AI Terminal

MODULE: AI_ANALYST
Interactive Q&A, Risk Assessment, Summarization
MODULE: DATA_EXTRACT
Excel Export, XBRL Parsing, Table Digitization
MODULE: PEER_COMP
Sector Benchmarking, Sentiment Analysis
SYSTEM ACCESS LOCKED
Authenticate / Register Log In

Baltika

Quarterly Report Apr 16, 2021

2212_10-q_2021-04-16_b5272792-7b2c-40c3-852a-d2d3cbe47eb1.pdf

Quarterly Report

Open in Viewer

Opens in native device viewer

AS BALTIKA

2021. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne

Ärinimi AS Baltika

Äriregistri kood 10144415

Juriidiline aadress Valukoja 10, Tallinn 11415, Eesti

Telefon +372 630 2700 E-mail [email protected] Interneti koduleht www.baltikagroup.com

Põhitegevusala Moerõivabrändide loomine, arendamine ja müügi korraldamine

Audiitor AS PricewaterhouseCoopers

Majandusaasta 01.01.2021 - 31.12.2021 Aruandeperiood 01.01.2021 – 31.03.2021

Grupi lühiiseloomustus 3
Tegevusaruanne 4
Juhatuse kinnitus tegevusaruandele 11
Raamatupidamise vahearuanne 12
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 13
Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumiaruanne 14
Konsolideeritud rahavoogude aruanne 15
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 16
Raamatupidamise vahearuande lisad 17
LISA 1 Raamatupidamise vahearuande koostamisel kasutatud põhimõtted 17
LISA 2 Finantsriskid 17
LISA 3 Raha ja raha ekvivalendid 21
LISA 4 Nõuded ostjatele ja muud nõuded 21
LISA 5 Varud 22
LISA 6 Materiaalne põhivara 23
LISA 7 Immateriaalne põhivara 23
LISA 8 Rendilepingud 24
LISA 9 Võlakohustused 25
LISA 10 Võlad hankijatele ja muud kohustused 26
LISA 11 Eraldised 26
LISA 12 Omakapital 26
LISA 13 Segmendid 27
LISA 14 Müügitulu 29
LISA 15 Müüdud kaupade kulu 29
LISA 16 Turustuskulud 29
LISA 17 Üldhalduskulud 30
LISA 18 Muud äritulud ja –kulud 30
LISA 19 Finantskulud 30
LISA 20 Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta 31
LISA 21 Seotud osapooled 31
AS Baltika nõukogu 33
AS Baltika juhatus 34

GRUPI LÜHIISELOOMUSTUS

Baltika Grupp, mille emaettevõte on AS Baltika, tegeleb rahvusvahelise rõivakaubandusega. Baltika Grupp arendab ja opereerib rõivabrände: Monton, Baltman ja Ivo Nikkolo. Baltika kasutab ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, hankeahela juhtimise, logistika ja hulgi- ning jaekaubanduse.

AS Baltika aktsiad on noteeritud Tallinna Börsil, mis kuulub börsikontserni NASDAQ.

Grupi töötajate arv seisuga 31. märts 2021 oli 247 (31. detsember 2020: 277).

Grupi emaettevõte asub ja on registreeritud Eestis, aadressil Valukoja 10, Tallinn.

Gruppi kuuluvad järgmised äriühingud:

Osalus Osalus
Tütarettevõte Asukohamaa Tegevusala 31.03.2021 31.12.2020
OÜ Baltika Retail Eesti Mitte aktiivne 100% 100%
OÜ Baltman Eesti Jaekaubandus 100% 100%
SIA Baltika Latvija1 Läti Jaekaubandus 100% 100%
UAB Baltika Lietuva1 Leedu Jaekaubandus 100% 100%

1Osalus läbi tütarettevõtte.

TEGEVUSARUANNE

BALTIKA AUDITEERIMATA MAJANDUSTULEMUSED, ESIMENE KVARTAL 2021

Baltika Grupp lõpetas esimese kvartali 1 655 tuhande euro suuruse puhaskahjumiga. Eelmise aasta sama perioodi kahjum oli 2 603 tuhat eurot. See on paranemine 958 tuhande euro võrra vaatamata sellele, et 2020 esimene kvartal oli COVID-19 pandeemia poolt mõjutatud ainult vähem kui ühes kuus võrrelduna selle aastaga.

Grupi esimese kvartali müügitulu oli 2 132 tuhat eurot, vähenedes 65% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Jaemüük vähenes esimeses kvartalis 78%. Peamine põhjus müükide languses oli COVID-19 teine laine ja Läti ning Leedu piirangud kogu perioodil ja Eestis täielik poodide sulgemine alates 11. märtsist. Samal ajal e-pood näitas väga head tulemust ja müük kasvas 89%.

Kvartali brutokasum oli 873 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1 874 tuhande euro võrra (1 kv 2020: 2 747 tuhat eurot) proportsioonis müügi vähenemisega. Ettevõtte brutokasumi marginaal oli esimeses kvartalis 40,9%, mis on 3,9 protsendipunkti võrra madalam eelmise aasta esimese kvartali marginaalist (1 kv 2020: 44,8%). Brutokasumi marginaali vähenemine on tingitud peamiselt sellest, et Eesti turg oli avatud ja müügid kõrgemad jaanuaris ja veebruaris, mis on kõikide jaekaupmeeste jaoks allahindluste periood ja eesmärgiks oli seatud vähendada eelnevate aastate kollektsioonidega seotud varu ja suurendada Grupi rahavoogu suuremate allahindlustega.

Grupi turustus- ja üldhalduskulud olid esimeses kvartalis 2 636 tuhat eurot, vähenedes 47% ehk 2 356 tuhat eurot võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Üle 70% vähenenud kuludest on seotud jaeturu kulude vähenemisega. Peakontori turustus- ja üldhalduskulud on vähenenud veelgi 396 tuhande euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna enamus muutuseid peakontoris leidsid aset peale 2020. aasta esimest kvartalit.

Eelmise aasta pandeemia, millega kaasnes poodide sulgemine vaid mõneks kuuks esimeses kvartalis, ei ole midagi võrreldes sellega, mis toimus turgudel sellel aastal, kui pool turust (Läti ja Leedu) olid suletud alates detsembri 2020 keskpaigast. Lisaks, kõik Eesti tavapoed olid täielikult kinni alates 11. märtsist samas kui mõningad piirangud olid paigas juba oluliselt varem. Sellegi poolest, vaatamata sellele ootamatule ja raskele ärisituatsioonile, jõudis Baltika finantsstabiilsesse seisu täpselt õigeks ajaks ja tegeles ennetavalt varude juhtimisega püsimaks heas finantspositsioonis (vaid 66 tuhat eurot on kasutatud 3 000 tuhat eurot arvelduskrediidi limiidist) vaatamaks tulevikku, kui tavapoed avatakse ja saab näidata Ivo Nikkolo rõivakollektsiooni ja aksessuaare.

Kvartaliaruande avalikustamiseni toimunud perioodi olulisemad sündmused

  • AS Baltika aktsionärid võtsid 19. jaanuaril 2021 vastu järgmised otsused: kiita heaks aktsiaoptsiooni andmine AS Baltika juhatuse liikmele Flavio Perinile, välistada aktsionäride märkimise eesõigus optsioonilepingust tulenevate AS Baltika kohustuste täitmiseks emiteeritavate aktsiate osas ja muuta põhikirja selliselt, et aktsiakapitali saab suurendada kuni 5% võrra optsioonilepingu jaoks.
  • Veebruaris 2021 esitas Kalaport OÜ Baltman OÜ vastu hagiavalduse, nõudes 70 tuhande euro suuruse üürivõla ja viiviste tasumist. Baltman OÜ hinnangul on üüri nõue Kalaport OÜ esitatud ulatuses põhjendamatu ning jääb ka kohtumenetluses seisukohale, et üürileping on käesolevaks hetkeks lõppenud ja üürivõlgnevust Kalaport OÜ esitatud ulatuses ei eksisteeri.
  • Seoses COVID-19 teise lainega kuulutas Eesti valitsus välja edasised piirangud ja sulges kõik Baltika Grupi poed nädalavahetusteks 6. märtsil 2021 ja täielikult 11. märtsil 2021.
  • AS Baltika sõlmis aprillis müügilepingu "Monton" Euroopa kaubamärkide müügiks Shenzhen Maiteng International Apparel Co.Ltd´le, kes opereerib Monton Sports spordikaupadega. Kogu müügist saadav summa läheb pangalaenu tagasimakseks, mille tagatiseks kaubamärk on panditud. Baltika Grupile jääb tasuta litsents müüa brändi "Monton" kuni 2023 aasta lõpuni.
  • AS Baltika sõlmis 13. aprillil laoteenuse lepingu Logistika Pluss OÜ´ga. AS Baltika praegu hallatava lao rendileping lõppeb 30. juuni 2021. Sellega rakendub 1. juulist 2021 ellu viimane oluline vajalik muutus restruktureerimisplaanist – Baltika hakkab kasutama efektiivset ja mahtudele vastavat teenust, mis võimaldab saavutada olulist kulude kokkuhoidu.

MÜÜGITULU

Baltika esimese kvartali müügitulu oli 2 132 tuhat eurot, vähenedes 65% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Jaemüük vähenes 78% kui COVID-19 teine laine jätkus Balti riikides. Läti poed olid kogu perioodi suletud. Leedu poed olid täielikult suletud kui välja arvatud üks väike pood millel on eraldi sissepääs ja mis on alates 15-ndast veebruarist avatud. Eesti poed olid suletud nädalavahetuseks 6ndal ja 7-ndal ning täielikult 11-ndast märtsist. E-pood müügitulu suurenes samal ajal 89% kui Läti ja Leedu tavapoodide konkurents oli piiratud.

