmeid lihtsustavaid abinõusid. Eelkõige:

ei kajastatud kasutusõiguse vara ning rendikohustust rendilepingutele, mis lõpevad 12 kuu jooksul alates ülemineku kuupäevast;
ei kajastatud kasutusõiguse vara ning rendikohustust rendilepingutele, mis on väikese alusvara väärtusega;
kasutusõiguse vara mõõtmisel ei võetud arvesse esmaseid otsekulutusi;
tagasivaatava hinnangu kasutamine rendiperioodi määramisel.

Kapitalirendiks klassifitseeritud rendid vastavalt IAS 17-le

Grupp on kapitalirendi tingimustel soetanud masinaid ja seadmeid. Need rendid olid klassifitseeritud kapitalirendina IAS 17 kohaselt. Nende rentide jaoks määrati kasutusõiguse vara ning rendikohustuse bilansiline maksumus 1. juulil 2019 rendile võetud vara bilansilise jääkväärtuse ning kohustise bilansilises maksumuses nii, nagu olid need kajastatud 30. juuni 2019 seisuga vastavalt IAS 17-le.

IFRS 16 standardi mõju finantsseisundi aruandele

Ülemineku mõju finantsseisundi aruandele*

IFRS 16-le üleminekul kajastas Grupp täiendavaid kasutusõiguse varasid ning rendikohustusi. Ülemineku mõju on kokku võetud all tabelis.

EUR '000	01.07.2019
Kasutusõiguse vara	1 579
Rendikohustus**	1 588

* IFRS 16 mõju perioodi kasumiaruandele vaata lisast 13. IFRS 16 ja IAS 17 arvestuspõhimõtted on leitavad arvestuspõhimõtete osast "Rendiarvestus"

** Erinevus rendikohustise ning kasutusõiguse vara esmasel kajastamisel on 9 tuhat eurot. Erinevus on tingitud asjaolust, et Grupp on andnud kasutusõiguse vara rendilepingu kapitalirenditingimustel allrenti

Kasutusrendiks klassifitseeritud rendilepingute rendikohustuse mõõtmisel diskonteeris Grupp rendimakseid, kasutades selleks alternatiivset laenuintressimäära 1. juulil 2019 seisuga. Rentniku alternatiivne kaalutud keskmine intressimäär on 2%.

EUR '000
Kasutusrendilepingute miinimumrendimaksed vastavalt IAS 17-le seisuga 30.06.2019	992
Diskonteeritud kasutades alternatiivset laenuintressimäära seisuga 01.07.2019	881
Kapitalirendikohustused 30.06.2019 seisuga	1 192
– Rendid, mille järelejäänud periood oli väiksem kui 12 kuud	-70
– Rendilepingute pikendamised, mida piisava kindlustundega rakendatakse	778
Rendikohustused 01.07.2019 seisuga	2 780

UUED VÕI MUUDETUD RAHVUSVAHELISED FINANTSARUANDLUSE STANDARDID JA NENDE TÕLGENDUSED

Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused, mis on välja antud ja muutuvad kohustuslikuks alates 1. juulist 2020 või hilisematel perioodidel ja mida Grupp ei ole rakendanud ennetähtaegselt.

IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" ning IAS 8 "Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead" muudatused (rakenduvad aruandeperioodidele, mis algavad 1.jaanuaril 2020 või hiljem).

Muudatustega täpsustatakse ja ühtlustatakse mõiste "oluline" määratlust ning antakse juhiseid, mis aitavad parandada selle kohaldamise järjepidevust IFRS standardites.

Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

IFRS 9 "Finantsinstrumendid", IAS 39 "Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine" ja IFRS 7 "Finantsinstrumendid: avalikustatav teave" muudatused (rakenduvad aruandeperioodidele, mis algavad 1.jaanuaril 2020 või hiljem).

Muudatused on kohustuslikud ja neid kohaldatakse kõigi selliste riskimaandamissuhete puhul, mida mõjutab otseselt pankadevaheliste laenuintressimäärade (IBOR) reformist tulenev ebakindlus. Muudatustega kehtestatakse ajutine vabastus teatavate riskimaandamisarvestuse nõuete kohaldamisest. Eesmärk on vältida seda, et IBOR-i reformi mõjul riskimaandamisarvestus lõpetatakse. Peamised muudatustega kehtestatud vabastused on seotud järgmiste nõuetega:

suure tõenäosuse nõue;
riski komponendid;
ettevaatavad hinnangud;
tagasiulatuv efektiivsuse test (IAS 39);
rahavoogude riskimaandamise reservi ümberklassifitseerimine.

Muudatustega nõutakse ettevõtetelt ka investoritele lisateabe esitamist oma selliste riskimaandamissuhete kohta, mida otseselt mõjutab reformiga seotud ebakindlus.

Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

IFRS 10 ja IAS 28 muudatused "Investori ja tema sidusettevõtte või ühisettevõtte vaheline müük või varaline sissemakse" (Euroopa Komisjon on otsustanud muudatuste kinnitamise määramata ajaks edasi lükata).

Muudatustega selgitatakse, et sidusettevõtte või ühisettevõttega seotud tehingu puhul sõltub kasumi või kahjumi kajastamise ulatus sellest, kas müüdud või üle antud varad moodustavad äri, nii et:

kasum või kahjum kajastatakse täielikult siis, kui investori ja tema sidusettevõtte või ühisettevõtte vaheline tehing hõlmab sellise vara või selliste varade üleandmist, mis moodustavad äri (olenemata sellest, kas see asub tütarettevõttes või mitte), ning
kasum või kahjum kajastatakse osaliselt siis, kui investori ja tema sidusettevõtte või ühisettevõtte vaheline tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äri (isegi juhul, kui need varad asuvad tütarettevõttes).

Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

IFRS 3 "Äriühendused" muudatused (rakenduvad aruandeperioodidele, mis algavad 1.jaanuaril 2020 või hiljem).

Euroopa Liit ei ole neid muudatusi veel heaks kiitnud.

Muudatustega kitsendatakse ning täpsustatakse äri mõistet. Samuti võimaldavad need muudatused anda lihtsustatud hinnangu selle kohta, kas äriühenduse raames omandatud tegevused ja varad on olemuselt varade kogum või äri.

Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Muud muudatused

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Grupi käesolevale või tuleviku aruandlusperioodidele või prognoositavatele tulevastele tehingutele.

VALUUTAARVESTUS

Arvestus- ja esitusvaluuta

Gruppi kuuluvate ettevõtete finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtte äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta), milleks on kohalik valuuta. Emaettevõte ja Eestis registreeritud tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanne on koostatud eurodes.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta (emaettevõtte ning Eestis ja Soomes asuvate tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga või vastava riigi keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustused (rahas tasutavad nõuded ja laenud) hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalised välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused, mida mõõdetakse õiglases väärtuses (õiglase väärtuse meetodil kajastatavad bioloogilised varad; lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav), hinnatakse ümber arvestusvaluutasse, võttes aluseks keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise päeval. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud keskpanga valuutakursi alusel.

Välismaiste majandusüksuste finantsaruanded

Grupi välismaiste tütarettevõtete koostatud aruannete ümberarvestamisel esitusvaluutasse rakendatakse järgmisi põhimõtteid:

Kõigi välismaiste tütarettevõtete varad ja kohustused on ümber arvestatud bilansipäeval kehtinud Euroopa Keskpanga vahetuskursiga;
Tütarettevõtete tulud ja kulud on ümber arvestatud aasta kaalutud keskmise vahetuskursiga (v.a juhul, kui antud keskmist ei saa lugeda tehingupäevadel valitsevate määrade kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks, millisel juhul tulud ja kulud konverteeritakse tehingu toimumise kuupäevadel).

• Konverteerimisel tekkinud kursivahed kajastatakse muus koondkasumis ja akumuleeritakse omakapitali kirjel "Realiseerimata kursivahed".

Välismaise majandusüksuse soetamisel tekkinud firmaväärtust ja õiglaste väärtuste muutusi käsitletakse välismaise majandusüksuse varade ning kohustustena ning need konverteeritakse bilansipäeva kursiga.

Välismaise tütarettevõtte osalisel või täielikul realiseerimisel kas võõrandamise, likvideerimise, aktsiakapitali tagastamise või hülgamise tulemusena kajastatakse omakapitalis kajastatud realiseerimata kursivahed kasumiaruandes.

KONSOLIDEERIMISE PÕHIMÕTTED

(a) Tütarettevõtjad

Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Äriühenduste arvestamisel rakendatakse omandamismeetodit. Tütarettevõtja omandamisel üleantud tasu mõõdetakse õiglases väärtuses, mis arvutatakse omandaja poolt üleantud varade, omandaja kohustiste omandatava endiste omanike ees ja omandaja poolt emiteeritud omakapitali osaluste õiglaste väärtuste summana. Üleantud tasu hõlmab tingimusliku tasu kokkuleppest tulenevate varade ja kohustuste õiglast väärtust. Äriühenduses omandatud eristatavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused kajastatakse omandamise kuupäeval nende õiglases väärtuses. Mittekontrolliv osalus omandatavas tütarettevõtjas mõõdetakse iga omandamise järel kas õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatava üksuse eristatavast netovarast.

Omandamisega seotud väljaminekud kajastatakse nende tekkimise hetkel kuludena.

Etappidena toimuva äriühenduse puhul hindab Grupp talle eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse omandamise kuupäeva bilansilise maksumuse ümber selle omandamise kuupäeva õiglasesse väärtusesse; ümberhindamise tulemusena tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes.

Grupi poolt ülekandmisele kuuluvat tingimuslikku tasu mõõdetakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses. Hilisemaid muutusi tingimusliku tasu õiglases väärtuses, mis on liigitatavad varaks või kohustuseks, kajastatakse vastavalt IAS 39-le kas kasumiaruandes või muus koondkasumis. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei mõõdeta ümber ja selle järgnevat arveldamist arvestatakse omakapitalis. Firmaväärtusena kajastatakse algselt summat, mille võrra üleantud tasu ja mittekontrollivate osaluste väärtus ületab omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustuste õiglast väärtust. Kui see tasu on väiksem kui omandatud tütarettevõtja netovara õiglane väärtus, kajastatakse vahe kasumiaruandes.

Ema- ja tütarettevõtjate finantsnäitajad on Grupi raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud rida-realt Konsolideeritud aruannete koostamisel on grupisisesed tehingud, saldod ja realiseerimata kasumid, mis on tekkinud tehingutest Grupi ettevõtete vahel, elimineeritud. Samuti on elimineeritud realiseerimata kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtjate finantsaruannetes kajastatud summasid muudetud, et viia need kooskõlla Grupi arvestuspõhimõtetega.

Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes kajastatakse investeeringuid tütarettevõtjatesse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud allahindlused. Soetusmaksumust korrigeeritakse, et peegeldada muudatusi seoses muutustega tingimuslikus tasus.

(b) Muutused tütarettevõtjate osaluses, mille tulemusena kontroll ei kao

Tehinguid mittekontrolliva osalusega, mille tulemusena kontroll tütarettevõtja üle ei kao, arvestatakse omakapitali tehingutena - see tähendab, kui tehinguid oma omanikeõigusi rakendavate omanikega. Erinevus mittekontrollivate osaluste korrigeeriva summa ja saadud või saadaoleva tasu õiglase väärtuse vahel kajastatakse otse omakapitalis. Mittekontrollivale osalusele müükidelt tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse samuti omakapitalis.

(c) Tütarettevõtjate müük

Kui Grupp kaotab kontrolli tütarettevõtja üle, hinnatakse järelejäänud osalus kontrolli kaotamise hetkel selle õiglasesse väärtusesse ning bilansilise maksumuse muutusest tulenev vahe kajastatakse kasumiaruandes. See õiglane väärtus on algseks bilansiliseks maksumuseks järelejäänud osaluse edaspidisel sidusettevõtjana, ühisettevõtjana või finantsvarana kajastamisel. Lisaks arvestatakse kõiki muus koondkasumis kajastatud summasid selle tütarettevõtja suhtes samal alusel, nagu siis, kui Grupp oleks seotud varad või kohustused otse võõrandanud. See võib tähendada, et summad, mis olid eelnevalt kajastatud muus koondkasumis, tuleb ümber liigitada kasumiaruandesse.

(d) Sidusettevõtjad

Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille üle Grupp omab olulist mõjuvõimu, kuid mitte kontrolli, ja millega kaasneb reeglina 20-50% hääleõigustest. Investeeringuid sidusettevõtjatesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ja võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Bilansilist maksumust suurendatakse või vähendatakse, et kajastada investori osa investeeringuobjekti omandamisjärgses kasumis (-kahjumis). Grupi investeering sidusettevõtjatesse sisaldab omandamisel identifitseeritud firmaväärtust.

Kui investori osalust sidusettevõtjas vähendatakse, kuid oluline mõju säilib, liigitatakse kasumiaruandesse ümber ainult eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi proportsionaalne summa.

Grupi osa sidusettevõtjate omandamisjärgsetes kasumites ja kahjumites kajastatakse kasumiaruandes ja Grupi osa omandamisjärgsetes muutustes sidusettevõtjate muus koondkasumis kajastatakse muus koondkasumis koos vastava investeeringu bilansilise maksumuse korrigeerimisega. Kui Grupi osa sidusettevõtja kahjumites on võrdne või ületab tema osalust sidusettevõtjas, kaasa arvatud muud tagatiseta nõuded, ei kajasta Grupi edasisi kahjumeid, välja arvatud juhul, kui Grupil on seaduslik või faktiline kohustus täita sidusettevõtja kohustusi või ta on sooritanud makseid sidusettevõtja nimel.

Grupp hindab igal bilansipäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investeeringu väärtus on langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab Grupp väärtuse languse summa kaetava väärtuse ja bilansilise jääkmaksumuse vahena ning kajastab selle kasumiaruande real "Muud kasumid/kahjumid sidusettevõtjatelt".

Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud "ülespoole" või "allapoole" suunatud tehingutest investori ja sidusettevõtjate vahel kajastatakse investori finantsaruannetes ainult selles ulatuses, mis vastab mitteseotud investorite osalustele sidusettevõtjates. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Vajadusel on sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia need kooskõlla Grupi arvestuspõhimõtetega.

INFORMATSIOON EMAETTEVÕTTE PÕHIARUANNETE KOHTA

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruanded, mis on avalikustatud lisas 30 on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruande koostamisel. Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse on konsolideerimata põhiaruannetes kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Vastavalt soetusmaksumuse meetodile kajastatakse investeering algselt soetusmaksumuses ehk omandamisel makstud tasu õiglases väärtuses ning hiljem korrigeeritakse vajadusel väärtuse langusest tulenevate allahindlustega.

RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduslaen) ning kuni 3-kuulisi deposiite. Arvelduslaenu kajastatakse finantsseisundi aruandes lühiajaliste intressikandvate kohustuste hulgas.

FINANTSVARAD

Klassifitseerimine

Grupp klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande);
need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Klassifitseerimine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Grupp võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Grupp annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

Finantsvara (välja arvatud juhul, kui on tegemist nõudega ostja vastu, millel puudub oluline rahastamiskomponent ja mida algselt mõõdetakse tehinguhinnas) mõõdetakse esmalt õiglases väärtuses, ja kui on tegemist varaga, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, lisanduvad sellele tehingukulud, mis on otseselt seotud vara soetamisega.

2019/2020. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruanne 46

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha väärtuse langusest tekkinud kahjum. Intressitulu, välisvaluuta kasumid ja kahjumid ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasumeid või kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes "Muudes ärituludes/(kuludes)". Seisuga 1. juuli 2019 ja 30. juuni 2020 ja 2019/2020 majandusaasta jooksul olid Grupi finantsvarad klassifitseeritud kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande.

Finantsvarade väärtuse langus

Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit rakendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses finantsvarade suhtes. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, rahast ja raha ekvivalentidest.

Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid. Krediidikahjum on vahe lepingu alusel Grupi saadaolevate rahavoogude ja Grupi poolt oodatud rahavoogude vahel, mida on diskonteeritud esialgse efektiivse intressimääraga.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Grupp mõõdab väärtuse langust järgmiselt:

nõudeid ostjatele summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
raha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks (juhtkond peab madalaks krediidiriskiks vähemalt ühe suurema reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireitingut) summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega.

Laenud ja nõuded

Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega finantsvarad, mida ei klassifitseerita tuletisinstrumentideks ja mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Laenud ja nõuded võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses koos tehingukuludega. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse laenud ja nõuded korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seda meetodit kasutatakse järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu arvestamisel. Finantsvarasid korrigeeritakse allahindluse kahjumi alusel.

Väärtuse langus põhineb oodataval krediidikahjumil. Oodatava krediidikahjumi põhimõte on näidata finantsvara krediidikvaliteedi halvenemise või paranemise üldist arengusuunda. Korrigeeritud soetusmaksumuses klassifitseeritavate finantsvarade väärtuse langus kajastatakse allahindluse reservina.

Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid, mis võtavad aruandekuupäeval arvesse kogu asjassepuutuva info, kaasa arvatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste, mõistlike ja põhjendatud tuleviku sündmuste ja majandustingimuste prognooside kohta. Iga aruandeperioodi lõpus viib Grupp läbi ekspert-hinnangu selgitamaks kas viimase hinnanguga võrreldes on toimunud olulist riski tõusu. Krediidiriski suurenemise indikaatoriteks on muu hulgas laekumata maksed, mille tähtaeg on möödas üle 30 päeva, võlgniku olulised finantsilised raskused, võimalik võlgniku pankrot või ümberstruktureerimine. Allahindluse kulu kajastatakse kasumiaruandes "Muude ärikulude real". Kui nõuded on lootusetult laekuvad, kantakse need koos allahindluse reserviga maha.

Nõuded kajastatakse üldjuhul käibevaradena, kui nende laekumise tähtaeg on 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Nõuded, mille laekumise tähtaeg on hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse põhivarana. Finantsvarad, mis ei sisalda APIM rahavoogusid, kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande.

2019/2020. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruanne 47

FAKTOORING

Faktooring on nõuete üleandmine (müük), kus sõltuvalt faktooringlepingu tingimustest on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring) või tagasimüügi õigus puudub ning kõik nõudega seotud riskid ja tulud lähevad sisuliselt üle müüjalt ostjale (regressiõiguseta faktooring). Regressiõigusega faktooringud kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Juhul, kui nõude müüjal säilib nõude tagasiostukohustus, kajastatakse tehingut kui finantseerimistehingut (st. nõude tagatisel võetud laenu), mitte kui müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müüduks, vaid see kajastatakse bilansis seni, kuni nõue on laekunud või regressiõigus aegunud. Faktooringtehingust tekkinud faktooringkohustust kajastatakse analoogiliselt muudele intressikandvatele kohustustele.

Juhul, kui tagasiostukohustust ei ole ning kontroll nõude ja temaga seotud riskide ja tulude üle läheb üle ostjale, kajastatakse tehingut nõude müügina. Bilansis kajastatakse seda õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande. Kulu nõuete müügist kajastatakse kas finantskuluna (analoogiliselt intressikulule) või nõuete allahindluse kuluna, sõltuvalt sellest, kas faktooringtehing tehti rahavoogude juhtimise või krediidiriski maandamise eesmärgil.

VARUD

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjalide maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka osa tootmise püsi- ja muutuv üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon ja halduskulu, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad).

Varude kuluks kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus on varude eeldatav müügihind normaalse äritegevuse käigus, millest on maha arvatud varude realiseerimisega seotud hinnangulised kulutused.

MATERIAALNE PÕHIVARA

Materiaalseks põhivaraks loetakse Grupi enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.

Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Rendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Grupp saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.

Materiaalse põhivara objektidele on määratud järgmised kasulikud eluead:

•	Ehitised	5-50 aastat
•	Masinad ja seadmed	2-20 aastat
•	Sõidukid	4-13 aastat

Inventar, sisseseade ja tööriistad
- Sisseseade ja tööriistad 2-12 aastat
- Infotehnoloogia seadmed ja tarkvara 3-5 aastat
- Muu inventar 5 aastat
Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita.

Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel "müügiootel põhivaraks". Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Allahindlus kajastatakse kasumiaruande kirjel "Muud ärikulud". Eelnevatel perioodidel kajastatud allahindlus tühistatakse juhul, kui kaetava väärtuse määramise aluseks olnud hinnangutes on toimunud muutus.

Laenukasutuse kulutused (intressid), mis on seotud materiaalse põhivara ehitusega, kapitaliseeritakse antud objekti soetusmaksumuses perioodi jooksul, mis on vajalik vara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimiseks.

Materiaalse põhivara objektid, mis juhtkonna hinnangul müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks. Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud raha ja vara jääkväärtuse vahena, on kajastatud kasumiaruandes kirjel "Muud äritulud ja -kulud".

IMMATERIAALNE VARA

Immateriaalset vara (kaubamärgid, load, liitumistasud, patendid, litsentsid, tarkvara) kajastatakse finantsseisundi aruandes siis, kui vara on Grupi poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Immateriaalne põhivara jagatakse piiratud kasuliku elueaga varaks ja piiramatu kasuliku elueaga varaks.

Piiratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust.

Immateriaalse põhivara objektidele on määratud järgmised kasulikud eluead:

•	Kaubamärgid	20 - 50 aastat
•	Load ja liitumistasud	3 - 50 aastat
•	Tarkvara litsentsid	5 aastat

Kaubamärkide kasulikud eluead on määratud, tuginedes juhtkonna hinnangule nende varade poolt raha genereerimise perioodi eeldatava pikkuse kohta. Lubade (kalakasvatus ja – hukkamisload) ja liitumistasude ning tarkvara litsentside kasuliku tööea puhul on aluseks võetud varade kasutusõiguse kestvus.

Piiratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele.

Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara (firmaväärtus) ei amortiseerita, kuid selle väärtuse kontrollimiseks viiakse kord aastas (või sagedamini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus viitab, et firmaväärtuse väärtus võib olla langenud) läbi väärtuse test ning juhul kui nende kaetav väärtus osutub väiksemaks bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse vara alla kaetava väärtuseni. Kaetava väärtuse arvutamiseks jaotatakse firmaväärtus raha genereerivatele majandusüksustele.

2019/2020. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruanne 49

PÕHIVARA VÄÄRTUSE LANGUS

Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade (firmaväärtus) puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega.

Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.

Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Väärtuse test firmaväärtuse suhtes viiakse alati läbi koos raha genereeriva üksusega, mille juurde firmaväärtus kuulub. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Firmaväärtuse allahindlust ei tühistata.

BIOLOOGILISED VARAD

Bioloogilist vara kajastatakse finantsseisundi aruandes, kui vara on Grupi poolt kontrollitav, on tõenäoline, et Grupp saab vara kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ning vara õiglane väärtus või soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Bioloogilised varad s.o vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) varud, kajastatakse finantsseisundi aruandes käibevara rühmas eraldi kirjel "Bioloogilised varad".

Bioloogilised varad on rühmitatud nende valmidusastme järgi, mis on olulised turuhindade kujunemisel. Arvestuspõhimõtted igale bioloogiliste varade klassile on määratud alljärgnevalt:

• Kalamaimud (viljastatud kalamari ja kuni 250 g kalamaimud)

Kajastatakse õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse määramisel on aluseks võetud kalamaimude biomassi maht ja kaalutud keskmine turuhind bilansipäeval.

• Noorkalad (250 g kalamaimud kuni püügikõlblikud kalad)

Noorkalade õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kuna puudub aktiivne turg, ja neid kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses. Kulud, mis on otseselt seotud noorkalade püügikõlblikuks kasvatamiseks, kapitaliseeritakse soetusmaksumuses.

Igal bilansipäeval võrreldakse soetusmaksumust noorkalade netorealiseerimisväärtusega, milleks on püügikõlblike kalade hinnanguline õiglane väärtus noorkalade püügikõlbulikuks saamise ajal miinus hinnangulised kulutused püügikõlblikuks kasvatamiseks ja müügiks. Juhul, kui on tõenäoline, et tulevasest müügist laekuvad rahavood katavad nii soetusmaksumuse kui ka sellele hiljem lisanduvad kasvatuse ja müügiga seonduvad kulutused, kajastatakse noorkalad soetusmaksumuses. Vastasel korral hinnatakse noorkalad alla nende hinnangulise netorealiseerimisväärtuseni. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi kuluna.

• Püügikõlbulikud kalad (klassifitseerimine noorkaladest püügikõlbulikeks kaladest toimub vastavalt kaalule)

Kajastatakse nii esmasel arvele võtmisel (soetamisel või ümberklassifitseerimisel noorkaladest) kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Õiglase väärtuse hindamisel on aluseks võetud püügikõlbulike kalade hinnanguline biomassi maht, mida on vähendatud realiseerimisel tekkiva kaalukao võrra, ja kaalutud keskmine turuhind bilansipäeval ehk kõige hilisem sõltumatute osapoolte analoogsete varade turuhind, mida korrigeeritakse eksisteerivate erinevuste mõjuga, eeldades, et tehingupäeva ja bilansipäeva vahel ei ole toimunud olulisi muutusi majanduskeskkonnas. Piirkondades, kus ei eksisteeri välisturuhinda, põhineb hinnang siseturu hindadel. Hindade määramisel lähtutakse kvaliteediklassist (kõrgem või tavaline).

Müügikulutusteks loetakse tasusid vahendajatele, riigilõivusid ja mittetagastatavaid maksusid. Müügikulutuste hulka ei loeta vara turustamisel tekkivaid transpordi- ja muid kulutusi, kuid sellised kulutused võetakse arvesse õiglase väärtuse hindamisel.

Kulud, mis on otseselt seotud noorkalade püügikõlblikuks kasvatamiseks, kapitaliseeritakse soetusmaksumuses. Soetusmaksumust korrigeeritakse bilansipäeval vastavalt õiglase väärtuse hinnangu muutusele.

Bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes eraldi kirjel "Bioloogiliste varade ümberhindlus". Bioloogilisest varast saadav toodang võetakse arvele selle õiglases väärtuses miinus hinnangulised müügikulutused.

RENDIARVESTUS

Grupp on rakendanud IFRS 16, kasutades modifitseeritud tagasiulatuvat lähenemisviisi ning seetõttu ei ole võrdlusinformatsiooni korrigeeritud ning võrdlusperioodi informatsioon kajastab jätkuvalt standardite IAS 17 ja IFRIC 4 nõudeid. IAS 17 ja IFRIC 4 arvestuspõhimõtted on üksikasjalikult avalikustatud eraldi IFRS 16 arvestuspõhimõtetest.

Arvestuspõhimõtted alates 1. juulist 2019

Lepingu sõlmimisel hindab Grupp, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti. Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida ning kasutada vara, kasutab Grupp IFRS 16 rendi definitsiooni.

Neid arvestuspõhimõtteid rakendatakse lepingutele, mis on sõlmitud 1. juulil 2019 või hiljem.

Grupp kui rentnik

Grupp kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest ning taastamisest). Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused.

Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus Grupile rendiperioodi lõpus üle või kui vara kasutusõiguse jääkväärtus viitab sellele, et Grupp plaanib kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse vara kasutusõigus alusvara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate Grupi poolt omatavate materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumite korral. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara ning rendikohustust teatud ümberhindamistel.

Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab Grupp diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära.

Grupp leiab alternatiivse laenuintressimäära kasutades selleks erinevaid finantseerimisallikaid. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani.

Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad:

fikseeritud rendimaksed;
muutuvad rendimaksed, juhul kui need muutuvad vastavalt mingile alusindeksile (näiteks inflatsioon, EURIBOR);
renditava vara väljaostmise, rendiperioodi pikendamise või katkestamise optsioonide kasutamisega kaasnevad maksed (juhul, kui juhtkond on hinnanud optsiooni kasutamist piisavalt kindlaks ning nende optsioonide kasutamine on võetud arvesse rendiperioodi pikkuse arvestamisel);
garanteeritud jääkväärtus (makstava summa eeldatav väärtus).

Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Rendikohustust arvutatakse ümber siis, kui tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui Grupp muudab oma hinnangut selle osas, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse rendikohustust ümber kui muutuvad fikseeritud maksed.

Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjuste tõttu, tehakse kasutusõiguse vara bilansilises maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse kasumiaruandes, kui vara kasutusõiguse bilansiline maksumus on vähendatud nullini.

Grupp on otsustanud mitte kajastada kasutusõiguse varasid ning rendikohustusi väheväärtuslike vara rentide ning lühiajaliste rentide puhul. Grupp kajastab nende rentidega seotud rendimaksed kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.

Enne 30. juuni 2019 kehtinud arvestuspõhimõtted

Enne 30. juuni 2019 sõlmitud lepingute osas hindas Grupp, kas kokkulepe oli rent või sisaldas endas rendilepingut lähtudes sellest, et kas rendilepingu puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kandusid üle. Ülejäänud rendilepinguid käsitles Grupp kasutusrendina.

Grupp kui rentnik

Kapitalirendi tingimustel omandatud varad kajastatakse finantsseisundi aruandes vara õiglases väärtuses või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, vastavalt sellele, kumb on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt muu põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendiperiood (kui vara omanduse üleminek ei ole piisavalt kindel), vastavalt sellele, kumb on lühem.

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt koondkasumiaruandes kuluna.

Rendilepingute sõlmimisel rendileandjale makstavaid tasusid käsitletakse osana renditehingust ning need tasud kajastatakse rendi ettemaksuna finantsseisundi aruandes ning rendikuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.

FINANTSKOHUSTUSED

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustused, saadud laenud, noteeritud võlakirjad, forward, put ja call optsioonid) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvestatud tehingukulud. Edaspidi kajastatakse finantskohustusi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes tasumisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg saabub vähem kui 12 kuu jooksul pärast bilansikuupäeva või kui Grupil pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Intressikandvaid kohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena intressikandvaid kohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingutes sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Laenukasutuse kulutused (intressid), mis on seotud varade ehitusega, kapitaliseeritakse perioodi jooksul, mis on vajalik vara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimiseks. Muid laenukasutuse kulutusi kajastatakse tekkeperioodil kuludena.

ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

Eraldised kajastatakse finantsseisundi aruandes siis, kui Grupil on enne bilansipäeva toimunud sündmusest tulenev eksisteeriv kohustus (seaduslik või lepinguline); on tõenäoline, et kohustuse täitmine nõuab majanduslikke hüvesid moodustavatest ressurssidest loobumist; kuid kohustuse lõplik summa või tasumistähtaeg pole täpselt teada.

Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eraldised kajastatakse diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldisega seotud kulu kajastatakse perioodi kasumiaruandes. Tuleviku ärikahjumeid ei kajastata eraldisena.

Muud kohustused, mille realiseerumine on ebatõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud tingimuslike kohustustena aruande lisades (lisa 28).

TULUMAKS JA EDASILÜKKUNUD TULUMAKS

Edasilükkunud tulumaks

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad Grupi varade ja kohustiste bilansiliste väärtuste ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustise maksustamisel aluseks võetav summa).

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse.

Grupi edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse.

Samuti tekib Grupi edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse, välja arvatud juhul, kui Grupp suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.

Kuna Grupp kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat s.o saab blokeerida kasumi jaotamise otsuseid, kontrollib Grupp kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.

Kuna Grupp sidusettevõtte dividendipoliitikat ei kontrolli, siis ei kontrolli ta ka maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist.

Grupi Eesti ettevõtted

Vastavalt kohaldatavatele Eesti Vabariigi seadustele ei maksa Eesti ettevõtted kasumilt tulumaksu. Kasumilt makstava tulumaksu asemel maksavad Eesti ettevõtted tulumaksu jaotamata kasumist väljamakstavatelt dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Kehtiv maksumäär on 20/80 (2019. aasta: 20/80) väljamakstud netodividendidest. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Kuna tulumaksu tasutakse dividendidelt, mitte kasumilt, ei teki ajutisi erinevusi maksustamisväärtuste ning varade ja kohustuste bilansilise jääkväärtuse vahel, mis võiksid põhjustada edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustusi.

Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse koondkasumiaruandes tulumaksukuluna ning finantsseisundi aruandes kohustusena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse.

Grupi välismaised ettevõtted

Rootsis, Soomes ja Suurbritannias on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav. Maksustatava tulu tuvastamiseks korrigeeritakse maksude-eelset kasumit kohalike tulumaksuseaduste poolt ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega.

Välismaiste tütarettevõtete puhul kajastatakse edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustused kõigi ajutiste erinevuste kohta, mis esinevad varade ja kohustuste bilansilise jääkväärtuse ja maksustamisväärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaks on arvestatud bilansipäeval kehtivate maksumäärade ja kehtivate seaduste alusel, mida eeldatakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara esitatakse finantsseisundi aruandes vaid juhul, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus.

2019/2020. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruanne 53

Rootsis kehtiv tulumaksumäär on 21.4% (2019. aasta: 21,4%), Suurbritannias kehtiv tulumaksumäär 19% (2019. aasta 19%) ja Soomes kehtiv tulumaksumäär on 20% (2019. aasta: 20%).

TULUDE ARVESTUS

Müügitulu on tulu, mis tekib Grupi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Grupp kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Hulgimüük

Müük kajastatakse kui kontroll toodete osas on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud edasimüüjale, edasimüüja saab otsustada toodete turustamise ja hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid mõjutada edasimüüja poolt toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud edasimüüjale ning edasimüüja on aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või on Grupil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise nõuded on täidetud. Grupi hulgimüük hõlmab kala ja kalatoodete müüki. Toiduainetele omaselt on realiseerimise aeg lühike ja kaupade tagasiostu kohustus puudub, samuti ei anta toodetele pikaajalist garantiid. Tegemist on suures osas fikseeritud tasuga müügiga. Tasu muutva komponendi, näiteks müügimahust sõltuva boonuse, puhul kajastatakse müügihinna korrigeerimine müügituluga samas perioodis.

