AS BALTIKA

2020. A MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE

Ärinimi AS BALTIKA Äriregistri kood 10144415 Juriidiline aadress Valukoja 10, Tallinn 11415, Eesti Telefon +372 630 2700 E-mail [email protected] Interneti koduleht www.baltikagroup.com Põhitegevusala Moerõivabrändide loomine, arendamine ja müügi korraldamine Audiitor AS PricewaterhouseCoopers Aruandeaasta algus ja lõpp 01.01.2020 - 31.12.2020

BALTIKA GRUPP 3
MISSIOON JA STRATEEGILISED TUGEVUSED 3
TÄHTSAMAD NÄITAJAD JA SUHTARVUD 3
JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE 5
TEGEVUSARUANNE 6
SOTSIAALSE VASTUTUSE ARUANNE 23
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE 35
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 40
JUHATUSE DEKLARATSIOON KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE 40

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE 41
KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA KOONDKASUMIARUANNE 42
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 43
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 44
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 45
LISA 1 Üldine informatsioon ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest 45
LISA 2 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud 60
LISA 3 Finantsriskid 61
LISA 4 Raha ja raha ekvivalendid 66 LISA 5 Nõuded ostjatele ja muud nõuded 66
LISA 6 Varud 67
LISA 7 Edasilükkunud tulumaks 68
LISA 8 Muud pikaajalised varad 68
LISA 9 Materiaalne põhivara 69
LISA 10 Immateriaalne põhivara 69
LISA 11 Rendilepingud 71
LISA 12 Võlakohustused 72
LISA 13 Võlad hankijatele ja muud kohustused 74
LISA 14 Eraldised 74
LISA 15 Omakapital 75
LISA 16 Segmendid 77
LISA 17 Müügitulu ja kliendiboonuste eraldis 79
LISA 18 Müüdud kaupade kulu 79
LISA 19 Turustuskulud 79
LISA 20 Üldhalduskulud 80
LISA 21 Tööjõukulud 80
LISA 22 Muud äritulud ja –kulud 81
LISA 23 Finantskulud 81
LISA 24 Tulumaks 81
LISA 25 Puhaskasum aktsia kohta 82
LISA 26 Seotud osapooled 82
LISA 27 Tütarettevõtted 84 LISA 28 Saneerimine 84
LISA 29 Bilansipäevajärgsed sündmused 84
LISA 30 Lisainformatsioon Grupi emaettevõtte kohta 84
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 89
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK 96

JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON 97
AS BALTIKA NÕUKOGU 98
AS BALTIKA JUHATUS 99
Müügitulu (konsolideerimata) EMTAK klassifikaatorite lõikes 100

BALTIKA GRUPP

Baltika Grupp, mille emaettevõte on AS Baltika, tegeleb rahvusvahelise rõivakaubandusega. Baltika Grupp arendab ja opereerib rõivabrände: Monton, Baltman ja Ivo Nikkolo. Baltika Grupp kasutab ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, hankeahela juhtimise, logistika ja hulgi- ning jaekaubanduse. Seisuga 31. detsember 2020 oli Baltika Grupil 61 kauplust kolmel Baltikumi turul. Baltika aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinn börsil, mis kuulub börsikontserni NASDAQ.

MISSIOON JA STRATEEGILISED TUGEVUSED

Baltika Grupi eesmärk on moe kaudu inspireerida, julgustada ja jõustada

Ambitsioonikas ja rahvusvaheline professionaalidest koosnev meeskond
Tugev nišitegija, kes mõistab piirkonna klientide vajadusi ja lähtub neist oma tegevuses
Õhuke organisatsioon, mis võimestab töötajaid, on paindlik ja annab seega võimaluse kiiresti tegutseda
Lühike tarneahel

TÄHTSAMAD NÄITAJAD JA SUHTARVUD

	2020	2019	2018	2017	2016
Kasumiaruande näitajad, miljonites
Müügitulu	19,5	39,6	44,7	47,5	47,0
Brutokasum	9,7	19,2	21,5	23,7	23,5
EBITDA	6,5	3,8	-2,9	1,9	2,0
Ärikasum	0,5	-4,5	-4,7	0,6	0,7
Kasum enne maksustamist	-0,2	-5,9	-5,2	0,1	0,2
Puhaskasum	-0,4	-5,9	-5,1	0,1	0,2
Muud näitajad
Poodide arv jaevõrgus	61	82	94	95	95
Poodide arv kokku	61	82	117	128	128
Jae müügipind perioodi lõpus, m2	14 869	16 467	17 758	17 741	17 161
Töötajate arv (a. lõpp)	277	529	975	1 026	1 049
Müügitegevuse suhtarvud
Müügitulude kasv	-50,8%	-11,4%	-5,8%	1,0%	-4,0%
Jaemüügi kasv	-52,2%	-7,4%	-2,7%	-0,5%	-7,1%
Jaemüügi osatähtsus müügituludes	89,7%	89,7%	86,0%	83,2%	84,4%
Ekspordi osatähtsus müügituludes	49,0%	54,3%	55,1%	55,4%	56,4%
Brutorentaablus	49,6%	48,5%	48,1%	49,9%	50,0%
Ärirentaablus	2,7%	-11,4%	-10,5%	1,3%	1,5%
Maksueelse kasumi rentaablus	-1,2%	-14,9%	-11,6%	0,2%	0,4%
Puhasrentaablus	-1,9%	-14,9%	-11,4%	0,1%	0,4%
Varude käibekordaja	3,14	2,07	2,14	2,15	2,17
Finantsseisundi näitajad, miljonites2
Varad kokku	16,5	27,3	15,0	17,8	18,9
Intressi kandvad võlakohustused	10	20	9,0	6,7	7,0
Omakapital	2,7	3,2	0,1	5,2	5,0
Likviidsuskordaja	0,9	0,8	0,9	1,8	1,1
Võla ja omakapitali suhe	381,3%	624,3%	13660,8%	128,7%	141,6%
Netovõla ja omakapitali suhe	328,7%	1640,0%	12785,0%	115,1%	133,2%

Omakapitali tootlus	31,3%	3408,7%	-138,0%	1,3%	3,8%
Koguvarade tootlus	1,5%	-21,4%	-28,2%	0,3%	0,9%
Aktsia näitajad, EUR1
Aktsiate arv (a. lõpp)	54 079 485	54 079 485	40 794 850	40 794 850	40 794 850
Kaalutud keskmine aktsiate arv	54 079 485	36 068 899	40 794 850	40 794 850	40 794 850
Aktsia hind (a. lõpp)	0,41	0,14	0,16	0,25	0,28
Ettevõtte turuväärtus, mln (a. lõpp)	22,2	7,3	6,7	10,4	11,5
Kasum aktsia kohta (EPS)	-0,01	-0,16	-0,13	0,00	0,00
Lahustatud kasum aktsia kohta (DPS)	-0,01	-0,16	-0,13	0,00	0,00
EPS muutus, %	96%	23%	2981%	0%	103%
P/E suhe	-58,84	-0,88	-1,80	57,61	65,21
Aktsia bilansiline väärtus	0,05	0,02	0,00	0,13	0,12
P/B suhe	8,2	6,3	97,4	2,0	2,3
Dividend eelisaktsia kohta	0	0	0	0	0
Intressimäär	0%	0%	0%	0%	0%
Eelisaktsia dividendid/puhaskasum	0%	0%	0%	0%	0%
Dividendid aktsia kohta	0*	0*	0*	0*	0*
Dividendimäär	0%*	0%*	0%*	0%*	0%*
Dividendid/puhaskasum	0%*	0%*	0%*	0%*	0%*

*Ettepanek aktsionäride üldkoosolekule.

1 Kogu informatsioon AS Baltika aktsiate kohta on esitatud lihtaktsiate kohta, kui ei ole märgitud teisiti.

Näitajate ja suhtarvude valemid

EBITDA = Ärikasum-amortisatsioon- põhivara mahakandmine
Brutorentaablus = (Müügitulu-Müüdud kaupade kulu)÷Müügitulu
Ärirentaablus = Ärikasum÷Müügitulu
Maksueelse kasumi rentaablus = Kasum enne tulumaksu÷Müügitulu
Puhasrentaablus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Müügitulu
Varude käibekordaja = Müüdud kauba kulu÷Keskmised varud*
Likviidsuskordaja = Käibevara÷Lühiajalised kohustused
Võla ja omakapitali suhe = Intressi kandvad võlakohustused÷Omakapital
Netovõla ja omakapitali suhe = (Intressi kandvad võlakohustused-Raha ja raha ekvivalendid)÷Omakapital
Omakapitali tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Keskmine omakapital*
Koguvarade tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Keskmised koguvarad*
Ettevõtte turuväärtus = Aktsia hind (a lõpp)×Aktsiate arv (a lõpp)
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Kaalutud keskmine aktsiate arv
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (DPS) = Lahustatud puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Kaalutud keskmine aktsiate arv
P/E suhe = Aktsia hind (a lõpp)÷Kasum aktsia kohta
Aktsia bilansiline väärtus = Omakapital÷Aktsiate arv (a lõpp)
P/B suhe = Aktsia hind (a lõpp)÷Aktsia bilansiline väärtus
Dividendimäär = Dividendid aktsia kohta÷Aktsia hind (a lõpp)
Dividendid/puhaskasum = Väljamakstud dividendid÷Puhaskasum (emaettevõtja osa)

*12 kuu keskmine

JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 5 kuni 39 esitatud tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Emaettevõtte ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.

_____________________________

Flavio Perini Juhatuse esimees, tegevjuht 24. märts 2021

_____________________________

Triinu Tarkin Juhatuse liige, finantsjuht 24. märts 2021

TEGEVUSARUANNE

TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE

Jaesektoris toimusid suured muutused juba ammu enne, kui COVID-19 pandeemiast sai globaalne oht.

Normaalse ja tavapärase elu pausile lülitumine on ainult kiirendanud juba olemas olnud trende. Pandeemia-eelset nihet saab kergesti illustreerida paari faktiga. Prognoositakse, et jaemüügi e-kaubanduse sektor kasvab perioodil 2010–2024 peaaegu 17% võrra (liitintressina).

Järgmine kõige kiiremini kasvav kanal (odavmüük) saavutab sama aja jooksul ainult 3,4% kasvu. Mõtleme ka asjaolule, et enne pandeemiat toimus juba peaaegu 16% müügist poevälise jaemüügi kaudu. Nihe interneti- ja digikanalite suunas oli juba varem tugevalt tuntav.

Pandeemia, mis on kahe erineva – 2020. aasta kevade ja neljanda kvartali – laine käigus kogu maailma jaekaubandussektorile avaldanud negatiivset ning ränka mõju, tõukas muutustele eriti suure hoo sisse. Mõnedel turgudel on tarbijad olnud põhimõtteliselt sunnitud liikumispiirangute ajal üksnes internetis oste sooritama. Jaemüük poodides pandi seisma. Mõnedel ärimudelitel on läinud väga hästi, teistest on aga eluvaim peaaegu täiesti välja pigistatud.

Ehkki prognoositakse, et SKP langes maailmas 2020. aastal 3,1%, ootavad mõned majandusteadlased 2021. aastal 5,7% kasvu. Inflatsioon hakkab samuti uuesti kasvama. Ja kui pandeemia lõpeb, eeldame ka, et kliendid hakkavad – uuesti – oma ostumustreid ning ostuprioriteete seadma, et need peegeldaksid uut tegelikkust.

Olen veendunud, et vaid neil jaemüüjatel, kes võtavad kiiresti omaks uued tarbija- ja tööhõivetrendid, on praegusel kiirendatud murrangute ajastul peaaegu kindlasti teiste ees konkurentsieelis.

Ehkki palju füüsilised poed hakkavad eelseisvatel aastatel tõenäoliselt taas kasumit teenima, jäävad need, kes arvavad, et ettevõte suudab vaid füüsiliste poodide toel kasvada, kindlasti hätta. See seab küsimuse alla jaemüügi ärimudeli üldise elujõulisuse. Jaemüügi ärimudel on aastakümneid püsinud üsna muutumatuna – nagu ka Baltika eelmisel kümnendil – ning nendel aastatel olid kõige edukamad jaemüüjad need, kellel õnnestus kõige paremal moel soovitud kaupa hankida hankida, tarnida ja füüsilistes poodides müüa.

Nüüdseks on seesugune edu valem muutunud. Iganenud jaemüügimudelis toimuvad murrangulised muutused ja selleks, et tulevikus edukas olla, peavad jaemüüjad kiiresti arenema ning saama platvormipõhisteks ökosüsteemideks, mitmetel kanalitel tegutsevateks müüjateks või väiksemateks konkreetsele nišile keskendunud spetsialistideks.

See üleminek nõuab kiiret tegutsemist, kapitali ja võimekust – ja kuna enamikul organisatsioonidel ei ole neid kõiki vabalt käepärast, peavad paljud ennetavalt mõtlema tähtsale koostööle oluliste, tugevate e-platvormidega, mida meie kontsern on paaril viimasel kuul juba testinud, et oma tegevusega kiiresti ELi riikidesse laieneda.

Baltika ja kõik teised jaemüüjad peavad selles keskkonnas konkurentsivõimeliseks jäämiseks panema paika oma strateegia. Neile, kes otsustavad muutusi eirata ja tavapärasel viisil tööd jätkata, muutub pildile jäämine aja jooksul aina raskemaks.

2020. aasta AS-ile BALTIKA: tähtsamad faktid

• Baltika oli pärast 2020. aasta kevade COVID-19 lainet väga lähedal pankrotile, millele järgnes 2020. aasta augusti lõpus Harju maakohtus saneerimiskava ametlik kinnitamine. Nüüdseks on leitud võimalusi ärimudeli kiiresti ümberkujundamiseks ja paindlikult tegutsemiseks. Kiired otsused on aidanud Baltikal saavutada esimese tähtsa saneerimisjärgse eesmärgi – juba 2020. aasta lõpuks saavutasime

majandusliku stabiilsuse. Vaatamata sellele, et Läti ja Leedu kaupluste sulgemine ning meie põhiturul Eestis kehtestatud piirangud avaldasid neljandal kvartalil müügitulemustele ränka mõju, suutsime 2020. aasta lõpetada positiivse sularaha- ja pangapositsiooniga – üle 1,4 miljoni euro –, mida ei ole juhtunud juba viimase kuue aasta jooksul.

COVID-19 pandeemia tõttu vähendati kõiki 2020. aasta sügistalveks plaanitud tellimusi kriitiliselt, 2019. aastaga võrreldes enam kui 55% võrra. Tarnijad tegid ka 2020. aasta kevadsuvistele kollektsioonidele mitmeid olulisi allahindlusi ning ka meie füüsiliste kaupluste rendisummad vähenesid mõnel juhul oluliselt.
Grupp on viimase seitsme kuu jooksul vaadanud üle suurema osa oma Baltikumi füüsiliste poodide võrgust. Üle 21 poe, mis ei olnud kasumlikud, suleti juba 2020. aasta lõpuks (2020. aasta lõpuks jõudsime 82-st poest 61-ni). Lisaks oleme juba leppinud kokku ning plaanime kaubanduskeskuste toel hiljemalt 2021. aasta teise kvartali lõpuks sulgeda veel üle 10 mittekasumlikku poodi.
Baltika on otsustanud minna edasi vaid ühe naisterõivaste kaubamärgiga Ivo Nikkologa –, et uuendada nooruslikuma ja naiselikuma toote kaudu kliendibaasi, muutuda selge disainikäekirja ning detailidele ja materjalidele suurema tähelepanu pööramise kaudu kaasaegsemaks ja atraktiivsemaks, säilitades aga siiski taskukohased hinnad ning liikudes edasi jätkusuutlikkuse poole. 2020. aastal võttis Baltika vastu otsuse tuua kevadsuvel 2021 turule Ivo Nikkolo uuenenud aksessuaaride kollektsioon. Uue ja kvaliteetsema aksessuaaride kollektsiooni tooted on peamiselt valmistatud Itaalias. Kollektsioon pakub meie klientide vajaduste veelgi paremaks rahuldamiseks taskukohaste hindadega stiilset ja ajatut naturaalsetest materjalidest aksessuaaride valikut.
Baltika Grupp tegi 2020. aasta jooksul äärmiselt tähtsaid otsuseid oma tegevuskulude oluliseks vähendamiseks. 2019. aastaga võrreldes vähendati kulusid enam kui 7 miljoni võrra. 2021. aastal plaanitakse kulusid kärpida veel 3 miljoni võrra.
E-kaubanduse müügitulu küündis 2020. aastal enam kui 2 miljoni euroni, mis moodustas ligikaudu 11% 2020. aasta kogumüügist (2019. aastal moodustas e-kaubandus müügist 5%) ning on 2019. aastaga võrreldes veidi suurem, ehkki varude seis grupi tasandil vähenes 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 54% võrra.
E-kaubanduse meeskonnal õnnestus sõlmida olulisi partnertehinguid suurte platvormidega, et ekaubanduse osakaalu müügist 2021. aastal veelgi kasvatada. Samuti panustas meeskond oluliselt uue epoe, mis jõuab klientideni 2021. aasta veebruari lõpuks, loomisel ja käivitamisel.
Grupp vaatas üle kogu tarneahela, et muuta see lühemaks ja pakkuda mõistlike hindadega parema kvaliteediga tooteid, seejuures Ivo Nikkolo brändi pakkumise jaoks absoluutselt hädavajaliku kvaliteedi osas järeleandmisi tegemata.
1. aasta oli Baltika Grupi äritegevuse ümberkujundamise ning uue missiooni ja väärtuste sõnastamise aasta. Neist esimene oli Ivo Nikkolo kaubamärgi loomise tähtis verstapost. Teine oli vajalik eelseisvaks perioodiks selge ärifookuse loomiseks.

Ivo Nikkolo missioon on naisi moe kaudu inspireerida, julgustada ning võimestada. Julgustame naisi elus edasi pürgima, toetades nende sõltumatust, enesekindlust ja ilu armastada iseend just sellisena, nagu oled.

Ivo Nikkolo rõivad on inspireeritud naistest, nende personaalsest lähenemisest elule ja nende eriilmelisest stiilist. Meie eesmärk on pakkuda naistele igapäevaeluks sundimatult stiilseid rõivaid ja aksessuaare, mis võimaldavad end igas olukorras tunda elegantselt, kuid mugavalt.

Ivo Nikkolo on:

Ambitsioonikas. Mõtleme suurelt – iga päev. Püüdleme alati parima suunas. Kui ebaõnnestume, siis õpime sellest ja liigume edasi. Oleme siin, paistame silma ning jääme meelde.

Läbipaistev. Oleme usaldusväärsed ja autentsed. Kõigile osapooltele igas äri aspektis usaldusväärne partner – oleme oma tegevustes ja seisukohtades selged ja avatud.

Vastutustundlik. Meie eesmärk on vastutustundlik ettevõtlus. Meie igapäevane tegevus avaldab mõju paljudele inimestele ja valdkondadele. Seepärast oleme täielikult pühendunud eetilistest, sotsiaalsetest ning jätkusuutlikkuse standarditest kinnipidamisele.

Optimistlik. Leiame meid ümbritsevast muutuvast maailmast võimalusi. Väljakutsed on miski, millest koos üle saada – selles protsessis näeme aga võimalusi kasvamiseks.

Hetkel on COVID-19 pandeemiast tingitud üldise ebakindluse tõttu väga raske prognoosida, mis järgmise 12 kuu jooksul juhtub. Kõik sõltub sellest, kuidas ülemaailmsel kogukonnal õnnestub viiruse leviku vähendamiseks viia ellu korralik vaktsineerimiskava, mis aitaks majandusel üsna kiiresti taas 2019. aasta tasemele jõuda.
Leedu ja Läti poodide sulgemised ja Eestis jätkuvalt kehtivad piirangud võivad meile 2021. aasta esimesel poolel teatud raskusi põhjustada. Kui kohalikud võimud saavad viiruse leviku kontrolli alla, võivad esimesed olulised taastumise märgid aga avalduda juba 2021. aasta teise kvartali lõpus ning kogu teisel poolaastal.
Baltika jätkab võimalike tulevaste liitumis- ja omandamisvõimaluste uurimist Baltikumis ja EL-is.

Flavio Perini Juhatuse esimees, tegevjuht

2020. AASTA MAJANDUSTULEMUSED

Baltika Grupi 2020 puhaskahjumiks kujunes 377 tuhat eurot, sisaldades Baltika saneerimiskava kinnitamisega seotud ühekordset tulu summas 5,905 tuhat eurot ja aasta lõpu reservidega seotud negatiivset mõju 230 tuhat eurot poodide sulgemiseks ja 140 tuhat eurot edasilükkunud tulumaksuks. Eelmise aasta puhaskahjum oli 5,909 tuhat eurot.

Kaheteistkümne kuu kokkuvõttes vähenes Baltika Grupi müügitulu 51% ja oli 19 480 tuhat eurot. Müügitulu kasvu näitas e-pood 4%-ga, jaemüük vähenes 52% ning äriklientide müük vähenes 85% kui toimus planeeritud väljumine äriklientide müügikanalist.

aastal oli jaemüük 16 995 tuhat eurot, mis on 52% vähem kui eelmisel aastal. Sellel vähenemisel on palju põhjuseid (planeeritud ja ootamatud): peavoolu brändiga Mosaic mitte edasi minemine, COVID-19 esimene ja teine laine, väga optimeeritud varude positsioon teises poolaastas seoses nii raskelt hinnatava situatsiooniga seoses COVID-19´ga kui keskendumisega restruktureerimisele ja finantspositsioonile. Kõige enam vähenes müügitulu Lätis ja Leedus vastavalt -56% ja -53%, aga kaugel ei olnud Eestis vähenemine -50%. Müügid varieerusid tugevalt kvartaliti, aga ka tugevaim esimene kvartal müügid langesid 32% ja seoses COVID-19 esimese lainega kõige tugevamini pihta saanud teine kvartal langes müügitulu 68%.
aastal kasvas Baltika Grupi veebipoe müügitulu 4% ja oli 2 153 tuhat eurot. Veebipood on jätkuvalt peamiselt populaarne Baltikumis, kust tulid 93% müügituludest. Üle poole müügituludest tuleb Eestist.

Grupi brutokasum oli 9 676 tuhat eurot, mis on 9 515 tuhande euro võrra vähem kui 2019. aastal. 2020. aasta brutokasumi vähenemine on tingitud müügitulu kahanemisest. Brutokasumi marginaal oli 49,7%, mis on 1,3 protsendi punkti kõrgem kui aastal 2019.

Baltika Grupi turustus- ja üldhalduskulud vähenesid kaheteistkümne kuu kokkuvõttes 7 673 tuhat eurot, mis on 34%. Kui esimeses kvartalis oli vähenemine veel vaid 11%, siis seoses COVID-19'ga ja kogu pingutusega kooskõlas restruktureerimisplaaniga, kasvas vähenemine iga kvartal ja oli konstantselt üle 40%.

Muu äritulu oli aastal 2020 summas 5 442 tuhat eurot, mis on peamiselt seotud 4 585 tuhande euro ulatuses 19. juunil 2020 kinnitatud saneerimiskavast tulenevat võlausaldajate nõuete ümberkujundamisest tekkinud äritulust. See sisaldab ka 1 320 tuhande euro ulatuses 2019. a lõpu seisuga moodustatud tootmishoonete rendilepingutest tuleneva vara kasutusõiguse allahindluse tagasi keeramisega. Aasta lõpp sisaldab kulude reservi, mis on tehtud 2021 suletavate poodide tarbeks.

Aasta finantskulud olid summas 761 tuhat eurot ja tulumaksukulu 147 tuhat eurot seoses edasilükkunud tulumaksu reservi muutusega summas 140 tuhat eurot.

Baltika Grupp lõpetas turbulentse COVID-19 ja saneerimise alustamise aasta 377 tuhande eurose puhaskahjumiga.

AASTAARUANDE AVALIKUSTAMISENI TOIMUNUD OLULISEMAD SÜNDMUSED

1. märtsi 2020 nõukogu otsuse alusel on alates 1. maist 2020 AS Baltika uus tegevjuht ja juhatuse liige Flavio Perini. AS Baltika juhatuse liikme Mae Leyreriga sõlmitud 14-kuine leping lõppes 22. mail 2020. Juhatuse liikme Maigi Pärnik-Perniku leping lõppes märtsis 2020 ja 11. märtsi nõukogu otsusega pikendati seda 22. maini 2020.
COVID-19 esimene laine tähendas seda et Baltika Grupi poed oli suletud 16. märtsist 2020 Leedus ja 27. märtsist 2020 Eestis. Läti valitsus valis teistsuguse strateegia, mille alused olid kõik Baltika poed suletud ainult nädalavahetuseti alates 28 märts 2020. 25. aprillil 2020 avati kõik Baltika Grupi poed Leedus, Eestis toimus avamine 11 mail 2020. Läti poed avati täismahus 16. mail 2020.
1. märtsil 2020 esitas AS Baltika Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. 26 märtsi 2020. a määrusega otsustas kohus algatada saneerimismenetluse. 30. aprillil 2020 esitas AS Baltika võlausaldajatele kinnitamiseks saneerimiskava. 20. mail 2020 võeti Baltika saneerimiskava võlausaldajate poolt vastu. Kohus kinnitas AS Baltika saneerimiskava 19. juunil 2020. Saneerimiskava kohaselt on peamisteks saneerimismeetmeteks juba edukalt alustatud ettevõtte restruktureerimiskava elluviimine, eesmärgiga vähendada oluliselt ettevõtte püsikulusid, koroonakriisist tingitud riiklike abimeetmete taotlemine ja rakendamine ettevõttele kohalduvas ulatuses ning täiendavate finantseeringute kaasamine ja võlausaldajate nõuete ümberkujundamine.
1. aprillil 2020 suleti Baltika Grupi viimane jaekauplus Soomes, Iso Omena kaubanduskeskuses. Soome tütarettevõtte pankrot rauges oktoobris 2020.
AS Baltika aktsionäride üldkoosolek võttis 16. augustil 2020 vastu otsused kinnitada 2019. aasta majandusaasta aruanne ja kinnitada 2019. aasta kahjumi kandmine jaotamata kasumisse. Otsustati kutsuda nõukogust tagasi Tiina Mõis tema tagasiastumise avalduse valguses. Otsustati nimetada AS Baltika audiitoriks 2020. majandusaasta aruande auditeerimisel AS PricewaterhouseCoopers ning tasuda audiitorile vastavalt sõlmitavale lepingule.
AS Baltika ning AS Baltika aktsionär, KJK Fund SICAV-SIF, läbi oma valdusettevõtte, sõlmisid 24. augustil 2020 laenulepingu, mille alusel andis KJK Fund SICAV-SIF AS Baltikale laenu põhisummaga 2 550 tuhat eurot, eurot, intressimääraga 6,0% ja tasumistähtajaga 31. detsember2024. a. Eelpool nimetatud laenust tulenevad summad kuuluvad tasumisele ühe maksena (ehk nn "bullet" maksena) laenu tasumistähtajal ning laen on antud tagatisteta.
Alates 01.10.2020 on ettevõtte uus registrijärgne aadress ning tegelik asukoht Valukoja 10, 11415 Tallinn, Eesti Vabariik.
AS Baltika Nõukogu otsustas 20. oktoobril 2020 toimunud koosolekul nimetada uuteks auditikomitee liikmeteks Maigi Pärnik-Pernik ja Marin Käärik-Anton.
COVID-19 pandeemiaga kaasnenud kaubandussektori drastilise languse tõttu oli AS Baltika tütarettevõte Baltman OÜ sunnitud sulgema novembris 2020 Ivo Nikkolo brändi esinduspoe Tallinna vanalinnas Suur-Karja tänaval. Baltman OÜ ei pidanud uues majanduslikus olukorras võimalikuks tasuda poe pinna eest üüri, mis ületas Tallinna vanalinna keskmist üürihinda pea neli korda.
Seoses COVID-19 teise lainega kuulutas Läti valitsus riigis 9. novembril 2020 välja eriolukorra ja vastavalt sellekohastele piirangutele olid Baltika poed selles riigis alates 14. novembrist suletud nädalavahetuseti. Täielik sulgemine rakendus alates 19. detsembrist 2020. Leedu valitsus kuulutas 7. novembril 2020 välja liikumispiirangud ja suurendas piiranguid sulgedes kõik poed va. toidupoed alates 16. detsember 2020.
AS Baltika Grupi Nõukogu valis AS Baltika juhatuse liikmeks Triinu Tarkini, kelle volitused algasid 1. detsembrist 2020 ja kehtivad 3 aastat.
AS Baltika sõlmis KJK Fund Sicav-SIF´iga ja tema valdusettevõttega 30. detsembril 2020 laenulepingute muudatused, millega muudeti kogu saneerimisjärgselt alles jäänud laenusumma, uus laenusumma ja kolmandalt osapoolelt ostetud kohustus kogusummas 3 931 tuhat eurot allutatud laenuks, mis ei kanna intressi ja on tagasimaksmise tähtajata.
AS Baltika aktsionärid võtsid 19. jaanuaril 2021 vastu järgmised otsused: kiita heaks aktsiaoptsiooni andmine AS Baltika juhatuse liikmele Flavio Perinile, välistada aktsionäride märkimise eesõigus optsioonilepingust tulenevate AS Baltika kohustuste täitmiseks emiteeritavate aktsiate osas ja muuta põhikirja selliselt, et aktsiakapitali saab suurendada kuni 5% võrra optsioonilepingu jaoks.
Veebruaris 2021 esitas Kalaport OÜ Baltman OÜ vastu hagiavalduse, nõudes 70 tuhande euro suuruse üürivõla ja viiviste tasumist. Baltman OÜ hinnangul on üüri nõue Kalaport OÜ esitatud ulatuses põhjendamatu ning jääb ka kohtumenetluses seisukohale, et üürileping on käesolevaks hetkeks lõppenud ja üürivõlgnevust Kalaport OÜ esitatud ulatuses ei eksisteeri.
Seoses COVID-19 teise lainega kuulutas Eesti valitsus välja edasised piirangud ja sulges kõik Baltika Grupi poed nädalavahetusteks 6. märtsil 2021 ja täielikult 11. märtsil 2021.

2020. AASTA EESMÄRKIDE TÄITMINE

• Õhema ja efektiivsema organisatsioonimudeli ellu rakendamine.

Baltika Grupp on edukalt suutnud viia ellu püsikulude drastilise vähendamise eesmärgi. Peakontori opereerimiskulud vähenesid üle 2,5 miljoni euro. Töötajate arv kahanes järjepidevalt kogu aasta jooksul, peakontor koliti väiksemalt pinnale oktoobris 2020, seega on nimetatud vähenemine jätkusuutlik ka edaspidiseks. Enamus kulude vähendamisest on seotud jaekanali kuludega. Need on vähenenud mitte ainult poodide arvu vähendamisega, vaid ka kulu poe kohta ja turu kontori kuludega.

• Mainstream brändi Montoni eduloo tagamine.

Baltika Grupp ei ole näinud oma peavoolu brändi Montoni edu ja ei usu võimalusse Montoni edukaks teha. See on põhjus, miks Baltika Grupp on teinud strateegilise otsuse minna edasi vaid ühe brändiga, milleks on Ivo Nikkolo. Ivo Nikkolo oma uuendatud kaasaegse, kvaliteetse tootepakkumisega saab olema osaliselt kättesaadav kevad-suvest 2021 ja täielikult sügis-talv 2021.