Müügitulu tegevusala lõikes

Tuhat eurot 1 kv 2021 1 kv 2020 +/-
Jaemüük 1 168 5 385 -78%
E-poe müük 956 505 89%
Muu 8 247 -97%
Kokku 2 132 6 137 -65%

Poed ja müügipinnad

  1. märts 2021 seisuga oli Grupil 48 poodi. Esimeses kvartalis vähenes poodide arv 13 võrra. Baltika Grupp sulges esimeses kvartalis 2 poodi Eestis, 3 Lätis ja 8 Leedus.

Poed turgude lõikes

31.03.2021 31.03.2019 Keskmise pinna
muutus*
Eesti 23 32 -11%
Leedu 12 28 -34%
Läti 13 17 -5%
Soome 0 1 -100%
Poed kokku 48 78
Müügipind kokku, m2 11 649 15 580 -25%

*keskmise pinna muutus võtab arvesse ka renoveerimiseks suletud või piirangute tõttu kinni oldud aega

Jaemüük

Esimese kvartali jaemüük oli 1 168 tuhat eurot, vähenedes 78% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Jaemüük turgude lõikes

Tuhat eurot 1 kv 2021 1 kv 2020 +/- Osatähtsus
Eesti 1 115 2 550 -56% 95%
Leedu 51 1 540 -97% 4%
Läti 2 1 265 -100% 0%
Soome 0 30 -100% 0%
Kokku 1 168 5 385 -78% 100%

Eesti kui riik kus ei suletud poode enne märtsi (alates 6. märtsist nädalavahetusteks ja 11. märtsist täielikult), oli müükide langus 56%.

1 kv 2021 1 kv 2020 +/-
Eesti 81 127 -36%
Leedu 134 116 16%
Läti 0 136 -100%
Soome 0 54 -100%
Kokku 83 125 -34%

Müügiefektiivsus turgude lõikes (müük m2 kohta kuus, EUR)

Brändid

Montoni esimese kvartali müügitulu oli 767 tuhat eurot, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 76% koos üldise tulu vähenemisega.

Esimeses kvartalis oli suurim bränd jätkuvalt Monton 66%-ga, kuna esimese kahe kuu müügid olid veel eelkõige eelmiste aastate kollektsioonidega seotud. Märtsis, kui fookus muutus, siis kuigi kevad-sügis kollektsioon on jätkuvalt üleminekuaeg ehk müüakse ka Monton kollektsiooni, Ivo Nikkolo osakaal kogumüügist kasvas 39%-ni.

Baltmani esimese kvartali müügid langesid 75%. Mosaic ja Bastion müügitulu kadumine on seotud brändi sulgemisotsusega, mis on üks osa Baltika Grupi käimasolevast restruktureerimisplaanist.

Jaemüük brändide lõikes

Tuhat eurot 1 kv 2021 1 kv 2020 +/- Osatähtsus
Monton 767 3 162 -76% 66%
Mosaic 0 897 -100% 0%
Baltman 167 677 -75% 14%
Ivo Nikkolo 234 644 -64% 20%
Bastion 0 5 -100% 0%
Kokku 1 168 5 385 -78% 100%

Müük e-poes

Baltika Grupi e-poe esimese kvartali müügitulu kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 89 % ja oli 956 tuhat eurot. Arvestades seda et Baltika e-pood müüb vähem brönde kui samal ajal 2020 aastal, siis on oluline vaadata võrreldavaid samade brändide numbreid – kui vaadata kogumüüki Baltman, Monton ja Ivo Nikkolo osas ja võrrelda seda sama näitajaga 2021 osas on kasv 114%, mis näitab allesjäänud brändide tugevat kasvu esimeses kvartalis ja ainult brändid millega ei jätkata näitavad langusnumbreid ja mõjutavad üldist müügikasvu. Esimene kvartal kasutati ka teistsugust lähenemist turunduses Lätis ja Leedus, eesmärgiga suurendada brändi nähtavust nendel turgudel ning esimesed tulemused näitavad lootust, sest kuigi kõik turud kasvasid, siis Läti ja Leedu kasvasid 206% ja 153% vastavalt, samas kui Eesti kasvas vaid 45%. Brändidest näitasid kasvu kõik brändid välja arvatud mitte jätkuvad – väga hea märgina läks kõige paremini Ivo Nikkolo naistekollekstioonil, mis oli Montoni omast 55 p.p. parem (Monton kasvas 87% samal ajal kui Ivo Nikkolo kasvas 142%). Esimesel kvartalil jätkus ka koostöö Glami ja Pigu´ga, sealjuures Glami on peamine otsingumootor. Kuigi kogumüük oli madal esimeses kvartalis seoses arendusprobleemidega (PIGU tõi umbes 20 000 müüki, Glami 55 000), on investeerigute tulusus mõlemal juhul sarnane, seega mõlemad kanalid on tasuvad. Järgmine kvartal toob nii suurema kohaloleku olemasolevates e-poodides nagu ka koostöö uute partneritega.

2021 esimene kvartal oli oluline Baltika e-äri jaoks, kuna jõuti brändide ülese brändi Andmorefashion lõpetamiseni. Alates 2021 aastast jätkab Baltika eraldiseisvate Monton ja Ivo Nikkolo e-poodidega, Baltman tooteid müüakse Monton e-poes. Töö jätkub e-kanali edasiseks arendamiseks et vahetada epoe platvorm uuega.

ÄRITEGEVUSE KULUD JA KASUM

Kvartali brutokasum oli 873 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1 874 tuhande euro võrra (1 kv 2020: 2 747 tuhat eurot) proportsioonis müügi vähenemisega. Ettevõtte brutokasumi marginaal oli esimeses kvartalis 40,9%, mis on 3,9 protsendipunkti võrra madalam eelmise

aasta esimese kvartali marginaalist (1 kv 2020: 44,8%). Brutokasumi marginaali vähenemine on tingitud sellest et Eesti turg oli avatud ja müügid kõrgemad jaanuaris ja veebruaris, mis on allahindluste periood.

Grupi turustus- ja üldhalduskulud olid esimeses kvartalis 2 636 tuhat eurot, vähenedes 47% ehk 2 356 tuhat eurot võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Üle 70% vähenenud kuludest on seotud jaeturu kulude vähenemisega. Need on seotud Baltika brändide poodide sulgemisega ja palgatoetuste saamisega poodide töötajatele. Peakontori turustus- ja üldhalduskulud on vähenenud veelgi 396 tuhande euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kuna peamised muutused peakontoris leidsid aset peale esimest kvartalit 2020.

Muud neto ärikulud olid esimeses kvartalis 234 tuhat eurot. Enamus sellest summast moodustas 250 tuhande euro suurune riigi toetus detsember kuni veebruar käibekapitali katteks. Esimese kvartali ärikahjumiks kujunes 1,655 tuhat eurot, eelmise aasta samal perioodil oli ärikahjum 2,603 tuhat eurot.

Neto finantskulu oli kvartalis 126 tuhat eurot, mis on 140 tuhat eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Finantskulu vähenemine on seotud saneermiskavast tulenevate võlausaldajate intressikandvate võlakohustuste ümberkujundamisest seoses saneerimismenetlusega ja seotud osapooltega seotud kokkulepetest muuta laenud allutatuks.

Kvartali puhaskahjumiks kujunes 1 655 tuhat eurot, võrreldava perioodi tulemus oli puhaskahjum 2 603 tuhat eurot. Seega paranes tulemus 958 tuhande euro võrra kuigi 2020 esimene kvartal oli mõjutatud COVID-19 pandeemiast ainult ühes kuus erinevalt sellest aastast.

FINANTSSEISUND

Seisuga 31 märts 2021 on Baltika Grupi raha ja raha ekvivalendid saldo 356 tuhat eurot (1 427tuhat eurot seisuga 31 detsember 2020). Raha ja raha ekvivalentide saldo vähenemine on seotud esimese kvartali tegevuskulude finantseerimisega.

Kvartali lõpu seisuga olid Grupi varud kokku 3 651 tuhat eurot, suurenedes eelmise aasta lõpuga võrreldes 184 tuhande euro võrra, st. 5% võrreldes eelmise aasta lõpuga. Summa püsis suhteliselt stabiilsena kuna toimus limiteeritud sisseost ja varude tase jäi optimaalseks vaatamata pikale ootamatule tavapoodide sulgemisele.

Põhivara soetati esimeses kvartalis 61 tuhande euro eest ja kulum oli 171 tuhat eurot. Põhivara jääkväärtus on võrreldes eelmise aasta lõpuga vähenenud 124 tuhande euro võrra ja oli 1 691 tuhat eurot.

Vara kasutusõigus oli seisuga 31 märts 2021 8 079 tuhat eurot. Varad on vähenenud 1 120 tuhande euro võrra võrreldes aasta lõpuga, sealjuures 951 tuhande euro võrra seoses kulumiga, 290 tuhande euro võrra vähenesid lepingud, millest enamus on seotud tootmishoonete rendilepingute lõppemisega läbi restruktureerimise ja uute lepingute summas 121 tuhat eurot.

  1. märts 2021 oli kogu võlakohustus 10 407 tuhat eurot, mis tähendab koos arvelduskrediidi muutusega jäi see sarnasele tasemele võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (31.12.2020: 10 341 tuhat eurot).

