Tallinna Sadam

Quarterly Report • Nov 13, 2020

Auditeerimata lühendatud konsolideeritud 9 kuu vahearuanne perioodi kohta, mis lõppes 30. septembril 2020

AS Tallinna Sadam

AS TALLINNA SADAM

AUDITEERIMATA LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD 9 KUU VAHEARUANNE PERIOODI KOHTA, MIS LÕPPES 30. SEPTEMBRIL 2020

Äriregistri kood	10137319
Käibemaksukohuslase
registreerimisnumber	EE100068489
Postiaadress	Sadama 25
	15051 Tallinn
Registreeritud aadress	Sadama 25
	15051 Tallinn
Asukohamaa	Eesti Vabariik
Telefon	+372 631 8555
E-post	ts@ts.ee
Internetilehekülg	www.ts.ee
Majandusaasta algus	1. jaanuar
Majandusaasta lõpp	31. detsember
Vahearuande perioodi algus	1. jaanuar
Vahearuande perioodi lõpp	30. september
Juriidiline vorm	aktsiaselts
Audiitor	KPMG Baltics OÜ

	TEGEVUSARUANNE 4
	JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD15
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE16
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE16
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE 17
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE18
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE19
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD 20
1.	ÜLDINE INFORMATSIOON20
2.	ARVESTUSMEETODID20
3.	TEGEVUSSEGMENDID 22
4.	NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED 23
5.	INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE 24
6.	MATERIAALNE PÕHIVARA25
7.	MAKSUVÕLAD25
8.	VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD 25
9.	VÕLAKOHUSTISED26
10.	OMAKAPITAL 27
11.	MÜÜGITULU 28
12.	TEGEVUSKULUD29
13.	SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED 29
14.	TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED30
15.	KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED30
16.	TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 31
17.	BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED32

TEGEVUSARUANNE

Kontserni 2020. aasta 9 kuu tulemusi mõjutasid oluliselt COVID-19 pandeemia tõttu riikide poolt kehtestatud piirangud inimeste piiriülesele liikumisele. Seetõttu vähenes oluliselt reisijate arv¹ ja hõrendatud graafikute tõttu ka liinireisilaevade külastuste arv. Kruiisilaevade külastusi 9 kuu jooksul üldse ei toimunud, mille mõju avaldus eelkõige II ja III kvartali tulemustes ning mis ühtlasi domineeris 9 kuu tulemuse kujunemisel. Sadamaid läbinud kaubamaht aga kasvas. Reisiparvlaevadega osutatava üleveoteenuse ja jäämurdja Botnica majandustulemustele pandeemia olulist mõju ei avaldanud.

Peamiselt reisilaevaliikluses toimunud langus tõi kaasa 9 kuu müügitulu vähenemise 18,5 mln eurot ehk 18% 82,1 mln euroni. Tegevusmahu ja tulude languse tõttu vähendasime ka tegevuskulusid, mis aga püsikulude suure osakaalu tõttu oli väiksem tulude langusest, mistõttu vähenes kontserni kasumlikkus. 9 kuu majandustegevuse tulemiks kujunes kasum summas 22,8 mln eurot, mis jäi eelmise aasta sama perioodi näitajale alla 13,2 mln euro võrra, dividendide tulumaksukulu eelselt 14,0 mln euro võrra. Dividendide tulumaksukulu vähenes 0,85 mln eurot seoses väiksema dividendisummaga, mis oli 30,2 mln eurot, võrreldes 35,2 mln euroga aasta varem. Korrigeeritud EBITDA² vähenes 13,1 mln euro võrra. 9 kuu tulude langus aeglustus III kvartalis, samas kui kulude kokkuhoiust saavutati enamus just III kvartalis.

KONTSERNI PEAMISED NÄITAJAD

		9 kuud	9 kuud			III kv	III kv
Näitaja	ühik	2020	2019	Vahe	muutus	2020	2019	vahe	muutus
Müügitulu	tuh EUR	82 055	100 531	–18 476	–18,4%	31 766	39 181	–7 415	–18,9%
Ärikasum	tuh EUR	29 305	42 598	–13 293	–31,2%	14 193	17 867	–3 674	–20,6%
Korrigeeritud EBITDA	tuh EUR	46 302	59 451	–13 149	–22,1%	19 909	23 745	–3 836	–16,2%
Põhivara kulum ja väärtuse langus	tuh EUR	–17 895	–16 912	–983	5,8%	–5 983	–5 719	–264	4,6%
Tulumaks	tuh EUR	–4 913	–5 764	851	–14,8%	0	0	0	–
Perioodi kasum/-kahjum	tuh EUR	22 795	35 947	–13 152	–36,6%	13 644	17 748	–4 104	–23,1%
Investeeringud	tuh EUR	28 926	18 813	10 113	53,8%	11 544	7 743	3 801	49,1%
Töötajate arv (keskmine)	in	469	496	–27	–5,4%	467	515	–48	–9,3%
Kaubamaht	tuh tonni	15 537	14 284	1 253	8,8%	5 302	4 275	1 027	24,0%
Reisijate arv	tuh in	3 703	8 297	–4 594	–55,4%	1 620	3 600	–1 980	–55,0%
Laevakülastuste arv	tk	5 320	5 961	–641	–10,8%	2 123	2 290	–167	–7,3%
Varade maht perioodi lõpus	tuh EUR	622 251	616 176	6 075	1,0%	622 251	616 176	6 075	1,0%
Netovõlg perioodi lõpus	tuh EUR	193 354	178 274	15 080	8,5%	193 354	178 274	15 080	8,5%
Omakapital perioodi lõpus	tuh EUR	369 672	368 455	1 217	0,3%	369 672	368 455	1 217	0,3%
Aktsiate arv perioodi lõpus	tuh tk	263 000	263 000	0	0,0%	263 000	263 000	0	0,0%
Ärikasum/müügitulu Korrigeeritud		35,7%	42,4%			44,7%	45,6%
EBITDA/müügitulu		56,4%	59,1%			62,7%	60,6%
Perioodi kasum/müügitulu		27,8%	35,8%			43,0%	45,3%
EPS: perioodi kasum/keskmine aktsiate
arv	EUR	0,09	0,14	–0,05	–36,6%	0,05	0,07	–0,02	–23,1%
Omakapital/aktsiate arv perioodi lõpus	EUR	1,41	1,40	0,00	0,3%	1,41	1,40	0,00	0,3%

1 reisijate arv ei sisalda reisiparvlaevade segmendi Eesti mandri ja suursaarte vahelist reisijate arvu

² korrigeeritud EBITDA = kasum enne kulumit, vara väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid, finantstulusid ja -kulusid (kokku) ning

tulumaksukulu, ja korrigeeritud varade sihtfinantseerimise amortisatsiooniga

1. aasta III kvartalis võrreldes 2019. aasta III kvartaliga vähenes reisijate arv 55%, kaubamaht kasvas aga 24%. Seoses COVID-19 pandeemia tõttu rakendatud piiriülese reisimise piirangute vähendamise ja kaotamisega juunis, taastus liinireisijate arv seejärel ligi 50% tasemele võrreldes eelmise aasta sama ajaga, kuid langes taas mõnevõrra III kvartali jooksul (kvartali lõpus Soome reisimisega seotud piirangud suurenesid). Kaubamahu kasv suurendas küll kaubasadamate segmendi müügitulu, kuid selle mõju jäi oluliselt väiksemaks reisisadamate segmendi müügitulu langusest. Müügitulu languse mõjul vähenesid kontserni kasuminäitajad, sh korrigeeritud EBITDA, kuna III kvartalis saavutatud kulude kokkuhoiu mõju ei olnud püsikulude suure osakaalu tõttu võrreldav tulu langusega. Kontserni müügitulu vähenes 7,4 mln eurot ehk 19% 31,8 mln euroni ja kasum 4,1 mln euro võrra 13,6 mln euroni.

KAUBAMAHT JA REISIJATE ARV

1. aasta 9 kuuga oli kontserni sadamaid läbinud kaubamaht kokku 15,5 mln tonni, kasvades 1,3 mln tonni ehk 8,8% eelneva aasta sama perioodi suhtes. Lastiliikide lõikes oli suurimaks muutuseks vedellasti mahu kasv ligi 1,5 mln tonni ehk 28%, peamiselt III kvartali mõjul. Vähenes segalasti maht 168 tuh tonni ehk 35% peamiselt paberipuu väljaveo languse ja eelmisel aastal Balticconnectori ehitusega seotud ehituskauba lõppemise mõjul. Puistlasti maht püsis küllalt stabiilne, vähenedes 70 tuh tonni ehk 2,2%, peamiselt killustiku ja vanaraua mahu languse mõjul, mida tasakaalustas kasv teraviljas ja puidugraanulites. Konteinerite maht vähenes 45 tuh tonni ehk 3,2% (TEU-des –11,7 tuh ühikut ehk –6,9%). Veeremi maht püsis stabiilne, kasvades 61 tuh tonni ehk 1,5%. 2020. aasta III kvartalis näitas kontserni sadamaid läbinud kaubamaht kiiret kasvu 1,0 mln tonni ehk 24% võrra eelneva aasta III kvartali suhtes ja ulatus 5,3 mln tonnini. Kasv tulenes peamiselt vedellasti mahu kasvust (0,8 mln

tonni ehk 71%), tingituna nafta hinna volatiilsusega kaasnenud tehingute aktiivsuse kasvust. Kasvas veel puistlasti (173 tuh tonni ehk 13,9%), veeremi (64 tuh tonni ehk 4,8%) ja konteinerite (15 tuh tonni ehk 3,2%; TEU-des aga –5,2%) maht ning mõnevõrra vähenes segalasti maht (–28 tuh tonni ehk –25%).

