Tallinna Sadam

Quarterly Report • Feb 26, 2021

Auditeerimata lühendatud konsolideeritud 12 kuu vahearuanne perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 2020

AS Tallinna Sadam

AS TALLINNA SADAM

AUDITEERIMATA LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD 12 KUU VAHEARUANNE PERIOODI KOHTA, MIS LÕPPES 31. DETSEMBRIL 2020

Äriregistri kood	10137319
Käibemaksukohuslase registreerimisnumber	EE100068489
Postiaadress	Sadama 25
	15051 Tallinn
Registreeritud aadress	Sadama 25
	15051 Tallinn
Asukohamaa	Eesti Vabariik
Telefon	+372 631 8555
E-post	ts@ts.ee
Internetilehekülg	www.ts.ee
Majandusaasta algus	1. jaanuar
Majandusaasta lõpp	31. detsember
Vahearuande perioodi algus	1. jaanuar
Vahearuande perioodi lõpp	31. detsember
Juriidiline vorm	aktsiaselts
Audiitor	KPMG Baltics OÜ

	TEGEVUSARUANNE 4
	JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD16
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE17
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE17
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE 18
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE19
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE20
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD 21
1.	ÜLDINE INFORMATSIOON21
2.	ARVESTUSMEETODID22
3.	TEGEVUSSEGMENDID 23
4.	NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED 24
5.	INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE 25
6.	MATERIAALNE PÕHIVARA26
7.	MAKSUVÕLAD26
8.	VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD 27
9.	VÕLAKOHUSTISED27
10.	OMAKAPITAL 29
11.	MÜÜGITULU 29
12.	TEGEVUSKULUD31
13.	SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED 31
14.	TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED31
15.	KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED32
16.	TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 33
17.	ARUANDEPERIOODI JÄRGSED SÜNDMUSED 34

TEGEVUSARUANNE

1. aasta ülemaailmse viirusekriisi mõjul langes kontserni sadamaid läbinud reisijate arv¹ 59% 4,33 mln reisijani, kaubamaht saavutas aga 7%-se kasvuga viimase viie aasta kõrgeima taseme 21,3 mln tonni. Reisiparvlaevade ja muu segmendi jaoks kujunes aasta aga kokkuvõttes stabiilseks. Kontserni müügitulu vähenes reisisadamate segmendi tulude languse tõttu 23,2 mln euro võrra (–18%) 107,4 mln euroni. Põhitegevusega seotud kulud vähenesid 5,1 mln eurot (–6,4%) ning puhaskasum vähenes 15,9 mln eurot (–36%). Majandustegevuse tulemiks kujunes kasum summas 28,5 mln eurot.

2. aasta IV kvartalis võrreldes 2019. aasta IV kvartaliga jätkus reisijate arvu langus, samas kui kaubamaht mõnevõrra kasvas. Reisijate arvu languse tõttu vähenesid ka müügitulu, kasum ja korrigeeritud EBITDA. Kasumlikkuse näitajad vähenesid tuludest vähem seoses rakendatud kulude kokkuhoiumeetmetega. Kontserni müügitulu vähenes 4,7 mln euro võrra 25,3 mln euroni ja kasum vähenes 2,7 mln euro võrra 5,7 mln euroni.

KONTSERNI PEAMISED NÄITAJAD

		12 kuud	12 kuud			IV kv	IV kv
Näitaja	ühik	2020	2019	vahe	muutus	2020	2019	vahe	muutus
Müügitulu	tuh EUR	107 358	130 536	–23 178	–17,8%	25 303	30 005	–4 702	–15,7%
Ärikasum	tuh EUR	35 562	51 679	–16 117	–31,2%	6 257	9 081	–2 824	–31,1%
Korrigeeritud EBITDA2	tuh EUR	58 423	74 292	–15 869	–21,4%	12 121	14 841	–2 720	–18,3%
Põhivara kulum ja väärtuse
langus	tuh EUR	–24 094	–23 037	–1 057	4,6%	–6 199	–6 125	–74	1,2%
Tulumaks	tuh EUR	–4 913	–5 764	851	–14,8%	0	0	0	–
Perioodi kasum	tuh EUR	28 518	44 404	–15 886	–35,8%	5 723	8 457	–2 734	–32,3%
Investeeringud	tuh EUR	37 138	29 484	7 654	26,0%	8 212	10 671	–2 459	–23,0%
Töötajate arv (keskmine)	in	465	492	–27	–5,4%	454	479	–25	–5,2%
Kaubamaht	tuh tonni	21 327	19 931	1 396	7,0%	5 790	5 647	143	2,5%
Reisijate arv	tuh in	4 333	10 639	–6 306	–59,3%	630	2 342	–1 712	–73,1%
Laevakülastuste arv	tk	7 088	7 855	–767	–9,8%	1 768	1 894	–126	–6,7%
Varade maht perioodi lõpus	tuh EUR	628 093	625 532	2 561	0,4%	628 093	625 532	2 561	0,4%
Netovõlg3 perioodi lõpus	tuh EUR	184 901	172 663	12 238	7,1%	184 901	172 663	12 238	7,1%
Omakapital perioodi lõpus	tuh EUR	375 432	377 018	–1 586	–0,4%	375 432	377 018	–1 586	–0,4%
Aktsiate arv perioodi lõpus	tuh tk	263 000	263 000	0	0,0%	263 000	263 000	0	0,0%
Ärikasum/müügitulu Korrigeeritud		33,1%	39,6%			24,7%	30,3%
EBITDA/müügitulu		54,4%	56,9%			47,9%	49,5%
Perioodi kasum/müügitulu EPS: perioodi kasum/kaalutud		26,6%	34,0%			22,6%	28,2%
keskmine aktsiate arv	EUR	0,11	0,17	–0,06	–35,8%	0,02	0,03	–0,01	–32,3%
Omakapital/aktsiate arv	EUR	1,43	1,43	–0,01	–0,4%	1,43	1,43	–0,01	–0,4%

¹ reisijate arv ei sisalda reisiparvlaevade segmendi Eesti mandri ja suursaarte vahelist reisijate arvu

² korrigeeritud EBITDA = kasum enne kulumit, vara väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid, finantstulusid ja -kulusid (kokku) ning

tulumaksukulu, ja korrigeeritud varade sihtfinantseerimise amortisatsiooniga

³ võlakohustised miinus raha ja raha ekvivalendid

KAUBAMAHT JA REISIJATE ARV

Vaatamata 2020. aastal majanduskeskkonda üle maailma erakordselt mõjutanud viirusekriisile kasvas kontserni sadamaid läbinud kaubamaht 1,4 mln tonni ehk 7% ja oli kokku 21,3 mln tonni, mis tähendas viimase viie aasta kõrgeimat taset. Lastiliikide lõikes tuli kasv peamiselt vedellastist (+1,5 mln tonni ehk 20%), kuid ka ro-ro kaubast (+0,2 mln tonni ehk 3,7%), millede mõju vähendas vähene langus teistes lastiliikides: segalast –0,19 mln tonni ehk –31%, puistlast –97 tuh tonni ehk –2,1% ja konteinerkaubad –27 tuh t ehk –1,5% (TEUdes –9 tuh ühikut). 2020. aasta IV kvartalis läbis kontserni sadamaid 5,8 mln tonni kaupu, mis oli 0,14 mln tonni ehk 2,5% rohkem kui 2019. aasta IV kvartalis. Kasv tulenes ro-ro kauba kasvust (0,14 mln tonni ehk 10% võrra) eelkõige Muuga-Vuosaari liinil. Teiste lastiliikide mahud oluliselt ei muutunud.

Reisijate arv tegi aga 2020. aastal viirusekriisi tõttu läbi 59%-se languse ja kukkus aasta kokkuvõttes 4,33 mln reisijani, võrreldes rekordilise 10,64 mln reisijaga aasta varem. Seoses reisimispiirangutega langes reisijate arv kõigil liinidel ning kruiisireisijaid ei olnud üldse.

IV kvartalis vähenes reisijate arv 1,7 mln reisija ehk 73% võrra liinireisijate mõjul, peamiselt Tallinn-Helsingi ja Tallinn-Stockholmi liinidel.

MÜÜGITULU, KULUD JA KASUM

Müügitulu vähenes 2020. aastal 23,2 mln eurot ehk 17,8%, ning müügitulu kokku oli 107,4 mln eurot. Müügitulu liikide lõikes vähenes tulu kõikides tululiikides, enim reisijatasude tulus 10,0 mln eurot (–59%) 7,0 mln euroni seoses reisijate arvu samaväärse vähenemisega. Suurem langus toimus ka laevatasude tulus, mis vähenes 9,1 mln eurot (–20%) 37,6 mln euroni. Langus tulenes peamiselt kruiisilaevade ärajäänud hooajast, kuid ka reisilaevade hõredamast graafikust ning mõneti vähenenud kaubamahust segalasti, puistlasti ja konteinerite osas. Tulu suurendavalt mõjus aga vedellasti mahu kasv. Tulu reisiparvlaevadega siseriikliku üleveoteenuse osutamisest langes 1,2 mln eurot, kokku 29,0 mln euroni, peamiselt suveperioodil lisareiside teostamisest väiksemas mahus ja ilma lisalaevata, ning reisitasude tulu vähenemisest seoses väiksema reiside arvuga (koroona piirangud) ja reisitasu tariifi vähenemisega kütusehinna indeksi languse tõttu. Tulu elektrienergia müügist vähenes 1,0 mln eurot ehk 17,8% võrra 4,5 mln euroni peamiselt tingituna väiksemast nõudlusest kaubasadamates, elektrimüüjana vahendatud elektrienergia mahu vähenemisest, ning ka tulenevalt soojemast aastast võrreldes eelnevaga. Tulu muudest teenustest vähenes 0,6 mln eurot (–26%) erinevate teenuste müügi languse tõttu koroonaviiruse tekitatud kriisist tulenevalt, nagu vee müük kruiisilaevadele ja reklaampindade müük reisiterminalides. Tulu jäämurdja Botnica prahitasust vähenes 0,5 mln eurot (–5,5%), kokku 9,1 mln euroni, seoses mõnevõrra lühema suvise tööperioodiga tellija tootmisvõimsust vähendanud koroonaviiruse põhjustatud piirangute tõttu, mille mõju vähendas lepinguliste tasude indekseerimine. Renditulu vähenes 0,4 mln eurot (– 3,2%), kokku 11,6 mln euroni, peamiselt renditasude vähendamise tõttu koroonaviiruse põhjustatud piirangutest enim mõjutatud pindadel Vanasadamas. Kaubatasu tulu vähenes 0,3 mln eurot (–4,8%) vaatamata kaubamahu kasvule, kuna kasvas madalama kaubatasuga vedellasti maht ja osakaal kaubamahus ning vähenes leppetrahvi tulu.