Seisuga 31. märts 2021 oli ettevõtte omakapital 1 057 tuhat eurot. Sellega ei ole baltika Grupi omakapital vastavuses Äriseadustiku 50% aktsiakapitalist nõudele. Kuna esimene kvartal on jaekaubanduses alati kõige raskem kvartal, plaanib Baltika Grupp jätkata situatsiooni jälgimist sellel ootamatul ajal ja vajadusel otsustab õigeaegselt tegevuskava kui situatsioon on selgem ja ei parane.

Esimese kvartali äritegevuse rahavoog oli -29 tuhat eurot (1 kv 2020: -120 tuhat eurot) kuna kogu rendikohustust kaubanduskeskustele turgudel, mis olid suletud, ei tasutud. Investeerimistegevusse panustati esimeses kvartalis 61 tuhat eurot. Finantseerimistegevuse rahavoog näitab 981 tuhat eurot kulu (poodide rent). Grupi esimese kvartali rahavoog kokku oli – 1 071 tuhat eurot (1 kv 2020: 52 tuhat eurot).

Grupi netovõlg (intressi kandvad võlakohustused miinus raha ja raha ekvivalendid) oli 31. märts 2021 seisuga 10 051 tuhat eurot, mis on 1 137 tuhande euro võrra rohkem kui eelmise aasta lõpus. Netovõla suurenemine on peamiselt seotud raha ja raha ekvivalentide vähenemisele seoses esimese kvartali kahjumiga. Netovõla suhe omakapitali seisuga 31. märts 2021 oli 951% (31.12.2020: 329%). Grupi likviidsuskordaja on kvartaliga (31. märts 2021 ja 31. detsember 2020) vähenenud 0,86-lt 0,61-le lühiajaliste varade vähenemise tõttu.

PERSONAL

Baltika Grupis töötas 2021. aasta 31. märtsi seisuga 247 inimest, mis on 30 inimese võrra vähem kui 31. detsembril 2020 (277), sealhulgas jaekaubanduses 195 (31.12.2020: 225) ning peakontoris koos logistikakeskusega 52 (31.12.2020: 52) inimest.

Baltika Grupi töötajatele arvestati 3 kuuga töötasusid summas 880 tuhat eurot (3 kuud 2020: 1,684 tuhat eurot). Nõukogu ja juhatuse liikmetele arvestatud tasud ulatusid 203 tuhande euroni (3 kuud 2020: 70 tuhat eurot).

GRUPI PÕHILISED ARVNÄITAJAD (I KVARTAL 2021)

Müügitegevuse arvnäitajad 3 kuud ja
31.03.2021
3 kuud ja
31.03.2020
3 kuud ja
31.03.2019
3 kuud ja
31.03.2018
3 kuud ja
31.03.2017
Müügitulu (EUR tuh.) 2 132 6 137 9 270 10 343 10 757
Jaemüük (EUR tuh.) 1 168 5 385 7 975 8 137 8 524
Jaemüügi osatähtsus müügituludes 54,8% 87,75% 86,00% 78,70% 79,20%
Ekspordi osatähtsus müügituludes 50,24% 50,24% 53,30% 56,60% 57,70%
Poodide arv jaevõrgus 48 78 91 95 95
Poodide arv 48 78 101 126 128
Jae müügipind (m2) (perioodi lõpp) 11 649 15 580 17 082 17 642 17 425
Töötajate arv (perioodi lõpp) 247 495 946 1 022 1 047
Brutorentaablus 40,9% 44,8% 47,8% 47,2% 48,8%
EBITDA (EUR tuh.) -402 -
525
672 -576 -152
Puhaskasum (-kahjum) (EUR tuh.) -1 655 -2 474 -1442 -982 -590
EBITDA marginaal -18,9% -8,55% 7,20% -5,60% -1,40%
Ärirentaablus -71,8% -35,97% -11,60% -8,30% -4,40%
Maksueelse kasumi rentaablus -77,7% -40,31% -15,60% -9,50% -5,50%
Puhasrentaablus -77,7% -40,31% -15,60% -9,50% -5,50%
Varude käibekordaja 0,94 1,37 1,78 2,01 1,99
Muud suhtarvud 3 kuud ja
31.03.2021
3 kuud ja
31.03.2020
3 kuud ja
31.03.2019
3 kuud ja
31.03.2018
3 kuud ja
31.03.2017
Likviidsuskordaja 0,6 0,8 0,5 1,6 1,0
Netovõla ja omakapitali suhe 9509,0% 2823,9% -1198,3% 190,8% 189,0%
Omakapitali tootlus -311,6% -444,7% -62,8% -21,8% -12,9%
Koguvarade tootlus -8,3% -9,1% -8,3% -5,3% -3,1%

Suhtarvude valemid

EBITDA = Ärikasum−amortisatsioon ja põhivara mahakandmine EBITDA marginaal = EBITDA÷Müügitulu Brutorentaablus = (Müügitulu−Müüdud kaupade kulu)÷Müügitulu Ärirentaablus = Ärikasum÷Müügitulu Maksueelse kasumi rentaablus = Kasum enne tulumaksu÷Müügitulu Puhasrentaablus = Puhaskasum (emaettevõtja osa) ÷Müügitulu Likviidsuskordaja = Käibevara÷Lühiajalised kohustused Varude käibekordaja = Müüdud kaupade kulu÷Keskmised varud* Netovõla ja omakapitali suhe = (Intressi kandvad võlakohustused−raha ekvivalendid) ÷Omakapital Omakapitali tootlus = Puhaskasum÷Keskmine omakapital* Koguvarade tootlus = Puhaskasum÷Keskmised koguvarad*

*12 kuu keskmine

AKTSIA HIND JA KÄIVE

JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE

Juhatus kinnitab, et tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate aruandeperioodi jooksul toimunud olulistest sündmustest ning nende mõjust lühendatud raamatupidamisaruandele, sisaldab majandusaasta järelejäänud perioodi peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust ning kajastab olulise tähtsusega tehinguid seotud osapooltega.

_____________________________ Flavio Perini Juhatuse esimees, tegevjuht 16. aprill 2021

_____________________________

Triinu Tarkin Juhatuse liige, finantsjuht 16. aprill 2021

RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

JUHATUSE DEKLARATSIOON

Juhatus kinnitab lehekülgedel 12-32 toodud AS Baltika 2021. aasta esimese kvartali raamatupidamise vahearuande koostamise õigsust ja täielikkust.

Juhatus kinnitab, et:

    1. vahearuande koostamisel kasutatavad raamatupidamise arvestuspõhimõtted ning teabe esitusviis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt;
    1. vahearuanne annab õige ja õiglase ülevaate emaettevõtte ja konsolideerimisse kaasatud äriühingute kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist, majandustulemustest ning rahavoogudest;
    1. grupp on jätkuvalt tegutsev.

_____________________________

Flavio Perini Juhatuse esimees, tegevjuht 16. aprill 2021

_____________________________

Triinu Tarkin Juhatuse liige, finantsjuht 16. aprill 2021

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Lisa 31.03.2021 31.12.2020
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 3 356 1 427
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 4 205 318
Varud 5 3 651 3 467
Käibevara kokku 4 212 5 212
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksuvara 140 140
Muu pikaajaline vara 4 124 111
Materiaalne põhivara 6 1 082 1 218
Vara kasutusõigus 8 8 079 9 199
Immateriaalne põhivara 7 609 597
Põhivara kokku 10 034 11 255
VARA KOKKU 14 246 16 477
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused 9 347 252
Rendikohustis 8 3 139 3 127
Võlad hankijatele ja muud kohustused 10,11 3 479 3 019
Lühiajalised kohustused kokku 6 959 6 398
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused 9 883 874
Rendikohustis 8 5 341 6 493
Pikaajalised kohustused kokku 6 224 7 367
KOHUSTUSED KOKKU 13 189 13 765
OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses 12 5 408 5 408
Reservid 12 3 931 3 931
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (-kahjum) -6 627 -6 250
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) -1 655 - 377
OMAKAPITAL KOKKU 1 057 2 712
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 14 246 16 477

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA KOONDKASUMIARUANNE

Lisa 1 kv 2021 1 kv 2020
Müügitulu 13,14 2 132 6 137
Müüdud kaupade kulu 15 -1 259 -3 390
Brutokasum 873 2 747
Turustuskulud 16 -2 141 -4 200
Üldhalduskulud 17 -495 -792
Muud äritulud (-kulud) 18 234 37
Ärikasum (-kahjum) -1 529 -2 474
Finantskulud 19 -126 -266
Kasum (-kahjum) enne maksustamist -1 655 -2 603
Tulumaks 0 0
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) -1 655 -2 603
Tava puhaskahjum aktsia kohta, EUR
aruandeperioodi puhaskahjumist
20 -0,03 -0,05
Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta, EUR
aruandeperioodi puhaskahjumist
20 -0,03 -0,05