9 kuuga kujunesreisijate arvu languseks 4,6 miljonit ehk 55% ja reisijate arv oli kokku vaid 3,7 mln. Langus tulenes COVID-19 pandeemia tõttu riikide poolt kehtestatud piiriülese liikumise piirangutest ning nende pideva muutumisega kaasnevast ebastabiilsest keskkonnast, mis vähendas reisimise huvi ja võimalusi. III kvartalis langes reisijate arv eelkõige Tallinn-Helsingi ja Tallinn-Stockholmi liinidel, vastavalt 1,3 ja 0,3 mln reisija võrra ning kruiisireisijate arvuks jäi 0 reisijat (eelmise aasta võrdlusperioodil 0,4 mln reisijat).

MÜÜGITULU, KULUD JA KASUM

Müügitulu vähenes 2020. aasta 9 kuuga 18,5 mln eurot ehk 18% ja oli 82,1 mln eurot. Müügitulu liikide lõikes oli suurimaks muutuseks laevatasude tulu vähenemine 8,1 mln eurot ehk 22% 28,4 mln euroni. Vähenemine toimus valdavalt kruiisi- ja reisilaevade mõjul, kui COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud reisijate piiriülese liikumise piirangute tõttu alates märtsi teisest poolest kuni juuni keskpaigani vähendasid reisilaevaoperaatorid oluliselt reiside arvu ning aprillis tavapäraselt algaval kruiisihooajal ei toimunud kruiisilaevade külastusi. Teiste muutuste mõjud laevatasude tulule jäid oluliselt väiksemateks. Tulu kasvas tankerite puhul seoses vedellasti mahu kasvuga ning vähenes veidi teiste lastiliikide puhul. Tulu reisijatasust vähenes 7,3 mln eurot ehk 55% vastavalt reisijate

arvu vähenemisele. Tulu üleveoteenuse osutamisest³ vähenes 1,0 mln eurot peamiselt seoses teenuse tellija, ehk Eesti riigi poolt suviseks kõrghooajaks täiendava laeva tellimise asemel väiksemas mahus asenduslaevaga lisareiside tellimisega, mis tähendab kontsernile nii väiksemat tulu kui ka väiksemat kulu. Tulu elektrienergia müügist vähenes 0,87 mln eurot ehk 22% peamiselt kaubasadamates vahendatud elektrienergia mahu ja võrguteenuse mahu vähenemise tõttu, seoses operaatorite töö efektiivistamisega. Vähenes tulu muude teenuste müügist 0,55 mln eurot, tulenevalt peamiselt reisijate ja nendega seotud laevakülastuste arvu vähenemisest, mistõttu teeniti vähem tulu lisateenuste müügist kruiisilaevadele ja reklaami müügist. Kaubatasu tulu vähenes 0,37 mln eurot ehk 7% madalama kaubatasu tuluga vedellasti mahu kasvu (sh nö laev-terminal-laev skeemil liikuva kauba mahu kasv) ja teiste lastiliikide mahu mõningase vähenemise koosmõjul. Veidi vähenes tulu kasutusrendist (0,28 mln euro võrra), mis tulenes peamiselt reisijate ja nendega seotud laevakülastuste arvu vähenemisest, mistõttu teeniti vähem tulu sadama-ala rendipindade kasutusse andmiselt. Tulu laeva prahitasust (jäämurdja Botnica) jäi eelneva aasta tasemele. Segmentidest vähenes tulu 9 kuuga eelkõige reisisadamate, vähem ka reisiparvlaevade ja kaubasadamate segmendis ning jäi eelmise aasta tasemele muude segmendis.

Muud tulud kasvasid 2,0 mln eurot peamiselt seoses ühekordse kasumiga Paljassaare sadamas (kaubasadamate segment) sadamategevuseks kasutatud varade müügist.

Tegevuskulud vähenesid 9 kuuga 4,2 mln eurot ehk 15%, enim kütuse- ja energiakulu osas (–2,4 mln eurot), kuna vähenes elektrienergia ja võrguteenuse müügi maht sadamates, laevadele müüdud vee maht, ning reisiparvlaevade teenuse osutamisel saavutati tänu efektiivsuse kasvule ja langenud kütuse hindadele kütusekulu sääst. Põhivarade remondikulu vähenes 1,3 mln eurot ehk 26% seoses rakendatud kokkuhoiu meetmetega. Vähenes ostetud teenuste kulu 1,0 mln eurot ehk 22% jäätmekäitluse ja sildumisteenuse osas seoses reisi- ja kruiisilaevade vähenenud külastuste arvuga. Kasvas väheväärtusliku vara soetuskulu 0,59 mln eurot Vanasadamas reisiterminal D rekonstrueerimise teise, ehk viimase etapi kasutuselevõtuga seotud ühekordsete kulude tõttu. Rendikulude vähenemine 0,56 mln eurot tulenes peamiselt reisiparvlaevade segmendist, kus suvist lisalaeva seekord ei renditud (lisareise teostati olemasoleva asenduslaevaga Regula). Muude tegevuskulude kasv (0,51 mln euro võrra) tulenes peamiselt suuremast ebatõenäoliste nõuete kulust seoses majanduskeskkonna väljavaadete halvenemisega. III kvartalis vähenesid tegevuskulud 3,0 mln eurot ehk 28%, mis andis ka suurema osa 9 kuu kulude vähenemisest. Vähenemine toimus eelkõige sadamategevuses ja reisiparvlaevade puhul.

Tööjõukulud veidi vähenesid (0,1 mln euro ehk 0,4% võrra), II ja III kvartalis vähendatud töötajate arvu ning üleveoteenuse puhul suvise lisalaeva ärajäämise mõjul. Kulu vähenemisele vastupidiselt mõjusid eelmise aasta võrdlusperioodil kajastunud kasutamata jäänud preemiareservi tühistamine ja koondamistega kaasnenud ühekordne lisakulu sel aastal. III kvartalis vähenes kulu 0,4 mln eurot ehk 8,7%. 9 kuu kokkuvõttes vähenes kontserni keskmine töötajate arv 496-lt inimeselt 469-le inimesele ehk 5,4%.

³ Üleveoteenus reisiparvlaevadega mandri-Eesti ja suursaarte vahel

Põhivara kulum suurenes 9 kuuga 1,0 mln eurot ehk 5,8%, eelkõige sadamategevuse poolel, kus Vanasadamas (reisisadamate segment) suurenes põhivarade maht seoses reisiterminal D rekonstrueerimise etapilise valmimisega. Ligi 0,24 mln euro ulatuses hinnati alla kasutusest välja langenud varasid, peamiselt seoses sadamategevuse lõpetamise protsessiga Paljassaare sadamas (kaubasadamate segment) ja ehitustegevuse käigus lammutatud varade kuluks kandmisega Vanasadamas.

Ärikasum vähenes 9 kuuga 13,3 mln eurot ehk 31%, kuna müügitulu vähenemine (18,5 mln eurot) ja põhivara kulumi kasv (1,0 mln eurot) ületas muu tulu kasvu (2,0 mln eurot) ja tegevuskulude vähenemise (4,2 mln eurot) mõju. Kontserni ärikasumi marginaal langes 42,4%lt 35,7%ni kuna ärikasumi vähenemine oli suhteliselt suurem müügitulu vähenemisest. Ärikasumi langus aeglustus III kvartalis, kui avaldus kulude kokkuhoiu mõju, mis vähendas tegevustulude languse mõju. Ärikasumi marginaal langes III kvartalis 45,6%lt 44,7%le.

Korrigeeritud EBITDA vähenes 13,1 mln euro võrra 46,3 mln euroni, eelkõige reisisadamate segmendi mõjul, kus toimus vähenemine summas 14,5 mln eurot. Segmentidest kasvas EBITDA kaubasadamate puhul (2,0 mln eurot), kuid seda peamiselt Paljassaare sadama varade ühekordse müügikasumi mõjul, ning veidi reisiparvlaevade segmendis (0,35 mln eurot). III kvartali võrdluses vähenes korrigeeritud EBITDA 3,8 mln euro võrra, peamiselt reisisadamate segmendi mõjul (5,5 mln eurot), kuid ka muus segmendis (0,6 mln eurot). Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 9 kuuga 59,1%lt 56,4%le, samas kui III kvartalis marginaal tõusis 60,6%lt 62,7%le, kuna korrigeeritud EBITDA langes suhteliselt vähem kui müügitulu.

Finantskulud (neto) 9 kuuga oluliselt ei muutunud, vähenedes 38 tuh euro võrra ehk 2,9%.

Kasum enne tulumaksu vähenes 9 kuu võrdluses 14,0 mln eurot (–34%), moodustades 27,7 mln eurot. Kasum vähenes ärikasumist veidi enam kuna sidusettevõttest Green Marine kapitaliosaluse meetodil arvestatud tulemuseks oli kahjum summas 0,33 mln eurot seoses reisi- ja kruiisilaevade teenindamise vähenenud mahu ja ümbertöödeldud naftajäätmete müügihindade langusega.

1. aastal välja kuulutatud dividendidega summas 30,2 mln eurot kaasnes tulumaksukulu 4,91 mln eurot, mis oli 0,85 mln euro võrra väiksem eelmise aasta kulust, mis kaasnes dividendide summaga 35,2 mln eurot. 9 kuu kasum (22,8 mln eurot) jäi eelneva aasta tulemusele (35,9 mln eurot) alla 13,2 mln euro võrra. III kvartali kasum 13,6 mln eurot jäi eelmise aasta võrdlusperioodi kasumile alla 4,1 mln eurot.

