Nordecon

48510000D8HSLK854I81-2020-12-31.xhtml 48510000D8HSLK854I81 2020-01-01 2020-12-31 48510000D8HSLK854I81 2019-01-01 2019-12-31 48510000D8HSLK854I81 2020-12-31 48510000D8HSLK854I81 2019-12-31 48510000D8HSLK854I81 2018-12-31 48510000D8HSLK854I81 2018-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 48510000D8HSLK854I81 2019-01-01 2019-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 48510000D8HSLK854I81 2019-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 48510000D8HSLK854I81 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 48510000D8HSLK854I81 2020-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 48510000D8HSLK854I81 2018-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember 48510000D8HSLK854I81 2019-01-01 2019-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember 48510000D8HSLK854I81 2019-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember 48510000D8HSLK854I81 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember 48510000D8HSLK854I81 2020-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember 48510000D8HSLK854I81 2018-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 48510000D8HSLK854I81 2019-01-01 2019-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 48510000D8HSLK854I81 2019-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 48510000D8HSLK854I81 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 48510000D8HSLK854I81 2020-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 48510000D8HSLK854I81 2018-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 48510000D8HSLK854I81 2019-01-01 2019-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 48510000D8HSLK854I81 2019-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 48510000D8HSLK854I81 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 48510000D8HSLK854I81 2020-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 48510000D8HSLK854I81 2018-12-31 ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember 48510000D8HSLK854I81 2019-01-01 2019-12-31 ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember 48510000D8HSLK854I81 2019-12-31 ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember 48510000D8HSLK854I81 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember 48510000D8HSLK854I81 2020-12-31 ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember 48510000D8HSLK854I81 2018-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 48510000D8HSLK854I81 2019-01-01 2019-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 48510000D8HSLK854I81 2019-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 48510000D8HSLK854I81 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 48510000D8HSLK854I81 2020-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 48510000D8HSLK854I81 2018-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember 48510000D8HSLK854I81 2019-01-01 2019-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember 48510000D8HSLK854I81 2019-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember 48510000D8HSLK854I81 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember 48510000D8HSLK854I81 2020-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember 48510000D8HSLK854I81 2018-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember 48510000D8HSLK854I81 2019-01-01 2019-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember 48510000D8HSLK854I81 2019-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember 48510000D8HSLK854I81 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember 48510000D8HSLK854I81 2020-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember iso4217:EUR iso4217:EUR xbrli:shares 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 1/132 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962 Aadress Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Asukohamaa Eesti Vabariik Telefon +372 615 4400 Elektronpost [email protected] Interneti kodulehekülg www.nordecon.com Põhitegevusalad Elamute ja mitteeluhoonete ehitus (EMTAK 4120) Teede ja kiirteede ehitus (EMTAK 4211) Teehoole (EMTAK 4211) Vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitus (EMTAK 4221) Vesiehitus (EMTAK 4291) Muude liigitamata rajatiste ehitus (EMTAK 4299) Majandusaasta 1. jaanuar 2020 – 31. detsember 2020 Nõukogu Toomas Luman (nõukogu esimees), Andri Hõbemägi, Vello Kahro, Sandor Liive, Andre Luman Juhatus Gerd Müller (juhatuse esimees), Priit Luman, Maret Tambek Audiitor KPMG Baltics OÜ Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 2/132 Sisukord Kontserni lühitutvustus ......................................................................................................................................... 4 2020. aasta võtmenäitajad .................................................................................................................................... 5 Nõukogu esimehe pöördumine ............................................................................................................................. 6 Juhatuse esimehe pöördumine ............................................................................................................................. 7 Tegevusaruanne .................................................................................................................................................... 8 Kontserni vastutus ühiskonnas ................................................................................................................................. 9 Turgu mõjutavad trendid ........................................................................................................................................ 10 Peamiste riskide kirjeldus ....................................................................................................................................... 13 Äritegevuse ja finantstulemuste ülevaade ............................................................................................................. 16 Kvaliteet ja kliendikogemus .................................................................................................................................... 25 Kohalikud elanikud ................................................................................................................................................. 25 Tarnijad, alltöövõtjad, ostud ja hanked .................................................................................................................. 26 Digiehitus ja tehnoloogilised lahendused ............................................................................................................... 27 Töötajad ja töökeskkond ........................................................................................................................................ 29 Keskkonnamõju ...................................................................................................................................................... 35 Ühiskondlik panus ................................................................................................................................................... 39 Juhtimine ................................................................................................................................................................ 42 Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne ....................................................................................................................... 45 Aktsia ja aktsionärid ................................................................................................................................................ 53 Kontserni raamatupidamise aastaaruanne ...........................................................................................................58 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne ............................................................................................................... 58 Konsolideeritud koondkasumiaruanne ................................................................................................................... 59 Konsolideeritud rahavoogude aruanne .................................................................................................................. 60 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne .................................................................................................... 61 LISA 1. Kontserni üldine informatsioon ................................................................................................................. 62 LISA 2. Vastavuse kinnitus ning aruande koostamise üldised alused .................................................................... 62 LISA 3. Uued rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, avaldatud standardite muutused ja tõlgendused 65 LISA 4. Olulisemad arvestuspõhimõtted ................................................................................................................ 66 LISA 5. Finantsriskide juhtimine ............................................................................................................................ 78 LISA 6. Kontserni ettevõtted ................................................................................................................................. 84 LISA 7. Muutused kontserni struktuuris................................................................................................................ 85 LISA 8. Raha ja raha ekvivalendid .......................................................................................................................... 86 LISA 9. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded ..................................................................................................... 86 LISA 10. Ettemaksed ............................................................................................................................................... 87 LISA 11. Varud ......................................................................................................................................................... 87 LISA 12. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud ................................................................................ 89 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 3/132 LISA 13. Kinnisvarainvesteeringud .......................................................................................................................... 90 LISA 14. Materiaalne põhivara ................................................................................................................................ 92 LISA 15. Immateriaalne põhivara ............................................................................................................................ 93 LISA 16. Laenukohustused ...................................................................................................................................... 96 LISA 17. Rendivara ja kohustused ........................................................................................................................... 97 LISA 18. Võlad hankijatele ...................................................................................................................................... 99 LISA 19. Muud võlad ............................................................................................................................................... 99 LISA 20. Ettemaksed ............................................................................................................................................... 99 LISA 21. Eraldised .................................................................................................................................................... 99 LISA 22. Omakapital .............................................................................................................................................. 100 LISA 23. Puhaskasum aktsia kohta ........................................................................................................................ 101 LISA 24. Aktsiapõhised maksed ............................................................................................................................ 101 LISA 25. Segmendiaruanded ................................................................................................................................. 102 LISA 26. Lõpetamata ehituslepingud .................................................................................................................... 104 LISA 27. Osalemine ühisettevõtmistes ................................................................................................................. 105 LISA 28. Müügitulu ................................................................................................................................................ 105 LISA 29. Müüdud teenuste ja kaupade kulu ......................................................................................................... 105 LISA 30. Üldhalduskulud ....................................................................................................................................... 106 LISA 31. Muud äritulud ja -kulud .......................................................................................................................... 106 LISA 32. Finantstulud ja -kulud ............................................................................................................................. 106 LISA 33. Tulumaksukulu ........................................................................................................................................ 107 LISA 34. Finantsinstrumendid ja finantsriskide juhtimine .................................................................................... 107 LISA 35. Tingimuslikud kohustused....................................................................................................................... 111 LISA 36. Tagatised ja panditud vara ...................................................................................................................... 112 LISA 37. Tehingud seotud osapooltega ................................................................................................................. 113 LISA 38. Emaettevõtte põhiaruanded ................................................................................................................... 115 Kinnitused ja allkirjad 2020. aasta majandusaasta aruandele .............................................................................. 119 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ....................................................................................................................... 120 Kasumi jaotamise ettepanek ................................................................................................................................ 127 GRI sisukord .......................................................................................................................................................... 128 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 4/132 Kontserni lühitutvustus 1989. aastal tegevust alustanud ehitusettevõte Nordecon AS (endiste nimedega AS Eesti Ehitus ja Nordecon Inter- national AS) on tänaseks kasvanud Eesti üheks suuremaks ehituskontserniks ning on tõsiseltvõetav partner kõigis ehitusturu valdkondades. Juba aastaid on kontserni tegevusstrateegia nurgakiviks olnud keskendumine ehituse peatöövõtule ja projektijuhti- misele, hoides tööde portfelli võimalikult tasakaalustatuna hoonete ja rajatiste valdkonna vahel. Kontserni põhite- gevust toetavad teehooldus, betoonitööd jms, mis annavad lisaväärtust, tõhusust ning aitavad juhtida riske. Nordeconi spetsialistid pakuvad klientidele kvaliteetset ja kompleksset teenust nii äri-, elamu-, tööstus- ja ühiskond- like hoonete püstitamisel kui ka taristu vallas – teede, tehnovõrkude ja sadamarajatiste ehitamisel. Lisaks tegeleb Nordeconi kontsern betoonkonstruktsioonide ehitamise, raske ehitustehnika rentimise ning teede hooldamisega. Lisaks Eestile tegutsevad kontserni ettevõtted hetkel Rootsis, Soomes ning Ukrainas. Nordecon AS on Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Nordecon AS-ile on omistatud rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise sertifikaat ISO 9001, keskkonnakaitse sertifikaat ISO 14001 ja tööohutuse sertifi- kaat OHSAS 18001. Alates 18. maist 2006 on Nordecon AS-i aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. VISIOON Olla ehitusala eelistatuim partner kliendile, alltöövõtjale, töötajale. MISSIOON Pakkuda klientide vajadustele ja võimalustele vastavaid lahendusi hoonete ja rajatiste ehitamiseks, aidates neil see- läbi hoida ja kasvatada oma vara väärtust. JAGATUD VÄÄRTUSED Professionaalsus Professionaalsete ehitajatena kasutame asjakohaseid töövõtteid ja tehnoloogiaid ning järgime tunnustatud kvalitee- distandardeid. Meie töötajad on tulemusele orienteeritud ja uuendusmeelsed, ühendades edukalt pikaajalise ehitu- salase kogemuse innovatsiooni poolt pakutavate võimalustega. Usaldusväärsus Usaldusväärse partnerina peame kinni antud lubadustest ega võta riske klientide arvel. Koostöös oleme valmis la- hendama kõiki ehitusalaseid väljakutseid parima tulemuse nimel. Avatus Tegutseme avatult ja läbipaistvalt. Järgime ehitusvaldkonna häid tavasid ning seisame nende eest ka ühiskonnas tervikuna. Töötajad Soodustame töötajate arengut, pakkudes vajadustele vastavaid koolitusi ja kogemustest lähtuvaid karjäärivõimalusi. Väärtustame oma inimesi, tagades kaasaegse ja inspireeriva töökeskkonna ning ettevõtlikkust soosiva motivatsioo- nisüsteemi. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 5/132 2020. aasta võtmenäitajad 296 mln EUR müügitulu (2019: 234 mln EUR) 26,5% müügitulu kasv aastas (2019: 4,7%) 216 mln EUR teostamata tööde portfell aruan- deaasta lõpul (2019: 227 mln EUR) 237 mln EUR sõlmitud uusi lepinguid (2019:306 mln EUR) 136 klientidele üle antud objekti (2019: 130) 708 töötajat (2019: 687) 19/0 tööõnnetust/surmaga lõppenud tööõnnetust (s.h. alltöövõtjad) (2019: 19/0) 0 keskkonnareostust, diskrimineeri- mis- ja korruptsioonijuhtumit (2019: 0) 0,2 mln EUR kogukondlike projektide toetu- seks ja heategevuseks (2019: 0,3 mln EUR) Auhinnad ja tunnustus • Kultuurkapitali arhitektuuri peapreemia: Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus • Aasta Puitehitis 2020: Saue vallamaja (Embach Ehitus); Arcwoodi liimpuidu eriauhind: Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus (Nordecon AS) • Eesti Digitaalehituse Klastri poolt tunnustatud kui „Aasta tegu 2020“: Vanasadama D-terminal • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud kui 2020. aasta parima digitaalse innovat- siooni projekti nominent: Vanasadama D-terminal • Aasta ehitusprojekt 2020 nominent: Sisekaitseakadeemia Narva Õppekeskus • Kaubandus-Tööstuskoja Eesti konkurentsivõimelisemate ehitusettevõtete edetabel: Nordecon AS II koht • Instar EBC 2020. aasta atraktiivsete tööandjate uuringus kõrgkoolide ja kutsekoolide õppurite seas tehnikatu- dengite arvestuses I koht • Firmabänd 2020 võitja: The Great Nordecon Band Fotol: Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus (teostaja Nordecon AS) Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 6/132 Nõukogu esimehe pöördumine Tuleb tõdeda, et ehitusturg on kaunis kummalises olukorras. Neli aastat kestnud turukasv ja kontserni edukas pak- kumistegevus lõid 2020. aasta alguseks olukorra, mis võimaldas kontsernil saavutada aegade suurima müügitulu. Kunagi varem pole Nordeconi kontsern osutanud oma klientidele ehitusteenust ligi 300 miljoni euro eest aastas, nagu tehti seda nüüd neljas erinevas riigis kokku. Lugejale pole vaja meenutada riikide kevadist reaktsiooni COVID- 19 pandeemiale, mille tulemusena tõusid ka meil üleöö esikohale hoopis uued prioriteedid – kuidas hoolitseda oma töötajate tervise eest nii kontoris kui kümnetel ehitusplatsidel, kuidas luua turvaline töökeskkond meie alltöövõtja- tele ja kuidas tagada tarneahelate häirituses objektide valmimine tellijatele. Ärimahu numbrid siin ei valeta – ehi- tustempo hoidmise ja lepingumahu täitmisega saadi olusid arvestades väga hästi hakkama. Lisandväärtuse vaatepunktist oli 2020. aasta siiski oluliselt tasakaalutum. Kuigi töötajakohane tootlikkusnäitaja pa- ranes aastaga ligi 3%, siis seda komponentideks lahutades selgub, et kasvu taga olid tööjõukulude ning kulumi kasv, samas kui ärikasum töötaja kohta kahanes. On majanduslikult mõistetav, et kasvufaasis olnud ehitusturg avaldas jätkuvalt mõju tööjõukulude suurenemisele, kuid paraku pean enamusaktsionäri esindajana tõdema, et ärikasumi tootlikkuse halvenemine ei ole samavõrra mõistetav – fookus ettevõtte põhiprotsesside suuremale efektiivsusele peab jätkuvalt olema juhtkonna tähelepanu keskmes. Seda enam, et majandusolud jäävad vähemalt lähitulevikus ebakindlaks. Avaldasin juba 2020. aasta keskpaigas oma avalikes sõnumites veendumust, et ehitusturg saavutab oma põhja 2022. aastal ja olen samal seisukohal ka praegu. Jah, Nordeconi kontsern tegi eelmisel aastal oma ajaloolise käiberekordi ja teatud alltöövõtte oli teisel poolaastal taas keeruline katta nagu oleksime taas kasvufaasis. Kuid mündil on teine ja varjatum külg. Esiteks, tänase seisuga on märkimisväärselt vähenenud erasektori poolne nõudlus, mis muudab väga oluliseks avaliku sektori rolli töö tellijana, säilitades investeeringute planeeritud mahte ning kasutades efektiiv- selt ära Euroopa Liidu vahendeid. Teiseks, töötajate arvu kiire vähenemine ehitussektoris, viitab selgelt jahtumisele sektori teatud alamsegmentides – buum elukondlikus kinnisvaras iseloomustab pigem inimeste investeerimiskäitu- mist, mitte ehitusturu tervist. Seega pole kahtlust, et kontserni ootavad väliskeskkonnast tulenevalt ees mitmedki väljakutsed, mis omakorda tähendab, et peame olema heas vormis ning kasutama targasti ära kõik võimalused Nor- deconi kontserni efektiivsuse tõstmiseks. Toomas Luman Nõukogu esimees Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 7/132 Juhatuse esimehe pöördumine 2020. aasta oli Nordeconi kontserni jaoks oluline ärimahtude kasvu aasta, millesse andsid panuse kõik kontserni ettevõtted. Kasv toimus ka välisturgudel, kus mahud kasvasid kahekordselt, eriti tänu tegevusele Rootsi. COVID-19 pandeemia mõju majandusele ja ehitussektorile väljendus kontserni kasumlikkuse vähenemises. Konkurents kasvas kõigis segmentides eelkõige vähenenud nõudluse tõttu, mis omakorda põhjustas survet ehitusteenuse marginaali- dele. Kontserni tegevuse digitaliseerimine ja sisemiste reservide leidmine on olulisem kui kunagi varem, et tagada kasvava konkurentsi tingimustes jätkusuutlikus. Oleme teinud oma tegevuse ümberkujundamisel, kulude vähenda- misel ja efektiivsuse tõstmisel olulisi otsuseid, mille mõju peab ulatuma ka lähiaastatesse kui turg alles taastub. Ehitussektor kahanes kogu Euroopa Liidus -8,5%, Eestis aga oodatust vähem, -3,0%. Nordeconi kontserni uute lepin- gute sõlmimine vähenesid 2020. aasta II ja III kvartalis, kuid alates viimasest kvartalist on alanud taastumine ning aasta lõpus oli teostamata tööde maht võrreldav 2019. aasta lõpu seisuga. COVID-19 pandeemiast tingitud piirangud on põhjustanud viivitusi ja tavapärane töörütm on olnud häiritud. Viivitu- sed väljendusid eelkõige ehitusmaterjalide tarneaegade pikenemises ja inimeste töö ümber organiseerimises seon- duvalt riigis kehtestatud nõuete ja viiruse levikut tõkestava eneseisolatsiooni vajadusega. Välisturgudel tegutsemi- sele avaldasid mõju ka reisipiirangud, kuivõrd inimeste liikumine oli oluliselt piiratud ja tõstatas lisaks tööde ümber- korraldamisele ka juhtimisalaseid väljakutseid. Kõik need faktorid avaldasid negatiivset mõju meie äritegevuse mar- ginaalidele. Eesti ehitusturg jäi küll aasta lõikes plusspoolele, kuid seda peamiselt tänu rajatiste segmendis püsinud nõudlusele. Samal ajal hoonete ehitus, mis I kvartalis veel hoogsalt kasvas, tegi läbi kiire languse, peatudes alles IV kvartalis, kui taastus nõudlus eluasemeturul ja jätkusid mitmed vahepeal aeglustunud arendused. Elukondlik kinnisvaraarendus jääb ilmselt ka 2021. aastal hoonete ehituse segmendi peamiseks vedajaks. Eratellimused on visad taastuma ning avaliku sektori tellimused püsivad 2021. aastal eeldatavalt sarnased viimase kahe aastaga, kuna valmis projekteeri- tud uusi ehitisi ei ole piisavalt, et suunata sektorisse täiendavat nõudlust. Vaatamata turumahu langusele ja sektori tööhõive vähenemisele on jätkuvalt puudus kvalifitseeritud ehitusinsene- ridest ja oskustöölistest. Sektori populaarsus sõltub paljuski selle kaasajastamisest ja tootlikkuse parandamisest ehk digitaliseerimisest ja tööjõumahukuse vähendamisest. Oleme kontsernis seadnud selge eesmärgi olla ehitusvald- konna innovatsiooni eestkõnelejateks ja uute lahenduste esmasteks kasutajateks. Näeme selles oma panust ehitus- sektori maine tõstmisse ja loodame noortes talentides tekitada huvi ehitusinseneri karjääri vastu, näidates selle elu- kutse tulevikuvõimalusi. Kontserni müügitulu 2020. aastal kasvas 26,5%, ärikasum vähenes ja puhaskasum jäi eelmise aastaga samale tase- mele. Ettevõtte eesmärk on 3%-se ärikasumi marginaali saavutamine ja hoidmine, mille eelduseks on ehitustöödest teenitava marginaali kasvatamine ja püsikulude kontrolli all hoidmine. Kontserni strateegia üks alustala on laiapõhjaline tegevus ehk olla esindatud enamuses ehitussegmentidest selleks, et tagada pikaajaline tasakaalustatud kasv. Vaatamata erakordsetes tingimustes möödunud 2020. aastale on meil tugev lepingute portfell 2021 ja ka 2022. aastaks, et tagada jätkusuutlik areng ning liikuda edasi pikaajaliste eesmär- kide täitmise suunas. Tänan kõiki Nordeconi kontsernis töötavaid inimesi panuse eest, mida olete ettevõtte arengusse andud, kõiki koos- tööpartnereid, kellega loome ühiselt terviklikku ja paremat elukeskkonda ning aktsionäre nende usalduse eest Nor- deconi investeerida. Gerd Müller Juhatuse esimees Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 8/132 Tegevusaruanne Kontserni strateegilised lähtekohad aastatel 2019-2022 Kontserni äritegevuse strateegilised lähtekohad ja eesmärgid aastatel 2019-2022 Äritegevuse valdkonnad ja turud • Kontsern kasvab eelkõige orgaaniliselt, keskendudes olemasolevate ressursside efektiivsemale rakendami- sele. • Eestis tegutsetakse nii hoonete kui ka rajatiste valdkonnas, olles turuliider. • Rootsis keskendutakse peatöövõtule Stockholmis ja selle lähiümbruses. • Soomes keskendutakse peatöövõtule ja betoonitöödele Helsingis ja selle lähiümbruses. • Ukrainas keskendutakse peatöövõtule ja betoonitöödele eelkõige Kiievis ja selle lähiümbruses. Tegevused strateegia elluviimiseks • Parandatakse kasumlikkust läbi teostatava projekteerimise ja ehitustööde täpsema planeerimise. • Suurendatakse projekteerimis- ja digitaliseerimisevõimekust. • Lihtsustatakse ja automatiseeritakse töö- ja otsustusprotsesse. • Jälgitakse tööde portfelli tasakaalu erinevate ärisegmentide vahel. • Väärtustatakse tasakaalus meeskonnatööd, kus pikaajalist töökogemust täiendab nooruslik energia ja teo- tahe. • Märgatakse ja tunnustatakse iga töötaja isiklikku panust ja initsiatiivi. Finantseesmärgid • Müügitulu kasvab vähemalt 10% aastas. • Välisturgude osakaal tõuseb 20%-ni müügitulust. • Kinnisvaraarenduse osakaal kasvab vähemalt 10%-ni Eesti müügitulust. • Ärikasum müügitulust ületab püsivalt 3%. • Töötaja ärikasumitootlikkus tõuseb vähemalt 10 tuhande euroni töötaja kohta aastas. • Dividendid moodustavad keskmiselt aasta puhaskasumist vähemalt 30%. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 9/132 Kontserni vastutus ühiskonnas Organisatsiooni vastutus koosneb üksikisikute otsustest. Need valikud ja otsused, mida meie töötajad teevad iga- päevaselt insenerieetika tasandil, loovad parima võimaliku pinnase, et ka organisatsioon tervikuna saaks panustada efektiivsete, säästlike ja jätkusuutlike lahenduste loomisesse. Kontsern tunnetab jätkuvalt kasvavat ühiskondlikku ootust äriettevõtete vastutustundliku juhtimise ning tegevuse keskkonna ja sotsiaalse mõju positiivsema kujundamise osas. Avaliku sektori tellijate kõrval hakkavad ka erasektori kliendid neile teemadele rohkem tähelepanu pöörama. Tegemist on laia trendiga, millega seoses peab kasvama ka kontserni enda valmisolek. Kontserni vastutustundliku tegevuse vundament tugineb kohustuslike nõuete täitmisel – alates seadustest ja regu- latsioonidest kuni ausate lepinguliste suheteni. Avaliku ettevõttena peab kontsern oma ülesandeks olla nõuetest ka sammu võrra ees. See on võimalus võtta aktiivsemat rolli, et panustada kogu ehitussektori arengusse ning näidata head eeskuju teistele turuosalistele. Kontsern tahab olla valdkonna eestkõneleja ja juhtida tähelepanu olulistele muudatustele ehituses, mis ühiskonda positiivselt edasi viiksid, sh säästlikkus, efektiivsus, digitaliseerumine ja kliimaküsimused, aga ka läbipaistvus, koos- töö ning avatud suhtumine. Kontsern on võtnud eesmärgiks panustada lähitulevikus teadlikult ehitusplatside vastutustundliku majandamisse, keskendudes eelkõige tööohutuse, efektiivse töökorralduse, seotud osapoolte omavahelise suhtluse, säästlikkuse ja keskkonnateadlikkuse teemadele. 2020. aasta eriolukorrast tulenevalt lükkusid suuremad sellekohased arenguplaa- nid edasi järgmistesse aastatesse. Kontsern on tuvastanud sisemise analüüsi ja väliste huvigruppide ootuste kaardistamise tulemusena oma rolli ja vastutuse ühiskonnas järgnevalt: • Anda positiivne panus ühiskonna arengusse läbi töökohtade loomise, maksude tasumise, kaupade ja teenuste ost- mise, investorite kapitali kasvatamise ja ühiskondlike algatuste toetamise. • Tegutseda avatult ja ausalt, eetiliselt ja läbipaistvalt, mis on eelduseks koostööpartnerite usalduse võitmisel, suurte ehitusprojektide juhtimisel ning võimalus börsiettevõttena ärikultuuri laiemalt edendada. • Arendada ja hoida häid kliendisuhteid ning teha tellijate ja koostööpartneritega koostööd avatud ja asjatundliku hoiakuga, olles eksperdi ja nõuandja rollis ning otsides ehitusprojektide elluviimiseks parimaid olemasolevaid la- hendusi. • Otsida pidevalt tõhusamaid töökorralduslikke ja insenertehnilisi lahendusi läbi innovatsiooni, tehnoloogilise või- mekuse ja juhtimisvõimekuse kasvu. • Ehitada kvaliteetseid ja ohutuid objekte, sh tagades efektiivsuse ka hinnasurve tingimustes, kus üha keerukamate lahenduste puhul ootab tellija korralikku lõpptulemust kiiresti ja soodsalt. • Ehitada looduskeskkonda säästvalt ning tõsta pidevalt enda võimekust viia vajadusel ellu tellijate kõige kõrgema- tele keskkonnasõbraliku hoone ootustele vastavaid projekte. • Aidata kaasa terviklikult ja maitsekalt disainitud hoonete ja avaliku ruumi loomisele, rääkides võimalusel tellija ja projekteerijatega kaasa arhitektuurilahenduse ja materjalide valiku osas. • Luua töötajatele ohutu ja motiveeriv töökeskkond, soodustada töötajate arengut, et kujundada kvalifitseeritud ning sujuvast töökorraldusest ühtse arusaamaga meeskondi. • Läbi valdkonna haridusse panustamise populariseerida inseneri elukutset, leevendada kvalifitseeritud tööjõu puu- dust ja tugevdada kontserni mainet hästi juhitud tööandjana, kus töötajatel on võimalik tegeleda ambitsioonikate projektidega Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 10/132 Turgu mõjutavad trendid Oluline osa kontserni tegevusest aruandeaastal toimus Eestis ning koduturul toimuv mõjutas kontserni tulemust enim. Eesti ehitusturg 2020. aastal Ehitusmaht vähenes 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 6%, vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes aga 3%. Statisti- kaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2020. aastal Eestis ja välisriikides kokku 3 miljardi euro eest. Eestis ja välisriikides ehitati kokku hooneid 2,1 miljardi ja rajatisi 0,9 miljardi euro eest. Võrreldes 2019. aastaga ehitati hooneid 7% ja rajatisi 5% vähem. Nii kohalikku kui ka välisriikide ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitus- mahu kahanemine. Välismaal tegutsevate Eesti ettevõtete maht vähenes aastaga ligi kolmandiku ning nende osa- tähtsus kogu ehitusmahus oli 6%, 2019. aastal 8%. Alates 2012. aastast on kasvanud uute eluruumide ehitus. Ehitis- registri andmetel lubati eelmisel aastal kasutusse 7 579 uut eluruumi, mis on 565 eluruumi rohkem kui 2019. aastal. Suurem osa (61%) uutest eluruumidest asub korterelamutes. Populaarseim elamutüüp oli 3–5-korruseline korter- elamu ning enim valmis kolme- ja neljatoalisi eluruume. Uute eluruumide pind oli keskmiselt 93 ruutmeetrit suur. Varasemate aastatega sarnaselt asub suurem osa valminud eluruumidest Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa. Nõudlus uute eluruumide järele püsib endiselt. 2020. aastal väljastati ehitusluba 8 833 eluruumi ehitamiseks. Kasutusse lubati 1 352 mitteelamut kasuliku pinnaga 0,9 miljonit ruutmeetrit. Enim lisandus uut kau- bandus-, lao- ja tööstuspinda. Võrreldes 2019. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht. Fotol: Peetri park (teostaja Nordecon AS) Väljavaated kontserni tegutsemisturgudele Eesti Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused: • Ehitusturgu oluliselt mõjutavad avalikud investeeringud 2021. aastal eelduslikult suurenevad võrreldes 2020. aas- taga. Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Transpordiamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jt) 2021. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvate investeeringute mõju kogu turu kontekstis ilmselt kasvab veelgi, kuna COVID-19 viiruse pandeemia negatiivsed mõjud pärsivad jätkuvalt erasektori investeeringuid. Vaid elukondliku kinnisvara turul on näha mõningast elavnemist, kuna nõudlus uute eluasemete järele ei ole oluliselt langenud. Ehitusturu maht on jätkuvalt mõõdukas languses ja see trend ilmselt kandub ka järgnevatesse aastatesse. • Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi tulenevalt muutuvast olukorrast. Seda näitab jätkuvalt suur ehitushangetel osalejate arv, mis majanduslanguse taustal on veelgi kasvanud. Uute Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 11/132 eratellimuste vähenemine peatas viimaste aastate kiire sisendhindade tõusu 2020. aasta II ja III kvartalis, kuid alates IV kvartalist on näha taas hinnatõusu ilminguid, mida toetab toormehindade, nagu teras, kiire hinnatõus. Ehitussektori jätkuv erialase väljaõppega tööjõu nappus ja tööjõukulude kasv toetavad ehitushindade tõusu jätku- mist, seda ka mõõdukalt langeval turul. Ehitusturg kasvas hüppeliselt 2018. ja 2019. aastal võrrelduna varasemate perioodidega ning vaatamata 2020. aastast kestvale vähesele langusele on ehitusmahud endiselt viimase küm- nendi tipus. Jätkuva materjali ja tööjõukulude kasvu keskkonnas on lisaks tavapärastele konkurentsivõimet kasva- tavatele tegevustele väga oluline kulude juhtimine ja võime kiirelt reageerida turumuudatustele. • Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Mõ- ningane turu ettevaatlikus, krediidiasutuste poolne ostjate piiratum finantseerimine ja COVID-19 viiruse pandee- miast tingitud majanduslangus ja töötuse kasv pikendavad kinnisvara müügiperioodi. • Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehi- taja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, jms. on sageli kontrastses vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kva- lifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele suhteliselt lihtsaks, kasvatades samas olu- liselt riske tellijatele lepingu täitmisel ja sellele järgneval garantiiperioodil. Seda nii finantsiliselt, tähtaegades kui ka kvaliteedis. • Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) puudus 2020. aastal ei leevenenud ja sektor vajab jätkuvalt juurde eria- lase ettevalmistusega pädevaid töötajaid, sealhulgas ka võõrtööjõudu, kelle toel on viimastel aastatel turg kasva- nud. COVID-19 viiruse pandeemiaga seotult on hetkel piiratud inimeste vaba liikumine ning kodumaale lahkunud võõrtööliste naasmine on olnud keeruline Fotol: Sillamäe rannapromenaad (teostaja Nordecon AS) Ukraina Kontsern tegeleb Ukrainas peamiselt ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus on viimastel aastatel kasvanud. Kontserni juhtkond prognoosib 2021. aastal ärimahtude jäämist 2020. aastaga võrrel- davale tasemele. Regulaarselt hinnatakse kohaliku ehitusturu seisu ning vajadusel vastavalt restruktureeritakse ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvarapro- jektist lõplikult väljumiseks või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 12/132 Soome Kontsern on Soome turul keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ette- võtte käest. Viimase kahe aasta jooksul on sellele lisandunud ka väiksemamahulised peatöövõtu lepingud. Kontsern tegutseb Soomes tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid riske, seda eriti COVID-19 pandeemia tingimustes, kus on suurenenud surve kasumimarginaalile. Rootsi Kontsern osutab Rootsi turul peamiselt elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Tulenevalt järjest omandatavatest kogemustest uuel turul on kontsern pidanud olulisimaks sõlmitud lepingute kva- liteetset ja tähtaegset täitmist ning maksnud seetõttu ka lõivu kasumlikkusele. 2018. aastal aset leidnud kinnisvara- hindade langus on vähendanud nõudlust elamuehituse valdkonnas, mistõttu lükkuvad edasi paljude projektide al- gused. Elamuehituse mahud on võrreldes tipuga 2017. aastal langenud ligikaudu kolmandiku. Enim on langus mõju- tanud Stockholmi piirkonda ja kuigi suurem langus on peatunud, siis turg ei näita veel kasvu märke ning eelduslikult langevad elamuehituse mahud 2021. aastal veelgi. Seda trendi mõjutab ka COVID-19 pandeemia, mistõttu on näha tellijate investeerimisotsuste edasi lükkamist olukorra selginemiseni. Fotol: Rääma Sõudekeskuse põhihoone (teostaja Eston Ehitus AS) Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 13/132 Peamiste riskide kirjeldus Äririskid Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehi- tusteenuse nõudluses. Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda osaliselt sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest. Lisaks mõjutab ehi- tusturgu oluliselt COVID-19 pandeemia, mis on vähendanud eratellijate investeeringute mahtu. Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishin- dadele on selgelt tuntav. Lisaks peatöövõtjatest konkurentidele osalevad pakkumistel üha enam ka senised alltöö- võtjad, seda tingituna eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast hoida riigihangetel kvalifitseeru- mise nõudeid madalal, tuues nii kohati odavaimale hinnale ohvriks kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise. Kont- sern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis ja tekkinud ebakindlas majandusolukorras sõlmitud le- pingute täitmisega. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsale kohale lepingu täit- misega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kulude kontrolli. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside paindlikku suunamist soodsamate lepingute leidmiseks ja tule- muslikuks teostamiseks. Kuna kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas segmendis. Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus, mis avaldab enim mõju ra- jatiste ehitamisele välitingimustes (teed, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on kontsern muuhul- gas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise üle- sehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda paindlikult suhtelises tasakaa- lus. Samuti kasutavad kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates tingimustes. Tegevusriskid Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepin- gud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eri- pära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagaran- tii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puu- duste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud koge- mustele. 31.12.2020 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 309 tuhat eurot. Eelmise majandusaasta vastav näitaja oli 1 314 tuhat eurot. Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimus- tele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasi- pööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju. Finantsriskid Krediidirisk Aruandeperioodil moodustasid krediidikahjumid kokku 157 tuhat eurot. Eelmisel aastal moodustasid krediidikahju- mid 63 tuhat eurot. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoiab madalal potentsiaalsete klientide maksevõime hindamine, oluline avaliku sektori klientide osakaal ning lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine. Likviidsusrisk Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Kontserni käibevara ja lühiajaliste kohus- tuste suhe oli 1,01 (31.12.2019: 1,01). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõttele antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste (eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pan- kade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 14/132 Seoses jätkuvalt pingelise poliitilise ja majandusliku olukorraga Ukrainas, ei ole kontserni hinnangul võimalik lühiaja- lises perspektiivis realiseerida riigis asuvaid kinnisvarainvesteeringuid. Sellest lähtuvalt on laenunõue Ukrainas asuva sidusettevõtte vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalisena summas 8 237 tuhat eurot. Rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutab kontsern arvelduskrediiti ning faktooringteenust tellijate ja alltöövõt- jate maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jaga- misel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Seisuga 31.12.2020 on kontsernil lühiajalisi laenukohustusi 18 508 tuhat eurot (31.12.2019: 11 058 tuhat eurot). Olulise osa lühiajalistest laenukohustustest moodustavad arvelduslaenud, millest aruandeperioodi järgselt on pikendatud järgmiseks 12 kuuks laene kokku summas 6 205 tuhat eurot. Aruandeperioodi lõpu seisuga oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid 12 576 tuhat eurot (31.12.2019: 7 032 tuhat eurot). Intressirisk Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Rendile- pingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kont- serni intressikandvad võlakohustused on eelmise aastaga võrreldes vähenenud 1 523 tuhat eurot, vähenenud on nii laenu- kui ka rendikohustused. Seisuga 31.12.2020 oli kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 25 860 tuhat eurot (31.12.2019: 27 384 tuhat eurot). Intressikulud olid 2020. aastal 1 078 tuhat eurot (2019: 1 002 tuhat eurot). Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus, millega kaasneks kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud või- malusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu le- pingu, et juhtida 2016. aastal ostetud asfaltbetoonitehase rendilepingu intressimäära muutumisega seotud riske. Valuutariskid Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK). 2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu pingestunud Ukraina poliitiline ja majan- duslik keskkond ning 2015. aasta algul Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on tinginud UAH kursi ebastabiilsuse. 2020. aastal on UAH kurss euro suhtes nõrgenenud ligikaudu 24%. Kontserni Uk- rainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivat täiendavat kursikahjumit summas 1 485 tuhat eurot (2019: kasum 1 044 tuhat eurot). Finantsinstru- mentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantsku- lud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud. Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikasumit või -kahjumit ei teki. Samuti ei teki kontserni kasumiaruandes kursikasumit või -kahjumit Ukrainas asuvale sidusettevõttele eurodes antud laenudelt. Rootsi kroon tugevnes 2020. aastal euro suhtes ligikaudu 4%. Kursimuutusest euro suhtes saadi aruandeperioodil põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kahjumit 48 tuhat eurot (2019: 16 tu- hat eurot). Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu ärikulu“. Kontserni Rootsis asuvale tütarettevõt- tele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kursikahjumit 24 tuhat eurot (2019: 196 tuhat eurot). Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „finantskulud“. Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks. Töötajate ja töökeskkonna riskid Püsiva ja kvaliteetse tööjõu leidmine on väljakutse kogu ehitussektoris, kuid just see on üks peamisi äritulemusi mõjutavaid tegureid. Kontsern teeb tööandja maine tugevdamiseks ja järelkasvu saamiseks koostööd haridusasu- tustega. Väga oluline on oma töötajate pidev arendamine, millele kontsernis teadlikult tähelepanu pööratakse. Li- saks sõltub kontsern suuresti alltöövõtjate võimekusest tagada vajalike oskustega tööjõud. Eesmärk on vähendada ka tervise ja tööohutuse riske nii oma töötajate kui ka objektidel töötavate alltöövõtjate meeskondades läbi seadusega ette nähtud meetmete ja juhtimissüsteemide rakendamise. Alltöövõtjad vastutavad tööohutuse eest oma töölõigu ja töötajate osas ning kontserni ülesanne on luua ohutusnõuete täitmiseks vajalikud tingimused ja koostöö. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 15/132 Keskkonnariskid Kuna ehitustegevus puutub vahetult kokku eluslooduse, pinnase ja füüsilise ruumiga, on kontserni eesmärk teha oma tööd ümbritsevat keskkonda ja loodust igakülgselt kaitstes. Kontserni tegevuste hulgas on suurem keskkonna- mõju ja -risk asfalditehastel, puistematerjalide karjääridel ja teedeehitusel. Keskkonnahoidu aitavad ehitusobjektidel tagada eelkõige tõhus materjalikasutus ja korrektne jäätmekäitlus. Liigse raiskamise, lekete, reostuste, eluslooduse hävitamise või muu keskkonnakahju vältimiseks järgitakse seadustega ette nähtud nõudeid. kontserni ehitusettevõ- tetes on rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemi standard ISO 14001. Korruptsiooni- ja eetikariskid Turu ühe juhtiva tegijana on kontserni jaoks oluline teadvustada ausate ja eetiliste äritavade rikkumisest tulenevaid riske. Kontsernis on kehtestatud sisemised korrad ja juhised, järgitakse börsireglemendist tulenevaid nõudeid, te- hakse koostööd audiitorite, siseaudiitorite ja järelevalveasutustega. Samuti tuleb tagada kontserni ettevõtetes juh- timiskvaliteet, kaasav organisatsioonikultuur ja sisekommunikatsioon, mis rõhutavad nulltolerantsi ebaausa, ebaeetilise ja korruptiivse käitumise osas. Läbipaistvate otsuste ja avatud suhtluse aluseks on koostöö tõhustamine kontserni enda üksustes ning suhtluses koostööpartneritega. Avatust aitab suurendada üha hoogsam infotehnoloo- giliste vahendite rakendamine. Fotol: Linnateateri tootmiskompleks (teostaja Eston Ehitus AS) Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 16/132 Äritegevuse ja finantstulemuste ülevaade Kontserni struktuur ja toimunud muudatused Kontserni struktuur seisuga 31.12.2020 koos osalustega tütar- ja sidusettevõtetes Kontserni struktuuris ei kajastu tütarettevõtted OÜ Eesti Ehitus, OÜ Aspi, OÜ Linnaehitus, OÜ NOBE, OÜ Eston Ehitus, Infra Ehitus OÜ, Kalda Kodu OÜ, Kastani Kinnisvara OÜ, EE Ressursid OÜ, SweNCN OÜ, Nordecon Statyba UAB, Eurocon Bud TOV, Technopolis-2 TOV ning sidusettevõte V.I. Center TOV kus ei toimu hetkel olulises mahus majandustegevust. Viis esimesena nimetatud ettevõtet on asutatud ärinimede kaitseks. Samuti ei kajastu struktuuris kontserni finantsinvesteeringud (osalus alla 20%). Olulisemad muutused kontserni struktuuris Osaluse suurendamine Embach Ehitus OÜ-s 05.03.2020 kanti äriregistrisse ja viidi lõpule Nordecon AS-i sidusettevõtte Embach Ehitus OÜ kapitali struktuuri muu- datus, mille tulemusena kuulub Nordecon AS-le 51% suurune enamusosalus ning Embach Ehitus OÜ-st sai Nordecon AS-i tütarettevõte. Embach Ehitus OÜ osakapitali suuruseks on 30 000 eurot, millest Nordecon AS-ile kuulub 15 300 euro suurune osa. Embach Ehitus OÜ majandustulemusi konsolideeritakse Nordecon AS-i aruandes kui tütarettevõ- tet alates 01.03.2020. Eston Ehitus AS ühendamine Nordecon AS-ga Nordecon AS ja Nordecon ASi 100%-line tütarettevõte Eston Ehitus AS sõlmisid 02.09.2020 ühinemislepingu, ühine- mise eesmärgiks oli kontserni sisemise efektiivsuse parandamine ja juhtimisstruktuuri lihtsustamine. Vastavalt ühi- nemislepingule oli ühendavaks ühinguks Nordecon AS. Ühinemise tulemusel lõppes Eston Ehitus AS tegevus ja Nor- decon AS jätkab Eston Ehitus AS õigusjärglasena. Ühinemine viidi lõpule 15.10.2020. Sidusettevõtte Pigipada OÜ müük Nordecon AS-i tütarettevõte Tariston AS ja Tõrvatilk OÜ sõlmisid 08. detsembril 2020 lepingu Tariston AS-i omanduses oleva 49%lise osaluse võõrandamiseks Pigipada OÜ-s. Osaluse võõrandamise eesmärk oli lahendada ettevõtte omandisuhe ning võõrandada see Tariston AS-i jaoks kasumlikel tingimustel. Tehingu hind kokku oli 3 596 tuhat eurot. Võõrandamistehingu tulemusena muutus Pigipada OÜ kontrollsuhe, mistõttu oli tehingust tulenevate õiguste ja kohustuste jõustumiseks vajalik Konkurentsiameti nõusolek, mis väljastati 28.12.2020 ning mille järgselt, 30.12.2020, viidi osaluse võõrandamine sidusettevõttes Pigipada OÜ lõpuni. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 17/132 Kontserni äritegevuse korraldus Eestis ja välisturgudel Eesti Võrreldes eelmiste aastatega ei toimunud aruandeaastal kontserni äritegevuses Eestis muudatusi. Kontsern tegutses hoonete ja rajatiste ehitamise valdkonnas, kus tegevus ulatus pea kõikidesse turu alamsegmentidesse. Olulise osa põhitegevusest viis läbi emaettevõte Nordecon AS, mis on ühtlasi kontserni olulisemate tütarettevõtete valdusette- võtteks. Lisaks emaettevõttele osutasid põhitegevusena ehituse projektijuhtimisteenust ka tütarettevõtted Nor- decon Betoon OÜ (kaubamärk NOBE) ning Embach Ehitus OÜ. Muude põhitegevuse teenuste osas jätkas Nordeconi kontsern betoonitööde teostamist (Nordecon Betoon OÜ), raske ehitustehnika rentimist (Kaurits OÜ) ja regionaalse teehooldusteenuse osutamist Kose hooldepiirkonnas Har- jumaal ja Järva ning Hiiu maakonnas (Tariston AS). Uusi tegevussegmente Eestis aruandeperioodil ei lisandunud. Välisturud Ukraina Kontserni äritegevuses ei ole toimunud aruandeaastal muutusi võrreldes 2019. aasta lõpuga. Tegevusmahud on jää- nud 2020. aastal eelmise majandusaastaga võrreldavale tasemele. Sõlmitud lepingute osas ollakse jätkuvalt konser- vatiivne. Sõlmitud on vaid lepinguid, mille puhul on juhtkond veendunud, et kaasnevad riskid on asjaolusid arvesta- des mõistlikud. Mahukaid investeeringuid nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektidega (kontsernil on osalus hetkel kahes konserveeritud arendusprojektis) on jätkuvalt peatatud, et minimeerida riske ning oodata olukorra selginemist Uk- rainas. Kindlustamaks tehtud investeeringut on kontsern koos kaasomanikega erastanud sidusettevõttele V.I. Center TOV kinnistu ning seadnud sellele kontserni ja kaasomanike laenude tagamiseks hüpoteegid. Soome Kontserni tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ koos Soomes registreeritud tütarettevõttega NOBE Rakennus Oy jät- kas alltöövõtu korras betoonitööde teostamist Soomes. Alltöövõtule on viimase kahe aasta jooksul lisandunud ka väiksemamahulised peatöövõtulepingud. Rootsi Võrreldes 2019. aasta lõpuga ei toimunud aruandeaastal kontserni tegevuses Rootsis olulisi muutusi. Kontserni tü- tarettevõte SweNCN AB jätkas sõlmitud hoonete ehituse peatöövõtu lepingute täitmist. Fotol: Allika 7 ärihoone (teostaja Nordecon Betoon OÜ) Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 18/132 Äritegevuse jaotus geograafiliste turgude lõikes 2020. aastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 18% kogu müügitulust, mis on viimaste aas- tate suurim. 2020 2019 2018 2017 2016 Eesti 82% 89% 93% 94% 93% Rootsi 11% 5% 2% 3% 4% Soome 6% 4% 1% 1% 1% Ukraina 1% 2% 4% 2% 2% Eelmise, 2019. aastaga, võrreldes on suurenenud ka Rootsi müügitulu, mõjutajaks 2019. aastal sõlmitud kaks uut korterelamute ehituse peatöövõtulepingut ning betoonitööde alltöövõtuleping Põhja-Rootsi rajatava tuulepargi 73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamiseks. Kasvanud on ka Soome müügitulu, millest olulise osa moodustasid Rai- tinkartano logistikakeskus/eluhoone ning kahe laudakompleksi ehitus. Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eel- mise aastaga vähenenud ligikaudu poole võrra. Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud kontserni juhtkonna poolt valitud stra- teegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kas- vatamine on kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on sel- gitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated kontserni tegutsemisturgudele“. Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern te- gutseb äri- ja tööstushoonete ning korterelamute ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, insener- ja keskkonnaehi- tuse, betoonitööde ja elamuarenduse vallas. Kontserni 2020. aasta müügitulu moodustas 296 082 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga, mil vastav näitaja oli 234 071 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 26,5%. Hoonete müügitulu on võrreldes 2019. aastaga suurene- nud ligikaudu 34% ning rajatiste müügitulu 7%. Üldist ehitusturgu (ja ka kontserni valitud strateegiat) mõjutava ra- jatiste valdkonna ehituse mahtude vähesus avaldab mõju ka kontserni müügitulu jaotusele. Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalusta- tuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitus- tegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini. Segmentide müügitulu 2020. aastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 228 515 ja 67 142 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 170 647 ja 63 063 tuhat eurot (vt Lisa 28). Müügitulu struktuuri peegeldavad ka kontserni ehitus- lepingute teostamata tööde mahud, kus jätkuvalt on ülekaalus hoonete segment. Müügitulu jaotus segmentides * Tegevussegmendid 2020 2019 2018 2017 2016 Hooned 72% 70% 72% 74% 73% Rajatised 28% 30% 28% 26% 27% * Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvald- konna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidami- saruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nor- decon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 19/132 Alamsegmentide müügitulu Võrreldes eelmise aruandeaastaga on hoonete segmendis vähene- nud ärihoonete alamsegmendi mahud, teiste alamsegmentide ma- hud on suurenenud. Suurima käibega, moodustades üle kolmandiku kogu segmendi müügitulust, on ühiskondlike hoonete alam- segment, mis on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 67%. Aruan- deperioodil lõpetati ja anti tellijatele tähtaegselt üle Sisekaitseaka- deemia ja Tartu Ülikooli Narva õppekeskus, Tallinna lähistel Järve- küla aleviku põhikooli – Kindluse Kooli – esimene etapp, Tartus An- nelinna Gümnaasium ning Tapa kaitseväelinnaku hoidlakompleks. Suuremad objektid, kus jätkuvad ehitustööd, on Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskus, Tartu kesklinna Perearstikeskus, Välisluu- reameti büroohoone laiendamine Rahumäe teel Tallinnas ning kahe kooli rekonstrueerimine Ida-Ukrainas. Oluline osa kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Ka- laranna Kvartali kahe esimese etapi projekteerimine ja ehitamine ning Tallinna läänepiirile rajatava Tiskreoja elurajooni projekteeri- mine ja ehitamine. Olulise panuse alamsegmendi müügitulusse an- dis ka korterelamute ehitus Rootsis. Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute seg- mendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil lõpetati Tallin- nas, aadressil Võidujooksu 8c, 24 korteriga 5-korruselise korter- elamu ehitus (www.voidujooksu.ee). 2020. aasta omaarenduste müügitulu moodustas kokku 2 866 tuhat eurot (2019: 6 528 tuhat eurot). 2020. aasta kevadel puhkenud COVID-19 pandeemiast tingi- tud ebakindlus majanduskeskkonnas on mõjutanud ka kontserni omaarenduste mahtu. Aasta algul Tartus alustatud Mõisavahe Kodu (https://moisavahe.ee) elurajooni arenduse esimese kortermaja ehitus jätkus peale ligikaudu pooleaastast pausi sügisel. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võima- likke riske elamuarenduse turul. Ärihoonete alamsegmendi aruandeperioodil töös olnud suuremad objektid asuvad Tallinnas. Lõpetati ja tellijatele anti tähtaegselt üle Tallinna Vanasadama D-terminali hoone, Admiraliteedi basseini kõrval oleva Porto Franco kinnisvaraarenduse I etapp ja Tallinnas Sepapaja 1 parkimismaja. Tööd jätkuvad Rotermann City seitsme- korruselise ärihoone ehitusel. Kuigi tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht võrreldes ülejää- nud alamsegmentide mahtudega on jäänud tagasihoidlikuks, on võrreldes 2019. aastaga müügitulu suurenenud üle kahe korra. Sa- mas on töös olevad objektid maksumuselt väikesed, moodustades keskmiselt 2 mln eurot. Fotol: Tapa õppe- ja hooldushallid (teos- taja Nordecon AS) Fotol: Tiskreoja elurajoon (teostaja Nor- decon Betoon OÜ) Fotol: Võidujooksu 8C kortermaja (teos- taja Eston Ehitus AS) Fotol: Vanasadama D-terminal (teostaja Nordecon AS Müügitulu hoonete segmendis 2020 2019 2018 2017 2016 Ühiskondlikud hooned 37% 29% 25% 19% 30% Korterelamud 28% 27% 25% 30% 34% Ärihooned 23% 36% 35% 25% 16% Tööstus- ja laohooned 12% 8% 15% 26% 20% Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 20/132 Kuigi rajatiste segmendis on ülekaalus jätkuvalt teedeehituse- ja hoolduse alamsegment, on selle osakaal segmendis eelmise aastaga võrreldes vähenenud. Olulise osa käibest moodustavad 2-3 mln maksumusega taastusremondi objektid. Suurimad töös olnud ob- jektid on 2019. aastal sõlmitud leping Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel asuva Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede ehitamiseks ja käesoleval aastal sõlmitud leping Tallinna idapiirile jääva Väo liiklussõlme ehitamiseks. Viimase ehitus jätkub 2021. aas- tal. Lisaks maanteede ehitusele ja remondile, annavad lisamahtu kaitseväe rajatiste ehitus ning erinevad väikesemahulised Riigi- metsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööd. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maa- konnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas. Muude rajatiste alamsegmendi mahtu mõjutab eelkõige Põhja- Rootsi Sundsvalli lähedusse rajatava Nysäter tuulepargi 73 tuulege- neraatori vundamendi ehitamine. Insenerehituse alamsegmendi mahust moodustab olulise osa Silla- mäele 640 meetri pikkuse rannapromenaadi ehitus. Fotol: Tugimaantee 69 Kuigatsi teeristi- Soontaga lõik (teostaja Nordecon AS) Fotol: Riigitee nr 4 (E67), Kernu ümbersõit (teostaja Nordecon AS) Müügitulu rajatiste segmendis 2020 2019 2018 2017 2016 Teedeehitus ja –hooldus 74% 78% 89% 86% 86% Muud rajatised 21% 18% 7% 8% 9% Insenerehitus (sh vesiehitus) 4% 1% 0% 0% 0% Keskkonnaehitus 1% 3% 4% 6% 5% Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 21/132 Valik lõpetatud objektidest Kontserni ettevõtete poolt erinevates alamsegmentides aruandeperioodil lõpetatud olulisemad objektid: Objekti lühikirjeldus Teostaja Tellija Tegevussegment Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ehitus Nordecon AS Sisekaitseakadeemia Ühiskondlikud hooned Tapa ja Jõhvi hooldus- ja õppehallide ehitus Nordecon AS Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Ühiskondlikud hooned Tallinna Vanasadama D-terminal rekonstrueerimis- ja laiendustööd Nordecon AS Tallinna Sadam Ärihooned Tugimaantee 69 Kuigatsi teeristi-Soontaga lõigu rekonstrueerimine Nordecon AS Maanteeamet Teedeehitus Riigitee nr 4 (E67), Kernu ümbersõidu ehitustööd Nordecon AS Maanteeamet Teedeehitus Peetri pargi ehitustööd (I etapp) Nordecon AS Rae Vallavalitsus Teedeehitus Sillamäe rannapromenaadi ehitustööd (osa 1, osa 2) Nordecon AS Sillamäe Linnavalitsus Insenerehitus Allika tee 7 ärihoone ehitus Nordecon Betoon OÜ VKV Majad OÜ Ärihooned Sepise 8 parkimismaja ehitus (II etapp) Nordecon Betoon OÜ Öpiku Majad OÜ Ärihooned Tiskreoja elurajooni ehitus Nordecon Betoon OÜ Tiskreoja OÜ Korterelamud Annelinna Gümnaasiumi ehitus Embach Ehitus OÜ Tartu Linnavalitsus Ühiskondlikud hooned Saue valla keskusehoone ehitus Embach Ehitus OÜ Saue Vallavalitsus Ühiskondlikud hooned Kaitseväe keskpolügooni põhja- ja lõunaosa teede ehitustööd Tariston AS Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Teedeehitus Käina elamuskeskuse Tuuletorn ehitus Eston Ehitus AS Hiiumaa Loodus- ja Tegevuskeskus Ärihooned Linnateatri tootmiskompleksi ehitus Eston Ehitus AS Tallinna Linnavaraamet Tööstus- ja laohooned Rääma Sõudekeskuse põhihoone ehitus (I etapp) Eston Ehitus AS Pärnu Sõudeklubi Ühiskondlikud hooned Võidujooksu 8C korterelamu Tallinnas Eston Ehitus AS ** Nordecon AS, omaarendus Korterelamud * Sisaldab objekte, mille osas on tellijale üle antud põhivalmidus ning tellija saab vara kasutada. Teostamata võivad olla vaegtööd. ** Eston Ehitus AS ühendati Nordecon AS-ga 15.10.2020. Finantstulemuste kokkuvõte Kontserni kasum Nordeconi kontserni brutokasum oli 2020. aastal 10 996 tuhat eurot (2019: 11 769 tuhat eurot) ning brutokasumlik- kus 3,7% (2019: 5,0%). Kasumlikkuse paranemine on toimunud rajatiste segmendis, kus kasumlikkus oli 2020. aastal 5,1% ning IV kvartalis 6,1% (2019. aasta 3,5%, IV kvartal 1,9%). Seevastu hoonete segmendi kasumlikkus on võrreldes eelmise aastaga tuntavalt langenud, moodustades 2020. aastal 3,6% ning IV kvartalis 0,7% (2019. aasta 6,3%, IV kvartal 8,8%). Rajatiste segmendi tulemust on mõjutanud varasem teedeehituse hooaja algus ning tugev tööde port- fell. Vaatamata sellele, et endiselt valitseb turul olukord, kus töövõtjate asfaltbetooni tootmise võimekus ületab tunduvalt turu nõudlust, on kontserni asfaltbetooni tootmismaht võrreldes eelmise aastaga kasvanud, andes katet püsikuludele, millest suurema osa moodustavad asfaltbetooni tootmiseks ja paigalduseks vajaliku tehnika kulud. Hoonete segmendi madala kasumlikkuse, mis mõjutab oluliselt kogu 2020. aasta kontserni tulemust, põhjuseks on ebaõnnestunud projektid Rootsi turul. Oluline osa aruandeaasta Rootsi turu ebaõnnestumisel oli ka COVID-19 pan- deemial ja selle mõjul majanduskeskkonnale. Ühelt poolt oli liikumispiirangute tõttu häiritud kontserni poolne Rootsi tegevuse juhtimine ning teiselt alltöövõtjate vaba liikumine, kuna olulises osas kasutati objektidel Eestist pärit all- töövõtjaid. Lisaks pikenesid planeeritust pikemaks projektide kestvused, mis suurendasid oluliselt ehitusplatsi eelar- vestatud üldkulusid, mida tellijad täies mahus ei hüvitanud. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 22/132 Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2020. aastal 7 073 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud suurenenud ligikaudu 3,5% (2019: 6 837 tuhat eurot). Suurenemise põhjuseks on Embach Ehitus OÜ muutumine kontserni tütarettevõtteks (vt „Kontserni struktuur ja toimunud muudatused“). 12 kuu libisev üldhalduskulude osa- kaal müügitulust moodustas 2,4% (2019: 2,9%). Kontserni ärikasumiks kujunes 2020. aastal 3 575 tuhat eurot (2019: 4 270 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud ra- havooline ärikasum (EBITDA) moodustas 7 003 tuhat eurot, EBITDA määr müügitulust oli 2,4% (2019: 7 311 tuhat eurot ja 3,1%). Finantstulusid mõjutas 2020. aastal kontserni sidusettevõtte Pigipada OÜ müük aasta lõpul (vt „Kontserni struktuur ja toimunud muudatused“). Tehingust teenitud kasum moodustas 2 749 tuhat eurot (vt Lisa 32). Lisaks on finantstu- lude- ja kulude oluliseks mõjutajaks valuutakursi muutused kontserni välisturgudel, eelkõige Ukraina grivna kursi muutus. Ukraina grivna nõrgenes aruandeperioodil euro suhtes ligikaudu 24% ning kontsern kajastas Ukrainas asu- vatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest valuutakursi kahjumit aruandeperioodil summas 1 485 tuhat eurot (2019: kasum 1 044 tuhat eurot), kokku moodustasid kursikahjumid aruandeperioodil 1 509 tuhat eurot (2019: 196 tuhat eurot). Arvestustehniliselt tähendas kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 1 254 tuhande euro võrra (2019: -823 tuhat eurot). Kontserni puhaskasumiks kujunes 4 118 tuhat eurot (2019: 4 149 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nor- decon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 2 466 tuhat eurot (2019: 3 378 tuhat eurot). Kontserni rahavood 2020. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 2 443 tuhat eurot (2019: 8 003 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoo peamiseks mõjutajaks on tellijate ja hankijate maksetähtaegade erinevused. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätku- valt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele ja materjalide soetamisel. Ettemaksete osakaal on käesoleval aastal seoses COVID-19 pandeemiaga suurenenud. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust. Investeerimistegevuse rahavoog 2020. aastal oli 8 286 tuhat eurot (2019: 220 tuhat eurot). Enim mõjutab rahavoogu Embach Ehitus OÜ muutumine kontserni sidusettevõttest tütarettevõtteks, mille mõju oli 3 605 tuhat eurot ning sidusettevõtte Pigipada OÜ müügist laekunud 3 596 tuhat eurot. Põhivarasse investeeriti kokku 271 tuhat eurot (2019: 594 tuhat eurot) ning materiaalse põhivara müügist laekus 332 tuhat eurot (2019: 377 tuhat eurot). Saadud dividendid moodustasid kokku 974 tuhat eurot (2019: 489 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoog 2020. aastal oli -5 165 tuhat eurot (2019: -8 863 tuhat eurot). Finantseerimistege- vuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 2 026 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (2019: 3 705 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimak- seid oli kokku 2 629 tuhat eurot (2019: 4 032 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid 3 086 tuhat eurot (2019: 3 276 tuhat eurot). Dividende maksti 2020. aastal 472 tuhat eurot (2019: 2 360 tuhat eurot). Võrreldava, 2019. aasta rahavoogu mõjutas aktsiaka- pitali vähendamise väljamaksed summas 1 892 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2020 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 12 576 tuhat eurot (31.12.2019: 7 032 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 23/132 Olulisemad suhtarvud ja näitajad Suhtarv / näitaja 2020 2019 2018 2017 2016 Müügitulu, tuhat eurot 296 082 234 071 223 496 231 387 183 329 Müügitulu muutus 26,5% 4,7% -3,4% 26,2% 26,0% Puhaskasum, tuhat eurot 4 118 4 149 3 821 1 725 3 933 Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot 2 466 3 378 3 381 1 388 3 044 Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 31 528 585 31 528 585 31 528 585 30 913 031 30 756 728 Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,08 0,11 0,11 0,04 0,10 Üldhalduskulude määr müügitulust 2,4% 2,9% 3,0% 3,0% 3,3% EBITDA, tuhat eurot 7 003 7 311 6 021 3 123 6 017 EBITDA määr müügitulust 2,4% 3,1% 2,7% 1,3% 3,3% Brutokasumi määr müügitulust 3,7% 5,0% 4,5% 3,8% 6,0% Ärikasumi määr müügitulust 1,2% 1,8% 1,8% 0,5% 2,3% Ärikasumi määr ilma vara müügi kasumita 1,1% 1,7% 1,3% 0,5% 2,2% Puhaskasumi määr müügitulust 1,4% 1,8% 1,7% 0,7% 2,1% Investeeritud kapitali tootlus 9,3% 10,0% 8,4% 5,9% 8,5% Omakapitali tootlus 11,8% 12,5% 11,2% 4,8% 10,6% Omakapitali osakaal 27,6% 27,9% 32,4% 30,8% 38,6% Vara tootlus 3,3% 3,7% 3,5% 1,6% 4,2% Finantsvõimendus 21,1% 33,8% 28,5% 32,7% 16,7% Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (lisa 5) 1,01 1,01 1,12 1,11 1,20 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2016 Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 215 796 227 545 100 352 144 122 131 335 * EBITDA sisaldab firmaväärtuse mõjusid. 2020: 139 tuhat eurot tulu negatiivsest firmaväärtusest, 2016: 139 tuhat eurot tulu negatiivsest firma- väärtusest. Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1100 Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa pu- haskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügi- tulu)100 EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)100 Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)100 Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)100 Ärikasumi määr ilma vara müügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)100 Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügi- tulu)100 Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + int- ressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + oma- kapital))100 Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi kesk- mine omakapital kokku)100 Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)100 Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine vara kokku)100 Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ek- vivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku Ehituslepingute teostamata tööde mahud Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2020 oli 215 796 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on teostamata tööde maht vähenenud ligikaudu 5%. 2020. aastal sõlmiti uusi le- pinguid kokku 236 577 tuhande euro väärtuses (2019: 305 695 tuhat eurot). Kontsern on suutnud olla võrdselt edu- kas nii era- kui ka riigihangetes. EUR '000 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2016 Ehituslepingute teostamata tööd 215 796 227 545 100 352 144 122 131 335 Seisuga 31.12.2020 moodustavad teostamata tööde portfellis hoonete segmendiga seotud projektid 81% ja rajatiste omad 19% (31.12.2019: vastavalt 85% ja 15%). Võrreldes 31.12.2019 seisuga on rajatiste segmendi teostamata tööde mahud suurenenud ligikaudu 19% ning hoonete segmendi mahud on vähenenud 10%, mille põhjuseks on korterelamute alamsegmendi mahu ligikaudu kahekordne vähenemine. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 24/132 Hoonete segmendis moodustab ligikaudu 40% ühiskondlike hoonete alamsegmendi teostamata tööde portfell. Alamsegmendi mahtu mõjutavad eelkõige III kvartalis sõlmitud lepingud: Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa me- ditsiinilinnaku III etapi ehitamine, maksumusega 47,3 mln eurot, Saaremaa Gümnaasiumi õppehoone ehitamine Ku- ressaares ning Paldiski sõjaväelinnakusse 300-kohalise kasarmu projekteerimine- ja ehitamine. Äri- ning tööstus- ja laohoonete alamsegmentide teostamata tööde portfelli mahud on jäänud võrreldes 31.12.2019 seisuga samale ta- semele. Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi portfelli mahust olulise osas moodustab E-Piima Paidesse ehitatava tehasekompleksi ehitamiseks sõlmitud leping. Ärihoonete alamsegmendi teostamata tööde mahtu mõjutavad Tal- linnas Rotermann City’sse uue seitsmekorruselise ärihoone ehitus ning IV kvartalis lisandunud leping Alma Tominga nimelise LEED kuldsertifikaadiga ärimaja ehitamiseks Ülemiste Citysse, asukohaga Sepise 7, Tallinn, kus tööde mak- sumus on üle 22 mln euro. Korterelamute alamsegment koosneb olulises osas Tallinnas Kalaranna kvartali kahe esi- mese etapi projekteerimis- ja ehitustöödest, mille kogumaht on ligikaudu 40 mln eurot ning Tallinna läänepiirile rajatava Tiskreoja elurajooni ehituse järgmistest etappidest. Rajatiste segmendi teostamata tööde portfellist moodustavad 87% teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi lepin- gud. IV kvartalis sõlmiti töövõtuleping pinnasetööde teostamiseks Tartu maantee Võõbu–Mäo teedeehituse objektil Võõbu–Anna lõigus, tööde maksumus on ligikaudu 9,5 miljonit eurot ning leping riigitee 1 Tallinn–Narva km 184,7– 187,5 Sillamäe linna lõigu ümberehitustöödeks. Oluliselt mõjutab teostamata tööde mahtu ka II kvartalis sõlmitud leping Tallinna idapiirile jääva Väo liiklussõlme ehitamiseks. Jätkub kolme teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. Järva hooldepiirkonnas sõlmiti uus 5 aastane riigiteede korrashoiuleping. Lepingu mahtu kuulub ligikaudu 950 kilomeetri ulatuses riigimaanteede aastaringset hooldamist Järva maakonnas. Võttes aluseks 2020. aasta maksumuse, on lepingu kogumaksumus ligikaudu 10,7 mln eurot. Arvestades teostamata tööde portfelli suurust, s.h. 2022. aastasse üleminevat ehitusmahtu ning tihedat konkurentsi peatöövõtuturul, prognoosib kontserni juhtkond 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes mõningast tegevusmahtude langust. Tellijate poolne hinnalanguse surve peatöövõtu ettevõtetele on suurenenud, kuid alltöövõtjate poolt paku- tavate sisendhindade oodatud langust ei ole oluliselt toimunud. Tekkinud olukord on pannud kasumimarginaali tu- geva surve alla. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võt- mist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on ettevõtte püsikulude juhtimine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid. Kontserni investeeringud Investeeringud teistesse äriühingutesse Aruandeperioodil ei tehtud olulisi investeeringuid kontsernivälistesse ettevõtetesse. Aruandeperioodil tehtud inves- teeringud on kirjeldatud tegevusaruande peatükis „Kontserni struktuur ja toimunud muudatused“ ja raamatupida- mise aastaaruande lisades 6 ja 7. Kinnisvarainvesteeringute soetamine Aruandeperioodil ja võrreldaval 2019. aastal ei soetanud kontsern uusi kinnisvarainvesteeringuid (s.o kinnistud, mida hoitakse edasimüügi, renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil), samuti ei müüdud kinnisvarainvestee- ringuid (vt raamatupidamise aastaaruande lisa 13). Investeeringud põhivarasse Kontsern investeeris 2020. aastal materiaalsesse põhivarasse 2 539 tuhat eurot, millest rendivara moodustab 1 982 tuhat eurot (2019: 5 859 tuhat eurot, rendivara 3 897 tuhat eurot) (lisa 14). Investeeringud jagunesid kolme suure- masse rühma: amortiseerunud masinate asendamine, investeeringud efektiivsuse tõstmiseks ning investeeringud teehooldele kehtestatud nõuetele vastamiseks. Aruandeperioodil ei tehtud olulisi investeeringuid immateriaalsesse põhivarasse (lisa 15). Pikaajaliste investeeringute raamatupidamisväärtuse muutus aruandeperioodil Investeeringu liik (EUR '000) 2020 2019 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud (lisa 12) -2 369 103 Materiaalne põhivara (jääkväärtus) (lisa 14) -949 6 714 Immateriaalne põhivara (jääkväärtus) (lisa 15) 229 62 2021. aastal jätkab kontsern investeerimist põhivarasse võrreldavas mahus 2020. aastaga. Tehtavad investeeringud on vajalikud nii amortiseerunud põhivara asendamiseks kui ka põhitegevuse efektiivsuse tõstmiseks. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 25/132 Kvaliteet ja kliendikogemus Ehitusettevõtte kvaliteedi näitaja on korrektselt juhitud projektid ning tähtaegselt ja nõutud kvaliteediga valminud hooned ja rajatised. Kõrgeima kliendirahulolu tagab ehituskvaliteet, läbipaistev tegevus ja avatud suhtlus tellijaga kogu ehitusprotsessi ajal. Tulemus on parim siis, kui ühtsetel põhimõtetel pingutavad nii tellija, arhitekt, projektee- rija, omaniku järelevalve ja ehitajad. Teadlik ja süsteemne kvaliteedijuhtimine on kontsernis töö aluseks. Kontserni kvaliteedi-, keskkonna-, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem tugineb vastavate rahvusvaheliste standardite (ISO 9001, ISO 14001, OHSAS 18001/ISO 45001) nõuetele. Kõigi projektide puhul järgitakse tellija esitatud nõudeid ja projektdokumentatsiooni, ehitustegevust reguleerivaid õigusakte ja norme ning kontserni enda juhtimissüsteemi. Kvaliteedijuhtimise üheks peamiseks tulemuseks on ohutus ning kontserni esmane vastutus on ehitada ohutuid ja turvalisi hooneid ning rajatisi. Kontsern ei tee oma töös ühtegi järeleandmist valmis objektide ohutust puudutavates küsimustes. Emaettevõttes määratakse igale valminud objektile tööohutusest, tähtaegadest, tehnilistele nõuetele vastavusest, vigade tulemuslikust lahendamisest ja kliendi tagasisidest lähtuv kvaliteedikoefitsient, millest sõltub projektmees- kondade tulemustasu. Enamikus kontserni ettevõtetes uuritakse klientide rahulolu töö lõppedes. 2020. aastat iseloomustavad näited 2020. aastal võib pidada märkimisväärseks saavutuseks, et sõltumata viiruse Covid-19 levikust ei katkenud töö ühelgi objektil. Teatud kaubagruppide osas tuli ette tarneraskusi, mis omakorda pani surve alla kokkulepitud tähtajad. Vaa- tamata sellele näitas kliendirahulolu mõõdik emaettevõttes üle aegade kõrgeimat tulemust. 2020. aasta nõudis se- nisest veelgi suuremat paindlikkust ning head ja mõistvat koostööd kõigi osapooltega. Emaettevõtte rekordiline kliendirahulolu Rahulolu tõus on seotud aastatepikkuse järjepideva tööga, et mõista tellija ootusi, võita usaldus ning luua suurepä- rane koostöösuhe kõigi osapooltega. Teisalt mõjutab kliendirahulolu Nordeconi töötajate asjatundlikkus ning pro- fessionaalne teenus. Positiivsete leidude märkamine Kui kvaliteedijuhtimise fookus on reeglina vigade ja eksimuste kõrvaldamisel, siis alates 2020. aastast pööratakse Nordeconis enam tähelepanu ka sellele, kui midagi on tehtud väga hästi. Positiivsete leidude märkamine aitab õiget käitumist kinnistada ning toob välja heade näidete rohkuse. Tulemusnäitajad 2020 2019 Kliendirahulolu määr Nordecon AS 92% 87% Tariston AS 91% 89% Kaurits OÜ 97% 100% Eurocon Ukraine TOV 92% 80% Embach Ehitus OÜ 84% andmeid ei kogutud Mittevastavused regulatsioonidele ja kvaliteedisüsteemi järgimisele Valmis ehitusobjektide mittevastavuste arv tervise ja ohutuse alastele regulatsiooni- dele ja/või vabatahtlikele koodeksitele 0 0 Siseauditite raames tuvastatud mittevastavuste arv juhtimissüsteemi järgimises, mis takistavad eesmärkide saavutamist 0 0 Igal ettevõttel on kasutusel oma metoodika. Tulemus on taandatud 100% skaalale. 2020. aastal vastanud klientide arv: Nordecon AS 14, Tariston AS 18, Kaurits OÜ 3, Eurocon Ukraine TOV 2, Embach Ehitus OÜ 9. Kohalikud elanikud Üks kvaliteetse ehitusprotsessi osa on ümbruskonna võimalikult vähene häirimine. Ehitustegevusega kaasnev müra, vibratsioon, tolm, transport ja muutunud liikluskorraldus on aga paratamatud ning mõjutavad ümberkaudsete ela- nike heaolu. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 26/132 Häirivaid tegureid täielikult vältida ei ole võimalik, kuid nende mõju saab vähendada. Kontsern informeerib elanikke kavandatavatest töödest etteulatuvalt meedia, otsesuhtluse ja külastuste kaudu. Head suhted kohalike elanikega toetavad kontserni edasisi tegevusi samas piirkonnas. Häiriva perioodi lühendamiseks on kontsern palunud elanikelt ja omavalitsuselt luba pikemateks tööpäevadeks. Või- malusel planeeritakse mürarikkad tööd kellaaegadele, mil see häirib kohalikke elanikke võimalikult vähe. Püütakse vältida igasugust kahju ümberkaudsetele hoonetele ja rajatistele. Kontsern katab tekitatud kahjude paranduskulud. Üldiselt on kontsernil ehitusobjektide naabruskonna elanikega head suhted. Inimesed on vastutulelikud ja mõistvad ning väiksemad mured lahendatakse jooksvalt. Teatud mastaapsetel objektidel, kus kohalik kogukond on aktiivne, hoitakse teavitustegevustes kõrgendatud valmisolekut. 2020. aastat iseloomustavad näited Kalaranna kvartal Kalamaja kogukonda teavitati ehitustöödest proaktiivselt mitmete erinevate kommunikatsioonikanalite vahendusel. Ilmusid artiklid linnaosa lehes ning samuti tehti teavitustööd sotsiaalmeedias. Oluline, et inimeste seas ei läheks liikvele valeinfo. Kalamaja kogukonnale oli tähtis, et ehitus ei sulgeks inimeste harjumuspärast ujumiskohta. Sellega ehitust planeerides ka arvestati. Väo liiklussõlm 2020. aastal alanud Väo liiklussõlme ehitus on suure mõjuga mastaapne objekt. Liikluskorralduse muudatustest tehti koostöös alltöövõtjaga laiem teavitus. Loodi animatsioonid, mis toimuvat illustreerisid. Infot levitati koostöös Trans- pordiametiga nii meedias kui ka sotsiaalmeedias. Tulemusnäitajad 2020 2019 Põhjendatud ametlikud kaebused ehitusobjektide ümbruskonna elanikelt 6 6 Kaebused olid seotud müra ja ehitusmüraga õhtusel ajal, pinnasetöödega ehitistele tekitatud vibratsiooni, poriste teede ning tolmuga. Tarnijad, alltöövõtjad, ostud ja hanked Ehitusprojektide sujuv ja kvaliteetne elluviimine sõltub paljuski koostööst alltöövõtjate ning materjalide ja toodete tarnijatega. Aus ja läbipaistev suhtlus, probleemide varajane märkamine ja käsitlemine, teineteise austamine ja kok- kulepetest kinnipidamine – see toetab omavaheliste usalduslike suhete tekkimist ning aitab probleeme ennetada ja lahendada. On tähtis, et koostööpartnerid oleksid oma valdkonnas tunnustatud spetsialistid, vastaksid tellija ja kontserni ootus- tele ning täidaksid seatud nõudmised. Kontsern ei tee koostööd partneritega, kes teadaolevalt on varem kasutanud ebaausaid võtteid. Kontserni ülesanne on tagada ehitusobjektidel kasutatavate materjalide kvaliteet. Emaettevõttes koordineerib too- dete ja materjalide oste ostuosakond. Kuigi peamiste ehitusmaterjalide kasutamine on määratud juba ehitusprojek- tis, pakub kontsern tellijale teatud juhtudel oma kogemuse ja teadmiste põhjal alternatiivseid, paremaid ja tõhusa- maid lahendusi. Üldjuhul kehtivad ehitusmaterjalidele ja -toodetele kõrged nõuded, lisaks kontrollib kontsern järje- pidevalt kõiki materjale ja tooteid, et vältida hilisemaid riske. Koostööpartnerite valik tehakse nende tausta, varasema kogemuse, tehnilise, kvaliteedi- ja finantsvõimekuse, tar- nekindluse ja tähtaegadest kinnipidamise ning pakutava hinna alusel. Ehitustegevuse puhul hinnatakse pärast töö või tellimuse täitmist iga tarnijat ja alltöövõtjat, kontserni teistes üksus- tes antakse hinnang (nt asfaltbetoonitehased ja mäetööd) kord aastas. Kriteeriumiteks on üldjuhul tähtajad, töö- ohutus, kvaliteet ja koostöövalmidus. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 27/132 2020. aastat iseloomustavad näited Peatöövõtjana näeb Nordecon endal jätkuvalt rolli ja võimalust, et koolitada väiksemaid ehitusettevõtjaid. Näiteks õhutatakse sektoripõhiste digilahenduste kasutuselevõttu ning vajadusel pakutakse tuge ohutusega seotud küsi- mustes, juhendamises ning tööde planeerimises. 2020. aastal ei täheldatud alltöövõtjate poolseid rikkumisi, riske või negatiivset mõju töötervishoiu ja tööohutuse ega keskkonnaaspektide osas, mis oleksid viinud õnnetusteni, koos- töö katkestamiseni või ametliku otsuseni edaspidi koostööd vältida. Uus alltöövõtjate hindamise süsteem 2020. aastal juurutati Nordeconis uus elektrooniline keskkond, kus toimub alltöövõtja töö hindamine vahetult pärast töövõtulepingu lõpetamist. Nii on tekkimas andmebaas, mis annab objektiivse aluse, et uutesse projektidesse sobi- vaid koostööpartnereid valida. Välistööjõu kasutamine 2020. aastal pidi Nordecon eelistama alltöövõtjaid, kelle puhul oleks välistööjõu osakaal võimalikult väike. Koroona- viirusest tingitud reisipiirangud mõjutasid oluliselt välistööjõu pääsemist riiki. Tulemusnäitajad 2020 2019 Alltöövõtjate osakaal, kellega on sõlmitud töötervishoiu ja tööohutuse kokkulepe 98% 98% Alltöövõtjate arv, kelle puhul on avastatud olulisi rikkumisi, riske või negatiivset mõju töötervishoiu ja tööohutuse osas, mis on viinud koostöö katkestamiseni või ametliku otsuseni edaspidi koostööd vältida 0 0 Alltöövõtjate osakaal, kellega on sõlmitud keskkonnakriteeriumite tagamise kokkulepe 96% 95% Alltöövõtjate arv, kelle puhul on avastatud olulisi rikkumisi, riske või negatiivset mõju keskkonnaaspektide osas, mis on viinud koostöö katkestamiseni või ametliku otsuseni edaspidi koostööd vältida 0 0 Sõlmitud kokkulepped määravad ära kummagi poole kohustused töö-, tule-, elektri- ja keskkonnaohutuse tagamisel. Digiehitus ja tehnoloogilised lahendused Digiehitus ehk mitmesugused digitaliseerimise lahendused on kontsernis osa igapäevasest tööst. Digilahenduste ees- märk on muuta töö efektiivsemaks, läbipaistvamaks ning süsteemsemaks, võimaldades seeläbi tegevusi paremini analüüsida ja teha targemaid otsuseid. Kontserni ambitsioon on olla digiehituse vallas liider ja eestkõneleja ning anda oma panus, et mõistlikud digilahendused muutuksid üha enam igapäevaseks standardiks. Digiehitus aitab ehi- tuse valdkonda kaasajastada ja muudab sektori kuvandi atraktiivsemaks eriala valivate noorte seas. Digitaalehituse klaster koondab valdkonna arendamisega seotud erinevaid huvigruppe. Nordecon tegutseb aktiivselt klastri juhatuses, et panustada digiehituse arengusse Eestis laiemalt. BIM (Building Information Modelling) ehk mudelprojekteerimine on tänapäevase digiehituse peamine töövahend, mis võimaldab luua ehitusobjektidest digitaalseid 3D mudeleid ja soodustab koostööd kõigi ehituse osapoolte vahel (sh arhitekt, projekteerija, eelarvestaja, ehitaja). BIM-i rakendamine tõstab kogu projekti kvaliteeti, kuna vigu suu- detakse avastada ja parandada enne ehitusplatsile jõudmist ning tellijal on parem ülevaade ja arusaamine toimuvast. Mudelprojekteerimine aitab välja töötada targemaid lahendusi energiatarbimise, ruumiplaneerimise, valguse, sise- kliima jt valdkondades. Ehitusprotsessi eelnevalt virtuaalselt läbi mängides on näha, kus tekivad töö käigus ohutsoo- nid ning on eelnevalt võimalik läbi mõelda, kuidas neid ehitusplatsil turvaliselt märgistada. Samuti loob mudelipõ- hine projektijuhtimine läbipaistvust ja tõhustab kommunikatsiooni – kõik osapooled on samas infoväljas ja on loodud kõik eeldused teineteise vajadustest lihtsamini aru saamiseks. Objektijuhtimise tarkvara Bauhub on elektrooniline platvorm, kus hallatakse digitaalselt kogu ehitusplatsi dokumen- tatsiooni. Ühine infokeskkond suurendab objektide juhtimises kiirust, lihtsust, läbipaistvust ja süsteemsust. Doku- mendid luuakse ja need allkirjastatakse digikeskkonnas. Selleks, et kasutada digikeskkonna potentsiaali maksimaal- selt, on oluline, et töövõtjad tuleksid uuendusega kaasa. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 28/132 Kontsern on võtnud ka teiste tööetappide kiiremaks, mugavamaks ja nutikamaks teostamiseks kasutusele erinevaid infotehnoloogilisi programme. Näiteks Simple-BIM eelarvestajatele, Dalux, et vaadata ja kontrollida 3D mudelit nu- tiseadmes otse ehitusplatsil või BlueBeam, mis hõlbustab PDF-dokumentidel põhinevat infovahetust. 2020. aastat iseloomustavad näited BIM-i kasutamine on kontsernis muutunud valdavaks • 2020. aastal anti Tallinna Sadamale üle D-terminali rekonstrueerimise projekti teostusmudel, mis on loodud Eestis seni kõige kõrgemal tasemel. Mudel annab tellijale võimaluse kasutada hoone digitaalset kaksikut koos seotud teostusdokumentatsiooniga hoone igapäevases haldusprotsessis. • 2020. aastal jõudis BIM teedeehitusse. Algas esimene Transpordiameti BIM-i nõuetega pilootprojekt, milleks on Aruküla-Kostivere teelõik. Bauhub-i tarkvara on kasutusel kõigi objektide juures • Olulise digitaalse lahendusena juurutati 2020. aastal virtuaalsesse ehitusjuhtimise keskkonda Bauhub lepingute ja rahalise akteerimise moodul. See muudatus lihtsustab andmete korjet ning muudab suhtluse töövõtjaga efektiivsemaks ning läbipaistvamaks. Samuti loob uus lahendus võimaluse integreerida see info kontserni fi- nantsarvestuse süsteemiga. • Uuendatud digitaalsed tööohutusjuhendid asuvad Bauhub-i keskkonnas. Digitaalselt on võimalik läbida tööohu- tusalane koolitus ning allkirjastada kinnitus nõuetega tutvumise kohta. Juurutati uus majandustarkvara Kontserni suuremates ettevõtetes võeti 2020. aastal kasutusele kaasaegne pilvepõhine majandustarkvara ja uuen- dati sellega vahetult seotud süsteemid. Teiste hulgas uuenes ka kõikide ehitusprojektide juures kasutatav kulu- ja tulujälgimise tarkvara. Kasutusele võeti uus lahendus erinevate infosüsteemide integreerimiseks, mis annab paind- likumad võimalused automatiseeritud andmevahetuseks nii ettevõtte sees kui ka partnerettevõtetega. Muud 2020. aasta näited • MS Teams võeti kontsernis laialdaselt kasutusele. Varasemalt juurutatud kaugtööks vajalik programm koos teiste kasutatavate digilahendustega tagas tööprotsessi sujuva jätkumise, kui Covid-19 viirusepuhang tavapä- rase elu seisma pani. Karantiini tingimustes hakkas MS Teamsi kaudu toimuma valdav enamus kohtumisi ja koo- solekuid. • Juurutati uus digitaalne tööaja arvestus. Tegu on lahendusega, mis toetab inimressursi juhtimist ning aitab kaasa paremale töökorraldusele. • Osaleti kollektiiviga Telia digikoristuse päeval. See sündmus aitas pöörata tähelepanu digiprügile ning tõsta töötajate teadlikkust selles osas, kuidas digitaalseid lahendusi mõistlikult kasutada. • Sündis otsus luua eraldi äritehnoloogia osakond. Selle tegevuskavani viis digitaliseerimisega seotud tegevuste jätkuv kasv ning suund andmete analüüsile. Tulemusnäitajad 2020 2019 2018 2017 2016 Ehitusprojektide arv, kus BIM oli kasutusel 51 41 47 31 15 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 29/132 Fotol: Aruküla-Kostivere teelõik (teostaja Nordecon AS) Töötajad ja töökeskkond Töötajate ülevaade Kontsern pakub oma töötajatele kaasaegset ja professionaalset töökeskkonda ning teadvustab, et kompetentsetel ja motiveeritud inimestel on kogu kontserni edu juures täita võtmeroll. Suurettevõtte mastaabid loovad töötajatele häid võimalusi rahuldust pakkuvaks ja tulemuslikuks tööks ning isiklikuks arenguks. Kontsernis töötab nii eri vanuses, eri soost, eri rahvusliku taustaga kui ka erivajadustega inimesi. Nordecon omab strateegilist lähenemist kontserni kui tööandja mainele ning panustab ehituse valdkonna populari- seerimisse laiemalt. Seejuures pööratakse suurt tähelepanu noortele ning igal aastal toimuvad tegevused, millega toetatakse töötajaskonna järelkasvu arendamist. Kontsern austab inimõigusi ning selle tagamisega seotud põhimõt- ted on kirjeldatud ettevõtete töökorralduse reeglites. 2020. aastat iseloomustavad näited 2020. aasta kevadel seiskas koroonaviiruse pandeemiline levik tavapärase elukorralduse kogu maailmas. Eestis kuu- lutati välja eriolukord, erakapitali investeeringud peatusid ning ehitussektoris valitses üleüldine teadmatus. See olu- kord mõjutas otseselt ka kontserni tegevusi. Kontsern tegi tihedat koostööd Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga, selgitades pöördumistes Vabariigi Valitsusele ja riigi- kogule, millist lähenemist ja tuge ehitussektor vajaks. Kinnitati, et sektor on võimeline tagama nõuetekohase ja ohutu töö ehitusplatsidel. Sõltumata eriolukorrast sai ehitustöö objektidel jätkuda. Nordecon reageeris majanduskeskkonna muutustele tegevuste efektiivistamisega, mis tõi kaasa keskendumise üld- kuludele ja töötajate arvu mõningase vähenemise. Tegevusi ellu viies oli kontserni fookus sellel, kuidas säilitada kee- rulises olukorras võimalikult paljude inimeste töökoht. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 30/132 Töötajate arv, tööjõukulud ja tootlikkus • 2020. aastal töötas kontserni kokku keskmiselt 708 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv suurenenud ca 3%. Suurenenud on insenertehniline personal, mis on tingitud kontserni struktuuri muutusest, Embach Ehitus OÜ muutumine kontserni tütarettevõtteks, mille tulemusena lisandus 43 töötajat (vt „Kontserni struktuur ja toimunud muudatused“). • Kontserni 2020. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 27 130 tuhat eurot. Tööjõukulud on kasvanud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligikaudu 7%, mille põhjuseks on peamiselt eelpool kirjelda- tud Embach Ehitus OÜ tütarettevõtteks muutumise mõju kui ka projektipõhiste tulemustasude maksmine. • Tulenevalt koroonakriisi mõjudest ehitussektorile, sõlmiti palkade vähendamise kokkulepped 86% töötajatega. Kärped ei tabanud kõiki kontserni ettevõtteid sarnasel määral, kuna mõnes valdkonnas tööde maht ei vähene- nud. • Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga tuntavalt, kasv on tingitud müügitulu kasvust. Koroonaviirusega kohanemine • Ehitusplatsidel pöörati kõrgendatud tähelepanu turvalisusele ja koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud nõuete täitmisele ja kontrollimisele. Piirati ligipääsu objektidele, kehtestati liikumispiirangud ning jälgiti distsip- liini nõuete täitmisel. Kindlustati isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite olemasolu nii kontserni töötajatele kui ka alltöövõtjatele. Tegutseti graafiku alusel, et vähendada ühel ajal objektil olevate inimeste arvu ja peeti koo- solekuid värskes õhus. Soojakutes vähendati töökohti, leiti võimalusi inimeste hajutamiseks. • Kontoripersonal korraldas töö väga kiiresti ümber: päevapealt seati sisse kodukontori režiim. 2019. aastal oli uuendatud paindliku töökorralduse kokkuleppeid Nordeconis ning need sisaldasid muuhulgas ka kaugtööga seo- tud põhimõtteid. Virtuaalkoosolekute programm Microsoft Teams oli kontoritöötajatele juba tuttav ning 2020. aasta kevadel läks see omavaheliseks suhtluseks täiel määral kasutusse. • Ettevõttes juurutati tervena töölkäimise kultuur. Ka kergete haigussümptomitega töötajad jäid edaspidi koju. • Majaväliste osapooltega suhtlemises hoiti distantsi. Võimalusel kohtuti veebi vahendusel. Kontoris olid ette nähtud kindlad ruumid majavälistele osapooltele ning kohtumistel oli maskide kandmine kohustuslik. Järelkasvule suunatud tegevused • Praktikaprogramm. Vaatamata keerulisele perioodile ei seiskunud tegevused, mis puudutasid ettevõtte järel- kasvu. Nordeconi praktikaprogramm viidi ellu vähendatud määral. Arvestades kevadist eriolukorda ning kogu aastat tugevalt mõjutanud koroonaviiruse pandeemiat, oli hea saavutus, et praktikandid said siiski ettevõttes töötada ja kogemusi omandada. • Üritused noortele. Noortele tutvustati kontsernis töötamise võimalusi järgmiste tegevuste kaudu: o Karjäärimess Võti Tulevikku, mille järel kandideeris Nordeconi praktikale ligikaudu 70 tudengit. o Maaülikooli karjäärimess, kus oldi kontserni tutvustamas esmakordselt. o Avatud uste päev tudengitele. o Tudengite visiit Sisekaitseakadeemia Narva õppekorpuse objektile. Esimene koht atraktiivsete tööandjate konkursil Nordecon AS sai Instar EBC kõrgkoolide ja kutsekoolide õppurite seas atraktiivsete tööandjate uuringu tulemuse põhjal 2020. aastal tehnikatudengite arvestuses 1. koha (2019. aastal 7. koht). See tulemus baseerub kontserni aas- tatepikkusel järjepideval tööl tudengitega. Samuti võis mõju avaldada juhtide tihedam esinemine meedias, kus võeti sõna ehitussektori käekäigu ja arengu teemal. Peresõbraliku tööandja algmärgis Nordecon liitus 2020. aastal Peresõbraliku tööandja programmiga ning pälvis selles algmärgise. Algmärgis viitab, et lähtuvalt kokkulepitud tegevuskavast viiakse järgnevatel aastatel ellu tegevusi, et muutuda senisest veel enampere- ja töötajasõbralikuks. Selle programmi käigus plaanitakse keskenduda teemadele, mis muudavad Nordeconi töökor- raldust töötajate jaoks efektiivsemaks ning aitavad kaasa töö ja isikliku elu paremale integreerimisele. Tegevuskava kokkuleppimisse olid kaasatud kontserni töötjad erinevatelt ametipositsioonidelt ja erinevas vanuses. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 31/132 Tulemusnäitajad 2020 2019 2018 2017 2016 Töötajate arv Töötajate keskmine arv kontserni kokku 708 687 687 735 684 s.h. insenertehniline personal (ITP) 450 414 419 426 381 töölised 258 273 268 309 303 Töötajate arvu muutus aastases võrdluses 3% 0% -6,5% 7,5% -0,9% Sooline mitmekesisus Naiste osakaal töötajate seas 15% 16% 17% 17% 16% Meeste osakaal kontserni töötajate seas 85% 84% 83% 83% 84% Naiste osakaal kontserni ettevõtete juhatuse liikmete seas 8% 7% 13% 13% andmeid ei kogutud Meeste osakaal kontserni ettevõtete juhatuse liikmete seas 92% 93% 87% 87% andmeid ei kogutud Vanuseline mitmekesisus Kuni 30-aastaste töötajate osakaal kontserni töötajate seas 21% 21% 23% 25% andmeid ei kogutud 30-49 aastaste töötajate osakaal kontserni töötajate seas 56% 54% 51% 48% andmeid ei kogutud 50-aastaste ja vanemate töötajate osakaal kontserni töötajate seas 23% 25% 26% 27% andmeid ei kogutud Tootlikkus Töötajate nominaaltootlikkus, tuhat eurot 418,2 340,6 325,4 314,9 286,0 Muutus võrreldava aasta suhtes, % 22,8% 4,7% 3,3% 17,6% 27,0% Tööjõukulude nominaaltootlikkus, eurot 10,9 9,2 9,7 10,1 9,0 Muutus võrreldava aasta suhtes, % 18,1% -5,0% -3,8% 12,6% 12,8% Tööjõukulud Tööjõukulud koos kõikide maksudega, tuhat eurot 27 130 25 323 22 964 22 872 20 401 Nõukogu liikmete teenistustasud, tuhat eurot 165 187 187 167 138 Nõukogu liikmete teenistustasudelt maksutud sotsiaal- maks, tuhat eurot 54 62 62 55 45 Juhatuse liikmete teenistustasud, tuhat eurot 432 480 656 1 001 350 Juhatuse liikmete teenistustasudelt maksutud sotsiaal- maks, tuhat eurot 143 158 217 330 116 Muu Praktikantide arv 21 40 26 34 20 Rikkumiste arv, mis viitab töötajate diskrimineerimisele või inimõiguste rikkumisele 0 0 0 0 0 Keskmine tööstaaž aastates kontserni ettevõttes 7,0 6,9 8,5 8,2 andmeid ei kogutud Töötajate nominaaltootlikkus = Müügitulu / Töötajate keskmine arv aastas **Tööjõukulude nominaaltootlikkus = Müügitulu / Tööjõukulud aastas 2017. aastal sisaldasid juhatuse liikme tasud kahe juhatuse liikme teenistuslepingute lõppemise tasusid vastavalt 550 tuhat eurot ja 182 tuhat eurot. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 32/132 Fotol: Firmabänd 2020 võitja The Great Nordecon Band Töötajate rahulolu, kaasamine ja hüved Kontserni üks strateegiline eesmärk on töötajate rahulolu ja pühendumise järjepidev kasvatamine. Töötajate rahu- lolu hinnatakse regulaarselt alates 2010. aastast TRIM indeksi (pühendumuse koondnäitaja) abil. Uuringu läbiviimi- sel on kõigi aastate jooksul olnud koostööpartneriks Kantar Emor. Samuti väärtustab kontsern ausat ja avatud suht- lust ning töötajate hea informeerituse nimel tehakse pidevalt pingutusi. Läbimõeldud personalipoliitika aitab kont- sernil olla paindlik ning arvestades majanduskeskkonnas toimuvat teha parimaid võimalikke otsuseid. 2020. aastat iseloomustavad näited 2020. aasta üleilmne pandeemia ning sellega seotud kriisiolukord Eestis eristab selgelt seda aastat eelnevast perioo- dist. Vajadus kulusid vähendada tõi kaasa nii koondamisi kui ka palgakärpeid. Lähtuvalt majanduskeskkonnast vaa- dati üle soodustuste- ja tasusüsteemid ning kohandati neid. Kriisiolukorras asetati fookus senisest selgemalt töösoo- ritusele. Töötajate rahulolu ja pühendumuse langus 2020. aastal oli selles kontekstis ootuspärane. Läbi aastate on pühendu- muse uuringus kinnitust leidnud seos töötajate rahulolu ja üldise majanduskeskkonna olukorra vahel ning sama ten- dents ilmestas ka 2020. aasta pühendumuse uuringu tulemust. Sarnast töötajate rahulolu langust võis märgata eel- mise majanduskriisi perioodil kümmekond aastat tagasi. Töötajate tagasiside toob samal ajal tähelepanu ka Nordeconi tugevustele. Leitakse, et suur ettevõte tuleb kriisidega paremini toime ning väärtustatakse professionaalseid väljakutseid, mida kontsernis töötamine pakub. Mitmes kont- serni tütarettevõttes olid kriisi mõjud väiksemad ning seal jäi töötajate rahulolu ja pühendumus samaks või isegi tõusis. Töötajate kaasamine ja avatud kommunikatsioon 2020. aastat iseloomustab operatiivne kommunikatsioonijuhtimine, et tagada avatud, laiapõhjaline ja õigeaegne kommunikatsioonivoog erinevates kanalites. Virtuaalkoosolekute programmis Microsoft Teams toimusid regulaar- sed koosolekud. Tavapärased olid kuni 200-osalejaga koosolekud. Infot jagati töötajatele ka Nordeconi siseveebis, Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 33/132 e-kirjade teel ning juhtide kaudu toimuva otsekommunikatsiooni abil. Keeruline majanduskeskkond tõi kaasa vaja- duse rohkem suhelda ning tehtud otsuseid selgitada. Avatud suhtlus suurendas teineteisemõistmist. Töötajate ühisüritused Viiruse leviku tõttu jäid 2020. aastal ära mitmed suuremad töötajate ühisüritused. Samal ajal püüti üritustele leida sobiv vorm ja ajahetk. Jätkus töötajate sünnipäevade tähistamine ning suvel leiti aega väiksemateks meeskonnaüri- tusteks, mis leidsid aset vabas looduses. Traditsiooniline aastalõpuüritus koos inimeste tunnustamisega toimus vir- tuaalselt. • Tervislike eluviiside programm „Terve Nordecon“ o 2020. aasta kevadel toimus programmi raames nädalane infojagamise aktsioon „kodu-eri“, et innus- tada kodukontoris töötavaid inimesi liikuma ning leidma võimalusi oma tervise eest hoolitsemiseks. o 2020. aasta sügisel toimus programmi raames meelelahutuslik suurüritus „Nordeconi olümpia“, kus osalesid ka sportlased, keda kontsern toetab – Saskia Alusalu, Karl-Martin Rammo. • Ehitusobjektide külastused Lisaks kolleegide vahelisele suhtlusele on objektide külastuste eesmärgiks soov, et Nordeconi erinevate osakon- dade personalil oleks vahetu kontakt silmapaistvate kontserni projektidega ning seeläbi parem informeeritus. Augustis käidi Ida-Virumaal külastamas objekte Narvas, Sillamäel ja Kohtla-Järvel. Novembris külastati TalTechi Mäepealse õppehoonet. Fotol: Lääne- ja Ida-Virumaal asuvate objektide külastus augustis 2020 Töötajate vaimse tervise hoidmine Töötajate vaimse tervise hoidmine tõuseb kontsernis üha olulisemaks teemaks. Muutunud keskkond, pingeline töö ning vajadus uuel moel kodu- ja tööelu ühitada on asetanud ka töötajate endi tähelepanu just vaimse tervise valdkonnale. Koostööpartneritele suunatud jõulukingituste asemel on Nordeconis traditsioon teha annetus mõnele ühiskonna valupunktiga tegelevale organisatsioonile. Kui eelmisel aastal toetati sel viisil vähiravifondi, siis 2020. aastal valisid Nordeconi töötajad toetussumma saajaks vaimse tervise edendamisega tegeleva MTÜ Peaasjad. Tulemusnäitajad 2020 2019 2018 2017 2016 Töötajate pühendumuse koondnäitaja (TRIM indeks) 54 66 61 65 66 Uuringusse osalema kutsutud töötajate arv 370 367 347 357 332 Uuringule vastanud töötajate osakaal 88% 75% 81% 81% 77% Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 34/132 Töötajate arendamine Kontserni töötajate professionaalsed teadmised ja oskused on eelduseks kvaliteetse teenuse pakkumisele. Töötajate asjatundlikkus mängib suurt rolli ettevõtte edus, seetõttu panustab kontsern töötajate koolitamisse süsteemselt ja sihipäraselt. Kontserni töötajate arenguvajaduste tuvastamine ja kaasamine tugineb iga-aastastel arenguvestlustel, mille käigus selgitatakse välja koolitusvajadus, planeeritakse kutsete taotlemisega seonduv ning saadakse väärtus- likku tagasisidet ettevõtte ja selle juhtimise kohta. 