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

Lisa 1 kv 2021 1 kv 2020
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (-kahjum) -1 529 -2 208
Korrigeerimised:
Materiaalse ja immateriaalse põhivara
kulum ning väärtuse langus 15-17 1 101 1 682
Kahjum põhivara müügist ja
mahakandmisest 28 31
Muud mitterahalised korrigeerimised 0 165
Muutused käibekapitalis:
Nõuded ostjatele ja muud nõuded saldo
muutus
4 100 -132
Varude saldo muutus
Võlad hankijatele ja muud kohustused
5 -184 -391
saldo muutus 10 460 796
Makstud intressid ja muud finantskulud -5 -63
Rahavood äritegevusest kokku -29 -120
Rahavood investeerimistegevusest
Põhivara soetamine 6, 7 -61 84
Põhivara müük 0 33
Rahavood investeerimistegevusest
kokku -61 117
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 9 0 1 000
Laenude tagasimaksed 9 0 -116
Arvelduskrediidi saldo muutus 9 66 1 094
Makstud kapitalirendimaksed 8 -2 0
Rendikohustuse tagasimaksed, põhiosa 8 -932 -1 731
Rendikohustuse tagasimaksed, intress 8 -113 -195
Rahavood finantseerimisest kokku -981 52
Rahavood kokku -1 071 49
Raha ja raha ekvivalendid perioodi
alguses 3 1 427 215
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 356 264
Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 071 49

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

Aktsiakapital Reservid Jaotamata
kasum
Kokku
Saldo 31.12.2019 5 408 4 045 -6 250 3 203
Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 -2 474 -2 474
Kokku aruandeperioodi koondkahjum 0 0 -2 474 -2 474
Saldo 31.03.2020 5 408 4 045 -8 724 729
Saldo 31.12.2020 5 408 3 931 -6 627 2 712
Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 -1 655 -1 655
Kokku aruandeperioodi koondkahjum 0 0 -1 655 -1 655
Saldo 31.03.2021 5 408 3 931 -8 282 1 057

RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD

LISA 1 Raamatupidamise vahearuande koostamisel kasutatud põhimõtted

Baltika Grupp, mille emaettevõte on AS Baltika, on rahvusvaheline rõivakaubandusgrupp, mis arendab ja opereerib rõivabrände: Monton, Baltman ja Ivo Nikkolo. Baltika kasutab vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, hankeahela juhtimise, logistika ja hulgi- ning jaekaubanduse. AS Baltika aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil. AS Baltika suuraktsionär ja ainus, kellele kuulub üle 20% aktsiatest (lisa 12), on KJK Fund Sicav-SIF (ING Luxembourg S.A kontol).

  1. aasta 31. märtsi seisuga koostatud Grupi konsolideeritud lühendatud esimese kvartali raamatupidamise vahearuanne on kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga IAS 34 "Vahearuandlus" nagu see on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Vahearuannet tuleks lugeda koos Grupi viimase avalikustatud 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta aruandega, mis on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). Vahearuande koostamisel on kasutatud samasid arvestusmeetodeid ja -põhimõtteid nagu Grupi 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta aruandes.

Käesolev vahearuanne on koostatud tuhandetes eurodes, kui ei ole viidatud teisiti.

Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt ning sisaldab ainult Grupi konsolideeritud aruandeid ja ei sisalda kogu informatsiooni, mis on vajalik raamatupidamise aastaaruande esitamiseks.

LISA 2 Finantsriskid

Oma igapäevases tegevuses puutub Grupp kokku erinevate riskidega, mille juhtimine on oluline ning lahutamatu osa ettevõtte äritegevusest. Ettevõtte võime identifitseerida, mõõta ning kontrollida erinevaid riske on oluliseks sisendiks kogu Grupi kasumlikkusele. Risk on Grupi juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest. Peamisteks riskifaktoriteks on tururisk (sh valuutarisk, intressirisk ja hinnarisk), krediidirisk, likviidsusrisk ja tegevusrisk. Emaettevõtte juhatuse hinnangul on kõik riskid Grupi jaoks olulised. Grupp kasutab teatavate riskide maandamiseks jaehindade reguleerimise võimalust, kulubaasi vähendamist ning vajadusel ka grupisiseste tehingute ümberstruktureerimist.

Grupi riskijuhtimise aluseks on Nasdaq Tallinna börsi, Finantsinspektsiooni ja teiste regulatiivsete organite poolt seatud nõuded, üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisstandardite ja hea tava järgimine ning ettevõtte sisemised regulatsioonid ja riskipoliitikad. Riskide juhtimine üldisel tasandil sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ning kontrollimist. Peamine roll riskide juhtimisel ja riskiprotseduuride kinnitamisel on Emaettevõtte juhatusel. Emaettevõtte nõukogu teostab järelevalvet juhatuse riskide maandamiseks võetud meetmete üle.

Tururisk

Valuutarisk

  1. ja 2020. aasta aruandeperioodil toimusid müügid eurodes. Grupi valuutarisk on seotud välisvaluutas teostatavate ostudega. Valdav osa toodangu jaoks vajaminevast põhimaterjalist ostetakse Euroopa Liidust ja valmistoodangut väljastpoolt Euroopa Liitu. Olulisemad ostuvaluutad on EUR (euro) ja USD (USA dollar).

Grupi tulemusi mõjutab välisvaluuta kursside kõikumine euro suhtes. Aruandeperioodi keskmiste valuutakursside muutuse mõju euro suhtes oli järgmine:

Keskmised kursid 1 kv 2021 1 kv 2020
USD (USA dollar) 9,26% -2,91%

Muutused bilansipäeva valuutakurssides euro suhtes olid järgmised:

Bilansipäeva kursid (31.03.2021; 31.12.2020)

USD (USA dollar) -3,56%
------------------ --------

Raha ja selle ekvivalendid (Lisa 3), nõuded ostjatele (Lisa 4) ning võlakohustused (Lisa 9) on eurodes ja seetõttu ei ole valuutariskile avatud. Võlad hankijatele (Lisa 10) on ka välisvaluutas ning seetõttu valuutariskile avatud.

Juhatus jälgib valuutakursside kõikumist pidevalt ning hindab, kas kursside muutused ületavad Grupi sätestatud riskitaluvuse määra. Riski vähendamiseks kasutatakse võimalusel välisvaluutas fikseeritud nõuete laekumisest saadavaid vahendeid samas valuutas fikseeritud kohustuste tasumiseks.

Intressirisk

Kuna Grupi raha ja raha ekvivalendid on hoiustatud fikseeritud intressimääraga ja Grupil puuduvad muud olulised intressi kandvad varad, ei mõjuta turu intressimäärade muutus Grupi tulusid ega äritegevuse rahavoogu.

Grupi rahavoo intressirisk on peamiselt seotud lühiajaliste ja pikaajaliste võlakohustustega, mis kannavad ujuvat intressimäära. Intressirisk on eelkõige seotud Euribor-i võimaliku kõikumisega ja pankade keskmiste intressimäärade muutumisega. Grupi riskimarginaalid ei ole oluliselt muutunud ning vastavad turutingimustele.

Pikaajalised võlakohustused seisuga 31. märts 2021 summas 747 tuhat eurot ja seisuga 31. detsember 2020 summas 778 tuhat eurot kandsid kuue kuu Euribor-il põhinevat fikseeritud intressimäära. Ülejäänud pikaajalised võlakohustused seisuga 31. märts 2021 summas 8 079 tuhat eurot (31.detsember 2020 9 199 eurot) on IFRS 16 kohaselt kajastatud rendikohustuste nüüdisväärtus, mille diskonteerimisel on kasutatud keskmist intressi 5%. Intressiriski mõju Grupi majandustulemusele analüüsitakse regulaarselt. Analüüsi käigus kaalutakse erinevaid võimalusi riskide maandamiseks. Sellisteks võimalusteks on refinantseerimine, olemasolevate positsioonide uuendamine ja alternatiivne finantseerimine.

Aruandeaastal ja sellele eelnenud majandusaastal on juhtkond hinnanud ja teadvustanud intressiriski ulatust, kuid ei ole sõlmitud tehinguid intressiriski maandamiseks finantsinstrumentidega, kuna juhtkonna hinnangul on intressiriski ulatus ebaoluline.

Hinnarisk

Grupp ei ole avatud hinnariskile seoses finantsinstrumentidega, kuna ei omata investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.

Krediidirisk

Grupi krediidirisk tuleneb rahast ja raha ekvivalentidest, deposiitidest pankades ja finantsasutustes ning nõuetest ostjatele.

Raha ja raha ekvivalendid

Grupp aktsepteerib pikaajaliste koostööpartneritena Balti riikides ja Soomes peamiselt krediidireitinguga "A" hinnatud pankasid ja finantseerimisasutusi.

Nõuded ostjatele

Maksimaalne nõuetest ostjatele (lisa 4) ning muudest pikaajalistest varadest (lisa 4) tulenev krediidiriski väljendav summa peale allahindlusi seisuga 31. märts 2021 oli 93 tuhat eurot (31. detsember 2020: 230 tuhat eurot).

Müük jaeklientidele toimub reeglina kas sularahas või tuntud pankade maksekaartidega – seega ei kaasne jaeklientidega krediidiriski, välja arvatud risk, mis tuleneb pankadest ja finantseerimisasutustest, keda Grupp on aktsepteerinud lepingupartneritena.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on võimalik risk, et Grupil on piiratud või ebapiisavad rahalised vahendid, et täita Grupi tegevusest tulenevaid kohustusi. Juhatus jälgib pidevalt rahavooprognoose, et hinnata Grupi rahaliste

vahendite olemasolu ja piisavust võetud kohustuste täitmiseks ning Grupi strateegiliste eesmärkide finantseerimiseks.

Grupi käibekapital on rendiarvestuse tulemusena aasta lõpu seisuga negatiivne. IFRS 16 -st tulenevalt kajastatakse seisuga 31.detsember 2020.a. järgmise 12 kuu rendimaksed lühiajaliste kohustustena, samas kui rendivara on oma olemuselt põhivara.

Likviidsusriski maandamiseks kasutab Grupp erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduskrediit, võlakirjade emiteerimine, täiendavate aktsiate emiteerimine ja jälgib regulaarselt nõuete laekumist ja ostu- ja müügilepingute tingimusi.