• Kaupluste võrgu jätkuv optimeerimine. Baltika Grupp on aastal 2020 poevõrku optimeerinud ja sulgenud 20 poodi. Kuna lepingud ja etteteatamistähtajad on pikad, on lisaks kokku lepitud üle 10 rendilepingu lõppemine aastal 2021.

• E-poe uuendamine ja kasvu tagamine.

Ühest küljest kasvas e-poe müük 2020 aastal 4%, mis arvestades ühe võrra vähem peavoolu brände müügis ja oluliselt madalamat müügis olevate varude taset 2020 teisel poolaastal, on hea tulemus. Teiselt poolt tuli müügikasv välistest tingimustest – COVID-19 piirangutest. E-poe uuendamine on lükkunud veebruari 2021 ja koostöö erinevate e-poodide ja otsingumootoritega mis peaks aitama müüke alles aasta lõpus esialgu keskendudes tehnilisele teostusele ja kontrollimisele.

ÜLEVAADE BRÄNDIDEST

Brändide lõikes moodustas 2020. aastal kõige suurema osa Baltika Grupi müügitulust Monton – 66%. Kuna Mosaicil ja Bastionil ei lisandunud uusi kollektsioone, siis nende brändide osakaalud vähenesid vastavalt 5%-ni ja 4%-ni ning enamus osakaalu kasvust läks Montonile. Ivo Nikkolo ja Baltman moodustasid vastavalt 13% ja 12%.

Brändide osatähtsus müügitulus

Monton

aastal oli Montoni brändi müügitulu 13,2 miljonit eurot, vähenedes aastaga 27%, ehk 4,8 miljonit eurot. 2020 aasta alguses viidi lõpule Baltika Grupi peavoolu brändide ühendamine Montoni brändi alla. Seetõttu ei olnud Montoni müügitulu vähenemine nii oluline kui Baltika Grupi teiste brändide jaoks. Kogu Baltika Grupi peavoolu brändide müügitulu oli 14,3 miljonit eurot, vähenedes aastaga 53% ehk 16,4 miljonit eurot. Peamine põhjus müükide vähenemiseks, nagu kõikidele Baltika Grupi brändidele, oli COVID-19 pandeemia. Poed olid täielikult suletud (ainult Läti poed jäid osaliselt avatuks) kevadel ja uuesti aasta lõpus (ainult Eesti poed jäid avatuks), ning nõudlus kontorirõivaste järele kukkus, kui rohkem ettevõtteid kodukontorit ja kaugtööd kasutasid.

Foto: Monton sügis/talv 2020

Baltika Grupi peavoolu brändide müügitulu vähenes 65%, sh. Montoni oma 28%, mis oli peamiselt seotud COVID-19 kriisiga, kliendi ostuharjumuste muutustega ja poodide sulgemistega. Montoni vähenemist tasakaalustas mõningal määral Monton ja Mosaic naistekollektsioonide ühendamine, mis suurendas Montoni naistrõivaste müüke. Nii, kuidas suurenesid e-poe müügid üldiselt, läksid hästi ka Monton brändi müügid hästi, suurenedes üle poole võrra eelmise aasta võrdluses. Samal ajal vähenesid Baltika Grupi peavoolu brändide müügid e-poes kokku 8%. Monton moodustas 2020. aastal 68% Baltika Grupi müükidest, olles kõige suurem bränd Baltika Grupi brändiportfellis.

aastal olid poodide fassaadidel jätkuvalt Montoni või Mosaici logod. Baltika Grupil oli 45 peavoolu brändi poodi 2020. aasta lõpus, millest 21 asusid Eestis, 19 Leedus ja 11 Lätis. Eestis on Monton kollektsioon esindatud ka mitut brändi esindavas Tallinna Moetänava poes.

Vastavalt Grupi strateegiale ja AS Baltika saneerimiskavale otsustati mitte jätkata Monton brändiga 2021. aasta teisest poolaastast. See tähendab, et kõik kasumlikud Monton poedi rebränditakse Ivo Nikkoloks. Mittekasumlikud poed, nagu ka Ivo Nikkolo brändile mittesobilikud poed, suletakse 2021. aasta jooksul.

Baltman

aastal oli Baltmani brändi müügitulu 2,3 miljonit eurot, vähenedes aastaga 39% ehk 1,5 miljonit eurot. Peamine põhjus müügitulu langemises, sarnaselt kõikidele Baltika brändidele, eriti meestemoe brändile Baltman, oli ülemaailmne COVID-19 pandeemia. Poed olid mõjutatud kahest tegurist, ühelt poolt olid poed täielikult suletud (ainult Läti poed jäid osaliselt avatuks) kevadel ja uuesti aasta lõpus (ainult Eesti poed jäid avatuks), ning nõudlus kontorirõivaste järele kukkus, kui rohkem ettevõtteid kodukontorit ja kaugtööd kasutasid.

Vastavalt ettevõtte strateegiale ja saneerimiskavale otsustati lõpetada Baltman brändiga. Seega alustati poodide sulgemise protsessiga ja 2020 aasta lõpuks oli 6 Baltmani poodi suletud.

Samal ajal kui jaemüük seoses kriisi ja poodide sulgemisega kukkus, kasvas

Baltmani bränd e-poes, suurenedes 34% võrreldes eelmise aastaga. Baltmani müügid moodustasid 11% Baltika Grupi müükidest. Baltmani brändi suurimaks turuks jäi Eesti 61%-ga osakaaluga kogumüükidest.

aasta lõpuga lõpetati koostöö Tallinna ja Tartu Kaubamajaga, kui Baltika Grupp lõpetas hulgimüügi äriliiniga.

Foto: Baltman sügis/talv 2020

Baltmani poodide sulgemistegevus jätkub 2021. aastal eesmärgiga kõik poed aasta lõpuks sulgeda. Baltman bränd ja Baltman Unique jääb jätkuvalt esindatuks Tallinnas Moetänaval.

Baltman on Baltika Grupi vanim bränd, loodud 1991. Baltman on loodud meestele, kes lisaks elegantsile hindavad sama kõrgelt materjalide istuvust, kvaliteeti ja praktilisust.

Ivo Nikkolo

aastal oli Ivo Nikkolo brändi müügitulu 3,0 miljonit eurot, mis langes võrreldes eelmise aastaga 32% ehk 1,4 miljonit eurot. Peamine põhjus müükide vähenemises, sarnaselt kõikide Baltika Grupi brändidega, oli ülemaailmne COVID-19 pandeemia.

Jaemüük vähenes 40%, peamiselt seoses kriisi ja poodide sulgemistega. Poed olid suletud kevadel (ainult Läti poed jäid osaliselt lahti) ja taaskord aasta lõpus, kui ainult Eesti poed jäid avatuks.

Samal ajal müügitulu e-poes kasvas 51%. Ivo Nikkolo moodustab 15% Baltika Grupi müügitulust ja on ainus bränd, mis jääb Baltika Grupi brändiportfelli peale 2021. aastat.

2020 jooksul oli Ivo Nikkolo bränd esindatud kuues kuni kaheteistkümnes poes. Eestis oli Ivo Nikkolo bränd esindatud ka Tallinna Moetänaval ja Tallinna ja Tartu Kaubamajas.

Foto: Ivo Nikkolo sügis/talv 2020

Seoses Baltika strateegia ja saneerimiskavaga jätkab Baltika Grupp ainult Ivo Nikkolo brändiga, kuid suuremate pindadega kui praegused Ivo Nikkolo poed. Seega suleti 2020. aastal 6 Ivo Nikkolo poodi ja poode suletakse veel ka edaspidi.

Uus Ivo Nikkolo bränd hakkab müüma endistes Montoni ja Mosaici poodides, mis vastavad suuruse nõuetele. Logod poodide fassaadidel jäävad kandma Monton ja Mosaic nimetusi 2021 esimesel poolaastal. Praegune Ivo Nikkolo pood Viru Keskuses, Tallinnas, muutub Ivo Nikkolo aksessuaaride testpoeks alates märtsist 2021.

Ivo Nikkolo on muutunud viimase 25 aasta jooksul tuntud brändiks ja

Eesti naistemoe lipulaevaks. Algusest peale on ta olnud tuntud oma kõrge kvaliteediga tootepakkumise poolest, eriti kontori ja ülerõivaste osas. Läbi mitmete aastate on tehtud korduvaid pingutusi brändi stiilikäekirja kaasajastamiseks toomaks brändi nooruslikkust. 2021. aasta lõpuks saab astutud julgem samm selles suunas

Foto: Ivo Nikkolo kevad/suvi 2021. Üleminekukollektsioon vanalt brändilt uuele

uuenenud rahvusvahelise ja suurema neljaliikmelise disainitiimi poolt, keda juhib käekirja ja disaini juht Margot Vaaderpass ja disainer ja tiimijuht Triin Kaiv. Nad töötavad tihedas koostöös disainerite Anna Aksjonovaga, Timothy Gleize kui kõige uuema disaini tiimi liikmega ning tehnilise tiimiga, toomaks ellu uuendatud visiooni.

Kevad-suvi 2021 saab olema üleminekuhooaeg – olles vana ja uue identiteedi vahepealne, mil on näha esimesed astutud sammud uue stiili suunas. Sügis-talv 2021 kollektsioon saab olema ametlik uuenenud kollektsiooni lansseerimine, mis on suunatud nooremale naisele, pakkudes stiili mis on kaasaegsel moel naiselik ja riideid, mis on mugavad, mitmekülgsed ja rafineeritud. Ivo Nikkolo peamised tugevused – toodete kvaliteet, tähelepanelikkusega viimistletud detailid ning istuvus on jätkuvalt

fookuses ka uuenenud brändi puhul. Samuti on alates 2021. aastast nii kollektsioonis kui loomeprotsessis tugevam fookus jätkusuutlikkusel selge strateegia ja konkreetsete eesmärkidega tulevikuks.

MÜÜGITULU

Müügitulu kanaliti

EUR mln	2020	2019	+/-
Jaemüük	17,0	35,6	-52%
Hulgi- ja frantsiisimüük	0,2	1,6	-84%
E-poe müük	2,2	2,1	2%
Muu	0,1	0,3	-71%
Kokku	19,5	39,6	-51%

JAEMÜÜK

2020 aasta jaemüük oli 17,0 miljonit eurot ehk 52% vähem kui eelmise aasta võrreldav tulemus.

EUR mln	2020	2019	+/-
Eesti	8,4	16,7	-50%
Leedu	4,6	9,7	-53%
Läti	3,9	8,9	-56%
Soome	0,0	0,2	-81%
Kokku	17,0	35,6	-52%

Jaemüük turgude lõikes

Turgude osatähtsus jaemüügis

Baltika Grupi suurim jaeturg oli jätkuvalt Eesti, mis suurendas oma osakaalu veel 3% võrra eelkõige seoses COVID-19 teise lainega mis tõi piirangud ja poodide sulgemise aasta lõpus Lätis ja Leedus, aga mitte Eestis. Läti turg on see, mis aastaga kaotas osakaalu samal ajal kui Leedu turu oma jäi samale tasemele.

aastal vähenes müügitulu kõigil kolmel Baltikumi jaeturul- Lätis 56%, Leedus 53% ja Eestis 50%. Samuti vähenes müügiefektiivsus kogu jaekanalis eelmise aastaga võrreldes -41%.

Müügiefektiivsus turgude lõikes (müük m2 kohta kuus, EUR)
EUR/m2	2020	2019	+/-
Eesti	120	187	-36%
Leedu	90	148	-39%
Läti	116	195	-41%
Soome	54	70	-23%

Kokku 109 183 -41%

POED JA MÜÜGIPIND

aasta lõpu seisuga oli Baltika Grupil 61 kauplust neljas riigis müügipinnaga 14 869 m2 . Jaekanal vähenes kõikide Balti riikide turgudel. Leedus vähenes 2020. aastal poodide arv 9, Eestis 8 ja Lätis 3 võrra.
a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)

Poed turgude lõikes

			Keskmise pinna
	31.12.2020	31.12.2019	muutus*
Eesti	25	33	-6%
Leedu	20	29	-10%
Läti	16	19	-9%
Soome	0	1	-68%
Poed kokku	61	82
Müügipind kokku, m2	14 869	16 467	-10%

E-POE MÜÜK

aastal kasvas Baltika Grupi veebipoe Andmorefashion.com müügitulu 4% ja oli 2,2 miljonit eurot. 2020 aasta oli peamiselt edukas aasta Baltika Grupi e-poe ärile, kuigi aasta oli selgelt võrreldamatu eelmisega. Seda peamiselt seoses Baltika Grupi brändide arvu langusega e-poes, 5 brändi asemel 3 brändi. Kui võrrelda kogumüüke mõlemal aastal oli müügitulu kasv 4% ja kasumi kasv 1%. Aga kui võrrelda samasid brände mis jäid alles 2020 aastal nende võrreldavate müükidega 2019 aastal oli müügi kasv 49% ja brutokasumi kasv 53%.

2020 oli väga oluline aasta Baltika Grupi e-poele. Aasta algas väikese müügitulu langusega, aga kasvas COVID´i piirangutega teises kvartalis. Sellisena tõi teine kvartal nii müügitulu kui kasumi kasvu e-poe kanalis. Siiski pidid teise kvartali tegevused e-poes olema väga kampaaniatele orienteeritud (kuna riietus ei olnud paljudele inimestele prioriteet COVID kriisi algfaasis) ja sisaldama tugevaid allahindlusi, keskmine allahindlus tõusis 8% võrreldes teise kvartaliga 2019. Kuna teine kvartal oli suhteliselt võrreldamatu muude aegadega, saab neljandat kvartalit lugeda kõige õnnestunumaks sellel aastal. Ühest küljest kasvas Baltikas Grupi müügitulu 41% (võrreldes alles jäänud brände), teisest küljest oli keskmine allahindlus püsivalt madal kogu kvartali jooksul, mis tähendas et brutokasumi kasv oli võrdlemisi kõrge.

2020 oli üleminekuaasta ka Andmorefashionile, kogu Baltika Grupi e-poe brändile. Kuna 2021. aasta algus tõi Andmorefashioni sulgemise ja Montoni ja Ivo-Nikkolo e-poodide lansseerimise, võeti teatud tegevused ette juba 2020. aastal, tagamaks sujuvam üleminek ühelt e-poe brändilt brändispetsiifilisele e-poele. Sellised tegevusel olid sotsiaalmeedia ümbersuunamine ja liikumine Andmorefashioni reklaamimiselt brändispetsiifilistele sotsiaalmeedia lehtedele, sh ka klienditeeninduse ümbersuunamine @ivonikkolo.ee/@monton.ee peale @andmorefashion.com asemel. 2020 peamine eesmärk oli tagada brändispetsiifiliste e-poodide edukas lansseerimine, et 2021. aastal saaks keskenduda rohkem kogumüügi kasvatamisele e-kanalis.

aasta jooksul külastati Andmorefashion.com e-poodi 1 159 787 unikaalse külastaja poolt 3 350 942 korda. Enamus e-poe külastajatest (85%) olid pärit Baltikumist. 28 435 külastajat oli pärit USA´st, samas on külastatavus tihti allokeeritud USA'le, seega võib see näitaja olla mitte täielikult korrektne. Andmorefashion keskmine kasutaja on 25-34 aastane; 2020. aasta nägi ka vanusegrupi 18-24 kasvu (4%´lt 7,5%-le kogukasutajatest). Enamus

kasutajatest on naised, kes moodustavad 77,3% kogu auditooriumist, mis on 1,1% tõusnud võrreldes 2019. aastaga. 2020. aasta nägi ka mobiilsete seadmete olulist esile kerkimist, kui osakaal tõusis 51%-lt 62%-le.

Andmorefashion.com sai enamuse külastusi sarnaselt eelmisele aastale orgaaniliselt otsingumootorite kaudu. Küll aga muutus olulisemaks veebis reklaamimine, kui külastatavus ekraanireklaamide kaudu suurenes 197%. Tasulise otsingu külastatavus vähenes 43% seoses mõningate vähemkasumlike kampaaniate peatamisega. E-kirjade kaudu külastamine kasvas 15%.

Samuti alustati koostööd mitme e-poe ja otsingumootoriga, kuigi nende kanalite kaudu teenitud tulu oli veel marginaalne, kuna peamine rõhk läks tehnilisele teostusele ja kontrollimisele. Kokkuvõttes moodustas nende kanalite kaudu tehtud müük kõigest 2% kogumüügist (võrdluseks kasvas jaanuaris 2021 see näitaja 7% peale).

Kuvatõmmised: Glami ja Pigu eplatvormid

AndMore püsikliendi boonusprogramm

Kõiki brände, kauplusi ja e-poodi ühendav boonusprogramm AndMore on kasutusel alates 2014. aastast. 2020 aastal tehti programmis mitmeid muudatusi, et tõsta veelgi klientide lojaalsust edasiseks väärtusetekitamiseks. Hüvede programmi, nagu AndMore programm seni oli, ei peetud jätkusuutlikuks, ahvatlevaks ja eraldiseisvalt kaasahaaravaks. Seetõttu nimetati AndMore boonusprogramm ümber Andmore lojaalsusprogrammiks.

Kuni detsembrini 2020 oli klientidel võimalik teenida 5%, 7% või 10% boonuseid vastavalt klienditasemele, mille määrab jooksva 12 kuu ostumaht. Kuigi alates detsembrist 2020 ei teeni kliendid enam boonuseurosid, hakkavad nad saama mõningaid eripakkumisi:

Eksklusiivset informatsiooni tuleva kollektsiooni ja pakkumiste osas
30-päevast tasuta tagastuspoliitikat poes ja e-poes
Personaalseid sünnipäevapakkumisi
aasta lõpu seisuga oli boonusprogrammiga liitunud kokku 594 884 inimest, sh 2020. aastal liitus boonusprogrammiga 17 770 inimest. Püsiklientide ostumaht moodustas keskmiselt 67% kogu Baltika Grupi Baltikumi jaemüügist ning anonüümsete klientide ostumaht oli vastavalt 33%. E-poes on lojaalsete klientide ostumaht natukene kõrgem, umbes 72%. 80% lojaalsetest klientidest, kes 2020. aasta jooksul oste sooritasid, olid naised vanusegrupis 30-50.

ÄRITEGEVUSE KULUD JA KASUM

Baltika Grupi brutokasumi marginaal oli 2020. aastal 49,7%, mis on 1,3 protsendipunkti kõrgem võrreldes eelmise aastaga (2019: 48,4%). 2020. aastal vähenes müügitulu -51% ja brutokasum -50%. Ettevõtte brutokasum oli 9 676 tuhat eurot ehk 9 515 tuhat eurot vähem kui eelmise aasta võrreldav tulemus (2019: 19 191 tuhat eurot).

Baltika Grupi turustus- ja üldhalduskulud vähenesid aastaga 7 673 tuhat eurot ja olid 9 676 tuhat eurot (2019: 19 191 tuhat eurot). Suure osa kulude vähenemisest ehk 2 571 tuhat eurot (-38% vs 2019) moodustas Baltika Grupi peakontori regulaarsete püsikulude vähendus. Aastal 2019 alustatud ettevõtte restruktureerimisplaan sai tugeva

lisatõuke saneerimiskavast ja vähenemine on suurem kui planeeritud. Oktoobris 2020 kolis AS Baltika väiksemasse peakontorisse. 2021. aasta keskel plaanib Baltika hakata laoteenust sisse ostma, seega on plaanitud kulude vähenemine ka 2021. aastal.

Aasta finantskulud olid summas 761 tuhat eurot ja tulumaksukulu 147 tuhat eurot seoses edasilükkunud tulumaksu reservi muutusega summas 140 tuhat eurot.

Baltika Grupp lõpetas turbulentse COVID-19 ja saneerimise alustamise aasta 377 tuhande eurose puhaskahjumiga.

FINANTSSEISUND

Seisuga 31. detsember 2020 on Baltika Grupi raha ja raha ekvivalendid saldo 1 427 tuhat eurot (264 tuhat eurot seisuga 31. detsember 2019). See näitab ettevõtte finantsilist stabiilsust, kuna samal ajal pole Baltika kasutanud oma arvelduskrediiti 3 000 tuhande eurose limiidiga.

Seisuga 31. detsember 2020 olid Baltika Grupi nõuded ostjatele ja muud nõuded 318 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta lõpuga võrreldes 303 tuhande euro võrra. Vähenemine on seotud sellega et AS Baltika väljub järkjärguliselt äriklientide müügikanalist kooskõlas Baltika Grupi kestva restruktureerimisplaaniga.

Aasta lõpu seisuga olid Grupi varud kokku 3 467 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta lõpuga võrreldes 4 177 tuhande euro võrra. Suurim vähenemine tuleb valmistoodangu ja ostetud kaubad müügiks arvel summas 3 406 tuhat eurot. Baltika Grupp on võtnud proaktiivse positsiooni praeguses muutlikus turusituatsioonis ja veendunud, et ei toimuks varude üleostmist, seda enam et planeeritult vähendatakse poodide arvu.

Põhivara soetati 2020. aastal 503 tuhande euro eest ja kulum oli 699 tuhat eurot. Põhivara jääkväärtus on võrreldes eelmise aasta lõpuga vähenenud 404 tuhande euro võrra ja oli 1 815 tuhat eurot.

Vara kasutusõigus oli seisuga 31 detsember 2020 9 216 tuhat eurot. Varad on vähenenud 8 563 tuhande euro võrra võrreldes aasta lõpuga, sealjuures 5 252 tuhande euro võrra seoses kulumiga, 3 706 tuhande euro võrra vähenesid lepingud, millest enamus on seotud tootmishoonete rendilepingute lõppemisega läbi restruktureerimise ja uute lepingute summas 1 713 tuhat eurot.

detsember 2020 oli kogu võlakohustus 10 341 tuhat eurot, mis tähendab koos arvelduskrediidi muutusega võlakohustuste vähenemist võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (31.12.2019: 19 988 tuhat eurot) 9 657 tuhande euro võrra. Grupi võlakohustuste vähenemine on peamiselt seotud saneerimiskavast tulenevate võlausaldajate nõuete ümberkujundamisega, millega seoses vähendati Eestis asunud tootmisüksuste vara rendikohustustust. Teine põhjus on see, et seisuga 31 detsember 2020 ei kasuta Baltika oma arvelduskrediiti (990 tuhat eurot oli kasutuses eelmise aasta lõpus).

Grupi käibekapital on aasta lõpus negatiivne seoses liisingute arvestuspõhimõtetega. Seoses IFRS16´ga on järgmise 12 kuu rendimaksed kajastatud lühiajaliste kohustustena seisuga 31 Detsember 2020, samal ajal kui liisitud vara on pika-ajaline oma olemuselt.

Seisuga 31. detsember 2020 oli Grupi omakapital 2 712 tuhat eurot. Kuigi allutatud laen vähenes saneerimise protsessis koos teiste kohustustega, siis koos uute summadega mis on allokeeritud allutatud laenuks, on aasta lõpu reservide summa 3 931 tuhat eurot ja seega vastab omakapital Äriseadustiku 50% nõudele.

RAHAVOOG

Baltika Grupi 2020. aasta äritegevuse rahavood olid 4 861tuhat eurot, samal tasemel eelmise aastaga (2019: 4 817 tuhat eurot). Sarnaselt eelmise aastaga tuleb enamus positiivsest rahavoost varude taseme vähendamisest. Finantseerimistegevusest 503 tuhat eurot (2019: 700 tuhat eurot) suunati põhivara investeeringuteks. Laenusid saadi 2020 aastal 3 550 tuhat eurot tänu millele maksti tagasi eelmise aasta lõpus üleval olnud arvelduskrediit ja tasuti rendimaksed. Ettevõte lõpetas aasta väga tugevas finantsseisundis omades 1 427 tuhat eurot raha ja raha ekvivalente.

INIMESED

Baltika Grupis töötas 2020. aasta 31. detsembri seisuga 277 inimest, mis on 252 inimese võrra vähem kui 31. detsembril 2019 (529). Seoses poodide sulgemisega ja turu kontori inimeste arvuga vähenes jaekaubanduse inimeste arv 185 inimese võrra. Tänu saneerimisele kiirenenud restruktureerimise protsess tähendas, et peakontori töötajate arv vähenes 67 võrra.

Baltika Grupi töötajatele arvestati 2020.a töötasusid summas 6 198 tuhat eurot (2019: 10 555 tuhat eurot). Nõukogu ja juhatuse liikmetele arvestatud tasud ulatusid 289 tuhande euroni (2019: 497 tuhat eurot). 2019. aasta juhatuse liikmete töötasud sisaldavad Meelis Milderile makstud lahkumishüvitist summas 198 tuhat eurot.

Töötajate jagunemine riikide lõikes 31.12.2020 seisuga

2021. AASTA PERSPEKTIIVID JA EESMÄRGID

Majanduskeskkond

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi hakkab Eesti majandus kriisist taastuma 2021. aastal ja saavutab kriisieelse taseme juba järgmise aasta teises pooles. Samas on Eesti majanduse väljavaade ebakindel, sest vaatamata lootustandvatele vaktsiiniuudistele on pandeemia kulgu pea võimatu ette ennustada ja majanduse areng võib oodatust märkimisväärselt erineda. Käesoleval aastal kahaneb majandus 2,5%. See on palju pehmem langus, kui koroonakriisi puhkedes kardeti ning ühtlasi ka üks väiksemaid Euroopas. Suhteliselt väiksem tagasilöök teeb kergemaks ka kriisist väljumise. Kui vaktsineerimine osutub edukaks ja viiruse levik saadakse järgmise aasta esimeses pooles kontrolli alla, hakkab majandus uue aasta teises kvartalis taas kasvama ja 2021. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,9%.

Majanduse kiire tagasipõrge selle aasta kolmandas kvartalis tõendas, et piirangute kadudes on Eesti majandus võimeline kiiresti kosuma. Kui pandeemia allub peatsele vaktsineerimisele, ei kahjusta koroonakriis majandust püsivalt ja majandus jõuab kriisieelselt prognoositud rajale tagasi 2022. aastal. Ettevõtetel on palju jõude seisvat ressurssi ja ka pankade laenutingimused püsivad soodsad. Lisaks elavdavad prognoosiperioodil ajutiselt nõudlust ja seeläbi ka majandusaktiivsust ulatuslik eelarvestiimul ja kohustusliku teise pensionisamba kaotamise tagajärjel tarbimiseks kasutatavad säästud.

Paindliku tööturu tõttu on hõive järsult vähenenud ning abi tuleb suunata töötute aitamisele. Kuigi Eesti majanduslangus on seni olnud üks pehmemaid, on hõive vähenenud ulatuslikumalt kui enamikes teistes Euroopa riikides. Rahvusvahelises võrdluses paindlik tööturg võimaldas hõivel juba kevadsuvel uute oludega kiiremini kohaneda, mida kinnitab seegi, et töötasuhüvitise lõppemisele ei järgnenud ulatuslikku koondamislainet ning koondamiste arv ei kasvanud ka oktoobris-novembris. Tööpuuduse määr viiruse teise laine tõttu siiski mõnevõrra tõuseb ja tipneb 2021. aasta alguses pisut enam kui 10% juures, langedes 2023. aastaks 7% lähedale.

Eesti majanduse väljavaade on ebakindel. Kuigi vaktsiiniuudised suurendavad lootust kriisist jagu saada, on prognoosiga seotud määramatus endiselt väga suur, sest pandeemia kulg ning sellest tulenevalt ka piirangud ja nende mõju majandusele võivad oodatust märkimisväärselt erineda. Kuigi prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab majandus järgmisel aastal 2,9%, siis negatiivse stsenaariumi kohaselt võib Eesti majandus järgmisel aastal 1,8% kahaneda. Lai prognoosivahemik on tugevalt seotud euroala väljavaatega, kus majanduskasv jääb 2021. aastal vahemikku 0,4%–6%. Suur määramatus välisnõudluses muudab ebakindlaks ka Eesti majanduse väljavaate.

Euroopa Komisjon prognoosib Läti majanduse kasvu taastumist 2021. aastal, jõudmaks 3,5% juurde. Esimesel poolaastal saab taastumine olema suhteliselt minimaalne kuna piiranguid oletatavasti vähendatakse ainult

aegamisi. Samas peaksid välised toetusprogrammid hoidma majanduse samal tasemel kui 2020. aasta lõpus. Palju suurem piirangute leevendamine saab olema võimalik kui vaktsineerimise tase jõuab olulise osani populatsioonist suve lõpu poole. See peaks tooma tugeva lühiajalise kiirenduse kasvule kui piiratud majanduse osad avanevad. Üldiselt peaks majanduse kasv 2022. aastal jõudma 3,1% millele suurima panuse annab eratarbimine ja eksport. Tuleviku kulutused mis on seotud Euroopa Komisjoni COVID-19 taastumis- ja vastupanuvõime kavaga ei sisaldu selles prognoosis ja kujutab endast positiivset võimalust.

Oodatakse et Leedus vähendatakse piiranguid ainult aegamisi 2021. aastal, ja Euroopa Komisjon prognoosib et majanduses püsib vaikus esimesel poolaastal. Kuid kolmandast kvartalist edasi oodatakse suuremat nõudlust koos palgakasvuga mis peaks suurendama eratarbimist. Samas peaks ka riiklikud investeeringud toetama taastumist 2021. aastal, samas kui erasektori investeeringud peaks taastuma hiljem. Kokkuvõttes peaks Leedu majandus kasvama kuni 2,2% 2021. aastal ja siis 3,1% aastal 2022. See prognoos ei sisalda meetmeid mida toetatakse Euroopa Komisjoni COVID-19 taastumis- ja vastupanuvõime kava kaudu, see kujutab endast positiivset võimalust kasvu prognoosile.

Nimetatud sündmused omavad olulist negatiivset mõju Baltika Grupi tuleviku tegevustele ning finantsseisundile, kuid nende mõju ulatust on keeruline hinnata. Tuleviku majanduslik olukord ning selle mõju Baltika Grupi tegevusele võivad erineda juhtkonna ootustest.

Baltika Grupp

aasta peamiseks eesmärgiks on finantsstabiilsuse hoidmine ja 2019. aastal alustatud restruktueerimiskava lõpule viimine.

Tegevusplaani peamised osad on:

• Finantsstabiilsuse hoidmine

Rahavoogude kaitsmine eriti esimeses ja teises kvartalis 2021. aastal kui Läti, Leedu ja Eesti poed on suletud: hoida kulud kontrolli all, rääkida läbi kaubanduskeskustega et kahjumid oleks nendega jagatud ja planeerida ettevaatlikult varude seisu.

• Tegevuskulude vähendamine

Vähendada tegevuskulusid veelgi 3,0 miljoni euro võrra võrreldes 2020. aastaga. See peaks tulema nii jaeturgude kuludest seoses poodide sulgemisega, aga ka peakontori kuludest kus aasta lõpuks saavutatud püsikulude tase ei tohiks edaspidi tõusta ja lisaks peaks saavutatama kokkuhoid laoteenuse sisseostuga mis vastab mahu vajadustele.

• Ivo Nikkolo kollektsiooni edukas lansseerimine

Lansseerida kaasaegne ja nooruslikum Ivo Nikkolo kollektsioon 2021 teisel poolaastal. Õige suund ja edu on nähtavad läbi klientide tagasiside – müügid m2 kohta. Üks osa edust oleks ka hea tagasiside kvaliteetsetele aksessuaaridele, mis on saadaval juba kevadest 2021.