Grupp kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest.

Finantseerimise komponent

Grupil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Grupp tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.

Intressitulu ja dividenditulu

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks.

SEGMENDIARUANDLUS

Raporteeritavad ärisegmendid on identifitseeritud lähtuvalt sisemisest kõrgemale äriotsustajale regulaarselt esitatavast aruandlusest. Grupi kõrgemaks äriotsustajaks, kes vastutab ressursside jaotamise eest ja hindab ärisegmentide tulemust, on emaettevõtte nõukogu, kes teeb strateegilisi otsuseid.

Segmendi tulem sisaldab segmendiga otseselt seostatavaid tulusid ja kulusid ja tulude/kulude olulist osa, mida on võimalik seostada konkreetse segmendiga kas väliste või sisemiste tehingute kaudu. Segmendi vara ja kohustused sisaldavad selliseid tegevuse vara ja kohustusi, mis on otseselt seostatavad segmendiga või mida saab konkreetsele segmendile omistada. Vaata ka lisa 18.

AKTSIAKAPITAL

Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Lihtaktsiate väljastamisega otseselt seotud kulud kajastatakse omakapitali vähendamisena. Emaettevõtte poolt tagasiostetud omaaktsiad kajastatakse omakapitali vähendusena (kirjel "Omaaktsiad"). Omaaktsiatega seotud väljaminekuid ja sissetulekuid kajastatakse omakapitali muutustena.

KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL

Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on emaettevõte moodustanud kohustusliku reservkapitali. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 5% puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

PUHASKASUM AKTSIA KOHTA

Tava puhaskasum aktsia kohta leitakse, jagades aruandeaasta puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvu ei ole kaasatud ettevõttele kuuluvaid oma aktsiaid.

Lahustatud puhaskasum aktsia kohta arvutamisel korrigeeritakse nii puhaskasumit kui keskmist aktsiate arvu lahustavate potentsiaalsete aktsiate mõjuga.

KOHUSTUSED TÖÖVÕTJATE EES

Kohustused töövõtjate ees sisaldavad töölepingutest tulenevat kohustust tulemustasu osas, mida arvestatakse vastavalt Grupi finantstulemustele ning töötajatele seatud eesmärkide täitmisele. Tulemustasu kajastatakse aruandeperioodi kuludes ja kohustusena töövõtjate ees, kui tasu väljamaksmine toimub järgmisel aruandeperioodil. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks tulemustasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Kohustused töövõtjate ees sisaldavad lisaks ka töölepingute ja kehtivate seaduste kohaselt arvestatud puhkusetasu kohustust bilansipäeva seisuga.

Grupp teeb makseid kohustuslikesse riiklikesse määratud maksetega pensionifondidesse, mida kajastatakse kuluna koondkasumiaruandes (Emaettevõtte ja Eestis asuvate tütarettevõtete puhul sisaldub vastav kulu sotsiaalmaksukulus). Grupil ei ole juriidilist ega faktilist kohustust lisaks eelnimetatud maksetele maksta muid pensioni- või sarnaseid makseid.

SIHTFINANTSEERIMINE

Sihtfinantseerimine kajastatakse õiglases väärtuses siis, kui eksisteerib piisav kindlus, et Grupp vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Kulude sihtfinantseerimine kajastatakse kasumiaruandes tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Põhivara sihtfinantseerimine kajastatakse pikaajalise kohustusena ning kajastatakse tuluna kasumiaruandes soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

FINANTSRISKID

Grupi riskijuhtimise poliitika lähtub regulatiivsete organite poolt seatud nõuetest, üldiselt aktsepteeritud tavadest ning Grupi sisemistest reeglitest. Grupp lähtub põhimõttest juhtida riskide võtmist viisil, mis tagab optimaalse riski ja tulu suhte. Grupi riskijuhtimise käigus defineeritakse kõik potentsiaalsed riskid, nende mõõtmine ja kontroll ning koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks, kindlustades seejuures ettevõtte finants- ja muude strateegiliste eesmärkide saavutamist.

Peamine roll riskide juhtimisel lasub emaettevõtte juhatusel. Emaettevõtte nõukogu teostab järelevalvet juhatuse poolt riskide maandamiseks võetud meetmete üle. Grupp hindab ja piirab riske süstemaatilise riskihalduse kaudu. Finantsriskide juhtimisse on Grupp kaasanud Grupi finantsüksuse, mis tegeleb nii emaettevõtte kui tema tütarettevõtete finantseerimisega ja sellest otseselt tulenevalt likviidsusriski ja intressimäära riski haldamisega.

Finantsinstrumendid liikide kaupa

FINANTSVARAD SEISUGA 30.06.2020

EUR '000	Lisa	Korrigeeritud soetusmaksumuses	Kokku
Raha ja pangakontod	5	2 276	2 276
Nõuded ostjate vastu	6	2 721	2 721
Muud nõuded	6	93	93
Kokku		5 090	5 090

FINANTSKOHUSTUSED SEISUGA 30.06.2020

EUR '000	Lisa	Korrigeeritud soetusmaksumuses	Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande	Kokku
Intressikandvad kohustused	14	19 871	0	19 871
Rendikohustused	13	3 108	0	3 108
Võlad hankijatele	15	5 903	0	5 903
Muud kohustused	9, 15	190	2 546	2 736
Võlad seotud osapoolte ees	15	139	0	139
Muud võlad	15	510	0	510
Kokku		29 721	2 546	32 267

2019/2020. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruanne 55

FINANTSVARAD SEISUGA 30.06.2019

EUR '000	Lisa	Korrigeeritud soetusmaksumuses	Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande	Kokku
Raha ja pangakontod	5	2 583	0	2 583
Nõuded ostjate vastu	6	2 790	1 659	4 449
Muud nõuded	6	11	0	11
Kokku		5 384	1 659	7 043

FINANTSKOHUSTUSED SEISUGA 30.06.2019

EUR '000	Lisa	Korrigeeritud soetusmaksumuses	Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande	Kokku
Intressikandvad kohustused	14	23 042	0	23 042
Võlad hankijatele	15	8 198	0	8 198
Muud kohustused	9, 15	449	2 591	3 040
Kokku		31 689	2 591	34 280

30.06.2020 ja 30.06.2019 seisuga ei olnud Grupil finantskohustust õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumi.

Finantsriskide juhtimine on oluline ja lahutamatu osa Grupi äriprotsesside juhtimisel. Juhtkonna võime identifitseerida, mõõta ja kontrollida erinevaid riske omab olulist mõju Grupi kasumlikkusele. Risk on Grupi juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest.

Grupi tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid, millest olulisemat mõju avaldavad krediidirisk, likviidsusrisk ja tururisk, sh. valuutakursi risk, intressimäärarisk ja õiglase väärtuse risk.

KREDIIDIRISK

Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib juhul kui kliendid ei täida oma lepingujärgseid kohustusi. Krediidiriski vähendamiseks jälgitakse järjepidevalt klientide maksedistsipliini.

Krediidiriski minimeerimiseks hinnatakse potentsiaalse tulevase lepingupartneri maksevõimet lähtudes Krediidiinfost, Maksuametist või muudest avalikest allikatest saadavast informatsioonist. Kõikide lepingupartneritega sõlmitakse toodangu ostu-müügi lepingud ning maksetähtaeg võimaldatakse vaid usaldusväärsetele partneritele.

Finantsvara krediidiriski hindamisel alates esmasest kajastamisest kuni krediidikahjumite hindamiseni võtab Grupp arvesse mõistlikku ja toetavat infot, mis on asjakohane ja kättesaadav ilma liigsete kulude või pingutuseta. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet ja analüüsi, mis põhineb Grupi ajaloolisel kogemusel ja krediidihinnangu infol ning sisaldab tulevikku suunatud (sh majanduskasvu prognoos, turuintressimäärade prognoos) infot. Grupp eeldab, et finantsvara krediidirisk on märkimisväärselt tõusnud, kui tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 90 päeva ning kliendi poolt laekumist kinnitav tegevus puudub.

Maksimaalne krediidirisk, mis tekib Grupi nõuetest ostjatele on toodud allpool:

NÕUDED OSTJATELE

EUR '000	Maksetähtaeg saabumata	Allahindamata üle tähtaja kuni 90 päeva	Allahindamata üle tähtaja üle 90 päeva	Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded	Kokku
30.06.2020	2 484	112	125	35	2 756
30.06.2019	3 867	479	103	9	4 458

Grupi kliendibaas on stabiilne ja pikaajaline ning senine maksekäitumine ei ole andnud alust kuni 90 päeva üle tähtaja laekumata nõudeid alla hinnata. Käesoleva aruande koostamise ajaks on enamus nõuetest laekunud.

NÕUDED OSTJATE VASTU (MAKSETÄHTAEG SAABUMATA) RIIKIDE JÄRGI

EUR '000	30.06.2020	30.06.2019
Soome	540	2 278
Suurbritannia	899	1 257
Eesti	1 045	332
Nõuded ostjate vastu kokku	2 484	3 867

Grupp aktsepteerib pikaajaliste koostööpartneritena Balti riikides, Suurbritannias ja Skandinaavias krediidireitinguga vähemalt "A" hinnatud pankasid ja finantsasutusi.

Vabu rahalisi vahendeid seisuga 30.06.2020 hoiti järgmistes krediidiasutustes: AS SEB Pank (SEB), OP Corporate Bank, Bank of Scotland Plc, Danske Bank A/S (Rootsi filiaal) Nordea Bank Finland Abp ja Swedbank AB grupi pankades (Swedbank). Nimetatud krediidiasutuste või nende emafirmade krediidireitingud Moody´s Investor Service'i kohaselt aruande koostamise seisuga olid vähemalt "A".

Seisuga 30.06.2019 hoiti vabasid rahalisi vahendeid järgmistes krediidiasutustes: AS SEB Pank (SEB), OP Corporate Bank, Bank of Scotland Plc, Nordea Bank Finland Abp, Danske Bank A/S (Rootsi filiaal) ja Swedbank AB grupi pankades (Swedbank). Nimetatud krediidiasutuste või nende emafirmade krediidireitingud Moody´s Investor Service'i kohaselt olid seisuga 30.06.2019 vähemalt "A".

LIKVIIDSUSRISK

Likviidsusrisk tekib siis kui Grupp ei suuda täita oma finantskohustusi tulenevalt rahaliste vahendite või laekuvate rahavoogude ebapiisavusest. Risk realiseerub, kui Grupil ei jätku piisavalt vahendeid võetud laenude teenindamiseks, käibekapitali vajaduste täitmiseks, investeeringuteks ja/või deklareeritud dividendide maksmiseks.

Grupi eesmärk on hoida Grupi finantseerimisvajadus ja finantseerimisvõimalused tasakaalus. Likviidsusriski juhtimise vahendina kasutatakse rahavoogude planeerimist. Grupi rahavoogude võimalikult efektiivseks juhtimiseks moodustavad emaettevõte ja Eesti tütarettevõtete pangakontod ühtse kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada Grupi rahalisi vahendeid emaettevõtte poolt kehtestatud limiidi piires.

Likviidsusriski maandamiseks kasutab Grupp erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduslaen, võlakirjade emiteerimine, kliendinõuete faktooring, kliendi- ning tarnelepingute pidev monitooring.

Arvelduslaenu kasutatakse käibekapitali finantseerimiseks. Põhivara investeeringute soetamiseks kasutatakse pikaajalisi pangalaene või rendilepinguid. Juhtkond peab likviidsusriski jälgimist oluliseks, vajadusel on võimalik katta täiendav kapitalivajadus osa arvelduslaenuga või laenuportfelli refinantseerimisega. Bilansipäeva seisuga oli arvelduslaenu kasutusele võetud summas 7 940 tuhat eurot (30.06.2019: 8 783 tuhat eurot) (lisa 14).

Grupi käibekapital oli seisuga 30.06.2020 negatiivne: lühiajalised kohustused ületavad käibevarade taset 3 967 tuhande euro võrra (30.06.2019: 3 054 tuhat eurot). Lühiajalised kohustused seisuga 30.06.2020 sisaldavad kohustusi seotud osapooltele summas 4 046 tuhat eurot (sh 1 500 tuhat eurot lühiajaline laen Amber Trust II S.C.A.'lt (lisad 14, 26) ning 2 546 tuhat mittekontrolliva osaluse väljaostu kohustuse õiglane väärtus ettevõttes JRJ & PRF Ltd (lisa 9)). Elimineerides lühiajalised kohustused seotud osapooltega, kellega on vajadusel Grupil võimalus kokku leppida maksetähtajad pikemad kui 12 kuud, on Grupi käibekapital positiivne.

Diskonteerimata finantskohustuste analüüs maksetähtaegade lõikes

FINANTSKOHUSTUSED SEISUGA 30.06.2020

EUR '000	alla 3 kuu	3 kuni 12 kuud	1 kuni 5 aastat	üle 5 aasta	Kokku
Intressikandvad kohustused	129	13 577	9 486	182	23 374
Rendikohustused	128	723	1 800	591	3 242
Tasumata võlad ja muud kohustused	6 115	2 983	190	0	9 288
Kohustused kokku	6 372	17 283	11 476	773	35 904

FINANTSKOHUSTUSED SEISUGA 30.06.2019

		3 kuni 12	1 kuni 5
EUR '000	alla 3 kuu	kuud	aastat	üle 5 aasta	Kokku
Intressikandvad kohustused	966	13 006	9 957	0	23 929
Tasumata võlad ja muud kohustused	6 827	1 439	3 286	0	11 552
Kohustused kokku	7 793	14 445	13 243	0	35 481

Intressi rahavoogude arvestuse aluseks on bilansipäeva seisuga kehtinud intressimäärad.

VALUUTARISK

Valuutakursirisk tekib siis, kui äritehingud ning varad ja kohustused on fikseeritud valuutas, mis ei ole ettevõtte arvestusvaluuta. Grupi tegevus toimub Eestis (valuuta EUR), Soomes (EUR), Suurbritannias (GBP) ja Rootsis (SEK). Valuutariskide maandamiseks sõlmitakse Grupi kõik olulised välislepingud eurodes. Grupil puuduvad olulised pikaajalised nõuded ja kohustused välisvaluutas, mis ei ole seotud euroga. Kõik olemasolevad pikaajalised rendilepingud on olulises osas sõlmitud eurodes, mistõttu käsitletakse neid valuutariskivabade kohustustena.

Finantsinstrumentide jaotus seisuga 30.06.2020 vastavalt alusvaluutale

EUR '000	Lisa	EUR	SEK	GBP	Kokku
Raha ja pangakontod	5	1 510	9	757	2 276
Nõuded ostjate vastu	6	1 755	0	966	2 721
Muud nõuded	6	73	0	20	93
Finantsvarad kokku		3 338	9	1 743	5 090
Intressikandvad kohustused	14	-18 983	0	-888	-19 871
Rendikohustused	13	-2 373	-185	-550	-3 108
Võlad hankijatele	15	-4 610	-358	-935	-5 903
Muud kohustused	9, 15	0	0	-2 546	-2 546
Finantskohustused kokku		-25 966	-543	-4 919	-31 428
Valuuta netopositsioon		-22 628	-534	-3 176	-26 338

Finantsinstrumentide jaotus seisuga 30.06.2019 vastavalt alusvaluutale

EUR '000	Lisa	EUR	SEK	GBP	Kokku
Raha ja pangakontod	5	1 675	62	846	2 583
Nõuded ostjate vastu	6	3 299	0	1 150	4 449
Muud nõuded	6	11	0	0	11
Finantsvarad kokku		4 985	62	1 996	7 043
Intressikandvad kohustused	14	-22 156	0	-886	-23 042
Võlad hankijatele	15	-5 949	-703	-1 546	-8 198
Muud kohustused	9, 15	-449	0	-2 591	-3 040
Finantskohustused kokku		-28 554	-703	-5 023	-34 280
Valuuta netopositsioon		-23 569	-641	-3 027	-27 237

Grupp jälgib püsivalt valuuta netopositsioonide suurust hindamaks valuutakursi kõikumisest tuleneva muutuse suurust. Võttes arvesse Grupi peamise valuuta – euro – ja teiste valuutade suhtelist stabiilsust, muude valuutade kui euro osakaalu

ning ka Grupi tegevust ja tegevusmahtusid Rootsis ja Suurbritannias vastavad valuuta netopositsioonid Grupi tegevusele s.o potentsiaalsest kursimuutusest tulenev arvuline mõju on ebaolulises suurusjärgus.