INVESTEERINGUD

1. aasta 9 kuuga investeeris kontsern 28,9 mln eurot, mis ületas oluliselt eelmise aasta sama perioodi investeeringuid (18,8 mln eurot). 2020. aasta 9 kuu investeeringud olid peamiselt seotud Vanasadamas kruiisiterminali ehituse, reisiterminali D rekonstrueerimise II etapiga, automaatsete sildumisseadmete paigaldamise ja parkimismaja ehituse algusega. Suuremateks investeeringuteks olid veel süvendustööd Paldiski Lõunasadamas, ro-ro liikluse arendamine Muuga sadamas ja akupankade paigaldamine reisiparvlaevale Tõll. III kvartali investeeringute summaks kujunes 11,5 mln eurot.

SEGMENTIDE TULEMUSED

9 kuud 2020						9 kuud 2019
tuhandetes	Reisi	Kauba	Reisiparv			Reisi	Kauba	Reisiparv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	22 582	29 085	22 758	7 630	82 055	39 414	29 730	23 755	7 632	100 531
Korrig. EBITDA	12 658	19 018	10 996	3 630	46 302	27 144	17 038	10 649	4 621	59 451
Ärikasum	7 830	12 622	6 596	2 257	29 305	22 560	11 042	6 438	2 558	42 598
Korrig. EBITDA
marginaal	56,1%	65,4%	48,3%	47,6%	56,4%	68,9%	57,3%	44,8%	60,5%	59,1%

		Muutus, 9 kuud
tuhandetes	Reisi	Kauba	Reisiparv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	–16 832	–645	–997	–2	–18 476
Korrig. EBITDA	–14 486	1 980	347	–991	–13 149
Ärikasum	–14 730	1 580	158	–301	–13 293

III kv 2020						III kv 2019
tuhandetes	Reisi	Kauba	Reisiparv			Reisi	Kauba	Reisiparv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	10 047	10 342	8 338	3 040	31 767	17 121	9 772	8 989	3 299	39 181
Korrig. EBITDA	6 785	7 035	4 278	1 811	19 909	12 269	5 149	3 930	2 398	23 745
Ärikasum	5 151	4 951	2 786	1 305	14 193	10 683	3 160	2 515	1 509	17 867
Korrig. EBITDA
marginaal	67,5%	68,0%	51,3%	59,6%	62,7%	71,7%	52,7%	43,7%	72,7%	60,6%

	Muutus, III kvartal
tuhandetes	Reisi	Kauba	Reisiparv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	–7 074	570	–651	–259	–7 414
Korrig. EBITDA	–5 484	1 886	348	–587	–3 836
Ärikasum	–5 532	1 791	271	–204	–3 674

Segmentide lõikes toimus 9 kuuga aasta varasema perioodiga võrreldes kõige suurem müügitulu muutus reisisadamate segmendis(–16,8 mln eurot ehk –43%), millele järgnesid reisiparvlaevade segment (–1,0 mln eurot ehk –4,2%) ja kaubasadamate segment (–0,65 mln eurot ehk –2,2%). Muude segmendi tulu ei muutunud.

Reisisadamate segmendi müügitulu vähenes 9 kuuga eelneva aasta suhtes peamiselt laevatasude ja reisijatasu tulude vähenemise tõttu, seoses COVID-19 pandeemiaga seotud reisimispiirangutega, mistõttu ei toimunud kruiisilaevade külastusi ning vähenes oluliselt liinireisilaevade külastuste ja reisijate arv (alates II kvartalist).

Kaubasadamate segmendi 9 kuu müügitulu vähenes erinevate tululiikide muutuste koosmõjul, enim vahendatud elektrienergia ja kaubatasu tulu langusest, mille mõju vähendas sadamatasude tulu kasv. Vedellasti mahu kasv tõi kaasa sadamatasude tulu kasvu, kuid teisalt vedellasti madalama kaubatasu tõttu ei katnud see teiste lastiliikide vähenemise mõju kaubatasu kogutulus. Kaubasadamate tulule COVID-19 pandeemiaga seotud piirangud olulist mõju ei avaldanud. Tulu vähendas Muuga-Vuosaari liini ajutine ümbersuunamine II kvartalis Vanasadamasse (reisisadamate segment) piirikontrolli ajutise taastamise tõttu.

Reisiparvlaevade segmendi tulu veidi vähenes, kuna käesoleva aasta suvehooajaks ei tellinud Eesti riik täiendavate reiside tegemiseks lisalaeva, mille asemel tehti väiksem arv lisareise olemasoleva asenduslaevaga Regula, mistõttu ka segmendi kogutulu oli väiksem. Vähenemist tasakaalustas osaliselt aga tasumäärade tõus, mis on seotud Eesti tarbija- ja kütuse hinnaindeksi ning palgainflatsiooniga.

Muu segmendi müügitulu kokkuvõttes ei muutunud. Jäämurdja Botnica tasuliste päevade arv ei muutunud, samas kui madalama tasuga päevi oli mõnevõrra rohkem, mille mõju aga tasakaalustas lepinguliste tasude indekseerimine Eesti ja Kanada tarbijahinnaindeksitega.

Segmentide põhiselt vähenes korrigeeritud EBITDA 9 kuu võrdluses ootuspäraselt enim reisisadamate segmendis ja vähem ka muude segmendis, kasvades veidi reisiparvlaevade ja kaubasadamate segmendis (viimases küll valdavalt ühekordse kasumi arvelt varade müügist Paljassaare sadamas). III kvartali võrdluses langes korrigeeritud EBITDA samuti enim reisisadamate segmendis ja vähem muude segmendis.

9 kuu korrigeeritud EBITDA marginaal tõusis kaubasadamate puhul 57,3%-lt 65,4%-ni ja reisiparvlaevadel 44,8% lt 48,3%-ni, vastavalt varade müügikasumi mõjul (mis tasakaalustas tulude langust) ja kulude vähenemise mõjul. Marginaal langes reisisadamate ja muude segmendi puhul, vastavalt tulude languse ja kulude kasvu (mis ületas tulu kasvu) mõjul. Kontserni marginaal langes kokkuvõttes 59,1%-lt 56,4%-le. III kvartalis tõusis marginaal samuti kaubasadamate ja reisiparvlaevade segmentides ja langes reisisadamate ja muude segmentides.

COVID-19 PANDEEMIA MÕJU

COVID-19 pandeemia tõttu riikide poolt kehtestatud kaitsemeetmete mõju avaldus kontsernile peamiselt II kvartalis. Kuna kaitsemeetmed keskendusid inimeste vaheliste kontaktide ja piiriülese liikumise minimeerimisele, avaldasid need suurimat mõju turismisektorile ja reisijate liikumisele, mis omakorda mõjutas kontserni reisisadamate segmendi tulemust.

Märtsis Eestis kehtestatud eriolukord kestis 17. maini ning välisriikide kodanikele kehtis nii Eestis kui Soomes üldine sisenemiskeeld. Eesti ja Soome vaheline tööränne taastus mai keskel. Alates 1. juunist avati Eesti piir enamusele Euroopa riikidest saabujatele, Soome avas piirid kõigile Eestist saabuvatele reisijatele 15. juunil. Muutuvate piirangute ja karantiininõuete tõttu enamuses Euroopa riikides tühistasid kruiisifirmad kruiisilaevade külastuste broneeringuid jooksvalt ja ühtki kruiisilaeva külastust 9 kuu jooksul ei toimunud. Seoses viirusesse nakatunute arvu kasvuga septembris, kehtestas Soome alates 28. septembrist uuesti piirangud Eestist saabujatele ja Soome pääseb ilma karantiini nõudeta vaid töörändeks, transiidiks või muul olulisel põhjusel. Muudest riikidest Eestisse saabujatele rakendatakse alates 15. juunist kahenädalast eneseisolatsiooni kohustust sõltuvalt iga nädal fikseeritavast lähteriigi nakatumisnäitajast 100 000 elaniku kohta ja kehtestatud piirmäärast. Rootsi ja Eesti vahel on kruiisireisid keelatud ja Rootsi on kevadest saadik olnud riskiriik, millele kehtib kahenädalane karantiininõue.

Piirangutest tuleneva nõudluse languse tõttu tegid rahvusvaheliste reisilaevade operaatorid mitmeid ümberkorraldusi laevade sõidugraafikutes ja liinidel sõitvate laevade osas. Alates märtsi keskpaigast on suletud Tallinn-Stockholmi ja Tallinn-Peterburi liinid, samas lisandus uusi ajutisi liine nagu eriolukorra ajal Paldiski-Sassnitz (Eestist Saksamaale), alates juunist Tallinn-Maarianhamina ning juulist Tallinn-Turu. Eesti ja Soome vahel seilas juuni lõpus rekordarv laevu ja laevaühendused olid tihedamad kui kunagi varem. Samas jäi reisijate koguarv siiski aasta varasemast ligemale poole väiksemaks.

Kaubavedudele riikide vahelisi piiranguid ei seatud ja kaubamaht II ja III kvartalis kasvas vedellasti mõjul. Juhatuse hinnangul võib avalduda viiruse tõkestamisest tingitud üldise majanduskriisi negatiivne mõju kaubavedudele järgnevates kvartalites peamiselt konteiner- ja ro-ro kaupade kaudu.

ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Laevad poolt opereeritavad Saaremaa ja Hiiumaa siseriiklikud reisiparvlaevaliinid jätkasid ka eriolukorra ajal liiklust hõredama graafiku alusel. Alates 8. maist kaotati liikumispiirangud mandri ja suursaarte vahel ning tavapärane reisijate liiklus on taastunud, reisijate veol järgitakse viiruse levikut tõkestavaid meetmeid. Suvekuudel veetavate sõidukite arv isegi kasvas aasta võrdluses. Piirangutest tulenevad muudatused ei avaldanud olulist mõju reisiparvlaevade segmendile, kuna suurema osa üleveoteenuse tulust moodustab püsitasu, mis ei sõltu reiside arvust

ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Shipping poolt opereeritav multifunktsionaalne jäämurdja Botnica jätkas oma tavapärast tegevust ja Botnica müügitulu (muu segment) COVID-19 pandeemia seni mõjutanud ei ole.

Kontsern rakendab vajalikke meetmeid ja teeb igakülgset koostööd ametkondadega viiruse leviku takistamiseks ning inimeste elu ja tervise kaitsmiseks. Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes Vanasadama reisiterminalides testida.

Tulude vähenemise kompenseerimiseks oleme muutunud oludes kriitiliselt üle vaadanud kõik kontserni kulud, kuid püsikulude suure osakaalu tõttu on kontserni kasumlikkuse langus iseäranis reisisadamate segmendis vältimatu. Ettevõtte rahavoo parandamiseks on mõned planeeritud investeeringud edasi lükatud, samas pooleliolevaid investeeringuid ei peatatud. Juhatuse hinnangul ei mõjuta koroona viirusest tulenevad mõjud kontserni tegevuse jätkuvust.

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

AS Tallinna Sadam noteeriti Nasdaq Tallinna börsil Balti põhinimekirjas 13.06.2018, aktsia kauplemistähis on TSM1T ja ISIN kood EE3100021635. Ettevõttel on kokku 263 000 000 lihtaktsiat, millest 176 295 032 ehk 67,03% kuulub Eesti Vabariigile. Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Iga aktsia annab üldkoosolekul hääletamisel ühe hääle.

ASi Tallinna Sadam aktsia sulgemishinna dünaamika ja kaubeldud aktsiate kogused alates Nasdaq Tallinna börsil noteerimisest 13.06.2018 kuni 30.09.2020 on esitatud järgneval graafikul:

Aktsia avamishind III kvartali alguses oli 1,92 eurot. Seisuga 30.09.2020 oli aktsia sulgemishind 1,71 eurot aktsia kohta, langedes III kvartalis 10,7%. Ettevõtte turuväärtus seisuga 30.09.2020 oli 449,7 mln eurot (30.06.2020: 503,6 mln eurot). ASi Tallinna Sadam aktsia hinna dünaamika võrdluses OMX Baltic Benchmark GI indeksiga on esitatud alljärgneval graafikul:

Allikas: nasdaqbaltic.com

1. aasta III kvartalis toimus ASi Tallinna Sadam aktsiaga 11 790 tehingut (2020 II kvartal: 11 175), mille käigus vahetas omanikku 3,6 mln aktsiat (2020 II kvartal: 4,5 mln aktsiat), tehingute käive kokku oli 6,4 mln eurot (2020 II kvartal: 7,9 mln eurot).

Seisuga 30.09.2020 oli ettevõttel 14 881 aktsionäri (30.06.2020: 14 516), kellest üle 5% osalust omas ainult Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu). Viis suurimat aktsionäri seisuga 30.09.2020 olid:

Aktsionäri nimi	Aktsiate arv	Osalus, %
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium	176 295 032	67%
State Street Bank and Trust Omnibus	10 528 437	4%
Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD)	9 350 000	4%
SEB Progressiivne Pensionifond	6 484 365	2%
LHV Pensionifond L	5 536 570	2%

Aktsionäride struktuur on võrredes II kvartaliga jäänud praktiliselt samaks. Välisinvestorite osalus on vähenenud 0,8% võrra (12,8%-lt 12,0%-ni) ning selle arvelt on pisut suurenenud Eesti, Läti, Leedu pensioni- ja investeerimisfondide ning erainvestorite osakaalud.

Joonis: Aktsionäride struktuur seisuga 30.09.2020

DIVIDENDID

Üldkoosolek kinnitas 29.06.2020 juhatuse ettepaneku maksta 2020. aastal dividendi 0,115 eurot aktsia kohta, kokku summas 30,2 mln eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 13.07.2020 (ex-päev 10.07.2020) ja dividendid maksti aktsionäridele välja 20.07.2020 Nasdaq CSD vahendusel.

ASi Tallinna Sadam dividendipoliitika seab eesmärgiks maksta perioodil 2019–2020 aktsionäridele netodividende vähemalt 30 mln eurot aastas ning alates 2021. aastast vähemalt 70% eelmise aasta puhaskasumist, sõltuvalt turutingimustest, ettevõtte kasvust ning arenguplaanidest ja arvestades vajadust säilitada mõistlik likviidsus ning välja arvatud ühekordsete tehingute mõju.

KONTSERN JA JUHTIMINE

Seisuga 30.09.2020 oli ASil Tallinna Sadam kaks 100%-lise omandusega tütarettevõtet – OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad ning üks 51%-lise omandusega sidusettevõte – AS Green Marine.

Nõukogu vastutab ettevõtte majandustegevuse strateegilise planeerimise eest ning teostab järelvalvet ettevõtte juhatuse tegevuse üle. Vastavalt ASi Tallinna Sadam põhikirjale on nõukogus 6 kuni 8 liiget. Seisuga 30.09.2020 koosnes nõukogu kaheksast liikmest: Aare Tark (nõukogu esimees), Ahti Kuningas, Maarika Honkonen, Raigo Uukkivi, Urmas Kaarlep, Üllar Jaaksoo, Riho Unt ja Veiko Sepp, kellest kuus liiget on sõltumatud. Nõukogu alluvuses tegutseb järelvalve küsimustes nõukogu nõustava organina nõukogu liikmetest koosnev 4-liikmeline auditikomitee.

III kvartalis toimus nõukogu liikmetes muudatusi – üldkoosoleku 29.06.2020 otsusega kutsuti 30.06.2020 tagasi kogu senine nõukogu ja määrati alates 01.07.2020 järgmiseks kaheks aastaks nõukogu liikmeteks kõik senised nõukogu liikmed ning uute liikmetena Riho Unt ja Veiko Sepp. Senise nõukogu täiskoosseisus tagasikutsumise põhjuseks oli soov uue nõukogu kõigi liikmete tähtajad ühtlustada. 03.07.2020 nõukogu koosolekul valiti nõukogu esimeheks Aare Tark, kes oli nõukogu esimees ka eelnevalt.

Juhatus vastutab ettevõtte igapäevase juhtimise eest vastavalt seadusele ja põhikirjale. Vastavalt põhikirjale võib ettevõttel olla 2 kuni 5 juhatuse liiget. Seisuga 30.09.2020 oli ettevõtte juhatus 3-liikmeline: juhatuse esimees Valdo Kalm, finantsjuht Marko Raid ning kommertsjuht Margus Vihman.

III kvartalis juhatuse koosseisus muudatusi ei olnud. 29.09.2020 otsustas ASi Tallinna Sadam nõukogu pikendada Valdo Kalmu ja Marko Raidi volitusi uueks 3-aastaseks ametiajaks alates kehtiva ametiaja lõppemisest ehk Valdo Kalmul perioodiks 01.03.2021–28.02.2024 ja Marko Raidil perioodiks 18.04.2021–17.04.2024.

Täiendav info ettevõtte juhtimise ning juhatuse ja nõukogu liikmete kohta on toodud veebilehel ja 2019. a majandusaasta aruandes.

Kontsern juhindub Hea Ühingujuhtimise Tava põhimõtetest.