1. aasta IV kvartalis vähenes müügitulu 4,7 mln eurot ehk 15,7% 25,3 mln euroni. IV kvartali müügitulu vähenemine tulenes eelkõige reisijate arvu vähenemisega seotud reisijatasude tulu vähenemisest 2,8 mln eurot (–72%), reisilaevade hõredamast graafikust tingitud laevatasude tulu vähenemisest 1 mln eurot (–9,6%) ja jäämurdja Botnica prahitasu vähenemisest tulenenud renditulude vähenemisest 0,7 mln eurot (–12,8%).

Muud tulud kasvasid 2020. aastal 2,0 mln euro võrra 3,0 mln euroni. Kasv tulenes peamiselt sadamapidamisega seotud varade müügist Paljassaare sadamas ja väiksemas mahus ka maa müügist Muuga sadama tööstuspargis tagalaterminali tegevuse laiendamiseks. Vähenes tulu sihtfinantseerimisest (–0,1 mln eurot ehk –14%) seoses välisabiga toetatavate kulude vähenemisega. 2020. aasta IV kvartali muud tulud jäid eelneva aasta IV kvartaliga samale tasemele.

Tegevuskulud vähenesid 5,8 mln euro ehk 15,8% võrra, erinevate kululiikide vähenemise tulemusel. Enim vähenes kütuse- ja energiakulu (–2,9 mln eurot ehk 25,9%) nii reisiparvlaevade opereerimises, kus vähenes laevade kütusekulu kütuse hinnalanguse ja laevade töörežiimide optimeerimise mõjul, kui sadamategevuse poolel seoses tarbimismahu vähenemise ja vahendatud elektrienergia hinna ning mahu langusega. Põhivarade remondikulu vähenes (–1,9 mln eurot ehk 26,8%) peamiselt koroonakriisis rakendatud kokkuhoiumeetmete mõjul. Vähenes laevade teenindamiseks ostetud teenuste kulu (–1,1 mln eurot ehk 20,2%), eelkõige kruiisilaevade ärajäänud hooaja ja reisilaevade hõredama graafiku ning oluliselt väiksema reisijate arvu mõjul. Vähenesid veel mitmed teised kululiigid, aga vähemal määral. Tegevuskulu liikidest kasvas kulu väheväärtusliku vara soetamiseks (0,5 mln eurot ehk 36,6%), tulenevalt Vanasadamas reisiterminali D rekonstrueerimisega seotud sisustuse soetamisega, mis oli aga ühekordse iseloomuga kulu. Muude tegevuskulude koosseisus kasvas ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete katteks moodustatud reservi kulu peamiselt seoses halvenenud majanduskeskkonna mõjuga.

IV kvartalis tegevuskulud vähenesid 1,6 mln eurot ehk 17,8%, peamiselt kütuse- ja energiakulu (reisiparvlaevad) ning põhivarade remondikulu (sadamategevus) vähenemise tõttu vastavalt 0,6 mln eurot ja 0,5 mln eurot.

Tööjõukulud vähenesid 0,4 mln eurot ehk 1,9%, töötajate arvu ja töötasude ajutise vähendamise ning teisalt koondamisega kaasnenud ühekordse lisakulu koosmõjul. IV kvartalis vähenes tööjõukulu 0,3 mln eurot ehk 5,5%.

Põhivarade kulum ja väärtuse langus kasvas 1,1 mln euro võrra (4,6%), peamiselt kulumi kasvu mõjul valdavalt sadamategevuse poolel, kus Vanasadamas suurenes põhivarade maht seoses reisiterminal D rekonstrueerimise, laevade kaldaelektrivarustuse rajamise ja kaldapromenaadi valmimisega, ning Muugal ro-ro liikluse teenindusvõimsuse suurendamisega seotud mitmete tööde valmimisega. IV kvartalis kasvas põhivarade kulum ja väärtuse langus 0,1 mln eurot ehk 1,2%.

Ärikasum vähenes 2020. aastal 16,1 mln euro ehk 31% võrra 35,6 mln euroni, seoses müügitulude vähenemisega, mille mõju oli oluliselt suurem kui valdavalt püsikulude iseloomuga kulude vähendamise ja muude tulude kasvu koosmõju. Ärikasumi vähenemise mõjul vähenes ka kontserni tegevuse efektiivsust näitav ärikasumi marginaal: 39,6%lt 33,1%ni. IV kvartalite võrdluses vähenes ärikasum 2,8 mln euro ehk 31% võrra.

Korrigeeritud EBITDA langes eelneva aasta suhtes 15,9 mln eurot ehk 21,4% 58,4 mln euroni, tulenevalt langusest reisisadamate segmendis. Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 56,9%-lt 54,4%le. IV kvartalite võrdluses langes korrigeeritud EBITDA 2,7 mln euro ehk 18,3% võrra.

Finantskulud (neto) vähenesid 2020. aastal 86 tuh eurot ehk 4,9% peamiselt tuletisinstrumentidega seotud kulu vähenemise mõjul. IV kvartalis vähenes neto finantskulu 47 tuh eurot.

Kasum enne tulumaksu vähenes 2020. aastal 16,7 mln euro ehk 33,4% võrra 33,4 mln euroni. IV kvartali tulumaksueelne kasum vähenes 2,7 mln eurot.

Tulumaksukulu vähenes 0,9 mln euro võrra seoses väiksema dividendimaksega – 30,2 mln eurot võrreldes 2019. aastal välja makstud dividendiga 35,2 mln eurot. Kontserni 2020. aasta kasumiks kujunes 28,5 mln eurot, vähenedes 15,9 mln euro võrra. IV kvartali tulemuseks oli kasum summas 5,7 mln eurot, võrrelduna 2019. aasta IV kvartali kasumiga summas 8,5 mln eurot.

INVESTEERINGUD

1. aastal investeeris kontsern 37,1 mln eurot, mis oli 7,7 mln eurot ehk 26% enam kui eelneval aastal ning oli suurim investeeringute summa viimastel aastatel. 2020. aasta investeeringud olid taas seotud peamiselt Vanasadamaga, kus jätkati ka kriisioludes olulisemate keskkonda ja reisimistingimusi parendavate investeeringutega. Suurematest objektidest lõpetati reisiterminali D rekonstrueerimine ja kõrvalasuva parkimismaja ehitus. Lõppjärku jõudsid investeeringud liinireisilaevade jaoks kaldaelektrivarustuse rajamisel ja automaatsete sildumisseadmete paigaldamisel. Alustati kruiisiterminali ehitust ja üle Admiraliteedi kanali avatava jalakäijate silla ehitust. Muuga sadamas olid suurimad tööd seotud ro-ro liikluse tingimuste parendamisega. Paldiski Lõunasadamas teostati süvendustöid laevade pöörderingil ja sissesõidukanalil. Reisiparvlaevade puhul oli suurimaks tööks energiasäästule ja keskkonnasõbralikkusele suunatud akupanga energialahenduse paigaldamine reisiparvlaevale Tõll, ning väiksemas mahus teostati planeeritud dokitöid laevadele. Jäämurdjal Botnica renoveeriti II osa käiturite juhtsüsteemist ning täiendati muid tehnilisi süsteeme. IV kvartali investeeringute summaks kujunes 8,2 mln eurot ehk 2,5 mln eurot vähem kui 2019. aasta IV kvartalis.

SEGMENTIDE TULEMUSED

	12 kuud 2020						12 kuud 2019
	Reisi	Kauba	Reisiparv			Reisi	Kauba	Reisiparv
tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	28 770	39 683	29 705	9 200	107 358	49 826	40 113	30 825	9 772	130 536
Korrig. EBITDA	15 140	25 377	14 101	3 805	58 423	32 792	22 248	13 932	5 320	74 292
Ärikasum	8 665	16 685	8 209	2 003	35 562	26 367	14 151	8 289	2 872	51 679
Korrig. EBITDA marginaal	52,6%	63,9%	47,5%	41,4%	54,4%	65,8%	55,5%	45,2%	54,4%	56,9%

	Muutus, 12 kuud
	Reisi	Kauba	Reisiparv
tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	–21 056	–430	–1 120	–572	–23 178
Korrig. EBITDA	–17 652	3 129	169	–1 515	–15 869
Ärikasum	–17 702	2 534	–80	–869	–16 117
Korrig. EBITDA marginaal	–13,2%	8,5%	2,3%	–13,1%	–2,5%

	IV kv 2020					IV kv 2019
	Reisi	Kauba	Reisiparv			Reisi	Kauba	Reisiparv
tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	6 188	10 598	6 947	1 570	25 303	10 412	10 383	7 070	2 140	30 005
Korrig. EBITDA	2 482	6 359	3 105	175	12 121	5 648	5 210	3 283	699	14 841
Ärikasum	835	4 063	1 613	–254	6 257	3 807	3 109	1 851	314	9 081
Korrig. EBITDA marginaal	40,1%	60,0%	44,7%	11,2%	47,9%	54,2%	50,2%	46,4%	32,7%	49,5%

	Muutus, IV kvartal
	Reisi	Kauba	Reisiparv
tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	–4 224	215	–123	–570	–4 702
Korrig. EBITDA	–3 166	1 149	–178	–524	–2 719
Ärikasum	–2 972	954	–238	–568	–2 824
Korrig. EBITDA marginaal	–14,1%	9,8%	–1,7%	–21,5%	–1,6%

Segmentide lõikes vähenes tulu 2020. aastal lõviosas reisisadamate segmendis (–21,1 mln eurot ehk –42,3%) ja vähesel määral ka teistes segmentides: reisiparvlaevades –1,1 mln eurot (–3,6%), muus –0,6 mln eurot (–5,9%) ja kaubasadamates –0,4 mln eurot (–1,1%).