Seoses Brexitiga on Suurbritannia võimalikud arengusuunad teadmata, millest tulenevalt on Grupp avatud Suurbritannia naelast tingitud valuutariskile ning vajadusel kasutab tuletisinstrumente riski maandamiseks. Teiste valuutade osas on juhtkond seisukohal, et Grupp ei ole olulises osas Rootsi krooni valuutariskile avatud ja seetõttu ei ole kasutanud finantsinstrumente kindlustamaks ennast tulevikus äritehingutest ja varadest ning kohustustest tekkida võivate valuutariskide vastu.

Informatsioon valuutakursi kasumite ja kahjumite kohta on esitatud lisades 23 ja 24.

INTRESSIRISK

Grupp kasutab pika- ja lühiajaliste laenude korral EURIBORi baasintressil põhinevat intressimäära. Intressiriskide juhtimisel võrreldakse regulaarselt intressimäärade muutustest tulenevaid võimalikke kahjumeid nende maandamiseks tehtavate kuludega.

Juhul kui seisuga 30.06.2020 ujuva intressimääraga intressi-kandvate kohustuste intressimäär oleks 0,1 protsendipunkti võrra suurem või väiksem, siis oleks intressikulud 120 tuhande euro (30.06.2019: 209 tuhande euro) võrra väiksemad või suuremad. Ujuva intressimääraga intressi-kandvad kohustused on sõltuvalt instrumendist seotud 6 kuni 12 kuu EURIBORiga või Suurbritannia keskpanga baasintressimääraga.

Allpool on toodud kokkuvõte Grupi avatud intressiriskist seisuga 30.06.2020 ja 30.06.2019

SEISUGA 30.06.2020
EUR '000	Lisa	alla 1 aasta	1 kuni 5 aastat	üle 5 aasta	Kokku
Fikseeritud intressimäär
Intressi kandvad kohustused		1 500	9 486	0	10 986
Ujuv intressimäär
Intressi kandvad kohustused		9 111	2 700	182	11 993
Kokku	14	10 611	12 186	182	22 979

SEISUGA 30.06.2019

EUR '000	Lisa	alla 1 aasta	1 kuni 5 aastat	üle 5 aasta	Kokku
Fikseeritud intressimäär
Intressi kandvad kohustused		1 570	517	0	2 087
Ujuv intressimäär
Intressi kandvad kohustused		19 331	1 624	0	20 955
Kokku	14	20 901	2 141	0	23 042

KAPITALIJUHTIMINE

Grupp loeb kapitaliks laenukapitali ja kogu omakapitali. 30.06.2020 seisuga oli omakapital kokku 19 819 tuhat eurot (30.06.2019: 21 866 tuhat eurot). Grupi põhimõtteks on tugeva omakapitalibaasi hoidmine eesmärgiga säilitada usaldusväärsus aktsionäride, võlausaldajate ja turu silmis ning tagada Grupi jätkusuutlik areng. Pikas perspektiivis on Grupi eesmärgiks kasvatada aktsionäride tulu ning tagada võimekus maksta dividende.

Kapitalistruktuuri säilitamiseks või parandamiseks võib Grupp reguleerida aktsionäridele makstavat dividendide summat, tagastada kapitali aktsionäridele, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid võla vähendamiseks.

Grupp peab oluliseks optimaalse omakapitali struktuuri tagamist. Seetõttu jälgitakse, et Grupi omakapitali osakaal varadesse oleks minimaalselt 35% (30.06.2020: 34,7%, 30.06.2019: 35,0%) ning intressikandvate kohustuste suhe varadesse ei ületaks 25% (30.06.2020: 40,2%, 30.06.2019: 36,8%). Intressikandvate kohustuste suhe varadesse on ületatud seoses tütarettevõtete soetamiseks võetud laenudega.

2019/2020. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruanne 59

ASga SEB Pank sõlmitud arvelduslaenu lepingus on sätestatud tingimused, millele Grupi finantstulemused peavad vastama. Aruandeperioodi jooksul ületati arvelduslaenu kasutamise piirmäära, minimaalse EBITDA ja laenu maksevõimekuse (DSCR) tingimusi. Pank on kinnitanud, et vaatamata eelmainitud finantskovenantide rikkumisele pikendatakse arvelduslaenu leping järgmise majandusaasta (2020/2021) lõpuni. Antud kohustus summas 7 940 tuhat eurot on seisuga 30.06.2020 kajastatud lühiajalisena.

ASga SEB Pank sõlmitud investeerimislaen refinantseeriti käesoleva majandusaasta jooksul võlakirjadega (noteeritud alates aprillist 2020). Võlakirjade noteerimise tingimustes on sätestatud tingimused (netovõlgnevuse ja EBITDA suhtarv ning laenude maksevõimekus (DSCR)), millele Grupi finantstulemused peavad kuni võlakirjade lunastamiseni vastama. Seoses COVID-19 pandeemiast tuleneva eriolukorra väljakuulutamisega aruandeperioodi viimases kvartalis ning selle tagajärjel majanduskeskkonna halvenemisega tegi PRFoods võlakirjaomanikele ettepaneku loobuda võlakirjatingimustes sätestatud finantskinnitustest 2019/2020 majandusaastal. Võlakirjaomanikud kinnitasid oma nõusolekut tingimuste ajutise muutmise kohta 30.06.2020 toimunud võlakirjaomanike koosolekul.

Vastavalt tööstusharus levinud praktikale kasutab Grupp kapitali jälgimiseks võla- ja omakapitali suhet. See suhtarv leitakse netovõla jagamisel kogukapitaliga. Netovõla arvutamiseks lahutatakse koguvõlast (konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud lühiajaliste ja pikaajaliste laenude summa) raha ja selle ekvivalendid.

EUR '000	Lisa	30.06.2020	30.06.2019
Intressikandvad kohustused kokku	14	22 979	23 042
Miinus: Raha ja raha ekvivalendid	5	2 276	2 583
Netovõlg		20 703	20 459
Omakapital kokku		19 819	21 866
Kogukapital (netovõlg + omakapital)		40 522	42 325
Netovõla ja kogukapitali suhe		51%	48%

FINANTSINSTRUMENTIDE ÕIGLANE VÄÄRTUS (LISAD 5, 6, 9, 15)

Grupi juhtkonna hinnangul ei erine korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste bilansilised väärtused seisuga 30.06.2020 ja 30.06.2019 oluliselt nende õiglasest väärtusest. Raha ja pangakontod, nõuded ostjate vastu, muud nõuded, võlad hankijatele ja muud võlad realiseeruvad 12 kuu jooksul või on arvele võetud vahetult enne bilansipäeva ning seetõttu nende õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Mittekontrolliva osaluse väljaostukohustust hinnatakse iga-aastaselt. 30.06.2020 seisuga ei ole Grupp tuvastanud olulist erinevust väärtuses ning mittekontrolliva osaluse väljaostukohustus on kajastatud lepingu allkirjastamise hetke väärtuses. Grupi pikaajalised intressi-kandvad kohustused (peamiselt noteeritud võlakirjad) kannavad fikseeritud intressimäära, seega on pikaajaliste finantskohustuste õiglane väärtus võrdne nende bilansilise väärtusega.

JUHTKONNAPOOLSED OTSUSED JA HINNANGUD

Raamatupidamisaruannete koostamine kooskõlas IFRS-iga eeldab raamatupidamishinnangute kasutamist. Ühtlasi nõuab see juhtkonnalt otsuste langetamist raamatupidamispoliitika rakendamise protsessis. Hinnanguid ja otsuseid hinnatakse pidevalt ja need põhinevad minevikukogemustel ja teistel faktoritel, kaasa arvatud eeldatavatel tulevikusündmustel, mille esinemist peetakse antud asjaoludel põhjendatuks. Juhtkond langetab ka teatud otsuseid (lisaks hinnangutega seotud otsustele) raamatupidamispoliitika rakendamise protsessis. Hinnangud, mis avaldavad olulist mõju finantsaruannetes kajastatud informatsioonile, ning eeldused, mis võivad põhjustada olulisi muudatusi varade ja kohustuste bilansilises väärtuses järgneval aruandeperioodil, on: bioloogiliste varade koguste ja õiglase väärtuse hindamine (lisa 8), varude neto realiseerimisväärtuse hindamine (lisa 7), firmaväärtuse hindamine ja immateriaalse põhivara kasutusea hindamine (lisa 12), materiaalse põhivara kasutusea hindamine (lisa 11).

BIOLOOGILISTE VARADE KOGUSTE JA ÕIGLASE VÄÄRTUSE HINDAMINE (LISA 8)

Bioloogiliste varade õiglase väärtuse hinnang hõlmab endas alati teatud hinnangutega arvestamist, kuigi Grupil on nende faktorite hindamiseks olemas sisemised eksperdid. Biomassi koguseline maht ise kujutab hinnangulist suurust, mis põhineb järve/merre lastud noorkaladel, nende eeldataval kasvul ja suremusel, mille aluseks on perioodil täheldatud suremuse koefitsient. Mahtu korrigeeritakse rookimiskadude võrra. Grupp testib biomassi, viies vähemalt kord aastas läbi reaalse kalavarude kontrollkaalumise. Grupp on teostanud kalavarude kontrollkaalumised Soomes aprilli ja mai jooksul ning Rootsis mai ja juuni jooksul. Bilansipäeva seisuga ei ole jätkuvalt võimalik inventeerida kuna juuni lõpus vee temperatuur liiga kõrge ning kaalumine põhjustab suurema suremuse. Biomassi hindamiseks kasutati arvestuslikku

2019/2020. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruanne 60

meetodit, mille tulemused ei ole eelnevatel perioodidel olulisel määral erinenud reaalselt kontrollitud kogusest. Ilmastikutingimuste ja protsessi ajamahukuse tõttu pole füüsilist inventuuri võimalik teostada bilansipäeva seisuga.

Kalade biomassi määramiseks kasutatakse järgnevat mudelit:

lõppbiomass = algbiomass + kaladele antud sööt / sööda koefitsient – hukkunud kalad

Grupp kasutab biomassi arvestamiseks spetsiaalseid arvutiprogramme ning ettevõtte enda poolt väljatöötatud veebipõhist programmi (Soome merekasvatused). Grupp lähtub hinnangute tegemisel oma parima teadmiste kohaselt tuginedes varasematele kogemustele. Kevadiste inventuuride puhul mõjutab tulemust talvitumise ajal tekkinud kadu (kalade suremus), mis viimaste aastate jooksul on olnud maksimaalselt 8,4%, mis on võetakse majandusaasta lõpu seisuga kalavarude hindamisel arvesse.

Bioloogilised varad õiglases väärtuses olid bilansipäeva seisuga 4,2 miljonit eurot (30.06.2019: 4,9 miljonit eurot). Bioloogiliste varade ümberhindamise negatiivne muutus oli 0,3 miljonit eurot (2018/2019: -1,7 miljonit eurot). 2019/2020. aasta jooksul teenis Grupp bioloogiliste varade maha kandmisest 24 tuhat eurot (2018/2019: 33 tuhat eurot) kahjumit.

VARUDE NETOREALISEERIMISVÄÄRTUSE HINDAMINE (LISA 7)

Varude hindamisel lähtub juhtkond talle teadaolevast informatsioonist, arvestades ajaloolist kogemust, üldist taustinformatsiooni ning võimalikke tulevaste perioodide sündmuste eeldusi ja tingimusi. Varude allahindluse määratlemisel valmiskauba puhul lähtutakse selle müügipotentsiaalist ning netorealiseerimisväärtusest. Tooraine ja materjali hindamisel lähtutakse selle kasutuspotentsiaalist valmistoodangu valmistamisel ja tulu teenimisel; lõpetamata toodangu hindamisel lähtutakse nende valmidusastmest, mida on võimalik usaldusväärselt mõõta.

2019/2020. aasta jooksul teenis Grupp varude mahakandmisest 38 tuhat eurot (2018/2019: 112 tuhat eurot) kahjumit.

FIRMAVÄÄRTUSE HINDAMINE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA KASUTUSEA HINDAMINE (LISA 12)

Juhtkond on firmaväärtuse osas teostanud seisuga 30.06.2020 kaetava väärtuse testi. Soome, Rootsi ja Eesti segmendi firmaväärtuse bilansiline väärtus oli 30.06.2020 seisuga 6 414 tuhat eurot. Vara väärtuse testi tulemusena firmaväärtust 2019/2020. ja 2018/2019. aastatel alla ei hinnatud. Juhul, kui väärtuse testides kasutatud turukordajates toimuksid muutused -12,0% (2018/2019: -50,0%), oleks kaetav väärtus võrdne bilansilise väärtusega.

Suurbritannia segmendi firmaväärtuse bilansiline väärtus oli 30.06.2020 seisuga 7 626 tuhat eurot. Vara väärtuse testi tulemusena firmaväärtust 2019/2020 aastal ega 2018/2019. aastal alla ei hinnatud. Juhul, kui väärtuse testides kasutatud turukordajates toimuksid muutused -31,8% (2018/2019: -32,2%), oleks kaetav väärtus võrdne bilansilise väärtusega.

Juhtkond on määranud ja hinnanud immateriaalse vara kasutusea, võttes arvesse äritingimusi ja -mahte, antud valdkonna minevikukogemusi ning tulevikuperspektiive. Immateriaalse vara bilansiline väärtus kokku oli 22 672 tuhat eurot seisuga 30.06.2020 (30.06.2019: 22 969 tuhat eurot).

MATERIAALSE PÕHIVARA KASUTUSEA HINDAMINE (LISA 11)

Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasutusiga, tuginedes tootmise mahule ja tingimustele, antud valdkonna minevikukogemustele ja tulevikuperspektiividele.

RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

EUR '000	Lisa	30.06.2020	30.06.2019
Sularaha kassas		28	12
Pangakontod		2 248	2 571
Raha ja pangakontod kokku	3	2 276	2 583

NÕUDED JA ETTEMAKSED

EUR '000	30.06.2020	30.06.2019
Nõuded ostjatelt	2 170	2 799
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded	-35	-9
Regressiõigusega faktooritud nõuded	586	1 659
Muud nõuded	93	11
Ettemakstud kulud	217	352
Maksude ettemaksed	547	486
Muud ettemaksed	0	2
Nõuded ja ettemaksed kokku	3 578	5 300

Kuna nõuded ostjate vastu ja muud nõuded on oma olemuselt lühiajalised, peetakse nende bilansilist väärtust võrdseks õiglase väärtusega. Arvelduslaenu ja noteeritud võlakirjade tagatiseks seatud kommertspant hõlmab ka nõudeid, vt lisa 14. Ostjate nõuete aegumiste analüüs on esitatud lisas 3.

VARUD

EUR '000	30.06.2020	30.06.2019
Tooraine ja materjal	2 954	6 781
Lõpetamata toodang	1 341	1 490
Valmistoodang	3 201	3 264
Ostetud kaubad müügiks	388	445
Varud kokku	7 884	11 980

2019/2020 finantsaastal oli Grupi kahjum varude mahakandmisest 38 tuhat eurot. 2018/2019 majandusaastal 112 tuhat eurot. Laenutagatiseks seatud kommertspant sisaldab ka varusid (lisa 14).

BIOLOOGILISED VARAD

EUR '000	30.06.2020	30.06.2019
Kalamaimud	570	852
Noorkalad	2 464	1 097
Püügikõlbulikud kalad	1 215	2 975
Bioloogilised varad kokku	4 249	4 924

Bioloogilised varad olid seisuga 30.06.2020 kokku 945 (30.06.2019: 987) tonni, mille bilansiline väärtus oli 4 249 tuhat eurot (30.06.2019: 4 924 tuhat eurot). Majandusaasta jooksul võeti toodangut arvele 1 933 tonni (2018/2019: 1 900 tonni).

Grupp kasvatab oma Soomes, Rootsis ja Eestis asuvates kalakasvatustes vikerforelli (Oncorhynchus mykiss). Grupp lähtub vikerforelli kalavarude hindamisel Norra vikerforelli ekspordi statistikast /Allikas:http://www.akvafakta.no/. Siia kalavarude hindamisel, mida Grupis kasvatati vähesel määral kuni aastani 2020, võeti aluseks Soome Kalakasvatajate Liidu igakuine turuhinna uuring.

Real "Juurdekasv" kajastuvad kapitaliseeritud kulud, mis on tehtud seoses noorkalade püügikõlblikeks kaladeks kasvatamisega ja mistõttu kasumiaruandes kajastub eraldi reana vaid kasum (kahjum) bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest.

BIOLOOGILISTE VARADE MUUTUS

EUR '000	2019/2020	2018/2019
Bioloogilised varad perioodi algul	4 924	6 498
Ostetud	573	1 037
Juurdekasv	5 299	5 056
Õiglase väärtuse muutus	-291	-1 744
Toodangu arvele võtmine	-6 212	-5 849
Maha kantud	-24	-33
Müüdud kalamaimud ja eluskala	-27	-14
Kursivahe	7	-27
Bioloogilised varad perioodi lõpul	4 249	4 924

Grupp hindab bioloogilisi varasid õiglases väärtuses või soetusmaksumuses, kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav.