• E-poe müükide kasv

Suurendada e-poe müüke läbi partnerite ja investeerida aasta lõpuks uude e-poe platvormi, mis oleks paindlikum ja lihtsam ning suudaks kõikidele kasutajatele tagada omanäolise kasutuskogemuse, lubamaks Grupil liikuda uutele turgudele ka ise. E-poe müügid peaksid kasvama 15%-ni kogumüükidest.

• Parandada kasutajakogemust

Investeerida enda töötajatesse suurendamaks oma võimekust ja koolitada poetöötajaid edastamaks kõikidele klientidele ühtlase ja omanäolise kliendikogemuse.

SOTSIAALSE VASTUTUSE ARUANNE

Baltika Grupi äritegevuse alus on läbipaistev käitumine. Oma igapäevategevuses peab Grupp oluliseks sotsiaalset vastutust ning keskkonnamõjude juhtimist. Grupi tegevusega seotud looduskeskkonna (tootmine, tarne, materjalija ressursikäsitlus) ja sotsiaalsete aspektide (töötajad, inimõigused, läbipaistev juhtimine) põhjalikum kajastamine aastaaruandes kinnitab tahet neis valdkondades üha rohkem sisuliselt panustada.

Baltika Grupp aitab mitmete erinevate projektide kaudu kaasa ühiskondlikult oluliste valdkondade edendamisse. Keskkonna mõõde on integreeritud Baltika Grupi juhtimissüsteemi ning erinevate üksuste igapäevatööd korraldatakse võimalikult keskkonnasäästlikult.

Ettevõte hoolib oma töötajatest ning on võtnud nende väärtustamise strateegiliselt oluliseks teemaks. Baltika Grupi eesmärk on tagada, et tarneahelas jälgitaks läbivalt Baltika Grupi poolt seatud sotsiaalseid ning keskkonnaalaseid põhimõtteid ja nõudeid.

TÖÖTAJAD

Baltika Grupp on rahvusvaheline, mitmekesisust ja erinevaid kultuure ja rahvusi toetav organisatsioon. Me hindame läbipaistvust ja usaldatavust suhtlemises töötajatega.

Baltika Grupis töötas 2020. aasta 31. detsembri seisuga 277 inimest, mis on 252 inimese võrra vähem kui 31. detsembril 2019 (529). Kokku töötas jaekaubanduses 255 (31.12.2019: 408) ning peakontoris koos logistikakeskusega 52 (31.12.2019: 119) inimest.

Turgudel töötavate inimeste arv jaotus järgmiselt: Eestis 146 (31.12.2019: 279), Lätis 52 (31.12.2019: 104) ja Leedus 79 (31.12.2018: 139). 2020. aasta aprillis sulges Baltika Grupp oma tavapoe tegevuse Soomes, mis vähendas sealsete töötajate arvu 4-lt 0-ni (31.12.2019: 5).

aastal töötas Baltika Grupis:
4% mehi ja 96% naisi;
Keskmine vanus on Baltika Grupis 41,9;
Keskmine staaž Baltika Grupis on 8,7 aastat.
Baltika Grupis on tööl inimesi 7st erinevast rahvusest.

Baltika Grupi töötajate koosseis üksuste lõikes

	Töötajaid 31.12.2020	osatähtsus %	Mehi	Mehi (%)	Naisi	Naisi (%)	Tööle asunud 2020	Lahkunud 2020
Baltika AS	52	18,8	10	3,6%	42	15,2%	12	83
Baltman OÜ, sh	225	81,2%	2	0,7%	223	80,5%	62	250
Eesti	94	41,8%	0	0,0%	94	33,9%	29	101
Läti	52	23,1%	2	0,7%	50	18,1%	24	75
Leedu	79	35,1%	0	0,0%	79	28,5%	9	74
BALTIKA GRUPP	277	100%	12	4,3%	265	95,7%	74	333

Muudatused organisatsiooni struktuuris lähtuvalt COVID-19´st ja Baltika Grupi restrukureerimisplaanist

aastal vähenes Baltika Grupi töötajaskond peaaegu 40% võrreldes eelmise aastaga seoses restruktureerimisplaaniga planeeritud vähendamistele ja osaliselt seoses COVID-19 pandeemiaga, mis põhjustas Grupi tavapoodide ajutise sulgemise või minimaalse töötajaskonnaga olemise kuni 6 kuud üle kolme turu.

Baltika Grupi juhatus vahetas mõlemad oma liikmed välja, kui Mae Leyreri, vahepealse juhatuse esimehe, kohale asus Flavio Perini, kes ühines 1. mail 2020. Lisaks taasühines finantsjuhina oktoobrist endine Baltika Grupi finantsosakonna juht Triinu Tarkin ja seejärel juba juhatuse liikmena alates 1. detsembrist 2020.

Juhatus keskendus ettevõtte ja töötajate finantsilisele stabiilsusele ja jätkusuutlikule tulevikule, jätkates 2019 alustatud organisatsioonilisi muutusi. Tehti otsus jätkata vaid ühe naistebrändiga ja see tekitas vajaduse järkjärgult lõpetada teise kahe brändi – Montoni ja Baltmaniga. See tähendas, et meeskonnad, kes varem nende brändidega töötasid, jäid tööta. Oktoobriks 2020 oli Baltika Grupil uus disaini- ja tootearenduse meeskond, keda juhtimas peadisainer Margot Vaaderpass, kes ühines AS Baltikaga oktoobris.

Koos brändi restruktureerimisega jätkati Baltika Grupi poetegevuste optimeerimisega üle Baltikumi turgude ja mitmed turgude kontoritöötajad optimeeriti poodide sulgemisest tulenevalt langenud töömahtudega. Kokkuvõttes suleti 2020. aastal 20 poodi (Eestis 8, Lätis 3, Leedus 9) ning protsess jätkub ka 2021. aastal. Turujuhtide positsioonid peatati ja turunduse, IT ja halduse funktsioonid osteti sisse nii palju kui võimalik. Alates 2020 varasuvest juhivad kõiki turgude jaeorganisatsioone regionaalsed jaekaubanduse direktorid, kellel on tugev müügitegevuse taust.

aasta märtsis kehtestati üleriigilisi COVID-19'ga seotud liikumispiiranguid kõikidel Baltika Grupi sihtturgudel. Töömahtu tuli optimeerida, pannes paljud inimesed kuni 95% väiksemale töökoormusele ja mitmed poetöötajad seisid silmitsi ebakindla tulevikuga ning jäid ootama edasist informatsiooni. Kõikidel turgudel oli 96% töötajatest mõjutatud osalisest või täielikust tööseisakust, mis kestis 1,5-6 kuud. Kuna rahavoog kannatas tugevalt, jätkusid koondamised ja ka vabatahtlikud lahkumised.

Baltika Grupi Eesti poed olid suletud 27. märtsist 2020 kuni 10. maini 2020. Läti poed olid suletud nädalavahetuseti 28. märtsist 2020 kuni 9. juunini 2020 ja lisaks alates 14. novembrist 2020 kuni 19. detsembrini 2020, mil Läti kaubanduskeskused läksid täielikult kinni. Leedu poed olid esimesel korral suletud 26. märtsist 2020 kuni 24. aprillini 2020 ja teist korda 16. detsembrist 2020.

Kuna kõik Baltikumi riigid pakkusid toetusmeetmeid COVID-19 piirangutest ja liikumispiirangutest kannatanud ettevõtetele, küsisid ja said Baltika Grupi ettevõtted toetusi mõlema pandeemia laine ajal. Toetus aitas ära hoida mittevajalikke koondamisi ja aitas tagada äri jätkuvuse.

Töötajate rahulolu ja motiveeritus

Foto: Lurichi ärihoone Ülemiste linnakus

aastal kolis kogu Baltika Grupi peakontor ja töötajad oma pika ajalooga Baltika kvartali kontorist uude kontorihoonesse Ülemiste City´s. Lurichi hoone pakkus palju kaasaegseid mugavusi, kuid vähenes ka pind: 3000-lt m2 583-le m2 . Kuigi meeskonna suurus oli vähenenud 40% ja mõned teenused, nagu arhiveerimine olid sisse ostetud, siis vajab pind jätkuvalt kohandamist näiteks disainiprotsessi mugavamaks muutmiseks. Uues kontoris jätkab Baltika Grupp võimaluste pakkumist töötajatel ise oma töörütmi ja keskkonna, tööharjumuste ja kaugtöö üle otsustada. Baltika Grupp pani rohkem rõhku paindliku töötamise võimaluste loomiseks – digitaalne

suhtlus, tehnilised lahendused ja pilvetehnoloogial põhinev koostöö võeti omaks.

Samuti vähendas Baltika Grupp kinnituste ja koosolekute arvu, mis on vajalikud projektide lansseerimiseks ja juhtimiseks. See muudatus langeb kokku täieliku inimeste vahetusega personaliosakonnas ning kogu administratiiv- ja personaliprotsesside valdkond vaadati üle tagamaks palju väiksem, õhem ja kiirem organisatsioon. Muudatustega plaanitakse jätkata ka 2021. aastal.

Baltika Grupi jaeorganisatsioonis algatati projekte suurendamaks poetöötajate pädevust ja teenindustaset, mis saavutatakse täpse värbamisprotsessi ja põhjaliku koolitus- ja arendusstrateegia elluviimise kaudu.

Baltika Grupp tööandjana

aastal keskenduti tööandjana ellujäämisele. Paljud pikaajalised traditsioonid tuli lõpetada või peatada, et tegevus saaks jätkuda. See sisuliselt tekitas aastaks 2021 "tabula rasa" olukorra võimalusega tekitada uusi traditsioone, mis on suunatud tulevikku ja räägivad uue generatsiooni töötajatega, kes ettevõttega on liitumas. 2021. aastal pannakse uued Ivo Nikkolo brändi väärtused tööle kogu organisatsioonis, ehitamaks uut normaalsust ja tõusmaks COVID-19 tuhast.

Baltika Grupp hoidis 2020. aastal elus ja väärtustab ka tulevikus järgmisi tegevusi:

Koosveedetud aja tähtsus koos veedetud tähtpäevad ja sünnipäevad
Pikaajaliste töötajate tunnustamine
Tööelu tasakaalu julgustatakse töötajad saavad lisa puhkusepäevi vastavalt oma staažile
Kaasatakse töötajaid kõigesse, mis töökohal toimub ad hoc ja regulaarsed Your Voice @ Baltika uuringud, samuti ka avatud diskussioonid ja töötoad;
Mitmekesisuse omaksvõtmine otsime viise, kuidas toetada erinevusi ja palgata vastavalt.
aasta oli värske algus mitmel viisil, sealhulgas meie ettevõtte ja juhtimiskultuuri osas, personalitöö printsiipides ja viisis, kuidas me suhtume koostöösse. 2021. aastal keskendume mõningate aspektide täpsustamisse ja lastes ülejäänud protsessidel settida.

Meie poevõrk läbib põhjaliku uuenduskuuri, kui uuendatakse rollikirjeldused peegeldamaks meie uusi väärtusi ja eesmärke ning pannakse paika arenguplaanid poodide kaupa.

KLIENDIKOGEMUSE JUHTIMINE

Baltika Grupis suunavad müügitegevust, poodide opereerimise tavasid ning kliendisuhtlust järgnevad põhimõtted.

Kliendikommunikatsioon ning turundus- ja reklaamitegevused lähtuvad grupisiseselt kokku lepitud tegevussuunistest.
Baltika Grupp järgib kõiki koduturgude seadustest tulenevaid norme.
aastal astuti mitmeid samme, et pakkuda ja keskenduda veelgi rohkem kliendisuhtlusele omnikanalites pandeemia olukorras ja hiljem 2020. aastal selgitamaks Grupi strateegilisi otsuseid, mis puudutavad poodide sulgemisi ja Grupi brändide tulevikku.
1. aasta kevadel ühendati Montoni ja Mosaici brändid. Kahe peavoolu brändi ühendamise protsess tähendas ka mitmeid praktilisi tegevusi tavapoe ja e-poe tasemel ning kliendikommunikatsioonis. Projekti lõppjärgus osalesid kõik Baltika Grupi töötajad koolitusel, mis kattis detailselt kogu protsessi ja detailseid võimalikke tulemusi,
1. aastal renoveerisime 2 poodi: Šiauliai Akropolise Montoni ja Tartu Lõunakeskuse Montoni pärast Montoni ja Mosaic brändide ühendamist, sest varem oli meil keskuses kaks kauplust,
Kliendi kaasamine kollektsiooni loomise protsessi jätkus, kuigi pandi märtsis pausile. Lisaks tagasisidele koguti informatsiooni klientidelt nende arvamuse kohta erinevatest värvidest, Montoni mustritest ja hiljem ka aksessuaaridest kui Ivo Nikkolo kollektsiooni olulisest uuenevast osast,
1. aasta sügisel alustas Baltika Grupp koostööd partneragentuuriga Schwitzke, et luua uus Ivo Nikkolo bränd, poekontseptsioon ja kliendikogemus,
Schwitzke korraldatud ulatuslik küsitlus Baltikumis, Poolas ja Ukrainas uuris uue Ivo Nikkolo klienti ja tema ootuseid rõivabrändile ja omnikaubanduse kliendikogemusele,
Küsitluse tulemusena otsustati uue Ivo Nikkolo kliendi täpsem profiil ja kliendisegmendid,
Tagamaks ühtlast kliendikogemust üle jaeturgude, suurendati veelgi koostööd Baltika Grupi müükide, turunduse ja jaeorganisatsiooni vahel, tagamaks, et müügiorganisatsioon on paremini koolitatud ja kaasatud kliendikogemuse tekitamisse.

Klientide poolt Baltika Grupi klienditeenindajateni jõudev igapäevane tagasiside toodetele ja kollektsioonidele jõuab Baltika Grupi peakontorisse regulaarsete raportite kaudu. Samuti saavad kliendid anda tagasisidet läbi klienditoe e-maili või helistades klienditoe telefonile – sealtkaudu laekub väärtuslikku tagasisidet nii toodetele kui ka Baltika Grupi poodide teenindusele.

Kliendikaebuste menetlemine (sh tagastused ja vahetused) on eelkõige jaekaubanduse eesliini pädevuses. Toodete kvaliteedi tagasiside jaoks on loodud eraldi protsess ja infosüsteem, mille abil kogutakse info jaeorganisatsioonide klientidelt ning suunatakse Baltika Grupi kvaliteediosakonnale. E-maili ja telefoni teel edastatud kaebuste ajalugu salvestatakse automaatselt ning kaebusi lahendatakse Baltika Grupis juhtumipõhiselt. Kui mõnes valdkonnas esineb kaebusi sagedamini, siis juhitakse sellele tähelepanu ka vastava valdkonna juhile.

INIMÕIGUSED

Baltika Grupp väärtustab läbipaistvust kogu tarneahelas ja peab oluliseks, et tarneahela kõik osapooled käituksid eetiliselt ja vastutustundlikult. Selle tagamiseks on Baltika Grupi ootused oma tarnijatele kirjeldatud Tarnija Käsiraamatus (Supplier Manual). Põhimõtete loomisel on Baltika Grupp lähtunud rahvusvaheliselt tunnustatud Eetilise Kauplemise Põhimõtete Koodeksist (International Code of Ethical Trading Initiative (ETI)), mis on asutatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (International Labour Organisation, ILO) poolt.

Antud põhimõtted hõlmavad erinevaid inimõiguste aspekte, muuhulgas:

tööaja normeerimine,
turvaliste ja hügieeniliste töötingimuste tagamine,
õiglase töötasu tagamine,
diskrimineerimise keelustamine,
lapstööjõu keelustamine.

KOGUKONDLIKUD TEGEVUSED JA SPONSORLUS

Baltika Grupi kogukondlikud tegevused

Baltika Grupi positiivse kuvandi toetamiseks ja ühiste eesmärkide täitmiseks on Baltika Grupp aastaid tegelenud moe- ja rõivatööstuse ning loomeettevõtluse kogukonna arendamisega. Baltika Grupp toetab Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonda ja Tallinna Tehnikakõrgkooli rõivatööstusega seotud erialasid, toetades noorte moedisaini tudengite haridust. Lisaks andsid Baltika Grupi juhtivspetsialistid ja osakondade juhid 2020. aastal loenguid ja koolitusi Eesti Kunstiakadeemia tudengitele, kaasates tudengeid muuhulgas ka kollektsioonide loomisesse. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Baltika Grupi vahel on välja töötatud hästi toimiv praktikasüsteem, mille käigus saavad disainija rõivatööstuse erialade tudengid omandada praktilisi teadmisi Baltika Grupis.

Baltika Grupp lähtub sponsorluse, heategevuse ja kogukondlike tegevuste puhul Baltika Grupi väärtustest ja sponsorluspõhimõtetest. Baltika Grupp soovib olla vastutustundlikult tegutsev ühiskonnaliige ja panustada Eesti moedisaini ja rõivatööstuse arendamisse, valdkonna hariduse kvaliteeti ning disainmõtlemise innustamisse.

Foto: Monton Zero Waste kollektsioon

a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 2020. aastal lansseeriti Montoni Zero Waste kollektsioon koostöös Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Selle koostöö eesmärk oli luua loodussõbralik kollektsioon mis on samas stiilne ja trendikas. Zero Waste – tooted ilma kanga raiskamiseta – see on Montoni viis vähendada tekstiilitööstuse kahjulikku mõju

Lisaks toetas Baltika Grupp 2020. aastal mitmeid ettevõtmisi, mis innustasid ja aitasid tunnustada moedisaini järelkasvu. Näiteks toetati Rocca Al Mare Kooli moeetendus Roosad Käärid jm.

Seoses COVID-19 pandeemiaga ja Grupi strateegilise otsusega minna edasi vaid ühe naisterõiva brändiga, vähendati 2020. aastal oluliselt sponsorlus projekte nii Grupi tasandil kui jaeturgudel.

Sponsorlus Baltika Grupi jaeturgudel

keskkonnale.

Monton

Monton on Eesti Olümpiakomiteed toetanud alates 2004. aastast, mil Montoni disainerid on loonud Eesti sportlastele olümpiamängude esindusrõivaid. Spetsiaalselt olümpiamängudeks disainitud kollektsioone on Eesti sportlased kandnud nii Ateenas, Torinos, Pekingis, Vancouveris, Londonis, Sotšis, Rio de Janeiros kui ka

Foto: Kalev/Cramo peatreener Roberts Štelmahers

PyeongChangis. Kuna Tokyo suveolümpia lükati edasi 2021. aastasse, pandi see projekt ootele ja viiakse lõpuni 2021.

Juba alates 2006. aastast on Baltika Grupp Eesti jalgpallikoondise sponsor, riietades Eesti parimaid jalgpallureid. Kuni 2018. aastani tehti seda läbi Baltmani brändi, alates 2019. aastast aga uuenduskuuri läbinud Montoni bränd. Rahvuskoondise mängijad, treenerid ning tugipersonal kannavad Montoni ülikondi, mis oma mugavuse ja kvaliteedi poolest vastavad kõige paremini nende vajadustele.

aastal jätkas Monton pikaajalist koostööd korvpalliklubi BC Kalev Cramoga. Kuni 2019. aastani kandsid võistkonna mängijad Mosaici. 2020 aastal jätkus koostöö Montoniga kuna Monton ja Mosaic ühendati üheks brändiks. Võistkonna mängijad kannavad Montoni ülikondi mis kõige paremini sobivad nende vajadustega mugavuse ja kvaliteedi osas.

Juba mitmendat aastat toetab Monton Eesti edukaimat õpilasfirmat, mis esindab Eestit Euroopa parimate õpilasfirmade võistlusel.

KESKKONNAMÕJUDE JUHTIMINE

Keskkonnaaspektide üldine juhtimine

Baltika Grupi jaoks on oluline moeloomisega seonduvate keskkonnamõjude (nt ressursikasutus, kemikaalid ja jäätmed) minimeerimine nii tarneahela juhtimises, peakontoris kui ka kauplustes. Selleks, et tagada tarneahelas läbipaistvus ja jälgitavus on välja töötatud Baltika Grupi ja tarnijate vahelist koostööd reguleeriv dokument Tarnija Käsiraamat (Supplier Manual). Tarnija Käsiraamat sätestab eetilise ja vastutustundliku hanke põhimõtted (kattes sealhulgas ka keskkonna aspektid). Peamised keskkonnaga seotud aspektid, mida Tarnija Käsiraamat reguleerib, on:

prügi vähendamine ja selle keskkonnasõbralik käsitlemine,
tarnijate energia- ja loodusressursside kasutamise optimeerimine,
tootmisüksustes õhu-, müra- ja lõhnatasemetega arvestamine,
kemikaalide kasutamise vähendamine ning rahvusvaheliste-, riiklike- ning sektoripõhiste praktikatega arvestamine,
vee kasutamise vähendamine ja reovee keskkonnasõbralik käsitlemine.

TARNEAHELA JUHTIMINE

Baltika Grupp väärtustab tarnijaid kui oma strateegilisi partnereid. Suure osa tarnijatega on koostööd tehtud mitmeid aastaid, seega tuntakse teineteist väga hästi. Peamised partnerid asuvad Türgis, Euroopas (Leedus, Itaalias) ja Kaug-Idas. Baltika Grupp valib oma tarnijaid hoolikalt, väärtustades vastutustundlikkust, personaalset sidet, strateegilist koostööd ja pikaajalist suhet. Selleks, et tagada vastutustundlik tootmine, viivad Baltika Grupi töötajad läbi auditeid nii olemasolevate kui ka uute võimalike koostööpartnerite seas. Auditeerimiseks on välja töötatud ankeedid, mille abil antakse hinnang partneri vastavuse kohta. Lisaks Baltika-poolsele auditile on paljudel partneritel juurutatud keskkonnajuhtimissüsteemid ja/või kvaliteedisertifikaadid (nt Oekotex).

TOOTEARENDUS JA KVALITEEDI TAGAMINE

Toodete kvaliteedi tagamine on Baltika Grupi jaoks väga oluline. Kvaliteetne rõivaese on pikema elueaga ning annab võimaluse korduvkasutuseks, mis on märkimisväärne rõivastega seotud keskkonnaaspekt. Baltika Grupil on väljatöötatud põhjalik kvaliteeditagamise protsess ning professionaalsed töötajad. Kvaliteedi tagamise protsessi üheks osaks on näiteks toodete testkandmine, mille käigus testitakse toote istuvust ja vastupidavust reaalsete inimeste seljas teatud perioodi jooksul. Viimastel aastatel on suurendatud kontrolli tarnijate materjalide tehnilistele lehtedele, mis võimaldab tootearenduse varajases etapis välistada kvaliteedi ootustele mittevastavad kangad.

Toodete kvaliteedi tagamise protsessi üheks olulisemaks lüliks on valmiskauba kvaliteedikontroll. Kogu uus kaup saadetakse tarnijate poolt Baltika Grupi logistikakeskusesse, kus tooted läbivad kvaliteedikontrolli vastavalt kehtestatud reeglitele. Vastavalt vajadusele kontrollitakse partiid kuni 100% ulatuses. Baltika Grupp töötab järjepidevalt selle nimel, et tagada kliendile sobivaimad ja kvaliteetsed tooted. Seetõttu on välja töötatud indikaatorid, mis mõõdavad kvaliteeti ning defektsete toodete määra.

Kuna kollektsioonides kasutatakse mõningal määral loomse päritoluga materjale, reguleerib Tarnija Käsiraamat ka loomade kohtlemist. Peamised põhimõtted on:

loomi ei tohi kohelda julmalt,
nahka ei tohi võtta elavalt loomalt,
sulgi ei tohi korjata elavatelt lindudelt,
villa või karusnahka pügatakse, mitte ei kitkuta elusalt loomalt koos nahaga,
ükski toode ei tohi olla pärit ohustatud liikidelt.

Baltika Grupp võttis 2019. aastal kasutusele 3D tootearenduse töövahendi. 3D eesmärk on vähendada füüsiliste näidiste arvu ning kiirendada tootearenduse protsessi. Seega väheneb ka tootearendusele kuluvate materjalide hulk ja transportimise kulu ning kokkuvõttes muudab tootearenduse keskkonnasõbralikumaks.

MATERJALIDE JA RESSURSSIDE KASUTUS

Baltika Grupp peab oluliseks keskkonnamõjude juhtimist ning lähtub oma tegevuses keskkonnasäästlikust mõtteviisist.

Poekontseptsioonide arendamisel ja rajamisel tähtsustab Baltika Grupp keskkonnasäästlikku mõtteviisi ning taaskasutust. Nii on poekontseptsioonides suur roll erinevate materjalide ning mööbli taaskasutusel. Lisaks lähtutakse poodide valgus- ja tehniliste lahenduste projekteerimisel energiasäästlikkuse põhimõttest, mida toetab koostöö oma valdkonna ekspertidega. Baltika kasutab poekontseptsioonide arendamisel ja poekeskkondade loomisel sageli vana mööblit, mida vajadusel taastatakse ja restaureeritakse. Nii on mitmete poodide jaoks restaureeritud kehvas seisuskorras mööblit – näiteks 19. sajandi Eesti majapidamisest pärit treipinke ja toole ning 20. sajandist pärit pehmemööblit, mida kasutatakse poekontseptsiooni kujundamisel ning antakse seeläbi vanale mööblile uus elu ja funktsioon. Et poodide renoveerimise käigus tehtavatel töödel ja materjalide valikul oleks võimalikult madal negatiivne mõju keskkonnale viiakse enne iga kaupluse renoveerimist läbi renoveerimise audit. Auditi käigus selgitatakse välja uue mööbli ja tehnika investeeringute vajadused ning võimalused olemasoleva tehnika või mööbli taastamiseks või uuendamiseks.

Baltika Grupp väärtustab keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja seetõttu on oluliselt suurendanud jätkusuutlike ja taaskasutatud materjalide osatähtsus kollektsioonide loomisel. Näiteks:

Alates 2021. aastast saab Ivo Nikkolo kollektsioon olema 40% ulatuses loodussõbralikest materjalidest, milleks on orgaaniline puuvill, 100% viskoos või ecovero viskoos, 100% vill, taaskasutatud kašmiir. Me kasutame udusulgede asemel loodussõbralikke vatiine oma kollektsioonides, mida nimetatakse Soronaks. Ivo Nikkolo on alati väärtustanud kvaliteeti ning selle nimel panustanud väga palju ajas kestvale disainile ning toote kõrgele ja vastupidavale kvaliteedile. Tehaste keskkonnasäästliku tootmise programmid on väga põhjalikud ning täienevad aasta-aastalt. Lisaks on aksessuaaride kollektsiooni materjalid kõik naturaalsed nagu nahk, vill, puuvill, siid, kašmiir ja viskoos, pakkudes parimat mugavust ja istuvust. Meie partnerid kasutavad nahka, mis on saanud kuldse standardi Leather Working Group poolt.

Keskkonnasäästlikku mõtteviisi rakendatakse ka toodete pakendamisel. Näiteks:

Ivo Nikkolo rippuvad pabersildid on tehtud ümbertöödeldud paberist.
Baltika Grupp ei osta reeglina ise transpordipakendeid, vaid kasutatakse hankijatelt kaubaga ettevõttesse tulnud pakkekaste. Tarnijatele on pakendeid puudutavad juhtnöörid kirjeldatud Tarnija Käsiraamatus (Supplier Manual);
Baltika Grupi poodidest viiakse kartongist pakendid kesksesse lattu tagasi ning kasutatakse uuesti toodete pakkimiseks ja transpordiks. Toodete transpordil kasutatavad kilepakendid korjatakse kokku ja utiliseeritakse kaubanduskeskuste poolt.

Lisaks mööbli ja pakkematerjalide taaskasutusele peetakse oluliseks ka laojääkide ja materjalide tõhusat kasutamist. Nii on olemas täpne materjaliarvestus ja pidev ülevaade laovarudest. Tekstiilijäätmete ja valmisriiete ülejäägikasutamise osas tehakse aktiivset koostööd väikeettevõtete, koolide, lasteaedade ja käsitöölistega. Näiteks:

valmisriiete ülejääk annetatakse;
kanganäidiseid jagatakse kunstikoolidele ja lasteaedadele.

KORRUPTSIOON

Korruptsiooni teema on Baltika Grupis reguleeritud Baltika Grupi kodukorraga. Kodukorras reguleeritakse valdkonnad nagu siseteabe väärkasutamine, insiderite mõiste ja neile laienevad kohustused, äri- teenindus- ja tootmissaladuse hoidmise ja haldamise küsimused.

aastal ei registreeritud Baltika Grupis ühtegi korruptsioonijuhtumit ega ausa konkurentsi, eetikanormide vms kokkulepete rikkumist.

BALTIKA AKTSIA

AS Baltika aktsia on noteeritud Tallinna Börsil alates 5. juunist 1997. aastal. Tallinna Börs kuulub maailma suurimasse börsikontserni NASDAQ. NASDAQ loodi 2008. aasta alguses, mil NASDAQ Stock Market viis lõpule liitumise Balti- ja Põhjamaade börsigrupiga OMX. Börsikontsern pakub kauplemise, börsitehnoloogiate ja noteeritud ettevõtetega seotud teenuseid 50 riigis ning omab 3 500 noteeritud ettevõtet kliendina.

Baltika aktsial ei ole ametlikku turutegijat. Alates 2005. aastast kehtib küll uutele börsil noteeritavatele ettevõtetele nõue sõlmida teatud perioodiks vastav leping, kuid pikemat aega börsil noteeritud aktsiate suhtes pole osutunud vajalikuks vastavat lepingut sõlmida või seda pikendada.

Aktsiad

AS Baltikal on kokku 54 079 485 lihtaktsiat nimiväärtusega 0,1 eurot.

Lihtaktsiad

AS Baltika lihtaktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas ning omavad võrdset hääle- ja dividendiõigust. Kõik järgnev informatsioon AS Baltika aktsiate kohta (aktsia näitajad, hind, kauplemine, aktsionäride struktuur jne) on esitatud lihtaktsiate kohta, kui ei ole märgitud teisiti.

Informatsioon noteeritud lihtaktsiate kohta

NASDAQ sümbol: BLT1T ISIN: ISIN EE3100145616 Väärtpaberite kaubeldav miinimumkogus: 1 Väärtpaberite arv: 54 079 485 Nimiväärtus: 0,1 eurot Häälte arv aktsia kohta: 1

Aktsia hind ja kauplemine

aastal tõusis Baltika aktsia hind 204% 0,41 euroni, Grupi turuväärtus on aasta lõpu seisuga 22,2 miljonit eurot. Samal perioodil tõusis Tallinna Börsi üldindeks, OMX Tallinn, 5%.