OLULISEMAD SÜNDMUSED 2020. A III KVARTALIS

• 1. Reisiterminali D hoone ümberehituse valmimine. Juuli lõpus avati reisiterminali D uus hoone, mis võimaldab teenindada aastas kuute miljonit reisijat ja sai ümberehitustööde käigus uue kaasaegse välimuse. Kaasaegseid keskkonnasõbralikke energialahendusi kasutava hoone kogupind suurenes ligi kaks korda 14 000 m² -ni. Ehitustööde peatöövõtja oli AS Nordecon ja terminalis teenindatakse Tallinki reisilaevade reisijaid.
• 2. Hübriidlaev TÕLL. 2. septembrist asus Virtsu-Kuivastu liini reisijaid teenindama Eesti esimeseks hübriidreisilaevaks ümber ehitatud Tõll, millele paigaldatud akupangad võimaldavad sõita osaliselt elektril vähendades sellega diislikütuse hulka ja õhusaastet. Parvlaev Tõll kuulub ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Laevad laevastikku.
• 3. Rail Baltica Muuga kaubajaama projekteerimistööde algus. Septembri lõpus sõlmiti Rail Baltica suurima ja ainsa sadamaga ühendatud kaubajaama (Muuga kaubajaam) projekteerimiseks leping ettevõttega SWECO Projekt AS. Kaubajaama ehitus algab planeeritavalt 2022. aasta alguses.
• 4. Nõukogu esimehe valimine ja auditikomitee liikmete nimetamine. 03.07.2020 toimunud ASi Tallinna Sadam nõukogu koosolekul valiti uue nõukogu esimeheks Aare Tark, kes oli ka eelnevalt nõukogu esimees. Ühtlasi kinnitas nõukogu auditikomitee uue koosseisu, kuhu kuuluvad: Riho Unt, Urmas Kaarlep, Raigo Uukkivi ja Maarika Honkonen.
• 5. Dividendimakse. AS Tallinna Sadam maksis aktsionäridele 2019. a eest dividende 0,115 eurot aktsia kohta kokku summas 30,2 mln eurot. Dividendiõigusike aktsionäride nimekiri fikseeriti 13.07.2020 ja väljamakse tehti Nasdaq CSD vahendusel 20.07.2020.
• 6. Muudatused OÜ TS Laevad juhatuses. ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Laevad juhatuse esimehe Jaak Kaabli volitused lõppesid 10.09.2020 ja ta otsustas uueks ametiajaks mitte kandideerida. OÜ TS Laevad juhatuse esimehe kohale kuulutati välja avalik konkurss. Alates 11.09.2020 kuni uue juhi leidmiseni täidab juhatuse esimehe kohuseid juhatuse liige Guldar Kivro.
• 7. Investorpäevad. 8. ja 16. septembril toimusid reisiterminalis D Tallinna Sadama investorpäevad. Juhatuse liikmed Valdo Kalm ja Marko Raid tutvustasid ettevõtet, majandustulemusi ja tulevikuplaane ning vastasid osalejate küsimustele. Toimus ka ekskursioon vastvalminud reisiterminalis D. Huvi investorpäevade vastu oli suur, kokku osales üritustel 120 investorit, kelle hulgas oli nii erainvestoreid kui ka pankade, pensioni- ja investeerimisfondide esindajaid.
• 8. ASiga ESTEVE kohtuvaidluste lõppemine. ASil Tallinna Sadam oli ASiga ESTEVE kolm kohtuvaidlust, mis olid seotud ASi ESTEVE poolt Vanasadamas ja Paldiski Lõunasadamas osutatud sildumisteenuste lepingute ennetähtaegse ülesütlemisega ASi Tallinna Sadam poolt ning sellega seoses ASi ESTEVE esitatud hüvitisnõudega. Vanasadama sildumisteenustega lepingu kehtivust puudutav vaidlus lõppes 07.09.2020 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusega jätta kassatsioonikaebus menetlusse võtmata. Oktoobri alguses kinnitas Harju Maakohus poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mis puudutas Paldiski Lõunasadama sildumisteenuste lepingu kehtivuse tuvastamist ning nõuet Vanasadama ja Paldiski Lõunasadama sildumisteenuste lepingute väidetavalt alusetust ennetähtaegsest lõpetamisest tekkinud saamata jäänud tulu hüvitamiseks kokku summas 379 768 eurot pluss viivised. Kompromissi tulemusel lõpetati kohtuvaidlused ja AS ESTEVE loobus nõuetest ASi Tallinna Sadam vastu.
• 9. Juhatuse liikmete lepingute pikendamine. ASi Tallinna Sadam nõukogu otsustas 29.09.2020 pikendada juhatuse esimehe Valdo Kalmu ja juhatuse liikme-finantsjuhi Marko Raidi volitusi uueks 3-aastaseks ametiajaks alates kehtiva ametiaja lõppemisest ehk Valdo Kalmul perioodiks 01.03.2021–28.02.2024 ja Marko Raidil perioodiks 18.04.2021–17.04.2024.

JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD

30.09.2020 lõppenud perioodi auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuande allkirjastamisega kinnitab juhatus lehekülgedel 16 kuni 32 esitatud ASi Tallinna Sadam ja temaga seotud ettevõtete andmete õigsust ja täielikkust, sh seda, et:

• 1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (IFRS EL);
• 1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne kajastab kontserni finantsseisundit, rahavoogusid ja majandustulemusi õigesti ja õiglaselt;
• 1. kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud vahearuande kinnitamise kuupäevani (12.11.2020), on auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
• 1. AS Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad ettevõtted.

12.november 2020

Valdo Kalm Marko Raid Margus Vihman Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes	Lisa	30.09.2020	31.12.2019
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid		18 109	35 183
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	4	13 554	10 614
Lepingulised varad	11	1 072	0
Varud		216	408
Muu käibevara kokku		32 951	46 205
Müügiootel põhivara		98	142
Käibevara kokku		33 049	46 347
Põhivara
Investeeringud sidusettevõttesse	5	1 278	1 609
Muud pikaajalised nõuded	4	243	294
Materiaalne põhivara	6	585 696	575 267
Immateriaalne põhivara		1 985	2 015
Põhivara kokku		589 202	579 185
Varad kokku		622 251	625 532
KOHUSTISED
Lühiajalised kohustised
Võlakohustised	9	16 766	16 266
Tuletisinstrumendid		139	243
Eraldised		973	1 915
Sihtfinantseerimine		1 845	193
Maksuvõlad	7	1 491	893
Võlad tarnijatele ja muud võlad	8	8 813	11 722
Lepingulised kohustised	11	1 912	33
Lühiajalised kohustised kokku		31 939	31 265
Pikaajalised kohustised
Võlakohustised	9	194 697	191 580
Sihtfinantseerimine		25 024	24 754
Muud võlad Lepingulised kohustised	8 11	16 903	2 913
Pikaajalised kohustised kokku		220 640	217 249
Kohustised kokku		252 579	248 514
OMAKAPITAL
Aktsiakapital	10	263 000	263 000
Ülekurss		44 478	44 478
Kohustuslik reservkapital		20 262	18 520
Riskimaandamise reserv		–139	–243
Eelmiste perioodide jaotamata kasum		19 276	6 859
Perioodi kasum		22 795	44 404
Omakapital kokku		369 672	377 018
Kohustised ja omakapital kokku		622 251	625 532

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

1. septembril lõppenud 9 kuulise perioodi kohta

Konsolideeritud kasumiaruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	III kv 2020	III kv 2019	2020	2019
Müügitulu	3, 11	31 767	39 181	82 055	100 531
Muud tulud		823	209	2 793	789
Tegevuskulud	12	–7 744	–10 741	–23 281	–27 457
Tööjõukulud		–4 581	–5 019	–14 065	–14 127
Põhivara kulum ja väärtuse langus	3	–5 983	–5 719	–17 895	–16 912
Muud kulud		–89	–44	–302	–226
Ärikasum		14 193	17 867	29 305	42 598
Finantstulud ja -kulud
Finantstulud		5	2	29	29
Finantskulud		–482	–452	–1 295	–1 333
Finantstulud ja -kulud kokku		–477	–450	–1 266	–1 304
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum/kahjum investeeringutelt
sidusettevõttesse		–72	331	–331	417
Kasum enne tulumaksustamist		13 644	17 748	27 708	41 711
Tulumaksukulu		0	0	–4 913	–5 764
Perioodi kasum		13 644	17 748	22 795	35 947
Emaettevõtte omanike osa perioodi
kasumist		13 644	17 748	22 795	35 947
Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia
kohta (eurodes)		0,05	0,07	0,09	0,14
Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia
kohta – jätkuvad tegevused (eurodes)		0,05	0,07	0,09	0,14

Konsolideeritud muu koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	III kv 2020	III kv 2019	2020	2019
Perioodi kasum		13 644	17 748	22 795	35 947
Muu koondkasum
Kirjed, mida võidakse tulevikus ümber liigitada
kasumisse või kahjumisse:
Kasum rahavoogude riskimaandamis
instrumentide õiglase väärtuse muutusest (neto)		33	43	104	76
Muu koondkasum kokku		33	43	104	76
Perioodi koondkasum kokku		13 677	17 791	22 899	36 023
Emaettevõtte omanike osa perioodi
koondkasumist		13 677	17 791	22 899	36 023

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

1. septembril lõppenud 9 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	2020	2019
Kaupade või teenuste müügist laekunud raha		86 160	105 558
Muude tulude eest laekunud raha		31	156
Maksed tarnijatele		–33 746	–34 030
Maksed töötajatele ja töötajate eest		–11 758	–13 248
Maksed muude kulude eest		–327	–299
Makstud tulumaks dividendidelt		–4 913	–10 713
Äritegevusest laekunud raha		35 447	47 424
Materiaalse põhivara soetamine		–28 134	–17 909
Immateriaalse põhivara soetamine		–348	–360
Materiaalse põhivara müük		1 618	39
Saadud põhivara sihtfinantseerimisest		2 061	0
Saadud intressid		15	27
Investeerimistegevuses kasutatud raha		–24 788	–18 203
Saadud laenud	9	10 000	0
Saadud laenude tagasimaksed	9	–6 383	–6 383
Makstud dividendid		–30 008	–34 970
Makstud intressid		–1 331	–1 461
Muud finantseerimistegevusest tulenevad
maksed		–11	–15
Finantseerimistegevuses kasutatud raha		–27 733	–42 829
RAHAVOOG KOKKU		–17 074	–13 608
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses		35 183	42 563
Raha ja raha ekvivalentide muutus		–17 074	–13 608
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus		18 109	28 955

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

1. septembril lõppenud 9 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Aktsia kapital	Ülekurss	Kohustuslik reserv kapital	Riskimaan damise reserv	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omanike osa omakapitalist kokku
Omakapital seisuga 31.12.2018	263 000	44 478	18 520	–425	42 101	367 674
Perioodi kasum	0	0	0	0	35 947	35 947
Muu koondkasum	0	0	0	76	0	76
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	76	35 947	36 023
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	0	–35 242	–35 242
Tehingud omanikega kokku	0	0	0	0	–35 242	–35 242
Omakapital seisuga 30.09.2019	263 000	44 478	18 520	–349	42 806	368 455
Omakapital seisuga 31.12.2019	263 000	44 478	18 520	–243	51 263	377 018
Perioodi kasum	0	0	0	0	22 795	22 795
Muu koondkasum	0	0	0	104	0	104
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	104	22 795	22 899
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	0	–30 245	–30 245
Tehingud omanikega kokku	0	0	0	0	–30 245	–30 245
Reservkapitali suurendamine	0	0	1 742	0	–1 742	0
Omakapital seisuga 30.09.2020	263 000	44 478	20 262	–139	42 071	369 672

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD

1. ÜLDINE INFORMATSIOON

AS Tallinna Sadam (edaspidi ka emaettevõte või ettevõte) on Eesti Vabariigis 05.11.1996 registreeritud äriühing. ASi Tallinna Sadam 30.09.2020 lõppenud 9 kuu lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne hõlmab emaettevõtet ja tema tütarettevõtteid (edaspidi kontsern). Kontserni põhitegevusaladeks on sadamateenuste osutamine landlord-tüüpi sadamana, üleveoteenuse korraldamine reisiparvlaevadega ning multifunktsionaalse jäämurdja Botnica opereerimine.