Kalamaimude õiglase väärtuse hindamisel on kasutatud ostupakkumiste hinda ja biomassi mahtu, mis seisuga 30.06.2020 oli 75 tonni (30.06.2019: 97 tonni). Kui biomassi maht oleks 1% väiksem siis oleks kalamaimude õiglane väärtus bilansipäeval vastavalt 9 tuhat eurot madalam, kui biomassi maht oleks 1% suurem siis oleks kalamaimude õiglane väärtus bilansipäeval vastavalt 9 tuhat eurot kõrgem.

Noorkalade õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kuna puudub aktiivne turg. Seetõttu kajastatakse noorkalad soetusmaksumuses. Igal bilansipäeval võrreldakse soetusmaksumust noorkalade netorealiseerimisväärtusega. 30.06.2020 hindas juhtkond, et noorkalade netorealiseerimisväärtus ei ole oluliselt madalam kui soetusmaksumus. Seetõttu kajastati noorkalad 30.06.2020 ja 30.06.2019 seisuga finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses.

Püügikõlblikud kalad hinnatakse õiglases väärtuses võttes arvesse turul noteeritud analoogsete varade hinda, mida korrigeeritakse eksisteerivate erinevuste mõjuga.

Juhtkond kasutas lisaks turuhinnale õiglase väärtuse määramiseks järgmiseid sisendeid:

Rookimiskulud 8% (30.06.2019: 6%)
Realiseerimisel tekkiv kadu 15% (30.06.2019: 15%)
Õiglases väärtuses kajastatud püügikõlbulike kalade biomassi maht 337 tonni (30.06.2019: 620 tonni)

VÕIMALIK MÕJU PÜÜGIKÕLBULIKE KALADE ÕIGLASELE VÄÄRTUSELE SISENDITE MUUTUSE KORRAL:

EUR '000		Turuhind		Realiseerimisel tekkiv kadu		Rookimiskulud		Biomassi maht
	+1%	-1%	-1pp	+1pp	-1pp	+1pp	+1%	-1%
30.06.2020	+19	-19	+13	-13	+3	+27	+18	-42
30.06.2019	+41	-35	+33	-33	+33	-27	+38	-49

TÜTARETTEVÕTTED

Majandusaastal ei ole äriühendusi toimunud.

Tütarettevõtja	Asukohariik	Osalus 30.06.2020	Osalus 30.06.2019	Tegevusala	Omanik
Saaremere Kala AS	Eesti	100%	100%	Kalaettevõtete Grupi valdusfirma	AS PRFoods
Vettel OÜ	Eesti	100%	100%	Kalatoodete tootmine	Saaremere Kala AS
Heimon Kala Oy 1	Soome	100%	100%	Kalakasvatus, kalatoodete tootmine ja müük	Saaremere Kala AS
Överumans Fisk AB	Rootsi	100%	100%	Kalakasvatus	Heimon Kala Oy
Oy Trio Trading Ab 1	Soome	-	100%	Kalatoodete tootmine ja müük	Saaremere Kala AS
JRJ & PRF Limited 2	Šotimaa	85%	85%	Kalaettevõtete grupi valdusfirma	Saaremere Kala AS
John Ross Jr. (Aberdeen) Limited	Šotimaa	100%	100%	Kalatoodete tootmine ja müük	JRJ & PRF Limited
Coln Valley Smokery Limited	Suurbritannia	100%	100%	Kalatoodete tootmine ja müük	64% JRJ & PRF Limited 36% John Ross Jr. (Aberdeen) Limited
Redstorm OÜ 3	Eesti	51%	51%	Kalakasvatus	Saaremere Kala AS

¹ 01.10.2018 otsus Heimon Kala Oy ja Oy Trio Trading Ab ühinemise kohta, ühinemine lõpule viidud 31.01.2020, nimetatud tehing ei omanud mõju Grupi konsolideeritud kasumile, varadele ega kohustustele

² Grupp on sõlminud forward lepingud, mille alusel on võimalik omandada 100% ettevõttest

³ Osaluse eest on tasutud osamaksete kaupa. Majandusaastal 2019/2020 tasuti viimane osamakse 131 tuhat eurot

Osalusprotsent tütarettevõtjate omakapitalis võrdub hääleõigusega. Tütarettevõtjate aktsiad ei ole börsil noteeritud.

John Ross Jr (Aberdeen) Limited, Coln Valley Smokery Limited

19.07.2017 toimus ASi PRFoods erakorraline aktsionäride koosolek, kus aktsionärid kiitsid heaks enamusosaluse soetamise ettevõtetes John Ross Jr (Aberdeen) Limited (JRJ) ja Coln Valley Smokery Limited (CVS). Tehingu kohta on lisainfo leitav ettevõtte kodulehel www.prfoods.ee. Tehingu täitmise kuupäev oli 21.07.2017.

JRJ on Šotimaa juhtiv käideldud lõhe turustaja ning premium segmendi traditsiooniliselt suitsutatud lõhe tootja. JRJ omab Kuningliku garantii tunnustust ning müüb oma tooteid nii Suurbritannias kui 36 riigis üle maailma. CVS omab premium lõhebrändi Inglismaal ning varustab mitmeid juhtivaid restorane, hotelle, segmendi jaemüüjaid ja spordivõistluseid. Saaremere Kala AS tütarettevõte JRJ & PRF Ltd omandas 100% osaluse ja kontrolli ettevõttes John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd ja 64% osaluse ning 100% kontrolli ettevõttes Coln Valley Smokery Ltd. JRJ & PRF Ltd asutati äriühenduse eesmärgil, ettevõtte aktsiatest 85% kuulub Saaremere Kala AS'le ning 15% müüjatele C. Leigh ja V. Leigh-Pearsonile.

Tehingumaksumus 85%-lise kontrolli omandamiseks oli 14 690 tuhat eurot, millest 11 746 tuhat eurot maksti tehingu täitmisel. Ajatatud makse Andrew Leigh'le oli planeeritud 6 kuud peale tehingu täitmist ja oli 840 tuhat eurot. Jennifer Leigh'ga allkirjastati sümmeetriline put ja call optsioonileping 33% osaluse üleandmiseks ettevõttes John Ross Jr (Aberdeen) Ltd 12 kuud peale tehingupäeva. Optsiooni fikseeritud väljaostuhind oli 2 103 tuhat eurot tehingupäeva kursiga. Jennifer Leigh allkirjastas loobumisdokumendi kõikide John Ross Jr (Aberdeen) Ltd deklareeritud dividendide kohta. Kuna omandatava ettevõtte üle kontroll ja riskid läksid Grupile üle tehingupäeval, siis Jennifer Leigh mittekontrollivat osalust finantsaruannetes ei kajastata.

Mittekontrolliv osalus ettevõttes JRJ & PRF Ltd

Saaremere Kala AS sõlmis 2017. aastal 15% mittekontrolliva osaluse väljaostmiseks ettevõttes JRJ & PRF Ltd müügi- ja ostuoptsiooni sisaldava lepingu, mis oma tingimustelt on sisuliselt forward leping vähemusosaluse väljaostmiseks. Seetõttu äriühenduse hetkel mittekontrollivat osalust ei kajastatud ja juhtkonna hinnangul saavutati 100% kontroll omandatud ettevõtete üle. Forward lepingu väljaostusumma ei ole fikseeritud, vaid sõltub omandatud ettevõtete finantstulemustest. Kohustuse õiglane väärtus seisuga 30. juuni 2020 on 2 546 tuhat eurot (30.06.2019: 2 591 tuhat eurot), kohustuse õiglase

väärtuse muutus on kajastatud kasumiaruandes. Kohustuse alusvaluuta on Suurbritannia nael ja saldo muutus võrreldes eelmise bilansipäevaga on tingitud valuutakursi muutusest. Kohustuse õiglase väärtuse leidmisel on kasutatud sarnast metoodikat, sisendeid ja juhtkonna hinnanguid, mis firmaväärtuse testis Suurbritannia segmendi turuväärtuse leidmisel.

Samuti väljastas JRJ & PRF Ltd tehingu hetkel võlakirjad Victoria Leigh-Pearson'le ja Christopher Leigh'le kokku summas 433 tuhat eurot tehingupäeva kursiga. Võlakirjade alusvaluutaks on Suurbritannia nael ja need kannavad intressi 4% aastas. Võlakirjade realiseerimine on seotud forward lepingu täitmisega.

Juhtkonna hinnangul on sõlmitud lepingu näol sisuliselt tegemist forward lepinguga, kuna:

Sümmeetrilisi call ja put optsioone on võimalik realiseerida 2020-2022 lõppevate majandusaastate auditeeritud raamatupidamise aruannete heakskiitmisele ja allkirjastamisele järgnevalt või peale väljumise sündmust.
Victoria Leigh-Pearson'il ja/või Christopher Leigh'l on sõltuvalt ettevõttest töölt lahkumise tingimustest õigus saada 80-100% nende aktsiate ja võlakirjade õiglasest väärtusest.

2019/2020. aasta jooksul maksti dividende mittekontrolliva osaluse omanikele summas 239 tuhat eurot seoses Grupi sisemise dividendide jagamisega John Ross Jr (Aberdeen) Ltd ettevõttest (2019/2020. aasta jooksul maksti dividende mittekontrolliva osaluse omanikele summas 170 tuhat eurot). Dividendikulu kajastati muudes ärikuludes (lisas 23 muude äritulude-kulude hulgas).

EDASILÜKKUNUD TULUMAKS

EDASILÜKKUNUD TULUMAKSU VARA

EUR '000	Maksukahjumid	Muud	Kokku
Edasilükkunud tulumaksu vara seisuga 31.12.2018	115	38	153
Mõju kasumiaruandele	-112	0	-112
Edasilükkunud tulumaksu vara seisuga 30.06.2019	3	38	41
Mõju kasumiaruandele	13	0	13
Edasilükkunud tulumaksu vara seisuga 30.06.2020	16	38	54

EDASILÜKKUNUD TULUMAKSU KOHUSTUS

EUR '000	Kiirendatud tulumaksu amortisatsioon	Õiglase väärtuse muutus	Muud	Kokku
Edasilükkunud tulumaksu kohustus 31.12.2018	32	901	1 508	2 441
Mõju kasumiaruandele	-19	-397	-34	-450
Mõju muule koondkasumile	0	0	19	19
Edasilükkunud tulumaksu kohustus 30.06.2019	13	504	1 493	2 010
Mõju kasumiaruandele	-13	-86	-34	-133
Mõju muule koondkasumile	0	-2	45	43
Edasilükkunud tulumaksu kohustus 30.06.2020	0	416	1504	1 920

MATERIAALNE PÕHIVARA

EUR '000	Maa ja ehitised	Masinad ja seadmed	Muu põhivara	Lõpetamata ehitised, ettemaksed	Kokku
Soetusmaksumus 30.06.2018	12 253	16 394	1 136	26	29 809
Soetatud	262	1 742	29	173	2 206
Äriühenduste kaudu soetatud	1 394	692	0	0	2 086
Ümberklassifitseeritud	0	70	-70	0	0
Müüdud ja mahakantud põhivara	-289	-593	-71	0	-953
Realiseerimata kursivahed	-34	-67	-3	0	-104
Soetusmaksumus 30.06.2019	13 586	18 238	1 021	199	33 044
IFRS 16 esmakordne rakendamine	1 423	156	0	0	1 579
Korrigeeritud 01.07.2019 algsaldo	15 009	18 394	1 021	199	34 623
Soetatud	281	504	5	1 536	2 326
Ümberklassifitseeritud	80	532	21	-633	0
Müüdud ja mahakantud põhivara	-489	-1 706	-233	0	-2428
Realiseerimata kursivahed	-41	21	4	0	-16
Soetusmaksumus 30.06.2020	14 840	17 745	818	1 102	34 505

Akumuleeritud kulum 30.06.2018	-5 493	-10 794	-758	0	-17 045
Aruandeperioodi kulum	-615	-1 239	-73	0	-1 927
Äriühenduste kulum	-143	-293	0	0	-436
Müüdud ja mahakantud põhivara kulum	232	540	66	0	838
Realiseerimata kursivahed	9	50	2	0	61
Akumuleeritud kulum 30.06.2019	-6 010	-11 736	-763	0	-18 509
Aruandeperioodi kulum	-767	-1 255	-212	0	-2 234
Müüdud ja mahakantud põhivara kulum	523	1 525	398	0	2 446
Realiseerimata kursivahed	1	-26	-4	0	-29
Akumuleeritud kulum 30.06.2020	-6 253	-11 492	-581	0	-18 326

Jääkmaksumus 30.06.2018	6 760	5 600	378	26	12 764
Jääkmaksumus 30.06.2019	7 576	6 502	258	199	14 535
Jääkmaksumus 30.06.2020	8 587	6 253	237	1 102	16 179

Rendivara jaotus põhivara liikide lõikes on toodud lisas 13. Aruandeaastal võeti põhivarana arvele (ilma ettemakseteta) varasid summas 2 326 tuhat eurot (2018/2019: 2 033 tuhat eurot), seal hulgas soetati varasid renditingimustel summas 359 tuhat (2018/2019: 680 tuhat eurot). IFRS 16 rakendamisel kajastati materiaalse põhivarana rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui "kasutusrent" vastavalt IAS 17 (lisa13). PRFoods grupi ettevõtjatel puudusid seisuga 30.06.2020 ja 30.06.2019 siduvad kohustused materiaalse põhivara soetamiseks.

IMMATERIAALNE PÕHIVARA

EUR '000	Firma väärtus	Kaubamärgid, patendid	Load ja liitumistasud	Tarkvara litsentsid	Ettemaksed	Kokku
Soetusmaksumus 30.06.2018	13 817	8 784	973	546	348	24 468
Soetatud	0	0	6	125	250	381
Äriühenduste kaudu soetatud	448	0	0	0	0	448
Ümberklassifitseeritud	0	0	54	0	-54	0
Müüdud ja mahakantud põhivara	0	0	0	-60	0	-60
Realiseerimata kursivahed	-92	-89	-1	0	-2	-184
Soetusmaksumus 30.06.2019	14 173	8 695	1 032	611	542	25 053
Soetatud	0	0	1	41	211	253
Ümberklassifitseeritud	0	0	306	0	-306	0
Müüdud ja mahakantud põhivara	0	-230	-9	-167	0	-406
Realiseerimata kursivahed	-136	-128	0	0	3	-261
Soetusmaksumus 30.06.2020	14 037	8 337	1 330	485	450	24 639

Akumuleeritud kulum 30.06.2018	0	-998	-378	-488	0	-1 864
Aruandeperioodi kulum	0	-197	-37	-48	0	-282
Müüdud ja mahakantud põhivara kulum	0	0	0	60	0	60
Realiseerimata kursivahed	0	0	2	0	0	2
Akumuleeritud kulum 30.06.2019	0	-1 195	-413	-476	0	-2 084
Aruandeperioodi kulum	0	-199	-45	-54	0	-298
Müüdud ja mahakantud põhivara kulum	0	230	7	170	0	407
Realiseerimata kursivahed	0	7	1	0	0	8
Akumuleeritud kulum 30.06.2020	0	-1 157	-450	-360	0	-1 967

Jääkmaksumus 30.06.2018	13 817	7 786	595	58	348	22 604
Jääkmaksumus 30.06.2019	14 173	7 500	619	135	542	22 969
Jääkmaksumus 30.06.2020	14 037	7 180	880	125	450	22 672

30.06.2020 seisuga on emaettevõte teostanud firmaväärtuse kaetava väärtuse testi kahes segmendis, kasutades selleks turupõhiseid võrreldavaid väärtusekordajaid. Turupõhise meetodi puhul võrreldakse ettevõtet teiste analoogsete ettevõtetega samas sektoris, millega turul avalikult kaubeldakse või mis on hiljuti müüdud, ning mille osas on saadaval piisav informatsioon tehinguhinna kohta. Antud juhul on sektorina käsitletud Euroopa toiduainete tootjaid, kalakasvatusi ja kalatoodete tootjaid ning võrreldud nende ettevõtete hinnatasemeid ja erinevaid suhtarve.

Õiglase väärtuse leidmiseks on rakendatud tööstusharu keskmisi väärtusekordajaid tütarettevõtete tegelikele majandusnäitajatele. Soome, Rootsi ja Eesti segmendi väärtuse testides kasutati turukordajaid EV/Sales1 1,9 (2018/2019: 2,2) ja EV/EBITDA2 12,3 (2018/2019: 14,6). Lähtuvalt sellest, et ettevõtte väärtuse loomisel on olulisem vaba rahavoog, anti EV/EBITDA kordajale 75%line osakaal ning EV/Sales kordajale 25%line osakaal. Turukordajate abil leitud segmendi turuväärtus oli 36,0 miljonit eurot (2018/2019: 45,7 miljonit eurot). Segmendi bilansiline väärtus oli 31,6 miljonit eurot (2018/2019: 22,9 miljonit eurot), mis arvutati järgmise valemi abil: Põhivara+Firmaväärtus+Käibevara-Lühiajalised kohustused-Raha.