Arvelduskrediidi kasutamata summa seisuga 31. märts 2021 oli 2 934 tuhat eurot (31. detsember 2020: 3 000 tuhat eurot). Juhtkonna hinnangul ei põhjusta negatiivne käibekapital Grupile raskusi kohustuste täitmisel 2021. aastal.

Finantskohustused maksetähtaegade lõikes seisuga 31. märts 2021

Diskonteerimata rahavood1
Saldo 1-12 kuud 1-5 aastat Kokku
Laenud (lisa 9)2 1 207 342 892 1 234
Rendikohustis (lisa 8) 8 480 3 574 6 744 10 318
Võlad hankijatele (lisa 10) 1 621 1 621 0 1 621
Muud finantskohustused 128 128 0 128
Kokku 11 436 5 665 7 636 13 301

Finantskohustused maksetähtaegade lõikes seisuga 31. detsember 2020

Diskonteerimata rahavood1
Saldo 1-12 kuud 1-5 aastat Kokku
Laenud (lisa 9)2 1 101 246 869 1 115
Rendikohustis (lisa 8) 9 620 3 761 6 650 10 411
Võlad hankijatele (lisa 10) 1 044 999 45 1 044
Muud finantskohustused 60 60 0 60
Kokku 11 825 5 066 7 564 12 630

1Euribor-il põhinevate ujuva intressimääraga kohustuste täitmisest tulenevate rahavoogude prognoosimisel on kasutatud Euribor-i spot kurssi.

2Arvelduskrediit on klassifitseeritud laenuna, mille täitmine on vastavalt lepingulisele tagasimakse tähtajale.

Tegevusrisk

Enim mõjutavad Grupi tegevust majanduse tsüklilisus sihtturgudel ja muutused konkurentsitasemetes, samuti konkreetsete turgudega seotud riskid.

Riskide maandamiseks püüab Grupp tegutseda paindlikult jälgides pidevalt müügimahtusid ja konkurentide tegevust, tehes vajadusel muudatusi hinnatasemetes, turundustegevuses ja pakutavates kollektsioonides. Lisaks tsentraalsele informatsiooni kogumisele ja hindamisele on analüüsil ja tegevuse planeerimisel oluline roll igal sihtturul asuval turuorganisatsioonil, mis ühelt poolt võimaldab saada kiire ja vahetu tagasiside turul toimuvast ning teiselt poolt arvestada adekvaatselt kohalike oludega.

Kuna paindlikkuse suurendamisel on oluline roll Grupi konkurentsivõime tõstmisel, tehakse pidevaid pingutusi olulisemate äriprotsesside tsükliaegade lühendamiseks ja võimalike hälvete mõju minimeerimiseks. Avatus muutustele ja kiire reageerimine võimaldavad parandada varude kogust ja struktuuri ning kollektsioonide vastavust tarbijate ootustele. Grupi ärimudel oli kallis ja püsikulude osatähtsus suur, mis tegi reageerimise väliskeskkonna mõjudele ja nõudlusele raskeks. Seetõttu on Grupp lõpule viimas muudatusi ärimudelis, juhtimisstruktuuris, protseduurides ja infosüsteemides.

Grupp on muutmas oma hankebaasi, sulgenud oma tootmisüksused ning oluliselt vähendanud püsikulusid ja jätkab sellega.

Olulisimaks tegevusriskiks on risk, et Grupp ei suuda luua tarbijate ootustele vastavaid kollektsioone ja et kaupu ei ole võimalik soovitud ajal ja koguses müüa. Hea tootekollektsiooni tagamiseks on Grupis loodud tugev tunnustust leidnud disainerite meeskond, kes jälgib ja on pidevalt kursis moetrendidega rahvusvaheliselt tunnustatud kanalite kaudu.

Rõivaste müügil on paratamatuks riskiteguriks ilm. Kollektsioonid luuakse ja müügimahud ning müügi ajastamine planeeritakse eeldusel, et sihtturul valitseb hooajale tavapärane ilm – keskmisest oluliselt erinevate ilmastikutingimuste korral võib müügitulemus planeeritust märgatavalt erineda.

Grupi ostjad võivad samuti mõjutatud olla ebasoodsast finants- ja majanduskeskkonnast, mis võib omakorda avaldada mõju nende võimele tasuda oma võlgasid. Keerulisemad äritegevuse ja majanduslikud tingimused võivad samuti omada mõju juhtkonna antud hinnangutele rahavoo prognooside ning rahaliste ja mitterahaliste finantsvarade väärtuse osas. Kättesaadava info osas on juhtkond korrigeerinud väärtuse prognoose vastavalt. Siiski ei ole võimalik juhtkonnal usaldusväärselt hinnata edasist finantsturgude likviidsuse halvenemise ja valuuta- ning aktsiaturgude suurenenud volatiilsuse mõju grupi finantsseisundile. Juhtkond usub, et on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed, et toetada Grupi jätkusuutlikkust ja äritegevuse arenemist praegustes tingimustes.

Koroonaviiruse mõju

Suurim mõju COVID-19 levikul oli Balti riikide ja kogu maailma majanduskeskkonnale ning seega ka kontserni majandustulemustele. Balti riikides rakendati 2020. aasta märtsis laiaulatuslikult erinevaid viiruse leviku tõkestamise meetmeid ja need tõid drastilisi muutusi praeguses eluviisis ja majanduskeskkonnas, mõjutades seeläbi kontserni ettevõtete igapäevast tööd.

Alates 2020. aastast on tekkinud COVID-19-ga seotud uus risk s.o. kaupluste sulgemise oht riigis kehtivate piirangute tõttu. 2020 aasta kevadel olid poed suletud Lätis nädalavahetuseti ligi kaks kuud, täielikult Leedus poolteist kuud ja Eestis ligi kaks kuud. Talve alguses suleti täielikult poed detsembri keskel Lätis ja Leedus ning need on jätkuvalt suletud käesoleva aruande kirjutamise ajal. Eestis suleti poed teistkordselt alles 2021 aasta märtsi keskel. Aruande välja andmise ajal on poodide sulgemine kehtestatud Leedus kuni 31. märts 2021, Lätis 6. aprill 2021 ja Eestis 11. aprill 2021. E-pood on samal ajal töötanud kogu aeg. Antud risk varieerub erinevatel tingimustel, mis võivad mõjutada Grupi tulemusi: kas mõnel kauplusel on otsepääsud tänavalt, kas tütarettevõte ja / või kontsern on valitsuse toetuse saamiseks vastavuses olev, kui kaua on kauplused 2021. aastal suletud riiklike piirangute tõttu. Nimetatud risk mõjutab laovarude haldamist, kulude haldamist jne. E-kaubanduse müügi kasv ei kompenseerinud Baltika Grupi füüsiliste jaekaupluste müügi vähenemist. Koroonaviirusega seoses on olnud müügi vähenemine (vt lisa 14), üürikulude vähenemine valitsuse toetuste abil (vt lisa 16) ja palgafondi vähenemine valitsuse toetuse kaudu (vt lisa 16 ja 17).

  1. aastal on oluliseks riskiks koroonaviiruse (COVID-19) levik ja tarnete ebakindlus Hiinast, mis on üks suuremaid hankeriike. Antud riski vähendatakse märkimisväärselt tarnides 2021. aastal rohkem lähiriikidest.

Baltika Grupp jälgib järjekindlalt muutuvaid riskihinnanguid ja analüüsib viiruse mõju pidevalt. Juhtkonna hinnangul ei realiseeru koroonaviirusest tulenevad riskimõjud 2021. aastal selliselt, mis seaks ohtu grupi tegevuse jätkuvuse.

Kapitali juhtimine

Grupi peamiseks eesmärgiks kapitali juhtimisel on tagada Grupi jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionäridele ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri, on Grupil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele sisse makstud aktsiakapitali, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid vähendamaks kohustusi.

Pangalaenuleping sätestab teatud piiranguid ja teavitamiskohustusi dividendide maksmise, aktsiakapitali muutuste ja täiendava kapitali kaasamise osas.

Äriseadustik seab piirangu omakapitalile – omakapital peab olema vähemalt 50% aktsiakapitalist.

Grupp kasutab kapitali jälgimiseks netovõla ja omakapitali suhet. Netovõla ja omakapitali suhe arvutatakse netovõla suhtena omakapitali. Netovõlg saadakse raha ja raha ekvivalentide lahutamisel kogu intressikandvatest võlakohustustest.

Grupi netovõla ja omakapitali suhe

31.03.2021 31.12.2020
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8, 9) 10 407 10 341
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 3) -356 -1 427
Netovõlg 10 051 8 914
Omakapital 1 057 2 712
Netovõla ja omakapitali suhe 951% 329%

Õiglane väärtus

Grupi hinnangul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja kohustuste bilansilised väärtused seisuga 31. märts 2021 ja 31. detsember 2020 oluliselt nende õiglasest väärtusest.

Nõuded ostjatele ja võlad hankijatele on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses ja kuna nõuded ostjatele ja võlad hankijatele on lühiajalised, on juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus lähedane nende õiglasele väärtustele.