Aktsia kauplemisajalugu

EUR	2016	2017	2018	2019	2020
Kõrgeim hind	0,35	0,33	0,28	1,00	0,544
Madalaim hind	0,24	0,25	0,16	0,10	0,08
Keskmine hind	0,29	0,29	0,22	0,55	0,18
Aasta lõpu hind	0,28	0,25	0,16	0,14	0,41
Muutus %	-18%	-10%	-36%	-16%	+204%
Kaubeldud aktsiaid	2 580 854	2 607 312	5 597 022	5 116 639	3 315 068
Käive, mln	0,77	0,75	1,04	0,86	0,61

Indeksid

Balti- ja Põhjamaades on NASDAQ börsidel kasutusel ühtne indeksite struktuur. NASDAQ OMX Balti indeksiperekonda kuuluvad üldindeks, kaubeldav indeks, võrdlusindeks ja sektoriindeksid. Indeksid arvutatakse eurodes ning hinna- (PI) ja/või tulususindeksina (GI). Kõik indeksid arvutatakse ahelindeksina ning need annavad võrdluse eelmise kauplemispäeva hinnatasemega. Kõigi Balti indeksite, v.a sektorindeksite algväärtus on 100 ning alguskuupäev 31. detsember 1999. Sektorindeksite algväärtus on 1000 ning alguskuupäev 30. juuni 2011 Tallinna Börsi üldindeksi alguskuupäev on 3. juuni 1996.

2020. aasta märtsi seisuga kuulus Baltika aktsia järgmiste üldindeksite koosseisu:
Indeks	Kirjeldus	Tüüp	Lühend
OMX Tallinn GI	Tallinna Börsi üldindeks	Tulususindeks	OMXT
OMX Baltic GI	Balti börside üldindeks	Tulususindeks	OMXBGI

Aktsionäride struktuur

aasta lõpu seisuga oli AS Baltikal 2 130 aktsionäri. Aasta jooksul suurenes aktsionäride arv 492 võrra.

AS Baltika suurimaks aktsionäriks on KJK Fund Sicav-SIF (aktsiad ING Luxembourg S.A. kontol), millele kuulus 2020. aasta lõpu seisuga 89,7% Baltika noteeritud lihtaktsiatest. AS Baltika aktsionäride nimekiri on kättesaadav Eesti väärtpaberite keskregistri kodulehel (www.e-register.ee).

Suurimad aktsionärid, 31.12.2020

	Number of
	shares	Holding
ING LUXEMBOURG S.A.	48 526 500	89,73%
AS Genteel	1 297 641	2,40%
Clearstream Banking AG	1 070 500	1,98%
AB SEB BANKAS	265 836	0,49%
Kaima Capital Eesti OÜ	231 578	0,43%
Tarmo Kõiv	181 265	0,34%
ZINA KEVVAI	132 000	0,24%
SWEDBANK AS, LATVIA	123 297	0,23%
Teised	2 250 868	4,17%
Kokku	54 079 485	100%

AS Baltika suurimateks aktsionärideks on rahvusvahelised investeerimisfondid ja muud juriidilised isikud, kes omavad ligikaudu 97% AS Baltika aktsiatest, eraisikutele kuulub ligikaudu 3% aktsiatest.

Aktsionäride struktuur tüüpide lõikes, 31.12.2020

	Aktsiate arv	Osalus
Juriidilised isikud	52 255 649	96,63%
Eraisikud	1 823 836	3,37%
Kokku	54 079 485	100%

Aktsionäride jagunemine osaluse suuruse järgi, 31.12.2020

Osalus	Aktsionäride arv	Osa üldarvust	Aktsiaid kokku	Hääleõiguse %
> 10%	1	0,05%	48 526 500	89,73%
1,0 - 10,0%	2	0,09%	2 368 141	4,38%
0,1 - 1,0%	9	0,42%	1 214 865	2,25%
< 0,1%	2 118	99,44%	1 969 979	3,64%
Kokku	2 130	100,00%	54 079 485	100%

Aktsionäride struktuur riikide lõikes, 31.12.2020

Aktsiakapital

Baltika aktsiakapital oli terve 2020 aasta 5 407 949 eurot.

					Aktsiakapital
		Emissiooni	Lisandunud	Aktsiate arv	nimiväärtuses	Ülekurss
Kuupäev	Emissiooni vorm	hind, EUR	aktsiate arv	kokku	EUR '000	EUR '000
31.12.2016				40 794 850	8 159	496
01.06.2018	Aktsia nimiväärtuse vähendamine				-4 080	-496
31.12.2018				40 794 850	4 079	0
31.03.2019				40 794 850	4 079	0
06.05.2019	Aktsia nimiväärtuse suurendamine				36 715
06.05.2019	Aktsiate vahetamine			-36 715 365	-36 715
22.05.2019				4 079 485	4 079	0
27.05.2019	Aktsia nimiväärtuse vähendamine				-3 671
15.08.2019				4 079 485	408	0
16.08.2019	Aktsiaemissioon	5 000 000	50 000 000	50 000 000	5 000	0
31.12.2019				54 079 485	5 408	0
31.12.2020				54 079 485	5 408	0

Dividendid

Baltika Grupi dividendipoliitika järgi ei maksta dividende, kuni Baltika Grupp on saavutanud tugeva finantspositsiooni ning piisava investeerimisvõimekuse. Tugeva finantspositsiooni üheks näitajaks on netovõla ja omakapitali suhe alla 50% ning piisavate rahaliste vahendite olemasolu (raha ekvivalendid miinus kasutatud arvelduskrediit miinus lühiajalised laenukohustused on üle 1% aktsiate koguarvust). Lisaks sõltub tegelik dividendimäär Baltika Grupi rahavoogudest ning arenguperspektiividest ja nende finantseerimise vajadusest.

Kui eelpool nimetatud finantspositsioon on saavutatud, täpsustab Baltika Grupp konkreetse kasumist dividendiks makstava määra.

Kuivõrd 12. aprilli 2019 aktsionäride korralise üldkoosoleku otsuse kohaselt päevakorrapunkt 7 juures vähendati Baltika aktsiakapitali lihtsustatud korras kahjumi katmiseks, siis aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral ei või aktsionäridele teha väljamakseid ega maksta aktsiakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul aktsionäridele dividendi.

AS Baltika on saneerimises ja seniks kui pole saneerimiskava täidetud, ei saa aktsionäridele maksta dividendi.

Baltika Grupp teenis 2020. aastal 0,4 miljonit eurot puhaskahjumit. Baltika Grupi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku sel aastal lihtaktsiate omanikele dividende mitte maksta. Ka eelmisel aastal lihtaktsiate dividende ei makstud.

Dividendide ajaloo ja suhtarvude kohta on esitatud info tabelis Aktsia näitajad.

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE

Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) on juhiste ja soovituslike reeglite kogum, mis on mõeldud järgimiseks eelkõige börsiettevõtetele. Tavas kirjeldatud põhimõtted on soovituslikud ning ettevõte ei pea tingimata kõiki nõudeid järgima, kuid peab Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes selgitama, miks neid nõudeid ei täideta. Börsiettevõtetele kehtib "täidan või selgitan" nõue alates 1. jaanuarist 2006.

AS Baltika lähtub oma äritegevuses riiklikest seadustest ja õigusnormidest. Avaliku ettevõttena lähtub AS Baltika oma tegevuses ka Tallinna Börsi nõuetest ning aktsionäride ja investorite võrdse kohtlemise printsiibist. Sellest tulenevalt järgib AS Baltika suures osas Tavas toodud juhiseid. Allpool on selgitatud nende Tava nõuete, mis ei ole hetkel täidetud, mittejärgimise põhjuseid. Lisaks on antud täiendavat informatsiooni 2020. aastal toimunud üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse kohta ning selgitatud AS Baltika juhtimise põhimõtteid.

HÜT punkt 1.3.2.

Üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest.

AS Baltika ei jälginud seda nõuet 2020. aastal seoses COVID-19 pandeemiaga. Üldkoosolek peeti koosolekut kokku kutsumata ja seetõttu ei olnud kohal ka ei juhatust, nõukogu ega audiitorit.

HÜT punkt 1.3.3.

Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet).

AS Baltika pidas üldkoosoleku hääletamisperioodiga 10.-16. augustil ilma koosolekut kokku kutsumata, seega oli peamine hääletusvahend sidevahendite kaudu kuigi alternatiivselt oli võimalus hääletada ka AS Baltika asukohas kohapeal. Kõik hääletajad kasutasid tehnilisi vahendeid (e-kiri digitaalselt allkirjastatud hääletussedeliga).

HÜT punkt 1.3.4.

Kasumi jaotamist arutatakse üldkoosolekul eraldiseisva teemana ja selle kohta võetakse vastu eraldi otsus.

AS Baltika üldkoosolek mis võttis vastu otsused koosolekut kokku kutsumata võttis vastu kasumi jaotamise otsuse eraldiseisva teemana.

HÜT punkt 2.2.7.

Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved ning preemia-süsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused, motiveerivad tunnused ja riski tunnused) avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga.

Juhatuse tasustamine ning muud kompensatsioonid on sätestatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. AS Baltika ei avalda juhatuse liikmete tasusid eraldi tulenevalt lepingute konfidentsiaalsusest. Küll aga avaldab AS Baltika oma vahe- ja aastaaruannete juurde kuuluvates tegevusaruannetes vastaval aruandeperioodil nõukogule ja juhatusele arvestatud tasud kokku. 2020. aastal ulatusid need 0,3 miljoni euroni. Juhatuse liikme lepingutes fikseeritud juhatuse liikmete lahkumishüvitused ulatuvad 0-3 kuupalgani sõltuvalt juhatuse liikmeks oldud perioodist. Juhatuse esimehe tulemuspalk sõltub EBITDA´st eeltingimusega et ärikasum on positiivne. Juhatuse liikme tulemuspalk on seotud isiklike eesmärkide täitmisega ja Grupi tulemuseks kasumi saamisega, eeltingimusega ka isiklike eesmärkide täitmisel on kasum. Baltika Grupp avaldab juhatuse liikmetele makstud

tasude kogusumma raamatupidamise aastaaruande lisas 26. 19. jaanuaril 2021 aktsionäride üldkoosolekul heaks kiidetud aktsiaoptsiooniprogramm on suunatud AS Baltika juhatuse esimehele.

HÜT punkt 3.2.5.

Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved).

aprillil 2015 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks nõukogu liikmete töö tasustamise tingimused. Nõukogu liikmete tasu suuruseks on nõukogu esimehel 650 eurot kuus ja nõukogu liikmel 400 eurot kuus. Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole.

HÜT punkt 3.3.2.

Ärilisest pakkumisest, mis tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule ning on seotud emitendi majandustegevusega, teatab nõukogu liige viivitamatult nõukogu esimehele ja juhatusele. Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktid koos igakordsete lahendustega.

Vastavaid huvide konflikte 2020. ega 2019. aastal ei esinenud.

HÜT punkt 5.6.

Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel. Emitent võimaldab aktsionäridel osaleda nimetatud üritustel ning teeb ettekanded kättesaadavaks oma veebilehel.

Vastavalt Tallinna Börsi reglemendile avalikustab AS Baltika kogu olulise ja hinnatundliku informatsiooni esmalt börsisüsteemi kaudu ning kohtumistel ja pressikonverentsidel piirdutakse eelnevalt avalikustatud infoga. Kogu avaldatud informatsioon on kättesaadav ka Baltika Grupi kodulehel (www.baltikagroup.com).

Emitendi pädevuses ei ole teiste aktsionäride osalemise võimaldamine kohtumistel institutsionaalsete investorite ja analüütikutega. Tagamaks kohtumiste erapooletust kehtivad institutsionaalsetele investoritele sisereeglid, mis ei luba AS Baltika kohtumistele kolmandaid osapooli.

HÜT punkt 6.2.

Audiitori valimine ja raamatupidamise aastaaruande auditeerimine.

AS Baltika põhikirja järgi valitakse audiitor(id) üldkoosoleku poolt ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. AS Baltika aktsionäride 16. augusti 2020. aasta üldkoosolek valis AS Baltika 2020 majandusaastate audiitorkontrolli läbiviijaks AS-i PricewaterhouseCoopers. 2020. aasta sõltumatu vandeaudiitori aruande allkirjastaja on vastutav vandeaudiitor Eva Jansen-Diener. Audiitorbüroo valik tehakse vastavalt parima kvaliteedi ja hinna suhtele saadud auditipakkumistest – audiitori sõltumatus on tagatud järgides Euroopa Liidu börsiettevõtetele kehtivaid rotatsioonireegleid.

Audiitori tasustamine toimub vastavalt lepingule, mille sõlmimise õigus on juhatusel. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates avaldab Baltika Grupp Äriseadustiku kohaselt nõutud info (§ 294 lõige 4), mille hulka ei kuulu audiitori tasu. Lisaks ei avalikustata audiitori tasu, kuna taolise sensitiivse informatsiooni avaldamine ohustaks audiitorühingu konkurentsipositsiooni (HÜT punkt 6.2.1.).

Seaduse järgi haldavad audiitorühingu lepingut rahvusvahelised auditeerimisstandardid, audiitortegevuse seadus ja audiitorühingu riskijuhtimise reeglid, mis ei sätesta audiitori poolt märgukirja esitamist Hea Ühingujuhtimise

Tava mittejärgimise kohta. Seetõttu puudub AS-l Baltika audiitorühinguga sõlmitud lepingus vastav punkt ning audiitor antud märgukirja ei esita (HÜT punkt 6.2.4.).

Raamatupidamisseadus §24² lg 4

Suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, peab ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes.

AS Baltika ei ole pidanud vajalikuks rakendada mitmekesisuspoliitikat, kuna AS Baltika peab oma töötajate ja juhtide valimisel silmas alati AS Baltika parimaid huve ja lähtub seetõttu valiku tegemisel isiku haridusest, oskustest ja varasematest kogemustest jäädes see juures sooneutraalseks ja mittediskrimineerivaks.

JUHTIMISPÕHIMÕTTED JA TÄIENDAV INFORMATSIOON

AS Baltika on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.

Üldkoosolek

Üldkoosolek on AS Baltika kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas kuue kuu jooksul AS Baltika majandusaasta lõppemisest. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku, kui AS Baltika netovara vastavalt auditeeritud andmetele on alla seaduses lubatud piiri ja korralise üldkoosoleku toimumiseni jääb üle kahe kuu või kui üldkoosoleku kokkukutsumist nõuab nõukogu, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud isikute ring määratakse kindlaks üldkoosoleku toimumise päeva seisuga kell 08.00.

Aasta 2020 oli erandlik kuna seoses COVID-19 pandeemia ja saneerimisega lükati aastaaruande avalikustamine edasi ja seetõttu ka üldkoosolek. Aktsionäride üldkoosolek toimus koosolekut kokku kutsumata ja hääletamine toimus 10.-16. augustilt 2020. Üldkoosoleku otsustele andis hääle 4 aktsionäri, kelle aktsiad esindasid 48 873 678 häält ehk 90,37% kogu aktsiakapitalist. Kui aktsionär ei hääletanud siis ta loeti vastu hääletanuks. Üldkoosolek kinnitas Baltika Grupi 2019. aasta majandusaasta aruande, kasumi jaotamise, nõukogu liikme tagasikutsumise ja audiitori määramise.

Aktsionärid, kellele kuulub oluline osa AS Baltika lihtaktsiatest 2020. aasta lõpu seisuga olid KJK Fund Sicav-SIF (aktsiad ING Luxembourg S.A kontol) (89,73%).

Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid neile spetsiifilisi kontrolliõigusi ja hääleõigusi. AS Baltika ei ole teadlik aktsionäride omavaheliste kokkulepete olemasolust, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist.

Nõukogu

Nõukogu planeerib AS Baltika tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. 2020. aastal toimus kokku 11 korralist nõukogu koosolekut ja enamus nõukogu liikmeid osalesid koosolekutel.

AS Baltika nõukogul on põhikirja järgselt kolm kuni seitse liiget. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks.

august 2020 aktsionäride üldkoosolek kutsus tagasi nõukogu liikme Tiina Mõisa.

AS Baltika aktsiaid omab Lauri Kustaa Äimä 231 578 lihtaktsiat ehk 0,4% AS Baltika aktsiakapitalist 2020. aasta lõpu seisuga.

Nõukogu liikmed ei oma, lisaks ettevõtetele, millega toimunud tehingud on toodud raamatupidamise aruandes seotud osapoolte lisas, üle 5% investeeringuid ettevõtetes, kes on Baltika Grupi tehingupartnerid.

Auditikomitee

AS Baltikal on moodustatud auditikomitee, millele on kinnitanud töökorra Nõukogu. Auditikomitee ülesandeks on jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust ning konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi. Komitee kohustuseks on teha ettepanekuid nimetatud küsimustes probleemide ja ebatõhususe vältimiseks või kõrvaldamiseks.

Auditikomitee annab oma tegevusest aru nõukogule ning selle liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Komitee koosneb kahest kuni viiest liikmest, kelle volituste tähtaeg on kolm aastat.

AS Baltika nõukogu valis 20. oktoobril 2020 uuteks auditikomitee liikmeteks Maigi Pärnik-Perniku ja Marin Käärik-Antoni.

Auditikomitee liikmete tasu on 150 eurot kuus.

aastal kogunes auditikomitee kahel korral. 11. detsembri 2020 kohtumisel arutati 2020 vaheauditi tähelepanekuid audiitoritega AS PricewaterhouseCoopersist. Teine kohtumine toimus 11. detsembril 2020 Baltika finantsjuhiga arutamaks kvartaalset raporteerimisprotsessi, eelarvestamise ja investeeringute protsessi ning uusi raamatupidamise ja raporteerimise arenguid.

Avaliku huvi üksuste tegevusaruandes audiitori teenuste kohta avalikustatav info

AS Baltika audiitor ei ole kontsernile 2020. aasta jooksul osutanud lisateenuseid.

Juhatus

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS Baltika igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Nõukogu määrab juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Iga juhatuse liige võib AS Baltikat esindada kõigis õigustoimingustes.

Tõhusa riskijuhtimise ja sisekontrolli tagamiseks juhatus:

analüüsib Grupi tegevus- ja finantseesmärkidega seotud riske;
koostab vastavad sise-eeskirjad;
töötab välja juhtimisotsuste tegemiseks vajalike finantsaruannete vormid ja koostamisjuhised;
korraldab kontroll- ja aruandlussüsteemi toimimist.

Juhatus teeb oma parima, tagamaks et Grupi emaettevõte ja kõik temaga samasse Gruppi kuuluvad äriühingud järgiksid oma tegevuses kehtivaid õigusakte.

Põhikirja järgselt võib AS Baltika juhatusel olla kaks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Nõukogu pädevuses on ka juhatuse liikmete tagasikutsumine.

Muudatuste tegemine põhikirjas toimub vastavalt Äriseadustikule, mille kohaselt põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 aktsionäride üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse.

AS Baltika juhatus koosneb kahest liikmest: Flavio Perini ja Triinu Tarkin.

märtsi 2020 nõukogu otsuse alusel on alates 1. maist 2020 AS Baltika uus tegevjuht ja juhatuse liige Flavio Perini. AS Baltika juhatuse liikme Mae Leyreriga sõlmitud 14-kuine leping lõppes 22. mail 2020. Juhatuse liikme Maigi Pärnik-Perniku leping lõppes märtsis 2020 ja 11. märtsi nõukogu otsusega pikendati seda 22. maini 2020. Lepingute lõppemiseni jätkasid nii Leyrer kui ka Pärnik-Pernik ettevõtte juhatuse liikmetena aktiivselt ettevõtte restruktureerimisplaani elluviimist andes samal ajal järk-järguliselt juhtimist üle uuele juhatusele.

Flavio Perinil on üle 22-aastane rahvusvahelise moeäri kogemus, mille jooksul on ta töötanud selliste kuulsate brändidega nagu Levi`s, Prenatali, Max Mara ja OKAIDI. Ta on juhtinud ettevõtete restruktureerimise, muudatuste juhtimise ja rahvusvahelise laienemise projekte nii Ida-Euroopas, Lähis-Idas, Aasias kui ka Lõuna-Ameerikas. Perinil on kõrgharidus õigusteaduses (Università degli Studi di Parma). Viimase kolme aasta jooksul on Flavio Perini töötanud peadirektorina Itaalia juhtivas lasterõivaste ettevõttes Original Marines ja Globaalse Frantsiisi ja Hulgimüügi Direktorina Poola jaekaubandusettevõttes SMYK GROUP, mis kuulub Bridgepoint Capital LTD erakapitali portfelli. Flavio Perini ei kuulu ühegi muu ettevõtte juhatusse ega nõukogusse ega oma AS Baltika aktsiaid.

Baltika Grupi Nõukogu valis AS Baltika juhatuse liikmeks Triinu Tarkini, kelle volitused algasid 1. detsembrist 2020 ja kehtivad 3 aastat.

Triinu Tarkin on töötanud AS Baltika finantsosakonnas erinevatel positsioonidel alates detsembrist 2011. Triinu Tarkinil on bakalaureusekraad Estonian Business School'ist ja magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist. Ta töötas auditi- ja konsultatsiooniteenuseid pakkuva organisatsiooni AS PricewaterhouseCoopers jaoks Eestis ja Austraalias aastatel 2005–2011. Triinu Tarkin ei kuulu ühegi muu ettevõtte juhatusse ega nõukogusse ega oma AS Baltika aktsiaid.

Juhatuse liikmed ei oma lisaks ettevõtetele, millega toimunud tehingud on toodud seotud osapoolte lisas raamatupidamise aruandes, üle 5% investeeringuid ettevõtetesse, kes on Baltika Grupi tehingupartnerid.

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

JUHATUSE DEKLARATSIOON KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE

Juhatus kinnitab lehekülgedel 40 kuni 88 esitatud AS Baltika 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust.

Juhatus kinnitab, et:

1. aastaaruande koostamisel kasutatavad raamatupidamise arvestuspõhimõtted ning teabe esitusviis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt;
1. raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Grupi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid;
1. Grupp on jätkuvalt tegutsev.

_____________________________

Flavio Perini Juhatuse esimees, tegevjuht 24. märts 2021

_____________________________

Triinu Tarkin Juhatuse liige, finantsjuht 24. märts 2021

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

	Lisa	31.12.2020	31.12.2019
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	4	1 427	264
Nõuded ostjatele ja muud nõuded	5	318	621
Varud	6	3 467	7 644
Müügiootel põhivara		0	28
Käibevara kokku		5 212	8 557
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksuvara	7	140	281
Muu pikaajaline vara	8	111	222
Materiaalne põhivara	9	1 218	1 683
Vara kasutusõigus	11	9 199	16 040
Immateriaalne põhivara	10	597	536
Põhivara kokku		11 265	18 762
VARA KOKKU		16 477	27 319

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused	12	252	1 731
Rendikohustis	11	3 127	5 383
Võlad hankijatele ja muud kohustused	13,14	3 019	4 118
Lühiajalised kohustused kokku		6 398	11 232
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused	12	874	488
Rendikohustis	11	6 493	12 396
Pikaajalised kohustused kokku		7 367	12 884
KOHUSTUSED KOKKU		13 765	24 116
OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses	15	5 408	5 408
Reservid	15	3 931	4 045
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (-kahjum)		-6 250	-341
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)		-377	-5 909
OMAKAPITAL KOKKU		2 712	3 203
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU		16 477	27 319

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
pwc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA KOONDKASUMIARUANNE

	Lisa	2020	2019

Müügitulu	16,17	19 480	39 630
Kliendiboonuste eraldis	14,17	250	81
Müügitulu peale kliendiboonuste eraldist		19 730	39 711
Müüdud kaupade kulu	18	-10 054	-20 520
Brutokasum		9 676	19 191
Turustuskulud	19	-12 234	-19 588
Üldhalduskulud	20	-2 353	-2 672
Nõuete allahindluse kulu	5,8	0	-31
Muud äritulud (-kulud)	22	5 442	-82
Vara kasutusõiguse väärtuse langus	11	0	-1 330
Ärikahjum		531	-4 512
Finantskulud	23	-761	-1 391
Kahjum enne maksustamist		-230	-5 903
Tulumaks	24	-147	-6
Aruandeperioodi puhaskahjum		-377	-5 909
Aruandeperioodi koondkahjum		-377	-5 909

Tava puhaskahjum aktsia kohta, EUR aruandeperioodi puhaskahjumist	25	-0.01	-0,16
Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta, EUR aruandeperioodi puhaskahjumist	25	-0.01	-0,16

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
pwc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2021$

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

	Lisa	2020	2019
Rahavood äritegevusest
Ärikahjum		531	-4 512
Korrigeerimised:
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ning väärtuse langus	18,19,20,22	4 631	8 289
Kahjum (kahjum) põhivara müügist ja mahakandmisest		130	-153
Muud mitterahalised korrigeerimised		-3 770	-184
Muutused käibekapitalis:
Nõuded ostjatele ja muud nõuded saldo muutus	5,7,8	414	264
Varude saldo muutus	6	4 177	3 292
Võlad hankijatele ja muud kohustused saldo muutus	13	-1 099	-1 833
Makstud intressid ja muud finantskulud		-120	-346
Rahavood äritegevusest kokku		4 894	4 817
Rahavood investeerimistegevusest
Põhivara soetamine	9,10	-503	-749
Põhivara müük		43	267
Rahavood investeerimistegevusest kokku		-460	-482
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud	12	3 550	3 000
Laenude tagasimaksed	12	-116	-3 732
Arvelduskrediidi saldo muutus	12	-990	-1 344
Kapitalirendi ettemaksed		-1	0
Rendikohustuse tagasimaksed, põhiosa (2018 - makstud kapitalirendimaksed)	12	-5 096	-5 741
Rendikohustuse tagasimaksed, intress	12	-618	-837
Makstud vahetusvõlakirjade eest	12	0	-845
Saadud uute aktsiate väljastamisest	15	0	5 000
Rahavood finantseerimisest kokku		-3 271	-4 499
Rahavood kokku		1 163	-164
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	4	264	428
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	4	1 427	264
Raha ja raha ekvivalentide muutus		1 163	-164

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
pwc	Initsiaalid $4.4.$ Kuupäev $24.03.2024$

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

Aktsiakapital	Reservid	Jaotamata kasum	Kokku
			67
			-5 909
			-5 909
			0
5 000	0	0	5 000
0	4 045	0	4 045
5 408	4 045	-6 250	3 203

			-377
0	0	-377	-377
0	3 111	0	3 111
0	-3 225	0	-3 225
5 408	3 931	-6 627	2 712
	4 079 0 0 -3 671 0	1 107 0 0 -1 107 0	-5 119 -5 909 -5 909 4 778 -377

Lisainformatsioon aktsiakapitali ning omakapitali muutuste kohta on esitatud lisas 15.

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
pwc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

LISA 1 Üldine informatsioon ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest

Üldine informatsioon

Baltika Grupp, mille emaettevõte on AS Baltika, on rahvusvaheline rõivakaubandusgrupp, mis arendab ja opereerib rõivabrände: Monton, Baltman ja Ivo Nikkolo. Baltika kasutab vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, hankeahela juhtimise, logistika ja hulgi- ning jaekaubanduse. 2020. aasta lõpu seisuga oli Baltikal 61 kauplust neljal turul, mis paiknevad Baltikumis ja Soomes. Baltika Grupi töötajate arv 2020. aasta 31. detsembri seisuga oli 277 (31. detsember 2019: 529).

AS Baltika aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. AS Baltika suuraktsionär ja ainus, kellele kuulub üle 20% aktsiatest (lisa 11), on KJK Fund Sicav-SIF (ING Luxembourg S.A kontol).

AS Baltika (edaspidi: Emaettevõte) (äriregistri number: 10144415, aadress: Valukoja 10, Tallinn, Eesti Vabariik) on registreeritud Eesti Vabariigis ja 2020. aasta jooksul tegutses Eestis, Lätis, Leedus ja aasta alguses Soomes jaeturgudel.

aastal 31. detsembril lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud majandusaasta aruanne sisaldab Emaettevõtte ja selle tütarettevõtete (edaspidi: Grupp) OY Baltinia AB, Baltika Sweden AB, OÜ Baltika Tailor, OÜ Baltika Retail, OÜ Baltman, SIA Baltika Latvija, UAB Baltika Lietuva, konsolideeritud finantsnäitajaid (Grupi struktuuri vaata lisast 27).

AS Baltika juhatus kinnitas ja allkirjastas käesoleva konsolideeritud majandusaasta aruande 24. märtsil 2021. aastal. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kiidab majandusaasta aruande heaks Emaettevõtte nõukogu ja aktsionäride üldkoosolek.

Koostamise alused

Grupi 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS). Aruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Peamised arvestuspõhimõtted, mida on kasutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaruande koostamisel, on kirjeldatud allpool. Kirjeldatud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikide aruandes esitatud arvestusperioodide puhul, välja arvatud juhtudel, kui on viidatud teisiti.

Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused

Muudatused olulistes arvestuspõhimõtetes

Välja arvatud allpool kirjeldatu, on käesolevates finantsaruannetes kasutatud arvestuspõhimõtted samad, mida rakendati Grupi konsolideeritud finantsaruannetes 31. detsembril 2019 lõppenud aasta seisuga.

Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks

Arvestuspõhimõtete muutmise põhjus on tingitud IAS 1 §-st 41 "Klassifikatsiooni muutuse esitamise põhjus".

Nii Eesti kui ka Läti tütarettevõtetesse tehtud investeeringute edasilükkunud tulumaksu IFRSi tõlgenduskomitee päevakorra otsus on asendanud traditsioonilised kasumipõhised maksurežiimid jaotuspõhiste maksurežiimidega, kus ettevõtte tulumaksu ei maksta kasumi, vaid dividendide jaotamise korral. Vastavalt standarditele IAS 12.52A ja 57A ei kajastata jaotuspõhistes maksurežiimides jaotamata kasumi osas kehtivat ega edasilükkunud tulumaksukohustust enne, kui on kajastatud kohustus maksta dividende. Eesti turupraktikana on seda arvestuspõhimõtet järjepidevalt rakendatud kogu kontserni jaotamata kasumi suhtes, olenemata sellest, kas see kasum on kogunenud emaettevõttesse või tütarettevõtetesse.

師	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $4.4.$ Kuupäev $24.03.2024$

aasta juunis tegi IFRS-i tõlgenduskomitee päevakorras otsuse, kus ta järeldas, et standardites IAS 12.52A ja 57A sätestatud põhimõtet kohaldatakse ainult emaettevõttes kogunenud jaotamata kasumi suhtes ja tütarettevõtetes kogunenud jaotamata kasumi suhtes. Selle asemel tuleks tütarettevõtetes jaotamata kasumi osas järgida standardis IAS 12.39-40 kirjeldatud põhimõtteid, sätestades, et sellise akumuleeritud kasumi osas tuleb kajastada edasilükkunud tulumaksu, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et seda ei jaotata emaettevõttele lähitulevikus.

Edasilükkunud tulumaks kajastatakse ajutiste erinevuste korral Grupi varade ja kohustuste bilansilise maksumuse ja nende maksubaasi vahel (vara või kohustise maksubaas on selle vara või kohustise maksustamiseks omistatud summa).

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei ole ettevõtte aruandeaasta kasum Eestis maksustatav. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ja see kajastatakse dividendide deklareerimisel kuluna (perioodi kasumis või kahjumis). Maksustamissüsteemi olemuse tõttu ei teki Eestis registreeritud ettevõtetes edasilükkunud tulumaksu varasid ega kohustusi, välja arvatud võimalikud edasilükkunud tulumaksukohustused, mis on seotud ettevõtte investeeringutega tütarettevõtetesse, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse.

Edasilükkunud tulumaksukohustus tekib Grupil riikides, kus ettevõtte aruandeaasta kasum on maksustatav. Kontserni jaoks tekib edasilükkunud tulumaksukohustus ka investeeringute osas Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõttesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistamise aega ja on tõenäoline, et tühistamine lähitulevikus ei toimu. Maksustatava ajutise tühistamise näited on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine ja muud tehingud.