2019/2020. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruanne 67

30.06.2020 ja 30.06.2019 teostatud testi tulemusena leitud kaetav väärtus on suurem kui bilansiline väärtus. Juhul, kui väärtuse testides kasutatud turukordajad oleksid 12,0% (2018/2019: 50,0%) madalamad, ehk EV/Müügitulu 1,6 (2018/2019: 1,1) ja EV/EBITDA 10,8 (2018/2019: 7,3), oleks kaetav väärtus võrdne bilansilise väärtusega.

Suurbritannia segmendi väärtuse testides kasutati turukordajaid EV/Sales1 1,9 (2018/2019: 2,2) ja EV/EBITDA2 12,3 (2018/2019: 14,6). Lähtuvalt sellest, et ettevõtte väärtuse loomisel on olulisem vaba rahavoog, anti EV/EBITDA kordajale 75%line osakaal ning EV/Sales kordajale 25%line osakaal. Turukordajate abil leitud segmendi turuväärtus oli 24,8 miljonit eurot (2018/2019: 26,2 miljonit eurot). Segmendi bilansiline väärtus oli 16,9 miljonit eurot (2018/2019: 17,8 miljonit eurot), mis arvutati järgmise valemi abil: Põhivara+Firmaväärtus+Käibevara-Lühiajalised kohustused-Raha.

30.06.2020 ja 30.06.2019 teostatud testi tulemusena leitud kaetav väärtus on suurem kui bilansiline väärtus. Juhul, kui väärtuse testides kasutatud turukordajad oleksid 31,8% madalamad (2018/2019: 32,2%) ehk EV/Müügitulu 1,3 (2018/2019: 1,5) ja EV/EBITDA 8,4 (2018/2019: 9.9), oleks kaetav väärtus võrdne bilansilise väärtusega.

¹ Enterprise Value / Sales ehk Ettevõtte väärtus / Müügitulu

² Enterprise Value / EBITDA ehk Ettevõtte väärtus / EBITDA

RENDILEPINGUD

Rentnikuna rendib Grupp mitmeid varasid, sealhulgas masinaid ja seadmeid, maa- ja veealasid ning samuti hooneid. Vt lisa 11.

Grupp rendib muuhulgas varasid, mida loetakse väheväärtuslikeks esemeteks (varad, mille väärtus uuena on alla 5 000 EUR). Grupp on otsustanud mitte kajastada nende rentide puhul kasutusõiguse vara ning rendikohustusi. Samuti ei ole Grupp kajastanud kasutusõiguse vara ning rendikohustusi lühiajaliste rendilepingute puhul (alla 12 kuud).

Allpool on esitatud teave rendilepingute kohta, mille suhtes Grupp on rentnik.

KASUTUSÕIGUSE VARAD

EUR '000	Maa ja ehitised	Masinad ja seadmed	Kokku
Saldo 30.06.2019 seisuga	0	0	0
IFRS 16 esmakordne rakendamine	1 423	156	1 579
Ümberklassifitseeritud kapitalirent	0	2 176	2 176
Saldo 01.07.2019 seisuga	1 423	2 332	3 755
Kasutusõiguse vara aruandeaasta amortisatsioonikulu	-201	-813	-1 014
Kasutusõiguse vara lisandumised	0	359	359
Kasutusõiguse vara kajastamise lõpetamine	0	0	0
Saldo 30.06.2020 seisuga	1 222	1 878	3 100

KASUMIARUANDES KAJASTATUD SUMMAD

EUR '000	Kokku
2019/2020 – kõik rendid IFRS 16 arvestuspõhimõtete järgi
Rendikohustustelt arvestatud intress	53
2019/2020 aasta kulu kokku	53

2018/2019 – kasutusrendid IAS 17 arvestuspõhimõtete järgi
Kasutusrendimaksete kulu	865
2018/2019 aasta kulu kokku	865

RAHAVOOGUDE ARUANDES KAJASTATUD SUMMAD

EUR '000	2019/2020
Kõik rentidega seotud väljaminevad rahavood kokku	653

Rendilepingute pikendamise võimalused

Mitmed masinate ning seadmete ja veealade rendilepingud sisaldavad endas pikendamise võimalusi, mida Grupp saab kasutada enne lepinguperioodi lõppu. Enamike lepingute puhul peab Grupp teavitama pikendamise optsiooni kasutamist vähemalt üks aasta enne lepinguperioodi lõppu. Teatud lepingute puhul pikeneb rendiperiood automaatselt enne lepinguperioodi lõppu. Pikendamise võimalusi saab kasutada ainult Grupp, rendileandjal puudub selleks õigus. Grupp hindab rendilepingu alguskuupäeval, kas on tõenäoline, et Grupp rakendab pikendamise võimalust või mitte.

Kapitalirent (IAS 17)

2018/2019 arvestatud intressikulu oli 20 tuhat eurot. Kapitalirendi intressikulu on kajastatud finantskuludes 2018. aastal soetati kapitalirendi tingimustel põhivara maksumuses 680 tuhat eurot. 2018. aastal olid põhiosamaksed 554 tuhat eurot. Renditava vara jääkmaksumus seisuga 30.06.2019 oli 1 573 tuhat eurot.

EUR '000	30.06.2019
Kapitalirendikohustused, sealhulgas	1 192
kuni 1 aasta	324
1-5 aastat	868

Kapitalirendikohustuste minimaalsed rendimaksed
kuni 1 aasta	343
1-5 aastat	889
Kokku	1 232

Kapitalirendi tulevane intressikulu	-40
Kapitalirendikohustuste nüüdisväärtus	1 232

INTRESSIKANDVAD KOHUSTUSED

EUR '000	Lisa	30.06.2020	30.06.2019
Rendikohustused	13	827	324
Arvelduslaen		7 940	8 783
Regressiõigusega faktooring		0	9
Investeerimislaenud		1 844	4 386
Lühiajalised intressikandvad kohustused kokku		10 611	13 502

Rendikohustused	13	2 281	868
Võlakirjad aktsionäridele	9	433	441
Noteeritud võlakirjad		9 053	0
Investeerimislaenud		601	8 231
Pikaajalised intressikandvad kohustused kokku		12 368	9 540
sh makseperiood 1-5 aastat		12 186	9 540
sh makseperiood üle 5 aasta		182	0

EUR '000	Lisa	2019/2020	2018/2019
Intressikandvad kohustused perioodi algul		23 042	24 049
Saadud laenud		161	907
Arvelduslaenu muutus		-843	709
Noteeritud võlakirjad		9 053	0
Rendikohustused	13	1 916	126
Faktooringukohustuse muutus		-9	9
Äriühenduste kaudu saadud		0	492
Valuutakursist tulenev väärtuse muutus		-8	-11
Intressikandvate kohustuste tagasimaksed		-10 333	-3 239
Intressikandvad kohustused perioodi lõpul		22 979	23 042

EUR '000	Lisa	2019/2020	2018/2019
Intressikohustus perioodi algul		100	91
Arvestatud intress		880	800
Makstud intress		-553	-791
Intressikohustus perioodi lõpul	15	427	100

Arvelduslaen

ASil Saaremere Kala on sõlmitud arvelduslaenu leping AS-iga SEB Pank. Arvelduslaenu summa aruandeperioodi alguses oli 9,0 miljonit eurot, mida vähendati aruandeperioodi jooksul 1,0 miljoni euro võrra. Seisuga 30.06.2020 oli arvelduslaenu summa 8,0 miljonit eurot ning arvelduslaenu oli kasutusele võetud 7,9 miljonit eurot (30.06.2019: 8,8 miljonit eurot). Alates 01.12.2020 on arvelduslaenu summa 7,0 miljonit eurot, intressimääraga 6-kuu EURIBOR + 3,0%, tähtajaga 30.06.2021.

Majandusaastal oli intressimäär 6-kuu EURIBOR + 2,5% (2018/2019: 6-kuu EURIBOR + 1,7%). Aruandeperioodi jooksul maksis Grupp arvelduslaenu intressi summas 0,2 miljonit eurot (2018/2019.aastal 0,17 miljonit eurot).

Arvelduslaenu kasutavad solidaarselt Saaremere Kala AS koos oma tütarettevõtetega Vettel OÜ ja Redstorm OÜ käibekapitali finantseerimiseks. Laenu tagatisteks on hüpoteegid summas 13,7 miljonit eurot, kommertspant summas 4,8 miljonit eurot, ASi PRFoods garantii summas 20,5 miljonit eurot ning Saaremere Kala ASi, Heimon Kala Oy ning Överumans Fisk AB 100%-line aktsiapant.

Investeerimislaenud

Investeerimislaen, mis oli 2017. aastal võetud ASist SEB Pank Suurbritannia tütarettevõtete (John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd ja Coln Valley Smokery Ltd), Oy Trio Trading Ab ja OÜ Redstorm soetamiseks, tagastati ennetähtaegselt 27.01.2020. Laenu tagastamine finantseeriti tagatud võlakirjade emiteerimisega (vt allpool). Investeerimislaenu jääk ennetähtaegse tagastamise hetkel oli 8,7 miljonit eurot. Aruandeperioodil maksis Grupp eelpool nimetatud laenu intressi summas 0,18 miljonit eurot (2018/2019: 0,36 miljonit eurot). Investeerimislaenu intressimäär aruandeperioodil oli 6-kuu EURIBOR + 2,75%.

Amber Trust II S.C.A. andis 14.07.2017 PRFoods´ile investeerimislaenu summas 1,5 miljonit eurot tütarettevõtete ostu finantseerimiseks. Laenu tagasimakse tähtaega on poolte kokkuleppel pikendatud ja see on aruande esitamise hetkel 31.03.2021. Laenu intressimäär on 5% ning kogunenud intressid makstakse samal ajal laenu tagasimaksega. Seisuga 30.06.2020 oli intressikohustuse summa 0,14 miljonit eurot (30.06.2019: 0,06 miljonit eurot).

Oy Trio Trading Ab (alates 31.01.2020 liidetud Heimon Kala Oy'ga) poolt OP Corporate Bankist (OP Yrityspankki Oy) 2015. aastal võetud investeerimislaenu (algne laenusumma 1,6 miljonit eurot) põhiosa jääk seisuga 30.06.2020 oli 0,5 miljonit eurot (30.06.2019: 0,75 miljonit eurot). Laenu intressimäär on 12-kuu EURIBOR + 2,00% ja laenu lõpptähtaeg on 31.08.2022. Laen on tagatud Kokkola (Soome) kinnistu hüpoteegiga.

John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd-l on 4 investeerimislaenu Bank of Scotland Plc-st, mille jääk seisuga 30.06.2020 oli 0,46 miljonit eurot (30.06.2019: 0,37 miljonit eurot). Aruandeperioodil võeti uus investeerimislaen summas 0,15 miljonit eurot tehase laiendamiseks ja automatiseerimiseks Aberdeenis. Laenude tagasimakse tähtajad on vahemikus 4 kuud kuni 13 aastat ning intressimäärad 1,5%; 2,85%; 3,5% ja 4,2% + UK Bank Base rate. UK Bank Base rate oli vastavalt Suurbritannia keskpanga otsusele kuni 01.08.2018 0,50% ja alates 02.08.2018 0,75%.

Võlakirjad

Võlakirja emissioon kiideti ettevõtte nõukogu poolt heaks järgmiste tingimustega: ettevõte emiteerib kuni 100 000 tagatud võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot võlakiri, intressimääraga 6,25% aastas, lunastustähtajaga 22.01.2025. Võlakirjaintressi makstakse kord poolaastas (juulis ja jaanuaris). Intressikohustus seisuga 30.06.2020 oli 0,3 miljonit eurot, mis maksti võlakirjaomanikele välja 22.07.2020.

Võlakirjade emiteerimise tingimuste kohta on detailne info avaldatud 19.12.2019 ja 21.01.2020 börsiteadetes, sh võlakirjade emiteerimise prospektis.

VÕLAD JA ETTEMAKSED

EUR '000	Lisa	30.06.2020	30.06.2019
Võlad hankijatele	3	5 903	8 198
Võlad töövõtjatele		865	997
Muud lühiajalised kohustused	9	2 546	2 850
Intressivõlad	14	427	100
Ostjatelt saadud ettemaksed		0	1
Muud võlad		222	214
Maksuvõlad, sealhulgas:		1 169	1 745
Sotsiaalmaks		122	161
Käibemaks		740	1 063
Üksikisiku tulumaks		136	119
Tulumaks		102	330
Muud maksud		69	72
Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku:		11 132	14 105

Muud pikaajalised kohustused		190	190
Pikaajalised võlad ja ettemaksed kokku:		190	190

Muud lühiajalised kohustused sisaldab seisuga 30.06.2020 mittekontrolliva osaluse väljaostukohustust summas 2 546 tuhat eurot (30.06.2019: 2 591 tuhat eurot).

SIHTFINANTSEERIMINE

EUR '000	Lisa	2019/2020	2018/2019
Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest perioodi algul		1 321	1 442
Perioodi jooksul saadud ja tagastatud sihtfinantseerimised, (neto)		221	137
Äriühenduste kaudu saadud		0	144
Valuutakursist tulenev väärtuse muutus		-5	-4
Perioodi jooksul tulusse kantud tööjõukulude hüvitis	23	-221	0
Perioodi jooksul tulusse kantud investeeringute sihtfinantseering	23	-232	-398
Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest perioodi lõpul		1 084	1 321
sh tuludesse kantav osa 1 aasta jooksul		211	234
sh tuludesse kantav osa 2-17 aasta jooksul		873	1 087

Grupile on sihtfinantseeringuid eraldatud Grupi kalakasvatuse ja töötlemise investeeringuteks Rootsis ja Soomes ning ka investeeringuteks kalatootmisüksustesse Soomes, Suurbritannias ja Eestis.

Covid-19 tingitud eriolukorra tõttu kasutas Grupp valitsusepoolset sihtfinantseerimist tööjõukulude osaliseks hüvitamiseks summas 221 tuhat eurot.

OMAKAPITAL

Seisuga 30.06.2020 oli ettevõttel 38 682 860 aktsiat (30.06.2019: 38 682 860), sealhulgas 1 000 000 oma aktsiat (30.06.2019: 1 000 000 oma aktsiat).

Oma aktsiad

Alates 01.07.2014 alustati oma aktsiate tagasiostuprogrammiga kooskõlas 29.05.2014 aktsionäride üldkoosoleku otsustega, mille kohaselt ostetakse tagasi kuni 500 000 oma aktsiat läbiviimise tähtajaga kuni 31.05.2017. Esialgne oma aktsiate tagasiostuprogrammi viidi lõpule ja täideti 18.05.2016. 26. mail 2016 toimunud korraline üldkoosolek võttis vastu otsuse olemasoleva tagasiostu programmi laiendamiseks, mille kohaselt ostetakse veel täiendavalt tagasi kuni 500 000 oma aktsiat läbiviimise tähtajaga kuni 29.05.2019. ASi PRFoods juhatus sõlmis 14. juunil 2016 ASiga SEB Pank teenuse osutamise lepingu aktsiate tagasiostuprogrammi läbiviimise jätkamiseks. Seisuga 30.06.2019 on AS SEB Pank ASi PRFoods nimel ja arvel omandanud kokku 1 000 000 oma aktsiat keskmise hinnaga 0,4915 eurot aktsia kohta

Tagasiostu programmi viiakse läbi kooskõlas 29.05.2014 ja 26.05.2016 toimunud ASi PRFoods aktsionäride üldkoosolekute otsustega ja Euroopa Komisjoni 8. märtsi 2016. a määrusega (EL) nr 2016/1052, millega täiendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tagasiostuprogrammide ja stabiliseerimismeetmete suhtes kohaldatavaid tingimusi.

Aktsiakapitali vähendamine

mail 2016 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel kanti 30. juunil 2016 äriregistrisse ASi PRFoods nimiväärtusega aktsiate asemel nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtt. Ettevõtte registreeritud aktsiakapitali suurus on 7 736 572 eurot, mis on jagatud 38 682 860 nimiväärtuseta lihtaktsiaks, mille arvestuslik nimiväärtus on 0,20 eurot. Ühtlasi jõustus Ettevõtte põhikirja uus versioon, mille kohaselt on minimaalne aktsiakapitali suurus 7 000 000 eurot ja maksimumaktsiakapitali suurus on 28 000 000 eurot. Põhikiri on kättesaadav ASi PRFoods kodulehel www.prfoods.ee.

Bilansipäeva seisuga üle 5% osalust omavate aktsionäride nimekiri

ING LUXEMBOURG S.A., JÄRGMISTE AKTSIONÄRIDE AKTSIATE VALDAJA
EUR '000	Aktsiate arv 30.06.2020	Osalus 30.06.2020	Aktsiate arv 30.06.2019	Osalus 30.06.2019
Amber Trust II S.C.A	14 813 540	38,3%	14 813 540	38,3%
Amber Trust S.C.A	5 381 370	13,9%	5 381 370	13,9%
KJK Fund SICAV-SIF	4 063 456	10,5%	4 063 456	10,5%
Kokku	24 258 366	62,7%	24 258 366	62,7%

Kasum aktsia kohta

Kasum aktsia kohta on arvutatud emaettevõtja aktsionäridele kuuluva puhaskasumi ja kaalutud keskmise perioodi aktsiate arvu suhtena.