Ujuva intressimääraga pikaajaliste võlakohustuste intressimäär muutub vastavalt turu intressimäära kõikumistele, mistõttu kohandatakse võlakohustustele õiglase väärtuse arvutamisel rahavoogude mudelis kasutatud diskontomäära. Grupi riskimarginaalid ei ole aruandeperioodil oluliselt muutunud ning vastavad turutingimustele. Fikseeritud intressimääraga pikaajalised laenud kajastatakse diskonteeritud nüüdisväärtuses, diskonteerides tuleviku lepingulisi rahavooge, kasutades turu intressimäära, mis on Grupile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel. Eelnevast tulenevalt hindab juhatus, et pikaajaliste kohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Finantskohustuste õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste rahavoogude baasil, kasutades turu intressimäära, mis on Grupile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel.

LISA 3 Raha ja raha ekvivalendid

31.03.2021 31.12.2020
Sularaha kassas 35 34
Pangakontod ja üleöödeposiidid 321 1 393
Kokku 356 1 427

Raha ja raha ekvivalendid on kõik eurodes.

LISA 4 Nõuded ostjatele ja muud nõuded

Lühiajalised nõuded ostjatele ja muud nõuded 31.03.2021 31.12.2020
Nõuded ostjatele, neto 93 230
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 82 79
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded, sh 24 1
käibemaks 24 1
Muud lühiajalised nõuded 6 8
Kokku 205 318
Muud pikaajalised varad
Pikaajaline rendi ettemaks 124 111
Kokku 124 111

Nõuded ostjatele ja muud nõuded on kõik eurodes.

Nõuded ostjatele geograafiliste (kliendi asukoht) regioonide ja maksetähtaegade lõikes

Ida-Euroopa
31.03.2021 Balti regioon regioon Kokku
Maksetähtaeg tulevikus 91 0 91
Kuni 1 kuu üle tähtaja 0 0 0
1-3 kuud üle tähtaja 0 0 0
3-6 kuud üle tähtaja 0 0 0
Rohkem kui 6 kuud üle tähtaja 2 0 2
Kokku 93 0 93
31.12.2020 Balti regioon regioon Kokku
Maksetähtaeg tulevikus 213 0 213
Kuni 1 kuu üle tähtaja 0 0 0
1-3 kuud üle tähtaja 6 0 6
3-6 kuud üle tähtaja 0 0 0
Rohkem kui 6 kuud üle tähtaja 9 2 11
Kokku 228 2 230

LISA 5 Varud

31.03.2021 31.12.2020
Kangas ja furnituur 50 53
Kangas ja furnituur allahindlus -50 -53
Valmistoodang ja ostetud kaup müügiks 3 657 3 587
Valmistoodangu ja ostukauba allahindlus -130 -250
Ettemaksed hankijatele 124 130
Kokku 3 651 3 467

LISA 6 Materiaalne põhivara

Hooned ja
Masinad,
Muu Ettemaksed,
kasutusele
võtmata
ehitised seadmed inventar põhivarad Kokku
31 Detsember 2019
Soetusmaksumus 2 746 1 004 4 235 5 7 990
Akumuleeritud kulum -1 987 -856 -3 464 0 -6 307
Jääkväärtus 759 148 771 5 1 683
Soetatud 6 2 3 35 46
Müüdud ja maha kantud 0 0 -3 0 -3
Kulum -86 -15 -87 0 -188
31 Märts 2020
Soetusmaksumus 2 618 975 4 064 40 7 697
Akumuleeritud kulum -1 939 -840 -3 380 0 -6 159
Jääkväärtus 679 135 684 40 1 538
31 Detsember 2020
Soetusmaksumus 2 384 937 3 703 0 7 024
Akumuleeritud kulum -1 794 -843 -3 169 0 -5 806
Jääkväärtus 590 94 534 0 1 218
Soetatud 15 0 14 0 29
Müüdud ja maha kantud -6 -2 -5 0 -13
Kulum -65 -31 -55 0 -151
31 Märts 2021
Soetusmaksumus 2 206 927 3 438 0 6 571
Akumuleeritud kulum -1 672 -866 -2 951 0 -5 489
Jääkväärtus 534 61 487 0 1 082

LISA 7 Immateriaalne põhivara

Litsentsid,
tarkvara
ja muu
Kauba
märgid
Ette
maksed
Firma
väärtus
Kokku
31 Detsember 2019
Soetusmaksumus 885 643 46 154 1 728
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus -763 -429 0 0 -1 192
Jääkväärtus 122 214 46 154 536
Soetatud 28 0 10 0 38
Müüdud, maha kantud, alla hinnatud 0 0 -5 0 -5
Amortisatsioon -4 -8 0 0 -12
31 Märts 2020
Soetusmaksumus 913 643 51 154 1 761
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus -767 -437 0 0 -1 204
Jääkväärtus 146 206 51 154 557
31 Detsember 2020
Soetusmaksumus 974 643 73 154 1 844
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus -786 -461 0 0 -1 247
Jääkväärtus 188 182 73 154 597
Soetatud 0 0 32 0 32
Amortisatsioon -12 -8 0 0 -20
31 Märts 2021
Soetusmaksumus 974 643 105 154 1 876
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus -798 -469 0 0 -1 267
Jääkväärtus 176 174 105 154 609

LISA 8 Rendilepingud

Käesolevas lisas on esitatud informatsioon rendilepingute kohta, kus Grupp on rentnik

Finantsseisundi aruandes kajastatud summad

Grupi konsolideeritud finantsseisundi aruandes on kajastatud järgmised varad seoses rendilepingutega:

Vara kasutusõigus
Jääkväärtus 31.12.2019 16 040
Kulum 366
Lisandumised 0
Allahindlus -1 481
Jääkväärtus 31.03.2020 14 925
Jääkväärtus 31.12.2020 9 199
Lisandumised 121
Lõpetamised -290
Kulum -951
Jääkväärtus 31.03.2021 8 079

Kasutusõigusega varad hõlmavad ainult kontorite ja äripindade rendilepinguid.

31.03.2021 31.12.2020
Rendikohustis
Lühiajaline rendikohustis 3 139 3 127
Pikaajaline rendikohustis 5 341 6 493
Rendikohustis kokku 8 480 9 620

Lisainformatsioon tulevaste perioodide rendimaksete kohta tähtaegade lõikes on esitatud lisas 2.

Kasumiaruandes kajastatud summad

Grupi konsolideeritud kasumi- ja koondkasumiaruanne sisaldab järgmiseid rendilepingutega seotud summasid:

1kv 2021 1kv 2020
Intressikulu (kajastatud finantskulude all, lisa 19) 113 195
Amortisatsioonikulu (kajastatud tegevuskulude all, lisad 15-17) 951 1 481
Kokku 1 064 1 676
  1. aasta I kvartali pikaajaliste rentidega seotud raha väljamaksed kokku olid summas 1 084 tuhat eurot (1 kvartal 2020: 1 665 tuhat eurot).

Hoonete ja Äripindade rendilepingud on enamasti sõlmitud fikseeritud perioodiks, keskmiselt 5 aastaks, ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused räägitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi.

LISA 9 Võlakohustused

31.03.2021 31.12.2020
Lühiajalised võlakohustused
Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 324 227
Kapitalirendikohustused 23 25
Kokku 347 252
Pikaajalised võlakohustused
Pikaajalised pangalaenud 681 778
Pikaajaline arvelduskrediit 66 0
Muud pikaajalised kohustused 136 96
Kokku 883 874
Kokku võlakohustused 1 230 1 126

Aruandeperioodil tasus Grupp pangalaenude makseid summas 0 eurot (1 kv 2020: 116 tuhat eurot). Arvelduskrediiti oli seisuga 31. märts 2021 kasutatud 66 tuhat eurot (31. detsember 2020: 0 eurot).

Aruandeperioodi kõikide intressikandvate kohustuste intressikulu moodustas 126 tuhat eurot (1 kv 2020: 266 tuhat eurot) 113 tuhat eurot vastavalt IFRS 16-le kajastatud rendikohustustelt (1 kv 2020: 196 tuhat eurot).

Muutused 2020. aastal

2019.a. novembris allkirjastasid ettevõtte suuraktsionär KJK Fund Sicav-SIF ja AS Baltika laenulepingu uue muudatuse, mille kohaselt annab KJK Fund Sicav-SIF täiendavalt 1000 tuhat eurot laenu intressimääraga 6% aastas ja tagasimakse kuupäev on 2022.a. mais. Laen võeti kasutusele 2020. aasta esimeses kvartalis.

Vastavalt 19. juunil 2020 kinnitatud võlausaldajate nõuete ümberkorraldamise kavale pikendati arvelduslaenu lepingut (summas 3 000 tuhat eurot) kuni 31.12.2023 ja muudeti investeerimislaenu tagasimaksegraafikut viisil, et tagasimakseid tehakse alates 2021. aasta juunist kuni detsembrini 2023.

Augustis sõlmisid ettevõtte suuraktsionär KJK Fund Sicav-SIF ja AS Baltika laenulepingu uue muudatuse, mille kohaselt annab KJK Fund Sicav-SIF 2550 tuhande euro suuruse laenu intressimääraga 6% aastas ja tagasimaksekuupäev on 2024.a. detsembris. Laen kanti üle septembris 2020.

Detsembris allkirjastati laenulepingu muudatus, mille kohaselt alates 2020. aasta detsembrist on ülalnimetatud 2 550 tuhande euro suurune laen intressita, tagasimaksekuupäev ei ole fikseeritud ning liigitatakse seetõttu allutatud laenuks, mis on kajastatud omakapitalis.