Reisisadamate segmendi müügitulu langes koroonaviirusega seotud piirangutest tingitud reisijate arvu languse tõttu, mis tingis ka reisilaevade graafiku hõrenemise ning kruiisihooaja ära jäämise. Seetõttu vähenes olulisel määral tulu laevatasudest ja reisijatasudest. Segmendi tulu suurendavalt mõjus Muuga-Vuosaari liini (kaubasadamate segment) ajutine ümbersuunamine Vanasadamasse märtsi keskelt kuni juuni lõpuni seoses selleks ajaks ajutiselt kehtestatud piirikontrolliga. Vähenesid tulud ka elektrienergia ja teenuste müügist ning renditulu rentnikele tehtud soodustuste mõjul. IV kvartalis vähenes reisisadamate segmendi müügitulu 4,2 mln eurot (–41%) 6,2 mln euroni.

Kaubasadamate segmendi müügitulu vähenes vaid vähesel määral, kuna kaubamaht kasvas vaatamata kriisi olukorrale. Tuludest kasvas laevatasude tulu, millele avaldas vähendavat mõju eeltoodud Muuga-Vuosaari liini ajutine ümbersuunamine Vanasadamasse (reisisadamate segment). Vähenes tulu elektrienergia müügist, tulenevalt nii võrguteenuse mahu kui elektrimüüjana vahendatud elektrienergia mahu ja elektrienergia hinna langusest. Veidi vähenes ka kaubatasu tulu, seoses nii eeltoodud Muuga-Vuosaari liini ajutise ümbersuunamisega kui madalama kaubatasuga vedellasti mahu ja osakaalu kasvuga kaubamahus. IV kvartalis kasvas kaubasadamate segmendi müügitulu 0,2 mln eurot (2,1%) 10,6 mln euroni.

Reisiparvlaevade segmendi müügitulu vähenes peamiselt suveperioodil riigi kui teenuse tellija poolt lisareiside tellimisest väiksemas mahus ning ilma lisalaevata. Vähenes ka lepinguline tulu nii väiksema reiside arvu (koroonaviirusest tingitud piirangud) kui reisitasu määra languse (seoses kütuse hinnaindeksi langusega) mõjul. IV kvartalis vähenes müügitulu 0,1 mln eurot (–1,7%) 6,9 mln euroni.

Muu segmendi müügitulu vähenes kuna jäämurdja Botnica suvetöö rendiperiood kujunes võrreldes eelneva aastaga mõnevõrra lühemaks (lõpp oktoobri lõpus, 2019. aastal lõppes rendiperiood novembri keskpaigas), seoses Kanada tellija tootmistegevust raskendanud koroonaviirusest tulenenud piirangutega. Tulu suurendavalt mõjus tasumäärade mõningane indekseerimine inflatsiooniindeksiga nii jäämurdetasu kui suvetöö puhul. IV kvartalis vähenes müügitulu 0,6 mln eurot (–27%) 1,6 mln euroni jäämurdja Botnica eelnevalt kirjeldatud rendiperioodi lühenemise tõttu.

Segmentide põhiselt langes korrigeeritud EBITDA 2020. aastal enim reisisadamate segmendis (–17,7 mln eurot ehk –54%), tulude vähenemise tõttu, mille langust tasakaalustas mõneti korrigeeritud EBITDA kasv kaubasadamate segmendis 3,1 mln eurot (14%), kus saavutati tulude vähenemisest suurem kulude kokkuhoid. Tulemus langes ka muude segmendis 1,5 mln eurot ehk 29%, kus lisaks Botnica müügitulu langusele toimus mõningane kulude kasv ning lisandus kahjum kapitaliosaluse meetodil sidusettevõttest Green Marine. Sidusettevõtte Green Marine kahjum tulenes peamiselt reisijate ja laevakülastuste arvu (iseäranis kruiisilaevade) vähenemisest tingitud jäätmemahtude langusest ja nafta maailmaturuhinna langusest, mis alandas oluliselt ka õliseguste jäätmete käitlemisel saadava naftatoote hinda. Reisiparvlaevade korrigeeritud EBITDA veidi kasvas, kuna kulude vähenemine oli natuke suurem tulude vähenemisest, ja saavutas läbi aegade rekordilise tulemuse 14,1 mln eurot.

IV kvartalite võrdluses langes korrigeeritud EBITDA eelkõige reisisadamate segmendis (–3,2 mln eurot), vähem ka muude (–0,6 mln eurot) ja reisiparvlaevade puhul (–0,1 mln eurot). Kaubasadamate näitaja aga kasvas 0,2 mln eurot, peamiselt kulude kokkuhoiu, aga ka tulude mõningase kasvu mõjul. Reisisadamate segmendi näitaja langes vähenenud reisijate arvu tõttu, mille mõju vähendas kulude kokkuhoid, muude segmendi näitaja aga peamiselt jäämurdja Botnica lühema rendiperioodi tõttu.

Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 56,9%-lt 54,4%le, tulenevalt suurest langusest reisisadamate segmendis koroonaviiruse levikuga seotud piirangute keskkonnas. IV kvartalis langesid marginaalid samuti kõigis segmentides peale kaubasadamate.

COVID-19 PANDEEMIA MÕJU

COVID-19 pandeemia tõttu riikide poolt kehtestatud kaitsemeetmete mõju avaldus kontsernile alates 2020. aasta märtsi teisest poolest. Kuna kaitsemeetmed keskendusid inimeste vaheliste kontaktide ja piiriülese liikumise minimeerimisele, avaldasid need suurimat mõju turismisektorile ja reisijate liikumisele, mis omakorda mõjutas peamiselt kontserni reisisadamate segmendi tulemust.

1. aasta märtsis Eestis kehtestatud eriolukord kestis 17. maini ning välisriikide kodanikele kehtis nii Eestis kui Soomes üldine sisenemiskeeld. Eesti ja Soome vaheline tööränne taastus mai keskel. Alates 1. juunist avati Eesti piir enamusele Euroopa riikidest saabujatele, Soome avas piirid kõigile Eestist saabuvatele reisijatele 15. juunil. Muutuvate piirangute ja karantiininõuete tõttu enamuses Euroopa riikides tühistasid kruiisifirmad kruiisilaevade külastuste broneeringuid jooksvalt ja ühtki kruiisilaeva külastust 2020. aastal ei toimunud. Seoses viirusesse nakatunute arvu kasvuga septembris, kehtestas Soome alates 28. septembrist uuesti piirangud Eestist saabujatele ja Soome pääses ilma karantiini nõudeta vaid töörändeks, transiidiks või muul olulisel põhjusel. Alates 27. jaanuarist 2021 kehtestas Soome keelu ka töörändele. Muudest riikidest Eestisse saabujatele rakendatakse alates 15. juunist kahenädalast eneseisolatsiooni kohustust sõltuvalt iga nädal fikseeritavast lähteriigi nakatumisnäitajast 100 000 elaniku kohta ja kehtestatud piirmäärast. Rootsi ja Eesti vahel on kruiisireisid keelatud ja Rootsi on kevadest saadik olnud riskiriik, millele kehtib kahenädalane karantiininõue.

Piirangutest tuleneva nõudluse languse tõttu tegid rahvusvaheliste reisilaevade operaatorid mitmeid ümberkorraldusi laevade sõidugraafikutes ja liinidel sõitvate laevade osas. Alates märtsi keskpaigast on suletud Tallinn-Stockholmi ja Tallinn-Peterburi liinid, samas lisandus uusi ajutisi liine nagu eriolukorra ajal Paldiski-Sassnitz (Eestist Saksamaale), alates juunist Tallinn-Maarianhamina ning juulist Tallinn-Turu, mis olid aga väiksema mõjuga. Eesti ja Soome vahel seilas juuni lõpus rekordarv laevu ja laevaühendused olid tihedamad kui kunagi varem. Samas jäi reisijate koguarv siiski aasta varasemast ligemale poole väiksemaks ning aasta lõpupoole hakkas taas vähenema.

Kaubavedudele riikide vahelisi piiranguid ei seatud ja kaubamaht kasvas vedellasti ja ka ro-ro kauba mõjul. Juhatuse hinnangul võib viiruse tõkestamisest tingitud üldise majanduskriisi negatiivne mõju kaubavedudele avalduda järgnevates kvartalites peamiselt konteiner- ja ro-ro kaupade kaudu, kuigi 2020. aasta teisel poolel kardetud mõju ei avaldunud.

ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Laevad poolt opereeritavad Saaremaa ja Hiiumaa siseriiklikud reisiparvlaevaliinid jätkasid eriolukorra ajal liiklust hõredama graafiku alusel. Alates 8. maist kaotati liikumispiirangud mandri ja suursaarte vahel ning tavapärane reisijate liiklus on taastunud, reisijate veol järgitakse viiruse levikut tõkestavaid meetmeid. Suvekuudel veetavate sõidukite arv isegi kasvas aasta võrdluses. Piirangutest tulenevad muudatused ei avaldanud olulist mõju reisiparvlaevade segmendile, kuna suurema osa üleveoteenuse tulust moodustab püsitasu, mis ei sõltu reiside ega reisijate arvust.

ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Shipping poolt opereeritav multifunktsionaalne jäämurdja Botnica jätkas oma tavapärast tegevust ja Botnica müügitulu (muu segment) COVID-19 pandeemia väga oluliselt mõjutanud ei ole. Rendipäevade arv vähenes aasta kokkuvõttes 5% kuna jäämurdja Botnica suvine rendiperiood kujunes võrreldes eelneva aastaga mõnevõrra lühemaks, seoses Kanada tellija tootmistegevust häirinud koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud piirangutega.

Kontsern rakendab vajalikke meetmeid ja teeb igakülgset koostööd ametkondadega viiruse leviku takistamiseks ning inimeste elu ja tervise kaitsmiseks. Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes Vanasadama reisiterminalides testida.

Tulude vähenemise kompenseerimiseks oleme muutunud oludes kriitiliselt üle vaadanud kõik kontserni kulud, kuid püsikulude suure osakaalu tõttu on kontserni kasumlikkuse langus iseäranis reisisadamate segmendis vältimatu. Ettevõtte rahavoo parandamiseks on mõned planeeritud investeeringud edasi lükatud, samas pooleliolevaid investeeringuid ei peatatud. Juhatuse hinnangul ei ohusta koroonaviirusest tulenevad mõjud kontserni tegevuse jätkuvust.

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

AS Tallinna Sadam noteeriti Nasdaq Tallinna börsil Balti põhinimekirjas 13.06.2018, aktsia kauplemistähis on TSM1T ja ISIN kood EE3100021635. Ettevõttel on kokku 263 000 000 lihtaktsiat, millest 176 295 032 ehk 67,03% kuulub Eesti Vabariigile. Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Iga aktsia annab üldkoosolekul hääletamisel ühe hääle.

ASi Tallinna Sadam aktsia sulgemishinna dünaamika ja kaubeldud aktsiate kogused alates Nasdaq Tallinna börsil noteerimisest 13.06.2018 kuni 31.12.2020 on esitatud järgneval graafikul:

Aktsia avamishind IV kvartali alguses oli 1,71 eurot. Seisuga 31.12.2020 oli aktsia sulgemishind 1,8 eurot, tõustes IV kvartalis 5,3%. Ettevõtte turuväärtus seisuga 31.12.2020 oli 473,4 mln eurot (31.12.2019: 522,1 mln eurot). ASi Tallinna Sadam aktsia hinna dünaamika võrdluses OMX Baltic Benchmark GI indeksiga on esitatud alljärgneval graafikul:

Allikas: nasdaqbaltic.com

1. aasta IV kvartalis toimus ASi Tallinna Sadam aktsiaga 11 747 tehingut (2020 III kvartal: 11 790), mille käigus vahetas omanikku 3,3 mln aktsiat (2020 III kvartal: 3,6 mln aktsiat), tehingute käive kokku oli 5,7 mln eurot (2020 III kvartal: 6,4 mln eurot).

2. aastal tehti kokku 47 555 tehingut (2019: 9 412) 20,4 mln ASi Tallinna Sadam aktsiaga (2019: 15,5 mln aktsiaga) ja tehingute käive oli 36,1 mln eurot (2019: 31,1 mln eurot). Võrreldes eelneva aastaga on tehingute arv oluliselt kasvanud seoses pankade poolsest tehingutasude langetamisest tulenenud jaeinvestorite kauplemisaktiivsuse suure kasvuga. Tehingute käive on samuti kasvanud, kuid mitte nii kiires tempos.

Seisuga 31.12.2020 oli ettevõttel 15 433 aktsionäri (31.12.2019: 12 796), kellest üle 5% osalust omas ainult Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu). Viis suurimat aktsionäri seisuga 31.12.2020 olid:

Aktsionäri nimi	Aktsiate arv	Osalus, %
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium	176 295 032	67,0%
State Street Bank and Trust Omnibus (USA)	9 850 682	3,7%
Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD)	9 350 000	3,6%
SEB Progressiivne Pensionifond	6 484 365	2,5%
LHV Pensionifond L	5 536 570	2,1%

Aktsionäride struktuuris on võrredes 2019. aasta lõpuga toimunud mõningaid muutusi. Välisinvestorite osalus on vähenenud 14%lt 12%ni% (–5 mln aktsiat), Eesti erainvestorid on suurendanud osalust 10%lt 12%ni (+5,2 mln aktsiat), Eesti ja muu Baltikumi investeerimis- ja pensionifondide osalus on jäänud suures pildis samale tasemele.

Joonis: Aktsionäride struktuur seisuga 31.12.2020.

DIVIDENDID

1. aastal maksime aktsionäridele dividendidena 0,115 eurot aktsia kohta (2019: 0,134 eurot) ehk kokku 30,2 mln eurot (2019: 35,2 mln EUR), millele lisandus dividendide tulumaks summas 4,9 mln eurot (2019: 5,8 mln eurot), kokku 35,1 mln eurot (2019: 41,0 mln eurot).

ASi Tallinna Sadama dividendipoliitika seab eesmärgiks maksta netodividende alates 2021. aastast vähemalt 70% eelmise aasta kasumist, sõltuvalt turutingimustest, ettevõtte kasvust ja arenguplaanidest, arvestades vajadust säilitada mõistlik likviidsus ning välja arvatud ühekordsete tehingute mõju. Perioodil 2019–2020 oli eesmärgiks maksta netodividende vähemalt 30 mln eurot aastas, mis ka täideti, vaatamata 2020. aastal maailma majandust erakordselt mõjutanud koroona pandeemiale.

KONTSERN JA JUHTIMINE

Seisuga 31.12.2020 oli ASil Tallinna Sadam kaks 100%-lise omandusega tütarettevõtet – OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad ning üks 51%-lise omandusega sidusettevõte – AS Green Marine.

Nõukogu vastutab ettevõtte majandustegevuse strateegilise planeerimise eest ning teostab järelevalvet ettevõtte juhatuse tegevuse üle. Vastavalt ASi Tallinna Sadam põhikirjale on nõukogus 6 kuni 8 liiget. Seisuga 31.12.2020 koosnes nõukogu kaheksast liikmest: Aare Tark (nõukogu esimees), Ahti Kuningas, Maarika Honkonen, Raigo Uukkivi, Urmas Kaarlep, Üllar Jaaksoo, Riho Unt ja Veiko Sepp, kellest kuus liiget on sõltumatud. Nõukogu alluvuses tegutseb järelevalve küsimustes nõukogu nõustava organina nõukogu liikmetest koosnev 4 liikmeline auditikomitee.

IV kvartalis nõukogu ega auditikomitee koosseisudes muudatusi ei olnud.

Juhatus vastutab ettevõtte igapäevase juhtimise eest vastavalt seadusele ja põhikirjale. Vastavalt põhikirjale võib ettevõttel olla 2 kuni 5 juhatuse liiget. Seisuga 31.12.2020 oli ettevõtte juhatus 3-liikmeline: juhatuse esimees Valdo Kalm, finantsjuht Marko Raid ning kommertsjuht Margus Vihman. IV kvartalis juhatuse koosseisus muudatusi ei olnud.

Täiendav info ettevõtte juhtimise ning juhatuse ja nõukogu liikmete kohta on toodud kontserni veebilehel ja 2019. aasta majandusaasta aruandes.

Kontsern juhindub Hea Ühingujuhtimise Tava põhimõtetest.

OLULISEMAD SÜNDMUSED 2020. AASTA IV KVARTALIS

• 1. Kompromiss ESTEVEga kohtuvaidluste lõpetamiseks. Harju Maakohtu määrustega kinnitati kahe ASi ESTEVE ja ASi Tallinna Sadam vahelise kohtuvaidluse osas kompromiss, mille tulemusel lõpetati mõlemad pooleli olnud kohtuvaidlused ja ESTEVE loobub nõuetest Tallinna Sadama vastu. Vaidlused olid seotud ESTEVE poolt Vanasadamas ja Paldiski Lõunasadamas osutatud sildumisteenuste lepingute ennetähtaegse ülesütlemisega Tallinna Sadama poolt.
• 2. TS Laevad juhatuse esimehe ametisse nimetamine. ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Laevad nõukogu nimetas uueks juhatuse esimeheks Indrek Randveeri, kes asus ametisse alates 04.01.2021 volituste tähtajaga 3 aastat.
• 3. Enlight Research alustas Tallinna Sadama katmist. Nasdaq Balti börsi ettevõtteid analüüsiv Enlight Research alustas ASi Tallinna Sadam katmist ja avaldas esmase analüüsiraporti. Raport ja edasised kvartaalsed kommentaarid on kõigile investoritele tasuta alla laetavad Enlight Research kodulehelt www.enlightresearch.net.
• 4. Strateegia uuendamine. ASi Tallinna Sadam nõukogu kinnitas ettevõtte järgmise viie aasta (2021-2025) strateegia. Strateegia põhifookuses on ettevõtte visiooni - saada Läänemere uuendusmeelseimaiks sadamaks, elluviimine; omanike ootuste ja dividendilubaduse täitmine ning kõrge ärikultuuri edendamine ja kestliku arengu tagamine. Olulise täiendusena on strateegiasse sügavamalt integreeritud kestliku arengu põhimõtted ja pikaajalised eesmärgid kolmes valdkonnas – keskkond, majandus ja sotsiaalne vastutus. Strateegia kokkuvõttega saab tutvuda ettevõtte kodulehel.
• 5. Tallinna Sadama ökoloogilise jalajälje kaardistamine ja kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise meetmed. Koostöös Mereakadeemiaga valmis uuring "Tallinna Sadama keskkondliku mõju kasvuhoonegaaside emissiooni hindamine 2019. a andmete põhjal", milles töötati välja metoodika kasvuhoonegaaside (KHG) heite hindamiseks, kaardistati 2019. aasta emissioon ja kirjeldati meetmed, mille abil oleks edaspidi võimalik KHG heidet vähendada ja saavutada kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. Kontserni otseste ja kaudsete emissiooni allikate KHG heide 2019. aastal oli 27 069 tonni CO² ekvivalendina.
• 6. Muudatused nimetamiskomitee koosseisus. Seoses ASi Tallinna Sadam nimetamiskomitee senise esimehe Veiko Tali lahkumisega rahandusministeeriumi kantsleri ametikohalt alates jaanuarist 2021 ja sellest tulenevalt ka ASi Tallinna Sadam nimetamiskomiteest ning nimetamiskomitee tööpidevuse tagamiseks,