	2019/2020	2018/2019
Ettevõtte omanike vahel jagunev puhaskasum (-kahjum) EUR '000	-1 718	-1 458
Keskmine aktsiate arv (tuhandetes)	38 683	38 683
Kasum (Kahjum) aktsia kohta (EUR)	-0,04	-0,04

Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR)	-0,04	-0,04
Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR)	-0,04	-0,04

Kohustuslik reservkapital

Vastavalt äriseadustikule tuleb igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. 19.12.2019 toimunud üldkoosolekul otsustasid aktsionärid katta

2018/2019. majandusaasta kahjumi summas 1 472 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Aktsionärid otsustasid 30. novembril 2018 toimunud üldkoosolekul kanda reservkapitali 2 850 eurot grupi 2017/2018. majandusaasta kasumi arvelt.

Dividendid

ASi PRFoods aktsionärid otsustasid 30. novembril 2018 toimunud üldkoosolekul maksta jaotamata kasumi arvel dividende summas 386 829 eurot s.o 0,01 eurot aktsia kohta. Dividendide väljamakse tehti 5. aprillil 2019 summas 377 tuhat eurot.

Mittekontrolliv osalus

Mittekontrolliva osalusena kajastatakse OÜ'le Fodiator kuuluvat 49%-list osalust OÜs Redstorm. Vaata ka lisa 9.

SEGMENDIARUANDLUS

Grupi segmendid on määratletud emaettevõtte juhatuse poolt jälgitavatest ja analüüsitavatest aruannetest lähtuvalt. Emaettevõtte juhatus jälgib finantstulemusi nii ärivaldkondade kui geograafiliste piirkondade lõikes. Grupi juhtkonna jaoks on finantstulemuste jälgimisel ja vahendite eraldamisel olulisema kaaluga informatsiooniks aruanded geograafiliste piirkondade lõikes, seega on see jaotus aluseks ärisegmentide määratlemisel.

Kahte ärisegmenti, kala segmenti ja muid segmente käsitletakse võrdlusperioodide andmete kajastamisel koos, kuna muude segmentide osakaal äritegevusest on marginaalne. Muude segmentide osakaal oli aruandeaastal 0,1% ja 2018/2019. majandusaastal 0,2%.

Alates 2017/2018. majandusaastast eristab Grupp kahte geograafilist segmenti: i) Soome, Rootsi ja Eesti segmenti ja ii) Suurbritannia segmenti.

	2019/2020			2018/2019
EUR '000	Soome, Rootsi, Eesti	Suurbritannia	Kokku	Soome, Rootsi, Eesti	Suurbritannia	Kokku
Segmendite väline müük	62 793	15 507	78 300	68 315	17 424	85 739
Segmentide vaheline müük	0	-8	-8	0	-12	-12
Müügitulu kokku	62 793	15 499	78 292	68 315	17 412	85 727
Bioloogiliste varade ümberhindlus	-291	0	-291	-1 744	0	-1 744
EBITDA*	164	1 669	1 833	377	1 366	1 743
EBITDA äritegevusest enne biovarade ümberhindlust ja ühekordseid tulusid/kulusid**	846	1 908	2 754	2 198	1 792	3 990
Amortisatsioonikulu	-2 044	-488	-2 532	-1 774	-435	-2 209
Ärikasum/-kahjum	-1 880	1 181	-699	-1 397	931	-466
Finantstulud ja -kulud	-893	-169	-1 062	-626	-150	-776
Tulumaks	112	-246	-134	-22	-208	-230
Puhaskasum/-kahjum	-2 661	766	-1 895	-2 045	573	-1 472
Segmendi varad	37 834	19 290	57 124	42 352	20 182	62 534
sh käibevara	15 428	2 559	17 987	21 202	3 585	24 787
sh bioloogiline vara	4 249	0	4 249
sh põhivara	22 406	16 731	39 137	21 150	16 597	37 747
Segmendi kohustused	32 697	4 607	37 304	36 063	4 605	40 668
Segmendi materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus	2 069	510	2 579	2 452	135	2 587
Äriühenduste kaudu saadud põhivarad***	0	0	0	1 650	0	1 650

* EBITDA - ärikasum, mida on korrigeeritud põhivara amortisatsiooni ja väärtuse languse kuluga

** enne ühekordseid tulusid-kulusid ja biovarade ümberhindlust

*** ei sisalda finantsinstrumente, edasikantud tulumaksu varasid

MÜÜGIKÄIBE JAGUNEMINE GEOGRAAFILISTE PIIRKONDADE LÕIKES

EUR '000	2019/2020	2018/2019
Soome	50 871	59 885
Suurbritannia	10 245	12 104
Eesti	7 023	5 710
Muud regioonid	10 153	8 028
Kokku	78 292	85 727

PÕHIVARADE JAOTUS VARADE ASUKOHA JÄRGI

EUR '000	2019/2020	2018/2019
Suurbritannia	17 165	17 038
Soome	10 762	9 902
Estonia	8 543	8 426
Rootsi	2 381	2 138
Kokku	38 851	37 504

Tabelis kajastatakse põhivarad v.a finantsvarad ja investeeringud sidusettevõtetesse.

TULU KLIENTIDELT, KELLE KÄIVE ÜLETAB 10% KONSOLIDEERITUD MÜÜGITULUST

EUR '000	2019/2020	2018/2019
Klient 1	14 189	15 543
Klient 2	12 867	14 009
Kokku	27 056	29 552

MÜÜDUD KAUPADE KULU

EUR '000	Lisa	2019/2020	2018/2019
Materjalid tootmises ja müüdud kaupade kulu		-54 650	-59 353
Tööjõukulud	22	-6 737	-7 171
Amortisatsioon		-2 087	-1 741
Muud müüdud kaupade kulud*		-5 236	-5 565
Müüdud kaupade kulud kokku		-68 710	-73 830

* Muude müüdud kaupade kulude hulka kuuluvad tootmise ja kalakasvatuse varadega seotud kulud (rent, hooldus, kindlustus, kommunaalmaksed jt), personaliga seotud kulud ning muud kulud ja allhanketeenused.

MÜÜGI- JA TURUSTUSKULUD

EUR '000	Lisa	2019/2020	2018/2019
Reklaam, turundus ja tootearendus		-534	-449
Transpordi- ja logistikateenused		-3 150	-3 416
Tööjõukulud	22	-1 549	-1 657
Laoteenus		-130	-131
Amortisatsioon		-341	-356
Kommunaalteenused		-179	-205
Lühiajaliste rendilepingute kulud		-200	-222
Muud müügi- ja turustuskulud*		-977	-1 063
Müügi- ja turustuskulud kokku		-7 060	-7 499

* Muude müügi- ja turustuskulude hulka kuuluvad kinnisvaraga seotud kulud (rent, hooldus, kindlustus, kommunaalmaksed jt), personaliga seotud kulud ja muud teenused.

ÜLDHALDUSKULUD

EUR '000	Lisa	2019/2020	2018/2019
Tööjõukulud	22	-2 303	-2 029
Amortisatsioon		-104	-112
Konsultatsiooni- ja nõustamisteenused*		-197	-182
Informatsiooni- ja kommunikatsiooni teenused		-78	-89
Juriidilised teenused		-26	-37
Transpordikulud		-69	-81
Lähetus- ja esinduskulud		-96	-105
Muud üldhalduskulud**		-576	-568
Üldhalduskulud kokku		-3 449	-3 203

* 2019/2020. aasta majandusaasta jooksul on Grupp tasunud audiitortasusid kokku 140 tuhat eurot (2018/2019: 72 tuhat eurot) ning 57 tuhat eurot (2018/2019: 110 tuhat eurot) muude piiratud kindlustandvate töövõttude ja muude nõustamisteenuste eest.

** Muude üldhalduskulude hulka kuuluvad allhanketeenused, pangateenused, kontoriga seotud kulud, kindlustuskulud, personaliga seotud kulud ja muud kulud.

TÖÖJÕUKULUD

EUR '000	Lisa	2019/2020	2018/2019
Palgakulud		-8 804	-8 981
Sotsiaalmaksud		-1 785	-1 876
Tööjõukulud kokku	19, 20, 21	-10 589	-10 857
Töötajate arv perioodi lõpul		274	345
Aasta keskmine töötajate arv		318	361

Tööjõukulud on kajastatud konsolideeritud koondkasumiaruande ridadel "Müüdud kaupade kulud", "Üldhalduskulud" ja "Müügi- ja turustuskulud".

EUR '000	Lisa	2019/2020	2018/2019
Töölepingu alusel töötavatele isikutele makstud		-9 508	-9 678
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud	26	-1 081	-1 179
Tööjõukulud kokku		-10 589	-10 857
Töölepingu alusel töötavate töötajate keskmine arv		274	345
Juhtimis- või kontrollorgani keskmine liikmete arv		16	16
Aasta keskmine töötajate arv		318	361

MUUD ÄRITULUD JA -KULUD

EUR '000	Lisa	2019/2020	2018/2019
Kasum / Kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest	11, 12	51	18
Tulu sihtfinantseerimisest	16	453	398
Valuutakursi muutusega seotud tulud/kulud		164	177
Muud äritulud/-kulud		-149	-510
Muud äritulud/-kulud kokku		519	83

FINANTSTULUD JA –KULUD

EUR '000	2019/2020	2018/2019
Intressitulu	9	20
Muud finantstulud	27	68
Valuutakursi muutusega seotud tulud/kulud	-62	2
Intressikulud	-995	-800
Muud finantskulud	-41	-66
Kokku	-1 062	-776

TULUMAKSUKULUD

EUR '000	Lisa	2019/2020	2018/2019
Kasum (Kahjum) enne maksustamist (konsolideeritud)		-1 761	-1 242
Tulumaksu kulu /-tulu		254	549
Edasilükkunud tulumaksu kulu / tulu	10	-120	-319
Mõju kasumiaruandele		134	230

TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

Ettevõte loeb osapooli seotuks juhul, kui ühel osapoolel on kontroll teise osapoole üle või oluline mõju teise osapoole ärilistele otsustele.

Seotud osapooled on:

olulist mõju omavad aktsionärid (ASi PRFoods suurim aktsionär on rahvusvaheline investeerimisfond Amber Trust II S.C.A.);
nõukogu liikmed ja kõikide Grupi ettevõtete juhatuste ja nõukogude liikmed;
eelpool loetletud isikute lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted.

Grupi ulatuses on aruandeperioodil teostatud ostu- ja müügitehinguid seotud osapooltega järgnevates mahtudes:

Osapoole nimi EUR '000	Tehingu liik	19/20 Ost	19/20 Müük	18/19 Ost	18/19 Müük
Nõukogu- ja juhatuse liikmetega seotud ettevõtted	teenused	77	3	1 071	0
Kokku		77	3	1 071	0

Kõik seotud osapoolte vahelised tehingud on juhtkonna hinnangul teostatud turuhindades ja turutingimustel.

Bilansipäeval puudusid nõuded seotud osapoolte vastu. Seotud osapoolte vastu olevaid nõudeid ei ole aruandeperioodil alla hinnatud.

		Bilansipäeval puudusid nõuded seotud osapoolte vastu, kohustused on kajastatud tabelis all:
--	--	---------------------------------------------------------------------------------------------

Osapoole nimi	Kreeditor	Võlad ja ettemaksed	Võlg 30.06.2020 EUR '000	Võlg 30.06.2019 EUR '000
Fodiator OÜ	Aktsionär Redstorm OÜ	Võlg aktsiate eest	0	131
Amber Trust II S.C.A.	Aktsionär AS PRFoods	Lühiajaline investeerimislaen ja intressid	1 639	1 563
Christopher Leigh	Aktsionär JRJ & PRF Ltd	Võlakiri	277	283
Victoria Leigh Pearson	Aktsionär JRJ & PRF Ltd	Võlakiri	156	158
Christopher Leigh	Kohustus	Mittekontrolliva osaluse väljaostukohustus	1 629	1 658
Victoria Leigh Pearson	Kohustus	Mittekontrolliva osaluse väljaostukohustus	917	933
Kokku			4 618	4 726

ASi PRFoods ja selle tütarettevõtete juhatuste ja nõukogu liikmete ning teiste juhtkonna võtmeisikutele arvestati hüvitisi koos tööjõumaksudega alljärgnevalt:

EUR '000	Lisa	2019/2020	2018/2019
Lühiajalised hüvitised	22	1 081	1 179
Kokku		1 081	1 179

ASi PRFoods juhatuse ja nõukogu liikmed ettevõttelt pensioniga seotud õigusi ei saa. Juhatuse liikmetel on õigus saada lahkumishüvitist. ASi PRFoods maksimaalne kulu lahkumishüvitise maksmisest koos maksudega on 83 tuhat eurot (30.06.2019: 83 tuhat eurot).

SIDUSETTEVÕTJAD

Avamere Kalakasvatus OÜ (50% osalus)

18.01.2019 registreeriti äriregistris ettevõte Avamere Kalakasvatus OÜ, mis on Saaremere Kala ASi sidusettevõte. Aruandeaastal esitas sidusettevõtja Tehnilise Järelevalve Ametile hoonestusloa taotluse Paldiski lahte kalakasvatuse rajamiseks. Hoonestusloaga taotletakse luba avamere sumpades vikerforellikasvatuse kompleksi rajamiseks.

AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (20% osalus)

AS PRFoods omab 20%-list osalust ettevõttes AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Seisuga 30.06.2019 oli ASi Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus bilansiline väärtus 148 tuhat eurot (30.06.2019: 131 tuhat eurot).

2019/2020. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruanne 78

TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED JA VARAD

Tingimuslikud kohustused seoses hüpoteegi seadmisega Soome Tolliameti kasuks

Soome Tolliameti kasuks on seatud hüpoteek summas 84 tuhat eurot. Tehingu eesmärgiks on igapäevase äritegevuse sujuvam korraldamine Tolliametile pidevate ettemaksete vähendamise teel.

Juhatuse hinnangul on Soome Tolliameti kasuks seatud hüpoteegi tagatisvara realiseerimine vähetõenäoline.

Tingimuslikud kohustused seoses maksuametitega

Maksuhalduril on õigus kontrollida Grupi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast Eestis ja Soomes, kuni 6 aasta jooksul Suurbritannias ning kuni 7 aasta jooksul Rootsis ja vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. 2019/2020. ja 2018/2019. aastatel ei viidud läbi maksuauditit. Grupi emaettevõtja juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Gruppi kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma.

BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

OÜ Redstorm

Augustis 2020 otsustasid OÜ Redstorm osanikud Saaremere Kala AS ja OÜ Fodiator suurendada osaühingu osakapitali 20 euro võrra kuni 4 020 euroni, mille tulemusel Saaremere Kala ASi osa nimiväärtus on 2 050 eurot ja OÜ Fodiator osa nimiväärtus on 1 970 eurot.

Saaremere Kala AS tasus osa nimiväärtuse suurendamise eest mitterahalise maksena 387 597 eurot, millest 387 587 eurot on ülekurss. Saaremere Kala AS tasus osa nimiväärtuse suurendamise eest tasaarvestuse teel Saaremere Kala ASi poolt OÜ'lt Serenest omandatud nõudest OÜ Redstorm vastu summas 387 597 eurot.

OÜ Vettel

OÜ Vettel sõlmis 22. oktoobril 2020 laenulepingu Maaelu Arendamise Sihtasutusega meetme "COVID-19 laen bio- ja maamajanduse ettevõtjatele" raames. Investeerimislaenu summa on üks miljon eurot tähtajaga 6 aastat, laenu lõpptähtaeg on september 2026. Laenu intressimääraks on esimesel kahel aastal 2,5% ja edaspidi 4,5%. Laenu põhiosa tagasimaksete periood algab juunis 2021. Laenu kasutatakse OÜ Vettel Saaremaa tehase automatiseerimiseks. Laenu tagatisteks on hüpoteek ja kommertspant OÜ Vettel varadele olemasolevate kreeditoride järgnevatele järjekohtadele ning ASi PRFoods 100%-line garantii.

TÄIENDAVAD ANDMED GRUPI EMAETTEVÕTTE KOHTA

Vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamisseadusele peab konsolideeriva äriüksuse (emaettevõtte) konsolideerimata finantsaruannete (esmaste aruannete) informatsioon olema avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. Emaettevõtte aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete kajastamist käsitlevad arvestuspõhimõtted on emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 "Konsolideeritud ja eraldiseisvad raamatupidamise aruanded" nõuetele.

Emaettevõtte aruannetes, mis on avalikustatud käesoleva raamatupidamise aastaaruande lisana (Täiendavad andmed Grupi emaettevõtte kohta), on investeeringuid tütarettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kajastatud väärtuse langus.