Kontsernil on kontroll tütarettevõtete dividendipoliitika üle ja ta on võimeline kontrollima ajutiste erinevuste tühistamise aega vastava investeeringu osas. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit lähitulevikus mitte jaotada, ei tunnusta see edasilükkunud tulumaksukohustust. Kui emaettevõtja leiab, et dividendid makstakse lähitulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustust kavandatava dividendimakse ulatuses eeldusel, et aruandekuupäeva seisuga on dividendi ja omakapitali maksmiseks piisavalt vahendeid mille arvelt lähitulevikus kasumit jaotada.

Kontsern mõõdab edasilükkunud tulumaksukohustust, kasutades aruandekuupäeval kehtivaid maksumäärasid, mida eeldatavalt rakendatakse maksustatavate ajutiste erinevuste suhtes perioodil, mil ajutised erinevused eeldatavasti taastuvad.

Eestis on kehtiv ettevõtte tulumaksumäär 20 protsenti (tasumisele kuuluv maksusumma on 20/80 netomaksest). Alates 2019. aastast kohaldatakse regulaarselt makstavatele dividendidele madalamat maksumäära - 14% (14/86 netomaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada dividendimaksetele ja muudele kasumieraldistele ulatuses, mis ei ületa eelmise kolme kalendriaasta maksustatavate makstud dividendide ja muude kasumieraldiste ning omaniku omakapitalist maksustatavate väljamaksete keskmist summat.

Arvestuspõhimõtte muutus on Kontserni jaoks oluline, kuid kuna vastavalt Grupi sisemisele dividendipoliitikale ei ole lähemas tulevikus makstavaid dividende, ei ole muudatusel finantsmõju.

Välja on antud uued või muudetud standardid ja tõlgendused, mis on kohustuslikud 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele kontserni aruandeperioodidele ja mida kontsern ei ole varem vastu võtnud.

Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse raporteerimise kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta finantsaruandluses, näiteks juhtkonna kätte

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
$\boldsymbol{\mathcal{W}}$ C	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus, mõõtmise ebakindlus. Grupi hinnangul standardi rakendumisel oluline mõju finantsaruandele puudub.

"Olulisuse mõiste" – IAS 1 ja IAS 8 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Muudatused selgitavad materjali määratlust ja seda, kuidas seda tuleks rakendada, lisades määratluse juhendisse, mida seni on kajastatud mujal IFRSis. Lisaks on määratlusele lisatud selgitusi täiustatud. Lõpuks tagavad muudatused, et materjali määratlus on kõigis IFRSstandardites ühtlane. Teave on oluline, kui selle väljajätmine, vale esitamine või varjamine võib põhjendatult eeldada, et see mõjutab otsuseid, mille üldotstarbeliste finantsaruannete esmased kasutajad teevad nende finantsaruannete põhjal, mis annavad konkreetse aruandekohustuslase kohta finantsteavet. Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste rakendamine ei avalda olulist mõju.

COVID -19 Seotud üürisoodustused / IFRS 16 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

Muudatusel on mõju Grupile ja 2020. aastaaruandes on antud muudatust arvestades juba kajastatud.

Uued raamatupidamisstandardid

Välja on antud uued või muudetud standardid ja tõlgendused, mis on kohustuslikud kontserni aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2021 või hiljem, ning mida kontsern ei ole varem vastu võtnud.

Kohustuste klassifitseerimine lühi- või pikaajalisteks - IAS 1 muudatused (kehtib 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; EL pole veel vastu võtnud). Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste rakendamine ei avalda olulist mõju.

Kohustuste liigitamine lühiajalisteks või pikaajalisteks / pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine - IAS 1 muudatused (kehtib 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; EL pole veel vastu võtnud). Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste rakendamine ei avalda olulist mõju.

Puuduvad muud uued või muudetud standardid või tõlgendused, mis ei ole veel kehtivad ja millel oleks eeldatavasti oluline mõju kontsernile.

Konsolideerimispõhimõtted, äriühenduste ja tütarettevõtete kajastamine

Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Kõik tütarettevõtted on Grupi aastaaruandes konsolideeritud.

Tütarettevõte on Grupi raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Grupp kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütarettevõtte ostmisel üleantud tasu koosneb üleantud varade, omandaja poolt võetud kohustuste ja Grupi poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest tuleneva vara või kohustuse õiglast väärtust. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna. Omandatud eristatavad varad ja kohustused ning tingimuslikud kohustused võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb Grupp valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast.

Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mitte-kontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud omakapitaliosaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab Grupi osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustustes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Kui

山	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $4.4.$ Kuupäev $24.03.2024$

eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtte netovarade õiglane väärtus, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes.

Konsolideeritud finantsaruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi Emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. Gruppi kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandes elimineeritud, samuti on elimineeritud realiseerumata kahjumid, välja arvatud kui kahjumit ei saa katta. Kõikide Gruppi kuuluvate ettevõtete arvestuspõhimõtted on kooskõlas Grupi arvestuspõhimõtetega. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud kindlustamaks vastavust Grupi arvestuspõhimõtetele.

Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatakse investeeringuid tütarettevõtetesse soetusmaksumuses (millest on vajadusel maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused).

Välisvaluuta

Arvestus- ja esitlusvaluuta

Gruppi kuuluvate ettevõtete finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtte äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta), milleks on kohalik valuuta. Emaettevõtte ja Baltikumis ning Soomes registreeritud tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes.

Välismaiste majandusüksuste finantsaruanded

Grupi välismaiste tütarettevõtete finantsnäitajate konverteerimine esitlusvaluutasse toimub alljärgnevalt:

varad ja kohustused hinnatakse ümber eurodesse bilansipäeva kursiga;
tulude ja kulude konverteerimisel kasutatakse aruandeperioodi (kuu) keskmist välisvaluuta kurssi (v.a juhul, kui antud keskmist ei saa lugeda tehingupäevadel valitsevate määrade kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks, millisel juhul tulud ja kulud konverteeritakse tehingu toimumise kuupäevadel);
konverteerimisel tekkinud kursivahed kajastatakse omakapitalis eraldi real.

Välismaise majandusüksuse soetamisel tekkinud firmaväärtust ja õiglaste väärtuste muutusi käsitletakse välismaise majandusüksuse varade ning kohustustena ning need konverteeritakse bilansipäeva kursiga.

Välismaise tütarettevõtte osalisel või täielikul realiseerimisel kas võõrandamise, likvideerimise, aktsiakapitali tagastamise või hülgamise tulemusena kajastatakse omakapitalis kajastatud realiseerimata kursivahed kasumiaruandes.

Välisvaluuta arveldused

Kõik aruandeperioodi välisvaluutapõhised tehingud on aruannetes kajastatud arvestusvaluutades vastavalt tehingu sooritamise päeval kehtinud vastava keskpanga kursile. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on ümber hinnatud vastavalt bilansipäeval kehtinud vastava keskpanga ametlikule valuutakursile. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid, k.a monetaarsete varade ja kohustuste tasumisel ja ümberhindlusel tekkinud valuutakursi erinevused, kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.

Realiseerunud ja realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tekivad välisvaluutapõhiste põhitegevuse nõuete ja kohustuste tasumisel ja ümberhindlusel, kajastatakse netomeetodil real "Muud äritulud (-kulud)" (lisa 22). Realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tulenevad rahast, raha ekvivalentide ja laenude ümberhindamisest, kajastatakse netomeetodil real "Finantskulud" (lisa 23).

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.202$ /

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ning kuni kolmekuulisi deposiite. Arvelduskrediit kajastatakse finantsseisundi aruandes lühi- või pikaajaliste laenukohustuste koosseisus, olenevalt lepingu sisust ja tähtajast. Raha ja raha ekvivalendid on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses.

Finantsvarad

Klassifitseerimine

Grupp klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande);
need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Klassifitseerimine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Grupp võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Grupp annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

Finantsvara (välja arvatud juhul, kui on tegemist nõudega ostja vastu, millel puudub oluline rahastamiskomponent ja mida algselt mõõdetakse tehinguhinnas) mõõdetakse esmalt õiglases väärtuses, ja kui on tegemist varaga, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, lisanduvad sellele tehingukulud, mis on otseselt seotud vara soetamisega.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha väärtuse langusest tekkinud kahjum. Intressitulu, välisvaluuta kasumid ja kahjumid ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasumeid või kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes "Muudes ärituludes/(kuludes)".

Seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 ja 2020. aasta jooksul olid Grupi kõik finantsvarad klassifitseeritud selles kategoorias.

Omakapitaliinstrumendid

Grupil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.

Finantsvarade väärtuse langus

Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit rakendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses finantsvarade suhtes. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, rahast ja raha ekvivalentidest.

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
pwc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.202/$

Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid. Krediidikahjum on vahe lepingu alusel Grupi saadaolevate rahavoogude ja Grupi poolt oodatud rahavoogude vahel, mida on diskonteeritud esialgse efektiivse intressimääraga.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Grupp mõõdab väärtuse langust järgmiselt:

nõudeid ostjatele summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
raha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks (juhtkond peab madalaks krediidiriskiks vähemalt ühe suurema reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireitingut) summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega.

Laenud ja nõuded

Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega finantsvarad, mida ei klassifitseerita tuletisinstrumentideks ja mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Laenud ja nõuded võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses koos tehingukuludega. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse laenud ja nõuded korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seda meetodit kasutatakse järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu arvestamisel. Finantsvarasid korrigeeritakse allahindluse kahjumi alusel.

Väärtuse languse põhineb oodataval krediidikahjumil. Oodatava krediidikahjumi põhimõte on näidata finantsvara krediidikvaliteedi halvenemise või paranemise üldist arengusuunda. Korrigeeritud soetusmaksumuses klassifitseeritavate finantsvarade väärtuse langus kajastatakse allahindluse reservina.

Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid, mis võtavad aruandekuupäeval arvesse kogu asjassepuutuva info, kaasa arvatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste, mõistlike ja põhjendatud tuleviku sündmuste ja majandustingimuste prognooside kohta. Iga aruandeperioodi lõpus viib Grupp läbi ekspert-hinnangu selgitamaks kas viimase hinnanguga võrreldes on toimunud olulist riski tõusu. Krediidiriski suurenemise indikaatoriteks on muu hulgas laekumata maksed, mille tähtaeg on möödas üle 30 päeva, võlgniku olulised finantsilised raskused, võimalik võlgniku pankrot või ümberstruktureerimine. Allahindluse kulu kajastatakse kasumiaruandes "Muude ärikulude real". Kui nõuded on lootusetult laekuvad, kantakse need koos allahindluse reserviga maha.

Nõuded kajastatakse üldjuhul käibevaradena, kui nende laekumise tähtaeg on 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Nõuded, mille laekumise tähtaeg on hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse põhivarana.

Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
NС	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjalide maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka osa tootmise püsi- ja muutuv-üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon ja halduskulu, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad).

Varude soetusmaksumuse kuluks arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on varude eeldatav müügihind normaalse äritegevuse käigus, millest on maha arvatud varude realiseerimisega seotud kulud.

Materiaalne põhivara

Põhivarana kajastatakse Grupi oma majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseseltsoetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta.

Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Grupp saab tulevikus varaobjektiga seotud majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Kaupluste rendipindadel tehtud kapitaalremondi maksumus amortiseeritakse kas rendiperioodi või vara kasuliku eluea jooksul sõltuvalt sellest, kumb on lühem. Muud hooldus- ja remondikulud kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.

Põhivarad amortiseeritakse lineaarselt järgmise eeldatava kasuliku eluea jooksul:

•	hooned ja rajatised
	- rendipindadega seotud põhivara	5-7	aastat;
•	masinad ja seadmed	2-7	aastat;
•	muu inventar	2-10	aastat.

Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ja varadele määratud lõppväärtuste põhjendatust. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.

Igal bilansipäeval hindab juhatus, kas on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad põhivarade väärtuse võimalikule langusele. Juhul kui need eksisteerivad, määrab juhatus põhivara kaetava väärtuse (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud või vara kasutusväärtus). Juhul kui kaetav väärtus on väiksem vara bilansilisest maksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla kaetava väärtuseni. Allahindlus kajastatakse kasumiaruande kirjel "Muud ärikulud". Eelnevatel perioodidel kajastatud allahindlus tühistatakse juhul, kui kaetava väärtuse määramise aluseks olnud hinnangutes on toimunud muutus.

Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud raha ja vara jääkväärtuse vahena, on kajastatud kasumiaruandes kirjel "Muud äritulud ja -kulud".

Immateriaalne põhivara (v.a firmaväärtus)

Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja vara kasutusvalmidusse viimisega otseselt seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

Kaubamärgid ja litsentsid

Omandatud kaubamärgid ja litsentsid võetakse finantsseisundi aruandes arvele soetusmaksumuses. Kaubamärkidel ja litsentsidel on piiratud kasulik eluiga ja neid kajastatakse jääkväärtuses. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarsel meetodil ja varad amortiseeritakse nende kasuliku eluea (5-50 aasta) jooksul.

Tarkvara ja infosüsteemid

Tarkvara ja infosüsteemide arenduse ja hooldusega seotud väljaminekud kajastatakse perioodi kuludes. Väljaminekud, mis on otseselt seotud Grupi poolt kontrollitava tarkvara või infosüsteemidega, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta ja millest tõenäoliselt saadakse enam kui ühe aasta jooksul majanduslikku tulu, mis ületab tehtud kulutused, võetakse arvele immateriaalse varana. Väljaminekud sisaldavad tarkvara arendamisega seotud töötajate palgakulu ja arendamisega otseselt seotud osa üldkuludest.

Infosüsteemide ja tarkvara arendusega seotud kulud, mis kajastatakse immateriaalsete varadena, amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende eeldatava kasuliku eluea (3-10 aasta) jooksul.

Firmaväärtus

Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus tasutud soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel – identifitseeritavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ning vähemusosaluse osa õiglases väärtuses. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud finantsseisundi aruandes selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Äriühenduse soetamise käigustekkinud firmaväärtust kajastatakse konsolideeritud aruandes immateriaalse varana. Erinevus omandatud osa varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste õiglase väärtuse ning soetusmaksumuse vahel (negatiivne firmaväärtus) kajastatakse kasumiaruande kirjel "Muud äritulud".

Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus finantsseisundi aruandes selle soetusmaksumuses. Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust ei amortiseerita. Kaetava väärtuse arvutamiseks jaotatakse firmaväärtus raha genereerivatele majandusüksustele.

Igal bilansipäeval (või tihedamini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus viitab firmaväärtuse väärtuse võimalikule langusele) viiakse läbi vara väärtuse languse test ning vajadusel hinnatakse firmaväärtus alla tema kaetavale väärtusele (kui see on väiksem bilansilisest maksumusest).

Põhivara väärtuse langus

Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara (firmaväärtus) ei amortiseerita, vaid kord aastas testitakse vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega.

Amortiseeritavate varade ja piiramatu kasuliku elueaga varade (maa) puhul hinnatakse, kas esineb asjaolusid, mis viitavad vara väärtuse võimalikule langusele. Selliste asjaolude esinemise korral leitakse vara kaetav väärtus ning võrreldakse seda vara bilansilise maksumusega.

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil leitakse kaetav väärtus kas iga üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille osas on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv majandusüksus).

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansipäeval, kas vara kaetav väärtus on tõusnud. Allahindluse tühistamine kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Firmaväärtuse allahindlust ei tühistata.

印口	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $4.4.$ Kuupäev $24.03.2024$

Rendilepingud

Grupp kui rentnik

Grupp on kõikides rendilepingutes rentnik. Grupp rendib erinevaid hooneid ja äripindasid ning arvutitehnikat, väiksemaid masinaid ja seadmeid poodidesse. Rendilepingud on enamasti sõlmitud fikseeritud perioodiks, keskmiselt 5 aastaks, ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused räägitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi.

Lepingu sõlmimisel hindab Grupp, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus.

Grupp arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all ja mõjutab seda, kas rentnik on piisavalt kindel, et ta kasutab mõnda algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võetud. Grupp muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral.

Esmane mõõtmine

Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga.

Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:

rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;
kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud rendistiimulid;
kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;
rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.

Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel.

Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara.

Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on Grupp:

kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on korrigeeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest;
korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, riik, alusvaluuta ja tagatised.

Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi alguseks tasutud:

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

a) fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;

b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed, intressi viitemääraga (nt LIBOR) seotud maksed või turu rendimäärade järgi muutuvad maksed. Grupi osades rendilepingutes on sees muutuvad rendimaksed;

c) summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel;

d) ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja

e) rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel eeldatakse, et rentnik kasutab rendilepingu lõpetamise õigust.

Edasine mõõtmine

Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.

Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt:

a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile;

b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja

c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.

Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik kasumiaruandes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.

Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab rendikohustise ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes.

Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.

Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

a) muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

b) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast turu rendihindade analüüsi). Rentnik hindab rendikohustise ümber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest.

Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele.

Grupp on kasutanud standardites IFRS 16 42 A ja 42 B sätestatud erandit, kusjuures otseselt COVID-19 pandeemiast tulenevaid muudatusi ja kõigi järgmiste tingimuste täitmist ei loeta rendimuudatuseks.

a) rendimaksete muutuse tulemuseks on renditasu muudetud tasu, mis on põhimõtteliselt sama või väiksem kui vahetult eelnenud renditasu;

b) rendimaksete mis tahes vähendamine mõjutab ainult makseid, mis algselt olid tasumisele kuuluvad 30. juunil 2021 või varem (näiteks rendisoodustus vastaks sellele tingimusele, kui selle tulemusel väheneksid rendimaksed 30. juunil 2021 või enne seda ja rendimaksed suureneksid ka pärast 30. juuni 2021); ja

c) ülejäänud rendilepingu tingimusi ei muudeta.

Grupp on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepingud on IT-seadmete, väiksemate masinate ja seadmete rendilepingud.

Kohustused töövõtjate ees

Kohustused töövõtjate ees sisaldavad töölepingutest tulenevat kohustust tulemustasu osas, mida arvestatakse vastavalt Grupi finantstulemustele ning töötajatele seatud eesmärkide täitmisele. Tulemustasu kajastatakse aruandeperioodi kuludes ja kohustusena töövõtjate ees, kui tasu väljamaksmine toimub järgmisel aruandeperioodil. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks tulemustasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu.

Kohustused töövõtjate ees sisaldavad lisaks ka töölepingute ja kehtivate seaduste kohaselt arvestatud puhkusetasu kohustust bilansipäeva seisuga. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks puhkusetasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused

Restruktureerimise ja kohtuvaidlustega seotud kohustustest ja tasudest tulenevad eraldised kajastatakse finantsseisundi aruandes juhul, kui: Grupil on minevikusündmustest tulenev juriidiline või faktiline eksisteeriv kohustus; on tõenäoline, et selle kohustuse täitmine nõuab ressurssidest loobumist ja kohustuse suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Tulevaste tegevuskahjumite katteks eraldist ei kajastata.

Mitmete sarnaste kohustuste korral määratakse ressurssidest loobumise tõenäosus kindlaks vaadeldes sarnaseid kohustusi kui ühte tervikut.

Eraldised kajastatakse kohustuse täitmiseks vajalike väljaminekute nüüdisväärtuses, kasutades tulumaksueelset diskontomäära, mis kajastab turu hinnanguid raha hetkeväärtusele ja kohustusele iseloomulikele riskidele. Kohustuse suurenemine aja möödudes kajastatakse intressikuluna.

Eh	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $4.4.$ Kuupäev $24.03.2024$

Muud kohustused, mille realiseerumine on ebatõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud tingimuslike kohustustena aruande lisades.

Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, laenukohustused, võlakirjad ja muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses ja kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu, kasutades efektiivse intressimäära meetodit.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast või juhul, kui Grupil puudub tingimusteta õigus kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Netoarvestused

Finantsvarade ja -kohustuste vahel tehakse netoarvestusi ainult juhul, kui selleks eksisteerib juriidiline õigus ning on kavas nimetatud summad realiseerida samaaegselt või netomeetodil.

Aktsiakapital

Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Lihtaktsiate väljastamisega otseselt seotud kulud kajastatakse omakapitali vähendamisena real "Ülekurss" või selle puudumisel real "Eelmiste perioodide jaotamata kasum". Eelisaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus, kui nad vastavad omakapitaliinstrumendi mõistele või kui nad moodustavad liitfinantsinstrumendi, mis sisaldab omakapitali mõistele vastavat komponenti. Eelisaktsiate väljastamisega seotud tehingukulud kajastatakse omakapitaliinstrumendi puhul omakapitalist mahaarvamisena ja liitfinantsinstrumendi puhul proportsionaalselt kohustisest ja omakapitalist mahaarvamisena.

Liitfinantsinstrumendid

Emiteeritud liitfinantsinstrumendid võivad koosneda (i) konverteeritavatest instrumentidest, mida omanik saab vahetada aktsiakapitali vastu, kusjuures emiteeritavate aktsiate arv ei muutu vastavalt muutustele nende õiglases väärtuses ja (ii) eelisaktsiatest, mis annavad selle omanikule dividendi eesõiguse ja hiljem instrumendi vahetamise lihtaktsiaks. Liitfinantsinstrument kajastatakse eraldi kohustuse ja omakapitali komponendina vastavalt lepingu tingimustele. Liitfinantsinstrumendi kohustise komponent võetakse esmalt arvele sarnase, kuid omakapitaliinstrumendiks konverteerimise võimaluseta finantskohustise õiglases väärtuses. Nimetatud summa kajastatakse edaspidi finantskohustusena korrigeeritud soetusmaksumuses (millest on maha arvatud otsesed tehingukulutused) kuni kohustuse lõppemiseni aktsiateks konverteerimise või summade tagasimaksmise teel. Omakapitali komponendi suuruseks on instrumendi kui terviku õiglase väärtuse jääk pärast kohustise komponendi õiglase väärtuse maha arvamist. Omakapitali komponendist arvatakse maha otsesed tehingukulutused. Omakapitali komponendi bilansilist väärtust edaspidi ei korrigeerita. Liitfinantsinstrumendi emiteerimisega seotud otsesed tehingukulutused jaotatakse instrumendi kohustise ja omakapitali komponentide vahel nende esialgsete bilansiliste maksumuste proportsiooni alusel.

$\overline{H}$	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

Muud reservid

Reserve, mis ei ole finantsinstrumentide omakapitali komponendid, moodustatakse vastavalt aktsionäride üldkoosoleku otsusele. Reservide arvelt võib katta eelnevate perioodide kahjumeid ja neid võib kasutada aktsiakapitali suurendamiseks. Muudest reservidest ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

Tulude arvestus

Müügitulu on tulu, mis tekib Grupi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Grupp kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Jaemüük

Kaupade müügist saadav tulu kajastatakse hetkel, mil müügitehing viiakse jaemüügikaupluses kliendiga lõpule. Üldiselt tasub klient kas sularahas, maksekaardiga või pangaülekandega. Kaupade tagastamise tõenäosust hinnatakse portfelli tasemel (oodatava kulu meetod), mis põhineb eelneval kogemusel, ja tulusid kajastatakse müügitehingu perioodil tulude vähendamise kaudu, kajastades lepingujärgseid kohustusi (tagasimaksekohustus) ja õigust tagastatud kaubale. Selle eelduse ja tagastatud kauba hinnangulist summat hinnatakse igal aruandekuupäeval. Kuna tagastatud kauba arv on olnud aastate jooksul stabiilne, on väga tõenäoline, et kajastatud kumulatiivset tulu ei pea olulisel määral tühistama.

Grupp moodustab eraldise toodete osas, kus Grupil on vastavalt garantiitingimustele kohustus parandada või asendada vigane toode. 31 detsember 2020 ja 31 detsember 2019 seisuga ei ole Grupis olulist garantiieraldist. Kui Grupp osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui teenust osutatakse.

E- kaubandus

Tulu kajastatakse siis, kui kontroll kaupade või teenuste üle antakse üle kliendile, st kui klient aktsepteerib nende kaupade tarnimist. Tulu kajastatakse saadud tasu väärtuse järgi. Tegelikke ja eeldatavaid müügitulusid loetakse osaks iga müügitehingu koguhinnast.

Hulgi- ja frantsiisimüük

Müük kajastatakse kui kontroll toodete osas on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud edasimüüjale, edasimüüja saab otsustada toodete turustamise ja hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid mõjutada edasimüüja poolt toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud edasimüüjale ning edasimüüja on aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või on Grupil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise nõuded on täidetud.

Grupp kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest. Kaupade tagastamise tõenäosust hinnatakse portfelli tasemel eeldatava väärtuse meetodil, mis põhineb eelneval kogemusel. Selle eelduse ja tagastatud kauba hinnangulist summat hinnatakse igal aruandekuupäeval. Kuna tagastatud kauba arv on olnud aastate jooksul stabiilne, on väga tõenäoline, et kajastatud kumulatiivset tulu ei pea olulisel määral tühistama.

Kui Grupp osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui teenust osutatakse.

師	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

Muu

Grupp osutab teenuselepingute alusel õmblusteenust muutuva hinnaga baseerudes tunnitasul. Müügitulu kajastatakse summas, mille osas Grupil on õigus arve esitada. Klientidele esitatakse arveid iga kuu või tööde lõpetamisel ja tasu kuulub maksmisele arve esitamise hetkel. Juhul, kui Grupi poolt osutatud teenuste maht ületab saadud makseid, siis kajastatakse lepinguline vara. Juhul, kui saadud maksed ületavad osutatud teenuste mahtu, siis kajastatakse lepinguline kohustus.

Finantseerimise komponent

Grupil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Grupp tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.

Intressitulu ja -kulu

Intressitulu (-kulu) on kajastatud kasumiaruandes kõikide finantsinstrumentide osas, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Efektiivse intressimäära meetodit kasutatakse finantsvara või -kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse leidmiseks või intressitulu/-kulu jaotamiseks teatud kindlale perioodile. Efektiivne intressimäär on määr, mis diskonteerib eeldatava tulevase rahavoo läbi finantsinstrumendi eeldatava eluea finantsvara või -kohustuse bilansilise väärtuseni. Efektiivse intressimäära arvutamisel võetakse arvesse kõik finantsinstrumendi lepingulised tingimused, välja arvatud tulevikus antavad/saadavad allahindlused. Arvutusse kaasatakse kõik olulised pooltevahelised lepingust tulenevad tasutud või saadud teenustasud, mis on efektiivse intressimäära lahutamatuks osaks, tehingukulud ja muud täiendavad maksud või mahaarvamised. Kui finantsvara või rühm sarnaseid finantsvarasid on vara väärtuse languse tõttu alla hinnatud, kajastatakse neilt tekkivat intressitulu, kasutades sama intressimäära, millega diskonteeriti tuleviku rahavoogusid leidmaks vara väärtuse langusest tekkinud kahju.

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kui intressi laekumine ei ole kindel, kajastatakse intressitulu kassapõhiselt. Intressitulu kajastatakse kasumiaruande kirjel "Finantstulud".

Segmendiarvestus

Ärisegmendid on Grupi osad, mis osalevad äritegevuses ja millelt Grupp võib teenida tulu ja kanda kulusid, millele on kättesaadavad eraldi finantsandmed ja mille tegevuskasum vaadatakse regulaarselt üle Grupi jooksvate otsuste langetaja poolt, otsustamaks segmendile vahendite eraldamise ja hinnata segmendi tulemuslikkust. Segmendiaruandlus on kooskõlas Grupi jooksvate otsuste langetajatele esitatava sisemise aruandlusega. Jooksvate otsuste langetaja, kes on vastutav vahendite eraldamise ja tegevusvaldkondade tulemuslikkuse hindamise eest, on määratletud kui emaettevõtja AS Baltika juhatus.

Segmendi tulem sisaldab segmendiga otseselt seostatavaid tulusid ja kulusid ja tulude/kulude olulist osa, mida on võimalik seostada konkreetse segmendiga kas väliste või sisemiste tehingute kaudu. Segmendi vara ja kohustused sisaldavad selliseid tegevuse vara ja kohustusi, mis on otseselt seostatavad segmendiga või mida saab konkreetsele segmendile omistada.

Tulumaks ja edasilükkunud tulumaks

Ettevõtte tulumaks Eestis

Vastavalt kehtivale seadusandlusele ettevõtete kasumit Eestis ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka varade ja kohustuste bilansiliste väärtuste ning maksubaasi ajutistest erinevustest tekkinud edasilükkunud tulumaksuvarasid ja kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele

師	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
$\boldsymbol{w}$ c	Initsiaalid $4.4.$ Kuupäev $24.03.2024$

rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.

Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.

Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumilt ja muudelt tütarettevõtete reservide omandamise järgsetelt liikumistelt, välja arvatud juhul, kui Grupp kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega lähitulevikus muul viisil ei kao.

Kontsern kontrollib ajutiste erinevuste tühistamist, mis on seotud tütarettevõtete dividendidelt võetavate maksudega või nende käsutamisel saadud kasumiga. Grupp ei kajasta selliste ajutiste erinevuste osas edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus taastuvad.

Ettevõtte tulumaks teistes riikides

Kuni 2017 kehtinud tulumaksuseaduse kohaselt maksustati Läti ettevõtete kasum. Seega kajastati seni edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt Läti tütarettevõtete varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja nende bilansiliste maksumuste vahel konsolideeritud aruandes. Uue tulumaksu seaduse järgi maksustatakse alates 1. jaanuarist 2018 kasum, mis on tekkinud pärast 2017. aastat, selle jaotamisel maksumääraga 20/80. Seaduse üleminekureeglid lubavad dividendidelt makstavat kasumit vähendada, kui ettevõttel on 31. detsembri 2017 seisuga kasutamata maksukahjumeid või teatud eraldisi.

Uue maksuseaduse tõttu ei ole enam maksubaaside ning varade ja kohustuste bilansilise maksumuse vahel erinevusi ning seetõttu ei teki Lätis tütarettevõtjate suhtes edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustusi. Kõik varasematel perioodidel kajastatud edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused kajastati 2017. aastal ja sellega seotud tulumaksukulu / -tulu kajastati kasumiaruandes või muus koondkasumis / omakapitalis muu koondkasumiaruande kaudu kajastatud edasilükkunud tulumaksu varade / kohustuste osas. tulu / omakapital.

Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumi ja muude omandamise järgsete tütarettevõtete reservide liikumiste pealt, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega lähitulevikus muul viisil ei kao.

Vastavalt kohalikele tulumaksuseadustele maksustatakse Leedus ja Soomes ettevõtte kasumit, mida on korrigeeritud seaduses ettenähtud püsivate ja ajutiste erinevustega, tulumaksuga.

Ettevõtte tulumaksu määrad

	2020	2019
Leedu	15%	15%
Soome	20%	20%

Edasilükkunud tulumaks on arvestatud kõikidelt olulistelt ajutistelt erinevustelt maksuarvestuse ja konsolideeritud finantsaruandes kajastatud vara ja kohustuste bilansiliste väärtuste vahel. Põhilised ajutised erinevused tekivad põhivara amortisatsioonist ja edasikantavast maksukahjumist. Edasilükkunud tulumaks arvutatakse kehtivate või

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	${\rm Initsiaalid} \begin{tabular}{l} L.L. \ \hline \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end$

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks

${\rm Initsiaalid} \begin{tabular}{l} L.L. \ \hline \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end{tabular} \end{tabular} \begin{tabular}{l} \hline \end$

eeldatavalt kehtivate maksumääradega, mis on rakendatavad nendel perioodidel, kui ajutised erinevused või maksukahjumid realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara ja kohustused on tasaarveldatud ainult ühe Gruppi kuuluva äriühingu piires. Edasilükkunud tulumaksuvara ajutistelt erinevustelt ning maksukahjumitelt kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus. Edasilükkunud tulumaks arvestatakse ajutistelt erinevustelt investeeringutest tütarettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui ajutise erinevuse realiseerumine on Grupi kontrolli all ja ajutise erinevuse realiseerumine lähitulevikus on ebatõenäoline.