Grupi intressikandvad laenud seisuga 31. märts 2021

Keskmine riskipreemia Saldo
Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor) EURIBOR +2,00% 1 071
Kokku 1 071

Grupi intressikandvad laenud ja võlakirjad seisuga 31. detsember 2020

Keskmine
riskipreemia
Saldo
Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor) EURIBOR +2,00% 1 006
Kokku 1 006

LISA 10 Võlad hankijatele ja muud kohustused

31.03.2021 31.12.2020
Lühiajalised kohustused
Võlad hankijatele 1 621 1 044
Maksukohustused, sh 908 1 203
isiku tulumaks 173 164
sotsiaalmaks ja töötuskindlustus 405 406
käibemaks 330 633
Võlad töövõtjatele1 589 391
Muud lühiajalised võlad 105 35
Muud viitvõlad 115 18
Ostjate ettemaksed 70 98
Kokku 3 408 2 789

1Võlad töövõtjatele sisaldavad palgavõlga ja kogunenud puhkusetasu kohustust.

Võlad hankijatele ning muud viitvõlad alusvaluutade lõikes

31.03.2021 31.12.2020
EUR (euro) 1 587 940
USD (USA dollar) 149 122
Kokku 1 736 1 062

LISA 11 Eraldised

31.03.2021 31.12.2020
Muud eraldised1 71 230
Kokku 71 230
1Muud eraldised sisaldab 2021 suletavate poodide kulude reservi.

Kasutatud hinnangud

Eraldise moodustamiseks kasutab juhtkond hinnanguid nagu neid on kirjeldatud Grupi 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta aruandes.

LISA 12 Omakapital

Aktsiakapital ja reservid

31.03.2021 31.12.2020
Aktsiakapital 5 408 5 408
Aktsiate arv (tk) 54 079 485 54 079 485
Aktsia nimiväärtus (EUR) 0,10 0,10
Muud reservid1 3 931 3 931

Seisuga 31. märts 2021 oli põhikirja järgselt ettevõtte minimaalne aktsiakapital 2 000 tuhat eurot ja maksimaalne aktsiakapital 8 000 tuhat eurot, seisuga 31. detsember 2020 oli põhikirja järgselt ettevõtte

minimaalne aktsiakapital 2 000 tuhat eurot ja maksimaalne aktsiakapital 8 000 tuhat eurot. Nii 31. märts 2021 kui ka 31. detsember 2020 koosnes aktsiakapital ainult lihtaktsiatest, mis olid kõik noteeritud Tallinna Börsil ning kõigi emiteeritud aktsiate eest on tasutud.

Muutused 2020. aastal

Vastavalt 19. juunil 2020 heaks kiidetud võlausaldajate nõuete ümberkorraldamiskavale vähendati KJK-Fund SICAV-SIF laenu 4 045 tuhandelt eurolt 820 tuhandele eurole.

  1. detsembril allkirjastati KJK Fund SICAV-SIFi ja tema valdusettevõttega sõlmitud laenulepingute muudatused ning summas 3 931 tuhat eurot klassifitseeriti allutatud laenudena.

1Muud reservid summas 3 931 tuhat eurot on seisuga 31. märts 2021 ja 31. Detsember 2020 KJK Sicav-SIF-i intressita laen ilma kindla tagasimakse kuupäevata.

Aktsionäride struktuur seisuga 31. märts 2021

Aktsiate arv Osalus
1. ING Luxembourg S.A. 48 526 500 89,73%
2. Clearstream Banking AG 1 070 500 1.98%
3. Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähikondsed
Nõukogu liikmetega seotud ülal nimetamata ettevõtted 231 578 0,43%
4. Teised aktsionärid 4 250 907 7,86%
Kokku 54 079 485 100%

Aktsionäride struktuur seisuga 31. detsember 2020

Aktsiate arv Osalus
1. ING Luxembourg S.A. 48 526 500 89.73%
2. Clearstream Banking AG 1 070 500 1.98%
3. Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähikondsed
Nõukogu liikmetega seotud ülal nimetamata ettevõtted 231 578 0,43%
4. Teised aktsionärid 4 250 907 7,86%
Kokku 54 079 485 100%

Grupi Emaettevõtte lihtaktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Seoses aktsiakapitali suurendamise kandmisega äriregistrisse 13. augustil 2019 suurenes KJK Fund Sicav-SIF (ING Luxembourg S.A. AIF ACCOUNT kontol) osalus Baltika AS's ning temast sai kontrolli omav aktsionär (osalus 89,73%).

LISA 13 Segmendid

Grupi kõrgeimaks äriotsustajaks on emaettevõtte AS Baltika juhatus. Emaettevõtte juhatus jälgib Grupi sisemisi aruandeid hindamaks tulemuslikkust ja langetamaks otsuseid ressursside jaotamise osas. Juhatus on määranud ärisegmendid antud aruannete alusel.

Emaettevõtte juhatus hindab äritegevust tegevusvaldkonniti, milleks on jaekaubandus, e-kaubandus ja kõik muud valdkonnad (sealhulgas hulgimüük, frantsiisimüük, konsignatsioonimüük). Jaekaubanduse segment hõlmab kõiki riike, mis on koondatud raporteeritavateks segmentideks, kuna neil on sarnased majanduslikud tunnused ja nad vastavad muudele IFRS 8 toodud segmendiks liitmise tunnustele.

Segmentide kirjeldus ja peamised tegevusvaldkonnad:

Jaekaubandus hõlmab tegevust Eestis, Lätis ja Leedus. Kuigi juhatus jälgib sisemisi aruandeid ka iga regiooni kohta, on riigid agregeeritud üheks raporteeritavaks segmendiks, kuna neil on sarnased majanduslikud tunnused. Kõik riigid müüvad samu tooteid sarnastele kliendiklassidele ning kasutavad sama tootmise protsessi ning turustusmeetodit.

  • E- kaubanduse segment sisaldab veebimüüki. Suurim müük toimub Baltikumis. E-poes ja jaekauplustes on täpselt samad kaubad. E-POS-süsteem võimaldab tarbijal teha ostu jaekaupluses ka siis, kui vastavat toodet või sobivat numbrit pole poes saada. Pärast ostmist toimetatakse toode sarnaselt e-poes tehtud tellimusele kliendi valitud pakiautomaati, parandades seeläbi toodete kättesaadavust.
  • Kõik muud segmendid sisaldavad müüki äriklientidele (hulgi-, frantsiisi- ja konsignatsioonipartnerid), materjalide ja õmblusteenuse müüki. Nende segmentide näitajad on väiksemad, kui IFRS 8's toodud raporteeritava segmendi kvantitatiivsed kriteeriumid ning on seetõttu koondatud "Kõik muud segmendid" kategooriasse.

Emaettevõtte juhatus hindab ärisegmendi tulemust Grupivälise müügitulu ja kasumi alusel. Välise müügitulu summad on kooskõlas juhtkonnale esitatavate finantsaruannete näitajatega. Segmendi kasum (kahjum) Grupi sisemiselt genereeritud aruannetes on sisemine mõõdik hindamaks segmendi tulemust ja see koosneb segmendi brutokasumist (kahjumist), millest on maha arvatud segmendile omistatavad turu opereerimisega seotud kulud, va muud äritulud- ja kulud. Juhtkonnale esitatavad varude summad on kooskõlas finantsaruannete näitajatega. Segmendi varud sisaldavad antud segmendi otseseid ja segmendile omistatud varusid lähtuvalt segmendi äritegevusest ja varude asukohast.

Juhatus jälgib ka Grupi käivet poodide ja brändide tasemel. Juhtimisotsuseid tehakse poodide tasemel, kasutades info agregeerimist juhtimisotsuste tegemiseks. Segmendiaruandluse tarbeks on otsustanud juhtkond esitada info müügikanali tasemel. Peamised juhatuse otsused, mis on seotud investeerimise ja ressursside jaotusega, põhinevad käesolevas lisas avalikustatud segmentide infole.

Kasumi või kahjumi, segmendi varade ja kohustuste näitajaid on mõõdetud vastavalt finantsaruannete koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetele, välja arvatud IFRS 16 Kasutusõiguse varade ja rendikohustuste mõõtmine ja kajastamine.

Segmentide tulemuslikkuse hindamiseks jälgib juhatus peamiselt grupivälist müügitulu, segmendi kasumit, põhivara amortisatsiooni ja varusid. See informatsioon on segmentide lõikes toodud all olevates tabelites:

Juhatusele esitatud raporteeritavate segmentide info

Jaekaubanduse
segment
E-pood
segment
Kõik muud
segmendid1
Segmendid
kokku
1 kv 2021 ja seisuga 31.märts 2021
Müügitulu (grupiväline) 1 168 956 8 2 132
Segmendi kasum 2 -930 113 -817
sh põhivara amortisatsioon -124 -6 -130
Segmendi varud 2 158 2 158
1 kv 2020 ja seisuga 31.märts 2020
Müügitulu (grupiväline) 5 385 505 247 6 137
Segmendi kasum 2 - 864 40 57 -767
sh põhivara amortisatsioon -180 -180
Segmendi varud 3 814 3 814

1Kõik muud segmendid sisaldavad kaupade hulgimüüki, frantsiisimüüki, konsignatsioonimüüki, materjali ja õmblusteenuse müüki.

2Segmendi kasum on segmendi ärikasum ilma muude äritulude ja -kuludeta.

Segmentide ärikasumi seostamine konsolideeritud ärikasumiga

1 kv 2021 1 kv 2020
Ärikasum (-kahjum) -1 529 -2 208
muud äritulud (-kulud), neto 234 37
rendi arvestuspõhimõtete mõju 0 103
üldhalduskulud -495 -594
müüdud kaupade kulu ja turustuskulud -451 -987
Jagamata kulud1
:
Segmentide kasum -817 -767

1Jagamata kulud on emaettevõtte ja tootmisettevõtte kulud, mis sisemistes aruannetes ei ole jagatud segmentidele.