2020. aastat iseloomustavad näited 2020. aasta koroonaviiruse levik mõjutas oluliselt kogu planeeritud koolitustegevust kontsernis. Kevadel koolitused peatusid ning sügisel väikesel määral taastusid. Motivatsioonikoolitusi ning mahukamaid koolitusprogramme sel aastal läbi ei viidud ning vähenes töötajate keskmine koolitustundide arv. Koolitused toimusid esmajoones töötajatele, kellel oli vajadus erialaste teadmiste täiendamiseks või keda ootas sa- mal aastal ees kutsetaseme uuendamine või taotlemine. Samuti jälgiti, et koolitused oleksid täiel määral seotud otseste tööülesannete täitmisega. Tulemusnäitajad 2020 2019 Juhtide ja insenertehniliste töötajate keskmine koolitustundide maht 5 21 Tööliste keskmine koolitustundide maht 1,3 4,3 Insenertehniliste töötajate osakaal, kellega viidi läbi arenguvestlused 68% 51% Insenertehniliste töötajate osakaal, kellel on kehtiv kutsetunnistus 56% 46% Tööohutus ja tervishoid Ehitussektor on üks tööõnnetusterohkemaid valdkondi, mistõttu on nii tööandjale, töötajale, koostööpartnerile kui ka tellijale oluline, et ehitusplatsid on turvalised ja heas korras. Kontserni jaoks on üks suuremaid vastutusi tagada turvalisus objektidel, ohutu ja ergonoomiline töökeskkond vältimaks õnnetusi ja kutsehaigusi nii enda kui ka koos- tööpartnerite töötajate seas, samuti toetada oma töötajate füüsiliselt ja vaimselt tervislikku eluviisi. Kontsernis järgitakse seadusi ja õigusakte, määratud on vastutavad isikud, kehtestatud tegevusjuhised hädaolukor- dadeks, tehakse riskianalüüse, viiakse läbi tervisekontrolle, töötajaid koolitatakse ja informeeritakse, objektidel on vastavad tegevusplaanid, kõigile on tagatud korralikud töö- ja isikukaitsevahendid, ohuolukordi ja tööõnnetusi ana- lüüsitakse edasiste juhtumite vältimiseks. Kontserni emaettevõtte ning tütarettevõtete Nordecon Betoon OÜ ja Embach Ehitus OÜ tegevus vastab töötervis- hoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi standardi ISO 45001:2018 nõuetele. 2020. aastat iseloomustavad näited Viiruse levikut tõkestavad meetmed Kontsern suhtus läbi aasta väga tõsiselt kõigisse koroonaviiruse levikut tõkestavatesse meetmetesse. Platsid varustati vajalike kaitse- ja desovahenditega ning juurutati tööviise, et hoida nakatumisrisk võimalikult madalal. Nõuete täitmise üle kehtestati range kontroll ning tagasisidestamise ja korrigeerimise mehhanism. Uuendatud tööohutusjuhendid Varasem versioon emaettevõtte tööohutusjuhenditest oli pikka aega muutmata. 2020. aastal valmisid uuendatud tööohutusjuhendid. Need on lihtsamad ja sisukamad ning kättesaadavad digitaalsel platvormil. Aastal 2021 läbivad emaettevõtte töötajad uute juhendite alusel täiendava instrueerimise Bauhubi keskkonnas. Iga käsitletava teema lõpus on test, millega inimene saab ise oma teadmisi kontrollida. Juhendamise lõpul annab töötaja samas keskkon- nas allkirja, et on tööohutuse teemadega tutvunud. Uute tööohutusjuhenditega tutvumine on kohustuslik kõigile töötajatele sõltumata ametikohast. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 35/132 Uued infostendid soojakutesse Infostendid tagavad, et kõigis Nordeconi soojakutes on tööohutuse info olemas ning igal hetkel kättesaadav. Sten- dide sees on taskud dokumentide jaoks nagu keskkonnakava, tööohutuse plaan ja sisekorraeeskiri. Selle lahendu- sega toodi tööohutuse valdkond riiulisügavusest nähtavale ning vajalik info on nüüd nii töötajatel, koostööpartneri- tel kui tellija esindajatel pidevalt silma all. Tulemusnäitajad 2020 2019 2018 2017 2016 Tööõnnetused kontserni töötajate seas Tööohutuse alaste vahejuhtumite arv 3 5 2 2 andmeid ei kogutud Kergete tööõnnetuste arv 6 10 8 9 3 Raskete tööõnnetuste arv 2 2 1 2 1 Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 0 0 0 0 0 Tööõnnetused alltöövõtjate seas Tööohutuse alaste vahejuhtumite arv 35 24 18 16 andmeid ei kogutud Kergete tööõnnetuste arv 8 6 6 3 3 Raskete tööõnnetuste arv 3 1 2 3 3 Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 0 0 0 0 1 Haiguspäevade kontserni töötajate seas Kontserniülene haiguspäevade arv 4 743 3 686 2 467 2 564 andmeid ei kogutud Haiguspäevade arv keskmiselt iga töötaja kohta 6,9 5,4 3,6 3,5 andmeid ei kogutud Haiguspäevade osakaal kõigist plaanitud tööpäeva- dest 2,7% 2,1% 1,4% 1,4% andmeid ei kogutud Haiguspäevade osakaalu arvutamise aluseks on võetud Eesti kalendaarne tööaja fond. Töötajatega juhtunud tööõnnetused olid seotud valede töövõtete ja hooletusega, vahejuhtumid olid seotud liiklu- sohutuse ja terviseriskidega. Alltöövõtjatega seotud tööõnnetused tulenesid valedest töövõtetest ja töövahenditest, valest töökorraldusest, tööohutusnõuete eiramisest ja hooletusest. Keskkonnamõju Muutuvate regulatsioonide ja ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasvust tingituna tuleb ehitustegevuses keskkonnaaspektidele üha suuremat tähelepanu pöörata. Kontsern järgib hoolikalt kõiki seadusest tulenevaid keskkonnanõudeid, et vältida võimalikke sanktsioone ja kogukondade pahameelt. Eesmärk on vältida riske ja negatiivset keskkonnamõju ning hoida ümbritsev keskkond puhtana. Kontsern haldab oma tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid spetsiaalses registris. Nordecon AS, Tariston AS, Nordecon Betoon OÜ, Kaurits OÜ, Embach Ehitus OÜ, Eurocon Ukraine TOV ettevõtetes kasutatakse ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi. Iga objekti jaoks koostatakse keskkonnakava, mille täitmist regulaarselt kontrollitakse ja täiendatakse. Täpsemalt on keskkonnaalased juhtpõhimõtted kirjeldatud Nordecon AS juhtimisüsteemis. Kontserni tegevusega seotud kõige olulisemad keskkonnaaspektid on: ● ehitustegevuse käigus kasutatavad materjalid ja tekkivad jäätmed; ● võimalik pinnase- ja veereostuse oht ning mõju elusloodusele ja taimestikule; ● asfaldi tootmisest tekkivad heitgaaside emissioonid. Hinnatundliku valdkonnana on ehituses võimalik vähendada keskkonnamõju majanduslikult mõistlikest või tellijate nõuetest lähtuvates aspektides ning täiendav vabatahtlik keskkonnamõju vähendamine on pigem keeruline. Keskkonnasäästlikumate ehitiste trend on selgelt kasvav. Seda tingivad eelkõige üleeuroopalised energiatõhususe meetmed ja üldine roheteemade olulisuse kasv ning tellijate soov vähendada ehitiste ülalpidamiskulusid. Arengud mõjutavad peamiselt projekteerimise faasi. Kontserni eesmärk on tagada kollektiivi valmisolek säästlikumate lahenduste elluviimiseks nii töösolevates kui ka tulevastes projektides. Selleks osalevad kontserni projektijuhid keskkonnateadlikkuse loengutel ja pakutakse nõustamist klientidele, kellel on soov koos leida keskkonda säästvamaid võimalusi. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 36/132 2020. aastat iseloomustavad näited 2020. aastal oli kontserni ambitsioon keskkonnamõjude vähendamises pigem tagaplaanil, kuna fookus oli suunatud koroonaviirusega kaasnevatele probleemidele. Siiski ei astutud ühtegi sammu tagasi ja hoiti saavutatud taset. Ristkihtpuidu kasutamine 2020. aastat iseloomustas jätkuv ristkihtpuidu kasutamise populaarsuse kasv hoonete ehituses. Puit on materjalina kallim, aga looduslik ja vajab vähem töötlemist. Kontsern on selle kasutamise osas Eesti ühe silmatorkavama kogemusega – suvel valmis aasta puitehitise tiitli pälvinud Saue vallamaja (Embach Ehitus OÜ) ja sügisel Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus, mis on Eesti suurim avalik puithoone. Fotol: Saue valla keskusehoone (teostaja Embach Ehitus OÜ) Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse projekteerimisel oli rõhk säästlikkuse põhimõtetel ja saadi A energiamärgis. Veel on ehitise puhul eriline vee soojustagastuse süsteem, millega majja sissetulevat vett eelsoojendatakse majast väljuva veega. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 37/132 Fotol: Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus (teostaja Nordecon AS) Tulemusnäitajad 2020 2019 Keskkonnanõuete järgimine Järelevalveorganite poolt saadud oluliste ettekirjutuste või trahvide arv keskkonnaa- laste nõuete rikkumise eest 0 0 Kontserni ettevõtete poolt põhjustatud oluliste keskkonnareostuste arv 0 0 Objektide ja püsiasukohtade arv, mis asuvad looduskaitse aladel või kõrge bioloogilise mitmekesisuse väärtusega piirkonnas 1 0 Energiatarbimine Asfaltbetoontehase ja karjääride tööks tarbitud elektrienergia kogus, MWh 1 279 1 174 Asfaltbetoontehase ja karjääride tööks tarbitud kütuste kogus, tuhat liitrit 1 865 1 156 Asfaltbetoontehase ja karjääride tööks tarbitud maagaasi kogus, tuhat m3 806 andmeid ei kogutud Taastuvatest allikates pärit energia osakaal asfaltbetoontehase ja karjääride tööks, % 0% 0% Süsiniku emissioonid Otsese süsiniku emissiooni kogus asfaltbetoontehase tööst, tonni CO2 3 620 4 076 Süsinikheite suhtarv (CO2 heide tonnides/toodetud asfaltbetooni kogus tuhandetes tonnides) 17,7 22,8 Muu Aasta jooksul tellijatele üle antud tavapärasest kõrgemate keskkonnanõuetele vasta- vate hoonete arv 13 13 Ülejäänud tegevuse energiatarbimist kontserni ettevõtted ühtsetel alustel ei mõõda Kontserni ettevõtete poolt 2020. aastal tellijatele üle antud hoonetest oli kaheksa A-energiamärgisega, neli B- energiamärgisega ning üks LEED sertifikaadiga. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 38/132 Fotol: Sepise 8 parkimismaja (teostaja Nordecon Betoon OÜ) Materjalid ja jäätmed Ehitusel kasutatavate materjalide valik ja kogus on enamasti ära määratud ehitusprojektis. Siiski väärtustatakse kontsernis materjalide efektiivset kasutust ja jälgitakse, et ehituse käigus tekkivad ülekulud oleksid arvestatud mõistlikult. Taoline arvestus tagab samuti väiksema jäätmetekke. Tellijat nõustatakse enne töödega alustamist ja soovitatakse vajadusel alternatiive. Kontserni eesmärk on klientidele pakkuda kestvamaid lahendusi, mis lõppkokkuvõttes on lisaks kuluefektiivsusele ka keskkonnahoidlikumad. Koguseliselt kasutavad kontserni ettevõtted enim betooni, pinnasematerjale (killustik, liiv), terast ja bituumenipõhiseid asfaldisegusid. Olulise tähtsusega on objektide valmimisel ka raudbetoonelemendid, klaasfassaadid ja avatäited (uksed-aknad). Materjalimahukas teedeehituses kasutatakse võimalikult palju ära olemasolevat aluspinnast, mis vähendab vajadust kaevandada uut materjali. Kogu tekkiv freespuru taaskasutatakse asfaltbetoonsegudes või teede aluskihis. Ka asfaldi tootmisel ülejääv tolm kasutatakse asfaldisegus ära ligi 50% ulatuses. Karjäärides pestakse spetsiaalse masinaga ebasobivast pinnasest välja peenosised, mis annab lisamaterjali teedeehitusse ning vähendab karjääride laiendamise vajadust. Kontsern korraldab tekkivate jäätmete käitlemise vastavalt seadustele ja kohalikele eeskirjadele. Kõige enam tekib kontserni tegevuse käigus kivi ja pinnase, betooni, bituumeni segude ja mineraaljäätmeid ning ehituse ja lammutuse segaprahti (vähesel määral ka puidu-, metalli-, paber-, plast- ja segaolmejäätmeid ning erinevaid pakendeid). Selliselt sorteeritud jäätmed antakse üle jäätmekäitlejatele. Ohtlikud jäätmed ning saastunud pinnas antakse üle selleks litsentseeritud käitlusfirmadele. 2020. aastat iseloomustavad näited Ehitusplatside vastutustundlik jäätmemajandus Kontsernis on suurema vaatluse alla võetud objektide jäätmetemajandus. Otsitakse uusi võimalusi, kuidas jäätmeid paremini sorteerida ja ladustada. Samuti arendatakse meeskondade teadlikkust, et jäätmetega käidaks ümber mõistlikult. Väiksematel objektidel võib jäätmete liigiti kogumise korraldamine olla raskendatud, kuna puudub piisav ruum. Põhjamaades on levinud praktika, kus ehitusplatsi jäätmemajandusega tegeleb üks eraldi töötaja. Tulevikus saaks sellist süsteemi kasutada suurematel objektidel ka Eestis. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 39/132 Pinnase ja eluslooduse kaitse Eluslooduse, maapinna ja veekogude reostuse riskid kontsernis tulenevad eelkõige teedeehitusest ning asfalditehaste ja karjääride tööst. Väiksem ohukoht on erinevate õlide, kütuste ja reovee lekked. Keskkonnareostuste ohtu aitab vältida töötajate teadlikkus keskkonnahoiust, töökorras masinate ja seadmete ning õigete töövõtete kasutamine. Kontsernis on selgelt kokku lepitud tegevusplaanid ja meetmed ohtude ilmnemisel. Ehitustöödel välditakse haljastuse põhjendamatut kahjustamist, samuti kaitstakse tööde käigus taimestikku. Erilise tähelepanu all on asfalteerimisel bituumenemulsiooni lekete ja mahavalgumiste vältimine nii objektile kohaletoomise kui ka asfalteerimise käigus. Kontserni ettevõtete jaoks on lubamatu saastunud pinnase segamine muu jääkpinnasega, samuti selle taaskasutamine. Saastunud pinnas töödeldakse või veetakse nõuete kohaselt ära. Karjäärialadel tegutsetakse kontsernis nõuetele vastavalt ja materjali veo puhul eelistatakse ehitusobjektile lähemal asuvaid karjääre. Rekultiveerimine teostatakse ümbruskonnast hoolivalt. 2020. aastat iseloomustav näide Ehitustöö looduskaitsealal Kontsern teostas 2020. aastal ühe ehitustöö looduskaitsealal. Tegemist oli lendoravate paiknemisala läbiva Rakvere- Rannapungerja maanteelõiguga. Antud alal tõsteti töötajate teadlikkust tegevusnõuetest, ei ladustatud seal piirkonnas materjale ega hoitud masinaid. Energia ja emissioonid Kontserni suurimad energiatarbijad on asfaltbetoonitehased ja karjäärid. Kuigi kontserni poolt kasutatavad kaks asfaltbetoonitehast on tänapäevase tehnoloogia abil keskkonnasäästlikud, on need siiski kontserni jaoks suurima keskkonnamõju allikad ning neis peitub kontserni kõige olulisem energiasäästu võimalus. Tehastes mõõdetakse pidevalt saasteainete kogust vastavalt välisõhu saasteloas toodud tingimustele ja esitatakse Keskkonnaametile regulaarseid aruandeid. 2020. aastal saasteainete lubatud koguseid ei ületatud. Asfaltbetoonitootmiseks kasutatud elektrienergia ja kütuste ning emiteeritud süsinikheite kogused sõltuvad aruandeaasta asfalditoodangu mahust. Kontsern on teinud samme kütusekulu ja CO2 heitmete vähendamiseks ning plaanib sellega ka jätkata. Süsinikheite suhtarv näitab, et 2018. aastal tehtud muudatustel on keskkonnahoidlik mõju. Väiksema olulisusega on hoonete ajutine kütmine ehitustööde ajal. Hoonete ehituses proovitakse energiaefektiivsuse tagamiseks ühineda esimesel võimalusel keskküttesüsteemiga, et kasutada vähem ajutisi küttelahendusi. Kontsernis eelistatakse energia- ja kütusesäästlikumat ehitustehnikat. Peatöövõtjana puudub kontsernil otsene kontroll koostööpartnerite poolt tehtavate tööde energiatarbimise üle. 2020. aastat iseloomustavad näited Energiaaudit 2020. aastal viidi kontsernis läbi kohustuslik energiaaudit, mida on vaja teha iga nelja aasta tagant. Üleminek gaasile Harku tehases 2020. aastal läks Tallinna lähedal Harkus asuv asfaltbetoonitehas edukalt üle põlevkiviõlipõhiselt energiaallikalt gaasile. Kasutati ära soodsat võimalust ühendada tehas kinnistut läbiva gaasitrassiga. Eeldused tasusid ennast ära – vahetu tootmine on puhtam, saastetasud väiksemad ning kadunud on halb lõhn. Lisaks on tootmisprotsesse parem organiseerida, kuna kütet ei pea enam transportima ja energia saadakse kätte kuluefektiivsemalt. Ühiskondlik panus Kontserni suurim ühiskondlik mõju avaldub hästi planeeritud ja ohutute ehitusprotsesside ning kvaliteetsete lõpp- tulemuste kaudu. Samas aitab kontsern kaasa laiemale ühiskondliku heaolu kasvule, panustades esmajoones ehitus- ja inseneeriavaldkonna edendamisesse ning noorte arengusse. Nordecon on aktiivne kaasarääkija ehitusvaldkon- naga seotud teemadel nii erialaliitudes, ülikoolides kui ka kutsekodades, tehes ettepanekud ehitusvaldkonna regu- leerimiseks, osaledes koostööprojektides ning korraldades teabevahetust. Väga olulisel kohal on insenerihariduse Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 40/132 populariseerimine, mis aitaks noortel leida tee ehitusala juurde ja tagaks inseneride juurdekasvu tööturule. Nor- decon osaleb karjäärimessidel, pakub tudengitele praktikavõimalusi ning toetab mitmesuguseid noortega seotud ettevõtmisi. Kontsern usub noorte sihikindluse arengusse, mis väljendub spordi kaudu. Seetõttu tehakse koostööd ka mitme noorsportlase ja spordiklubiga. 2020. aastat iseloomustavad näited Ehitusvaldkonna arendamine • Panustati koroonaviirusest tingitud kriisiga valitsusele ja avalikkusele suunatud sõnumite kujundamisse koos- töös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga. Tänu operatiivsele tegutsemisele oli võimalik ehituse valdkonnas kriisile adekvaatselt reageerida ning ehitusplatsidel tööd ei seiskunud • Kontsern panustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel toimunud strateegiadoku- mendi „Ehitussektori pikk vaade“ koostamisse. Arutelude eesmärk oli saavutada laiem sektoriülene kokkulepe ehitusega seotud protsesside kvaliteedis ja tõhususes, samuti koostööd ja eesmärke puudutavas. • Digitaalehituse klastri raames panustati integreeritud projektiteostuse töögrupi (IPT) töösse. Töögrupp tegeleb IPT põhimõtete analüüsimise, Eesti turule kohaldamise ning mõtteviisi levitamisega. Tegevuse eesmärgiks on juurutada ehituse valdkonnas uut tüüpi koostöömudel, mille keskmes on parim tulemus lõppkasutaja jaoks. Vastutustundliku ettevõtluse indeks 2020. aastal osales kontsern vastutustundliku ettevõtluse indeksi hindamisprotseduuris ning pälvis vastutustundliku ettevõtte kandidaadi märgise. Neljast hinnatud valdkonnast kolmes – valitsemine ja eetika, töökeskkond, turukesk- kond – sai kontserni tegevus hea või väga hea tagasiside. Looduskeskkonna kategooria tulemused jäid teistest vald- kondadest nõrgemaks. Protsessis osalemine andis kontsernile hea võrdluspunkti ning visiooni edasisteks tegevus- teks Inseneeria valdkonna populariseerimine • Uuendati lepingut SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga, mis annab välja tudengistipendiume. Suurenes stipendiumite arv: Nordecon toetab kahte inseneriõppe stipendiumi ja ühte järeldoktoriõppe stipendiumi, olles sellega üks suuremaid arengufondi rahastajaid. • Toetati Peep Sürje fondi, mis maksab Tallinna Tehnikaülikooli 10 parimale teedeehituse õppurile igakuist stipen- diumi. • Toetati digiehituse arengule suunatud ettevõtmisi, olles BIMSummiti, BuildIT ja Enginaatori sponsor ja koostöö- partner. • Digiehtituse valdkonnas korraldati veebiseminare, et jagada oma kogemusi ning ala laiemalt populariseerida. Rohetiigri koostööpartner Tütarettevõte NOBE on Rohetiigri koostööpartner. Rohetiiger on kestlike ettevõtete esindusorganisatsioon, mis loob koostööplatvormi, et suurendada keskkonnateadlikkust ja panna alus tasakaalus majandusele. Ühendus koondab sektoriteülest ühiskondlikku tellimust tasakaalus majanduse saavutamiseks ning kogub ja katsetab keskkonnasõbralikke praktikaid igas sektoris Toetustegevused • Toetati noortesporti ja kultuuri: Karl-Martin Rammo (KMR Sailing); Saskia Alusalu (OÜ Ulasula); Eesti Laskurliit; TTÜ Spordiklubi; Riigikaitse Edendamise SA; Nõmme Erahariduse SA; Tallinna Linnateater. • Tehti annetus MTÜ-le Peaasjad, mis tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekku- mise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Kontserni toetuse ajendiks oli 2020. aasta kriisisi- tuatsioonist tulenev suurem tähelepanu inimeste vaimsele tervisele Liikmelisus • Kontserni ettevõtted kuuluvad järgmistesse organisatsioonidesse: o Eesti Kaubandus-Tööstuskoda o Eesti Ehitusettevõtjate Liit o Eesti Asfaldiliit o Eesti Betooniühing o Eesti Vee-ettevõtete Liit o Eesti Personalijuhtimise Ühing Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 41/132 • Mitmed kontserni töötajad kuuluvad üksikisikute erialaühendustesse, sh näiteks: o Eesti Ehitusinseneride Liit o Eesti Geodeetide Ühing o Eesti Mäeselts o Eesti Elektroenergeetika Selts o Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus o Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts • Nordeconi kontserni töötajad osalevad komiteedes ja töögruppides (projektides), sh näiteks: o Kutsekoda (insenerikutse ja täiendõppe propageerimine, standardite väljatöötamine) o Eesti Ehitusinseneride Liidu volikogu ja kutsekomisjon o Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjon o Ehitusvaldkonna kutsekoolide kutsekomisjon o Digitaalehituse klaster Tulemusnäitajad 2020 2019 2018 2017 2016 Kontserni makstud toetussummad (tuhat eurot) 240 290 298 300 199 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 42/132 Juhtimine Nordecon AS-i nõukogu ja juhatuse liikmed Nõukogu Nõukogu koosneb viiest liikmest ning nad on valitud aktsionäride üldkoosoleku poolt teenistusülesannete täitmiseks viieks aastaks. Toomas Luman (nõukogu esimees) – AS-i Nordic Contractors esindaja ja enamusaktsionär Tallinna Polütehnilise Instituudi (tänase nimega Tallinna Tehnikaülikool) tööstus- ja tsiviilehituse inseneri kõrgharidusega Toomas Luman on praeguse Nordeconi kontserni asutajaliige ning olnud seotud kontserni tegevusega läbi juhatuse ja nõukogu 32 aastat. Lisaks ehitusettevõtetele on Toomas Luman osalenud mitmete teiste ettevõtete (Tallinna Kaubamaja Grupp AS, AS E-Betoonelement, OÜ Väokivi, AS Eesti Energia jt) juhtimises ja nõukogude töös. Toomas Lumani ühiskondlik tegevus on keskendunud peamiselt ettevõtluskeskkonna, hariduse ning riigikaitse erinevate valdkondade arendamisele. Juba üle 25 aasta on ta juhtinud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, ning osalenud aastaid ehitusettevõtjaid koondavas erialaliidus. Ta on Kaubanduskoja juhatuse esimehena aktiivselt osalenud Eesti liitumise ettevalmistamisel nii Euroopa Liiduga kui ka eurotsooniga. Sealhulgas Euroopa Liiduga ühinemise eel tegutses ta neli aastat Eesti Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste delegatsiooni juhi (välisministri) Konsultatiivkomitee esimehena. Toomas Luman juhtis kümme aastat Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi tööd selle esimehena. Ta on Eesti Kaitseväe kolonelleitnant (reservis) ning Eesti Reservohvitseride Kogu vanematekogu esimees. Talle on omistatud Eesti Vabariigi Valgetähe V, III ja I klassi teenetemärk ning mitmeid autasusid Eesti Kaitseväe, Eesti Kaitseliidu ja mitmete teiste riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide poolt. Samuti on teda autasustatud mitmete välisriikide riiklike teenetemärkidega. Ta on Tallinna Tehnikaülikooli audoktor. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: OÜ Luman ja Pojad ning selle tütar- ja sidusettevõtted (sh AS Nordic Contractors juhatuse esimees), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (juhatuse esimees), Nõmme Erahariduse Sihtasutus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Laskurliit (asepresident), Eesti Reservohvitseride Kogu Vanematekogu (esimees). Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: OÜ Luman ja Pojad ning selle tütar- ja sidusettevõtted (sh AS Nordic Contractors, Arealis AS, Arealis Holding AS ja Nordecon AS), TL Holdinginvesteeringud OÜ. Andri Hõbemägi – AS-i Nordic Contractors esindaja Andri Hõbemägi on majandusalase kõrghariduse omandanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. Tööalaselt möödusid aastad 1993-2001 AS-is Hansapank (hilisem AS Swedbank). Aastatel 2001-2002 tegutses Andri Hõbemägi jalgpalliklubi FC Flora tegevjuhina. Alates 2002. aastast sai Andri Hõbemägist AS Eesti Ehitus (hilisem Nor- decon AS) finantsdirektor ning tema ametiajal noteeriti ettevõtte aktsiad Tallinna börsil. Hetkel töötab Andri Hõbe- mägi Nordecon AS-i enamusaktsionäri AS-i Nordic Contractors peaanalüütikuna. Andri Hõbemägi ühiskondlik tege- vus on keskendunud Eestis jalgpalli arendamisele ja piirkondliku hariduse edendamisele. Alates 2010. aastast on Andri Hõbemägi Nordecon AS-i auditikomitee liige. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: AS Nordic Contractors tütar- ja sidusettevõtted (nõukogu), AS Lilleküla Jalgpallistaadion (nõukogu), Toidutark OÜ (juhatus), Silberberg und Frau OÜ (juhatus), MTÜ Eesti Jalgpalli Liit, MTÜ Pelgulinna Haridusselts, Nõmme Erahariduse Sihtasutus. Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: Silberberg und Frau OÜ Vello Kahro – sõltumatu nõukogu liige (Hea Ühingujuhtimise Tava kohaselt) Vello Kahro on majandusalase kõrghariduse omandanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas. Nordecon AS-is ja selle emaettevõttes Nordic Contractors AS-is on Vello Kahro töötanud alates 1989. aastast. Aastatel 2012 kuni 2015 oli Vello Kahro Nordecon AS-i auditikomitee liige. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: AS Nordic Contractors tütar- ja sidusettevõtted (nõukogu), OÜ Kaarlaid (juhatus), OÜ Kaarlaid Eriveod (juhatus), OÜ Niverto ( juhatus) ja OÜ Niveraalis (juhatus). Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: OÜ Kaarlaid, OÜ Kaarlaid Eriveod, OÜ Niverto ja OÜ Niveraalis. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 43/132 Sandor Liive – sõltumatu nõukogu liige (Hea Ühingujuhtimise Tava kohaselt) Sandor Liive on majandusalase kõrghariduse omandanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. Juhti- misalaselt on end täiendanud IMD, INSEAD ja Stanfordi ärikoolides. Aastatel 1992–1995 kuulus ta Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ juhatusse. Aastatel 1995–1998 oli ta Tallinna Sadam AS finantsosakonna juhataja ja finantsdirektor, aastatel 1996–1998 ka juhatuse liige. Alates 1998. aastast töötas Sandor Liive Eesti Energia AS-is, algul finantsdirek- tori ja juhatuse liikmena, alates 2005 - 2014 juhatuse esimehena. Alates 2015. aastast on Sandor Liive Nordecon AS- i auditikomitee esimees. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: RB Rail AS (nõukogu), OÜ Inventor (juhatus), OÜ FinEst Bay Area (juhatus), Tulundusühistu Tuleva (nõukogu), Fermi Energia OÜ (nõukogu) ja Gridio 2.0 OÜ (juhatus). Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: OÜ Inventor, OÜ Callisto Group, OÜ FinEst Bay Area, Fermi Energia OÜ, Gridio 2.0 OÜ. Andre Luman – AS-i Nordic Contractors esindaja Andre Luman on omandanud tehnikateaduste magistri (cum laude) tööstus- ja tsiviilehituse erialal Tallinna Tehni- kaülikoolist ja sotsiaalteaduste bakalaureuse (cum laude) psühholoogia erialal Tartu Ülikoolist. Nordecon AS-is ja selle emaettevõtte Nordic Contractors AS-iga seotud äriühingutes on Andre töötanud alates 2012. aastast. Aastatel 2012 - 2016 töötas Andre Nordecon AS-is riskianalüütikuna. Aastatel 2013 -2016 oli ta Nordic Contractors AS-i nõu- kogu liige ja alates 2016. aastast nõukogu esimees. Alates 2019. aastast on Andre Luman AS Arealis ja Arealise kont- serni tütarettevõtete juhatuse liige. Andre on alates 2020. aastast Nordecon AS-i auditikomitee liige. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: Võim OÜ (juhatus), Nordecon AS-i tütarettevõtted (nõukogu). Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: Võim OÜ (juhatus). Juhatus Põhikirja kohaselt on juhatuses kuni viis liiget. Juhatuse liikmed valib ja kinnitab ametisse nõukogu. Juhatuse liikme teenistusaja pikkus on kolm aastat. Gerd Müller, juhatuse esimees Gerd Müller on alates 08. jaanuarist 2018 Nordecon AS-i juhatuse esimees ning vastutab Nordecon AS-i emaette- võtte ja kontserni üldjuhtimise eest. Gerd on varasemalt töötanud panganduses ja makseteenuste valdkonnas: Han- sapangas (hilisem Swedbank) erinevate valdkondade juhi ja juhatuse liikmena (1992-2001), EuroProcessing Interna- tionalis (hilisem First Data) piirkondliku juhina (2002-2008), TAG Systems Finland (hilisem EVRY Card Services) Balti piirkonna juhina (2009-2015) ja Nordea Balti arendusjuhi ja Eesti filiaali juhatajana (2015-2017). Gerd on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: Eesti Ehitusettevõtjate Liit (juhatus), Nordecon AS-i tütarettevõtted (juhatus/nõukogu). Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: Adviseum OÜ. Priit Luman, juhatuse liige Priit Luman on alates 1. maist 2017 Nordecon ASi juhatuse liige, tema vastutusvaldkonnaks on ettevõtte tegevus välisturgudel. Ta on töötanud Nordeconi kontserni kuuluvates ettevõtetes alates 2006. aastast erinevatel ehitus- tööde juhtimisega seotud ametipositsioonidel. 2013. aastast alates oli ta hoonete ehituse divisjoni direktor. Priit lõpetas 2010. aastal Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse õppe omandades tehnikateaduste magistrik- raadi cum laude ning 2018. aastal Aalto ülikooli EMBA programmi. Priit Luman on Eesti Ehitusinseneride Liidu poolt volitatud ehitusinsener, tase 7. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: Nordecon AS-i tütarettevõtted (juhatus/nõukogu). Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: puudub Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 44/132 Maret Tambek, juhatuse liige Maret Tambek töötab kontsernis alates 2007 aastast, kui ta alustas tööd Nordecon Infra ASi finantsjuhina. Kontserni pearaamatupidaja ametikohale asus ta 2010. aasta kevadel ning alates juulist 2014 on ta kontserni finantsdirektor. Varasemalt on Maret töötanud üksteist aastat audiitorina KPMG Baltics OÜs. 1992–1996 töötas ta spetsialistina Eesti Pangas. Maret lõpetas 1989. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (praeguse Tallinna Tehnikaülikooli) tööstuse juh- timise ja planeerimise eriala. Maret on vandeaudiitor ning Eesti Audiitorkogu liige. Juhatuse liikmena, alates 1. maist 2017, vastutab Maret Tambek Nordecon AS-i finants- ja tugiteenuste valdkonna eest. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: Nordecon AS-i tütarettevõtted (juhatus/nõukogu). Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: Absolvere OÜ. Info nõukogu ja juhatuse liikmete poolt omatud aktsiate kohta on toodud tegevusaruande peatükis „Aktsia ja akt- sionärid“. Ausad äritavad Aus ja eetiline käitumine ning tegutsemine kehtivate seaduste ja regulatsioonide alusel on osa kontserni organisat- sioonikultuurist. Kontsernis valitseb nulltolerants huvide konflikti, korruptiivse käitumise ja ebaausa konkurentsi vastu. Kontsernile on oluline avatud ja ausameelne suhtlus kõigi oma huvigruppidega. Aus tegevus ja korrektne mak- sukäitumine on kontserni jaoks tähtsad kogu ehitussektori arengu seisukohast. Kontsern käsitleb korruptsioonina ametikohast tuleneva võimu või teabe ärakasutamist isikliku kasusaamise otstar- bel, millega kaasneb otsene kahju nii kontserni mainele kui ka äritegevusele ning ehitussektorile tervikuna. Kontsern ei tee klientidele kingitusi ega paku muid hüvesid eesmärgiga mõjutada ja saada seeläbi alusetu eelis. Vältimaks korruptsioonijuhtumeid ja ennetamaks küsitava väärtusega olukordadesse sattumist on kontsernis keh- testatud korrad ja juhendid hangete läbiviimise, ettevõtte vara heaperemeheliku kasutamise, ärisaladuse hoidmise, siseteabega ümberkäimise kohta ning üldise ausa ja eetilise käitumise osas. Siseveebis on anonüümne kanal, kuhu kontserni töötajad saavad anda infot nii korruptsioonikahtluse, ausa ja eetilise äritava rikkumise kahtluse kui ka ebaõiglase kohtlemise korral. Kontrollimaks tegevuste läbipaistvust ja nõuetele vastavust kasutab kontsern ettevõttevälist sõltumatut siseauditi teenuse pakkujat, kes haldab ka anonüümset vihjeliini. Ehitusobjekte kontrollivate Maksu- ja Tolliameti, Tööinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti ning Keskkonnains- pektsiooni esindajatega tehakse avatud koostööd. Peatöövõtjana tagab kontsern ligipääsu objekti alltöövõtjate ning nende töötajate kontrollimiseks, ent ei vastuta nende seadusekuulekuse eest. Börsiettevõttena kehtivad kontsernis siseteabe hoidmise ja avalikustamise reeglid, mida on allkirja vastu kohustatud järgima kõik töötajad, kes siseteavet valdavad. Samuti arvestatakse kontserni emaettevõttes riigisaladuse töötlemise loast tulenevaid nõudeid piiratud info avalikustamise kohta. 2020. aastal ning ka võrreldaval 2019. aastal ei ole kontserni juhtkonnale teada ühtegi: korruptsioonijuhtumit, s.h. kontserni ettevõtete ja töötajatega või reageerimist vajavaid juhtumeid alltöövõtjate või klientidega; sisemiselt vih- jeliinile laekunud kaebust (uurimist vajavat korruptsiooni, ebaeetilise või ebaõiglase käitumise ega seaduste rikku- mise kahtlust); süüdimõistvat otsust kontserni ettevõtete suhtes seoses tõsisema seadustele või regulatsioonidele mittevastavuse tõttu. Kontsern ei toetanud 2020. aasta jooksul rahaliselt ka ühtegi poliitilist erakonda. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 45/132 Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Nordecon AS järgib Nasdaq Tallinna börsi poolt kinnitatud Head Ühingujuhtimise Tava (HÜT) alates oma aktsiate noteerimisest 18. mail 2006. Käesolev aruanne kirjeldab Nordecon AS-i juhtimist 2020. aastal ning selle vastavust HÜT juhistele. Hea ühingujuhtimise nõuded on emitendile järgimiseks soovituslikud ning nendest eemaldumist sel- gitab emitent HÜT aruandes. Nordecon AS järgis 2020. aastal HÜT juhiseid, v.a kui aruandes on märgitud teisiti. Üldkoosolek Aktsionäride õiguste teostamine Aktsionäride üldkoosolek on Nordecon AS-i kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Üldkoosoleku pädevus on sätestatud Eesti Vabariigi äriseadustikus ning Nordecon AS-i põhikirjas. Üldkoosoleku pä- devuses on muuhulgas majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamise otsustamine, põhikirja muutmine, audiitori nimetamine ning nõukogu koosseisu määramine. Aktsionär võib aktsionäride koosolekust osa võtta ja koo- solekul hääletada isiklikult või kirjalikku volitust omava esindaja kaudu. Üldkoosolekud toimuvad tööpäevadel ning kohas, mis peaks tagama võimalikult suurele osale aktsionäridest koosolekul osalemise võimaluse. Aktsionäridel on võimalus esitada küsimusi üldkoosoleku päevakorras nimetatud teemade kohta enne üldkoosoleku toimumise päeva tava- või e-posti aadressil, mis on näidatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatel. Põhjendatud kü- simustele vastatakse võimalusel enne üldkoosoleku toimumist emitendi veebilehel või üldkoosoleku ajal vastava teema arutelu käigus. 2020. aastal ei esitatud korralise ega ka erakorralise üldkoosoleku eel aktsionäride poolt kü- simusi päevakorrapunktide kohta. Küsimusi ja vastuseid esitatud küsimuste kohta säilitatakse veebilehel kuni järg- mise üldkoosoleku kohta teabe avaldamiseni. Emitenti esindasid 2020. aastal toimunud korralisel üldkoosolekul ja erakorralisel üldkoosolekul juhatuse esimees Gerd Müller ja nõukogu liige Andri Hõbemägi. Nordecon AS-i kõik aktsiad on nimelised lihtaktsiad. Aktsionäril ei ole õigust nõuda nimelise aktsia kohta aktsiatähe väljaandmist. Aktsionäril ei ole õigust nõuda nimelise aktsia vahetamist esitajaaktsia vastu. Aktsiad on vabalt võõ- randatavad ning neid võib pantida. Nordecon AS-i juhatusele ei ole teada, et aktsionäride omavahelistes lepingutes oleks sätestatud aktsiate võõrandamise piiranguid. Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale. Nordecon AS-i suhtes loetakse aktsia üle läinuks alates omandaja aktsiaraamatusse kandmise hetkest. Nordecon AS täitis 2020. aastal aktsionäride õiguste teostamisel HÜT punkti 1.1 alapunktide juhiseid. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja avaldatav teave Nordecon AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek toimus 20. mail 2020. Korraline üldkoosolek peeti Tallinnas Radis- son Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses, algusega kell 10.00. Üldkoosoleku kutsus kokku Nordecon AS-i juhatus. 22. detsembril 2020. aastal toimus Nordecon AS-i erakorraline üldkoosolek, mis peeti Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses, algusega kell 10.02. Üldkoosoleku kutsus kokku Nordecon AS-i juhatus. Erakorralise üldkoosoleku päevakorras oli kasumi jaotamine. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates avalikustatakse koosoleku kokkukutsumise põhjus ja kokkukutsumise ettepa- neku tegijad. Teade korralise aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise kohta avaldatakse üleriigilise levikuga päe- valehes vähemalt kolm nädalat ja erakorralise koosoleku kokkukutsumise kohta vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Samuti avalikustatakse üldkoosoleku toimumise teade Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi kaudu ja emi- tendi veebilehel. Teates on näidatud koht, kus aktsionärid saavad tutvuda majandusaasta aruandega ja muude do- kumentidega, mis on olulised üldkoosolekul otsuste tegemiseks. Kõik dokumendid tehakse kättesaadavaks ka emi- tendi koduleheküljel www.nordecon.com. Ettevõte esitab üldkoosoleku kokkukutsumise põhjused ja selgitused nende punktide kohta, mille sisuks on olulised muudatused (nt põhikirja muutmine, erakorralised tehingud). Aktsionäridel võimaldatakse tutvuda ka andmetega selle kohta, mida aktsionärid on seoses üldkoosoleku toimumisega ja päevakorra punktidega emitendilt küsinud. Samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või muul viisil kättesaadav, mis on vajalik üldkoo- solekul otsuste tegemiseks. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 46/132 Olenevalt üldkoosoleku päevakorrast loetakse oluliseks teabeks kasumi jaotamise ettepanek, muudetava põhikirja eelnõu koos muudatuste ära märkimisega, väärtpaberite emiteerimise või muude äriühinguga seotud tehingute (ühinemine, vara müük jms) olulised tingimused ja lepingud või nende kavandid, andmed nõukogu liikme kandidaadi ja audiitori kandidaadi kohta jms. Nõukogu liikme kandidaadi kohta avaldatakse andmed tema osalemisest teiste äriühingute nõukogude, juhatuste või tegevjuhtkonna töös. Mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda ettepanekud päeva- korras olevate teemade kohta. Kui aktsionärid teevad üldkoosolekule eelneval ajal päevakorras olevate teemade kohta sisulisi ettepanekuid või nõukogu poolt esitatud ettepanekutest erinevaid ettepanekuid, siis avaldab ettevõte sellised ettepanekud enda veebilehel. Nordecon AS täitis 2020. aastal üldkoosoleku kokkukutsumisel ja avalikustatava teabe osas HÜT punkti 1.2 alapunk- tide juhiseid. Üldkoosoleku läbiviimine Üldkoosoleku läbiviimise keeleks on eesti keel. Üldkoosoleku juhatajaks ei valita nõukogu ega juhatuse liiget. Aruan- deperioodil viis üldkoosoleku juhatamise läbi emitendiga mitteseotud isik. Üldkoosolekul osalevad reeglina juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt üks audiitoritest. Üldkoosolekul osaleb nõukogu liikme kandidaat, kui ta ei ole varem nõukogu liige olnud, ja audiitori kandidaat. 2020. aasta korralisel ja erakorralisel üldkoosolekul osalesid juhatuse esimees Gerd Müller ja nõukogu liige Andri Hõbemägi. Kasumi jaotamist arutatakse üldkoosolekul eraldiseisva punktina ja selle kohta võetakse vastu eraldi otsus. Nordecon AS täitis 2020. aastal üldkoosoleku läbiviimise osas HÜT punkti 1.3 alapunktide juhiseid, v.a 1.3.3 ja 1.3.2. Ettevõte ei pidanud majanduslikult mõistlikuks teha üldkoosoleku jälgimist ja sellest osavõttu võimalikuks interneti kaudu. Nordecon AS-i nõukogu esimees Toomas Luman ning juhatuse liikmed Priit Luman, Maret Tambek ja Ando Voogma ning audiitor ei osalenud korralisel üldkoosolekul. Erakorralisel ei osalenud Nordecon AS-i nõukogu esimees Toomas Luman ning juhatuse liikmed Priit Luman ja Maret Tambek. Juhatus Juhatuse ülesanded Juhatus on Nordecon AS-i juhtimisorgan, mis igapäevaselt juhib ja esindab äriühingut. Põhikirja kohaselt võib ette- võtet esindada kõigis õigustoimingutes iga juhatuse liige. Juhatus lähtub otsustamisel emitendi ja kõikide aktsionä- ride parimatest huvidest ning kohustub tagama emitendi jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja stra- teegiale. Juhatus tagab emitendi tegevusvaldkonnast lähtudes emitendi tegevuses sobiva riskijuhtimise ja sisekont- rolli toimimise. Tõhusa riskijuhtimise ja sisekontrolli tagamiseks juhatus: • analüüsib emitendi tegevus- ja finantseesmärkidega seotud riske (sh keskkonna- ja konkurentsialaseid ning õiguslikke riske); • koostab vastavad sise-eeskirjad; • töötab välja juhtimisotsuste tegemiseks vajalike finantsaruannete vormid ja koostamisjuhised; • korraldab kontroll- ja aruandlussüsteemi toimimist. Juhatus peab järgima Nordecon AS-i nõukogu seaduslikke korraldusi. Juhatus teeb oma parima tagamaks, et kont- serni emaettevõte ja kõik temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud järgiksid oma tegevuses kehtivaid õigusakte. 2020. aastal toimus Nordecon AS-i juhatuse ning nõukogu vahel nõutaval tasemel infovahetus, mille üheks osaks olid ka juhatuse regulaarsed ülevaated nõukogule Nordecon AS-i ja kontserni äritegevusest ning finantsseisust. Nordecon AS täitis 2020. aastal juhatuse ülesannete osas HÜT punkti 2.1 alapunktide juhiseid. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 47/132 Juhatuse koosseis ja tasustamine Juhatuse koosseis Nõukogu nimetab ja kutsub tagasi juhatuse liikmed ning määrab nende hulgast juhatuse esimehe. Juhatuse liikmeid võib põhikirja kohaselt olla üks kuni viis ning nad valitakse kolmeks aastaks. Juhatus või nõukogu eristab iga juhatuse liikme vastutusvaldkonna, piiritledes iga juhatuse liikme tööülesanded ja volitused võimalikult täpselt. Samuti määratakse kindlaks juhatuse liikmete vahelise koostöö alused. Juhatuse liige võib osaleda emitendi konsolideerimisgrupi ettevõtete nõukogude töös. Juhatuse liikmega sõlmib tema ülesannete täitmiseks teenistuslepingu nõukogu esimees. Nordecon AS-i juhatuse liikmed ei osale samaaegselt teiste väärtpaberiturul avalikult noteeritud ettevõtete juha- tuste või nõukogude töös. Juhatuse tasustamine Juhatuse liikmele makstakse teenistuslepingus fikseeritud igakuist teenistustasu. Juhatuse tasustamise otsustamisel lähtub nõukogu hinnangust juhatuse liikmete tegevusele. Juhatuse liikmete tegevuse hindamisel võtab nõukogu eel- kõige arvesse konkreetse juhatuse liikme tööülesandeid ja tegevust, kogu juhatuse tegevust, samuti emitendi ma- janduslikku olukorda, äritegevuse hetkeseisu ja tulevikusuundi ning võrdleb neid vajadusel teiste samasse majan- dussektorisse kuuluvate äriühingute vastavate näitajatega. Teenistustasu sisaldab 10% ulatuses tasu konkurentsi- keelu järgimise eest. Teenistuslepingu kohaselt on juhatuse liikmel võimalus saada teenistustasule lisaks veel alljärgnevaid rahalisi lisata- susid (vt ka lisa 37): • Tulemustasu igaks majandusaastaks püstitatud eesmärkide täitmise eest. Tulemustasu aluseks on vas- tavalt juhatuse liikme vastutusvaldkonnale, kas konsolideeritud või kontserni tegevusturu/ettevõtte EBITDA (ärikasum, millele on liidetud majandusaastal arvestatud kulum) tase enne juhatuse liikmete tulemustasu arvutamise mõju. Igale eesmärgistatud EBITDA tasemele on kehtestatud koefitsient, mis korrutatakse teenistustasuga leidmaks tulemustasu summa. Tulemustasu ei maksta, kui vastavaks perioodiks kehtestatud eesmärke ei saavutata või tulemustasu mää- ramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid (nt pärast auditeerimist) olulisel määral ebaõigeks. • Hüvitis teenistuslepingu lõppemise järgselt konkurentsikeelu järgimise eest (juhatuse liikmel kuni 6 kordne ja juhatuse esimehel kuni 12 kordne kuu keskmine teenistustasu koos tulemustasudega). Tasu maksmine on põhjendatud konkurentsikeelu rakendamisega juhatuse liikme edasise tegevuse suhtes perioodil, mille eest hüvitist makstakse. • Hüvitis teenistuslepingu lõppemisel (juhatuse liikmel kuni 6 kordne ja juhatuse esimehel kuni 12 kordne kuu keskmine teenistustasu koos tulemustasudega). Teenistuslepingu lõppemisel ei maksta hüvitist, kui lepingu lõpetamine toimub juhatuse liikme initsiatiivil, juhatuse liige kutsutakse tagasi seoses seaduse rikkumisega, juhatuse liige rikub teenistuslepingut või juhatuse liige on teki- tanud oma tegevusega emitendile otsest kahju. Samuti ei maksta hüvitist, kui juhatuse liikme teenistuslepingut pi- kendatakse poolte kokkuleppel järgmiseks teenistusperioodiks. 2018. a. toimunud aktsionäride üldkoosolekul muudeti juhatuse liikmetele suunatud aktsiaoptsiooni programmi. Selle raames on juhatuse esimehel võimalik soetada 200 000 ja juhatuse liikmetel 129 500 Nordecon AS aktsiat. Optsioone on õigus teostada pärast kolmeaastase perioodi möödumist optsioonilepingu sõlmimisest, ent igal juhul mitte enne Nordecon AS 2020. a majandusaasta aruande kinnitamist Nordecon AS aktsionäride üldkoosoleku poolt optsioonilepingus ja optsioonitingimustes sätestatud korras. Aktsiaoptsioone ei ole õigust võõrandada. Juhatuse liik- metel on optsiooni teostamine seotud kontserni EBITDA (alates 6 083 tuhandest eurost kuni 12 167 tuhande euroni) eesmärgiga 2020. aastaks. Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2020. aastal 432 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaal- maks 143 tuhat eurot (2019: vastavalt 480 tuhat eurot ja 158 tuhat eurot). Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 48/132 2020. aastal oli juhatuse koosseis alljärgnev: Nimi Amet/vastutusvald- kond Teenistusaja algus Teenistusaja lõpp 2020 arvestatud tasud (tuhat eurot) 2019 arvestatud ta- sud (tuhat eurot) Gerd Müller Juhatuse esimees Nordecon AS-i ja kont- serni üldjuhtimine 08.01.2018 07.01.2024 169 177 Priit Luman Juhatuse liige Ehitustegevus ja välis- turud 01.05.2017 30.04.2023 93 94 Maret Tambek Juhatuse liige Finants- ja tugiteenu- sed 01.05.2017 30.04.2023 109 105 Ando Voogma Juhatuse liige Müügi- ja ettevalmis- tustegevus 01.08.2017 31.07.2020 61 104 Nordecon AS on 2020. aastal täitnud juhatuse koosseisu ja tasu osas HÜT punkti 2.2 alapunktide juhiseid, v.a 2.2.7. Ettevõte ei avalikusta eraldi juhatuse liikmete individuaalseid tasusid, kuna peab seda väheoluliseks ning liiga tund- likuks infoks teravates konkurentsitingimustes. Huvide konflikt Juhatuse liikmed võivad juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval tegelda muu tööalase tegevusega ainult nõukogu nõusolekul. Aruandeperioodil ei pöördunud juhatuse liikmed nõukogu poole nõusoleku saamiseks tegeleda muude tööülesannetega juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval. Juhatuse liikmetel on keelatud konkureerida Nordecon AS-iga ilma nõukogu eelneva nõusolekuta. Aruandeperioodil ei palunud juhatuse liikmed nõukogult luba konkureerivateks tegevusteks. Juhatuse liikmetel on kohustus teavitada emitendi teisi juhatuse liikmeid ja nõukogu esimeest juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule tehtud ärilistest pakkumistest, mis on seotud emitendi majandustegevu- sega. Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate emitendi jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused. Aruandeperioodil ei saanud juhatuse liikmed, nende lähedased või nendega seotud isikud ärilisi pakkumisi, mida tuleks käsitleda huvide konfliktina. Emitendi juhatuse liige ega töötaja ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi emitendi nimel. Aruandeperioodil ei ole juhatus ega juhatusele teadaolevalt töötajad nimetatud põhimõtte vastu eksinud. Nordecon AS täitis 2020. aastal juhatuse huvide konfliktide osas HÜT punkti 2.3 alapunktide juhiseid. Nõukogu Nõukogu ülesanded Nõukogu ülesandeks on juhatuse tegevuse korrapärane kontrollimine. Nõukogu osaleb emitendi tegevust puuduta- vate oluliste otsuste tegemisel. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ja emitendi ning kõigi aktsionäride parimates huvides. Nõukogu määrab kindlaks ja vaatab korrapäraselt üle emitendi strateegia, tema üldise tegevuskava, riskijuhtimise põhimõtted ja aastaeelarve. Nõukogu tagab koostöös juhatusega emitendi tegevuse pikaajalise planeerimise. Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust emitendi strateegia elluviimisel, samuti hindab nõukogu emitendi finantsseisundit, riskijuhtimise süsteeme, juhatuse tegevuse õiguspärasust ning seda, kas ettevõtet puudutav oluline teave on nõukogule ja avalikkusele nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Nõukogu poolt on moodustatud auditikomitee, kelle ülesandeks on nõustada teda emitendi raamatupidamise, au- diitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee kohta on täiendav info toodud emitendi kodulehel. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 49/132 Nõukogu esimees on korrapäraselt ühenduses juhatusega ning arutab emitendi strateegia, äritegevuse ja riskijuhti- misega seotud küsimusi. Juhatuse esimees teavitab viivitamatult nõukogu esimeest olulistest sündmustest, mis või- vad mõjutada emitendi arengut ja juhtimist. Nõukogu esimees teavitab sellest nõukogu ning kutsub vajadusel kokku nõukogu erakorralise koosoleku. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra, ju- hatab nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete operatiivset edastamist nõukogu liik- metele, tagab, et nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja andmetega tutvumiseks ja esindab nõu- kogu suhtlemisel emitendi juhatusega. 2020. aastal toimus kokku 9 nõukogu koosolekut. Lisaks toimus 7 korda elekt- rooniline otsustamine. Ühel nõukogu koosolekul osales viiest liikmest neli, ülejäänud koosolekutel ning elektrooni- listel hääletamistel osales nõukogu täies koosseisus. Nordecon AS täitis 2020. aastal nõukogu ülesannete osas HÜT punkti 3.1 alapunktide juhiseid. Nõukogu koosseis ja tasustamine Nõukogu liikmeteks valitakse isikud, kellel on nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused. Nõukogu liikme valimisel võetakse arvesse nõukogu ja emitendi tegevuse iseloomu, võimalikku ohtu huvide konflikti tekkimi- seks ning vajadusel ka isiku vanust. Nõukogu koosseis peab olema piisavalt väike efektiivse juhtimise tagamiseks ning piisavalt suur vajaliku oskusteabe kaasamiseks. Põhikirjas nõutav nõukogu liikmete arv on kolm kuni seitse. Nõukogu liikmete arvu otsustab aktsionäride üldkooso- lek. Nõukogu liikmed nimetatakse üldkoosoleku poolt viieks aastaks. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe. Nõukogu liikmete tasu ja selle maksmise korra otsustamisel võtab üldkoosolek arvesse nõukogu tööülesandeid ja nende ulatust, samuti emitendi majanduslikku olukorda. Lähtuvalt nõukogu töö iseloomust võib tasu suuruse otsus- tamisel võtta arvesse ka nõukogu esimehe tööga seotud erisusi. Nordecon AS-i aktsionäride 24.05.2017 üldkoosoleku otsuse kohaselt on alates 01.07.2017 nõukogu esimehe iga- kuine põhitasu 9 000 eurot, nõukogu aseesimene põhitasu 3 000 eurot ja ülejäänud nõukogu liikmete põhitasu 1 200 eurot kuus. Lisaks põhitasudele on 28.05.2012 üldkoosoleku otsusega kehtestatud nõukogu esimehele ja nõu- kogu aseesimehele tulemustasu Nordecon AS-i majandusaasta eesmärkide täitmise eest vastavalt Nordecon AS-i juhatuse liikmele kehtestatud tulemustasu arvestamise ja maksmise põhimõtetele. Nõukogu esimehele makstav tu- lemustasu ei või ületada 2/3 ja nõukogu aseesimehe makstav tulemustasu ei või ületada 1/3 juhatuse liikmele ar- vestatud tulemustasust. 20.05.2020 toimunud korralise üldkoosolekul otsustati nõukogu liikmete tasusid vähendada 20% võrra ja määrata alates 01.06.2020 nõukogu esimehe põhitasuks 7 200 eurot, nõukogu aseesimehe põhitasuks 2 400 eurot ja ülejää- nud nõukogu liikmete põhitasuks 960 eurot kuus. Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2020. aastal 165 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaal- maks 54 tuhat eurot (2019: vastavalt 187 tuhat eurot ja 62 tuhat eurot). 2020. aastal oli nõukogu koosseis alljärgnev: Nimi Amet Teenistusaja algus Teenistusaja lõpp 2020 arvesta- tud tasud (tu- hat eurot) 2019 arvesta- tud tasud (tu- hat eurot) Toomas Luman Nõukogu esimees, AS Nordic Contractors esin- daja 09.01.2006 20.05.2025 95 108 Andri Hõbemägi Nõukogu aseesimees, AS Nordic Contractors esindaja 25.05.2013 24.05.2023 31 36 Vello Kahro Nõukogu liige, sõltu- matu liige 20.05.2015 20.05.2025 13 14 Sandor Liive Nõukogu liige, sõltu- matu liige 20.05.2015 20.05.2025 13 14 Andre Luman Nõukogu liige, AS Nordic Contractors esindaja 20.05.2020 20.02.2025 7 - Meelis Milder Nõukogu liige, sõltu- matu liige 09.01.2006 20.05.2020 6 14 Nordecon AS täitis 2020. aastal nõukogu ülesannete osas HÜT punkti 3.2 alapunktide juhiseid. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 50/132 Huvide konflikt Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses. Nõukogu liige eelistab oma tegevuses nõukogu liikmena emitendi huvisid isiklikele või kolmanda isiku huvidele. Nõukogu liige ei kasuta isiklikes huvides ärilisi pak- kumisi, mis on suunatud emitendile. Nõukogu liige ei tohi hääletada nõukogu koosolekul, kui otsustatakse tema ja Nordecon AS-i vahelise tehingu teos- tamiseks nõusoleku andmist või kui sarnane huvide konflikt on tingitud tehingust nõukogu liikmega seotud osapoo- lega. Nõukogu liikmel on keelatud ilma aktsionäride üldkoosoleku loata konkureerida Nordecon AS-iga ning kasutada isiklikes huvides ärilisi pakkumisi, mis on suunatud emitendile. Nordecon AS täitis 2020. aastal nõukogu ülesannete osas HÜT punkti 3.3 alapunktide juhiseid. Juhatuse ja nõukogu koostöö Emitendi juhatus ja nõukogu teevad koostööd jätkuva ning tõhusa infovahetuse nimel. Emitendi juhatuse liikmed osalevad vähemalt kord kvartalis toimuvatel nõukogu koosolekutel, kus nõukogu vaatab üle emitendi majandustu- lemused. Juhatuse liikmed on reeglina kutsutud ka muudele nõukogu koosolekutele, kus arutatakse emitendi tege- vusega seotud küsimusi. Juhatus ja nõukogu on teinud 2020. aastal aktiivset koostööd, et jälgida emitendi arengukava täitmist ning stratee- giliste eesmärkide saavutamist. Juhatus lähtub emitendi juhtimisel nõukogu poolt antud strateegilistest juhistest ning arutab nõukoguga strateegilisi juhtimisküsimusi kindlate ajavahemike tagant. Nõukogu ja juhatuse omavaheline tööjaotus on kirjeldatud ettevõtte põhikirjas. Juhul kui omavaheline tööjaotus ei ole põhikirjas toodud, lähtutakse emitendi juhtimisel eelkõige äriseadustiku sätetest. Juhatus teavitab nõukogu läbi nõukogu esimehe korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad emi- tendi tegevuse planeerimist ja äritegevust, tema tegevusega seotud riske ning nende riskide juhtimist. Juhatus juhib eraldi tähelepanu sellistele muutustele emitendi äritegevuses, mis kalduvad varem seatud plaanidest ja eesmärki- dest kõrvale, tuues seejuures välja muutuste põhjused. Nimetatud teave edastatakse nõukogule läbi nõukogu esi- mehe ilma viivituseta ja see hõlmab kõiki olulisi asjaolusid. Mahuka teabe, mis eeldab otsuse tegemiseks piisavat ajavaru, edastab juhatus nõukogu liikmetele enne nõukogu koosolekut. Kogu nõukogu ja juhatuse vahelise infovahetuse osas rakendatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis taga- vad kontrolli eelkõige hinnatundliku teabe liikumise üle. Nordecon AS täitis 2020. aastal juhatuse ja nõukogu koostöö osas HÜT punktide 4.1-4.3 alapunktide juhiseid. Mitmekesisuspoliitika rakendamine Eesti Raamatupidamisseaduse § 24 2 lg 4 kohaselt peab suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärt- paberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes. Kontsern ei rakendanud 2020. aastal mitmekesisuspoliitikat, kuna peab nii juhtide kui ka töötajate valikul silmas alati kontserni huve, lähtudes valikute tegemisel haridusest, oskustest ja varasematest töökogumustest. Samas järgib kontsern põhimõtet mitte diskrimineerida kandidaate soolisel või muudel alustel. Teabe avaldamine Teabe avalikustamine veebilehel ja börsi infosüsteemis Nordecon AS taotleb aktsionäridele teabe avaldamisel maksimaalselt võrdset kohtlemist ja olulistest asjaoludest kohest teavitamist. Aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõte ei võta emitendilt õigust viivitada siseteabe avaldami- sega ega edastada avalikustamata siseteavet selle saamiseks õigustatud isikutele. Emitendi peamised infokanalid aktsionäride ja investorite teavitamisel on Nasdaq Tallinna börsi infosüsteem ja emitendi veebileht www.nor- decon.com. Kasutatavates infokanalites avalikustatakse teave üheaegselt nii eesti kui ka inglise keeles. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 51/132 Avalikustatava teabe osas lähtutakse Nasdaq Tallinna börsi reglemendist ja väärtpaberituru seadusest. Ettevõte on määranud olulistest ehituslepingutest teavitamise piirmääraks 2020. aastal 3,2 miljonit eurot. 2020. aastal avalikus- tas Nordecon AS 40 börsiteadet samaaegselt Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi ning emitendi kodulehe kaudu. Nordecon AS on avalikustanud oma veebilehel ja börsi infosüsteemis eraldi teadaandena finantskalendri, s.o aasta jooksul avalikustamisele kuuluva teabe (sh aastaaruanne, vahearuanded, üldkoosoleku kokkukutsumise teade) ava- likustamise kuupäevad või avalikustamisnädala. Lisaks on emitendi veebilehel avalikustatud HÜT punktis 5.3 märgi- tud info, mis puudutab konkreetseid aruandeid või informatsiooni. Kohtumised investorite ja finantsanalüütikutega Investoritega kokkusaamised toimuvad jooksvalt investorite soovidele vastu tulles. Nordecon AS korraldab andme- vahetuse ajakirjanike ja analüütikutega läbimõeldult ja hoolikalt läbi selleks määratud kõneisikute. Ettevõte hoidub suhtlemisel analüütikutega tegudest, mis võivad seada ohtu analüütikute sõltumatuse või emitendi sõltumatuse analüütikutest. Ettevõte ei korraldanud kohtumisi analüütikutega ega teinud investoritele esitlusi vahetult enne fi- nantsaruannete (vahearuanded, majandusaasta aruanne) avalikustamise kuupäevi. Investorkohtumistel kasutatav presentatsioon on avalikustatud börsi infosüsteemi kaudu ning on kättesaadav ka emitendi veebilehel. Nordecon AS on avalikustanud veebilehel investorsuhete kontaktid, mille kaudu on kõigil akt- sionäridel õigus paluda kokkusaamist ettevõtte esindajatega või paluda vastuseid enda poolt esitatud küsimustele. Nordecon AS täitis 2020. aastal teabe avaldamise osas HÜT peatükk 5 juhiseid v.a järgmised punktid: Ettevõte ei ole teavitanud punkt 5.6 kohaselt etteulatuvalt analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investori- tele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste aegadest ja asukohtadest, et aktsionärid saaksid nendel osaleda. Nimetatud nõude tagamist on sageli tehniliselt raske teostada. Ettevõte on arvamusel, et on loonud veebilehel info avalikustamisega ning vastutuleliku suhtumisega aktsionäri- desse piisavalt head alternatiivid ja tingimused, et tagada aktsionäridele võrdne info kättesaadavus. Ettevõte ei jaga kohtumistel investorite või finantsanalüütikutega siseinfot ning lähtub info edastamisel avalikustatud finantsinfor- matsioonist ja avalikustatud presentatsioonidest. Finantsaruandlus ja auditeerimine Finantsaruandlus Finantsaruannete koostamise kohustus on Nordecon AS-i juhatusel. Nordecon AS-i konsolideeritud raamatupidami- saruanded koostatakse kooskõlas rahvusvaheliste finantsarvestuse standarditega, nagu need on Euroopa Liidu poolt kasutamiseks vastu võetud (IFRS EL). Raamatupidamisaruanded koostatakse ja esitatakse kinnitamiseks Eesti Vaba- riigi raamatupidamise seaduses, väärtpaberibörsi reeglistikes, äriseadustikus ning muudes seadusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Nordecon AS avaldab oma kvartaalsed vahearuanded pärast nende valmimist ning juhatuse poolt heaks kiitmist ning majandusaasta aruande vahetult pärast nõukogu poolt allkirjastamist. Juhatuse ja nõukogu poolt kinnitatud aruanne esitatakse aktsionäridele tutvumiseks koos äriseadustiku § 331 lõikes 1 nimetatud nõukogu kirjaliku aruandega selle kohta. Nordecon AS on avalikustanud raamatupidamise aastaaruandes (lisa 12) finantsinfo nende ettevõtete kohta, mis ei ole konsolideeritud, kuid milles emitendil on oluline osalus ning tehingud aktsionäridega (lisa 37). Nordecon AS täitis 2020. aastal aruandluse osas HÜT punkti 6.1 alapunktide juhiseid, v.a 6.1.1. Emitendi nõukogu ei pidanud vajalikuks alapunkt 6.1.1. kohaselt kutsuda emitendi audiitorit nõukogu koosolekule, kus kinnitati majandusaasta aruanne, kuna majandusaasta aruandele anti märkusteta sõltumatu vandeaudiitori aruanne. Auditeerimine Nõukogu teeb koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega aktsionäridele kättesaadavaks hinnangu audiitori tege- vuse kohta möödunud majandusaastal osutatud teenuste osas. Hinnang sisaldab osutatud teenuste liike ning audii- torile makstud tasusid. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 52/132 Aruandeperioodil ei informeerinud audiitor nõukogu talle teatavaks saanud olulistest asjaoludest, mis võivad mõju- tada nõukogu tööd ja emitendi juhtimist. Samuti ei teavitanud audiitor nõukogu ohust audiitori sõltumatusele või töö professionaalsusele. Audiitor kohtub aastas vähemalt korra Nordecon AS-i auditikomitee liikmetega. Audiitoriga sõlmitud lepingus on määratletud audiitori tööülesanded, ajakava ja tasu. Sõlmitud lepingu kohaselt teostab audiitor auditi vastavalt rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele (Eesti). Audiitoril on võimaldatud anda hinnang ettevõtte tegevusele ilma ettevõttepoolsete takistusteta. Nordecon AS tasus 2020. aastal audiitoritele tee- nuste eest kokku 44 tuhat eurot. Audiitor andis nõukogu poolt moodustatud auditikomiteele kirjaliku ülevaate ettevõtte 2020. aasta auditeerimise käigust, tehtud tähelepanekutest ning muudest olulistest teemadest, mida arutati ettevõtte juhatusega. Nordecon AS täitis 2020. aastal auditeerimise osas HÜT punkti 6.2 alapunktide juhiseid. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 53/132 Aktsia ja aktsionärid Aktsiainformatsioon Väärtpaberi nimi Nordecon AS lihtaktsia Emitent Nordecon AS ISIN EE3100039496 Väärtpaberi lühinimi NCN1T Nominaalväärtus Puudub * Emiteeritud väärtpabereid 32 375 483 Noteeritud väärtpabereid 32 375 483 Noteerimise kuupäev 18.05.2006 Turg Nasdaq Tallinn, Balti Põhinimekiri Tööstusharu Ehitus Indeksid OMX Baltic Industrials GI; OMX Baltic Industrials PI; OMX Baltic Construction & Materials GI; OMX Baltic Construction & Materials PI; OMX_Baltic_GI; OMX_Baltic_PI; OMX Tallinn_GI Seoses Eesti liitumisega euroalaga 1. jaanuaril 2011 ja lähtudes 1. juulil 2010 jõustunud äriseadustiku muudatus- test, on Nordecon AS-is 2011. aasta mais toimunud üldkoosoleku otsusega viidud läbi aktsiakapitali ümberarvesta- mine 307 567 280 Eesti kroonilt 19 657 131,9 eurole. Samaaegselt on võetud kasutusele nimiväärtuseta aktsiad. 2014. aasta juulis emiteeris Nordecon AS 1 618 755 uut aktsiat maksumusega 1 581 523,64 eurot, suurendades akt- siakapitali 1 034 573,01 euro võrra 20 691 704,91 euroni ning soetas samas mahus ning hinnaga omaaktsiad. Nor- decon AS-i aktsiakapital jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta nimeliseks lihtaktsiaks. Lihtaktsia omanikel on õigus saada dividende, kui ettevõte neid jagab. Iga lihtaktsia annab ühe hääle Nordecon AS-i üldkoosolekul. Aktsiatega kauplemise koondtulemused Väärtpaberi kauplemisajalugu Hind (EUR) 2020 2019 2018 2017 2016 Avamishind 1,04 0,91 1,25 1,34 1,03 Kõrgeim 1,21 1,09 1,29 1,46 1,35 Keskmine 1,04 0,99 1,10 1,30 1,14 Madalaim 0,78 0,89 0,89 1,20 0,98 Viimane sulgemishind 1,14 1,03 0,89 1,23 1,33 Kaubeldud aktsiaid (tk) 6 021 881 3 254 930 1 707 399 1 977 849 1 162 430 Tehingute maht, mln EUR 5,99 3,24 1,93 2,60 1,3 Noteeritud aktsiate arv (31.12.), tk 32 375 32 375 32 375 32 375 32 375 Turuväärtus (31.12.), mln EUR 36,91 33,35 28,81 39,82 43,06 Aktsia väärtuse suhtarvud Suhtarv 2020 2019 2018 2017 2016 P/E 14,6 9,6 8,3 27,4 13,3 P/B 1,1 1,1 0,9 1,1 1,1 P/E = aktsia aasta viimane sulgemishind / kasum aktsia kohta (EPS) P/B = aktsia aasta viimane sulgemishind / (emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital/ aktsiate arv) Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 54/132 Nordecon AS-i aktsia hinna ja tehingute mahtude dünaamika aastatel 2016-2020 Aktisahinna liikumine eurodes Tehingute päevakäibed tuhandetes eurodes Aktsiahinna muutumine võrreldes peamise võrdlusindeksiga OMX Tallinn aastatel 2016-2020 * Nasdaq Tallinna börsi sulgemishind ja OMXT indeksi väärtus seisuga 31.12.2015. 0,75 0,85 0,95 1,05 1,15 1,25 1,35 1,45 01.01.2016 01.01.2017 01.01.2018 01.01.2019 01.01.2020 01.01.2021 NCN1T 2016-2020 0 200 400 600 01.01.2016 01.01.2017 01.01.2018 01.01.2019 01.01.2020 01.01.2021 0,85 0,95 1,05 1,15 1,25 1,35 1,45 700 800 900 1000 1100 1200 1300 1400 01.01.2016 01.01.2017 01.01.2018 01.01.2019 01.01.2020 01.01.2021 NCN1T OMXT OMXT 2016-2020 NCN1T 2016-2020 Indeks/aktsia 01.01.2016 31.12.2020 +/-% OMX Tallinn 898;99 1 343,72 49,47% NCN1T 1,05 EUR 1,14 EUR 8,57% Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 55/132 Aktsionäride struktuur Nordecon AS-i suurimad aktsionärid seisuga 31.12.2020 Aktsionär Aktsiate arv (tk) Osalus (%) AS Nordic Contractors 17 607 464 54,39 Luksusjaht AS 4 288 403 13,25 Oleg Radcenko 583 404 1,80 SEB Pank AS kliendid 503 188 1,55 Lembit Talpsepp 350 786 1,08 Mati Kalme 280 000 0,86 SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal 255 000 0,79 Genadi Bulaton 250 600 0,77 Svenska Handelsbanken kliendid 211 112 0,65 Ain Tromp 203 960 0,63 Nordecon AS-i aktsionäride struktuur seisuga 31.12.2020 Aktsionäride arv (tk) Osalus (%) Aktsionärid osalusega > 5% 2 67,63 Aktsionärid osalusega 1%-5% 3 4,44 Aktsionärid osalusega < 1% 3 107 25,31 Omaaktsiad 1 2,62 Kokku 3 113 100 Aktsionäride struktuur tegevusalade ja juriidilise vormi järgi seisuga 31.12.2020: Tegevusala ja juriidiline vorm Aktsiate arv (tk) Osalus (%) Juriidilistest isikutest ettevõtted 24 853 305 76,76 Füüsilised isikud 6 138 209 18,96 Finantsasutused (pangad, investeerimisfondid) 1 128 969 3,49 Kindlustusseltsid 255 000 0,79 Kokku 32 375 483 100 Nordecon AS-i nõukogu liikmete poolt kontrollitud aktsiad seisuga 31.12.2020 Nõukogu Aktsiate arv (tk) Osalus (%) Toomas Luman (AS Nordic Contractors, OÜ Luman ja Pojad) Nõukogu esimees 17 679 144 54,61 Andri Hõbemägi Nõukogu liige 50 000 0,15 Vello Kahro Nõukogu liige 10 000 0,03 Sandor Liive Nõukogu liige 0 0,00 Andre Luman Nõukogu liige 25 000 0,08 Kokku 17 764 144 54,87 * Eraisiku poolt kontrollitud ettevõtted Nordecon AS juhatuse liikmete poolt kontrollitud aktsiad seisuga 31.12.2020: Juhatus Aktsiate arv (tk) Osalus (%) Gerd Müller Juhatuse esimees 0 0,00 Priit Luman Juhatuse liige 7 000 0,02 Maret Tambek Juhatuse liige 0 0,00 Kokku 7 000 0,02 Aktsiaoptsioonid 27.05.2014 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks aktsiaoptsiooni programmi, mille eesmärgiks on Nor- decon AS-i tegevjuhtkonna motiveerimine aktsionärideks kaasamise kaudu, et tagada ettevõtte juhtimise järjepide- vus ja majandustulemuste paranemine ning võimaldada juhtkonnal saada kasu oma töö tulemusel aktsia väärtuse suurenemisest. Ettevõte väljastas aktsiaoptsiooni programmi raames aktsiaoptsioone kokku kuni 1 618 tuhande Nordecon AS-i aktsia omandamiseks. Optsiooni oli õigus teostada pärast kolmeaastase perioodi möödumist optsioo- nilepingu sõlmimisest, kuid mitte enne ettevõtte 2016. a majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäride üldkoo- soleku poolt. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 56/132 Aktsiaoptsiooni tingimuste täitmiseks emiteeris Nordecon AS 2014. aasta juulis kokku 1 618 tuhat uut aktsiat mak- sumusega 1 582 tuhat eurot, suurendades aktsiakapitali 1 035 tuhande euro võrra 20 692 tuhande euroni ning soe- tas samas mahus ning hinnaga omaaktsiad. 24.05.2017 toimunud aktsionäride üldkoosolekul kinnitati aktsiaoptsiooni programmi muutused, millega pikendati optsiooni teostamise perioodi. Optsiooni oli võimalik teostada 15 kuu jooksul alates Nordecon AS-i 2016. aasta ma- jandusaasta aruande kinnitamisest aktsionäride üldkoosoleku poolt. Samuti muudeti optsiooni teostamise tingimusi aktsiaoptsiooni väljastamise hetkel juhatusse kuulunud isikutele. 23.05.2018 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks aktsiaoptsiooni programmi muutused, millega anti Nor- decon AS-i juhatuse esimehele õigus omandada kuni 200 000 ning juhatuse liikmele kuni 129 500 aktsiat. Optsiooni on õigus teostada pärast kolmeaastase perioodi möödumist optsioonilepingu sõlmimisest, kuid mitte enne Nor- decon AS-i 2020. a majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäride üldkoosoleku poolt. Optsiooni teostamine on seotud kontserni EBITDA (alates 6 083 tuhandest eurost kuni 12 167 tuhande euroni) 2020. aastaks seatud eesmär- giga. Seisuga 31.12.2020 on realiseeritud ja kehtivuse kaotanud aktsiaoptsioone vastavalt 229 857 ja 800 398 aktsia ula- tuses ning realiseerimata on aktsiaoptsioone 588 500 aktsia ulatuses. Aktsiatega seotud piirangud Aktsiad on vabalt võõrandatavad ja nendele ei ole põhikirjaga nähtud ette piiranguid võõrandamisel või vajadust saada nõusolek ettevõttelt või teistelt aktsionäridelt. Aktsiaid võib pantida. Nordecon AS-i juhatusele ei ole teada, et aktsionäride omavahelistes lepingutes oleks sätestatud aktsiate võõrandamise piiranguid. Dividendipoliitika Väljamakstavate dividendide ettepaneku tegemisel arvestab juhatus eelkõige: • Kontserni aruandeaasta majandustegevuse tulemuse ning ettevõtte toimimiseks vajaliku rahavooga; • Kontserni kasumliku kasvu- ja jätkusuutlikkuse tagamiseks vajaliku optimaalse omakapitali ja võõrkapi- tali suhtega ning mahuga; • tuumikaktsionäri AS Nordic Contractors dividendiootustega; • Eesti väärtpaberituru üldise kapitalitootlusega. Nordecon AS-i poolt eelmistel aastatel aktsionäridele makstud dividendid: Väljamaksmise aasta Väljamakstud dividendid EUR '000 Aktsiate arv tu- handetes Dividend aktsia kohta EUR Dividendi määr puhaskasumist 2016 923 30 757 0,03 515,6% 2017 1 384 30 913 0,045 45,5% 2018 1 859 31 529 0,06 133,9% 2019 1 891 31 529 0,06 55,9% * Suhtarvu valem – väljamakstud dividendid/aruandeperioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv puhaskasum, mille arvelt dividende maksti 2020. aastal dividende ei makstud. 22.12.2020 toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul otsustati maksta sei- suga 31.12.2019 jaotamata kasumi arvelt dividende 0,06 eurot aktsia kohta. Kokku moodustas dividendimakse 1 892 tuhat eurot ning dividendid maksti aktsionäridele välja 23.03.2021. Nordecon AS-ile kuuluvate omaaktsiate eest aktsiaseltsile väljamakseid ei tehtud. Juhatuse ettepaneku kohaselt võiks 2021. aastal 2020. aasta eest dividendideks maksta 0,06 eurot aktsia kohta (kokku 1 892 tuhat eurot). Oma aktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 57/132 Juhatuse kinnitus ja allkirjad tegevusaruandele Juhatus kinnitab, et tegevusaruanne annab tõese ülevaate kontserni emaettevõtte ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust. Gerd Müller juhatuse esimees 22.04.2021 Priit Luman juhatuse liige 22.04.2021 Maret Tambek juhatuse liige 22.04.2021 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 58/132 Kontserni raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud finantsseisundi aruanne EUR '000 Lisa 31.12.2020 31.12.2019 VARA Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 8 12 576 7 032 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 9 50 029 37 563 Ettemaksed 10 2 678 1 813 Varud 11 22 454 21 142 Käibevara kokku 87 737 67 550 Põhivara Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 12 0 2 369 Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 9 8 654 8 435 Kinnisvarainvesteeringud 13 5 639 5 530 Materiaalne põhivara 14 18 053 19 002 Immateriaalne põhivara 15 14 966 14 736 Põhivara kokku 47 338 50 098 VARA KOKKU 135 075 117 648 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 16 18 508 11 058 Võlad hankijatele 18 47 390 40 730 Muud võlad 19 11 814 7 954 Ettemaksed 20 7 738 6 391 Eraldised 21 1 059 716 Lühiajalised kohustused kokku 86 509 66 849 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 16 7 352 16 326 Võlad hankijatele 18 2 332 98 Muud võlad 19 0 177 Eraldised 21 1 647 1 425 Pikaajalised kohustused kokku 11 331 18 026 KOHUSTUSED KOKKU 97 840 84 875 OMAKAPITAL Aktsiakapital 22 14 379 14 379 Omaaktsiad -660 -660 Ülekurss 635 635 Kohustuslik reservkapital 22 2 554 2 554 Realiseerumata kursivahed 22 2 423 1 169 Jaotamata kasum 14 543 12 383 Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 33 874 30 460 Mittekontrolliv osalus 3 361 2 313 OMAKAPITAL KOKKU 37 235 32 773 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 135 075 117 648 Lisad lehekülgedel 62-118 on käesoleva aastaaruande lahutamatuteks osadeks Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 59/132 Konsolideeritud koondkasumiaruanne EUR '000 Lisa 2020 2019 Müügitulu 25, 28 296 082 234 071 Müüdud teenuste ja kaupade kulu 29 -285 086 -222 302 Brutokasum 10 996 11 769 Turunduskulud -528 -784 Üldhalduskulud 30 -7 073 -6 837 Muud äritulud 31 453 315 Muud ärikulud 31 -273 -193 Ärikasum 3 575 4 270 Finantstulud 32 2 995 1 277 Finantskulud 32 -2 678 -1 219 Finantstulud ja –kulud kokku 317 58 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum 12 734 585 Maksustamiseelne kasum 4 626 4 913 Tulumaks 33 -508 -764 Puhaskasum 4 118 4 149 Muu koondkasum: Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse Realiseerumata kursivahed 1 254 -823 Kokku muu koondkasum 1 254 -823 KOKKU KOONDKASUM 5 372 3 326 Puhaskasum: - emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 23 2 466 3 378 - mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 1 652 771 Kokku puhaskasum 4 118 4 149 Koondkasum: - emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 3 720 2 555 - mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 1 652 771 Kokku koondkasum 5 372 3 326 Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsio- näridele: Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurodes) 23 0,08 0,11 Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes) 23 0,08 0,11 Lisad lehekülgedel 62-118 on käesoleva aastaaruande lahutamatuteks osadeks Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 60/132 Konsolideeritud rahavoogude aruanne EUR '000 Lisa 2020 2019 Rahavood äritegevusest Laekumised ostjatelt 1 345 552 277 941 Maksed hankijatele 2 -305 500 33 -239 873 33 Makstud käibemaks -9 909 -6 816 Maksed töötajatele ja töötajate eest -27 409 -22 741 Makstud tulumaks -291 -508 Netorahavoog äritegevusest 2 443 8 003 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetamine -254 -594 Immateriaalse põhivara soetamine -17 0 Materiaalse põhivara müük 332 377 Tütarettevõtte soetusega saadud raha 6 3 605 0 Sidusettevõtte müük 7 3 596 0 Antud laenud -17 -74 Antud laenude laekumised 44 13 Saadud dividendid 974 489 Saadud intressid 23 9 Netorahavoog investeerimistegevusest 8 286 220 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 16 2 026 3 705 Saadud laenude tagasimaksed 16 -2 629 -4 032 Rendimaksed 16, 17 -3 086 -3 276 Makstud intressid -927 -1 004 Makstud dividendid -472 -2 360 Aktsiakapitali vähendamine 0 -1 892 Muud maksed -77 -2 Netorahavoog finantseerimistegevusest -5 165 -8 861 Rahavoog kokku 5 564 -638 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 7 032 7 678 Valuutakursimuutused -20 -8 Raha jäägi muutus 5 564 -638 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 12 576 7 032 1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu 2 Maksed hankijatele sisaldab tasutud käibemaksu Lisad lehekülgedel 62-118 on käesoleva aastaaruande lahutamatuteks osadeks Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 61/132 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital EUR`000 Aktsia- kapital Oma- aktsiad Reserv- kapital Üle- kurss Realiseeru- mata kursivahed Jaotamata kasum Kokku Mitte- kontrolliv osalus Kokku Saldo seisuga 31.12.2018 16 321 -693 2 554 618 1 992 10 896 31 688 2 021 33 709 Perioodi kasum 0 0 0 0 0 3 378 3 378 771 4 149 Muu koondkahjum 0 0 0 0 -823 0 -823 0 -823 Tehingud omanikega Väljamakstud divi- dendid 0 0 0 0 0 -1 891 -1 891 -479 -2 370 Aktsiakapitali vähen- damine -1 942 33 0 17 0 0 -1 892 0 -1 892 Tehingud omani- kega kokku -1 942 33 0 17 0 -1 891 -3 783 -479 -4 262 Saldo seisuga 31.12.2019 14 379 -660 2 554 635 1 169 12 383 30 460 2 313 32 773 Perioodi kasum 0 0 0 0 0 2 466 2 466 1 652 4 118 Muu koondkahjum 0 0 0 0 1 254 0 1 254 0 1 254 Mittekontrolliva osa- luse muutused 0 0 0 0 0 1 497 1 497 -132 1 365 Tehingud omanikega Väljakuulutatud divi- dendid 0 0 0 0 0 -1 892 -1 892 0 -1 892 Väljamakstud dividen- did 0 0 0 0 0 0 0 -472 -472 Tühistatud dividen- did 0 0 0 0 0 89 89 0 89 Tehingud omani- kega kokku 0 0 0 0 0 -1 803 -1 803 -472 -2 275 Saldo seisuga 31.12.2020 14 379 -660 2 554 635 2 423 14 543 33 874 3 361 37 235 Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 22. Lisad lehekülgedel 62-118 on käesolevaaastaaruandelahutamatuteksosadeks Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 62/132 LISA 1. Kontserni üldine informatsioon Nordecon AS on Eestis registreeritud äriühing, mille aadress on Toompuiestee 35, Tallinn 10149, Eesti. Nordecon AS- i enamusaktsionär ning Nordeconi kontserni kontrolliv ettevõte on 54,39% suuruse osalusega AS Nordic Contractors, läbi mille kontsernis lõplikku valitsevat mõju omav isik on Toomas Luman. Nordecon AS-i aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil alates 2006. aasta 18. maist. Nordecon AS-i (emaettevõte) 31.12.2020 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab emaettevõtet ja tema tütarettevõtteid (edaspidi koos nimetatuna kontsern) ning osalusi kontserni sidusette- võtetes. Kontserni peamised tegevusalad on hoonete ja rajatiste ehituse peatöövõtt, strateegiliselt kehtestatud pii- rides ka kinnisvara arendustegevus. Tütarettevõtete- ning sidusettevõtte kaudu tegutseb kontsern lisaks Eestile Uk- rainas, Soomes ja Rootsis. Leedus registreeritud tütarettevõtte tegevus on peatatud. LISA 2. Vastavuse kinnitus ning aruande koostamise üldised alused Vastavuse kinnitus Nordecon AS-i 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsarvestuse standarditega, nagu need on Euroopa Liidu poolt vastu võetud (IFRS EL). Emaettevõtte põhiaruan- ded on aastaaruande lisas 38 esitatud seetõttu, et seda nõuab Eesti raamatupidamise seadus. Kirjeldatud arvestus- ja aruandluspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt kõigi aruandes esitatud perioodide suh- tes. Vastavalt Eesti äriseadustikule kinnitatakse juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandu- saasta aruanne, mis sisaldab ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride üldkoosolekul. Akt- sionäride üldkoosolekul on õigus juhatuse poolt koostatud ja esitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ja nõuda uue aruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande avalikustamine on juhatuse poolt heaks kiidetud 22.04.2021. Väärtuse mõõtmise üldalused Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud kinnisvarain- vesteeringud ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Kontserni poolt kasutatavate õiglase väär- tuse mõõtmise meetodite põhjalikum kirjeldus on toodud lisas 5. Arvestus- ja esitusvaluuta Kontserni ettevõtted kasutavad arvestusvaluutana oma majanduskeskkonna valuutat – Eestis, Leedus ja Soomes euro (EUR), Rootsis rootsi kroon (SEK) ja Ukrainas grivna (UAH). Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusvaluuta on euro. Kõik arvnäitajad põhiaruannetes ja lisades on esitatud tuhandetes eurodes, ümardatuna lä- hima tuhandeni, kui pole osutatud teisiti. Juhtkonnapoolsed hinnangud ning oluliste arvestuspõhimõtete rakendamisel teh- tud otsused Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitamine kooskõlas IFRS EL-ga eeldab, et juhtkond annab hinnan- guid ja teeb otsuseid, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ja väärtusi, milles on kajastatud finantsaruan- netes vara, kohustused, tulud ja kulud. Hinnanguid ja otsuseid vaadatakse üle perioodiliselt ja muudatused hinnan- gutes kajastatakse perioodis, millal need aset leidsid ning nende mõju jätkudes ka järgmistes perioodides. Ehkki juhtkond vaatab järjepidevalt oma otsuseid ja hinnanguid üle ning need põhinevad varasemal kogemusel ning parimal olemasoleval teadmisel tõenäolistest tulevikusündmustest, võivad tegelikud tulemused hinnangulistest eri- neda. Kontserni äritegevus oli koondunud 2020. aastal olulises osas Eestisse. Tulenevalt koroonaviirusest tingitud piiran- gutest langes Eesti majandus möödunud aastal 2,9%. Majanduslangust mõjutasid eelkõige töötlev tööstus, kauban- dus ning majutus ja toitlustus. Eratarbimine vähenes aastaga 2,5% kaupade ja teenuste tõttu, mis on seotud reisi- mise, töölkäimise ja väljaspool kodu aja veetmisega. Kasvasid koduse elustiili ja tervishoiuga seotud kulutused. Ke- vadel kulmineerunud koroonakriis tabas rängalt väliskaubandust. Siiski oli aasta teises pooles näha kaubavahetuse Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 63/132 tugevnemist, mis annab märku Eesti majanduse kiirest kohanemisvõimest. Ehitusmaht vähenes 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 6%, vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes aga 3%. Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2020. aastal Ees- tis ja välisriikides kokku 3 miljardi euro eest, millest hooneid moodustasid 2,1 miljardi ja rajatisi 0,9 miljardit eurot. Võrreldes 2019. aastaga ehitati hooneid 7% ja rajatisi 5% vähem. Nii kohalikku kui ka välisriikide ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahu kahanemine. Ehitisregistri andmetel lubati eelmisel aastal kasutusse 7 579 uut eluruumi, mis on 565 eluruumi rohkem kui 2019. aastal. Ehitusturgu oluliselt mõjutavad avalikud investeeringud 2021. aastal eelduslikult suurenevad võrreldes 2020. aas- taga. Eeltoodust tulenevalt on kontserni juhtkond pidanud andma hinnanguid ja tegema otsuseid olukorras, kus üsna sa- geli puuduvad laiapõhjalised usaldusväärsed andmed varaobjektide turuhindade kohta ning maailmamajanduses toimuv paneb ebakindlasse seisu ka ehitus- ja kinnisvaraturu väljavaated. Juhtkonna poolt tehtud tähtsaimad hinnangud (H) ja otsused (O) puudutavad järgmisi arvestusvaldkondi: Ehituslepingute tulu kajastamine valmidusastme meetodil (lisa 26) (H) Kui ehituslepingu lõpptulemust on võimalik aruandeperioodi lõpu seisuga usaldusväärselt hinnata, kajastatakse ehi- tuslepingu tulud valmidusastme meetodil. Valmidusastme hindamiseks on juurutatud süsteemne kulude eelarves- tamine, tegelike tulude-kulude aruandlus ning hinnangute korrigeerimise võimalused. Iga ehituslepingu eeldatav lõpptulem on järjepideva ja mitut erinevat juhtimisastet kaasava kontrolli all, mille käigus analüüsitakse kõrvalekal- deid eelarvest ja vajadusel korrigeeritakse lõpptulemi prognoosi. Lepingulise tulu ja/või hinnanguliste kulude muutuse mõju loetakse raamatupidamisliku hinnangu muutuseks. Muu- detud hinnanguid kasutatakse muudatuse tegemise perioodi ja järgnevate perioodide kasumi või kahjumi koosseisus kajastatavate tulude ja kulude summa kindlaksmääramiseks. Kontserni juhtkond võttis aruandeperioodil antud hinnangutes pooleliolevate lepingute lõpptulemuse (kasumi/kah- jumi) kohta muuhulgas arvesse asjaolu, et ehitustööde edenemise käigus ei ilmnenud projektide osas olukorda, kus lepingulised kulud võivad ületada või juba ületavad lepingulist tulu. Juhtkonna võime anda täpseid hinnanguid on oluline, kuna oodatav kahjum tuleks kajastada kohe. Hinnangut lepingute täitmisega seotud kulude lõpliku suuruse osas mõjutab eelkõige juhtkonna poolt antav hinnang ehitussisendite hindade muutumisele võrreldes esialgselt pla- neerituga. Varude neto realiseerimisväärtuse määramine (lisa 11) (H) Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse varud soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõl- tuvalt sellest, kumb on madalam. Sellest lähtuvalt tuleb juhtkonnal hinnata varude väärtust, kui esineb indikat- sioone, et varude väärtus võib olla langenud alla nende soetusmaksumuse. Sellisel juhul hinnatakse varud alla nende neto realiseerimisväärtuseni, s.o hinnangulise müügihinnani, millest on lahutatud müügivalmidusse viimiseks tehta- vad kulutused. Kontsern tegeleb Eestis kinnisvaraarendusega ning müügiks ehitatud korterid kajastatakse kuni nende müügini (as- jaõiguslepingu sõlmimiseni) varude koosseisus. Kontsern hindab varudes kajastatud müümata korterite raamatupi- damisväärtust läbi selle võrdluse aruandeperioodi lõpu lähedal või sellele vahetult järgnenud perioodil müüdud kor- terite tegelike müügihindadega. Arendustegevuseks soetatud kinnistute väärtuse hindamisel tugineb kontsern kontsernis töötavate kinnisvaraspet- sialistide poolt tehtud arvutustele. Nimetatud kinnistud on valdavas osas kehtestatud detailplaneeringuga või selle menetlemine on pooleli. Kinnistud asuvad Eesti neljas erinevas suuremas tõmbekeskuses (Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva) või lähiümbruses. Kontsern hindas kinnistute väärtust kasutades residuaalmeetodit, mis nõuab olulises osas hinnangute andmist. Residuaalmeetodi järgi on kinnistu väärtuseks summa, mis jääb järele peale kinnistule kavan- datava arendusprojekti realiseerimisest saadud tuludest ehitus- ja muude arenduskulude maha arvamist. Hindamise viisid läbi kontserni kinnisvaraspetsialistid väliste ekspertide kaasabiga. Hindamine viidi läbi iga kinnistu osas eraldi, võttes arvesse iga kinnistu detailplaneeringu või planeeritava ehitusõiguse kohaseid võimalusi ja eripärasid (sh kin- nistu piirkondlik asukoht). Tuginedes nimetatud hinnangutele, ei olnud aruandeperioodil vajadust kinnistuid alla hin- nata. Hindamiste tundlikkusanalüüsid on toodud aastaaruande lisades. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 64/132 Kinnisvarainvesteeringute klassifitseerimine (O) ja hindamine (H) (lisad 5, 13) Kinnisvaraobjektide klassifitseerimisel varudeks või kinnisvarainvesteeringuks lähtutakse esmasel arvele võtmisel juhtkonna kavatsustest objektide edasisel kasutamisel. Hilisemal ümberklassifitseerimisel lähtutakse kinnisvara ka- sutuse muutusest või juhtkonna kavatsusest kinnisvara edasisel kasutamisel. Kinnisvarainvesteeringu soetamise ees- märk on saada tulu kinnisvaraobjekti rendimaksetest selle välja rentimisel, turuväärtuse kasvust või mõlemast. Kinnisvarainvesteeringute hindamisel nende õiglasesse väärtusesse on kasutusel kolm meetodit: diskonteeritud ra- havoogude meetod, võrdlusmeetod või kinnistu (võlaõigusliku) müügilepingu olemasolu aruandeperioodi lõpu sei- suga (vt meetodite rakendamise põhimõtteid lisas 5). Kontserni kinnisvarainvesteeringud asuvad Eestis Pärnus ning Ukrainas Kiieviga külgnevas Shastlivi külas, Kiiev - Bo- rispol kiirtee ääres. Eelpool nimetatud piirkondades ei toimunud aruandeaastal piisavas mahus hoonestamata kin- nistute müügitehinguid, et kasutada hindamisel võrdlusmeetodit. Kontsern kasutas kinnisvarainvesteeringute väär- tuse hindamisel diskonteeritud rahavoogude meetodit. Hindamine viidi läbi iga kinnistu osas eraldi, võttes arvesse iga kinnistu detailplaneeringu või planeeritava ehitusõiguse kohaseid võimalusi ja eripärasid (sh kinnistu piirkondlik asukoht). Tuginedes nimetatud hinnangutele hinnati Pärnus asuvad kinnisvara investeeringud aruandeperioodi lõpu seisuga õiglasesse väärtusesse ning investeeringute maksumust suurendati 113 tuhande euro võrra. Ukrainas asuv kinnisvara investeering hinnati aruandeperioodi lõpu seisuga õiglasesse väärtusesse ning investeeringu maksumust vähendati 4 tuhande eurot võrra. Hindamiste tundlikkusanalüüsid on toodud aastaaruande lisades. Eraldised ja tingimuslikud kohustused (lisad 21, 35) (H) Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes lähtub juhtkond hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajami- neva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks nad on moodustatud. Kontsern moodustab eraldisi garantiitööde teostamiseks pärast ehitustegevuse lõppu ja projekti üleandmist tellijale. Garantiiperioodid on üldjuhul üld- ja tsiviilehituses 2-3 aastat ning teedeehituses 2-5 aastat. Ehitusjärgse perioodi garantiikulude suurus määratakse kasutades ajaloolisi andmeid tegelike garantiikulude kohta eelmistel perioodidel, milleks on hinnanguliselt kuni 0,4% lepingu maksumusest. Kui see tuleneb projekti raskusastmest, kajastatakse hin- nangulised garantiikulud ajaloolistest kõrgematena. Kontserni tegevuste hulka kuulub erinevate täitematerjalide kaevandamine vastavates karjäärides. Valdavalt on te- gemist teedeehituse ja -hooldusega seotud projektidele soodsama hinnaga sisendite hankimisega. Üldjuhul tuleb karjäärist tooraine kaevandamisega arvestada koheselt ka hilisemate rekultiveerimiskuludega, mille osas rahalised väljamaksed või kontserni enda poolt teostatavad tööd toimuvad pärast kaevandustegevuse lõppemist. Rekultivee- rimiseraldiste moodustamisel jagatakse hinnangulised rekultiveerimisega seotud väljaminekud e. teadaolev karjääri taastamise lõppmaksumus maksimaalselt kaevandada lubatud või planeeritud kaevandatavate kogustega, kui need on väiksemad. Saadud kulusumma tonni kohta on aluseks eraldise moodustamiseks ja hilisemaks korrigeerimiseks vastavalt sellele, millised olid aruandeperioodil tegelikud kaevandusmahud. Juhtkond hindab kord aastas rekultivee- rimisväljaminekute ja kaevandatavate koguste suuruseid ning moodustatud rekultiveerimiseraldise piisavust. Firmaväärtuse hindamine (lisa 15) (H) Kontsern hindab vähemalt kord aastas tütarettevõtete soetamisest tekkinud firmaväärtuse kaetava väärtuse võima- likku vähenemist alla selle raamatupidamisväärtuse. Hindamine toimub firmaväärtust omavate raha teenivate ük- suste õiglase väärtuse (miinus müügikulutused) või kasutusväärtuse leidmise kaudu. Kasutusväärtuse leidmiseks peab juhtkond prognoosima raha teenivate üksuste tulevasi netorahavooge ning valima sobiva diskontomäära ra- havoogude nüüdisväärtuse arvutamiseks. Kontserni juhtkond käsitleb raha teenivate üksustena tütar- ja sidusette- võtteid või ärisegmente, mille soetamisel tehtud ostuanalüüsi tulemusel firmaväärtus tekkis. Kasutusväärtuse hin- damisel koostatakse raha teeniva üksuse järgmise nelja aasta kohta detailsed rahavoogude prognoosid. Kontsern on lähtunud eeldusest, et prognoositava perioodi lõpus on raha teeniv üksus stabiilses ja majanduslikult jätkusuutlikus seisundis, mis lubab kasutada kasutusväärtuse hindamisel tegevuse jätkuvuse printsiibile tuginevat terminaalväär- tust. Raha teeniva üksuse kasutusväärtust võrreldakse tehtud investeeringu soetusmaksumusega (sisaldab firma- väärtust). Prognoositud netorahavooge, milles on arvesse võetud nii investeeringud käibekapitali kui ka põhivahendite hoid- miseks hinnangu andmise ajal valitsenud seisundis, diskonteeritakse kaasatud kapitali (võõr- ja omakapital) kaalutud keskmise hinnaga. Raha teenivate üksuste netorahavoog põhitegevusest ei sõltu konkreetse ettevõtte kapitalistruk- tuurist. Sellepärast on diskontomäära leidmisel võõr- ja omakapitali osakaalude määramiseks kasutatud tegevusharu keskmisi suhtarve Damodarani andmebaasist. Kontserni raha teenivate üksuste kasutusväärtuse leidmisel kasutatud diskontomäärad on vahemikus 9,5-10,5%. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 65/132 Laenunõuete hindamine (lisa 9) (H) Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse antud laenusid korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades si- semise intressimäära meetodit. Juhtkond hindab igat laenunõuet individuaalselt. Laenunõude osalise või täieliku allahindamise vajaduse otsustamisel lähtutakse laenusaaja finantsseisust, rahavoogude prognoosist ning laenu ta- gatisest oleva vara väärtusest. Kontserni poolt Ukraina sidusettevõttele kinnistu omandamiseks ja arendamiseks antud laenu tagasimaksmine sõl- tub kinnisvaraprojekti realiseerumise edukusest. Rajatava arendusprojekti väärtuse hindamiseks kasutab kontsern rahvusvaheliselt tunnustatud sõltumatut hindajat. Kontserni juhtkonna hinnangul on kõik laenu hindamisel kasuta- tud eeldused realistlikud, kuid tulenevalt Ukraina majanduse keerulisest olukorrast hindab kontserni juhtkond laenu väärtuse tundlikkust tavapärasest suuremaks. Oluliste sisenditena on juhtkond hinnanud projekti rahavoogu (eelda- tavad rendihinnad), diskontomäärasid, renditavate äripindade vakantsuse määrasid ning realiseerimise ajafaktorit (arendusprojektide valmimise edasilükkumist). LISA 3. Uued rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, avaldatud standardite muutused ja tõlgendused Aruandeperioodil rakendunud uued ja muudetud standardid ja tõlgendused Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid kontsernile kohustuslikuks alates 01.01.2020. „Olulisuse mõiste“ – IAS 1 ja IAS 8 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Muudatused selgitavad olulisuse mõistet ning seda, kuidas mõistet rakendada, kaasates mõistesse need juhised, mis seni olid kirjas muudes standardites. Samuti on täiendatud mõistega kaasnevaid selgitusi. Muudatuste tulemusena on olulisuse mõiste kõikides IFRS standardites järjepidev. Info on oluline, kui selle avaldamata jätmine, valesti aval- damine või varjamine võib mõistlikult eeldades mõjutada otsuseid, mida ettevõtte üldotstarbeliste finantsaruannete peamised kasutajad nende aruannete põhjal teevad. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub. Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse raporteerimise kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta finant- saruandluses, näiteks juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus, mõõtmise eba- kindlus. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub. Tulevikus jõustuvad standardid, tõlgendused ja nende muudatused Seisuga 31.12.2020 on välja antud ja Euroopa Liidu poolt vastu võetud IFRS EL standardeid, standardite muudatusi ja tõlgendusi, mida ei ole käesoleva aruande koostamisel rakendatud, kuna nende jõustumine jääb järgmistesse ma- jandusaastatesse. Kontserni aruannetele mõju avaldada võivad muudetud standardid ja tõlgendused: Standardite IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatused – intressimäärade võrdlusaluste (IBOR-ite) reform (teine etapp) (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2021 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.) Muudatused käsitlevad küsimusi, mis võivad intressimäärade võrdlusaluste reformi tagajärjel mõjutada finant- saruandlust, sealhulgas intressimäära võrdlusaluselt alternatiivsele võrdlusalusele üleminekust tulenevate lepingu- liste rahavoogude või riskimaandamissuhete muutuse mõjusid. Muudatused võimaldavad praktilise abinõuna va- bastust IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 teatud nõuetest, mis on seotud järgnevaga: • muudatused finantsvarade, finantskohustuste ja rendikohustiste lepinguliste rahavoogude määramise aluses ja Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 66/132 • riskimaandamisarvestus. Rahavoogude määramise aluse muutus: Muudatused nõuavad kontsernilt finantsvara või finantskohustise sisemise intressimäära ajakohastamist, kui fi- nantsvara või finantskohustise lepinguliste rahavoogude määramise alus muutub intressimäärade võrdlusaluste re- formi tõttu. Riskimaandamisarvestus: Muudatustega nähakse ette erandid riskimaandamisarvestuse nõuetest järgmistes valdkondades: • Lubatakse riskimaandamissuhte määratluse muutmist, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi. See muudatus ei too kaasa riskimaandamisarvestuse lõpetamist ega uue riskimaandamissuhte määrat- lemist. • Kui rahavoogude riskimaandamise arvestuse riskimaandamisobjekti muudetakse, et kajastada refor- miga nõutavaid muudatusi, loetakse rahavoogude riskimaandamisreservi kogunenud summa aluseks alternatiivne võrdlusalus, mille alusel on maandatud tulevased rahavood kindlaks määratud. • Kui riskimaandamisobjektina on määratletud mitmest objektist koosnev rühm ning mõnd rühmas ole- vat objekti muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, jaotatakse maandatavad objek- tid maandatavate võrdlusmäärade alusel alarühmadesse. • Kui ettevõte eeldab piisava kindlustundega, et alternatiivne võrdlusalus on 24 kuu jooksul eraldi tuvas- tatav, võib ta määratleda selle intressimäära lepinguväliselt määratletud riskikomponendina, kui seda ei saa määramise kuupäeval eraldi tuvastada. Avalikustamine Muudatused nõuavad kontsernilt täiendava teabe avalikustamist, et võimaldada aruande kasutajatel mõista intres- simäärade võrdlusaluste reformi mõju kontserni finantsinstrumentidele, sealhulgas teavet reformist tingitud kont- serni riskipositsioonide ja nendega seotud riskijuhtimistegevuste kohta. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju. LISA 4. Olulisemad arvestuspõhimõtted Konsolideerimise alused Äriühendused sõltumatute osapoolte vahel ja firmaväärtuse teke Sõltumatute osapoolte vahelisi äriühendusi kajastatakse ostumeetodil, mille kasutamisel hinnatakse soetatud ja eraldiseisvalt identifitseeritud vara, kohustused ja tingimuslikud kohustused (edaspidi koos ka ”netovara“) nende õiglases väärtuses kontrolli tekkimise kuupäeva seisuga. Vahet omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel kajastatakse firmaväärtusena. Soetusmaksumuse hulka ei loeta äriühendusega seo- tud tehingukulusid (v.a soetamiseks emiteeritud võla- või omakapitaliinstrumentidega seotud kulud) ning need ka- jastatakse koheselt perioodi kasumis või kahjumis. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud ette- võtte tulusid ja kulusid kontserni perioodi kasumis või kahjumis ning tekkinud firmaväärtust kontserni finantssei- sundi aruandes. Positiivne firmaväärtus on summa, mille võrra kontserni omandatud osaluse soetusmaksumus on suurem omanda- tud netovara õiglasest väärtusest, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud ettevõtte sell- iste varaobjektide eest, mida ei ole võimalik teistest eristada ja eraldi arvele võtta. Positiivne firmaväärtus on seotud raha teeniva üksuse või nende grupiga ning seda ei amortiseerita, vaid iga aruandeperioodi lõpus viiakse läbi raha teeniva üksuse kaetava väärtuse test. Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused (vt „Vara väärtuse langus“ arvestuspõhimõte). Negatiivne firmaväärtus tekib juhul, kui omandatud osaluse soetusmaksumus on väiksem omandatud netovara õig- lasest väärtusest. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt perioodi kasumis või kahjumis tuluna. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 67/132 Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel Äriühendust ettevõtete vahel, mis on kontserni kontrolliva ettevõtte või isikute kontrolli all, ei käsitleta kui sõltuma- tute osapoolte vahelist äriühendust. Sellest tulenevalt ei teki ühise kontrolli all olevatest äriühendustest positiivset ega negatiivset firmaväärtust. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahelise äriühenduse korral kajastatakse soeta- tud netovara omandava ettevõtte finantsseisundi aruandes, kasutades selle raamatupidamisväärtust. Soetamisel tasutud summa, mis ületab või on alla netovara raamatupidamisväärtuse, kajastatakse otse omakapitali koosseisus vastavalt selle vähendamise või suurendamisena. Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Konsolideeritud aruanded sisaldavad tütarettevõtete finantsaruan- deid alates kontrolli omandamise kuupäevast kuni kontrolli lõppemise kuupäevani. Eestis asuvad tütarettevõtted kasutavad Eesti finantsaruandluse standardit ning Rootsi, Ukraina ja Soome tütarette- võtted vastavalt Rootsi, Ukraina ja Soome raamatupidamistava arvestuspõhimõtteid. Erinevuse korral ühtlustatakse konsolideerimisel arvestuspõhimõtted kontsernis kasutatavate põhimõtetega. Sidusettevõtted Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, mille finants- ja tegevuspoliitika üle omab kontsern olulist mõju, kuid mitte kontrolli. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui kontserni omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu 20% kuni 50% sidusettevõtte hääleõigusega aktsiatest või osakapitalist. Sidusettevõtteid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Investeering võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis sisaldab tehingukulusid. Investeeringu raamatupidamisväärtus sisaldab soetamisel tekkinud firmaväärtust, millest on hiljem maha arvatud vara väärtuse langusest tingitud võimalikud allahindlused. Kontserni konsolideeritud finantsaruannetes kajastub kontserni proportsionaalne osa kapitaliosaluse meetodil ka- jastatud investeeringute tuludest, kuludest ja omakapitali muudatustest pärast nende kooskõlla viimist kontserni arvestuspõhimõtetega alates olulise mõju tekke kuupäevast kuni selle lõppemise kuupäevani. Kui kontserni osa kah- jumist ületab investeeringu raamatupidamisväärtust, siis vähendatakse investeeringu väärtus nullini ning edasiste kahjumite kajastamine finantsaruannetes lõpetatakse, välja arvatud ulatuses, mille osas on kontsernil investeeri- misobjekti omakapitali taastamise osas siduvaid kohustusi. Põhjendatud juhtudel võidakse kahjumite katmiseks hin- nata alla investeerimisobjekti vastu olevaid nõudeid (nt pikaajalised laenud). Eestis asuvad sidusettevõtted kasutavad Eesti finantsaruandluse standardit ning Ukraina sidusettevõte Ukraina raa- matupidamistava arvestuspõhimõtteid. Erinevuse korral ühtlustatakse konsolideerimisel arvestuspõhimõtted kont- sernis kasutatavate põhimõtetega. Ühiselt kontrollitavad tegevused Ühiselt kontrollitavad tegevused on ühisettevõtmise liik, kus iga ühisettevõtja kasutab ühise tegevuse läbiviimiseks oma ettevõtte vara ning ühiseks ettevõtmiseks ei asutata ühisettevõtjate poolt eraldi äriühingut ega soetata ühiselt kontrollitavaid varaobjekte. Konsolideeritud raamatupidamisaruanded sisaldavad seega varaobjekte, mis on kont- serni kontrolli all, kohustusi, mida kontsern on võtnud kanda seoses oma osaga ühiselt kontrollitava tegevuse läbi- viimisel. Samuti sisalduvad konsolideeritud aruannetes kontserni poolt tehtud kulutused ja proportsionaalne osa tuludest seoses ühiselt kontrollitava tegevuse läbiviimisega. Konsolideerimisel elimineeritavad tehingud Konsolideeritud aruannete koostamisel on elimineeritud kõik kontserni Emaettevõtte ja tütarettevõtete omavahe- lised tehingud, vastastikused saldod ja realiseerumata kasumid ning kahjumid. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtete realiseerumata kasumid elimineeritakse proportsionaalselt Emaettevõtte investeeringuga. Tehingutest sidusettevõtetega tekkinud kahjumid elimineeritakse samal moel kui realiseerumata kasumid, kuid ainult ulatuses, mis ei anna tunnistust investeeringu enda väärtuse langusest ja vaja- dusest kajastada vastav investeeringu allahindlus. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 68/132 Välisriikides asuvate tütarettevõtete finantsaruannete teisendamine Välisriikides asuvate tütarettevõtete vara ja kohustused (sealhulgas äriühenduse käigus soetatud varaobjektide üm- berhindamiste tulemused) on ümber teisendatud eurodesse aruandeperioodi lõpus kehtinud valuutakursside alusel. Tulu ja kulud on teisendatud eurodesse tehingu kuupäeval kehtinud valuutakursside alusel või aruandeperioodi keskmisi kursse kasutades, kui vahetuskurss euro ja välisvaluuta vahel on olnud stabiilne. Ümberhindamisel kasuta- tud erinevate kuupäevade valuutakursside mõjul tekkinud kursivahed on kajastatud muus koondkasumis või -kahju- mis. Välisriigis asuva tütarettevõtte täielikul või osalisel võõrandamisel, millega kaasneb kontrolli lõppemine, kajas- tatakse vastav osa realiseerumata kursivahedest aruandeperioodi tulu või kuluna. Euro vahetuskursid kontserni välisriikides asuvate äriüksuste arvestusvaluutade suhtes aruandeperioodi lõpu sei- suga olid järgmised: Kuupäev Rootsi kroon (SEK) Ukraina grivna (UAH) 1 euro (EUR) 31.12.2020 10,0343 34,7396 1 euro (EUR) 31.12.2019 10,4468 26,4220 * Euroopa Keskpank ei avalda UAH vahetuskursse. 2015. aasta algul lõpetas Ukraina keskpank indikatiivse valuutakursi määramise ning valuuta- kursid tuginevad Ukraina Rahandusministeeriumi andmetele. Tehingud välisvaluutas Tehingud välisvaluutas arvestatakse tehingu teinud kontserni ettevõtte vastavasse arvestusvaluutasse tehingu päe- val kehtinud Euroopa Keskpanga või asukohariigi keskpanga ametlikku vahetuskurssi kasutades. Finantsseisundi aruandes hinnatakse välisvaluutas monetaarsed varad ja kohustused ümber arvestusvaluutasse aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud valuutakursside alusel. Kursierinevused kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis. Kursimuutused põhitegevusega seotud varadelt ja ko- hustustelt kajastatakse muude äritulude/muude ärikuludena. Kursimuutused finantseerimis- ja investeerimistege- vusega seotud välisvaluutas nõuetelt ja kohustustelt kajastatakse finantstulude ja -kulude kirjetel. Välisvaluutas mittemonetaarsed varad ja kohustused hinnatakse aruandeperioodi lõpus arvestusvaluutasse ümber, kasutades soetuskuupäeval kehtinud valuutakursse, välja arvatud õiglases väärtuses mõõdetav vara, mille puhul ka- sutatakse õiglase väärtuse määramise päeval kehtinud valuutakurssi. Finantsvara Tavapärastel turutingimustel toimuv finantsvara (v.a nõuded ja antud laenud) ost ja müük kajastatakse tehingupäe- val. Tehingupäevaks on finantsvara ostu või müügi kohustuse tekkimise (näiteks lepingu sõlmimise) päev. Nõuded ja laenud kajastatakse päeval, millal need tekkisid. Tavapärastel turutingimustel toimunuks loetakse ostu või müüki, mille puhul müüja on andnud finantsvara ostjale üle sellise tähtaja jooksul, mis on sellel turul tavaks või õigusakti- dega ette nähtud. Kõiki kajastatud finantsvarasid mõõdetakse pärast esmast kajastamist tervikuna kas korrigeeritud soetusmaksumu- ses või õiglases väärtuses, vastavalt konkreetse finantsvara liigile. Finantsvara liigitamine Liigitamine ja esmase kajastamise järgne mõõtmine sõltub finantsvara juhtimiseks valitud ärimudelist ja finantsvara lepingupõhiste rahavoogude iseloomust. Finantsvarade liigitus otsustatakse nende esmakordsel kajastamisel. a) Korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad Võlainstrumente mõõdetakse pärast algset kajastamist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intres- simäära meetodit, ainult juhul, kui mõlemad järgmised kriteeriumid on täidetud: • finantsvara hoitakse ärimudeli raames, mille eesmärk on saada lepingupõhiseid rahavooge ja • finantsvara lepingutingimustest tulenevad rahavood, mis koosnevad ainult põhiosamaksetest ja põ- hiosa jäägilt arvestatud intressimaksetest kindlaksmääratud kuupäevadel. Kontsern liigitab korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavateks finantsvaradeks raha ja raha ekvivalendid, nõu- ded ostjate vastu, nõuded tellijatele, antud laenud ning muud nõuded. Sisemise intressimäära meetod on meetod võlainstrumendi korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamiseks ja intres- situlude jaotamiseks vastavale lepinguperioodile. Sisemine intressimäär on määr, millega diskonteeritakse oodata- Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 69/132 vad tulevased laekumised võlainstrumendi eeldatava kehtivusaja või vajadusel lühema perioodi jooksul täpselt võ- lainstrumendi esmasel kajastamisel mõõdetud bruto raamatupidamisväärtusesse (võttes arvesse kõiki makstud või saadud tasusid, mis on sisemise intressimäära olemuslikeks komponentideks, tehingukulutusi ja muid lisatasusid või allahindlusi, kuid jättes arvestusest välja eeldatavad tulevased krediidikahjumid). Intressitulu kajastatakse koondkasumiaruandes kirjel „Finantstulud“. b) Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavad finantsvarad Võlainstrumente, mis vastavad järgmistele tingimustele, mõõdetakse pärast esmast kajastamist õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi: • finantsvara hoitakse ärimudelis, mille eesmärk on nii saada lepingupõhiseid rahavooge kui ka müüa finantsvara; ja • finantsvara lepingutingimustest tulenevad kindlaksmääratud kuupäevadel rahavood, mis koosnevad ainult põhiosamaksetest ja põhiosa jäägilt arvestatud intressimaksetest. Kontsernil ei ole finantsvarasid, mis oleks liigitatud mõõdetavateks õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi. c) Õiglases väärtuses läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad Finantsvarasid, mis ei vasta korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõde- tavate varade tingimustele, mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. Täpsemalt: • omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringud liigitatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande mõõdetavateks, välja arvatud juhul, kui kontsern liigitab omakapitaliinstrumenti tehtud investeeringu, mida ei hoita kauplemiseesmärgil ja mis ei ole äriühendusest tulenev tingimuslik tasu, algsel kajastami- sel õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavaks; • võlainstrumendid, mis ei vasta korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koond- kasumi mõõdetava vara tingimustele, liigitatakse mõõdetavateks õiglases väärtuses läbi kasu- miaruande. Lisaks võib õiglases väärtuses läbi kasumiaruande mõõdetavaks määratleda ka võlainstru- mendid, mis vastavad kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondka- sumi kajastamise tingimustele, kui see kõrvaldab või vähendab oluliselt mõõtmise või kajastamise mit- tejärjepidevusetust, mis muidu varade või kohustiste mõõtmisest või nendelt saadavate kasumite või kahjumite kajastamisest tekiks. Kontsern ei ole määratlenud ühtegi võlainstrumenti õiglases väärtuses läbi kasumiaruande mõõdetavaks. Kontsern mõõdab tuletisinstrumentidest finantsvarasid õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, välja arvatud juhul, kui need on määratletud efektiivseteks riskimaandamise instrumentideks. Kui vara on määratletud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande mõõdetavaks finantsvaraks, siis selle õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse nende tekkimise perioodil koondkasumiaruandes kirjel „Fi- nantstulud“ või„ Finantskulud“. Nõuded ja antud laenud Nõuded ja laenud, millega kaasnevad kindlaksmääratud maksed ja mis ei ole soetatud edasimüügi eesmärgil, võe- takse arvele nende õiglases väärtuses koos otseselt soetamisega kaasnevate kuludega. Edaspidiselt kajastatakse nõudeid ja antud laenusid korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuetelt ja antud laenudelt saadud intressitulu kajastatakse perioodi kasumi või kahjumi koosseisus. Nõuded ja lae- nud kajastatakse lühiajalistena, v.a. need, mille laekumine toimub eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul. Müügivalmis finantsvara Mittederivatiivne finantsvara, mis ei ole raha ja raha ekvivalendid ning mis ei kuulu ka teistesse finantsvara klassi- desse, loetakse müügivalmis finantsvaraks. Finantsvara võetakse algselt arvele selle õiglases väärtuses koos otseselt soetamisega kaasnevate kuludega. Edaspidiselt kajastatakse müügivalmis finantsvara õiglases väärtuses, välja arva- tud juhul kui vara õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Õiglase väärtuse mõõtmise võimaluse puudumise korral kasutatakse soetusmaksumuse meetodit. Müügivalmis finantsvara õiglase väärtuse muutusest tulenev kasum või kahjum kajastatakse muus koondkasumis või -kahjumis omakapitali koosseisus. Omakapitalis kajastatud ümberhindluse reservi jääk kajastatakse pärast vara realiseerimist finantstulu või -kuluna või väärtuse languse tuvastamist finantskuluna. Vara kajastatakse üldjuhul pi- kaajalisena, v.a. juhul, kui investeering realiseeritakse eeldatavasti 12 kuu jooksul. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 70/132 Raha ja raha ekvivalendid Rahaks ja raha ekvivalentideks loetakse sularaha, nõudmiseni ja tähtajalisi deposiite ning rahaturufondi osakuid, mida on tehingu tegelikust tähtajast lähtudes võimalik kuni kolme kuu jooksul muuta teadaolevaks rahasummaks ning mille turuväärtuse olulise muutuse risk on madal. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, saadud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende õiglases väärtuses, mis hõlmab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine ka- jastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit, välja arvatud fi- nantskohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses läbi perioodi kasumi või kahjumi. Finantskohutused kajasta- takse tehingupäeval, s.o finantskohustuse tekkimise (näiteks lepingu sõlmimise) päeval. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui see tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates aruandeperioodi lõpust või kui kontsernil pole tingimusteta õigust lükata kohustuse tasumist edasi rohkem kui 12 kuud alates aruandeperioodi lõ- pust. Laenukohustusi, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul alates aruandeperioodi lõpust, kuid mis refinantseeri- takse pikaajaliseks pärast nimetatud kuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalisena. Sa- muti kajastatakse lühiajalisena laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus aruandeperioodi lõpu seisuga tagasi kut- suda laenulepingu rikkumise tõttu. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse, kui kohutuse eest on tasutud, see on tühistatud või aegunud. Faktooring Tavapärase äritegevuse käigus tekkinud nõuete edasimüügil (nõuete faktooring) laekunud summade kajastamine sõltub sellest, kas nõude ostjal (faktoor) on õigus see müüjale selle mittelaekumise korral tagasi loovutada (regres- siõigusega faktooring). Regressiõigusega faktooringut käsitletakse kui nõuete tagatisel võetud finantskohustust. Kuni nõude laekumiseni faktoorile kajastatakse nõuete müügist laekunud summad intressikandvate kohustustena. Nõude raamatupidamis- väärtuse ja laekunud raha vahe kajastatakse perioodi finantskuludes. Kontsern kasutab ka ostufaktooringut. Ostufaktooringu lepingu raames on võimalik allhankijatel, kellel puudub fi- nantseerimisasutustest faktooringlimiidi taotlemiseks piisav krediidivõimekus, kasutada kontserni limiiti. Ostufak- tooringu alusel finantseeritavad ostuarved kajastatakse kuni arve tasumiseni kirjel võlad hankijatele. Ostufaktoo- ringu kasutamisega seotud kulud katavad allhankijad. Kontsernil ostufaktooringuga seoses täiendavaid tulusid ega kulusid ei teki. Varud Tooraine, materjal ja ostetud kaubad müügiks (sh arendustegevuseks soetatud kinnistud) kajastatakse finantssei- sundi aruandes algselt nende soetamiseks tehtud väljaminekute summas, mis sisaldavad otseseid soetamiskulutusi ning kaasnevaid kulutusi, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse (sh lae- nukasutuse kulud). Ehituslepingute jaoks soetatud ehitusmaterjalid kajastatakse varudes tooraine ja materjalide koosseisus kuni nende kaasamiseni ehitusprotsessi. Lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mille moodustavad need otsesed ja kaudsed tootmisvälja- minekud, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Ehitusprotsessi kaasatud, kuid tellijale üle andmata tööga seotud materjal ja teenused kajastatakse lõpetamata toodanguna kuni nende üleandmiseni või kinnisva- raarenduse korral kinnisvaraobjekti valmimiseni. Valmistoodanguna kajastatakse kinnisvaraarenduse tulemina valmis ehitatud ja müügivalmis kinnisvaraobjekte nende valmimiseks tehtud kulutuste summas. Varude kuluks kandmisel rakendatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Erandiks on kinnistud, mille puhul rakendatakse individuaalmaksumuse meetodit. Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse varud finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses või neto realiseerimis- väärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote lõpetamiseks ja müümiseks. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 71/132 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuks loetakse maad ja hooned, mida hoitakse renditulu teenimise ja/või turuväärtuse suure- nemise eesmärgil ning mida ei kasutata põhitegevuse läbiviimiseks või administratiivsetel eesmärkidel. Kinnisvarainvesteering võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid ja muid tehtud vältimatuid kulutusi vara soetamiseks (sh laenukasutuse kulud). Edaspidi kajastatakse kinnisvarainvesteering iga aruandeperioodi lõpu seisuga õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse muutusest tulenev kasum või kahjum kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis. Kinnisvarainvesteeringu kajastamine finantsseisundi aruandes lõpetatakse objekti võõrandamise või kasutusest eemaldamise korral, kui varast ei teki eeldatavasti tulevast majanduslikku kasu. Kinnisvarainvesteeringu kajastamise lõpetamisest tekkinud kasum ja kahjum kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis. Kui kinnisvaraobjekti kasutamise eesmärk muutub, klassifitseeritakse vara finantsseisundi aruandes ümber. Üm- berklassifitseerimise hetke õiglane väärtus loetakse uueks soetusmaksumuseks edaspidises arvestuses. Alates muu- tuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle varaklassi arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varaobjekte, mida kasutatakse tootmistegevuse ja teenuste osutamise läbiviimi- seks või oma tarbeks administratiivsetel eesmärkidel pikema perioodi kestel kui üks aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest (sh laenukasutuse kulud). Soetamise järel kajastatakse materiaalset põhivara finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad alla- hindlused. Kui materiaalse põhivara objekt koosneb selgesti eristatavatest ja erineva eeldatava kasuliku elueaga komponenti- dest, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena. Iga komponendi kuluminorm määra- takse eraldi, lähtudes komponendi eeldatavast kasulikust elueast. Arvele võetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud, nt mõne varaobjekti osade asendamine, lisa- takse vara raamatupidamisväärtusele siis, kui on tõenäoline, et kontsern saab sellest väljaminekust tulevikus majan- duslikku kasu ning väljaminekuga seotud vara soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Selliselt asen- datud osad eemaldatakse finantsseisundi aruandest. Kõik muud põhivaraga seotud väljaminekud kajastatakse kulu- tuste tegemise perioodi kuludes. Materiaalse põhivara kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Iga põhivaraobjekti kuluminorm määra- takse eraldi, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Põhivara rühmade eluead on järgmised: Põhivara rühm Kasulik eluiga aastates Põhivara rühm Kasulik eluiga aastates Maa Ei amortiseerita Transpordivahendid 5-7 Hooned ja rajatised 33 Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 3-10 Masinad ja seadmed 3-12 Põhivara amortiseeritakse hetkeni, kui vara raamatupidamislik jääkmaksumus võrdub vara lõppväärtusega. Lõpp- väärtus on summa, mille kontsern saaks vara võõrandamisel praegu, juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisu- korras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes. Materiaalse põhivara kulumimeetodeid, -norme ja lõppväärtusi vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul. Kui hindamisaluseid muudetakse, võetakse muudatused arvesse edasiulatuvalt. Materiaalse põhivara raamatupidamisväärtuse võimalikku vähenemist hinnatakse, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad vara kaetava väärtuse langemisele alla tema raamatupidamisväärtuse. Vara väärtuse languse hindamist on kirjeldatud üksikasjalikumalt „Vara väärtuse langus“ arvestuspõhimõtte juures. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse muude äritulude või muude ärikulude kirjel. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 72/132 Laenukasutuse kulud Laenukasutuse kulud, mis on otseselt seostatavad varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega kajastatakse vara soetusmaksumuse koosseisus. Laenukasutuse kulud on kulud, mida ei oleks tekkinud, kui tingimustele vastava va- raobjekti osas ei oleks väljaminekut tehtud. Kui laen on võetud mingi konkreetse varaobjekti hankimiseks, määra- takse selle varaobjekti kapitaliseeritavate laenukasutuse kulude summa nii, et see on sama suur kui kõnealusest laenust antud perioodi jooksul tekkinud tegelikud laenukasutuse kulutused, millest on lahutatud laenatud summade ajutisest investeerimisest tulenev tulu. Muud laenukasutusega seotud kulud kajastatakse perioodi kasumis või kah- jumis kasutades sisemist intressimäära. Immateriaalne põhivara Kontserniväliste osapoolte käest soetatud immateriaalne vara võetakse arvele soetusmaksumuses. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleerunud amortisat- sioon ja vara väärtuse vähenemisel tehtud allahindlused. Immateriaalse vara esmasel arvele võtmisel ja edasisel kajastamisel kehtivad samasugused põhimõtted kui materiaalse põhivara osas, v.a kui alljärgnevalt ei ole märgitud teisiti. Immateriaalne põhivara jagatakse piiratud kasuliku elueaga varaks ja määramata kasuliku elueaga varaks. Piiratud kasuliku elueaga põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Põhivara rühm Kasulik eluiga aastates Litsentsid, patendid 3-5 Määramata kasuliku elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita. Majandusaasta lõpu seisuga hinnatakse, kas vara kasulik eluiga on muutunud piiritletavaks. Kui määramata kasulik eluiga on muutunud piiratuks, alustatakse vara amortiseerimist muutuse kuupäevast edasiulatuvalt. Määramata elueaga immateriaalsele varale tehakse igal aastal kas eraldiseisva varaobjektina või raha teeniva üksuse koosseisus vara kaetava väärtuse test. Piiratud elueaga vara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui on ilmnenud as- jaolusid, mis viitavad väärtuse vähenemisele. Kui immateriaalse vara kaetav väärtus on vähenenud alla tema raama- tupidamisväärtuse, hinnatakse vara kaetava väärtuseni alla. Allahindluse summad kajastatakse sarnaselt amortisat- sioonikuludele perioodi kasumis või kahjumis. Vara väärtuse languse hindamist on kirjeldatud üksikasjalikumalt „Vara väärtuse langus“ arvestuspõhimõtte juures. Firmaväärtus Äriühenduse tulemusena tekkinud firmaväärtus võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Firmaväärtuse tekkimist on kirjeldatud arvestuspõhimõttes „Konsolideerimise alused“. Arvele võtmise järgselt kajastatakse firmaväärtus soetusmaksumuses, mida on vähendatud väärtuse languste võrra. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringute firmaväärtus sisaldub investeeringu soetusmaksumuses. Vara väärtuse languse hindamist on kirjeldatud „Vara väärtuse langus“ arvestuspõhimõtte juures. Uurimis- ja arendusväljaminekud Uurimisväljaminekud on uute teaduslike või tehniliste teadmiste loomise või vastava informatsiooni kogumise ees- märgil läbiviidud uuringute ja teadustööga seotud kulutused. Uurimisväljaminekud on seotud teadusliku või tehnilise aluse loomisega uute võimalike toodete ja teenuste väljatöötamiseks ning need kajastatakse kuluna nende tekkimise hetkel. Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, tee- nuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Arendusväljaminekuid kapitali- seeritakse immateriaalse põhivarana juhul, kui arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta, on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks, kontsern suudab ka- sutada või müüa loodavat vara ning immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hin- nata. Kapitaliseeritud arendusväljaminekuid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja vara väärtuse vähenemisest tingitud kahjumid. Arendusväljaminekud kajastatakse kuludes lineaar- selt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille maksimumpikkus ei ületa üldjuhul 5 aastat. Amortiseerimist alustatakse, kui arendusprojekti tulemusel on alustatud planeeritud äritegevust. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 73/132 Vara väärtuse langus Õiglase väärtuse arvestus on kirjeldatud lisas 5. Igal aruandekuupäeval hindab kontsern kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Finantsvara Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tule- viku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suure- nenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: • erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke eri- nevaid tulemusi; • raha ajaväärtust; • aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Raha ja raha ekvivalentidele, deposiidile, nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finant- seerimise komponent, rakendab kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete alla- hindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele, lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest. Mittefinantsvara Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimali- kule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda raamatupidamisväärtusega. Vara kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulised tulevased rahavood nende nüüdisväärtusesse, kasutades tulumaksueelset diskontomäära, mis peegeldab nii raha väärtuse muutust ajas kui ka varaga seonduvaid riske. Kui vara ei genereeri iseseisvalt rahavoogu, leitakse kaetav väärtus raha teeniva üksuse kohta, mille koosseisu nimetatud vara kuulub. Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade, sh firmaväärtuse väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse, kui vara või raha teeniva üksuse raamatupidamisväärtus ületab vastava vara või raha teeniva üksuse kaetava väärtuse. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse aruandeaasta kahjumina. Firmaväärtuse võimalikke languseid kontrollitakse vähemalt kord aastas majandusaasta lõpus. Väärtuse langus mää- ratakse kindlaks firmaväärtusega seotud raha teeniva üksuse kaetava väärtuse hindamise teel. Väärtuse languse testimiseks jagatakse firmaväärtused kontserni nendele raha teenivatele üksustele või üksuste rühmadele, mis peaksid saama konkreetsest äriühendusest majanduslikku kasu. Firmaväärtuse väärtuse langusest tulenevad kahjumid kajastatakse perioodi kasumiaruandes. Allahindluse tühistamine Kui väärtuse vähenemise põhjus kaob, tühistatakse varem kajastatud allahindlus. Allahindluse asjaolude muutumist analüüsitakse vähemalt kord aastas aruandeperioodi lõpus. Allahindlusi tühistatakse ja varaväärtust suurendatakse maksimaalselt raamatupidamisväärtuseni, mis varal oleks kujunenud, kui allahindlust ei oleks tehtud, arvestades sealhulgas vahepealset kulumit. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse perioodi kasumiaruandes samal real, kus kajastus varasem allahindlus. Erandina ei tühistata firmaväärtuseallahindlust. Müügivalmiks liigitatud omakapitaliinstrumenti tehtud investeeringu väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid ei tü- histata läbi kasumiaruande. Kui müügivalmiks liigitatud võlainstrumendi õiglane väärtus tõuseb ja seda tõusu saab objektiivselt seostada sündmusega, mis toimus pärast vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamist kasu- miaruandes, siis tühistatakse vara väärtuse langusest tulenev kahjum ja tühistamise summa kajastatakse kasu- miaruandes. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldised siis, kui kontsernil oli aruandeperioodi lõpu seisuga toimunud sünd- mustest tulenev juriidiline või oma tegevusest tingitud kohustus, mille täitmine nõuab tulevikus tõenäoliselt varast loobumist usaldusväärselt määratavas summas. Pikaajalised eraldised kajastatakse diskonteeritud nüüdisväärtuses, kasutades maksustamiseelset diskontomäära, mis iseloomustab hetke turul valitsevat hinnangut raha ajaväärtuse ja Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 74/132 kohustusega seotud spetsiifiliste riskide kohta. Järgmistel perioodidel kajastatakse diskonteerimisperioodi vähene- misest tekkiv eraldise suurenemine perioodi kasumis või kahjumis. Eraldised kajastatakse diskonteeritud nüüdis- väärtuses juhul, kui diskonteerimise mõju on oluline. Pooleliolevate kahjumlike ehituslepingute katteks moodustatakse eraldis vastavalt lõpule viimata ehituslepingute osadele (vt ka „Ehituslepingute tulu kajastamine“). Garantiieraldise kajastamise alus tekib siis, kui ehitusteenuse osutamine on lõpetatud ning garantiikohustus on sõl- mitud ehituslepinguga jõustunud. Eraldise suurus tugineb ettevõtte ajaloolisele kogemusele garantiikohustuse täit- misega kaasnevate kulude suuruse kohta. Garantiieraldise väärtust hinnatakse vähemalt kord aastas. Eraldised sidusettevõtete negatiivse omakapitali taastamiseks moodustatakse juhul, kui selleks on investoril seadu- sest tulenev juriidiline kohustus või siduv kokkulepe teiste investoritega. Eraldised rekultiveerimiskohustuse täitmiseks pärast kaevandustegevuse lõpetamist moodustatakse alates hetkest, millal kontsernil on tekkinud siduv kohustus teha vastavaid väljaminekuid või töid. Eeldatavad väljaminekud kajas- tatakse eraldisena vastavalt proportsioonile, mis valitseb tegelikult kaevandatud tooraine ja kaevandusloaga lubatud või planeeritud kaevandatavate koguste vahel. Rekultiveerimisväljaminekute suurust, kaevandatavaid koguseid ja nende proportsioone hinnatakse vähemalt kord aastas. Lubadused, garantiid ja muud potentsiaalsed kohustused, mis võivad konkreetsetel (seni mitte aset leidnud ja ette- võtte kontrolli alt väljas olevatel) tingimustel muutuda tulevikus reaalseteks kohustuseks, avalikustatakse raamatu- pidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. Tingimuslike kohustustena kajastatakse ka aruandeperioodi lõpuks toimunud sündmustest tulenevad kohustused, mille realiseerumine juhtkonna hinnangul on vähetõenäoline ja/või mida ei saa usaldusväärselt mõõta, samuti ko- hustused, mille realiseerumist kinnitab mõni alles tulevikus toimuv sündmus. Lühiajalised töötajate hüvitised Töötajatega seotud lühiajalised kohustused (palgavõlad, puhkusetasude kohustus) kajastatakse diskonteerimata väärtuses ning tekkepõhiselt vastavalt töötajate poolt teenuse osutamisele. Palgavõla ja puhkusetasude kohustuse tekkimise aluseks on töötajatega sõlmitud lepingud ning töölepinguid reguleerivad seadused, millest tuleneb ette- võttele juriidiline kohustus teha väljamakseid. Töösuhte lõpetamise hüvitisi makstakse töötajale, kui kontsern lõpetab töösuhte töötajaga enne tavapärast pensio- nile jäämise kuupäeva või kui töötaja lahkub vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Kohustus tekib eeskätt töösuhte lõpetamise tagajärjel, seetõttu peab kontsern kajastama töösuhte lõpetamise hüvitisi ainult siis, kui kontsern on selgelt kohustunud lõpetama töösuhte töötaja või töötajatega enne nende tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või maksma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist. Kui hüvitis kuulub väljamaksmisele enam kui 12 kuud pärast aruandeperioodi lõppu, on hüvitist diskonteeritud selle nüüdis- väärtuseni. Kasumi jagamise ja boonusskeemide kohane kohustus tuleneb tööalasest teenistusest, mitte tehingutest ettevõtja omanikega. Seetõttu ei kajasta kontsern kasumiosaluse plaanide ja boonusskeemide väljaminekuid mitte puhaska- sumi jagamisena, vaid kuluna. Antud lühiajalist kohustust ei diskonteerita. Kasumi jagamise ja tulemustasu skeemide kohaselt kajastab kontsern eeldatava kasumi jagamise ja tulemustasu maksmise kulu ja kohustust vastavalt hüvitise summa määramise valemitele, mis on juhatuse või nõukogu poolt kinnitatud. Kontsern kajastab kasumiosalusega ja tulemustasude maksmisega seotud eeldatavaid kulusid siis ja ai- nult siis, kui tal on juriidiline või oma tegevusest tingitud kohustus teha selliseid makseid ja kui kohustuse suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Aktsiapõhised maksed Kontserni võtmetöötajatega sõlmitud optsioonilepinguid kajastatakse kui tasusid omakapitali instrumentide näol kontsernile osutatud teenuste eest. Kontsernile osutatud teenuste õiglase väärtuse otsese mõõtmise keerukuse tõttu mõõdetakse kontserni võtmetöötajate poolt osutatud teenuste õiglast väärtust omakapitaliinstrumentide õig- lases väärtuses nende väljastamise kuupäeval. Omakapitaliinstrumentidega arveldatavate aktsiapõhiste makse-te- hingute soetusmaksumus kajastatakse kuluna ning korrespondeeruvalt omakapitali suurenemisena omakapitaliinst- rumentide üleandmise kuupäeval. Aktsiaoptsioonide võimaldamine on tingimuslik lähtudes kehtivast töösuhtest üleandmise kuupäeval ja teatud tulemuslikkuse tingimustest. Aktsiaostuplaani õiglast väärtust hindavad sõltumatud hindajad. Aktsiaoptsioonide ja aktsiahinna tõusust tulenevate õiguste õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatakse Bermuda mudelit. Mõõtmisel kasutatavad lähteandmed on aktsia Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 75/132 hetkehind mõõtmise päeval, optsiooni täitmishind, eeldatav volatiilsus, optsiooni lunastustähtaeg, riskivaba intres- simäär ja eeldatavad dividendid. Tuletisinstrumendid Kontsern kasutab tuletisinstrumente, intressimäära swap-lepinguid, et juhtida intressimäärade muutumisega seo- tud riske. Tuletisinstrumente kajastatakse algselt tuletisinstrumentide lepingu sõlmimise päeva õiglases väärtuses ja edaspidi hinnatakse nende väärtus ümber nende õiglasele väärtusele iga aruandeperioodi lõpu seisuga, kajastades muutust kasumis või kahjumis. Kui õiglane väärtus on positiivne, kajastatakse tuletisinstrumenti varana, kui nega- tiivne, siis kohustusena. Tuletisinstrumendid kajastatakse lühiajaliste varade või kohustustena juhul kui on tõenäo- line, et need tasutakse järgmise 12 kuu jooksul, muul juhul näidatakse neid pikaajalistena. Tuletisinstrumendi õiglase väärtus määramisel tuginetakse krediidiasutuse andmetele. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandes läbi aruand- lusperioodi koondkasumiaruande. Tuletisinstrumentide müügist saadud kasum või kahjum kajastatakse samuti läbi koondkasumiaruande. Rendiarvestus Kontsern kui rentnik Rendid kajastatakse renditava varana varades ning rendikohustusena võlakohustuste hulgas alates hetkest, mil kont- sern saab õiguse vara kasutada. Varad ja kohustused kajastatakse finantsseisundi aruandes rendimaksete nüüdis- väärtuses. Rendimaksed jaotatakse rendikohustuse põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks (intressikulu). Fi- nantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Renditavat vara amortiseeritakse lineaarselt vara eeldatava kasuliku tööea või rendiperioodi jooksul, vastavalt sel- lele kumb on lühem. Rendimaksed sisaldavad järgnevaid rendiperioodi jooksul tehtavaid makseid: • Fikseeritud rendimaksed miinus rendileandja poolt rentnikule tehtud maksed või kulude hüvitised; • Muutuvad rendimaksed, juhul kui need muutuvad vastavalt mingile alusindeksile (näit. inflatsioon, Euribor); • Võimaliku jääkväärtuse garantiiga kaasnevad maksed rentnikult; • Renditava vara väljaostmise, rendiperioodi pikendamise või katkestamise optsioonide kasutamisega kaasnevad maksed (juhul, kui juhtkond on hinnanud optsiooni kasutamist piisavalt kindlaks ning nende optsioonide kasutamine on võetud arvesse rendiperioodi pikkuse arvestamisel). Rendimakseid diskonteeritakse, kasutades rendi sisemist intressimäära või rentniku alternatiivset laenuintressi- määra. Alternatiivne intressimäär on intressimäär, mida kontsern peaks maksma kui ta finantseeriks sarnase vara kasutusõiguse ostu laenuga. Renditava vara (rendivara) soetusmaksumus sisaldab alljärgnevaid komponente: • Rendimaksete nüüdisväärtus; • Rentniku poolt rendilepingu sõlmimisega kaasnenud otsekulud; • Enne rendilepingut vara soetamise eest tehtud maksed; • uhul, kui rendileping seda nõuab, siis renditava vara seisukorra taastamise või renditava vara eemalda- misega kaasnevad kulud. Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt koondkasumiaruandes kuluna. Rendilepingu pikkuse määramisel hindab juhtkond pikendamis- ja katkestamisoptsioonide realiseerimise tõenäosust, võttes arvesse kõiki teadaolevaid asjaolusid, mis tekitavad majandusliku stiimuli optsioonide kasutami- seks. Rendilepingu pikendamisoptsioonidega hõlmatud perioodid (või perioodid pärast katkestamisoptsiooni) arva- takse rendiperioodi hulka siis, kui on piisavalt kindel, et pikendamisoptsiooni kasutatakse (või katkestamisoptsiooni ei kasutata). Juhtkond vaatab oma hinnangud seoses pikendamis- ja katkestamisoptsioonidega üle, kui juhtkonna otsusel on toimunud oluline sündmus, mis mõjutab tema algset hinnangut optsioonide kasutamise tõenäosuse osas või kui on muutunud rendilepingu katkestamatu periood. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 76/132 Kontsern kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes tavakorras, analoogselt põhiva- raga. Väljarenditava vara amortiseerimisel lähtutakse ettevõttes sama tüüpi varade suhtes rakendatavatest amorti- seerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kapitalirendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes nõudena kapitalirenti tehtud ne- toinvesteeringu summas. Kapitalirendi puhul kannab rendileandja sisuliselt kõik olulised renditava vara omandiga seonduvad riskid ja hüved üle rentnikule, mistõttu rendileandja eemaldab väljarenditava vara oma finantsseisundi aruandes ja asendab selle kapitalirendinõudega, ehk kapitalirenti tehtud netoinvesteeringuga. Kapitalirendinõue võrdub saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtuse ja renditava vara rendiperioodi lõpu tõenäolise jääkväärtuse nüüdisväärtuse summaga. Kohustuslik reservkapital Kohustuslik reservkapital peab Eesti Vabariigi äriseadustiku kohaselt olema vähemalt 10% ettevõtte aktsiakapitalist. Sellest lähtudes eraldab emaettevõte igal aastal vähemalt 5% puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali. Eraldiste tegemist jätkatakse, kuni reservkapital saavutab nõutava suuruse. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta, kuid seda võib kasutada akumuleerunud kahjumite katmiseks juhul, kui kahjumite katmiseks ei piisa vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali ka- sutada aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Kontserni reservkapitalina kajastatakse ka tütarettevõ- tete reservkapitale, mis on moodustatud tütarettevõtetes ajal, millal Emaettevõttel oli nende üle kontroll. Puhaskasum aktsia kohta Tavapuhaskasum aktsia kohta leitakse aruandeaasta puhaskasumi emaettevõtte aktsionäridele kuuluva osa jagami- sel perioodi kaalutud keskmise ringluses olevate aktsiate arvuga. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta leitakse jaga- des aruandeaasta puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise ringluses olevate aktsiate arvuga, võttes arvesse ka po- tentsiaalsete lahustava toimega omakapitaliinstrumentide arvu. Perioodi kaalutud keskmise aktsiate arvu leidmisel arvestatakse fondiemissiooni teel emiteeritud aktsiate mõju ning puhaskasum aktsia kohta esitatakse võrreldava perioodi kohta arvutatuna samadel alusel. Tulumaks Edasilükkunud tulumaks Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad kontserni varade ja kohustiste finants- seisundi aruandes kajastatud väärtuse ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustise maksustamisel alu- seks võetav summa). Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maks- mise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringu- telt tütar-, sidus, ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse. Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta ka- sumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti tütarettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistu- mine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividen- dide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud. Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeerin- guga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtete kasumit et- tenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et di- vidend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava divi- dendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 77/132 Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eelda- tavalt tühistuvad. Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär Eestis on 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväl- jamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada dividendide ja muude kasumieral- diste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividen- dide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid. Tulumaksuga seotud vara, kohustused, tulu ja kulu rühmitatakse realiseerunud või edasilükkunud tulumaksuks. Maksustatava kasumiga või dividendide maksmisega seotud (realiseerunud) tulumaksuvara- või kohustused kajas- tatakse lühiajalistena. Edasilükkunud tulumaks kajastatakse pikaajalise vara või kohustusena, välja arvatud kui eda- silükkunud tulumaksu realiseerumine on tõenäoline järgmisel aruandeperioodil. Tulumaksukohustuse info on toodud aastaaruande lisas 33. Välismaised tütar- ja sidusettevõtted Ukrainas, Soomes, Rootsis ja Leedus on ettevõtte puhaskasum tulumaksuga maksustatav. Vastavad tulumaksumää- rad nendes riikides on: Ukrainas 18% (2019: 18%), Soomes 20% (2019: 20%), Rootsis 22% (2019:22%) ja Leedus 15% (2019: 15%). Maksustatav kasum arvutatakse ettevõtete kasumist enne tulumaksu, mida korrigeeritakse tulumaksu deklaratsioonides kohalike tulumaksuseaduste nõuetest lähtuvalt ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendus- tega. Välismaiste tütarettevõtete puhul leitakse edasilükkunud tulumaksuvara või -kohustus kõigi aruandeperioodi lõpul kajastatud vara ja kohustuste raamatupidamisväärtuste ning maksustamisväärtuste ajutiste erinevuste kohta. Eda- silükkunud tulumaksuvara kajastatakse finantsseisundi aruandes vaid juhul, kui prognoositavas tulevikus on tõenäo- line edasilükkunud tulumaksuvaraga võrreldavas suuruses tulumaksukohustuse tekkimine, mida saaks kasutada ta- saarveldamiseks. Segmendiaruandlus Tegevussegment on kontserni äritegevuse komponent, mis osaleb äritegevuses ja mille majandustulem sisaldab ot- seselt segmendiga seotud finantsnäitajaid (sh tulu ja kasum tehingutest teiste kontserni tegevussegmentidega). Sa- muti võivad tegevussegmendi tulemis sisalduda finantsnäitajad, mis on mõistlikel alustel ära jagatud segmentide vahel. Jagamatud finantsnäitajad on seotud kontserni emaettevõtte administratiivtegevusega või mille jaotamiseks ei ole mõistlikku alust. Raporteeritavad tegevussegmendid on identifitseeritud vastavalt sellele, kuidas kasutab sisemiselt genereeritud de- tailset finantsinfot kontserni kõrgeim äriotsustaja. Kõrgeim äriotsustaja on isikute grupp, kes jagab kontserni res- sursse tegevussegmentidele ja hindab nende tulemust. Kontserni kõrgeimaks äriotsustajaks on emaettevõtte Nor- decon AS-i juhatus. Müügitulu kajastamine Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehin- guhind on kogutasu, mida kontsernil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja mil- lest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Ehituslepingute tulu kajastamine Ehituslepingute (pea- ja alltöövõtulepingud ning teehooldelepingud) tulud ja kulud teenuse müügist kajastatakse niipea, kui neid on võimalik valmidusastme meetodil usaldusväärselt mõõta. Lepingu tulu koosneb lepingus algselt kokkulepitud summast, millele võivad lisanduda lisa- ja muudatustööd, nõuded ja tulemustasud müügituluna kajas- tatavas ja usaldusväärselt hinnatavas ulatuses. Ehituslepingu valmidusaste määratakse kulumeetodil, tehtud kulude proportsionaalse suhtena lepingu kogukuludesse. Kui lepingu hinnangulised kogukulud ületavad lepingu tulusid, ka- jastatakse vastav kahjum koheselt kuluna ning kajastatakse finantsseisundi aruande kirjel „Eraldised“ (vt ka arves- tuspõhimõte „Lõpetamata ehituslepingud“). Tulu kaupade ja valmistoodangu müügist Kaupade ja valmistoodangu, s.h. kontserni omaarenduste müügist tekkinud tulu kajastatakse siis, kui müüdava va- raobjekti omandiõigusega seotud oluline kontroll on üle läinud ostjale, hüvitise laekumine tehingust on tõenäoline, Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 78/132 tehinguga seotud kulusid ning võimalikke tagastuste suurust saab usaldusväärselt hinnata, puudub müüja jätkuv seos varaobjektiga ja müügitulu summat on võimalik usaldusväärselt määrata. Riskide ja hüvede üleminek müüjalt ostjale sõltub eelkõige tehingu tüübist ja lepingu tingimustest. Kaupade müügil on üleminekumomendiks üldjuhul kauba füüsiline üleandmine ostjale. Arendustegevuse käigus valminud ja aren- dustegevuseks soetatud kinnisvara omandiõiguse üleminek fikseeritakse üldjuhul notariaalse asjaõiguslepingu sõl- mimisega. Summad, mis kliendid on maksnud enne lepingu sõlmimist, kajastatakse ettemaksetena. Finantstulu Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Dividenditulu kajastatakse nõu- deõiguse tekkimise hetkel. Lõpetamata ehituslepingud Lõpetamata ehituslepingute tulud ja kulud kajastatakse valmidusastme meetodil. Ehituslepingu valmidusaste mää- ratakse kulumeetodil, tehtud kulude proportsionaalse suhtena lepingu kogukuludesse. Ehituslepingu kulud koosne- vad ehitusprojektiga otseselt seotud kuludest ning projekti üldkuludest. Kui aruandeperioodi lõpu seisuga on tellijatele esitatud arveid suuremas summas kui valmidusastme meetodil ar- vestatud tulu, siis kajastatakse vahet finantsseisundi aruandes lühiajalise kohustusena (kirjel „Ettemaksed“). Kui tellijatele on arveid esitatud vähem kui on arvestatud tulu valmidusastme meetodil, kajastatakse vahe finantssei- sundi aruandes käibevarana (kirjel „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“). Kui saadavat tulu ei ole võimalik täpselt prognoosida, kajastatakse ehituslepingu tulu ainult tehtud kulude ulatuses. Kui on tõenäoline, et ehituslepingu eeldatavad kogukulud ületavad eeldatavaid lepingulisi tulusid, kajastatakse kogu oodatav kahjum perioodi kasumis või kahjumis. Investeeringud tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse Eesti raamatupidamise seadusega nõutud Emaettevõtte konso- lideerimata finantsaruannetes Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded esitatakse raamatupidamise aastaaruande lisades täiendava infor- matsioonina kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega ning emaettevõte ei koosta IAS 27 mõistes täiendavaid eraldiseisvaid finantsaruandeid. Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes kajastatakse investeeringud tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse soetusmaksumuse meetodil. Soetusmaksumuse meetodi kohaselt kajastatakse investeering algselt soetusmaksu- muses ehk omandamisel makstud tasu õiglases väärtuses ning hiljem korrigeeritakse vajadusel väärtuse langusest tulenevate allahindlustega. Väärtuse langemisele viitavate asjaolude ilmnemisel või minimaalselt kord aruandeperioodi lõpus viiakse läbi inves- teeringute kaetava väärtuse hindamise testi (arvestuspõhimõte „Vara väärtuse langus”). Allahindlused on kajastatud perioodi kasumis või kahjumis. Tütar-, sidus- ja ühisettevõtete poolt makstud dividendid kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis nõudeõiguse tekkimisel. Enne investeeringuobjekti omandamishetke tekkinud omakapitalist makstud dividende ei loeta tuluks. Selline osa dividendidest kajastatakse investeeringu vähendusena. LISA 5. Finantsriskide juhtimine Finantsinstrumentide kasutamisega kaasnevad Kontsernile järgmised finantsriskid: • Krediidirisk • Likviidsusrisk • Tururisk Kontserni finantsriskide juhtimine tugineb arusaamisel, et riskijuhtimise edukus sõltub riskide jätkuvast teadvusta- misest, nende realiseerumise mõjude täpsest hindamisest ning kehtestatud riskijuhtimise põhimõtete järgimisest. Vastavate tegevuste peamiseks eesmärgiks on ennetada ja juhtida riske, millel on negatiivne mõju käibekapitali pii- savusele põhitegevuse läbiviimisel, mis võiksid ohtu seada kontserni vastavuse võõrkapitali finantseerijate poolt kehtestatud tingimustele, omakapitali piisavuse ning tegevuse jätkuvuse. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 79/132 Riskide maandamiseks töötatakse välja põhimõtted ning tegevuskavad, mille eesmärgiks on riskide tuvastamine ja analüüsimine, riskitaseme jälgimine, riskide hajutamine ajaliselt, tegevusalade lõikes ning geograafiliselt. Finantsris- kide juhtimisel on keskne roll Nordecon AS-i finants- ja raamatupidamisosakonnal, kelle pädevusse kuulub riskihin- nangute andmine ning erinevate riskihindamise ja -juhtimise tegevuskavade väljatöötamine ja juurutamine. Nor- decon AS-i poolt välja töötatud riskijuhtimise põhimõtted kehtivad üldjuhul ka tütarettevõtetes. Riskijuhtimise lõplik vastutus on ettevõtete juhatustel. Sisemisest töökorraldusest tulenevalt võib riskijuhtimisse olla kaasatud ka ette- võtte nõukogu või nõukogu poolt moodustatud auditikomitee. Krediidirisk Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis võiks tekkida juhul, kui kontserniga majandustehingus osalev vastas- pool ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi tagada finantsinstrumendist tulenevad rahavood. Krediidirisk kaasneb põhiliselt nõuetega ostjate vastu ja kontserni poolt antud laenudega. Kontserni krediidiriski suurust mõjutavad enim iga kliendiga seotud spetsiifilised asjaolud. Samas lähtub kontserni juhtkond krediidiriski hindamisel ka üldisematest asjaoludest. Näiteks kliendi juriidiline staatus (era- või riiklik ette- võte), klientide geograafiline paiknemine, tegevusharu või riigi majanduslik seisund, mis kõik võivad kontserni ter- viklikku avatust krediidiriskile mõjutada. Kontserni kogemus näitab, et kõige suurem krediidirisk valitseb erasektori tellijate osas, kõige madalama krediidiriskiga on riiklikud asutused ja kohalikud omavalitsused. Sellest annab tunnis- tust ka allahindluste puudumine avaliku sektori klientide nõuete osas, tänu nende stabiilsele maksevõimele. Võrrel- des 2019. aastaga on aruandeaastal avaliku sektori osa müügitulust suurenenud, moodustades ligikaudu 39% (2019: ligikaudu 34%). Suurimateks avaliku sektori klientideks on Transpordiamet ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, moodustades vastavalt ligikaudu 13% ja 6% kogu müügitulust (2019: 13% ja 10%). Krediidiriski juhtimisel tegeletakse nii ennetava tegevusega (lepingupartnerite krediidikõlblikkuse analüüs) kui ka riskide kontsentreerumise ja akumu- leerumise piiramisega. Kontserni ettevõtted teevad tehinguid vaid eelnevalt juhtkonna poolt krediidikõlblikuks tun- nistatud uute osapooltega. Olemasolevate klientidega tehingute tegemisel tuginetakse krediidiriski hindamisel pea- miselt varasemale maksekäitumisele, aga ka jooksvale monitoorimisele. Kõrge krediidiriskiga osapooltega toimub teenuse osutamine või kaupade müük ainult ettemaksuga. Kontsern ei nõua tagatisi (nt panga poolt väljastatud maksegarantiid) põhitegevusest tekkinud nõuetest ostjate vastu, v.a kui nõuete laekumise osas on tekkinud kahtlusi. Kontserni poolt antud laenud kontsernivälistele isikutele peavad olema tagatud hüpoteekidega, käendustega või garantiidega kolmandate osapoolte poolt. Oodatavate krediidikahjumite osas kajastatakse nõuete ja laenude allahindlused. Kontserni arvestuspõhimõtete ko- haselt kajastatakse kuludes kõik nõuded, mis on ületanud maksetähtaja rohkem kui 180 päeva ja mille osas puudu- vad täiendavad kokkulepped klientidega võlgnevuste tasumiseks või tagatised. Lisaks analüüsitakse tulevikus tekkida võivate kahjumite tõenäosust. Nõuete analüüs hõlmab nii nõudeid ostajatele kui ka ehituslepingutest tulenevaid nõudeid tellijatele. Varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb kontserni ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega seo- tud tegurite, üldiste majandustingimuste, aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimuste ja nende suuna hinnanguga ning vajadusel ka raha ajaväärtusega. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidi- kahjum on eeldatav krediidikahjum, mis tuleneb kõigist finantsinstrumendi kehtivusajal võimalikest kohustuste täit- mata jätmise juhtudest. Teostatud analüüsi tulemusena 31.12.2020 ja 31.12.2019 reservi ei moodustatud (lisa 9). Krediidiriski ulatust on kirjeldatud lisas 34. Likviidsusrisk Likviidsusrisk on seotud võimega hüvitada finantsasutustele ja hankijatele õigeaegselt kohustused, millega kaasneb raha väljaminek või muu finantsvara loovutamine. Kontserni likviidsuspositsiooni mõjutavad eelkõige järgmised as- jaolud: • Kontserni äritegevus on sesoonne, eriti rajatiste valdkonnas. I kvartalis on äritegevuse mahud ja ka- sumlikkus aasta madalaimal tasemel ning kontsern peab põhi- ja administratiivtegevusega seotud ku- lude katteks kasutama eelmistel perioodidel kogutud rahareserve. II ja III kvartalis toob äritegevuse elavnemine kaasa täiendava käibekapitali vajaduse. • Ehitussektoris tuleb sageli tasuda ettemakseid allhankijatele ja materjalide soetamisel, samas puudu- vad üldjuhul ettemaksed tellijate lepingutes. Tekkiva käibekapitali puudujäägi peab kontsern katma omavahenditest või kasutama finantsasutuste poolt võimaldatud krediidilimiite. • Kontsernil tuleb teha põhitegevuse tõhusaks läbiviimiseks investeeringuid masinatesse ja seadmetesse ning kinnisvarasse. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 80/132 Lühiajalise likviidsuse juhtimisel lähtutakse eelkõige kontserni ettevõtete majandusaastaks kinnitatud eelarvetest ning investeerimisplaanidest. Lühiajalise likviidsuse juhtimise tähtsaimaks instrumendiks on kontserni rahalisi va- hendeid koondavad kontsernikontod, mis aitavad maandada kontserni ettevõtete likviidsuse hooajalist kõikumist. Ülejäänud lühiajaline käibekapitali vajadus finantseeritakse pankadest saadud arvelduskrediitide ja faktooringulimii- tide abil. Pikaajalise likviidsuse juhtimine on enim mõjutatud investeerimisotsustest. Selliste otsuste puhul on eesmärgiks väl- tida avatud finantseerimispositsioonide teket (st investeeringu tasuvusaeg on pikem kui hangitud finantseerimise kestvus). Kontserni likviidsuspositsioon 2021. aastal Kontserni käibevara ja lühiajalised kohustused 2020 a. aruandeperioodi lõpus olid vastavalt 87 737 tuhat eurot ja 86 509 tuhat eurot, lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,01 (31.12.2019 vastavalt 67 550 ja 66 849 tuhat eurot ning 1,01). Lühiajalistest kohustustest moodustavad laenukohustused 18 508 tuhat eurot (31.12.2019: 11 058 tuhat eu- rot). Olulise osa lühiajalistest laenukohustustest moodustavad arvelduslaenud, millest aruandeperioodi järgselt on pikendatud järgmiseks 12 kuuks laene kokku summas 6 205 tuhat eurot ning 6 kuuks summas 5 011 tuhat eurot. Pärast eelpool mainitud summaga korrigeerimist moodustaksid käibevara ja lühiajalised kohustused vastavalt 87 737 tuhat eurot ja 80 304 tuhat eurot (lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,09). Eeltoodut arvesse võttes on kontserni juhtkond veendumusel, et kontserni likviidsuspositsioon 2021. aastal on piisav jätkusuutliku ja kasumliku põhitegevuse läbiviimiseks ning kolmandate osapoolte kohustuste tähtaegseks tasumi- seks. Ülevaade maksevõimest on üksikasjalikumalt esitatud lisas 34. Tururisk Tururisk väljendub turuhindade võimalikus muutuses valuuta vahetuskursside, intressimäärade ja väärtpaberite hin- namuutuste näol, mis mõjutavad kontserni majandustulemust või finantsinstrumentide väärtust. Valuutarisk Valuutarisk on avatus kahjumitele seoses valuuta vahetuskursside ebasoodsa muutumisega, millega kaasneks nende Kontserni finantsinstrumentide väärtuse langus, mis on sõlmitud muudes valuutades kui kontserni ettevõtete arves- tusvaluuta. Ukraina rahvusvaluuta grivna (UAH) on ujuvkursiga teiste valuutade suhtes. Kontserni Ukraina ettevõtetel on valuu- tarisk seoses finantsinstrumentidega, mis on muus valuutas kui UAH, nt EUR-põhised laenukohustused. 2020. aastal on UAH kurss euro suhtes nõrgenenud ligikaudu 24%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivat täiendavat kursikahjumit summas 1 485 tuhat eurot (2019: kasum 1 044 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajas- tuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud. Samuti ei teki kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvale sidusettevõttele eurodes antud laenudelt. Kontserni Ukraina välistel tütarettevõtetel ei olnud aruandeperioodi lõpu seisuga UAH baasil kajastatud finantsinst- rumente. Rootsi kroon tugevnes 2020. aastal euro suhtes ligikaudu 4%. Kursimuutusest euro suhtes saadi aruandeperioodil põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kahjumit 48 tuhat eurot (2019: 16 tu- hat eurot). Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu ärikulu“. Kontserni Rootsis asuvale tütarettevõt- tele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kursikahjumit 24 tuhat eurot (2019: 196 tuhat eurot). Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „finantskulud“. Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks. Intressirisk Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus, millega kaasneks kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud või- malusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu le- pingu, et juhtida 2016. aastal ostetud asfaltbetoonitehase rendilepingu intressimäära muutumisega seotud riske. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 81/132 Täiendav info tururiski mõjudest on toodud lisas 34. Riigirisk Välisriikidest tegutses kontsern aruandeperioodil Rootsis, Soomes ning Ukrainas. Rootsis teeniti müügitulu 2020. aastal 11%, Soomes 6% ja Ukrainas 1% kontserni müügitulust (2019: Rootsi 5%, Soome 4%, Ukraina 2%). Aruande- perioodi lõpus oli Rootsis 3%, Soomes 1% ja Ukrainas 3% kontserni varast (2019: Rootsi 3%, Soome 3%, Ukraina 4%) Kontserni äritegevuses ei toimunud aruandeperioodil muutusi võrreldes 2019. aasta lõpuga. Tegevusmahud on jää- nud 2020. aastal eelmise majandusaastaga võrreldavale tasemele. Sõlmitud lepingute osas ollakse jätkuvalt konser- vatiivne. Sõlmitud on vaid lepinguid, mille puhul on juhtkond veendunud, et kaasnevad riskid on asjaolusid arvesta- des mõistlikud. Mahukaid investeeringuid nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektidega (kontsernil on osalus hetkel kahes konserveeritud arendusprojektis) on jätkuvalt peatatud, et minimeerida riske ning oodata olukorra selginemist Uk- rainas. Kindlustamaks tehtud investeeringut, on kontsern koos kaasomanikega erastanud sidusettevõttele V.I. Cen- ter TOV kinnistu ning seadnud sellele kontserni ja kaasomanike laenude tagamiseks hüpoteegid. Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsustest tingitud poliitilise ja majandusliku keskkonna halvenemine on Ukrainaga seotud riigiriski kontserni jaoks tõstnud. Kõik eeltoodud avaldavad rohkemal või vähemal määral nega- tiivset mõju ehitus- ja kinnisvaraturule ning samuti Ukrainaga seotud finantsinstrumentide väärtusele. Eelnevat arvesse võttes on kontserni juhtkonna hinnangul Ukrainaga seotud finantsinstrumendid ning kinnisvarain- vesteeringud kõrgendatud riskiga ning tõenäosus, et nende väärtus võib tulevikus langeda, keskmisest suurem (lisa 9, 13). Õiglase väärtuse määramine Kontserni Juhtkonna hinnangul ei erine kontserni finantsvarade ja –kohustuste raamatupidamisväärtus oluliselt nende õiglasest väärtusest. Kontsern klassifitseerib finantsinstrumendid lähtudes nende ümberhindlusest kolmele eri tasemele: • Tase 1: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse börsi või muu aktiivse reguleeritud turu korrigeerimata hinnas. Turgu peetakse aktiivseks, kui noteeritud hinnad on lihtsalt ja regulaarselt kättesaadavad bör- silt, vahendajalt, maaklerilt, tööstusharu grupilt, hindamisteenistuselt või regulatiivselt organilt ja need kujutavad tegelike ja regulaarselt aset leidvate turutingimustel toimuvate tehingute hindasid. • Tase 2: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse hindamismeetodiga, mis põhinevad jälgitavatel sisendi- tel. Näiteks finantsinstrumendid, mis on hinnatud kasutades sarnaste instrumentide hindasid aktiivsel reguleeritud turul, või mille ümberhindluseks kasutatakse reguleeritud turu hinda, kuid mille likviidsus börsil on madal. Hindamismeetodis kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik kontserni enda hinnangutele. Instrument liigita- takse tasemele 2, kui kõik olulised sisendandmed, mis on vajalikud õiglase väärtuse määramiseks, on jälgitavad. Kui üks või mitu olulist sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel, liigitatakse instrument tasemele 3. • Tase 3: Finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatavad hindamismeetodid põhinevad mitte- jälgitavatel sisenditel. Tulenevalt kontserni arvestuspõhimõtetest ning IFRS EL avalikustamisnõuetest, tuleb kontsernil avalikustada hin- nangud finantsinstrumentide ja kinnisvarainvesteeringute õiglaste väärtuste kohta. Õiglased väärtused on leitud ka- sutades allkirjeldatud meetodeid: Finantsinstrumendid Kontserni ettevõtete finantsinstrumendid on kajastatud finantsseisundi aruandes ning kontsern ei oma märkimis- väärseid finantsseisundi aruande väliseid finantsinstrumente. Avalikustamise eesmärgil leitud õiglase väärtuse määramine toimus järgnevalt: • Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded – hinnang õiglasele väärtusele (v.a nõuded pooleliolevatest ehi- tuslepingutest) tugineb finantsvara tulevaste rahavoogude aruandeperioodi lõpus kehtinud turuintres- siga diskonteeritud nüüdisväärtusele. Pikaajalise fikseeritud intressimääraga finantsvara diskonteeri- misel on kasutatud keskmist turuintressi aruandeperioodi lõpu seisuga. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 82/132 • Pikaajalised finantsinvesteeringud – hinnang õiglasele väärtusele tugineb investeerimisobjekti diskon- teeritud netorahavoogude nüüdisväärtusele. • Finantskohustused – hinnang õiglasele väärtusele tugineb finantskohustuste tulevaste põhiosa- ning intressimaksete diskonteeritud nüüdisväärtusele. Diskontomääraks on aruandeperioodi lõpus kehti- nud sarnaste finantskohustuste keskmine turuintress vastavalt Eesti Panga poolt avalikustatud statisti- kale. Finantsinstrumentide õiglase väärtuse võrdlus raamatupidamisväärtusega on esitatud lisas 34. Kinnisvarainvesteeringud Kontsern kajastab kinnistud, mis on klassifitseeritud kinnisvarainvesteeringuteks, nende õiglases väärtuses, kasuta- des selleks muuhulgas sõltumatute atesteeritud kinnisvarahindajate ekspertarvamusi. Õiglase väärtuse määramisel kasutatakse järgmiseid meetodeid: • diskonteeritud rahavoogude meetod – diskonteeritud rahavoogude väärtuse leidmiseks tuleb hindajal prognoosida kinnisvaraobjekti tulevasi renditulusid (sh rendihind ruutmeetri kohta ning rendipindade täituvus) ja kaasnevaid tegevuskulusid. Sõltuvalt rendilepingute katkestamise lihtsusest ja tõenäosu- sest rentnike poolt, valib hindaja analüüsimiseks olemasolevad või turul keskmiselt eksisteerivad raha- vood. Samuti tuleb netorahavoo nüüdisväärtuse leidmiseks valida sobiv diskontomäär, mis väljendab kõige paremini turu ootusi vara tootlikkuse ja varaga seotud spetsiifiliste riskide kohta; • võrdlusmeetod – analüüsitakse hinnatava objektiga võrreldavatel tingimustel toimunud tehinguid ning objekti õiglane väärtus tuletatakse läbi toimunud tehingute võrreldava ruutmeetri hinna. Võrdlusmee- todit kasutatakse kinnisvaraobjektide puhul, mis renditulu ei teeni ning mida hoitakse edasimüügi või väärtuse kasvu eesmärgil; • objekti võlaõigusliku müügilepingu hind aruandeperioodi lõpu seisuga – kinnisvarainvesteeringute pu- hul, mille müügiks on aruandeperioodi lõpu seisuga sõlmitud võlaõiguslik müügileping, kuid asjaõigus- leping 3 on veel sõlmimata, võetakse õiglase väärtuse kajastamisel aluseks müügihind võlaõiguslikus müügilepingus. Võlaõiguslikus lepingus toodud müügihinda kasutatakse objekti õiglase väärtuse mää- ramiseks vaid juhul, kui kontsernil on piisav kindlus, et asjaõiguslik müügileping sõlmitakse samadel tingimustel (näiteks ostja on teinud aruandeperioodi lõpu seisuga arvestatavas summas ettemakse ob- jekti soetamiseks või asjaõiguslik leping on sõlmitud pärast aruandeperioodi lõppu, kuid enne raama- tupidamise aastaaruande avalikustamist). Antud meetodit kasutatakse ka siis, kui võlaõigusliku lepingu sõlmimine on toimunud aruandeperioodi lõpu järgselt, kuid tehingutingimustes on kokku lepitud enne majandusaasta lõppemist ning need ei ole tehingu toimumise hetkeks oluliselt muutunud; Kontsern hindas kinnisvarainvesteeringute õiglast väärtust diskonteeritud rahavoogude meetodil. Hindamise viisid läbi kontserni kinnisvaraspetsialistid väliste ekspertide kaasabiga. Hindamistulemuste põhjal suurendati Eestis asu- vate investeeringute maksumust 113 tuhande euro võrra ning Ukrainas asuva investeeringu maksumust vähendati 4 tuhande eurot võrra. Hinnangute muutuse võimalik mõju kinnisvara väärtusele on toodud lisas 13. Kapitali juhtimine Ettevõtte arengu jätkusuutlikkuse ning aktsionäride, kreeditoride ja teiste turuosaliste usalduse tagamiseks on kont- serni juhtkonna eesmärgiks ja ülesandeks ettevõtte tugeva kapitaliseerituse säilitamine. Kontserni finantsvõimendust iseloomustav suhtarv on võrreldes eelmise aastaga suurenenud. Finantsvõimendus on tasemel, kus see ei mõjuta kontserni kapitali juhtimise seniseid põhimõtteid ega too kaasa vajadust täiendava aktsiakapitali kaasamiseks. Finantsvõimenduse ülemine piir on seotud omakapitali suurusega. Aruandeperioodi lõpu seisuga oleks omakapitali miinimumnõuetele (vt järgmine alapeatükk) tuginev finantsvõimen- dus muude tingimuste samaks jäädes võinud ulatuda 8%-ni (2019: 25%). 3 Eesti õiguse kohaselt lepitakse võlaõiguslikus kinnisvara müügilepingus kokku tehingutingimused ja poolte õigused ja kohustused. Omandiõigus läheb üle kinnistusraamatu kandega, mis tehakse asjaõigusliku lepingu alusel. Võlaõigus- ja asjaõigusleping võidakse sõlmida üheaegselt ning need võivad sisalduda ühes dokumendis. Sageli aga sõlmitakse võlaõiguslik müügileping kinnisvara arendamise või ehitamise perioodil, kui ostja teeb ettemaksu. Asjaõiguslik leping sõlmitakse pärast kinnisvara valmimist. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 83/132 EUR '000 31.12.2020 31.12.2019 Intressikandvad kohustused kokku (lisa 16) 25 860 27 384 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8) -12 576 -7 032 Neto intressikandvad kohustused 13 284 20 352 Omakapital kokku 37 235 32 773 Investeeritud kapital (intressikandvad kohustused + omakapital) 63 095 60 157 Finantsvõimendus 21% 34% Finantsvõimendus = Neto intressikandvad kohustused / Investeeritud kapital Miinimumnõuded kapitalile Aruandeperioodi lõpu seisuga kehtib pankadega sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue omakapitali osakaalu suu- ruse kohta kohustuste ja omakapitali kogusummast. Nordecon AS-i omakapitali osakaal peab olema nimetatud suh- tarvu kohaselt vähemalt 30%, alates 2021. aasta jaanuarist 25% (tegelik osakaal aruandeperioodi lõpu seisuga 2020: 34%; 2019: 34%). Kontserni emaettevõtte asukohamaa seadustest tulenevalt on kehtestatud miinimumnõuded ettevõtete omakapi- tali piirmääradele. Seaduse kohaselt peab aktsiaseltsi omakapitali suurus moodustama vähemalt poole aktsiakapi- talist, aga mitte vähem kui 25 tuhat eurot. Aruandeperioodil on kontsern täitnud kõiki pankade laenulepingutest ja seadustest tulenevaid nõudeid omakapitali suurusele. Dividendipoliitika Kontserni kapitali juhtimisel on oluline osa dividendipoliitikal. Väljamakstavate dividendide ettepaneku tegemisel arvestab juhatus eelkõige: • Kontserni aruandeaasta majandustegevuse tulemuse ning ettevõtte toimimiseks vajaliku rahavooga; • Kontserni kasumliku kasvu- ja jätkusuutlikkuse tagamiseks vajaliku optimaalse omakapitali ja võõrkapi- tali suhtega ning mahuga; • Tuumikaktsionäri AS Nordic Contractors dividendiootustega; • Eesti väärtpaberituru üldise kapitalitootlusega. Nordecon AS-i poolt eelmistel aastatel aktsionäridele makstud dividendid: Väljamaksmise aasta Väljamakstud dividendid EUR '000 Aktsiate arv tu- handetes Dividend aktsia kohta EUR Dividendi määr puhaskasumist 2016 923 30 757 0,03 515,6% 2017 1 384 30 913 0,045 45,5% 2018 1 859 31 529 0,06 133,9% 2019 1 891 31 529 0,06 55,9% * Suhtarvu valem – väljamakstud dividendid/perioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv kasum, mille arvelt dividende maksti. 2020. aastal dividende ei makstud. 22.12.2020 toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul otsustati maksta sei- suga 31.12.2019 jaotamata kasumi arvelt dividende 0,06 eurot aktsia kohta. Kokku moodustas dividendimakse 1 892 tuhat eurot ning dividendid maksti aktsionäridele välja 23.03.2021. Nordecon AS-ile kuuluvate omaaktsiate eest aktsiaseltsile väljamakseid ei tehtud. Juhatuse ettepaneku kohaselt võiks 2021. aastal 2020. aasta eest dividendideks maksta 0,06 eurot aktsia kohta (kokku 1 892 tuhat eurot). Omaaktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi (lisa 24). Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 84/132 LISA 6. Kontserni ettevõtted Nordeconi kontserni on 31.12.2020 seisuga konsolideeritud 20 tütarettevõtet (2019: 19 tütarettevõtet), neist 14 tegutsevad Eestis (2019: 13 ettevõtet), 3 Ukrainas (2019: 3 ettevõtet), 1 Leedus (2019: 1 ettevõte), 1 Rootsis (2019: 1 ettevõte) ja 1 Soomes (2019: 1 ettevõte). Kontserni emaettevõtte osalused tütarettevõtetes aruandeperioodi lõpu seisuga: Ettevõtte nimi Peamine tegevusala Asukohariik Osalus 2020 (%) Osalus 2019 (%) Nordecon Betoon OÜ Betoonitööd Eesti 52 52 Eston Ehitus AS Hoonete ehitus Eesti - 100 Tariston OÜ Teedehooldus ja -ehitus Eesti 100 100 Kaurits OÜ Rasketehnika rent ja ehituse alltöövõtt Eesti 100 100 Embach Ehitus OÜ Hoonete ehitus Eesti 51 46 EE Ressursid OÜ Geoloogilised uuringud Eesti 100 100 Kalda Kodu OÜ Kinnisvaraarendus Eesti 100 100 Eurocon OÜ 4 Valdusettevõte (UKR) Eesti 100 100 SweNCN OÜ 4 Valdusettevõte (SE) Eesti 100 100 Eurocon Ukraine TOV Hoonete ehitus Ukraina 100 100 Eurocon BUD TOV Hoonete ehitus Ukraina 100 100 Tehnopolis-2 TOV 4 Kinnisvaraarendus Ukraina 100 100 NOBE Rakennus Oy Betoonitööd Soome 52 52 Nordecon Statyba UAB 4 Hoonete ehitus Leedu 80 80 SweNCN AB Hoonete ehitus (SE) Rootsi 100 100 4 Aktiivne majandustegevus puudub. Lisaks nimetatud tütarettevõtetele kuuluvad kontserni OÜ Eesti Ehitus, OÜ Aspi, OÜ Linnaehitus, OÜ NOBE, Eston Ehitus OÜ (kõik asutatud eelmiste ärinimede kaitsmiseks) ja Infra Ehitus OÜ. Kõik eelnimetatud tütarettevõtted asu- vad Eestis ning neis puudub aktiivne majandustegevus. 31.12.2020 seisuga kuulus kontserni 2 sidusettevõtet (2019: 4 sidusettevõtet). Täpsem info kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringute kohta on toodud lisas 12. Info muudatuste kohta kontserni ettevõtete koosseisus on toodud lisas 7. Finantsinformatsioon olulise mittekontrolliva osalusega tütarettevõtete kohta: EUR '000 2020 Ettevõte Nordecon Betoon OÜ NOBE Rakennus OY Embach Ehitus Kokku Käibevara 18 937 1 995 11 558 32 490 Põhivara 799 0 482 1 281 Lühiajalised kohustused 13 335 1 367 7 670 22 372 Pikaajalised kohustused 951 3 804 1 758 Omakapital 5 449 625 3 566 9 640 Tulud 73 800 12 447 26 586 112 833 Kasum (-kahjum) 2 557 200 676 3 433 Mittekontrollivale osalu- sele kuuluv osa 1 227 96 331 1 654 Mittekontrolliv osalus 48% 48% 49% Äritegevuse rahavood 652 -491 677 838 Finantseerimistegevuse rahavood -901 -500 -132 -1 533 Investeerimistegevuse ra- havood 520 0 3 605 4 125 Netorahavoog 271 -991 4 150 3 430 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 85/132 EUR '000 2019 Ettevõte Nordecon Betoon OÜ NOBE Rakennus OY Embach Ehitus Kokku Käibevara 13 938 3 674 - 17 612 Põhivara 936 0 - 936 Lühiajalised kohustused 10 581 2 746 - 13 327 Pikaajalised kohustused 400 3 - 403 Omakapital 3 893 925 - 4818 Tulud 46 954 10 258 - 57 212 Kasum (-kahjum) 1 139 472 - 1611 Mittekontrollivale osalu- sele kuuluv osa 574 245 - 792 Mittekontrolliv osalus 48% 48% - Äritegevuse rahavood 619 1 162 - 1 781 Finantseerimistegevuse rahavood -1 237 0 - -1 237 Investeerimistegevuse ra- havood 5 0 - 5 Netorahavoog -613 1 162 - -549 Seisuga 31.12.2020 on kontserni omakapitalis mittekontrolliv osalus kokku 3 361 tuhat eurot (31.12.2019: 2 313 tuhat eurot), sh. Embach Ehitus OÜ 207 tuhat eurot, Nordecon Betoon OÜ 2 622 tuhat eurot ja NOBE Rakennus OY 530 tuhat eurot (31.12.2019: Nordecon Betoon OÜ 1 867 tuhat eurot ja NOBE Rakennus OY 434 tuhat eurot). Üle- jäänud ettevõtete mittekontrollivad osalused moodustavad kokku 2 tuhat eurot (31.12.2019: 4 tuhat eurot), mis ei ole kontserni jaoks eraldiseisvalt olulise tähtsusega. LISA 7. Muutused kontserni struktuuris Osaluse suurendamine Embach Ehitus OÜ-s 05.03.2020 kanti äriregistrisse ja viidi lõpule Nordecon AS-i sidusettevõtte Embach Ehitus OÜ kapitali struktuuri muu- datus, mille tulemusena kuulub Nordecon AS-le 51% suurune enamusosalus ning Embach Ehitus OÜ-st sai Nordecon AS-i tütarettevõte. Embach Ehitus OÜ osakapitali suuruseks on 30 000 eurot, millest Nordecon AS-ile kuulub 15 300 euro suurune osa. Embach Ehitus OÜ majandustulemusi konsolideeritakse Nordecon AS-i aruandes kui tütarettevõ- tet alates 01.03.2020. Seisuga 28.02.2020 moodustas Embach Ehitus OÜ netovara 2 802 tuhat eurot, netovara õig- lane väärtus ei erinenud bilansilisest väärtusest. Kui Embach Ehitus OÜ oleks omandatud seisuga 01.01.2020 oleks kontserni müügitulu olnud suurem 4 838 tuhat eurot, mõju puhaskasumile oleks olnud ebaoluline. Eston Ehitus AS ühendamine Nordecon AS-ga Nordecon AS ja Nordecon ASi 100%-line tütarettevõte Eston Ehitus AS sõlmisid 02.09.2020 ühinemislepingu, ühine- mise eesmärgiks oli kontserni sisemise efektiivsuse parandamine ja juhtimisstruktuuri lihtsustamine. Vastavalt ühi- nemislepingule oli ühendavaks ühinguks Nordecon AS. Ühinemise tulemusel lõppes Eston Ehitus AS tegevus ja Nor- decon AS jätkab Eston Ehitus AS õigusjärglasena. Ühinemine viidi lõpule 15.10.2020. Sidusettevõtte Pigipada OÜ müük Nordecon AS-i tütarettevõte Tariston AS ja Tõrvatilk OÜ sõlmisid 08. detsembril 2020 lepingu Tariston AS-i omanduses oleva 49%-lise osaluse võõrandamiseks Pigipada OÜ-s. Osaluse võõrandamise eesmärk oli lahendada ettevõtte omandisuhe ning võõrandada see Tariston AS-i jaoks kasumlikel tingimustel. Tehingu hind kokku oli 3 596 tuhat eurot. Võõrandamistehingu tulemusena muutus Pigipada OÜ kontrollsuhe, mistõttu oli tehingust tulenevate õiguste ja kohustuste jõustumiseks vajalik Konkurentsiameti nõusolek, mis väljastati 28.12.2020 ning mille järgselt, 30.12.2020, viidi osaluse võõrandamine sidusettevõttes Pigipada OÜ lõpuni. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 86/132 LISA 8. Raha ja raha ekvivalendid EUR '000 31.12.2020 31.12.2019 Arveldusarved pangas 12 576 7 032 Kokku raha ja raha ekvivalendid 12 576 7 032 Kontsern hoiustab arveldusarvetel olevaid summasid pankade üleöö deposiitides. Üleöö deposiitide intressimäär oli aruandeperioodil 0,01% (2019: 0,01%). Oluline osa arveldusarvetest on järgmistes pankades: Swedbank AS, Luminor Bank AS, SEB Pank AS. Kontserni intressirisk ning tundlikkuse analüüs finantsvarade ja -kohustuste osas on avalikustatud lisas 34. LISA 9. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded EUR '000 Lühiajaline osa Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Nõuded ostjate vastu 34 32 331 29 141 Garantiinõuded teostusperioodil 26, 34 2 117 763 Nõuded seotud osapoolte vastu 34, 37 494 739 Muud lühiajalised nõuded 34 113 46 Kokku nõuded 35 055 30 689 Nõuded tellijatele ehituslepingutest 26,34 14 974 6 874 Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 50 029 37 563 EUR '000 Pikaajaline osa Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Antud laenud seotud osapooltele 34, 37 8 237 8 015 Muud pikaajalised nõuded 34 417 420 Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 654 8 435 Nõuded ostjate vastu on kajastatud netosummas, millest ebatõenäoliselt laekuvad nõuded moodustavad aruande- perioodi lõpu seisuga -153 tuhat eurot (31.12.2019: -55 tuhat eurot). Muutused ebatõenäoliselt laekuvate nõuete saldos on toodud lisas 34. Garantiinõuded teostusperioodil on ehitusprojektide tellijate poolt vastavalt lepingu tingimustele kinni peetud sum- mad kuni ehitatava objekti valmimiseni või mõne muu ehituslepingus toodud tähtaja saabumiseni. Aruandeperioodi lõpu seisuga kajastatud vastavate nõuete laekumine toimub eeldatavalt 12 kuu jooksul. Muud pikaajalised nõuded sisaldavad kolmandale osapoolele antud laenu ning Ukraina tütarettevõtte kinnipeetud mitteresidendi tulumaksu. Vastavalt Ukraina seadusandlusele, peetakse mitteresidendile väljamakstud laenuintres- sidelt kinni 10% väljamakse summast, mida saab kasutada ainult Eestis väljamakstavate dividendide tulumaksu ta- saarveldamiseks. Pikaajalised seotud osapooltele antud laenud koosnevad Ukraina sidusettevõttele antud laenust koos intressidega (lisa 37). Seisuga 31.12.2020 finantsseisundi aruandes kajastatud laen on antud sidusettevõttele kinnistu omandamiseks ja arendamiseks. Kinnistu asub Kiieviga külgnevas Shastlivi külas, Kiiev - Borispol kiirtee ääres. V.I. Center TOV laenu tagatiseks on seatud hüpoteek maksumusega 7 000 tuhat eurot. Kontsern on panustanud sidusettevõttesse vasta- valt oma osalusele koos teiste osanikega. Sidusettevõtte ainukesed kohustused on tema osanike ees ja iga osaniku nõude suurus on proportsionaalne tema osalusele sidusettevõttes. Sidusettevõtte peamine vara on eelnimetatud kinnistu. Seetõttu on laenu raamatupidamisväärtuse hindamise aluseks sidusettevõttes oleva kinnistu õiglane väär- tus, mis on klassifitseeritud standardi IFRS 13 – Õiglase väärtuse mõõtmise põhimõtetest tulenevalt õiglase väärtuse hindamise tasemele 3. Laenu raamatupidamisväärtus on 31.12.2020 8 237 tuhat eurot (31.12.2019: 8 015 tuhat eurot), laenu põhiosa ja kogunenud intressid moodustavad kokku 11 164 tuhat eurot (31.12.2019: 10 929 tuhat eurot) ning eelmistel aruan- Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 87/132 deperioodidel on laenu hinnatud alla kokku summas 2 927 tuhat eurot. Laenu allahindlus on tingitud Ukraina ma- janduse madalseisust ja valuutakursi nõrgenemisest eelnevatel aastatel, mis on omakorda põhjustanud ärikinnisvara hindade ning nõudluse languse. Juhtkond on hinnanud, et laen tasutakse kontsernile sidusettevõtte poolt arendusprojekti, s.h. kinnistu, müügi järg- selt, eelduslikult järgmise 5 aasta jooksul. Nimetatud perioodil eeldatakse projekti väärtuse kasvu 3% ulatuses, mis tugineb Ukraina majanduskasvu ennustusele järgnevateks aastateks. Juhtkond hindab, et tõenäosus, et laenunõue ei laeku tulevikus ja tuleks kogu ulatuses maha kanda, on nullilähedane, sest kontsern omab 44% osalust sidusette- võttes, ükski osanik ei oma kontrolli sidusettevõtte üle ja kinnistule on seatud hüpoteek Nordecon AS kasuks. Tuginedes 2020. aastal valminud rahvusvaheliselt tunnustatud sõltumatu hindaja poolt koostatud hindamisaktile, milles hinnati kinnistu õiglast väärtust, hinnati laenunõuet alla 13 tuhat eurot. Kontserni juhtkonna hinnangul on kõik laenu hindamisel kasutatud eeldused realistlikud, kuid tulenevalt Ukraina majanduse keerulisest olukorrast hin- dab kontserni juhtkond laenude väärtuse tundlikkust tavapärasest suuremaks. Kinnistu õiglase väärtus hindamiseks on juhtkond oluliste sisenditena hinnanud projektide rahavooge (eeldatavad rendihinnad), diskontomäärasid, ren- ditavate äripindade vakantsuse määrasid ning realiseerimise ajafaktorit (arendusprojektide valmimise edasilükku- mist). Kinnistu hindamisel kasutatud olulisemad sisendid: • Diskontomäär 11,3%; • Vakantsus olenevalt rendipindade otstarbest 30-60%; • Rendihind 12-20 eurot ruutmeeter või 46-263 eurot päev, olenevalt rendipindade otstarbest; • Prognoosi periood 2021-2028, millele lisandub terminaalaasta (kasv 1,9%). Tundlikkuse analüüsi kohaselt (eeldusel, et muud sisendid jäävad muutumatuks), tuleks laenu alla hinnata alljärgne- valt: • Kui rendihinnad langeksid 10% madalamale hinnangutes kasutatutest - ligikaudu 2 123 tuhat eurot; • Kui äripindade vakantsus suureneks 5 protsendipunkti võrra – ligikaudu 1 580 tuhat eurot; • Kui kasutatud diskontomäär suureneks 1 protsendipunkti võrra - ligikaudu 2 185 tuhat eurot; • Kui arendusprojektide valmimine tervikuna lükkuks edasi 1 aasta võrra - ligikaudu 475 tuhat eurot. Ukraina turuga seotud riske ja kontserni tegevuskava on selgitatud tegevusaruande peatükkides „Kontserni äritege- vuse korraldus Eestis ja välisturgudel“ ja „Väljavaated kontserni tegutsemisturgudele“ ning lisas 5. LISA 10. Ettemaksed EUR '000 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaksed hankijatele 1 193 1 016 Maksude ettemaksed 1 039 556 Ettemakstud kulud 446 241 Kokku ettemaksed 2 678 1 813 Ettemaksed hankijatele koosnevad ettemaksetest teenuste eest summas 711 tuhat eurot (2019: 813 tuhat eurot) ja ehitusmaterjalide eest summas 482 tuhat eurot (2019: 203 tuhat eurot). LISA 11. Varud EUR '000 31.12.2020 31.12.2019 Tooraine ja materjal 3 007 3 149 Lõpetamata toodang 5 559 6 964 Müügiks olevad korterid ja parkimiskohad 400 230 Arendustegevuseks ostetud kinnistud ja ettevalmistuskulud 13 488 10 799 Kokku varud 22 454 21 142 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 88/132 2020. aastal kajastati müüdud teenuste ja kaupade kuludena varusid 74 264 tuhat eurot (2019: 45 351 tuhat eurot). Tooraine ja materjalide jääk koosneb ehitus- ja teehooldustegevuse läbiviimiseks vajalikest varudest. Aruandepe- rioodil ja võrdlusperioodil ei toimunud tooraine ja materjalide allahindlusi. Lõpetamata toodanguna kajastatakse pooleliolevate ehitusprojektide käigus tehtud väljaminekuid, mille osas ei ole toimunud tehtud tööde üleandmist tellijale. Samuti sisalduvad lõpetamata toodangu koosseisus kinnistute arendus- tegevuse ettevalmistamisega seotud kapitaliseeritud väljaminekud. Arendustegevuseks ostetud kinnistud ja etteval- mistuskulud jagunevad: EUR '000 31.12.2020 31.12.2019 Kinnistute arendustegevuse ettevalmistamise kapitaliseeritud kulud 586 505 Ostetud kinnistud 12 902 10 294 Kokku 13 488 10 799 sh laenukasutuskulud 769 737 Kapitaliseeritud laenukasutuskulud moodustasid 2020. aastal 8% kogu kontserni laenukasutuskuludest (2019: 12%). Alamkirjel „Müügiks olevad korterid“ kajastab kontsern valmis ehitatud, kuid müümata korterite ehitamiskulusid. Aruandeperioodil ega võrdlusperioodil ei langenud korterite neto realiseerimisväärtus alla raamatupidamises kajas- tatud summade ja allahindlusi ei kajastatud. Neto realiseerimisväärtust hinnati läbi sarnaste korterite turuhindadega tehtud võrdluse. Kontsern on soetanud kinnisvara arendustegevuse eesmärgil kinnistuid, mille väärtus aruandeperioodi lõpus moo- dustab 12 400 tuhat eurot (2019: 10 294 tuhat eurot). 2020. aastal osteti kinnistu Tallinnas Pikksilma 11, maksumu- sega 2 000 tuhat eurot (lisa 37). Kinnistuid kajastatakse varude alamkirjel „Arendustegevuseks ostetud kinnistud ja ettevalmistuskulud“ kuni nende müügini eraldiseisva varaobjektina või arendustegevuse jõudmisel staadiumini, kus kinnistul asuv elamu on valmis müümiseks ja kinnistu või selle osa kajastatakse valmistoodanguna. Kõik kinnistute arendustegevuse ettevalmistamisega seotud kapitaliseerimiskõlbulikud kulutused on kajastatud varude alamkirjel „Lõpetamata toodang“. Seisuga 31.12.2020 on kinnistud kajastatud nende soetusmaksumuses. Aruandeperioodil ega võrdlusperioodil kinnisvara allahindlusi ei tehtud. Kontserni juhtkond hindab, et 31.12.2020 seisuga on kontser- nil ühe aasta jooksul arendusse minevaid kinnistuid kokku summas 2 915 tuhat eurot ja selliseid, mille arendamine võtab aega rohkem kui üks aasta 9 485 tuhat eurot. Kontsern hindab arendustegevuse (alates kinnistu soetamisest kuni arenduse müügini) normaalseks ajaperioodiks 10-15 aastat. Info panditud varude kohta on toodud lisas 36. Hinnangute muutuste võimalik mõju Kontsern on hinnanud arendustegevuseks soetatud kinnistute neto realiseerimisväärtust, kasutades selleks resi- duaalmeetodit. Olulise sisendina on juhtkond hinnanud projektist laekuvaid rahavooge (korterite eeldatav müügi- hind ruutmeetri kohta, milleks on olenevalt piirkonnast keskmiselt 1 600 – 2 300 eurot). Tundlikkuse analüüs näitas, et juhul kui tegelikud laekumised oleks 10% väiksemad prognoositutest, tuleks kinnistuid alla hinnata ligikaudu 2 958 tuhat eurot. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 89/132 LISA 12. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringute üldinformatsioon: Kontserni osalus Ettevõtte nimi ja investeeringu liik Asukohamaa 31.12.2020 31.12.2019 Tegevusala V.I. Center TOV Sidusettevõte Ukraina 44% 44% Kinnisvaraarendus Kastani Kinnisvara OÜ Sidusettevõte Eesti 26% 26% Kinnisvaraarendus Embach Ehitus OÜ Sidusettevõte Eesti 51% 46% Hoonete ehitus Pigipada OÜ Sidusettevõte Eesti - 49% Bituumeni vääristamine Kontsernil ei ole sidusettevõtetega seotud finantsseisundi aruande väliseid kohustusi. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringute raamatupidamisväärtus: EUR '000 2020 2019 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud perioodi algul kokku 2 369 2 266 Kasum (-kahjum) kapitaliosaluse meetodil 734 585 Osaluse müük -847 0 Ümberkvalifitseerimine tütarettevõtteks -1 289 0 Saadud dividendid -967 -482 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud perioodi lõpul kokku 0 2 369 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringute finantsnäitajad 2020 Sidusettevõtete finantsnäitajad, esitatuna eraldiseisva ettevõttena: EUR '000 Ettevõte V.I. Center TOV Kastani Kinnisvara OÜ Embach Ehitus OÜ Pigipada OÜ Kokku Käibevara 305 14 - - 319 Põhivara 7 255 0 - - 7 255 Lühiajalised kohustused 23 575 28 - - 23 603 Omakapital -16 014 -24 - - -16 038 Tulud 0 0 - - 0 Kulud 0 0 - - 0 Kasum (-kahjum) -6 018 0 - - -6 018 Raamatupidamis- väärtus 0 0 - - 0 Aruandeperioodil viidi lõpule Nordecon AS-i sidusettevõtte Embach Ehitus OÜ kapitali struktuuri muudatus, mille tulemusena kuulub Nordecon AS-le 51% suurune enamusosalus ning Embach Ehitus OÜ-st sai Nordecon AS-i tüta- rettevõte. Nordecon AS-i tütarettevõte Tariston AS võõrandas aruandeprioodil 49%lise osaluse Pigipada OÜ-s. Info muudatuste kohta Kontserni ettevõtete koosseisus on toodud lisas 7. Kontsernil ei ole siduvat kohustust taastada Ukrainas asuva ettevõtte negatiivset omakapitali ning selleks otstarbeks ei ole aruandeperioodi lõpu seisuga moodustatud vastavat eraldist. V.I. Center TOV lühiajalistest kohustustest moo- dustavad seisuga 31.12.2020 kohustused kontserni vastu 11 165 tuhat eurot (31.12.2019 10 930 tuhat eurot). Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 90/132 2019 Sidusettevõtete finantsnäitajad, esitatuna eraldiseisva ettevõttena: EUR '000 Ettevõte V.I. Center TOV Kastani Kinnisvara OÜ Embach Ehitus OÜ Pigipada OÜ Kokku Käibevara 396 15 7 518 1 912 9 841 Põhivara 9 002 0 1 727 781 11 510 Lühiajalised kohustused 23 083 45 6 021 347 29 496 Omakapital -13 684 -31 2 649 2 347 -8 719 Tulud 0 0 22 969 9 578 32 547 Kulud 0 0 -22 386 -8 930 -31 316 Kasum (-kahjum) 4 099 0 583 648 5 330 Raamatupidamis- väärtus 0 0 1 219 1 150 2 369 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumid ja kahjumid: Sidusettevõtete V.I. Center TOV ja Kastani Kinnisvara OÜ kapitaliosaluse meetodil kajastatud kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandeväliselt seni kuni sidusettevõtete omakapital on negatiivne. EUR '000 Kajastatud 2020 Kajastatud 2019 Kasum / (kahjum) Perioodi kasu- mis (kahjumis) Aruande- väliselt Kasum / (kahjum) Perioodi kasumis (kahjumis) Aruande- väliselt V.I. Center TOV -6 018 0 -6 018 4 099 0 4 099 Kastani Kinnisvara OÜ 0 0 0 0 0 0 Embach Ehitus OÜ - - - 583 583 0 Pigipada OÜ - - - 648 648 0 Kokku -6 018 0 -6 018 5 330 1 231 4 099 LISA 13. Kinnisvarainvesteeringud EUR '000 2020 2019 Kinnisvarainvesteeringud 01.jaanuar 5 530 5 526 Kinnisvarainvesteeringute üleshindlus 113 4 Kinnisvarainvesteeringute allahindlus -4 0 Kinnisvarainvesteeringud 31.detsember 5 639 5 530 Detsembris 2018 omandas Nordecon AS osaluse Ukrainas registreeritud sidusettevõttes Technopolis-2 TOV, ette- võttele kuulub kinnistu Kiieviga külgnevas Shastlivi külas. 2020. aastal valminud rahvusvaheliselt tunnustatud sõltu- matu hindaja poolt koostatud hindamisakti alusel on kinnistu õiglane väärtus 1 976 tuhat eurot. Hindamise tulemu- sena on kontsern aruandeperioodil kajastanud kahjumit (kajastub realiseeritud kaupade ja teenuste koosseisus) summas 4 tuhat eurot (lisa 29). Aruandeperioodil teeniti kinnisvarainvesteeringutelt renditulu 12 tuhat eurot (2019: 13 tuhat eurot) ning haldami- sega seotud kulud olid 3 tuhat eurot (2019: 3 tuhat eurot). Kinnisvarainvesteeringutega, mis ei teeni renditulu, ei kaasnenud olulisi haldamisega seotud väljaminekuid. Finantskohustuste tagatiste informatsioon on toodud lisas 36. Kontsern on hinnanud kinnisvarainvesteeringute õiglast väärtust, kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit (vt meetodi kirjeldus lisas 2). Hinnatavatel kinnisvarainvesteeringutel on kehtivad detailplaneeringud ning sihtots- tarbelt on tegemist äri- ja tootmismaadega. Eestis asuvate kinnistute suurused on ligikaudu 15 ja 42 ning Ukrainas asuva kinnistu suuruseks on 45 tuhat ruutmeetrit ning ehitatavat pinda vastavalt 14, 20 ja 27 tuhat ruutmeetrit. Kinnistute hindamisel kasutatud olulisemad sisendid: • Ehitushind ruutmeetri kohta ligikaudu 420-700 eurot vastavalt ehitatava hoone sihtotstarbele (vasta- valt tootmis- ja büroohooned). Ärimaadele rajatavate hoonete ehitushinna suhtelise väiksuse tingivad asukohast tulenevad madalamad nõuded hoonete funktsionaalsusele; • Diskontomäär 13%; Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 91/132 • Vakantsus Eestis 5%, Ukrainas 30-40%; • Rendihind äripindadel keskmisel 9 eurot ruutmeeter, tootmispindadel ja ladudes (sh Ukrainasse pla- neeritav külmhoone) keskmiselt 5 eurot ruutmeeter; • Prognoosi periood 2021-2028 • Rendi- ja muude tulude indekseeritud kasv on kuni 2,5% aastas (tulenevalt kontserni senisest kogemu- sest). Kinnisvarainvesteeringud on õiglase väärtuse mõõtmise seisukohalt klassifitseeritud standardi IFRS 13 - Õiglase väär- tuse mõõtmine põhimõtetest tulenevalt õiglase väärtuse hindamise tasemele 3, mis tähendab, et nende õiglast väärtust on hinnatud turul mittejälgitavate sisendite alusel. Kinnisvarainvesteeringutega seonduvat on kommenteeritud lisa 2 alapeatükis „Juhtkonnapoolsed hinnangud ning oluliste arvestuspõhimõtete rakendamisel tehtud otsused“ ja lisa 5 alapeatükis „Õiglase väärtuse määramine – Kin- nisvarainvesteeringud“. Hinnangute muutuste võimalik mõju Tundlikkuse analüüsi kohaselt (eeldusel, et muud sisendid jäävad muutumatuks), tuleks kinnisvarainvesteeringuid alla hinnata alljärgnevalt: • Kui rendihinnad langeksid 5% madalamale hinnangutes kasutatutest - ligikaudu 1 166 tuhat eurot; • Kui ehitushinnad kallineksid 5% hinnangutes kasutatutest – ligikaudu 770 tuhat eurot; • Kui kasutatud diskontomäär suureneks 1 protsendipunkti võrra - ligikaudu 865 tuhat eurot. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 92/132 LISA 14. Materiaalne põhivara EUR '000 Maa ja ehitised Masinad ja sead- med Muu põhi- vara Lõpeta- mata ehitus ja ettemaksed Rendi- vara Kokku Soetusmaksumus Saldo 31.12.2018 1 993 24 080 4 734 172 0 30 979 IFRS 16 esmakordne rakendamine 0 0 0 0 4 260 4 260 Ümberklassifitseerimine materiaalse põhivara klasside vahel 0 -7 450 -165 0 7 615 0 Korrigeeritud 01.01.2019 algsaldo 1 993 16 630 4 569 172 11 875 35 239 Soetamine ja parendused 796 604 322 240 3 897 5 859 Müük ja mahakandmine -136 -790 -239 0 -337 -1 502 Ümberklassifitseerimine materiaalse põhivara klasside vahel 0 542 23 -23 -542 0 Varude ümberklassifitseerimine põhi- varadeks 0 0 68 0 0 68 Valuutakursside muutuste mõju 0 34 7 0 0 41 Saldo 31.12.2019 2 653 17 020 4 750 389 14 893 39 705 Soetamine ja parendused 86 248 195 28 1 982 2 539 Soetamine äriühenduste kaudu 210 83 21 0 584 898 Müük ja mahakandmine 0 -366 -66 0 -862 -1 294 Ümberklassifitseerimine 0 708 0 -62 -646 0 Valuutakursside muutuste mõju 0 -22 -6 0 0 -28 Saldo 31.12.2020 2 949 17 671 4 894 355 15 951 41 820 Akumuleeritud kulum Saldo 31.12.2018 76 675 15 150 2 866 0 0 18 691 Aruandeperioodi kulum 43 549 143 0 2 289 3 024 Müük ja mahakandmine -20 -151 -234 0 -641 -1 046 Valuutakursside muutuste mõju 0 29 5 0 0 34 Saldo 31.12.2019 698 15 577 2 780 0 1 648 20 703 Soetamine äriühenduste kaudu 192 52 20 0 307 571 Aruandeperioodi kulum 209 497 156 0 2 546 3 408 Müük ja mahakandmine 0 -439 -112 0 -363 -914 Ümberklassifitseerimine -12 521 -1 0 -508 0 Valuutakursside muutuste mõju 0 -1 0 0 0 -1 Saldo 31.12.2020 1 087 16 207 2 843 0 3 630 23 767 Jääkmaksumus Saldo 31.12.2018 1 318 8 930 1 868 172 0 12 288 Saldo 31.12.2019 1 955 1 443 1 970 389 13 245 19 002 Saldo 31.12.2020 1 862 1 464 2 051 355 12 321 18 053 Rendivara jaotus põhivara liikide lõikes on toodud lisas 17. Kohustuste tagamiseks on kontserni ettevõtted seadnud hüpoteeke olemasolevatele kinnistutele ja hoonetele. Ko- hustuste tagatiseks seatud vara kohta on täiendav info toodud lisas 36. Põhivara müüdi kokku 332 tuhande euro väärtuses (vt rahavoogude aruanne). 2019.a müüdi põhivara kokku 377 tuhande euro väärtuses. Materiaalse põhivara müügitehingutest saadud kasum kokku moodustas 199 tuhat eurot (2019: 258 tuhat eurot) (Lisa 31). Materiaalse põhivara kulum kajastati koondkasumiaruande kirjetel „Müüdud teenuste ja kaupade kulu“ summas 2 520 tuhat eurot (2019: 2 713 tuhat eurot) (lisa 29) ja „Üldhalduskulud“ summas 888 tuhat eurot (2019: 311 tuhat eurot) (lisa 30). Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 93/132 IFRS 16 rakendamisel kajastas kontsern materiaalse põhivarana rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui „ka- sutusrent“ vastavalt IAS 17 (lisa 17), rendivara sisaldab ka enne 01.01.2019 põhivara koosseisus kapitalirendina ka- jastatud varasid. 2020. aastal sõlmiti uusi rendilepinguid kokku 1 564 tuhande euro ulatuses (2019: 4 194 tuhat eurot). (lisa 17) LISA 15. Immateriaalne põhivara EUR '000 Firma- väärtus Tarkvara litsentsid Kauba- märgid Arendus- tegevus Ettemak- sed Kokku Soetusmaksumus Saldo 31.12.2018 18 773 132 863 443 0 20 211 Soetamine ja parendused 0 11 0 0 67 78 31.12.2019 18 773 144 863 443 67 20 290 Soetamine ja parendused 0 242 0 14 60 316 Müük ja mahakandmine 0 -21 0 0 -67 -88 31.12.2020 18 773 365 863 457 60 20 518 Akumuleeritud kulum ja alla- hindlused Saldo 31.12.2018 4 597 77 863 0 0 5 537 Aruandeperioodi kulum 0 17 0 0 0 17 Saldo 31.12.2019 4 597 94 863 0 0 5 554 Aruandeperioodi kulum 0 20 0 0 0 20 Müük ja mahakandmine 0 -22 0 0 0 -22 Saldo 31.12.2020 4 597 92 863 0 0 5 552 Jääkmaksumus Saldo 31.12.2018 14 176 55 0 443 0 14 674 Saldo 31.12.2019 14 176 50 0 443 67 14 736 Saldo 31.12.2020 14 176 273 0 457 60 14 966 Arendustegevuse kapitaliseeritud väljaminekud on seotud ettevalmistustöödega alustamaks merepõhjast liiva kae- vandamist. Ettevalmistustööd jätkuvad 2021. aastal. Immateriaalse põhivara amortisatsioon kajastati koondkasumiaruande kirjel „Üldhalduskulud“ summas 20 tuhat eu- rot (2019: 17 tuhat eurot)). Kontsernil ei ole piiramatu kasuliku elueaga immateriaalseid varaobjekte, v.a firmaväärtus. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 94/132 Firmaväärtuse kaetava väärtuse testimine Positiivne firmaväärtus on tekkinud läbi osaluse soetamise tütarettevõtetes. Firmaväärtus on seotud tütarettevõtte võimega teenida eraldiseisvaid rahavooge ning tütarettevõte on seega madalaim positiivse firmaväärtuse arvestuse ja jälgimise tase (raha teeniv üksus, RTÜ). Iga tütarettevõtte kasutusväärtus on leitud diskonteeritud rahavoogude meetodil ning selle suurust võrreldi tütarettevõttesse tehtud investeeringu (sh firmaväärtus) suurusega. Firmaväärtused ettevõtete kaupa on esitatud tabelis: Osalus Osalus EUR '000 Ettevõtted 2020 2019 31.12.2020 31.12.2019 Nordecon AS Firmaväärtus - - 11 973 8 206 s.h. hooned 9 216 5 449 rajatised 2 757 2 757 Tütarettevõtted Nordecon Betoon OÜ 52% 52% 181 181 Kaurits OÜ 100% 100% 2 022 2 022 Eston Ehitus AS - 100% - 3 767 Kokku 14 176 14 176 2020. aastal ühendati Eston Ehitus AS emaettevõtte Nordcon AS-iga (vt Lisa 7), mille tulemusena Eston Ehitus AS-i soetamisest tekkinud firmaväärtus kajastub seisuga 31.12.2020 Nordecon AS hoonete segmendi firmaväärtuse hul- gas. Üldised firmaväärtuse kasutusväärtuse hindamise põhimõtted Alljärgnevalt on kirjeldatud juhatuse poolt tehtud eeldusi ja hinnanguid, millele tuginedes viidi läbi RTÜ kaetava väärtuse testid. RTÜ koosseisu kuulub ka üksusele jagatud firmaväärtus. Juhtkonna hinnangud tuginevad peamiselt ajaloolistele andmetele, kuid võtavad järgmiste perioodide prognooside osas arvesse aruande koostamise hetkeks väljakujunenud turusituatsiooni ja teisi põhjendatud eeldusi: • Prognoosi periood on 2021-2024, millele lisandub terminaalaasta. • Rahavoogude nüüdisväärtuse leidmisel on diskontomäärana kasutatud kapitali kaalutud keskmist hinda (WACC). Kaaludena kasutatud võõr- ja omakapitali suhe tugineb sarnaste ettevõtete keskmistele turuväärtuses kapitalistruktuuridele, mis Damodarani andmebaasi kohaselt on vastavalt 45% ja 55%. • Võõrkapitali hind tugineb RTÜ tegelikele laenuintressidele ja on vahemikus 2,9-4,9%. Omakapitali nõu- tava tulunormina on kasutatud 15%. • Müügitulu muutus järgmistel perioodidel tugineb RTÜ tegevusplaanidele järgmiste perioodide kohta (sh juhtkonna poolt koostatud eelarve 2021. aastaks) ning hinnangule turuolukorrale segmendis, kus RTÜ tegutseb. • Brutokasumi määr järgmistel perioodidel tugineb juhtkonna hinnangule RTÜ tegevusplaanidele järg- miste perioodide kohta (sh juhtkonna poolt kinnitatud eelarve 2021. aastaks) ning hinnangule turuolu- korrale segmendis, kus RTÜ tegutseb. • Äritegevuse rahavoogu mõjutavate üldhalduskulude prognoosil on lähtutud juhtkonna poolt kinnitatud eelarvest 2021. aastaks. • Käibekapitali tehtavate investeeringute muutuse leidmise aluseks on müügitulu muutus võrreldava pe- rioodi suhtes. Müügitulu absoluutmuutusest on leitud osa (5%), mis hinnanguliselt läheb tarvis käibe- kapitali täiendavaks kaasamiseks müügitulu kasvuga või vabaneb seoses müügitulu langusega. • Põhivarasse tehtavate investeeringute muutuse leidmise aluseks on juhtkonna poolt kinnitatud inves- teeringute eelarve 2021. aastaks, millele on rakendatud edasistel perioodidel sobivat kasvumäära vas- tavalt hinnangule RTÜ edasise tegevuse kohta. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 95/132 Nordecon AS rajatised Kasutatud eeldused Prognoosi periood 2021-2024 + terminaalaasta Diskontomäär 10,4% Müügitulu muutus 2021: 11,3%, 2022-2024: aastane liitkasvutempo 8% (CAGR), 1,0% terminaalaastal Brutokasumi määr 2021 eelarve põhjal ning 2022-2024 ja terminaalaastal 6,2% Üldhalduskulud vt üldised põhimõtted, 2021 2,9%, 2022-2024 ja terminaalaastal 2,8-3,0% müügitulust. Käibekapital vt üldised põhimõtted Põhivara investeeringud vt üldised põhimõtted Nordecon AS hooned Kasutatud eeldused Prognoosi periood 2021-2024 + terminaalaasta Diskontomäär 10,5% Müügitulu muutus 2021: -10,5%, 2022-2024: aastane liitkasvutempo 0,6% (CAGR), 1,0% terminaalaastal Brutokasumi määr 2021 eelarve põhjal ning 2022-2024 ja terminaalaastal 6,2% Üldhalduskulud vt üldised põhimõtted, 2021 2,9%, 2022-2024 ja terminaalaastal 2,8-3,0% müügitulust. Käibekapital vt üldised põhimõtted Põhivara investeeringud vt üldised põhimõtted Nordecon Betoon OÜ Kasutatud eeldused Prognoosi periood 2021-2024 + terminaalaasta Diskontomäär 9,6% Müügitulu muutus 2021: -35%, 2022-2024: aastane liitkasvutempo 3,3% (CAGR), 1,0% terminaalaastal Brutokasumi määr 2021 eelarve põhjal ning 2022-2024 ja terminaalaastal 5,5-6,0% Üldhalduskulud vt üldised põhimõtted, 2021-2024 ja terminaalaastal 2,8% müügitulust Käibekapital vt üldised põhimõtted Põhivara investeeringud vt üldised põhimõtted Kaurits OÜ Kasutatud eeldused Prognoosi periood 2021-2024 + terminaalaasta Diskontomäär 9,5% Müügitulu muutus 2021: 41%, 2022-2024: aastane liitkasvutempo 3,3% (CAGR), 1,0% terminaalaastal Brutokasumi määr 2021 eelarve põhjal ning 2022-2024 ja terminaalaastal 7,0% Üldhalduskulud vt üldised põhimõtted, 2021 2,4%, 2022-2024 ja terminaalaastal 3,0% müügitulust Käibekapital vt üldised põhimõtted Põhivara investeeringud vt üldised põhimõtted, 2021-2024 arvestavad masinapargi jätkuva uuendamisega. Kaetava väärtuse testi tulemusel 2019. ning 2020. aastal firmaväärtuse allahindlusi ei tehtud. Hinnangute muutuste võimalik mõju Raha teeniva üksuse kasutusväärtust võrreldakse investeeringu bilansilise väärtuse ja firmaväärtuse summaga. Ar- vestades, et kasutusväärtuse leidmisel on tegemist hinnanguga, võib valitud sisendite muutmisel olla hindamistule- musele suurendav või vähendav mõju. Mõningad erinevused ajalooliste tulemuste ja rahavoogude prognoosis kasu- tatud eelduste vahel võivad tuleneda olulise mõjuga kahjumlikest projektidest või muutustest erinevatest turu- segmentidest. Kontserni juhtkond on teinud sensitiivsusanalüüsi, millega on testitud diskontomäärade, müügitulu ja brutokasumi muutuse mõju firmaväärtuse kaetavale väärtusele. Firmaväärtusega seotud raha teenivate üksuste koondkasutusväärtus ületab teiste muutujate konstantseks jäämise korral investeeringute ja firmaväärtuste summat seni, kuni diskontomäära suurenemine ei ületa täiendavat protsen- dipunkti vastavalt: Kaurits OÜ 0,5. Ülejäänud firmaväärtuste arvutustele diskontomäära muutumine mõju ei avalda. Müügitulu muutuse vähenemisel 5 protsendipunkti võrra, teiste muutujate konstantseks jäämise korral, tuleks fir- maväärtust hinnata alla järgmiselt: Kaurits OÜ 1 254 tuhat eurot. Ülejäänud firmaväärtustel allahindamise vajadust ei teki. Brutokasumi määra muutuse vähenemisel 1 protsendipunkti võrra, teiste muutujate konstantseks jäämise korral tuleks firmaväärtust hinnata alla järgmiselt: Kaurits OÜ 1 434 tuhat eurot. Ülejäänud firmaväärtustel allahindamise vajadust ei teki. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 96/132 LISA 16. Laenukohustused Lühiajalised laenukohustused: EUR '000 Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Arvelduskrediit 11 527 8 385 Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil, sh 6 981 2 673 Arvelduskrediit 2 000 0 Pangalaenud 1 850 3 Rendikohustused 17 3 131 2 670 Lühiajalised laenukohustused kokku 18 508 11 058 Pikaajalised laenukohustused: EUR '000 Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Pikaajalised laenukohustused kokku 14 333 18 999 sh laenukohustuste lühiajaline osa 6 981 2 673 Pikaajaliste laenukohustuste pikaajaline osa, 7 352 16 326 sh pangalaenud 0 2 628 sh arvelduskrediit 827 5 790 sh rendikohustused 17 6 524 7 902 sh tuletisinstrumendid 1 6 Kontsern on sõlminud tuletisinstrumendi lepingu intressimäärade muutumise riskide juhtimiseks. Lepingu jõustu- mise kuupäev on 16. mai 2016 ning lõppemise kuupäev 16. aprill 2021. Lepingu nominaalsumma on 2 153 tuhat eurot. Laenukohustuste ülevaade 31.12.2020: EUR '000 Laenu liik Alus- valuuta Intressimäär Kuni 1 aasta 1-2 aastat Üle 3 aasta Laen kokku Tagastamise lõpptähtaeg Arvelduskrediit EUR Eonia +6,0% 2 000 827 0 2 827 30.10.2022 Arvelduskrediit EUR 4% 5 011 0 0 5 011 30.05.2021 Arvelduskrediit EUR 4% 311 0 0 311 08.09.2021 Arvelduskrediit EUR Eonia +6,0% 5 790 0 0 5 790 29.01.2021 Arvelduskrediit EUR Eonia+ 3,1% 415 0 0 415 29.01.2021 Investeerimislaen EUR 6k Euribor+ 4,0% 1 850 0 0 1 850 05.06.2021 Laenud kokku 15 377 827 0 16 204 29.01.2021 lõppevad arvelduskrediitid on aruandeperioodi järgselt, 2021. aasta jaanuaris, pikendatud kuni 31.01.2022. Kontsernil on kohustus kooskõlastada dividendimaksed kontserni tegevust finantseerivate pankadega. Laenukohustuste ülevaade 31.12.2019: EUR '000 Laenu liik Alus- valuuta Intressimäär Kuni 1 aasta 1-2 aastat Üle 3 aasta Laen kokku Tagastamise lõpptähtaeg Arvelduskrediit EUR Eonia +6,0% 2 017 0 0 2 017 31.12.2020 Arvelduskrediit EUR 4% 6 241 0 0 6 241 30.05.2020 Arvelduskrediit EUR Eonia +3,1% 127 0 0 127 31.01.2020 Arvelduskrediit EUR Eonia +6,0% 0 5 790 0 5 790 29.01.2021 Investeerimislaen EUR 6k Euribor+ 4,0% 0 778 0 778 02.07.2021 Investeerimislaen EUR 6k Euribor+ 1,8% 3 0 0 3 25.01.2020 Investeerimislaen EUR 6k Euribor+ 4,0% 0 1 850 0 1 850 05.06.2021 Laenud kokku 8 388 8 418 0 16 806 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 97/132 Finantskohustuste seostamine rahavooga: EUR '000 Lisa 2020 2019 Finantskohustuste saldo aruandeperioodi algul 27 384 24 204 Saadud laenud 2 026 3 705 Saadud laenude tagasimaksed -2 629 -4 032 Rendimaksed 17 -3 086 -3 276 Sõlmitud rendilepingud 17 2 169 4 194 IFRS 16 rakendamine 14, 17 0 4 260 Faktooringukohustuse muutus 0 -1 651 Tuletisinstrumentide väärtuse muutus -4 -5 Tasaarveldused kapitalirendi kohustuste ja põhivara müügiarvete vahel 17 0 -15 Finantskohustuste saldo perioodi lõpul 25 860 27 384 LISA 17. Rendivara ja kohustused Alates 1.01.2019 on kontsern esmakordselt rakendanud IFRS 16 „Rendilepingud“. IFRS 16 rakendamisel kajastas Kontsern materiaalse põhivarana ja rendikohustusena rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui „kasutusrent“ vastavalt IAS 17 (lisa 4).Kontsern klassifitseeris ümber rendivaraks materiaalse põhivara koosseisus kapitalirendina soetatud põhivarad. Kontsern rendib erinevaid hooneid ja äripindasid ning autosid. Rendilepingud on enamasti sõlmitud fikseeritud pe- rioodiks, keskmiselt 5 aastaks, ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused rää- gitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi. Sõlmitud rendilepingud annavad võima- luse rendiperioodi lõppedes lepinguid pikendada. Rendivara EUR '000 Lisa Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu põhivara Kokku Soetusmaksumus Saldo 31.12.2019 2 497 12 197 199 14 893 Soetamine ja parendused 150 1 815 17 1 982 Soetamine äriühenduse kaudu 126 458 0 584 Müük ja mahakandmine 0 -862 0 -862 Ümberklassifitseerimine põhivaraks 0 -430 -216 -646 Saldo 31.12.2020 2 773 13 178 0 15 951 Akumuleeritud kulum Saldo 31.12.2019 76 106 1 516 26 1 648 Soetamine äriühenduse kaudu 33 274 0 307 Aruandeperioodi kulum 449 2 080 17 2 546 Müük ja mahakandmine 0 -363 0 -363 Ümberklassifitseerimine põhivaraks 0 -465 -43 -508 Saldo 31.12.2020 588 3 042 0 3 630 Jääkmaksumus Saldo 31.12.2019 2 391 10 681 173 13 245 Saldo 31.12.2020 2 185 10 136 0 12 321 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 98/132 Rendikohustused Kontsern rentnikuna EUR '000 Lisa 2020 2019 Rendikohustus aruandeperioodi algul 10 572 5 409 IFRS 16 rakendamine 0 4 260 Lisandumine äriühenduse kaudu 605 0 Lisandumine aruandeperioodil 1 564 4 194 Tasaarveldused 16 0 -15 Aruandeperioodil tasutud põhiosamaksed -3 086 -3 276 Rendikohustus aruandeperioodi lõpus 9 655 10 572 sh maksetähtaeg alla 1 aasta 16 3 131 2 670 sh maksetähtaeg 1-5 aastat 16 6 524 7 902 Alusvaluuta EUR 9 655 10 572 Intressimäär EUR põhistel lepingutel 2,3%- 3,5% 2,0%- 4,0% Kaalutud keskmine intressimäär 2,7% 2,4% Aruandeperioodi intressikulu 320 268 Rendilepingutega seotud raha väljamaksed -3 406 -3 544 * Ujuva intressimääraga lepingute baasiks on reeglina 3 või 6 kuu Euribor. Olemasolevate rendilepingute alusel on hinnangulised tulevased maksed alljärgnevad: EUR '000 2020 2019 Kohustuse tagasimaks mine Rendimaksete miinimum- summa Intress Rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus Rendimaksete miinimum- summa Intress Rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus Kuni 1 aasta 3 374 243 3 131 2 915 245 2 670 1-5 aastat 6 851 327 6 524 8 315 413 7 902 Kokku 10 225 570 9 655 11 230 658 10 572 * Rendimaksete miinimumsumma ujuva intressimääraga rendilepingutelt on leitud tuginedes aruandeperioodi lõpus kehtinud Euribori baasmää- rale. Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või vähem. Kasumiaruandes kajastatud lühiajalised rendid EUR '000 2020- rendilepingud IFRS 16 kohaselt Intressikulu rendilepingutelt 320 Väheväärtuslike varade ja lühiajaliste rendilepingute rendikulu 7 013 2019 – rendilepingud IFRS 16 kohaselt Intressikulu rendilepingutelt 268 Väheväärtuslike varade ja lühiajaliste rendilepingute rendikulu 5 830 Mittekatkestatavate rentide tulevaste perioodide maksete miinimumsumma on arvutatud võttes arvesse rendile- pingute katkestamatuid perioode ja renditasu kasvamist vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. Rendilepingutes ei ole sätestatud väljaostutingimusi. Rendilepinguid on võimalik ilma oluliste trahvideta ennetäh- taegselt lõpetada juhul, kui sellest antakse teada lepingutes ette nähtud ajal. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 99/132 LISA 18. Võlad hankijatele EUR '000 Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Võlad hankijatele 34 678 34 326 Ehituslepingute tekkepõhised kulud 12 196 5 417 Võlad seotud osapooltele 37 516 987 Kokku võlad hankijatele lühiajaline osa 34 47 390 40 730 Võlad hankijatele 34 2 332 98 Kokku võlad hankijatele pikaajaline osa 2 332 98 Ehituslepingute tekkepõhised kulud on seotud ehituslepingute valmidusastme määramisega. Nimetatud summas on ehituslepingute teostamiseks soetatud tekkepõhiselt kaupu ja teenuseid. LISA 19. Muud võlad EUR '000 Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Võlad töövõtjatele 34 5 594 4 641 Maksuvõlad 4 281 3 266 Dividendivõlad 1 905 0 Viitvõlad 34 11 27 Muud võlad 34 24 20 Kokku muud võlad lühiajaline osa 11 814 7 954 Muud võlad 34 0 177 Kokku muud võlad pikaajaline osa 0 177 Võlad töövõtjatele koosnevad aruandeperioodi lõpu seisuga välja maksmata töötasudest, aruandeaasta majandus- tulemuse põhjal arvestatud ja välja maksmata tulemustasudest ning töötajate poolt kasutamata puhkusekohustuse jäägist. Viitvõlgades kajastatud summadest moodustavad enamuse tekkepõhiselt arvestatud intressivõlad laenukohustus- telt. Maksuvõlad: EUR '000 31.12.2020 31.12.2019 Käibemaks 2 059 1 251 Üksikisiku tulumaks 522 550 Sotsiaalmaks 874 919 Muud maksuvõlad 564 546 Edasilükkunud tulumaksukohustus 262 0 Kokku maksuvõlad 4 281 3 266 LISA 20. Ettemaksed EUR '000 Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Võlad tellijatele ehituslepingutest 26 2 200 6 384 Ettemaksed kaupade ja teenuste eest 5 538 7 Kokku ettemaksed 7 738 6 391 LISA 21. Eraldised EUR '000 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised eraldised 1 059 716 Pikaajalised eraldised 1 647 1 425 Kokku eraldised 2 706 2 141 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 100/132 Muutused eraldiste väärtuses: Vastavalt ehituse töövõtulepingutele vastutab kontsern alates tööde üleandmisest tellijale selle kvaliteedi eest ehi- tusjärgsel garantiiperioodil, mis on tavaliselt üld- ja tsiviilehituses 2-3 aastat ja teedeehituses 2-5 aastat. (EUR '000) 2020 2019 Algsaldo 1 314 900 Soetamine äriühenduste kaudu 579 0 Eraldise kasutamine ja tühistamine -1 193 -1 376 Moodustatud garantiitööde eraldis 609 1 790 Lõppsaldo 1 309 1 314 sh lühiajaline osa 457 667 sh pikaajaline osa 852 647 Rekultiveerimiseraldis (EUR '000) 2020 2019 Algsaldo 821 596 Eraldise kasutamine ja tühistamine -8 -9 Moodustatud rekultiveerimiseraldis 204 234 Lõppsaldo 1 017 821 sh lühiajaline osa 222 43 sh pikaajaline osa 795 778 Rekultiveerimiseraldis on moodustatud teedeehitusega seotud materjalide kaevandamiseks kasutatavate karjääride sulgemisjärgsete kulude katteks. Rekultiveerimiseraldisi kasutatakse vastavalt karjääride sulgemise kavale. Muud eraldised (EUR '000) 2020 2019 Algsaldo 6 487 Eraldise moodustamine 517 6 Eraldise kasutamine -143 -487 Lõppsaldo 380 6 sh lühiajaline osa 380 6 sh pikaajaline osa 0 0 Muud eraldised sisaldavad eraldisi ressursitasude, teadaolevate kohtukulude ja kahjunõuete ning pooleliolevate kahjumlike ehituslepingute katteks. Kahjumlike ehituslepingute eraldis moodustab seisuga 31.12.2020 75 tuhat eu- rot (31.12.2019: 6 tuhat eurot). LISA 22. Omakapital Aktsiakapital EUR '000 2020 2019 Seisuga 1. jaanuar 14 379 16 321 Aktsiakapitali vähendamine 0 -1 942 Seisuga 31. detsember 14 379 14 379 Vastavalt Nordecon AS kehtivale põhikirjale koosneb ettevõtte aktsiakapital 32 375 483 nimiväärtuseta lihtaktsiast, mille eest on täielikult tasutud. Lihtaktsia omanikel on õigus saada dividende kui ettevõte neid jagab. Iga lihtaktsia annab ühe hääle Nordecon AS-i üldkoosolekul. Põhikirja muutmata võib ettevõtte aktsiakapitali muuta vahemikus 8 000 – 32 000 tuhat eurot. Ülekurss Ülekurss tekib, kui aktsia väljalaskehind on suurem kui aktsia nimiväärtus või arvestuslik väärtus. Vastavalt Eesti äriseadustikule võib ülekurssi kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaota- mata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvel ning aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 101/132 Reservkapital Vastavalt Eesti äriseadustikule moodustavad äriühingud seaduses ette nähtud kohustusliku reservkapitali. Igal ma- jandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiaka- pitali summast. Reservkapitali võib kasutada ettevõtte kahjumi katmiseks ning aktsiakapitali suurendamiseks. Re- servkapitalist on keelatud teha aktsionäridele väljamakseid. Kohustuslik reservkapital aasta lõpus moodustas 2 554 tuhat eurot (31.12.2019: 2 554 tuhat eurot). Realiseerumata kursivahed Realiseerumata kursivahed koosnevad valuutakursside erinevustest, mis tekivad seoses välismaal asuvate tütaret- tevõtete finantsaruannete ümberarvutamisega kontserni esitusvaluutasse. Realiseerumata kursivahed aasta lõpus moodustasid 2 423 tuhat eurot (31.12.2019: 1 169 tuhat eurot). Muudatus on tingitud Ukrainas ning Rootsis asuvate tütarettevõtete arvestusvaluuta kursi muutustest euro suhtes. Dividendid 22.12.2020 toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul otsustati maksta seisuga 31.12.2019 jaotamata kasumi arvelt dividende 0,06 eurot aktsia kohta. Kokku moodustas dividendimakse 1 892 tuhat eurot ning dividendid maksti aktsionäridele välja 23.03.2021 (lisa 5). LISA 23. Puhaskasum aktsia kohta Tavapuhaskasum aktsia kohta leitakse jagades emaettevõtte aktsionäridele kuuluv aruandeaasta puhaskasum pe- rioodi kaalutud keskmise ringluses olevate aktsiate arvuga. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise ringluses olevate aktsiate arvuga, võttes arvesse ka potent- siaalsete lahustava toimega omakapitaliinstrumentide arvu. 2020 2019 Perioodi puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele tuhandetes eurodes 2 466 3 378 Perioodi keskmine aktsiate arv tuhandetes 31 521 31 521 Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes 0,08 0,11 Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes 0,08 0,11 Aruandeperioodi seisuga ei ole Nordecon AS-il lahustavaid optsioone, seega on lahustatud kasum aktsia kohta võrdne tavakasumiga aktsia kohta. LISA 24. Aktsiapõhised maksed 27.05.2014 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks aktsiaoptsiooni programmi, mille eesmärgiks on Nor- decon AS-i tegevjuhtkonna motiveerimine aktsionärideks kaasamise kaudu, et tagada ettevõtte juhtimise järjepide- vus ja majandustulemuste paranemine ning võimaldada juhtkonnal saada kasu oma töö tulemusel aktsia väärtuse suurenemisest. Ettevõte väljastas aktsiaoptsiooni programmi raames aktsiaoptsioone kokku kuni 1 618 tuhande Nordecon AS-i aktsia omandamiseks. Optsiooni oli õigus teostada pärast kolmeaastase perioodi möödumist optsioo- nilepingu sõlmimisest, kuid mitte enne ettevõtte 2016. a majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäride üldkoo- soleku poolt. Aktsiaoptsiooni tingimuste täitmiseks emiteeris Nordecon AS 2014. aasta juulis kokku 1 618 tuhat uut aktsiat mak- sumusega 1 582 tuhat eurot, suurendades aktsiakapitali 1 035 tuhande euro võrra 20 692 tuhande euroni ning soe- tas samas mahus ning hinnaga omaaktsiad. 24.05.2017 toimunud aktsionäride üldkoosolekul kinnitati aktsiaoptsiooni programmi muutused, millega pikendati optsiooni teostamise perioodi. Optsiooni oli võimalik teostada 15 kuu jooksul alates Nordecon AS-i 2016. aasta ma- jandusaasta aruande kinnitamisest aktsionäride üldkoosoleku poolt. Samuti muudeti optsiooni teostamise tingimusi aktsiaoptsiooni väljastamise hetkel juhatusse kuulunud isikutele. 23.05.2018 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks aktsiaoptsiooni programmi muutused, millega anti Nor- decon AS-i juhatuse esimehele õigus omandada kuni 200 000 ning juhatuse liikmele kuni 129 500 aktsiat. Optsiooni Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 102/132 on õigus teostada pärast kolmeaastase perioodi möödumist optsioonilepingu sõlmimisest, kuid mitte enne Nor- decon AS-i 2020. a majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäride üldkoosoleku poolt. Optsiooni teostamine on seotud kontserni EBITDA (alates 6 083 tuhandest eurost kuni 12 167 tuhande euroni) 2020. aastaks seatud eesmär- giga. Seisuga 31.12.2020 on realiseeritud ja kehtivuse kaotanud aktsiaoptsioone vastavalt 229 857 ja 800 398 aktsia ula- tuses ning realiseerimata on aktsiaoptsioone 588 500 aktsia ulatuses. LISA 25. Segmendiaruanded Kontserni kõrgeimaks äriotsustajaks on emaettevõtte Nordecon AS-i juhatus. Juhatus jälgib regulaarselt sisemiselt genereeritud finantsinformatsiooni, et paremini jaotada kontserni ressursse ning hinnata nende kasutamist. Vasta- valt jälgitavale informatsioonile on identifitseeritud raporteeritavad tegevussegmendid. Kõrgeima äriotsustaja poolt jälgitavad tegevussegmendid sisaldavad nii äritegevuslikku kui ka geograafilist mõõdet. Raporteeritavad tegevussegmendid: • Hoonete ehitus • Rajatiste ehitus Raporteeritavad tegevussegmendid hõlmavad ehitusteenuste osutamist vastavalt hoonete (s.h. omaarendused) ja rajatiste valdkonnas. Segmendiaruannete koostamine Segmentide vahelisi tehinguid vaadeldakse kõrgeima äriotsustaja poolt eraldi ning analüüsitakse nende osakaalu segmendi müügitulus ning vastavad näitajad on segmendiaruandes eristatud. Info suurima kliendi müügitulu osa- kaalu kohta on toodud lisas 5 alapeatükis „Krediidirisk“. Kõrgeim äriotsustaja hindab tegevussegmendi toimimist ja nendele jaotatud vara kasutamist läbi tegevussegmendi kasumi. Tegevussegmendi kasum on segmendi brutokasum, mis ei sisalda olulisi harvaesinevaid kulusid (näiteks ühekordsed varaobjektide allahindlused). Tegevussegmendi brutokasumile järgnevaid kulusid (sh turundus- ja üld- halduskulud, intressikulud, tulumaksukulu) ei kasutata kõrgeima äriotsustaja poolt tegevussegmentide tulemuse hindamiseks. Kontserni juhtkonna hinnangul toimuvad segmentide vahelised tehingud tavapärastel turutingimustel ning ei erine oluliselt tingimustest, millega on tehinguid tehtud kolmandate osapooltega. 2020 EUR '000 Lisa Hooned Rajatised Kokku Müügitulu kokku 228 515 67 733 296 248 Segmentide vaheline müügitulu 0 -591 -591 Müügitulu välistelt klientidelt 28 228 515 67 142 295 657 Segmendi brutokasum 8 327 3 396 11 723 Kulum -699 -2 177 -2 876 Segmendi vara 99 800 27 772 127 572 Investeeringud põhivarasse 761 1 569 2 330 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 103/132 2019 EUR '000 Lisa Hooned Rajatised Kokku Müügitulu kokku 170 653 63 325 233 978 Segmentide vaheline müügitulu -6 -262 -268 Müügitulu välistelt klientidelt 28 170 647 63 063 233 710 Segmendi brutokasum 10 679 2 231 12 910 Kulum -549 -2 293 -2 842 Segmendi vara 82 735 24 125 106 860 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeerin- gud 1 219 1 150 2 369 Investeeringud põhivarasse 605 1 645 2 250 Üle 10% müügitulust moodustab valmidusastme põhine müügitulu 2020. aastal Transpordiametilt summas 37 065 tuhat eurot. (2019: Transpordiamet 29 900 ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt 26 255 tuhat eurot). Müügitulu Transpordiametilt kajastub rajatiste segmendis ning Riigikaitse Investeeringute Keskuselt kajastub hoonete segmen- dis. Hoonete segmendi müügitulu sisaldab kontserni omaarenduste müügitulu aruandeaastal 2 866 tuhat eurot ning brutokasumit 311 tuhat eurot (2019: vastavalt 6 528 ja 949 tuhat eurot). Ehituslepingute müügitulu moodustas 2020. aastal kokku 286 709 tuhat eurot (2019: 222 566 tuhat eurot). Segmentide müügitulu seostamine konsolideeritud müügituluga EUR '000 2020 2019 Raporteeritavate segmentide müügitulu 296 248 233 978 Segmentidevaheline müügitulu -591 -268 Raporteeritavate segmentide jagamatu müügitulu 425 361 Konsolideeritud müügitulu 296 082 234 071 Segmendikasumi seostamine äri- ja maksustamiseelse kasumiga EUR '000 2020 2019 Raporteeritavate segmentide kasum 11 723 12 910 Raporteeritavate segmentide jagamatu kahjum -727 -1 141 Brutokasum kokku 10 996 11 769 Jagamata kulud: Turunduskulud -528 -784 Üldhalduskulud -7 073 -6 837 Muud äritulud (kulud) 180 122 Ärikasum 3 575 4 270 Finantstulud 2 995 1 277 Finantskulud -2 678 -1 219 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringute kasum 734 585 Maksustamiseelne kasum 4 626 4 913 Raporteeritavate segmentide jagamatu müügitulu ning kahjum koosneb olulises osas projekteerimis- ja geodeesia teenustest, mida teostatakse nii hoonete kui ka rajatiste segmentides. Segmendi vara seostamine koguvaraga EUR '000 31.12.2020 31.12.2019 Raporteeritavate segmentide vara 127 572 106 914 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 0 2 369 Segmentide vahelised elimineerimised 0 -54 Raporteeritavate segmentide jagamatu vara 7 503 8 419 Konsolideeritud vara 135 075 117 648 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 104/132 Geograafiline informatsioon Müügitulu (EUR '000) 2020 2019 Eesti 241 674 213 300 Ukraina 4 283 4 008 Soome 17 359 10 258 Rootsi 32 766 11 060 Segmentide vahelised elimineerimised 0 -4 555 Müügitulu kokku 296 082 234 071 Vara paiknemine (EUR '000) 2020 2019 Eesti 36 632 37 205 Ukraina 2 025 2 063 Vara kokku 38 657 39 268 * Sisaldab kinnisvarainvesteeringuid, materiaalset ja immateriaalset põhivara. Müügitulu geograafiliste segmentide lõikes on jaotatud lähtuvalt tellija ja vara paiknemise asukohast. LISA 26. Lõpetamata ehituslepingud Lõpetamata ehituslepingute finantsinfo: Lõpetamata ehituslepingud alates projekti algusest (EUR '000) 31.12.2020 31.12.2019 Lõpetamata ehituse kulud 5 021 130 119 Projektide brutokasum 2 245 8 462 Müügitulu valmidusastme meetodil 7 265 138 581 Esitatud nõuded tellijatele 7 253 138 090 Esitatud nõuete ja valmidusastme meetodil arvestatud tulu erinevus -12 774 -490 sh nõuded tellijatele (lisa 9) 14 974 6 874 sh võlad tellijatele (lisa 20) 2 200 6 384 Esitatud nõuete ja kohustuste olulisemad muutused EUR '000 Nõuded Võlad tellijatele tellijatele Saldo 01.01.2019 8 696 3 874 Aruandeperioodil kajastatud müügitulu, mis sisaldus perioodi algul võlad tellijatele saldos - -3 874 Aruandeperioodil kajastatud nõuded, mis sisaldusid perioodi algul nõuded tellijatele saldos -8 657 - Ülejäänud tekkepõhise tulu ja esitatud arvete vahe 6 835 6 384 Saldo 31.12.2019 6 874 6 384 Lisandunud äriühenduse kaudu 504 228 Aruandeperioodil kajastatud müügitulu, mis sisaldus perioodi algul võlad tellijatele saldos - -6 531 Aruandeperioodil kajastatud nõuded, mis sisaldusid perioodi algul nõuded tellijatele saldos -6 427 - Ülejäänud tekkepõhise tulu ja esitatud arvete vahe 14 023 2 119 Saldo 31.12.2020 14 974 2 200 Aruandeperioodi lõpu seisuga on ehituslepingutega seotud garantiiperioodi aegseid lepingulisi kinnipidamisi 2 117 tuhat eurot (31.12.2019: 763 tuhat eurot) (lisa 9). Seisuga 31.12.2020 ehituslepingute teostamata tööde portfellist, summas 215 796 tuhat eurot, realiseerub 2021. aastal 62% ning 2022. aastal 38%. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 105/132 LISA 27. Osalemine ühisettevõtmistes Kontsern osaleb ühisettevõtmistes, mille aluseks on ühisettevõtmise läbiviimiseks sõlmitud seltsinguleping. Seltsin- gulepingus on kirjeldatud, millises osas on seltsingu osapooltel õigus ühisettevõtmise käigus tekkinud tulule ja milli- ses osas peavad nad kandma kulusid. Kuna seltsingulepingute täitmiseks ei ole asutatud äriühinguid, siis ehitustege- vuse läbiviimiseks kasutusel olev vara, kaasnevad kohustused ning teenitud tulud ja kulud on kajastatud ühisette- võtja finantsaruannetes vastavalt majandusüksuse printsiibile ning konsolideeritud finantsaruannetes ei ole tehtud korrigeerimisi ega muid konsolideerimistoiminguid. Kõik ühisettevõtmised on Eestis. Ühisettevõtmise nimetus Osalus ühisettevõtmises Lepingu kogumaht EUR '000 2020 2019 2020 2019 WOHO äri- ja eluhoone - 50% - 12 536 Porto Franco kaubandus- ja ärihoone I etapi betooni tööd - 50% - 7 337 HTR kaubandus- ja büroohoone - 50% - 4 598 Porto Franco kaubandus- ja ärihoone II etapi betooni tööd 50% 50% 15 878 6 419 Jahu 4/ Suur-Patarei 13 ärihooned 50% 50% 6 549 4 970 Raadimõisa kodu I ja II etapp 50% 50% 7 581 7 592 Pakendikeskuse logistikakeskus 50% - 5 282 - LISA 28. Müügitulu 2020 EUR '000 Hooned Rajatised Kokku Müügitulu kliendilepingutest 227 165 67 142 294 307 sh peatöövõtt 211 852 58 088 269 940 alltöövõtt 12 447 4 322 16 769 omaarendus 2 866 0 2 866 teehoole 0 3 332 3 332 Rent 0 1 400 1 400 Muu müügitulu 1 350 0 1 350 sh kinnisvarainvesteeringud 1 350 0 1 350 Müügitulu kokku 228 515 67 142 295 657 2019 EUR '000 Hooned Rajatised Kokku Müügitulu kliendilepingutest 170 643 63 063 233 706 sh peatöövõtt 153 857 51 006 204 863 alltöövõtt 10 258 7 446 17 703 omaarendus 6 528 0 6 528 teehoole 0 3 523 3 523 rent 0 1 089 1 089 Muu müügitulu 4 0 4 sh kinnisvarainvesteeringud 4 0 4 Müügitulu kokku 170 647 63 063 233 710 LISA 29. Müüdud teenuste ja kaupade kulu EUR '000 2020 2019 Teenus, kaup, materjal 258 920 197 831 Tööjõukulud 23 062 21 496 Kulum (lisa 14) 2 520 2 713 Muud kulud 584 262 Kokku müüdud toodangu kulud 285 086 222 302 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 106/132 Aruandeperioodil töötas kontsernis keskmiselt 708 töötajat (2019: 687 töötajat), seal hulgas oli töölepingu alusel töötavaid isikuid 673, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavaid isikuid (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõt- jad) 16 ning juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeid 19 (2019: vastavalt 663, 6 ja 18). LISA 30. Üldhalduskulud EUR '000 2020 2019 Teenus, kaup, materjal 1 947 2 523 Tööjõukulud 3 995 3 717 Kulum (lisa 14, 15) 908 328 Muud kulud 223 269 Kokku üldhalduskulud 7 073 6 837 LISA 31. Muud äritulud ja -kulud Muud äritulud EUR '000 Lisa 2020 2019 Kasum materiaalse põhivara müügist 14 199 258 Kinnisvara müügikasum 19 0 Negatiivne firmaväärtus 139 0 Muud äritulud 96 57 Kokku muud äritulud 453 315 Muud ärikulud EUR '000 Lisa 2020 2019 Materiaalse põhivara müük ja maha kandmine 7 9 Neto kahjum (-kasum) nõuete allahindamisest ja tühistamisest 34 157 63 Kahjum valuutakursi muutustest 48 16 Muud ärikulud 61 105 Kokku muud ärikulud 273 193 LISA 32. Finantstulud ja -kulud Finantstulud EUR '000 2020 2019 Intressitulu antud laenudelt 225 225 Kasum sidusettevõtte müügist 2 749 0 Kasum valuutakursi muutustest 1 1 044 Muud finantstulud 20 8 Kokku finantstulud 2 995 1 277 Aruandeperioodi intressitulu antud laenudelt koosneb seotud osapooltele antud laenude intressitulust summas 217 tuhat eurot (2019: 216 tuhat eurot) (lisa 37). Aruandeaasta lõpul müüdi osalus kontserni sidusettevõttes Pigipada OÜ, tehingust teenitud kasum moodustas 2 749 tuhat eurot. 2019.a kasum valuutakursi muutustest summas 1 044 tuhat eurot koosneb kontserni Ukrainas asuvale tütarettevõt- tele eurodes antud laenude ümberhindamisest kohalikku valuutasse. Finantskulud EUR '000 2020 2019 Intressikulud 1 078 1 002 Kahjum valuutakursi muutustest 1 509 196 Muud finantskulud 91 21 Kokku finantskulud 2 678 1 219 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 107/132 Kontserni Rootsis ja Ukrainas asuvatele tütarettevõttetele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuu- tasse saadi kursikahjumit 1 509 tuhat eurot (2019: 196 tuhat eurot), mis kajastub real “Kahjum valuutakursi muutu- sest”. LISA 33. Tulumaksukulu EUR '000 2020 2019 Puhaskasum 4 118 4 149 Tulumaksukulu makstud dividendidelt -246 -764 Edasilükkunud tulumaksukohustus -262 0 Maksustamiseelne kasum 4 626 4 913 Tulumaks kasutades emaettevõtte maksumäära -262 -248 Dividendide tulumaks Eesti äriühingute poolt makstud dividendidelt -195 -399 Välisriikide ettevõtete tulumaks -51 -117 Kokku tulumaks -508 -764 Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse koondkasumiaruandes tulumaksukuluna ning bilansis edasilükkunud tulumaksukohustusena planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Seisuga 31.12.2020 on kajastatud bilansis dividendide edasilükkunud tulumaksukohustus summas 262 tuhat eurot, tagasiulatuvalt ei ole viga korrigeeritud, kuna mõju on ebaoluline (31.12.2019: 0). 31.12.2020 seisuga on kontserni tütar- ja sidusettevõtete ajutiste erinevuste summa 20 148 tuhat eurot. 2020. aastal maksid kontserni Eesti tütaret- tevõtted netodividendidena 1 792 tuhat eurot, millega kaasnes tulumaksukulu 267 tuhat eurot (2019: vastavalt 1 291 tuhat eurot ja 257 tuhat eurot). Kontserni mittekontrollivale osalusele tasutud osa dividendidest moodustas 472 tuhat eurot (2019: 479 tuhat eurot). LISA 34. Finantsinstrumendid ja finantsriskide juhtimine Krediidirisk Maksimaalne krediidirisk aruandeperioodi lõpu seisuga: EUR '000 Lisa 2020 2019 Raha ja raha ekvivalendid 8 12 576 7 032 Nõuded ostjate vastu 9 32 331 29 141 Garantiinõuded teostusperioodil 9 2 117 763 Nõuded seotud osapoolte vastu 9 494 739 Antud laenud seotud osapooltele 9 8 237 8 015 Muud nõuded 9 530 466 Nõuded tellijatele ehituslepingutest 9 14 974 6 874 Kokku 71 259 53 030 Nõuded kolmandatele osapooltele on tagamata, v.a. V.I. Center TOV antud laen, mille tagatiseks on ettevõttes olev kinnistu (lisa 9). Kontsern hindab nõuete, mille tähtaeg ei ole saabunud või mis on tähtaja ületanud, kuid ei ole allahinnatud, krediidiriski, tulenevalt väga väikesest krediidikahjumite määrast, madalaks. Kontserni klientideks on olulises osas avaliku sektori ettevõtted ning suured äriühingud, kellel on piisav krediidivõime. Krediidiasutustest on Kontserni põhilisteks koostööpartneriteks Swedbank AS, Luminor Bank AS, SEB Pank AS ja Coop Pank AS. Swedbank AS’ile ja SEB Pank AS´ile eraldi reitingut ei tehta. Swedbank AS-i emaettevõte Swedbank AB omab Moody´se pikaaja- list krediidireitingut Aa3. SEB Pank AS-i emaettevõte Skandinaviska Enskilda Banken AB omab Moody’se pikaajalist krediidireitingut Aa2. Luminor Bank AS omab Moody’se krediidireitingut Ba1. Coop Pank AS-le kinnitati 2020. aastal Moody´se krediidireiting Baa2. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 108/132 Finantsvara jagunemine geograafilise tekkekoha järgi aruandeperioodi lõpu seisuga: EUR '000 2020 2019 Eesti 57 665 38 031 Ukraina 9 371 9 678 Rootsi 2 966 2 357 Leedu 4 9 Soome 1 253 2 955 Kokku 71 259 53 030 Ostjate vastu esitatud nõuete ajaline jaotus aruandeperioodi lõpu seisuga ning nendes sisalduvad allahindlused: 31.12.2020 31.12.2019 EUR '000 Nõuded ostjate vastu Allahindlus Nõuded ostjate vastu Allahindlus Maksetähtaeg pole saabunud 26 971 0 21 917 0 Hilinenud 0-30 päeva 2 121 0 4 657 0 Hilinenud 31-180 päeva 241 0 699 0 Hilinenud üle 180 päeva 3 151 -153 1 923 -55 Kokku 32 484 -153 29 196 -55 * üle 180 päeva tähtaja ületanud nõudesummasid ei hinnata alla juhul, kui nende tagatiseks on sõlmitud maksegraafikud, mida täidetakse kor- rektselt või nõuded on tagatud lisatagatistega. Muutused ebatõenäoliselt laekuvate nõuete saldos aasta jooksul: EUR '000 2020 2019 Algsaldo -55 -5 Kahjum nõuete väärtuse langusest -157 -63 Aruandeaastal lootusetuks tunnistatud nõuded 59 13 Kokku -153 -55 Netokahjum aruandeperioodi nõuete allahindamisest ja hinnangute muutumisest moodustas 157 tuhat eurot (2019: 63 tuhat eurot) (lisa 31). Allahinnatud nõuded koosnevad mitmest väikesemahulisest nõudest. Aruandeperioodil tunnistati varem alla hinnatud nõudeid lootusetult laekuvateks 59 tuhande euro väärtuses (2019: 13 tuhat eurot). Likviidsusrisk Aruandeperioodi lõpul kehtivate lepingute põhjal tehtavad maksed (sh intressid) finantskohustuste täitmiseks: EUR '000 31.12.2020 Finantskohustus Raamatupida- misväärtus Lepingulised rahavood Kuni 6 kuud 6-12 kuud 1-2 aastat Üle 3 aasta Arvelduskrediit (lisa 16) 14 354 14 815 12 250 1 696 868 0 Panga- ja muud laenud (lisa 16) 1 850 1 882 1 882 0 0 0 Rendikohustused (lisa 17) 9 655 10 225 2 107 1 268 3 929 2 922 Võlad hankijatele (lisa 18) 49 721 49 721 46 533 489 2 699 0 Muud võlad (lisa 19) 11 814 11 814 11 814 0 0 0 Kokku 87 394 88 457 74 586 3 453 7 496 2922 * Lepingulised rahavood on leitud aruandeperioodi lõpus kehtivate lepingutingimuste (intressid ja lõppkuupäev) alusel. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 109/132 EUR '000 Kuni 6 kuud 31.12.2019 Finantskohustus Raamatupida- misväärtus Lepingulised rahavood Kuni 6 kuud 6-12 kuud 1-2 aastat Üle 3 aasta Arvelduskrediit (lisa 16) 14 175 14 787 7 534 1 079 6 173 0 Panga- ja muud laenud (lisa 16) 2 631 2 786 3 0 2 783 0 Rendikohustused (lisa 17) 10 572 11 230 1 564 1 351 5 002 3 313 Võlad hankijatele (lisa 18) 40 828 40 828 40 044 686 98 0 Muud võlad (lisa 19) 4 865 4 865 4 688 0 177 0 Kokku 73 071 74 496 53 833 3 116 14 233 3 313 * Lepingulised rahavood on leitud aruandeperioodi lõpus kehtivate lepingutingimuste (intressid ja lõppkuupäev) alusel. Kontsern ei eelda kohustuste tähtaegade varasemat täitmist ning erinevust lepingulistest rahavoogudest. Aruandeperioodi lõpu seisuga kontserni kasutamata arvelduskrediidi limiidid: • Arvelduskrediit summas 1 457 tuhat eurot, fikseeritud intressimääraga 4,0% aastas; • Arvelduskrediit summas 289 tuhat eurot, intressimääraga 4,0% aastas; • Arvelduskrediit summas 173 tuhat eurot, intressimääraga EONIA+6,0% aastas; • Arvelduskrediit summas 335 tuhat eurot, intressimääraga EONIA+3,1% aastas. Finantskohustuste jagunemine geograafilise tekkekoha järgi aruandeperioodi lõpu seisuga: EUR '000 2020 2019 Eesti 80 913 67 467 Ukraina 1 852 2 251 Rootsi 3 769 2 187 Leedu 1 1 Soome 859 495 Kokku 87 394 72 401 Aruandeväliselt kajastatud garantiikohustused Pangad on väljastanud kontserni eest ehitustegevusega seotud garantiisid summas 40 227 tuhat eurot (2019: 44 397 tuhat eurot) tähtajaga kuni 2025. aasta. Kontserni juhatuse hinnangul on garantiide realiseerumise risk aruandepe- rioodi lõpu seisuga madal. Aruandeperioodil realiseeriti panga poolt üks väljastatud garantii summas 799 tuhat eu- rot, võrreldaval 2019. aastal ei ole kontserni vastu realiseeritud ühtegi panga poolt väljastatud garantiid ehitustege- vusest tulenevate kohustuste mittetäitmise tõttu. Lühiajaliste finantskohustuste refinantseerimine 2021 Lähtudes 2021. aasta kohta koostatud finantseerimiskavast pikendati 2021. aasta jaanuaris 31.12.2020 seisuga ka- jastatud lühiajalisi laenukohustusi summas 6 205 tuhat eurot ning 2021. aasta märtsis pikendati veel lühiajalisi lae- nukohustus summas 5 011 tuhat eurot. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 110/132 Valuutarisk Aruandeperioodi lõpu seisuga kontserni valuutapositsioon raha ja raha ekvivalentide, nõuete ja kohustuste osas (toodud summad valuutas): 31.12.2020 '000 EUR SEK UAH Raha ja raha ekvivalendid 12 500 214 1 907 Lühiajalised nõuded 47 964 32 051 52 415 Pikaajalised nõuded 8 654 0 0 Kokku 69 118 32 265 54 322 Lühiajalised kohustused 80 354 39 423 75 978 Pikaajalised kohustused 11 331 0 0 Kokku 91 685 39 423 75 978 Kokku netopositsioon -22 567 -7 158 -21 656 31.12.2019 '000 EUR SEK UAH Raha ja raha ekvivalendid 6 898 659 1 917 Lühiajalised nõuded 35 007 28 050 44 472 Pikaajalised nõuded 8 435 0 0 Kokku 50 340 28 709 46 389 Lühiajalised kohustused 60 799 36 829 66 722 Pikaajalised kohustused 18 026 0 0 Kokku 78 825 36 829 66 722 Kokku netopositsioon -28 485 -8 120 -20 333 Aruandeperioodi lõpus kehtinud vahetuskursid euro suhtes: Kuupäev Rootsi kroon (SEK) Ukraina grivna (UAH) 1 euro (EUR) 31.12.2020 10,0343 34,7396 1 euro (EUR) 31.12.2019 10,4468 26,4220 Hinnangute muutuse võimalik mõju Kontsern on hinnanud mõju aruandeperioodi kasumile ja omakapitalile, kui kontserni arvestusvaluuta euro vahetus- kurss oleks finantsseisundi aruandes välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste ning raha- ja rahaekvivalentide suhtes perioodi lõpus tugevam/nõrgem. Analüüs eeldab, et muud võimalikud muutujad jäävad hinnangu andmisel konstantseks. EUR '000 31.12.2020 31.12.2019 Euro tugevnemine 10% 122 141 Euro nõrgenemine 10% -149 -172 Intressirisk Kontserni intressikandvad finantsinstrumendid aruandeperioodi lõpu seisuga: EUR '000 2020 2019 Fikseeritud intressiga finantsinstrumendid Finantsvara (antud laenud seotud osapooltele ja juriidilistele isikutele) (lisa 9) 37) 8 237 8 015 Finantskohustused (lisa 16) 5 322 6 241 Netopositsioon kokku 2 915 1 774 Muutuvosa sisaldava intressiga finantsinstrumendid Finantsvara (Raha ja raha ekvivalendid) (lisa 8) 12 576 7 032 Finantskohustused (sh rendikohustus) (lisa 16, 17) 20 537 21 137 Netopositsioon kokku -7 961 -14 105 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 111/132 Aruandeperioodi lõpu seisuga intressikandvate kohustuste intressimäärade muutuvosad: 31.12.2020 31.12.2019 3 kuu Euribor -0,545% -0,383% 6 kuu Euribor -0,526% -0,324% EONIA -0,498% -0,446% Panga baas 0,275% 0,275% Hinnangute muutuse võimalik mõju Intressimäära muutuvosa suurenemine või vähenemine 100 baaspunkti võrra suurendaks või vähendaks finants- kohustustega seotud tulevaste perioodide intressikulusid summas 213 tuhat eurot (2019: 346 tuhat eurot). Analüüs eeldab, et muud võimalikud muutujad jäävad hinnangu andmisel konstantseks. Õiglane väärtus Finantsinstrumentide õiglane väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga võrrelduna raamatupidamisväärtustega: 2020 2019 EUR '000 Raamatupida- misväärtus Õiglane väärtus Raamatupida- misväärtus Õiglane väärtus Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8) 12 576 12 576 7 032 7 032 Nõuded ostjate vastu (lisa 9) 32 331 32 3331 29 141 29 141 Garantiinõuded teostusperioodil (lisa 9) 2 117 2 117 763 763 Nõuded tellijatele (lisa 9) 14 974 14 974 6 874 6 874 Nõuded seotud osapoolte vastu (lisa 9, 37) 494 494 739 739 Antud laenud seotud osapooltele (lisa 9, 37) 8 237 8 237 8 015 8 015 Muud nõuded (lisa 9) 530 530 466 466 Arvelduskrediit (lisa 16) -14 354 -14 354 -14 175 -14 175 Panga- ja muud laenud (lisa 16) -1 850 -1 850 -2 637 -2 637 Rendikohustused (lisa 16, 17) -9 655 -9 655 -10 572 -10 572 Võlad hankijatele (lisa 18) -49 206 -49 206 -39 841 -39 841 Võlad seotud osapooltele (lisa 18, 37) -516 -516 -987 -987 Muud võlad (lisa 19) -7 534 -7 534 -4 865 -4 865 Lühiajaliste finantsvarade ja finantskohustuste raamatupidamisväärtus ei erine oluliselt nende õiglasest väärtusest. Seotud osapooltele antud laenude raamatupidamisväärtus tugineb sidusettevõtte kinnistu õiglasele väärtusele ning seetõttu on nende õiglane väärtus võrdne raamatupidamisväärtusega. Pikaajaliste muutuva intressimääraga vara ja kohustuste jääkmaksumus on ligilähedane õiglasele väärtusele, kuna intressimäära muutuvosa kajastab muutusi tu- ruintressides. Panga- ja muud laenud on õiglase väärtuse mõõtmise seisukohalt klassifitseeritud standardi IFRS 13 – Õiglase väärtuse mõõtmise põhimõtetest tulenevalt õiglase väärtuse hindamise tasemele 2. Seotud osapooltele antud laenud on klassifitseeritud tasemele 3 (lisa 5). LISA 35. Tingimuslikud kohustused Tingimuslik tulumaks EUR '000 31.12.2020 31.12.2019 Kontserni jaotamata kasum 14 543 12 383 Potentsiaalne tulumaksukohustis -2 728 -2 441 Dividendidena on võimalik välja maksta 11 815 9 942 Maksimaalse tulumaksukohustuse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et jaotatavad netodividendid ja nende maks- misega kaasnev tulumaksukulu kokku ei või ületada jaotuskõlblikku konsolideeritud kasumit aruandeperioodi lõpu seisuga. Seisuga 31.12.2020 on 2021. aasta võimaliku tulumaksukohustise arvestamisel kasutatud maksumäära 14/86 (võimalikult dividendilt mahus 1/3 2018, 2019 ja 2020. aastal jaotatud maksustatud kasumist) ning maksu- määra 20/80. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 112/132 Antud garantiid ja antud käendused Kontserni ettevõtete ehitustegevusest tulenevate kohustuste ja finantskohustuste tagamiseks on väljastatud garan- tiisid ja käendusi. Pangad on ehitusteenuse tellijatele väljastanud garantiid kommertspandi tagatisel. Väljastatud garantiid on kuni viieaastase aegumistähtajaga. Käendused on finantsseisundi aruandes mitte kajastatud kohustuste tagamiseks väljastanud emaettevõte. Kuna garantiide ja antud käenduste realiseerumise tõenäosus on varasemale praktikale tuginedes väga väike, ei ole nimetatud kohustusi kajastatud finantsseisundi aruandes. Antud pangagarantiid: Tellijatele antud pangagarantiid kontserni ettevõtete ehitustegevusest tulenevate kohustuste tagamiseks moodus- tasid aruandeperioodi lõpu seisuga 40 267 tuhat eurot (31.12.2019: 44 397 tuhat eurot). Antud käendused: Seoses tagatavate kohustuste tähtaegade saabumisega ei ole kontsernile aruandeperioodi lõpu seisuga jõusolevaid käendusi oma sidusettevõtete ja kontserniväliste kolmandate osapoolte kohustuste tagamiseks. Emaettevõte on käendustega taganud kontserni tütarettevõtete rendilepingutest tulenevaid kohustusi, mis ei kajastu finantsseisundi aruandes aruandeperioodi lõpu seisuga summas 17 tuhat eurot (31.12.2019: 42 tuhat eurot). Juhatuse liikmete teenistuslepingute lõppemisel makstavad tasud Juhatuse liikmete teenistuslepingutest tulenevalt makstakse teenistuslepingu lõppemisel juhatuse liikmele hüvitist (juhatuse liikmel kuni 6 kordne ja juhatuse esimehel kuni 12 kordne kuu keskmine teenistustasu koos tulemustasu- dega). Lisaks makstakse teenistuslepingu lõppemise järgselt hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest (juhatuse liik- mel kuni 6 kordne ja juhatuse esimehel kuni 12 kordne kuu keskmine teenistustasu koos tulemustasudega). Tasu maksmine on põhjendatud konkurentsikeelu rakendamisega juhatuse liikme edasise tegevuse suhtes perioodil, mille eest hüvitist makstakse. Teenistuslepingu lõppemise ja konkurentskeelu rakendamisel oleks maksimaalne tingimus- lik kohustus seisuga 31.12.2020 kokku 509 tuhat eurot. LISA 36. Tagatised ja panditud vara Finantskohustuste tagamiseks on kontsern seadnud kommertspante vallasvarale ja hüpoteeke kinnistutele ning pan- tinud tütarettevõtete aktsiaid: Kommertspandid Kontserni ema- ja tütarettevõtete poolt seatud kommertspandid vallasvarale moodustasid aruandeperioodi lõpus 47 829 tuhat eurot (31.12.2019: 47 829 tuhat eurot). Kommertspant sisaldab ettevõtte vallasvara, mis ei ole raha ja raha ekvivalendid, finantsinvesteeringud ega vara, mida saab koormata teiste pantidega (sh hüpoteek). Hüpoteegid Kontserni ema- ja tütarettevõtete poolt kinnisvarale (kinnistud ja hooned) seatud hüpoteekide väärtus aruandepe- rioodi lõpu seisuga moodustas 17 988 tuhat eurot (31.12.2019: 17 367 tuhat eurot). Hüpoteekide alusvara jaguneb järgmiste finantsseisundi aruande kirjete vahel: Finantsseisundi aruande kirje nimetus (EUR '000) 31.12.2020 31.12.2019 Varud 8 583 7 975 Kinnisvarainvesteeringud 639 639 Materiaalne põhivara (maa ja hooned) 780 767 Varakirjete vahel jagamatud hüpoteegid 7 986 7 986 Kokku 17 988 17 367 * Hüpoteek on seatud samaaegselt erinevatel kinnistutele, mida raamatupidamises kajastatakse erinevate varakirjete koosseisus. Aktsiapandid Laenukohustuste tagatiseks on 2020. ja 2019. aastal AS Tariston (100%) aktsiad. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 113/132 LISA 37. Tehingud seotud osapooltega Kontsern loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju (eelda- takse rohkem kui 20% isiku hääleõigusest) teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooled on: • Nordecon AS-i emaettevõte AS Nordic Contractors ja tema omanikud; • muud AS Nordic Contractors konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted; • Nordeconi kontserni poolt kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidus- ja ühisettevõtted; • Nordecon AS-i juhatuse ja nõukogu liikmed, nende lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted; • olulist mõju omavad eraisikutest omanikud. Kontserni aruandeperioodi ostu- ja müügitehingud seotud osapooltega: EUR '000 2020 2019 Tehingute vastaspooled Ost Müük Ost Müük AS Nordic Contractors 253 0 291 0 AS Nordic Contractors kontserni ettevõtted 2 147 11 1 344 419 AS Nordic Contractors omanikega seotud ettevõtted 321 0 576 0 Sidusettevõtted 1 201 313 2 677 309 Nõukogu liikmetega seotud ettevõtted 89 0 88 0 Kokku 4 011 324 4 976 728 EUR '000 2020 2019 Aruandeperioodi tehingute sisu Ost Müük Ost Müük Ehitusteenuse osutamine 1 201 21 2 677 2 Kauba ost 321 0 1 876 307 Rendi- ja muud teenused 406 11 340 410 Muud tehingud 2 083 292 83 9 Kokku 4 011 324 4 976 728 Kontserni nõuete ja kohustuste saldod seotud osapooltega (lisa 9, 18): 31.12.2020 31.12.2019 EUR '000 Nõuded Kohustused Nõuded Kohustused AS Nordic Contractors 0 15 0 10 AS Nordic Contractors omanikega seotud ettevõtted 0 58 0 316 AS Nordic Contractors kontserni ettevõtted 492 411 495 660 Sidusettevõtted – nõuded ja kohustused 2 32 244 1 Sidusettevõtted – laenud ja intressid 8 237 0 8 015 0 Kokku 8 731 516 8 754 987 Sidusettevõtete nõuded ja kohustused on seotud tavapärase äritegevusega. Nõuded ja kohustused täidetakse täh- taegselt. Seotud osapooltele antud laenud ja kogunenud intressid (lisa 34): 31.12.2020 31.12.2019 EUR '000 Osapoole kirjeldus Intress Va- luuta Laen sh intressi nõuded Laen sh intressi nõuded V.I. Center TOV Sidusettevõte 3,0% EUR 8 237 1 114 8 015 896 Kokku 8 237 1 114 8 015 896 sh pikaajaline osa (lisa 9) 8 237 1 114 8 015 896 Antud laenult arvestatud intressid olid aruandeperioodil sidusettevõttelt 217 tuhat eurot (2019: 216 tuhat eurot) (lisa 32). Laenu tagatiseks on seatud hüpoteek maksumusega 7 000 tuhat eurot (lisa 9). Muud tehingud seotud osapooltega Aruandeperioodil maksti sponsortoetust Nõmme Erahariduse Sihtasutusele summas 83 tuhat eurot (2019: 83 tuhat eurot). Tegemist on kontserni nõukogu liikmega seotud sihtasutusega. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 114/132 2020. aastal osteti AS Nordic Contractors kontserni ettevõttelt elamuarenduseks mõeldud kinnistu Tallinnas, aad- ressil Pikksilma 11. Kinnistu ostuhinnaks oli 2 000 tuhat eurot, millest seisuga 31.12.2020 on tasumata 400 tuhat eurot. 2020. aastal on kontserni sidusettevõtetelt netodividende saadud 974 tuhat eurot (2019: 483 tuhat eurot). Info Kontserni poolt makstud dividendide kohta on toodud lisas 22. Nõukogu ja juhatuse liikmetele arvestatud tasud Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2020. aastal 165 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaal- maks 54 tuhat eurot (2019. aastal vastavalt 187 tuhat eurot ja 62 tuhat eurot). Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2020. aastal 432 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaal- maks 143 tuhat eurot (2019. aastal vastavalt 480 tuhat eurot ja 158 tuhat eurot). Informatsioon juhatuse liikmete aktsiaoptsioonide kohta on toodud lisas 24. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 115/132 LISA 38. Emaettevõtte põhiaruanded Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samasid arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aas- taaruande koostamisel, välja arvatud investeeringud tütarettevõtete, ühisettevõtete ja sidusettevõtete aktsiatesse, mis on kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara väärtuse langusest tekkinud allahindlused. Finantsseisundi aruanne EUR '000 31.12.2020 31.12.2019 VARA Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 3 297 3 397 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 22 311 17 502 Ettemaksed 819 869 Varud 9 877 10 973 Käibevara kokku 36 303 32 741 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad ja osad 7 345 12 118 Sidus- ja ühisettevõtete aktsiad ja osad 0 1 219 Kinnisvarainvesteeringud 4 113 0 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 21 125 19 483 Materiaalne põhivara 5 350 5 600 Immateriaalne põhivara 12 300 8 308 Põhivara kokku 50 233 46 728 VARA KOKKU 86 536 79 469 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 13 457 8 913 Võlad hankijatele 23 272 22 296 Maksuvõlad 1 228 1 202 Muud võlad 9 470 6 242 Ettemaksed 5 412 2 942 Eraldised 374 524 Lühiajalised kohustused kokku 53 213 42 119 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 3 961 10 002 Muud pikaajalised võlad 1 514 6 Eraldised 366 455 Pikaajalised kohustused kokku 5 841 10 463 KOHUSTUSED KOKKU 59 054 52 582 OMAKAPITAL Aktsiakapital 14 378 14 378 Oma aktsiad -600 -660 Ülekurss* 1 204 1 204 Kohustuslik reservkapital 2 540 2 534 Jaotamata kasum 10 020 9 431 OMAKAPITAL KOKKU 27 482 26 887 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 86 536 79 469 * Emaettevõtte finantsseisundi aruannetes kajastatud ülekurss on 569 tuhat eurot suurem, kui on kontserni finantsseisundi aruandes. Emaette- võtte aruandes on ülekurss kajastatud suuremana seoses tütarettevõtte Nordecon Infra AS ühendamisega 2010. aastal. Tütarettevõtte finants- seisundi aruandes oli ülekurss tekkinud kontsernisisesest ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahelisest äriühendusest. Konsolideeritud finants- seisundi aruandes on ülekurss summas 569 tuhat eurot eelnimetatud põhjusel elimineeritud. Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 116/132 Koondkasumiaruanne EUR '000 2020 2019 Müügitulu 138 050 122 041 Müüdud teenuste ja kaupade kulu -132 804 -115 411 Brutokasum 5 246 6 630 Turunduskulud -345 -604 Üldhalduskulud -3 328 -3 618 Muud äritulud 135 104 Muud ärikulud -113 -49 Ärikasum 1 595 2 463 Finantstulud 1 422 1 628 Finantskulud -833 -779 Finantstulud ja –kulud kokku 589 849 Maksustamiseelne kasum 2 184 3 312 Tulumaks 0 -248 Puhaskasum 2 184 3 064 Kokku koondkasum 2 184 3 064 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 117/132 Rahavoogude aruanne EUR '000 2020 2019 Rahavood äritegevusest Laekumised ostjatelt 5 167 013 142 546 Maksed hankijatele 6 -149 007 -128 275 275 275 Maksed töötajatele ja töötajate eest -10 486 -7 885 Makstud käibemaks -4 494 -2 072 Tulumaks 0 -248 Netorahavoog äritegevusest 3 026 4 066 Rahavood investeerimistegevusest Põhivara soetamine -95 -308 Põhivara müük 41 151 Tütarettevõtete kapitali sissemaksed -150 0 Tütarettevõtete soetus -2 0 Tütarettevõtte soetusega saadud raha 62 0 Antud laenud -3 001 -359 Antud laenude laekumised 1 644 529 Saadud intressid 186 93 Saadud dividendid 820 1 058 Netorahavoog investeerimistegevusest -495 1 164 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 1 189 2 974 Saadud laenude maksed -2 387 -3 392 Rendimaksed -825 -672 Makstud intressid -609 -705 Makstud dividendid 0 -1 889 Aktsiakapitali vähendamine 0 -1 892 Netorahavoog finantseerimistegevusest -2 632 -5 576 Rahavoog kokku -101 -346 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 3 397 3 743 Raha jäägi muutus -101 -346 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 3 296 3 397 5 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu 6 Maksed hankijatele sisaldab tasutud käibemaksu Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 118/132 Omakapitali muutuste aruanne EUR '000 Aktsia- kapital Oma aktsiad Üle- kurss Kohustuslik reservkapital Jaotamata ka- sum/kahjum Kokku Saldo seisuga 31.12.2018 16 321 -693 1 186 2 534 8 259 27 607 Perioodi kasum 0 0 0 0 3 064 3 064 Väljamakstud dividendid 0 0 0 0 -1 892 -1 892 Aktsiakapitali vähendamine -1 943 33 18 0 0 -1 892 Saldo seisuga 31.12.2019 14 378 -660 1 204 2 534 9 431 26 887 Valitseva ja olulise mõju all olevate osa- luste raamatupidamisväärtus - - - - -13 336 Valitseva ja olulise mõju all olevate osa- luste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil - - - - 7 680 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2019 - - - - 21 231 Saldo seisuga 31.12.2019 14 378 -660 1 204 2 534 9 431 26 887 Perioodi kasum 0 0 0 0 2 184 2 184 Tütarettevõtte osaluse soetamine 0 0 0 6 297 303 Väljakuulutatud dividendid 0 0 0 0 -1 892 -1 892 Saldo seisuga 31.12.2020 14 378 -660 1 204 2 540 10 020 27 482 Valitseva ja olulise mõju all olevate osa- luste raamatupidamisväärtus - - - - -7 345 Valitseva ja olulise mõju all olevate osa- luste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil - - - - 7 985 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2020 - - - - 28 122 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 119/132 Kinnitused ja allkirjad 2020. aasta majandusaasta aruandele Juhatuse kinnitus kontserni raamatupidamise aastaaruandele Nordecon AS-i juhatus deklareerib oma vastutust kontserni 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab, et: • Kontserni raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud põhimõtted on kooskõlas rahvus- vaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt; • vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Emaettevõtte ja konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete kui terviku varast, kohustustest ja finantsseisundist ja kasumist ning rahavoogudest; • kõik teadaolevad asjaolud, mis on selgunud aruande kinnitamise kuupäevani (22.04.2021), on konsoli- deeritud raamatupidamise aruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud; • Nordecon AS ja tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad. Gerd Müller juhatuse esimees 22.04.2021 Priit Luman juhatuse liige 22.04.2021 Maret Tambek juhatuse liige 22.04.2021 Nõukogu: Nõukogu on juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest ning millele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek, aktsionä- ride üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud. Toomas Luman nõukogu esimees 28.04.2021 Andri Hõbemägi nõukogu liige 28.04.2021 Vello Kahro nõukogu liige 28.04.2021 Sandor Liive nõukogu liige 28.04.2021 Andre Luman nõukogu liige 28.04.2021 S õ t u m a t u v a n d e a u d i i t o r i a r u a nne N o r d e c o n A S - i a kt s i o n ä r i d e l e A r u a nn e k on s o l i d e e r i t ud r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r u a n d e a u d i t i k o h t a A rv a m u s M e i e a r v a t e s k a j a s t a b k a a s a t u d k on s o l i dee r i t u d r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r u a n n e k õ i g i s o l u l i s t e s o s a de s õ i g l a s e l t N o r de c o n A S - i j a t e m a t ü t a re tt e v õ t e t e ( k oo s n i m e t a t ud k o n t s e rn ) k o n s o li d e e r i t u d f i n a n t ss e i s un d i t s e i s u g a 3 1 . d e t s e m be r 2 02 0 n i ng s e l l e l k u up ä e v a l l õ ppen u d m a j an d u s aa s t a k o n s o l i d e e r i t ud f i n a n t s t u l e m u s t j a k o n s o l i dee r i t u d r a h a v o o g u s i d k o o s k õ l a s r ah v u s v a h e li s t e f i n an t s a r ua n d l u s e s t a n d a r d i t eg a , n a g u E u r o o p a L i i t on n e e d v a s t u v õ t nu d . M i d a m e a u d i t e e r i s i m e O l e m e a u d i t e e r i nu d l e h e k ü l g e de l 5 8 k u n i 1 1 8 e s i t a t ud k o n t s e rn i k o n s o li de e r i t u d r aa m a t u p i d a m i s e a a s t a a r u a n n e t , m i s s i s a l d a b : • k o n s o li d e e r i t u d f i nan t s s e i s u n d i a r ua n ne t s e i s u g a 3 1. d e t s e m be r 2 0 20 ; • k o n s o li d e e r i t u d k o o n d k a s u m i a r ua n n e t e e l t o odu d k uu p ä e v a l l õp p e n u d m a j a n d u s aa s t a k o h t a ; • k on s o li d e e r i t u d r a h a v o o g u d e a r ua n n e t e e l t o o d u d k u u p ä e v a l l õ ppen u d m a j a n d u s aa s t a k o h t a ; • k on s o li dee r i t u d o m a k a p i t a l i m u u t u s t e a r u a n n e t e e l t oodu d k u up ä e v a l l õ p pen ud m a j an d u s a a s t a k o h t a ; j a • k o n s o l i dee r i t u d r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r ua n d e l i s a s i d , m i s s i s a l d a v a d o l u li s t e a r v e s t u s p õ h i m õ t e t e k o k k u v õ t e t n i ng mu u d s e l g i t a v a t i n fo r m a t s i o o n i . A rv a m u se a l u s T e o s t a s i m e o m a a u d i t i k o o s k õ l as r ah v u s v a h e li s t e a u d i t ee r i m i s e s t a n d a r d i t eg a ( E e s t i ) . M e i l e n end e s t a nda r d i t e g a p a n d u d k o hu s t u s i o n t ä i e n d a v a l t k i r j e l d a t u d k ä e s o l e v a a r u a n d e a l a l õ i gu s „ V a n d e a u d i i t o r i k o hu s t u s e d s e o s e s k o n s o l i de e r i t ud ra a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r uan d e a u d i t i g a " . U s u m e , e t a ud i t i t õe n du s m a t e r j a l , m il l e o l e m e h a n k i nud , o n p ii s a v j a a s j a k o h a n e , e t o ll a a l u s e k s m e i e a r v a m u s e l e . S õ l t u m a t u s M e o l e m e k o n t s e rn i s t s õ l t u m a t ud k o o sk õ l a s k u t s e li s t e a r v e s t u s e k s pe r t i d e e e t i k a k o o d e k s i g a ( E e s t i ) ( s h s õ l t u m a t u s e s t a n d a r d i d ) , j a o l e m e t ä i t n u d o m a m u u d ee t i k a a l a s e d k o h u s t u s e d v a s t a v a l t n e n de l e n õ ue t e l e . A u d i t i u l a t u s K un a o l e m e a i n u v a s t u t a v a d o m a a u d i t i a r v a m u s e e e s t , s i i s o l e m e v a s t u t a v a d k a k o n t s e rn i a u d i t i j u h t i m i s e , j ä r e l e v a l v e j a t e o s t a m i s e e e s t. S e o s e s s e il eg a m ä ä r a t l e s i m e k o n t s e rn i ü k s u s t e s ( k o m pone n t i d e s ) l ä b i v i i du d t öö l i i g i l äh t u v a l t k o n t s e rn i ü ks u s t e s uu r u s e s t j a / v õ i r i s k i p r o f ii l i s t. K o n t s e rn i a u d ii t o r i t e n a m ä ä r a t l e s i m e k o n t s e rn i 2 4 e tt e v õ tt e s t 6 e tt e v õ t e t m ä r k i m i s v ä ä r s e t e k s k o n t s e rn i ü ks u s t e ks . T ä i sm a h u s a u d i t i t eo s t a s i m e n e l j as k o n t s e rn i m ä r k i m i s v ä ä r s e s ü k s u s e s : N o r de c o n A S , N o r d e c o n B e t o o n O Ü , E m b a c h E h i t u s O Ü j a A S T a r i s t on . Ü l e j ä ä n u d k a h e s m ä r k i m i s v ä ä r s e s ü k s u s e s K P M G B a lt i c s O Ü , a n E s t o ni a n l i m i t e d l i a b i li ty c o mp a n y a nd a m e m b e r f i r m o f t h e K P M G n e t w o rk o f i nd e p a n d e n t m e mb e r f i r m s a ff i li a t e d w i t h K P M G l n t e r n a t i a n a l C oo p e r a t i ve ( " KP M G l n t e rn a t i o n a l " ) , a S w i s s e n t i t y . R e g n o 1 0 0960 8 2 . ( l äh t u de s r i s k i p r o f i i li s t ) O Ü K a l d a K o d u j a O Ü E u r o c o n v i i s i m e l ä b i v a l i t u d k i r j e t e a ud i t i d k o n t s e rn i t a s e m e l . O Ü K a u r i t s p uh u l k a s u t a s i m e k o n t s e rn i a u d i t i j a o k s a u d i t i t õe n d u s m a t e r j a li n a E e s t i s e a d u s an d l u s e s t t u l e n e v a a u d i t i t u l e m u s i . O Ü K a u r i t s e i o l n u d k o n t s e rn i s e i s u k o ha l t i n d i v i d u a a l s e l t m ä r k i m i s v ä ä rn e , k u i d a ud i t v ii d i l ä b i t u l e n e v a l t k o ha l i k u s e a d u s a n d l u s e n õ u e t e s t . Ü l e j ä ä n u d 1 7 i n d i v i d u a a l s e l t m i tt e m ä r k i m i s v ä ä r s e ü k s u s e s u h t e s v i i s i m e l ä b i a na l ü ü t i l i s e d p r o t s edu u r i d k o n t s e rn i t a s a n d i l , e t k o n t r o l l i d a o m a h i nnan g u t , e t ü k s u s e g a e i s eon d u m ä r k i m i s v ä ä r s e i d o l u li s t e v ä ä r k a j a s t a m i s t e r i s k e . L i s a k s m u u l e k o n t ro ll i s i m e k o n t s e rn i t a s a n d i l k on s o li d e e r i m i s e p r o t s e s s i . K o n t s e rn i k o n s o li d ee r i t ud m ü ü g i t u l u j a k o n s o l i d e e r i t ud va ra d e k a e t u s p ro t s e duu r i d e ga : K o n s o li d ee r i t u d m ü üg i t u l u ■ T ä i s m a ll u s a ud i t ■ A u d i t v a l i t u d k i r j e t e o s a s ■ A ud i l t u l e n e v a l t r e g u l a t s i oon i s t ■ A na l C r ü t i li s ed p ro t s e d uu r i d K o n t s e rn i t a s a n d i l K on s o l i d e e r i t u d v a r a d ■ T ä i s m a ll u s a u d i t ■ A u d i t v a li t ud k i r j e t e o s a s ■ A u d i t t u l e n e v a l t r e g u l a t s i oo n i s t ■ A n a l üü t i li s e d p ro t s e du u r i d K o n t s e rn i t a s an d i l F i n a n t s a r ua nd l u s e a u d i t i d ü ks u s t e s N o r d e c o n A S , N o r d e c o n B e t o o n O Ü , E m b a c h E h i t us O Ü , A S T a r i s t o n j a O Ü K a u r i t s n i n g v a li t u d k i r j e t e a u d i t i d ü ks u s t e s O Ü K a l d a K od u j a O Ü E u r o c o n v i i d i l ä b i k o n t s e rn i K P M G E e s t i a ud i t i m ee sk on n a p o o l t . F i nan t s a r u an d l u s e g a s eo t u d t ö ö ü l e j ää n ud ü k s u s t e s v i i d i l ä b i ü k s u s t e K P M G a u d ii t o r i t e p o o l t S aa m e s j a R a a t s i s . K o n t s e rn i a u d i t i m e e sk o n d a n d i s ü k s u s t e a ud i i t o r i t e l e j u h i s e d s e l l e k o h t a , m i s s u g u s e i d v a l d k o n d i t u l e b k o n t r o ll i d a , j a m ä ä r a t l e s i n fo r m a t s i oon i , m i s t u l i e s i t a d a k o n t s e rn i a u d i t i m ee sk on na l e . S u h t l e s i m e ü ks u s t e a u d ii t o r i t e g a r e g u l a a r s e l t j a v a a t a s i m e ü l e a u d i t i d o k u m e n t a t s i o o n i , k u i p i d a s i m e s e d a v a j a li k u k s . E e s po o l n i m e t a t u d p ro t s ed u u r i d e t eo s t a m i n e k o n t s e rn i ü ks u s t e t a s an d i l j a t ä i e n d a v a t e p r o t s e d u u r i d e t e o s t a m i n e k o n t s e rn i t a s a n d i l a n d i s m e il e p i i s a v a j a a s j a k o h a s e a u d i t i t õ e n d u s m a t e r j a l i , e t k u j u nd a d a o m a a r v a m u s k o n s o li de e r i t ud r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r u an d e k u i t e r v i k u k oh t a . P e a m i s e d a u d i t i as j a o l ud P e a m i s e d a u d i t i a s j a o l ud o n a s j a o l ud , m i s o li d m e i e k u t s e a l a s e o t s u s t u s e k o h a s e l t k ä e s o l e v a p e r i o od i k o n s o li d ee r i t u d r a a m a t u p i d a m i s e a a s t aa r u an d e a ud i t i s e i s u k o ha s t k õ i g e m ä r k i m i s v ää r s e m a d . N e i d a s j a o l u s i d k ä s i t l e s i m e k o n s o li d ee r i t u d r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r u a n d e k u i t e r v i k u a u d i t i k o n t e ks t i s j a s e il e k o h t a a r v a m u s e k u j u n d a m i s e l n i n g m e e i e s i t a n e n d e a s j a o l u d e k o h t a e r a l d i a r v a m u s t. U kr a i n a s i d u s e tt ev õ tt e l e a n t u d P i k a a j a li s e l a e n u h i nd a m i n e V aa t a k o n s o li de e r i t ud r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r ua nd e l i s a s i d 5 j a 9 . P e a m i n e a u d lt i a s j a o l u K u i d a s s e d a a s j a o l u a u d lt i s k ä s lt l e t i 3 1 . 1 2 . 20 20 s e i s u g a o n k o n s o li dee r i t u d M e i e a u d i t i p ro t s eduu r i d h õ l m a s i d muuh u l g a s f i n a n t ss e i s u n d i a r u an d e s U k r a i n a s i d u s e tt e - j ä r g n e v a t : v õ tt e l e a n t u d l a e n k a j a s t a t u d s u m m as 8 2 3 7 1 2 1 t u h a t e u ro t ( l a e n e tt e v õ tt e l e V. l. C en t e r T O V ) . La e n a n t i K ii e v i l ä h i ü m b r u s e s p a i k n e v a k i nn i s t u o m an d a m i s e k s j a a r e n d a m i s e k s . T e h t u d i n v e s t e e r i n g u k i n d l u s t a m i s e k s o n k o n t s e rn k o o s V.l. C e n t e r T O V k a a s o m a n i k eg a s e a d n u d k i nn i s t u l e k o n t s e rn i j a k a a s o m a n i k e l a e nu d e t a g a m i s e k s h ü p o t e eg i d . U k r a i n a s i d u s e tt e v õ tt e v õ i m e l a e n u t a g a s i m a ks t a s õ l t u b k i n n i s t u l e r a j a t a v a a r en d u s p ro j e k t i r e a l i - s ee r u m i s e s t j a s ee l ä b i s õ l t u b l a en u v ä ä r t us k a k i nn i s t u õ i g l a s e s t v ä ä r t u s e s t. U k r a i n a p o li i t i l i n e j a m a j a nd u s li k o l u k or d on j ä t k u v a l t e ba k i n d e l n i n g r i i g i s ün d m u s e d v õ i v a d o l u li s e l t m õ j u t a d a l a e n u k a e t a v a t v ä ä r t u s t j a s ee l ä b i k a k o n t s e rn i m a j a n d u s t u l e m u s i , na g u o n s e l g i t a t u d l i s a s 5 . M ä ä r a t l e s i m e s e l l e v a l d k on n a p e a m i s e k s a u d i t i a s j a o l u ks , k u n a a n t ud l a en u k a e t a v v ä ä r t u s o n h i n d a m i s e l k a s u t a t u d e e l d u s t e m u u t u s t e s u h t e s v ä g a t un d l i k j a v õ i b s e e t õ tt u a v a l d a d a o l u l i s t m õ j u k o n t s e rn i m a j an d u s - t u l e m u s e l e . • k o n t r o l l i s i m e k o n t s e rn i j u h t k o nn a k a a s a t u d v ä l i s e h i nd a j a p o o l t k o o s t a t u d k i nn i s t u h i n d a m i s a k t i , v õ tt e s a r v e s s e k a s u t a t u d h i n d a m i s m e t o od i k a t n i n g h i nd a j a k o m p e t en t s u s t, v õ i m e k u s t j a ob j e k t i i v s u s t ; • k oo s t ö ö s m e i e o m a h i nd a m i ss pe t s i a l i s t i d e g a h i n d a s i m e k i n n i s t u õ i g l a s e v ä ä r t u s e l e i d m i s e k s k a s u t a t u d m u d e l i m a t e m aa t ili s t k o rr e k t s u s t n i ng s ob i v u s t , v õ r r e l de s s ed a a s j a k o ha s t e f i nan t s a r ua n d l u s e s t a n d a r d i t e n õ u e t e g a ; • h i n d a s i m e k r i i t i l i s e l t h i n d a j a p o o l t k a s u t a t u d p ea m i s t e e e l du s t e j a h i nna ng u t e m õ i s t l i k k u s t , v õ tt e s a r v e s s e m e i e a r u s a a m a k o n t s e rn i ä r i t e g e v u s e s t j a U k r a i n a m a j a nd u s - k e s kk onn a s t. V a l d k o nd a d e s , k u s l ä h t u t i t u r u s i s e n d i t e s t , n a g u n ä i t e k s r en d i h i n n a d , v a k a n t s u s - j a d i s k o n t om ä ä r , v õ r d l e s i m e n e i d v ä l i s t e i n fo a l li k a t eg a ( n t k i n n i s v a r a h i n d a m i - s e g a t e g e l e v a t e ä r i üh i n g u t e a v a l d a t ud t e a - b eg a ) . S a m u t i t e g i m e k ä tt e s a a d a v a t u r u - i n fo r m a t s i oon i p õ h j a l a l t e rn a t i i v s e d d i s k o n t o - m ä ä r a ( k aa l u t u d k e s k m i ne k a p i t a l i h i n d W A CC ) a r v u t u s e d j a v õ r d l e s i m e s e d a m ä ä r a g a , m i d a k a s u t a t i h i nda m i sm u de l i s ; • h i nd a s i m e l a enu n õ ud e v ä ä r t u s e h i n da m i s e l k a s u t a t u d m ude l i a s j a k o ha s u s t j a j u h t k on n a p o o l t k a s u t a t u d p e a m i s t e s i s e n d i t e m õ i s t l i k k u s t ; • a na l ü ü s i s i m e h i n d a m i s t u l e m u s t e t un d li kk u s t p ea m i s t e m ude l i s i s e n d i t e ( s e a l hu l g a s d i s k o n t o m ää r j a a r e n d u s p r o j e k t i v a l m i m i s a e g ) mu u t u s t e s u h t e s ; • h i nd a s i m e , k a s k o n s o l i d ee r i t u d r aa m a t u - p i d a m i s e a a s t aa r u a nd e s a v a l i k u s t a t u d i n fo r - m a t s i o o n ( s e a l hu l g as t e a v e , m i s k ä s i t l e b h i n d a m i s t u l e m u s t e t un d li kk u s t p e a m i s t e e e l d u s t e mu u t u s t e s u h t e s ) o n a s j a k o h a n e . F i r m a v a a rt u s e k a e t av a v a a rt u se h i n d a m i n e V aa t a k o n s o l i d e e r i t u d r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r ua n d e l i s a s i d 2 j a 1 5 . P e a m i n e a ud lt i a s j a o l u K u i d a s s e da as i ao l u au d lt i s k a s lt l e t i 3 1 . 1 2 . 202 0 s e i s u g a o n k o n t s e rn i k o n s o li - M e i e a ud i t i p ro t s eduu r i d s e i l e s va l d k on n as d e e r i t ud f i n a n t ss e i s un d i a r u an de s f i r m a - h õ l m a s i d m u uhu l g as j ä r gn e v a t: v ä ä r t u s s u m m as 1 4 1 7 6 t uh a t e u ro t , m i s o n h i n d a s i m e j u h t k o n n a p o o l t m ää ra t l e t u d r a h a d e t a i l s e m a l t a v a l i k u s t a t u d l i s as 1 5 . • F i r m a v ä ä r t u s o n s eo t u d v ii e r a h a t e en i v a t een i v a t e ü ks u s t e l e v a r a d e j a o t a m i s e ü k s u s e g a ( R T Ü ) . F i n an t s a r u an d l u s e s t a nda r d i d a s j a k o h a s u s t l äh t u d e s m e i e a r u s a a m a s t n õ u a v a d , e t f i r m a v ä ä r t u s e k a e t a v a v ä ä r t u s e k o n t s e rn i ä r i t e g e v u s e s t ; 1 2 2 v õ i m a l i kk u v ä h e n e m i s t a l l a s e ll e r a a m a t u - p i d a m i s v ä ä r t u s e h i n n a t a ks e vä h e m a l t k o r d a a s t a s . F i r m a v ä ä r t u s e k a e t a v a v ä ä r t u s e h i n d a m i ne n õ uab o l u l i s t e h i n nan g u t e t e g e m i s t i g a R T Ü t u l e v a s t e p e r i o od i d e t u l e m u s t e k o h t a . H i nd a - m i s e l l e i t a k s e i g a R T Ü k a s u t u s v ä ä r t u s d i s k o n t ee r i t u d r a h a v oogud e m e e t o d i l , m i s n õ uab j uh t k o n na l t o l u l i s i h i n n a n g u i d j a o t s u s e i d s i s en d i t e k o h t a , n a g u d i s k o n t o m ä ä r , t u l e v a s t e p e r i o o d i d e e e l d a t a v a d t u l ud j a b r u t o k a s u m i m ä ä r a d . H i n n a n g u a n d m i ne s e ll e k o h t a , k a s k o n t s e rn i f i r m a v ä ä r t u s t e k a e t a v a v ä ä r t u s e a r v u t a m i s e l k a s u t a t u d s i s e m i s e d j a v ä li s e d s i s e n d i d p õ h i ne v ad m õ i s t l i k e l j a a s j a k o h a s t e l h i n na ng u t e l , n õ u d i s a u d i t i a j a l k õ r g e n d a t u d t ä h e l ep a nu . I s e g i v ä i k e s e d m u u t u s e d k a s u t a t u d s i s e n d i t e s v õ i v a d o l u l i s e l t m õ j u t a d a f i r m a v ä ä r t u s e k a e t a v a v ä ä r t u s e h i n na ng u t n i n g s e e l ä b i k a k o n t s e rn i m a j an d u s t u l e m u s t. • k o o s t ö ö s m e i e h i n d a m i s s p e t s i a li s t i de g a k on t - r o l l i s i m e f i rm a v ä ä r t u s e k a e t a v a v ä ä r t u s e h i n d a - m i s e l k a s u t a t u d m e t ood i k a s o b i v u s t , v õ r re l de s s e d a a s j a k o h a s t e f i n a n t s a r ua n d l u s e s t a n da r d i t e n õ u e t e g a . L i s a k s t e g i m e k ä tt e s aa d a v a t u r u - i n fo r m a t s i o on i p õ h j a l a l t e rn a t i i v s e d d i s k o n t o - m ä ä r a ( W A CC ) a r v u t u s e d j a v õ r d l e s i m e s e d a m ä ä r a de g a , m i d a k a s u t a t i k o n t s e rn i a r v u t u s t e s ; • v a l d k o n d a de s , k u s k o n t s e rn l ä h t us t u r u s i s e n d i - t e s t , n a g u n ä i t e k s k a s u t a t u d l a e n u - j a r e n d i l e p i n g ud n i n g d i s k o n t o m ää r a d , v õ r d l e s i m e n e i d v ä lis t e i n fo a l li k a t e g a ( n t p a n g a k i n n i t u s - k i r j ad j a a v a l d a t u d t e a v e t u r u - uu r i ng u t e k o h t a ) ; • v õ r d l e s i m e m u de li s k a s u t a t ud a n d m e i d n õ u - k o g u p o o l t k i nn i t a t u d e e l a r v e t e j a s t r a t eeg i a g a n i ng h i n d a s i m e k o n t s e rn i a j a l o o li s e e e l a r v e s - t a m i s e k o r r e k t s u s t v õ rr e l d e s v i i m a s t e a a s t a t e t eg e li k k e m ü ü g i t u l e m u s i j a b r u t o k a s u m i t e e l - a r v e s t a t u d s u m m a d e g a ; • h i n d a s i m e k r ii t i l i s e l t k a e t a v a v ä ä r t u s e m ude l i s k a s u t a t u d e e l d u s e i d j a h i n n a n g u i d ( n t t e r m i n a a l pe r i o od , k ä i be k a p i t a l i m uu t u s j a i n v e s t ee r i ngu d p õ h i v a r a ss e ) v õ tt e s a r v e ss e o m a a r u s a a m a k o n t s e rn i ä r i t ege v u s e s t j a m a j a nd u s k e s kk o n n a s t ; • h i n d a s i m e , k as k on s o l i de e r i t ud r a a m a t u - p i d a m i s e a a s t a a r u an de s a v a l i k u s t a t u d i n fo r - m a t s i oo n ( s e a l hu l g a s t e a v e , m i s k ä s i t l e b h i n d a m i s t u l em u s t e t un d l i k k u s t p ea m i s t e e e l du s t e muu t u s e s uh t e s ) o n a s j a k o han e . M u u i n f o r m a t s i o o n J u h a t u s v a s t u t a b m u u i n fo r m a t s i o o n i e e s t , m i s s i s a l du b k o n t s e rn i k o n s o li d e e r i t ud m a j a n d u s aa s t a a r u and e s l i s a k s k o n s o li d ee r i t u d r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r ua n d e l e j a m e i e v a n d e a ud i i t o r i a r u an de l e . M e i e a r v a m u s k o n s o li de e r i t ud r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r ua n d e k oh t a e i h õ l m a m u u d i n fo r m a t s i o o n i j a m e e i e s i t a s e l l e k o h t a m i tt e m i n g i s v o r m i s k i n d l u s t a n d v a t j ä r e l d u s t. S e o s e s k o n s o l i d e e r i t ud ra a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r ua nd e a u d i t i g a o n m e i l k o h u s t u s l u g ed a muu d i n fo r m a t s i o o n i j a k a a l u d a s e e j uu r e s , k a s s e e l a h k n e b o l u l i s e l t k o n s o li de e r i t u d r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r uan de s t v õ i t e a d m i s t e s t , m i l l e a u d i t i k ä i g u s o m a n d a s i m e , v õ i k a s s e e n ä i b o l e v a t m uu l v i i s i l o l u li s e l t v ää r k a j a s t a t u d . K u i m e t ee m e o m a t ö ö a l u s e l j ä r e l du s e , e t m u u i n fo r m a t s i o o n o n o l u l i s e l t v ä ä r k a j a s t a t u d , s i i s o l e m e k o hu s t a t u d s e i l e s t a s j a o l u s t t e a v i t a m a . M e i l e i o l e s e i l eg a s e o s e s m ii l e s t k i t e a v i t a da . J u h a t u s e j a n e n d e . k e l l e O l e s a nd e k s o n v a li t s e m i n e . k o h u s t u s e d s e o s e s k on s o l i d ee r i t ud ra a m a t u p i d a m i s e aas t aa r u a n d e g a J u h a t us v a s t u t a b k o n s o li d e e r i t ud r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r u a n d e k oo s t a m i s e j a õ i g l a s e e s i t a m i s e e e s t k oo s k õ l a s r a h v u s v a h e li s t e f i nan t s a r u an d l u s e s t a n d a r d i t e g a , n a g u E u r o o p a L i i t o n n ee d v a s t u v õ t nu d , j a s e l l i s e s i s e k o n t r o l l i e e s t, m i d a j u h a t u s p e a b v a j a l i k u k s , e t o l e k s v õ i m a li k k o o s t a d a p e tt u s e s t v õ i v e a s t t u l e ne v a o l u l i s e v ä ä r k a j a s t a m i s e t a k o n s o li de e r i t ud r a a m a t u p i da m i s e a a s t a a r u a n n e . 1 2 3 K o n s o li d ee r i t ud r a a m a t u p i d a m i se a as t aar u a n d e k o o s t a m i s e l o n j u h a t u s k oh u s t a t ud h i n d a m a , k a s k o n t s e rn s u u d a b o m a t e g ev u s t j ä t ka t a , e s i t a m a i n fo t t e g ev u se j ä t k u v u s e g a s e o t u d a s j a o l ud e k o h t a , k u i s e e o n a s j a k o h a n e , j a k as u t a m a a r ve s t u se s t e g e v u se j ä t k u v u s e a l u s p r i n t s ii p i , v ä l j a a r va t ud j uh u l , k u i j uh a t u s k a v a t s e b k o n t s e rn i l i k v i d ee r i d a v õ i s e ll e t e g e v u se l õ p e t a d a v õ i k u i t a l p u u d u b s e l l e l e r ea l i s t l i k a l t e rn a t i i v . N e e d , k e l l e ü l e s a nd e k s o n v a li t s e m i n e , va s t u t a v a d k o n t s e rn i f i n a n t s ar u a n dl u s p r o t s e s s i j ä r e l e va l v e e e st. v a n d e a u d i i t o r i k o h u s t u s e d s e o s e s k o n s o li d e e r i t ud r aa m a t u p i d a m i se a a s t aa r u a nd e a u d i t i g a M e i e e e s m ä r k o n s a a d a p õ h j e n d a t ud k i n d l u s s e ll e k o h t a , k a s k o ns o li d e e r i t ud r a a m a t u p i d a m i se a a s t a a r u a n n e t e r v i k u n a o n p e tt u s e s t v õ i v e a s t t u l e n ev a o l u l i se v äär k a j a s t a m i se t a j a a n d a vä l j a v a n d e a u d i i t o r i a r u a nn e , m i s s i sa l d a b m e i e a r v a m ust. P õ h j e nd a t ud k i n d l u s o n k õ r g e t a s e m e l i n e k i n d l u s , k u i d s e e e i t a g a , e t o l u l i se vä ä r kaj a s t a m i s e es i n e m i s e l s e e k oo s k õ l a s r a h v u sv a h e l i s t e a u d i t ee r i m i se s t a nd a r d i t e g a ( E e s t i ) t e o s t a t u d au d i t i k ä i gu s a l a t i a v as t a t a k s e . V ä ä r ka j a s t a m i s e d v õ i va d t u l e n e d a p e tt u s e s t v õ i v e a s t j a n e i d p e e t a k s e o l u l i s e k s si i s , k u i v õ i b p õ h j e n d a t u l t e e l d a d a , e t n e e d v õ i v ad ü ks i k u l t v õ i k o o s m õ j u t a d a m a j a n d u s l i k k e o t s u s e i d , m i d a k a s u t aj a d k o n s o l i d e e r i t ud r a a m a t u p i d a m i se a as t a a r u a n d e al u s e l t e e va d . R a h v u sva h e li s t e a u d i t e e r i m i se s t a n d ar d i t e ( E e s t i ) k oh as e a u d i t i k ä i g us k a s u t a m e k u t s e a l as t o t su s t u s t j a s ä il i t a m e k u t s ea l as e sk e p t i t s i s m i k og u au d i t i v ä l t e l. L i s aks : • t ee m e k i n d l a k s k o ns o li d ee r i t u d r a a m a t u p i d a m i se a a s t a a r u a n d e p e tt u s e s t v õ i v e as t t u l e n e v a o l u li s e vä ä r k a j a s t a m i se r i s k i d j a h i nd a m e n e i d , k a v an d a m e r i s k i d e l e v a s t a v a d a u d i t i p r o t s e duu r i d j a t e o s t a m e n e i d n i n g h a ng i m e p ii s a v a j a a s j a k o ha s e a u d i t i t õ e n d u s m a t e r j a li, m i s o n a l u s e k s m e i e a rv a m u s e l e . P e tt u s e s t tu l e n ev a o l u l i s e vä ä r k aj as t a m i s e m i tt e a vas t a m i s e r i s k o n s u u r e m k u i v e as t t u l e n e v a vä ä r k a j as t a m i s e p u h u l , s e s t p e tt u s v õ i b t ä h e n d a d a s a l a k o kk u l e p e t , v õ l t s i m i s t , i n fo r m a t s i o o n i t a h t l i k k u es i t a m a t a j ä t m i s t v õ i v ä är e s i t u s t v õ i s i s e kon t ro l l i e i r a m i s t ; • o m a nd a m e a r u saa m i se au d i t i j a o k s a s j a k o ha s e s t s i s e k o n t r o l l i s t , e t k a v a n d a d a a n t u d t i n g i m u s t e s a s j a k o h a s e i d a u d i t i p ro t s e d u u r e , k u i d m i tt e s e il e ks , e t a v a l d a d a a r va m u s t k o n t s e rn i s i s e k on t r o l l i t u l e m u s l i k k u s e k o h t a ; • h i nd a m e k a s u t a t u d a r v e s t u s p õ h i m õ t e t e a s j a k o ha s u s t n i ng j uh a t u s e r a a m a t up i d a m i s h i n n a ng u t e j a n e n d e k o h t a a v a li k u s t a t u d i n fo r m a t s i o o n i p õ h j e n d a t u s t ; • t e e m e j ä r e l d u se s e l l e k o h t a , k a s a rv e s t u s e s t e g e v u s e j ä t k u v u s e a l u s p r i n t s i i b i k as u t a m i n e j uh a t u s e p o o l t on a s j a k o h a n e j a k a s h a n g i t ud a u d i t i tõ e n d u s m a t e r j a l i p õ h j a l e s i n e b s ü n d m u s t e s t v õ i t i ng i m u s t e s t t u l e n e v a t o l u l i s t e b a k i n d l u s t , m i s v õ i b t e k i t a d a mä r k i m i s v ä är s e t k a h t l u s t k o n t s e rn i j ä t k u v a t e gu t s e m i s e s uh t e s . K u i j ä r e l d a m e , e t eks i s t ee r i b o l u l i n e e b a k i n d l u s , s i i s o l e m e k o h u s t a t u d j u h t i m a v a n d e a u d i i t o r i a r u a n d e s t äh e l e p a n u k o ns o l i d e e r i t u d r a a m a t u p i d a m i s e a as t a a r u a n d e s s e l l e k o h t a a v a li k us t a t u d i n fo r m a t s i oon il e v õ i k u i a v a l i k u s t a t u d i n fo r m a t s i o o n o n e b a p i i s a v , s ii s m od i f i t s ee r i m a o m a a r va m ust. M e i e j ä r e l d u s e d p õh i n e v a d k un i v a n dea u d i i t o r i a r u a n d e k u up ä e va n i h a n g i t u d a u d i t i tõ e n du s m a t e r j a l il. T u l e vas e d s ün d m u s e d v õ i t i n g i m u s e d v õ i v ad p õ h ju s t a d a s e d a , e t k o n t s e rn e i j ä t k a o m a t e g e v u s t ; • h i nd a m e k on s o l i d e e r i t u d r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r u a n d e ü l d i s t e s i t us v i i s i , s t r u k t u u r i j a s i s u , s e a l h u l g a s a v a l i k u s t a t ud i n fo r m a t s i o o n i , n i n g s e d a , k a s k o ns o li d ee r i t ud ra a m a t u p i d a m i se a as t a a r u a n n e es i t a b s e ll e al u s e k s o l e v a i d t e h i ngu i d j a s ü n d m u s i õ i g l a s e l v i i s il ; • h a ng i m e k o n t s e rn i m a j a n d u s ü ks u s t e v õ i ä r i t e g ev u s e f i n a n t s i n fo r m a t s i o o n i k o h t a p i i s a v a l t as j a k o h a s t t õ e n d u s m a t e r j a li , e t a v a l d a d a a r v a m u s t k o n t s e rn i k o n s o l i d e e r i t u d ra a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r u a nd e k o h t a . V a s t u t a m e k o n t s e rn i au d i t i j u h t i m i s e , j ä r e l e va l v e j a t e o s t a m i s e e e st. O l e m e a i n u v a s t u t a v ad o m a a u d i t i ar v a m u s e e e st. V a h e t a m e i n fo r m a t s i o o n i n e n d e g a , k e l l e ü l e sa n d e k s o n v a l i t s e m i n e , m u uhu l g as a u d i t i p l a n ee r i t u d u l a t u s e j a a j as t u s e n i n g m ä r k i m i s v ä ä r s e t e a u d i t i t ä h e l e p a n e k u t e , k a as a a r va t u d a u d i t i k ä i g u s t u v a s t a t ud m ä r k i m i s v äär s e t e s i s e k o n t r o l l i p u u d u s t e k o h t a . E s i t a m e n e i l e , k e ll e ü l e s a n d e k s o n v a li t s e m i n e , a va l du s e , m i i l e s k i n n i t a m e , e t o l e m e j är g i n u d s õ l t u m a t u s t p uud u t a v a i d e e t i k a nõ u d e i d , n i n g e d a s t a m e n e il e i n fo r m a t s i o o n i k õ i k i d e s uh e t e j a m u u d e 1 2 4 a s j a o l ud e k o h t a , m i il e p uh u l v õ i b p õ h j e n d a t u l t a r v a t a , e t n e e d k a h j u s t a v a d m e i e s õ l t u m a t u s t j a , j u h u l k u i s e e o n a s j a k o h an e , i n fo r m a t s i o o n i v a s t a v a t e k a i t s em e h h a n i sm i d e k o h t a . N e il e , k e l l e ü l e s a n d e k s o n v a l i t s e m i n e , e s i t a t u d a s j a o l ud e s e a s t m ää r a t l e m e n e e d , m i s o li d k ä e s o l e v a p e r i o o d i k o n s o l i de e r i t ud r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r u a nd e a u d i t i s e i s u k o ha s t k õ i ge m ä r k i m i s v ä ä r s e m a d j a o n s ee g a p e a m i s e d a u d i t i a s j a o l u d . K i r j e l d a m e n e i d a s j a o l u s i d v a nd eau d ii t o r i a r ua n d e s , v ä l j a a r v a t ud j uhu l , k u i s e a d u s e v õ i r e gu l a t s i oo n i k o h a s e l t on k e e l a t u d m õ ne a s j a o l u k o h t a i n fo r m a t s i o o n i a v a li k u s t a d a v õ i k u i m e ä ä r m i s e l t e r a nd l i k e l j u h t u d e l o t s u s t a m e , e t m õ n e a s j a o l u k o h t a e i t o h i k s me i e a r u a nde s i n fo r m a t s i o o n i a v a l d a d a , s e s t v õ i b p õ h j e nd a t u l t e e l d a d a , e t a v a l d a m i s e k a h j u l i k u d t a g a j ä r j e d k a a l u v a d ü l e s a v a l i k e s h u v i de s a v a l d a m i s e s t t õu s v a k a s u . A r u a n n e m u ud e s e a du s t e s t t u l e n ev a t e i a r e gu l a t i iV s e t e n õ u e t e k oh t a A r ua nn e k o n so li d e e ri t u d r aa m a t u p i d a m i se a a s t a a r uan d e iX BR L - v o r m i n g us e l e kt r o on i li s t e mä r g en d i t e va s t av us e k o h t a E u r oo p a ü h t s e e l e kt r oo n ili s e a r u a n d ev o r m i n g u r e g u l a t ii v s e t e t e hn i li s t e s t a n d a r d i t e ( E S E F R T S ) n õ u e t e / e O l e m e t eo s t a nu d p õ h j e nd a t u d k i n d l u s t a n d v a t ö ö v õ t u k o n s o l i d e e r i t u d r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r u an d e i X B R L - v o r m i n g u s e l e k t ro o n il i s t e m ä r g end i t e o s a s , m i s s i s a l d u v a d N o r de c o n A S - i k oo s t a t u d d i g i t a a l s e t e s a nd m e f a i l i de s n i m eg a 4 8 5 1 0 000 D 8 H S L K 8 5 4 1 8 1 - 2 0 20 - 1 2 - 3 1 - E T. z i p . J u h a t u s e k o h us t u s e d s e os e s d i g i t a a l s e t e a n d m e f a il i d e k o os t a m i s e g a v a s t a va l t E S EF R T S- i n õ u e t e l e J u h a t u s v a s t u t a b d i g i t a a l s e t e a n d m e fa il i d e k o o s t a m i s e e e s t v a s t a v a l t E S E F R T S - i n õ u e t e l e . S e e v a s t u t u s h õ l m a b : • a s j a k o ha s t e i X B R L - m ä r g e n d i t e v a li m i s t j a r a k e n d a m i s t , k a s u t a de s v a j a d u s e l o t s u s t u s t ; • d i g i t a a l s e t eab e j a i n i m l o e t a v as v o r m i n g u s e s i t a t u d k o n s o li d e e r i t u d r a a m a t up i d a m i s e a a s t a a r uan d e v a s t a v u s e t a g a m i s t ; • E S E F R T S - i k o ha l d a m i s eg a s eo t u d s i s e k o n t r o l l i d e k a v a n d a m i s t , r a k e n d a m i s t j a a l a l h o i d m i s t. V a n d e au d ii t o r i k o hus t u s M e i e k oh u s t u s e k s o n a v a l d a d a k og u t u d t õ e n d u sm a t e r j a l i p õ h j a l a r v a m u s t s e l l e k o h t a , k a s k o n s o li d e e r i t u d r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r ua n d e e l e k t r o o n ili n e m ä r g i s t a m i ne v a s t a b o l u l i s e s o s as E S E F - i r e g u l a t i i v s e t e l e t ehn il i s t e l e s t a n d a r d i t e l e ( E S E F R T S ) . Vii s i m e l ä b i p õ h j e n d a t u d k i n d l u s t a nd v a t öö v õ t u v a s t a v a l t r a h v u s v a h e li s e l e k i n d l u s t a n d v a t e t ee nu s t e s t a n d a r d i l e ( E e s t i ) 3 0 00 ( m u u de t u d ) ,, K i n d l u s t a n d v a d t een u s e d , m i s o n m u u d k u i m ö ö dun ud p e r i ood i d e f i n a n t s i n fo r m a t s i o o n i a u d i t i d v õ i ü l e v a a t u s e d " ( I S A E ( EE ) 3 0 0 0 ( m u u d e t u d ) ) . S t a nd a r d i I S A E ( EE ) 3 00 0 ( m u u d e t u d ) k o h a ne p õ h j e n d a t u d k i n d l u s t a nd e v t ö ö v õ t t h õ l m a b p r o t s eduu r i d e l ä b i v i i m i s t , e t k o g u d a t õe n d u s m a t e rj a l i v a s t a v u s e k o h t a E S E F R T S - i g a . P r o t s ed uu r i d e o l e m u s e , a j a s t u s e j a u l a t u s e v a l i k s õ l t ub va nde a u d i i t o r i o t s u s t e s t , s e a l hu l g as h i n na ng u s t E S E F R T S - i n õ u e t e s t p e tt u s e v õ i v e a t õ tt u o l u l i s e k õ r v a l e k a l d u m i s e r i s k i k o h t a . P õ h j e n d a t u d k i n d l u s t a n de v t öö v õ t t s i s a l d a b : • a r u s a a m i s e o m a nd a m i s t m ä r g i s t a m i s e s t j a E S E F R T S - i s t , s e a l hu l g a s t öö v õ t u g a h õ l m a t u d m ä r g i s t a m i s p r o t s e s s i s uh t e s r a k e n d a t u d s i s e k o n t r o ll i de s t ; • p ii s a v a a s j a k o h a s e t õ e n du s m a t e r j a l i k o gu m i s t m ä r g i s t a m i s p ro t s e ss i s uh t e s r a k e n d a t ud s i s e k o n t r o l l i d e t u l e m u s li k k u s e k o h t a , k u i h i n nan g u d o l u l i s e v ä ä r k a j a s t a m i s e r i sk i d e k o h t a s i s a l d a v a d o o t u s t , e t s e ll i s e d s i s e k o n t r o l l i d t o i m i v a d t u l e m u s li k u l t , v õ i k u i m u ud p r o t s e d u u r i d k u i s i s e k o n t ro l l i d e t e s t i m i s e d e i a n n a ü ks i n d a p ii s a v a l t a s j a k o ha s t t õ end u s m a t e r j a l i ; • m ä r g i s t a t ud a n d m e t e v õ r d l e m i s t a u d i t ee r i t u d k o n s o li d ee r i t u d ra a m a t u p i da m i s e a r u a n d e g a s e i s u g a 3 1 . d e t s e m be r 2 0 2 0 ; • k o n s o li de e r i t u d r a a m a t up i d a m i s e a r u ande m ä r g i s t a m i s e t ä i e li k k u s e h i n d a m i s t; • k o n t s e rn i p oo l t E S E F - i p õh i t a ks o n o o m i a s t v a l i t u d i X BR L - e l e m e n t i d e j a s o b i v a p õ h i t a k s o no o m i a e l e m e n d i p uudu m i s e l l a i e nd t a ks o n o o m i a e l e m e n d i l oo m i s e a s j a k o h a s u s e h i nd a m i s t ; 1 2 5 • k o n t s e rn i p o o l t k a s u t a t u d l a i e n d t a k s o no o m i a e l e m e n t i d e k i n n i s t a m i s t p õ h i t a k s o n o o m i a e l e m e n t i d e k ü l g e . U s u m e , e t m e i e h a ng i t u d t õe n d u sm a t e r j a l o n p i i s a v j a a s j a k o h a ne , e t o ll a a l u s e k s m e i e a r v a m u s e l e . M e i e a r v a t e s o n N o r d e c o n A S - i 3 1 . d e t s e m b r i l 2 0 20 l õ p p e n u d m a j a ndu s a a s t a a a s t a a r u a nd e s s i s a l d u v k o n s o li d ee r i t ud r a a m a t u p i d a m i s e a a s t a a r u a n n e a n d m e k o g u m i s n i m e g a 485 10 0 0 0 D 8 H S L K 8 5 4 I 8 1 - 2 0 2 0 - 1 2 - 3 1 - E T . z i p m ä r g i s t a t u d k o o sk õ l a s E S E F - i r e gu l a t i i v s e t e t ehn il i s t e s t a n d a r d i t e g a ( E S E F R T S ) . M uu d a u d ii t o ri a r u an d e n õ u d e d t u l en e v a / t E u r o o p a P a rl a m e n d i j a N õ u k o g u mä ä r u s e s t ( E L ) n r 537 / 2 0 1 4 N eed , k e l l e ü l e s a n d e k s o n v a l i t s e m i n e , m ä ä ra s i d m e i d 2 0 . m a i 2 0 2 0 a u d i t ee r i m a N o r d e c o n A S - i 3 1 . d e t s e m be r 2 0 20 l õ ppen ud m a j a n d u s aa s t a k o n s o li dee r i t u d r a a m a t u p i d a m i s e a r ua n n e t A u d ii t or t e e n u s t o l e m e o s u t a n u d k a t k e m a t u l t k o k k u 1 5 a a s t a t j a s e e h õ l m a b p e r i o o de , m i s l õppe s i d 3 1 . d e t s e m b e r 2 00 6 k u n i 3 1 . d e t s e m b e r 2 02 0 . K i nn i t a m e , e t m e i e a u d i t i a r v a m u s o n k oo sk õ l a s k o n t s e rn i a u d i t i k o m i t ee l e e s i t a t ud t ä i e n d a v a a r ua n d eg a j a m e e i o l e o s u t a n u d k o n t s e rn il e k ee l a t ud a u d i t i v ä li s e i d t e e n u s e i d , m il l e l e o n v i i d a t ud m ä ä r u s e ( E L) nr 5 3 7 / 2 0 1 4 a r t i k l i 5 l õ i k e s 1 . O l i m e a ud i t i t ege m i s e l a u d i t e e r i t a v a s t ü ks u s e s t s õ l t u m a t u d . T a l li nn , 2 2 . a p r il l 2 02 1 V a nde au d i i t o r i n u m be r 1 7 1 K r i s t i i n a K i v i l a V a n de a ud i i t o r i n u m be r 7 0 2 K P M G B a l t i c s O Ü A u d i i t or e tt e v õ t j a t e ge v u s l u b a nr 1 7 KP M G B a l t i c s O Ü N a r v a m n t 5 T a l li n n 1 0 1 1 7 E s t o n i a T e l + 3 72 6 2 6 87 0 0 w w w . k p m g . e e K P M G B a l ti c s O Ü , a n E s t o n i a n l i m i t e d l i a b ili t y c o m p a n y a n d a m e m b e r f i r m o f th e K P M G n e tw o r k o f i n d e p e n d e n t m e m b e r f i r m s a ffi li a t ed w i t h K P M G l n t e rn a tio na l C oo p e r a t i v e ( " K P M G l n t e rn a t i o na l " ) , a S w i s s en t i tv . R eg n o 1 0 0 96 0 8 2 . 1 2 6 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 127/132 Kasumi jaotamise ettepanek Nordecon AS-i jaotuskõlblik kasum: EUR '000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 077 2020. aasta puhaskasum 2 466 Kokku jaotuskõlblik kasum 31.12.2020 14 543 Juhatus teeb ettepanekud: 1. Jaotada dividendideks 0,06 eurot aktsia kohta (1 892 tuhat eurot); 2. Mitte teha eraldisi reservkapitali. Gerd Müller juhatuse esimees 22.04.2021 Priit Luman juhatuse liige 22.04.2021 Maret Tambek juhatuse liige 22.04.2021 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 128/132 GRI sisukord Kontsern on aastaaruande koostamisel järginud rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud ja laialt kasutatud Global Re- porting Initiative (GRI) standardi nõudeid. GRI nõuetest tulenevad teemad on integreeritud ülejäänud tegevusaruan- dega ühtseks tervikuks. Aruanne kajastab neid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ning vastutustundliku juhtimise ja turukäitumise teemasid, mis on kõige olulisemad kontserni tegevust, mõju ja huvigruppide ootusi silmas pidades. Allolevas GRI sisukorra tabelis ära märgitud teemad koondavad emaettevõtte Nordecon AS ning tütarettevõtete Nordecon Betoon OÜ, Embach Ehitus OÜ, Tariston AS, Kaurits OÜ, NOBE Rakennus Oy, SweNCN AB ja Eurocon Ukraine TOV tegevusi ja koondand- meid juhul kui ei ole märgitud teisiti. Kuigi nende teemade juhtimine on kontserni ettevõtetes erinevalt korraldatud, püüab aastaaruanne kajastada ühisosa, sarnaseid põhimõtteid või tugevamaid näiteid. Lisaks käesolevas aruandes kirjeldatud ühiskondliku vastutuse teemade juhtimisviisidele on osade aspektide täpsem juhtimisviis kirjeldatud kontserni varasemates aastaaruannetes ning peab paika ka 2020. aasta tegevust puhul. GRI standard Number Nimetus Asukoht aruandes ja/või selgitus Raporteerimise alused (GRI 101: 2016) Üldised näitajad (GRI 102: 2016) Organisatsiooni ülevaade 102-1 Organisatsiooni nimi lk 1 102-2 Tegevused, kaubamärgid, tooted ja teenused lk 1, 4, 17-22 102-3 Peakontori asukoht lk 1 102-4 Tegevuskohad lk 12-13, 18-19 102-5 Omandivorm ja õiguslik vorm lk 4, 64-66 102-6 Teenindatavad turud lk 12-13, 18-22 102-7 Organisatsiooni suurus lk 5, 19-25, 35, 70 102-8 Põhiandmed töötajate kohta lk 35 (Andmed kajastatud sellise detail- susega nagu erinevate töötajate kate- gooriate vaheliste erinevuste väljenda- miseks vajalik on) 102-9 Tarneahel lk 43-44 (Kontserni ettevõtete ehitata- vad objektid valmivad (1) ette antud projekti ja lähteülesannet järgides, (2) Eesti ja välismaiste tootjate ning tarni- jate materjale ja tooteid kasutades ning (3) iseenda või alltöövõtjate tööjõudu rakendades, et (4) tagada objektide õi- geaegne ja nõuetekohane valmimine ning kliendile üle andmine, sh (5) täites enda kohustusi garantiiperioodil) 102-10 Aruandeperioodil toimunud olulised muutused lk 17 102-11 Ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemine keskkonnaküsimustes lk 16, 44-47 102-12 Vabatahtlikud initsiatiivid lk 29, 41, 45 102-13 Liikmelisus ühingutes lk 50 Strateegia 102-14 Nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe pöördumine lk 6-8 Eetika ja ausameelsus 102-16 Väärtused, põhimõtted, standardid ja käitumisnormid lk 4, 55-63 102-17 Eetikaküsimuste tuvastamine ja lahendamine lk 55-56 Juhtimine 102-18 Juhtimisstruktuur lk 53-55 (Lõppvastutus sotsiaalse- ja keskkonnamõju küsimustes on Nor- decon AS juhatusel) Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 129/132 Huvigruppide kaasamine 102-40 Huvigruppide nimekiri Kontserni olulisemad huvigrupid on omanikud, töötajad, kliendid, allhankijad ja tarnijad, kohalikud elanikud, omavalit- sused, regulaatorid, järelvalveasutused, koolid, erialaliidud, vabaühendused jt. 102-41 Kollektiivläbirääkimiste kokkulepped Kontserni ettevõtetel puuduvad kollek- tiivläbirääkimiste kokkulepped 102-42 Huvigruppide kindlakstegemine ja valik Kontsern peab oluliseks neid hu- vigruppe, keda nende tegevus enim mõ- jutab ning kes mõjutavad enim kont- serni tegevust. 102-43 Huvigruppide kaasamise viis lk 10, 30, 33-34, 37-39, 43-44, 50-51 (Kontserni tegevusele kõige lähemal seisvate huvigruppidega suheldakse re- gulaarselt – omanike, töötajate, klien- tide, allhankijate ja tarnijate arvamus, rahulolu ja ootused on keskselt tähtsad. Ka ehitusobjektide naabruses elavad ini- mesed ning kohalik omavalitsus on vaja- dusel igasse projekti kaasatud. Regulaa- torite ja järelevalveasutustega on kont- serni suhtlus seadusandluse ja teiste normide järgimisest juhinduv. Koostööd tehakse koolide, erialaliitude ja va- baühendustega. ) 102-44 Peamised tõstatatud teemad ja küsimused lk 10-11 Aruande parameetrid 102-45 Konsolideeritud üksused lk 17, 144 102-46 Aruande teemade ja ulatuse määramine 2016. aastal analüüsiti kontsernis, kui- das huvigruppide võimalikud ootused vastutustundlikule äritegevusele haaku- vad kontserni nägemusega erinevate teemade olulisusest. Kvaliteetse ja usal- dusväärse tulemuse tagamiseks juhtisid analüüsi sõltumatud nõustajad. Tulemu- sed on asjakohased ka 2020. aastal. Kaardistamise tulemust väljendavad kontserni ühiskondliku vastutuse foo- kusteemad, mis asetab teemad kolme olulisse gruppi (vt GRI 102-47), ilmesta- des nende olulisust huvigruppide jaoks ning mõju ja olulisust kontserni jaoks. Kuna fookusteemad on endiselt suure- mal või vähemal määral tähtsad kõigi kontserni ettevõtete jaoks, kajastab kontserni aastaaruanne kõigi nende valdkondade juhtimispõhimõtteid ja arenguid 2020F. aastal. 102-47 Oluliste teemade nimekiri 1. Kõige olulisemad - Kvaliteet ja kliendikogemus - Majandustulemused - Valmis ehitiste ohutus - Seadusekuulekus, läbipaistvus, eetika - Juhtimisvõimekus 2. Väga olulised - Koostöö allhankijatega - Tegevuse ühiskondlik mõju - Innovatsioon - Töötervishoid ja ohutus - Töötajate kaasatus - Tööjõu kättesaadavus - Valmis ehitiste keskkonnamõju 3. Olulised Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 130/132 - Ühiskondlik panus - Ehitustegevuse keskkonnamõju - Panus sektori arengusse - Mitmekesisus ja õiglane kohtlemine 102-48 Eelmiste aruannete informatsiooni parandamine Parandused puuduvad 102-49 Muudatused aruandluses Aruanne kajastab eelmise perioodi aruandega samasid teemasid 102-50 Aruande periood lk 1 102-51 Eelmise aruande kuupäev Eelmine majandusaasta aruanne avali- kustati 17.04.2020 102-52 Aruandlustsükkel Aruanne avaldatakse kord aastas 102-53 Kontaktisik aruandega seotud küsimustes Andri Hõbemägi, andri.hobemagi@nor- diccontractors.com 102-54 GRI standardi nõuetele vastavuse kinnitus Aruanne on koostatud GRI Standardi ko- haselt, põhinõuete (Core) tasandil 102-55 GRI sisukord lk 144-147 102-56 Väline kontroll GRI nõuete täitmist ei ole kolmandate osapoolte poolt kontrollitud Jätkusuutlikkuse fookusteemad Kvaliteet ja kliendikogemus Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 28-30, 33 mitte-GRI Kliendirahulolu määr lk 33 Juhtimisvõimekus Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 39 mitte-GRI Juhtimiskoolitused tippjuhtidele lk 39 Innovatsioon Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 31-33 mitte-GRI BIMi kasutamine projektides lk 31 Valmis ehitiste keskkonnamõju Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 48 mitte-GRI Hoonete energiamärgised ja keskkonnasäästu standar- did lk 48 Majandustulemused (GRI 201: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 23-24 201-1 Loodud ja jaotatud majanduslik väärtus lk 23-25, 27, 36, 52, 71-73 Korruptsioonivastane tegevus (GRI 205: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 55-56 205-3 Kinnitatud korruptsioonijuhtumid ja meetmed lk 56 Energiakasutus (GRI 302: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 47 302-1 Organisatsiooni sisene energiatarbimine lk 47 (Kajastatud kõige suuremate ener- gia- ja kütusetarbimise allikate andmed) Elusloodus (GRI 304: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 47 304-1 Tegevuskohad looduskaitse alal või kõrge bioloogilise mitmekesisuse väärtusega piirkonnas lk 47 Emissioonid (GRI 305: 2016) Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 131/132 Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 47 305-1 Otsene kasvuhoonekaaside emissioon lk 47 (Kajastatud kõige suuremate emis- siooni allikate andmed) 305-4 Kasvuhoonegaaside emissiooni suhtarv lk 47 (Kajastatud kõige suuremate emis- siooni allikate andmed) Jäätmed ja heitvesi (GRI 306: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 45-46 306-3 Olulised lekked lk 47 Keskkonnanõuete täitmine (GRI 307: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 44-45 307-1 Keskkonnaseadustele ja -regulatsioonidele mittevasta- vused lk 45 Tarnijate keskkonnaalane hindamine (GRI 308: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 43-44 308-2 Negatiivne keskkonnamõju tarneahelas ja meetmed lk 43-44 Tööhõive (GRI 401: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 35-37 401-1 Värvatud ja lahkunud töötajad lk 35 (Andmed kajastatud sellise detail- susega nagu kontserni ettevõtted oluli- susest lähtudes koguvad) mitte-GRI Töötajate rahulolu ja tagasiside lk 38-39 mitte-GRI Praktikandid lk 37 Töötervishoid ja ohutus (GRI 403: 2018) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 41-42 403-1 kuni 403-7 lk 41-42 403-9 Tööõnnetused, kutsehaigused, töölt puudumised ja kao- tatud päevad, surmaga lõppenud tööõnnetused lk 41 (Andmed kajastatud sellise detail- susega nagu kontserni ettevõtted oluli- susest lähtudes koguvad) Koolitus ja haridus (GRI 404: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 39 404-1 Koolitustunnid töötaja kohta lk 39 (Andmed kajastatud sellise detail- susega nagu kontserni ettevõtted oluli- susest lähtudes koguvad) Mitmekesisus ja võrdsed võimalused (GRI 405: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 35, 39-40, 62 405-1 Juhtorganite ja kogu kollektiivi mitmekesisus lk 35, 39-40, 53-55 (Andmed kajastatud sellise detailsusega nagu erinevate töö- tajate kategooriate vaheliste erinevuste väljendamiseks vajalik on) Mitte-diskrimineerimine (GRI 406: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 39-40 406-1 Diskrimineerimisjuhtumid ja meetmed lk 40 Kohalik kogukond (GRI 413: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 34, 50-52 413-1 Kogukonna kaasamisega, mõjuhinnanguga ja aren- guprogrammidega seotud tegevused lk 50-52 413-2 Tegeliku ja potentsiaalse negatiivse ühiskondliku mõjuga tegevused lk 34 Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 132/132 mitte-GRI Elanikelt laekunud kaebused lk 34 Tarnijate sotsiaalne hindamine (GRI 414: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 43-44 414-2 Negatiivne sotsiaalne mõju tarneahelale ja meetmed lk 43-44 Poliitikakujundamine (GRI 415: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 55-56 415-1 Poliitilised annetused lk 56 Klientide tervis ja ohutus (GRI 416: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 28 416-2 Toodete ja teenuste tervislikkuse ja ohutusega seotud mittevastavused lk 28 Sotsiaalmajanduslike nõuete täitmine (GRI 419: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 55-56 419-1 Sotsiaalmajanduslikele seadustele ja regulatsioonidele mittevastavused lk 56

AI Terminal

More from Nordecon

Talk to a Data Expert