Kontsernile kuulub viis sadamat: Vanasadam, Saaremaa sadam, Muuga sadam, Paljassaare sadam ja Paldiski Lõunasadam. Tallinna kesklinnas asuv Vanasadam koos väikelaevadele mõeldud jahisadamaga ja kruiisilaevade vastuvõtmiseks mõeldud Saaremaa sadam osutavad peamiselt reisijateveoga seotud sadamateenuseid. Muuga sadam, mis on Eesti suurim kaubasadam, Paldiski Lõunasadam ja valdavalt laevaremondiettevõtteid teenindav Paljassaare sadam osutavad peamiselt kaubaveoga seotud sadamateenuseid. Paljassaare sadamas ettevõte enam aktiivselt ei tegutse ja on käivitanud protsessi sadamast väljumiseks sh müünud 2020. aasta 9 kuu jooksul paljud Paljassaare sadama varad.

Tütarettevõte	Asukoht	Osalus (%)		Põhitegevusala
30.09.2020 31.12.2019
OÜ TS Shipping	Eesti Vabariik	100	100	Jäämurdeteenuse ja teiste merenduse abiteenuste osutamine multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica
OÜ TS Laevad	Eesti Vabariik	100	100	Siseriikliku üleveoteenuse osutamine reisiparvlaevadega

Kontserni tütarettevõtted seisuga 30.09.2020 ja 31.12.2019:

Lisaks on ettevõttel 51%-line osalus sidusettevõttes AS Green Marine, kuid kus ettevõttel puudub kontrolliv otsustusõigus. Kontserni aruandes on osalus sidusettevõttes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Emaettevõtte registreeritud aadress on Sadama 25, Tallinn 15051, Eesti Vabariik.

ASi Tallinna Sadam enamusaktsionäriks on Eesti Vabariik (osalus 67,03% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu).

2. ARVESTUSMEETODID

30.09.2020 lõppenud 9 kuu lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus".

Käesolevat lühendatud konsolideeritud vahearuannet tuleb lugeda koos ettevõtte 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes esitatud konsolideeritud raamatupidamise aruande ning selle juurde kuuluvate lisade

Lisa 2 järg

ja selgitustega. Lisateave oluliste arvestusmeetodite kohta on esitatud 2019. aasta majandusaasta aruandes sisalduva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 2.

Rakendatavad raamatupidamisarvestuse põhimõtted ei ole muutunud võrreldes eelmise majandusaastaga, välja arvatud finantsaruandluse standardi IAS 12 rakendamine.

Kontsern ei ole ennetähtaegselt rakendanud ühtegi muud standardit ega standardi tõlgendust või muudatust, mis on välja antud, kuid mille rakendamine ei ole veel kohustuslik.

Lühendatud konsolideeritud vahearuanne on esitatud tuhandetes eurodes.

Arvestusmeetodite muudatus

Eestis on seni domineerinud IAS 12 tõlgendus, mille kohaselt Eestis ja sarnase tulumaksusüsteemiga riikides paiknevate tütar- ja sidusettevõtetega seotud edasilükkunud tulumaksu konsolideeritud finantsaruannetes ei kajastatud. 2020. aasta juunis otsustas IFRS Interpretations Committee (IFRIC), et IFRS-i aruandeid koostavad konsolideerivad ettevõtted peavad investeeringutega seotud edasilükkunud tulumaksu kajastama ka siis, kui investeeringud on riikides, kus tulumaksu makstakse alles dividendide jaotamisel.

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad kontserni varade ja kohustiste bilansiliste väärtuste ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustise maksustamisel aluseks võetav summa).

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel üldjuhul edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi.

Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib vaid nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse, ning Kontserni investeeringutelt Eesti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui Kontsern suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine ja teised tehingud.

Kuna Kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat ning saab vajadusel blokeerida sidusettevõtte AS Green Marine kasumi jaotamise otsuseid, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuste investeeringutega seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtete või sidusettevõtte AS Green Marine kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.

Lisa 2 järg

Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad.

Kontserni puhul ei too see muudatus kaasa dividendivõtmisega kaasneva tulumaksukohustuse ülesvõtmist, kuna lähitulevikus ei plaani tütarettevõtted ja sidusettevõte dividende maksta.

3. TEGEVUSSEGMENDID

			9 kuud 2020
	Reisi	Kauba	Reisiparv
Tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	13 780	14 570	0	0	28 350
Kaubatasud	973	3 989	0	0	4 962
Reisijatasud	5 878	109	0	0	5 987
Elektrienergia müük	343	2 768	0	0	3 111
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	0	0	8 164	0	8 164
Muude teenuste müük	412	692	38	58	1 200
Renditulu	1 196	6 957	512	0	8 665
Laeva prahitasu	0	0	0	7 572	7 572
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	0	0	14 044	0	14 044
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 11)	22 582	29 085	22 758	7 630	82 055
Segmendi korrigeeritud EBITDA	12 658	19 018	10 996	3 630	46 302
Põhivara kulum	–4 910	–6 644	–4 400	–1 704	–17 658
Kahjum vara väärtuse langusest	–65	–172	0	0	–237
Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon	147	420	0	0	567
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kahjum investeeringutelt sidusettevõtjasse	0	0	0	331	331
Segmendi ärikasum	7 830	12 622	6 596	2 257	29 305
Finantstulud ja -kulud kokku					–1 266
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kahjum investeeringutelt sidusettevõtjasse					–331
Tulumaksukulu					–4 913
Perioodi kasum					22 795

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 38 tuh eurot ja 113 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

Lisa 3 järg

			9 kuud 2019
	Reisi	Kauba	Reisiparv
Tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	22 395	14 084	0	0	36 479
Kaubatasud	1 076	4 257	0	0	5 333
Reisijatasud	13 134	122	0	0	13 256
Elektrienergia müük	543	3 435	0	0	3 978
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	0	0	9 294	0	9 294
Muude teenuste müük	906	741	32	73	1 751
Renditulu	1 360	7 092	494	0	8 945
Laeva prahitasu	0	0	0	7 560	7 560
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	0	0	13 935	0	13 935
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 11)	39 414	29 730	23 755	7 632	100 531
Segmendi korrigeeritud EBITDA	27 144	17 038	10 649	4 621	59 451
Põhivara kulum	–4 713	–6 343	–4 210	–1 646	–16 912
Kahjum vara väärtuse langusest	0	0	0	0	0
Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon	129	347	0	0	476
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum
investeeringutelt sidusettevõtjasse	0	0	0	–417	–417
Segmendi ärikasum	22 560	11 042	6 438	2 558	42 598
Finantstulud ja -kulud kokku					–1 304
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum
investeeringutelt sidusettevõtjasse					417
Tulumaksukulu					–5 764
Perioodi kasum					35 947

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 38 tuh eurot ja 119 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

4. NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED

tuhandetes eurodes	30.09.2020	31.12.2019
Ostjatelt laekumata arved	10 716	8 849
Nõuete allahindlus	–1 677	–2 160
Maksude ettemaksed	1 424	1 093
Saamata sihtfinantseerimine	2 487	2 287
Muud ettemaksed	478	470
Nõuded sidusettevõttele (lisa 16)	20	36
Muud nõuded	349	333
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku	13 797	10 908
sh lühiajalised nõuded	13 554	10 614
pikaajalised nõuded	243	294

Lisa 4 järg

Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks

tuhandetes eurodes			Maksetähtaega ületanud päevade arv
	Tähtaeg					Kokku
30.09.2020	saabumata	0–30	31–60	61–90	>90
Oodatav krediidikahjumi määr	0,80%	1,5%	3,0%	80,0%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	8 489	607	19	10	1 591	10 716
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–68	–9	–1	–8	–1 591	–1 677
						9 039
31.12.2019
Oodatav krediidikahjumi määr	0,8%	1,5%	3,0%	80,0%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	6 220	467	52	45	2 065	8 849
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–50	–7	–2	–36	–2065	–2 160
						6 689

5. INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE

	30.09.2020 lõppenud 9 kuu	30.09.2019 lõppenud 9 kuu
tuhandetes eurodes	kohta	kohta
Äritulud	2 137	4 340
Ärikulud	2 706	3 396
Puhaskasum/-kahjum	–600	840

tuhandetes eurodes	30.09.2020	31.12.2019
Sidusettevõtte netovara	2 505	3 154
Kontserni osalus sidusettevõttes	51%	51%
Sidusettevõttesse tehtud investeeringute bilansiline väärtus
kontserni finantsseisundi aruandes	1 278	1 609

6. MATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes	Maa ja	Masinad	Muu	Lõpetamata	Ettemaksed	Kokku
	ehitised	ja	materiaalne	ehitus
		seadmed	põhivara
Materiaalne põhivara
seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus	614 182	240 253	7 398	7 699	5 504	875 036
Akumuleeritud kulum ja
väärtuse langus	–216 471	–78 121	–5 177	0	0	–299 769
Jääkmaksumus seisuga
31.12.2019	397 711	162 132	2 221	7 699	5 504	575 267
Liikumised 30.09.2020
lõppenud 9 kuu jooksul
Soetamine ja
rekonstrueerimine	261	2 135	314	25 800	11	28 521
Müüdud põhivara
jääkväärtuses	–591	–40	0	0	0	–631
Arvestatud kulum	–8 647	–8 109	–468	0	0	–17 224
Väärtuse langus	–237	0	0	0	0	–237
Ümberliigitatud
põhivara jääkväärtuses	11 735	2 431	24	–10 264	–3 926	0
Materiaalne põhivara
seisuga 30.09.2020
Soetusmaksumus	624 912	244 661	7 595	23 235	1 589	901 992
Akumuleeritud kulum ja
väärtuse langus	–224 680	–86 112	–5 504	0	0	–316 296
Jääkmaksumus seisuga
30.09.2020	400 232	158 549	2 091	23 235	1 589	585 696

7. MAKSUVÕLAD

Seisuga 30.09.2020 oli Kontsernil maksuvõlgasid kokku 1 491 tuh eurot, võrreldaval perioodil seisuga 31.12.2019 summas 893 tuh eurot.

8. VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD

tuhandetes eurodes	30.09.2020	31.12.2019
Võlad tarnijatele	5 468	5 281
Võlad töövõtjatele	1 085	1 092
Intressivõlad	346	405
Töötasudelt arvestatud maksude viitvõlad	560	596
Ettemaksed kaupade ja teenuste eest	682	212
Võlad sidusettevõttele (lisa 16)	99	127
Muud võlad	589	4 011
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku	8 829	11 724
sh lühiajalised kohustused	8 813	11 722
pikaajalised kohustused	16	2

9. VÕLAKOHUSTISED

tuhandetes eurodes	30.09.2020	31.12.2019
Lühiajaline osa
Laenukohustised	7 766	7 266
Võlakirjad	9 000	9 000
Lühiajaline osa kokku	16 766	16 266
Pikaajaline osa
Laenukohustised	45 447	42 330
Võlakirjad	149 250	149 250
Pikaajaline osa kokku	194 697	191 580
Võlakohustised kokku	211 463	207 846

Võlakirjad

Kõik võlakirjad on emiteeritud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressiks on 3 kuu või 6 kuu Euribor, millele lisandub fikseeritud riskimarginaal). Võlakirjade lunastustähtajad saabuvad 2026. ja 2027. aastal. Maksegraafikute kohaselt võlakirju 30.09.2020 lõppenud 9-kuulisel perioodil ei lunastatud. Seisuga 30.09.2020 oli võlakirjade kaalutud keskmine intressimäär 0,77% (30.09.2019: 0,70%).

Laenud

Kõik laenulepingud on sõlmitud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressiks on 6 kuu Euribor). Tasumata laenujääkide lõpliku tagasimakse tähtajad jäävad vahemikku 2024–2028. 2020. aasta 9 kuu jooksul tasuti laenude põhiosamakseid summas 6 383 tuh eurot (2019. aasta 9 kuu jooksul: 6 383 tuh eurot).

Seisuga 30.09.2020 oli kasutusse võetud laenude kaalutud keskmine intressimäär 0,82% (30.09.2019: 0,65%). Arvestades intressimäära riski maandamiseks kasutatud tuletistehingute mõju, oli seisuga 30.09.2020 laenude keskmine intressimäär 1,23% (30.09.2019: 1,51%).

1. a. II kvartalis sõlmiti laenuleping SEB Pangaga, mille kohaselt on ASil Tallinna Sadam võimalik võtta laenu kogusummas 20 mln eurot, sealjuures enne 30.07.2020 summas 10 mln eurot ja enne 31.12.2020 summas 10 mln eurot. Esimene osa laenust, 10 mln eurot, võeti välja juulis 2020 ning teine laenuosa, samuti 10 mln eurot, oktoobris 2020.

Võlakohustiste lepingulised tagastamise tähtajad

tuhandetes eurodes	30.09.2020
kuni 12 kuud	16 766
1 – 5 aastat	68 564
> 5 aasta	126 133
Võlakohustised kokku	211 463

Lisa 9 järg

Õiglane väärtus

Kuna aruandeperioodil kontserni riskitaseme hinnang ei muutunud ja rahvusvahelistes rahaturu intressimäärades ulatuslikke muutusi ei toimunud, ei erine kontserni hinnangul korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatud laenude ja võlakirjade õiglane väärtus sarnaselt 31.12.2019 lõppenud perioodiga oluliselt kontserni konsolideeritud finantsseisundi aruandes seisuga 30.09.2020 esitatud bilansilisest väärtusest.

Kõiki tuletisinstrumente kajastatakse finantsseisundi aruandes õiglases väärtuses. Tuletisinstrumentide õiglast väärtust hinnatakse kord kuus pankadelt saadud hinnainfo alusel, mille koostamisel on lähtutud turuinformatsiooni pakkujate koostatud intressivahetustehingute tulevikku suunatud tulukõveratest. Õiglase väärtuse hierarhias liigitub selline mõõtmine 2. tasemele.

Kõik kehtivad laenu- ja võlakirjalepingud on tagatiseta kohustised, see tähendab, et varasid ei ole kohustuste katteks panditud ja võlakirjad ei ole noteeritud. Kontsern on täitnud kõik laenu- ja võlakirjalepingutes sätestatud kohustused, sh need, mis puudutavad eritingimuste täitmist. Seisuga 30.09.2020 täitis kontsern kõiki finantsnäitajatele kehtestatud tingimusi.

10. OMAKAPITAL

Seisuga 30.09.2020 oli ASil Tallinna Sadam registreeritud 263 000 000 lihtaktsiat, võrreldaval perioodil 31.12.2019 samuti 263 000 000 aktsiat, millest 67,03% kuulub Eesti Vabariigile (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) ja 32,97% kuulub Eesti ja rahvusvahelistele investeerimisfondidele, pankadele, pensionifondidele ja jaeinvestoritele. Aktsia nimiväärtus on 1 euro aktsia kohta.

ASi Tallinna Sadam põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 664 000 000 (võrreldaval 2019. aastal samuti 664 000 000). Seisuga 30.09.2020 ja 31.12.2019 oli kõikide väljastatud aktsiate eest täielikult tasutud.

	III kv 2020	III kv 2019	30.09.2020 lõppenud 9 kuu kohta	30.09.2019 lõppenud 9 kuu kohta
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tk)	263 000 000	263 000 000	263 000 000	263 000 000
Aruandeperioodi konsolideeritud
puhaskasum (tuhandetes eurodes)	13 644	17 748	22 795	35 947
Tava ja lahjendatud puhaskasum
aktsia kohta (eurodes)	0,05	0,07	0,09	0,14

Lisa 10 järg

Vastavalt 29.06.2020 üldkoosoleku otsusele maksis kontsern 2019. aasta eest dividende 0,115 eurot aktsia kohta, kokku 30 245 tuh eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 13.07.2020 (ex-päev 10.07.2020) ja dividendid maksti aktsionäridele välja Nasdaq CSD vahendusel 20.07.2020.

11. MÜÜGITULU

	30.09.2020	30.09.2019
	lõppenud 9 kuu	lõppenud 9 kuu
tuhandetes eurodes	kohta	kohta
Müügitulud kliendilepingutest
Laevatasud	28 350	36 479
Kaubatasud	4 962	5 333
Reisijatasud	5 987	13 256
Elektrienergia müük	3 111	3 978
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	8 164	9 294
Muude teenuste müük	1 200	1 751
Müügitulud kliendilepingutest kokku	51 774	70 091
Muud müügitulud
Kasutusrendi tulu	8 665	8 945
Laeva prahitasu	7 572	7 560
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	14 044	13 935
Muud müügitulud kokku	30 281	30 440
Müügitulu kokku (lisa 3)	82 055	100 531

Laevatasud sisaldavad tonnaažitasu, mida arvestatakse laeva kogumahutavuse alusel laeva iga sadamakülastuse eest. Kui laev külastab sadamat eelnevalt kokkulepitud sõiduplaani alusel õigusega saada aasta jooksul mahupõhist allahindlust, siis jaotatakse tehinguhind tonnaažiteenuse ja tulevaste tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse vahel selle laeva antud kalendriaasta sadamakülastuste koguarvu hinnangu alusel. Tonnaažitasu tulu kajastatakse aasta keskmiste määrade ja hinnangulise mahu alusel nagu on kirjeldatud eespool. Seisuga 30.09.2020 oli kajastatud tulu ja klientidele esitatud arvete vahe kajastatud lepingulise varana summas 307 tuh eurot (kajastatud tulu oli suurem kui esitatud arved) ja lepingulise kohustisena summas 1 629 tuh eurot (kajastatud tulu oli väiksem kui esitatud arved).