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR '000	30.06.2020	30.06.2019
VARAD
Raha	609	1 142
Lühiajalised finantsinvesteeringud	0	2 400
Nõuded ja ettemaksed	988	549
Käibevara kokku	1 597	4 091
Investeeringud tütarettevõtetesse	10 378	10 378
Pikaajalised finantsinvesteeringud	14 348	2 931
Materiaalne põhivara	5	22
Immateriaalne vara	347	314
Põhivara kokku	25 078	13 645
VARAD KOKKU	26 675	17 736

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused	1 500	1 522
Võlad ja ettemaksed	453	204
Lühiajalised kohustused kokku	1 953	1 726

Võlakohustused	9 053	0
Pikaajalised kohustused kokku	9053	0
Kohustused kokku	11 006	1 726

Aktsiakapital	7 737	7 737
Ülekurss	14 007	14 007
Kohustuslik reservkapital	51	51
Oma aktsiad	-390	-390
Jaotamata kahjum	-5 736	-5 395
Omakapital kokku	15 669	16 010
OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU	26 675	17 736

KOONDKASUMIARUANNE

EUR '000	2019/2020	2018/2019
Müügitulu	146	146
Brutokasum	146	146

Tegevuskulud
Turundus- ja müügikulud	-26	-104
Üldhalduskulud	-619	-566
Muud äritulud/-kulud	1	-2
Ärikahjum	-498	-526

Kasum (Kahjum) tütar- ja sidusettevõtetelt	17	183
Finantstulud/-kulud	140	192
Maksustamiseelne kasum (kahjum)	-341	-151

Tulumaks	0	-65

Puhaskasum (-kahjum)	-341	-216

Kokku koondkasum (-kahjum)	-341	-216

RAHAVOOGUDE ARUANNE
EUR '000	2019/2020	2018/2019
Rahavoog äritegevusest
Puhaskasum (-kahjum)	-341	-216
Korrigeerimised:
Põhivara kulum	21	27
Kasum (Kahjum) põhivara müügist	-4	0
Kasum (Kahjum) tütar- ja sidusettevõtetelt	-17	-183
Tulumaks	0	65
Muud mitterahalised muutused	-140	-192
Muutused nõuetes ja ettemaksetes	6	129
Muutused kohustustes ja ettemaksetes	-523	-83
Rahavoog äritegevusest kokku	-998	-453

Rahavoog investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük	5	2
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine	-44	-212
Antud laenud	-9 360	-2 260
Antud laenude tagasimaksed	360	3 424
Laekunud dividendid	0	116
Saadud intressid	110	271
Rahavoog investeerimistegevusest kokku	-8 929	1 341

Rahavoog finantseerimistegevusest
Rendikohustuse põhiosa tagasimaksed	-22	-16
Võlakirjade emiteerimine	9 416	0
Makstud dividendid	0	-377
Makstud dividendide tulumaks	0	-65
Makstud intressid	0	-87
Rahavoog finantseerimistegevusest kokku	9 394	-545

Rahajäägi kogumuutus	-533	343

Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses	1 142	799
Raha ja raha ekvivalentide muutus	-533	343

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 609 1 142

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

EUR '000	Aktsia kapital	Ülekurss	Oma aktsiad	Kohustuslik reserv kapital	Jaotamata kasum (kahjum)	Omakapital kokku
Saldo 30.06.2018	7 737	14 007	-390	48	-4 799	16 603
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus						-10 378
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil						16 925
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 30.06.2018						23 150
Kohustusliku reservkapitali moodustamine	0	0	0	3	-3	0
Makstud dividendid	0	0	0	0	-377	-377
Aruandeperioodi koondkahjum	0	0	0	0	-216	-216
Kokku muutus	0	0	0	3	-596	-593
Saldo 30.06.2019	7 737	14 007	-390	51	-5 395	16 010
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus						-10 378
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil						15 625
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 30.06.2019						21 257
Aruandeperioodi koondkahjum	0	0	0	0	-341	-341
Kokku muutus	0	0	0	0	-341	-341
Saldo 30.06.2020	7 737	14 007	-390	51	-5 736	15 669
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus						-10 378
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil						14 094
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 30.06.2020						19 385

Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele on jaotatava omakapitali määramisel aluseks korrigeeritud konsolideerimata omakapital.

JUHATUSE KINNITUS MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Juhatus kinnitab lehekülgedel 8 kuni 84 esitatud ASi PRFoods ja tema tütarettevõtete (koos "Grupp") 2019/2020. majandusaasta konsolideeritud aruande koostamise õigsust ja täielikkust ning kinnitab oma parimas teadmises, et:

konsolideeritud aruande tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Grupi äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust;
konsolideeritud raamatupidamisaruande koostamisel rakendatud põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga (IFRS) nagu see on vastu võetud Euroopa Liidu poolt;
konsolideeritud auditeeritud aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Grupi varasid, kohustusi, finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
AS PRFoods ja tema tütarettevõtjad on jätkuvalt tegutsevad.

Indrek Kasela Juhatuse liige 30. oktoober 2020

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

AS PRFoods aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Arvamus

Meie arvates kajastab kaasatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS PRFoods ja tema tütarettevõtete (koos nimetatud Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 30. juuni 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta (1. juuli 2019 kuni 30. juuni 2020) konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Mida me auditeerisime

Oleme auditeerinud lehekülgedel 37 kuni 83 esitatud Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab:

konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 30. juuni 2020;
konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni.

Arvamuse alus

Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meile nende standarditega pandud kohustusi on täiendavalt kirjeldatud käesoleva aruande alalõigus "Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga". Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.

Sõltumatus

Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse ja sama seadusega kehtestatud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksi kohaselt auditile kohalduvate eetikanõuetega ning oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt neile nõuetele.

Auditi ulatus

Kuna oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest, siis oleme vastutavad ka Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Seoses sellega määratlesime Kontserni üksustes läbiviidud töö liigi lähtuvalt Kontserni üksuste majanduslikust olulisusest ja/või riskiprofiilist.

Kontserni audiitoritena määratlesime Kontserni 10 ettevõttest 7 ettevõtet märkimisväärseteks Kontserni üksusteks. Nendeks üksusteks, mille puhul teostasime täismahus auditi, olid AS PRFoods,

Saaremere Kala AS, Vettel OÜ, Heimon Kala OY, JRJ & PRF Ltd, John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd ja Coln Valley Smokery Ltd.

Üksustes Redstorm OÜ ja Överumans FISK AB viisime läbi valitud kirjete auditi Kontserni tasemel.

Ülejäänud individuaalselt mittemärkimisväärse üksuse suhtes viisime läbi analüütilised protseduurid Kontserni tasandil, et kontrollida oma hinnangut, et üksusega ei seondu märkimisväärseid oluliste väärkajastamiste riske.

Lisaks muule kontrollisime Kontserni tasandil konsolideerimise protsessi.

Kontserni konsolideeritud müügitulu ja konsolideeritud varade kaetus tehtud protseduuridega:

Finantsaruandluse audit viidi läbi märkimisväärsetes Kontserni üksustes AS PRFoods, Saaremere Kala AS ja Vettel OÜ ning valitud kirjete auditid ettevõtetes Redstorm OÜ ja Överumans Fisk AB KPMG Eesti auditi meeskonna poolt. Finantsaruandluse auditi Heimon Kala OY üksuses viis läbi KPMG Soome. Finantsaruandluse auditi üksustes JRJ & PRF Ltd, John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd ja Coln Valley Smokery Ltd viis läbi KPMG võrgustiku väline audiitor. Kontserni auditi meeskond andis üksuste audiitoritele juhised selle kohta, missuguseid valdkondi tuleb kontrollida, ja määratles informatsiooni, mis tuli esitada Kontserni auditi meeskonnale. Suhtlesime üksuste audiitoritega regulaarselt ja vaatasime üle auditi dokumentatsiooni, kui pidasime seda vajalikuks.

Eespool nimetatud protseduuride teostamine Kontserni üksuste tasandil ja täiendavate protseduuride teostamine Kontserni tasandil andis meile piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, et kujundada oma arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta.

Peamised auditi asjaolud

Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.

Bioloogiliste varade kajastamine
Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 4 ja 8.
Peamine auditi asjaolu	Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti
Kontserni finantsseisundi aruandes seisuga 30. juuni 2020 on kajastatud bioloogilised varad summas 4 249 tuhat eurot, mida on detailsemalt kirjeldatud lisas 8. Bioloogilised varad koosnevad peamiselt Kontserni Soome ja Rootsi kalakasvatustes kasvavatest kaladest. Kalamaimude õiglase väärtuse määramisel on aluseks võetud nende biomass ja kaalutud keskmine turuhind. Turuhinna määramisel on kasutatud ostupakkumiste hinda. Püügikõlbulike kalade õiglase väärtuse hindamisel on aluseks võetud püügikõlbulike kalade hinnanguline biomass, mida on vähendatud realiseerimisel tekkiva kaalukao võrra, ja kaalutud keskmine turuhind ehk sõltumatute osapoolte analoogsete varade turuhind, mida korrigeeritakse eksisteerivate erinevuste mõjuga. Aktiivse turu puudumisest tulenevalt kajastatakse noorkalasid soetusmaksumuses. Soetusmaksumust võrreldakse noorkalade neto realiseerimisväärtusega, milleks on püügikõlblike kalade hinnanguline õiglane väärtus noorkalade püügikõlbulikuks saamise ajal miinus hinnangulised kulutused püügikõlblikuks kasvatamiseks ja müügiks. Olulisuse ja hindamisega kaasneva ebakindluse tõttu on bioloogiliste varade kajastamine üheks peamiseks auditi asjaoluks ja nõudis auditi ajal kõrgendatud tähelepanu. Isegi väikesed muutused kasutatud sisendites võivad oluliselt mõjutada bioloogilise vara väärtuse hinnangut ning seeläbi ka Kontserni majandustulemust.	Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlma sid muuhulgas järgnevat: • Hindasime kas Kontsernis rakendatud bioloogiliste varade arvestuspõhimõtted on vastavuses standardiga. • Analüüsisime bioloogiliste varade hindamist, sealhulgas kasutatud algandmete, eelduste ja metoodikate korrektsust ning tehtud järelduste põhjendatust ja asjakohasust. • Kasutades kättesaadavat turuinformatsiooni hindasime eelkõige järgnevate juhtkonna hinnangute põhjendatust: - biomass, - turuhinnad, - müügikulud, - rookimiskaod ja noorkalade püügikõlblikuks kasvatamisega kaasnevad kulud, hindamaks nende võimalikku väärtuse langust. • Kontrollisime üle juhtkonna poolt koostatud õiglase väärtuse arvutuse. • Hindasime bioloogiliste varadega seotud avalikustatud informatsiooni piisavust.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest, mis sisaldub Kontserni konsolideeritud majandusaasta aruandes lisaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele ja meie vandeaudiitori aruandele.

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas Kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:

• teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist;

omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust;
teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et Kontsern ei jätka oma tegevust;
hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil;
hangime Kontserni majandusüksuste või äritegevuse finantsinformatsiooni kohta piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, et avaldada arvamust Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.

Esitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid, ning edastame neile informatsiooni kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust ja, juhul kui see on asjakohane, informatsiooni vastavate kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast määratleme need, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud mõne asjaolu kohta informatsiooni avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et mõne asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes informatsiooni avaldada, sest võib põhjendatult eeldada, et avaldamise kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles avalikes huvides avaldamisest tõusva kasu.

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid esmakordselt 19. detsembril 2019 auditeerima AS-i PRFoods seisuga 30. juuni 2020 kuni 30. juuni 2022 lõppevate majandusaastate konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid. Audiitorteenust oleme osutanud katkematult ühe aasta ja see hõlmab perioodi, mis lõppes 30. juunil 2020.

Kinnitame, et meie auditiarvamus on kooskõlas Kontserni auditikomiteele esitatud täiendava aruandega ja me ei ole osutanud Kontsernile keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.

Tallinn, 30. oktoober 2020

Indrek Alliksaar Vandeaudiitori number 446

Lembi Uett Vandeaudiitori number 566

KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

Narva mnt 5 Tallinn 10117 Estonia

Tel +372 626 8700 www.kpmg.ee

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. Reg no 10096082.

KAHJUMI KATMISE ETTEPANEK

ASi PRFoods juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku katta 30. juunil 2020 lõppenud majandusaasta kahjum summas 1 718 tuhat eurot järgmiselt:

a) eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt 66 tuhat eurot;
b) kohustusliku reservkapitali arvelt 51 tuhat eurot;
c) ülekursi arvelt 1 601 tuhat eurot.

Indrek Kasela Juhatuse liige 30. oktoober 2020

AI Terminal

PRFoods

2223_10-k_2020-10-30_dd417ab5-0a50-49c4-98a5-df8f1af2a90c.pdf

AS PRFoods

ETTEVÕTTE TUTVUSTUS

Kasvatus Soome Rootsi Eesti Toorkala ost Soome Rootsi Norra Taani Tootmine Eesti Soome Suurbritannia Müük Soome Suurbritannia Eesti

TOOTMISE JA MÜÜGI GEOGRAAFIA

MISSIOON

VISIOON

STRATEEGIA JA EESMÄRGID

TUGEVUSED

RISKID

GRUPI STRUKTUUR SEISUGA 30.06.2020

JUHATUSE TEGEVUSARUANNE

TEGEVUSARUANNE

ÜLEVAADE MAJANDUSTEGEVUSEST

JUHTKONNA KOMMENTAAR

Grupi müügitulu

Finantsaasta tulemus

Finantsseisund

Koroonaviiruse (Covid-19) pandeemia mõju

Finantsaasta sündmused ja tulevikuplaanid

GRUPI VÕTMENÄITAJAD

VÕTMENÄITAJAD*

MÜÜGITULU

GEOGRAAFILISED PIIRKONNAD

TOOTESEGMENDID

KLIENDISEGMENDID

KULUD

MÜÜDUD KAUPADE KULU

TEGEVUSKULUD

KASUMLIKKUS

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

RAHAVOOD

RAHAVOO MUUTUS 2019/2020 VÕRRELDES 2018/2019

INVESTEERINGUD

PERSONAL

KALAKASVATUS

KALA TURUHIND

KALA TURUHIND PERIOODI LÕPUS

PERIOODI KESKMINE KALA TURUHIND

BIOLOOGILISED VARAD

BIOLOOGILISTE VARADE MUUTUS TONNIDES

BIOMASSI MAHT JA KESKMINE HIND, EUR/KG

JUHATUS JA NÕUKOGU

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

AKTISAHIND, INDEKSID JA KAUPLEMISAKTIIVSUS

KAUPLEMISSTATISTIKA

AKTSIA HINNA JA INDEKSITE DÜNAAMIKA NOTEERIMISEST S.O 5. MAIST 2010 KUNI 30. JUUNINI 2020:

TURUKORDAJAD

AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR

AS PRFOODS AKTSIONÄRID

AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR KATEGOORIATE JÄRGI, 30.06.2020

VÕLAKIRJAD JA VÕLAKIRJAOMANIKUD

VÕLAKIRJAOMANIKE STRUKTUUR

AS PRFOODS 5 SUUREMAT VÕLAKIRJAOMANIKKU

VÕLAKIRJAOMANIKE STRUKTUUR VÕLAKIRJADE VÄÄRTUSE LÕIKES, 30.06.2020

ÜHISKONDLIK VASTUTUS

VASTUTUS KESKKONNA EES

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE

AKTSIONÄRIDE ÕIGUSTE TEOSTAMINE

AKTSIONÄRIDE VÕRDSETE ÕIGUSTE SÄTESTAMINE PÕHIKIRJAS

AKTSIONÄRIDEVAHELISED KOKKULEPPED

AKTSIONÄRI OSALEMINE ÜLDKOOSOLEKUL ISIKLIKULT VÕI ESINDAJA KAUDU

ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMINE JA AVALDATAV TEAVE

ÜLDKOOSOLEKU LÄBIVIIMINE SH ÜLDKOOSOLEKUL OSALEMINE SIDEVAHENDITE KAUDU

JUHATUS JA JUHATUSE LIIKMETE VASTUTUSVALDKONNAD

JUHATUSE LIIKMETE TASUSTAMISE PÕHIMÕTTED

JUHATUSE LIIKME OLULINE TEHING EMITENDIGA

NÕUKOGU KONTROLL JUHATUSE TEGEVUSE JA EMITENDI ÜLE

NÕUKOGU LIIKME TASUDE AVALDAMINE

NÕUKOGU LIIKME OSALEMINE NÕUKOGU KOOSOLEKUTEL

HUVIDE KONFLIKTI OLUKORRAD

INFO EMITENDI KODULEHEL

EMITENDI KOHTUMISED AJAKIRJANIKE JA ANALÜÜTIKUTEGA

EMITENDI AUDIITOR

JUHTORGANID

ÜLDKOOSOLEK

NÕUKOGU

JUHATUS