Puhaskasum aktsia kohta

Tava puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta puhaskasum perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta arvutamisel korrigeeritakse nii puhaskasumit kui keskmist aktsiate arvu potentsiaalsete aktsiatega, mis omavad lahustavat mõju puhaskasumile aktsia kohta.

LISA 2 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud

Grupp kasutab teatud juhtudel eeldusi ja hinnanguid, mis omavad mõju finantsaruannetes kajastatud varadele ja kohustustele järgmise aruandeperioodi jooksul. Juhatuse eeldusi ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud: need põhinevad ajaloolisel kogemusel ning muudel faktoritel, sealhulgas eeldustel tulevikus aset leidvate sündmuste toimumise kohta, mis arvestades olemasolevaid tingimusi oleksid tõenäolised. Lisaks eeldustele kasutab juhatus teatud arvestuspõhimõtete rakendamisel hinnanguid. Hinnangud, millel on oluline mõju konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud informatsioonile ja eeldused, mis võivad kaasa tuua märkimisväärse varade ja kohustuste bilansilise väärtuse korrigeerimise järgneval aruandeperioodil, on: varude neto realiseerimisväärtuse hindamine (lisa 6, 18), rendiarvestusega seotud hinnangud ja otsused (lisa 11) ja firmaväärtuse allahindlusvajaduse testimine (lisa 10).

Varude neto realiseerimisväärtuse hindamine (lisa 6)

Varude hindamisel lähtub juhatus parimast talle teadaolevast informatsioonist arvestades ajaloolist kogemust, üldist taustinformatsiooni ja võimalikke tulevaste perioodide sündmuste eeldusi ja tingimusi. Varude allahindluse suuruse määramisel lähtutakse valmiskauba puhul (bilansiline väärtus koos allahindlusega 31. detsember 2020 seisuga 3 337 tuhat eurot ja 31. detsember 2019 seisuga 6 865 tuhat eurot) selle neto realiseerimisväärtusest ning võimalikust neto realiseerimismaksumusest. Materjali hindamisel (bilansiline väärtus koos allahindlusega 31. detsember 2020 seisuga 0 tuhat eurot ja 31. detsember 2019 seisuga 249 tuhat eurot) lähtutakse selle kasutuspotentsiaalist valmistoodangu valmistamisel ja tulu teenimisel.

Rendiarvestuse hindamine - lepingute renditingimuste määramine (lisa 11)

Renditud vara ja finantskohustiste arvutamine sõltub rendiperioodist. Baltika Grupp määrab rendiperioodi üürilepingu katkestamatuks tähtajaks koos kõigi perioodidega, mis on hõlmatud üürilepingu pikendamise võimalusega, kui on mõistlikult kindel, et seda kasutatakse, või perioodidega, mis on hõlmatud üürilepingu lõpetamise võimalusega kui on üsna kindel, et seda ei kasutata. Kontsern hindab, kas pikendamise teostamine on mõistlikult kindel (nt rendiperiood, kaupluse asukoht, rendiparandused jms). Grupp kaalus lepingute uuendamisel rendilepingute perioodi pikendamist. Pärast mitmete oluliste tegurite kaalumist jõuti järeldusele, et kasutatakse rendilepingute pikendamise võimalust.

Pärast alguskuupäeva hindab Baltika Grupp üürilepingu tähtaega uuesti, kui toimub oluline sündmus või asjaolude muutus, mis on tema kontrolli all ja mõjutab tema võimet kasutada (või mitte kasutada) pikendamise võimalust (lisa 11).

Juhtkond on eeldanud, et iga renditud vara kasutatakse rendilepingu perioodil või lühemat aega, kui on olemas lepinguline võimalus ja kokkulepitud plaan rendilepingu kasutamine varem lõpetada.

Еħ	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2021$

Firmaväärtuse testimine (lisa 10)

Juhatus on Grupi tütarettevõtte SIA Baltika Latvija soetamisel tekkinud firmaväärtuse hindamiseks läbi viinud vara väärtuse languse määramise testi. Raha teeniva üksuse kaetava väärtuse määramisel on arvesse võetud tuleviku rahavood lähtuvalt planeeritud jaemüügimahtudest. Tuleviku rahavood on diskonteeritud tulumääraga, mis on rakendatav konkreetsel turul sarnases tööstusharus. Juhul kui raha genereeriva üksuse kaetav väärtus on väiksem selle bilansilisest maksumusest, hinnatakse firmaväärtus alla kuni kaetava väärtuseni. Firmaväärtuse allahindlusvajaduse testimine on esitatud lisas 10.

LISA 3 Finantsriskid

Oma igapäevases tegevuses puutub Grupp kokku erinevate riskidega, mille juhtimine on oluline ning lahutamatu osa ettevõtte äritegevusest. Ettevõtte võime identifitseerida, mõõta ning kontrollida erinevaid riske on oluliseks sisendiks kogu Grupi kasumlikkusele. Risk on Grupi juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest. Peamisteks riskifaktoriteks on tururisk (sh valuutarisk, intressirisk ja hinnarisk), krediidirisk, likviidsusrisk ja tegevusrisk. Emaettevõtte juhatuse hinnangul on kõik riskid Grupi jaoks olulised. Grupp kasutab teatavate riskide maandamiseks jaehindade reguleerimise võimalust, kulubaasi vähendamist ning vajadusel ka grupisiseste tehingute ümberstruktureerimist.

Grupi riskijuhtimise aluseks on Nasdaq Tallinna börsi, Finantsinspektsiooni ja teiste regulatiivsete organite poolt seatud nõuded, üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisstandardite ja hea tava järgimine ning ettevõtte sisemised regulatsioonid ja riskipoliitikad. Riskide juhtimine üldisel tasandil sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ning kontrollimist. Peamine roll riskide juhtimisel ja riskiprotseduuride kinnitamisel on Emaettevõtte juhatusel. Emaettevõtte nõukogu teostab järelevalvet juhatuse riskide maandamiseks võetud meetmete üle.

Tururisk

Valuutarisk

ja 2019. aastal toimusid müügid eurodes. Grupi valuutarisk on seotud välisvaluutas teostatavate ostudega. Valdav osa toodangu jaoks vajaminevast põhimaterjalist ostetakse Euroopa Liidust ja valmistoodangut väljastpoolt Euroopa Liitu. Olulisemad ostuvaluutad on EUR (euro) ja USD (USA dollar). Euroopa Rahaliitu kuuluvate maadega kaubeldakse eurodes.

Grupi tulemusi mõjutab välisvaluuta kursside kõikumine euro suhtes. Aruandeperioodi keskmiste valuutakursside muutuse mõju euro suhtes oli järgmine:

Keskmised kursid	2020	2019
USD (USA dollar)	2.03%	-5,21%

Muutus bilansipäeva valuutakurssides euro suhtes oli järgmine:

Bilansipäeva kursid
USD (USA dollar)	8.23%

Raha ja selle ekvivalendid (Lisa 4), nõuded ostjatele (Lisa 5) ning võlakohustused (Lisa 12) on eurodes ja seetõttu ei ole valuutariskile avatud. Võlad hankijatele (Lisa 13) on ka välisvaluutas ning seetõttu valuutariskile avatud.

Kui välisvaluuta bilansipäeva kursid (USD) euro suhtes 31. detsember 2020 seisuga oleksid tugevnenud/nõrgenenud kuni 6%, oleks mõju Grupi aruandeperioodi kasumile +/-7 tuhat eurot. (2019: +/-57 tuhat eurot tugevnenud/nõrgenenud).

山	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

Välisvaluuta kursside võimaliku mõju arvutamisel 2019. aasta tulemusele lähtuti eeldusest, et USD/EUR kursi tõenäoline võimalik kõikumine ei ületa +/-6%.

Valuutakursside võimaliku muutuse mõju kasumile/kahjumile monetaarsete varade ja kohustuste ümberhindlusest

	Mõju 2020	Mõju 2019
Võlad hankijatele	-2	-57
Kokku	-2	-57

Juhatus jälgib valuutakursside kõikumist pidevalt ning hindab, kas kursside muutused ületavad Grupi sätestatud riskitaluvuse määra. Riski vähendamiseks kasutatakse võimalusel välisvaluutas fikseeritud nõuete laekumisest saadavaid vahendeid samas valuutas fikseeritud kohustuste tasumiseks.

Intressirisk

Kuna Grupi raha ja raha ekvivalendid on hoiustatud fikseeritud intressimääraga ja Grupil puuduvad muud olulised intressi kandvad varad, ei mõjuta turu intressimäärade muutus Grupi tulusid ega äritegevuse rahavoogu.

Grupi rahavoo intressirisk on peamiselt seotud lühiajaliste ja pikaajaliste võlakohustustega, mis kannavad ujuvat intressimäära. Intressirisk on eelkõige seotud Euribor-i võimaliku kõikumisega ja pankade keskmiste intressimäärade muutumisega. Grupi riskimarginaalid ei ole oluliselt muutunud ning vastavad turutingimustele.

Pikaajalised võlakohustused seisuga 31. detsember 2020 summas 778 tuhat eurot ja seisuga 31. detsember 2019 summas 424 tuhat eurot kandsid kuue kuu Euribor-il põhinevat fikseeritud intressimäära (lisa 12) ning pikaajalised võlakohustused summas 0 tuhat eurot (31. detsember 2019: 2 000 tuhat eurot) kandsid fikseeritud intressimäära. Ülejäänud pikaajalised võlakohustused seisuga 31. detsember 2020 summas 6 493 tuhat eurot (31.detsember 2019 12 396 eurot) on IFRS 16 kohaselt kajastatud rendikohustuste nüüdisväärtus, mille diskonteerimisel on kasutatud keskmist intressi 5%. Intressiriski mõju Grupi majandustulemusele analüüsitakse regulaarselt. Analüüsi käigus kaalutakse erinevaid võimalusi riskide maandamiseks. Sellisteks võimalusteks on refinantseerimine, olemasolevate positsioonide uuendamine ja alternatiivne finantseerimine.

aastal langes 6 kuu Euribor aasta alguse tasemelt -0,323% aasta lõpul tasemele -0,532%. 2021. aasta alguses on keskmine Euribor olnud -0,526%. Majandusanalüütikute hinnangul ei tõuse Euribor 2021. aastal sellisel määral, mis mõjutaks Grupi majandustulemust.

Kui ujuva intressimääraga võlakohustuste intressimäärad oleksid aruandeperioodil olnud ühe protsendipunkti võrra kõrgemad eeldusel, et muud muutuvad tegurid oleksid jäänud konstantseks, oleks Grupi aruandeperioodi puhastulem olnud 10 tuhat eurot väiksem (2019: 35 tuhat eurot tulem väiksem). Kui intressimäärad oleksid olnud 0,1 protsendipunkti võrra madalamad, oleks Grupi aruandeperioodi puhastulem olnud 1 tuhat eurot suurem (2019: 3 tuhat eurot tulem suurem).

Aruandeaastal ja sellele eelnenud majandusaastal on juhtkond hinnanud ja teadvustanud intressiriski ulatust, kuid ei ole sõlmitud tehinguid intressiriski maandamiseks finantsinstrumentidega, kuna juhtkonna hinnangul on intressiriski ulatus ebaoluline.

Hinnarisk

Grupp ei ole avatud hinnariskile seoses finantsinstrumentidega, kuna ei omata investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
DWC	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2021$

Krediidirisk

Grupi krediidirisk tuleneb rahast ja raha ekvivalentidest, deposiitidest pankades ja finantsasutustes ning nõuetest ostjatele.

Raha ja raha ekvivalendid

Grupp aktsepteerib pikaajaliste koostööpartneritena Balti riikides ja Soomes peamiselt krediidireitinguga "A" hinnatud pankasid ja finantseerimisasutusi.

Raha ja raha ekvivalendid hoiustava panga krediidireitingu lõikes1

	31.12.2020	31.12.2019
A	1 381	175
B	12	19
Kokku (lisa 4)	1 393	194

1 Krediidireiting on antud pikaajalistele deposiitidele. Andmed pärinevad Moody's Investor Service kodulehelt.

Nõuded

Maksimaalne nõuetest ostjatele (lisa 5) tulenev krediidiriski väljendav summa peale allahindlusi seisuga 31. detsember 2020 oli 230 tuhat eurot (31. detsember 2019: 240 tuhat eurot).

Müük jaeklientidele toimub reeglina kas sularahas või tuntud pankade maksekaartidega – seega ei kaasne jaeklientidega krediidiriski, välja arvatud risk, mis tuleneb pankadest ja finantseerimisasutustest, keda Grupp on aktsepteerinud lepingupartneritena.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on võimalik risk, et Grupil on piiratud või ebapiisavad rahalised vahendid, et täita Grupi tegevusest tulenevaid kohustusi. Juhatus jälgib pidevalt rahavooprognoose, et hinnata Grupi rahaliste vahendite olemasolu ja piisavust võetud kohustuste täitmiseks ning Grupi strateegiliste eesmärkide finantseerimiseks.

Grupi käibekapital on rendiarvestuse tulemusena aasta lõpu seisuga negatiivne. IFRS 16 -st tulenevalt kajastatakse seisuga 31.detsember 2020.a. järgmise 12 kuu rendimaksed lühiajaliste kohustustena, samas kui rendivara on oma olemuselt põhivara.

Likviidsusriski maandamiseks kasutab Grupp erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduskrediit, võlakirjade emiteerimine, täiendavate aktsiate emiteerimine ja jälgib regulaarselt nõuete laekumist ja ostu- ja müügilepingute tingimusi. Arvelduskrediidi kasutamata summa seisuga 31. detsember 2020 oli 3 000 tuhat eurot (31. detsember 2019: 2 010 tuhat eurot). Juhtkonna hinnangul ei põhjusta negatiivne käibekapital Grupile raskusi kohustuste täitmisel 2021. aastal.

Finantskohustused maksetähtaegade lõikes seisuga 31. detsember 2020

	Diskonteerimata rahavood1
	Saldo	1-3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Kokku
Laenud (lisa 12)2	1 101	5	241	869	1 115
Rendikohustis (lisa 11)	9 620	1 058	2 703	6 650	10 411
Võlad hankijatele (lisa 13)	1 044	979	20	45	1,044
Muud finantskohustused (lisa 13)	60	60	0	0	60
Kokku	11 825	2 102	2 964	7 564	12 630

軸	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

Finantskohustused maksetähtaegade lõikes seisuga 31. detsember 2019

	Diskonteerimata rahavood1
	Saldo	1-3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Kokku
Laenud (lisa 12)2	4 219	208	1 595	781	2 584
Rendikohustis (lisa 11)	17 779	2 833	4 495	11 815	19 143
Võlad hankijatele (lisa 13)	1 959	1 935	24	0	1 959
Muud finantskohustused (lisa 13)	23	23	0	0	23
Kokku	23 980	4 999	6 114	12 596	23 709

1 Euribor-il põhinevate ujuva intressimääraga kohustuste täitmisest tulenevate rahavoogude prognoosimisel on kasutatud Euribor-i spot kurssi.

2 Arvelduskrediit on klassifitseeritud laenuna, mille täitmine on vastavalt lepingulisele tagasimakse tähtajale.

Tegevusrisk

Enim mõjutavad Grupi tegevust majanduse tsüklilisus sihtturgudel ja muutused konkurentsitasemetes, samuti konkreetsete turgudega seotud riskid.

Riskide maandamiseks püüab Grupp tegutseda paindlikult jälgides pidevalt müügimahtusid ja konkurentide tegevust, tehes vajadusel muudatusi hinnatasemetes, turundustegevuses ja pakutavates kollektsioonides. Lisaks tsentraalsele informatsiooni kogumisele ja hindamisele on analüüsil ja tegevuse planeerimisel oluline roll igal sihtturul asuval turuorganisatsioonil, mis ühelt poolt võimaldab saada kiire ja vahetu tagasiside turul toimuvast ning teiselt poolt arvestada adekvaatselt kohalike oludega.

Kuna paindlikkuse suurendamisel on oluline roll Grupi konkurentsivõime tõstmisel, tehakse pidevaid pingutusi olulisemate äriprotsesside tsükliaegade lühendamiseks ja võimalike hälvete mõju minimeerimiseks. Avatus muutustele ja kiire reageerimine võimaldavad parandada varude kogust ja struktuuri ning kollektsioonide vastavust tarbijate ootustele. Grupi ärimudel oli kallis ja püsikulude osatähtsus suur, mis tegi reageerimise väliskeskkonna mõjudele ja nõudlusele raskeks. Seetõttu on Grupp lõpule viimas muudatusi ärimudelis, juhtimisstruktuuris, protseduurides ja infosüsteemides. Grupp on muutmas oma hankebaasi, sulgenud oma tootmisüksused ning oluliselt vähendanud püsikulusid ja jätkab sellega.

Olulisimaks tegevusriskiks on risk, et Grupp ei suuda luua tarbijate ootustele vastavaid kollektsioone ja et kaupu ei ole võimalik soovitud ajal ja koguses müüa. Hea tootekollektsiooni tagamiseks on Grupis loodud tugev tunnustust leidnud disainerite meeskond, kes jälgib ja on pidevalt kursis moetrendidega rahvusvaheliselt tunnustatud kanalite kaudu.

Rõivaste müügil on paratamatuks riskiteguriks ilm. Kollektsioonid luuakse ja müügimahud ning müügi ajastamine planeeritakse eeldusel, et sihtturul valitseb hooajale tavapärane ilm – keskmisest oluliselt erinevate ilmastikutingimuste korral võib müügitulemus planeeritust märgatavalt erineda.

Grupi ostjad võivad samuti mõjutatud olla ebasoodsast finants- ja majanduskeskkonnast, mis võib omakorda avaldada mõju nende võimele tasuda oma võlgasid. Keerulisemad äritegevuse ja majanduslikud tingimused võivad samuti omada mõju juhtkonna antud hinnangutele rahavoo prognooside ning rahaliste ja mitterahaliste finantsvarade väärtuse osas. Kättesaadava info osas on juhtkond korrigeerinud väärtuse prognoose vastavalt. Siiski ei ole võimalik juhtkonnal usaldusväärselt hinnata edasist finantsturgude likviidsuse halvenemise ja valuuta- ning aktsiaturgude suurenenud volatiilsuse mõju grupi finantsseisundile. Juhtkond usub, et on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed, et toetada Grupi jätkusuutlikkust ja äritegevuse arenemist praegustes tingimustes.

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $4.4.$ Kuupäev $24.03.2024$

Koroonaviiruse mõju

Suurim mõju COVID-19 levikul oli Balti riikide ja kogu maailma majanduskeskkonnale ning seega ka kontserni majandustulemustele. Balti riikides rakendati 2020. aasta märtsis laiaulatuslikult erinevaid viiruse leviku tõkestamise meetmeid ja need tõid drastilisi muutusi praeguses eluviisis ja majanduskeskkonnas, mõjutades seeläbi kontserni ettevõtete igapäevast tööd.

Alates 2020. aastast on tekkinud COVID-19-ga seotud uus risk s.o. kaupluste sulgemise oht riigis kehtivate piirangute tõttu. 2020 aasta kevadel olid poed suletud Lätis nädalavahetuseti ligi kaks kuud, täielikult Leedus poolteist kuud ja Eestis ligi kaks kuud. Talve alguses suleti täielikult poed detsembri keskel Lätis ja Leedus ning need on jätkuvalt suletud käesoleva aruande kirjutamise ajal. Eestis suleti poed teistkordselt alles 2021 aasta märtsi keskel. Aruande välja andmise ajal on poodide sulgemine kehtestatud Leedus kuni 31. märts 2021, Lätis 6. aprill 2021 ja Eestis 11. aprill 2021. E-pood on samal ajal töötanud kogu aeg. Antud risk varieerub erinevatel tingimustel, mis võivad mõjutada Grupi tulemusi: kas mõnel kauplusel on otsepääsud tänavalt, kas tütarettevõte ja / või kontsern on valitsuse toetuse saamiseks vastavuses olev, kui kaua on kauplused 2021. aastal suletud riiklike piirangute tõttu. Nimetatud risk mõjutab laovarude haldamist, kulude haldamist jne. E-kaubanduse müügi kasv ei kompenseerinud Baltika Grupi füüsiliste jaekaupluste müügi vähenemist. Koroonaviirusega seoses on olnud müügi vähenemine (vt lisa 17), üürikulude vähenemine valitsuse toetuste abil (vt lisa 19) ja palgafondi vähenemine valitsuse toetuse kaudu (vt lisa 19 ja 20).

2020 ja 2021. aastal on oluliseks riskiks koroonaviiruse (COVID-19) levik ja tarnete ebakindlus Hiinast, mis on üks suuremaid hankeriike. Antud riski vähendatakse märkimisväärselt tarnides 2021. aastal rohkem lähiriikidest.

Baltika Grupp jälgib järjekindlalt muutuvaid riskihinnanguid ja analüüsib viiruse mõju pidevalt. Juhtkonna hinnangul ei realiseeru koroonaviirusest tulenevad riskimõjud 2021. aastal selliselt, mis seaks ohtu grupi tegevuse jätkuvuse.

Kapitali juhtimine

Grupi peamiseks eesmärgiks kapitali juhtimisel on tagada Grupi jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionäridele ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri on Grupil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele sisse makstud aktsiakapitali, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid vähendamaks kohustusi.

Pangalaenuleping sätestab teatud piiranguid ja teavitamiskohustusi dividendide maksmise, aktsiakapitali muutuste ja täiendava kapitali kaasamise osas.

Äriseadustik seab piirangu omakapitalile – omakapital peab olema vähemalt 50% aktsiakapitalist.

Grupp kasutab kapitali jälgimiseks netovõla ja omakapitali suhet. Netovõla ja omakapitali suhe arvutatakse netovõla suhtena omakapitali. Netovõlg saadakse raha ja raha ekvivalentide lahutamisel kogu intressikandvatest võlakohustustest. Pikaajaline eesmärk netovõla ja omakapitali suhtele on alla 50%. Grupp jälgib ka teisi näitajaid, milleks on netovõla ja EBITDA ning netovõla ja aktsiakapitali suhe.

Netovõla ja omakapitali suhe

	31.12.2020	31.12.2019
Intressikandvad võlakohustused (lisa 12)	10 341	19 998
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 4)	-1 427	-264
Netovõlg	8 914	19 734
Omakapital	2 712	3 203
Netovõla ja omakapitali suhe	329%	1 640%

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
JWC	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

Õiglane väärtus

Grupi hinnangul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade (lisad 4-5, 8) ja kohustuste (lisad 12-14) bilansilised väärtused 31. detsember 2020 seisuga ja 31. detsember 2019 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest.

Nõuded ostjatele ja võlad hankijatele on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses ja kuna nõuded ostjatele ja võlad hankijatele on lühiajalised, on juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus lähedane nende õiglasele väärtustele.

Ujuva intressimääraga pikaajaliste võlakohustuste intressimäär muutub vastavalt turu intressimäära kõikumistele, mistõttu kohandatakse võlakohustustele õiglase väärtuse arvutamisel rahavoogude mudelis kasutatud diskontomäära. Grupi riskimarginaalid ei ole aruandeperioodil oluliselt muutunud ning vastavad turutingimustele. Fikseeritud intressimääraga pikaajalised laenud kajastatakse diskonteeritud nüüdisväärtuses, diskonteerides tuleviku lepingulisi rahavooge, kasutades turu intressimäära, mis on Grupile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel. Eelnevast tulenevalt hindab juhatus, et pikaajaliste kohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Finantskohustuste õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste rahavoogude baasil, kasutades turu intressimäära, mis on Grupile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel.

Grupp kategoriseerib finantsinstrumendid sõltuvalt nende ümberhindlusest kolmele eri tasemele:

Tase 1: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse börsi või muu aktiivse reguleeritud turu korrigeerimata hinnas.
Tase 2: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse hindamismeetoditega, mis põhinevad jälgitavatel sisenditel. Selle kategooria alla liigituvad näiteks finantsinstrumendid, mis on hinnatud kasutades sarnaste instrumentide hindu aktiivsel reguleeritud turul või ka finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatakse küll reguleeritud turu hinda, kuid mille likviidsus börsil on madal.
Tase 3: Finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatavad hindamismeetodid põhinevad mittejälgitavatel sisenditel.

Lisainformatsiooni võlakohustuste bilansilise väärtuse ning intressimäärade kohta vaata lisast 12.

LISA 4 Raha ja raha ekvivalendid

	31.12.2020	31.12.2019
Sularaha kassas	34	70
Pangakontod ja üleöödeposiidid	1 393	194
Kokku	1 427	264

Raha ja raha ekvivalendid on kõik eurodes.

Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3.

LISA 5 Nõuded ostjatele ja muud nõuded

	31.12.2020	31.12.2019
Nõuded ostjatele, neto	230	240
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud1	79	185
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded, sh	1	121
Käibemaks	1	121
Muud lühiajalised nõuded2	8	75
Kokku	318	621

中	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

1 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud sisaldavad kaupluste ettemakstud renti ja kindlustust, ettemakseid infotehnoloogia teenuste eest ning muid sarnaseid kulusid.

2 Muud lühiajalised nõuded sisaldavad kogunenud intresse, Paypal makseid (e-pood), kaardimakseid, maksekeskuse nõudeid.

Nõuded ostjatele geograafiliste (kliendi asukoht) regioonide ja maksetähtaegade lõikes

		Ida-Euroopa	Muud
31.12.2020	Balti regioon	regioon	regioonid	Kokku
Maksetähtaeg tulevikus	213	0	0	213
Kuni 1 kuu üle tähtaja	0	0	0	0
1-3 kuud üle tähtaja	6	0	0	6
3-6 kuud üle tähtaja	0	0	0	0
Rohkem kui 6 kuud üle tähtaja	9	2	0	11
Kokku	228	2	0	230

		Ida-Euroopa	Muud
31.12.2019	Balti regioon	regioon	regioonid	Kokku
Maksetähtaeg tulevikus	165	10	27	202
Kuni 1 kuu üle tähtaja	16	0	3	19
1-3 kuud üle tähtaja	15	0	3	18
3-6 kuud üle tähtaja	1	0	0	1
Rohkem kui 6 kuud üle tähtaja	0	0	0	0
Kokku	197	10	33	240

Hulgimüügi klientide puhul põhineb krediidikontroll järgmistel tegevustel: krediidisumma jälgimine, ajalooline maksekäitumine ja muud faktorid.

31.12.2020 seisuga on Grupp kajastanud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindluse reservi summas 0 tuhat eurot (31.12.2019: 14 tuhat eurot). Allahindlus on kajastatud individuaalsetele saldodele, mida juhtkond on hinnanud ebatõenäoliselt laekuvaks. Nõuete allahindluskulu oli 2020. aastal 0 eurot (2019: 31 tuhat eurot) ning see kajastatakse kasumiaruandes real "Nõuete allahindluse kulu".

Nõuded ostjatele ja muud nõuded on kõik eurodes.

Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3 ja 2.

LISA 6 Varud

	31.12.2020	31.12.2019
Kangas ja furnituur	53	369
Kangas ja furnituur allahindlus	-53	-120
Valmistoodang ja ostetud kaup müügiks	3 587	6 995
Valmistoodangu ja ostukauba allahindlus	-250	-130
Ettemaksed hankijatele	130	530
Kokku	3 467	7 644

Lisaks valmistoodangu ja ostetud kauba allahindlusele summas 250 tuhat eurot (31.12.2019: 130 tuhat eurot), et viia varud bilansipäeva seisuga neto realiseerimisväärtusesse, kajastas Grupp 2020. aastal inventuuride

鼬	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	$\textbf{Initsiaalid} \begin{tabular}{ l l } \hline \textbf{L.L.} & \textbf{Kuupäev} \ \textbf{\textit{L1}} & \textbf{03.202} \ \hline \end{tabular}$

puudujääkidest ja muudest mahakandmistest tekkinud kulu summas 169 tuhat eurot (2019: 128 tuhat eurot). Kangale ja furnituurile tehtud allahindlus summas 53 tuhat eurot (31.12.2019: 120 tuhat eurot) on seotud tootmisüksuste likvideerimisega 2019. aastal. Varude allahindlused ja mahakandmised kajastati kasumiaruandes real "Müüdud kaupade kulu".

LISA 7 Edasilükkunud tulumaks

Edasilükkunud tulumaks seisuga 31. detsember 2020

	Kokku
Edasilükkunud tulumaksuvara
Põhivaralt ja maksuperioodi erinevuselt1	0
Edasilükkunud maksukahjumilt	140
Kokku	140
Edasilükkunud tulumaksuvara, neto, sh	140
pikaajaline osa	140
Edasilükkunud tulumaksutulu (kulu) (lisa 24)	-140

Edasilükkunud tulumaks seisuga 31. detsember 2019

	Kokku
Edasilükkunud tulumaksuvara
Põhivaralt ja maksuperioodi erinevuselt1	-28
Edasilükkunud maksukahjumilt	308
Kokku	280

Edasilükkunud tulumaksuvara, neto, sh	280
pikaajaline osa	280

Edasilükkunud tulumaksutulu (kulu) (lisa 24)	-6

1 Tulumaksu kohustus on tasaarveldatav tulumaksu varaga ühes riigis/ettevõttes, mistõttu on kajastatud tulumaksu vara.

Edasikantavatelt maksukahjumitelt arvestatud edasilükkunud tulumaksuvara realiseerumine sõltub tütarettevõtete tulevaste perioodide maksustatavatest kasumitest, mis ületavad bilansipäevaks akumuleerunud edasikantavaid kahjumeid. Aastaaruande koostamisel viidi läbi tütarettevõtete tulevaste perioodide kasumi analüüs. Kasumi tekkimise eelduseks on iga tütarettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine. Edasilükkunud tulumaksuvara kajastati summas, mille realiseerumine läbi tulevaste perioodide kasumi on tõenäoline.

Grupp kajastas 31.12.2020 finantsseisundi aruandes Leedu tütarettevõtte edasilükkunud tulumaksuvara, mis tekiks edasikantavatelt maksukahjumitelt ning muudelt maksuperioodi erinevustelt, mida on võimalik kasutada tulevaste kasumite maksuvähendusena. Edasikantavaid maksukahjumeid ja muid maksubaasi erinevusi saab kasutada piiramatu aja jooksul Leedus, et katta 70% aasta maksukasumist.