Mõnedes kaubatasu lepingutes on sätestatud minimaalne kaubamaht aastas. Kui kaubaoperaator laadib ümber minimaalsest mahust vähem kaupa, on kontsernil taolise lepingu korral õigus kalendriaasta lõppedes nõuda kliendilt minimaalse mahu alusel arvestatud kaubatasu. Juhtkond on hinnanud kontserni allesjäänud õigust tasule minimaalse kaubamahu ja klientidelt seisuga 30.09.2020 laekunud tasu põhjal. Selle tulemusena kajastas kontsern lepingulisi varasid summas 765 tuh eurot. Mõnedelt klientidelt laekunud tulu ületas seisuga 30.09.2020

Lisa 11 järg

juhtkonna hinnangut. Selle tulemusena kajastas kontsern lepingulisi kohustisi summas 220 tuh eurot, et hinnanguline müügitulu oleks kõigi 2020. aasta vaheperioodide jooksul ühtlaselt kajastatud.

Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suurus arvestatakse elektrivõrguga liitumise võimaldamiseks tehtud kulutuste alusel. Liitumisteenuse osutamist ei loeta eraldi toimingukohustuseks, sest klient ei saa sellest teenusest eraldi (st ilma elektrit tarbimata) kasu. Seetõttu moodustavad liitumistasud osa elektri eest saadavast tasust ja neid kajastatakse tuluna selle perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt elektrit tarbivad. Saadud liitumistasude tuludesse kandmata osa kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 30.09.2020 moodustasid sellised kohustised 903 tuh eurot (31.12.2019: 913 tuh eurot).

Piletimüügitulu kajastatakse kas selle aja jooksul, mil reisiparvlaev reisijaid ja/või sõidukeid üle veab, mis toimub ühe päeva jooksul, või sel ajahetkel, kui pilet aegub. Tulu selliste piletite eest, mis on müüdud veel toimumata reisidele, käsitletakse ettemaksena ja kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 30.09.2020 moodustasid sellised kohustised 63 tuh eurot (31.12.2019: 33 tuh eurot).

12. TEGEVUSKULUD

tuhandetes eurodes	30.09.2020 lõppenud 9 kuu kohta	30.09.2019 lõppenud 9 kuu kohta
Kütuse-, õli- ja energiakulu	6 267	8 629
Põhivarade tehniline korrashoid ja remont	3 765	5 111
Infrastruktuuri jaoks ostetud teenused	2 115	2 060
Maksukulud	2 047	2 068
Konsultatsiooni- ja arenduskulud	381	327
Ostetud teenused	3 450	4 432
Väheväärtusliku vara soetus ja korrashoid	1 449	856
Reklaamikulud	161	258
Rendikulud	426	988
Kindlustuskulud	570	587
Muud tegevuskulud	2 650	2 141
Tegevuskulud kokku	23 281	27 457

13. SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED

Seisuga 30.09.2020 olid kontsernil lepingulised kohustused materiaalse põhivara soetamiseks, remondiks ning uuringu- ja arenguväljaminekute tegemiseks summas 16 353 tuh eurot (31.12.2019: 19 810 tuh eurot).

14. TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED

1. aasta juunis võttis kohus menetlusse kontserni ettevõtete TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ vastu esitatud hagi väidetava ärisaladuse kasutamisega Saaremaa ja Hiiumaa liinidel sõitjate üleveoteenuse riigihankel osalemisel põhjustatud kahju hüvitamiseks kokku summas 23,8 mln eurot. Esitatud hagiavaldus on identne samade hagejate poolt eelmises tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega, mille Harju Maakohus jättis 08. märtsi 2019. aasta kohtumäärusega läbi vaatamata, kuna hagejad ei tasunud tähtajaks eeldatavate menetluskulude katteks kohtu poolt määratud tagatisi kokku summas 14 000 eurot.

Kontsern vaidlustas esitatud nõude ja kaitseb ennast antud kohtuasjas. Juhatus on seisukohal, et nõue ei ole põhjendatud ja õigusnõustajate hinnangul ei ole kohustise tekkimine tõenäoline. Seetõttu ei ole juhatus pidanud vajalikuks nõude katteks eraldist moodustada.

Käideldavate kaubamahtude olulise vähenemise tõttu on üks kontserni pikaaegsetest klientidest esitanud kontserni vastu nõude, mille eesmärk on kuulutada tagasiulatuvalt alates 01.01.2015 kehtetuks kontserni ja kliendi vahel sõlmitud pikaaegse koostöölepingu teatud tingimused. Nendes tingimustes on kehtestatud minimaalne kaubamaht, mida klient peab igal kalendriaastal käitlema, ja kliendi minimaalne kaubatasu kohustus aastas, mis on seotud minimaalse kaubatasu kohustuse mittetäitmisest tuleneva leppetrahviga. Kliendi minimaalse kaubatasu kohustusest tulenenud leppetrahvide summa aastatel 2015–2017 oli kokku 0,45 mln eurot. Kliendi minimaalne aastane kaubatasu kohustus on 0,31 mln eurot.

1. aasta lõpus esitas klient Konkurentsiametile taotluse järelevalvemenetluse alustamiseks, mille eesmärgiks on selgitada, kas kontsern on rikkunud konkurentsiseaduse sätted. Ühtlasi esitas klient Harju Maakohtusse taotlus menetluse peatamiseks kuni Konkurentsiameti seisukoha selgumiseni. Maakohus menetlust ei peatanud ning plaanib antud asjas teha otsuse 2020. aasta lõpus. Juhatus usub, et nõue ei ole põhjendatud ja õigusnõustajate hinnangul ei ole kohustuse tekkimine tõenäoline. Juhatus ei ole seetõttu nõude katteks eraldist moodustanud.

15. KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED

26.08.2015 pidas Kaitsepolitseiamet kinni emaettevõtte ASi Tallinna Sadam pikaajalised juhatuse liikmed Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, sest neid kahtlustati ulatuslikus altkäemaksu võtmises mitme varasema aasta jooksul. Pärast pikaajalist uurimist esitas kontsern 31.07.2017 Ain Kaljuranna, Allan Kiili ja teiste uurimise all olevate episoodidega seotud eraisikute ja juriidiliste isikute vastu tsiviilhagi. Harju Maakohtu 19.11.2018 määrusega võeti tsiviilhagi eelnevalt nimetatud isikute vastu algatatud kriminaalasja menetlusse. 28.10.2020 tegi Harju Maakohus määruse ja lõpetas Allan Kiili suhtes kriminaalmenetluse seoses tema parandamatu haigusega ning jättis rahuldamata taotluse Allan Kiili tsiviilkostjana ja/või kolmanda isikuna kaasamiseks. Määrus ei ole veel jõustunud. Aruande koostamise hetke seisuga toimub nimetatud kohtuprotsessis kriminaalasja kohtulik arutamine ja teiste süüdistuse saanud isikute osas kohtuprotsess jätkub. Juhatuse hinnangul ei oma eelnimetatud sündmused

Lisa 15 järg

aruande koostamise hetkeks teadaoleva teabe alusel kontserni majandustulemustele ega finantsseisundile olulist negatiivset mõju, kuid see võib põhjustada jätkuvalt olulist mainekahju.

16. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

ASi Tallinna Sadam aktsiatest 67,03% kuuluvad Eesti Vabariigile (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu).

tuhandetes eurodes	30.09.2020	30.09.2019
	lõppenud 9 kuu	lõppenud 9 kuu
	kohta	kohta
Tehingud sidusettevõttega
Müügitulu	123	178
Tegevuskulud	784	2 047
Tehingud ettevõtetega, milles kontserni ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu
Tegevuskulud	7	12
Muud kulud	18	20
Tehingud riigiasutuste ja ettevõtetega, kus riigil on valitsev mõju
Müügitulu	19 006	18 809
Muud tulud	3	5
Tegevuskulud	4 798	5 769
Muud kulud	57	15
Materiaalse põhivara soetus	4	2 578
tuhandetes eurodes	30.09.2020	31.12.2019
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest
sidusettevõttega
Nõuded (lisa 4)	20	36
Võlad (lisa 7)	99	127
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest ettevõtetega, milles kontserni ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu
Nõuded	2	4
Võlad	1	1
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest riigiasutustega ja ettevõtetega, kus riigil on valitsev mõju
Nõuded	257	412
Kohustused	1 066	1 202

Kõik osutatud ja ostetud teenused on tavapärasest äritegevusest tulenevad tehingud, mis on teostatud turutingimustel.

Lisa 16 järg

Tehingutest seotud osapooltega tulenevad müügitulud ja tegevuskulud sisaldavad ainult äritegevusega seoses müüdud ja ostetud teenuseid.

Informatsioon ettevõtete kohta, milles kontserni ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmed omavad olulist mõjuvõimu, põhineb seotud osapoolte esitatud deklaratsioonidel.

17. BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Oktoobri alguses kinnitati Harju Maakohtu määrustega ASi ESTEVE ja ASi Tallinna Sadam vahelise kohtuvaidluse osas kompromiss, mille tulemusel lõpetatakse mõlemad pooleli olnud kohtuvaidlused ja AS ESTEVE loobub nõuetest ASi Tallinna Sadam vastu. Vaidlused olid seotud ASi ESTEVE poolt osutatud sildumisteenuste lepingute ennetähtaegse ülesütlemisega ASi Tallinna Sadam poolt.

Seisuga 30.09.2020 moodustatud eraldis eeldatavate kulude katmiseks on tühistatud IV kvartalis, kohtuotsuse jõustumise kuupäevaga.