valis ASi Tallinna Sadam nimetamiskomitee 08.12.2020 uueks nimetamiskomitee esimeheks senise komitee liikme Ando Leppimani.

• 7. Valmis reisiterminali D parkimismaja. Valmis ühe maa-aluse ja nelja maapealse korrusega parkimishoone reisiterminali D vahetus läheduses. Parkimishoonest pääseb otse reisiterminali hoonesse ja sealt mugavalt laeva. Parkimismaja mahutab ligi nelisada sõidukit ja sinna on planeeritud kuni 40 elektriautode laadimise kohta. ASi Tallinna Sadam eesmärgiks on vähendada parkimisalasid avalikus ruumis ning luua seeläbi paremad võimalused atraktiivse linnaruumi kujundamiseks.
• 8. Viimase viie aasta rekord kaubamaht. 2020. aasta kokkuvõttes oli ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluvaid sadamaid läbinud kaubamaht kokku 21,3 miljonit tonni, mis on viimase viie aasta kõrgeim tase, kasvades eelmise aastaga võrreldes 7%. Kasvu vedas tugev vedellasti mahu kasv.

JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD

31.12.2020 lõppenud perioodi auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuande allkirjastamisega kinnitab juhatus lehekülgedel 17 kuni 34 esitatud ASi Tallinna Sadam ja temaga seotud ettevõtete andmete õigsust ja täielikkust, sh seda, et:

• 1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (IFRS EL);
• 1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne kajastab kontserni finantsseisundit, rahavoogusid ja majandustulemusi õigesti ja õiglaselt;
• 1. kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud vahearuande kinnitamise kuupäevani (25.02.2021), on auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
• 1. AS Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad ettevõtted.

• veebruar 2021

Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige

Valdo Kalm Marko Raid Margus Vihman

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2020	31.12.2019
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid		26 679	35 183
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	4	10 183	10 614
Varud		360	408
Kokku muu käibevara		37 222	46 205
Müügiootel põhivara		114	142
Käibevara kokku		37 336	46 347
Põhivara
Investeeringud sidusettevõttesse	5	1 147	1 609
Muud pikaajalised nõuded	4	0	294
Materiaalne põhivara	6	587 506	575 267
Immateriaalne põhivara		2 104	2 015
Põhivara kokku		590 757	579 185
Varad kokku		628 093	625 532
KOHUSTISED
Lühiajalised kohustised
Võlakohustised	9	17 266	16 266
Tuletisinstrumendid		102	243
Eraldised		1 289	1 915
Sihtfinantseerimine		1 919	193
Maksuvõlad	7	744	893
Võlad tarnijatele ja muud võlad	8	9 149	11 755
Lühiajalised kohustised kokku		30 469	31 265
Pikaajalised kohustised
Võlakohustised	9	194 314	191 580
Sihtfinantseerimine		26 145	24 754
Muud võlad	8	1 733	915
Pikaajalised kohustised kokku		222 192	217 249
Kohustised kokku		252 661	248 514
OMAKAPITAL
Aktsiakapital		263 000	263 000
Ülekurss		44 478	44 478
Kohustuslik reservkapital		20 262	18 520
Riskimaandamise reserv		–102	–243
Eelmiste perioodide jaotamata kasum		19 276	6 859
Perioodi kasum		28 518	44 404
Omakapital kokku	10	375 432	377 018
Kohustised ja omakapital kokku		628 093	625 532

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

31.detsembril lõppenud 12 kuulise perioodi kohta

Konsolideeritud kasumiaruanne

tuhandetes eurodes	Lisa	IV kv 2020	IV kv 2019	2020	2019
Müügitulu	11	25 303	30 005	107 358	130 536
Muud tulud		223	229	3 015	1 017
Tegevuskulud	12	–7 576	–9 212	–30 858	–36 669
Tööjõukulud		–5 426	–5 740	–19 491	–19 867
Põhivara kulum ja väärtuse langus		–6 199	–6 125	–24 094	–23 037
Muud kulud		–68	–77	–368	–301
Ärikasum		6 257	9 080	35 562	51 679
Finantstulud ja -kulud
Finantstulud		7	13	36	42
Finantskulud		–410	–463	–1 705	–1 797
Finantstulud ja -kulud kokku		–403	–450	–1 669	–1 755
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum/kahjum investeeringutelt
sidusettevõttesse	5	–130	–173	–462	244
Kasum enne tulumaksustamist		5 724	8 457	33 431	50 168
Tulumaksukulu		0	0	–4 913	–5 764
Perioodi kasum		5 724	8 457	28 518	44 404
Emaettevõtte omanike osa perioodi kasumist		5 724	8 457	28 518	44 404
Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta
(eurodes)	10	0,02	0,03	0,11	0,17
Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta – jätkuvad tegevused (eurodes)		0,02	0,03	0,11	0,17
Konsolideeritud muu koondkasumi aruanne
tuhandetes eurodes		IV kv 2020	IV kv 2019	2020	2019
Perioodi kasum		5 724	8 457	28 518	44 404
Muu koondkasum
Kirjed, mida võidakse tulevikus ümber liigitada kasumisse või kahjumisse:
Kasum rahavoogude riskimaandamis
instrumentide
õiglase väärtuse muutusest (neto)		37	106	141	182
Muu koondkasum kokku		37	106	141	182
Perioodi koondkasum kokku		5 761	8 563	28 659	44 586
Emaettevõtte omanike osa koondkasumist		5 761	8 563	28 659	44 586

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

31.detsembril lõppenud 12 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	2020	2019
Kaupade või teenuste müügist laekunud raha		114 378	138 690
Muude tulude eest laekunud raha		94	193
Maksed tarnijatele		–43 954	–47 210
Maksed töötajatele ja töötajate eest		–15 713	–16 892
Maksed muude kulude eest		–376	–377
Makstud tulumaks dividendidelt		–4 913	–10 985
Äritegevusest laekunud raha		49 516	63 419
Materiaalse põhivara soetamine		–35 811	–27 965
Immateriaalse põhivara soetamine		–661	–550
Materiaalse põhivara müük		2 863	39
Saadud põhivara sihtfinantseerimisest		3 561	0
Saadud dividendid		0	204
Saadud intressid		15	28
Investeerimistegevuses kasutatud raha		–30 033	–28 244
Võlakirjade lunastamine	9	–9 000	–9 000
Saadud laenud	9	20 000	10 000
Saadud laenude tagasimaksed	9	–7 266	–6 766
Makstud dividendid		–30 008	–34 970
Makstud intressid		–1 694	–1 769
Muud finantseerimistegevusest tulenevad maksed		–19	–50
Finantseerimistegevuses kasutatud raha		–27 987	–42 555
RAHAVOOG KOKKU		–8 504	–7 380
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses		35 183	42 563
Raha ja raha ekvivalentide muutus		–8 504	–7 380
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus		26 679	35 183

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

31.detsembril lõppenud 12 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Aktsia kapital	Ülekurss	Kohustuslik reserv kapital	Riskimaan damise reserv	Jaotamata kasum	Emaettevõtja omanike osa omakapitalist kokku
Omakapital seisuga 31.12.2018	263 000	44 478	18 520	–425	42 101	367 674
Perioodi kasum	0	0	0	0	44 404	44 404
Muu koondkasum	0	0	0	182	0	182
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	182	44 404	44 586
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	0	–35 242	–35 242
Kokku tehingud omanikega	0	0	0	0	–35 242	–35 242
Omakapital seisuga 31.12.2019	263 000	44 478	18 520	–243	51 263	377 018
Perioodi kasum	0	0	0	0	28 518	28 518
Muu koondkasum	0	0	0	141	0	141
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	141	28 518	28 659
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	0	–30 245	–30 245
Kokku tehingud omanikega	0	0	0	0	–30 245	–30 245
Reservkapitali suurendamine	0	0	1 742	0	–1 742	0
Omakapital seisuga 31.12.2020	263 000	44 478	20 262	–102	47 794	375 432

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD

1. ÜLDINE INFORMATSIOON

AS Tallinna Sadam (edaspidi ka emaettevõte või ettevõte) on Eesti Vabariigis 05.11.1996 registreeritud äriühing. ASi Tallinna Sadam 31.12.2020 lõppenud 12 kuu lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne hõlmab emaettevõtet ja tema tütarettevõtteid (edaspidi kontsern). Kontserni põhitegevusaladeks on sadamateenuste osutamine landlord-tüüpi sadamana, üleveoteenuse osutamine reisiparvlaevadega ning multifunktsionaalse jäämurdja Botnica opereerimine.