LISA 8 Muud pikaajalised varad

Muud pikaajalised varad	31.12.2020	31.12.2019
Pikaajaline rendi ettemaks1	111	222
Kokku	111	222

1 Pikaajalised rendi ettemaksed on seotud Grupi jaekaubandusega tegelevate tütarettevõtete rendilepingutega.

LISA 9 Materiaalne põhivara

				Ettemaksed, kasutusele
	Hooned,	Masinad,	Muu	võtmata
	rajatised	seadmed	inventar	põhivarad	Kokku
31.12.2018
Soetusmaksumus	2 988	4 688	4 855	0	12 531
Akumuleeritud kulum	-2 242	-4 483	-3 928	0	-10 653
Jääkväärtus	746	205	927	0	1 878

Soetatud	380	37	277	9	703
Müüdud ja maha kantud	-20	-2	-29	0	-51
Põhivara allahindlus	2	-82	0	-4	-84
Kulum	-349	-10	-404	0	-763

31.12.2019
Soetusmaksumus	2 746	1 004	4 235	5	7 990
Akumuleeritud kulum	-1 987	-856	-3 464	0	-6 307
Jääkväärtus	759	148	771	5	1 683

Soetatud	126	64	109	35	334
Müüdud ja maha kantud	-17	-71	-67	0	-155
Ümberklassifitseerimised	40	0	0	-40	0
Kulum	-317	-47	-280	0	-644
31.12.2020
Soetusmaksumus	2 384	937	3 703	0	7 024
Akumuleeritud kulum	-1 794	-843	-3 169	0	-5 806
Jääkväärtus	590	94	534	0	1 218

LISA 10 Immateriaalne põhivara

	Litsentsid, tarkvara ja	Kauba	Ette	Firma
	muu	märgid	maksed	väärtus	Kokku
31.12.2018
Soetusmaksumus	2 037	1 298	0	154	3 489
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus	-1 895	-1 051	0	0	-2 946
Jääkväärtus	142	247	0	154	543

Soetatud	0	0	46	0	46
Ümberklassifitseeritud müügiootel põhivaraks	-7	0	0	0	-7
Amortisatsioon	-13	-32	0	0	-45
31.12.2019
Soetusmaksumus	885	643	46	154	1 728
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus	-763	-429	0	0	-1 192
Jääkväärtus	122	214	46	154	536
Soetatud	96	0	73	0
Müügid	-7	0	-46	0	169 -53

帥	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
DWC	Initsiaalid $\angle L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

	2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
Amortisatsioon	-23	-32	0	0	-55

31.12.2020
Soetusmaksumus	974	643	73	154	1 844
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus	-786	-461	0	0	-1 247
Jääkväärtus	188	182	73	154	597

Kaubamärgid jääkväärtuses 182 tuhat eurot (31. detsember 2019: 214 tuhat eurot) on Grupi poolt soetatud Ivo Nikkolo kaubamärk, mille järelejäänud amortisatsiooniperiood on 6 aastat.

Firmaväärtuse kaetava väärtuse test

Firmaväärtust, mille bilansiline maksumus 31. detsember 2020 seisuga oli 154 tuhat eurot (31. detsember 2019: 154 tuhat eurot), kontrollitakse väärtuse languse hindamiseks igal bilansipäeval.

detsember 20209 seisuga määrati SIA Baltika Latvija raha genereeriva üksuse kaetav väärtus lähtudes kasutusväärtuse arvutustest. Kasutusväärtuse leidmiseks koostati viie aasta detailsete maksustamiseelsete rahavoogude prognoos. Alates kuuendast aastast kuni lõpmatuseni kasutati rahavoogude prognoosideks eeldatavat kasvumäära.

Kasutusväärtuse leidmiseks kasutatud näitajad

Baltika Latvija
2020	2019
154	154
2,0%	1,0%
1,7%	1,7%
56%	55,9%
10,2%	10,2%
4 826	13 530

1 Juhatus määras kindlaks keskmise aastase müügi efektiivsuse kasvu ruutmeetri kohta viieks aastaks. 2

Prognoosides kasutatud rahavoo kasvumäär alates aastast 2025. 3

Juhatus määras brutomarginaali vastavalt ajaloolisele marginaalile ja vastavalt ootustele järgnevate aastate marginaalile.

4 Rahavoogude prognoosides kasutatud tulumaksueelne diskontomäär (WACC). Diskontomäära muutus tuleneb vastava regiooni tegevusala indikaatorite muutusest.

Eeldatavad kasvumäärad, mida kasutati tuleviku rahavoogude prognoosides, on tuletatud kogemustel põhinevast kasvumäärast vastavas tegevusharus ning juhatuse ootusest järgnevate aastate kasvumäärale vastavas regioonis. Diskontomäärana kasutati tulumaksueelset kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC), mis võtab arvesse konkreetse turu ja tegevusala spetsiifilised riskid.

Baltika Latvija SIA väärtuse languse testi tulemusena selgus, et kaetav väärtus ületab raha genereeriva üksuse bilansilist maksumust ning seega puudus vajadus allahindluse kajastamiseks.

Selleks, et vara kaetav väärtus väheneks kuni bilansilise maksumuseni, peaks müügiefektiivsuse keskmine aastane kasvumäär (müük m2 kohta) olema -5,0% (31.12.2019: -4,2%). Kui aasta keskmine brutokasumi marginaal oleks 46,4%, oleks kaetav väärtus võrdne bilansilise väärtusega (31.12.2019: 43,5%).

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
DWC	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.202$ /

LISA 11 Rendilepingud

Käesolevas lisas on esitatud informatsioon rendilepingute kohta, kus Grupp on rentnik

Finantsseisundi aruandes kajastatud summad

Grupi konsolideeritud finantsseisundi aruandes on kajastatud järgmised varad seoses rendilepingutega:

	Vara kasutusõigus
	Büroopinnad	Äripinnad	Kokku
1. jaanuar 2020
Jääkväärtus	1 588	14 452	16 040


Lisandumised	578	1 135	1 713
Lõppenud rendilepingud	-2 289	-1 013	- 3 302
Kulum	-866	-4 386	- 5 252
Ümberliigitamine	1 703	-1 703	0
Jääkväärtus 31.12.2020	714	8 485	9 199

aasta kasumiaruandes kajastatud allahindlus summas 1 330 tuhat eurot tühistati 2020. aastal ja kajastati kasumiaruandes allahindluste vähenemisena real "Muud äritulud (-kulud)".

Grupp rendib erinevaid büroo- ja äripindasid.

	31.12.2020	31.12.2019
Rendikohustis
Lühiajaline rendikohustis	3 127	5 383
Pikaajaline rendikohustis	6 493	12 396
Rendikohustised kokku	9 620	17 779

Lisainformatsioon tulevaste perioodide rendimaksete kohta tähtaegade lõikes on esitatud lisas 3.

Kasumiaruandes kajastatud summad

Grupi konsolideeritud kasumi- ja koondkasumiaruanne sisaldab järgmiseid rendilepingutega seotud summasid:

	2020	2019
Intressikulu (kajastatud finantskulude all, lisa 23)	618	837
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all,
lisad 18-20)	-1 270	484
Amortisatsioonikulu (kajastatud tegevuskulude all,
lisad 18-20)	5 252	6 150
Väikese väärtusega rentidega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all,
lisad 18-20)	85	130
Muutuvate rendimaksetega seotud kulu, mida ei ole arvestatud rendikohustiste
mõõtmisel (kajastatud tegevuskulude all, lisad 18-20)	10	70
Kokku	4 695	7 671

aasta rentidega seotud raha väljamaksed kokku olid summas 5 714 tuhat eurot (IFRS 16) (2019: 6 578 tuh eur).

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2021$

LISA 12 Võlakohustused

	31.12.2020	31.12.2019
Lühiajalised võlakohustused
Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil	227	698
Arvelduskrediit	0	990
Kapitalirendi kohustused	25	0
Muud lühiajalised võlakohustused	0	43
Kokku	252	1 731

Pikaajalised võlakohustused
Pikaajalised pangalaenud	778	424
Muud pikaajalised laenud	96	64
Kokku	874	488
Kokku võlakohustused	1 126	2 219

Võlakohustused on fikseeritud eurodes. Juhtkonna hinnangul ei erine Grupi võlakohustuste bilansiline väärtus oluliselt nende õiglasest väärtusest (lisa 3). Aruandeperioodil tasus Grupp pangalaenumakseid summas 116 tuhat eurot (2019: 697 tuhat eurot). Aruandeperioodi intressikulu laenudelt ja muudelt intressi kandvatelt võlakohustustelt moodustas 761 tuhat eurot (2019: 1 391 tuhat eurot), kaasa arvatud intressikulu seotud osapoole võlakirjadelt ja laenult (lisa 15) ja intressikulu vastavalt IFRS 16'le kajastatud rendikohustustelt. Kasutamata arvelduskrediit oli 2020 aasta lõpus 3 000 tuhat eurot (31.12.2019: 2 010 tuhat eurot).

Muutused 2020. aastal

2019.a. novembris allkirjastasid ettevõtte suuraktsionär KJK Fund Sicav-SIF ja AS Baltika laenulepingu uue muudatuse, mille kohaselt annab KJK Fund Sicav-SIF täiendavalt 1000 tuhat eurot laenu intressimääraga 6% aastas ja tagasimakse kuupäev on 2022.a. mais. Laen võeti kasutusele 2020. aasta esimeses kvartalis.

Vastavalt 19. juunil 2020 kinnitatud võlausaldajate nõuete ümberkorraldamise kavale pikendati arvelduslaenu lepingut (summas 3 000 tuhat eurot) kuni 31.12.2023 ja muudeti investeerimislaenu tagasimaksegraafikut viisil, et tagasimakseid tehakse alates 2021. aasta juunist kuni detsembrini 2023.

Augustis sõlmisid ettevõtte suuraktsionär KJK Fund Sicav-SIF ja AS Baltika laenulepingu uue muudatuse, mille kohaselt annab KJK Fund Sicav-SIF 2550 tuhande euro suuruse laenu intressimääraga 6% aastas ja tagasimaksekuupäev on 2024.a. detsembris. Laen kanti üle septembris 2020.

Detsembris allkirjastati laenulepingu muudatus, mille kohaselt alates 2020. aasta detsembrist on ülalnimetatud 2 550 tuhande euro suurune laen intressita, tagasimaksekuupäev ei ole fikseeritud ning liigitatakse seetõttu allutatud laenuks, mis on kajastatud omakapitalis.

Grupi intressikandvad laenud seisuga 31. detsember 2020

	Saldo	Keskmine riskipreemia
Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor)	1 006	EURIBOR +2,00%
Kokku	1 006

Grupi intressikandvad laenud seisuga 31. detsember 2019

Saldo	Keskmine riskipreemia
-------	-----------------------

Kokku	2 155
Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor)	2 155	EURIBOR +3,7%

Grupi pangalaenude tagatisvara

Seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 olid Grupi pangalaenude tagatiseks panditud järgmised varad:

kommertspant vallasvarale;
kaubamärgid;
tütarettevõtete aktsiad ja osakud;
pangakontodel olevad rahalised vahendid.

Panditud varade bilansiline maksumus 31. detsember 2020 seisuga oli 6 555 tuhat eurot, sh varude bilansiline maksumus 3 467 tuhat eurot, materiaalse põhivara bilansiline maksumus 1 218 tuhat eurot, immateriaalse põhivara bilansiline maksumus 443 tuhat eurot ning pangakontodel olevad rahalised vahendid 1 427 tuhat eurot.

Panditud varade bilansiline maksumus 31. detsember 2019 seisuga oli 9 974 tuhat eurot, sh varude bilansiline maksumus 7 644 tuhat eurot, materiaalse põhivara bilansiline maksumus 1 683 tuhat eurot, immateriaalse põhivara bilansiline maksumus 383 tuhat eurot ning pangakontodel olevad rahalised vahendid 264 tuhat eurot.

Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3.

Finantseerimistegevusest tekkinud kohustuste muutused

	31.12.201 9	Rahavoo d	Uued liisingu d	Ümber klassifit seeritud omakapital i	Muu	31.12.202 0
					-
Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil	698	-117	0	0	354	227
Arvelduskrediit	990	-990	0	0	0	0
Muud lühiajalised laenud	43	-43	0	0	25	25
Pikaajalised pangalaenud	424	0	0	0	354	778
Rendikohustis	17 779	-5 714	1 713	0	-4 158	9 620
Muud pikaajalised laenud	64	3 550	0	-2 700	-818	96
Finantseerimistegevusest tekkinud kohustused
kokku	19 998	-3 314	1 713	-2 700	-4 951	10 746

	31.12.2018	Rahavood	IFRS 16 esma kordne rakenda mine	Uued liisingud	Ümber klassifit seeritud omakapitali	Muu	31.12.2019
Pangalaenude tagasimaksed
järgmisel perioodil	697	-697	0	0	0	698	698
Arvelduskrediit	2 334	-1 344	0	0	0	0	990
Vahetusvõlakirjad	4 763	-845	0	0	0	-3 918	0
Muud lühiajalised laenud	35	-35	0	0	0	43	43
Pikaajalised pangalaenud	1 122	0	0	0	0	-698	424
Rendikohustis	0	-6 578	18 554	5 876	0	-73	17 779
Muud pikaajalised laenud	43	0	0	0	-4 045	4 066	64
Finantseerimistegevusest tekkinud kohustused kokku	8 994	-9 499	18 554	5 876	-4 045	118	19 998

師	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
DWC	Initsiaalid $4.4.$ Kuupäev $24.03.2024$

Muud summad sisaldavad saneerimise käigus kohustuste vähendamisi, ümberklassifitseerimiste mõju pangalaenude ja kapitalirendi kohustuste pika- ja lühiajaliste osade vahel aja möödumise tõttu; laenu lepingutasu kapitaliseerimise ja amortisatsiooni mõju ning kogunenud, kuid veel maksmata intressi ning rendilepingute lõppemisi.

LISA 13 Võlad hankijatele ja muud kohustused

	31.12.2020	31.12.2019
Lühiajalised kohustused
Võlad hankijatele	1 044	1 959
Maksukohustused, sh	1 203	1 036
isiku tulumaks	164	123
sotsiaalmaks ja töötuskindlustus	406	338
käibemaks	633	568
muud maksud	0	7
Võlad töövõtjatele1	391	719
Ostjate ettemaksed	98	77
Muud viitvõlad	35	23
Muud lühiajalised võlad	18	48
Kokku	2 789	3 862

1 Võlad töövõtjatele sisaldavad palgavõlga ja kogunenud puhkusetasu kohustust.

Maksuhalduril on õigus kontrollida Gruppi kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Riikides, kus Grupp tegutseb, võib maksuseadusi, mis kehtisid või sisuliselt kehtisid aruande perioodi lõpus, erinevalt tõlgendada. Seega võib Grupi maksuarvestust ning formaalset tõendusmaterjali vaidlustada vastavate maksuametite poolt. Grupi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Gruppi kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma.

Võlad hankijatele ning muud viitvõlad alusvaluutade lõikes

	31.12.2020	31.12.2019
EUR (euro)	940	1 064
USD (USA dollar)	122	943
Kokku	1 062	2 007

Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3.

LISA 14 Eraldised

	31.12.2020	31.12.2019
Kliendiboonuste eraldis	0	250
Muu eraldis1	230	6
Kokku	230	256

Kliendiboonuse eraldise lühikirjeldus

Grupp pakkus klientidele lojaalsusprogrammi "AndMore" oma jaeklientidele (sh veebipoodidele) Balti riikides ja Soomes.

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $4.4.$ Kuupäev $24.03.2024$

"AndMore" motiveerib kliente, võimaldades neil teenida täna tehtud ostudelt tulevikus allahindlust (boonus eurot). Kogunenud boonused kehtivad kuus kuud alates kliendi viimasest ostust. Boonusprogramm tühistati 31.detsembril 2020 a.

Muutused 2019. aastal

aastal vähendas Grupp kliendiboonuste eraldist 81 tuhande euro võrra (2018: jäi samaks). Grupp on kasutanud olemasolevat statistikat, mis võimaldab iseloomustada klientide boonuse kasutamist: tulu, kasutamist ja aegumist.

Eraldis on moodustatud teenitud, kuid veel kasutamata preemiate põhjal ja korrigeeritud aegumise tõenäosusega. Tõenäosust on hinnatud olemasoleva kliendi käitumise statistika põhjal. Vt ka lisa 17

Muutused 2020. aastal

aastal vähendas Grupp kliendiboonuste eraldist 250 tuhande euro võrra (2019: 81 tuhat eurot). Kliendiboonuste eraldise tühistamine kajastati kasumiaruande real "Kliendiboonuste eraldis".

Muu eraldis lühikirjeldus

1Muu eraldis sisaldab 2021 aasta kaupluste sulgemiste kulureservi.

LISA 15 Omakapital

Aktsiakapital

	31.12.2020	31.12.2019
Aktsiakapital	5 408	5 408
Aktsiate arv (tk)	54 079 485	54 079 485
Aktsia nimiväärtus (EUR)	0,10	0,10

Nii 31. detsember 2020 kui ka 31. detsember 2019 koosnes aktsiakapital ainult lihtaktsiatest, mis olid kõik noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Aktsiate arvu muutus

	Aktsiate arv
Aktsiate arv 31.12.2019	54 079 485
Aktsiate arv 31.12.2020	54 079 485

Seisuga 31. detsember 2020 ja 2019 oli põhikirja järgselt ettevõtte minimaalne aktsiakapital 2 000 tuhat eurot ja maksimaalne aktsiakapital 8 000 tuhat eurot. Nii 31. detsember 2020 kui ka 31. detsember 2019 seisuga on kõigi emiteeritud aktsiate eest tasutud.

Reservid

	31.12.2020	31.12.2019
Muud reservid	3 931	4 045

Muutused aastal 2019

mail 2019 vähendati aktsiate arvu vastavalt 12. aprillil 2019 toimunud korralise üldkoosoleku otsusele, millega kiideti heaks põhikirja muudatus, mis sätestab, et aktsia nimiväärtust muudetakse alates 0,1 eurot kuni 1 euro.

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $4.4.$ Kuupäev $24.03.2024$

Seejärel tühistatakse kõik olemasolevad lihtaktsiad ja vahetatakse uute aktsiate vastu nii, et iga 10 olemasolevat aktsiat vahetatakse ühe uue aktsia vastu. Aktsiakapitali suurus jäi muutumatuks.

mail 2019 kanti äriregistrisse AS Baltika aktsiakapitali vähendamine ja 27. mail 2019 muudeti AS Baltika aktsia nimiväärtus Eesti Väärtpaberikeskuses 12. aprill 2019 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel. Aktsionäride üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati vähendada AS Baltika aktsiakapitali 3 671 tuhande euro võrra 4 079 tuhandelt eurolt 408 tuhande euroni. Aktsiakapitali vähendati aktsiate nimiväärtuse vähendamisega 0,90 euro võrra iga aktsia kohta. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena oli AS Baltika aktsiakapitali suurus 408 tuhat eurot, mis jagunes 4 079 485 aktsiaks nimiväärtusega 0,10 eurot aktsia.
aprillil 2019 toimunud AS Baltika korraline üldkoosolek kiitis heaks aktsiakapitali suurendamise, emiteerides 50 000 000 uut lihtaktsiat. Aktsiate märkimisperiood algas 16. juulil 2019 ja lõppes 7. augustil 2019. AS Baltika juhatus kiitis 9. augustil 2019 heaks uute aktsiate jagamise investoritele, mida muudeti juhatuse otsusega 15. augustil 2019. AS Baltika aktsiakapitali suurendamine kanti äriregistrisse 13.08.2019. AS Baltika registreeritud aktsiakapitali uus suurus on 5 408 tuhat eurot, mis on jagatud 54 079 485 aktsiaks nimiväärtusega 0,10 eurot.

Muutused aastal 2020

Vastavalt 19. juunil 2020 heaks kiidetud võlausaldajate nõuete ümberkorraldamiskavale vähendati KJK-Fund SICAV-SIF laenu 4 045 tuhandelt eurolt 820 tuhandele eurole.

detsembril allkirjastati KJK Fund SICAV-SIFi ja tema valdusettevõttega sõlmitud laenulepingute muudatused ning summas 3 931 tuhat eurot klassifitseeriti allutatud laenudena.

Muud reservid summas 3 931 tuhat eurot seisuga 31. detsember 2020 ja 4 045 tuhat eurot seisuga 31. detsember 2019 on KJK Sicav-SIF-i intressita laen ilma kindla tagasimakse kuupäevata.

Aktsionäride struktuur seisuga 31. detsember 2020

	Aktsiate arv	Osalus
1. ING Luxembourg S.A.	48 526 500	89,73%
2. Clearstream Banking AG	1 070 500	1,98%
3. Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähikondsed
Nõukogu liikmetega seotud ülal nimetamata ettevõtted	231 578	0,43%
4. Teised aktsionärid	4 250 907	7,86%
Kokku	54 079 485	100%

Aktsionäride struktuur seisuga 31. detsember 2019

	Aktsiate arv	Osalus
1. ING Luxembourg S.A.	48 526 500	89,73%
2. Clearstream Banking AG	1 070 500	1,98%
3. Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähikondsed
Nõukogu liikmetega seotud ülal nimetamata ettevõtted	1 529 219	2,83%
4. Teised aktsionärid	2 953 266	5,46%
Kokku	54 079 485	100%

中	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
dwc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.202$

Grupi emaettevõtte lihtaktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Seoses aktsiakapitali suurendamise kandmisega äriregistrisse augustis 2019 suurenes KJK Fund Sicav-SIF (ING Luxembourg S.A. AIF ACCOUNT kontol) osalus Baltika AS's ning temast sai kontrolli omav aktsionär (osalus 89,73%).

LISA 16 Segmendid

Grupi kõrgeimaks äriotsustajaks on emaettevõtte AS Baltika juhatus. Emaettevõtte juhatus jälgib Grupi sisemisi aruandeid hindamaks tulemuslikkust ja langetamaks otsuseid ressursside jaotamise osas. Juhatus on määranud ärisegmendid antud aruannete alusel.

Emaettevõtte juhatus hindab äritegevust tegevusvaldkonniti, milleks on jaekaubandus, e-kaubandus ja kõik muud valdkonnad (sealhulgas hulgimüük, frantsiisimüük, konsignatsioonimüük). Jaekaubanduse segment hõlmab kõiki riike, mis on koondatud raporteeritavateks segmentideks, kuna neil on sarnased majanduslikud tunnused ja nad vastavad muudele IFRS 8 toodud segmendiks liitmise tunnustele.

Segmentide kirjeldus ja peamised tegevusvaldkonnad:

Jaekaubandus hõlmab tegevust Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Kuigi juhatus jälgib sisemisi aruandeid ka iga regiooni kohta, on riigid agregeeritud üheks raporteeritavaks segmendiks, kuna neil on sarnased majanduslikud tunnused. Kõik riigid müüvad samu tooteid sarnastele kliendiklassidele ning kasutavad sama tootmise protsessi ning turustusmeetodit.
E- kaubanduse segment sisaldab veebimüüki. Suurim müük toimub Baltikumis. E-poes ja jaekauplustes on täpselt samad kaubad. E-POS-süsteem võimaldab tarbijal teha ostu jaekaupluses ka siis, kui vastavat toodet või sobivat numbrit pole poes saada. Pärast ostmist toimetatakse toode sarnaselt e-poes tehtud tellimusele kliendi valitud pakiautomaati, parandades seeläbi toodete kättesaadavust.
Kõik muud segmendid sisaldavad müüki äriklientidele (hulgi-, frantsiisi- ja konsignatsioonipartnerid), materjalide ja õmblusteenuse müüki. Nende segmentide näitajad on väiksemad, kui IFRS 8's toodud raporteeritava segmendi kvantitatiivsed kriteeriumid ning on seetõttu koondatud "Kõik muud segmendid" kategooriasse.

Emaettevõtte juhatus hindab ärisegmendi tulemust Grupivälise müügitulu ja kasumi alusel. Välise müügitulu summad on kooskõlas juhtkonnale esitatavate finantsaruannete näitajatega. Segmendi kasum (kahjum) Grupi sisemiselt genereeritud aruannetes on sisemine mõõdik hindamaks segmendi tulemust ja see koosneb segmendi brutokasumist (kahjumist), millest on maha arvatud segmendile omistatavad turu opereerimisega seotud kulud, va muud äritulud- ja kulud. Juhtkonnale esitatavad varude summad on kooskõlas finantsaruannete näitajatega. Segmendi varud sisaldavad antud segmendi otseseid ja segmendile omistatud varusid lähtuvalt segmendi äritegevusest ja varude asukohast.

Juhatus jälgib ka Grupi käivet poodide ja brändide tasemel. Juhtimisotsuseid tehakse poodide tasemel, kasutades info agregeerimist juhtimisotsuste tegemiseks. Segmendiaruandluse tarbeks on otsustanud juhtkond esitada info müügikanali tasemel. Peamised juhatuse otsused, mis on seotud investeerimise ja ressursside jaotusega, põhinevad käesolevas lisas avalikustatud segmentide infole.

Kasumi või kahjumi, segmendi varade ja kohustuste näitajaid on mõõdetud vastavalt finantsaruannete koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetele, välja arvatud IFRS 16 Kasutusõiguse varade ja rendikohustuste mõõtmine ja kajastamine.

Segmentide tulemuslikkuse hindamiseks jälgib juhatus peamiselt grupivälist müügitulu, segmendi kasumit, põhivara amortisatsiooni ja varusid. See informatsioon on segmentide lõikes toodud all olevates tabelites:

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.202$ /

Juhatusele esitatud raporteeritavate segmentide info

	Jaekaubanduse segment	E-pood segment	Kõik muud segmendid1	Segmendid kokku
2020 ja seisuga 31 Dets 2020
Müügitulu (grupiväline)	16 996	2 152	333	19 481
Segmendi kasum 2	-653	381	74	-198
sh põhivara amortisatsioon	-618	-4		-622
Segmendi varud	2 643			2 643
2019 ja seisuga 31 Dets 2019
Müügitulu (grupiväline)	35 566	2 067	1 977	39 630
Segmendi kasum 2	3 468	437	387	4 292
sh põhivara amortisatsioon	-774			-774
Segmendi varud	4 051			4 051

1 Kõik muud segmendid sisaldavad kaupade hulgimüüki, frantsiisimüüki, konsignatsioonimüüki, materjali ja õmblusteenuse müüki.

2 Segmendi kasum on segmendi ärikasum ilma muude äritulude ja -kuludeta.

Segmendi kasumi seostamine konsolideeritud ärikasumiga

	2020	2019
Segmentide kasum	-198	4 292
Jagamata kulud1:
müüdud kaupade kulu ja turustuskulud	-2 360	-3 788
üldhalduskulud	-2 353	-2 672
rendi arvestuspõhimõtete mõju	0	-901
muud äritulud (-kulud), neto	5 442	-1 443
Ärikasum (-kahjum)	531	-4 512

1 Jagamata kulud on emaettevõtte ja tootmisettevõtete kulud, mis sisemistes aruannetes ei ole jagatud segmentidele.

Segmendi varude seostamine Grupi finantsseisundi aruande varudega

	31.12.2020	31.12.2019
Segmendi varud kokku	2 643	4 051
Emaettevõtte varud	824	3 593
Varud finantsseisundi aruandes kokku	3 467	7 644

Segmendi põhivara (v.a finantsvarad ja edasilükkunud tulumaksuvara) jagunemine asukoha järgi

	31.12.2020	31.12.2019
Jaekaubandus	1 269	1 564
Emaettevõte	692	655
Kokku	1 961	2 219

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
pwc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.202/$

LISA 17 Müügitulu ja kliendiboonuste eraldis

	2020	2019
Kaupade müük jaemüügi kanali kaudu	16 995	35 566
Kaupade müük hulgi- ja frantsiisikaubanduse kanali kaudu	245	1 656
Kaupade müük e-kaubanduse kanali kaudu	2 153	2 067
Muu müük	87	341
Kokku	19 480	39 630

Müügitulu geograafiliste (kliendi asukoht) piirkondade lõikes

	2020	2019
Eesti	9 906	18 875
Leedu	4 977	10 081
Läti	4 346	9 430
Soome	98	326
Venemaa	46	488
Ukraina	30	33
Saksamaa	11	24
Austria	1	79
Serbia	0	119
Sloveenia	0	104
Hispaania	0	1
Muud riigid	65	70
Kokku	19 480	39 630

Kliendiboonuste eraldis

Grupp kogub kliendilojaalsusprogrammi kaudu teenitud boonuseid. Reservi arvutamiseks hindas Grupp järgmisel aruandeperioodil kasutatavate boonuste potentsiaalset summat kogu teenitud, kuid veel kasutamata preemiate summast aasta lõpus.

Eraldis vähenes 31. detsembri 2020 seisuga 250 tuhande euro võrra (31. detsember 2019: 81 tuhat eurot). Lisateavet eraldise moodustamiseks kasutatud eelduste kohta vt lisast 14.

LISA 18 Müüdud kaupade kulu

	2020	2019
Kauba- ja materjali kulu	9 934	16 871
Tootmise tööjõukulud	0	2 919
Tootmispõhivara kulum (lisa 9-11)	0	659
Mitmesugused tootmiskulud	0	298
Rendikulud (lisa 11)	0	2
Varude allahindluse muutus (lisa 6)	120	-229
Kokku	10 054	20 520

Baltika Grupp lõpetas tootmistegevuse 2019. aastal. 2020. aastal Baltika Tailor OÜ-l tegevust peaaegu ei toimunud ning tütarettevõte on likvideeritud alates 01.detsembrist 2020.a.

LISA 19 Turustuskulud

	2020	2019
Tööjõukulud1	5 267	8 990
Põhivara kulum (lisa 9-11)	5 361	5 864

$\Box$	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) Rendikulud (lisa 11) ² -442 1 536 Reklaamikulud 612 1 104 Kommunaalteenused ja valvekulu 314 393 Kütuse, kütte- ja elektrikulud 302 436 Infotehnoloogia kulud 156 254 Kaardimaksete kulud 91 196 Konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud 69 62 Sidekulud 60 85 Lähetuskulud 27 92 Muud müügikulud³ 417 576 Kokku 12 234 19 588

1 Tööjõukulud hõlmavad kulude vähendamist, kuna valitsused on saanud toetusi valitsuse poolt või makstakse vähem, kuna töötajad saavad otse valitsuselt sissetulekuid.

2 Kasutusrendi (üüri) kulu on negatiivne, kuna kajastati kasutusõiguse varade ostukeskuste allahindlusi ja valitsuste toetuseid makstud üüride eest.

3 Muud müügikulud sisaldavad peamiselt kindlustuskulu, tolli-, pangateenuste, vormirõivaste, pakkematerjali, transportteenuste, kaupluste renoveerimise, koolituse, kontoritarvete kulu ja teenuste kulu, mis on seotud jaeturgude administreerimisega.

LISA 20 Üldhalduskulud

	2020	2019
Tööjõukulud1	931	1 523
Põhivara kulum (lisa 9-11)	591	434
Konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud	409	124
Infotehnoloogia kulud	177	198
Kütuse-, kütte- ja elektrikulud	60	66
Panga teenustasud	36	88
Rendikulud (lisa 11)	10	32
Muud üldhalduskulud2	139	207
Kokku	2 353	2 672

1 Tööjõukulud hõlmavad kulude vähendamist, kuna on saadud toetuseid või makstakse vähem, kuna töötajad saavad valitsuselt palgatoetust.

2Muud üldhalduskulud sisaldavad kindlustuse, side-, lähetus-, koolitus-, kommunaal-, turvateenuste kulusid ning muid teenuseid.