Segmendi varude seostamine Grupi finantsseisundi aruande varudega

31.03.2021 31.12.2020
Segmendi varud kokku 2 158 2 643
Ema- ja tootmisettevõtte varud 1 493 824
Varud finantsseisundi aruandes kokku 3 651 3 467

LISA 14 Müügitulu

1 kv 2021 1 kv 2020
Kaupade müük jaemüügi kanali kaudu 1 168 5 385
Kaupade müük hulgi- ja frantsiisikaubanduse kanali kaudu 3 200
Kaupade müük e-kaubanduse kanali kaudu 956 505
Muu müük 5 47
Kokku 2 132 6 137

Müügitulu geograafiliste (kliendi asukoht) piirkondade lõikes

1 kv 2021 1 kv 2020
Eesti 1 535 3 054
Leedu 281 1 643
Läti 280 1 371
Venemaa 12 13
Ukraina 8 9
Soome 5 35
Saksamaa 2 2
Austria 0 1
Muud riigid 9 9
Kokku 2 132 6 137

LISA 15 Müüdud kaupade kulu

1 kv 2021 1 kv 2020
Kauba- ja materjali kulu 1 379 3 520
Varude allahindluse muutus -120 -130
Kokku 1 259 3 390

LISA 16 Turustuskulud

1 kv 2021 1 kv 2020
Tööjõukulud1 819 1 848
Rendikulud2 -97 191
Reklaamikulud 117 254
Põhivara kulum (lisa 6,7,8) 1 074 1 458
Kütuse, kütte- ja elektrikulud 49 96
Kommunaalteenused ja valvekulu 54 90
Kaardimaksete kulud 31 30
Infotehnoloogia kulud 38 50
Lähetuskulud 0 22
Konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud 8 29
Sidekulud 23 18
Muud müügikulud3 25 114
Kokku 2 141 4 200

1Tööjõukulud hõlmavad kulude vähendamist, kuna on saadud toetusi valitsuse poolt või makstakse vähem, kuna töötajad saavad otse valitsuselt sissetulekuid.

2Kasutusrendi (üüri) kulu on negatiivne, kuna kajastati kasutusõiguse varade ostukeskuste allahindlusi ja valitsuste toetuseid makstud üüride eest.

3Muud müügikulud sisaldavad peamiselt kindlustuskulu, tolli-, pangateenuste, vormirõivaste, pakkematerjali, transportteenuste, kaupluste renoveerimise, koolituse, kontoritarvete kulu ja teenuste kulu, mis on seotud jaeturgude administreerimisega.

LISA 17 Üldhalduskulud

1 kv 2021 1 kv 2020
Tööjõukulud1 382 317
Rendikulud 1 9
Infotehnoloogia kulud 44 48
Pangateenused 11 21
Põhivara kulum (lisa 6,7) 27 224
Kütuse-, kütte- ja elektrikulud 2 28
Konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud 13 93
Muud üldhalduskulud2 15 52
Kokku 495 792

1Tööjõukulud hõlmavad kulude vähendamist, kuna on saadud toetuseid või makstakse vähem, kuna töötajad saavad valitsuselt palgatoetust.

2Muud üldhalduskulud sisaldavad kindlustuse, side-, lähetus-, koolitus-, kommunaal-, turvateenuste kulusid ning muid teenuseid.

LISA 18 Muud äritulud ja –kulud

1 kv 2021 1 kv 2020
Kasum (kahjum) materiaalse põhivara müügist, mahakandmisest -28 30
Muud äritulud1 270 9
Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest -5 3
Trahvid, viivised ja maksuintressid 0 -2
Muud ärikulud -3 -3
Kokku 234 37

1Muud äritulud sisaldavad valitsuse poolseid toetuseid.

LISA 19 Finantskulud

1 kv 2021 1 kv 2020
----------- -----------
Intressikulu -126 -266
Kokku -126 -266

2021 aasta 1 kv intressikulu sisaldab arvestuslikku intressikulu rendikohustustelt (IFRS 16) summas 113 tuhat eurot (1 kv 2020: 195 tuhat eurot).

LISA 20 Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta

1 kv 2021 1 kv 2020
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhat) tk 54 079 54 079
Puhaskasum (-kahjum) -1 655 -2 474
Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta EUR -0,03 -0,05
Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta EUR -0,03 -0,05

AS Baltika Tallinna Börsil noteeritud aktsia keskmine hind (päeva sulgemishindade aritmeetiline keskmine) oli aruandeperioodil 0,35 eurot (2020: 0,12 eurot).

LISA 21 Seotud osapooled

Käesoleva konsolideeritud raamatupidamise vahearuande koostamisel on osapooled loetud seotuks, kui ühel poolel on teise üle kontroll või oluline mõju teise poole finants- või juhtimisotsustele, vastavalt IAS 24 "Seotud osapooli käsitleva informatsiooni avalikustamine" määratlusele. Seotud osapoolte defineerimisel ei ole lähtutud ainult tehingute ja omavahelise suhte juriidilisest vormist vaid ka nende tegelikust sisust.

Grupi konsolideeritud raamatupidamise vahearuande koostamisel loetakse seotud osapoolteks:

  • omanikke, kellel on oluline mõju või kontroll, omades üldjuhul 20% või enam aktsiatest; ning nende kontrolli all olevaid ettevõtteid (lisa 12);
  • juhatuse ja nõukogu liikmeid1 ;
  • eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid;
  • ettevõtteid, mida kontrollivad või milles omavad olulist mõju juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähedased pereliikmed.

1Juhtkonna võtmeisikuteks peetakse ainult Emaettevõtte juhatuse ning nõukogu liikmeid, kuna ainult nendel on Grupi tegevuste planeerimise, juhtimise ja kontrollimise kohustus.

Tehingud seotud osapooltega

1 kv 2021 1 kv 2020
Ostetud teenused 6 6
Kokku 6 6

AS Baltika ostis seotud osapooltelt nii 2021. kui ka 2020. aasta 1 kvartalis peamiselt juhtimisteenuseid.

Saldod seotud osapooltega

31.03.2021 31.12.2020
Võla- ja intressikohustused (lisa 9, 12) 3 992 3 992
Võlad seotud osapooltele kokku 3 992 3 992

Kõik tehingud nii 2021. kui ka 2020. aasta aruandeperioodidel ning saldod seotud osapooltele seisuga 31. märts 2021 kui ka 31. detsember 2020 on ettevõtetega, mida kontrollivad või milles omavad olulist mõju nõukogu liikmed.

Juhatuse ja nõukogu liikmete tasud
1 kv 2021 1 kv 2020
Juhatuse liikmete töötasud 201 66
Nõukogu liikmete tasud 2 4
Kokku 203 70

Nii 31. märts 2021 kui ka 31. detsembri 2020 seisuga oli Grupil kaks juhatuse liiget ja neli nõukogu liiget.

Muudatused nõukogus 2020. aastal

  1. augustil 2020 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek kutsuda seltsi nõukogust tagasi nõukogu liige Tiina Mõis tema tagasiastumisavalduse valguses.

Muudatused juhatuses 2020. aastal

  1. märtsil toimunud nõukogu otsuse kohaselt on Flavio Perini AS Baltika uus tegevjuht ja juhatuse liige alates 1. maist 2020. AS Baltika juhatuse liikme Mae Leyrer leping lõppes 22. mai 2020.a. Juhatuse liikme Maigi Pärnik-Perniku leping lõppes märtsis 2020 ja seda pikendati vastavalt nõukogu 11. märtsi otsusele 22. maini 2020.a.

Alates 1. detsembrist 2020 on AS-i Baltika Group finantsjuht Triinu Tarkin juhatuse liige.

AS BALTIKA NÕUKOGU

JAAKKO SAKARI MIKAEL SALMELIN Nõukogu esimees alates 23.05.2012, nõukogu liige alates 21.06.2010 KJK Capital Oy partner Rahanduse magister, Helsingi Majandusülikool Baltika aktsiaid 31.03.2021: 0

REET SAKS Nõukogu liige alates 25.03.1997 Farmi Piimatööstus, peajurist Õigusteadus, Tartu Ülikool Baltika aktsiaid 31.03.2021: 0

LAURI KUSTAA ÄIMÄ Nõukogu liige alates 18.06.2009 Kaima Capital Oy tegevdirektor Majandusteaduste magister, Helsingi Ülikool Baltika aktsiaid 31.03.2021: 231 578 aktsiat (Kaima Capital Eesti OÜ nimel)

KRISTJAN KOTKAS Nõukogu liige alates 08.10.2019 KJK Capital Oy õigusnõunik Magistrikraad õigusteaduses,Tartu Ülikool Magistrikraad õigusteaduses, University of Cape Town Baltika aktsiaid 31.03.2021: 0

AS BALTIKA JUHATUS

FLAVIO PERINI Juhatuse liige, tegevjuht alates 01.05.2020 Juhatuse liige alates 2020, Grupis alates 2020 Kõrgharidus õigusteadustes (Università degli Studi di Parma) Baltika aktsiaid 31.03.2021: 0

TRIINU TARKIN Juhatuse liige, finantsjuht Juhatuse liige alates 1. detsember 2020, Grupis alates 2011 Magistrikraad Ärirahandus ja majandusarvestus (Tallinna Tehnikaülikool) Baltika aktsiaid 31.03.2021: 0

Talk to a Data Expert

Have a question? We'll get back to you promptly.