Kontsernile kuulub viis sadamat: Vanasadam, Saaremaa sadam, Muuga sadam, Paljassaare sadam ja Paldiski Lõunasadam. Tallinna kesklinnas asuv Vanasadam koos 2010. aastal avatud väikelaevadele mõeldud jahisadamaga ja kruiisilaevade vastuvõtmiseks mõeldud Saaremaa sadam osutavad peamiselt reisijateveoga seotud sadamateenuseid. Muuga sadam, mis on Eesti suurim kaubasadam, Paldiski Lõunasadam ja valdavalt laevaremondiettevõtteid teenindav Paljassaare sadam osutavad peamiselt kaubaveoga seotud sadamateenuseid. Paljassaare sadamas ettevõte enam aktiivselt ei tegutse ja on käivitanud protsessi sadamast väljumiseks sh müünud 2020. aasta jooksul paljud Paljassaare sadama varad.

Kontserni tütarettevõtted seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019:

Tütarettevõte	Asukoht		Osalus (%) Põhitegevusala
OÜ TS Shipping	Eesti Vabariik	100	Jäämurdeteenuse ja teiste merenduse abiteenuste osutamine multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica
OÜ TS Laevad	Eesti Vabariik	100	Siseriikliku üleveoteenuse osutamine reisiparvlaevadega

Lisaks on ettevõttel 51%-line osalus sidusettevõttes AS Green Marine, kuid kus ettevõtte puudub kontrolliv otsustusõigus. Kontserni aruandes on osalus sidusettevõttes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Emaettevõtte registreeritud aadress on Sadama 25, Tallinn 15051, Eesti Vabariik.

ASi Tallinna Sadam enamusaktsionäriks on Eesti Vabariik (osalus 67,03%, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu).

2. ARVESTUSMEETODID

31.12.2020 lõppenud 12 kuu lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus".

Käesolevat lühendatud konsolideeritud vahearuannet tuleb lugeda koos ettevõtte 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes esitatud konsolideeritud raamatupidamise aruande ning selle juurde kuuluvate lisade ja selgitustega. Lisateave oluliste arvestusmeetodite kohta on esitatud 2019. aasta majandusaasta aruandes sisalduva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 2.

Lühendatud konsolideeritud vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestusmeetodeid, mida kasutati kontserni 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Kontsern ei ole ennetähtaegselt rakendanud ühtegi muud standardit ega standardi tõlgendust või muudatust, mis on välja antud, kuid mille rakendamine ei ole veel kohustuslik.

Lühendatud konsolideeritud vahearuanne on esitatud tuhandetes eurodes.

Arvestusmeetodite muudatus

Eestis on seni domineerinud IAS 12 tõlgendus, mille kohaselt Eestis ja sarnase tulumaksusüsteemiga riikides paiknevate tütar- ja sidusettevõtetega seotud edasilükkunud tulumaksu konsolideeritud finantsaruannetes ei kajastatud. 2020. aasta juunis otsustas IFRS Interpretations Committee (IFRIC), et IFRS-i aruandeid koostavad konsolideerivad ettevõtted peavad investeeringutega seotud edasilükkunud tulumaksu kajastama ka siis, kui investeeringud on riikides, kus tulumaksu makstakse alles dividendide jaotamisel.

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad kontserni varade ja kohustiste bilansiliste väärtuste ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustise maksustamisel aluseks võetav summa).

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel üldjuhul edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi.

Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib vaid nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse, ning Kontserni investeeringutelt Eesti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui Kontsern suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine ja teised tehingud.

Kuna Kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat ning saab vajadusel blokeerida sidusettevõtte AS Green Marine kasumi jaotamise otsuseid, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuste investeeringutega seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtete või sidusettevõtte AS Green Marine kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud

Lisa 2 järg

tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.

Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad.

Kontserni puhul ei too see muudatus kaasa dividendivõtmisega kaasneva tulumaksukohustuse ülesvõtmist, kuna lähitulevikus ei plaani tütarettevõtted ja sidusettevõte dividende maksta.

3. TEGEVUSSEGMENDID

			12 kuud 2020
	Reisi	Kauba	Reisiparv
Tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	17 614	19 990	0	0	37 604
Kaubatasud	1 439	5 358	0	0	6 797
Reisijatasud	6 883	156	0	0	7 039
Elektrienergia müük	584	3 882	0	0	4 466
Üleveoteenuste müük - piletimüük	0	0	10 479	0	10 479
Muude teenuste müük	654	994	51	69	1 768
Kasutusrendi tulu	1 596	9 303	674	0	11 573
Laeva prahitasu	0	0	0	9 131	9 131
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	0	0	18 501	0	18 501
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 11)	28 770	39 683	29 705	9 200	107 358
Segmendi korrigeeritud EBITDA	15 140	25 377	14 101	3 805	58 423
Põhivara kulum	–6 604	–8 913	–5 892	–2 264	–23 673
Kahjum vara väärtuse langusest	–69	–352	0	0	–421
Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon	198	573	0	0	771
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kahjum investeeringutelt sidusettevõttesse	0	0	0	462	462
Segmendi ärikasum	8 665	16 685	8 209	2 003	35 562
Finantstulud ja -kulud kokku					–1 669
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kahjum investeeringutelt sidusettevõttesse					–462
Tulumaksukulu					–4 913
Perioodi kasum					28 518

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 82 tuh eurot ja 114 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

Lisa 3 järg

			12 kuud 2019
	Reisi	Kauba	Reisiparv
Tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	27 581	19 139	0	0	46 720
Kaubatasud	1 475	5 666	0	0	7 141
Reisijatasud	16 905	169	0	0	17 074
Elektrienergia müük	742	4 691	0	0	5 433
Üleveoteenuste müük - piletimüük	0	0	11 583	0	11 583
Muude teenuste müük	1 174	1 063	45	107	2 389
Kasutusrendi tulu	1 949	9 385	626	0	11 960
Laeva prahitasu	0	0	0	9 665	9 665
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	0	0	18 571	0	18 571
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 11)	49 826	40 113	30 825	9 772	130 536
Segmendi korrigeeritud EBITDA	32 792	22 248	13 932	5 320	74 292
Põhivara kulum	–6 475	–8 468	–5 643	–2 204	–22 790
Kahjum vara väärtuse langusest	–154	–93	0	0	–247
Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon	204	464	0	0	668
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt sidusettevõtjasse	0	0	0	–244	–244
Segmendi ärikasum	26 367	14 151	8 289	2 872	51 679
Finantstulud ja -kulud kokku					–1 755
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt sidusettevõtjasse					244
Tulumaksukulu					–5 764
Perioodi kasum					44 404

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 51 tuh eurot ja 154 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

4. NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED

tuhandetes eurodes
seisuga 31. 12	2020	2019
Finantsvarad
Ostjatelt laekumata arved	7 820	8 849
Nõuete allahindlus	–1 693	–2 160
Saamata sihtfinantseerimine	2 487	2 287
Nõuded sidusettevõttele (lisa 16)	15	36
Muud nõuded	278	320
Finantsvarad kokku	8 907	9 332
Mittefinantsvarad
Maksude ettemaksed	744	1 093
Muud ettemaksed	487	470
Muud nõuded	45	13
Mittefinantsvarad kokku	1 276	1 576
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku	10 183	10 908
sh lühiajalised nõuded	10 183	10 614
pikaajalised nõuded	0	294

Lisa 4 järg

Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks

tuhandetes eurodes			Maksetähtaega ületanud päevade arv
	Tähtaeg					Kokku
31.12.2020	saabumata	0–30	31–60	61–90	>90
Oodatav krediidikahjumi määr	0,80%	1,5%	3,0%	80,0%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	5 713	460	6	6	1 636	7 820
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–46	–7	0	–4	–1 636	–1 693
						6 127
31.12.2019
Oodatav krediidikahjumi määr	0,8%	1,5%	3,0%	80,0%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	6 220	467	52	45	2 065	8 849
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–50	–7	–2	–36	–2 065	–2 160
						6 689

5. INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE

tuhandetes eurodes	31.12.2020 lõppenud 12 kuu kohta	31.12.2019 lõppenud 12 kuu kohta
Äritulud	3 055	5 307
Ärikulud	3 870	4 695
Puhaskasum/-kahjum	–856	500

tuhandetes eurodes
seisuga 31. 12	2020	2019
Sidusettevõtte netovara	2 249	3 154
Kontserni osalus sidusettevõttes	51%	51%
Sidusettevõttesse tehtud
investeeringute bilansiline väärtus
kontserni finantsseisundi aruandes	1 147	1 609

1. aastal sidusettevõte dividende ei maksnud, 2019. aastal laekus sidusettevõttelt dividende summas 204 tuh eurot.

6. MATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes	Maa ja	Masinad ja	Muu	Lõpetamata	Ettemaksed	Kokku
	ehitised	seadmed	materiaalne	ehitus
			põhivara
Materiaalne põhivara
seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus	614 182	240 253	7 399	7 699	5 504	875 037
Akumuleeritud kulum ja
väärtuse langus	–216 471	–78 121	–5 177	0	0	–299 769
Jääkväärtus seisuga
31.12.2019	397 711	162 132	2 221	7 699	5 504	575 267
Liikumine 2020. aastal
Soetamine ja
rekonstrueerimine	327	2 174	1 377	32 592	0	36 470
Müüdud põhivara
jääkväärtuses	–591	–40	0	0	0	–631
Arvestatud kulum	–11 599	–10 857	–638	0	0	–23 094
Väärtuse langus	–237	–184	0	0	0	–421
Müügiootele viidud
põhivara jääkväärtuses	–74	0	0	0	0	–74
Muud korrigeerimised	0	0	0	0	–11	–11
Ümberliigitatud
põhivara jääkväärtuses	14 529	5 612	89	–14 737	–5 493	0
Materiaalne põhivara
seisuga 31.12.2020
Soetusmaksumus	627 291	246 929	8 614	25 554	0	908 388
Akumuleeritud kulum ja
väärtuse langus	–227 225	–88 092	–5 565	0	0	–320 882
Jääkväärtus seisuga
31.12.2020	400 066	158 837	3 049	25 554	0	587 506

7. MAKSUVÕLAD

Seisuga 31.12.2020 oli kontsernil maksuvõlgasid kokku 744 tuh eurot, võrreldaval perioodil seisuga 31.12.2019 summas 893 tuh eurot.

8. VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD

tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	2020	2019
Finantskohustised
Võlad tarnijatele	5 764	5 281
Intressivõlad	388	405
Võlad sidusettevõttele (lisa 16)	78	127
Muud võlad	676	4 011
Finantskohustised kokku	6 906	9 824
Mittefinantskohustised
Võlad töövõtjatele	1 233	1 092
Töötasudelt arvestatud maksude viitvõlad	621	596
Kliendilepingutega seotud kohustised (lisa 11)	925	946
Ettemaksed kaupade ja teenuste eest	414	212
Muud võlad	783	0
Mittefinantskohustised kokku	3 976	2 846
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku	10 882	12 670
sh lühiajalised kohustised	9 149	11 755
pikaajalised kohustised	1 733	915

9. VÕLAKOHUSTISED

tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	2020	2019
Lühiajaline osa
Laenukohustised	8 266	7 266
Võlakirjad	9 000	9 000
Lühiajaline osa kokku	17 266	16 266
Pikaajaline osa
Laenukohustised	54 064	42 330
Võlakirjad	140 250	149 250
Pikaajaline osa kokku	194 314	191 580
Võlakohustised kokku	211 580	207 846

Võlakirjad

Kõik võlakirjad on emiteeritud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressiks on 3 kuu või 6 kuu Euribor, millele lisandub fikseeritud riskimarginaal). Seisuga 31.12.2020 oli kontsernil kaks võlakirjaemissiooni, mille lõplikud lunastustähtajad saabuvad 2026. ja 2027. aastal. Maksegraafikute kohaselt tasuti võlakirjade põhiosamakseid 31.12.2020 lõppenud 12-kuulise perioodi jooksul summas 9 000 tuh eurot (2019. aasta 12 kuu jooksul: 9 000 tuh eurot). Seisuga 31.12.2020 oli võlakirjade kaalutud keskmine intressimäär 0,54% (31.12.2019: 0,63%). Emiteeritud võlakirjade intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud.

Lisa 9 järg

Laenud

Kõik laenulepingud on sõlmitud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressimääraks on 6 kuu Euribor). Tasumata laenujääkide lõpliku tagasimakse tähtajad jäävad vahemikku 2024–2029. 31.12.2020 lõppenud 12 kuulise perioodi jooksul tasuti laenude põhiosamakseid summas 7 266 tuh eurot (2019. aasta 12 kuu jooksul: 6 766 tuh eurot). 2020. a. II kvartalis sõlmiti laenuleping SEB Pangaga, mille kohaselt oli ASil Tallinna Sadam võimalik võtta laenu kogusummas 20 mln eurot, sealjuures enne 30.07.2020 summas 10 mln eurot ja enne 31.12.2020 summas 10 mln eurot. Esimene osa laenust, 10 mln eurot, võeti välja juulis 2020 ning teine laenuosa, samuti 10 mln eurot, oktoobris 2020. Ka uue laenu baasintressimääraks on 6 kuu Euribor.

Seisuga 31.12.2020 oli kasutusse võetud laenude kaalutud keskmine intressimäär 0,89% (31.12.2019: 0,68%). Arvestades intressimäära riski maandamiseks kasutatud tuletistehingute mõju, oli seisuga 31.12.2019 laenude keskmine intressimäär 1,24% (31.12.2019: 1,38%).

Võlakohustiste lepingulised tagastamise tähtajad

tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	2020	2019
< 6 kuu	3 383	3 383
6 – 12 kuud	13 883	12 883
1 – 5 aastat	127 064	63 064
> 5 aasta	67 250	128 516
Võlakohustised kokku	211 580	207 846

Õiglane väärtus

Võlakohustiste õiglase väärtuse arvutamiseks kasutati diskonteeritud rahavoogude meetodit. Tulevasi rahavooge prognoositi tulevaste intressimäärade (tuletati aruandeperioodi lõpu jälgitavate ettevõtete võlakirjade tulukõverate ning 3 kuu ja 6 kuu Euribori intressimäära vahetuslepingute määrade abil) ja lepinguliste intressimäärade alusel, mida diskonteeriti kontserni krediidiriski peegeldava diskontomääraga.

Seisuga 31.12.2020 on diskonteeritud rahavoogude meetodil arvutatud finantskohustiste õiglane väärtus 2,2% võrra väiksem nende bilansilisest maksumusest (31.12.2019: 7,2% võrra väiksem).

Kõiki tuletisinstrumente kajastatakse finantsseisundi aruandes õiglases väärtuses. Tuletisinstrumentide õiglast väärtust hinnatakse kord kuus pankadelt saadud hinnainfo alusel, mille koostamisel on lähtutud turuinformatsiooni pakkujate koostatud intressivahetustehingute tulevikku suunatud tulukõveratest. Õiglase väärtuse hierarhias liigitub selline mõõtmine 2. tasemele.

Kõik kehtivad laenu- ja võlakirjalepingud on tagatiseta kohustised, see tähendab, et varasid ei ole kohustuste katteks panditud. Võlakirjad ei ole noteeritud.

Kontserni laenulepingute ja võlakirjade tingimustega on kontserni konsolideeritud finantsnäitajatele kehtestatud teatud piirmäärad. Seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019 täitis kontsern kõiki finantsnäitajatele kehtestatud tingimusi.

10. OMAKAPITAL

Aktsiakapital ja ülekurss

Seisuga 31.12.2020 oli ASil Tallinna Sadam registreeritud 263 000 000 lihtaktsiat, võrreldaval perioodil 31.12.2019 samuti 263 000 000 aktsiat, millest 67,03% kuulub Eesti Vabariigile (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) ja 32,97% kuulub Eesti ja rahvusvahelistele investeerimisfondidele, pankadele, pensionifondidele ja jaeinvestoritele. Aktsia nimiväärtus on 1 euro.

ASi Tallinna Sadam põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 664 000 000 (võrreldaval 2019. aastal samuti 664 000 000). Seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019 oli kõikide väljastatud aktsiate eest täielikult tasutud.

Kasum aktsia kohta

	IV kv 2020	IV kv 2019	2020	2019
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tk) Aruandeperioodi konsolideeritud	263 000 000	263 000 000	263 000 000	263 000 000
puhaskasum (tuhandetes eurodes)	5 724	8 457	28 518	44 404
Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia
kohta (eurodes)	0,02	0,03	0,11	0,17

Vastavalt 29.06.2020 üldkoosoleku otsusele maksis kontsern 2020. aastal 2019. aasta eest dividende 0,115 eurot aktsia kohta, kokku 30 245 tuh eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 13.07.2020 (ex-päev 10.07.2020) ja dividendid maksti aktsionäridele välja Nasdaq CSD vahendusel 20.07.2020.

11. MÜÜGITULU

tuhandetes eurodes	2020	2019
Müügitulud kliendilepingutest
Laevatasud	37 604	46 720
Kaubatasud	6 797	7 141
Reisijatasud	7 039	17 074
Elektrienergia müük	4 466	5 433
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	10 479	11 583
Muude teenuste müük	1 768	2 389
Müügitulud kliendilepingutest kokku	68 153	90 340
Muud müügitulud
Kasutusrendi tulu	11 573	11 960
Laeva prahitasu	9 131	9 665
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	18 501	18 571
Muud müügitulud kokku	39 205	40 196
Müügitulu kokku (lisa 3)	107 358	130 536

Lisa 11 järg

1. aastal osutati teenuseid Eesti Vabariigis 103 095 tuh euro ja Kanadas 4 263 tuh euro (sh laeva prahitasu summas 4 194 tuh euro) eest. 2019. aastal osutati teenuseid Eesti Vabariigis 125 578 tuh euro ja Kanadas 4 958 tuh euro (sh laeva prahitasu summas 4 854 tuh euro) eest.

Laevatasud sisaldavad tonnaažitasu, mida arvestatakse laeva kogumahutavuse alusel laeva iga sadamakülastuse eest. Kui laev külastab sadamat eelnevalt kokkulepitud sõiduplaani alusel õigusega saada aasta jooksul mahupõhist allahindlust, siis jaotatakse tehinguhind tonnaažiteenuse ja tulevaste tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse vahel selle laeva antud kalendriaasta sadamakülastuste koguarvu hinnangu alusel. Tonnaažitasu tulu kajastatakse aasta keskmiste (prognoositavate) tasumäärade ja vastava perioodi tegelike mahtude (sadamakülastuste arvu) alusel.

Kaubaoperaatorite koostöölepingutes on üldjuhul sätestatud minimaalne kaubamaht aastas. Kui kaubaoperaator laadib ümber minimaalsest mahust vähem kaupa, on kontsernil taolise lepingu korral õigus kalendriaasta lõppedes nõuda kliendilt minimaalse kaubamahu alusel arvestatud kaubatasu.

Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suurus arvestatakse elektrivõrguga liitumise võimaldamiseks tehtud kulutuste alusel. Liitumisteenuse osutamist ei loeta eraldi toimingukohustuseks, sest klient ei saa sellest teenusest eraldi (st ilma elektrit tarbimata) kasu. Seetõttu moodustavad liitumistasud osa elektri eest saadavast tasust ja neid kajastatakse tuluna selle perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt elektrit tarbivad. Saadud liitumistasude tuludesse kandmata osa kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 31.12.2020 moodustasid sellised kohustised 892 tuh eurot (31.12.2019: 913 tuh eurot).

Piletimüügitulu kajastatakse kas selle aja jooksul, mil reisiparvlaev reisijaid ja/või sõidukeid üle veab, mis toimub ühe päeva jooksul, või sel ajahetkel, kui pilet aegub. Tulu selliste piletite eest, mis on müüdud veel toimumata reisidele, käsitletakse ettemaksena ja kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 31.12.2020 moodustasid sellised kohustised 33 tuh eurot (31.12.2019: 33 tuh eurot).

12. TEGEVUSKULUD

tuhandetes eurodes	2020	2019
Kütuse-, õli- ja energiakulu	8 440	11 388
Põhivarade tehniline korrashoid ja remont	5 142	7 022
Infrastruktuuri jaoks ostetud teenused	2 875	2 780
Maksukulud	2 738	2 762
Konsultatsiooni- ja arenduskulud	647	757
Ostetud teenused	4 410	5 523
Väheväärtusliku vara soetus ja korrashoid	1 733	1 269
Reklaamikulud	229	349
Rendikulud	562	566
Lühiajaliste rendilepingute kulud	12	581
Kindlustuskulud	767	809
Muud tegevuskulud	3 303	2 863
Tegevuskulud kokku	30 858	36 669

13. SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED

Seisuga 31.12.2020 olid kontsernil lepingulised kohustused materiaalse põhivara soetamiseks, remondiks ning uuringu- ja arenguväljaminekute tegemiseks summas 9 448 tuh eurot (31.12.2019: 19 810 tuh eurot).

14. TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED

1. aasta juunis võttis kohus menetlusse kontserni ettevõtete TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ vastu esitatud hagi väidetava ärisaladuse kasutamisega Saaremaa ja Hiiumaa liinidel sõitjate üleveoteenuse riigihankel osalemisel põhjustatud kahju hüvitamiseks kokku summas 23,8 mln eurot. Esitatud hagiavaldus on identne samade hagejate poolt eelmises tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega, mille Harju Maakohus jättis 08. märtsi 2019. aasta kohtumäärusega läbi vaatamata, kuna hagejad ei tasunud tähtajaks eeldatavate menetluskulude katteks kohtu poolt määratud tagatisi kokku summas 14 000 eurot.

Kontsern vaidlustas esitatud nõude ja kaitseb ennast antud kohtuasjas. Juhatus on seisukohal, et nõue ei ole põhjendatud ja õigusnõustajate hinnangul ei ole kohustise tekkimine tõenäoline. Seetõttu ei ole juhatus pidanud vajalikuks nõude katteks eraldist moodustada.

Käideldavate kaubamahtude olulise vähenemise tõttu on üks kontserni pikaaegsetest klientidest esitanud kontserni vastu nõude, mille eesmärk on kuulutada tagasiulatuvalt alates 01.01.2015 kehtetuks kontserni ja kliendi vahel sõlmitud pikaaegse koostöölepingu teatud tingimused. Nendes tingimustes on kehtestatud minimaalne kaubamaht, mida klient peab igal kalendriaastal käitlema, ja kliendi minimaalne kaubatasu kohustus aastas, mis on seotud minimaalse kaubatasu kohustuse mittetäitmisest tuleneva leppetrahviga. Kliendi

Lisa 14 järg

minimaalse kaubatasu kohustusest tulenenud leppetrahvide summa aastatel 2015–2017 oli kokku 0,45 mln eurot. Kliendi minimaalne aastane kaubatasu kohustus on 0,31 mln eurot. Harju Maakohtu 19.01.2021 otsusega jäeti hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud kliendile kanda. Kohtuotsus ei ole jõustunud, sest klient esitas otsusele apellatsioonkaebuse.

1. aasta lõpus esitas klient Konkurentsiametile taotluse sama nõude osas järelevalvemenetluse alustamiseks, mille eesmärgiks on selgitada, kas kontsern on rikkunud konkurentsiseaduse sätted. Järelevalvemenetlus Konkurentsiametis jätkub.

Juhatus usub, et nõue ei ole põhjendatud ja õigusnõustajate hinnangul ei ole kohustuse tekkimine tõenäoline. Juhatus ei ole seetõttu nõude katteks eraldist moodustanud.

15. KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED

26.08.2015 pidas Kaitsepolitseiamet kinni emaettevõtte ASi Tallinna Sadam pikaajalised juhatuse liikmed Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, sest neid kahtlustatakse ulatuslikus altkäemaksu võtmises mitme varasema aasta jooksul. Pärast pikaajalist uurimist esitas kontsern 31.07.2017 Ain Kaljuranna, Allan Kiili ja teiste uurimise all olevate episoodidega seotud eraisikute ja juriidiliste isikute vastu tsiviilhagi. Harju Maakohtu 19.11.2018 määrusega võeti tsiviilhagi eelnevalt nimetatud isikute vastu algatatud kriminaalasja menetlusse. 28.10.2020 tegi Harju Maakohus määruse ja lõpetas Allan Kiili suhtes kriminaalmenetluse seoses tema parandamatu haigusega ning jättis rahuldamata taotluse Allan Kiili tsiviilkostjana ja/või kolmanda isikuna kaasamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.12.2020 määrusega osaliselt Harju Maakohtu 28.10.2020 määruse ning rahuldas kannatanute AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ taotluse ja kaasas Allan Kiili tsiviilkostjana kriminaalasja menetlusse, kohustas jätkama kannatanute AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ tsiviilhagi menetlemist Allan Kiili suhtes, jättis muutmata Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõu ning jättis aresti alla Allan Kiili varad. Määrus ei ole veel jõustunud. Aruande koostamise hetke seisuga toimub nimetatud kohtuprotsessis kriminaalasja kohtulik arutamine ja teiste süüdistuse saanud isikute osas kohtuprotsess jätkub. Juhatuse hinnangul ei oma eelnimetatud sündmused aruande koostamise hetkeks teadaoleva teabe alusel kontserni majandustulemustele ega finantsseisundile olulist negatiivset mõju, kuid see võib põhjustada jätkuvalt olulist mainekahju.

16. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

ASi Tallinna Sadam aktsiatest 67,03% kuuluvad Eesti Vabariigile (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu).

tuhandetes eurodes	2020	2019
Tehingud sidusettevõttega
Müügitulu	164	238
Tegevuskulud	1 004	2 426
Tehingud ettevõtetega, milles kontserni
ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed
omavad olulist mõjuvõimu
Tegevuskulud	9	15
Muud kulud	22	22
Tehingud riigiasutuste ja ettevõtetega,
kus riigil on valitsev mõju
Müügitulu	24 110	24 117
Muud tulud	66	10
Tegevuskulud	6 772	7 747
Muud kulud	57	15
Materiaalse põhivara soetus	64	2 579
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	2020	2019
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad
tehingutest sidusettevõttega
Nõuded (lisa 4)	15	36
Võlad (lisa 8)	78	127
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad
tehingutest ettevõtetega, milles
kontserni ettevõtete nõukogu ja
juhatuse liikmed omavad olulist
mõjuvõimu
Nõuded	2	4
Võlad	1	1
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad
tehingutest riigiasutustega ja
ettevõtetega, milles riigil on valitsev
mõju
Nõuded	245	412

Kõik osutatud ja ostetud teenused on tavapärasest äritegevusest tulenevad tehingud, mis on teostatud turutingimustel.

Tehingutest seotud osapooltega tulenevad müügitulud ja tegevuskulud sisaldavad ainult äritegevusega seoses müüdud ja ostetud teenuseid.

Informatsioon ettevõtete kohta, milles kontserni ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmed omavad olulist mõjuvõimu, põhineb seotud osapoolte esitatud andmete põhjal.

17. ARUANDEPERIOODI JÄRGSED SÜNDMUSED

ASi Tallinna Sadam tütarettevõte OÜ TS Shipping võitis Transpordiameti poolt korraldatud avaliku hanke jäämurdeteenuse osutamiseks ja navigatsiooni kindlustamiseks Soome lahel perioodil 20.12.2022–20.04.2032. Jäämurdeteenust Eesti rannikuvetes osutab multifunktsionaalne jäämurdja Botnica sarnaselt eelneva 10-aastase prahilepinguga iga-aastaselt 20. detsembrist kuni 20. aprillini. Leping sõlmitakse lähiajal vastavalt hankes ja pakkumuses esitatud tingimustele.

Sõlmitava lepingu hinnanguline maksumus kokku on 54,2 mln eurot ehk 5,4 mln eurot aastas. Alates 2025/2026 tööperioodist võidakse lepingu tasu indekseerida Eesti tarbijahinnaindeksiga, kuid mitte rohkem kui 3% aastas. Lepingu tasu on fikseeritud ehk Transpordiamet tasub kõigi prahipäevade eest sõltumata jäämurdja tegelikust kasutamisest jäämurdeks.

Võrreldes eelneva 10-aastase perioodi jäämurdeteenuse lepinguga lisandub tingimus tuua 10 päeva jooksul teenust osutama asenduslaev juhul, kui lepingu järgne põhilaev Botnica peaks kasutusest välja langema. Seda riski maandame mh läbi Botnica elutähtsate süsteemide töökindluse tõstmise.