LISA 21 Tööjõukulud

	2020	2019
Tööjõukulud	4 911	10 559
Sotsiaalmaksud	1 287	2 873
Kokku	6 198	13 432

COVID-19 epideemia mõjutas Grupi müügikulusid, mis veelgi olulisem - palgakulud vähenesid riiklike palgatoetuste tõttu. Palgakulusid mõjutas ka restruktureerimisega seotud töötajate arvu märkimisväärne vähenemine võrreldes 2019. aastaga. 2020. aastal oli keskmine töötajate arv Baltika Grupis 393 (2019: 823).

中	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
$\boldsymbol{\mathcal{W}}$ C	Initsiaalid $4.4.$ Kuupäev $24.03.2024$

LISA 22 Muud äritulud ja –kulud

	2020	2019
Kasum (kahjum) materiaalse põhivara müügist, mahakandmisest	-131	152
Muud äritulud1	5 721	44
Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest	-45	-20
Trahvid, viivised ja maksuintressid	-38	0
Muud ärikulud	-65	-258
Kokku	5 442	-82

1Muud äritulud AS Baltika saneerimisest. Lisainformatsiooni vaata lisa 28.

LISA 23 Finantskulud

	2020	2019
Intressikulu	-761	-1 391
Kokku	-761	-1 391

aasta intressikulu sisaldab arvestuslikku intressikulu rendikohustustelt (IFRS 16) summas 619 tuhat eurot (2019: 837 tuhat eurot).

Lisainformatsiooni vaata lisa 11.

LISA 24 Tulumaks

	2020	2019
Edasilükkunud tulumaksu tulu (-kulu) (lisa 7)	-140	-6
Maksukulu	-7	0
Tulumaksu kulu kokku	-147	-6

Grupi kasumilt nominaalse maksumääraga arvestatud tulumaks erineb tegelikust tulumaksukulust põhjustel, mis on esitatud alltoodud tabelis.

Tulumaks regioonide lõikes seisuga 31. detsember 2020

Kokku
-230
0-20%
-140
-7
-147

Tulumaks regioonide lõikes seisuga 31. detsember 2019

	Kokku
Kahjum enne tulumaksu	-5 903
Nominaalne tulumaksumäär	0-20%
Finantsseisundi aruandes kajastatud edasilükkunud tulumaksuvara muutus	-6
Tulumaksukulu	0
Edasilükkunud tulumaksutulu (-kulu) (lisa 7)	-6

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
DWC	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.202 \AA$

LISA 25 Puhaskasum aktsia kohta

Tava puhaskasum aktsia kohta

		2020	2019
Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv (tuhat)	tk	54 079	36 069
Puhaskahjum (tuhat)	EUR	-377	-5 909
Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta	EUR	-0,01	-0,16

Lahustatud puhaskasum aktsia kohta

detsembril 2020 ja 31. detsembril 2019 lõppenud perioodidel oli lahjendatud puhaskasum aktsia kohta võrdne tava puhaskasumiga aktsia kohta, mis on esitatud eespool. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta on arvutatud korrigeerides summasid, mida kasutati tava puhaskasumi aktsia kohta leidmisel, võttes arvesse lahustava toimega instrumentide intressi- ja muid finantseerimise kulusid ning kaalutud keskmist lihtaktsiate arvu, mis lisanduksid eeldusel, et kõik lahustava toimega instrumendid konverteeritakse aktsiateks. 31. detsembril 2020 ja 31. detsembril 2019 lõppenud perioodidel puudusid Grupil lahustava toimega instrumendid.

Aruandeperioodil lahjendavaid instrumente ei olnud. Instrumendid, mis võivad potentsiaalset aktsiakasumit lahjendada, on 2019. aasta K-võlakirjad ja aktsiaoptsioonide programmid. Nende lahjendav mõju sõltub aktsia hinnast ja sellest, kas kontsern on teeninud kasumit.

AS Baltika Nasdaq Tallinna Börsil noteeritud aktsia keskmine hind (päeva sulgemishindade aritmeetiline keskmine) oli 2020. aastal 0,14 eurot (2019: 0,23 eurot).

LISA 26 Seotud osapooled

Käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on osapooled loetud seotuks, kui ühel poolel on teise üle kontroll või oluline mõju teise poole finants- või juhtimisotsustele, vastavalt IAS 24 "Seotud osapooli käsitleva informatsiooni avalikustamine" määratlusele. Seotud osapoolte defineerimisel ei ole lähtutud ainult tehingute ja omavahelise suhte juriidilisest vormist vaid ka nende tegelikust sisust.

Grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel loetakse seotud osapoolteks:

omanikke, kellel on oluline mõju, omades üldjuhul 20% või enam aktsiatest; ning nende kontrolli all olevaid ettevõtteid (lisa 15);
juhatuse ja nõukogu liikmeid1 ;
eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid;
ettevõtteid, mida kontrollivad või milles omavad olulist mõju juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähedased pereliikmed.

1 Juhtkonna võtmeisikuteks peetakse ainult Emaettevõtte juhatuse ning nõukogu liikmeid, kuna ainult nendel on Grupi tegevuste planeerimise, juhtimise ja kontrollimise kohustus.

Tehingud seotud osapooltega

Ostud	2020	2019
Teenused juhatuse ja nõukogu liikmete kontrolli all olevatelt ettevõtetelt	24	24
Kokku	24	24

Nii 2020. kui ka 2019. aastal ostis AS Baltika seotud osapooltelt peamiselt juhtimisteenuseid.

Saldod seotud osapooltega

	31.12.2020	31.12.2019
Võla- ja intressikohustused (lisa 12, 13, 15)	3 992	4 109
Kokku	3 992	4 109

Kõik tehingud nii 2020. kui ka 2019. aastal ning saldod seotud osapooltele seisuga 31. detsember 2020 kui ka 31. detsember 2019 on ettevõtetega, mida kontrollivad või milles omavad olulist mõju juhatuse ja nõukogu liikmed.

Juhatuse ja nõukogu liikmete tasud

	2020	2019
Juhatuse liikmete töötasud (ilma sotsiaalmaksuta)	278	485
Nõukogu liikmete tasud (ilma sotsiaalmaksuta)	11	12
Kokku	289	497

Nii 31. detsembri 2020 kui ka 31. detsembri 2019 seisuga oli Grupil kaks juhatuse liiget ja vastavalt neli ja viis nõukogu liiget.

Muudatused juhatuses 2020. aastal

märtsil toimunud nõukogu otsuse kohaselt on Flavio Perini AS Baltika uus tegevjuht ja juhatuse liige alates 1. maist 2020. AS Baltika juhatuse liikme Mae Leyrer leping lõppes 22. mai 2020.a. Juhatuse liikme Maigi Pärnik-Perniku leping lõppes märtsis 2020 ja seda pikendati vastavalt nõukogu 11. märtsi otsusele 22. maini 2020.a.

Alates 1. detsembrist 2020 on AS-i Baltika Group finantsjuht Triinu Tarkin juhatuse liige.

Muudatused juhatuses 2019. aastal

märtsil 2019 tehtud nõukogu otsusega, alates 22. märtsist 2019, oli Mae Hansen AS Baltika kolmas juhatuse liige. Ta vastutas rakenduskava 2019–2020 rakendamise eest, mille põhiosad olid brändiportfelli ja müügikanalite optimeerimine, digitaliseerimine ja hankebaasi muutmine.
juunil 2019 kiitis nõukogu heaks tegevjuhi Meelis Milderi tagasiastumispalve. Samal päeval lõppes Meelis Milderi volitused juhatuse liikmena. Meelis Milder jätkas ettevõtte nõukogu nõunikuna üheaastase lepingu alusel, mis allkirjastati 26. juunil 2019. Muudatuste tulemusel jätkas AS Baltika juhatus kaheliikmelisena. Mae Hansen tegevjuhina, kes vastutas müügi-, turundus- ja jaekaubanduse äriprotsesside eest ning Maigi Pärnik-Pernik, kes vastutas tootearenduse ja tugifunktsioonide eest.

Muudatused nõukogus 2020. aastal

augustil 2020 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek tagasi kutsuda nõukogu liikme Tiina Mõisa.

Muudatused nõukogus 2019. aastal

aprillil otsustas korraline üldkoosolek Valdo Kalm´i nõukogust tagasi kutsuda.
oktoobril 2019 valis AS Baltika erakorraline üldkoosolek Kristjan Kotkase nõukogu viiendaks liikmeks. Kristjan Kotkas töötab KJK Grupis peanõunikuna alates 2019. aasta aprillist.

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

LISA 27 Tütarettevõtted

a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)

Tütarettevõte	Asukohamaa	Tegevusala	Osalus 31.12.2020	Osalus 31.12.2019
OÜ Baltika Retail	Eesti	Valdusfirmade tegevus	100%	100%
OÜ Baltman	Eesti	Jaekaubandus	100%	100%
SIA Baltika Latvija1	Läti	Jaekaubandus	100%	100%
UAB Baltika Lietuva1	Leedu	Jaekaubandus	100%	100%
OY Baltinia AB	Soome	Likvideeritud	0%	100%
Baltika Sweden AB	Rootsi	Likvideeritud	0%	100%
OÜ Baltika Tailor	Eesti	Likvideeritud	0%	100%

1Osalus läbi tütarettevõtte.

LISA 28 Saneerimine

AS Baltika taotles saneerimismenetluse alustamist Harju Maakohtus 25. märtsil 2020 ja 26. märtsil 2020 otsustas kohus algatada saneerimismenetluse. 30. aprillil 2020 esitas AS Baltika võlausaldajatele kinnitamiseks saneerimiskava. 20. mail 2020 võtsid võlausaldajad vastu AS Baltika saneerimiskava. Kohus kiitis AS-i Baltika saneerimiskava heaks 19. juunil 2020. Vastavalt saneerimiskavale on suuremate restruktureerimismeetmetega lõpule viidud edukalt alustatud strateegiline pööre eesmärgiga vähendada püsikulusid, rakendada kohaldatavaid COVID-19 meetmeid ning kaasata täiendavat finantseerimist ja restruktureerida võlausaldajate nõudeid . Juhtkonna hinnangul on ettevõtte tegevuse jätkuvus tagatud saneerimiskava järgselt.

Saneerimiskava kinnitamisega kajastas Grupp muudes ärituludes (-kuludes) tulusid kohustuste vähendamisest 4 585 tuhat eurot. Kohustiste vähendamist kajastati erinevates bilansirühmades: lühi- ja pikaajaliste laenude, ostjate ja muude võlgade ning allutatud laenu real omakapitali reservides.

Saneerimisega seoses muudeti investeerimislaenu tähtaega, misjärel tagasimakse - summas 1 101 tuhat eurot toimub tagasimaksegraafiku järgselt juunist 2021 kuni detsembrini 2023. Panga arvelduskrediiti, bilansipäeval kasutamata limiidiga 3 000 tuhat eurot, saab kasutada kuni 31.detsembrini 2023.

Tootmispindade kasutusõiguste varade varasem allahindlus summas 1 320 tuhat eurot tühistati, kuna selle kaetav väärtus ei olnud saneerimiskava kinnitamise järel enam langenud allapoole bilansilist maksumust.

LISA 29 Bilansipäevajärgsed sündmused

aasta veebruaris esitas Kalaport OÜ hagi Baltman OÜ vastu, nõudes üürivõlga 70 tuhat eurot koos viivistega. Baltman OÜ on seisukohal, et üürinõue on Kalaport OÜ esitatud summa ulatuses põhjendamatu ning jääb ka kohtumenetluses seisukohale, et üürileping lõpetatakse ja Kalaport OÜ nõutud üürivõlg ei ole sellises ulatuses põhjendatud.

Baltika Grupi poed Eestis suleti seoses koroonaviiruse levikuga 6. ja 7. märtsil 2021 nädalavahetuseks ning alates 11. märtsist täielikult. Aruande välja andmise ajal on poodide sulgemine kehtestatud Leedus kuni 31. märts 2021, Lätis 6. aprill 2021 ja Eestis 11. aprill 2021. E-pood on samal ajal töötanud kogu aeg.

LISA 30 Lisainformatsioon Grupi emaettevõtte kohta

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased aruanded. Emaettevõtte esmaste aruannete koostamisel on järgitud arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõtteid on

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
wc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2021$

emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 "Konsolideeritud ja eraldiseisvad raamatupidamise aruanded" nõuetele.

Emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aruande lisadena, on investeeringud tütarettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara väärtuse langusest tekkinud allahindlused.

Emaettevõtte finantsseisundi aruanne

	31.12.2020	31.12.2019
VARAD
Käibevara
Raha ja pangakontod	664	8
Nõuded ostjatele ja muud nõuded	1 169	3 498
Varud	1 074	3 723
Käibevara kokku	2 907	7 229
Põhivara
Investeeringud tütarettevõtetesse	863	1 025
Muud pikaajalised nõuded	414	0
Materiaalne põhivara	95	119
Vara kasutusõigus	555	1 587
Immateriaalne põhivara	443	382
Põhivara kokku	2 370	3 113
VARAD KOKKU	5 277	10 342
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused	244	1 722
Rendikohustis	227	741
Võlad hankijatele ja muud võlad	803	3 910
Lühiajalised kohustused kokku	1 274	6 373
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused	857	488
Rendikohustis	443	893
Muud kohustused	75	0
Pikaajalised kohustused kokku	1 375	1 381
KOHUSTUSED KOKKU	2 649	7 754
OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses	5 408	5 408
Reservid	3 931	4 045
Jaotamata kahjum	-6 865	-3 158
Aruandeperioodi puhaskasum	154	-3 707
OMAKAPITAL KOKKU	2 628	2 588
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	5 277	10 342

Eħ	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
pwc	Initsiaalid $4.4.$ Kuupäev $24.03.2024$

Emaettevõtte koondkasumiaruanne

	2020	2019
Müügitulu	9 891	24 082
Müüdud kaupade kulu	-8 578	-19 662
Brutokasum	1 313	4 420

Turustuskulud	-2 685	-4 520
Üldhalduskulud	-2 113	-2 564
Nõuete allahindluse kulu	0	-31
Muud tegevustulud	92	-156
Muud erakorralised tulud	5 047	0
Muud tegevuskulud	-227	0
Ärikahjum	1 427	-2 851

Allahindlus investeeringutelt ja nõuetelt tütarettevõtetele	-1 165	-250
Intressikulud, neto	-108	-606
Puhaskahjum	154	-3 707
Aruandeperioodi koondkahjum	154	-3 707

	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
pwc	Initsiaalid $4.4.$ Kuupäev $24.03.202$

Emaettevõtte rahavoogude aruanne

	2020	2019
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (-kahjum)	1 427	-2 851
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum; väärtuse langus ja kasum (-kahjum)
põhivara müügist, mahakandmisest	981	833
Muud mitterahalised korrigeerimised	-5 045	-433
Äritegevuse nõuete ja ettemaksete muutus	2 009	1 723
Äritegevuse kohustuste ja ettemaksete muutus	-3 118	-3 083
Varude saldo muutus	2 649	2 990
Makstud intressid	-120	-456
Rahavoog äritegevusest kokku	-1 217	-1 277
Rahavood investeerimistegevusest
Põhivara soetamine	-197	-51
Põhivara müük	30	2
Rahavoog investeerimistegevusest kokku	-167	-49
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud	3 550	3 000
Laenude tagasimaksed	-117	-3 708
Arvelduskrediidi saldo muutus	-990	-1 344
Rendikohustuse tagasimaksed, põhiosa	-361	-699
Rendikohustuse tagasimaksed, intress	-42	-101
Makstud vahetusvõlakirjade eest	0	-845
Saadud uute aktsiate väljastamisest	0	5 000
Rahavoog finantseerimistegevusest kokku	2 040	1 303
Rahavoog kokku	656	-23
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	8	31
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	664	8
Raha ja raha ekvivalentide muutus	656	-23

帥	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
dwc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne

	Aktsiakapital	Reservid	Jaotamata kasum	Kokku
Saldo 31.12.2018	4 079	1 107	-7 936	-2 750
Aruandeperioodi koondkahjum	0	0	-3 707	-3 707
Vahetusvõlakirjade konverteerimisoptsiooni väärtus	-3 671	-1 107	4 778	0
Lihtaktsiate emiteerimine	5 000	0	0	5 000
Muud reservid	0	4 045	0	4 045
Saldo 31.12.2019	5 408	4 045	-6 865	2 588

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus				-1 025
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil				4 228
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2019				3 203

Aruandeperioodi koondkahjum	0	0	154	154
Muud reservid	0	-114	0	-114
Saldo 31.12.2020	5 408	3 931	-6 711	2 628
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus				-863
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil				3 575
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2020			2 712

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet koostav äriühingust raamatupidamiskohuslane lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist.

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele on summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid, leitav järgmiselt: korrigeeritud konsolideerimata omakapital, millest on maha arvatud aktsiakapital, ülekurss ja reservid.

SШ	Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks
pwc	Initsiaalid $L.L.$ Kuupäev $24.03.2024$

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

AS-i Baltika aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Meie arvamus

Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i Baltika (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 24. märtsil 2021 esitatud täiendava aruandega.

Mida me auditeerisime

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020;
konsolideeritud kasumi- ja koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas "Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga".

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Oleme Ettevõttest ja Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.

aasta jooksul me ei ole osutanud Kontsernile auditiväliseid teenuseid.

Ülevaade meie auditist

Kokkuvõte

Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.

Olulisus

Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.

Kontserni auditi olulisus	178 tuhat eurot
Kuidas me selle määrasime	Olulisus aruande kui terviku suhtes: ligikaudu 0,9% Kontserni konsolideeritud müügitulust.
Rakendatud olulisuse kriteeriumi põhjendus	Arvutasime olulisuse lähtudes Kontserni müügitulust, kuna meie hinnangul peegeldab Kontserni võime teenida müügitulu kõige enam Kontserni väärtust ning see on peamine näitaja, mida jälgivad juhtkond, investorid, analüütikud ja kreeditorid.

Peamised auditi teemad

Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.

Müügitulu kajastamine (täiendav info aastaaruande lisades 1 "Üldine informatsioon ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest", 16 "Segmendid" ja 17 "Müügitulu ja kliendiboonuste eraldis")

aastal kajastas Kontsern müügitulu summas 19,5 miljonit eurot. Müügitulu koosneb peamiselt kaupluste jaemüügist summas 17,0 miljonit, e-kaubandusest summas 2,2 miljonit eurot ning hulgimüügist hulgi- ja frantsiisiklientidele summas 0,3 miljonit eurot.

Meie arvates on suur enamus Kontserni müügitehingutest tavapärased ning nende kajastamisel ei ole vaja rakendada hinnanguid, määramaks kajastatava müügitulu suurust või kajastamise hetke. Samas on mõningane juhtkonnapoolsete hinnangute rakendamine vajalik teatud valdkondades, sealhulgas:

kliendilojaalsusprogrammi arvestus (kuni 31. detsembrini 2020); ja
tagastuste arvesse võtmine müügi kajastamisel.

Müügitulu auditeerimine nõuab tehingute suure mahu tõttu märkimisväärse osa auditi ajast ja ressurssidest, mistõttu on see üheks auditi peamiseks teemaks.

Peamine auditi teema Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga oma auditis

Müügitulu auditeerimisel testisime nii kontrollide toimimist kui viisime läbi detailseid teste.

Hindasime müügitulu kannete korrektsust, viies raamatupidamissüsteemides kajastatud valitud tehingud kokku alusdokumentidega, nagu müügiarved, lepingud ja tehingujärgsed laekumised.
Võrdlesime valimi alusel pearaamatus kajastatud jaemüügitulu ning laekumisi, kontrollides panka viidud ja kaardimaksetest laekuvate summade vastavust nii kaupluste, päevade kui kaupluse asukohariikide lõikes.
Võrdlesime valimi alusel pearaamatus kajastatud e-kaubanduse müügitulu ning laekumisi, kontrollides ettemaksetena pangalingi kaudu laekunud ja kaardimaksetest laekuvate summade vastavust.
Hindasime nii jae- kui hulgimüügi klientide tagastuste mahtusid ning kreeditarveid veendumaks, kas kõik tingimused müügitulu kajastamiseks olid müügitulu kajastamise momendil täidetud ning eeltoodud tehingud olid kajastatud õigetes perioodides.
Vaatasime üle müügitulusid puudutavate käsitsi tehtud pearaamatukannete nimekirja ning kontrollisime kannete aluseks olevat tõendusmaterjali.

Varude hindamine (täiendav info aastaaruande lisades 1 "Üldine informatsioon ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest", 2 "Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud", 6 "Varud" ja 18 "Müüdud kaupade kulu").

Varusid kajastatakse bilansis kas soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Seisuga 31. detsember 2020 oli varude bilansiline maksumus kokku 3,5 miljonit eurot, mis sisaldas 0,3 miljoni euro ulatuses nende väärtuse langusest tulenevat allahindlust.

Kontsern müüb moekaupu, mille nõudlus on mõjutatud muutuvatest tarbijaootustest ning moesuundadest. Seetõttu on varude neto realiseerimisväärtuse ja vajalike allahindluste leidmisel vaja rakendada hinnanguid.

Hinnangud tuginevad nii juhtkonna ootustel tuleviku müügi ja turundusplaanide osas kui ka ajaloolistel müügitulemustel. Hinnanguid korrigeeritakse vastavalt bilansipäevajärgse müügiperioodi tegelikele tulemustele.

Varude olulisuse ja hindamisega kaasneva ebakindluse tõttu on see üheks auditi peamiseks teemaks.

Hindasime varude allahindluste põhjendatust järgnevate protseduuride kaudu:

Vaatasime üle Kontserni varude allahindluspõhimõtted ning võrdlesime juhtkonna varasemaid allahindlusi tegelike müügitulemustega. Seeläbi omandasime arusaama seostest varude vanuse ja ajalooliste tegelike müügikahjumite vahel ning juhtkonna varasematel perioodidel tehtud hinnangute usaldusväärsuse osas.
Arvutasime välja meie hinnangu eeldatava vajamineva allahindluse osas, rakendades ajaloolisi müügiandmeid bilansipäeva seisuga olemasolevatele varude kogustele, lähtudes nende profiilist ning vanusest. Kasutasime ajaloolisi andmeid allahindlusega müüdud varude müügikahjumite kohta.
Kontrollisime valimi alusel varude vanuselise analüüsi usaldusväärsust veendumaks alusandmete korrektsuses.
Võrdlesime juhtkonna ootusi tulevastele müükidele ning varude juhtimise plaane meie teadmistega turutrendide osas.
Osalesime varude füüsilistel inventuuridel veendumaks varude olemasolu ja seisukorra kontrollimisega seotud protseduuride toimimises.

Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse

Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Kontsern tegutseb.

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on konsolideeritud kaheksa eraldiseisva ettevõtte andmed. Vastavalt meie riski ja olulisuse hinnangutele määrasime kindlaks, milliseid Kontserni kui terviku tehinguid ja saldosid on vaja auditeerida täies mahus Kontserni auditi meeskonna poolt, võttes arvesse iga ettevõtte suurusest tulenevat suhtelist mõju Kontsernile ning seda, kuidas on kaetud kõik olulised konsolideeritud aastaaruande kirjed. Üksikutes valdkondades, kus töö oli teostatud PwC-väliste audiitorite poolt, nagu näiteks varude inventuurid ja maksustamine väljaspool Eestit, hindasime, kas ja millises mahus on vajalik meie osalemine nende ettevõtete auditites, saamaks veendumust piisava ja sobiva auditi tõendusmaterjali olemasolu osas, et väljastada sõltumatu vandeaudiitori aruanne Kontserni raamatupidamise aastaaruandele tervikuna.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükke "Baltika grupp, Missioon ja strateegilised tugevused, Tähtsamad näitajad ja suhtarvud, Juhatuse kinnitus tegevusaruandele, Tegevusaruanne, Sotsiaalse vastutuse aruanne, Hea ühingujuhtimise tava aruanne, Kasumi jaotamise ettepanek, Juhatuse ja nõukogu deklaratsioon, AS Baltika nõukogu, AS Baltika juhatus, Müügitulu (konsolideerimata) EMTAK klassifikaatorite lõikes" (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:

tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;
hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.

Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta

Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) nõuded vastavalt KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSELE (EL) 2018/815

Ettevõtte ja Kontserni 31. detsembril 2020 lõppenud aasta kohta koostatud käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei ole koostatud vastavalt ESEF-i aruandlusnõuetele.

Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood

Meid määrati esmakordselt AS-i Baltika kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 31. detsembril 1998 lõppenud majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt vahepealsetel aastatel toimunud konkurssidele ja aktsionäride otsustele; meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood AS-ile Baltika kui avaliku huvi üksusele on kokku 22 aastat. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi AS-i Baltika audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2023 lõppeva majandusaastani.

AS PricewaterhouseCoopers

Eva Jansen-Diener Heili Ert Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 501 Vandeaudiitor, litsents nr 630

märts 2021 Tallinn, Estonia

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

AS Baltika juhatus teeb ettepaneku 31. detsembril 2020. aastal lõppenud majandusaasta kahjum summas 377 tuhat eurot jaotada järgmiselt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum	-377
Kokku	-377

JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON

Juhatus on koostanud AS Baltika 31. detsembril 2020. aastal lõppenud majandusaasta tegevusaruande ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande.

AS Baltika nõukogu on tutvunud juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruandega, mis koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, kasumi jaotamise ettepanekust ja sõltumatu audiitori järeldusotsusest, ja heaks kiitnud majandusaasta aruande esitamise aktsionäride üldkoosolekule.

_____________________________ _______________________________

Juhatuse esimees, tegevjuht Nõukogu esimees 24. märts 2021 24. märts 2021

_____________________________ _____________________________

Triinu Tarkin Reet Saks Juhatuse liige, finantsjuht Nõukogu liige 24. märts 2021 24. märts 2021

Flavio Perini Jaakko Sakari Mikael Salmelin

_______________________________

Lauri Kustaa Äimä Nõukogu liige 24. märts 2021

Kristjan Kotkas Nõukogu liige 24. märts 2021

AS BALTIKA NÕUKOGU

JAAKKO SAKARI MIKAEL SALMELIN Nõukogu esimees alates 23.05.2012, nõukogu liige alates 21.06.2010 KJK Capital Oy partner Rahanduse magister, Helsingi Majandusülikool Baltika aktsiaid 31.12.2020: 0

REET SAKS Nõukogu liige alates 25.03.1997 Farmi Piimatööstus, peajurist Õigusteadus, Tartu Ülikool Baltika aktsiaid 31.12.2020: 0

LAURI KUSTAA ÄIMÄ Nõukogu liige alates 18.06.2009 Kaima Capital Oy tegevdirektor Majandusteaduste magister, Helsingi Ülikool Baltika aktsiaid 31.12.2020: 231 578 aktsiat (Kaima Capital Eesti OÜ nimel)1

KRISTJAN KOTKAS Nõukogu liige alates 08.10.2019 KJK Capital Oy õigusnõunik Magistrikraad õigusteaduses,Tartu Ülikool Magistrikraad õigusteaduses, University of Cape Town Baltika aktsiaid 31.12.2020: 0

AS BALTIKA JUHATUS

FLAVIO PERINI Juhatuse esimees, tegevjuht Juhatuse liige alates 2020, Grupis alates 2020 Kõrgharidus õigusteadustes (Università degli Studi di Parma) Baltika aktsiaid 31.12.2020: 0

TRIINU TARKIN Juhatuse liige, finantsjuht Juhatuse liige alates 1. detsember 2020, Grupis alates 2011 Magistrikraad Ärirahandus ja majandusarvestus (Tallinna Tehnikaülikool) Baltika aktsiaid 31.12.2020: 0

Müügitulu (konsolideerimata) EMTAK klassifikaatorite lõikes

Kood	Nimetus	2020	2019
46421	Rõivaste ja jalatsite hulgimüük	7 677	21 704
47911	Jaemüük posti või Interneti teel	2 152	2 067
46151	Mööbli, kodutarvete ja rauakaupade vahendamine	52	160
68201	Muu renditulu	10	16
46191	Muu hulgimüük	0	106
14131	Muud õmblusteenused	0	29
		9 891	24 082

AI Terminal

Baltika

2212_10-k_2021-03-24_29a51911-0612-40dc-9d2d-005cf36a9905.pdf

2020. A MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE

BALTIKA GRUPP

MISSIOON JA STRATEEGILISED TUGEVUSED

TÄHTSAMAD NÄITAJAD JA SUHTARVUD

Näitajate ja suhtarvude valemid

JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE

TEGEVUSARUANNE

TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE

2020. aasta AS-ile BALTIKA: tähtsamad faktid

2020. AASTA MAJANDUSTULEMUSED

AASTAARUANDE AVALIKUSTAMISENI TOIMUNUD OLULISEMAD SÜNDMUSED

2020. AASTA EESMÄRKIDE TÄITMINE

• Õhema ja efektiivsema organisatsioonimudeli ellu rakendamine.

• Mainstream brändi Montoni eduloo tagamine.

• E-poe uuendamine ja kasvu tagamine.

ÜLEVAADE BRÄNDIDEST

Brändide osatähtsus müügitulus

Monton

Baltman

Ivo Nikkolo

MÜÜGITULU

Müügitulu kanaliti

JAEMÜÜK

Jaemüük turgude lõikes

Turgude osatähtsus jaemüügis

POED JA MÜÜGIPIND

Poed turgude lõikes

E-POE MÜÜK

AndMore püsikliendi boonusprogramm

ÄRITEGEVUSE KULUD JA KASUM

FINANTSSEISUND

RAHAVOOG

INIMESED

Töötajate jagunemine riikide lõikes 31.12.2020 seisuga

2021. AASTA PERSPEKTIIVID JA EESMÄRGID

Majanduskeskkond

Baltika Grupp

• Finantsstabiilsuse hoidmine

SOTSIAALSE VASTUTUSE ARUANNE

TÖÖTAJAD

Baltika Grupi töötajate koosseis üksuste lõikes

Muudatused organisatsiooni struktuuris lähtuvalt COVID-19´st ja Baltika Grupi restrukureerimisplaanist

Töötajate rahulolu ja motiveeritus

Baltika Grupp tööandjana

KLIENDIKOGEMUSE JUHTIMINE

INIMÕIGUSED

KOGUKONDLIKUD TEGEVUSED JA SPONSORLUS

Baltika Grupi kogukondlikud tegevused

Monton

KESKKONNAMÕJUDE JUHTIMINE

Keskkonnaaspektide üldine juhtimine

TARNEAHELA JUHTIMINE

TOOTEARENDUS JA KVALITEEDI TAGAMINE

MATERJALIDE JA RESSURSSIDE KASUTUS

KORRUPTSIOON

BALTIKA AKTSIA

Aktsiad

Lihtaktsiad

Informatsioon noteeritud lihtaktsiate kohta

Aktsia hind ja kauplemine

Aktsia kauplemisajalugu

Indeksid

Aktsionäride struktuur

Suurimad aktsionärid, 31.12.2020

Aktsionäride struktuur tüüpide lõikes, 31.12.2020

Aktsionäride jagunemine osaluse suuruse järgi, 31.12.2020

Aktsionäride struktuur riikide lõikes, 31.12.2020

Aktsiakapital

Dividendid

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE

HÜT punkt 1.3.2.

HÜT punkt 1.3.3.

HÜT punkt 1.3.4.

HÜT punkt 2.2.7.

HÜT punkt 3.2.5.

HÜT punkt 3.3.2.

HÜT punkt 5.6.